Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Presidendi kantselei roosiaias Kadriorus avati täna pidulikult president Arnold Rüütli büst, mille autor on skulptor Endel Taniloo.

President Alar Karis tõi büsti avamisel esile president Arnold Rüütli panuse Eesti riigi kestmisesse ja sidusa ühiskonna ehitamisel. „Riigipea ametis suunas president Arnold Rüütel oma tähelepanu alati nõudlikult ettepoole ja hoidis meeles, et edasi minnes peab riik alati arvestama meie inimestega,” ütles president Karis.

President Karise sõnul on roosiaed sobiv koht mälestamaks inimest, kelle elutöö oli tihedalt seotud Eesti riikluse tugevdamise ja rahva kestmisega. Arnold Rüütel oli Eesti president aastatel 2001–2006.

Presidendi kantselei roosiaias on ka president Konstantin Pätsi ja president Lennart Meri büstid. Pidulikul tseremoonial osalesid president Rüütli perekond, lähedased ja endised kolleegid.

1. juulist 24%-ni tõusnud käibemaks ajendas viiendikku Eesti elanikest tegema enne muudatuse jõustumist suuremaid oste, selgub SEB küsitlusest. Maksutõusu eel elavnes märgatavalt ka kodulaenuturg.

Kodumasinaid, autosid, reise, aiatehnikat, tööriistu ja muud kallimat kaupa ostis enne käibemaksutõusu 19% vastanutest. Üle poole ehk 58% suuremaid oste pole teinud, kuid kavatsevad oma kulutused kriitiliselt üle vaadata peale maksutõusu. Vastanutest 23%-le ei lähe käibemaksu tõus üldse korda ning oma kulutusi nad sellest lähtuvalt ei planeerinud.

„Suuroste tegid pigem nooremad, alla 40-aastased inimesed. Huvitav on see, et tarbimisaktiivsus oli sarnane väga erineva sissetulekuga rühmades. Kuus 1000–1250 eurot netopalka teenivatest tegi ligi veerand suuroste, nii nagu ka üle 3000 euro teenivatest. Nõnda mõjutavad hinnamuutused nii neid, kes teenivad alla keskmise palka ja jälgivad kulutusi hoolikamalt kui ka keskmisest suuremat palka teenivaid eestimaalasi, kellel on võimalus suuremad ostud korraga enne maksutõusu ära teha,” kommenteeris SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.

Visnapuu sõnul võis kallima kauba puhul sääst ulatuda sadadesse eurodesse. „Näiteks kui enne 1. juulit maksis kaup käibemaksuga 5000 eurot, siis uue määra puhul on kaup ligi 82 eurot kallim, eeldades, et kaupleja tõstab hinda vaid käibemaksumuutuse võrra,” ütles Visnapuu.

SEB nägi juunis tõsist elavnemist ka kinnisvaraturul, kus hoogsalt läksid kaubaks uusarendused. Tehingute arvu ja mahu poolest oli ilmselgelt tegu viimaste aastate kõige aktiivsema juunikuuga. Eesti Panga värsketele andmetel andsid pangad juba maikuus eluasemelaene kokku 219 miljoni euro eest ehk 23% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

SEB tellimusel viis tuhande vastajaga küsitluse läbi Norstat juunis 2025.

Elering esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kooskõlastamiseks plaanitava Eesti-Läti elektriühenduse mereosa keskkonnamõju hindamise programmi.

Uue piirülese elektriühenduse näol on tegemist Eesti ja Läti vahelise neljanda elektriühendusega, mille mereosa algab Edela-Saaremaal ja kulgeb sealt Lätti.  Merekaabel koosneb kuni kolmest 330-kilovoldisest vahelduvvoolu elektrikaablist ning ühest fiiberoptilisest sidekaablist töövõimsusega kuni 1000 MW.

Keskkonnamõju hindamise vältel viiakse põhjaliku mõjuanalüüsi tagamiseks läbi mitmed uuringud ja eksperthinnangud, mis hõlmavad allveearheoloogilisi uuringuid, lõhkemata lõhkekehasid, merepõhja geoloogia ja setete koostise, veekvaliteedi ja heljumi leviku uuringuid, mereelustiku, elupaikade ja linnustiku uuringuid, lisaks veealuse müra, elektromagnetvälja ja soojuskiirguse, kalanduse ja meretranspordi ning kaitstavate loodusalade ja -objektide ning kliimamõju uuringuid.

Kõik uuringud viivad läbi vastava valdkonna eksperdid. Keskkonnamõju hindamise programmi koostab Skepast&Puhkim OÜ, arendaja ja hoonestusloa taotleja on Elering, menetluse korraldaja ja otsustaja on TTJA. Kuna tegemist on kahe riigi vahelise ühendusega, tuleb välja selgitada ka piiriülene mõju merekaabli paigaldamise ja käitamise ajal. Piiriülese keskkonnamõju hindamise menetlust ja kaasamist juhib Kliimaministeerium.

Programm on ettepanekute esitamiseks avalikkusele kättesaadav TTJA  veebilehel. Ettepanekuid ja kommentaare saab esitada 7. – 28. juulini. Programmi tutvustamiseks ja ettepanekute arutamiseks toimub 7. augustil kl 16-18 avalik arutelu Lümanda Majas Saaremaal.

Peale KMH programmi kinnitamist korraldatakse uuringute läbiviimiseks ja keskkonnamõju hindamise aruande koostamiseks eraldi riigihanked. Keskkonnamõju hindamise aruanne valmib eeldatavalt 2027. aastal.

Ühenduse kohta saab lähemalt lugeda Eesti-Läti neljas elektriühendus | Elering.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 04. juuli 2025:

kipub lõunarinde idaserv lagunema, ka kaotati veel üks asula vene piiri vastas ning Peking ei saa lubada venemaal kaotada sõda Ukraina vastu.

1. Ork on ork on ork…

2. Kuni Moskvani.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: järgmine Ukraina asula vene piiri ääres vallutati.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: veel saadi üle jõe ning kahte järgmisesse asulasse sisse.

10. Herson: muutusteta.

11. „Valge Maja on segaduses.” Kiiev teatas peaaegu kõigi relvatarnete lõpetamisest USA-st.

12. venemaast sai esimene riik, mis tunnustas ametlikult Talibani režiimi Afganistanis.

13. Julgeolekuohu tõttu tühistati Peterburis mereväe paraad.

14. kremli peamine propagandaagentuur saadeti pärast vahistamisi ja spionaažisüüdistusi Aserbaidžaanist välja.

15. … Peking ei saa lubada venemaal kaotada sõda Ukraina vastu.

16. Lühiuudised

venemaa jätkab nii süsihappegaasi kui ka kanepi, lämbumisvastaste ainete ja villide tekitajate laialdast kasutamist granaatides Ukraina rindel– kõik need on rahvusvaheliste konventsioonidega sõnaselgelt keelatud.

Rünnakute arv küll kohati langes, aga tõusnud koosseisud annavad aimu juba mitmes päev tõusnud survest. Eile oli palju tihedamalt ka kaudtuleüksuste tööd (u 6500 lööki), sestap neid ka tihedamini kaotati ning kamikaze droonide arv ka tipu lähedal ning juba järjest enam kipub ootama suuremat vene poole pealetungi ja ikka arvamisel, et mitmes suunas korraga. On näha, et kui Ukraina suudab kuhugi lõiku juurde tuua puhanuid reserve, siis olukord paraneb, aga neid ei paista kõikjale jaguvat ning kui üksuste roteerimine on puudulik, siis iga võitleja rindel lõpuks väsib… njah, ikka on ka mingi lootus, et kuskil miskit enamat uuesti Ukraina koondab, et vene poolt üllatada ja selle võrra veelgi reserve vähem pingelisematesse rindelõikudesse saadab…

Jätkuvalt on soomust rünnakutel vähe ning jagub neid tsikleid ikka igale poole. Kaotused samal tasemel nagu viimasel paari nädalal, vaid kaudtuleüksuste number meeldiva tõusu tegi. Kurnamistaktikas muutusi pole ehk siis max õhust ja konveier maapeal kulutamaks Ukrainat. Iga ruutmeeter sobib üks kõik kui punaselt või kui madala hoonestusega…

Järjest enam hakkab muret tegema uudiste tihedus uutest kaotatud asulatest. Põhimõtteliselt kolm kahe päevaga on palju võrreldes varasema tempoga. Lisaks on vene pool alustanud aktiivsemalt piiriüleseid rünnakuid ja ometigi peaks olema see osa varasemalt tugevamalt kindlustatud, aga järgmine küla siiski juba langes ning kontrollitava ala suurus teeb muret. Kipub arvama, et sarnaselt võib vene pool hakata veel tihedamalt kompima kogu Ukraina piiri, et avada uusi aktiivsemaid lõike, sest olles mitmekordses ülekaalus, vähendab tihe Ukraina üksuste sidumine Ukraina omadel kiirelt reserve kuhugi appi lükkamiseks. Lisaks võib arvata, et varasemalt rajatud kindlustused ei arvestanud mootorrattastega rünnakutel ehk siis keskenduti soomuse ja tavalise jalaväe tõrjumisele. Draakonihambad ilma okastraadita (muu sarnase toimega vahendi) neid ei pea ning tankirõrjekraavistki üle saab. Pisu lükkamist muidugi on.

1. vene väed jätkavad rahumeelsete Ukraina linnade ründamist tiheda intensiivsusega.

venemaa hommikuse rünnaku tagajärjel Poltaavale 3. juulil hukkus kaks ja sai vigastada 59 inimest.

Alates 3. juuli õhtust on venemaa armee korraldanud Kiievi vastu ulatuslikku rünnakut ründedroonide ja ballistiliste rakettidega. Linna kuues linnaosas on registreeritud tulekahjusid ja elamute kahjustusi. Esialgsetel andmetel on 14 ohvrit.

3. juuli pärastlõunal raketirünnak Odessa sadamale. Raket tabas ühte kai äärealadest São Tomé ja Príncipe lipu all sõitvalt välismaiselt laevalt metalli mahalaadimise ajal. Rünnaku tagajärjel hukkus kaks ja kuus sai vigastada.

Briti Infosüsteemide Vastupidavuse Keskuse (CIR) ja Wall Street Journali ühise uuringu kohaselt on venemaa alates 2025. aasta algusest Ukraina territooriumile lasknud üle 20 000 drooni (saheedi tüüpi). See on toonud kaasa tsiviilohvrite arvu suurenemise umbes 40%. Rünnakud on muutunud eriti intensiivseks alates maist, mil Istanbulis taasalgasid läbirääkimised võimaliku relvarahu üle. CIR-i andmetel lasti ainuüksi juunis Ukraina vastu välja rekordarv ründedroone – 5429 ühikut. Võrdluseks, 2024. aasta esimesel poolel oli see arv 2315.

Piiri ja rinde lähedus, kuhu ulatuvad liugpommid, kamikaze droonid või kaudtuli, on ikka tiheda tule all.

2. 1.–2. juuli öösel lasid Ukraina Lõunakaitseväed mereväeplatvormidelt välja raskeid Lazari rünnakudroone, hävitades okupeeritud Krimmis Majaki küla lähedal edukalt kolm vene Nebo-M radarisüsteemi. Kinnitatud kaotuste hulka kuuluvad üks RLM-M 55Zh6M, üks RLM-D 55Zh6M ja üks Nebo-M radari juhtimisüksus.

Eile okupeeritud Luhanskis toimunud plahvatuses hukkus väidetavalt endine venemaa poolt ametisse nimetatud „linnapea” Manolis Pilavov. Ta oli venemaa kontrolli all „linnapea” kuni kaks aastat tagasi, olles 2014. aastal okupantide poolele astunud.

Tundmatu isik olla Moskva linnas mõrvanud kõrge venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) ametniku.

4. juuli öösel teatasid venemaa võimud droonirünnakutest mitmele Rostovi oblasti linnale ja Moskva lähedal asuvale Sergiev Posadi rajoonile. Droonid ründasid korraga mitut Rostovi oblasti linna. Azovi linnas väidetavalt kahjustati mitut autot ja purunesid elamute aknad ning ühe drooni killud kukkusid väidetavalt kohalikule staadionile.

Dolotinka külas hävitas venemaa võimude teatel droon väidetavalt kortermaja: põrand varises kokku, tappes pensionäri. Ametnike sõnul evakueeriti kahjustatud hoonest 20 elanikku.

venemaa ametnikud teatasid ka droonirünnakust Moskva lähedal asuvas Sergiev Posadi rajoonis. Kohalikud elanikud teatavad neljast plahvatusest Zvezdotška mikrorajooni lähedal ja droonimootorite helist umbes kell viis hommikul. Linnaosa juhi sõnul sai rünnaku käigus kahjustada alajaam. Sotsiaalvõrgustikes avaldatud videotes on näha linna kohal suitsusammast.

Hiljem teatas venemaa kaitseministeerium, et öösel hävitasid ja peatasid õhutõrjesüsteemid väidetavalt 48 Ukraina drooni. Täpsemalt tulistati Rostovi oblasti kohal väidetavalt alla 26 mehitamata õhusõidukit, Kurski oblasti kohal 12, Belgorodi oblasti kohal 6, Orjoli oblasti kohal 3 ja Lipetski oblasti kohal.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: venelased vallutasid Harkivi oblastis Melove asula ning nüüdseks on juba nende kontrollitav territoorium üle Ukraina piiri u 30 km2. Tundub, et järjest tõseb vene pool soov siit suunalt jätkata pealetungi Kupjanski poole ja seda juba Oskili jõest lääne pool, mis annab võimaluse neil kasutada soomustehnikat, mida pole seni suudetud üle jõe Kupjanskit põhja pool asuvas sillapea alas. Teesid pisu on, aga ka maastiku liigendatust ning kahjuks on jõekesed kõik rünnaku suunaga põhiliselt paralleelselt.

Lisaks jätkab selle piiriäärse sillapea laiendamist Oskili läänekaldal, eile küll veel edenemisi ei tuvastanud ja survet olevat kõvasti (seal on vene poole kontrolli alla kaks asulat).

Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud.

6. Siversk: muutusteta, ikka käib seal üles-alla rünnakute arvu kõikumine. Kipub arvama, et selles sektoris on põhjuseks pisu väiksem arv vene väge, et neid rünnakugruppe kokku klopsida.

7. Bahmut: eks seal Toretski ümber on pisu udus kobamine ja tundub, et suuremaid muutusi polnud ka eile.

8. Donetsk: jälle muutusi rindejoones ei tuvastanud, kuigi survet nagu jagub.

9. Lõunarinne: järjest saab kinnitust, et miskit on halvasti lõunarinde idalõigus, kus paari päeva jooksul on vene pool suutnud ületada ka Mokri Jalõ jõe ning siseneda Donetski oblastis Fjodorovka ja Poddubnoje asulatesse. Väga intensiivne konveier sellel lõigul tegutseb ja üks osa soovi on saada kogu Donetski oblast esmalt enda kontrolli alla. Seda, et järjest saadakse suurematest jõgedest nii lihtsalt üle, teeb väga ettevaatlikuks ehk siis ei suudeta kontrollida ja mõjutada jõeületusi, mis annab aimu, et nii seire kui droonidega selles lõigus pole ok. Kummaski asulas pole veel soomustehnikat tuvastanud.

10. Herson: muutusteta.

11. USA otsus peatada juba heaks kiidetud ja isegi teel Ukrainasse olevate relvade tarnimine on Kiievis šoki tekitanud, tabanud ootamatult liitlasi ning isegi Washingtoni ametnikke ja seadusandjaid. Jääb selgusetuks, kas tegemist on Valge Maja tahtliku sammuga vähendada toetust Ukrainale või mitme Pentagoni töötaja algatusega Donald Trumpi administratsioonis valitsevas kaoses.

Ukraina ja tema liitlased otsivad võimalusi olukorra lahendamiseks – avaldades administratsioonile survet ja ostes vajalikke relvi Ameerika Ühendriikidelt. Pentagoni teatel on tarnete peatamine tingitud vajadusest hinnata kahanevaid varusid. Audit on oma olemuselt ülemaailmne ja olenevalt selle tulemustest võib Trump abi osutamise täielikult või osaliselt jätkata, rõhutab kaitseministeerium. „Me ei saa anda relvi kõigile inimestele kogu maailmas. Me peame hoolitsema Ameerika eest, kaitsma oma kodumaad ja oma sõdureid kogu maailmas,” ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Sean Parnell.

Pentagon ei ole avaldanud nimekirja relvadest, mille tarnimine peatati. Presidendi administratsiooni ja Kongressi esindajatele viitavate meediaväljaannete kohaselt hõlmab see mitukümmet PAC-3 püüdurraketti Patriot õhutõrjesüsteemidele, enam kui 100 Hellfire raketti, enam kui 250 GMLRS mitmikraketiheitjate raketti, mitukümmend Stinger maa-õhk tüüpi raketti, umbes sada AIM õhk-õhk tüüpi raketti ja AT4 tankitõrjegranaadiheitjaid. Kuid Ukraina ametnikud väidavad, et kõik Ameerika relvade, sealhulgas mürskude ja varuosade tarned on tegelikult peatatud, kirjutab Economist; Ameerika ametnikud eitavad seda.

Kiievis kahtlustatakse, märgib ajakiri, et Trumpi administratsioon suurendab survet Ukrainale, et pigistada välja poliitilisi järeleandmisi ja saavutada relvarahu. Tõsi, Trumpi ja Volodõmõr Zelenski suhted on viimasel ajal paranenud ning eelmisel nädalal toimunud NATO tippkohtumisel ütles USA president isegi, et Ukrainale on võimalik leida rohkem Patriot rakette, kuigi ta tunnistas, et nende varud on piiratud. Samal ajal teatab Politico, et Pentagoni otsuse tegi väike grupp inimesi ning sellest ei teavitatud ei välisministeeriumi, Kongressi ega Euroopa riike.

See samm on ärritanud isegi Trumpi liitlasi, kes on süüdistanud kaitsepoliitika asekantslerit Elbridge Colbyt ja tema töötajaid, kes varusid üle vaatasid, ülejäänud administratsiooni teavitamata jätmises, ütlesid Politicole kuus asjaga kursis olevat inimest. Riikliku Julgeolekunõukogu ulatuslike kärbetega on kunagi võimas organ kaotanud kontrolli teiste julgeolekuküsimustega tegelevate asutuste tegevuse üle.

Vabariiklasest rahvaesindaja Michael McCaul ütles: Ma arvan, et seda kõike teeb kaitsepoliitika direktor Colby. Meil pole sisuliselt riikliku julgeoleku nõunikku. Ma pole isegi kindel, kas Rubioga (välisminister) on selles küsimuses konsulteeritud. Valge Maja on segaduses.

Mitme Politico allikaks olnud USA ametniku sõnul tabas välisministeeriumi see tõepoolest ootamatult (seda infot kinnitasid kaks Bloombergi allikat): Pentagon ei konsulteerinud ei USA saatkonnaga Kiievis ega presidendi Ukraina eriesindaja Keith Kelloggi meeskonnaga ning mõned ühendstaabi töötajad olid tarnete peatamise vastu.

Valge Maja ja välisministeerium eitasid seda infot. „See on vale,” ütles Valge Maja ametnik Politicole, kuid ei täpsustanud, millal täpselt presidenti ja tema abilisi Pentagoni otsusest teavitati. Pentagoni selgitus, et tarnete peatamine oli tingitud varude ülevaatamisest, ei kannata kriitikat, kirjutas Bideni administratsiooni riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ajalehele New York Times. Sõjalist abi Ukrainale antakse kahe kanali kaudu: presidendiprogrammi kaudu, mille raames võetakse relvi ja laskemoona Pentagoni ladudest, ning Ukraina julgeolekuabi algatuse (USAI) kaudu, mille raames valitsus ostab Ukrainale relvi Ameerika tootjatelt. Presidendiprogrammi raames jätkuvad ainult Bideni poolt lubatud tarned. Samal ajal peaks Ukraina USAI programmi raames tellitud relvad saama Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse arvutuste kohaselt kuni 2028. aasta lõpuni.

Sullivan juhib tähelepanu sellele, et just USAI programm oli Pentagoni viimase otsuse peamine sihtmärk: Need relvad on ostulepingute alusel, mitte Pentagoni varudest… ja ei erine Ameerika kaitseekspordist ühessegi teise riiki maailmas. Mis puutub presidendiprogrammi raames ülejäänud varustusse, siis kaitseministeerium kasutab Kongressi eraldatud vahendeid saadetava laskemoona asendamiseks uuemaga, mis tugevdab sisuliselt Ameerika sõjaväge. Valitsus ei pruugi sellest rääkida, kuid tegelikult näib president vähendavat Ukrainale antavat julgeolekuabi.

Üks NATO riik avaldab Pentagonile survet otsuse ümbermõtlemiseks, ütles Euroopa ametnik Bloombergile. USA Kongressi liige ütles agentuurile, et talle öeldi, et Ukrainale mõeldud relvi ei viida teistesse riikidesse, mis viitab sellele, et paus on ajutine.

Ka kongresmenid on hakanud nõudma otsuse tühistamist. „Ma saan aru, et Indo-Vaikse ookeani piirkonnas ja Lähis-Idas on ohte ning me peame varusid täiendama, aga lahendus on toota rohkem, mitte võtta neid Ukrainast,” ütles Bloombergile senaator Richard Blumenthal, demokraadist kaasautor seaduseelnõule, millega kehtestatakse 500% tariifid riikidele, kes ostavad venemaa energiat.

Vabariiklasest rahvaesindaja Brian Fitzpatrick nõudis, et presidendi administratsioon teavitaks seadusandjaid viivitamatult oma otsusest keelduda Ukrainale „kiireloomulise ja elutähtsa sõjalise abi” andmisest.

Ukraina otsib võimalusi ähvardava relvapuuduse lahendamiseks. Presidendi kantselei ülem Andri Jermak ütles, et ta on valmis ostma Ameerika Ühendriikidelt täiendavaid õhutõrjesüsteeme, mida ta varem sai sõjalise abi osana: „venemaa jätkab meie linnade pihta massiivsete raketirünnakute korraldamist. Sellises olukorras on õhutõrjesüsteemid miljonite ukrainlaste jaoks elu ja surma küsimus.” Ta ütles, et arutas seda küsimust Esindajatekoja väliskomisjoni esimehe Brian Mastiga ja oli veendunud, et toetus Ukrainale Kongressis „jääb samaks”.

Ukraina kavatseb paluda Washingtonil lubada Euroopal osta tema jaoks Ameerika relvi, ütlesid plaaniga kursis olevad inimesed väljaandele Politico. Mitmed Euroopa valitsused uurivad seda võimalust. Kuna USA-lt ei tulnud täiendavat abi ja venemaa suvise pealetungi keskel oli Zelenski sunnitud relvade ostmise küsimuses meelt muutma, ütles Ukraina ametnik, lisades: Meil pole valikut.

USA president Donald Trump ütles kõneluses ajakirjanikega Andrewsi õhujõudude baasis Washingtonis, et Washington jätkab relvade tarnimist Ukrainale vaatamata murele omaenda arsenali lõppemise pärast. Vastates ajakirjaniku küsimusele relvamüügi peatamise kohta Ukrainale, ütles Trump, et Ameerika Ühendriigid jätkavad Kiievi toetamist. „Me ei ole relvi peatanud, me tarnime relvi. Aga me oleme tarninud nii palju relvi… ja me püüame neid aidata. Biden on relvade tarnimisega kogu meie riigi tühjaks teinud ja me peame tagama, et meil endil on piisavalt relvi.” Njah… kuidagi liialt tihti ei lähe Valge Maja jutt kokku tegevustega…

The Economist: USA on peatanud sõjalise abi Ukrainale. Kuigi Pentagon nimetab seda ajutiseks ja piiratud meetmeks, kardavad Ukraina ametnikud, et see võib olla osa koordineeritud survest, mis võib olla Trumpi lähikonnast, et sundida Ukrainat poliitilisi järeleandmisi tegema.

12. venemaa on ametlikult tunnustanud Afganistani Islami Emiraati, mis on Talibani liikumise kontrolli all olev riiklik üksus. Sellest teatas venemaa välisministeerium avalduses. Nagu ministeeriumis märgiti, võttis asevälisminister andrei rudenko vastu Afganistani uue Moskva suursaadiku Gul Hasani volikirjade koopiad. venemaa Kabuli suursaadiku dmitri žirnovi sõnul tegi tunnustamisotsuse putin välisminister sergei lavrovi ettepanekul.

venemaast sai esimene riik maailmas, mis tunnustas ametlikult Afganistani Islami Emiraati, hoolimata asjaolust, et Talibani liikumist peeti venemaa Föderatsioonis kuni viimase ajani terroristlikuks. 2024. aasta detsembris võttis Riigiduuma vastu seaduse, mis lubas Talibani vastavast nimekirjast välja arvata, ja 17. aprillil 2025 tühistas venemaa Föderatsiooni Ülemkohus ametlikult liikumise tegevuse keelu riigis.

Moskvas saatkonna kohale riputatud uus Afganistani lipp sai tunnustamise sümboolseks kinnituseks. TASS-i andmetel on see valge lõuend šahada tekstiga, mis on islami usutunnistus ühte Jumalasse. Pärast võimu haaramist 2021. aastal keelas Taliban eelmise musta, punase ja rohelise triibuga riigilipu, asendades selle religioosse sümboliga.

Oma avalduses rõhutas venemaa välisministeerium Kabuliga kaubandus- ja majanduskoostöö laiendamise väljavaateid, pöörates erilist tähelepanu energeetika, transpordi, põllumajanduse ja infrastruktuuri projektidele. venemaa väljendas ka valmisolekut jätkata abi osutamist julgeoleku valdkonnas ning terrorismi ja narkokuritegevuse vastases võitluses. Eraldi märgiti kavatsust süvendada sidemeid hariduse, spordi, kultuuri ja humanitaarvaldkonnas.

Suursaadik žirnov lisas, et see otsus peegeldab „venemaa siirast soovi luua Afganistaniga täieõiguslik partnerlus” ja rõhutab tema sõbralikku suhtumist Afganistani rahvasse.

