Sel kuul tutvustas regionaal- ja põllumajandusminister kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuringu tulemusi. Sealt selgus, et paljudes kohalikes omavalitsustes on turvatunne jms näitajad veidi langenud.

Seda, kuidas ühes või teises omavalitsuses inimesed rahul on, saab vaadata siit.

Sellest tulenevalt kirjutas siseministeeriumi korrakaitse- ja süütemenetluse osakonna nõunik Nurmely Mitrahovitš arvamusloo, miks see nii on ning tõi välja lahendused, mida kohaliku omavalitsuse tasemel saab teha ning mida nad juba teevad, et seda parendada juhtides tähelepanu, et turvatunne algab igaühest endast.

Järgneb Nurmely Mitrahovitši arvamuslugu.

Liiga sageli eeldame, et keegi teine hoolitseb meie turvalisuse eest – olgu selleks politsei patrull, turvakaamerad või päästeameti kiire reageerimine. Tegelikkuses sõltub turvalisus suuresti meist endist ning sellest, kui vastutustundlikult me igapäevaselt käitume – sinu ja minu igapäevastest teadlikest valikutest ja tegudest.

Viimastel aastatel on Eesti elanike turvatunne vähenenud. “Elanike rahulolu uuringu ” andmetel on langustrendis nii see, kui turvaliseks peetakse oma koduümbrust, kui ka see, kuivõrd kindlalt tuntakse end pimedas liikudes. Vähenenud on ka nende inimeste osakaal, kes hindavad oma elukeskkonda väga turvaliseks.

Miks see nii on? Üheks põhjuseks on info üleküllus ja negatiivse sisuga meediakajastused. Iga päev jõuavad inimesteni uudised vägivallajuhtumitest, liiklusõnnetustest või sotsiaalsetest konfliktidest – tihti kaugetes piirkondades, kuid mõju on vahetu. Sotsiaalmeedia võimendab seda tunnet veelgi, tuues esile ka väiksemad vahejuhtumid, mis jätavad mulje, et oht on kõikjal. Inimese turvatunne ei põhine ainult statistikal, vaid ka emotsioonidel ja tajul.

Samuti mõjutavad turvatunnet piirkondlikud erinevused. Väiksemates kogukondades tunnevad inimesed end turvalisemalt, samas kui suuremates linnades ja tihedama asustusega piirkondades on turvatunne madalam. See võib olla seotud suurema kuritegevuse, anonüümsema elukeskkonna või kehvema infrastruktuuriga.

Veel üks oluline aspekt on liikluskultuur. Kui liikluskäitumine muutub hoolimatuks, kannatavad kõik. Pandeemiajärgne aeg, majanduslik surve ning üldine ärevus kanduvad üle ka liikluskäitumisse. Kiirustamine, agressiivne sõidustiil ja vähenenud sallivus teiste liiklejate suhtes muudavad liiklemise stressirohkeks. Ka liiklusõnnetuste arv on statistiliselt suurenenud. Need trendid näitavad, et turvatunde tõstmiseks on vaja teha ühiselt tööd. Riigi ja omavalitsuste tasandil on võimalik olukorda parandada mitmel moel.

Üheks võimaluseks turvalisuse tõstmisel on tõhustada koostööd politsei ja kohalike omavalitsuste vahel, et suurendada avaliku ruumi ohutust ning ennetada õigusrikkumisi.

Kogukondliku sidususe tugevdamine aitab kujundada turvalisema elukeskkonna, sest üksteist tundvad ja toetavad inimesed märkavad ohtusid kiiremini ning suudavad neile paremini reageerida. Samuti tuleb parendada liikluskultuuri, et tagada ohutus nii jalakäijatele kui ka autojuhtidele.

Olulist rolli turvalisuse parandamisel mängivad maakondlikud turvalisuse nõukogud, mis koondavad omavalitsuste, politsei, päästeameti, ettevõtete ja kogukondade esindajad. Nende eesmärk on analüüsida kohalikke ohte ning töötada välja ennetusmeetmeid. Näiteks kui mõnes piirkonnas sageneb kelmuste arv, saab nõukogu algatada teavituskampaaniaid ja koolitusi, et inimesed oskaksid paremini ohte märgata. Samuti korraldavad nad kriisiõppusi, et harjutada elanike tegutsemist looduskatastroofide, elektrikatkestuste või muude hädaolukordade korral. 2024. aastal keskendusid maakondlikud turvalisuse nõukogud ennetustööle, kriisivalmiduse tõstmisele ja kogukondade teadlikkuse suurendamisele. Koolides ja kogukondades toimusid kriisiõppused, et õpetada inimesi hädaolukorras tegutsema.

Lisaks turvalisuse nõukogudele käivitus Siseministeeriumi eestvedamisel 2023. aastal turvalisuse arenguprogramm, mis kestab kuni 2027. aastani ja hõlmab kuueteistkümmet omavalitsust üle Eesti. Tegemist on olulise sammuga, mille eesmärk on tugevdada kohalike omavalitsuste võimekust turvalisuse valdkonnas ning toetada teadlikumat ja süsteemsemat lähenemist turvalisuse kavandamisele.

Esimene programmiperiood sai hoo sisse 2023. aastal ning selle raames osalevad Tallinn, Elva vald, Saarde vald, Saaremaa vald, Narva, Rapla vald, Kohtla-Järve ja Viljandi. Need omavalitsused on võtnud endale rolli olla teistele teerajajad, arendades koostöös riigi ja kogukondadega uusi lahendusi otsides, mis aitavad kujundada turvalisemat ja sidusamat elukeskkonda.

Turvalisus ei ole midagi, mida märkame alles siis, kui see on kadunud – see on midagi, mida saame iga päev teadlikult hoida ja tugevdada. Elanike teadlikkuse tõstmine, kogukondlike algatuste toetamine ja ennetustegevustesse panustamine on sammud, mis aitavad luua turvalisemat keskkonda. Kui tahame, et meie kodukoht, maakond ja kogu riik oleksid turvalised, peame ka ise sellesse panustama. Kas oled valmis vastutama?

 

Kevadel tekib paljudel soov alustada sporditegemisega ja sageli viib esimene mõte jooksurajale. Treener Katrin Zaitseva soovitab alustada kõnni-jooksu kombinatsioonist ja jälgida oma pulssi, et püsida sobivas koormustsoonis. Liikumisrõõmu säilitamiseks on mõistlik valida rahulik tempo, kuulata oma keha ja vajadusel konsulteerida arstiga.

„Neile, kes ei ole varem üldse jooksnud, soovitan esialgu alustada kõnniga. Sealt edasi saab sujuvalt proovida jooksu ja kõnni vaheldust – esialgu näiteks 2 minutit jooksu ja 2 minutit kõndi. Kõige tähtsam on jälgida oma enesetunnet ning vastavalt sellele suurendada jooksu osakaalu. Olenevalt tasemest võiks treeningu kestvus olla 30-60 minutit,” soovitab treener Katrin Zaitseva.

Jooksmisel tasub jälgida pulssi

Sportimisega alustamise eel tasub käia perearsti juures tervisekontrollis. „Kindlasti ei tohiks kohe hoogsalt alustada, kui tervisega on probleeme. Liigse ülekaalu puhul tasub alustada pigem kõndimisest, et liigesed saaksid kohaneda,” lisab treener. Sobiva tempoga liikumist aitab hinnata ka lihtne võte: kui jooksmise ajal saad rahulikult sõbraga rääkida, on koormus paras. „See tähendab, et püsid aeroobses tsoonis, mis on algajale kõige sobivam,” selgitab Zaitseva.

Et püsida parajas koormuses, soovitab treener kasutada Karvoneni valemit – see aitab välja arvutada isikliku sihtpulsi, mille järgi oma treeningut reguleerida. Valemi kasutamiseks tuleb teada maksimaalset ja puhkepulssi ning valida soovitud intensiivsus. Internetist leiab selle jaoks ka lihtsaid kalkulaatoreid.

Pulssi aitab jooksu ajal jälgida nutikell. „Nutikell mõõdab pulssi automaatselt ja näitab seda ekraanil, nii et saad jooksvalt aru, kas koormus on paras või tuleks tempot muuta. Samuti saab kellast vaadata, millises pulsitsoonis sa parasjagu oled ja samuti annab kell märku, kui pulss on jõudnud maksimaalse aeroobse pulsipiirini. Kui treeningu ajal su pulss ületab selle piiri, annab kell vibratsiooni või heli abil märku,” selgitas Samsungi tootekoolitaja Alari Pennar.

Oluline on treeningute sagedus, mitte pikkus

Zaitseva rõhutab, et treeningutega alustamisel on oluline jälgida oma võimekust ja mitte püüda kohe liiga palju saavutada. „Oluline on järjepidev koormus ehk siis pigem treeningute sagedus kui pikkus. Jooksmisega alustades võib näiteks võtta eesmärgiks liikuda 2-3 korda nädalas, 45-60 minutit aeroobses tsoonis. Vormi paranedes võib lisada 1-2 treeningut või pikendada koormust 5-10 minuti kaupa,” selgitas treener. „Iga treening võiks lõppeda venitusega, mis aitab lihastel taastuda.”

Et treeningute edenemist paremini jälgida ja koormuse sobivust hinnata, võib olla abi nutikellast, mis annab treeningust hea ülevaate. „Kohe pärast jooksu näeb kellal esmaseid andmeid nagu distants, kestus, tempo, kalorikulu ja pulss. Samsung Health rakenduses saad vaadata jooksu täpsemat analüüsi, mis aitab mõista, kuidas keha koormusele reageeris ja annab tuge treeningute planeerimiseks. Uuemates kellades on ka juba spetsiaalne jooksutreeneri funktsioon, mis aitab parandada üleüldist jooksutehnikat kasutades selleks erinevaid sensoreid kellas,” sõnas Pennar.

Juba järgmisel laupäeval 3. mail täitub Võru kultuurimaja Kannel elevuse, võistlemishimu ja leiutamise vaimuga – toimub kaheksas Võrumaa robootikapäev, mille raames leiab aset ka leiutamise festival. Üritust korraldavad MTÜ Nuti-Võlur ja Võrumaa Arenduskeskus ning võistlustele registreerimine on avatud 27. aprillini. Nutipesade külastamiseks end kirja panema ei pea.

Tasuta kogupere õppepäev toob kokku leiutajad, robootikud ja teadushuvilised ettevõtlikud noored üle kogu Lõuna-Eesti ja kaugemaltki, et üksteiselt õppida, ideid jagada, koos tegutseda ning esitleda oma loovust, nutikust kõigile huvilistele.

Robotid ja probleeme lahendavad prototüübid

„Kagu-Eesti suurima robootikapäeva ja leiutamise festivali jooksul toimuvad legorobotite võidu- ja jõukatsumised nii sumoareenil, mäkketõusul, labürindis kui ka mattidel,” räägib ürituse peakorraldaja Triinu Grossmann MTÜ-st Nuti-Võlur. „Lisaks leiab aset FLL Explore hooaja näitus, mis sel aastal on veealuse maailma uurimise fookusega. Täiesti uue elemendina on aga leiutamise festival, kus põhikoolide noored esitlevad õppeaasta jooksul valminud leiutisi ja prototüüpe,” toob Grossmann välja.

Leiutamisfestivali keskmes on Võrumaa Arenduskeskuse ja Vivita leiutamislabori koostöös läbi viidud programm „Ideest prototüübini”. Võru maakonna kümne põhikooli 5.-8. klassi noored on läbinud disainmõtlemise protsessi sammud ja arendanud oma ideedest prototüübid. Kohapealse leiutamise võimalust pakub aga LEGO loovtöö, mille teemaks on tänavu Eesti raamatu aasta.

Nutipesad, mis pakuvad avastamisrõõmu

Lisaks juba nimetatud tegevustele saab sel aastal uudistada rekordilist hulka nutipesasid, kus igas vanuses osaleja leiab midagi enda jaoks:

• Robotexi nutipesas saab murda häkitavat seifi ja proovida Sumo-robotite võistlust.

• AS Wermo toob kaasa virtuaalreaalsuse – astu sisse VR-keskkonnas asuvasse tehasesse.

• Pisila tegevuspesas ootavad väikeseid külastajaid erinevad tegevuslauad.

• kood/Võru nutipesas pannakse proovile sinu IT-närv ja probleemilahendusoskus – kas jõuad lõpuni?

• EWERS simulatsioonipesas ootavad keevituse- ja viimistlussimulaatorid.

• TSENTER pesas jagab robot Roberta maiustusi ja tutvustab puidutööstuse tulevikulahendusi.

• Nuti-Võluri mitmes pesas saab ehitada, programmeerida ja loovust valla päästa igas vanuses osaleja.

• 6K nutipesas selgub, kuidas vaid kuue LEGO klotsiga saab mõelda nagu väike programmeerija!

• Raamatupesas saab voltida raamatuid ja avastada, miks lasteraamatud on tulevikule nii olulised.

Sel aastal panustab ürituse toetamisse teiste seas AS Wermo, kus tegeletakse aktiivselt tehase digitaliseerimise ja robotiseerimisega. „Noorte tehnoloogiaalaste oskuste arendamine on meile südamelähedane teema ja tulevikku vaadates järjest olulisem,” kinnitab ettevõtte tegevjuht Raul Vene.

Kaheksas Võrumaa robootikapäev ja leiutamise festival toimub 3. mail Võru kultuurimajas Kannel. Erisugused tegevused leiavad aset kell 9.30-18.00 kultuurimaja kahel korrusel.

Oodatakse kõiki – suuri ja väikseid, noori ja vanu – avastama, katsetama ja kaasa elama. Võrumaa robootikapäev ja leiutamise festival 2025 on koht, kus tulevik saab alguse juba täna.

Registreerimine ja lisainfo: https://robootikapaev.nutivolur.ee/

Kolmapäeva hilisõhtul kell 23.07 teatati raskest liiklusõnnetusest Rae vallas Peetri alevikus, milles hukkus sõiduautos olnud kaasreisija.

Õnnetus juhtus Järveküla – Jüri tee 2. kilomeetril, kus sõiduautot Mercedes Benz S500 juhtinud 47-aastane mees sõitis paremale teelt välja vastu aeda ja puud. Sõidukis kaasreisijana viibinud 50-aastane mees hukkus sündmuskohal.

Põhja prefektuuri operatiivjuht Taavi Kirss rääkis, et sündmusele reageerinud politseinikud tuvastasid Mercedest juhtinud mehel alkoholijoobe. Kiirabi toimetas ta haiglasse kontrolli.

„Kuigi õnnetuse üksikasjad selguvad kriminaalmenetluse käigus, ei saa mööda vaadata asjaolust, et alkoholil oli siin kindlasti oma roll. Autot juhtides vastutad nii enda, kaasreisijate kui ka teiste liiklejate ohutuse eest ning pärast alkoholi joomist ei ole kellelgi rooli taha asja. Sellist käitumist nähes tuleb anda endast parim, et inimest takistada ning helistada numbril 112,” sõnas operatiivjuht.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 24. aprill 2025:

Ukraina massiline droonirünnak venemaa ja okupeeritud Krimmi suunal.

1. Kiiev sai tabamusi.

2. Droonitehas venemaal ja Krimmis rida plahvatusi.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: üks asula kaotati peaaegu tervenisti ja teise üle saadi täielik kontroll.

8. Donetsk: tempo laes, aga muutusi ikka pole.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Ukraina ja EL nõuavad venemaalt rahukõneluste jätkamiseks relvarahu.

12. kreml kordas üle tingimused sõja viivitamatuks lõpetamiseks.

13. Trump süüdistas Zelenskit rahukõneluste katkestamises.

14. Pentagoni juht ütles, et USA ei saa enam olla Euroopa julgeoleku garant.

15. putin nõudis veelgi rohkem relvade tootmist ja uuteks sõdadeks valmistumist.

16. venemaa valitsus on mures naftahinna languse pärast.

17. Lühiuudised

168 vene poole rünnakut. Jätkuvalt on suurema surve alla Kursk/Belgorod suund, Kupjansk-Kreminna lõunasektor, Toretskis ümbrus ning Donetski sektor. Pisu üllatusega toimus lausa 15 rünnakut Siverski suunal. Mujal sektorites pigem tuntav surve langus.

Tundub, et vene pool eile tegi rünnakuid rohkem väikeste gruppidena, aga suuremas arvus lõikudes. Eks vast suuremaid soomusgruppe alles koondatakse. See tõi kaasa ka nii soldatite kui soomuse kaotuste hulga languse. Küll on jätkuvalt hästi kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamisega aga kahjuks veel ei näe selle mõju kaudtulelöökide arvu vähenemisele. Küll arvamusel, et nende tulelöökide sihitamise täpsusega peaks üha enam probleeme olema ehk siis kiire tuli kuhugi umbes ja minekut. Nii hästi kahjuks ei lähe liugpommidega, mille tootmine on vene poolel suht lihtne ja mõjuala igal pommil suur, sestap pole nii täpset sihtimist vajagi ja selliselt aktiivsemaid rindelõike jooksvalt töödeldakse. Pole enam liikunud uudiseid, kui edukalt jätkub Ukraina nende pommide sihtmärgist kõrvale juhtimine.

1. 24. aprilli öösel langes Kiiev vaenlase kombineeritud (droonid ja raketid samaaegselt) rünnaku alla. Kella 06.06 seisuga on teadaolevalt üheksa hukkunut ja 63 vigastatut, sealhulgas kuus last ja rase naine. Haiglasse on viidud juba 21 kannatanut. Nende hulgas on kolm last ja rase naine. Kella 2.27 seisuga teatas linnapea pealinnas 12 ohvrist vaenlase rünnaku tagajärjel. Klitško sõnul sai kõige rohkem kannatada Svjatošinski rajoon. Tulekahjud toimusid 6 kohas. Tsiviilinfrastruktuuril oli tabamusi.

Täna öösel korraldasid vene väed Harkovile kaks korda kahe tunnise vahega tiibraketirünnaku. Esialgsetel andmetel sai rünnaku tagajärjel viga kaks inimest.

Piiri ja rinde lähedus ikka hullus sajus ning nagu ikka, iga koht Ukraina maal on sõjaline sihtmärk…

2. Ukraina kindralstaap kinnitas täppislööki venemaa droonide tootmistehasele, mis asub piirist üle 1200 km kaugusel. Tatarstanis asuv rajatis, mis toodab iga päev ligi 300 Shahed-tüüpi mehitamata õhusõidukit sai löögi 23. aprillil. Täpne kahju on veel kindlaks tegemata. Sõjaväeallikate sõnul tabas kuuest droonist 5 otse sihtmärki. Iga UAV droon kandis 400–420 kg kasulikku lasti pluss kütust.

venemaa seirekanalite andmetel teatatakse plahvatustest okupeeritud Krimmis Kirovske sõjaväe lennubaasis. Kljutševoe, Simferopoli rajoon, tugevad plahvatused. Ka Stari Krõmis toimus plahvatus. Sakõ rajoonis Šelkovõtšnoje lähedal toimus võimas plahvatus. Kohalikud teatasid, et piirkonnas on radarirajatised ja palju muud. Teated Belbeki õhuväebaasist, Armjanskist, Džankoist ja Zaozernest kinnitavad mitmeid plahvatusi ja õhurünnakusireene.

Moskvast 60 km kaugusel tabamuse saanud moonaladu jätkas eile plahvatamist.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta. Nägi jälle videot elektritõuksidega soldatitest.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: üks küla tervenisti kaotati.

vene pool suutis eilseks edasi tungida Toretskist edelas, haarates kontrolli tervenisti Suhha Balka asula (enne oli pisu üle poole) ja jõudes samal ajal Tarsivka asulani, mis suudeti saada peaaegu tervenisti enda kontrolli alla. Jätkuvalt on eesmärk mööduda Toretskist + lõigata läbi ühendusteed Toretski-Tšassiv Jar ja Pokrovski vahel.

8. Donetsk: vene pool suurendab operatsiooni tempot Pokrovski suunal. Lisaks kasutab täppislöögimoona, et sihikule võtta Pokrovski tsiviilkorterelamuid. Muutusi eile rindejoones ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Ukraina rahulepingu läbirääkimiste jätkamise tingimuseks peab olema relvarahu ja selgus selle julgeolekugarantiide osas pärast sõja lõppu. Selle tingimuse esitasid Kiiev ja tema Euroopa liitlased. Selle elluviimine on venemaa ülesanne, kellelt Ameerika läbirääkijad nõuavad diplomaatide sõnul vähem järeleandmisi kui Ukrainalt.

Kolmapäeval Londonis toimuva kohtumise eel soovisid Euroopa ja Ukraina ametnikud Washingtonilt rohkem teavet selle kohta, kuidas ta näeb oma arutlusele pandud rahuettepanekute elluviimist, vahendas Bloomberg, viidates asjaga kursis olevatele inimestele. Eelkõige teatas USA relvarahu võimalusest umbes vägede kokkupuutejoonel, Krimmi tunnustamisest venemaana, venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamisest, neutraalse territooriumi loomisest USA kontrolli all oleva Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber ja ka keeldumisest Ukrainat NATO-sse vastu võtta.

Kuigi Ukraina ja tema Euroopa liitlased on valmis ameeriklaste plaaniga töötama, tahavad nad, et venemaa nõustuks relvarahuga enne rahukõnelusi, mis territoriaalset küsimust käsitleksid, väidavad Bloombergi allikad. See annaks ruumi läbirääkimisteks lõpliku rahulepingu üle. Kiiev ja Euroopa riigid tahavad samuti olla kindlad, et Moskva on valmis leppima lepinguga, mis sisaldab Ukraina läänepartnerite julgeolekugarantiid, mis võimaldab säilitada piisavalt mehitatud ja varustatud armee.

Ukraina liidrid on avalikult teatanud, et Kiiev keeldub tunnustamast Krimmi venemaana. Peaministri asetäitja Julia Sviridenko kirjutas sellest sotsiaalmeedias, lisades: „Ukraina on valmis läbirääkimisteks – aga mitte kapitulatsiooniks. Täielik relvarahu – maal, õhus ja merel – on vajalik esimene samm… Meie rahvas ei lepi rahuks maskeeritud külmutatud konfliktiga.” Eurooplased olid kõnelustel kategooriliselt vastu venemaa nõudmistele leevendada EL-i sanktsioone enne kõneluste lõppu, kirjutab Reuters diplomaatidele viidates.

USA välisminister Marco Rubio jättis Londoni visiidi ära ning kohale ei tulnud ka Donald Trumpi erisaadik Steve Witkoff, kes oli varem kohtunud putiniga ja kavatseb Valge Maja teatel peagi uuesti Moskvat külastada. Selle tulemusena langes kohtumise tase ja mitmed EL-i välisministrid ei osalenud. Aruteludele lähedalseisev allikas ütles Reutersile, et see tuli pärast seda, kui Ukraina valmistas teisipäeval eurooplastele ette dokumendi, milles teatas, et ei aruta territoriaalseid küsimusi enne, kui on sõlmitud täielik ja tingimusteta relvarahu. Allika sõnul võib USA ilmselge närvilisus viidata sellele, et Ukraina seisukoht ei kattu sellega, milles Washingtoni esindajad on venemaal seni kokku leppinud.

Samal ajal ei meeldi mõned Washingtoni ideed Moskvale tõenäoliselt. USA ei toeta venemaa nõudmist Ukraina demilitariseerimiseks ega ole vastu Euroopa vägede viibimisele tema territooriumil osana riigi tulevastest julgeolekugarantiidest, ütlesid kaks diplomaati Reutersile.

12. venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov ütles intervjuus Prantsuse väljaandele Le Point, et sõja Ukrainas saab kohe peatada, kui Kiiev nõustub oma väed välja viima nelja Ukraina piirkonna: Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni territooriumilt. Moskva nimetab neid vene armee poolt osaliselt okupeeritud piirkondi omaks. „Kui Ukraina tõmbab oma väed nendest neljast piirkonnast välja, siis jah. Kõik neli piirkonda on meie põhiseaduses kirjas venemaa lahutamatute osadena,” rõhutas peskov, vastates küsimusele konflikti kiire lahendamise võimalikkuse kohta.

Varem on Financial Times teatanud informeeritud allikatele viidates, et putin väljendas kohtumisel USA presidendi Donald Trumpi eriesindaja Steve Witkoffiga valmisolekut võimaliku rahulepingu raames sõjategevuse praegusel rindejoonel külmutada. Moskva nõustub väljaande teatel loobuma oma nõuetest neljale Ukraina piirkonnale vastutasuks selle eest, et USA tunnustab Krimmi annekteerimist ja venemaa de facto kontrolli ülejäänud okupeeritud territooriumi üle. Kuid varsti pärast materjali avaldamist nimetas peskov artiklit „võltsinguks”.

President Donald Trump hoiatas 18. aprillil, et USA võib läbirääkimisprotsessist taanduda, kui kumbki pool – venemaa või Ukraina – muudab kokkuleppe saavutamise keeruliseks. Välisminister Marco Rubio tühistas peagi reisi, et kohtuda Ukraina ja Euroopa Liidu ametnikega Londonis 23. aprillil. New York Timesi allikate sõnul oli põhjuseks president Volodõmõr Zelenski keeldumine nõustuda Ameerika rahuplaani klausliga, mis näeb ette Krimmi tunnustamise venemaa osana.

23. aprillil tegi USA asepresident J.D.Vance avalduse, milles rõhutas, et sõja lõpetamine on võimalik vaid vastastikuste territoriaalsete järeleandmiste kaudu. Tema sõnul eeldab konflikti lahendamine, et Ukraina loobub osast oma territooriumist ning venemaa omakorda tagastab teatud okupeeritud alad.

„Tuleb alustada territoriaalseid vahetusi. <…> Pange relvad maha, külmutage konflikt ja hakake tõeliselt ehitama paremat tulevikku – nii venemaale kui ka Ukrainale,” ütles Vance. Ta märkis, et Washington on juba esitanud osapooltele äärmiselt selge ettepaneku ja ähvardas, et USA lõpetab oma jõupingutused konflikti diplomaatiliseks lõpetamiseks, kui Moskva või Kiiev ei nõustu Ameerika tingimustega.

Axiose allikate sõnul näeb Ameerika plaan ette, et Venemaa viiks oma väed välja Harkivi piirkonnast, millest väike osa praegu tema kontrolli all on. Vastutasuks peab Kiiev tunnustama Krimmi juriidiliselt Venemaana ja nõustuma de facto peaaegu kogu Luhanski oblasti ning osade Donetski, Zaporižja ja Hersoni oblasti kaotamisega.

13. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski keeldumine tunnustamast Krimmi venemaana takistab sõja lõppu, ütles USA president Donald Trump. Tema sõnul seab selline käitumine ohtu rahulepingu allkirjastamise. „Zelenski uhkustab Wall Street Journali esiküljel: „Ukraina ei tunnusta Krimmi okupeerimist juriidiliselt. Rääkida pole millestki.” See avaldus kahjustab väga rahuläbirääkimisi venemaaga, kuna Krimm kaotati aastaid tagasi, Barack Obama eesistumise ajal,” kirjutas Trump sotsiaalvõrgustikus Truth Social.

Ta imestas, miks Ukraina ei võidelnud poolsaare eest 11 aastat tagasi, kui venemaa vallutas selle „ilma ühegi püssipauguta”. Pealegi valiti Zelenski presidendiks alles aastal 2019. Trump nimetas olukorda Ukrainas halvak” ja hoiatas kõneluste edasise katkemise eest. „Zelenski tänane avaldus ei muuda muud, kui pikendab veresauna… Oleme kokkuleppele väga lähedal ja mees, kellel pole kaarte, mida mängida, peab lõpuks otsuse langetama. <…> Ta saab rahu või võidelda veel kolm aastat, enne kui kaotab kogu riigi,” lõpetas Trump.

18. aprillil teatas ta, et läbirääkimised Ukraina sõja lõpetamiseks on jõudmas haripunkti ja hoiatas, et USA loobub sellest, kui edusamme ei näe. Trumpi rahuplaani esitleti Ukraina delegatsioonile 17. aprillil Pariisis toimunud kohtumisel. Üheleheküljelises dokumendis on sõnaselgelt öeldud, et tegemist on viimase pakkumisega.

Plaani kohaselt tunnistab USA Krimmi venemaa omaks ning vallutatud alad Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblastid jäävad ajutise okupatsiooni alla. Samal ajal tagastatakse osa Harkivi oblastist Ukrainale. Tema kontrolli alla läheb ka Zaporižja tuumaelektrijaam, kuid tingimusel, et jaama haldab USA. Lisaks peab Kiiev loobuma NATO-ga liitumise plaanidest ja sõlmima ameeriklastega lepingu Ukraina loodusvarade ühiseks arendamiseks. Samas on Trump valmis tühistama kõik venemaa-vastased sanktsioonid, mis on kehtestatud pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal.

Plaani kavatseti arutada 23. aprillil Londonis toimuval Ukraina-teemalisel kohtumisel, kus osalevad USA välisminister ning Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia välisministrid. Päev varem ütles Zelenski aga, et ei tunnista Krimmi Venemaa omaks. „See on väljaspool meie põhiseadust. See on meie territoorium, Ukraina rahva territoorium,” rõhutas ta. Zelenskit toetas Euroopa diplomaatia juht Kaja Kallas, kelle sõnul oleks Krimmi annekteerimise tunnistamine räme viga. Politico allikad teatasid, et Ukraina delegatsioon lootis Londonis arutada 30-päevast relvarahu, USA-d aga huvitas vaid Trumpi plaan.

Seetõttu keeldus USA välisminister Marco Rubio läbirääkimistele minemast. Tema järel tegid samasuguse otsuse Prantsusmaa ja Saksamaa välisministrid Jean Noël-Barrault ja Annalena Baerbock. Samal ajal teatas Valge Maja, et USA presidendi erisaadik Steve Witkoff lendab sel nädalal taas venemaale, et kohtuda putiniga.

Trump soovib näha Ukraina sõja peatset lõppemist, kuna ta on lubanud seda teha oma esimese 100 ametisolekupäeva jooksul, mis aeguvad aprilli lõpus. Esialgu ütles ta, et suudab rahu saavutada 24 tunniga.

14. USA ei saa enam olla Euroopa riikide julgeoleku ainsaks garantiks, ütles kolmapäeval Pentagoni juht Pete Hegseth. „Aeg, mil USA oli Euroopa julgeoleku ainsaks garandiks on möödas,” ütles kaitseminister Pennsylvanias USA sõjaväekolledžis peetud kõnes. „See on ammu möödas. Euroopa peab sõjaliselt üles astuma ja juhtima asuma.”

Pentagoni juhi sõnul vabanevad USA-l Euroopa riikide rolli tugevnedes oma julgeoleku tagamisel ressursse muudele valdkondadele keskendumiseks, eelkõige Hiina mõjuvõimu tugevnemise vastu Aasias. Hegseth rõhutas ka, et sunnib Euroopa NATO liitlasi suurendama sõjalisi kulutusi 5 protsendini oma SKT-st.

„President Trumpi sõnum maailmale tema teisele ametiajale astudes jääb kristallselgeks: Ameerika on tagasi,” lisas minister.

15. venemaa peaks suurendama oma sõjatööstuskompleksi suutlikkust, et valmistuda tulevasteks sõjalisteks konfliktideks, ütles putin kolmapäeval sõjalis-tööstuskomisjoni koosolekul. putini sõnul on venemaa kaitsetehased juba kahekordistanud relvade, sidesüsteemide ja elektrooniliste sõjapidamissüsteemide tootmist ning saatnud Ukrainas sõdivasse armeesse 4000 soomukit ja tanki, 180 lennukit ja helikopterit ning enam kui 1,5 miljonit drooni, sealhulgas 4000 virtuaalreaalsussüsteemiga (FPV) juhitavat.

