Esmaspäeva, 13. aprilli õhtul sai politsei teate, et alkoholijoobes 39-aastane naine ähvardas Valgas korvpalliväljakul noorukeid.

Politseinikud pidasid naise kinni ja leidsid tema taskust noa. Juhtunu täpsemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Leedu -Poola piiril võetakse kõik sõiduautod rajalt maha, ja bussid ka. Piiril käib lauskontroll.

Venemaa parlamendi alamkoda ehk duuma kiitis eile teisipäeval 14. aprillil esimesel lugemisel heaks seaduseelnõu, mis laiendab Vladimir Putini volitusi sõjalise jõu kasutamiseks välismaal.

Seadus annab Putinile õiguse kasutada jõudu, kui venelasi mõistetakse kohtu alla rahvusvahelistes kohtutes, mille jurisdiktsiooni Venemaa ei ole aktsepteerinud.

Kuigi seaduse tekst viitab ametlikult vägede „saatmisele” või „operatsioonidele”, tähendab see praktikas sõjalist rünnakut. Relvajõudude kasutamise otsuse langetab president.

Riikliku uudisteagentuuri Interfax andmetel on seadus suunatud välis- ja rahvusvahelistele kohtutele.

Duuma riigikaitse komisjoni juht Andrei Kartapolov põhjendas seadust sellega, et see kaitseb venelasi ja Venemaa organisatsioone ebaseaduslike rünnakute eest.

Ärilehe Kommersant intervjueeritud eksperdid hindasid varem, et seadus võiks pakkuda ka õigusraamistikku Venemaa nn varilaevastiku laevade eskortimiseks ja kaitsmiseks.

Otepää kultuurimaja taga paikneb ajalooline Virulombi tiik, mis on tänaseks päevaks kuivanud ja kinni kasvanud. Praegu toimub Virulombi tiigi täitmine pinnasega.

Vanemad linnaelanikud mäletavad, et omal ajal oli tegemist üsna suure veesilmaga, kus sai talviti ka uisutada. Virulombi tiiki kogunesid linna sadeveed, kuid kui kasutusele võeti tänapäevased sadeveekaevude võrgustikud, hakkas tiik tasapisi kuivama.

„Virulombi tiik asub majade vahel ning tänaseks on sellest saanud kinni kasvanud, mudase põhjaga veekogu, mis ei täida enam oma algset eesmärki ja kujutab endast ohtu. Seetõttu otsustasime tiigi täita Otepää lasteaia ehitusest vabaneva pinnasega, mis sobib selleks hästi. Pärast pinnasetööde lõppu saame koos elanikega arutada ja otsustada, milline avalik ruum sinna tulevikus luua. Loodan, et sellest kujuneb taas populaarne vaba aja veetmise paik, nagu see oli Otepääl aastakümneid tagasi,” selgitas vallavanem Jorma Riivald.

Seoses pinnasetööde ja piirkonnas töötava ekskavaatoriga palutakse elanikel ning lähikonnas liikujatel olla tähelepanelikud ja järgida ohutusnõudeid.

Teisipäeval, 14. aprillil kell 16.59 teatati kulupõlengust Võru vallas Kõo külas. Tuli levis suure jõuga edasi ja kohaolnud perenaine püüdis seda ohjeldada materdades.

Päästjad lokaliseerid tulekahju kella 17.24ks, töötasid kululuuad, UTV ja seljaprits. Ligi 2000-ruutmeetrine põleng võis saada alguse läheduses olnud töömeeste suitsetamisest. Lisatud fotod.

Siin on pildid:

Täna kiitsid Euroopa Liidu liikmesriigid heaks tolliliidu reformi, mis pakub sisulisi lahendusi väljakutsetele, millega on nii liikmesriikide tollid kui ettevõtjad viimastel aastatel silmitsi seisnud. Reformiga lihtsustatakse keerulisi tolliprotseduure, luuakse lahendused tulemaks toime suurenenud kaubamahtudega ning uuendatakse tolliliidu juhtimise raamistikku. Lisaks on reformi eesmärk tugevdada tollide kriisikindlust.

Reform kujutab endast tollivaldkonna digipööret, mille eesmärk on vähendada halduskoormust ning minna deklaratsioonipõhiselt süsteemilt üle kaasaegsele andmepõhisele lähenemisele. Selleks luuakse Euroopa Liidu tolliandmekeskus, mis asendab senised liikmesriikide eraldiseisvad tollisüsteemid. Andmepõhine lähenemine parandab järelevalvet, riskijuhtimist ja ülevaadet väliskaubandusest, vähendades samal ajal ettevõtjate halduskoormust. Andmekeskus avatakse e-kaubandusele 2028. aastal, laiendatakse 2031. aastal vabatahtlikuks kasutamiseks kõigile ettevõtjatele ning selle kasutus muutub kohustuslikuks 2034. aastal.

„Tegemist on kauaoodatud ja fundamentaalse reformiga, mis tugevdab tolliliitu ning annab meile tõhusamad lahendused, tõkestamaks ebaseaduslikku kaubandust. Esimesed reformist tulenevad muudatused e-kaubanduse valdkonnas rakendame juba sellel aastal,” ütles Maksu- ja Tolliamet peadirektori asetäitja tolli alal Ursula Riimaa.

„Peame positiivseks, et reform pöörab kõrgendatud tähelepanu e-kaubanduse kiirest kasvust tulenevatele riskidele ja loob õiglasema konkurentsikeskkonna. Meie jaoks on oluline tagada reformi sujuv siseriiklik rakendamine, et muudatustega kohanemine oleks võimalikult lihtne. Andmepõhisele lähenemisele üleminek ja tolliandmekeskuse loomine aitavad vähendada halduskoormust ja tagada siseturu turvalisust veelgi kõrgemal tasemel,” sõnas rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi.

Reform toob kaasa täiendavad lihtsustused usaldusväärsetele ettevõtjatele, pakkudes neile kiiremat ja lihtsamat tollivormistust. Nimelt luuakse usaldusväärsete ettevõtjate puhul uus staatus „Usalda ja kontrolli”, mis võimaldab tuua kaupu Euroopa Liitu väiksema tolli sekkumisega ning teostada osa tollitoiminguid iseseisvalt.

Samuti luuakse uus ELi tolliamet, mille üheks peamiseks ülesandeks saab tolliandmekeskuse haldamine. Lisaks hakkab amet koordineerima riske keskselt ELi tasandil ning toetama liikmesriike nõuete ühetaolisemal rakendamisel ja erinevates kriisiolukordades.

Reformi üks põhiline eesmärk on e-kaubanduse kiirest kasvust tulenevate probleemide lahendamine, nagu saadetiste suur maht, nõuetele mittevastavad või keelatud kaubad ning maksupettuste riskid. Selleks kaotatakse väikesaadetiste tollimaksuvabastus ning alates 1. juulist kehtestatakse nendele 3-eurone tasu.

„3 euro suurune tasu lisandub iga saadetises sisalduva kaubaartikli kohta – see tähendab, et kui saadetises on kaks erineva kaubakoodiga kaupa, siis saadetisele rakendub tollimaks 6 eurot. Kui ühes väikesaadetises on näiteks aga kaks raamatut, milledel on sama kaubakood, siis kohaldub saadetisele 3 euro suurune tollimaks”, selgitas Riimaa.

Samuti rakendatakse hiljemalt 1. novembrist e-kaubanduse saadetistele tollikäitlustasu. Samuti suurendatakse e-kaubanduse platvormide ja müüjate vastutust tollikohustuste täitmisel. Selle eesmärk on tagada, et kõik Euroopa Liidu turule jõudvad kaubad vastaksid kehtivatele nõuetele.

Tallinna Ringkonnakohus tegi täna otsuse, millega jättis kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 04.11.2025 otsuse Mark Davõdovi süüasjas muutmata.

Mark Davõdovit süüdistati hooldekodu töötajana kaheksa kannatanu vägistamises ja/või muus nende tahte vastaselt nende suhtes toime pandud sugulise iseloomuga teos. Kõik kannatanud olid Tabasalu Pihlakodu kliendid, kes olid väga kõrges eas.

Harju Maakohtu 04.11.2025 otsusega tunnistati Mark Davõdov seksuaalkuritegudes süüdi ja teda karistati vangistusega 11 aastat.

Esitatud apellatsioonis taotles kaitsja Mark Davõdovi õigeksmõistmist muudes kannatanu tahtevastaselt toime pandud sugulise iseloomuga tegudes. Samuti taotles kaitsja M. Davõdovi karistuse kergendamist. Viimasega seoses rõhutas kaitsja, et suuresti tugineb M. Davõdovi süüditunnistamine tema enda ütlustel. Kaitsja leidis, et sel põhjusel võiks karistust oluliselt kergendada.

Tallinna Ringkonnakohus ei pidanud kumbagi taotlust põhjendatuks. Ringkonnakohus nõustus maakohtu õigusliku hinnanguga Mark Davõdovi tegudele. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on põhjendatult mõistnud Mark Davõdovi süüdi nii vägistamises kui ka muu kannatanu tahte vastase sugulise iseloomuga teo toimepanemises.

Ka pidas ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu mõistetud karistust. Süüdimõistev otsus tugineb valdavas osas küll süüdistatava enda ülestunnistustele, aga ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seda karistuse mõistmisel juba piisavalt arvesse võtnud. Ringkonnakohus oli seisukohal, et ka siis, kui süüdistatav tunnistab ise oma teod üles, peab karistus lähtuma süü suurusest.

Kuna apellatsioon ei olnud edukas, ei rahuldanud ringkonnakohus ka kaitsja taotlust hüvitada süüdistatavale tema apellatsioonimenetluse õigusabikulud. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda.

Kohtuotsus ei ole jõustunud ja seda on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus.

Riigikohus leidis täna avaldatud määruses, et Pihlakodu tegevuse peale esitatud kuriteoteates oli kriminaalmenetluse alustamiseks piisavalt andmeid. Seadus ei võimalda siiski täita kaebajate soovi kohustada prokuratuuri kohtumääruse alusel kriminaalasja alustama.

Eelmise aasta 16. juunil esitasid 11 inimest Riigiprokuratuurile kuriteokaebuse, milles sooviti kriminaalmenetluse alustamist Pihlakodu AS-i suhtes. Kaebuses toodi välja, et abihooldustöötaja vägistas Pihlakodule kuuluvas Tabasalu hooldekodus mitut hoolealust, teiste seas kaebajate emasid. Kaebajad leidsid, et aktsiaselts võis sellele kuriteole kaasa aidata.

Riigiprokuratuur jättis kriminaalasja alustamata põhjendusega, et pole teavet, nagu oleks Pihlakodu juhtkond vägistamiskahtlustest teadnud, ja töötaja tegusid ei saanud juriidilisele isikule omistada. Kaebajad vaidlustasid menetluse alustamata jätmise. Juhtiv riigiprokurör, ringkonnakohus ja Riigikohtu kriminaalkolleegium tõdesid, et seadus ei anna neile praeguses olukorras kaebeõigust. Seetõttu ei saanud kohus ka kohustada prokuratuuri kriminaalmenetlust alustama.

Riigikohus selgitas, et kriminaalasja alustamata jätmist võib vaidlustada ainult kannatanu. Seaduse järgi on kannatanu see, kellele on tekitatud kuriteoga vahetult kahju. Nii said väidetavates vägistamistes olla kannatanud üksnes kaebajate emad.

Küll aga leidis Riigikohus, et prokuratuur tegi kriminaalasja alustamata jättes olulisi vigu. Kohus tuletas meelde, et kriminaalmenetluse alustamise lävend on madal. Sellist otsust tehes tuleb lähtuda eeskätt kuriteoteatest, eeldades üldjuhul seal kirjeldatud asjaolude õigsust. Selle kontrollimine, kas väidetava kuriteo kohta leidub ka tõendeid, on juba kriminaalmenetluse ülesanne. Kahtlusi eakate hooldekodu elanike võimaliku seksuaalse väärkohtlemise kohta tuleb uurida eriti põhjalikult, sest vanurid ise ei pruugi olla võimelised oma õigusi kaitsma.

Praegusel juhul esitasid kaebajad prokuratuurile märkimisväärse koguse teavet, mida oleks saanud menetluse käigus uurida. Muu hulgas viidati kuriteoteates sellele, et kahtlused võimaliku seksuaalse väärkohtlemise kohta jõudsid hooldekodu juhtkonnani korduvalt enne töötaja kinnipidamist.

Riigikohus märkis, et mõistagi ei saa ainuüksi kuriteoteate põhjal teha lõplikke järeldusi Pihlakodu vastutuse kohta, aga menetluse alustamiseks oli kaebuses küllaldaselt andmeid. Prokuratuur ei saanud eitada Pihlakodu seost hoolealuste väärkohtlemisega ilma väidetavaid rikkumisi uurimata.

Samuti meenutas Riigikohus, et kui kriminaalasja alustamata jätmine vaidlustatakse, tuleb kõrgemalseisval prokuröril hinnata selle otsuse seaduslikkust isegi siis, kui kaebuse esitajal kaebeõigust ei ole.

Riigikohtu määrusega saab tutvuda siin.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 15. aprill 2026:

vene poole rünnakute arv jälle kõrgele tõusis, kaotusi kanti, aga ei eriti muhvigi ning vene poole jõhkrutsemine jätkub…

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Krimm suurema tähelepanu all.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: hetkeseis Antonovski sillapeas teadmata.

11. venemaa riigiduuma on andmas putinile luba paigutada armee riikidesse, kus venemaa kodanikearreteeritakse.

12. venemaa riigiduuma lubas Ukraina sõjas osalejate leskedel astuda tasuta ja eksamiteta ülikooli.

13. vene lennukite suurtootmise plaani on vähendatud ja edasi lükatud aastasse 2035.

14. USA on pikendanud sanktsioone venemaa nafta vastu.

15. Island ja Poola toetavad tribunali, mis algatab venemaa agressiooni eest vastutusele võtmise.

16. Ukraina majanduskasv langes ja venemaa tõusis IMFi majanduskasvu prognoosis.

17. Lühiuudised

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 212 lahingukokkupõrget. Tihedam oli Kostjantõnivka ja Pokrovski kandis, kus rünnakuid üle keskmise ning jätkub tasapisi surve tõus Sumõ, Harkivi ja Kupjanski suunal. Huljaipole kandis keskmine tase säilis.

Kaotused lasevad arvata, et grupid üldjuhul ikka väikesed ja kõikjal üritavad edeneda. Vaid üks suurem seltskond ebaõnnestunult jälle gaasitrassi kasutada üritas.

Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutas ühte raketti, kasutas 6672 kamikaze-drooni ja viis läbi 2917 kaudtulelasku, sealhulgas 48 mitmikraketiheitjaga. Võimalik, et kehvad ilmastikuolud vähendasid töötlemise arvu ja miks puudus liugpommide heitmise info (kas neid polnudki?), ei tea. Vaatamata tuntavale kaudtulelaskude arvu vähenemisele neid relvi siiski palju tabati ja muu tagalatoetuses olemine kipub olema sama ohtlik kui rünnakul…

1. venemaa raketirünnak Dniprole 14. aprillil tappis viis inimest ja vigastas vähemalt 27 inimest, teatasid kohalikud võimud. Linnas kuuldi plahvatust umbes kell 11.30, kui Ukraina õhuvägi hoiatas Dnipro linna poole suunduva raketi eest. Kell 13.56 ütles Dnipropetrovski oblasti kuberner Oleksandr Hanža, et haiglasse on viidud 21 inimest, kellest 10 on raskes seisundis. Umbes tund hiljem teatas ta 40-aastase mehe surmast, millega hukkunute arv tõusis viieni. Varasemad teated näitasid, et ohvrite arv kasvas päeva jooksul jätkuvalt, kusjuures inimesed said rünnaku ajal vigastada nii tänaval kui ka sõidukites viibides.

Rünnak kahjustas tsiviilinfrastruktuuri ja mitut sõidukit. Samuti sai tabamuse lähedal asuv bensiinijaam ning sündmuskohal puhkes tulekahju, teatasid päästeteenistused.

Ametnike teatel hukkus Tšerkassõ linnas 14.-15. aprilli öösel toimunud venemaa droonirünnakus vähemalt üks laps ja veel 12 inimest sai vigastada. Oblasti kuberner Ihor Taburets teatas, et linnas langevad droonijäänused tabasid vähemalt nelja kortermaja. Ametnikud teatasid rünnaku käigus üheksa drooni allatulistamise kohta piirkonnas. Kaheksa-aastane poiss suri vigastustesse, üheksa inimest, sealhulgas üks vigastatud laps, viidi rünnaku järel haiglasse. Viis inimest said sündmuskohal erakorralist abi, samal ajal kui päästemeeskonnad jätkavad tegevust.

15. aprillil toimunud teises rünnakute voorus, mis toimus tundide jooksul pärast esialgseid rünnakuid, teatas Taburets, et langevate droonijäänuste tagajärjel sai vigastada veel kolm inimest.

Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnehubov teatas, et venemaa väed sihtisid 14. aprillil Harkivi oblastis liugpommidega kriitilist infrastruktuuri. Süniehubovi sõnul suunati kuus sellist pommi Tšuhuivi rajoonis asuva Petšenihõ tammi pihta, mis on piirkonna üks suurimaid veehoidlaid ja oluline infrastruktuuriobjekt. Ukraina 16. armeekorpuse teatel tabasid neli pommi maapinda hüdrauliliste ehitiste lähedal, kaks aga vett. Tamm ise kahjustada ei saanud.

Sõjaväe teatel tundus rünnaku ajastus olevat tahtlik, kuna kevadiste üleujutuste tõttu on veetase veehoidlas praegu kõrgeim. Tammi hävitamine sel ajal oleks võinud põhjustada ulatuslikke üleujutusi ja tõsist keskkonnakahju allavoolu. Pärast füüsilise kahju tekitamata jätmist algatasid venemaa väed teavituskampaania, levitades venemaa-meelses sotsiaalmeedias valeväiteid tammi kahjustuste ja väidetava hädaolukorras toimunud vee väljalaske kohta, teatas sõjavägi.

Alates 14. aprilli õhtust on vene okupandid rünnanud Ukrainat kolme Iskander-M ballistilise raketi ja 324 Shahed, Gerbera ja Italmas tüüpi ründedrooniga, aga ka muud tüüpi droonidega. Kahjustati 309 drooni, kuid mõned said tabamuse.

2. Ukraina relvajõudude peastaabi teatel sai Feodossijas kahjustada venemaa radar Nebo-U. Kohalike teatel oli eile öösel kella 2 paiku Feodossijas kuulda plahvatusi. Eksperdid hindavad ühe radari Nebo-U maksumuseks ligikaudu 100 miljonit dollarit.

Okupeeritud Melitopoli linnas Zaporižja oblastis teatati täna öösel plahvatustest.

venemaal Kaasanis tabas plahvatus püssirohutehast. Kahju põhjus ja ulatus on ebaselged.

Ukraina ründas Donetski lennujaama lähedal asuvaid venemaa mehitamata õhusõidukite hoiukohti rakettidega SCALP ja pommidega GBU-39, samal ajal kui droonid tabasid laskemoonaladusid Zaporižja ja Donetski oblastis.

Täna öösel Krimmis:

– kell 00:17 toimus Simferoopolis kaks võimsat plahvatust

– kell 00:42 toimus Feodossijas kaks plahvatust

– Armjanskis toimus alates kella 1:32-st vähemalt kuus plahvatust, linnas esines elektrikatkestusi

Armjanskis, Simferoopolis ja Bahtšisarai rajoonis oli kuulda lõunasse lendavaid droone.

Kohalike teatel puudub Džankoi rajooni osas elekter. Liiguvad kuulujutud rünnakust elektrialajaamale.

3. Sumõ: rindejoonel muutusteta.

Ukraina õhurünnakuvägede 71. õhumobiilbrigaad teatas 14. aprillil Telegramis, et 29 vene sõdurit üritasid Sumõ oblastis gaasijuhtme kaudu Ukraina tagalapositsioonidele imbuda, kuid avastati ja tapeti. Brigaadi teatel üritas rühmitus Ukraina kaitseliinidest läbi murdmiseks ära kasutada halbu ilmastikutingimusi ja piiratud nähtavust.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: ikka jõutakse Kupjanski kandis kauegele enne kui neid droonid tabavad.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: tundub, et pisu on seis stabiliseerunud.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: on teadmata jooksev seis Antonovski sillapeas Dnepri idakaldal. Mitmeid päevi järjest on vene pool teinud katseid seda likvideerida ja päris silla juures mõned päevad tagasi kolm vene soldatit valjuhääldiga varustatud Ukraina droonile alla andsid.

11. venemaa riigiduuma kiitis esimesel lugemisel heaks seaduseelnõu, mis laiendab venemaa presidendi volitusi saata vägesid välisriikidesse venemaa kodanike õiguste kaitsmiseks. Valitsuse koostatud dokumendi kohaselt saab putin venemaa kodanike vahistamise, kinnipidamise, kriminaalvastutusele võtmise või muu süüdistuse esitamise korral saata venemaa armee välisoperatsioonideks, teatab Interfax.

See viitab meetmetele, mida võtavad teiste riikide kohtud, kellel puuduvad vene Föderatsiooni volitused, samuti rahvusvahelised kohtuorganid, mida Moskva ei tunnusta (kelle jurisdiktsioon ei põhine vene Föderatsiooni rahvusvahelisel lepingul või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonil, mis on vastu võetud ÜRO harta VII peatükis sätestatud volituste teostamisel), vastavalt seletuskirjale.

Vastavalt föderaalseaduse „Julgeolekust” artiklile 8 on venemaa presidendil juba õigus saata vägesid välismaale. Riigipea saab sellise otsuse teha, kui teised riigid või rahvusvahelised organid astuvad samme, mis on vastuolus vene Föderatsiooni huvidega või avaliku korra alustega venemaal.

Seaduseelnõu esitati riigiduumas keset NATO ja Euroopa luureagentuuride rea hoiatusi venemaa võimalike ettevalmistuste kohta konfliktiks ühe või mitme alliansiriigiga. 2025. aasta suvel hoiatas Saksamaa luureagentuuri BND juht Krimmi stsenaariumiga sarnaste provokatsioonide ohu eest Balti riikides ning veebruaris teatas Taani luure, et venemaa on võimeline alustama ulatuslikku sõda Euroopas viie aasta jooksul. NATO peasekretär Mark Rutte nõustus nende hinnangutega ja Prantsuse peastaabi ülem kindral Fabien Mandon kutsus üles valmistuma kokkupõrkeks venemaaga järgmise kolme kuni nelja aasta jooksul.

Sõjauuringute Instituudi (ISW) ekspertide sõnul on venemaal juba alanud selliste ettevalmistuste nullfaas: sõjaväeringkondi restruktureeritakse, Soome piirile rajatakse baase ning Euroopas registreeritakse sabotaaži, GPS-i segamist ja muid provokatsioone.

Nagu märkis Verba Legali partner Dmitri Malbin, on kaalumisel olev seaduseelnõu ilmselgelt seotud EL-i riikide algatustega luua venemaa vastu eritribunal. Euroopa Nõukogu teatas sellise tribunali loomisest eelmisel suvel. See institutsioon peaks venemaa sõjalis-poliitilise juhtkonna üle kohut mõistma Ukraina-vastase agressioonikuriteo eest, eeskujul Nürnbergi tribunal, mis mõistis süüdi Kolmanda Reichi juhid.

venemaa riigiduuma kaitsekomisjoni juht andrei kartapolov teatas, et seaduseelnõu tagab venemaa kodanike ja venemaa organisatsioonide õiguste, vabaduste ja õigustatud huvide kaitse välisriikide ebaseaduslike rünnakute eest.

12. venemaa saadikud on vastu võtnud seaduseelnõu, mis annab Ukraina sõjas langenud osalejate abikaasadele õiguse eelisjärjekorras ülikoolidesse ja kutsekoolidesse astuda. Teisel ja kolmandal lugemisel heaks kiidetud dokument kehtestab eraldi kvoodi Ukraina sõjas võitlejate leskedele, sealhulgas föderaalse karistusteenistuse ja siseministeeriumi töötajatele.

Täpsemalt ei pea sellised kodanikud sooritama eksameid tasuta bakalaureuse- ja erialaprogrammidesse, samuti kolledžitesse ja tehnikakoolidesse astumiseks. Sarnased tingimused kehtivad ka föderaalsete riiklike ülikoolide ettevalmistusosakondadele.

Kvoot kehtib ka alates 11. maist 2014 surnud DPR-i ja LPR-i relvastatud formeeringute võitlejate leskedele. Uuesti abielludes kaotatakse see õigus aga uuesti.

