Reedel täitus Võru Festari maja investeerimishuviliste noortega, sest aset leidis Võrumaa Arenduskeskuse ja Võru HUUBi koostööna sündinud esimene noortele suunatud investeerimiskonverents InvestFEST.
Eelkõige 13–26-aastastele mõeldud konverents tõi kohale sadakond osalejat, kellele jagasid teadmisi Eesti investeerimismaastiku tuntud tegijad, teiste seas blogija ja rahatarkuse edendaja Rahakratt.
Konverentsi ellukutsumise taga on soov tuua rahatarkuse ja investeerimisalased teadmised ka väljapoole pealinna. „Kõikidel, eriti noortel, ei ole võimalik sõita Tallinnasse investeerimisüritustele ning tihtipeale on sellised üritused tänapäeval juba ka üsna krõbeda piletihinnaga. Aga ka siinsed noored vajavad samalaadseid üritusi,” sõnas InvestFESTi üks korraldajaid, Võrumaa Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse spetsialist Kadi Kaur.
Parksepa keskkooli 12. klassis käiv Brent Piigli saabus konverentsile lootusega kuulda rohkem investeerimisvõimalustest, vähem tähtis ei olnud päeva jooksul laval üles astunud mainekad esinejad. „Võrus varem sellist üritust toimunud ei ole, samas on see teema noorte seas väga aktuaalne. Minu ootused ongi vaadata ning kuulata, mida kaasahaaravad esinejad räägivad,” sõnas Piigli päeva alguse kohta. Noormehele endale pakkus huvi krüptovaluuta.
Saal täitus rahvaga
Rahast, krüptovaluutast ja investeerimisest huvitatud noori kogunes Festarisse arvukalt ning euro- ja dollarimotiivides dekoreeritud saal täitus kiiresti. Publiku hulgas tehtud küsitlus näitas, et paljud noored on iseseisvalt investeerimisega juba alustanud, kuid otsisid juurde inspiratsiooni ja uusi vaatenurki.
Päeva avas rahatarkuse koolitaja ja mentor, naistele suunatud rahatarkuse kogukonna Pre-rich Klubi eestvedaja Ilona Tint. Ta jagas investeerimise baasteadmisi, tegi ülevaate portfellist ja viis läbi ka mängulise live-tehingu, et näidata, kuidas käib aktsiate ostmine ning müümine tegelikult. „Kas Kagu-Eestis investeerimise alal midagi teha saab, kas teie asukoht mõjutab seda? Ei, igal pool saab ägedaid asju teha!” rõhutas Põlvas elav Tint. Ta rääkis, et hakkas investeerimisega tegelema pärast läbipõlemist, et võtta oma elu taas kontrolli alla. „Täna võin öelda, et olen kalendrivaba, ma olen saanud tagasi oma tervise ning oma elu juhin mina ise.”
Aktsiast, indeksfondist, riskist, liitintressidest rääkimise kõrval tutvustas ta ka aktsiate ostu-müügitehingut Eesti Coop panga ning Leedu Siauliu Bankas panga näitel. „Mulle meeldib investeerimine töövahendina, aga analüüse teha mitte. Ma olen selles mõttes väga laisk investor, et tahan miinimumvaevaga maksimaalset tootlust kätte saada,” tõdes Tint.
Swedbanki finantshariduse valdkonnajuht ja Eesti suurima rahatarkuse grupi Kogumispäevik üks eestvedaja Grete Koho innustas noori erisuguste säästmisnippidega tegema targemaid finantsotsuseid. „Säästmise juures on oluline, et sul tekiks mingigi harjumus raha üldse kõrvale panna,” toonitas ta.
Lisaks motiveerivatele kõnelejatele sai Festari majas tutvuda eksponentide alaga. kood/Võru laua juures oli võimalik oma mõtlemisteravust näidata veebimängu läbides, Swedbanki alal räägiti panga erisugustest investeerimisvõimalustest ning Eurodesk andis ülevaate Euroopa Liidu poolsetest võimalustest, mis aitavad noortel Euroopat näha ning kogeda. Ka said noored küsida küsimusi Rõuge noortekeskuses toimetavalt Põhja-Makedoonia vabatahtlikult. Oma tegevusi tutvustas Võrumaa Arenduskeskus ning Võru HUUB.
Investeerimises ei toimu asjad loogiliselt
„Kui te arvate, et raha paigutamine ja investeerimine on tegevus, mis toimub loogiliselt, on välja kalkuleeritav, siis kahjuks on see vale. See on esimene mõte, mis ma tahan teie peadesse panna – tulevik ei ole väljaarvutatav,” lausus pärastlõunal lavale astunud tunnustatud Eesti majandusekspert ja finantsanalüütik Peeter Koppel. „Investeerimine on teadus ja kunst koos – kui annet ei ole, siis teadusega väga kaugele ei pruugi jõuda. Aktsiaturg on koht, kus kannatlikud võtavad kannatamatutelt raha ära, head asjad sünnivad pikema aja jooksul,” tõdes ta. Koppel soovitas neil, kes soovivad investeerimisega tegelema hakata, end kurssi viia esmalt ka investori manifestiga. „Mida viielisem oled, seda rohkem saad vastu pükse. Investeerimisel on distsipliin tähtsam kui geniaalsus. Seetõttu võib kolmeline tegelane olla väga edukas.”
Ettevõtja, saatejuht ja podcasti „Blondcast” looja, Äripäeva aasta investor 2023 tiitli omanik Katri Teller julgustas võtma vastutust oma elu ja finantsilise vabaduse eest, samuti jagas ta lihtsaid ja praktilisi samme noorena investeerimise alustamiseks. „Lapsepõlves mul ei olnud oma kodu, me kolisime iga aasta ühest kohast teise. Ma usun, et see jättis minu ellu jälje: parem elu on võimalik, ma pean paremaks saama,” rääkis Teller. Tema sõnutsi ei ole tänapäeval probleem investeerimisega alustades informatsiooni puudus, vaid edu aluseks on mõtteviis. „Peeter rääkis eelnevalt ka kannatlikkusest, minul seda ei ole. Kui tahaksin enda nooremale minale midagi öelda, siis seda, et ole kannatlikum.” Ta tõi näite aastakümnete tagusest ajast, mil ostis tehnoloogiaettevõtte Apple´i aktsiaid ning kui need ühel hetkel väärtust kaotama hakkasid, müüs kõik korraga maha. „Praegu on need 82 korda tõusnud. See kogemus minu kannatamatusest on mul teravalt meeles. Nüüd alati mõtlen, mis on minu pikaajaline strateegia, et vältida selliseid juhtumisi,” tõdes Teller.
Alusta väiksemate summadega
Võru esimese InvestFESTi lõpetas tuvimaski taha peitunud investor ja Eesti populaarseima rahablogi autor Rahakratt. Ta rääkis humoorikas võtmes oma tegemistest ning teekonnast esimese miljonini, samuti andis mitmeid vajaminevaid nippe. Näiteks soovitas ta täiesti tavalist asja: teha tabel, kuhu panna kirja oma tulud ja kulud. Ka rõhutas ta mitme erineva sissetuleku tähtsust, sest kui ühega midagi juhtub, jääb teine alles. Algajatel soovitas ta investeerimist alustada näiteks 50 euroga – rahasumma ei ole piisavalt suur, et jääks vaeseks, samas annab põrumise korral hea õppetunni. „Kui 2015. aastal alustasin, ostsin ühe Tallinna kaubamaja aktsia. Teadmine, et sul on aktsia ja sa saad dividende, teeb sind enesekindlaks,” sõnas ta. „Esimesel aastal sain investeerimisega pangakontole 11 eurot, aga eelnevad aastad olin teeninud null eurot. See 11 eurot tundus ikka väga palju parem.”
Päeva lõpetuseks andis ta noortele veel mõned soovitused: kui teenid rohkem raha, hakka investeerima, mitte rohkem kulutama; mõtle hoolikalt, miks sa tahad rikkaks saada; enne luksusauto ostmist veendu, et muud baasvajadused on kaetud; heaks eluks ei pea olema miljonär; ära jää koolitajate ja raamatute lõksu; kui võtad midagi liiga suurelt ette, on ka suur tõenäosus läbi kukkuda.
InvestFEST tuleb taas
Võru HUUBi tegevjuhi ning InvestFESTi ühe korraldaja Emil Aništšenko sõnutsi möödus konverents hästi. „Lavaline kujundus oli väga hea, esinejad andsid väärtuslikku infot, noori tuli piisavalt. Oli väga hea näha, et noored ei istunud telefonis, vaid teemad ning esinejad pakkusid neile huvi,” sõnas Aništšenko ning lisas, et InvestFEST on plaanis korraldada tulevalgi aastal.
Ka Parksepa keskkooli õpilane Brent Piigli jäi üritusega rahule. „Paljud esinejad tõid välja seda, mida igapäevaselt ehk ei mõtle. Katri Teller rääkis enesekindlusest ning sellest, kuidas see tuleb ajaga, samuti vaba aja olemasolust. Ma usun, et see aitab väga palju kaasa, kui soovitakse investeerimise valdkonnas edukalt tegutseda.”
Võru InvestFEST on Võru HUUBi ja Võrumaa Arenduskeskuse koostöös korraldatud festival, mis toimus projekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” raames ning mida toetatakse EL meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”.
Keskkonnaamet maksab välja üle 400 tuhande euro hüvitisi majapidamistele, kus eelmisel aastal kiskjad kahju tekitasid või kus tehti kulutusi kiskjakahjude ennetusmeetmete rakendamiseks. Hüvitise taotlejate hulk on võrreldes varasemaga jäänud samaks. Rekordsummas kompenseeriti kulutusi ennetusmeetmetele.
„Mida rohkem panustame tõhusatesse aedadesse, valvekoertesse ja peletitesse, seda vähem tekitavad kiskjad kahjusid. Nii on ka vähem konflikte ja lihtsam hoida tasakaalu looduse kaitsmise ja mõistliku majandamise vahel,” ütles Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi. „Seetõttu on ka hüvitiste kord üles ehitatud nii, et suurem tähelepanu on kahjude ärahoidmisel.”
Kiskjate tekitatud kahjuhüvitisi maksab Keskkonnaamet tänavu esmakordselt uue korra järgi, rakendades korduvate rünnete puhul kasvavalt loomapidaja omavastutuse määra. Muutuse eesmärk ongi suunata mesinikke ja karjakasvatajaid panustama kiskjarünnaku ennetamisse.
2024. aasta eest maksab Keskkonnaamet 95 mesinikule, karjapidajale või kalurile efektiivsete ennetusmeetmete rakendamiseks välja enam kui 130 tuhat eurot. See on läbi aegade suurim ennetusmeetmete hüvitisteks kulunud summa. Kiskjate poolt tekitatud kahjusid kompenseerib Keskkonnaamet ligi 360 inimesele või ettevõttele üle 265 tuhande euro ning hülgekahjude hüvitamiseks veidi üle 22 tuhande euro.
Hundi ja pruunkaru tekitatud kahjude statistika näitas eelmisel aastal langustrendi, kuigi kahjudest andis teada ligikaudu sama palju kahjusaajaid. See viitab, et juhtumi kohta murti vähem kariloomi või rüüstati mesitarusid ning kahjujuhtumid samas kohas olid vähem korduvad.
„Keskkonnaameti loomakahjude statistika põhineb kahjuteadetel – kui tekkinud kahjudest teada ei anta, siis ei saa nende juhtumitega arvestada ei kompensatsioonide maksmisel ega küttimismahtude kujundamisel. Keskkonnaameti andmetel jäi sarnaselt varasematele aastatele erinevatel põhjustel kahju hüvitamise protseduur algatamata kuni 15% kiskjakahju juhtumite puhul,” rääkis Talvi.
Hundi tekitatud kahjudest andis möödunud aastal teada 124 kahjusaajat ning karu tekitatud kahjude kompenseerimist taotles 128 kahjusaajat. Toetust ennetusmeetmete rakendamiseks – näiteks kiskjakindlate tarade püstitamiseks, karjakoerte hankimiseks või hülge- ja linnupeletite soetamiseks – küsiti 95 taotleja poolt. Lisaks teavitasid 27 kalurit hüljeste poolt lõhutud püünistest ning 7 kalatiikide haldajat andsid teada meri- ja kalakotka tekitatud kahjude kohta. Esimest korda üle mitmete aastate leidsid kinnitust ilvesekahju juhtumid: ilvese saagiks langes 2 lammast ja 7 kodulindu.
2024. aastal registreeritud hundi poolsetest murdmistest 5% puhul oli samas kohas tekkinud kiskjakahju neljandat korda või enam. 2023. aastal oli samasuguseid suure korduvusega juhtumeid 11% kõikidest murdmisjuhtudest. Ka maksimaalne murdmisjuhtude arv ühel kahjusaajal oli 2023. aastal suurem kui 2024. aastal.
Ennetusmeetme maksumusest hüvitab Keskkonnaamet kuni 50% ja maksimaalne võimalik toetussumma on 9600 eurot. Ennetustööde ning kiskjakahjude hüvitamisest on meie kodulehel pikemalt juttu siin.
Joonisel on toodud välja viimastel aastatel Keskkonnaametile teadaolev huntide poolt murtud lammaste arv ja karude kahjustatud mesilaspered ja silopakendid.
Teisipäeval 29. aprillil kell 16.15 peab Tartu Ülikooli psühholingvistika professor Virve-Anneli Vihman ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu „Keelemängu aabits. Kuidas lapsed omandavad eesti keelt ja muid keeli”.
Laps kasutab keele õppimiseks kogu teda ümbritsevat infot: seda, mida ta näeb, keele meloodiat, sotsiaalseid rutiine ja palju muud. Kahe keele omandamine korraga on keerulisem kui ühe keele õppimine, kuid lapsed saavad sellega hästi hakkama. Toetavas keskkonnas omandab mõlemad keeled ka laps, kes puutub teise keelega kokku hiljem.
„Väikelapsel võib tekkida algul tõrge, kui ta uude keelekeskkonda panna, aga kui ta sellest üle saab, võib ta õppida keele üsna hõlpsasti selgeks. Vanematel inimestel on paremad keeleõppe strateegiad, aga neil on üldjuhul vähem aega keele õppimiseks ja raskem esimese keele mõjust teises keeles üle saada,” rääkis Virve-Anneli Vihman.
Mitmekeelsus, st oskus kasutada rohkem kui ühte keelt, on loomulik, iidne osa üksikisiku ja ühiskonna kogemusest, kuid paraku on keele omandamise mudelite loomisel lähtutud ükskeelsest kõnelejast. Oma uurimistööle tuginedes tõdes professor, et mitmekeelseid lapsi on väga erinevaid ning nende keeleline areng on mõjutatud paljudest muutujatest keskkonnas, keeles ja lapses endas. „Näiteks on eesti ja norra keelega üles kasvavad lapsed väga erinevas olukorras olenevalt sellest, kas nad elavad Eestis või Norras,” selgitas Vihman.
Professori sõnul on keeleomandamise uurimisel tähtis meeles pidada mitmesuguseid infoallikaid, individuaalseid ja keskkonnast tingitud erinevusi ning keeltevahelisi eripärasid. Mitme keele puhul mitmekordistub nende omandamist mõjutavate tegurite arv ja kõnelejate võrdlus muutub keerukamaks.
Loengus toob Vihman näiteid ühe ja mitme keele omandamisest ning selle heterogeensusest. Ta arutleb, miks üldse uuritakse keeleomandamist ja mitmekeelsust ning milliseid uuringuid oleks Eesti olukorda silmas pidades veel vaja teha. „Näiteks õpivad eestikeelsed lapsed ingliskeelsetest varem sõnade käänamist ja pööramist, kuna see moodustab tähtsa osa nende emakeele grammatikast. See on nii Eestis kui ka mujal oluline teadmine, et mõista keele olemust ja õpitavust, aga ka inimeste kognitiivseid võimeid ja kalduvusi,” ütles professor.
Virve-Anneli Vihman on õppinud filosoofiat Ameerika Ühendriikides Wesleyani Ülikoolis ja lingvistikat Edinburghi Ülikoolis, kus ta kaitses 2004. aastal doktorikraadi. Aastatel 2004–2013 juhtis Vihman Tartu Ülikooli välissuhete osakonda, mille järel jätkas ta teadustööd laste keeleomandamise teemal Manchesteri Ülikoolis Marie Skłodowska-Curie meetme raames järeldoktorandina. Alates 2016. aastast töötab Vihman Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis. 2024. aasta sügisest on ta psühholingvistika professor ja äsja loodud
mitmekeelsuse keskuse juhataja.
Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Avaliku loengu lõpus saavad kuulajad professorile küsimusi esitada. Oodatud on kõik huvilised. Veebiülekannet saab jälgida
UTTV-st.
Põlva FC Lootos naiskond alustas nädalavahetusel oma 18.hooaega Eesti naiste meistrivõistlustel. Avakohtumises võõrustati kodusel Lootospark staadionil Tallinna FC Levadia naiskonda.
Põlvkonnavahetusega algust teinud kodunaiskond asus mängu Kätriin Altsaare avapoolaja väravatest 2:0 juhtima. Külalised lõid teise poolaja alguses ühe värava tagasi, aga Altsaare kübaratrikk ja Elina Kahari kolmandal lisaminutil löödud tabamus jätsid 4:1 võidu ja kolm punkti Põlvasse. Kohtumises tegid debüüdi U17 Eliitliigas osaleva järelkasvuvõistkonna mängijad Gerlin Zoludev ja Kairi Tobreluts.
.
Lootos mängis koosseisus: Mairit Laanesaar, Isabel Huma, Elina Kahar, Ketlin Pindis (83`Kairi Tobreluts), Kristin Kukli (76` Gerlin Zoludev), Indra Liz Nemvalts (66`Glairika Toomemägi), Ave-Lii Laas, Anette Laureen Linnuste, Luiisa Marleen Lepp, Marie Rahel Lail, Kätriin Altsaar. Kasutamata vahetused: Anette Oidekivi, Krisete Külm, Eleanor Lutsar. Peatreener: Indrek Käo, treener: Kert Preeden.
Lootose järgmine mäng on 30. aprillil Põlvas. Kell 18.00 algavas mängus võõrustatakse JK Tallinna Kalevi duubelnaiskonda.
Pühapäeva, 27. aprilli õhtul kell 18.19 tuli häirekeskusesse ATeS häire teade Tartu L.Puusepa tänava haiglahoonest.
Patsientide puhkeruumis oli mikrolaineahjus valmistatud popkorn süttinud.
Enne päästemeeskonna saabumist suutsid töötajad pulberkustutiga põlengu kustutada. Päästjad aitasid ruume ülerõhuventilaatoriga tuulutada ning taastasid ATeS süsteemi.
Pühapäeval, 27. aprillil kell 14.29 anti teada, et Valga vallas Laanemetsa külas on süttinud hakkepuiduks mõeldud oksahunnik.
Mõniste päästjate saabumise hetkel põles oksahunnik lahtise leegiga ligi 15 meetri ulatuses. Põlema läks ka ümbruses olev kulu. Kohalik talunik aitas oma tehnikaga hunnikut laiali laotada. Põleng kustutati kella 17.22-ks.
3. mail 2025 tähistab Värska Kuurortravikeskus 45. sünnipäeva. Ravimuda, mineraalvesi ja teaduspõhine lähenemine on aastakümnete jooksul toonud leevendust ligi miljonile külastajale. Tähtpäeva puhul ootavad ees pidu ja eripakkumised.
Värskast on kujunenud üks tunnustatumaid terviseturismi sihtkohti Eestis. Ravimuda ja mineraalvesi toetavad igapäevaselt sadade inimeste tervenemist ja elujõu taastumist.
„Meil on siiralt hea meel tähistada seda olulist verstaposti koos meie külaliste ja töötajatega. Oleme uhked, et saame jagada Värska ravimuda ja mineraalvee tervendavat väge, et pikendada oma klientide tervena elatud elu,” ütles Värska Kuurortravikeskuse juht Kairi Ustav.
Tänaseks on Värska Kuurortravikeskuses käinud pea miljon külastajat. Need on inimesed, kes on otsinud leevendust tervisemuredele, saanud taastusravi või soovinud lihtsalt lõõgastuda puhta looduse keskel. Kuurortravi nurgakiviks on olnud kohalikud loodusvarad – 45 a jooksul on kaevandatud protseduurideks rohkem kui 10 000 m³ ravimuda ning aastas kuni 6000 m³ Värska looduslikku mineraalvett nr 6, mis on oma soolasuselt sarnane ookeaniveele ja on kümme korda kangem kui Värska lauavesi. Värska ravimudal ja mineraalveel on teaduslikult tõestatud tervendav mõju liigestele, lihastele ja üleüldisele tervisele.
„Meie visiooniks on pakkuda Setomaal midagi ainulaadset – raviteenuseid, mis ühendavad endas loodusjõu ja teaduse. Koostöös teadusasutustega töötame selle nimel, et Värska muda- ja mineraalveeprotseduurid oleksid tulevikus veelgi tõhusamad ning kättesaadavamad kõigile, kes hoolivad oma tervisest,” lisas Kairi Ustav.
Sünnipäeva puhul ootab Värska Kuurortravikeskus kõiki 2. mail tantsuõhtule Lahe restorani, kus meeleolu loob ansambel Lillelised. Ansambel alustab kell 20.00 ning pidu on kõigile tasuta.
Värska Kuurortravikeskuse 45. tegutsemisaasta juubeli puhul on maikuu lõpuni kehtiv ka eripakkumine kõige populaarsemale kuurortravipaketile „Värska Hõpõ”, millest saab lähemalt lugeda spavarska.ee kodulehel.
Luuletus sanatooriumi 20. sünnipäevaks. Autorid pildil märgitud
Pühapäeval 27. aprillil avastasid piirivalvurid Setomaa vallas Võmmorski külas piiriribal liikumas inimese.
Vene kodanikust noormees peeti kinni ning viidi menetlustoiminguteks Võru politseimajja.
Täna esmaspäeval algab Virumaal 28. aprillist kuni 2. maini kestev ühisõppus KILP, kus PPA harjutab koostöös Kaitseliidu ja Kaitseväega rändekriisis tegutsemist. Õppuse ajal on suletud Narva piiripunkt ning Rakvere, Jõhvi ja Narva klienditeenindused.
PPA õppuse juhi Indrek Püvi sõnul on pikalt ette planeeritud ühisõppuse KILP eesmärk koostöös Kaitseliidu ja Kaitseväega harjutada läbi erinevaid situatsioone tavaolukorrast kuni riigikaitselise kriisi ja sõjaeelse ajani. „Ränderünde oht on viimaste aastate jooksul kasvanud, mistõttu tuleb ka Eestis sellisteks olukordadeks harjutada. Me pole küll olnud samasuguse ründeründe surve all olnud nagu näiteks Soome, Läti, Leedu või Poola, aga ei ole välistatud, et midagi sellist tehakse ka meie vastu,” rääkis Püvi.
„Õppuse käigus tõstame PPA objektide valmidusastet ja ohutaset, harjutame tegevusi maa-ala sulgemispunktides, piirivalvamise tõhustamist, piirivööndis koostööd Kaitseliiduga ning PPA tegevuste ümberpaigutamist turvalistele varuasukohtadele,” selgitas PPA õppuse juht.
Õppusega seoses on ajutiselt 30. aprillist 2. maini suletud Narva piiripunkt ning 29. aprillist 1. maini PPA Jõhvi, Narva ja Rakvere klienditeenindused.
„Sulgeme piiripunkti, et võimalikult reaalsetes oludes läbi harjutada olukord, kus meil tuleb massilise sisserände ohu tõttu piiripunkt sulgeda ning suunata piiripunkti ametnikud piirile, kus võib esineda ebaseaduslikke katseid riiki siseneda. Teenindused on suletud, et harjutada läbi tegevusi PPA objektidel kõrgendatud ohu puhul,” selgitas Püvi.
30. aprillist kuni 2. maini on võimalik kasutada Koidula ja Luhamaa piiripunkte, mis on ööpäevaringselt avatud ning kus saab piiri ületada ka sõidukitega. Dokumentide taotlejad saavad sel perioodil dokumentide taotlemiseks kasutada PPA iseteenindust ning valida kättesaamiseks Selveri.
Õppuse ajal harjutab PPA koostöös Kaitseliiduga Ida-Virumaa avalikel teedel maa-ala sulgemispunktide moodustamist. Kokku pannakse püsti kaheksa kontrollpunkti. Neist kaks asuvad Tallinn-Narva maanteel, üks Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa teel, kaks Narva-Auvere teel, üks Jõhvi-Vasknarva teel ja üks Kauksi-Vasknarva teel. Info kontrollpunktide täpse asukoha ja liikluspiirangute kohta leiab Transpordiameti portaalist Tark Tee.
Lisaks on õppusega seoses 30. aprillil muudetud liikluskorraldus Narva linnas Tuleviku, Vestervalli ja Vahtra tänaval, Jõhvi linnas Rahu ja Nooruse tänaval ning Rakveres F. R. Kreutzwaldi tänaval.
„Palume inimestel õppuse ajal lähtuda korraldajate juhistest ning arvestada, et mingites kohtades võib liiklemine olla häiritud või ümber suunatud, mistõttu võib teekond ja sõiduaeg veidi pikeneda. Samuti tasub olla valmis selleks, et politseinikud ja kaitseliitlased võivad õppusega seoses pisteliselt kontrollida nii inimeste kui sõidukite dokumente. Teeme seda täpselt samamoodi nagu igapäevases politseitöös,” rääkis PPA õppuse juht.
Õppuse kohta saab infot PPA kodulehelt www.politsei.ee või infotelefonilt 1247.
Paralleelselt õppusega KILP toimub Ida- ja Lääne-Virumaal Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna ja Päästeameti evakuatsiooniõppus Miljon miksi, mis kestab vahemikus 28.-30. aprillini.
Pealinna veemonopoli 2025 I kvartali majandustulemused, mis näitasid puhaskasumi 14,1 protsendilist kasvu tänu linnaelanike arvelt saadud tulu 17,6 protsendilisele suurenemisele, sunnib Eesti Omanike Keskliitu pöörduma selgitustaotlusega Justiits- ja Digiministeeriumi poole, mille valitsemisalasse kuulub monopolide hinnapoliitika ja nende ohjamine.
Arvestades, et Konkurentsiamet on viimase kahe aasta jooksul kooskõlastanud kolm Tallinlastele veehinna tõusu ning veevaldkonna supermonopolide ülikasumid on juba aastakümneid uudiskünnise ületanud, soovib tarbijate õiguste eest seisev liit teada, kas ministeeriumi eesmärgiks on monopolide kasumi maksimeerimine või nõrgema osapoole, so tarbijate huvide kaitsmine.
Omanike liidu juhi Andry Krassi sõnul räägib Tallinna veemonopoli pikaaegne ülikasumlikkus kõnekalt Konkurentsiameti võimetusest monopole ohjata. Et tegu ei ole üksikjuhtumiga, kinnitab Krassi sõnul fakt, et tarbijate õiglustunnet riivavat 23%-list tulukusmäära pakub amet kõigile vee-ettevõtetele. Samuti ei tunne amet monopolide võimalike hinnakuritarvituste vastu huvi ka siis, kui need majandustulemuste kaudu neile otse näkku karjuvad.
Omanike liit soovib seoses pöördumisega juhtida avalikkuse tähelepanu kahele asjaolule, mis seab kahtluse alla Konkurentsiameti tahte ja suutlikkuse kaitsta tarbijaid pahatahtlike monopoolsete ettevõtete vastu. Esiteks on tarbijate jaoks vastuvõetamatud Konkurentsiameti hinnametoodikad, mis lubavad ebamõistlikult kõrget tulukust (vt joonis: Eesti keskmine veehinna struktuur).
Teiseks ei täida Konkurentsiamet piisava hoolsusega konkurentsiseadusest tulenevat kohustust veenduda, et monopol ei kuritarvita valitsevat seisundit kõrgete ostu- või müügihindade rakendamise kaudu. Seadusest tulenevalt peavad monopolid pidama eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest. Nagu nähtub Konkurentsiameti selgitustest, siis ei tunne amet tarbija osutatavate teenuste hindu kooskõlastades huvi selle vastu, kas monopol osutab hinnajärelevalvele mittealluvad teenuseid õiglaste hindadega ning sellega rikub amet nii seadust, kui tarbija usaldust.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. aprill 2025:
väiksemad grupid edutult torkisid, aga siiski suurema surve ootel.
1. Sadu jätkus.
2. Brjansk.
3. Kursk/Belgorod: survet jagus, muutusi rindejoones mitte.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina muutus ka pisu aktiivsemaks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vist muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. lavrovi intervjuust CBS Newsile.
12. Malta müüs passe sanktsioonide all olevatele venelastele – FT.
13. Nädala jooksul tegi teine Pobeda lennuk rõhu languse tõttu hädamaandumise.
14. Lühiuudised
168 vene poole rünnakut ning suurima muutusena rünnakute arvu tugev tõus Tšassiv Jari sektoris. Mujal tavapärane. Kaudtuld tavapärane tase, liugpomme pisu alla 200 ja kamikazedroonegi keskmiselt. Juba nii paar päeva, aga veel miskit ei järeldaks…
Seni pole vene pool suuremate soomusgruppidega enam rünnakuid teostanud, siin ja seal mõned siiski proovivad aga tavaliselt nende hävitamiseks jagub Ukraina omadel ressurssi lihtsamalt. Eks juba ootab suuremate soomusgruppide rünnakuid koos suure portsu tsiklite, ATV-de ja sõiduautodega. Enamus kerget ees ikka lootuses, et miinid/droonid võtavad ära odavama ressursi ja siis neid vast ei jaguvat piisavalt, et siis soomus äkki suuremas portsus kaugemale jõuab. Lihtsalt selline suht edutu rinde kõikjal torkimine pole toonud juba mingi aeg suuremaid edenemisi aga kulu ikka kõrge.
Ikka proovitakse jalaväega ka metsasematel lõikudel ja piki põldude vahelisi metsa/võsa ribasid, mille on profülaktiliselt varem nii kaudtuli kui lennundus töödelnud. Üldjuhul tundub, et Ukraina suudab eesmised possad vajadusel kiirelt uuesti mehitada ehk siis hoitaksegi tihti eesmisi possasid meeste vabalt või on paari võitleja punker seda võrd kaugemal, et ei jää tabamuse piirkonda ja muututakse alles siis aktiivseks, kui seire teada annab, et kuskilt miskit tulema hakkas.
Pisu langes vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamine aga numbrid siiski keskmisest kõrgemad. Njah, näeb ka soldatite ja staffi veol igat tüüpi busse vuramas, veel pole maha võetud katusega neid liikumas näinud aga kuidagi vaimusilmas jooksis just ette video, kuidas reisile suunduv soldatite seltskond selles lahtises ekskursioonibussis pihta saab… üldiselt pole meeldiv pilt…
1. Eile öösel ründasid venelased Ukrainat 149 drooniga, tagajärjed on tunda Tšerkassõ, Odessa, Donetski, Sumõ, Dnipropetrovski ja Žõtomiri oblastis.
Täna öösel tuli sõnumeid saheedidest Dnipropetrovski oblastis – on hukkunuid.
Piiri ja rinde lähedus ikka hullus sajus.
2. Täna öösel ründasid droonid venemaa linna Brjanskit. Sellest teatas piirkonna kuberner alexander bogomaz. Hommikul teatas ta, et piirkonna kohal väidetavalt hävis mitu tosinat mehitamata õhusõidukit. Bogomazi sõnul tekitas rünnak väidetavalt kahju tsiviilobjektidele ja infrastruktuurile. „Seal midagi põleb ja midagi plahvatab,” kommenteeris pealtnägija. Mitmed venemaa-Ukraina sõda kajastavad avalikud lehed väidavad, et rünnaku sihtmärgiks oli väidetavalt „Silicon El”, mida Ukraina oli juba varem rünnanud. Silicon El Group on üks venemaa suurimaid mikroelektroonikaettevõtteid, mis varustab oma tooteid 815 ettevõttega. Tehas toodab kiipe, toitemooduleid, dioode ning töötleb ka metalle ja termoplasti. 94% ettevõtte toodangust 2017. aastal toodeti venemaa kaitseministeeriumi vajadusteks.
Tjotkinos Kurski oblastis sai tabamuse droonide valmistamise tehas.