„Ma tean väga hästi ja paljud meie tänasel kohtumisel osalenutest teavad seda sugugi halvemini kui mina: neid relvi napib endiselt. Neid on vähe,” kurtis putin. Ta lisas, et käesolevaks aastaks on sõjatööstuskompleksile seatud senisest veelgi ambitsioonikamad ülesanded ning kaitsetehaste võimsuse suurendamise programm puudutab enam kui 400 ettevõtet.

„Peaksime sõjatehnoloogia arengus võimalikult palju arvestama globaalsete trendidega, st ennustama ja mõistma, millised võivad olla tuleviku potentsiaalsed relvakonfliktid ning tulevik on jõudsalt lähenemas,” hoiatas president. Vaja on kiirendada robotsüsteemide, mehitamata paatide, meresüsteemide ja laserrelvade tootmist, mis võivad hävitada droone ja lennukeid, loetles putin.

„Lisaks on tähtaegadest ja seatud ülesannetest kinni pidades vaja lõpule viia kosmoselaevade orbitaalrühma moodustamine <…> igat tüüpi luurete läbiviimiseks <…>, et intensiivistada kaitstud kodumaiste tarkvaratoodete tootmist ja kasutamist ning tehisintellekti valdkonna arendusi nende kasutamiseks keerukates automatiseeritud sõjalistes juhtimissüsteemides,” ütles putin.

Rosstati andmetel on sõjatööstuskompleksiga seotud tööstused viimase kahe aasta jooksul toodangut suurendanud 50-70%, moodustades peaaegu kogu ametlikus statistikas kajastatud tööstuse kasvu.

Seega hüppas metallist valmistoodete tootmine 2023. aastal 28% ja 2024. aastal 30,9%; arvutid, elektroonika- ja optikatooted – vastavalt 36,2% ja 29,7%; muud sõidukid – 30,2% ja 15,1%. Ilma sõjatööstuseta on venemaa tööstus stagneerunud vähemalt 2023. aasta keskpaigast ning 6 aasta tagused tasemed on vaid 2,9% kõrgemad, hindasid Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse eksperdid varem.

Majandusministeerium arvestas järgmise kolme aasta sotsiaalmajandusliku arengu prognoosis sõjatööstuse kasvu järsu aeglustumise – tänavu 2,5-5% ja aastatel 2026-27 4,6-7,2%.

16. Naftahinna langus ja riikliku hoolekandefondi (NWF) ammendumise oht sunnivad venemaa ametiasutusi valmistuma kulutuste kärpimiseks. Praegu on need kavandatud vene Uurali eksportnafta omahinnast 60 dollarit barreli kohta, kuid majandusarengu ministeerium on prognoosi üle vaadanud ja ootab nüüd tänavu keskmiselt 56 dollarit ja järgmisel aastal 61 dollarit. 60 dollarit eelarve jaoks ei ole enam asjakohane, nentis minister anton siluanov rahandusministeeriumi istungil ja seadis ülesandeks viia eelarvereegel uue reaalsusega kooskõlla.

See eeskiri määrab kindlaks Hoolekandefondi täiendamise ja kulud ning piirab eelarve kulutusi. Nafta hinda ületav (arvestatud piirhinnaga) läheb hoiupõrsasse ja puudujäägi korral hüvitatakse sellest saamata jäänud tulu. „Peamine risk on praegu kaubandussõdade arenemine ja sellest tulenevalt venemaa ekspordivõimekuse vähenemine <…> Mis on siis ülesanne? Eelarvereeglit tuleks kohandada välisriskide minimeerimiseks ning Hoolekandefondi likviidsed varad tuleks viia kolme aasta katkematu kulukohustuste rahastamise tasemele. See on olukorra pingelise arengu korral ja olukorra finantsstabiilsus on naftaturul riigi finantsstabiilsuse võtmeks. süsteemi tervikuna,” ütles siluanov.

1. aprilli seisuga oli hoolekandefondil järel 3,27 triljonit rubla (32,7 miljardit eurot) likviidset vara. Kui kaua need kestavad, ei sõltu ainult naftahinnast, vaid ka sellest, kui palju võimud võtavad „hoiupõrsast” riigiettevõtete, taristuprojektide jms toetamiseks. Eelmisel aastal kulutasid nad sellele umbes triljon. Ilma neid kulutusi arvestamata jätkub praeguse reegli kohaselt Gazprombanki majandusprognooside keskuse (CEF) arvutuste kohaselt, kui nafta praegused hinnad jäävad 50 dollari kanti, reservi likviidsest osast veidi enam kui kaheks aastaks. Uurali keskmise hinnaga 55 dollarit jätkub riikliku hoolekandefondi rahast kuueks aastaks, 40 dollariga aga veidi rohkem kui aastaks. Iga dollar, mille võrra nafta hind langeb, maksab eelarvele ligikaudu 160 miljardit rubla saamata jäänud tulu aastas, hindas investeerimispankur Jevgeni Kogan. T-Investmentsi peaökonomisti Sofia Donetski hinnang on tagasihoidlikum: 10 dollari barreli hinnalangusega kaotab eelarve umbes 1 triljon rubla. Raiffeisenbanki analüütikute arvutuste kohaselt ulatub nafta keskmise hinna langemisel 55 dollarini tänavu saamata jäänud tulu, mis tuleb hüvitada raha müügiga riiklikust hoolekandefondist, 0,9 triljoni rublani.

Peaminister mihhail mišustin nõudis, et rahandusministeerium keskenduks makromajanduslikule stabiilsusele. Peamine panus sellesse eelarvest on kulutada ainult põhitulu nafta müümisest, mitte-nafta- ja gaasitulud pluss kulud riigivõla teenindamiseks (null esmane struktuurne puudujääk). Rahandusministeerium rõhutab järjekindlalt, et ei kavatse sellest lähenemisest kõrvale kalduda.

Keskpank pole selles kindel. Selle juhid märkisid märtsis baaskursi üle arutades, et naftahinna langus ja rubla tugevnemine võivad tekitada riske eelarve tulude poolele ning see “võib raskendada nullstruktuurilise esmase puudujäägi plaani elluviimist”. Kui rahandusministeerium oma sõna peab, võib piirhinna alandamine kaasa tuua eelarvekulutuste vähenemise.

Selline sündmuste areng sisaldub keskpanga riskistsenaariumis, mis näeb eelkõige ette maailmamajanduse kiirenenud killustumise ja naftahinna olulise languse. Arvestades eelarvereegli praegusi parameetreid, toob nafta- ja gaasitulude ebaõnnestumine selle stsenaariumi korral kaasa Hoolekandefondi likviidse osa aktiivse kasutamise šoki neutraliseerimiseks, mis tekitab juba sel aastal selle ammendumise ohu. Madalad naftahinnad sunnivad muutma eelarvereeglit järkjärgulise üleminekuga 2027. aastaks barreli piirhinnale 40 dollarit, mis sunnib eelarvekulutusi (suhteliselt) vähendama, kirjutab keskpank.

Alternatiiviks oleks maksude tõstmine. Kuid alates sellest aastast on neid ainult suurendatud ja mishustin nõudis, et seda enam ei tehtaks. „Tagatud peab olema maksustamise muutumatus,” meenutas ta putini korraldust.

Lõpphinna alandamine aitaks rubla nõrgendada. Võimud ja eksportijad ei võida rubla liiga tugevast tugevnemisest, märkis Freedom Finance Globali juhtivanalüütik Natalia Milchakova. Analüütikud on märkinud eelarvereegli praeguses versioonis puudust: kui nafta hind langeb, kompenseeritakse nafta- ja gaasitulude puudujääk valuutamüügiga riiklikust hoolekandefondist, mis toetab rubla ja piirab nafta- ja gaasitulusid. Põhisissetulek väheneb koos piirhinnaga ning rahandusministeerium läheb üle valuuta müügilt selle ostmisele.

17. Lühiuudised

venemaa ei osale kunagi kõnelustel, kus arutatakse Euroopa vägede ideed Ukraina territooriumil, ütles föderatsiooninõukogu spiiker valentina matvijenko.

Prantsusmaa presidendi kantselei: Euroopa nõuab Ukraina territoriaalse terviklikkuse täielikku austamist kõigis rahulepingutes. Ei mingeid kompromisse suveräänsuse osas.

Poola FM Radosław Sikorski sõnul saab putinit sõja lõpetama sundida vaid üks riik: Hiina. „Olge rahu sõnumitooja, mitte hundisõdalane,” kutsus ta üles ja lisas, et Hiina võib tuua ülemaailmsele korrale tõelist väärtust, lõpetades putini koloniaalsõja Ukrainas.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Septembris 2024 sai Võrumaa Arenduskeskuse ja Tallinna Vivita Lahenduste Laboratooriumi vahel alguse tugev ja inspireeriv koostöö.

Ligi 50 nutikat ja uudishimulikku põhikoolinoort kümnest erinevast Võrumaa koolist alustasid oma teekonda Eestis ainulaadses loovus- ja leiutamislabori programmis „Ideest prototüübini”. Programmi eesmärgiks on noori inspireerida leidmaks probleemidele lahendusi disainmõtlemise protsessi abil, mis omakorda arendab nende ettevõtlikkust ja omaalgatust ning annab praktilisi oskusi prototüüpide loomise teel.

Õppeprotsessi käigus kohtuti umbes kord kuus, kokku kaheksal korral, vaheldumisi Vivita Lahenduste Laboratooriumis ning Võrumaal. Programmi jooksul on noored külastanud mitmeid ettevõtteid nagu näiteks autode elektrilaadijaid tootev Vool ning kohtunud erinevate valdkondade spetsialistidega. Programmi külaliseksperdid, nagu autodisainer Björn Koop, digipanganduse juht Margus Holland, ettevõtja Andrus Purde, investor Sten Tamkivi, on jaganud praktilisi näpunäiteid ning inspireerinud noori oma ideid edasi arendama.  Programmi eelviimane õppepäev toimus 11. aprillil aga hoopis puidukompetentsikeskuses TSENTER, kus noored said masinasaalis käed külge panna vineerist plakatite tegemisel. Need lähevad käiku Võrumaa robootikapäeva ja leiutamise festivali demopäeval, kus tutvustatakse mentoritele ja laiemale publikule valminud prototüüpe.

Programmis töötavad osalejad 3-5 liikmelistes tiimides, mis moodustati huvide, mitte tutvuste põhjal. Noored on välja töötanud erinevaid lahendusi nende jaoks olulistele probleemidele, nagu koolikiusamise ennetamine, raha säästmise ja teenimise võimalused noortele, eri vanuses laste keeleõppe toetamine, vihmavee kasutamine autopesulates ning nutisõltuvuse vähendamine.

Võrumaa Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse projektijuht Kadi Kaur usub, et selline praktiline programm on noortele olnud huvitav ja lõiminud erinevaid valdkondi nagu tehnoloogia, inseneeria, disain ja ettevõtlus kokku. „Sellist loovust ja prototüüpimist toetavat keskkonda nagu on Vivita leiutamislaboris mujalt Eestist praegu veel ei leia. Programmi eesmärgiks on kasvatada Võrumaal mõttelaadi, et proovimine ja katsetamine, ent ka eksimine ja vigade tegemine on protsessi osa, ning selle kaudu sünnivadki uued lahendused ja saab tekkida innovatsioon,” ütles Kaur.

Võrumaa lastega ettevõetud projekt on esmakordne. Noorte tagasiside on olnud äärmiselt positiivne ning Võrumaa Arenduskeskus jätkab kindlasti ka edaspidi koostööd Vivitaga „Huvilisi selles programmis osalemiseks oli palju, seega iga huvitatud kool sai keskmiselt kuus kohta osalemiseks ning osalevad 5.-8. klasside lapsed ja noored,” ütles Kaur.

Vivita Lahenduste Laboratoorium ehk prototüüpimislabor on loodud spetsiaalselt noortele leiutamis- ja inseneeriaoskuste arendamiseks. Labor on varustatud erinevate tööriistade, seadmete, masinate ja materjalidega nokitsemiseks ja loomiseks. Noori toetavad kohapeal professionaalsed mentorid.

„Võrumaa noored on olnud uskumatult tublid – nende uudishimu, loovus ja koostööoskus on muljetavaldavad. „Ideest prototüübini” programm näitab väga hästi, kui võimas võib olla õppimine, kui see toimub käed-küljes, meeskonnana ja päriselu probleemidele lahendusi otsides. Noored ei pelga keerukaid teemasid nagu koolikiusamine, nutisõltuvus või vee säästmine – nad lähevad julgelt süvitsi ja pakuvad lahendusi, mille üle võib ainult uhkust tunda. Just sellised kogemused – kus võib eksida, katsetada ja ise avastada – kujundavadki mõtestatud ja vastutustundlikud tegijad. Meil on väga suur rõõm ja au olla osa nii ägedate noorte tegijate teekonnast ning näeme juba, kui suur mõju sellel programmil tegelikult on,” rääkis Vivita koostöösuhete juht Sigrid Kägi.

Programmis saadud kogemused kuluvad noortel marjaks ära juba 3. mail toimuval VIII Võrumaa Robootikapäeva ja Leiutamise Festivalil. See on tähtsündmus piirkonna robootika- ja leiutamishuvilistele noortele, mis sünnib MTÜ Nuti-Võluri ja Võrumaa Arenduskeskuse koostöös.

Võrumaa Arenduskeskuse noortele suunatud tegevusi toetatakse LEEN projekti kaudu ja kaasrahastatakse EL-i Regionaalarengu Fondi meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”.

Homme neljapäeval tõuseb elektrihind päevas kahel korral 250 euroni MWh eest. Kõigepealt saavutab hind 250 eurose taseme hommikul kella kaheksa ja üheksa vahel ja hiljem kella 20 ja 21 vahel.

Kella seitsmest kuni kaheksani maksab elekter 220 eurot. Õhtul kella 18 kuni 19 on elektrihind 203 eurot, vahendab ERR.

Täna kolmapäeval oli päeva maksimum samuti 250 eurot.

Sotsiaalminister Karmen Joller esitas kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega muudetakse toimetulekutoetuse süsteemi, muutes selle lihtsamaks, õiglasemaks ning ajakohasemaks.

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu suurimad võitjad on õppivad 18–19-aastased noored ning samuti pered, kus laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures. Sama eelnõuga vähendatakse taotlemisel nõutavat bürokraatiat, mis teeb toetuse saamise inimestele arusaadavamaks ning vähendab kohalike omavalitsuste töökoormust.

Jolleri sõnul peab toetuste süsteem peegeldama reaalseid olukordi – olgu selleks vaheldumisi oma vanemate eraldi kodudes elav laps või noor, kes vajab tuge, et kooli lõpetada.

„Uuendustega astume olulise sammu edasi – toetame õppimist, arvestame perede tegelikku elukorraldust ja vähendame bürokraatiat. Võidavad pered ja õpilased, ametnikud hoiavad aga aega kokku,” ütles sotsiaalminister Joller. „Õppiv noor hakkab saama toetust kauem. Aga mitte vähem tähtis pole see, et riik suunab teda oma haridusteed lõpuni käima ning annab selleks suurema toetuse.”

Seni kehtinud kord näeb ette, et pärast 18. sünnipäeva muutub noor täiskasvanuks ning tema eest makstav toetus langeb. Kavandatava muudatusega säilib kõrgem, lapse piirmääras toetus (240 eurot kuus) ka 18–19-aastastele, juhul kui nad jätkavad kesk- või kutsehariduse omandamist. Võrreldes täiskasvanu piirmääraga tähendab see peredele kuni 80 euro suurust lisatuge kuus.

Teiseks oluliseks muudatuseks on võimalus arvestada toimetulekutoetuse määramisel lapse tegelikku elukorraldust juhul, kui ta elab vaheldumisi mõlema vanema juures. Praegune süsteem eeldab toetuse määramist vaid ühe vanema järgi, kuid see ei vasta enam paljude perede reaalsusele. Edaspidi saab toetust jaotada mõlema vanema vahel vastavalt sellele, kuidas laps nende vahel elab – see võimaldab arvestada kaasaegseid perekonnamudeleid õiglasemalt ja paindlikumalt.

Lisaks muutub kogu toetuse taotlemise protsess lihtsamaks. Kui praegu peab inimene esitama hulgaliselt dokumente ja tõendeid, siis tulevikus hangib osa vajalikest andmetest otse riiklikest registritest kohalik omavalitsus. Toetuse määramisel kasutatakse täpsemat hinnangut, sealhulgas pangakonto väljavõtet, mis aitab paremini hinnata tegelikku abivajadust. Taotlusprotsess muutub ühtlaseks kogu Eestis ning selle aluseks saavad selged juhised ja ühtne taotlusvorm. See aitab vältida piirkondlikke erinevusi ning tagab kõigile taotlejatele võrdsed tingimused.

Toimetulekutoetus on riiklik ajutine rahaline abi inimestele ja peredele, kelle sissetulekud ei kata esmavajadusi. Aastal 2024 sai seda toetust 15 562 leibkonda ning kokku rahuldati ligi 94 000 taotlust.

Sotsiaalhoolekande seaduse muudatus saadeti kooskõlastamiseks teistele seonduvatele ministeeriumidele ja asutustele. Pärast muudatuste jõustumist töötatakse välja ka ühtne taotlusvorm ning konkreetsed juhised kohalikele omavalitsustele, et süsteem toimiks ühtselt ja selgelt kogu riigis.

Täna auhinnati Toiduliidu aastakonverentsil konkursi „Eesti parim toiduaine 2025” tiitlivõitjaid. Aasta parimaks toiduaineks kuulutati Marwi vannamei krevetid paprika ja küüslauguga.

Konkursi neljale kuldmärgile, mille hulgas jagati ka üldvõitja ehk parima toiduaine tiitel, kandideeris sada kodumaist toidutoodet. 2025. aasta parimaks lisandväärtusega toiduaineks valiti Chef Lundén mozzarellakauss, parimaks mittealkohoolseks joogiks karboniseeritud magneesiumivesi Värska Magneesium ja parimaks alkohoolseks joogiks Rock Hopper.

Tänavusel konkursil osales 65 Eesti toidutootjat kokku 155 tootega. Lisaks nelja kuldmärgi jagamisele tunnustati aastakonverentsil hõbemärkide saajaid ja parimaid väiketootjate tooteid, mis selgitati välja piirkondade lõikes.

Eesti toidutootjaid auhindasid Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis, regionaal- ja põllumajandusminister Henrik Johannes Terras ning Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

„On suur rõõm ja uhkus öelda, et Eesti toidutööstus ei ole vaatamata keerulistele aegadele teinud järeleandmisi tootearenduses ja kvaliteedis. Hindamiskomisjonis nägime, et kodumaised tootjad suudavad jätkuvalt meie toidulauale tuua tervislikke, kvaliteetseid ja põnevate maitsetega tooteid,” kinnitas Sirje Potisepp.

„Kohalikult toodetud toit toetab meie majandust, loob töökohti ja tugevdab kogukondi üle kogu Eesti. Selle väärtustamine ja eelistamine on meie kõigi ühine võimalus ja vastutus. Tänu kõigile, kes hoiavad meie toidulaua kodumaisena,” ütles Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis.

Sirje Potisepa sõnul oli konkursile üles seatud tootevalikus kvaliteedi kõrval selge märksõna tervislikkus: „Lihatoodete seas domineeris sel aastal kanaliha, valmistoitude seas tõusis esile tervisekauss, mille retsept vastab täpselt Eesti riiklikele toitumissoovitustele. Paljudes tootekategooriates on kasutatud vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete rikkaid komponente või näiteks oomega-3 rasvhappeid,” tõi Potisepp välja ning lisas, et tugevaks ja läbivaks trendiks on kujunenud ka suhkrusisalduse vähendamine.

Oluliste märksõnadena rõhutas Potisepp ka uuendusmeelset tootearendust ja põnevaid maitseid. „Eriti kirev maitsete palett paistis silma väiketootjate valikus, kelle võimalused käsitööna tootmisel on mitmekülgsemad. Kui peaks välja tooma läbiva maitsetrendi, võib eestimaalaste lemmikmaitseks pidada mangot, mida esines mitmes erinevas tootekategoorias. Võidutooteks said aga paljude kriteeriumide põhjal enim punkte kogunud Vannamei krevetid paprika-küüslaugu kastmes. See toode pakub rikkalikku maitseelamust ning sobib lihtsa vaevaga väga erineva eine valmistamiseks – olgu siis salatis, pastas, wrapis, võileival või lihtsalt suupistena,” märkis Toiduliidu juht.

Potisepa sõnul käis parimate toiduainete tiitlitele tihe rebimine. „Sageli eristas parimat järgmisest vaid 0,2 kuni 1-punktine vahe, mis näitab ikka väga suurt konkurentsi.  Ettevõtted mõtlevad iga aastaga aina hoolikamalt läbi, millisel tootel millises kategoorias on edupotentsiaali, kuna võistlus on tõesti kõrgetasemeline,» ütles Sirje Potisepp. „Tunnustust on selgelt väärt kõik konkursil osalenud tootjad. Kodumaine tootmine on Eesti strateegiline vajadus. Kui tahame, et toit oleks meile kättesaadav ka kriisides, peame väärtustama oma tootjat igal ajal,” sõnas Potisepp.

Konkursile Eesti Parim Toiduaine 2025 said toiduainetööstused esitada uusi Eestis toodetud tooteid, mis on turule tulnud 2024. aasta jooksul.  Tooteid hindas toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon.

Toiduliidu korraldatav Eesti parima toiduaine valimine sai alguse 1994. aastal, toimudes tänavu juba 31. korda. Konkursi eesmärk on innustada tootjaid tegelema tootearendusega ja rikastada tarbijate toidulauda.

Eesti Parim Toiduaine 2025 konkursi kuldmärkide saajad

Eesti Parim Toiduaine 2025 – Marwi Vannamei krevetid paprika ja küüslauguga, tootja: JP Foods AS. Marwi vannamei krevetid paprika-küüslaugu kastmes on maitseküllane valmistoode, mis sobib kiireks ja kvaliteetseks eineks nii kodus kui ka liikvel olles. Krevette saab kasutada salatites, pastades, wrap’ides, võileibadel või serveerida suupistetena. Krevetid on pakendatud modifitseeritud atmosfääri pakendisse (MAP), mis säilitab krevettide naturaalse värskuse ja maitse ilma liigse rasvasisalduse või tugeva soolvee mõjuta.

Eesti Parim Lisandväärtusega Toiduaine 2025 – Chef Lundén mozzarellakauss, tootja: Lunden Food OÜ. Lundeni tasakaalustatud tervisekausside sarja kuuluv mozzarellakauss on kooslus aromaatsest kuskuss-salatist, röstitud köögiviljadest, mozzarellast ja küüslaugukastmest. Tervisekausi puhul on jälgitud, et makrotoitained oleksid Eesti toitumissoovitustega kooskõlas, tootesarja väljatöötamisse on kaasatud TFTAK toiduteadlased. Kastmesse on lisatud piimhappebakterit Lactobacillus helveticus Lafti® L10, et tõsta veelgi enam toote funktsionaalsust.

Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2025 – karboniseeritud magneesiumivesi Värska Magneesium, tootja: AS Värska Originaal. Värska Magneesium sisaldab lisaks loodusest ammutatud mineraalidele ka parajas koguses magneesiumi. Magneesium vähendab stressi ja ärevust, tagab hea une, leevendab lihas- ja närvivalu ning aitab hoida nii südame, vereringe kui ka luude tervist. Joogi koostisse kuuluvad vaid Värska Originaali looduslik mineraalvesi, magneesiumtsitraat ja süsihappegaas, mis teeb sellest kasuliku alternatiivi näiteks suhkrurikastele jookidele. Toode on värvuseta, maitselt nõrgalt soolane ja hapukas. Magneesiumivesi sai konkursil ühtlasi Rahva Lemmik 2025 tiitli.

Eesti Parim Alkohoolne Jook 2025 – õlu Rock Hopper, tootja: Saku Õlletehase AS. Laager tüüpi õlu Rock Hopper on tootja sõnul klassikalise Rocki nooruslikum ja uuendusmeelne vend. Pruulimisel on kasutatud trendikat dry-hopping meetodit, mida varasemalt on kasutanud peamiselt koduõlletootjad ja käsitööõlle pruulijad. See tähendab, et humalad lisatakse pruulimise hilisemas faasis, mis annab õllele juurde palju aroomi ja keha − nagu öeldakse õllemaailmas. Esile tuleb humalate värskus ja õlle maitses väheneb kibedus. Uue laagerõlle puhul väärib väljatoomist ka selle silmapaistev pakend.

Lisaks neljale kuldmärgi saajale selgitati konkursi käigus 9 hõbemärkide saajat ehk iga tootekategooria parimat, samuti Eesti väikeettevõtete parimad toiduained piirkonniti. Eesti Parima Toiduaine 2025 konkursil jagati välja ka järgmised eriauhinnad: Rahva Lemmik – karboniseeritud magneesiumivesi Värska Magneesium (Värska Originaal AS), Lemmik Vegantoode – mango-passionijäätis (La Muu AS), Kaupmeeste Lemmik – kaerasai jõhvikatega  (Lõuna Pagarid AS), Meedia Lemmik – Vannamei krevetid Marwi paprika-küüslaugu (JP Foods AS), Tallinna eriauhind – Põhjala Treeninglaager hüpotooniline alkoholivaba õlu (Põhjala Brewing AS).

Endise haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase sõnul toob valitsusliidu plaan riigistada üldhariduse gümnaasiumiaste kaasa suured muutused ning seda ei saa jõustada ilma läbirääkimiste ja suurte ettevalmistustöödeta.

„Juba kaks aastat valitsust juhtinud erakonnad etendavad meile praegu kaks kuud kestvaid omavahelisi koalitsiooniläbirääkimisi, et avalikkus igale sealt kostuvale sõnumile reageeriks. Nüüd on haridusvaldkonnas välja käidud nõnda mahukas plaan, et seda ei saa me tähelepanuta jätta: valitsus on otsustanud gümnaasiumid riigistada. Põhikoolitaseme õpe jääb, nagu ka seni, kohalike omavalitsuste korraldada,” ütles Tõnis Lukas kolmapäevasel Riigikogu istungil Kristina Kallasele arupärimist üle andes.

Ta lisas: „Tegu on väga mahuka sammuga ja sellega peavad tõsised ettevalmistused ning põhjalikud läbirääkimised, sest otsusega kaasnevad väga olulised muutused nii koolivõrgus kui ka omavalitsuste ja riigi vahelises tulubaasi jaotuses.”

Isamaa fraktsiooni liikmed soovivad ministrilt vastust muuhulgas küsimustele, kuidas mõjutab gümnaasiumihariduse riigistamine kogu tulevast koolivõrku, näiteks ka koole, kus põhikool ja gümnaasium paikevad ühes hoones ning jääksid nüüd erinevate omanike hallata; kuidas lahendatakse hoonete omandivahetuse juriidilised probleemid; mis saab maapiirkondades neist põhikoolidest, kus praegu on õpetajate koormus ja kvalifikatsioonitase olnud konkurentsivõimeline just gümnaasiumi- ja põhikooliastme koosmõjus ning kuidas peaks see samm lahendama õpetajate järelkasvu probleemi, kui valitsuskoalitsioon on seni murdnud õpetajatele antud palgalubadusi.

Euroopa Komisjon leidis täna, et Apple’i suunamist takistavad sätted on vastuolus digiturgude määrusega ja et Meta on rikkunud digiturgude määrusest tulenevat kohustust pakkuda tarbijatele võimalust valida teenus, mis kasutab vähem nende isikuandmeid.

Seetõttu on komisjon määranud Apple’ile 500 miljoni euro ja Metale 200 miljoni euro suuruse trahvi. Kaks otsust tehti pärast Apple’i ja Metaga peetud ulatuslikku dialoogi, mis võimaldas ettevõtetel esitada oma üksikasjalikud seisukohad.

Tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident Henna Virkkunen: „Ettevõtete ja tarbijate vaba valiku võimaldamine on digiturgude määruse üks olulisemaid sätteid. Kodanikel peab olema täielik kontroll selle üle, millal ja kuidas nende andmeid internetis kasutatakse, ning ettevõtjad peavad saama oma klientidega vabalt suhelda. Täna vastu võetud otsustes leitakse, et nii Apple kui ka Meta on kasutajate vaba valikut piiranud ja seetõttu peavad ettevõtted oma käitumist muutma. Meil on kohustus kaitsta Euroopa kodanike ja innovatiivsete ettevõtete õigusi ning me seisame kindlalt selle eesmärgi eest.”

Otsus Apple’i suunamissätete kohta

Digiturgude määruse kohaselt peaks rakenduste arendajatel, kes levitavad oma rakendusi Apple’i App Store’i kaudu, olema võimalik teavitada kliente tasuta alternatiivsetest pakkumistest väljaspool App Store’i, suunata neid pakkumiste juurde ja võimaldada neil oste teha. Komisjon leiab, et Apple ei ole täitnud oma kohustust arendajatele sellist võimalust pakkuda. Apple’i kehtestatud piirangute tõttu ei saa rakenduste arendajad täielikult ära kasutada alternatiivsete turustuskanalite eeliseid väljaspool App Store’i. Samamoodi ei saa tarbijad täielikult kasutada alternatiivseid ja odavamaid pakkumisi, kuna Apple takistab rakenduste arendajatel tarbijaid sellistest pakkumistest otse teavitada.

Apple ei ole suutnud tõendada, et piirangud on objektiivselt vajalikud ja proportsionaalsed. Tänase otsuse osana andis komisjon Apple’ile korralduse kõrvaldada suunamise tehnilised ja kaubanduslikud piirangud ning hoiduda tulevikus nõuetele mittevastavast, sealhulgas samaväärse eesmärgi või mõjuga käitumisest. Apple’ile määratud trahvi puhul võetakse arvesse ka rikkumise raskusastet ja kestust.

Samas lõpetas komisjon täna Apple’i suhtes algatatud uurimise seoses digiturgude määrusest tuleneva kohustusega anda ELi kasutajatele võimalus hõlpsasti eemaldada tarkvararakendusi ja muuta iOSi vaikeseadeid ning valida oma vaikebrauser valikuekraanilt. Lõpetamisele eelnes konstruktiivne dialoog komisjoni ja Apple’i vahel. Selle tulemusena muutis Apple oma brauseri valikuekraani ning parandas iPhone’i uue vaikebrauseri valimise ja seadistamise kasutajakogemust. Apple muutis kasutajate jaoks lihtsamaks ka helistamise, sõnumite saatmise, kõnede filtreerimise, klaviatuuride, paroolihaldurite ja iPhone’ide tõlketeenuste vaikesätete muutmise. Lisaks saavad nüüd kasutajad eemaldada mitmeid Apple’i eelinstalleeritud rakendusi nagu Safari, mis varem ei olnud võimalik. Lisateave nende otsuste kohta on leitav siit.

Otsus Meta „nõustu või maksa“ mudeli kohta

Digiturgude määruse kohaselt peavad pääsuvalitsejad küsima kasutajate nõusolekut isikuandmete kombineerimiseks eri teenuste vahel. Nõusolekust keelduvatel kasutajatel peab olema juurdepääs vähem isikustatud, kuid samaväärsele alternatiivile.