Seaduseelnõu koostas Ühtse venemaa senaatorite ja saadikute rühm. Selgitavas märkuses märgiti, et langenud sõjaväelaste abikaasad on sotsiaalselt haavatavas olukorras, kuna toitja kaotus sunnib neid tööle asuma. „Sellega seoses on vaja anda neile võimalus omandada haridus ja ümberõpe inimliku elu nimel,” rõhutasid algatuse autorid.

Ülikoolid on kohustatud vastu võtma leski riiklikult rahastatavatele stipendiumidele, olenemata sellest, kas neil on kõrgharidus või mitte. Kui sellised isikud töötavad, saavad nad võtta puhkust keskmise palga säilitamisega eksamite sooritamise ja diplomite kaitsmise ajal.

Õigus tasuta ülikooliharidusele ilma sisseastumiseksamiteta on juba tagatud sõjaveteranidele endile ja nende lastele. putini korraldusega on haridusasutused kohustatud reserveerima neile 10% riiklikult rahastatavate kohtade koguarvust.

2025. aastal eraldati ülikoolides selle erikvoodi alusel 50 957 kohta. riigiduuma spiiker vjatšeslav volodin märkis, et seda hüvitist said 28 700 sõjaveterani ja nende last. Veel 20 000 inimest said tänu sellele hüvitisele astuda kolledžitesse.

riigiduuma tegi ka ettepaneku anda Ukraina sõjas langenud osalejate leskedele õigus tasuta teisele keskharidusele. Valitsus on seda algatust juba toetanud. Praegu on see soodustus ainult SVO võitlejatel endil.

13. kremli ulatuslik lennundustööstuse taaselustamise programm, mille eesmärk oli toota sadu kodumaiseid reisilennukeid lääne omade asemele, on taas edasi lükatud.

Ühendatud Lennukikorporatsiooni (UAC) uuendatud plaan näeb ette umbes 570 lennuki tootmist venemaa lennufirmadele aastaks 2035. Interfaxi andmetel teatas UAC tsiviillennunduse programmi juhtimise direktor Oleg Bogomolov sellest Föderatsiooninõukogu majanduspoliitika komitee koosolekul.

Tema sõnul hõlmab esimene partii 70 lennukit: 18 MS-21, 42 Superjeti, 11 Tu-214 ja kolm Il-114-300. Teine partii koosneb umbes 500 lennukist. Nende hulgas on 90 MS-21 Aeroflotile, 100 moderniseeritud Tu-214 S7-le, 20 Il-114-300 Aurora Airlinesile Kaug-Idas ja umbes 100 importi asendavat Superjeti.

Algne tsiviillennunduse arenguprogramm, mis võeti vastu 2022. aastal, nägi ette, et 2030. aastaks peaks riigis olema kasutusel üle 1000 kodumaal toodetud lennuki, millest 609 on toodetud UAC-s.

Selle aasta alguseks pidid lennufirmad saama 42 Superjeti, 18 MS-21, 10 Il-114-300, 20 Tu-214 ja kolm Il-96-300. Programmi kohaselt pidid tsiviillennukite tootmismahud 2028. aastaks ulatuma 200 ühikuni aastas, mis oli enneolematu tase isegi Nõukogude lennunduse hiilgeajal.

Tegelikkuses laiendati tsiviillennunduse lennukiparki aastatel 2022–2025 vaid 13 uue lennuki võrra – 12 Superjeti ja ühe Tu-214 võrra. Viimast ei kasutata reisijateveoks: seda kasutab venemaa asepeaminister denis manturov, ütles asjaga tuttav allikas Reutersile.

Tööstus- ja kaubandusministri asetäitja gennadi abramenkovi sõnul on uuendatud tsiviillennukite varustusprogrammi elluviimiseks vaja 3 triljonit rubla (30 miljardit eurot). Ta lisas, et plaani muudetud versioon on valitsusele läbivaatamiseks esitatud.

Rahastuse peaks tagama Riiklik Rikkusfond, mille likviidsed varad ulatuvad aga vaid 4,1 triljoni rublani. manturov ütles varem, et kaalutakse ka otsest rahastamist föderaaleelarvest.

14. Bloombergi teatel ei ole Trumpi administratsioon pikendanud ajutist sanktsioonide erandit, mis lubas kuni 12. märtsini 2026 laevadele laaditud venemaa nafta ja naftatoodete seaduslikku müüki. See meede aegus laupäeval, 11. aprillil. Erand kehtestati energiaturgude järsu halvenemise ajal pärast Lähis-Ida sõja puhkemist. Iraani Hormuzi väina sulgemine tõi kaasa ülemaailmse naftaekspordi vähenemise umbes 13 miljoni barreli võrra päevas ja hindade tõusu üle 100 dollari barreli kohta.

Neil asjaoludel püüdis Valge Maja suurendada ülemaailmset toornafta pakkumist ja leevendas ajutiselt venemaa ja Iraani vastaseid sanktsioone, võimaldades ostjatel juba laevadele laaditud naftat seaduslikult osta. Iraani naftamüügi lühiajaline erand aegub New York Timesi andmetel 19. aprillil, kuid USA rahandusministeerium on juba teatanud, et ei kavatse seda pikendada.

Samal ajal hüppas venemaa nafta ja naftatoodete ekspordist saadud tulu 2026. aasta märtsis Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) igakuise aruande kohaselt 19 miljardi dollarini – 9,3 miljardit dollarit rohkem kui veebruaris ja 4,8 miljardit dollarit rohkem kui eelmise aasta märtsis.

venemaa naftaeksport suurenes 0,27 miljoni barreli võrra päevas (4,6 miljoni barrelini), samas kui naftatoodete eksport suurenes 0,05 miljoni barreli võrra päevas (2,5 miljoni barrelini). Nafta ja naftatoodete kogueksport suurenes 0,32 miljoni barreli võrra päevas 7,1 miljoni barrelini.

venemaa naftatoodang suurenes märtsis 0,29 miljoni barreli võrra päevas 8,96 miljoni barrelini, mis on aga 0,61 miljonit barrelit vähem kui venemaa OPEC+ lepingu alusel kehtestatud kvoot. Vedelate süsivesinike kogutoodang suurenes 10,32 miljoni barrelini päevas.

15. Island ja Poola on nõustunud toetama Euroopa Nõukogu raames Ukraina vastu suunatud agressioonikuritegude menetlemiseks spetsiaalse tribunali loomist, teatas välisminister Andrii Sõbiha 14. aprillil. „Island ja Poola on kinnitanud oma valmisolekut ühineda kokkuleppega, mis on vajalik Ukraina vastu suunatud agressioonikuritegude eritribunali loomiseks,” kirjutas Sõbiha sotsiaalmeedias.

Ta ütles, et Ukraina jätkab tööd algatuse rahvusvahelise toetuse laiendamiseks. „Jätkame allkirjade kogumist riikidelt liitumiseks – nii Euroopa Nõukogus kui ka väljaspool seda, kõigil mandritel ja kõigis piirkondades. Julgustame kõiki riike ühinema selle ajaloolise vastutusele võtmise jõupingutusega,” ütles ta.

Sõbiha rõhutas, et vastutusele võtmine on püsiva rahu saavutamiseks hädavajalik.

„Moskva kurjategijad peavad mõistma, et õigusemõistmine on vältimatu. Alates tavalistest venemaa täideviijatest kuni kõrgeima sõjalise ja poliitilise juhtkonnani. Vastutus on püsiva rahu saavutamiseks kriitilise tähtsusega,” ütles ta.

Sõbiha sõnul on vähemalt 17 Euroopa riiki valmis tribunaliga liituma, mis vastab minimaalsele künnisele, mis on vajalik ettepaneku hääletamiseks Euroopa Nõukogu eelseisval kohtumisel mais.

Tribunalil oleks volitused esitada süüdistus kõrgematele poliitilistele ja sõjaväelistele juhtidele Ukraina vastu suunatud agressioonikuriteo eest – otsuse eest algatada sissetung teise riiki.

Eraldi kohtu loomist peetakse vajalikuks, kuna Haagis asuv Rahvusvaheline Kriminaalkohus saab uurida konflikti ajal toime pandud sõjakuritegusid, kuid tal puudub jurisdiktsioon agressioonikuriteo eest vastutusele võtta.

Ukraina nõustus 2025. aasta juunis tribunali loomisega Euroopa Nõukogu raames. Tribunali jõustumiseks tuleb valida asukohariik ja piisav arv riike peab eraldama rahastamise, allkirjastades kohtu aluseks oleva õigusliku mehhanismi laiendatud osalise lepingu.

Leedu oli esimene riik, kes lepingule 2025. aasta novembris alla kirjutas, järgnesid mitmed teised, sealhulgas Austria, Taani ja Holland. Osaleda saavad ka mitte-Euroopa riigid, kuigi Costa Rica on ainus väljaspool Euroopat asuv riik, kes on seni lepingule alla kirjutanud.

16. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) langetas Ukraina majanduskasvu prognoose, kuid tõstis 14. aprillil venemaa omasid, kuna Kiiev on väljunud tugeva pommitamise talvest ja Moskva saab ootamatut tulu Iraani sõjast. IMF teatas oma 14. aprillil avaldatud maailmamajanduse põhiaruandes, et venemaa majanduskasv on 2026. aastal 1,1%, mis on tõus jaanuarikuu 0,8% prognoosist.

Fondi sõnul peab Ukraina 2026. aastal leppima 2%-ga, mis on langus oktoobrikuu 4,5%-prognoosist – ja jääb fondi veebruarikuu vahemiku 1,8–2,5% alumisse otsa. Ukraina on väljumas seni täiemahulise sissetungi karmimast talvest, pärast seda, kui venemaa lasi Ukraina elektri- ja küttetaristu pihta tuhandeid droone ja rakette, samal ajal kui temperatuur langes regulaarselt miinus 20 kraadini.

Moskva hävitas 9 gigavatti Ukraina tootmisvõimsusest – jättes Ukrainale kohati vaid poole vajalikust, põhjustades miljonitele inimestele elektrikatkestusi ja küttekatkestusi.

venemaa, mis oli jaanuaris eelarvekriisi lävel, on pärast USA ja Iisraeli rünnakuid Iraani vastu 28. veebruaril järsult oma õnne pööranud. Hormuzi väina blokeerimine on muutnud venemaa nafta atraktiivsemaks – ja kallimaks.

Fond teatas, et Moskva kannab kõrgemate energiahindade hoogu edasi kuni 2027. aastani, mil prognoositakse ka 1,1% kasvu – 0,1% rohkem kui fondi prognoos selle aasta alguses.

Ukraina on viimastel kuudel suurendanud venemaa naftataristu pikamaa droonirünnakuid, et vähendada venemaa võimalusi oma sõjakirstu täita. Umbes 40% venemaa naftaekspordi võimsusest peatati väidetavalt Ukraina droonirünnakute, torujuhtme kahjustuste ja tankerite arestimise tõttu.

Washingtonis toimunud pressikonverentsil ütles IMFi peaökonomist Pierre-Olivier Gourinchas, et tänane šokk on suuruselt võrreldav 1974. aasta naftahinna šokiga ning et parima stsenaariumi – lühikese konflikti – korral tõuseksid energiahinnad 19%.

Mõju on juba tunda Ukrainas. Ukraina keskpanga juht Andrii Põšnõi ütles 13. aprillil Reutersile antud intervjuus, et Iraani sõja põhjustatud kõrgemad naftahinnad võivad inflatsioonimäärasid tõsta 1,5–2,8 protsendipunkti võrra.

Kuigi inflatsioon oli eelmise aasta mais saavutatud 15,9% tipust langustrendis, on hinnad tõusnud kaks kuud järjest – Ukraina keskpanga viimaste andmete kohaselt ulatusid hinnad 2026. aasta märtsis 7,9%-ni.

17. Lühiuudised

Ungari valitud peaminister Péter Magyar lubas liituda Euroopa Prokuratuuriga. See samm võimaldaks uurida Orbáni ajastul toimunud EL-i raha väärkasutamist ja toetaks külmutatud EL-i rahastamise avamise püüdlusi.

Ungari välisministeeriumi potentsiaalne tulevane juht Anita Orbán hoiatas praegust ministrit Péter Szijjártót, et dokumentide hävitamine on ebaseaduslik. Orbán märkis, et teisipäeval, nagu ka eelmisel päeval, saabusid väliskaubandus- ja välisministeeriumist erinevatest allikatest murettekitavad teated sanktsioonidega seotud dokumentide ja muude materjalide hävitamise kohta.

Sloveenia parlamendi spiiker Zoran Stevanović teatas NATO-st lahkumise referendumi plaanidest, viidates poliitilistele kohustustele pärast seda, kui tema partei saavutas koalitsiooni moodustamisel mõjuvõimu.

Greenpeace’i tuumaekspert Shaun Burnie hoiatas, et Tšernobõli neljanda reaktori sarkofaag võib pärast 2025. aasta droonirünnakut kokku variseda, suurendades radioaktiivse saastumise ohtu 100 km raadiuses.

USA president Donald Trump teatas, et tal pole kavatsust Iraani vastu sõjalist tegevust jätkata. Allikas: Fox Newsi ajakirjaniku Maria Bartiromo avaldus lühikeses videos pärast intervjuud Trumpiga Bartiromo avaldus: „Küsisin temalt, kas sõda on läbi, ja ta vastas: „See on läbi.”” Fox News avaldab intervjuu USA presidendi Donald Trumpiga hiljem.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Statistikaameti andmetel läbis 2025. aastal Tallinna lennujaama ligi 3,5 miljonit reisijat, jäädes aasta varasemaga samale tasemele. Riigisisene lennuühendus Tallinna ja saarte vahel vähenes, õhusõidukitega veetud kauba ja posti kogus aga suurenes.

Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov sõnas, et viimase viie aasta pidev reisijate juurdekasv Balti riikide lennujaamades eelmisel aastal vaibus. „Võrreldes 2024. aastaga jäi nii Tallinna kui ka Riia lennujaama reisijate arv pea muutumatuks. Kasvu oli märgata ainult Leedu lennuliikluses, kus reisijate arv suurenes 2024. aastaga võrreldes 8,4%. Leedu edestas seni liidripositsioonil olnud Lätit 0,5% ning sealne reisijate arv kasvas 7,13 miljonini,” kommenteeris Kardakov.

Enim reisitakse Tallinna ja lähiriikide lennujaamade vahel

Eelmisel aastal toimus Tallinna lennujaamast ümberistumiseta reisijalende rohkem kui 90 sihtkohta. Linnulennult oli lähim arvestatava suurusega lennujaam Helsingis Vantaas, mis asub 100 km kaugusel. Kaugeimaks osutus aga ligi 7500 km kaugusel paiknev Mattala Rajapaksa lennujaam Sri Lankal.

Kõige rohkem reisiti 2025. aastal, nagu aasta varemgi, Tallinna ja Stockholmi Arlanda lennujaama vahel. Edasi-tagasi reisis 322 800 inimest, mis on võrreldav 2024. aastaga. Samale tasemele jäid ka Riia rahvusvaheline lennujaam 304 200 ja Helsingi Vantaa lennujaam 302 700 reisijaga. „Mainimist väärib ka viiendal kohal paiknev Tallinna ja Varssavi Frederic Chopini lennujaama vaheline lennuühendus, kus reisijate arv 2024. aastaga võrreldes kasvas 17% ja jõudis 241 100 reisijani,” tõi Kardakov välja.

Riigisisene lennuühendus vähenes, kaubavedu õhutranspordiga aga suurenes

Riigisisene lennuühendus toimub Eestis Tallinna ja saarte vahel. Kuressaare lennujaama reisis eelmisel aastal 34 100 reisijat, mis on 2024. aastaga võrreldes 17% vähem. Veelgi rohkem kahanes lennureisijate arv Kärdla liinil. Hiiumaale lennanud reisijate arv vähenes 2022. aasta tasemele ja oli 11 900, mis on võrreldes 2024. aastaga lausa 23% vähem.

Õhutranspordiga Tallinna lennujaama kaudu veetud kauba ja posti kogused suurenesid võrreldes 2024. aastaga 33%, neid veeti ligi 12 400 tonni. Ligi neljandik sellest oli kauba ja posti vahetus Tallinna ning Leipzigi lennujaama vahel, 16% Kopenhaageni lennujaamaga. Hiina veebipoodide kaupa tuuakse Eestisse muuhulgas Kasahstani ja Usbekistani kaudu ning nende lennuühenduste osakaal Tallinnaga oli mullu ligi veerand veetud kaupade kogumahust.

• Akadeemiline testi sooritamine on üks võimalus asuda Tartu Ülikooli eritingimusel õppima. Ülikool on korraldanud kevadist akadeemilist testi parimate üliõpilaskandidaatide vastuvõtuks alates 2017. aastast. Enne seda sai testi teha ainult suvel.
• Akadeemiline test on 2026. aastal kohustuslik sisseastumiseksam kahel Tartu Ülikooli erialal: arstiteadus ja hambaarstiteadus.
• Viiendat aastat kasutab Tartu Ülikooli akadeemilist testi oma rakenduskõrgharidusõppe vastuvõtul Tartu Tervishoiu Kõrgkool.
• Kohustusliku sisseastumiseksamina on võimalik akadeemilist testi teha 6. juulil neil, kes kevadisel testil ei osalenud.
• Kandidaadid, kelle tulemus akadeemilisel testil jäi alla 70 punkti, saavad kandideerida riigieksamite ja/või sisseastumiseksamite tulemuste alusel. Õppekavad ja vastuvõtutingimused leiab ülikooli veebilehelt.

Nädal liigatabelis muudatusi ei toonud. Jäänud on mängida veel põhiturniiri üks voor ja seejärel juba alustavad tabeli kaheksa paremat veerandfinaalmängudega.

Aruküla SK: olime esimesel poolajal liiga passiivsed

Aprillikuu avamänguks oli Aruküla SK ja Valga Kävali kohtumine, kus koduvõistkond küll osutas valgalastele korralikku vastupanu, kuid pidi siiski tabelis eespool asetseva vastase paremust tunnistama 30:33 (12:14).

Martin Kalveti, kes taaskord oli Aruküla SK resultatiivseim mängija, hinnangul oli meeskond esimesel poolajal kaitses liiga passiivne ja rünnakul läks liiga palju pusimiseks: „Teine poolaeg oli juba parem, aga viimastel minutitel realiseeris vastane paremini kui meie ja nii läks võit neile.”

Aruküla SK väravad: Martin Kalvet 11, Robin Tedrema 4, Andreas Parve, Hardi Raukas, Caspar Molok 3, Trevor Mäemets 2, Timo Raukas, Robert-Ruben Svilberg, Joosep Salumäe, Risto Köst 1.

Valga Käval väravad: Egor Akulitš, Marten Poola, Veiko Luik 5, Kert Raide, Adrian Utsar, Ken Rasmus Kiis 4, Andris Celminš 3, Andero Nõgene 2, Daniel Velijev 1.

Mistra/HC Tallas: kaitse oli meil hea ja saime joosta

Nädala teises kohtumises läksid vastamisi Mistra/HC Tallas ja HC Hausers. Eelmises omavahelises kohtumises pidid Mistra noored tunnistama nappi kaotust 24:25, siis kordusmängus oli mäng noore võistkonna poolt ning saadi kirja võidupunktid tulemusega 35:28 (16:14)

Daniel Adamberg oli mängu tulemusega rahul: „Saime jooksma ja selle pealt võtsime mängu ära. Kaitse oli ka üpris hea, aga mängu võti oli siiski jooksmine. Füüsiliselt on veel vaja tugevamaks saada ja siis eks näis, mis edasi.”

Mistra/HC Tallas väravad: Daniel Adamberg, Markus Arik, Sander Slivin 8, Romet Nõgene 5, Arlin Võssar, Siim Dobrjakov 2, Stanislav Pavlov, Toivo Helger Aasma 1.

HC Hausers väravad: Tarmo Ulla 9, Sten-Erik Lepp 4, Martin Johannson, Owe-Martti Lemsalu 3, Karel Meriste, Kristjan Järv, Martin Pihlamägi 2, Valdar Noodla, Rasmus Varik, Taavi Tibar 1.

Tapa valla Spordikool/SK Tapa: ei olnud lihtne mäng

Tapa valla Spordikool/SK Tapa võõrustas kodusaalis tabeliliidrit HC Kehra/Primendit ja pidi tunnistama külaliste paremust 28:55 (11:27). Kehra noored midagi juhuse hooleks ei jätnud ning võtsid suureskoorilise võidu, tehes ka enda rekordi enim mängus visatud väravate näol.

Sandro Kaima sõnul ei olnud lihtne mäng: „Kehra eeliseks oli kindlasti vanus ja suurus ning ka mängukogemus. Hästi läks kindlasti see, et me oma noortega tahtsime mängida ja üritasime nii palju kui saime. Parandamist vajab kindlasti treenitavus ja koostöö.”

Tapa valla Spordikool/SK Tapa: Kerdo Oserov 6, Rasmus Lain 5, Rikardo Duder 4, Reigo Lain, Markus Lapenkov, Joosep Neidek, Kerdo Marten Jürnas, Sandro Kaima, Ruudi Romet Ruzits 2, Karel-Sander Sööt 1.

HC Kehra/Primend väravad: Jaan Pirk 13, Martin Kikkas, Karl Kõverik 6, Andri Jaanus, Stener Sirel 5, Timo Roomere, Rasmus Eensaar 4, Tomi Suurorg, Ruudi Ottisaar 3, Marten Mitt, Oskar Luks 2, Kenert Suik, Henri Õun 1.

HC Viimsi/Weckman: tugev kaitse ja kiirrünnakud tõid võidu

Nädala lõpetas HC Viimsi/Weckmani ja Tartu Ülikooli vaheline kohtumine, kus koduvõistkond alistas liigatabelis eesotsas olevad külalised tulemusega 32:27 (16:11).

Oliver Kollo kiitis meeskonna koostööd ja head vaimu: „Meeskonna emotsioon oli mängus väga hea, kõik elasid üksteisel kaasa ja olime ühtselt üksteist toetavad, ei olnud omavahelist vaidlemist ning seetõttu oli ka mäng ühtne. Kõik andsid endast parima.” Kollo sõnul joosti väga palju kiirrünnakuid ja saadi sellega lihtsaid väravaid. „Meie kaitse oli ka väga väga tugev, seetõttu ei saanud vastane ka lihtsaid väravaid, mis aitas väga palju võidule kaasa. Sama hea emotsiooniga läheme vastu ka järgmisele kohtumisele Kehra vastu,” võttis mängumees kohtumise kokku.

HC Viimsi/Weckman väravad: Ian Molotov 10, Georg Gustav Kont, Karl Sebastian Saaremets 4, Jasper Arnover, Kasper Sebastian Saaremets 3, Siim Järve, Gregor Jaanus, Roger Paju 2, Mart Heinsalu, Harald Aas 1.

Tartu Ülikool: Rasmus Miller 6, Ardi Hindrikson 4, Taniel Sermat, Kevin Klaus, Rando Sein, Cristofer Jostov 3, Tanel Vilks 2, Mihkel Tamm, Erki Ehanurm, Kevin Pütt 1.

Enne viimast vooru on esiliiga edukamad viis väravaviskajat: Karlis Kalk 157 väravat (Coop Põlva), Martin Kalvet 128 väravat (Aruküla SK), Martin Kikkas 121 väravat (HC Kehra/Primend), Jass Einassoo 107 väravat (Coop Põlva), Jaan Pirk 101 väravat (HC Kehra/Primend). 

Tabeliseis:

1. HC Kehra/Primend 17 mängu 28 punkti
2. Coop Põlva 17 mängu 26 punkti
3. Tartu Ülikool  17 mängu 24 punkti
4. Tapa valla Spordikool/SK Tapa 17 mängu 20 punkti
5. HC Hausers 17 mängu 18 punkti
6. Valga Käval 17 mängu 18 punkti
7. Mistra/HC Tallas 17 mängu 16 punkti
8. HC Viimsi/Weckman 17 mängu 14 punkti
9. Aruküla SK 17 mängu 8 punkti
10. Mustamäe Käsipalliklubi 17 mängu 0 punkti

Järgmised mängud:

16.04.2026 kell 18.00 Coop Põlva vs Aruküla SK

16.04.2026 kell 19.30 HC Hausers vs Tapa VSK/SK Tapa

17.04.2026 kell 19.00 HC Kehra/Primend vs HC Viimsi/Weckman

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Hiina BYD-i elektriautode tehases puhkes suur tulekahju.

Tulekahju sai alguse Shenzheni tööstuspiirkonnas asuvas mitmekorruselises parkimismajas, kus hoiti testsõidukeid ja kasutusest kõrvaldatud autosid.

Tulekahju on kustutatud ja vigastatud pole.

Siin on video:

A major fire broke out at a factory in Chinese electric vehicle company BYD.