3. Kursk/Belgorod: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Sumõ oblasti sügavusse üle Loknja küla ja selle läheduses paiknevatel põldudel seni vene pool jätkab põhiliselt nii tsiklite kui ATV-dega ja paljude teekond lõppeb miiniväljadel ning hetkel ei näe ka veel droonide vähesust nende jahtimisel. Sõnumid aktiivsest SOF üksuste toimetamisest Kurski oblastis ikka tuleb ja eilegi tuli lisa, et paar vene merejalaväelast (810.) sealt vangi saadi. Täiendavat infot pole Belgorodi oblastis toimuva suhtes, et kas ja kui palju ala veel seal Ukraina omad kontrollivad.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusi rindejoones ei tuvastanud aga kõige lõunapoolsema vene sillapea Zerebetsi jõe läänekaldal vähendamiseks on hakanud Ukraina rohkem pingutama ja eilsed vasturünnakud võisid siin mingit edenemist tuua aga eks veel selle info ootel. Samal ajal on siinses sektoris alles ka tugev vene poole surve ning seni pole suudetud sillapeast lõuna pool Ukraina üksusi Zerebetsi taha suruda.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Tundub, et seni pole vene pool suutnud tervet maanteed kuni 6 km Toretskist põhjas asuva tugipunktini ära kindlustada ja Ukraina jätkab seda (aga kõrval asuvatel põldudel) sinna suunas minevaid üldjuhul siis kõige muu kui soomusega soldatite jahtimist. Küll oli jälle mõni soomus siiski proovimas linnast kahelt pool ümber liikuda aga siingi see muutusi ei toonud.
8. Donetsk: rünnakuid jagub aga juba mitmendaid päevi ei osale neis suuremaid soomusgruppe ja tundub, et igat tüüpi mootorrataste ja ATV import Hiinast venemaale on tugeval tõusuteel. Eile jäi vaidlustatuks, kas vene pool suutis poole seni hallis alas olnud Nadiivka asula tervenisti enda kontrolli alla saada. Vähemalt üks soldat tsikliga asula loode serva jõudis, enne kui ta otsa sai.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa ei aruta Krimmi staatust oma läbirääkimistel USA-ga Ukraina sõja lõpetamiseks, ütles venemaa välisminister sergei lavrov intervjuus CBS Newsile. „See on lahendatud küsimus. venemaa ei pea läbirääkimisi oma territooriumi terviklikkuse üle,” ütles ta. lavrovi sõnul saab sellest aru ka USA president Donald Trump. Samal ajal kritiseeris minister Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit, kes kuulutas poolsaare omandiõiguse küsimuses oma vankumatust, viidates riigi põhiseadusele.
venemaa ei luba Ameerika Ühendriikidel hallata Zaporižja tuumaelektrijaama, mis hõivati Ukraina sõja alguses, ütles lavrov Ta ütles, et Moskva ei ole Washingtonilt rahuläbirääkimiste raames sellist ettepanekut saanud. „Aga kui me selle saame, siis selgitame, et Zaporižja tuumaelektrijaam kuulub venemaa riikliku korporatsiooni Rosatom jurisdiktsiooni alla, IAEA töötajate järelevalve all, kes viibivad pidevalt kohapeal,” ütles lavrov.
Küsimusele, kas ta nõustub USA presidendi Donald Trumpiga, et USA ja Ukraina ühine haldamine oleks Zaporižja tuumaelektrijaama ohutuse tagamiseks parim variant, vastas lavrov, et jaam on juba kindlates kätes. „Ma ei usu, et siin on võimalik midagi muuta,” rõhutas minister. Varem välistas välisministeerium Zaporižja tuumaelektrijaama enda või selle üle kontrolli üleandmise Ukrainale või mõnele teisele riigile. „Jaama tagasipöördumine venemaa tuumatööstuse kätte on pikaajaline fakt, mida rahvusvaheline üldsus saab ainult tunnistada,” rõhutas ministeerium.
Trump lisas oma rahuplaani Zaporižja tuumaelektrijaama tagastamise Ukrainale, sätestades, et jaama hakkab tegelikult haldama Ameerika Ühendriigid, kes kavatseb elektriga varustada ka venemaad. Ukraina president Volodõmõr Zelenski võttis sõna agressoriga jagamise vastu, kuid teatas oma valmisolekust teha Washingtoniga koostööd Zaporižja tuumaelektrijaama taastamise küsimuses. Ta hindab, et remont võib võtta aega kuni 2,5 aastat.
Energodaris asuv Zaporižja tuumaelektrijaam on Euroopa suurim tuumaelektrijaam. Enne sõda moodustas see umbes 20% Ukraina toodetud elektrist. Objekt suleti 2022. aasta märtsis. Praegu see ei tööta: alates sama aasta 11. septembrist on kõik kuus reaktorit olnud külmseiskamisrežiimis.
venemaa ja Ukraina on korduvalt teineteist Zaporižja tuumaelektrijaamas provokatsioonide ettevalmistamises süüdistanud. Jaamas on kohal ka IAEA eksperdid. Agentuur tegi ettepaneku luua selle ümber demilitariseeritud tsoon, kuid venemaa oli sellele vastu ja ideest tuli loobuda.
putin lõpetab tule täielikult, kui Ukrainale enam relvi ei tarnita ja kui Ukraina relvajõud ei kasuta vaherahu uuesti relvastumiseks, ütles venemaa välisminister lavrov täiendavalt.
12. Mitmed venemaa kodanikud, kes on seoses venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse EL-i ja USA sanktsioonide nimekirjades, on saanud Malta passid nn kuldse viisa skeemi alusel. Sellest teatas Financial Times, mille ajakirjanikud viitavad lekkinud dokumentidele ja ametlikele andmetele. Selliste venelaste seas langes eelkõige vene ärimees Albert Avdoljan Moskva sõja tõttu Ukrainas EL-i sanktsioonide alla.
Malta pass aitab Avdoljanil ja teistel sellise dokumendiga venelastel osaliselt ELi sisenemise keelust mööda hiilida. Malta passi saanud inimeste seas oli ka kolm inimest, kelle suhtes USA hiljem Ukraina sõja tõttu sanktsioonid kehtestas ja veel kolm inimest, kelle suhtes Ukraina sanktsioonid kehtestas.
Selliste isikute hulgas on Jevgenia Vladimirovna Bernova, keda USA süüdistab kahesuguse kasutusega varustuse petturlikus omandamises, mida saaks kasutada sõjalistel eesmärkidel. Bernova ütles, et ta”sai Malta kodakondsuse pärast põhjalikku ja mitmekihilist hoolsuskohustuse protsessi ning et tal on tõelised sidemed Maltaga, eelkõige äri, mis tema sõnul on tõeline investeering Maltale ja millel pole midagi ebaseaduslikku ega varjatut. Bernova ütles, et tema lisamine sanktsioonide nimekirja oli Ameerika võimude viga.
Passi omanikud kuuluvad suuremasse 16 inimesest koosnevasse rühma, kes ostsid edukalt Malta kodakondsuse, hoolimata sellest, et neile hiljem määrati karistus või nad mõisteti kuritegudes süüdi. Väidetavalt tühistati hiljem vähemalt üks Malta pass.
Lekkinud info kohaselt hankis vene miljonär Pavel Melnikov Henley abiga 2015. aastal Malta passi ja 2012. aastal Saint Kitts ja Nevise passi. 2018. aastal otsisid Soome võimud läbi tema kinnisvara Soome Turu saarestikus. Veebruaris mõisteti ta Soomes süüdi maksu- ja raamatupidamispettuses. Tema Malta kodakondsus on sellest ajast peale ära võetud. Melnikov vaidlustab kohtuotsuse ja ütles, et kaebab edasi ka oma Malta passi kehtetuks tunnistamise.
Väljaanne tuletab meelde, et Malta on viimane EL-i riik, mis pakub endiselt kodakondsuse ostmist. Sellega seoses esitas Euroopa Komisjon selle skeemi peatamiseks hagi Euroopa Liidu Kohtule. Komisjoni sõnul õõnestab see skeem ELi kodakondsuse olemust ja terviklikkust. Kohus peaks otsuse langetama teisipäeval.
Malta nõuab kodakondsuse taotlejatelt vähemalt 600 000 euro suuruse ühekordse investeeringu tegemist, kinnisvara ostmist või üürimist, 10 000 euro annetamist heategevuseks ja riigis elamist kolm aastat. Eraisikute puhul, kes investeerivad 750 000 eurot, võib elukohanõuet vähendada ühe aastani. Kriitika keskel väidavad Malta võimud, et on suurendanud hoolsuskontrolli ja keelanud venemaa ja Valgevene kodanikel passi saamise.
Aprilli alguses lõpetas Hispaania ametlikult elamislubade väljastamise, mis on seotud üle 500 tuhande euro suuruste kinnisvarainvesteeringutega ehk nn kuldsete viisadega.
Naaberriik Portugal muutis oma nn kuldse viisa kava 2023. aastal, et välistada kinnisvarainvesteeringud, et lahendada eluasemekriisi. Välismaalased, kes soovivad elamisluba saada, saavad endiselt oma raha investeerimisfondidesse investeerida.
Küprose valitsus on kodakondsusest ilma jätnud 222 jõukalt investorilt ja nende peredelt, et parandada mainet, mille on määrinud programmi „Investeeringud passide eest” rikkuja.
13. Moskvast Naltšikisse lendav Pobeda Airlinesi lennuk Boeing 737-800 oli sunnitud rõhu languse tõttu lähtelennujaama tagasi pöörduma, kirjutab Baza. Lennuki kapten taotles peaaegu kohe pärast õhkutõusmist hädamaandumist Šeremetjevos, kuna rikkeandur käivitus. Enne seda tegi lennuk kütuse ärakasutamiseks mitu ringi. Päästeteenistused teatasid, et lennuk maandus normaalselt.
See on juba teine selline juhtum nädala jooksul. 23. aprillil käivitus Moskvast Peterburi teel olnud Pobeda lennukil rõhu languse alarm. Salongis kukkusid hapnikumaskid välja, õhupuudus ja lennuki järsk laskumine tekitasid reisijates paanikat. Lõpuks maandus Boeing 737 Pulkovos. Mõned inimesed vajasid pärast maandumist erakorralist arstiabi. Samuti 27. aprillil tegi teine Pobeda lennuk Moskva-Magase liinil Volgogradis hädamaandumise 75-aastase reisija surma tõttu, teatab Aviatorschina.
Kuu algusest on registreeritud vähemalt kuus juhtumit, kus venemaa lennufirmade lennukid on õhus rikki läinud. 22. aprillil tegi Peterburist Kirovi teel olnud Pobeda Boeing 738 hädamaandumise Šeremetjevos. Päästeteenistused teatasid, et põhjuseks oli rõhuparameetrite vähenemine hüdraulikasüsteemis. Reisilennuk maandus normaalselt.
18. aprillil palus Peterburist Moskvasse lendav Rossija lennufirma Superjet (Suhhoi Superjet 100) teliku rikke tõttu hädamaandumist pealinna Vnukovo lennujaamas.
12. aprillil tegi Moskvast Guangzhousse (Hiina) lendav Aerofloti Boeing 777 rikke tõttu Novosibirskis hädamaandumise. Lennuk oli sunnitud Sajano-Šušenski looduskaitseala kohal ümber pöörama pärast seda, kui ühe mootori õlitaseme indikaator käivitus. Maandumine kulges tavapäraselt.
10. aprillil läks Moskvast Denpasari (Indoneesia) teel olnud Aerofloti lennuk õhus rikki. Airbus A350 oli Kasahstani piiril, kui pidi tagasi pöörduma oma väljumislennujaama Šeremetjevosse. Põhjuseks oli mootori rike.
Rahvusvahelised sanktsioonid mõjutavad üha enam kodumaiste lennufirmade lennukipargi seisukorda. Pärast putini otsust alustada sõda Ukrainaga on lääneriigid keelanud valmis lennukite ja varuosade tarnimise venemaale. Maailma suurimad lennukitootjad Boeing ja Airbus on lõpetanud olemasolevatele lennukitele tehnilise toe pakkumise. Seetõttu peavad venemaa lennuettevõtjad ise remonti tegema ja selleks kasutama „kannibaliseerimist“ – mõned lennukid lammutatakse osadeks, et teisi parandada. Samal ajal koosneb kaks kolmandikku lennufirmade lennukipargist välismaistest lennukitest, mis pakuvad 90% reisijateveost riigisiseselt. Veel umbes 150 lennukit on Superjetid, mis sõltuvad samuti suuresti lääne komponentidest.
14. Lühiuudised
Põhja-Korea liider Kim Jong-un kinnitas vägede saatmist venemaale Ukraina-vastaseks sõjaks, öeldes, et see on kooskõlas Põhja-Korea ja venemaa vahelise laiaulatusliku strateegilise partnerluse lepinguga. Sellest kirjutas uudisteagentuur Yonhap, viidates Põhja-Korea uudisteagentuurile KCNA. „Pärast seda, kui tehti kindlaks, et olukord vastab venemaaga sõlmitud ulatusliku strateegilise partnerluslepingu kohaldamise tingimustele, tegi seltsimees Kim Jong-un otsuse meie relvajõudude osalemise kohta sõjas ja teavitas sellest venemaa poolt,” teatas KCNA avalduses. Oma avalduses kinnitas KRDV ka oma vägede osalemist lahingutes venemaa Kurski oblastis.
Tšehhi algatuse raames on Ukrainale aasta algusest kuni aprilli lõpuni juba tarnitud 400 tuhat suurema kaliibriga laskemoona ning uute ostude rahastamine on tagatud sügiseni. Allikas: CNN Prima News, viidates Tšehhi kaitseministrile Jana Černokhovale.
Rubio sõnul ei kehtesta Ühendriigid venemaa vastu uusi sanktsioone, sest „me ei taha nii kaugele minna ja pole veel nende aeg”.
Ukraina ja Ameerika Ühendriigid on kokku leppinud, et ressursilepingus ei arvestata abi, mida Ameerika Ühendriigid andsid enne dokumendi allkirjastamist, ütles peaminister Šmõhal.
Ühes lahingus hävitas NASAMS-i õhutõrjesüsteemi meeskond kahe minutiga 11 venemaa tiibraketti. Sellest teatas NASAMSi õhutõrjediviisi ülem, Ukraina kangelane Konstantin Peretjatko.
Ukraina on peaminister Šmõhali sõnul külmutatud venemaa varadest juba saanud 50 miljardit dollarit tulu. Vahendeid kasutatakse eelarve, sõjaliste vajaduste ja kiire taastumise katteks. Eesmärgiks jääb varade täielik konfiskeerimine – lisaks kavandatav tariif venemaa impordile Ukraina ülesehitamise rahastamiseks.
Ukraina NATO liikmeks saamise keelamine teeb venemaal agressiooni planeerimise lihtsamaks, ütleb Euroopa Liidu kaitsevolinik Andrius Kubilius. Ta rõhutas, et venemaa ei karda mitte NATO rünnakut, vaid seda, et NATO kaitseb Ukrainat tulevaste sissetungide eest.
Netanyahu: Iisrael ei luba Iraanil tuumarelvi hankida.
Kanada valib uue parlamendi ja peaministri 28. aprillil.
Kasahstani linnades ei lubatud 9. mail korraldada venemaa „Surematu Polgu” sarnaseid marsse, vahendab Current Time. Ka riigi suurima linna Almatõ Akimat keeldus üritust heaks kiitmast. Ja Pavlodaris ja Petropavlovskis, kus on suur venekeelse elanikkonna osakaal, tegid võimud ettepaneku viia üritus internetti ja postitada rindel olevate sõdurite fotosid spetsiaalsetele LED-ekraanidele. Ametlik põhjus on saadaolevate saitide puudumine. Ametnike hoiatavad, et iga katse keelust mööda hiilida loetakse loata meeleavalduseks ning see võib kaasa tuua kinnipidamise, trahvid või vahistamise.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Eesti kõrgkoolid ja kutseõppeasutused pakuvad Harno roheoskuste programmi raames üle 150 tasuta koolituse, mis aitavad inimestel ja organisatsioonidel arendada oskusi kestlikuks ja ressursitargaks tegutsemiseks. Koolitused on suunatud töötajatele, tööandjatele ja personalijuhtidele, kes soovivad täiendada teadmisi rohetehnoloogiate, energiatõhususe, kestliku juhtimise ja keskkonnasõbralike töövõtete kohta. Programmi viib ellu Haridus- ja Noorteamet koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
„Roheoskused on uue aja oskused, mille arendamine ja omandamine muutub töömaailmas üha väärtuslikumaks. Koolitused on ettevõtete ja töötajate jaoks võimalus, kuidas parandada enda konkurentsieelist, luua uusi ärivõimalusi ning kasutada säästlikumaid töövõtteid ja -protsesse,” sõnas Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse valdkonna juht Ena Drenkhan.
Koolitused ja mikrokvalifikatsiooniõpe toimuvad üle Eesti ning neid viivad läbi kõrgkoolid ja kutseõppeasutused. Eesmärk on koolitada järgmise aasta keskpaigaks vähemalt 2830 inimest, sealhulgas 330 pedagoogilist töötajat ja õppejõudu. Koolitusi pakutakse erinevates valdkondades, aidates nii ettevõtetel kui ka töötajatel suurendada oma konkurentsivõimet. Osalejad õpivad, kuidas tegutseda ettevõttes keskkonnasõbralikumalt ja kestlikumalt ning saavad praktilisi juhiseid selleks.
Haridus- ja Noorteameti roheoskuste programmi juhi Anna Traksmaa sõnul on tuleviku majanduses väiksema keskkonnajalajälje saavutamiseks vaja ettevõtetes rohepädevustega spetsialiste. „Roheoskused ei ole seni olnud hariduses selgelt määratletud. Selle programmiga toome tööturule uue põlvkonna spetsialiste, kellel on oskused, mida kestlik majandus vajab,” sõnas Traksmaa.
Kõige enam koolitusi pakutakse roheoskuste programmi raames ehitus- ja juhtimisvaldkonnas, kus roheteadmised ei ole enam üksnes tööalane nõue, vaid kujunevad üha enam ka konkurentsieeliseks tööturul. Näiteks toimuvad ehitusvaldkonnas järgmised koolitused:
- Ehitusmaterjalide korduvkasutus ja ringlussevõtt (Tallinna Tehnikaülikoolis),
- Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine hoonetele (Tartu Rakenduslikus Kolledžis ja Haapsalu Kutsehariduskeskuses),
- Puitmajade energiatõhususe tõstmine ja seinte viimistlemine looduslike krohvidega (Haapsalu Kutsehariduskeskus).
Nordeconi juhatuse liige Deniss Berman toob välja, et roheoskused on hädavajalikud tagamaks hoonete energiatõhusus ja keskkonnasõbralikkus. „Ehitussektoris on kestlik mõtteviis võtmetähtsusega – energiatõhusus, taastuvenergia kasutamine ja keskkonnasõbralike materjalide valik on tulevikus vältimatult vajalikud. Iga ehitaja ja insener peaks olema teadlik keskkonnasõbralike lahenduste rakendamise võimalustest. Lisaks on roheoskusi ja kestlikkust puudutavat tarvis alati vaadata koosmõjus kulutõhususe ning majandusliku mõistlikkusega,” ütles Nordeconi juhatuse liige.
Juhtimisvaldkonnas on fookuses koolitused, mis aitavad arendada teadmisi ja oskusi rohepöörde elluviimiseks ettevõtetes. Näiteks saab õppida:
- Muudatuste juhtimine rohepöörde toetamiseks (Tartu Ülikoolis),
- Ringmajanduslikud ja rohelised lahendused ettevõtetele (Tallinna Tehnikaülikoolis),
- Kestlikkuse kriteeriumide arvestamine projekti- ja rahastustaotlustes (Tallinna Majanduskoolis).
Koolitused on osalejatele tasuta. Oluline on vaid iga koolituse puhul jälgida, kes on sihtgrupp. Roheoskuste programm on osa Eesti rohestrateegiast ja seda rahastatakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu. Programmi koolitused on osa täiskasvanutele suunatud riiklikust täienduskoolituse tellimusest, mille raames pakutakse kokku üle 1500 tasuta tööalase koolituse.
Nii roheoskuste kui koolituste kohta on võimalik rohkem infot leida ja registreeruda roheoskuste leheküljelt: www.roheoskus.ee
5.–9. maini toimub Tartu Ülikooli Liikumislabori korraldatud õuesõppenädal, mille raames kutsutakse kõiki koole üle Eesti viima nädala jooksul ainetunde läbi õues.
Tartu Ülikooli Liikumislabori spetsialist Reelika Kiiviti sõnul pakub õues õppimine loomulikku vaheldust traditsioonilisele klassiruumile. „Uuringud näitavad, et värske õhk ja kehaline aktiivsus toetavad laste vaimset ja füüsilist heaolu ning vähendavad stressitaset ja ärevust. Väliskeskkonnas õppimine suurendab motivatsiooni, õppijad tunnevad end vabamalt, teevad rohkem koostööd ja klassi kuuluvustunne paraneb. Päikesevalguse ja kaugusesse vaatamise võimalus vähendab lastel ja noortel lühinägevuse tekke riski või aeglustab selle süvenemist, mis on eriti tähtis just nutiseadmete ajastul,” rääkis Kiivit.
Türi Põhikooli õpetaja Anu Jüris on võtnud õuesõppenädalatest osa viis aastat ning tema sõnul on see hea viis end rutiinist välja tuua. „Mõni aasta oleme olnud nädala jooksul õues vaid paaril korral ühe klassiga, kuid vahel olen jõudnud ette valmistada ja läbi viia tunde kõigi oma õpilastega. See meeldib nii esimese kui ka 6. klassi õpilastele. Lapsed on rõõmsad ja küsivad kohe tunni lõpus, millal uuesti õue tuleme.”
Jürise toob näitena üheks õuesõppetegevuseks luuletamise. Seda saab paluda lastel teha etteantud riimuvate sõnadega või kasutada hoopis välja valitud konkreetseid sõnu, näiteks 6. klassi loodusõpetuses mõne teema kordamise juures. Sellise tunni puhul tuleks klassist kaasa võtta vaid paber, pliiats ja kirjutusalus. Õpilastega tuleb kokku leppida aeg, mil märguande peale taas õpetaja juurde kogunetakse. Tööd võib teha nii paaris kui ka individuaalselt. „Hiljem saab iga õpilane oma vastvalminud luuletuse teistele ette kanda. Kui lapsed parasjagu usinalt õpivad, saab õpetaja oma hinge ja vaimu kosutada kasvõi linnulaulu kuulates ja värsket õhku hingates,” selgitas Jürise.
Reelika Kiivit soovitab õpetajatel inspiratsiooni ja praktiliste näidete saamiseks uudistada Liikuma Kutsuva Kooli kodulehe
ideepanka, kuhu õpetajad on alates 2021. aastast lisanud õuesõppenädala kogemusi. Varasemate õuesõppenädalate virtuaalsed Padleti tahvlid leiab iga õuesõppimise ideede otsija samalt lehelt. Kiiviti sõnul on mõistagi ka tänavu oodatud kõik õpetajad oma nime ja kooliga ideid jagama. Kõigi aastate jooksul kokku on õpetajad jaganud oma kogemusi üle 2300 korra.
5.–9. mai õuesõppenädala registreerumisinfo leiab
kodulehelt. Õuesõppenädalast on oodatud osa võtma nii Liikuma Kutsuva Kooli võrgustiku liikmed kui ka kõik teised koolid. Osaleda saab nii ühe klassi kui kogu kooliga.
Pühapäeval, 27. aprillil kell 15.11 juhtus liiklusõnnetus Valga maakonnas Valga vallas Raavitsa külas.
Sõiduautot Volkswagen Polo juhtinud 77-aastane naine sõitis paremale teelt välja vastu puud. Juht toimetati haiglasse.
Kanada Vancouveri politsei teatel põhjustas oma autoga rahva sekka sõitnud mees 11 inimese surma ja tekitas paljudele vigastusi. Politsei hinnangul ei olnud tegemist terrorirünnakuga.
Politsei teatas, et pidas sündmuskohal kinni 30-aastase Vancouveri mehe, kuid ei avaldanud kohe hukkunute või vigastatute arvu, öeldes, et neil on hommikul rohkem teavet. Hiljem tehtud sotsiaalmeedia postituses teatas politsei, et surma sai 11 inimest.
„Praegu oleme kindlad, et see intsident ei olnud terroriakt,” teatas Vancouveri politsei sotsiaalmeedia vahendusel.
Kesköisel pressikonverentsil ütles politsei esindaja, et kahtlusalune on neile teada, kuid rohkem ei täpsustanud. Mehe võtsid sündmuskohal esmalt kinni seal viibinud inimesed.
„Seal oli mitu hukkunut ja mitu ka vigastatut. Oleks ebaõiglane, kui ma spekuleeriksin täpsete arvude üle, kuna ohvrid viidi piirkonna mitmesse haiglasse,” ütles Vancouveri politsei ajutine juht Steve Rai.
Juhtum oli laupäeval 26. aprillil veidi pärast kella kaheksat õhtul, kui Vancouveri filipiinlaste kogukond oli kogunenud East 41st Avenue ja Fraser Streeti lähedal Lapu Lapu päeva pidustustele.
Üks pealtnägija ütles CTV Newsile, et nägi vahetult enne seda, kui auto rahvahulka sõitis üht musta värvi sõidukit festivali piirkonnas ebatavaliselt liikumas.
Teine pealtnägija, kes ei soovinud oma nime avaldada, ütles, et nägi umbes 15 inimest maas lamamas pärast seda, kui tume maastur rahva sekka kihutas. Pealtnägija sõnul üritas juht minema joosta, kuid festivali külastajad hakkasid teda taga ajama ja hoidsid teda umbes 10 minutit aia ääres kinni, kuni politsei saabus.
„Ma ei näinud juhti, kuulsin ainult mootori müra,” ütles toidukoha Bao Bunsi kaasomanik Yoseb Vardeh intervjuus väljaandele Postmedia. „Astusin välja, vaatasin üle tee ja seal olid surnukehad igal pool,” ütles Vardeh katkendlikul häälel. „Ta sõitis läbi terve kvartali, otse keskele.”
Kanada peaminister Mark Carney ütles sotsiaalmeedias: „Olen vapustatud, kuuldes täna õhtul Vancouveris Lapu Lapu festivalil toimunud kohutavatest sündmustest.”
Vancouveri linnapea Ken Sim ja Briti Columbia peaminister David Eby postitasid sotsiaalmeediasse sarnaseid kommentaare.
Vancouver Sun teatas, et piirkonnas oli tuhandeid inimesi.
Lapu Lapu päeval austatakse Filipiinide 16. sajandi kolonialismivastase võitluse juhti.
Kanada politsei ütles hiljem, et tänavafestivalil inimesi ramminud auto juhil oli vaimseid probleeme. Politseiülem Steve Rai, kes ei soostunud arutama 30-aastase kahtlusaluse teo võimalikku motiivi, ütles, et mehel oli märkimisväärne ajalugu suhtlemisel politsei ja vaimse tervise spetsialistidega.
Kanadas toimuvad esmaspäeval valimised.
Siin on video asja kohta:
Pirita jõel tehakse sel nädalal prügiseiret, et selgitada välja, kui palju jõuab Tallinna jõgedest prahti merre. Senised uuringutulemused näitavad, et jõkke satub hulgaliselt ehitusprügi, mistõttu tahab linn kehtestada karmimad nõuded ehitusprahi kogumiseks.
Stockholmi keskkonnainstituudi vanemteadur Harri Moora käib sel nädalal Pirita jõel prügijahil. Koos Tallinna linnaga uuritakse jões leiduvat prahti ja jälgitakse, kui palju sellest jõuab merre. Ja sellest omakorda tehakse järeldusi, kuidas muuta linna puhtamaks, vahendab ERR.
Prantsusmaa valitsus teeb ettepaneku ühendada või kaotada aasta lõpuks kolmandik riigiasutustest, et säästa raha, ütles riigi eelarveminister pühapäeval.
„Me teeme aasta lõpus eelarve ettepaneku, mille kohaselt kolmandik riigi toetatud asutustest ja ametitest, mis ei ole ülikoolid, ühendatakse või kaotatakse,” ütles minister Amelie de Montchalin intervjuus Prantsuse ringhäälingule CNews/Europe 1.
Laupäeval, 26. aprillil startis ainulaadne vastupidavusvõistlus „Põgenemine Pääskülast 2025”, kus osalejad pidid 24 tunni jooksul liikuma oma jalgadel stardikohast võimalikult kaugele. Igaüks valis ise oma liikumissuuna ja marsruudi, tulemuseks mõõdeti sirgjooneline vahemaa stardi ja finiši vahel.
Meeste arvestuses saavutas kindla esikoha Reigo Lehtla, kelle tulemus oli muljetavaldavad 155,6 kilomeetrit. Teise koha pälvis Kristjan Niitepõld (152,7 km) ja kolmandaks tuli Ülar Aasa (126,6 km).
Naiste seas oli parim Anastassia Vomm, kelle sirgjooneline distants ulatus 114,1 kilomeetrini. Teise koha saavutas Helen Otto (106,6 km) ja kolmanda koha Signe Kerge (99,6 km).
„Põgenemine” on võistlus, kus tuleb 24 tunni jooksul liikuda oma jalgadel stardikohast nii kaugele kui võimalik. Liikumise suuna ja marsruudi valib igaüks ise. Tulemusena arvestatakse sirgjoont stardikoha ja lõpetamise asukoha vahel.
Reigo Lehtla kommentaarid vahetult pärast võistlust MVI_1058.MP4
Tulemused:
Vilniuses Gariūnai linnaosas asuvas jäätmetehases puhkes täna pühapäeva 27. aprilli hommikul tulekahju, teatasid võimud.
Keskkonnakaitseameti (AAD) teatel sai tulekahju alguse Energesmani jäätmesorteerimisjaamast, kus kahekorruselises majas süttis prügi ja leegid levisid kiiresti, vahendab lrt.lt.
Vilniuse politsei teatas BNS-ile, et sai teate Jočionių tänav 13 põlengu kohta veidi enne kella 08.00. Teate tegi turvatöötaja, kelle sõnul teisi inimesi sel ajal hoones ei viibinud.
Sündmuskohale saadeti kümme tuletõrjeautot, paakauto, komandopunkt ja redelauto. Tuletõrjujad töötasid veel kella 10 seisuga tulekahju ohjeldamisega, ütles BNS-ile tuletõrje- ja päästeameti olukorra koordineerimise talituse vanemspetsialist Konradas Liekis.
Keskkonnaametnikud on kutsunud keskkonnakaitseameti laboratooriumi õhuproove koguma ja saastetaset hindama. Õhukvaliteedi modelleerimine on käimas ja ametnikud ütlesid, et kavatsevad varsti rohkem teavet avaldada.
Vahepeal hoiatas riiklik rahvatervise keskus, et tulekahjust tulenev suits võib ohustada tervist. Objektist mööda sõitvatel inimestel soovitati hoida oma autoaknad tihedalt suletuna ning läheduses elavatel elanikel soovitati jääda siseruumidesse ning hoida aknad, uksed ja tuulutusavad kinni.
Elektri hind on täna päeval Eestis börsi andmetel sügavas miinuses. Kella 14-15 ajal on elektri hind miinus 17 eurot MWh kohta.
Ehk siis elektri kasutajatele makstakse peale.
Õhtuks kerkib hind aga 129 euro peale MWh eest.
Homme esmaspäeval, 28. aprillil on elektri hind hommikul 185 eurot MWh eest, päeval langeb 17 euro peale MWh eest ja õhtuks tõuseb 120 euro peale MWh eest.
Arenguseire Keskuse analüüs näitab, et Eesti omavalitsuste tulude suurendamine parandaks avalike teenuste taset ja kättesaadavust, kuid tavapärasest iga-aastasest tulude kasvust selleks ei piisa. Vajalik on leida lisatulusid, teha põhimõttelisi uuendusi või vähendada omavalitsuste kohustusi.
Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso sõnul näitab värske analüüs, et omavalitsuste tulu- ja teenustaseme vahel on tugev seos. „Kui omavalitsuse tulu elaniku kohta kasvab 10%, paraneb teenustase ligikaudu 4%. Samas tähendab see, et teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmiseks on vaja reaalseid lisatulude allikaid – olgu selleks suurem osa tulumaksust või kohalike maksude tõus,“ ütles Masso.
2023. aasta andmetel jäi omavalitsuste teenustase 18 valdkonnas 9-pallisel skaalal vahemikku 1,8 kuni 5,87 ehk keskmine tase on kõigest 4,02. Kõrgem teenustase on nö rikkamates omavalitsustes ehk valdavalt seotud suurema tuluga elaniku kohta.
