Üldlaulu- ja tantsupeo esimene päev algas 3. juuli hommikul kell 7 pidulikult lipuheiskamise ja peotule tervitamisega Kuberneri aias, kus osales ka laulu- ja tantsupeo kunstiline toimkond ning Riigikogu esimees Lauri Hussar.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma” esimene päev algas varahommikul kell 7 pidulikult lipu heiskamise ning peotule tervitamise tseremooniaga Pika Hermanni tornis ja selle jalamil Kuberneri aias, kus tseremoonial osalesid laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ja rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA töötajad.

Tseremoonial hoolitsesid muusikalise poole eest MUBA segakoor ja popkoor, Tallinna Kammerkoor ja Eesti Meestelaulu Seltsi koor, esines tantsuansambel Soveldaja.

Peolisi tervitasid Riigikogu esimees Lauri Hussar, laulu- ja tantsupeo peakorraldaja Margus Toomla ning tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann. Reimann rõhutas oma tervituskõnes, kui rikkalik ja mitmekesine on eesti rahvakultuur, kus iga paikkond lisab väärtust oma eripäraga. „Kui kõik oma külluse pikale lauale kokku seavad, külge riputavad või sõnade kaudu kuuldavaks teevad, on meie väikese kodumaa kultuuriruum kõigis oma pisimates kohtades ja pisimates iseärasustes avali,” sõnas ta. „Nii üksi kui ka koosolemisest sünnib isemoodi tervik.”

Pärast lipuheiskamist jõudis laulu- ja tantsupeo tuli tagasi kunstilise toimkonna kätte. Viimase öö veetis tuli Tallinna Muusika ja Balletikoolis, kust MUBA koorid selle kaasa tõid ning Tallinna laulu- ja tantsukollektiivide nimel üldpeo korraldajatele üle andsid. Ring oli täis saanud. 18 päeva tagasi süütas kunstiline toimkond peotule Tartus, Eesti Rahva Muuseumi juures. Vahepeal rändas tuli läbi kõik Eesti maakonnad ning selle teekonna jooksul on ta liikunud käest kätte, sõitnud paadi, auto ja hobukaarikuga ning süüdanud sadu küünlaid, laternaid ja lõkkeid.

Nii nagu peotuli ühendab Eestimaad, seovad laulu- ja tantsupeo päevil üle kogu maa lehvivad sinimustvalged lipud sümboolselt ja nähtavalt kõiki eestimaalasi. Eesti lipu seaduse 2022. aasta muudatuse järgi heisati riigilipud esimest korda laulu- ja tantsupeo auks kaks aastat tagasi XIII noorte laulu- ja tantsupeo päevil. Üldlaulu- ja tantsupidude ajaloos heisatakse lipud muutunud seaduse alusel peopäevadeks tänavu esimest korda.

Tänavu toimub üldlaulu- ja tantsupidu 3.–6. juulini, mis tähendab koguni nelja järjestikust lipupäeva. Lipu kasutamise korra järgi tuleb lipp igal peopäeval heisata hiljemalt kell 8 hommikul ja langetada kell 22 õhtul. Kui lipp jääb lehvima ööseks, peab see olema pimedal ajal valgustatud selliselt, mis tagaks lipu sinise värvi äratuntavuse. Selleks ei pea kasutama spetsiaalset valgustust, piisab tänava- või õuevalgustusest.

Eesti lipu heiskamine neil päevil on kohustuslik kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Laulu- ja tantsupeo auks kutsume aga sinimustvalget heiskama ka kõiki kodusid, ettevõtteid ja organisatsioone.

Kolmapäeval, 2. juulil kell 14.18 toimus liiklusõnnetus Võru linnas Kose kergliiklusteel.

17-aastane tüdruk sõitis elektrilise tõukerattaga ja kukkus.

Tõukerattur toimetati haiglasse.

Eile kolmapäeval, 2. juulil sõideti Misso ümbruses Lõuna-Eesti ralli eelne test.

Ralli ise toimub reedel ja laupäeval, 4-5. juulil.

Siin on pildid, autor Igmar Matto.

Tänase kolmapäeva, 2. juuli õhtul pidas politsei Tallinnas kinni 47-aastase mehe, keda kahtlustatakse 48-aastase naise tapmises.

2. juuli õhtul kell 17.30 pöördus Ida-Harju politseijaoskonda 47-aastane mees, kes ütles, et tappis kodus oma elukaaslase. Politsei ning meedikud sõitsid Lasnamäe piirkonda infot kontrollima ning leidsid korterist laskehaavaga 48-aastase naise surnukeha. Jaoskonda pöördunud mees peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Ida-Harju politseijaoskonna välijuht Kaja Rand ütles, et asjaolude selgitamine on alles algusjärgus ning politseinikud ja kriminalist teevad sündmuskohal aktiivset tööd. „Praegu on teada, et tapetud naine ning kahtlustatav olid elukaaslased. Kahtlustatav oli tarvitanud alkoholi. Mis aga täpselt täna selles korteris juhtus ning mis oli nii raske kuriteo motiiv selgitatakse välja alustatud kriminaalmenetluses,” täpsustas välijuht.

Kriminaalmenetlus alustati tapmise paragrahvi alusel. Menetlust viib läbi Põhja prefektuur ning juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.

CNN teatas Ukraina ametnikele viidates, et Põhja-Korea valmistub saatma Ukraina vastu võitlevatesse Vene vägedesse täiendavalt 25 000–30 000 sõdurit, mis on peaaegu kolm korda rohkem kui eelmisel aastal.

Ukraina sõjaväeluure (HUR) hinnangu kohaselt võivad värsked üksused saabuda lähikuudel ja osalevad tõenäoliselt lahingutes Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel, sealhulgas „ulatuslikes pealetungioperatsioonides” .

Uudis rõhutab Põhja-Korea kasvavat osalemist Venemaa-Ukraina sõjas ning süvenevaid sõjalisi sidemeid Pyongyangi ja Moskva vahel.

Rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker ütles, et nende asutus kolmapäevast enam täitmisregistri kaudu pangakontode kohta päringuid ei tee, vaid suhtleb pangaga meilitsi, mis võtab rohkem aega ning raskendab nii rahapesu tõkestamist.

„Täna hommikust saati me pankadele päringuid enam täitmisregistri kaudu ei tee, sest me ei soovi õiguskantsleri mandaati alatähtsustada. Kui õiguskantsler ütleb, et tema hinnangul puudub täitmisregistri kaudu andmete pärimiseks õiguslik alus, siis nii ongi,” ütles Mäeker.

Mäekeri sõnul tähendab see rahapesu andmebüroole, et nad saavad kontoväljavõtteid nädala ja pikema hilinemisega, kuna peavad päringuid tegema e-meilitsi, vahendab ERR.

Lõuna-Euroopa palavus on võtnud praegu kursi Läänemerele. Eesti saab paariks päevaks sooja suve. Juba tänane kolmapäev oli soe, homne neljapäev on veel soojem.

Skandinaaviast liigub homme päeval Läänemerele madalrõhkkond, mille lohk kannab õhtu poole vihmahooge üle Eestiläänest itta. Kuum ja niiske õhk võimendub väga suure tõenäosusega õhtul Ida-Eestis äikesetormina. Läänes läheb ilm peale vihmahooge kiirelt jahedamaks ja tuulisemaks, vahendab ERR.

Neljapäeva öö ja ennelõuna on sajuta, õhtu poole liiguvad hoovihmapilved läänest itta. Ida poole jõudes lisanduvad äike ja rahe. Öösel on sooja 11-16, päeval 24-30, rannikul ja Lääne-Eestis 18-23 kraadi. Reedel sajuvõimalus väheneb, aga tuul tugevneb. Öösel on sooja 10-15, päeval 15-20 kraadi. Nädalavahetus tuleb kohati vihmahoogudega ja mõõdukalt soe.

Õiguskantsler Ülle Madise kantselei tuvastas kontrolli käigus, et täitmisregistri kaudu pääsevad ametiasutused kohase õigusliku aluseta ligi konto omanike pangasaladusele. Õiguskantsleri sõnul on riigiasutused teinud veidi enam kui aasta jooksul päringuid pankadesse kümneid tuhandeid kordi.

Õiguskantsler kontrollis kahtlusi, et mitmed ametiasutused pääsevad täitmisregistri kaudu ligi pangasaladusele konto omaniku teadmata ja loata ning kohase õigusliku aluseta. Õiguskantsler küsis teavet Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt (RIK) ning justiits- ja digiministeeriumilt, vahendab ERR.

Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 71 isendit. Karujahi hooaeg algab 1. augustil ja kestab oktoobri lõpuni. Täiendavate küttimislubade vajadus vaadatakse üle jooksvalt, lähtuvalt küttimisest ja kahjuteadetest. 

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et karudel läheb Eestis väga hästi. „2024. aasta sügisel hindas Keskkonnaagentuur meie karude arvukuseks vähemalt 112 pesakonda, mis on uus rekord. See tähendab, et Eestis elab vähemalt tuhatkond karu,” lausus Kukk.

Karude arvukuse kasv on looduskaitseline edulugu, kuid see toob kaasa ka vajaduse ennetada inimese ja kiskja vahelisi konflikte. Hoolimata senisest ennetustegevusest on jätkunud karude poolt nii mesitarude rüüstamine kui silopallide lõhkumine. Mõõdukas ja suunatud jahipidamine aitab selliseid juhtumeid vähendada. See on tähtis ka seetõttu, et karudel säiliks inimpelglikkus, mis on oluline elanikkonna turvalisust silmas pidades.

Leelo Kukk lisas, et kuna karu on Loodusdirektiivi IV lisasse kantud liik, mis tähendab, et küttimine on lubatud kahjustuste ennetamise ning vältimise eesmärgil või inimese elule ja tervisele tekkiva ohu vältimiseks, suunatakse jaht lähemale karukahjustuste tekkekohale. „Seetõttu ei ole küttimislimiit maakondade põhine vaid lube antakse jahipiirkondade kaupa. Toidu olemasolul on karud üsna paiksed loomad. Seetõttu on suur tõenäosus, et kui kahjustused toimuvad ühe kindla küla lähedal, siis põhjustas need karu, kes elab selle küla ümbruses. Seetõttu oleme jahipiirkonnale lisanud ka suunised, millise küla või külade läheduses tuleks küttimine läbi viia,” selgitas Kukk.

Suurkiskjate kava kohaselt tuleb Eestis tagada vähemalt 70 poegadega karupesakonda. Keskkonnaagentuuri 2024. aasta sügisese seire põhjal hinnati pesakondade arvuks vähemalt 112. Käesoleva aasta küttimisprintsiibid on läbi räägitud suurkiskjate koostöökogus. Karu küttimine algab esmalt 71 jahipiirkonnas, kus igas piirkonnas on lubatud küttida üks loom. Täiendava küttimismahu vajadust hinnatakse jooksvalt, lähtuvalt kahjuteadetest ja senise küttimise tulemuslikkusest. Küttimismahud määrab Keskkonnaamet, tuginedes karude seireandmetele ning suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavale.

Karu nägemine on muutunud üsna tavaliseks. Karusid kohatakse järjest sagedamini nii asulates kui nende läheduses, kuhu toob neid sageli kergesti kättesaadav kõhutäis. Seetõttu peavad inimesed olema hoolsad ja hoidma ära karule meelepäraste suutäite lihtsa kättesaamise. Kindlasti ei tohi üle jäänud aiasaadusi lihtsalt metsa alla viia, biojäätmeid palume hoiustada kinniselt kompostrites või kinnistes kompostkastides. Karukahjude ennetamiseks toimivad mesitarude ümber korralikult paigaldatud ja pingestatud elektrikarjused, mille rajamise kulutusi Keskkonnaamet osaliselt korvab.

Eesti Keskerakond esitab kohalike omavalitsuste valimistel Tartu linnapeakandidaadiks kogenud poliitiku ja praeguse erakonna peasekretäri Anneli Oti.

Tartus sündinud ja Lõuna-Eesti arengule pühendunud Ott omab tugeva kohaliku ja riikliku tasandi kogemust ning tal on siiras soov Tartu linna tulevik kujundada eelkõige kohalike elanike nägu ja on nende vajaduste ning soovidega kooskõlas.

Anneli Ott seisis Riigikogu saadikuna järjekindlalt Lõuna-Eesti arengu eest, algatades näiteks Kagu-Eesti programmi, mille abil toetati nii kohalikke ettevõtjaid kui ka inimeste eluasemete renoveerimist. „Anneli Ott on kogenud ja tugeva närviga juht. Ta on nii kohalike inimeste murede kui riikliku poliitika ristteel olnud kindel selgroog, kes ei karda võtta vastutust ega seista oma kogukonna eest ka keerulistel aegadel. Just sellist inimest on täna Tartu juhtimisse vaja – järjekindlat ja inimestega arvamusega päriselt arvestavat,” ütles Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart.

Anneli Ott on olnud Võru linnapea ja linnavolikogu esimees, Riigikogu liige, riigihalduse minister ning kultuuriminister, kus ta seisis otsustavalt kultuurivaldkonna rahastamise ja jätkusuutlikkuse eest. Tema ametiajal pöörati erilist tähelepanu kohalikele kultuurikeskustele, rahvamajadele ja loomeinimeste toimetulekule. Oti eestvedamisel loodi erakorralised toetusmeetmed kultuurikorraldajatele ja piirkondlikele kultuurikeskustele, et aidata neil üle elada keerulised ajad ning hoida kultuur elujõulisena ka väljaspool suuremaid keskusi. See kogemus annab talle tugeva vundamendi ka Tartu linna juhtimiseks, teadmise, kuidas muuta visioonid praktilisteks ja toimivateks lahendusteks.

Keskerakonna Tartu linna piirkonna juhi Artjom Suvorovi sõnul on Anneli Ott Tartu inimestele tuttav ja usaldusväärne kandidaat. „Anneli kandideeris Tartus ka eelmistel Riigikogu valimistel ning sai siin tugeva toetuse. Meil on hea meel, et Anneli on valmis oma teadmised ja kogemused Tartu hüvanguks tööle panema ja meie nimekirja esinumbrina kandideerima,” ütles Suvorov.

„Tartu on minu sünnilinn ja tudengiaastate kodu – linn, millega on mul sügav ja emotsionaalne side. Kui kandideerisin siin Riigikogu valimistel, sain Tartu inimestelt palju positiivset tagasisidet, mis andis mulle kindluse, et olen õigel teel. Olen oma poliitikukarjääri peamiseks eesmärgiks seadnud elu toetamise ka väljaspool Tallinna, et luua tasakaalustatud arengut ja väärtustada elu igas Eestimaa paigas. Minu jaoks ei ole Tartu ainult hariduse ja kultuuri keskus, Tartu on Lõuna-Eesti pealinn, mis mõjutab tugevalt kogu piirkonna arengut. Tartu edu on osa tervikliku Eesti edust. Meil on Tartus tugev ja professionaalne meeskond, kellega koos saame kindlasti palju positiivset ära teha,” rääkis linnapeakandidaat Anneli Ott.

Keskerakonna eesmärk Tartus on koostöös linnarahvaga väärtustada kohalikke traditsioone ja tugevdada piirkondlikku identiteeti. Töötame selle nimel, et Tartu oleks ühtaegu nii Eesti hariduse ja teaduse lipulaev kui ka kodune ja turvaline elukeskkond. Asjaajamine linnas peab olema ettevõtja- ja inimsõbralik, et toetada väärt ideede kiiret elluviimist heade mõtete linnas.

Sel laupäeval, 5. juulil toimub üle Eesti populaarseks ürituseks kasvanud Suur Toidutänav esmakordselt Tartus. Kümned eri maailmaköökide pakkujad kogunevad Ihaste tee algusesse. 

Gurmaanide paraad avaneb A. Le Coq Sport spordimaja parklas, Ihaste tee 7 kell 12 ning kestab 22-ni. Sissepääs on kõigile tasuta. Lisaks suurele söögi- ja joogivalikule saab lõbutseda Sky Tivoli lõbustuspargis, kuulata DJ-sette ja võtta osa burgerisöömise võistlusest. 

Viis aastat tagasi Tallinna Laulväljakust alguse saanud suurüritus väisab sel suvel juba 12 Eesti linna. Peale Tartut vuravad ratastel tänavatoidukohad veel Haapsallu (25. ja 26. augustil), Elvasse (16. augustil) ja Võrru (23. augustil). 

Poola kehtestab järgmisest esmaspäevast, 7. juulist piirikontrolli Saksamaa ja Leeduga seoses kasvavate pingetega ebaseadusliku rände osas, teatas Poola peaminister Donald Tusk.

Otsus, mis tehti pärast teisipäeval toimunud valitsuse kohtumist Poola piirivalvega, tuleb vastusena kasvavale sisepoliitilisele survele ja äärmusparempoolsete toetatud protestidele Poola ja Saksamaa piiripunktides nädalavahetusel, vahendab Guardian.

Iganädalase kabinetiistungi alguses tehtud märkustes süüdistas Tusk sammus Saksamaad, väites, et see on poliitikamuutus, mille tulemusel „keelatakse sisuliselt sissesõit … migrantidele, kes suunduvad Saksamaale varjupaiga või muu staatuse taotlemiseks”.

„Poola-Saksamaa piiril toimuvate operatsioonide viis on viimase kuu jooksul selgelt muutunud,” ütles ta.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz tegi selle aasta alguses oma valimiskampaania alustalaks rangema rändepoliitika. Pärast tema ametisseastumist mais paigutas Saksamaa piirile rohkem politseinikke ja teatas, et mõned riiki siseneda üritavad inimesed saadetakse tagasi.

Juba enne seda pikendas Merzi eelkäija veebruaris kuue kuu võrra ajutisi piirikontrolle, mille Saksamaa oli eelmisel sügisel oma piiridel kehtestanud, püüdes vähendada riiki saabuvate inimeste arvu.

Tusk väitis, et hiljutine poliitikamuutus on avaldanud Poolale liigset survet, et ta võtaks vastu isikuid, kellele Saksamaa piiril sisenemine keelati.

„Kuna Poola poolel piirikontrolle ei toimu, on raske kindlaks teha, kas Poolasse tagasi saadetavad või ümber suunatavad inimesed tuleks sinna saata,” ütles ta.

Tusk lisas, et ta oli Merziga „mitu korda” rääkinud, hoiatades teda, et Poola „kannatus … on kustumas”.

„Oleme olnud Schengeni ala [EL-i viisavaba reisimistsooni] kaitsjad ja jääme avatud piiride ja piiranguteta liikumisega Euroopa pooldajateks. Selline süsteem nõuab aga kõigilt naaberriikidelt samasugust ja sümmeetrilist pühendumist,” ütles ta.

„Seetõttu on piirikontrolli ajutine taaskehtestamine Poola-Saksamaa piiril vajalik, et vähendada miinimumini kontrollimatut migrantide voogu … piiri ületamisel,” sõnas ta.

EL-i andmetel on liikmesriikidel lubatud ajutiselt taaskehtestada piirikontroll tõsise ohu korral, näiteks sisejulgeoleku ohu korral. EL ütleb, et piirikontrolli tuleks rakendada viimase abinõuna erandolukordades ja see peab olema ajaliselt piiratud.

Teisipäeval Merzile suunatud teravas hoiatuses ütles Tusk, et kui Saksamaa valitsus pikendab septembris ühepoolset piirikontrolli, vastab Poola sarnase sammuga. „Aeg, mil Poola ei reageeri sellistele meetmetele vastavalt on lõplikult läbi,” lisas ta.

Migratsioonialane arutelu Poolas on viimastel nädalatel muutunud üha tulisemaks, kusjuures paremäärmuslikud aktivistid on hakanud Saksamaa piiril rahvapatrulle korraldama.

Leedu-suunalise ajutise piirikontrolli kehtestamise sammu peeti arvatavasti seotuks Saksamaa poliitika muutusega.

Tusk ütles, et kuna tugevalt militariseeritud Poola-Valgevene piir on ebaseaduslikule rändele suletud, kasutatakse nüüd teisi naaberriike alternatiivsete marsruutide testimiseks Schengeni alale läbi Balti riikide.

Selle tulemusena, ütles ta, „jätkub Venemaa ja Valgevene juhitud ebaseadusliku rände voog läbi Valgevene, Läti ja Leedu – ja Poolal on ju Leeduga avatud piir”.

Merzilt küsiti Poola kasvava kriitika kohta ühisel pressikonverentsil Luksemburgi peaministriga.

Mõni minut enne seda, kui Tusk Poola otsuse välja kuulutas, ütles Merz, et ta on Poola muredest teadlik ja on viimastel päevadel korduvalt Poola peaministriga rääkinud.

Kuid ta rõhutas, et „Saksamaalt Poolasse ei ole tagasi saadetud varjupaigataotlejaid, kes on juba Saksamaale saabunud”.

Merz ütles, et kahel riigil „on ühine probleem, mida me tahame koos lahendada”.

Ta lisas: „Loomulikult tahame Schengeni ala säilitada, kuid liikumisvabadus Schengeni alal toimib pikas perspektiivis ainult siis, kui seda ei kuritarvita need, kes edendavad ebaseaduslikku rännet, eelkõige migrantide smugeldajad.”

Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku muuta ELi kliimaseadust, kehtestades 2040. aastaks ELi kliimaeesmärgi  vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 90% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega, nagu on nõutud komisjoni poliitilistes suunistes aastateks 2024–2029. See annab investoritele ja innovaatoritele kindluse, tugevdab ELi ettevõtete juhtpositsiooni tööstuses ja suurendab Euroopa energiajulgeolekut.

Ettepanek tugineb ELi praegusele õiguslikult siduvale eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% ning selles sätestatakse pragmaatilisem ja paindlikum viis eesmärgi saavutamiseks, et jõuda Euroopas 2050. aastaks vähese süsinikuheitega majanduseni.

Kooskõlas ELi konkurentsivõime kompassi, puhta tööstuse kokkuleppe ja taskukohase energia tegevuskavaga  võetakse kavandatud 2040. aasta kliimaeesmärgis täielikult arvesse praegust majandus-, julgeoleku- ja geopoliitilist maastikku ning tagatakse investoritele ja ettevõtjatele prognoositavus ja stabiilsus, mida nad vajavad ELi üleminekuks puhtale energiale. Püsides süsinikuheite vähendamise kursil, edendab EL investeeringuid innovatsiooni, loob rohkem töökohti ning suurendab majanduskasvu, vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele ning energiasõltumatust.

Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Kuna Euroopa kodanikud tunnevad üha enam kliimamuutuste mõju, ootavad nad Euroopalt tegutsemist. Ettevõtjad ja investorid ootavad, et määraksime prognoositava liikumiskiiruse- ja suuna. Täna näitame, et oleme kindlalt pühendunud Euroopa majanduse süsinikuheite vähendamisele 2050. aastaks. Eesmärk on selge ning teekond on pragmaatiline ja realistlik.”

Tänane ettepanek põhineb valitsustevahelise kliimamuutuste rühma ja kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu põhjalikel mõjuhindamistel ja nõuannetel. Selle koostamisel on tehtud märkimisväärset koostööd liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, sidusrühmade, kodanikuühiskonna ja kodanikega.

Ettepaneku keskne element on paindlikkus, mida komisjon kaalub tulevaste õigusaktide kavandamisel 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamiseks. Selleks piiratakse alates 2036. aastast kvaliteetsete rahvusvaheliste ühikute rolli,  kasutatakse ELi  heitkogustega kauplemise süsteemis (ELi HKS) süsiniku liidusisese püsiva eemaldamise meetodit ning aidatakse eri sektoritel saavutada eesmärke kulutõhusal ja sotsiaalselt õiglasel viisil. Konkreetselt võiks see anda liikmesriigile võimaluse kompenseerida raskustes oleva maakasutuse sektori süsinikuheidet paremate tulemustega jäätmetest ja transpordist tulenevate heitkoguste vähendamisel.

Oluline on ka kiiresti luua ja hoida sobivaid eeltingimusi 90% eesmärgi saavutamiseks. Nende hulka kuuluvad konkurentsivõimeline Euroopa tööstus, õiglane üleminek, milles kedagi ei jäeta kõrvale, ja rahvusvaheliste partneritega võrdsed tingimused.

Lisaks luuakse ettepanekuga selge raamistik ELi 2030. aasta järgsetele kliima- ja energiaalastele õigusaktidele. Arvesse võetakse riiklikke eripärasid. Juhtpõhimõteteks on kulutõhusus, lihtsus ja tõhusus, tehnoloogilise neutraalsuse tagamine ning aus ja õiglane üleminek kõigi jaoks.

Puhta tööstuse kokkuleppe täitmine 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamiseks

Komisjon avaldas täna ka teatise  puhta tööstuse kokkulepet käsitlevate esimeste edusammude kohta. Üks peamisi tulemusi on eelmisel nädalal vastu võetud puhta tööstuse kokkuleppe riigiabi raamistik,  millega toetatakse investeeringuid puhtale energiale üleminekusse. Samuti on kokku lepitud süsiniku piirimeetme lihtsustamises, vabastades 90% importijatest, vähendades seeläbi bürokraatiat ja tagades sujuva rakendamise. Teatises esitatakse komisjoni analüüsi tulemused ka selle kohta, kuidas leida lahendus kasvuhoonegaaside heite ülekandumise probleemile.

Lisaks riigiabi raamistikule ja tänasele teatisele avaldas komisjon soovituse maksusoodustuste kohta, et soodustada investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse ja tööstuse süsinikuheite vähendamisse selliste meetmete kaudu nagu kiirendatud amortisatsioon ja maksukrediit. Samuti esitati soovitus ja juhenddokumendid, et optimeerida uute ELi taastuvenergia eeskirjade kasutamist, mille eesmärk on laiendada taastuvenergia tootmist ja vähendada energiakulusid.

ELi 2040. aasta eesmärk rahvusvaheliste kliimakohustuste täitmiseks

Kavandatava 90% eesmärgiga saadab EL kogu maailmale signaali selle kohta, et EL jätkab kliimameetmete kursil, viib ellu Pariisi kokkuleppe ja jätkab koostööd partnerriikidega, et vähendada ülemaailmseid heitkoguseid.

Enne novembris Brasiilias Belémis toimuvat ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP30) teeb komisjon koostööd nõukogu eesistujariigiga, et sõnastada teatis ELi kindlaksmääratud panuse kohta.

Järgmised sammud

Komisjoni ettepanek, millega kehtestatakse 2040. aasta kliimaeesmärk, esitatakse nüüd Euroopa Parlamendile ja nõukogule arutamiseks ja vastuvõtmiseks seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Tulevane kokkulepitud ELi kliimaeesmärk on võrdlusaluseks ka pärast 2030. aastat väljatöötatavale ELi poliitikaraamistikule.

Taustteave

2021. aasta juulis jõustunud Euroopa kliimamääruses on sätestatud ELi kohustus saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja vahe-eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Kokkulepitud süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamiseks on EL alates 2030. aastast vastu võtnud õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ ja käimas on selle rakendamine ELi liikmesriikides. Komisjoni 28. mail esitatud hinnang riiklikele energia- ja kliimakavadele näitas, et EL on ühiselt saavutamas 2030. aasta kliimaeesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 55% võrra.

Lisateave

Täismahus pressiteade

Keskkonnaagentuuri praeguse prognoosi järgi võib sel nädalavahetusel oodata heitlikke ilmaolusid: võimalikud on vihmahood, tugevad tuuleiilid ja temperatuurikõikumised. Rannikul, kus asub ka lauluväljak, võib tuul olla eriti tugev. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nooremate lauljate heaolule.

Laulupeo korraldajad paluvad kõigil osalevatel kollektiividel valmistuda ilmast tingitud muutlikeks oludeks ja kaasa võtta sobiv varustus: ilmastikukindlad riided, vihmakeep, kummikud, kindad, sallid, mütsid, vahetusjalanõud ja kuivad riided. Igaks juhuks ka peakate, päikesekreem ja joogipudel.

Korraldusmeeskond kutsub ka pealtvaatajaid üles riietuma ilmale vastavalt. Võta kaasa vihmakeep, soojad ja mugavad riided, kummikud ning jälgi pidevalt ilmateadet – ilm võib muutuda väga kiiresti.

Keskkonnaagentuur rõhutab, et ilmaprognooside mudel on väga muutlik ja täpsustub pidevalt. Uusim info ilma kohta on olemas Keskkonnaagentuuri kodulehel (www.ilmateenistus.ee) ja äpis ILM+. Reaalajas ülevaateid jagatakse sotsiaalmeediakanalis Keskkonnaagentuur/ILM kuni pühapäevani, 6. juuli õhtuni iga kolme tunni järel.