BYD said there were no casualties, and the fire occurred during the construction of insulation outside the factory. pic.twitter.com/6ipvsZxNyb

— Tsla Chan (@Tslachan) April 14, 2026

Leedu parlament kiitis täna teisipäeval 14. aprillil heaks diiselkütuse aktsiisimaksu ajutise alandamise, et ohjeldada Lähis-Ida konflikti põhjustatud kütusehindade tõusu. See samm peaks kulusid langetama umbes 6 senti liitri kohta.

Seadusandjad hääletasid aktsiisiseaduse muudatuste poolt häältega 98–0, kaks erapooletut. Meede jääb kehtima kaks kuud, kuni 15. juunini.

Alandus kehtib nii tavalisele diiselkütusele kui ka põllumajanduses kasutatavale diiselkütusele.

Rahandusminister Kristupas Vaitiekūnas ütles, et valitsus algatas alandamise, kuna diiselkütuse hindu on kõige rängemalt tabanud pinged ülemaailmsetel nafta- ja kütuseturgudel, mis on seotud USA ja Iisraeli rünnakutega Iraani vastu ja Iraani kättemaksuga.

Ta ütles, et meetme eesmärk on näidata riigi solidaarsust, loobudes ajutiselt täiendavatest käibemaksutuludest, et leevendada kütusehindade tõusu mõju majandusele.

Opositsiooni saadikud väljendasid debatil erinevaid seisukohti. Demokraatliku Liidu „Leedu Eest” liige Algirdas Butkevičius ütles, et maksulangetus jäi hiljaks ja ei aita enam ohjeldada inflatsiooni, mis tema sõnul oli märtsis euroala ja Euroopa Liidu riikide seas Leedus kõige kiiremini tõusnud.

Samal ajal ütles kaaspartei liige Kęstutis Mažeika, et see samm annab avalikkusele ja põllumajandussektorile signaali, et valitsus tegutseb kütusehindade reguleerimisel, isegi kui laiemaid meetmeid pole veel kehtestatud.

„Võib-olla pole laiemate meetmete jaoks piisavalt aega,” ütles Mažeika parlamendiistungil.

Muudatustega kohandatakse diiselkütuse aktsiisimäärade fikseeritud komponente, vähendades lõplikku maksu tavalise diiselkütuse puhul 503,6 euroni 1000 liitri kohta ja põllumajandusliku diiselkütuse puhul 35 euroni 1000 liitri kohta.

Rahandusministeeriumi varasemad hinnangud näitasid, et kahe kuu jooksul võiks teenida umbes 13 miljonit eurot täiendavat käibemaksutulu, mida saaks kasutada kütusekulude katmiseks. Rahandusministri asetäitja Lukas Jakubonis ütles, et valitsus võib kaaluda vähendatud määra pikendamist, kui kütusehinnad edasi ei lange.

Leedu Energiaagentuuri andmetel on alates 2. märtsist bensiini hind tõusnud 30 senti liitri kohta, diiselkütuse hind aga 55 senti liitri kohta.

Eile esmaspäeval 13. aprillil osales Riias mitusada taksojuhti protestiaktsioonil sõidujagamisfirma Bolt poliitika vastu, nagu teatas Läti avalik-õiguslik meedia (LSM).

Protest algas kogunemisega kell 8.00 Zaķusalas ning kell 9.00–11.00 toimus politseieskordi saatel protestisõit läbi Riia. Sõidu marsruut oli Zaķusalas asuv rannajoon – Salu sild – Krasta tänav – Ģenerāļa Radziņa kallas – Kārļa Mīlenbaha tänav – Emīlijas Benjamiņas tänav (Transpordiministeerium) – 13. jaanuari tänav – Akmensi sild – Mūkusala tänav (Bolti administratiivhoone) – Mūkusala ringtee – Salu sild – tagasi Zaķusalasse.

Riias sulgesid politsei ja munitsipaalpolitsei protestikolonni läbipääsu tagamiseks sõidu ajaks teistele liiklejatele kesklinna, selle ümbruse ja sillad.

LSM täheldas, et protestil osales umbes 200 autot, kellest enamik olid Bolti juhid.

Taksojuhid kinnitasid oma autodele Läti lipud ja sõidukitele olid kleebitud mitmesuguseid plakateid, sealhulgas loosungeid nagu „Me ei ole orjad”, „24 tundi ilma Boltita”, „Te ei saa ilma meieta hakkama”, „Aitab meie lüpsmisest” ja muid loosungeid. Mitmel autol on ka läbikriipsutatud Bolti logo.

Sarnased protestid olid kavandatud esmaspäevaks ka Daugavpilsis ja Jelgavas.

Protesti korraldatakse seetõttu, et valitsus ei ole täitnud valdkonna ultimaatumit ega ole astunud konkreetseid samme Bolti platvormi monopoli piiramiseks.

Litsentseeritud kommertsreisijate vedajate ühingu (LPKAA) juhatuse esimees Ella Petrova ütles Läti Raadio saates Labrīt, et valdkond palub valitsusel töötada välja selgemad ja võrdsemad taksoliikluse tingimused.

„Sõiduhind Riia lennujaamast kesklinna arvutati ette – see määrati vautšeri kaudu 33 eurole. Samal ajal saab Bolti rakenduse abil Tukumsisse 26 euro eest. See on kolm korda pikem vahemaa ja juht peab tagasi sõitma omal kulul. Me tahame ka mingit palka teenida. Me ei ole Bolti rakenduse vastu, aga me oleme monopoli vastu. Praegu on seda rakendust kasutavad juhid selle orjad,” selgitas Petrova.

Iraani saatkond Lõuna-Aafrikas on edastanud video, kus Trump laulab blokaadist.

Laul räägib sellest, kuidas Trump kehtestas Hormuzi väina blokaadi, nüüd jätavad Melania ja MAGA ta maha ning teda ähvardab ametist tagandamine.

Video on siin:

And today’s popular music: “blockade” by Trump. pic.twitter.com/7EYQ1nSTm7

— Iran Embassy SA (@IraninSA) April 13, 2026

Astri Grupp rajab Tartu valda Raadi alevisse 20 000 m² suuruse kaubanduspinnaga Raadikeskuse, mis avab uksed 2026. aasta sügisel. Keskuse tee 8 kinnistule loodavast Raadikeskusest saab kiiresti kasvava piirkonna oluline sõlmpunkt. 

„Raadi on Lõuna-Eesti kiireima arenguga piirkond, kus elanike arvu kasv ja uute kodude lisandumine on loonud selge nõudluse kodulähedaste teenuste järele. Raadikeskuse arendus on olnud pikemaajaline plaan, mille elluviimiseks on sobiv hetk,” ütles Astri Grupi tegevjuht Kairi Toom.

Toomi sõnul kujuneb Raadikeskusest kohalike elanike jaoks mugav igapäevane sõlmpunkt, mis koondab ühte kohta olulised kaubad ja teenused. „Oluline on kohaliku vajaduse printsiip – seni on Raadi ja Tartu valla kasvaval elanikkonnal tulnud paljude ostude tegemiseks sõita Tartu linna,” nendib Toom. Tulevikus leiab vajaliku aga kodu lähedalt – alates toidukaupadest kuni ehitus-, aia- ja majapidamistarveteni.

Keskuse ankurüürnikuks saab Kesko Senukai K-Rauta, mis avab Raadil oma seni suurima kaupluse Eestis. Uus pood pakub laia ehitus-, aia- ja majapidamistarvete valikut, drive-in teenust ning kaasaegseid lahendusi. Lisaks avab keskuses uksed Maxima XX-formaadi kauplus. „Meie eesmärk on tuua Maxima soodne ostukorv ja värske kaubavalik Raadi peredele lähemale,” ütles Maxima Eesti kinnisvaraosakonna juhataja kohusetäitja Toomas Veskimäe.

Keskuse seni avalikustamata üürnikud

Keskuses avavad aasta lõpus uksed ka Hesburger ja Jazz Pesulad. Hesburgeri kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise turunduse direktor Ieva Salmela sõnul on tugeva arengupotentsiaaliga piirkonnas avatav Raadikeskus sobiv paik uue restorani avamiseks. „Uus restoran ühendab ühe katuse all nii Hesburgeri kui ka HeseKebabi kontseptsioonid ning tähistab ühtlasi meie teist HeseKebabi restorani Tartus. Ootame põnevusega, et saaksime külalisi vastu võtta ning kujuneda loomulikuks osaks piirkonna igapäevaelust,” ütles Salmela.

Jazz Pesulate tegevjuhi Sander-Mel Mellikovi sõnul rajatakse Raadile uue põlvkonna Express autopesutänav. „Uus kontseptsioon võimaldab teenindada üle 100 auto tunnis ning pakub klientidele kiiret ja mugavat pesuteenust ilma kvaliteedis järeleandmisi tegemata,” ütles Mellikov. Tema sõnul taaskasutatakse kaasaegse tehnoloogia ja veeringlussüsteemide abil kuni 90% pesuprotsessis kasutatavast veest, ühendades suure teenindusvõimekuse keskkonnasäästliku lähenemisega.

Kasvab koos piirkonna elanike vajadustega

Toomi sõnul lähtub Astri Grupp põhimõttest kasvada koos piirkonna elanike vajadustega. „Näeme Raadikeskust piirkonna keskpunktina, kus toome kohaliku elanikuni just neid võimalusi, mida inimesed oma igapäevaelus vajavad. Oleme osa valla arengust ja vaatame juba järgmise etapi poole,” ütles Toom.

Raadikeskuse arendus loob ligi 200 uut töökohta ning piirkonda rajatakse mahukas uus taristu, sealhulgas tänavad, kergliiklusteed ja bussipeatused. „Planeerimisel on rõhk kaasaegsel linnaruumil, sh jalakäijasõbralikkusel ning heade ühenduste loomisel Raadi linnaosaga. Toetame ka aktiivset eluviisi, tuues järgmises etapis piirkonda liikumis- ja spordivõimalusi,” lisas Toom.

Astri Grupp on alates 1991. aastast tegelenud kaubanduskeskkondade arendamise ning üüri- ja haldamisteenuse pakkumisega. Ettevõtte esimene arendus oli Tartus 2001. aastal avatud Lõunakeskus, mida on aastate jooksul laiendatud Eesti suurimaks kaubanduspargiks. Lisaks kuuluvad Astri Gruppi Pärnu Keskus, Astri ja Fama Keskus Narvas ning Balti Jaama Turg ja Keskturg Tallinnas. Ettevõtte eesmärk on luua atraktiivseid elukeskkondi, kus kaubandus, meelelahutus, teenindus, kodud ja ärid täiendavad üksteist.

Kaitseminister Hanno Pevkur esitas kooskõlastusringile kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seotud seaduste muudatused, mille eesmärk on tugevdada Eesti kaitsevalmidust ning parandada kaitseväe võimet reageerida vahetule ohule, määratledes üldise kaitsevalmiduse osana lahinguvalve ja selle korraldamise.

Lahinguvalve määratletakse kaitseväe rahuaja tegevustena, mille eesmärk on hoida kaitseväe üksused valmisolekus ja tagada seejuures kiire reageerimise kõrgendatud ohule või ründele.

Kaitseministri sõnul on muudatused vajalikud, arvestades muutunud julgeolekuolukorda ja Eesti kaitsevõime viimaste aastate arengut. „Oleme märkimisväärselt juba soetanud ning veel soetamas uusi võimeid, nagu raketiheitjad või keskmaa õhutõrje. Arvestades uute võimete keerukust ning Ukraina sõjast tehtud järeldusi, peame kohandama ka oma reservarmee väljaõpet ja teenistust. Seetõttu saab tulevase 12-kuulise ajateenistuse osaks teenistuspraktikana 6-kuuline lahinguvalve tagamise süsteem, kus sõjalise väljaõppe jätkamine ja kaitseväe üksuste reaalne valmisolek käivad käsikäes. Selle tulemusena tõuseb kaitseväe üldine valmidus ja võime kaitsta Eesti riiki,” rääkis kaitseminister Pevkur.

Muudatuste kohaselt saavad ajateenijad ja reservväelased kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks väljaõppele täita ka teenistusülesandeid, sealhulgas täita lahinguvalves neile määratud riigikaitselisi ülesandeid. See suurendab kaitseväe võimekust reageerida lühikese etteteatamisega vahetule kõrgendatud ohule ja ründele nii maismaal, merel, õhu- kui ka küberruumis, näiteks merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu kaitsmise või mehitamata süsteemide tekitatud ohule reageerimisega. Kaitseväe alalise valmiduse raames ülesannete täitmine toimub üksnes vajaliku väljaõppe olemasolul, tegevväelasest ülema juhtimisel ning seaduses sätestatud alustel ja korras.

Eelnõu täpsustab ka ajateenijate ja reservväelaste õigusi ja kohustusi lahinguvalves osalemisel, sealhulgas jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise aluseid. Kaitseliidu seaduse muudatustega täpsustatakse, et Kaitseliitu saab kaasata lisaks kaitseväe ülesannetele ka nende ülesannetega seotud tegevustesse.

Lisaks muudab eelnõu paindlikumaks ajateenijate ja reservväelaste toitlustamise korra ning vähendab halduskoormust. Tulumaksuseaduse muudatustega vabastatakse kaitseväekohustuse täitmisega seotud sõidu- ja toidukulude hüvitised tulumaksust.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027. Lisaks selle hakkab alates 2027. aastast kehtima ühtne 12-kuuline ajateenistus. Enamik ajateenijaid on seni teeninud 11 kuud, väiksem osa 8 kuud. Samuti hakatakse ajateenistusse kutsuma kahel korral aastas (8. ja 34. nädalal) senise kolme asemel.

Keskkonnaamet alustab 15. aprillil pesitsusrahu kontrollidega, mis kestavad kuni 15. juulini. Kontrollid keskenduvad kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus rikkumisel oleks pesitsevatele lindudele eriti suur mõju.

Linnud vajavad pesitsusaegset kaitset ning looduskaitseseadus keelab pesitsevate lindude ja linnupesade tahtliku hävitamise. „Pesitsusrahust kinnipidamise kohustus ja vastutus on igaühel, kes metsas raiet teeb. Valdav enamus metsaomanikest arvestabki pesitsusajaga ning planeerib raietöid väljaspool seda perioodi,” ütles Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu.

Keskkonnaamet jätkab pesitsusrahu kaitsel senist lähenemist ning keskendub järelevalvele kaitsealadel ja linnurikastes metsades, kus rikkumisel oleks pesitsevatele lindudele eriti suur mõju.

Pesitsemise tippajaks loeb Keskkonnaamet ajavahemikku 15. aprillist 15. juulini, mil pesitseb ligi 90% Eesti metsalindudest. Linnurikastes metsades loetakse pesitsuse tippajal tehtavat raiet pesade tahtlikuks hävitamiseks. Metsateatisele on alates märtsi keskpaigast lisatud teade, et pesitsemise tippajal peatab Keskkonnaamet linnurikastes metsades ja kaitsealadel kõik raied.

Pesitsusrahu perioodil on metsakaitseekspertiisi alusel lubatud aktiivse üraskikolde likvideerimine, kuna üraskite vastu võitlemine on äärmiselt oluline metsa tervise säilitamiseks ning üraskite tõrjeks on hädavajalik just kevadine raie.

Riigimetsades on pesitsusrahu peetud juba alates 2002. aastast. Erametsades alustas Keskkonnaameti järelevalve kevadsuviste metsaraiete kontrolle pesitsevate lindude kaitseks 2021. aastal ning viie kevadsuve jooksul on ameti lahendused muutunud järjest tõhusamaks.

Pesitsusrahu järelevalve põhimõtted on kättesaadavad Keskkonnaameti veebilehel.

Nõu ja abi saamiseks saab pöörduda Keskkonnaameti klienditoe poole telefonil 662 5999 või e-posti teel klienditugi@keskkonnaamet.ee.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 14. aprill 2026:

infot vene poole uutest edenemistest ikka tuleb.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Miskit ikka.

3. Sumõ: kaotatud piiri lähedaste külade nimekiri hakkas pikenema.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: kumbki pool miskit parandas.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: kahe muutusega.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaal avastati sõjaline uurimisinstituut, mis katsetab suurtükimürskude mõju inimeste peal.

12. Moskva naist süüdistatakse kriminaalkorras vesipiibu kasutamises lihavõttekoogi peal.

13. venemaa vanglakolooniad on alustanud robotvalvurite testimist põhjusel, et vangivalvureid ei jätku.

14. Jõuliste allahindlustega kaupluste arv venemaal on viie aastaga kasvanud 2,4 korda.

15. Muromis (venemaa) hospitaliseeriti kraanivees leitud viiruse tõttu ligi 700 inimest.

16. Sõjaväeekspert: venemaal on käimas kaks uut mobilisatsiooniskeemi – eeluurimisvanglate ja ülikoolide kaudu.

17. Lühiuudised

Ukraina peastaabi teatel rikkus venemaa õigeusu lihavõttepühade ajal sõlmitud relvarahu 32-tunnise perioodi jooksul 11. aprillist kell 16.00 Moskva aja järgi kuni 12. aprilli lõpuni 10 721 korda.

venemaa on hakanud sõjaväe värbamises hoogu kaotama. See on juba ilmne isegi nende enda statistikast. Saksa teadlase Janis Kluge sõnul, kes neid arve jälgib, on värbamismäär 2026. aastal langenud umbes 20% võrreldes 2025. aastaga. Kui venemaa värbas 2025. aasta esimeses kvartalis 1000–1200 lepingulist sõdurit päevas, siis 2026. aasta alguseks langes see arv vaid 800–1000-ni päevas. See toimub hoolimata asjaolust, et venelased jätkavad sisseastumisboonuste ja lepinguliste maksete suurendamist. venemaa praegune sõjasüsteem põhineb kommertsvärbamisel, kuid see mudel hakkab takerduma.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 125 lahingukokkupõrget. Nii rünnakute arv kui isikkoosseisu kaotused näitasid eilses päeval tuntavat surve langust. Kõikse tihedam oli Kostjantõnivka ja Pokrovski suunal aga sealgi pisu alla keskmise. Muret on hakanud tegema vene piiri äär, kus mitte ainult pole kasvanud vene poole reidid üle piiri vaid ka üritatakse hoida kontrolli uutel possadel. Teine muret uuesti tekitav suuund on Huljaipole kant, kus on hakanud vene pool jälle enne väikeste gruppide tabamist kuidagi liialt kaugele jõudma.

Eile tegi vaenlane läbi ühe raketirünnaku kahe raketiga, viis läbi 70 õhurünnakut ja heitis alla 246 juhitavat pommi. Lisaks kasutati hävitamiseks 10 256 kamikaze-drooni ja viidi läbi 3828 kaudtulelasku, sealhulgas 72 mitmikraketisüsteemidega ehk siis kõike ikka palju kaela sajab.

Üha tugevneb võitlus droonide vahel ning arendus jõudmaks kaugemale suurema lastiga ning järjest enam on tegevuses droonid AI juhtimisel nii sihtmärgi leidmisel kui rünnaku otsuse tegemisel.

1. 13. aprillil tegi venemaa armee droonirünnaku Harkivi oblastis Kupjanski rajoonis asuvale Velõkii Burluki külale. Hukkus 74-aastane naine ja veel kolm inimest said vigastada.

Sumõ oblastis Hlukivi kogukonnas tabas vene droon tsiviilveokit, tappes 39-aastase juhi.

Infot vigastatutest ja purustustest ikka tuleb…

2. Ukraina droonid ründasid eile venemaa linnas Tšerepovetsi suurt tööstusrajatist, sihtides väetisi ja tööstuslikke ühendeid tootvat keemiatehast, teatas venemaa sõltumatu väljaanne Astra. Astra avatud lähtekoodiga luureanalüütikud pakkusid välja, et droonid ründasid tõenäoliselt AS Apatit Tšerepovetsi filiaali lämmastikkompleksi. Pealtnägija filmitud kaadrid rajatise värava nr 6 lähedal näivad näitavat vähemalt kahte põlevat tulekahju. Kuigi ei venemaa ega Ukraina võimud kinnitanud rajatise otsest kahju, viitavad kohalikud teated ja veebis levivad pildid, et rünnak mõjutas Apatiti keemiakompleksi, mis toodab fosfaatpõhiseid väetisi ja tööstuskemikaale. Mõned tehase toodangud, sealhulgas väävelhape, ammoniaak ja ammooniumnitraat, on kaheotstarbelised ja neid saab kasutada sõjalises tootmises.

Telegrami kanal Exilenova Plus teatas, et okupeeritud Zaporižja oblastis tabasid droonid alajaama ning 14. aprilli öösel oli Krimmis mitmes linnas kuulda plahvatusi.

Zaporižja oblastis Melitopolis puhkes droonirünnaku järel tulekahju elektrialajaamas, mis jättis osa linnast elektrita, teatas väljaanne.

Samal ajal kuuldi Krimmis plahvatusi Simferoopoli, Feodossija ja Kertši linnades, kui droonid tabasid poolsaarel asuvaid sihtmärke mitu tundi kestnud rünnakus. Tavritšeskaja soojuselektrijaama kandis kostus paar suuremat plahvatust. Lisaks üks, mis võis olla jaama läheduses oleva naftabaasi kandis. Kaks plahvatust ja tulistamine Gvardeiskoje lennuvälja lähedal. vene õhutõrjesüsteemid töötavad Feodossias ja Kertšis; plahvatusi on kuulda, teatasid kohalikud.

Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU) esitas 13. aprillil vene kindralile denis barilole tagaselja süüdistuse tema osalemises tsiviilelanike piinamises Jahidnes Tšernihivi oblastis 2022. aastal.

3. Sumõ: viimastel andmetel on vene pool suutnud enda kontrolli alla saada mõni kuu tagasi hõivatud vene piiri kõrval küla Hrabovske külale veel sealt põhja poole jäävat 5 küla. Mõnes küll vaid mõni majapidamine ja suurimas siiski mõnikümmend.

Kohaliku väejuhatuse teatel on Ukraina väed Sumõ oblastis Mõropilske lähedalt taandunud. Asub küla Hrabovske kandist mõnikümmend kilomeetrit põhja pool ja enne sõda elas seal lausa üle 150 elaniku.

Kindel selles, et hall ala vene piiri ääres on kasvamas ning jätkub vene poole aktiivsuse tõus sidumaks max Ukraina üksusi.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: pisu keeruline on jätkuvalt saada aru, mis Kostjantõnivkas ja selle ümber toimub. Hetkel tundub, et kesklinnas on suutnud paljus Ukraina omad kontrolli tagasi saada aga ühe enam vene üksusi saab kanna maha linna keskosast lõunas. Lisaks suudab seni Ukraina hoida mõndasid võtmepositsioone linnast väljas mõjutamaks linna poole suunduvaid vene ründegruppe.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: kahe muutusega.

Seni pole Ukraina omad suutnud likvideerida kõiki Oleksandrohradi külasse (sektori ida lõik) jõudnud soldateid, sestap peab küla hetkel vene poole kontrolli all olevaks.

Lisaks jõudsid vene soldatid Ukraina kaitse sügavusse Kosivtseve küla juures. Neid küll droonidega töödeldi ja tulemust ei tea aga nende jõudmine üha sagedamalt üle Haichuri jõe teeb murelikuks.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa kaitseministeeriumi Sõjameditsiini Uurimisinstituut (GNII VM MO) viib „Проект”-i teatel läbi suurtükiväe laskemoona inimkatsetusi. Väljaande andmetel tehakse uuringuid vabatahtlike sõjaväelaste peal ja nende eesmärk on määrata kindlaks mürsu omadused, mis on vajalikud vaenlase personali hävitamiseks või teovõimetuks tegemiseks. Väljaandes „Военном журнале” avaldatud publikatsioonide ja instituudi direktori sergei šepuri avalduste kohaselt on GNII VM MO alates 2015. aastast ainus Kaitseministeeriumi asutus, millel on lubatud läbi viia uuringuid inimestega.

„Проект”-i teatel loodi spetsiaalsel katsepolügoonil katseplatsid, mis simuleerivad kindlustusi ja sõjavarustust. Katsete käigus jälgiti vabatahtlike südame-veresoonkonna ja närvisüsteemi seisundit, võeti vajalikke proove ning hinnati funktsionaalsete häirete mõju vastavalt 122 mm ja 300 mm kaliibriga suurtükkide laskekaugusele.

Selliste uuringute läbiviimiseks avati instituudis 2018. aastal 100 voodikohaga uurimis- ja kliiniline keskus intensiivravi, meditsiini- ja kirurgiaosakondadega. Esimesel tegevusaastal koguti üle 300 vaatluse relvakatsetustes osalenud sõjaväelaste, samuti ravimite ja vaktsiinide kohta.

