Baltica Pärimuspidu toob Põlva Päevadele nii kodumaised kui ka eksootilised põlised tavad
Avaldatud: 28 mai, 2019
Linatöid proovimas. Baltica 2016. aastal Moostes. Foto: Aivo Põlluäär Laupäeval, 1. juunil tuleb rahvusvaheline Pärimuspidu Baltica külla Põlva Päevadele, pakkudes kesklinna pargis ehedaid folkloorikontserte, õpitubasid, Vana-Võrumaa rahvariiete moeshowd ja palju muud.
Fookuses kohalikud traditsioonid
Kell 11 algav programm keskendub just ajaloolise Võrumaa, mille osa on ka praegune Põlva maakond, põliste traditsioonide ja kommete tutvustamisele. Nii saab pargilaval näha just sellele piirkonnale omaseid rahvapille, teppo-lõõtspilli ja rahvakannelt, millel Mooste Rahvamuusikakooli õpilased mängivad just selle piirkonna pillimeeste pärimusmuusikat.
Folkloorirühmad Käokirjas (Põlva), Kõivokõsõ (Vastse-Kuuste), Käopojad (Orava) ja Madara (Põlva) tutvustavad kolme erineva kultuuriruumi rahvalaule ja rahvamänge, kuna Põlva maakonnas kohtuvad ajaloolise Võrumaa, Lõuna-Tartumaa ja ka Setomaa traditsioonid.
Näiteks saab koos folkloorirühmaga Käokirjas õppida põliseid laste hüpitamismänge, mis kuluvad marjaks ära ka tänapäeva noortele emadele.
Eksootikat Tšiilist, Lätist ja Leedust
Lisaks kohalikele folkloorirühmadele saab näha ja kuulda ka teiste rahvaste eksootilisi traditsioone – külas on Läti, Leedu ja Tšiili folkloorirühmad.
Tšiili rahvalaulikud näiteks toovad esmakordselt Eestisse Kesk-Tšiilist alguse saanud suulise pärimuse paya, mis tähendab luulelist improviseerimist kahe või rohkema inimese vahel. Kuigi vorm on oma kujunemisloos jõudnud ka professionaalsetele lavadele, on sellel säilinud traditsiooniline laulmis- ja improviseerimisviis, mis peegeldab kohalikku päritolu.
Läti ansambel Teikas Muzikanti koosneb viiest lustlikust muusikust, kes on võtnud eesmärgiks pärimuskultuuri elujõulisuse näitamise, et ekslikult ei peetaks traditsioone ainult ajalukku kuuluvaks ja igavaks. Ka Balticaks on nad valinud tutvustamiseks ühe elujõulisema Läti tähtpäeva, suvise pööripäeva tähistamise temaatika.
Leedu ansambel Alka (loodud 1980) tegutseb Klaipedas, esindades Väike-Leedu piirkonna pärimust. Väike-Leedu on kunagine Ida-Preisimaa ala, mis 1923. aastal liitus autonoomsena Leedu koosseisu. Alka repertuaari kuuluvad paikkonna autentsed laulud, tantsud, mängud ja pillimuusika
Õpitoad oma ala meistrite juhendamisel
Samal ajal pargikontsertide kuulamisega ja kaasa tantsimise-laulmisega on võimalus kella 11st kuni 15:30ni õppida uusi oskusi avatud õpitubades. Ennast saab proovile panna traditsioonilise puutöö alal (Indrek Merimaa), proovida linatöid (Põlva Talurahvamuuseum), kangastelgedel kaltsuvaba kudumist (Maarja Küla), teha koos Süvahavva Loodustaluga taimepärga ja palju muud.
Põliskeelte aastale ja Baltica teemale „keel“ kohaselt on programmis eraldi rõhku pandud kohaliku keele tutvustamisele – Võru Instituudi keelepesa telgis võib südamerahuga rääkida ainult võru keeles.
Põliste laulude, tantsude ja oskuste kõrval on Baltica võtnud südameasjaks ka piirkondade rahvariiete ilu näitamise. Põlva pargis toimub esmakordselt Vana-Võrumaa kaheksa kihelkonna rahvariiete moeshow, kus saab lähemalt näha selle piirkonna meeste, laste kui ka naiste rahvariideid. Moeshowd korraldab tuntud noorteühendus Kagu Kabujalakõsõ.
Baltica Põlva programmile paneb lustliku ja tantsulise punkti folklooriansambel Maatasa Tartumaalt, kelle juhendamisel saab tantsuklubis õppida tantsima Lõuna-Eesti ja Võrumaa pärimustantse.
Pärimuspidu Baltica Põlva programmi saab kesklinna pargis nautida 1. juunil kell 11 kuni 17. Töötubadest osavõtt on tasuta ja sündmus on mõeldud kogu perele!
Pärimuspidu Baltica korraldab aastast 1989 Eesti Folkloorinõukogu.
Lisainfo www.baltica.ee
FB event – Baltica tuleb külla Põlva Päevadele
Tule vaata, kuidas elab ehtne ja ehe rahvakultuur!
-
- Linatöid proovimas. Baltica 2016. aastal Moostes. Foto: Aivo Põlluäär
-
- Neiu lillepärjaga Baltical 2016. aastal Moostes. Foto: Aivo Põlluäär
-
- Tantsijad Baltical Moostes 2016. aastal. Foto: Aivo Põlluäär
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
