Sotsiaalmeediasse on pandud pilt, kuidas Norra laskesuusatajad liitusid Pride’iga ja avaldatakse lootust, et ka Eesti alaliit ei maga võimalust maha.

Pride on homofestival, mis on eriti populaarne Põhjamaades.

Sotsiaalmeedias küsitakse, mis seis jäi Riigikogu istungjärgu lõpuks numbrituvastuskaamerate süsteemiga, mis teatavasti on PPA poolt avalikkuse eest varjatult üles ehitatud ning mille kaudu on tehtud Eesti teedel liikuvatest autodest keskmiselt ligi 20 miljonit pilti kuus, ilma et selleks oleks olnud kohane õiguslik alus?

Sotsiaalmeedias hoiatatakse, et levib ohtlik petukõne. Helistaja ütleb, et on Reformierakonnast ja pakub Tallinna linnapea kohta.

Aga enne palutakse kanda 1000 eurot Peeter-Pärtel Pere arvele kampaaniakuludeks märksõnaga „kastiratas”.

Inimesi hoiatatakse õnge minemise eest.

Tavapärasest vihmasem juunikuu on pannud Lõuna-Eestis talunikud raskesse olukorda, sest paljud põllud on liigniiskuse tõttu kahjustatud või täielikult ikaldunud. Sagedane vihm on muutnud põllud pehmeks, mistõttu põllutöömasinatega on keeruline tööd teha.

Võrumaal Mõniste lähistel asuva Ojaveere talu kartuli- ja kanepipõllult oli esmaspäevaks vesi küll taandunud, kuid kokku 100 hektari suurused kanepipõllud on vihma ja jahedate ilmade tõttu täielikult ikaldunud, vahendab ERR.

Lõuna-Euroopat tabanud kuumalaine on mitmes riigis purustanud kuumarekordid. Õhutemperatuurid küündivad üle 40 kraadi ning jahutuseks põgenevad inimesed kas randadesse või kaubanduskeskustesse.

Enamikes Prantsusmaa mandriosas asuvates piirkondades on kuumalaine tõttu kehtestatud oranž ehk pea kõrgeim ohutase. Prantsusmaa kliimaminister Agnès Pannier-Runacher nimetas olukorda enneolematuks, vahendab ERR.

Laulu- ja tantsupidu toob pealinna kümneid tuhandeid inimesi Eestist ja kaugemalt. Sellega kaasnevad olulised piirangud ja muudatused Tallinna liikluskorralduses. Tallinna linn ning Politsei- ja Piirivalveamet soovitavad jätta auto koju või kasutada Pargi ja Reisi võimalusi. Ühistransport on peopäevadel kõigile tasuta.

Sujuva liikluse tagamiseks on Tallinnas XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma” ajal avatud mitmed parklad erinevates linnaosades, kust pääseb peopaikadesse mugavalt ühistranspordiga. Terve peonädala vältel liiguvad lisaks tavaliinidele ka süstikbussid, mis viivad pidulised tantsu- või laulupeole ning tagasi. 3.–6. juulil on Tallinna ühistranspordiga sõitmine kõigile tasuta. Samuti kehtib tasuta sõit Elroni rongides Tallinna piires. Laulu- ja tantsupeo esinejatel on käepaelaga tasuta sõidu õigus juba praegu.

Lauluväljakult linna suunas liikumisel soovitab Tallinn eelistada tramme – need on kiired, mahukad ega jää liiklusummikutesse.

Pidulised saavad auto jätta erinevatesse parklatesse ning sealt peole edasi liikuda ühistranspordiga. Osades parklates on parkimine kohtade täitumiseni tasuta.

Järve Keskuse parkla – 112 sõiduautot (bussiliin nr 5 viib Risti peatusest lauluväljakuni)
Rocca al Mare parkla – 164 sõiduautot, 10 bussikohta (liin nr 8 viib Rocca al Mare bussipeatusest lauluväljakuni)
Pirita P&R parkla – 52 sõiduautot (bussiliinid nr 1, 8, 34, 38 viivad lauluväljakuni)
Gonsiori P&R parkla – 158 sõiduautot (bussiliinid nr  31, 42 ja 67 viivad ühe peatuse edasi Kumu peatusesse, kust sõidab süstikliin nr 90)
Tondiraba jäähalli parkla – 242 sõiduautot (bussiliinid nr 40 ja 44 viivad Virbi bussipeatusest lauluväljakuni)
Kristiine Keskuse parkla – 105 sõiduautot (bussiliin nr 35 viib lauluväljakuni, liinid 42 ja 67 viivad Kumu peatusesse, kust sõidab süstikliin nr 90)
Ülemiste keskus – 158 sõiduautot (süstikbussiliin nr 80 viib Kivimurru peatusest lauluväljakuni)
NB! Oru P&R parkla on 2.–7. juulini reserveeritud laulupeo korraldusmeeskonna kasutuseks. Parklasse pääseb sel perioodil vaid eriloaga.

Politsei soovitab peonädalal olla liikluses eriti tähelepanelik ning järgida ajutist liikluskorraldust. Jalakäijatel palutakse teed ületada ainult ülekäiguradadel ja veenduda enne sõiduteele astumist, et autojuhid on neid märganud. Sõidukijuhtidel tasub arvestada tihedama liikluse ja võimalike viivitustega.

Üldlaulu- ja tantsupeo puhul on tegemist rahvusliku suursündmusega ja muudatused on ajutised. Palume kõigilt pidulistelt ja linlastelt üksteise suhtes arvestavat ja sõbralikku käitumist.

Kõik ajutised muudatused, parklad ja skeemid: www.tallinn.ee/laulupidu
Reaalajas info Tallinna liikluse ja ühistranspordi kohta: transport.tallinn.ee

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Esmaspäeval, 30. juunil avastasid piirivalvurid Rõuge vallas Parmu külas piiriribal liikumas ühe inimese, kes tegi muuhulgas pilti ka piirimärgist.

Piirivalvurid tabasid inimese ning tuvastasid, et tegu oli Saksa turistiga, kes ei olnud teadlik piirikulgemisest ja seal kehtivatest reeglitest ning piirangutest.

Rikkumise eest määrati turistile rahatrahv.

Juuni lõpuks on Keskkonnaameti inspektorid pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud ligi 2650 maaüksusel, keskendudes kontrollidega kaitsealadele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Keskkonnaamet on kahe ja poole kuu jooksul lindude pesitsusrahu tagamiseks peatanud 35 raiet.

Keskkonnaameti järelevalve arendusbüroo peainspektor Aavo Sempelsoni sõnul on sel aastal Keskkonnaametile laekunud 123 metsaraietel pesitsusrahuga seotud kaebust. „Oleme kontrollinud pesitsusrahust kinnipidamist ligi 2650 maaüksusel ning kõige enam raieid on tulnud peatada Pärnumaal (6) ja Harjumaal (5). Kaitsealadel on raie peatamiseks tehtud kaks ettekirjutust,” täpsustas Sempelson.

Kontrollide käigus on viiel korral avastatud ka kaitsealuste linnuliikide pesitsuskohti.

Pesitsusrahu kontrollid algasid aprilli keskpaigas ning kestsid juuni lõpuni. Kontrollide eesmärk on teavitada avalikkust ja metsaomanikke lindude pesitsusperioodist ning vajadusel peatada raie, et vältida pesade hävitamist, kahjustamist või lindude pesitsemise häirimist. Kontrollidel keskendub Keskkonnaamet eelkõige kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus häirimise mõju metsalinnustikule on kõige suurem.

Eelmisel aastal kontrolliti pesitsusrahust kinnipidamist 1543 maaüksusel, peatati 33 raiet ja tuvastati kaheksa Eesti looduse infosüsteemi kandmata kaitsealuse liigi pesitsemine.

Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks, mis võtab arvesse ka turistide kulutusi Eestis, 2025. aasta juunis võrreldes maiga 1,1%. Eelmise aasta juuniga võrreldes tõusis indeks 5,2%.

 Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, praegune harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

„Lisaks toidukaupade hinnatõusule andis esialgse hinnangu kohaselt tooni puhkusereiside ja majutuse hinnatõus, kuid need on tõenäoliselt ajutise iseloomuga. Vastupidist mõju avaldasid indeksile aga madalamad eluasemekulud ning riiete ja jalatsite hinnad,” märkis statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski.

Tarbijahinnaindeksi juuni andmed avaldab statistikaamet 7. juulil. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmed 16. juulil.

Tervisekassa laiendas alates 1. juulist ravimite kättesaadavust, parandades ravivõimalusi mitmete raskete ja harvaesinevate haiguste korral. Uued soodusravimid aitavad pikendada eluiga, parandada elukvaliteeti ning toetavad inimesi tõsiste haigustega toimetulekul.

Sotsiaalministri Karmen Jolleri sõnul on loetelu täiendamine alati positiivne uudis ja eriti siis, kui soodusravimite nimekirja lisandub mõni ravim harvikhaiguste raviks. „Üldjuhul on harvikhaiguste ravimid väga kallid ning seni pidid kõnealuste ravimite eest tasuma patsiendid ise või lootma inimeste annetustele,” ütles Karmen Joller. Ta tõi näiteks seni Lastefondi toel kompenseeritud ravimi toimeainega vosortiid, mida kasutatakse akondroplaasia ravis. „Nüüdsest on ravim sajaprotsendilise soodustusega kättesaadav seitsmele Eesti lapsele, kes seda ravi väga vajavad,” lisas ta.

Alates juulist täienes oluliselt ka Tervisekassa poolt hüvitatavate vähiravimite nimekiri. „Lisasime loetellu toimeaine abematsikliib, mida kasutatakse hormoonretseptor-positiivse, HER2-negatiivse lokaalselt kaugelearenenud või metastaatilise rinnavähi ravis. Ravimit kasutatakse kombinatsioonis hormoonraviga ning see aitab pidurdada haiguse progresseerumist ja parandada elukvaliteeti,” selgitas Tervisekassa ravimite hüvitamise teenusejuht Getter Hark.

Teise olulise vähiravimina on ravimiloetellu lisandunud toimeaine alektiniib, mida kasutatakse varajase staadiumi ALK-positiivse mitteväikerakk-kopsuvähi raviks pärast kasvaja täielikku eemaldamist. Ravi eesmärk on vähendada haiguse taastekke riski ja parandada patsientide elulemust. „Samuti oleme täiendamas ravivõimalusi eesnäärme- ja kolorektaalvähi ravis. Laiendame toimeaine olapariibi hüvitamist – lisaks senisele kasutusele saab seda nüüdsest kasutada ka metastaatilise kastratsioonresistentse eesnäärmevähi korral. Kolorektaalvähi raviks on nüüdsest kättesaadav enkorafeniib, mida kasutatakse patsientidel, kelle haigus on progresseerunud pärast varasemat ravi,” lisas Hark.

Üheks peamiseks uuenduseks ravimite loetelus on trientiin (ravim Cuprior), mis on esimene Eestis soodusravimite loetelu kaudu hüvitatav ravim Wilsoni tõve raviks. „Tegu on päriliku, harvaesineva haigusega, mille puhul on organismis häiritud vase ainevahetus – selle tagajärjel hakkab vask kuhjuma maksa, ajju ja teistesse organitesse. Haiguse ilmnemisel võib maks suureneda, mis äärmuslikel juhtudel võib viia ägeda maksapuudulikkuseni. Teisalt võib haigus põhjustada neuroloogilisi häireid nagu düstartiat, treemorit ja kõnnakuhäireid. Koos neuroloogiliste sümpotmitega avalduvad paraku ka psühhiaatrilised häired nagu unehäired ja kognitiivne düsfunktsioon,” selgitas Hark. Haiguse käes kannatavaid patsiente on Eestis teadaolevalt kuni 12.

Loetellu lisandub ka toimeaine tsilostasool, mis on mõeldud perifeerse vereringehäire ühe sümptomi – vahelduva lonkamise – raviks. Ravim laiendab veresooni ja parandab organismi vereringet, vähendades seeläbi kõndimisel tekkivat valu ja trombide tekke riski. Soodusravimite loetellu lisandub ka toimeaine benralizumab harvaesineva eosinofiilse granulomatoosi raviks. Eestis vajab seda ravi hinnanguliselt kuni kuus patsienti. Alates juulist on astma näidustusel toimeained benralizumab ja mepolizumab lisaks haiglaravile kättesaadavad ka soodusravimite loetelu kaudu. Ravimeid saab nüüd osta jaeapteekidest, mille eesmärk on parandada inimeste kodulähedase ravi kättesaadavust.

Ühe olulise muudatusena täiendatakse ka osteoporoosi ehk luuhõrenemisega patsientide ravivõimalusi – kui seni kehtis ravimisoodustus vaid neile, kellel oli juba luumurd esinenud, siis alates juulist laieneb soodustus ka nendele patsientidele, kellel on kõrge risk luumurruks. Muudatus põhineb värskematel ravijuhistel, mille kohaselt tuleks ravi alustada juba enne luumurru tekkimist. Tänu muudatustele saab osteoporoosi ravi igal aastal kuni tuhat uut patsienti, parandades nende elukvaliteeti ning vähendades riski luumurdudeks.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 01. juuli 2025:

esimene asula Dnipropetrovski oblastis kaotati. Kuidagi on hakanud vene poolel jälle jõgede ületamised õnnestuma.

1. Sadu jätkus ning ikka muret jagus.

2. Okupeeritud alad jäid suurema töötluse all.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: üks asula lõpuks tervenisti kätte saadi.

9. Lõunarinne: kinnitust üleeilne uudis sai ja üks jõe ületus vene poolelt veelgi lisaks.

10. Herson: muutusteta.

11. FT: NATO on hakanud kartma Ukraina rinde läbimurret ja vene armee võimalikku pealetungi Odessale.

12. venemaa rahandusministeerium laenab sõjalise eelarve katmiseks täiendavalt 500 miljardit igas kuus.

13. venemaa rahandusministeerium tegi ettepaneku suurendada autoomanike makse 2-3 korda.

14. Üks venemaa suurimaid metallurgiatehaseid on rahaliste probleemide tõttu lülitatud lühemale töönädalale.

15. Kuzbassis peatas rahapuuduse tõttu töö ligi 1000 töötajaga kaevandus.

16. venemaa Läänemere sadamate kaubavood kasvavad.

17. Lühiuudised

Kaotuste numbrid lasevad aimata, et vene poole surve tugevus ei muutunud. Küll hakkas surve tõusma lõunarindel, mis lisaks idapoolsemale lõigule tõi edenemise ja sektori lääneservas ja seni paljus jõude seisnud vene üksused vast nüüd aktiivsemalt töösse lükatakse. Taktika muutusi ei tuvastanud, pommitamist ikka palju ning seni soomus kuskil kaugemal oma aega ootab. Erinevaid pilte ja videosid Ukraina tõusnud kaitserajatiste ehitamisest tuleb, järjest tehniliselt paremaks need lähevad, aga kui paljudes rinde lõikudes seda teha suudetakse, kahjuks ei tea. Seda, et kaitsekraavid kaetakse tugeva metallsõrestikuga, alles mille järel läheb peale pinnas, on tugev samm edasi (kui sinna metalli peale näiteks ka palgid pannakse). Küll on hakanud tõusma mure, et vene pool kipub jälle saama jõgedest lihtsamini üle ja võimalik, et Ukraina omad on hoidnud jõgede taga väiksemaid koosseise ressursside nappuse pärast ja sestap kuskil need jõe ületused õnnestuvadki.

1. Ukraina ombudsmani Dmõtro Lubinetsi sõnul on ÜRO esimest korda tunnistanud, et Olenivka vangla veresaun oli ettekavatsetud venemaa sõjakuritegu. 2022. aasta juulis toimunud plahvatuses hukkus üle 50 Ukraina sõjavangi. ÜRO uus analüüs kinnitab: venemaa planeeris ja viis rünnaku ellu.

Eip hakanud täna pikka nimekirja tegema, aga sadu jätkus. ISW kommentaar: kreml jätkab Ukraina riigi hävitamist ja Ukraina rahva allutamist.

2. 1. juuli öösel mürisesid okupeeritud Luhanskis plahvatused, pärast droonirünnakut möllasid mitmes kohas tulekahjud. Sellest teatas Ukraina Desinformatsioonivastase Keskuse juht Andrei Kovalenko väljaandes Donbass Realii. Kohalikud Telegrami kanalid avaldavad plahvatuste hetkedest videoid: avaldatud kaadrites on näha droonide müra ja suuri tulekahjusid. venemaa riiklik propagandaagentuur TASS teatas nn LPR-i okupatsioonivõimudele viidates, et Luhanski kohal lendas üle 20 drooni. Kovalenko sõnul põleb ajutiselt okupeeritud Luhanskis vene logistika.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: üks edenemine siin siiski tuli, vene pool suutis peale mitmeid nädalaid töötlust saada enda kontrolli alla täielikult Novomõhhailivka asula. Sealt edasi on Solona jõgi, millele lootsin pisu aga lõunarindel üleeile ja eile toimuv on pannud selles pisu kahtlema.

9. Lõunarinne: eile sai vene poole blogija teade kinnitust, et vene väed ületavad Vovtša jõe ja vallutasid Dnipropetrovski oblastis Datšne asula. Njah, tundub, et loodetud jõe joonele siiski ei saagi lootma jääda ning hakkab pisu enam muretsema selle suuna pidamise pärast.

Väike vene poole edasiliikumine Kamjanskes lõunarinde lääneservas, mis kahjuks lõppes sealse teetammi hõivamisega. Kui seal kand maha saadakse pikemalt, siis pisu muret siitki lõigust. Häda selles, et siin pole üle jõe mite tavapärane sild, mida on võimalik puruks pommitada vaid tugev ja lai teetamm ning lisaks on pärast Kahovka tammi purustamist sealne jõgi päris kokku kuivanud ning ning ajutiste sildade rajamine tammi kõrvale sestap ka palju lihtsam…

Tšetšeenia väed valmistuvad väidetavalt ette ulatuslikuks pealetungiks Zaporižjas. Mariupoli linnapea endise nõuniku Andrjuštšenko sõnul liigub Enerhodari/Melitopoli/Vasõlivka suunas veel 15 veoautot personaliga – lisaks 21-le varem märgatud veoautole.

10. Herson: muutusteta.

11. Ukraina väljavaadete osas rindel valitsev meeleolu Kiievis ja mõnede Euroopa juhtide seas on halvenev. Sõjaväeliste hinnangute kohaselt on nii venemaa kui ka Ukraina armeed peaaegu kurnatud, kuid kui esimene suudab praegust operatsioonide intensiivsust veel aasta säilitada, võib teine jõuda murdepunkti kuue kuu jooksul, kui ta ei saa märkimisväärset sõjalist abi, märgib Financial Times.

Mõned NATO juhid usuvad, et olukord rindel võib sügiseks tõsiselt halveneda, kirjutab FT peaväliskommentaator Gideon Rachman, tuginedes vestlustele alliansi juhtide ja Euroopa kõrgemate poliitikutega. Erinevalt USA administratsioonist usuvad vähesed Euroopas, et venemaa kavatseb relvarahuga nõustuda. Üks olulisele teabele ligipääsuga kõrge ametnik usub, et venemaa peamine eesmärk on praegu Odessa vallutamine, mida putin peab ajalooliselt venemaa linnaks. Märtsis rääkis putin ise venemaa nõuetest Odessale ja aprillis tegi seda ka tema abi nikolai patrušev.

Meeleolu on halvenenud ka Ukraina juhtkonna seas, kes on lääneliitlastega peetud kinnistel kohtumistel üha enam rõhutanud vajadust avaldada venemaale survet relvarahu saavutamiseks, märgib Rahman. Ta lisab, et aasta või kaks tagasi oleks sellist juttu Kiievis peetud lüüasaamist pooldavaks. Sarnaseid tähelepanekuid jagasid ka rühm poliitikuid – endised Euroopa juhid, sealhulgas Poola president Aleksander Kwasniewski, Rootsi peaminister Carl Bildt, Soome peaminister Sanna Marin ja Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren, kes külastasid eelmisel nädalal Kiievit.

„Meie järeldus vestlustest ametnike, ekspertide ja sõjaväejuhtidega on see, et Euroopale on selge ja otsene oht, kui me praegu otsustavamalt ei tegutse,” kirjutasid nad. „Kuigi ukrainlased ei lõpeta kunagi vastupanu osutamist, võib Ukraina ilma suurema sõjalise toetuseta kaotada rohkem territooriumi. Võidakse vallutada rohkem linnu. See seaks ohtu enam kui 500 miljonit Euroopa kodanikku.” Nende arvates peaks Euroopa viivitamatult andma Ukrainale raha relvade ostmiseks, tänu millele saaksid Ukraina tootjad tootmist märkimisväärselt suurendada ja armeed varustada (oma võimsuste täielikuks ärakasutamiseks on vaja 10–15 miljardit dollarit):

Raha, mis on vajalik tootmise viivitamatuks täisvõimsusele viimiseks, võib takistada venemaal 2025. aastal suurt edu saavutamast. Tõsi, mõned relvaliigid on saadaval ainult Ameerika Ühendriikides, kuid Ukraina tootmine suudab lahendada enamiku pakilisi probleeme. Meie, eurooplased, saame seda ise teha, isegi kui Ameerika Ühendriigid lõpetavad Ukrainale raha ja relvade andmise.

Mõned Lääne ametnikud hoiatavad eraviisiliselt „katastroofilise läbikukkumise” ohu eest sõjalise ja rahalise abi olulise suurenemise puudumisel, kui venemaal õnnestub Ukraina kaitset ära kurnata ja sellest läbi murda, märgib Rachman. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski sõnul on rindejoon viimase aasta jooksul pikenenud enam kui 160 km võrra ja ületab nüüd 1200 km.

Rachman pakub ka vastuargumendi: optimistid usuvad, et Ukraina relvajõud suudavad järgmise aasta vastu pidada, kuna nende droonid muudavad suurte vene väegruppide edasiliikumise võimatuks ja isegi kui nad läbi murravad, pole venemaal piisavalt mehhaniseeritud diviise, et seda ära kasutada. Sõjaväeekspert, Carnegie rahvusvahelise rahu fondi vanemteadur Dara Massicot ütles Washington Postile, et Ukraina relvajõud ei saavuta sel suvel otsustavat läbimurret: „Operatiivkeskkond rindel on mõlema poole jaoks väga keeruline. venelased üritavad endiselt välja mõelda, kuidas alustada piisavalt suurt pealetungi, et edasi liikuda ilma Ukraina suurtükiväe või droonide poolt mõjutamata.”

12. venemaa valitsus suurendab laenamist, et rahastada kasvavaid sõjalisi kulutusi nafta- ja gaasieelarve tulude vähenemise taustal. Kolmandas kvartalis plaanib rahandusministeerium laenata 1,5 triljonit rubla (16,5 miljardit eurot) ehk keskmiselt 500 miljardit rubla kuus. See on rohkem, kui rahandusministeerium laenas kahes esimeses kvartalis, kuigi mõlemal korral ületas see plaani. Jaanuaris-märtsis oli see 1 triljon rubla, aprillis-juunis 1,3 triljonit ning tulemuseks oli vastavalt 1,4 ja 1,47 triljonit rubla. Kui rahandusministeerium täidab järgmise kvartali plaani, siis üheksa kuu jooksul laenab ta peaaegu kõik, mida ta plaanis kogu aastaks kaasata: 4,4 triljonist rublast 4,8 triljonist rublast.

Kuid tundub, et valitsuse isu on suurem. Mais suurendati eelarvepuudujääki enam kui kolmekordselt – 3,8 triljoni rublani ehk 1,7%-ni SKP-st. Odavama nafta ja tugeva rubla tõttu vähenesid nafta- ja gaasitulud 2,6 triljoni rubla võrra. Laenuprogramm jäi aga samaks. Üks võimalustest nafta- ja gaasitulude languse kompenseerimiseks, mis on tingitud prognoositust madalamast dollari vahetuskursist, on lisalaenud.

Samal ajal suurendati kulutusi 0,8 triljoni rubla võrra, ulatudes 42,3 triljoni rublani, kuna nafta- ja gaasitulud on eeldatavalt kasvanud. Analüütikute arvates on rahandusministeerium tulude suhtes liiga optimistlik: eelarve koostati selle aasta 7,6% inflatsiooni põhjal, kuid see langeb prognoositust kiiremini, mis ähvardab käibemaksude puudujääki.

Eelmisel aastal oli OFZ-i paigutamine väga keeruline. Intressimäärad tõusid ja pangad nõudsid ujuvkupongiga väärtpabereid (ujuvkuponge), samas kui rahandusministeerium pakkus ainult fikseeritud kupongiga väärtpabereid – ta püüab paigutada just selliseid väärtpabereid. Rahandusministeeriumile ei meeldi, et ujuvkupongid moodustavad peaaegu poole OFZ-ist, ja ta püüab nende osakaalu vähendada, selgitas aseminister vladimir kolõtšev. Eelmisel aastal pakkus ta ujuvkuponge turule ainult detsembris ja müüs neid 2 triljoni rubla eest. Kokku paigutati eelmisel aastal OFZ-i 4,4 triljoni väärtuses.

Nüüd on olukord paranenud, aasta esimesel poolel müüdi ainult klassikalisi väärtpabereid, kolmanda kvartali plaanis aga ainult neid. Turg on seatud baasintressimäära langusele ja väärtpaberite tootlus langeb. MMI analüütikute sõnul on 20% baasintressimääraga valitsusele 1-3 aastaks antav laen oluliselt odavam kui aasta tagasi 16% juures. Rahandusministeerium kasutab seda ära ja paigutab aktiivselt võlakirju, võimalik, et tulevikus kasutamiseks, juhuks kui olukord halveneb. See loob tulevikuks ohutusvaru, märkisid Gazprombanki analüütikud.

13. venemaa rahandusministeerium, otsides võimalusi eelarves oleva augu lappimiseks, mis on ulatunud 3,4 triljoni rublani ehk 1,5%-ni SKP-st, on teinud ettepaneku autoomanikele kehtestatavate riigilõivude järsuks suurendamiseks, näiteks õiguste registreerimise ja riiklike registreerimismärkide väljastamise eest. Alates 2025. aasta septembrist võivad sellised lõivud ministeeriumi esitatud seaduseelnõu kohaselt suureneda 2-3 korda.

Vanakooli juhiloa saamiseks tuleb maksta 4 tuhat rubla (44 eurot, praegu – 2 tuhat rubla), uue vormi juhiluba maksab samuti kaks korda rohkem – 6 tuhat rubla praeguse 3 tuhande asemel. Viimati tõsteti neid tasusid vastavalt 11 ja 7 aastat tagasi. Rahvusvahelise juhiloa tasu on 3,2 tuhat rubla 1,6 tuhande asemel, täpsustab Izvestija. Seaduseelnõu kohaselt suureneb sõiduki registreerimistunnistuse (VRC) riigilõiv kolm korda: paberdokumendi eest tuleb maksta 1,5 tuhat rubla (varem – 500), plastdokumendi eest – 4,5 tuhat rubla (1,5 tuhat). Sõidukipass (PTS) kallineb 1,5 korda – 1,2 tuhat rubla. Dokumendis muudatuste tegemine maksab 525 rubla (praeguse 350 asemel).

Auto riiklike registreerimismärkide saamise tasu on 3 tuhat rubla (varem 2 tuhat), haagiste ja mootorrataste registreerimismärkide eest – 2,25 tuhat rubla (praeguse 1,5 tuhande asemel). Ja sõiduki ohutusnõuetele vastavuse tunnistuse saamiseks tuleb maksta 4,5 tuhat rubla 1,5 tuhande asemel. Samuti muutub auto konstruktsiooni muutmise loa väljastamine kolm korda kallimaks – 3 tuhat rubla võrreldes 1 tuhandega. Ohtlike kaupade veo loa eest tuleb maksta 2,25 tuhat rubla 1,5 tuhande asemel (dokumendi uuendamine maksab 1,5 tuhat 100 asemel). Paberkandjal transiidinumbrite tasu tõuseb kolmandiku võrra – 200-lt 300 rublale, metallnumbrite puhul – 1,6 tuhandelt 2,4 tuhandele rublale, vastavalt seaduseelnõule, mille on juba asjaomaste osakondadega kokku leppinud.

Autoekspert Oleg Osipovi sõnul langeb umbes 68% uue Hiina auto maksumusest venemaal juba maksudele ja lõivudele. Ta usub, et uuendus tuleneb soovist teenida inimeste pealt raha, koguda eelarvesse rohkem raha. „Me maksame juba hullumeelset raha, maksame aktsiisi iga kütuse liitri pealt. Selle suurendamine iga pisiasja pealt on vale, ebaeetiline,” ütles ekspert.

Ta meenutas ka trahvide suurenemist, millest mõnda valitsus suurendas 10-12 korda. Riigiduuma poolt mais heaks kiidetud eelarveseaduse muudatuste kohaselt kavatseb riik 2025. aastal saada 257,9 miljardit rubla trahvide, sanktsioonide ja kahjutasude näol, mis on 66,25 miljardit rubla (34%) rohkem kui esialgne plaan (191,7 miljardit rubla). Eelarve trahvituludest suurem osa tuleb autojuhtide tasudest. See on 52,4 miljardit rubla ehk 7,7 korda rohkem kui eelarveseaduses sätestatud tase (6,8 miljardit rubla).

14. venemaa Föderatsiooni suurim elektrometallurgia tootja Tšeljabinski Elektrometallurgiatehas (CHEMK) läheb alates 1. septembrist üle neljapäevasele töönädalale, teatas ettevõtte pressiteenistus. 2024. aastal natsionaliseeritava CHEMK-i juhtkond põhjendab sellise meetme vajadust vahetuskursi olulise kõikumisega, ebasoodsate tingimustega elektrometallurgia turul, samuti tarbijaettevõtete nõudluse olulise vähenemisega, vahendab Kommersant.

„CHEMK-i finants- ja majandusliku stabiilsuse tagamiseks rakendatakse kriisivastast programmi, mille raames alates 1. septembrist viiakse kõigi struktuuriüksuste administratiivtöötajad kuni 2025. aasta lõpuni üle osalisele tööajale. Töötajate koondamist ei ole plaanis,” kinnitas ettevõtte pressiteenistus. Uus töögraafik mõjutab ettevõtte 1,2 tuhat töötajat, mis moodustab 80% riigis terase sulatamisel kasutatavate metallide (rauasulamid räni, mangaani, kroomi jne) toodangust. Ettevõte lisas, et juhtkond naaseb eelmise graafiku juurde, kui turuolukord normaliseerub ja vahetuskursid stabiliseeruvad.

CHEMK asutati 1929. aastal. Kuni 2024. aasta veebruarini kuulus ettevõte Juri ja Ljudmila Antipovile kuuluvale AS-ile Etalon Company. Sama aasta veebruari lõpus otsustas Sverdlovski oblasti kohus anda CHEMK-i kuuluvate AS-i Tšeljabinski Elektrometallurgiatehase, AS-i Serovi Ferrosulamite Tehase ja AS-i Kuznetski Ferrosulamite aktsiad riigi omandisse.

vene Föderatsiooni peaprokuratuuri andmetel erastas Antipovi perekond ebaseaduslikult tehased, mis tootsid tooteid venemaa sõjatööstusele, ning tarnisid tooteid ka ebasõbralikele riikidele, mis kahjustas riigi huve. Praegu haldab Tšeljabinski EMK-d föderaalne kinnisvarahaldusagentuur. SPARK-Interfaxi andmetel ületas ettevõtte 2023. aasta tulu 81,5 miljardit rubla ja puhaskahjum 519,4 miljonit rubla.

Tšeljabinski EMK töönädala lühendamine toimus venemaa Föderatsiooni metallurgiatööstuse tõsiste probleemide taustal, mis olid tingitud rahvusvaheliste sanktsioonide karmistumisest, välisturgude kaotamisest ja keskpanga intressimäära tõusust. Russian Steeli andmetel on alates Ukraina sõja algusest venemaa Föderatsiooni teraseeksport vähenenud 32 miljonilt tonnilt 2021. aastal 20 miljoni tonnini eelmisel aastal. Sisenõudlus langes 2024. aastal 6% ja sel aastal võib see langeda veel 10%, kardab ühing. Severstali tegevjuhi Aleksandr Ševelevi sõnul võib venemaa terase sisenõudlus 2025. aastal langeda 43–45 miljonilt tonnilt 39 miljoni tonnini.

2024. aastal langes terasetootmine venemaal 8,6% – rekordiline tulemus kõigi suuremate terasetootvate riikide seas – ning 2025. aasta jaanuaris-aprillis veel 7,2%. Juuni keskel teatas tööstus- ja kaubandusministeeriumi juht anton alikhanov, et võimud valmistuvad terasetootjate maksukoormuse vähendamiseks. Eelkõige võidakse alates 2026. aastast tõsta hinnaläve, mille juures ettevõtted maksavad eelarvesse vedela terase aktsiisimaksu (praegu on see 30 tuhat rubla tonni sfäärterase kohta).

Kokkuvõttes annab metallurgia tööd enam kui 600 tuhandele venelasele ja moodustab 10% riigi eksporditulust.