Analüüsi kohaselt ei ole varasematele aastatele sarnane tulude kasv piisav teenustaseme märgatavaks parandamiseks. Seda enam, et omavalitsused kasutavad oma ressursse juba praegu tõhusalt. Arenguseire Keskuse prognoosi kohaselt kasvavad omavalitsuste tulud järgmise 2–3 aastaga 10% võrra, kuid arvestades omavalitsuste kasvanud laenukohustusi, siis selline kasvutempo vaid süvendab omavalitsuste rahalisi raskusi.
Teenuste taseme tõstmiseks 4% võrra oleks vaja suurendada omavalitsuste tulumaksutulu ligikaudu 1,2 korda, näiteks suurendades nende osa füüsilise isiku tulumaksust seniselt 71%-lt 83%-ni. Alternatiivina annaks sama tulemuse kohalike maksude tulu ligi viiekordne kasv.
„Omavalitsuste rahastamise tulevik vajab selgeid valikuid. Kas suurendada omavalitsuste osa olemasolevatest maksutuludest või anda omavalitsustele rohkem võimalusi ise makse kehtestada. Mõlemal juhul tuleb arvestada maksukoormuse mõjuga nii elanikele kui ka ettevõtlusele,” sõnas Masso. Ta lisas, et optimistlikuma noodina saab panuseid teha ka innovatsioonile, mille tulemusel iga lisandunud euro tõstaks teenustaset rohkem kui seni.
Arenguseire Keskus toob samuti välja, et omavalitsuste teenustaseme ja rahastuse vahelise seose mõistmine on üha olulisem. Avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine eeldab aga riigilt strateegilist valikut: kas suurendada omavalitsuste tulubaasi, et tagada parem rahastamine olemasolevatele ülesannetele või vähendada omavalitsuste ülesannete mahtu, keskendudes seejuures teenuste kvaliteedi tõstmisele alles jäävates valdkondades.
Analüüsi tulemusi on kajastatud Arenguseire Keskuse lühiraportis „Väljavaated omavalitsuste tulubaasi tugevdamiseks ja teenuste arendamiseks”, mis on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Kohalike avalike teenuste aeg-ruumilise kättesaadavuse tulevik”. Uurimissuuna eesmärgiks on kaardistada, milline on avalike teenuste kättesaadavus praegu ja tulevikus ning millised võiksid olla teenuste osutamise sobivaimad tulevikumudelid.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.
Avanenud on ainulaadne võimalus omandada erakordne kinnistu – Filmi-Vargamäe. See asub Eesti kagunurgas Vastse-Roosa külas.
Siin filmiti 2017. ja 2018. aastal suurfilmi „Tõde ja õigus”. Hooned ja rajatised kinnistul on ehitatud filmi tarbeks. Kinnistul asub 9 hoonet, kirjutab portaalis kv.ee omanik Liis Florides.
Filmi-Vargamäe ala suurus on 14 hektarit, millest suure osa moodustavad põllud. Kinnistu keskmes asub Mäe Andrese talu oma nelja hoonega. Selle ümber asuvad teisedki filmist tuttavad kohad: sauna-vanade elamine, naabrimehe Oru Pearu taluhooned.
Kompleks on unikaalne, sest osa sellest on autentne eesti talumajapidamine ja teine osa kuulub filmimaailma.
Kinnistu küsitav hind on 230 000 eurot.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. aprill 2025:
Sumõ suunal vene pool edenes ja Belgorodi sillapea vist kaotati.
1. Saheedid ikka öösel ja muul ajal tavapärane tihe sadu.
2. Miskit ikka.
3. Kursk/Belgorod: vene pool eile mitmes kohas edenes.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: survet jagus, rindejoone muutusi mitte.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Hetkeseis seoses rahuläbirääkimistega.
12. venemaa tuumaprogrammiga seotud satelliit on kontrolli alt väljas.
13. Ukrainat tabas USA küberabi katkemise järel ulatuslik arvutikatkestus.
14. ISW: venemaa valmistab ette uusi taktikaid rünnakuteks Ukrainas suvel ja sügisel.
15. Hiina heiskas Filipiinide eelposti lähedal asuval vaidlusalusel rifil lipu – FT.
16. Okupatsioonist naasis Ukrainasse veel 12 last.
17. Lühiuudised
174 vene poole rünnakut ja neist 81 Donetski sektoris, Lõunarinde idasektoris uuesti surve tõusis ning veelgi tihenes surumine Toretski ümber ning üle pika aja kasvas rünnakute arv ka Tšassiv Jari sektoris. Mujal suht tavapärane tase ehk kus varasemalt suruti tihedalt, sealt ikka edasi. Nagu näitavad numbrid, siis seni soomust rünnakutel vähe, ikka varasem seis, et kergemate liikuritega üritatakse ja väiksemate jalaväegruppidega. Lisaks on kõlaks, et põhjakorealased olla jälle Kurski sektoris lükatud rindejoonele lähemale arvatavalt nende tihedamaks suurema jalaväemassiga surumiseks.
Kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamine ikka kõrgemal tasemel ja eip tea kas sellest või moonaladude paremast tabamisest, aga kaudtuleüksuste laskude arv kahanes vaid 5000-le. Liugpomme pisu üle 200 ja kamikaze droonegi keskmisel tasemel. Öökülmad sinnagi jõudsid, aga arvatavalt need piisavalt mõju ühelegi tegevusele ei avalda.
1. Ukrinformi teatel oli Dnipros, Zaporižjas ja Odessas täna öösel vaenlase droonide ohu tõttu õhurünnakuhäire ajal kuulda plahvatuste helisid. Kiievi kohal sahedid. Dnipropetrovski oblastis Pavlohradis toimunud vaenlase droonirünnakus hukkus mees, 14-aastane tüdruk sai vigastada ja paljud said vigastusi.
2. @bayraktar_1love teatas, et venemaa elektroonilise sõjapidamise (EW) süsteemide võtmeisik jevgeni ritikov hukkus Brjanskis, kui tema auto plahvatas. ritikov töötas välja Krasuhha elektroonilise sõjapidamise süsteemid, mis on loodud radarite ja satelliitside süsteemide häirimiseks.
ATESH-liikumise partisanid teatasid, et nad hävitasid Luhanski oblastis raudteel trafokapi, häirides okupantide logistikat ning tekitades viivitusi seadmete ja varuosade tarnimisel.
3. Kursk/Belgorod: putin teatas, et Kurski oblast on vabastatatud. Erinevad blogikanalid siiski väidet tõeseks ei pea, kuigi ühtki küla nime, mida kontrollitakse, ka pole. Lisaks anti teada, et uuesti sai vene pool kontrolli Gornali asula üle, mida mõned päevad tagasi Ukraina kontrollis (on käinud mõni kord käest-kätte). Küll tuleb info kilde sellest, et põhiliselt SOF seal mitmes kohas siiski edasi toimetab.
Tugev surve on edenemiseks Sumõ oblasti sügavusse ja eilseks jõuti siiski sisse Loknja külla.
Tundub, et eilseks polnud enam alles Ukraina sillapead Belgorodi oblastis.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
Eile saatis vene pool Donetski sektori kagu nurgas asuvasse Bagatõri külla läbimurdmiseks 18 mootorrattast ja 10 autost koosneva rünnakukolonni. Hävitati 15 mootorratast ja tabati 9 vaenlase sõidukit ning tehes kahjutuks umbes 40 okupanti.
Ukraina kinnitas, et: „Brigaadide tihe koostöö, luure nõuetekohane korraldamine ja lahingutegevuse selge kontroll andsid tulemusi – vaenlase kavatsused ei realiseerunud”.
Jätkuvalt ootel, kunas uuesti suuremad soomusgrupid tulema hakkavad.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Kohtumisel USA presidendi erisaadiku Steven Witkoffiga kinnitas vladimir putin Moskva valmisolekut jätkata läbirääkimisi Kiieviga ilma eeltingimusi esitamata. Sellest teatas venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov. Ta lisas, et putin „on sellest juba korduvalt rääkinud”. Njah, ei tea ainult kuna…
Varem ütles USA president Donald Trump, et enamikus Ukraina-küsimuse kokkuleppe punktides on kokku lepitud ning Moskva ja Kiiev on kokkuleppele lähedal. Ta rõhutas ka vajadust pidada kohtumine „väga kõrgel tasemel”.
USA president Donald Trump kommenteeris pärast kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga Vatikanis venemaa poolt viimastel päevadel Ukraina tsiviillinnadele ja -asulatele korraldatud õhurünnakuid. Trump märkis, et putinil polnud sellisteks rünnakuteks mingit põhjust. Sellega seoses väljendas ta kahtlust putini soovi siiruses sõda lõpetada ja ähvardas kehtestada Moskva vastu uusi sanktsioone. „See paneb mind mõtlema, et võib-olla ta ei tahagi sõda peatada, vaid lihtsalt mängib minuga kaasa ja temaga tuleb teistmoodi käituda – „panganduslike” või „teiseste” sanktsioonidega,” kirjutas Trump sotsiaalmeedia võrgustikus Truth Social.
12. vene satelliit Kosmos-2553, mida USA võimud on seostanud kremli programmiga uut tüüpi kosmose tuumarelva väljatöötamiseks, on ilmselt rikki läinud. Reuters teatab sellest, viidates Ameerika mõttekodade andmetele. „Vaatlused annavad tugevaid tõendeid selle kohta, et satelliit ei ole enam töökorras,” teatas Washingtoni strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskus LeoLabsi leide kommenteerivas avalduses.
Kosmos-2553 tiirleb orbiidil umbes 2000 kilomeetri kõrgusel Maast, kõrge kiirgusega tsoonis, mida sidesatelliidid ja kaugseireseadmed tavaliselt väldivad. 2024. aasta novembris registreerisid LeoLabsi radarid satelliidi kummalist käitumist ning detsembris tehtud täiendavad vaatlused viisid järeldusele, et see „pöörles kontrollimatult”, kirjutab agentuur.
Slingshot, mis on jälginud satelliiti Kosmos 2553 alates selle orbiidile saatmisest 5. veebruaril 2022, registreeris ka 2024. aasta mais satelliidi ebatavalisi liikumisi. Ettevõtte pressiesindaja ütles esialgu, et satelliidi heledus on muutunud muutlikuks, mis viitab „võimalikule langusele”. Hiljem teatas Slingshot aga Reutersile, viidates viimastele andmetele, et satelliit on tõenäoliselt stabiliseerunud.
USA kosmoseväejuhatus, mis jälgib orbiidil olevaid objekte, kinnitas Mosmos 2553 orbiidi kõrguse muutust, kuid keeldus selle praeguse olukorra kohta kommentaare andmast. Vestluses agentuuriga märkis ministeeriumi esindaja ka, et venemaa satelliidi deklareeritud missioon – pardal olevate instrumentide testimine kõrge kiirguse tingimustes – „ei vasta selle tegelikele omadustele”.
Kosmos-2553 saadeti orbiidile paar nädalat enne venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Moskva ametlik versioon oli, et satelliit oli mõeldud radariluureks ja kiirgustaseme mõõtmiseks Maa-lähedases kosmoses.
Kuid 2024. aastal sattus seade Ameerika Ühendriikide kõrgetasemeliste süüdistuste keskmesse. Washington on väitnud, et venemaa arendab tuumarelvi satelliidisüsteemide, eriti selliste konstellatsioonide nagu Starlink hävitamiseks, mida Ukraina sõjavägi aktiivselt kasutab. venemaa võimud on süüdistused ümber lükanud, väites, et satelliit on ette nähtud üksnes teadusuuringuteks.
13. Ukrainas on registreeritud suur tehniline rike, mis on halvanud pangaterminalide ja mitmete digiteenuste töö, teatab UNIAN. Probleemid algasid varsti pärast seda, kui Washington piiras Kiievi küberturvalisuse abi. Ukraina kasutajad seisavad silmitsi suutmatusega pangakaarte kasutada, teenuste eest terminalide kaudu maksta ja kasutada elektroonilisi maksesüsteeme, nagu Apple Pay ja Google Pay.
Tõsiseid katkestusi täheldatakse ka riikliku platvormi „Diia” töös – rakenduse kasutamisel saavad kasutajad veateate. Rakendus „Nova Posta” töötab samuti probleemidega: saadetiste andmeid kuvatakse valesti, pakimarsruutide päringuid ei töödelda ja teenuste eest tasumine pole saadaval. Ettevõte teatas, et lepingupartneri poolel tekkisid tehnilised raskused ja rõhutas: „See ei ole häkkerirünnak.”
Kiievi linnavalitsus teatas samuti tehnilistest probleemidest. Asutuse sõnul viis Ostšadbanki süsteemide töö tõrge pealinna ühistranspordi kontaktivabade maksete ajutise peatamiseni.
Bloomberg teatas varem informeeritud allikatele viidates, et kümned küberturvalisuse spetsialistid USA-s ja Ukrainas, kes kaitsesid Ukraina digitaalset infrastruktuuri, kaotasid oma lepingud võtmeprogrammide rahastamise peatamise tõttu, peamiselt USAIDi kaudu. Viimase viie aasta jooksul on programm pakkunud tuge üle 200 miljoni dollari.
Lisaks lepingute lõpetamisele mõjutas tühistamine ameti teatel ka küberrünnakute tõrjumiseks mõeldud arvutiseadmete ja tarkvara tarnimist. Kiievis tegutsev küberjulgeolekuekspert Jegor Aušev ütles Bloombergile, et Ameerika toetuse vähenemine muudab Ukraina digisfääris oluliselt haavatavamaks, eriti vene häkkerite jätkuva tegevuse tõttu.
14. Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikud pakuvad välja, et venemaa armee valmistub süstemaatiliselt integreerima mootorrataste kasutamist Ukraina-vastases sõjas, et „kompenseerida Ukraina mehitamata õhusõidukite operaatorite kogemusi”. „venemaa valmistub tõenäoliselt 2025. aasta suvel ja sügisel süstemaatiliselt integreerima mootorrataste kasutamist Ukrainas toimuvatesse ründeoperatsioonidesse, et kompenseerida Ukraina droonioperaatorite kogemusi,” seisab teates.
Analüütikud märgivad, et 26. aprillil avaldas venemaa kaitseministeerium kaadrid, mis tõenäoliselt näitasid venemaa õhudessantvägede 98. diviisi 299. (õhudessant) rügemendi sõdureid, kes harjutasid venemaa polügoonil mootorratastel kahe- või kolmeliikmelistes gruppides rünnaku- ja kaitsetaktikat. „Video näitab, et venemaa sõjaväelased töötavad tõenäoliselt välja taktikat mootorrataste süstemaatiliseks ründavaks kasutamiseks ja võivad valmistuda väljastama Ukrainas viibivatele vene sõjaväelastele suuremat arvu mootorrattaid.”
Harkivi vägede grupi pressiesindaja Ukraina kolonelleitnant Pavel Šamšin ütles, et Ukraina luure on märganud, et vene väed treenivad oma sõdureid mootorrattavõitlustaktikas, mis viitab sellele, et vene väed hakkavad 2025. aasta suvel ja sügisel Ukrainas toimuvatel ründeoperatsioonidel tõenäoliselt üha enam mootorrattaid kasutama.
Šamšin märkis, et mootorrattad võimaldavad vene sõjaväel suurendada kiirust ja manööverdusvõimet, mis on oluline Ukraina droonide rünnakute vältimiseks, kuid mootorratta vali müra takistab juhil Ukraina droonide lähenemist kuulmast.
„ISW näeb üha suurenevat trendi, kus vene üksused viivad läbi mehhaniseeritud ja kombineeritud motoriseeritud rünnakuid ning transpordivad jalaväge mootorrataste ja tsiviilsõidukitega üle rindejoone, samal ajal kui vene ülemad jätkavad oma taktika kohandamist, et kompenseerida Ukraina droonirünnakuid ja tõenäoliselt leevendada venemaa sõjaväe varustuspiiranguid, mis on tingitud suurtest soomuskaotustest 2024. aasta suvel ja varasügisel,” seisab teates.
15. Financial Times (FT): Hiina on nõudnud kontrolli vaidlusaluse Sand Cay riffi üle, mis asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Filipiinide peamisest sõjaväe eelpostist Lõuna-Hiina meres. Väljaanne märgib, et see suurendab riikide vahelise uue vastasseisu ohtu. Väljaanne märgib, et riikliku ringhäälinguorganisatsiooni CCTV sõjaväekanal teatas, et Hiina rannavalve teostas Sand Cay üle merekontrolli ja suveräänset jurisdiktsiooni. Aruandes öeldi, et rannavalveohvitserid heiskasid Hiina lipu, et nõuda oma õigust Spratly saarte riffile, ja näitasid teost fotot.
FT: See samm on esimene kord paljude aastate jooksul, kui Peking, kes pretendeerib peaaegu kogu Lõuna-Hiina mere akvatooriumile, on ametlikult oma lipu varem asustamata alale heiskanud. Väljaanne märgib, et see toimub ajal, mil Filipiinid ja Ameerika Ühendriigid plaanivad oma suurimat iga-aastast ühist sõjaväeõppust Balikatan, mis hõlmab rannikukaitse väljaõpet ja saarte vahel liikumist. Need alustavad järgmisel nädalal Filipiinidel, Spratlyde lähedal asuval territooriumil.
FT: Kuigi tegemist on vaid veidi üle 200 ruutmeetri suuruse liivakaldaga, on Sand Cay Hiina jaoks strateegilise tähtsusega, kuna see pakub talle 12 meremiili raadiuses mereterritooriumi. See ala kattub Thitu saarega, mis on Lõuna-Hiina meres asuv riff ja mida Filipiinid kasutavad hiinlaste liikumise jälgimiseks selles piirkonnas.
Väljaanne juhib tähelepanu sellele, et Pekingi ametlik suveräänsusdeklaratsioon Sand Cay üle on tekitanud muret, et Hiina kavatseb arendada asustamata riffe ja kaldaid.
Viimase kahe aasta jooksul on Manila suurendanud rannavalve patrullimist ja saatnud teadusrühmi uurima teateid Hiina taastamistööde kohta Sand Cayl ja kolmel teisel lõunasaarel.
FT: Sand Cay’st või selle ehitustöödest pole veel mingeid märke Hiina alalisest okupatsioonist. Filipiinide merejulgeolekuametnik ütles laupäeval, et Hiina rannavalve lahkus pärast lipu heiskamist.
Väljaanne lisab: Filipiinide rannavalve on Thitul alates 2023. aasta lõpust pidanud seirebaasi ning Manila uuendab saarel lennurada ja muud infrastruktuuri. See on osa pingutustest muuta Lõuna-Hiina mere riffe elamiskõlblikumaks ja seista vastu Hiina üha agressiivsemale tegevusele. Ekspertide sõnul on edasised Hiina ülevõtmised ebatõenäolised, sest tehissaared, mille Peking on viimase kümnendi jooksul ehitanud ja militariseerinud, on andnud riigi sõjaväele ja rannavalvele tugeva kohaloleku.
Samal ajal, lisab FT, annab Hiina seadusandlus volitused peatada ja kontrollida välismaiseid laevu, mis „sisse tungiva”” Pekingi poolt nõutud vetesse, ning kinni pidada nende meeskondi. See suurendab kokkupõrgete ohtu Filipiinide sõjaväe ja rannavalvega Thitu lähedal asuvates vetes, mida Hiina peab enda omaks.
16. Veel 12 last jõudis tagasi Ukrainasse. Sellest teatas Bring Kids Back UA algatuse direktor Daria Zarivnaja Telegramis. Ukraina presidendi algatuse „Toome lapsed tagasi UA” raames saadeti koju tagasi veel 12 Ukraina last. Zarivnaja teatas, et tagasi saadud laste seas oli poiss suurest perest, keda okupatsioonivõimud ähvardasid viia internaatkooli, kui nad ei lähe vene propagandakooli. Poiss registreeriti vägisi ajateenijana, teda alandati koolis ukraina keele rääkimise pärast ning tema vanem vend viidi minema ja piinati.
Lisaks oli võimalik evakueerida perekond, kes elas pideva surve all. venelased üritasid 10-aastast poissi vanaemalt ära võtta, kui poiss üritas ise lahkuda. Relvastatud vene sõdurid lahutasid nad ja viisid poisi tundmatusse kohta. Tänu partnerite abile oli võimalik korraldada nende evakueerimine.
17. Lühiuudised
Ukraina iseliikuva haubitsa Bohdana toodang on jõudnud 36 ühikuni kuus – rohkem kui üks süsteem päevas, mis on väga tugev tulemus.
Kohtumisel Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga arutas Zelenski koostöö tugevdamist ReArm Europe algatuse ja venemaa-vastaste sanktsioonide 17. paketi raames.
Põhja-Korea on nüüd ametlikult seotud sõjaga Ukraina vastu. kreml kinnitas esimest korda, et KRDV väed osalevad lahingutes Ukraina vägedega. venemaa peastaabi ülem gerassimov kiitis Põhja-Korea sõdureid nende kõrge professionaalsuse taseme eest Kurski lähedal toimunud lahingutes.
1994. aastal kiitis president Bill Clinton Ukrainat tuumarelvadest lobumise eest. Ta lubas täielikku toetust Ukraina iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele.
India-Pakistan tülis uusi arenguid hetkel pole.
Hiljuti avas Lõuna-Korea sõdur kogemata demarkatsioonijoonel KRDV suunas kuulipildujast tule. Sellest teatas uudisteagentuur Yonhap. Veel pole täheldatud võimalikku vastureageeringut.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Laupäeva, 26. aprilli hommikul kell 09.34 toimus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Kambja vallas Reola külas.
Kaubikut Mercedes-Benz Sprinter juhtinud 54-aastane mees sõitis kõrvalteelt ette sõiduautole Mercedes-Benz GLE, mida juhtis 65-aastane mees.
Mercedes-Benz GLE juht toimetati haiglasse.
Meeste meistriliigas selgus viimane finalist. Täna toimus teise poolfinaalpaari Mistra ja Viljandi HC kolmas ning ühtlasi viimane kohtumine, mille võitis taas Viljandi, vormistades edasipääsu finaalseeriasse skooriga 32:26 (15:12).
Viljandi kindel triumf
Viimast otsustavat võitu Raasikule jahtima tulnud Viljandi alustas võõrsil hoogsalt ning läks juba avaminutist juhtima, kui Mikk Varik ja Andrii Basarab seisuks 2:0 viskasid. 5. minutil tegi skoori Kaspar Lees, viies Viljandi 3 väravaga juhtima. Vahur Oolup üritas vahemaad vähendada, kuid Viljandi ei jäänud vastust võlgu ning Mistra 3–4-väravaline kaotusseis püsis. 16. minutil võitles Serhii Orlovskyi välja 2-väravalise vahemaa skooriga 6:8. Viljandi oli kangestunud ning Ilja Kosmirak ja Urmas Rõuk viskasid 20. minutil seisuks 8:9. Ent Mistra viigivõimalust ära ei realiseerinud ning 24. minutil venitas vahemaa 2 värava peale Simon Drõgin, kelle värav markeeris seisu 11:9. Esimene poolaeg lõppes skooriga 15:12 Viljandi kasuks.
Teist poolaega alustas Viljandi tugevalt ning esimese 4 minutiga oli vahe 5-väravaline. Sellega veel Viljandi ei piirdunud ning Hendrik Koks ja Karl Roosna viskasid 37. minutil seisuks 23:16. Minimaalseim vahemaa oli 41. minutil, mil Serhii Orlovskyi ja Patrick Padjus kaotusseisu 4 värava peale vähendasid, skooriks 19:23 Mistra kahjuks. Viljandi edu vaid suurenes ning kolmas poolfinaalmäng lõppes skooriga 32:26.
Viljandi suurimad väravakütid Karl Roosna ja Hendrik Koks viskasid vastavalt 8 väravat ja 6 väravat. Võõrustaja Mistra resultatiivseim oli Vahur Oolup 9 väravaga, 5 väravat said kirja Ilja Kosmirak ja Serhii Orlovskyi.
„Tegime kokkuvõtes hea seeria. Suutsime kõikides mängudes suruda enda mängu vastastele peale, kuid peame veel lihtvigu vältima ja olema kaitses kompaktsemad,” kommenteeris Hendrik Koks.
Sellega on ka teine finalist selgunud – 3 võiduni käiva poolfinaalseeria võitis Viljandi kindlalt 3:0. Põlva Serviti ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi poolfinaalpaarist liigub edasi finaalseeriasse Serviti.
Meeste meistriliiga poolfinaalide tulemused:
20.04. 17:00 Raasiku Spordihoone Mistra – Viljandi HC (24:30)
23.04. 19:00 Viljandi Spordihoone Viljandi HC – Mistra (30:26)
26.04. 18:00 Raasiku Spordihoone Mistra – Viljandi HC (26:32)
19.04. 17:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (39:27)
22.04. 19:00 Kehra Spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti (19:38)
25.04. 19:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (38:22)
Transpordiamet andis korduskontrolli tulemusel täna laupäeval 26. aprillil Vene varilaevastiku tanker Kiwalale õiguse Eesti vetest lahkuda.
Transpordiameti merendusteenistuse direktor Kristjan Truu ütles Delfile, et täna kontrolliti varem tuvastatud puuduste likvideerimist. „Meie jaoks oli oluline, et laev ja laeva omanik likvideeriksid puudused ning laev oleks ohutu ja turvaline,” märkis Truu.
Kordusülevaatuse käigus kontrolliti laevas klassifikatsiooniühingu poolt läbiviidud auditi tulemusi, laevapere ettevalmistust hädaolukordadeks ja tehniliste puuduste likvideerimist. Lisaks korraldati laevameeskonnale kordusõppused, ütles Truu Delfile. „Ülevaatuse tulemusel laev vabastati ja see võib Eesti vetest lahkuda ja oma merereisi jätkata,” kinnitas Truu.
Millal täpselt laev Eesti vetest lahkub, ei ole veel teada. „Alusel lõpetatakse viimaseid protseduure, kinni peetud laev enam ei ole,” sõnas Truu. „Kõik puudused, mis olid seotud laeva kinnipidamisega, on likvideeritud, üle kontrollitud ja selle tulemusel laev vabastati.”
Truule teadaolevalt suundub laev Venemaale.
Täna laupäeval 26. aprillil kell 13.05 sai Häirekeskus teate Tartumaal Elva vallas Tamme külas Võrtsjärvel ümber läinud svertpaadist. Svertpaat on väike mootorita purjekas.
Kell 13.24 kohale jõudnud Elva linna päästekomando meeskond teavitas, et umbes viiesaja meetri kaugusel on näha kummuli olevat veesõidukit ja kahte meest, kes ootavad päästmist. Kiirema reageerimise tagamiseks otsustati kasutada vees olnud kohaliku paati ja pinnaltpäästevarustust. Kümne minuti pärast olid abivajajad toimetatud kaldale kiirabimeedikute kätte. Kummuli läinud svertpaat pukseeriti päästepaadi abil kaldale.
Kuna mõlemal mehel olid päästevestid seljas, ei vajanud nad meedikute abi ning pärast lühikest läbivaatust suundusid nad sooja saamiseks sauna.
Päästeamet tänab kohalikku inimest, kelle paadi abil abivajajad kaldale toimetati. Igaühe kaasabil saame muuta oma keskkonda palju ohutumaks.
Algava paadihooaja eel tuletab Päästeamet meelde, et päästevest päästab siis, kui see on selga pandud ning ohutusnõuete täitmine võib päästa sinu elu ja tervise.
Alates 27. märtsist on inimesed saanud vastuseid tuuleenergia ja tuulikutega seotud küsimustele riigiinfo telefonilt 1247. Esimese kuu jooksul on huvi tuntud peamiselt tuulikutasude ja tervisemõjude teemadel.
1247 infoteenuse täiendamine võimalusega küsida tuuleenergia kohta aitab huvilistel jõuda teaduspõhise ja ajakohase teabeni. Esimese kuu jooksul on sageli küsitud näiteks võimalike tervisemõjude kohta, sealhulgas infraheli ja müra teemal.
„Kõnedest näeme, et inimestel tekib küsimusi, kuna erinevatest kanalitest levib mitmesuguse kvaliteediga infot ning tekib teadmatus, keda usaldada. Helistatakse, et üle kontrollida, kas tuttavalt kuuldu vastab tõele ning kas seda toetab ka teaduspõhine info,” selgitas Kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein.
Teiseks suureks teemaks on tuulikutasude süsteem. Inimesi huvitab, kui suur on tuuliku mõjupiirkonnas elavatele inimestele makstav tasu, kuidas see jaguneb elanike ja kohaliku omavalitsuse vahel, millistel juhtudel seda tasu üldse makstakse ning kas sellelt tuleb ka tulumaksu tasuda.
Samuti uuritakse, millised on elamute ja tuulikute vahelised miinimumkaugused ning millistel õigusaktidel need põhinevad. Küsimusi on olnud ka tuulikute tehnilise toimimise kohta. Soovitakse teada, miks on tuulikud just kolme labaga, kuidas tuulikud liidetakse elektrivõrguga ning millised on keskkonnamõjud näiteks labade materjalide taaskasutamise kontekstis.
„Näeme, et tuuleenergiat puudutavad küsimused on mitmekesised – tervisemõjudest tuulikutasu maksustamise ja tuulikute tehniliste aspektideni. Riigiinfo telefonile vastavad operaatorid jälgivad vastamisel riigiasutuste koostöös valminud juhendmaterjale ning jagame ametlikku riiklikku infot. Anname üheseid vastuseid kõigile, aitame seeläbi luua selgust ning toetada teadlikku arutelu ja otsustusprotsesse kogukondades,” ütles Häirekeskuse teenuste juht Karmen Oks.
Riigiinfo telefon 1247 vastab ööpäevaringselt eesti, vene ja inglise keeles küsimustele tuuleenergia kohta. Küsimusi saab esitada kõigil sellega seotud teemadel: tuulikute omadustest, nende ehitamisest ja tööpõhimõtetest, tuuleenergia majanduslikust kasust elanikele ja omavalitsusele, riigi eesmärkidest jms. Teemast huvitatud saavad lisaks lugeda ka Keskkonnaportaali aadressil https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia
Konkreetset tuulikut või tuuleparki puudutavate küsimuste korral tasub aga pöörduda omavalitsusse või tuulikuid arendava ettevõtte poole. Tuulikuid rajanud ettevõttega tasub ühendust võtta ka neil, kel on küsimusi juba mõne töötava tuuliku kohta.
Riigiinfo telefon 1247 infoteenuse täiendamine tuuleenergia valdkonnaga valmis Kliimaministeeriumi, Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi ja Häirekeskuse koostöös.
Läti piirivalvur kasutas neljapäeval, 24. aprillil tulirelva, tehes kaks hoiatuslasku, et hoida ära seitsme isiku ebaseaduslik riigipiiri ületamine, selgub piirivalve teatest.
„Mehitamata õhusõidukiga piirkonnas uuringut tehes märkasid Krāslava rajooni Asūne valla piirivalvurid gruppi inimesi. Piirivalvurid läksid kohe selle inimgrupi juurde ja andsid mitmes keeles korralduse „Stopp! Piirivalve”, kuid inimesed ei reageerinud ja asusid põgenema. Põgenemisel näitasid inimesed üles agressiivsust ja trotsi, loopides piirivalvureid puuhalgude ja kividega.
Piirivalvur pidi nende kinnipidamiseks kasutama oma teenistustulirelva ja tegema hoiatuslasu õhku. Pärast seda peatusid kaks inimest, kuid veel viis inimest jätkasid põgenemist ja piirivalvurite pihta kivide loopimist. Teise hoiatuslasu järel peatusid ka teised inimesed,” seisis teates.
Piirivalvuritele toe andmisel olid kaasatud ka kaitseväe kiirreageerimisüksuse esindajad, erioperatsioonide talituse „Sigma” ametnikud ning teisest osakonnast koerajuht koos teenistuskoeraga, vahendab lsm.lv.
Sotsiaalmeediasse on pandud video, milliste relvadega valvatakse paavsti matuseid.
Väidetavalt on relva puhul tegemist droonitapjaga CPM Watson.
Video on siin:
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. aprill 2025:
rindejoone püsivamaid (üle ööpäeva pikkuseid) muutusi ei tuvastanud ja ikka hetkel enam mures Ukraina ümber toimuva pärast.
1. Sadu jätkus.
2. Miskit ikka.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Telegraph: USA väljendas eraviisiliselt valmisolekut anda Euroopa vägedele garantiid, kui need Ukrainasse paigutatakse.
12. kreml teatas pärast putini ja Witkoffi kolmetunnist kõnelust USA-ga seisukohtade lähenemisest.
