Dr Jaak Uibu: Uitmõtteid peaminister Kaja Kallase avaldusest koroona kohta
Avaldatud: 26 veebruar, 2021
Jaak Uibu. Foto: erakogu Rahvastikuteadlane ja meditsiinidoktor Jaak Uibu kirjutab arvamusloos, kuidas valitsusel pole mingit plaani, kuidas koroona võidelda, selle asemel tehakse tühje sõnu.
Järgneb Jaak Uibu arvamuslugu:
Jaak Uibu, D.Sc.
Hakatuseks meenutame peaaegu aastataguseid sõnu Riigikogu aseesimehelt Siim Kallaselt: „Peaminister Jüri Ratas on avaldanud soovi esineda tänasel Riigikogu istungil poliitilise avaldusega seoses kujunenud olukorraga Eestis“. Ratas oli sel hommikul arutanud sotsiaalministri, riigisekretäri ja Terviseameti juhiga ning leidnud, et pole enam tegu hädaolukorra ohuga, vaid juba hädaolukorraga. Tookord peaministri avalduseks täiendati Riigikogu päevakorda päevapealt. Selleks ajaks oli Eestis teada 16 nakatunut, aga WHO oli hinnanud eelmisel päeval olukorda koroonaviiruse pandeemiana.
Tõesti suur erinevus peegeldub kahe viimase peaministri valmiduses poliitilise avalduse tegemiseks Riigikogus. See tuleb välja Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme sõnadest: „Tore, et ilmusite lõpuks siia parlamendi ette ja leidsite selleks lõpuks aega“. Ilmselt ei tihanud ta tulla enne kui 22. veebruaril. Ettevalmistus võttis aega, kuigi selleks oli võimalust terve aasta. Meenutan, et reformifraktsioon keeldus sügisel Riigikogus moodustamast toetusrühma koroonakahjude minimeerimiseks, mis aidanuks paremini orienteeruda.
Avalduse algul ütles peaminister Kaja Kallas: „Ärme teeme COVID-19 kriisist tavapärast erakondade vägikaikavedu!“ Paraku kriitiline hoiak oma vastaste ees on nii imbunud tema vaimu, et ta ei suutnud ise sellest põhimõttest kinni hoida. Seda märkas Siim Pohlak: „Hea peaminister! Ütlesite alustuseks, et ärme tee koroonateemal poliitikat, ja seejärel, järgmise lausega sujuvalt hakkasite lükkama kogu vastutust praeguse olukorra eest eelmise valitsuse kaela, unustades samas, et valdkonna eest vastutav minister on ju täna sama mees“.
Oleks tahtnud põhjendust või viidet peaministri väitele, et „piirangute mõju avaldub kuskil nelja nädala pärast – kahe, kolme, nelja nädala pärast“. Praegusel kujul meenutab vastus Astrid Lindgreni raamatu lugu: „ma tulen kas kell kolm, kell neli, või viis, aga enne seitset ärge mind oodake“.
Lapselikult usalduslik oli tsiteerida Terviseametit: „Terviseameti koroonadetektiivid on kindlaks teinud, et viimase kuu jooksul toimub nakatumine peamiselt pereringis (32 protsendil juhtudest), tööl 14 protsendil juhtudest“. Nakatumine pereringis ongi paratamatu, kui see väljast sisse tuuakse. Vastust ei ole, kust see tuuakse.
Peaminister Kallas sõnas: „Ja ma ei ütle midagi, et eelmine valitsus oleks kuidagi käitunud suures pildis valesti“. Siin lõi peaminister araks ja taandus pea kogu rindel. Esimene koroona laine oli hoiatuseks, kust ei võetud piisavalt õppust. Peaminister Ratas teatas märtsi keskel 16 nakatunust, aga aasta lõpul oli juba igapäevane nakatumine ligi tuhat hinge. Arvud kinnitavad, et Eesti polnud pandeemiaks valmis ega valmidus ei küpsenudki. Lihtsam on epideemiat käsitleda paratamatusena. Sellisena käsitles pandeemiat meedia.
Rikkalikult esitati Riigikogu diskussioonis andmeid vaktsineerimise kohta, aga harva hinnati vaktsineeritute osa kogu elanikkonnas. Leian need andmed Eesti kohta Johns Hopkinsi Ülikooli koroonaandmetest – „Fully Vaccinated – 2.00%”.