15. Interfax teatab piirkondlikule söetööstuse ministeeriumile viidates, et üks Kemerovo oblasti suurtest kaevandustest, Spiridonovskaja, kus töötas 900 inimest, on töö lõpetanud. Ettevõte selgitas, et palkade, puhkusetasude ja asustusmaksete võlad ulatuvad umbes 90 miljoni rublani (peaaegu miljoni euroni) ning tootmine peatati juuni alguses rahastamise puudumise tõttu. Mai lõpus otsustas kaevanduse juhtkond vallandada 760 töötajat investeerimisfondide puuduse tõttu, ütles Spiridonovskaja esindaja. Juuni lõpuks oli töölt lahkunud umbes 120 inimest. Kaevanduse elustamises osaleb praegu umbes 130 inimest ning kaevandus on aasta algusest kaevandanud umbes 214 tuhat tonni kivisütt.

Eelmisel reedel teatas Kuzbassi valitsuse esimene asekuberner ja juht Andrei Panov oma Telegrami kanalis, et Spiridonovskaja töötajad pole enam kui kuu aega oma palka saanud. Enne seda teatas ametnik, et piirkonna 151 söekaevandusettevõttest 20 on pankroti äärel. „Tänapäeval on kriisiolukordades söekaevurid sunnitud sõna otseses mõttes ellu jääma, kasutades kõiki võimalikke ressursse ja kärpides kulusid, suurendades tootlikkust. Mõnel juhul peame töötajaid seisakutele saatma või koondama,” kurtis ta.

Spiridonovskaja, mis taasalustas tegevust 2023. aastal, teatas üleeelmisel aastal RAS-i järgi 1,5 miljardi rubla suurusest tulust ja 422 miljoni rubla suurusest puhaskahjumist. 2024. aastal kahjum neljakordistus ja ulatus 1,8 miljardi rublani (tulud suurenesid 2,2 miljardi rublani). Ainuüksi 2024. aastal seiskus Kuzbassis kaheksa kaevandust, ligi viissada töötajat ei saanud mitu kuud palka, teatas Kemerovo kuberner Ilja Seredjuk 2025. aasta veebruaris. Mitmed ettevõtted on oma töötajate arvu vähendanud. Näiteks koondati Inskaja kaevanduses umbes 250 inimest, ütles piirkondlik söetööstuse minister Oleg Tokarev jaanuaris.

Ametlike andmete kohaselt moodustab Kuzbassi söetööstus peaaegu 60% venemaa söe kogutoodangust, umbes 80% koksisöest ja 100% eriti väärtuslikest söest. Tööstusharus töötab üle 110 tuhande inimese ehk üle 70% venemaa söetööstuse töötajate koguarvust.

16. Lõputud probleemid kaupade kohaletoimetamisega Kaug-Idast sundisid ettevõtteid kasutama teisi marsruute. Üks neist oli Läänemere sadamad, mis olid enne sõda venemaa mereväravad. Nüüd on nad selle staatuse taastamisele lähedal. FESCO logistikagrupi (mis haldab Vladivostoki merekaubandussadamat) andmetel vähenes import venemaale viie kuu jooksul 5%, ulatudes 1,12 miljoni standardse 20-jalase konteinerini (TEU). Samal ajal suurenes Läänemere sadamate import 13% võrreldes 2024. aasta jaanuari-maini ajaga, samas kui Kaug-Ida sadamate import vähenes 16%, märgib FESCO, kuid ei esita numbreid. Logistikaettevõtte TD Partner analüütikud arvutasid, et Läänemeri ja Kaug-Ida on vastuvõetud impordikonteinerite arvu poolest peaaegu võrdsed: Kaug-Idas 60–67 tuhat TEUd kuus versus 57–60 tuhat TEUd Läänemere ääres (Peterburi, Ust-Luga ja Kaliningrad).

Aastatel 2023–2024 hoidis Kaug-Ida bassein enesekindlalt suurima impordikanali positsiooni ning selle keskmised kuumaksed ületasid pidevalt 100 tuhat TEU-d ja tippväärtused 2024. aasta keskel ulatusid 118 tuhande TEU-ni, kuid selle aasta alguses langesid mahud tippudelt peaaegu poole võrra 60–67 tuhande TEU-ni, väidavad logistikafirma TD Partner analüütikud. Samal ajal viis Läänemere bassein, mis oma andmetel võttis 2023. aastal Peterburi, Ust-Luga ja Kaliningradi kaudu vastu 38–45 tuhat imporditud TEU-d kuus, selle aasta alguseks impordimahud 57–60 tuhande TEU-ni kuus.

Läänemere basseini sadamad tõrjusid 2024. aastal aktiivselt Kaug-Ida välja, kuna tekkisid suured probleemid konteinerite raudteetranspordiga Kaug-Ida sadamatest Kesk-venemaale, märkis tööstusportaal infranews.ru. TD Partneri andmetel suurenes konteinerite ümberlaadimine Balti riikide kaudu 2024. aasta lõpuks 36% 1,6 miljoni TEU-ni. See on aga vähem kui sõjaeelsel 2021. aastal, mil Balti riikide kaudu liikus umbes 2 miljonit konteinerit.

TD Partner selgitab Kaug-Ida „langust“ terminalide ülekoormuse, logistikatariifide, sealhulgas venemaa Raudteede, kasvu ja raudtee otsetarnete kasvuga üle maismaapiiride.

Impordi kasv Läänemere sadamate kaudu võib viidata impordi osalisele ümberorienteerumisele idapoolsetelt marsruutidelt loodesuunale, sealhulgas transiidi kaudu läbi neutraalsete jurisdiktsioonide ja multimodaalse tarne arendamise kaudu, väidavad TD Partneri eksperdid: „Jätkusuutlik majanduskasv Läänemerel, kohandused Kaug-Idas ja lõunapoolsete sadamate aktiveerimine loovad tasakaalustatuma välismajanduse logistika süsteemi, mis on võimeline kohanema mis tahes väljakutsetega.“

Keskpanga andmetel on Läänemere bassein sel aastal säilitanud kasvupotentsiaali. Nii teatas veebruaris transpordi- ja ekspedeerimisfirma Modul kontrollitav laevandusettevõte M-Line regulaarse mereliini avamisest, mis ühendab Loode-venemaa terminale Sri Lanka, India ja Hiinaga. Konteinerlaevad mahutavusega 2500–4000 TEU-d sõidavad liinil vähemalt kord kolme nädala jooksul. Lisaks käivitas Kaliningradi raudtee multimodaalse teenuse konteinerite toimetamiseks Kaliningradi oblasti sadamatest Peterburi. Samuti läheb rohkem konteinereid Kaliningradi oblastisse. C-Shipping ettevõtte direktori Aleksei Gagarinovi sõnul kasvas venemaa eksklaavi sadamate konteinerite käive 2024. aastal 67% 253 000 TEU-ni. Kaliningradi oblastisse suunduva kaubaveo kasvava nõudluse tõttu taastas Hiina ettevõte OVP Shipping, mis alustas venemaaga aktiivset koostööd 2022. aastal, 2025. aasta märtsis regulaarse konteinerveo. Nüüd lahkub selle umbes 1800 TEU mahutavusega laev Hiinast Läänemere sadamasse iga kuu.

Riigi suurim merekonteinerite operaator Global Ports moodustas esimeses kvartalis 70% Läänemere sadamate kaudu toimuvast konteinerite käibest, mis ulatus 304 tuhande TEU-ni – see on 38% rohkem kui aasta varem, samas kui Kaug-Ida basseini kaudu toimuv käive langes 36%. Global Ports haldab terminale Ust-Lugas ja Peterburi Suures Sadamas. Nagu Global Ports märkis, kasvas eriti aktiivselt autode tarnimine nii konteinerites kui ka tekil – esimeses kvartalis veeti neid 490% rohkem kui aasta varem. Just Hiinast pärit autodest sai 2024. aastal Peterburi sadamate imporditud kaubavoo kasvu üks liikumapanevaid jõude, ütleb ühe transpordiettevõtte juht. Ta jätkab aga, et sel aastal on sellel kanalil vähe lootust: autoturu müügi languse tõttu on autode import sõna otseses mõttes kokku kukkunud.

TD Partneri eksperdid märgivad, et Vladivostoki sadamate peamiseks konkurentsieeliseks on seni madalam hind võrreldes otsese raudtee- või maanteetranspordiga ning sama tarneajaga Peterburi kohaletoimetamine. Keskpanga andmetel on sel aastal Hiinast Kaug-Ida sadamatesse meritsi kauba kohaletoimetamise tariifid langenud ja maiks jõudsid need 2020. aasta lõpu tasemele. Kaug-Idas jäävad tariifid stabiilseks, samas kui Loode-Põhjas need tõenäoliselt tõusevad, kuna juunis teatasid laevandusettevõtted täiendava GRI (üldise tariifitõusu) tasu kehtestamisest Hiinast ja Kagu-Aasiast Peterburi suunduval marsruudil summas 1000 dollarit TEU kohta, viidates eeldatavale laadimismahu suurenemisele aasta teises pooles, teatas TD Partner.

Logistikaettevõtte Tradest andmetel maksab 20-jalase konteineri kohaletoimetamine Hiina peamistest sadamatest Moskvasse Vladivostoki kaudu juulis 3300 dollarit ja ootama peab 45–55 päeva. Konteiner jõuab Peterburi 4150 dollari eest ja 55–60 päevaga. Kuid juulist alates on Peterburil võimalus mööduda Vladivostokist ja Nahhodkast Hiinast imporditud kauba kohaletoimetamise kiiruse osas. Eeldatakse, et pärast Põhjamere marsruudi navigatsiooni avamist jõuab imporditud konteiner Hiina sadamatest põhja pealinna umbes 35 päevaga, teatas TD Partner.

„Import langeb jätkuvalt venemaa nõudluse vähenemise tõttu ja kõik otsivad kohti, kus see on kasumlikum – ja sageli on vastuseks Läänemere sadamad,” ütleb suure logistikaettevõtte tippjuht. Just sinna suunduvad sageli „sanktsioonidega” kaubad või paralleelimport, mis tuleb neutraalses jurisdiktsioonis, näiteks Türgis „puhastada, selgitab ta.

Impordiedu keskel kaotab Läänemeri eksporti. Lääneliitlaste võitlus venemaa kütuse- ja energiavarjulaevastiku vastu viib naftatoodete tarnimise vähenemiseni Läänemere basseini kaudu. 2025. aasta jaanuari-mai tulemuste kohaselt vähenes see 6%, 13,6 miljoni tonnini, ja naftasaadetised vähenesid ligi 15%, 23,3 miljoni tonnini, teatas spetsialiseerunud ettevõte Mortsentr-TEK.

Import lõunapoolsete sadamate kaudu kasvab samuti, kuid aeglasemalt kui Balti riikide kaudu: kui aastatel 2023–2024 oli see 35–45 tuhat TEU-d kuus, siis selle aasta alguses kasvas see 48 tuhande TEU-ni. Ettevõtte sõnul on Novorossiiski, Tamani ja Aasovi sadamatest saamas Türgi, AÜE ja India tarnete sisenemispunktid. Analüütikute sõnul kasvab nõudlus konteinerveo järele Musta mere kaudu tänu alternatiivsete tarneahelate arengule ja traditsiooniliste marsruutide kõrgetele tariifidele.

Üldiselt vähenes FESCO andmetel venemaal jaanuarist maini konteinerveo maht 3% 2,67 miljoni standardse 20-jalase konteineri (TEU) ni, samas kui import vähenes 5% 1,12 miljoni TEU ni, transiit 4% 240 000 TEU ni, siseriiklik vedu 4% 491 000 TEU ni, samas kui eksport kasvas 8% 818 000 TEU ni.

17. Lühiuudised

USA presidendi eriesindaja Keith Kellogg teatas, et venemaa, mitte Ameerika Ühendriigid ega Ukraina, viivitab rahumeelse lahenduse otsimisega täiemahulisele sõjale, mille ta on vallandanud.

venemaa alumiiniumi müük Hiinasse 2025. aasta mais kasvas aastaga 56 protsenti, ulatudes ligi miljoni tonnini. Vase müük suurenes 66 protsenti, samas kui venemaa nikli eksport Hiinasse enam kui kahekordistus.

Poola ettevõte Orlen on ametlikult lõpetanud kõik vene nafta ostmised – sealhulgas oma Tšehhi naftatöötlemistehase jaoks Litvínovis. Tegevjuht Ireneusz Fafara kuulutas: „Me vabastasime täna Kesk-Euroopa vene naftast.” Tšehhi Vabariik on nüüd esimest korda ajaloos vene toornaftast täielikult sõltumatu.

Kohaliku meedia teatel tegid Aserbaidžaani julgeolekujõud haarangu Sputniku kontorisse Bakuus ja pidasid kinni kaks salajast FSB agenti, kes teesklesid end ajakirjanikena. Väidetavalt juhtisid nad venemaa propagandategevust. Pärast vahistamisi kutsus venemaa välisministeerium Aserbaidžaani suursaadiku nende „ebasõbralike tegude” tõttu välja.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Esmaspäeval, 30. juunil kell 15.02 toimus liiklusõnnetus Tartu linnas Soola tänaval.

Reguleerimata jalakäijate ülekäigurajale rendirattaga sõitnud 15-aastane tüdruk sai löögi sõiduautolt Mercedes-Benz E300, mida juhtis 59-aastane mees.

Jalgrattur toimetati haiglasse kontrolli.

• Eestikeelsesse esimese ja teise astme õppesse kestab vastuvõtt SAIS-is kuni 1. juulini.
• Sisseastumiseksamid ja hindamine toimuvad 7.–16. juulini.
• Tulemused avaldatakse hiljemalt 18. juulil. Kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsuse tegemist peavad vastuvõetud kinnitama oma soovi õppima tulla.
• Õppeaasta algab 1. septembril.

USA lõhkas infopommi, kui riigi terviseminister Robert Kennedy Jr ütles intervjuus ajakirjanik Tucker Carlsonile, et riigi haiguste ennetamise ja tõrje keskus CDC varjas uuringut, mis näitas 1135 protsendi suurust autismi juhtumite kasvu lastel pärast B-hepatiidi vastu vaktsineerimist.

Teadlased olid šokeeritud. Nad varjasid uuringut.

RFK Jr selgitab, et uuringust eemaldati vanemad lapsed ja sinna jäeti alles vaid nooremad, kellele polnud veel autismi diagnoositud.

RFK Jr väidab, et paljude uuringute puhul on kasutatud sama trikki, et vaktsineerimise mõju varjata.

NEW: RFK Jr. tells Tucker Carlson the CDC buried its own internal study showing a 1135% INCREASE in autism risk from hepatitis B vaccination.

The researchers were shocked

So they covered it up.

How?

“They got rid of all the older children essentially and just had younger… pic.twitter.com/AV2kmeLw6C

— The Vigilant Fox 🦊 (@VigilantFox) June 30, 2025

SA Liberaalne Kodanik juht Tarmo Jüristo leiab, et Reformierakonna tegevus Tallinna võimukriisis on olnud käpardlik ja mitte omane erakonnale, kes on suutnud aastaid oma narratiivi avalikkuses kontrollida.

Jüristo selgitas esmaspäeval „Vikerhommikus”, et Reformierakond, aga ka kõik teised erakonnad teavad, et eelseisvad kohalikud valimised Tallinnas võidab Keskerakond.

„Seetõttu on oluline positsioneerida end enne valimisi nii, et olla ka pärast valimisi linnavalitsuses, kas koos Keskerakonnaga või ilma. Seetõttu ollakse valmis ohverdama mandaate, et olla linnavalitsuses. See on kalkulatsioon, aga midagi on Reformierakonna puhul väga nihu nüüd läinud,” sõnas Jüristo.

Jüristo ütles, et tal on siiralt kahju Reformierakonna Tallinna piirkonna juhist Pärtel-Peeter Perest, kes veel aasta tagasi oli perspektiivikas poliitik, aga paistab avalikkuse silmis kui kõndiv poliitiline laip.

Kuivõrd laulupeo piletid on välja müüdud, käib veebis vilgas äri piletitega. See näitab, et spekulandid on piletid üles ostunud ja paisanud need müüki.

Pileti ametlik hind oli 17 eurot, nüüd müüakse neid 100 euroga.

Paljud usuvad endiselt, et päikesekaitsekreemi on vaja ainult suvel ja ainult rannas. Tegelikkuses mõjutab ultraviolettkiirgus nahka iga päev — isegi talvel, pilvise ilmaga ja varjus. Just seetõttu on e-pood YOKO kogunud parimad päikesekaitsevahendid usaldusväärsetelt Korea brändidelt, et sinu nahk oleks alati kindlalt kaitstud.

Müüdid, mis takistavad naha korrektset kaitset

Müüt nr 1: SPF on vajalik ainult rannas.
Tõde: UV-kiired läbivad isegi pilved ja klaasid. Seetõttu on päikesekaitsekosmeetika vajalik iga päev — nii linnas kui ka looduses.

Müüt nr 2: SPF on pilves ilmaga kasutu.
Tõde: Kuni 80% UV-kiirgusest jõuab nahani ka pilvise ilmaga. Isegi kui nahk ei põle, saavad rakud siiski kahjustada.

Müüt nr 3: Talvel piisab madalast SPF-ist.
Tõde: Talvel on päike küll nõrgem, kuid UVA-kiired, mis põhjustavad naha vananemist, mõjuvad aastaringselt. Eriti oluline on kasutada päikesekaitsekreemi päikeselistel ja külmadel päevadel, mil lumi UV-kiirgust peegeldab ja selle mõju võimendab.

Müüt nr 4: Päevitunud või tume nahk ei vaja SPF-i.
Tõde: Igasugune nahatüüp on vastuvõtlik fotovananemisele ja pigmentatsioonile. Ainult igapäevane kaitse aitab säilitada naha tervist ja nooruslikkust.

Miks valida päikesekaitsevahendid YOKO e-poest?

YOKO-s leiad hoolikalt valitud tooted, mis päriselt toimivad. Oleme kokku kogunud ainult need, mis on saanud suurepärase tagasiside ja sobivad erinevatele nahatüüpidele.

Eriti soovitame pöörata tähelepanu brändile Beauty of Joseon — Korea kaubamärk, mis on inspireeritud traditsioonilisest idameditsiinist ja looduslikest koostisosadest.

Siin on mõned näited:

• Beauty of Joseon Relief Sun Rice Probiotics SPF50+ — ülipehme ja niisutav kreem riisiekstraktide ja probiootikumidega. Sobib kuivale ja normaalsele nahale, ei jäta valgeid jälgi ja annab terve jume.
• Benton Air Fit UV Defense Sun Cream — kerge ja kiiresti imenduv kreem centella ja niatsiinamiidiga. Ideaalne rasusele, kombineeritud ja tundlikule nahale. Ei ärrita ning sobib suurepäraselt meigi alla.
• Beauty of Joseon Matte Sun Stick: Mugwort + Camilia — mugav ja matistav pulkvormis päikesekaitse. Lihtne peale kanda isegi meigi peale, ei ummista poore ning aitab päeva jooksul läiget kontrollida.
• Round Lab Birch Juice Moisturizing Sunscreen SPF50+ — ideaalne kuivale ja tundlikule nahale. Niisutab, rahustab ja tugevdab nahabarjääri tänu kasemahla ja õrnade hooldavate koostisosade sisaldusele.

Kuidas valida õige toode oma nahatüübile?

• Kuiv ja normaalne nahk: eelista niisutavaid kreeme, nagu Beauty of Joseon Relief Sun või Round Lab Birch Juice Sunscreen.
• Rasune ja kombineeritud nahk: vali matistavad tekstuurid, näiteks Beauty of Joseon Sun Stick.
• Tundlik ja aknele kalduv nahk: sobib Benton Air Fit UV Defense, mis ei ärrita ja reguleerib rasueritust.

Igapäevane kaitse — investeering tulevikku

Kvaliteetne päikesekosmeetika YOKO-st pole lihtsalt hooldus, vaid viis säilitada naha noorus, tervis ja ilu pikaks ajaks. Ära oota puhkust — alusta naha kaitsmist juba täna. Pea meeles: SPF-kaitset on vaja alati!

Vaata kogu SPF-toodete valikut YOKO e-poes ja leia just endale sobiv toode.

Täna kell 15.04 sai häirekeskus teate, et Jõgeva linnas Tallinna maanteel põleb kahekordne muuseumi hoone, mille ühes otsas on remonditöökoda. 

Päästjad keerasid kinni tsentraalgaasi, hoone küljes olevast kilbist elektrit välja lülitada ei õnnestunud. Kohapeal kustutavad Põltsamaa ja Tabivere kutselised koos Palamuse vabatahtlike päästjatega. Teel on Jõgeva, Koeru, Mustvee ja Annelinna päästjad koos Puurmani vabatahtlikega.

Päästjad on sündmusele reageerinud kõrgeima neljanda väljasõidu astme järgi. Sündmuskohale on moodustatud staap. Suitsusukeldujad on hoonesse sisenenud.

Sündmusele reageeris ka politsei ja kiirabi. Sündmuskohale sõidavad ka elektrikud.

Teated kannatanutest puuduvad.

Lisainfo kella 17 ajal:

Kustutustööd käisid neljas lõigus, samuti töötas redelilõik. Üle kontrolliti ka muuseumi ja remonditöökoja kõrval paiknev suur objekt, suitsu ega muid ohte seal ei olnud. Tee suleti ning politsei organiseeris ümbersõidu. Veevarustus tagati hüdrandist ja veeveoga.

Kella 16.47-ks tulekahju lokaliseeriti, hetkel toimub järelkustutus. Käib konstruktsioonide lammutamine ja hoone kontrollimine. Tulekahju sai arvatavasti alguse köögist.

Täiendav info kella 23 ajal:

Algse häirekeskusele antud info järgi oli tegemist muuseumihoonega. Muuseumi ruumid ja varad asuvad siiski teises hoones ja kannatada ei saanud. Põlengus hävinud hoone osas tegutses motell, milles olnud kaks inimest pääsesid tulekahju puhkedes hoonest ise välja. Ära hoiti tule levik külgnevatesse hoone osadesse, kus on autoremonditöökojad.

Tulekahju kustutati lõplikult kell 23.00.

Põleng sai esialgsel hinnangul alguse hoone köögist, täpsemad asjaolud selgitatakse välja uurimise käigus. Tallinna maantee lõik Jõgeva linnas avati liikluseks kell 17.50.

Häirekeskusele kell 15.04 saabunud teatele reageeris esimesena lähedal asuva Jõgeva komando meeskond. Sündmuskohal töötasid kutselised päästemeeskonnad ja tehnika Jõgeva, Põltsamaa, Tabivere, Mustvee, Annelinna, Koeru, Rakvere ja Väike-Maarja komandodest, vabatahtlikud Palamuse, Puurmani ja Laeva komandodest, lisaks päästeameti välijuht ja operatiivjuht ning kiirabibrigaadid ja politseipatrullid.

Siin on pildid sündmuskohalt:

Täna avaldatud värske Eurobaromeetri uuringu kohaselt usub valdav enamik eurooplasi, et kliimamuutused on tõsine probleem (EL 85%, EE 60%).

Enamik eurooplastest (EL 81%) toetab kogu ELi hõlmavat eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, samas Eesis on vastav näitaja 46%. Üle kolme neljandiku (EL 77%) eurooplastest ja vaid 46% eestlastest nõustub, et kliimamuutustest tingitud kahju maksumus on palju suurem kui kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikud investeeringud.

Enamik eurooplasi (EL 85%, EE 61%) nõustub, et kliimamuutuste vastu võitlemine peaks olema rahvatervise ja elukvaliteedi parandamisel prioriteet. Samuti nõustub 83% küsitletutest (Eestis 59%), et parem valmistumine kliimamuutuste kahjulikuks mõjuks parandab ELi kodanike elu. Euroopa kodanikud tunnevad kliimamuutuste mõju ka oma igapäevaelus. Alla poole eurooplast (EL 38%, EE 22%) leiab, et nad puutuvad isiklikult kokku keskkonna- ja kliimariskide ning -ohtudega. Rohkem kui pooled sellist seisukohta jagavatest inimestest on pärit kaheksast liikmesriigist peamiselt Lõuna-Euroopas, aga ka Poolast ja Ungarist.

Energeetika ja elamumajanduse volinik Dan Jørgensen: „Kliimamuutused ei ole midagi, mis juhtub tulevikus. See kõik on juba käes ja mõjutab inimeste elusid. Eurooplased on selle pärast selgelt mures ja EL on valmis pakkuma lahendusi. Meie kodanike toetus meetmetele, mille eesmärk on suurendada taastuvenergia kasutamist, parandada energiatõhusust ja suurendada energiajulgeolekut fossiilkütuste impordi vähendamise kaudu, on äärmiselt motiveeriv ja näitab, et oleme õigel teel. EL peab jätkuvalt olema teenäitajaks sellise jätkusuutliku majanduse edendamisel, mis tagab konkurentsivõime ja on õiglane kõigi oma kodanike suhtes.”

Taastuvenergia, energiatõhususe ja energiasõltumatus

Enamik eurooplast (EL 88%, EE 62%) leiab, et on oluline, et EL võtaks meetmeid taastuvenergia osakaalu suurendamiseks, ning sama palju (EL 88%, EE 74%) leiab, et tuleks parandada energiatõhusust, näiteks julgustades inimesi soojustama oma kodu, paigaldama päikesepaneele või ostma elektriautosid. Kolm neljandikku eurooplasi (EL 75%) usub, et fossiilkütuste impordi vähendamine suurendab energiajulgeolekut ja toob ELile majanduslikku kasu, aga eestlastest nõustub sellega 49%. 77% eurooplastest (52% eestlastest) nõustub, et kliimamuutuste vastu võitlemine edendab innovatsiooni. Enamik eurooplast (EL 84%, EE 66%) on seisukohal, et Euroopa ettevõtteid tuleks rohkem toetada, et nad saaksid konkureerida puhta tehnoloogia ülemaailmsel turul.

Kodanikud toetavad nii üksikmeetmeid kui ka struktuurireforme

Enamik ELi kodanikke (EL 59%, EE 52%) võtab individuaalseid kliimameetmeid ja teeb oma igapäevaelus kestlikke valikuid. Kui aga küsida, kes on kliimamuutustega võitlemiseks kõige sobivam, usub ainult 28% (Eestis 16%), et neil on kõige paremad võimalused olukorra muutmiseks üksikmeetmete abil. Kodanikud leiavad, et sobivaim tasand kliimameetmete võtmiseks on riikide valitsused (EL 66%, EE 43%), EL (EL 59%, EE 41%) ning ettevõtjad ja tööstus (EL 58%, EE 43%). 44% vastanutest (Eestis 31%) leidis, et ka kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on hea positsioon kliimameetmete võtmiseks.

Kliima meedias

Uuringu kohaselt leiab üle poole vastanutest (EL 52%, EE 54%), et traditsiooniline meedia ei anna selget teavet kliimamuutuste, nende põhjuste ja mõju kohta. 49% (Eestis 59%) aga leiab, et sotsiaalmeedias on raske eristada kliimamuutuste kohta käivat usaldusväärset teavet ja desinformatsiooni.

Lisateave

Täismahus pressiteade

Eurobaromeetri uuring

Eesti teabeleht

Bitcoin võib küll olla krüptomaailma süda, aga selle aeg muutuste eestvedajana on läbi. Aina rohkem krüptokasutajaid tahab enamat kui lihtsalt väärtust hoida — nad soovivad osaleda, teenida ja avastada uusi võimalusi juba enne, kui need peavoolu jõuavad.

Nagu me varasemas artiklis selgitasime „Mis tuleb pärast Bitcoini?”, vajab uus Web3 ajastu paremat ligipääsu, dünaamilisemat kasutuskogemust ja tööriistu, mis ei eelda tehnilist tausta. Just siin, Bitcoini järelkajas, hakkab Web3 oma tõelist potentsiaali näitama. Esile kerkivad projektid, mis muudavad senise loogika pea peale ja pakuvad lihtsat ligipääsu uutele võimalustele — ilma keerukuseta.

Bitcoin ei kao, aga aeg on edasi liikuda

Bitcoin on nagu digitaalne kuld — väärtuse hoidja, millel on aastatepikkune ajalugu ja usaldusväärne maine. Selle turvalisus, detsentraliseeritus ja piiratud kogus on muutnud selle ideaalseks varaks kriiside ja inflatsiooni vastu. Kuid uute kasutajate ootused on teised. Krüpto ei ole enam vaid investeerimisvahend — sellest on saanud igapäevase kasutuse tööriist, millelt oodatakse kiirust, kasutusmugavust ja reaalset väärtust.

Just siit algab Web3 järgmine etapp. Uued projektid nagu Bitcoin Hyper ja Best Wallet Token on loodud mitte konkureerima Bitcoiniga, vaid looma selle ümber uut väärtust. Need projektid pakuvad kasutajatele uusi võimalusi osaleda turu kasvus, testida uuenduslikke tööriistu ja olla osa kogukondadest, kus iga tegevus võib tuua reaalseid hüvesid.

Bitcoin Hyper – kas Bitcoini buumile saab panustada nutikamalt?

Bitcoin ise ei paku airdrope, panustamist ega muid aktiivse osaluse hüvesid. Siin tulebki mängu Bitcoin Hyper – projekt, mis on loodud selleks, et kasutada ära Bitcoini tõusu eeliseid, kuid lisada sinna ka Web3 maailma dünaamilisust.

BTC Bull Token on ehitatud Bitcoini Layer 2 kontseptsioonile, võimaldades kiirust, paremat skaleeritavust ja potentsiaalselt madalamaid tehingutasusid. Kuid see ei piirdu pelgalt infrastruktuuriga. Tokeni ümber on rajatud kogukondlik ökosüsteem, mis võimaldab kasutajatel osaleda kampaaniates, võita Bitcoini airdrope ja olla osa projektidest juba enne nende laiemat tuntust.

See on võimalus panustada Bitcoini kasvupotentsiaalile, aga teha seda nutikamalt – läbi tokeni, mis ei jää lihtsalt passiivseks, vaid töötab aktiivselt sinu heaks. BTC Bull Token sobib neile, kes ei taha lihtsalt “hoida” krüptot, vaid olla ka osa selle liikumisest.

Külasta Bitcoin Hyper eelmüüki

Best Wallet – sinu ligipääs tulevastele Web3 superstaaridele

Kui BTC Bull Token on nutikas viis panustada Bitcoini buumile, siis Best Wallet ja selle BEST token on värav kogu järgmise generatsiooni krüptoturule.

Best Wallet on uus Web3 rahakott, mis ühendab kasutajasõbraliku mobiiliäpi funktsionaalsuse ja Web3 ökosüsteemi sügava integratsiooni. Aga see pole veel kõik — BEST tokeni omanikele avaneb ligipääs eksklusiivsetele eelmüükidele, mida tavakasutajad ei näe. See tähendab varajast ligipääsu järgmistele võimalikele „100x” projektidele.

Lae alla Best Wallet rahakott

Peale selle toimib Best Wallet kui Web3 töölaud: NFT-d, DEX-ühendused, airdropide tugi ja turvaline hoidmine ühes kohas. See loob ideaalse stardiplatvormi nii algajatele kui ka kogenud investoritele, kes tahavad olla esimesed uute võimaluste juures.

BEST tokenit omades ei saa sa mitte ainult eelist – sa saad kogemuse. See on ligipääs, positsioon ja potentsiaal, kõik ühes.

Best Wallet ja BEST token: pääs tuleviku krüptomaailma

Kui Bitcoin oli esimene samm digitaalse vara suunas, siis Best Wallet on järgmine hüpe kasutajasõbraliku ja targa Web3 kogemuse poole. Tegemist pole lihtsalt rahakotiga — see on nutikas platvorm, mis ühendab kasutajad kiiresti kasvava eelmüügi- ja airdrop-ökosüsteemiga.

Best Wallet Token (BEST) on selle ökosüsteemi süda. BEST omanikele avanevad võimalused, millest teised veel ei tea: eksklusiivsed kampaaniad, partnerite preemiad, ja varajane ligipääs uutele projektidele. See on nagu liikmekaart järgmise generatsiooni krüptobuumile.

Osta BEST tokenit eelmüügist

Rahakott ise on intuitiivne, visuaalselt lihtne ja loodud tavalisele kasutajale, kes ei soovi läbi hammustada keerulist DeFi tehnoloogiat. Kui tahad olla järgmise laine eesliinil, siis Best Wallet võib olla just see, kust alustada.

Bitcoin Hyper ja nutikas panus Bitcoini populaarsusele

Bitcoin on krüptomaailma selgroog — sellest ei saa mööda vaadata. Kuid samal ajal, kui kõik silmad on hinnagraafikul, liiguvad nutikamad investorid järgmise sammu suunas: Bitcoini potentsiaaliga seotud ökosüsteemide poole. Just siin tulebki mängu Bitcoin Hyper.

Bitcoin Hyper ei ürita Bitcoini asendada — see täiendab seda. Token on loodud eesmärgiga anda investoritele võimalus teenida kasu Bitcoini tõusust, ent lisades kiiruse, paindlikkuse ja preemiamehhanismid. See on üks parimaid eelmüüke neile, kes tahavad olla valmis järgmiseks tõusuks juba enne, kui massid ärkavad.