13. Trumpi plaan: venemaa luba Ukraina okupeeritud territooriumide säilitamiseks on lõplik – Times.
14. Ukraina arestis Mustal merel Krimmist pärit teraviljalaeva.
15. Trump nõuab Ukrainalt haruldaste muldmetallide lepingu „viivitamatut” allkirjastamist.
16. venelastel soovitatakse valmistuda edasisteks maksutõusudeks langevate naftahindade tõttu.
17. Interpol kahtlustab venemaad inimkaubanduses, värvates Aafrika naisi droonitehasesse.
18. Lühiuudised
Ukraina reitingut seni hoiaks tasemel ++ettevaatlikult optimistlik.
Reuters: Ukraina ja Euroopa liitlased on esitanud USA rahuplaanile vastuettepanekud, milles nad lükkavad tagasi venemaa kontrolli tunnustamise Krimmi ja okupeeritud alade üle. Nende versioon nõuab Ukraina suveräänsuse täielikku austamist, julgeolekugarantiisid ja selget teed NATO-sse.
ISW: venemaa ametnikud jätkavad narratiivide intensiivistamist, mida kasutatakse venemaa sissetungi Ukrainasse õigustamiseks, et luua tingimused venemaa tulevase agressiooni õigustamiseks Euroopa riikide vastu ja kontrollida Euroopa kaitsepoliitikat kremli refleksiivse kontrolli kampaania raames.
156 vene poole rünnakut ja kõige intensiivsem lõik Kurski/Belgorodi sektor, mujal isegi pisu langust rünnakute arvus. Pisu üllatav on, et Siverski suunal suudab nüüd juba kolmas päev tugevamat tempot vene pool hoida. Pole küll tuvastanud, et sinna täiendavaid üksusi oleks toodud, aga eks koosseisude sisse ikka lisa tuuakse. Toretski ümber ja linnas toimuv on parajalt segane, vähemalt on kindel, et kogu linna seni vene pool ei kontrolli ning Ukraina vasturünnakud pole ka lõppenud.
Juba mitmes päev, kus suuremad grupeeringud ei ründa. Max 3 ühikut soomust siin ja seal ning ikka pigem alla jao kas mootorrataste või ATV tüüpi liikuritega ning jalavägi oma kondiauruga ja sedagi pigem tihedamalt, aga väiksemate koosseisudega ehk siis tuntav igas suunas rinde kompimine käis. Eks osa sellest ole selgitamine, kas peale pommitamist miskit possa ka inimtühjaks jäi. Üldjuhul sellised päevad ei toogi suuremaid rindejoone muutusi, aga kurnavad ikka ning kaotused siiski mõlemapoolsed, kuigi kipub arvama, et vahekord võib siiski olla palju soodsam Ukrainale. Eks ootel ole, kunas need suuremad soomusgrupid uuesti suruma hakkavad.
Jätkuvalt on Ukraina võitlejad mures, kunas USA lükkab enda interneti ühenduses oleva relvastuse kasutuse Ukraina jaoks välja ning kunas saab otsa spetsiifiline vaid USA-st saadav moon. Küll kasvab vene poole mure Krimmi pärast ja oodatakse suuremat rünnakut Kertši silla pihta nii õhust kui merd pidi ja eks vastavalt ka ettevalmistusi tehakse nii õhutõrje kui seireseadmete juurde toomisega (neid on hakanud uuesti Ukraina tihedalt seal ära laskma) ning meres kasvatab vene pool igat tüüpi aluste ja pontoonidega veeliini kaitset silla ümber. Kardetakse, et Taurused võivad ka sillale liiga teha…
vene poole kaudtuleüksused ja muu tagalatoetuselement kulub ikka kiiresti.
1. Dnipropetrovski oblastis Kamenskojes tabas vene droon üheksakorruselist elamut. Rünnaku tagajärjel sai vigastada kolm inimest, sealhulgas üks laps. Eks kogu piiri ja rinde lähedus ole tihedas sajupilves… Harkiv ja Sumõ ikka kõikse tihedamalt.
2. 23. aprilli öösel vastu 24. aprilli ründasid Ukraina kaitse- ja julgeolekujõudude „tundmatud” droonid Horõlõs asuvat venemaa objekti. Esialgsete teadete kohaselt kasutasid objekti FSB agendid ja instruktorid.
vene meedia teatel hukkus Moskva lähedal toimunud autopommi plahvatuses venemaa peastaabi peaoperatsioonide direktoraadi asejuht jaroslav moskalik.
ATESHi teatel tabas droonirünnak Krimmis Tšetšeenia asejuhi murad saidovi kodu. Rünnak toimus eile hommikul Sakõs, kus kadõrovi ametnik viibis.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta. Pisu näitas ka Ukraina aktiivsust.
10. Herson: muutusteta.
11. USA kõrgemad ametnikud on viimastel nädalatel eraviisiliselt väljendanud valmisolekut anda garantiid Euroopa rahuvalvejõudude toetuseks, kui need Ukrainasse relvarahu kokkuleppe korral saadetakse. Telegraph kirjutab sellest informeeritud allikatele viidates. Washington pole avalikult veel selliseid lubadusi andnud ning USA president Donald Trump on varem isegi öelnud, et tema arvates ei vajaks Briti armee sellist abi. Väljaande andmetel väljendasid Ameerika ametnikud siiski valmisolekut toetada Euroopa kontingenti vähemalt logistiliselt ja luureinfo vahetamise kaudu.
Ajalehe allikad viitavad, et selles küsimuses pole veel lõplikke kokkuleppeid saavutatud ning rõhutavad, et Donald Trumpi otsust on äärmiselt raske ennustada. Samal ajal vihjas Suurbritannia peaminister Keir Starmer vestluses Telegraphiga teatavatele edusammudele aruteludes. Küsimusele, kas Trump on andnud julgeolekugarantiid, vastas ta: „Läbirääkimised käivad ja ta on korduvalt öelnud, et toetab meid. Ja ma olen selgelt öelnud, et see on oluline osa sellest, mida me peame tegema.”
Suurbritannia ja Prantsusmaa juhivad niinimetatud tahte koalitsiooni – umbes 30 sarnaselt mõtleva riigi gruppi, mis kaalub sõjaliste jõudude paigutamist Ukrainasse, et heidutada venemaa võimalikku uut agressiooni pärast rahulepingu sõlmimist. Keir Starmer rõhutas aga algusest peale, et sellistest vägedest poleks ilma USA mitmesuguse toetuseta erilist kasu.
Starmer teatas selle koalitsiooni loomisest 2. märtsil. Aprilli alguses toimus Kiievis algatuses osalejate kohtumine. Pärast kõnelusi teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Prantsuse ja Briti väed saabuvad esimeste seas riiki. Times kirjutas, et Suurbritannia, Prantsusmaa, Türgi, Kanada ja Austraalia arutavad võimalust saata Ukrainasse kuni 30 tuhat sõjaväelast.
Kuid 24. aprillil teatas Times, viidates diplomaatilisele allikale, kes oli seotud tahte koalitsiooni läbirääkimistega, et Suurbritannia ja mõned Euroopa riigid loobuvad tõenäoliselt esialgsest plaanist saata Ukrainasse väed. Selle sammu peamiseks põhjuseks oli ajalehe allika sõnul hirm, et välisvägede kohalolek võib relvarahu rikkumise korral viia otsese vastasseisuni venemaaga.
Samal ajal näeb USA pakutud rahuplaan Reutersi andmetel ette Ukrainale usaldusväärsete julgeolekugarantiide andmise. Eeldatakse, et need garantiid annab spetsiaalselt moodustatud Euroopa riikide rühm, millega ühinevad ka teised riigid väljaspool Euroopat.
12. Moskva ja Washington lähendasid oma seisukohti Ukraina sõja lõpetamise ja muude küsimuste osas putini ja tema Ameerika kolleegi erisaadiku Steve Witkoffi vahelisel „kasulikul” kohtumisel, mis toimus reedel Moskvas ja kestis kolm tundi. putini nõunik juri ušakov rääkis sellest ajakirjanikele kohtumise tulemusi kirjeldades. „Toimus kolmetunnine vestlus, mis oli konstruktiivne ja väga kasulik. See vestlus võimaldas meil veelgi lähendada venemaa ja Ameerika Ühendriikide seisukohti mitte ainult Ukraina, vaid ka mitmete teiste rahvusvaheliste küsimuste osas,” märkis ta.
ušakovi sõnul arutasid putin ja Witkoff venemaa-Ukraina otseläbirääkimiste võimaliku taasalustamise küsimust. Ta ei esitanud üksikasju. „Vastavalt venemaa ja Ameerika Ühendriikide presidentide vahel saavutatud kokkuleppele jätkatakse produktiivset vene-Ameerika dialoogi erinevatel tasanditel kõige aktiivsemal viisil,” märkis putini nõunik.
Eilsetest läbirääkimistest võttis osa ka putini saadik, venemaa otseinvesteeringute fondi juht kirill dmitriev. Tema sõnul on kohtumise tulemusel „liikumine edasimineku suunas”.
See on Witkoffi neljas kohtumine putiniga alates veebruari algusest. Pärast ühte eelmist visiiti teatas Trumpi esindaja, et venemaa poolt osaliselt okupeeritud nelja Ukraina piirkonna elanikud ei ole venemaa võimu vastu, mida nad väidetavalt ka okupatsioonivõimude korraldatud referendumitel 2022. aasta sügisel välja kuulutasid.
putini ja Witkoffi viimane kohtumine toimus Peterburis 11. aprillil. kremli teatel arutasid pooled Ukraina konflikti rahumeelset lahendamist. Pärast kohtumist ütles Witkoff ise, et Moskva ja Washington „jõudsid kokkuleppele”.
Njah…
13. USA presidendi Donald Trumpi plaan näeb ette, et venemaa säilitab kontrolli okupeeritud Ukraina alade üle – see tingimus on „lõplik”. Timesi andmetel on see Kiievi jaoks ultimaatum: kas nõustuda või kaotada USA toetus. Allikas: Times, viidates USA presidendi erisaadiku Steve Witkoffi lähedal seisvale allikale. Allika sõnul usub Trump, et Ukraina presidendil pole praktiliselt muud valikut kui pakutud plaaniga nõustuda. Ta ähvardab rahuprotsessist lahkuda juba järgmisel nädalal, kui kokkuleppele ei jõuta.
Ameerika ettepanek, mille Witkoff Moskvale ja Kiievile esitas, hõlmaks USA ametlikku tunnustamist venemaa kontrollile Krimmi üle, samuti venemaa kontrolli de facto tunnustamist Lõuna- ja Ida-Ukraina osade üle, mis vallutati pärast 2022. aasta täiemahulist sissetungi.
Konkureeriv Euroopa-Ukraina ettepanek näeb ette, et territooriumide kontrolli küsimust arutatakse alles pärast relvarahu saavutamist.
„Trumpi seisukoht on, et see maa on konfiskeeritud ja seda tagasi ei saada. Praegu pakutud kokkulepe näeb ette, et venemaa okupeeritud alad jäävad venemaa kontrolli alla. venemaa ei tagane. See on viimane sõna,” ütles Witkoffile lähedal seisev allikas. Allikas ütles, et USA usub, et kui Ukraina lepingu tagasi lükkab, jätkub sõda kuid või isegi aastaid ning Kiiev sõltub Euroopast pärit rahastamisest ja relvatarnetest.
„USA rahastamise vähendamisel on sama mõju kui relvatarnete vähendamisel, kuna Ukraina kasutab neid vahendeid relvade ostmiseks teistelt liitlastelt,” märkis allikas. Küsimusele, kas tegemist on „võta või jäta” olukorraga, vastas allikas, et USA näeb olukorda nii. „USA ametnikud usuvad ka, et avalik arvamus Euroopas võib olla muutumas – Ukraina toetuseks tehtavate ulatuslike kulutuste vastu, eriti EL-i tõenäolise majanduslanguse taustal, mille osaliselt põhjustavad Trumpi kehtestatud tollid.”
Trump näitas oma karmi seisukohta venemaa okupeeritud alade suhtes, öeldes reedel ajakirjale Time, et Krimm jääb venemaale ja süüdistades taas Kiievit Moskva sissetungi provotseerimises.
14. Mustal merel pidasid oma territoriaalvetes Ukraina eriteenistused kinni aluse, mida kahtlustati Ukraina teravilja ebaseaduslikus eksportimises okupeeritud Krimmist. Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas sellest oma Telegrami kanalis. Ukraina õiguskaitseorganite andmetel oli kinnipeetud kaubalaev osa venemaa niinimetatud varilaevastikust – mitteametlikust laevade võrgustikust, mida kasutatakse muu hulgas varastatud Ukraina põllumajandussaaduste ebaseaduslikuks tarnimiseks kolmandatesse riikidesse.
SBU andmetel toimetas see laev 2024. aasta lõpus okupeeritud Sevastoopolist umbes 5000 tonni Ukraina nisu. Last toodi Lõuna-Ukrainast, mis on nüüd venemaa kontrolli all. Teravilja päritolu varjamiseks ja rahvusvaheliste sanktsioonide vältimiseks sõitis laev ühe Aasia riigi lipu all, märgib eriteenistus.
Pardal läbiotsimise käigus leiti dokumente, navigatsiooniseadmeid ja muid tõendeid, mis kinnitasid veo ebaseaduslikku olemust. Laeva meeskond on kinni peetud ning kuriteo kõigi asjaolude väljaselgitamiseks ja asjaosaliste kohtu ette toomiseks viiakse läbi täiendavaid uurimistoiminguid, teatas SBU.
Mõistet varilaevastik kasutatakse vanemate tankerite ja muude aluste laevastiku kirjeldamiseks, mis tavaliselt lülitavad oma navigatsioonisüsteemid (AIS) avastamise vältimiseks välja. venemaa on selliseid aluseid aktiivselt kasutanud pärast lääneriikide sanktsioonide kehtestamist Ukraina sissetungi korral, peamiselt nafta transportimiseks. Guardiani hinnangul hõlmab venemaa varilaevastik umbes 600 laeva, mis moodustavad kuni 70% kogu venemaa naftaekspordist.
15. USA president Donald Trump väljendas rahulolematust Washingtoni ja Kiievi vahelise haruldaste muldmetallide valdkonna majanduslepingu allkirjastamise viibimisega. „Volodõmõr Zelenski juhitud Ukraina ei ole allkirjastanud Ameerika Ühendriikidega sõlmitava väga olulise haruldaste muldmetallide lepingu lõppdokumente. Allkirjastamine on juba vähemalt kolm nädalat edasi lükatud. Loodan, et see allkirjastatakse kohe,” kirjutas Trump oma sotsiaalmeedia võrgustikus Truth. Samas sõnumis märkis ta, et töö venemaa ja Ukraina vahelise laiema rahulepingu sõlmimiseks edeneb sujuvalt. „Paistab, et edu on ees,” väljendas riigipea optimismi.
Varem, 18. aprillil, allkirjastasid Ukraina ja Ameerika Ühendriigid maavarade lepingu sõlmimise memorandumi. Dokumendis fikseeriti poolte ühine soov sõlmida selles valdkonnas täieulatuslik koostööleping. Nagu ütles Ukraina esimene asepeaminister, majandusminister Julia Svõrõdenko, soodustab tulevane leping investeeringute sissevoolu, infrastruktuuri moderniseerimist ja vastastikku kasuliku partnerluse arendamist kahe riigi vahel. Tema sõnul peavad Kiiev ja Washington vaid „lepingu teksti viimistlema, sellele alla kirjutama ja parlamentides ratifitseerima“.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles hiljem, et Ukraina ja USA õigusmeeskonnad jätkavad koostööd lepingu eelnõu kallal. Ta märkis, et dokumendi lõplik kinnitamine vajab arutamist Ukraina parlamendis.
Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko teatas 24. aprillil, et dokumendi allkirjastamist sel nädalal ei oodata. Sel ajal viibisid tema, peaminister Denõs Šmõhal ja teised Ukraina ametnikud Washingtonis Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga kevadistungjärkudel. „Oleme teinud edusamme ja meie meeskonnad teevad nüüd väga tihedat koostööd. On veel küsimusi, mis vajavad arutamist. Liigume kokkuleppe lõpuleviimise nimel nii kiiresti kui võimalik,” märkis Martšenko.
Njah, jätkuvalt arvamusel, et väga röövellikule lepingule ei taha Ukraina alla kirjutada ning kui seal pole kindlaid julgeoleku tagatisi, siis polegi sel lepingul üldse mõtet. Eks ebakindlust suurendab seegi, et Trumpi väljaütlemised on pigem kremlile positiivsed kui Ukrainale ja järjest enam võib tunduda kõrvalt vaatajale, et tegelikult jagavad Valge Maja ja kreml Ukraina riiki omavahel…
16. Reutersi küsitletud majandusteadlased usuvad, et venemaa võimud võivad kodanikele ja ettevõtetele veelgi makse tõsta, et kompenseerida eelarve toorainetulude kokkuvarisemist ja riikliku heaolufondi kiiret ammendumist. 2025. aasta eelarve koostamisel eeldas valitsus, et venemaa Uurali nafta hind on 69,7 dollarit barreli kohta. Donald Trumpi kaubandussõjad ja OPEC+ otsus tootmist suurendada langetasid aga selle hinna märtsis 59 dollarini ja aprillis alla 50 dollari. Selle tulemusel kaotas eelarve esimeses kvartalis 10% nafta- ja gaasituludest ning aprilli lõpuks võis langus kiireneda 22%-ni.
Et mitte riikliku heaolufondi jääke „ära süüa”, teatas rahandusministeerium eelarvereegli reformist: „piirhind”, millest allapoole võimud „fondi sulgevad”, võib langeda praeguselt 60 dollarilt 50 dollarile. De facto tähendab see eelarvekulude vähenemist 1,5–1,8 triljoni rubla võrra, ennustavad Alfa Bank ja VTB.
Kuid valitsusel on keeruline kulutusi kärpida ja seetõttu kasvab järgmisel aastal maksutõusude tõenäosus, hoiatab Astra FM investeerimisdirektor Dmitri Polevoi. Esiteks tuleb kärpida juba vähendatud tsiviilartikleid ja teiseks aeglustab eelarveliste sissemaksete vähenemine majanduskasvu, selgitab Polevoi.
Maksutõusud muutuvad üha tõenäolisemaks, nõustub Sinara Panga peaökonomist Sergei Konõgin. Ta kahtleb rahandusministeeriumi kulutuste kärpimise püüdluste edukuses, kuna viimastel aastatel on eelarve isu ainult kasvanud: võrreldes 2022. aastaga on föderaalkassa maht paisunud 1,6 korda – 41,5 triljoni rublani. Sellest summast kulutab valitsus sel aastal 30% armeele ja relvastushankele.
Sõjalise eelarve täitmiseks, mille osakaal on teist aastat järjest nõukogude ajast saadik rekordeid purustanud, on valitsus aastatel 2022–2024 juba tõstnud nafta ja gaasi maavarade kaevandamise maksu, kehtestanud suurettevõtetele „ülemäärase kasumi maksu” ja vahetuskursimaksud. 2025. aastal algas aastakümnete suurim maksureform: tõsteti tulumaksu, kehtestati diferentseeritud tulumaksu skaala ning tõsteti tollimakse ja aktsiise, sealhulgas kütuselt. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt toob see sel aastal eelarvesse 3,6 triljonit rubla ja kuue aasta jooksul ligi 15 triljonit rubla.
Kuid sellest hoolimata võib eelarve vajada maksusüsteemi edasisi kohandusi, ütles venemaa rahandusminister anton siluanov kolmapäeval toimunud osakonna koosolekul. Praegu tuleb iga neljas rubla valitsuse tuludest tooraine müügist. Kuid „müügitulu on ebastabiilne allikas ja pikas perspektiivis see väheneb, kui mitte ei ammendu mõne aja pärast täielikult”, hoiatas siluanov. „Seetõttu näeme rahandusministeeriumi ülesandena, arvestades tulevikus üüritulu ebastabiilsust, üles ehitada maksupoliitika ja administreerimine, arvestades nende riskide minimeerimist,” ütles ta.
Raha leidmise küsimus muutub tõenäoliselt kõige teravamaks aastatel 2026–2027, kui saabub aeg maksta uute „riiklike projektide“ eest, millega putin alustas oma viiendat ametiaega. Tõsiasi on see, et nende rahastamine on suures osas nihutatud aastatesse 2028–2030, märgib VEB peaökonomist Andrei Klepatš: „Peame otsima võimalusi, <…> vastasel juhul on sihtparameetrid ohus.”
17. Tatarstanis Alabuga erimajandustsoonis asuv tehas, kus toodetakse Ukraina-vastasteks reidideks droone, soovib suurendada vaestest riikidest pärit tüdrukute palkamist peaaegu 25 korda. Kõrgeid palku ja kutseõpet lubavad reklaamikampaaniad toimuvad peamiselt Aafrikas, aga ka Ladina-Ameerikas ja Aasias. See tegevus ja teated tööpettustest on pälvinud Interpoli tähelepanu.
Interpol algatas uurimise Alabuga Starti seotuse kohta inimkaubandusega Botswanas pärast seda, kui elanikud juhtisid organisatsiooni tähelepanu selle sotsiaalmeedia postitustele, vahendab Bloomberg. Kohalikku ürituste korraldajat, kes reklaamis ahvatlevat pakkumist venemaale kolida, on juba üle kuulatud, ütles kriminaalpolitsei vanemkomissar Selebatso Mokgosi.
Alabuga Start on oma veebisaidil öeldud kohaselt „rahvusvaheline programm noortele ambitsioonikatele tüdrukutele vanuses 16–22, mis võimaldab neil kolida venemaale ja siin edukat karjääri luua“. „Me ei vii neid sõjaväkke ega droonide tootmisse,” kinnitas Alabuga Starti esindaja guzel galimzjanova lapsevanematele hiljutisel üritusel Botswanas, nimetades teateid Aafrika naiste värbamisest kamikaze-droonide tootmiseks tagasilükatud kandidaatide laimuks. „Nad… ei tee pomme ega midagi sellist.”
Tegelikult alustati Alabugas Iraani Shahedi droonide tootmist, mille põhjal seejärel toodeti moderniseeritud versioone. vene armee kasutab neid droone Ukraina territooriumide pommitamiseks. Viimane ulatuslik õhurünnak tabas Kiievit neljapäeval, rakettide ja 145 drooni abil toimunud rünnakus hukkus 12 ja sai vigastada üle 90 inimese.
venemaa laiendab aktiivselt oma droonitootjate värbamise programmi vaestes riikides. Alabuga Starti andmetel osalesid 2024. aastal 44 riigi esindajad, sealhulgas Mosambiik, Colombia, Mali, Lesotho, Zimbabwe, Rwanda, Sri Lanka jne. 2025. aasta eesmärk on meelitada ligi tüdrukuid 77 riigist. Alates programmi käivitamisest 2022. aastal on see Alabugasse meelitanud umbes 350 naist ning plaanitakse seda arvu sel aastal veel 8500 võrra suurendada.
venemaa pettis noori Aafrika naisi Ukraina sõja jaoks droone ehitama, teatas Associated Press eelmisel sügisel pärast seda, kui oli intervjueerinud kuut Alabuga tehases töötavat naist. Neile lubati tasuta piletit venemaale ja kõrgelt tasustatud praktikat sellistes valdkondades nagu külalislahkus ja toitlustus, kuid Tatarstani saabudes said tüdrukud teada, et nad hakkavad töötama Iraanis disainitud ründedroonide tootmises.
Nad pidid töötama kurnavates ja ohtlikes tingimustes ning väiksema raha eest kui lubatud, kuna elamiskulud arvati nende palgast maha. Naised ütlesid, et neid jälgiti pidevalt ja sunniti töötama mürgiste ainetega ilma kaitsevahenditeta.
Sarnasele järeldusele jõudsid ka Teaduse ja Rahvusvahelise Julgeoleku Instituudi aruande autorid, kes arvutasid, et „üle 90% Start-programmi personalist määrati droonide kokkupanekule eesmärgiga toota 6000 drooni” aastas.
Argentinas esitati aprilli alguses kohtuasi kahe endise telesaate osaleja vastu, kes filmisid Alabuga Starti reklaami, väites inimkaubandust.
Tatarstanis töötamine on ohtlik ka seetõttu, et Ukraina on Alabugat oma droonidega juba mitu korda rünnanud. Viimati juhtus see kolmapäeval. „Ma pole kindel, kas need naised täielikult mõistavad, milleks nad registreeruvad,” ütles Denis Riva Lõuna-Aafrika Vabariigis Pretorias asuvast Julgeoleku-uuringute Instituudist Bloombergile. „Tehastes töötamine teeb neist legitiimsed sihtmärgid.”
18. Lühiuudised
Politico: 19 USA osariigi koalitsioon on kaevanud Donald Trumpi administratsiooni kohtusse, püüdes blokeerida selle püüdlusi katkestada föderaalne rahastamine alg- ja keskkoolidele, mis rakendavad mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasatuse (DEI) programme.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
President Alar Karis osaleb täna Tema Pühadus paavst Franciscuse matusetalitusel Vatikanis, avaldades austust kirikupeale, kelle mõju ulatus kaugele üle usuliste piiride ja puudutas ühiskondlikke väärtusi laiemalt.
„Paavst Franciscus rõhutas igaühe vastutust enda ja teiste ees. Tema eeskuju tugines inimlikule headusele ja rõõmule,” sõnas president Karis. „Ta kõnetas inimesi nende olemuse kaudu, mitte usu järgi, ning tõi esile hoolivuse, väärikuse ja vastutustunde.”
President Karis tõi esile paavst Franciscuse võimet kõnetada maailma avatuse ja empaatiaga. „Tema sõnumites oli inimlikkus, ta ei kõnelenud ülevalt alla, vaid asetus kuulaja kõrvale. Ta seisis nende eest, kes jäävad sageli varju – vaeste, pagulaste, laste, noorte ja keskkonna eest. Ka kõige keerulisemates oludes nägi ta lootust ning oli pühendunud rahu ja õigluse edendamisele. See on pärand, mida on oluline meeles pidada ja hoida, sõltumata kultuurilisest või usulisest taustast.”
President Karis meenutas paavst Franciscuse 2018. aasta visiiti Eestisse, mis toimus Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise raames.
Paavst Franciscuse ärasaatmine Püha Peetruse väljakul toob kokku tuhandeid inimesi üle maailma – riigijuhid, kiriku esindajad ja leinajad paljudest riikidest ja kultuuridest.
Reede, 25. aprilli õhtul kell 20.23 juhtus liiklusõnnetus Viljandi linnas C.R.Jakobsoni tänav 8 juures.
Alkoholijoobe tunnustega ja juhtimisõiguseta 32-aastane mees sõitis sõiduautoga Citreon Berlingo ühesuunalisel teel vastassuunas ja põrkas kokku peateel sõitnud sõiduautoga Nissan Pulsar mida juhtis 54-aastane naine.
Kiirabi toimetas Citreoni kaasreisija 47-aastase mehe ja Nissani juhi haiglasse.
Sotsiaalmeedias jagatakse infot, et Tartus Ihaste sillal on teesulg ja sõjaväelased peatavad autosid.
Märgitakse, et osa autosid otsitakse läbi.
Meeste meistriliigas käib finalistide väljaselgitamine. Täna toimus esimese poolfinaalpaari Põlva Serviti ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi kolmas ning ühtlasi ka viimane kohtumine, sest Serviti oli taas võidukas, kindlustades finaalkoha tulemusega 38:22 (18:9).
Ühepoolne seeria
Favoriidi Serviti algus kujunes kodusaalis konarlikuks ning Mesikäpas läks juhtima hoopis külalisvõistkond Kehra, kui skoori tegi Oskar Luks, viies Kehra 2:0 ette. Serviti puuriluku Eston Varuski tõrjed aitasid meeskonnal mängu siseneda ning pärast pikka punkt-punktis maadlemist läks Serviti 13. minutil esimest korda 2 väravaga juhtima, seisuks 7:5. Seejärel vahemaa suurenes: Kehra oli viimati resultatiivne olnud 11. minutil ning Robin Obergi, Hendrik Varuli, Ülljo Pihuse ja Tõnis Kase väravatest oli Serviti 20. minutil juhtimas skooriga 11:5. Kehra tegi lõpuks skoori 22. minutil, kui Sergio-Silver Kreegimaa seisuks 6:12 viskas. Ent Serviti edu oli kindel ning esimene poolaeg lõppes skooriga 18:9 Servitile.
Teisel poolajal kulges kohtumine sama stsenaariumi järgi. 10-väravalise edumaa saavutas Serviti kiirelt ning alates 38. minutist paisus see vaid suuremaks, kui Hendrik Varul seisuks 26:13 viskas. Mängule tõmmati joon alla seisult 38:22.
Serviti resultatiivseim oli Hendrik Varul 7 väravaga, 4 väravat viskas Mathias Rebane. Kehra resultatiivseimad Oskar Luks, Martin Kikkas ja Timo Roomere jäid 3 värava peale.
„Suhteliselt hästi tuli meil seeria välja. Üllatavalt hästi olime valmistunud, võibolla kohati isegi liiga hästi. Mis natukene muret valmistas oli tänane mängu algus – esimesed 10 minutit ei saanud mootorit tööle, mis võib ka olla mängude graafiku või põhimeeste koormuse tagajärg. Muidu hindaks meie mängu hindega 5,” kommenteeris Mathias Rebane. „Hooaja kolmas tiitel on meie kõigi eesmärk. Unistame sellest, kõik tahavad seda kolmikut kätte saada.”
„Väga positiivne see seeria ei olnud, 0:3 kaotada ja veel järjest ei ole hea, aga peame kõvasti tööd tegema, et pronksimängudel head tulemust teha. Peame tiimina rohkem vaeva nägema, üksteist toetama ja kõvasti pingutama,” lausus Oskar Luks. „Meil kindlasti on tahet ja kui 3 mängu järjest kaotada, siis iga mänguga see tahe suureneb. Alla ei saa anda, paneme edasi.”
Sellega on esimene finalist selgunud – 3 võiduni käiva poolfinaalseeria võitis Serviti ülekaalukalt 3:0. Teise poolfinaalpaari, mille moodustavad Viljandi HC ja Mistra, kolmas kohtumine leiab aset homme, 26. aprillil Raasikul, kus Viljandil on võimalus vormistada finaalipääs.
Meeste meistriliiga poolfinaalid:
19.04. 17:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (39:27)
22.04. 19:00 Kehra Spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti (19:38)
25.04. 19:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (38:22)
20.04. 17:00 Raasiku Spordihoone Mistra – Viljandi HC (24:30)
23.04. 19:00 Viljandi Spordihoone Viljandi HC – Mistra (30:26)
26.04. 18:00 Raasiku Spordihoone Mistra – Viljandi HC
29.04. 19:00 Viljandi Spordihoone Viljandi HC – Mistra (vajadusel)
02.05. 19:00 Raasiku Spordihoone Mistra – Viljandi HC (vajadusel)
Täna avasid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseliidu esindajad Nurmsis Eesti esimese mehitamata lennuvahendite väljaõppekeskuse, mis hakkab toetama Kaitseliidu, kaitseväe ja liitlasüksuste väljaõpet.
„Hea meel on avada Eesti esimene mehitamata õhusõidukite väljaõppekeskus, mis asub Koigi murulennuväljal. See keskus laiendab üksuste väljaõppevõimalusi ja tugevdab koostööd liitlastega. Ukraina sõja kogemus on näidanud, kui oluline samm on mehitamata õhusõidukite väljaõppe meie võimete arendamisel,” ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) lõuna portfellijuht Peeter Karja.
„Ukraina sõja kogemus on näidanud, et droonid ja mehitamata süsteemid on kaasaegses sõjapidamises võtmetähtsusega. Ka Eesti kaitsevõime arendamisel on droonid olulised, see valdkond areneb igapäevaselt ja väga tempokalt ning ka meil tuleb oma droonide alast väljaõpet tõsta. Mul on hea meel, et Eestil on nüüd päris oma mehitamata lennuvahendite õppekeskus,” sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.
Valmiv väljaõppekeskus Koigi lennuvälja territooriumil hakkab toetama Kaitseliidu, kaitseväe ja liitlasüksuste tegevusi õppeväljal.
„Nurmsi droonikeskusest saab valdkonna tehnilise arengu keskpunkt ja liialdamata saame öelda, et kaitseliitlased on eestvedajaks selles, kuidas droone Eesti kaitsmiseks kasutada,” ütles Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm. „Täna avatud keskuses on võimalik meie riigikaitsesse integreerida õpituvastusi nii Ukrainast kui ka NATO liitlastelt ja samas pakkuda head taristut meie partneritele kaitseväest ja kaitsetööstusliidust.”
