Eesti 200 Kagu esinumber Igor Taro: „Soodustame pensioni edasilükkamist”

Järgnevad meie küsimused ja Igor Taro vastused:

1. Millised maksud peaksid kindlasti langema?
Igor Taro: Oleme veendumusel, et majanduskasvule mõjuvad kõige kahjulikumalt kasumi maksustamine, füüsilise isiku tulumaks ja seejärel tarbimismaksud. Kaotame ära erisoodustusmaksu töötajate tervise ja isikliku arenguga seotud kuludelt, sest meie eesmärk on terve ja haritud rahva. Lisaks sotsiaalmaksu laele kehtestame sotsiaalmaksu põranda aktiivse ettevõtlustulu teenijatele kuni kolmekordse keskmise palga tasemeni. See tähendab, et maksustame aktiivse ettevõtlustulu 16,5-protsendise sotsiaalmaksuga, see on poole väiksema sotsiaalmaksuga, kuni kolmekordse keskmise palga tasemeni. Selline lahendus toob kaasa ühelt poolt suurema solidaarsuse ning teiselt poolt ettevõtjatele selguse – kui indiviidi tasemel on tema aktiivse tulu pealt juba makstud madalama määraga sotsiaalmaks kuni kolmekordse keskmise palga tasemel, siis maksuametil ei ole rohkem küsimusi seda summat ületava tulu kohta. See annab ühelt poolt ettevõtetele selguse ja õiguskindluse ning teiselt poolt tunnustab inimeste soovi ettevõtjana riske võtta. Ühtlasi soodustame inimeste panustamist enda ja pereliikmete haridusse. Tõstame üksikisiku tulumaksuvaba koolituskulu pereliikme kohta 1200 euroni aastas. Kütuse- ja elektriaktsiisid peavad kehtima sellisel tasemel, mis tagab riigile teede- ja elektrivõrgu vajaliku toimimise, kuid need aktsiisid ei tohi olla muude riigiga seotud kulude katmisallikas, sest tegemist on kogu ühiskonna jaoks oluliste sisendkulude ning elukalliduse tõusu mõjuriga, lüües eriti valusalt madalama sissetulekuga inimesi. Välistame ettevõtjate varjatud maksustamise tõusu ebamõistlike ja mittekulupõhiste riigilõivude, aktsiiside ning kohustuslike haldustoimingute kaudu.

2. Millised maksud peaksid kindlasti tõusma?
Igor Taro: Maksustame Eestist varjatult kasumi väljaviimise Euroopa Liidu seadusandluse piirides.

3. Kui suur peaks Teie arvates olema õiglane pension?
Igor Taro: Õiglane pension võiks olla selline, mis ei tekita võrreldes töölkäimise ajaga suuremat vaesusriski ega probleeme toimetulekuga. Tulenevalt demograafilisest olukorrast peavad Eesti inimesed tulevikus pikemalt töötama, see on fakt. Võiksime soodustada nende töölkäimist, kes seda parema tervise tõttu tahavad ja suudavad.  Vanaduspensionieas inimeste tulu on mõistlik kuni tuhande euroni vabastada tulu- ja sotsiaalmaksust. See aitab inimestel endaga paremini hakkama saada ning motiveerib tööandjaid kaasama tööjõuturule rohkem eakaid. Soodustame isiku otsusel pensioni edasilükkamist, kui pensioniea saavutanud inimesel on tervist, et teha tööd, mis tagab talle piisava sissetuleku. Pensioni esimese samba süsteem peab ka rahaliselt sellist isiku otsust soosima. Aasta võrra enda pensioni edasilükkamine peaks tulevikus tagama vähemalt 10 protsenti kõrgema esimese samba pensioni.

Igor Taro: Ausalt öeldes on maaelu arengule panustame kõige parem julgeolekupoliitika. Kui piirialadel säilib normaalse tihedusega asustus, siis on piiri kergem valvata. Saan siiski aru, et tegu on spetsiifilisema küsimusega. Lühemas perspektiivis võib olla vajadus kulutada mõnevõrra rohkem, kuna meil pole välja arendatud kogu hädavajalikku iseseisvat kaitsevõimekust. Näiteks see õnnetu idapiir, mida toonane minister käis neli aastat tagasi iga nädal vaatamas, on siiani valmimata. Rääkimata veel mõnest olulisest objektist, et saaksime öelda – meie kodutöö on tehtud ja muus osas panustame liitlastele. Kagu-Eestis annab näiteks Kaitseliidu taristu nii Võru- kui Põlvamaal kõvasti soovida. Valgamaa on samas juba saanud kaasaegse staabi- ja tagalakeskuse. Samas nõukogudeaegse piirivalvesüsteemi poole pöördumist ma ei toetaks – see käib Eestile lihtsalt üle jõu. Toona hoiti piiri ääres pidevas lahinguvalmiduses suuri jõudusid, milleks meil pole inimesi. Sellepärast teenisid noormehed aega 2-3 aastat, tänase 8-11 kuu asemel. Kas oleksime valmis kasutama oma parimates aastates noori tasuta tööjõuna piiril hüpoteetiliste ohtude vastu, millega saaks oluliselt soodsamalt hakkama kaasaegsete tehniliste vahendite ning Kaitseliidu kiirreageerimisvõimekusega? Usun, et minevikku poole põhjust pöörduda.

5. Kuidas kavatsete tagada selle, et Eestisse ei tuleks kriminaalse mineviku ja mõtetega pagulased, kes hakkavad siin naisi ja lapsi vägistama?
Igor Taro: Sellega on kõige lihtsam. Esiteks, keegi ei taha siia tulla. Eesti sotsiaalsüsteem, kultuurikeskkond ja kliima pole kuigi atraktiivne, et pagulased siia üldse pürgiksid. Seni tabatud illegaalid on kasutanud Eestit ikkagi transiitriigina, pääsuks Rootsi või Saksamaale. Teiseks, Eesti saab ise otsustada, keda me võtame vastu ja keda mitte. Halbade kavatsustega isikutele ei pea rahvusvahelist kaitset pakkuma. Enamik Vao keskusesse sattuvatest illegaalidest saadetakse koju tagasi. Euroopa Liidu kvoodipoliitika on eos läbi kukkunud. Ka selle raames Eestisse toodud inimesed on valdavalt siit lahkunud. Praktika näitas, et kõige tõhusamalt toimib probleemide lahendamine nende tekkimise kohas. Ning samuti Euroopa ja Schengeni välispiiride valvamine. Iseasi, et meie lähinaabruses ei tekiks nii suurt muret, mis inimesi massiliselt liikuma paneb. Selleks peab Eesti andma oma jõukohase panuse rahvusvahelise abi näol – mõistlik oleks seda selliselt korraldada, et riik annaks tööd eelkõige Eesti ettevõtele. Kokkuvõttes on selline panustamine ikkagi soodsam kui juba meie piirideni jõudnud probleemide lahendamine.