Balti kaitseministrid kinnitasid kohtumisel Ämaris pühendumust tõsta kaitsekulud alates 2026. aastast 5%ni SKP-st
Avaldatud: 24 mai, 2025Eile kohtusid Ämari lennubaasis kaitseminister Hanno Pevkur, Läti kaitseminister Andris Sprūds ja Leedu kaitseminister Dovilė Šakaliene, et arutada juunis Hollandis Haagis eelseisval NATO tippkohtumisel kõne alla tulevaid Euroopa kaitsevalmiduse ja kaitsekulutustega seotud otsuseid ja Balti kaitsevööndi rahastuse, kaitsetööstusse investeerimise ning Balti riikide ühiste võimearenduste küsimusi.
„Kõige olulisem tänase Läti ja Leedu kolleegidega kohtumise teema Haagis toimuva NATO tippkohtumise eel on loomulikult kaitsekulud. Eesti panustab aastatel 2026-2029 kaitsesse aastas ligikaudu 5,4%. Koos Läti ja Leeduga leiame, et praeguses julgeolekuolukorras on vajalik viia NATO liitlaste kaitsekulud 5%-le SKPst,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur. „Lisaks kaitsekulude tõstmisele paneme eriliselt rõhku Euroopa Liidu ning liikmesriikide tasemel kaitsetööstusesse investeerimisele, näiteks EL ühise laenumehhanismi abil, et tagada meie oma riikide kaitsevõime,” lisas Pevkur.
Kaitseministrid käsitlesid täna ka ühises koostöös rajatava Balti kaitsevööndi teemat, millel on tähtis osa regiooni uutes kaitseplaanides NATO idatiiva kaitsel. Lepiti kokku ühises lähenemises, kuidas lähikuudel taotleda Euroopa Liidult rahastust selleks projektiks.
Ühiselt kinnitati Balti riikide jätkuvat toetust Ukrainale õiglase ja kestva rahu saavutamisel, sealhulgas vähemalt 0,25% SKP-st sõjalise toetuse jätkamiseks.
Üheks aruteluteemaks oli ka Vene Föderatsiooni varilaevastikku puudutav probleemistik.
„Varilaevastikuga Läänemerel seotud juhtumid on ilmselgelt korduvad ja süstemaatilised. Oleme jõudnud olukorda, kus Venemaa Föderatsioon on sisuliselt alustanud sõjalise operatsiooniga oma varilaevastiku kaitseks. See tõendab, et varilaevastiku tegevuse jälgimine ja sanktsioneerimine on olnud tulemuslik ning ühiseid koordineeritud jõupingutusi tuleb veelgi tõhustada. Varilaevastik toidab Venemaa sõjamasinat ja eirab rahvusvahelisi reegleid,” märkis Pevkur.
Balti kaitseministrite koostööformaati juhib 2025. aastal Eesti võttes selle üle 2024. aasta eesistujariigilt Leedult.
Balti riikide kaitseministrite ühiskommünikee