Info esinejatele

Avaühendkoori koosseisus osalevad laste- ja poistekoorid võivad piirduda laulupeo esimesel päeval, 5. juulil rongkäiguga. Kui laupäeval on ilm väga halb, soovitab korraldustoimkond kaaluda vabatahtlikkuse alusel võimalust loobuda avaühendkooris osalemisest ja keskenduda pühapäevasele põhikontserdile. Lõpliku otsuse langetab iga koorijuht ise, lähtudes oma kollektiivi laste heaolust ja olukorrast kohapeal.

Valiklastekoor, kuhu kuulub ligi 1100 lauljat üle Eesti, on avakontserdil oluline esineja, kelle osalus on hädavajalik. Raskete ilmaolude korral võivad valiklastekoorid juhendaja otsusel avakontserdil vahele jätta avaühendkoori tseremoonia ja oodata oma esinemist. Pärast avaühendkoori on valiklastekoorid kava järgi laval u kell 20.15–22.30.

Kõikide lastekollektiivide puhul rõhutatakse, et platsil ja rongkäigul viibimine juba hommikust alates nõuab ettevalmistust. Tallinna koorid liiguvad rongkäigus viimasena, Harjumaa ees. Täpne järjestus on näha laulupeo veebilehel. Korraldajad soovitavad kollektiivijuhtidel aegsasti kokku leppida ka nn pesapaigad ehk kokkusaamise kohad, juhuks kui kontsert tuleb ilma tõttu katkestada.

Palutakse jälgida ka korraldajate poolt edastatud infot ja järgida soovitusi. Laulupeoks valmistumine algab kodust. On oluline, et igaüks vastutaks iseenda ja oma kollektiivi eest ning mõtleks läbi nii teekonna peole kui ka selle, kuidas peol erinevates oludes hakkama saada. Laulupeo eesmärk on pakkuda rõõmu ja ühendavat muusikakogemust – turvaliselt, hoolivalt ja vastutustundlikult. Koos saame tagada, et pidu kestab ja et ka lapsed laulavad rõõmuga, isegi muutliku taeva all.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Viimased kaks ja pool kuud riigimetsas kestnud lindude pesitsusaegne raierahuperiood on läbi, kuid sellest hoolimata ei lähe tööd kohe täies mahus käima.

Raierahust on riigimetsas kinni peetud juba enam kui kakskümmend aastat. Eesti lähiriikides (Läti, Leedu, Soome, Rootsi) on pesitsusajal raiepiirangud pigem soovituslikud või kehtivad kaitsealadel, samas kui Eestis on raierahu selgemalt kehtestatud.

Juba neljandat aastat pidas RMK raietöödega pausi varasemast kaks nädalat kauem – 30. juunini. Keskkonnaameti hinnangul on selleks ajaks juba 90 protsenti metsalinnustikust pesitsuse lõpetanud.

„Juulist küll raierahu lõppes, kuid riskide maandamiseks tegime sel aastal otsuse, et neis linnurikastes metsades, kus lindude pesitsustõenäosus on keskkonnaameti koostatud maatriksi põhjal kõige suurem, me raietöödega enne 15. juulit ei alusta,” märkis metsamajanduse valdkonda juhtiv RMK juhatuse liige Erko Soolmann.

„Seega kuu esimeses pooles on meie fookus rohkem harvendusraietel ning uuendusraieid teeme seal, kus lindude pesitsustõenäosus on väiksem. Töid tehes pöörame tähelepanu sellele, et kui me siiski pesitseva linnu tuvastame või on laekunud meile eelnevalt selle kohta asukohainfo, siis jätame pesapuu ümbruse raiumata,” lisas Soolmann.

26-rasedusnädalal sündinud Hanna Eliise esimesed viis elukuud möödusid haiglas. Täna on ta kodus, kuid vajab jätkuvalt mitut eluhoidvat seadet: kui akuga pulssoksümeetri ja aspiraatori aitasid jaanuaris soetada head annetajad, siis TÜK kopsukliinikust saadud hapnikuaparaat on paraku aheldanud pere koju.

Balloonid kestavad lühikest aega ning isegi arsti juurde sõitmine tekitab ärevust ja hirmu. Nii palubki pere abi, et soetada kaasaegne akuga hapnikuaparaat, mille hind on 3538 eurot.

„Koos hapnikuaparaadiga sain haiglast kaasa kolm ballooni, millest ühte kasutan vaid siis, kui lapsel on apnoe või muu kriitiline olukord. Ühest balloonist ei jagu aga isegi nii palju, et sõita arsti juurde ja sealt tagasi koju. Ka teraapiate ajal suureneb hapnikuvajadus, mis tähendab, et siis on balloon peagi tühi. Väga kurvaks teeb ka see, et ma ei saa sageli kohal olla kolmeaastase poja jaoks: nii ei saanud ma minna tema lasteaia aktusele, sest ballooniõhust ei oleks Hanna Eliisele selleks ajaks jätkunud,” kirjeldab pisitüdruku ema pere igapäeva.

Enneaegsete kopsuhaiguse ja neelamisraskuse tõttu on Hanna Eliise jaoks seadmed üliolulised: vastasel juhul on tema elu ohus. Kui hapnikuaparaat on tarvilik lisahapniku tagamiseks, siis pulssoksümeeter aitab jälgida hapniku sisaldust veres ning aspiraator lubab vajadusel vabastada pisitüdruku hingamisteed ja puhastada söögitoru. Ka nende seadmete soetamiseks pidi pere paluma annetajate abi, sest TÜK kopsukliinikul kahjuks lapsele sobilikke ja töötavaid seadmeid anda polnud.

Palun aita Hanna Eliisel turvaliselt kasvada ja päästa pere pidevast ärevusest: akuga seade tagab pisitüdrukule tarviliku toe kõikjal!

Aidata saab mitmeti: valides annetusvormist www.lastefond.ee/anneta „Hanna Eliisele hapnikuaparaat” või helistades Lastefondi heategevuslikele telefoninumbritele: helistades 900 5025 annetad 5 eurot; helistades 900 5100 annetad 10 eurot; helistades 900 5500 annetad 50 eurot.

Samuti võib teha ülekande SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontodele, märkides selgitusse „Hanna Eliise”:

Swedbank IBAN EE682200221015828742
SEB IBAN EE261010220014910011
Luminor IBAN EE791700017000285384
LHV IBAN EE527700771000610813
Coop IBAN EE824204278603586607

Kunagi peamiselt puhkusekohaks peetud Hispaania suurim Kanaari saar Tenerife on muutumas üha populaarsemaks valikuks leedulaste seas, kes otsivad enamat kui lihtsalt puhkust. Üha rohkem inimesi asub siia elama või investeerib kinnisvarasse, moodustades kogukondi saare maalilistes lõunapoolsetes linnades.

„Tenerifel on korraga neli aastaaega,” ütleb kinnisvaraekspert ja agentuuri Namai Tenerifėje („Kodud Tenerifel”) juht Vida Cechanavičienė. „Näiteks detsembris võib Teides lund sadada, aga sina lähed ookeani ja on suvi, saad ujuda. Meie läheme saare teise ossa ja sajab vihma. Kui lähed teise kohta, on kevad.”

Cechanavičienė sõnul elab saarel nüüd üle 1000 leedulase, paljud neist populaarsetes rannikulinnades Los Giganteses ja Puerto de Santiagos, kus on leedu kool ja raamatukogu. „Siin on tugev kogukond,” ütleb ta.

Kuigi hind on endiselt oluline tegur – tagasihoidlike korterite hinnad võivad alata umbes 100 000 eurost –, tõmbab leedulasi üha enam saare elustiil. Ookeanivaatega kinnisvara ihaldatud asukohas võib maksta 200 000–250 000 eurot, kuid paljud peavad seda väärt investeeringuks kas üüritulu teenimiseks või tulevaseks pensionipõlveks, vahendab lrt.lt.

Cechanavičienė märgib, et 2022. aasta Venemaa sissetung Ukrainasse kiirendas seda trendi. „Kui sõda algas, mäletan, et nad ostsid kõike,” ütleb ta. „Lõunas ookeani lähedal asuv kinnisvara müüdi peaaegu kohe ära. Siis olukord rahunes, kuid hinnad ei langenud enam.”

Kuigi Tenerife on pikka aega olnud sakslaste ja brittide lemmik, hakkavad leedulased oma jälge jätma. Saare aastaringne kevadine kliima on tugev tõmbenumber, aga samamoodi on seda ka turvatunne ja kohalike elanike külalislahkus.

„Kui me ringi jalutame, koheldakse meid nagu naabreid, mitte turiste,” ütleb Cechanavičienė. Ta meenutab, kuidas ühel uusaastaööl unustasid tema ja ta sõbrad viinamarju kaasa võtta – kohalik traditsioon – ja ümberkaudsed inimesed jagasid kohe oma viinamarju.

Siiski seisavad ostjad silmitsi väljakutsetega. Lühiajaline üürimine, mis on populaarne viis passiivse sissetuleku teenimiseks, nõuab erilubasid. Mõned elamurajoonid keelavad sellise üürimise täielikult. Ja kuigi Hispaania meedias arutatakse sageli okupade – tühjalt seisvates kodudes elavate inimeste – ohtu, usub Cechanavičienė, et risk on väike, eriti pärast hiljutisi muudatusi väljatõstmisseadustes.

„Meie maja kõrval asuval kinnistul elas viis aastat Briti päritolu kodutu,” meenutab ta. „Ta on nüüd välja tõstetud, aga kui me just maja ostsime, nägime teda pidevalt.”

Samal ajal kui paljud leedulased ostavad kodusid puhtalt isiklikuks otstarbeks, keskenduvad teised tulule. Talvekuudel on suurim turistide arv, ühe magamistoaga kortereid üüritakse kuni 100 euro eest öö kohta. Suvel see number langeb, kuid paljud mandrilt pärit hispaanlased saabuvad Tenerife jahedamat rannikukliimat nautima.

Vaatamata suhteliselt soodsale hinnale võrreldes teiste Euroopa osadega peaksid potentsiaalsed ostjad arvestama lisakuludega: umbes 8,5–10% ostuhinnast läheb juriidilistele tasudele, maksudele ja notari teenustele. Ülalpidamiskulusid, sealhulgas kommunaalmakse, elektri ja vee tasusid peetakse madalaks – see on üks paljudest põhjustest, miks saar välismaalastele meeldib.

Cechanavičienė soovitab ostjatel kinnisvara isiklikult külastada ja vältida ainult veebikuulutustele lootmist. Mõnikord armuvad inimesed vaatesse või hinda, kuid nad ei mõtle sellistele asjadele nagu müratase või üürimispotentsiaal, ütleb ta.

Laulu- ja tantsupeo päevad, 3.–6. juuli on ametlikud lipupäevad, mil kõik üle kogu Eestimaa on oodatud heiskama sinimustvalge. Laulu- ja tantsupeo esimese päeva, 3. juuli varahommikul kell 7 koguneb Kuberneri aeda pidulikule lipuheiskamise tseremooniale ja laulupeo tuld tervitama ka laulu- ja tantsupeo kunstiline toimkond.

Homme, 3. juuli varahommikul kell 7 heisatakse üldlaulu- ja tantsupeo alguse puhul sinimustvalge Pika Hermanni tornis piduliku tseremooniaga. Samal hommikul jõuab Toompeale ka laulupeo tuli. Lipuheiskamisel osalevad laulu- ja tantsupeo kunstilised juhid: tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann, laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson, rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Esinevad MUBA segakoor ja MUBA popkoor, Tallinna Kammerkoor, Eesti Meestelaulu Seltsi koor ja tantsuansambel Soveldaja. Kõne peavad Riigikogu esimees Lauri Hussar, laulu- ja tantsupeo peakorraldaja Margus Toomla ning tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann. Tseremooniale on oodatud kõik huvilised.

Laulu- ja tantsupeo päevad on ametlikud lipupäevad. Tänavu toimub üldlaulu- ja tantsupidu 3.–6. juulini, mis tähendab koguni nelja järjestikust lipupäeva. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla ütleb, et ametlikud lipupäevad laulu- ja tantsupeo ajal räägivad Eestile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.

Lipu kasutamise korra järgi tuleb lipp igal peopäeval heisata hiljemalt kell 8 hommikul ja langetada kell 22 õhtul. Kui lipp jääb lehvima ööseks, peab see olema pimedal ajal valgustatud. Selleks ei pea kasutama spetsiaalset valgustust, piisab, kui näiteks tänava- või õuevalgustus tagab lipu sinise värvi äratuntavuse.

Eesti lipu heiskamine neil päevil on kohustuslik kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Laulu- ja tantsupeo auks kutsume aga sinimustvalget heiskama ka kõiki kodusid, ettevõtteid ja organisatsioone.

Eesti lipu seaduse muudatuse järgi heisati lipud esimest korda laulu- ja tantsupeo ajaks kaks aastat tagasi XIII noorte laulu- ja tantsupeo päevil. Üldlaulu- ja tantsupidude ajaloos heisatakse lipud muutunud seaduse alusel peopäevadeks tänavu esimest korda.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. 

Selline küsimus tekib, kui kuulata rahandusminister Jürgen Ligi ja ülejäänud valitsuse liikmete juttu galopeeriva hinnatõusu kohta.

„See on sama rumal, kui tõusta hommikul üles, kiruda halba ilma. Hinnad ei ole kellegi konkreetse kontrolli all ega saa ka valitsus maksudega inflatsiooni põhjustada, nagu räägitakse,” ütles Ligi hinnatõusu kohta intervjuus ERR-ile.

Enne seda tuli uudis, et Eestis oli juunis hinnatõus võrreldes eelmise aasta sama ajaga 5,2 protsenti. Taustaks: eurotsooni eesmärk on 2 protsenti, Eesti ületab seda mäekõrguselt. Näiteks Soomes oli hinnatõus vaid 1,9 protsenti.

Hinnatõus peegeldab suhtelise vaesumise tempot, kus inimesed kaotavad oma säästusid ja ei suuda enam osta tarbekaupu. Majandus satub allakäiguspiraali, kust välja on väga raske rabeleda. Seetõttu üritatakse hinnatõusu piirata. Kiire hinnatõusu tõttu vaesuvad inimesed Eestis kiiremini kui mujal Euroopas. Majanduskasv on Eestis juba aastaid olematu.

Seda tunnistab ka Ligi kui ütleb: „Teistpidi, ebaloogika on ju selles, et juhul kui see tõesti kõiki vaeseks teeb, siis ju tegelikult nõudlus peaks vähenema ja hinnatõus peaks olema veel väiksem.”

Reformi valitsus on süüdistanud psühhopaadist pereisa kombel oma vigades ja hädades alati kõiki teisi. Nüüd süüdistab Ligi kõigis hädades sõda Ukrainas: „Huvitav, kas need hädaldajad ei ole kuulnud uudiseid kaitsekulude tõstmisest viiele protsendile NATO uudistest? Eesti lubadusest tõsta (kaitsekulud) üle viie protsendi, kas nad ei loe iga päev sõjauudiseid? Mina alustan iga päev sellest – osa on ametkondlikud, osa on avalikud allikad –, et mis seis on Ukraina rindel.”

Justkui ilus jutt, aga siingi paneb Ligi mööda. Põhjus, miks Eesti on sunnitud tõstma kaitsekulusid protsendina SKP-st tuleneb asjaolust, et majandus on olnud languses. See tähendab, et kaitsekulude samal tasemel hoidmiseks tuleb tõsta neid suhtena SKP-st. Samas, kui majandus kasvaks mühinal, poleks mingit tsirkust kaitsekuludega vaja teha – need suureneks ka väiksema protsendiga samamoodi mühinal. Igasuguse kaitse eelduseks on tugev majandus ja kiire kasv – see on õpikutõde.

Reformi valitsused on üritanud parun Münchauseni kombel riiki maksutõusudega soost välja sikutada, aga see pole kandnud mingit vilja. Põhjus on lihtne: mida kõrgemad on maksud, seda vähem neid laekub. Seegi on õpikutõde.

Varasemalt, kui Ligi veel noor poliitik oli, siis oli Reformierakonna juhtmõte, et kõigepealt saavutame madalate maksude ja kiire kasvuga rikkuse, siis hakkame muule mõtlema. See oli siis kui hakati rääkima Eestist kui Euroopa tiigrist, kohalikust Singapurist. Ehk enne, kui Reform tuli välja ambitsioonika lubadusega 15 aastaga Euroopa 5 rikkama hulka jõudmisest.

Rahvas valis selle peale Reformi võimule. Usaldas, kannatas ja pingutas. See on kestnud juba 20 aastat. Nii pikalt kannatanud ja oma õnne oodanud tulihingeliste Reformi toetajate jaoks on eriti valus kuulata Ligi juttu, kus ta rääkis, et: „Ettevõtjatest rääkides – praalimised mitte hakkamasaamisega näitavad üldise meelsuse mandumist.”

See on justkui märg kalts näkku pärast automaksu kehtestamist, mis mõjutab lisaks lastega peredele eelkõige ettevõtjaid.

Tegelik reaalsus on aga see, et Eesti on alla käinud, kuna riiki juhtinud Reform minetas küllalt ruttu oma ideaalid. Eesti kasv kustus ja Eesti on vajunud 5 vaesema hulka, jäädes maha isegi Leedust.

Reformi praegust juttu kuulates tekib aga tunne, et elame kusagil kuu peal.

TARMO PIIRMANN,

ettevõtja, Isamaa erakond

Enefitil valmis uus veebipõhine kaardirakendus, mis annab ülevaate kõigist aadressidest, kus on võimalik liituda kiire fiiberoptilise internetivõrguga. Uus tööriist aitab nii eraisikutel kui ettevõtetel kiiresti hinnata, kas nende asukohas on võimalik liituda ühe Eesti kaasaegseima sidevõrguga.

„Eestis ei tohiks kvaliteetne internetiühendus sõltuda sellest, kas elad linnas või maal. Meie eesmärk on tagada, et ka väljaspool suuremaid linnasid oleks ligipääs kaasaegsele digitaristule,” ütles Enefiti sidelahenduste projektijuht Mait Rahi.

Kaart toob nähtavale kogu ühendustaristu

Uus tööriist koondab info nii Enefiti välja ehitatud võrgu kui ka riiklikult toetatud ehitusalade kohta. Kasutaja saab kaardilt:

• vaadata, kas tema aadressil on ühendusvõimalus olemas;
• hinnata kaugust lähimast võrgupunktist;
• näha, millised operaatorid piirkonnas tegutsevad;
• saada teada, kas uusarendustes piisab liitumiseks vaid teenusepakkujaga lepingu sõlmimisest;
• teha hinnapäringu, kui kinnistu jääb kuni 500 meetri kaugusele olemasolevast või plaanitavast võrgust.

Tulevikukindel taristu kogu Eestile

Fiiberoptiline internetiühendus võimaldab ülikiiret andmeedastust ja on oluline mitte ainult kodukontori või kaugõppe jaoks, vaid ka ettevõtluse, e-tervise, turvalisuse seisukohalt. Ühenduse stabiilsus ja võimekus vastata kasvavatele andmemahtudele teeb sellest tulevikukindla lahenduse.

„Kiire internet on järjest enam muutumas elementaarseks taristuks – nagu seda on elekter või vesi,” märkis Rahi. „Kui tahame, et inimesed saaksid elada ja töötada väljaspool suuremaid keskusi, on kvaliteetne internetiühendus võtmetähtsusega, luues aluse nutikale elukeskkonnale, tugevale kohalikule ettevõtlusele ja kaasaegsele haridusele.”

Uus kaart on avalikult kättesaadav ning mõeldud kasutamiseks nii eraisikutele kui ka ettevõtetele, kes soovivad oma ühendusvõimalusi teadlikult planeerida. Kaardiga saab tutvuda aadressil www.enefit.ee/kiireinternet.

Süsteemihaldur Elering hakkab valitsuse 26. juunil heaks kiidetud võrgueeskirja muudatuste järgselt ülekandevõrku liitujate jaoks ette arendama, mis muudab uute tootmisvõimsuste liitmise kiiremaks ja kuluefektiivsemaks, panustades nii riigi energiaeesmärkide täitmisse.

Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja sõnas, et Elering hakkab olemasolevat ülekandevõrku tugevdama ette nendes Eesti piirkondades, kuhu kõige suurema tõenäosusega rajatakse uued elektrijaamad. „Oleme Eleringis välja töötanud elektrivõrgu eelarenduse kontseptsiooni, mille tulemusel saab uus elektrijaam liitumispunkti valmimise järgselt tööd alustada ega pea ootama elektrijaama käivitamiseks vajalike võrgutugevduste valmimist. Eleringi uue kontseptsiooniga on võimalik elektrijaam võrku liita senisest oluliselt kiiremini ehk 18-36 kuuga, ” sõnas Kebja.

Teise põhimõttelise muudatusena hakkab Elering uusi tootmisvõimsusi liitma fikseeritud liitumistasu alusel, mis loob liitujatele selguse ning ettenähtavuse liitumiskulude osas ning lihtsustab äriplaanide koostamist ja investeerimisotsuste langetamist. „Kuna liitumisega seotud kulude suurus on hinnakirjajärgne, siis saavad arendajad liitumistasu suuruse osas ettenähtavuse, millega enda investeeringuplaane tehes on võimalik arvestada, ka see aitab kaasa liitumisprotsessi kiirusele ja efektiivsusele. Võrgu ette arendamine tähendab ka, et saame uute liitujate tarbeks võrku arendada  kuluefektiivsemalt, kuna mitme liitumise jaoks koos võrgutugevduste teostamine on optimaalsem kui igale liitujale eraldi,” selgitas Kebja.

Liitumistasu suurus sõltub sellest, kas uus elektrijaam on kavas liita olemasoleva ülekandevõrguga 330-kilovoldisel või 110-kilovoldisel pingel. Ühe megavati hind 110-kilovoldises võrgus on 65 000 eurot ja 330-kilovoldises võrgus 12 000 eurot, sellele lisanduvad liitumispunkti rajamisega seotud kulud. Täpsem hinnakiri on leitav Eleringi kodulehelt Liitumistasu | Elering.

Varasema süsteemi järgi arendati võrku laekunud liitumistaotluste alusel ja igale liitujale arvestati liitumise tasu eraldi.

Uue kontseptsiooni järgi katavad tootjate võrguga liitumise kuludest poole elektritarbijad võrgutasu kaudu ja teise poole võrguga liitujad. „Kuna tootmise liitmiseks tehtavatest elektrivõrgu tugevdamisega seotud investeeringutest saavad kasu ka tarbijad, näiteks uuendatakse vananenud liinid, mida tuleks teatud ajal nagunii teha, siis katavad osa võrguga liitumise kuludest elektritarbijad nendelt kogutava võrgutasu kaudu,“ selgitas Reigo Kebja.

Uued Eleringi ülekandevõrguga liitumise tingimused ja uue liitumistasu metoodika alusel arvutatud hinnad hakkavad kehtima 31. juulil. Konkurentsiamet kinnitas ülekandevõrguga liitumise uuendatud tingimused ja liitumistasu arvutamise metoodika 27. juunil.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 02. juuli 2025:

venemaal käivad tankerid on hakanud plahvatama ja 200 000 mootorratast vene väele Hiinast.

1. Eip „rahu armastavatest pilvedest” sadu lõpe…

2. Kaks vene sõjalennukit venemaal alla kukkusid.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: Datšne küla suudeti tervenisti okupeerida.

10. Herson: muutusteta.

11. USA peatas õhutõrjerakettide ja muu laskemoona tarnimise Ukrainale.

12. Bakuus narkokaubanduse eest kinni peetud venelased saadeti eeluurimisvanglasse.

13. putin ja Macron pidasid telefonivestluse esimest korda pärast 2022. aastat.

14. putin käskis rekordilise personalipuuduse tõttu palgata rohkem puuetega inimesi.

15. Taani taastas venemaa ohu tõttu naistele kohustusliku sõjaväeteenistuse.

16. ISW: venemaa sõjaväejuhatus moderniseerib venemaa treeningvägesid, et lisada sinna mootorrattarajad ja väidetavalt kavatseb ta osta venemaa sõjaväele kuni 200 000 Hiinas toodetud mootorratast.

17. Lühiuudised

Rünnakute tugevuses ja taktikas muutusi polnud. Maa hind aga kasvab ja neid punase vedeliku liitreid kulub üha enam. Eile oli hinnaks u1 km² eest 1110 soldatit + suur ports tehnikat. Kahjuks kinnitavad järjest sagenevad Ukraina blogijate kirjed, et personali puudus Ukraina poolel võib saada saatuslikuks ning üha rohkem hakkab selginema, miks juba ammu on nii USA kui NATO nõudnud, et Ukraina alandaks mobilisatsioonikohuslaste vanust 25 eluaastalt madalamale.

Lõpuks on Ukraina hakanud üha rohkem mõjutama okupeeritud alal lõunarinde ja Musta mere vahel raudtee liiklust, mis on kõige tähtsam vene sõjaväe logistikaahel, aga seda oleks vaja tõsta kordades.

Kuna hall ala kahe rindejoone vahel järjest kasvab tõusva droonide ulatumise tõttu, siis üha määravamaks saab nii kiire liikumine (jala on aeglane) ja ning on selge, et ilma tugeva seire ning drooni toetuseta ei kipu rünnakud õnnestuma. Eip unustada saa ka kaudtuleüksuste ja lennunduse koordineeritud toetamist. Pole mõnedes sõjanduse kuldreeglites muutusi ja üks neist on erinevate relvaliikide koordineeritud/kombineeritud tegevus. Seni see enamuses lõikudes vene poolel õnneks ei tööta, kaudtuli ja lennundus kipub oma elu elama, droonimeeskonnadki oma elu elavad ja ei õnnestu see koordineerimine… vähem peavalu on saata uus seltskond käega näidatatud suunas…

1. vene sõjavägi hukkas tõenäoliselt Ukraina sõjavangi: sotsiaalvõrgustikes levitatakse videot, kus inimene seotakse mootorratta külge ja lohistatakse mööda teed.

2. juuli öösel puhkes Harkivis vene droonide ohu tõttu plahvatus ja tulekahju. Kupjanskis sama lugu, on hukkunuid.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et 110. brigaadi ülem kolonel Serhi Zahharevitš hukkus 1. juulil Dnipropetrovski oblastis Huljaipole linnas toimunud venemaa raketirünnakus. Seal hukkusid sõdurid ja üle 30 inimese sai haavata.

2. juuli öösel ründas venemaa ründedroonidega Odessa oblastis asuvat Võlkovi kanti. Pihta said sadama- ja turismiinfrastruktuuri rajatised.

1. juuli hilisõhtul pommitas vene armee Hersonis haiglat, mille tagajärjel hukkus kaheksa inimest.

Sumõ oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleg Grigorov teatas, et juunis viisid venelased läbi 2593 õhurünnakut piirkonnas, mille tagajärjel hukkus 12 tsiviilisikut, sealhulgas 2 last.

2. Teisipäeval, 1. juulil tabasid venemaa Föderatsiooni Ukraina kaitseministeeriumi luureosakonna droonid Saratovorgsintezi naftatöötlemistehast Saratovi oblastis. Protsessiseadmed said kahjustada. Puhkes tulekahju. Muud üksikasjad on selgitamisel.

1. juuli õhtul kinnitas Ukraina relvajõudude peastaap Ukraina rünnakut Iževski elektromehaanikatehasele Kupol, mis toodab õhutõrje raketisüsteeme. „Vaenlase õhukaitsevõime vähendamise osana ründasid Ukraina Julgeolekuteenistuse üksused 1. juulil koostöös teiste kaitsejõudude komponentidega Iževski elektromehaanikatehast Kupol, mis asub vene Föderatsiooni Udmurdi Vabariigis 1300 km kaugusel Ukraina piirist,” edastas peastaap ja lisas, et vene Föderatsiooni sõjatööstuskompleksi rajatis Kupol tehas on spetsialiseerunud lühimaa õhutõrje raketisüsteemide tootmisele. Kinnitati täpne tabamus hoonele nr 1 objektil nr 1; registreeriti tulekahju. Rünnaku tulemused on selgitamisel.