Lisaks on Bitcoin Hyper tihedalt seotud airdropide ja preemiate maailmaga. See pole ainult spekulatiivne vara, vaid tööriist, mis toob aktiivset väärtust oma kasutajatele — eriti neile, kes projektiga varakult liituvad.

Kui oled huvitatud Bitcoini tugevusest, aga otsid ka rohkem dünaamikat ja preemiaid, siis Bitcoin Hyper võib olla just see, mis sinu portfellis puudu on.

Mida see kõik Web3 tuleviku kohta ütleb?

Krüptomaailm ei seisa kunagi paigal — see arendab end pidevalt edasi, liikudes lihtsast spekulatsioonist reaalse kasutatavuseni. Projektid nagu Bitcoin Hyper ja Best Wallet Token ei ole lihtsalt järgmised „hyped“ nimed, vaid tööriistad, mis aitavad sul olla uue laine eesotsas.

Bitcoin Hyper annab ligipääsu Bitcoini tõusule koos aktiivsete preemiate ja airdropidega, samal ajal kui Best Wallet Token avab uksed eksklusiivsetele eelmüükidele ja uutele võimalustele. Koos moodustavad nad tugeva aluse igale krüptohuvilisele, kes tahab rohkem kui lihtsalt oodata järgmist buumi — nad tahavad selles ise kaasa lüüa.

Kui otsid Web3 maailma kohta midagi enamat kui lihtsalt kiirust või hype, siis need projektid on hea koht, kust alustada.

Päikesel on võime meie tuju tõsta, keha D-vitamiiniga varustada ja anda nahale mõnus jume. Samal ajal varitseb päikesevalguse taga nähtamatu oht: ultraviolettkiirgus ehk UV-kiired, mis kahjustavad nahka ka siis, kui me seda kohe ei märka. Kahjuks levib endiselt palju väärarusaamu, mis panevad inimesi päikesekaitset valesti kasutama või sellest sootuks loobuma. Just seetõttu on oluline teada, millised väited põhinevad tõel ja millised on pelgalt kahjulikud müüdid.

Müüt nr 1: Kui taevas on pilves, ei pea kreemi kasutama

Paljud arvavad, et UV-kiirgus on probleem vaid päikesepaistelisel päeval, kuid see ei vasta tõele. Uuringud on näidanud, et isegi kuni 80% UV-kiirtest pääseb läbi pilvede. See tähendab, et ka sombusel päeval, mil päike silmaga nähtav ei ole, võib nahk saada kahjustada. Just seetõttu rõhutavad dermatoloogid, et päikesekaitset tuleks kasutada iga päev – sõltumata ilmast. Hommikune päevakreem või jumestuskreem võiks sisaldada SPF-i, eriti kui plaanid päev läbi väljas toimetada. Tundlikule nahale sobivad hästi Avene tooted, mis ühendavad õrna koostise ja usaldusväärse UV-kaitse. Need on loodud nii, et igapäevane kaitse oleks lihtne, meeldiv ja tõhus – ka pilvise ilma korral.

Müüt nr 2: Päikesekaitse on oluline ainult rannas käies

Tõsi on see, et rannas päevitamine suurendab päikesepõletuse riski, kuid UV-kiired mõjuvad nahale ka igapäevatoimetuste käigus. Olgu selleks hommikune jalutuskäik, lõunane autosõit või õhtune aiatöö – nahk on avatud kiirgusele ka lühikese aja jooksul. Eriti tähelepanelik tasub olla kevadel ja suvel, kui päike on tugevam ja varjud lühemad. Ka talvel, eriti lume peegeldava pinna tõttu, võib UV-kiirgus olla üllatavalt intensiivne. Seega ei ole päikesekaitse ainult rannakaaslane, vaid igapäevane nahahoolduse osa.

Müüt nr 3: Tume nahk ei vaja päikesekaitset

Melaniin, mis annab nahale tooni, pakub tõepoolest teatud tasemel kaitset UV-kiirguse eest. Kuid see kaitse on osaline. Ka tumedama nahaga inimesed võivad päikese käes põleda ja neil võib tekkida nahavähk või hüperpigmentatsioon. Päikesekahjustused ei pruugi olla kohe nähtavad, kuid mõju nahale kuhjub aastate jooksul. Seepärast peaksid kõik – sõltumata nahatoonist – päikesekaitset kasutama. Eriti näopiirkonnas, kus nahk on õhem ja tundlikum.

Müüt nr 4: Mida kõrgem SPF, seda pikemalt võib päikese käes viibida

SPF ehk päikesekaitsefaktor viitab sellele, kui kaua võib nahk teoreetiliselt päikese käes olla ilma põletust saamata. Näiteks SPF 30 tähendab, et kaitse on umbes 30 korda tugevam kui ilma kreemita. Kuid praktikas sõltub kaitse efektiivsus ka sellest, kui ühtlaselt ja millal kreem nahale kantakse. Kreemi tuleks uuendada vähemalt iga kahe tunni tagant, samuti pärast ujumist, higi pühkimist või tugevat higistamist. Unustada ei tohi ka seda, et isegi SPF 50 ei kaitse 100% ulatuses. Seega ei saa päikesekaitsekreem olla ettekääne terve päev otsa otsese päikese käes viibimiseks.

Tõhusad lahendused: Avene tooted tundlikule nahale

Tänapäevased päikesekaitsetooted on väga erinevad sellest, mida mõned aastad tagasi poelettidel näha võis. Rasvased ja kleepuvad koostised on asendunud kergesti imenduvate ja naha hingamist võimaldavate tekstuuridega. Prantsuse apteegikosmeetika bränd Avene paistab silma oma teaduspõhiste toodetega, mis sobivad eriti hästi tundlikule ja reaktsioonialtile nahale. Nende päikesekaitsekreemid sisaldavad Avene termilist allikavett, mis aitab rahustada ja niisutada nahka. Erinevad kaitsefaktorid, spetsiaalsed valemid lastele, näole ja kehale – valik on lai ning hästi läbimõeldud.

Päikesekaitse pole ainult ilumaailma moevool, vaid oluline samm tervema naha suunas. Müüdid ja väärarusaamad võivad tekitada kahju, mida oleks saanud lihtsate igapäevaste harjumustega vältida. Tea tõde, vali sobiv toode ja kasuta seda regulaarselt – nii tagad, et päike toob rohkem rõõmu kui muret. Su nahk tänab sind juba täna, aga veel enam aastate pärast.

Sigade Aafrika katku (SAK) nakatumine tuvastati Mulgi vallas Tempo seafarmis. Seafarmile on seatud kitsendused. Farmist ei tohi sigu välja ega sisse tuua, samuti on taudipunkti likvideerimiseni piiratud inimeste ja transpordi liikumine. Palume ettevõtte osas mõistmist ja ametile töörahu taudi kolde likvideerimiskohas.

Teave sigade haigestumisest jõudis Põllumajandus- ja Toiduametisse (PTA) 29. juunil. „Sigade Aafrika katku tekitaja leidu kinnitavad laboratoorse uuringu tulemused laekusid täna. Taudi tõttu hukatakse kõik farmis peetavad sead, sest haigusele puudub ravi,” selgitas PTA lõuna regiooni juhataja Inge Saavo. PTA korraldab farmi ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid sigadega taasasustada. Taudi tõttu surnud ning hukatud sigade eest on võimalik taotleda kompensatsiooni.

„Kümne kilomeetrisesse piirangutsooni farmi ümbruses on üks seafarm, millele seatakse võimaliku taudi leviku ära hoidmiseks samuti piirangud loomade ja nende pidamisega seotud materjalide liikumisele,” kinnitas Saavo.

Amet juhib kõigi tähelepanu asjaolule, et taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult PTA poolt volitatud isikud. Vastutustundliku käitumisega saab vähendada riske Eesti seakasvatusele. Farmi ümbruses võib liiklus olla häiritud, mistõttu vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.

Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse (LABRIS) direktori asetäitja Imbi Nurmoja: „Kuna diagnoosimise meetodid SAKi laboratoorseks tuvastamiseks on väga head ja kiired, siis on oluline juba väiksema kahtluse korral haiguskahtlusega loomi uurida. Eriti tähelepanelik tuleb olla nende piirkondade loomapidajatel, kus SAKi leitakse metssigadel.”

SAKi peamised sümptomid:

• palavik üle 40 °C
• isutus, loidus, naha sinakaks muutumine
• köha, hingamisraskused
• verevalumid nahal, kõrvade laiguliseks muutumine
• silmapõletik koos nõre eritumisega

SAK ei ole nakkav teistele loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda.

Kõik SAKi puhangud Eesti kodusigadel alates epideemia algusest on diagnoositud suveperioodil, ajavahemikus juunist septembrini. See tähendab, et alanud on seapidajatele kõige ohtlikum periood, kus tuleb eriti tähelepanelikult järgida loomade tervislikku seisundit.

Viirust levitab haigestunud loom, samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.

PTA veebilehekülje esilehel on SAK-rubriik, kuhu oleme kokku kogunud korduma kippuvad küsimused.

Viimane SAKi kolle kodusigadel tuvastati 2023. aastal Põlvamaal, Lutsu farmis, kus hukati üle 9000 kodusea.

2025. aastal on Viljandimaal SAK diagnoositud kokku 6 metsseal, viimane viiruspositiivne metssiga diagnoositi 27.06.2025 Viljandimaal Mulgi vallas. Kokku on Eestis 30. juuni 2025 seisuga SAK diagnoositud 47 metsseal.

Sotsiaalmeediasse on pandud video selle kohta, kuidas majas olnud koer sõbrunes sisse tunginud vargaga.

Alguses jälgis koer diivanilt rahulikult varast ja läks siis temaga mängima, unustades täielikult oma rolli.

Video on siin:

Dog dey house
Amu robber enter house
Amu robber begin play with dog
Dog begin dey shine teeth

Nonsense and spaghettipic.twitter.com/1dtboJF493

— Instablog9ja (@instablog9ja) June 29, 2025

Kujutle hetkeks üht väikest pagariäri.

Aasta tagasi nägi ta vaeva igal platvormil erisuguse logo ja juhusliku värvipaletiga. Täna kasutab ta ühesuguseid toone kõigis oma kanalites, sama fondiga hinnasilte letis ja ühesugust keelt igas reklaamis. Tulemus – käive kerkis kvartaliga viiendiku võrra. See pole juhus, vaid statistiline muster.

Lucidpressi ja Demand Metricu ühisuuring näitab, et järjekindel brändiesitus kasvatab keskmise tulu umbes 23% võrra. Inc toob päriselu näiteid, kus sama põhimõte tõi firmadele 23 % lisakäivet. Capital One Shopping leidis, et kolmandik väikeettevõtetest nägi vähemalt 20% käibehüpet pärast brändi korrastamist. WiserNotify kinnitas tulemuse: 60% vastanutest raporteeris 10–20% lisakasvu, kui visuaalid ja sõnumid said ühtseks. Ka PR Newswire’i ülevaade järeldab, et tulu võib kasvada koguni kolmandiku võrra, kui iga kanal räägib sama brändikeelt.

Forbes rõhutab, et järjekindlus loob usalduse, mis on käibe kasvu tegelik mootor. Nielsen lisab, et tarbija püsib kaks ja pool korda lojaalsem brändile, mis peab oma lubadust igas kontaktpunktis.

Kui turul kerkib CPC üle viie euro ja müra sotsiaalmeedias suureneb, saab ühtne bränd sinu salarelvaks. Selle käsiraamatu eesmärk on näidata väikeettevõtjale samm-sammult, kuidas sama 20 % käibekasvu oma kassasse tuua.

Mis on brändikonsistents ja miks see loeb

Brändikonsistents tähendab, et sinu logo, värvid, fondid ja toon käituvad nagu hästi harjutatud bänd. Kõlavad ühtemoodi igal laval olgu see koduleht, Instagram või visiitkaart.

Bynder seletab, et eesmärk on luua üheselt äratuntav kogemus – klient peaks juba esimeste sekunditega tajuma, kelle juures ta on ja mida oodata. Forbes lisab, et selline järjepidevus on usalduse lühitee sest inimene usaldab seda, mis on etteaimatav. Frontify märgib uuringu kus 71% vastanutest tunnistas et ebajärjekindel visuaal tekitab turul segadust ja ajab potentsiaalse ostja konkurendi juurde.

WiserNotify toob välja ka rahalise külje – kuuest ettevõttest neli näeb 10–20% lisakäivet kui kõik kanalid räägivad sama visuaal- ja sõnumikeelt. Niisiis pole tegu ainult esteetikaga vaid otsese müügivõimendiga mis aitab väikefirmal häälekalt, selgelt ja kasumlikult silma paista.

Kolm tugisammast mis teevad brändi ühtseks

Visuaalne identiteet

Värvid ja vormid on esimene asi mida silm märkab. Üks ainu­värv võib suurendada brändi äratundmist lausa 80%.

Marqi uuring lisab et järjepidev visuaal toob tulu 10–20% rohkem kui hüplik kujundus. Väikeettevõtja saab suure võidu juba sellega et koondab logofailid ja värvikoodid pilveteeki ning keelab töötajatel ja partneritel omapäi „natuke rohelisemaks” muutmised.

Hääletoon ja sõnum

Inimene usaldab brändi mis räägib ühe häälega. Kui sõnum on igas kanalis sama stiiliga kasvab usaldus ja korduv­ostude tõenäosus märgatavalt. Astute Co rõhutab et ühtlane toon loob professionaalsust ja pikaajalist lojaalsust. Praktiline samm on lühike stiilijuhend: kolm lubatud sõnakasutust, kolm keelatud väljendit ja näide kuidas vastata kliendi kirjale.

Kogemuse järjepidevus

Klient tajub brändi läbi kõigi puudutuspunktide. PwC leidis et 51% tarbijatest jätab ostu pooleli kui veebikogemus pole sama lihtne kui füüsilises poes. SuperOffice toob välja et 86% ostjaist maksab hea kogemuse eest rohkem. SMG uurimus kinnitab: korduvost ja soovitus sünnivad just järjepidevast teenindusest. Retail Customer Experience lisab et kolm tarbijat neljast püsib lojaalne poele kus teenindus on igal korral ühtlane.

Jäta meelde!

1 Värvid ja kujundid ühes failikataloogis.

2 Kolme lausega stiilijuhend kogu tiimile.

3 Klienditee kaardistus et veeb, sots­meedia ja kassalett annaksid kliendile sarnase kogemuse.

Kui need kolm sammast seisavad sirgelt näitab Lucidpressi statistika kuni 23 % käibe­kasvu ja Fuel for Brands märgib et 68 % firmadest kinnitab vähemalt 10 % lisatulu. Väike bränd saab seega lükata oma müügigraafiku üles ilma reklaamieelarvet paisutamata.

Kas su bränd püsib ühel lainel

Enne kui sukeldume 30-päevasesse tegevusplaani tee endale kümne sekundiga aus pilt. Vastused on lihtsad jah või ei. Kui saad kaks „ei” pead järjepidevust parandama sest kliendid märkavad kohe ebakõla ja võivad kaubamärgi unustada.

• Kas logo kuju ja värv on igal platvormil täpselt sama

Kui veebis on sinine kuid Instagramis „natuke erksam” jääb meelde segadus.

• Kas kõigi turundusmaterjalide värvikoodid on talletatud ühes kohas

Kui ei loo kohe ühise pilvekausta või kasuta brändiaudit teenust et failid korda seada.

• Kas e-kirjad ja sotsmeediapostitused kõlavad sama tooniga

Liigne „Hei sõber” ühes kanalis ja ametlik „Lugupeetud” teises laseb usaldusel mureneda.

• Kas pildimaterjal järgib ühtset stiili

Kasutades kindlaid kujundusmalle säästad aega ja hoiad visuaali ühtlase.

• Kas klient leiab kodulehelt, poest ja sotsiaalmeediast sarnase ostukogemuse

Uuringud näitavad et üle poole tarbijatest jätab ostu pooleli kui kogemus hüpleb kanalite vahel.

Kui said kaks või enam „ei” siis alusta juba täna failide koondamise ja stiilijuhendi loomisega või broneeri tasuta brändingu konsultatsioon et vaatame järjepidevuse tugevuse üle. Ühtne bränd kasvatab käivet keskmiselt viiendiku võrra ja annab sulle selge eelise CPC-inflatsiooni ja sotsiaalmeedia müra ajal.

Kuidas jõuda ühtse brändini 30 päevaga

Allpool on nelja­nädalane miinimum­plaan mille järgi suudad ka väikese tiimiga panna logo värvid ja sõnumi ühte takti ning valmistada lihtsa stiilijuhendi. Papirfly ja Frontify rõhutavad et järjepidevus algab selgest auditist ja lõpeb kasutus­juhisega mida iga töötaja mõistab. LinkedIni turundusnõu jagab sama loogikat ja soovitab 30-päevast sprinti et katta suurimad lüngad.

Nädal 1 Audit ja failide korrastamine

• Koonda kõik logod, värvikoodid ja fondifailid ühte pilvekausta või brändihaldustööriista.
• Tee kiire siseküsitlus et teada kus visuaal „laguneb”.
• Kui puudub aeg telli brändiaudit ja saad meilt ülevaate.

Nädal 2 Värvid ja logofailid lukku

• Vali üks peavärv ja kaks aktsenti ning kirjuta HEX-koodid failijuhisesse. Dirxioni 2024 aruanne toob välja et värvikonsistents on brändi äratundmise peamine tegur.
• Salvesta logost RGB ja CMYK versioon. See väldib „natuke teistsugust sinist” printis ja veebis.

Nädal 3 Hääl ja sõnastus

• Kirjuta pool­lehekülge toonisoovitusi: kuidas tervitada klienti ja kuidas mitte.
• Lisa kolm lubatud ja kolm keelatud väljendit. See lühidokument on piisav et iga töötaja postitaks sama häälega.

Nädal 4 Kiirmallid ja avalik jagamine

• Loo viis sotsiaal­meedia- ja kaks reklaamimalli Canvas või Figma-s. SmashCreate’i auditimall soovitab malli­panka et tiim ei alustaks nullist.
• Jaga stiilijuhend kogu meeskonnaga Slacki või Notioni kaudu. Frontify märgib et avalik juhend kasvatab brändi sisest omanikutunnet.
• Kui vajad disainiabi telli disainipakett ja saad mallid koos juhendiga nädalaga valmis.

Aeg ja raha

Dirxion ja Hustle Jar hindavad lihtsa stiilijuhendi kuluks 1 000 – 3 000 € mis on murdosa võrreldes hilisemate vigade parandamise hinnaga. 30 päeva distsipliini toob aga juurde kuni 20 % käivet nagu näitasid Lucidpressi ja Demand Metricu uuringud .

KPI-d ja mõõtmine

Brändi ühtsuse edu selgub kiiremini kui arvata võiks sest kolm lihtsat näitajat annavad selge pildi kas järjepidevus toob juba raha juurde.

Brändiotsingu maht

Kui inimesed tipivad Google’isse sinu nime sagedamini on äratundmine kasvanud. Siteimprove toob brändiotsingu mahu esimeseks soovitatud KPI-ks sest see tõuseb otseselt siis kui visuaalid ja toon kattuvad igas kanalil. Uuri Google Search Console’ist kas nimepõhised päringud on kuuga liikunud üles. Kui kasv ületab viis protsenti on järjepidevus hakanud tööle.

Kordusostu määr

Emarsys ja Zinrelo näitavad et vaid viieprotsendine kasv püsikliendi arvu tõstab kasumi kuni veerandi võrra. Loe oma e-poes välja mitu ostjat on tagasi tulnud ja jaga kordusostude arv kõikide tellimustega. Kui osakaal tõuseb pärast brändi joondamist oled õigel teel.

„Off-brand” vigade arv kuus

Siteimprove toob välja et ebakõlaline materjal kulutab turunduseelarvet ja närib usaldust. Pane Slacki või Notioni lihtne nupp kuhu tiim märgib iga kord kui näeb vales toonis logo või juhuslikku fondi. Ironmark hoiatab et selline viga kahandab tulu otseselt. Kui intsidentide arv kuus langeb on brändijuhtimine paigas.

Lisamõõdikud

• Google Ads Quality Score paranemine näitab et reklaamitekstid ja maandumislehed on sama keelt mis bränd ning toovad madalama CPC.
• Customer Lifetime Value kerkib kui klient ostab sagedamini ja kõrgema keskmise summaga.

Kiire tööriistakomplekt

• Google Search Console jälgib brändiotsingu mahtu.
• CRM või e-pood näitab kordusostu protsenti.
• Notion või Trello sobib vigade loenduri hoidmiseks.

Kui vajad head ülevaadet telli brändiaudit mis koondab need KPI-d ühele lehele.

Hoides silma peal vaid kolmel näitajal saad hiljem analüüsida kuidas +20 % käibekasvu lubadus realiseerub.

Kokkuvõte

Ühtne bränd ja järjepidev visuaal ning toon võivad suurendada käivet keskmiselt 23%. Capital One Shopping lisab et iga kolmas firma, kes brändi ühtlustas, teenis vähemalt viiendiku rohkem tulu. Nielseni andmed kinnitavad miks see juhtub – tarbija usaldab selget ja etteaimatavat brändi ning ostab kergemini uuesti.

Kui jõudsid seni ja said meie kiirtestis vähemalt ühe “ei”, on aeg astuda esimene praktiline samm. Koonda failid, lukusta värvid ja pane toon ühele lehele. Kui vajad tuge, broneeri tasuta kõne või telli brändiaudit.

See on tegevus sinu ettevõte kasvuks, mis ei vaja turule minna suurema reklaamirahaga vaid saab tehtud targema järjepidevusega.

Lõunaeestlane küsis tehisarult ChatGPT, kui palju sureb eestlasi sõjas Venemaaga. Vastus oli järgmine.

Seda, kui palju eestlasi sureks sõjas Venemaaga, ei saa täpselt ennustada — see sõltub väga paljudest teguritest:

• sõja ulatusest (kas see jääb lokaalseks või muutub laiaulatuslikuks),

• NATO sekkumise kiirusest ja ulatusest,

• tsiviilkaitse ja evakuatsiooni korraldusest Eestis,

• kasutatud relvade liigist (tavarelvad vs. raketid, droonid või isegi tuumarelvad),

• rahvastiku paiknemisest (kas rünnatakse eelkõige piirialasid või kogu riiki),

• Venemaa sõjalistest eesmärkidest ja taktikast.

Hinnangud ja stsenaariumid:

Eksperdid on mitmes stsenaariumis analüüsinud võimalikke kaotusi. Näiteks:

• NATO strateegilistes harjutustes (nt Defender Europe või Baltic Defence scenarios) arvestatakse, et suuremahulise konflikti korral võivad tsiviilkaotused Eestis ulatuda tuhandetesse või isegi kümnetesse tuhandetesse, kui elanikkonda ei evakueerita kiiresti.

Võrdlus teiste sõdadega:

• Ukrainas on 2022–2024 hukkunud hinnanguliselt üle 10 000 tsiviilisiku ja kümneid tuhandeid sõdureid. Eesti rahvaarv on palju väiksem (ca 1,3 miljonit), mistõttu sama ulatusega konflikt oleks siin proportsionaalselt veel traagilisem.

Kokkuvõte:

Kui Eestis puhkeks täiemahuline sõda Venemaaga ja NATO ei suudaks kohe piisavalt kiiresti reageerida, võib hukkunute arv ulatuda tuhandetesse kuni kümnetesse tuhandetesse. Kui aga kollektiivkaitse toimib kiiresti, saab ohvrite arvu oluliselt vähendada.

Soovid, et kirjeldaksin erinevaid võimalikke stsenaariume detailsemalt (nt rünnak Narvale, Tallinna pommitamine, kübersõda jne)?

Lõunaeestlane: jah.

Siin on ülevaade kolmest erineva ulatusega stsenaariumist võimaliku sõja korral Eesti ja Venemaa vahel. Igas käsitletakse võimalikke hukkunute arve (vältides sensatsioonilisust), sõjalist kulgu ning mõju tsiviilelanikkonnale.

🔴 STSENAARIUM 1: Piirikonflikt (kohalik rünnak Ida-Virumaal)

Kestus: paar päeva kuni nädal

Eesmärk: testida NATO reaktsiooni; hõivata Narva ümbrus, et luua „hall tsoon”

Sarnane: Krimmi annektsioon 2014, Gruusia 2008

Kulgemine:

• Venemaa viib kiiresti läbi desant- ja maaväeoperatsiooni Narvas või selle ümbruses, kasutades ettekäändena „venekeelsete kaitset”.

• Korraga algab ka infooperatsioon ja küberrünnakud (elekter, internet, meedia).

• Eesti rakendab täielikult oma rahutagamisüksusi ja liitlaste kohalolekut, algab osaline mobilisatsioon.

• NATO artikkel 5 käivitatakse päevade jooksul — USA, Ühendkuningriik, Poola ja teised liitlased saadavad vägesid.

Kaotused:

• Tsiviilelanikud: kuni 500–1,000 hukkunut, peamiselt Narvas ja ümbruses, kui elanikud ei evakueeru kiiresti või rünnak on intensiivne.

• Sõjaväelased: Eesti poolel 300–800 hukkunut või haavatut, Vene poolel suuremad kaotused.

• Varaline kahju: Narva ja Sillamäe piirkonnas märkimisväärne häving.

Tagajärg:

• Venemaa tõmbub tagasi või jääb „hallile alale”, NATO paigutab tugevdatud vägesid.

🟠 STSENAARIUM 2: Täiemahuline konventsionaalne sõda (Eesti territooriumil)

Kestus: 1–3 nädalat aktiivset lahingutegevust

Eesmärk: kogu Eesti alaline destabiliseerimine või osaline okupeerimine

Sarnane: Ukraina 2022 algus

Kulgemine:

• Massiivne raketi- ja droonirünnak Tallinna, Tartu ja kaitserajatiste pihta.

• Lennuväljad, sadamad ja raudteejaamad on esmaste sihtmärkide seas.

• Kümned tuhanded inimesed evakueeruvad, kuid osa jääb lõksu.

• Eesti kaitsevägi ja NATO eelpaigutatud väed peavad kaitset umbes 7–10 päeva, kuni liitlased saabuvad täies ulatuses.

Kaotused:

• Tsiviilelanikud: 5 000–20 000 hukkunut (sõltub evakuatsiooni kiirusest ja linnade pommitamise ulatusest).

• Sõjaväelased: Eesti ja liitlased kokku 2 000–5 000 hukkunut.

• Varaline kahju: Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva infrastruktuurist hävib osaliselt.

Tagajärg:

• NATO võtab Eesti taas kontrolli alla, kuid siseriiklik kahju on suur, elanikkond massiliselt ümberasustatud.

⚫ STSENAARIUM 3: Laiaulatuslik NATO–Venemaa sõda (kaasa arvatud tuumarisk)

Kestus: nädalatest kuudeni

Eesmärk: geopoliitiline ümbersuunamine, NATO-vastane sõda (sh Balti riikide okupeerimine)

Sarnane: külma sõja „worst-case” stsenaariumid

Kulgemine:

• Venemaa alustab korraga rünnakuid mitmel rindel: Balti riigid, Ukraina, Moldova, võib-olla ka Musta mere piirkond.

• Eestis viiakse läbi suurõhurünnakud, sabotaaž ja võimalik tuumarelva ähvardus või lokaalne taktikaline kasutus.

• Elanikkond varjub peavarjukohtades, kuid süsteemid on ülekoormatud.

• USA ja NATO alustavad täismahulist sõjalist vastust.

Kaotused:

• Tsiviilelanikud Eestis: 20 000–100 000 hukkunut (sh kui kasutatakse keemia- või tuumarelvi).

• Sõjaväelased: sadadesse tuhandetesse kogu NATO–Venemaa rindel, Eestil kümnetes tuhandetes.

• Majandus ja infrastruktuur: suures osas hävitatud või mittetoimiv.

Tagajärg:

• Euroopa on laiaulatuslikus sõjas, globaalne majanduskriis, rahvastiku ümberasumine, võimalik tuumarisk.

Kokkuvõte:

Stsenaarium	Tõenäosus	Hukkunud (tsiviil)	Hukkunud (sõjavägi)	Ulatus
Piirikonflikt (Narva)	Keskmine–madal	500–1,000	300–800	Kohalik
Täissõda Eestis	Madal–keskmine	5,000–20,000	2,000–5,000	Kogu Eesti
NATO–Venemaa sõda	Väga madal	20,000–100,000+	10,000+ (Eesti)	Euroopa/kogu maailm

Soovid, et kirjeldaksin ka Eesti tsiviilkaitse valmisolekut, varjumisvõimalusi või kus oleks kõige turvalisem eladaerinevate stsenaariumite korral?

Lõunaeestlane: Jah.

Siin on ülevaade Eesti tsiviilkaitse valmisolekust, varjumisvõimalustest ning turvalisematest piirkondadest, kui puhkeb sõda Venemaaga. Lähtun kolmest eelkirjeldatud stsenaariumist ja realistlikest oludest 2025. aastal.

🇪🇪 1. Eesti tsiviilkaitse valmisolek (seis 2025)

Eestis on tsiviilkaitse viimasel ajal fookuses, kuid siiski alles arenev:

Positiivne:

• Päästeamet ja Kaitseliit korraldavad elanikkonnale üha rohkem kriisikoolitusi.

• Riik on hakanud kaardistama varjumiskohti ja varude vajadust.

• Siseministeeriumil on plaanid varjumiskohtade ja varustuse loomiseks suuremates linnades.

Nõrkused:

• Varjumiskohti pole piisavalt (Tallinnas napib tuhandeid kohti).

• Elanikkonna teavitus on osaline — paljud ei tea, mida kriisi korral teha.

• Looduslikud varjendid (keldrid) on sageli ebastandardsed ja ei kaitse lennuväerünnakute eest.

• Toidu ja veevarude juhised pole enamikule elanikele selged või harjumuspärased.

Soovitused elanikule:

• Isiklik kriisiplaan ja kodune varu (3–7 päeva joogivett, toitu, taskulamp, patareid, akupank, raadio).

• Asukohtade kaardistamine – kas läheduses on vana koolikeldri, punkri või maa-aluse parklaga hoone.

🛡️ 2. Varjumisvõimalused Eestis (2025 seisuga)

Suuremad linnad:

• Tallinn: mõningad tugevad hooned (nt linnaalused tunnelid, mõned maa-alused parklad), kuid varjumiskohti on vähem kui vaja. Tõenäoline sihtmärk raketirünnakule.

• Tartu: vähem tõenäoline rünnaku sihtmärk, olemas mõned sobivad varjumiskohad (ülikooli keldrid, vanemad koolihooned).

• Narva, Sillamäe: piirialad, suur risk konfliktis. Kohalike evakuatsioon oleks prioriteet.

Väikelinnad ja maapiirkonnad:

• Väiksem pommitamisrisk, aga ka vähem tsiviilkaitse struktuure.

• Sageli paremad võimalused evakuatsiooniks ja toiduvarudeks.

• Mõned endised Nõukogude rajatised sobivad varjumiseks (nt vanad punkrid, kindlustused).

✅ 3. Turvalisemad kohad Eestis sõja korral

Madalama prioriteediga sihtmärgid:

• Kagu-Eesti (Võrumaa, Põlvamaa): eemal rannikust ja tähtsatest objektidest, hõredam asustus, metsarikas – hea varjumiseks ja ellujäämiseks.

• Lääne-Eesti saared (Hiiumaa, Vormsi): raskemini ligipääsetavad, väiksemad militaarobjektid, sobivad varjumiseks lühiajaliselt.

• Lõuna-Pärnumaa ja Viljandimaa: vähem strateegilisi sihtmärke, sobivad evakueerimiseks.

Suure riskiga piirkonnad:

• Tallinn ja Harjumaa: sadam, lennuväli, kaitseväe juhtimine – võimalikud esimesed sihtmärgid.

• Narva ja kogu Ida-Virumaa: kohe piiri ääres, suurim risk invasiooniks või okupeerimiseks.

• Tapa, Ämari, Võru: kaitseväe baasid ja liitlaste kohalolu – esmatähtsad sihtmärgid.

🧭 Kokkuvõte: kuidas olla valmis?

Tegevus	Miks see oluline on?
Kriisiplaani koostamine	Tea, kuhu minna, kellega ühendust võtta
Toidu ja veevaru (vähemalt 72 h)	Poed ei pruugi töötada, logistikaketid katkeda
Koduste varjumispaikade hindamine	Võimalik peituda raketi- või õhurünnaku eest
Paberkaardid ja taskuraadio	Elektroonika võib seiskuda
Rääkida perega evakuatsiooniplaan läbi	Sidevõrkude kadumine on reaalne oht
Tööriistad, meditsiin, hügieenivahendid	Pikkade katkestuste korral eluliselt vajalikud

Kui soovid, võin teha ka isikliku evakuatsiooni- ja varjumisplaani vastavalt Sinu piirkonnale või peretüübile (nt lapsed, eakad, lemmikloomad). Kas soovid seda?