Lisaks laskemoonale testib instituut sooritusvõimet parandavaid ravimeid, äärmuslike tingimuste eest kaitsvaid vahendeid ning uut tüüpi seadmeid ja varustust. Lisaks, nagu „Проект” välja toob, on instituut venemaa keemiarelvade arendusprogrammi võtmeisik. Väljaande „Чепур” andmetel nõustas GRU ohvitsere, kes olid seotud endise luureohvitseri Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamiskatsega Ühendkuningriigis 2018. aastal.

12. Moskvas on algatatud kriminaalasi naise vastu, kes tegi vesipiibu lihavõttekoogile. venemaa uurimiskomitee teatel süüdistatakse teda kriminaalkoodeksi artikli 148 1. osa alusel (südametunnistuse ja usuvabaduse õiguse rikkumine, usklike usuliste tunnete solvamine), mille eest on ette nähtud kuni üheaastane vangistus.

„Осторожно, новости” teatab, et intsident leidis aset 13. aprilli õhtul Moskvas Kisski baaris. Asutuses töötanud naine filmis end lihavõttekoogile vesipiipu tegemas ja postitas selle Instagrami pealkirjaga: „Isegi Kristus tõusis sellest üles.” Postitust märkasid z-blogijad, kes esitasid kaebuse. Juhtunust teada saades kustutas naine postituse ja vabandas, soovides kõigile häid lihavõtteid, kuid see ei aidanud.

„Kahtlusaluse isik tuvastati kiiresti. Ta viiakse peagi uurimisosakonda, kus teda üle kuulatakse,” teatas venemaa uurimiskomitee, märkides, et õiguskaitseorganid viivad läbi uurimistoiminguid, mille eesmärk on tõendite kogumine ja koondamine.

13. venemaa Föderaalse Vanglateenistuse (FSIN) piirkondlik büroo teatas, et Samaara oblastis on kahes karistusasutuses alanud autonoomsete patrullrobotite kasutuselevõtu pilootprojekt. Ameti teatel on seadmed varustatud navigatsiooni-, videovalve- ja analüüsisüsteemidega. Robotid on võimelised vangla territooriumil autonoomselt patrullima, registreerima vangla eeskirjade rikkumisi, edastama kiiresti andmeid ja reageerima hädaolukordadele. FSIN märkis, et projekt on kooskõlas karistussüsteemi digitaalse ümberkujundamisega.

Robotite testimine toimub FSIN-i tõsise personalikriisi ajal. Märtsis teatas teenistuse direktor arkadi gostev, et personalipuudus 2025. aastal ületas 30,5% – asutusel on puudu 71 400 töötajat 234 100 täiskohaga töötajast. 13 territoriaalasutuses on 34,5–51% juhtpositsioonidest vabad ja 16 osakonnas ületab noorema juhtkonna puudus 50%. gostev rõhutas, et see põhjustab ületöötamist ja väsimust ning üle 40% töötajatest lahkub töölt enne pensioniea saabumist.

Varem, 2025. aasta juulis, käivitas Vladimiri oblast esimese digitaalse karistuskoloonia – süsteemi, mis jälgib kinnipeetavate liikumist ning tuvastab hääli ja nägusid. FSIN-i direktori asetäitja sergei štšerbakov märkis toona, et süsteemil on mõned väiksemad vead, kuid need kõrvaldatakse.

Selle aasta märtsis teatati, et venemaa justiitsministeerium kaalub droonide kasutamist karistuskolooniates. Föderaalse Vanglateenistuse Voroneži Instituudi kadetid panevad juba 3D-printeritel droone kokku ja õpivad neid kasutama. Osakonnajuhataja sergei kobzistõ tuvastas kolm võimalikku kasutusjuhtu: perimeetripatrullid, põgenemiste saatjad ja operatsionid vahetuspunktides.

14. Samal ajal kui Rosstat (venemaa statistikaamet) teatab, et vaesuse määr venemaal on langenud ajalooliselt madalale tasemele ja reaalsed sissetulekud on viimase nelja aasta jooksul kasvanud ligi 30%, on üha rohkem jaemüüjaid sunnitud üle minema jõulistele allahindluspoodidele – äärmuslikke allahindlusi pakkuvatele kauplustele, mida kutsutakse vaesteturgudeks.

Selliste vaeste inimeste kaupluste arv riigis on viimase viie aasta jooksul kasvanud 2,4 korda, teatab RIA Novosti Infoline’i hinnangutele viidates. Eelmisel aastal kasvas kõvade allahindluspoodide arv 12%, ulatudes üleriigiliselt 11 800 kaupluseni.

„Моя цена” от „Магнита” kett püstitas kasvurekordi: selle kaupluste arv suurenes aastaga 60%, ulatudes 2200 kaupluseni. “Чижик” ot X5 kett kasvas 39%, ulatudes nüüd 3200 kaupluseni. „Монетка” от „Ленты” kauplused kasvasid 36%.

Nendes kauplustes on odav jaemüügivarustus, minimaalne personal ja puudub igasugune klienditeenindus, mis tagab kõige soodsamad hinnad, märgib Infoline’i tegevjuht Ivan Fedjakov.

Suundumus kõvade allahindluste poole on turul võtmetähtsusega ja seotud majandusliku survega, märgib investeerimisfirma Rikom-Trust analüüsiosakonna juhataja Oleg Abelev. Gallupi küsitluse kohaselt kurdab kolmandik venelastest (31%), et neil pole toidu jaoks piisavalt raha, ja 39% teatab oma piirkonna majandusliku olukorra halvenemisest.

venemaa Föderatsiooni keskpanga läbiviidud äriuuringud näitavad, et tarbijad on kõigis venemaa Föderatsiooni piirkondades lülitunud säästurežiimile: toidukaupade jaemüüjad keelduvad ostmast kalleid kaupu, liha müük väheneb ning vidinate, mööbli ja kodumasinate müüjad kurdavad, et nõudlus nihkub madalamate hinnaklasside poole. „Чижик” ot X5 uuring näitas, et 78% venelastest säästavad toidu pealt ja kaks kolmandikku (64%) püüavad otsida sooduspakkumisi.

Abelev juhib tähelepanu sellele, et inimesed lähevad üle odavamatele alternatiividele: need, kes ostsid premium-segmendis, liiguvad keskklassi segmenti, samas kui need, kes on harjunud keskklassi segmendiga, on sunnitud kolima turistiklassi. Selle tulemusel levivad soodushinnaga kauplused, samal ajal kui traditsiooniliste kaupluste arv väheneb esimest korda 25 aasta jooksul – eelmisel aastal 4500 võrra.

Abelev rõhutab, et tugevate allahindlustega kaupluste kiire kasv jätkub järgmise kahe kuni kolme aasta jooksul. Nõudlus selliste kaupluste järele suureneb, kuna leibkondade sissetulekud jäävad samaks, nõustub Infoline’i Fedjakov.

15. Vladimiri oblastis Muromis pöördus 7.–13. aprillini arsti poole ägeda sooleinfektsiooni sümptomitega 677 inimest, sealhulgas 318 last, teatas oblasti valitsuse pressiteenistus. Patsientide seisundit hinnatakse mõõdukaks.

Mõnel nakatunul diagnoositi noroviirus – see tuvastati 36 proovis –, ülejäänud juhtumid liigitatakse ägedaks sooleinfektsiooniks. Võimud hindavad olukorda stabiilseks.

9. aprillil algatas uurimiskomitee kriminaalasja venemaa kriminaalkoodeksi artikli 238 1. osa alusel (teenuste osutamine, mis ei vasta ohutusnõuetele). Juhtumi põhjuste uurimise võttis üle Vladimiri oblasti prokuratuur. Kuberner aleksandr avdejev on andnud korralduse suurendada seiret: tuleb võtta täiendavaid veeproove, sealhulgas allikatest, kontrollida kommunaalteenuste seisukorda ja suurendada pudelivee varusid. avdejev teatas ka, et on alustatud vaktsineerimist ning ostetakse lastele ja täiskasvanutele vaktsiine.

Kuberner märkis ka, et sooleinfektsiooni puhang on registreeritud mitte ainult Muromis, vaid ka naabruses asuvas Nižni Novgorodi oblastis.

16. venemaa Föderatsioon intensiivistab Ukraina-vastase sõja jaoks inimressursside otsimist, eelkõige uute mobiliseerimismehhanismide kasutuselevõtuga eeluurimiskeskuste ja kõrgkoolide kaudu. Seda väitis Ukrinformile antud intervjuus sõjandusekspert ja endine SBU töötaja Ivan Stupak.

Tema sõnul võivad droonide kasvavat rolli arvestades vene vägede kaotused jätkuvalt suureneda. „Juuniks võime jõuda umbes 40 tuhande elimineeritud okupandi arvuni kuus ja võimalik, et rohkemgi – olenevalt droonide arvu suurenemisest,” märkis ekspert.

Ta lisas, et Ukraina FPV droonide efektiivsust hinnatakse 80–90%-le. „See tähendab, et sajast vene sõdurist, kes liiguvad rindele, jõuab sinna parimal juhul 20, halvimal juhul 10,” selgitas Stupak. Samal ajal on venemaal tema sõnul probleeme personali täiendamisega ja ta on sunnitud otsima uusi mobiliseerimisviise.

Eelkõige on praegu töös kaks peamist skeemi.

Esimene neist toimub õiguskaitsesüsteemi kaudu. Kui varem värvati süüdimõistetuid, siis nüüd tehakse tööd kahtlusaluste ja süüdistatavatega. „Agentuuride, eelkõige FSB, siseministeeriumi ja narkootikumidevastase teenistuse uurijad pakuvad tehingut: mitmeaastase vangistuse asemel leping ja teenistus rindel. Pärast seda lubavad nad eluloo puhastada,” märkis ekspert. Tema sõnul saavad õiguskaitseametnikud iga sellise värvatu eest rahalist tasu.

Teine skeem puudutab üliõpilasi. Hinnanguliselt plaanib venemaa sõtta kaasata kuni 4% üliõpilastest – see on umbes 40 tuhat inimest. „Õppimisega luuakse kunstlikke raskusi, eksamite sooritamisega probleeme ja paralleelselt agiteeritakse niinimetatud üliõpilaslepingute allkirjastamiseks,” teatas Stupak.

Ta rõhutas, et tegelikult on need tavalised sõjaväelepingud ilma kindlate tingimusteta. „Inimene kas jääb armeesse määramata ajaks või sureb,” lisas ekspert.

Kommenteerides hinnanguid veel 400 000 inimese mobiliseerimise võimaluse kohta venemaal sel aastal, märkis Stupak, et sellised arvud pole ebareaalsed. „See on umbes 30 000–35 000 kuus – see arv on praegu nende eesmärk. Samal ajal jääb see plaan tegelikult regulaarselt alatäitmata,” lõpetas ta.

Nagu Ukrinform teatas, kasutavad venemaa võimud lahinguväljal saadud tohutute kaotuste ja madala värbamistaseme taustal üha enam varjatud sundmobilisatsiooni meetmeid.

17. Lühiuudised

Maailma Ujumisbüroo tühistas 13. aprillil venemaa ja Valgevene vastu veespordis kehtestatud sanktsioonid, lubades nende riikide sportlastel võistelda oma riigilippude all, hoolimata Moskva jätkuvast täiemahulisest sõjast Ukraina vastu.

Ukraina kindlustas 2026. aastal enne Ramsteini läbirääkimisi Belgialt ja Hispaanialt 2 miljardit eurot kaitsetoetust. Prioriteetide hulka kuuluvad õhutõrje, droonid ja pikamaa-suurtükivägi ning Belgia kinnitas täiendavaid F-16 hävitajate tarneid ja hooldustoetust.

Ukraina avalikustas ka uue õhk-maa tüüpi raketi, mis on tõenäoliselt kohandatud Osa-AKM süsteemidele. Konstruktsioon meenutab Nõukogude 9M33-seeria rakette, mis viitab kodumaisele asendajale, kasutades ajakohastatud komponente ja potentsiaalselt paremat jõudlust.

Zelenski viimases videos avalikustas Ukraina arvatavasti uue kodumaiselt arendatud õhk-maa tüüpi raketi, mis on tõenäoliselt seotud Korali projektiga. Süsteem peaks töötama 30–50 km ulatuses ja võiks asendada vananenud õhutõrjesüsteemid Buk ja S-300PT.

Peter Magyar ütles, et Ukraina on sõja ohver ja rõhutas, et kellelgi pole õigust rahutingimusi dikteerida. Ta kinnitas veel kord, et Kiiev peab otsustama mis tahes tulevase kokkuleppe tingimused.

CNN: USA president Donald Trump kinnitas, et ta ise avaldas genereeritud pildi, mis kujutab teda Jeesus Kristusena, kes ravib haiget inimest. Pärast kriitikat kustutas ta selle aga ja väitis, et teda oleks tegelikult pidanud kujutama arstina. Kõne ajal ajakirjanikega küsiti Trumpilt selle postituse kohta. Ta kinnitas, et tema oli pildi avaldaja. Trump ütles ka, et tema arvates kujutab pilt teda arstina. „Ma avaldasin selle ja arvasin, et see olen mina arstina ja et see on seotud Punase Ristiga,” ütles ta Valges Majas ajakirjanikele. Njah, ei ole meditsiinilise haridusega hinnangu andmiseks…

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Iganädalane operatiivinfo ülevaade tollikontrolli ja uurimisosakonna silmapaistvamatest sündmustest ja avastustest.

Narva tollipunkt

8. aprillil saabus tollipunkti väljuvale suunale 42-aastane Venemaa kodanik, kelle jaoks oli see korduv piiriületus aasta jooksul. Isik ei soovinud midagi deklareerida. Läbivaatuse käigus avastati mehe seljakoti küljesahtlist ning üleriiete põuetaskust 5270 eurot. Kokku oli mehel kaasas 5275 eurot. Isikule määrati trahv 800 eurot ning ta pöördus tagasi Eestisse.

9. aprillil saabus tollipunkti väljuvale suunale 58-aastane Eesti kodanik, kelle jaoks oli see korduv piiriületus aasta jooksul. Enne tollikontrolli ei soovinud ta tollile midagi deklareerida. Läbivaatuse käigus avastati isiku kaasas olnud spordikotist kuus „Louis Vuitton”´i võtmehoidjat ning ühe „Louis Vuitton”´i naiste käekoti. Kuna kaupade ligikaudne maksumus on 1500 eurot ning tegemist on luksuskaubaga, tuvastati sanktsioonirikkumine. Mehele määrati trahv 200 eurot ning ta suundus koos kaubaga tagasi Eestisse.

Luhamaa tollipunkt

 7. aprillil saabus tollipunkti sisenevale suunale 50-aastane Venemaa kodanik, kelle jaoks oli see korduv piiriületus aasta jooksul. Enne tollikontrolli ei soovinud isik midagi deklareerida. Läbivaatuse käigus leiti tema pagasist üks nutikõlar „Yandex“ ja 30 ühendusklemmi. Samuti tuvastati röntgenläbivaatusel kahtlust äratavaid metallobjekte. Lähema kontrolli käigus avastati viis tsiviilkäibes keelatud nuga. Sanktsioonialune kaup loovutati riigiomandisse ning MTA ametnikud andsid isiku koos nugadega üle Politsei- ja Piirivalveametile.

Varasemad juhtumid

4. märtsil saabus Muuga sadamasse Ameerika Ühendriikidest Venemaale liikuma pidanud kaup, milleks oli 4,1 tonni akvaariumitarbeid. Kaup suunati füüsilisse läbivaatusesse ning piltide ja dokumentide kontrolli käigus tuvastati, et kaubad olid deklareeritud vale kaubakoodiga ning nende õiged kaubakoodid kuuluvad sanktsioonide alla. Seoses sanktsioonirikkumise kahtlusega tõkestati kauba väljavedu.

1. aprillil esitati ekspordiformaalsuste täitmiseks kaup, milleks oli Eestist Türki väljaveoks kavandatud sadulveok Scania R500. Dokumentide kontrollimisel avastati rida puudusi – puudusid kauba nõuetekohased transpordidokumendid ning esitatud dokumendid ei võimaldanud tõendada kauba lõppsaajat ega sihtriiki. Samuti esines hulk teisi puudusi, mistõttu tõkestati kauba väljavedu.

Esmaspäeval, 13. aprillil kell 14.52 toimus liiklusõnnetus Võrumaal Vana-Vastseliina külas.

Sõiduautot BMW 3er Reihe juhtinud 32-aastane naine ei pannud tähele ees olevat ristmikku ja sõitis otse üle ristmiku kraavi.

Sõiduki juht ja kaassõitja, 3-aastane poiss toimetati haiglasse.

Esmaspäeval, 13. aprillil kell 11.21 toimus liiklusõnnetus Tarumaal Tartu vallas Raadi alevikus Rähni tn 1 juures.

Jalgrattaga sõitnud 16-aastane noormees kaotas sõiduki üle kontrolli ja kukkus.

Jalgrattur toimetati haiglasse.

48-aastane Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige Rain Epler on tuntud mitte ainult riigi endise keskkonnaministrina, vaid ka oma soengu poolest.

Aastate jooksul on tema stiil varieerunud pikkadest juustest kiilaspäisuseni, kuid ta on pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu oma nn potisoenguga, vahendab Iltalehti.

Epleri soeng on viimastel nädalatel taas naljade objektiks saanud, muu hulgas sotsiaalmeedia teenuses Threads.

Eesti poliitiku soeng pole aga midagi uut. 2023. aasta jaanuaris osales Epler oma soenguga Riigikogu valimiste kampaanias.

Epler on oma soengut kommenteerinud ka Eesti TV3 kanali jutusaates.

Olime sõpradega Eestisse reisil ja sel ajal oli mul juba peas visioon, et soeng peaks olema otsekohene ja selge, nagu minu vaatedki, meenutas Epler.

Kui Epleri naiselt juuste kohta küsiti, vastas ta, et see stiil pole talle probleem. Tema jaoks on kõige olulisem see, mis on juuste all.

Nn potisoeng muutus Soomes populaarseks tänu Eurovisiooni favoriidile Käärijäle paar aastat tagasi, räägib Soome meisterjuuksur ja stilist Nina Hemminki.

Tema kaudu hakkas potist inspireeritud soeng tunduma julge, moodsa ja enesekindla valikuna. See normaliseeris soengu isegi neile, kes muidu poleks seda kaalunud. Selles mõttes sai potist ajutiselt isegi alternatiivkultuuri stiilisümbol, ütleb Hemminki.

Seega sai Eesti poliitik enne Soome Käärijät oma potisoenguga laialdaselt tuntuks.

Hemminki sõnul on juuksuri vaatenurgast vaadatuna see lõikus viimastel aastatel selgelt juuksemoodi tagasi tulnud, kuid hoopis teistsugusel moel kui varem.

Varem tunti seda mudelit kui „tee-ise” lõikust, mille puhul juukseid lõigatakse traditsiooniliselt pähe pandud köögikausi abil. See pole aga lihtne mudel, vaid stiiliteadlik ja ambitsioonikas lõikus, toob Hemminki välja.

Tänapäevased versioonid on tehniliselt täpsed ja läbimõeldud: kuju põhineb selgetel joontel, fookuspunktidel ja sageli tugeval geomeetrial. Lõige nõuab oma loojalt oskusteavet, kuna isegi väikesed proportsioonivead tulevad kohe esile.

Moodsaid potisoenguid saab õhemaks muuta, tekstureerida või kombineerida teiste stiilidega, näiteks mulletiga (tagumine tukk).

Juuksurina tundub Rain Epleri soeng Hemminkile eelkõige teadliku identiteedivalikuna.

See ei ole „trendi järgimine”, vaid lõikus, mis annab edasi kandja tugevat isiklikku joont. Professionaali vaatenurgast räägib stiil julgusest seista oma otsuste taga ja kanda seda väärikalt, isegi kui see tekitab vastakaid reaktsioone. Just see teebki lõike huvitavaks: see ei püüa meeldida, vaid väljendada.

Tavaliselt küsivad juuksuritelt potilõikusi 25–45-aastased mehed. Ka naised küsivad seda, ehkki mitmekesisemalt. Vanus ei ole aga määrav tegur, vaid see, kui hästi lõikus on teostatud ja kuidas see on kohandatud näo kuju, juuste kvaliteedi ja üldise stiiliga.

Iluprofessionaalina ütleksin, et potilõikused ei ole lihtsalt soeng, vaid stiililine avaldus. See nõuab kandjalt enesekindlust. Kui need kohtuvad, on lõpptulemus moodne, ajatu ja isikupärane – ja just seetõttu jääb lõige huvitavaks, isegi kui see pole kunagi peavoolu valik, räägib juuksur.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Tartus ärandati ööl vastu reedet, 10. aprilli kell 1.18 peaaegu uus Respo haagis.

Juhtum oli Tartu Lohkva külas Aiandi tee 5 maja ees. Ärandamine pandi toime valge kaubikuga (Peugeot, Fiat, Citröen).

Haagise eritunnus: vasaku rattakoopa peal tööriistakast, mustad ilukilbid, kallutamiseks gaasiamort. Kui kellegile jääb silma või pakutakse müügiks peaaegu uut haagist, ollakse iga info eest tänulikud. Politseisse on avaldus tehtud.

Siin on video ärandamisest:

Nafta hind maailmaturul tõusis tänase esmaspäeva hommikul, kui Aasia turud avanesid, taas üle 100 dollari barrelist, kuna USA ja Iraani vahelised kõnelused lõppesid ilma uue kokkuleppeta ning president Donald Trump teatas Iraani sadamate blokeerimisest.

Brenti toornafta ülemaailmne võrdlusindeks tõusis 7,3 protsenti, 102,30 dollarini barreli eest, samas kui USA-s kaubeldav West Texas Intermediate’i (WTI) toornafta hind tõusis 8,7 protsenti, 104,94 dollarini barrelist, vahendab BBC.

Naftabarrel on 159 liitrit.

10.–12. aprillini toimus Lõuna-Eestis Kaitseväe Akadeemia poolt korraldatav luurevõistlus, kus neljaliikmelised meeskonnad läbisid kahe ööpäeva jooksul ligikaudu 80-kilomeetrise võistlustrassi. Võistluse edukaimaks võistkonnaks tunnistati teist aastat järjest Soome Kaitseväe Akadeemia võistkond.

„Võistluse eesmärk oli välja selgitada parim võistkond, tõsta osalevate võistkondade sõjaväelisi teadmisi, oskuseid ja koostööd ning edendada struktuuriüksuste ja liitlaste vahelist koostööd,” ütles Kaitseväe Akadeemia luurevõistluse peakorraldaja kadett lipnik Karl-Erik Gildemann. „Osalejad jäid võistlusega rahule ning lisaks tõstsid liitlasriikide meeskonnad esile nende jaoks uudset ja märkimisväärset pingutust nõudnud soist maastikku.”

Kolmepäevane luurevõistlus leidis aset Koosa ja Tartu vahelisel territooriumil, kus meeskonnad pidid varjatult läbima ettenähtud marsruudi ning lahendama sealjuures erinevaid militaarseid ülesandeid nagu täpsuse peale granaadi langetamine droonilt, trianguleerimine, krüptogrammi lahendamine, lahingmeditsiin ja kanderaami ehitamine, laskmine ning muud militaarsed tegevused.

Võistlusest võttis osa 12 neljaliikmelist meeskonda neljast erinevast riigist – Eesti, Soome, Läti ja Tšehhi. Eestist olid esindatud nii kaitseväe kui ka Kaitseliidu üksused. Luurevõistluse võitjaks tuli Soome Kaitseväe Akadeemia meeskond, teise koha saavutas Eesti kaitseväe diviisi luurepataljon ja kolmanda koha sai Scoutspataljoni tankitõrjemeeskond.

Kaitseväe Akadeemia luurevõistluse peakorraldajateks olid akadeemia põhikursuste kadetid, kes kaasasid võistluse planeerimisse ja läbiviimisesse ka kooli töötajaid ning vabatahtlikke Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna luurerühmast ja Peipsiääre vabatahtlikust päästest.

„Kõige rohkem õppisin sellest kogemusest ürituse planeerimisprotsessi ja võistluse staabi juhtimist kogu ürituse vältel. Koos meeskonnaga tuvastasime mitmeid õpikogemusi, mida saame tulevikus rakendada oma tegevuse paremaks muutmisel, kuid teisest küljest leidsime ka kinnitust paljule, mida teeme juba praegu väga õigesti,” lisas lipnik Gildemann.

Kaitseväe Akadeemia luurevõistlus on iga-aastane sõjalis-sportlik võistlus, mis toimus juba neljandat korda.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. Kaitseväe akadeemia kutseõppe suunal koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere, kus õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks. Lisaks korraldab Kaitseväe Akadeemia riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevust.

