Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 02. mai 2025:

Donetski rinne kipub pisu kärisema ja Krimmis läks väga palavaks.

1. Kõik nagu varasemalt.

2. Krimmis läkski väga palavaks.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta, aga oht lõunasektoris kasvab.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: vene pool edasi sai pisu valusalt.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa valitsus on täheldanud venemaa majanduse järsku aeglustumist.

12. „Miilits” arreteeris narkootikumidega seotud süüdistustega veel kolmanda venelase.

13. Hiinast venemaa rahvuskaardile ostetud droonide segajad osutusid mittetöötavateks.

14. venelased näevad nelja aasta jooksul ette eluaseme- ja kommunaalteenuste tariifide 40-protsendilist tõusu.

15. Küsitlus: 16% austerlastest on valmis riiki relvad käes kaitsma.

16. Lühiuudised

vene väed kasutavat uut taktikat – liiguvad edasi plastkatte (vist läbipaistmatu paksem kile soldati peal) all, ilmselt arvamusel, et see pakub varjatust isegi päevasel ajal. Termo pilti pisu mõjutab.

192 vene poole rünnakut. Kuumimad kohad ikka Kurski/Belgorodi sektor, Kupjansk/Kreminna lõunasektor, Toretsk ja Donetski sektor. Üllatusega oli kuidagi vaikne lõunarindel. Kaudtuld, liugpomme ja kamikaze droone ikka varasemal kõrgel tasemel rindele jagus.

Jätkuvalt on soomust rünnakutel vähe, aga mõnes kitsas lõigus neid kasutatakse ja suures nii soldatite jala kui kergliikuritega konveieris kipub see tooma pisu edu, sest nagu arvata oli, on liialt tihedalt seotud Ukraina kaitse kõigile rünnakutele tähelepanu suunamisega ning vahendite kasutamisega, mida ei pruugi kõikjale enam jaguda ja nii võib soomus siin ja seal lihtsamalt edasi saada. Et murenema hakkas eile Donetski sektori idaserv, oli isegi pisu kehv üllatus. Ka on näha mitmetes lõikudes nii siin kui seal, et hallis alas kipuvad vene poole ette jõudnud soldatid üha pikemalt ellu jääma ja see kipub juba hakkama rohkem Ukrainat taha poole suruma. Hea uudis siiski ka, Ukraina suudab väidetavalt tuua droonide hinda alla 25% ja see on päris palju.

Kaotused vene poole kaudtuleüksustes ja muus tagalatoetuses ikka kõrgel. Kahjuks ei avalda see veel piisavalt mõju, et nende toetus kokku kukuks, aga ikka selle ootel.

1. 1. mai õhtul ründasid vene väed droonidega Zaporižjat, linnas puhkesid tulekahjud ja 14 inimest sai vigastada. Hiljem teatati, et 61-aastane mees hukkus rünnaku tagajärjel tagajärjel. Rusude all on inimesed. Seal on veel haavatuid.

Öösel töötas Kiievi kandis õhutõrje saheedide vastu. Infot sahedidest tuli ka teistest piirkondadest.

Irõna Vereštšuki sõnul on kinnitust leidnud, et venemaa kinnipidamise all on umbes 8000 Ukraina sõdurit ja 2000 tsiviilisikut. Vahetuste käigus ei tunnistanud venemaa mõnda tagasipöördujat kunagi – see tähendab, et kadunute perekondadel on veel lootust.

Serhi Sternenko elas tänu SBU-le Kiievis üle järjekordse venemaa atentaadikatse, milles ta haavati, kuid tulistaja on SBU poolt vahi all. See pole esimene kord, kui Sternenkot on sihikule võetud, sest enne 2020. aastat on teda surma eesmärgil sihikule võetud mitu korda. Serhi Sternenko on Ukraina aktivist ja blogija, kellel on üle 2 miljoni jälgija.

2. venemaa luureteenistustele on antud korraldus korraldada 9. mai pidustuste ajal terrorirünnakuid mitmes venemaa Föderatsiooni piirkonnas, et süüdistada Ukrainat ja mobiliseerida elanikkond sõjaks. Sellest teatas rahvusvaheline luurekogukond InformNapalm, viidates luureagentuuridelt saadud teabele. Esialgsetel andmetel anti venemaa julgeolekuasutuste struktuuris kõrgetasemelisi korraldusi terrorirünnakute korraldamiseks mitmes venemaa Föderatsiooni piirkonnas – eelkõige kaalutakse selliseid linnu nagu Habarovsk ja Ulan-Ude. „Samal ajal tehakse kõik endast olenev, et paraad Moskvas mööduks vahejuhtumiteta,” teatab InformNapalm. „Eesmärk on süüdistada Ukrainat valimatutes rünnakutes tsiviilelanike vastu, nurjata USA “rahualgatusi” ja kasutada neid ettekäändeid venemaa piirkondadest täiendavate ressursside mobiliseerimiseks.”

Krimmis Sevastopolis teatati kümnetest plahvatustest. Plahvatusi ja droonide lende on toimunud Hvardiiskes, Simferopolis, Heroiskes ja Novofedorivkas.

venemaa kaitseministeeriumi hommikusest aruandest selgub, et vaenlase droonirünnakud viidi läbi samaaegselt ulatusliku reidiga Krimmis. Öösel hävitasid õhutõrjesüsteemid kokku 121 Ukraina lennukitüüpi mehitamata õhusõidukit:

89 – Krimmi territooriumi kohal,
23 – üle Musta mere,
neli – Krasnodari oblasti territooriumi kohal,
kaks – Orjoli piirkonna territooriumil,
üks – Aasovi mere vete kohal,
üks – Brjanski oblasti territooriumi kohal.

Kohalike tehtud videode järgi tundub, et vene poolel oli kuidagi siiski õhutõrjet nadilt ja arvatavalt viimase paari nädala jooksul on Ukraina suutnud piisavalt õhutõrje seire seadmeid rivist välja viia (erinevaid infokilde sellest sel perioodil laekus). Lisaks teatas vene pool mehitamata kaatritest Mustal merel.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta. vene blogijad annavad teada, et Sumõ oblastis hetkel surub põhiliselt elukutseliste punt ning kuidagi ei taheta eriti kirjutada uuest väikesest sillapeast Kurski oblastis, mille muutusi eile ei tuvastanud.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: eile rindejoones muutusi ei tuvastanud. Küll on kõige aktiivsem vene poole surve ikka lõuna sektoris ning ikka enam tuleb infokilde, et siin ja seal jõuavad mootorratturid üha sügavamale Ukraina kaitsesse, enne kui nad otsa saavad ja tõuseb oht, et see võib peagi hakata siingi sektoris muutusi tooma.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Toretski kandis jätkas vene pool linnast põhja suunas mineva maantee ääres oma possade kindlustamist ning surub sealt nii ida kui lääne poole ja eile veel Toretski vallutamise infot vene pool teada ei andnud.

8. Donetsk: vene poole edenemisi tuli.

vene droon jäädvustas Novoolenivkas vene motolaskureid, sestap kipub seda küla pidama vene poole kontrolli all olevaks ja üha pikemalt on maantee Pokrovsk-Tšassiv Jar vene poole kontrolli all ning teeb Ukraina rindeäärse logistika üha pikemaks rindega paralleelselt. Lisaks järjest kasvab oht, et sealt idas võidakse peatselt kaotada ala suurusega 200 ruutkilomeetrit, sest jõgi kanaliseerib Ukraina logistikat ja kõiki ühendusteid hoiab vene pool tugeva mõju all.

vene MT-LB hävis rünnakus Malõnivkale (enne sõda 300 elanikku) Donetski oblastis, teised sõidukid jätkavad külla sisenemist ja hetkel pole infot, et teised soomukid oleks seal hävinud.

vene luuremeeskond jõudis Lõuna-Pokrovskisse. 155. mehhaniseeritud brigaadi eksklusiivsed kaadrid näitavad vene positsiooni hävitamist Pokrovskis, kuhu teadete kohaselt tungis sisse vähemalt kaks vene sõdurit.

Mujal muutusi rindejoones ei täheldanud aga mure tõusuteel, et kas Ukraina omad uuele tõusnud survele ja osalisele taktika muutusele suudab piisavalt reageerida.

9. Lõunarinne: muutusteta. Lõiguti on vene poole surve siiski olemas.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa majanduskasvu tempo on järsult aeglustunud, teatas majandusarengu ministeerium esimese kvartali tulemuste põhjal. Jaanuaris-märtsis kasvas venemaa SKP 1,7%, mis on 2,6 korda vähem kui eelmises kvartalis (4,5%). Tööstuskasvu tempo langes enam kui 5 korda – 5,7%-lt 1,1%-le, jaemüügi käibe kasv aeglustus peaaegu poole võrra (5,5%-lt 3,2%-le) ning hulgimüük hakkas esimest korda pärast 2023. aasta talve langema – 2,1% kvartalis. Maavarade kaevandamise langus kiirenes neljakordselt – eelmise aasta lõpu 0,9%-lt 3,7%-le, samas kui maavaradeta tööstus hakkas kasvama kaks korda aeglasemalt – jaanuaris-märtsis 4,7% võrreldes oktoobris-detsembris 10,7%-ga.

Majanduse kvartalitulemus oli halvim alates 2023. aasta jaanuarist-märtsist, mil venemaa oli endiselt majanduslanguses. Ja see on keskpanga poliitika karmistamise, sanktsioonide, tarneraskuste ja ka kõrge inflatsiooni tagajärg, loetleb Continuum Economicsi majandusteadlane Volkan Sezgin. Aastatel 2023–2024 kasvas venemaa SKP ametliku statistika kohaselt kaks aastat järjest 4,1% – see on rekordkiirus 14 aasta jooksul. Kuid vähemalt 40% sellest kasvust tulenes sõjalisest tootmisest, hindab Soome Panga Arengumajanduse Instituudi vanemökonomist Heli Samola.

Ja kuigi sõjatööstuskompleksi tehased jätkavad tööd kolmes vahetuses, tootes armeele tanke ja pomme, ei aita see enam majandust. Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskuse (CMASF) eksperdid kirjutavad, et väljaspool sõjandussektorit on tootmine langenud majanduslangusesse. Nende hinnangul vähenes tsiviiltoodang esimeses kvartalis keskmiselt 0,8% kuus (hooajaliselt korrigeeritud), sealhulgas märtsis 1,1%. Langus mõjutas tsiviilehitust, elektriseadmete tootmist, ehitusmaterjalide tootmist ja mustmetallurgiat. Toiduainete tootmine on sõja esimestest kuudest saadik langenud rekordiliselt madalale tasemele – esimeses kvartalis 0,7% kuus, kirjutab Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus.

venemaa Raudteede andmetel vähenes kaubavedu venemaa raudteedel märtsis 7,2% ja esimeses kvartalis 6,1%, sealhulgas teravilja, tsemendi ja ehitusmaterjalide, nafta ja naftatoodete, mustmetallide, kivisöe ja konteinerite laadimine. „venemaa seisab silmitsi majanduskriisiga,” ütleb Saksamaa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi teadur Janis Kluge. Peamine oht on tema sõnul nafta hinna langus, millest sõltub iga teine eksporditulu dollar ja iga neljas rubla föderaaleelarves.

Aprillis langes venemaa Uurali sordi hind alla 50 dollari ja kuu lõpu seisuga püsis see vaid veidi üle selle piiri. Valitsus ennustab, et Uural maksab keskmiselt vaid 56 dollarit aastas 70 dollari asemel, mida võimud algselt ootasid. See jätab majanduselt ilma 35 miljardit dollarit eksporditulust ja eelarvest 2 triljonit rubla nafta- ja gaasiaktsiisidest. Selle tulemusel saab selle puudujäägist pandeemia järgselt rekord – 3,8 triljonit rubla, vastavalt rahandusministeeriumi hinnangule.

T-Investmentsi peaökonomist Sofja Donetski ennustab, et venemaa SKP kasv võib aasta lõpuks olla alla 1%: „Ametlik statistika näitab äritegevuse jätkuvat aeglustumist. Kui kalendriteguri mõju kõrvale jätta, selgub, et venemaa majandus on aktiivsuse poolest jäänud ligikaudu platoole.”

12. venemaa siseministeerium tuvastas 2025. aasta esimeses kvartalis 60,7 tuhat ebaseadusliku narkokaubandusega seotud kuritegu. See on 32,3% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris-märtsis, seisab ministeeriumi aruandes. Samal ajal kasvas müük 51,6% – 29,4 tuhandelt 45,6 tuhandele juhtumile ja selle osakaal narkokuritegude struktuuris – 64,2%-lt 73,4%-le. Ka suured ja eriti suured seltskonnad hakkasid juhtumites sagedamini esinema. Selliste kuritegude arv suurenes 18,4%. Ebaseaduslik narkokaubandus kasvas hüppeliselt 312%, 113 juhtumilt 466 juhtumile.

Siseministeerium registreeris narkokuritegude suurima kasvu Adõgees (+266,7%). Teisel kohal antireitingus on Vladimiri oblast (+147,7%). Kõige problemaatilisemaks osutus aga Orenburgi piirkond. Siin on peaaegu iga neljas kuritegu (24,7%) seotud narkootikumidega ja üldine kasv oli 125,8%. Dagestanil ja Kabardino-Balkaarial on samuti kehvad tulemused. Nendes piirkondades on iga viies kuritegu üldises struktuuris seotud narkootikumidega (vastavalt 22,5% ja 20,3%).

Siseministeerium märgib ka, et narkootikumid on interneti teel toime pandud kuritegudes üha sagedamini esinenud. Aasta tagasi kohtusid nad iga kümnenda juhtumi korral ja nüüd – iga kuuenda korral. Kokku registreeris amet jaanuarist märtsini 184,6 tuhat internetikuritegu.

venemaa Julgeolekunõukogu sekretär sergei šoigu teatas 25. aprillil, et olukord narkokuritegevuse valdkonnas püsib pingelisena. Tema andmetel registreeriti 2024. aastal 193 tuhat ebaseadusliku narkokaubanduse juhtumit, mis on 3,7% rohkem kui eelmisel aastal. Neist 135 tuhat oli müügiks (+7%). šoigu sõnul on välisriikide sanktsioonide tingimustes narkoäri keskendunud peamiselt Kesk-Aasia piirkonna riikidest pärit salakaubaveole. Ta teatas ka, et venemaal on registreeritud ligikaudu 443 tuhat narkomaani, sealhulgas 4000 alaealist.

Siseministeeriumi andmetel konfiskeeriti riigis 2024. aastal 37,8 tonni narkootikume, mis oli viimase 7 aasta rekord. Võrreldes 2023. aastaga suurenes see näitaja 15,6% (32,7 tonni). Kõige levinum rühm olid sünteetilised narkootikumid. Aasta jooksul suurenes selliste ainete konfiskeerimiste maht 15% ja ulatus 18,8 tonnini. Seda seletatakse nende kättesaadavusega: „sünteetilisi materjale” toodetakse kodumaal odavatest Hiina lähteainetest ja müüakse krüpteeritud internetiplatvormide kaudu.

13. venemaa Rahvuskaart sai Hiinast partii elektroonilise sõjapidamise (EW) süsteeme „Võžigatel”, mis osutusid võltsinguks ega täitnud droonide vastase võitluse funktsiooni. Mittetöötavate seadmete tarnete kogumaht ületas 820 miljonit rubla (8,2 miljonit eurot). Nagu Izvestija teatab, sõlmiti Hiinast droonide tuvastamise ja summutamise süsteemide ostmise lepingud 2023. aasta novembris. Pärast Ukraina rindele saatmist tehti aga kindlaks, et süsteemid ei vastanud deklareeritud taktikalistele ja tehnilistele omadustele. Hiina „Võžigatelid” osutusid pimedateks: nad lihtsalt ei näinud droone, ütles Izvestijale uurimismaterjalidega tuttav allikas.

Ebaõnnestunud ostu uurimisega on liitunud FSB ja majandusjulgeoleku ja korruptsioonivastase võitluse osakond. Uurimisosakond algatas vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 159 4. osa alusel üheksa kriminaalasja seoses ettevõttega „Оружейное дело”, mis tegutses tarne vahendajana. Kohtualuste hulgas olid ka ärimees Alexander Rul ja „Оружейной палаты” ametnikud. Rulit süüdistatakse pettuses ja rahapesus.

Varem esitas venemaa Rahvuskaart „Оружейной палаты” vastu järjekordse hagi ligi 101 miljoni rubla suuruses kohtuasjas kohustuste ebaõige täitmise eest. Moskva arbitraažikohus sai Kaitseministeeriumi 18. Keskuuringute Instituudilt veel ühe ettevõttele adresseeritud avalduse sarnaste nõuetega. Nõude summa on 10,3 miljonit rubla. Juurdluse kohaselt kulutas Aleksei Ruli õde Natalja K. 2023. aastal Moskva oblastis eliitmaja ostmiseks 201 miljonit rubla. Julgeolekuametnike sõnul ei saanud Ruli õel ega tal endal sellist raha olla, arvestades nende ametlikke sissetulekuid, kes praegu juhtumis uusi süüdistatavaid tuvastavad.

„Pole saladus, et suurte riigihangete sõlmimisel püüavad tarnijad toodet kliendi vajadustele vastavaks kohandada. Ja arvestades tellimuse kiireloomulisust, ei pruukinud toode läbida vajalikku arvu teste ning tarniti kliendile „toorel” kujul, mis osutus lahingmissioonide läbiviimiseks sobimatuks,” ütles Izvestijale kaitsetööstuse hankevaldkonnaga tuttav allikas.

14. venemaa võimud valmistuvad valitsuse uuendatud makromajandusliku prognoosi kohaselt järsult tõstma kodanikele gaasi, elektri ja muude kommunaalteenuste tariife. Majandusarengu ministeeriumi koostatud dokumendi kohaselt suurenevad eluaseme- ja kommunaalteenuste kogumaksed sel aastal 11,9%, 2026. aastal 9,8%, 2027. aastal 7,9% ja 2028. aastal 5,9%. Võrreldes esialgsete plaanidega (järgmisel aastal 5,4% ja 2027. aastal 4,8%), indekseerimise määr peaaegu kahekordistub ning aastate 2025–28 kumulatiivne kogusumma on 40,3%.

Elanikkonnale mõeldud gaasi hulgihinnad, mis on sõja algusest saadik juba 24% tõusnud, tõusevad sel aastal veel 10,3%, järgmisel aastal 10,6% ning seejärel aastatel 2027–2028 vastavalt 9% ja 7%. Selle tulemusel suureneb maksekorralduste summa nelja aasta jooksul 42,2% ja sõja algusest saadik kogunenud kasv ületab 76%. See on hind, mida tuleb maksta varustuskindluse, sotsiaalse gaasistamise ja okupeeritud territooriumide ühendamise eest ühtse gaasivarustussüsteemiga, selgitab majandusarengu ministeerium.

Prognoosi kohaselt kallineb elekter aastatel 2025–2028 38%. Käesolevaks ja järgmiseks aastaks on kavandatud maksimaalne indekseerimine 12,6% ja 9,3% ning seejärel langeb selle määr vastavalt 6,9%-ni ja 4,9%-ni aastatel 2027–2028. See on gaasihindade tõusu tagajärg, mida indekseeritakse kõigi tarbijakategooriate jaoks 3 protsendipunkti võrra inflatsioonist kõrgemalt, juhib majandusarengu ministeerium tähelepanu.

Võrreldes esialgsete plaanidega suureneb energiatariifide kasvumäär järgmise kahe aasta jooksul 7 protsendipunkti võrra. Ainus, mis pole muutunud, on reisijateveo tariifide indekseerimine: need tõusevad 2026. aastal 11,4% ja aastatel 2027–2028 5,9%. Uued tariifid jõustuvad jaanuaris, erinevalt kommunaalteenustest, mida indekseeritakse nüüd juulist. Kuid kaubavedu muutub uuest aastast oodatust kallimaks (10,4% 8,5% asemel). See ei pruugi olla kõik: majandusarengu ministeerium lubab gaasijaotusvõrkude kaudu gaasitranspordi tariifide indekseerimise prognoosi korrigeerida.

Selline tariifide indekseerimine kajastub paratamatult hindades. See raskendab keskpangal inflatsioonieesmärgi saavutamist 2026. aastal, kirjutab majandusteadlane Jegor Susin. Tverdõje Tsifri analüütikud kurdavad, et tariifipoliitika on taas kord protsükliline (suurendab inflatsiooni ajal, mil see on kõrge). Kommunaalteenused moodustavad tarbijakorvist 5% ning koos eluaseme- ja kommunaalteenustega 8%, tuletab meelde majandusteadlane Dmitri Polevoi. Ta hindab, et plaani tõus lisab 2026. aastal inflatsioonile umbes 0,4 protsendipunkti.

Njah, venemaa on püüdnud hoida kommunaalkulud suht muutumatuna, sest nende järsk tõus kipub seal tooma negatiivset reageeringut ja seda enam just pensionäride poolt, kes seni kõige toetavam elanikkonna grupp kremlile.

15. Austria kodanike seas on hirm Kolmanda maailmasõja ees, kuid vähesed inimesed on valmis riigi eest võitlema, kui see peaks juhtuma. Seda tõendab Austria Avaliku Arvamuse Uuringute Instituudi INTEGRAL 1. mail avaldatud uuring, kirjutab European Pravda. Küsitluse tulemuste kohaselt ütles 55% Austria vastanutest, et nad kardavad olukorra eskaleerumist maailmas ja uue maailmasõja puhkemist.

„Samal ajal on vaid 16% valmis Austriat sõja korral aktiivselt kaitsma – mehed oluliselt sagedamini (27%) kui naised (9%),” seisab aruandes. Lisaks nimetasid Austria vastajad suurimaks ohuks rahule Euroopas venemaa vallutussõda Ukrainas, millele järgnesid USA praegune poliitika ja immigratsioon Euroopasse.

Uuring näitas ka, et 62% austerlastest usub, et Austrial on Teise maailmasõja ajaloo tõttu eriline moraalne kohustus edendada maailmas rahu ja koostööd. „Samal ajal nõustub 82% vastanutest, et tulevasi põlvkondi ei tohiks Teise maailmasõja kuritegude eest vastutavaks pidada,” lisas INTEGRAL. Tuleb märkida, et eelmise aasta Saksamaal läbi viidud uuring näitas, et kokkuvõttes ütles 42% vastanutest, et nad kaitseksid Saksamaad sõjalise rünnaku korral relv käes.

16. Lühiuudised

Ukraina soovi naasta 1991. aasta piiride juurde seletatakse „kannibalistlike” püüdlustega, teatas venemaa välisministeerium neljapäeval. „On täiesti selge, et Kiievi režiimi ja seda Läänes toetavate jõudude mõttetute ja alusetute väidete taga Ukraina niinimetatud taastamiseks 1991. aasta piirides peitub kannibalistlik instinkt hävitada kõik venelik,” teatas välisministeerium oma ametlikul veebisaidil avaldatud avalduses. Nagu venemaa välisministeerium rõhutab, „ei lubata sellisel stsenaariumil kunagi teoks saada”.

Ukraina ja venemaa seisukohad sõja lõpetamise osas on USA rahupüüdlustest hoolimata endiselt väga erinevad, ütles USA asepresident J.D. Vance Fox Newsile. Küsimusele, millises etapis Moskva ja Kiievi vahelised kõnelused on, vastas ta, et esimene samm rahu suunas on panna mõlemad pooled esitama rahuettepaneku. Vance’i sõnul on Ameerika Ühendriigid selle ülesandega edukalt toime tulnud, kuid „venelaste ja ukrainlaste soovide vahel on väga suur lõhe”. „Diplomaatia ülesanne on nüüd püüda neid kahte poolt teineteisele lähemale tuua,” lisas USA asepresident.

Reuters: Ukraina ja Ameerika Ühendriikide vahelisest niinimetatud „maacarade lepingust” tulenev rahaline kasu ei pruugi saabuda vähemalt 10 aasta jooksul. Sõda, hävinud infrastruktuur ja geoloogiliste uuringute puudumine kahjustavad oluliselt maardlate arendamise väljavaateid.

USA õhuvägi on annetanud Ukrainale teenistusest kõrvaldatud F-16 hävitajaid, et pakkuda varuosi Euroopa partnerite poolt juba tarnitud lahingulennukitele. Kilesse pakitud ja oluliste komponentideta (tiivad, saba, mootorid ja ninakoonused) F-16 hävitajad laaditi 26. aprillil Arizonas Tucsoni rahvusvahelisest lennujaamast Poola Rzeszow-Jasionka lennujaama, mis on Ukrainale suunatud lääne abi oluline logistikakeskus, Antonov An-124 transpordilennukile registreerimisnumbriga UR-82027. War Zone: „Kokku lubati Ukrainale umbes 85 kasutuskõlblikku F-16 hävitajat, sealhulgas 24 Hollandist, 19 Taanist, 12 Norrast (ja veel 10 varuosade allikana). Belgia teatas oma kavatsusest üle anda 30 lennukit.” Tasub märkida, et osa neist ei viida otse Ukrainasse, vaid neid kasutatakse Ukraina pilootide koolitamiseks, peamiselt Rumeenias asuvas Euroopa Koolituskeskuses EFTC.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,2 protsenti, eelmise aasta aprilliga võrreldes aga 4,4 protsenti.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, praegune harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices)..

„Esialgsel hinnangul mõjutasid aprilli tarbijahindade harmoneeritud indeksit enim kallinenud tervishoiuteenused ja toit, teisalt odavamad eluasemekulud,” tõi statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski välja.

Tarbijahinnaindeksi aprilli andmed avaldab statistikaamet 8. mail. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmed 16. mail.

Esmaspäeval, 5. mail sõlmitakse Tartu Linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonnas kokku 27 abielu. Varasemalt ei ole kunagi ühel päeval nii palju abielusid sõlmitud.

Tegemist on maksimumilähedase koormusega, mida Tartu õnnepalee ruumid ja meeskond korraga teenindada suudavad. „Sümboolsed kuupäevad on alati olnud abiellujate seas populaarsed, kuid 05.05.2025 on osutunud erakordselt menukaks,” tõdes rahvastikutoimingute osakonna juhataja Kristina Aabrams.

Viimastel aastatel on Tartus sõlmitud iga aasta järjest rohkem abielusid, eelmisel aastal ulatus see arv 790-ni. Abiellumise populaarsus ei näita ka sel aastal kahanemise märke, kuid selleks, et ka tulevikus saaksid kõik soovijad oma tähtsat päeva väärikalt tähistada, otsib Tartu linn uut abielude sõlmijat ehk tseremooniameistrit.

Tegemist on osalise koormusega ametikohaga, kus töö sisu on abielutseremooniate ettevalmistamine ja pidulik läbiviimine. Uus töötaja asub ametisse 2. jaanuaril 2026.

Kandideerimine on avatud kuni 21. maini. Rohkem infot leiab värbamiskeskkonna lingilt: https://candidate.recrur.com/public/jobad/ET/58785867-6

Neljapäeval, 1. mail kell 13.19 teatati liiklusõnnetusest Viljandi maakonnas Viljandi-Väluste-Mustla teel 21. kilomeetril.

Alkoholijoobe tunnustega 37. aastane mees juhtides sõiduautot Toyota Corolla kaotas juhitavuse ning sõitis teelt välja.

Juht toimetati haiglasse.

Sotsiaalmeedias tuletatakse meelde, et alates 5. maist on interneti suhtlusteenus Skype ajalugu.

Inimesed saavad edasi suhelda Microsoft Teamsi kaudu.

Skype alustas ametlikult 2003. aasta 29. augustil. Selle autorid olid eestlastest programmeerijad Jaan Tallinn, Ahti Heinla, Priit Kasesalu ja Toivo Annus.

Skype oli sama seltskonna poolt loodud failivahetusprogrammi Kazaa edasiarendus. Skype müüdi 2005. aastal internetipoele eBay 2,6 miljardi dollari eest. Tehing tegi neljast eesti poisist üleöö multimiljonärid.

Hiljem 2011. aastal ostis Skype’i üles Microsoft 8,5 miljardi dollari eest. Microsoft kasutas Skype’i oma Windowsi keskkonnas suhtlusteenuse pakkumiseks.

Algul oli Skype’il ainult heli, 2013. aastal lisandus video. Aastal 2010 oli Skype’il 660 miljonit kasutajat, 2013. aastal igapäevaselt 50 miljonit kasutajat. Koroona pandeemia ajal ei suutnud aga Skype ajaga kaasas käia ja 2023. aastal oli igapäevaselt vaid 36 miljonit kasutajat.

Nende aastate jooksul pole Eestis õnnestunud Skype’i edulugu korrata.

Skype aitas helistamise hinna alla tuua. Enne seda kasseeriti lisaks kuumaksule iga kõneminuti pealt raha. Praegu pakuvad sidefirmad helistamist praktiliselt tasuta, raha võetakse internetiühenduste pealt.

Kas järgmine sarnane revolutsioon tuleb interneti vallas, seda näitab aeg. Elon Musk hakkab väidetavalt pakkuma oma Starlinki satelliidisüsteemi kaudu telefonidele mobiilset internetti, aga hind pole teada.

Hispaanias on praegu soodsa hinnaga saadaval ekstra neitsioliiviõli hinnaga 5,25 eurot liiter.

Oliiviõli on hea tervislik, sobib salatitesse.

Tänasest tõusis elektriaktsiis ligi poole võrra, samuti kerkivad mitmed kütuseaktsiisid. Rahandusministeeriumi kinnitusel pole aktsiisitõusude kogumõju siiski märkimisväärne ja inflatsioon kasvab nende tõttu umbes 0,03 protsendi võrra.

Kui seni oli elektri aktsiis 1,45 eurot megavatt-tunni kohta, siis tänasest on see 2,1 eurot ehk määr tõuseb 45 protsenti. Enefiti energiatoodete juhi Sander Randveri sõnul on keskmise tarbija elektri aastakulu umbes 540 eurot. Aktsiis seda eriti ei muuda, vahendab ERR.

Samas on aktsiisidel mõju riigieelarvele. „Mõju eelarvele on kahtlemata positiivne. Me hindame, et aktsiisitõusudega laekub 2025. aasta eelarvesse 12-13 miljonit,” lausus rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juht Erle Kõomets.

Toimetuselt:

Huvitav suhtumne ministeeriumilt: 12-13 miljonit korjatakse inimestelt ära. Aga kui hoopis kärbiks ametnike palka.

Kui vaja, teeb süvariik ministri sõbrale riigisektoris kõrgepalgalise koha ja laseb eelmise inimese selles ametis lihtsalt lahti. Välisminister Margus Tsahkna sõber Susan Lillevälist tehti just nii välisministeeriumi pressijuht.

Viimased kolm aastat välisministeeriumi avalikke suhteid vedanud endine Eesti Päevalehe ajakirjanik Mihkel Tamm ei osanud aimata midagi halba, kui kantsler Jonatan Vseviov ta kuu aega tagasi, pealtnäha tavalisel kolmapäeval, 26. märtsil vestlusele kutsus. Tamm oli oma töös pealtnäha edukas. Ministeeriumisse tulles piltlikult kommunikatsioonivõimekuse kohalt tühjad toad eest leidnud Tamm oli pannud aastatega kokku tiimi, mille üle ta väidab end siiani uhkust tundvat. Samal arvamusel on valitsuskommunikatsioonis sama rida ajavad kolleegid, vahendab Õhtuleht.

Toimetuselt:

Küsige veel, kus töötab Keldo ja Michali naine ja saate aru miks on vaja makse tõsta. Peret vaja ju toita…

Leedu piirivalvurid leidsid eilse kolmapäeva 30. aprilli pärastlõunal Valgevene piiri lähedalt Varėna rajoonis jõest midagi, mis arvatakse olevat kolme inimese säilmed.

„Tavalise patrulli käigus märkasid Kabeliai piiripunkti valvurid Katra jões kolme surnukeha, kuid neid pole veel välja toodud, mistõttu on raske kindlalt öelda, kas need on tegelikult inimjäänused,” ütles piirivalveteenistuse (VSAT) pressiesindaja Giedrius Mišutis BNS-ile.

„Visuaalselt näivad need olevat inimkehad, mida aeg on tugevalt mõjutanud,” lisas ta.

Misutise sõnul leiti säilmed Čepkeliai sooalalt, umbes kümne meetri laiusest jõest. Vool on seal nõrk ja sügavus koos mudaga võib ulatuda kuni kahe meetrini.

Riia südalinnas toimunud kellapoe rööv teisipäeva pärastlõunal oli kuni põgenemisvahendite ja -teedeni hoolikalt planeeritud, teatas Läti politsei eile kolmapäeval 30. aprillil.

Päise päeva ajal toime pandud röövi toimepanijate otsimine jätkub, vahendab lsm.lv.

Kaupluse turvakaamerad näitavad röövleid sisenemas kauplusesse kell 14.23. Kaks relvastatud röövlit suunduvad kõrvalasuvasse ruumi, samal ajal kui üks neist purustab poe leti taga asuva kellade vitriini. Video põhjal otsustades näib, et vitriinil on soomusklaas, mis viitab sellele, et röövlid teadsid, millised kellad on kõige kallimad ja kus need asuvad.

Rööv kestis umbes kaks minutit ja põgenemisel vigastati üht möödujat. Politsei oli sündmuskohal kolme minuti jooksul pärast kõne saamist, kuid pole seni kedagi kätte saanud.

„Rööv pandi toime vähem kui kahe minutiga. 2-3 minuti pärast olid kurjategijad [üle Daugava jõe] juba Kivisilla ületanud,” ütles politsei Riia piirkonnaosakonna kriminaalpolitsei osakonna juht Raimonds Kronbergs.

Kurjategijaid nähti viimati tänavakaamerate vahendusel Võidu pargi lähedal.

„Tegemist oli eelneva luureandmetega planeeritud kuriteoga. Võib arvata, et tegemist ei olnud spontaanse, vaid planeeritud rünnakuga,” tõi Kronbergs välja.

Vigastada sai üks inimene – kaupluse töötaja. Varem kinnitati, et tulirelva töötaja vastu ei kasutatud ja tema elu ohus ei ole. Läti televisioon (LTV) selgitas välja, et kõnealune töötaja on haiglast välja kirjutatud.

Politsei teatel on märgid, mis võivad tähendada, et röövlid on välismaalased. LTV-l õnnestus kaupluse töötajatelt teada saada, et isikud rääkisid röövi ajal inglise keelt.