Peaministrilt torkas silma vastusest eemale hiilimine ja küsimusele küsimusega vastamine. Mart Helme päris, kas on olemas plaan, et epideemiaga toime tulla. Ta sai vastuseks: „Kõigepealt ma tahaks teie jutu peale öelda, et kõigi nende hirmsate piltide ees, mis te maalite, selle kõige juures te ometi kutsute inimesi üles kogunema 24. veebruaril erinevatesse Eestimaa paikadesse suurtes hulkades. Miks te seda teete?“
Pöördudes peaministri poole juhtis Jaak Juske tähelepanu asjaolule, et Valitsus teeb vahet, kellele infot koroonast jagada: „Ma alustan sellest, et eelmine peaminister Jüri Ratas leidis kevadel eriolukorra ajal iga päev võimalust saata kõigile Riigikogu liikmetele ülevaade viiruse levikust ja valitsuse vastavatest meetmetest. On väga tore, et te olete hakanud seda uuesti tegema, aga millegipärast saavad selle ülevaate ainult osad Riigikogu liikmed. Ma palun teil Riigikogu liikmeid kohelda võrdselt ja saata kõikidele liikmetele see ülevaade. Mina kindlasti seda soovin“.
Info jagamine koroonast paistab olema üldse hell teema. Kuigi palju kirjutatakse koroona valitsuskomisjonist ja selle all töötavast teadusnõukojast, vähem vaktsineerimiskomisjonist, ei anna need olukorrast bülletääne, ei trüki brošüüre hetkeolukorrast ja selle muutumisest.
Paraku kodanikel ei ole ettepanekuteks komisjonidele juurdepääsuks meiliaadressegi. Kui asutuse põhiaadressil neid saata, ei jõua need adressaadini ja ega need ei reageeri ka väljastpoolt tulevatele arvamustele.
Kui ei usaldata rahvast, ei maksa imestada, et rahvas ei täida soovitusi. Peaminister ütles, et kõige suurem mõju viiruse levikule on igaühe enda käitumisel. Siiski Alar Lanemani sõnul: „Siin on ikkagi Vabariigi Valitsusel ka suur roll ja vastupidi väita tähendaks, et valitsusel ei ole mingit tähtsust“. Kui aasta tagasi oli lootus, et hädaolukord ehk liidab rahvast ja poliitikuid, siis näeme nägeluste jätkumist, poliitikute peataolekut, meedia suletust ja rahva juhtimist hedonismile. Juba kurdetakse vaimse tervise allakäigust. Kas Valitsus on rahva liitmiseks kokku kutsunud Eesti vaimseid liidreid? Muidugi ma ei mõtle nn arvamusliidreid.
Riigikogu istungi teisel tunnil kutsus Rene Kokk peaministrit avaldama oma koroonaga võitlemise kava: „Kui te siin opositsioonis olite, siis te kogu aeg rääkisite sellest, kuidas teil on olemas plaan, kuidas COVID-iga võidelda ja see seljatada. Ja nüüd täna te räägite seda, et te koostate seda plaani. Palun võtke see plaan välja, mis teil oli, ja saate kohe minema hakata, ei pea koostama hakkama.“ Ta sai vastuseks: „See plaan ju on, see plaan on lihtsalt dünaamiline ja muutumises, kuidas muutuvad siis need numbrid“. Martin Helme ei uskunud, et peaministril oleks mingit selget plaani.
Kokku võttes tuleb loota, et peaministri esinemine koroona temaatikal Riigikogus oli siiski mõlemapoolselt kasulik ja vajalik. Ehk on sellest kasu ka rahvale. Igatahes oli võimalik saada hulk andmeid ja seisukohti, mida muidu kustki võtta ei oleks. Peaminister näitas oma võimet küsimustele pausideta vastata, kuid demagoogilistel võtetel oli kindel roll. Siim Kallas võis rahul olla, et tal on tark, kena ja terane tütar.
Kuid ühe targa raamatu järgi nuheldakse vanemate patud lastele veel kümme põlve. Selles mõttes on peaminister Kaja Kallas keerulises olukorras. Ja kui ta ei näita püüdu empaatiale ja sellele, et oponent ei ole veel vaenlane, siis asi ei parane. Soovitaks talle tarkust Konfutsiuse õpetuse järgi „Mida ei taha endale, seda ära tee teistele“. Samad sõnad on ka teistelgi rahvastel. See aitab vihakõne vastu paremini kui seaduse kokkukruttimine.
Tahan tänada Riigikogu varasemaid koosseise selle eest, et mul oli kirjutiseks kasutada Riigikogu avalik stenogramm.
24.02. 2021
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