2023.aasta novembris võttis Meta kasutusele binaarse reklaamimudeli „nõustu või maksa“. Selle mudeli kohaselt oli Facebooki ja Instagrami ELi kasutajatel võimalus valida, kas nõustuda isikuandmete kombineerimisega isikupärastatud reklaami jaoks või maksta igakuist tasu reklaamivaba teenuse eest. Komisjon leidis, et see mudel ei olnud digiturgude määrusega kooskõlas, kuna see ei andnud kasutajatele nõutavat konkreetset võimalust valida teenus, mis kasutab vähem nende isikuandmeid, kuid on muus osas samaväärne isikustatud reklaami sisaldava teenusega. Samuti ei jätnud Meta mudel kasutajatele piisavalt vabadust nõustuda oma isikuandmete kombineerimisega.

2024.aasta novembris võttis Meta pärast korduvat suhtlemist komisjoniga kasutusele tasuta isikupärastatud reklaamimudeli teise versiooni, pakkudes uut võimalust, mis väidetavalt kasutab reklaamide kuvamiseks vähem isikuandmeid. Komisjon hindab praegu seda uut võimalust ja jätkab dialoogi Metaga, paludes äriühingul esitada tõendid uue reklaamimudeli tegeliku mõju kohta.

Ilma et see piiraks käimasolevat hindamist, puudutab tänane otsus ajavahemikku, mille jooksul pakuti ELi lõppkasutajatele ainult binaarset võimalust „nõustu või maksa“ ehk alates 2024. aasta märtsist, mil digiturgude määruse sätted muutusid õiguslikult siduvaks, kuni 2024. aasta novembrini, mil võeti kasutusele Meta uus reklaamimudel.

Metale määratud trahvi puhul võetakse arvesse ka rikkumise raskusastet ja kestust, märkides samas, et tänased Apple’i ja Meta suhtes tehtud otsused on esimesed digiturgude määruse alusel vastu võetud mittevastavuse otsused.

Samuti leidis komisjon täna, et Meta veebipõhist vahendusteenust Facebook Marketplace ei peaks enam digiturgude määruse alusel reguleerima. Otsus tehti pärast seda, kui Meta esitas 5. märtsil 2024 taotluse Marketplace’i loetellu kandmine uuesti läbi vaadata.

Järgmised sammud

Apple ja Meta peavad täitma komisjoni otsused 60 päeva jooksul, vastasel juhul võidakse neile määrata sunniraha. Komisjon jätkab koostööd Apple’i ja Metaga, et tagada komisjoni otsuste ja digiturgude määruse järgimine.

Taustteave

25.märtsil 2024 algatas komisjon kaks uurimist, millest esimene puudutas Apple’i kasutustingimusi, mis käsitlevad suunamist App Store’is, ja teine Meta „nõustu või maksa“ mudelit. 24. juunil 2024 ja 1. juulil 2024 teavitas komisjon vastavalt Apple’it ja Metat oma esialgsest seisukohast, et äriühingud on rikkunud digiturgude määrust. Apple’il ja Metal oli võimalus kasutada oma kaitseõigust, uurides üksikasjalikult kõiki komisjoni uurimistoimikutes sisalduvaid dokumente ja vastates põhjalikult kirjalikult komisjoni esialgsetele järeldustele. Komisjon võib trahvida nõudeid mittetäitvaid äriühinguid kuni 10% ulatuses nende aastasest kogukäibest. Lisateavet digiturgude õigusakti kohta ja viimaseid uudiseid leiate komisjoni veebisaidilt.

Lisateave

Täismahus pressiteade

22. aprillil kogunes Taagepera lossi ligemale 80 ettevõtlikku Tõrva valla ja Valgamaa inimest, et saada osa juba traditsiooniks kujunenud ettevõtjate ümarlauast.

Õhtu käigus kuulati ettekandeid Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Wagenkülli lossispaa tegemistest. Eesti Vabariigi peaminister Kristen Michal andis ülevaate Eesti majanduse käekäigust ja vaatest tulevikule. Õhtu krooniks oli Tõrva valla suurimate maksumaksjate tunnustamine.

Pidulik ettevõtlusõhtu toimus Tõrva vallavolikogu esimehe ja riigikogu liikme Maido Ruusmanni kutsel ning oli suunatud piirkonna ettevõtjate tänamisele ja väärtustamisele. „Ettevõtjad ja ettevõtlikud inimesed on omavalitsusele elu alus – laekuva maksutuluga korraldatakse hariduse andmist, rajatakse ja hooldatakse teid ja tänavaid, toetatakse kultuuri ja spordi tegemist, tegelikult kõike mida kohalik omavalitsus teeb ja pakub oma elanikele ja külalistele,” tõi Ruusmann välja ettevõtjate tähtsuse kogukonnas ja seesuguse märkamisürituse korraldamise põhjuse.

Maaelu Edendamise Sihtasutus juhataja Meelis Annus tutvustas ettevõtjatele tema juhitava asutuse maaelu arendamiseks mõeldud laenu ja käenduse võimalusi. „MES-i käenduse abil saab lahendada puuduva tagatisväärtuse küsimuse ja pikkade laenugraafikute toel käivitada investeeringud. Kuid maakonna SKP kasvuks on vaja elujõulisi äriideid ja asjalikke ettevõtjaid,” sõnas Annus.

Lossispaa Wagenküll tegevjuht Jan Oscar Veidenberg jagas lossispaa võluparkide edulugu ning kergitas katteloori ka uute lennukate tulevikuplaanide osas, kus juba saabuval suvel saab taas minna imetlema lilledest ja maagilistest tegelastest tulvil teemaparki ning tulevik näeb ette ka kompleksi laiendust.

Peaminister Kristen Michal tutvustas Eesti majanduse tugevusi ja väljavaateid. „Oleme majanduse kasvutsükli alguses – nüüd on aeg anda majandusele hoogu, lihtsustada maksusüsteemi ja vähendada piiranguid. Loome koos vaba, kindlustatud ja innovaatilise Eesti, kus iga inimene ja ettevõte saab kasvada ja areneda. See on meie kõigi riik ja meie kõigi vastutus,” sõnas Michal.

Ettevõtlusõhtu lõpetati Tõrva valla kümne suurema maksumaksja tänamisega, tunnustused andsid üle peaminister Kristen Michal, Tõrva vallavolikogu esimees Maido Ruusmann ja vallavanem Helen Elias.

Tõrva valla 10 suurima maksumaksja hulgas on neli ettevõtet puidusektorist, kaks tegelevad põllumajandusega ning üks hõbemajanduse, kaubanduse, ehituse ja õmbluse valdkonnaga. „Suuri muutusi valdkondade ja TOP 10 makse maksvate ettevõtjate seas võrreldes varasemate aastatega ei ole, on vahetatud kohti esikümne sees ja jätkuvalt on puit ja toit piirkonna majanduse ning maksutulu seisukohalt võtmerollis,” analüüsis Ruusmann suuremate maksumaksjate läbilõiget.

Suurimate maksumaksjate väljaselgitamisel arvestati ettevõtteid, mille enamusosalus kuulub erasektorile ja kelle peamine tegevuskoht asub Tõrva vallas.

Tõrva valla TOP 10 maksumaksjad 2024. aastal:

Combiwood OÜ

Helme Graanul OÜ

Tõrva Tarbijate Ühistu

Valga Puu OÜ

Hummuli Agro OÜ

Skan Holz Helme AS

Valmap Grupp AS

Tõntso Agro OÜ

Helme Pansionaat AS

Ursuit Baltics AS

Kes on Tõrva valla 2024. aasta suurimad maksumaksjad ja millega nad tegelevad?

Combiwood OÜ on 2004. aastal asutatud Eesti puidutööstusettevõte, mille põhitegevuseks on värvitud puitliistude tootmine. Ettevõttes töötab üle 150 puiduala asjatundja, kellel on aastakümnete pikkune kogemus metsatööstuse, puidutöötlemise ja liistude tootmise valdkonnas. Suurem osa toodangust eksporditakse Skandinaaviasse, kuid värvitud liiste eksporditakse ka  teistesse Euroopa riikidesse.

Helme Graanul OÜ on 2008. aastal asutatud ja kuulub AS Graanul Invest gruppi. Ettevõte tegutseb Patkülas, kus toodetakse biomassist pressitud puidugraanuleid. Tehases töötab 32 inimest, kes panustavad taastuvenergia tootmisse.

Tõrva Tarbijate Ühistu on 1910. aastal loodud Helme Majanduse-Ühisuse mantlipärija ning üks vanimaid järjepidevalt tegutsevaid majandusorganisatsioone Lõuna-Eestis. Täna on ühistul 104 töötajat, 1530 liiget ehk klientomanikku ning 9 kauplust, sh Coop Konsumid, Coop lähipoed ja Coop Ehituskeskus.

Valga Puu OÜ on 1999. aastal asutatud metsamajandamisega tegelev ettevõte, mis kuulub metsanduskontserni Foreko. Ettevõte teeb metsas kõik vajaminevad tööd alates metsa istutamisest kuni lõppraieni, lõpetades teede ehituse ning metsakuivendusega. Valga Puu omab ka ise metsa ning väärtustab pikaajalisi ja usaldusväärseid kliendi- ja koostöösuhteid. Ettevõte pakub tööd 71 töötajale.

Hummuli Agro OÜ on 1993. aastal loodud põllumajandusettevõte, mille peamised tegevusalad on piimatootmine ja taimekasvatus. Taimekasvatus keskendub silo ja teravilja tootmisele loomakasvatuse tarbeks. Ettevõte kuulub Agrone gruppi – suurimasse eestimaisel kapitalil põhinevasse toidutootjate ühendusse. Hummuli Agro igapäevatööd viib ellu 60-liikmeline pühendunud meeskond.

Skan Holz Helme AS on üle 30 aasta tegutsenud kvaliteetsete puitmajade tootjana Lõuna-Eestis. Ettevõte valmistab aastas enam kui 8000 puitmaja, millest suurem osa eksporditakse välisriikidesse. Ettevõttes töötab 45 kogenud töötajat.

Valmap Grupp AS on 1991. aastal loodud ettevõte ja moodustatud endise EPT maaparandusehituse ja turbatootmise jaoskonna personalist. Ettevõte omab pikaajalist kogemust maaparanduses, veetrasside ja kanalisatsioonitrasside ehituses ning põllukuivenduse ja metsakuivenduse alal. Valmap Grupp pakub tööd 35 inimesele, kelle panus tagab ettevõtte sujuva toimimise.

Tõntso Agro OÜ on 2009. aastal asutatud põllumajandusettevõte, mille põhisuunaks  on piimakarjakasvatus ja teraviljakasvatus. Ettevõtte arenevas meeskonnas töötab 20 inimest, kes panustavad igapäevaselt kaasaegse ja tõhusa piimatootmise korraldamisse.

Helme Pansionaat AS tegutseb alates 2014. aastast Helme ürgoru looduskaunis keskkonnas. Pansionaadi eesmärk on pakkuda professionaalset, sõbralikku ja kliendisõbralikku hooldusteenust. Koduse atmosfääri ja igapäevase toe loob 65-liikmeline professionaalne personal.

Ursuit Baltics AS on asutatud 1993. aastal ning keskendub spordi-, vabaaja- ja jahirõivaste tootmisele. Ettevõtte fookuses on olnud algusest peale kõrgekvaliteediliste ja vastupidavate rõivaste valmistamine, mis suudavad pakkuda kaitset ka kõige karmimates ilmastikutingimustes. Alguses seitsmest inimesest koosnenud meeskond on kasvanud 94 töötajani, kes kõik panustavad toodete kvaliteeti ja innovatsiooni.

*Töötajate arv on võetud Äriregistrist (2025 I kvartalis).

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) osaleb 24.–26. aprillil Maamessil ja pakub külastajatele oma stendis erinevaid tegevusi ja mänge. PTA läbivaks teemaks on Tee teadlik valik!, mille kaudu tutvustatakse erinevaid teemasid nii toidu, loomatervise- ja heaolu, taimekaitse ja -tervise, seemne kui ka mahepõllumajanduse valdkonnast.

PTA stendis saab näiteks mängida põnevat kõrvamärgi mängu, kus tuleb põllumajandusloomade märgistused loomaga kokku viia. Mänguliselt saavad osalejad oma teadmised proovile panna ka toiduohutuse valdkonnas. Samuti on võimalik kaasa lüüa juba traditsiooniks kujunenud taimetervise kohvrimängus, mille käigus saab selgeks, milliseid taimi, seemneid ning puu- ja köögivilju võib kolmandatest riikidest Eestisse tuua ja miks on piirangud vajalikud.

Mängudega soovime tuletada inimestele meelde, et väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse reisides ei tohi pagasis olla näiteks vorsti, sinki, lihakonserve, juustu, pekki ega pelmeene. Isegi pagari- ja pastatoodete puhul tuleb jälgida, et need ei sisaldaks liha ega piima või muna, mida ei tohi toatemperatuuril säilitada. See on seotud toiduohutuse ja taudide leviku vähendamisega, sest loomsete toodetega võib tahtmatult kaasa tuua loomadele ja inimestele ohtlike haiguste tekitajaid. Kuna suu ja sõrataud on Kesk-Euroopas levimas, on praegu eriti oluline pidada reisijatel kinni mõnest lihtsast põhimõttest.

Lisaks looma- ja toidu ekspertidele ootavad teid PTA stendis taimekaitse ja väetise, taimetervise ning mahepõllunduse spetsialistid, kes jagavad infot taimekaitse tööde kohta ja kellele saab esitada küsimusi taimekaitsevahendite teemal. Räägime ka karantiinsetest taimekahjustajatest, täpsemalt on fookuses aasta puu 20205 – saar, ning seda ohustav karantiinne kahjurputukas saare-salehundlane, kes liigub Eesti piirile järjest lähemale. Samuti anname nõu, mida tuleb seemneid ostes tähele panna, et tulemuseks oleks hea saak.

Tänasest võtab Maa- ja Ruumiamet kasutusele uue põlvkonna aadresside ja kohanimede süsteemi, mille esimese osana on avalikuks kasutamiseks avatud uus kohanimeregister.

Uus süsteem ühendab varasema Kohanimeregistri ja Aadressiandmete süsteemi ning pakub senisest kaasaegsemaid ja mitmekesisemaid asukohateenuseid –ametlike aadresside, kohanimede ja huviobjektide kohta. „Uue süsteemiga teeme suure sammu kvaliteetse ruumiandmestiku suunas – see on oluline nii planeerijatele, päästjatele kui ka igale Eesti elanikule,” rääkis Maa- ja Ruumiameti aadressiandmete ja kohanimede osakonna juhataja Mall Leht. Sümboolselt avatakse uus kohanimeregister tänasel kohanimepäeval.

Kohanimeregistris registreeritakse kõik ametlikud kohanimed, mille kehtestajad on enamasti kohalikud omavalitsused, kuid registris on ka suur hulk kogukondade kasutatavaid mitteametlikke ning ajaloolisi nimesid. Kohanimeregister sisaldab enam kui 70 liiki nimeobjekte – sealhulgas tänavad, teed, metsad, veekogud, saared, mäed jm.

Andmed on kättesaadavad nii avalike teenuste kui ka X-tee kaudu, pakkudes kvaliteetset alusinfot planeerimisele, navigatsioonile ja andmeanalüüsile.

Kohanimed on aluseks ka rahvusvahelistele platvormidele

Eesti kohanimed ja aadressid jõuavad ka levinud rakendustesse, nagu nt Google Maps ja Here, mis on omakorda kasutuses navigeerimissüsteemides. Kohanimesid kasutame kõikjal: aadressides, kaartidel, teeviitadel, navigeerimissüsteemides. Uus aadresside ja kohanimede süsteem ehk AKS-i kohanimeregister teeb need andmed täpsemaks, ajakohasemaks ja paremini kasutatavaks – nii avalike teenuste pakkujatele, eraettevõtetele kui ka tavakasutajatele.

Uus süsteem toob kaasa mitmeid eeliseid:

• Kõik kohanimed ühes kohas – nii ametlikud, mitteametlikud kui ajaloolised nimed
• Ühtne ja sidus info – süsteem on tihedalt seotud aadressiandmetega, võimaldades paremat andmete ristkasutust
• Kvaliteetsemad kaardirakendused ja teenused – andmed jõuavad ka rahvusvahelistesse platvormidesse (nt Google Maps, Here)
• Lai kasutajaskond – täpsed andmed on olulised omavalitsustele, riigiasutustele, päästeteenistusele, logistika- ja kaardirakenduste arendajatele ja igale Eesti elanikule

Uus kohanimeregister on ehitatud nii, et tulevikus, kui valmivad ka teised AKS-i osad, saab kõik Eesti asukohaandmed kätte ühest ja mugavast süsteemist

Vaata lähemalt: https://aks.maaruum.ee/aks

Endise regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmani ametiaja lõpus allkirjastatud määrus, mis laiendanuks Saaremaa ja Hiiumaa elanike praamisõidusoodustusi, pidi jõustuma 1. maist, kuid praeguse ministri Hendrik Terrase otsusega määrus tühistati.

Piret Hartman (SDE) kehtestas märtsis oma viimastel tööpäevadel määruse, mis laiendanuks Saaremaa ja Hiiumaa elanikele sõidusoodustusi, vahendab ERR.

Kui seni on sajaprotsendiline sõidusoodustus kehtinud Virtsu-Kuivastu liinil Saare maakonna elanikele ning Rohuküla-Heltermaa liinil hiidlastele, siis plaani järgi laienenuks soodustus nii, et kehtiks ka Saaremaale sõitvatele hiidlastele ning vastupidi. Määrus oli plaanitud jõustuma 1. maist.

Praegune regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras (Eesti 200) allkirjastas aga 17. aprillil määruse, millega tunnistas Hartmani algatuse kehtetuks.

Lux Express toob mai lõpust Tallinna-Tartu liinile kahekordsed bussid ning uuenduse tulemusel lisandub liinile iga päev 500 täiendavat istekohta. Investeeringu maksumus on kuus miljonit eurot.

Spetsiaalselt Eesti jaoks kohandatud 63 istekohaga Neoplan Skyliner bussid alustavad reisijate teenindamist 26. mail, teatas ettevõte.

Kõik üheksa uut bussi sõidavad ainult Tallinna-Tartu liinil ja väljuvad täistundidel – Tartust alates kell 6 ja Tallinnast kell 7 hommikul. Bussid teevad päeva jooksul mõlemas suunas kokku üle 30 reisi.

Statistikaameti täpsustatud andmetel, mis arvestavad lisaks jaanuaris avaldatud esialgsele rahvaarvule ka registreerimata rändega, elas Eestis 1. jaanuari seisuga 1 369 995 inimest ehk rahvaarv langes pea 5000 inimese võrra. Viimati langes Eesti rahvaarv 2016. aastal.

Eelmisel aastal sündis 9690 inimest ja suri 15 756. Eestisse saabus 2024. aastal 18 634 inimest, välja rändas 17 260, vahendab ERR.

Soome valitsus arutab üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu alandamist mõne protsendipunkti võrra praeguselt 20 protsendilt. Ekspertide hinnangul tuleks tulumaksu alandada eeskätt idufirmadel, mis aitaks majanduse kõige tõhusamalt kasvule pöörata.

Soome rahandusminister Riikka Purra avaldas intervjuus ajalehele Helsingin Sanomat lootust, et valitsus suudab lähipäevil vastu võtta märkimisväärse maksulangetuspaketi, mis toetab majanduskasvu ja palgasaajate ostujõudu.

Võru jaamas laaditi eile teisipäeval, 22. aprillil liitlaste tehnikat rongilt maha.

Siin on pildid:

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmete kohaselt avastati 2022. aastal Eesti inimestel soole-, emakakaela-, ja rinnavähi sõeluuringus kokku 468 kasvajat. Neist ligi 75% olid diagnoosimisel varases staadiumis, mis võimaldab tõhusama ja vähem kõrvaltoimeid põhjustava raviga saavutada paremad ravitulemused. Emakakaela- ja soolevähi sõeluuringus leiti rohkem kui 1500 inimesel vähieelsed muutused, mille ravi võimaldab vähi tekke ära hoida.

Soolevähi sõeluuringul osalenud üle 44 000 inimese seas avastati vähieelsed muutused 920 inimesel (2%) ja 122 inimesel (0,3%) leiti kasvaja. Iga 1000 sõeluuringus osalenu kohta avastati seega ligi kolm vähijuhtu. Sõeluuringul avastatud vähijuhud moodustasid 12% kõigist 2022. aastal Eestis diagnoositud soolevähi juhtudest.

Sõeluuringul avastati vähijuhud märgatavalt varasemas staadiumis, võrreldes kõigi 2022. aastal diagnoositud soolevähi juhtudega. Teadaoleva staadiumiga juhtudest olid sõeluuringul avastamise korral esimeses või teises staadiumis üle 60% juhtudest, kõigist soolevähi juhtudest vaid 44%. Sõeluuringul avastatud teadaoleva staadiumiga juhtudest oli neljandas staadiumis 7%, kõigist juhtudest aga tervelt veerand.

Emakakaelavähi sõeluuringul osalenud ligi 43 000 naise seas leiti vähieelsed muutused 607 naisel (1,4%). Lisaks avastati 28 kasvajat, millest pooled olid väga varases staadiumis. Neljanda staadiumi vähke oli vaid 7%.

„Võrreldes 2021. aastaga avastati ligi 10% rohkem vähieelseid muutusi, kasvajaid aga ligi viiendiku võrra vähem,” kommenteeris vähi sõeluuringute registri vanemanalüütik Eva Lea Jääger. „Soolevähi ja emakakaelavähi sõeluuringu peamine eesmärk on vähieelsete muutuste avastamine, mis ravi puudumisel võivad areneda pahaloomuliseks. Seetõttu on määrava tähtsusega, et inimesed, kellel esmasuuringul leitakse HPV nakkus või peitvere test on positiivne, osaleksid kindlasti ka lisauuringutel ja raviprotseduuridel.”

Rinnavähi sõeluuringul osalenud ligi 54 000 naise seas diagnoositi kasvaja 318 juhul (0,6%) ehk 84 võrra rohkem kui aasta varem. Iga 1000 sõeluuringus osalenu kohta avastati ligi kuus kasvajat. Sõeluuringul avastatud vähid moodustasid 32% kõigist 2022. aastal Eestis diagnoositud rinnavähi juhtudest naistel. Sõeluuringul avastatud teadaoleva staadiumiga vähijuhtudest diagnoositi ligi 90% esimeses või teises staadiumis (50% esimeses ja 37% teises), neljandas staadiumis aga vaid 2%.

„Tervelt kolmandiku vähijuhtude avastamine sõeluuringul on aidanud kaasa, et 2022. aastal diagnoositi esimeses või teises staadiumis juba 79% kõigist rinnavähi juhtudest Eestis. Neljanda staadiumi osakaal on langenud 7%-ni. Varasem avastamine võimaldab patsienti säästvamalt ja väiksemate ravikuludega saada paremaid ravitulemusi. Uuringutulemused näitavad, et tänu sõeluuringule on rinnavähisuremus Eestis tõhusalt vähenenud,” resümeeris TAI teadusdirektor Kaire Innos.

Info sõeluuringul käinutest laekub vähi sõeluuringute registrisse tervise infosüsteemist ja Tervisekassa raviarvetelt ning kinnitatud vähidiagnoosid Eesti vähiregistrist või histoloogiliste uuringute tulemusest. Detailsema info sõeluuringul avastatud vähijuhtude ja nende staadiumijaotuse kohta leiab Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasist ja vähiregistri 2024. aastal avaldatud raportist.

Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse 50-74-aastaseid naisi iga kahe aasta järel. Tänavu oodatakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastaga 1951, 1953, 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973 ja 1975. Osalemiseks tuleb broneerida aeg terviseportaalis (terviseportaal.ee) või helistada sobivasse tervishoiuasutusse.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel. Tänavu on oodatud naised sünniaastaga 1960, 1965, 1970, 1975, 1980, 1985, 1990 ja 1995. Osalemiseks saab broneerida aja terviseportaalis (terviseportaal.ee) või helistada sobivasse tervishoiuasutusse. Soovi korral saab sõeluuringuproovi võtta ka kodus, tellides endale kodutesti hpv.kliinikum.ee.

Soolevähi sõeluuringule kutsutakse inimesi vanuses 58–68 iga kahe aasta järel. 2025. aastal on soolevähi sõeluuringule oodatud aastatel 1957, 1959, 1961, 1963, 1965 ja 1967 sündinud inimesed. Osalemiseks palume võtta ühendust oma perearstikeskusega.

Sõeluuringutele on oodatud nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata inimesed ning osalemine on kõigile tasuta. Tervisekassa tasub kõigi osalejate uuringute ja vajadusel järgneva ravi kulud.

Lisainfot leiab Tervisekassa veebilehelt soeluuring.ee.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 23. aprill 2025:

pisu Donetski sektoris lainetas, mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud.

1. Odessa, Kiiev, Poltaava, Harkiv…

2. Suur laskemoona ladu Moskvast 65 km kaugusel plahvatas.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: pisu lainetab.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. FT: putin võib olla valmis külmutama võitlused Ukrainas rindejoonel.

12. Sanktsioonide all olevad venemaa pangad lõid Hiina tehingute jaoks alternatiivse süsteemi.

13. venemaa langetab Hiinale gaasi allahindlust peaaegu 40%-ni.

14. Jaapan edastab satelliidiandmed esimest korda Ukrainasse.

15. ISW: venemaa kasutaks tõenäoliselt relvarahu, et valmistuda uueks pealetungiks Ukrainas.

16. Lühiuudised

Pärast venemaa poolt ajutiselt okupeeritud Krimmi elanike sundmobiliseerimist on hukkunud vähemalt 1275 Ukraina kodanikku. Sellest teatas Ukraina presidendi esindus Krimmi Autonoomses Vabariigis. „Sundmobilisatsioon. Hukkus vähemalt 1906 vene sõjaväelast Krimmis paiknevatest üksustest. 1275 neist on tõenäoliselt Ukraina kodanikud,” seisis avalduses. Samuti on esinduse andmeil kinnitust leidnud vähemalt 116 vene sõduri tabamine Krimmist ja tõenäoliselt on enamik neist Ukraina kodanikud.

144 vene poole rünnakut ja pisu langes see aktiivsemates lõikudes ning mõni rünnak rohkem oli seni passiivsemates lõikudes. Liugpomme, kaudtuld ja kamikazedroone ikka suurel hulgal ja no ei lähe ühegi neist numbrid seni alla.

Eile soomust rünnakutes vähem ja jalaväe massi ka mitte, pigem väiksemate gruppidega igal pool proovitakse ning jätkuvalt arvamusel, et suuremate soomusgruppide koondamine rünnakuks võtab rohkem aega. Meeldivalt kõrgel on ikka kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamiste number. Ootab, kuna Ukraina hakkab kasutama oma liugpomme (väidetavalt miskit liigub, arendus käib jne), mitte lääne väga kalleid mudeleid.

Kuna 9. maini pole enam palju aega jäänud, siis kaks kohta on poliitiliselt neile kõige tähtsamad, Ukraina kand Belgorodi oblastist välja ja Toretski vallutamine. Seda, et Ukraina SOF vist veel mõnes sektoris Kurski oblastis toimetab, ei tähenda, et seal mingeid possasid Ukraina hoiaks ehk siis jätkuvalt peab Kurski oblastit vene poole kontrolli alla olevaks. Ära on kadunud ka pisu aktiviseerunud Ukraina pommitamine Brjanski oblasti suunal.

Kipub arvama, et venemaa kaugpommitamine hakkab jälle peale. Kertši silla juures on juba mitmes päev väga aktiivne vene pool, kes järjest tõstab enda valmidust silda kaitsta.

1. Teist ööd järjest sooritasid vene väed ründedroonidega rünnaku Odessale. Rünnaku tagajärjel said Odessa äärelinnas kannatada tsiviilobjektid, puhkesid tulekahjud, on inimohvreid.

Täna öösel alustasid vene droonid massiivset rünnakut Poltaava kogukonna tsiviiltaristu vastu. Kolm inimest said vigastada.

Täna öösel tabas Harkivit järjekordne vaenlase droonide rünnak. Linna raputas kolm plahvatust, kõik samas piirkonnas.

Kiievi kohal jälle öised droonid.

Eile pärastlõunal alustasid vene väed rünnakut Zaporižjale, milles hukkus üks, sai vigastada 33, kahjustati mitmekorruseline hoone ja süüdati autod.

Piiri ja rinde lähedus ikka hullus sajus.

2. Vladimiri oblastis Kiržatši rajoonis toimus võimas plahvatus, teatasid kohalikud elanikud. Arvatavasti plahvatas laskemoon raketi- ja suurtükiväe peadirektoraadi (GRAU) 51. arsenalis (sõjaväeosa 11785). Välja on kuulutatud eriolukord. Eelmine plahvatus rajatises toimus 2022. aasta suvel, hukkus neli inimest. Kohalike elanike sõnul oli plahvatuspaiga läheduses kuulda pauku ja plahvatusi. Võimud blokeerisid Moskvast Kiržatši linna viiva tee ja kuulutasid välja evakuatsiooni Barsovo ja Mirnõi küladest. Vladimiri oblasti kuberner Aleksandr Avdejev kinnitas teavet plahvatuse kohta ning ähvardas ajakirjanikke ja kodanikke trahvidega hädaolukorra kohta teabe levitamise eest enne kontrollitud ametlike andmete saamist. Mashi andmetel evakueeritakse ka SNT Zvezdnõi, Dubki, Peršino ning Hrapki, Gribanovo ja Meleži külad. Inimesed tuleks majutada Kiržatši koolide ajutistesse majutuskeskustesse.

„Praegu pole veel selge, kas tegu oli droonirünnaku või kohapeal toimunud plahvatusega,” ütles sõjaanalüütik Jan Matvejev. Kohalikud elanikud teatavad neljast droonist, lisas ta. Mürsud jätkavad plahvatamist ja plahvatuspaiga kohal on näha paksu suitsusammast. Ukraina ressurss Exilenova+ teatas ka 51. arsenali plahvatusest, mis on osa vene Föderatsiooni sõjalisest logistikast. Kanali teatel veeti sündmuskohale Valgevenest sõjalist lasti.

RIA Novosti teatab piirkondlikule eriolukordade ministeeriumile viidates, et Kiržatši rajoonis on välja kuulutatud eriolukord. Agentuur hoiatas plahvatuspiirkonda reisimise eest. Z-kanali „Arhangel Spetsnaz” teabe kohaselt oli hädaolukorra põhjuseks laskemoona detoneerimine laadimise ajal. Ladu ise asub Ukraina piirist ligikaudu 530 km kaugusel, 65 km kaugusel Moskvast ja on venemaa õhutõrjesüsteemide tiheduse tõttu Ukraina relvajõudude jaoks raske sihtmärk, kirjutas Defense Express.

Eile kella 23.40 paiku oli Simferoopolis kuulda plahvatusi, teatasid kohalikud. venemaa kaitseministeerium teatas allatulistatud droonist. Arvatavalt luure…

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: pisu ikka lainetab.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. putin on valmis võimaliku rahulepingu osana lõpetama sõdimise Ukrainas praegusel rindejoonel. Financial Times (FT) teatab sellest informeeritud allikatele viidates. Väljaande andmetel ütles venemaa president Peterburis toimunud kohtumisel president Donald Trumpi erisaadikule Steve Witkoffile, et Moskva võib loobuda oma nõuetest Ukraina nelja okupeeritud piirkonna osadele, mis jäävad Kiievi kontrolli alla. Jutt käib Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja oblastist.

