Balti riikide represseeritud: üheks vabaduse alustalaks on ausa ajalookäsitluse kaitsmine
Avaldatud: 10 aprill, 2022
Foto: Ernesta Šneideraityte Nädalavahetusel kogunesid Viljandis kolme Balti riigi massküüditamiste ohvrid, et meenutada 1941. ja 1949. aasta nõukogude võimude sooritatud kuritegusid ning arutada Balti riikide koostööd muuhulgas koolide haridusprogrammide parendamisel.
Ligi 100 osalejaga konverentsil esindasid Eestit Murtud Rukkilille Ühing ja Eesti Memento Liit, Lätit endiste poliitvangide ühendus Latvijas Politiski represēto apvienība (LPRA) ja Leedu represseerituid ühendav organisatsiooni LEMTIS.
Konverentsi korraldanud, 1949. aastal lapsena perega sunniviisiliselt Siberisse küüditatud Enno Uibo sõnul on tänased Ukraina sündmused selgelt näidanud, et neljakümnendatel aastatel valitsenud kurjus pole maailmast kuhugi kadunud. „Näeme, kuidas Venemaa nii-öelda „denatsifitseerimise erioperatsiooni“ käigus piinatakse ja tapetakse valimatult ettejuhtuvaid inimesi. Lisaks on märkimisväärne arv inimesi vastu nende tahtmist viidud Venemaale,“ ütles Uibo, kelle sõnul meenuvad talle Ukraina sündmusi vaadates Balti riikides korda saadetud inimsusevastased kuriteod. „Nõukogude võimu ametlikku retoorikasse kuulus selline mõiste nagu rahvavaenlane, sellise süüdistuse saamiseks piisas vaid anonüümkaebusest ja kahtlusest, et võib-olla pole inimese suhtumine nõukogude võimu kõige soosivam. Automaatselt laienesid 25+5 mõistetud karistused kogu perele, sealhulgas alaealistele lastele. Ka täna kannatavad süütud inimesed diktaatorliku omavoli all.“
Tulevikku suunatud projektidest rääkisid Noorte Vabamu tootejuht Ede Schank Tamkivi ja Murtud Rukkilille Ühingu liige Simmo Saar. Simmo Saare sõnul on oluline ühendada Balti riikide jõud selleks, et parandada nii riiklikke haridusprogramme kui võidelda tänase Venemaa võltsitud ajalookäsitlusega. „Tehtud kuritegude eitamine on aluseks uute kuritegude tegemisel. Seetõttu peame seisma ausa ajalookäsitluse eest, rääkima maailmale oma lugu ja kindlustama läbi selle, et sellised sündmused eales ei korduks,“ ütles Saar.
Balti riigi represseeritud kirjutasid veebruaris Ukraina sõja eelõhtul alla ühisdeklaratsioonile, millega pandi alus nii kolme riigi organisatsioonide koostööle kui kutsusti rahvusvahelist üldsust üles ettevaatlikkusele Venemaa Föderatsiooniga suhtlemisel.
1941.aasta juunis saadeti sunniviisiliselt kolmest Balti riigist Siberisse asumisele ligikaudu 60 000 inimest, 1949. aasta märtsis saatsid nõukogude repressiivorganid kolmest Balti riigist Siberisse ligi 95 000 inimest. Sundasumine pidi algselt olema püsiv, kuid Stalini surma järel 1953. aastal hakati Siberi rasked tingimused üle elanuid etapihaaval kodumaale tagasi lubama. Enamjaolt oli eelduseks, et inimene ei tohi naasta oma endisesse elupiirkonda.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