Pärast võimu haaramist Afganistanis 2021. aastal moodustas Taliban oma valitsuse, luues režiimi, mida on kritiseeritud süsteemsete repressioonide pärast. Režiim on pööranud erilist tähelepanu naiste õiguste piiramisele: kehtestati hariduse ja vaba liikumise keelud, taaskehtestati avalikud hukkamised abielurikkumise eest, taastati kehaline karistus ja loodi spetsiaalne osakond džihaadi väärtuste säilitamiseks. Kohtusüsteem viidi täielikult üle šariaadiseadustele.

Vaatamata asjaolule, et Taliban on venemaal alates 2003. aastast tunnustatud terroristliku organisatsioonina, tihenes Moskva ja liikumise koostöö pärast Ukraina sõja algust. Juba enne ametlikku tunnustamist osalesid Talibani juhtkonna esindajad regulaarselt üritustel koos venemaa ametnikega, sealhulgas putiniga. Välisminister sergei lavrov nimetas Talibani esindajaid terve mõistusega inimesteks.

13. venemaa mereväe päevale pühendatud mereväe paraad (GVMP) Peterburis, mis sel aastal langeb 27. juulile, on tühistatud. Sellest teatas Fontanka mitmetele informeeritud allikatele viidates. Väljaande andmetel peatati paraadi ettevalmistused juba mitu päeva tagasi. Eelkõige on peatatud jalaväelaste väljaõpe – nemad traditsiooniliselt lõpetavad pidulikud üritused Senati väljakul.

Pidulikkus peaks toimuma samas formaadis, mis kehtis enne 2015. aastat: pidulik pärgade panemise tseremoonia ametnike osalusel, avalikud pidustused ja pidulik kontsert Palee väljakul. Samal ajal ei ole võimud GVMP tühistamist veel ametlikult teatanud, kuid selle toimumise kohta pole teavet olnud, rõhutab Fontanka.

Peterburi paraad toimus esimest korda 2017. aastal – uues, laiaulatuslikus formaadis, mida testiti aasta varem. 2016. aastal naasis remondist ristleja Aurora ning tähistati venemaa mereväe 320. aastapäeva, kusjuures pidustuste keskseks toimumiskohaks sai Peterburi – putini osalusel.

2024. aastal osales putin samuti mereväe päevale pühendatud paraadil. Hiljem teatas venemaa välisministeerium, et Ukraina valmistas väidetavalt ette rünnakut üritusele. Välisministri asetäitja sergei rjabkovi sõnul helistas paraadil osalenud venemaa kaitseminister andrei beloussov isiklikult toonasele Pentagoni juhile Lloyd Austinile, et veenda teda mõjutama Kiievit ja takistama paraadipäeval rünnakut venemaa territooriumile. rjabkov väitis, et Austin oli kuuldust äärmiselt üllatunud, kuid võttis infot väga tõsiselt. Pärast seda, nagu välisministri asetäitja ütles, võttis Washington väidetavalt Ukraina poolega ühendust ja palus neil kavandatud rünnakust hoiduda.

Ka New York Times kirjutas oma allikatele viidates Ukraina võimalikust rünnakust mereväe päeval. Nagu väljaanne aga märkis, ei saa kindlalt väita, et Ukraina sellist operatsiooni tegelikult plaanis.

14. venemaa propagandauudiste agentuur Sputnik ei saa enam Aserbaidžaanis tegutseda, ütles Sputniku osakondi omava meediagrupi rossija Sevodnja tegevjuht dmitri kisseljov. „Meil on kahju öelda, et täna ei ole Sputnik Azerbaijanil selles riigis tegutsemise jätkamiseks mingeid tingimusi,” ütles ta RIA Novostile. kisseljov kommenteeris Aserbaidžaani Sputniku toimetuse de facto mahasurumist võimude poolt. 30. juunil peeti kinni seitse agentuuri töötajat ja kaks neist – toimetuse direktor Igor Kartavõhh ja peatoimetaja Jevgeni Beloussov – arreteeriti järgmisel päeval. Bakuu peab viimaseid salajasteks FSB agentideks.

rossija Sevodnja juht ütles ka, et ta on „sügavalt mures” toimetuse töötajate kinnipidamiste pärast, kes tema sõnul töötasid „Aserbaidžaani ja venemaa vahelise koostöö arendamise” nimel. kisseljov rõhutas, et propagandistide vahistamisel puudub igasugune alus ja see viidi läbi „kaugeleulatuvate ettekäänetega”, lubades võtta meetmeid oma töötajate juriidiliseks kaitsmiseks.

Sputnik Azerbaijani ajakirjanike vahistamine toimus Bakuu ja Moskva vahelise uue diplomaatilise konflikti haripunktis. See algas pärast seda, kui Jekaterinburgis peeti juuni lõpus kinni Aserbaidžaani diasporaa esindajad, keda süüdistati aastaid tagasi toime pandud mõrvades. Kinnipidamiste käigus hukkus kaks Aserbaidžaanist pärit inimest. Vastuseks süüdistas Bakuu venemaa julgeolekujõude mõrvas ja alustas venelaste kinnipidamist.

15. Hiina välisminister Wang Yi ütles neljatunnisel kõnelusel EL-i kõrgeima diplomaadi Kaja Kallasega, et Peking ei saa lubada venemaal kaotada sõda Ukraina vastu. Sellest teatas South China Morning Post, viidates mitmele kõnelustega kursis olevale isikule. Hiina välisminister ütles allikate sõnul Kallasega kinniste uste taga toimunud kohtumisel, et venemaa lüüasaamine on Pekingile vastuvõetamatu. Allikate sõnul selgitas Wang seda seisukohta kartusega, et Ameerika Ühendriigid pööravad seejärel oma tähelepanu täielikult Hiinale. Avaldus kinnitab sisuliselt seda, mida paljud Brüsselis peavad Pekingi tegelikuks seisukohaks, kuigi Hiina väidab ametlikult jätkuvalt, et ta „ei ole selle konflikti osapool”.

Samal ajal lükkas Wang väljaande allikate sõnul kategooriliselt tagasi süüdistused venemaa rahalises või sõjalises toetamises. Ta märkis, et kui Hiina Moskvat tõesti aitaks, „oleks sõda ammu lõppenud”. Allikate sõnul pidas Wang neljatunnise pingelise arutelu käigus Kallasele korduvalt „ajaloo-teemalisi loenguid”.

16. Lühiuudised

putin rääkis telefonitsi Trumpiga ja ei miskit uut…

Raadio Vaba Euroopa Euroopa toimetaja Rikard Jozwiaki sõnul näib Slovakkia olevat saanud Euroopa Komisjonilt vajalikud kinnitused venemaa energia järkjärgulise kaotamise kohta 2027. aasta lõpuks. See võib sillutada teed EL-i 18. venemaa-vastase sanktsioonide paketi heakskiitmisele lähitulevikus.

Bloombergi andmetel on venemaa naftatulud langenud kahe aasta madalaimale tasemele. Juunis langesid tulud ligi 30%, ulatudes vaid 5,4 miljardi dollarini. Nafta- ja gaasimaksudest saadud kogutulud vähenesid eelmise aastaga võrreldes kolmandiku võrra.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Sotsiaalmeediasse on pandud pildid, kuidas Põlvamaal asuva Taevaskoja küla pakiautomaati saabusid esimesed pakid.

Kokku avas Omniva (Eesti Post) Põlvamaal 10 kogukonna automaati.

Märgitakse, et tänane kogemus on, et iga uus tehnoloogiline areng ei lähe alati kohe suurepäraselt. Paki automaati panemist kullerid alles õpivad ja see ei lähegi veel väga ladusalt. Samuti ei ole veel päris kõigis veebikaubamajades valikut „vali Pickapack pakiautomaat”.

Soome ralli läheneb ja veel on aega soetada omale rallauto. Siin üks kõpitsemist vajav Huutokauppast.

Sellise tegelasega tegemist Eestil. 

Ja siis küsitakse, miks meil nii kehvasti läheb.

Sel aastal kandideerib Tartu Ülikooli esimese ja teise astme eestikeelsesse õppesse 10 808 inimest, kes esitasid kokku 14 863 avaldust. Eelmise aastaga võrreldes on esimese astme avalduste arv kasvanud 14% ja magistriõppe avalduste arv 23%.
Eestikeelsesse esimese astme õppesse esitati sel aastal 11 294 ja magistriõppesse 3569 avaldust. Esimese astme päevaõppes ollakse enim huvitatud psühholoogiast, arstiteadusest, õigusteadusest ja füsioteraapiast ning sessioonõppes psühholoogia, koolieelse lasteasutuse õpetaja ning sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse erialast. Magistriõppes on kõige rohkem kandidaate õigusteaduse, eesti keele teise keelena, haridusinnovatsiooni, eripedagoogika ning teenuste disaini ja juhtimise erialal.
Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul tekitab avalduste arvu kasv rõõmu. Tema hinnangul on kasvu oodata veel mitu aastat, sest ülikooli jõuavad järjest rohkemaarvulised põlvkonnad. Lisaks on viimasel kümnendil kasvanud üle 30-aastaste huvi magistrikraadi vastu. „Mul on siiralt hea meel, et magistrikraadi ühiskonnas väärtustatakse. Häid arste, õpetajaid ja psühholooge vajame kõik ning need ja paljud teised tippspetsialistide ametid nõuavad magistriharidust,” ütles Valk.
Õpetajakoolitusse esitati 19% enam avaldusi kui aasta tagasi.
 
Poole rohkem kandidaate on matemaatika- ja informaatikaõpetaja ning eesti keele teise keelena erialal, vähemalt kolmandiku võrra enam soovitakse tulla õppima eripedagoogiks, põhikooli mitme aine õpetajaks, eesti keele ja kirjanduse ning kutseõpetajaks. Õpetajakoolituse keskmine konkurss on 4,2 inimest õppekohale.
Kõrghariduse esimesel astmel on juba praegu vastuvõtu taganud 1433 kandidaati, kes on ületanud lävendi riigieksamitulemustega või täitnud eritingimusel kandideerimise nõuded. Eritingimusel saab õppima asuda 417 üliõpilast, kes tegid kevadel Tartu Ülikooli akadeemilise testi vähemalt 65 punktile, ja 180 noort, kes pääsevad ülikooli tänu osalemisele riiklikul või rahvusvahelisel aineolümpiaadil.
Tartu Ülikooli sisseastumiseksamid toimuvad 7.–16. juulini. Nende tulemused avalikustatakse sisseastumise infosüsteemis SAIS jooksvalt pärast eksamite toimumist, aga hiljemalt 17. juulil.
Kõrghariduse esimese astme eestikeelsesse õppesse vastu võetud üliõpilaste esmased nimekirjad avaldatakse 18. juulil. Kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsuse saamist peavad kandidaadid kinnitama oma soovi õppima tulla. Magistriõppes teeb ülikool vastuvõtuotsuseid jooksvalt pärast kandidaatide hindamist. Vabanenud õppekohti täidetakse kuni 19. augustini.
Lõppenud on vastuvõtt võõrkeelsesse õppesse, kuhu soovib praeguse seisuga tulla 632 tudengit, nende hulgas 414 välisüliõpilast. Võõrkeelsesse õppesse esitasid 1276 kandidaati 1512 nõuetekohast avaldust.
Sügisel oodatakse Tartu Ülikooli kahele õppeastmele õppima ligikaudu 4600 üliõpilast. Uus õppeaasta algab 1. septembril.
Tartu Ülikooli esitatud avalduste statistikat näeb SAIS-i avalikust infost.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta mais püsivhindades 0,9% rohkem toodangut kui 2024. aastal samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,4% ja energeetikas 6,9%, kahanes mäetööstuses 19,7%

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et erinevalt aprillist, kus kasvu näitasid enamik suurematest töötleva tööstuse tegevusaladest, kasvas mais tööstustoodangu mahtvaid paaris suuremas tegevusalas.

„Olulisematest tööstusharudest kasvasid vähesel määral ehk mõlemad alla protsendi puidutöötlemine (0,6%) ja toiduainete tootmine (0,3%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes metalltoodete (5,4%), elektriseadmete (3,9%) ning arvutite ja elektroonikaseadmete (12,6%) tootmine,” ütles ta.

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi tänavu mais 65,5% välisturule.

Võrreldes 2024. aasta maiga kasvas töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades 1,3% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule kasvas 5,7%, kuid müük ekspordiks vähenes 1%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti mais võrreldes aprilliga nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 0,5% vähem toodangut.

Energeetika valdkonnas kasvas mais elektri tootmine koguseliselt (MWh) 6,8% ning soojuse tootmine 18,5%.

 

Neljapäeva, 3. juuli õhtul kell 19.07 toimus liiklusõnnetus  Tartu maakonnas Elva vallas Palupera külas.

39-aastase naise juhitud sõiduautole Volkswagen kukkus peale murdunud puu.

Juht ja sõidukis viibinud 48-aastane naine toimetati haiglasse.

Neljapäeval, 3. juulil kella 16.37 paiku toimus liiklusõnnetus Põlva maakonnas Kanepi vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 225. km (Kanepi rist).

Liinibussi Scania juhtinud 63-aastane mees ei andnud vasakpööret sooritades teed vastassuunast lähenenud sõidukile Subaru Forester, mida juhtis 54-aastane mees.

Subaru juht toimetati haiglasse. Kiirabi andis sündmuskohal abi bussis viibinud kaheksale sõitjale: 60-aastasele naisele, 68-aastasele mehele, 73-aastasele naisele, 22-aastasele naisele, 53-aastasele naisele, 56-aastasele naisele, 51-aastasele naisele ja 27-aastasele naisele.

Päästjad sai 3. juulil kell 16.39 said kutse Kanepi valda Erastvere külla, kus Rõngu-Otepää-Kanepi teel oli toimunud reisibussi ja sõiduauto kokkupõrge. Päästjad aitasid autojuhi sõidukist välja tuua, kiirabi viis meesterahva haiglasse. Bussis olnud kannatanud vaatas kiirabi üle kohapeal. Reisijatele telliti asendusbuss. Päästjad reguleerisid sündmuskohal liiklust, katsid lekkinud jahutusvedeliku absorbendiga ja pärast sõidukite eemaldamist puhastasid tee.

 

Neljapäeval, 3. juulil kell 11.14 toimus liiklusõnnetus Tartus Fortuuna tn 4 juures.

66-aastane mees sõitis kergliiklusteel jalgrattaga otsa jalakäijale, 18-aastasele naisele.

Jalgrattur toimetati haiglasse.

Eesti maaturismis on sügav madalseis, mitmed talud on müügis või suletud. Kliente napib ja omanike sõnul eelistavad eestlased üha enam odavamaid välisreise.

Peamised põhjused, miks maaturismil nii halvasti läheb, on turismiettevõtja hinnangul halb ilm ja see, et inimesed on elukallidusega hellaks tehtud. Lisaks tõdes ta, et tohutult palju sõidetakse välismaale. Ka tema enda tütar läks Hispaaniasse, tegeleb seal kinnisvaraga ning näeb, kuidas eestlased massiliselt sinna lähevad, vahendab Maaleht.

Olukorra halvenemine algas juba COVID-19 pandeemia ajal, kui külastajaid jäi vähemaks, ja nüüd on neid veelgi vähem. Ka eelmisel aastal käis turiste märkimisväärselt vähe ning sissetulekud katavad vaevu kulud. Kasumist pole mõtet rääkidagi.

Eestlased ei käi, sest neil pole raha. Hulga odavam on minna kuhugi Türki või Egiptusesse, sest ühe ööpäeva eest Eestis saab välismaal puhata terve nädala.

Ukrainas hukkus viies seal vabatahtliku sõdurina Vene vägede vastu võidelnud eestlane.

25-aastane Alo Klaassepp hukkus 25. juunil Harkivi oblastis Borova linna lähedal Oskili jõe piirkonnas. Tema hukkumist kinnitasid neljapäeval tema üksusekaaslased Ukraina 3. ründebrigaadist, vahendab Postimees.

Juba üle kolme aasta Venemaa täiemahulise kallaletungi vastu võitlevate Ukraina relvajõuduga liitus Pärnust pärit Alo tänavu talvel. Kuulsas 3. ründebrigaadis kuulus ta alles tänavu loodud niinimetatud rahvusvahelisse pataljoni. 27. mail, mis oli Alo sünnipäev, läks ta oma esimesele lahingumissioonile, mis pidi kestma kuu aega. Sel nädalal teatas tema üksusekaaslane Alo vennale, et nädal tagasi hukkus eestlane lahingus.

Võru mees kirjeldab, kuidas ta Eesti Vabariigiga abielunõustajat külastas.

Mees räägib, kui ta oleks Eesti Vabariigiga abielunõustaja juures:

„Armastan oma riiki, kuid mul on tema käitumise osas pretensioone. Ta on hakanud minuga käituma nagu skisofreeniline toksik kes on samas ka romantiline. Ta pildistab mind pidevalt kui ma väljas käin ja peab teadma kus ma käisin ning kellega kohtun. Ta vaatab ilma loata pidevalt mu rahakotti ja pangakontot. Kui ma talle ütlen, et nii pole ilus teha ja mul pole ta eest midagi varjata, on ta ilmselgelt solvunud ja muutub passiivagressiivseks. Ta on minuga kas ülbe või eemalolev ja väidab, et hoolib minust niimoodi. Tal on pidevalt soov mind elama õpetada ja ta kipub otsustama mu eest ka kohtades, kus oleks viisakas ka minult küsida. Järjest sagedamini esineb intsidente, kus ta ei näe minus midagi peale rahakoti. Kui ma natukenegi protestin, järgneb korralik epistel, et olen peast soe ja kujutan seda kõike omale ette. Üldiselt tundub mulle, et tema ülekaalulisus on progresseeruv ja tuleb minu kõhu kõrvalt. Armastan teda endiselt, kuid leian, et ta peaks minema nii dieedile kui ka teraapiasse. Kui ta seda ei tee, annan ma lahutuse sisse!”

Taanis hakati naisi värbama ajateenistusse: sõjaväekohustus kehtib nüüd kõigile.

Alates 1. juulist kehtestas Taani ametlikult üldise sõjaväekohustuse. Alates 18. eluaastast peavad naised registreeruma ja läbima tervisekontrolli nagu mehedki.

Varem teenisid naised vabatahtlikult. Nüüd on neil kohustuslik sõjaväeteenistus 11 kuud.

Selle muutuse põhjuseks on NATO kaitse tugevdamine vastuseks Venemaa ohtudele. Aastaks 2033 plaanib Taani kutsuda igal aastal 6500 inimest (2024. aastal kutsuti 4700 inimest, kellest 24% olid naised vabatahtlikult).

Lisaks saab Taani kaitseministeerium sõjaväe jaoks täiendavalt 40,5 miljardit krooni – ligi 6 miljardit eurot.

Alagrupis neli kaotust ning ühe võidu teeninud 2006. aastal sündinud poiste käsipallikoondis jätkas täna Kaspar Leesi, Kaimar Leesi ja Janar Mägi juhtimisel Rootsis U19 Euroopa lahtiste meistrivõistlustel mänge 5. – 11. kohani, kui vastamisi mindi Hollandi ja Fääri saartega.

Eesti alistas võimsa teise poolaja abil Hollandi

Holland alustas mängu paremini võites poolaja 10:6 ning juhtides veel teisel perioodil 14:8. Siis suutis Eesti aga oma realiseerimist parandada, kaitses vastased lukku panna ning kohtumise oma kasuks keerata. Oskar Luks teenid matši lõpuhetkedel vastastele kaheminutilise eemaldamise ning meie kasuks karistusviske, mille eestlased realiseerisid ning lõpuks põneva 19:18 võidu võtsid.

Kristofer Liedemann oli seitsme tabamusega taas meie resultatiivseim. Andre Ansip lisas kolm, Karlis Kalk, Trivo Vaigurand ja Oskar Luks kaks ning Kristjan Heinla, Jaan-Paul Varik ja Markus Arik ühe tabamuse. Hollandi eest viskas Antonio Deliano viis väravat.

Eesti tunnistas Fääri saarte paremust

Päeva teises kohtumises jäi Eesti juba algusest peale tagaajaja rolli, kui esimene poolaeg kaotati käsipalli maailmas suurt tõusu tegevale Fääri saarte meeskonnale 15:7. Teisel perioodil eestlaste jaoks midagi lihtsamaks ei läinud ning lõpuks tunnistati vastate 27:16 paremust.

Kristofer Liedemann ja Martin Lepik skoorisid Eesti eest kolmel korral. Jaan Pirk, Johannes Pertelson ja Oskar Luks lisasid kaks ning Karlis Kalk, Trivo Vaigurand, Andre Ansip ja Henri Markus Takkis ühe värava. Fääri saarte poolelt viskas Magnus Arason kuus väravat.

Eesti kohtumiste ajakava Göteborgis (eesti aja järgi):
30. juuni
10:15 Eesti – Hispaania 13:24 (7:11), 17:30 Eesti – Poola 18:24 (9:13)
1. juuli
10:15 Eesti – Leedu 20:12 (10:8), 17:30 Eesti – Island 17:30 (12:14)
2. juuli
11:30 Eesti – Egiptus 16:21 (7:14)
3. juuli
11:30 Eesti – Holland 19:18 (6:10), 17:30 Eesti – Fääri saared 27:16 (15:7)
4. juuli
17.15 Eesti – Soome

2006 koondis:
Mikk Kaspar Piirsalu, Oliver Nobel, Markus Arik, Oskar Luks, Karlis Kalk, Kristjan Heinla, Kristofer Liedemann, Jass Einassoo, Jaan Paul Varik, Jaan Pirk, Andre Ansip, Johannes Pertelson, Martin Lepik, Trivo Vaigurand, Markus Leidsaar, Henri Markus Takkis.

Tänasel neljapäevalse, 3. juuli kuumal suvepäeval andsid Ott Tänak ja Martin Järveoja Kirikumäe järve ääres kuuma, harjutades Lõuna-Eesti ralliks.

Fännid said nautida nii mootorimüra kui ka meistrite meisterlikke sõiduoskusi.

Siin on pildid, autor Igmar Matto:

Reformierakonna algatatud üleriigiline poliitiline kaos on jõudnud Kristen Michali ja Pärtel-Peeter Pere käe läbi pealinna, rõhutab oma avalduses Isamaa Tallinna piirkonna juhatus.

Oravate esile kutsutud võimukriis ning sellest tõukunud nende ja sotsiaaldemokraatide avalik jagelemine on pannud löögi alla senise eestimeelse ja eestikeelse koalitsiooni töövõidud Keskerakondliku toiduahela lõhkumisel. See kunstlikult loodud kriis on õõnestanud ka linnakodanike usku linnavõimu.

„Taoline käitumine pole vastutustundlik ja Isamaa hinnangul peab Reformierakond Tallinna elanike ees vabandama enda tekitatud kriisi ja segaduse eest ning lõpetama selle süvendamise,” ütles Isamaa Tallinna piirkonna esimees Riina Solman. „Eriti näotu on poliitilistes mängudes lastega perede taha pugemine arvestades Reformierakonna valitsuse samme perede turvatunde lõhkumisel riiklikul tasemel.

Reformierakond rahunegu maha, vabandagu tõmblemise ja kaose eest, mida ta on Tallinnas põhjustanud ja lõpetagu ära maksumaksja raha eest linnajuhtimise puruks peksmine.”

Isamaa Tallinna piirkond rõhutab, et Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon asub vaatamata tänastele sõnumitele Tallinna linnavolikogus tööle – nimetades end samas „opositsiooniks”. Isamaa on vaatamata tekkinud keerulisele olukorrale valmis tagama stabiilse linnajuhtimise kuni oktoobrikuiste valimisteni. Seejärel annab kõigile hinnangu juba valija.

End ise opositsiooni vangerdanud Reformierakond peab oma otsuste eest ka vastutama. Isamaa Tallinna piirkond ootab tänases olukorras selget sõnumit kuidas jääb varasemas koalitsioonis kokku lepitud sammudega nagu Vene kultuurikeskuse nimemuutus ja talvise teoorjuse kaotamine.

Poola kehtestab alates esmaspäevast, 7. juulist suurenenud piirikontrolli Leedu ja Saksamaaga vastusena kasvavale migrantide sissevoolule, mis siseneb Euroopa Liitu Valgevene ja Läti kaudu.

Uued meetmed peaksid mõjutama kaubavedajaid, reisijatevedajaid ja reisijaid, kusjuures peamistes piiripunktides on tõenäoliselt viivitusi. Leedu ja Poola ametnike sõnul püütakse minimeerida häireid, kuid reisijatel soovitatakse ette planeerida ja varuda lisaaega, vahendab lrt.lt.

Otsus järgneb kuude kaupa kasvavale murele ebaseadusliku rände pärast EL-i idapiiri kaudu – eriti Valgevenest, kust migrandid, peamiselt sellistest riikidest nagu Somaalia ja Afganistan arvatakse suunduvat Lätti, Leetu ja lõpuks edasi läände Saksamaale.

Piirikontrollid ei tähenda täielikku piiri sulgemist, ütles Leedu riikliku piirivalveteenistuse (VSAT) pressiesindaja Giedrius Mišutis. „Me ei ole saanud mingeid märke selle kohta, et piirid täielikult suletakse,” ütles ta. Tõenäoliselt on tegemist sihipäraste ja intensiivistatud kontrollidega – mitte nn kõva piiri taastamisega.

VSAT ja Poola piirivalve koordineerivad oma tegevust ühise keskuse kaudu ning on regulaarses kontaktis. Mišutise sõnul võidakse kontrolle teha ka väljaspool peamisi piiripunkte.

Piirivalvurid ei oota suuri järjekordi, kuid kutsuvad reisijaid – eriti neid, kes suunduvad sellistesse kohtadesse nagu Varssavi lennujaam – üles arvestama viivituste korral lisaajaga, lisas ta.

Leedu Riikliku Autovedajate Assotsiatsiooni Linava president Erlandas Mikėnas ütles, et transpordiettevõtted mõistavad Poola otsuse tagamaid turvakaalutlustel, kuid muretsevad siiski mõjude pärast.

Iga uus piirang tekitab täiendavaid tüsistusi, ütles Mikėnas. „Loodame, et meetmed on mõõdukad ega tekita vedajatele suuri probleeme.”

Ta märkis, et enamik Leedu kaubaveoettevõtteid tegutsevad Lääne-Euroopas ja saavad vältida suuremaid häireid. Bussifirmad võivad aga sattuda suurematesse raskustesse.

