Eesti konkurentsivõime raport: Eestist võiks saada muldmetallide väärindamise keskus
Avaldatud: 23 september, 2025
Pilt: Pexels Välisinvestorite seas on kasvanud huvi Eesti ettevõtete ja ülikoolide kompetentside vastu muldmetallide väärindamise vallas, mis avab Eestile head võimalused saada Euroopa kompetentsikeskuseks, leiab konkurentsivõime eksperdikogu Riigikogule esitatud raportis „Eesti majanduse olukord ja väljavaated 2025”.
Eesti Panga nõukogu esimees ning konkurentsivõime eksperdikogu liige Urmas Varblane tõi välja, et sarnaselt NATO küberkaitsekeskusele võiks Eestis olla ka Euroopa muldmetallide väärindamise keskus. „Välisinvestorid otsivad täna aktiivselt juurdepääsu strateegiliselt olulistele tehnoloogiatele ning selle üheks tuntuimaks näiteks on Kanada ettevõtte NEO Performance Materials poolt vastavatud magnetitehas Narvas. Antud investeeringu ümber, kasutades kohalike ettevõtete ja ülikoolide kompetentse ning Euroopa Liidu suurt vajadust kriitiliste maavarade järele on võimalik kujundada Eestis välja muldmetallide väärindamise klaster,” selgitas Varblane.
Narvas avatud magnetitehase tähtsust on rõhutanud ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Suvisel G7 tippkohtumisel tõi ta esile, et Eestis toodetud haruldastest muldmetallidest püsimagnet sümboliseerib Euroopa ja liitlaste koostööd strateegilise sõltumatuse nimel. Haruldaste muldmetallide arendamine on Euroopa kriitiliste toorainete strateegias keskse tähtsusega, sest need on hädavajalikud näiteks energiajulgeoleku kindlustamiseks.
Eesti eksperdid toovad aga konkurentsivõime raportis välja, et kuigi Eesti edestab teisi Baltimaid kulutustes teadus- ja arendustegevusele, on vahe Põhjamaadega endiselt suur.
Murekohana tuuakse samuti välja, et Eesti ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse on täna võrreldes teiste Balti riikidega väiksemad, kuid kinnisvarasse suuremad. Tervikuna on ettevõtlussektori investeeringud suhtena sisemajanduse koguprodukti kolmes Balti riigis peaaegu võrdsed.
„Eesti majandus ja eksport on oma keerukuselt täna Lätist ja Leedust kõrgemal tasemel, kuid erinevused kolme Balti riikide arengus on viimastel aastatel süvenenud. Näiteks Leedu majandus on täna mitmekesisem võrreldes Eesti ja Läti majandusega,” kommenteeris konkurentsivõime eksperdikogu liige, Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane.
Raportis käsitletakse ka ettevõtete rahastamist.
Eesti ettevõtted toetuvad rahastamisvajaduse katmisel peamiselt pangalaenudele, kuid uuenduslike, ent samas riskantsemate projektide rahastamiseks sobiks paremini omakapitaliturg, ennekõike riski- ja erakapitaliturg. Eksperdikogu soovitab Eesti riigil edendada olulise ankurinvestorina piiriüleseid fondifondide algatusi, kaasates lisaks Baltikumile Põhjamaid.
Balti riikide ja Euroopa majanduse peamiseks riskiteguriks peavad aga eksperdid muutusi rahvusvahelises kaubanduspoliitikas, mida iseloomustavad president Donald Trumpi poolt kehtestatud tollimaksud ning nendega seotud globaalset määramatust.
Konkurentsivõime eksperdikogu kutsuti Riigikogu majanduskomisjoni eestvõttel 2023. aasta lõpus, et analüüsida Eesti majanduse konkurentsivõimet ja väljavaateid ning tuua välja ideed nende parandamiseks. Raportiga „Eesti majanduse olukord ja väljavaated 2025” saab tutvuda Arenguseire Keskuse kodulehel.
Eesti konkurentsivõime väljavaadete üle arutatakse 24. septembril Riigikogu konverentsisaalis toimuval majanduskomisjoni ja eksperdikogu ühisel majanduskonverentsil „Kas Eesti konkurentsivõime nurgakivid kannavad?”.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
