Avastati esimene AIDS-i põdenud inimene – see oli sõdur, kes jahtis Aafrikas šimpanse toiduks
Avaldatud: 30 jaanuar, 2021
AIDS on praeguseks nõudnud üle maailma 33 miljonit inimelu ja selle põhjustaja HI-viiruse vastu pole leitud töötavat vaktsiini. Viirust aitavad alla suruda ravimid, aga 2019. aastal nakatus ikkagi 1,7 miljonit inimest.
Kanada Sherbrooke’i ülikooli epidemioloog, professor Jacques Pepin kirjutab värskes raamatus, et esimest korda kandus AIDS-i tekitav viirus ahvilt inimesele Kamerunis 20. sajandi algul, vahendab Daily Mail.
Ahvidel on viirus sama ohtlik nagu inimesel ja põhjustab surmaga lõppevat haigust. HIV on tüüpiline selline viirus, mis on üle tulnud loomadelt inimesele, sarnaselt koroona, linnugripi ja lehmarõugetega.
Kui algul arvati, et esimene AIDS-i patsient oli kohalik jahimees, kes šimpanse jahtis, siis nüüd on tulnud välja, et see oli esimese ilmasõja aegne sõdur, kes jahtis šimpanse toiduks. See juhtus Kamerunis Moloundou lähedal metsas 1916. aastal. Professor Pepin ütles, et AIDS-i levikule aitasid kaasa kolonialism, näljahäda ja prostitutsioon.
Esimese ilmasõja ajal oli Saksamaal mitmeid kolooniaid Aafrikas ning liitlaste sõdurid sisenesid nendesse kolooniatesse, millest üks oli Kamerun, rääkis professor Pepin. Kameruni sisenesid Briti, Belgia ja Prantsuse sõdurid. Ühes episoodis läksid 1600 sõdurit Léopoldville’ist jalgsi mööda Kongo jõge ülespoole. Sellega seoses läbisid nad Moloundou, mis arvatakse olevat AIDS-i leviku alguspunkt.
Sõdurid veetsid Moloundous 3-4 kuud, enne kui edasi liikusid. Sealoleku ajal polnud sõdurite põhiprobleemiks mitte vaenlased, vaid nälg. Selles piirkonnas elas 1920ndatel aastatel vaid ligi 4000 inimest, kes toitusid maniokipuu juurtest ja metsloomalihast. Kohalikud aga lahkusid, kui saabusid sõdurid, kes hakkasid naisi vägistama. Seetõttu jäid sõdurid nälga.
Sõdurid olid sunnitud hakkama omale ise toitu otsima. Nad jahtisid kõiki loomi, mida oli võimalik süüa. Professori hüpoteesi kohaselt nakatus üks neist sõduritest, kui jahtis metsas loomi. See võis juhtuda nii, et tapetud ahvi veri puutus kokku sõduri verega vigastatud kohas. Pärast sõda asus sõdur elama Léopoldville’is ja levitas seal haigust edasi. Algul levis viirus selles Belgia koloonias aeglaselt. 1950ndateks aastateks oli nakatunud vaid 500 inimest. Haigus levis põhiliselt haiglates saastunud süstlanõelte kaudu.
Siis aga 1960ndatel tõstis Kongos pead Euroopa kolonialism ning Léopoldville’i, uue nimega Kinshasa elanike arv kerkis kiiresti ligi tuhat korda 14 miljoni peale. See oli suurepärane koht HIV-i levikuks, kuna linnas elas 10 meest ühe naise kohta. Nakkus levis kiiresti koos prostitutsiooniga. Ühel prostituudil oli aastas ligi 1500 klienti.
Pärast Kongo iseseisvumist saabus sinna üks mees Haiitilt ja pärast seda levis nakkus kiiresti homoseksuaalsete meeste hulgas. Nakkus jõudis USA-sse, hakkas seal kiiresti levima homode ja narkomaanide hulgas, hiljem levis haigus USA-st Euroopasse.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