„50 reisijaga bussi peatamine kontrolliks võib olla märkimisväärne häire,” ütles ta.

Leedu on suurendanud samuti pistelisi kontrolle ja patrullimist seoses ebaseaduslike piiriületuste järsu suurenemisega – peamiselt Valgevenest Lätti sisenevate ja Leetu edasi suunduvate migrantidega.

Mišutis rõhutas, et Leedu otsepiir Valgevenega on tugevalt kindlustatud ja rangelt jälgitav. Probleemid on peamiselt Läti poolel, ütles ta.

Tänavuse, 2025. aasta esimesel poolel pidasid Leedu ja Poola võimud kinni 352 migranti – see on enam kui kaks korda rohkem kui eelmise aasta samal perioodil (140). Neist 157 peatasid Leedu väed ja 195 Poola kolleegid.

Somaaliast pärit migrantide arv on järsult kasvanud. Ainuüksi sel aastal on kinni peetud 150 Somaalia kodanikku, võrreldes 52-ga 2024. aasta esimesel poolel. Nende marsruut hõlmab tavaliselt Dubaid, Moskvat ja seejärel Valgevenet, enne kui nad ületavad Läti piiri ja liiguvad läände.

Afganistani kodanikud moodustavad suuruselt teise rühma, kusjuures 2025. aastal on neid seni peatatud 52.

VSAT on sel aastal algatanud 25 kriminaaluurimist ebaseadusliku salakaubaveo kohta üle Leedu piiri ja kinni pidanud 31 väidetavat salakaubavedajat, kellest enamik olid pärit Ukrainast ja Lätist.

Läti ja Poola on endiselt suurima surve all. Läti piirivalve on 2025. aastal blokeerinud 5914 ebaseaduslikku sisenemist, samas kui Poola võimud on neid peatanud 14 975.

Keskkonnaagentuuri ilmateenistus hoiatab, et neljapäeva pärastlõunal tugevneb tuul, kohati on äikest, tugevat sadu ja rahet.

Neljapäeva pärastlõunal tugevneb saartel ja läänerannikul, õhtul ka mandril edelatuul puhanguti kuni 18 m/s. Õhtul jätkub saartel ja läänerannikul edela- ja läänetuule tugevnemine 13, puhanguti kuni 21 m/s.

Neljapäeva õhtupoole levivad vihmahood Lääne-Eestist ida suunas, kohati on äikest ja tugevat sadu, suurem on tõenäosus Ida-Eestis. Äikesega võivad kaasneda tuulepuhangud üle 20 m/s ja rahe.

Ööl vastu reedet ja reede hommikul ulatub edela- ja läänetuul mandril puhanguti 15–18, saartel ja läänerannikul kuni 23 m/s, põhjarannikul 17–23, puhanguti kuni 30 m/s.

Maakonnapõhist ülevaadet saab täpsemalt lugeda siit.

Päästeamet kutsub inimesi üles olema ettevaatlik ning järgima ohutusnõudeid. Tuuleiilid ja tugev sadu võivad põhjustada ohtlikke olukordi liikluses, kahjustada maju ning elektrivarustust. Vajadusel tuleks hoiduda riskantsetest tegevustest välitingimustes.

Laulupeo korraldajad paluvad kõigil osalevatel kollektiividel valmistuda ilmast tingitud muutlikeks oludeks ja kaasa võtta sobiv varustus: ilmastikukindlad riided, vihmakeep, kummikud, kindad, sallid, mütsid, vahetusjalanõud ja kuivad riided. Igaks juhuks ka peakate, päikesekreem ja joogipudel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nooremate lauljate heaolule.

Korraldusmeeskond kutsub ka pealtvaatajaid üles riietuma ilmale vastavalt. Kaasa tuleks võtta vihmakeep, soojad ja mugavad riided, kummikud ning jälgida ilmateadet, sest ilm võib muutuda väga kiiresti.

Ettevõtja Urmas Sõõrumaa teatas täna neljapäeval ootamatult, et loobub enne sügisel toimuvaid kohalikke valimisi Tallinna linnapea kohale pürgimisest.

Ta selgitab oma otsuse tagamaid pressikonverentsil, mida oli näha ERR-i portaalis.

Koos Sõõrumaaga oli pressikonverentsil Reformierakona Tallinna piirkonna juht Pärtel-Peeter Pere, kes selgitas erakonna edasisi samme kõnealusel teemal.

Toimetuselt:

Oleks ka olnud nats naljakas: sa paned linnapeaks inimese, kes ütleb, et pole kindel, kes keda.

Siseminister Igor Taro saab sotsiaalmeedias kriitikat, et on rahva raha eest omale uhke auto tagumiku alla saanud. Samas ei saa mees aru, et see raha tuleb maksumaksja taskust.

Taro on avaldanud endast pildi sotsiaalmeedias heleda nahksisuga Mercedese roolis. Taust on välismaine.

Taro kirjutas piirikontrolli taastamisest Poola piiridel. Nagu tema jutust võib aru saada, kasutas ta juhust ja käis veel kiiresti Poolas ära.

Üks kommentaator kirjutas: Näen, et oled meie raha eest omale korraliku auto tagumiku alla saanud!

Selle peale vastas Taro: Mittekorralikuga poleks mõtet, eks? Ma küll ei mäleta, et te mu isiklikus kasutuses oleva auto arveid oleksite tasunud. Tööauto on mõnevõrra tagasihoidlikuma varustusega ja sellega ma puhkusele ei sõida.

Kommentaator kirjutas: Tohhohh. Mis äriga tegeleme?

Sellega andis kommentaator mõista, et Taro elab rahva kulul ja ei saa ise sellest aru. Nagu öeldakse: võim korrumpeerib. Või õpetati talle seda Moskva ülikoolis, kust on pärit tema haridus?

Näib, et Taro võtab veel nö viimast, sest tema erakonna, Reformi sülekoera Eesti 200 toetus on langenud paari protsendini ja võimalused kuhugi valituks osutuda praktiliselt olematud.

Üks kommentaator võtab kogu asja kokku: Kaameratega jälgida ja salaja pangakontodel nuhkida ongi teie tase nagu hispaania teod ilmusid äkki ja lahti ei saa limukatest.

Pool aastat väldanud automüügituru langus on igakuiselt ja aeglases tempos võtnud positiivset suunda. Kuigi möödunud aasta juuniga võrreldes registreeriti Eestis endiselt ligi 15% vähem uusi sõiduautosid, on langus viimastel kuudel aeglustunud, näeb Elke Tallinna tegevjuht Raido Rosenfeld.

Kui jaanuarikuu automüügituru langus M1+N1 kategooriates oli 66,5%, siis juuniks on langusprotsent jõudnud 15,1% peale. Sõidu- ja tarbesõidukite kategoorias registreeriti juunis transpordiameti statistika põhjal 1829 uut autot (võrdluseks – aasta tagasi juunis 2155 uut sõidukit).

Koondvaates on 2025. aasta esimesel poolaastal uute sõidukite registreerimised langenud eelmise aasta sama perioodiga 39,9%. „Kui vaadata trendi kuude lõikes, on registreerimiste arv kuust kuusse järjepidevalt kasvanud. See võib viidata sellele, et kõige järsem kukkumine on selja taga,” leiab Rosenfeld.

Hübriidide müük kasvas juunis 7%

Kõige ostetumad on jätkuvalt hübriidsõidukid. Juunis registreeriti M1+N1 kategoorias 1018 uut hübriidsõidukit (aasta tagasi juunis 951, aastane kasv 7%), 378 diiselsõidukit (aasta tagasi juunis 483, aastane langus 21%), 336 bensiinimootoriga sõidukit (aasta tagasi juunis 588, aastane langus 43%), 97 elektrisõidukit (aasta tagasi juunis 128, aastane langus 24%).

„Hübriidide kategooria juuni number on kogu 2025. aasta statistikat vaadates esimene tõusuprotsent, mis on viide ka sellele, et turul on olnud häid pakkumisi, aga ka nõudlus keskkonnasäästlikemade autode vastu on aina kõrgem,” hindab Rosenfeld.

Poolaasta vaates olid samuti hübriidsõidukid enimostetud. 2025. aasta esimese kuue kuu koondvaates registreeriti M1+N1 kategoorias kokku 7373 uut sõidukit (2024. aasta samal perioodil 12 262, langus 39,9%). 2025. aasta esimese poolaasta sees registreeriti M1+N1 kategoorias 3966 uut hübriidsõidukit (2024. aasta esimesel poolaastal 4911, aastane langus 19%), 1683 diiselsõidukit (2024. aasta esimesel poolaastal 3385, aastane langus 50%), 1248 bensiinimootoriga sõidukit (2024. aasta esimesel poolaastal 3205, aastane langus 61%) ja 476 elektrisõidukit (2024. aasta esimesel poolaastal 694, aastane langus 31%).

Toyota on endiselt turuliider

Hoolimata turu üldisest langusest on Toyota säilitanud Eestis kindla liidripositsiooni. 2025. aasta esimese kuue kuuga on Toyota registreerinud 1696 uut sõidu- ja tarbesõidukit, mis teeb Toyotast populaarseima automargi Eestis. Toyota poole aasta müügilangus 28,6% jääb alla turu keskmisele. „Müügitulemusi toetavad kindlasti kampaaniad, näiteks uue hübriidi RAV4 pakkumine, kus hinnavõit on 5600 eurot, mis on olnud atraktiivne pakkumine,” toob Rosenfeld näiteks.

Elke Tallinna tegevjuhi hinnangul on stabiliseerumise märgid õhus, kuigi need võtavad endiselt aega. „Oluline on vaadata dünaamikat – igal kuul on registreerimiste arv kasvanud ja languse protsent kahanenud. Automüügiturg ei ole endiselt taastunud, kuid liigume tasakaalu õiges suunas,” hindab Rosenfeld.

Pikas plaanis näeb Rosenfeld, et turu taastumise seisukohast on oluline, et autoturul säiliks paindlikkus ja kliendi jaoks selge väärtuspakkumine. „Olgu selleks kütusesääst, intressipakkumine või garantiitingimused. Tarbija otsib kindlust ja hinna läbipaistvust,” lisab Rosenfeld.

Lõuna prefektuur on pannud sotsiaalmeediasse video, kuidas teisipäeval, 1. juulil märkas liikluspolitsei Tallinn-Tartu maanteel kahte mootorratturit, kes tegid autodest möödasõitu kolmerealisel teel 156 km/h kiirusega.

Politseinikud andsid peatumismärguande, millele mõlemad juhid reageerisid. Vesteldes juhtidega selgusid siirad plaanid sõita autokolonnist mööda just sel kaherealisel sõiduteel, kuid kahjuks kiirused läksid liiga suureks.

Mootorratturid – me mõistame teie kirge kiiruse ja vabaduse vastu, kuid liigne kiirustamine on risk teile endile aga ka kõigile teistele. Palume teil hoida kiirus normi piires ning mõelda, kui oluline on turvalisus ja vastutus.

Sõitke targalt – hoidke kiirus kontrolli all ja jõudke turvaliselt sihtkohta!

Video on siin:

President Alar Karis jättis välja kuulutamata „Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse” ning „Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse”, sest need pole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega.

„Mõlemal seadusel on tähtis eesmärk. Seda eesmärki aga ei saavutata, kui seadus loob vajalike piirangute kõrval ka niisuguseid, mis jätavad liigseid tõlgendamisvõimalusi ja annavad kokkuvõttes põhjust arvukateks õigusvaidlusteks,” märkis Vabariigi President.

„Riigikogu on „Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse” teksti küll mõnevõrra muutnud, kuid mitte piisavalt. Jätkuvalt on see vastuolus põhiseaduse kolme paragrahviga ning piirab ebaproportsionaalselt ühinemise- ja usuvabadust,” selgitas riigipea, viidates vastuolule põhiseaduse §-dega 40, 48 ja 11.

„Mõjutustegevust tuleb tõkestada, kuid selleks on vaja täpsemalt määratleda need välismaised sidemed, mis on ohtlikud. Seaduse seletuskirjas öeldakse otsesõnu, et lisaks haldussuhete reguleerimisele on soov reguleerida ka kiriku õpetust ja usutalitusi. Mõjutustegevusega võitlemiseks on teised tõhusad hoovad, seega pole nii ulatuslikku sekkumist tarvis. Samuti on seaduses ohu mõiste määratletud sedavõrd laialt, et seaduse sõnastuse kohaselt piisab sellestki, et aastakümneid või palju enamgi aega tagasi on õigustatud vägivalda. Seega on hõlmatud ka sellised usulised ühendused, kellega sidemete keelamine kindlasti seaduse eesmärgiga ei haaku,” märkis president Karis.

„Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse” kohta ütles riigipea, et automatiseeritud andmetöötluse puhul on eriti oluline luua tagatised isikuandmete kaitseks. „Praegu oleks tegu andmekoguga, mille kohta seaduse seletuskirjas selgitatakse, et selle sisend hõlmab ka poliitilisi ja usulisi veendumusi, terviseandmeid ja rahvust.”

President Karise sõnul ei saa iseäranis taolise andmekogu puhul sõltuda riigiameti otsusest, kas andmesubjektile selgitatakse, miks ja milliseid isikuandmeid töödeldakse ning kui suures ulatuses see toimub. „Kui teabe väljastamisest keeldumine on vajalik kuritegude avastamiseks ja ennetamiseks, siis on see põhjendatud. Samas lubab muudetud seadus piirata õigusi täiendavalt põhjusel, kui see takistab või kahjustab Rahapesu Andmebüroo seadusest tulenevate ülesannete täitmist. Sellise võimaluse andmine Rahapesu Andmebüroole piirab liigselt isikute õigusi. Ei saa olla nii, et põhiseaduses nimetatud õigusi võib piirata, kui see riigiameti tööd lihtsustab või aitab kulusid kokku hoida,” ütles Vabariigi President, viidates vastuolule põhiseaduse §-dega 26 ja 44.

Riigipea otsused:

https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/57374-591-kirikute-ja-koguduste-seaduse-muutmise-seaduse-valjakuulutamata-jatmine

https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/57373-590-rahapesu-ja-terrorismi-rahastamise-tokestamise-seaduse-ning-rahvusvahelise-sanktsiooni

Valitsus arutas tänasel kabinetinõupidamisel Eesti lennuühenduste tulevikku ja otsustas toetada Tallinna Lennujaama arendamist, et jätkata lennujaama reisiterminali arendamisega, luua paremad tingimused uute lennuliinide avamiseks ja olemasolevate tihendamiseks.

Valitsus otsustas praeguses etapis Lufthansaga samadel tingimustel mitte omandada osalust lennufirmas Air Baltic.

Taristuminister Kuldar Leisi sõnul on riigi lennuühenduste tagamine strateegiliselt oluline. „Air Balticu osaluse omandamine on kaalukas otsus, millel on pikaajaline mõju riigi lennuühendustele, transporditaristule ja riigi rahalisele tõhususele. Sellise investeeringu tegemiseks peab riigil olema ees väga selge pilt,” selgitas Leis.

„Praeguses faasis on Air Balticu juhtimine muutumises, majandustulemused alles stabiliseerumas ja tulevikustrateegia väljatöötamisel. Seetõttu ei saa Eesti praeguse pakkumise põhjal osalust omandada. Äriplaani selgumisel saab osaluse ostu uuesti kaaluda,” kommenteeris Leis.

„Valitsus on keskendunud riigi rollile kogu lennunduspoliitika kujundajana. Eesmärk on luua soodne keskkond, kus  lennuühendused ja reisijate arv saaks kasvada – see toetab Eesti majandust ka laiemalt. Valitsus peab Air Balticut Eestile oluliseks strateegiliseks partneriks ning on pühendunud tihedate majandus- ja transpordisuhete hoidmisele Lätiga,” ütles Leis.

Lennuühenduste parandamiseks ja Tallinna Lennujaama kui regionaalse sõlmjaama atraktiivsuse tõstmiseks soovib Eesti astuda kolm konkreetset sammu:

  1. Jätkata sihipärase liiniarendusprogrammiga, mis toetab riigile oluliste ühenduste kasvu. Kuna Air Balticu turuosa Tallinna Lennujaamas on ligi 30%, on see toeks ka lennufirma tegevusele Eestis.
  2. Külmutada Tallinna lennujaama tasud järgmiseks kolmeks aastaks. See annab lennufirmadele, sealhulgas Air Balticule, selge ja positiivse signaali tegevuse laiendamiseks Tallinnas.
  3. Toetada investeeringuid Tallinna lennujaama reisiterminali laiendamisse, et tagada lennujaama võimekus teenindada kasvavat reisijate arvu. Praegune taristu on juba saavutanud oma läbilaskevõime piiri ega tohi saada takistuseks ühenduvuse arengule.

Taristuminister Kuldar Leis esitab Tallinna Lennujaama investeeringute kava valitsuskabineti nõupidamisele 2025. aasta neljandas kvartalis.

Lisaks sai valitsus  riigile kuuluva Transpordi Varahalduse lennukite ja muu vara müügist. Lennukite müügist saadav tulu on umbes 32 miljonit eurot, täiendavalt on veel realiseerimata mootorite ja varuosade müük, mis eelduslikult viiakse lõpuni lähimate kuude jooksul.

14.-20. juuli on pea kohustuslik veeta suvituslinnas Tõrvas, sest toimumas on legendaarsed Tõrva Tule-Päevad. Päikeselised suvepäevad pakuvad mitmekesiseid kultuuri-, spordi- ja vabaajaelamusi igale maitsele ja igale eale. See on parim aeg aastas, mil kokku saavad tõrvakad, Tõrva sõbrad ja kõik elurõõmsad inimesed!

Festivali kulminatsioon saabub laupäeva, 19. juuli õhtul, mil toimub Eesti selle suve üks suurimaid valgusfestivale – Tõrva Tulede Öö.

Tulede Öö saab tõelise hoo sisse, kui lavale astuvad NOËP, Liis Lemsalu ja Jarek Kasar. Traditsiooniliselt jätkub pidu ka MÖKis ehk Munitsipaalööklubis, kus suur telk muutub hiiglaslikuks vabaõhuööklubiks. Parimaid hitte mängivad DJ Rauno Märks, Tõrva vallavolikogu esimees Maido Ruusmann ja Tõrva vallavanem Helen Elias.

Tõrva Tulede Ööl on avatud ka ainulaadne valguskunsti- ja muusikarada, mis pakub tänavu täiesti uut visuaalset elamust – rajal tegutsevad uued tegijad, kelle valguslahendused ja värvid loovad enneolematu atmosfääri. Hilisõhtune rännak viib külastajad mööda maalilist Veskijärve salapärasele rännakule, mida saadavad pilkupüüdvad installatsioonid ja esinejad. Lisaks püüab pilke hiiglaslik lõke ja oma roll on ka purskkaevul, kuhu projitseeritakse lummavaid valgusmänge.

Tõrva Tule-Päevade kavast leiab üritusi igale eale – näiteks populaarsed üritused RattaÖö ja pere pisematele spordipäev. Esmaspäeval toimub noortevolikogu eestvedamisel Räige takistusjooks ja teisipäeval leiab aset Tõrva suvevolle. Kolmapäeval toimub kosmosepsühholoog Andres Käosaare loeng Pubis Juudas ja neljapäeval ootab Tõrva Kultuuriturg stencil-disaini töötuppa. Reedel kutsuvad päikeseloojangu kontsert-piknikule Anett ja Fredi. Kogu kavaga saab tutvuda lehel visittorva.ee

Tule Tõrva, tule Tõrva Tule Päevadele!

Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) 2024. aasta taotlusvoorust eraldatakse Eestile 89,4 miljonit eurot, millest rahastatakse Rail Balticu ehitustöid ning muid liikuvusega seotud projekte.

„Eesti oli taotlusvoorus edukas – eelarve oli küll viiekordselt kaetud, kuid saime seitsmest esitatud projektist toetuse koguni kuuele. See näitab, et Eesti jaoks olulised prioriteedid on seda ka Euroopale. Neist suurima rahastuse sai Rail Baltic, mis parandab meie ühendust Euroopaga, toetab majandust ja suurendab julgeolekut,” ütles taristuminister Kuldar Leis.

Rail Baltic sai 47,1 miljoni euro suuruse rahastusotsuse, mis võimaldab jätkata ehitusega Pärnumaal põhitrassi lõikudes. Kõigile Balti riikidele kokku eraldati Rail Balticu rajamiseks taotlusvoorust veidi enam kui 295 miljonit eurot. Lätile eraldatakse 153,5 miljonit eurot ja Leedule ligi 94,9 miljonit eurot.

„Sel nädalal kiitsid Euroopa Liidu liikmesriigid ühehäälselt heaks ka Rail Baltica rakendusotsuse, mille kohaselt peab piiriülene ühendus valmima hiljemalt 2030. aasta lõpuks. See kinnitab veel kord kõigi Balti riikide pühendumist eesmärgile ning annab kindluse asuda Euroopa Liidu uue eelarveperioodi läbirääkimistesse, et tagada vajalik rahastus,” lisas Leis.

Rail Balticu põhitrassi ehitustööd käivad Eestis praegu ligi 70 kilomeetri ulatuses. Sügiseks toimub töö juba enam kui 100 kilomeetri ulatuses, mis moodustab pea poole kogu Eesti trassist. Mai keskpaigas allkirjastati ligi miljardi euro mahus lepingud alliansshanke võitjatega, mis võimaldavad alustada ehitustegevusega 2026. aastal ka Pärnust Ikla suunas.

CEF rahastusvoorust eraldati ka 33,6 miljonit eurot uue multifunktsionaalse jäämurdja ehitamiseks. Riigipoolne lisarahastus tuleb arutlusele sügiseste eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus.

Lisaks saab taotlusvoorust 3,29 miljonit eurot toetust Kliimaministeerium koos erasektoriga digitaalsetele kaubaveodokumentidele ülemineku jätkamiseks, Eesti Raudtee 3 miljonit eurot vagunite haldussüsteemi kaasajastamiseks, Transpordiamet 1,53 miljonit eurot vananenud liiklusmonitooringu süsteemide väljavahetamiseks ja Lennuliiklusteeninduse AS 1,13 miljonit eurot lennuliikluse korraldamise moderniseerimiseks.

Korralik ummik Tšehhi-Austria piiril Mikulovis. Tšehhi poolel ummik umbes 5 km ja Austria poolel ummik üle 10 km pikk.

Siin on Lõunaeestlase lugeja video asja kohta:

Mootorsõidukimaksu esimene osa on siiani tasumata pea 37 000 eraisikul ja äriühingul enam kui 3,6 miljoni euro ulatuses. Maksukohustuse sundtäitmise vältimiseks palub Maksu- ja Tolliamet (MTA) võlglastel maksu esimesel võimalusel tasuda või ajatada.

Möödunud nädalal asus MTA saatma maksuvõla tasumise korraldusi neile inimestele ja ettevõtetele, kes polnud maksukohustust 16. juuniks ega vahetult pärast seda tasunud ega ajatanud. Korraldusega saab tutvuda e-teenuste keskkonnas e-MTA.

Kui korralduses määratud tähtaja jooksul jääb maksukohustus tasumata või ajatamata, siis seaduse järgi tuleb MTA-l asuda seda sisse nõudma. „Üldjuhul anname selleks 10 päeva, mille möödumisel alustame sundtäitmisega,” sõnas MTA tulude osakonna võlahalduse üksuse juht Kadri Kööp.

Sundtäitmisel on tavapärane esimene toiming pangakontode arestimine. Lisaks on MTA-l õigus seada võla sissenõudmisel isikute varale käsutamise keelumärkeid, mille puhul on võlgnikul keelatud teha oma varaga tehinguid ilma MTA nõusolekuta. Ka on MTA-l õigus blokeerida väärtpaberid või väärtpaberikonto ning teha rahalise nõude arestimise korraldus näiteks võlgniku tööandjale, tehingupartnerile, notarile, kohtutäiturile, liisinguandjale või mõnele teisele kolmandale isikule.

Kui nende toimingute tulemusel võla sissenõudmine ei õnnestu, võib MTA täitemenetluse jätkamiseks pöörduda kohtutäituri poole, kes siis asub juba võlgniku vara arestima ja müüma. Kui täitemenetlust jätkab kohtutäitur, võib see võlgnikule kaasa tuua ka lisakulutusi täitekulude arvelt. „Nii kaugele ei soovi me aga ühegi maksuvõlaga sissenõudmisel minna. Hea meelega nõustame iga maksumaksjat ja püüame koos leida lahendusi, kuidas maksukohustused täita ja vajadusel ajatada. Seetõttu palumegi maksumaksjatel veenduda, et maksukohustused saaksid lähiajal tasutud või ajatatud,” ütles MTA võlahalduse üksuse juht Kadri Kööp.

Maksukohustust ajatades saab seda tasuda osade kaupa. Kõige kiirem võimalus maksukohustuste tasumise ajatamiseks on esitada taotlus koos ajatamisgraafikuga ameti e-teenuste keskkonnas e-MTA. Ajatamise taotluse saab esitada 2 kuni 24 kuuks.

MTA juhib tähelepanu, et tasumata maksukohustuselt arvestatakse intressi 0,06% päevas ehk 21,9% aastas. Samas on maksuvõla ajatamisel võimalik taotleda intressimäära vähendamist kuni 50% võrra alates ajatamise otsuse kinnitamisest. Selline soov tuleb märkida ajatamise taotlusele.

Rohkem teavet maksuvõla ajatamise kohta erakliendile ja ettevõttele leiab MTA kodulehelt. Maksuvõla ajatamise juhendite ja korduma kippuvate küsimustega saab tutvuda ka e-MTAsse sisse logides, valides Abikeskuse rubriigis „Maksuvõla ajatamine“.

Valitsus kiitis heaks määruse „Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale”, millega ajakohastati ja koondati ühte dokumenti kõik õpilaste tervise kaitset ja heaolu puudutavad sätted.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas märkis, et määruse muudatuste eesmärk on lihtsustada ja vähendada täna kehtivaid nõudeid ning ajakohastada koolipäeva alguse, laste toitumise ja liikumisega seotud regulatsioone. „Esiteks vähendame bürokraatiat, kuivõrd senise kolme määruse asemel on nüüd üks ning mitmed regulatsioonid on tühistatud. Teisalt käime ajaga kaasas ja pöörame rohkem tähelepanu noorte vaimse tervise hoidmisele. Näiteks hilisem koolipäeva algus vastab paremini noorte une- ja arenguvajadustele,” ütles minister.