Olemasolevat videot tähelepanelikult vaadates on selge, et kaks röövlit olid ilma kinnasteta. Politsei ei ütle, kas sõrmejälgi leiti, kuid ekspertiis on käimas.

„Kontrollime infot konkreetsete isikute kohta. Tõenäoliselt on need isikud, kes röövi toime panid. Aga infot on palju, arvestades ka elanikkonna aktiivsust,” ütles Kronbergs.

Röövlite võimaliku väljasõidusuuna kohta väljaspool Riiat politsei praegu detaile ei avalda. Samuti pole teada, millal ja kas röövlid vahetasid oma sõidukit ning Volkswagen Golfi, millega nad põgenesid, pole leitud. Politsei kutsub teisi pealtnägijaid endast märku andma.

Siin on video, allpool politsei fotod röövi arvatavate toimepanijate kohta:

Siin pildid:

Rahandusministeeriumi täna avaldatud 2024. aasta avaliku teenistuse ülevaade näitab, et teenistujate koguarv on jäänud üldjoontes samale tasemele varasemaga. Vähene kasv (0,5%) peegeldab praegust olukorda maailmas, mis nõuab varasemast suuremat panustamist julgeolekusse.

Rahandusministri Jürgen Ligi sõnul on riigitöötajatel riigi toimimisel oluline roll. „Ei ole oma riiki ilma oma ametnikkonnata. Tema professionaalsusest sõltub riigi kvaliteet. Me peaksime õppima oma riigi heaks töötamist rohkem väärtustama,” märkis minister.

Avaliku teenistuse suurus ei ole viimastel aastatel palju muutunud. „Praegustel turbulentsetel aegadel on eriti tähtis tagada asutustes ja omavalitsustes piisav teenistujate arv, et täita riigi vajadusi järgivaid avalikke ülesandeid. Alati saab asju teha tõhusamalt, vananev ühiskond tähendab, et meil tulebki aina vähemate inimestega hakkama saada, samal ajal, kui kvaliteedinõuded kasvavad,” selgitas halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak.

Riigi tegevussuunad on tinginud lisaressurssi vajaduse peamiselt sise- ja välisjulgeolekuga seotud asutustes. Nii lisandus eelmisel aastal Kaitseväe koosseisu 138 ning Politsei- ja Piirivalveameti teenistusse 55 inimest. Lähiaastaid iseloomustab tõenäoline valdkondlik kasvutrend.

Kokku töötas 2024. aastal avalikus teenistuses 28 456 inimest, neist 22 784 riigiasutustes ja 5672 kohalikes omavalitsustes. Koguarvuna tuli juurde 155 teenistujat (+0,5%), sh omavalitsustesse 117 ning riigiasutustesse 38.

Avaliku teenistuse palgakasv oli 2024. aastal väiksem (tervikuna 4%, ametnikel 3,7%) kui kahel eelmisel ning jäi Eesti tööturu üldisest palgakasvust (8,1%) kahekordselt maha. „Avaliku teenistuse atraktiivsus valmistab natuke muret. Peame mõtlema sellele, et peale kasvaks uus põlvkond teenistujaid, keda motiveerib töötamine riigi heaks ning töötasu on siin üks motivaator,” tõi Kajak välja.

Võrreldes sarnase keerukusega töid, jäävad palgad avalikus teenistuses erasektorile alla, suurimad käärid on juhtide palkades. Avaldatud ametnike palgaandmed näitavad, et täna jääb 30% ametnike brutopalk alla 2000 euro, 62% alla 2500 euro ning üle 4000eurost palka saab 7%.

Kuna avalikus teenistuses kehtivad üldise tööturuga võrreldes kõrgemad haridusnõuded (ametnikest on kõrgharidusega 83%), teeb see keskmise palganäidu tööturu keskmisest mõnevõrra kõrgemaks. 2024. aastal oli keskmine põhipalk avalikus teenistuses 2315 eurot, Eesti keskmine palk 1981 eurot.

Avaliku teenistuse ülevaade koondab veel infot teenistujate hariduse, staaži, teenistusgruppide, töökorralduse, voolavuse, koolitamise jm kohta, kajastades aasta jooksul toimunud peamisi muutusi, aga ka pikemaid trendide.

Avaliku teenistuse ülevaate koos ametnike palgaandmetega leiab Rahandusministeeriumi kodulehelt.

Avalik teenistus on osa kogu avalikust sektorist, moodustades umbes viiendiku kõigist riigitöötajatest. Selle all mõistetakse töötamist riigi- ja omavalitsusasutuses (ministeeriumite, põhiseaduslike institutsioonide, ametite, inspektsioonide, linna- ja vallavalitsuse teenistujad). Seaduse alusel avaldatakse teenistuse ülevaade ja ametnike palgad kord aastas.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 01. mai 2025:

ei olnud Ukraina omadele hea päev ja nukker loo kirjutamine loodetavasti ei saa reegliks.

1. Sadu ikka täies hoos.

2. Moskvast idas sõjatehast tabati.

3. Kursk/Belgorod: kumbki pool edenes

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: lõunapoolne sillapea jätkas lainenemist.

6. Siversk: üks oluline küla kaotati.

7. Bahmut: Toretsk libiseb käest.

8. Donetsk: vaid lainetust.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa valitsus valmistub rekordiliseks eelarvepuudujäägiks pärast pandeemiat.

12. venemaalt ja okupeeritud Ukraina aladelt leiti ligi kolm tosinat ukrainlastele mõeldud piinakambrit.

13. Ukraina okupeeritud aladelt pärit lastele pakuti suvepuhkust 100 km kaugusele rindejoonest.

14. NATO luure: venemaa armeesse astub iga kuu 30–40 tuhat inimest.

15. venemaal on järsult suurenenud „hoiustajate põgenemise” tõenäosus.

16. „Miilits” saab õiguse blokeerida venelaste pangakontosid ilma kohtu otsusteta.

17. Ukraina ja USA sõlmisid maapõueressursside lepingu.

18. EL-il on plaan B, mille kohaselt Ungari veto korral jätkatakse venemaa-vastaseid sanktsioone.

19. Lühiuudised

Ukraina reitingut eilsed uudised langetasid +ettevaatlikult optimistlikule tasemele, aga eks oht tõusnud veelgi suuremaks languseks. Lisaks teeb muret Ukraina eelarvele läänesuunalise abi vähesus ning rohkem on hakanud ringlema uudiseid riigi võimalikust pankrotist, mida siiski pigem ei usu, aga olukorda oluliselt pingestab.

Kasvavate pingete keskel on India sulgenud oma õhuruumi Pakistanis registreeritud lennukitele. See toimus pärast seda, kui Pakistan peatas (intercepting) Kashmiri kohal neli India Rafale hävitajat. India on paigaldanud segamissüsteemid ja lükkas tagasi üleskutsed hiljutise rünnaku sõltumatuks uurimiseks. Pakistani luureandmed näitavad, et rünnak võib toimuda 36 tunni jooksul.

196 vene poole rünnakut ja tasapisi hakkab jälle rohkem soomust osalema. Päris hulluks läks seis Kupiansk-Kreminna rinde lõunasektoris, kus toimus 36 rünnakut ja Donetski sektoris, kus oli 101 vene poole rünnakut. Mujal rünnakuid kas vähem või samal tasemel. Tundub, et kartus, et selline tihe väikeste üksustega (alates lahingpaarist) igal pool võib hakata tooma edenemisi, on mõnes lõigus vist ka juhtunud, sest soomusega (ikka muud ka kaasas) kolonnid pole edasi saanud.

Pisu vähem liugpomme (139) ja võimalik, et suure laskemoona lao ära laskmine annab tunda, eks järgmised päevad näitavad. Kahjuks pole veel suurt mõju laskude arvule teinud kaudtuleüksuste tihe tabamine (5900 lasku), kamikaze droone keskmiselt palju (2800). Muu tagalatoetuselemendi tabamine ikka kõrge.

Kipub arvama, et selline tihe vene poole igal pool proovimine seab raskustesse Ukraina kõrgema juhtkonna, et kuhu lükata väheseid reserve ja eksimused tulevad lihtsalt. See on tavapärane, kui vastas on ülekaalukalt suurem vastane ning ka teadlike riskide võtmine ei too alati häid otsuseid, aga ilma ka ei saa.

1. Täna öösel viisid vene väed läbi ulatusliku droonirünnaku Odessale. Linna raputas rida plahvatusi ja registreeriti kahjustusi tsiviilinfrastruktuurile, eriti elamutele. Rünnaku tagajärjel hukkus kaks ja sai vigastada viisteist inimest.

Harkiv oli droonirünnaku käes, kahjusid veel ei tea.

Kiievi kandis uus saheedi laine.

Piiri ja rinde lähedus ikka kõige sajus.

Ainuüksi sel nädalal on venemaa Zelenski (eile õhtusest kõnest) sõnul Ukraina pihta saatnud 375 ründedrooni, millest üle 100 ühe öö jooksul.

2. Tavaliselt hästi informeeritud kanali Dosje Špiona teatel ründas Muromi tehast (Vldimiri kandis, jääb Moskvast ida poole) kaheksa Ukraina drooni. Rünnaku tagajärjel süttis valmistoodanguga ladu (tõenäoliselt püssirohukapslid), hävitati administratiivhoone ja tabati lõhkeainete sünteesitöökoda.

vene meedia teatas üleeile õhtul Kurski oblastis Rõlski lähedal toimunud droonirünnakutest. Linnast ida pool kuuldi mitu plahvatust, mille sihtmärgiks võis olla vene jalaväe majutuspaik või strateegiline objekt.

3. Kursk/Belgorod: kumbki pool edenes.

vene väed sisenesid Bilvodõ külla ja tõenäoliselt liiguvad edasi Ukraina isikkoosseisu puuduse tõttu.

Ukraina sisenes Kurski oblastisse uuesti Kutšerovi lähedal ühes kohas kilomeetri kaugusele ja teises 500 m kaugusele, enne kui neid peatati.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Nove küla lõunapoolseimas sillapeas on tervenisti vene poole kontrolli all. Lisaks laienes sillapea põhja suunas paar kilomeetrit. Tuli eilegi kinnitust, et Ukraina omadel on siin inimeste vähesus (eile kirjutasin 1:10-le) ning mure tõuseb, sest kiputakse kaotama selliselt kogu Zerebetsi idakladal olevat maad ja Nove külast algav kolmes suunas (põhi, lääs, lõuna) teedevõrk annab vene poolele hea võimaluse hakata kõigi liikuvvahenditega kolmes suunas korraga suruma.

6. Siversk: vene väed sisenesid Hrõhorivka külla (asub Bilohorivkast läänes). Hetkel on teadmata, kuidas see vene poolel õnnestus, aga muret jagub ja kiputakse kaotama kogu domineeriv kõrgendik, mis hoidis vaos selle sektori keskmist osa ja ei lasknud vene poolel liikuda edasi otse Siverski suunas, mis nüüd hakkab muutuma tõenäolisemaks. Küll peab vene pool siia ründejõudu juurde tooma, aga seda seal ümbruskonnas kahjuks jagub.

7. Bahmut: Toretsk kipub käest libisema.

Tšassiv Jari ümber on läinud vene surve tihedamaks ning paljudes suundades väikeste gruppidega proovitakse. Siin rindejoones muutusi ei tuvastanud. Küll on järjest tõusev mure, et tihedalt igal pool prooviv vene pool on järjest jõudmas oma rünnakutega üha sügavamale Ukraina possadesse, enne kui lõpu leiavad.

Toretsk, tundub, et vene pool hakkab kohe teatama, et Toretsk on vallutatud. Lisaks on nad jõudnud paremini kindlustada seda teed kuni 6 km kaugusele linnast põhja poole ja on hakanud viimastel päevadel ka sellest teelt tegema rünnakuid lääne suunas ja sisenesid juba Štšerbõnivka asula keskusest põhja pool eraldi seisvasse ossa, mis küll õnneks jääb suurema Krivõi Toretski jõe idakaldale. Lisaks edenetakse järjest kahel pool Toretski linna.

8. Donetsk: siin õnneks jätkus lainetamine ehk siis rinne edasi tagasi väikeste amplituudidega kõigub ja annab aimu, et Ukraina suudab siin sektoris teha vasturünnakuid.

Sektori kaguservas jõudis eile vene pool Bahatõri linnani, enne kui neil jaks otsa lõppes.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Nafta hinna langus sundis venemaa valitsust eelarvet kiiruga kohandama. Vahetult pärast seda, kui majandusarengu ministeerium uuendas oma selle aasta prognoosi, langetades venemaa Uurali nafta keskmist ekspordihinda 20% võrra 60 dollarini, muutis rahandusministeerium eelarve peamisi parameetreid.

Tulud vähenevad järsult – 40,3 triljonilt rublalt 38,5 triljonile rublale, kulud suurenevad veidi – 41,5 triljonilt rublalt 42,3 triljonile rublale ja puudujääk kasvab enam kui kolmekordseks – 1,2 triljonilt 3,8 triljonile ehk 0,5%-lt 1,7%-le SKP-st. Absoluutarvudes oli neid rohkem ainult pandeemia ajal (4,1 triljonit); Eelmisel aastal oli puudujääk 3,5 triljonit rubla. Esimese kolme kuu jooksul ületasid kulud tulusid 2,2 triljoni rubla võrra.

Nafta ja gaasi tulud seisavad silmitsi puudujäägiga. Nafta hinna langus koos tugevama rubla – dollari vahetuskurss, mis on aasta jooksul langenud keskmiselt 96,5 rublalt 94,3 rublale/dollari kohta – vähendab eelarve nafta- ja gaasitulusid 2,6 triljoni rubla võrra ja 10,9 triljoni rubla asemel on nüüüd planeeritud 8,3 triljonit. Nafta ja gaasiga mitteseotud tulud kasvasid esimeses kvartalis 10,6% ja on plaanitust ees. Nüüd eeldab rahandusministeerium, et need on 0,8 triljonit rubla on rohkem kui eelarvesse oli planeeritud.

See võimaldas rahandusministeeriumil suurendada kulutusi vastavalt eelarvereeglile – sama 0,8 triljoni võrra, mille võrra kasvavad nafta- ja gaasivälised tulud. Selle olulisust rõhutavad Bloomberg Economicsi venemaa ja SRÜ majandusteadlane Aleksandr Isakov ning Tverdõje Tsifri analüütikud. „Kõik on eelarvereeglite kohaselt: nafta ja gaasiväline puudujääk on sama, puudujäägi suurenemine on täpselt võrdne nafta- ja gaasitulude vähenemisega võrreldes varasemate ootustega, eelarve püsib struktuuriliselt tasakaalus,” märgivad Tverdje Tsifri analüütikud.

Nafta- ja gaasitulude uus summa on madalam kui baastasemel 9,1 triljonit rubla. Eelarvereegli kohaselt kaetakse sellisel juhul vahe riiklikust heaolufondist (NWF). Eelmises eelarves prognoositi tuludeks 1,8 triljonit rubla baastasemest kõrgemal pidi see summa olema suunatud säästupanga täiendamiseks, milles oli 1. aprillil alles 3,2 triljonit. Selle asemel tuli aga 0,8 triljonit rubla kasutada eelarveaugu täitmiseks. Rahandusminister anton siluanov on aga juba öelnud, et reegel tuleb uute oludega kooskõlla viia. Sellisel juhul tuleb suurenenud auku rahastada suurenevate laenudega, mille maht on sel aastal kavandatud 4,8 triljoni rublani.

Rahandusministeerium muudab eelarvet defitsiidiolukorraga paremini kooskõlas olevaks: 3,8 triljonit rubla ehk 1,7% SKP-st on analüütikute ootustele lähedal, märgib majandusteadlane Jegor Susin. Isakov märgib, et uus puudujääk on 0,5% SKP-st suurem kui tema hinnang, kuid „üldiselt peegeldab see trende, mis olid juba esimeses kvartalis ilmnenud”.

Kuid isegi pärast 2025. aasta kuluplaani suurendamist väheneb nende väärtus püsivhindades võrreldes 2024. aastaga, rõhutab Isakov: kasv 42 triljonini on umbes 5% inflatsiooni 7,6% taustal. See eelarvemuudatus ei pruugi jääda viimaseks. Sügisel koostatakse teine muudatusettepanekute plokk, et tekkivate kulude rahastamine ette näha, võttes arvesse prognoosi ja eelarveparameetrite täpsustumist, hoiatas rahandusministeerium.

12. venemaa võimud on loonud vähemalt 29 vanglast koosneva võrgustiku, kus Ukraina kodanikke, nii sõjavange kui ka tsiviilisikuid, süstemaatiliselt piinatakse. Seda väidab Guardian ja kaheteistkümne teise suure lääne meediaväljaande ühisuurimine. Kuue kuu jooksul kogutud materjalid näitavad, et valede ülestunnistuste saamiseks kasutatakse muuhulgas piinamist ning süsteem ise loodi ja toimis suure tõenäosusega venemaa Föderatsiooni kõrgeima juhtkonna osalusel.

Guardiani andmetel asub venemaa territooriumil 18 piinamisasutust ja veel 11 Ukraina okupeeritud piirkondades. Kõige levinumate piinamismeetodite hulka kuuluvad elektrilöögid, näidishukkamised, haamriga peksmine, löögid samadele kehaosadele ja uputamine. Kinnipeetavaid alandatakse samuti: nad seotakse teibiga kinni ja kasutatakse „mööblina”. Lisaks on vangidel keelatud ukraina keelt rääkida, piiratakse nende toitu ja neile avaldatakse moraalset survet, mis sunnib neid enesetapule. Üksikutes asutustes on registreeritud arvukalt surmajuhtumeid.

Praegu on võimatu täpselt kindlaks määrata venemaa vanglates ebaseaduslikult kinni peetavate Ukraina kodanike arvu. Ukraina parlamendi inimõiguste voliniku Dmõtro Lubinetsi sõnul oli aga 2024. aasta aprilliks kadunuks kuulutatud 16 tuhat ukrainlast. Rahvusvaheline Punane Rist kinnitab, et venemaa vangistuses on vähemalt 1800 inimest.

Juurdlusele pandi nimeks Viktoria, mälestuseks Ukraina ajakirjanikust Viktoria Roštšinast, kes suri venemaa vanglas. Uurimine põhineb enam kui 50 intervjuul venemaa vanglates ellujäänute, nende perekondade ja endiste kinnipidamisasutuste töötajatega, kes lahkusid teenistusest, suutmata nähtut taluda. Uurimisega liitusid ka okupeeritud aladelt pärit inimõiguste aktivistid, advokaadid ja tunnistajad.

„Piinamisest on saanud venemaa sõjaväe masinavärgi lahutamatu osa. Seda kasutatakse tsiviilisikute ja sõjavangide vastu kõikjal – kõigis okupeeritud piirkondades, igat tüüpi vanglates ja kinnipidamiskeskustes. See pole võimalik ilma kõrgeima taseme heakskiiduta,” ütles ÜRO piinamise eriraportöör Alice Edwards uurimist kommenteerides.

Ajakirjanik Viktoria Roštšina kadus 2023. aasta augustis. Vahetult enne seda läks ta Ukraina okupeeritud piirkondadesse uurima FSB osalemist tsiviilisikute röövimises. Viimati nähti teda vabaduses Enerhodaris Zaporižja oblastis. Pärast vahistamist viidi naine Melitopolisse, kus, nagu üks tema endine kongikaaslane ütles, piinati Roštšinat neli kuud: talle anti elektrilööke, pandi juhtmed kõrvadesse ja tehti lõikehaavu. venemaa kaitseministeerium teatas 2024. aasta aprillis tema sugulastele, et teda hoitakse vangistuses. Ukraina võimude teatel plaaniti ajakirjanik vahetuse osana tagasi saata. Septembri alguses viidi ta aga koos teiste vangidega oma kongist välja – väidetavalt oma „ülestunnistuste” video salvestamiseks – ja sellest ajast peale pole teda nähtud. venemaa kaitseministeerium teatas ametlikult Roštšina surmast 2024. aasta oktoobris, märkides vaid kuupäeva – 19. september – ja lisamata muid üksikasju.

2025. aasta aprillis teatas väljaanne Važnõje Istorii uurimisele lähedasele allikale viidates, et Viktoria surnukeha toodi Ukrainasse tagasi alles veebruaris. Väljaande allika sõnul eemaldati ajakirjanikult aju, silmamunad ja osa kõrist ning avastati hüoidluu (asub kõris) murd. Ukraina peaprokuratuur teatas, et surnukehal registreeriti ka arvukalt piinamise märke: marrastusi, verejookse, kaelavigastus, murtud roie ja võimalikke elektrilöögi jälgi jalgadel.

13. Ukraina Zaporižja oblastis vaid saja kilomeetri kaugusel rindejoonest asuv Punase Nelgi Lastekeskus võtab 2025. aastal vastu üle 1500 lapse venemaa poolt okupeeritud aladelt. Sellest teatas vene peaministri asetäitja dmitri tšernõšenko pressiteenistus, kes külastas venemaa Föderatsiooni kontrolli all olevat piirkonna osa. „Me peame pakkuma lastele kvaliteetset vaba aja veetmise võimalust ja Zaporižja oblast oma kliima, mere ja logistikaga sobib selleks suurepäraselt. Meie ülesanne pole mitte ainult taastada, vaid ka oluliselt parandada lastelaagrite infrastruktuuri, kasutades tõhusaid praktikaid, näiteks Punase Nelgi keskuse tööd,” tsiteerib pressiteenistus tšernõšenkot. Ta rõhutas vajadust teha inventuur kõigis okupeeritud aladel olevates paikades, sealhulgas „mahajäetud paikades”, ning töötada välja matemaatiline mudel laagrite võrgustiku arendamiseks vastavalt vajadustele.

See pole esimene kord, kui venemaa võimud on selliseid otsuseid langetades lapsed ohtu seadnud. Seega otsustati 2024. aastal, hoolimata Ukraina armee regulaarsetest rünnakutest okupeeritud Krimmi vastu, mitte peatada rahvusvahelise lastekeskuse „Artek” tööd. Selle asemel kuulutati välja droonide vastase kaitsesüsteemi loomine. Riigihangete portaalis avaldatud pakkumisdokumentide kohaselt eraldati projekti elluviimiseks 97,8 miljonit rubla.

Ja sama aasta suvel võttis presidendi toetuste fond kokku laste vaba aja korraldamisele suunatud projektide konkursi tulemused. Märkimisväärne osa algatustest oli suunatud „sõjalis-patriootlike” laagrite loomisele. Toetatud projektide hulgas on laagreid, mis sisaldavad usuõpetuse, sõjaväelise väljaõppe ja ideoloogilise töö elemente. Üks projektidest hõlmas miiniohutuskursuste läbiviimist lastele Luhanski oblasti okupeeritud osas. Kirjelduse põhjal otsustades pakuti õpilastele võimalust omandatud oskusi kohe praktikas rakendada: „Maa on sõna otseses mõttes sõjaliste operatsioonide tagajärgedega kaetud.”

Alates venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on sajad tuhanded Ukraina lapsed olnud sunnitud oma kodudest põgenema. Paljud neist kaotasid oma vanemad rahumeelsetele linnadele suunatud venemaa rünnakute tagajärjel. venemaa laste õiguste voliniku maria lvova-belova sõnul on venemaa Ukrainast välja viinud vähemalt 700 tuhat last. Ukraina ombudsmani Dmitri Lubinetsi sõnul tagastati neist vaid 1037, kusjuures 2024. aastal tagastati neist ligi 600. 17. märtsil 2023 andis Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja putini ja lvova-belova vahistamismäärused laste ebaseadusliku väljasaatmise eest.

14. venemaa kaitseministeeriumiga sõlmitud lepingute eest makstavad helded boonused ja tõhustatud sõjaline propaganda on võimaldanud venemaa võimudel suurendada sõjaks sõdurite värbamise määra, teatab Wall Street Journal, viidates luureandmetega tuttavatele Ameerika ja Euroopa ametnikele. Ameeriklaste hinnangute kohaselt värbab vene armee nüüd umbes 30 000 sõdurit kuus – 5000 rohkem kui eelmisel suvel. Euroopa andmete kohaselt võib värbamise määr ulatuda 40 tuhande inimeseni kuus. Ja see võimaldab kremlil mitte ainult Ukrainas armee kaotusi täiendada, vaid ka moodustada uusi üksusi, mis paiknevad ja treenivad venemaa territooriumil, selgub ühe Euroopa riigi luureandmetest.

Ühekordsete boonuste maksmine lepingu sõlmimise eest kaitseministeeriumiga maksab venemaa eelarvele ligikaudu 2 miljardit rubla (kurss u 1:93-le võrreldes euroga) päevas, selgub Saksa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi teaduri Janis Kluge venemaa rahandusministeeriumi andmetel põhinevatest arvutustest. Kluge arvutuste kohaselt maksavad kogusummast ligikaudu kolmveerand (1,5 miljardit rubla) piirkondlikud omavalitsused, kes kulutavad Moskva antud uute lepinguliste sõdurite plaani täitmiseks ligi 3% oma eelarvest. Ülejäänud osa – 0,5 miljardit rubla – rahastatakse föderaalkassast.

Kulutused „värbamismasinale” on võrreldes 2024. aasta aprilliga hüppeliselt kasvanud peaaegu viiekordseks ning praeguse tempo jätkudes lähevad need aasta lõpuks venemaa riigikassale maksma 730 miljardit rubla. See on pool kogu riigi kõrgharidussüsteemi aastaeelarvest (1,5 triljonit rubla aastas) ja kaks korda suurem kui riikliku projekti „Tervishoid” aastased kulutused, mis sel aastal ulatuvad 369 miljardi rublani.

Eelmisel aastal õnnestus kaitseministeeriumil värvata Ukraina sõjaks 440 tuhat inimest ehk umbes 1,2 tuhat päevas. Sellest ajast alates on lepingu allkirjastamise eest makstavad tasud veelgi suurenenud ja mõnes piirkonnas ulatuvad need 20 tuhande dollarini. Ja see on rohkem, kui paljud venelased aastas teenivad, märgib Soome Panga Arengumajanduse Instituudi direktor Likka Korhonen.

Praeguse kaotuste taseme juures suudab kreml armee suurust säilitada veel 12–16 kuud, leiab USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) juhtiv venemaa ekspert George Barros. Ta märgib, et kahaneva demograafilise baasi – meeste, kes pole veel rindele saadetud – jaht põrkab lõpuks kokku eelarvepiirangutega ning see seab võimud ebameeldiva küsimuse ette, kas uus mobilisatsioon on vajalik.

15. Süsteemsete likviidsusriskide („hoiustajate põgenemine”) realiseerumise tõenäosus on järsult suurenenud ning venemaa majanduslanguse tekkimine liigub järk-järgult kasvu suunas, teatasid võimudele lähedase analüüsikeskuse CMACS eksperdid pärast aprillikuist andmete uuendamist. Nad on juba ammu välja töötanud riskide varajase hoiatamise süsteemi, mis põhineb juhtivatel indikaatoritel.

„Hoiustajate põgenemise” indikaatori väärtus tõusis veebruaris 0,27-lt 0,6-le, liikudes riski realiseerumise suure tõenäosuse tsooni, kirjutab Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus. Väärtus alla 0,3 tähendab väikest tõenäosust, 0,3–0,5 keskmist ja üle 0,5 suurt tõenäosust. Praegune väärtus kordab maksimumi, mis varem saavutati vaid neljal korral, viimati jaanuaris ja aprillis 2022. Pärast sõja algust võttis elanikkond pankadest 10 päevaga välja ligi 3 triljonit rubla.

Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosi keskus (CMASF) peab vähemalt 1% elanikkonna hoiuste väljavoolu kuus (välja arvatud Sberbank) „hoiustajate põgenemiseks”. Keskpanga andmetel oli venelastel märtsi lõpus pankades 57,9 triljonit rubla, (millest Sberbankis – 28,4 triljonit), sealhulgas hoiustel – 41,9 triljonit rubla. Märtsis oli pankade leibkondade rahaliste vahendite kasv keskpanga andmetel madalaim alates 2023. aasta septembrist – 451 miljardit rubla.

Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskuse (CMASF) andmetel võib risk realiseeruda viimase kahe aasta jooksul tekkinud elanikkonna kontode ja hoiuste saldode „vahe” ning uue globaalse ebastabiilsuse vooru tõttu. Alates 2023. aastast on leibkondade raha pankades suurenenud sissetulekute ja kõrgete intressimäärade tõttu suurenenud 60%. Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskuse andmetel on elanikkonna sissetulekute protsent märkimisväärselt suurenenud. Keskuse analüütikute sõnul võib selle „üleulatuva osa” kuhjumine asenduda väljavooluga jaehoiuste intressimäärade järsu languse või inflatsiooniootuste hüppe korral, mis põhinevad põhimõttel „osta kohe, homme on kallim”.

Keskpank rõhutas, et langetab baasintressimäära järk-järgult, võttes arvesse hoiustajate käitumist ja inimeste inflatsiooniootusi: „Hirmud, et mingil hetkel hakkavad säästud ootamatult tarbijaturule voolama… on alusetud.” Lisaks annab signaali aktsiaturu volatiilsuse eraviisiline juhtiv indikaator, MICEX indeks. Selle volatiilsuse hüpe peegeldab globaalse geopoliitilise ja geoökonoomilise ebakindluse suurenemist, mis on täis paanikahoogude teket mitte ainult börsiosaliste, vaid ka pangahoiustajate seas, hoiatavad Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) eksperdid. Sarnast reaktsiooni välisele ebastabiilsusele täheldati ka 2014., 2018., 2020. ja 2022. aasta šokkide ajal, meenutavad nad.

Olukorda süvendab majanduslanguse kasvav tõenäosus, mis on tingitud keskpanga ülirangest rahapoliitikast, mis stimuleerib laenude vähenemist ja tootmise langust investeerimisnõudlusele ja vahetarbimisele keskendunud tööstusharudes, märgib Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus (CMASF) ning need tegurid võivad üksteise mõju tugevdada. Näiteks võib hoiustajate paanika julgustada panku laenuandmist veelgi karmistama, et koguda likviidsust edasiste hoiustamispauside eest kaitsmiseks.

16. venemaa valitsus on esitanud Riigiduumale seaduseelnõu, mis laiendab uurijate ja uurimisametnike volitusi: neil võidakse lubada juhtudel, „mis ei saa oodata”, ajutiselt peatada tehingud raha ja kontodega ilma kohtuotsuseta. Vastav dokument avaldati parlamendi alamkoja andmebaasis. Seaduseelnõu teksti kohaselt saavad uurija – uurimisasutuse juhi nõusolekul – ja uurimisametnik – prokuröri nõusolekul teha otsuse pangakontodel olevate rahaliste vahendite, elektrooniliste vahendite ja sideteenuste ettemaksete blokeerimise kohta. Sellise peatamise maksimaalne periood on 10 päeva. Seda tehakse eesmärgiga vara hiljem võimalikult arestida. Aluseks on õiguskaitseametniku kahtlus, et nimetatud rahalisi vahendeid või kontosid kasutati kuriteo toimepanemiseks.

Toimingute peatamise korraldus saadetakse rahaülekande operaatorile, elektrooniliste vahendite operaatorile ja mobiilsideoperaatorile. Need organisatsioonid on kohustatud uurija või uurimisametniku korralduse täitmist 24 tunni jooksul kinnitama. 10 päeva jooksul alates otsuse kuupäevast peab korrakaitsja esitama kohtule taotluse raha arestimiseks. Kui vahistamiseks alust ei ole, on ta kohustatud oma peatamisotsuse tühistama, teavitades sellest vastavalt kõiki asjaomaseid ettevõtjaid. Kui 10 päeva jooksul kohtumäärust ega tühistamist ei toimu, jätkub tegevus automaatselt. Samal ajal, nagu selgitavas märkuses rõhutatakse, ei tähenda tegevuse peatamine rahaliste vahendite väljavõtmist ega nende üleandmist hoiule.

Algatuse anda uurimisorganitele sellised volitused esitas varem siseminister vladimir kolokoltsev. 2024. aasta mais ütles ta Föderatsiooninõukogule, et erakorralistel juhtudel peaks uurijatel olema lubatud hankida teavet pankadelt ja telekommunikatsioonioperaatoritelt ning peatada tehinguid ilma kohtu korralduseta. Siseministeerium esitas sama aasta aprillis sarnase algatuse, tehes ettepaneku muuta kriminaalmenetluse seadustikku. Seaduseelnõu ametlik eesmärk on suurendada IT-tehnoloogiate valdkonna kuritegevuse vastase võitluse tõhusust. Nagu aga Bartoliuse advokaadibüroo vanempartner Juli Tai märgib, ei ole dokumendis selgelt märgitud kuritegude loetelu, mille puhul võib kontosid blokeerida. Ta ütles ka, et eelnõuspuudusid tehnilised üksikasjad, näiteks kas kontol olev summa peaks olema seotud väidetavas kuriteos täpsustatud kahjuga.

Samuti väljendavad juristid muret võimalike kuritarvituste pärast. Advokaadibüroo ZE Lawgic Legal Solutions juhtivpartner Ruslan Zafesov hoiatab, et uued volitused võivad kaasa tuua vara meelevaldse arestimise praktika laienemise. Ta märgib, et juba praegu võidakse „majanduskuritegude” juhtumite kontekstis kolmandate isikute vara arestida ilma veenvate tõenditeta selle ebaseadusliku omandamise kohta. Tema arvates viib algatuse elluviimise korral uurija poolt tegevuse peatamine suure tõenäosusega varade edasise arestimiseni, olenemata nende õiguslikust päritolust.

17. Ukraina majandusminister Julia Svõrõdenko ja USA rahandusminister allkirjastasid maavarade lepingu. Allikas: Svõrõdenko Facebookis, USA rahandusministeerium. Julia Svõrõdenko teatas: „Koos USA rahandusministri Scott Bessantiga allkirjastasin lepingu USA-Ukraina majanduse elavdamise investeerimisfondi loomise kohta.”

