Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kaart: BBC

Briti telekanal BBC on teinud loo Setomaast, millest 2/3 jäi Venemaale koos pealinna Petseriga, mistõttu on Eesti poole peal inimestel raske asju ajada, näiteks vanemate haual käia.

BBC poolt intervjueeritud seto naine Õie Sarv ütleb, et veetis lapsepõlves palju aega Vene poole peal, nüüd oleks nagu juured läbi lõigatud. Praegu on setodel piiriületus muutunud keeruliseks, mistõttu inimesed kannatavad.

Vahepeal oli ELi ja Venemaa vahelise kokkuleppega viisat lihtne, saada, aga alates 2018. aastast on Venemaa hakanud viisade väljastamisest keelduma. Suhted Eesti ja Venemaa vahel on jahenenud ja see mõjutab eelkõige setosid, kelle maa ja rahvas on jagatud kahe riigi vahel.

Serga külas elav Eevi Linnamäe räägib, et piiri tõttu on tema ema ja isa maetud eri riikidesse – see on pere jaoks suur tragöödia. Piiriäärse elu probleemid on sundinud aastate jooksul paljud inimesed mujale elama kolima, alles on jäänud nn kummituskülad, kus elab vähem kui 10 inimest.

Setod kannavad maailmas unikaalset kultuuri koos oma keele ja traditsioonidega. Seto Leelo on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Seto ajalooline territoorium on 17 000 ruutkilomeetrit, millest enamus ehk 2/3 asub Vene poole peal Pihkva oblastis. Samuti on Vene poole peal setode ajalooline pealinn Petseri. 2013. aasta rahvaküsitluse andmetel elas aga Eestis 4000 setot, Venemaal vaid 300. Mujal Eestis ja maailmas elab ligi 10 000 setot.

Erinevalt ülejäänud Eestist, mis on luterlik on setod valdavalt õigeusku. Mõned uskumused ja kombed on aga vanemad kui kristlus. Üks iidne komme on vanemate haudadel käimine, samuti haudadel toidu jagamine.

Maa on setode jaoks väga tähtis. Nii nagu ka eestlaste jaoks, pole kodu ükskõik kus kohas, räägib Seto Instituudi giid Helen Külvik. Setodel on oma kuningas – Peko – kes on viljakuse jumal. Peko lamab uskumuse järgi Petseri kiriku all, teisel pool piiri.

Enne Eesti iseseisvumist 1918. aastal oli Setomaa osa Vene impeeriumist. 1920. aasta Tartu rahulepinguga läks Setomaa Eesti poole peale. Pärast teist ilmasõda läks Eesti koos Setomaaga nõukogude liidu koosseisu. Peale Eesti iseseisvumist 1991. aastal jagati Setomaa kaheks. Piir on probleemiks mitte ainult peredele, vaid ka ettevõtjatele. Seto naine Rieka Hõrn peab Obinitsas seto restorani. Mõningaid toiduaineid saab osta ainult Petserist ja kuigi tal on äriviisa, ei saa ta toitu üle piiri tuua.

1990ndate aastate algul peale Eesti iseseisvumist said inimesed Eesti ja Venemaa vahel vabalt liikuda. Paljud Venemaal elanud setod kolisid tol ajal ümber Eesti poolele. Piiriületus muutus keerulisemaks peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal, kuna sellest ajast nõuti viisat. Alates 2009. aastast on setodele väljastatud nn kultuuriviisasid. Need viisad olid kasutusel kuni 2018. aasta alguseni, räägib viisakoordinaator Andy Karjus. Pärast seda on Vene poolelt hakatud tegema kitsendusi ning nõudma ametlikku kinnitust kultuuriühingutelt, millega seoses viisasid vormistatakse, kuigi algselt piisas ainult küllakutsest. Vene pool on hakanud viisade taotlusi tagasi lükkama isegi siis, kui kõik vajalikud dokumendid olid vormistatud.

Tavapäraselt vormistati setodele ligi 2000 kultuuriviisat. Alates 2019. aastast on aga läbi läinud ainult 430. 2019. aasta lõpus lükati tagasi kõik korduvviisade taotlused. Põhjus arvatakse olevat rahaline. Kultuuriviisad on tasuta, aga teiste viisade eest küsib Venemaa raha. Paljud setod on nüüd üldse loobunud viisade taotlemisest.

Rieka Hõrn räägib, et ka äriviisa pole lahendus, sest sellega surnuaeda külastada ei lubata. Ta räägib, et kui ta on oma äriviisaga käinud kultuuriüritustel, on tema tuttavatele tehtud trahvi. Eevi Linnamäe ei saa aga lasta omale äriviisat teha, kuna ta on pensionär. Tal on ainus võimalus taotleda turistiviisat või jätta üldse üle piiri käimata. Linnamäe sõnul on olukord muutunud väga keeruliseks, seda eriti vanemate inimeste jaoks. Paljud on üldse loobunud üle piiri käimisest.

Viimased uudised