Kolmekorruselises hoones on 1300 ruutmeetrit pinda, sealt on leitavad õppeklassid, laod ja varustuse hooldusruumid ning majutus-, sanitaar- ja vaba aja veetmise ruumid. Hoone silmapaistvaim osa on klaastorn, mis pakub 360-kraadist vaadet.
Järvamaalt pärit ettevõtte AS Paide MEK juhatuse liikme Jaanus Lohu sõnul oli ettevõtte suurim väljakutse ehitada sellise suurusega hoone ilma püsivoolu olemasoluta – algusest lõpuni välja. „Saime väärtusliku kogemuse võrra rikkamaks. Tegemist on kahtlemata olulise objektiga kaitsevõime arendamisel ja selliseid objekte võiks Järvamaal rohkemgi olla,” lisas Lohu.
Mehitamata lennuvahendite väljaõppekeskuse arendamist rahastas täies ulatuses Luksemburgi valitsus ning see läks maksma ligikaudu 5 miljonit eurot. Luksemburgi ja Eesti kaitseministeeriumide vahel sõlmiti algne koostöökokkulepe väljaõppekeskuse väljaarendamiseks 2021. aasta aprillis.
Terviseametil on pooleli haiguspuhangu uurimine Tartumaal Soinaste, Ülenurme ja Tõrvandi piirkonnas. Alates esmaspäevast on ühendust saadud üle 50 inimesega, kes kaebasid erinevate vaevuste üle, mida nad ise seostasid joogivee tarvitamisega.
Vanuseliselt on haigestunute hulgas nii lapsi kui täiskasvanuid. Haiguse äge faas on enamasti möödunud paari päevaga. Valdavalt on haiged kaevanud oksendamist (78%), kõhulahtisust (65%), palavikku (39%), nõrkust (27%), kõhuvalu (24%) ja iiveldust (18%).
Haigestumise põhjuste kohta esitatud hüpoteese on erinevaid, sest kevadeti esinevad alati ka soole viirusnakkused, mis võivad põhjustada sarnaseid puhanguid. Küll aga võttis Terviseamet proove piirkonna joogiveest. Täna pärastlõunal saabusid esimesed vastused ning tuvastasime proovidest üksikuid Escherichia coli ja coli-laadseid leide.
Avastatud leiud ei viita sellele, et joogivesi oleks ulatuslikult reostunud, kuid üksikud avastatud E.coli ja coli-laadsed bakterid viitavad sellele, et midagi võis siiski eelmisel nädalal piirkonna joogivette sattuda. Rõhutada tuleb aga seda, et inimeste nakatumiste täpne põhjus ja haigustekitaja on hetkel veel välja selgitamisel, sest laborianalüüsid jätkuvalt käivad.
Hetkel soovitame piirkonna inimestel jätkuvalt tarvitada keedetud kraanivett, kindlasti mitte käia haigena koolis, tööl või mõnel üritusel. Haigete eest hoolitsemisel tuleb järgida hügieenireegleid. Samuti tuleb järgida toiduvalmistamisel toiduhügieenireegleid ning eelistada puuviljade ning köögiviljade pesemiseks keedetud vett.
Kuivõrd uusi haigusjuhtumeid on esinenud perekondades, kus oli juba eelnevalt keegi haigestunud, siis joogivee tarvitamisega seotud värskemaid juhte ilmselt esinenud ei ole. Küll aga jätkab Terviseamet koostöös kohaliku vee-ettevõtjaga uuringuid, et välja selgitada, mis võis möödunud nädalavahetusel joogivee kvaliteeti mõjutada.
Eesti sõjamuuseum esitles täna avalikku andmebaasi, kus on kaardile kantud kõik teadaolevad Nõukogude sõjamonumendid ja -hauad aastatest 1944-1991.
Andmebaas põhineb 2022. aastal Riigikantselei juures tegutsenud Nõukogude okupatsioonivõimu mälestusmärkide kaardistamise töörühma koostatud materjalil ja sinna on kantud 366 Eesti territooriumil asunud või asuva Nõukogude sõjamonumendi andmed. Andmebaasi iga monumendi kirjes on märgitud, kas see on eemaldatud või mitte, ning monumenti puudutav ajalooline info. Võimalusel on lisatud ajaloolised õiendid ja artiklid, link täiendava infoga ning fotod.
Lisaks monumentide komisjoni poolt 2022. aastal kaardistatud 321 monumendile on Eesti sõjamuuseum leidnud veel 45 monumenti ja sõjahauda. Väljakaevamisi on tehtud 98 ebasobivas kohas asunud sõjahaual ja leitud 3700 langenu säilmed, mis on ümber maetud kalmistutele. 17 sõjahauda on osutunud fiktiivseteteks, kuhu pole olnud kedagi maetud. 160 sõjahaual on okupatsioonisümbolitega monument asendatud neutraalse hauatähisega.
„Kunagi varem pole kellelgi nii terviklikku ülevaadet Eesti territooriumil paiknenud sõjahaudadest ja -monumentidest olnud,” ütles Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. „Nõukogude sõjakomissariaadi andmetel oleks sõjahaudadesse maetute arv pidanud olema kümneid ja kümneid kordi suurem, kui see tegelikult on.” Lille sõnul on tänavu plaanis veel 20 ebasobivas kohas asuva sõjahaua väljakaevamised. „Sel aastal saame kaevamistega ühele poole,” kinnitas ta.
Kui andmebaasis olev monument on olnud sõjahaua tähiseks, siis on selle infokirjes ära toodud, kui palju oli sinna toonases Eesti NSV tegutsenud sõjakomissariaatide andmete järgi inimesi maetud. Kui sõjahaual asunud Nõukogude okupatsiooni ajal püsitatud monument on asendatud neutraalse hauatähisega, siis on lisatud fotod mõlemast hauasambast. Kui sõjahaual on toimunud väljakaevamised, siis on ka selle kohta andmed olemas. Iga monument on Riigikantselei Nõukogude okupatsioonivõimu mälestusmärkide kaardistamise töörühma poolt saanud numbri.
Andmebaasi on koostanud Eesti sõjamuuseumi teadur Ranno Sõnum ja see täieneb ka edaspidi. Kui kellelgi on mõne monumendi kohta infot, mida andmebaasis pole, siis palub Eesti sõjamuuseum sellest teada anda aadressil monument@esm.ee
Andmebaasi link https://esm.ee/monumendid/
Kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote nimetuse registreerimise kord uueneb. Tähiseid saab taotleda põllumajandustoodetele, valitud toidutoodetele, piiritusjookidele ja veinidele.
Euroopa Liidu tasemel on kolm toidu kvaliteedikava. Nende eesmärk on eristada tooteid, millel on eriomadused või maine, mis tulenevad konkreetsest piirkonnast või millel on traditsiooniline valmistamismeetod. Selliseid tooteid saab liidu tasandil registreerida kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise tootena.
Euroopa Liidu kvaliteedikavade alusel kaitstavate nimetuste registreerimine toimub kahes etapis. Esimene etapp käib riiklikul tasemel, seejärel edastatakse taotlus Euroopa Komisjonile. Kuna valdkonda reguleerivad Euroopa Liidu õigusaktid on muutunud, vajas Eesti riiklik taotluste menetlemise kord ajakohastamist.
Määrusega kehtestatakse riiklikud tingimused kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote registreerimiseks, registreerimistaotlusele vastuväidete esitamiseks ning tootespetsifikaadis muudatuste tegemiseks.
„Olulisi muudatusi riiklikus menetluskorras varasemaga võrreldes ei ole. Ühtlustasime nõudeid sektorite vaates ja täpsustasime menetluse tähtaegu,” selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Helena Pärenson.
Olulised sisulised muudatused on aga tehtud geograafiliste tähistega seotud Euroopa Liidu tasandi reeglites ehk geograafiliste tähiste süsteemis laiemalt. Avardatud on võimalusi erinevate toodete registreerimiseks Euroopa Liidu geograafilise tähisena. Täpsemalt on reguleeritud kaitstud tootenimetuste kasutamist veebis, sh domeeninimedes, ning juba kaitstud nimetusega toodete kasutamist töödeldud toodete koostisosadena, näiteks Parmigiano reggiano vorstikesed või šokolaaditrühvlid Champagne’iga.
Eestis on geograafiliste tähiste kasutamisel kasvuruumi
Eestis on kaitstud kaks geograafilist tähist, Estonian Vodka ja sõir, mida kasutab kümmekond ettevõtjat. Oluliselt rohkem on Eestis aga tootjaid, kes kasutavad geograafilise tähisega kaitstud tooteid oma toodete koostisosana.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium plaanib korraldada aasta teises pooles teabeürituse geograafiliste tähiste teemal. Teabeüritusel antakse ülevaade jõustunud muudatustest ning praktilisi soovitusi registreerimistaotluse esitamiseks.
Lähemalt saab geograafiliste tähiste kohta lugeda Helena Pärensoni artiklist „Mis ja milleks on geograafilised tähised?“.
Ida prefektuuri politseinikud pidasid eelmisel nädalal Harjumaal Jõelähtme vallas kinni 39-aastase mehe, keda kahtlustatakse kullerina petuskeemis osalemises. Viru maakohus võttis mehe prokuratuuri taotlusel kaheks kuuks vahi alla.
Politsei on viimastel nädalatel üle Eesti saanud mitmeid teateid kelmustest, kus petturid helistavad kannatanutele ja väidavad kõnes, et nende lähedane on sattunud liiklusõnnetusse. Pärast seda küsivad kelmid lähedase ravi, advokaadi kulu, vanglast pääsemise või teise osapoole tervisekulude katmiseks raha ning kannatanu kodust aadressi. Seejärel tuleb inimese kodu ukse taha petuskeemis kaasa lööv kuller, kes kannatanult sularaha minema viib.
Ida prefektuuri küber- ja majanduskuritegude grupijuht Hannes Jalg rääkis, et politseinikud pidasid eelmisel nädalal Harjumaal Jõelähtme külas kinni 39-aastase mehe, kes on kahtlustuse järgi seotud Jõhvis, Narvas ja Ahtmes toime pandud kelmusepisoodidega. „Aprilli keskpaigas sai politsei mitmeid teateid juhtumitest, kus Ida-Virumaa inimesed andsid kodus või kokkulepitud kohas üle suuri summasid sularaha. Alustasime juhtumite uurimiseks kriminaalmenetlust ning selgitasime välja, et nende kelmusepisoodidega võib olla seotud 39-aastane mees. Kuller tabati vahetult pärast seda, kui ta oli võtnud enda kätte kahe kannatanu raha ning viis seda edasi kelmuse kaasosalisteni. Kinnipidamisel leiti mehe juurest üle 7000 euro sularaha, mille kelmid olid inimestelt välja petnud. Hetkel on mehele esitatud kahtlustus neljas kelmusepisoodis, kus kahju on üle 15 000 euro. Täpse juhtumite arvu ja kahju selgitab politsei välja edasise uurimise käigus,” rääkis grupijuht.
„Üldjuhul värbavad kelmid sotsiaalmeedia gruppide kaudu petuskeemidesse täiesti tavalisi inimesi, kes pole enne politsei huviorbiiti sattunud. Töökuulutustes lubatakse kullerile sularaha transportimise eest head tasu. Küsimuste korral väidetakse inimestele, et selline tegevus on igati lubatud. Tegelikult on aga see ebaseaduslik ja niisugune kullerteenuse osutamine kriminaalkorras karistatav. Selliste tööotsade vastuvõtmisest tuleks hoiduda, sest rahakullerina tegutsemine toob varem või hiljem kaasa menetluse ja vabaduse kaotuse,” ütles Jalg.
„Julgustame kõikidel kelmuste ohvritel esimesel võimalusel helistada 112 ning juhtunust teada anda. Mida kiiremini info politseini jõuab seda suurem on tõenäosus pettust peatada ning raha kelmideni jõudmist takistada,” selgitas küber- ja majanduskuritegude grupijuht. „Kelmuste ennetamisel on parim kaitseliin inimene ise. Igaüks saab aidata iseennast ja oma lähedasi, kui pettustest räägitakse ning antakse nendest oma sõpradele ja sugulastele teada.”
Politsei tuletab meelde, et kelmuse kahtluse korral tuleb telefonikõne kohe lõpetada. Samuti ei tohi kunagi võõrastele jagada enda PIN-koode, kodust aadressi ega teha nendega rahalisi tehinguid või anda üle sularaha. Mitte ükski asutus Eestis ei küsi telefoni teel inimestelt raha ega palu alla laadida tarkvara, millega saab kontrollida teie telefoni või arvutit.
Viru ringkonnaprokurör Sergei Listovi sõnul on telefonikelmused muudkui arenevad ja petturid oskavad imiteerida ka sugulaste hääli. „Kelm helistab inimesele, teeskleb ennast sugulasena, kes justkui sattus liiklusõnnetusse ja väidetavalt sai teine inimene vigastada. Telefonikõnes võib osaleda ka libaarst ja libapolitseinik, kes ütlevad kannatanule, et nüüd tuleb kriminaalmenetlus ja sugulast pannakse vanglasse. „Selle vältimiseks tuleb kohe maksta raha” – ütlevad kelmid ja lisavad, et kohe tuleb prokuratuuri töötaja ja võtab raha. Kelmid hoiavad kannatanuid stressis, käskides olla koguaeg liinis ja paraku lõpeb see sellega, kus inimesed ise annavad kelmide kätte tuhandeid eurosid. Tuletame meelde, et prokuratuur ja politsei ei küsi mitte kunagi raha kriminaalmenetluse alustamise vältimiseks,” rääkis Listov.
Kriminaalmenetlust viib läbi Ida prefektuur ning juhib Viru ringkonnaprokuratuur.
Alates tänasest kuni 5. maini toimuvad Saaremaal Sõrves lõhkekehade leidmiseks plaanilised demineerimistööd. Suuremahulistele demineerimistöödele on kaasatud abidemineerijad ning Kaitsevägi koos liitlastega.
Iga-aastased plaanilised demineerimistööd koondnime „Saare Kõmin” all toimuvad eeskätt Sõrve piirkonnas. „Otsingutööde asukohad asuvad sel aastal kahel alal, peamiselt Sääre ja Mäebe külas. Jätkame süsteemse otsinguga sealt, kus eelmisel aastal pooleli jäi ning tugineme vanadele sõjaaegsetele lahingukaartidele,” ütles päästeameti demineerimiskeskuse Lääne-Eesti pommigrupi juhataja Aivar Post. Ainult plaaniliste töödega siiski ei piirduta. „Reageerime vajadusel üle Saare- ja Muhumaa. Kui keegi on leidnud mõne kahtlase eseme metsast, pööningult või veekogust, siis teavitage sellest kindlasti hädaabinumbril 112. Kahtlast eset ei tohi mingil juhul ise hakata liigutama. Hädaabinumbril tuleks helistada isegi lõhkekeha kahtluse korral. Väljasõidu eest kelleltki tasu välja ei nõuta. Samuti ei järgne karistust koju sattunud mürsust teatamisele,” kinnitas Aivar Post ning lisas, et kõik leitavad ja hävitatavad lõhkekehad aitavad ümbritsevat keskkonda ohutumaks muuta.
Seoses demineerimistöödega võib sel ajavahemikul näha Sõrve piirkonnas tavapärasest rohkem erisõidukeid. Mittetransporditavad lõhkekehad hävitatakse leiukohal, ülejäänud transporditakse lõhkamiskohta hiljem hävitamiseks.
Praegu kasutuses olev muuseumide infosüsteem MuIS asendatakse lähiaastatel uue versiooniga MuIS 2.0. Arendustöödeks sõlmis muinsuskaitseamet 48 kuuks raamlepingu kolme ettevõttega – Bitweb OÜ, Helmes AS ja Trinidad Wiseman OÜ.
Muuseumide infosüsteem MuIS on veebipõhine keskkond, mida kasutatakse muuseumikogude üle arvestuse pidamiseks ja nende haldamiseks ning mille kaudu tehakse muuseumidesse koondatud teave kättesaadavaks nii erialaspetsialistidele kui ka kõigile teistele huvilistele.
„Meil on siiras heameel alustada koostööd nii tugevate arenduspartneriga. Olles ka ise varasemalt olnud muuseumitöötaja ning infosüsteemi kasutaja, tean, kui suur on vajadus kaasaegse ja kasutajasõbraliku infosüsteemi järele. Uue arenduse tulemusena valmib nii tänapäevane sisekeskkond muuseumitöötajatele kui ka kasutajasõbralik avalik portaal kõigile kultuurihuvilistele – alustades valdkonna spetsialistidest ning lõpetades hobiuurijatega. Kultuuripärand on meie kõigi ühine vara – hoiame, tunneme selle vastu huvi ja väärtustame seda koos!” ütles muinsuskaitseameti muuseumide infosüsteemi arendusjuht Kristlyn Liier.
Tänaseks on MuIS juba üle kümne aasta vana ja tehniliselt iganenud, sest ei rahulda enam kasutajate vajadusi ja soove – toimingute tegemine on kohmakas ja aeganõudev, süsteem ei ole kasutajasõbralik ning selle ülalpidamine ei ole kuluefektiivne. Muinsuskaitseamet arendab uut muuseumikogude infosüsteemi, et tagada parem juurdepääs Eesti muuseumide kogudele ja luua muuseumidele nüüdisaegne tehnoloogiline lahendus, mis lihtsustaks neil oma kogude säilitamist ja haldamist.
Arendustöid tehakse neljas etapis aastatel 2019–2029 ning tänaseks on esimene etapp lõppenud. Projekti järgmised etapid hõlmavad erinevaid arendusi, mille keskmeks on kasutajasõbralikkus.
- II etapi fookuses on muuseumitöötaja sisekeskkonnaga seotud toimingud nagu esemete väljaandmine, nende muuseumisisene kasutamine, inventuurid, kogust väljaarvamine ja aruandlus. Samuti on II etapi raames plaanis valmis saada ka uus avalik keskkond.
- III etapis on plaanis luua nüüdisaegne lahendus museaalide seisundi ning konserveerimis- ja digiteerimistööde dokumenteerimiseks. Lisaks on kavas luua näituste korraldamist toetav funktsioon.
- IV etapis on kavas arendada välja haridusprogrammide korraldamiseks vajalik funktsionaalsus ning avalikkusele mõeldud iseteeninduskeskkond. Samuti lisandub avalikus keskkonnas kogude kirjeldamisega seoses ühisloome võimalus.
MuIS on juba praegu maailmas oma funktsionaalsuse poolest üks ainulaadsemaid keskkondi, kuid lisaks sellele on infosüsteem mõeldud kasutamiseks kõikidele muuseumidele omandivormist sõltumata.
Lisainfo:
Muuseumide infosüsteemi arendustööd on osa Kultuuriministeeriumi koostatud kultuuripärandi digitegevuskavast 2024-2029. MuISi II etapi arendamist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond meetme „Digiriik” sekkumise „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris” tegevuste raames.
MuISiga on liitunud üle 60 muuseumi ning nende kogudega saab tutvuda muis.ee lehel. Kokku on MuIS-i sisestatud üle 4,2 miljoni museaali, millest 2,4 miljonile on lisatud digikujutis.
PPA peadirektor Egert Belitšev algatas eile, 24. aprillil teenistuslikku kontrolli, et terviklikult hinnata numbrituvastussüsteemi kasutamist PPAs ning selle õiguslikke aluseid ja kasutusandmete logimist.
„Numbrituvastuse süsteem on politsei jaoks vajalik ja tähtis tööriist. Sama oluline on ka Eesti inimeste usaldus meie töövahendite ja põhimõtete vastu. Kuigi politsei on numbrituvastuskaameraid aastaid süütegude avastamiseks kasutanud ja omavalitsustega koostöös neid paigaldanud, siis ilmselgelt oleme liiga vähe sellest avalikult rääkinud ning teemat inimestel meeles hoidnud. Selleks, et anda kindlus, et politsei praegune töökorraldus tagab kõikide ajakohaste õigusnormide täitmise ja teha vajadusel ettepanekud numbrituvastuse täpsemaks reguleerimiseks algatasin PPAs kogu teema tervikliku analüüsi,” ütles PPA peadirektor Egert Belitšev.
Belitševi sõnul on politsei jaoks kõige olulisem numbrituvastusest saadav võit raskete kuritegude avastamine kuumadel jälgedel. „Mõistan inimeste muret privaatsuse pärast ja politsei vastutust nende andmete hoidmisel. Samas on numbrituvastus mõnikord ainuke juhtlõng ühiskonna turvatunnet oluliselt riivanud asjas selgus saada või saata näiteks Leedu autovarastele selge sõnum, et Eestis ei ole mõtet proovida. Siin tuleb leida tasakaalupunkt, kus inimestel on kindlus, et nende õigusi ei riivata ülemääraselt ning politseil jääb võimalus ka väga hästi konspireeritud kuritegu ikkagi avastada,” ütles ta.
Teenistusliku järelevalve kokkuvõtte tähtaeg on üks kuu.
PPA kasutab numbrituvastuse tehnoloogiaga avalikke kaameraid, mis asuvad peamiselt maanteedel ja suurtel liiklussõlmedel. Kaamera tuvastab sõiduki numbrimärgi ja teeb sellest foto. See säilib politsei andmekogus isikustamata kujul. Iga andmekogusse tehtud päring logitakse ja logid säilitatakse ka pärast salvestiste kustumist.
Nii ühemehe firmat kui ka suurettevõtet juhtides peab juhatuse liige olema lojaalne ja hoolas ning arvestama, et hoolsuskohustuse rikkumisel võib talle järgneda isiklik vastutus. Advokaat selgitab, kus jookseb piir mõistliku äririski võtmise ja hoolsuskohustuse rikkumise vahel.
Advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Andres Kivi selgitas, et juhatuse liikme kohustused ja nende täitmise standardid tulenevad üldjuhul seadusest. „Kui juhatuse liige sõlmib ametisse astudes ühinguga ka juhatuse liikme lepingu, laienevad talle lisaks ka lepingus kirjutatud kohustused või lepingus ette nähtud kõrgem hoolsusstandard. Kui aga lepingut eraldi dokumendina ei vormistata, tekib käsundilaadne võlasuhe ning kohustused ja nende täitmise standard tulenevad äriseadustikust ja võlaõigusseadusest,” ütles Kivi.
Juhatuse liikme põhikohustusteks on ühingu juhtimine, selle esindamine ja toimivana hoidmine, sealhulgas igapäevaste äriotsuste tegemine, uute ärivõimaluste loomine ning raamatupidamise ja maksuarvestuse juhtimine.
Seadus eeldab, et juhatuse liige täidab oma kohustusi vähemalt korraliku ettevõtja hoolsusega, majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning ühingu huvides ehk isiklikke või mõne kolmanda isiku huvisid silmas pidamata.
Hedmani vandeadvokaat tõi samuti välja, et juhatuse liikmelt eeldatakse, et ta ei võta põhjendamatuid riske. Ka kohtupraktikas on olnud juhtumeid, kui kohus on pidanud kõrge riskiga tehinguid juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks, millega kaasnes juhatuse liikme isiklik vastutus. „Näiteks võib hoolsuskohustuse rikkumiseks vahel pidada tagatiseta laenude andmist või ebausaldusväärsetelt teenusepakkujatelt põhjendamatult kõrge hinnaga teenuse tellimist. Hoolsuskohustuse rikkumiseks võib pidada ka seda, kui juhatuse liige ei tee toiminguid ühingu võlgnikult võlgade sissenõudmiseks,” tõi Andres Kivi näiteid.
Hoolikat käitumist ei saa aga siiski võrdsustada majanduslikult kõige kasutoovama tegevusega, kuid oluline on, et juhatuse liige on igas konkreetses olukorras rakendanud optimaalseid abinõusid heas usus ja parima teadmise juures. „Hinnates seda, kas juhatuse liige on käitunud hoolsalt, tuleb vastata küsimusele, kas sarnases olukorras tegutsev juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus oli ühingu parimates huvides,” täiendas Kivi.
Isiklik vastutus võib juhatuse liikmele järgneda, kui hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisest on ettevõttele või ühingule tekkinud varaline kahju. „Oluline on meeles pidada, et kõik juhatuse liikmed vastutavad ühe juhatuse liikme tekitatud kahju eest solidaarselt sõltumata sellest, kas nad olid või ei olnud kohustust rikkunud selle juhatuse liikme hooletusest teadlikud,” tuletas Kivi meelde ning lisas, et juhatuse liikmetelt eeldatakse, et nad on ühingus toimuvast piisavalt informeeritud.
Seadus eeldab samuti, et juhatusse valitud inimene on selles rollis tegutsemiseks pädev ning temalt nõutavast hoolsusstandardist teadlik. Seega ei saa juhatuse liige oma kohustuse rikkumist põhjendada ei teadmiste puudumise ega ka ühingu juhtimise liigse keerukusega.
Kui aga juhatuse liige on ühtlasi ka oma eriala asjatundja, kohaldatakse temale veelgi kõrgemat hoolsusstandardit. See kehtib näiteks juhul, kui juhatuse liikmeks on elukutseline tegevjuht või kui konkreetsele kitsale erialalisele tegevusele orienteeritud ettevõttes on juhatuse liikmeks vastava eriala spetsialist ehk audiitor audiitorühingutes või advokaat advokaadibüroos.
Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas täna 2024. aastal 15–16-aastaste õpilaste seas korraldatud Eesti koolinoorte uimastitarvitamise uuringu (ESPAD) tulemused. Tulemused näitavad, et noorte seas on uimastite, sh alkoholi, tavasigarettide ja kanepi tarvitamine vähenenud.
Erandiks on e-sigarettide tarvitamine – võrreldes 2019. aastaga on viimase 30 päeva jooksul veipinud noorte osakaal suurenenud. Eriti silmatorkav on muutus tüdrukute seas, kelle hulgas on see näitaja enam kui kahekordistunud: iga kolmas tüdruk oli viimase kuu jooksul e-sigaretti tarvitanud. Noored hindavad alkoholi ja e-sigarette, aga ka teisi uimasteid kergesti kättesaadavaks.
Uuringu tulemused näitasid, et elu jooksul e-sigarettide tarvitamine on püsinud stabiilsena: kui 2019. aasta uuringus oli e-sigarette tarvitanud 54%, siis 2024. aastal 55% noortest. Märgatavalt on suurenenud regulaarsem tarvitamine: viimase 12 kuu jooksul oli e-sigarette tarvitanud 38% noortest (2019. aastal 20%) ning viimase kuu jooksul 25% noortest (2019. aastal 15%). E-sigarette proovitakse võrreldes viie aasta taguse ajaga ka veidi varem: peamiselt 12–14-aastaselt.
„Võime oma uuringu andmetele tuginedes järeldada, et e-sigarettidega katsetajaid on samal määral nagu viis aastat tagasi, kuid lisandunud on aktiivseid kasutajaid, kes tarvitavad e-sigaretti pidevalt. E-sigaretid on noorte hinnangul ka lihtsasti kättesaadavad,” selgitas vastutav uurija, TAI vanemteadur Sigrid Vorobjov.
Kuigi viimase viie aasta jooksul on sigarettide, alkoholi ja kanepi kättesaadavus mõnevõrra vähenenud, pidas endiselt iga teine 15–16-aastane õpilane sigarette, e-sigarette, huuletubakat ja alkoholi kergesti kättesaadavaks. E-sigarettide kättesaadavust hindas kergeks koguni 65% ning huuletubakat 55% noortest. Kanepit pidas kergesti kättesaadavaks iga kolmas noor.
Järjest rohkem on noori, kes ei ole kunagi alkoholi tarvitanud
Alkoholi ei olnud 2024. aastal kunagi proovinud 25% Eesti 15–16-aastastest noortest – võrreldes 1999. aastaga, mil see näitaja oli vaid 4%, on muutus positiivses suunas olnud märkimisväärne. Samas pole viie aasta jooksul muutunud vanus, mil alkoholi tarvitamist alustatakse: iga viies koolinoor oli tarvitanud alkoholi (vähemalt ühe klaasi) juba 12-aastaselt või nooremana. Viimase aasta jooksul oli alkoholi tarvitanud 61% ning viimase kuu jooksul 31% õpilastest. Viimase kuu jooksul oli purjus olnud 10% poistest ja 7% tüdrukutest ning see näitaja ei ole oluliselt muutunud.
Kuigi alkoholi pakkumine alaealisele on seadusega keelatud, saavad noored seda endiselt peamiselt sõpradelt, vanematelt või mõnelt teiselt tuttavalt. Viimastel aastatel ei ole muutunud, ka see, et igale neljandale noorele pakub alkoholi lapsevanem. Iga kümnes noor saab alkoholi kätte kodust ja kuni 5% ostab seda enda sõnul ise.
„See, et noored tarvitavad enamasti alkoholi juba alaealisena ning saavad seda sageli sõpradelt, aga ka kodust ja oma vanematelt, viitab problemaatilistele ühiskondlikele hoiakutele. Täiskasvanud ei tohiks võimaldada alaealistel alkoholi tarvitada. Vastupidiselt levinud müütidele, on kodus noortele alkoholi pakkumine seostatav tulevikus suurema riskikäitumisega,” sõnas Vorobjov.
Kanepi tarvitamine on 15–16-aastaste seas viimase kahekümne aasta madalaimal tasemel
Elu jooksul kanepi proovimine ja korduvtarvitamine on ESPAD-i andmete kohaselt 15–16-aastaste seas veidi vähenenud ning langenud viimase 20 aasta madalaimale tasemele. Iga viies õpilane on siiski vähemalt korra kanepit proovinud ning kanepi tarvitamine on üldjuhul seotud teiste uimastite tarvitamisega. Nendest, kes on tarvitanud elu jooksul kanepit, on 96% tarvitanud ka alkoholi ja 95% mõnda tubaka- ja/või nikotiinitoodet. Stimulantide (nt amfetamiin, ecstasy, kokaiin) tarvitamine on veidi suurenenud, siiski on nende ainete tarvitamine selles vanuserühmas harvaesinev (4%).
„Meie uuringu andmed kinnitavad, et mistahes uimasti tarvitamine võib suurendada ka teiste ainete tarvitamise tõenäosust. Positiivne on see, et neid 15–16-aastaseid noori, kes ei tarvita alkoholi ega narkootikume, on üha rohkem,” selgitas Vorobjov.
ESPAD-i uuring viidi Eestis läbi 2024. aastal kaheksandat korda, et saada ülevaade kooliõpilaste tubaka- ja nikotiinitoodete, alkoholi, narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete tarvitamisest ning muu riskikäitumise kohta. Eesti uuring on osa rahvusvahelisest uuringust „European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs” (ESPAD). Andmekogumine toimus 2024. aasta esimeses pooles ning selles osales üle 2000 kooliõpilase Eesti üldhariduskoolide 8.−9. klassidest.
Uuringu raport on kättesaadav TAI kodulehelt.
Statistikaameti andmetel rändas eelmisel aastal Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.
Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik sõnas, et 2024. aasta oli rändestatistikas mitmes mõttes erakordne. „Ehkki möödunud aastal saabus Eestisse rohkem inimesi kui siit lahkus, oli 2024. aasta rändesaldo märgatavalt väiksem kui viimase 10 aasta keskmine,” ütles Loik. „Kuigi enam kui kolm aastat kestnud täiemahuline sõda Ukrainas sunnib ukrainlasi jätkuvalt rändama muuhulgas Eestisse, siis väljarändajate hulk 2024. aastal kasvas,” lisas ta.
Möödunud aastal ületas Eestisse saabujate hulk lahkujate hulka 1374 inimese võrra – Eestisse asus elama 18 634 inimest ja siit lahkus 17 260 inimest. Vanuse järgi oli rändesaldo positiivne alla viieaastaste, 15–29-aastaste ja üle 60-aastaste seas. Märkimisväärne muutus toimus 30–39-aastaste rändekäitumises, sest just nemad on olnud viimase aastakümne kõige domineerivamad sisserändajad, kuid 2024. aastal oli nende rändesaldo negatiivne.