USA rahandusministri Scott Bessenti otsene avaldus: „Ameerika Ühendriigid on pühendunud sellele jõhkrale ja mõttetule sõjale lõpu tegemisele. See leping saadab venemaale selge signaali, et Trumpi administratsioon on pühendunud rahuprotsessile, mille keskmes on pikas perspektiivis vaba, suveräänne ja jõukas Ukraina. President Trump lõi selle partnerluse Ameerika ja Ukraina rahva vahel, et näidata mõlema poole pühendumust püsivale rahule ja õitsengule Ukrainas. Ja olgu selge, ühelgi riigil ega üksikisikul, kes on rahastanud või varustanud venemaa sõjamasinat, ei lubata Ukraina ülesehitusest kasu saada.”

Svõrõdenko loetles maavarade lepingu peamised sätted.

– Kõik ressursid jäävad Ukraina omandisse – see on lepinguga sätestatud.
– Investeerimisfond luuakse 50/50 põhimõttel. Ukraina ja Ameerika Ühendriigid haldavad fondi ühiselt. Kummalgi poolel ei ole domineerivat häält.
– Leping ei näe ette muudatusi erastamisprotsessides ega riigile kuuluvate ettevõtete juhtimises – need jäävad jätkuvalt Ukrainale kuuluvaks. Ettevõtted nagu Ukrnafta ja Energoatom jäävad riigi omandusse.
– Lepingus ei mainita Ukraina võlakohustusi Ameerika Ühendriikide ees.
– Leping on kooskõlas põhiseadusega ega muuda Euroopa integratsiooni suunda.
– Dokument on kooskõlas Ukraina siseriiklike õigusaktidega ega ole vastuolus Ukraina rahvusvaheliste kohustustega.
– Fond täidetakse ainult uute lubade tuludega. Kutt on 50% vahenditest, mis saadakse kriitiliste materjalide ning nafta ja gaasi valdkonna projektide uute lubade kaudu ja mis lähevad pärast fondi loomist eelarvesse. Juba alustatud projektide tulusid ega eelarvestatud tulusid fondi ei kaasata.
– Seadusandlikud muudatused on ainult sihipärased. Fondi toimimise ainsad nõuded on eelarveseadustiku muudatused. Lepingu enda peab ratifitseerima Ülemraada.
– Ameerika Ühendriigid aitavad Ukrainal investeeringuid, tehnoloogiat ja innovatsiooni ligi meelitada DFC (Arengu Finantskorporatsiooni) agentuuri kaudu.
– Fondi tulu ja sissemaksed ei kuulu maksustamisele ei Ameerika Ühendriikides ega Ukrainas.

Svõrõdenko: „USA panustab fondi. Lisaks fondidele endale saavad nad seda teha ka uue abiga – näiteks Ukraina õhutõrjesüsteemidega. Eeldame, et esimese kümne aasta jooksul fondi kasumit ja tulu ei jaotata, vaid seda saab investeerida ainult Ukrainasse – uutesse projektidesse või restaureerimisse. Neid tingimusi arutatakse edasi.”

Njah, eks näis, kas Raada ka selle lepingu kinnitab… küll peaks pisu enam mures olema Euroopa, sest maksude osas luuakse ebavõrdne konkurentsi eelis…

18. Euroopa Liidul on tegevuskava juhuks, kui USA loobub Ukrainas rahupüüdlustes” ja tekib vajadus säilitada venemaa-vastaseid sanktsioone, ütles EL-i välisesindaja Kaja Kallas intervjuus Financial Timesile. Kallas tunnistas, et mõnes EL-i pealinnas arutatakse, kas järgida Donald Trumpi administratsiooni eeskuju, kui see loobub Ukraina sõja üle peetavatest rahukõnelustest ja lähtestab suhted venemaaga. „Ilmselgelt toimuvad mõnedes liikmesriikides sellised arutelud ja ehk on lootust, et me ei pea enam toetama,” ütles EL-i tippdiplomaat. „Kuid see on ka vale lootus, sest kui vaadata venemaad, mis investeerib sõjavväkke üle 9% oma SKP-st, siis tahab ta seda uuesti kasutada,” selgitas ta.

Kallase sõnul on EL-il „plaan ””, et säilitada majanduslikku survet venemaale, kui Ungari blokeerib juulis EL-i majandussanktsioonide pikendamise. Samal ajal rõhutas ta, et Brüssel keskendub endiselt sellele, et kõik liikmesriigid järgiksid ühist seisukohta. On ka „plaan B”, aga me peame töötama „plaani A” kallal, sest vastasel juhul keskendutakse plaanile B ja siis see rakendatakse,” märkis Kallas. EL-i kõrgeim diplomaat lisas, et läbirääkimised Washingtoni ja teiste rahvusvaheliste partneritega käivad praegu, et tagada venemaa-vastaste sanktsioonide režiimi säilitamine.

Varem teatas meedia, et EL arutab võimalust, et üksikud liikmesriigid võtavad Ungari vetoõigusest möödahiilimiseks vastu sanktsioone: näiteks võiks Belgia anda välja kuningliku määruse, millega külmutatakse Belgias asuvad venemaa riigivarad 190 miljardi euro väärtuses. Samuti väideti, et EL kaotab kannatuse Ungari suhtes, kes pidevalt blokeerib olulisi ELi otsuseid – nad tahavad Ungarilt hääleõiguse ära võtta.

19. Lühiuudised

Rootsi Dagens ETC ajakirjanik Joakim Medin mõisteti Türgis tingimisi vangi (11 kuud), süüdistatuna president Recep Tayyip Erdoğani solvamises. Medinit süüdistati Erdoğani solvamises seoses ajakirjandusliku artikli ja sotsiaalmeedias avaldatud fotodega 2023. aasta Stockholmi meeleavalduselt, kuhu riputati üles Türgi presidenti kujutav nukk. Ajakirjaniku vastu on esitatud veel üks süüdistus, mis on seotud väidetava osalemisega terroristlikus organisatsioonis Kurdistani Töölispartei. Tõendina viidatakse ajakirjanduslikele artiklitele ja raamatule, mille ta organisatsiooni kohta kirjutas. Teise süüdistuse menetlemine võib võtta mitu kuud, selle aja jooksul jääb mees vahi alla. Medin peeti kinni, kui ta saabus Türki kajastama massilisi tänavaproteste, mille vallandas Erdoğani peamise poliitilise rivaali, opositsioonilise Istanbuli linnapea Ekrem Imamoglu vahistamine ja vangistamine. Tasub märkida, et Türgis karistati protestide kajastamise eest nelja telekanalit ja BBC ajakirjanik saadeti riigist välja.

RIA Novosti: putin: „Varem või hiljem taastatakse venemaa suhted Euroopaga. Paljud jagavad meie seisukohta, kuid kardavad avalikult rääkida.”

kremli pressiesindaja dmitri peskov ütles, et venemaa on valmis otsekõnelusteks Ukrainaga – mitte USA-ga –, kuid rõhutab, et kõik niinimetatud erioperatsiooni algsed eesmärgid tuleb siiski saavutada.

Moskvas ja teistes venemaa linnades on käimas 9. mai paraadide sõjaväeproovid. Liigutatakse sõjaväesõidukite ja droonide kolonne. Need on Ukraina kaugmaavägede õigustatud sihtmärgid.

Bloomberg: venemaa meritsi transporditav naftaeksport kasvab teist nädalat, ulatudes 3,26 miljoni barrelini päevas (+1%). Peamine tegur: 18 varem sanktsioonide all olnud tankerit naasevad. Nädala eksport on nüüd 23,72 miljonit barrelit ja tulu 1,33 miljardit dollarit. Nõudluses domineerib Aasia, samas kui ebaselged sihtkohad viitavad võimalikule ümbersuunamisele.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Suve tähtsündmuseni – XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoni „Iseoma” – on jäänud napp kaks kuud. Rohkem kui pooltuhat proovi kõikjal üle Eesti on juba toimunud ning kooridel veel mõnikümmend ettelaulumist jäänud, et esitlused suursündmuseks viimase lihvi saaksid.

Tantsijad ja võimlejad said 251 prooviga lõpule aprilli alguses ning praegu käib tantsujuhtide toimekas töö tantsude väljakule seadmisel ja kaunite mustrite loomisel. Lauljatel toimuvad veel viimased ettelaulmised üle kogu Eesti. Seni on toimunud juba 230 ettelaulmist ning ees seisab veel 61 eelproovi. Pärast eelproove on kõik väga hea esituse teinud koorid saanud kohese tunnustava tagasiside. Lõplikud otsused ja tagasiside antakse kõigile osalejatele hiljemalt mai lõpus. Rahvamuusikute ettemängimised on samuti lõppenud ning nemadki ootavad tulemusi.

Ka peokülastajatel tasub tegutseda. Kui tantsupeo piletid müüdi läbi juba paari tunniga, siis laulupeo ava- ja peakontserdile on pileteid veel saadaval. Siiski ei tasu piletiostu jätta viimasele minutile, sest huvi on suur. Praeguseks on peakontserdi piletitest 78 protsenti müüdud, saada on veel üldala pileteid ning avakontserdile ka isekohti. Samas 4. juulil Vabaduse väljakul toimuv rahvamuusikapidu on kõigile avatud – sellele kontserdile piletit vaja ei ole ning kõik on oodatud ühiselt muusikat nautima.

Laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul on peo lähenemine tajutav igal sammul. „Peo-ootus on tuntav igas Eestimaa nurgas – koorid annavad endast parima ning „Iseoma” laulud kõlavad aina kaunimalt üle kogu Eesti. Seekordne repertuaar on küll muusikaliselt nõudlik, kuid kooride tase ja pühendumus on muljetavaldavad. Meil on väga suur rõõm, et juba praeguseks oleme saanud suuremale osale kooridest anda positiivse tagasiside ja kutse laulupeole. See annab kinnitust, et peo muusikaline kvaliteet saab olema väga kõrge,” rõõmustas Jürgenson.

Rahvamuusikute ettevalmistus on samuti jõudnud lõpusirgele. „Tõeliselt rõõmustav oli viimases eelproovis nautida nii ühist mängimist ja energiat kui ettemängudel kõlanud esitusi – igaüks just oma kollektiivi nägu ja iseoma tõlgenduste ja mõtetega. Tänan kõiki selle teekonna ja suurepärase tehtud töö eest ja ootan väga meie järgmist kohtumist, mis ongi juba peol,” sõnab rahvamuusikute liigijuht Helin Pihlap.

Selleks, et kõik suursündmused kulgeksid ladusalt ja pidulikult, töötab täisvõimsusel ka korraldusmeeskond. „Iga tegevusvaldkonna jaoks on meil oma toimkonnad – näiteks liiklustoimkond valmistab ette liiklusskeeme ja -sulgemisi, jäätmemajanduse toimkond hoolitseb keskkonnasõbraliku jäätmekäitluse eest ja palju muudki. Kuigi iga toimkond keskendub oma konkreetsele ülesandele, on omavaheline koostöö äärmiselt oluline, et kõik pusletükid õigel ajal kokku sobituksid,” selgitas Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla. Tema sõnul kulgevad ettevalmistused vaatamata tihedale ajagraafikule kenasti plaanipäraselt.

 XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. https://2025.laulupidu.ee/visuaalia-ja-vaartused/

Kolmapäeval, 30. aprillil kella 15.29 ajal juhtus liiklusõnnetus Valga maakonnas Valga vallas Valga-Suurekõrtsi tee 11. kilomeetril.

65-aastane naine sõitis sõiduautoga Ford Transit teelt välja kraavi. Kiirabi toimetas juhi haiglasse.

Riigipea abikaasa Sirje Karis ja Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska avasid Žõtomõris uue peremaja, millest sai kodu Venemaa sõja tagajärjel kannatanud ja selle eest põgenenud 9-lapselisele hooldusperele. Eesti ja Ukraina presidentide abikaasad kohtusid viie perega, kellele on Eesti abiga ehitatud või ehitatakse peremaju.

Täna avatud peremajas elab 9-lapseline perekond, kes oli sunnitud sõja puhkedes lahkuma oma kodust Sumõ oblastis, veetis kolm kuud Kohtla-Järvel Eestis ning naasis seejärel Ukrainasse, kuid pidi pideva pommitamise tõttu otsima uue eluaseme.

„Kahjuks on liiga palju Ukraina lapsi, kellelt sõda on röövinud kodusoojuse, turvalise pere ja muretu lapsepõlve. Sellepärast olen ma südamest tänulik kõige eest, mida tehakse perekondade aitamiseks,” tunnustas Sirje Karis Olena Zelenska Fondi ja Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse panust uue perekodu avamisel. „Jõuludeks valmib veel üks maja ja uus hoolduspere saab kolida elama uude kodusse.”

Kuid need ei ole Sirje Karise sõnul lihtsalt majad. „Need on kohad, kus saavad alguse uued lood, kus sünnib lootus ja kus kasvab tugevam, rõõmsam ja parem tulevik Ukrainale. Iga uus kodu on nagu valguskiir sõja pimeduses,” lausus ta. „Loodan kogu südamest, et uus perekodu saab olema koht, kus selle elanikud tunnevad end õnnelikuna, kus nad õpivad, mängivad, toetavad üksteist ja kasvavad kokku armastavaks pereks,” sõnas Sirje Karis. „Ja ehk meenub neile vahel ka üks väike riik, 1600 kilomeetri kaugusel, kus inimesed mõtlevad nende peale ja soovivad neile parimat. Tänan südamest kõiki, kes aitasid selle kodu loomise võimalikuks teha,” lisas ta.

Pärast peremaja avamist kohtusid Sirje Karis ja Olena Zelenska, et arutada Eesti ja Ukraina koostööd. Sirje Karis kinnitas Eesti tugevat toetust Ukrainale, öeldes: „Eesti seisab Ukraina kõrval – täna, homme ja nii kaua, kui vaja. Eesti tegevus Ukraina ülesehitamisel on nähtav, pikaajalise mõjuga ja eristuv.” Olena Zelenska avaldas tänu Eestile toetuse eest. Kohtumisel rõhutati, kui oluline on hoida ühist suunda ja tegutseda koos, et aidata Ukrainat selle keerulisel ajal.

Vestluses peatuti ka sel aastal toimuval sügisel toimuval esikaasade tippkohtumisel, mis keskendub haridusele. „Haridus on iga ühiskonna jaoks kindlaim ja tugevaim tee,” sõnas Sirje Karis ning lisas, et haridusele ja laste õigustele keskendumine on loomulik ja vajalik jätk seni tehtud koostööle.

Riigipea abikaasa Sirje Karis ja Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska kohtusid Žõtomõris asuvas Kosmonautikakeskuses viie hooldusperega, keda Eesti on toetanud ja kes on endale Eesti abiga kodu saanud. Kolm nendest peredest külastasid eelmisel suvel Eestit ning neid võõrustas Sirje Karis Kadriorus.

Eesti on Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTEV) eestvedamisel ehitanud Ukrainasse neli perekodu, kus elavad suured hoolduspered, kelle peres elavad sõjas vanemad kaotanud lapsed. Projekti toetab ka Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska Fond. Lisaks perekodude ehitamisele pakub ESTDEV koolitust ka oblasti sotsiaaltöötajatele ja perevanematele. Peremajade ehitus on kolmas suuremahuline Eesti arengukoostöö projekt Ukraina ülesehituse toetamiseks. Eesti on ehitanud lasteaia Ovrutšis ja toetanud Venemaa poolt purustatud 152-meetrilise Malõni silla kapitaalremonti.

Täna 30. aprillil said päästjad väljakutse Kohtla-Järvel Pärna tänavale asuvasse 9 korruselisesse elumajja, kus teataja korterisse tuli ventilatsiooni kaudu suitsu. Teataja kahtlustas põlengut 6. korrusel asuvas korteris. Põlevast korterist tõid päästjad välja kaks kannatanut, kellest ühe elu meedikutel päästa ei õnnestunud.

Kell 18.42 sõitsid päästjad Kohtla-Järvele Pärna tänavale, kus teate kohaselt tuli üheksanda korruse korterisse ventilatsiooni kaudu suitsu. Teataja arvates tuli suits kuuenda korruse korterist. Päästjate saabudes tuli kuuenda korruse korterist suitsu, ust keegi ei avanud. Päästjad avasid ukse ja sisenesid korterisse. Elutoas põles diivan. Korterist toodi välja kaks kannatanut, kellest ühe elu meedikutel päästa ei õnnestunud.

Põleng lokaliseeriti kell 19.22. Köögist leidsid päästjad surnud kassi. Trepikoja korterite kontrolli käigus avastasid päästjad 9. korrusel suitsu täis korterist naisterahva, kellel olid hingamisraskused. Kannatanu anti üle meedikutele.

Sündmusele reageerisid Kohtla-Järve, Jõhvi ja Sillamäe päästemeeskonnad. Tulekahju likvideeriti kell  20.28.

Põlengu põhjused selgitatakse välja edasise menetluse käigus.

Päästjad tuletavad jätkuvalt meelde, et töökorras suitsuandur aitab avastada tulekahju selle algfaasis ning annab võimaluse hoonest õigeaegselt ja ohutult väljuda.

Sel aastal on Eestis tulekahjudes hukkunud üksteist inimest.

Siin on pildid:

Viimase paarikümne aasta jooksul on transpordi- ja logistika valdkond Eestis arenenud tormilise kiirusega. Üha rohkem rõhutatakse, kui olulist rolli mängivad transpordiettevõtted mitte ainult igapäevases kaubaveos ja reisijate teenindamises, vaid ka kogu majanduse konkurentsivõime kujundamisel. Nii sise- kui ka rahvusvaheline nõudlus logistikateenuste järele kasvab ning Eesti transpordiettevõtted vastavad sellele paindlikkuse, uuenduslikkuse ja tehnoloogia abil.

Transpordiettevõtete roll majanduses

Transpordiettevõtted on igas riigis logistikaketis võtmelüliks. Eestis, kus sadamad, raudteed ja maanteed loovad ühenduse nii Skandinaavia kui ka Kesk-Euroopaga, on transpordisektori efektiivsus otseselt seotud ekspordi ja impordi sujuvusega. Kaasaegsed transpordiettevõtted ei tegele ainult liikumise korraldamisega – nad pakuvad laoteenuseid, andmeanalüüsi ja tarneahela juhtimist.

Digitaliseerimine ja tehnoloogiline areng

Üks suurimaid edusamme, mida Eesti transpordiettevõtted on viimastel aastatel teinud, on ulatuslik digitaliseerimine. Automatiseeritud kaubahaldus, reaalajas jälgimissüsteemid ja andmepõhised otsused võimaldavad säästa kulusid ning tõsta teenuse kvaliteeti. 

Keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus

Roheline mõtteviis on jõudnud ka transpordisektorisse. Paljud Eesti transpordiettevõtted investeerivad elektri- ja hübriidsõidukitesse, arendavad CO2-jalajälje mõõtmise süsteeme ning viivad läbi regulaarseid koolitusi ökoloogilise sõidustiili kohta. Euroopa Liidu kliimaeesmärgid annavad tugeva tõuke kogu sektorile, et muutuda säästlikumaks.

Inimesed transpordi keskmes

Kuigi tehnoloogia areneb kiiresti, on transpordiettevõtted siiski tugevalt seotud inimressursiga. Kogenud juhid, logistikud ja tehnikud on eduka ettevõtte selgroog. Seetõttu investeerivad paljud ettevõtted töötajate koolitamisse, heaolusse ja motivatsiooni. Paindlik töökorraldus, turvalised töötingimused ja konkurentsivõimeline palk on muutumas standardiks.

Tulevikusuunad ja väljakutsed

Eesti transpordiettevõtted seisavad silmitsi nii uute võimaluste kui ka väljakutsetega. Rahvusvaheline konkurents, muutuvad regulatsioonid ja tööjõupuudus nõuavad nutikaid lahendusi. Samas on Eesti väiksus eeliseks – siin saab uuendusi kiiresti katsetada ja turule tuua. Koostöö idufirmadega, avatus uutele ideedele ja paindlikkus on see, mis eristab edukat transpordiettevõtet.

Transpordiettevõtted on Eesti majanduses rohkem kui ainult teenusepakkujad – nad on innovatsiooni kandjad, tööandjad tuhandetele inimestele ning olulised partnerid kogu logistikaketis. Nende roll kasvab pidevalt, eriti maailmas, kus kiirus, täpsus ja keskkonnasõbralikkus määravad edu. Tulevik kuulub neile, kes suudavad ühendada tehnoloogia, kestlikkuse ja inimese.

Homme neljapäeval 1. mail kukub elektri hind päeval nulli, aga õhtul teeb suure hüppe. 

Elektri hind hakkab langema kell 8 hommikul, uus tõus on kell 17.

Kõige odavam, null eurot on elekter börsi andmetel vahemikus kell 13-15. Kell 20 tõuseb hind aga 340 euro peale MWh eest.

89 tasuta treeningul said end proovile panna, õiget tehnikat õppida või lihtsalt liikumisest rõõmu tunda nii kogenud jooksuhuvilised kui ka alustavad liikujad.

Suurim rõõm sündis väikestest sammudest: umbes pooled osalejatest tulid terviseradade jooksutreeningule esimest korda. Õige tehnika, toetav juhendamine ja hea seltskond näitasid, et jooksmine võib olla palju lihtsam ja nauditavam, kui esialgu tundub.

Treeningud toimusid üle kogu Eesti – alates Kärdlast ja Kuressaarest kuni Narva ja Võruni. Osalejaid juhendasid kogenud treenerid ja inspireerivad sportlased, nende seas näiteks Roman Fosti, Toomas Tarm, Margus Pirksaar, Anu Piiroja, Maile Mangusson, Leonid Latsepov, Bert Tippi, Raido Ränkel, Inga Kree ning paljud teised, kes jagasid praktilisi nõuandeid ning omaenda kogemusi. Kõige suurem jooksugrupp, 31 inimest, osales Kaisa Kuke juhendatud treeningul Jõhvis.

„Tähtis pole see, kui kiiresti sa jooksed, vaid et sa lähed jooksma iganädalaselt. Just nii tekib järjepidevus ja samm-sammult ehitad aina tugevama vundamendi nii füüsilise kui ka vaimse tervise heaks. Jooksmine on väga populaarne harrastus ja jooksuhuvilisi tuleb radadele kogu aeg juurde. Loodan väga, et tänu jooksunädalale levib see liikumispisik edasi ja toob aina rohkem inimesi Eesti terviseradadele,” kommenteeris äsja Londoni maratoni lõpetanud Roman Fosti.

„Jooksunädala populaarsus kasvab iga aastaga ja treenerite sõnul jõuab treeningutele üha enam algajaid jooksusõpru. Tänu juhendajatele muutub paljude inimeste jaoks jooksmine lihtsamaks ja teadlikumaks,” ütles SA Eesti Terviseradade juhataja Assar Jõepera. „Tänavune jooksunädal näitas, et treeningutest saavad kasu nii esimest korda jooksutehnikaga tutvust tegevad inimesed kui ka harrastusjooksjad. Loodame, et saadud nõuannetest on kasu juba 1. mail toimuval Viljandi järve jooksul ja sügisel toimuval Swedbank Tallinna maratonil.”

Täname südamest kõiki treenereid ja osalejaid, kes tulid jooksunädalal rajale ja kohtume uuesti järgmise aasta jooksunädalal!

Kui jooksunädal seekord vahele jäi, pole midagi katki. Eesti terviseradade kodulehelt www.terviserajad.ee leiad tasuta jooksuõppe videod ja treeningnõuanded, mis aitavad oma liikumisteekonda just endale sobival ajal alustada.

Ükski samm pole liiga väike. Leia oma rütm ja liikumisrõõm – terviserajal kohtume!

Eesti terviserajad – 20 aastat tervislikke liikumisvõimalusi
Eestis on üle 130 hooldatud terviseraja, kokku rohkem kui 1100 kilomeetrit. Rajad on tähistatud kaartide ja viitadega ning nende juurde kuuluvad jõulinnakud, rattarajad ja pumptrack’id. SA Eesti Terviserajad asutati 2005. aastal Merko, Swedbanki ja Enefiti koostöös. 20 aasta jooksul on terviseradade arendamisse panustatud üle 8,5 miljoni euro, millele on lisandunud riigi, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu fondide toel enam kui 65 miljonit eurot investeeringuid.

Politsei keelab täiendavalt Harjumaal ning Lääne- ja Ida-Virumaal agressiooni toetavate avalike koosolekute korraldamise. Täiendav keeld kehtib 8.-10. maini.

Põhja prefekt Ats Kübarsepp tuletab meelde, et Eestis on keelatud kõik koosolekud, kus kasutatakse agressorriigi sümboolikat, õhutatakse vaenu või toetatakse muul viisil agressiooni. „See tähendab, et ei tohi toimuda rongkäike, kogunemisi ega kõnepidamisi, mis propageerivad sõda ja toetavad sümbolite, sõnade või tegudega Putini režiimi sõjakuritegusid Ukrainas,” ütles prefekt. Kuna Põhja ja Ida prefektuuri tööpiirkonnas on varasematel aastatel taolised kogunemised toimunud ning ka tänavu on tõenäosus spontaanseteks kogunemisteks, siis kehtestati 8.-10. maiks avalike koosolekute keeld täiendavalt prefektide korraldustega.

Sarnaselt varasematele aastatele on politsei 9. mail nii Tallinnas kui Lääne- ja Ida-Virumaal väljas tavapärasest suuremate jõududega, et tagada avalik kord ja vajadusel kiirelt korrarikkumistele sekkuda. „Politsei ei keela hukkunute mälestamist, kuid seda tuleb teha väärikalt. Inimesed saavad minna kalmistule, langetada pea, asetada lilled ning mälestada langenuid. Mälestada tuleb aga ilma lippude ja lintideta ehk sümboliteta, mis on agressiooni toetavad ja seadusega keelatud,” ütles prefekt.

Politsei reageerib rikkumistele nii linnapildis kui ka internetis. Keelatud avaliku koosoleku korraldamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni aastase vangistusega. Politsei peab kinni inimesed, kes keelatud koosolekul osalema agiteerivad või keelatud koosolekut muul moel korraldada aitavad.

Vaenu õhutamise ja agressioonisümboolika eest on ette nähtud karistus kuni 2400 eurot või arest.

Lisaõppekogunemise Okas 25-1 raames toetasid toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse reservväelased liitlasvägede isikkoosseisu ja tehnika vastuvõttu õppusele Siil 25, sealhulgas ilma spetsiaalse taristu olemasoluta.

„Lisaks liitlasvägede isikkoosseisu ja tehnika vastuvõtule rajasid reservväelased Lõuna-Eestisse improviseeritud laadimistingimused, mis võimaldasid raudteed pidi saabuva liitlaste tehnika vastuvõtmist ka ilma spetsiaalse taristu olemasoluta,” ütles kaitseväe toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse ülem major Toomas Pärnpuu. „Selle tegevusega harjutati esmakordselt läbi täiendavate jõudude operatiivne vastuvõtt muutuvas ja piiratud taristuga keskkonnas.”

Vabariigi valitsus kuulutas läinud nädalal välja lisaõppekogunemise Okas 25-1 ajavahemikus 22.–30. Aprill, eesmärgiga saavutada toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse reserv- ja tegevväelaste lahinguvalmidus ning hinnata üksuse suutlikkust täita sõjaaja ülesandeid, sealhulgas korraldada liitlasüksuste vastuvõtmise logistikat.

„Toetasime lisaõppekogunemise raames logistilisi operatsioone nii Paldiskis kui Võrumaal. Ja kuna ma töötan tsiviilelus raudteeinsenerina, täpsemalt projekteerijana, siis mind kaasati, et vajadusel anda omapoolne sisend operatsiooni korraldamisse,” ütles toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse reservväelane vanemseersant Jaan Luhaorg. „Tegelikkuses olid Eesti Raudtee spetsialistid kogu aeg kohapeal ning nendega koostöös said asjad kiiresti tehtud ning mahalaadimiskoht mehitatud.”

Tegemist on esimese lisaõppekogunemisega sel aastal. Lisaõppekogunemisi on korraldatud alates 2016. aastast. 2024. aastal toimus lisaõppekogunemisi kaks, millest viimane möödunud aasta detsembrikuus.

Liikumis- ja veoteenistuse reservväelane nooremleitnant Anno Aedmaa tõi omalt poolt välja, et sääraste operatsioonide terviku kogemine ning läbi viimine oli äärmiselt huvitavam. „Reservväelasena ei puutu selliste asjadega igapäevaselt kokku ja seepärast ongi oluline neid teadmisi aeg-ajalt meelde tuletada ja praktikas rakendada. Samuti on põnev kaitseväe arengut kõrvalt jälgida ning hea tunne on olla taas teenistuses – viimati olin siin kaks aastat tagasi. Tore on näha, et asjad toimivad ja kui tekib probleem, siis leitakse ka lahendus,” lisas nooremleitnant Aedmaa.

Liitlaste saabumine Eestisse toimub RSOM-i (Reception, Staging and Onward Movement) siirmisoperatsiooni raames, mille eesmärk on harjutada liitlasüksuste kiiret ümberpaigutamist Eesti territooriumile ja koostegutsemist mitmerahvuselise jõuna. Selle käigus saabuvad Eestisse liitlasüksused, kes osalevad järgmisel nädalal peamiselt Kirde- ning Kagu-Eesti toimuval õppusel Siil 25.

„On suurepärane, et me rakendame liitlasüksuste koostegutsemisvõimet,” ütles Sõmerpalus RSOM-i siirmisoperatsiooniga seotud Ühendkuningriigi logistik nooremveebel Adam Smith. „Kuigi tegemist oli Briti sõidukitega Eesti platvormidel, siis andsime Eesti logistikutele võimaluse harjutada ka meie varustusega. Selline kogemus tuleb tulevaste operatsioonide jaoks kindlasti kasuks – kui tulevikus suudame mõlema riigi platvormidel töötada ja neid paremini mõista, muutub kogu liikumine ja multimodaalne logistika märksa tõhusamaks,” lisas nooremveebel Smith.

Siirmisoperatsioonide eest vastutav toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistus korraldab igapäevaselt kaitseväele strateegilist transporti ning tagab liitlasevägede vastuvõtmise ja välja saatmise. Lisaks vastutab liikumis- ja veoteenistus piiriületuse ja tollikorralduse eest ning esindab kaitseväge sõjalise mobiilsusega seotud küsimustes.

Seega on liikumis- ja veoteenistuse reservväelaste jaoks käesolev lisaõppekogunemine ainulaadne võimalus harjutada oma erialaseid ülesandeid reaalsetes tingimustes, alates liitlaste vastuvõtmisest tollipunktis kuni nende jõudmiseni paiknemisalale, tagades seeläbi õppusele Siil 25 Eestisse saabuvate liitlaste reaallogistikat.

Lisaõppekogunemise Okas 25-1 eesmärk on kontrollida riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste ning kaitseliitlaste kogunemiseni ja lahinguvalmiduse kontrolliks. Õppusele kutsutakse Vabariigi Valitsuse määruse põhjal kokku kuni 235 reservväelast.

Peale lisaõppekogunemiste kutsub kaitsevägi regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm. Eesti teavitab õppusest vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele NATO-t ja naaberriike.

Aprillist saab taotleda toetust Euroopa Liidu ökomärgise ja keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi EMAS sertifikaatide ettevalmistamiseks ja taotlemiseks.

ELi ökomärgis ja EMAS on keskkonnamärgised, mis aitavad ettevõtetel näidata oma keskkonnateadlikkust, vähendada tegevuste keskkonnamõju ja tugevdada usaldusväärsust klientide ja koostööpartnerite silmis.

ELi ökomärgis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust kogu selle olelusringi ulatuses. See hõlmab toote koostist, pakendit ja kasutustõhusust. Märgise taotlemine on avatud kõigile tootmis- ja teenindusettevõtetele, kelle tooted või teenused vastavad ELi ökomärgise kriteeriumidele. EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) on Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja auditeerimise süsteem, mis aitab organisatsioonidel süstemaatiliselt vähendada oma tegevuse keskkonnamõju, suurendada ressursitõhusust ja parandada usaldusväärsust. EMASi registreerimiseks peab organisatsioon viima juhtimissüsteemi vastavusse EMAS määruse nõuetega, koostama keskkonnaülevaate ja keskkonnaaruande, ning läbima sõltumatu hindamise. Eestis väljastab ökomärgise kasutusõiguse ja haldab EMAS registreerimist Keskkonnaagentuur.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas 14. aprillil 2025 ringmajanduse programmi taotlusvooru, millest saab toetust taotleda Euroopa liidu ökomärgise ja keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi EMAS sertifikaatide saamiseks. Toetust saavad taotleda äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Taotlusvooru eelarve on 100 000 eurot ja ühe projekti minimaalne toetus on 3000 ja maksimaalne toetus 20 000 eurot. Toetus aitab katta ettevalmistavaid tegevusi, mis on vajalikud selleks, et viia tooted ja teenused vastavusse ELi ökomärgise kriteeriumidega või rakendada EMAS süsteemi.

Taotlusi saab KIKi esitada e-toetuse keskkonnas kuni eelarve ammendumiseni. Kõikide toetatavate tegevuste ja tingimustega saab tutvuda KIKi kodulehel: https://www.kik.ee/et/uudised/ringmajanduse-programmist-saab-toetust-eli-okomargise-ja-keskkonnajuhtimissusteemi

Ökomärgise kohta loe täpsemalt Keskkonnaportaalist. Kui teie tooted või teenused vastavad nõuetele, tasub kaaluda EL ökomärgise või EMAS sertifikaadi taotlemist.

Riigikohus selgitas, millistel tingimustel on korteriomanikul õigus teha korterelamu säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste omanike või korteriühistu nõusolekuta, samuti nõuda sellise toimingu tegemiseks kantud kulutuste hüvitamist.

Kohtusse pöördus korteriomanik, kes nõudis korteriühistult kortermaja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist. Nimelt oli korteriomanik kandnud kulutusi seoses sellega, et ta asendas viie korteriga elamu lekkiva tõrvapapist katuse osaliselt katuseplekiga, et vältida veekahjustusi. Parandustööde tellijale kuulub elamu viiest korterist kaks, kuid tal ei olnud katusetööde tegemiseks teiste korteriomanike nõusolekut.

Seaduse järgi otsustavad kortermaja kui kaasomandi eseme muudatuste üle korteriomanikud ühiselt üldkoosolekul või kokkuleppel. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et erandkorras on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid ka teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta. Selliste toimingute tegemiseks kantud kulutuste hüvitamist saab korteriomanik hiljem nõuda korteriühistult, kuid sedagi üksnes vajalikus ulatuses.

