Eesti esimene maakond, kus kõik omavalitsuste haridusasutused kasutavad toitlustuses vähemalt viiendiku jagu mahetoorainet

Foto: Aigar Nagel

Neli aastat tagasi, 18. septembril 2020, sõlmisid Võru maakonna omavalitsused, SA Võrumaa Arenduskeskus ja MTÜ Setomaa Liit kokkuleppe kohaliku, tervisliku ning maheda toidu ja tooraine suuremaks kasutamiseks avaliku sektori rahastatavas toitlustuses. Peamiselt tähendas see koolide ja lasteaedade toidus mahetooraine kasutamise suurendamist.

Tänaseks on maheleppe eesmärk saavutatud. Tõtt-öelda isegi ületatud, sest lisaks omavalitsuste 39 haridusasutusele on mahetoitlustuse ökomärgi 20-50% taseme saavutanud erakool Väike Werrone Kool ning teadaolevalt lisanduvad uuel aastal ka riigikoolid – Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus EWERS ja Võru Gümnaasium.

Selle tähistamiseks toimus 12. detsembril Antsla Gümnaasiumi koolisööklas mahetoorainest tänuõhtusöök koolikokkadele ja mahetoidu toetajatele. Tänutäheks valmistasid kõigi omavalitsuste, Võrumaa Arenduskeskuse ja MTÜ Setomaa Liidu juhid osalejatele kohapeal tordi ning arutati nelja aasta jooksul toimunu üle.

Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liikme Tiit Tootsi sõnul oli maheleppe eesmärgiks viia lapsevanemateni teadmine, et mahetoit on oluline, ent ka arendada maheettevõtlust: „Näiteks auhinnatud Metsavenna talu ei oleks ilma mahekokkuleppeta piima sellistes kogustes pakki panema hakanud nagu mahedalt majandav ettevõte tänu koolidele seda täna teha saab,” ütles Toots.

Projekti eesvedaja, Võrumaa Arenduskeskuse projektijuhi Kaja Kesküla sõnul on neli aastat olnud tegusad. Mahepõllumajanduse ja mahetoitlustuse teemal toimus kokku 16 õppereisi mahetootjate ja kokkade kogemuste vahetamiseks, 100 kohtumist, toimkonda ja ümarlauda koolidega, üheksa perepäeva ja 16 praktilist koolitust kokkadele, 13 koolitust mahetootjatele, 41 mahetöörühma koosolekut, neli mahetoidupäeva ning kolm õpilaste kokkamisvõistlust.

Setomaa vallavanemale Raul Kudrele meenub maheleppe algusele mõeldes justnimelt esimene toimunud õppereis, mis tema isiklikku vaadet teemale avardas: „Sööklad võiksid muutuda restoranideks – sellist mõttemaailma muutust vajaksime”. Ka kooli personal peab kogemuste vahetust oluliseks: “Värska kooli koka käisin rääkimas, kuidas läinud on ning tema sõnul on samuti kõige suuremaks väärtuseks näha, mida teevad teised, saab vahetada retsepte ning saab endale kindlust tegutsemise osas,” sõnas ta.

Mitte ükski teine maakond peale Võrumaa

Rõuge vallavanema Britt Vahteri sõnul alustas vallas asuv Rõuge Põhikool mahetoidu pakkumisega teistest paar aastat varem ning teised asutused tulid riburadapidi järele. „Algus oli konarlik. Kartsime, milline on tooraine ja kui palju see kallimaks läheb,” ütles Vahter, kes tagantjärele soovitaks teistel julgelt alustada ja protsesse hiljem korrigeerida. „Mitte ükski maakond ei ole ühiselt sellist asja suutnud,” nentis Vahter.

Vahter, kes on teema üle koolide majandusjuhatajatega arutlenud, ütles, et koolid on mahetoidu pakkumise ja tarneahelatega küll harjunud, ent muret teeb Eestile omane aastaaegade vaheldumine: „Kurb, et nii suures osas pakume juba mahetoitu, aga samas terve talve suures osas Poola õuna, sest kohalikku ei ole vallal võimalik kokku koguda ja läbi talve hoiustada.” Seejuures tõi ta aga välja, et tänuväärt algatuse sellel aastal kaheksandat korda toimunud Vunki Mano! Loometalgutel, kus üks meeskond just toidu väärindamise luubi alla võttis. Samuti on Võru maakonnas loomisel aiasaaduste väärinduskeskus, mis võiks aidata uusi lahendusi pakkuda.