Kui praeguse korra järgi algab õppepäev üldjuhul kell 8.00 või hiljem, siis alates 2026. aasta septembrist algab õppepäev üldjuhul kell 9.00 või hiljem. 2026. aasta septembrist jõustub ka teine suurem muudatus, millega täpsustatakse koolipidaja kohustust seoses kooli transpordiga. Kui õpilase koolitee kulgeb suure liikluskoormusega maantee ääres, peab kohalik omavalitsuse korraldama õpilase transpordi kooli ja tagasi koju.

Tänavu sügisel jõustuvad peamised muudatused:

  • Õpilastele peab olema ette nähtud vähemalt 20 minuti pikkune söömise aeg, mille hulka ei kuulu einestamisruumi liikumise ega toidu serveerimisele ja võtmisele kulutatav aeg.
  • Kooli päevakavas peab olema õpilastele ette nähtud võimalus liikuda õues vähemalt 20 minutit järjest.
  • Kooli maa-alal peab olema ette nähtud võimalus hoida rattaid jt liikumisvahendeid.
  • Õpperuumides, kus on õhutemperatuur üle 27°C, õppetunde ei toimu.

Vähendatud või ära jäetud nõuded, mis jõustuvad tänavu sügisest:

  • Enam ei reguleerita, et igal õpilasel peab olema võimalus pärast kehalise kasvatuse tundi vahetunni jooksul end sooja veega puhtaks pesta jms detailsusi, mis on praktikas tagatud.
  • Kaotatud on nõue, milline peab olema õpilase õppetöökoha kaugus välisseinast ja akendest või tahvlist.
  • Ei reguleerita klassitahvli pinnakattega ning koolipinkide ja -laudade asetusega seonduvat.
  • Ei reguleerita seda, et kõiki kasutusel olevaid õpperuume, tualett- ja duširuume tuleb puhastada iga päev, vajaduse korral sagedamini.
  • Ei reguleerita välisõhu temperatuuri mõjuga seonduvad sätted õppetegevuse korraldusele.
  • Välja on jäetud tunniplaani koostamise ja kontrolltööde planeerimisega seonduvad regulatsioonid.
  • Tühistatakse koduste õpiülesannetega seonduv regulatsioon.
  • Nähakse ette üldnõuded einestamisruumidele, kuid mitte enam toitlustamise korraldamisele ja toidule, menüü koostamisele, dokumentatsioonile, toidu koostisele ja toitumisalase teabe esitamisele.

Kaitseminister saatis kooskõlastusringile määruse muudatuse, mis muu hulgas lubab nomineerida kõiki üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpetajaid riigikaitseõpetuse preemiale. Edaspidi oodatakse üles seadma kõiki õpetajaid, kes läbi oma õppeainete panustavad noorte riigikaitset toetavate hoiakute ning tervislike harjumuste edendamisse ning kaitsetahte suurendamisse.

Preemia laiendamise eesmärk kõikidele üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuse õpetajatele on tunnustada neid, kes oma õppeainetega toetavad riigikaitselist kodanikuharidust ja panustavad noorte vaimsesse ja füüsilisse valmisolekusse. Võimalike saajate hulka kuuluvad ka huviringide ja valikainete õpetajad, kellel on kooliga sõlmitud tööleping. Preemia saajaid saab nomineerida järgmisel aastal algavale konkursile. 

„Riigikaitse edendamisel on märkimisväärne roll õpetajatel, kes igapäevaselt õpilastega suhtlevad ja nende mõttemaailma kujundavad,” ütles Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski. „Nüüd avaneb meil võimalus tunnustada neidki õpetajaid, kelle panus riigikaitsesse esialgu märkamatuks jääb. Näiteks liikumisõpetajaid, kelle õpilased on ajateenistusse tulles hea füüsilise ettevalmistusega,” lisas Rannaveski. 

„Koolitöötajate seas on mitmeid inimesi, kes mitte ainult ei õpeta enda eriala, vaid seovad selle terviklikult kodanikuharidusega,” ütles Kaitseresssursside Ameti riigikaitselise hariduse valdkonna juht Aare Jamnes. „Nende inimeste panus riigikaitsesse, aga ka ühiskonda tervikuna on hindamatu väärtusega ja vajab eraldi välja toomist,” sõnas Jamnes. 

Määruse muudatusega ühtsustati ka riigikaitseõpetuse toetuse taotlemise tingimusi. Sarnaselt preemiale nomineerimisele on Kaitseressursside Ametile toetustaotluste esitamise võimalus nüüd ainult koolidel, kellel on sõlmitud tööleping riigikaitseõpetajaga. Varasemalt said taotlusi esitada koolide nimel kõik kooli poolt volitatud isikud ehk näiteks kooliga lepingulises suhtes olevad mittetulundusühingud. 

Riigikaitseõpetus on alates 2023. aasta septembrist gümnaasiumiastme ja sellest aastast kutseõppeasutuste õppekavades kohustuslik aine, mis koosneb kahest kursusest: kohustuslik „Riigikaitseõpetus” ja vabatahtlik „Praktiline õpe välilaagris”. Kaitseressursside Amet on selles aastanumbris riigikaitseõpetuse läbiviimist koolides toetanud ligi 300 000 euroga. 

Tantsuväljaku esmaabi poole tehti eilse päeva jooksul 916 pöördumist. Lõviosa juhtumite lahendamiseks piisas plaastrist või valuvaigistist, kahele inimesele tuli kutsuda ka kiirabi.

Eile algasid tansupeo läbimängud, mis tähendas, et lõppes töö harjutusväljakutel ja kõik tantsijad olid koos Kalevi Keskstaadionil. Pikk proovipäev ja palav ilm tõi staadioni esmaabitelkidesse abivajajaid, meditsiiniteenistuse juhi Erik Vellerammi sõnul tehti kokku 916 pöördumist. „See ei tähenda, et nii palju oli haigestunuid, väga suur osa tulid kergemate kaebustega, mille lahendamiseks piisas plaastrist või valuvaigistist,” rõhutas ta. Kiirabi tuli välja kutsuda kahel korral. Kogu prooviperioodi peale kokku on seni tervislikel põhjustel pidanud peonädala katkestama ja koju minema kümmekond inimest. „Kui võrdleme tänavust pidu varasematega, siis on tegu tavapäraste näitajatega,” lisas ta.

Ootuspärane on tema sõnul seegi, et peamised esmaabi poole pöördumise põhjused on tantsijate puhul katki hõõrutud või villis jalad ning hüppeliigese põrutus. „Teine suur grupp pöördujaid tuleb kurnatusega, eriti näeme seda noorte hulgas. Tuletame meelde, et tuleb juua küllaldaselt vett ja proovide vahepeal puhata. Praeguse ilmaga tuleks teha seda varjulises kohas. Väga oluline on kanda peakatet. Eraldi rõhutame söömise vajalikkust, toidukordi ei tohiks vahele jätta,” tuletas Velleramm veel kord meelde.

Ta kordas üle ka selle, et need osalejad, kes võtavad arsti ettekirjutusel ravimeid, peavad oma raviskeemiga jätkama ka peonädalal. Eraldi sõnum on tal allergikutele: „Kui olete allergiline, võtke juba ennetavalt ravimit või kandke seda kaasas.”

Esmaabi saamiseks Kalevi Keskstaadionil tuleks pöörduda esmaabitelki, mida on kohapeal kokku neli. Kui abi vajab mõni kaaslane, siis esmaabitelk on koht, kuhu minna ja abi kutsuda. Tantsuetenduse ajal on tantsijate julgestuseks eraldi esmaabimeeskond, kes toimuval silma peal hoiab.

Palavus peaks tänasega taanduma ja edasised päevad on Keskkonnaagentuuri teatel jahedamad. Peokorraldajad paluvad jälgida prognoosi ning valida järgmisteks päevadeks ilmaga sobiv riietus.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Eesti Post, tuntud peamiselt Omniva brändi alt, on Patendiametis registreerinud üksnes oranžist toonist koosneva kaubamärgi. Tegu on Eestis haruldase juhtumiga, kus üks värv on saanud monopoolse kaubamärgiõiguse. Eesti Postil on nüüd õigus keelata konkurentidel oranži oma toodetel ja teenustel kasutada.
Kaubamärk ei pruugi alati koosneda sõnadest või logost – tänapäeval saab kaubamärgina kaitsta ka näiteks heli, videot või värve. Värvimärgi puhul saab õiguskaitse konkreetne värvikombinatsioon või värv. Üksnes ühe värvi registreerimine kaubamärgina on võimalik aga vaid piiratud tingimustel ja ükski ettevõtte automaatselt ainuõigust näiteks punasele või sinisele värvile ei saa.
Monopoolne õigus ühele värvile mingis tegevusvaldkonnas antakse ettevõttele vaid siis, kui ettevõtja suudab Patendiametile tõendada omandatud eristusvõimet. See tähendab, et värvi ollakse oma kaupadel-teenustel juba pikka aega kasutanud ja reklaaminud, nii et tarbijad on hakanud seostama värvi selle konkreetse ettevõttega. Selleks tuleb aga esitada kaalukaid tõendeid (nt tarbijauuringud, turuosa ülevaated, meediakajastused jne) ja ettevõte võib materjalide nappusel siin hõlpsasti põruda.
Konkurendid oranži pakiautomaatidel kasutada ei tohi
Eesti Posti värvimärgi registreering hõlmab kirjakaste, pakiautomaate, postikaupade müüki, transporti, postiteenuseid, kullerteenuseid ja seotud digiteenuseid. Ettevõte tõendas Patendiametile, et oranž on aastaid olnud Eesti Posti visuaalse identiteedi keskmes ja on kinnistunud tarbijate jaoks just Omniva sümbolina.
„Kaitsesime oranži kaubamärgina lisaks Eestile ka Omniva teistel peamistel pakiäriturgudel Lätis ja Leedus. Kõigis neis riikides õnnestus patendiametitele tõendada, et logistikateenustel ja seotud kaupadel on Omniva bränd ja oranž värv väga tuntud,” ütleb Eesti Posti kaubamärgi registreerimisel nõustanud ja esindanud patendivolinik Almar Sehver patendibüroost AAA.
Sehver kinnitab, et tõendusmaterjalina esitati ametitele ka turu-uuring, mis näitas, et nende riikide tarbijad seostavad pakiteenustel oranži just Omnivaga. „Pakiteenuste puhul on värv tarbija jaoks äärmiselt oluline – selle abil leitakse ostukeskuste juures kiiresti üles vajalik pakiautomaat. Seetõttu on ka äriliselt oluline kaubamärk registreerida, et kaitsta brändi eristusvõimet ja tarbijaid eksitamise eest,” rõhutab Sehver.
Registreering tähendab, et ettevõttel on edaspidi ainuõigus kasutada oranži posti-, pakiteenustel ja seotud kaupadel ning värvi kasutamine sama valdkonna kaupadel ja teenustel konkurentide poolt keelata.
Eesti ettevõtjad pole värvimärke veel avastanud
Ühest värvist koosnevad värvimärgid on maailmas haruldased, sest registreerimisnõuded on kõikjal ranged. Tuntud näited on Tiffany sinine, Post-it kollane ja Milka lilla. Eestis on varasemalt eristusvõime alusel registreeritud näiteks AS-i Maag roheline (lihatoodetel) ja Löfbergs Lila lilla (kohvil), kuid need on kaitstud kujutis-, mitte värvimärkidena.
Kaubamärgiseadus võimaldab tunnusvärve värvimärgina registreerida nimelt alles alates 2019. aastast. Eraldi värvimärgi kategooria pakub ettevõtjale suuremat õiguskindlust, sest kujutismärgina registreeritud värve ei pruugi andmebaasidest lihtsalt leida. See suurendab riski, et keegi kasutab samasugust värvitooni teadmatusest.
Eesti Posti oranž ongi esimene Eestis registreeritud ühevärviline värvimärk. Ettevõtjal on 2024. aastast ette näidata ka valge ja oranži kombinatsiooni sisaldav värvimärk. Kahest toonist koosnevaid värvimärke on Patendiametis alates 2019. aastast registreerinud veel Uus Maa ja Orkla Eesti.

Maapiirkonna eluasemelaenu riiklikku käendust saavad kasutama hakata senisest rohkemate piirkondade elanikud ning tagatise ülempiir tõuseb. Valitsus otsustas käenduse tingimusi muuta, et elavdada väiksemate linnade ja asulate kinnisvaraturgu ning luua paremaid elamispindu väljaspool suuremaid linnu. 

„Inimesed väljaspool Tallinna, Tartut ja Pärnut on tuttavad olukorraga, kus pangast kodu ostmiseks või renoveerimiseks laenu saamine on kinnisvara asukoha tõttu raskendatud. Siin pakub lahendust riiklik käendus, mis vähendab pankade riske ja annab inimestele võimaluse elada heas energiasäästlikus kodus igas Eesti otsas,” lausus taristuminister Kuldar Leis.

Maapiirkonna eluasemelaenu riiklik käendus on mõeldud inimestele, kes soovivad võtta laenu eluaseme ostmiseks või renoveerimiseks ning kellel puudub selleks piisav tagatis. Sellisel juhul sõlmib pank kodulaenu käenduse Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) nimel.

Noore pere, noore spetsialisti, veterani ja energiatõhusa eluaseme omandaja või eluaseme energiatõhusaks rekonstrueerija minimaalne rahaline omafinantseering on 10 protsenti. Lasterikastel peredel on minimaalne omafinantseering edaspidi 5 protsenti. Seega parandatakse suurtest linnadest kaugel elavate noorte perede ja teiste sihtrühmade ligipääsu kodulaenudele, tagades võimalikult sarnase kohtlemise üle Eesti.

Käenduse tagatise ülempiir tõuseb senise 80 000 euro pealt 150 000 eurole. Riikliku tagatise sihtgruppi kuuluvad edaspidi ka inimesed Sauga alevikust, Paikuse ja Kohila alevist. Lisaks saavad nüüdsest käendust kasutada Rakvere, Viljandi, Rapla, Kuressaare ja Haapsalu linna elanikud tingimusel, kui tagatisega ostetav eluase ka rekonstrueeritakse või võetaksegi laenu üksnes eluaseme rekonstrueerimiseks.

Maapiirkonna käendus panustab valitsuse tegevusprogrammi eesmärki parandada kodude kättesaadavust noortele peredele. Jätkuvalt jäävad maapiirkonnale suunatud käenduse sihtgrupist välistatuks Harjumaa ja Tartumaa linnad ja osad alevikud ning Pärnu linn, kus EIS pakub riiklikku käendust teistel tingimustel.

Käenduse uued tingimused hakkavad kehtima alates 1. augustist esitatud laenutaotlustele. Rohkem infot selle kohta leiab EISi kodulehelt.

2024. aastal väljastas EIS eluasemekäendusi eri sihtgruppidele kokku 26 miljoni euro väärtuses ning sellega kaasnev laenumaht on 343 miljonit eurot. Teenust pakutakse koos laenulepingu sõlmimisega pankade kaudu. EISi käendusega on tagatud kõigist kehtivatest kodulaenudest 17 protsenti.

Täna saabub Tallinnasse 8764 laulupeolist ja 832 rahvamuusikut koos juhendajate ja saatjatega, et valmistuda rahvamuusikapeoks ja XXVIII laulupeoks „Iseoma”. 

Rahvamuusika- ja laulupeo proovid algavad Tallinnas 3. juulil. Laulupeo proovid kestavad 6. juulini. Peonädala pikkus laulukooridel ja orkestrantidel on olenevalt liigist 2–4 päeva.

4. juulil lisandub Tallinna Lauluväljaku proovidesse 16 762 laulupeolist ning 5.–6. juulil mudilaskooridega 6672 peolist. Laulupeol osaleb 31 Eesti kollektiivi välismaalt, kokku 1067 inimest ning 14 külaliskollektiivi 478 inimesega. Laulupeolisi on kokku 32 108 ning rahvamuusikapeolisi on kokku 832, mõlemal on koguarvu arvestatud ka juhendajad ja saatjad.

Laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul on proovide eel sees mõnus ootusärevus ning dirigendid on teinud saateorkestritega tõeliselt ägedat tööd. Ta on kindel, et on oodata ilusat kontserti. „Ootame pikisilmi! Tantsijate ees on lausa väike kadedus, et neil juba proovid käivad,” lausus Jürgenson.

Laulupeo proovides osalejatele paneb Jürgenson südamele, et peamine on tunda muusikast suurt rõõmu ja anda endast parim. Ent ei tohiks unustada ka seda, et päevad on pikad ja tuleb osata oma jõudu hinnata.

Ka rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap tunneb enne proove ootusärevust. „Olen elevil, et kuulda, kuidas kõik hakkab päriselt kõlama, meil pole varem olnud võimalust kõik koos kohtuda. Juba nädala algusest on mul sees väga eriline tunne,” ütles Pihlap. „Soovin, et kõik peol ja proovides osalejad võtaksid hetke, et nautida seda, kus me oleme. Vaata enda ümber ja näe, kes on sinu ümber. Seda pidu on nii pikalt oodatud, aga see saab nii kiirelt läbi. On oluline seda kõike endasse võtta,” paneb Pihlap muusikutele südamele.

Laulupeo proovid toimuvad Tallinna lauluväljakul, rahvamuusikapeo omad Vabaduse väljakul.

Rahvamuusika- ja laulupeolistel palume arvestada heitliku ilmaga. Palume jälgida ilmateadet ning riietuda vastavalt ilmale, eelistatult kihiliselt. Kanda kaasas vajalikku varustust nii kuuma kui ka külma ja märja ilma puhuks. Vihmavarjud ei ole kontsertidel ja etendustel lubatud ning väravatest nendega läbi ei pääse. Kui sajab, palume kasutada vihmakeepe, jopesid ja muud sellist.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. https://2025.laulupidu.ee/visuaalia-ja-vaartused/ 

Kaitseminister Hanno Pevkur tutvustas täna Vabariigi Valitsusele kaitsetööstuspoliitika rakenduskava, millega seatakse eesmärgiks, et kodumaise kaitsetööstuse käive suureneb 2030. aastaks kahe miljardi euroni ja sellest 70 protsenti moodustab eksport.

„Eesti kaitsetööstus on viimastel aastatel kasvanud väga kiiresti, jõudes eelmisel aastal poolemiljardilise käibeni ja selle aasta prognooside kohaselt umbes 650-miljonilise käibeni. Valitsuse kinnitatud kaitsetööstuspoliitika lähtub põhimõttest, et Eesti kaitsetööstus on osa Eesti laiapindsest riigikaitsevõimest ning panustab majandusarengusse. Meie kaitsetööstus peab suutma konkureerida rahvusvahelisel turul ning keskenduma ekspordile ja uute toodete arendamisele,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur valitsuskabinetile uuendatud kaitsetööstuspoliitika 2025-2030 esimest rakenduskava tutvustades.

„Rakenduskava üheks võtme-eesmärgiks on koostöös kaitseväe loodava tulevikuväevõime ja innovatsiooni väejuhatusega arendada välja testimise ökosüsteem, mis toetaks meie ettevõtteid oma toodangu katsetamisel. Sellega haakub ka Eesti kaitsetööstuse rahastusvõimaluste laiendamine, nagu näiteks juba käima lükatud Smart Cap’i kaitsefond, kaitseministeeriumi arendustoetuste kahekordistamine või riigi toel saavutatud edu NATO ja Euroopa Liidu toetuste taotlemisel,” selgitas kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Siim Sukles.

Rakenduskava fookuses on samuti Pärnumaale rajatava kaitsetööstuspargi edasiarendamine ning kaitsetööstusega seotud taristuprojektide planeeringute ja ehituste kiirendamine. Töös on Ukraina abistamine Eesti kaitsetööstuse toodanguga, samuti on eesmärk võimaldada kodumaisele kaitsetööstusele suuremat ligipääsu kaitsehangetesse lokaliseerimise ning tööstuskoostöö kaudu.

Riik paneb õla alla ka rahvusvahelises mõõtkavas, edendades äridiplomaatiat, toetades ettevõtteid koostöös NATO DIANA innovatsioonikiirendi ja Euroopa Kaitsefondiga ning võttes eesmärgiks meelitada Eestisse kaitsetööstuse suurinvesteeringuid.

Kaitseministeerium koostab kaitsetööstuspoliitika rakenduskava igal aastal koos partneritega (Eesti kaitse- ja kosmosetööstuse liit, riigi kaitseinvesteeringute keskus, kaitsevägi, teised ministeeriumid). Tegevuste edenemist seiratakse kord kvartalis.

Valitsus otsustas anda regionaal- ja põllumajandusministrile volituse luua Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu 55 miljoni euro suurune sihtfond. Fondi eesmärk on parandada põllumajanduse, toidutööstuse ja muu maapiirkonna ettevõtluse ligipääsu kapitalile, pakkudes rahastust investeeringuteks, milleks kommertsturg piisavaid lahendusi ei paku.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul on meede suunatud turutõrgete leevendamiseks, mis seavad maapiirkonna ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda.

„Kuigi maapiirkondade ettevõtjatel on olemas kinnisvara, ei sobi see paraku sageli madala turuväärtuse tõttu investeerimislaenu tagatiseks. Sellises olukorras on linnadest väljas tegutsevad ettevõtjad ebavõrdses olukorras võrreldes nende ettevõtetega, kes tegutsevad suuremates linnades või n-ö kuldsetes ringides. Teisalt on investeeringute tegemine oluline arenguhüppeks ning lisandväärtuse tekkeks,” ütles minister.

Regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi hinnangul ei ole riigi eesmärk konkureerida finantsasutustega, vaid võimendada nende tegevust ja tagada ettevõtjate konkurentsivõime.

„Meie soov on leevendada laenutoodete pakkumise defitsiiti, et tagada avatud majanduse tingimustes maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime. Siinkohal töötame koos krediidiasutustega ning võimendame nende pakutavaid teenuseid,” ütles Soomlais.

Uus fond, mida rahastatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 ja Eesti riigi vahenditest, hakkab toimima uueneva fondina. See tähendab, et laenude tagasi laekudes suunatakse vabanenud vahendid uute laenude väljastamisse, tagades meetme pikaajalise ja kestliku mõju.

Rahastamisvahendite rakendamise täpsemad tingimused, sh nende avanemise kuupäev, sätestatakse ministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitavas halduslepingus. Sihtfondist antavate laenude avanemisest teavitab Maaelu Edendamise Sihtasutus pärast lepingu sõlmimist oma kodulehel. MES on riigi poolt asutatud sihtasutus, mis on 30 aasta jooksul käenduste ja laenude abil kaasanud maaettevõtlusesse enam kui 1,6 miljardit eurot.

Eilsega sai punkti laulupeo tule teekond, mis kestis 18 päeva. Selle aja jooksul läbis tuli kõik 15 maakonda, nii maal kui ka meritsi. 

18-päevane teekond pakkus nii päikest kui ka vihma, kauneid maastikke, merelaineid ja inimeste soojust. Maakondade programmid olid sisutihedad ja rikkalikud, iga päev andis uue maakonna elanikele võimaluse esitleda oma kodukoha eripära kogu selle ilus.

Laulupeo tuli läbis oma teekonna väga eriilmeliselt: ratsutas hobusega, sõitis muruniidukil, kanuul, tuletõrje- ja politseiautos, purjekal ning veel mitmel põneval moel. Tuli liikus ka kastiratta ja -autoga, hobukaariku, mootorratta, ralliauto, villise, traktori ja lahtise kabrioletiga; teekonnale jäi isegi punane Moskvitš ja luksuslik Rolls-Royce. Tuli sõitis Peetrikese rongiga, puulaevaga Hiiu Ingel ja purjelaevaga Runbjarn, jooksis koos vallavanemaga ning ulatati käest kätte.

Ööbimispaigad olid samuti erilised, alates Eesti Rahva Muuseumist kuni suitsusauna ja HiiuInglini välja.

18 päeva vältel saatis tule teekonda korraldusjuht Jaak Kortel. Tema jaoks saab tule teekond läbi siis, kui tuli laulupeo tornis kustub. Teekond läks tema sõnul sujuvalt, eeltöö kandis vilja ja kõik kulges plaani järgi. „Mind kõnetasid kõige rohkem väiksemad kohad. Seal olid kindlasti need kõige erilisemad hetked,” kirjeldas Kortel, mis tule teekonnal temale eriliselt hinge läks.

„Tuletulemine on väga hea traditsioon ja see on ainuõige lahendus, et maakonnad saavad tuletulemist ise korraldada. Nii peaks seda ka jätkama. On näha, et see kõnetab inimesi, eriti just väiksemates kohtades. Tuletulemine oma olemuselt võikski olla selline, et ta jõuab kõikide inimesteni ja Eestimaa nurkadeni,” lisas Kortel.

Tuli jõudis eile Tallinnasse ja ööbis MUBAs. Täna liigub Kalevi staadionile, et tervitada tantsupeolisi. 5. juulil jõuab tuli rongkäiguga Tallinna lauluväljakule, kus süüdatakse pidulikult laulupeo tuli.

Tule teekond arvudes:

Tule teekonna peatuste, kokkuvõtete ja galeriidega saab tutvuda siin: https://2025.laulupidu.ee/tule-tulemine/.

Laulupeo tule pidulik teekond Tartust Tallinnasse toimus esimest korda 1969. aastal, mil esimesest laulupeost möödus 100 aastat. Alates 1990. aastast on pidulik tuletulemine Tartust Tallinnasse olnud osa üldlaulu- ja tantsupidude traditsioonist. Tule tulemist korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös kohalike omavalitsuste ning ESTO korraldustoimkonnaga alates 15. juunist kuni 2. juulini.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. https://2025.laulupidu.ee/visuaalia-ja-vaartused/ 

Vabariigi Valitsus kinnitas riigiteede teehoiukava aastateks 2025–2028, millega suunatakse Eesti teedevõrgu arendamisse ja korrashoidu kokku 932,3 miljonit eurot.
See on 251,8 miljonit eurot rohkem kui eelmise nelja aasta teehoiukavas. Olulise osa kasvust katavad mootorsõidukimaksust laekuv tulu ja Euroopa Liidu vahendid, mida suunatakse muuhulgas riigikaitse seisukohast oluliste teelõikude ehitusse.

