Avamus: Eesti vajab korralikku elektrivõrku, vastutama tuleb panna ka omavalitsused
Avaldatud: 31 oktoober, 2019
Konnametsa alajaam. Äsjane torm polnud suur, sellest on olnud palju suuremaid. Nõrgad kohad olid hoopis elektrivõrk, mida pole suudetud 30 iseseisvuse-aastaga korda teha ning omavalitsuste võimekus kriisile operatiivselt reageerida.
Ametkonnad on soovitanud igaühel muretseda generaator, aga lapski saab aru, et see on absurd. Ausalt öeldes pole kuulnud, et kusagil mujal maailmas oleks pärast ulatuslikke elektrikatkestusi soovitatud inimestel ja ettevõtetel generaatorid muretseda. Küll aga räägitakse vajadusest täiustada elektrivõrku.
Alles äsja oli suur katkestus Narvas, kus suur linn jäi elektrita. Katkestus kestis poolteist tundi ja see oli šokk. Nüüd oli Võrus elekter ära 7 tundi. See oli samuti šokk, kui arvestada, et eelnevatel aastatel ja isegi aastakümnetel on katkestuse pikkus olnud kõige enam mõned minutid. Inimesed ei saa eeldada, et elekter kaob linnas järsu ära päevaks või lausa päevadeks.
Praegu näidatakse näpuga riigi elektrifirmade poole ja see on õigustatud. On lubamatu, et 30 iseseisvuse-aastaga pole väikses Eestis suudetud välja ehitada korralikult toimivat elektrivõrku. Absurdi huumor on ka see, et ühe alajaama rikke pärast jääb elektrita terve maakond, linnad ja suured asulad. See oleks olnud arusaadav 100 aastat tagasi, mil elekter oli uus asi, aga mitte nüüd, 21. sajandil. Selline jama näitab tõsiseid puudusi elektrivõrgus. Elektrivõrk peaks olema üles ehitatud nagu internet, kus ühe lüli tagant ära langemine kompenseeritakse kohe teiste lülidega. Veel nõukogude ajal oli see nii, on häbiväärne, et seda pole iseseisvas Eestis.
Äsja oli Võrus ja mujal Lõuna-Eestis terve kari ametnikke koos, et nuputada, mida ette võtta piirkonna konkurentsivõime tõstmiseks ja kiire tühjenemise peatamiseks. Alustada tuleks elementaarsest – et igale inimesele oleks tagatud elekter, vesi ja soe tuba. Kui need esmavajadused on kaetud, alles siis saab edasi mõelda.
Nüüd tuleme omavalitsuste juurde. Kui omavalitsused nüüd tagantjärele väidavad, et oli „sajandi torm”, siis võib küsida, kus nad enne olid. Lõuna-Eestis puudus täielikult ennetav tegevus. Eriti irooniline oli asi Võrus, kus linnapea soovitas isikliku Facebooki konto kaudu vett varuda vahetult pärast seda, kui vesi oli kraanidest kadunud. Tekkis küsimus, mida ta enne seda kaks tundi kudes või munes? Iroonia tipp oli see, et selleks ajaks oli kadunud ka mobiilne internet, tavalisest rääkimata. Kuidas linnapea arvates tema Facebooki info Võru inimesteni pidi jõudma? Või siis mida ta tegi päeval, kui oli teada, et tuleb torm? Miks inimesi ei hoiatatud, kasvõi telefoni sms-i kaudu, kuni telefonid veel töötasid? Linnapea on kriisikomisjoni esimees, temale laekub palju infot ja tal on õigus kasutada info saamiseks ning edastamiseks kõiki meetmeid. Nii nagu ei pea iga pere omale soetama koju diiselgeneraatorit, ei pea ka igaüks kogu aeg jälgima teraselt ilmateadet ning sõitlema vee- ja soojafirmade vahet, et kontrollida, kas kõik funkab. Küll aga võiks olla omavalitsuses kui mitte linnapea, siis keegi, kes seda teeb ja vajadusel hoiatab. Tänapäeval on tohutult võimalusi info edastamiseks, millegipärast neid ei kasutatud.
Mis tanklatesse puutub, siis võiks olla omavalitsuse püha kohus tagada, et kütust saab vajadusel vähemalt ühest tanklast. On imelik, et Võru linnavalitsusel on miljoneid, et puhastada üht vana naftabaasi, aga ei leita mõnda tuhandet, et tagada mõne tankla kasutamist. Tankla on aga ülimalt oluline, sest generaatorid tarbivad vedelkütust. Võru linnavalitsus võiks oma 10 tuhande eurose preemia tagasi anda ja selle raha eest osta mõnda tanklasse korralik generaator. Et Võru haigla juht Arvi Vask ei peaks järgmise tormi ajal oma isikliku autoga sõitma naabermaakonda kütte järele.
Äsjane kriis näitas, et mitte ainult elektrivõrk, vaid ka omavalitsused elavad nagu 100 aastat tagasi. Samas võimaldavad kaasaegsed lahendused kõikvõimalikke probleeme ära hoida. Näiteks Soomes puhus veel suurem tormituul kui Eestis, aga elektrita ei jäänud ükski linn ega suurem asula. Väiksemaid eramajapidamisi puudutavaid katkestusi oli Soomes rohkem kui Eestis, aga need tehti korda ühe päevaga. ÜHE PÄEVAGA! Mingit juttu polnud mingitest generaatoritest, see oleks rohelist mõtteviisi propageerivas Soomes välja naerdud. Tekib küsimus, kui Soomes saadakse, siis kuidas Eestis ei saada? Kas tõesti on kõik paremad elektrikud Soome ära läinud, lisaks ehitajatele? Siin palavad tervitused Konnametsa alajaama katuse peale pannud soss-seppadele! Et neil kaktus p***e kasvaks, ära kaoks ja jälle kasvaks!
LÕUNAEESTLANE
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
