Eesti keele riigieksami teemad ulatusid vanaema reisidest armastuseni juturobotiga
Avaldatud: 13 aprill, 2026
Täna toimunud eesti keele riigieksamil tuli abiturientidel lahendada alustekstidel põhinevaid tekstimõistmis- ja kirjutamisülesandeid. Nii lugemisosas kui kirjandi teemade seas oli neli varianti, millest eksaminand võis valida endale sobivaima.
„Riigieksami teemad käsitlesid ka sel aastal ühiskonnas aktuaalseid teemasid. Seejuures on nii lugemisosa kui kirjandi teemad võimalikult eripalgelised, et iga eksaminand leiaks teema, mis teda kõnetaks. Eesti keele riigieksam on üles ehitatud nii, et see ei mõõdaks pelgalt eesti keele grammatika tundmist, vaid võimaldaks õpilasel näidata ka enda analüüsi- ja eneseväljendusoskust,” sõnas Haridus- ja Noorteameti õppe kvaliteedi osakonna juht Maiki Udam.
Lugemisosa esimese variandi ülesanded tuginevad Tiia Toometi lühijutule „Minu vanaema reisid” (kogumikust „XX sajandil kasvanu mälestused”). Teise variandi ülesandeid tuli lahendada Mats Traadi luuletuste põhjal, mis on pärit kogumikust „Kogutud Harala elulood”. Lugemisosa kolmas variant tugineb Kristjan Kikerpilli ja Andra Siibaku artiklile „Ema, meil juturobotiga on nüüd sedapsi ehk Armastusest tehisaru ajastul” ja vestlusele juturobotiga. Neljandas variandis tuli ülesandeid lahendada Eneli Kindsiko artikli „Seitseteist töökohta ja viis karjääri” põhjal.
Igas variandis oli kolm ülesannet, mis kontrollivad oskust leida tekstidest vajalikku teavet, arusaamist teksti põhisisust ja üksikasjadest ning analüüsi- ja järeldamisoskust.
Eksami teises osas tuli kirjutada umbes 400-sõnaline kirjand. Esimese variandi kirjandis oli võimalus analüüsida, kuidas aeg, milles inimene elab, mõjutab tema elukäiku. Teise variandi ülesanne suunas käsitlema üksikisiku ettevõtlikkuse rolli ühiskonnas ja inimese võimalusi olla ettevõtlik. Kolmanda variandi valinud eksaminandid pidid arutlema selle üle, kui oluline on säilitada inimlikkust ja/või inimsuhteid tänapäeva maailmas. Neljanda variandi valinutel tuli analüüsida väljakutseid ja võimalusi, mida pakub muutunud maailm 21. sajandi noorele.
Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse eksamitegija lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Eesti keele eksamile registreerus tänavu 9102 eksaminandi.
Homme, 14. aprillil toimub eesti keele kui teise keele riigieksami kirjalik osa, suuline osa viiakse läbi 14.–17. aprillil. Eksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine. Eksamile on registreerunud 2932 õpilast.
Sel kevadel möödub 30 aastat esimestest riigieksamitest Eestis. Riigieksamite kohta leiab lisainfot Haridus- ja Noorteameti koduleheltRiigieksamid | Haridus- ja Noorteamet.
Haridus- ja Noorteamet (Harno) on haridus- ja noortevaldkonna üks elluviijatest, et Eesti haridussüsteem oleks nutikas, paindlik ja maailmatasemel. Harno vastutab Eestis enamiku eksamite ja tasemetestide läbiviimise eest, sealhulgas kodakondsus- ja eesti keele tasemeeksamid ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