Laupäeval, 11. aprillil korraldas MTÜ Pühajärve Taliujula juba viiendat korda traditsioonilised Pühajärve talisupluse võistlused. Sündmus tõi kokku 35 vaprat osalejat üle kogu Eesti, pakkudes nii sportlikku pinget kui ka karastavat elamust.

Kõige arvukamalt oli esindatud Tartu Taliujumisklubi, kelle liikmed andsid tugeva panuse võistluste meeleolusse ja konkurentsi.

Osalejad panid end proovile mitmel alal: paariteate ujumises, 35 meetri ja 70 meetri distantsidel ning kestvussuplemises. Võistlused pakkusid põnevaid hetki nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele ning kinnitasid taas, et taliujumine kogub Eestis üha enam populaarsust.

MTÜ Pühajärve Taliujula tänab kõiki osalejaid, toetajaid ja kaasaelajaid ning ootab huvilisi juba järgmistele üritustele! Taliujumisvõistlust toetasid Otepää vald, Lemmik Mees OÜ, Ökoteh OÜ, Tehvandi Spordikeskus, Kääriku Spordikeskus, Ugandi Toitlustus OÜ, Ugandi Meelelahutus OÜ, Corpowear OÜ, Oteks OÜ, Rõngu Pagar OÜ, Nuustaku Leib OÜ, Merle Lillepood, Monster Music OÜ, Tartu Ronimistehas, Ene Sõrmus, Heidi Mõttus, Otepää Seikluspark OÜ, Tagurpidimaja (Peapeal OÜ).

Tulemused SIIT

Fotogalerii SIIT, fotod: Valju Aloel

Kanal 2 Reporteri uudislugu „Talisuplejad pidasid hooaja lõpupidu”

Rõuge valla info alanud nädalaks. Koos viidetega lisainfole saab seda lugeda valla kodulehel artiklina.

• Rõuge vald ajakohastab sel aastal oma arengukava ja sellega seoses viiakse läbi rahvaküsitlus, millele saab vastata 30. aprillini.
• 10.–19. aprillil toimub üle Vana-Võromaa restoranide nädal UMA MEKK Kevadgurmee 2026. Rõuge vallas osalevad kohvik Suur Muna Haanjas ja Ööbikuoru Villa restoran Andreas.

Teisipäev, 14. aprill

Kell 16.00 Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed kutsuvad Rõuge aleviku ja ümberkaudsete külade elanikke depoohoonesse Rõuge aleviku kriisiplaani arutelule.

Kolmapäev, 15. aprill

Kell 10.00 Tegus koolivaheaja päev Mõniste Talurahvamuuseumis: tule meisterda pesakast!

Kell 12.00 Õpituba aiahuvilistele Matsi külas: hortensiate kevadine tagasilõikus. Juhendab Marika Parv.

Reede, 17. aprill

Kell 19.00 Film „Diivan emale” (USA 2024) Suure Muna kohviku kinos.

Laupäev, 18. aprill

Kell 10.00 Mehkamaa heakorratalgud Karisöödi pargis.

Kell 10.00 Heakorratalgud Rogosi mõisa pargis.

Kell 11.00 Heakorratalgud Misso laululava ja endise koolimaja ümbruses. Võta kaasa oma tööriistad; lisainfo: Eerika (tel +372 5307 2744).

Pühapäev, 19. aprill

Kell 10.00 Mehkamaa heakorratalgud Vastse-Roosa kalmistul.

Tööpakkumised

• Rõuge Vallavalitsus kuulutas välja konkursi pearaamatupidaja leidmiseks. Kandideerida saab 3. maini.
• Rõuge Põhikoolile oodatakse uueks õppeaastaks direktorit. Kandideerida saab 16. aprillini.

Koolitused, konkursid ja tunnustamise võimalused

• Dementsusega inimeste lähedaste tugirühma järgmine kohtumine toimub teisipäeval, 14. aprillil Võrus töö- ja tegevuskeskuses Mosaiik.
• Võrumaa Arenduskeskus kutsub ettevõtjaid 15. aprillil kell 13–15 infotundi, kus tutvustatakse uut maapiirkonna ettevõtjatele suunatud investeeringutoetust.
• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kuulutas avatuks tänavuse Regionaalmaasika konkursi. Kandidaate konkursile saab esitada kuni 16. aprillini.
• Võru maakonnas laste ja noortega töötavad spetsialistid ning lapsevanemad on oodatud järjekordsele metoodikaseminarile neljapäeval, 16. aprillil Võru Kreutzwaldi koolis. Seekordse metoodikapäeva peateemadeks on noorte vaimne tervis ja neid ümbritsev keskkond.
• Noori aiandusettevõtjaid oodatakse liituma maheaianduse kasvuprogrammiga, mille käigus koostatakse ettevõttele individuaalne kasvu tegevuskava asjakohaste meetmete ja tegevuste kavandamiseks. Kandideerimise tähtaeg on 19. aprill.
• Teisipäeval, 21. aprillil saab Võrumaa Arenduskeskuse saalis taas kokku tugigrupp murelikele lapsevanematele, kelle laps ei käi koolis ega tööl.
• Võrumaa Arenduskeskus koos Põlvamaa Arenduskeskusega kutsub lapsevanemaid, lasteaia- ja kooliperet ning teisi 21. aprillil kell 17.00–18.30 hübriidkoolitusele “Sundida ei saa, suunata saab: laste toitumisharjumused uute lasteaia- ja koolitoidureeglite valguses“.
• Tartu Ülikooli Kliinikumi mammograafiabuss tuleb 23. aprillil Rõugesse ja 24. aprillil Varstusse. Kõik sõeluuringu kutse saanud naised on oodatud end kirja panema ja kodu lähedal uuringul käima! Mammobuss jääb Võru maakonda juuni keskpaigani.
• Seeniorid on oodatud neljapäeval, 23. aprillil Võru Pensionäride Päevakeskusesse eakate õigusabi teabepäevale: teemadeks varaga seotud otsused, pettused ja muud õigusuudised. Võimalus neljasilmavestlusteks juristiga.
• SA Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võru maakonna omavalitsustega ootab kuni 24. aprillini kandidaate Võru maakonna aasta ema tunnustamiseks.
• Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ kuulutas välja selleaastase käsitöötoodete konkursi teemal „Vigurine värk“. Konkurss kestab 30. aprillini.
• Eesti Folkloorinõukogu kutsub üles esitama kandidaate folklooriliikumise aastaauhindadele. Konkurss kestab 2. maini 2026.
• Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu eestvedamisel on käimas üle-eestiline suitsusaunade loendus. Vabatahtliku õhinapõhise loenduskampaania käigus plaanitakse kokku lugeda kõik Eesti suitsusaunad ja uurida suitsusaunatavade olukorda nii Vana-Võromaal kui ka kogu Eestis.

Rahastusvõimalused

• Kuni 3. maini 2026 saab taotleda toetust SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kogukonnafondi 2026. aasta taotlusvoor, mille eesmärk on tugevdada vabaühenduste ja väiksemate korteriühistute kriisivalmidust.
• Neljapäeva, 30. aprillini saab taas taotleda toetust looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu kompenseerimiseks erametsaomanikele nii Natura 2000 aladel kui ka väljaspool seda.
• MTÜ Piiriveere Liider teatab, et 2026. aasta taotlusvoor (kolm meedet: elukeskkonna arendamine, ettevõtluse arendamine ning teadmiste ja oskuste arendamine) on avatud 20. aprillist 6. maini.
• Vähemalt 1200 m² netopinnaga hoonega korteriühistud saavad riigilt taotleda kuni 35 000 eurot toetust oma majja varjumiskoha kohandamiseks.
• Avatud on ettevõtete starditoetuse taotlusvoor kasvupotentsiaaliga kuni 3 aasta vanustele ettevõtetele.
• Rõuge vallavalitsuselt saavad oma projektidele taotleda kaasrahastust kõik need vallas tegutsevad vabaühendused, kellel on olemas positiivne rahastusotsus mõnelt teiselt rahastajalt. Taotlemine on avatud jooksvalt ja kuni eelarve ammendumiseni.
• Riigi Tugiteenuste Keskusel (RTK) on avatud uus, muutunud tingimustega Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse taotlusvoor.

Vallavara müük ja muud avalikud enampakkumised

• Rõuge Vallavalitsus annab kirjaliku enampakkumise korras rendile Misso alevikus asuvad munitsipaalmaad aadressidel Riia põik 3, Tsiistre tee 4 ja Tööstuse tn 5c. Pakkumuste tegemise tähtaeg on 20. aprill.
• Maa- ja Ruumiamet on välja kuulutanud avaliku elektroonilise enampakkumise piirkonnas asuvate kinnisasjade müügiks. Rõuge vallas on pakkumisel üks kinnistu Põdra külas. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 14.05.2026.

Rõuge vallavalitsuse ja muu info

• Aktiivsete kodanike ettepanekul toimub reedel, 26. juunil Rõuge valla esimene hoovimüük – vabatahtlik, kogukondlik, ise toimiv lõbus pärastlõuna, mil meie inimesed saavad avada oma koduhoovid ning kaubelda seal kraamiga, mis oma kodus enam kasutust ei leia. Huvitatud peresid oodatakse registreerima hiljemalt 1. juunil, et avatud hoovimüükide kaardi saaks ilmutada juunikuu vallalehes.
• Rõuge valla kohalikel teedel kehtib  ajutine liikluspiirang sõidukitele, mille registrimass ületab 8 tonni (v.a operatiivsõidukid ja jäätmeveokid).
• Valla kodulehel saab liituda erinevate Rõuge valla infolistidega. Viimasena lisandus valikusse Rõuge valla rahvamaja info ja teadete meililist.
• Rõuge vallavalitsus kutsub ettevõtlikke inimesi ja väikeettevõtteid liituma koduteenuste pakkumise võrgustikuga CareMate platvormil. Tegemist on digikeskkonnaga, mille kaudu saab pakkuda tasustatud abi kohalikele abivajajatele alates majapidamistöödest kuni transpordi ja isikuhoolduseni.
• Rõuge valla kodulehele on lisatud vorm, kuhu kõik sündmuste korraldajad saavad kanda oma planeeritavad üritused esmainfona – nii saab igaüks oma sündmusi paremini planeerida ning õnnestub ehk hoiduda mõnest kattuvast üritusest.
• Misso teenuskeskuses saavad soovijad rentida tööruumi või töökoha kaugtöö tegemiseks ning päevakeskuse nõupidamisteruumi kas koosolekuteks või päevasteks sündmusteks.
• Selleks, et prügi sorteerimine oleks kõigi jaoks lihtsam ja selgem, on Kliimaministeeriumis valminud uus riiklik olmejäätmete liigiti kogumise juhend.
• Info vallavalitsuse töötajate puhkuste kohta leiab valla kodulehelt.

Nursipalu harjutusvälja info

• Nursipalu harjutusvälja graafik on leitav Kaitseväe kodulehel.
• Rõuge valla kodulehel on avaldatud info:
  • Nursipalu harjutusvälja mürainfo alanud nädalaks
  • Muude väljaõppealade kasutus aprillis 2026
• 20.–22. aprillil ning 28.–30. aprillil toimuvad Nursipalu harjutusväljal 2. jalaväebrigaadi allüksuste lahinglaskmised.
• Seoses Nursipalu harjutusväljal toimuvaga – laskmised, laiendamine, elanike mured ja muu – saavad Rõuge valla elanikud küsimustega pöörduda kahe kontaktisiku poole.

Anname hoogu!

• Haanja puhke- ja spordikeskus pakub kõigile spordisõpradele võimalust toetada keskuse tegemisi. Toetada saab 10, 20, 50 euroga või vabalt valitud summaga.
• Luutsniku Pääste Ennetuskeskus MTÜ ootab lahkete toetajate abi depoohoone ehitamisel, vahendeid läheb vaja olmeruumide ja klassiruumi ehituseks ning sisustamiseks. Toetada saab pangaülekandega: Luutsniku Pääste Ennetuskeskus MTÜ, EE771010220260819225.
• Meie Nursipalu MTÜ kogub toetust juriidiliseks abiks kohalike elanike ja looduskeskkonna kaitseks seoses riigi kavatsusega laiendada Nursipalu harjutusvälja.
• MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed palub lahkete inimeste ja ühenduste abi uue päästedepoo ehitamise toetuseks. Ehitust saab toetada, tehes ülekande MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed arvelduskontole EE242200221050059767 (selgitus: Rõuge päästedepoo ehituseks).

Aktiivne puhkus ja külastuskohad

• Alaveski loomapark on külastamiseks avatud ainult eelneval kokkuleppel.
• Mõniste talurahvamuuseum on avatud E–R kell 10–14.
• RMK Pähni külastuskeskus on avatud K–R kell 11−16.
• Rogosi mõisas saab tellida giidiga jalutuskäike – võta ühendust ja lepi kokku. Mõisa pargis ja ümbruses saab jalutada igal ajal ja tasuta.
• Side ja laptopi muuseum Mustahamba külas on avatud eelneval kokkuleppel.
• Suure Munamäe vaatetorn on märtsi lõpuni avatud iga päev kell 10–15 ning alates aprillist iga päev kell 10–20.

Ungari valimiste võitja Peter Magyar võttis Ukraina suhtes karmi hoiaku, kui ütles, et ei poolda Ukraina kiiret liitumist EL-iga ning see pole võimalik lähima 10 aasta jooksul.

Magyar ütles, et Ungari ei osale ka Ukrainale laenu andmisel, see asi on juba otsustatud detsembris. Ungari enda riigivõlg on kasvanud võrreldes 2010. aastaga kolm korda, seetõttu pole mõeldav laenuandmine Ukrainale.

Ukrainale EL-i laenu andmise vastu aga Magyar ei ole.

Ukraina kiire liitumise kohta ütles Magyar, et on algusest peale olnud selle vastu, mitte nagu Orban, kes oli algul poolt, aga siis vastu.

Magyar ütles, et Ukraina on sõjas, seetõttu on absurdne rääkida mingist liitumisest EL-iga, kuna isegi liitumise peatükke ei saa normaalselt läbi rääkida. Tema sõnul ei poolda Ukraina kiiret liitumist enamus EL-i riike, nii et see teema on arutelust maas.

Magyar ütles, et kõiki riike tuleb kohelda võrdselt ning kõik riigid peavad läbima liitumise peatükkides läbirääkimised.

Lisaks tuleb Ungaris Ukraina liitumise teemal referendum, mis võtab samuti aega, nii et Ukraina liitumisest ei saa rääkida lähima 10 aasta jooksul.

Péter Magyar on Ukraine:

We do not support Ukraine’s accelerated accession to the EU.

On one hand, we are talking about a country at war; it is absolutely absurd for a country at war to be admitted to the European Union. pic.twitter.com/mmWssethx4

— Clash Report (@clashreport) April 13, 2026

Politsei andis teada, et Tartus kadunuks jäänud 72-aastane mees on leitud ning ta on elus ja terve. Mees oli läinud Jõgevale sõbra juurde.

Mees lahkus kodust 8. aprillil kella 15 ajal teadmata suunas ning ei olnud senini sinna naasnud. Kadunul telefoni kaasas ei olnud ning samuti ei olnud ta pöördunud haiglasse.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise eelnõu, millega keelustatakse Eestis alates 2027. aasta 1. jaanuarist koerte püsiv ketis pidamine.

Loomade heaolu parandamiseks suunatud muudatused kehtestavad nõudeid varjupaikadele ning lubavad koera ketti panna vaid ajutiselt ja põhjendatud erijuhtudel, näiteks alarmsõiduki saabumisel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Hedvig Liblikas on eelnõud ettevalmistamise eesmärgina toonud välja loomade heaolu parandamise viisil, mis oleks sisuline, rakendatav ja õigusselge.

„Varjupaikade ja hoiukodude puhul on oluline, et nõuded arvestaksid erinevate tegevusmudelite eripära. Eelnõus on loodud kohandatud lahendus hoiukodude võrgustiku pidajale ning hoiukodu pakkuja ise on loakohustuse alt välja jäetud. Eesmärk ei ole kasvatada põhjendamatut halduskoormust, vaid tagada, et abi vajavaid loomi peetakse tingimustes, mis kaitsevad nende tervist ja heaolu,” ütles Liblikas.

Eelnõus on täpsustatud ka veterinaararsti roll, kes on ainus pädev isik, et nõustada varjupaika loomahaiguste ennetamise ja igapäevaste ravitoimingute osas. Tegevusloale märgitud veterinaararst ei pea olema ainus arst, kes varjupaigale teenust osutab. Täpsustatakse andmed, mis varjupaik väljastab looma kohta tema koju andmisel, et uus omanik saaks kohe kogu vajaliku info. Seaduse jõustumisel toimuvad koos Põllumajandus- ja Toiduametiga täiendavad kohtumised huvigruppidega, et muuta tegevusloa taotlemine võimalikult selgeks ja lihtsaks.

Eelnõu teise olulise muudatusena keelatakse zoofiilia ning vastava materjali tootmine ja levitamine.

Loomakaitseseaduse rikkumise karistusmäärasid tõstetakse, et ennetada loomade heaolu puudutavaid rikkumisi ja karistada selliste tegude toimepanemist proportsionaalselt. Looma eutanaasia üle otsustab edaspidi looma omanik koos veterinaararstiga. Veterinaararst kui loomatervise ekspert saab olukorda hinnata, anda ja anda looma tervisest lähtuvalt soovitusi õigeks käitumiseks keerulises olukorras. Põllumajandus- ja Toiduamet saab täiendavad võimalused asendustäitmise toimingute tegemiseks.

Seaduse üldine jõustumine on kavandatud 2027. aasta 1. jaanuarile, kuid sujuvamaks üleminekuks on ette nähtud erandid. Varjupaikade tegevusloa kohustus rakendub 2028. aastast ning ohtlike või agressiivsete koerte puhul on lubatud ketis pidamine erandkorras kuni 2032. aasta alguseni.

Suvine suusahooaeg võib taas reaalsuseks saada – Tartu linnamuuseum avab Supilinna päevad uue suusarajaga, täites nii supilinlaste ammuse unistuse.

Pühapäeval, 19. aprillil kell 12 avab Tartu Linnamuuseum koostöös Supilinna Seltsi ja Tähtvere Spordipargiga suusamaja kõrval murualal välinäituse „Abelite pärand ja suvised suusarajad” ning sellega koos saab avalikuks ka üks Eesti suusaspordi ajalooline saladus – suvised suusarajad. Näituse raames avatakse näidislõik kunagi eesti sportlastele suurt edu toonud Supilinnas elanud suusatreenerite Erna ja Herbert Abeli rajatud saepuru-suusarajast. Saepururajal alustas oma suusatajateed ka meie armastatud olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi, kes tuleb näitust ning suusarada avama.

Kristina Šmigun-Vähi: „Treenimine Abelite saepururajal oli omamoodi salatreening, kuna see jõud, mida tuli saepurul suusatades rakendada, ületas sageli mägedes suusatanud sportlaste ettevalmistuse.”

Näitus ning installatsioon on osa Tartu linnamuuseumi näituse „Meie Tartu” ettevõtmisest täita supilinlaste kauaaegne unistus tutvustada sportlaste pärandit ja taastada suusatreenerite Herbert ja Erna Abeli rajatud suvised suusarajad. Nagu „Meie Tartu” ettevõtmistele tavaks, on tegu järjekordse koostööprojektiga. Lisaks eelpool mainitutele annavad näitusele oma panuse ka Barrus AS, Swedbank ja A. Le Coq. Näituse kuraatorid on Emil Saaron ja Maria Usk.

2024. aastal avatud näitus „Meie Tartu” jätkab traditsiooni teha koostööd Tartu elanike ja ettevõtetega. Eelmisel kahel aastal on koostatud välinäitusi ja korraldatud aktsioone linnaliinibussides, on avatud ühe päeva jooksul 17 monumenti Tartu linnaosades ning korraldatud mälumänge ja kohtumisi. Käimas on kohtumised linnaosade elanikega, mis said alguse tähtverelaste kogunemisest  A. Le Coq’i Õllemuuseumis ja Kesklinna kohtumisest Püssirohukeldris. Järgmine kohtumine leiab aset Supilinnas. Infot „Meie Tartu” sündmuste kohta saab kodulehelt muuseum.tartu.ee.

Päevakava:

Algus kell 12

• Oluliste inimeste lühikesed kõned
• Kuulsate inimeste näidissõidud
• Lastevõistlused traditsiooniliste auhindadega – Limpa-jookidega
• Kuraatorituur näitusel

Võtke kaasa supipoti kaaned ja muud ergutusvahendid ning tulge nii osalema kui ka kaasa elama. Suusad koha peal, aga võimalus proovida ka, kuidas libisevad saepururajal oma suusad.

Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel laekus 2026. aasta veebruaris riigieelarvesse 1,18 miljardit eurot makse. Aastaga suurenes laekumine 7,2% võrra.

Maksude kogulaekumine suurenes aastases võrdluses  käibemaksu, sotsiaalmaksu, kütuseaktsiisi ja juriidilise isiku tulumaksu laekumiste tõttu.

Käibemaksu laekus veebruaris üle 326 miljoni euro, mida on ligi 50 miljonit eurot enam kui mullu veebruaris. Kõige rohkem panustasid laekumisse energiasektor, jaekaubandus ja eriehitustööd.

MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa sõnul oli energeetikasektor jätkuvalt käibemaksulaekumisele suurima mõjuga. „Elektri- ja gaasitarbimine oli veebruaris oluliselt suurem kui aasta tagasi. Hinnad olid tänavu kõrgemad, mille tõttu suurenes ka maksulaekumine energeetikasektorist. Jaekaubanduses suurendas laekumist eeskätt mootorsõidukite müügi selge elavnemine, võrreldes mulluse veebruariga olid sektori müügimahud märgatavalt kõrgemad,” sõnas ta.

Füüsilise isiku tulumaksu laekus veebruaris 241,7 miljonit eurot, mis on 14,6 miljonit eurot vähem kui mullu. Langus tulenes maksuvaba tulu arvestamise põhimõtte muutusest selle aasta alguses. Palgafond kasvas samal ajal 4,8%, mis suurendas sotsiaalmaksu laekumist 431,4 miljoni euroni ja mida laekus ca 19 miljonit eurot enam kui aasta tagasi.

Juriidilise isiku tulumaksu laekus veebruaris 43,7 miljonit eurot, mida on üle 9 miljoni euro rohkem kui aasta tagasi. Kasvu vedas eeskätt erasektori dividendidelt tasutud tulumaksu laekumise suurenemine. Suurimad panused tulid kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ettevõtetelt, info- ja sidesektorist ning kaubanduse ja energeetikaga tegelevatest ettevõtetest.

Kütuseaktsiisi laekus veebruaris ligi 51 miljonit eurot, mida on 11,4 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Raili Roosimaa sõnul mõjutas kasvutrendi enim nõudluse kasv, mistõttu suurenesid ka kütuse tarbimisse lubatud mahud. „Aastases võrdluses kasvasid tegelikult nii jaanuari- kui ka veebruarikuu bensiini, diislikütuse, erimärgistatud diislikütuse ja kütteõli tarbimisse lubatud kütuse mahud. Veebruaris oli kogukasv 15,1 miljoni liitrit, mis tõstis ka aktsiisilaekumist eriti bensiini ja diislikütuse puhul,” selgitas Roosimaa.

Nii bensiini kui ka diislikütuse jaemüük suurenes veebruarikuus mulluga võrreldes kõige rohkem Harju-, Pärnu- ja Tartumaal. Kütuse jaemüügi andmed esitatakse MTA-le kaks korda kuus, mistõttu amet jälgib turuolukorda kahenädalase sammuga.

Tubaka- ja alkoholiaktsiisi laekumised jäid veebruaris eelmise aasta tasemest madalamaks. Mõlema maksu madalamat laekumist mõjutab detsembris toimunud aktsiisikauba varumine, mis oli veel suurem kui aasta tagasi. Tubakaaktsiisi laekus mullusest vähem seoses sigarettide tarbimisse lubatud koguste vähenemisega. Muude ja alternatiivsete tubakatoodet laekumine jäi aga samal ajal mullusega võrreldavale tasemele.

Tubakaaktsiisi laekumine peaks järgnevatel kuudel suurenema, mida esialgsetel märtsi andmetel on juba näha. Madalama aktsiisimääraga tubakatooteid varuti detsembris vaid kolme kuu jagu – seda mõjutab alates 1. aprillist rakendunud müügipiirang, mis üldjuhul ei luba müüa madalama määraga tarbimisse lubatud tubakatooteid.

