Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Balti riigid on „väga õnnetud” pärast seda, kui Ühendkuningriik ei kutsunud nende riikide juhte sel nädalavahetusel Ukraina-teemalisele tippkohtumisele, ütles Euroopa diplomaatiline allikas.

Olukorraga kursis olev allikas hoiatas, et Moskva märkas huviga, et Läti, Leedu ja Eesti on välja jäetud, vahendab Sky News.

„Venemaa ja meie avalikkus hindavad seda selgelt, et oleme USA, aga ka Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa poolt reedetud,” ütles anonüümseks jääda soovinud allikas.

Värskelt Washingtonis peetud sõpruskohtumiselt Donald Trumpiga naasnud peaminister Keir Starmer peab pühapäeval Ühendkuningriigis toimuval tippkohtumisel võõrustama enam kui tosina Euroopa riigi juhte, et arutada Venemaa sõda Ukrainas ja Euroopa julgeolekut laiemalt.

Osalema peab ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes kohtus reedel Valges Majas USA presidendiga.

Diplomaatiline allikas kinnitas, et peaminister Keir Starmer peab telefonikõne Balti riikide juhtidega, kuid andis märku, et see on halb asendus tippkohtumisel mitteosalemisele, mis toimub isiklikult.

„Oleme tõesti väga õnnetud seoses Balti riikide liidrite kutsumisest keeldumisega,” ütles allikas.

Kolm Balti riiki, mis asuvad NATO idatiival Venemaaga, on SKT-s protsendina NATO suurimate kaitsekulutustega.

Nad on oma väiksusele vaatamata ka Ukraina suurimate toetajate hulgas – andes relvi ja raha, et aidata Ukraina relvajõududel tõrjuda Venemaa sissetungi – ning on olnud Euroopa tugevaimad häälekandjad, kes on juba aastaid Venemaa presidendi Vladimir Putini ohust häiret tõstnud.

Allikas ütles, et Prantsusmaa aitas Briti valitsusega tippkohtumist korraldada. Seda kasutatakse, et arutada toetust Ukrainale, sealhulgas plaani luua rahvusvahelisi „kindlustusvägesid” riiki, et aidata tagada relvarahu, kui USA suudab Kiievi ja Moskva vahel kokkuleppe saavutada.

Arutatakse ka Euroopa julgeolekut laiemalt pärast seda, kui Trump tegi selgeks, et Euroopa NATO liitlased peavad võtma palju suurema vastutuse oma julgeoleku eest, selle asemel, et loota võimsale USA sõjaväele.

Allika sõnul olid kutsutute hulgas Norra, Soome, Rootsi ja Poola juhid, märkides, et Helsingi ja Varssavi on mõlemad avalikult välistanud vägede panustamise Ukraina rahvusvahelistesse julgeolekujõududesse.

Allikas ütles, et „Balti riikide liikmetel on plaan, kuid neid ei kutsutud”.

„Kõik kolm baltlast on Ukraina suurimate toetajate hulgas nii SKT-st kui ka pakutavate võimete osas,” ütles allikas.

„Kõik otsused mõjutavad otseselt meie julgeolekut. Nagu järjekordne pakt Euroopa jagamiseks või meie toetuse enesestmõistetavaks pidamiseks. Häbiväärne,” märkis ta.

Ühendkuningriik peab Lätit, Leedut ja Eestit peamisteks partneriteks. Kolm Balti riiki on tihedalt seotud Suurbritanniaga, kuuludes ühendekspeditsioonijõududesse, mis on sarnaselt mõtlevate Euroopa NATO liikmesriikide rühmitus.

Viimased uudised