Riigikohus rõhutas, et kulutuste hüvitamise nõude vältimatuks eelduseks on, et toiming, millega seotud kulutuste hüvitamist nõutakse, oli kaasomandi eseme säilitamiseks vajalik. Seda saab toiming olla vaid juhul, kui kaasomandi eseme suhtes esineb vahetu kahju tekkimise või suurenemise oht ja valitud abinõu on ohuolukorra kõrvaldamiseks proportsionaalne. Proportsionaalsed on nt ajutised ja kiireloomulised  abinõud, mille eesmärk on kahju teket tõrjuda, mitte ohuolukorra algpõhjusi lõplikult kõrvaldada.

Vaidlusaluses kohtuasjas ei kontrollinud maa- ega ringkonnakohus, kas korteriomaniku toiming (katuste vahetamine) oli kaasomandi eseme säilitamiseks vajalik või mitte, mistõttu saatis Riigikohus asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Kohtumääruse ja riigikohtunik Vahur-Peeter Liini eriarvamusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

Kaitseväele anti täna Ämari lennubaasis üle kuus HIMARS mitmikraketiheitjat, mis suurendavad oluliselt Eesti süvalöögivõimet. Koostöös USA sihtüksusega „Võit” on kaitsevägi viinud läbi raketisuurtükiväe patarei isikkoosseisu eel-õppe ning suvel algavad esimesed lahinglaskmised.

„Mul on väga hea meel, et Eesti on koostöös suurima ja strateegiliselt tähtsaima NATO liitlase USAga viinud meie iseseisva kaitsevõime täiesti uude ajajärku,” sõnas kaitseminister Hanno Pevkur. „USA kandev roll nii hanke rahastamisel kui ka meie kaitseväelaste väljaõppes kinnitab taaskord, et Eesti ja USA kahepoolne kaitsekoostöö on laiapindne ning rajatud vankumatule usaldusele ning ühistele eesmärkidele,” lisas ta.

Relvasüsteemide saabumisele on eelnenud kolm ja pool aastat tööd süsteemide hankimiseks, aga ka üksuse loomiseks, mehitamiseks ja väljaõppeks. „HIMARS-i puhul on tegemist kolme Balti riigi ühise väeloome projektiga, mis täna siin hakkab vähehaaval materialiseeruma reaalse võimekusena,” ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) peadirektor Magnus-Valdemar Saar. „Peagi tarnitakse samad süsteemid ka meie naabritele Lätile ja Leedule ning sellega teevad piirkonna kaitseväed olulise arenguhüppe ja saavutavad võime viia lahingutegevuse efektid kiiresti vastase sügavusse. Kuigi hangete ja relvastuse alane koostöö Balti riikide vahel on tihe, ei tule sellise mastaabiga ühiseid relvastusprogramme ette just tihti ja hea meel on, et selle süsteemi puhul õnnestus koostööd teha just Ameerika Ühendriikide ja Lockheed Martiniga,” rääkis Saar.

Mobiilne ja lahingus testitud HIMARS pakub kaasaegseid võimekusi, sealhulgas täppisrelvastust, mis võimaldab toetada integreeritud tuleülesandeid, tabades punkt- või alasihtmärke enam kui 300 kilomeetri kaugusel. Tänu heale ühilduvusele NATO ja liitlaste süsteemidega saab HIMARS-i hõlpsasti integreerida ja vastavalt vajadusele kiiresti kasutusele võtta.

„HIMARS süsteemide saabumine annab juurde olulise võimekuse kaitseväe diviisi ülesannete täitmiseks. Tänu Eestis paiknevatele USA HIMARS üksustele on meie sõdurid väljaõppe juba läbinud ning nüüd saame edasi minna diviisi HIMARS üksuse arenguga ja valmiduse saavutamisega,” kommenteeris kaitseväe diviisi ülem kindralmajor Indrek Sirel.

Kuue HIMARSi hange on Eesti üks suuremaid relvahankeid, RKIK sõlmis leping USA kaitsekoostööagentuuriga DSCA 2022. aasta detsembris. „Lepingu raames hangime veel laskemoona, sidelahendusi, väljaõppe-, logistika- ja elutsüklilahendusi. Paketti kuuluvad ka erineva laskeulatusega raketid,” rääkis RKIK relvastuskategooria juht Ramil Lipp.

USA rahastamine HIMARS-süsteemide jaoks on osa laiemast julgeolekuabipaketist, mille eesmärk on tugevdada NATO idatiiva kaitsevõimekust. Üldine Ameerika Ühendriikide julgeolekuabi erinevateks kaitseprojektideks Eestile kolmekordistus aastatel 2022–2024 võrreldes eelnenud kolme aastaga (2019–2021) – umbes 122 miljonilt dollarilt 430 miljoni dollarini. Seda toetust on kasutatud näiteks suurekaliibrilise laskemoona varude täiendamiseks, sidevõimekuse parandamiseks, õhuseire tõhustamiseks ja öise lahingutegevuse võimekuse arendamiseks.

Euroopa Komisjon investeerib 2024. aasta Euroopa Kaitsefondi raames 910 miljonit eurot, et luua Euroopas tugev ja uuenduslik kaitsetööstus.

Investeeringute eesmärk on kõrvaldada Euroopa teaduse ja tööstuse innovatsiooni ja koostöö kaudu peamised võimelüngad, mis puudutavad näiteks vägede liikuvust ja droonikaitset. Viies väljavalitud projektis osalevad ka Eesti ettevõtted. Lisaks saab Euroopa Kaitsefondi projektidesse esimest korda kaasata ka Ukraina kaitsetööstust.

Kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius: „Projektidega toetatakse selliste kriitiliste võimete arendamist nagu õhu- ja raketikaitsesüsteemid ning mehitamata õhusõidukid, mis võimaldavad Euroopa relvajõududel reageerida tekkivatele ohtudele ja kaitsta meie kodanikke, kas tugevdades meie kollektiivkaitset või toetades meie partnereid, nagu Ukraina, nende jõupingutustes kaitsta end välise agressiooni eest.”

2024.aasta projektikonkursi tulemused

Euroopa Kaitsefond, mille eelarve aastateks 2021–2027 on 7,3 miljardit eurot, on ELi peamine vahend kaitsealase teadus- ja arenduskoostöö toetamiseks igas suuruses ettevõtete ja teadusasutuste vahel kogu ELis ja Norras. Lisaks toetab Euroopa Kaitsefond ELi kaitseökosüsteemi ümberkujundamist ja laiendamist ELi kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS) alusel.

Selle aasta investeeringutest toetatakse 45  miljoni euroga murrangulist tehnoloogiat, mille eesmärk on märkimisväärselt muuta või asendada olemasolevaid kaitseotstarbelisi tooteid, kontseptsioone ja võimeid, suurendades lihtsust, mugavust, juurdepääsetavust ja kulutõhusust. Selle valdkonna projektidest ühes (ORQESTRA) osaleb ka Eesti ettevõte. Peale selle on Eestil osalus passiiv- ja aktiivandurite projektis SCEPTER, õhuvõitluse projektis GARUDA, kübervaldkonna projektis CITADEL Range ning maapealse võitluse projektis AURIGA.

Äsja välja valitud projektide hulka kuuluvad ka Ukraina väikesed mehitamata õhusõidukite süsteemid, mis keskenduvad täiustatud ja tehisintellektil põhinevate õhusüsteemide arendamisele. Projekt ENGRTII ühendab rohkem kui 45 tööstusettevõtet ja teadusasutust, et töötada 2030. aastaks välja järgmise põlvkonna Euroopa tiivikõhusõidukid. Projektiga EUROSWEEP luuakse Euroopa ühine autonoomne miinitraalimissüsteem.

Euroopa Kaitsefond aitas esimest korda kaasa ka Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) eesmärkide saavutamisele. Kõigile taotlustele, mis vastasid projektikonkursside raames nõutavatele kvaliteedistandarditele, on antud märgis, mis aitab leida täiendavaid avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid. Projektide täielik loetelu avaldatakse lähinädalatel STEPi portaalis.

Ukraina ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdatud koostöö tugineb Kiievis asuva ELi kaitseinnovatsiooni büroo teavitustegevusele, mille eesmärk on edendada tihedamaid sidemeid ja integreerida Ukraina veelgi enam Euroopa kaitsetööstuse baasi. Euroopa Kaitsefondi investeeringud hoogustavad Euroopa kaitsetööstust kooskõlas Euroopa taasrelvastamise kavaga „ReArm Europe“ ning ühise valge raamatuga „Euroopa kaitsevalmidus 2030“.

Järgmised sammud

Pärast sobivate taotluste väljavalimist alustab komisjon nüüd konsortsiumidega toetuslepingute ettevalmistamist, et allkirjastada need enne aasta lõppu.

Taust

Euroopa Kaitsefond toetab kogu teadus- ja arendustegevuse tsüklit, keskendudes projektidele, mis võimaldavad toota tipptasemel koostalitlusvõimelist kaitsetehnoloogiat ja -varustust. Kaitsefond edendab ka innovatsiooni ning julgustab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) osalema piiriülestes projektides. Projektide valik põhineb projektikonkurssidel, mis kajastavad ELi võimeprioriteete, milles liikmesriigid on kokku leppinud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raamistikus ja võimearendusplaanis.

Kaitsefondi rakendatakse iga-aastaste tööprogrammide kaudu, mis on 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku perioodil üles ehitatud 17 temaatilisele ja horisontaalsele meetmekategooriale. Kaitsefondi neljanda projektikonkursi vastu on ELi kaitsetööstus ja teadusorganisatsioonid ilmutanud enneolematut huvi. See on saanud rekordarvu ettepanekuid – 297, mis koondab 625 juriidilist isikut 26 ELi liikmesriigist ja Norrast. See näitab kasvavat huvi üleeuroopalise koostöö ja ühise strateegilise kaitsevõime arendamise vastu.

Lisateave

Täismahus pressiteade

Euroopa Rahvapartei (EPP) võttis oma kongressil vastu Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina liikmeserakondade algatatud resolutsiooni Ukraina toetuseks.

„EPP on järjekindlalt sõnanud, kes on selles sõjas agressor ja kes ohver. Putin üritab maailmaga manipuleerida ja vastuseis temale peab püsima ühtsena,” ütles Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

EPP resolutsioonis rõhutatakse, et ükski kokkulepe, mis on sõlmitud ilma Ukraina ja Euroopa liitlaste osaluseta – kokkulepe, mis ei taga Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, ei sisalda selgeid julgeolekutagatisi ning õõnestab Euroopa julgeolekuarhitektuuri, mille keskmes on NATO ja Euroopa Liit – ei too õiglast, kestvat ega püsivat rahu, vaid hoopis julgustab Venemaad jätkama agressiooni ja sõda.

Avalduses kutsutakse kõiki osapooli Poola ja Taani eesistumise jooksul kiirendama Ukraina liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga, jätkama riigi integreerimist ühisturule ning seadma Ukraina liitumisele kindla kuupäeva. Samuti rõhutatakse vajadust arendada Euroopa kaitsetööstust ning selleks vajalike liiduüleste rahastusmudelite kinnitamist.

„Toetame julgeolekugarantiina koostöös atlandiüleste partneritega rahvusvaheliste rahuvalvevägede paigutamist Ukrainasse kuni ajani, mil Ukraina saab täieõiguslikuks NATO liikmeks,” lisas kongressil avalduse toeks kõnelenud Reinsalu.

2025. aasta I kvartali jooksul toimus liiklejatega kokku 5 õnnetusjuhtumit, millest 3 olid sõiduki ja rongi kokkupõrked ülesõidukohtadel ja 2 otsasõidud inimestele. Kokkupõrgetes hukkunud ja vigastatud puudusid. Otsasõitude tagajärjel sai 2 inimest vigastada, teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).

„Õnnetusjuhtumitest toimus 1 Raplamaal, 1 Ida-Virumaal, 1 Valgamaal ning 2 Harjumaal. Raudteel juhtuvate õnnetuste peamisteks põhjusteks on liiklejate tähelepanematus ja valesti valitud sõidukiirus. Ülesõidukohale lähenedes peab autojuht arvestama võimaliku rongi tulekuga ja valima ilmastikuoludele vastava sõidukiiruse, mis võimaldab vajadusel ohutul kaugusel seisma jääda. Probleemiks on endiselt ka nutiseadmete ja kõrvaklappide kasutamine ning viibimine raudteel selleks mitte ettenähtud kohas.” kommenteerib TTJA raudteetalituse juhataja Kadi Zavadskis.

„Aprillis tihenenud reisrongiliiklus läänesuunal nõuab veelgi rohkem liiklejate tähelepanu, et tagada ohutus raudtee ületamisel,” lisab Zavadskis.

TTJA tuletab meelde, et raudtee ületamisel ja raudtee läheduses tuleb olla äärmiselt tähelepanelik.

Raudteeülesõidule lähenedes: 

• Vähenda kiirust, et vajaduse korral sõiduk peatada;
• Järgi liiklusmärke ja valgusfoore;
• Vaata, kuula ja ole tähelepanelik, et veenduda liikumise jätkamise ohutuses;
• Anna alati lähenevale raudteesõidukile teed.

Raudteed on keelatud ületada väljaspool ülekäigu- või ülesõidukohta.

Halva nähtavuse (nt pimeda ajal, tiheda saju, pimestava päikesega) ning libedaga tuleb raudtee ületamisel olla eriliselt tähelepanelik.

Eestile on valitud esimene riigiarhitekt – Tõnis Arjus asub tööle Maa- ja Ruumiametis ning hakkab kujundama ja ellu viima riiklikku ruumilise arengu strateegiat.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on riigiarhitekti ametikoht oluline samm targema ja paremini toimiva ruumiloomesüsteemi suunas. „Mul on väga hea meel, et uueks riigiarhitektiks valiti kogenud ja visioonikas valdkonna ekspert, kes aitab meil kujundada ja ellu viia tarka ruumiloomet, tänu millele saab Eestist tervikuna parem elupaik,” tunnustas Keldo.

Keldo rõhutas riigiarhitekti rolli strateegiliste eesmärkide elluviimisel ja koostöös kohalike omavalitsuste ning ettevõtjatega: „Meie jaoks on oluline, et Eesti maakasutus oleks targalt läbimõeldud ning planeerimisprotsessid kiired ja tõhusad. Riigiarhitekt on selles meile väga oluline partner, kes aitab nõu ja jõuga neid strateegilisi eesmärke ellu viia ning on vajadusel oma meeskonnaga abiks ka omavalitsustele või ettevõtjatele nende murede lahendamisel. Lisaks oleme just praegu ministeeriumis koostamas uut üleriigilist planeeringut aastani 2050, kus lepime koos huvi- ja sidusrühmadega kokku, millisena me soovime Eesti arengut perspektiivselt näha. Riigiarhitektil saab olema ka nende ühiselt kokkulepitavate kvaliteetse ruumi põhimõtete, arengusuundade ja eesmärkide elluviimiseks vastutusrikas ja kandev roll.”

Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik toob esile Tõnis Arjuse pikaajalise kogemuse kohalikes omavalitsustes ning selle olulisuse uues rollis: „Tõnisel on pikaajaline kohaliku omavalitsuse töökogemus, mis on riigiarhitekti töös väga väärtuslik, sest riigiarhitekti üks olulisemaid rolle on kohalike omavalitsuste nõustamine ja nende poolt läbi viidavate planeerimismenetluste tõhustamine. Kuna MaRu roll on pakkuda andme- ja teaduspõhist planeerimist, siis riigiarhitekti töö ei ole ainult nõu andmine, vaid ka koostöö edendamine ja kogu ruumivaldkonna võimestamine. Valdkonna eksperdina väärtustab Tõnis ka kaasamise rolli planeerimises, sest planeerimine on oma olemuselt ühiskondlik kokkulepe.”

Riigiarhitekt Tõnis Arjus näeb riigiarhitekti rolli kui usaldusväärse ja koostööl põhineva partnerluse kujundajat: „Suur au on olla Eesti esimene riigiarhitekt. Pean oluliseks töötada selle nimel, et riigiarhitekti tiimist Maa- ja Ruumiametis kujuneks usaldusväärne partner erinevatele osapooltele hea ruumikultuuri edendamisel. Sealjuures on oluline esiteks toetada neid, kes rohkem tuge vajavad, teiseks kujundada eelkõige nõustavaid, mitte järelevalvelisi teenuseid ja viimaks ehitada võimalikult palju sünergiaid erinevate osapoolte vahel,” sõnas Arjus. „Viie aasta pärast on riigiarhitekti insititutsioon tugev kompetetsikeskus, mis hoiab Eesti ruumivisiooni, toob kokku parimad praktikad ja levitab teadlikkust üle riigi ja tutvustab head Eesti ruumi ka väljapoole,” lisas ta. Arjuse sõnul algab konkreetsete teenuste kujundamine koostöös arhitektuuri- ja planeerimispartneritega kohe tööle asumisel. 

Riigiarhitekti roll

Riigiarhitekt on Eesti ruumilise arengu strateeg ja kvaliteetse elukeskkonna eestkõneleja. Ametikoha loomise vajadusest hakati rääkima juba 2006. aastal, kui jõuti järeldusele, et arhitektuuri- ja ruumivaldkonna tõhusamaks korraldamiseks riigi tasandil on vaja riigiarhitekti institutsiooni.

Alates 2025. aastast kuulub riigiarhitekt Maa- ja Ruumiameti juhtkonda ning juhib strateegilise ruumiplaneerimise teenistust. Tema ja tema meeskonna eesmärk on tagada, et riiklikud ruumilised otsused oleksid läbimõeldud, kestlikud ja kooskõlas kvaliteetse elukeskkonna põhimõtetega.

Riigiarhitekti ülesandeks on ühendada arhitektuur, planeerimine ja ruumiloome riiklikul tasandil, toetada kohalikke omavalitsusi, edendada kvaliteetset elukeskkonda, lahendada ruumilisi väljakutseid ning tõhustada planeerimisprotsesse. Lisaks hoolitseb riigiarhitekt riigi omandis oleva maa hea halduse eest.

Tõnis Arjuse taust

Tõnis Arjus on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala, töötanud arhitektina ja Tartu linnaarhitektina, nõustanud eksperdina Eesti üleriigilist planeeringut ja erinevaid projekte tulevikukindla ja kestliku ruumiloome teemadel. Tõnis on olnud ekspert valitsuse rohepoliitika töörühmas ning Kliimanõukogu loomisel oli selle juht, käesoleval hetkel on ekspert. Ta omab volitatud arhitekt tase 7 kutsetunnistust ning on lõpetamas Tartu Ülikoolis eriala muutuste juhtimine ühiskonnas. Kuni riigiarhitekti ametisse asumiseni 9. juunil on ta kestliku elukeskkonna ekspert ettevõttes Miltton New Nordics.

Arjuse senise töökogemuse hulgas on olnud nii loamenetlused, ehitusõiguse määramine, kodanike nõustamine, üldplaneeringute koostamises osalemine, linnakujunduslike projektide juhtimine, avaliku ruumi projekteerimises osalemine ja palju muud. Olulist rolli on mänginud tema töös ka kõneisiku roll, sealjuures artiklite kirjutamised, loengute ja ettekannete pidamine. Ta viib läbi ka taskuhäälingut „Ruumilood”. Arjuse tööülesannete hulka on samuti kuulunud arhitektuuri- ja planeeringuvõistluste tingimuste koostamine ja ta on osalenud üle 50 arhitektuurivõistluse žüriitöös.

Politseisse pöördus Tartus elav mees, kellele oli telefonitsi pakutud investeerimisvõimalust.

Mees haaras pakkumisest kinni ning tegi nädala jooksul oma pangakontolt BestTrade4You platvormile makseid kogusumas 22 800 eurot.

Kelmusjuhtumi täpsemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Alates 1. maist tõuseb elektri, diislikütuse, maagaasi, vedelgaasi, kerge kütteõli, raske kütteõli ja maagaasi aktsiis.

Uus kuu toob kõrgemad aktsiisid: nii kerkib diislikütuse aktsiis praeguse 0,399 euro juurest 0,428 euroni liitri eest. Bensiiniaktsiis jääb endiseks, ent tõuseb alates 1. juulist viis protsenti ning järgmisel kolmel aastal veel viis protsenti aastas, vahendab ERR.

45 protsendi võrra tõuseb elektrienergia aktsiis, mis praegu on 1,45 eurot, alates maist aga 2,1 eurot megavatt-tunni kohta.

Maagaasiaktsiis tõuseb 18 protsendi võrra 56,42 euroni tuhande kuupmeetri eest ja vedelgaasi aktsiis üle 20 protsendi 79,91 euroni tuhande kilogrammi vedelgaasi kohta.

Kerge kütteõli aktsiisimäär tõuseb 428 euroni tuhande liitri kohta ning raske kütteõli aktsiis 490 euroni tuhande kilogrammi kohta. Põlevkivikütteõli aktsiis kerkib 481 euroni tuhande kilogrammi kohta.

Veeldatud olekus mootorimaagaasi aktsiis on alates 1. maist 60,90 eurot tuhande kilogrammi kohta ning mootorimaagaasi aktsiis tõuseb 43,66 euroni tuhande kuupmeetri kohta.

Aktsiisitõusude tagamaaks on 2020. aasta kevadel valitsuses otsustatud aktsiisilangus, et leevendada koroonakriisi mõjusid. 2021. aastal pikendas riigikogu vähendatud aktsiisimäärade kehtivust veelgi, kuid eelmise aasta mais need tõusid ja kerkivad igal edasisel aastal, kuni jõuavad tagasi koroonaeelsele tasemele.

Eesti on valmis saatma lääneriikide tahtekoalitsiooni raames Ukrainasse kompanii suuruse maaväeüksuse, ütles peaminister Kristen Michal.

Michal kinnitas pressiteate vahendusel, et Eesti on valmis panustama Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa juhitava Ukrainale julgeolekugarantiisid pakkuva tahte koalitsiooni heidutusväkke, vahendab ERR.

Peaministri sõnul on tahtekoalitsiooni planeerimine poole peal, aga Eesti on valmis panustama kuni kompanii suuruse maaväe lahingüksuse, väljaõppe instruktorite ja staabiohvitseridega. „Enne üksuse saatmist küsime mõistagi mandaati riigikogult,” lisas ta.

Michal ütles, et Eesti jääb endiselt seisukohale, et kõige parem viis Ukraina julgeolekugarantiideks on NATO liikmesus. „Juhul, kui NATO liikmesus võtab aega, peavad olema Ukrainale tagatud heidutus- ja kaitsemeetmed kohapeal baseeruvate liitlaste vägedega,” sõnas peaminister.

„Ukraina julgeolek on Euroopa julgeolek. Iseseisev, sõltumatu ja Euroopa perekonda kuuluv Ukraina on parim strateegiline garantii Moskva imperialismi vastu meile kõigile. Peame näitama, et suudame heade mõtete kõrval teha ka tegusid,” lisas Michal.

Kompanii koosseis võib varieeruda 50 kuni 250 sõjaväelaseni, tavalisest jääb selle suurus 150 võitleja kanti.

Vene armee koosseisus 2024. aasta sügisel Ukrainas ebaseaduslikus sõjategevuses osalemise ja riigi välispiiri tahtliku ebaseadusliku ületamise eest vahistatud Läti kodanikule määrati karistuseks kuueaastane vangistus ja kaheaastane katseaeg, teatas prokuratuur.

Riia linnakohus kiitis heaks prokuröri ja süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppe Venemaa sõjaväe koosseisus Ukrainas sõjategevuses ebaseadusliku osalemise ja riigi välispiiri tahtliku ebaseadusliku ületamise kriminaalasjas süüdi tunnistamise ja karistamise kohta, vahendab lsm.lv.

Prokuratuuri hinnangul rikkus süüdistatav seadusandlusega kehtestatud välisriigi relvajõududes ajateenistuse keeldu ja asus teenistusse Vene Föderatsiooni relvajõududes 2023. aastal. Ta lähetati Tšeljabinskisse, kus ta liitus Venemaa relvajõudude 80. tankirügemendiga.

Donetski oblastis võideldes rikkus ta kriminaalseaduse artiklit, mis keelab aktiivselt osaleda väljaspool Läti Vabariigi territooriumi toimuvas relvakonfliktis, mis on suunatud riigi territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise iseseisvuse vastu ning on vastuolus Läti Vabariigile siduva rahvusvahelise õigusega.

Süüdistuse järgi ehitas mees Vene relvajõududele kaitsekindlustusi, täitis Vene armee välja antud teenistuspüssi ja laskemoonaga valveülesandeid ning osales taktikalistes lahingutes ja laskeharjutustes.

Lisaks ületas süüdistatav eelmise, 2024. aasta sügisel tahtlikult ebaseaduslikult riigi välispiiri, et siseneda Venemaalt Lätti. Piirivalve pidas mehe kinni eelmise aasta 7. oktoobril Šķilbēni vallas.

Kõigi kolme süüteo puhul loetakse süüd kergendavaks asjaoluks seda, et süüdistatav tunnistas end süüdi, tunnistas avalikult üles ja kahetses.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 30. aprill 2025:

rindejoones muutusi ei tuvastanud, aga pingeline olukord mitmes sektoris jätkus. Trumpi eilseid väljaütlemisi ei hakanud kajastama aga Eesti rahvusvahelise uudisekünnise jälle ületas.

1. Eip muutusi sajuilmas.

2. Krimm.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta. Täiendav olukorra kirjeldus Ukraina omadelt.

11. Bloomberg: putin keeldus sõda rindel külmutamast ja nõuab nelja Ukraina piirkonna territooriumi alistamist, njah, eip tea, keda see Eestimaal üllatab…

12. vene sõjaväeluurele anti käsk koguda kremli kriitikute isikuandmeid Euroopas.

13. Kaks kolmandikku venemaa tööealisest elanikkonnast on pankadele ja mikrokrediidiorganisatsioonidele võlgu.

14. venemaa püstitas rahvusvahelisele propagandale kulutamisel rekordi.

15. Murmanski oblasti arstidele makstakse abordist keelduvate naiste eest.

16. Prantsusmaa süüdistab venemaa sõjaväeluuret regulaarsetes küberrünnakutes kümme aastat järjest.

17. Lühiuudised

Wall Street Journal: „USA hinnangul registreerub iga kuu umbes 30 000 venelast, mis on rohkem kui eelmise aasta suvel, kui see arv oli umbes 25 000. Mõned Ida-Euroopa luureametnikud ütlevad, et read kasvavad nüüd umbes 40 000 sõduri võrra kuus. Lisavägi on võimaldanud sõjaväel uusi vägesid Ukrainasse ja sealt välja saata ning luua uusi üksusi, mis on välja õpetatud ja majutatud venemaal, selgub mõnest Euroopa luurehinnangust.” Njah, tundub, et enda arvamus oli ekslik, et pigem on need numbrid vähenemas…

177 vene poole rünnakut ja neist 88 Donetski sektoris, enamus survet mujal suht sama, pisu pigem langes Toretski kandis. Liugpomme, kaudtuld ja kamikaze droone ikka tipu lähedaselt.

Tundub, et soomuse kasutamine vene poolel jätkuvalt juba neljas päev languses, aga seda enam igat tüüpi muid liikureid rünnakule saadetakse. Seni arvamusel, et suuremate soomusrusikate koondamine pisu enam aega võtab ja hetkel jätkub Ukraina poole kulutamine, et peatselt suuremalt üritatada. Kuna ründavad üksused väiksesed, siis jagub neid rohkematesse kohtadesse proovima kui tavapäraselt ja sellega hoitakse pinget kõrgemal kõigis sektorites ja võimalik, et osa tahet on lihtsalt ka väsitada. Enda teada siiski Ukraina poolel rotatsioon rindel toimub (eks ikka kõlakaid, et mitte kõikjal) ja see annab võimaluse puhkuseks. Hea aga on lugeda vangi langenud vene soldatite kommentaare, et isegi elukutseliste üksustes sunnitakse rünnakutele relvasuu ees (pigem siis ikka seljataga…) ehk siis kohatine lootusetus, et rünnakutel ellu jääb, kipub järjest enam kasvama.

Eip tea, miks madalale langes vene kaudtuleüksuste tabamine, muu tagalatoetuselemendi tabamine ikka kõrge.

Tuleb infokilde, et nii mõnigi vene linn plaanib Ukraina ohu tõttu suurema paraadi siiski ära jätta ja eile õhtune Zelenski kõne sisaldas vist vihjet, et miskit ikka ka 9. mail menüüs pakutakse. Kuna Ukraina enam nii tihedalt pole venemaa ja Krimmi kohal tegutsenud, aga droonide arv liinilt tõstab kogust, mis ootel, siis peatselt mitmed ööd ja päevad seal kandis väga palavaks lähevad.

1. 29. aprilli õhtul tegi vene armee Dnipro linnale ulatusliku droonirünnaku, milles hukkus üks inimene.

Eile õhtul lasid vene väed Harkivi pihta ründedroonid, linnas mürisesid plahvatused ja 39 inimest sai vigastada.

Täna hommikul saheedilaine Kiievi kandis.

Jätkuvalt on üli tihe piiri ja rindelähedaste alade pommitamine ja iga linn ja küla, mis kaudtule ulatusse jääb, seda ka kaela saab ja kui toru ei ulatu, siis droonid ja liugpommid ning raketid ikka. Ukrainal on küll mingi ports väiksemaid liugpomme: AASAM-i juhitavat pommi „Hammer” (Prantsusmaa) ja kirjutavad kogusest 600, aga selle mahu laseb vene pool ära kahe päevaga ja paljud kordades raskemad elukad. Kui vene pool aga pommitab suht suvaliselt, siis Ukraina vaid täpset sihtmärki teades ja eks neid videosid sellistest tabamustest vahel läbi lipsab.

Videode arv, mis rindelt tuleb, ikka kahanemise trendis ning eks kumbki pool üritab enda ebaedu varjata ning olulisi nüansse, mis rindel neile positiivset mõju avaldavad. Sestap on üha keerulisem nende järgi miskit järeldada ja palju peab arvama tuginedes nii vene poole relvastusele ja taktikale (mida siiski üldjuhul enam ei järgita, aga mõju siiski avaldab), rindejoone muutustele, rünnakute arvudele ning kaotuste numbritele ning erinevate blogikanalite uudistele.

2. vene kanalite väitel lasti eile hommikul poolsaare poole välja Neptuuni rakett.

Üleeile õhtul sai Ukraina droonide rünnaku käigus kahjustada Nõukogude rajooni Dmitrovka küla piirkonnas õhutõrje radarijaam (Krimmi idaserval).

3. Kursk/Belgorod: rindejoones muutusi ei tuvastanud ja vene poole surve varasematel suundadel jätkus. Ootab põhja-korealaste massi…

4. Harkiv: muutusteta, aga vist pisu on hakanud viimastel päevadel surve tõusma.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: survet jagub nii otse kui ümber Pokrovski ja lisaks sealt lõuna pool lääne suunas. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: muutusteta, aktiivsemateks lõikudeks nii sektori ida- kui lääneosa.

Olukord Orehhovi suunal (lõunarinde idaserval), kus on Malje Štšerbaki, Lobkovo, Stepnoje, üsna ebastabiilne. Vaenlane püüab seal lahinguliinist läbi murda, sillapeani jõuda ja selle vallutada, see pole Zaporižjast kaugel. Ja sealt edasi on võimalus tulistada Ukraina logistikamarsruute, mis kulgevad Zaporižjast oblasti idaossa, ning tulistada Zaporižjat ennast ja selle äärelinnu.

10. Herson: rindejoon muutusteta.

Ukraina kaitseväe lõuna suuna pressiesindaja Vladislav Vološin rääkis televisioonis, tsiteerib Ukrinform: olukord Dnepri ehk Hersoni suunal viimastel päevadel üsna teravnenud. Seega muutusid vaenlase katsed Dnepri saarte vallutamiseks Hersoni suunas sagedasemaks. Ja kuigi kaitsevägi uputab peamiselt vaenlase paate, õnnestub üksikutel venelastel saartele maabuda.

„Nendel saartel on veel vaenlasi, üks või kaks inimest. Nad mängivad seal niinimetatud Robinsone. Neid on võimatu sealt evakueerida ja nende juhtkond viskab neile droonidelt laskemoona, vett ja toitu. Nad jäävad sinna mitmeks päevaks ja siis on juhtumeid, kus nad isegi alistuvad meie omadele. Ja venemaa propaganda kasutab neid fakte katsena saarevööndit kontrollida. Kuid sellised katsed on viimastel päevadel sagenenud,” märkis esindaja.

Ohvitser väljendas ka muret vaenlase kahekordsete rünnakute pärast Hersonile juhitavate õhupommidega, millele järgnevad suurtükiväe ja droonirünnakud. Tsitaat: „…vaenlane kasutab sellist alatut taktikat, et esmalt ründab pommidega ja kui päästjad ja kiirabi saabuvad, siis mõne aja pärast sooritavad suurtükitule. Vaenlane sooritab suurtükitule ja ründab kamikaze-droonidega juba neid teenistusi, mis seal evakueerimis- ja päästetöid teevad. Üleeile oli üks juhtum ja täna… sooritas vaenlane sarnase rünnaku kolme juhitava õhupommiga.”

11. putin lükkas tagasi USA ettepaneku külmutada sõda rindel ning jätkab maksimaalsete territoriaalsete nõudmiste esitamist Ukrainale, teatab Bloomberg kolmele olukorraga tuttavale allikale viidates. Agentuuri allikate sõnul soovib putin endiselt oma halduspiiridesse saada neli Ukraina oblastit – Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja, kuigi vene armee ei kontrolli ühtegi neist piirkondadest täielikult. Donald Trumpi erisaadik Stephen Witkoff püüdis putinit veenda praegustel piiridel tule lõpetama; 25. aprillil vestles ta kremlis venemaa presidendiga kolm tundi. Kuid tulutult: kõnelused on jõudnud ummikusse ning edasine edu eeldab tõenäoliselt putini ja Trumpi isiklikku kontakti, ütles üks Bloombergi allikatest.

Trumpi administratsiooni putinile pakutava „kokkuleppe” kohaselt tunnustavad Ühendriigid ametlikult Krimmi, mille nad 2014. aastal annekteerisid, venemaa territooriumina, tühistavad mõned sanktsioonid ja loobuvad plaanidest võtta Ukraina NATO-sse. Moskva säilitab de facto kontrolli 20% Ukraina territooriumi üle, mille armee on sissetungi algusest saadik vallutanud.