Alkoholiaktsiisi laekus veebruaris veidi üle 10 miljoni euro, mis on ligikaudu 647 000 eurot vähem kui aasta tagasi. Muutust mõjutas kange alkoholi ja õlle tarbimisse lubatud koguste vähenemine umbes 12% võrra. Sellegi põhjus oli kaupade varasem ettevarumine. 2025. aasta detsembris varuti  nii kanget alkoholi kui ka õlut rohkem kui aasta varem, mistõttu on tänavu esimestel kuudel tarbimisse lubamine vähenenud ning ka aktsiisitulu väiksem. Alkoholi puhul müügipiirang ei rakendu, mistõttu mõjutab detsembrikuine varumine maksulaekumist pikema aja jooksul kui tubakatoodete puhul.

Maksuvõlg oli 1. märtsi 2026 seisuga kokku 356,4 miljonit eurot, millest 55,6 miljonit eurot on ajatatud.

Veebruaris oli maksuvõlg koondunud peamiselt nelja tegevusalasse – ehitusse, hulgi- ja jaekaubandusse, töötlevasse tööstusse ning veondusse ja laondusse. Need valdkonnad moodustasid kokku ligikaudu 63% kogu maksuvõlast. Suur osa nende sektorite võlgadest oli seotud käibemaksu, erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksudega.

Maksuvõlglasi oli veebruari lõpu seisuga kokku 54 500. Võlglaste arv vähenes veebruari jooksul ca 5500 isiku võrra peamiselt mootorsõidukimaksu tasumise tõttu. Selles maksuliigis vähenes võlgnike arv ca 5300 isiku võrra, mille tulemusel vähenes võlasaldo ca 413 000 euro võrra.

Teavet maksuvõla ajatamise kohta erakliendile ja ettevõttele leiab MTA kodulehelt. Juhendite ja korduma kippuvate küsimustega saab tutvuda ka e-teenuste keskkonda e-MTA sisse logides, valides Abikeskuse rubriigis „Maksuvõla ajatamine”.

Tutvu maksude laekumise ülevaatega MTA kodulehel.

Käesoleval nädalal teevad Eesti õhuruumis treeninglende, sealhulgas madallende, Balti riikides paiknevad NATO õhuturbe lennumeeskonnad. Treeninglendude käigus võib toimuda ka ülehelikiirusel lende, mis toimuvad koordineeritult tsiviillennujuhtimise teenistusega ning selleks ettenähtud lennukõrgustel.

Lennud on planeeritud toimuma 13.–19. aprillini üle Eesti, ajavahemikul kell 10–22. Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga). On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest, kuid võimalusel püütakse asustatud alasid siiski vältida. Ülehelikiirusel lendamisel kaasneb lööklaine ning ülehelipauk, mis võib sarnaneda suurtüki lasu või plahvatusega.

Kõik lennuharjutused viiakse läbi kooskõlas Eesti seadustega ning neid korraldatakse kokkuleppel transpordiameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-iga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennuvahendid baseeruvad Eestis Ämari lennubaasis ja Leedus Šiauliai lennubaasis. Kõik treeninglennud ning nende elemendid on vajalikud selleks, et oleks tagatud NATO lennuvahendite valmidus õhuintsidentidele reageerimiseks.

Terviseamet osaleb OH4Surveillance projektis, mille raames koguti 2025. aastal puuke viies Eesti maakonnas. Kogutud puuke suunati laboriuuringutesse, et analüüsida võimalikku nakatumist puukborrelioosi ja puukentsefaliidi tekitajatega.

Projekti raames korraldati puukide kogumised aprillist oktoobrini eesmärgiga koguda igas maakonnas vähemalt 1000 puuki. Kogumiskohad valiti piirkondadesse, kus üle-eelmisel aastal registreeriti enim puukidega levivaid nakkushaigusi. Puuke koguti Harjumaal (Tabasalu terviserajal), Tartumaal(Tartu Ihaste terviserajal), Lääne-Virumaal (Rakvere Tammiku matkarajal), Pärnumaal (Niidu pargis) ja Saaremaal (Kuressaare Kudjape–Upa terviserajal).

Suurim puukide arvukus koguti Rakveres, Kuressaares ning Tabasalus. Peaaegu kõik kogutud puugid määrati võsapuukideks, ainult üks kuulus laanepuukide hulka. Mõlemad liigid võivad inimesele üle kanda puukentsefaliiti ja puukborrelioosi.

Kõrgeim puukborrelioosi tekitajate levimus tuvastati Lääne-Virumaa puukides, kus ligi pooled analüüsitud puukidest olid positiivsed, madalaim levimus registreeriti Saaremaal.

Värsked uuringu tulemused näitavad, et puukentsefaliidi viirus esines 0,4% analüüsitud puukidest. Kõrgeim piirkondlik näitaja oli eelmisel aastal Saaremaal, samas kui Lääne-Virumaa puukides viirust ei tuvastatud.

Uuringu tulemused kinnitavad, et ka linnakeskkond ei ole puugivaba, puuke leidub nii parkides kui ka terviseradadel. Tuleb olla ettevaatlik ning kaitsta end korralikult. Puugid võivad kanda mitmeid ohtlikke haigustekitajaid, mis võivad üle kanduda ka samaaegselt ning põhjustada tõsiseid tervisehäireid.

2025. aastal registreeriti Eestis kokku 3276 puukborrelioosi ja 143 puukentsefaliidi juhtu.

Puukentsefaliidi vastu kaitseb kõige tõhusamalt vaktsineerimine. Vaktsineerimisskeem koosneb kolmest süstist ning vaktsiinikuuriga on soovitatav alustada varakevadel, et tagada kaitse puugihooaja alguseks. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte doosi on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Vaktsineerida saab paljudes perearstikeskuses, vaktsineerimiskabinettides, erapraksistes ja mitmetes apteekides üle Eesti.

Lisainfot puukidega levivate nakkushaiguste kohta ning soovitusi puugihammustuse vältimiseks leiab Terviseameti kodulehelt.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 13. aprill 2026:

vaherahu kremli moodi: neli tsiviilisikut sai surma ja 35 sai vigastada ning tehti 28 rünnakut.

1. Kõik sihtmärgiks sobib

2. Ei miskit.

3. Sumõ: surve tõusis kõrgele ja ühe küla kaotus.

4. Harkiv: surve tõusis kõrgele.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski idaserva vene pool jõudis.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: vene pool sai vist Kostjantõnivka edelaservas kanna maha, aga eduta polnud ka Ukraina omad.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Komsomolsk-na-Amuuri linnas korraldasid Hiina töölised massiprotesti maksmata palkade vastu.

12. Märtsis ehitati putini residentsi ümber Valdais seitse uut Pantsiri õhutõrjesüsteemi torni.

13. kreml kirjeldas Donetski oblasti okupeerimata osa kui mõne kilomeetri suurust ala ja lubas sõda jätkata kuni piirkonna täieliku okupeerimiseni.

14. Orban kaotas valimised, suurelt…

15. Lühiuudised

Ukraina peastaap teatas 12. aprillil, et 15 tunni jooksul rikkus venemaa hiljuti väljakuulutatud lihavõttepühade vaherahu 2299 korda. Rikkumised, mis registreeriti 11. aprilli kella 16.00 ja 12. aprilli kella 7.00 vahel kohaliku aja järgi, hõlmasid 28 rünnakuoperatsiooni, 479 suurtükitule intsidenti, 747 kamikaze-droonirünnakut ja 1045 lennuvõimetute droonide rünnakut. Raketidest, juhitavatest õhupommidest ega Shahed-tüüpi droonidest ei teatatud.

Samal ajal süüdistasid venemaa võimud Ukrainat relvarahu rikkumises, väites, et Ukraina droonirünnakud olid suunatud Kurski ja Belgorodi oblastisse ning said vigastada viis inimest.

vene z-blogijad jälgivad Ungari hääletust ja vaheprognooside põhjal otsustades näevad mõned juba pettunud välja.

Kokku registreeriti viimase ööpäeva jooksul 107 lahingukokkupõrget (vaherahu lõppes eile kell 16.00). Suur surve tõus nii Sumõ kui Harkivi suunal ja uutel suundadel seal kandis. Hetkel kipub arvama, et soovitakse pigem max siduda Ukraina üksusi, et need ei saaks toetada Ukraina kaitset Ukraina tööstuslinnade komplekti kandis enne vene poole algavat suuremat pealetungi. Jätkuvalt arvamusel, et lõunarindel kasvab ka aktiivsus kõrgemaks.

Eile saatis vaenlane välja 7702 kamikaze-drooni ja viis läbi 1202 kaudtulelasku, sealhulgas 20 mitmekordsete raketisüsteemidega. Õnneks on jätkuvalt kõrged vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamised ning Ukraina maa hind eludes väga kõrge.

1. Pommitamist oli vähem aga hukkunute ja vigasaanute arv ikka keskmine.

2. Ei miskit, mõni varasem asi põleb…

3. Sumõ: vene soldatid jõudsid 4,5 km sügavusse üle Ukraina piiri Sumõ ja Harkivi sektorite vahel Novodmitrivka külla, enne kui neid droonidega rünnati.

4. Harkiv: vahetult vene piiri kõrval hukkasid 11. märtsil Veterinarne külas vene soldatid 4 Ukraina võitlejat (sellest oli juttu eilses loos).

5. Kupjansk-Kreminna: vene poole andmetel jõudsid nad 11. märtsil Kupjanski linna servani Oskili jõe idakaldal olevas linna osas.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Kostjantõnivka linnas uue vene eesmise possa avastas linna edelaservas. Kas seltskond ka peale droonirünnakuid ellu jäi, ei tea. Õnneks tuleb ka infokilde, et Ukraina omadel õnnestub oma eesmisi possasid linna ümber uuesti mehitada, kuigi nende kaotuse tõenäosus on kõrge.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta. DeepState blogikanali teatas küll Mõrne küla kaotusest eile, aga tegelikult sai vene pool küla juba 8. aprillil oma kontrolli alla.

10. Herson: muutusteta.

11. 12. aprilli hommikul marssis Komsomolsk-äär-Amuuri tänavatel üle 100 Hiina töölise. Telegrami kanali „Kasatkin Pisajet” avaldatud kaadris on näha protestijaid, kes kandsid hiina- ja venekeelseid silte, millel paluti abi putinilt ja Rosnefti tegevjuhilt igor setšinilt. Pärast marssi istusid nad Pervostroitelei puiestee kõnniteedel ja muruplatsidel. Sündmuskohal valves olnud politsei ja rahvuskaart ei teinud kedagi vahistamas, kuigi protestiks polnud luba antud.

Pealtnägijate sõnul korraldasid protesti Petro-Hehua ettevõtte töötajad naftatöötlemistehase lähedal asuvast ehituslaagrist. Protesti põhjuseks oli maksmata palk. Linnapea dmitri zaplutajev sõitis protestijatega kohtuma. VKontakte’i postituses (hiljem kustutatud) kirjutas ta, et administratsioon ja õiguskaitseorganid pidasid Hiina töölistega läbirääkimisi.

Komsomolsk-äär-Amuuri prokuratuur on juba algatanud uurimise tööõiguse järgimise kohta. Linnaprokurör Andrei Olgin on sündmuskohale saabunud. „Kui tekib alust, võetakse kasutusele mitmesuguseid prokuratuuri meetmeid,” teatas järelevalveasutus.

See pole esimene kord, kui töötajad venemaal palgavõlgade vastu protesteerivad. Märtsis blokeerisid Murmanskis asuva ehitusfirma Torion töötajad, kellele polnud eelmisest aastast saadik palka makstud, ehitatava onkoloogiakliinikus kraana ja kaklesid politseiga.

Samal ajal ennustavad eksperdid venemaa halveneva majandusolukorra taustal riigis uut koondamislaine. Värbamisfirma Cornerstone juhtivpartner Vladislav Bõhanov märgib, et ettevõtted valmistuvad tulemuslikkuse languseks ja palgaarvestuse koormuse vähendamiseks. Eriti kannatavad väikeettevõtted: 2025. aastaks seisis peaaegu pool neist silmitsi kasumi langusega ning jaemüügisektoris vähenes VKEde arv 11 500 võrra. Ka suurettevõtted koondavad töötajaid: miljardite suuruste kahjudega silmitsi seisev venemaa Raudtee plaanib koondada 15% oma keskkontori töötajatest (umbes 6000 inimest). Mõnes sektoris arutatakse ideed minna üle kolmepäevasele töönädalale, ütleb Bõhanov.

12. 2026. aasta märtsis püstitati putini residentsi ümber Novgorodi oblastis Valdais seitse uut torni Pantsiri õhutõrjesüsteemide paigutamiseks, millega tornide koguarv tõusis 27-ni. Sellele järeldusele jõudis Vabadusraadio, analüüsides satelliidipilte. Kõigi seitsme rajatise ehitus algas samal päeval – 17. märtsil – ja mõned tornid on juba õhutõrjesüsteemidega varustatud.

Nagu Moskva kaitsmisel, on ka Valdai Pantsirid paigutatud kahte ringi – üks väike ja teine suur. Süsteemide tõstmine tornidele on vajalik parema nähtavuse tagamiseks: maapealne Pantsir ei pruugi madalalt lendavaid droone tuvastada metsade, maastiku või hoonete tõttu. Nagu uuriva projekti „Sistema” (Vabadusraadio venemaa teenus) ajakirjanikud varem avastasid, veedab alina kabajeva palju aega Valdai residentsis putini poegadega ja sinna on tema jaoks ehitatud tema kremli kabineti täpne koopia.

Õhutõrje tugevdus järgnes venemaa võimude väidetele putini Valdai residentsile suunatud rünnakukatsete kohta. Näiteks 2025. aasta lõpus teatas venemaa välisminister sergei lavrov, et Kiiev olevat üritanud rajatist droonidega rünnata. lavrov ähvardas, et Moskva vaatab oma läbirääkimispositsiooni Ukraina suhtes ümber, samal ajal kui putin helistas isiklikult USA presidendile Donald Trumpile, et intsidendi üle kurta. Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas Moskva avaldust võltsiks, mille eesmärk oli häirida rahuläbirääkimisi.

kreml keeldus aga tõendeid esitamast, nimetades kahtlusi hulluks. Wall Street Journal teatas peagi, et CIA ei usu venemaa versiooni: Ameerika luure andmetel sihtisid Ukraina relvajõud Novgorodi oblastis asuvat sõjaväerajatist, mis ei asunud Putini residentsi lähedal. Trump teatas peagi, et ta ei usu kremlit. „Ma ei usu, et see rünnak toimus. Midagi juhtus läheduses, aga sellel polnud selle [residentsiga] mingit pistmist,” ütles ta.

Samal ajal tugevdab föderaalne kaitseteenistus turvameetmeid teistes objektides. Märtsi keskel teatati, et FSO plaanib laiendada Sotšis Botšarov Rutšei residentsi ümber olevat turvatsooni. Eriteenistuse korralduse eelnõu kohaselt kehtestatakse piirangud umbes 3 ruutkilomeetri suurusele alale, sealhulgas keelustatakse droonide õhkutõus, teatud rajatiste ehitamine ja mitmesugused tegevused.

Proekti andmetel veetis putin enne sõda Sotšis umbes kuu aastas. Alates 2023. aastast, kui droonid hakkasid linna jõudma, vähendas ta aga järsult oma reise lõunasse. Informeeritud allikas ütles väljaandele, et putin oli hakanud oma elu pärast kartma. Lisaks, nagu teatas Moscow Times kahele kõrgele ametnikule ja kremlile lähedasele allikale viidates, hakkas ta avalikel vabaõhuüritustel kandma kuulivesti.

13. venemaa presidendi pressisekretär peskov teatas, et venemaa jätkab sõjalisi operatsioone kuni kogu Donetski oblasti territooriumi täieliku okupeerimiseni, kirjeldades Ukraina kontrolli all olevat osa kui mõnda kilomeetrit. „Need on tõesti paar kilomeetrit; umbes 17-18% Donetski Rahvavabariigist on see, mida me peame veel vabastama, ja see tähendaks halduspiiride saavutamist,” ütles ta propagandist pavel zarubinile (tsiteeris Interfax). peskov kommenteeris USA asepresidendi J.D. Vance’i avaldust, et läbirääkimised Ukraina sõja lõpetamiseks keskenduvad vaidlusele “mõne ruutkilomeetri” pärast.

kremli pressiesindaja meenutas, et putin rääkis sellest juba üle aasta tagasi ja lisas, et vene väed jätkavad edasiliikumist. Ta lisas, et kui venemaa armee jõuab Ukraina oblasti piirini, algab keeruline läbirääkimisprotsess. „Igal juhul räägime väga keerulistest, hoolikatest ja aeganõudvatest läbirääkimistest,” märkis peskov, lisades, et kõik kokkuleppe üksikasjad selguvad selle protsessi käigus.

Sel aastal pidas Ukraina mitu läbirääkimisvooru venemaa ja Ameerika Ühendriikidega, kuid pooled ei ole suutnud relvarahus kokku leppida, kuna Moskva nõuab Donbassi okupeerimata osa loovutamist, mida ta pole enam kui nelja aasta jooksul kestnud täieulatusliku sõja jooksul suutnud vallutada. Kiiev lükkab need tingimused kategooriliselt tagasi. Märtsi lõpus teatas president Volodõmõr Zelenski, et venemaa ei suuda vallutada Donetski oblasti ülejäänud osa, kus Ukraina relvajõududel on tugevad kindlustusliinid. Moskva saab sellest suurepäraselt aru ja püüab seetõttu mõjutada Washingtoni, et see Ukrainalt järeleandmisi välja pigistaks.

Samal ajal, USA-s asuva Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel, vallutasid venemaa väed märtsis vaid 23 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi, kaotades samal ajal mõned varem okupeeritud alad. Need arvud on venemaa armee halvim tulemus alates 2023. aasta septembrist.

14. Ungari peaministri Viktor Orbáni 16-aastane valitsemisaeg Ungaris lõppes 12. aprillil ajalooliste valimistega, mida iseloomustas rekordiline valimisaktiivsus. Valimistulemused on meie jaoks valusad, aga selged, ütles Orbán pühapäeva õhtul lühikeses kaotusekõnes. „Meile ei antud vastutust ega võimalust valitseda,” ütles ta.

Opositsiooniliider Peter Magyar teatas vahetult enne Orbáni kõnet, et peaminister helistas talle võidu puhul õnnitlemiseks.

Kuigi lõplikku tulemust veel ei selgu, näitavad tulemused, et Magyari Tisza partei saavutas Orbáni ülekaaluka võidu. 95% häältest on töödeldud ja Tisza on teel 137 koha võitmisele riigi 199-kohalises parlamendis – see on 2/3 superenamus.

Ungari parlamendivalimistel oli rekordiline valimisaktiivsus, kus valimistel osales ligi 80% valijatest – see ületas kõigi varasemate parlamendivalimiste valimisaktiivsuse taseme. Magyar nimetas enneolematut valimisaktiivsust demokraatia tähistamiseks. „Kõik ungarlased tunnevad oma südames, et see on imeline ühine võit,” ütles Magyar oma võidukõnes.

15. Lühiuudised

Reuters: Nafta maailmaturuhinnad tõusid 7%, ületades 100 dollarit barreli kohta, kuna USA merevägi valmistus blokeerima laevaliiklust läbi Hormuzi väina.

Meediauuringu käigus tuvastati Ukrainas hukkunud ligi 209 000 vene sõdurit. Ajakirjanikud märgivad, et tegelikud arvud on tõenäoliselt oluliselt suuremad, kuna nende kontrollitud teave pärineb avalikest allikatest, nagu nekroloogid, sugulaste postitused, piirkondliku meedia teated ja kohalike omavalitsuste avaldused.

Rootsi pidas Läänemerel Ystadi lähedal kinni kaubalaeva Hui Yuan, kui õhusõidukid avastasid laevalt söejäätmete merre viskamise. Laev sõitis venemaa Ust-Lugast Las Palmasesse Panama lipu all.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Lääne-Virumaal Kalvi rannas leiti eile pühapäeval, 12. aprillil Ukraina drooni tükid.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Marta Tuul ütles Postimehele, et hommikul leidis kohalik elanik Kalvi külas, Viru-Nigula vallas, rannale uhutud droonidetaili ja täiendavate otsingute käigus on leitud veel droonitükke.

KAPO esialgsel hinnangul on tegu varem alla kukkunud Ukraina drooni tiivaosadega, mis on mere poolt Eesti rannikule uhutud.

„Hetkel tehakse esmaseid toiminguid ning täpsemaid asjaolusid ei ole veel võimalik kommenteerida,” teatas pressiesindaja.

10. ja 11. aprillil toimusid järjekordsed Toidupanga toidukogumispäevad, mille käigus koguti puudustkannatavate perede toetuseks kokku 30 551 kilogrammi toidukaupa. Aktsioonis osales 78 jaekauplust üle Eesti ning panuse andis ligi 1000 vabatahtlikku.

Eesti Toidupanga tegevjuhi Piet Boerefijni sõnul on iga annetus oluline, arvestades et Toidupanga vahendusel saab toiduabi ligikaudu 15 300 inimest nädalas. „Iga annetus aitab katta toiduvajadust ajal, mil nii paljude inimeste majanduslik olukord pole kiita ja vaesust on palju,” ütles Boerefijn.

Suurim kogus toiduabi koguti Tallinna ja Harjumaa piirkonnas, kus 14 kauplusesse annetati kokku ligi 10 000 kilo toitu. Annetustest moodustasid suurema osa pika säilivusajaga kuivained, sealhulgas pudruhelbed, makaronid ja riis, mida koguti üle Eesti 13 329 kilo. Lisaks annetati ligi 7238 kilo purgitoite ja konserve. Boerefijni sõnul on tegemist toodetega, millest Toidupankadel on pidev puudus. „Need annetused täiendavad igapäevaselt kaubandusest kogutavat päästetud toitu ning võimaldavad pakkuda abivajajatele mitmekesisemat toiduabi,” selgitas ta.

Eesti Toidupank tänab kõiki vabatahtlikke, annetajaid ja koostööpartnereid Rimi, Prisma, Selveri, Coopi ja Maxima kauplustest.

Alates 2010. aastast tegutsev Toidupank on oma 16 piirkondliku keskusega  esindatud kõikides maakondades. Meie missiooniks on vähendada toidu raiskamist ja leevendada vaesust. 2025. aastal jagas toidupankade võrgustik koos oma partnerorganisatsioonidega abivajajatele 3,9 miljonit kilogrammi toitu..

EKRE Võru-, Põlva- ja Valgamaa ringkonna esindajad kogunesid laupäeval Rõugesse, et seal toimuval üldkoosolekul valida ringkonnale uus esimees, kaks aseesimeest ja 12-liikmeline juhatus.

See ringkond on Eesti kõige suurema erakondliku liikmete arvuga ringkond, kus on üle 1700 liikme. Uus ringkonna esimees on Lilia Müller, aseesimehed Rain Epler ja Mati Kuklane. Juhatuse liikmed Kai Paks, Margus Sikk, Heiki Prants, Lembit Lassik, Andrus Ämarik, Allan Illison, Anne Uppin, Einar Pruus, Greg Mattias Murumets, Mare Raid, Üllar Tamm ja Meelis Maranik.

Seega on kõik ringkonna 11 valda esindatud. Valga ja Võru vallast kaks saadikut, Rõugest kolm. Uue juhatuse ülesanne on viia erakond kagu Eestis valimisvõiduni.

Kohal oli ka erakonna esimees Martin Helme.

Peaminister Viktor Orbáni 16 aasta pikkune valitsemisaeg näib olevat lõppenud. Opositsioonipartei Tisza alistas Ungari võimupartei Fideszi ülekaalukalt.

Tisza on samamoodi parempoolne partei nagu Fidesz, aga Orbáni vastane.

Riikliku valimisbüroo andmetel saab Tisza Ungari parlamendis 138 kohta 199-st ehk üle kahekolmandikulise enamuse.

Orbán tunnistas kaotust varakult ja õnnitles Tisza juhti, Euroopa Parlamendi liiget Péter Magyarit paar tundi pärast häältelugemise algust. Fidesz on teel 55 koha võitmisele.

Orbán, keda on nimetatud Venemaa diktaatori Vladimir Putini parimaks sõbraks EL-is, on saanud toetust ka Donald Trumpilt ja USA administratsioonilt.

Magyar, endine Fideszi liige, kes võitles korruptsiooni vastu, lubas oma võidukõnes, et Ungari on edaspidi nii NATO kui ka Euroopa Liidu tugev liitlane.

Reutersi andmetel käskis Magyar koheselt Ungari presidendil, ülemkohtu juhil ja peaprokuröril tagasi astuda.

„Need, kes on meie riiki petnud, võetakse vastutusele,” ütles Magyar.

Arvamusküsitlused ennustasid varakult, et Orbán võib kaotada. Politico erinevate küsitluste keskmise kohaselt toetab Tiszat keskmiselt 49 protsenti ungarlastest ja Fideszit 39 protsenti.