Tšetšeenia kanalite teatel toimus Groznõi lähedal ühes piirkonna naftapuuraugus võimas plahvatus. Plahvatusele järgnes suur tulekahju. Sündmuskohale saadeti päästeteenistused ja kiirabiautod.

Tanker Vilamoura, mis vedas umbes miljon barrelit naftat, plahvatas, tõenäoliselt eelnevalt paigaldatud miini tõttu. Sellest teatas Reuters. Esialgsetel hinnangutel võis tankeri masinaruumis toimunud plahvatuse põhjustada miin. Juhtumi tagajärjel ujutati masinaruum üle, alus kaotas manööverdusvõime, kuid see pukseeriti Kreekasse. Plahvatuse lõplik põhjus selgub pärast tankeri saabumist sadamasse.

Alates selle aasta aprillist on Vilamoura kaks korda külastanud venemaa sadamaid – Ust-Lugat ja Novorossiiskit – Kasahstani naftat laadima. Plahvatus oli osa intsidentide seeriast laevadega, mis olid varem venemaa sadamates käinud. Ettevõtte esindaja sõnul ei põhjustanud plahvatus keskkonnareostust ja meeskond on väljaspool ohtu. Konsultatsioonifirma Dryad Global teatas, et alates aasta algusest on plahvatanud ka neli teist laeva, mis olid varem venemaal käinud.

vene hävitaja-pommitaja Su-34 kukkus eile alla. Sõjaväevaatleja Status-6 märkis, et enne õnnetust oli avatud ainult esimene telik – peamine telik näis olevat kinni kiilunud. vene meedia teatel suri lennuki navigaator pärast ebaõnnestunud katapulteerumist. Väidetavalt jäi ta puu otsa kinni ja suri hiljem saadud vigastustesse.

vene meedia teatas, et eile Nižni Novgorodi oblastis Kulebaki lähedal Veletõma rajoonis kukkus alla vene hävitaja Su-27. Mõlemad piloodid katapulteerusid: üks päästeti vigastusteta, teine on endiselt kadunud ning otsingu- ja päästetööd jätkuvad.

venemaa 8. kaardiväe ühendatud relvaarmee tegevjuht kolonel ruslan gorjatškin on väidetavalt tapetud üleeilses Donetski õhurünnakus.

Ukraina luure hävitas Zaporižja oblastis venelaste poolt kasutatava kriitilise raudteelõigu. Liiklus oli enam kui nädalaks peatatud. 1. juulil, pärast remonti taastasid venelased sõjaväe raudteetranspordi, kuid toimus uus plahvatus. Vedur läks rivist välja, blokeerides taas ühe peamise varustusliini. Olla seal Tokmakist idas paras punt tegutsejaid, kes toimetavad…

GUR teatas 1. juulil, et Ukraina droonid hävitasid Krimmis okupeeritud Sakõ lähedal asuval lennuväljal vene õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 ja selle meeskonna, mitu radarit ning lennuki Su-30.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta, aga vene poole kurtmist jagub juba mitmes päev, et Ukraina teeb tugevamaid vasturünnakuid.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: eip suutnud seegi kord muutusi tuvastada.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: eilseks suutis vene pool okupeerida tervenisti Datšne küla Dnipropetrovski oblastis. Üleile suudeti sellest vallutada pool. Njah, lootus, et Ukraina suudab küla vabastada, pole seni täitunud. Küla ise vaid paarikümnest majapidamisest kahel pool suuremat maanteed koosneb, aga tee suund ja paiknemine on Vovtša jõest põhja pool ja selle suunaline vene poole edenemine kukutab arvatavasti kogu sealt lääne pool oleva Ukraina kaitse kokku, mis võis toetuda jõgede joonele takistamaks vene poole pealetungi lõunast põhja suunas…

10. Herson: muutusteta.

11. Pentagon on ajutiselt peatanud mõnede õhutõrjerakettide ja täppisjuhitavate laskemoona tarnimise Ukrainale, kuna on mures omaenda arsenali ammendumise pärast, teatas Politico kolmele informeeritud allikale viidates. Väljaande andmetel tegi otsuse Pentagoni poliitikaosakonna juhataja Elbridge Colby pärast USA kaitseministeeriumi laskemoonahoidlate inspekteerimist. Auditi tulemused tekitasid muret: nagu selgus, oli suurtükimürskude, õhutõrjerakettide ja täppisjuhitavate laskemoona arv oluliselt vähenenud.

Esialgne Bideni administratsiooni poolt heaks kiidetud abi peatamise otsus tehti juuni alguses, kuid see jõustus alles nüüd – keset venemaa ulatuslikke raketi- ja droonirünnakuid Ukraina tsiviillinnadele, märgib Politico. Valge Maja ja Pentagon jätsid väljaande kommentaaritaotlustele vastamata.

Juunis teatas Defense One Pentagoni hinnangutele viidates, et Ühendriigid ei ole 155 mm suurtükimürskude tootmise suurendamise plaani elluviimisel planeeritud teel. Väljaande andmetel eeldas USA kaitseministeerium algselt, et oktoobriks 2025 jõuab maht 100 000 mürskuni kuus, kuid projekt on graafikust maas. Praegu toodab Ameerika tööstus umbes 40 000 mürsku kuus – kolm korda rohkem kui 2022. aasta veebruaris (14,5 tuhat), kuid pool planeeritud mahust.

Kiievi sõjalise toetuse peatamisest on varem teatatud. Märtsis arutas president Donald Trump seda küsimust New York Timesi andmetel riigisekretär Marco Rubio ja Pentagoni juhi Pete Hegsethiga. Nagu Bloomberg toona Valge Maja ja USA kaitseministeeriumi allikatele viidates teatas, otsustas Washington abi peatada vähemalt seni, kuni Kiiev näitab üles „vabatahtlikku pühendumust rahule”. Tarnete taastamist võib kaaluda ainult siis, kui administratsioon peab seda sammuks, mis aitab kaasa konflikti rahumeelsele lahendamisele, märkis agentuur.

12. Aserbaidžaani uudisteagentuuri APA teatel vahistas Bakuu kohus kaheksa venemaa kodanikku, kes peeti kinni 1. juulil. Aserbaidžaani siseministeeriumi andmetel olid venelased „osa kahest organiseeritud kuritegelikust rühmitusest, mis olid seotud narkootikumide salakaubaveoga Iraanist ja küberkuritegevusega”. Kohtusaalis tehtud fotodelt on näha, et mõnel vahistatud isikul on näol peksmisjäljed.

Important Stories tuvastas varem kolm kinnipeetavat. Nad on 41-aastane IT-ettevõtja Anton Dratšev, 30-aastane Peterburist pärit programmeerija Dmitri Bezuglõi ja 23-aastane Tšerepovetsist pärit programmeerija Sergei Sofronov.

Lisaks neile vahistamistele pidasid Aserbaidžaani võimud varem kinni seitse venemaa propagandaagentuuri Sputnik Azerbaijan töötajat. Mõnele neist esitati süüdistus rahapesus, pettuses ja ebaseaduslikus ettevõtluses, samas kui tegevdirektori Igor Kartavõhhi ja peatoimetaja Jevgeni Beloussovi nimetasid Aserbaidžaani võimud salaja tegutsevateks FSB ametnikeks.

Samal ajal venemaal, Moskva ja Bakuu suhete halvenemise taustal, hakati kinni pidama Aserbaidžaani diasporaa liikmeid. Näiteks peeti Jekaterinburgis kinni Aserbaidžaani-Uurali organisatsiooni juht Šahin Šihhlinski. Voronežis otsisid julgeolekujõud läbi Aserbaidžaani päritolu ja linna suurima turu Aleksejevski kaasomaniku Jusif Khalilovi kodu.

Diplomaatiline konflikt venemaa ja Aserbaidžaani vahel lahvatas juuni lõpus pärast ulatuslikke kinnipidamisi Jekaterinburgis, mis viidi läbi vanade kriminaalasjade uurimise raames. Kinnipeetud seas olid vennad Gusein ja Zijaddin Safarov, kes surid vahetult pärast vahistamist. Aserbaidžaani peaprokuratuur algatas kriminaalasja paragrahvi „ettekavatsetud mõrv” alusel ja süüdistas meeste surmas venemaa julgeolekujõudude töötajaid.

Aserbaidžaani kohtumeditsiini ekspertide järelduse kohaselt oli 60-aastasel Husein Safarovil ninaluumurd, rindkere vigastused, kubemepiirkonna verevalumid, pleura ja kopsude rebend ning maksa- ja kõhukelmevigastused. 55-aastasel Zijaddin Safarovil oli mitu hematoomi ja marrastusi kogu kehas, sealhulgas neerudes ja suguelundite piirkonnas. Üks roie puudus ja ülejäänud olid murdunud.

13. putin pidas telefonikõneluse Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Sellest teatas kremli pressiteenistus, avaldamata, kes dialoogi algatas. Kahe riigi juhtide jaoks on see esimene otsekontakt alates 2022. aasta septembrist. Riigipead arutasid olukorda Lähis-Idas. kremli teatel rõhutasid putin ja Macron Teherani „seadusliku õiguse” austamise olulisust arendada rahumeelset tuumaenergiat ja jätkata tuumarelva leviku tõkestamise lepingust tulenevate kohustuste täitmist, sealhulgas koostööd IAEA-ga.

Pooled puudutasid ka sõda Ukrainas: putin nimetas relvastatud konflikti taas „lääneriikide poliitika otseseks tagajärjeks”, kus väidetavalt „paljude aastate jooksul” ignoreeriti venemaa julgeolekuhuve, loodi Ukrainas „venemaa-vastane tugipunkt” ja „lubati venekeelsete elanike õiguste rikkumist”.

Lisaks süüdistas putin Läänt sõjategevuse pikendamises, toites Kiievi režiimi mitmesuguste moodsate relvadega. Rääkides Ukraina rahumeelse lahenduse väljavaadetest, kinnitas putin võimalike kokkulepete põhimõttelisi lähenemisviise, mis tema arvates peaksid ette nägema Ukraina kriisi algpõhjuste kõrvaldamise ja põhinema uutel territoriaalsetel reaalsustel, teatab kreml.

Macron omakorda kutsus putinit üles viivitamatult tulevahetust lõpetama, kirjutab Le Monde, viidates Élysée paleele. Prantsuse president kinnitas Prantsusmaa vankumatut pühendumust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

Viimati rääkis putin Macroniga telefonitsi 11. septembril 2022. Siis toimus vestlus Prantsuse poole algatusel. kremli teatel toimus kõneluste käigus detailne ja avameelne arvamuste vahetus olukorra kohta Ukrainas, rõhutades Zaporižja tuumaelektrijaama julgeoleku tagamise küsimusi. Riigipead puudutasid ka ülemaailmse toiduga kindlustatuse teemat. Eelkõige kinnitas putin Moskva seisukohta, et Musta mere sadamatest eksporditav teravili peaks olema suunatud eelkõige arengumaade vajadustele.

14. Rekordilise personalipuuduse tõttu on putin andnud korralduse võtta täiendavaid meetmeid, et julgustada tööandjaid puuetega inimesi tööle võtma. Nagu kremli veebisaidil teatati, andis riigipea ministrite kabinetile korralduse hinnata tööhõivekeskuste ja tööandjate tõhusust puuetega inimeste tööhõive ja nende töökohal kohanemise toetamisel. Valitsus peab esitama ka ettepanekud puuetega inimeste tööhõive ja töökohal hoidmise mehhanismide parandamiseks.

Samal ajal tegi putin ettepaneku kaaluda võimalust säilitada tööle võetud puuetega inimestele igakuised lisatasud eriliste teenete eest. Nende algatuste elluviimise eest vastutavaks määrati peaminister mihhail mišustin ja Delovaja Rossija esimees aleksei repik. Elluviimise tähtaeg on seatud 1. septembrini 2025.

Presidendi juhised olid reaktsioon kiiresti süvenevale personalikriisile. Kõrgema Majanduskooli aruande kohaselt oli venemaa ettevõtetel 2024. aasta lõpuks puudu 2,6 miljonit töötajat – see on 17% rohkem kui aasta varem ja rekordiline. Suurim personalipuudus registreeriti tööstuses (391 tuhat inimest), kaubanduses (347 tuhat) ja transpordis (219 tuhat). Uuringu autorid omistavad selle tööjõumigrantide sissevoolu vähenemisele, rubla nõrgenemisele ja mitmetele majandusšokkidele.

Olukord halvenes pärast seda, kui putin alustas sõda Ukrainas: esimesel aastal mobiliseeriti rindele umbes 300 tuhat meest ja kahel järgneval aastal veel 740 tuhat inimest. Lisaks lahkus erinevatel hinnangutel riigist 650 tuhandest kuni 1,1 miljoni venelaseni, kes põgenesid mobilisatsiooni eest ja ei nõustunud kremli poliitikaga.

Majandust tabanud sanktsioonide surve ja rändealaste õigusaktide karmistamine pärast terrorirünnakut Crocus City Hallis aitasid kaasa tööjõu väljavoolule Kesk-Aasia riikidest. Samal ajal on venelased hakanud massiliselt kolima kõrgema sissetuleku ja madalamate nõudmistega tegevusaladesse, eelkõige kohaletoimetamisse, taksondusse ja kaitsetööstusesse.

Kõike seda süvendab demograafiline olukord. Seega ametliku statistika kohaselt ületas loomulik rahvastiku vähenemine 2024. aastal 596 tuhat inimest – see on enam kui 20% rohkem kui eelmisel aastal. Rosstati prognoosi kohaselt võib venemaa rahvaarv 2046. aastaks väheneda 130,6 miljoni inimeseni. Personalipuuduse probleemi püütakse lahendada, sealhulgas meelitades tööle vanemaid inimesi. Jaanuaris-mais 2025 saatsid tööandjad üle 50-aastastele kandidaatidele 5,1 miljonit kutset, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui samal perioodil 2024. aastal.

15. Taanis on naised nüüd meestega võrdselt sõjaväeteenistuseks kohustatud, teatab Associated Press. Muudatused jõustusid 1. juulil ja kehtivad 18-aastastele. Seni said naised armeesse astuda oma soovi järgi. Kevadel ütles Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen, et valitsus soovis algselt kohustuslikku ajateenistust laiendada alates 2027. aastast, kuid otsustas reformi kiirendada, et venemaa ohu tõttu riigi relvajõudude suurust kiiresti suurendada.

Samuti on pikendatud ajateenistuse pikkust – nüüd kestab see nelja kuu asemel 11 kuud. Taani ajateenistuse programmi juht kolonel Kenneth Strom selgitas, et muudatused tulenevad NATO kaitsepoliitika tugevnemisest. „See põhineb praegusel julgeolekuolukorral, et oleks suurem lahinguvõime ja oskused, mida on vaja kas armee, merevägi, õhuvägi või erioperatsioonide väed,” lisas ta. Praeguse süsteemi kohaselt peavad kõik üle 18-aastased Taani kodanikud registreeruma ja läbima testi, et teha kindlaks nende sobivus sõjaväeteenistuseks. Esmalt värvatakse vabatahtlikke ja ülejäänud kohad täidetakse juhuslikult loterii teel. 2033. aastaks on plaanis värvata igal aastal kuni 6500 inimest. Eelmisel aastal teenis Taani armees 4700 inimest, kellest 24 protsenti olid naised. Kuningriigi relvajõududes on praegu 9000 kutselist sõdurit ja rahvaarv 6 miljonit.

Taani oli viimane Põhjamaa riik, mis kehtestas naiste ajateenistuse. Norra oli esimene, kes seda tegi 2015. aastal. Rootsi järgnes eeskujule 2017. aastal.

Veebruaris ütles peaminister Mette Frederiksen, et Taani suurendab järgmise kahe aasta jooksul kaitsekulutusi täiendavalt 50 miljardi krooni (7 miljardi dollari) võrra, et võidelda venemaa kasvava ohuga. See toetus viib sõjalised kulutused 3%-ni SKP-st, mis on rekord „enam kui poole sajandi jooksul”. Juunis toimunud viimasel NATO tippkohtumisel leppis Taani koos teiste alliansi liikmetega kokku suurendada kaitsekulutusi 5%-ni SKP-st aastaks 2035, nagu nõudis USA president Donald Trump.

„Meil on tegemist agressiivse venemaaga, kes relvastub uuesti ja toodab kolme kuuga rohkem laskemoona kui NATO aastaga,” rõhutas Frederiksen. Ta ütles, et Ukraina sõja põhjustasid „keiserlikud unistused” ja väljendas kahtlust, et ta sellega peatub.

16. ISW: venemaa sõjaväejuhatus moderniseerib venemaa treeningvägesid, et lisada sinna mootorrattarajad ja väidetavalt kavatseb ta osta venemaa sõjaväele kuni 200 000 Hiinas toodetud mootorratast. venemaa kaitseministeerium avaldas 27. ja 28. juunil kaadrid, mis näitasid venemaa ametnikke külastamas Novosibirski kõrgemat sõjaväejuhtimiskooli ja uut sõjaväepolügooni Krasnodari krais, ning rõhutas, et venemaa loob nendes rajatistes mootorrattasõidu väljaõppe programme.

venemaa kaitseminister andrei beloussov ja venemaa maavägede ülem kolonel kindral andrei mordvitšev arutasid venemaa võime parandamist vägede väljaõppeks ja uute ohvitseride koolitamiseks Novosibirski kõrgemas sõjaväejuhtimiskoolis ning beloussov käskis mordvitševil varustada kool mootorrataste ja maastikusõidukitega (ATV-dega), et aidata kadette koolitada kaasaegse taktika alal. venemaa asekaitseminister junusbek jevkurov teatas, et Krasnodari krai polügoonil on kaasaegne sõidupolügoon mootorratastele, ATV-dele ja neljarattalistele ning märkis, et venemaa on moderniseerinud üle 200 väljaõppekeskuse, et arvestada venemaa vägede Ukrainas kasutatava uue taktikaga. venemaa sõjaväejuhatus on viimastel kuudel töötanud mootorrattataktika ja -väljaõppe formaliseerimise nimel kogu venemaa sõjaväes.

vene allikad spekuleerivad siiski jätkuvalt venemaa kaitseministeeriumi võime üle venemaa mootorrataste kasutamist formaliseerida ja veelgi parandada. vene Telegrami kanal väitis 13. juunil, et mordvitšev oli 2024. aasta lõpus mootorrataste ja ATV-de kasutamise teerajaja, et hõlbustada venemaa edasiliikumist Pokrovski suunas. Telegrami kanal teatas, et Pokrovski suunal paiknev venemaa väegrupp töötas 2025. aasta juuniks välja mootorrataste kasutamise ametlikud normid ja et venemaa sõjaväe juhtkond püüab neid norme teistes rindepiirkondades korrata. Telegrami kanal kordas, et venemaa sõjaväelased saavad enamiku oma mootorratastest vabatahtlikelt organisatsioonidelt või ostavad mootorrattad iseseisvalt, kuid märkis, et mordvitšev kavatseb, et venemaa kaitseministeerium varustaks vägesid mootorratastega tsentraalselt ja looks mootorrattavaru.

Telegrami kanal teatas, viidates venemaa sõjaväe täpsustamata allikatele, et venemaa ostis 2024. aastal üle 40 000 Hiinas toodetud mootorratta ja et venemaa väed on saanud 20 000 neist mootorratastest. Üks venemaa sõjaväeallikas ütles kanalile, et venemaa kaitseministeerium kavatseb 2025. aasta lõpuks osta 120 000 mootorratast, 30 000 ATV-d ja 12 000 bagi. Teine venemaa kaitseministeeriumi allikas väitis, et kaitseministeerium kavatseb osta kuni 200 000 mootorratast ja 60 000 muud tüüpi kergsõidukit – tõenäoliselt 2025. aastal. Telegrami kanal teatas, et mordvitšev kavatseb palgata ka rühma instruktoreid, kes õpetaksid vägedele mootorrataste parimat juhtimist, ning et mõned neist instruktoritest võivad olla endised Wagneri grupi liikmed.

vene sõjaväeblogija ja endine Storm Z instruktor kaebas 30. juunil, et venemaa mootorrattad ja ATV-d on haavatavad Ukraina esimese isiku vaatega (FPV) droonirünnakute suhtes ning et venemaa mootorrattarünnakud toovad kaasa suurema hukkunute (KIA) ja haavatute (WIA) suhte. Milblogija märkis, et mootorrattarünnakud võiksid olla edukamad, kui venemaa väed kasutaksid mootorrattaid koos märkimisväärse õhu-, drooni- ja elektroonilise sõjapidamise (EW) toetusega. Mootorrataste kasutamine on võimaldanud vene vägedel veidi parandada oma võimet Ukraina droonide eest kõrvale põigelda rindejoone „hallides tsoonides”, kuid venemaa edasiliikumise tempo ei ole veel suurenenud, hoolimata pingutustest integreerida kiiremini liikuvaid sõidukeid rünnakutaktikasse.

17. Lühiuudised

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles, et Tauruse tiibrakettide tarnimise küsimus Ukrainale on endiselt lahtine ja „võimalus”, kuid Saksamaa „ei muutu sõja osapooleks”. Njah…

Ukraina välisluureteenistuse teade: venemaa juhtkond on viimasel ajal hakanud üha sagedamini rääkima kaitsekulutuste kärpimisest, mis võib viidata katsetele leevendada eelseisva majanduskriisi tagajärgi. Viimastel päevadel on venemaa aktiivselt propageerinud uut narratiivi kaitsekulutuste kärpimise kohta. venemaa välisminister lavrov rõhutas oma Kõrgõzstani visiidi ajal, et rahu armastav venemaa plaanib erinevalt NATO-st kaitsekulutusi kärpida. Päev varem edastas selle sõnumi putin. Ukraina välisluureteenistus usub, et selle retoorika muutusega püüab Moskva leevendada eelseisva majanduslanguse tagajärgi.

Ukraina desinformatsioonivastase keskuse juht Andrei Kovalenko: venemaa on aidanud Põhja-Koreal ründedroonide tootmist alustada ja koolitab Põhja-Korea operaatoreid. Kovalenko märkis, et GUR kinnitab teavet, et Venemaa abiga on Põhja-Koreas loodud selliste droonide nagu Shahed ja Geran tootmine. Kovalenko tsitaat: „…vene instruktorid töötavad Pyongyangis, samuti Wonsani linna Kalma lennuvälja piirkonnas ja koolitavad Põhja-Korea mehitamata õhusõidukite piloote.”

Läti valitsus kiitis teisipäeval heaks 42 Patria 6×6 soomustransportööri ja muu sõjatehnika üleandmise Ukraina relvajõududele, et toetada nende võitlust venemaa agressiooni vastu.

venemaa varilaevastiku laevad sõidavad alakvalifikeeritud meeskonnaliikmetega, ilma kindlustuseta ja nõuetekohase keskkonnakaitsevarustuseta. Saksamaa on lõpuks teatanud, et hakkab Läänemerel rikkumisi rangemalt käsitlema.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Teisipäeva, 1. juuli õhtul kell 18.00 juhtus liiklusõnnetus Tartus Ülikooli tn 2 juures.

44-aastane mees sõitis jalgrattaga ja sai löögi sõiduautolt Opel Vivaro, mida juhtis 25-aastane mees.

Jalgrattur toimetati haiglasse kontrolli.

Teisipäeva, 1. juuli õhtul kell 17.42 toimus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Kambja vallas Õssu külas Märja bussipeatuse juures.

12-aastane tüdruk juhtis elektrilist jalgratast ning 13-aastane tüdruk istus ratta esikorvis. Rattal kadus tasakaal ning tüdrukud kukkusid.

Korvis istunud tüdruk toimetati haiglasse.

Leedu piirivalveteenistuse (VSAT) täna teisipäeval 1. juulil avaldatud andmete kohaselt peeti 2025. aasta esimesel poolel kinni kokku 352 ebaseaduslikku migranti, kes sisenesid Lätti Valgevenest ja üritasid seejärel Lääne-Euroopasse jõuda Leedu ja Poola kaudu.

See on 2,5-kordne kasv võrreldes 2024. aasta esimese poolega, mil peeti kinni 140 migranti, vahendab lrt.lt.

VSATi andmetel pidasid Leedu politseinikud kinni 157 Lätist saabunud ebaseaduslikku migranti – enamik neist naasis hiljem Lätti – ja 195 pidasid kinni Poola politseinikud.

Lisaks algatas VSAT sel aastal 25 uurimist inimeste ebaseadusliku transpordi kohta ja pidas kinni 31 migrantide smugeldajat.

Enamik kinnipeetud migrantidest olid Somaalia ja Afganistani kodanikud – vastavalt 150 ja 53.

Leedu piirivalvurite poolt küsitletud Somaalia kodanikud ütlesid kõige sagedamini, et nad sõitsid Somaaliast Araabia Ühendemiraatide kaudu Venemaale, sealt Valgevenesse ja püüdsid seejärel siseneda Lätti, kust nad tavaliselt Saksamaale edasi sõidavad.

VSATi andmetel tulevad migrandid Lätist mitmest kuni tosina inimeseni koosnevates gruppides. Mõned kasutavad salakaubavedajate teenuseid, kuid mõned reisivad ka tavaliste bussidega välismaiste või võltsitud dokumentidega.

VSATi andmetel on sel aastal üritanud Lätti siseneda 5914 migranti, enne kui nad kinni peeti ja Valgevenesse tagasi saadeti. Samal ajal on Leedu piirivalvurid sel aastal takistanud Valgevenest ebaseadusliku sisenemise 890 migrandil. 2024. aastal oli see arv 1002.

Eile Hispaaniale ja Poolale alla jäänud 2006. aastal sündinud poiste käsipallikoondis jätkas täna Kaspar Leesi, Kaimar Leesi ja Janar Mägi juhtimisel Rootsis U19 Euroopa lahtiseid meistrivõistlusi, kus mindi vastamisi Leedu ja Islandiga.

Päeva esimeses kohtumises said eestlased kirja esimesed punktid

Eesti koondis alustas teist võistluspäeva kõrgete eesmärkidega, kui eile oli peatreener maininud, et Leedu peaks kindlasti meie tasemel meeskond olema. Võrdse esimese poolaja järel, mis eestlased 10:8 võitsid, suutsid sini-must-valged teisel perioodil kaitse lukku panna ning vastastel vaid neli tabamust visata lasta ja mängu 20:12 enda kasuks kallutada.

Eesti eest viskasid Kristofer Liedemann ja Oskar Luks neli väravat, Kristjan Heinla ja Jass Einassoo lisasid kolm, Karlis Kalk kaks ning Johannes Pertelson, Andre Ansip, Markus Leidsaar ja Martin Lepik ühe tabamuse. Leedu poolelt skooris Benediktas Labutis neljal korral.

„Tõstaksin esile kogu meie tiimi, kes täna võimsalt võitlesid,” alustas mängu kokkuvõttega Jass Einassoo. „Hoidsime kohtumise lõpuni pea kõrgel ja suutsime punktid kirja saada. Isiklikult tundsin, et täna olid olukorrad ja võimalused paremad ning seetõttu tuli ka resultatiivsem esitus rünnakul ning tugevam etteaste kaitses.”

Päeva teine kohtumine Eestile punktilisa ei toonud

Eesti koondis mängis tugevate islandlastega pikalt võrdselt, kui veel 16. minutil viis Kristofer Liedemann meid 12:11 ette. Poolaja lõpus suutsid vastased siiski kerge 14:12 edu haarata. Teisel perioodil haaras Island ohjad juba täielikult oma kätte – 30. minutiks juhiti 22:15 ning lõpuks vormistati 30:17 võit.

Eesti poolelt viskas Kristofer Liedemann üheksa väravat, Oskar Luks ja Markus Arik lisasid kaks ning Trivo Vaigurand, Jaan-Paul Varik, Johannes Pertelson ja Martin Lepik ühe värava. Islandi resultatiivseim oli Andri Erlingsson seitse tabamust. Homme hommikul läheb Eesti viimases alagrupi kohtumises vastamisi Egiptusega, kes suutis kolmes esimeses mängus teenida ühe võidu Leedu üle ning kahel korral jäädi alla Islandile ja Hispaaniale.

„Kaks väga eriilmelist poolaega,” võttis päeva teise mängu kokku võistkonna juht Mihkel Jürisson. „Esimesel perioodil õnnestus meil pea kõik. Teisel perioodil andsime veidikene intensiivsuses järgi ning Island suutis algusest peale meid kiiretega üle joosta. Me ei suutnud omi olukordi realiseerida. Tuleb tänasest positiivsed asjad kaasa võtta ning homme Egiptuse turskete meeste vastu võitlema minna.”