Siiski pole veel märke, et putin oma ambitsioonidest taganeks ja Ameerika ettepanekud vastu võtaks, ütlesid asjaga kursis olevad Euroopa ametnikud Bloombergile. Nad rõhutasid, et läbirääkimised käivad ja olukord võib muutuda. Järgmised kaks nädalat on otsustavad: selgub, kas USA suudab putinit veenda kokkuleppega nõustuma, kas nad suurendavad survet venemaale või lahkuvad läbirääkimistest täielikult.

Valge Maja lootis Ukrainas täieliku relvarahu saavutada aprilli lõpuks. Kuid hoolimata putinile tehtud heldetest järeleandmistest on Trumpil oma 100-päevase presidendiaja jooksul õnnestunud lihavõttepühade ajal saavutada vaid lühiajaline relvarahu. Valge Maja pressisekretär Carolyn Levitt ütles esmaspäeval, et Trump on nii putinis kui ka Volodõmõr Zelenskis „üha enam pettunud”.

Pikaajaline relvarahu on võimatu ilma putini varem räägitud „nüansse” arvesse võtmata, ütles kremli pressisekretär dmitri peskov teisipäeval. Ta nimetas „manipulatsiooniks” Kiievi ideed kuulutada välja 30-päevane relvarahu kolme päeva asemel, 8.–10. maini, nagu putin pakkus välja.

USA välisministeeriumi sekretär Marco Rubio ütles esmaspäeval, et Trumpi administratsioon võib loobuda läbirääkimiste vahendamise pingutustest, kui Venemaa ja Ukraina läbirääkimistel edusamme ei saavuta. „See peaks juhtuma peagi,” rõhutas ta. „Me ei saa jätkata aja ja ressursside pühendamist nendele pingutustele, kui need tulemusi ei anna.”

12. venemaa kaitseministeeriumi alla kuuluv venemaa luure peadirektoraat (GRU) käskis 2025. aasta alguses oma agentidel Euroopas kiiresti koguda üksikasjalikku teavet venemaa valitsuse mõjukate kriitikute kohta. Dossier Centeri andmetel on jutt inimestest, kes kujundavad avalikku arvamust – poliitikutest, ajakirjanikest, blogijatest, kultuurikeskkonna esindajatest ja teistest avaliku elu tegelastest, kes peavad kinnikremli-vastasest seisukohast.

Väljaande andmetel on agendid kohustatud lisaks eluloo- ja kontaktandmete, sealhulgas kodu- ja töökoha aadresside kogumisele ka kindlaks tegema nende inimeste rahastamisallikad ja võimalikud sponsorid. Eeldatakse, et teavet võidakse kasutada salajastes operatsioonides, mille eesmärk on opositsiooniliikmete hirmutamine, diskrediteerimine või füüsiline kõrvaldamine. Selliste operatsioonide potentsiaalsete toimepanijate hulka võivad kuuluda interneti kaudu värvatud isikud, samuti kuritegelike rühmituste või paremäärmuslike radikaalsete liikumiste esindajad.

Veebruaris avaldas venemaa välisluureteenistus (SVR) avalduse, milles süüdistas Ukraina luureteenistusi välismaal viibivate venemaa opositsioonitegelaste vastu rünnakute kavandamises. Agentuuri veebisaidil avaldatud teate kohaselt plaanib Ukraina koos Lääne luureagentuuridega väidetavalt „kõrge profiiliga venemaa-vastaseid provokatsioone”.

Vastuseks nimetas Ukraina kaitseministeeriumi luureosakonna ametlik esindaja Andri Jusov Insiderile antud kommentaaris SVR-i avaldust „primitiivseks katseks luua alibi venemaa eriteenistuste võimalikele tulevastele operatsioonidele Euroopa riikides ja teistes piirkondades”. Jusov rõhutas, et oma avaldusega tunnistas vene luure sisuliselt, et kreml peab paguluses elavaid opositsiooniliikmeid ohuks.

„Kui me räägime Ukraina Luure Peavalitsusest, siis selle peamine ülesanne on tõrjuda putini agressiooni ja paljastada kremli genotsiidse sõja plaanid. venemaa opositsiooni teema ei ole Ukraina eriteenistuste prioriteet. Siiski teeb Ukraina tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas inimõiguste kaitse küsimustes,” ütles Jusov.

The Insider teatas varem seeriast rünnakutest venemaa opositsioonitegelaste vastu välismaal, kasutades mürgiseid aineid. Nii mürgitati 2023. aasta oktoobris Münchenis Novaja Gazeta ja Meduza ajakirjanik Jelena Kostjatšenko. Nädal hiljem kannatas Tbilisis sarnaste sümptomite käes endine Ehho Moskvõ saatejuht Irina Bablojan. 2024. aasta kevadel langes ohvriks Vaba venemaa Fondi juht Natalia Arno, kes elab Ameerika Ühendriikides: tema kehast leiti neurotoksilist ainet.

Lisaks valmistas venemaa sõjaväeluure Dossier Centeri andmetel 2024. aasta kevadel ette atentaadikatset VChK-OGPU Telegrami kanali administraatori, Baltimaades elavale Aleksandr Švarevile.

13. venemaa Föderatsiooni keskpank teatas teisipäeval, et 2024. aasta lõpuks suurenes pangalaenude ja mikrokrediidiorganisatsioonide laenudega venemaa kodanike arv 800 tuhande inimese võrra ning ületas esimest korda ajaloos 50 miljoni piiri. 1. jaanuari 2025. aasta seisuga oli venemaa „võlglaste” armees 50,1 miljonit inimest ja aasta jooksul ulatus see 50,8 miljonini, mis moodustab 66% riigi tööealisest elanikkonnast (majandusarengu ministeeriumi andmetel 76,1 miljonit inimest). Kolme sõja-aasta jooksul võtsid mikrokrediidiorganisatsioonidelt laene ja krediiti veel 6,8 miljonit venelast ning eraisikute koguvõlg suurenes 14 triljoni rubla ehk 57% võrra 38,5 triljonini 1. jaanuari seisuga.

Pangalaenude võtjate arv langes eelmisel aastal veidi esimest korda kolme aasta jooksul: neid oli 200 000 võrra vähem (40,1 miljonit) pärast seda, kui keskpank tõstis baasintressimäära 21%-ni aastas, tarbimislaenude täismaksumus pankades ulatus peaaegu 40%-ni ja hüpoteeklaenude intressimäärad tõusid tasemele, mida pole nähtud 2000. aastate algusest saadik.

Samal ajal on aga suurenenud mikrokrediidiorganisatsioonide poole pöördujate arv, kus lühimate laenude keskmine maksumus ulatub 280%-ni aastas. Aasta jooksul said mikrokrediidiorganisatsioonide klientideks veel 500 tuhat venelast ja nende koguarv ulatus 5,2 miljonini. Keskpanga statistika kohaselt on veel 4,8 miljonil kodanikul nii mikrolaenud kui ka pangalaenud. Aastaga kasvas nende arv 300 tuhande võrra.

Vähem kui poolel laenuvõtjate armeest on ainult üks laen: 2025. aasta alguses oli neid 21,8 miljonit ehk 43%. Iga viies „võlgnik” võttis kaks laenu (10,4 miljonit inimest) ja igal neljandal on kolm või enam laenu (12,7 miljonit). Keskpanga andmetel oli 1. jaanuari seisuga 21,5 miljonil venelasel sularahalaen, 28,4 miljonil krediitkaardivõlg, 10,2 miljonil hüpoteeklaen ja 2,7 miljonil autolaen.

Freedom Finance Globali analüütiku Vladimir Tšernovi sõnul on tõusnud intressimäärad, inflatsioon ja venelaste reaalsissetulekute aeglustumine toonud kaasa raskusi laenude teenindamisega. Aasta lõpuks suurenes viivises olevate tarbimislaenude maht 1,5 korda, 150 miljardi rublani, ja viivises olevate hüpoteeklaenude maht hüppas 63%, peaaegu 100 miljardi rublani.

2025. aasta esimeses kvartalis registreerisid riigi kaks suurimat riigile kuuluvat panka, Sber ja VTB, hüpoteeklaenude ja tagatiseta laenude maksehäirete uue hüppe. Esimeses kvartalis kasvas bilansis probleemsete tunnustega hüpoteeklaenude maht 90%, 285 miljardi rublani ja probleemsete tarbimislaenude maht kasvas kvartaliga 22,5%, 610 miljardi rublani. Teises kvartalis suurenes viivislaenude osakaal 3,9%-lt 4,8%-le.

Maksehäirete, sealhulgas tagatiseta laenude puhul, põhjuseks on nii kõrged intressimäärad kui ka asjaolu, et laenuvõtjatel on vähem refinantseerimisvõimalusi, ütles ACRA finantsasutuste reitingugrupi direktor Mihhail Poluhhin RBK-le.

„Regulaatori poolt makrotasandi usaldatavusmeetmete karmistamine on vähendanud kõige potentsiaalsemalt riskantsemaid emissioone. Sama tegur piiras halva finantsprofiiliga laenuvõtjate võla refinantseerimise võimalust,” märkis ekspert. Tema sõnul kehtivad endiselt kõrged intressimäärad ja keskpanga regulatiivsed piirangud, mis tähendab, et pankade halbade võlgade kasvu soodustavad tegurid jäävad kehtima.

14. 2024. aastal kulutas propagandist margarita simonjani juhitud telekanal russia Today (RT) kremli narratiivide levitamisele kogu maailmas oma ajaloo rekordilise summa: 31,7 miljardit rubla (4,2 miljardit rubla rohkem kui 2023. aastal). See tuleneb kanalit haldava mittetulundusühingu TV-Novosti finantsaruannetest, mida uuris Mozhem Obysheniya (MO).

RT eelarvet rahastatakse peaaegu täielikult riigieelarvest. See on võrreldav tervete venemaa Föderatsiooni piirkondade aastaeelarvetega. Näiteks Inguššia, Kalmõkkia, Neenetsi autonoomse ringkonna ja Juudi autonoomse ringkonna rahastamise maht jääb simonjani meediale alla (vastavalt 27,7; 26,6; 23,4 ja 20,2 miljardit rubla). Rahandusministeeriumi otsusega sai RT 2024. aastal riigilt 28,6 miljardit rubla. 2025. aastal peaks kanali ülalpidamine eelarveseaduse kohaselt maksumaksjatele maksma 31,1 miljardit rubla.

Kui dokumente uskuda, oli RT viimase aasta kasum suurim pärast Ukraina sissetungi algust. Kanal teenis kaks korda rohkem kui 2023. aastal – 410 miljonit rubla. RT lõpetas 2022. aasta 25 miljoni rubla suuruse kahjumiga. Samal ajal varjas RT andmeid eelarvevahendite kulutamise kohta, kuigi mittetulundusühinguna on tal kohustus saata justiitsministeeriumile aruandeid. MO märgib, et kanali 2024. aasta aruannet ei ole ministeeriumi portaalis veel avaldatud. Olemasolevate aruannete kohaselt sai telekanal 2023. aastal Znanie seltsilt poole miljoni rubla suuruse toetuse ja suurendas oma töötajate arvu 3774-lt 4088-le.

MO allikad teatasid, et RT on hakanud aktiivselt araabia riikidest pärit vaatajaid „arendama”. Viimastel kuudel on ANO TV-Novosti aktiivselt värbanud kanali araabiakeelsesse toimetusse uusi töötajaid ja suurendanud oma sisu tootmist. Seda mõjutasid Ameerika ja Euroopa sanktsioonide kehtestamine RT vastu, mille tõttu RT America, RT France ja RT UK suleti.

15. Murmanski oblasti valitsus on välja töötanud resolutsiooni eelnõu, mis näeb ette meditsiinitöötajatele sularahamaksete maksmise abordi ennetamises osalemise eest. Dokument, millele 7×7 kanali tähelepanu juhiti, avaldati Avatud Elektroonilise Piirkonna ametlikus portaalis. Eelnõu kohaselt saavad arstid, kellel õnnestub naist veenda rasedust säilitama, arvestada preemiaga: 5 tuhat rubla (50 eurot) antakse meditsiinitöötajale, kes veenis naist abordi tegemisest, ja 25 tuhat rubla (250 eurot) antakse sünnitusarst-günekoloogile või günekoloogile, kes veenis patsienti aborti mitte tegema ja saatis teda kogu raseduse vältel.

Sarnast algatust esitleti varem Vologda oblastis. 2024. aasta novembris teatasid piirkondlikud võimud programmi „Perekond – venemaa põhjaosa kindlus” käivitamisest, mis pakub sarnaseid stiimuleid meditsiinitöötajatele. Nagu kuberner Georgi Filimonov teatas, saab arst iga päästetud elu eest 5000 rubla ja pärast päästetud lapse sündi veel 25 tuhat rubla.

Vologda oblasti programm hõlmab ka otseseid toetusmeetmeid sünnitusel olevatele naistele. Seega on alla 25-aastasel naisel esimese lapse sünni korral õigus saada 100 tuhande rubla (1000 euro) suurust makset. Kui laps sünnib tudengiperre, hüvitavad võimud ühele alla 25-aastasele vanemale õppemaksu – kuni 91 tuhat rubla.

Rosstati andmetel sündis venemaal 2024. aastal 1,2 miljonit last, mis on 3,4% vähem kui aasta varem. See on üks madalamaid näitajaid venemaa lähiajaloo jooksul: vähem lapsi sündis vaid 1999. aastal. Nagu rõhutab demograaf Aleksei Rakša, kui jätta statistikast välja Tšetšeenia ja annekteeritud Krimmi (mida 1990. aastatel arvesse ei võetud), selgub, et praegune sündimus on viimase kahe sajandi madalaim.

Rosstati andmetel langes kogusündimuskordaja – st keskmine laste arv naise kohta – 2025. aasta alguseks 1,399-ni. See on viimase 18 aasta madalaim näitaja.

venemaa halveneva demograafilise olukorra taustal intensiivistuvad katsed piirata juurdepääsu abordile. Trahvid „raseduse katkestamise esilekutsumise” eest on juba kehtestatud 14 piirkonnas ja sarnaseid meetmeid arutatakse praegu mitmes teises piirkonnas. Vologda oblasti kuberner Georgi Filimonov on teatanud oma kavatsusest keelustada piirkonnas abordid täielikult ning Riigiduuma on teinud ettepaneku jätta abordid kohustusliku ravikindlustuse (KKI) rahastatavate meditsiiniteenuste nimekirjast välja.

16. Prantsuse võimud süüdistavad venemaa sõjaväeluuret seotuses kümne aasta jooksul kestnud küberrünnakutega riigi vastu. Kõnealune rühmitus on APT28 (Fancy Bear), mis on tuntud oma rünnakute poolest Euroopa ja Ameerika valitsusressurssidele, teatas riigi välisministeerium. Välisministeeriumi andmetel on venemaa relvajõudude peastaabi luuredirektoraadi (GRU) üksus, mis tegeleb küberrünnakutega, alates 2021. aastast rünnanud umbes kümmet Prantsuse organisatsiooni, sealhulgas „kaitse-, finants- ja majandussektorist. „Prantsusmaa mõistab kõige karmimalt hukka venemaa sõjaväeluure poolt APT28 rühmituse kasutamise, mis on olnud mitmete küberrünnakute põhjuseks Prantsuse huvide vastu,” teatas ministeerium avalduses.

GRU on mitu aastat korraldanud Prantsusmaa vastu küberrünnakuid, kasutades APT28 häkkereid, teatas Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot sotsiaalmeedias, süüdistades esimest korda ametlikult venemaa sõjaväeluuret küberrünnakutes. Välisministeerium rõhutas ka, et „presidendivalimiste haripunktis osales APT28 ulatuslikus häkkimisoperatsioonis” eesmärgiga mõjutada avalikku arvamust. „Valijate manipuleerimise eesmärgil varastati ja levitati tuhandeid dokumente, kuid sellel manöövril polnud valimisprotsessile reaalset mõju,” seisis avalduses.

Ministeerium lisas, et GRU ründas ka Prantsuse rahva igapäevaeluga seotud organisatsioone – valitsusasutusi, eraettevõtteid, aga ka 2024. aasta olümpia- ja paraolümpiamängudel osalevaid spordiorganisatsioone. „Koos oma partneritega on Prantsusmaa kindlalt otsustanud kasutada kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et takistada venemaa pahatahtlikku käitumist küberruumis ja vajadusel sellele reageerida,” teatas Prantsuse välisministeerium.

Fancy Beari on seostatud kümnete globaalsete küberrünnakutega, sealhulgas 2016. aasta USA valimistega, kui rühmitust süüdistati Donald Trumpi abistamises Demokraatliku Partei e-kirjade ja Hillary Clintoni kampaaniaga seotud failide lekitamise kaudu. Grupp ründab isiklikke e-posti kontosid, et hankida andmeid ja e-kirju või pääseda ligi teistele süsteemi arvutitele. 2017. aastal, Emmanuel Macroni esimese presidendikampaania ajal, said vene häkkerid kätte tuhandeid dokumente ja avaldasid need vaid 24 tundi enne hääletust. 2024. aasta septembris hoiatasid mitmed rahvusvahelised luureteenistused, sealhulgas Saksamaa, NATO riikidele suunatud küberrünnakute ohu eest.

17. Lühiuudised

Välismeediasse jõudis uudis: Eesti harjutab inimeste evakueerimist venemaa piiri lähedastest linnadest.

putin nõustus Volgogradi lennujaama Gumraki nimeks nimetama Stalingradiks. kremli pressiteenistus teatas sellest pärast riigipea visiiti Volgogradi. Algatuse esitas Volgogradi oblasti kuberner andrei botšarov, kes kohtus putiniga tema tööreisi lõpus. Kuberneri sõnul sai ta väidetavalt kohalikelt elanikelt ja teiste piirkondade elanikelt palju taotlusi lennujaama nime „Stalingrad” taastamiseks. Ümbernimetamise algatajate seas mainis ta „veterane ja erioperatsioonis osalenud sõjalisi isikuid”. Vastuseks ütles putin: „Nende sõna on minu jaoks seadus. Seda me teemegi: niipea kui ma Moskvasse tagasi pöördun, koostatakse ja allkirjastatakse määrus lennujaama Stalingradi järgi nimetamiseks.”

Ukraina ja Ungari alustavad konsultatsioone ELiga liitumise läbirääkimiste blokeerimise lõpetamiseks – meedia. Kiiev ja Budapest leppisid kokku regulaarsetes kohtumistes Ungari vastuväidete lahendamiseks. Läbirääkimised jätkuvad seni, kuni kõik 11 vaidlusküsimust on lahendatud.

Ungari lahkub Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust. Péter Szijjártó: Parlament hääletas politiseeritud Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust lahkumise poolt, väites, et see kaotas erapooletuse ja usalduse.

lukašenko: „Baltimaades ja Ukrainas lehvitavad noored SS-lippe ja ehitavad monumente fašistlikele timukatele – lääne vaikival nõusolekul.”

kreml arutab väidetavalt plaani „vallutada Odessa referendumi teel”. putini abi patrušev väidab, et linna asutas Katariina Suur ja see kuulub venemaale.

Fortune’i andmetel kannavad rikkad ameeriklased raha Šveitsi pangakontodele ja ostavad majanduslanguse üleelamiseks kulda.

ÜRO Julgeolekunõukogu peab Prantsusmaa presidendi kutsutud istungi, mille teemaks on venemaa agressioon Ukraina vastu ja terrorism tsiviilelanike vastu. Sellest teatas välisminister Andri Sõbiha.

80% ukrainlasi ei usalda Trumpi.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,2 protsenti.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et 2025. aasta esimeses kvartalis jätkus Eesti majanduse seisundi paranemine. „Võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga suurenes SKP 1,2% ja võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud 0,1%,” selgitas Müürsepp.

SKP 2025. aasta esimese kvartali andmed avaldab statistikaamet 30. mail.

SKP kiirhinnang koostatakse statistiliste mudelite abil ja see ei ole metoodiliselt võrreldav ametliku SKP aegreaga.

30. aprillil alustab Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel Kanal 2 eetris saate „Noor meister” kuues hooaeg, kus omavahel võistlevad Eesti parimad pagar-kondiitrid, erakorralise meditsiini tehnikud, müürsepad, stilistid, küberkaitse spetsialistid ja veevärgi tehnikud. Saadet juhib Andrei Zevakin.

„„Noor meister” on suurepärane formaat, et tutvustada laiemalt erinevaid karjäärivõimalusi, mida meie ägedad kutsekoolid pakuvad. Neid võimalusi on sageli rohkem, kui me arvatagi oskame, mis annab igale noorele võimaluse kujundada just temale sobiv haridus- ja elutee. Tahan tänada meie tublisid kutsekoole ja õpetajaid, kes pakuvad maailmatasemel oskusi, mille toel noored end realiseerida saavad ja tulevikus endaga toime tulevad,” lausus Haridus- ja Noorteameti peadirektor Jaak Raie.

Esimeses osas võistlevad Tallinna Teeninduskoolis noored pagar-kondiitrid. Ka sel hooajal panevad õpilaste kõrval oma oskused proovile Eesti kuulsused. Esimeses saates on selleks raadiohääl Maris Kõrvits. Hooaja vältel löövad veel kaasa Silver Laas, Oskar Seeman, Laura Põldvere, Eleryn Tiit ja Robin Valting.

„Haapsalu Kutsehariduskeskuse jaoks oli suur au võõrustada sel õppeaastal kahte kutsemeistrivõistluste „Noor Meister” saadet: müürsepa eriala võistlust ning küberkaitse kutsemeistrivõistlust. Sellised sündmused toovad tähelepanu kutseharidusele ja annavad noortele võimaluse oma oskusi laiemale publikule tutvustada. Oleme väga rõõmsad ja tänulikud, et saime olla võõrustajad ning teha koostööd pühendunud korraldajatega. Meil on hea meel olla osa inspireerivatest ja tulevikku suunatud ettevõtmistest,” sõnas Haapsalu kutseharidusekeskuse turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Maris Siemes. „Usume, et igas noores on meister, vaja on vaid võimalust ja julgust proovida,” lisas ta.

Saatesarja eesmärk on tutvustada Eesti kutsekoole ja nende põnevaid erialasid ning viia seeläbi kutseharidust kui edasiõppimise võimalust inimestele lähemale. Parimatel võistlejatel on võimalus pürgida Euroopa ja maailma kutsemeistrivõistlustele: EuroSkills ja WorldSkills.

Saate tellis Haridus- ja Noorteamet ning tootis produktsioonifirma RUUT. Saatesarja tootmist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Telesaate varasemaid hooaegu saab järgi vaadata „Noore meistri“ Youtube´ i lehel. Lisainfot leiab ka „Noore meistri” Instagramist.

Harno on haridus- ja noortevaldkonna arengute elluviija. Muuhulgas tegeleb Harno kutsehariduse populariseerimisega, toetab koole kutseõppekavade arendamisel ning koole ja õpetajaid õppekavade väljundipõhisel rakendamisel erinevate tegevuste kaudu. 

Teisipäeva, 29. apriili õhtul kell 23.15 toimus liiklusõnnetus Tartus Turu tänaval Aida bussipeatuse juures.

Elektrilise tõukerattaga sõitnud 19-aastane naine kaotas sõiduki üle kontrolli ja kukkus.

Kiirabi andis tõukeratturile kohapeal esmaabi.

Aprilli lõpuga saabub eraisikute ja FIEde möödunud aastal teenitud tulude deklareerimise tähtaeg.

Praeguseks on Maksu- ja Tolliametile (MTA) esitatud 739 tuhat deklaratsiooni. Nendest 98 protsenti esitati e-teenuste keskkonnas e-MTA, millest omakorda 37 protsenti esitati nutiseadme kaudu. Enammakstud tulumaksu on tänaseks inimestele tagastatud 182 miljonit eurot, juurde maksmisele kuulub 75 miljonit eurot.

Tuludeklaratsiooni peavad esitama inimesed, kes on saanud maksustatavat tulu. Näiteks:

• saanud töötasu või platvormi kaudu teenustasu, millelt ei ole tulumaks kinni peetud;
• teinud väärtpaberitehinguid või saanud finantsvaralt tulu;
• kasutanud investeerimiskontot;
• saanud töötasu või muud tulu välisriigis;
• müünud kinnisvara või saanud üüritulu, millelt ei ole tulumaks kinni peetud;
• müünud metsamaterjali või kasvava metsa raieõigust;
• tegutsenud FIEna ehk füüsilisest isikust ettevõtjana.

Samuti on tuludeklaratsiooni oodatud esitama inimesed, kel on õigus tulumaksutagastusele. Need on inimesed, kes on tasunud koolituskulusid, teinud annetusi või pensioni III samba sissemakseid või kasutanud maksuvaba tulu lubatust vähem.

MTA teenusejuht Riina Randver-Sõer juhib tähelepanu, et sel aastal 2024. aasta kohta esitatavas tuludeklaratsioonis on maksumäär 20%. „Möödunud aastal nn maksuküür ja maksuvaba tulu arvestus ei muutunud. See tähendab, et üldine maksuvaba tulu on kuni 7848 eurot aastas, kuid see sõltub maksumaksja sissetuleku suurusest. Aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0. Vanaduspensionieas inimestele on maksuvaba tulu 9312 eurot aastas, see ei sõltu sissetuleku suurusest,” ütles Riina Randver-Sõer.

Võrreldes varasemate aastatega ei saa möödunud aasta tuludest enam maha arvata eluasemelaenu intresse ja täiendavat maksuvaba tulu laste ega abikaasa eest. Jätkuvalt saab tuludes maha arvata koolituskulusid, kingitusi ja annetusi kuni 1200 euro ulatuses. Samuti saab tuludest maha arvata pensioni III samba sissemakseid maksimaalselt 15% maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 euro ulatuses.

Juhul, kui hiljemalt 30. aprillil jääb osa möödunud aasta tulust deklareerimata, siis võtab MTA maksumaksjaga ühendust. „Kui selgub, et osa tulust ongi jäänud deklareerimata, siis tuleb ka seni deklareerimata tulu pealt tasuda tulumaksu, millele alates oktoobrikuust lisanduvad ka intressid. Seetõttu on juba praegu mõistlik veenduda, kas kõik möödunud aasta tulud on õigesti deklareeritud ja vajadusel teha parandusi,” sõnas MTA teenusejuht Riina Randver-Sõer.

Deklaratsiooni ei pea esitama inimesed, kelle tulult on tulumaks korrektselt kinnipeetud. Ka ei pea tulusid deklareerima inimesed, kelle tulu ei ületa üldist maksuvaba tulu 7848 eurot või vanaduspensionieas inimeste puhul 9312 eurot aastas.

Kogu enammakstud tulumaksu tagastab MTA deklaratsioonis märgitud pangakontole hiljemalt 1. oktoobriks 2025. Samaks kuupäevaks tuleb tasuda juurdemaksmisele kuuluv maksusumma.

Novaatori lugeja avastas sel kevadel juba endal ja oma pereliikmetel maal olles kehalt puuke. Tal tekkis küsimus, mida on teadusel viimasel ajal puukide vastu ette näidata. Miks istutakse käed rüppes, kuni puugid üha mürgisemaks ja arvukamaks lähevad? Vastab terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Julia Geller.

Viimase 20 aasta jooksul on teadlaste huvi puukide uurimise vastu märgatavalt kasvanud. Varem uuriti puuke valdavalt kui haigustekitajaid. Nüüd uuritakse üha enam puukide enda bioloogiat ja füsioloogiat ning püütakse mõista nende rolli haiguste edasikandumises.

1. mai ei ole enam mägede taga ja naastrehvide hooaeg saab selleks korraks läbi. Loodetavasti paneb postitusele lisatud pilt Sind rehvivahetust plaanides ka kriitiliselt hindama seda, millised rehvid Sa sõidukile paigaldad, edastab Liiklusjärelevalvekeskus.

Mõned soovitused, millega rehvivahetusel arvestada:

Üldine soovitus on mõelda uutele rehvidele, kui rehvimustri sügavus on 3 mm või väiksem. Kohas, kus uute rehvidega sõiduk on vihmase ilmaga peatunud, on 3 mm mustrisügavusega rehvidega sõiduki kiirus samades teeoludes veel 30+ km/h.

Jälgi rehvi vanust. Rehvi haardevõime langeb vananedes oluliselt, kuigi rehvi mustrit võib olla piisavalt ning üle 7-10 aasta vanust rehvi enam kasutada ei soovitata. Vanuse leiad rehvilt DOT tähise juurest ovaalsest kastist ning märgitud on rehvi tootmise nädal ja aasta.

Kui rehvid on erinevalt kulunud, siis paremad rehvid pane tagasillale. Kui kasutad püsiva nelikveoga sõidukit, veendu, et kõik rehvid on ühtlaselt kulunud.

Lamellrehve võib kasutada ka suvel, kuid liiklusohutuse seisukohalt ei soovitata lamelle suvel kasutada.

Lamellrehv kulub suvel 60% kiiremini kui talvel. Mida kõrgem on temperatuur, seda pikem on pidurdusmaa lamellrehviga. Kui suverehv saab „põdrakatsega” muretult hakkama ka kiirusel 80+ km/h, siis lamellrehv jääb samas kohas lootusetult hätta juba kiirusel 70 km/h. Lamellrehvide veeretakistus on 15% suurem kui suverehvil
Sõiduki ühel ja samal teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve. (ees lamellid, taga suverehvid jne).

Rehv on ainuke asi, mis hoiab Sinu sõidukit kontaktis teepinnaga. Ka suures koguses kolmetähelisi abimehi sõidukis ei tee imet, kui rehvil puudub pidamine. Osaledes liikluses mittesobivate rehvidega, sead Sa lisaks endale ohtu ka kaasliiklejad. Ära hoia rehvi pealt kokku.

Veebruaris avatud Balti sagedusreservide turg on pakkunud halbu hinnaüllatusi, sest tunnihinnad on kõikunud mõnekümnest sendist mitme tuhande euroni megavatt-tunnist. Elektritootjad ja asjatundjad hindavad, et Eleringi kulu paisub prognoosituga võrreldes mitmekordseks. Võrreldes Soome samalaadse turuga on hinnavahe mitmekümnekordne.

Veebruari alguses, vahetult enne Balti riikide elektrivõrgu lahtiühendamist Venemaa elektrisüsteemist käivitus Baltimaade ühine sagedusreservide turg, kust kolm Balti süsteemioperaatorit, Eesti puhul Elering, hakkasid ostma elektritootjatelt reserve, et hoida elektrisüsteemis tootmist ja tarbimist tasakaalus ning süsteemi sagedust 50 hertsi peal, vahendab ERR.

Hispaania ja Portugal lülitasid pärast ajaloo halvimat elektrikatkestust elektri uuesti sisse, kuigi võimud on andnud vähe selgitusi selle kohta, mis selle põhjustas või kuidas nad selle kordumist ära hoiaksid.

Valgusfoorid töötavad uuesti, rongi- ja metrooteenused taastuvad aeglaselt ning koolid avati. Töölesõitjad olid hädas viivitustega, et naasta tööle pärast katkestust, mille tõttu inimesed jäid kinni liftidesse ja kaotasid telefonikontakti oma peredega, vahendab Reuters.

Ootamatu katkestuse tõttu kadus Hispaanias esmaspäeva keskpäeva paiku viie sekundiga 60% tarbimisest.
Kuigi Hispaania võrguoperaator REE välistas teisipäeval põhjusena küberrünnaku, teatas Hispaania ülemkohus, et uurib, kas riigi energiainfrastruktuur on langenud terrorirünnaku ohvriks, samal ajal kui peaminister Pedro Sanchez ütles, et tema valitsus pole ühtegi hüpoteesi välistanud.

„Me ei tohi kiirustada (järelduste tegemisega) ja kiirustades vigu teha,” ütles Sanchez teisipäeval. „Me saame teada, mis selle viie sekundi jooksul juhtus.”

REE teatas, et tuvastas Hispaania edelaosas kaks tõenäoliselt päikeseelektrijaamade põhjustatud elektritootmise katkestust, mis põhjustasid elektrisüsteemis ebastabiilsuse ja tõid kaasa ühenduse katkemise Prantsusmaaga.

Hispaania on üks Euroopa suurimaid taastuvenergia tootjaid ja elektrikatkestus tekitas arutelu selle üle, kas päikese- või tuuleenergia tarnete kõikumine muutis riigi elektrisüsteemid haavatavamaks.

Võrguoperaatorit Red Electrica omav Redeia hoiatas veebruaris oma aastaaruandes, et on oht „katkestusteks taastuvates energiaallikates, millel puudub tehniline võimsus, mis on vajalik häirete korral adekvaatseks reageerimiseks”.

Investeerimispank RBC märkis, et elektrikatkestuse majanduslik hind võib ulatuda 2,25–4,5 miljardi euroni, süüdistades Hispaania valitsust liigses leplikkuses taristu osas päikeseenergiast sõltuvas süsteemis, millel on vähe akusid.

SEAT teatas, et vool taastus Barcelona autotehases teisipäeval kell 1 öösel, kuid see ei saavutanud ikka veel täistootmist.

Volkswagen teatas, et Navarras asuv tehas kaotas ühe päeva tootmisvõimsuse, mis võrdub 1400 autoga, kuna see suudeti taaskäivitada alles teisipäeval kell 14.30.

24-aastane üliõpilane Javier Diaz oli sunnitud magama Madridi kontserdikeskuses Movistar Arena pärast seda, kui ta leidis end pealinnas ummikus. Õnneks oli ta just lõpetanud Põhja-Hispaania kristliku palverännaku Camino de Santiago ja tal oli magamiskott, „nii et meil oli päris tore öö”.

Madridi võimud käivitasid teisipäeval tasuta bussid, et inimesed tööle saaksid ning metroo ja mõned rongid jätkasid tööd, kuigi hilinemisega. Ehitustööline William Galicia (39) oli näinud, kuidas kolm täiesti täis bussi sõitsid peatusest mööda.

„Meil peaks olema natuke rohkem ruumi, et saaksime sisse pääseda,” ütles ta.

Esmaspäeval kuulutati paljudes Hispaania piirkondades välja eriolukord, kuhu lähetati 30 000 politseinikku.

Madridi Atocha jaamas jagasid politsei ja Punase Risti töötajad tekke ja veepudeleid.