„Ega me igapäevaselt ei mõtle, kust tuli see muna, kartul või piim, seda olulisem on koolikeskkonnas rääkida, mis on see väärtus, mille me oleme koolides loonud,” ütles Vahter. Ta lisas: „Keskkond ning meie enda tervis on väga olulised ning läbi koolikasvatuse ja tundide peaksid lapsed selle teadmise saama.”

Erinevalt teistest omavalitsustest oli Antsla vallal maheleppe eesmärgi täitmiseks mitu toetavat eeldust. „Kui esmakordselt kuulsin sellest ideest, tekkis heureka hetk – Antslal oli olemas kooliaed, mis polnud mahemärgisega, aga mida majandati mahedalt. Tänaseks on meie maheosa koolitoidus 40+ protsenti tänu sellele põllule,” rääkis Antsla vallavanem Avo Kirsbaum lisades, et juurviljade hoidmiseks on vallal olemas ka kelder.

Kuigi tegemist on kohaliku algatusega tunneb Kirsbaum heameelt, et ka riik on mõne sendiga õpilase kohta algatust toetanud. „Aasta-aastalt võibolla sentide arv kasvab, millega riik toetab mahetooraine ostmist,” ütles Kirsbaum nentides, et väike toetus väljendab siiski riigipoolset toetuse ja kaasamõtlemist.

MTÜ Setomaa juhatuse liikme Margus Timmo sõnul on mahetoidu propageerimisel Kagu-Eestis regionaalselt laiem mõju, sest sellised projektid tõstavad elukeskonna väärtust. „Inimesed tahavad olla seal, kus toimuvad positiivsed muutused. Selleks peamegi tegema selliseid säravaid asju. See, mida Võru maakond on suutnud teha laste jaoks, on kindlasti selleks muutuseks.” Timmo arutles, et talle meeldib mõte koolirestoranidest: „Jõuame uue laste väärtuskasvatuseni, kes austavad kokkasid, toitu ja loodust.”

Mahtude olulisus

Võru linnapea Kalvi Kõva sõnul oli protsessis ühtne tegutsemine äärmiselt oluline, sest see aitas luua tugevamaid tarneahelaid. „2020. aastal kui kokkulepe tehti hakkasid Võru kaks suuremat kooli kohe 20% ulatuses mahetoorainet kasutama. Neis koolides on söögilaudade taga umbes 2000 sööjat. Mahetoitu toodi seejärel suure kaubikuga – seega ka tootjad said kohe mahtu juurde,” kirjeldas Kõva mahtude olulisust.

Ka Kõva ei kahtle ettevõtmise olulisuses: „Lastele algul toortatar tundus kummaline, mahekartul oli ka ehk veidi teine, aga teame ju kõik, et see keemia hulk, mida kokku tarbime, on suur, nii et kui tahame lastele head, tuleb seda vähemaks võtta.”

Võru vallavanema Kalmer Puusepa sõnul on mahetoit ja eelkõige kohalik mahetoit inimesele loomuomane. „Minu ema, kelle aiast ka minu toidulauale palju aiasaadusi jõuab on alati öelnud, et toit, mida inimene sööb, peab tulema kohapealt, selle maa seest, sest nii on see kõige omasem,” ütles Puusepp, kes mainitud mõttest väga lugu peab.

Võru valla näitel alustati esmalt lasteaedadest ning hiljem liitusid ka koolid. Ka Puusepp toob esile meeskonnatöö olulisust eri asutuste vahel, mis tema sõnul on olnud kõrgel järjel. „Toetamine ja tugi Arenduskeskuselt on olnud samuti olulised aspektid, mis andsid hoogu juurde eesmärgi saavutamisel,” ütles ta lõpetuseks.

Kuhu edasi?

Võrumaa Arenduskeskuse juhi Tiit Tootsi sõnul ei ole veel uusi kokkuleppeid tuleviku osas tehtud. Küll aga liiguvad mõtted uute eesmärkide seadmise suunas: „Esimese mahekokkuleppe jaoks saime inspiratsiooni Taani ja Rootsi õppereisilt, siis uue mahekokkuleppe jaoks võiks inspiratsiooni koguda taas Euroopast. Mahekokkuleppe täitmisel on olnud hea koostöö erinevate osapooltega, seda ei taha jätta unarusse.” Praeguses hetkes peab ta aga kõige olulisemaks avaldada kiitust ja tänu kõigile haridusasutustele ja teistele, kes tänaseid tulemusi saavutada aitasid.

Samal teemal

Viimased uudised

Isamaa pilt.

Isamaa pöördub seoses liiklusseaduse muudatusega Vabariigi Presidendi poole

Foto: Aigar Nagel