Vastutasuks ootab Moskva, et USA tunnustaks Krimmi annekteerimist ja venemaa de facto kontrolli ülejäänud vallutatud alade üle. Kuid nagu märkisid anonüümseks jääda soovinud Euroopa ametnikud, võib putini algatus olla taktikaline käik, millega sundida Trumpi aktsepteerima teisi kremli nõudmisi ja suruma need Ukrainale peale fait accompli (olemasoleva seisundi tunnustamine). „Kiievile avaldatakse praegu suurt survet järeleandmiste tegemiseks, et Trump saaks võitu deklareerida,” ütles üks allikatest Financial Timesile.

Ettepanekute arutelu jätkub täna kolmapäeval, 23. aprillil Ukraina, USA ja Euroopa riikide esindajate kohtumisel Londonis. Financial Timesi allikate sõnul ei osale kohtumisel aga ei Steve Witkoff ega USA välisminister Marco Rubio. USA nimel osaleb läbirääkimistel Trumpi eriesindaja Ukrainas Keith Kellogg. Väljaande teatel esitasid USA eelmisel kohtumisel Pariisis mitmeid ettepanekuid, mis Valge Maja hinnangul võiksid olla tulevase leppe aluseks. Kõrgematel kohtadel olevad Ukraina allikad ütlesid, et nende ideede hulgas on ka selliseid, millega Kiiev nõustub, kuid mida ei täpsustanud.

Võimaliku lepingu raames arutatakse algatuste hulgas Euroopa rahuvalvejõudude paigutamist Ukraina territooriumile ja eraldi mitte-NATO-vägede kaasamist relvarahu jälgimisse kogu 1000-kilomeetrisel rindejoonel, kirjutab FT. Need jõud peavad relvarahu säilitamiseks suhtlema mõlema konfliktipoole – nii Ukraina kui ka venemaa – esindajatega. Lepingu eelnõu järgi kohustub Ukraina mitte üritama okupeeritud alasid jõuga tagasi saada ning venemaa omakorda lõpetab sõjategevuse.

Moskva on aga varem tagasi lükanud mitmeid USA ettepanekuid, sealhulgas NATO vägede paigutamise Ukraina territooriumile, osutab väljaanne. Lisaks nõuab kreml, et Kiiev loobuks soovist ühineda Põhja-Atlandi alliansiga.

Washington Post kirjutas varem, et eelseisval kohtumisel Londonis võib USA ametlikult avaldada ettepaneku tunnustada Krimmi venemaana ja külmutada rindejoon rahulepingu alusena. Ettepanekute pakett võib sisaldada ka venemaa-vastaste sanktsioonide osalist tühistamist. Vastutasuks loodavad Ukraina liitlased saada Kiievi jaoks julgeolekugarantiid, samuti toetust sõjajärgsetele ülesehitusprogrammidele, mida rahastatakse osaliselt külmutatud venemaa varadest.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski lükkas kategooriliselt tagasi võimaluse tunnistada Krimmi venemaa omaks. 22. aprilli briifingul ütles ta: „See on väljaspool meie põhiseadust. See on meie maa, Ukraina rahva territoorium.” Tema sõnul mängivad igasugused katsed arutada Krimmi või teiste okupeeritud piirkondade staatust ainult venemaa kasuks ja toovad kaasa sõja pikenemise. „Oleme võidelnud juba 12 aastat – see on juba vastus küsimusele, kas venemaaga tervikuna on võimalik kokkuleppele jõuda. Kas on võimalik kiiresti kokkuleppele jõuda? Ei. Ilma surveta on see võimatu,” rõhutas Zelenski. Ta lisas, et survestamise teema peaks olema kogu rahvusvahelise üldsuse päevakorras, ja just sellised küsimused olema ka Ameerika Ühendriikides esikohal. Hetkel käib vaid mäng „putini mäng”.

Euroopa diplomaatia juht Kaja Kallas toetas seda seisukohta, nimetades annekteerimise võimalikku tunnistamist rämedaks veaks ja väljendades pettumust Washingtoni tema hinnangul ebapiisavalt karmi positsiooni üle Moskva suhtes. Ta rõhutas, et EL ei ole annekteerimist tunnustanud ega tunnista: „Krimm on Ukraina.” Samuti pole Washington tema sõnul veel kasutanud kogu oma survearsenali Moskvale, mis tekitab muret Kiievis ja tema Euroopa liitlaste seas. „Neil on tööriistu, mida saab venemaa vastu kasutada, aga nad ei kasuta neid,” märkis Kallas.

12. venemaa osapooled kasutavad Hiinaga kaubavahetuses ekspordi- ja impordimaksete arveldamisel aktiivselt maksete tasaarveldamise süsteeme, mis on oluliselt vähendanud venemaa ärikulusid ja kiirendanud raha liikumist, teatasid Reutersile neli makseprotsessiga seotud allikat. Kui 2024. aastal ulatusid makseagendi vahendustasud 12%-ni arve summast, siis praeguseks on agendi vahendustasu langenud keskmiselt 2-3%-ni, väidavad allikad. See sai võimalikuks pärast seda, kui suured venemaa pangad ja eksportijad moodustasid Hiinaga finantslogistika lihtsustamiseks suletud maksete tasaarveldussüsteemid, mis sai kaks tugevat lööki: 2022. aastal venemaa pankade massilise lahtiühendamise tõttu SWIFT-ist ja 2024. aastal, kui Hiina suuremad pangad peatasid teiseste sanktsioonide ähvardusel praktiliselt otsearveldused venemaaga.

„Siis seisid kõik silmitsi vajadusega struktureerida rahavood läbi sõbralike jurisdiktsioonide, et kaitsta neid makseid blokeerimise eest, kuid inimesed on juba õppinud sellega töötama ja erinevaid makselahendusi arendatakse,” ütles makseturu allikas. Tema ja teised allikad nimetasid täna Hiinaga arveldamise odavaimaks viisiks tasaarvelduste kaudu arveldamist. „Lisaks makseagendi teenustele on alltarnijana võimalus teha omavahelisi tasaarveldusi, seansse… Vahel vormistame ka vahetustehingud, et rahagi ei läheks üle piiri. Paljud ettevõtted, eriti suured maaletoojad, investeerivad oma välisstruktuuride võrgustiku arendamisse ja ei sõltu kolmandatest osapooltest,” rääkis sama allikas.

venemaa keskpanga juht elvira nabiullina ütles aprillis parlamendis kõneldes, et Lääne sanktsioonid on muutnud piiriülesed maksed venemaa ettevõtete jaoks keerulisemaks, kuid on tekkinud alternatiivsed maksekanalid. „Kõige tõhusam tööriist on kaupade tasaarveldamine. Sisuliselt on see lahendus, mis hõlmab vara vahetamist ja makseagentide kasutamist, kes oma piirides teenindavad ja teenindavad panku eksportijate ja importijate vastuvooge, tasaarveldades need vood,” ütles teine pangandusringkondade allikas. Tema sõnul loodi see teenus venemaa suurte pankade ümber ja tänu nende osalemisele pole sellises süsteemis veel olulisi maksehäireid nähtud. Suured ettevõtted on huvitatud pangast arvelduste käendajaks; neile pakuvad pangad vahendeid, mis kaitsevad makseagendi maksejõuetuse riski eest.

Kirjeldades Hiinaga makseagentide kaudu arvelduste süsteemi, väidavad pankurid, et maksed lähevad viivitusteta otse mis tahes Hiina panka, eeldusel, et kaupu ei arestita ja vastaspool on registreeritud ühes Hiina 11 provintsist: Anhui, Heilongjiang, Shandong, Zhejiang, Guangdong, Xinjiang, Jilin, Shaanbe, Fujian ja Sich. 11 provintsi skeem ehk China Track, nagu seda tuntakse, on mõeldud eelkõige suurettevõtetele ja selle puuduseks on vajadus iga makse kooskõlastada. Lisaks ei ole tarnija allika sõnul selle skeemiga alati nõus, kuna ei suuda sageli ekspordikäibemaksu tagastada.

„Skeem võimaldab meil teha otsest koostööd 11 Hiina maakonnaga, need on peamised provintsid, kus toodetakse vene Föderatsiooni eksporditavaid kaupu. Maksumus arvutatakse keskpanga kursi alusel, peale ei tehta hinnavahet,” kirjeldab teine pankur teenuse eeliseid. Esindusteenuste maksumus on impordi puhul alates 1% ja eksporditehingute puhul alates 0,5% arve summast. Pangad ütlevad, et aitavad selle skeemi raames käibemaksu tagasi saada, nõustades Hiina osapooli.

„Statistika järgi on meil täna 100% raha maandumine ehk mitte ühtegi tagastust pole olnud. Raha laekub kahe päeva jooksul. Hetkel toimub üks kliiring nädalas neljapäeviti,” rääkis pankur. Alates aprilli lõpust on plaanis käivitada kaks arveldusseanssi – teisipäeval ja neljapäeval, lisas ta. Hiina suursaadik venemaal Zhang Hanhui kinnitas, et kliiring võimaldab arveldada kahe riigi omavahelisi arveldusi. „Saame muuta rahvusvahelise tasaarvelduse siseriiklikuks tasaarvelduseks. Seejärel viige kontod kokku ja ongi kõik – tasakaal,” ütles ta ajakirjanikele. „Me vajame oma pankade vahel SWIFTi asemel uut kanalit. Seda küsimust praegu arutatakse,” lisas diplomaat.

vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna asedirektor osman kabaloev ütles, et võimud toetavad alternatiivsete maksemehhanismide loomist, et ettevõtetel ja pankadel oleks terve „maksete menüü” erinevatest võimalustest. „Tänu laiale lahenduste valikule on viimasel ajal pangandussüsteemis alternatiivsete maksete hinnad langenud… iga suurem pankadega konkureeriv eksportija või importija üritab maksetesse integreerida, kasutades selleks väljaspool venemaa Föderatsiooni asuvate sidusettevõtete võimalusi,” ütles pangandusringkondade allikas.

Keskmiselt on tarnete tariifide vahemik, arvestades vahetuskursi vahendustasusid, suurettevõtete klientide puhul 2-3% maksesummast, mis on tüüpiline nii fiat-(Sõna „fiat” ise tähendab ladina keelest tõlkes „olgu nii”, mis peegeldab riigi raha olemust – selle väärtus põhineb seadusandlikul tunnustusel) kui ka krüptomaksete puhul, lisas ta. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul ei ületa tariifid 4%. Allikas ütles, et China Track’il on hinnakujundustingimused kõige mugavamad, kuid provintside ja tootenimede osas on piirangud ning kliiriseansse on vähe.

Ülemaailmsed kaubandussõjad on andnud venemaa ettevõtetele põhjust arvata, et Hiina suhtub nüüd USA ohtudesse lõdvemalt. „On suur tõenäosus, et Hiina import tungib aktiivselt venemaa turule. Võimalik, et hiinlased lakkavad kartmast teiseste sanktsioonide ees,” ütles RSPP juht Aleksandr Šohhin. „vene-Hiina suhted muutuvad ainult paremuse poole, võidult võidule… Ameeriklaste sanktsioonidest saame varem või hiljem üle,” ütles Hiina suursaadik.

13. venemaa valitsus on kavandanud Hiinale vene gaasi hinna edasist langetamist, vahendab Reuters majandusarenguministeeriumi koostatud uuendatud sotsiaal-majandusliku arengu prognoosi. Möödunud aastal maksid Gazpromi tarned, mida teostatakse 2019. aastal käivitatud Power of Siberia torujuhtme kaudu, Hiinale 267,6 dollarit tuhande kuupmeetri kohta. Hind oli 30% madalam sellest, mida Euroopa ja Türgi kliendid maksid (376,9 dollarit tuhande kuupmeetri eest).

2025. aastal langeb Gazpromi gaasi hind Hiina jaoks 247,3 dollarini, Euroopa ja Türgi ostjate jaoks aga vastupidi, tõuseb see 403 dollarini tuhande kuupmeetri kohta, selgub majandusarengu ministeeriumi materjalidest. Allahindlus ulatub seega 39%-ni ja ületab 150 dollarit tuhande kuupmeetri kohta. 2026. aastaks plaanib valitsus Hiina jaoks gaasihinna täiendavat, mitteolulist langetamist – 241,8 dollarini tuhande kuupmeetri kohta.

Gaasi ekspordihinna langus, aga ka naftahinna järsk langus lööb majanduse valuutatuludele majandusarenguministeeriumi prognoosi kohaselt: tänavu toob nafta ja gaasi müük välismaale riiki plaanitud 236 miljardi asemel 200 miljardit dollarit. Aastal 2026 on valuutakasumid esialgsetest prognoosidest 9 miljardi dollari võrra väiksemad, tunnistab osakond.

Eelmisel aastal pumpas Gazprom Hiinasse 31 miljardit kuupmeetrit gaasi ja tänavu viis Power of Siberia projekteeritud võimsuseni 38 miljardit kuupmeetrit aastas. See aga kompenseerib gaasimonopolile vähem kui 20% sõjaeelsest ekspordist Euroopa Liitu, mis haripunktis ulatus 200 miljardi kuupmeetrini.

Sellest ajast peale on Gazpromi tarned kunagisel suurimal müügiturul kokku kukkunud peaaegu seitse korda, miinimumini alates 1970. aastate teisest poolest: 28 miljardit kuupmeetrit 2023. aastal ja 32 miljardit 2024. aastal. Selle tulemusel sai kunagine võimas riigikorporatsioon, mille ambitsioonid olid saavutada kapitalisatsioon ajaloos, rekordilise 1 triljoni dollari suuruse rahvusvahelise aruandega Gazprom. 2023 ja eelmisel aastal kaotas RAS-i raporti kohaselt üle triljoni rubla.

Et ots-otsaga kokku tulla pärast oma peamise eksporditulu allika kaotamist, kaotab Gazprom oma peakontoris 1400 töökohta ja saadab sisuliselt laiali oma ekspordidivisjoni Gazprom Export. Reutersi andmetel on sinna jäänud tööle vaid üksikud inimesed ning nad on hõivatud kohtuvaidlustega endiste klientidega Euroopas, kes on esitanud Gazpromile 18 miljardi dollari suuruse nõude.

Ukrainat läbiva transiidi lõpetamine jätab Gazpromi ilma ligikaudu 10 miljardi kuupmeetri aastasest ekspordist, prognoosib BCSi analüütik Ronald Smith. Tema prognoosi kohaselt pumpab ettevõte tänavu Euroopasse ja Türki 40 miljardit kuupmeetrit gaasi – 20% vähem kui aasta varem. Gazpromi kogueksport koos tarnetega Hiinasse ulatub 78 miljardi kuupmeetrini ning lähima kolme aasta jooksul kasvuväljavaateid pole, usub Smith.

Gazpromi enda hinnangul ulatub kogu „auk” ettevõtte eelarvesse aastateks 2025–2034 15 triljoni rublani (praeguse kursi järgi peaaegu 150 miljardit eurot).

14. Jaapan edastab Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadile (GUR) georuumilisi andmeid, sealhulgas SAR-i satelliitide radaripilte, vahendab Intelligence Online. See on esimene omataoline koostöö saareriigi ajaloos. Andmed saadakse Jaapani Kosmose Pioneeride Instituudist (iQPS) ning GUR kasutab neid vaatluseks ja luureks. SAR-tehnoloogia võimaldab saada ilmastikutingimustest ja kellaajast sõltumata Maa pinnast ja sellel asuvatest objektidest aerofotodega võrreldava detailsusega pilte.

Lepingu kohaselt integreeritakse iQPS-süsteemid Ukraina luureplatvormidesse. Instituudil on orbiidil viis radarsatelliiti, kuid tulevikus on plaanis nende arvu suurendada 36-ni.

Vastavalt Ukraina kaitseministeeriumile lähedal olevale projektile DeepState on sõjaväel juba juurdepääs sarnaste seadmete piltidele Soomes (süsteemi Iceye), Saksamaal (SAR-Lupe ja SARahi kaudu) ja Itaalias (Cosmo-SkyMedi kaudu), samuti on laiendatud õigused saada pilte Prantsuse CSO-riba satelliitidelt ja Pléiades Airbus Neo seadmetest. Samal ajal puuduvad Kiievil andmed, mida ta sai varem USA-lt otse või riikliku georuumilise luureagentuuriga (NGA) sõlmitud lepingute kaudu. Ükski Euroopa operaator ei suuda pakkuda Ameerika omaga võrreldavat kvaliteeti.

Märtsis lõpetas USA kuueks päevaks luureandmete jagamise Ukrainaga. See juhtus pärast presidentide Donald Trumpi ja Volodõmõr Zelenski tüli Valge Maja ovaalkabinetis. Selle pausi ajal suutis vene armee rinde kriitilistes piirkondades edasi liikuda, samal ajal kui Ukraina relvajõudude kaotused kasvasid, kirjutas Time viiele allikale viidates. Ilma USA satelliitluureta ei suuda Ukraina ennustada venemaa raketi- ja droonirünnakuid. Andmeid on vaja ka Ameerika relvadega löökide alustamiseks.

15. Sõjauuringute instituut (ISW) ütleb oma raportis, et potentsiaalne kokkulepe rinde külmutamiseks praegustele positsioonidele ei pruugi takistada venemaad edasist agressiooni. kreml võib relvarahu kasutada ümber koondamiseks ja suuremate territoriaalsete ambitsioonide saavutamiseks, eriti kui Lääne sõjalist abi Ukrainale piiratakse. Analüütikud märgivad, et igasugune potentsiaalne leping, mis fikseerib praeguse rindejoone kuni venemaa täieliku kontrolli saavutamiseni Luhanski, Donetski, Zaporižja ja Hersoni piirkondade üle, ei välista venemaa edasise agressiooni võimalust, mille eesmärk on okupatsiooni laiendamine. Eriti kui leping sisaldab moratooriumi lääneriikide relvatarnetele Ukrainale.

„Praegune rindejoon ei anna strateegilist sügavust, mida Ukraina vajab, et end usaldusväärselt kaitsta venemaa uue agressiooni eest, kuna vene väed asuvad Hersonist Dnepri teisel kaldal, umbes 25 kilomeetri kaugusel Zaporižjast ja 20 kilomeetri kaugusel Harkivist.”

Venemaa on suurendanud ka soomukite kasutamist kogu rindejoonel, mis võib viidata pikaajalise kampaania algusele nn „kindluste vöö” hõivamiseks Donetski oblastis. Analüütikud väidavad, et see on tõenäoliselt osa laiemast strateegiast hõivata võimalikult palju territooriume Ida- ja Lõuna-Ukrainas.

ISW ei välista, et kreml võib ajutiselt loobuda karmistest nõudmistest täieliku kontrolli järele okupeeritud piirkondade üle vastutasuks muude USA järeleandmiste eest – näiteks Ukraina valitsuse muutmine venemeelseks või Ukraina relvajõudude arvu oluline vähendamine.

„kreml kasutab tõenäoliselt igasugust relvarahu, mis põhineb Ameerika relvatarnete piiramisel Ukrainale, et valmistuda uueks agressiooniks,” märgib ISW.

16. Lühiuudised

On ebatõenäoline, et Ukrainas lähitulevikus relvarahu kokkuleppele jõutakse. Seda ütles venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov, kommenteerides Washingtoni avaldusi Moskva ja Kiievi vahelise sõja võimaliku peatse lõpu kohta.

The Times: Lahingukogemusega Ukraina sõjaväeinstruktorid on salaja saadetud Ühendkuningriiki, et õpetada Briti vägesid võitlema droonitaktikaga, mida venemaa kasutab Ukraina-vastases sõjas.

Kohus käskis Trumpi administratsioonil jätkata Ameerika Hääle tegevust.

Kõrgõzstanis peeti palgasõdurite vene armeesse värbamise asjas kinni Vene Maja töötaja ja veel kolm inimest. Ajakirjanikud said teada, et üks arreteeritutest oli Oši linnas asuva Vene Maja (Rossotrudnitšestvo esindus) töötaja Natalia Sekerina. Teda süüdistatakse kriminaalartikli alusel „Palgsõdurite värbamine, rahastamine, materiaalne toetamine, väljaõpe eesmärgiga kasutada neid teiste riikide relvakonfliktides”. Teine vahistatud isik on Sergei Lapuškin, Oshi linnapea kantselei pressiteenistuse töötaja. Teda süüdistatakse „palgasõdurite värbamise, rahastamise, materiaalse toetamise ja väljaõppe korraldamises eesmärgiga kasutada neid relvakonfliktides teistes riikides”. Ülejäänute nimed on teadmata.

Ukraina luureteenistused on Hiinale esitanud tõendeid selle kohta, et riigi kodanikud võitlevad venemaa poolel ning selle ettevõtted on seotud sõjaliste toodete tootmisega vene Föderatsioonis. Sellest teatas Ukraina välisministeerium. Teisipäeval, 22. aprillil oli Hiina Rahvavabariigi suursaadik Ma Shengkun kutsutud diplomaatilisele kohtumisele. Kohtumisel rõhutas asevälisminister Jevgeni Perebyinis, et faktid Hiina kodanike osalemisest Ukraina-vastastes sõjalistes operatsioonides venemaa poolel, aga ka Hiina RV ettevõtete kaasamine agressorriigi sõjaliste toodete tootmisesse tekitavad tõsist muret ja on vastuolus Kiievi ja Pekingi partnerluse vaimuga.

Ungari peaminister Viktor Orban hääletas 22. aprillil üleriigilisel küsitlusel Ukraina Euroopa Liiduga ühinemise vastu, jagades avalikult fotosid, millel ta märkis hääletussedelil „vastu”.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Riigi Tugiteenuste Keskus avab 5. mail taotlusvooru, millest omavalitsused saavad taotleda toetust evakuatsioonikohtade, kerksuskeskuste ja koolieelsete lasteasutuste kriisivalmiduse suurendamiseks. Toetust on võimalik saada generaatori soetamiseks ning sellega kaasnevate rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde tegemiseks. Taotlusvooru eelarve on 975 851 eurot. 

„Inimeste kokkupuude riigiga algab kohalikest omavalitsustest – just nemad on kriisihetkel esimesed, kelle poole pöördutakse. Olgu tegemist tormi, elektrikatkestuse või mõne muu kriisiolukorraga, on omavalitsused need, kes tegutsevad eesliinil. Me ei saa nende rolli alahinnata – vastupidi, peame igal võimalusel toetama nende valmisolekut ja selle järk-järgulist tugevdamist,” ütles siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonnajuht Hedi Arukase. „Selle toetusega aitame suurendada omavalitsuste suutlikkust hoida töös olulised teenused – olgu selleks evakuatsioonikohad, kerksuskeskused või lasteaiad – ka siis, kui elekter on kadunud ja olud keerulised. Ainult nii saame tagada, et kriisiolukorras on inimesed hoitud ja abi on kiiresti kättesaadav.”

„Kohalikel omavalitsustel on kriisiolukordades väga oluline roll – kohapeal esmaste ja eluks vajalike teenuste kättesaadavuse ja inimeste toimetuleku tagamine,” ütles päästeameti kriisivalmiduse ekspert Terje Lillo. „Omavalitsused on lähim tugi kogukondadele ja inimestele. Peame üheskoos tegema kõik selleks, et elanik, omavalitsus, päästeamet ja teised asutused oleksid valmis ka kõige halvemaks kriisiks. Tänases julgeolekuolukorras on kogukonna valmisolek kogu ühiskonna kriisivastupanuvõime nurgakivi. Kutsume omavalitsusi üles toetust kasutama, et suurendada inimeste turvatunnet ja kogukonna kriisivalmidust.”

Maksimaalne toetus ühe omavalitsuse kohta on kuni 40 000 eurot. Toetuse abil saab soetada mobiilseid ja statsionaarseid generaatoreid, rajada avariitoite ühendusvõimalusi ning hankida haagiseid generaatorite transpordiks. See loob võimekuse tegutseda evakuatsioonikohtades, kerksuskeskustes ja lasteaedades ka ulatusliku elektrikatkestuse korral. 

Toetust saab alates 5.maist hakata taotlema Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas ning voor jääb avatuks kuni 31. detsembrini 2025 või kuni vahendite lõppemiseni. Taotlejateks saavad olla kõik Eesti kohalikud omavalitsused. Toetuse määr on 100%. 

Lisainfo: https://rtk.ee/KOVide-kriisivalmiduse-suurendamine-2025 

Teisipäeva, 22. aprilli hommikul kella 09.09 ajal juhtus liiklusõnnetus Viljandi linnas Uue ja Lossi tänavate ristmikul.

46-aastane mees ei andnud sõiduautoga Lexus NX300H teed peateed liikunud mopeedile Fantic Motor, mida juhtis 15-aastane noormees.

Kiirabi toimetas mopeedijuhi haiglasse.

Meeste meistriliigas käib finalistide väljaselgitamine. Täna toimus esimese poolfinaalpaari Põlva Serviti ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi teine kohtumine, mille võitis taas ülekaalukalt Serviti tulemusega 38:19 (17:9).

Serviti võidukäik jätkub
12 väravaga kodus avakohtumise võitnud Serviti asus ka täna Kehras domineerima. Kohtumine algas eriti ühepoolselt, kui Põlva meeskond läks 5. minutil 5:1 juhtima, saades hoogu kiirrünnakutest. Kehral esines probleeme realiseerimisega – kuni 6. minutini oli Kehra ridadest teinud skoori vaid Jaan Pirk, kes viskas 2 väravat, ning 15. minutiks oli Kehra arvel vaid 5 väravat. Sedasi oli 15. minutiks skoor 11:5 Servitile. Külalisvõistkonna edumaad suurendasid Mathias Rebase ja Kermo Saksingu väravad ning esimese poolaja lõpuks oli seis 17:9 Serviti kasuks.

Teine poolaeg ei erinenud esimesest. Kehra ei suutnud pinget luua, sest Serviti võimas domineerimine jätkus –  mängu 45. minutiks oli Kehral kirjas 15 väravat, Servitil 30 väravat. 15-väravalise vahemaaga Serviti ei piirdunud ning Robin Obergi, Stanislav Kholodiuki ja Ülljo Pihuse väravad viisid Põlva klubi 50. minuti eel 34:16 juhtima, kasvatades vahemaa 18 värava peale. Kohtumist jäi lõpetama järjekordne värav Pihuselt, tähistades Serviti 38:19 võitu.

Serviti suurimateks skooritegijateks olid Mathias Rebane ja Jürgen Rooba 7 väravaga. Kehra resultatiivseim oli Dmytro Yankovskyi 5 väravaga.

Serviti ja Kehra kolmas poolfinaalmäng toimub 25. aprillil, mil võõrustajal Servitil avaneb võimalus vormistada finaalipääs ja panna punkt poolfinaalseeriale. Viljandi HC ja Mistra teine kohtumine leiab aset homme, 23. aprillil Viljandis.

Meeste meistriliiga poolfinaalid:
19.04. 17:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (39:27)
22.04. 19:00 Kehra Spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti (19:38)
25.04. 19:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
28.04. 19:00 Kehra Spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti (vajadusel)
01.05. 18:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (vajadusel)

20.04. 17:00 Raasiku Spordihoone Mistra – Viljandi HC (24:30)
23.04. 19:00 Viljandi Spordihoone Viljandi HC – Mistra
26.04. 18:00 Raasiku Spordihoone Mistra – Viljandi HC
29.04. 19:00 Viljandi Spordihoone Viljandi HC – Mistra (vajadusel)
02.05. 19:00 Raasiku Spordihoone Mistra – Viljandi HC (vajadusel)

Kuigi alates sellest aastast ei tohi kasutuskõlbmatuid riideid ja jalanõusid enam olmeprügisse visata, vaid need tuleb viia jäätmejaama vastavasse konteinerisse, tunnistavad asjaosalised, et sinna jõudnud tekstiiliga pole midagi peale hakata ning jäätmekäitleja saadab need lõpuks lihtsalt koos olmeprügiga põletusse.

Seega pole vahet, kas visata väsinud riided juba kodus olmejäätmete hulka või viia need seaduskuulekalt jäätmejaama, vahendab Delfi.

Täna, 22. aprillil saabusid lisaõppekogunemisele Okas 25-1 esimesed toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse juhtivkoosseisu reservväelased, kellele lisandub peagi üksuse põhikoosseis.

„Õppekogunemine toimub üle terve Eesti,” ütles kaitseväe toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse ülem major Toomas Pärnpuu. „Pärast varustuse ja relvade kätte saamist ning esmast meeldetuletavat väljaõpet liiguvad üksused Eestis laiali, kus lisaks väljaõppele hakkavad nad täitma oma teenistusülesandeid, milleks on õppusel Siil liitlasüksuste vastu võtmine,” lisas major Pärnpuu.

Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsuti 22.-30. aprillini toimuvale lisaõppekogunemisele Okas 25-1 toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse koosseisu arvatud reservväelased. Kõigepealt saabuvad üksuse juhtivkoosseis, kes seejärel valmistuvad vastu võtma üksuse põhikoosseisu. Peale seda ootab reservväelasi nii meditsiinialaste kui laskeoskuste lihvimine ning seejärel suundutakse juba reaalsele teenistuspraktikale.

„Ootasin juba pikemat aega seda kutset. Lisaõppekogunemisel osalemine on minu jaoks tähtis, sest sellega saan anda oma panuse riigikaitsesse. Loodan, et järgnevad päevad on tegusad,” ütles esimesena lisaõppekogunemisele Okas 25-1 saabunud nooremleitnant Hannes Salm.

Õppuse Okas 25-1 raames harjutavad toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse reservväelased ja tegevväelased lahinguvalmiduse saavutamist vastavalt üksuse lahinguvalmiduse kavale ning esmase lahingülesande täitmist.

Toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistus korraldab kaitseväele strateegilist transporti ning tagab liitlasevägede vastuvõtmise ja välja saatmise. Lisaks vastutab liikumis- ja veoteenistus piiriületuse ja tollikorralduse eest ning esindab kaitseväge sõjalise mobiilsusega seotud küsimustes.

Seega on liikumis- ja veoteenistuse reservväelaste jaoks käesolev lisaõppekogunemine ainulaadne võimalus harjutada oma erialaseid ülesandeid reaalsetes tingimustes, alates liitlaste vastuvõtmisest tollipunktis kuni nende jõudmiseni paiknemisalale, tagades seeläbi õppusele Siil 25 Eestisse saabuvate liitlaste reaallogistikat.

Lisaõppekogunemisele Okas 25-1 saabuti erinevatest kohtadest üle Eesti, kuid oli ka neid, kes tulid kaugemalt, näiteks seersant Vahur Viisileht, kes saabus Madalmaadest ja täidab õppusel jaoülema rolli. „Ma ootasin kutset juba pikkamisi, et võimalikult varakult tulekuks valmistuda. Hollandist tulek oli üsna keeruline, kuid õnneks oli tööandja hea ja vastutulelik. Nad aitasid mul transpordi organiseerida ja jõudsin kohale juba täna öösel,” ütles seersant Viisileht.

Tegemist on esimese lisaõppekogunemisega sel aastal. Lisaõppekogunemisi on korraldatud alates 2016. aastast. 2024. aastal toimus lisaõppekogunemisi kaks, millest viimane möödunud aasta detsembrikuus.

Lisaõppekogunemise Okas 25-1 eesmärk on kontrollida riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste ning kaitseliitlaste kogunemiseni ja lahinguvalmiduse kontrolliks. Õppusele kutsutakse Vabariigi Valitsuse määruse põhjal kokku kuni 235 reservväelast.

Peale lisaõppekogunemiste kutsub kaitsevägi regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm. Eesti teavitab õppusest vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele NATO-t ja naaberriike.