Lõunaeestlane: Jah, Võrus, 5-liikmeline 3 lapsega pere.

Siin on kohandatud sõja- ja kriisivalmiduse plaan 5-liikmelisele perele Võrus, kus on 2 täiskasvanut ja 3 last.

🧭 I. Eesmärk

Tagada, et Sinu pere:

• teab, mida teha eriolukorra puhul (nt rünnak, elektrikatkestus, evakuatsioon),

• omab eluks vajalikke varusid vähemalt 7 päevaks,

• on valmis vajadusel varjuma või evakueeruma Võrust.

📍 II. Võru — riskitase ja olukorra analüüs

Faktor	Tõenäosus	Märkused
Otserünnak (nt pommitamine)	Madal	Pole strateegiline sihtmärk, kuid Võru lähedal on Kuperjanovi pataljon (sõjaline sihtmärk).
Evakuatsiooni vajadus	Keskmine	Võimalik, kui pataljon muutub sihtmärgiks või varustusahel katkeb.
Varjumise vajadus	Keskmine	Kui lähistel toimuvad rünnakud või tuleb õhurünnaku oht.
Elektri- ja sidesüsteemide katkestus	Kõrge	Suure sõjalise kriisi puhul on see väga tõenäoline.

🏠 III. Kodune ettevalmistus (Võrus kohapeal)

1. Varud (vähemalt 7 päevaks)

🥫 Toit (mittekergesti riknev):

• Konservid, kuivained (pasta, riis), suppide ja pudru kiirpakid

• Lastesõbralikud snäkid, energiabatoonid

• Lastele eraldi menüü (nt imiku- või allergiavaba toit kui vaja)

💧 Vesi:

• 2 liitrit inimese kohta päevas → 5 inimest × 7 päeva × 2L = 70 liitrit

• Kasuta kanistreid, veekanistreid või täida varem vanni/ämbrid

🔦 Olulised tarvikud:

• Taskulambid ja varupatareid (iga lapse jaoks ka väiksem taskulamp)

• Akupangad, vajadusel päikeselaadija

• Raadio (patarei- või käsigeneraatoriga)

• Meditsiinikarp (lastele sobilik palavikualandaja, plaastrid, sidemed)

🧼 Hügieen:

• Niisked salvrätikud, WC-paber, mähkmed (vajadusel), pesuvahendid

🧱 IV. Varjumine Võrus

Potentsiaalsed varjumiskohad:

1. Koolide ja vanade kortermajade keldrid — nt Võru Kesklinna Kool, Kreutzwaldi Kool

2. Maa-alused garaažid või betoonist keldrid (nt eramajades)

3. Vana Võru punker (kui tuntud või taastatud piirkonnas)

4. Kuperjanovi pataljoni keldrid — ainult äärmisel juhul, kui avalikult lubatud

🟡 NB! Vaata, kas keldriuks sulgub tihedalt, kas sees on ventilatsioon ja kas seal on ruumi.

🚗 V. Evakuatsiooniplaan

Kui olukord muutub ohtlikuks (nt lahingutegevus Võru ümbruses):

Evakuatsioonisuunad:

• Lõuna-Eesti metsa- ja külaalad: nt Antsla, Rõuge, Misso — rahulikumad ja hõredalt asustatud

• Varjatud asukohad: talu, suvilad, sõprade või sugulaste kodud

• Saared (nt Hiiumaa, Vormsi): kui on aeg ja vahendid varakult lahkumiseks

Vajalik evakuatsioonikomplekt:

• 2 seljakotti (täiskasvanutele), 3 väiksemat (lastele)

• Dokumendid (ID-kaardid, vaktsineerimistõendid vms)

• Sularaha (pankade töö katkeb tõenäoliselt)

• Lastele lemmikmänguasi või rahustav ese (psühholoogiline stabiilsus)

• Telk ja magamiskotid (võimalik ajutine viibimine looduses)

📢 VI. Infokanalid ja kontaktid

Vahend	Mida jälgida
Vikerraadio (FM 105.6 Võrus)	Ametlikud teadaanded kriisi ajal
Päästeameti äpp ja leht	Evakuatsioonikorraldused ja ohualad
SMS-teavitused (112)	Vajadusel tulevad kriisisõnumid

Lastega kokku lepitud reegel:

Kui telefoniühendus katkeb ja te ei ole koos, siis kohtumispaik on kodu või lähim tuttava kodu.

Kõik lapsed peavad teadma vanemate täisnime, aadressi ja kodunumbrit.

✅ Lõppsõna

Sinu pere asub mõistlikus kohas – Võru pole esimene sihtmärk, kuid valmisolek on hädavajalik, sest lähedal asuv sõjaväebaas suurendab riski.

Kui soovid, võin koostada Võru keldrite ja varjumiskohtade kaardi (mida saad printida).

Lõunaeestlane: Jah.

Siin on kohandatud kaardipõhine info Võru varjumiskohatest – keskendudes eelkõige avalikele keldritele ja varjenditele:

🗺️ Võru avalikud varjumiskohad

Võru linnas on tänaseks tähistatud 5 avalikku varjumiskohta, mis on kontrollitud ja rahvusvahelise tsiviilkaitse märgisega tähistatud  :

1. Lembitu tn 2 (endine teenindusmaja)

2. Olevi tn 29 (Võru lasteaed Sõleke)

3. Kooli tn 7 (Võru Kreutzwaldi Kool)

4. Tartu tn 25 (linna valitsuse/pangamaja)

5. Vabaduse tn 12 (Võru Kesklinna Kool)

Need saavad kriisiolukorras olema tuvastatavad tsiviilkaitse märgiga ja primaarseks varjumispaigaks neile, kes on õues või avalikus ruumis.

🏠 Kodused varjumisvõimalused Võrus

• Keldrid: võimalikult ilma akendeta, kinnise uksega. Kontrolli, et uks sulgub tihedalt ja ventilatsioon ei ole häiritud.

• Kortermajade sisemised trepikojad on võimalik ajutine variant, aga ebasoovitavad õhurünnaku korral.

• Era- või maa-alused parklad sobivad hästi, kui neil on mehhaaniline või betoonkate.

🗺️ Kaardi leidmine ja kasutamine

Päästeameti ning Maa-ameti koostöös koostatud varjumiskohtade kiht on leitav:

• Võru linna geoportaali kaardirakenduses (aadress avab sisemise iframe’i, aga soovitav saata link),

• Maa-ameti X‑GIS 2 vahendusel – vali kihiks „Avalik varjumiskoht”  .

EANaviga soovitus:

1. Ava Maa-ameti geoportaal X‑GIS 2

2. Vali maakond = Võru ning õige katastriüksus (Võru linn)

3. Lülita sisse kiht „Avalik varjumiskoht”.

4. Vaata reaalajaliselt asukohad (punktid) ja pealdised.

✅ Kuidas kaarti perega kasutada

• Prindi kaardi paberil välja (või tee ekraanipilt). Aseta nähtavale kohale kodus.

• Lisa teekond Esimesest kodu lähimasse varjendisse (nt Olevi tn või Lembitu tn).

• Selgita lastele – „Kui me oleme väljas ja tuleb häire, läheme kiiresti lähimasse punkti.”

Kas soovid, et valmistaksin printimiskõlbuliku paberkaardi lastele lihtsaks mõistmiseks?

Lõunaeestlane: jah.

 

Laupäeva, 28. juuni hommikul teatati, et Tartus Nõmmeliiva tänavalt on kadunud sõiduauto Mercedes. Autol olid võtmed ees, dokumendid ja isiklikus esemed sees.

Mõni aeg hiljem leiti masin avariilisena Veibri teelt. Selle lähistel peeti kinni 18-aastane noormees. Masin tagastati omanikule ning täpsemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Transpordi Varahaldus OÜ (TVH) sõlmis lepingu seitsme reisilennuki müümiseks USA lennundusettevõttele Regional One, mis tegeleb lennukite liisimise, remondi ja hooldusega. Lepingu maksumus on 37,5 miljonit dollarit – sellest kaetakse vajadusel ka lennukite lennuvalmidusse viimise kulud, mis arvestatakse sel juhul müügihinnast maha.

„Tehinguni jõudmine on olnud pikk ja sisuline protsess, kus Transpordi Varahaldus on teinud väga põhjalikku tööd, et tagada riigile parim võimalik tulemus,” sõnas taristuminister Kuldar Leis. Lennukite vastu tundis huvi kokku ligi 30 ettevõtet ja pakkumise esitas 11 ettevõtet. „Tänaseks on jõutud kokkuleppeni ostjaga, kelle pakkumine on sisuliselt ja rahaliselt kõige parem koos finantsilise võimekusega tehing lõpuni viia.”

TVH alustas 88-kohaliste Bombardier CRJ900-tüüpi reisilennukite müügi ettevalmistusi 2024. aasta suvel, kogudes indikatiivsed ostupakkumised tunnustatud turuosalistelt. Esialgsete pakkumiste vahemik jäi suurusjärku 20-40 miljonit dollarit. Müügiprotsessi järgmise etapi läbirääkimisi alustati kõige kõrgema pakkumise teinud ettevõttega, kuid kõneluste tulemusel tehinguni ei jõutud. Tänavu kevadel jätkusid läbirääkimised paremuselt järgmise pakkujaga, mille tulemusel sõlmiti leping Regional One ettevõtete kontserni kuuluva Iirimaal registreeritud äriühinguga EIC Aircraft Leasing Ltd.

TVH juhatuse liikme Ergo Blumfeldti sõnul on reisilennukite 6-12-kuuline müügiperiood lennunduses tavapärane, et oleks võimalik jõuda müüja jaoks parimate lepingutingimusteni. „Põhjaliku müügiprotsessi läbiviimine koostöös meid konsulteerinud kogenud maaklerfirmaga SGI Aviation õigustas end igati. Kokkulepitud lepingumaksumus peegeldab meie hinnangul õiglaselt varade väärtust ning hetkeseisu lennukite globaalsel turul,” lisas Blumfeldt.

Pärast lepingu sõlmimist tehakse lennukitele põhjalik tehniline ülevaatus, et hinnata nende täielikku valmisolekut lendamiseks. Kontrolli käigus hinnatakse parkimisperioodi mõju lennukite tehnoseisundile, viiakse läbi valmistajatehase nõuetekohane mootorite ja avioonika kontroll ning sooritatakse vajalikud katsetused, sealhulgas kõigi 14 mootori maapealne võimsuskontroll. Alles pärast ettenähtud tehniliste nõuete täitmist ja lennuohutuse kinnitamist võib lennukid taas kasutusele võtta.

Lennukõlbulikkuse tehnilise kontrolli käigus fikseeritavad võimalikud puudujäägid likvideeritakse lepingus kokku lepitud ulatuses Transpordi Varahalduse kuludega. „Lennukid on alates eelmise aasta lõpust pargitud ja konserveeritud lennunduse kõiki karme nõudeid arvestades Tallinna Lennujaamas. Ostja teostab lennukite tehnilise ülevaatuse juulikuus ning kogu lennukite üleandmise-vastuvõtmise protsess viiakse eeldatavasti lõpule sügiseks. Lisaks eeldab tehingu jõustumine ka seadusjärgse välisinvesteeringute usaldusvääruse kontrolli menetluse läbiviimist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt,” märkis TVH juhatuse liige Ergo Blumfeldt.

TVH on riigile kuuluv äriühing, mis rahastab ja haldab investeeringuid põhivarasse transpordisektoris. Lisaks seitsmele Bombardier CRJ900NG 88-kohalisele reaktiivmootoritega reisilennukile kuulub ettevõttele lennukimootoreid ning muud lennundusvara. Pärast TVH varade müüki ja võetud kohustuste likvideerimist on omanikul kavas alustada plaanipärast äriühingu likvideerimise protsessi.

Rõuge valla info alanud nädalaks. Kogu infot koos viidetega lisainfole saab lugeda valla kodulehel artiklina.

Teisipäev, 1. juuli

Kell 18.30       V Rõuge Golfisarja etapp Rõuge golfiväljakul.

Kell 19.00      Külaülikool. Anne Ots: „Pidu sinus eneses ehk prügikastist ballisaali” Luutsniku kriisiõppekeskuses.

3.–6. juuli 2025

Rõuge valla kollektiivid osalevad XXVIII laulu- ja XXI tantsupeol „Iseoma”, mida saab vaadata Tallinnas kohapeal või teleülekannetest.

4.–5. juuli 2025

Võrumaal, sh Rõuge valla teedel sõidetakse 23. Lõuna-Eesti rallit. Sellega seoses on laupäeval suletud ka mõned Rõuge vallas asuvad teed.

Pühapäev, 6. juuli

Kell 11.00       V Rõuge Golfisarja etapp Rõuge golfiväljakul.

Tööpakkumised

• Rõuge Hooldekodu töökasse naiskonda oodatakse rõõmsameelset hooldustöötajat.

• MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja konkursi tegevjuhi leidmiseks. Kandideerida saab 21. juulini.

Tunnustamine, koolitused, rahastusvõimalused ja muu

• Laupäeval, 6. septembril toimuvale Rõuge kogukonnafestivali Uma Mekk laadale oodatakse kohalikke väiketootjaid oma tooteid müüma. Rõuge valla ettevõtted saavad kogukonnafestivali laadal kaubelda tasuta!

• Nursipalu harjutusvälja läheduses elavad inimesed saavad peagi taas müratoetust taotleda. Meetme kogumaht on 500 000 eurot, esimeses voorus toetust saanud koduomanikud teist korda enam toetust taotleda ei saa. Toetuse infopäevad toimuvad siis, kui meede välja kuulutatakse.

• Päästeamet kuulutas välja sihtasutuste ja mittetulundusühingute projektikonkursi veekogude ohutumaks muutmiseks, et ennetada õnnetusi. Konkurss kestab 12. juulini, toetust saab taotleda 1000–5500eurot.

• Käimas on registreerimine Tartu 2024 kultuurikompassile „Kas me sellisest kultuuripealinnast unistasimegi” 18.–19. septembril 2025 Heino Elleri Muusikakoolis.

• Alanud on ideede esitamine IX Vunki Mano! loometalgutele, mis toimuvad 10.–11. oktoobril Võrus.

• Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu eestvedamisel on käimas üle-eestiline suitsusaunade loendus. Vabatahtliku õhinapõhise loenduskampaania käigus plaanitakse kokku lugeda kõik Eesti suitsusaunad ja uurida suitsusaunatavade olukorda nii Vana-Võromaal kui ka kogu Eestis. Loendus kestab talve alguseni.

Rõuge Vallavalitsuse ja muu info

• Seoses 23. Lõuna-Eesti ralliga 2025 on laupäeval, 5. juulil 2025 suletud mõned Rõuge vallas asuvad teed.

• Varstu postipunkt on raamatukogu puhkuse ajal suletud 30.06.–31.07 ja 21.08.–02.09.2025.

• Alates 1. juulist 2025 alustab AS Võru Vesi tegutsemist üheksas uues piirkonnas Rõuge vallas: Rõuge, Varstu ja Misso alevikud ning Krabi, Nursi, Viitina, Mõniste, Saru ja Kuutsi külad. Seoses sellega muutub ka teenuse hind.

• Info Rõuge valla kalmistutel toimuvate surnuaiapühade kohta leiab valla kodulehelt.

• Seoses Nursipalu harjutusväljal toimuvaga – laskmised, laiendamine, elanike mured ja muu – saavad Rõuge valla elanikud küsimustega pöörduda kahe selleks määratud kontaktisiku poole.

• Misso sotsiaalkeskuses on vabu elukohti inimestele, kellel oma kodus toime tulemine on raskendatud. Elanikele on tagatud toitlustus, koristus, pesupesemine ja muu, kohatasu 580 eurot kuus.

• Rõuge vallavalitsuselt saavad oma projektidele taotleda kaasrahastust kõik need vallas tegutsevad vabaühendused, kellel on olemas positiivne rahastusotsus mõnelt teiselt rahastajalt. Taotlemine on avatud jooksvalt ja kuni eelarve ammendumiseni.

• Rõuge valla kodulehele on lisatud vorm, kuhu kõik sündmuste korraldajad saavad kanda oma planeeritavad üritused esmainfona – nii saab igaüks oma sündmusi paremini planeerida ning õnnestub ehk hoiduda mõnest kattuvast üritusest.

• Misso teenuskeskuses saavad soovijad rentida tööruumi või töökoha kaugtöö tegemiseks ning päevakeskuse nõupidamisteruumi kas koosolekuteks või päevasteks sündmusteks.

• HUGO.Legal pakub koostöös justiitsministeeriumiga tasuta või soodustingimustel õigusabi elanikele, kelle keskmine brutosissetulek on kuni1200 eurot kuus (lapsi puudutavate perekonnaasjade puhul inimestele sissetulekuga kuni 2000 eurot kuus).

• Info vallavalitsuse töötajate puhkuste kohta leiab valla kodulehelt.

• Info Rõuge Valla Raamatukogu haruraamatukogude puhkuste kohta leiab valla kodulehelt.

Anname hoogu!

• Haanja puhke- ja spordikeskus pakub kõigile spordisõpradele võimalust toetada keskuse tegemisi. Toetada saab 10, 20, 50 euroga või vabalt valitud summaga.

• Luutsniku Pääste Ennetuskeskus MTÜ ootab lahkete toetajate abi depoohoone ehitamisel, vahendeid läheb vaja olmeruumide ja klassiruumi ehituseks ning sisustamiseks. Toetada saab pangaülekandega: Luutsniku Pääste Ennetuskeskus MTÜ, EE771010220260819225.

• Meie Nursipalu MTÜ kogub toetust juriidiliseks abiks kohalike elanike ja looduskeskkonna kaitseks seoses riigi kavatsusega laiendada Nursipalu harjutusvälja.

• MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed palub lahkete inimeste ja ühenduste abi uue päästedepoo ehitamise toetuseks. Ehitust saab toetada, tehes ülekande MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed arvelduskontole EE242200221050059767 (selgitus: Rõuge päästedepoo ehituseks).

Aktiivne puhkus ja külastuskohad

• Alaveski loomapark on külastamiseks avatud ainult eelneval kokkuleppel.

• Mõniste talurahvamuuseum on avatud E–P kell 10–17.

• RMK Pähni külastuskeskus on avatud K–R kell 11−16.

• Rogosi mõisas saab ettetellimisel giidiga ringkäike, toitustust, majutust ning korraldada üritusi. Mõisa ümbruses ja pargis saab jalutada igal ajal ja ilma ette teatamata. Mõisa kohvik ootab lõunale argipäeviti kell 11–14.

• Rõuge Kunstikuur alustas hooaega ja on avatud K–P kell 11–18. Samas tegutsev Kuuri kohvik on avatud teisipäevast pühapäevani.

• Rõuge Ööbikuoru külastuskeskuses on ilusate ilmadega avatud kohvik ja Haanimehe Puut.

• Side ja laptopi muuseum Mustahamba külas on avatud K–P kell 11–18.

• Suure Munamäe vaatetorn on avatud iga päev kell 10–20.

Tantsupeo esimene proovipäev möödus peo meditsiinimeeskonna andmetel rahulikult. Ennelõunal prognoositud vihma asemel puhus tuul taeva selgeks ning tantsuproovid kulgesid kuiva jalaga.

Laulu- ja tantsupeo meditsiiniteenistuse juht Erik Velleramm ütles, et tema meeskonna jaoks kulges kõige esimene proovipäev tavapäraselt ja rahulikult.

„Õnneks säästis ilmataat tantsijaid esialgu prognoositud vihmasajust ja selle asemel paistis pärastlõunast alates päike. Ka järgnevad paar päeva peaks Keskkonnaagentuuri praegustel andmetel mööduma vihmata ja homme on Tallinnas oodata juba rohkem kui 20 soojakraadi. Ilmateadet tasub aga iga päev uuesti vaadata, sest tänavune suvi on heitlik ja prognoos võib muutuda,” rõhutas ta.

Päikeselisteks päevadeks on tema sõnul oluline harjutusväljakule kaasa võtta päikesekaitsekreem ja peakate. Meeles peab pidama veejoomist, seda tuleks teha ka jahedama ilmaga, sest tantsijad liiguvad palju ning organism vajab vedelikku. Proovi vaheajal on mõistlik istuda varjus, et päike liiga ei teeks ja puhata.

„Neile tantsijatele, kes juba ette teavad, et jalanõud võivad hakata hõõruma, soovitame probleemsetele kohtadele enne proovi plaastrid peale panna. Muidugi saab plaastreid küsida ka väljaku esmaabi osutajatelt, aga parem on ville ennetada ning jalad enne proovi ette valmistada,” jagas Velleramm veel ühe nõuande.

Abi on peol hästi kättesaadav. Esmaabiandjad kannavad kollast vesti kirjaga „Esmaabi” ja nad on kohal nii harjutusväljakutel kui ka Kalevi Keskstaadionil.

„Kui näed kedagi, kellel on halb olla – astu ta juurde. Aita, küsi, vii ta varju, paku vett ja kutsu vajadusel abi. Meie inimesed on valmis aitama, aga sageli on just kaaslase märkamise hetk kõige olulisem,“ rõhutas Velleramm.

Põhjaliku ülevaate, kuidas peo ajal tervist hoida, leiab: https://2025.laulupidu.ee/kuupaevikud/2025/12-kuupaevik/meditsiiniteenuse-meelespea-laulu-ja-tantsupeolistele/

 XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. https://2025.laulupidu.ee/visuaalia-ja-vaartused/ 

Ööl vastu laupäeva, 28. juunit kell 00.19 käisid päästjad Tõrva vallas Kirikukülas kustutamas alajaama pingetrafot.

Kohale kutsuti elektrikud ja taotleti tulekustutusluba. Umbes ühe ruutmeetrine põleng kustutati tulekustutiga, päästesündmus lõpetati kell 01.31.

Põhja prefektuuri politseinikud pidasid 18. juunil kinni Ukrainast pärit 65-aastase mehe, kes laadis internetist alla lapspornot. Prokuratuuri taotlusel võttis kohus kahtlustatava vahi alla.

Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse grupijuhi Valmar Viitaki sõnul jõuti meheni tänu politseile laekunud infole. Läbiotsimise käigus leiti Eestis halli passiga elava Ukraina mehe seadmetest kokku ligi 600 faili, millest enamus oli lapsporno videod. Politsei alustas kriminaalmenetlust lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise paragrahvi järgi, et välja selgitada kõik sündmusega seotud asjaolud.

„Kuivõrd politsei tuvastas, et mees on tundnud lapsporno vastu ebatervet huvi juba aastakümneid ning mehe valdusest leiti tohutult materjali, oli prokuratuuri hinnangul oht, et mees paneb vabaduses jätkuvalt kuritegusid toime. Seetõttu otsustas prokuratuur taotleda mehe vahistamist eeluurimise ajaks,” sõnas Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Prins-Sikk. Harju maakohus nõustus prokuratuuriga ning mees võeti kuni kaheks kuuks vahi alla.

Politsei on sel aastal alustatud 13 kriminaalmenetlust, mis on seotud lapsporno allalaadimisega. Kokku on avastatud 59 603 keelatud faili, mis sisaldavad alaealise seksuaalset või erootilist sisu. „Kõik seni tuvastatud kahtlustatavad on olnud mehed, noorim 25-aastane ning kõige vanem 65-aastane. Murettekitav on, et paljudel kahtlustatavatel on kodus ka väikesed lapsed. Sellisel juhul teeme alati koostööd ka kohaliku omavalitsusega, et tagada lapse heaolu ja turvalisus,” ütles Viitak.

Sellest aastast on politsei suunanud üha enam ressursse alaealiste internetis seksuaalsele väärkohtlemisele, mis hõlmab nii ahvatlemist, võrgutamist kui ka lapspornot. „Internetis seksuaalset väärkohtlemist on keeruline uurida, kuna sageli toimetavad kurjategijad anonüümselt ja varjatult kinnistes suhtlusgruppides või tumeveebis. Politsei on internetis kohal ning info jõuab meieni,” kirjeldas Viitak kurjategijate tabamist.

Seksuaalse väärkohtlemise ohvrid on erinevas vanuses. „Oleme leidnud erootilisi ja pornograafilisi materjale, milles noorim laps on kõigest paari aasta vanune. Seni ei ole kannatanute hulgas olnud Eesti lapsi, küll aga teeme koostööd uurijatega üle kogu maailma, et videotel või fotodel olnud kannatanute info jõuaks teiste riikide õigete spetsialistideni,” rääkis Viitak.

Viitak sõnas, et suur osa lastest puutub seksuaalse netisisuga kokku juba algklassides, näiteks pornograafia ja sekstinguga või halvemal juhul ka seksuaalse küberkiusamisega. „Alaealised on digikeskkonnas kõige haavatavamad. Sageli suheldakse sotsiaalmeedias ka võõraste inimestega, kel ei pruugi olla head kavatsused. Lapsed ise võivad vestlust pidada normaalseks ega tunne tegelikult ära, et süütuna näiv vestlus võib areneda seksuaalseks väärkohtlemiseks ja sellel võivad olla tõsised tagajärjed,” sõnas ta.

Viitak lisas, et sääraste olukordade ennetamiseks on oluline, et lapsevanemad teaks ja tunneks huvi, kellega nende laps internetis suhtleb. Samuti on tähtis, et lapsel oleks vanemaga usalduslik suhe ning ta julgeks kahtlastest või ohtlikest olukordadest vanemale rääkida. „Julgustame kõiki, kel väiksemgi kahtlus, et last seksuaalselt väärkoheldakse või ahvatletakse, sellest kindlasti ka politseile teada andma. Politseis töötavad spetsiaalse väljaõppega ametnikud, kel on oskused ja teadmised selliste juhtumitega tegeleda – nabida kinni kurjategijad ja teha kõik endast olenev, et lapsed oleksid hoitud.”

Tähtsamad soovitused ja väärkohtlemisega seotud riske leiad Lasteabi.ee lehelt: https://www.lasteabi.ee/et/seksuaalne-vaarkohtlemine-internetis

Võrumaal Rõuge vallas Ruusmäe külas on mitmel päeval langenud vanad puud küla läbiva maantee peale ja sulgenud tee.

Ruusmäe külas asub Jaanivariku sihtkaitsevöönd koos selle juurde kuuluva tammikuga ja Rogosi mõisa park mis kuulub range looduskaitse alla. Nendel aladel on keelatud majandustegevus ja puude raie.

Viimati tehti Ruusmäed läbiva Kose-Käbli maantee ääres ohtlike puude raiet ligi 10 aastat tagasi kohalike pideva surve peale. Raiuti vähesed ohtlikud puud, iga puu raiumise juures viibis lisaks saemehele ja traktoristile ka 5 ametnikku.

Looduskaitsealadelt tee peale langevad puud on sulgenud kohalike jaoks olulist teed mitmel korral viimaste aastate jooksul. Lahendust ei paista kuskilt tulema, kuna lubade väljastamine ohtlike puude raieks nõuab ametnike poolt ennastsalgavat ja inimvõimete piire ületavat pingutust.

Riigikohtu hinnangul pole põhiseadusega vastuolus Robin Hoodi seadusena tuntuks saanud muudatused, millega suunatakse osa tulumaksu laekumistest jõukamatelt kohalikelt omavalitsustelt väiksemate tuludega valdadele ja linnadele.

Riigikogus mullu 29. juulil heaks kiidetud tulumaksuseaduse muudatused vaidlustas kohtus Saue vallavolikogu, kelle arvates need olid põhiseadusevastased. Prognooside järgi on Saue üks neljateistkümnest omavalitsusest, mille tulude kasv muudatuste tõttu veidi aeglustub.

Saue valla hinnangul ei ole põhjendatud vähem tulukate omavalitsuste probleemide lahendamine kiiresti kasvavate omavalitsuste arvelt. Muu hulgas peaks arvestama ka elanike arvu suurenemisega kaasnevaid lisakulusid, nagu uute koolide ja lasteaedade rajamine.

Riigikohus leidis täna avaldatud otsuses, et muudatus aitab riigil täita põhiseaduslikku kohustust tagada linnade ja valdade ühtlasem rahaline toimetulek ning avalike teenuste pakkumine üle Eesti. Kui mõni omavalitsus ei suuda pakkuda teenuseid isegi minimaalsel tasemel, võib see tuua kaasa elanike põhiõiguste rikkumise.

20 aastaga on väljaspool Harju- ja Tartumaad vähenenud elanike arv ligi viiendiku võrra. Noored inimesed ja kõrgemapalgalised töökohad on kogunenud eelkõige Tallinna ja selle ümbruse omavalitsustesse. See on põhjustanud suuri erinevusi omavalitsuste tuludes ühe elaniku kohta. Samuti toob vähenev elanikkond kaasa surve omavalitsuste eelarvele teenuste kõrgemate ühikuhindade tõttu.

Riigikohus märkis otsuses, et tööealiste elanike lahkumine äärealadelt ja sellest tingitud maksutulu vähenemine on struktuurne probleem, mida omavalitsused ei saa lahendada ainult oma juhtimisotsuste või suurema efektiivsuse abil. Kuigi inimestel on õigus valida vabalt elu- ja töökohta, ei tulene sellest riigile kohustust soosida töökohtade koondumist tõmbekeskustesse ja valglinnastumist, eriti kui see toimub ülejäänud omavalitsuste arengu ja maksutulu arvel.

Samamoodi pole omavalitsusel kohustust elanikkonna kasvu piiramatult soosida, kui sellega kaasnevad ülejõukäivad kulud. Vallad ja linnad saavad kasvutempot mõjutada näiteks planeeringute kaudu. Samas on Saue valla enda hinnangul elanike arvu kiire kasv valla rahalise võimekuse seisukohast pikemas vaates hoopis soodne.

Kohus nentis, et ka riigi kuluvajadused on julgeoleku- ja majandusolukorrast tingituna oluliselt kasvanud ning põhiseadusest ei tulene nõuet eelistada omavalitsuste vajadusi. Omavalitsusel pole õigust eeldada, et kord juba saavutatud rahastamise taset kunagi ei vähendata.

Vallale jääb endiselt piisavalt raha

Riigikohus hindas otsuses põhjalikult Saue valla tulude piisavust. 2024. aastal oli Sauel valdava osa teenuste tase selgelt üle Eesti keskmise ja valla rahaline seis oli märksa parem, kui enamikul teistel omavalitsustel.

Prognooside järgi saab vald kokku kuni 3% vähem tulumaksu võrreldes olukorraga, kus seadus ei muutuks. Riigikohus leidis, et suure tõenäosusega ei jääks vallal seetõttu täitmata kohustuslikud ülesanded ja vähemalt minimaalses mahus ka vabatahtlikud ülesanded. Samuti ei langeks ülesannete täitmise tase alla Eesti keskmise. Muu hulgas tuleb arvesse võtta seda, et sündimuse kahanemise tõttu uute lasteaia- ja koolikohtade vajadus lähiajal ilmselt väheneb.

Kokkuvõttes järeldas Riigikohus, et seadusemuudatus tõepoolest riivab Saue valla enesekorraldusõigust ja finantsstabiilsust, sest vajalikuks võib osutuda eelarve, arengukava ja investeerimisplaanide ülevaatamine või lisasissetulekute otsimine. Samas pole see riive ülemäärane, arvestades muudatuste eesmärki ja mõju ulatust.

Riigikohtu otsusega saab täismahus tutvuda siin: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=5-24-33/25

Tänasega saavad tantsupeo proovid täie hoo sisse, sest lisaks Eesti rühmadele jõuavad kohale teistest riikidest pärit kollektiivid. Nädala jooksul hakkavad Tallinnasse saabuma ka rahvamuusikapeol ning laulupeol osalejaid ning see tähendab, et linnapilti lisandub tuhandeid inimesi.

Peokorraldajad paluvad kõigil, sealhulgas osalejatel, publikul ja ka igapäevaselt linnas toimetavatel kohalikel elanikel oma käike hoolega planeerida. Kindlasti tuleb arvestada, et peonädalal võtab liiklemine ühest kohast teise rohkem aega, eelkõige etenduste ja kontsertide eel ning järel, kuid kindlasti avaldab mõju ka prooviperiood, sest linnas liigub ringi rohkem inimesi, sealhulgas ka lapsi. Politsei palub kõigil liiklejatel olla tähelepanelik, eelkõige koolimajade ja esinemispaikade juures.

Peo ajal tuleb arvestada, et tavapärane liikluskord linnas muutub märkimisväärselt – Kalevi Keskstaadioni ümbruses kehtivad juba praegu liikluspiirangud, mis puudutavad Võistluse, Staadioni, Püssirohu, Herne tänavaid ning Toonela teed. Läbipääs tagatakse ainult elanikele ja korraldajate erilubadega sõidukitele. Tantsupeo etenduste ajal 3. ja 4. juulil on tavaliiklusele suletud ka Juhkentali tänav. Samuti tuleb oluliste ümberkorraldustega arvestada 5. juulil, mil kesklinna läbib laulu- ja tantsupeo rongkäik ning 6. juulil, kui toimub laulupeo suurkontsert. Liikluskorralduse muudatustega saab tutvuda siin: https://www.tallinn.ee/et/laulupidu.