Küsitlustesse suhtuti ka ettevaatlikult, sest paljud Orbáni valitsuse tegevused on suurendanud Fideszi eduvõimalusi. Näiteks on valimisringkonnad ümber joonistatud viisil, mis soosib valitsevat parteid.

Arvukad küsitlused ennustasid õigesti, et Tisza saab parlamendis kahekolmandikulise enamuse. Selle abil saaks partei ise muuta Ungari põhiseadust ja teisi olulisi seadusi.

Valimisaktiivsus oli rekordiline, ligi 80 protsenti. Väljaanne Politico on kirjeldanud pühapäevaseid valimisi kui kogu Euroopa Liidu kõige olulisemaid sel aastal, osaliselt Orbáni ja Putini suhete tõttu.

Mitmed Euroopa juhid, sealhulgas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on Péter Magyarit võidu puhul õnnitlenud. Loodetakse, et Magyarist saab konstruktiivsem partner kui Orbánist, kes on tuntud Ukraina toetamise blokeerimise ja Venemaa toetamise poolest.

After 91.9% of votes counted in Hungary’s elections, Magyar’s Tisza party continues to hold a constitutional majority — 138 seats in parliament.

Fidesz is now deep in the place Orbán tried to drag Hungary into.

He is now rightfully heading to the dustbin of history. pic.twitter.com/6bV83SLeII

— NEXTA (@nexta_tv) April 12, 2026

Reedel siis toimus kultuurimajas Kannel EKRE juhtide kohtumine rahvaga. Kõnetuur, nagu teda reklaamiti. Eeldasin, et ürituse formaat on sama nagu varasematel puhkudel, aga ei.

Oli õpitud oma iidolilt Ameerikas propagandakunsti, lasti tossu ja hõigati loosungeid. Kogu jutt oligi õigupoolest loosunglik. Vana iganädalaselt raadiosaates kasutusel olev klišee „kui meie olime valitsuses” kõlas korduvalt. Ja ega muud ka ette näidata polnudki kui alkoholi ja diisliaktsiisi langetamine. Tõsi, nende majandusprogrammil „on jumet”.

Iseasi, kas kõnedes väljaöeldud plaanid ka tegudeni kanduvad, kui valitsusse saadakse. Nagu me mäletame, siis praegused kõige tulisemad Rail Balticu vastased Helmed leebusid ruttu kui „meie valitsuses olime”. Ei mäleta, et oleks astutud mingeidki samme hullumeelse projekti peatamiseks. Meenub ainult tollane Martin Helme intervjuu AK-s, kust ta kuulutas et „raha taha asi seisma ei jää”.

Siit ka minu suurim hirm, olles siiamaani nende valija, et mis garantiid minul on, et võimule saades ka oma lubadused täidavad. Et ei juhtuks nagu nende suure eeskuju Donald Trumpiga, kes on pea kõiki oma lubadusi rikkunud. Põgusalt sellest Mart Helmega vesteldes ei näinud ta selles mingit probleemi – nii olevat õige teha. Ka ei häirivat nende poliitperekonda absoluutselt asjaolu, et vaid 16 protsenti nende valijatest toetab USA agressioonisõdu maailmas.

Mida nüüd mina harilik ka tean, aga nii vist ei saa poliitiline partei toimida, et seistakse kuueteist protsendi toetajate huvide eest.

Ja siis tuli õhtu kõige huvitavam osa – küsimused. Siis aga selgus mulle üllatusena, et need tuli eelnevalt kirja panna, ehk nii öelda laivis ei saagi küsida. Ja oh imet, et kohalviibijaid huvitas kõige rohkem see, et kas EKRE tühistab ühekordsete toidunõude kasutamise keelu. Tuttavate kaudu kuulsin, et kohtumisel teises linnas oli päritud Martin Helme lemmikfilmi kohta. Olgugi, et on sadu muid tähtsamaid probleeme.

Siit minu järeldus: kas kohalolijad on jüngrid või vastati ainult nö sobivatele küsimustele. Ühesõnaga on partei tegutsemisviis selline, mida teiste puhul jätkuvalt kritiseeritakse. Kui sellist poliitikat jätkatakse, ei maksa imestada, et reitingud langevad.

E.H. , endine EKRE liige

Käesoleval nädalavahetusel, 11.–12. aprillil mängiti Mesikäpa Hallis välja Balti liiga medalid. Eile poolfinaalis Vilniuse VHC Šviesa alistanud Põlva Serviti võitles täna kulla nimel Klaipeda HC Dragunasega. Balti meistriks krooniti kodumeeskond Serviti skooriga 32:29 (17:13).

Noateradel finaal. Kapten Varul: tehke järgi või makske kinni

Avapoolaeg algas kodumeeskonna Serviti jaoks krobeliselt: rivaal Dragunas sai kirja kaks järjestikkust väravat ning juba mängu 6. minutil teenis Serviti mängija Ülljo Pihus punase kaardi. Põlva meeskond leidis oma rütmi rünnakul üles ning juba 10. minutil oli seis 5:5 viigis. Esimest korda läks Serviti juhtima 12. minutil, kui skoori tegi kapten Hendrik Varul, visates seisuks 6:5. Sealt edasi jooksis mäng kahel korral viiki, ent Serviti võitles end juhtima. 22. mänguminutiks saavutas Serviti 4-väravalise edu 12:8, kui käe sai valgeks Kermo Saksing. Esimese poolaja võitis Serviti skooriga 17:13.

Teisel poolajal säilitas Serviti oma edumaad. 41. mänguminutile mindi vastu 21:17 eduga, kui skoori tegi taas Varul. 47. minutiks oli vahemaa Alfred Timmo väravast juba 7-väravaline, numbritega 27:20. 52. minutil täitus Serviti 30. värav, kui taas oli resultatiivne Jürgen Rooba. Seisul 31:24 tegi Dragunas veel 0:5 vahespurdi, jõudes 2-värava kagusele, kuid 38 sekundit enne mängu lõppu vormistas Serviti kapten Hendrik Varul Serviti võidu seisuga 32:29.

Kõige resultatiivseimad Serviti mängijad olid Hendrik Varul 7 väravaga, mängu parimaks valitud Alfred Timmo 6 väravaga, Mathias Rebane 5 väravaga ja Jürgen Rooba 4 väravaga. Eston Varusk tegi 12 tõrjet, saavutades 36%-lise tõrjeprotsendi.

„Ma arvan, et me suutsime ikkagi kained pead säilitada. Alguses oli selline väike mõõn, aga tegelikult täna oli tunne palju parem juba. Mängijatest oli näha seda särtsu ja tegelikult kõik olid valmis. Tegelikult kaitse pealt suutsime neid üllatada: nad tulid enda aktiivse rünnakuga peale, aga ega see ei aidanud neid. Nad avastasid üsna kiirelt, et nemad peavad hakkama meid taga ajama. Lõpp läks ikkagi lotoks natukene, aga eks me ise lasime selle lotoks,” kommenteeris kapten Hendrik Varul. „Tiitlikaitsja olla on hea tunne. Tehke järgi või makske kinni. Et edu järgmistele, ütleme nii.”

All Stars meeskonda valiti vasakäär Jürgen Rooba, joonemängija Hendrik Varul ning treener Kalmer Musting.
Serviti tuli kullale koosseisus: Jürgen Lepasson, Sander Sarapuu, Tõnis Kase, Kermo Saksing, Joonas Vassiljev, Mathias Rebane, Jürgen Rooba, Eston Varusk, Henri Sillaste, Arturs Meiksans, Andero Viljus, Ülljo Pihus, Jaanus Peeter Rüütli, Kristofer Liedemann, Andero Hääl, Carl-Eric Uibo, Karlis Kalk, Jass Einassoo, Hendrik Varul, Alfred Timmo, Stanislav Kholodiuk. Peatreener Kalmer Musting, treener Rein Suvi, füsioterapeut Bäthel-Betty Pirk, esindaja Andres Neeme.

Balti liiga finaalturniir
11. aprill
14:30 Põlva Serviti – VHC Šviesa (LTU) (31:29)
17:00 HC Dragunas Klaipeda (LTU) – Mistra (EST) (39:23)

12. aprill
13:00 Pronksimäng: Mistra – VHC Šviesa (30:29)
15:30 Finaal: Põlva Serviti – HC Dragunas Klaipeda (32:29)

USA president Donald Trump andis mereväele korralduse Hormuzi väina blokeerimiseks, et ükski laev enam sisse ega välja ei pääseks.

Tema väitel kaasatakse ka teised riigid.

Trump märkis, et enamus Iraani juhte nagu Khomeini on surnud. Khomeini suri juba 1989. aastal.

Trump edastas asja kohta järgmise info:

Niisiis, siin see on, kohtumine läks hästi, enamikus punktides jõuti kokkuleppele, kuid ainsas punktis, mis tegelikult oluline oli – TUUMA –, ei jõutud. Alates tänasest hakkab maailma parim merevägi BLOKEERIMA kõiki laevu, mis üritavad Hormuzi väina siseneda või sealt väljuda. Mingil hetkel jõuame põhimõtteni „KÕIGIL ON LUBATUD SISSE MINNA, KÕIGIL ON LUBATUD VÄLJA MINNA“, kuid Iraan ei ole lubanud sellel juhtuda, öeldes lihtsalt: „Kuskil võib olla miin“, millest keegi peale nende endi ei tea. SEE ON MAAILMA VÄLJAPRESSIMINE. Iga iraanlane, kes meid või rahumeelseid laevu tulega lööb, LÜÜAKSE PÕRGUSSE! Iraan teab paremini kui keegi teine, kuidas LÕPETADA see olukord, mis on juba nende riigi laastanud. Nende merevägi on kadunud, nende õhuvägi on kadunud, nende õhutõrje ja radar on kasutud, Khomeini ja enamik nende „juhte” on surnud – kõik nende tuumaambitsioonide tõttu. Blokaad algab peagi. Sellesse blokaadi kaasatakse ka teised riigid. Iraanil ei lubata sellest ebaseaduslikust VÄLJAPRESSIMISEST kasu lõigata. Nad tahavad raha ja mis veelgi olulisem, nad tahavad tuumarelva. Lisaks oleme sobival hetkel täielikult „LUKUSTATUD JA LAETUD” ning meie sõjavägi teeb lõpu sellele vähesele, mis Iraanist alles on! President DONALD J. TRUMP

Euroopa seisab silmitsi suure lennukikütuse puudusega, kui Hormuzi väina lähinädalatel laevaliiklusele ei avata.

Euroopa lennujaamu esindav ühing ACI Europe hoiatas selle eest Euroopa Komisjonile saadetud kirjas, vahendab Financial Times.

„Kui liiklus Hormuzi väinas ei taastu järgmise kolme nädala jooksul märkimisväärsele ja stabiilsele tasemele, ähvardab EL-i ulatuslik reaktiivkütuse puudus,” seisab kirjas.

Tavaliselt imporditakse umbes 40 protsenti Euroopa reaktiivkütusest väina kaudu. ACI Europe’i andmetel on reaktiivkütuse varud juba otsakorral ja „sõjategevuse mõju nõudlusele” muudab olukorra veelgi hullemaks.

See teadaanne on suurendanud muret lendude tühistamise pärast EL-is ja Ühendkuningriigis enne suvepuhkuste hooaega. Guardiani andmetel on Skandinaavia suurim lennufirma SAS juba sunnitud oma lende vähendama.

Euroopa suurim lennufirma Ryanair võib olla sunnitud tühistama 10 protsenti oma suvelendudest, hoiatab tegevjuht Michael O’Leary.

Lennukikütuse hind on viimastel nädalatel Lähis-Ida rahutuste ja Hormuzi väina blokaadi tõttu enam kui kahekordistunud.

Vaatamata kahe nädala pikkusele relvarahule, mis on sõlmitud Ameerika Ühendriikide ja Iraani vahel, on nafta hinnad maailmas püsinud kõrged.

ACI Europe juhib tähelepanu sellele, et lennureisid võimaldavad toimida turismitööstusel, millest paljud Euroopa riigid sõltuvad.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 12. aprill 2026:

vaherahu vene moodi… sihtmärgiks sobib kõik…

1. Kõik sihtmärgiks sobib ka vaherahu ajal

2. Vaid eilse öö info.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: selgus, et Jampil on siiski enamuses Ukraina kontrolli all.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Kostjantõnivkast läänes vene pool sammu edasi sai.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: vähemalt üks vene poole edenemine.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa majanduses on maksehäirete arv tõusnud kõrgeimale tasemele alates 2008. aastast.

12. Pärast Trumpi teadaannet tehisintellekti edukast kasutamisest sõjas Iraani vastu andis putin korralduse sarnase tööriista kiireloomuliseks loomiseks.

13. Riiklikus sõnumirakenduses Max on avastatud sadu haavatavusi, mis võimaldavad sõnumite lugemist.

14. Rakettide ja mehitamata õhusõidukite elektrooniliste komponentide suurtootja sai trahvi kvartsostsillaatorite seeriatootmise käivitamise pika veniamise eest.

15. Suurbritannia valmistab ette uut plaani riigis sõjaseisukorra kehtestamiseks.

16. Lühiuudised

Kütusehinna langust maailmaturul siiski veel oodata pole…

Ukraina peastaap andis oma vägedele käsu järgida lihavõttepühade ajal kehtestatud relvarahu maal, merel ja õhus peegelreageerimise põhimõttel. Vägedel oli lubatud kohe tuli avada, kui vene üksused edasi liiguvad, ümber grupeeruvad, teevad inseneritöid või lasvad välja rakette või ründavad mehitamata õhusõidukeid.

venemaa paigutas Zaporižjas Huljaipole suunas mitmel päeval kuni 65 transpordivahendit ja vähemalt 50 soomukit, mis viitab jõudude jooksvale koondumisele.

Eile oli tanke rohkem rünnakutel, sestap ka nende tabamiste arv tõusis. Ei hakanud rünnakute ja pommitamiste arve ootama, tahaks edasi sõita… küll näitavad kaotuste numbrid jätkuvalt head pilti ning tuntavat Ukraina maa hinna tõusu jätkumist.

1. Kohalike võimude teatel tabas vene droon Sumõ oblastis 12. aprilli öösel kiirabiautot, vigastades kolme parameedikut, hoolimata kehtivast lihavõttepühade vaherahust.

Ukraina ja venemaa vaheline lihavõttepühade vaherahu pidi kehtima 11. aprillil kell 16.00 kuni 12. aprilli lõpuni.

DeepState’i andmetel tapsid venelased 17.30 Zaporižja oblastis Huljaipole lähedal niinimetatud vaherahu ajal Ukraina evakuatsioonirühma, kasutades FPV droone. Projekti avaldatud video näitab, kuidas vaenlane ründab haavatuid.

vene väed hukkasid Harkivi oblastis Veterinaaria küla lähedal neli Ukraina sõjavangi. DeepState: „Taas kord rikkus vaenlane sõja kombeid ja reegleid – Harkivi oblastis Veterinaaria küla lähedal hukati neli Ukraina sõjavangi.”Analüütikute avaldatud videotes on näha, kuidas vene okupandid hukkavad näoli maas lamavaid Ukraina kaitsjaid.

Eile enne vaherahu: 11. aprillil tapsid vene väed Donetski ja Hersoni oblastis kolm ja haavasid 28 inimest. Donetski oblastis haavatute seas oli 11 Kramatorskis, kaks Družkivkas ning üks Dobropilljas ja üks Slovjanskis. Samal ajal, laupäeval, hukkus Hersoni oblastis venemaa agressiooni tõttu kolm ja sai haavata 13 inimest, sealhulgas üks laps.

Võimude teatel sihtisid vene väed kriitilise ja sotsiaalse infrastruktuuri, sealhulgas piirkonna asustatud elamurajoone, kahjustades kaheksat kõrghoonet ja 16 eramut. Okupandid kahjustasid ka hotellihoonet, äripinda, bensiinijaama, gaasitorustikku, kõrvalhoonet, tsiviilsõidukeid, väikebussi ja trollibussi.

2. Ukraina relvajõud teatasid, et viisid 11. aprillil öiseid rünnakuid kahele naftarajatisele venemaal ja venemaa okupeeritud Krimmis. Ukraina peastaabi teatel võtsid Ukraina väed sihikule Krõmskaja naftapumpla ja naftahoidla venemaa Krasnodari krais ning Gvardijskaja naftahoidla Krimmis.

venemaal Komsomolski-na-Amuuri linnas asuva Gagarini lennukitehase töökojas, mis on Suhhoi võtmeobjekt, puhkes tulekahju. Tehases toodetakse seeriatootmiseks vajalikke kriitilisi komponente. Tulekahju põhjust ei tea. OSINT-i analüütikute CyberBoroshno andmetel puhkes KnAAZ-i tulekahju tsehhis 46, kus toodetakse Su-57 komposiitdetaile. Sealsed kahjustused võivad otseselt peatada või aeglustada Su-57 seeriatootmist.

Eile öösel teatati venemaa Tveri oblastis plahvatustest. Droonid tabasid väidetavalt Lazurnõi tööstuspargi piirkonda, sealhulgas Rosrezervi rajatist; üksikasjad plahvatuse põhjuse ja kahju kohta on ebaselged. Kohalikud võimud pole veel kommentaare andnud.

3. Sumõ: muutusteta rindejoones

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: võib-olla eilseks siiski Kupjanskist kagus Kurõlivka asulas Ukraina olukord paranes, homme äkki targem ja Jampilis siiski tundub, et enamuse asula üle Ukraina omad kontrolli hoiavad.

6. Siversk: muutusteta rindejoones.

7. Bahmut: blogijad: Kostjantõnivka suunas tungivad vene väed igast küljest peale, kuid kannavad kohutavaid kaotusi. Vaidlusalused alad on suured. Vähemalt mitu uut vene poole possa tuvastas linnast edelas Stepanivka küla juures ning selle suuna edenemine võib hakata mõjutama Ukraina kaitset Kostjantõnivkas. Jätkuvalt ei tule linnast täpsemaid infokilde.

8. Donetsk: üleeile sai kumbki pool juurde uusi eesmisi possasid. Eks näis, kas mõni neist ka pidama jääb…

9. Lõunarinne: Prilõki külas on jälle vene pool vähemalt korraks kanna maha saanud. Pisu tihedalt on siin sektori ida lõigus uute eesmiste possade tekkimist kummaltki poolelt ja kohati on asi isegi pisu risti-rästi.

Huljaipole suunas on saabunud vene merejalaväe täiendused.

10. Herson: muutusteta.

11. Järsk majanduslangus ja kõrged intressimäärad on halvendanud venemaa ettevõtete finantsseisundit ja toonud kaasa võlgnevuste olulise suurenemise. Viimase aasta jooksul on ettevõtete koguvõlgnevused jäänud praktiliselt samaks, ulatudes 123,8 triljoni rublani võrreldes 123 triljoni rublaga (0,6%), samas kui Rosstati andmetel hüppas võlgnevuste maht veerandi võrra, 6,1 triljoni rublani 7,7 triljoni rublani (euro:rubla kurss 1:90).

Selle tulemusel suurenes võlgnevuste osakaal 10,3%-ni, võrreldes 8,5%-ga 2024. aastal. See on Rosstati andmetel kõrgeim tase alates 2008. aastast, mil algas ülemaailmne finantskriis (venemaa SKP langes järgmisel aastal 7,9%). Sellest ajast alates on võlgnevuste osakaal 2009. aastal ja kriisiaastatel 2014 ja 2015 ulatunud vaid 10%-ni.

Määrangute osakaal hakkas kasvama, kui majanduskasv hakkas aeglustuma. kremliga liitunud mõttekoda CMAKS märkis, et ettevõtete viivisvõlgade kasv kiirenes 2024. aasta keskel. Uuriti ka tarnijatele ja töövõtjatele makstavat võlgnevust, mis samuti kasvas: Rosstati andmetel 48,9 triljonilt rublalt 50,1 triljonile rublale ning viivisvõlgade osakaal selles suurenes 6,9%-lt 8,2%-le. Keskpank märkis juba 2024. aasta lõpus, et ettevõtted naasevad ettemaksete juurde. „Tegevusülevaadete käigus täheldasid ettevõtted makseviivituste kerget suurenemist ja selle tulemusel edasilükatud maksega tarnete vähenemist ning ettemakstud tarnete suurenemist,” seisis detsembrikuu baasintressimäära arutelu kokkuvõttes.

Üks maksete tasumata jätmise põhjustest on ettevõtete halvenev finantsseisund. Nende kasum langeb ja kahjum kasvab, mille tulemuseks on nende üldise finantstulemuse langus. Eelmisel aastal oli see 27,1 triljonit rubla – 4% madalam kui eelmisel aastal ning inflatsiooniga korrigeerituna on reaalne kasumi langus peaaegu 13%.

Ka kõrged intressimäärad avaldavad mõju. Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) andmetel on intressimaksete koormus ettevõtete tuludele lubamatult suur. Keskuse arvutuste kohaselt langes enamiku tööstusharude kasumlikkus aasta tagasi alla laenuintressimäärade ja riskivabade investeeringute tootluse. See mitte ainult ei vähenda kasumit, vaid loob ka stiimuleid maksetega viivitamiseks isegi siis, kui vahendid on olemas: tulusam on paigutada need lühiajalistesse hoiustesse. „Ettevõtted, millel on sularahareserve, suunavad need tootmisest tähtajalistele hoiustele, suurendades samal ajal tarnijatele võlgnevusi,” soovitas CMASF. „Parem on natuke aega oodata ja isegi trahve maksta, aga intressimäär kaalub kõik üles,” ütles venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) juht aleksandr śohhin.

Ta märkis, et kõige rohkem kannatavad selle all väikesed ja keskmise suurusega tarnijad. „Suured ettevõtted võivad muuta maksetingimusi ja pikendada maksetingimusi, mis võib tekitada probleeme väikeettevõtetele, kes ei saa tehtud tööde eest õigeaegselt makseid,” märkis keskpank.

Tulemus: ligi kolmandik (31%) väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKE-dest) lõpetas eelmise aasta märkimisväärsete maksehäiretega vastaspoolte poolt, kusjuures nii maksehäirete arv kui ka suurus aasta jooksul suurenesid. Ligi igal viiendal VKE-l (19%) on arveid tasumata üle kuue kuu. „Käibeajad on pikenenud ja viivisvõlgnevuste osakaal on suurenenud,” märkisid keskpanga ametnikud 2025. aasta oktoobri baasintressimäära arutades.

Aasta lõpuks olid maksehäiretest saanud ettevõtete peamine probleem, selgub venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) uuringust: 42,3% ettevõtetest nimetas neid oma tegevuse peamiseks takistuseks. Esimeses ja teises kvartalis kaebas nende üle 27%, kolmandas kvartalis suurenes see näitaja 10 protsendipunkti võrra ja sellest hetkest alates olid vastaspoolte maksehäiretest saanud venemaa ettevõtete tööd takistavate peamiste tegurite seas esikohal.

12. 10. aprilli õhtul pidas putin kremlis tehisintellekti (TI) tehnoloogiate arendamise teemalise kohtumise, kus ta käskis luua suveräänse keelemudeli, et tagada riigi julgeoleku- ja kaitsevõime. „Usun, et on oluline tagada siseriiklike fundamentaalsete TI-mudelite loomine ja edasine arendamine. Need peavad olema globaalselt konkurentsivõimelised ja samal ajal omama kõrgeimat suveräänsuse taset,” kuulutas putin. Tema sõnul nõuab suveräänsus, et kogu LLM-i (suurkeelemudeli) arendamise ja koolituse tsüklit viiksid läbi ainult venemaa ettevõtted – „et meie insenerid saaksid hallata kõiki selliste keerukate süsteemide parameetreid”.

putin lõi spetsiaalse komisjoni, mille üheks ülesandeks saab „meie enda tehisintellekti lahenduste väljatöötamine riigikaitseks ja julgeolekuks. Mõni tund enne kremli kohtumist avaldas president Donald Trump Truth Socialis postituse, milles kiitis kaitsetarkvara arendajat Palantir Technologies, mis on tõestanud, et tal on suurepärased lahinguvõimed ja varustus. „Küsige lihtsalt meie vaenlastelt!” kirjutas Valge Maja juht. Palantir on Maven Smart Systemi looja, mida Forbes nimetas USA sõjaliste tehisintellekti operatsioonide aluseks. Tänu sellele süsteemile ründasid Ameerika väed Iraani-vastase kampaania esimese 24 tunni jooksul üle 1000 sihtmärgi, mis oleks ilma tehisintellektita olnud mõeldamatu.

Maveni süsteem ühendab satelliidipildid, droonide videovood, radari ja elektroonilise luure andmed ühte liidesesse. See võimaldab operaatoritel sihtmärke klassifitseerida, sobivaid relvi soovitada ja missioonipakette luua peaaegu reaalajas. Forbesi sõnul vähendab Maveni kasutamine inimressursside vajadust umbes 90%.