President Alar Karise eestvedamisel toimus täna Jõgeva Gümnaasiumis õpilaste ja õpetajatega arutelu, kuidas tehisaru õppetöös kasutada ja Eesti koolides haridusuuendust korraldada.

„Tehisaru muudab ja murrab kõikjal, eelkõige hariduses. See on abivahend nii õpilasele kui õpetajale, abiõpetaja iga õpilase kodus. Nüüd, kus seda ratast enam tagasi ei keera, on oluline ühtne arusaam ja võrdsed võimalused,” lausus president Karis.

„Kooli esmane ülesanne sealjuures on õpetada küsima ja tulemust kriitilisemalt hindama. Tehisaru ei asenda, vaid täiendab, ta teeb meist targemad õppijad, oluline on kuidas teadlikkust tõsta ja õppeprotsessi ümber korraldada,” märkis Vabariigi President.

Jõgeva Gümnaasiumis toimunud arutelul osalesid gümnasistid ja eri valdkondade õpetajad. Kohtumine toimus presidendi Jõgevamaa kahepäevase visiidi raames.

Käesoleva aasta veebruaris kuulutas President Alar Karis koos haridus- ja teadusministeeriumi ning erasektori algatajatega välja uue haridusprogrammi, mille raames saavad Eesti koolinoored ja õpetajad tasuta juurdepääsu maailma juhtivatele tehisintellekti õpirakendustele ning vajalikud oskused nende targaks kasutamiseks õppetöös.

Kavandatud projekti esimeses etapis saavad 20 000 10.-11. klasside gümnasisti ja nende 3000 õpetajat 1. septembril 2025 ligipääsu parimatele tehisintellektil põhinevatele õpirakendustele. Seejärel on siht laiendada TI-Hüpe kutsekoolidele ja uutele 10. klassi astuvatele gümnasistidele, hõlmates 2026. aastast täiendavalt ligi 38 000 õpilast ja 2000 õpetajat.

Täpsem info www.tihupe.ee

23.-24. aprillil toimub üleriigiline kohalike omavalitsuste kriisiõppus „Kevadmurd 2025”, kus 72 kohalikku omavalitsust harjutavad koos elutähtsate teenuste osutajatega läbi, kuidas kriisiolukorras tagada inimestele eluks vajalikud teenused. Õppuse eesmärk on tõsta nii omavalitsuste kui ka teenusepakkujate kriisivalmidust.

Kevadmurrul harjutatakse seitsmepäevast elektrikatkestust ja sellega kaasnevaid kriise, nagu sabotaažid, küberrünnakud ja ilmastikumõjud. Päästeamet pakub stsenaariume, mida omavalitsused lahendavad nii lauaõppustel kui ka välitegevustes. „Õppuse eesmärk on testida kohalike kriisimeeskondade valmisolekut ja kriisiplaanide toimivust,” ütles Päästeameti elanikkonnakaitse nõunik ja õppuse peakorraldaja Jako Vernik. „Mitmekesiste olukordade lahendamine annab hea võimaluse kriisijuhtimise harjutamiseks. Soovime edaspidi sellist suurõppust korraldada iga kahe aasta tagant.”

Eesmärk on aidata omavalitsustel paremini valmistuda kriisideks, mis mõjutavad elutähtsaid teenuseid nagu kaugküte, vesi, kanalisatsioon, teehooldus, haridus- ja sotsiaalvaldkond. Samuti harjutatakse, kuidas jätkata teenuste osutamist ja teavitada elanikke ka siis, kui puudub elekter ja side. Näiteks testitakse kerksuskeskuste avamist ja abivajavate inimeste toetamist külma korral. 

Saue vald mängis olulist rolli õppuse ettevalmistamisel ning kasutab seda ka oma kriisimeeskonna testimiseks. Saue valla abivallavanem Riho Johansoni sõnul mõtlevad omavalitsused kriisideks valmistumisele üha tõsisemalt, sest sagedased ilmastiku-, tehnoloogia- ja taristuprobleemid mõjutavad otseselt inimeste turvalisust. „Hea valmisolek aitab kahjusid vähendada ja kiiremini reageerida. Õppustel osalemine võimaldab testida kriisiplaane, rollijaotust ja koostööd. Samuti selgub, kus on arenguruumi,” ütles Johanson. „Kriisikindlus tugineb teadlikele inimestele, harjutustele ja tugevatele koostöösuhetele.” 

Taust 

2023. aastal toimus üleriiklik omavalitsuste kriisiõppus „79 särtsu”, kus Päästeameti eestvedamisel harjutati kuni 72 tunniseks elektrikatkestuseks valmisolekut. 

Kohalikud omavalitsuste korraldada on lisaks endi poolt pakutavatele teenustele ka kolme elutähtsat teenust, milleks on vee- ja kanalisatsiooniteenus, kaugküte ja kohalike teede sõidetavuse tagamine. 

Esmaspäeval, 21. aprillil kell 11.30 said päästjad väljakutse Tõrva linna Männiku tänavale, kus põlema oli läinud puukuur.

Põlesid lõhutud küttepuud suuremas puukuuris. Osaliselt loobiti kuuri alt puid välja. Põleng kustutati kella 12.41-ks.

Aasta on alanud Eesti korteriturul oodatust aktiivsemalt – tehingute arv kasvas võrreldes mullusega üle riigi kümnendiku, Tartu korteriturul 15% ning pakkumiste hulk suurenes 7%, analüüsis esimese kvartali tulemusi Kinnisvara24 portaali tegevjuht Urmas Uibomäe.

Maa- ja Ruumiameti ning Kinnisvara24 portaali statistika kohaselt sõlmiti esimeses kvartalis kokku 11% rohkem tehinguid kui eelmisel aastal samal ajal. Jaanuaris oli kasv eriti märkimisväärne – tehinguid tehti 20% rohkem kui aasta tagasi. Veebruaris jätkus kasvutrend, kuigi tagasihoidlikumas tempos, ning märtsis nähti juba traditsioonilist kevadist elavnemist, mil tehingute arv kasvas nii võrreldes veebruari kui ka eelmise aasta märtsiga. Korterite mediaanhind tõusis 7%. Siiski tuleb arvesse võtta, et suured kasvuprotsendid tulenevad osaliselt eelmise aasta madalast võrdlusbaasist.

„Kinnisvaraturu aktiivsuse peamiseks tõukejõuks on 6-kuu Euribori jätkuv alanemine, mis on muutnud laenuraha järk-järgult soodsamaks,” selgitas Uibomäe. Suuremates linnades on samal ajal müügipakkumiste arv kasvanud, kuid nende keskmised ruutmeetrihinnad langenud.

„Kuigi müügipakkumiste hinnad on eelmise aastaga võrreldes langenud, kasvas märtsis korteritehingute keskmine hind üle Eesti mullusega võrreldes ligi 10%,” märkis Uibomäe. See tõus tuleneb eelkõige pealinna uute korterite müügitehingute osakaalu suurenemisest.

Tartu korteriturg elavneb, majade turg jahtub

Ülikoolilinnas aktiveerus korteriturg eelmise aasta teises pooles ning see trend jätkub. Tänavu esimeses kvartalis tehti Tartus 390 korteritehingut, mis on 15% rohkem kui aasta varem. Müügipakkumiste arv on suurenenud 7%, ulatudes 582 pakkumiseni. Samas on korterite ruutmeetrihinnad kuulutuste portaalis oluliselt langenud – 11-15%.

„Tartu korterituru hinnakorrektsioon näitab, et vaatamata tehingute arvu kasvule on müüjad pidanud oma hinnaootusi alla tooma. Viie ja enamatoaliste korterite segment on ainsana suutnud hinnad stabiilsena hoida,” selgitas Uibomäe.

Samal ajal on eramajade turg mõnevõrra jahtunud – tehingute arv on langenud 16% ja pakkumiste arv 4%. Müügipakkumiste keskmised ruutmeetri hinnad on aga segmentide lõikes väga erinevalt käitunud – neljatoaliste eest küsitakse keskmiselt lausa 61% kõrgemat hinda, samas kui kolmetoaliste majade hinnatase on langenud 19%. Nende puhul tuleb arvestada, et paar väga kallist või hoopis odavamat eramut muudavad keskmist hinnataset märkimisväärselt, kuna pakkumiste arv piirdub 150-ga.

Reedel, 25. aprillil toimub Võru Festaris esmakordselt piirkonna noortele suunatud investeerimiskonverents Võru InvestFEST. Üritus toob kokku ligi 200 rahatarkuse vastu huvi tundvat noort vanuses 13–26, pakkudes neile praktilisi teadmisi, inspireerivaid esinejaid ning julgustust esimeste investeerimissammude tegemiseks.

Konverents kestab kell 9.30-15.00 ning päeva jooksul jagavad oma teadmisi ja kogemusi mitmed investeerimismaailmas tuntud kõnelejad. Rahatarkuse koolitaja ja mentor, naistele suunatud rahatarkuse kogukonna Pre-rich Klubi eestvedaja Ilona Tint jagab investeerimise baasteadmisi, teeb ülevaate portfellist ja viib läbi ka live-tehingu, et näidata, kuidas päriselt asjad käivad. Swedbanki finantshariduse valdkonnajuht ja Eesti suurima rahatarkuse grupi Kogumispäevik üks eestvedaja Grete Koho nügib ja suunab noori tervislikumale rahateele ning innustab säästmisnippidega neid tegema targemaid finantsotsuseid. Tunnustatud Eesti majandusekspert ja finantsanalüütik, SEB endine privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel räägib krüptovaluutade võimalustest ja riskidest. Ettevõtja, saatejuht ja podcasti „Blondcast” looja, Äripäeva aasta investor 2023 tiitli omanik Katri Teller julgustab võtma vastutust oma elu ja finantsilise vabaduse eest, jagades lihtsaid ja praktilisi samme noorena investeerimise alustamiseks. Päeva lõpetab humoorikalt anonüümne tuvimaski taha peitunud investor ja Eesti populaarseima rahablogi autor Rahakratt.

„Korraldame Võru InvestFESTi just noortele vanuses 13–26, sest usume, et rahatarkuse alused peaksid jõudma noorteni võimalikult vara,” ütles SA Võrumaa Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse projektijuht Kadi Kaur. „Tahame aidata noortel mõista, kust raha tuleb, kuidas seda teadlikult kasutada ja miks tasub investeerimisele juba varakult mõtlema hakata.” InvestFESTle oodatakse kõiki noori, kes tunnevad huvi oma tuleviku ja finantsvabaduse vastu – ka neid, kellele investeerimine tundub veel keeruline või kauge teema. „Just siin saavad noored julgust ja teadmisi esimesteks sammudeks. Osalema võib tulla ka terve klassiga, samuti ei pane me kätt ette neile rahatarkuse huvilistele, kes vanusepiirist väljapoole jäävad,” julgustas Kaur.

Lisaks esinejatele ootab osalejaid eksponentide ala, kus investeerimisega ja noorte ettevõtlikkusega seotud tooteid ja teenuseid tutvustavad Swedbank ja mitmed teised ettevõtted. Päeva juhib Lota Vana.

Huvi ürituse vastu on olnud suur ja järel on veel vaid mõnikümmend kohta kiirematele. Võta tasuta pilet ja kindlusta oma koht siin:https://fienta.com/et/voru-investfest

Võru InvestFEST on Võru HUUBi ja Võrumaa Arenduskeskuse koostöös korraldatud festival, mis toimub projekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” raames ning mida toetatakse EL meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 22. aprill 2025:

intensiivne vene poole surve tõi ühe Ukraina edenemise ja iga Ukraina koht on sõjaline sihtmärk kremli meelest…

1. Odessa.

2. Info puudus, aga juba nagu ootaks…

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: mure ikka lõunasektoris.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: üks muutus Ukraina kasuks.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa kasutajad teatasid Telegrami ja WhatsAppi suurest tõrkest.

12. putin nimetas Ukraina sõjas osalejaid taas vene rahva „kullafondiks”.

13. Hiina kaupade tarned venemaale on langenud madalaimale tasemele alates sõja esimestest kuudest.

14. patrušev süüdistab Euroopat venemaa mereblokaadi kavandamises.

15. putin arutles ettepaneku üle alustada otsekõnelusi tsiviilobjektide vastu suunatud rünnakute lõpetamiseks otse Ukrainaga.

16. Zelenski teatas kohtumisest partneritega Londonis „rahuettepanekute teemal”.

17. Lühiuudised

165 vene poole rünnakut ja konveier töötab täies mahus ikka Kurski/Belgorod (21) Kupiansk-Kreminna sektori lõunaosas (25), Toretski kandis (23), Donetski rindel 80 ja lõunarinde Velika Novosilka suunal (19). Mujal rahulikum.

Päris hulluks läks liugpommidega, 253 kipub jälle sinna rekordite kanti, kaudtuld ja kamikaze droone keskmiselt.

Kohatine pisu langenud intensiivsus hakkas uuesti tõusma ja viimaste nädalate taktika, et mõnes lõigus proovib suurem soomusgrupp kolonnis rünnata, on ikka jätkumas. Imestama paneb, et tuvastab neis ka veoautosid, kus arvatavalt tendi all jalavägi ning see eriti lihtne sihtmärk. Jätkuvalt näeb ühes rünnakukolonnis väga erinevat soomustehnikat, mis ei tohiks olla ühe üksuse oma, ehk siis arvamus saab ikka kinnitust, et neid suuremaid üksusi pannakse kokku vist isegi erinevatest brigaadidest. Lisaks näeb, et suudavad soomukile rohkem kui 10 soldatit peale võtta ehk siis jalaväge jagub rohkem kui soomust. Kui ATV tüüpi tehnikat näeb pigem rohkem tagalavedudel (ka käru taga), siis mootorrattad põhiliselt ründetehnikaks saanud ja hõlbustab üle põldude ja metsateedel pikkade vahemaade kiiret läbimist, aga kaotatakse löögikindluses ja varude kaasaveos. Egas tsikli roolis ole kerge ka kaarti lugeda, kui seda üldse osatakse.

Jätkuvalt olid kõrged vene poole muu tagalatoetuselemendi kaotused.

1. Odessat tabas eile õhtul vene droonide massiline rünnak, mille tagajärjel sai kolm inimest sai vigastada. Kannatada said tsiviilinfrastruktuur, elumajad, õppeasutus, sõidukid, tekkisid tulekahjud.

Sumõ hullus sajus ja egas mujalgi piiri ega rinde läheduses sademete hulk lange.

2. Info puudus, aga juba nagu ootaks…

3. Kursk/Belgorod: väga tihe Sumõ oblasti pommitamine kõigega jätkus ning konveier uuesti suurema mahuga tööle läks, eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud aga üha rohkem soomust töösse lükatakse ja nagu mujalgi, siis neid igat tüüpi mootorrattaid rünnakutes palju kasutatakse.

Blogijad muutuvad siinse sektori lõunaosa suhtes üha murelikumaks: tähelepanu Ternõ/ Nevske piirkonnale, kus venemaa väed on viimastel nädalatel Nove ja Katerõnivka juures paljudele positsioonidele kõndinud Ukraina kaitse puudumise tõttu. See paneb Lõmani nüüd suhteliselt kehvasse olukorda ja kui nii läheb, läheb kogu Kreminna metsaala. Seda on masendav vaadata, sest on ebatõenäoline, et Ukraina reageerib ja muudab olukorra enda jaoks palju hullemaks.

Kupjanski suunas võtsid Rahvuskaardi 15. brigaadi Kara-Dag 2. pataljoni võitlejad kinni vaenlase jalaväerühma, kes üritas Ukraina üksuse vastutusalas kanda kinnitada. Rahvuskaardi ülem teatas, et vaenlase grupp tuvastati eelnevalt droonide abil.
Okupandid otsustasid oma eluga mitte riskida ja alistusid vabatahtlikult.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: põhiline surumine ikka kahelt poolt Toretski linna ja rohkem soomust rünnakutesse lisandub. Hommikuks polnud selgust, kas pisu võis vene pool ka edeneda.

8. Donetsk: ametlik uudis, et vene väed taganevad aeglaselt Pokrovski lääneservast pärast seda, kui neil ei õnnestunud ära lõigata Dnipropetrovski–Pokrovski maanteed, ütles Hortõtsa operatiiv-strateegilise rühma pressiesindaja Viktor Tregubov.

Hetkel seda uudist siiski kinnitada ei saa tuginedes sõltumatute blogijate kirjetele ja nende kaartidele. Jooksvalt tundub, et üle eelnimetatud maantee siiski õnnestub vene poolel hoida eesmisi possasid, kuigi need pidevas muutuses ehk siis vene poole eluiga neis kipub lühikeseks jääma aga uuesti ja uuesti keegi üle maantee jõuab. Küll on vähemalt kuu pikkune Ukraina tasapisi urgitsemine Uspenivka asula suunal lõikamaks ära selle eenduva vene kombitsa loodenurk andnud uuesti endast märku ning eilse seisuga sai Ukraina jälle kontrolli hallis alas olnud asula üle.

9. Lõunarinne: muutusteta.

Blogidesse tuli uudis eile, kas oli tegu aga eilse või varasema rünnakuga, eip hakanud ajapuuduses jälgi ajama, aga see annab aimu siin rindel tõusnud suuremast surumisest: 128. mägede rünnakbrigaad purustas venemaa massilise rünnaku Zaporižja teljel – üle 300 sõduri ja üle 40 sõiduki, sealhulgas tankid ja IFV-d, edenesid, kuid Ukraina droonid märkasid neid varakult. Suurtükiväe ja mehitamata õhusõidukite löögid algasid 8 km kaugusel, millele järgnes väikerelvade ja miinipildujatega jalaväe äge vastupanu. Pärast kahetunnist lahingut hävitati 29 vaenlase sõidukit ja umbes 140 sõdurit. Ühtegi Ukraina positsiooni ei kaotatud.

10. Herson: muutusteta.

11. 21. aprilli õhtul ja 22. aprilli öösel oli RuNetis järjekordne katkestus – aasta algusest vähemalt üheksas. Kasutajad on teatanud juurdepääsu puudumisest Telegrami ja WhatsAppi sõnumitoojatele. Seireteenistuse Downdetector andmeil saabus kaebuste kõrghetk kell 23.45 – registreeriti üle 2100 teate. Enamik taotlusi tuli Nižni Novgorodi oblastist, Tatarstanist, samuti Samara, Tveri ja Uljanovski oblastist. Kõige sagedamini kaebasid kasutajad mobiilirakenduse ja veebisaidi rikke, mittetöötavate teadete ja kõnede üle Messengeris, paljudel oli „meediat ei laaditud” ja „lõputu ühendamine”. Kella 00:50 seisuga olid sajad kasutajad saatnud kaebusi. Viimase kahe tunni jooksul on Sboy,rf saanud üle 500 kaebuse.

Samuti on rikkis venelaste seas populaarseim messenger WhatsApp. Kaebuste järsk kasv algas kell 23.30, peamiselt Tatarstanist, Nižni Novgorodi ja Tveri oblastist, aga ka Udmurtiast. Inimesed pole rahul mobiilirakendusele juurdepääsu puudumise ja teenuse üldise ebaõnnestumisega. „Tatarstan on massiline läbikukkumine,” kirjutas üks kasutaja veebisaidil Sboy.rf. Viimati jooksis WhatsApp kokku 12. aprillil. Enam kui pooled kaebused puudutasid teavitusprobleeme, ülejäänud päringud viitasid messengeri üldisele rikkele ja rakendusele juurdepääsu puudumisele.

12. Ukraina-vastases agressioonis osalevad sõjaväelased on vene rahva eliit, nende „kullafond”. Seda väitis putin kohtumisel piirkondlike omavalitsuste juhtidega, kelle hulgas oli ka venemaa ohvitser nursultan mussagalejev, keda Ukraina süüdistas Butša terrorismis. „See on meie tõeline kullafond… Siin on eliit – need, kes kaitsevad kodumaad. Need on inimesed – see on eliit. Riigi tulevik on teie päralt. Ei ole hirmu riiki neile üle anda,” ütles president kohtumisel osalejate poole pöördudes.

putin sõimas demonstratiivselt ka „mineviku eliiti”, kes tema sõnul „varastasid kuskilt raha” ja muutusid uhkeks. Keda ta täpselt silmas pidas, pole täpsustatud. Pärast seda pidas president pika kõne vajadusest aidata sõjast naasvatel venelastel, kes soovivad saada riigiteenistujaks, omandada vajalikke kogemusi, alandamata selleks kvalifikatsiooninõudeid. Tema arvates on munitsipaalteenistus rindejoon, mis on sarnane rindele.

putini kõrval istus toolil 28-aastane mussagalejev, kes määrati hiljuti Orenburgi oblasti Novosergijevski rajooni juhiks ja on nendest piirkondadest pärit. 2023. aastal süüdistas Ukraina julgeolekuteenistus teda osalemises Kiievi oblasti Butša rajooni puhastamisel ning tsiviilisikute massilises piinamises ja mõrvas. Sõdur juhtis 76. kaardiväe õhuründediviisi 104. õhudessantrügemendi luurerühma.

Kohtumisel piirkondlike ametnikega edastas putin mussagalejevi vahendusel tervitused ja parimad soovid Kiievi lähistel lahingutes osalenud diviisile. Ta kirjeldas teda kui väärikat, julget ja kangelaslikku. Äsja vermitud ametnik ise kutsus oma kõnes üles paremini säilitama isamaa kaitsjate mälestust ja looma föderaalmuuseumi, mis on pühendatud kõigile isamaa kaitsjatele.

putin rääkis tõsiasjast, et Ukraina invasioonis osalejad moodustavad riigi tõelise eliidi, kellele võis riigi usaldada juba 2024. aasta jaanuaris.

13. Kaubandus Hiinaga, millest oli saanud venemaa majanduse peamine liikumapanev jõud pärast sissetungi Ukrainasse, kannatas pärast sõja algust 2025. aastal esimest olulist langust. venemaa ja Hiina kaubavahetuse käive vähenes esimese kvartali tulemuste kohaselt 7%, 53,2 miljardi dollarini – Hiina tollistatistika andmetel on see madalaim tase alates 2022. aasta aprillist-juunini.

Hiina venemaa maavarade ostud, mis moodustavad kolmveerandi kogu venemaalt Hiinasse eksporditavast mahust ja peaaegu poole kogu kahepoolsest kaubavahetusest, langesid 16% võrra 20,2 miljardi dollarini. Hiina kaupade tarned venemaa turule vähenesid 7%, 22,7 miljardi dollarini. Samas saabus languse haripunkt veebruaris, mil import ulatus vaid 5,8 miljardi dollarini ja oli madalaim alates 2022. aasta juunist.

Hiina elektroonika ja kodumasinate venemaa importijad kärbivad oste, kuna majandus aeglustub ja nõudlus langeb, ütlesid suurte jaekettide esindajad ajalehele The Moscow Times. Tarbimislaenude intressimäärade järsk tõus, mis ulatus ligi 40%-ni aastas, on heidutanud venelasi laenuga vidinaid ostmast ning ettevõtete laenude külmutamine on jätnud jaemüüjad ja tarnijad ilma käibekapitalita, kellel pole raha seadmete ostmiseks.

Kodumasinate müük hakkas kahanema eelmisel aastal, eriti aasta teisel poolel, kui laenutingimused hakkasid karmistuma ja intressimäärad tõusma. Juba siis hakkasid müüjad ebatõhusaid kauplusi sulgema; sel aastal müügi vähenemine hoogustub, teatas allikas ühest suurest jaeketis.

Ajalehe Moscow Timesi allikate sõnul võib ostjaid oodata juba suveks tootevaliku vähenemine. „Nõudluse vähenemise ja müüjate käibekapitali puudumise tõttu uute ostude tegemiseks oleme kodumasinate ja elektroonika importi Hiinast esimese kolme kuuga vähendanud 30% ning ostame vaid kõige levinumaid asju,” selgitab väliskaubandusettevõtte töötaja.

Teine seadmete tarnija ütleb, et tänavu impordib ta samuti ligikaudu 25% vähem seadmeid kui eelmisel aastal. Tema hinnangul mõjutab selline olukord venemaa kaupluste kaubavalikut suveks, mil jaemüüjad müüvad maha ladudesse kogunenud laoseisu. „Ja siis sõltub turu saatus suuresti sellest, millal keskpank lõpetab majanduse jahutamise kõrgete intressimääradega,” järeldab ta.

14. Suurbritannia ja mitmed EL-i riigid soovivad blokeerida venemaa juurdepääsu merele, ütles venemaa presidendi abi ja merenduskolleegiumi esimees nikolai patrušev. Tema sõnul lisanduvad sellised ohud ja väljakutsed iga päevaga. „Kolektiivsel läänel ei ole enam piinlik avalikult rääkida oma kavatsustest meie laevandus sealt välja saata ning sanktsiooniplaanid, mida näiteks britid ja mõned EL-i liikmed on väljendanud, hakkavad üldiselt meenutama mereblokaadi,” ütles patrušev intervjuus ajalehele Kommersant.

Ta hoiatas, et sellised katsed saavad adekvaatse ja proportsionaalse vastuse. „Kui diplomaatilised või juriidilised instrumendid ei anna mõju, siis on meie merevägi valmis tagama venemaa laevanduse ohutuse. Londoni või Brüsseli kuumapead peavad sellest selgelt aru saama,” märkis patrušev. Varem süüdistas ta NATO-t selles, et ta püüab venemaalt ära võtta juurdepääsu Läänemerele ning halvata Leningradi ja Kaliningradi oblasti sadamate tööd.

patrušev väitis, et lääs kasutab terroristlikke meetodeid, tuues näiteks intsidendi vene kaubalaevaga Ursa Major, mis uppus Vahemeres pärast mitut plahvatust pardal, samuti kremli varilaevastiku tankeri Eagle S aresti Soomes. Viimast kahtlustati sabotaažis seoses ankruga veealuse kaabli kahjustamisega, kuid lõpuks vabastati ta, kuna tahtliku sabotaaži kohta tõendeid ei leitud. patrušev nimetas laeva vahistamist piraatkonfiskeerimiseks, mis ohustab kauba- ja reisijateveo ohutust ning õõnestab ülemaailmse kaubandusliku laevandussüsteemi stabiilsust.

See pole esimene kord, kui patrušev selliseid avaldusi teeb. 2024. aasta augustis väitis ta, et NATO kavatseb muuta Läänemere alliansi siseveepiirkonnaks, kasutades selleks uusi liikmeid Rootsit ja Soomet. Lisaks süüdistas ta lääneriike püüdes tugevdada Põhja-Atlandi alliansi sõjalist kohalolekut Mustal merel, rikkudes Montreux’ konventsiooni, samuti rahvusvaheliste merenduslepingute “ülevaatamises ja ignoreerimises”, et suurendada oma mõju maailma ookeanil.

venemaa julgeolekunõukogu asesekretär grigori moltšanov teatas veebruaris NATO-poolse ohu suurenemisest venemaa sadamataristu vastu. See juhtus pärast Leningradi Ust-Luga sadamas tankeri Koala pardal toimunud plahvatust, mille tagajärjel kütteõli vedanud laev madalikule sõitis. molchanov väitis, et blokk kaalub sihtmärkidena meretransporti, naftaterminale ja kütuse tarnimise raudteerajatisi.

Septembris ütlesid Ameerika ametnikud CNN-ile, et venemaa arendab mereinfrastruktuurile suunatud sabotaažioperatsioonide läbiviimiseks spetsiaalset üksust. Nende andmetel on tellijaks kaitseministeeriumi süvamereuuringute peadirektoraat (GUGI). Sellest ajast peale on Läänemerel toimunud palju intsidente, mis on seotud merekaabli katkestustega. Mitmed Euroopa riigid on venemaa suhtes kahtlustavad. Vastuseks on NATO suurendanud oma sõjalist kohalolekut piirkonnas ning Eesti on läinud veelgi kaugemale ning lubanud uputada kahtlaseid laevu (hm, päris nii see siiski pole), mis võivad ohustada riigi julgeolekut.

15. putin ütles, et analüüsib Ukraina ettepanekut lõpetada rünnakud tsiviilobjektide vastu. Ta ei välistanud, et selleks on vaja otseläbirääkimisi Kiieviga. „See tuleb lahendada, see kõik on nii põhjaliku uurimise teema, võib-olla isegi kahepoolselt,” ütles putin (tsiteerib Interfax). kremli pressiesindaja dmitri peskov täpsustas, et riigipea pidas silmas läbirääkimisi Ukrainaga. Varem tegi selle president Volodõmõr Zelenski ettepaneku hoiduda 30 päeva jooksul igasugustest rünnakutest tsiviilinfrastruktuuri vastu koos pikendamisvõimalusega.

Samas märkis putin, et siin on mõningaid nüansse, kuna väidetavalt kasutab Ukraina tsiviilrajatisi sõjalistel eesmärkidel. „Kõik on hästi teadlikud meie relvajõudude rünnakust kongressikeskusele, ma arvan, et Sumõ piirkonnas. Kas see on tsiviilobjekt või mitte? Tsiviilobjekt. Kuid Kurski oblastis kuritegude toimepanijate autasustamistseremoonia toimus,” ütles ta. putin nimetas teenitud kättemaksuks kahe Iskander raketi väljastamist palmipuudepühal kesklinna, milles hukkus 35 inimest. „Seda tehti just selleks, et neid karistada,” rõhutas ta.

Sumõ võimud tunnistasid, et venemaa löögi päeval, 13. aprillil toimus linnas Ukraina relvajõudude sõdurite autasustamine, ning teatasid neist vähemalt kahe hukkumisest. Ametnike sõnul olid aga suurem osa hukkunutest tsiviilisikud, sest sõjaväelastel oli õnnestunud varjupaika saada.

putin rääkis ka löögist restorani vastu, tõenäoliselt viidates 4. aprillil Krivõi Rihile toimunud rünnakule, milles hukkus 21 inimest, sealhulgas üheksa last. „Restoran on koht, kus (sõjaväelased) peavad koosolekuid, konverentse, seal tähistatakse midagi, juuakse viina ja nii edasi. Noh, seal sai ka löök. Kas need on tsiviilobjektid? Tsiviilisikud. Aga mis on eesmärk? Sõjavägi,” ütles ta.

venemaa kaitseministeerium väitis, et Krivõi Rihile suunatud löögi sihtmärk oli restoran Magellan, kuhu väidetavalt kogunesid Ukraina sõjaväelased koos lääne instruktoritega. Selle versiooni toetuseks puuduvad aga tõendid. Enne lendu tehtud video restoranist näitas, et seal polnud sõdureid. Süsteemi projekt selgitas välja, et majas toimub ilufoorum. OSINT-i analüütikute sõnul ei tabanud rakett mitte restorani, vaid hoopis selle läheduses – elumaja ja laste mänguväljakut. Kõik ohvrid tuvastati nimede järgi – ohvrid olid eranditult tsiviilisikud. Njah, putini tõlgenduse järgi on iga objekt Ukrainas sõjaline…

16. Zelenski ütles, et Ukraina, Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA esindajad kohtuvad 23. aprillil Londonis, et arutada sõja rahumeelset lahendust  Ukraina riigipea kirjutas sellest sotsiaalmeedias pärast vestlust Briti peaministri Keir Starmeriga, edastab European Pravda. Zelenski sõnul „töötavad meie esindajad Londonis juba kolmapäeval.” „Ukraina, Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Oleme valmis jätkama tegevust võimalikult konstruktiivsel viisil, et saavutada tingimusteta relvarahu koos sellele järgneva tõelise ja kestva rahu kehtestamisega,” lisas ta.