Eesti alagrupi kohtumiste ajakava Göteborgis (eesti aja järgi):
30. juuni
10:15 Eesti – Hispaania 13:24 (7:11), 17:30 Eesti – Poola 18:24 (9:13)
1. juuli
10:15 Eesti – Leedu 20:12 (10:8), 17:30 Eesti – Island 17:30 (12:14)
2. juuli
11:30 Eesti – Egiptus

2006 koondis:
Mikk Kaspar Piirsalu, Oliver Nobel, Markus Arik, Oskar Luks, Karlis Kalk, Kristjan Heinla, Kristofer Liedemann, Jass Einassoo, Jaan Paul Varik, Jaan Pirk, Andre Ansip, Johannes Pertelson, Martin Lepik, Trivo Vaigurand, Markus Leidsaar, Henri Markus Takkis.

• Marsruut: suveperioodil sõidab buss Valga Jaama peatusest Kalndzirava peatuseni Lätis ja tagasi. Talvel jääb Veskijärve peatus vahele, kuid sõidukordade arv ei muutu.
• Sõidukorrad: kolm korda päevas nii suvel kui talvel.
• Piletihinnad: üksikpilet 1,5 eurot, päevapilet 4,5 eurot, kuukaart 25 eurot. Pensionärid ja õpilased saavad sõita tasuta.
• Vedaja: ATKO Bussiliinid.
• Lisainfo: sõiduplaanid ja piletite info on kättesaadavad bussipeatustes ning veebilehel peatus.ee.

Päästeamet saatis lisainfot eilse, 30. juunil Jõgeval Tallinna maanteel toimunud sündmuse kohta.

Uurimise käigus selgitati välja, et tulekahju sai alguse köögis asunud rösterist. Tegemist oli elektriseadme rikkega.

Kahjuks leiti ka omaniku hukkunud koer.

Päästeameti inspektorid kontrollivad sel nädalal tuleohutust 47 koolimajas, kuhu majutatakse umbes 20000 laulu- ja tantsupeolist.

Kokku on peoliste majutamiseks 47 haridusasutust, millest 21 majutavad tantsijaid ning 26 lauljaid. Majutatavate arvud sõltuvalt hoone suurusest jäävad vahemikku 200 kuni 800.

„Kuna tegemist ei ole tavapäraste majutusasutustega tuleb ohutusküsimustele pöörata erilist tähelepanu,” selgitas päästeameti põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Ants Aguraiuja.

Aguraiuja sõnul on suurimad ohukohad püsinud eelmisest üldlaulu- ja tantsupeost samad. Need on evakuatsiooniteede läbitavus ning elektri ja lahtise tule kasutamine. „Jätkuvalt on oluline, et evakuatsiooniteedel ja –trepikodades ei ladustataks mööblit või majutatavate isiklikke asju. Kui ohuolukorras on tarvis kiirelt lahkuda, siis kõik need on takistused kiirele väljumisele,” sõnab Aguraiuja.

Igas ööbimiskohas on määratud evakuatsiooni eest vastutav inimene, kes on peo ajal kogu aeg kättesaadav ning kes korraldab ohu korral kiirelt hoonest väljumist.

Elektroonikaseadmete laadimisel ja –seadmete kasutamisel tuleb olla väga korrektne. Kindlasti ei tohi pikendusjuhtmeid omavahel ühendada või ühendada sinna korraga mitut suurt tarbijat. Koolimajades ei tohi kasutada lahtist tuld.

Päästeameti soovitused turvaliseks laulu- ja tantsupeoks

Koolimajades ööbimine

• Majutuskohas ei tohi suitsetada ega kasutada lahtist tuld.

• Ära lae telefoni ega muid seadmeid padja all ega jäta neid järelevalveta laadima. Soovitame üldse ööseks ning päeval proovi minnes elektriseadet järelevalveta mitte laadima jätta.

• Väldi pikendusjuhtmete ühendamist omavahel ja paljude seadmete korraga elektrivõrku ühendamist, nt kütteseadmed.

• Evakuatsiooniteed peavad olema alati vabad – ära hoia koridorides riideid, kotte ega mööblit.

• Tuletõkkeuksed peavad olema suletud, va. juhul, kui need on ühendatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga.

Kui puhkeb tulekahju

• Kui koolimajas kõlab tulekahjualarm või märkad suitsu või leeki, tuleb kohe hoonest väljuda. Evakuatsiooni eest vastutavad isikud juhendavad väljumist ja kontrollivad, et keegi ei jääks maha. Peoplatsil tuleb järgida turvatöötajate ja korraldajate juhiseid, mis antakse vajadusel ka valjuhääldite kaudu.

• Liigu kiiresti määratud kogunemiskohta või teise ohutusse kohta.

• Kuula ja järgi evakuatsiooni eest vastutavate isikute ning turvatöötajate juhiseid.
• Helista 112 ja anna teada, kus ja mis juhtus.

1. juulil tõusis käibemaks 24 protsendini, millega valitsus kogub ainuüksi sel aastal inimestelt üle 100 miljoni euro täiendavat maksuraha. Lisaks tõusis 5 protsenti bensiiniaktsiis – kütuseaktsiisi tõusuga võetakse inimeste käest aastas prognoositult 6 miljonit eurot.

„Eesti on maikuu andmete järgi jätkuvalt Euroopa Liidu kiireima hinnakasvuga riik. Statistikaameti kiirhinnang näitab, et ka juunis tõusid hinnad aastases võrdluses 5,2 protsenti.

Hinnatõusu kiirendab oluliselt jõustunud käibemaksu tõus.

„Valitsuse poliitikadokumentides ei ole kahjuks ridagi tegevusest, kuidas hinnatõusu pidurdada,“ sõnas Isamaa esimees Urmas Reinsalu valitsusele adresseeritud kirjas.

„Reformierakond seab oma otsustega löögi alla ühiskonna kõige nõrgemad, lastega pered ja pensionärid. Käibemaksu tõus viib suurima raha ära just esmatarbekaupadelt ja toidult,” lisas Riina Solman.

„Ainuüksi toiduainete käibemaksu määr kerkis nüüd Eestis Euroopa Liidus teisele kohale. Samal ajal oleme tegelikult ostuvõimelt ostujõu pariteedi järgi Eurostati andmetel Euroopa Liidus eelviimased,” tõdes Reinsalu. „Samuti vähendab käibemaksu tõus sisetarbimist ning seeläbi majanduse taastumise väljavaateid. Vigade tunnistamine oleks asjakohane.”

Urmas Reinsalu sõnavõtu video: https://youtu.be/QUjUUBWS_F4

 

Tartus Pirogovi pargis näidatakse ekraanil kõiki 4.–6. juulil toimuvaid XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma” kontserte ning rongkäiku. Tallinnas Telliskivi pargis toimuvad tantsupeo, rongkäigu ja laulupeo avakontserdi ühisvaatamised 4. ja 5. juulil.

Kui Tallinna lauluväljakule või Kalevi staadionile laulu- ja tantsupidu vaatama minna ei saa, võib pidu jälgida koos teistega Tartus Pirogovi või Tallinnas Telliskivi pargis, kuhu on üles seatud ekraanid.

Tartus Pirogovi pargis on võimalik näha kõiki laulu- ja tantsupeo üritusi, mis toimuvad 4.–6. juulil. „See on väga hea võimalus nendele tartlastele ja ka külalistele, kes Tartus sel ajal viibivad, kellel kas ei olnud võimalik Tallinnas toimuvatele sündmustele pilet soetada või ei ole mingil muul põhjusel võimalik Tallinnasse minna,” rääkis Tartu abilinnapea Raimond Tamm. Tema sõnul on laulu- ja tantsupidu eestlastele niivõrd oluline sündmus ning Tartus kohapeal ülekannete üheskoos vaatamine on suurepärane võimalus. „Kutsun kõiki Tartus olijaid laulu- ja tantsupeo ühisvaatamisest osa saama!”

Tartus näidatakse reedel suurel ekraanil rahvamuusikute kontserti ja tantsupidu, laupäeval rongkäiku ja laulupeo avakontserti ning pühapäeval suurkontserti. Kuigi Pirogovi pargis on omajagu pinke ning kõrgemaid-madalamaid kohti, kust ekraani hästi näeb, soovitavad korraldajad huvilistel siiski kaasa võtta oma tooli või piknikuteki ning soovi korral suupisteid ja juua.

Tallinnas Telliskivi pargis toimub laulu- ja tantsupeo ühisvaatamine reedel ja laupäeval. „Tantsu- ja laulupidu on oluline osa meie kultuuriloost ja seob põlvkondi. Peo ühisvaatamine toimub, et Telliskivi kogukond saaks pidu koos nautida ja emotsioone jagada,” rääkis Telliskivi TLN-i projektijuht Kersti Ojala.

Reede pärastlõunal saab Tallinnas ekraanil näha tantsupeo III etendust ning hilisõhtul ja laupäeva hommikul näidatakse selle kordust, et ka esinejad ise saaksid oma etteasteid suurel ekraanil näha. „Kordusvaatamised reede hilisõhtul ja laupäeva hommikul annavad ka tantsijatele võimaluse osa saada sellest toredast sündmusest vaatajana ning imetleda staadionil loodud mustreid,“ lisas Ojala.

Laupäeval saavad huvilised ekraanilt jälgida ka rongkäiku ja laulupeo avakontserti. Lisaks toimub laupäeval Telliskivi pargis raamatu- ja käsitöölaat, kus on võimalik osta eesti- ja ingliskeelseid raamatuid. Kuigi kohtade olemasolul saab ülekandeid nautida ka lähedal asuvates söögikohtades, soovitavad korraldajad kaasa võtta istumisalused või piknikutekid.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. https://2025.laulupidu.ee/visuaalia-ja-vaartused/ 

Kreeka poliitkud ja ametnikud organiseerisid petuskeemi mille alusel peteti välja Euroopa Liidult sadu miljoneid eurosid põllumeestele mõeldud abiraha aastatel 2019-2022.

Toetust maksti näiteks lammaste, kitsede ja põldude eest mis olid olemas vaid kreeka poliitikute ja ametnike poolt kirjutatud dokumentides. Ühel juhul maksti toetust isegi talvel lumega kaetud Olympuse mäel banaanide kasvatamise eest, vahendab Euractiv.

Sellel perioodil oli EL-i eelarves ette nähtud kreeka mahepõllumajanduse jaoks 298 miljonit eurot, Kreeka esitas aga taotluse 705 miljoni euro jaoks.

Euroopa prokuratuur – EPPO saatis 3000 leheküljelise aruande Kreeka parlamendile. Kuna Kreekas kehtib parlamendi liikmetele saadikupuutumatus, mida saab eemaldada vaid parlamendi nõusolekul, siis hetkel ühtegi süüdistust Kreeka prokuratuur ei ole esitanud. Küll aga astusid tagasi 5 kõrget valitsusametnikku ja migratsiooni ja asüüli minister Makis Voridis (2019-2021 põllumajandusminster). EPPO kogus tõendeid kuulates pealt poliitikute telefonikõnesid.

11 juunil tegi Euroopa Komisjon 415 miljoni eurose trahvi Kreekale sarnases, kuid eraldiseisvas juhtumis, mis puudutas põllumajandustoetuste jagamist aastatel 2016-2023. Selle trahvi peavad kinni maksma Kreeka maksumaksjad.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Omar Agamy (@omaragamyy)

Kuigi käibemaksumäär Eestis tõuseb alates juulist 22 protsendilt 24 protsendini, siis Lidl Eesti hindu kuu lõpuni ei tõsta. Käibemaksust mõjutatud hinnatõusu edasilükkamine tähendab seda, et Lidlis jäävad hinnad juulis samaks, mis nad on juuni lõpu seisuga.

„Lidl on alati püsinud oma lubaduse juures pakkuda klientidele parima võimaliku hinna eest parima kvaliteediga toodet. Nüüd saame juulis seda lubadust veelgi jõulisemalt täita, võttes käibemaksutõusu enda kanda ja pakkudes klientidele niigi keerulisel ajal natukene lisatuge,” lisas Lidl Eesti tegevjuht Maciej Urbanski.

Lidli jaoks on esmatähtis olla oma klientide jaoks esimene valik. Seetõttu hoiab Lidl oma hindu madalamal 27. juulini ja lükkab edasi uuest käibemaksust mõjutatud hindade kehtestamise.

Lisaks käibemaksutõusu edasilükkamisele viib Lidl kõikides Eesti poodides läbi erilised allahindlused, mis on suunatud nii igapäeva- kui ka tööstuskaupadele.

Lidl

Jaemüügifirma Lidl, mis on osa Schwarzi jaekontsernist, mille peakontor asub Neckarsulmis, on üks juhtivaid ettevõtteid toiduainete jaemüügisektoris Saksamaal ja Euroopas. Lidl on esindatud 32 riigis üle maailma ning haldab 12 350 kauplust ja üle 225 logistikakeskuse 31 riigis.

Lidl Eesti asutati 2018. aastal ning 3. märtsil 2022 avas Lidl oma kaupluseketi Eestis. Hetkel on Lidlil 18 kauplust 8 linnas üle Eesti. 2025. aastal omistati Lidl Eestile kolmandat korda rahvusvaheliselt tunnustatud parima tööandja Top Employer tiitel. Rohkem infot: Lidl.ee ja LinkedIn.

Esmaspäeval, 30. juunil kell 15.21 sõitsid päästjad Valga linna Riia tänavale, kus parklas oli langenud kolm suurt paplit, üks neist autole.

Maha oli kukkunud ka valguspost. Õnneks keegi viga ei saanud. Päästjad eemaldasid ohtlikud puud, okste ja puude äraveo korraldas linnavalitsus.

Täna ja homme kerkib õhutemperatuur Keskkonnaagentuuri andmetel üle 20 kraadi ja tantsuväljakutel läheb palavamaks. Meditsiiniteenistus palub kõigil, kes end halvasti tunnevad, pöörduda väljaku esmaabitöötajate poole.

Laulu- ja tantsupeo meditsiiniteenistuse juht Erik Velleramm kinnitas, et seni on prooviperiood kulgenud rahulikult, kuid nüüd, kus harjutatud juba mitu päeva ja ilm läheb palavamaks, tuleb tähelepanu pöörata, et organism saaks vajalikul määral vedelikku, toitaineid ja ka puhkust.

Päikeselisteks päevadeks on tema sõnul oluline väljakule kaasa võtta päikesekaitsekreem ja peakate. „Kreemikihti tuleb aeg-ajalt uuendada, sest ka pilvisema ilmaga on UV-kiirgus praegu keskmisest kõrgem. Väga oluline on kanda ka peakatet,” toonitas Velleramm.

Kõigile pidulistele, eeskätt lastele ja noortele rõhutas ta, et päeva jooksul tuleb piisavalt süüa. „Oleme juba näinud, et noorsugu, kes on saabuvast peost elevil ja võib-olla ei puhka ka öösel end korralikult välja, kipub proovide käigus väsima. Selleks, et pikk harjutuspäev vastu pidada, peab kõhu täis sööma. Toitlustusega tegelev tiim on andnud endast parima, et toidukordade vahel ei oleks liiga pikad pausid, ning ka taimetoitlastele on väljakul mõeldud,” kinnitas meditsiiniteenistuse juht. Enne sööki tuleks kindlasti pesta käsi, väljakutel on olemas kätepesuvõimalus.

Sama tähtis on proovide vahel puhata ning juua küllaldaselt vett.

Kõikidel harjutusväljakutel ja Kalevi Keskstaadionil on nii prooviperioodil kui ka hiljem etenduste ajal kohal esmaabiandjad, kes kannavad kollast vesti kirjaga „Esmaabi”. „Julgustame nende poole pöörduma, kui enesetunne on halb. Samamoodi, kui mõni teine tantsupeoline näib end kehvasti tundvat. Meie inimesed on valmis aitama, aga sageli on just kaaslase märkamise hetk kõige olulisem,” rõhutas Velleramm.

Vaata laulu- ja tantsupeo tervishoiunõuandeid: https://2025.laulupidu.ee/kuupaevikud/2025/12-kuupaevik/meditsiiniteenuse-meelespea-laulu-ja-tantsupeolistele/

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. https://2025.laulupidu.ee/visuaalia-ja-vaartused/ 

Laulu- ja tantsupeo nädalal ööbib Tallinnas ligi 20 000 peolist, kelle majutamiseks kasutatakse 53 koolimaja üle linna. Tantsijad saabusid pealinna proovideks 29. juunil, enamik lauljatest jõuab koolimajutusse 2. juulil.

Koolimajades ööbib korraga sadu inimesi ja peolistel tuleb ruume jagada. Olemas on joogiveekraanid, piiratud pesemisvõimalused ja ka meedik. Tallinna Haridusameti osakonna juhataja Rainer Rannala tõdeb, et ootused majutustingimuste osas on aastatega kindlasti suurenenud. „Koostöös maakondade peolistega ja koolitoitlustajatega oleme neid tingimusi võimaluste piires ka parendanud. Kahtlemata on koolimajutus oma piiratud võimalustega ka üks erilisemaid mälestusi, mis on oluline osa laulu- ja tantsupeo ehedaimast tundest,” lisab Rannala.

Koolimajades pakuvad laulu- ja tantsupeolistele toitlustust needsamad firmad, kes kooliaasta kestel õpilastele lõunat pakuvad. Lõunasööki pakutakse peolistele tantsu- või lauluväljakul. Ööbimiskohtades on olemas info hommiku- ja õhtusöögi, sh koostisosade kohta.

Päästeamet tuletab meelde, et koolimajades tuleb järgida samu tuleohutuse põhimõtteid nagu hotellides või kodudes. Suurimad ohukohad on elekter ja lahtine tuli. Telefoni ja muid seadmeid ei tohi laadida padja all ega jätta järelevalveta laadima (soovitatavalt ka mitte öösel ja päeval proovis olles).

Kui koolimajas kõlab evakuatsioonialarm või on näha suitsu või leeki, tuleb kohe hoonest lahkuda. Evakuatsiooni eest vastutavad isikud juhendavad väljumist ja kontrollivad, et keegi ei jääks maha.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma“ toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Esimene suvekuu tõi töötukassa infoliinile 777 3000 ja veebikanalitele rohkelt küsimusi teemal: miks ma pean töötukassa büroosse nõustamisele tulema?

Infotelefoni töötajate sõnul helistasid kliendid ja tahtsid nõustamise viisi muuta, kuna ei soovi tulla büroosse kohapeale, sest ei saa selle mõttest aru.

Mõned juunikuus sel teemal esitatud küsimused ja kommentaarid olid:

• Varem sai telefoni teel nõustatud, miks enam ei saa- mis inimeste solgutamine ja jooksutamine see on;
• Ega sellepärast rohkem töökohti ole võtta, kui ma kohapeale tulen- see jälle üks ametnike kinnisidee;
• Miks üks kord saan telefoni teel ja teinekord pean kohale tulema- miks inimesi niimoodi kiusatakse.

Vastab Eesti Töötukassa ekspert Karin Kiis.

Nõustamisel osalemiseks on erinevaid võimalusi: silmast silma kohtumine töötukassa esinduses, telefoni teel või videokõne kaudu, seda juhul kui inimesel on võimalik kasutada internetti ja veebikaamerat. Kui tööotsija kasutab aktiivselt e-töötukassat ja on  valmis kirjalikuks suhtluseks, siis tuleb kindlasti rääkida oma nõustajaga e-nõustamise võimalusest.

Nõustaja valib sobiva nõustamisviisi ja võtab arvesse kuidas seni on tööotsimine läinud  ning milliseid teemasid on tarvis kliendiga järgmisel kohtumisel arutada.

Kuna töö leidmiseks vajalikud sammud ja teemad, mis inimest tööle aitavad,  muutuvad sedamööda, kuidas tööotsingud edenevad, ei pruugi ka nõustamisviis alati samasugune olla.

Silmast silma nõustamine annab parima pildi tööotsingute hetkeseisust ja inimese vajadustest ja nii saavad kõik küsimused vastuse ja mured lahendatud.

Vahetus suhtluses on lihtsam teineteist mõista ja keerukamaid küsimusi arutada, sest otsekontakt aitab möödarääkimisi vähendada.

Nõustajal on võimalik kohe selgitusi jagada, mis on eriti kasulik, kui arutatakse millist teenust või koolitust on tarvis. Kohapeal on lihtsam ka inimest vajadusel juhendada (näiteks tööpakkumiste otsimisel erinevatest keskkondadest), koos kandideerimisdokumente üle vaadata või tööpakkumisi arutada.

Kui inimene on alles alustanud töö otsimist, on silmast silma vestlus kõige parem võimalus, et saaks põhjalikult üle vaadata hetkeolukorra ja arutada edasisi plaane. Seetõttu toimubki töötuna registreerumisele järgnev esimene nõustamine üldjuhul kohapeal. Samuti võib nõustaja kutsuda inimese büroosse  kohapeale, kui ta näeb, et inimene vajab rohkem tuge valikute tegemisel, tööotsingu planeerimisel või on  tema tööotsingud veninud oodatust pikemaks. Kui kolme- nelja kuu jooksul töö leidmisel pole arenguid toimunud, siis on ilmselt aeg plaane kohendada ja ühe laua taga kohtumine loob selleks parimad võimalused.

Sotsiaalmeediasse on pandud pilt, kuidas Norra laskesuusatajad liitusid Pride’iga ja avaldatakse lootust, et ka Eesti alaliit ei maga võimalust maha.

Pride on homofestival, mis on eriti populaarne Põhjamaades.

Sotsiaalmeedias küsitakse, mis seis jäi Riigikogu istungjärgu lõpuks numbrituvastuskaamerate süsteemiga, mis teatavasti on PPA poolt avalikkuse eest varjatult üles ehitatud ning mille kaudu on tehtud Eesti teedel liikuvatest autodest keskmiselt ligi 20 miljonit pilti kuus, ilma et selleks oleks olnud kohane õiguslik alus?

Sotsiaalmeedias hoiatatakse, et levib ohtlik petukõne. Helistaja ütleb, et on Reformierakonnast ja pakub Tallinna linnapea kohta.

Aga enne palutakse kanda 1000 eurot Peeter-Pärtel Pere arvele kampaaniakuludeks märksõnaga „kastiratas”.

Inimesi hoiatatakse õnge minemise eest.

Tavapärasest vihmasem juunikuu on pannud Lõuna-Eestis talunikud raskesse olukorda, sest paljud põllud on liigniiskuse tõttu kahjustatud või täielikult ikaldunud. Sagedane vihm on muutnud põllud pehmeks, mistõttu põllutöömasinatega on keeruline tööd teha.

Võrumaal Mõniste lähistel asuva Ojaveere talu kartuli- ja kanepipõllult oli esmaspäevaks vesi küll taandunud, kuid kokku 100 hektari suurused kanepipõllud on vihma ja jahedate ilmade tõttu täielikult ikaldunud, vahendab ERR.

Lõuna-Euroopat tabanud kuumalaine on mitmes riigis purustanud kuumarekordid. Õhutemperatuurid küündivad üle 40 kraadi ning jahutuseks põgenevad inimesed kas randadesse või kaubanduskeskustesse.

Enamikes Prantsusmaa mandriosas asuvates piirkondades on kuumalaine tõttu kehtestatud oranž ehk pea kõrgeim ohutase. Prantsusmaa kliimaminister Agnès Pannier-Runacher nimetas olukorda enneolematuks, vahendab ERR.

Laulu- ja tantsupidu toob pealinna kümneid tuhandeid inimesi Eestist ja kaugemalt. Sellega kaasnevad olulised piirangud ja muudatused Tallinna liikluskorralduses. Tallinna linn ning Politsei- ja Piirivalveamet soovitavad jätta auto koju või kasutada Pargi ja Reisi võimalusi. Ühistransport on peopäevadel kõigile tasuta.

Sujuva liikluse tagamiseks on Tallinnas XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma” ajal avatud mitmed parklad erinevates linnaosades, kust pääseb peopaikadesse mugavalt ühistranspordiga. Terve peonädala vältel liiguvad lisaks tavaliinidele ka süstikbussid, mis viivad pidulised tantsu- või laulupeole ning tagasi. 3.–6. juulil on Tallinna ühistranspordiga sõitmine kõigile tasuta. Samuti kehtib tasuta sõit Elroni rongides Tallinna piires. Laulu- ja tantsupeo esinejatel on käepaelaga tasuta sõidu õigus juba praegu.

Lauluväljakult linna suunas liikumisel soovitab Tallinn eelistada tramme – need on kiired, mahukad ega jää liiklusummikutesse.

Pidulised saavad auto jätta erinevatesse parklatesse ning sealt peole edasi liikuda ühistranspordiga. Osades parklates on parkimine kohtade täitumiseni tasuta.

Järve Keskuse parkla – 112 sõiduautot (bussiliin nr 5 viib Risti peatusest lauluväljakuni)
Rocca al Mare parkla – 164 sõiduautot, 10 bussikohta (liin nr 8 viib Rocca al Mare bussipeatusest lauluväljakuni)
Pirita P&R parkla – 52 sõiduautot (bussiliinid nr 1, 8, 34, 38 viivad lauluväljakuni)
Gonsiori P&R parkla – 158 sõiduautot (bussiliinid nr  31, 42 ja 67 viivad ühe peatuse edasi Kumu peatusesse, kust sõidab süstikliin nr 90)
Tondiraba jäähalli parkla – 242 sõiduautot (bussiliinid nr 40 ja 44 viivad Virbi bussipeatusest lauluväljakuni)
Kristiine Keskuse parkla – 105 sõiduautot (bussiliin nr 35 viib lauluväljakuni, liinid 42 ja 67 viivad Kumu peatusesse, kust sõidab süstikliin nr 90)
Ülemiste keskus – 158 sõiduautot (süstikbussiliin nr 80 viib Kivimurru peatusest lauluväljakuni)
NB! Oru P&R parkla on 2.–7. juulini reserveeritud laulupeo korraldusmeeskonna kasutuseks. Parklasse pääseb sel perioodil vaid eriloaga.

Politsei soovitab peonädalal olla liikluses eriti tähelepanelik ning järgida ajutist liikluskorraldust. Jalakäijatel palutakse teed ületada ainult ülekäiguradadel ja veenduda enne sõiduteele astumist, et autojuhid on neid märganud. Sõidukijuhtidel tasub arvestada tihedama liikluse ja võimalike viivitustega.

Üldlaulu- ja tantsupeo puhul on tegemist rahvusliku suursündmusega ja muudatused on ajutised. Palume kõigilt pidulistelt ja linlastelt üksteise suhtes arvestavat ja sõbralikku käitumist.

Kõik ajutised muudatused, parklad ja skeemid: www.tallinn.ee/laulupidu
Reaalajas info Tallinna liikluse ja ühistranspordi kohta: transport.tallinn.ee

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Esmaspäeval, 30. juunil avastasid piirivalvurid Rõuge vallas Parmu külas piiriribal liikumas ühe inimese, kes tegi muuhulgas pilti ka piirimärgist.

Piirivalvurid tabasid inimese ning tuvastasid, et tegu oli Saksa turistiga, kes ei olnud teadlik piirikulgemisest ja seal kehtivatest reeglitest ning piirangutest.

Rikkumise eest määrati turistile rahatrahv.

Juuni lõpuks on Keskkonnaameti inspektorid pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud ligi 2650 maaüksusel, keskendudes kontrollidega kaitsealadele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Keskkonnaamet on kahe ja poole kuu jooksul lindude pesitsusrahu tagamiseks peatanud 35 raiet.

Keskkonnaameti järelevalve arendusbüroo peainspektor Aavo Sempelsoni sõnul on sel aastal Keskkonnaametile laekunud 123 metsaraietel pesitsusrahuga seotud kaebust. „Oleme kontrollinud pesitsusrahust kinnipidamist ligi 2650 maaüksusel ning kõige enam raieid on tulnud peatada Pärnumaal (6) ja Harjumaal (5). Kaitsealadel on raie peatamiseks tehtud kaks ettekirjutust,” täpsustas Sempelson.

Kontrollide käigus on viiel korral avastatud ka kaitsealuste linnuliikide pesitsuskohti.

Pesitsusrahu kontrollid algasid aprilli keskpaigas ning kestsid juuni lõpuni. Kontrollide eesmärk on teavitada avalikkust ja metsaomanikke lindude pesitsusperioodist ning vajadusel peatada raie, et vältida pesade hävitamist, kahjustamist või lindude pesitsemise häirimist. Kontrollidel keskendub Keskkonnaamet eelkõige kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus häirimise mõju metsalinnustikule on kõige suurem.

