Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Täna alustas veterinaar- ja toiduamet sügisest rebaste ja kährikute marutaudivastast vaktsineerimist, mis kestab orienteeruvalt 24. septembrini.

Alates 2013. aasta aprillist on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Marutaudivabaduse säilitamiseks ja marutaudi taasleviku takistamiseks külvatakse nn puhvertsoonis vaktsiinisöötasid, mis piirneb vahetult riigiga, kus marutaudi levib. Aastatel 2011–2014 hõlmas puhvertsoon nii Läti kui ka Venemaa piiri. Alates 2015. aastast, kui Läti saavutas marutaudivabaduse, vaktsineeritakse ainult Venemaaga piirnevaid alasid.

Vaktsineeritava puhvertsooni laius on umbes 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ja Kagu-Eestist, seejärel külvatakse piirialadel Ida-Virumaal.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt ega selles sisalduv kahjutustatud marutaudi viirus ei ole ohtlikud.

Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukite abil. Külvamist ei tehta linnade, asulate, teede ega veekogude kohal. Välditakse ka vaktsiini külvamist karjamaadele, kus vaktsineerimise ajal viibivad põllumajandusloomad. Selleks, et tagada piisav nähtavus, lendab lennuk madalalt.

Kui leiate vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Kui on oht, et laps või koduloom võib leida vaktsiinipala, tuleb see ümber paigutada. Selleks on soovitatav kasutada kummikindaid või kilekotti, vältimaks vedelvaktsiini sattumist nahale, juhul kui vaktsiinsööt on katki. Sedasi ei jää söödale külge inimese lõhna. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, kahjustunud nahale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.

Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb vaktsineerimise piirkonnas koerad ja kassid hoida sisehoovides. Muidu võivad lemmikloomad osa metsloomade mõeldud söötadest ära süüa. Vaktsiinsööt ja vaktsiin on koduloomadele ohutu, kuid pole mõeldud nende vaktsineerimiseks.

Esimest korda külvati Eestis marutaudi vaktsiini 2005. aasta sügisel ning see hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006–2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. Aastatel 2011–2014 hõlmas vaktsineerimisala puhvertsooni Läti ja Venemaa piiril. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas.

Viimase umbes kümne aasta jooksul on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Marutaudikahtlasest loomast tuleb koheselt teavitada loomaarsti.

Hoolimata sellest, et Eesti on viimased viis aastat olnud ametlikult marutaudivaba riik, paikneme me marutaudist oluliselt ohustatud piirkonnas. Seetõttu on kõigi kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine endiselt kohustuslik. Looma omanik peab tagama, et temale kuuluvad lemmikloomad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi olenevalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Viimased uudised