Kolm inimest suri arvatavasse vingugaasimürgistusse Galicia loodeosas pärast seda, kui lülitasid ühe ohvri hapnikumasina toiteks generaatori sisse, teatasid piirkondlikud päästeteenistused.

Baarid ja restoranid lugesid kaotatud toodete maksumust pärast seda, kui külmikud ja sügavkülmikud olid enam kui kaheksa tundi välja lülitatud.

„(Me) kardame, et see läheb halvasti, et peame kõik minema viskama. Me ei tea, kas kindlustus katab,” ütles esmaspäeva õhtul uksed sulgema pidanud Barcelona baari Granja Isabel omanik Maria Luisa Pinol (63).

Portugalis teatas valitsus, et haiglad on taas tööle hakanud, lennujaamad töötasid, kuigi Lissabonis esines hilinemisi, samal ajal kui pealinna metroo alustas uuesti tegevust ja rongid sõitsid.

Energeetikaekspert Carlos Cagigal ütles, et katkestus juhtus tõenäoliselt seetõttu, et Hispaania tuumajaamad sel ajal ei töötanud, mis tähendab, et kogu elektrienergia tuli taastuvatest allikatest, mis toitsid küllastunud alajaamu.

Kui üks neist alajaamadest üles ütles ja piisavat tagavara polnud, läksid turvaprotokollid tööle ja süsteem katkes, ütles ta.

„Arvestades seda süsteemi tasakaalustamatust… on väike risk, et see võib korduda,” ütles ta.

Opositsioonilise konservatiivse Rahvapartei juht Alberto Nunez Feijoo ütles, et valitsus peaks tuumajaamade sulgemise plaani ümber mõtlema.

Kuid teisipäeval välistas Sanchez võrgu kokkuvarisemise põhjusena taastuvenergia liigse kasutamise.

Ta ütles, et Hispaania tuumaelektrijaamad ei olnud teisipäeval ikka veel tööd alustanud, mis tema sõnul näitas, et need ei ole taastuvatest energiaallikatest vastupidavamad.

Ta ütles, et nõudlus oli elektrikatkestuse ajal suhteliselt väike ja pakkumist oli piisavalt.

„See, mis eile juhtus, oli tavalistes igapäevaoludes erakordne sündmus,” ütles Sanchez.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles Valencias toimuval Euroopa Rahvapartei kongressi ees peetud kõnes, et kui ka relvad Ukraina rinnetel peaksid vaikima, siis ei saa Euroopa naasta Venemaaga „tavalise asjaajamise” juurde.

„Ukraina võitlus on meie võitlus. Peame järjekindlalt jätkama meie sõjalist tuge ja karmistama sanktsioone Venemaale. Putin manipuleerib, aga me ei tohi seda konksu alla neelata. Peame selgelt välja ütlema: isegi kui aktiivne lahingtegevus peatub, ei tohi olla naasmist Venemaaga „tavalise asjaajamise” juurde. Tegu on režiimiga, mis pani korda genotsiidi ja kelle juhid peaksid olema tribunali all. Kui me neid fakte enda mugavuse nimel eirame, hülgame oma väärtused,” rõhutas Reinsalu.

Ta lisas, et Euroopa peab taasrelvastuma ja seda kohe – ning kaitsetööstuse arendamine ei saa olla ajutine prioriteet, vaid põhimõtteline paradigmamuutus.

„Euroopa on rahuprojekt, kuid rahu püsib vaid siis, kui seda on võimalik kaitsta,” nentis Reinsalu.

Euroopa majandusest kõneldes tõdes Isamaa esimees, et meil peab olema piisavalt julgust vaadata üle roheleppe pakett.

„Energeetikas ei saa Euroopa leppida olukorraga, kus meil on regiooni kõrgeimad elektrihinnad. Peame lõpetama Euroopa deindustrialiseerimise ja tegema seda elujõuliselt, mitte avaliku arvamusega kaasa minekuks mõeldud silmapettena,” ütles Reinsalu. „On tõsiasi, et meie SKT inimese kohta on kaks kolmandikku Ameerika Ühendriikide omast. Vajame vähem piiranguid, kasvu ja usku inimloomusesse.

Keerulistel aegadel ootavad Euroopa inimesed meilt juhtimist, mis tuginev väärtustele ja loob turvatunnet ja õitsengut.”

Järgneb Urmas Reinsalu kõne täistekst:

Hea esimees, kallid eurooplased

Suured tänud Partido Popularile meid siin Valencias võõrustamast.

Hispaania vajab muutust. Euroopa vajab selget vaimsust.

Esmalt julgeolekust.

Peame Euroopa taasrelvastama – ja tegema seda täna, mitte mõtteharjutuse vormis ülehomseks. Mitmed riigid on seadnud kaitsekulude sihiks 5% SKT-st. See peaks saama ka Liidu strateegiliseks eesmärgiks. Peame hankima ja arendama oma kaitsetööstust ning võtma seda kui põhimõttelist paradigma muutust, mitte kui ajutist prioriteeti. See on meie Liidu ees seisev ülesanne ja Euroopa Rahvapartei peamine prioriteet.

Sellest kantuna peame looma nii käesolevas kui järgmises finantsraamistikus võimalusi kaitsevõimekusse investeerimiseks. Euroopa on rahuprojekt, kuid rahu püsib vaid siis, kui seda on võimalik kaitsta.

Ukraina võitlus on meie võitlus. Peame järjekindlalt jätkama meie sõjalist tuge ja karmistama sanktsioone Venemaale. Putin manipuleerib, aga me ei tohi seda konksu alla neelata. Peame selgelt välja ütlema: isegi kui aktiivne lahingtegevus peatub, ei tohi olla naasmist Venemaaga „tavalise asjaajamise” juurde. Tegu on režiimiga, mis pani korda genotsiidi ja kelle juhid peaksid olema tribunali all. Kui me neid fakte enda mugavuse nimel eirame, hülgame oma väärtused.

Ukrainast saab Euroopa Liidu liige ja isegi kui see võtab veidi kauem aega, ei reeda me neid teel NATO liikmelisuseni. Me ei tunnusta kunagi de facto või de jure iseseisva Ukraina okupeerimist. Peame kaitsma ka Valgevene ja Gruusia rahva vabadusi.

Lõpetuseks meie majandusest.

Meie inimesed ootavad kasvu ja töökohti. Peame leidma endas julguse avada ja vaadata üle roheleppe pakett. Energeetikas ei saa Euroopa leppida olukorraga, kus meil on regiooni kõrgeimad elektrihinnad. Peame lõpetama Euroopa deindustrialiseerimise ja tegema seda elujõuliselt, mitte avaliku arvamusega kaasa minekuks mõeldud silmapettena.

Peame naasma turumajandusse, sest plaanimajandus ei tööta.

On tõsiasi, et meie SKT inimese kohta on kaks kolmandikku Ameerika Ühendriikide omast. Vajame vähem piiranguid, kasvu ja usku inimloomusesse.

Keerulistel aegadel ootavad Euroopa inimesed meilt juhtimist, mis tuginev väärtustele ja loob turvatunnet ja õitsengut.

Aitäh teile!

President Alar Karis osales Varssavis peetud Kolme mere algatuse kümnendal tippkohtumisel, kus ta tõstis esile taristuühenduste, digiarengu ja energiajulgeoleku tähtsuse Euroopa tulevikus.

Oma sõnavõtus rõhutas Eesti riigipea taristu ajakohastamise ja põhja-lõunasuunalise ühenduvuse arendamise vajadust, viidates muuhulgas Rail Baltica raudteeprojektile.

„Kolme mere algatuse keskmes on taristuühenduste loomine ja parandamine. Tulevik, kus teed, raudteed, energiasüsteemid ja digitaalsed ühendused seovad tõhusalt piirkonna riike, ei ole pelgalt ideaal – see on hädavajalik,” kõneles president Karis. „Investeerides projektidesse nagu Rail Baltica, Via Baltica, Via Carpatia ja paljud teised, suurendame piirkonna sidusust, vastupanuvõimet ja konkurentsivõimet.”

President Karis märkis ka tehisaru kasvavat rolli. „Tehisaru aitab tugevdada nutikaid linnu, energiasüsteemide juhtimist ja logistikat, muutes piirkonna tõhusamaks ja vastupidavamaks,” ütles Eesti riigipea.

President Karis tõi esile Kolme mere algatuse rolli rahvusvahelise koostöö edendamisel ja kutsus üles tugevdama Atlandi-üleseid sidemeid ning leidma uusi investeerimisvõimalusi. Samuti juhtis Eesti riigipea tähelepanu taristu haavatavusele ja soovitas tugevdada seiresüsteeme ja tegema koostööd, sealhulgas NATOs.

Eesti riigipea rõhutas ka vajadust toetada Ukrainat, kasutades Kolme mere algatust Ukraina taristu taastamiseks ja Euroopa Liiduga ühendamiseks. President Karis tänas eesistujamaad Poolat tippkohtumise korraldamise ja pühendumise eest Kolme Mere Algatusele. Järgmise tippkohtumise korraldab Horvaatia.

Vabariigi President kohtus Varssavis ka Horvaatia peaministri Andrej Plenkovićiga, kellega arutas kaitsekoostööd ning Euroopa Liidu laienemisega seonduvat. Samuti räägiti jätkuvast vajadusest toetada Ukrainat võitluses Venemaa agressiooni vastu.

Eesti riigipea tunnustas Horvaatia juhtrolli Kolme mere algatuse käivitamisel. „Horvaatial on olnud oluline roll algatuse käivitamisel. Soovin edu eesistumise ettevalmistamisel 2026. aastal,” lausus ta. President Karis tutvustas kohtumisel Eesti kandidatuuri ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks saamiseks aastateks 2026–2028.

Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis osales Varssavis riigipeade abikaasade programmis, kuulates Poola Lastefondi stipendiaatide kontserti Belwederi palees ja külastas kuningas Jan III muuseumi. 

Kolme mere algatus (Three Seas Initiative, 3SI) on piirkondlik koostööformaat, mis ühendab Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahel asuvaid riike. Algatuse raames loodi 2019. aastal investeerimisfond, mille kaudu on rahastatud ka Eestiga seotud ettevõtteid. Praegu on loomisel uus fond energia-, transpordi-, digi- ja sotsiaaltaristu investeeringuteks, kaasates lisaks riikidele ka erainvesteeringuid.

Homme kolmapäeval, 30. aprillil on elektri hind Eestis taas kõrgustes. Elektribörsi NordPool andmetel püüab hind 300 euro taset.

Hind on öösel 100 euro ringis MWh eest. Siis kell 5 tõuseb 262 euro peale ja kell 6 juba 300 euro peale MWh eest. Hind püsib kõrge kell 8-ni, siis hakkab vaikselt langema.

Õhtul kell 18 on hind 67 eurot MWh eest. Päeva keskmine hind on 156 euro MWh eest.

Haridus- ja Teadusministeeriumi konkursi läbi viinud komisjon valis loodava Maarjamaa Riigikooli direktoriks Kristin Hollo. Uus kool luuakse alates 1. juulist seitsme väikese haridusliku erivajadusega laste kooli liitmisel.

Riigi peaprokurör esitas täna õiguskantslerile taotluse teha Riigikogule ettepanek Kalle Laanetilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks.

Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur viis lõpule kohtueelse menetluse kriminaalasjas, milles Kalle Laanetile esitati kahtlustus kelmuse toimepanemises.

Vabariigi Valitsuse liikme ja Riigikogu liikme eluasemekulude hüvitamise kordade kohaselt ei tohi taotleda eluasemekulude hüvitamist, kui üürileping on sõlmitud korruptsioonivastase seaduse mõttes seotud isikuga. Kahtlustuse kohaselt esitas Kalle Laanet 2022. ja 2023. aastal Riigikogu liikmena ja justiitsministrina eluaseme üürikulude hüvitamiseks taotlusi, mille aluseks olev üürileping oli sõlmitud seotud isikuga. Kuivõrd Riigikogu Kantselei ja Justiitsministeeriumi ametnikud ei olnud sellest teadlikud, hüvitati kahtlustuse kohaselt õigusliku aluseta eluaseme üürikulusid üle 13 000 euro.

Riigi peaprokurör Astrid Asi selgitas, et prokuratuuri hinnangul on kriminaalasjas kogutud vajalikud tõendid ning kriminaalmenetluse jätkamine eeldab järgneva menetlustoiminguna süüdistuse esitamist.

„Vastavalt põhiseadusele on Riigikogu liige puutumatu ning talle saab süüdistuse esitada vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Esitasin õiguskantslerile taotluse teha Riigikogule ettepanek Kalle Laanetilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt esitab õiguskantsler Riigikogule ettepaneku või tagastab taotluse riigi peaprokurörile ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest,” ütles riigi peaprokurör Astrid Asi.

Esmaspäeva, 28. aprilli õhtul kell 21.26 märgati Tartus Võru tänaval mahajäetud majas leeke. Päästjate kohale jõudes oli maja katusest ja teise korruse akendest leegid väljas.

Elektrikud võtsid hoonest elektri välja. Põlengu kustutasid Tartu ja Annelinna kutselised ning Tõrvandi vabatahtlikud päästjad kella 00.13-ks.

Kasutuseta elumaja katus varises tulekahju tagajärjel kokku, osaliselt ka vahelagi. Põlengu põhjus on selgitamisel.

Viimaste suvede jooksul on mitmel korral esinenud hetki, kus elektrihind langeb miinusesse ja elektritootjad peavad turule elektrit müües peale maksma. See paneb paljusid paneelide omanikke küsima, kas nende päikesepark üldse tasub end sellistes tingimustes enam ära.

Lühike vastus: Jah, tasub küll – aga tuleb vaadata tervikpilti.

1. Päikesepargi tasuvus ei sõltu ainult börsihinnast

Esiteks tasub rõhutada, et miinushinnad esinevad harva ja kestavad tavaliselt lühikest aega – mõni tund päevas, ja sedagi vaid teatud ilmastiku- ning turutingimuste kokkulangemisel. Ülejäänud aja toodab päikesepark siiski positiivse turuhinnaga elektrit, mida saab kasutada tarbimispunktis kohapeal või müüa võrku.

Miinushind mõjutab vaid võrku müüdavat osa elektrist. Tarbides paneelidega toodetud elektrit ise, saad tootjana ikkagi kasu: iga toodetud ja tarbitud kilovatt-tund tarbimispunktis kohapeal tähendab säästu ostuhinna arvelt. Räägime sellest lähemalt järgmises punktis.

2. Võti peitub omatoodangu tarbimises

 Kui elektrienergiat võrku müües saab üldjuhul teenida tulu, on tasuvusaja vaatest kõige kasumlikum siiski kogu isetoodetud energia kohapeal ära tarbida. Põhjuseks asjaolu, et võrgust elektrit tarbides tuleb lisaks elektrile alati juurde tasuda ka:

• võrgutasu,
• aktsiis,
• taastuvenergia tasu,
• käibemaks.

Ainuüksi nende kulude pealt kokku hoides on võimalik saavutada suur kasumlikkus. Erinevalt elektrihinnast, mis kõigub üles-alla, on muud elektri tarbimise tasud olemuslikult stabiilsed, ent ajas pigem kasvavad. Näiteks on võrgutasu viimase viie aastaga tõusnud keskmiselt 7% aastas.

Seega – isetoodetud elekter tähendab endiselt kulude kokkuhoidu, isegi kui börsihind ajutiselt langeb.

3. Investeering tasub end ära aja jooksul

 Investeering päikesepaneelidesse on pikaajaline. Keskmise päikesepargi eluiga on üle 25 aasta, mis tähendab, et kogu selle aja vältel lukustab omanik olulise osa oma elektriarvetest ja säästab nii elektrikuludelt aastaringselt.

Päikesepargi tasuvusaeg jääb Eestis tavaliselt vahemikku 7–12 aastat, sõltuvalt paigalduskuludest, paneelide efektiivsusest ja tarbimisprofiilist.

Isegi kui suvekuudel teenitakse võrku müügi pealt vähem või üksikutel tundidel koguni kahjumit, kompenseerib ülejäänud aasta (eriti kevad ja sügis) ning kohapeal tarbitav elekter selle mõju.

Näide: Kui kiiresti päikesepark end ära tasub?

Võtame ühe keskmise Eesti eramaja, kuhu on paigaldatud 5 kW päikesepark. Vaatame, kuidas võiks selle tasuvus välja näha:

Näitaja	Väärtus
Paigalduskulu (sh inverter, töö, KM)	~6 000 €
Aastane toodang	~5 000 kWh
Omal tarbimisel kokku hoitud kulu (0,18 €/kWh)	~900 € aastas
Võrku müüdava ülejäägi tulu (1 500 kWh, keskmiselt 0,05 €/kWh)	~75 € aastas
Kokku saadav rahaline kasu aastas	~975 €
Orienteeruv tasuvusaeg	~6–7 aastat

Isegi kui 1/3 elektrist läheb võrku tagasi madala hinnaga (või suvel ajutiselt miinusega), tuleb enamik säästust just omatarbimise pealt, kus hind on tavaliselt vähemalt 2–3 korda kõrgem kui börsihind.

• Kui suvel müüd osa elektrit miinushinnaga, väheneb aastane müügitulu näiteks 75 eurolt 50 eurole.
• Selle mõju kogu tasuvusele on väike – tasuvusaeg pikeneb maksimaalselt mõne kuu võrra.
• Aga kui samal ajal suurendad oma päevast tarbimist või lisad väikese aku, siis võid isegi kasumit suurendada, sest kohapeal tarbitud elekter on kõige väärtuslikum.

Kuidas miinushindade mõju vähendada?

1. Tarbimise ajastamine – Kui võimalik, kasuta elektrit oma tarbimispunktis just siis, kui toodangut on turul palju ja elektrihind madal.
2. Salvestussüsteemid – Akusalvesti aitab energiat varuda ja kasutada seda hiljem, kui hind on kõrgem. Nii saad odaval ajal toodetud elektri hiljem kallima hinnaga võrku müüa. Tutvu salvestite valikuga siin.
3. Tark juhtimine – Nutikad lahendused võimaldavad maksimeerida omatarbimist ja vähendada võrku müüdava energia hulka. Loe lähemalt siit.

Kokkuvõttes tasub päikesepark end ära ka siis, kui suvised elektrihinnad ajutiselt miinusesse langevad. Kogu investeeringu tasuvust tuleks vaadata pikemas perspektiivis, arvestades nii enda tarbimisharjumusi kui ka energiahindade kõikumist aasta lõikes.

Tegemist on Enefiti Energiatarkuse blogis ilmunud looga. Loe täispikka artiklit siit.

Driftihooaeg 2025 saab võimsa avapaugu 2. mail Raassilla Motokeskuses. Kohale on tulemas Eesti, Läti ja Leedu parimad driftisõitjad nii pro2 kui pro klassist. Reede on street klassi päralt kuhu kaarte segama tulevad ka Läti sõitjad.

„Sel hooajal on uuendused keskmises võistlusklassis. Autode tase on tõusnud nii kõrgele, et senise keskmise klassi semipro asemel on klassi uueks nimeks PRO2. See viitab masinate võimekusele kui ka sõitjate oskustele. Pro2 klassis on maksimaalne lubatud rehvimõõt 225 ja kasutusel on ainult tänavarehvid,” kommenteeris EAL drifti meediaesindaja Kerli Mängel ja lisas: „Mulgi Drift on esimeseks etapiks mitmele võistlussarjale: Eesti Drifti Street klassi karikasari, Eesti Drifti Meistrivõistlused Pro2 ja Pro klassis, Balti Drifti Meistrivõistlused ning Livonia Drifti Meistrivõistlused.”

„Raassilla rada on väljakutsuv, sest seal on erinevaid tempo vahetusi. Rajal on nii kiireid kui aeglaseid ja tehnilisi kohti mis panevad sõitjate oskused proovile õige sõidu tempo leidmisel. Rada on sellel aastal ka teistsugune kui eelnevatel aastatel mis tõstab ka kiirust,” kommenteerib Eesti PRO klassi 2024 aasta meister Frederik Strelkov.

Reede, 02. mai 2025
10:00 väravad avatakse pealtvaatajatele
12:30 STREET Kvalifikatsioon
15:00 STREET Top 32
17:45 STREET Autasustamine
18:00 Pro2 Treening
19:30 PRO Treening

Laupäev, 03. mai 2025
08:00 Väravad avatakse pealtvaatajatele
08:00 Pro2 Soojendus
08:30 Pro2 Kvalifikatsioon
11:15 Pro2 Top 32
13:45 Pro2 Autasustamine
14:00 PRO Soojendus
14:45 PRO Kvalifikatsioon
17:30 PRO Top 32
20:30 PRO Autasustamine

Asukoht:
Raassilla Motokeskus, Vilimeeste küla, Viljandi vald (Waze: Raassilla Rallikrossirada)

Lisainfo ürituse kohta: www.driftime.ee

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 29. aprill 2025:

Zelenski vastas putini „paraadi rahule” ja lavrov teatas, et kõik sõja algpõhjused tuleb jätkuvalt likvideerida jne.

Aga rindel ok.

1. Kiiev, Odessa,
2. Miskit tabati ka venemaal.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene poole üks sillapea laienes.
6. Siversk: muutusteta aga… .
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. FT: Euroopa usub, et Trump on lähedal Ukraina kõnelustelt lahkumisele.
12. venemaa valitsus kiitis heaks seaduse, mis piirab venelaste kõrghariduse omandamist.
13. venelased jäävad ilma viimastest imporditud ravimitest riiklikus tervishoiusüsteemis.
14. „putini palee” kaasinvestor sõlmis Burkina Faso sõjaväehuntaga kullakaevandamise lepingu.
15. Ukraina relvajõud suurendavad mehitamata vägesid 3,5 korda, et kompenseerida USA sõjalise abi vähenemist.
16. Reuters: Pakistan hoiatab pärast Kashmiri rünnakut India peatse sissetungi eest.
17. lavrov kordas 28. aprillil venemaa pikaajalisi nõudmisi Ukraina alistumiseks ja lääneriikide järeleandmiste tegemiseks, samal ajal kui venemaa ise järeleandmisi ei tee.
18. Lühiuudised

President Volodõmõr Zelenski kommenteeris putini avaldust 8.–10. maini kestva „vahurahu” kohta ning ütles, et Ukraina ei vaja Moskvas toimuva paraadi nimel ajutist „vahurahu”, vaid täielikku ja viivitamatut relvarahu vähemalt 30 päevaks. President rõhutas oma pöördumises, et Ukraina ei soovi teist sellist sõda ning on valmis tegema kõigi partneritega koostööd rahu ja julgeoleku tagamiseks. venemaa aga lükkab sellised algatused pidevalt tagasi ja manipuleerib maailma üldsusega, püüdes petta eelkõige Ameerika Ühendriike. Presidendi sõnul ei tohiks relvarahu olla ajutine ega venemaa mugavuse huvides, vaid kohene, täielik ja tingimusteta, vähemalt 30 päevaks. „Nüüd on siin järjekordne manipuleerimiskatse: mingil põhjusel peavad kõik ootama 8. maini ja alles siis tule lõpetama, et putinile paraadi ajal vaikust pakkuda.” Me väärtustame inimeste elusid, mitte paraade. Seepärast usume – maailm usub –, et pole mingit põhjust 8. maini oodata. Ja tulekahju tuleb peatada mitte mõneks päevaks, et nad saaksid hiljem uuesti tappa. Viivitamatu, täielik ja tingimusteta relvarahu – vähemalt 30 päevaks, et see oleks garanteeritud ja usaldusväärne – on see, mis saab luua aluse tõelisele diplomaatiale.

Hm, hakka või Ukraina reitingut ++ettevaatlikult optimistlik tõstma…

178 vene poole rünnakut, aga kuna enamus siiski väikese koosseisuga, siis pigem ütleks, et surve langus ja seda juba vähemalt kolmas päev. Paljudes sektorites ei taha vene pool tuua rünnakutele soomust sest arvatavalt on tänu Ukraina heale seirele ja mitme relvaliigi tihedale koostööle (droonid, kaudtuleüksused ja jalavägi (põhiliselt miinidega)) on nende kaotuste arv liialt kõrge ja edenemist ikka kirja ei lähe. Sestap siis üritatakse paljudes kohtades kasvõi paarikaupa leida auke Ukraina kaitses. Eks lootust ikka selleks on, sest vene poole kaudtuli ja lennunduse tihe töö rindejoone töötlemisel on jätkuvalt väga karm.

Sektoriti suuri muutusi rünnakute arvudes polnud. Kus tihedam, seal ikka sama. Liugpomme kahjuks ikka ohtralt (201), kaudtuld keskmisest rohkem (6010) ja kamikaze droonegi keskmisest rohkem (2858) ehk siis tihe kaugemalt rinde töötlus käib ning kipub siiski ootama suuremaid soomusgruppe koos igatsugu kergete liikuritega. Selleks, et Ukrainat siiski üllatada, peab vene pool suutma Ukrainat suuremate jõududega uutes suundades ründama lootuses, et võib-olla pole massilise rünnaku tagasi löömiseks seal piisavalt ressurssi. Küll tuleb selleks vene vägi koondada rindest mõnekümne kilomeetri kaugusel ja teelt eksimise võimalusi, formatsioonide segamini minemist ja sellega kaasnev juhitamatus ning tehnika lagunemine pisu leevendab sealt tulenevat survet… ja tagasi ka oi kui pikk teekond, mida ka Ukraina rahulikult läbida ei lase.

Kaudtulevahendeid ja muud tagalatoetuselementi siiski tabatakse keskmisest rohkem.

1. Kiievis ja selle ümber töötas õhutõrje sahedide suunal. Odessa suunal nii saheede kui rakette.

2. Jeletsi kohal on aktiivne õhutõrje ning venemaa Lipetski oblastis on teatatud drooniohust. Eile õhtul tegutsesid piirkonnas Ukraina pikamaadroonid, mille sihtmärkideks on sõjaväeinfrastruktuur.
Novorossiiskis asuvas naftahoidlas möllab suur tulekahju. Enne tulekahju teatasid vene kanalid raketiohust, mainides „pikamaa-Neptuuni”. Kohalikud teatasid ka kolmest plahvatusest.

3. Kursk/Belgorod: muutusi rindejoones ei tuvastanud. Jätkuvalt ei kontrolli vene pool tervenisti Kurski oblastit, sest liialt lihtsalt seal Ukraina SOF toimetada saab ja ka mõni vene blogija kirjutab, et siin ja seal siiski mõne Ukraina possa piiri läheduses veel leiab. Päris välja Belgorodi oblastist pole ka seni Ukraina omasid suudetud välja tõrjuda, kuigi külasid seal enam Ukraina ei kontrolli.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: vene poole üks sillapea laienes.

vene pool on vallutanud pool Kamjanka külast(Kupjanskist kirdes vene piiri lähedal) ja kasvatas sellega sillapead teisel pool Oskili jõge. Seniks, kuni üle saab vaid jalavägi, see suurt ohtu ei kujuta aga tõuseb otse venemaalt Oskili jõest lääne pool uueks pealetungiks soov.

Tihedamaks on läinud surve terves sektoris aga enamuses toimuvad põhjasektoris rünnakud kas lahingpaaridena või kolmikutena ning tihti abiks neil igat masti liikurid.

Lõunasektoris töötab aga vene konveier tihedamalt ja üksuste suuresed lahingpaarist rühmani kogu aeg muutuvad. Ukraina omad andsid teada, et siin on jõudude vahekord lausa 1:10-le vene poole kasuks.

vene spetznaz on väga aktiivseks muutunud Zerebetsi jõe ja Kreminna vahel olevas suures metsa-alas ning üritab sealt Ukraina SOF-i toimetamist lõpetada.

6. Siversk: vene pool jätkab edasi surumist üle Bilohorivka küla hõivamaks kogu sektori põhja osas olevat domineerivat kõrgustiku Hryhorivka küla poole. Tundub, et sealses hallis alas on vene possade eluiga hakanud pikenema.

7. Bahmut: vene pool jätkab traditsioonilistes suundades ja juba teist päeva on tihedam surumine ka Tšassiv Jari kandis. Kõlakad, et siia sektorisse oli vene pool toonud täiendavat jõudu.

8. Donetsk: terves sektoris igal pool väikeste gruppidega vene pool proovib ja seni on rinne pidanud. Tuleb ka infot, et vene pool aktiivsemalt vahetab välja eesliinil olevaid üksusi tempo hoidmiseks aga egas neil pikalt kosuda lasta ja tagasi tuuakse.

9. Lõunarinne: muutusteta, suurem surve ikka sektori idaosas. Küll on hakanud tulema vene poolelt rohkem sõnumeid, et on tihenenud Ukraina vasturünnakud ja pisu langevast vene poole survest.

10. Herson: muutusteta.

11. Euroopas ja Ukrainas kasvavad hirmud, et USA president Donald Trump valmistub sõja lõpetamise läbirääkimistest taganema. Sellest teatas Financial Times, viidates Ukraina ja Euroopa ametnike hulgast pärit allikatele. Väljaande andmetel võib Trump kasutada läbirääkimistel saavutatud edusamme ametliku ettekäändena, et kuulutada oma missioon täidetuks, isegi kui pikaajalist rahu ei saavutata. Üks Euroopa ametnik selgitas, et Ameerika president „loob tingimused, mille alusel ta saab oma lahkumist õigustada, jättes Ukraina ja Euroopa probleemi omapäi lahendama”.

Financial Timesi allikate sõnul mõjutas Trumpi seisukoha muutust kaks tegurit: esiteks putini keeldumine täita Ukraina ja Ameerika Ühendriikide peamisi nõudmisi, sealhulgas säilitada Ukraina relvajõudude suurus pärast sõda; teiseks, konfliktide lahendamise üldine keerukus.

Kuna Ameerika loobumise oht läbirääkimistest kasvab, on mõned Euroopa pealinnad oma taktikat ümber vaadanud. Allikate sõnul on prioriteediks nüüd „õige asja tegemine, mitte Trumpile meeldimine”. Kiiev omakorda hakkas valmistuma võimalikuks ühepoolseks tegutsemiseks, suurendades kodumaist relvatootmist ja süvendades dialoogi Euroopa liitlastega pikaajalise abi osas.

„Ukrainas on tõepoolest tõsine mure, et Trump võib relvarahu läbirääkimistelt taganeda. Ukraina ja Ameerika suhete halvim stsenaarium on Trumpi täielik huvi kadumine Ukraina vastu. putin võib seda tajuda kui USA vaikivat nõusolekut sõja eskaleerimisele,” ütles Ülemraada esimehe asetäitja Aleksandr Merežko.

Donald Trump püüab Ukraina sõda võimalikult kiiresti lõpetada. Valimiskampaania ajal lubas ta saavutada rahu 24 tunni jooksul, kuid pärast Valgesse Majja naasmist on kokkuleppe ajaraami pikendatud: nüüd räägime tema presidendiaja esimesest sajast päevast, mis lõpeb aprilli lõpus.

18. aprillil hoiatas Trump oma kavatsusest läbirääkimisprotsessist taganeda, kui Moskva või Kiiev peaksid rahu saavutamist takistama, kuid konkreetset ajaraami tol ajal ei seatud. Hiljem ütles ta, et USA-l on kokkuleppele jõudmiseks sisemine tähtaeg, rõhutades, et pärast selle lõppemist „on lähenemisviis erinev”.

24. aprillil ajakirjanikega vesteldes teatas USA president, et Washingtoni võimaliku läbirääkimistelt lahkumise küsimus muutub aktuaalseks „paari nädala pärast”, kuid ei välistanud võimalust selle aja jooksul rahuleppele jõuda. 26. aprillil teatas ajaleht The Times informeeritud allikatele viidates, et Donald Trump võib läbirääkimistelt taganeda juba sel nädalal, see tähendab 28. aprilli ja 4. mai vahel, kui pooled kokkuleppele ei jõua.

12. „Kommersant” kirjutab, et seaduseelnõu, mis annab venemaa valitsusele õiguse piirata ülikoolide tasulisele haridusele vastuvõttu, et vähendada „mittenõudlike” spetsialistide arvu, on heaks kiidetud ministrite kabineti seadusandliku tegevuse komisjoni poolt. Varem toetasid haridusseaduse muudatusettepanekute eelnõu duuma haridus-, kodanikuühiskonna arengu- ja tervisekaitsekomisjonid.

Seaduseelnõu kohaselt saab venemaa valitsus määrata nii avalike kui ka eraülikoolide tasuliste kohtade arvu majanduslike vajaduste põhjal. Nagu ütles Riigiduuma hariduskomisjoni esimene asejuht Mihhail Berulava, võimaldab see võimudel reguleerida spetsialistide koolitamist, kes on „riigi arenguks vajalikud”. Riigiduuma plaanib seaduse lõplikul lugemisel vastu võtta augustis ning ministrite kabineti uued volitused peaksid jõustuma 1. septembril 2026.

Praegu otsustab ülikooli juhtkond tasuliste kohtade jaotuse iseseisvalt. Umbes pooled venemaa tudengitest õpivad lepingu alusel, neist 42,5% valisid majandus- ja õigusvaldkonnad, mille lõpetajatele putini sõnul „puudub majanduses ja tööturul nõudlus”. Muudatused esitasid duumale venemaa parlamendi mõlema koja juhid valentina matvijenko ja vjatšeslav volodin, kes esindasid 346 saadikut ja viit senaatorit.

13. venemaa võimud valmistuvad imporditud ravimite osakaalu riiklikus tervishoiusüsteemis veelgi vähendama. Elutähtsate ja oluliste ravimite nimekirjas (VED), mida kasutatakse tasuta arstiabi riiklike garantiide programmi raames, peaks 90% ravimitest olema kodumaised, ütles venemaa peaminister mihhail mišustin esmaspäeval. „Et pakkuda inimestele kvaliteetset arstiabi, vajame omaenda tõhusaid ravimeid,” ütles mišustin teadmisteühiskonna maratonil kõneledes. „Peamine ülesanne on muuta täiustatud ennetus- ja ravimeetodid kodanikele kättesaadavamaks” (tsitaadid TASS-ilt).

Eelmise aasta aprillis riigiduumas valitsuse töö kohta aruande andnud mišustin ütles, et elutähtsate ja oluliste ravimite nimekirjast on 80% toodetud kodumaal. Imporditud ravimite kasutamisest keeldumine viiakse läbi riikliku projekti „Uued tervise säilitamise tehnoloogiad” raames, täpsustas ta.