Londoni kohtumine on Pariisi järel teine, kus USA, Ukraina ja tema Euroopa liitlased arutavad Ameerika relvarahu plaani venemaa-Ukraina sõjas. Bloomberg teatas, et väljakuulutatud kohtumine on järg eelmisel nädalal Pariisis toimunud kohtumisele, kus arutati Ameerika rahuettepanekuid. Agentuuri allikate sõnul esindavad Ameerika poolt välisminister Marco Rubio ning USA presidendi erisaadikud Steve Witkoff ja Keith Kellogg. Euroopa riike esindavad välisministrid ja riikliku julgeoleku nõunikud, lisab agentuur. Bloombergi allikate sõnul on läbirääkimiste plaanid alles vormistamises ja võivad muutuda.

Suspilne teatel osalevad Londonis toimuvatel kõnelustel Ukraina delegatsioonis presidendi kantselei juht Andri Jermak, kaitseministeeriumi juht Rustem Umerov, välisministeeriumi juht Andri Sõbiha ja presidendi kantselei juhataja asetäitja Pavlo Palisa.

Bloomberg teatas varem, et ameeriklaste ettepanekud venemaa ja Ukraina vahelise rahulepingu kohta hõlmavad venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamist pikaajalise relvarahu korral, võimalikku USA-poolset 2014. aasta Krimmi annekteerimise tunnustamist ja Ukraina mitteliitumist NATO-ga. Samal ajal usub USA president Donald Trump, et venemaa ja Ukraina vahel on väga hea võimalus mingisuguse rahulepingu sõlmimiseks, ning on lubanud üksikasjad teatavaks teha järgmise kolme päeva jooksul.

17. Lühiuudised

putin allkirjastas seaduse, millega ratifitseeritakse strateegilise partnerluse leping Iraaniga.

Ukraina valmistub tuumaintsidendi korral potentsiaalseks kiirgusohuks — riik ostab Iisraelist platsentapõhist kiiritushaiguse kiirravi, edastab Times of Israel.

Saab 340 AEW&C õhus olev varajase hoiatamise lennuk, mis on võimeline tuvastama sihtmärke kuni 450 km kaugusel, korraldas täna patrulli Ukrainas Livivi kandis.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Maaelu Teadmuskeskus (METK) avaldas uue turuinfo ülevaate, mis keskendub piima-, muna- ja lihatoodete tootjahindade arengule. Andmeid kogutakse alates 2024. aasta algusest eesmärgiga tagada paremat hinnaläbipaistvust põllumajandussektoris.

 Kõige selgem hinnatõus on olnud purepakendis joogipiimal, mille hind on viimase aasta ja kolme kuuga tõusnud 14%. Samal ajal on tõusnud ka toorpiima hind – 22%. Märkimisväärne muutus on toimunud ka tööstusest väljamüüdava või hinnas, mis on kallinenud enam kui veerandi võrra. Selle taga on nii toorpiima kallinemine kui ka rahvusvahelised turusuundumused, sh tugev nõudlus, tootmiskulude kasv ja piimatoodangu vähenemine.

Kanamunade hinnad on seevastu püsinud stabiilsena. 2024. aastal moodustasid puurikanade munad endiselt suurima osa tootmismahust ning nende hind on pärast 2022. aasta hinnatõusu püsinud ühtlasel tasemel. Samal ajal on söödanisu ja -odra hinnad langenud kriisieelsele tasemele, kuid elektrienergia hinnad jätkavad mõju avaldamist tootmiskuludele.

Liha vallas on trendid erinevad. Searümpade hinnad on langenud, mida mõjutavad Euroopa turul toimuv ületootmine ja vähenenud eksport. Veiserümpade hinnad on hooajaliselt kõikuvad, kuid 2025. aasta alguses on need tõusnud 4,05 euroni kilogrammi kohta, mida soodustab kõrgem talvine nõudlus ja tootmiskulude kasv.

Egle Jakin-Haidak, METKi turuinfo peaspetsialist, kommenteerib: „Toidutootmise ahela läbipaistvus aitab paremini mõista, kuidas hinnad kujunevad ja mis neid mõjutab. Meie eesmärk on toetada nii tootjate kui tarbijate teadlikkust ning pakkuda regulaarset ja usaldusväärset infot, mis aitab hinnamuutusi selgitada.”

Loe rohkem METKi kodulehelt: Põllumajandusturu hinnad: kanamuna, piim ja liha luubi all

Turuinfo hõlmab erinevate põllumajandussaaduste tootja- ja kokkuostuhindasid ning on avaldatud METKi kodulehel: https://metk.agri.ee/turuinfo

Viieteistkümnendat aastat järjest tunnustab siseminister siseturvalisuse vabatahtlike rühmi eelmisel aastal tehtu eest ning tänab inimesi, ettevõtteid, asutusi ja ühinguid, kes Eesti turvalisusse panustavad. Sel aastal tunnustas Siseministeerium nii vabatahtlike rühmi kui ka nende toetajaid kokku kuues kategoorias. Tunnustused antakse üle lähikuudel toimuvate tänukülastuste ajal.

Siseminister Igor Taro on tänulik igale eestimaalasele, kes igapäevaelu kõrvalt aitavad Eestit turvalisemaks muuta. „Siseturvalisuse valdkonna eest vastutava ministrina olen ääretult tänulik kõigile, kes vabatahtlikuna turvatunde loomisse panustavad. Vabatahtlikud väärivad tunnustust, sest nad on nii meie igapäevase turvatunde kui ka kriisivalmiduse üheks alustalaks,” sõnas Taro.

Elanikkonnakaitse arendamisel ning elanike kriisivalmiduses on vabatahtlikel kanda oluline roll nii kogukonda ette valmistades kui ka reaalses kriisisituatsioonis. „Kui suuremate õnnetuste korral tõttavad appi kutselised esmareageerijad, siis nemad jõuavad vaid nendeni, kes on kõige suuremas hädas. Samal ajal saavad vabatahtlikud anda panuse selleks, et ka ülejäänud abivajajad oleksid hoitud ning teaks, kuidas kriisisituatsioonis käituda. Hea väljaõppega pühendunud vabatahtlikud on võtmetähtsusega abivägi nii ennetustöös kui ka kriisiolukordades,” lisas siseminister.

Siseministeeriumi asekantsler Tuuli Räim ütles, et vabatahtlike panuseta on siseturvalisuse valdkonna toimimist Eestis keeruline ette kujutada. „Minu suur tänu ja tunnustus läheb kõigile vabatahtlikele, kellega ühiselt Eestis turvatunnet loome. Meie vabatahtlikud reageerivad väljakutsetele ja annavad olulise panuse kogukondade teadlikkuse tõstmisel. Täna näeme, et vabatahtlike panus ühiskonna ettevalmistamisel kriisides hakkama saamiseks on üha suurem. Mida rohkem on kogukondades vabatahtlikke, kes teavad kuidas hädaolukorras käituda ja on valmis ka teisi aitama, seda paremini saame ühiskonnana kriisides hakkama,” ütles Räim.

Koostöö kohalike omavalitsuste, haridusasutuste, ettevõtjate ja tööandjatega, kes panustavad vabatahtlike toetamisse ja julgustavad oma töötajaid vabatahtlikus tegevuses osalema, on ülimalt oluline, sest ilma nende toeta ei saaks tegutseda ka vabatahtlikud. „Vabatahtlikud osalevad nii reageerivas töös kui ka panustavad ennetusse, seetõttu on just viimase puhul koostöö kohalike omavalitsuste, haridusasutuste, kohalike ettevõtjate ja ka tööandjatega väga oluline – teadlikkus sellest, et meist igaühel on võimalus panustada turvalisema Eesti loomisse,” lisas Räim.

Räime sõnul on viimaste aastate muutunud julgeolekuolukord pannud üha rohkemaid inimesi panustama vabatahtlikult kogukondade turvalisuse tagamisse. „Vabatahtlike päästjate arv suurenes möödunud aastal 9%, ulatudes tänaseks ligi 3000 inimeseni. Abipolitseinike arv kasvas eelneva aastaga võrreldes 4 %, täna on meil kokku ca 1250 abipolitseinikku. Merepäästjate koosseis kasvas mullu suisa 11% ning tänaseks on valdkonnas pea 800 vabatahtlikku merepäästjat,”  lisas Räim.

Aasta vabatahtliku päästekomando aunimetuse sai – Kadrina vabatahtlik päästekomando silmapaistva panuse eest turvalisusesse.
Aasta abipolitseinike rühmaks valiti Haapsalu politseijaoskonna rühm silmapaistva panuse eest turvalisusse.
Aasta vabatahtliku merepäästeühingu aunimetuse sai Watergratt Pirita MTÜ silmapaistva panuse eest turvalisusse.
Aasta abipolitseinike toetaja aunimetuse sai RGB Baltic OÜ Eesti Abipolitseinike Kogu ja Põhja prefektuuri abipolitseinike toetamise eest.
Aasta vabatahtlike tugisamba aunimetuse sai Anu-Signe Parviainen silmapaistva panuse eest abipolitseinike kaasamisel ja toetamisel.

Aasta vabatahtlike päästjate toetaja aunimetuse sai Tiit Nilson silmapaistva panuse eest Pala Tuletõrje Selts MTÜ toetamisel.

Aasta vabatahtlike päästjate toetaja aunimetuse sai Priit Nilson silmapaistva panuse eest Pala Tuletõrje Selts MTÜ toetamisel.

Aasta vabatahtlike päästjate toetaja aunimetuse sai Indrek Reisenbuk silmapaistva panuse eest Pala Tuletõrje Selts MTÜ toetamisel.

Aasta vabatahtlike päästjate toetaja aunimetuse sai Tammer OÜ silmapaistva panuse eest vabatahtlike päästjate toetamisel.

Aasta vabatahtlike päästjate toetaja aunimetuse sai Ülar Sarapuu silmapaistva panuse eest Luhamaa Nulga Priitahtlikud MTÜ toetamisel.

Aasta uuendaja aunimetuse sai Indrek Siitan silmapaistva panuse eest digilahenduse loomisel abipolitseninikele.

Kandidaate siseturvalisuse vabatahtlike rühmade tunnustamiseks said kuni 19.märtsini esitada kõik Eesti inimesed ja organisatsioonid seitsmes kategoorias: aasta vabatahtlik päästekomando või reservpäästerühm, aasta vabatahtlik merepäästeühing, aasta abipolitseinike rühm, aasta naabrivalve piirkond, aasta siseturvalisuse vabatahtlike toetaja, vabatahtlike tugisamba ja aasta uuendaja kategoorias.

Möödunud aastal osutus parimaks vabatahtlikuks päästekomandoks Saue Vabatahtlik Tuletõrjeühing MTÜ. Parimaks vabatahtlikuks merepäästeühinguks nimetati mullu Hiiumaa Vabatahtlik Merepääste Selts MTÜ. Aasta abipolitseinike rühma aunimetuse sai Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonnarühm. Aasta Naabrivalve piirkonnaks sai Obinitsa Naabrivalve sektor. Aasta uuendaja aunimetuse sai Hendrik Veenpere Päästeametist ning aasta vabatahtlike tugisamba aunimetuse sai Gert Teder.

Eestis on pea 800 vabatahtlikku merepäästjat, ligi 1250 abipolitseinikku ja ligi 3000 vabatahtliku päästja. Häirekeskuse tegevustesse on kaasatud ca 240 vabatahtlikku. MTÜ-ga Eesti Naabrivalve on liitunud üle Eesti ligi 600 piirkonda, mis hõlmavad kokku 10500 majapidamist

Maksu- ja Tolliamet (MTA) tuletab eraisikutele meelde, et 2024. aastal teenitud tulusid on aega deklareerida 30. aprillini. Deklareerida tuleb ka platvormide kaudu teenitud tulud.

„Nii veebikeskkondade kui ka sotsiaalmeedia kaudu teenitud tulu on oluline deklaratsioonil kindlasti välja tuua. Tulumaksu tuleb tasuda nii toidukulleritel ja sõidujagamisteenuse pakkujatel kui ka näiteks platvormide kaudu kauba müüjatel ja üüri- või renditulu teenijatel,” ütles MTA tulumaksu osakonna juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu.

MTA toonitab, et kui juba esitatud tuludeklaratsioonil on mõni tulu jäänud veel deklareerimata, siis ka esitatud tuludeklaratsiooni saab kuni 30. aprillini veel parandada.

Platvormide kaudu tulude teenimine kogub üha populaarsust. Alates 2023. aastast edastavad platvormihaldurid MTA-le andmeid ka platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate tulude kohta. See võimaldab MTA-l deklareeritud andmeid üha tõhusamalt kontrollida. Kui 2023. aastal teenisid eraisikud platvormide kaudu kokku üle 73 miljoni euro, siis 2024. aastal ulatub eraisikute platvormitulude summa 102 miljoni euroni.

Tuntuimad platvormid, mille kaudu Eestis tulu teenitakse, on Amazon, eBay, Yaga, Facebook Marketplace, auto24, osta.ee, Etsy, AirBnB, Booking, EstRent Cottages, Uber, Bolt, Wolt, Onlyfans, UpWork, Freelancer, Stebby, Twitch, Youtube Instagram, TikTok, City Bee, GoMore, Autolevi ja Turo.

Seni on MTA-le platvormidel teenitud tulude kohta andmeid saatnud 244 platvormihaldurit, kelle seas on ka 28 Eesti platvormi. MTA-le esitatud andmed on tehingute kohta, mille osapool on olnud Eesti eraisik või äriühing.

„Kui platvormihaldur on maksud töötaja eest tasunud, siis kajastuvad need füüsilise isiku tuludeklaratsioonis. Kui deklaratsioon pole eeltäidetud, tähendab see, et platvorm ei ole makstud tasult tulumaksu kinni pidanud. Sellisel juhul tuleb inimesel saadud tulu ise deklaratsioonile lisada,” tähendas MTA juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu.

Deklaratsiooni täitmine on lihtne. Tuludeklaratsiooni palka kajastava tabeli 5.1 teise ossa tuleb märkida teenuse osutamisest saadud tasu, maksja andmed ja aasta jooksul teenitud tulu summa.

Deklareerida tuleb ka platvormide kaudu majutusteenuse osutamisest või vallasvara nagu sõiduki või tehnika rendile andmisest teenitud tulu, millelt väljamakse tegija pole tulumaksu kinni pidanud. Majutusteenuse osutamisest või vallasvara rendile andmisest saadud tulu tuleb deklareerida tabelis 5.4 teises osas liigiga „Muu rendi- või üüritulu (kinnisvara, vallasvara)”.

Kauba ja toodete müügist platvormi kaudu saadud tulu tuleb näidata tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 valides tulu liigiks „Muu vara (v.a väärtpaber)”. Selles tabelis saab kauba müügi puhul arvesse võtta ka kauba soetamismaksumuse ja võõrandamisega seotud kulud.

„Kui platvormihaldur on andmed MTA-le esitanud, siis on tabel juba eeltäidetud. Küll aga palume veenduda, kas andmed on õiged ja vajadusel eeltäidetud andmeid täiendada,” toonitas MTA juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu.

Kui platvormi kaudu teenitud tulu on saadud ettevõtluskontole, siis on tuludeklaratsioonis andmed eeltäidetud tabelis 7.2 ning kõik maksud on selle tulu pealt juba makstud. Kindlasti tuleb andmed üle kontrollida neil platvormi kaudu tulu teeninud inimestel, kes on ettevõtluskonto kasutusele võtnud keset aastat. See tähendab, et varasem ehk ettevõtluskonto kasutamisele eelnenud perioodil teenitud tulu tuleb ise tuludeklaratsiooni märkida.

Loe platvormi kaudu teenitud tulu kohta lähemalt MTA kodulehelt.

Kellel tuleb platvormitulu deklareerida?

• Teenusepakkujatel nagu suunamudija, kuller, sõidujagaja, koristaja, disainer, keeletoimetaja, maaler jt. Teenuse eest saadud tulu maksustatakse kõigi tööjõumaksudega. Kui väljamakse tegija ei ole Teile tehtud väljamakseid deklareerinud või teenuse osutamine on Teie ettevõtlustegevus, siis tuleb teenitud tulud ise deklareerida. Teenuse osutamisest saadud tulude deklareerimise kohta loe MTA kodulehelt.
• Kinnisvara üüri- või renditulu saajatel. Kui üüri- või renditulu väljamaksja on platvorm, siis reeglina peab platvormihaldur väljamakse tegemisel tulumaksu ise kinni. Välismaistelt platvormidelt saadud üüritulu tuleb aga ise deklareerida. Tulude deklareerimisel veendu, et üüri- ja renditulu on deklareeritud või vajadusel märgi saadud tulu ise tuludeklaratsiooni. Tutvu üüri- ja renditulu maksustamisega MTA kodulehel.
• Kaupade või käsitöö internetis müüjatel. Kui oled uut või kasutatud kaupa müünud edasimüügi eesmärgil, siis tuleb saadud tulu ise deklareerida. Isiklikus tarbimises oleva asja müük on maksuvaba. Tutvu lisatulu maksustamise ja deklareerimisega MTA kodulehel.

Poolas jõustus läinud neljapäeval uus seadus, mis keelab paljude objektide pildistamise. Karistused on karmid: rahatrahv või isegi vangistus.

Saksa väljaande Bild teatel on Poola kaitseministeerium avaldanud nimekirja kohtadest, kus pildistamine ja videosalvestus on keelatud. Nimekiri hõlmab vähemalt 25 000 kohta.

Fotosid ei tohi teha sõjaväeobjektidest, sildadest või tunnelitest, rongidest või raudteedest, lennujaamadest või sadamatest, postkontoritest, energiarajatistest või administratiivhoonetest, sealhulgas riiklikest pangahoonetest.

Keelu rikkumise korral võib lisaks telefoni või fotoaparaadi äravõtmisele oodata kuni 20 000 zloti (4600 euro) suurune rahatrahv või 5–30 päeva pikkune vangistus.

Bildi andmetel kehtib keeld vaid siis, kui hoonel või mõnel esemel on selgelt näha ametlik keelumärk.

Uus määrus sisaldab ka erandeid näiteks filmitegijatele ja professionaalsetele fotograafidele.

Bildi andmetel püüab Poola end keeluga kaitsta Venemaa spionaaži eest. Väljaande allikate sõnul on uue korra eesmärk kaitsta kriitilist infrastruktuuri välisvaatlejate eest ebastabiilse rahvusvahelise olukorra tõttu.

Tegelikult on keeld kehtinud kolm aastat, kuid siiani on seda olnud praktiliselt võimatu jõustada. Nüüd on aga tehtud otsused keelumärkide ja nende paigaldamise ning määrustiku erandite osas.

Paavst Franciscus suri insuldi ja sellele järgnenud südamepuudulikkuse tõttu, teatas Vatikan tänase esmaspäeva 21. aprilli õhtul.

Paavst suri esmaspäeva hommikul oma kodus Vatikanis. Ta oli surres 88-aastane.

Vatikani teatel oli paavst enne surma langenud koomasse. Oma testamendis kinnitas ta soovi saada maetud Rooma Santa Maria Maggiore basiilikasse.

Varem esmaspäeval kirjutasid Itaalia meediaväljaanded, et paavst suri ajuverejooksu või võimalik, et insuldi tagajärjel.

Mai esimesel päeval tõuseb diislikütuse aktsiis ligi 7 protsenti, maagaasi aktsiis ligi 20 protsenti ning elektrienergia aktsiis 45 protsenti. Lisaks tõusevad veel mitmete teiste kütuste aktsiisid. Aktsiisitõus ei puuduta bensiini ega eriotstarbelist diislikütust.

Kui praegu on diislikütuse aktsiis 0,399 eurot liitri kohta, siis alates 1. maist on see 0,428 eurot liitri kohta. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiis jääb ka edaspidi praegusele tasemele ehk 0,021 eurole liitri kohta., vahendab Postimees.

Maagaasi aktsiis tõuseb 1. maist ligikaudu 18 protsenti. Üle 20 protsendi suureneb ka vedelgaasi aktsiis. Lisaks tõusevad mootorimaagaasi ja veeldatud olekus mootorimaagaasi aktsiis, kuid nende puhul on aktsiisitõus alla 5 protsendi.

1. maist suureneb ka elektrienergia aktsiis 45 protsenti. Kui praegu on elektrienergia aktsiismäär 1,45 eurot ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta, siis edaspidi on see 2,1 eurot.

Lisaks tõusevad mai algusest veel kerge kütteõli, raske kütteõli ja põlevkivikütteõli aktsiisid.

Google on kinnitanud „keeruka” rünnaku toimumist 1,8 miljardi Gmaili kasutaja andmete vastu, mis sundis tehnikahiiglast kiirkorras hoiatust andma.

Esimesena andis andmepüügipettusest teada krüptorahaplatvormi Ethereum arendaja Nick Johnson, vahendab Daily Mail.

„Hiljuti sattusin sihtmärgiks äärmiselt keerukas andmepüügirünnakus,” postitas Johnson sotsiaalmeedias kolmapäeval.

„See kasutab ära Google’i infrastruktuuri haavatavust ja arvestades nende keeldumist seda parandada, näeme seda tõenäoliselt palju rohkem,” ütles ta.

Johnson jagas ekraanipilti saadud e-kirjast, mis näis olevat pärit seaduslikult Google’i aadressilt ja teatas, et talle on edastatud teade tema Google’i konto kohta, mis nõuab juurdepääsu üleandmist.

„Ainus vihje, et tegemist on andmepüügiga, on see, et seda majutatakse saidil sites.google.com, mitte saidil accounts.google.com,” ütles Johnson.

Meilis petturlikul lingil klõpsamine viis ta „väga veenvale tugiportaali” lehele. Seejärel klõpsas ta valikutel „Laadi üles täiendavad dokumendid” ja „Kuva juhtum” ning mõlemad lingid viisid ta seaduslike Google’i lehtede „täpsete koopiate” juurde.

Need lehed palusid Johnsonil oma Google’i kontole sisse logida. „Sealt koguvad nad arvatavasti teie sisselogimisandmed ja kasutavad neid teie konto ohustamiseks. Ma ei ole käinud rohkem kontrollimas,” selgitas ta.

Ta märkis, et pahatahtlik e-kiri läbis DKIM-i allkirjakontrolli, mida kasutatakse selleks, et kontrollida, kas meili osi pole teel teie postkasti muudetud, ja et Gmail kuvas selle ilma hoiatusteta.

„See paneb selle isegi samasse lõime teiste ehtsate turvahoiatustega,” lisas ta.

Google’i pressiesindaja ütles tehtud avalduses: „Oleme teadlikud selle ohuteguri sellisest sihipärasest rünnakust ja oleme kasutusele võtnud kaitsemeetmed, et see kuritarvitamise eest sulgeda.”

„Seni julgustame kasutajaid kasutama kaheastmelist autentimist ja paroole, mis pakuvad tugevat kaitset seda tüüpi andmepüügikampaaniate eest,” märkis ta.

Ettevõte lisas, et on sulgenud mehhanismi, mis võimaldas sellel ründemeetodil töötada, ja jagas hiljuti juhiseid meilipettuste tuvastamiseks ja vältimiseks.

„Google ei küsi teie konto andmetid – sealhulgas teie parooli, ühekordseid paroole, märguannete kinnitamist jne – ja Google ei helista teile,” lisas ta.

Sellise andmepüügirünnakute eesmärk on panna kasutajad jagama häkkeritega oma isiklikku teavet, mida nad saavad kasutada ohvrite identiteedi või raha püüdmiseks.

Eesmärk on muuta libasõnum võimalikult ehtsaks, et petta kasutajaid uskuma, et nad jagavad oma teavet usaldusväärse isikuga.

„Sellepärast kasutasid Gmaili rünnaku taga olevad häkkerid oma kelmuse loomiseks teenust Google Sites, kuna nad teavad, et inimesed näevad, et domeen on http://google.com ja eeldab, et see on legitiimne,” selgitas Johnson.

Kui kasutate oma Gmaili kontole sisselogimiseks parooli ja jagate seda tahtmatult häkkeriga, ei takista miski neil sisse murdmast. Kontole pääsemiseks tuleb kasutada oma parooli ja 2FA-koodi oma seadmes.

Kuid pääsukoodi ja 2FA kasutamine muudab häkkerite sissemurdmise palju raskemaks.

Pääsuvõti on süsteemi loodud väga turvaline sisselogimiskood, mida ei ole lihtne ära arvata, varastada või andmepüügiga tuvastada.

See töötab ainult füüsilises seadmes, millega see on lingitud, mis tähendab, et häkkerid ei saa seda kasutada oma seadmetes teie kontole juurdepääsu saamiseks.

Lisaks parooli vahetamisele pääsukoodi vastu saate oma veebikontode kaitsmiseks õppida tuvastama andmepüügi rünnaku märguandemärke.

Kuigi neid pettusi on üha raskem tuvastada, on mõned üksikasjad, mis nad üles annavad.

Andmepüügisõnumid kasutavad tavaliselt üldist tervitust, teavitavad teid kiireloomulisest probleemist, mida ei saa ilma teie tegevuseta lahendada, ja kutsuvad teid klõpsama lingil.

Kuigi ka ehtsad ettevõtted nagu Google võivad kasutajatega meili teel suhelda, ei saada nad teile linki selliste probleemide lahendamiseks nagu teie sisselogimis- või makseteabe värskendamine.

Kuna see viimane andmepüügipettus sunnib kasutajaid arvama, et valitsus või juriidiline asutus on nende kontoteavet küsinud, on oluline teada, et Google teavitab kasutajaid seda tüüpi taotlustest e-posti teel vastavalt nende lehele Privaatsus ja Tingimused.

„Kui saame riigiasutuselt päringu, saadame enne teabe avaldamist kasutajakontole meili. Kui kontot haldab organisatsioon, anname sellest kontohaldurile teada,” seisab lehel.

„Me ei anna teada, kui see on taotluse tingimuste kohaselt seadusega keelatud. Anname teada pärast juriidilise keelu tühistamist, näiteks kui seadusega ettenähtud või kohtu poolt määratud keeluperiood on möödas.”

Seetõttu võib olla keeruline teha vahet ehtsal ja libakirjal.

Üldiselt hoiatab Google kasutajaid, et olge ettevaatlikud, kui saate saidilt sõnumi, mis küsib isiklikku teavet.

„Kui saate seda tüüpi sõnumi, ärge edastage nõutud teavet ilma veebisaidi ehtsust tuvastamata.

Võimalusel avage sait mõnes teises aknas, selle asemel, et klõpsata oma meilis olevale lingile. Google ei saada kunagi soovimatuid sõnumeid, milles küsitakse teie parooli või muud isiklikku teavet.

Kevadine soe ilm ja pikk pühadeperiood tõid 18.–20. aprillil Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 märkimisväärse kõnekoormuse. Kolme päeva jooksul tehti hädaabinumbrile ligi 8800 kõnet ja registreeriti ligi 4500 sündmust, kus vajati politsei, pääste või kiirabi abi.

Võrreldes tavapärase nädalavahetusega kasvas hädaabikõnede arv kolmandiku võrra. „Kui ees on pikk nädalavahetus ja ilus ilm, valmistume aegsasti suuremaks töökoormuseks – kogemus näitab, et hädaabikõnede arv suureneb,” sõnas Häirekeskuse teenuste juht Karmen Oks.

Ligi pooltel juhtudel vajati lõppenud pikal nädalavahetusel kiirabi. Pühapäeval kasvas kiirabile edastatud väljakutsete arv märgatavalt – neid oli ligi 100 rohkem kui tavaliselt. Veerandi võrra kasvas politseivaldkonna sündmuste arv. „Ootuspäraselt tõid soojad ilmad ja pühadeperiood kaasa rohkem joobes inimestega seotud juhtumeid. Reedest pühapäevani oli neljandik politseile edastatud sündmustest seotud alkoholi tarvitamise või joobes isikutega, sealhulgas joobes juhtidega. Ligi 10% politseivaldkonna sündmustest moodustasid teated lähisuhtevägivallast,” tõi välja Oks. „Kui politsei väljakutsete kasvu võib siduda kevadise ilma ja pühade tõttu pikema nädalavahetusega, siis kiirabi väljakutsete puhul võib lisaks sellele rolli mängida ka jätkuv viirushaiguste hooaeg,” lisas ta.

Hädaabinumbri 112 koormus 18.–20. aprillil 2025 

• 112-le tehti 8767 kõnet, mida on ligi 1000 võrra rohkem kui tavapärasel nädalavahetusel (keskmiselt 7750).
• Kokku registreeriti 4463 sündmust, millest ligi pooltel juhtudel vajati kiirabi, enam kui kolmandikul juhtudest edastati info politseile ja umbes 3%-l juhtudest vajati päästjate abi.
• 2025. aastal on enim vastatud kõnesid olnud:

• 1. jaanuaril – 3421 vastatud kõnet
• 19. aprillil – 2771 vastatud kõnet
• 18. aprillil – 2760 vastatud kõnet
• 1. veebruaril – 2681 vastatud kõnet

• 15. veebruaril – 2574 vastatud kõnet

Täna õhtul kohtub peaminister kohalikega, et saada ülevaade maakonna käekäigust ja väljakutsetest. Teisipäeva alustab peaminister Otepää gümnaasiumis, kus ta kohtub õpetajate-õpilastega, annab külalistunni ning vastab abiturientide küsimustele. Muu hulgas räägib peaminister julgeolekuolukorrast, majandusest ning kuidas teha edukaid karjäärivalikuid.

Seejärel külastab Michal Valgamaa suurim tööandjat, puidutöötlemise kontserni UPM-Kymmene Otepää vineeritehast. Kvaliteetset kasevineeri aitavad tehases toota rohkem kui 250 inimest ning tehase rajamiseks valiti teadlikult Otepää, sest seal on Eesti metsadest suurim kaskede osakaal.

Keskpäeval osaleb peaminister Valgamaa Äriklubi ettevõtjate ümarlauas, kes annavad talle ülevaate ettevõtluse väljakutsetest ja võimalustest Valgamaal. Järgneb ettevõtte Ursuit Baltics AS külastus, mis tegeleb spordi-, vabaaja- ning jahirõivaste tootmisega.

Pärastlõunal kohtub Michal valla eakatega Valgamaa Valla Huvikeskuses, kus ta annab ülevaate päevapoliitikast, julgeolekuolukorrast ja välispoliitikast ning vastab inimeste küsimustele.

Päeva lõppedes osaleb peaminister Taagepera lossis toimuval Valgamaa aasta maksumaksja üritusel, kus tunnustatakse valla arengusse ja majandusse panustajaid.

Peaministri maakonnavisiitide eesmärk on saada parem ülevaade piirkonnas tegutsevate elanike, ettevõtjate, omavalitsuste käekäigust, viimastest arengutest ning väljakutsetest.

Lisaõppekogunemisele kutsutud üksuse reservväelased peavad kutses märgitud ajal tulema kutses määratud kogunemiskohta.

Reservväelased saavad kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväekohustuslaste registrist www.kaitsevaeteenistus.ee.

Toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse reservväelased saavad lisainfot telefonilt +372 8002525 ja e-posti aadressilt info@kra.ee.

Lisaõppekogunemise Okas 25-1 eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Lisaks harjutavad toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse reservväelased ja tegevväelased lahinguvalmiduse saavutamist vastavalt üksuse lahinguvalmiduse kavale ning esmase lahingülesande täitmist.

Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.

Kaitseväe ülesanne on tagada Eesti sõjaline kaitsevõime rahuajal, sõjaajal ja eriolukorras. Kaitsevägi valmistub Eesti kaitsmiseks iga päev ning täidab selleks seadusest tulenevaid ülesandeid, sealhulgas korraldab väljaõpet ja osaleb õppustel.

