Eesti ema saatis presidendile kirja, kuna minister halvustas inimesi
Avaldatud: 1 august, 2025
Pilt: Presidendi kantselei Eesti ema saatis president Alar Karisele avaliku kirja, kuna rahandusminister Jürgen Ligi halvustas inimesi, nimetades neid lollideks.
Kirja saatja Kertriin Petrov märkis, et saatis kirja presidendile, kuna kelleltki teiselt pole abi loota.
Kiri on järgmine:
Lugupeetud Eesti Vabariigi president, Alar Karis
Mina, Eesti kodanik, ema ja kõrgharitud inimene, tunnen sügavat muret selle üle, mis suunas Eesti riik on liikumas – nii väärtustelt kui inimesekäsitluselt.
Kirjutan Teile seoses poliitik Jürgen Ligi avalike väljaütlemistega ning soovin Teilt selget ja sisulist reaktsiooni, mitte poliitilist vaikelu.
Hiljuti Delfi TV saates nimetas Jürgen Ligi inimesi, kes allkirjastasid ettepaneku toiduainete käibemaksu alandamiseks, lollideks.
Tema täpne tsitaat oli: „Põhiseadus ei keela inimestel loll olla.”
Selline avalik halvustamine ja üleolev suhtumine oma rahvasse – oma valijatesse – on sügavalt solvav. Ma olen ema. Ma olen inimene. Sellises suhtumises ei näe ma enam riiki, mis vajab oma lapsi, oma inimesi. See riik paistab vajavat ainult „lolli lüpsilehma”.
Hr Ligi on ka varem väljendanud, et „eesti inimesed on paksud ja peaks vähem sööma”. Selline suhtumine ignoreerib täielikult tõsiasja, et toitumishäired on vaimse tervise probleem. Mina ise kasvasin üles rasketes oludes, kogesin nälga ja sellest tulenevat ärevust. Seetõttu on mul keeruline suhe toiduga, millega tegelen igapäevaselt. Siis meenuvad mulle veel kilpnäärme alatalitusega inimesed ja muud diagnoosid, mis viivad kaalu ülesse ning ei ole tihti inimese enda teha, vaid geneetika. Julm. See mees on julm. Hr Ligi ei taju neid teemasid ega austa inimesi, keda peaks teenima. Ta ei austa emasid, lapsi ega vaeva nägevat inimest.
Lugupeetud president, Teie võimuses on istuda peaministriga maha ja tungivalt soovitada kutsuda ministrid tagasi. Teil on kohustus suhelda nendega ning tuua välja probleemid. Kui Te seda ei tee, jääb mulle paratamatult mulje, et nõustute öeldu ja tehtuga. Et Eestis ei olegi oluline, kuidas inimesel läheb – tähtis on ainult riigi masinavärk. Aga, kui aus olla, siis ka seda on härra Jürgen avalikult öelnud. Nutma ajab.
Samuti tahan juhtida tähelepanu Eesti lastesse suhtumisele. Uudistes räägitakse, et metssigadest tehakse konservi ja saadetakse Ukrainasse. Samal ajal on Eestis üle 4000 lapse, kes kannatavad toidupuuduse all. Kas meie lapsed pole väärtuslikud? Kas nad pole „piisavalt seksikad”, et pälvida tähelepanu nagu mõni välismaine kriis?
Ning miks kodusead tapetakse? Kui ka neist võiks teha konservi. Terve mõistus tõrgub.
Ka sisepoliitikas tunnen järjest enam võõrandumist. Peaminister nimetab toiduhindade kasvu põhjuseks „liiga palju kaubanduspindu”, samal ajal kui hinnad tõusevad ja inimesed vaevlevad. Loobitakse sõnu, aga puudub empaatia. Selle lause najal teen ettepaneku sulgeda koolid ja vallandada õpetajad, kes on meie ministreid õpetanud. Kokkuhoid suur. Miks sulgeda? Kuulates ministreid on arusaadav, et haridus on jäänud puudulikuks.
Olen murelik, et kulutame hiigelsummasid projektidele nagu Rail Baltic, mille kohta on öeldud, et see jääb igaveseks kuluallikaks. Samal ajal maksustatakse inimesed vaeseks – automaks, kõrged energiahinnad, toidumaksud. Miks on seda nii meeleheitlikult vaja teha? Inimeste vaimse tervise arvelt? Inimeste füüsilise tervise arvelt?
Ja selle kõige kõrval – valitsus tõstab enda autokompensatsioone. Sellel hommikul ma tundsin kuidas te sülitasite inimestele näkku. Kõik, kes te seal olete. Valu tuli südamesse.
Kallis president, palun Teid siiralt – kutsuge tagasi poliitikud, kes kuritarvitavad oma võimu, kes ei austa inimesi, kes neid valisid. Palun vaadake Eesti elu läbi ühe ema, ühe lapse, ühe inimese silmade. Mitte läbi parteilise karjääri või suure poliitilise mängu.
Mina ei karda enam sõda. Mina kardan rohkem Eesti valitsust. Ja see on kurb. Teie vastutus on meid kaitsta – ka sõnaliselt, südamlikult ja inimlikult.
Lõpetuseks: palun loobuge kõik kuluhüvitistest ja tooge oma palk alla 1300 euro kuus. Siis ehk tulete tagasi inimeste tasandile. Siis ehk tunnete, mida tähendab Eesti inimese argipäev. Jään ootama mitte „korrektset vastust”, vaid päris sammu.
Austusega,
Eesti ema ja kodanik
(võibolla tuli liiga emotsionaalne kiri ja palju teemasid, aga seda kõike ongi siin riigis juba liiga palju)
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