Kuigi Lääne sanktsioonid ei ole otseselt mõjutanud ravimitarneid venemaale, on vähemalt 28 välismaist ravimifirmat venemaa turult täielikult lahkunud ning imporditud ravimite valik venemaa apteekides on vähenenud. DSM Grupi arvutuste kohaselt moodustasid välismaised ravimid 2024. aastal venemaa apteekide müügist rublades 51% ja füüsilises müügis (pakendid) 33%. Välismaised tootjad müüvad jätkuvalt rohkem „ainulaadseid” tooteid, sealhulgas originaalravimeid, samas kui venemaa ravimeid toodetakse suurtes kogustes „kaubamärgita geneeriliste ravimite” kujul, kirjutavad DMS Groupi analüütikud.

Välismaiste kaupade osakaalu vähendamine majanduses oli lisatud putini uude kuueaastasesse plaani, mis esitati vahetult pärast tema viiendaks ametiajaks ametisseastumist. putin on kuulutanud üheks oma „riikliku arengu eesmärgiks” impordi vähendamise 17%-ni SKP-st, mis on madalaim tase pärast Nõukogude aega.

„Kodumaiste kaupade osakaal meie siseturul peab suurenema: seadmed, tööpingid, sõidukid, ravimid, tarbekaubad. Me suudame ja toodame kõike seda ise, palju suuremas koguses kui praegu,” ütles putin.
14. Burkina Faso sõjaväeline valitsus andis vene oligarhi aleksei mordašoviga seotud ettevõttele Nordgold litsentsi kullaprojekti, Niou leiukoha arendamiseks. Selle pindala on 52,8 ruutkilomeetrit ja asub suures käsitööndusliku kaevandamise piirkonnas. Projekti elluviimine jätab kohalikud maavaraotsijad tõenäoliselt tööta.

Burkina Faso ministrite nõukogu andmetel peaks maardla kaheksa aasta jooksul tootma umbes 20 tonni kulda ning projekt toob riigieelarvesse 89 miljonit dollarit. „Koostöö Nordgoldi ja teiste tööstusettevõtetega on oluline, sest riik seisab silmitsi eelarvekriisiga,” ütles Reutersile Saksamaal asuva Konrad Adenaueri Fondi Saheli programmi juht Ulf Lessing.

Nordgoldi peamised aktsionärid olid seotud aleksei mordašovi perekonnaga – tema enda, tema naise või poegadega. Nordgoldi tulu oli 2023. aastal 1,437 miljardit dollarit. Burkina Faso on olnud suur kulla tootja alates 2015. aastast. Valitsusvälise organisatsiooni Swissaid andmetel tootis riik 2023. aastal üle 57 tonni kulda.

vene ärimeeste osalemine näitab venemaa ja Burkina Faso vaheliste sidemete süvenemist. 2022. aastal võimu haaranud sõjavägi hülgab järk-järgult traditsioonilisi lääneliitlasi. Burkina Faso president Ibrahim Traoré võttis 9. mail vastu putini kutse külastada Moskvat ja kohtus temaga ka 2023. aastal venemaa-Aafrika foorumil. 2024. aasta oktoobris teatas venemaa valitsus sõjaväeinstruktorite arvu suurendamisest Aafrika riigis ning Burkina Faso kaitseminister Kassoum Coulibaly kinnitas vene relvade ostmist „hea hinnaga” 2023. aasta augustis.

Vedomosti andmetel oli lääneriikide sanktsioonide nimekirjades olev mordašov seotud putini projektide rahastamisega. mordašovi Severstal tegi putini lähimate sõprade asutatud Rosinvesti fondi 14,9 dollari suuruse sissemakse. Fondi kasutati Gelendžikis asuva miljardi dollari maksumusega „putini palee” ehituse rahastamiseks. Kompleksi kuulusid Itaalia stiilis palee, tervisekeskus, viinamarjaistandus, hokiväljak ja kopteriväljak.

15. Droonidest on saanud Ukrainas kasutusele võetud sõja peamine uuenduslik tehnoloogia. Need põhjustavad rohkem inimohvreid kui kõik muud relvaliigid kokku. Ukraina relvajõud (UAF), kes ootavad probleeme USA sõjalise abiga, laiendavad radikaalselt mehitamata vägesid ja droonide kasutamist, et kompenseerida raskemate relvade puudust.

Uus programm „Drone Line”, mis on olnud väljatöötamisel juba eelmise aasta sügisest, kuid ametlikult kuulutati välja veebruaris, on plaan „B” juhuks, kui sõja lõpetamise läbirääkimised ebaõnnestuvad või uus USA administratsioon kaotab huvi Ukraina edasise toetamise vastu, kirjutab New York Times, mille korrespondendid vestlesid Ukraina sõjaväeametnikega. Donald Trumpi rahukõnelused on uuelt drooniprogrammilt tähelepanu kõrvale juhtinud, kuid see on juba andnud käegakatsutavaid tulemusi. Sõjaväeekspertide sõnul on suuresti tänu temale venemaa armee edasitungi praktiliselt peatanud: kui novembris vallutasid nad 722 ruutkilomeetrit, siis märtsis – vaid 132 ruutkilomeetrit, selgub DeepState projektist.

Drooniliini alluvuses reorganiseeritakse neli droonipataljoni rügementideks, millest igaühes on umbes 700–2500 sõdurit, kes on relvastatud esimese isiku vaatega droonide, pommide heitmise masinate ja maapealsete süsteemidega, sealhulgas kuulipildujatega relvastatud kaugjuhitavate sõidukitega.

Ukraina armee on palju väiksem kui vene oma ja sõja neljandal aastal on seda üha raskem täiendada. Vägivallast on saanud massiline nähtus. Kaks kuud pärast programmi käivitamist, mille eesmärk on värbada 18–24-aastaseid vabatahtlikke aastaseks teenistuseks (mis hõlmab ühekordset 1 miljoni grivna ehk 24 000 dollari suurust makset, 2900 dollari suurust kuupalka, intressivaba hüpoteeklaenu ja mobilisatsioonist vabastamist pärast teenistust), on lepingule alla 500 inimese, teatas Reuters, viidates president Volodõmõr Zelenski sõjalisele nõunikule Pavlo Palytsiale.

Kuid NYT märgib, et mehitamata jõududesse, mis võitlevad kattevarju alt, on lihtsam värvata sõdureid kui jalaväelasi, kes peavad kaevikutes istuma. Strateegia hõlmab luure- ja ründedroonide abil kontrolli saavutamist kuni 30 km rindejoone taga asuva territooriumi üle. See peaks takistama vene üksuste koondumist pealetungiks. Kuni 130 km/h kiirusega lendavad droonid suudavad edestada kõike maapinnal liikuvat.

„Ausalt öeldes see toimib,” ütles Drone Line’i kohta Carnegie Berliini venemaa ja Euraasia keskuse vanemteadur Michael Kofman. Ta lisas, et vene armee edasitungi takerdumisel mängisid rolli ka varustuse puudus ja talvine ilm.

Kofmani sõnul on Ukraina relvajõudude eesmärk luua jõud, mis „suudavad blokeerida suuri rindelõike” ja saavad hakkama ilma USA sõjalise abita – vähemalt rindel. Samal ajal on Ukraina endiselt suuresti sõltuv Ameerika Ühendriikidest ja Euroopa riikidest õhutõrjesüsteemide osas, mis kaitsevad linnu kaugel rindejoone taga asuvate rakettide eest.

Samal ajal toodab Ukraina droone enamasti ise. Ukraina sõjaväe andmetel moodustavad droonid umbes 70% mõlema poole hukkunutest ja haavatutest – rohkem kui kõik muud relvaliigid kokku, sealhulgas tankid, haubitsad, miinipildujad ja miinid.

Programmi loodetakse aja jooksul laiendada, kusjuures kogenud piloodid jagavad oma kogemusi teiste üksuste sõduritega, et tõhusamalt häirida venemaa sõjaväe varustusahelat, õhutõrjesüsteeme ja elektroonilist sõjapidamist, ütles Achilleuse rügemendi ülem Juri Fedorenko NYT-le: Idee on katta kogu rindejoon droonidega.

16. Reuters: Pakistani kaitseminister Khawaja Muhammad Asif ütles pärast hiljutist rünnakut turistidele Kashmiris, et India sõjaline sissetung on peaaegu vältimatu, mis süvendab veelgi pingeid kahe tuumariigi vahel. „Oleme oma vägesid tugevdanud, sest see on praegu vältimatu. Seetõttu tuleb selles olukorras langetada mõned strateegilised otsused ja need otsused langetatigi.”

Indias on puhkenud pahameel pärast rünnakut Kashmiris, milles hukkus 26 inimest. Hindu enamusega riigis nõutakse karme meetmeid moslemi enamusega Pakistani vastu. India süüdistab oma naabrit Kashmiri vaidlusaluse piirkonna võitlejate toetamises, mille pärast riigid on pidanud mitu sõda. Pakistani kaitseminister Khawaja Muhammad Asif ütles Reutersi teatel, et India karmistab vaenulikku retoorikat ning Pakistani sõjavägi on valitsust võimalikest rünnakuettevalmistustest teavitanud. Kuigi ta üksikasju ei avaldanud, nimetas ta indialaste sissetungi „vältimatuks”.

India kaitseministeerium ja välisministeerium pole neid avaldusi veel kommenteerinud. Pärast rünnakut teatas India, et ründajad olid Pakistani kodanikud. Islamabad eitab seda ja nõuab sõltumatut uurimist. India peaminister Narendra Modi on lubanud süüdlased leida ja karistada. Asif rõhutas, et Pakistan on kõrgendatud valmisolekus, kuid kasutab tuumarelva ainult siis, kui riigile on otsene oht. Ta ütles ka, et Islamabad on juba palunud tuge oma liitlastelt – Pärsia lahe riikidelt, Hiinalt, USA-lt, Suurbritannialt ja teistelt. Tema sõnul on mõned piirkonna riigid juba vahendajatena tegutsenud.

Samal ajal, pärast terrorirünnakut, lõpetas India Hindu veelepingu, mis oli oluline riikidevaheline kokkulepe jõevarude jaotamise kohta. Pakistan vastas sellele oma õhuruumi sulgemisega India lennukitele.

Asif ütles, et veelepingu lõpetamine oli „sõjaakt”, sest see oli rahva jaoks eluliselt tähtis. Pakistan on lepingu kaitsmiseks juba pöördunud rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas Maailmapanga poole.

India süüdistas Pakistani taas radikaalsete rühmituste toetamises, mis olid 2008. aasta Mumbai rünnakute taga, milles hukkus üle 166 inimese. Islamabad eitab seda.

17. ISW: lavrov kordas 28. aprillil venemaa pikaajalisi nõudmisi Ukraina alistumiseks ja lääneriikide järeleandmiste tegemiseks, samal ajal kui venemaa ise järeleandmisi ei tee. venemaa ametnikud, sealhulgas putin, on kordanud venemaa pikaajalisi nõudmisi, et Ukraina sõja igasugune lahendus peab hõlmama Ukraina režiimivahetust, demilitariseerimist, loobumist püüdlustest liituda NATO või mis tahes julgeolekublokiga ning territooriumi loovutamist venemaale. lavrov kordas neid nõudmisi 28. aprillil avaldatud intervjuus Brasiilia väljaandele O Globo ja väitis, et sõja igasugune lahendus peab tegelema sõja „algpõhjustega”. lavrov ja teised venemaa ametnikud on korduvalt määratlenud Ukraina sõja „algpõhjuseid” kui NATO väidetavat rikkumist kohustustest mitte laieneda Ida-Euroopasse ja venemaa piiride äärde 1990., 2000. ja 2010. aastatel ning Ukraina valitsuse väidetavat diskrimineerimist etniliste venelaste ja vene keele, meedia ja kultuuri vastu Ukrainas. venemaa ametnikud on kasutanud väiteid, et Ukraina on venekeelseid väärkohelnud, et õigustada venemaa sissetunge, okupatsiooni ja ebaseaduslikku Ukraina territooriumi annekteerimist alates 2014. aastast.

lavrov nõudis 28. aprilli intervjuus lisaks, et rahvusvaheline üldsus tunnustaks Luhanski, Donetski, Zaporižja ja Hersoni oblastit ning Krimmi venemaa osana ning et Lääs tagastaks külmutatud venemaa varad. lavrov nõudis ka, et Lääs annaks venemaale „julgeolekugarantiid” NATO ja EL-i väidetavate ohtude vastu. lavrovi avaldused peegeldavad putini 2021. aasta detsembri nõudmisi, et NATO kohustuks mitte aktsepteerima Ukrainat ega ühtegi teist riiki uute liikmetena; et Ameerika Ühendriigid kohustuksid järgima NATO laienemiskeeldu; et NATO ei paigutaks sõjalisi jõude riikidesse, mis said NATO liikmeteks pärast 1997. aasta maid; et NATO hoiduks sõjalisest tegevusest Ukrainas, Ida-Euroopas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias; et NATO riigid hoiduksid keskmaarakettide paigutamisest piirkondadesse, kust need võiksid venemaale jõuda; ja et Ameerika Ühendriigid hoiduksid keskmaarakettide paigutamisest Euroopasse või tuumarakettide paigutamisest väljaspool USA territooriumi.

putini 2021. aasta detsembri nõudmised ulatuvad märkimisväärselt Ukrainast kaugemale ja nende eesmärk on NATO survestamine. kreml püüab neid nõudmisi tõenäoliselt Ameerika Ühendriikidega peetavate läbirääkimiste ajal intensiivistada, et manipuleerida lääne liidreid putini nõudmistega nõustuma. Need nõudmised nõrgestaksid NATO-t rahuläbirääkimiste tingimuste varjus, mille eesmärk on lõpetada venemaa sissetung Ukrainasse ja võimaldada venemaal luua tingimused oma positsiooni tugevdamiseks tulevaseks agressiooniks Ukraina ja NATO vastu.

18. Lühiuudised

Ungari ja Slovakkia peaministrid Viktor Orbán ja Robert Fico ütlesid esmaspäeval Bratislavas toimunud kohtumisel, et ühehäälsuse reegli muutmine EL-i otsuste tegemisel on vastuvõetamatu. Orban ütles, et ühehäälsuse nõudest loobumine EL-i välispoliitika küsimustes „võtaks meie riikidelt sisuliselt suveräänsuse”.

„Kujutage ette, et välispoliitika küsimustes pole ühehäälsus kohustuslik… Kui mõned liikmesriigid ei suuda oma huve esindada, võidakse meid sõtta tõmmata,” väljendas Ungari peaminister oma muret. Fico omakorda teatas, et „vetoõiguse kaotamine on samm Euroopa Liidu kaotamise suunas”.

Hiina tippametnikud on öelnud, et riik saab hakkama ilma Ameerika põllumajandustoodete ja energia impordita ning lubanud saavutada 5% SKP kasvu eesmärgi vaatamata kaubandussõjale Ameerika Ühendriikidega.

ABC teatel pole Austraalia 245 miljoni dollari suuruse abipaketi osana Ukrainale lubatud M1A1 Abrams tankid veel riigist lahkunud. Viivitused on tingitud Trumpi administratsiooni sõjalise abi heakskiitmise peatamisest. Austraalia plaanib siiski tarnida 59 tanki.

Wall Street Journal: venemaa valmistab ette uut armeed NATO piiride lähedal ning luureandmed viitavad konfliktiks valmistumisele. Petroskoi baase laiendatakse, ehitatakse uusi sõjaväeobjekte ning Soome, Eesti ja Norra piiridel uuendatakse raudteid.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Võru linnavalitsus koos koostööpartneritega korraldab neljapäeval, 1. mail rattapäeva. Juba 13. korda toimuv rattapäev toob kesklinna mitmesuguseid tegevusi kõigile jalgrattahuvilistele. Ühtlasi avab rattapäev lastesõbraliku Võru suveüritused.

Rohke ratta- ja liiklusohutustemaatikaga sisustatud kogu perele suunatud üritusel saab osaleda ratastel linnaorienteerumisel, osavussõitudel, ATLEET laste jalgrattasõidul, rataste kontrollis, tutvuda tõukeratastega ja proovida nendega sõitu. Avatud on Politsei- ja Piirivalveameti ja Punase Risti tegevus- ja teavitustelgid ning Toetuskeskus Meiela heategevuslik supitelk.

Rattapäev toimub kella 11–14. Päev kulmineerub kell 14 toimuva auhinnaloosiga, kus kõigi osalejate vahel loositakse välja hulgaliselt vahvaid auhindu.

Päeva korraldavad ja toetavad: Võru linnavalitsus, Võru linna noortevolikogu, Transpordiamet, Orienteerumisklubi Võru, Haanja Rattaklubi, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Punase Risti Võrumaa Selts, Toetuskeskus Meiela, Võrumaa Spordiliit, Võru Kesklinna Kool, Silja Sport, Eesti Tõukerattaliit, Oma King, Eesti Pagar, Võru Tarbijate Ühistu, Rainer Rahasepp, G4S, Võru Lastefestival, Võru Kannel ja Võru Vesi. Ürituse peasponsor on Valio Eesti AS.

Facebookist leiad rattapäeva: https://www.facebook.com/events/1770044980240649

Eelmisel kolmapäeval 23. aprillil kirjutas tundmatu inimene Mustvees elavale mehele, kes müüs auto24.ee portaalis oma sõidukit.

Ostja soovil liikus suhtlus üle Whatsappi keskkonda, mille kaudu jagas müüja oma pangakonto andmed, vajutas deposiidi kinnitamiseks talle saadetud veebilingile ning kinnitas talle arusaamatuid tehinguid mitmel korral Smart ID-koodidega.

Mõni hetk hiljem märkas automüüja, et tema pangakontolt püütakse teha makset summas 884 eurot. Müüja püüdis seda küll tühistada, kuid see siiski ei õnnestunud.

Kelmusjuhtumi täpsemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Elektri hind kukub täna teisipäeval, 29. aprilli börsi andmetel päeva nulli. Õhtul hakkab hind tõusma.

Hommikul on hind börsi andmetel 100 euro ringis MWh eest, siis keskpäeval langeb nulli. Hind hakkab uuesti tõusma kell 16 ajal ja kella 21 ajal on hind 226 eurot MWh eest.

Sotsiaalmeedias jagatakse pilti, mis on tehtud kaubanduskeskuse juures Narvas. Kommentaar on, et 90ndad on tagasi.

Pildil on näha, kuidas autol on rattad alt võetud ja asendatud kividega. See pilt oli Eestis tavaline 1990ndatel aastatel.

Eestis maksab elekter kolm korda rohkem kui Soomes ja seetõttu on siia väga keeruline investeeringuid tuua, ütles konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp. Ta usub, et toiduainete käibemaksu langetatakse Eestis tulevikus niikuinii, ehkki tulevik näitab, kes ja millal seda teeb.

Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp ütles toidutööstuse aastakonverentsil „Kuidas säilitada konkurentsivõime”, et Eestis on väga pikalt räägitud erinevatest kriisidest, olgu selleks tervishoiukriis, Covid, julgeolekukriis või kobarkriis, kuid täna pole meil põhjust oodata, et midagi ise üle läheks, sest meil on juhtimiskriis valitsuse tasandil, vahendab ERR.

Läti rajab riigi lõunaossa laskemoonatehase ning kavatseb alustab juba aasta teises pooles rajatise ehitamist. Läti loodab, et Iecava valda rajatav tehas alustab tegevust juba järgmisel aastal.

Projekti viib ellu riigile kuuluv äriühing Valsts aizsardzības korporācija ehk VAK. Tehas peaks alustama tööd 2026. aasta sügisel ning peaks hakkama tootma umbes 50 000 mürsku aastas. Tehas hakkab varustama Läti kaitseväge. Osa toodangust peaks minema ka ekspordiks, vahendab ERR.

2025. a. I kvartalis Viljandi maakonna korteriturul tehingute arv aastases võrdluses suurenes.

2025. aasta I kvartalis tehti Viljandi maakonnas kui tervikus kokku 97 korteritehingut, mida oli hooajaliselt küll 7,6% vähem kui eelnevas kvartalis, kuid siiski 4,3% enam kui 2024. aasta samal perioodil. Taoline muutus on selgelt kirjeldanud olukorda, kus langustsüklist on väljutud. 2024. aasta I kvartalist alates on tehingute arv suurenenud aastases võrdluses pelgalt kolmes kvartalis.

2024. aasta II pooles pakkumismahu edasine kasv hooajaliselt peatus, kuid 2025. aasta I pooles ootuspäraselt siiski taas mõnevõrra suurenes, viidates lähitulevikus marginaalsetele hinnakasvu võimalustele.

Väljaspool maakonnakeskust tehti 2025. aasta I kvartalis paralleelselt 52 korteritehingut, mida oli 27% enam kui eelnevas kvartalis.

Viljandi linnas tehti 2025. aasta I kvartali tehingute taustal korteritehinguid mediaanhinnaga 1055 €/m2, mida oli ajutiselt koguni 16% vähem kui eelmises kvartalis ning 15% vähem kui 2024. aasta I kvartalis. Aasta alguses mõjutas hinnastatistikat aga peamiselt olukord, kus laialdasemalt soetati madalamahinnalisi varasid nende madalama kvaliteedi tõttu, mille juures tegelikkuses siiski taolist üleüldist hindade langust ei saanud jällegi turul märgata.

Elamispinna kättesaadavuse halvenemise trend on 2023. aasta keskpaigast pöördunud taas vaikselt paremuse poole, võimaldades lähiaastatel ka piirkondliku elanikkonna ostujõul kosuda ja toetades ajutiselt veidi enam Viljandi linna üürituru efektiivsuse paranemist. Olukorras aga, kus prognoositavalt 2025. aastal veel korterite pakkumis- ega ka tehinguhinnad märkimisväärselt ei tõuse, ei ole ka veel lähikvartalitel potentsiaalsetel koduostjatel niivõrd põhjust üüripinnalt ära kolida (kodu soetada), sest taolises turukeskkonnas ei ole alanevate intressimäärade taustal põhjust oodata ka märkimisväärselt tõusvaid üürihindu.

Viljandi linna ja Viljandi maakonna korterituru tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika.

* 2025. aasta andmed on toodud I kvartali seisuga.
Allikas: Maa- ja Ruumiamet, tehingute andmebaas

Üürihindade osas võib uus kasvutsükkel alata 2025. aastast varasemalt kui ostu-müügiturul

2025. aasta esimeses kvartalis oli 55 üüripakkumist, mille juures üürihinnad on viimastel aastatel üsna järjepidevalt pigem alanenud. Võrreldes aastatagusega olid 2025. aasta alguses üürihinnad ligi 5% madalamad. Üürihindade tõus võib kiireneda eeskätt 2025. aasta Il või 2026. aasta I poolest.

Kinnisvaraarendajad on uute projektide algatamise ootuses, kuid kindlustunne on nõrk

Piirkondlike kinnisvaraarendajate huvi uusi korterelamuid püstitada on jätkuvalt laialdane, kuid ettevõtjate kindlustunne oli siiski ka veel 2024. aastal võrdlemisi nõrk, mille juures võib tulevikus saabuda hetk, kus ühel ja samal ajahetkel alustatakse üsna suures mahus uute arendusprojektide läbiviimist (ehk 2025. aasta sügisel või 2026. aasta kevadel).

Kohalike kinnisvaraarendajate poolt on mitmeid rekonstrueeritavates hoonetes paiknevaid kortereid nii avalikult kui ka mitteavalikult müügipakkumises. Pakkumishinnad jäid 2025. aasta alguses valdavalt vahemikku 2700 – 4000 €/m2, mille juures hinnad on eelnevate aastatega võrreldes selgelt tõusnud. Keskmisest kõrgema hinnatasemega varade müügitempot ja ostuhuvi võib suhteliselt tagasihoidliku turundustegevuse taustal pidada pigem madalaks.

Elamuturg on järginud suhteliselt sarnaseid trende nagu korteriturg

Passiivne ostuhuvi on olnud ennekõike uusehitiste osas hinnaklassis 200 000 – 275 000 eurot, mida aga turul ei ole piisavalt pakkuda ja mille pakkumisse lisandumine taolises hinnavahemikus on ka lähitulevikus olenemata taandunud ehitusaktiivsusest ja alanenud ehitushinnast 2025. aasta vaates suhteliselt marginaalne. Spekulatiivse müügipakkumise suurenemist hoiab tagasi eeskätt hoonestamata elamumaade viimaste aastate tempokas hinnakasv ning jätkuvalt kõrge ehitushind.

Sagedasti on maapiirkondades elamutehingud endiselt ära jäämas, sest krediidiasutused ei soovi vastavaid varasid finantseerida või on probleemiks ostjaskonna kõrgem krediidirisk.

Viljandi linna ja Viljandi maakonna elamuturu tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

* 2025. aasta andmed on toodud I kvartali seisuga.
Allikas: Maa-ja Ruumiamet, tehingute andmebaas

Prognoosid

2025. aastal võib Viljandi maakonna korteriturul oodata võrreldes 2024. aastaga mõnevõrra positiivsemat turukeskkonda, mille juures on oodata turuaktiivsuse mõningast võimalikku piirkondlikku suurenemist. Korterituru pakkumismahu osas saavutati arvatavalt senine tipptase juba 2024. aastal, mille juures edasise turuaktiivsuse kasvu taustal on oodata pakkumise vähenemist ja sellest tulenevalt teatava ajalise viitega ka taaskordset hinnatõusu tsüklit, mis seniste prognooside kohaselt algab ehk esmalt 2025. aasta II või 2026. aasta I poolest.

Piirkondlikul üüriturul püsib pakkumismaht 2025. aastal endiselt ulatuslik, kuid siiski perspektiivis vähenev, mille juures üürihindade taaskordsest võimalikust kasvutsüklist saab selgemal kujul rääkida ehk sarnaselt ostu-müügitehingute turule peamiselt 2025. aasta II või ka 2026. aasta I poolest. Tänases turukeskkonnas on veel siiski üürimine võrreldes kinnisvara laenurahaga soetamise osas kohati selgelt soodsam, kuid intressimäärade edasise mõningase taandumise ja ka peatse üürihindade kasvu kiirenemise taustal ehk vastav olukord veidi leeveneb, tuues osa üürijaskonda tagasi ka potentsiaalsete ostuhuviliste sekka.

Uusehituse osas võib 2025. aastal oodata taaskordselt kasvutsükli algust, millele ajalise viitega järgneb ka ehitushindade kallinemine. Lähikvartalitel jäävad turuaktiivsust hoidma peamiselt keskmise ja keskmisest madalama hinnaklassi üksikelamud ning seda jätkuvalt peamiselt Viljandi linnast väljaspool, mille juures halvenenud elamispinna kättesaadavuse taustal on eriti atraktiivsed piirkonnad just vahetult maakonnakeskuse lähiümbruses.

Elamute järelturu kasvu jäävad takistama jätkuvalt aktuaalsed probleemid juurdepääsuservituutide puudumise või tagantjärele seadustamist vajavate ehitustööde tõttu, mis takistavad varade soetamist eluasemelaenuga.

Artikli autor Sirli Leevit on Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ Viljandi esinduse nooremmaakler. 

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ja ekspert Kaupo Koppel kirjutavad arvamusartiklis, et riigil on inimeste kohta palju erinevaid andmeid ning neid saaks kasutada, et pakkuda paremaid avalikke teenuseid ja toetusi. Seda võimalust kasutatakse aga täna meie e-riigis väga vähe ning artiklis analüüsitakse, mis on selle põhjused ja kuidas saaks olukorda parandada ja olemasolevad andmed inimese heaks tööle panna.

Tea Danilov, Arenguseire Keskuse juhataja

Kaupo Koppel, Arenguseire Keskuse ekspert

Riigil on inimeste kohta palju andmeid, mille abil saaks pakkuda inimestele sobivamaid avalikke teenuseid, aga neid andmeid ei tohi kasutada, kui inimene pole selleks ise esmalt nõusolekut andnud. Kui inimesed saaksid hõlpsasti märku anda, milliseid nende andmeid ja kuidas riik võib kasutada, paraneks nii inimeste heaolu kui ka riigi rahakasutuse tõhusus.

Miks on see oluline?

Kuuleme sageli üleskutseid, et kasutagu riik kogutud andmeid paremini. Praegu aga ei tohi riik kasutada ühel eesmärgil kogutud andmeid teisel eesmärgil. Samal ajal küsivad eraettevõtted inimestelt igapäevaselt andmekasutuse nõusolekuid – seda eeskuju võiks ka riik  järgida. Arenguseire Keskuse raport toob välja, et andmeanalüüsi abil saaks riik soovitada inimese tervise- või sotsiaalmajanduslikule olukorrale sobivaid teenuseid, mille leidmine jääks muidu inimese enda  ülesandeks. Võime ette kujutada olukorda, kus inimene ei pea enam avalike teenuste ja toetuste süsteemis orienteeruma ega otsima, millele tal õigus on. Selle asemel soovitab süsteem talle automaatselt neid teenuseid ja toetusi, millele ta parasjagu kvalifitseerub. See vähendab bürokraatiat ja parandab teenustele juurdepääsu abi vajavate inimeste jaoks.

Vananev ühiskond nõuab andmepõhist ennetust

Üks peamisi põhjuseid, miks avalike teenuste ja toetuste täpsem sihtimine isikuandmeid kasutades on järjest tähtsam, on ühiskonna vananemine. Tervishoiusüsteem seisab silmitsi suure rahalise survega – Tervisekassa on sel aastal sunnitud kasutama üle 160 miljoni euro ulatuses reserve ning 2027. aastaks võib ta olla sunnitud tervishoiuteenuste pakkumist märgatavalt kärpima. Inimestele tähendab see hinnatõusu ja ravi kättesaadavuse vähenemist.

Andmepõhine ennetus võiks olla lahenduse üks osa. Näiteks saaks praegu vaid soo ja vanuse järgi sõeluuringutele kutsumise asemel kaasata otsustesse ka muid andmeid, mis viitavad kõrgemale vähiriskile. Täpsus paraneks ja ennetuse tulemuslikkus suureneks.

Hariduses võiks kasutada andmeanalüüsi tööriistu, et märgata paremini varakult õpilaste probleeme ja andeid. Sotsiaalvaldkonnas saaks varakult pakkuda ennetavat ümberõpet või karjäärinõustamist, et vähendada töökaotuse riski.

See kõik viib juba väikeste edusammude korral suure rahalise võiduni. Näiteks, kui parema ennetuse abil väheneksid südame-veresoonkonna haiguste kulud kuuendiku võrra, säästaks Eesti tervishoid 50 miljonit eurot aastas. Või kui andmepõhine ennetus vähendaks tööpuudust ühe protsendipunkti võrra, suureneks Eesti SKP ligi 800 miljoni eurot. Leidub ka hinnanguid[1], et kui õnnestuks vähendada keskhariduse õpingute katkestamist poole võrra, võidaks riik iga vanusekohordi kohta üle 50 miljoni euro.

Andmekasutuse piirangud ja võimalik lahendus

Andmepõhise ennetuse keskmes on riigi proaktiivne ehk teisene andmekasutus, mis eeldab, et riik analüüsib inimeseandmeid omal algatusel, lähtudes tema eeldatavast tahtest. Kuid praegu on see üldjuhul lubamatu – andmete töötlemiseks peab inimene ise esmalt esitama taotluse või nõusoleku. Alles seejärel tohib riik tema andmeid analüüsida, näiteks kontrollida, kas inimene kvalifitseerub mõnele teenusele või toetusele ning paremal juhul pakkuda ka muid sobivaid lahendusi.

Sündmusteenustega on tehtud esimene samm – lapse sünni, abiellumise või välismaalt Eestisse kolimise korral saab inimene teavituse talle kohalduvatest toetustest ja teenustest, mis vajavad vaid kinnitust, ilma et oleks vaja eraldi taotlusi esitada. Selle loogika võiks laiendada ennetusele, näiteks saaks inimene riigilt teavitusi teenuste kohta, mis aitavad tal vältida töötuks jäämist või suuremaid terviseprobleeme.

Proaktiivne andmekasutus kui senistest normidest lahknev riigipoolne sekkumine inimese autonoomiasse vajab aga põhjalikku ühiskondlikku arutelu. Riik, mis hindab inimeste olukorda ja vajadusi andmete alusel ning suhtleb nendega peamiselt digikanalite kaudu, võib ohustada põhiõigusi nagu autonoomia, andmekaitse ja eraelu puutumatus. Digisüsteemid võivad teha vigu ja väiksema digipädevusega inimesed võivad jääda teenustest ilma. Samuti võib riigi kätte koonduda andmemonopol, mis suurendab riski võimu koondumiseks tehnokraatide kätte.

Nõusolekute andmise süsteem – samm parema tasakaalu poole

Selleks, et inimesed saaksid olla oma andmeid puudutavates otsustes võrdne osapool, peab neil olema võimalus hõlpsasti näha ja mõista, milliseid nende andmeid riik kasutada soovib, mida see nende jaoks tähendab ning seejärel otsustada, kas nad sellega nõustuvad. Nii jääks kontroll andmete töötlemise ulatuse üle täielikult inimesele. Eestis on juba olemas tööriistad nagu andmejälgija ja ettevõtetele mõeldud nõusolekuteenus. Neid saaks kasutada ehituskividena terviklahenduse loomisel, mis võimaldaks inimesel näha, milliseid tema isikuandmeid riigi erinevad teenused kasutavad ning kuidas ta saab vajadusel nõusolekuid anda või tagasi võtta. Selline lahendus suurendaks inimeste andmekirjaoskust ning võimaldaks neil teenuste ja toetuste arengus kaasa rääkida, suurendades ühtlasi avalike teenuste tõhusust ja loodetavasti ka inimeste usaldust riigi vastu.

Mitu kärbest ühe hoobiga

Vähese andmekirjaoskusega on hädas kogu Euroopa: kuigi isikuandmed kuuluvad seaduslikult inimestele endile ning privaatsus on põhiõigus, ei süvene enamik inimesi sellesse, kellele ja mis tingimustel nad oma andmeid jagavad ning mida andmete saaja nendega teeb. Üks põhjus on mugavate ja lihtsate võimaluste puudumine, mis aitaks inimestel oma andmeid hallata ja näha, kes ja kuidas tema andmeid kasutab.