Vältimaks suuremaid liiklusummikuid soovitavad korraldajad terve peonädala vältel eelistada autole ühistransporti. 5.–6. juulil laulupeole tulles on mõistlik auto jätta mõnda parklasse, kust pääseb lauluväljakule edasi ühistranspordiga. Nimekirja parklatest leiab siit: https://www.tallinn.ee/et/laulupidu#parklad.

Oluline on arvestada, et ühistranspordi sõiduplaanides võib sel nädalal esineda muudatusi ning peatused võivad olla tavapärasest kaugemal, mistõttu tuleb varuda rohkem aega.

Kõik peoga seotud muudatused ühistranspordis – sealhulgas liinide ümbersuunamised, trammiliikluse katkestused ja ajutiste peatuste asukohad – avaldatakse veebilehtedeltransport.tallinn.ee ning https://www.tallinn.ee/et/laulupidu.

Tallinna ühistransport on 5. ja 6. juulil kõigile tasuta ning Elron lisab nendele päevadele hilisõhtused erirongid. Reisijate teenindamiseks pikendatakse nii linnalähiliinide kui kaugliinide koosseise. Lisaks käivitatakse peo ajaks kolm eraldi süstikbussiliini, mis viivad kesklinnast ja parklatest otse tantsu- või laulupeole. Infot selle kohta leiab siit: https://www.tallinn.ee/et/laulupidu.

Laulu- ja tantsupeo nädalal liigub nii Tallinna tänavatel kui lauluväljakul ja Kalevi Keskstaadionil tavapärasest rohkem politseinikke ja päästetöötajaid.

Alates 3. juulist asub Kalevi Keskstaadionil ja 5. juulist lauluväljakul Oru väravas politseitelk. Politseipunkti võivad alati pöörduda kõik, kes vajavad abi, on kaotanud midagi väärtuslikku või on tekkinud turvalisusega seotud muresid või küsimusi. Lisaks saab abi paluda väljakutel olevatelt politseinikelt.

Jälgida tasub Politsei- ja Piirivalveameti Facebooki lehte, kus jagatakse informatsiooni peo turvalisuse kohta ning kuhu luuakse alates 3. juulist album „Kaotatud ja leitud esemed laulu- ja tantsupeol“. Sinna postitatakse pildid leitud väärtuslikematest asjadest, mis on politseile üle antud ja jagatakse infot, kuidas kaotatud esemed jälle kätte saab.

Korraldajad paluvad linlastelt peonädala jooksul mõistvat suhtumist – ajutised muudatused linnapildis ja liikluses on osa ühest suursündmusest, mis ühendab inimesi üle Eesti ja kaugemaltki. Samuti palume teisipidi loomulikult ka lugupidavat käitumist linnaelanike ja avaliku ruumi suhtes, et pidu kulgeks väärikalt, rõõmsalt ja üksteisega arvestades.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. 

Riigikohus jättis tänase otsusega rahuldamata endise diplomaadi Clyde Kulli kaebuse, milles ta vaidlustas oma riigisaladuse loa pikendamata jätmist. Samas juhtis kohus tähelepanu sellele, et kaitsepolitsei tegi Kulli ärakuulamisel vigu.

Kaitsepolitsei põhjendas Kulli salajase taseme riigisaladuse loa pikendamata jätmist sellega, et ta oli ankeedis ja julgeolekukontrolli vestlusel tahtlikult andmeid varjanud ning valeteavet esitanud. Seetõttu ei saanud kaitsepolitsei hinnangul olla ka kindel, kas ta suudab jääda ausaks riigisaladuse hoidmisel ja täidab kõiki riigisaladuse kaitse kohustusi.

Kull vaidlustas kaitsepolitsei otsuse kohtus ning väitis, et pole teadlikult ja pahatahtlikult infot varjanud. Haldus- ja ringkonnakohus jätsid tema kaebuse rahuldamata. Samale järeldusele jõudis ka Riigikohtu halduskolleegium, kuid muutis teise astme kohtu otsuse põhjendusi.

Riigikohtu hinnangul tuvastas ringkonnakohus õigesti, et kaebaja on tahtlikult varjanud teavet oma finantskäitumise kohta, täiendavat sissetulekuallikat ja Venemaal asuvat kinnisvara ning jätnud ankeetides märkimata ühe töökoha andmed ja kokkupuuted välisriigi eriteenistustega. Kolleegium nõustus, et kui riigisaladuse loa taotleja käitub julgeolekukontrollis ebaausalt või ebakorrektselt, ei saa olla kindel ka selles, et ta hiljem täidab ausalt ja korrektselt riigisaladuse kaitse kohustusi.

Riigikohus märkis otsuses, et kui riigisaladuse loa pikendamisest keeldumise tõttu ei saa inimene senisel ametikohal jätkata, piirab see intensiivselt tema põhiõigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. Samas on riigi julgeolek kaalukam põhiseaduslik väärtus, mistõttu oli vaidlustatud otsus proportsionaalne ja kokkuvõttes sisuliselt õiguspärane.

Kolleegium leidis siiski, et kaitsepolitsei tegi Kulli ärakuulamisel vigu. Nimelt kuulati kaebaja riigisaladuse loa pikendamise haldusmenetluses ära samal ajal, kui ta oli kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinni peetud.

Riigikohtu hinnangul ei ole see üldjuhul lubatav: kahtlustatav tuleb vabastada viivitamatult, kui langeb ära tema kriminaalmenetluses kinnipidamise alus. Kinnipidamise aega ei tohiks haldusmenetluse toimingutega pikendada ega kinnipidamise abil inimest survestada. Lisaks peab ärakuulamisel andma inimesele piisavalt aega oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, et ta saaks seda teha läbimõeldult, pidada vajadusel nõu ja küsida õigusabi.

Riigikohus leidis, et eksimus ärakuulamisel polnud siiski sellise kaaluga, et oleks mõjutanud vaidlustatud otsuse sisu – kaebaja rääkis ärakuulamisel sedasama, mida hiljem kogu kohtumenetluse vältel. Ei ole näha, et korrektselt läbi viidud ärakuulamisel oleks ta esitanud oluliselt teistsugust teavet või seisukohti.

Riigikohtu otsusega saab täismahus tutvuda siin: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-21-1337/71

Endine National Geographicu kollane aken, mis on viimased aastad olnud Euroopa kultuuripealinna tähistamiseks roosas toonis, saab Raekoja platsil uue ilme ja jätkab atraktsioonina külastajate rõõmustamist. 

Aken viiakse hooldusesse esmaspäeva, 30. juuni hommikul. Vaatamisväärsusele tehakse tehniline kontroll, vajadusel tehakse parandustööd ning seejärel värvitööd. Armastatud maamärk hakkab kandma Tartu linna visuaalsesse identiteeti sobituvat punakasoranži värvi.

Maamärk jõuab oma kohale tagasi olenevalt hooldustööde mahust 1-2 nädala jooksul.

Värviline aken on Tartu raekoja platsil olnud 2013. aastast alates. Algselt kollane aken paigaldati projekti „Elu kahe maailma piiril” käigus, mille eesmärk oli koostöös National Geo­graphicuga tutvustada Lõuna-Eesti vaatamisväärsusi.

Tartu turismivaldkonna juht  Annika Ojasaar ütles, et ka teiste üle Lõuna-Eesti asuvatele kollaste akende teekond saab uue kontseptsiooni, mille käigus toimub nende uuendamine, ümberpaigutamine ja värvimine.

„Sellel aastal alustavad Lõuna-Eesti LEADER tegevusrühmad koos Tartu ja teiste partneritega uut koostööprojekti, mille keskmes on Lõuna-Eesti kultuuripärandi ja looduse tutvustamine ning Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi jätkutegevused. Projekti eesmärgiks on innustada kogukondade omavahelist koostööd ja uudseid kogukonnapõhiseid lahendusi,” rääkis Ojasaar uuest projektist.

Raekoja platsil asuv raam on 3 meetrit lai ja 4,3 meetrit kõrge ning iga pildistaja saab seda keerata endale sobivas suunas.

Kõiki Lõuna-Eestis asuvaid aknaid saab vaadata: https://visitsouthestonia.com/community/

Peaasi.ee alustas raviteenuste pakkumist 16–26-aastastele noortele, mis võimaldab noorte nõustajatel edaspidi vajadusel suunata abivajajaid organisatsioonisiseselt diagnoosimisele ja ravile. Peaasi.ee kliinikus töötab psühhiaater, vaimse tervise õde ning kliinilised psühholoogid.

„Uus võimalus tähistab olulist sammu noorte vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamisel. Teame, kui keeruline võib olla esimene samm abi otsimisel. Meie eesmärk on, et noor ei peaks rändama asutusest asutusse, vaid saaks vajaliku abi ühest kohast,” selgitas Peaasi.ee nõustamis- ja raviteenuste suunajuht Mirjam Kase.

Peahea nõustamisele saavad registreeruda noored üle Eesti noustamine.peaasi.ee/noored
Nõustamine on tasuta.

„Peaasi.ee noortenõustajad on abi otsimisel esimene kontakt: nad kuulavad, toetavad ja vajadusel suunavad noore edasi ravimeeskonna juurde. See tähendab noore jaoks kiiremat ja sujuvamat teekonda sobiva abini,” rääkis Mirjam Kase.

Lisaks hakkab Peaasi.ee alates 1. juulist pakkuma riikliku ravikindlustusega noortele ka kliinilise psühholoogi teenust pere- ja eriarsti saatekirja alusel. Psühholoogi teenusele saab registreerida Peaasi.ee raviteenuste kodulehel peaasi.ee/raviteenused/

Noortele nõustamis- ja raviteenuste pakkumist rahastab Tervisekassa.

Peaasi.ee tegeleb vaimse tervise edendamise, probleemide ennetuse, varase sekkumise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas. Peaasi.ee on pälvinud oma tegevusega 2020 aasta tervisesõbra tiitli ning presidendi sotsiaaltöö aastapreemia. 2020. aasta lõpus tunnustati Peaasi.ee-d kodanikuühiskonna aasta tegija ja aasta vabaühenduse tiitlitega.

Politsei sai täna öösel kella poole ühe paiku teate, et Saue vallas Ääsmäe külas on toimunud liiklusõnnetus. Kraavi sõitnud VolksWagenis oli kolm meest, kellest kaks kaasreisijat hukkusid sündmuskohal.

Kiirabi toimetas sõidukit juhtinud mehe haiglasse. Traagilise õnnetuse kõik täpsemad asjaolud on veel selgitamisel.

Päästeamet võõrandab vabatahtlikele päästjatele 33 päästeautot. Vabatahtlike autopark nooreneb ligi 7 aasta võrra. 

„Kuna päästeamet saab tänavu juurde 44 uut päästeautot, tekkis meil võimalus võõrandada kasutatud, kuid heas korras autod vabatahtlikele päästjatele. Võõrandatav tehnika kaasajastab vabatahtlike autoparki ning aitab komandodel tagada oma kogukonnas turvatunnet, pakkuda tõhusamat päästeteenust ning veel paremini panustada ennetustegevustesse,” ütles peadirektori asetäitja Martin Lambing. 

Vabatahtlikele päästjatele võõrandatakse 33 Scania ning MAN tüüpi päästeautot koos baasvarustusega (nt akumootorsaag, valgustid, tõmberedel jne). Liiklusavarii erivõimekusega komandodele lisanduvad hüdraulilised töövahendid, toestusvahendid ning pneumaatiliste tõstepatjade komplektid. 

Päästeautod jaotati komandode vahel laiali võttes arvesse komandode väljasõidu koormust ning elupäästvatele sündmustele (liiklusavariid, suitsusukeldumine, veeõnnetused) reageerimise võimekust ning sagedust. Oluline oli ka see, et võimalikult paljudel vabatahtlikel komandodel uueneks põhiliselt reageeriv tehnika ning asenduse saaksid vene tüüpi päästesõidukid, mis jääksid kasutusele vaid hooajaliselt metsatulekahjude kustutamiseks. 

Praegu on vabatahtlike kasutuses keskmiselt 1990. aastatest pärit tehnika, võõrandatavad autod on aga aastatest 2007 ning 2008.  

Vabatahtlikke päästjaid ühendava Päästeliidu nõukogu esimehe Veiko Pormeistri sõnul on iga uuendus vabatahtlikkusse päästesse investeering Eesti sisejulgeolekusse. „Vabatahtlikud sõidavad sündmustele autodega, mis on mõnikord pärit lausa 60. aastatest. Seega aitab uute masinate tulek parandada vabatahtlike seniseid töötingimusi ja valmisolekut reageerima ning langetada märkimisväärselt senist kulu autopargi ülalpidamisel. Tänane otsus on tugev panus Eesti kogukondade turvatunde tagamisse,” märkis Pormeister. 

Päästeautod saavad Avinurme, Emmaste, Imavere, Järva-Jaani, Laeva, Lohusalu, Kadrina, Karula, Kolga, Kopli, Kõrkvere, Muhu, Orava, Palamuse, Pihtla, Puurmani, Rõngu, Saku, Saverna, Saue, Simuna, Sindi, Taali, Tabasalu, Tamsalu, Tõrvandi, Vajangu, Valgjärve, Valgu, Vana-Vigala, Voore, Võsu ja Väätsa vabatahtlikud.  

Lisaks võõrandatakse vabatahtlikele neli konteinerautot, mida saab kasutada logistilise toe pakkumisel. Konteinerautod saavad Saue, Pärnu-Jaagupi, Rõuge ja Puurmani vabatahtlikud. 

Päästeamet hakkab esimesi autosid vabatahtlikele üle andma suve jooksul.

Viimati võõrandas päästeamet nii suures mahus sõidukeid vabatahtlikele 2018. aastal, mil vabatahtlike kasutusse anti 23 põhiautot. Viimase 10 aasta jooksul on Päästeamet võõrandanud vabatahtlikele ligi 50 põhiautot, üle 50 paakauto, 37 tulekustutusautot, ATVsid, haagiseid ja muud päästetööks vajalikku tehnikat.  

Politsei palub abi tuvastamaks 15-aastase Carmeni asukohta.

Politseile anti teada, et 20. juunil tuli tüdruk Kastre valla asenduskodust Tartusse tervishoiuteenusele, kuid jooksis sealt minema. Tagasi koju tüdruk sellest ajast pöördunud ei ole.

Politsei on kontrollinud erinevaid aadresse nii Tartu linnas kui ka maakonnas. Suheldud on tuttavate ja sõpradega, kuid seni puudub teadmine, kus ta aega veeta võiks.

Carmen on 165 cm pikk, tal on poolde selga ulatuvad tumedad juuksed. Seljas olid tüdrukul tumedad riided.

Politsei palub kõigil, kes on Carmenit näinud, sellest häirekeskuse numbril 112 teada anda.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 30. juuni 2025:

ühtki vene poole edenemist ei tuvastanud, vist… kohati on Ukraina omadel väga-väga raske.

1. Eilne öö oli pommitamiste rekord droonide ja rakettide arvult.

2. Krimm.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta, vist, vene poole ühele väitele pole kinnitust leidnud.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa valitsus on andnud korralduse vähendada sõjaväeteenistuseks kõlbmatute venelaste arvu.

12. Aserbaidžaan tühistas venemaa asepeaministri visiidi ja kõik ühisüritused pärast diasporaa liikmete vahistamist.

13. Kurski oblastis lahkuvad bussijuhid pommitamiste tõttu töölt.

14. Karm lugu ühe rindelõigu Ukraina omade olust…

15. Bohdan Krotevõtš: venemaa erioperatsioon Saksamaa vastu.

16. Lühiuudised

Rünnakute arv küll langes (enamuses sektorites). Kaotuste arv laseb arvata, et muutusi rünnakute tugevuses polnud ehk siis jätkub konveieriga kurnamine kaotustest hoolimata. p.15 pole ainuke kurtmine, et on Ukraina omadel lõike, kus on väga raske ja seda just omade poole kehva töö tagajärjel (juhtimine, tagalatoetus, puhkuse andmine jne).

1. Ukraina relvajõudude teatel viisid venemaa relvajõud 29. juuni öösel läbi suurima rünnaku Ukraina vastu sõja algusest saadik, lastes välja 537 õhurünnakurelva. Täpsemalt kasutati 477 Shahed-tüüpi ründedrooni koos simulaatorite ja 60 erineva raketiga, sealhulgas ballistilised Iskanderi raketid (7 ühikut), hüperhelikiirusega Kinžal raketid (4 ühikut), tiibraketid Kh-101 ja Kalibr (41 ja 4 ühikut) ning õhutõrjeraketid S-300 (3 ühikut). Ukraina relvajõudude andmetel kahjutuks tehti 475 sihtmärki: alla tulistati 38 raketti ja 211 drooni, kaotati veel 225 drooni ja üks Kh-101. Eelmine rekord oli 9. juunil, kui venemaa armee lasi Ukraina pihta välja 499 drooni ja raketti.

Tabamused registreeriti Tšerkassõ, Zaporižja, Harkivi, Mõkolaivi ja Lvivi oblastis. Samuti hukkus rünnaku tõrjumisel 32-aastane F-16 piloot kolonelleitnant Maksim Ustimenko. Ukraina relvajõud teatasid, et ta tulistas alla seitse sihtmärki, kuid viimase kallal töötamise ajal sai tema lennuk kahjustada. Piloot suunas langeva hävitaja asulast eemale, kuid tal ei olnud aega katapulteeruda.

venemaa rünnaku tagajärjel said Tšerkassõ oblastis Smela linnas kahjustada kolm üheksakorruselist hoonet. Regionaalse sõjaväevalitsuse andmetel sai vigastada kuus inimest, sealhulgas laps. Kohalik Riikliku Toidutehnoloogiaülikooli kolledž sai oluliselt kahjustada.

Poltava oblastis Krementšukis puhkes ettevõttes langevate rusude tõttu tulekahju. Samuti sai kahjustada elamu juurdeehitus. Keegi vigastada ei saanud, täpsustas OVA juht Volodõmõr Kogot. Lisaks jäid elektrita 18 Lohvitsa ja Velõkobagatšani kogukonna asulat. Poltaavas rünnati raudteetaristut, teatas Ukrzaliznõtsia. Poltava-Južnaja raudteejaam sai kahjustada: aknad ja uksed lendasid sisse, laed varisesid osaliselt kokku. Lööklaine mõjutas ka äärelinna raudteejaama, vaguneid ja administratiivhooneid. Reisijad ja töötajad olid varjualustes, ohvreid ei olnud.

Harkivi oblastis tabas droon liikuvat autot. Selle tagajärjel hukkus 60-aastane mees ja 59-aastane sai vigastada, ütles OVA juht Oleg Sinegubov. Mõkolaivis said pihta taristurajatis ja laod. Zaporižjas sai kahjustada ettevõtte tootmishoone. Keegi viga ei saanud.

Lvivi oblastis rünnati muuhulgas Drohobõtši rajooni. Tööstustaristurajatise tabamuse tõttu puhkes tulekahju. Rajooni administratsiooni juht Stepan Kulõnjak teatas, et ohvreid ei olnud, kuid Drohobõtšis oli mürsutule tõttu osaliselt elekter kadunud.

President Volodõmõr Zelenski kommenteeris rekordilist rünnakut Ukrainale. „Moskva ei peatu seni, kuni ta suudab läbi viia massiivseid rünnakuid. Ainuüksi sel nädalal oli üle 114 raketi, üle 1270 drooni ja ligi 1100 KAB-i,” märkis ta.

30. juuni öösel ründas venemaa Harkivi oblastit ründedroonidega, autoteenindusjaam süttis põlema, haavatuid on. Sellest teatas piirkondliku sõjaväevalitsuse juht Oleg Sinegubov. Harkivi äärelinnas Pesotšini küla ja Dergatši linn, samuti Tšuguevski rajoonis Kurortnoje küla sattusid vaenlase tule alla. Pesotšini tabas droon teenindusjaama, mille tagajärjel hoone sai kahjustada ja puhkes tulekahju. Rünnaku tagajärjel on teadaolevalt saanud haavata neli inimest. Dergatšis sai pärast rünnakut kahjustada ka hoone, mis süttis põlema, Kurortnojes sai kahjustada tsiviilhoone ja puhkes samuti tulekahju.

2. Sotsiaalvõrgustike andmetel rünnati ajutiselt okupeeritud Krimmi 30. juuni öösel droonidega. Liiklus Krimmi sillal oli täielikult blokeeritud. Samal ajal oli liiklus Krimmi sillal täielikult blokeeritud ja selle valgustus lülitati välja. Allatulistatud droonide või kahjustuste kohta ametlikku teavet veel pole.

Kurski oblastis Lgovis toimus täna öösel võimas plahvatus.

3. Kursk/Belgorod: rindejoones muutusteta aga vene blogijatelt tuleb infot, et Ukraina vasturünnakute arv on tõusnud juba 16-le. Küll ulatub vene poole kaudtuli juba peaaegu Sumõni ja seda aktiivselt kasutatakse lisaks lennuväe ja droonidega töötlemisele.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta, vist. vene poole blogijate teave Datšne vallutamise kohta on veel teiste poolt kinnitamata, kui see õige, siis on tegu esimene asula Dnipropetrovski oblastis, mille vene armee okupeeris. Vast homme targem.

10. Herson: Antonovski silla juures on pisu aktiviseerunud Ukraina omad, esmalt töödeldi sealset piirkonda liugpommidega ja seejärel vähemalt üks rünnak sealse sillapea laiendamiseks.

11. Tervise ja füüsilise vormi tõttu sõjaväeteenistuseks kõlbmatute venelaste arvu tuleb vähendada 2030. aastaks 17,5%-ni ja 2036. aastaks 16%-ni. TASS-i teatel andis valitsus sellise korralduse. Võrdluseks: 2024. aastal oli sihtarv 19%. Föderaalse kodanike sõjaväeteenistuseks ettevalmistamise süsteemi kontseptsiooni on lisatud uusi ülesandeid. Enne Krimmi annekteerimist oli piiratud sõjaväeteenistuskõlblikkusega venelaste osakaal umbes 30%, seisab dokumendis.

Strateegia näeb ette ka regulaarselt spordiga tegelevate ajateenistusealiste kodanike arvu suurendamise 85%-ni 2030. aastaks ja 90%-ni 2036. aastaks. Lisaks on valitsus andnud korralduse sisendada koolilastesse patriotismi ja „traditsioonilisi väärtusi”. Lisaks on ametivõimud kohustatud tagama noortekeskkonna vastupanuvõime välistele ja sisemistele väljakutsetele ning ennetama usalduse õõnestamist riigiasutuste vastu ja negatiivse suhtumise kujunemist sõjaväeteenistusse.

Veebruaris sai teatavaks, et vene kaitseministeerium oli ette valmistanud „Sõjaväe tervisekontrolli määruste” muudatused, mis muudavad oluliselt sõjaväelaste ja ajateenijate tervisekontrolli korda. Eelkõige võimaldab dokument tunnistada süüfilise, hüpertensiooni või mõne psühhoosi vormiga isiku teenistuskõlblikuks. „Sõjaväelaste massilise läbivaatuse kogemus spetsiaalse sõjalise operatsiooni ajal näitas haiguste loetelus mitmeid ebatäpsusi ja diagnostilisi kriteeriume, mis nõuavad nende kohandamist tänapäevaste lähenemisviisidega,” märkis kaitseministeerium seletuskirjas.

1. aprillil algas venemaal 14 aasta rekordiline kevadine ajateenistusse kutsumine. Kampaania käigus, mis lõpeb 15. juulil, saadetakse armeesse 160 tuhat värvatut. Kehtiva seadusandluse kohaselt on ajateenistusse kutsutavad 18–30-aastased kodanikud.

Armeesse kutsutavate arvu määras putin. See hakkas kasvama pärast venemaa sissetungi Ukrainasse. Aastatel 2019–2022 oli kavandatud ajateenijate arv ligikaudu sama: 134,5–135 tuhat inimest. 2023. aastal kutsuti kevadel vägedesse 147 tuhat ja sügisel 130 tuhat inimest. 2024. aastal see trend jätkus: kevadel kutsuti vägedesse 150 tuhat ja sügisel 133 tuhat inimest.

Aprillis allkirjastas putin seaduse, mille kohaselt komisjoni otsus ajateenistusse kutsumise kohta rakendatakse aasta jooksul. Nüüd, kui inimene tunnistatakse sobivaks, kuid mingil põhjusel ta vägedesse ei jõudnud (näiteks haigestus), siis järgmise kampaania algusega on sõjaväe registreerimis- ja värbamisosakondadel õigus saata ta viivitamatult armeesse ilma tervisekontrolli ja uue ajateenistusse kutsumise otsuseta.

12. Aserbaidžaan keeldus vastu võtmast venemaa asepeaministrit aleksei overtšukki seoses Jekaterinburgis toimunud haaranguga oma diasporaa esindajate vastu, mille tulemusel peeti kinni kümneid ja tapeti kaks inimest. Minvali allikad teatasid, et juuni lõpuks kavandatud venemaa Föderatsiooni asepeaministri visiit tühistati. „Praeguses olukorras ei pea Aserbaidžaani pool overtšuki ega teiste venemaa ametnike visiiti sobivaks,” ütles allikas.

Omakorda teatas Aserbaidžaani kultuuriministeerium kõigi vabariigis kavandatud ühisürituste venemaa Föderatsiooniga, sealhulgas kontsertide, festivalide, etenduste ja näituste tühistamisest, olenemata sellest, kes neid korraldas. Põhjuseks toodi demonstratiivsed, sihipärased kohtuvälised tapmised ja Venemaa õiguskaitseorganite poolt aserbaidžaanlaste vastu etnilisel alusel Jekaterinburgis toime pandud vägivallaaktid. Ministeerium märkis ka, et viimasel ajal on sellised juhtumid muutunud süstemaatiliseks.

Lisaks tühistas samal põhjusel Aserbaidžaani parlamendi delegatsioon esimese aseesimehe Ali Ahmedovi juhtimisel oma visiidi venemaale. Pressiteenistus selgitas, et saadikud ei osale kahe riigi parlamentidevahelise koostöö komisjoni 23. kohtumisel, mis pidi toimuma Moskvas.

27. juunil viisid FSB ohvitserid Jekaterinburgis läbi haaranguid aserbaidžaanlaste kodudes seoses 2001., 2010. ja 2011. aastal toime pandud lahendamata mõrvade juhtumiga. Operatsiooni käigus tapeti vennad Ziyaddin ja Guseyn Safarov, keda peeti ärimees Junis Pašajevi veresauna peamisteks kahtlusalusteks. Osakonda viidi üle 50 inimese. Pašajev pussitati 2001. aastal kööginugadega rahvahulga poolt surnuks Safarovi vendadele kuuluva „Kaspia” kohviku lähedal (neid on kokku üheksa), kirjutab E1.ru. Ohvri sugulaste tuttav rääkis väljaandele, et sureval ärimehel õnnestus väidetavalt tapjad nimetada, kuid mingil põhjusel ei antud neid tol ajal kohtu alla.

29. juunil vahistas Jekaterinburgi Lenini ringkonnakohus Kaspia direktorid Mazahiri ja Akif Safarovi ning nende venna Ayaz Safarovi. Neid süüdistati mõrvas, mille sooritas eelnevalt kokkulepitud isikute rühm (kriminaalkoodeksi artikli 105 teise osa punkt „g”). Vugar ja Magamed Safarov vabastati varsti pärast vahistamist. Kamal Safarov viibib intensiivravil.

Aserbaidžaani välisministeerium nõudis juhtunu uurimist, süüdistades FSB ametnikke vabariigi põliselanike jõhkras mõrvas ning edastas ka protestikirja venemaa suursaadikule Bakuus pjotr volokovile. venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja maria zahharova teatas, et Aserbaidžaani diasporaa esindajad peeti kinni raskete kuritegude uurimise raames.

13. Kurski oblastis on bussiliine tühistatud bussijuhtide puuduse tõttu, kes lahkuvad töölt Ukraina relvajõudude rünnakute tõttu. Olukord on eriti terav Lgovis. Linnavalitsus teatas kohalikule meediale, et personali puuduse tõttu on vedaja, kes on füüsilisest isikust ettevõtja, alates 15. aprillist tühistanud kolm liini: nr 5 „Lgov (AS) – Sahhzavod”, nr 6 „Lgov (AS) – p/s Gaidara” ja nr 7 „Lgov (AS) – N. Derevenki”.

Katsed leida uusi teenusepakkujaid konkursside kaudu ei andnud tulemusi – vabatahtlikke polnud. Juhid ei taha tööd vastu võtta Ukraina relvajõudude pommitamise ja pideva raketirünnakute ja droonide rünnakute ohu tõttu, lisas administratsioon. Lgovi elanikud kaebasid Kurski oblasti tegevkubernerile Aleksandr Hinšteinile. „Inimesed kannatavad, eriti need, kellel on lapsed ja eakad. Eakatel kulub bussijaama jõudmiseks 30 minutit ning seejärel kesklinna ja haiglasse jõudmiseks. Me elame nagu saarel – pole apteeki ega haiglat. Kõigi poolt hüljatud piirkond! Kohalikke võimuesindajaid ei koti meist karvavõrdki,” seisab üleskutses.

Kurski elanikud ähvardasid ka kirjutada avaliku kirja putinile, kui olukord ei muutu. Linnavõimud plaanivad lähitulevikus välja kuulutada uue teenuste osutamise hanke.

Kurski oblastit rünnatakse regulaarselt ja osa oblastist oli Ukraina relvajõudude kontrolli all augustist 2024 kuni aprillini 2025. Võimude andmetel on mai seisuga piirkonnas sõja algusest alates hukkunud üle 310 tsiviilisiku. Umbes 800 inimest on saanud vigastada ja peaaegu sama palju on kadunud.

Sõda Ukrainaga mõjutab ühistranspordi kättesaadavust ka teistes venemaa piirkondades. Detsembris teatas riigiduuma saadik andrei gurulev, et Tšitas Taga-Baikali krais lakkas pool linna vajalikust trollibusside arvust liiklemast, kuna umbes 20 juhti oli rindele läinud.

Sarnane olukord tekkis Irkutskis: seal astus madala palga tõttu sõtta vähemalt 15 juhti. Selle tulemusel vähenes trollibusside arv 25-ni. Kemerovo oblastis Novokuznetskis sundis personalipuudus linnapead kuulutama välja naispataljoni värbamise trollibussijuhtideks.

14. Kolonelleitnant, Mariupoli kaitseväe staabiülem, vene-Ukraina sõja veteran aastatel 2014–2025 saidilt: Kroonika kurnatud suunast. Ütlused väljamõeldud brigaadi väljamõeldud ohvitserilt. Aga see teeb tõesti haiget.

K-st „B”-sse. Siis jälle „K”. Siis „D”. Ilma pausita, ilma rotatsioonita. Kaitses – ilma kindlustusteta. Rünnakul – ilma reservita. Ohvitserid ei juhi enam lahingusse – nad lohistavad sinna need, kes veel ridades on.

Üle 5 km pikkusel lõigul – 10, maksimaalselt 12 võitlejat. Kaitset hoiavad autojuhid, laskurid, kokad. Aga ka nemad on lõpetanud. Pataljonides on alles 25% koosseisust, kellest enamik on juba varem oma tervise ohverdanud ja nüüd täidavad supelmajateenijate, autojuhtide ametikohti, sest tahavad tulevikus kasulikud olla.

Kui järjekordne pataljon maha põleb, ei saa me abiväge – me saame ümberjaotust. Inimesed ei tule – nad määritakse aukudesse, mida on isegi raske kokku lugeda.

Vaenlane tungib mitu korda päevas sisse. Mootorrattalained, soomuslained, süüdimõistetute rünnakugrupid. Selle asemel on meie uustulnukatel viis päeva kohanemiseks. Kuuendal – lahingus või maastikul.

Ülalt tulevad käsud kõlavad nagu hüsteeria. „Taasta positsioon!” – mis ei tee midagi. „Korralda pealetung!” – läbi kilomeetri avatud maastiku, kaotades inimesi lähenemistel. Käsud tulevad otse väljamõeldud armee kõrgeimalt sõjaväeametnikult.

Luure? Pole aega. Tuletoetus? Polnud aega kohale jõuda. Lennukipiloot? Pole piisavalt isegi ühele kompaniile.

Need, kes peaksid olukorda meist paremini mõistma, kardavad sellele otsa vaadata. Nad ei tunnista ilmselget, sest süüdlast on lihtsam otsida brigaadist endast kui rääkida tõtt ülemusele – kuigi kõrgemal on ainult üks inimene. Lihtsam on teatada fraasidest „olukord on kontrolli all” või „väljamõeldud brigaadi ülem petab ja varjab inimesi”, kui tunnistada, et see kontroll on illusioon, mis toetub purunenud põlvedele ja nii suurele väsimusele, et surm tundub olevat pääste sellest absurditeatrilt.

Hirm ülemkindrali ees halvab mitte ainult otsuseid, vaid ka südametunnistuse. Ja selles vaikuses, kus peaks olema julgus ja tõde, kõlab ainult üks asi – kuidas sellest välja tulla, kuidas süüd kaela veeretada, kuidas õigel ajal õiget sõna öelda. Olukord näeb välja nii, nagu oleks keegi ülalpool juba meie surmaga leppinud ja nüüd määrab vaid, kes täpselt ja mis järjekorras esimesena sellesse mulda lamab.

