Balti kaitseministrid otsustasid ühise sõjalise liikuvuse ala loomise
Avaldatud: 30 jaanuar, 2026
Foto: ltn Jaanika Ojakõiv Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid kohtusid täna Tallinnas Balti kaitsekoostöö Eesti eesistumise aasta raames, et arutada piirkonna kaitsekoostöö küsimusi, ühishankeid, Balti kaitsevööndi edasiarendamist ning Eesti, Läti ja Leedu ühist sõjalise liikuvuse ala loomist.
Sõjalise liikuvuse ala loomise eesmärk on ühtlustada rahuaja piiriületuse ning liikumise ja veo protseduurid. Sõjalise liikuvuse alade loomise lõpp-tulem on Euroopa-ülese ühtlustatud ala rajamine.
„Meie kaitsekoostöö Läti ja Leeduga on tugev nagu lähinaabritele kohane. Koostöö süvendamiseks otsustasime Läti ja Leedu kaitseministriga luua Balti sõjalise liikuvuse ala, mis võimaldab meie kaitsevägedel militaartehnika liikumine viia ühtsetele standardiseeritud alustele. See on oluline meie kaitsehoiaku tugevdamisel ja üle-euroopaliselt on lõpp-eesmärk nn sõjalise Schengeni loomine,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Läti kaitseministri Andris Sprūdsi hinnangul on Eestil, Lätil ja Leedul kaitsekoostöö aluseks koostöötahe. „Meie julgeolek on täpselt nii tugev kui meie tahe tegutseda. Balti kaitsevöönd ja kaitsetööstuste koostöö on meie vastutus ning praktiline vastus piirkondlikele väljakutsetele. Oma jõude koordineerides tugevdame NATO piiri ja loome ka püsiva stabiilsuse kogu Euroopale,” ütles Sprūds.
„Tänane Balti riikide regionaalse sõjalise liikuvuse ala tahteavaldus tähendab, et vajadusel saab Leedu sõjatehnika liikuda takistusteta Riia kaitseks, Eesti suurtükivägi toetada Vilniust, Läti üksused tugevdada Tallinna ning vastupidi – iga riigi võimed toetavad sujuvalt teisi. Kriisiolukorras loeb iga tund ning bürokraatlikud piirid ei tohi meie kaitsevõimet pidurdada. Balti riigid ei ole enam kunagi kellegi tagahoov. Me oleme NATO idatiiva kaitsjad ja võtame seda vastutust väga tõsiselt,” ütles Leedu kaitseminister Robertas Kaunas.
Kaitseministrite kohtumisel arutlusel olnud Balti kaitsevöönd on Pevkuri, Sprūdsi ja Kaunase hinnangul nüüdseks arenenud kaasaegseks, domeenide-üleseks kaitsekontseptsiooniks.
„Eesti peamine fookus on tugipunktide, tõkestuste ja ladustamiskohtade rajamise lõpuleviimisel. Praeguseks on kõik esmased tõkestusvahendid tarnitud ja ladustatud. Oleme välja valinud standardpunkri ja selle kagus ka maastikul ära testinud, et tänavu suurhange välja kuulutada. Samuti jätkame 2026. aastal olulises mahus tõkestuskraavide rajamist. Kaitsevööndist on saanud NATO ja Euroopa Liidu idatiiva julgeoleku tagamise üks olulisi elemente,” märkis Pevkur.
Lisaks olid kõne all NATO väevõime eesmärkide saavutamiseks ühishangetena ja Euroopa Liidu SAFE laenuinstrumendi abil tehtavad võimearendused. Näiteks on Eesti soetanud koos Lätiga lühimaa õhutõrjesüsteemid Piorun ja keskmaa õhutõrjesüsteemid IRIS-T, mille tarned algavad 2026. aastal. Samuti on Balti riigid teinud koostööd süvalöögivõime arendamiseks raketiheitjate HIMARS näol, mille Eesti kaitsevägi sai kätte ja võttis kasutusse 2025. aastal. Eesti ja Leedu kuuluvad ka riikide gruppi, mis on otsustanud tihendada omavahelist koostööd CV90 uue põlvkonna lahingumasinate väljatöötamise ja tulevase võimaliku hankimise osas.
Balti kaitseministrite koostööformaati juhtis 2025. aastal Eesti ning 2026. aastal võtab eesistuja rolli üle Läti.
Balti riikide kaitseministrite ühiskommünikee
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