Tegemist on esimese lisaõppekogunemisega sel aastal. Eelmine lisaõppekogunemine toimus möödunud aasta detsembris.

Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.

Peale selle kutsub kaitsevägi regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.

Eile oli loomade vaktsineerimise päev. Vaktsineerimisega kaitsed nii oma looma kui ka iseennast.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul on vaktsineerimine vastutustundliku loomapidamise oluline osa. Looma vaktsineerimisega kaitsed ka iseenda ja oma pereliikmete tervist. Vaktsineerimine aitab ära hoida haiguse levikut loomade seas, mis võib mõnel juhul mõjutada ka inimest. Näiteks marutaud, loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Ravi sellel puudub, kuid seda on võimalik vaktsineerimisega ennetada.

Euroopas, sh ka Eestis, on marutaudi alane olukord viimase paarikümne aasta jooksul oluliselt paranenud just tänu koerte-kasside ja metsloomade, punarebaste ja kährikkoerte vaktsineerimisele. Siiski, rõhutab Kristian, tuvastatakse jätkuvalt marutaudis loomi mõnedes Euroopa riikides. „Sellel aastal on marutaudi Euroopas avastatud nii koduloomadel kui ka metsloomadel Poolas, Rumeenias, Moldovas ja Slovakkias.”

Koerte, kasside ja valgetuhkrute marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik.

Lemmikud tuleb marutaudi vastu vaktsineerida iga kahe aasta tagant. „Esimene süst tehakse 3-4 kuu  vanuselt, seejärel aasta pärast ning peale seda on iga kahe aasta järel vajalik korduvvaktsineerimine,” kirjeldas Kristian vaktsineerimisprotsessi. Lisaks soovitas ta loomaomanikel nõu pidada oma loomaarstiga, milliste tõsiste laialt levinud haiguste vastu on võimalik oma lemmiklooma veel vaktsineerida.

Lemmikloomapass on asendamatu abimees, kus on kirjas millal ja mis haiguse vastu loom on vaktsineeritud. Samuti toimingu teostanud loomaarsti andmed. „Aeg-ajalt tuleks üle vaadata, mis hetkel tuleb looma taas vaktsineerida,” soovitas Kristian.

Kuidas marutaudi nakatumist vältida?

• Marutaud on haigustunnuste väljakujunemisel surmaga lõppev haigus, kuid 100% vaktsineerimisega ennetatav.
• Vaktsineerimine on ainus kaitse marutaudi vastu.
• Vaktsineeri oma koera ja kassi regulaarselt marutaudi vastu. Tee seda vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.
• Lemmikloomade marutudivastane vaktsineerimine on loomaomaniku kohustus.
• Ära lase oma loomi hulkuma!
• Väldi kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega. Ära too metsloomi koju.
• Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikuna!
• Kui sinu lemmikloom saab pureda, siis teavita sellest loomaarsti.
• Kui saad ise hammustada, pöördu võimalikult kiiresti erakorralise meditsiini osakonda.
• Lemmikloomadega reisimisel järgi loomadega reisimise reegleid. Enne reisi tutvu nõuetega Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel.

Avatud talude päevad toimuvad tänavu 12.–13. juulil. Talud üle Eesti on väga oodatud end üritusele kirja panema, et tutvustada kohalikku toidutootmist ja maaelu.

„Avatud talude päevad koguvad aasta-aastalt populaarsust, pakkudes külastajatele head võimalust tutvuda Eesti toidutootmise ja maaeluga. Samuti annab kohtumine tarbijatega põllumeestele indu ja inspiratsiooni oma tähtsa töö jätkamiseks,” ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Suu- ja sõrataudi ohu tõttu sündmus ära ei jää. Möödunud aastal osales avatud talude päevadel pea 360 talu ning neist ligi 280 talus ei peetud sõralisi. Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul on suu- ja sõrataudi Eestisse leviku risk praegu madal. Taudi leviku riskide maandamiseks peab loomapidaja siiski alati järgima bioturvalisuse nõudeid ning sõltuvalt oma ohutajust on loomapidajal alati õigus seada ise oma farmi külastamiseks asjakohased piirangud.

Selleks, et suu- ja sõrataud Eestisse ei jõuaks, kutsub minister Terras igaüht reisimisel järgima lihtsaid põhimõtteid:

• ära too reisilt kaasa liha- või piimatooteid;
• väldi välismaal olles kontakti loomadega;
• pärast reisi pese riided ja puhasta jalanõud hoolikalt;
• ära külasta farmi ega puutu kokku põllumajandusloomadega vähemalt 48 tundi pärast välisriigist naasmist.

Põllumajandus- ja Toiduamet on koostanud nii loomapidajatele kui ka ürituste külastajatele infomaterjalid ja juhised, mis aitavad riske maandada. Materjalid on avaldatud ameti kodulehel suu- ja sõrataudi inforubriigis peatükkides „Bioturvalisuse nõuded loomapidajatele” ja „Soovitused reisijale ja looduses liikujale”.

Avatud talude päeva korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu registreerida hiljemalt 31. maiks avatud talude veebilehel.

President Alar Karis avaldas sügavat kaastunnet Vatikanile ja kogu roomakatolikule maailmale Tema Pühaduse paavst Franciscuse surma puhul, nimetades teda silmapaistvaks moraalseks autoriteediks ja väärikaks hääleks globaalses ühiskonnas.

„Paavst Franciscus oli vaimne liider, kelle teenistus kandis endas inimlikkuse, hoolivuse ja õiglustunde selget sõnumit. Ta seisis vankumatult vaeste, tõrjutute ja rahu eest ning kutsus kogu maailma üles suuremale vastutustundele ja üksteisemõistmisele,” ütles president Karis.

„Tema tegevus õigluse, keskkonnahoiu ja usunditevahelise dialoogi edendamisel on jätnud sügava jälje nii kirikule kui ka rahvusvahelisele kogukonnale. Oma lihtsuse ja siirusega suutis ta kõnetada erinevaid inimesi üle maailma, tuues esile vaimsuse, mis ei hirmutanud, vaid ühendas,” sõnas Vabariigi President.

„Soovin südamest lohutust kõigile, kes leinavad paavst Franciscust. Tema elu ja pärand jäävad meid saatma – väärtustena, mis inspireerivad ka tulevikus,” lisas Eesti riigipea.

Pühapäeva, 20. aprilli õhtul kell 21.56 helistati häirekeskusesse, et Võru vallas Sulbi külas põleb saunamaja.

Teataja sõnul olid inimesed hoonest väljunud. Päästjate saabumise ajal põles hoone lausleegiga. Alustati kustutustöödega ja kõrvalhoone kaitsmist.

Kella 22.19ks saadi põlengule piir pandud. Ühe elaniku viis kiirabi põletushaavadega haiglasse.

Kella 23.11ks tulekahju kustutati. Hävines hoone katus, hoonele paigaldatud laudis nii seest kui väljast. Põlengu põhjus on veel selgitamisel.

Katoliku kiriku pea Paavst Franciscus suri täna esmaspäeval, 21. aprillil 88-aastaselt.

Varem Argentiinas elanud Jorge Mario Bergoglio valiti paavstiks 2013. aastal.

Vatikan teatas surmast tänase esmaspäeva varahommikul. Franciscus, esimene paavst, kes pärast oma eelkäija tagasiastumist võimule tuli, oli mõnda aega haige olnud ja veetis selle aasta alguses pärast bronhiidi ägenemist haiglas rohkem kui kuu aega. Ta vabanes haiglast märtsi lõpus ja eile pühapäeval kohtus ta USA asepresidendi JD Vance’iga.

Esimese Ladina-Ameerika ja jesuiitide paavsti Franciscuse surm tähistab paavstluse lõppu, mis on määratletud selle pühendumisega alandlikkusele, vaesusele ja tõrjutute eest hoolitsemisele, vahendab Newsweek.

Traditsioonist kõrvale kaldudes oli Franciscus väljendanud soovi saada maetud väljapoole Vatikani, järgides oma pühendumust lihtsusele ja tagasihoidlikkusele.

Eilsel ülestõusmispühal paavst oma traditsioonilist ettekannet Urbi et Orbi (linnale ja maailmale) ei pidanud, seda tegi kiriku ametnik. Küll aga soovis paavst kõigile häid lihavõtteid. Need olid tema viimased sõnad rahvale.

Enne uue paavsti valimise protsessi algust algab nüüd lein.

Pope Francis died on Easter Monday, April 21, 2025, at the age of 88 at his residence in the Vatican’s Casa Santa Marta. pic.twitter.com/jUIkbplVi2

— Vatican News (@VaticanNews) April 21, 2025

Today I met with the Holy Father Pope Francis. I am grateful for his invitation to meet, and I pray for his good health.

Happy Easter! pic.twitter.com/SIhU9gYQl2

— Vice President JD Vance (@VP) April 20, 2025

Pope Francis died this morning.
Yesterday, I filmed him saying “Buona Pasqua.”
I didn’t know I was looking at him for the last time.
Didn’t know I was capturing a goodbye.

Thank you Papa Francesco for everything. pic.twitter.com/OFC286OY7e

— Romy🦢 (@romytweeting) April 21, 2025

Neljapäeval, 17. aprillil avastasid Piusa kordoni piirivalvurid Võrumaal Setomaa vallas ebaseadusliku piiriületuse.

Vahejuhtumile reageerinud piirivalvepatrull pidas kinni mehe, kes toimetati menetlustoiminguteks Võru arestimajja, kus ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse.

Kiirabi kontrollis inimese tervisliku seisundi üle ning haiglaravi ta ei vajanud. Ebaseadusliku piiriületuse täpsemad asjaolud selguvad menetluse käigus.

Päästeamet saab tänavu 46 uut tipptasemel päästeautot. Esimesed on komandodesse juba jõudnud, kogu partii peaks Eestisse jõudma mai lõpuks. 

Uusi päästeautosid telliti kokku 46, neist 44 lähevad komandodele ja kaks sisekaitseakadeemiasse. Vanemad autod vahetavad kutselistes komandodes välja veelgi vanemad autod, osa võõrandatakse vabatahtlikele ning osa jääb ka päästeametile reservi. Kokku on päästeametil 99 põhiautot, millest 18 on reservis juhtudeks, kui on vaja asendussõidukit või komplekteerida täiendavaid päästemeeskondi suurtele sündmustele.

Päästetöö osakonna ekspert Tormi Soekõrv ütles, et välimuselt on uued autod sarnased eelmistega, kuid muudetud on nii varustuse asukohti kui ka tehnilisi lahendusi.

„Paljud tööriistad, mis varem vajasid töötamiseks bensiini, on nüüd akutoitel. Kustutustööde vaates on väga suur uuendus külmlõikeseadme ColdCut Cobra lisandumine, tänu millele saab tulekahjusid kustutada hoonesse või põlevasse ruumi sisenemata, mis on päästjatele märksa ohutum. Samuti väheneb kustutustöödel veekulu, mistõttu on ka hoones tekkivad veekahjud väiksemad,” selgitas Soekõrv.

Lisaks on muudetud kabiini sisustuse paigutust nii, et ka pikemad inimesed paremini ära mahuksid. Samuti on uute autode kabiinis rohkem suletud kapipinda, et vähendada kabiinis lahtiste esemete hulka.

Päästeauto on ehitatud Scania P450 XT alusautole, millele annab jõudu 12L diiselmootor ja Allisoni täisautomaatne käigukast, paaki mahub 2800 liitrit vett ja lisaks 200L vahuainet. Põhiautol leidub üle 250 tööriista ja vahendi, millega erinevaid päästetöid teha.

Autode pikkus, laius ja kõrgus on vastavalt päästekomandode garaažide mõõtmetele ehk sama, mis eelmistel autodel. Veoskeem on tavaolekus tagaveoline, kuid vajadusel lülitatav nelikveoliseks, mis tagab parema maastikusuutlikkuse ning võimekuse reageerida maastiku- ja metsatulekahjudele.

Eestisse on praeguseks jõudnud 34 autot ja 12 nendest on ka päästeametile üle antud. Uued autod võetakse liiklusregistris arvele, koolitatakse meeskonnad ning alles seejärel saab hakata uute autodega väljakutsetele reageerima. Uued autod on töös juba Kesklinna (2 tk), Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve komandodes.

Uued autod jaotuvad:

Põhja päästekeskus (9) – Kesklinn 2tk, Nõmme 2tk, Lilleküla 2tk, Keila, Kehra, Lasnamäe

Lõuna päästekeskus (13) – Tartu 2tk, Annelinna, Viljandi, Võru, Valga, Põltsamaa, Elva, Põlva, Jõgeva, Tõrva, Suure-Jaani, Otepää

Lääne päästekeskus (13) – Pärnu 2tk, Kuressaare, Haapsalu, Rapla, Paide, Kohila, Märjamaa, Türi, Risti, Kärdla, Pärnu-Jaagupi, Lihula

Ida päästekeskus (9) – Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Rakvere, Sillamäe, Kiviõli, Tapa, Väike-Maarja, Iisaku

Uued päästesõidukid maksavad kokku üle 23 miljoni euro, nende soetamist kaasrahastab Euroopa Liit.

President Alar Karis on täna ja homme ringkäigul Jõgevamaal, et rääkida kohalike omavalitsusjuhtidega piirkonna arengust ja elanikkonna kaitsest, ettevõtjatega majanduse elavdamisest ja haridusvaldkonna esindajatega tehisaru kaasamisest õppetöösse. 

Täna kohtub riigipea Jõgevamaa kohalike omavalitsusjuhtidega, et rääkida teenuste kvaliteedist ning kättesaadavusest piiratud ressursside tingimustes ning tulubaasi suurendamise võimalustest. Samuti räägitakse sotsiaalhoolekandest ja hariduskorraldusest.

Pärastlõunal külastab president Karis Luua Metsakooli, kus tutvub kooli kaasaegse virtuaalse metsatöömasinate õpikeskkonnaga ning räägib kooliperega kutseõppereformi mõjudest ja tehisaru kasutamisest kutseõppes. Jõgeva Spordiklubi Tähe saalihoki treeningul tuleb juttu noorte sportimise, sotsiaalse toimetuleku ja õpiedukuse seostest.

Visiit jätkub külaskäiguga põllumajandusettevõttesse Sadala Agro, mis tegeleb innovatiivsete lahenduste rakendamisega taime- ja loomakasvatuses. Õhtu lõpetab kontsert Torma rahvamajas, kus astuvad üles XVII Jakobsoni kõnevõistluse võitja, Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja Torma vaskpilliorkester ning Torma naisrahvatantsurühm.

Teisipäeval teeb president Karis ringkäigu spooni- ja vineeritoomisega tegelevas ettevõttes Estonian Plywood ning külastab Jõgeva Gümnaasiumi, kus arutleb õpetajate ja õpilastega vestlusringis tehisaru kasutamise võimaluste ja vaimse tervise hoidmise võimaluste üle hariduses.

President Karis lõpetab ringkäigu Jõgeva Spordihoones, kus vestlusringis Siseministeeriumi asekantsleri Tuuli Räime, Jõgeva vallavanema Taavi Aasa ning Kaitseliidu malevapealiku Tõnis Metjeriga räägitakse riigi, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna koostöö tihendamisest elanikkonnakaitses.

Juunikuu esimesel päeval jõuab Võrumaale Rõuge kirikusse märtsi alguses vaid neljas suures kontserdimajas toimunud eriline kontsert – müütilised „Stoonia lood”, mida esitab Eesti Rahvusmeeskoor pea 50 meeshäälega ja mis on põimitud Mari Kalkuni ja Veljo Tormise heliloominguga.

Mari Kalkuni ja Eesti Rahvusmeeskoori kontsert toimus märtsikuus Tartus Vanemuise kontserdimajas, Tallinnas Estonia kontserdisaalis, Jõhvi kontserdimajas ja Pärnu kontserdimajas ning jõuab juuniks Võrumaale Rõugesse, olles osa sündmusest „Rõuge valla laulu- ja tantsupidu 100”. „Kuna Mari Kalkun on ju Rõuge tüdruk, siis on selle kontserdi toomine koju suisa meie kohustus,” sõnas Rõuge valla rahvamaja juhataja Kristjan Kurm. „Oleme väga rõõmsad, et see meil õnnestus,” lisas ta.

Kontsert tuleb kindlasti võrratult elamuslik ja müstiline, kõmisedes, müdisedes, kaikudes ja helisedes, nagu Mari Kalkun ise pärast Estonia kontserdisaalis toimunud kontserti kirjeldas. „Suur rõõm on, et saame selle vägeva projekti Eesti Rahvusmeeskooriga tuua minu juurte juurde Rõugesse. Paljud lood ja laulud on ju siinsamas sündinud, siinsed orud ja mäed ja loomulikult keel on mitmesse loosse kirjutatud. Sellist kava – mina laulmas ligi viiekümne mehega eesti tippkoorist – ei kuule just iga päev. Lisaks rikastab seda kõike Veljo Tormise looming ning minu pillid, kannel ja elektroonika. Seega kasutage seda ainulaadset juhust erilist kava kuulda ja kohtume Rõuge kirikus 1. juunil!” kutsub Mari Kalkun.

See on ürgse jõuga ajatu muusika. Veljo Tormis kui maailma üks olulisemaid kooriheliloojaid elustas meie regilaulu. Kuigi heliloomingu alguspäevil seisis ta oma muusikaga peamiselt vastutuult, on tänane koorilaulukultuur Tormiseta kujutlematu. Tema teosed sündisid sageli tellimustöödena ja suuresti kirjutas ta rahvusmeeskoorile, kelle toonane dirigent Olev Oja oli Tormise uuendusliku muusika suur propageerija. Tormise ja Eesti Rahvusmeeskoori koostöö on kestnud alates 1961. aastast ja just meeskoor tegi sageli tema teoste esiettekanded.

Kontsert on osa kolmepäevasest sündmusest „Rõuge laulu- ja tantsupidu 100”, millega tähistatakse saja aasta möödumist esimesest Rõuge laulupäevast. Esimene laulupäev leidis aset 1925. aastal juunikuu alguspäevadel Rõuge pargis. Teisest laulupäevast alates toimus juba kaks kontserti – üks ilmalik Rõuge pargis ja teine vaimulik Rõuge kirikus. Nii korraldab ka Rõuge valla rahvamaja lisaks Rõuge Ööbikuoru vabaõhulaval 30. mail toimuvale Rõuge laulu- ja tantsupeole ning 31. mail toimuvale Võrumaa memme-taadi peole Mari Kalkuni ja Eesti Rahvusmeeskoori kontserti Rõuge kirikus 1. juunil kell 17.00. Dirigeerib Mikk Üleoja.

Oma kõrv on kuningas, nii et osta pilet Fientast ja tule kuulama. Kirikus esimeses viies reas piletid 30 eurot, järgmistes ridades 25 ja 20 eurot. Õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele kehtivad soodustused.

Piletid: https://fienta.com/et/rouge-laulu-ja-tantsupidu-100-mari-kalkuni-ja-eesti-rahvusmeeskoori-kontsert-rouge-kirikus

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 21. aprill 2025:

Zaporižja oblastis peeti enam-vähem vaherahu, samas kui paljudes teistes suundades jätkus võitlus, nagu poleks midagi juhtunud, aga pisu väiksemas mahus.

1. Täna hommik algas vist uue raketirünnakuga ja eilne sadu oli väiksem.

2. Infot polnud.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: võis vene pool ühe sammu edasi saada.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa riigipangad hoiatavad vahendustasude tühistamise tõttu soodustingimustel hüpoteeklaenude väljastamise vähendamise eest.

12. ISW: kreml valmistab venelasi tõenäoliseks pikaleveninud konfliktiks NATO-ga.

13. Suurim kroomi tarnija venemaale asub Frangimaal.

14. WSJ avaldas Trumpi ettepanekuid, mida Kiiev peaks sõja lõpetamiseks kaaluma.

15. Lühiuudised

20. aprillil, putini välja kuulutatud lihavõtterahu päeval, varitsesid venemaa väed Donetski oblastis Ukraina relvajõudude sõjaväelasi, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Tema sõnul sai osa neist tapetud. „Toretski suunal sattusid meie sõdurid kahjuks venemaa piirangusse. Ohvreid on. Selle toime pannud vene sõjaväelased hävitatakse,” kirjutas Zelenski oma Telegrami kanalis.

Zelenski vaherahu sissekanne eile õhtust: „Alates hommikust on vene väed putini relvarahu rikkunud üle 2000 korra, 67 pealetungiga ja 1355 tulistamisega, sealhulgas 713 raskerelvadega. Nad on kasutanud FPV-sid 673 korda. Vaatamata paljutõotavale rahule, näitavad venemaa tegevused, mis pakuvad reaalset relvarahu, et ta ei ole huvitatud tõelisest vaherahu jätkamisest.”

vene väed kasutasid nn vaherahu, et rajada veekogude ületusi ja tugevdada oma positsioone — DeepState.

kreml teatas, et putin ei andnud pärast 21. aprilli südaööd käsku pikendada niinimetatud lihavõtterahu, millest venelased nagunii kinni ei pidanud.

Kokku registreeriti möödunud ööpäeva jooksul 96 lahingkokkupõrget ehk siis mingi nii arvu kui koosseisude oluline langus aga seda kuidagi vaherahuks nimetada ei saa. Info kohaselt sooritas vaenlane eile 1882 kaudtulelööki ning saatis teele 957 kamikazedrooni.

1. Täna koidikul kostis õhurünnaku häire ajal plahvatusi Mõkolaivi ja Hersoni piirkonnas. Enne seda teatasid õhujõud raketiohust lõunapiirkondadele. Meedia teatas ka plahvatustest Tšerkassõs.

Dnepropetrovski oblastis põles venemaa rünnakute tagajärjel toidutehas ja sai kannatada infrastruktuur ning Harkivi oblastis tabasid vaenlase droonid kõrghoonet.

Tõesti oli sadu piiri ja rindeläheduses väiksem.

2. Info puudus.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: venemaa kasutab lihavõttepühade vaherahu vägede koondamiseks Harkivi suunas, vahendab Hartija pressiteenistus. On suur tõenäosus, et nad kavatsevad seda kasutada ettekäändena aktiivsete rünnakute jätkamiseks.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muututeta.

7. Bahmut: Toretski kandis pisu rünnakuid siiski jagus. Hetkel on selgusetu, kas vene pool sai sisse Datšne külla, mis asub Toretskist kirdes. Eesmist possat seal edasi lükati.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaal väheneb järsult väljastatud soodushüpoteeklaenude maht, mis keskpanga andmetel moodustavad 87% eluasemelaenudest. Sellest teatasid VTB ja Sberbanki juhid Andrey Kostin ja German Gref, kes lubasid putini nõudmisel riigi toetusel hüpoteegi taotlemisel lisatasud tühistada. „Me tühistame (tasud), kuid see toob kaasa väljastatud (soodus)hüpoteeklaenude mahu järsu languse,” ütles Gref kremli ajakirjanikule Pavel Zarubinile. „Pangad lihtsalt ei saa kahjumiga hüpoteeke väljastada ja täna on need kahjumlikud.” Tema sõnul kehtestati täiendavad vahendustasud, et vältida hüpoteeklaenude vähenemist. Kostin ütles Zarubinile, et pangad kehtestasid need tasud „vajadusest”. VTB kehtestas tema sõnul soodushüpoteeklaenude tasud alles pärast seda, kui „meie juurde tulid kõik teistest pankadest ja me olime sunnitud nendega sobitama”.

venemaa rahandusministeeriumi juht anton siluanov kinnitas omalt poolt, et soodushüpoteeklaenude saamisega venelastel probleeme ei teki. „Oleme suurendanud subsideeritud marginaali, nüüd on see pere hüpoteeklaenude puhul 3%,” märkis ta. Minister lubas pankadele lisaressursse, millega saaks subsideerida eluasemelaenu, eelkõige perehüpoteeke, ning ütles, et valmistamisel on seadusemuudatused.

putin kritiseeris 15. aprillil pankade kehtestatud 5-10% vahendustasusid soodushüpoteeklaenude väljastamise eest. Ta nõudis valitsuselt ja keskpangalt selles küsimuses korra loomist, tuues välja riskid ehitussektorile, mis on tingitud venelaste hüpoteeklaenude aktiivsuse langusest.

Varem teatas keskpank turu hüpoteeklaenude väljastamise rekordilisest langusest, mille intressimäärad ulatusid peaaegu 30%-ni. Regulaatori andmetel moodustasid märtsis mittesoodushüpoteegid 13% laenudest, summas 33 miljardit rubla. Riiklike toetusprogrammide raames väljastati samal ajal eluasemelaene 224 miljardi rubla väärtuses (sellest 197 miljardit oli mõeldud perehüpoteeklaenud).

12. ISW: vene võimud militariseerivad venemaa ühiskonda, et õigustada sissetungi Ukrainasse ja seavad selle tõenäoliselt valmis võimalikuks tulevaseks pikalevenivaks konfliktiks NATO-ga. „kreml jätkab nende narratiivide läbimõtlemist, mida venemaa ametnikud on korduvalt kasutanud venemaa sekkumise õigustamiseks Ukrainas, püüdes venemaa ühiskonda pikemas perspektiivis veelgi militariseerida, tõenäoliselt valmistudes võimalikuks tulevaseks pikalevenivaks konfliktiks NATO-ga.”

kremli-meelne ajakirjanik Pavel Zarubin küsis 20. aprillil venemaa välisministrilt sergei lavrovilt EL-i soovituse kohta Euroopa liidritele hoiduda osalemast venemaa 9. mail Moskvas toimuval paraadil. lavrov süüdistas EL-i „neonatsliku ideoloogia” õhutamises Euroopas ja ütles, et venemaa „teeb kõik selleks, et see ideoloogia ei tõstaks pead” ja hävitaks natsismi „ükskord ja igaveseks”.

Analüütikute hinnangul on lavrovi kommentaarid osa kremli pikaajalisest püüdest tsiteerida endise Nõukogude Liidu panust Natsi-Saksamaa lüüasaamisse ja laiemaid müüte nn Suurest Isamaasõjast (nagu venemaal tuntakse Teist maailmasõda) ning halvustada Euroopat ja NATO-t. Ekspertide sõnul on nende jõupingutuste eesmärk venemaa elanikkonna negatiivsete meeleolude süvendamine ja venemaa ühiskonna militariseerimise toetamine pikemas perspektiivis.

Raportis lisatakse, et putin ja teised kremli kõrged ametnikud kasutavad regulaarselt ebamäärast terminit „denatsifitseerimine”, kutsudes üles Ukrainas režiimi muutmisele ja venemeelse nukuvalitsuse moodustamisele. putin kasutas väiteid, et „natsid” kontrollivad väidetavalt Ukraina valitsust, et õigustada täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.

„kreml kasutab üha enam sama taktikat, mida ta kasutas Ukraina vastu Soome ja endiste liiduvabariikide, sealhulgas Eesti ja Moldova vastu, õigustamaks oma katseid kontrollida iseseisvaid riike ja luua infoaluseid võimalikuks tulevaseks venemaa agressiooniks.”

13. Berliin. Suurim kroomi tarnija venemaale asub Frangimaal. EKC ettevõte eksportis 2023. aasta jaanuarist 2024. aasta aprillini putini riiki kroomi 24,2 miljoni euro eest. Seda näitab Handelsblattile kättesaadavate ekspordiandmete hinnang. Ettevõte tarnib seega umbes poole kogu venemaa relvade tootmiseks olulise materjali impordist.

Äril venemaaga on nüüd ettevõtte jaoks kaugeleulatuvad tagajärjed. Suurbritannia lisas EKC sanktsioonide nimekirja 24. veebruaril 2025. EKC finantsdirektor Jevgeni Porohnja kirjeldas küsimuse peale Briti tegevust kui „õigusvastast”. Tema ettevõte peab kinni rahvusvahelistest „sanktsiooniplaanidest”. EKC võtab otsuse peale õiguslikke meetmeid.

Kaitsetööstuses kasutatakse kroomi püstolitorude kaitsmiseks tugeva kulumise ja granaatide korrosiooni eest. Suurtükiväerelvade vastupidavus suureneb kroomi kasutamise tõttu kolm korda, väidavad Saksa relvatööstuse esindajad.

14. Wall Street Journal (WSJ) märkis oma artiklis, et Ühendriigid ootavad Kiievilt vastust, eelkõige seoses Krimmi tunnustamisega venemaaga ja Ukraina keeldumisega liituda NATOga. Lisaks kaalub USA Zaporižja tuumaelektrijaama ümber neutraalse territooriumi ideed. Väljaanne märgib, et lääne ametnike sõnul kirjeldati neid ideid konfidentsiaalses dokumendis, mille USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni kõrged ametnikud esitasid neljapäeval oma Ukraina kolleegidele Pariisis. Neid jagati täna pärastlõunal toimunud kohtumisel ka Euroopa kõrgemate ametnikega.

WSJ: „Ameerika Ühendriigid ootavad praegu Kiievi vastust, mis peaks tulema USA, Ukraina ja Euroopa ametnike kohtumisel Londonis selle nädala lõpus. Kui Ameerika, Euroopa ja Ukraina seisukohad lähenevad, võidakse ettepanekud saata Moskvasse.” Ukrainale ja venemaale surve avaldamiseks ütles USA välisminister Marco Rubio reedel, et administratsioon võib oma läbirääkimised peatada, kui lähinädalatel põhiküsimustes edu ei saavutata.

WSJ-st: „USA diplomaatilise surve eesmärk on valmistada ette maad relvarahule vastavalt praegustele lahinguliinidele ja konflikti lahendamisele. Mõne Trumpi administratsiooni idee aktsepteerimine võib Kiievi jaoks osutuda keeruliseks, kuna Ukraina keeldub tunnistamast, et venemaal on õigustatud nõuded oma territooriumi mis tahes osale.”

USA välisministeeriumi ametnik kirjeldas pühapäeval ukrainlastele esitatud ideid kui võimalusi, mida Kiievis võiks kaaluda, mitte võtta või tagasi lükata. Ametnik ütles, et võimalike võimaluste loend esitati aruteluks ja tagasisideks. Väljaanne märgib, et see, kui USA oleks tunnustanud 2014. aastal Krimmi poolsaare hõivamist venemaa poolt, oleks presidendi administratsioonide – nii demokraatide kui ka vabariiklaste – poolt enam kui kümneaastasele Ameerika poliitikale kriipsu peale tõmbanud.

2018. aastal mõistis Trumpi esimeses administratsioonis töötanud välisminister Mike Pompeo hukka Krimmi annekteerimise venemaa poolt kui ohtu demokraatiate ühisele rahvusvahelisele põhimõttele: ükski riik ei saa teise riigi piire jõuga muuta. USA Kongress võttis vastu seaduse, mis on vastu sellele, et USA tunnustaks venemaa okupatsiooni Krimmis.

Teine USA idee hõlmab Lääne ametnike sõnul Zaporižja TEJ ümbruse määramist neutraalseks territooriumiks, mis võiks olla Ameerika kontrolli all. Märtsis tõstatas Trump kõne ajal Ukraina presidendiga Ukraina elektrijaamade, sealhulgas tuumarajatiste omandamise küsimuse, nimetades seda selle taristu parimaks kaitseks. WSJ oletab, et Zaporižžja tuumaelektrijaam tarnib tõenäoliselt elektriga nii Ukraina territooriumi kui ka okupeeritud piirkondi, mille venemaa vallutas pärast 2022. aasta sissetungi ja hoiab endiselt käes.