Eelmisel aastal kontrolliti pesitsusrahust kinnipidamist 1543 maaüksusel, peatati 33 raiet ja tuvastati kaheksa Eesti looduse infosüsteemi kandmata kaitsealuse liigi pesitsemine.

Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks, mis võtab arvesse ka turistide kulutusi Eestis, 2025. aasta juunis võrreldes maiga 1,1%. Eelmise aasta juuniga võrreldes tõusis indeks 5,2%.

 Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, praegune harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

„Lisaks toidukaupade hinnatõusule andis esialgse hinnangu kohaselt tooni puhkusereiside ja majutuse hinnatõus, kuid need on tõenäoliselt ajutise iseloomuga. Vastupidist mõju avaldasid indeksile aga madalamad eluasemekulud ning riiete ja jalatsite hinnad,” märkis statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski.

Tarbijahinnaindeksi juuni andmed avaldab statistikaamet 7. juulil. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmed 16. juulil.

Tervisekassa laiendas alates 1. juulist ravimite kättesaadavust, parandades ravivõimalusi mitmete raskete ja harvaesinevate haiguste korral. Uued soodusravimid aitavad pikendada eluiga, parandada elukvaliteeti ning toetavad inimesi tõsiste haigustega toimetulekul.

Sotsiaalministri Karmen Jolleri sõnul on loetelu täiendamine alati positiivne uudis ja eriti siis, kui soodusravimite nimekirja lisandub mõni ravim harvikhaiguste raviks. „Üldjuhul on harvikhaiguste ravimid väga kallid ning seni pidid kõnealuste ravimite eest tasuma patsiendid ise või lootma inimeste annetustele,” ütles Karmen Joller. Ta tõi näiteks seni Lastefondi toel kompenseeritud ravimi toimeainega vosortiid, mida kasutatakse akondroplaasia ravis. „Nüüdsest on ravim sajaprotsendilise soodustusega kättesaadav seitsmele Eesti lapsele, kes seda ravi väga vajavad,” lisas ta.

Alates juulist täienes oluliselt ka Tervisekassa poolt hüvitatavate vähiravimite nimekiri. „Lisasime loetellu toimeaine abematsikliib, mida kasutatakse hormoonretseptor-positiivse, HER2-negatiivse lokaalselt kaugelearenenud või metastaatilise rinnavähi ravis. Ravimit kasutatakse kombinatsioonis hormoonraviga ning see aitab pidurdada haiguse progresseerumist ja parandada elukvaliteeti,” selgitas Tervisekassa ravimite hüvitamise teenusejuht Getter Hark.

Teise olulise vähiravimina on ravimiloetellu lisandunud toimeaine alektiniib, mida kasutatakse varajase staadiumi ALK-positiivse mitteväikerakk-kopsuvähi raviks pärast kasvaja täielikku eemaldamist. Ravi eesmärk on vähendada haiguse taastekke riski ja parandada patsientide elulemust. „Samuti oleme täiendamas ravivõimalusi eesnäärme- ja kolorektaalvähi ravis. Laiendame toimeaine olapariibi hüvitamist – lisaks senisele kasutusele saab seda nüüdsest kasutada ka metastaatilise kastratsioonresistentse eesnäärmevähi korral. Kolorektaalvähi raviks on nüüdsest kättesaadav enkorafeniib, mida kasutatakse patsientidel, kelle haigus on progresseerunud pärast varasemat ravi,” lisas Hark.

Üheks peamiseks uuenduseks ravimite loetelus on trientiin (ravim Cuprior), mis on esimene Eestis soodusravimite loetelu kaudu hüvitatav ravim Wilsoni tõve raviks. „Tegu on päriliku, harvaesineva haigusega, mille puhul on organismis häiritud vase ainevahetus – selle tagajärjel hakkab vask kuhjuma maksa, ajju ja teistesse organitesse. Haiguse ilmnemisel võib maks suureneda, mis äärmuslikel juhtudel võib viia ägeda maksapuudulikkuseni. Teisalt võib haigus põhjustada neuroloogilisi häireid nagu düstartiat, treemorit ja kõnnakuhäireid. Koos neuroloogiliste sümpotmitega avalduvad paraku ka psühhiaatrilised häired nagu unehäired ja kognitiivne düsfunktsioon,” selgitas Hark. Haiguse käes kannatavaid patsiente on Eestis teadaolevalt kuni 12.

Loetellu lisandub ka toimeaine tsilostasool, mis on mõeldud perifeerse vereringehäire ühe sümptomi – vahelduva lonkamise – raviks. Ravim laiendab veresooni ja parandab organismi vereringet, vähendades seeläbi kõndimisel tekkivat valu ja trombide tekke riski. Soodusravimite loetellu lisandub ka toimeaine benralizumab harvaesineva eosinofiilse granulomatoosi raviks. Eestis vajab seda ravi hinnanguliselt kuni kuus patsienti. Alates juulist on astma näidustusel toimeained benralizumab ja mepolizumab lisaks haiglaravile kättesaadavad ka soodusravimite loetelu kaudu. Ravimeid saab nüüd osta jaeapteekidest, mille eesmärk on parandada inimeste kodulähedase ravi kättesaadavust.

Ühe olulise muudatusena täiendatakse ka osteoporoosi ehk luuhõrenemisega patsientide ravivõimalusi – kui seni kehtis ravimisoodustus vaid neile, kellel oli juba luumurd esinenud, siis alates juulist laieneb soodustus ka nendele patsientidele, kellel on kõrge risk luumurruks. Muudatus põhineb värskematel ravijuhistel, mille kohaselt tuleks ravi alustada juba enne luumurru tekkimist. Tänu muudatustele saab osteoporoosi ravi igal aastal kuni tuhat uut patsienti, parandades nende elukvaliteeti ning vähendades riski luumurdudeks.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 01. juuli 2025:

esimene asula Dnipropetrovski oblastis kaotati. Kuidagi on hakanud vene poolel jälle jõgede ületamised õnnestuma.

1. Sadu jätkus ning ikka muret jagus.

2. Okupeeritud alad jäid suurema töötluse all.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: üks asula lõpuks tervenisti kätte saadi.

9. Lõunarinne: kinnitust üleeilne uudis sai ja üks jõe ületus vene poolelt veelgi lisaks.

10. Herson: muutusteta.

11. FT: NATO on hakanud kartma Ukraina rinde läbimurret ja vene armee võimalikku pealetungi Odessale.

12. venemaa rahandusministeerium laenab sõjalise eelarve katmiseks täiendavalt 500 miljardit igas kuus.

13. venemaa rahandusministeerium tegi ettepaneku suurendada autoomanike makse 2-3 korda.

14. Üks venemaa suurimaid metallurgiatehaseid on rahaliste probleemide tõttu lülitatud lühemale töönädalale.

15. Kuzbassis peatas rahapuuduse tõttu töö ligi 1000 töötajaga kaevandus.

16. venemaa Läänemere sadamate kaubavood kasvavad.

17. Lühiuudised

Kaotuste numbrid lasevad aimata, et vene poole surve tugevus ei muutunud. Küll hakkas surve tõusma lõunarindel, mis lisaks idapoolsemale lõigule tõi edenemise ja sektori lääneservas ja seni paljus jõude seisnud vene üksused vast nüüd aktiivsemalt töösse lükatakse. Taktika muutusi ei tuvastanud, pommitamist ikka palju ning seni soomus kuskil kaugemal oma aega ootab. Erinevaid pilte ja videosid Ukraina tõusnud kaitserajatiste ehitamisest tuleb, järjest tehniliselt paremaks need lähevad, aga kui paljudes rinde lõikudes seda teha suudetakse, kahjuks ei tea. Seda, et kaitsekraavid kaetakse tugeva metallsõrestikuga, alles mille järel läheb peale pinnas, on tugev samm edasi (kui sinna metalli peale näiteks ka palgid pannakse). Küll on hakanud tõusma mure, et vene pool kipub jälle saama jõgedest lihtsamini üle ja võimalik, et Ukraina omad on hoidnud jõgede taga väiksemaid koosseise ressursside nappuse pärast ja sestap kuskil need jõe ületused õnnestuvadki.

1. Ukraina ombudsmani Dmõtro Lubinetsi sõnul on ÜRO esimest korda tunnistanud, et Olenivka vangla veresaun oli ettekavatsetud venemaa sõjakuritegu. 2022. aasta juulis toimunud plahvatuses hukkus üle 50 Ukraina sõjavangi. ÜRO uus analüüs kinnitab: venemaa planeeris ja viis rünnaku ellu.

Eip hakanud täna pikka nimekirja tegema, aga sadu jätkus. ISW kommentaar: kreml jätkab Ukraina riigi hävitamist ja Ukraina rahva allutamist.

2. 1. juuli öösel mürisesid okupeeritud Luhanskis plahvatused, pärast droonirünnakut möllasid mitmes kohas tulekahjud. Sellest teatas Ukraina Desinformatsioonivastase Keskuse juht Andrei Kovalenko väljaandes Donbass Realii. Kohalikud Telegrami kanalid avaldavad plahvatuste hetkedest videoid: avaldatud kaadrites on näha droonide müra ja suuri tulekahjusid. venemaa riiklik propagandaagentuur TASS teatas nn LPR-i okupatsioonivõimudele viidates, et Luhanski kohal lendas üle 20 drooni. Kovalenko sõnul põleb ajutiselt okupeeritud Luhanskis vene logistika.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: üks edenemine siin siiski tuli, vene pool suutis peale mitmeid nädalaid töötlust saada enda kontrolli alla täielikult Novomõhhailivka asula. Sealt edasi on Solona jõgi, millele lootsin pisu aga lõunarindel üleeile ja eile toimuv on pannud selles pisu kahtlema.

9. Lõunarinne: eile sai vene poole blogija teade kinnitust, et vene väed ületavad Vovtša jõe ja vallutasid Dnipropetrovski oblastis Datšne asula. Njah, tundub, et loodetud jõe joonele siiski ei saagi lootma jääda ning hakkab pisu enam muretsema selle suuna pidamise pärast.

Väike vene poole edasiliikumine Kamjanskes lõunarinde lääneservas, mis kahjuks lõppes sealse teetammi hõivamisega. Kui seal kand maha saadakse pikemalt, siis pisu muret siitki lõigust. Häda selles, et siin pole üle jõe mite tavapärane sild, mida on võimalik puruks pommitada vaid tugev ja lai teetamm ning lisaks on pärast Kahovka tammi purustamist sealne jõgi päris kokku kuivanud ning ning ajutiste sildade rajamine tammi kõrvale sestap ka palju lihtsam…

Tšetšeenia väed valmistuvad väidetavalt ette ulatuslikuks pealetungiks Zaporižjas. Mariupoli linnapea endise nõuniku Andrjuštšenko sõnul liigub Enerhodari/Melitopoli/Vasõlivka suunas veel 15 veoautot personaliga – lisaks 21-le varem märgatud veoautole.

10. Herson: muutusteta.

11. Ukraina väljavaadete osas rindel valitsev meeleolu Kiievis ja mõnede Euroopa juhtide seas on halvenev. Sõjaväeliste hinnangute kohaselt on nii venemaa kui ka Ukraina armeed peaaegu kurnatud, kuid kui esimene suudab praegust operatsioonide intensiivsust veel aasta säilitada, võib teine jõuda murdepunkti kuue kuu jooksul, kui ta ei saa märkimisväärset sõjalist abi, märgib Financial Times.

Mõned NATO juhid usuvad, et olukord rindel võib sügiseks tõsiselt halveneda, kirjutab FT peaväliskommentaator Gideon Rachman, tuginedes vestlustele alliansi juhtide ja Euroopa kõrgemate poliitikutega. Erinevalt USA administratsioonist usuvad vähesed Euroopas, et venemaa kavatseb relvarahuga nõustuda. Üks olulisele teabele ligipääsuga kõrge ametnik usub, et venemaa peamine eesmärk on praegu Odessa vallutamine, mida putin peab ajalooliselt venemaa linnaks. Märtsis rääkis putin ise venemaa nõuetest Odessale ja aprillis tegi seda ka tema abi nikolai patrušev.

Meeleolu on halvenenud ka Ukraina juhtkonna seas, kes on lääneliitlastega peetud kinnistel kohtumistel üha enam rõhutanud vajadust avaldada venemaale survet relvarahu saavutamiseks, märgib Rahman. Ta lisab, et aasta või kaks tagasi oleks sellist juttu Kiievis peetud lüüasaamist pooldavaks. Sarnaseid tähelepanekuid jagasid ka rühm poliitikuid – endised Euroopa juhid, sealhulgas Poola president Aleksander Kwasniewski, Rootsi peaminister Carl Bildt, Soome peaminister Sanna Marin ja Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren, kes külastasid eelmisel nädalal Kiievit.

„Meie järeldus vestlustest ametnike, ekspertide ja sõjaväejuhtidega on see, et Euroopale on selge ja otsene oht, kui me praegu otsustavamalt ei tegutse,” kirjutasid nad. „Kuigi ukrainlased ei lõpeta kunagi vastupanu osutamist, võib Ukraina ilma suurema sõjalise toetuseta kaotada rohkem territooriumi. Võidakse vallutada rohkem linnu. See seaks ohtu enam kui 500 miljonit Euroopa kodanikku.” Nende arvates peaks Euroopa viivitamatult andma Ukrainale raha relvade ostmiseks, tänu millele saaksid Ukraina tootjad tootmist märkimisväärselt suurendada ja armeed varustada (oma võimsuste täielikuks ärakasutamiseks on vaja 10–15 miljardit dollarit):

Raha, mis on vajalik tootmise viivitamatuks täisvõimsusele viimiseks, võib takistada venemaal 2025. aastal suurt edu saavutamast. Tõsi, mõned relvaliigid on saadaval ainult Ameerika Ühendriikides, kuid Ukraina tootmine suudab lahendada enamiku pakilisi probleeme. Meie, eurooplased, saame seda ise teha, isegi kui Ameerika Ühendriigid lõpetavad Ukrainale raha ja relvade andmise.

Mõned Lääne ametnikud hoiatavad eraviisiliselt „katastroofilise läbikukkumise” ohu eest sõjalise ja rahalise abi olulise suurenemise puudumisel, kui venemaal õnnestub Ukraina kaitset ära kurnata ja sellest läbi murda, märgib Rachman. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski sõnul on rindejoon viimase aasta jooksul pikenenud enam kui 160 km võrra ja ületab nüüd 1200 km.

Rachman pakub ka vastuargumendi: optimistid usuvad, et Ukraina relvajõud suudavad järgmise aasta vastu pidada, kuna nende droonid muudavad suurte vene väegruppide edasiliikumise võimatuks ja isegi kui nad läbi murravad, pole venemaal piisavalt mehhaniseeritud diviise, et seda ära kasutada. Sõjaväeekspert, Carnegie rahvusvahelise rahu fondi vanemteadur Dara Massicot ütles Washington Postile, et Ukraina relvajõud ei saavuta sel suvel otsustavat läbimurret: „Operatiivkeskkond rindel on mõlema poole jaoks väga keeruline. venelased üritavad endiselt välja mõelda, kuidas alustada piisavalt suurt pealetungi, et edasi liikuda ilma Ukraina suurtükiväe või droonide poolt mõjutamata.”

12. venemaa valitsus suurendab laenamist, et rahastada kasvavaid sõjalisi kulutusi nafta- ja gaasieelarve tulude vähenemise taustal. Kolmandas kvartalis plaanib rahandusministeerium laenata 1,5 triljonit rubla (16,5 miljardit eurot) ehk keskmiselt 500 miljardit rubla kuus. See on rohkem, kui rahandusministeerium laenas kahes esimeses kvartalis, kuigi mõlemal korral ületas see plaani. Jaanuaris-märtsis oli see 1 triljon rubla, aprillis-juunis 1,3 triljonit ning tulemuseks oli vastavalt 1,4 ja 1,47 triljonit rubla. Kui rahandusministeerium täidab järgmise kvartali plaani, siis üheksa kuu jooksul laenab ta peaaegu kõik, mida ta plaanis kogu aastaks kaasata: 4,4 triljonist rublast 4,8 triljonist rublast.

Kuid tundub, et valitsuse isu on suurem. Mais suurendati eelarvepuudujääki enam kui kolmekordselt – 3,8 triljoni rublani ehk 1,7%-ni SKP-st. Odavama nafta ja tugeva rubla tõttu vähenesid nafta- ja gaasitulud 2,6 triljoni rubla võrra. Laenuprogramm jäi aga samaks. Üks võimalustest nafta- ja gaasitulude languse kompenseerimiseks, mis on tingitud prognoositust madalamast dollari vahetuskursist, on lisalaenud.

Samal ajal suurendati kulutusi 0,8 triljoni rubla võrra, ulatudes 42,3 triljoni rublani, kuna nafta- ja gaasitulud on eeldatavalt kasvanud. Analüütikute arvates on rahandusministeerium tulude suhtes liiga optimistlik: eelarve koostati selle aasta 7,6% inflatsiooni põhjal, kuid see langeb prognoositust kiiremini, mis ähvardab käibemaksude puudujääki.

Eelmisel aastal oli OFZ-i paigutamine väga keeruline. Intressimäärad tõusid ja pangad nõudsid ujuvkupongiga väärtpabereid (ujuvkuponge), samas kui rahandusministeerium pakkus ainult fikseeritud kupongiga väärtpabereid – ta püüab paigutada just selliseid väärtpabereid. Rahandusministeeriumile ei meeldi, et ujuvkupongid moodustavad peaaegu poole OFZ-ist, ja ta püüab nende osakaalu vähendada, selgitas aseminister vladimir kolõtšev. Eelmisel aastal pakkus ta ujuvkuponge turule ainult detsembris ja müüs neid 2 triljoni rubla eest. Kokku paigutati eelmisel aastal OFZ-i 4,4 triljoni väärtuses.

Nüüd on olukord paranenud, aasta esimesel poolel müüdi ainult klassikalisi väärtpabereid, kolmanda kvartali plaanis aga ainult neid. Turg on seatud baasintressimäära langusele ja väärtpaberite tootlus langeb. MMI analüütikute sõnul on 20% baasintressimääraga valitsusele 1-3 aastaks antav laen oluliselt odavam kui aasta tagasi 16% juures. Rahandusministeerium kasutab seda ära ja paigutab aktiivselt võlakirju, võimalik, et tulevikus kasutamiseks, juhuks kui olukord halveneb. See loob tulevikuks ohutusvaru, märkisid Gazprombanki analüütikud.

13. venemaa rahandusministeerium, otsides võimalusi eelarves oleva augu lappimiseks, mis on ulatunud 3,4 triljoni rublani ehk 1,5%-ni SKP-st, on teinud ettepaneku autoomanikele kehtestatavate riigilõivude järsuks suurendamiseks, näiteks õiguste registreerimise ja riiklike registreerimismärkide väljastamise eest. Alates 2025. aasta septembrist võivad sellised lõivud ministeeriumi esitatud seaduseelnõu kohaselt suureneda 2-3 korda.

Vanakooli juhiloa saamiseks tuleb maksta 4 tuhat rubla (44 eurot, praegu – 2 tuhat rubla), uue vormi juhiluba maksab samuti kaks korda rohkem – 6 tuhat rubla praeguse 3 tuhande asemel. Viimati tõsteti neid tasusid vastavalt 11 ja 7 aastat tagasi. Rahvusvahelise juhiloa tasu on 3,2 tuhat rubla 1,6 tuhande asemel, täpsustab Izvestija. Seaduseelnõu kohaselt suureneb sõiduki registreerimistunnistuse (VRC) riigilõiv kolm korda: paberdokumendi eest tuleb maksta 1,5 tuhat rubla (varem – 500), plastdokumendi eest – 4,5 tuhat rubla (1,5 tuhat). Sõidukipass (PTS) kallineb 1,5 korda – 1,2 tuhat rubla. Dokumendis muudatuste tegemine maksab 525 rubla (praeguse 350 asemel).

Auto riiklike registreerimismärkide saamise tasu on 3 tuhat rubla (varem 2 tuhat), haagiste ja mootorrataste registreerimismärkide eest – 2,25 tuhat rubla (praeguse 1,5 tuhande asemel). Ja sõiduki ohutusnõuetele vastavuse tunnistuse saamiseks tuleb maksta 4,5 tuhat rubla 1,5 tuhande asemel. Samuti muutub auto konstruktsiooni muutmise loa väljastamine kolm korda kallimaks – 3 tuhat rubla võrreldes 1 tuhandega. Ohtlike kaupade veo loa eest tuleb maksta 2,25 tuhat rubla 1,5 tuhande asemel (dokumendi uuendamine maksab 1,5 tuhat 100 asemel). Paberkandjal transiidinumbrite tasu tõuseb kolmandiku võrra – 200-lt 300 rublale, metallnumbrite puhul – 1,6 tuhandelt 2,4 tuhandele rublale, vastavalt seaduseelnõule, mille on juba asjaomaste osakondadega kokku leppinud.

Autoekspert Oleg Osipovi sõnul langeb umbes 68% uue Hiina auto maksumusest venemaal juba maksudele ja lõivudele. Ta usub, et uuendus tuleneb soovist teenida inimeste pealt raha, koguda eelarvesse rohkem raha. „Me maksame juba hullumeelset raha, maksame aktsiisi iga kütuse liitri pealt. Selle suurendamine iga pisiasja pealt on vale, ebaeetiline,” ütles ekspert.

Ta meenutas ka trahvide suurenemist, millest mõnda valitsus suurendas 10-12 korda. Riigiduuma poolt mais heaks kiidetud eelarveseaduse muudatuste kohaselt kavatseb riik 2025. aastal saada 257,9 miljardit rubla trahvide, sanktsioonide ja kahjutasude näol, mis on 66,25 miljardit rubla (34%) rohkem kui esialgne plaan (191,7 miljardit rubla). Eelarve trahvituludest suurem osa tuleb autojuhtide tasudest. See on 52,4 miljardit rubla ehk 7,7 korda rohkem kui eelarveseaduses sätestatud tase (6,8 miljardit rubla).

14. venemaa Föderatsiooni suurim elektrometallurgia tootja Tšeljabinski Elektrometallurgiatehas (CHEMK) läheb alates 1. septembrist üle neljapäevasele töönädalale, teatas ettevõtte pressiteenistus. 2024. aastal natsionaliseeritava CHEMK-i juhtkond põhjendab sellise meetme vajadust vahetuskursi olulise kõikumisega, ebasoodsate tingimustega elektrometallurgia turul, samuti tarbijaettevõtete nõudluse olulise vähenemisega, vahendab Kommersant.

„CHEMK-i finants- ja majandusliku stabiilsuse tagamiseks rakendatakse kriisivastast programmi, mille raames alates 1. septembrist viiakse kõigi struktuuriüksuste administratiivtöötajad kuni 2025. aasta lõpuni üle osalisele tööajale. Töötajate koondamist ei ole plaanis,” kinnitas ettevõtte pressiteenistus. Uus töögraafik mõjutab ettevõtte 1,2 tuhat töötajat, mis moodustab 80% riigis terase sulatamisel kasutatavate metallide (rauasulamid räni, mangaani, kroomi jne) toodangust. Ettevõte lisas, et juhtkond naaseb eelmise graafiku juurde, kui turuolukord normaliseerub ja vahetuskursid stabiliseeruvad.

CHEMK asutati 1929. aastal. Kuni 2024. aasta veebruarini kuulus ettevõte Juri ja Ljudmila Antipovile kuuluvale AS-ile Etalon Company. Sama aasta veebruari lõpus otsustas Sverdlovski oblasti kohus anda CHEMK-i kuuluvate AS-i Tšeljabinski Elektrometallurgiatehase, AS-i Serovi Ferrosulamite Tehase ja AS-i Kuznetski Ferrosulamite aktsiad riigi omandisse.

vene Föderatsiooni peaprokuratuuri andmetel erastas Antipovi perekond ebaseaduslikult tehased, mis tootsid tooteid venemaa sõjatööstusele, ning tarnisid tooteid ka ebasõbralikele riikidele, mis kahjustas riigi huve. Praegu haldab Tšeljabinski EMK-d föderaalne kinnisvarahaldusagentuur. SPARK-Interfaxi andmetel ületas ettevõtte 2023. aasta tulu 81,5 miljardit rubla ja puhaskahjum 519,4 miljonit rubla.

Tšeljabinski EMK töönädala lühendamine toimus venemaa Föderatsiooni metallurgiatööstuse tõsiste probleemide taustal, mis olid tingitud rahvusvaheliste sanktsioonide karmistumisest, välisturgude kaotamisest ja keskpanga intressimäära tõusust. Russian Steeli andmetel on alates Ukraina sõja algusest venemaa Föderatsiooni teraseeksport vähenenud 32 miljonilt tonnilt 2021. aastal 20 miljoni tonnini eelmisel aastal. Sisenõudlus langes 2024. aastal 6% ja sel aastal võib see langeda veel 10%, kardab ühing. Severstali tegevjuhi Aleksandr Ševelevi sõnul võib venemaa terase sisenõudlus 2025. aastal langeda 43–45 miljonilt tonnilt 39 miljoni tonnini.

2024. aastal langes terasetootmine venemaal 8,6% – rekordiline tulemus kõigi suuremate terasetootvate riikide seas – ning 2025. aasta jaanuaris-aprillis veel 7,2%. Juuni keskel teatas tööstus- ja kaubandusministeeriumi juht anton alikhanov, et võimud valmistuvad terasetootjate maksukoormuse vähendamiseks. Eelkõige võidakse alates 2026. aastast tõsta hinnaläve, mille juures ettevõtted maksavad eelarvesse vedela terase aktsiisimaksu (praegu on see 30 tuhat rubla tonni sfäärterase kohta).

Kokkuvõttes annab metallurgia tööd enam kui 600 tuhandele venelasele ja moodustab 10% riigi eksporditulust.

15. Interfax teatab piirkondlikule söetööstuse ministeeriumile viidates, et üks Kemerovo oblasti suurtest kaevandustest, Spiridonovskaja, kus töötas 900 inimest, on töö lõpetanud. Ettevõte selgitas, et palkade, puhkusetasude ja asustusmaksete võlad ulatuvad umbes 90 miljoni rublani (peaaegu miljoni euroni) ning tootmine peatati juuni alguses rahastamise puudumise tõttu. Mai lõpus otsustas kaevanduse juhtkond vallandada 760 töötajat investeerimisfondide puuduse tõttu, ütles Spiridonovskaja esindaja. Juuni lõpuks oli töölt lahkunud umbes 120 inimest. Kaevanduse elustamises osaleb praegu umbes 130 inimest ning kaevandus on aasta algusest kaevandanud umbes 214 tuhat tonni kivisütt.

Eelmisel reedel teatas Kuzbassi valitsuse esimene asekuberner ja juht Andrei Panov oma Telegrami kanalis, et Spiridonovskaja töötajad pole enam kui kuu aega oma palka saanud. Enne seda teatas ametnik, et piirkonna 151 söekaevandusettevõttest 20 on pankroti äärel. „Tänapäeval on kriisiolukordades söekaevurid sunnitud sõna otseses mõttes ellu jääma, kasutades kõiki võimalikke ressursse ja kärpides kulusid, suurendades tootlikkust. Mõnel juhul peame töötajaid seisakutele saatma või koondama,” kurtis ta.

Spiridonovskaja, mis taasalustas tegevust 2023. aastal, teatas üleeelmisel aastal RAS-i järgi 1,5 miljardi rubla suurusest tulust ja 422 miljoni rubla suurusest puhaskahjumist. 2024. aastal kahjum neljakordistus ja ulatus 1,8 miljardi rublani (tulud suurenesid 2,2 miljardi rublani). Ainuüksi 2024. aastal seiskus Kuzbassis kaheksa kaevandust, ligi viissada töötajat ei saanud mitu kuud palka, teatas Kemerovo kuberner Ilja Seredjuk 2025. aasta veebruaris. Mitmed ettevõtted on oma töötajate arvu vähendanud. Näiteks koondati Inskaja kaevanduses umbes 250 inimest, ütles piirkondlik söetööstuse minister Oleg Tokarev jaanuaris.

Ametlike andmete kohaselt moodustab Kuzbassi söetööstus peaaegu 60% venemaa söe kogutoodangust, umbes 80% koksisöest ja 100% eriti väärtuslikest söest. Tööstusharus töötab üle 110 tuhande inimese ehk üle 70% venemaa söetööstuse töötajate koguarvust.