Riigile antavate nõusolekute süsteem võiks olla Eesti riigi samm selles suunas, et inimestel tekiks teadlik suhe oma andmetega ning arusaam sellest, millist väärtust need talle luua saavad. Nii edeneks ka Eesti digiriigi maine, tõhustuks haiguste ja sotsiaalprobleemide ennetus ning eelkõige paraneks inimeste elukvaliteet.

[1] Anspal, S., Kallaste, E., Kraut, L., Räis, M., Seppo, I. 2011 „Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis”

Hispaania ulatusliku elektrikatkestuse põhjuseks peetakse rohepööret, millega riik hiljuti kiitles. See lõppes massiliste katkestustega üle terve riigi, kus rongid ei sõitnud ja lennukid ei lennanud ning linnades kustusid foorid.

Riik kuulutas eile õhtul välja eriolukorra ja teatas, et saadab osana turvameetmetest välja 30 000 politseinikku, et toime tulla katastroofilise katkestuse põhjustatud kaosega, vahendab Daily Mail.

Kui elektrivõrgud katkesid kogu Hispaanias ja Portugalis, näidati dramaatilistes videotes kaost, kus valgusfoorid olid välja lülitatud ning kauplused ja raudteejaamad läksid pimedaks. Paanikas ostjad tühjendasid supermarketite riiulid, lennujaamad suleti ja rongid peatusid.

Väidetavalt on Hispaania üha suurenev sõltuvus päikese- ja tuuleenergiast elektrikatkestusi süvendanud, kuna taastuvenergia võib muuta võrgu vähem stabiilseks.

Elektrikatkestus tabas lõuna ajal, kui päikeseenergia ja tuul moodustasid koos enam kui 60 protsenti elektritootmisest.

Elektrivõrgud hoiatasid, et häire võib kesta mitu päeva. Nad süüdistasid „äärmuslikke temperatuurikõikumisi” Hispaanias, põhjustades „tugeva võnkumise” elektrivõrgus – kuigi see on pannud kulmu kergitama, kuna temperatuur oli suhteliselt leebe 22 kraadi, jahedam kui mõnes kohas Ühendkuningriigis.

Hispaanias on taastuvenergia osakaal Euroopas üks kõrgemaid – keskmiselt 56 protsenti.

Ja vaid mõni päev tagasi, 16. aprillil, kiideldi, kuidas Hispaania elektrivõrk töötas esimest korda täielikult taastuvenergial, sealhulgas tuule-, päikese- ja hüdroenergial.

Sõltumatu energiakonsultant Kathryn Porter ütles: „Mida rohkem on võrgus tuult ja päikest, seda ebastabiilsem on võrk ja seda raskem on rikkeid hallata.”

„Ma ütleksin, et on suur tõenäosus, et süsteemi suur hulk päikeseenergiat lõi tingimused laialdaseks elektrikatkestuseks ja muutis selle palju hullemaks,” märkis ta.

Traditsioonilised generaatorid, nagu söe- ja hüdroelektrijaamad või gaasiturbiinid on otse võrku ühendatud raskete turbiinide kaudu, mis salvestavad inertsi, mis toimib amortisaatorina, kaitstes elektrilise sageduse muutumisest tulenevate tarnehäirete eest.

Porter lisas: „Kui olete madala stabiilsusega olukorras, on palju raskem kontrollida, mis juhtub. Elektriasjad ei armasta suuri sageduse muutusi ja lülitavad end välja. Nad kõik hakkavad äparduma.”

„Nii et teie võrguoperaator on seal olnud ja püüdnud sageduse muutustele reageerida, kuid nad ei suuda seda piisavalt kiiresti teha. Nii et see põhjustab ulatusliku rikke,” sõnas ta.

Portugali võrguoperaator REN süüdistas „äärmuslikke temperatuurikõikumisi Hispaania sisemaal”, mis põhjustas „anomaalseid võnkumisi”. Kuid kommunaalmajanduse analüütik Steve Loftus ütles: „Ma ei näe ilma juures midagi ebatavalist, mis selle probleemi põhjustaks. Minus olev küünik mõtleb, kas on inimesi, kes ei taha tunnistada, et see on taastuvenergia probleem – kui see nii on –, sest paljud inimesed on selle edusse väga panustatud.”

„Päikeseenergia osakaal võrgus oli elektrikatkestuse ajal väga kõrge,” märkis ta.

Hispaania parlament pandi kinni ja Madrid Openi tenniseturniiril mäng katkestati. Linnapea kutsus inimesi üles jääma sinna, kus nad olid, kui linn katastroofiga tegeles. Kuid poodide, pankade ja bensiinijaamade juurde tekkisid tohutud järjekorrad, kuna elanikud ja turistid üritasid toitu varuda ja sularaha välja võtta.

Rongid ja metrooteenused suleti mõlemas riigis ning reisijad jäid lõksu tunnelitesse ja raudteele.

Väidetavalt suleti ajutiselt Lissaboni peamine lennujaam ja lennud peatati.

Briti puhkaja Adrian Coles, kes oli pärast nädalavahetust Madridis tagasi Ühendkuningriiki suundumas, ütles: „Inimesed sõdivad taksode pärast ja tänavatel liiklus seisab.”

„Politsei on ristmikel, kuid mõnel pool nad lihtsalt seisavad ja ei juhi, samas kui teistel on viled ja nad juhivad liiklust,” märkis ta.

„Meie taksojuht ütles, et ta ei ürita linna tagasi sõita, sest tema arvates pole see mõistlik. Ta pani meid maha ja läks koju,” lisas ta.

Ta ütles, et neil õnnestus jõuda lennujaama, mis töötas endiselt varutoiteallikaga, kuid „energia säästmiseks suleti palju asju”.

„Tundub, et lauatelefonid ei tööta, kuna hotellid on hädas abi paluvate külaliste arvuga,” lisas ta. „Linnas läks mobiilivõrk maha. Ruuterid on linnas välja lülitatud ja nii paljude inimeste mobiilne internet ei tööta.”

Ta ütles, et kuna juurdepääs internetile oli katkenud, levisid kohalike ja turistide seas kuulujutud.

Hispaania peaminister Pedro Sanchez ütles, et katkestuse põhjust veel selgitatakse, kuid hüdroelektrijaamad on taasaktiveeritud, „mis peaks võimaldama meil varsti taastada varustus kogu Hispaanias”.

Samal ajal tegi Portugali riiklik küberjulgeolekukeskus avalduse, milles öeldi, et ei ole märke, et katkestus oleks tingitud küberrünnakust.

Hispaania elektrijaotusettevõtte Red Electrica esindaja Eduardo Prieto ütles, et see oli enneolematu ja nimetas sündmust erakordseks.

Elektrikatkestused tabasid Hispaaniat eile kohaliku aja järgi kella 12.30 paiku, viies miljonid inimesed pimedusse. Hispaania tuumaelektrijaamad seiskusid automaatselt, kuid diiselgeneraatorid käivitati, et hoida neid ohutus seisukorras, ütlesid ametnikud.

Kuid riigi tuumaohutuse nõukogu on kinnitanud, et kõik seitse riigi tuumareaktorit on väljaspool ohtu.

Neli neist lõpetas elektrikatkestuse korral automaatselt töötamise, kuid avariigeneraatorid läksid kohe tööle.

Ülejäänud kolm reaktorit sel ajal ei töötanud, kuid avariigeneraatorid lülitusid sisse, et neid ohutus seisukorras hoida, lisas nõukogu.

Kuigi elekter on taastatud umbes 75 protsendil Hispaaniast, on Portugali peaministri kohusetäitja Luis Montenegro öelnud, et riik loodab, et vool taastub täielikult „tundide jooksul”.

Kuid ta lisas, et see võib võtta kauem aega kui Hispaanias, mis tugineb osalt Prantsusmaa ja Maroko elektrile, mitte ainult omavahenditele nagu Portugal.

Hispaania peaminister Pedro Sanchez ütles riiklikus pöördumises: „Meil ei ole veel lõplikku teavet selle (elektri)katkestuse põhjuste kohta, seega palun inimestel, nagu oleme teinud varasemate kriiside puhul, hankida infot ametlike kanalite kaudu.”

„Praegu puuduvad tõendid kodanikukaitseprobleemide kohta. Kordan, ebakindluse probleeme pole,” sõnas ta.

Pärast eilseid katkestusi on kaht riiki laastanud kaos.

Piltidel olid näha bensiinijaamade juures järjekorras autod, kui inimesed lootsid oma sõidukeid ja kütusekanistreid tankida ning riigis elavad välismaalased kirjeldasid üksikasjalikult, kuidas nad on püüdnud oma kodude töös hoidmiseks generaatoreid toita.

Hispaania peaminister kutsus kodanikke üles vältima reisimist ja kasutama oma mobiiltelefone säästlikult, kirjeldades telekommunikatsiooni kui „kriitilist momenti”.

Briti puhkaja Madridis kirjeldas olukorda kesklinnas kui „hävingut”, öeldes: „Inimesed hakkavad paanikasse minema. See läheb väga halvaks, kui nad ei taasta kiiresti elektrit.”

Veebivideotes oli näha, kuidas raudteevõrgud Hispaania linnades langesid kaosesse ning inimesi evakueeriti tunnelite kaudu, kuna metroojaamu tabasid elektrikatkestused ja rongid peatusid.

Londonis elav Maddie Sephton oli elektrikatkestuse ajal Madridi metroos ja rääkis Sky Newsile, et jäi rongis 20 minutiks kinni, enne kui töötaja uksed käsitsi avas.

„Istusime rongi ja kõik oli korras. Aga siis läks kõik pimedaks,” rääkis naine. Reisijad pidid metroost väljumiseks üles ronima 15 korrust mööda treppi.

Lesley, kes on oma abikaasaga 11 aastat Hispaanias elanud, ütles BBC-le, et nad on katkestuste tagajärgede pärast mures.

„Oleme mures toidu, vee, sularaha ja bensiini pärast, kui see paar päeva jätkub,” ütles ta.

„Mu abikaasa sõidab praegu ringi ja üritab leida avatud bensiinijaama, et saada generaatori jaoks bensiini, et saaksime külmkapi vooluvõrku ühendada,” sõnas ta.

Barcelonas elav Briti emigrant ütles, et „keegi ei tea, mis Hispaanias toimub, sest kellelgi pole mobiilisignaali”.

Inglise keele õpetaja ütles, et sai Euroopa elektrikatkestusest teada alles Briti teadete põhjal: „Ma sain signaali oma katusel, kuid ma ei saa signaali alla. Üks korrus allpool mul pole midagi.”

„Foorid töötavad endiselt… Ilmselt ei tööta metroo. Paljud ühistranspordi osad ei tööta,” märkis ta.

23-aastane Lottie Feist, kes elab Lissabonis, rääkis paanikast Portugali pealinnas, kuna fooride töö katkes.

Nova ülikooli tõlketudeng ütles: „Elektrit pole, miski ei tööta. Me ei tea, mis toimub või miks meil on elektrikatkestus.”

„Teedel on täielik häving, sest ükski foor ei tööta. Kogu võimsus on katkenud ja ettevõtted on hädas. See on hirmutav, inimesed jäävad liftidesse kinni ja kõik on täielikult välja lülitatud.”

NET ZERO IN SPAIN

🔺Spain hits 100% renewables

1 week later….

🔺State of emergency in Spain & Portugal after major Blackout with millions losing power pic.twitter.com/66N0qhFvYB

— Lozzy B 🇦🇺𝕏 (@LaurynBahen) April 29, 2025

Hispaania, suur osa Portugalist, Andorra ja osa Prantsusmaast jäid eile esmaspäeval 28. aprillil elektrita.

Massilise elektrikatkestuse põhjust veel uuritakse. Esialgse info kohaselt on katkestus seotud katkestusega Hispaania ja Prantsusmaa vahel.

Prantsusmaa ja Hispaania vahelisel võrguühendusel katkes esmaspäeval ootamatult elektrivarustus, mis põhjustas riikidevahelise ühenduse krahhi, teatas Hispaania elektrivõrguettevõte REE uudisteagentuuri Reutersi teatel.

Mingil põhjusel kadus Hispaania elektrivõrgust viiesekundilise aknaga 15 gigavatti ehk ligikaudu 15 000 megavatti võimsust. Sellest teatas Hispaania energeetikaministeerium. Mis võimukaotuse põhjustas, ministeerium ei selgitanud.

REE väitel oli kukkumine nii suur, et Euroopa süsteemid pole loodud sellele vastu pidama. Selle tulemuseks oli elektrikatkestus Hispaania ja Prantsusmaa vahel, mis omakorda tõi kaasa Hispaania elektrivõrgu kokkuvarisemise.

Hispaania võimsuse suur kukkumine on tõenäoliselt üks elektrikatkestuse tagamaid, kuid see ei seleta kõike, ütles Kristian Ruby Euroopa elektritööstust esindavast Eurelectricust Briti ringhäälingule BBC.

Konkreetse tehnilise probleemi tõttu langes Hispaania elektrivõrk Euroopa laiemast võrgust välja, kommenteeris Ruby BBC vahendusel.

Ei arvaks, et see põhjustab elektrikatkestuse kogu Pürenee poolsaarel, nii et minu arvates olid selles võrrandis tõenäoliselt muud elemendid, mis selle olukorra põhjustasid, märkis ta.

Politico andmetel on EL varem survestanud Pürenee poolsaart parandama oma ühendusi Euroopa elektrivõrguga. Väljaanne kirjeldab poolsaart grupisiseselt oma „energiasaarena”.

Elektrikatkestus on tekitanud spekulatsioone selle üle, kas tegemist oli küberrünnakuga. Ametivõimude sõnul pole küberrünnakule või sabotaažile viiteid leitud.

Hispaania peaminister Pedro Sánchez ütles pressikonverentsil, et elektrikatkestuse põhjustas „tugev tehniline kõikumine Euroopa elektrisüsteemis”, kuid rõhutas, et täpne põhjus on alles selgitamisel.

„Kõiki võimalikke põhjuseid uuritakse [––], välistamata ühtegi hüpoteesi,” ütles Sanchez esmaspäeva hilisõhtul.

Hispaania valitsus kogunes esmaspäeval erakorralisele istungile. Riigi võimud palusid inimestel rahulikuks jääda.

Euroopa Liit teatas, et on ühenduses Hispaania ja Portugaliga, et selgitada välja elektrikatkestuse põhjus.

Portugali suurim elektriülekandevõrgu ja energiataristu operaator REN teatas esmaspäeval, et massilise elektrikatkestuse põhjustasid haruldased „äärmuslikud temperatuurikõikumised” Hispaania sisemaal, vahendab Reuters.

Hispaania elektrioperaatorid teatasid, et teevad energiaettevõtetega elektrijaotuse taastamiseks koostööd.

„See on üleeuroopaline probleem,” märkis elektrifirma E-Redes avalduses.

Hispaania raudtee teatel peatati raudteeliiklus kogu riigis. Liiklus Madridi pealinnas oli täis ummikuid ja kaootiline, sest foorid ei töötanud. Linna metroo evakueeriti.

Portugalis peatusid Lissaboni ja Porto metrood.

Hispaania elektrioperaator Red Electrica teatas esmaspäevaõhtuses avalduses, et riigi põhja- ja lõunaosas on hakatud taastama elektrijaotust.

Ettevõtte hinnangul võib voolu taastamine kesta kuni kümme tundi.

Seoses Hispaania ja Portugali elektrikatkestustega oli probleeme ka Prantsusmaa elektrijaotuses. Prantsusmaa elektrioperaatori RTE info kohaselt on elektrijaotus taastatud.

Hispaania siseministeerium kuulutas esmaspäeva õhtul elektrikatastroofi tõttu välja eriolukorra, edastab BBC. Ministeeriumi teatel rakendatakse eriolukorda piirkondadele, kes seda taotlevad.

Vähemalt Madrid, Andaluusia ja Extremadura palusid keskvalitsusel võtta üle vastutus avaliku korra tagamise ja muude ülesannete täitmise eest.

Elekter tuli tagasi eilse esmaspäeva hilisõhtul. Ööseks oli taastunud mobiilside ja internet. Kokku oli elekter ära ligi 10 tundi.

Katkestuse ajal jäi rongid Hispaanias keset sõitu seisma, siin on video:

Just in.

Mass Blackouts in Spain, Portugal and in part of France.

Every single part of digital life from shops, to traffic lights, hospitals, airports, phones, and trains, all down.pic.twitter.com/ETDgtfE9wk

— Massimo (@Rainmaker1973) April 28, 2025

Venemaa president Vladimir Putin kuulutas Ukrainas välja ajutise relvarahu, teatab uudisteagentuur Reuters.

Vaherahu peaks algama 8. mail ja lõppema mõni päev hiljem 11. mail. Põhjuseks on Venemaal 9. mail tähistatav võidupüha, millega meenutatakse Natsi-Saksamaa langemist Teises maailmasõjas.

Tänavu möödub tähistamisest 80 aastat.

Kremli sõnul viitab teade sellele, et Venemaa on valmis eeltingimusteta rahuläbirääkimisteks.

Venemaa väitel peaks Ukraina austama väljakuulutatud relvarahu. Kreml lubas ka, et Venemaa annab vastulöögi, kui Ukraina otsustab relvarahu rikkuda.

Hispaaniat ja Portugali on tabanud laialdane elektrikatkestus, paljudes suuremates linnades on katkenud elektrivarustus.

Elektrita on pealinnad Madriid ja Lissabon.

Veebivideotes on näha, kuidas Hispaania linnade raudteevõrgud on langenud kaosesse, metroojaamades on näha elektrikatkestusi ja platvormidel tekivad tohutud järjekorrad.

Hispaania riiklik võrk teatas sotsiaalmeedias tehtud avalduses: „Elektrivarustuse taastamise plaanid on käivitatud koostöös sektori ettevõtetega pärast poolsaare süsteemis toimunud katkestust.”

„Põhjuseid analüüsitakse ja selle lahendamiseks suunatakse kõik ressursid. Jätkame teavitamist.”

Väidetavalt on katkestus tabanud suuri keskusi, sealhulgas Barcelonat, Sevillat ja Valenciat.

Hispaania meedia teatas ka, et mõned kohad Prantsusmaal näisid olevat mõjutatud.

Osa Madridi metroosüsteemist on evakueeritud ja pealinna foorid on lakanud töötamast, mis kujutab endast ohtu suurematel sõiduteedel.

Väidetavalt on katkenud ka telefoniliinid üleriigiliselt.

Lisaks tulevad teated, et elekter on katkenud ka Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas, Saksamaal, Hollandis, Belgias, Poolas ja Tšehhis.

❗️🇪🇸⚡️🇫🇷 – On April 28, 2025, Spain and parts of France experienced a brief, widespread power outage lasting only a few seconds.

This blackout disrupted internet access and other services, including 5G networks, for all users in the affected areas.

Services have since been… pic.twitter.com/lcF4viFSKi

— 🔥🗞The Informant (@theinformant_x) April 28, 2025

❗️⚡️🇪🇸🇵🇹🇫🇷🇦🇩 – On April 28, 2025, a significant power outage continues to affect Spain, Portugal, Andorra, and parts of France, with no immediate resolution in sight.

The blackout has disrupted electricity supply in major cities, including Madrid, Valencia, and Barcelona, as… pic.twitter.com/fAxRdUd1oB

— 🔥🗞The Informant (@theinformant_x) April 28, 2025

Total power outage across Spain and Portugal. Currently waiting for a train and all trains suspended. pic.twitter.com/tF9Feo1lRr

— Crypto Trader Simon (@cryptotrader_si) April 28, 2025

BREAKING: Massive — really, massive — electricity outage hits Spain, which large part of the country suffering blackouts (including Madrid and Barcelona).

Data from Spain’s national grid shows a lost of >10 GW of demand, from ~26GW to ~12GW in a few seconds. Reason unknonw. pic.twitter.com/KwvDxOOLQJ

— Javier Blas (@JavierBlas) April 28, 2025

Kagu-Eesti omavalitsuste korteriühistute renoveerimistuhin on piirkonniti väga erinev. Kui näiteks Põlvas on palju korterelamuid juba renoveeritud ja Võrus on praegu paljud tööd käimas, siis Valgas on tempo aeglasem.

Eelmise, 2024. aasta oktoobris avatud kortermajade renoveerimise taotlusvooru kogusumma on 170 miljonit. Valgamaale on sealt mõeldud seitse miljonit eurot. Eilse seisuga oli Valga maakonnast esitatud 20 taotlust, kuid mitte ühtegi neist Valga linnast, vahendab ERR.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis toob muudatusi toimetulekutoetuse süsteemi. Näiteks säilib muudatuste järgi edaspidi kuni 19-aastasele õppivale noorele kõrgemais piirmääras toimetulekutoetus.

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu sisaldab kokku ligi 20 muudatust, mille eesmärk on tervikuna ajakohastada toimetulekutoetuse süsteemi. Nii näiteks luuakse muudatustega võimalus arvestada ka toimetulekutoetuse maksmisel lapseks neid 18-aastaseks saanud inimesi, kel keskharidust veel pole, kuid kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes. Muudatuste järgi makstakse neile õppivatele täisealistele toimetulekutoetust edasi lapse piirmääras ehk 240 eurot kuus, vahendab ERR.

Koolides käivad eksamid, samas on justkui üheks noorte küpsuseksamiks kujunenud kokkuleppe leidmine, kuidas kool lõpetada – kas ühise reisi või peoga ja millisega täpsemalt, nii et see kõigile sobiks.

Kui eelmisel aastal põhjustas klassiekskursiooni valimine Saue kooli 9. B-s tõelise kirgede tormi, siis sügisel sai üsna kiiresti paika, et koolilõpus minnakse neljaks päevaks Maltale ja maksma läheb see 400 eurot. Reisiraha sai tasuda viies osas ja nii ei pidanud keegi kõrvale jääma, vahendab ERR.

Esmaspäevast, 28. aprillist kuni 30. juunini saab esitada sisseastumisdokumente Kaitseväe Akadeemia rakenduskõrgharidusõppe maa-, mere- ja õhuväe õppekavadele, mille lõpetamisel saadakse bakalaureusekraad sõjateaduses ning nooremleitnandi auaste.

„Kolme aasta jooksul saavad kadetid põhjalikud teadmised juhtimisest ja planeerimisest kolmel tasandil – eelkõige rühm ja kompanii, kuid baasteadmised ka pataljoni tasemest,” ütles Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Viktor Kalnitski. „Juhendamine toimub oma ala ekspertide käe all ning igapäevane õppimine ei ole ainult klassiruumis, vaid pea pool aega praktiseeritakse teadmisi reaalses keskkonnas maastikul.”

2025.-2026. õppeaastal on maa-, mere- ja õhuväe õppekavadele kandideerimiseks avatud kokku 150 õppekohta. Õpingute kestvus on kolm aastat.

„Kaitseväe Akadeemia vilistlasi ootab eest kindel, huvitav ja väljakutserohke karjäär kaitseväes, samuti pidev enesetäiendamine ning rahvusvaheline koostöö liitlastega. Karjääri jooksul saab teenida erinevates kaitseväe üksustes üle Eesti või rahvusvahelistes staapides pikaajalises välislähetuses ning osaleda välisoperatsioonidel,” lisas brigaadikindral Viktor Kalnitski. „Tervikuna areneb kaitsevägi kiiresti, mis omakorda pakub huvitavaid ning mitmekülgseid teenistus- ja karjäärivõimalusi!”

Akadeemias õppivatele kadettidele on tagatud igakuine palk alates 1050 eurot, tasuta elamiskoht akadeemia ühiselamus Tartu kesklinnas ning arsti- ja hambaravi. Kooli lõpetajad saavad õpingute lõpus bakalaureusekraadi sõjateaduses ja nooremleitnanti auastme ning neid ootab ees kindel karjäär kaitseväes.

Brigaadikindral Kalnitski sõnul on akadeemiasse oodatud õppima nii keskhariduse omandanud heas füüsilised vormis ja riigikaitsest huvitatud noored, kes on läbimas või läbinud ajateenistuse, kui ka juba pikema kaitseväe töökogemusega mehed ja naised, kes soovivad end viia karjääris järgmisele tasemele. „Kaitseväe Akadeemia on õppeasutus, mis annab rakenduslikud oskused ja teadmised ning õpetab kaitseväele välja liidreid ja juhte. Pikas perspektiivis on saadud teadmised kasulikud ka teistes valdkondades, mitte ainult riigikaitses,” lisas akadeemia ülem.

Sisseastumiskatsed toimuvad 14.-16. juuli Tartus Kaitseväe Akadeemias. Katsetel tuleb sooritada vaimse võimekuse test ning kutsesobivusvestlus, mille tulemuste põhjal kujuneb kandideerijate paremusjärjestus. Sisseastumiseks vajaliku lävendi ületavad need, kelle kahe katse koondtulemus on vähemalt 46,66%. Õppurid võetakse vastu paremusjärjestuse alusel vastavalt õppekohtade arvule.

Sisseastumisdokumente saab Kaitseväe Akadeemia rakenduskõrgharidusõppesse esitada läbi infosüsteemi SAIS 28. aprillist kuni 30. juunini. Täpsem informatsioon sisseastumistingimuste ja -katsete kohta on leitav Kaitseväe Akadeemia kodulehelt www.kvak.ee või www.ohvitser.ee.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.

Reedel täitus Võru Festari maja investeerimishuviliste noortega, sest aset leidis Võrumaa Arenduskeskuse ja Võru HUUBi koostööna sündinud esimene noortele suunatud investeerimiskonverents InvestFEST.

Eelkõige 13–26-aastastele mõeldud konverents tõi kohale sadakond osalejat, kellele jagasid teadmisi Eesti investeerimismaastiku tuntud tegijad, teiste seas blogija ja rahatarkuse edendaja Rahakratt.

Konverentsi ellukutsumise taga on soov tuua rahatarkuse ja investeerimisalased teadmised ka väljapoole pealinna. „Kõikidel, eriti noortel, ei ole võimalik sõita Tallinnasse investeerimisüritustele ning tihtipeale on sellised üritused tänapäeval juba ka üsna krõbeda piletihinnaga. Aga ka siinsed noored vajavad samalaadseid üritusi,” sõnas InvestFESTi üks korraldajaid, Võrumaa Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse spetsialist Kadi Kaur.

Parksepa keskkooli 12. klassis käiv Brent Piigli saabus konverentsile lootusega kuulda rohkem investeerimisvõimalustest, vähem tähtis ei olnud päeva jooksul laval üles astunud mainekad esinejad. „Võrus varem sellist üritust toimunud ei ole, samas on see teema noorte seas väga aktuaalne. Minu ootused ongi vaadata ning kuulata, mida kaasahaaravad esinejad räägivad,” sõnas Piigli päeva alguse kohta. Noormehele endale pakkus huvi krüptovaluuta.

Saal täitus rahvaga

Rahast, krüptovaluutast ja investeerimisest huvitatud noori kogunes Festarisse arvukalt ning euro- ja dollarimotiivides dekoreeritud saal täitus kiiresti. Publiku hulgas tehtud küsitlus näitas, et paljud noored on iseseisvalt investeerimisega juba alustanud, kuid otsisid juurde inspiratsiooni ja uusi vaatenurki.

Päeva avas rahatarkuse koolitaja ja mentor, naistele suunatud rahatarkuse kogukonna Pre-rich Klubi eestvedaja Ilona Tint. Ta jagas investeerimise baasteadmisi, tegi ülevaate portfellist ja viis läbi ka mängulise live-tehingu, et näidata, kuidas käib aktsiate ostmine ning müümine tegelikult. „Kas Kagu-Eestis investeerimise alal midagi teha saab, kas teie asukoht mõjutab seda? Ei, igal pool saab ägedaid asju teha!” rõhutas Põlvas elav Tint. Ta rääkis, et hakkas investeerimisega tegelema pärast läbipõlemist, et võtta oma elu taas kontrolli alla. „Täna võin öelda, et olen kalendrivaba, ma olen saanud tagasi oma tervise ning oma elu juhin mina ise.”

Aktsiast, indeksfondist, riskist, liitintressidest rääkimise kõrval tutvustas ta ka aktsiate ostu-müügitehingut Eesti Coop panga ning Leedu Siauliu Bankas panga näitel. „Mulle meeldib investeerimine töövahendina, aga analüüse teha mitte. Ma olen selles mõttes väga laisk investor, et tahan miinimumvaevaga maksimaalset tootlust kätte saada,” tõdes Tint.

Swedbanki finantshariduse valdkonnajuht ja Eesti suurima rahatarkuse grupi Kogumispäevik üks eestvedaja Grete Koho innustas noori erisuguste säästmisnippidega tegema targemaid finantsotsuseid. „Säästmise juures on oluline, et sul tekiks mingigi harjumus raha üldse kõrvale panna,” toonitas ta.

Lisaks motiveerivatele kõnelejatele sai Festari majas tutvuda eksponentide alaga. kood/Võru laua juures oli võimalik oma mõtlemisteravust näidata veebimängu läbides, Swedbanki alal räägiti panga erisugustest investeerimisvõimalustest ning Eurodesk andis ülevaate Euroopa Liidu poolsetest võimalustest, mis aitavad noortel Euroopat näha ning kogeda. Ka said noored küsida küsimusi Rõuge noortekeskuses toimetavalt Põhja-Makedoonia vabatahtlikult. Oma tegevusi tutvustas Võrumaa Arenduskeskus ning Võru HUUB.

Investeerimises ei toimu asjad loogiliselt

„Kui te arvate, et raha paigutamine ja investeerimine on tegevus, mis toimub loogiliselt, on välja kalkuleeritav, siis kahjuks on see vale. See on esimene mõte, mis ma tahan teie peadesse panna – tulevik ei ole väljaarvutatav,” lausus pärastlõunal lavale astunud tunnustatud Eesti majandusekspert ja finantsanalüütik Peeter Koppel. „Investeerimine on teadus ja kunst koos – kui annet ei ole, siis teadusega väga kaugele ei pruugi jõuda. Aktsiaturg on koht, kus kannatlikud võtavad kannatamatutelt raha ära, head asjad sünnivad pikema aja jooksul,” tõdes ta. Koppel soovitas neil, kes soovivad investeerimisega tegelema hakata, end kurssi viia esmalt ka investori manifestiga. „Mida viielisem oled, seda rohkem saad vastu pükse. Investeerimisel on distsipliin tähtsam kui geniaalsus. Seetõttu võib kolmeline tegelane olla väga edukas.”

Ettevõtja, saatejuht ja podcasti „Blondcast” looja, Äripäeva aasta investor 2023 tiitli omanik Katri Teller julgustas võtma vastutust oma elu ja finantsilise vabaduse eest, samuti jagas ta lihtsaid ja praktilisi samme noorena investeerimise alustamiseks. „Lapsepõlves mul ei olnud oma kodu, me kolisime iga aasta ühest kohast teise. Ma usun, et see jättis minu ellu jälje: parem elu on võimalik, ma pean paremaks saama,” rääkis Teller. Tema sõnutsi ei ole tänapäeval probleem investeerimisega alustades informatsiooni puudus, vaid edu aluseks on mõtteviis. „Peeter rääkis eelnevalt ka kannatlikkusest, minul seda ei ole. Kui tahaksin enda nooremale minale midagi öelda, siis seda, et ole kannatlikum.” Ta tõi näite aastakümnete tagusest ajast, mil ostis tehnoloogiaettevõtte Apple´i aktsiaid ning kui need ühel hetkel väärtust kaotama hakkasid, müüs kõik korraga maha. „Praegu on need 82 korda tõusnud. See kogemus minu kannatamatusest on mul teravalt meeles. Nüüd alati mõtlen, mis on minu pikaajaline strateegia, et vältida selliseid juhtumisi,” tõdes Teller.

Alusta väiksemate summadega

Võru esimese InvestFESTi lõpetas tuvimaski taha peitunud investor ja Eesti populaarseima rahablogi autor Rahakratt. Ta rääkis humoorikas võtmes oma tegemistest ning teekonnast esimese miljonini, samuti andis mitmeid vajaminevaid nippe. Näiteks soovitas ta täiesti tavalist asja: teha tabel, kuhu panna kirja oma tulud ja kulud. Ka rõhutas ta mitme erineva sissetuleku tähtsust, sest kui ühega midagi juhtub, jääb teine alles. Algajatel soovitas ta investeerimist alustada näiteks 50 euroga – rahasumma ei ole piisavalt suur, et jääks vaeseks, samas annab põrumise korral hea õppetunni. „Kui 2015. aastal alustasin, ostsin ühe Tallinna kaubamaja aktsia. Teadmine, et sul on aktsia ja sa saad dividende, teeb sind enesekindlaks,” sõnas ta. „Esimesel aastal sain investeerimisega pangakontole 11 eurot, aga eelnevad aastad olin teeninud null eurot. See 11 eurot tundus ikka väga palju parem.”

Päeva lõpetuseks andis ta noortele veel mõned soovitused: kui teenid rohkem raha, hakka investeerima, mitte rohkem kulutama; mõtle hoolikalt, miks sa tahad rikkaks saada; enne luksusauto ostmist veendu, et muud baasvajadused on kaetud; heaks eluks ei pea olema miljonär; ära jää koolitajate ja raamatute lõksu; kui võtad midagi liiga suurelt ette, on ka suur tõenäosus läbi kukkuda.

InvestFEST tuleb taas

Võru HUUBi tegevjuhi ning InvestFESTi ühe korraldaja Emil Aništšenko sõnutsi möödus konverents hästi. „Lavaline kujundus oli väga hea, esinejad andsid väärtuslikku infot, noori tuli piisavalt. Oli väga hea näha, et noored ei istunud telefonis, vaid teemad ning esinejad pakkusid neile huvi,” sõnas Aništšenko ning lisas, et InvestFEST on plaanis korraldada tulevalgi aastal.

Ka Parksepa keskkooli õpilane Brent Piigli jäi üritusega rahule. „Paljud esinejad tõid välja seda, mida igapäevaselt ehk ei mõtle. Katri Teller rääkis enesekindlusest ning sellest, kuidas see tuleb ajaga, samuti vaba aja olemasolust. Ma usun, et see aitab väga palju kaasa, kui soovitakse investeerimise valdkonnas edukalt tegutseda.”

Võru InvestFEST on Võru HUUBi ja Võrumaa Arenduskeskuse koostöös korraldatud festival, mis toimus projekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” raames ning mida toetatakse EL meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”.