15. Lühiuudised

Vangide vahetamise käigus püüab venemaa tagasi saata eelkõige Wagneri grupi palgasõdureid ning üksikute piirkondade ja talituste esindajaid. Kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi esindaja Andri Jusov rääkis sellest eetris riiklikus telesaates.

USA president Donald Trump loodab, et Ukraina ja venemaa jõuavad sel nädalal kokkuleppele. Poliitik avaldas selle teate oma sotsiaalvõrgustikus Truth Social. „Loodame, et venemaa ja Ukraina teevad sel nädalal kokkuleppe. Mõlemad (riigid) teevad siis jõuka USA-ga suurt äri ja teenivad varandust!” kirjutas Ameerika president (originaalis on kogu tekst suurtähtedega – traditsioonilises Trumpi stiilis).

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Pühapäeva, 20. aprilli õhtul kella 17.35 paiku toimus liiklusõnnetus Viljandi maakonnas Viljandi vallas Karula külas.

Alkoholijoobe tunnustega 34-aastane mees proovis sõita mootorrattaga KTM 350 ja kukkus. Isik toimetati haiglasse.

Pühapäeval, 20. aprillil kell 10.52 toimus liiklusõnnetus Võru maakonnas Võru vallas Hutita külas Võru-Kuigatsi-Tõrva tee 13. kilomeetril.

Alkoholijoobe tunnustega 19-aastane mees kaotas kontrolli sõiduauto Audi 80 üle ja sõiduk paiskus vasakule teelt välja kraavi katusele.

Täna kell 10 algava põhikooli eksamiperioodi avab eesti keele kui teise keele eksam, kuhu on registreerunud 3339 õpilast. B1-taseme eksamiga ühildatud eesti keele kui teise keele kirjalik eksam toimub 21. aprillil ning suuline osa 21.-23. aprillil. Teisipäeval sooritavad 11 710 õpilast eesti keele eksami. Kokku on põhikooli lõpueksamite tegijaid sel aastal ligikaudu 15 400. 

„Üks suur etapp noore haridusteest on lõppemas, põhikooli eksamid on selle väärikas kokkuvõte ning nüüd on noorel aeg hakata ise oma haridusteed edasi juhtima. Eksameid ei tehta kooli, õpetajate või riigi jaoks, vaid et õpilane ise saaks ülevaate, kui palju on ta üheksa aasta jooksul koolis omandanud ning millised võiks olla tema edasised valikud. Tänan ja tunnustan ka meie tublisid õpetajaid, kellel seisab veel ees eksamitööde hindamine,” sõnas Haridus- ja Noorteameti õppe kvaliteedi osakonna juht Maiki Udam ning soovis lõpetajatele edukat eksamiperioodi.

Põhikooli lõpetamiseks tuleb õpilasel sooritada eesti keele, matemaatika ja valikeksam ühes õppeaines omal valikul. Valikeksami saab sooritada vene keeles emakeelena, bioloogias, keemias, füüsikas, geograafias, ajaloos, ühiskonnaõpetuses, inglise, prantsuse, saksa või vene keeles võõrkeelena. Nendest on kõige rohkem inglise keele eksami sooritajaid – 9663 eksaminandi. Järgnevad ühiskonnaõpetus, mida teeb üle 1700 noore ning bioloogia, millele on registreerunud ligi 900 eksaminandi.

Eksamiperiood jätkub valikeksamiga, mis toimuvad vahemikus 12.-14. mai ning matemaatika eksamiga 7. mail.

Põhikooli riiklike lõpueksamite ülesanded ja küsimused koostab Harno. Eksamitöid (v.a eesti keel teise keelena eksamitöid) hindavad koolide enda hindamiskomisjonid. Eksaminandile, kes saab eesti keele kui teise keele eksamil vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest, väljastab Haridus- ja Noorteamet eesti keele B1-taseme tunnistuse.

Lisainfot põhikooli lõpueksamite kohta leiab Haridus- ja Noorteameti kodulehelt https://harno.ee/eksamid-testid-ja-uuringud/eksamid-testid-ja-lopudokumendid/pohikooli-lopueksamid

Haridus- ja Noorteamet (Harno) on haridus- ja noortevaldkonna arengute üks elluviijatest, et Eesti haridussüsteem oleks nutikas, paindlik ja maailmatasemel. Harno vastutab Eestis enamiku eksamite ja tasemetestide läbiviimise eest, sealhulgas kodakondsus- ja eesti keele tasemeeksamid ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid.

Meeste meistriliigas selgitatakse finaliste. Täna toimus teise poolfinaalpaari Mistra ja Viljandi HC avakohtumine, mille võitis võõral väljakul Viljandi resultaadiga 30:24 (17:13).

Võit läheb Viljandisse
Koduväljakueelisega poolfinaalseeriat alustav Mistra andis initsiatiivi Viljandi kätte, kui lasi 3. minutiks vastase 4:1 ette. Hendrik Koksi, Andrii Basarabi ja Kristjan Kooviti väravate toel hoidis Viljandi edukalt 3–4-väravalist edumaad. 15. minutil Mistra mängupilt aga teravnes ja kohtumine kiskus huvitavaks, kui 17. minutil võitles Ilja Kosmiraki värav Mistrale välja 10:10 viigi. Sellele järgnes väravatevaene periood, millest toibus esimesena Viljandi, minnes 23. minutil 12:10 juhtima, skooritegijateks Basarab ja Karl Roosna. Veel 27. minutil napis 13:14 kaotusseisus olnud Mistra pidi esimese poolaja lõpuks otsa vaatama 13:17 kaotusele.

Teise poolaja algul ajas Mistra tempo lakke ja asus vahemaad vähendama. Andris Celminši ja Vahur Oolupi väravatest oli 34. minutiks seis 16:17, kuid Hendrik Koksi ja Kristo Voika vastulaused venitasid Viljandi edu 3 värava peale. 41. minutil suurendas Koks Viljandi edu 4 värava peale skooriga 22:18. Mistra ründepool oli ära vajunud ning Viljandi puurilukk Rasmus Ots ei lasknud võõrustajat lähemale kui 4 väravat. 50. minuti täitudes oli skooriks 26:21 Viljandile. Ent Viljandi jäi 26. värava peal peatuma ning Mistral avanes viimane võimalus. 54. minutil viskas Eirik Gautestad Norheim seisuks 23:26, kuid sellest lähemale Mistra enam ei jõudnud, sest Hendrik Koks ja Mikk Varik viisid Viljandi 58. minutil 5 väravaga ette. Seeria avakohtumise võitis Viljandi skooriga 30:24.

Viljandi resultatiivseim oli Hendrik Koks 10 väravaga. Mistra suurimaks skooritegijaks kujunes Andris Celminš 7 väravaga.

„Ma arvan, et me suutsime ära kasutada nende lihtvead ja selle tagajärjel saime esimesel poolajal – just poolaja algul – lihtsaid väravaid. Sellega saime enesekindlust juurde. Mõlemal poolajal tekkis meil küll väike mõõn, kuid suutsime sellest ikkagi välja tulla ja lõppkokkuvõttes enam-vähem mängida oma mängu,” lausus Hendrik Koks. „Täna olime mänguks rohkem valmis. Balti liigas põlesime me natuke läbi. Pingega ei suutnud kuidagi kaasa minna, aga täna suutsime ohjad enda kätte võtta ja hakata ülespoole ronima.”

„Korra kaob pea otsast ära ja siis vastased karistavad selle lihtsalt ära. Just pingelisi olukordi, mis Viljandi kiiretega ära karistab, tuleks vältida,” kommenteeris Andris Celminš. „Selliseid väga lapsikuid pallikaotusi, mis oli esimesel poolajal, tuleb samuti vältida. Muidu oli täitsa hea mäng.”

Mistra ja Viljandi lähevad uuesti vastamisi 23. aprillil, kui mängitakse Viljandis. Esimese poolfinaalpaari Põlva Serviti ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi järgmine poolfinaalmäng toimub päev varem, 22. aprillil Kehras.

Meeste meistriliiga poolfinaalid:
20.04. 17:00 Raasiku Spordihoone Mistra – Viljandi HC (24:30)
23.04. 19:00 Viljandi Spordihoone Viljandi HC – Mistra
26.04. 18:00 Raasiku Spordihoone Mistra – Viljandi HC
29.04. 19:00 Viljandi Spordihoone Viljandi HC – Mistra (vajadusel)
02.05. 19:00 Raasiku Spordihoone Mistra – Viljandi HC (vajadusel)

19.04. 17:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (39:27)
22.04. 19:00 Kehra Spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti
25.04. 19:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
28.04. 19:00 Kehra Spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti (vajadusel)
01.05. 18:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (vajadusel)

Majanduse asjatundja Indrek Neivelt kirjutab, kuidas kaks suurt asutust, Eesti Pank ja rahandusministeerium tegelevad pidevalt enesepettusega.

Nimelt prognoosivad nad pidevalt järgmiseks aastaks suuremat kasvu, kuigi reaalsus on vastupidine.

Neivelt edastas sotsiaalmeedias järgmise seisukoha:

Kas Rahandusministeerium ja Eesti Pank on oma majandusprognoosides vaba? Või tegelevad nad ideoloogiaga?
Ennustatakse, et sellel aastal kasvab majandus 1,7% aga järgmisel aastal 2,5%.

Jälle lubab Rahandusministeerium, et sellel aastal on majanduskasv väiksem ja järgmine aasta läheb kõik paremaks… Kui järgmise aasta majanduskasv oleks alati suurem kui eelmise aasta oma, siis peaks meie majanduskasv olema vähemalt paarkümmend protsenti aastas.

Oleme selliseid prognoose korduvalt näinud. Küsisin ChatGPT-lt mitu korda viimase kümne aasta jooksul on Eesti Pank või Rahandusministeerium ennustanud vastupidist, et järgmisel aastal tuleb majanduskasv väiksem kui sellel aastal. Vastuseks sain kaks korda (RM 2018 aprill, EP 2019 juuni). Kümme aastat, kaks asutust ja mõlemad teevad aastas vähemalt kaks prognoosi.

Tõsi on see, et küsimisega oli tükk tegemist ja tulemus ei pretendeeri lõplikule tõele. Aga tunnetuslikult võib see olla tõele väga lähedal. Loodan, et keegi peab täpsemat arvestust prognooside täpsuse üle.

Minu ettepanek oleks mitte tegeleda enesepettusega ja rääkida pidevalt, et järgmine aasta majanduskasv kiireneb. Arvestades Euroopa ja Eesti demograafiat, energia hinda ja bürokraatiat, ei maksa majanduskasvule lootusi panna. Kui mõni aasta tuleb üks protsent, siis see on väga hea tulemus.

Võrus võib Bolti tõukse kohata ka puu otsas parkimas.

Eile laupäeval sõideti 20. korda Võhandu maratoni. Ilm oli seekord erakordselt soe, 28 kraadi.

Siin on pildid, autor Igmar Matto.

Täna pühapäeval lõppes 6.-20. aprillini Lätis Mežaine treeningalal toimunud õppus Kalewipoegs, kus 1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljon harjutas linnalahingute pidamist ning üksus naaseb oma alalisse paiknemiskohta Jõhvi linnakus.

„Õppuse laiem eesmärk oli treenida pataljoni allüksuseid ja sõjaaja ülemaid, et suudaksime vajadusel täita kalevlastele Eesti kaitseks püstitatud ülesandeid. Mežaine ala oma suuruse ja Eesti linnadele sarnase hoonestusega pakub pataljoni väljaõppeks väga head ja väljakutseid esitavat treeningkeskkonda, mida kodumaalt ei leia,” ütles Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Argo Sibul.

Linnalahinguharjutustel treeniti hoonestatud alal tegutsemist nii ründavate kui kaitsvate tegevuste korral. Õpiti läbi erinevate situatsiooniharjutuste, kus läbitavate õpperadade distantsid ajaga muutusid, pakkudes sealjuures uute elementide lisandumisega üksustele järjest rohkem lahingulisi väljakutseid. Harjutati linnastatud alal hoonetele lähenemist ja neisse sisenemist, koridorides liikumist ja ruumide puhastamist vastasest. Lisaks rajati asulasse juhtimispunkte, tehti maa-ala luuret ning harjutati kaugtuletoetuse ja muude lahingut toetavate elementide toimimist, mis aitavad üksusel linnatingimustes edukalt sõdida.

Õppus Kalewipoegs tähistab Kalevi jalaväepataljoni väljaõppetsüklis kompaniikursuse algust, mille kestel saavad jalaväekompaniid harjutada neile määratud ülesannete täitmist pataljoni raamistikus koos kõikide lahingtoetus ja -teeninduse allüksustega. Samuti osales õppusel toetavas rollis lahinguteeninduspataljoni väliköögi- ja meditsiinimeeskond.

Õppusest võttis osa ligi 450 kalevlast ja varasemalt ei ole nii suures koosseisus peamiselt ajateenijatest koosnev üksus välisriigis harjutamas käinud.

Diviisi 1. jalaväebrigaadi Jõhvi linnakus paikneva Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud manööver- ja toetusüksuseid reservi.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 20. aprill 2025:

suuremas pildis vaherahu on, aga see ikka „vene” moodi.

1. Üldine olukord rindel.

2. Ukraina nõustus lihavõttepühade vaherahuga ja tegi ettepaneku seda pikendada.

3. kreml on teatas, et USA-l pole Ukraina suhtes „mõistlikke ideid”.

4. Kellogg ütles, et Ukrainast ei saa NATO liiget.

5. putin annab korralduse määrata kindlaks välismaiste ettevõtete venemaale naasmise tingimused.

1. Kokku 127 rünnakut ja enamus neist toimus enne „vene” moodi vaherahu. Liugpomme, kaudtuld ja kamikazedroone varasemal tasemel ja kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi kaotuste numbrid ikka kõrged. Rindejoone muutusi ei tuvastanud.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski ettekande järel eile hilisõhtul teatas president Volodõmõr Zelenski, et venemaa lihavõtterahu ei kehti vene Föderatsiooni Kurski ja Belgorodi oblasti kohta ning ka mõnel teisel rindepiirkonnal ei ole tulistamine lõppenud. Mõnes rinde piirkonnas kõlab jätkuvalt vene suurtükivägi. Kasutatakse vene droone. Mõnes piirkonnas on vaiksem, märkis ta.

DeepState: Järgnevalt on 19. aprilli kella 18.00-22.00 olukorra kirjeldus.

Orehhov, Kamenskoje – suurtükivägi töötab, vaenlase droonid töötavad. Burlatskoje – pommitamine jätkub. Andreevka ja Aleksejevka – mürsud. Nadievka ja Kotljarovka piirkonnas on see veidi rahunenud. Uspenovka – rünnak. Pokrovskist lõuna pool – positsioonide miinipildujatega tulistamine iga 20-30 minuti järel. Toretskist põhja pool – suurtükivägi ja rünnakud. Tšassiv Jar ja lõunarinne – pommitamine. Limani suund – intensiivsus vähenes. Kupjanski oblast – pommitamine. Figolevka – praegu on vaikne. Liptsy – tulistamine.

Pärast Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski ettekannet teatas president Volodõmõr Zelenski aktiivsetest sõjalistest operatsioonidest rindel, hoolimata venemaa püüdlustest luua muljet relvarahu sõlmimisest. Zelenski Telegramis: Vastavalt Sõrskõi aruandele olukorra kohta rindel kella 6.00 seisuga sooritasid vene üksused rindejoone eri suundades 59 tulistamist ja 5 rünnakut. OTG-s „Starobelsk” salvestati üks lahingukokkupõrge, OTG-s „Donetsk” – kolm lahingukokkupõrget Pokrovski suunas ja Novopavlovski suunas, Zaporižja suunas – üks Stepnoje piirkonnas. Kümned FPV-rakendused vaenlase poolt. Kurski oblastis toimusid vene suurtükirünnakud ja droonide kasutamine. Meie sõdurid vastavad kõikjal nii, nagu vaenlane konkreetsetes lahinguoludes väärib. Ukraina tegutseb ka edaspidi peegelpildis.

Ajavahemikus eile kella 18.00 kuni täna kella 00.00-ni toimus vene armee poolt 387 tulistamist ja 19 rünnakut. venelased kasutasid droone 290 korda.

Üldiselt võib ülestõusmispühade hommikuse seisuga öelda, et vene armee püüab luua üldmuljet relvarahust, kuid mõnikord ei loobu üksikutest edasitungikatsetest ja Ukrainale kaotusi tekitada.

vene väed korraldasid laupäeval, 19. aprillil 115 rünnakut Sumõ piirkonna piirialadele ja asulates. Rünnakute tagajärjel said kannatada eramajad ja auto. OVA andmetel registreeriti 12 territoriaalses kogukonnas kokku 225 plahvatust. Kasutuses ikka suurtükivägi, mille koosseisus ka MLRS, FPV droonid ja liugpommid.

Hersoni oblasti administratsiooni juht Oleksandr Prokudin teatas Vene droonide rünnakute jätkumisest piirkonnas pärast kella 18.00, kui venelased kuulutasid väidetavalt välja lihavõttepühade vaherahu. Kella 18 paiku – 8 vaenlase FPV tabamuste tagajärjel süttis Hersoni Dniprovski linnaosas asuvas mitmekorruselises majas 7 korterit. 19:05 – vene droon tabas Urozhainoes tsiviilautot. Tund hiljem ründas asustatud piirkonda teine droon. 19:12 – vaenlase FPV tabas Stanislavit.

2. Ukraina väed said korralduse sõjhategevus peatada mõni minut pärast putini lihavõtterahu jõustumist. BBC teatab sellest, viidates ühele kõrgele Ukraina ohvitserile. Tema sõnul anti Ukraina relvajõududele ka korraldus jäädvustada fotole ja videole kõik võimalikud relvarahu rikkumised venemaa poolt ning vajadusel avada vastutuli.

Nagu väljaande allikas märkis, oli putini avaldus ootamatu: „See tabas kõiki.” Vaatamata ülekaalukale relvarahu soovile valitses rindel ebakindlus, mida uus relvarahu täpselt tähendab ja milliseid tegevusi sellega järgneb, ütles ohvitser.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski omakorda rõhutas, et kui rahust tõepoolest kinni peetakse, on Kiiev valmis seda pikendama pärast lihavõttepühade lõppu 20. aprillil. Ta tuletas meelde, et venemaa on juba 39 päeva ignoreerinud USA ettepanekut sõlmida täielik ja tingimusteta relvarahu juba 30 päeva.

„Kui Moskva on nüüd tõeliselt valmis ühinema täieliku vaikuse formaadiga, vastab Ukraina samaga: vaikusega vaikuse eest, löökidega vastuseks löökidele,” ütles Zelenski. Ta lisas, et 30-tunnine vaherahu jõuaks ainult pealkirjadesse ega oleks samm usalduse loomise suunas. „Aga 30 päeva võib anda rahule võimaluse,” rõhutas ta.

putin teatas otsusest kehtestada lihavõtterahu 19. aprilli pärastlõunal. Tema avalduse kohaselt peatavad vene väed 19. aprilli kell 18.00 kuni 21. aprilli südaööni tule tegevuse. Moskva ootab tema sõnul Kiievilt samaväärset vastust, kuid jätab samal ajal endale õiguse vastata Ukraina relvajõudude agressiivsele tegevusele.

putin rõhutas, et relvarahu peaks saama omamoodi proovikiviks Kiievi siirusele kavatsustes osaleda rahuläbirääkimistel ja täita saavutatud kokkuleppeid. Ta süüdistas Ukrainat energiataristu objektide vastu suunatud löökide eelneva moratooriumi rikkumises, väites, et 18. märtsist 17. aprillini oli selliseid rikkumisi üle 100.

Kuid peagi pärast putini avaldust pühkis üle Ukraina uus õhurünnakusireenide laine. Ukraina õhujõudude teatel kõlasid sireenid Kiievi, Harkovi, Dnepropetrovski, Zaporižja ja Donetski oblastis. vene väed kasutasid rünnakus Shahedi droone.

Vastuseks sellele väitis Vladimir Zelenski esmalt, et sellised teod annavad tunnistust Moskva tõelisest suhtumisest ülestõusmispühadesse ja inimellu. „Shahed meie taevas on putini tõeline suhtumine lihavõttepühadesse ja inimestesse,” rõhutas Ukraina president. Ta lisas, et putini ülestõusmispühade vaherahu ettepanek pole midagi muud kui järjekordne katse mängida inimeludega.

3. President Donald Trumpi administratsioon ei esita praeguse vene-vastase tausta tõttu mõistlikke ideid Ukraina sõja lõpetamiseks. Selle avalduse tegi venemaa presidendi abi juri ušakov. „Selline venemaa-vastane taust on tekkinud viimastel aastatel ja isegi aastakümnetel selles samas Ameerikas, selles samas Euroopas. Ja see taust takistab üsnagi mõistlike ideede propageerimist, millega mõned liidrid, sealhulgas Washingtonis, näivad nõustuvat,” ütles ušakov intervjuus propagandistile Pavel Zarubinile. Samas lisas presidendi abi, et tema hinnangul mõistavad Trump ja tema administratsioon konflikti algpõhjuseid. Fragment intervjuust avaldati 19. aprillil, kuid Zarubin ise viitas, et salvestus on tehtud kaks päeva varem, 17. aprillil.

Need avaldused tulid ajal, mil Washington teatas võimalikust taganemisest Ukraina-läbirääkimistelt. USA välisminister Marco Rubio ütles reedel, 18. aprillil, et kui olukord lähiajal edasi ei liigu, võib USA loobuda oma rollist Ukraina kokkuleppes vahendajana. Samal päeval kinnitas Donald Trump, et USA kaalub läbirääkimisprotsessist taandumist, kui üks osapooltest jätkab kompromissi takistamist. “„Me ei anna konkreetset ajaraami – nädal või kaks -, aga kõik peab toimuma kiiresti,” rõhutas Ameerika president ja lisas, et usub endiselt sõja lõpetamise võimalikkusesse.

Juba enne nende avalduste avalikustamist oli Trump eraviisiliselt väljendanud rahulolematust diplomaatilise protsessi seisuga, teatas Axios allikatele viidates. Vestlustes oma administratsiooni võtmeliikmetega tunnistas ta, et kõnelused on jõudnud ummikseisu. Selle taustal teatas Bloomberg, et USA esitas oma liitlastele Pariisis rahulepingu projekti, mis leevendaks Moskvale avaldatavat sanktsioonisurvet tingimusel, et saavutatakse jätkusuutlik relvarahu. Agentuuri allikate sõnul väljendas Washington nende ettepanekute raames ka valmisolekut tunnustada venemaa kontrolli Krimmi üle.

venemaa pool nõuab aga jätkuvalt täiesti teistsuguseid tingimusi. Varem teatasid putin ja välisminister lavrov, et lahingute lõpetamiseks peab Kiiev ametlikult tunnustama venemaa suveräänsust viie annekteeritud Ukraina piirkonna üle – vastavate halduspiirkondade piirides. Lisaks nõuab Moskva Lääne sanktsioonide tühistamist ja Ukraina seaduslikult fikseeritud keeldumist NATO-ga liitumisest.

Neljapäeval, 17. aprillil ütles venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov, et läbirääkimistel USA-ga Ukraina lahenduse üle on tekkinud raskusi. Ta lisas, et kontaktid Washingtoniga jätkuvad, kuid täpsemad andmed veel puuduvad.

4. Ukraina ei saa NATO liikmeks ja küsimus tema liitumise kohta alliansiga on suletud. USA presidendi Donald Trumpi Ukraina eriesindaja Keith Kellogg ütles seda Fox Newsi vahendusel. „Oleme väljendanud end võimalikult selgelt: NATO liikmelisus ei tule kõne alla. Ukraina ei liitu alliansiga. See pole uudis, me oleme sellest rääkinud 2008. aastast,” rõhutas Kellogg. Ta meenutas, et 17 aastat tagasi hoiatas USA tollane suursaadik venemaal William Burns välisminister Condoleezza Rice’i, et Ukraina NATO-ga liitumise idee on saavutamatu eesmärk.

Varem kirjutas Bloomberg allikatele viidates, et Trumpi administratsioon esitas oma Euroopa liitlastele esialgse plaani Ukraina sõja lõpetamiseks. Võtmepunktid hõlmavad venemaa kontrolli säilitamist okupeeritud alade üle, Moskva-vastaste sanktsioonide järkjärgulist leevendamist ja Ukrainale NATO liikmeks saamise ideest loobumist.

Nagu agentuuri allikad selgitasid, ei ole seda plaani Kiievile veel ametlikult esitatud. Ukraina on aga nende sõnul põhimõtteliselt valmis kaaluma relvarahu, eeldusel, et kreml astub samasuguse sammu. Samas rõhutasid Bloombergi vestluskaaslased, et väljapakutud algatuse näol pole tegemist lõpliku rahulepinguga, vaid üksnes katsega leida kompromiss, mille elluviimine on võimalik vaid siis, kui venemaa vaenutegevuse lõpetab.

Donald Trump ise on varem korduvalt väitnud, et Ukrainale ei ole määratud saada NATO liikmeks. Tema sõnul sai venemaa agressiooni alguse üheks põhjuseks eelmise administratsiooni, eelkõige president Joe Bideni lubadused anda Kiievile alliansiga liitumise garantiid. See retoorika on kooskõlas põhipunktidega, mida Moskva on kasutanud sissetungi õigustamiseks.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kritiseeris selliseid avaldusi. 20. märtsil ütles ta, et NATO liikmelisuse küsimuse eemaldamine läbirääkimiste päevakorrast on tegelikult kingitus venemaale. „USA kui peamine liitlane NATO-s ei toeta praegu Ukraina liitumist alliansiga. See on reaalsus,” rõhutas Zelenski. Hiljem viitas NATO peasekretär Mark Rutte, et Ukraina võimalik liitumine alliansiga ei tohiks olla rahulepingu teema. Kuid tema sõnul saab selle küsimuse praegustest läbirääkimistest eraldi lahendada ja pikemas perspektiivis kaaluda.

5. putin andis valitsusele ülesandeks töötada 15. maiks välja mehhanism varade tagasiostmise õiguse rakendamiseks välisinvestoritele, kes lahkusid venemaa turult pärast venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse. Vastav korraldus avaldati kremli ametlikul veebisaidil. „Tagada, et vene Föderatsiooni õigusaktidesse tehtaks muudatused, mille eesmärk on kehtestada <…> välisinvestorite poolt pärast 22. veebruari 2022 võõrandatud äriüksuste aktsiate (aktsiakapitali osade) turuvälistel tingimustel tagasiostmise õiguse kasutamise eripära,” seisab dokumendis.

Samas rõhutatakse, et väljatöötatavad meetmed peavad arvestama ja kaitsma praegu neid varasid omavate venemaa füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja õigustatud huve. Lisaks peab valitsus 15. maiks koostama nimekirja „ebasõbralikest riikidest” pärit välisfirmadest, kes on sõja algusest peale lahkunud või oma tegevust venemaa territooriumil oluliselt vähendanud. Nimekiri sisaldab teavet nende lahkumise tingimuste kohta, samuti teavet aktsionäride, tegelike kasusaajate ja muude andmete kohta. Seda nimekirja on plaanis regulaarselt uuendada ning tehtud töö aruanded saadetakse putinile kord kvartalis.

Veebruaris alanud Moskva ja Washingtoni vahelise Ukraina lahenduse läbirääkimiste taustal hakati laialdaselt kõnelema välisfirmade võimaliku venemaale naasmise teema. Märtsi keskel väitis putin, et venemaal on käimas kinnised konsultatsioonid mitmete välismaiste ettevõtete tagastamise teemal, mille initsiatiiv tuli „meie partneritelt”.

Kuid nagu rahandusministri asetäitja ivan tšebeskov aprilli alguses ütles, ei ole nn ebasõbralikest riikidest ühtegi ettevõtet, kes sooviks oma tegevust venemaal jätkata. Pealegi jätkub tema sõnul välismaiste organisatsioonide taotluste voog venemaa turult lahkumiseks.

Washington Post kirjutas varem allikatele viidates, et Ameerika ettevõtted ei kiirusta venemaale naasmisega. Väljaannete The Bell ja Deutsche Welle andmetel ei plaani naasmist ka Soome rehvitootja Nokian Tyres, Läti elektroonikamüüja ELKO Group, Hollandi holding Ingka Group (millele kuulub IKEA), Jaapani autotootja Nissan, Prantsusmaa jaemüüja Decathlon ja mitmed teised Saksa suurettevõtted: nafta- ja gaasitootja Wintershall Dea, autotootja Volkswagen, Henkel ja Adidas.

Selle taustal teatavad RBC allikad, et venemaa turule naasmine keelatakse neil ettevõtetel, kes võimude hinnangul rahastasid Moskvale „vaenulikke” struktuure. Valitsuse väljatöötatud esialgsete kriteeriumide kohaselt võidakse tagasilubamisest keelduda järgmistel juhtudel: Ukraina relvajõudude toetamine, „ebasoovitavate organisatsioonide” rahastamine, koostöö „välisagentidega” või venemaa Föderatsiooni suhtes „vaenuliku positsiooni” demonstreerimine.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Ilusaid ülestõusmispühi!

Keskkonnaagentuuri ilmateenistus andis tänase laupäeva, 19. aprilli õhtuks ja ööseks vastu homset pühapäeva äikse ja tugeva saju hoiatuse.

Tuul on äikese ajal puhanguline. Võimalik on rahe.

Kaitsevägi annab teada, et teostab roomikutel soomusmasinate transporti Reedo linnaku ja Nursipalu harjutusala vahel (maanteed nr 67 ja nr 25134) alljärgnevatel aegadel:

pühapäeval, 20. aprillil kell 07.00
teisipäeval, 22. aprillil kell 01.00
kolmapäeval, 23. aprillil kell 21.00
reedel, 25. aprillil kell 20.00

Vedude kestus iga veo kohta 20–30 minutit. Vedude ajaks seisatakse ohutuse tagamiseks liiklus ning liikluse seiskajad kannavad Eesti kaitseväe välivorme ja helkurveste.

Kaitsevägi palub võimalike ebameeldivuste pärast vabandust.

20. korda toimunud Võhandu aerutamismaratonil oli tänavu stardis rekordarv võistlejaid. Võitjaks tulid Tšehhi kahesüstamehed Lukaš Horak ja Oldrich Dasek.

Laupäeva varahommikul alustas 100 kilomeetri pikkust teekonda 1300 paatkonda – ligi 3000 aerutajat 30 riigist.

Kuigi rajarekord jäi seekord alistamata, läbisid kaks paatkonda distantsi kiiremini kui kaheksa tundi. Maratoni võitjaks tulid tšehhid Horak ja Dasek, kes lõpetasid ajaga 7:51.24, mis jäi rajarekordile alla 27 minutiga. Korraldajate hinnangul oleks kõrgema veetasemega rekord ka purunenud.

Teine koht kuulus eelmise aasta parimatele, prantslastele Pieter Paauwile ja Francois Boucher’le (8:10.07) ning kolmanda koha napsas Rootsi ühesüstamees Martin Nordstrand (8:21.23).

Eestlaste parim tulemus tuli naiste kahesüstaklassis. Linda Tetsmann ja Anette Baum lõpetasid absoluutarvestuses neljandal kohal, jäädes pjedestaalikohast ilma vaid 35 sekundiga. Viiendana finišeeris eestlane Oleg Mozessov ühesüstal, ajaks 8:27.16.

Võhandu maratoni esikolmik 2025:

I koht: Lukáš Horák, Oldrich Dasek (CZE) 07:51:24
II koht: Pieter PAAUW, François Boucher (FRA) 08:10:07
III koht: Martin Nordstrand (SWE) 08:21:23