Kristjan Erik Loigu sõnul on reeglina Eestis meeste osakaal rändajate hulgas olnud kõrgem kui naiste osakaal, jäädes keskmiselt 60% juurde ja nii ka mullu. Sisserännanute keskmine vanus oli 36 aastat ja väljarännanutel 37 aastat, mis jätkab rändajate keskmise vanuse aasta-aastalt kasvamise trendi. „Kuivõrd Eesti rahvastik on vanuseliselt ebavõrdselt jaotunud, tasub pilk heita ka rändesaldo kordajale ehk rändesaldole 1000 elaniku kohta. See oli kõrgeim 20–24-aastaste meeste seas, keda saabus riiki 464 võrra rohkem kui lahkus,“ täpsustas Loik. Järgnevad 20–24-aastased naised ja 15–19-aastased mehed. Negatiivseim kordaja oli 30–34-aastaste naiste hulgas, keda lahkus pea 200 võrra rohkem kui saabus.
Ukrainlaste lahkumine tõi viimase aastakümne suurima väljarände
Sisserändajate hulgas domineerisid Ukraina ja Eesti kodanikud, keda saabus vastavalt 7013 ja 5218 ning kes kokku moodustasid kaks kolmandikku sisserändest. Järgnesid Venemaa (617), Soome (505) ja Läti (477) kodanikud.
„Ukrainlaste sisseränne oli võrreldes aasta varasemaga pea kaks korda väiksem ning pea viis korda väiksem kui kaks aastat tagasi,“ tõi Loik esile. Enne sõja puhkemist saabus keskeltläbi 2000 Ukraina kodanikku aastas, samas lahkus kuni 500. „Mullu suurenes Ukraina kodanike väljaränne pea 4000 inimeseni, mis ühtlasi on ka peamine põhjus, miks 2024. aasta väljaränne oli viimase aastakümne kõrgeim,” lisas ta. Eestisse jäi 3000 Ukraina kodanikku rohkem kui siit lahkus, mis on märgatavalt väiksem arv võrrelduna 2022. ja 2023. aastaga.
Kokku saabus Eestisse inimesi 131 erinevast riigist. Suhtarvudes ehk ühe lahkuja kohta oli kõige rohkem saabujaid Filipiinide, Usbekistani ja Türgi kodanike seas, eeldusel, et mõlemas suunas oli vähemalt kümme rändajat.
Eesti kodanike rändesaldo oli üle aastate taas negatiivne
Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis – siia saabus 5218 Eesti kodanikku ja lahkus 1254 võrra rohkem ehk 6472 kodanikku. Viimati oli Eesti kodanike rändesaldo negatiivne 2020. aastal. Võrreldes 2023. aastaga kahanes sisseränne 540 kodaniku võrra, samas kui väljaränne suurenes 961 inimese võrra. Kõige suuremad muutused Eesti kodanike rändes toimusid möödunud aastal 35–44-aastaste meeste hulgas, keda veel 2023. aastal saabus rohkem kui lahkus. 2024. aastal oli nende rändesaldo 300 inimesega aga miinuspoolel. Sarnaselt meestega kasvas laialdaselt ka 30–44-aastaste naiste väljaränne.
Esimest korda kahekümne aasta jooksul on Venemaa kodanike rändesaldo negatiivne
Loik tõi veel viimase 10 aasta võrdluses esile, et kui 2015. ja 2019. aastal oli sisserännanute seas kõige rohkem Eesti kodanikke, siis 2024. aastal Ukraina kodanikke. „Lisaks Eesti kodanike sisserände kahanemisele torkab silma ka Soome ja Venemaa kodanike väiksem sisseränne. Sisserännanud 900 Soome kodanikust 2015. aastal on saanud 500,“ kirjeldas ta. Kui eelmisel aastal saabus Eestisse 600 Venemaa kodanikku, siis näiteks 2019. aastal ligikaudu 1700. „Sealjuures oli esimest korda kahekümne aasta jooksul Venemaa kodanike rändesaldo negatiivne. Oluliselt on vähenenud ka määramata kodakondsusega ehk halli passi omanike ränne, keda 2015. aastal saabus ligikaudu 500, kuid 2024. aastal alla 200,” rääkis Loik.
Loigu sõnul on suhtarvudes märkimisväärse kasvu teinud India kodanike ränne, keda veel 2015. aastal saabus 80, kuid 2019. aastal pea 300 ja mullu 261. Samaväärt muljetavaldav on tema sõnul Moldova kodanike sisseränne, keda kümme aastat tagasi saabus vaid üheksa, kuid mullu juba 200. Edetabelis on jõudsalt kerkinud ka Pakistani kodanikud (kümme aastat tagasi 28, nüüd 114) ja Usbekistani kodanikud (kümme aastat tagasi 6, nüüd 112).
Lisaks on ka selliseid riike, mille kodanikke saabus kõige rohkem 2019. aastal, kuid 2015. aasta ja 2024. aasta võrdluses nad silma ei paista. Nii on läinud näiteks Valgevene, Iraani, Nigeeria, Brasiilia ja Bangladeshi kodanike sisserändega, keda kõiki tuli 2019. aastal 100–300 inimest riigi kohta, kuid 2024. aastal alla saja. Ka Läti kodanikke saabus 2019. aastal oluliselt rohkem (675) kui mullu (477).
Peamine ränne on viimase kümne aasta jooksul lähtunud Euroopast. Möödunud aastal oli EL-i riikide kodakondsusega inimeste osakaal sisserändes 17%. Aasia riikide kodanike sisseränne on kasvamas ja nende osakaal on praegu 7% juures. Aafrikast, Ameerikast ja Okeaaniast saabus möödunud aastal kokku kuni 4% sisserännanutest.
Rändestatistika koostamisel kasutatakse infot järgmistest registritest (sulgudes on välja toodud elumärkide arv, mida konkreetse registri põhjal arvutatakse): Eesti Hariduse Infosüsteem (3 märki), e-toimik (1), isikut tõendavate dokumentide andmekogu (1), kaitseväekohustuslaste register (1), liiklusregister (2), maksukohustuslaste register (1), tervisekassa andmekogu (5), retseptikeskus (1), rahvastikuregister (3), riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu (1), riiklik elamis- ja töölubade register (1), sotsiaalkaitse infosüsteem (6), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (1), töötamise register (1), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (1), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (1), vangide ja kriminaalhooldusaluste register (2) ning Euroopa sotsiaalfond (1).
Politsei pidas kolmapäeval, 23. aprillil Jõgeval kinni 16-aastase ja 15-aastase tüdruku ning 16-aastase noormehe, keda kahtlustatakse teisipäeval toimunud 49-aastase mehe mõrvas. Kohus võttis kuriteos kahtlustatavad tüdrukud eile õhtul prokuratuuri taotlusel vahi alla.
Teisipäeval, 22. aprillil kella 23 ajal märkas politseipatrull Jõgeval Jaama tänaval kätega viibanud naist, kes juhatas politseinikud pikali maas olnud mehe juurde. Meest oli pekstud ja tal puudusid elumärgid, mistõttu alustasid politseinikud elustamist. Kohale tuli ka kiirabi, kuid paraku ei õnnestunud politseinikel ja meedikutel mehe elu päästa ning ta suri sündmuskohal.
Tartu politseijaoskonna juhi Andrus Reimaa sõnul alustas politsei kohe juhtunu uurimiseks kriminaalmenetluse ning hakkas tõendeid koguma. „Uurijad käisid sündmuskohal, kontrollisid turvakaamerate salvestisi ning vestlesid võimalike tunnistajatega. Kogutud tõendite põhjal tehti kindlaks, et 49-aastase mehe peksmises on alust kahtlustada kaht alaealist tüdrukut ja üht noormeest. Politsei pidas nad kolmapäeval kinni ning neile esitati kahtlustus mõrvas ehk tapmises piinaval ja julmal viisil,” rääkis Reimaa.
Kahtlustatavaid ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid neil on olnud kokkupuuteid kriminaalmenetlusega. 16-aastase tüdrukul seoses varavastase kuriteoga, 16-aastasel noormehel seoses varavastase kuriteoga ja vägivallaga. Politsei kontrollib põhjalikult nii kahtlustatavate täpsemat seost ohvriga, tegutsemise motiivi kui ka kõiki teisi asjaolusid. „Reageerime noorte vägivallajuhtumitele alati tõsiselt. Selles kuriteos kahtlustatavatel 16-aastasel ja 15-aastasel tüdrukul ning 16-aastasel noormehel on olnud politseiga kokkupuuteid ka varasemates väärteomenetlustes. Jätkame uurimist, et selgitada välja, miks teisipäeva hilisõhtul toimunu selliste tagajärgedega lõppes,” lisas jaoskonna juht.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri Raul Heido sõnul olid kannatanu ja kahtlustatavad esialgse uurimisversiooni kohaselt tuttavad ning peksmiseni võisid viia nendevahelised suhted. „Mitte ükski arusaamatus, konflikt ega varasem tüli ei õigusta kellegi julmalt ja järjepidevalt tagajärgedele mõtlemata peksmist,” ütles ringkonnaprokurör.
„Esialgsetest tõenditest nähtuvalt oli kuriteos suurem roll tüdrukutel, kelle puhul on alust arvata, et nad võivad vabadusse jäädes jätkata kuritegude toimepanemist. Selle ärahoidmiseks taotlesime kohtult kuriteos kahtlustatavate tüdrukute vahistamist ja eile õhtul võeti nad kaheks kuuks vahi alla,” lisas Heido.
Seni kogutud tõendite põhjal ei olnud noormehe roll kuriteos keskne ja praegustel andmetel ei ole ohtu, et ta hakkaks menetlusest kõrvale hoidma või jätkaks kuritegude toimepanemist. Seetõttu ei olnud prokuratuuril alust taotleda noormehe vahistamist.
Kriminaalmenetlust viib läbi Lõuna prefektuur ning juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.
Soome valitsus tahab majandust elavdada ja langetab ettevõtete tulumaksu 18 protsendini.
Ettevõtete ja organisatsioonide kasumilt võetav maks on hetkel 20 protsenti. 2027. aastal väheneb see kahe protsendipunkti võrra ehk 18 protsendini, vahendab ERR.
Rahandusministeeriumis on valminud eelnõu, millega luuakse register, kuhu lähevad andmed inimeste rahaliste kohustustega krediidiasutuste ees. Seaduse jõustumisel läheb registri loomiseni aga vähemalt veel paar aastat.
Kui rahandusministeeriumi plaanitav register tööle hakkab, näeb igasugune laenu taotlemine inimesele välja järgmiselt. Kõigepealt teeb näiteks pank päringu krediiditeaberegistrisse, et teada saada, kui palju on sel inimesel parasjagu vaja maksta tagasi laene, liisinguid, järelmakse või muid võlgu mõnele krediidiasutusele. Kui pilt on panga jaoks positiivne ja tundub, et inimene on suuteline laenukohustust kandma, antakse talle laen ning kogu vajalik info selle kohta läheb registrisse kirja. Kui pilt ei ole nii roosiline, on see info registrist kohe käes ja pangal ei teki riski, et palju laenu võtnud inimene võiks veel ühe laenu saamisel neile võlgu jääda, vahendab ERR.
Tallinna lennujaam avaldas video, kuidas kolmapäeval põles suure leegiga reisija kohver, mille sees oli plahvatanud akupank.
G4S-i julgestuskontrolli töötajad reageerisid viivitamatult ja kustutasid tulekahju ning keegi vigastada ei saanud.
Lennujaama teatel oli tegemist õnneliku õnnetusega, sest akupank plahvatas enne lennukisse jõudmist, mitte lennu ajal.
„See on hea näide sellest, miks akupankasid ei tohi pakkida registreeritud pagasisse – mõelgem, kui selline plahvatus toimuks lennu ajal lennuki pagasiruumis, kus ei ole kedagi, kes tulekahjule kiirelt reageerida jõuaks,” märkis lennujaam.
Siin on video:
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. aprill 2025:
kui rindel enam-vähem ok, siis ei Valges Majas, mõnedes suuremates Euroopa riikides ega Pakistan-India suhetes miskit hästi ole…
1. Kiievis oli eile öösel hukkunuid.
2. Krimmis ikka veel miskit lendab ringi.
3. Kursk/Belgorod: edenes kumbki pool ja Kurski oblastis on Ukraina jälle kanna maha saanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: lainetas.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Bild: Ukraina valmistub USA toetuse lõppemiseks.
12. Suurbritannia võib keelduda rahuvalvajate saatmisest Ukrainasse, kuna see tõstaks venemaaga sõjaohtu.
13. venemaa valitsus on alustanud ettevalmistusi eelarvetulude kriisiks.
14. venemaa avab dollarimiljonäridele riikliku krüptobörsi.
15. Hollandi kuningas kutsub üles rahu ja julgeoleku nimel hambuni relvastuma.
16. India ja Pakistan on sõja äärel.
17. Lühiuudised
175 vene poole rünnakut eilsel ööpäeval. Kui seni aktiivsetes sektoris sarnane surve jätkus, siis Siverski suunal on juba teist päeva järjest kõrgem vene poole tempo ning uuesti on pisu hakanud tõusma surve Kupjanski linna suunal ning lõunarindel. Liugpomme, kaudtuld ja kamikaze drooni ikka keskmisest rohkem.
Kui võrrelda vene poole kaotuste numbreid, videosid ja blogikanalite infot, siis jälle tundus päevana, kus vaid mõnes lõigus suutis vene pool soomuskolonniga rünnata, mujal ikka kas ainult jalavägi ja sedagi vaid pigem kas alla jao või plussiga ning mõned neist ikka miski kiiremaga proovisid. Eks arvata võib, et uusi soomusgruppe kokku pannakse. 9. maini minna veel kaks nädalat ja no oleks ju vaja putinile aastapäeva kõneks millegi uuega kiidelda. Njah, eks sobivad ka vanad „võidud” ja lääne ähvardavale ohule viitamine.
Õnneks jätkus kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tihe tabamine. Küll on aktiivsemates rindelõikudes väga-väga tihe nii vene lennunduse, droonide ja kaudtuleüksuste mõju ning nii kaugele kui ulatutakse, üritatakse kõiki linnu ja külasid, teede ristmikke ning Ukraina possasid pommitada. Ukrainal sellist „luksust” pole ning ilma täpsemat sihtmärki teadmata ei saa vahendeid selliselt kulutada.
1. Ukraina õhuvägi teatas venemaa eile öisest kombineeritud raketi- ja droonirünnakust Ukraina vastu.
Alla tulistatud:
7/11 Iskander-M/KN-23 ballistilised raketid
31/37 Kh-101 tiibraketid
0/6 Iskander-K tiibrakett
6/12 Kalibr tiibraketid
4/4 Kh-59/69 tiibraketid
132/145 Shahed drooni (64 alla tulistatud, 68 asukohast kadunud)
President Volodõmõr Zelenskile kättesaadava esialgse teabe kohaselt sooritas venemaa 24. aprillil pealinnale suunatud rünnaku, milles hukkus vähemalt 12 inimest, Põhja-Koreas toodetud ballistiline rakett.
Täna öösel oli Harkivis saheedi laine ajal plahvatusi ja puhkesid tulekahjud.
25. aprilli öösel ründasid vene okupandid droonidega Dnipropetrovski oblastit, mille tagajärjel puhkesid tulekahjud mitmetes asustatud piirkondades; Esialgsetel andmetel on üks surnu ja kaheksa haavatut.
Kogu piiri ja rinde lähedus ikka tihedas sajus.
2. Eile öisest rünnakust Krimmi suunas seni täpsemat infot pole, mida tabati, liiguvad erinevad kõlakad ja terve selle nädala sealse tabamuste põhinimekirjas on tuntav kogus igasugust seire- ja õhutõrjetehnikat.
Kohalikud teatavad, et eile õhtul ründasid droonid Novofedorovkas ja Katšas venemaa lennuvälju. Rünnak kestis umbes viis tundi järjest. Plahvatusi oli kuulda ka Armjanskis ja Krasnoperekopskis. Tagajärjed on siiani teadmata.
venemaa kaitseministeerium teatas eile kell 23.00, et Krimmi kohal väidetavalt hävitati 5 drooni.
Sabotöör põletas Rostovi-äärses Põhja-lennuväebaasis maha Su-30SM lennuki.
3. Kursk/Belgorod: venemaa paari päeva tagune õhurünnak Gornali kloostrile, kus Ukraina näib olevat positsioonid tagasi võtnud. Klooster asub Kurski oblastis.
Ukraina eriväed hävitasid lähivõitluses venemaa pinnal Kurski oblastis 25 Põhja-Korea sõdurit.
Belgorodi oblastis on muutusi rindejoones. Tundub, et Ukraina omad on taastanud vähemalt osaliselt kontrolli Popovka asula üle aga on pidanud taanduma Demidovka asulast.
4. Harkiv: muutusteta. Seni pole vene poolel õnnestunud Vovtšanski linnas suruda Ukraina võitlejaid Vovtša jõe lõunakaldale.
5. Kupjansk-Kreminna: suurem surve ikka lõunasektoris, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: seni on alles 6 km kaugusele Toretskist põhja poole ulatuv vene kombits, kuhu tundub, et possade täiteks õnnestub uusi üksusi tuua. Küll pole suudetud saada täielikult seda teed sinnani oma kontrolli alla, sestap hetkel on possade hoidmine seal päris kulukas. Muret teeb vene poole igal moel ponnistused kahel pool Toretski linna, et linn lõpuks saada tervenisti enda kontrolli alla. Soomus, mootorattad ikka põhilised liikumisvahendid rünnakul. Hetkel tundub, et kui isegi kuhugi Ukraina possade liinile või nende taha jõutakse, siis ei kiputa seal pikalt ellu jääma, sestap ka korraks sinna jõudmist rindejoone muutuseks veel ei pea.
8. Donetsk: tundub, et pisu rindejoone lainetust jagub. Suurim erinevus erinevatel blogikanalitel on seni hallis alas olnud Bohdanivka küla seisust, kas on püsiva vene poole kontrolli alla või kõikse aeg uus ports sinna surema saadetakse. Mitu korda on vene pool selle väikese küla kontrollist juba teada andnud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Kiiev valmistub võimalikuks edasise toetuse lõpetamiseks Ameerika Ühendriikidelt. Sellest teatab Bild, viidates Ukraina valitsusallikale. „Valmistume halvimaks stsenaariumiks. Nimelt Ameerika Ühendriikide toetuse lõppemiseks,” tsiteerib väljaanne allikat. Anonüümsust palunud ametnik ütles ka, et Ukraina juhtkonnas on kasvav pettumus Washingtoni pakutud rahuplaani suhtes, samuti USA presidendi Donald Trumpi poolse surve puudumises vladimir putinile ja Ameerika poole vastumeelsuses venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamisel.
„Lootsime, et see on vaid tema läbirääkimistaktika. Kuid ta ei avalda putinile survet, ei kehtesta mingeid sanktsioone ega väljenda isegi avalikku nördimust rahumeelsete Ukraina kodanike vastu suunatud jõhkrate rünnakute pärast,” selgitas allikas. Bildi allikas rõhutas, et USA pakutud rahulepingu tingimused ei vasta Ukraina huvidele. „See, mis paberile kirja pannakse ja meile läbirääkimiste käigus märku antakse, on vastuvõetamatu. Me ei anna kergesti alla. Isegi kui valitsus tahaks seda teha, mida ta ei tee, oleks rahvas selle vastu,” lisas allikas.
Nagu Bild kirjutab, on Ukraina strateegiaks nüüd püüda Ameerika tingimuste läbivaatamist, pidades samal ajal konsultatsioone Euroopa riikide juhtidega. Eelkõige eeldatakse, et president Volodõmõr Zelenski kohtub nende jõupingutuste osana Donald Trumpiga paavst Franciscuse hüvastijättseremoonial, mis toimub laupäeval, 26. aprillil.
18. aprillil ütles Trump, et Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimised on „lähenemas haripunktile” ja hoiatas, et kui edusamme peagi ei tehta, võivad Ühendriigid protsessist lahkuda.
Ukraina poolele anti rahulepingu eelnõu, milles oli selgelt öeldud, et see on Washingtoni „viimane pakkumine”. Axiose andmetel näeb plaan ette Krimmi annekteerimise tunnustamist, samuti Venemaa kontrolli säilitamist okupeeritud Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblastite aladel. Kompromissi osana saab Ukraina ametliku kontrolli Zaporižja tuumaelektrijaama üle, kuid seda hakkab haldama USA. Teiste tingimuste hulka kuuluvad Kiievi loobumine soovist liituda NATO-ga ja lepingu allkirjastamine Ameerika Ühendriikidega Ukraina loodusvarade ühise arendamise kohta. Lisaks lubas Trump tühistada kõik venemaale pärast 2014. aastat kehtestatud sanktsioonid.
23. aprilliks oli Londonis plaanitud Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ukraina välisministrite ja USA riigisekretäri Marco Rubio kohtumine. Päev varem teatas Volodõmõr Zelenski aga taas avalikult, et Ukraina ei tunnusta kunagi Krimmi annekteerimist. See seisukoht viis Rubio keeldumiseni läbirääkimistel osalemast. Prantsusmaa ja Saksamaa välisministeeriumide juhid tegid peagi sarnaseid otsuseid. Seetõttu toimus koosolek madalamal tasemel.
Zelenski avaldus kutsus esile Donald Trumpi terava reaktsiooni. Ta süüdistas Ukraina presidenti sõja pikendamises ja ütles, et „kolme aasta pärast võib Zelenski riigi kaotada”. Ukraina president teatas 24. aprillil, et ükski rahuleping ei saa olla vastuolus Ukraina põhiseadusega. Ta ütles ka, et Trumpile on kaalumiseks esitatud alternatiivsed rahulepingu ettepanekud.
12. Suurbritannia ja mitmed Euroopa riigid loobuvad tõenäoliselt plaanidest saata Ukrainasse kümneid tuhandeid sõdureid osana rahvusvahelisest rahuvalvemissioonist. Times teatab viidates diplomaatilisele allikale, kes oli seotud „tahte koalitsiooni” kõnelustega, et selle peamiseks põhjuseks on mure, et välisvägede kohalolek võib relvarahu rikkumise korral viia otsese vastasseisuni venemaaga. „Riskid on liiga suured ja olemasolevad jõud ei ole ülesande ulatusega kooskõlas. Suurbritannia on alati selle seisukoha võtnud. Prantsusmaa pakkus välja karmima lähenemisviisi,” ütles diplomaat anonüümsust paludes.
Väljaande andmetel kaaluvad London ja teised Euroopa pealinnad nüüd tõsiselt alternatiivstsenaariumi, mille kohaselt lääne vägesid Ukraina territooriumile linnade, sadamate ja tuumaobjektide kaitsmiseks ei paigutata. Mitmed Euroopa juhid usuvad, et demonstratiivne maavägede saatmisest hoidumine võib sundida Moskvat omaenda „punaseid jooni” ümber hindama ja hõlbustada rahulepingu sõlmimist.
Täieliku kontingendi asemel peaksid Suurbritannia ja Prantsusmaa saatma Lääne-Ukrainasse sõjaväeinstruktorid. See võimaldab ametlikult täita kohustusi Ukraina territooriumil viibides, kuid ilma otsese osalemiseta vaenutegevuses, kui see jätkub, ja ilma lähetamiseta rindejoone lähedale. Euroopa riigid jätkavad ka Ukraina õhuruumi kaitsmise võimaluse arutamist hävitajate ja õhutõrjesüsteemidega, et pakkuda varju rahuvalvajatele, kui nad lähetatakse. Türgi võib tulevases missioonis osaleda ka merenduspartnerina. Lisaks on Suurbritannia ja tema liitlased jätkuvalt pühendunud Ukraina sõjalise toetuse pakkumisele relvatarnete kaudu, et tugevdada riigi kaitsevõimet.
Allikas ütles, et EL kardab, et ulatuslik vägede kohalolek Ukrainas õõnestab Suurbritannia ja teiste riikide võimet tagada NATO idatiiva julgeolek. London ja Pariis kaaluvad Donald Trumpi ja Volodõmõr Zelenski kohtumist kohe pärast paavst Franciscuse matuseid osana relvarahu vahendamise püüdlustest, kuna selline samm võiks pingeid leevendada ja läbirääkimisprotsessi kiirendada.
Timesi andmetel suhtutakse Kiievis samuti skeptiliselt rahuvalvevägede sissetoomise ideesse: Ukraina ametnikud ei usu, et putin nende kohalolekuga nõustub. Üks allikas märkis: „Me jätkame oma seisukoha kaitsmist, kuid loodame, et Moskva vaatab oma „punased jooned” ümber. Nüüd seisame silmitsi ülesandega leida „maandumisala”, kus Ukrainat ei sunnita ületama omaenda vastuvõetavaid piire.”
Lääne diplomaat kutsus üles ka venemaale suuremat survet avaldama ja väljendas muret, et Trump näitab üles liigset lojaalsust kremlile: „Ta on venemaa suhtes soojem kui Ukraina suhtes – ja see on täiesti vastuvõetamatu.”
13. Olles kulutanud sõjale üle 20 triljoni rubla (200 miljardit eurot) ja söönud ära kaks kolmandikku Rahvusliku Heaolu Fondi (NWF) reservidest, valmistuvad venemaa võimud üle minema eelarve kokkuhoiurežiimile, mis on seisnud silmitsi kahekohalise toorainetulude langusega. venemaa rahandusministeerium „peab olema valmis muutuvaks olukorraks, töötama välja mitmesuguseid stsenaariume“ ja „pöörama erilist tähelepanu eelarveriskide ennetamisele”, mis on seotud maailmamajanduse destabiliseerimise ohuga, ütles peaminister mihhail mišustin kolmapäeval ministeeriumi juhtkonna koosolekul.
Peamine neist riskidest on kaubandussõdadest tingitud majanduse eksporditulude vähenemine, täpsustas rahandusminister anton siluanov samal juhatuse koosolekul. Tema sõnul tuleb riikliku heaolufondi täitmise ja kulutamise eelarvereegel koostada naftaturu „stressistsenaariumi” puhuks, kus venemaa Uurali nafta hinnad on juba kuu aega olnud alla 60 dollari ja lühikeseks ajaks langenud alla 50 dollari. „Peame kulud uute oludega kooskõlla viima,” ütles siluanov. „Peame oma soovides tagasihoidlikumad olema.”
Trumpi tariifide ja OPEC+ tootmise suurenemise tõttu langevate naftahindade tõttu on eelarve veebruaris ja märtsis kaotanud juba 17% nafta- ja gaasituludest. Reutersi arvutuste kohaselt kiirenes langus aprillis aastases võrdluses 22%-ni ning rahandusministeerium hakkas esimest korda 16 kuu jooksul iga päev Rahvusliku Heaolu Fondi valuutat müüma, et puudujääki katta.
Uurali keskmine hind märtsis langes 59 dollarini, samas kui eelarves planeeritud hind oli 69,7 dollarit. Ja aasta lõpuks on see vaid 56 dollarit ehk aprillis-detsembris langeb see majandusarengu ministeeriumi ajakohastatud makroprognoosi kohaselt 53 dollarini. Majandusarengu ministeeriumi arvutuste kohaselt jätab see majandust ilma 35 miljardist dollarist eksporditulust, mille aastane maht ajakohastab 8-aastase miinimumi 410,6 miljardi dollarini.
Kuna nafta hind on alla 60 dollari, peab rahandusministeerium müüma riikliku heaolu fondi valuutat, et katta eelarves toormaterjalide renditulude puudujääki, kuid fondis on vähem vaba raha kui kunagi varem alates selle loomisest 2008. aastal: umbes 40 miljardit dollarit. Olukorraga tuttavad allikad ütlesid RBC-le, et valitsus võib langetada eelarvereegli „piirväärtus”, mida kasutatakse riikliku heaolufondiga tehtavate toimingute puhul, 50 dollarini.
See võib tähendada vajadust vähendada eelarvekulusid 1,5–1,6 triljoni rubla võrra, hindab Alfa Panga peaökonomist Natalia Orlova. Kuid iga otsus eelarvekulutuste piiramiseks on eelarve saajatele valus ja seda ei ole lihtne teha, kuna „geopoliitilised prioriteedid mängivad endiselt domineerivat rolli”, märgib ta. Kui nafta hind on 50 dollarit, kaotab eelarve umbes 30% kavandatud nafta- ja gaasituludest – 3,1 triljonit rubla 10,9 triljonist, hindab Aricapitali haldusfirma tegevjuht Aleksei Tretjakov. Ja kui naftahinnad ei stabiliseeru, peab valitsus „märkimisväärse osa kulutustest ümber vaatama“, hoiatab Alexandra Prokopenko, Carnegie venemaa Euraasia keskuse teadur.
Rubla devalveerimine 110–120 rublani dollari kohta võiks tasakaalu taastada, usub Tretjakov. Kuid see kiirendab inflatsiooni, mis püsib jätkuvalt üle 10%, hoolimata sellest, et venemaa Föderatsiooni keskpanga baasintressimäär on kahe aastakümne rekordiliselt kõrge.
Nafta hinna langus mõjutab eelarvetulusid ja naftaettevõtteid, kuid sõjamajandust see tõenäoliselt ei mõjuta, ütleb Bloomberg Economicsi venemaa ökonomist Aleksandr Isakov. Sõjatööstuskompleksi käesoleva aasta lepingud on esimese kvartali hiiglaslike kulutuste tõttu ilmselt juba suures osas välja makstud, osutab ta. Prokopenko nõustub, et kaitsealased artiklid on viimased, mis vähendamisele kuuluvad.
14. venemaa võimud valmistuvad käivitama uut krüptovaluutabörsi, mis on kättesaadav ainult nn „superkvalifitseeritud investoritele” – osalejatele, kellel on väga kõrge sissetulek ja kapital. Seda teatas rahandusminister anton siluanov rahandusministeeriumi laiendatud koosolekul, teatab RBC. „Koos keskpangaga käivitame krüptobörsi ülikvalifitseeritud investoritele. Krüptovarad legaliseeritakse, tuues krüptotehingud varjust välja. Loomulikult mitte meie riigi piires, vaid nende tehingute puhul, mida on täna teostatud eksperimentaalse õigusrežiimi raames,” selgitas rahandusminister.
Praegu eeldatakse, et krüptobörsile juurdepääs on piiratud investoritega, kellel on suured rahalised vahendid. Keskpanga praeguste ettepanekute kohaselt saavad „superkvalifitseeritud investori” staatuse need, kelle vara (väärtpaberites ja hoiustes) ületab 100 miljonit rubla (1 miljon eurot) või kelle aastane sissetulek viimase aasta jooksul oli üle 50 miljoni rubla (500 tuhat eurot).
Need kriteeriumid pole aga veel lõplikud. Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna direktori asetäitja osman kabaloev selgitas, et parameetreid võidakse muuta. „Võib-olla toimub see sellises formaadis või korrigeeritakse neid näitajaid kuidagi ühes või teises suunas – see on võimalik. Ma arvan, et ees ootavad laiaulatuslikud arutelud,” märkis ta.
Märtsis tegi keskpank ettepaneku kehtestada kolmeks aastaks eksperimentaalne õigusrežiim. Selle režiimi kohaselt lubatakse piiratud arvul venemaa investoritel teha otsetehinguid krüptovaluutadega. Ka need, kes ei vasta EPR-is osalemise kriteeriumidele, ei ole turulepääsult täielikult blokeeritud: nad saavad investeerida tuletisinstrumentidesse, mille kasumlikkus on seotud krüptovarade väärtusega, kuid mis ei hõlma tokenite tegelikku üleandmist. See võimalus on kättesaadav kodanikele, kellel on kvalifitseeritud investori standardne staatus.
Vaatamata digitaalsete varade käsitluse liberaliseerimisele on rahandusministeerium krüptovaluutade kui investeerimisinstrumendi suhtes endiselt skeptiline. Eelkõige on rahandusministri asetäitja aleksei moissejev varem öelnud, et krüptovaluutadel on tema arvates finantspüramiidi tunnused. „Keegi muidugi teenis krüptovaluutadega raha. Aga pidage meeles MMM-i 1990. aastatel – paljud inimesed teenisid alguses kasumit ja seejärel kaotasid veelgi rohkem inimesi raha. See on tüüpiline igale püramiidile: keegi võidab ja tänu sellele muutub see populaarseks,” rõhutas moissejev toona.
Ta lisas ka, et on korduvalt hoiatanud venelasi digitaalsetesse varadesse investeerimise eest. Samal ajal tunnistas moisejev digitaliseerimise olulisust pangandussektoris ja märkis, et tööstusharu liigub juba põhimõtteliselt uute mudelite poole: finantsasutused töötavad üha enam elektrooniliste süsteemide kaudu, vähendades tarbijate kulusid. „See on positiivne trend, kuid krüptovaluutadel pole sellega mingit pistmist,” lõpetas aseminister.