Me näeme, kuidas meid pigistatakse. Me näeme, mis juhtub, kui me langeme. Meie taga on teised väljamõeldud brigaadid, juba pooleldi ümber piiratud. Me ei hoia kinni korrast, mitte plaanist – neist vasakul ja paremal, brigaadist, mis on veel elus.

Ülem? Ta on meiega. Aga ta on pantvang käskudele teisest maailmast, kus PowerPoint on olulisem kui evakueerimine.

Ja nüüd hüpoteetilised väljamõeldud küsimused:
– Mitu veel väljamõeldud brigaadi on vaja, et hakata kuulama mitte parketikindraleid, vaid rindejoont?
– Mitu elu peame veel kaotama, et tipp tunnistaks: see pole osaline puudus, see on süsteemne katastroof?
– Miks meie, kes me põlvili Maviku järele palume, peame täitma nende käske, kellel on kõik – välja arvatud vastutus?
– Miks on rohkem kindraleid, kes kardavad oma positsioonide kaotamist, kui neid, kes kardavad inimeste kaotamist?
– Kes vastutab nende eest, kes ei naase kunagi? Või jälle – mitte keegi?
– Kas peab juhtuma veel üks tragöödia, et lõpuks aru saada – seda sõda ei võideta teadetega, vaid vere ja tõega?
– Ja mis kõige tähtsam: kas riik suudab meile kunagi silma vaadata – kui me äkki naaseme?

15. venemaa erioperatsioon Saksamaa vastu: konflikti otsene eskaleerimine või varjatud sõjakuulutus

2025. aasta juunis süüdati Erfurdis Saksamaal asuvas MAN Truck & Bus teeninduskeskuses tahtlikult põlema kuus Bundeswehri veoautot, millest neli hävisid täielikult ja kaks said tõsiseid kahjustusi. Uurimine liigitas juhtumi kohe tahtlikuks sabotaažiks. Peaaegu kohe pärast süütamist avaldasid venemaa Telegrami kanalid tulekahjust video koos kommentaaridega, milles öeldi, et „meie inimesed hävitasid Ukrainale mõeldud varustust”. Selline sõnastus viitab otseselt venemaa luureteenistuste osalemisele selle teo ettevalmistamisel või korraldamisel.

Sündmuskohalt pärit video ilmus venemaa kanalitel varem kui Saksa meedias, mis viitab eelnevalt planeeritud teavituskampaaniale. vene propaganda levitas kohe narratiivi Ukrainale antava abi hävitamisest, kuigi Saksamaa kaitseministeerium kinnitas ametlikult, et neid sõidukeid kasutas ainult Bundeswehr sisemiseks logistikaks. Selline operatsioon – füüsiline sabotaaž, millele järgneb info ärakasutamine – on tüüpiline venemaa hübriidoperatsioonidele, mida viidi läbi aastatel 2024–2025 Poola, Ühendkuningriigi, Tšehhi Vabariigi ja teiste EL-i riikide vastu.

Miks on see otsene venemaa erioperatsioon NATO territooriumil?
Rünnaku sihtmärgiks oli Bundeswehri sõjavarustus – NATO liikmesriigi armee. Eesmärk oli demoraliseerida Saksamaad, tekitada hirmu Ukraina toetamise ümber ja hirmutada Euroopa liitlasi. Isegi kui toimepanijad olid värvatud agendid või radikaalsed toetajad, on koordineerimine venemaa luureteenistuste kaudu ilmne, kuna venemaa propagandakanalid Telegramis kuulutasid operatsiooni avalikult oma saavutuseks.

Miks on see konflikti eskaleerimine ja venemaa poolt de facto sõjakuulutamine NATO riikide vastu? Rünnak NATO riigi sõjalisele infrastruktuurile, isegi ilma raketirünnakuteta, on otsene agressioon alliansi vastu. See rikub hübriidformaadis NATO lepingu artiklis 5 sätestatud julgeoleku- ja solidaarsuspõhimõtteid. Selline tegevus näitab venemaa valmisolekut kahjustada mis tahes NATO riiki, eriti Saksamaad kui Ukraina peamist relvatarnijat. See on katse näidata kremli karistamatust, rõhutades samal ajal lääne luureteenistuste nõrkust.

Seega ei ole Bundeswehri veoautode süütamine Erfurdis vandalism ega tavaline sabotaažiakt. See on venemaa luureteenistuste otsene erioperatsioon NATO riigi vastu, sõjalise agressiooni akt ja osa hübriidsõjast, mis õõnestab kogu alliansi stabiilsust ja julgeolekut. Tegelikult on see, ehkki mitteametlikult, venemaa sõjakuulutus NATO-le tervikuna ja eriti Saksamaale.

16. Lühiuudised

Iraan võib uraani rikastamisega jätkata juba mõne kuu pärast, ütles Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juht Rafael Grossi CBS-ile. Ta ütles, et Teheran on suutnud säilitada vajaliku tootmisvõimsuse vaatamata ulatuslikule kahjule, mida USA ja Iisrael on riigi tuumarajatistele tekitanud. „Ma ütleksin, et mõne kuu pärast võib neil olla töös mitu tsentrifuugikaskaadi, mis rikastavad uraani või isegi kiiremini,” ütles Grossi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastas määruse riigi taganemise kohta 1997. aasta Ottawa konventsioonist, mis keelab jalaväemiinide kasutamise, tootmise, ostmise, ladustamise ja üleandmise ning nõuab nende hävitamist. Seega kiitis riigipea heaks riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu vastava otsuse. Määrus jõustub avaldamise päeval, st 29. juunil.

Severski suunal võtsid Ukraina väed vangi kaks Kameruni kodanikku. Avaldatud videos ütleb üks vangidest, et ta oli Kamerunis õpetaja ja tuli venemaale hambaid ravima. Teine väidab, et ta pidi töötama šampoonitehases ning et temalt võeti ära dokumendid ja asjad.

Slovakkia välisminister Juraj Blanar usub, et Ukraina sõja lahendamiseks on vaja luua side venemaaga ning tunnistas, et Lääs peaks venemaa Föderatsioonile andestama.

AFP: Tšehhi luure teatas sel nädalal, et nurjas endise Taiwani asepresidendi Hsiao Bi-himi atentaadikatse tema Tšehhi Vabariigi visiidi ajal 2024. aasta märtsis. Tšehhi sõjaväeluure pressiesindaja Jan Pejsek ütles pühapäeval AFP-le, et Hsiao oli Praha Hiina saatkonnas diplomaatilistel ametikohtadel legaliseeritud isikute sihtmärk. Tema sõnul jälgisid nad teda ja kogusid teavet Hsiao programmi ja tema kohtumiste kohta Tšehhi ametnikega. „Me salvestasime isegi Hiina tsiviilluure katseid luua tingimused demonstratiivseteks aktsioonideks kaitse all oleva isiku vastu, mis aga ei jõudnud ettevalmistusetapist kaugemale.” Tšehhi sõjaväeluure andmetel plaanisid Hiina saatkonna agendid oma Praha visiidi ajal Taiwani asepresidendi autokolonnile otsa sõita. Reageerides atentaadikatse kohta käivale teabele, ütles Xiao ise, et Hiina Kommunistliku Partei ebaseaduslikud teod ei heiduta teda ja et ta jätkab Taiwani huvide kaitsmist rahvusvahelises üldsuses.

Ungari välisminister Peter Szijjártó tänas pühapäeval Ameerika Ühendriike sanktsioonide tühistamise eest, mis olid takistanud Paksi tuumaelektrijaama laiendamist, mille projekti elluviijaks on Rosatom. Ungari välisminister ütles, et Bideni administratsiooni ajal tegid Ameerika Ühendriigid mitmeid poliitilisi otsuseid, mis panid Ungari äärmiselt raskesse olukorda. Viimastel päevadel pole avalikult teatatud, millised USA sanktsioonid Ungari Paksi tuumaelektrijaama laiendamise kontekstis tühistati. Paks on ainus tuumaelektrijaam Ungaris, mille kasutusiga on pärast moderniseerimist pikendatud 2030. aastateni.

The Guardian: Iraan on kutsunud ÜRO Julgeolekunõukogu üles pidama Iisraeli ja Ameerika Ühendriike vastutavaks 12-päevase sõja alustamise eest ning kohustama neid riike tekitatud kahju eest hüvitist maksma. „Me taotleme ametlikult, et Julgeolekunõukogu tunnustaks Iisraeli režiimi ja Ameerika Ühendriike agressiooniakti algatajatena ning tunnistaks nende edasist vastutust, sealhulgas hüvitise ja reparatsioonide maksmist.” Ameerika Ühendriikidelt ega Iisraelilt pole Iraani nõudmisele veel ametlikku reaktsiooni tulnud. Iraani tervishoiuministeeriumi andmetel on alates 13. juunist Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 627 inimest. Iisraeli võimude andmetel on Iraani raketirünnakutes Iisraeli vastu hukkunud 28 inimest.

The Kyiv Independent: „Mul oli telefonikõne oma Ameerika kolleegiga ja me jätsime teineteisele võimaluse igal ajal helistada ja arutada meid huvitavaid küsimusi,” ütles venemaa välisluureteenistuse direktor sergei narõškin.

Ungaris toimuvad massilised meeleavaldused, kus elanikud avaldavad meelt Viktor Orbáni režiimi vastu.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Politsei andis teada, et Tartust kadunud 31-aastane mees on leitud. Meest märgati reede õhtupoolikul liikumas Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel ühe bussipeatuse lähistel.

Meedikud vaatasid mehe tervise üle, abi ta ei vajanud. Mees anti üle lähedastele.

Politsei palus abi tuvastamaks mehe asukohta, kes lahkus kaks nädalat tagasi oma kodust Tartu linnas ning polnud sinna seni naasnud. Viimane kontakt mehega oli lähedastel 13. juunil, mil mees lahkus oma kodust Tartu linnas. Mees pidanuks minema matkale, kuid sinna ta kohale ei ilmunud.

Alates 1. juulist 2025 jõustub täiendatud meditsiiniseadmete loetelu, kuhu lisandub 95 uut Tervisekassa rahastatavat seadet. Uute seadmete lisandumisega laieneb hüvitatavate toodete valik mitmetele patsiendigruppidele.

Uute meditsiiniseadmete lisandumisega laieneb Tervisekassa hüvitatavate seadmete valik, pakkudes senisest paremat tuge järgmistele patsiendigruppidele: diabeetikud, stoomi või trahheostoomiga patsiendid, lümfitursete ja urineerimisfunktsiooni häirega inimesed ning need, kes vajavad ortoose, tallatugesid, haavasidemeid, rinnakompressiooni ja venoosse kompressiooni tooteid või nahahooldusvahendeid.

„Soovime tagada, et patsiendid saaksid oma terviseseisundile vastavaid vajalikke meditsiiniseadmeid. Uute seadmete lisandumine aitab parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja toetab iseseisvat toimetulekut,” ütles Tervisekassa meditsiiniseadmete spetsialist Hanna Veisman.

Lisaks hakkab Tervisekassa alates juulist hüvitama pumpravi vähemalt 26-aastastele I tüüpi diabeediga patsientidele, kellel on kaasuva haigusena Crohni tõbi või haavandiline koliit ja kes ei ole eelneva kuue kuu jooksul pideva glükoosimonitooringuga saavutanud ravieesmärke. Lisaks peab patsient olema pumpraviks motiveeritud, sest insuliinipump vajab seadistamist ja hooldust, samuti tuleb pidevalt jälgida glükoosinäite. Hüvitis hõlmab ka vajalikke diabeeditarvikuid: infusioonivahendid, reservuaarid, glükoosimonitooringu komplektid ja sensorid.

„Pumpravi võimaldab paremat veresuhkru kontrolli ja paindlikumat insuliinijuhtimist I tüüpi diabeediga patsientidel, kellel esineb ka põletikuline soolehaigus. Arvestades eridieeti, sagedasi haiguspuhanguid ning glükokortikoid- ja bioloogilist ravi, on diabeedi tõhus juhtimine süsteraviga sellisel juhul peaaegu võimatu,” selgitas Veisman.

Tagamaks toodete jätkusuutliku valmistamise ja kättesaadavuse patsientidele, tõuseb hinnaläbirääkimiste tulemusel 174 meditsiiniseadme hind. Samuti korrigeeritakse mitme meditsiiniseadme rühma piirhindu, millest arvutab Tervisekassa soodustust.

Meditsiiniseadmete loetelust arvatakse välja 46 seadet, mille tootmine või turustamine on lõppenud – nende asemel on patsientidele kättesaadavad sobivad alternatiivid.

Kõigi muudatuste kogumõju Tervisekassa meditsiiniseadmete eelarvele on 152 900 eurot.

Tartu teadlased analüüsisid ligi 370 meeproovi, saades esmakordselt mees oleva DNA põhjal ülevaate Eesti meetaimedest ja mesilase haigustekitajatest. Uudne lähenemine loob suurimat väärtust mesinikele, kes saavad vaid mõnekümne grammi mee abil olulist teavet mee bioloogilise koostise ja mesilaste tervise kohta.

Mesi on mesilaste abiga valmiv looduslik toiduaine. Lisaks erinevatele suhkrutele, ensüümidele, mineraalainetele ja teistele teada-tuntud väärtuslikele koostisosadele, sisaldab mesi alati ka DNA-d. DNA pärineb taimedelt, putukatelt, bakteritelt ja teistelt organismidelt, millega mesilane ja mesi on kokku puutunud. DNA osakaal on mees küll madal, kuid selles sisalduv mitmekülgne teave annab igale meele unikaalse DNA sõrmejälje.

Eesti mesinikud ja Celvia CC teadlased uurisid ühtekokku 266 Eesti ja 103 välisriigi meeproovi, mis olid korjatud aastatel 2020-2023. Meest eraldati DNA ning järjestati kogu DNA sekveneerimise tehnoloogia abil nii, et iga mee kohta saadi 10-20 miljoni DNA järjestuse informatsioon, mis peegeldab mee DNA koostist. Uuring avaldati mainekas teadusajakirjas npj Science of Food.

Uuringu tulemused

Andmetest selgus, et ligikaudu 70% mee DNA-st pärineb taimedelt, mille liigiline koosseis peegeldab korjealade mitmekesisust. Uuringut juhtinud Celvia toiduvaldkonna juht Kairi Raime selgitas, et kuigi iga Eesti mesi on unikaalse koostisega, on DNA põhjal näha selgeid erinevusi Eesti mandrilt ja saartelt korjatud mete taimede koostise vahel. Samuti on erilise koostisega Tallinna linnamesilaste meed.

„Tuvastasime Eesti ja muu maailma meeproovidest ka mesilastega seotud 12 patogeeni ja parasiidi DNA-d. Nende hulgas näiteks ameerika haudmemädanikku põhjustav bakter Paenibacillus larvae, nosematoosi tekitavad mikrosporiidid Nosema ceranae ja Nosema apis, laialt levinud mesilaste parasiitlest Varroa destructor ning mõnest välismaa meeproovist koguni Euroopas harva leitud väikse tarumardika Aethina tumida DNA,” selgitas Raime.

Mesinike võit

Raime sõnul on mesilastega seotud haigustekitajate varajane tuvastamine oluline eelkõige mesiniku jaoks, et oma mesilaste tervise eest paremini hoolt kanda ja mesilaste suremusest tingitud majanduslikku kahju ennetada. Mee väärtust, kvaliteeti või ohutust tarbija jaoks need kuidagi ei mõjuta.

Celvia teenuslabori juhataja Kaarel Krjutškovi kinnitusel on kõnealune mee DNA alusuuring suurepärane uudis Eesti mesindussektorile ja igale meesõbrale, kes soovib tarbida autentset mett.

„Loogilise sammuna tegime uuringu järgselt mee DNA testi soovijatele kättesaadavaks, et rakendada laiapõhjalist DNA teavet teaduspõhise mesinduse ja toidujulgeoleku arendamiseks. Mesila regulaarne jälgimine DNA testiga aitab silma peal hoida mesilasperede tervisel, korjata teavet mesilasi ümbritseva keskkonna kohta ning tuvastada mee võltsinguid kaubanduses,” tõi Krjutškov näiteid mee DNA kasutamise väljunditest.

Uuring viidi läbi PRIA meetme 16.2 toel rahastatud EIP-AGRI koostööprojekti raames, mille partneriteks olid Eesti mesinikud ja Celvia CC AS.

Pühapäeva, 29. juuni õhtul kella 18.08 ajal toimus liiklusõnnetus Tartus Ujula põik ja Emajõe vahel kulgeval kergliiklusteel.

47-aastane naine sõitis elektritõukerattaga ja kukkus. Tõukerattur toimetati haiglasse.

Pühapäeval, 29. juunil kella 12.37 ajal toimus liiklusõnnetus Võru maakonnas Antsla vallas Uhtjärve külas Võru-Kuigatsi-Tõrva tee 27-28 km vahel.

49-aastane mees juhtis sõiduautot Audi ja hakkas ristmiku ületama ning sõitis ette peateel liikunud sõiduautole Subaru, mida juhtis 27-aastane naine.

Audis kaassõitjatena viibinud 40-aastane naine ja 8-aastane poiss toimetati haiglasse.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Serbias algas valitsusvastane mäss ja rahvas püstitab tänavatele barrikaade.

Mäss algas sellest, kui valitsus saatis laiali meeleavalduse.

Siin on video asja kohta:

Beograd je noćas na barikadama!
Budi se istok i zapad!
No pasaran! ✊ pic.twitter.com/ynSd3zKNkw

— Kosta Konstantinović 🇪🇺🇺🇦🇬🇪 (@KostaKonstan) June 29, 2025

Jurija Gagarina upravo.
Hapse i kidnapuju studente!
Svi na barikade 💪 pic.twitter.com/vGKIzyQGIl

— Stranka slobode i pravde Novi Beograd (@SspNbg) June 29, 2025

Reporteri javljaju. Beograd, Srbija. Banovo Brdo u ovaj čas. Ustala je Srbija. pic.twitter.com/DXNCjdm6Ni

— Božidar Milinković (@psittarch) June 29, 2025

Autoralli MM-sarja hooaja seitsmenda etapi Kreeka teedel võitsid Ott Tänak ja Martin Järveoja (Hyundai), kes edestasid teise koha saavutanud Sebastien Ogier’ (Toyota) 32,8 sekundiga. Eestlastele oli see esimene triumf sel hooajal, lisaks murdis Hyundai võistkond Toyota seitsme ralli pikkuseks veninud võiduseeria.

Tänak demonstreeris kogu nädalavahetuse jooksul suurepärast kiirust ja vältis probleeme (peamiselt rehvipurunemised), mis kukutasid üsna vara kõrgest mängust välja teiste seas valitseva maailmameistri Thierry Neuville’i (Hyundai) ja Kalle Rovanperä (Toyota), vahendab ERR.

SEB värske uuring paljastas murettekitava tõsiasja – vaid kolmandik Eesti inimestest usub, et nad suudavad pensionieas riikliku pensioniga hakkama saada. Kaks kolmandikku (67%) vastanutest leiab, et vältimatute kulude katmiseks tuleb pensionipõlves leida lisavahendeid või alustada iseseisvalt kogumist; samas reaalsete tegudeni jõutakse harva.

Eesti inimeste jaoks on pensionieas vältimatud kulud eelkõige seotud igapäevaelu ja praktiliste vajadustega: 97% nimetas hädavajalikuks kuluks toitu, 92% eluasemekulusid ja 87% ravimeid. Samal ajal on huvitav märkida, et viiendik vastajatest peavad pensionipõlve loomulikuks osaks ka reisimist (21%) ja meelelahutust (20%), mis näitab, et ootus väärikale ja sisukale vanaduspõlvele on järjest kasvamas.

Riiklikust pensionist ei piisa

OECD prognoosi kohaselt moodustab riiklik pension tulevikus vaid umbes poole tänasest sissetulekust. Võttes arvesse, et kaks kolmandikku Eesti inimestest ei pea riiklikku pensioni vanaduspõlve kindlustamiseks piisavaks, kogub aktiivselt pensionilisa, näiteks kolmanda samba kaudu, siiski ainult alla poole (40%) vastanutest – kusjuures kõige eeskujulikumad kogujad on 30-49-aastased.

Pisut enam kui kolmandik vastajatest (35%) leiab, et tulevikus piisava pensioni saamiseks tuleks kõrvale panna 6-10% oma igakuisest sissetulekust. 22% vastajaid arvab, et piisab kui tulevikuks koguda kuni 5% sissetulekust.

SEB Varahalduse juht Gert Vilms tõi välja, et inimesed hindavad oma tulevikuvajadusi järjest realistlikumalt. „On positiivne, et inimesed mõistavad vajadust ise tulevikuks koguda. Murelikuks teeb aga see, et 11% vastanutest ei soovigi pensioniks täiendavalt kõrvale panna. Nende jaoks võib sissetuleku järsk vähenemine pensionile jäädes tulla ootamatu ja ebameeldiva üllatusena,” rõhutas Vilms.

Pensioniks kogumist takistab rahapuudus

60% vastanutest ütleb, et riiklikule pensionile lisa ei kogu. Vaadeldes suurimaid takistusi pensioniks kogumisel, jaotuvad vastused paljuski vanuserühmade kaupa. Kuigi läbivalt toodi suurima takistusena välja vaba raha puudus (50% vastajatest), siis kujunes vanuserühmade lõikes välja huvitav tendents: nooremad vastajad kahtlesid, kas pensioniikka üldse jõutakse; seevastu vanemad vastajad uskusid, et jätkavad töötamist ka pensionipõlves või saavad sissetuleku kinnisvarast või oma ettevõttest.

Vilmsi sõnul on sellised tulemused murettekitavad: „Iga kaotatud aasta tähendab väiksemat kindlustunnet tulevikus. Pensioniks kogumisega tuleks alustada võimalikult vara – alustada võib väikeste summadega, et tekitada regulaarne kogumisharjumus. Sissetuleku kasvades tasuks ka tulevikuks kõrvale pandavaid summasid kasvatada,” lisas ta.

SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna uuring toimus 2025. aasta aprillis ja selle viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eesti elanikku vanuses 18-65 eluaastat.

Tartu linna päeval 29. juunil anti botaanikaaia roosimajas üle tunnustused Tartu kõige kaunimate kodude omanikele. Tiitleid jagus koduaedadele erinevates linnaosades kui ka mitmele ühiskondliku hoone juures olevale õuealale.

Hindamiskomisjoni juhtinud abilinnapea Elo Kiiveti sõnul tegi seekord palju rõõmu see, et konkursile esitati rohkem aedu kui eelmisel aastal. „Tahaks loota, et eestlastele nii omane tagasihoidlikkus ajas lahtub veelgi ning meie ette jõuab veel rohkem kauneid Tartu kodusid. Selle aasta laureaadid olid väga erinäolised: esindatud olid nii eakatekodu ja lasteaed, kortermajad ja eramud, suured ja väikesed aiad, uued ja vanad majad, aga kõiki ühendas armastus looduse vastu ja rõõm kodukaunistamisest.”

Tiitli „Eesti kaunis kodu 2025” pälvisid eakatekodu ja kaks koduaeda. Need kolm kinnistut esitatakse ka Eesti Kodukaunistamise Ühendusele Vabariigi Presidendi tunnustuse saajatena.

Eakatekodu Tartu Eluringikeskus. Eakatekodu väliala on lahendatud toimiva tervikuna, kus õues leidub tegevust kõigile – nii aktiivsetele rohenäppudele kui ka muidu nautlejatele. Aiakujundusse on andnud arvestatava panuse eakad ise, kes kasvatavad kasvuhoones meelepäraseid köögivilju ja hoolitsevad lillepeenarde eest. Nutikalt on haljastusse integreeritud toidutaimed.

Laura ja Marek Petolai koduaed Ihastes. Ihastes asuvas stiilses koduaias on pilgupüüdjateks moodne aiamööbel, meeleoluvalgustus ja tänapäevane aiaskulptuur. Kolm aastat vana aeda ilmestavad suured istikud, mis annavad edasi tervikliku ja täiskasvanud aia efekti. Aia selgrooks on tellitud aiaplaan, mida pererahvas on oma äranägemise järgi endale sobivamaks kohandanud. Inspiratsiooni on leitud ka jaapani aia põhimõtetest, mille ilmekaks näiteks on aias asuvad hoolikalt paigutatud kivid.

Marika Lossmani ja Arne Halli koduaed Karlovas. Karlovas asuva miljööväärtusliku hoone kaunis arhitektuur loob fooni väliruumile. Terviklik visioon on loonud meeldiva elukeskkonna nii toas kui õues olemiseks. Lopsaka haljastusega on oskuslikult silma alt peidetud puukuurid, ka parkivale autole ei ole antud aias aukohta. Kinnistul on mitmeid eriilmelisi istumiskohti nii üksi kui koos viibimiseks ning aiast ei puudu ka tarbeaed maitserohelise ja marjapõõsastega. Aias püüavad pilku nii konteineritesse istutatud suvelilled, sobituv välimööbel, uhke roosipeenar, ronitaimed, lopsakad ilupõõsad kui ka hoovi keskmes olevad eakad murelipuud.

Tiitli „Tartu kaunis kodu 2025” pälvisid mitmed koduaiad nii Tartu linna- kui maapiirkonnas ning kahe ühiskondliku hoone väliala.

Koduaed L. Puusepa tänavas. Üle kahekümne aasta tagasi laius sellel alal kreegivõsa. Nüüd on see aed laitmatute peenraservadega hubane olemise koht. Väliruum on selgelt tsoneeritud, kus ruumi on nii tarbeaiale, viljapuudele, kui ka privaatsemale istumiskohale.

Kärdi talu Rahinge külas. Talu pilgupüüdjaks on suur tiik koos saunamaja, liivaranna ja suurte puudega. Minimalistlikku aeda ääristab privaatsust lisav raamhaljastus. Aed koosneb elementidest, mis on ka jõukohased hooldada. Talu südameks ja uhkuseks on istumiskohaga lipuplats.

KÜ Jalaka tn 52 väliruum, esindaja Sander Silm. Kortermaja õueala struktuuri loovad igihaljad okaspuud. Minimalistlik aiakujundus tagab võimekuse selle eest ise hoolt kanda. 14 aastat tagasi tehti ümber parkimiskorraldus – kortermaja raamistab roheline haljasvöönd ja parkimine asub kinnistu tagaosas. Akendest paistab haljasala, millelt ei puudu ka kogunemiskoht. Uuesti mõtestatud väliruum soodustab õues viibimist ja majarahva kooskäimist.

Maire ja Leo väike paradiisiaed Varikus. Spirituaalsest aiast leiab palju loovaid lahendusi ja katsetusi. Pilk jääb pidama kirjudel mosaiikidel, teokarpidega kaunistatud purskkaevul, efektsetel linnujoogikaussidel, isetehtud betoonist pottidel ja paljul muul. See aed üllatab ikka ja jälle oma vormide, värvide ja tekstuuridega.

Waldorflasteaia Meie Mängurühm aed. Väiksele kinnistule mahub tõeline mänguparadiis. Sopiline aed pakub lõuendit, kus lapsed saavad ise oma mängu luua. Siin on olemas kõik võimalused vabaks ja metsikuks mänguks, puudu pole ka kolahoovi elementidest. Aias leiavad pesitsuskoha linnud, läbi aia jalutavad siilid. Koos lastega tegutsetakse looduse rütmis – kevadel kasvatatakse taimi ja sügisel tehakse aias kasvavatest õuntest moosi. Seikluslikus aias on leitud tasakaal lapsesõbraliku mängu, toidu- ja ilutaimede vahel. Aia eest hoolitseb aednik Maaris Kiis.

Perekond Aigi ja Aare Rähni kodu Tammelinnas. Korrapäraste vormidega minimalistlik aed, mille lahendused on hoolikalt läbi mõeldud ja vajavad vähe hoolt. Aiakujunduses kasutatud okaspuud pakuvad silmailu aastaringselt ning hortensiate õitsemise ajal lisandub aeda roosakas-valge pitsivaht. Erksatoonilist täiendust pakuvad konteineritesse, amplitesse ja rõdukastidesse istutatud suvelilled ning terrassilt ei puudu ka väike potipõllunduse nurk.

Antoniuse õu. Õue kaunistab konteinerhaljastus, mis pakub lehe- ja õieilu ning loob meeleolu erinevatele sündmustele. Alale paigutatud täiendav haljastus seob platsi hoonega ühtseks tervikuks pakkudes vanalinnas unikaalset sündmusruumi. Õuest leiab disainereid tutvustava näituse, välilava ja rohkelt istumiskohti. Väliala südames on vana vaher, mis kõrgub õue kohal ja pakub varju väikese vihmasabina ja lõõskava päikese eest.

Perekond Nappide koduaed Tähtvere tänavas. Mitmetasandiline huvitavalt lahedatud koduaed, kus loov lahendus on aidanud väikselt alalt võtta maksimumi. Privaatsel alumisel tasandil asub varjualusega terrass koos saunaga. Betoonmüüridele on istutatud ilutaimed ning värvi annavad maja ümber paigutatud kirevad suvelillekonteinerid. Põnevaid detaile leiab lisaks nii peenardelt kui terrassidelt.

KÜ Jalaka tn 52 väliruum esitatakse konkursi „Eesti kaunis kodu 2025” eriauhinnale „Kaunis kortermaja” ja  Waldorflasteaia Meie Mängurühm aed eriauhinnale „Kaunis elurikas aed”. 27. juunil saabus juba info Eesti Kodukaunistamise Ühenduse volinike kogult, et Meie Mängurühma aed on Eesti kauni kodu konkursi eriauhinna „Kaunis elurikas aed” üks kahest presidendi autasu laureaatidest.

Kauni kodu konkurssi on korraldatud alates 1997. aastast, et tõsta esile ja tunnustada arukate ruumilahendustega, loodust hoidvaid ja kaunilt kujundatud ning haljastatud väliruume. Konkurssi korraldatakse koostöös Eesti Kodukaunistamise Ühendusega.

Fotod kõikide auhinnatud aedade kohta: https://tartu.ee/kauni-kodu-konkurss-2025

Tartu linna päeval 29. juunil tunnustati botaanikaaia roosimajas konkursi „Aasta parim ehitis 2024” võitjaid. Lisaks hindamiskomisjonile valisid oma lemmiku ka linlased – rahvahääletuse võitis endisesse tööstushoonesse rajatud korterelamu Jaama tn 52. 

Eelmisel aastal valminud parimate ehitiste omanikele, ehitajatele ja projekteerijatele anti tänasel tänuüritusel üle tänukirjad ja fassaadile kinnitamiseks mõeldud tunnustustahvlid.

Tartu linnaarhitekti Jiri Tintera sõnul näitas konkurss, et Tartusse lisandus  ka eelmisel aastal mitmeid kvaliteetse arhitektuurilahendusega hooneid ja mitmed vanad hooned said väärikalt restaureeritud. „Hoone ehitus on keeruline protsess, mille tulemus sõltub nii tellijast, arhitektist kui ehitajast. Täname kõikide auhinnatud hoonete ehitusega seotud inimesi nende panuse eest Tartu linnaruumi ilmestamisel.”

Parim uus korterelamu – Võru tn 65a
Omanike esindaja Võru tn 65a korteriühistu; tellija Bristol Kinnisvara OÜ; projekteerija Arhitex OÜ; ehitaja MAEV grupp OÜ.

Žüri hinnangul tugevdab korterelamu oma asukoha ja mahulise lahendusega Võru tänava tänavafronti. Tagasiastega kolmas korrus, eenduv karniis ja rõhutatud trepikoda loovad mitmekesise ja dünaamilise hoonekuju. Fassaadimaterjalide oskuslik kombineerimine lisab hoonele visuaalset sügavust ja isikupära.

Parima uue korterelamu kategoorias märgiti ära Pikk tn 46. Tellija Tammekose OÜ, omanike esindaja Pikk tn 46 korteriühistu, projekteerija Arhitex OÜ, ehitaja Savekate OÜ.

Parim uus üksikelamu – Kvissentali põik 2
Omanikud Kaarel Kõivomägi ja Kirsikka Kõivomägi; projekteerija Sport Osaühing.

Lihtsa kujuga hoone on oskuslikult paigutatud nõlvale, sobitudes nii maastiku kui ka ümbritseva linnaruumiga. Mahult ja vormilt loob see sobiva ülemineku Kvissentali vanema ja uuema hoonestuse vahel. Esinduslik fassaadimaterjal ja kitsad aknad tänavapoolses küljes annavad hoonele eripära ning iseloomu.

Parima uue üksikelamu kategoorias märgiti ära Hobuseraua tn 26 (omanikud Katrin Sulg, Gunbrit Sulg; projekteerija LA Arhitektid OÜ) ja Hiie tn 36 (omanikud Jüri Lieberg ja Neve Lieberg; projekteerija OÜ U-DISAIN; ehitaja Kamo Ehitus OÜ).

Parim uus ühiskondlik hoone – Aardla tn 138 (lasteaed Hellik)
Tellija Tartu Linnavalitsuse; projekteerija Projektibüroo OÜ; ehitaja AS Ehitustrust.