„Teedeehitus ja -korrashoid ei ole viimastel aastatel saanud vajalikku tähelepanu. Auklikud ja väljaehitamata teed ei rõõmusta kedagi. Selle valitsuse eesmärk on olukorda parandada – järgmistel aastatel suureneb teehoiurahastus enam kui 250 miljoni euro võrra. 2025. aasta lisaeelarvega suunasime teedesse 12 miljonit eurot, 79 miljonit Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahendeid investeerime sõjalise liikuvuse parandamiseks maanteedel ja raudteedel. Automaksust laekuva tulu investeerime samuti teedesse. See tähendab tee-ehitust Tallinn–Pärnu–Ikla kui ka Tallinn–Tartu suunal, Rail Balticu väljaehitatavaid lõike ning mitmeid teisi ehitusi ja remontimisi üle Eesti,” sõnas peaminister Kristen Michal.

Taristuminister Kuldar Leisi sõnul on täiendav rahastus hädavajalik, et parandada teede seisukorda, tõsta liiklusohutust ja toetada Eesti majanduse konkurentsivõimet. „Mul on hea meel, et oleme leidnud võimaluse suunata teedesse märkimisväärselt rohkem vahendeid, sealhulgas täites koalitsioonileppe lubaduse kasutada mootorsõidukimaksu sihtotstarbeliselt teede heaks,” ütles minister Leis. „Lisaks on oluline, et investeerime ka riigi kaitsevõimet toetavasse taristusse, kasutades selleks Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide vahendeid. Need investeeringud parandavad nii meie kõigi igapäevaseid liikumisvõimalusi kui ka riigi julgeolekut.”

Aastateks 2025–2028 planeeritud 932,3 miljoni euro suurusest eelarvest moodustavad maksutulud 705,8 miljonit eurot ning välisvahendid 227,1 miljonit eurot. „Võrreldes eelmise perioodiga 2024–2027, mil teehoiu maht oli 680,5 miljonit eurot, on kasv märkimisväärne. Ainuüksi 2025. aastal on riigiteede hoiuks kavandatud 27,3 miljonit eurot rohkem kui 2024. aastal,” kommenteeris Leis.

Teehoiukava näeb ette alates 2026. aastast suunata teedesse mootorsõidukimaksust laekuv tulu, mida prognoositakse ligikaudu 60–70 miljonit eurot aastas. Kokku teeb see kolme aasta peale 210 miljonit eurot, millest 79 miljonit eurot kaetakse seni kasutamata Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide vahenditest. Summa suunatakse kaitsevõime seisukohast oluliste maanteelõikude ehitusse.

Pärast Euroopa Komisjonilt heakskiidu saamist on kavas alustada järgmiste projektidega:

  • Tallinna-Pärnu-Ikla tee Orgita-Haimre (Märjamaa ümbersõit) 2+2 lõigu ehitus (17 mln eurot).
  • Tallinna-Pärnu-Ikla tee Konuvere-Päärdu 2+2 lõigu ehitus (42 mln eurot).
  • Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee Imavere möödasõidu (sh Paia ristmik) 2+2 lõigu ehitus (20 mln eurot).

Lisaks on teehoiukavasse arvestatud Riigikogu heaks kiidetud 2025. aasta lisaeelarve vahendid summas 12 miljonit eurot, millega alustatakse juba sel aastal töödega järgmistel objektidel:

  • Tallinna-Pärnu-Ikla tee Are möödasõidu ehitus (3,5 mln eurot).
  • Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimine (1,5 mln eurot).
  • Kõpu-Tõramaa-Jõesuu kruusateele tolmuvaba katte ehitamine (1 mln eurot).
  • Kattega teede taastusremont (3 mln eurot).
  • Täiendavad markeerimistööd üle Eesti (1 mln eurot).
  • Maade soetamine teede ehituseks (2 mln eurot).

Transpordiameti ettepanekul koostatud teehoiukava seab esikohale teedevõrgu säilitamise, kuid suunab olulisi vahendeid ka arendustegevustesse, sealhulgas kruusateedele tolmuvabade katete ehitamisse, säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamisse ja liiklusohtlike kohtade ümberehitamisse.

Vaatamata rahastuse kasvule püsib väljakutse, kuidas katta kogu teehoiu tegelik vajadus. Hinnanguliselt on riigiteede seisukorra säilitamiseks vaja 213 miljonit eurot aastas, kuid järgneval neljal aastal on selleks võimalik kasutada keskmiselt 125 miljonit eurot. Samuti jääb rahastus alla arendusvajadusele, mis on ligi 150 miljonit eurot aastas, kuid milleks on kavas keskmiselt 108 miljonit eurot.

5.–27. juulini toimub juba kümnendat korda Valga-Valka Seitsme Kiriku Suvemuusika Festival, mis toob Valga valla ja Läti piirilinna Valka kaunitesse kirikutesse suurepärased esinejad.
Kontserdid toimuvad seitsmes pühakojas – Valka Lugaži, Valga Jaani, Apostliku Õigeusu Issidori, Rooma-Katoliku Pühavaimu, Hargla, Karula ja Laatre kirikus.
Esinejate seas on ORTHODOX SINGERS, dirigent Valeri Petrov, keelpillikvartett CAMERATA MUSICA, DUO ObSOLUTE, sopranid Kadri Kõrvek (RO Estonia) ja Kristina Vähi, keelpillivirtuoosid Johanna Vahermägi ja Yevgeniy Kostrytskyy (Ukraina), Neeme Ots (trompet), Anna-Liisa Eller (kannel), Tiia Tenno (orel), pianistid Diana Liiv ja Piret Randal. Festivali kunstiline juht on ooperilaulja Pille Lill.
„Eriline rõõm on tuua juubelifestivalile teiste seas Eesti üks väljapaistvamaid ansambleid Orthodox Singers,” ütleb Pille Lill ja lisab: „Publik saab kuulda muusikapärle, mida esitavad tunnustatud Eesti muusikud.”
Festival on kujunenud nii kohalike elanike kui külaliste poolt hinnatud suviseks muusikaelamuseks, pakkudes klassikalise muusika kontserte kaunites ja akustiliselt suurepärastes kontserdipaikades.
Avakontserdil „Taevased helid” 5. juulil kell 18 Valga Jaani kirikus astuvad üles sopran Kadri Kõrvek Rahvusooperist Estonia ja orelimängija Tiia Tenno. Kavas on Bach, Händel, Mozart, Rossini jt.
Järgmine nädal toob Hargla kiriku lavale 9. juulil kell 18 pikka aega koos tegutsenud Duo ObSolute, kuhu kuuluvad sopran Jaanika Kuusik ja oboemängija Riivo Kallasmaa. Nendega koos musitseerib kandleartist Anna-Liisa Eller. Esitusele tulevad Eesti vaimulikud rahvakoraalid, gregooriuse laul ja varajased polüfooniad.
Karula kirikus kõlavad 13. juulil kell 11 keelpillivirtuoosid Johanna Vahermägi (vioola) ja Ukraina viiuldaja Yevgeniy Kostrytskyy, kes kannavad ette loomingut heliloojatelt Bach, Mozart, Sibelius, Halvorsen, Piazzolla ja Silvestrov.
17. juulil kell 18 Valga Apostliku Õigeusu Issidori kirikus astub lavale Eesti üks väljapaistvamaid ansambleid Orthodox Singers dirigent Valeri Petrovi juhatusel. Kontserdil kõlab eri maade ida-kiriku varajane ja kaasaegne sakraalmuusika.
Laatre kirikus saab 20. juulil nautida trompeti ja oreli koosmängu Neeme Otsa ja Piret Randali esituses, kus ettekandele tulevad teosed heliloojatelt Arban, Mendez, Monti jt.
23. juulil Valga Rooma-Katoliku Pühavaimu kirikus kontserdil „Ave Maria” kõlavad Schubert, Gounod, Luzzi, Verdi jt. Esitavad sopran Kristina Vähi ja pianist Diana Liiv. Festival lõpeb 27. juulil kell 18 Lugaži kirikus Valkas tunnustatud keelpillikvarteti Camerata Musica kontserdiga. Esitusele tuleb looming heliloojatelt Pärt, Kõrvits, Eller ja Grieg.
Piletid 7/5€ müügil Piletilevis ja Valga Kultuurikeskuses.

Maardu külas purunes vana lägahoidla sein. Lägahoidla oli enamuses täitunud vihmaveega, kuid selles oli ka teatud koguses kanasõnnikut, millega kokku puutunud vihmavesi jõudis kraavi mööda Jõelähtme jõkke. 2. juuni õhtul sai Keskkonnaamet teate, et Jõelähtme jões nähti surnud kalu.

Keskkonnaameti Harju- ja Raplamaa järelevalvebüroo juhataja Tarmo Tehva ütles, et purunenud mahutis oli kanasõnnikut, aga enamuses siiski vihmavesi. „Praeguse info kohaselt ei voolanud mööda lähedalasuvat kraavi Jõelähtme jõkke mitte kanasõnnik vaid sellega kokku puutunud vihmavesi. Meie praegused mõõtmised ei ole Jägala jões hapnikunäitajate olulisi kõrvalekaldeid leidnud. Eile, 2. juuni õhtul nägi Keskkonnaameti järelevalveinspektor Jõelähtme jões ühte surnud forelli. Teada on, et jõeveega kokku puutunud sõnnikujääkidega vihmavesi seguneb ja lahjeneb iseseisvalt. Siiski ei tähenda see, et hukkunud kalu ei võiks rohkem olla – palume kõigil, kes Jõelähtme jões surnud kalu näevad, sellest teada anda Riigiinfo telefonile 1247,” selgitas Tehva.

Kohapeal on võetud lisaks hapnikuproovidele ka veeproovid Jõelähtme jõest ja kraavist, mida mööda sõnnikuga kokku puutunud vihmavesi jõkke voolas. Proovid on viidud laborisse, analüüside tulemused selguvad mõne aja pärast.

Hetkel on Keskkonnaamet alustatud juhtumi kõigi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks järelevalvemenetlust. Tarmo Tehva lisas, et lägahoidla omanikule on antud korraldus alustada koristustöödega. „Võimalikult kiiresti tuleb kokku koguda mahuti ümbrusesse valgunud sõnnik ning tõkestada lähedal olevad truubid, et sõnnikune vesi levida ei saaks,” ütles Tehva.

Päästeamet kutsub kõiki üles olema ettevaatlik ning järgima ohutusnõudeid. Tuuleiilid ja tugev sadu võivad põhjustada ohtlikke olukordi liikluses, kahjustada maju ning elektrivarustust. Vajadusel järgige ametlikke juhiseid ja hoiduge riskantsetest tegevustest välitingimustes.

Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi sõnul täna pärastlõunal tugevneb saartel ja läänerannikul, õhtul ka mandril edelatuul puhanguti kuni 18 m/s. Õhtul jätkub saartel ja läänerannikul edela- ja läänetuule tugevnemine 13, puhanguti kuni 21 m/s. Õhtu poole levivad vihmahood Lääne-Eestist ida suunas, kohati on äikest ja tugevat sadu, suurem on tõenäosus Ida-Eestis. Äikesega võivad kaasneda tuulepuhangud üle 20 m/s ja rahe.

4.07 öösel ja hommikul ulatub edela- ja läänetuul mandril puhanguti 15-18, saartel ja läänerannikul kuni 23 m/s, põhjarannikul 17-23, puhanguti kuni 30 m/s.

Hoiatustest lähemalt: Hoiatused ohtliku ilma kohta |Keskkonnaagentuur | ILM

PÄÄSTEAMET TULETAB MEELDE:

Enne tormi

Tormi ajal

Euroopa Komisjon on välja valinud 94 transpordiprojekti, millele eraldatakse  ligikaudu 2,8 miljardit eurot toetusi Euroopa ühendamise rahastust, mis on ELi peamine strateegiliste taristuinvesteeringute rahastamisvahend.

Projektidega ajakohastatakse raudteid, siseveeteid ja mereteid kogu üleeuroopalises transpordivõrgus (TEN-T). See aitab ühendada Euroopat põhjast lõunasse, idast läände ning linnadest äärealadele ning muudab ELi siseturu konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks.

Eesti jaoks oli taotlusvoor väga edukas ning tõi kuuele projektile rahalisi vahendeid kokku 90 miljoni euro ulatuses. Eesti suurimale taristuprojektile Rail Baltic eraldati 47 miljonit eurot. Rail Baltic on praeguse EL eelarveperioodi (2021-2027) varasemate taotlusvoorude raames saanud ELilt toetust 677,8 miljonit eurot. Jätkuv rahaline panus rõhutab projekti strateegilist tähtsust ja tagab selle kiirema lõpuleviimise.

Lisaks osalevad Eesti toetusesaajad mitmes transpordi digiteerimise projektis ning Soome ja Rootsi ühisprojektis, mille eesmärk on ehitada uusi ja moderniseerida olemasolevaid jäämurdjaid. Projekti raames saab Eesti 33,5 miljonit eurot uue jäämurdja ehitamiseks, talvise navigatsioonivõime tugevdamiseks ja piirkondlikuks koostööks. Kavandataval jäämurdjal on ka kaablite parandamise võimalus, seega saab seda kasutada veealuse taristu ja kaablite jälgimiseks ja parandamiseks.

Kestliku transpordi ja turismi volinik Apostolos Tzitzikostas: „Ligi 2,8 miljardi euro suuruse ELi rahastusega täidame Euroopa lubaduse luua kaasaegne, kestlik ja vastupidav transpordivõrk. Need 94 projekti mitte ainult ei edenda piiriülest ühenduvust ja tõhusust, vaid suurendavad ka konkurentsivõimet kogu kontinendil. Need investeeringud on ELi roheleppe ja geopoliitilise vastupanuvõime nurgakivi, hõlmates Rail Balticut põhjas ja kaldalt tulevate elektriühenduste rajamist lõunapoolsetes sadamates, aga ka turvalisi maanteevõrke ning ühtse Euroopa taeva projekti.”

Raudteetransport: Euroopa rohepöörde selgroog

Suurima osa ELi tasandi kogurahastusest (77%) saab raudteetransport, kusjuures investeeringud on suunatud TEN-T põhi- ja laiendatud võrkude taristu suuremahulisele ajakohastamisele, eelkõige Ühtekuuluvusfondist abi saavates riikides. See hõlmab Rail Balticu ehitamist ning raudteetaristu parandamist Kreekas ja Slovakkias. Kiirraudteeliine arendatakse ka Tšehhis ja Poolas.

Lisaks rakendatakse 46 projektiga 11 liikmesriigis Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS), et parandada raudteeohutust ja piiriülest koostalitlusvõimet.

Mere- ja siseveeteed: rohelisemad sadamad ja parem vastupidavus

Iirimaa, Küprose, Malta, Horvaatia ja Poola meresadamad ajakohastavad põhitaristut ja paigaldavad kaldalt tuleva elektri, et vähendada kai ääres seisvate laevade heitkoguseid. Prantsusmaal ja Hispaanias võetakse kasutusele digitaalsed liikluskorraldussüsteemid lähimerevedude parandamiseks.

Prantsusmaal Reini ääres uuendatakse ka siseveeteid, Belgias aga arendatakse veetranspordi digitaliseerimist.

Maanteed, õhutransport ja linnaline liikumiskeskkond: arukamad ja turvalisemad võrgud

Maanteetranspordis ehitatakse või ajakohastatakse ohutuid ja turvalisi parkimisalasid kümnes liikmesriigis. Projektidega toetatakse ka koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide (C-ITS) kasutuselevõttu, et parandada liiklusohutust ja liiklusvooge eelkõige linnatranspordisõlmedes.

Lennuliikluse korraldamise projektid aitavad jätkuvalt kaasa ühtse Euroopa taeva arendamisele, et luua ohutum, tõhusam ja säästvam lennundussüsteem.

Samuti toetatakse linnalist liikumiskeskkonda, rahastades mitmeliigilise reisijateveo sõlmpunktide ehitamist või ajakohastamist sellistes linnades nagu Leuven (Belgia), Norrköping (Rootsi), Nice ja Marseille (Prantsusmaa) ning Bolzano (Itaalia).

Strateegilised ja solidaarsed investeeringud

Jätkates tööd ELi-Ukraina solidaarsuskoridoride tugevdamiseks, parandatakse projektidega raudteeühendusi ja piiripunkte Poola ja Ukraina ning Rumeenia ja Moldova vahel. Ukrainas aitab ELi toetus laiendada standardset ELi rööpmelaiust, hõlbustades piiriülest raudteeliiklust.

Ühe projektiga suurendatakse ligipääsetavust ja taristu vastupanuvõimet Arktika piirkonnas, tagades turvalised tarneteed ja kahesuguse kasutusega taristu, mis suudab kliimamuutustele vastu pidada.

Järgmised sammud

Pärast seda, kui Euroopa ühendamise rahastu komitee on 94 projektist koosneva loetelu heaks kiitnud, võtab komisjon vastu valikut kinnitava otsuse ning Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet CINEA hakkab ette valmistama toetuslepinguid, mis peaksid valmima 2025. aasta oktoobriks. Praegused tulemused on esialgsed ja muutuvad lõplikuks alles siis, kui komisjon on vastu võtnud vastava toetuse andmise otsuse.

Taust

94 projekti valiti välja 21. jaanuaril 2025 lõppenud projektikonkursi raames esitatud 258 taotluse hulgast. ELi rahalised vahendid eraldatakse toetustena, mida kasutatakse projekti kogukulude kaasrahastamiseks.

Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammi (2021–2027) raames on liikmesriikide ja Euroopa ühendamise rahastuga assotsieerunud riikide (Ukraina ja Moldova) projektide rahastamiseks ette nähtud 25,8 miljardit eurot.Koos praeguses voorus eraldatud toetustega on kasutatud 96% eelarvest.

Alates 2014. aastast on Euroopa ühendamise rahastust toetatud 1780 transpordisektori projekti kogusummas 46,8 miljardit eurot.

Lisateavet ja edukate projektide loetelu leiate CINEA veebisaidilt.

Lisateave

Täismahus pressiteade

Pärast proove täis päevi ja pingutust on lõpuks kätte jõudnud kauaoodatud hetk – täna, 3. juulil saab avalöögi XXI tantsupidu „Iseoma”. Kokku toob tantsupidu lavale 10 938 tantsijat. I etenduse eel annab peaminister Kristen Michal üle ka Anna Raudkatsi rahvatantsustipendiumi.

Tantsijad on alates pühapäevast treeninud Tallinnas 11 väljakul. Proovides on lihvitud jooniseid ja kokku on seatud lavaline tervik, mis kantakse ette 3. ja 4. juulil tantsupeo kolmel etendusel. Veel enne I etendust toimub täna Kalevi staadionil kell 14 tantsupeo peaproov-etendus ja kell 19 algab I etendus. Reedel, 4. juulil kell 11 algab II etendus ja kell 18 III etendus. Iga etenduse pikkus on ligemale 2 tundi ja 20 minutit.

Tantsupeo kolme etenduse ja peaproov-etenduse piletid on välja müüdud. Staadionile pääsevad pealtvaatajad Ida ja Lääne väravast. Kõik väravad avatakse publikule tund aega enne etenduse algust. Täpsem info pealtvaatajatele peo ajakava ja Kalevi staadioni ala plaani kohta on olemas laulu- ja tantsupeo kodulehel: https://2025.laulupidu.ee/kulastaja-info/.

Tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ütles, et ettevalmistused etendusteks on kulgenud sujuvalt ja pikk prooviperiood on olnud edukas. „Tantsijad ja nende juhendajad on mitme proovipäeva jooksul väga palju pingutanud ning harjutanud keskendunult ja järjepidevalt. Proovid on olnud intensiivsed, aga koostöö on sujunud hästi,” kirjeldas ta.

Reimann lisas, et tänavune tantsupidu räägib loo suguvõsa kokkutulekust, kus igal piirkonnal on oma nägu ja oma lugu. „Minu jaoks on see rõõmus ja vahetu pidu, kus on palju äratundmist. Liigijuhid üle Eesti on teinud väga head tööd, tuues väljakule oma kandi tantsud, mängud ja lood. Olen tänulik kõigile, kes on selle pika teekonna kaasa teinud,” sõnas ta.

Vahetult enne I etenduse algust kuulutab peaminister Kristen Michal välja Anna Raudkatsi rahvatantsustipendiumi saaja. Raudkatsi stipendiumi on välja antud alates 1994. aastast, see on preemia silmapaistva rahvatantsualase tegevuse eest. Stipendiumi annab välja Eesti Rahvuskultuuri Fondi Anna Raudkatsi fond Raudkatsi viie või nulliga lõppeva sünniaastapäeva aastal (Anna Raudkats sündis 23. veebruaril 1886) ning igal üldtantsupeol. Varasemad stipendiaadid on Alfred Raadik (1994), Linda Raus (1996), Heino Aassalu (1999), Helju Müürsepp (2001), Ilma Adamson (2004), Eike Rõõmus (2006), Lille-Astra Arraste ja Henn Tiivel (2009), Helju Mikkel (2011), Ülo Luht (2014), Maie Orav (2016), Ene Jakobson (2019), Kalev Järvela (2021).

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 03. juuli 2025:

vene poole rünnakuid jagus, rindejoone muutusi mitte, aga kahjuks vist uute värvatutega suudetakse kõik kaotused katta…

1. Kiiev, Odessa.

2. Üks kindral jälle vähem.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones kuid vene poole surve kasvas kordades.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. USA Kongressi liige nõuab Trumpilt kiiret selgitust Ukraina sõjalise abi peatamise kohta.

12. Rosnefti tegevjuhile lähedased aserbaidžaanlased osutusid vene nafta peamisteks varikauplejateks.

13. medvedjev teatas 210 tuhande venelase värbamisest sõtta alates aasta algusest.

14. VTB tegevjuht selgitas putini eeskujul inflatsiooni sõjakulutustega.

15. Lühiuudised

CNN teatab Ukraina luurele viidates, et venemaa vägedega võib liituda 30 000 Põhja-Korea sõdurit. „Põhja-Korea saadab oma sõdurid lähitulevikus.” Njah, nii mitmedki vene sõjablogijad on kirjutanud, et Sumõ suunal on seda liha rünnakute jätkamiseks vaja.

NBC kinnitus: USA on peatanud suure relvasaadetise Ukrainasse, sealhulgas kümneid Patriot püüdurrakette, tuhandeid 155 mm haubitsamürske, üle 100 Hellfire’i, üle 250 GMLRS täppisraketi, kümneid Stingereid, AIM õhk-õhk rakette ja granaadiheitjaid. Osa relvadest oli juba piirkonnas, kuid peatati vahetult enne transporti.

185 vene poole rünnakut. Pisu üllatusega ja võimalik, et tihenenud Ukraina omade vasturünnakutele on kahanenud vene poole surve Sumõ suunal. Küll läks lakke vene poole rünnakute arv ja koosseisude suurused Harkivi suunal. Toretski suunal pisu vähem rünnakuid, mujal suht varasema intensiivsus. Kirjutatakse, et kui on suuremaid vihmahoogude hetki, siis ka neid üritab vene pool rünnakuteks ära kasutada, sest seire ulatus (ka silmside) ja droonide töö rohkem häiritud. Pisu langes liugpommide heitmine (alla 100), muu tavapärasel tasemele. Seni pole eriti soomust rünnakutel näinud aga kipub selle kuu jooksul nende nägemist vast tulevat, eks näis, kui koordineeritult seda suudetakse ehk siis kas suudetakse maha suruda Ukraina seire, kaudtuleüksuste ja droonimeeskondade töö toetamaks enda ründavaid üksusi ja seda ikka kombineeritult koos tsiklitega.

Kahjuks (kui jutt tõsi), siis vene pool suudab värvata sama palju igapäevaselt kui rindel kaotab…

1. 3. juuli öösel toimusid Odessas vaenlase droonide ohu tõttu plahvatused. Hiljem sai teatavaks, et droonirünnaku tagajärjel sai kahjustada üheksakorruseline hoone, evakueeriti 50 inimest ja neli said vigastada.

Kiievi kandis töötas öösel õhutõrje.

2. 2. juulil toimus Donetski oblasti okupeeritud osas asuvas Hartšõzski linnas mitu võimsat plahvatust (erinevates kohtades), mis põhjustasid tulekahju. Sellest teatasid propagandameedia esindajad. Riikliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu alluvuses oleva Desinformatsiooni Võitluse Keskuse juhi Andrei Kovalenko sõnul tabati seal tõenäoliselt laskemoonaladu.

Kurski oblastis Korenovos toimunud rünnakus venemaa juhtimispunktile hukkus väidetavalt venemaa mereväe ülemjuhataja asetäitja kindralmajor mihhail gudkov. Lisaks hukkus üle kümne inimese, kellest enamik olid kõrgemad ohvitserid.

3. Kursk/Belgorod: vene poole blogijatelt info, et vene poole rünnakute taustal Ukraina vasturünnakud jätkusid erinevates lõikudes ja osa neist toimusid Kurski oblastis Tetkino kandis. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.

4. Harkiv: Põhja-Harkivi oblastis tegutseva Ukraina brigaadi pressiesindaja teatas 2. juulil, et vene väed on hiljuti Harkivi oblastis taktikat muutnud ja viivad nüüd läbi jalaväerünnakuid kuni 25 sõjaväelasest koosnevates gruppides ega ründa enam väikestes, kahest kuni kolmest isikkoosseisust koosnevates tuleüksustes. Pressiesindaja teatas, et vene väed kasutavad rünnakuteks personali, samuti laskemoona ja varustuse kogumiseks maa-aluseid torustikke, sealhulgas kanalisatsioonitorusid.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: kipub tunduma, et vene poolel hakkab õnnestuma pisu pikendada Toretskist põhja pool olevate uute eesmiste possade eluiga, aga kanda kindlamalt siiski maha pole saadud. Tihe rindejoone ja Ukraina tagalas asuvate asulate ja linnade pommitamine jätkus ning ei unustata töödelda ka logistikamarsruute.