15. Holland peab olema valmis uuteks sõjalisteks väljakutseteks ja oma julgeoleku tagamiseks „hambani relvastuma”. Kuningas Willem-Alexander teatas sellest Vredepieli (Limburgi maakond) kasarmute külastuse ajal, kus Ukraina sõjaväelased läbivad väljaõpet. „Oleme ehk liiga kaua vabadust ja rahu enesestmõistetavaks pidanud. Kuid Ukraina sõda ja teised konfliktid näitavad selgelt, et see pole enam nii. Peame olema valmis, muidu lähevad asjad halvasti,” tsiteerib NOS kuningat. Willem-Alexander märkis, et Holland ei peaks mitte ainult oma kaitset tugevdama, vaid ka tõsiselt ümberrelvastumisega tegelema. Tema sõnul peab riigi kaitsetööstus taas suutma toota reaalse sõjalise konflikti tingimustes vajalikku varustust ja relvi.
Nagu valitsevasse koalitsiooni kuuluva Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD) juht Dilan Yeşilgöz-Zegerius aprilli keskel teatas, kavatseb Hollandi valitsus eraldada kaitse- ja julgeolekuvajadusteks üle 1,1 miljardi euro. Lisaks plaanib Holland 2025. aastal eraldada Kiievile 2 miljardit eurot, millest 500 miljonit suunatakse droonide tootmiseks, ütles VVD parlamendiliige Ruben Brekelmans varem. Varem sai Ukraina Hollandilt F-16 hävitajaid.
Jaanuaris ütles Euroopa Liidu välisminister Kaja Kallas Euroopa luureagentuuride andmetele viidates, et venemaa võib proovida rünnata ühte ELi riiki juba 2028. aastal. Ta kutsus üles mitte ainult suurendama investeeringuid kaitsesektorisse, vaid ka olema valmis võimalikuks sõjaliseks konfliktiks. Seda seisukohta jagab ka Taani sõjaväeluure, mis ennustas veebruaris suure tõenäosusega ulatuslikku sõda Euroopas järgmise viie aasta jooksul. Ja märtsis rõhutas Saksamaa Föderaalse Luureteenistuse (BND) juht Bruno Kahl, et Moskva püüab testida NATO valmisolekut rakendada kollektiivkaitset käsitleva artikli 5 alusel tegutsemiseks.
Sõjauuringute Instituudi (ISW) ekspertide sõnul militariseerib kreml aktiivselt venemaa ühiskonda ja valmistab seda ette pikaajaliseks sõjaks NATO-ga. Sel juhul kasutatakse samu narratiive, mida varem kasutati Ukraina rünnaku õigustamiseks.
16. Kahe tuumariigi suhted on pärast 26 turisti tapmist Kashmiri osariigis järsult halvenenud; India võimud süüdistasid Pakistani terroristide toetamises. India saatis riigist välja kõik pakistanlased ja astus enneolematu sammu, peatades 65 aastat vana lepingu, mis varustas Pakistani Induse jõe veega. Tema omakorda tõstis armee lahinguvalmidusse ja hoiatas Indiat võimaliku sõja eest.
22. aprillil avasid võitlejad tule India hallatavas Kashmiri osariigis turistide rühma pihta, mille omandiõiguse üle kahe riigi vahel on pikka aega vaieldud. Hukkus 26 ja sai vigastada 17 inimest. India valitsus teatas, et ründajad saabusid Pakistani territooriumilt. Politsei avaldas kolme kahtlusaluse nimed, väites, et kaks neist on Pakistani kodanikud ja kuuluvad rühmitusse, mis pani 2005. aastal Mumbais toime India ajaloo surmavaima terrorirünnaku, milles hukkus 175 inimest, vahendab Financial Times. Delhi aga tõendeid ei esitanud, lisab ajaleht.
Seejärel tühistas India kõigi pakistanlaste viisad, teatas Pakistani sõjaväenõunike väljasaatmisest ja soovitas oma kodanikel naaberriigist koju naasta. Samuti sulges see oma ainsa maismaapiiripunkti ja peatas osalemise Induse veevarude lepingus, mis reguleerib kahe riigi veevarude kasutamist. Vastuseks teatas Pakistani Riiklik Julgeolekunõukogu: „Iga katse peatada või ümber suunata Induse vete lepingu alusel Pakistanile kuuluvate veekogude voogusid… loetakse sõjaaktiks ja sellele vastatakse kogu riikliku jõuga.”
India selline samm lööks Pakistani põllumajandust külvihooaja alguses, kuna riik on juba niigi tõsises majanduskriisis. Maailmapanga järelevalve all olevat 1960. aasta lepingut on varem järgitud isegi kahe riigi vaheliste sõjaliste konfliktide ajal. Lisaks on Pakistan sulgenud oma õhuruumi India lennufirmadele, peatanud kogu kaubanduse Indiaga ning kuulutanud India kaitse-, mereväe- ja lennundusnõunikud ebasoovitavateks isikuteks, teatab Reuters.
Islamabad ähvardas peatada ka kõik kahepoolsed lepingud, sealhulgas 1972. aasta rahulepingu, mis sõlmiti pärast kahe riigi vahelist 1965.–1971. aasta sõda. See reguleerib India ja Pakistani suhteid, näeb ette „rahvusliku ühtsuse, territoriaalse terviklikkuse, poliitilise iseseisvuse ja üksteise suveräänse võrdsuse austamise” ning kehtestab Kashmiris „kontrolljoone”.
Washingtonis resideeruv Lõuna-Aasia analüütik Michael Kugelman ütles FT-le, et Induse vete leping ja rahuleping toimisid kindlustuspoliisina, mis tagasid põhitasemel koostöö isegi Pakistani ja India vahelise pingelise olukorra ajal. Nüüd, ütles ta, riskivad need kaks riiki oma suhetes siseneda tundmatule territooriumile.
India ja Pakistan ei kuulu ametlikult tuumarelva omavate riikide hulka. Kuid nad ei allkirjastanud tuumarelva leviku tõkestamise lepingut ja töötasid välja oma tuumarelvad.
17. Lühiuudised
vene meedia teatel on USA saadik Witkoff saabunud Moskvasse. Ta kohtub peagi taas putiniga.
Ukraina rahandusminister Martšenko sõnul ei saavutatud USA-ga sel nädalal maavarade müügilepingut. Reutersi andmetel tunnistab Washingtoni delegatsioon edusamme, kuid läbirääkimised pole veel allkirjastamiseks valmis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Apple hoiatab oma peaaegu kaht miljardit iPhone’i kasutajat, et nad kustutaksid kohe teise tehnoloogiahiiglase rakenduse, väites, et teie digitaalne privaatsus on tõsises ohus.
Ilma ettevõtte nime mainimata käskis Apple YouTube’i postitatud videos oma kasutajatel Google’i Chrome’i internetibrauserist loobuda, vahendab Daily Mail.
Tähelepanu pöörati pärast seda, kui Google teatas teisipäeval, et nad loobuvad lubadusest eemaldada Chrome’ist kolmanda osapoole jälgimisküpsised.
Need küpsised võimaldavad veebisaitidel ja reklaamijatel jälgida Chrome’i kasutajate veebitegevust, et näidata neile isikupärastatud reklaame – ning loovad Google’ile ka mitme miljardi dollari suuruse tuluvoo.
Google plaanis varem küpsised asendada uue süsteemiga, andes Chrome’i kasutajatele ühe klõpsuga valiku „Ära jälgi mind”, kuid need plaanid kukkusid kokku laialt levinud hirmu tõttu veebireklaamitööstuses, et mis tahes asendamine jätab veebireklaamidele vähem ruumi.
Kuigi jälgimisküpsised ise ei pruugi olla pahatahtlikud, võivad need kaasa tuua privaatsusriskid ja teatud juhtudel suurendada teie andmete lekkimise või varguse tõenäosust, sealhulgas tundliku teabe puhul nagu pangakontod.
See tähendab, et kõike, mida Chrome’i kasutavad iPhone’i omanikud teevad, jälgitakse ka edaspidi, välja arvatud juhul, kui nad küpsiseid käsitsi kustutavad või brauseri inkognito režiimi kasutavad.
Apple on kasutanud poleemikat oma internetibrauseri Safari reklaamimiseks, mis lubab olla „päriselt privaatne brauser”.
Apple’i jälgimisvastases videos pealkirjaga „Flock” üritavad iPhone’i kasutajad põgeneda seirekaamerate lõputu pealetungi eest, mis lõpuks plahvatavad, kui kasutaja valib oma eelistatud brauseriks Safari.
Näib, et see on otsene löök Google’ile, kes nimetas oma esialgse jälgimisküpsiste asendusplaani FLoC (Federated Learning of Cohorts).
Kuigi Apple reklaamib, et Safaril on tugevamad privaatsusfunktsioonid nagu vaikimisi kolmanda osapoole jälgijate blokeerimine, pole see ainus brauser, millele iPhone’i kasutajad saavad lülituda.
Kolmanda osapoole küpsised Chrome’is jälgivad kasutaja tegevust mitmel veebisaidil, märkides, mida teile meeldib osta, milliseid saite sageli külastate ja mida oma otsingutesse sisestate.
Kogu see teave võib luua Chrome’i kasutaja üksikasjaliku eluloo, sealhulgas tema vanuse, asukoha ja üldised huvid.
Kuigi küpsised ei salvesta konkreetselt kasutaja pangakontode kohta privaatset teavet, võivad need salvestada teatud üksikasju, näiteks seda, millist panka te kasutate, millal panga veebisaiti külastasite ja kui kaua olite võrgus.
Kõiki neid andmeid, mis kogutakse Chrome’i iPhone’is kasutamise ajal, jagatakse või müüakse reklaamiagentuuridele, analüüsifirmadele ja andmevahendajatele – organisatsioonidele, mis teenivad raha, kogudes ja uurides teie isikuandmeid ning seejärel kasutades neid turunduseesmärkidel.
Google kasutab neid andmeid oma reklaamitulu suurendamiseks, mis tõi ettevõtte kasumiaruannete kohaselt 2024. aastal sisse ligikaudu 265 miljardit dollarit.
Kuid Google’i 2024. aasta uuring leidis, et see privaatsusalgatus, mis täidaks ettevõtte lubaduse vähendada kasutajate jälgimist ja parandada privaatsust, tooks kaasa ka reklaamitulu vähenemise ligikaudu 19 protsenti.
Google’i privaatsusalgatuse asepresident Anthony Chavez teatas 22. aprillil, et Google otsustas säilitada oma praeguse poliitika, et pakkuda kasutajatele Chrome’is kolmandate osapoolte küpsisevalikuid, ning ei võta kasutusele uut eraldiseisvat lahendust kolmandate osapoolte küpsiste jaoks.
Kahjuks Chrome’i kasutajate jaoks pole kõigil kolmandatel osapooltel kõige suurem digitaalne turvalisus.
Kui häkkeritel õnnestus Google’ilt andmeid ostes tungida reklaamivõrku, võidakse varastada teie digitaalne profiil, sealhulgas teie privaatne otsinguajalugu, isiklik teave ja pangaandmed.
Firefox, mille on välja töötanud mittetulundusühing Mozilla, edendab privaatsust täiustatud jälgimiskaitse funktsiooniga, mis blokeerib vaikimisi ka kolmanda osapoole jälgimisküpsised.
Veebibrauser DuckDuckGo sisaldab automaatset küpsiste nõusolekuhaldust hüpikakende jaoks ja kasutab oma Duck Playerit YouTube’i videote esitamiseks ilma Google’i reklaamideta.
Avast Secure’i brauser reklaamib, et sellel on sisseehitatud reklaamide blokeerimine, andmepüügivastased funktsioonid ja paroolihaldur, kuid see iPhone’iga ühilduv brauser maksab kasutajatele 5,99 dollarit kuus.
Aastal 2024 ütles Google’i pressiesindaja, et ettevõte püüab hoida inimeste andmeid vaikimisi turvalisena ja tagada, et kasutajad saaksid juhtida, millal ja kuidas nende andmeid Chrome’is nende veebisirvimiskogemuse isikupärastamiseks kasutatakse.
„Usume, et kasutajad peaksid alati kontrollima, mistõttu oleme loonud hõlpsasti kasutatavad privaatsus- ja turvaseaded otse Chrome’is,” lisas pressiesindaja.
27. aprillist jõustuvad seadusemuudatused, mille järgi on kuni 10 000-eurose väärtusega sanktsioonialuste kaupade ja sularaha sisse- ja väljavedu karistatav väärteo korras. Üle 10 000 euro väärtusega, korduvad ja isikute grupi poolt toime pandud teod aga kriminaalkorras. Nimetatud süütegusid hakkab menetlema Maksu- ja Tolliamet (MTA).
„Sanktsioonide laiem eesmärk on kaitsta rahvusvahelist rahu. Maksu- ja Tolliametil kui sanktsioonide rakendajal on siin suur roll, sest jätkuvalt püütakse iga päev sõjaks vajalikku ressurssi Venemaale või Venemaalt Euroopa Liitu toimetada ning nüüdsest on tolliametnikel selle tõkestamiseks täpsemad hoovad,” ütles MTA peadirektor Raigo Uukkivi.
Kui varasemalt oli sanktsioonirikkumisi võimalik menetleda vaid kriminaalkorras, siis nüüdsest annab seaduseandja võimaluse ka väärteomenetluseks ning seda rikkumiste puhul, mille väärtus jääb alla 10 000 euro. Väärtegude karistusena on eraisikutele ette nähtud rahatrahv kuni 2400 eurot või arest ning juriidilistele isikutele rahatrahv kuni 400 000 eurot. Lisaks saab MTA õiguse kaupu kiirmenetluse raames konfiskeerida. Korduv väärteo toimepanemine on käsitletav aga kuriteona.
Sanktsioonialuste kaupade ja sularaha veoga seotud kuritegude puhul on eraisikutele karistusena ette nähtud kuni 6-aastane vangistus ja juriidilistele isikutele rahaline karistus kuni 40 000 000 eurot. Kui seni olid sanktsioonirikkumised karistatavad vaid siis, kui nad olid toime pandud tahtlikult, siis alates 27. aprillist on karistatavad ka ettevaatamatusest ehk kergemeelsusest või hooletusest toime pandud teod.
Väärteomenetlusi hakkab läbi viima MTA tollikontrolli osakond ning toime pandud kuritegusid menetleb MTA uurimisosakond.
MTA tuletab meelde, et enne piiriületust tuleb väga hoolikalt tutvuda kehtivate keeldude ja piirangutega, et vältida keelatud kaupade kaasa võtmist. Täiendavat teavet saab MTA kodulehelt või tolli klienditoe telefonilt.
Kõige enam kasvas eelmisel aastal hambaravihüvitist kasutanud inimeste arv. Nii teenust kasutanud inimeste suuremat arvu kui ka eelarve suuremat kasutust mõjutas hüvitise aastase ülempiiri tõus.
2024. aastal tasus Tervisekassa 607 726 inimese hambaraviteenuste ja -hüvitiste eest kokku 104,5 miljonit eurot, mida on 21% enam kui aasta varem. 2025. aastal on Tervisekassa hambaraviteenustele planeerinud 110,4 miljonit eurot.
Täiskasvanute hambaravihüvitist kasutas mullu 401 276 inimest ligi 29 miljoni euro eest. Hüvitist kasutas ligi 21 000 inimest enam kui 2023. aastal. Hüvitise kasutus kasvas tänu hüvitiste tõusule. Nimelt tõusis mullu täiskasvanute hambaravihüvitis 40 eurolt 60 eurole (omaosalus 50%). Suurenenud hambaravi vajadusega inimestel, näiteks rasedad, alla 1-aastase lapse emad, puuduva töövõimega pensionärid, vanaduspensionärid, tõusis hüvitis 85 eurolt 105 eurole ning omaosalust langetati 15% 12,5%-le.
Tervisekassa hambaravi teenusejuht Tiia Zeigo sõnul kasutab igal aastal hambaravihüvitist aina rohkem inimesi, mis näitab, et hüvitis on muutnud hambaraviteenuse inimestele kättesaadavamaks. „Seejuures on oluline, et inimene külastaks hambaarsti ja kasutaks hüvitist vähemalt kord aastas – see aitab ennetada raskemaid haigusseisundeid, mille edasine ravi võib kujuneda oluliselt kulukamaks,” sõnab Zeigo.
Proteesihüvitist kasutas 39 311 inimest 7,5 miljoni euro eest. Mitterahalise hambaproteeside hüvitise summa on ühele inimesele kolmeks aastaks 260 eurot.
Kantar Emori läbiviidud elanikkonna rahulolu uuringu järgi jäid viimase hambaarsti külastusega rahule 86% elanikest. Need inimesed, kes käivad hambaarsti juures harvem kui kord aastas, ei tee seda peamiselt majanduslikel põhjustel. Kui 2023. aastal nimetas majanduslikke põhjuseid 36% vastanutest, siis mullu oli see juba 43%.
2024. aastal jõudis hambaarsti juurde 68,3% 3−19-aastastest Eesti lastest. Tervisekassa tasus laste suuõõne haiguste ennetuse ja ravi eest 48,6 miljonit eurot ja laste ortodontiateenuste eest ligi 15,4 miljonit eurot. Laste ortodontia eelarve ületati 6% ehk ligi 2,5 miljoni euro võrra.
Kõige usinamalt käisid taaskord hambaarstil Saaremaa lapsed (74,6%), seejärel Jõgevamaa (71,7%), Tartumaal (71%) ja Võrumaa (70,9%) lapsed. Kõige vähem lapsi jõudis hambaarstile Valgamaal (62,9%), Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal (62,8%) ning Järvamaal (62,2%).
Kõige rohkem jõudis hambaarstile 4–8-aastaseid lapsi – 73,5%. „See näitab selgelt, et kooli minnes käiakse lastega hambaarsti juures üsna tublisti. Küll aga langeb hõlmatus 14–19-aastaste noorte seas (59,4%),” nendib Zeigo. Ta toonitab, kui oluline on, et teismelised käiksid regulaarselt hambaarsti juurde kontrollis, et enne täisealiseks saamist hambad korda ja suutervise põhitõed selgeks saada. „Kui noorukiea lõpuks on hambad tugevad ja terved ning igemed põletikuvabad, piisab edaspidi iga-aastasest profülaktilisest läbivaatusest. Me peame liikuma tagajärgede ravimiselt ennetamisele ning siin on oluline roll täita lapsevanematel, kes peaksid olema lastele suutervise eest hoolitsemisel eeskujuks,” räägib Zeigo.
Terviseteadliku käitumisega on aga paljud hambaprobleemid lihtsasti välditavad, selleks: pese hambaid kaks korda päevas kaks minutit järjest, puhasta hambavahesid, joo janujoogina vett, pea söögikordade vahel kolm tundi pausi, toitu mitmekülgselt ja tervislikult ning külasta vähemalt kord aastas hambaarsti.
Valitsus soovib täita uued NATO väevõime eesmärgid nii kiiresti kui võimalik ja kiitis heaks riigikaitse investeeringute lisaprogrammi KILP. Keskmiselt suunatakse riigikaitsesse kuni 2029. aastani 5,4 protsenti sisemajanduse koguproduktist.
„Valitsuse otsus tähendab, et me liigume senisest kiiremini edasi Eesti kaitsevõime ülesehitamisega – nii maa-, õhu- kui mereväe sõjapidamise osas,” ütles peaminister Kristen Michal. „Järgmise nelja aasta jooksul lisandub kaitsekuludesse 2,8 miljardit eurot. Tegu on lähiajaloo suurima kaitsekulude kasvuga, mis lubab meil kiiremini arendada Eesti õhukaitset, suurendada maaväe tulejõudu, luua süvalahingvõime, panna olulist rõhku droonivõitluse ja elektroonilise sõjapidamise arendamisele.”
Eesti kaitsevõimete arendamisel lähtub valitsus kaitseväe juhataja sõjalistest nõuannetest, mis hõlmab lisaks NATO poolt seatud väevõime eesmärkidele ka Ukraina sõja kogemust.
„Iga võimearenduse taga on arvutused ja turu-uuringud, mida me lähiaastatel kaitsevõime arendamiseks praeguses keerulises julgeolekuolukorras kiirendatud korras täiendavalt ära saame teha,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur. „Lisaks õhu-, maa- ja meredomeeni arendamisele, pöörame suurt rõhku inimestele ja arendame ka seda osa kaitseväest, mida paraadil silmaga ei näe. See puudutab laiaulatuslikke taristutöid, küberkaitset, droone, elektroonilise sõjapidamise arendamist jm. Tänaste kokkulepetega on Eesti kindlalt kaitstud ja kinnitab meie vankumatut pühendumust NATO-le.”
Leedu pealinna Vilniuse linnaametnikud avalikustasid erakorralise evakuatsiooni plaani, mille eesmärk on suunata elanikud sõjalise ohu, tuumaõnnetuse või muu suure hädaolukorra korral pealinnast välja.
Plaanis on välja toodud kolm peamist evakuatsiooniteed: põhjas Panevėžyse ja Šiauliai suunas, läänes Klaipėda ja Kaunase suunas ning lõunas Alytuse ja Poola piiri suunas, vahendab lrt.lt.
Linnaametnikud tunnistavad siiski, et mõnel teel võib tekkida suur ummik.
Linnaametnikud ütlesid, et elanikke hoiatatakse evakueerumisest sireenide või hädaabisõnumitega. Inimesed peaksid võtma eelpakendatud hädaabikotid ja otsustama, kas evakueeruda isiklike sõidukite või munitsipaaltranspordiga.
Need, kes kasutavad linna korraldatud transporti, peaksid jõudma määratud kogunemispunktidesse – tavaliselt kaks kuni kolm kooli või lasteaeda Vilniuse linnaosa kohta.
„Inimesed peavad tegema selle otsuse kohe, mitte siis, kui on aeg oma kodudest lahkuda,” ütles Vilniuse linnavolikogu liige ja kaitseekspert Aurimas Navys. „Peate endalt küsima: kas ma vajan abi, kas ma lähen üksi või isegi jalgsi, kui see on teie eelistus?”
Kuid pudelikaelad võivad kiiresti tekkida. Sõltumata piirkonnast ühineksid kõik evakueeritavad lõpuks samale mõnele suuremale teele. Sõjalise ohu korral kasutaksid evakuatsiooniteed Panevėžyse ja Šiauliai suunas läänepoolset ümbersõitu, Ukmergėse tänavat ja maanteed A2. Alytuse suunalised marsruudid kulgeksid mööda sama ümbersõitu, Geležinio Vilko tänavat, Savanorių puiesteed ja maanteed A4.
Looduskatastroofi korral võiksid elanikud evakueeruda läände Klaipėda suunas Geležinio Vilko tänava, Tūkstantmečio tänava, Savanorių puiestee ja maantee A1 kaudu.
„Vilniusest lahkumiseks on ainult kolm suunda – välja arvatud juhul, kui teil on kuumaõhupall,” ütles Navys. „Plaan põhineb sellel, mis meil tegelikult on.”
Kui praegu on koolivaheaegade tõttu teedel vähem ummikuid, hoiatasid võimud, et täiemahuline evakueerimine põhjustab suuri liiklusummikuid. Politseiülem Arūnas Paulauskas ütles, et liikluse juhtimiseks, fooride väljalülitamiseks ja sõidukite käsitsi suunamiseks saadetakse täiendavaid ametnikke.
Vilniuse endine linnapea Artūras Zuokas kritiseeris plaani, nimetades seda „terve mõistuse solvamiseks”.
Ta ütles, et kõik teaksid, kuhu minna, probleem on selles, et see on võimatu. „Teed pole kunagi selleks ette nähtud ega kavandatud. Tuumaintsidendi või sõjalise ohu korral peavad inimesed põldude kaudu põgenema.”
Praegune linnapea Valdas Benkunskas tuvastas viis peamist teelõiku, mis vajavad ummiku vältimiseks parandamist, märkides, et mõned vajalikud uuendused võivad võtta aastaid. Samuti kritiseeris ta keskvalitsust ebapiisava toetuse pärast.
„Silla ehitamine või tee laiendamine on kallis ja siis tuleb kõik protseduurid läbi teha,” ütles Benkunskas.
Erusõjaväelane major Darius Antanaitis ütles, et kuigi plaan võib puhtsõjalisest seisukohast olla ebapiisav, on sellel siiski väärtus.
„Oluline on see, et hinnang on tehtud – nüüd teab omavalitsus, mida evakueerimiseks vaja on. See on minu arvates oluline,” ütles Antanaitis.
Linnapea sõnul kuluks kõigi Vilniuse elanike evakueerimiseks kaks kuni kolm päeva.
Elamislubade pikendamata jätmisega on Lätis kaotanud ajutise kaitse staatuse 18 600 Ukraina elanikku, kinnitas kodakondsus- ja migratsiooniamet (PMLP).
Füüsiliste isikute registris on praegu 30 920 Ukraina elanikku, kellel on Lätis ajutine kaitse, vahendab lsm.lv.
Eurostati andmetel on alates Venemaa sõja algusest Lätis kaitse saanud kokku 48 000 ukrainlast. Kuid tõsiasi, et nii paljudel pole õnnestunud seda staatust uuendada, tähendab, et ühe hooga vähenes see arv järsult.
PMLP on muutnud füüsiliste isikute registris andmeid 18 600 Ukraina elaniku kohta, kes on kaotanud Lätis ajutise kaitse staatuse, kuna nad ei ole taotlenud uut tähtajalist elamisluba kuu aja jooksul pärast viisa või elamisloa kehtivusaja lõppemist.
Kadunud isikute asukoht on PMLP-le teadmata, kuid ametkond tunnistas, et tõenäoliselt on osa neist Lätist lahkunud. Ajutise kaitse staatuse lõppedes ei pea Ukraina elanikud teatama, kas ja kuhu nad lähevad.
Kui ajutise kaitse staatuse kaotanud Ukraina elanik jätkab Lätis elamist, tuleb tal esitada avaldus ajutise kaitse staatuse pikendamiseks ja taotleda elamisluba.
„Neil Ukraina tsiviilisikutel, kes elavad jätkuvalt Lätis, on oluline dokumentide esitamine, kuna elamisluba on seotud nii toetuste kui ka muude teenuste saamise võimalusega,” ütles PMLP juht Maira Roze.
Esialgu tuli pikendamistaotlused esitada 4. märtsiks, kuid vähese aktiivsuse tõttu andis kodakondsus- ja migratsiooniamet lisakuu aega – 4. aprillini. Kuid ka siis jäi aktiivsus madalale tasemele.
Lisateavet taotluse esitamise kohta saab ukraina keeles PMLP veebisaidilt: https://www.pmlp.gov.lv/lv/atbalsts-ukrainai-pidtrimka-ukraini-0
26. aprillil kell 8−14 ootavad külalisi kakskümmend kalasadamat Eesti eri paigus.
Avatud kalasadamate päeval saavad kõik huvilised tutvuda kohalike sadamate ja kalandusega, osta värsket kala ja maitsta kohalikku kalatoitu.
Igal sadamal on oma programm ning tegevust leidub tervele perele. Teadmisi jagavad kalateadlased ja -kokad. Meelt lahutavad paadisõidud, muusikalised kollektiivid ning lastele toimuvad kalaõpitoad, teadusteater ja õngitsemiskoolitused.
Avatud kalasadamate päeva avaüritus toimub Pärnus Japsi kail. Kell 12 ütleb avasõnad regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kes annab ühtlasi üle aasta kalandusteo auhinnad.
„Avatud kalasadamate päev on tore võimalus tulla kokku, veeta koos aega ning väärtustada kalandust ja tervislikku värsket kala, mis tänu kalurite tööle meie lauale jõuab,” sõnas minister.
Programm Japsi kail jätkub õpitubade, laada ja lõbusõiduga Pärnu lahel. Huvilised saavad uudistada Eesti mereinstituudi autonoomset uurimislaeva ning allveeuuringute varustust.
Avatud kalasadamate päeva korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kalanduse teabekeskus ja Eesti kalanduspiirkonnad.
Vaata päevakava ja kaarti lehelt avatudsadamad.ee
Elektri börsihind püüab homme reedel, 25. aprillil 30o euro taset MWh eest.
Hind on NordPooli börsi andmetel kõrgeim hommikul kella 6-8 ajal, mil hind on 299,94 eurot. Pärast seda hind päeva jooksul langeb algul 100 ja siis 30 euro peale MWh eest.
Täna neljapäeval on kõrgeim hind 250 eurot MWh eest.
Keskmine hind on homme 103 eurot MWh eest. Täna oli keskmine hind 133 eurot MWh eest.
Aprillikuu viimasel päeval muutub Otepää keskväljak suureks piknikualaks. 30. aprillil toimub Otepääl Pika Laua Piknik, mis toob esmakordselt kokku naabrid, sõbrad ja pered, et pidada maha üks mõnus piknikuõhtu heade maitsete ja seltskonna keskel.
Osalema oodatakse kõiki seltskondi ja huvilisi. Kohale tuleb tulla koos oma piknikukorviga ning kõige kaunim laud saab auhinna. Kui seltskonda ei õnnestu kokku saada, siis saab ka kohapeal jooksvalt lauda kohaliku piknikukraamiga katta. Tulla võib ka kahekesi.
Piknikukorvi saab tellida Toidupada OÜst.
Lisaks mõnusale koosviibimisele on kavas veel ka esinejad – üles astuvad Merike Susi ja Margit Tali, Otepää ajaloost räägib professor Ain Mäesalu. Mõnusat õhtumuusikat valib vallavanem Jorma Riivald. Lastega teeb tänavajoonistusi Puka Kooli õpetaja Arnold Looga. Kavas on üllatusi veelgi.
„Pika Laua Piknik ei ole lihtsalt üritus – see on hetk, mil kogu Otepää saab üheks suureks perelaudkonnaks,” ütles peakorraldaja Aare Sild. „Tulge koos looma mälestusi, mis kestavad kauem kui kevadõhtu ise!”
Laua broneerimine 10 eurot. Broneerimiseks registreeri end alloleval lingil kuni 30.04.2025 https://forms.gle/v3L3C5cWFhF8AryJA
Sündmust korraldavad: GrilliAare OÜ, Otepää vald, Otepää Kultuurikeskused ja Otepää kogukonnakeskus. Sündmust toetavad: Valgamaa Arenguagentuur, Rõngu pagar, Saku Õlletehas, Ugandi Resto, Toidupada, Kasevetekohin OÜ.
Mida piknikul teha, sellest räägib peakorraldaja Aare Sild siin: https://youtu.be/lPDQ10NlrNA
Facebook: Otepää Pika Laua Piknik
Harju Maakohus tunnistas Anton Sereda, Nikolai Lõsanovi, Anton Lyubeevi, Artur Sereda, Andrei Lomovi ja Anatoli Lõsanovi süüdi isikute grupis toimepandud kelmuses.
Süüdistuse järgi organiseerisid Anton Sereda ja Nikolai Lõsanov enne 2022. aastat kokkuleppemängudele spetsialiseerunud grupi, mille tegevus oli suunatud jalgpallimängude tulemustega manipuleerimisele ning selle kaudu rahalise kasu teenimisele. Süüdistus hõlmab kolme Eestis peetud jalgpallimängu ning kahte Lätis toimunud mängu.
Kuriteo toimepanemiseks tuli Anton Seredal ja Nikolai Lõsanovil kaasata kuritegelikku gruppi jalgpallureid, kes oleksid valmis nende poolt eelnevalt välja valitud jalgpallimängul kokkulepitud tulemusele mängima ning inimesi, kes omaksid kasutajakontot mõnes nende poolt öeldud panustamiskeskkonnas, et panustada kokkulepitud summa konkreetsele mängule ja ette teada tulemusele.
Kohtu hinnangul leidis süüdistus täies mahus tõendamist. Kohus märkis vaid, et kaks kokkuleppemängu jäid katse staadiumisse, kuna soovitud tulemust ei õnnestunud vaatamata kokkuleppele realiseerida. Karistuse mõistmisel arvestas kohus, et ükski süüdistatavatest ei ole varem kohtulikult karistatud, tegemist oli teise astme kuriteoga ning lisaks arvestati süü suurust. Kohus mõistis tingimisi vangistused: Anton Seredale kaks aastat ja kuus kuud, Nikolai Lõsanovile kaks aastat, Anton Lyubeevile üks aasta ja kolm kuud, Artur Seredale ja Anderi Lomovile ja Anatoli Lõsanovile üks aasta ja üks kuu vangistust.
Katseaegadeks määrati Anton Seredale kolm aastat, Nikolai Lõsanovile kaks aastat ja kuus kuud, Anton Lyubeevile kaks aastat, Artur Seredale, Andrei Lomovile ja Anatoli Lõsanovile üks aasta ja kaheksa kuud.