Lasteaed Hellik (Aardla tänav 138) on arhitektuurivõistluse tulemusena valminud kvaliteetne ja läbimõeldud avalik hoone. Kompaktne hoone toetab hästi oma funktsiooni ning pakub kasutajamugavust. Heledad viimistlustoonid ja puitelemendid nii välis- kui sisekujunduses loovad hubase ja sõbraliku keskkonna. Lõunapoolsed terrassid toimivad ühtlasi päikesevarjestusena, ühendades esteetika ja funktsionaalsuse.

Parim rekonstrueeritud kultuurimälestis – Pepleri tn 1 (Maarja kirik)
Tellija Tartu Maarja Kiriku SA; projekteerija KOKO arhitektid OÜ; ehitajad Bauvärk OÜ ja Embach Ehitus OÜ.

Tartu Maarja kiriku uus torn on kujundatud ajaloolist eeskuju järgides, kuid tänapäevase ehitustehnoloogiaga. Originaaltorn, mis hävis 1941. aastal Teises maailmasõjas, oli historitsistlikus stiilis, mille tunnusjooned olid sihvakad proportsioonid ja neogooti mõjutused. Maarja kiriku torni siluett on boonuseks Tartu siluetile ning rikastab kaugvaateid linnale.

Parima rekonstrueeritud kultuurimälestise kategoorias märgiti ära Lai tn 40 (roosimaja Tartu botaanikaaias). Tellija Tartu Ülikool; projekteerija OÜ ARC Projekt; ehitaja Jaagor Grupp OÜ.

Parim rekonstrueeritud hoone muinsuskaitsealal – Uppsala tn 6 (astronoomi maja tähetorni kõrval)
Tellija Tartu Ülikool: projekteerija OÜ ARC Projekt; ehitaja Jaagor Grupp OÜ.

Uppsala tn 6 on arhitektuurselt kõrgetasemeline näide klassikalise akadeemilise arhitektuuri tõlgendusest Eesti kontekstis. Hoone ajalooline struktuur, seos Tartu Ülikooli arengulooga ning diskreetne arhitektuurne keel annavad sellele märgilise tähenduse nii linnapildis kui kultuuripärandis laiemalt.

Parima rekonstrueeritud hoone kategoorias muinsuskaitsealal märgiti ära Kloostri tn 9. Omanik Katrin Kraus; projekteerija ARC Projekt OÜ; projekteerija Arhitektibüroo Anu Kulbach OÜ; projekteerija Externa Projekt OÜ.

Parim rekonstrueeritud miljööväärtuslik hoone – Lina tn 2 (Karlova kool)
Tellija Tartu Linnavalitsus; projekteerija Arhitektuuriklubi OÜ; ehitaja Embach Ehitus OÜ.

Lina tn 2 hoone on suurepärane näide vana ja uue kooskõlast. Ajalooline hoonemaht on restaureeritud algset arhitektuuri arvestavalt, samas kui kaasaegne laiendus sulandub hoonega loomulikult kokku. Tasakaalustatud värvilahendus ühendab eri ajastute kihistused harmooniliseks tervikuks.

Parima rekonstrueeritud miljööväärtusliku hoone kategoorias märgiti ära Kesk tn 42. Omanik Andras Metsa; projekteerija OÜ Voluut; ehitaja Meileburg OÜ.

Parim tööstuspärandit väärtustav elamu – Filosoofi tn 11/1

Omanikud Liis Uustal, Egon Metusala; projekteerija Arhitektuuribüroo MA OÜ; ehitaja Innover Ehitus OÜ.

Väga hästi õnnestunud ümberehitus, kus ajaloolise hoone laiendus on lahendatud tundlikult ja terviklikult. Uus osa sulandub orgaaniliselt olemasolevaga ning selle tegelik ulatus avaneb alles sisehoovis, säilitades tänavaruumi rahuliku ilme. Silma torkab erakordne tähelepanu detailidele – nii ehituskvaliteet kui materjalide kasutus viitavad teadlikule ja hoolikale projekteerimisele. Ajaloolisest hoonest on säilitatud kõik, mis võimalik, ning uue ja vana vaheline dialoog on läbimõeldud ja maitsekas.

Parima tööstuspärandit väärtustava elamuna märgiti ära Jaama tn 52. Hoone võitis ka Tartu kodulehel toimunud rahvahääletuse.
Omanike esindaja Jaama tn 52/ 52a KÜ; tellija Videviku 15 OÜ; projekteerija OÜ AB Ansambel; ehitaja Dorpat Ehitus OÜ.

Žürii sõnul on endisesse tööstushoonesse rajatud korterelamu näide tundlikust industriaalhoone renoveerimisest ja täiendamisest. Projekti autorid tõid esile ajaloo ning tänapäeva ühendamise — punastest tellistest fassaad, suured loft korterid aatriumitega, privaatsete rõdude/terrassidega. Arhitektuurne käsitlus tihendab vana ja uue dialoogi, säilitades ajaloolise industriaalruumi ja formeerides kaasaegse, valgusküllase elukeskkonna.

Konkursil hinnati kõiki 2024. aastal Tartu linnas kasutusloa saanud hooneid.

Tartu aasta parimat ehitist tunnustatakse alates 1999. aastast. Igal aastal pälvivad eri alagruppides auhinna ehitised, mille puhul on kõige parema tulemuse andnud tellija, projekteerija ja ehitaja koostöö.

Parimate ehitiste fotogalerii, autor Talis Taim: https://www.tartu.ee/parim-ehitis
Kaanefotol on publiku lemmikmaja Jaama 52.

Täna Tallinnasse saabunud XXI tantsupeol „Iseoma” osalevaid kollektiive tervitas sombune taevas. Keskkonnaagentuuri prognooside kohaselt kujunevad nädala esimesed päevad ilmastiku poolest vaheldusrikkaks, peolised peaksid olema valmis nii vihmaks, tugevateks tuuleiilideks kui ka jahedamaks temperatuuriks.

Peonädala esimeseks päevaks näitab prognoos vahelduva pilvisusega ilma, võib sadada vihma ja tuulepuhangud ulatuvad kuni 18 meetrini sekundis. Sooja on Tallinnas 16 kraadi. Ka homme on ilm tuuline ja mitmel pool sajab vihma. Alates teisipäevast võib oodata rahulikumat ja päikselisemat perioodi, päevane temperatuur kerkib 21–22 kraadini ning tuul raugeb.

Laulu- ja tantsupeo meditsiiniteenistuse juht Erik Velleramm rõhutas, et alguspäevade muutlik ilm koos tiheda proovigraafikuga muudab tervise hoidmise erakordselt tähtsaks. Tema sõnul tuleb igaühel pöörata tähelepanu oma enesetundele ning teha kõik selleks, et pikkadele päevadele füüsiliselt vastu pidada.

Riietuse osas tuleks peonädala esimestel päevadel kindlasti arvestada tuule ja vihmaga. „Jälgi ilmaprognoosi ja võta kodust kaasa eri ilmastiku jaoks sobivad riided, sealhulgas vahetusriided ja kindlasti kuivad sokid,” soovitas Velleramm. „Teisipäevast on oodata juba päikselisemat ilma, siis ei tohiks unustada päikesekaitsekreemi ning peakatet.”

Varasema kogemuse pealt teab Erik Velleramm, et prooviperiood toob kaasa palju emotsioone ja elevust, seetõttu on lihtne ära unustada põhiline – söömine, joomine ja ka puhkamine. Eriti kehtib see laste ja noorte kohta.

Ta juhtis tähelepanu vedeliku tarbimise olulisusele. „See ei tähenda, et praegu on jahe ilm ja janu ei teki nii kergesti kui palaval päeval. Vett tuleb juua iga ilmaga, sest liigutakse palju ja organism vajab vedelikku. Vesi olgu alati kaasas ja veepudel märgistatud!”

Velleramm rõhutas, et tantsijatel, kelle päev algab varakult ja kestab hilise õhtuni, tuleb söögikordadele suurt tähelepanu pöörata. „Ära jäta ühtegi toidukorda vahele ja vali mõistlikud vahepalad – see aitab hoida energiataset stabiilsena,” soovitas ta.

Samuti on oluline leida võimalusi puhkamiseks ja kehaliseks taastumiseks. „Kui saad, puhka proovide vahel, istu ja lase kehal taastuda. Need lühikesed pausid aitavad paremini vastu pidada mitmepäevasele pingele.”

Meditsiiniteenistuse juht meenutas ka, et peonädal ei ole aeg raviskeemi katkestamiseks ning kõik vajalikud ravimid tuleb endaga kaasa võtta ja päeva jooksul vajadusel tarvitada. „Kui sa võtad kodus regulaarselt ravimeid, peab neid võtma ka siin. Paljud unustavad selle, aga see võib kaasa tuua probleeme. Kui sul on allergiad või mõni krooniline haigus, hoia vajalikud ravimid alati kaasas – eriti oluline on see rongkäigus ja proovide ajal.”

Abi on peol hästi kättesaadav. Esmaabiandjad kannavad kollast vesti kirjaga „Esmaabi” ja neid leidub kõigil prooviväljakutel, rongkäigus, kontserdipaikades. Maakonnast kaasa tulnud meedikud aitavad abivajajaid ööbimispaikades. „Kui näed kedagi, kellel on halb olla – ära jää kõrvale. Aita, küsi, vii ta varju, jooda vett ja kutsu vajadusel abi. Meie inimesed on valmis aitama, aga sageli on just kaaslase märkamise hetk kõige olulisem,” rõhutas Velleramm.

Meditsiiniteenistus soovitab halva enesetunde korral pöörduda maakondliku meditsiinitöötaja poole, kelle kontaktandmed on ööbimiskohtades nähtaval. Meditsiinilist nõu saab ööpäevaringselt ka perearsti nõuandetelefonilt 1220 ning kiire erakorralise abi korral tuleb helistada hädaabinumbril 112. Põhjaliku ülevaate, kuidas peo ajal tervist hoida, leiab SIIT.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. 

Briti firma Dyson on alustanud maasikate kasvatamist.

Ettevõte, mis tootis tehnoloogilisi esemeid föönidest kuni tolmuimejateni on ehitanud hiiglaslikud tehisintellektil põhinevad kasvuhooned.

Tehisintellekt hoolitseb taimede eest ööpäevaringselt ja saaki korjatakse aastaringselt.

Siin on video asja kohta:

not on my bingo card was james dyson engineering a mass production system for strawberries…”growing things is like making things, i’m a manufacturer, and so i suppose in a way ive approached farming from that point of view” pic.twitter.com/FuuKc1qIoQ

— Aaron Slodov (@aphysicist) June 27, 2025

Täna jõudsid 11 613 tantsijat koos juhendajate ja saatjatega üle Eesti Tallinnasse ning algasid proovid XXI tantsupeo „Iseoma” etendusteks. Tantsupeoks valmistumine toimub 11 harjutusväljakul, kus enne Kalevi Keskstaadionile suundumist proove tehakse.

Kätte on jõudnud kauaoodatud päev, tantsijad Eesti erinevatest piirkondadest said pealinnas kokku, et üheskoos harjutama hakata. „Oleme selle suure tantsijaskonnaga nii pikalt igaüks omaette tööd teinud ja nüüd valdab küll ainult rõõm ja ootusärevus, et me saame kõik lõpuks kokku ja ühise eesmärgi poole liikuda,” rääkis tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann.

Tänavusel tantsupeol kasutatakse esmakordselt videoklippe, mis ilmuvad ekraanidele koos väljakutekstidega ning toovad publikuni vaated Eestimaa eri paikadest. „Need on vaated igast piirkonnast, et avada iga piirkonna omanäolisust ja ilu – see on meie pidu siduv element,“ selgitas Reimann. Tema sõnul on põnevus eesootava nädala ees suur, et kõik üleminekud kenasti toimiksid. „Oleme seda kõike küll väga palju läbi mõelnud, aga nüüd siis jääb oodata, kuidas see kokku toimima hakkab,” lisas ta.

Elevusega rääkis Tallinna Huvikeskus Kullo tantsuansambli Sõleke tantsija Greta Perolainen: „Saime eile rühmaga kokku, et enne väljakuproove üle vaadata meie paiknemised joonistes ja olla tänaseks maksimaalselt valmis.” Ta väga loodab, et eesolevad päevad tulevad kuivad ja päikselised. „Tantsupeo nädal on paratamatult väsitav, aga samas on see täiesti omaette kogemus rühmaga koos olla. Muidugi saab alati ka palju nalja,” lisab ta ootusärevalt.

Tantsupeoks valmistumine toimub 11 harjutusväljakul, kus tantsijad enne Kalevi Keskstaadionile suundumist proove teevad.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma“ toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. https://2025.laulupidu.ee/visuaalia-ja-vaartused/ 

Laupäeval, 28. juunil toimus Jõgevamaal Utsali lasketiirus Naiskodukaitse laskevõistlus lahingrelvadest laskmises. Rändkarika viis koju Tallinna ringkonna võistkond koosseisus Anu Asu, Sirle Baldesport-Märss, Katre Kröönström ja Külli Davel.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 29. juuni 2025:

üks küla kaotati ja tuntav vene poole surve tõus ja öösel üle 500 eluka Ukraina kohal…

1. Üle Ukraina droone ja rakette.

2. Krimmis oli tabamusi.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: üks küla kaotati.

10. Herson: muutusteta.

11. „Olukord on meeleheitlik.” Gazprom ei tea, mida peale hakata 60 miljardi kuupmeetri müümata jäänud gaasiga.

12. Belgorodi oblastis peksid kadõrovlased läbi sõjaväepolitseiniku, kes peatas nad numbrimärkideta valel teepoolel sõitmise eest.

13. venemaa laiendab strateegiliste pommitusseadmete tehast.

14. Aserbaidžaani välisministeerium on avaldanud venemaa suursaadikule tugevat protesti seoses riigi kodanike massiliste kinnipidamiste ja kahe aserbaidžaanlase surmaga Jekaterinburgis.

15. Ukraina kaitseministeerium kodifitseeris uue Ukraina maapealse drooni Muraha.

16. Lühiuudised

Ukraina sõjaväeluure teatel võtab venemaa suurte kaotuste tõttu vanad T-62 tankid uuesti teenistusse. 27. juunil nähti läände teel rongi 21 tankiga T-62. Halvas seisukorras, aastaid õues hoitud.

Lennundusekspertide sõnul jõudis väidetavalt Dnipro lähedale venemaa rakett Grom-E1 – mis on sisuliselt hübriid juhitava raketi ja liugpommi vahel. Selle löögiulatus on kuni 120 km. Ametlikku kinnitust veel pole. Njah, muret teeb selle lennuulatus ja vist ka täpsus.

Pokrovski rindel on venemaa koondanud umbes 111 000 sõdurit – ülemjuhataja Sõrski sõnul seni suurim vaenlase rühmitus. Hm, kas miskit info segamine… pole vähemalt ise täheldanud (ikka nii kaartidele kui blogijate infole tuginedes suuri muutusi selles sektoris).

170 vene poole rünnakut ja eile tõusis tuntavalt seni pisu rahulikumates sektorites (Harkiv, Siversk) vene poole rünnakute arv. Mujal tavapärane tase. Küll näitab tankide kaotuste numbri tõus, et pisu enam on hakanud neid rünnakutes osalema (juba teist päeva soomust rohkem). Ka on tasapisi tõusuteel soldatite kaotused. Kas see tõus jätkub nüüd ühtlase graafikuga, on tegu ajutise anomaaliaga või suurema pealetungi eelõhtuga, eip oska veel arvata. Pealetungi on võimalik teha nii tõusva survega kulutamaks vastast kui minna tugeva löögirusikaga suruma. Kumma taktika vene pool valib, eip tea, võimalik, et sektoriti erinevaid. Eks palju rolli mängivad ka vene kindralite oskused ja mõttemaailm, nende olukorra teadlikkus, kõrgemalt saadud korralduste täitmise valmidus (ikka on võimalik teha näilisust ja põhjuseks võib olla isegi enda soldatite säästmine jne). Eip saa unustada oskust mõelda palju käike ette…

Sajupilv rindejoonel väheneda eriti ei taha, aga kuidagi igapäevaseks on läinud videod Ukraina lennunduse löökidest oluliste kogumite pihta.

Õnneks näeb üha enam vene poolel meeskonna tunde kadumist, mis on kõige olulisem võti võitmaks sõda. Üks hea ilming sellest on leitav p12. Kui meeskonna tunnet pole, vajaka jääb oskustest, omadest tegelikult ei hoolita, egas siis muu aitagi kui kvantiteet ja selle taktikaga vene pool jätkabki. See võib olla ka põhjuseks, mis tihti ei jõua eesliinile varud, ülesanded allüksustele pole jätkusuutlikud ning see mõjutab paljude soldatite moraali ning enda vangi andmiste tõus paistab jätkuvat.

1. Täna öösel ründas venemaa droonide ja rakettidega Ukrainat. Kogu Ukrainas kuulutati välja õhuhäire, piirkondades oli kuulda plahvatusi. Ulatuti kuni Lvivini, kus tabati olulist infrastruktuuri objekti. Infot nii tabamustest kui hukkunutest Lvivi, Tšerkassõ, Poltaava, Zaporižja ja Mõkolaivi oblastites alles laekub… Kiievi kandis suudeti vist kõik sihtmärgid enne alla lasta.

Ukraina õhuvägi: 29. juuni 2025. aasta öösel algatasid vene okupandid taas Ukraina pihta ulatusliku raketi- ja droonirünnaku, kasutades erinevat tüüpi rakette ja ründedroone, mille käigus hukkus 1. klassi piloot kolonelleitnant Maksim Ustimenko. „Kahjuks tabas meid täna järjekordne valus kaotus. Eile õhtul, tõrjudes massiivset vaenlase õhurünnakut, hukkus F-16 lennukis 1. klassi piloot kolonelleitnant Maksim Ustimenko, sündinud 1993. aastal. Piloot kasutas kogu pardal olevat relvastust, tulistas alla seitse õhusihtmärki. Viimase tõrjumisel sai tema lennuk kahjustada ja hakkas kõrgust kaotama. Maksim Ustimenko tegi kõik endast oleneva, suunas lennuki asustatud piirkonnast eemale, kuid tal ei olnud aega katapulteeruda.”

Sõjaväe andmetel lasi vene Föderatsioon öösel välja üle 500 õhusihtmärgi. Eelkõige hävitasid F-16 lennukid kümneid Shahede.

Harkivi endist abilinnapead kahtlustatakse kindlustustöödel 5,4 miljoni Ukraina grivna (110 tuhande euro) omastamises.

2. 28. juuni öösel hävitas Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU) okupeeritud Krimmis asuval Kirovi sõjaväelennuväljal kolm helikopterit ja vaenlase õhutõrjeraketi- ja suurtükisüsteemi Pantsir-S1. Tulekahjus said kahjustada vaenlase lennukomponendi, õhutõrjesüsteemide, laskemoonaladude ning luure- ja ründedroonide paigutuskohad.

venemaa on kaotanud vähemalt kolmkümmend kaheksa hävitajat Su-34. Ligikaudu 34 neist on kinnitust leidnud lahingutes hävinud ja teised on õnnetustes kadunud või saanud kahjustada. See moodustab umbes 26% venemaa sõjaeelsest 163 lennukist koosnevast lennukipargist.

3. Kursk/Belgorod: Ukraina blogikanali info: Sumõ rinne tundub nüüd palju stabiilsem. Minu allikad seal ütlevad, et vene side on täis kaebusi, nende mehed üle piiri on täiesti kurnatud. Samuti viib 225. rünnakrügement läbi riskantseid, kuid ülitõhusaid operatsioone, mis kurnavad venelased tõesti ära.

Kurski oblastis vene soldatite ja kohalike vahel tuleb üha rohkem tülisid. Njah, hoiatuslasud jalge ette ei kipu ka pisu käredaid kohalikke maha jahtuma… ju julguse jooki ka tarbitud.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: vene pool suutis eilseks vallutada (arvatavalt tõmbas enne kontakte Ukraina end sealt jõe taha juba eelnevalt ära) Zirka küla. Seda oligi arvata, sest juba varem oli näha, et Ukraina peab taanduma Vovtša ja Mokri Jalõ jõe taha. Eks näis, kas nüüd saadakse siin suunal mingiks ajaks rinne pidama.

10. Herson: muutusteta.

11. Pärast Euroopa turu kaotamist ja Hiinaga uue lepingu sõlmimata jätmist on Gazpromil kogunenud kümneid miljardeid kuupmeetreid gaasi ülejääki ning võimud üritavad välja mõelda, kuidas seda kasutada, teatab Reuters, viidates venemaa ametnikele ja ettevõtte tippjuhtidele. Eelmisel aastal ulatus Gazpromi toodang 416,19 miljardi kuupmeetrini, millest vaid 355,23 miljardit müüdi välis- ja siseturul. Selle tulemusel on Gazpromil alles umbes 60 miljardit kuupmeetrit müümata gaasi – maht, mis on võrreldav mõnede gaasi tootvate riikide aastase toodanguga (55 miljardit kuupmeetrit AÜE-s) ja kolm korda suurem kui näiteks Poola aastane tarbimine (20 miljardit kuupmeetrit).

Olukord põhjapoolsetes piirkondades, kus asuvad Gazpromi leiukohad, on kriitilise piiri lähedal. Varem pumbati torujuhtmete kaudu Euroopasse iga päev pool miljardit kuupmeetrit gaasi, kuid nüüd sellist eksporti ei toimu ja küsimus, mida selle gaasiga peale hakata, on väga pakiline, ütles venemaa Kaug-Ida Arenguministeeriumi juht aleksei tšekunkov 2025. aasta SPIEF-il.

Tema sõnul võiks üks võimalus olla gaasi kasutamine elektri tootmiseks tehisintellekti ja plokiahela tööstusele. Kuid energeetikaministeerium peab sellist projekti kahjumlikuks: gaas on andmekeskuste jaoks liiga kallis energiaallikas, ütles SPIEF-is osakonnajuhataja asetäitja Pavel Sorokin. Tema arvates tuleks Gazpromi ülejäävat gaasi kasutada söetööstuse toetamiseks, mis on 2023. aasta algusest alates kandnud 200 miljardit rubla (2,2 miljardit eurot) kahjumit ja on pankroti äärel. „Me saame ehitada (gaasi)elektrijaamu (söe)kaevanduste lähedale,” pakkus Sorokin.

Gazpromil, kellel on maailma suurimad gaasivarud, puudub võimalus seda müüa. Ja ettevõtte olukord on „meeleheitlik”, ütleb nafta- ja gaasituru ekspert Mihhail Krutihhin. Eksport Euroopasse, mille haripunkt oli 200 miljardit kuupmeetrit aastas, ületab nüüd vaevalt 30 miljardit kuupmeetrit ja on olnud miinimumis alates 1970. aastate teisest poolest. Ja sel aastal võib see veelgi väheneda transiidi lakkamise tõttu läbi Ukraina. Siberi Jõu gaasijuhe kompenseerib isegi pärast täisvõimsuse (38 miljardit kuupmeetrit) saavutamist vaid viiendiku kaotatud mahtudest. Aastaid kestnud läbirääkimised Hiinaga uue gaasilepingu üle ei ole tulemusi andnud ja seejärel ebaõnnestus gaasisõlme projekt Türgis.

Jaanuaris teatas putin plaanist müüa Iraanile 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Kuid see arvutus on Krutihhini sõnul „vaevu õigustatud”: „Esiteks ei ole Iraan valmis Gazpromi gaasi reekspordi vahendajaks saama – tal endal on seda gaasi enam kui küll ja välismaal müümiseks praktiliselt puuduvad võimalused. Teiseks on vene gaasi müümine Iraani siseturul äriliselt lootusetu äri, arvestades äärmiselt madalaid subsideeritud hindu.“ 2023. aastal kandis Gazprom oma ajaloo rekordkahjumit – IFRS-i kohaselt 629 miljardit rubla (6,9 miljardit eurot). Eelmise aasta lõpus teatas ettevõte kasumist, kuid Gazpromi gaasiäri jäi miinusesse ja tõi veel 1 triljoni rubla (11 miljardit eurot) kahjumit. Monopoli eelarve lappimiseks tõstsid võimud elanike gaasitariife aastatel 2022–24 24% ja plaanisid neid aastatel 2025–28 veel 46% tõsta.

„Üldpilt ei ole Gazpromi kasuks,” nendib Krutihhin. „Kolossaalsete gaasivarude (maailma suurimate) monetiseerimine on võimatu. Keegi ei usalda selle tarnija usaldusväärsust. Ja kui tal peaks hiinlastega mingi ime läbi midagi õnnestuma, siis tarnetest saadav tulu ei kata ei gaasitranspordi infrastruktuuri ehitamist ega isegi gaasi tootmise ja transpordi tegevuskulusid.”

12. Belgorodi oblastis peksid Tšetšeenia julgeolekujõud vene sõjaväepolitsei ohvitseri läbi pärast seda, kui too peatas nende auto, mis sõitis ilma numbrimärkideta vastassuunavööndis. Sellest teatasid Z-kanalid, mis levitasid juhtumist videot, mis sattus agentuuri tähelepanu alla. Ohvri rinnakaamera salvestise põhjal otsustades leidis intsident aset otse sõjaväe autoinspektsiooni (VAI) posti juures, kus viibisid ka Rosgvardia ohvitserid ja teised sõjaväepolitsei esindajad. Nad otsustasid aga mitte sekkuda, kui tšetšeenid nendekolleegi peksid, ja seisid nii, nagu poleks midagi juhtunud. Videomaterjalist on näha, kuidas VAI ohvitser selgitab „Talib” embleemiga mehele, et peatatud juht rikkus liikluseeskirju ja keeldus dokumente näitamast. „Talib” küsis politseinikult (mitte tsensuursed väljendid jäid välja): „Kas te ei riku kunagi liikluseeskirju?” Pärast eitavat vastust vestlus lõppes. Mõni minut hiljem saabus posti juurde aga musta Toyota Land Cruiseriga mees, kes tutvustas end kui „vanem”. Ta pöördus politseiniku poole fraasiga: „Kas te olete nii kuradi karm?”, misjärel hakkas „Talib” inspektorit peksma, sealhulgas siis, kui too oli juba maas. „Mis lugupidamatus see on?!” karjub kaadris nördinult Tšetšeenia sõdur. Video lõpus ütleb ründaja, olles politseiniku umbes minuti kestnud peksmise lõpetanud,: „Rääkige lihtsamalt. Kui meie vastu osutatakse veel lugupidamatust, siis näeme. Te palusite seda. Te olete seda juba ammu tahtnud, pagan.” „Agentuuri” andmetel osutus „vanemaks” 35-aastane ruslanbek tovzajev, kes on pärit Tšetšeenia Vedenski rajooni Pervomaiskoje külast (nüüd Haži-Evla). 2013. aastal kanti ta Tšetšeenia siseministeeriumi erivägede „Terek” liikmeks; 2021. aastal nimetati struktuur ümber erivägedeks „Ahmat”. Tšetšeenia rahvuspoliitika minister ahmed dudajev õnnitles tovzajevit avalikult tema sünnipäeva puhul. Sotsiaalmeedia andmetel on tovzajevil lähedased suhted Tšetšeenia juhi ramzan kadõrovi ja tema lähimate sugulastega. Opositsiooniline Tšetšeenia kanal Niyso kirjutas, et kuni 2023. aasta keskpaigani juhtis tovzajev kadõrovi vennapoja hamzati turvateenistust.

Sarnaseid intsidente Tšetšeenia võitlejatega venemaa piirkondades ja Ukraina okupeeritud aladel registreeritakse regulaarselt. Näiteks juunis ilmus veebis video, kus „Ahmati” võitleja tulistab granaadiheitjaga Kurski oblastis Sudžas asuvat poodi.

3. juunil röövisid Tšetšeenia julgeolekujõud Moskvas Jaroslavski raudteejaamas blogija Areg Štšepihhini. Ta oli varem teinud negatiivseid kommentaare tšetšeenide ja islami kohta. Štšepihhin peksti läbi, kuid vabastati peagi tekkinud vastukaja tõttu. Ründajad peeti kinni, kuid vabastati seejärel kiiresti ja blogija ise sattus eeluurimisvanglasse.

2024. aasta augustis salvestasid turvakaamerad tšetšeeni võitlejaid Kurski oblastis Gluškovo külas sidekauplust rüüstamas.

Jaanuaris avaldasid Kübervastupanu rühmituse häktivistid andmed, mis viitasid kadõrovi esindajate mitteametliku võrgustiku olemasolule venemaal, mis aitab tšetšeenidel kriminaalvastutust vältida. Uurimise kohaselt toimib süsteem kohtuväliselt ja Moskva kõrgete ametnike toel, kelle jaoks on oluline hoida tavaliste venelaste hirmu kadõrovi meeste ees.

13. venemaa võimud on ulatuslikult laiendanud Gorbunovi-nimelist Kaasani lennutehast, mis toodab ja moderniseerib strateegilisi pommitajaid, sealhulgas tuumarelvakandjaid. Sellest teatas Soome väljaanne Yle, viidates satelliidipiltide analüüsile. Ajakirjanike sõnul püstitati talvekuudel tehase territooriumile uued suured tootmishooned. Neist suurim on umbes 320 meetrit pikk ja selle pindala on ligi 19 000 m² – võrreldav kolme jalgpalliväljakuga. Ettevõtte moderniseerimine toimub umbes miljardi euro suuruse programmi raames, mille eesmärk on suurendada kodumaist toodangut sõja- ja tsiviillennunduses. Yle andmetel on programmi elluviimine aga raskustega: sanktsioonid ja kvalifitseeritud tööjõu puudus aeglustavad tootmist ja takistavad tarnegraafikute täitmist.

Kaasani lennutehas on venemaa kaitsetööstuse jaoks võtmetähtsusega: just siin toodetakse ja moderniseeritakse strateegilist lennukit, sealhulgas tuumarelvakandjaid. Tehas on endiselt ainus ettevõte riigis, mis suudab selliste lennukite kaotuse kompenseerida, märgib väljaanne. Juunis sai operatsiooni „Ämblikuvõrk” raames toimunud Ukraina rünnaku tagajärjel kahjustada või hävis ligikaudu 30% venemaa strateegilisest lennundusest.

„Satelliidipildid näitavad, et on tekkinud palju uut tootmispinda. See aga ei lahenda lennundustööstuse ja kogu tööstuse probleeme,” ütles Yle’le sõjandusekspert Marko Eklund, Soome sõjaväeluure endine töötaja, kes on jälginud venemaa relvajõudude arengut enam kui 20 aastat.

Väljaanne juhib tähelepanu sellele, et hoolimata venemaa ühe suurima ja olulisema lennundusettevõtte staatusest, on tehase tootmistulemused endiselt väga tagasihoidlikud. See näitab Eklundi sõnul venemaa mahajäämust tehnoloogilises arengus, eriti võrreldes Ameerika Ühendriikidega: venemaa tahaks näida Ameerika Ühendriikidega võrdsena, kuid vananenud pommimudelite tootmise jätkamine näitab selgelt selle tegelikke võimeid.

Kaasani tehas jätkab Tu-160M lennukite kokkupanekut ja moderniseerimist, samuti uute Tu-160M2de ehitamist. Siiski püsib tempo aeglane: 2024. aastal tarniti vaid kaks Tu-160M2 ja kaks Tu-160M. Lisaks uuendab tehas oma Tu-22M3 lennukiparki, mida sarnaselt Tu-160-dega kasutatakse aktiivselt sõjas Ukraina vastu tiibrakettide rünnakute sooritamiseks.

Lisaks sõjalistele ülesannetele toodab tehas ka tsiviillennukeid, eelkõige Tu-204, ja eeldatavasti alustab ka uute Tu-214de tootmist. Nagu Yle rõhutab, ehitati 2025. aastal vaatamata 23 Tu-214 kohta sõlmitud lepingule vaid üks selline lennuk.

Soome väljaanne kirjutab ka, et hoolimata lääneriikide sanktsioonidest on venemaa viimastel aastatel suutnud ajutise lahenduse abil hankida oma lennukitele komponente vähemalt miljardi euro väärtuses. Yle märgib aga, et need ostuskeemid muutuvad nüüd vähem tõhusaks ja raskemini rakendatavaks.

14. Aserbaidžaani välisministeerium kutsus venemaa suursaadiku Bakuus välja seoses venemaa julgeolekujõudude tegevusega Jekaterinburgis, mille tagajärjel hukkus kaks Aserbaidžaani kodanikku. See on kirjas Aserbaidžaani välisministeeriumi ametlikus avalduses. Välisministeerium tuletas meelde, et 27. juunil viisid venemaa õiguskaitseorganid läbi ulatuslikke haaranguid korterites, kus elasid Aserbaidžaani kodanikud, mille tulemusel tapeti jõhkralt kaks aserbaidžaanlast, mitu inimest sai raskelt vigastada ja üheksa arreteeriti. Sellega seoses avaldas Bakuu venemaa poolele tugevat protesti ja nõudis põhjalikku uurimist, samuti kõigi vägivallaaktides osalenute vastutusele võtmist.