8. Donetsk: pisu üllatusega aga jälle rindejoone muutusteta päev.

9. Lõunarinne: idaservas survet jagus, rindejoon muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Vabariiklasest kongresmen Brian Fitzpatrick saatis USA presidendile Donald Trumpile ametliku kirja, milles nõudis kiireloomulist briifingut Ukraina sõjalise abi peatamise kohta. Ta teatas sellest sotsiaalvõrgustikus X (endine Twitter). „Olen ametlikult taotlenud Valgelt Majalt ja Kaitseministeeriumilt erakorralist briifingut, et selgitada ilmnenud teateid, analüüsida Ameerika Ühendriikide praegusi relva- ja laskemoonavarusid ning tagada, et meie riik on jätkuvalt täielikult pühendunud Ukrainale kogu vajaliku toetuse pakkumisele oma rahva kaitsmiseks ja vabaduse säilitamiseks,” kirjutas kongresmen.

Fitzpatrick väljendas tõsist muret tarnete peatamise pärast, märkides, et see toimub venemaa suurimate õhurünnakute taustal pärast sõja algust. Ta rõhutas, et Ukraina sõjavägi ei kaitse mitte ainult oma riiki, vaid ka „hoiab vabaduse rindejoont ise”. „Vabaduse kaitsmisel ei saa olla poolikuid meetmeid. Nagu alati, peame kaitsma rahu jõuga,” ütles vabariiklasest esindaja.

Varem sai teatavaks, et Pentagon peatas ajutiselt mitmete oluliste relvade tarnimise Ukrainale. Nagu Politico teatas, tegi selle otsuse USA kaitseministeeriumi poliitikadirektoraadi juht Elbridge Colby pärast ladude auditit. Audit näitas murettekitavat suurtükimürskude, õhutõrjerakettide ja ülitäpsete relvade varude vähenemist.

Bloombergi andmetel tuli Donald Trumpi administratsiooni otsus ajutiselt peatada võtmetähtsusega relvaliikide – sealhulgas Patriot õhutõrjesüsteemide, 155 mm mürskude ja GMLRS juhitavate laskemoona – tarned Euroopa liitlastele üllatusena. Agentuuri allikate sõnul on Euroopa diplomaadid palunud Valgelt Majalt selgitusi toimuva kohta, eriti arvestades, et sellised meetmed võeti vahetult pärast NATO tippkohtumist.

USA välisministeeriumi pressiesindaja Tammy Bruce püüdis muresid leevendada, rõhutades, et see ei ole toetuse täielik lõpetamine. „Me ei ole Ukrainale relvatarneid peatanud. See on vaid üks konkreetne olukord, üks episood. Nagu kaitseministeerium on juba öelnud, on Ukraina toetamiseks ka teisi võimsaid vahendeid,” ütles ta briifingul. Bruce lisas ka, et president Donald Trump kinnitas oma „vankumatut pühendumust” Patriot rakettide tarnimise kohustustele.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles omakorda, et Kiiev ja Washington jätkavad sõjalise abi kõigi üksikasjade koordineerimist ja selgitamist töötasandil.

12. Ühendkuningriigi riiklik kuritegevuse agentuur ja rahandusministeeriumi finantssanktsioonide jõustamise büroo on andnud välja „punase hoiatuse” venemaa nafta varikauplejate tegevuse kohta. Agentuurid on hoiatanud turuosalisi lääne sanktsioonide vältimiseks kasutatavate skeemide eest, mida kasutavad neist suurimad naftakauplejad – aserbaidžaanlased Etibar Eyyub ja Tahir Garajev. Nad on Rosnefti tegevjuhi Igor Setšini lähedased ja müüsid eelmisel aastal rohkem venemaa naftat kui ükski teine organisatsioon.

Briti teatel annab Setšin Eyyubile ja Garajevile „privilegeeritud juurdepääsu” venemaa suurima naftakompanii toodangule. Aserbaidžaanlased opereerivad varilaevastikus enam kui 100 tankerit – laevad, mis on tavaliselt üle 15 aasta vanad ja kasutavad venemaa nafta transportimiseks petlikke meetodeid. Nende hulgas on laeva automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) keelamine, mis raskendab selle liikumise jälgimist, lasti ümberlaadimine ühelt laevalt teisele, et varjata nafta päritolu, ja lipu regulaarne vahetamine.

Samal ajal õnnestub varilaevastiku tankeritel osta Rosnefti tooteid neile soodsate hindadega, kuid nad kasutavad lääne ettevõtete kindlustus- ja finantsteenuseid, hoolimata sellest, et nad rikuvad venemaa nafta ja naftatoodete müügikulusid piiravat hinnalage. Briti agentuuride sõnul jaguneb petturite loodud võrgustik sanktsioonide vältimiseks kaheks ettevõtete rühmaks, mida sellega seotud kauplejad ja maaklerid tunnevad kui „siniseid” ja „punaseid”.

„Sinised” – väidetavalt seaduskuulekad – teevad koostööd lääne organisatsioonidega, sealhulgas pankade, kindlustus- ja kaubandusettevõtetega, meelitavad ligi kaubandusfinantseerimist madalate lääne intressimääradega ning neil on juurdepääs kaubabörsidele. Peamised ettevõtted olid siin 2Rivers DMCC ja 2Rivers PTE; mõlemale kehtestas Ühendkuningriik sanktsioonid 2024. aasta detsembris. Ja selle aasta mais kanti musta nimekirja viis aserbaidžaanlast, sealhulgas Garajev ja Eyyub, sada tankerit ja veel kolm ettevõtet – BX Energy, Romarine ja Nord Axis. Briti võimude sõnul põhines „punaste” ettevõtete töö viimaste tegevusel. Nad kauplevad otse venemaa naftaga.

Need on organisatsioonid, millel on tahtlikult ebaselge omandistruktuur ja mis teevad koostööd paljude varifirmadega, mida saab lääne sanktsioonide alla sattudes kergesti asendada. Selliste ettevõtete tankerid tegelevad nafta meritsi ümberlaadimisega teistele laevadele ja venemaa nafta segamisega teiste naftasortidega, et varjata selle päritolu.

Briti võimude andmetel moodustavad Eyyubi ja Garajevi laevad putini varilaevastiku põhiosa ning vedasid 2024. aastal lasti enam kui 24 miljardi dollari väärtuses.

13. venemaa Julgeolekunõukogu aseesimehe dmitri medvedjevi teatel sõlmis jaanuarist juulini 2025 Kaitseministeeriumiga lepinguid osalemiseks sõjas Ukraina vastu üle 210 tuhande inimese. Tema sõnul liitus vabatahtlike üksustega veel 18 tuhat inimest. „Tempo on olnud üsna korralik, hea. <…> Ma eeldan, et suudame tulevikus sama dünaamikat säilitada,” ütles medvedjev relvajõudude komplekteerimise osakondadevahelise komisjoni koosolekul.

28. mail teatas Julgeolekunõukogu aseesimees 175 tuhande venelase värbamisest sõtta alates aasta algusest. Seega kasvas nende arv kuuga 35 tuhande võrra, see tähendab, et päevas sõlmib lepingu umbes tuhat inimest. Eelmise aasta jaanuarist juulini läks rindele 190 tuhat inimest ja aastaks lepingu sõlminute koguarv oli 450 tuhat, veel 40 tuhat liitus vabatahtlike formeeringutega.

Praegune armee värbamise tempo, mis toimub peamiselt vaestes piirkondades heldete maksete kaudu, mis ei ole kohalike palkadega kooskõlas, võimaldab meil seni katta rindejoone kaotusi. Washingtoni Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) andmetel oli see juuniks jõudnud 1 miljoni inimeseni, kusjuures hukkus umbes 250 tuhat sõdurit. Sarnaseid numbreid tõi NATO tippkohtumisel Haagis välja alliansi kõrge ametnik. Hukkunute nimekirjas, mida peavad BBC ja Mediazona ajakirjanikud, on üle 115 tuhande sõduri.

Sellegipoolest ei suuda vene kindralid rindejoont liigutada: 16 kuu jooksul jaanuarist 2024 kuni aprillini 2025 vallutasid nende kontrolli all olevad väed vähem kui 1% Ukraina territooriumist, makstes selle eest 400 tuhande inimese kaotustega. Sõjaväejuhtide peamine taktika on endiselt „liharünnakud”. putin loodab, et aasta lõpuks suudab armee murda läbi Ukraina kaitseliinide ja okupeerida täielikult Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblasti, mille ta kuulutas venemaa omaks, teatasid kremlile lähedased Bloombergi allikad mais.

Pärast Kurski oblasti vabastamist 26. aprillil seadis putin ülesandeks luua piirile ka „puhvertsoon”, mille järel saatis vene kaitseministeerium Sumõsse 50 000 inimest. Ukraina sõdurite sõnul on ründajaid kaitsjaid kolm korda rohkem. „Nende peamine strateegia on meid oma arvukusega ära kurnata,” ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski. Ta märkis ka, et viimase aasta jooksul on rindejoon kasvanud enam kui 160 km võrra ja ületab nüüd 1200 km. Aprillis hindas USA Euroopa vägede ülemjuhataja Christopher praeguseks venemaa kontingendi suuruseks Ukrainas 600 000 sõdurit.

14. Sõja kahjulik mõju majandusele pole venemaa ametnike, ärimeeste ja riigipankurite jaoks enam tabuteema. Pikka aega vältisid nad seda tegurit majanduse olukorra arutamisel hoolikalt, kuid juuni lõpus ütles putin, et venemaa kulutab „kaitsele“ 6,3% SKP-st: „Mitte vähe. Me maksime selle eest inflatsiooniga.” Sberbanki tegevjuht german gref ei maininud harjumusest finantskongressil sõda, kuid järgmisena kõnelenud VTB president andrei kostin otsustas, et nüüd saab ta seda teha. „Me oleme alati väga arglikud, kui räägime majanduse probleemide põhjustest…,” märkis ta, lisades, et putin aitas kõigil julgust koguda, öeldes, et inflatsiooni põhjuseks on suured sõjalised kulutused. kostin soovitas olukorda hinnata „riigi erilise olukorra põhjal”. See seisneb selles, et sõjalised kulutused on esiteks suured ja teiseks stimuleerivad need teatud majandussektorite arengut, mis tarbivad ressursse, kuid ei tooda turule jõudvaid tooteid. „Need tooted lendavad kuhugi minema ja seetõttu pakkumine ei suurene, vaid kulud kasvavad.” Seega inflatsioon.

Sõjakulutuste suurus pole teada, eelarve täitmise aruandeid enam ei avaldata. putin rääkis 13,5 triljonist rublast (149 miljardist eurost) ehk 6,3% SKP-st, mis 2025. aasta föderaaleelarves on kantud „riigikaitse” jaotisse, kuid sõjaga seotud kulud võivad olla ka teistes jaotistes. Näiteks märkis keskpank, et „sotsiaalmaksete kasv, mis on [elanikkonna] tähtsuselt teine sissetulekuallikas, tulenes suuresti ühekordsete maksete suurenemisest sõjaväeteenistuse lepingute sõlmimisel, samuti sõjaväelaste perekondadele pakutava rahalise toetuse laiendamisest.” Juunis toimunud arutelu peamisel majandusfoorumil (SPIEF) majanduse olukorra üle, kus ükski selle eest vastutajatest (keskpanga esimees elvira nabiullina, rahandus- ja majandusarengu ministrid anton siluanov ja maksim rešetnikov) ei lausunud sõna „sõda” ega isegi „SVO” ning sõjatööstuskompleksi mainiti vaid üks kord, ei saa tõsiselt võtta, märkis majandusteadlane Sergei Aleksašenko, keskpanga endine esimene aseesimees. Just sõda määrab praegu trende, sealhulgas majanduslikke.

Teine inflatsiooni põhjus, mida kostin nimetas, on samuti otseselt sõjaga seotud – need on sanktsioonid. Riigipankuri sõnul „ei saa neid eirata, kui räägime oma tänapäeva elust”. Need muudavad paljud protsessid kallimaks ja keerulisemaks. Sanktsioonid raskendavad turu küllastumist imporditud kaupadega ja takistavad projektide käivitamist, mis suurendaksid toodangut. Imporditakse kõik kõige tehnoloogiliselt arenenumad seadmed, mis pakuvad suurimaid marginaale ja mida Gazprom Neft kasutab, märkis ettevõtte juht aleksandrdjukov.

Sõda on põhjustanud majanduses põhimõttelisi muutusi, mida nabiullina järel nimetatakse sageli „struktuuriliseks ümberkujundamiseks”. Väliskaubanduse tingimused on muutunud ja mitte meie kasuks ning see on pikaajaline tegur, kõrged tööjõukulud on samuti pikka aega, nüüd peame lootma siseturule rahastamisallikatele, loetles nabiullina, lisades, et impordi asendamine toimub kiiremini, kui ta ootas. Sellistes tingimustes on lõhenemine vältimatu: mõnes sektoris toimub kiirenenud kasv, teistes stabiliseerumine ja kolmandates langus. Sõda imeb majandusest ressursse välja ja kostin tegi ettepaneku sulgeda ebaefektiivne tootmine: „Meil on hunnik erinevaid ettevõtteid, mis ei suuda kasumlikkust tagada.” Paljud ebaefektiivsed ettevõtted imevad riigilt raha, riik kulutab nende toetamiseks tohutuid summasid, kurtis kostin, aga vaatamata sellele „lennukid ei lenda, paljud asjad ei liigu”. Ressursid tuleks suunata tõhusamatele ettevõtetele ja isegi tööstusharudele, ebaefektiivsed – lahkuma, toetas teda nabiullina.

Kuid praegu jätkab riik, justkui polekski sõda, meetmete väljatöötamist paljude tööstusharude – söe, ehituse, autotööstuse jne – toetamiseks. kostin nõudis ausat vastust: „Miks me peame nii palju sütt tootma? <…> Kõik, mis on kaevandusmeetod, on ebaefektiivne.”

15. Lühiuudised

Euroopa Liidu välisteenistus: Euroopa Liidu välisteenistuse juht Kaja Kallas ütles, et Hiina ettevõtete toetus venemaa sõjale Ukraina vastu kujutab endast tõsist ohtu Euroopa julgeolekule. Kallas tegi selle avalduse Hiina välisministrile Wang Yile Brüsselis 13. Euroopa Liidu ja Hiina strateegilise dialoogi ajal. Ta kutsus Hiinat üles viivitamatult lõpetama igasuguse materiaalse toetuse venemaa sõjatööstuskompleksile. Kallas kutsus Hiinat üles toetama ka täielikku ja tingimusteta relvarahu ning õiglast ja püsivat rahu Ukrainas, mis põhineb ÜRO põhikirja täielikul austamisel.

venemaa on käivitanud Venezuelas Kalašnikovi automaatidele mõeldud 7,62 mm padrunite tootmise tehase esimese etapi. Ettevõte hakkab tootma kuni 70 miljonit padrunit aastas, teatas venemaa riiklik korporatsioon Rostec. Esimene etapp hõlmab nelja tootmisliini. Kaks neist hakkavad tootma terassüdamikuga kuulidega padruneid, teised trasseerimiskuulide ja toorikutega padruneid. Iga liin on võimeline tootma kümneid tuhandeid ühikuid vahetuse kohta. vene ettevõte loodab peagi käivitada ka ülejäänud tootmishooned. See võimaldab Venezuelas käivitada padrunite ja Kalašnikovi automaatide (AK-103) täieliku tootmistsükli.

USA kavatseb varustada Ukrainat oluliselt vähem relvastusega – vaid nii palju, et „sõda lõpule viia”, teatab WSJ. Tarnete peatamise ajal oli Poolas hoiul üle 20 PAC-3 Patriot raketi, üle 20 Stingeri süsteemi, Hellfire raketi ja üle 90 AIM-raketi.

lavrov – ta on olnud venemaa välisminister Jeesus Kristuse sünnist saati, ma arvan? Ja sellest ajast peale pole tema suust midagi kasulikku tulnud, – ütles NATO peasekretär Rutte. Varem ütles venemaa välisministeeriumi juht, et NATO riikide eelarve suurendamine viib alliansi lagunemiseni.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Laulu- ja tantsupeonädalal on Tallinnas turvalisust tagamas ühtekokku 600 politseinikku ja abipolitseinikku. Politsei põhirõhk on suunatud liiklusele, avalikule korrale ning piduliste turvalisusele.

Laulu- ja tantsupeo politsei turvalisuse juht Vaiko Vaher räägib, et politsei tegevus ja mõtteviis on kantud laulu- ja tantsupeo nimest „Iseoma”. „Meie eesmärk on teha kõik selle nimel, et Eesti inimesed saaksid ise ja koos omadega turvaliselt laulu- ja tantsupidu nautida. Oleme mitmeid kuid teinud igapäevast koostööd heade partneritega laulu- ja tantsupeo korraldustiimist, päästest, kiirabist, MUPO-st ja turvaettevõttest, et mõelda läbi kõik turvalisuse küsimused ning harjutada läbi erinevad kriisiolukorrad ja -plaanid. Pingutame ühiselt selle nimel, et lauljad, tantsijad ja pealtvaatajad tunneksid end turvaliselt ja hoitult,” kinnitab Vaher.

Varasemalt on enim politseinike abi vajanud kaaslase, juhendaja või vanema silmist kaotanud lapsed. Samuti on suur väljakutse rahvamasside liikumisel turvalisuse tagamine. Seda nii rongkäigu ajal kui mujal. „Jälgime ja suuname igapäevaselt liiklust, vaatame, et vajalikud teeotsad oleksid suletud ning et ükski uitama läinud sõiduk koos juhiga ei satuks sinna, kus ta olema ei peaks,” ütleb Vaher.

Alates tänasest on Kalevi staadionil harjutusväljaku kõrval avatud politseitelk, kust saab abi kõikides küsimustes, mis turvalisusega seotud. Näiteks juhul, kui kaotatud on väärtuslik asi või kui kedagi otsitakse. Lauluväljakul Oru väravas avatakse politseitelk 5. juulil.

Tantsu- ja laulupeolised saavad ka ise palju teha selle nimel, et pidu mööduks turvaliselt. Seetõttu tuletab politsei meelde:

Hoia iseend ja teisi!
Kui Sinu või kellegi teisega midagi juhtub, helista 112 või pöördu politseiniku poole.
Kanna alati kaasas kaarti, kus on kirjas saatja või grupijuhi telefoninumber ning ööbimiskoha aadress.
Kui lahkud harjutusväljakult või majutuskohast üksi, teavita sellest oma juhendajat või grupijuhti.
Kui oled eksinud või märkad eksinud last, siis küsi abi politseinikult või helista 112.

Hoia ise oma asjadel silm peal!
Kirjuta isiklikele asjadele oma nimi ja telefoninumber.
Kui leiad väärtusliku asja nagu telefon või ID-kaart, siis ole hea, vii see palun politseitelki.
Hoia oma asjadel tihedas rahvamassis silm peal. Võimalusel hoia neid riiete sisetaskutes, kaela- või kõhukotis.
Politsei- ja Piirivalveameti Facebooki lehele on loodud album „Kaotatud ja leitud asjad laulu- ja tantsupeol,” kuhu postitame pildid leitud väärtuslikest asjadest, mis on politseile üle antud. Kui oled kaotanud väärtusliku asja nagu ID-kaart või telefon, siis jälgi kindlasti seda albumit. Kui tunned oma asja ära, siis saad selle kätte peo ajal kas Kalevi staadionilt või Lauluväljakult politseitelgist.

Hoia liikluses ise oma silmad-kõrvad lahti!
Teed ületades veendu alati, et fooris põleb roheline tuli ja kõik sõidukid on peatunud.
Tule peole jalgsi, ühistranspordi või rattaga.
Kulge liikluses rahulikult – ükskõik, kas sõidad auto, tõuksi või rattaga.
Kui sõidad tõuksiga, siis alati üksi!

Kui märkad midagi kahtlast, helista 112 või pöördu politseiniku poole!
Palun ära võta peole kaasa suuri seljakotte.
Peole ei ole lubatud kaasa võtta terariistu jm ohtlikke esemeid ning neid meenutavaid asju (nt mängurelvad).
Ohtlikest esemetest ja korrarikkumistest teavita kohe politseinike või turvatöötajaid.
Tule peole kaine peaga!

Sina ise, üheskoos meiega, lood turvalise laulu- ja tantsupeo!

Üldlaulu- ja tantsupeo esimene päev algas 3. juuli hommikul kell 7 pidulikult lipuheiskamise ja peotule tervitamisega Kuberneri aias, kus osales ka laulu- ja tantsupeo kunstiline toimkond ning Riigikogu esimees Lauri Hussar.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma” esimene päev algas varahommikul kell 7 pidulikult lipu heiskamise ning peotule tervitamise tseremooniaga Pika Hermanni tornis ja selle jalamil Kuberneri aias, kus tseremoonial osalesid laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ja rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA töötajad.

Tseremoonial hoolitsesid muusikalise poole eest MUBA segakoor ja popkoor, Tallinna Kammerkoor ja Eesti Meestelaulu Seltsi koor, esines tantsuansambel Soveldaja.

Peolisi tervitasid Riigikogu esimees Lauri Hussar, laulu- ja tantsupeo peakorraldaja Margus Toomla ning tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann. Reimann rõhutas oma tervituskõnes, kui rikkalik ja mitmekesine on eesti rahvakultuur, kus iga paikkond lisab väärtust oma eripäraga. „Kui kõik oma külluse pikale lauale kokku seavad, külge riputavad või sõnade kaudu kuuldavaks teevad, on meie väikese kodumaa kultuuriruum kõigis oma pisimates kohtades ja pisimates iseärasustes avali,” sõnas ta. „Nii üksi kui ka koosolemisest sünnib isemoodi tervik.”

Pärast lipuheiskamist jõudis laulu- ja tantsupeo tuli tagasi kunstilise toimkonna kätte. Viimase öö veetis tuli Tallinna Muusika ja Balletikoolis, kust MUBA koorid selle kaasa tõid ning Tallinna laulu- ja tantsukollektiivide nimel üldpeo korraldajatele üle andsid. Ring oli täis saanud. 18 päeva tagasi süütas kunstiline toimkond peotule Tartus, Eesti Rahva Muuseumi juures. Vahepeal rändas tuli läbi kõik Eesti maakonnad ning selle teekonna jooksul on ta liikunud käest kätte, sõitnud paadi, auto ja hobukaarikuga ning süüdanud sadu küünlaid, laternaid ja lõkkeid.

Nii nagu peotuli ühendab Eestimaad, seovad laulu- ja tantsupeo päevil üle kogu maa lehvivad sinimustvalged lipud sümboolselt ja nähtavalt kõiki eestimaalasi. Eesti lipu seaduse 2022. aasta muudatuse järgi heisati riigilipud esimest korda laulu- ja tantsupeo auks kaks aastat tagasi XIII noorte laulu- ja tantsupeo päevil. Üldlaulu- ja tantsupidude ajaloos heisatakse lipud muutunud seaduse alusel peopäevadeks tänavu esimest korda.

Tänavu toimub üldlaulu- ja tantsupidu 3.–6. juulini, mis tähendab koguni nelja järjestikust lipupäeva. Lipu kasutamise korra järgi tuleb lipp igal peopäeval heisata hiljemalt kell 8 hommikul ja langetada kell 22 õhtul. Kui lipp jääb lehvima ööseks, peab see olema pimedal ajal valgustatud selliselt, mis tagaks lipu sinise värvi äratuntavuse. Selleks ei pea kasutama spetsiaalset valgustust, piisab tänava- või õuevalgustusest.

Eesti lipu heiskamine neil päevil on kohustuslik kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Laulu- ja tantsupeo auks kutsume aga sinimustvalget heiskama ka kõiki kodusid, ettevõtteid ja organisatsioone.

Kolmapäeval, 2. juulil kell 14.18 toimus liiklusõnnetus Võru linnas Kose kergliiklusteel.

17-aastane tüdruk sõitis elektrilise tõukerattaga ja kukkus.

Tõukerattur toimetati haiglasse.

Eile kolmapäeval, 2. juulil sõideti Misso ümbruses Lõuna-Eesti ralli eelne test.

Ralli ise toimub reedel ja laupäeval, 4-5. juulil.

Siin on pildid, autor Igmar Matto.

Tänase kolmapäeva, 2. juuli õhtul pidas politsei Tallinnas kinni 47-aastase mehe, keda kahtlustatakse 48-aastase naise tapmises.

2. juuli õhtul kell 17.30 pöördus Ida-Harju politseijaoskonda 47-aastane mees, kes ütles, et tappis kodus oma elukaaslase. Politsei ning meedikud sõitsid Lasnamäe piirkonda infot kontrollima ning leidsid korterist laskehaavaga 48-aastase naise surnukeha. Jaoskonda pöördunud mees peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Ida-Harju politseijaoskonna välijuht Kaja Rand ütles, et asjaolude selgitamine on alles algusjärgus ning politseinikud ja kriminalist teevad sündmuskohal aktiivset tööd. „Praegu on teada, et tapetud naine ning kahtlustatav olid elukaaslased. Kahtlustatav oli tarvitanud alkoholi. Mis aga täpselt täna selles korteris juhtus ning mis oli nii raske kuriteo motiiv selgitatakse välja alustatud kriminaalmenetluses,” täpsustas välijuht.

Kriminaalmenetlus alustati tapmise paragrahvi alusel. Menetlust viib läbi Põhja prefektuur ning juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.

CNN teatas Ukraina ametnikele viidates, et Põhja-Korea valmistub saatma Ukraina vastu võitlevatesse Vene vägedesse täiendavalt 25 000–30 000 sõdurit, mis on peaaegu kolm korda rohkem kui eelmisel aastal.

Ukraina sõjaväeluure (HUR) hinnangu kohaselt võivad värsked üksused saabuda lähikuudel ja osalevad tõenäoliselt lahingutes Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel, sealhulgas „ulatuslikes pealetungioperatsioonides” .

Uudis rõhutab Põhja-Korea kasvavat osalemist Venemaa-Ukraina sõjas ning süvenevaid sõjalisi sidemeid Pyongyangi ja Moskva vahel.

Rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker ütles, et nende asutus kolmapäevast enam täitmisregistri kaudu pangakontode kohta päringuid ei tee, vaid suhtleb pangaga meilitsi, mis võtab rohkem aega ning raskendab nii rahapesu tõkestamist.

„Täna hommikust saati me pankadele päringuid enam täitmisregistri kaudu ei tee, sest me ei soovi õiguskantsleri mandaati alatähtsustada. Kui õiguskantsler ütleb, et tema hinnangul puudub täitmisregistri kaudu andmete pärimiseks õiguslik alus, siis nii ongi,” ütles Mäeker.