Menetluskuludena mõisteti süüdistatavatelt välja II astme kuriteo sundraha 1329 eurot ja kaitsjatasud.
Kohtuotsus ei ole jõustunud, selle peale saab esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.
Riigiprokurör Vahur Verte:
Tegemist ei olnud tavalise kelmusjuhtumiga, mida arutatakse Eesti kohtutes igal aastal kümneid ja kümneid, vaid tänane otsus andis üle mitme aasta esmakordselt selgust, kuidas riik kihlveopettureid kohtu ette viia saab. Sport peab olema aus ning rahalise kasu saamiseks ei tohi sporditulemustega manipuleerida. Kohus nõustus prokuratuuri käsitlusega ja kinnitas, et see on kuritegu. Tänane otsus aitab kahtlemata spordi ausust kaitsta.
Kokkuleppemängud teenivad paraku Eestiski levivale ja organiseeritud kuritegevusele suurt kriminaaltulu. Kaks aastat tagasi tehtud Kultuuriministeeriumi uuringu kohaselt oli Eestis pea iga kümnes treener viimase viie aasta jooksul kokkuleppemängudes osalenud. Ka mõne aasta taguses Europoli kuritegevuse ohuhinnangus peeti spordikelmuseid suureks probleemiks, sest Euroopa organiseeritud kuritegevus teenib kihlveopettustega iga-aastaselt ligi 120 miljonit eurot kriminaaltulu.
Seetõttu on väga oluline, et kohtu hinnangul on sporditulemuste manipuleerimisega seotud kihlveopettus kuritegu, millele järgneb riigilt selge hukkamõist.
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku põhjalikult uuendada ELi liiklusohutuse ja sõidukite registreerimise eeskirju.
Uutes eeskirjades võetakse arvesse elektrisõidukite suurenevat osakaalu ja kohandutakse kujunemisjärgus tehnoloogiatega. Kasutusele võetakse tõhustatud kontrollid, sealhulgas elektrisõidukite ja täiustatud juhiabisüsteemide korralised tehnoülevaatused, vanemate sõiduautode ja kaubikute iga-aastane ülevaatus ning heitgaaside täiustatud katsemeetodid suure heitega sõidukite tuvastamiseks, et vähendada peenosakeste õhusaastet.
Kestliku transpordi ja turismi volinik Apostolos Tzitzikostas: „EL on kindlalt pühendunud eesmärgile vähendada 2030. aastaks liiklussurmade ja raskete vigastuste arvu 50% võrra. Tänane algatus on suur samm edasi, et muuta meie teed ohutumaks, õhk puhtamaks ja kodanike elu lihtsamaks. Tehnoülevaatuseeskirjade ajakohastamisega kasutame ära uusima tehnoloogia võimalusi, tugevdame täitemeetmeid ja tagame, et need käiksid ühte jalga liikuvuse muutuva tegelikkusega.”
Lisaks tegi komisjon ettepaneku võtta kasutusele sõidukite digitaalsed registreerimis- ja perioodilise ülevaatuse tõendid, lihtsustada piiriülest andmete jagamist ja kaitsta kodanikke selliste pettuste eest nagu läbisõidumõõdiku rikkumine. Samuti muudetakse korrapärased tehnoülevaatused lihtsamaks nende jaoks, kes elavad ajutiselt teises ELi liikmesriigis.
Ettepanekud aitavad aastatel 2026–2050 hinnanguliselt säästa ligikaudu 7000 inimelu ja hoida ära 65 000 rasket vigastust.
Komisjon teeb ettepaneku vaadata läbi kolm direktiivi. Need käsitlevad sõidukite korralist tehnoülevaatust, sõidukite registreerimisdokumente ja ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli.
Ohtlike ja vananevate sõidukitega seotud probleemid
Liiklusohutuse ja registreerimise eeskirju ajakohastati viimati 2014. aastal ning need tuleb viia kooskõlla tehnoloogia arenguga, nagu juhiabisüsteemid ja elektrisõidukite kasvav osakaal teedel. Lisaks põhjustavad väga saastavad ja mürarikkad sõidukid, kuigi neid on suhteliselt vähe, ebaproportsionaalselt suure osa kahjulikest heitkogustest. Praegu kehtivad õigusnormid aga ei käsitle õhusaastet ega müra piisavalt.
Vananev sõidukipark suurendab ka läbisõidumõõdikuga seotud pettusi ning selle probleemi leevandamiseks on samuti vaja õigusnorme ajakohastada.
Uute õigusnormide põhielemendid
Täna esitatud ettepanekud hõlmavad järgmist.
- Uute sõidukite tehniline kontroll: kehtestatakse elektrisõidukite ja elektrooniliste ohutussüsteemide korrapärase tehnilise kontrolli uued meetodid, sealhulgas ohutuse ja heitkogustega seotud süsteemide tarkvara tervikluse kontrollimiseks.
- Uued heitegaaside kontrolli meetodid: suure heitega sõidukite, sealhulgas omavoliliselt muudetud sõidukite tuvastamine, kasutades ülipeente osakeste ja NOx tuvastamiseks täiustatud meetodeid.
- Pettuste vähendamine: läbisõidumõõdiku näitude registreerimine riiklikes andmebaasides, mis võimaldab andmeid piiriüleselt vahetada.
- Iga-aastased kontrollid üle kümne aasta vanustele sõiduautodele ja kaubikutele.
- Digiüleminek: elektrooniliste registreerimistunnistuste ja perioodilise ülevaatuse tunnistuste väljaandmine ning andmevahetus ühise platvormi kaudu, et lihtsustada haldusmenetlusi.
- Korraliste tehnoülevaatuste tunnistuste vastastikune tunnustamine: tagatakse teises liikmesriigis tehtud korralise tehnoülevaatuse piiriülene tunnustamine kuueks kuuks.
- Parem andmehaldus: lihtsustatakse ülevaatuspunktide juurdepääsu sõidukite tehnilistele andmetele.
Järgmised sammud
Ettepanekud vaadatakse nüüd läbi Euroopa Parlamendis ja nõukogus seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Kui kokkulepe on saavutatud, valmistab komisjon ette vajalikud delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid.
Taust
ELi liiklusohutuspoliitika raamistikus 2021–2030 on komisjon seadnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks ELi teedel olukord, kus suudetakse ära hoida peaaegu kõik surmajuhtumid ja rasked vigastused (nn nulleesmärk). 2030. aastaks peaksid surmajuhtumid ja rasked vigastused vähenema 50% võrra. Tänased ettepanekud aitavad neid eesmärke saavutada.
Komisjon avaldas viimased liiklusohutuse andmed 2025. aasta märtsis ning need näitavad, et liiklussurmade arv väheneb järk-järgult kogu ELis, kuid olukord paraneb ikka veel liiga aeglaselt.
Esmakordselt kutsusid Võrumaa Arenduskeskus ja Kagu-Eesti ateljeed loomekeskus kokku piirkonna loomeettevõtjad, et arutada, mis neid ühendab ja kuidas koos tugevamalt edasi liikuda. Suure Muna kohvikusse Haanjas kogunes 23. aprillil üle 40 loomevaldkonna tegija, esimesel kohtumisel räägiti vajadustest, unistustest ja päris koostööideedest.
„Meid on rohkem, kui arvasime, aga me ei tunne veel üksteist piisavalt,” ütlesid Võrumaa Arenduskeskuse ettevõtluse mentor-konsultant Liina Maripuu ja kultuurispetsialist Kristi Vals, kui esimene kohtumine läbi sai. „Tõdesime, et kõige olulisem ongi ehk teineteise tundmaõppimine. Et loomeettevõtjad teaksid, kes piirkonnas tegutsevad ja millega nad tegelevad – nii saab soovitada, kutsuda kampa või mõne koostööideega edasi minna,” selgitas Maripuu. Meie piirkonna igas paigas on loomeettevõtjaid ja loovisikuid, kes oma oskuste ja ideedega annavad maakonnale ainulaadse näo. “Ühendades tegijad ühtseks võrgustikuks, avaneb võimalus jagada ressursse, tuge ja inspiratsiooni – ning just siin peitub meie piirkonna loomemajanduse tegelik potentsiaal,” lisas Vals.
Tekkiv kogukond
Kohtumise eesmärk polnud kohe võrgustik „ära teha”, vaid saada tuttavaks ja uurida, kes siinkandis tegutsevad, millised on nende rõõmud ning takistused. Osalejatelt kõlas läbi mitmeid konkreetseid vajadusi: ruumid, kus saaks toimetada; tugi turunduse, fookuse seadmise ja läbipõlemise ennetamisel; ühised õppereisid ja koolitused. Kõige rohkem rõhutati aga kontaktide olulisust: „Kui teed kõike üksi, oled ettevõttes nii looja, turundaja, pakendaja kui raamatupidaja – see on suur koormus. Võrgustik aitab seda jagada,” sõnasid Madis Meister ja Kristel Onno Kagu-Eesti ateljeede (ate) esindajatena. Ate loomekeskuse kogukond Liiva tänaval on kasvanud oma inimeste algatusena alt üles. „Loomekeskuse ruumidesse mahub praegu 18 tegijat, kuid huvilisi on oluliselt rohkem. Edasi liikumiseks on nüüd vaja juba natuke laiemat ringi tegijatest ja natuke rohkem tuge,” tõdesid nad.
Külalisena jagas kogemust Pärnumaa Arenduskeskuse loomeKOBARa kogukonnajuht Kai Tarmula, kelle eestvedamisel on sealne loomeettevõtjate võrgustik kasvanud elujõuliseks kogukonnaks: koos käiakse õppereisidel, jagatakse kontakte ja toetatakse turunduses, just lõppes esimene ainult loomeettevõtjatele mõeldud baaskoolitus. „Tahame olla arenduskeskusena õnge ulatajad, et sünniks uued põnevad asjad,” rääkis Tarmula.
Tulevikuunistused Eesti Ekspressi esikaanel
Üks kohtumise kõige elavamaid hetki oli loovharjutus, kus igaüks sai mõelda, kuidas võiks välja näha Eesti Ekspressi esikaas viie aasta pärast, kus räägitakse Võru maakonna loomeettevõtjate edulugudest. Fantaasia lendas, naeru jagus ja samas sai paberile nii mõnigi päris siht: leida ruumid, luua kaubamärk, jõuda välisturule, teha oma näituseid.
Järgmistes plaanides on nii õppereiside ja õppepäevade korraldamine, kui ka lihtsamad koostegemised – näiteks inspiratsiooniõhtud, kus loomeinimesed saavad jagada oma lugu ja kogemusi. Kõik ei vaja suuri rahasummasid, aga vajavad kokkutulemist, tahet ja tegutsemist.
Soovid liituda?
Kui oled ise loomevaldkonnas tegutseja ja tahaksid tulevikus sarnastel kohtumistel kaasa lüüa või võrgustikuga liituda, siis võta julgelt ühendust Liina Maripuuga, kes aitab esimese sammu teha: liina.maripuu@vorumaa.ee
Ja kui sa ei ole loomeinimene? Siis tasub ehk lihtsalt teada, et Võru maakond on täis andekaid tegijaid, kui sul on vaja ärikingitust, erilahendusega disaini või lihtsalt head kontakti.
President Alar Karis jättis välja kuulutamata Riigikogus 9. aprillil 2025 vastu võetud „Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse”, kuna seaduse täiendus pole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega.
„Moskva patriarhaat õõnestab riikide suveräänsust ja demokraatiat, kuid sellises sõnastuses läheb seaduse muudatus vastuollu põhiseaduse paragrahvidega 40, 48 ja 11, piirates ebaproportsionaalselt ühinemise- ja usuvabadust,” lausus president Karis.
„Mitmetähenduslik välissidemete keeld tekitaks õigusvaidlusi ning võib viia selleni, et samamoodi saab hakata piirama kõigi ühingute, sealhulgas erakondade vabadusi,” märkis riigipea.
Seadusandja on ise seletuskirjas märkinud, et võimalik alternatiiv praegu loodavale keelule oleks püsiv järelevalve usuliste ühingute (nt kirik, klooster) juhtide, kaadriotsuste ja majandussidemete üle. Selline kontroll polevat aga seaduspärane.
Riigipea juhib tähelepanu, et kehtiv õigus nõuab usuliste ühingute ulatuslikku kontrollimist. „Küsimus pole mitte seaduslike vahendite puudumises vaid nende kasutamises. Olemasolevaid vahendeid tuleks vajadusel senisest jõulisemalt kasutada,“ tähendas president Karis.
Vabariigi President viitab karistusseadustikule, mis määratleb kuriteona riigireetmise. Riigikohtu hiljutise otsuse järgi langeb selle alla ka vaenulik mõjutustegevus ja desinformatsiooni levitamine välisriigi organisatsiooni abistamiseks. Riigikohus on nimetanud karistatava tegevuse näitena informatsiooniga manipuleerimist, valeteabe levitamist, tegelikkust moonutava infovälja loomist. Samuti keelab karistusseadustik sõjale või muul viisil relvajõu kasutamisele üleskutsumise. Karistus on ette nähtud ka juhuks, kui füüsiline või juriidiline isik teadvalt vahetult toetab välisriigi agressiooniakti.
Riigipea leiab oma otsuses, et seaduse hindamisel tuleb pidada silmas ka järeldusi, mis tuleneksid ühinemisvabadusele üldisemalt või sõna- ja väljendusvabadusele, kui leida, et selline ebaselge ja ulatuslik piiriüleste sidemete keeld on kooskõlas põhiseadusega. Seletuskiri viitab põhiseaduse §-le 48, mille kohaselt on keelatud ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.
„Küsimus on ka selles, kas välismaise isikuga seostatava julgeolekuohu võib omistada Eestis tegutsevale ühingule, kui sel ühingul on välismaise isikuga mingi majanduslik või muu side või kui leitakse, et Eesti ühing „juhindub oma tegevuses” sellest välismaisest isikust. Usulistele ühingutele tagab põhiseadus tugevama kaitse kui paljudele teistele ühingutele. Kui nende tegevust võiks sel moel piirata nagu seda praegu seadusega tehakse, siis tuleks järeldada, et samalaadse keelu võib seada ka teistele ühingutele, võib-olla isegi poliitilistele erakondadele,” sõnas president Karis.
„Põhiseadust tuleks tõlgendada nii, et ühingu keelamiseks ei piisa üldsõnaliselt määratletud „juhindumisest” mingi välismaise isiku järgi. Niisugusel keelul oleks juba oma ebaselguse tõttu demokraatlikusse ühiskonda sobimatu heidutav mõju. Kuna põhiseadus võimaldab riiklikku julgeolekut ja avalikku korda kaitsta sihipärasemate ja täpsemalt määratletud meetmetega, siis pole sellised keelud ka vajalikud,” lausus Vabariigi President.
Riigipea peab vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Vabariigi Presidendi otsuse täistekst: https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/57234-545-kirikute-ja-koguduste-seaduse-muutmise-seaduse-valjakuulutamata-jatmine
Mapri Ehitus rekonstrueerib Setomaal Mikitamäe hooldekodu ja Mikitamäe kooli söökla. Rekonstrueerimisprojektid valiti koostöös Ameerika Suursaatkonnaga Eestis ja Setomaa Vallavalitsusega. Projekte rahastab EUCOM (United States European Command) ja juhib USA armee insenerkorpus, U.S. Army Corps of Engineers. Investeeringu maht on 1,4 miljonit eurot.
Setomaa vallavanema Raul Kudre sõnul on nii hooldekodu kui ka koolisöökla täna seisukorras, mis ei luba uuendamiseta jätkata. „Rääkides kooli- ja lasteaia köögist, siis peale renoveerimist muutub köök suuremaks, lisandub õppeköök, kus lapsed saavad ise kohalikku, õppekava järgset traditsioonilist seto sööki valmistada. Parandame köögi tehnoloogilisi võimalusi ja oluliselt ka töökeskkonda. Lisaks muudame maja funktsionaalsemaks, kus nii lasteaed, tehnoloogiaklass, käsitööklassid ja köök saavad hästi koos toimida.”
Raul Kudre kinnitab, et hooldekodu, mis on teeninud eakaid kliente mitmeid aastaid, saab vastavalt praegustele normidele hea ruumilahenduse ja töötajatele funktsionaalsed tööruumid. „Kindlasti paranevad eakate olmetingimused ja liikumisvõimalused. Need on väga vajalikud investeeringud.”
Mapri Ehituse projektijuht Peeter Antsov hindab USA toetust väiksemates kohtades, sest panustamine väikese üle 700-aastase ja 250 elanikuga Mikitamäe igapäevaellu on märksa tuntavam, kui näiteks mõnes linnas. Elu ja majandus peavad maapiirkonnas jätkuma ja piiriäärsetel aladel peavad inimesed elama täisväärtuslikku elu. Antakse haridust ja hoitakse eakaid. See on ka riigi julgeoleku küsimus – elu piirialadel. „Meie jaoks on rekonstrueerimistööd pigem kergema loomuga ja kuna me töötame suurtest keskustest eemal, anname tööd kohalikele ettevõtetele,” lisab Antsov.
Kasutatud auto ost võib olla hea viis raha säästmiseks, kuid ainult siis, kui teed seda läbimõeldult. Kahjuks satuvad paljud ostjad levinud lõksudesse, mis võivad hiljem kalliks maksma minna. Siin on olulisemad vead, mida vältida, et sinu uus neljarattaline kaaslane ei osutuks hoopis peavaluks.
Auto ajalugu jääb kontrollimata
Üks suurimaid vigu on ostmine ilma auto tausta kontrollimata. Paljud ostjad jätavad auto taustakontrolli tegemata, uskudes ainult müüja juttu või auto väljanägemist. Tegelikkuses võib sõiduki ajalugu paljastada üliolulist infot, mis mõjutab selle väärtust ja turvalisust: näiteks kas auto on olnud liiklusõnnetuses, kui palju on see tegelikult sõitnud, kas tegemist võib olla varastatud sõidukiga või kas see on olnud välismaalt toodud ja ümber ehitatud. Auto registreerimisnumbri või VIN-koodi (sõiduki identifitseerimisnumber) abil saab kontrollida andmeid usaldusväärsetest andmebaasidest, nagu Transpordiamet või Carvertical jt.
Ost otsustatakse liiga kiiresti
Autoost on oluline finantsotsus, mille puhul ei tohiks kiirustada. Kui müüja survestab ostma “enne kui keegi teine jõuab”, tasub olla ettevaatlik. Ka hea esmamulje ei pruugi peegeldada tegelikku seisukorda. Võta aega erinevate pakkumiste võrdlemiseks, arvuta kogukulud (sh remont, kindlustus, kütus, hooldus), ning kaalu ostu ratsionaalselt. Kui plaanid kasutada autolaenu, siis arvesta kindlasti ka laenu kogukuludega ning vali sõiduk, mille rahaline koormus sobib sinu eelarvega.
Proovisõit jäetakse tegemata
Auto peab sobima sinu vajadustega – ja selle kindlaks tegemiseks on proovisõit hädavajalik. See aitab tuvastada võimalikke tehnilisi probleeme, kontrollida, kuidas auto teel käitub, ja hinnata üldist sõidumugavust. Proovisõit on võimalus tunnetada, kas auto on tõepoolest sinu jaoks õige valik.
Teenindusraamat ja hooldusajalugu ei ole saadaval
Korrapäraselt hooldatud autol on palju suurem tõenäosus olla heas tehnilises seisukorras. Kui auto müüjal pole esitada hooldusraamatut, hooldusarveid või tehnohoolduse tõendeid, tasub suhtuda ettevaatlikult. Hooldusraamat annab hea ülevaate auto senisest eluloost. Kui see puudub või on lünklik, võib see viidata hooletule hooldusele või varasematele probleemidele. Regulaarselt hooldatud auto on enamasti usaldusväärsem ja pikaealisem.
Leping jääb sõlmimata
Ka siis, kui ost toimub sõbra või tuttava kaudu, tuleks alati koostada ametlik ostu-müügileping. See dokument on oluline tõend juhuks, kui hiljem tekib vaidlusi auto seisukorra või maksete osas. Lepingusse tuleks märkida auto andmed, hind, läbisõit, võimalikud puudused, ja mõlema osapoole kontaktandmed koos allkirjadega.
Madala hinna lõksu langemine
Kui auto hind tundub kahtlaselt madal võrreldes turuhindadega, on väga suur võimalus, et midagi on varjatud. Mõned müüjad püüavad madala hinnaga kiiresti müüa sõidukeid, millel on tõsised tehnilised probleemid või juriidilised puudused. Samuti tuleb olla eriti ettevaatlik internetikuulutuste suhtes, kus palutakse raha ette saata või kasutatakse keerulisi lugusid, et õigustada auto madalat hinda ja kiiret tehingut. Kui hind tundub liiga hea, et olla tõsi, tasub alati asja süvitsi uurida.
Kokkuvõte
Kasutatud auto ostmine nõuab kannatlikkust, põhjalikkust ja oskust küsida õigeid küsimusi. Kontrolli alati auto ajalugu, tee proovisõit, nõua hooldusraamatut, sõlmi korrektne leping ning ära lase end pimestada madalast hinnast. Nii suurendad oluliselt tõenäosust, et leiad usaldusväärse ja kvaliteetse sõiduki, mis teenib sind veel pikki aastaid.
Eesti valitsus kinnitas seisukoha toetada Euroopa Komisjoni ettepanekut lihtsustada süsiniku piirimeetme (SPIM) määrust. Sellega vabastatakse väikesed raua, terase, alumiiniumi, tsemendi ja väetiste kolmandatest riikidest importijad täielikult SPIM kohustustega seotud halduskoormusest.
Suuremate importijate jaoks muudetakse süsteem kasutajasõbralikumaks: lihtsamad tegevusload, vähem bürokraatiat ja sujuvam andmete kogumine. Eestis teavitas end SPIM toodete importijana 2024. aastal 173 ettevõtet. Neist ligikaudu 63% ehk üle 100 ettevõtte impordib määruse alla kuuluvaid kaupu vähem kui 50 tonni aastas. Ettepaneku kohaselt vabanevad nad muudatuste jõustumisel süsteemist ja sellega kaasnevast halduskoormusest.
„Me liigume jätkuvalt kliimaeesmärkide täitmise suunas, kuid teeme seda ettevõtete ja riigiasutuste jaoks liigset koormust panemata. Kui üle saja Eesti ettevõtte vabaneb keerulistest aruandlusnõuetest, säilitades samas ausa konkurentsi ja keskkonnakaitse põhimõtted, on see mõistlik ja õiglane samm kõigi jaoks,” ütles rohereformi asekantsler Kristi Klaas.
SPIM eesmärk on takistada kasvuhoonegaaside heite liikumist Euroopa Liidu riikidest kolmandatesse riikidesse, kus puhtamat tootmist puudutavad reeglid on leebemad. Sisuliselt on tegemist teatud imporditavatele toodetele lisanduva CO₂ hinnaga, et tagada aus konkurents Euroopa turul.
Süsiniku piirimeetme alla kuuluvad tooterühmad: raud, teras, alumiinium, väetised, tsement, vesinik ja elekter.
Muudatusega väheneb ka koormus riigiasutustele, kelle ülesanne on SPIM süsteemi haldamine.
Valitsuse otsus on sisendiks Euroopa Liidu Nõukogule, kes paneb mai jooksul kokku liikmesriikide ühispositsiooni. Sellele järgnevad triloogid Euroopa Komisjoni, Parlamendi ja EL Nõukogu vahel. Muudatus peaks jõustuma 2025. aasta jooksul. Tegemist on ühe osaga laiemast Euroopa Komisjoni lihtsustamispaketist.
2025. aastal makstakse mesilaspere toetust ettevõtjatele ehk juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kel on vähemalt 16 mesilasperet. Toetust makstakse alates esimesest mesilasperest.
Mesilaspere toetuse eesmärk on aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele.
Seni maksti mesilaspere toetust kõigile mesinikele, kellel oli põllumajandusloomade registris registreeritud vähemalt üks mesilaspere. See tähendab, et toetust maksti ka neile, kes pidasid mesilasi enda tarbeks.
Seoses riikliku eelarve vähenemisega oli vaja toetuse maksmise põhimõtted üle vaadata. Vähemalt 16 mesilaspere tingimuse aluseks on määrus „Väikeses koguses esmatoodete turustamise hügieeninõuded”, kus loetakse väikeses koguses mee esmatootjaks mesinikud, kellel on kuni 15 mesilasperet, ning teavitatud meekäitlejaks mesinikud, kellel on rohkem kui 15 mesilasperet.
„Toidutootmise poliitikas oleme lähtunud põhimõttest, mille järgi riigi toetus võiks eelkõige minna ettevõtjatele, kes aitavad tagada toidujulgeolekut ja tõsta meie sektori konkurentsivõimet,” selgitas biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.
„Leiame, et sektori arengut silmas pidades on järjest olulisemad mesindussektorisse sekkumise toetusega seotud tegevused, kus saavad osaleda nii hobimesinikud kui ka ettevõtjad,” lisas Pärtel.
Ministeeriumi esindajad on kahel korral kohtunud ka tootjate esindusorganisatsioonidega, kus muu hulgas arutati ka mesilaspere toetust.
Äsja lahkunud paavst Franciscuse mantlipärija valimisel on suuremad šansid kahel kõrgel vaimulikul. Ennustusportaali Epicbet koefitsientide põhjal on favoriit 70-aastane itaallane Pietro Parolin, kes praegu ametis Vatikani riigisekretärina. Tema kannul on tihedalt 67-aastane katoliku kiriku prelaat Filipiinidelt Luis Antonio Tagle.
Paremuselt kolmas koefitsient on Kinshasa peapiiskopil Fridolin Ambongo Besungul (65-aastane). Sisuliselt võrdses seisus on järgmised kõrged vaimulikud: Bologna peapiiskop Matteo Zuppi (69), Esztergomi ja Budapesti peapiiskop Péter Erdő (72), Vatikani Piiskoppide Dikasteeriumi emeriitprefekt, kanadalane Marc Ouellet (80), gaanalasest prelaat ja kardinal Peter Turkson (76) ning sama vana piiskop ja kardinal Raymond Leo Burke USA-st. Esikümnesse mahuvad veel 71-aastane Utrechti peapiiskop Wim Eijk ning Guinea katoliku prelaat Robert Sarah (79).
Kõige tõenäolisemalt tuleb Epicbeti tabeli kohaselt uus paavst Euroopast (koefitsient 1,75) või Aasiast (4,00). Järgnevad Aafrika (5,00) ning Põhja- ja Kesk-Ameerika (8,00). Kasinaks peetakse Lõuna-Ameerika (20,00) ja Okeaania (50,00) vaimulike šansse.
Allikas: https://epicbet.com
Sel kuul tutvustas regionaal- ja põllumajandusminister kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuringu tulemusi. Sealt selgus, et paljudes kohalikes omavalitsustes on turvatunne jms näitajad veidi langenud.
Seda, kuidas ühes või teises omavalitsuses inimesed rahul on, saab vaadata siit.
Sellest tulenevalt kirjutas siseministeeriumi korrakaitse- ja süütemenetluse osakonna nõunik Nurmely Mitrahovitš arvamusloo, miks see nii on ning tõi välja lahendused, mida kohaliku omavalitsuse tasemel saab teha ning mida nad juba teevad, et seda parendada juhtides tähelepanu, et turvatunne algab igaühest endast.
Järgneb Nurmely Mitrahovitši arvamuslugu.
Liiga sageli eeldame, et keegi teine hoolitseb meie turvalisuse eest – olgu selleks politsei patrull, turvakaamerad või päästeameti kiire reageerimine. Tegelikkuses sõltub turvalisus suuresti meist endist ning sellest, kui vastutustundlikult me igapäevaselt käitume – sinu ja minu igapäevastest teadlikest valikutest ja tegudest.
Viimastel aastatel on Eesti elanike turvatunne vähenenud. “Elanike rahulolu uuringu ” andmetel on langustrendis nii see, kui turvaliseks peetakse oma koduümbrust, kui ka see, kuivõrd kindlalt tuntakse end pimedas liikudes. Vähenenud on ka nende inimeste osakaal, kes hindavad oma elukeskkonda väga turvaliseks.
Miks see nii on? Üheks põhjuseks on info üleküllus ja negatiivse sisuga meediakajastused. Iga päev jõuavad inimesteni uudised vägivallajuhtumitest, liiklusõnnetustest või sotsiaalsetest konfliktidest – tihti kaugetes piirkondades, kuid mõju on vahetu. Sotsiaalmeedia võimendab seda tunnet veelgi, tuues esile ka väiksemad vahejuhtumid, mis jätavad mulje, et oht on kõikjal. Inimese turvatunne ei põhine ainult statistikal, vaid ka emotsioonidel ja tajul.
Samuti mõjutavad turvatunnet piirkondlikud erinevused. Väiksemates kogukondades tunnevad inimesed end turvalisemalt, samas kui suuremates linnades ja tihedama asustusega piirkondades on turvatunne madalam. See võib olla seotud suurema kuritegevuse, anonüümsema elukeskkonna või kehvema infrastruktuuriga.
Veel üks oluline aspekt on liikluskultuur. Kui liikluskäitumine muutub hoolimatuks, kannatavad kõik. Pandeemiajärgne aeg, majanduslik surve ning üldine ärevus kanduvad üle ka liikluskäitumisse. Kiirustamine, agressiivne sõidustiil ja vähenenud sallivus teiste liiklejate suhtes muudavad liiklemise stressirohkeks. Ka liiklusõnnetuste arv on statistiliselt suurenenud. Need trendid näitavad, et turvatunde tõstmiseks on vaja teha ühiselt tööd. Riigi ja omavalitsuste tasandil on võimalik olukorda parandada mitmel moel.
Üheks võimaluseks turvalisuse tõstmisel on tõhustada koostööd politsei ja kohalike omavalitsuste vahel, et suurendada avaliku ruumi ohutust ning ennetada õigusrikkumisi.
Kogukondliku sidususe tugevdamine aitab kujundada turvalisema elukeskkonna, sest üksteist tundvad ja toetavad inimesed märkavad ohtusid kiiremini ning suudavad neile paremini reageerida. Samuti tuleb parendada liikluskultuuri, et tagada ohutus nii jalakäijatele kui ka autojuhtidele.
Olulist rolli turvalisuse parandamisel mängivad maakondlikud turvalisuse nõukogud, mis koondavad omavalitsuste, politsei, päästeameti, ettevõtete ja kogukondade esindajad. Nende eesmärk on analüüsida kohalikke ohte ning töötada välja ennetusmeetmeid. Näiteks kui mõnes piirkonnas sageneb kelmuste arv, saab nõukogu algatada teavituskampaaniaid ja koolitusi, et inimesed oskaksid paremini ohte märgata. Samuti korraldavad nad kriisiõppusi, et harjutada elanike tegutsemist looduskatastroofide, elektrikatkestuste või muude hädaolukordade korral. 2024. aastal keskendusid maakondlikud turvalisuse nõukogud ennetustööle, kriisivalmiduse tõstmisele ja kogukondade teadlikkuse suurendamisele. Koolides ja kogukondades toimusid kriisiõppused, et õpetada inimesi hädaolukorras tegutsema.
Lisaks turvalisuse nõukogudele käivitus Siseministeeriumi eestvedamisel 2023. aastal turvalisuse arenguprogramm, mis kestab kuni 2027. aastani ja hõlmab kuueteistkümmet omavalitsust üle Eesti. Tegemist on olulise sammuga, mille eesmärk on tugevdada kohalike omavalitsuste võimekust turvalisuse valdkonnas ning toetada teadlikumat ja süsteemsemat lähenemist turvalisuse kavandamisele.
Esimene programmiperiood sai hoo sisse 2023. aastal ning selle raames osalevad Tallinn, Elva vald, Saarde vald, Saaremaa vald, Narva, Rapla vald, Kohtla-Järve ja Viljandi. Need omavalitsused on võtnud endale rolli olla teistele teerajajad, arendades koostöös riigi ja kogukondadega uusi lahendusi otsides, mis aitavad kujundada turvalisemat ja sidusamat elukeskkonda.
Turvalisus ei ole midagi, mida märkame alles siis, kui see on kadunud – see on midagi, mida saame iga päev teadlikult hoida ja tugevdada. Elanike teadlikkuse tõstmine, kogukondlike algatuste toetamine ja ennetustegevustesse panustamine on sammud, mis aitavad luua turvalisemat keskkonda. Kui tahame, et meie kodukoht, maakond ja kogu riik oleksid turvalised, peame ka ise sellesse panustama. Kas oled valmis vastutama?