16. Lõputud probleemid kaupade kohaletoimetamisega Kaug-Idast sundisid ettevõtteid kasutama teisi marsruute. Üks neist oli Läänemere sadamad, mis olid enne sõda venemaa mereväravad. Nüüd on nad selle staatuse taastamisele lähedal. FESCO logistikagrupi (mis haldab Vladivostoki merekaubandussadamat) andmetel vähenes import venemaale viie kuu jooksul 5%, ulatudes 1,12 miljoni standardse 20-jalase konteinerini (TEU). Samal ajal suurenes Läänemere sadamate import 13% võrreldes 2024. aasta jaanuari-maini ajaga, samas kui Kaug-Ida sadamate import vähenes 16%, märgib FESCO, kuid ei esita numbreid. Logistikaettevõtte TD Partner analüütikud arvutasid, et Läänemeri ja Kaug-Ida on vastuvõetud impordikonteinerite arvu poolest peaaegu võrdsed: Kaug-Idas 60–67 tuhat TEUd kuus versus 57–60 tuhat TEUd Läänemere ääres (Peterburi, Ust-Luga ja Kaliningrad).

Aastatel 2023–2024 hoidis Kaug-Ida bassein enesekindlalt suurima impordikanali positsiooni ning selle keskmised kuumaksed ületasid pidevalt 100 tuhat TEU-d ja tippväärtused 2024. aasta keskel ulatusid 118 tuhande TEU-ni, kuid selle aasta alguses langesid mahud tippudelt peaaegu poole võrra 60–67 tuhande TEU-ni, väidavad logistikafirma TD Partner analüütikud. Samal ajal viis Läänemere bassein, mis oma andmetel võttis 2023. aastal Peterburi, Ust-Luga ja Kaliningradi kaudu vastu 38–45 tuhat imporditud TEU-d kuus, selle aasta alguseks impordimahud 57–60 tuhande TEU-ni kuus.

Läänemere basseini sadamad tõrjusid 2024. aastal aktiivselt Kaug-Ida välja, kuna tekkisid suured probleemid konteinerite raudteetranspordiga Kaug-Ida sadamatest Kesk-venemaale, märkis tööstusportaal infranews.ru. TD Partneri andmetel suurenes konteinerite ümberlaadimine Balti riikide kaudu 2024. aasta lõpuks 36% 1,6 miljoni TEU-ni. See on aga vähem kui sõjaeelsel 2021. aastal, mil Balti riikide kaudu liikus umbes 2 miljonit konteinerit.

TD Partner selgitab Kaug-Ida „langust“ terminalide ülekoormuse, logistikatariifide, sealhulgas venemaa Raudteede, kasvu ja raudtee otsetarnete kasvuga üle maismaapiiride.

Impordi kasv Läänemere sadamate kaudu võib viidata impordi osalisele ümberorienteerumisele idapoolsetelt marsruutidelt loodesuunale, sealhulgas transiidi kaudu läbi neutraalsete jurisdiktsioonide ja multimodaalse tarne arendamise kaudu, väidavad TD Partneri eksperdid: „Jätkusuutlik majanduskasv Läänemerel, kohandused Kaug-Idas ja lõunapoolsete sadamate aktiveerimine loovad tasakaalustatuma välismajanduse logistika süsteemi, mis on võimeline kohanema mis tahes väljakutsetega.“

Keskpanga andmetel on Läänemere bassein sel aastal säilitanud kasvupotentsiaali. Nii teatas veebruaris transpordi- ja ekspedeerimisfirma Modul kontrollitav laevandusettevõte M-Line regulaarse mereliini avamisest, mis ühendab Loode-venemaa terminale Sri Lanka, India ja Hiinaga. Konteinerlaevad mahutavusega 2500–4000 TEU-d sõidavad liinil vähemalt kord kolme nädala jooksul. Lisaks käivitas Kaliningradi raudtee multimodaalse teenuse konteinerite toimetamiseks Kaliningradi oblasti sadamatest Peterburi. Samuti läheb rohkem konteinereid Kaliningradi oblastisse. C-Shipping ettevõtte direktori Aleksei Gagarinovi sõnul kasvas venemaa eksklaavi sadamate konteinerite käive 2024. aastal 67% 253 000 TEU-ni. Kaliningradi oblastisse suunduva kaubaveo kasvava nõudluse tõttu taastas Hiina ettevõte OVP Shipping, mis alustas venemaaga aktiivset koostööd 2022. aastal, 2025. aasta märtsis regulaarse konteinerveo. Nüüd lahkub selle umbes 1800 TEU mahutavusega laev Hiinast Läänemere sadamasse iga kuu.

Riigi suurim merekonteinerite operaator Global Ports moodustas esimeses kvartalis 70% Läänemere sadamate kaudu toimuvast konteinerite käibest, mis ulatus 304 tuhande TEU-ni – see on 38% rohkem kui aasta varem, samas kui Kaug-Ida basseini kaudu toimuv käive langes 36%. Global Ports haldab terminale Ust-Lugas ja Peterburi Suures Sadamas. Nagu Global Ports märkis, kasvas eriti aktiivselt autode tarnimine nii konteinerites kui ka tekil – esimeses kvartalis veeti neid 490% rohkem kui aasta varem. Just Hiinast pärit autodest sai 2024. aastal Peterburi sadamate imporditud kaubavoo kasvu üks liikumapanevaid jõude, ütleb ühe transpordiettevõtte juht. Ta jätkab aga, et sel aastal on sellel kanalil vähe lootust: autoturu müügi languse tõttu on autode import sõna otseses mõttes kokku kukkunud.

TD Partneri eksperdid märgivad, et Vladivostoki sadamate peamiseks konkurentsieeliseks on seni madalam hind võrreldes otsese raudtee- või maanteetranspordiga ning sama tarneajaga Peterburi kohaletoimetamine. Keskpanga andmetel on sel aastal Hiinast Kaug-Ida sadamatesse meritsi kauba kohaletoimetamise tariifid langenud ja maiks jõudsid need 2020. aasta lõpu tasemele. Kaug-Idas jäävad tariifid stabiilseks, samas kui Loode-Põhjas need tõenäoliselt tõusevad, kuna juunis teatasid laevandusettevõtted täiendava GRI (üldise tariifitõusu) tasu kehtestamisest Hiinast ja Kagu-Aasiast Peterburi suunduval marsruudil summas 1000 dollarit TEU kohta, viidates eeldatavale laadimismahu suurenemisele aasta teises pooles, teatas TD Partner.

Logistikaettevõtte Tradest andmetel maksab 20-jalase konteineri kohaletoimetamine Hiina peamistest sadamatest Moskvasse Vladivostoki kaudu juulis 3300 dollarit ja ootama peab 45–55 päeva. Konteiner jõuab Peterburi 4150 dollari eest ja 55–60 päevaga. Kuid juulist alates on Peterburil võimalus mööduda Vladivostokist ja Nahhodkast Hiinast imporditud kauba kohaletoimetamise kiiruse osas. Eeldatakse, et pärast Põhjamere marsruudi navigatsiooni avamist jõuab imporditud konteiner Hiina sadamatest põhja pealinna umbes 35 päevaga, teatas TD Partner.

„Import langeb jätkuvalt venemaa nõudluse vähenemise tõttu ja kõik otsivad kohti, kus see on kasumlikum – ja sageli on vastuseks Läänemere sadamad,” ütleb suure logistikaettevõtte tippjuht. Just sinna suunduvad sageli „sanktsioonidega” kaubad või paralleelimport, mis tuleb neutraalses jurisdiktsioonis, näiteks Türgis „puhastada, selgitab ta.

Impordiedu keskel kaotab Läänemeri eksporti. Lääneliitlaste võitlus venemaa kütuse- ja energiavarjulaevastiku vastu viib naftatoodete tarnimise vähenemiseni Läänemere basseini kaudu. 2025. aasta jaanuari-mai tulemuste kohaselt vähenes see 6%, 13,6 miljoni tonnini, ja naftasaadetised vähenesid ligi 15%, 23,3 miljoni tonnini, teatas spetsialiseerunud ettevõte Mortsentr-TEK.

Import lõunapoolsete sadamate kaudu kasvab samuti, kuid aeglasemalt kui Balti riikide kaudu: kui aastatel 2023–2024 oli see 35–45 tuhat TEU-d kuus, siis selle aasta alguses kasvas see 48 tuhande TEU-ni. Ettevõtte sõnul on Novorossiiski, Tamani ja Aasovi sadamatest saamas Türgi, AÜE ja India tarnete sisenemispunktid. Analüütikute sõnul kasvab nõudlus konteinerveo järele Musta mere kaudu tänu alternatiivsete tarneahelate arengule ja traditsiooniliste marsruutide kõrgetele tariifidele.

Üldiselt vähenes FESCO andmetel venemaal jaanuarist maini konteinerveo maht 3% 2,67 miljoni standardse 20-jalase konteineri (TEU) ni, samas kui import vähenes 5% 1,12 miljoni TEU ni, transiit 4% 240 000 TEU ni, siseriiklik vedu 4% 491 000 TEU ni, samas kui eksport kasvas 8% 818 000 TEU ni.

17. Lühiuudised

USA presidendi eriesindaja Keith Kellogg teatas, et venemaa, mitte Ameerika Ühendriigid ega Ukraina, viivitab rahumeelse lahenduse otsimisega täiemahulisele sõjale, mille ta on vallandanud.

venemaa alumiiniumi müük Hiinasse 2025. aasta mais kasvas aastaga 56 protsenti, ulatudes ligi miljoni tonnini. Vase müük suurenes 66 protsenti, samas kui venemaa nikli eksport Hiinasse enam kui kahekordistus.

Poola ettevõte Orlen on ametlikult lõpetanud kõik vene nafta ostmised – sealhulgas oma Tšehhi naftatöötlemistehase jaoks Litvínovis. Tegevjuht Ireneusz Fafara kuulutas: „Me vabastasime täna Kesk-Euroopa vene naftast.” Tšehhi Vabariik on nüüd esimest korda ajaloos vene toornaftast täielikult sõltumatu.

Kohaliku meedia teatel tegid Aserbaidžaani julgeolekujõud haarangu Sputniku kontorisse Bakuus ja pidasid kinni kaks salajast FSB agenti, kes teesklesid end ajakirjanikena. Väidetavalt juhtisid nad venemaa propagandategevust. Pärast vahistamisi kutsus venemaa välisministeerium Aserbaidžaani suursaadiku nende „ebasõbralike tegude” tõttu välja.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Esmaspäeval, 30. juunil kell 15.02 toimus liiklusõnnetus Tartu linnas Soola tänaval.

Reguleerimata jalakäijate ülekäigurajale rendirattaga sõitnud 15-aastane tüdruk sai löögi sõiduautolt Mercedes-Benz E300, mida juhtis 59-aastane mees.

Jalgrattur toimetati haiglasse kontrolli.

• Eestikeelsesse esimese ja teise astme õppesse kestab vastuvõtt SAIS-is kuni 1. juulini.
• Sisseastumiseksamid ja hindamine toimuvad 7.–16. juulini.
• Tulemused avaldatakse hiljemalt 18. juulil. Kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsuse tegemist peavad vastuvõetud kinnitama oma soovi õppima tulla.
• Õppeaasta algab 1. septembril.

USA lõhkas infopommi, kui riigi terviseminister Robert Kennedy Jr ütles intervjuus ajakirjanik Tucker Carlsonile, et riigi haiguste ennetamise ja tõrje keskus CDC varjas uuringut, mis näitas 1135 protsendi suurust autismi juhtumite kasvu lastel pärast B-hepatiidi vastu vaktsineerimist.

Teadlased olid šokeeritud. Nad varjasid uuringut.

RFK Jr selgitab, et uuringust eemaldati vanemad lapsed ja sinna jäeti alles vaid nooremad, kellele polnud veel autismi diagnoositud.

RFK Jr väidab, et paljude uuringute puhul on kasutatud sama trikki, et vaktsineerimise mõju varjata.

NEW: RFK Jr. tells Tucker Carlson the CDC buried its own internal study showing a 1135% INCREASE in autism risk from hepatitis B vaccination.

The researchers were shocked

So they covered it up.

How?

“They got rid of all the older children essentially and just had younger… pic.twitter.com/AV2kmeLw6C

— The Vigilant Fox 🦊 (@VigilantFox) June 30, 2025

SA Liberaalne Kodanik juht Tarmo Jüristo leiab, et Reformierakonna tegevus Tallinna võimukriisis on olnud käpardlik ja mitte omane erakonnale, kes on suutnud aastaid oma narratiivi avalikkuses kontrollida.

Jüristo selgitas esmaspäeval „Vikerhommikus”, et Reformierakond, aga ka kõik teised erakonnad teavad, et eelseisvad kohalikud valimised Tallinnas võidab Keskerakond.

„Seetõttu on oluline positsioneerida end enne valimisi nii, et olla ka pärast valimisi linnavalitsuses, kas koos Keskerakonnaga või ilma. Seetõttu ollakse valmis ohverdama mandaate, et olla linnavalitsuses. See on kalkulatsioon, aga midagi on Reformierakonna puhul väga nihu nüüd läinud,” sõnas Jüristo.

Jüristo ütles, et tal on siiralt kahju Reformierakonna Tallinna piirkonna juhist Pärtel-Peeter Perest, kes veel aasta tagasi oli perspektiivikas poliitik, aga paistab avalikkuse silmis kui kõndiv poliitiline laip.

Kuivõrd laulupeo piletid on välja müüdud, käib veebis vilgas äri piletitega. See näitab, et spekulandid on piletid üles ostunud ja paisanud need müüki.

Pileti ametlik hind oli 17 eurot, nüüd müüakse neid 100 euroga.

Paljud usuvad endiselt, et päikesekaitsekreemi on vaja ainult suvel ja ainult rannas. Tegelikkuses mõjutab ultraviolettkiirgus nahka iga päev — isegi talvel, pilvise ilmaga ja varjus. Just seetõttu on e-pood YOKO kogunud parimad päikesekaitsevahendid usaldusväärsetelt Korea brändidelt, et sinu nahk oleks alati kindlalt kaitstud.

Müüdid, mis takistavad naha korrektset kaitset

Müüt nr 1: SPF on vajalik ainult rannas.
Tõde: UV-kiired läbivad isegi pilved ja klaasid. Seetõttu on päikesekaitsekosmeetika vajalik iga päev — nii linnas kui ka looduses.

Müüt nr 2: SPF on pilves ilmaga kasutu.
Tõde: Kuni 80% UV-kiirgusest jõuab nahani ka pilvise ilmaga. Isegi kui nahk ei põle, saavad rakud siiski kahjustada.

Müüt nr 3: Talvel piisab madalast SPF-ist.
Tõde: Talvel on päike küll nõrgem, kuid UVA-kiired, mis põhjustavad naha vananemist, mõjuvad aastaringselt. Eriti oluline on kasutada päikesekaitsekreemi päikeselistel ja külmadel päevadel, mil lumi UV-kiirgust peegeldab ja selle mõju võimendab.

Müüt nr 4: Päevitunud või tume nahk ei vaja SPF-i.
Tõde: Igasugune nahatüüp on vastuvõtlik fotovananemisele ja pigmentatsioonile. Ainult igapäevane kaitse aitab säilitada naha tervist ja nooruslikkust.

Miks valida päikesekaitsevahendid YOKO e-poest?

YOKO-s leiad hoolikalt valitud tooted, mis päriselt toimivad. Oleme kokku kogunud ainult need, mis on saanud suurepärase tagasiside ja sobivad erinevatele nahatüüpidele.

Eriti soovitame pöörata tähelepanu brändile Beauty of Joseon — Korea kaubamärk, mis on inspireeritud traditsioonilisest idameditsiinist ja looduslikest koostisosadest.

Siin on mõned näited:

• Beauty of Joseon Relief Sun Rice Probiotics SPF50+ — ülipehme ja niisutav kreem riisiekstraktide ja probiootikumidega. Sobib kuivale ja normaalsele nahale, ei jäta valgeid jälgi ja annab terve jume.
• Benton Air Fit UV Defense Sun Cream — kerge ja kiiresti imenduv kreem centella ja niatsiinamiidiga. Ideaalne rasusele, kombineeritud ja tundlikule nahale. Ei ärrita ning sobib suurepäraselt meigi alla.
• Beauty of Joseon Matte Sun Stick: Mugwort + Camilia — mugav ja matistav pulkvormis päikesekaitse. Lihtne peale kanda isegi meigi peale, ei ummista poore ning aitab päeva jooksul läiget kontrollida.
• Round Lab Birch Juice Moisturizing Sunscreen SPF50+ — ideaalne kuivale ja tundlikule nahale. Niisutab, rahustab ja tugevdab nahabarjääri tänu kasemahla ja õrnade hooldavate koostisosade sisaldusele.

Kuidas valida õige toode oma nahatüübile?

• Kuiv ja normaalne nahk: eelista niisutavaid kreeme, nagu Beauty of Joseon Relief Sun või Round Lab Birch Juice Sunscreen.
• Rasune ja kombineeritud nahk: vali matistavad tekstuurid, näiteks Beauty of Joseon Sun Stick.
• Tundlik ja aknele kalduv nahk: sobib Benton Air Fit UV Defense, mis ei ärrita ja reguleerib rasueritust.

Igapäevane kaitse — investeering tulevikku

Kvaliteetne päikesekosmeetika YOKO-st pole lihtsalt hooldus, vaid viis säilitada naha noorus, tervis ja ilu pikaks ajaks. Ära oota puhkust — alusta naha kaitsmist juba täna. Pea meeles: SPF-kaitset on vaja alati!

Vaata kogu SPF-toodete valikut YOKO e-poes ja leia just endale sobiv toode.

Täna kell 15.04 sai häirekeskus teate, et Jõgeva linnas Tallinna maanteel põleb kahekordne muuseumi hoone, mille ühes otsas on remonditöökoda. 

Päästjad keerasid kinni tsentraalgaasi, hoone küljes olevast kilbist elektrit välja lülitada ei õnnestunud. Kohapeal kustutavad Põltsamaa ja Tabivere kutselised koos Palamuse vabatahtlike päästjatega. Teel on Jõgeva, Koeru, Mustvee ja Annelinna päästjad koos Puurmani vabatahtlikega.

Päästjad on sündmusele reageerinud kõrgeima neljanda väljasõidu astme järgi. Sündmuskohale on moodustatud staap. Suitsusukeldujad on hoonesse sisenenud.

Sündmusele reageeris ka politsei ja kiirabi. Sündmuskohale sõidavad ka elektrikud.

Teated kannatanutest puuduvad.

Lisainfo kella 17 ajal:

Kustutustööd käisid neljas lõigus, samuti töötas redelilõik. Üle kontrolliti ka muuseumi ja remonditöökoja kõrval paiknev suur objekt, suitsu ega muid ohte seal ei olnud. Tee suleti ning politsei organiseeris ümbersõidu. Veevarustus tagati hüdrandist ja veeveoga.

Kella 16.47-ks tulekahju lokaliseeriti, hetkel toimub järelkustutus. Käib konstruktsioonide lammutamine ja hoone kontrollimine. Tulekahju sai arvatavasti alguse köögist.

Täiendav info kella 23 ajal:

Algse häirekeskusele antud info järgi oli tegemist muuseumihoonega. Muuseumi ruumid ja varad asuvad siiski teises hoones ja kannatada ei saanud. Põlengus hävinud hoone osas tegutses motell, milles olnud kaks inimest pääsesid tulekahju puhkedes hoonest ise välja. Ära hoiti tule levik külgnevatesse hoone osadesse, kus on autoremonditöökojad.

Tulekahju kustutati lõplikult kell 23.00.

Põleng sai esialgsel hinnangul alguse hoone köögist, täpsemad asjaolud selgitatakse välja uurimise käigus. Tallinna maantee lõik Jõgeva linnas avati liikluseks kell 17.50.

Häirekeskusele kell 15.04 saabunud teatele reageeris esimesena lähedal asuva Jõgeva komando meeskond. Sündmuskohal töötasid kutselised päästemeeskonnad ja tehnika Jõgeva, Põltsamaa, Tabivere, Mustvee, Annelinna, Koeru, Rakvere ja Väike-Maarja komandodest, vabatahtlikud Palamuse, Puurmani ja Laeva komandodest, lisaks päästeameti välijuht ja operatiivjuht ning kiirabibrigaadid ja politseipatrullid.

Siin on pildid sündmuskohalt:

Täna avaldatud värske Eurobaromeetri uuringu kohaselt usub valdav enamik eurooplasi, et kliimamuutused on tõsine probleem (EL 85%, EE 60%).

Enamik eurooplastest (EL 81%) toetab kogu ELi hõlmavat eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, samas Eesis on vastav näitaja 46%. Üle kolme neljandiku (EL 77%) eurooplastest ja vaid 46% eestlastest nõustub, et kliimamuutustest tingitud kahju maksumus on palju suurem kui kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikud investeeringud.

Enamik eurooplasi (EL 85%, EE 61%) nõustub, et kliimamuutuste vastu võitlemine peaks olema rahvatervise ja elukvaliteedi parandamisel prioriteet. Samuti nõustub 83% küsitletutest (Eestis 59%), et parem valmistumine kliimamuutuste kahjulikuks mõjuks parandab ELi kodanike elu. Euroopa kodanikud tunnevad kliimamuutuste mõju ka oma igapäevaelus. Alla poole eurooplast (EL 38%, EE 22%) leiab, et nad puutuvad isiklikult kokku keskkonna- ja kliimariskide ning -ohtudega. Rohkem kui pooled sellist seisukohta jagavatest inimestest on pärit kaheksast liikmesriigist peamiselt Lõuna-Euroopas, aga ka Poolast ja Ungarist.

Energeetika ja elamumajanduse volinik Dan Jørgensen: „Kliimamuutused ei ole midagi, mis juhtub tulevikus. See kõik on juba käes ja mõjutab inimeste elusid. Eurooplased on selle pärast selgelt mures ja EL on valmis pakkuma lahendusi. Meie kodanike toetus meetmetele, mille eesmärk on suurendada taastuvenergia kasutamist, parandada energiatõhusust ja suurendada energiajulgeolekut fossiilkütuste impordi vähendamise kaudu, on äärmiselt motiveeriv ja näitab, et oleme õigel teel. EL peab jätkuvalt olema teenäitajaks sellise jätkusuutliku majanduse edendamisel, mis tagab konkurentsivõime ja on õiglane kõigi oma kodanike suhtes.”

Taastuvenergia, energiatõhususe ja energiasõltumatus

Enamik eurooplast (EL 88%, EE 62%) leiab, et on oluline, et EL võtaks meetmeid taastuvenergia osakaalu suurendamiseks, ning sama palju (EL 88%, EE 74%) leiab, et tuleks parandada energiatõhusust, näiteks julgustades inimesi soojustama oma kodu, paigaldama päikesepaneele või ostma elektriautosid. Kolm neljandikku eurooplasi (EL 75%) usub, et fossiilkütuste impordi vähendamine suurendab energiajulgeolekut ja toob ELile majanduslikku kasu, aga eestlastest nõustub sellega 49%. 77% eurooplastest (52% eestlastest) nõustub, et kliimamuutuste vastu võitlemine edendab innovatsiooni. Enamik eurooplast (EL 84%, EE 66%) on seisukohal, et Euroopa ettevõtteid tuleks rohkem toetada, et nad saaksid konkureerida puhta tehnoloogia ülemaailmsel turul.

Kodanikud toetavad nii üksikmeetmeid kui ka struktuurireforme

Enamik ELi kodanikke (EL 59%, EE 52%) võtab individuaalseid kliimameetmeid ja teeb oma igapäevaelus kestlikke valikuid. Kui aga küsida, kes on kliimamuutustega võitlemiseks kõige sobivam, usub ainult 28% (Eestis 16%), et neil on kõige paremad võimalused olukorra muutmiseks üksikmeetmete abil. Kodanikud leiavad, et sobivaim tasand kliimameetmete võtmiseks on riikide valitsused (EL 66%, EE 43%), EL (EL 59%, EE 41%) ning ettevõtjad ja tööstus (EL 58%, EE 43%). 44% vastanutest (Eestis 31%) leidis, et ka kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on hea positsioon kliimameetmete võtmiseks.

Kliima meedias

Uuringu kohaselt leiab üle poole vastanutest (EL 52%, EE 54%), et traditsiooniline meedia ei anna selget teavet kliimamuutuste, nende põhjuste ja mõju kohta. 49% (Eestis 59%) aga leiab, et sotsiaalmeedias on raske eristada kliimamuutuste kohta käivat usaldusväärset teavet ja desinformatsiooni.

Lisateave

Täismahus pressiteade

Eurobaromeetri uuring

Eesti teabeleht

Bitcoin võib küll olla krüptomaailma süda, aga selle aeg muutuste eestvedajana on läbi. Aina rohkem krüptokasutajaid tahab enamat kui lihtsalt väärtust hoida — nad soovivad osaleda, teenida ja avastada uusi võimalusi juba enne, kui need peavoolu jõuavad.

Nagu me varasemas artiklis selgitasime „Mis tuleb pärast Bitcoini?”, vajab uus Web3 ajastu paremat ligipääsu, dünaamilisemat kasutuskogemust ja tööriistu, mis ei eelda tehnilist tausta. Just siin, Bitcoini järelkajas, hakkab Web3 oma tõelist potentsiaali näitama. Esile kerkivad projektid, mis muudavad senise loogika pea peale ja pakuvad lihtsat ligipääsu uutele võimalustele — ilma keerukuseta.

Bitcoin ei kao, aga aeg on edasi liikuda

Bitcoin on nagu digitaalne kuld — väärtuse hoidja, millel on aastatepikkune ajalugu ja usaldusväärne maine. Selle turvalisus, detsentraliseeritus ja piiratud kogus on muutnud selle ideaalseks varaks kriiside ja inflatsiooni vastu. Kuid uute kasutajate ootused on teised. Krüpto ei ole enam vaid investeerimisvahend — sellest on saanud igapäevase kasutuse tööriist, millelt oodatakse kiirust, kasutusmugavust ja reaalset väärtust.

Just siit algab Web3 järgmine etapp. Uued projektid nagu Bitcoin Hyper ja Best Wallet Token on loodud mitte konkureerima Bitcoiniga, vaid looma selle ümber uut väärtust. Need projektid pakuvad kasutajatele uusi võimalusi osaleda turu kasvus, testida uuenduslikke tööriistu ja olla osa kogukondadest, kus iga tegevus võib tuua reaalseid hüvesid.

Bitcoin Hyper – kas Bitcoini buumile saab panustada nutikamalt?

Bitcoin ise ei paku airdrope, panustamist ega muid aktiivse osaluse hüvesid. Siin tulebki mängu Bitcoin Hyper – projekt, mis on loodud selleks, et kasutada ära Bitcoini tõusu eeliseid, kuid lisada sinna ka Web3 maailma dünaamilisust.

BTC Bull Token on ehitatud Bitcoini Layer 2 kontseptsioonile, võimaldades kiirust, paremat skaleeritavust ja potentsiaalselt madalamaid tehingutasusid. Kuid see ei piirdu pelgalt infrastruktuuriga. Tokeni ümber on rajatud kogukondlik ökosüsteem, mis võimaldab kasutajatel osaleda kampaaniates, võita Bitcoini airdrope ja olla osa projektidest juba enne nende laiemat tuntust.

See on võimalus panustada Bitcoini kasvupotentsiaalile, aga teha seda nutikamalt – läbi tokeni, mis ei jää lihtsalt passiivseks, vaid töötab aktiivselt sinu heaks. BTC Bull Token sobib neile, kes ei taha lihtsalt “hoida” krüptot, vaid olla ka osa selle liikumisest.

Külasta Bitcoin Hyper eelmüüki

Best Wallet – sinu ligipääs tulevastele Web3 superstaaridele

Kui BTC Bull Token on nutikas viis panustada Bitcoini buumile, siis Best Wallet ja selle BEST token on värav kogu järgmise generatsiooni krüptoturule.

Best Wallet on uus Web3 rahakott, mis ühendab kasutajasõbraliku mobiiliäpi funktsionaalsuse ja Web3 ökosüsteemi sügava integratsiooni. Aga see pole veel kõik — BEST tokeni omanikele avaneb ligipääs eksklusiivsetele eelmüükidele, mida tavakasutajad ei näe. See tähendab varajast ligipääsu järgmistele võimalikele „100x” projektidele.