Mäekeri sõnul tähendab see rahapesu andmebüroole, et nad saavad kontoväljavõtteid nädala ja pikema hilinemisega, kuna peavad päringuid tegema e-meilitsi, vahendab ERR.

Lõuna-Euroopa palavus on võtnud praegu kursi Läänemerele. Eesti saab paariks päevaks sooja suve. Juba tänane kolmapäev oli soe, homne neljapäev on veel soojem.

Skandinaaviast liigub homme päeval Läänemerele madalrõhkkond, mille lohk kannab õhtu poole vihmahooge üle Eestiläänest itta. Kuum ja niiske õhk võimendub väga suure tõenäosusega õhtul Ida-Eestis äikesetormina. Läänes läheb ilm peale vihmahooge kiirelt jahedamaks ja tuulisemaks, vahendab ERR.

Neljapäeva öö ja ennelõuna on sajuta, õhtu poole liiguvad hoovihmapilved läänest itta. Ida poole jõudes lisanduvad äike ja rahe. Öösel on sooja 11-16, päeval 24-30, rannikul ja Lääne-Eestis 18-23 kraadi. Reedel sajuvõimalus väheneb, aga tuul tugevneb. Öösel on sooja 10-15, päeval 15-20 kraadi. Nädalavahetus tuleb kohati vihmahoogudega ja mõõdukalt soe.

Õiguskantsler Ülle Madise kantselei tuvastas kontrolli käigus, et täitmisregistri kaudu pääsevad ametiasutused kohase õigusliku aluseta ligi konto omanike pangasaladusele. Õiguskantsleri sõnul on riigiasutused teinud veidi enam kui aasta jooksul päringuid pankadesse kümneid tuhandeid kordi.

Õiguskantsler kontrollis kahtlusi, et mitmed ametiasutused pääsevad täitmisregistri kaudu ligi pangasaladusele konto omaniku teadmata ja loata ning kohase õigusliku aluseta. Õiguskantsler küsis teavet Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt (RIK) ning justiits- ja digiministeeriumilt, vahendab ERR.

Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 71 isendit. Karujahi hooaeg algab 1. augustil ja kestab oktoobri lõpuni. Täiendavate küttimislubade vajadus vaadatakse üle jooksvalt, lähtuvalt küttimisest ja kahjuteadetest. 

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et karudel läheb Eestis väga hästi. „2024. aasta sügisel hindas Keskkonnaagentuur meie karude arvukuseks vähemalt 112 pesakonda, mis on uus rekord. See tähendab, et Eestis elab vähemalt tuhatkond karu,” lausus Kukk.

Karude arvukuse kasv on looduskaitseline edulugu, kuid see toob kaasa ka vajaduse ennetada inimese ja kiskja vahelisi konflikte. Hoolimata senisest ennetustegevusest on jätkunud karude poolt nii mesitarude rüüstamine kui silopallide lõhkumine. Mõõdukas ja suunatud jahipidamine aitab selliseid juhtumeid vähendada. See on tähtis ka seetõttu, et karudel säiliks inimpelglikkus, mis on oluline elanikkonna turvalisust silmas pidades.

Leelo Kukk lisas, et kuna karu on Loodusdirektiivi IV lisasse kantud liik, mis tähendab, et küttimine on lubatud kahjustuste ennetamise ning vältimise eesmärgil või inimese elule ja tervisele tekkiva ohu vältimiseks, suunatakse jaht lähemale karukahjustuste tekkekohale. „Seetõttu ei ole küttimislimiit maakondade põhine vaid lube antakse jahipiirkondade kaupa. Toidu olemasolul on karud üsna paiksed loomad. Seetõttu on suur tõenäosus, et kui kahjustused toimuvad ühe kindla küla lähedal, siis põhjustas need karu, kes elab selle küla ümbruses. Seetõttu oleme jahipiirkonnale lisanud ka suunised, millise küla või külade läheduses tuleks küttimine läbi viia,” selgitas Kukk.

Suurkiskjate kava kohaselt tuleb Eestis tagada vähemalt 70 poegadega karupesakonda. Keskkonnaagentuuri 2024. aasta sügisese seire põhjal hinnati pesakondade arvuks vähemalt 112. Käesoleva aasta küttimisprintsiibid on läbi räägitud suurkiskjate koostöökogus. Karu küttimine algab esmalt 71 jahipiirkonnas, kus igas piirkonnas on lubatud küttida üks loom. Täiendava küttimismahu vajadust hinnatakse jooksvalt, lähtuvalt kahjuteadetest ja senise küttimise tulemuslikkusest. Küttimismahud määrab Keskkonnaamet, tuginedes karude seireandmetele ning suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavale.

Karu nägemine on muutunud üsna tavaliseks. Karusid kohatakse järjest sagedamini nii asulates kui nende läheduses, kuhu toob neid sageli kergesti kättesaadav kõhutäis. Seetõttu peavad inimesed olema hoolsad ja hoidma ära karule meelepäraste suutäite lihtsa kättesaamise. Kindlasti ei tohi üle jäänud aiasaadusi lihtsalt metsa alla viia, biojäätmeid palume hoiustada kinniselt kompostrites või kinnistes kompostkastides. Karukahjude ennetamiseks toimivad mesitarude ümber korralikult paigaldatud ja pingestatud elektrikarjused, mille rajamise kulutusi Keskkonnaamet osaliselt korvab.

Harju maakohus tunnistas kokkuleppemenetluses süüdi Moldova kodaniku Ivan Chihaiali Venemaa eriteenistuse huvides ja ülesandel Slava Ukraina restorani süütamises ja mõistis talle karistuseks kuus ja pool aastat vangistust.
Kuriteo kaasosalise, samanimelise Moldova kodaniku tunnistas kohus süüdi varavastases kuriteos ning mõistis karistuseks kaks ja pool aastat vangistust, millest kuus kuud tuleb tal kanda reaalselt. Kui ta peaks kolme ja poole aasta pikkusel katseajal panema toime uue kuriteo, võib kohus ka kahe aasta pikkuse vangistuse täitmisele pöörata. Lisaks tuleb varavastases kuriteos süüdimõistetud Ivan Chihaialil hüvitada süütamisega tekitatud kahju.
Menetluse käigus tuvastati, et 1992. aastal sündinud Ivan Chihaial sai ülesande Venemaa relvajõudude kindralstaabi peavalitsuselt ehk GRU-lt. 2024. aasta jaanuaris täitis ta GRU ülesandel proovitöö, kui süütas Võrumaal Osulas asuva COOP kaupluse. Järgmisel päeval andis GRU huvides ja ülesandel tegutsev inimene talle ülesande süüdata Tallinnas asuv Slava Ukraina restoran. Rünnaku ettevalmistamiseks kaasas Chihaial oma samanimelise onupoja, kes ei olnud Venemaa eriteenistuse huvidest teadlik. Ööl vastu 31. jaanuarit sõitsid nad Tallinna, süütasid restorani ja lahkusid seejärel Eestist.
Nii COOP kauplus Võrumaal kui ka Slava Ukraina restoran Tallinnas süüdati ühtmoodi: lõhuti aken, valati sellele bensiini, aknast tõsteti sisse kott bensiinikanistriga ja süüdati seejärel põlema.
„Kuigi kahtlustatavad olid Eestist lahkunud, võttis kohus nad veebruari algul prokuratuuri taotlusel tagaselja vahi alla ja prokuratuur väljastas nende suhtes Euroopa vahistamismääruse. Mõni päev hiljem peeti nad selle alusel Itaalias kinni ja loovutati menetluse käigus Eestile,” ütles riigiprokurör Triinu Olev-Aas.
Venemaa on alates 2023. aasta veebruarist valmistanud ette rünnakuid Eestis, Lätis ja Leedus nii mälestusmärkide, inimeste kui ka vara vastu. „Rünnakute eesmärk on polariseerida ja lõhestada ühiskonda ning külvata hirmu ja usaldamatust. Seeläbi oli ka see rünnak suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku vastu,” lisas Olev-Aas.
Kaitsepolitsei on täheldanud, et Venemaa eriteenistustel on Eestist aina keerulisem värvata, seda ka piiriäärsete topeltkodanike puhul. Eesti ühiskond toetab Ukrainat ning seetõttu on Venemaa eriteenistustel Eestist taoliste rünnakute korda saatmiseks keeruline ründajaid leida. „Sel korral värvati Venemaal röövimise eest vangistuses olnud moldovlased oma räpaseid ülesandeid täitma. Nagu ka varem, tabati Venemaa eriteenistuse musta töö tegijad kiiresti,” kommenteeris kaitsepolitseiameti büroo juht Harrys Puusepp.
Süüdistatavate kiire tabamine sai võimalikuks tänu Põhja prefektuuri jõupingutustele esimestel päevadel koos kaitsepolitsei ja Riigiprokuratuuriga ning väga heale rahvusvahelisele koostööle Läti, Leedu, Poola ning Itaalia õiguskaitseasutuste ja prokuratuuridega. Menetluse lahendamisel oli oluline panus ka Kalamaja kogukonnal. Oleme tänulikud, et kogukond oli kiiresti valmis jagama turvakaamerate salvestusi ning muud olulist infot menetluse kiireks lahendamiseks.

Eesti Keskerakond esitab kohalike omavalitsuste valimistel Tartu linnapeakandidaadiks kogenud poliitiku ja praeguse erakonna peasekretäri Anneli Oti.

Tartus sündinud ja Lõuna-Eesti arengule pühendunud Ott omab tugeva kohaliku ja riikliku tasandi kogemust ning tal on siiras soov Tartu linna tulevik kujundada eelkõige kohalike elanike nägu ja on nende vajaduste ning soovidega kooskõlas.

Anneli Ott seisis Riigikogu saadikuna järjekindlalt Lõuna-Eesti arengu eest, algatades näiteks Kagu-Eesti programmi, mille abil toetati nii kohalikke ettevõtjaid kui ka inimeste eluasemete renoveerimist. „Anneli Ott on kogenud ja tugeva närviga juht. Ta on nii kohalike inimeste murede kui riikliku poliitika ristteel olnud kindel selgroog, kes ei karda võtta vastutust ega seista oma kogukonna eest ka keerulistel aegadel. Just sellist inimest on täna Tartu juhtimisse vaja – järjekindlat ja inimestega arvamusega päriselt arvestavat,” ütles Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart.

Anneli Ott on olnud Võru linnapea ja linnavolikogu esimees, Riigikogu liige, riigihalduse minister ning kultuuriminister, kus ta seisis otsustavalt kultuurivaldkonna rahastamise ja jätkusuutlikkuse eest. Tema ametiajal pöörati erilist tähelepanu kohalikele kultuurikeskustele, rahvamajadele ja loomeinimeste toimetulekule. Oti eestvedamisel loodi erakorralised toetusmeetmed kultuurikorraldajatele ja piirkondlikele kultuurikeskustele, et aidata neil üle elada keerulised ajad ning hoida kultuur elujõulisena ka väljaspool suuremaid keskusi. See kogemus annab talle tugeva vundamendi ka Tartu linna juhtimiseks, teadmise, kuidas muuta visioonid praktilisteks ja toimivateks lahendusteks.

Keskerakonna Tartu linna piirkonna juhi Artjom Suvorovi sõnul on Anneli Ott Tartu inimestele tuttav ja usaldusväärne kandidaat. „Anneli kandideeris Tartus ka eelmistel Riigikogu valimistel ning sai siin tugeva toetuse. Meil on hea meel, et Anneli on valmis oma teadmised ja kogemused Tartu hüvanguks tööle panema ja meie nimekirja esinumbrina kandideerima,” ütles Suvorov.

„Tartu on minu sünnilinn ja tudengiaastate kodu – linn, millega on mul sügav ja emotsionaalne side. Kui kandideerisin siin Riigikogu valimistel, sain Tartu inimestelt palju positiivset tagasisidet, mis andis mulle kindluse, et olen õigel teel. Olen oma poliitikukarjääri peamiseks eesmärgiks seadnud elu toetamise ka väljaspool Tallinna, et luua tasakaalustatud arengut ja väärtustada elu igas Eestimaa paigas. Minu jaoks ei ole Tartu ainult hariduse ja kultuuri keskus, Tartu on Lõuna-Eesti pealinn, mis mõjutab tugevalt kogu piirkonna arengut. Tartu edu on osa tervikliku Eesti edust. Meil on Tartus tugev ja professionaalne meeskond, kellega koos saame kindlasti palju positiivset ära teha,” rääkis linnapeakandidaat Anneli Ott.

Keskerakonna eesmärk Tartus on koostöös linnarahvaga väärtustada kohalikke traditsioone ja tugevdada piirkondlikku identiteeti. Töötame selle nimel, et Tartu oleks ühtaegu nii Eesti hariduse ja teaduse lipulaev kui ka kodune ja turvaline elukeskkond. Asjaajamine linnas peab olema ettevõtja- ja inimsõbralik, et toetada väärt ideede kiiret elluviimist heade mõtete linnas.

Sel laupäeval, 5. juulil toimub üle Eesti populaarseks ürituseks kasvanud Suur Toidutänav esmakordselt Tartus. Kümned eri maailmaköökide pakkujad kogunevad Ihaste tee algusesse. 

Gurmaanide paraad avaneb A. Le Coq Sport spordimaja parklas, Ihaste tee 7 kell 12 ning kestab 22-ni. Sissepääs on kõigile tasuta. Lisaks suurele söögi- ja joogivalikule saab lõbutseda Sky Tivoli lõbustuspargis, kuulata DJ-sette ja võtta osa burgerisöömise võistlusest. 

Viis aastat tagasi Tallinna Laulväljakust alguse saanud suurüritus väisab sel suvel juba 12 Eesti linna. Peale Tartut vuravad ratastel tänavatoidukohad veel Haapsallu (25. ja 26. augustil), Elvasse (16. augustil) ja Võrru (23. augustil). 

Poola kehtestab järgmisest esmaspäevast, 7. juulist piirikontrolli Saksamaa ja Leeduga seoses kasvavate pingetega ebaseadusliku rände osas, teatas Poola peaminister Donald Tusk.

Otsus, mis tehti pärast teisipäeval toimunud valitsuse kohtumist Poola piirivalvega, tuleb vastusena kasvavale sisepoliitilisele survele ja äärmusparempoolsete toetatud protestidele Poola ja Saksamaa piiripunktides nädalavahetusel, vahendab Guardian.

Iganädalase kabinetiistungi alguses tehtud märkustes süüdistas Tusk sammus Saksamaad, väites, et see on poliitikamuutus, mille tulemusel „keelatakse sisuliselt sissesõit … migrantidele, kes suunduvad Saksamaale varjupaiga või muu staatuse taotlemiseks”.

„Poola-Saksamaa piiril toimuvate operatsioonide viis on viimase kuu jooksul selgelt muutunud,” ütles ta.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz tegi selle aasta alguses oma valimiskampaania alustalaks rangema rändepoliitika. Pärast tema ametisseastumist mais paigutas Saksamaa piirile rohkem politseinikke ja teatas, et mõned riiki siseneda üritavad inimesed saadetakse tagasi.

Juba enne seda pikendas Merzi eelkäija veebruaris kuue kuu võrra ajutisi piirikontrolle, mille Saksamaa oli eelmisel sügisel oma piiridel kehtestanud, püüdes vähendada riiki saabuvate inimeste arvu.

Tusk väitis, et hiljutine poliitikamuutus on avaldanud Poolale liigset survet, et ta võtaks vastu isikuid, kellele Saksamaa piiril sisenemine keelati.

„Kuna Poola poolel piirikontrolle ei toimu, on raske kindlaks teha, kas Poolasse tagasi saadetavad või ümber suunatavad inimesed tuleks sinna saata,” ütles ta.

Tusk lisas, et ta oli Merziga „mitu korda” rääkinud, hoiatades teda, et Poola „kannatus … on kustumas”.

„Oleme olnud Schengeni ala [EL-i viisavaba reisimistsooni] kaitsjad ja jääme avatud piiride ja piiranguteta liikumisega Euroopa pooldajateks. Selline süsteem nõuab aga kõigilt naaberriikidelt samasugust ja sümmeetrilist pühendumist,” ütles ta.

„Seetõttu on piirikontrolli ajutine taaskehtestamine Poola-Saksamaa piiril vajalik, et vähendada miinimumini kontrollimatut migrantide voogu … piiri ületamisel,” sõnas ta.

EL-i andmetel on liikmesriikidel lubatud ajutiselt taaskehtestada piirikontroll tõsise ohu korral, näiteks sisejulgeoleku ohu korral. EL ütleb, et piirikontrolli tuleks rakendada viimase abinõuna erandolukordades ja see peab olema ajaliselt piiratud.

Teisipäeval Merzile suunatud teravas hoiatuses ütles Tusk, et kui Saksamaa valitsus pikendab septembris ühepoolset piirikontrolli, vastab Poola sarnase sammuga. „Aeg, mil Poola ei reageeri sellistele meetmetele vastavalt on lõplikult läbi,” lisas ta.

Migratsioonialane arutelu Poolas on viimastel nädalatel muutunud üha tulisemaks, kusjuures paremäärmuslikud aktivistid on hakanud Saksamaa piiril rahvapatrulle korraldama.

Leedu-suunalise ajutise piirikontrolli kehtestamise sammu peeti arvatavasti seotuks Saksamaa poliitika muutusega.

Tusk ütles, et kuna tugevalt militariseeritud Poola-Valgevene piir on ebaseaduslikule rändele suletud, kasutatakse nüüd teisi naaberriike alternatiivsete marsruutide testimiseks Schengeni alale läbi Balti riikide.

Selle tulemusena, ütles ta, „jätkub Venemaa ja Valgevene juhitud ebaseadusliku rände voog läbi Valgevene, Läti ja Leedu – ja Poolal on ju Leeduga avatud piir”.

Merzilt küsiti Poola kasvava kriitika kohta ühisel pressikonverentsil Luksemburgi peaministriga.

Mõni minut enne seda, kui Tusk Poola otsuse välja kuulutas, ütles Merz, et ta on Poola muredest teadlik ja on viimastel päevadel korduvalt Poola peaministriga rääkinud.

Kuid ta rõhutas, et „Saksamaalt Poolasse ei ole tagasi saadetud varjupaigataotlejaid, kes on juba Saksamaale saabunud”.

Merz ütles, et kahel riigil „on ühine probleem, mida me tahame koos lahendada”.

Ta lisas: „Loomulikult tahame Schengeni ala säilitada, kuid liikumisvabadus Schengeni alal toimib pikas perspektiivis ainult siis, kui seda ei kuritarvita need, kes edendavad ebaseaduslikku rännet, eelkõige migrantide smugeldajad.”

Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku muuta ELi kliimaseadust, kehtestades 2040. aastaks ELi kliimaeesmärgi  vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 90% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega, nagu on nõutud komisjoni poliitilistes suunistes aastateks 2024–2029. See annab investoritele ja innovaatoritele kindluse, tugevdab ELi ettevõtete juhtpositsiooni tööstuses ja suurendab Euroopa energiajulgeolekut.

Ettepanek tugineb ELi praegusele õiguslikult siduvale eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% ning selles sätestatakse pragmaatilisem ja paindlikum viis eesmärgi saavutamiseks, et jõuda Euroopas 2050. aastaks vähese süsinikuheitega majanduseni.

Kooskõlas ELi konkurentsivõime kompassi, puhta tööstuse kokkuleppe ja taskukohase energia tegevuskavaga  võetakse kavandatud 2040. aasta kliimaeesmärgis täielikult arvesse praegust majandus-, julgeoleku- ja geopoliitilist maastikku ning tagatakse investoritele ja ettevõtjatele prognoositavus ja stabiilsus, mida nad vajavad ELi üleminekuks puhtale energiale. Püsides süsinikuheite vähendamise kursil, edendab EL investeeringuid innovatsiooni, loob rohkem töökohti ning suurendab majanduskasvu, vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele ning energiasõltumatust.

Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Kuna Euroopa kodanikud tunnevad üha enam kliimamuutuste mõju, ootavad nad Euroopalt tegutsemist. Ettevõtjad ja investorid ootavad, et määraksime prognoositava liikumiskiiruse- ja suuna. Täna näitame, et oleme kindlalt pühendunud Euroopa majanduse süsinikuheite vähendamisele 2050. aastaks. Eesmärk on selge ning teekond on pragmaatiline ja realistlik.”

Tänane ettepanek põhineb valitsustevahelise kliimamuutuste rühma ja kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu põhjalikel mõjuhindamistel ja nõuannetel. Selle koostamisel on tehtud märkimisväärset koostööd liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, sidusrühmade, kodanikuühiskonna ja kodanikega.

Ettepaneku keskne element on paindlikkus, mida komisjon kaalub tulevaste õigusaktide kavandamisel 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamiseks. Selleks piiratakse alates 2036. aastast kvaliteetsete rahvusvaheliste ühikute rolli,  kasutatakse ELi  heitkogustega kauplemise süsteemis (ELi HKS) süsiniku liidusisese püsiva eemaldamise meetodit ning aidatakse eri sektoritel saavutada eesmärke kulutõhusal ja sotsiaalselt õiglasel viisil. Konkreetselt võiks see anda liikmesriigile võimaluse kompenseerida raskustes oleva maakasutuse sektori süsinikuheidet paremate tulemustega jäätmetest ja transpordist tulenevate heitkoguste vähendamisel.

Oluline on ka kiiresti luua ja hoida sobivaid eeltingimusi 90% eesmärgi saavutamiseks. Nende hulka kuuluvad konkurentsivõimeline Euroopa tööstus, õiglane üleminek, milles kedagi ei jäeta kõrvale, ja rahvusvaheliste partneritega võrdsed tingimused.

Lisaks luuakse ettepanekuga selge raamistik ELi 2030. aasta järgsetele kliima- ja energiaalastele õigusaktidele. Arvesse võetakse riiklikke eripärasid. Juhtpõhimõteteks on kulutõhusus, lihtsus ja tõhusus, tehnoloogilise neutraalsuse tagamine ning aus ja õiglane üleminek kõigi jaoks.

Puhta tööstuse kokkuleppe täitmine 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamiseks

Komisjon avaldas täna ka teatise  puhta tööstuse kokkulepet käsitlevate esimeste edusammude kohta. Üks peamisi tulemusi on eelmisel nädalal vastu võetud puhta tööstuse kokkuleppe riigiabi raamistik,  millega toetatakse investeeringuid puhtale energiale üleminekusse. Samuti on kokku lepitud süsiniku piirimeetme lihtsustamises, vabastades 90% importijatest, vähendades seeläbi bürokraatiat ja tagades sujuva rakendamise. Teatises esitatakse komisjoni analüüsi tulemused ka selle kohta, kuidas leida lahendus kasvuhoonegaaside heite ülekandumise probleemile.

Lisaks riigiabi raamistikule ja tänasele teatisele avaldas komisjon soovituse maksusoodustuste kohta, et soodustada investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse ja tööstuse süsinikuheite vähendamisse selliste meetmete kaudu nagu kiirendatud amortisatsioon ja maksukrediit. Samuti esitati soovitus ja juhenddokumendid, et optimeerida uute ELi taastuvenergia eeskirjade kasutamist, mille eesmärk on laiendada taastuvenergia tootmist ja vähendada energiakulusid.

ELi 2040. aasta eesmärk rahvusvaheliste kliimakohustuste täitmiseks

Kavandatava 90% eesmärgiga saadab EL kogu maailmale signaali selle kohta, et EL jätkab kliimameetmete kursil, viib ellu Pariisi kokkuleppe ja jätkab koostööd partnerriikidega, et vähendada ülemaailmseid heitkoguseid.

Enne novembris Brasiilias Belémis toimuvat ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP30) teeb komisjon koostööd nõukogu eesistujariigiga, et sõnastada teatis ELi kindlaksmääratud panuse kohta.

Järgmised sammud

Komisjoni ettepanek, millega kehtestatakse 2040. aasta kliimaeesmärk, esitatakse nüüd Euroopa Parlamendile ja nõukogule arutamiseks ja vastuvõtmiseks seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Tulevane kokkulepitud ELi kliimaeesmärk on võrdlusaluseks ka pärast 2030. aastat väljatöötatavale ELi poliitikaraamistikule.

Taustteave

2021. aasta juulis jõustunud Euroopa kliimamääruses on sätestatud ELi kohustus saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja vahe-eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Kokkulepitud süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamiseks on EL alates 2030. aastast vastu võtnud õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ ja käimas on selle rakendamine ELi liikmesriikides. Komisjoni 28. mail esitatud hinnang riiklikele energia- ja kliimakavadele näitas, et EL on ühiselt saavutamas 2030. aasta kliimaeesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 55% võrra.

Lisateave

Täismahus pressiteade

Keskkonnaagentuuri praeguse prognoosi järgi võib sel nädalavahetusel oodata heitlikke ilmaolusid: võimalikud on vihmahood, tugevad tuuleiilid ja temperatuurikõikumised. Rannikul, kus asub ka lauluväljak, võib tuul olla eriti tugev. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nooremate lauljate heaolule.

Laulupeo korraldajad paluvad kõigil osalevatel kollektiividel valmistuda ilmast tingitud muutlikeks oludeks ja kaasa võtta sobiv varustus: ilmastikukindlad riided, vihmakeep, kummikud, kindad, sallid, mütsid, vahetusjalanõud ja kuivad riided. Igaks juhuks ka peakate, päikesekreem ja joogipudel.

Korraldusmeeskond kutsub ka pealtvaatajaid üles riietuma ilmale vastavalt. Võta kaasa vihmakeep, soojad ja mugavad riided, kummikud ning jälgi pidevalt ilmateadet – ilm võib muutuda väga kiiresti.

Keskkonnaagentuur rõhutab, et ilmaprognooside mudel on väga muutlik ja täpsustub pidevalt. Uusim info ilma kohta on olemas Keskkonnaagentuuri kodulehel (www.ilmateenistus.ee) ja äpis ILM+. Reaalajas ülevaateid jagatakse sotsiaalmeediakanalis Keskkonnaagentuur/ILM kuni pühapäevani, 6. juuli õhtuni iga kolme tunni järel.