Kohalikud väljaanded Ura,ru ja E1,ru teatasid varem massilistest kinnipidamistest Jekaterinburgis. Nende andmetel peeti politseioperatsiooni käigus kinni üle 50 Aserbaidžaanist pärit inimese. Nagu meedia teada sai, toimusid sündmused osana lahendamata kriminaalasja uurimisest Junis Pašajevi mõrvas, mis pandi toime 2001. aastal.

Nagu E1.ru kirjutas, olid juhtumi peamised süüdistatavad vennad Gusein ja Zijaddin Safarov. Väljaande andmetel halvenes nende tervis pärast politseiga rääkimist järsult ja mõlemad surid peagi. Vendade surma kinnitas hiljem Aserbaidžaani agentuur Trend. Samal ajal teatasid uurimiskomitee piirkondlike osakondade ja Sverdlovski oblasti siseministeeriumi pressiteenistused RBC-le, et Jekaterinburgis on tõepoolest läbi viidud midagi meetmeid varasemate aastate kuritegude kriminaalasjade uurimise raames. Osakonnad kinnitasid mitmete inimeste kinnipidamist, kuid ei täpsustanud nende arvu ega öelnud midagi kahtlusaluste surma kohta.

15. Ukraina kaitseministeerium on kodifitseerinud ja relvajõududes kasutamiseks heaks kiitnud uue maapealse robotkompleksi „Muraha”. See roomikdroon on loodud üksuste toetamiseks keerulistes lahingutingimustes, eriti vaenlase tule all või mineeritud territooriumil. Kompleksil on suur kandevõime – see on võimeline transportima üle poole tonni lasti märkimisväärsetel vahemaadel, sealhulgas liikudes ebatasasel maastikul ja ületades väikeseid veetakistusi. „Muraha” on varustatud erinevate juhtimiskanalitega, mis tagavad selle töö isegi vaenlase elektroonilise sõjapidamisvarustuse laskekaugusel.

Drooni näidati esmakordselt 2024. aasta jaanuaris. Arendajate sõnul suudab see ühe laadimisega läbida üle 15 km ja kaalub 350 kg. Drooni autonoomia tagavad üks või kaks elektriakut võimsusega 6, 8 või 13,6 kW, mis peaks olema piisav umbes 30–40 kilomeetri läbimiseks. Droon töötab igasugustes ilmastikutingimustes ja 80% selle komponentidest on toodetud Ukrainas.

Muide, kaitseministeerium kodifitseeris hiljuti ka teise mehitamata maapealse robotkompleksi raskest klassist „PROTECTOR”. See suudab transportida kuni 700 kg lasti ja täita lahingmissioone, päästes sõdurite elusid. Kompleksi peamiseks ülesandeks saab laskemoona ja varustuse transport ning haavatud sõdurite evakueerimine.

16. Lühiuudised

putin õnnitles Tšetšeenia juhi ramzan kadõrovi 17-aastast poega adam kadõrovit abiellumise puhul. Sõnum selle kohta ilmus kadõrov seeniori Telegrami kanalil ja sellele oli lisatud foto, mis oli arvatavasti tehtud riigipea kabinetis kremli Senati palees. Tähelepanuväärne on see, et õnnitlused edastati vahetult pärast seda, kui kadõrovi mehed peksid Belgorodi oblastis vene Rahvuskaardi ja sõjaväepolitsei ees läbi sõjaväepolitseiniku, kes üritas peatada nende autot, mis sõitis ilma numbrimärkideta ja vastassuunavööndis.

Iraani võimud keelduvad andmast IAEA peadirektorile Rafael Grossile juurdepääsu riigi tuumarajatistele ja keelavad agentuuril seal videovalve teostamise, ütles Iraani parlamendi aseesimees Hamid-Reza Haji Babaei, vahendab Mehr. Poliitiku sõnul on otsus tingitud asjaolust, et Iisraeli võimudelt väidetavalt saadud dokumendid sisaldavad üksikasjalikku teavet Iraani tuumainfrastruktuuri olukorra kohta.

venemaa peaminister mihhail mišustin allkirjastas korralduse, millega denonsseeritakse Rootsiga sõlmitud leping tuumarajatiste kohta teabe vahetamise ja tuumarajatistes toimunud intsidentidest viivitamatu teavitamise kohta. Vastav dokument avaldati õigusteabe portaalis. Selles öeldakse: „Denonsseerida 13. jaanuaril 1988 Stockholmis allkirjastatud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu valitsuse ja Rootsi valitsuse vaheline leping tuumaõnnetusest viivitamatu teavitamise ja tuumarajatiste kohta teabe vahetamise kohta.” venemaa välisministeeriumile on antud korraldus teavitada Rootsi poolt tehtud otsusest.

Slovakkia venemaa-meelne peaminister Fico ütleb, et ta ei külasta Ukrainat, sest „Zelenski vihkab mind”. Vaatamata kummalisele vabandusele avaldas ta ootamatult toetust Ukraina EL-i liikmelisusele, öeldes, et see toob Slovakkiale rohkem kasu kui kahju.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Laupäeva, 28. juuni õhtul kell 19.39 ajal teatati liiklusõnnetusest Viljandi maakonnas Viljandi vallas Leie külas Toome juures.

40-aastane mees kukkus mopeediga. Kiirabi toimetas mopeedijuhi haiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Autoralli MM-hooaeg jätkub Kreekas toimuva legendaarse Akropolise ralliga. Liidrikohta hoiab Ott Tänak (Hyundai), kes võitis laupäeval kuuest kiiruskatsest viis ning edestab kokkuvõttes Sebastien Ogier’ (Toyota) 43,6 sekundiga. Pühapäeval algab võistluspäev kell 8.03, sündmuste käiku vahendab ERR-i spordiportaali otseblogi.

Tänak võitis laupäeva hommikul kaks esimest kiiruskatset, millega suurendas oma edumaad lähimate jälitajate Adrien Fourmaux (Hyundai) ja Ogier’ ees. Hoolduspausile eelnenud 10. kiiruskatsel triumfeeris Ogier, kuid Tänak kaotas talle vaid 0,1 sekundiga. Fourmaux tabas sel katsel raja ääres olnud kivi, mis lõhkus rehvi ja kahjustas auto vedrustust ning prantslane kukkus kokkuvõttes kolmandaks.

Sotsiaalmeediasse on pandud video Hiina „Karlssonist”, kes lendab korraga nelja propelleri abil.

Näib, et see on transpordi tulevik.

Video on siin:

2006. aastal sündinud poiste käsipallikoondis alustab Kaspar Leesi, Kaimar Leesi ja Janar Mägi juhtimisel esmaspäeval Rootsis U19 Euroopa lahtised meistrivõistlusi, kus alagrupis minnakse vastamisi tõeliste käsipalli tippriikidega.

Noortekoondis lõpetas 25. – 27. juunini ettevalmistuse viimase laagriga Kristiine Spordihallis. „Kõik, mis plaanis oli, sai tehtud,” alustas koondise peatreener Kaspar Lees. „Kuigi Kristofer Liedemann oli veidikene kimpus haigusega, siis õnneks on ta meil turniiriks siiski olemas. Teised mehed, keda me trennis näha tahtsime, olid kõik platsis ning isegi suvise aja kohta üllatavalt hästi oma vormi hoidnud.”

Selge on see, et turniir tuleb kiire, tihe ja kõrgetasemeline – juba esimese kolme päeva jooksul tuleb pidada viis alagrupi kohtumist, kus mängitakse kaks 20-minutilist poolaega. Eesti alagrupivastasteks on Hispaania, Poola, Leedu, Island ja Egiptus – kõik käsipallis suure kogemuse ja tasemega riigid.

„Ega selles vanuses veel vastaste kohta palju infot ei ole saadaval. Peame esimeses kohtumises Hispaania vastu keskenduma rohkem oma tegemistele ning siis saame juba kohapeal teistest riikidest pildi ette,” jätkas Lees. „Meil on alagrupis tõeliselt kõvad käsipalliriigid ning üritame kõigi vastu enda asjad hästi ära teha.”

Eesti alustab turniiri esimesel päeval Hispaania ja Poola vastu, seejärel kohtutakse päev hiljem Leedu ja Islandiga ning alagrupi turniir lõpetatakse kolmapäeval Egiptuse vastu. „Võib öelda, et meie oleme laagrite ja kontrollkohtumistega enda jaoks kogu töö ära teinud, nüüd tuleb platsil näidata, mis me oskame.”

Eesti alagrupi kohtumiste ajakava Göteborgis:

30. juuni 9:15 Hispaania, 16:30 Poola
1. juuli 9:15 Leedu, 16:30 Island
2. juuli 10:30 Egiptus

2006 koondis:

Mikk Kaspar Piirsalu, Oliver Nobel, Markus Arik, Oskar Luks, Karlis Kalk, Kristjan Heinla, Kristofer Liedemann, Jass Einassoo, Jaan Paul Varik, Jaan Pirk, Andre Ansip, Johannes Pertelson, Martin Lepik, Trivo Vaigurand, Markus Leidsaar, Henri Markus Takkis.

Homne pühapäevane 29. juuni elektri börsihind on midagi ulme valdkonnast.

Nordpooli andmetel langeb hind -21 euro peale MWh eest ehk elektri tarbimisele makstakse peale. Päeva keskmine hind on -2,3 eurot MWh eest.

Hind on miinuses pea terve päeva. Hind langeb alla nulli hommikul ja tõuseb üle nulli alles õhtul.

Prantsusmaa laiendas suitsetamiskeeluga avalikke alade nimekirja ning homsest pühapäevast on suitsetamine keelatud ka parkides, avalikes randades ja bussipeatustes.

Laupäeval ametlikes teadaannetes ilmunud keelu järgi ei tohi pühapäevast suitsetada lisaks parkidele ja randadele ka raamatukogude, ujulate ja koolide lähedal. Keelu alt jäid välja kohvikute väliterrassid, vahendab AFP.

Keelu eesmärk on kaitsta lapsi passiivse suitsemise eest. Keelu rikkumise korral on ette nähtud trahv 135 eurot.

Praegu ei näita ilmamudelid pikemat soojaperioodi veel kusagilt, kuigi hea õnne korral võib tõelist suvesooja saada juuli teisel poolel või augustis. Üksikud soojemad päevad on aga juba peatselt tulekul, sõnas keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak.

Küllaltki jaheda ja vihmase juunikuu on Eestis tinginud olukord, kus Atlandil moodustuvad jõulised madalrõhkkonnad. Skandinaavia ja Briti saarte kohal pole aga takistuseks jõudnud tekkida kõrgrõhualasid, selgitas Paljak. Samal ajal püsib Kesk- ja Lõuna-Euroopas stabiilselt kõrgrõhkkond, millega kaasnevad seal intensiivsed kuumalained, vahendab ERR.

Leedu ja Euroopa peavad Venemaa vastu kaitsmiseks looma droonide armee, ütles Euroopa kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius neljapäeval Sky Newsile.

„Venemaal võib olla umbes viis miljonit drooni, seega peame võidu saavutamiseks omama suuremaid võimekusi,” ütles ta, lisades, et Venemaal on nüüd „lahingus läbiproovitud” armee, vahendab lrt.lt.

See tähendab, et Leedu vajab oma 900 kilomeetri pikkuse piiri Venemaa ja Valgevenega kaitsmiseks kolme miljonit drooni, ütles ta, andes hinnangu, mis põhineb Ukraina kogemustel Venemaa vastu võitlemisel.

„Kui ukrainlased vajavad 1200 kilomeetri jaoks nelja miljonit drooni, vajame meie umbes kolme miljonit drooni üheks aastaks, kui sõda algab, kui „X päev” on tulemas,“ ütles Kubilius, lisades, et lahingutsoonis ei saa miski liikuda ilma droonide rünnakuta.

„Traditsiooniline tank peab selles tsoonis vastu kuus minutit,” lisas ta.

Voliniku sõnul peaks Euroopa seetõttu oma tööstust hoogustama ja piloote ette valmistama, selle asemel et varuda droone, mis võivad lähitulevikus vananeda.

Leedu relvajõud on hiljuti käivitanud programmid droonide operaatorite integreerimiseks oma üksustesse, kusjuures mitmed kodumaised ettevõtted mängivad tehnoloogia kasutuselevõtul juhtrolli.

Leedu on samuti lubanud osta mitukümmend Saksa Leopard 2 tanki, mis tekitas riigi kaitseringkondades arutelu selle üle, kas need kallid ostud on vajalikud.

Homme jõuavad ligi 10 500 tantsijat üle Eesti Tallinnasse, et üheskoos valmistuda XXI tantsupeo „Iseoma” etendusteks. Vaid Eestist kaugemal elavate eestlaste kollektiivid 522 tantsijaga saabuvad Tallinnasse esmaspäeval.

Tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann sõnas, et homme jõuab kätte kaua oodatud hetk, sest piirkonna tantsijad saavad mitmetest maakondadest kokku, et üheskoos harjutama hakata. „Oleme selle suure tantsijaskonnaga nii pikalt igaüks omaette tööd teinud ja nüüd valdab küll ainult rõõm ja ootusärevus, et me saame kõik lõpuks kokku ja ühise eesmärgi poole liikuda,” rääkis Reimann.

Tantsupeo korraldajate sõnul on kõikidel tantsupeoga seotud osalistel on praegu kibekiire ettevalmistuse aeg. Olgu see tantsijatel kodus koti pakkimine või korraldusmeeskonnal peo jaoks viimaste tehniliste toimetuste tegemine. „Kaks ja pool aastat ettevalmistusi on kiiresti möödunud ja lõpuks on peonädal ukse ees,” tõi tantsutoimetaja Agne Kurrikoff-Hermann esile.

Kalevi Keskstaadionil toimub veel tänagi kibekiire ettevalmistus, et kõik tantsijate tulekuks kenasti valmis oleks. Väljakumärgistuse meistri Mart Saare juhtimisel on staadionil tööhoos märgistustiim, kes seab tantsijate jaoks valmis märgid ehk pidepunktid, mille järgi mustreid moodustama hakata.

Tantsupeoks valmistumine toimub 11 harjutusväljakul, kus Tallinnasse saabunud tantsijad hakkavad enne Kalevi Keskstaadionile suundumist proove tegema.

XXI tantsupeo etendused toimuvad 3. ja 4. juulil 2025 Tallinnas Kalevi keskstaadionil. Tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. 

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma” tuli süttis 15. juuni päikesetõusul Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures ja seikles eile Jõgevamaal. 

Laulu- ja tantsupeo tuli rändas eile läbi Jõgevamaa, läbides kolm omavalitsust: Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee. Teekond tõi esile Jõgevamaa ajaloolised kihelkonnad ning iga peatus oli isemoodi kummardus meie juurtele ja pärandile.

Sellel ainulaadsel rännakul võis kohata eesti rahva suurkujusid ja kirjandustegelasi – K.A. Hermanni, Carl Robert Jakobsoni, Oskar Lutsu värvikaid karaktereid ning isegi Kalevipoega. Kõikjal oli tunda pidulikkust ja soojust – peeti maha tõeline pulmapidu, kus tõsteti au sisse eesti rahva traditsioonid. Pruudi pärg mängiti maha ning ajalooline rong, millega Avinurmes pruudi järele mindi, kõlas laste lauludest ning kandis endas rõõmu ja ootusärevust. Pruut toodi pidulikult keskväljakule, kus võis alata ehtne pulmapidu. Kaeti rikkalik pidulaud, kust ei puudunud ka kohalik hapukapsapirukas, mille maitse kauaks meelde jääb.

Südamlikke hetki jagus kõikjale, eriti tee äärde kogunenud inimeste sekka. Lehvisid Eesti lipud, kõlasid rõõmsad hõiked ja jagati sooje pilke – hetki, mis rääkisid rohkem kui sõnad. Põltsamaa lossi esisel tervitasid kodutütred tuld oma armsa ja sooja vastuvõtuga.

Jõgevamaa tuletulemine kulges ligikaudu 220 kilomeetri pikkusel teekonnal, mille jooksul tehti 23 peatust eri paigus üle maakonna. Tuld kandsid edasi mitmekesised ja omanäolised transpordivahendid, teiste seas päästeautod, hobukaarikud, mootorrattad, massiivne põllutöömasin, jalgratturid, Rolls-Royce, Volga ning tuld ulatati ka käest kätte. Tuletoomisest võttis osa ligikaudu 1980 inimest.

Täna ja homme liigub tuli Ida-Virumaal.

Lisainfot tuletulemise kohta, sh kaardirakenduse leiab kodulehelt: https://2025.laulupidu.ee/tule-tulemine/.

Laulupeo tule pidulik teekond Tartust Tallinnasse toimus esmakordselt 1969. aastal, mil esimesest laulupeost möödus 100 aastat. 1990. aastast alates on pidulik tuletulemine Tartust Tallinnasse saanud osaks üldlaulu- ja tantsupidude traditsioonist. Tuletulemist korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös kohalike omavalitsuste ning ESTO korraldustoimkonnaga 15. juunist kuni 2. juulini.

Homme sõidavad üle Eesti Tallinnasse kokku tuhanded tantsijad, et juba samal päeval alustada esimeste tantsupeo proovidega. Tallinn täitub peolistega ja liikluses tuleb kõigil olla tähelepanelikum. Kaugemalt tulijatel tasub hoolega läbi mõelda, et kõik vajalik kaasa saaks. 

Soovitame üle vaadata, et esinemisriided, jalanõud ja kõik vajalikud aksessuaarid kindlasti kaasa saaksid. Kuna ilm on sel suvel heitlik, tuleks kindlasti valmistuda kõikvõimalikeks ilmastikuoludeks. Kindlasti tuleks kaasa võtta: vihmakeep, vihmajope või muu selline, mis vajadusel kaitseks vihma eest; vahetusriided ja soojemad riided; mitu paari erinevatele  ilmastikutingimustele vastavaid jalanõusid; peakate; päikesekreem; isiklik veepudel. Tuletame ka meelde, et vihmavarjud ei ole peol lubatud, seega jätke need parem koju.

Veepudeleid on võimalik täita harjutusväljakutel ja Kalevi staadionil Tallinna Vee paigaldatud kraanidest ning veepaakidest. Veekraanide asukohad leiate siit: https://2025.laulupidu.ee/tantsupidu/kalevi-staadioni-plaanid-osalejale/

Koolimajades ööbijatel peavad kaasas olema ka oma magamistarbed: magamiskott, madrats (laiusega kuni 90 cm), pesuvahendid ja hügieenitarbed.

Kes tarvitavad igapäevaselt mingeid ravimeid, ärge neid unustage kaasa võtta ning jätkake peo ajal nende kasutamist vastavalt arsti ettekirjutustele.

Kaasa tasub pakkida ka väiksem (selja)kott, kuhu koolimaja ja väljakute vahel liikudes veepudel ning riided pista. On oluline, et peopaika kaasavõetaval kotil oleks olemas koti omaniku ja kollektiivi esindaja kontaktandmed. Kotti on tark pista mõni snäkk või vahepala, mis aitaks proovipäevadel toidukordade vahel energiat hoida. Valige midagi sellist, mis päikese käes ei sulaks ja koti sisu ei rikuks.

Kollektiividel tasub nii laulu- kui ka tantsuväljakul leppida kokku oma kindel kogunemiskoht, et eriti noorematel esinejatel oleks lihtne taas oma kaaslased leida. Kui satute hätta, kaotate kaaslased silmist või leiate mõne õnnetu noore osaleja, kes on eksinud, paluge abi turvatöötajatelt, politseilt või vajadusel helistage 112.

Lisainfot saab kodulehelt: https://2025.laulupidu.ee/teekonnajuhend/

Politsei paneb kõigile liiklejatele südamele, et linnas on lähinädalal märgatavalt rohkem inimesi ning palub liigeldes kõigil tähelepanelik olla, eriti koolimajade ja esinemispaikade juures.

Tantsupeo esimene etendus toimub neljapäeval, 3. juulil kell 19. Teine etendus 4. juulil kell 11, kolmas etendus kell 18. Tantsupeo kolmandat etendust kannab üle ka rahvusringhääling.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 28. juuni 2025:

üks arvatavasti varasem asula kaotus kirja läks ning putini varjatud kontsaga king…

1. Kõik sobib sihtmärgiks.

2. Leningradi oblastini ulatuti.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: ühe asula kaotus vist.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: üks väiksem muutus ikka tuli.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Portugali finantsluureagentuur uurib rahapesujuhtumit Gazpromi tegevjuhi lähedase kaastöötaja vastu.

12. putin teatas tulevasest võimalikust sõjakulutuste kärpimisest pärast seda, kui oligarhid kurtsid majandusprobleemide üle.

13. venemaa sai ligipääsu Donetski oblastis ühe Euroopa suurimale liitiumimaardlale.

14. Lühiuudised

153 vene poole eilsest rünnakust pisu enam kui kolmandik oli Pokrovski kandis, keskmisest pisu tugevam surve oli Sumõ suunal, Kupjansk-Kreminna sektori lõuna lõigus, Toretski juures ja lõunarinde idaservas. Kaotuste järgi tundub, et mõnes lõigus pisu enam soomust abis oli. Ikka surub end edasi jalavägi, tihti abiks igatsugu tsiviilsõidukeid ehk siis muutusi taktikas pole tuvastanud. Muutunud pole ka vene poole peamised rünnakusuunad, kuigi märke mujal aktiivsest kompamisest on, aga enamus vist pigem Ukraina possade tuvastamiseks, et neid nii kaudtule kui droonidega töödelda.

Hetkel veel ei oska miskit arvata mõnede vene poole blogijate kirjetest, et täiendavat elavjõudu on vaja rindele. Võimalik, et on lõike, kus hakkavad üksuste koosseisud liialt kokku kuivama. Küll ei oma see veel piisavalt rolli sarnase taktika jätkamisel, sest jao ikka leiab rünnakule saatmiseks. Viimasel ajal pole eriti enam kirjutatud, kuidas vene poolel värbamistega läheb. Eip näe ei kiitlemist ega kurtmist. Pisu kipub kahtlustama, et numbrid languses. Eks arvata on, kui uus koosseis, kes kuu-paarise väljaõppe läbinud, kohe rünnakutele lükatakse, sest sealne väeosa sisene kultuurinähtus dedovštšina pole kuhugi kadunud. Kuna ikka soomust rohkem töösse ei lükatud pole aga väga tihe kaudtule, lennunduse ja kamikazedroonide töötlus alates rindejoonest sügavusse kuni ulatutakse, siis seda suuremat pealetungi siiski mõnes sektoris ikka ootab ja kipub sisetunne ütlema, et juuli on selleks sobiv kuu.

1. vene ründedroonide rünnaku tagajärjel Odessale 27. juuni õhtul hukkus abielupaar ja vigastatute seas oli kaks last. Tabati 21 korruselist kortermaja.

venemaa tegi eile umbes kell 17.05 Tšuguevi linna raketirünnaku. Tabas tsiviilettevõtet: seal puhkes ulatuslik tulekahju ja ruumid said kahjustada. Kolm selle ettevõtte töötajat said vigastada: kaks neist said vigastada ja üks kannatas ägeda šoki all. Prokuratuur teatas ka, et esialgselt on kindlaks tehtud, et venemaa armee ründas Tšuguevit ballistilise raketiga Iskander-M.

Tihe sajupilv ikka rinde ja piiri läheduses.

2. Ukraina erioperatsioonide väed teatasid, et Volgogradi oblastis Marinovka õhuväebaasi droonirünnakus hävitati kõik neli vene hävitajat Su-34 – mitte ainult kaks, nagu algselt teatati.

Leningradi oblastist Kirovi rajoonist tuli kohalike sõnumeid lendavates droonidest, kuuldi 5-6 plahvatust.

venemaa liigutab pommitajaid Kaug-Idast Ukrainale lähemale. Eile registreeritakse Tu-95MS lennukite aktiivset ümberpaigutamist Olenja lennuväljale. Praeguse seisuga on Olenja lennuväljal vähemalt 7 Tu-95MS lennukit, mis on varustatud rakettidega ja rünnakuvalmis.

3. Kursk/Belgorod: juba mingi aeg pole vene pool suutnud enam edeneda.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: üks vene poole edenemine siiski kirja läks Kupianskit kagus Oskili jõe idakaldal Hluškivka asulas. Kunas nad sinna sisse said, on endal teadmata, eile tuli info, et siin vene üksusi pommitati. Eks juba pikemat aega imestanud, et vene pool pole suutnud oma suurt ülekaalu kõiges ära kasutada, ja Oskili jõest ida pool asuvaid alasid ära vallutada. Nagu Ukraina omad nii ka vene pool pommitab aktiivselt kõiki jõe ülepääse.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: Jablunivka küla (Pokrovski Toretski vahel) lähistel suutis vene pool kanna maha saada üleeile saadud metsaribaga paralleelses metsaribas põldude vahel. Ukraina omad neid kumbagi possat töötleb, sestap vast rindejoone muutust kirja ei lähe… mujal ühtki püsivamat vene poole edenemist ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Portugali prokuratuur ja riigi finantsluureteenistus uurivad rahapesu ja sanktsioonide rikkumise juhtumit Gazpromi juhatuse esimehe Aleksei Milleri ühe lähima kaaslase Mihhail Sereda ja tema abikaasa, Portugali kodaniku Julia vastu, kes töötas Gazprombanki asepresidendina. Sereda on Gazprom Exporti esimene asedirektor, Gazpromi juhatuse liige ja juhtis Milleri kontorit. See sai teatavaks Portugali kohtu dokumentidest. Julia Sereda sisenes riiki „kuldse viisa” programmi alusel 2015. aastal – seejärel ostis ta pealinnas 1 miljoni euro eest korteri ja sai Portugali elaniku staatuse. Sereda probleemid algasid maksetega, mille tema naine sai 2022. aastal. Julia Sereda sai Gazprombankilt kaks ülekannet 170 000 euro väärtuses ja Šveitsi pangalt Julius Baer 1,65 miljoni euro väärtuses makseid uue kinnisvara ostmiseks Lissabonis ja Cascaisis. Uurimine algatati pärast läbiotsimist Sereda abikaasa Portugali kodus. Operatiivtegevuse käigus blokeeriti Portugali pangas BPI olevad rahalised vahendid – 800 000 eurot – ja avati krediidiasutuses isiklik pangaseif, millest leiti 570 000 eurot.

Portugali võimud leidsid, et ta võis saada rahalisi vahendeid Mihhail Seredalt ja Gazprombanki nimetult tippjuhilt. Tal polnud piisavalt oma vahendeid kõigi kinnisvaraobjektide ostmiseks ning ta võis kasutada oma abikaasa raha, kelle suhtes on kehtestatud EL-i sanktsioonid. Portugali võimud uskusid, et sel viisil sisenes venelase raha riigi pangandussüsteemi ja ületas venemaa kodanikele lubatud 100 000 euro piiri.

Pärast Sereda vastu algatatud kohtuasja teatasid Portugali õiguskaitseorganid, et soovivad laiendada sanktsioonide eest määratavaid karistusi. Riik saab iseseisvalt algatada meetmeid venemaa kodanike vastu, kelle vara asub tema territooriumil, kui ta usub, et nad toetavad aktiivselt venemaa režiimi. Julia Sereda üritas tema vastu tehtud otsuseid kohtus vaidlustada, kuid kohtunik lükkas tema nõude tagasi.

12. putin ütles Minskis toimunud Euraasia Majandusühenduse (EAEU) tippkohtumise järgsel pressikonverentsil, et võimud plaanivad vähendada kaitsekulutusi, mille osakaal eelarves on juba saavutanud rekordtaseme pärast Nõukogude aega. Tema sõnul moodustavad venemaa riigikassa praegused kaitsekulutused 13,5 triljonit rubla 223 triljoni rubla suurusest SKP-st (6,3% SKP-st). See on palju, märkis putin. „Me plaanime vähendada kaitsekulutusi. Me planeerime järgmist aastat ja ülejärgmist ja nii edasi, järgmist kolme aastat – kaitseministeeriumi, rahandusministeeriumi ja majandusarengu ministeeriumi vahel pole veel lõplikku kokkulepet –, aga üldiselt mõtlevad kõik selles suunas,” ütles president.

Ta rõhutas ka, et riik „maksis sõjaliste kulutuste suurenemise eest inflatsiooniga”, millega valitsus aga jätkuvalt võitleb. Riigipea sõnul väheneb venemaa SKP kasvumäär sel aastal võrreldes varasemate aastatega, mil, nagu ta ise väitis, kasvas majandus aastas üle 4%. putini sõnul on majanduskasvu aeglustamine sihipärane pingutus, mis on vajalik võitluses inflatsiooni vastu. putin märkis ka, et venemaa püüab lõpetada Ukraina sõda „riigile vajaliku tulemusega” ja kaitsekulutused on suunatud just sellele, mitte agressioonile Euroopa vastu. putin viitas NATO liikmete kokkuleppele kohustuses suurendada iga-aastaseid kaitsekulutusi praeguselt 2%-lt 5%-le SKP-st aastaks 2035.

Varem, Peterburis toimunud rahvusvahelisel majandusfoorumil teatasid mitmed kõrged ametnikud ja suurettevõtete juhid tõsistest probleemidest venemaa majanduses. Näiteks kurtis majandusarengu minister maksim rešetnikov, et riik on juba majanduslanguse äärel. Ja keskpanga juht elvira nabiullina hoiatas ressursside ammendumise eest, mis võimaldasid majandusel sõjalise tegevuse ja sanktsioonide tingimustes kasvada. Tema sõnul on ammendunud tootmise suurendamiseks vajalik vaba tööjõud, ettevõtete vaba tootmisvõimsus ja riikliku heaolufondi reservid, mille likviidsetest varadest kaks kolmandikku on juba ära kulutatud. venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu juht Aleksandr Šohhin ütles omalt poolt, et paljud venemaa ettevõtted on maksejõuetuse-eelses seisundis. Severstali peamine omanik, miljardär Aleksei Mordašov teatas kõrge baasintressimäära ja langeva nõudluse tõttu massiliste pankrottide ohust.

putini sõber, miljardär arkadi rotenberg (venemaa Forbesi nimekirjas 29. kohal), kurtis samuti keerulise majandusolukorra ja ellujäämise vajaduse üle. „Ma ei saa öelda, et ajad on nii lihtsad, et me oleme täna tipus. Aga me proovime, leiame teatud teid ja me jääme nendes tingimustes ellu,” ütles ta RBC-le. Ettevõtja sõnul peavad tema ettevõtted uute projektide jaoks võtma kalleid laene ja see ei ole äri jaoks eriti hea tegur.

13. vene armee vallutas Donetski oblastis Ševtšenko küla, mille lähedal asub liitiumimaagi leiukoht, millel on üks Ida-Euroopa suurimaid varusid. Sellest teatas Le Figaro. „Olles vallutanud selle pealtnäha tähelepandamatu küla, mis asub veidi üle 10 km kaugusel Velõka Novosilkast, said vene väed juurdepääsu ühele Ukraina paljulubavamale liitiumimaardlale,” kirjutab väljaanne.

Vikipeedia märgib, et leiukohas on üks Ida-Euroopa suurimaid varusid – umbes 1,2 miljonit tonni maaki, mille liitiumi osakaal on üle 1,5%. Liitium on üks metalle, mille hinnad on viimastel aastatel järsult tõusnud, kuna sellest on saanud elektriautode akude tootmise võtmekomponent. Lisaks kasutatakse liitiumi elektroonika tootmisel, samuti klaaskeraamikas, lennukisulamites ja energia salvestamiseks.

2022. aastal püstitas liitiumi hind rekordi, ületades 80 000 dollarit tonni kohta. 27. juuni 2025. aasta seisuga on liitiumi tonni hind Hiinas 8500 dollarit.

14. Lühiuudised

Poolas märgati Austraalia kamuflaažis M1 Abramsi tanki. See toimus pärast eelmist teadaannet, et Austraalia saadab Ukrainale 49 Abramsi tanki osana sõjalisest abipaketist Kiievi soomusvõimekuse suurendamiseks.

Ukraina uudistest: kreml on nimetanud Eesti valmisolekut võõrustada tuumarelvi kandvaid NATO lennukeid „ohuks” pärast seda, kui Eesti kaitseminister Hanno Pevkur kinnitas, et riik on valmis selliseid lähetusi vastu võtma. kremli pressiesindaja dmitri peskov ütles, et see kujutab endast „otsest ohtu” venemaale, lisades, et Moskval puuduvad „praktiliselt igasugused suhted” Balti riikidega.

Norra on liitunud EL-i 17. venemaa-vastaste sanktsioonide paketiga, mis on suunatud ligi 200 nn varilaevastiku laeva ja venemaa sõjaväge abistava üksuse vastu. Välisminister Espen Barth Eide nimetas seda oluliseks panuseks Euroopa survesse Moskvale seoses selle agressioonisõjaga.

Eile märgati legendaarseid varjatud kontsaga kingasid, mis lisasid putinile 10 sentimeetrit pikkust. Päris tugev irvitamiste laine rullus selle järel… kes viitsib, see video ise üles leiab… njah, eip hakka siin loos psühholoogiks ja teema intrigeeriks pisu küll…

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.