Lae alla Best Wallet rahakott

Peale selle toimib Best Wallet kui Web3 töölaud: NFT-d, DEX-ühendused, airdropide tugi ja turvaline hoidmine ühes kohas. See loob ideaalse stardiplatvormi nii algajatele kui ka kogenud investoritele, kes tahavad olla esimesed uute võimaluste juures.

BEST tokenit omades ei saa sa mitte ainult eelist – sa saad kogemuse. See on ligipääs, positsioon ja potentsiaal, kõik ühes.

Best Wallet ja BEST token: pääs tuleviku krüptomaailma

Kui Bitcoin oli esimene samm digitaalse vara suunas, siis Best Wallet on järgmine hüpe kasutajasõbraliku ja targa Web3 kogemuse poole. Tegemist pole lihtsalt rahakotiga — see on nutikas platvorm, mis ühendab kasutajad kiiresti kasvava eelmüügi- ja airdrop-ökosüsteemiga.

Best Wallet Token (BEST) on selle ökosüsteemi süda. BEST omanikele avanevad võimalused, millest teised veel ei tea: eksklusiivsed kampaaniad, partnerite preemiad, ja varajane ligipääs uutele projektidele. See on nagu liikmekaart järgmise generatsiooni krüptobuumile.

Osta BEST tokenit eelmüügist

Rahakott ise on intuitiivne, visuaalselt lihtne ja loodud tavalisele kasutajale, kes ei soovi läbi hammustada keerulist DeFi tehnoloogiat. Kui tahad olla järgmise laine eesliinil, siis Best Wallet võib olla just see, kust alustada.

Bitcoin Hyper ja nutikas panus Bitcoini populaarsusele

Bitcoin on krüptomaailma selgroog — sellest ei saa mööda vaadata. Kuid samal ajal, kui kõik silmad on hinnagraafikul, liiguvad nutikamad investorid järgmise sammu suunas: Bitcoini potentsiaaliga seotud ökosüsteemide poole. Just siin tulebki mängu Bitcoin Hyper.

Bitcoin Hyper ei ürita Bitcoini asendada — see täiendab seda. Token on loodud eesmärgiga anda investoritele võimalus teenida kasu Bitcoini tõusust, ent lisades kiiruse, paindlikkuse ja preemiamehhanismid. See on üks parimaid eelmüüke neile, kes tahavad olla valmis järgmiseks tõusuks juba enne, kui massid ärkavad.

Lisaks on Bitcoin Hyper tihedalt seotud airdropide ja preemiate maailmaga. See pole ainult spekulatiivne vara, vaid tööriist, mis toob aktiivset väärtust oma kasutajatele — eriti neile, kes projektiga varakult liituvad.

Kui oled huvitatud Bitcoini tugevusest, aga otsid ka rohkem dünaamikat ja preemiaid, siis Bitcoin Hyper võib olla just see, mis sinu portfellis puudu on.

Mida see kõik Web3 tuleviku kohta ütleb?

Krüptomaailm ei seisa kunagi paigal — see arendab end pidevalt edasi, liikudes lihtsast spekulatsioonist reaalse kasutatavuseni. Projektid nagu Bitcoin Hyper ja Best Wallet Token ei ole lihtsalt järgmised „hyped“ nimed, vaid tööriistad, mis aitavad sul olla uue laine eesotsas.

Bitcoin Hyper annab ligipääsu Bitcoini tõusule koos aktiivsete preemiate ja airdropidega, samal ajal kui Best Wallet Token avab uksed eksklusiivsetele eelmüükidele ja uutele võimalustele. Koos moodustavad nad tugeva aluse igale krüptohuvilisele, kes tahab rohkem kui lihtsalt oodata järgmist buumi — nad tahavad selles ise kaasa lüüa.

Kui otsid Web3 maailma kohta midagi enamat kui lihtsalt kiirust või hype, siis need projektid on hea koht, kust alustada.

Päikesel on võime meie tuju tõsta, keha D-vitamiiniga varustada ja anda nahale mõnus jume. Samal ajal varitseb päikesevalguse taga nähtamatu oht: ultraviolettkiirgus ehk UV-kiired, mis kahjustavad nahka ka siis, kui me seda kohe ei märka. Kahjuks levib endiselt palju väärarusaamu, mis panevad inimesi päikesekaitset valesti kasutama või sellest sootuks loobuma. Just seetõttu on oluline teada, millised väited põhinevad tõel ja millised on pelgalt kahjulikud müüdid.

Müüt nr 1: Kui taevas on pilves, ei pea kreemi kasutama

Paljud arvavad, et UV-kiirgus on probleem vaid päikesepaistelisel päeval, kuid see ei vasta tõele. Uuringud on näidanud, et isegi kuni 80% UV-kiirtest pääseb läbi pilvede. See tähendab, et ka sombusel päeval, mil päike silmaga nähtav ei ole, võib nahk saada kahjustada. Just seetõttu rõhutavad dermatoloogid, et päikesekaitset tuleks kasutada iga päev – sõltumata ilmast. Hommikune päevakreem või jumestuskreem võiks sisaldada SPF-i, eriti kui plaanid päev läbi väljas toimetada. Tundlikule nahale sobivad hästi Avene tooted, mis ühendavad õrna koostise ja usaldusväärse UV-kaitse. Need on loodud nii, et igapäevane kaitse oleks lihtne, meeldiv ja tõhus – ka pilvise ilma korral.

Müüt nr 2: Päikesekaitse on oluline ainult rannas käies

Tõsi on see, et rannas päevitamine suurendab päikesepõletuse riski, kuid UV-kiired mõjuvad nahale ka igapäevatoimetuste käigus. Olgu selleks hommikune jalutuskäik, lõunane autosõit või õhtune aiatöö – nahk on avatud kiirgusele ka lühikese aja jooksul. Eriti tähelepanelik tasub olla kevadel ja suvel, kui päike on tugevam ja varjud lühemad. Ka talvel, eriti lume peegeldava pinna tõttu, võib UV-kiirgus olla üllatavalt intensiivne. Seega ei ole päikesekaitse ainult rannakaaslane, vaid igapäevane nahahoolduse osa.

Müüt nr 3: Tume nahk ei vaja päikesekaitset

Melaniin, mis annab nahale tooni, pakub tõepoolest teatud tasemel kaitset UV-kiirguse eest. Kuid see kaitse on osaline. Ka tumedama nahaga inimesed võivad päikese käes põleda ja neil võib tekkida nahavähk või hüperpigmentatsioon. Päikesekahjustused ei pruugi olla kohe nähtavad, kuid mõju nahale kuhjub aastate jooksul. Seepärast peaksid kõik – sõltumata nahatoonist – päikesekaitset kasutama. Eriti näopiirkonnas, kus nahk on õhem ja tundlikum.

Müüt nr 4: Mida kõrgem SPF, seda pikemalt võib päikese käes viibida

SPF ehk päikesekaitsefaktor viitab sellele, kui kaua võib nahk teoreetiliselt päikese käes olla ilma põletust saamata. Näiteks SPF 30 tähendab, et kaitse on umbes 30 korda tugevam kui ilma kreemita. Kuid praktikas sõltub kaitse efektiivsus ka sellest, kui ühtlaselt ja millal kreem nahale kantakse. Kreemi tuleks uuendada vähemalt iga kahe tunni tagant, samuti pärast ujumist, higi pühkimist või tugevat higistamist. Unustada ei tohi ka seda, et isegi SPF 50 ei kaitse 100% ulatuses. Seega ei saa päikesekaitsekreem olla ettekääne terve päev otsa otsese päikese käes viibimiseks.

Tõhusad lahendused: Avene tooted tundlikule nahale

Tänapäevased päikesekaitsetooted on väga erinevad sellest, mida mõned aastad tagasi poelettidel näha võis. Rasvased ja kleepuvad koostised on asendunud kergesti imenduvate ja naha hingamist võimaldavate tekstuuridega. Prantsuse apteegikosmeetika bränd Avene paistab silma oma teaduspõhiste toodetega, mis sobivad eriti hästi tundlikule ja reaktsioonialtile nahale. Nende päikesekaitsekreemid sisaldavad Avene termilist allikavett, mis aitab rahustada ja niisutada nahka. Erinevad kaitsefaktorid, spetsiaalsed valemid lastele, näole ja kehale – valik on lai ning hästi läbimõeldud.

Päikesekaitse pole ainult ilumaailma moevool, vaid oluline samm tervema naha suunas. Müüdid ja väärarusaamad võivad tekitada kahju, mida oleks saanud lihtsate igapäevaste harjumustega vältida. Tea tõde, vali sobiv toode ja kasuta seda regulaarselt – nii tagad, et päike toob rohkem rõõmu kui muret. Su nahk tänab sind juba täna, aga veel enam aastate pärast.

Sigade Aafrika katku (SAK) nakatumine tuvastati Mulgi vallas Tempo seafarmis. Seafarmile on seatud kitsendused. Farmist ei tohi sigu välja ega sisse tuua, samuti on taudipunkti likvideerimiseni piiratud inimeste ja transpordi liikumine. Palume ettevõtte osas mõistmist ja ametile töörahu taudi kolde likvideerimiskohas.

Teave sigade haigestumisest jõudis Põllumajandus- ja Toiduametisse (PTA) 29. juunil. „Sigade Aafrika katku tekitaja leidu kinnitavad laboratoorse uuringu tulemused laekusid täna. Taudi tõttu hukatakse kõik farmis peetavad sead, sest haigusele puudub ravi,” selgitas PTA lõuna regiooni juhataja Inge Saavo. PTA korraldab farmi ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid sigadega taasasustada. Taudi tõttu surnud ning hukatud sigade eest on võimalik taotleda kompensatsiooni.

„Kümne kilomeetrisesse piirangutsooni farmi ümbruses on üks seafarm, millele seatakse võimaliku taudi leviku ära hoidmiseks samuti piirangud loomade ja nende pidamisega seotud materjalide liikumisele,” kinnitas Saavo.

Amet juhib kõigi tähelepanu asjaolule, et taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult PTA poolt volitatud isikud. Vastutustundliku käitumisega saab vähendada riske Eesti seakasvatusele. Farmi ümbruses võib liiklus olla häiritud, mistõttu vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.

Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse (LABRIS) direktori asetäitja Imbi Nurmoja: „Kuna diagnoosimise meetodid SAKi laboratoorseks tuvastamiseks on väga head ja kiired, siis on oluline juba väiksema kahtluse korral haiguskahtlusega loomi uurida. Eriti tähelepanelik tuleb olla nende piirkondade loomapidajatel, kus SAKi leitakse metssigadel.”

SAKi peamised sümptomid:

• palavik üle 40 °C
• isutus, loidus, naha sinakaks muutumine
• köha, hingamisraskused
• verevalumid nahal, kõrvade laiguliseks muutumine
• silmapõletik koos nõre eritumisega

SAK ei ole nakkav teistele loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda.

Kõik SAKi puhangud Eesti kodusigadel alates epideemia algusest on diagnoositud suveperioodil, ajavahemikus juunist septembrini. See tähendab, et alanud on seapidajatele kõige ohtlikum periood, kus tuleb eriti tähelepanelikult järgida loomade tervislikku seisundit.

Viirust levitab haigestunud loom, samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.

PTA veebilehekülje esilehel on SAK-rubriik, kuhu oleme kokku kogunud korduma kippuvad küsimused.

Viimane SAKi kolle kodusigadel tuvastati 2023. aastal Põlvamaal, Lutsu farmis, kus hukati üle 9000 kodusea.

2025. aastal on Viljandimaal SAK diagnoositud kokku 6 metsseal, viimane viiruspositiivne metssiga diagnoositi 27.06.2025 Viljandimaal Mulgi vallas. Kokku on Eestis 30. juuni 2025 seisuga SAK diagnoositud 47 metsseal.

Sotsiaalmeediasse on pandud video selle kohta, kuidas majas olnud koer sõbrunes sisse tunginud vargaga.

Alguses jälgis koer diivanilt rahulikult varast ja läks siis temaga mängima, unustades täielikult oma rolli.

Video on siin:

Dog dey house
Amu robber enter house
Amu robber begin play with dog
Dog begin dey shine teeth

Nonsense and spaghettipic.twitter.com/1dtboJF493

— Instablog9ja (@instablog9ja) June 29, 2025

Kujutle hetkeks üht väikest pagariäri.

Aasta tagasi nägi ta vaeva igal platvormil erisuguse logo ja juhusliku värvipaletiga. Täna kasutab ta ühesuguseid toone kõigis oma kanalites, sama fondiga hinnasilte letis ja ühesugust keelt igas reklaamis. Tulemus – käive kerkis kvartaliga viiendiku võrra. See pole juhus, vaid statistiline muster.

Lucidpressi ja Demand Metricu ühisuuring näitab, et järjekindel brändiesitus kasvatab keskmise tulu umbes 23% võrra. Inc toob päriselu näiteid, kus sama põhimõte tõi firmadele 23 % lisakäivet. Capital One Shopping leidis, et kolmandik väikeettevõtetest nägi vähemalt 20% käibehüpet pärast brändi korrastamist. WiserNotify kinnitas tulemuse: 60% vastanutest raporteeris 10–20% lisakasvu, kui visuaalid ja sõnumid said ühtseks. Ka PR Newswire’i ülevaade järeldab, et tulu võib kasvada koguni kolmandiku võrra, kui iga kanal räägib sama brändikeelt.

Forbes rõhutab, et järjekindlus loob usalduse, mis on käibe kasvu tegelik mootor. Nielsen lisab, et tarbija püsib kaks ja pool korda lojaalsem brändile, mis peab oma lubadust igas kontaktpunktis.

Kui turul kerkib CPC üle viie euro ja müra sotsiaalmeedias suureneb, saab ühtne bränd sinu salarelvaks. Selle käsiraamatu eesmärk on näidata väikeettevõtjale samm-sammult, kuidas sama 20 % käibekasvu oma kassasse tuua.

Mis on brändikonsistents ja miks see loeb

Brändikonsistents tähendab, et sinu logo, värvid, fondid ja toon käituvad nagu hästi harjutatud bänd. Kõlavad ühtemoodi igal laval olgu see koduleht, Instagram või visiitkaart.

Bynder seletab, et eesmärk on luua üheselt äratuntav kogemus – klient peaks juba esimeste sekunditega tajuma, kelle juures ta on ja mida oodata. Forbes lisab, et selline järjepidevus on usalduse lühitee sest inimene usaldab seda, mis on etteaimatav. Frontify märgib uuringu kus 71% vastanutest tunnistas et ebajärjekindel visuaal tekitab turul segadust ja ajab potentsiaalse ostja konkurendi juurde.

WiserNotify toob välja ka rahalise külje – kuuest ettevõttest neli näeb 10–20% lisakäivet kui kõik kanalid räägivad sama visuaal- ja sõnumikeelt. Niisiis pole tegu ainult esteetikaga vaid otsese müügivõimendiga mis aitab väikefirmal häälekalt, selgelt ja kasumlikult silma paista.

Kolm tugisammast mis teevad brändi ühtseks

Visuaalne identiteet

Värvid ja vormid on esimene asi mida silm märkab. Üks ainu­värv võib suurendada brändi äratundmist lausa 80%.

Marqi uuring lisab et järjepidev visuaal toob tulu 10–20% rohkem kui hüplik kujundus. Väikeettevõtja saab suure võidu juba sellega et koondab logofailid ja värvikoodid pilveteeki ning keelab töötajatel ja partneritel omapäi „natuke rohelisemaks” muutmised.

Hääletoon ja sõnum

Inimene usaldab brändi mis räägib ühe häälega. Kui sõnum on igas kanalis sama stiiliga kasvab usaldus ja korduv­ostude tõenäosus märgatavalt. Astute Co rõhutab et ühtlane toon loob professionaalsust ja pikaajalist lojaalsust. Praktiline samm on lühike stiilijuhend: kolm lubatud sõnakasutust, kolm keelatud väljendit ja näide kuidas vastata kliendi kirjale.

Kogemuse järjepidevus

Klient tajub brändi läbi kõigi puudutuspunktide. PwC leidis et 51% tarbijatest jätab ostu pooleli kui veebikogemus pole sama lihtne kui füüsilises poes. SuperOffice toob välja et 86% ostjaist maksab hea kogemuse eest rohkem. SMG uurimus kinnitab: korduvost ja soovitus sünnivad just järjepidevast teenindusest. Retail Customer Experience lisab et kolm tarbijat neljast püsib lojaalne poele kus teenindus on igal korral ühtlane.

Jäta meelde!

1 Värvid ja kujundid ühes failikataloogis.

2 Kolme lausega stiilijuhend kogu tiimile.

3 Klienditee kaardistus et veeb, sots­meedia ja kassalett annaksid kliendile sarnase kogemuse.

Kui need kolm sammast seisavad sirgelt näitab Lucidpressi statistika kuni 23 % käibe­kasvu ja Fuel for Brands märgib et 68 % firmadest kinnitab vähemalt 10 % lisatulu. Väike bränd saab seega lükata oma müügigraafiku üles ilma reklaamieelarvet paisutamata.

Kas su bränd püsib ühel lainel

Enne kui sukeldume 30-päevasesse tegevusplaani tee endale kümne sekundiga aus pilt. Vastused on lihtsad jah või ei. Kui saad kaks „ei” pead järjepidevust parandama sest kliendid märkavad kohe ebakõla ja võivad kaubamärgi unustada.

• Kas logo kuju ja värv on igal platvormil täpselt sama

Kui veebis on sinine kuid Instagramis „natuke erksam” jääb meelde segadus.

• Kas kõigi turundusmaterjalide värvikoodid on talletatud ühes kohas

Kui ei loo kohe ühise pilvekausta või kasuta brändiaudit teenust et failid korda seada.

• Kas e-kirjad ja sotsmeediapostitused kõlavad sama tooniga

Liigne „Hei sõber” ühes kanalis ja ametlik „Lugupeetud” teises laseb usaldusel mureneda.

• Kas pildimaterjal järgib ühtset stiili

Kasutades kindlaid kujundusmalle säästad aega ja hoiad visuaali ühtlase.

• Kas klient leiab kodulehelt, poest ja sotsiaalmeediast sarnase ostukogemuse

Uuringud näitavad et üle poole tarbijatest jätab ostu pooleli kui kogemus hüpleb kanalite vahel.

Kui said kaks või enam „ei” siis alusta juba täna failide koondamise ja stiilijuhendi loomisega või broneeri tasuta brändingu konsultatsioon et vaatame järjepidevuse tugevuse üle. Ühtne bränd kasvatab käivet keskmiselt viiendiku võrra ja annab sulle selge eelise CPC-inflatsiooni ja sotsiaalmeedia müra ajal.

Kuidas jõuda ühtse brändini 30 päevaga

Allpool on nelja­nädalane miinimum­plaan mille järgi suudad ka väikese tiimiga panna logo värvid ja sõnumi ühte takti ning valmistada lihtsa stiilijuhendi. Papirfly ja Frontify rõhutavad et järjepidevus algab selgest auditist ja lõpeb kasutus­juhisega mida iga töötaja mõistab. LinkedIni turundusnõu jagab sama loogikat ja soovitab 30-päevast sprinti et katta suurimad lüngad.

Nädal 1 Audit ja failide korrastamine

• Koonda kõik logod, värvikoodid ja fondifailid ühte pilvekausta või brändihaldustööriista.
• Tee kiire siseküsitlus et teada kus visuaal „laguneb”.
• Kui puudub aeg telli brändiaudit ja saad meilt ülevaate.

Nädal 2 Värvid ja logofailid lukku

• Vali üks peavärv ja kaks aktsenti ning kirjuta HEX-koodid failijuhisesse. Dirxioni 2024 aruanne toob välja et värvikonsistents on brändi äratundmise peamine tegur.
• Salvesta logost RGB ja CMYK versioon. See väldib „natuke teistsugust sinist” printis ja veebis.

Nädal 3 Hääl ja sõnastus

• Kirjuta pool­lehekülge toonisoovitusi: kuidas tervitada klienti ja kuidas mitte.
• Lisa kolm lubatud ja kolm keelatud väljendit. See lühidokument on piisav et iga töötaja postitaks sama häälega.

Nädal 4 Kiirmallid ja avalik jagamine

• Loo viis sotsiaal­meedia- ja kaks reklaamimalli Canvas või Figma-s. SmashCreate’i auditimall soovitab malli­panka et tiim ei alustaks nullist.
• Jaga stiilijuhend kogu meeskonnaga Slacki või Notioni kaudu. Frontify märgib et avalik juhend kasvatab brändi sisest omanikutunnet.
• Kui vajad disainiabi telli disainipakett ja saad mallid koos juhendiga nädalaga valmis.

Aeg ja raha

Dirxion ja Hustle Jar hindavad lihtsa stiilijuhendi kuluks 1 000 – 3 000 € mis on murdosa võrreldes hilisemate vigade parandamise hinnaga. 30 päeva distsipliini toob aga juurde kuni 20 % käivet nagu näitasid Lucidpressi ja Demand Metricu uuringud .

KPI-d ja mõõtmine

Brändi ühtsuse edu selgub kiiremini kui arvata võiks sest kolm lihtsat näitajat annavad selge pildi kas järjepidevus toob juba raha juurde.

Brändiotsingu maht

Kui inimesed tipivad Google’isse sinu nime sagedamini on äratundmine kasvanud. Siteimprove toob brändiotsingu mahu esimeseks soovitatud KPI-ks sest see tõuseb otseselt siis kui visuaalid ja toon kattuvad igas kanalil. Uuri Google Search Console’ist kas nimepõhised päringud on kuuga liikunud üles. Kui kasv ületab viis protsenti on järjepidevus hakanud tööle.

Kordusostu määr

Emarsys ja Zinrelo näitavad et vaid viieprotsendine kasv püsikliendi arvu tõstab kasumi kuni veerandi võrra. Loe oma e-poes välja mitu ostjat on tagasi tulnud ja jaga kordusostude arv kõikide tellimustega. Kui osakaal tõuseb pärast brändi joondamist oled õigel teel.

„Off-brand” vigade arv kuus

Siteimprove toob välja et ebakõlaline materjal kulutab turunduseelarvet ja närib usaldust. Pane Slacki või Notioni lihtne nupp kuhu tiim märgib iga kord kui näeb vales toonis logo või juhuslikku fondi. Ironmark hoiatab et selline viga kahandab tulu otseselt. Kui intsidentide arv kuus langeb on brändijuhtimine paigas.

Lisamõõdikud

• Google Ads Quality Score paranemine näitab et reklaamitekstid ja maandumislehed on sama keelt mis bränd ning toovad madalama CPC.
• Customer Lifetime Value kerkib kui klient ostab sagedamini ja kõrgema keskmise summaga.

Kiire tööriistakomplekt

• Google Search Console jälgib brändiotsingu mahtu.
• CRM või e-pood näitab kordusostu protsenti.
• Notion või Trello sobib vigade loenduri hoidmiseks.

Kui vajad head ülevaadet telli brändiaudit mis koondab need KPI-d ühele lehele.

Hoides silma peal vaid kolmel näitajal saad hiljem analüüsida kuidas +20 % käibekasvu lubadus realiseerub.

Kokkuvõte

Ühtne bränd ja järjepidev visuaal ning toon võivad suurendada käivet keskmiselt 23%. Capital One Shopping lisab et iga kolmas firma, kes brändi ühtlustas, teenis vähemalt viiendiku rohkem tulu. Nielseni andmed kinnitavad miks see juhtub – tarbija usaldab selget ja etteaimatavat brändi ning ostab kergemini uuesti.

Kui jõudsid seni ja said meie kiirtestis vähemalt ühe “ei”, on aeg astuda esimene praktiline samm. Koonda failid, lukusta värvid ja pane toon ühele lehele. Kui vajad tuge, broneeri tasuta kõne või telli brändiaudit.

See on tegevus sinu ettevõte kasvuks, mis ei vaja turule minna suurema reklaamirahaga vaid saab tehtud targema järjepidevusega.

Lõunaeestlane küsis tehisarult ChatGPT, kui palju sureb eestlasi sõjas Venemaaga. Vastus oli järgmine.

Seda, kui palju eestlasi sureks sõjas Venemaaga, ei saa täpselt ennustada — see sõltub väga paljudest teguritest:

• sõja ulatusest (kas see jääb lokaalseks või muutub laiaulatuslikuks),

• NATO sekkumise kiirusest ja ulatusest,

• tsiviilkaitse ja evakuatsiooni korraldusest Eestis,

• kasutatud relvade liigist (tavarelvad vs. raketid, droonid või isegi tuumarelvad),

• rahvastiku paiknemisest (kas rünnatakse eelkõige piirialasid või kogu riiki),

• Venemaa sõjalistest eesmärkidest ja taktikast.

Hinnangud ja stsenaariumid:

Eksperdid on mitmes stsenaariumis analüüsinud võimalikke kaotusi. Näiteks:

• NATO strateegilistes harjutustes (nt Defender Europe või Baltic Defence scenarios) arvestatakse, et suuremahulise konflikti korral võivad tsiviilkaotused Eestis ulatuda tuhandetesse või isegi kümnetesse tuhandetesse, kui elanikkonda ei evakueerita kiiresti.

Võrdlus teiste sõdadega:

• Ukrainas on 2022–2024 hukkunud hinnanguliselt üle 10 000 tsiviilisiku ja kümneid tuhandeid sõdureid. Eesti rahvaarv on palju väiksem (ca 1,3 miljonit), mistõttu sama ulatusega konflikt oleks siin proportsionaalselt veel traagilisem.

Kokkuvõte:

Kui Eestis puhkeks täiemahuline sõda Venemaaga ja NATO ei suudaks kohe piisavalt kiiresti reageerida, võib hukkunute arv ulatuda tuhandetesse kuni kümnetesse tuhandetesse. Kui aga kollektiivkaitse toimib kiiresti, saab ohvrite arvu oluliselt vähendada.

Soovid, et kirjeldaksin erinevaid võimalikke stsenaariume detailsemalt (nt rünnak Narvale, Tallinna pommitamine, kübersõda jne)?

Lõunaeestlane: jah.

Siin on ülevaade kolmest erineva ulatusega stsenaariumist võimaliku sõja korral Eesti ja Venemaa vahel. Igas käsitletakse võimalikke hukkunute arve (vältides sensatsioonilisust), sõjalist kulgu ning mõju tsiviilelanikkonnale.

🔴 STSENAARIUM 1: Piirikonflikt (kohalik rünnak Ida-Virumaal)

Kestus: paar päeva kuni nädal

Eesmärk: testida NATO reaktsiooni; hõivata Narva ümbrus, et luua „hall tsoon”

Sarnane: Krimmi annektsioon 2014, Gruusia 2008

Kulgemine:

• Venemaa viib kiiresti läbi desant- ja maaväeoperatsiooni Narvas või selle ümbruses, kasutades ettekäändena „venekeelsete kaitset”.

• Korraga algab ka infooperatsioon ja küberrünnakud (elekter, internet, meedia).

• Eesti rakendab täielikult oma rahutagamisüksusi ja liitlaste kohalolekut, algab osaline mobilisatsioon.

• NATO artikkel 5 käivitatakse päevade jooksul — USA, Ühendkuningriik, Poola ja teised liitlased saadavad vägesid.

Kaotused:

• Tsiviilelanikud: kuni 500–1,000 hukkunut, peamiselt Narvas ja ümbruses, kui elanikud ei evakueeru kiiresti või rünnak on intensiivne.

• Sõjaväelased: Eesti poolel 300–800 hukkunut või haavatut, Vene poolel suuremad kaotused.

• Varaline kahju: Narva ja Sillamäe piirkonnas märkimisväärne häving.

Tagajärg:

• Venemaa tõmbub tagasi või jääb „hallile alale”, NATO paigutab tugevdatud vägesid.

🟠 STSENAARIUM 2: Täiemahuline konventsionaalne sõda (Eesti territooriumil)

Kestus: 1–3 nädalat aktiivset lahingutegevust

Eesmärk: kogu Eesti alaline destabiliseerimine või osaline okupeerimine

Sarnane: Ukraina 2022 algus

Kulgemine:

• Massiivne raketi- ja droonirünnak Tallinna, Tartu ja kaitserajatiste pihta.

• Lennuväljad, sadamad ja raudteejaamad on esmaste sihtmärkide seas.