Info esinejatele

Avaühendkoori koosseisus osalevad laste- ja poistekoorid võivad piirduda laulupeo esimesel päeval, 5. juulil rongkäiguga. Kui laupäeval on ilm väga halb, soovitab korraldustoimkond kaaluda vabatahtlikkuse alusel võimalust loobuda avaühendkooris osalemisest ja keskenduda pühapäevasele põhikontserdile. Lõpliku otsuse langetab iga koorijuht ise, lähtudes oma kollektiivi laste heaolust ja olukorrast kohapeal.

Valiklastekoor, kuhu kuulub ligi 1100 lauljat üle Eesti, on avakontserdil oluline esineja, kelle osalus on hädavajalik. Raskete ilmaolude korral võivad valiklastekoorid juhendaja otsusel avakontserdil vahele jätta avaühendkoori tseremoonia ja oodata oma esinemist. Pärast avaühendkoori on valiklastekoorid kava järgi laval u kell 20.15–22.30.

Kõikide lastekollektiivide puhul rõhutatakse, et platsil ja rongkäigul viibimine juba hommikust alates nõuab ettevalmistust. Tallinna koorid liiguvad rongkäigus viimasena, Harjumaa ees. Täpne järjestus on näha laulupeo veebilehel. Korraldajad soovitavad kollektiivijuhtidel aegsasti kokku leppida ka nn pesapaigad ehk kokkusaamise kohad, juhuks kui kontsert tuleb ilma tõttu katkestada.

Palutakse jälgida ka korraldajate poolt edastatud infot ja järgida soovitusi. Laulupeoks valmistumine algab kodust. On oluline, et igaüks vastutaks iseenda ja oma kollektiivi eest ning mõtleks läbi nii teekonna peole kui ka selle, kuidas peol erinevates oludes hakkama saada. Laulupeo eesmärk on pakkuda rõõmu ja ühendavat muusikakogemust – turvaliselt, hoolivalt ja vastutustundlikult. Koos saame tagada, et pidu kestab ja et ka lapsed laulavad rõõmuga, isegi muutliku taeva all.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Viimased kaks ja pool kuud riigimetsas kestnud lindude pesitsusaegne raierahuperiood on läbi, kuid sellest hoolimata ei lähe tööd kohe täies mahus käima.

Raierahust on riigimetsas kinni peetud juba enam kui kakskümmend aastat. Eesti lähiriikides (Läti, Leedu, Soome, Rootsi) on pesitsusajal raiepiirangud pigem soovituslikud või kehtivad kaitsealadel, samas kui Eestis on raierahu selgemalt kehtestatud.

Juba neljandat aastat pidas RMK raietöödega pausi varasemast kaks nädalat kauem – 30. juunini. Keskkonnaameti hinnangul on selleks ajaks juba 90 protsenti metsalinnustikust pesitsuse lõpetanud.

„Juulist küll raierahu lõppes, kuid riskide maandamiseks tegime sel aastal otsuse, et neis linnurikastes metsades, kus lindude pesitsustõenäosus on keskkonnaameti koostatud maatriksi põhjal kõige suurem, me raietöödega enne 15. juulit ei alusta,” märkis metsamajanduse valdkonda juhtiv RMK juhatuse liige Erko Soolmann.

„Seega kuu esimeses pooles on meie fookus rohkem harvendusraietel ning uuendusraieid teeme seal, kus lindude pesitsustõenäosus on väiksem. Töid tehes pöörame tähelepanu sellele, et kui me siiski pesitseva linnu tuvastame või on laekunud meile eelnevalt selle kohta asukohainfo, siis jätame pesapuu ümbruse raiumata,” lisas Soolmann.

26-rasedusnädalal sündinud Hanna Eliise esimesed viis elukuud möödusid haiglas. Täna on ta kodus, kuid vajab jätkuvalt mitut eluhoidvat seadet: kui akuga pulssoksümeetri ja aspiraatori aitasid jaanuaris soetada head annetajad, siis TÜK kopsukliinikust saadud hapnikuaparaat on paraku aheldanud pere koju.

Balloonid kestavad lühikest aega ning isegi arsti juurde sõitmine tekitab ärevust ja hirmu. Nii palubki pere abi, et soetada kaasaegne akuga hapnikuaparaat, mille hind on 3538 eurot.

„Koos hapnikuaparaadiga sain haiglast kaasa kolm ballooni, millest ühte kasutan vaid siis, kui lapsel on apnoe või muu kriitiline olukord. Ühest balloonist ei jagu aga isegi nii palju, et sõita arsti juurde ja sealt tagasi koju. Ka teraapiate ajal suureneb hapnikuvajadus, mis tähendab, et siis on balloon peagi tühi. Väga kurvaks teeb ka see, et ma ei saa sageli kohal olla kolmeaastase poja jaoks: nii ei saanud ma minna tema lasteaia aktusele, sest ballooniõhust ei oleks Hanna Eliisele selleks ajaks jätkunud,” kirjeldab pisitüdruku ema pere igapäeva.

Enneaegsete kopsuhaiguse ja neelamisraskuse tõttu on Hanna Eliise jaoks seadmed üliolulised: vastasel juhul on tema elu ohus. Kui hapnikuaparaat on tarvilik lisahapniku tagamiseks, siis pulssoksümeeter aitab jälgida hapniku sisaldust veres ning aspiraator lubab vajadusel vabastada pisitüdruku hingamisteed ja puhastada söögitoru. Ka nende seadmete soetamiseks pidi pere paluma annetajate abi, sest TÜK kopsukliinikul kahjuks lapsele sobilikke ja töötavaid seadmeid anda polnud.

Palun aita Hanna Eliisel turvaliselt kasvada ja päästa pere pidevast ärevusest: akuga seade tagab pisitüdrukule tarviliku toe kõikjal!

Aidata saab mitmeti: valides annetusvormist www.lastefond.ee/anneta „Hanna Eliisele hapnikuaparaat” või helistades Lastefondi heategevuslikele telefoninumbritele: helistades 900 5025 annetad 5 eurot; helistades 900 5100 annetad 10 eurot; helistades 900 5500 annetad 50 eurot.

Samuti võib teha ülekande SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontodele, märkides selgitusse „Hanna Eliise”:

Swedbank IBAN EE682200221015828742
SEB IBAN EE261010220014910011
Luminor IBAN EE791700017000285384
LHV IBAN EE527700771000610813
Coop IBAN EE824204278603586607

Eesti tehnoloogiaettevõtted ja idufirmad võivad oma tooteid ja tarkvaralahendusi arendades üllatusega avastada, et nende eksportimiseks on vaja eriluba, kuna tegemist on tehnoloogiaga, mida saab lisaks tsiviilotstarbele kasutada ka sõjas.
Advokaadibüroo Hedman advokaat Vladislav Linko tõi välja, et näiteks droonide juhtimisel, küberkaitses või andmete krüpteerimisel kasutatava tarkvara puhul võib tegemist olla kaheotstarbelise (inglise keeles dual-use) kaubaga, mille eksportimiseks on vaja taotleda ekspordiluba.
„Paljud kaheotstarbelise kasutusega tehnoloogiad on loodud rahumeelseks kasutamiseks tsiviilvaldkonnas, kuid need võivad sattuda kasutusse ka sõjalises tegevuses ja sõjatööstuses. Seetõttu kontrollivadki riigid ja Euroopa Liit kuhu ja kellele neid kaupu müüakse, et ära hoida nende sattumist sõjaliselt ohtlikesse riikidesse või terroriorganisatsioonide kätte,” selgitas Linko.
Kaheotstarbelised ning otseselt sõjalise eesmärgiga toodetud kaubad kuuluvad strateegiliste kaupade alla ning nende eksport on reguleeritud Euroopa Liidu ja Eesti kontrollisüsteemi kaudu. Seega kui ettevõte tegeleb kõrgtehnoloogia, elektroonika, tarkvara või teadusseadmete arendamise või tootmisega ning plaanib rahvusvahelist koostööd, tasub alati kontrollida, kas konkreetne kaup, toode või tehnoloogia kuulub kaheotstarbeliste hulka.
„Näiteks loetakse sõjalisteks kaupadeks tarkvara ja tehnoloogiat, mis on mõeldud kasutamiseks sõjaväes või mis on kantud sõjaliste kaupade nimekirja. Kui toodet saab kasutada nii tsiviilotstarbel kui sõjalisel eesmärgil, loetakse see kaheotstarbeliseks ning ka sel juhul on ekspordiks vaja luba,” ütles Linko ning lisas, et õigel ajal taotletud ekspordiluba kaitseb ettevõtet ning riigi julgeolekut.
Ekspordi eriluba on kindlasti vajalik, kui toode juba kuulub sõjaliste kaupade nimekirja. Sellisel juhul on luba vajalik nii sisse- kui väljaveol. Kaheotstarbeliste kaupade nimekirjas olevatel toodetel on luba vajalik väljaveol ja transiidil. Kusjuures loakohustus kehtib ka digitaalse saatmise korral, kui tundlikku tarkvara või tehnoloogilist teavet saadetakse elektrooniliselt, kasvõi e-posti kaudu.
„Ka siis, kui toode või tehnoloogia ei kuulu ühtegi nimekirja, võib komisjon siiski määrata seda strateegiliseks või inimõiguste rikkumise riskiga seotuks ning sellistel juhtudel on ekspordiks, impordiks või transiidiks vaja taotleda eriluba,” tõi välja Hedmani advokaat.
Eestis väljastab lube välisministeeriumi juures tegutsev strateegiliste kaupade komisjon. Eriloa saamiseks tuleb esitada elektrooniline taotlus Stratlink keskkonnas, lisada nõutavad dokumendid ning tasuda riigilõiv. Komisjonil on aega eriloa menetlemiseks 30 tööpäeva.

Kunagi peamiselt puhkusekohaks peetud Hispaania suurim Kanaari saar Tenerife on muutumas üha populaarsemaks valikuks leedulaste seas, kes otsivad enamat kui lihtsalt puhkust. Üha rohkem inimesi asub siia elama või investeerib kinnisvarasse, moodustades kogukondi saare maalilistes lõunapoolsetes linnades.

„Tenerifel on korraga neli aastaaega,” ütleb kinnisvaraekspert ja agentuuri Namai Tenerifėje („Kodud Tenerifel”) juht Vida Cechanavičienė. „Näiteks detsembris võib Teides lund sadada, aga sina lähed ookeani ja on suvi, saad ujuda. Meie läheme saare teise ossa ja sajab vihma. Kui lähed teise kohta, on kevad.”

Cechanavičienė sõnul elab saarel nüüd üle 1000 leedulase, paljud neist populaarsetes rannikulinnades Los Giganteses ja Puerto de Santiagos, kus on leedu kool ja raamatukogu. „Siin on tugev kogukond,” ütleb ta.

Kuigi hind on endiselt oluline tegur – tagasihoidlike korterite hinnad võivad alata umbes 100 000 eurost –, tõmbab leedulasi üha enam saare elustiil. Ookeanivaatega kinnisvara ihaldatud asukohas võib maksta 200 000–250 000 eurot, kuid paljud peavad seda väärt investeeringuks kas üüritulu teenimiseks või tulevaseks pensionipõlveks, vahendab lrt.lt.

Cechanavičienė märgib, et 2022. aasta Venemaa sissetung Ukrainasse kiirendas seda trendi. „Kui sõda algas, mäletan, et nad ostsid kõike,” ütleb ta. „Lõunas ookeani lähedal asuv kinnisvara müüdi peaaegu kohe ära. Siis olukord rahunes, kuid hinnad ei langenud enam.”

Kuigi Tenerife on pikka aega olnud sakslaste ja brittide lemmik, hakkavad leedulased oma jälge jätma. Saare aastaringne kevadine kliima on tugev tõmbenumber, aga samamoodi on seda ka turvatunne ja kohalike elanike külalislahkus.

„Kui me ringi jalutame, koheldakse meid nagu naabreid, mitte turiste,” ütleb Cechanavičienė. Ta meenutab, kuidas ühel uusaastaööl unustasid tema ja ta sõbrad viinamarju kaasa võtta – kohalik traditsioon – ja ümberkaudsed inimesed jagasid kohe oma viinamarju.

Siiski seisavad ostjad silmitsi väljakutsetega. Lühiajaline üürimine, mis on populaarne viis passiivse sissetuleku teenimiseks, nõuab erilubasid. Mõned elamurajoonid keelavad sellise üürimise täielikult. Ja kuigi Hispaania meedias arutatakse sageli okupade – tühjalt seisvates kodudes elavate inimeste – ohtu, usub Cechanavičienė, et risk on väike, eriti pärast hiljutisi muudatusi väljatõstmisseadustes.

„Meie maja kõrval asuval kinnistul elas viis aastat Briti päritolu kodutu,” meenutab ta. „Ta on nüüd välja tõstetud, aga kui me just maja ostsime, nägime teda pidevalt.”

Samal ajal kui paljud leedulased ostavad kodusid puhtalt isiklikuks otstarbeks, keskenduvad teised tulule. Talvekuudel on suurim turistide arv, ühe magamistoaga kortereid üüritakse kuni 100 euro eest öö kohta. Suvel see number langeb, kuid paljud mandrilt pärit hispaanlased saabuvad Tenerife jahedamat rannikukliimat nautima.

Vaatamata suhteliselt soodsale hinnale võrreldes teiste Euroopa osadega peaksid potentsiaalsed ostjad arvestama lisakuludega: umbes 8,5–10% ostuhinnast läheb juriidilistele tasudele, maksudele ja notari teenustele. Ülalpidamiskulusid, sealhulgas kommunaalmakse, elektri ja vee tasusid peetakse madalaks – see on üks paljudest põhjustest, miks saar välismaalastele meeldib.

Cechanavičienė soovitab ostjatel kinnisvara isiklikult külastada ja vältida ainult veebikuulutustele lootmist. Mõnikord armuvad inimesed vaatesse või hinda, kuid nad ei mõtle sellistele asjadele nagu müratase või üürimispotentsiaal, ütleb ta.

Laulu- ja tantsupeo päevad, 3.–6. juuli on ametlikud lipupäevad, mil kõik üle kogu Eestimaa on oodatud heiskama sinimustvalge. Laulu- ja tantsupeo esimese päeva, 3. juuli varahommikul kell 7 koguneb Kuberneri aeda pidulikule lipuheiskamise tseremooniale ja laulupeo tuld tervitama ka laulu- ja tantsupeo kunstiline toimkond.

Homme, 3. juuli varahommikul kell 7 heisatakse üldlaulu- ja tantsupeo alguse puhul sinimustvalge Pika Hermanni tornis piduliku tseremooniaga. Samal hommikul jõuab Toompeale ka laulupeo tuli. Lipuheiskamisel osalevad laulu- ja tantsupeo kunstilised juhid: tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann, laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson, rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Esinevad MUBA segakoor ja MUBA popkoor, Tallinna Kammerkoor, Eesti Meestelaulu Seltsi koor ja tantsuansambel Soveldaja. Kõne peavad Riigikogu esimees Lauri Hussar, laulu- ja tantsupeo peakorraldaja Margus Toomla ning tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann. Tseremooniale on oodatud kõik huvilised.

Laulu- ja tantsupeo päevad on ametlikud lipupäevad. Tänavu toimub üldlaulu- ja tantsupidu 3.–6. juulini, mis tähendab koguni nelja järjestikust lipupäeva. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla ütleb, et ametlikud lipupäevad laulu- ja tantsupeo ajal räägivad Eestile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.

Lipu kasutamise korra järgi tuleb lipp igal peopäeval heisata hiljemalt kell 8 hommikul ja langetada kell 22 õhtul. Kui lipp jääb lehvima ööseks, peab see olema pimedal ajal valgustatud. Selleks ei pea kasutama spetsiaalset valgustust, piisab, kui näiteks tänava- või õuevalgustus tagab lipu sinise värvi äratuntavuse.

Eesti lipu heiskamine neil päevil on kohustuslik kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Laulu- ja tantsupeo auks kutsume aga sinimustvalget heiskama ka kõiki kodusid, ettevõtteid ja organisatsioone.

Eesti lipu seaduse muudatuse järgi heisati lipud esimest korda laulu- ja tantsupeo ajaks kaks aastat tagasi XIII noorte laulu- ja tantsupeo päevil. Üldlaulu- ja tantsupidude ajaloos heisatakse lipud muutunud seaduse alusel peopäevadeks tänavu esimest korda.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. 

Selline küsimus tekib, kui kuulata rahandusminister Jürgen Ligi ja ülejäänud valitsuse liikmete juttu galopeeriva hinnatõusu kohta.

„See on sama rumal, kui tõusta hommikul üles, kiruda halba ilma. Hinnad ei ole kellegi konkreetse kontrolli all ega saa ka valitsus maksudega inflatsiooni põhjustada, nagu räägitakse,” ütles Ligi hinnatõusu kohta intervjuus ERR-ile.

Enne seda tuli uudis, et Eestis oli juunis hinnatõus võrreldes eelmise aasta sama ajaga 5,2 protsenti. Taustaks: eurotsooni eesmärk on 2 protsenti, Eesti ületab seda mäekõrguselt. Näiteks Soomes oli hinnatõus vaid 1,9 protsenti.

Hinnatõus peegeldab suhtelise vaesumise tempot, kus inimesed kaotavad oma säästusid ja ei suuda enam osta tarbekaupu. Majandus satub allakäiguspiraali, kust välja on väga raske rabeleda. Seetõttu üritatakse hinnatõusu piirata. Kiire hinnatõusu tõttu vaesuvad inimesed Eestis kiiremini kui mujal Euroopas. Majanduskasv on Eestis juba aastaid olematu.

Seda tunnistab ka Ligi kui ütleb: „Teistpidi, ebaloogika on ju selles, et juhul kui see tõesti kõiki vaeseks teeb, siis ju tegelikult nõudlus peaks vähenema ja hinnatõus peaks olema veel väiksem.”

Reformi valitsus on süüdistanud psühhopaadist pereisa kombel oma vigades ja hädades alati kõiki teisi. Nüüd süüdistab Ligi kõigis hädades sõda Ukrainas: „Huvitav, kas need hädaldajad ei ole kuulnud uudiseid kaitsekulude tõstmisest viiele protsendile NATO uudistest? Eesti lubadusest tõsta (kaitsekulud) üle viie protsendi, kas nad ei loe iga päev sõjauudiseid? Mina alustan iga päev sellest – osa on ametkondlikud, osa on avalikud allikad –, et mis seis on Ukraina rindel.”

Justkui ilus jutt, aga siingi paneb Ligi mööda. Põhjus, miks Eesti on sunnitud tõstma kaitsekulusid protsendina SKP-st tuleneb asjaolust, et majandus on olnud languses. See tähendab, et kaitsekulude samal tasemel hoidmiseks tuleb tõsta neid suhtena SKP-st. Samas, kui majandus kasvaks mühinal, poleks mingit tsirkust kaitsekuludega vaja teha – need suureneks ka väiksema protsendiga samamoodi mühinal. Igasuguse kaitse eelduseks on tugev majandus ja kiire kasv – see on õpikutõde.

Reformi valitsused on üritanud parun Münchauseni kombel riiki maksutõusudega soost välja sikutada, aga see pole kandnud mingit vilja. Põhjus on lihtne: mida kõrgemad on maksud, seda vähem neid laekub. Seegi on õpikutõde.

Varasemalt, kui Ligi veel noor poliitik oli, siis oli Reformierakonna juhtmõte, et kõigepealt saavutame madalate maksude ja kiire kasvuga rikkuse, siis hakkame muule mõtlema. See oli siis kui hakati rääkima Eestist kui Euroopa tiigrist, kohalikust Singapurist. Ehk enne, kui Reform tuli välja ambitsioonika lubadusega 15 aastaga Euroopa 5 rikkama hulka jõudmisest.

Rahvas valis selle peale Reformi võimule. Usaldas, kannatas ja pingutas. See on kestnud juba 20 aastat. Nii pikalt kannatanud ja oma õnne oodanud tulihingeliste Reformi toetajate jaoks on eriti valus kuulata Ligi juttu, kus ta rääkis, et: „Ettevõtjatest rääkides – praalimised mitte hakkamasaamisega näitavad üldise meelsuse mandumist.”

See on justkui märg kalts näkku pärast automaksu kehtestamist, mis mõjutab lisaks lastega peredele eelkõige ettevõtjaid.

Tegelik reaalsus on aga see, et Eesti on alla käinud, kuna riiki juhtinud Reform minetas küllalt ruttu oma ideaalid. Eesti kasv kustus ja Eesti on vajunud 5 vaesema hulka, jäädes maha isegi Leedust.

Reformi praegust juttu kuulates tekib aga tunne, et elame kusagil kuu peal.

TARMO PIIRMANN,

ettevõtja, Isamaa erakond

Sel nädalal toimuval XXVIII laulu- ja XXI tantsupeol „Iseoma” testitakse Eestis toodetud komposteeritavaid biojäätmekotte, mis sisaldavad kodumaist puidujääki. Esimest korda võetakse uus lahendus kasutusele nii rahvarohkel üritusel.
Ürituse jäätmekäitluse osana rajatakse peoalale ja toitlustusaladele biojäätmete kogumispunktid, kus on kasutusel spetsiaalselt suurürituse tarbeks toodetud komposteeritavad kotid. Peo jooksul tekkinud biojäätmete kogumise ja edasisse käitlusesse suunamise eest vastutab ametlik jäätmekäitluspartner HKP.
Pilootprojekti eesmärk on testida loodussõbralikumat alternatiivi senini kasutusel olevatele tavaplastist kottidele ning pakkuda tänasele jäätmeseadusele sobivamat lahendust. Kolme Eesti ettevõtte – Fibenoli, Dagöplasti ja BioBagi – koostöös valminud kotid sisaldavad 15 protsenti ligniini, mis on puidu väärindamisel saadud looduslik sideaine. Fibenoli Imavere tehases toodetud ligniin on saadud kohaliku madalakvaliteedilise kase paberpuidu ja puidutööstuse jääkide ümbertöötlemisel ning omab TÜV Austria komposteeritavuse sertifikaate.
Fibenoli arendusjuhi Peep Pitki sõnul võimaldab ligniini lisamine vähendada fossiilsete kemikaalide kasutust ning Eestis toodetud biomaterjali kasutamine toetab ka kohaliku tooraine väärtustamist ning ringmajandust. “
„Ligniin on sobiv asendaja muidu kilekottides kasutatavatele naftapõhistele kemikaalidele. Meie tehnoloogia võimaldab seda eraldada minimaalse kemikaalide kasutusega, mistõttu sobib see kasutamiseks erinevates valdkondades, näiteks biokottides,” kommenteeris Pitk.
„Meil on hea meel, et laulu- ja tantsupidu ja nende ametlik jäätmekäitluspartner HKP olid valmis pakkuma võimalust uute biojäätmekottide testimiseks reaalsetes tingimustes. Jätkusuutlike innovatsioonide arendamiseks on äärmiselt oluline, et selliseid lahendusi saaks proovida päris keskkonnas ja võtta arvesse kasutajate kogemust. See aitab muuta suurürituste jäätmekäitluse võimalikult jätkusuutlikuks,” lisas Pitk.
Hiiumaal Dagöplasti tehases valmistatud ligniini sisaldavaid, madala süsinikujäljega kotte turustab BioBag Baltic, kes toodab ja müüb biolagunevaid ja komposteeritavaid tooteid.
BioBag Balticu esindaja Joonas Laurits tõdes, et endiselt aetakse segamini mõisteid „biolagunev” ja „kompostitav” ning puuduvad ka selged regulatsioonid, mis välistaksid tarbijate eksitamise. „Biolagunev on väga lai mõiste. Selline toode ei pruugi vastata komposteeruvuse nõuetele ega sobida biojäätmete kogumiseks, sest võib laguneda alles sadade aastate jooksul ja jätta endast maha jääkaineid, sealhulgas mikroplasti. Komposteeritav kott seevastu laguneb ettenähtud tingimustes kindla aja jooksul täielikult ning annab komposti kujul mullale tagasi väärtuslikke toitaineid,” selgitas Laurits ning lisas, et neil kahel aitavad vahet teha tootele märgitud sertifikaadid, mis näitavad, kas kott on komposteeritav või mitte.
„Antud projekti eesmärk ei ole ainult tutvustada uut ja põnevat kodumaisel toorainel põhinevat toodet, vaid lisaks tuletada meelde, et biojäätmete kogumine on küll seadusega nõutud, kuid selle tegelik toimimine eeldab süsteemset koostööd erinevate organisatsioonide vahel ning laiemat teadlikkust ja missioonitunnet,” kommenteeris Laurits.
Fibenol
Fibenol on Eesti tehnoloogiaettevõte, mis on pannud aluse jätkusuutlikule materjalitööstusele, pakkudes alternatiivi naftapõhistele kemikaalidele. Imaveres asuvas arendustehases on kasutusel maailmas ainulaadne Sunburst tehnoloogia, mis võimaldab puitu väärindada mehaanilise jõu, rõhu ja temperatuuri abil senisest tõhusamal ja keskkonnasõbralikumal viisil. Toormena on kasutusel kase paberpuit ja puidutööstuse jäägid, millest toodetakse jätkusuutlikke biomaterjale nagu ligniin ja puidusuhkrud. Need biomaterjalid on asenduseks fossiilsetele kemikaalidele erinevates igapäeva lõpprakendustes ehitusmaterjalidest kosmeetikani.
BioBag Baltic
BioBag Baltic OÜ kuulub rahvusvahelisse BioBag International AS gruppi ning pakub Eesti, Läti ja Leedu turul laia valikut sertifitseeritud komposteeruvaid ja biolagunevaid tooteid. Pakutavaid lahendusi kasutatakse laialdaselt jäätmekäitluses, jaekaubanduses, majutus- ja toitlustusasutustes, samuti tööstuses ja põllumajanduses. BioBagi kotid on toodetud Eestis ning ettevõte on esindatud 18 riigis üle maailma. Kõik tooted vastavad Euroopa komposteerimisstandardile EN 13432 ja omavad TÜV Austria rahvusvahelisi sertifikaate. BioBag on turul tegutsenud üle 30 aasta ning on täna üks valdkonna tuntumaid ja usaldusväärsemaid kaubamärke.
Dagöplast
Dagöplast AS on Eestis Hiiumaal tegutsev kiletoodete tootja, kes on spetsialiseerunud biolagunevate, komposteeritavate ja ümbertöödeldud plastmaterjalide lahendustele. Nad kuuluvad rahvusvahelisse BioBag kontserni, olles üks suurimad kiletootjaid regioonis.