Eesti ja Läti lähevad Euroopa eelarveläbirääkimistele ühtse sõnumiga
Avaldatud: 27 august, 2025Eesti ja Läti valitsused pidasid täna Tartus ühisistungi, et kooskõlastada muuhulgas seisukohad Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve (2028–2034) läbirääkimisteks. Arutelu keskmes olid kaitsevalmidus ja piiriülesed ühendused, sealhulgas Rail Balticu valmimine. Samuti toonitati, et EL-i eelarvest tuleb tagada täiendav tugi Venemaa ja Valgevenega piirnevatele piirkondadele ning jätkata põllumajandustoetuste ühtlustamist.
„Eesti ja Läti prioriteedid Euroopa Liidu eelarveläbirääkimistel langevad kokku: Euroopa Liit peab keskenduma julgeolekule, piirülestele ühendustele ja idapiiri regioonidele, kes Vene sõjast ja majandussidemete katkemisest enim on kaotanud,” ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Euroopa Komisjon avaldas 16. juulil ettepaneku seitsmeaastaseks eelarveks mahuga 2 triljonit eurot. Võrreldes eelmise perioodiga suureneks kasutatav eelarvemaht 1,13%-lt 1,15%-ni EL-i kogurahvatulust. Läbirääkimised kestavad tõenäoliselt kuni kaks aastat ning lõplik otsus langetatakse Euroopa Ülemkogul.
Ühisistungil rõhutasid Eesti ja Läti, et läbirääkimised saavad olema keerulised, kuid mõlemad riigid seisavad ühiselt selle eest, et püsiks ja kasvaks toetus valdkondadele, mis on meie julgeoleku ja ühenduvuse seisukohalt kriitilised – kaitsekulutustele, piiriülestele transpordiühendustele ja idapiiriregioonidele.
Komisjoni ettepaneku kohaselt suureneksid kaitsekulud ja kosmosevaldkonna rahastus ligi viiekordselt 130,7 miljardi euroni. Euroopa ühendamise rahastust kavandatakse sõjalise liikuvuse toetuseks 17,7 miljardit eurot ehk kümme korda rohkem kui varem. Euroopa rahutagamisrahastule oleks ette nähtud 30,5 miljardit eurot ning Ukraina toetuseks loodaks eraldi 100 miljardi euro suurune reserv.
Eesti ja Läti kinnitasid pühendumust Rail Balticu valmimisele aastaks 2030. Komisjoni ettepaneku kohaselt suureneks Euroopa ühendamise rahastu eelarve üle kahe korra – 31,6 miljardilt 81,4 miljardi euroni, millest 51,5 miljardit on kavandatud transpordiühendustele, sealhulgas Rail Balticule.
„Rail Baltic on Euroopa strateegilise ühendamise projekt ja see ei muutu sõltumata sellest, et majanduslikud kalkulatsioonid sõltuvad ta puhul palju geopoliitika muutusest,” rõhutas rahandusminister.
Samuti toonitasid mõlemad valitsused, et EL-i eelarves tuleb jätkata põllumajandustoetuste ühtlustamist ning arvestada senisest enam idapiiriregioonide eripärasid ja vajadusi.