• Kümned tuhanded inimesed evakueeruvad, kuid osa jääb lõksu.

• Eesti kaitsevägi ja NATO eelpaigutatud väed peavad kaitset umbes 7–10 päeva, kuni liitlased saabuvad täies ulatuses.

Kaotused:

• Tsiviilelanikud: 5 000–20 000 hukkunut (sõltub evakuatsiooni kiirusest ja linnade pommitamise ulatusest).

• Sõjaväelased: Eesti ja liitlased kokku 2 000–5 000 hukkunut.

• Varaline kahju: Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva infrastruktuurist hävib osaliselt.

Tagajärg:

• NATO võtab Eesti taas kontrolli alla, kuid siseriiklik kahju on suur, elanikkond massiliselt ümberasustatud.

⚫ STSENAARIUM 3: Laiaulatuslik NATO–Venemaa sõda (kaasa arvatud tuumarisk)

Kestus: nädalatest kuudeni

Eesmärk: geopoliitiline ümbersuunamine, NATO-vastane sõda (sh Balti riikide okupeerimine)

Sarnane: külma sõja „worst-case” stsenaariumid

Kulgemine:

• Venemaa alustab korraga rünnakuid mitmel rindel: Balti riigid, Ukraina, Moldova, võib-olla ka Musta mere piirkond.

• Eestis viiakse läbi suurõhurünnakud, sabotaaž ja võimalik tuumarelva ähvardus või lokaalne taktikaline kasutus.

• Elanikkond varjub peavarjukohtades, kuid süsteemid on ülekoormatud.

• USA ja NATO alustavad täismahulist sõjalist vastust.

Kaotused:

• Tsiviilelanikud Eestis: 20 000–100 000 hukkunut (sh kui kasutatakse keemia- või tuumarelvi).

• Sõjaväelased: sadadesse tuhandetesse kogu NATO–Venemaa rindel, Eestil kümnetes tuhandetes.

• Majandus ja infrastruktuur: suures osas hävitatud või mittetoimiv.

Tagajärg:

• Euroopa on laiaulatuslikus sõjas, globaalne majanduskriis, rahvastiku ümberasumine, võimalik tuumarisk.

Kokkuvõte:

Stsenaarium	Tõenäosus	Hukkunud (tsiviil)	Hukkunud (sõjavägi)	Ulatus
Piirikonflikt (Narva)	Keskmine–madal	500–1,000	300–800	Kohalik
Täissõda Eestis	Madal–keskmine	5,000–20,000	2,000–5,000	Kogu Eesti
NATO–Venemaa sõda	Väga madal	20,000–100,000+	10,000+ (Eesti)	Euroopa/kogu maailm

Soovid, et kirjeldaksin ka Eesti tsiviilkaitse valmisolekut, varjumisvõimalusi või kus oleks kõige turvalisem eladaerinevate stsenaariumite korral?

Lõunaeestlane: Jah.

Siin on ülevaade Eesti tsiviilkaitse valmisolekust, varjumisvõimalustest ning turvalisematest piirkondadest, kui puhkeb sõda Venemaaga. Lähtun kolmest eelkirjeldatud stsenaariumist ja realistlikest oludest 2025. aastal.

🇪🇪 1. Eesti tsiviilkaitse valmisolek (seis 2025)

Eestis on tsiviilkaitse viimasel ajal fookuses, kuid siiski alles arenev:

Positiivne:

• Päästeamet ja Kaitseliit korraldavad elanikkonnale üha rohkem kriisikoolitusi.

• Riik on hakanud kaardistama varjumiskohti ja varude vajadust.

• Siseministeeriumil on plaanid varjumiskohtade ja varustuse loomiseks suuremates linnades.

Nõrkused:

• Varjumiskohti pole piisavalt (Tallinnas napib tuhandeid kohti).

• Elanikkonna teavitus on osaline — paljud ei tea, mida kriisi korral teha.

• Looduslikud varjendid (keldrid) on sageli ebastandardsed ja ei kaitse lennuväerünnakute eest.

• Toidu ja veevarude juhised pole enamikule elanikele selged või harjumuspärased.

Soovitused elanikule:

• Isiklik kriisiplaan ja kodune varu (3–7 päeva joogivett, toitu, taskulamp, patareid, akupank, raadio).

• Asukohtade kaardistamine – kas läheduses on vana koolikeldri, punkri või maa-aluse parklaga hoone.

🛡️ 2. Varjumisvõimalused Eestis (2025 seisuga)

Suuremad linnad:

• Tallinn: mõningad tugevad hooned (nt linnaalused tunnelid, mõned maa-alused parklad), kuid varjumiskohti on vähem kui vaja. Tõenäoline sihtmärk raketirünnakule.

• Tartu: vähem tõenäoline rünnaku sihtmärk, olemas mõned sobivad varjumiskohad (ülikooli keldrid, vanemad koolihooned).

• Narva, Sillamäe: piirialad, suur risk konfliktis. Kohalike evakuatsioon oleks prioriteet.

Väikelinnad ja maapiirkonnad:

• Väiksem pommitamisrisk, aga ka vähem tsiviilkaitse struktuure.

• Sageli paremad võimalused evakuatsiooniks ja toiduvarudeks.

• Mõned endised Nõukogude rajatised sobivad varjumiseks (nt vanad punkrid, kindlustused).

✅ 3. Turvalisemad kohad Eestis sõja korral

Madalama prioriteediga sihtmärgid:

• Kagu-Eesti (Võrumaa, Põlvamaa): eemal rannikust ja tähtsatest objektidest, hõredam asustus, metsarikas – hea varjumiseks ja ellujäämiseks.

• Lääne-Eesti saared (Hiiumaa, Vormsi): raskemini ligipääsetavad, väiksemad militaarobjektid, sobivad varjumiseks lühiajaliselt.

• Lõuna-Pärnumaa ja Viljandimaa: vähem strateegilisi sihtmärke, sobivad evakueerimiseks.

Suure riskiga piirkonnad:

• Tallinn ja Harjumaa: sadam, lennuväli, kaitseväe juhtimine – võimalikud esimesed sihtmärgid.

• Narva ja kogu Ida-Virumaa: kohe piiri ääres, suurim risk invasiooniks või okupeerimiseks.

• Tapa, Ämari, Võru: kaitseväe baasid ja liitlaste kohalolu – esmatähtsad sihtmärgid.

🧭 Kokkuvõte: kuidas olla valmis?

Tegevus	Miks see oluline on?
Kriisiplaani koostamine	Tea, kuhu minna, kellega ühendust võtta
Toidu ja veevaru (vähemalt 72 h)	Poed ei pruugi töötada, logistikaketid katkeda
Koduste varjumispaikade hindamine	Võimalik peituda raketi- või õhurünnaku eest
Paberkaardid ja taskuraadio	Elektroonika võib seiskuda
Rääkida perega evakuatsiooniplaan läbi	Sidevõrkude kadumine on reaalne oht
Tööriistad, meditsiin, hügieenivahendid	Pikkade katkestuste korral eluliselt vajalikud

Kui soovid, võin teha ka isikliku evakuatsiooni- ja varjumisplaani vastavalt Sinu piirkonnale või peretüübile (nt lapsed, eakad, lemmikloomad). Kas soovid seda?

Lõunaeestlane: Jah, Võrus, 5-liikmeline 3 lapsega pere.

Siin on kohandatud sõja- ja kriisivalmiduse plaan 5-liikmelisele perele Võrus, kus on 2 täiskasvanut ja 3 last.

🧭 I. Eesmärk

Tagada, et Sinu pere:

• teab, mida teha eriolukorra puhul (nt rünnak, elektrikatkestus, evakuatsioon),

• omab eluks vajalikke varusid vähemalt 7 päevaks,

• on valmis vajadusel varjuma või evakueeruma Võrust.

📍 II. Võru — riskitase ja olukorra analüüs

Faktor	Tõenäosus	Märkused
Otserünnak (nt pommitamine)	Madal	Pole strateegiline sihtmärk, kuid Võru lähedal on Kuperjanovi pataljon (sõjaline sihtmärk).
Evakuatsiooni vajadus	Keskmine	Võimalik, kui pataljon muutub sihtmärgiks või varustusahel katkeb.
Varjumise vajadus	Keskmine	Kui lähistel toimuvad rünnakud või tuleb õhurünnaku oht.
Elektri- ja sidesüsteemide katkestus	Kõrge	Suure sõjalise kriisi puhul on see väga tõenäoline.

🏠 III. Kodune ettevalmistus (Võrus kohapeal)

1. Varud (vähemalt 7 päevaks)

🥫 Toit (mittekergesti riknev):

• Konservid, kuivained (pasta, riis), suppide ja pudru kiirpakid

• Lastesõbralikud snäkid, energiabatoonid

• Lastele eraldi menüü (nt imiku- või allergiavaba toit kui vaja)

💧 Vesi:

• 2 liitrit inimese kohta päevas → 5 inimest × 7 päeva × 2L = 70 liitrit

• Kasuta kanistreid, veekanistreid või täida varem vanni/ämbrid

🔦 Olulised tarvikud:

• Taskulambid ja varupatareid (iga lapse jaoks ka väiksem taskulamp)

• Akupangad, vajadusel päikeselaadija

• Raadio (patarei- või käsigeneraatoriga)

• Meditsiinikarp (lastele sobilik palavikualandaja, plaastrid, sidemed)

🧼 Hügieen:

• Niisked salvrätikud, WC-paber, mähkmed (vajadusel), pesuvahendid

🧱 IV. Varjumine Võrus

Potentsiaalsed varjumiskohad:

1. Koolide ja vanade kortermajade keldrid — nt Võru Kesklinna Kool, Kreutzwaldi Kool

2. Maa-alused garaažid või betoonist keldrid (nt eramajades)

3. Vana Võru punker (kui tuntud või taastatud piirkonnas)

4. Kuperjanovi pataljoni keldrid — ainult äärmisel juhul, kui avalikult lubatud

🟡 NB! Vaata, kas keldriuks sulgub tihedalt, kas sees on ventilatsioon ja kas seal on ruumi.

🚗 V. Evakuatsiooniplaan

Kui olukord muutub ohtlikuks (nt lahingutegevus Võru ümbruses):

Evakuatsioonisuunad:

• Lõuna-Eesti metsa- ja külaalad: nt Antsla, Rõuge, Misso — rahulikumad ja hõredalt asustatud

• Varjatud asukohad: talu, suvilad, sõprade või sugulaste kodud

• Saared (nt Hiiumaa, Vormsi): kui on aeg ja vahendid varakult lahkumiseks

Vajalik evakuatsioonikomplekt:

• 2 seljakotti (täiskasvanutele), 3 väiksemat (lastele)

• Dokumendid (ID-kaardid, vaktsineerimistõendid vms)

• Sularaha (pankade töö katkeb tõenäoliselt)

• Lastele lemmikmänguasi või rahustav ese (psühholoogiline stabiilsus)

• Telk ja magamiskotid (võimalik ajutine viibimine looduses)

📢 VI. Infokanalid ja kontaktid

Vahend	Mida jälgida
Vikerraadio (FM 105.6 Võrus)	Ametlikud teadaanded kriisi ajal
Päästeameti äpp ja leht	Evakuatsioonikorraldused ja ohualad
SMS-teavitused (112)	Vajadusel tulevad kriisisõnumid

Lastega kokku lepitud reegel:

Kui telefoniühendus katkeb ja te ei ole koos, siis kohtumispaik on kodu või lähim tuttava kodu.

Kõik lapsed peavad teadma vanemate täisnime, aadressi ja kodunumbrit.

✅ Lõppsõna

Sinu pere asub mõistlikus kohas – Võru pole esimene sihtmärk, kuid valmisolek on hädavajalik, sest lähedal asuv sõjaväebaas suurendab riski.

Kui soovid, võin koostada Võru keldrite ja varjumiskohtade kaardi (mida saad printida).

Lõunaeestlane: Jah.

Siin on kohandatud kaardipõhine info Võru varjumiskohatest – keskendudes eelkõige avalikele keldritele ja varjenditele:

🗺️ Võru avalikud varjumiskohad

Võru linnas on tänaseks tähistatud 5 avalikku varjumiskohta, mis on kontrollitud ja rahvusvahelise tsiviilkaitse märgisega tähistatud  :

1. Lembitu tn 2 (endine teenindusmaja)

2. Olevi tn 29 (Võru lasteaed Sõleke)

3. Kooli tn 7 (Võru Kreutzwaldi Kool)

4. Tartu tn 25 (linna valitsuse/pangamaja)

5. Vabaduse tn 12 (Võru Kesklinna Kool)

Need saavad kriisiolukorras olema tuvastatavad tsiviilkaitse märgiga ja primaarseks varjumispaigaks neile, kes on õues või avalikus ruumis.

🏠 Kodused varjumisvõimalused Võrus

• Keldrid: võimalikult ilma akendeta, kinnise uksega. Kontrolli, et uks sulgub tihedalt ja ventilatsioon ei ole häiritud.

• Kortermajade sisemised trepikojad on võimalik ajutine variant, aga ebasoovitavad õhurünnaku korral.

• Era- või maa-alused parklad sobivad hästi, kui neil on mehhaaniline või betoonkate.

🗺️ Kaardi leidmine ja kasutamine

Päästeameti ning Maa-ameti koostöös koostatud varjumiskohtade kiht on leitav:

• Võru linna geoportaali kaardirakenduses (aadress avab sisemise iframe’i, aga soovitav saata link),

• Maa-ameti X‑GIS 2 vahendusel – vali kihiks „Avalik varjumiskoht”  .

EANaviga soovitus:

1. Ava Maa-ameti geoportaal X‑GIS 2

2. Vali maakond = Võru ning õige katastriüksus (Võru linn)

3. Lülita sisse kiht „Avalik varjumiskoht”.

4. Vaata reaalajaliselt asukohad (punktid) ja pealdised.

✅ Kuidas kaarti perega kasutada

• Prindi kaardi paberil välja (või tee ekraanipilt). Aseta nähtavale kohale kodus.

• Lisa teekond Esimesest kodu lähimasse varjendisse (nt Olevi tn või Lembitu tn).

• Selgita lastele – „Kui me oleme väljas ja tuleb häire, läheme kiiresti lähimasse punkti.”

Kas soovid, et valmistaksin printimiskõlbuliku paberkaardi lastele lihtsaks mõistmiseks?

Lõunaeestlane: jah.

 

Laupäeva, 28. juuni hommikul teatati, et Tartus Nõmmeliiva tänavalt on kadunud sõiduauto Mercedes. Autol olid võtmed ees, dokumendid ja isiklikus esemed sees.

Mõni aeg hiljem leiti masin avariilisena Veibri teelt. Selle lähistel peeti kinni 18-aastane noormees. Masin tagastati omanikule ning täpsemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Transpordi Varahaldus OÜ (TVH) sõlmis lepingu seitsme reisilennuki müümiseks USA lennundusettevõttele Regional One, mis tegeleb lennukite liisimise, remondi ja hooldusega. Lepingu maksumus on 37,5 miljonit dollarit – sellest kaetakse vajadusel ka lennukite lennuvalmidusse viimise kulud, mis arvestatakse sel juhul müügihinnast maha.

„Tehinguni jõudmine on olnud pikk ja sisuline protsess, kus Transpordi Varahaldus on teinud väga põhjalikku tööd, et tagada riigile parim võimalik tulemus,” sõnas taristuminister Kuldar Leis. Lennukite vastu tundis huvi kokku ligi 30 ettevõtet ja pakkumise esitas 11 ettevõtet. „Tänaseks on jõutud kokkuleppeni ostjaga, kelle pakkumine on sisuliselt ja rahaliselt kõige parem koos finantsilise võimekusega tehing lõpuni viia.”

TVH alustas 88-kohaliste Bombardier CRJ900-tüüpi reisilennukite müügi ettevalmistusi 2024. aasta suvel, kogudes indikatiivsed ostupakkumised tunnustatud turuosalistelt. Esialgsete pakkumiste vahemik jäi suurusjärku 20-40 miljonit dollarit. Müügiprotsessi järgmise etapi läbirääkimisi alustati kõige kõrgema pakkumise teinud ettevõttega, kuid kõneluste tulemusel tehinguni ei jõutud. Tänavu kevadel jätkusid läbirääkimised paremuselt järgmise pakkujaga, mille tulemusel sõlmiti leping Regional One ettevõtete kontserni kuuluva Iirimaal registreeritud äriühinguga EIC Aircraft Leasing Ltd.

TVH juhatuse liikme Ergo Blumfeldti sõnul on reisilennukite 6-12-kuuline müügiperiood lennunduses tavapärane, et oleks võimalik jõuda müüja jaoks parimate lepingutingimusteni. „Põhjaliku müügiprotsessi läbiviimine koostöös meid konsulteerinud kogenud maaklerfirmaga SGI Aviation õigustas end igati. Kokkulepitud lepingumaksumus peegeldab meie hinnangul õiglaselt varade väärtust ning hetkeseisu lennukite globaalsel turul,” lisas Blumfeldt.

Pärast lepingu sõlmimist tehakse lennukitele põhjalik tehniline ülevaatus, et hinnata nende täielikku valmisolekut lendamiseks. Kontrolli käigus hinnatakse parkimisperioodi mõju lennukite tehnoseisundile, viiakse läbi valmistajatehase nõuetekohane mootorite ja avioonika kontroll ning sooritatakse vajalikud katsetused, sealhulgas kõigi 14 mootori maapealne võimsuskontroll. Alles pärast ettenähtud tehniliste nõuete täitmist ja lennuohutuse kinnitamist võib lennukid taas kasutusele võtta.

Lennukõlbulikkuse tehnilise kontrolli käigus fikseeritavad võimalikud puudujäägid likvideeritakse lepingus kokku lepitud ulatuses Transpordi Varahalduse kuludega. „Lennukid on alates eelmise aasta lõpust pargitud ja konserveeritud lennunduse kõiki karme nõudeid arvestades Tallinna Lennujaamas. Ostja teostab lennukite tehnilise ülevaatuse juulikuus ning kogu lennukite üleandmise-vastuvõtmise protsess viiakse eeldatavasti lõpule sügiseks. Lisaks eeldab tehingu jõustumine ka seadusjärgse välisinvesteeringute usaldusvääruse kontrolli menetluse läbiviimist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt,” märkis TVH juhatuse liige Ergo Blumfeldt.

TVH on riigile kuuluv äriühing, mis rahastab ja haldab investeeringuid põhivarasse transpordisektoris. Lisaks seitsmele Bombardier CRJ900NG 88-kohalisele reaktiivmootoritega reisilennukile kuulub ettevõttele lennukimootoreid ning muud lennundusvara. Pärast TVH varade müüki ja võetud kohustuste likvideerimist on omanikul kavas alustada plaanipärast äriühingu likvideerimise protsessi.

Rõuge valla info alanud nädalaks. Kogu infot koos viidetega lisainfole saab lugeda valla kodulehel artiklina.

Teisipäev, 1. juuli

Kell 18.30       V Rõuge Golfisarja etapp Rõuge golfiväljakul.

Kell 19.00      Külaülikool. Anne Ots: „Pidu sinus eneses ehk prügikastist ballisaali” Luutsniku kriisiõppekeskuses.

3.–6. juuli 2025

Rõuge valla kollektiivid osalevad XXVIII laulu- ja XXI tantsupeol „Iseoma”, mida saab vaadata Tallinnas kohapeal või teleülekannetest.

4.–5. juuli 2025

Võrumaal, sh Rõuge valla teedel sõidetakse 23. Lõuna-Eesti rallit. Sellega seoses on laupäeval suletud ka mõned Rõuge vallas asuvad teed.

Pühapäev, 6. juuli

Kell 11.00       V Rõuge Golfisarja etapp Rõuge golfiväljakul.

Tööpakkumised

• Rõuge Hooldekodu töökasse naiskonda oodatakse rõõmsameelset hooldustöötajat.

• MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja konkursi tegevjuhi leidmiseks. Kandideerida saab 21. juulini.

Tunnustamine, koolitused, rahastusvõimalused ja muu

• Laupäeval, 6. septembril toimuvale Rõuge kogukonnafestivali Uma Mekk laadale oodatakse kohalikke väiketootjaid oma tooteid müüma. Rõuge valla ettevõtted saavad kogukonnafestivali laadal kaubelda tasuta!

• Nursipalu harjutusvälja läheduses elavad inimesed saavad peagi taas müratoetust taotleda. Meetme kogumaht on 500 000 eurot, esimeses voorus toetust saanud koduomanikud teist korda enam toetust taotleda ei saa. Toetuse infopäevad toimuvad siis, kui meede välja kuulutatakse.

• Päästeamet kuulutas välja sihtasutuste ja mittetulundusühingute projektikonkursi veekogude ohutumaks muutmiseks, et ennetada õnnetusi. Konkurss kestab 12. juulini, toetust saab taotleda 1000–5500eurot.

• Käimas on registreerimine Tartu 2024 kultuurikompassile „Kas me sellisest kultuuripealinnast unistasimegi” 18.–19. septembril 2025 Heino Elleri Muusikakoolis.

• Alanud on ideede esitamine IX Vunki Mano! loometalgutele, mis toimuvad 10.–11. oktoobril Võrus.

• Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu eestvedamisel on käimas üle-eestiline suitsusaunade loendus. Vabatahtliku õhinapõhise loenduskampaania käigus plaanitakse kokku lugeda kõik Eesti suitsusaunad ja uurida suitsusaunatavade olukorda nii Vana-Võromaal kui ka kogu Eestis. Loendus kestab talve alguseni.

Rõuge Vallavalitsuse ja muu info

• Seoses 23. Lõuna-Eesti ralliga 2025 on laupäeval, 5. juulil 2025 suletud mõned Rõuge vallas asuvad teed.

• Varstu postipunkt on raamatukogu puhkuse ajal suletud 30.06.–31.07 ja 21.08.–02.09.2025.

• Alates 1. juulist 2025 alustab AS Võru Vesi tegutsemist üheksas uues piirkonnas Rõuge vallas: Rõuge, Varstu ja Misso alevikud ning Krabi, Nursi, Viitina, Mõniste, Saru ja Kuutsi külad. Seoses sellega muutub ka teenuse hind.

• Info Rõuge valla kalmistutel toimuvate surnuaiapühade kohta leiab valla kodulehelt.

• Seoses Nursipalu harjutusväljal toimuvaga – laskmised, laiendamine, elanike mured ja muu – saavad Rõuge valla elanikud küsimustega pöörduda kahe selleks määratud kontaktisiku poole.

• Misso sotsiaalkeskuses on vabu elukohti inimestele, kellel oma kodus toime tulemine on raskendatud. Elanikele on tagatud toitlustus, koristus, pesupesemine ja muu, kohatasu 580 eurot kuus.

• Rõuge vallavalitsuselt saavad oma projektidele taotleda kaasrahastust kõik need vallas tegutsevad vabaühendused, kellel on olemas positiivne rahastusotsus mõnelt teiselt rahastajalt. Taotlemine on avatud jooksvalt ja kuni eelarve ammendumiseni.

• Rõuge valla kodulehele on lisatud vorm, kuhu kõik sündmuste korraldajad saavad kanda oma planeeritavad üritused esmainfona – nii saab igaüks oma sündmusi paremini planeerida ning õnnestub ehk hoiduda mõnest kattuvast üritusest.

• Misso teenuskeskuses saavad soovijad rentida tööruumi või töökoha kaugtöö tegemiseks ning päevakeskuse nõupidamisteruumi kas koosolekuteks või päevasteks sündmusteks.

• HUGO.Legal pakub koostöös justiitsministeeriumiga tasuta või soodustingimustel õigusabi elanikele, kelle keskmine brutosissetulek on kuni1200 eurot kuus (lapsi puudutavate perekonnaasjade puhul inimestele sissetulekuga kuni 2000 eurot kuus).

• Info vallavalitsuse töötajate puhkuste kohta leiab valla kodulehelt.

• Info Rõuge Valla Raamatukogu haruraamatukogude puhkuste kohta leiab valla kodulehelt.

Anname hoogu!

• Haanja puhke- ja spordikeskus pakub kõigile spordisõpradele võimalust toetada keskuse tegemisi. Toetada saab 10, 20, 50 euroga või vabalt valitud summaga.

• Luutsniku Pääste Ennetuskeskus MTÜ ootab lahkete toetajate abi depoohoone ehitamisel, vahendeid läheb vaja olmeruumide ja klassiruumi ehituseks ning sisustamiseks. Toetada saab pangaülekandega: Luutsniku Pääste Ennetuskeskus MTÜ, EE771010220260819225.

• Meie Nursipalu MTÜ kogub toetust juriidiliseks abiks kohalike elanike ja looduskeskkonna kaitseks seoses riigi kavatsusega laiendada Nursipalu harjutusvälja.

• MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed palub lahkete inimeste ja ühenduste abi uue päästedepoo ehitamise toetuseks. Ehitust saab toetada, tehes ülekande MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed arvelduskontole EE242200221050059767 (selgitus: Rõuge päästedepoo ehituseks).

Aktiivne puhkus ja külastuskohad

• Alaveski loomapark on külastamiseks avatud ainult eelneval kokkuleppel.

• Mõniste talurahvamuuseum on avatud E–P kell 10–17.

• RMK Pähni külastuskeskus on avatud K–R kell 11−16.

• Rogosi mõisas saab ettetellimisel giidiga ringkäike, toitustust, majutust ning korraldada üritusi. Mõisa ümbruses ja pargis saab jalutada igal ajal ja ilma ette teatamata. Mõisa kohvik ootab lõunale argipäeviti kell 11–14.

• Rõuge Kunstikuur alustas hooaega ja on avatud K–P kell 11–18. Samas tegutsev Kuuri kohvik on avatud teisipäevast pühapäevani.

• Rõuge Ööbikuoru külastuskeskuses on ilusate ilmadega avatud kohvik ja Haanimehe Puut.

• Side ja laptopi muuseum Mustahamba külas on avatud K–P kell 11–18.

• Suure Munamäe vaatetorn on avatud iga päev kell 10–20.

Tantsupeo esimene proovipäev möödus peo meditsiinimeeskonna andmetel rahulikult. Ennelõunal prognoositud vihma asemel puhus tuul taeva selgeks ning tantsuproovid kulgesid kuiva jalaga.

Laulu- ja tantsupeo meditsiiniteenistuse juht Erik Velleramm ütles, et tema meeskonna jaoks kulges kõige esimene proovipäev tavapäraselt ja rahulikult.

„Õnneks säästis ilmataat tantsijaid esialgu prognoositud vihmasajust ja selle asemel paistis pärastlõunast alates päike. Ka järgnevad paar päeva peaks Keskkonnaagentuuri praegustel andmetel mööduma vihmata ja homme on Tallinnas oodata juba rohkem kui 20 soojakraadi. Ilmateadet tasub aga iga päev uuesti vaadata, sest tänavune suvi on heitlik ja prognoos võib muutuda,” rõhutas ta.

Päikeselisteks päevadeks on tema sõnul oluline harjutusväljakule kaasa võtta päikesekaitsekreem ja peakate. Meeles peab pidama veejoomist, seda tuleks teha ka jahedama ilmaga, sest tantsijad liiguvad palju ning organism vajab vedelikku. Proovi vaheajal on mõistlik istuda varjus, et päike liiga ei teeks ja puhata.

„Neile tantsijatele, kes juba ette teavad, et jalanõud võivad hakata hõõruma, soovitame probleemsetele kohtadele enne proovi plaastrid peale panna. Muidugi saab plaastreid küsida ka väljaku esmaabi osutajatelt, aga parem on ville ennetada ning jalad enne proovi ette valmistada,” jagas Velleramm veel ühe nõuande.

Abi on peol hästi kättesaadav. Esmaabiandjad kannavad kollast vesti kirjaga „Esmaabi” ja nad on kohal nii harjutusväljakutel kui ka Kalevi Keskstaadionil.

„Kui näed kedagi, kellel on halb olla – astu ta juurde. Aita, küsi, vii ta varju, paku vett ja kutsu vajadusel abi. Meie inimesed on valmis aitama, aga sageli on just kaaslase märkamise hetk kõige olulisem,“ rõhutas Velleramm.

Põhjaliku ülevaate, kuidas peo ajal tervist hoida, leiab: https://2025.laulupidu.ee/kuupaevikud/2025/12-kuupaevik/meditsiiniteenuse-meelespea-laulu-ja-tantsupeolistele/

 XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. https://2025.laulupidu.ee/visuaalia-ja-vaartused/