11. märtsil kinnitas USA keskväejuhatuse (CENTCOM) ülem Brad Cooper, et tehisintellekt aitab Ameerika vägedel töödelda tohutul hulgal andmeid, et võimaldada ülematel kiiresti rünnakuotsuseid langetada enne, kui vaenlasel on võimalus reageerida. „Inimesed teevad alati lõplikud otsused selle kohta, mida tulistada ja mida mitte tulistada ning millal tulistada, kuid täiustatud tehisintellekti tööriistad saavad muuta protsessid, mis varem võtsid tunde, mõnikord isegi päevi, sekunditeks,” ütles ta.

13. Kommersant teatab, viidates Positive Technologies avaliku sektori arenduse tehnilisele direktorile Aleksei Batjukile, et IT-süsteemide vigu otsivas programmis Bug Bounty osalejad on valitsuse kontrolli all olevas sõnumsiderakenduses Max tuvastanud 213 haavatavust. „Kogemused on näidanud, et see meetod on üsna tõhus, sest valge mütsiga häkkerid ja küberuurijad on huvitatud haavatavuste leidmisest ja selle eest tasu saamisest… Praegu on küberuurijad esitanud selles sõnumsiderakenduses [Max] 213 haavatavuse aruannet,” ütles ta Svjaz-2026 rahvusvahelisel näitusel.

Ühe valge mütsiga häkkeri sõnul on valitsuse sõnumsiderakenduses kõige levinum haavatavus IDOR-i haavatavus – vigade klass, mis võimaldab juurdepääsu teiste inimeste andmetele serveripäringutes olevate identifikaatorite võltsimise teel. Maxi turvakontrollidega tuttava allika sõnul võib see mehhanism avada tee teiste kasutajate sõnumitele, vestlustele ja kasutajafailidele. Standoff365 veapreemia lehel on kõige kallimate stsenaariumitena loetletud juurdepääs konkreetse kasutaja privaatsõnumitele, juurdepääs kogu Maxi kasutaja sisule ja serveri haavatavused, mis lekivad kaitstud isikuandmeid, sealhulgas IDOR-iga seotud juhtumid.

Platvorm märgib ka, et teenuste haavatavuste kontrollid on kehtinud alates 1. juulist 2025 ja 10. aprilliks 2026 oli vastu võetud 288 haavatavusteadet 459 esitatud aruannetest. Valge mütsiga häkkeritele maksti nende töö eest ligi 22 miljonit rubla (keskmise väljamaksega 349 000 rubla). Riiklik sõnumitooja on esindatud ka kahel teisel platvormil – Bi,Zone ja CyberPolygon –, kus koguväljamaksed on olnud umbes 1,5 miljonit rubla.

Max omalt poolt väitis, et katsed kujutada pelgalt haavatavuste avastamist sensatsioonina ja ebakindluse märgina moonutavad veapreemiaprogrammide eesmärki, kuna selliste programmide eesmärk on just potentsiaalsete riskide kontrollitud avastamine ja kiire kõrvaldamine. Kõik Maxi kasutajaandmed on turvaliselt kaitstud, kinnitab messengeri pressiteenistus.

14. venemaa tööstus- ja kaubandusministeerium trahvis venemaa juhtivat piesoelektriliste sagedusstabilisaatorite ja -valikuseadmete tootjat Morion JSC 87,3 miljoni rubla (873 tuhande euro) suuruse trahviga riiklike kaitselepingute alusel mikroelektroonika seeriatootmise käivitamise viivitamise eest, teatab CNews. Peterburis asuv ettevõte on kantud ministeeriumi suletud kaitseettevõtete registrisse ja toodab muu hulgas elektroonilisi komponente Ukraina kohal lastud rakettide ja droonide navigatsioonisüsteemidele. Trahv vastab lepingu täissummale, mis allkirjastati 2017. aastal riikliku programmi „Kaitsetööstuskompleksi arendamine” raames, avastas CNews.

Morion, venemaa peamine kvartsostsillaatorite, filtrite ja resonaatorite tootja, pidi alustama ainult venemaa komponentidest valmistatud miniatuursete temperatuurikompenseeritud kvartsostsillaatorite seeriatootmist, kuid tähtaega lükati edasi. Selle tulemusel pidi valmimisaruanne esitatama 2019. aasta novembris, mitte 2024. aasta mais, see on 1647 päevane hilinemine. Tööstus- ja kaubandusministeeriumi tellitud ülitäpsed sagedusallikad on mõeldud sünkroniseerimiseks ja sageduskalibreerimiseks pardaelektroonikas, navigatsiooni- ja koordinaat-aja seadmetes (GLONASS/GPS), samuti sidesüsteemides ja telekommunikatsiooniseadmetes.

Arenduse eesmärk oli tagada kahe uue klassi standardiseeritud miniatuursete temperatuurikompenseeritud ja juhitavate temperatuurikompenseeritud kvartsostsillaatorite seeriatootmine pinnapealseks paigaldamiseks, mis varem tuli asendada Ameerika, Jaapani ja Euroopa ekvivalentidega. Nende komponentide aastane tootmismaht peaks olema vähemalt 10 000 ühikut aastas (maksimaalse ühikuhinnaga 7000 rubla).

2025. aasta veebruaris kehtestas Morionile Euroopa Liidu sanktsioonid elektroonilise sõjapidamise süsteemide ja mehitamata õhusõidukite vastaste kaitsesüsteemide tootmise ja venemaa sõjatööstuskompleksi varustuse tarnimise eest.

Võimud koguvad venemaa mikroelektroonikatootjatelt massiliselt trahve valitsuse tellimuste täitmisega viivitamise eest. Näiteks määras tööstus- ja kaubandusministeerium elektroonikasüsteemide spetsialiseeritud projekteerimis- ja tehnoloogiabüroole 274 miljoni rubla suuruse trahvi sõjatööstuskompleksi mikrokiibi väljatöötamise tähtaja üle kuue aastase hilinemise eest. Rosteci kontsern Avtomatika hilines samuti krüptograafiliste mikrokiipide seeriatootmise käivitamisega (trahv oli 62,7 miljonit rubla).

Lisaks koguti akutootjalt NIAI Istochnik 181 miljonit rubla sama riikliku kaitsetööstuse arendusprogrammi tähtaegade mittetäitmise eest. OKB Planeta sai trahvi venemaal toodetud mikrolaine-signaali edastuslaseri väljatöötamise edasilükkamise eest, mis asendaks Saksa laserit. Viivitus ulatus nelja aastani.

15. Suurbritannia valitsus töötab välja uut versiooni terviklikust plaanist, et valmistada kogu riik – alates armeest ja politseist kuni haiglate ja tööstuseni – sõjaks ette. Kuninglike õhujõudude ülemjuhataja, õhuväe ülemmarssal Richard Knighton teatas sellest intervjuus Sky Newsile. Ta väitis, et võimud ja kodanikud peavad valmistuma vastase tegudeks Suurbritanniaga sõja äärel, mitte lihtsalt korraldama hübriidrünnakuid.

Knightoni sõnul nõuab „Government War Book” eelseisev läbivaatamine, mida pole uuendatud alates 1976. aastast, Suurbritannia valitsuselt teistsugust lähenemist riiklikule vastupanuvõimele. Ta ütles, et plaan tugineb külma sõja õppetundidele, kuid kaasaegses kontekstis, võttes arvesse tänapäeva ühiskonna ja infrastruktuuri seisundit. See hõlmab kriitilise infrastruktuuri, näiteks elektrijaamade ja veesüsteemide vastupidavuse tagamist mitte ainult loodusõnnetuste, vaid ka sõjaohu korral.

Strateegia eelmine versioon sisaldas üksikasjalikke mobilisatsiooninimekirju ja juhiseid täiendavate plaanide kohta mitte ainult sõjaväe, vaid ka tsiviilelanikkonna ja tööstuse mobiliseerimiseks kriisi ajal. See sisaldas juhiseid koolide sulgemiseks, haiglate tühjendamiseks, toidunormide kehtestamiseks ja isegi rahvuslike aarete ohutuse tagamiseks.

Tsiviilelanikkond peab mõistma, et suhteline rahu, mida Suurbritannia on viimased 30 aastat nautinud, on üha enam ohus, rõhutas Knighton. „See nõuab meilt teadlikkuse tõstmist; me peame aitama avalikkusel mõista nende ohtude olemust, samuti seda, mida nad saavad teha riigi ja potentsiaalselt ka relvajõudude toetamiseks,“ teatas marssal.

Varem lubasid peaminister Keir Starmer ja kaitseminister John Healey suurendada kaitsekulutusi 3,5%-ni SKP-st (praegu veidi üle 2%), kuid mitte enne 2035. aastat.

16. Lühiuudised

Ukraina on oma viimases Moskvaga peetud sõjavangivahetuses koju toonud 175 venemaa sõjavangis viibinud sõdurit ja seitse tsiviilisikut, teatas president Volodõmõr Zelenski 11. aprillil. venemaa kaitseministeerium teatas ka 175 Ukraina sõjavangi vabastamisest vastutasuks 175 vene sõduri vastu, lisades, et vabastati ka seitse tsiviilisikut.

Financial Timesi teatel takerdusid USA ja Iraani kõnelused Hormuzi väina kontrolli üle, kuna Iraan nõudis oma võimu säilitamist ja transiiditasude kehtestamist. Läbirääkijad lükkasid tagasi ühise kontrolli ettepanekud, jättes selle küsimuse peamiseks vaidluspunktiks vaatamata käimasolevatele aruteludele.

Moldova viis lõpule SRÜ asutamislepingutest lahkumise, lõpetades ametlikult oma seadusliku liikmelisuse blokis. See samm järgnes parlamendi heakskiidule ja presidendi seadusele, mis tähistas jätkuvat nihet postsovetlikest struktuuridest Euroopa integratsiooni suunas.

venemaa väitel üritas Ukraina vene satelliidi stardi ajal drooniga Plesetski linna rünnata. Roskosmose juht dmitri bakanov ütles putinile seda enne kosmonautikapäeva.

venemaa välisminister sergei lavrov teatas, et Ukraina sõja lahendamiseks on vaja julgeolekugarantiisid venemaale ja väljendas nördimust, et Euroopa Liit räägib ainult sellistest garantiidest Ukrainale. lavrovi avaldus: „Nüüd, kui poliitilise ja diplomaatilise lahenduse väljavaade on silmapiiril, on Euroopa Liit, otsides kohta läbirääkimislaua taga, rääkinud vajadusest anda Ukrainale kindlad julgeolekugarantiid kui rahumeelse lahenduse põhielementi. Jätan mainimata fakti, et keegi Euroopa Liidus pole öelnud sõnagi julgeolekugarantiide kohta venemaale, ilma milleta ei saa konflikti lahendada.” Oma avalduses tuletas lavrov meelde natsiideoloogia ülimuslikkust, kõige veneliku hävitamist ja vene vähemuste olukorda. Njah, ei miskit uut…

Wall Street Journal, viidates USA ametnikele: Iraanil on USA luurehinnangu kohaselt arsenalis endiselt tuhandeid ballistilisi rakette, mida ta saaks kasutada, eemaldades raketikandjad maa-alustest hoidlatest.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Eile laupäeval, 11. aprillil sisenesid Hormuzi väina kaks USA sõjalaeva, aga nad pidid tagasi pöörduma pärast seda, kui Iraan tulistas nende suunas.

Kohalik luureametnik ütles Bloombergile, et kaks USA mereväe Arleigh Burke’i klassi sõjalaeva, mis üritasid laupäeval Hormuzi väina läbida, olid sunnitud tagasi pöörduma pärast seda, kui nad kohtasid ähvardusi Iraani Islamirevolutsioonikaardilt, kes saatis aluste suunas mehitamata õhusõiduki.

USA asepresident J. D. Vance ütles, et Pakistanis Iraaniga peetud kõnelused ebaõnnestusid.

Vance rääkis sellest ajakirjanikele tänase pühapäeva 12. aprilli varahommikul pärast 21 tundi kestnud kõnelusi, teatas Reuters.

Vance’i sõnul ei nõustunud Iraan USA seatud tingimustega. USA tahab olla kindel, et Iraan ei omanda tuumarelva.

„Halb uudis on see, et me ei jõudnud kokkuleppele. Ma arvan, et see on Iraani jaoks palju halvem uudis kui Ameerika Ühendriikide jaoks,” ütles Vance.

„Seega läheme tagasi Ameerika Ühendriikidesse ilma kokkuleppeta. Oleme väga selgelt öelnud, millised on meie piirid,” sõnas ta.

Vance ütles, et ta rääkis kõneluste ajal USA presidendi Donald Trumpiga pool tosinat korda. Vance väidab, et tema riik on läbirääkimistel olnud paindlik.

Laupäeval, 11. aprillil kella 11.43 ajal juhtus liiklusõnnetus Pärnus Suur-Jõe ja Mere tn ristmikul.

11-aastane poiss ületas sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas ja sai löögi sõiduautolt Peugeot, mida juhtis 33-aastane mees.

Jalakäija toimetati haiglasse.

Käesoleval nädalavahetusel, 11.–12. aprillil mängitakse Mesikäpa Hallis välja Balti liiga medalid. Eesti klubidest astus esimesena võistlustulle põhiturniiri esikohaga lõpetanud ja finaalturniiri korraldav Põlva Serviti, kes kohtus poolfinaalis Vilniuse VHC Šviesaga. Finaali edeneb kodumeeskond Serviti skooriga 31:29 (16:16).

Serviti jätkab kullakursil. Mängu parimaks valitud Rooba: algus oli vaevaline

Kohtumine oli kahtlemata poolfinaali nime väärt. Serviti vajus koduväljakul 0:4 taha kuniks Jürgen Rooba, Kermo Saksing ja Stanislav Kholodiuk Põlva meeskonnale esimesed väravad tõid ja skooriks 3:5 viskasid. Serviti saavutas esimese viigiseisu 15. minutil, mil Kholodiuk seisuks 9:9 viskas. Ent tuline ja tasavägine kohtumine pakkus veel keerde ja käände ning Vilniuse klubi võitles üheväravalise edupositsiooni tagasi. Leedu klubi hoidis Serviti ees edu kuni 21. minutini, mil Hendrik Varul esmalt seisu viigistas ning seejärel meeskonna 13:12 juhtima viis. Siiski lõppes esimene poolaeg 16:16 viigiga.

Teist poolaega alustas kodumeeskond Serviti võrdlemisi paremini. 40. mänguminutiks juhtis Serviti Rooba väravatest 23:20. Mäng püsis tasavägisena, kuid Serviti saavutas publiku ja väravavahi Jürgen Lepassoni tõrjete pealt hea mineku ning hoidis stabiilselt kolme-väravalist edumaad. Rebane viskas 46. mänguminutil seisuks 24:21 ning 50. minutil tegi skoori Alfred Timmo, visates seisuks 27:23. 54. minutil teenis Vilniuse meeskonna mängija Tadas Rasakevičius veel punase kaardi, mil skoor oli 28:25 Servitile. Kuigi 57. minutil jõudis seis veel üheväravalise vaheni, vedasid Ülljo Pihuse väravad Serviti võiduka lõpuni välja. Resultaadiga 31:29 edeneb Serviti finaali.

Serviti üleplatsimees ning ka kohtumise parimaks mängijaks valitud Jürgen Rooba sai kirja 11 väravat. 5 väravat viskas Tõnis Kase ning 4 väravat viskasid Alfred Timmo ja Mathias Rebane.

„Algus oli vaevaline, kuidagi pehmed olime ja visked olid ebakvaliteetsed. Nemad olid väga valmis ja tulid kiirelt peale, kohe olime 0:4 taga,” kommenteeris Rooba. „Võtsime rünnakul natukene hoogu maha, mõtlesime kaine peaga, proovisime lahendusteni jõuda – see õnnestus ja saime väravaid. Kaitses samamoodi: analüüsisime, proovisime augud kinni lappida ja saime kaitse ka enam-vähem pidama, mille pealt saime juba viiki. Sealt edasi läks punkt-punktis mäng ja lõpuks suutsime ka kiirrünnakuid saada, millega saime vahe sisse, mis ka lõpuni püsis. Homme on uus päev ja ootame kõiki saali kaasa elama!”

Homme mängib Serviti finaalis algusega 15:30, vastane selgub Mistra ja VHC Šviesa paarist.

Balti liiga finaalturniir
11. aprill
14:30 Põlva Serviti – VHC Šviesa (LTU) (31:29)
17:00 HC Dragunas Klaipeda (LTU) – Mistra (EST)

12. aprill
13:00 Pronksimäng
15:30 Finaal

USA Keskväejuhatus (CENTCOM) teatas, et alustas täna laupäeval 11. aprillil Hormuzi väina miinide eemaldamise tingimuste loomist, samal ajal kui kaks USA mereväe juhitavate rakettidega sõjalaeva viisid läbi operatsioone.

USS Frank E. Peterson (DDG 121) ja USS Michael Murphy (DDG 112) läbisid Hormuzi väina ja tegutsesid Araabia lahes osana laiemast missioonist, mille eesmärk oli tagada väina täielik puhastamine Iraani Islamirevolutsioonikaardi poolt varem paigaldatud meremiinidest.

„Täna alustasime uue läbipääsu rajamise protsessi ja jagame seda turvalist teed peagi merendusega, et soodustada kaupade vaba liikumist,” ütles CENTCOMi ülem admiral Brad Cooper.

Hormuzi väin on rahvusvaheline meretee ja oluline kaubanduskoridor, mis toetab piirkondlikku ja ülemaailmset majanduslikku õitsengut. Lähipäevil liituvad miinide eemaldamisega täiendavad USA väed, sealhulgas veealused droonid.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas mees lõhkus Iirimaal Shannoni õhuväebaasis kirvega USA sõjaväe transpordilennukit C-130 Hercules.

Teda ei saadud kohe kätte – selleks tuli kohale tuua mobiilne trapp.

Video on siin:

A man with an axe attacked a U.S. military aircraft in Ireland

At Shannon Airport, an unidentified individual managed to get onto a U.S. C-130 transport plane and began striking it with an axe.

He was not detained immediately — security forces had to bring in a mobile stairway… pic.twitter.com/XNfIce7u02

— NEXTA (@nexta_tv) April 11, 2026

Võrus Taara linnakus oli öösel tulekahju. Päästeameti korrapidaja sõnul oli laohoones põleng. Seal süttisid akud.

Päästjad sõitsid kohale, selleks ajaks olid kaitseväe töötajad evakueerunud.

Akud põlesid suure leegiga, need õnnestus kustutada suitsusukeldumise abil.

Päästeameti korrapidaja ütles, et sellist asja varasemast ei meenu. Suurema õnnetuse hoidis ära kiire reageerimine.

See, kas akud võisid süttida laadimise ajal, selgub menetluse käigus.

Väljakutse oli kell 23.18. Sündmuse lõpp kell 1.15.

Lõunaeestlasele teadaolevalt sai üks kasarmu suitsukahjustusi. Suuremast õnnetusest päästis asjaolu, et sõdurpoisid olid väljas. Laoruumist tuli palju suitsu.

Soome politsei sai täna laupäeval 11. aprillil kell 13.12 häirekeskuse kaudu teate kodanikult, kes arvatavasti leidis Iitti valla metsast alla kukkunud mehitamata õhusõiduki.

Helsingi politsei juhtimiskeskus kinnitas väljaandele Ilta-Sanomat, et metsas on droon. Praeguse info kohaselt sarnaneb droon varem Soomest leitud droonidega.

Politsei on piirkonna isoleerinud ja uurib olukorda koos teiste ametivõimudega. Politsei palub isoleeritud alal liikumist vältida.

Varem kukkusid mehitamata õhusõidukid Soomes alla pühapäeval, 29. märtsil. Kouvola ja Luumäki piirkonnas leiti kaks drooni.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 11. aprill 2026:

rindel enam-vähem ja putini reiting langeb.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Miskit ikka.

3. Sumõ: surve tõusis, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

4. Harkiv: surve tõusis, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

5. Kupjansk-Kreminna: kahes kohas vene pool edenes.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: vist muutusteta.

8. Donetsk: Hrõsõne asulas vist pole vene pool suutnud asula üle kontrolli tagasi saada.

9. Lõunarinne: kumbki pool edenes.

10. Herson: muutusteta.

11. putini tegelik toetusreiting on esimest korda pärast sõja algust langenud alla 30 protsendi.

12. putin käskis ettevõtetele kehtestada liigse kasumi maksu, hoolimata miljardäride pakkumisest annetada eelarvesse vabatahtlikult raha.

13. Telegrami blokeerimismäär venemaal on jõudnud peaaegu 100%-ni.

14. medvedjev määrati uute ühiskonnaõpetuse õpikute peatoimetajaks.

15. kreml on välja tulnud ideega jagada Ukraina sõjas osalejatele Hersoni oblastis tasuta maad.

16. Rostelecomi president teatas elektrienergia puudusest suuremates venemaa linnades.

17. Lühiuudised

Prantsuse analüütiku Clément Molini sõnul on Ukraina alates jaanuarist FP-1 ja FP-2 droonidega läbi viinud üle 415 süvarünnaku, tabades venemaa õhutõrjesüsteeme, radareid, laskemoonaladusid, lennukeid ja muud.

Ukraina 56. brigaadi võitlejad näitasid Donbas Realii’le kaadreid vene sõdurist, kes keeldus oma kaaslast varju laskmast, et vältida oma positsiooni reetmist. Mõlemad surid.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 173 lahingukokkupõrget. Tabatud isikkoosseisu arv laseb aimata, et ründavate gruppide suurused kasvasid. Suurimad rünnakute arvu tõusud Sumõ ja Harkivi sektorites (kummaski 12), mujal sarnaselt eelmistele päevadele.

Eile viis vaenlane läbi 73 õhurünnakut, heitis alla 230 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8162 kamikaze-drooni ja sooritas 3188 kaudtulelasku, sealhulgas 109 mitmikraketiheitjatelt. Üllatavalt kõrged on nii vene poole kaudtuleüksuste kui muu tagalatoetuse tabamise numbrid.

1. Ukrenergo andmetel on venemaa droonirünnakud energiainfrastruktuuri rajatistele põhjustanud elektrikatkestusi Odessa, Zaporižja, Hersoni, Sumõ ja Harkivi oblastis.

Odessas üritas palgamõrvar tappa oma kodu ees kõrgemat mereväeohvitseri, teeseldes end jalgratturina. Ta viskas jalgratta auto alla ja püüdis haarata relva, aga ebaõnnestus ning ta võeti kohapeal kinni. Tegemist oli 37-aastase Balkani kodanikuga, kes töötas vene abilise heaks, teatas SBU.

Prokuratuuri kinnitusel hukkusid venemaa ulatuslikus rünnakus Odessale 11. aprilli öösel mees ja naine. Hukkunud naine oli 38-aastane ja mees 32-aastane. Samuti sai vigastada 69-aastane naine, kes on haiglas. Elamurajoonis teatati märkimisväärsetest kahjustustest. Hävis ühekorruseline elamu, 12-korruselise hoone 10. korrus, 5-korruselise elamu katus ja ülemine korrus said kahjustada ning eramaja aknad purunesid.

Täna hommikul uuendasid politsei ja päästjad teavet Sumõ linnas reede õhtul toimunud löökide kohta: vigastada sai 17 inimest, sealhulgas üks laps. Lisaks said kahjustada 11 korterelamut, lasteaed ja umbes 10 autot. Sumõ oblasti politsei teatas sõna-sõnalt: „Sumõ linnas sai streigi tagajärjel vigastada 17 inimest, sealhulgas 14-aastane laps, kolm meest ja 13 erinevas vanuses naist. Lisaks said kahjustada 12 korterelamut, üks eramu, lasteaed ja 10 autot.”

vene okupatsiooniväed ründasid Poltava oblastis Lubnõi rajooni, tappes ühe ja vigastades teist inimest. Samuti said kahjustada pood ja kohvik.

2. Videokinnitus: Ukraina erivägede droonid ründasid Kaspia meres kahte avamereplatvormi, tabades ligi 1000 km kaugusel rindejoonest asuvaid Graiferi ja Kortšagini naftapuurimisplatvorme.

venemaa meedia kinnitas, et drooni löögid tabasid eile öösel Volgogradi-Tihhoretski naftatorustikku, mis on Lõuna-venemaa peamine diislikütuse tarnimise marsruut ning kulgeb Volgogradi rafineerimistehasest Tinguta kaudu Tihhoretskisse ja edasi Novorossiiski Šešharise eksporditerminali.

Ukraina droonirünnak vallandas eile öösel venemaal Rostovi oblastis Gukovos Vostotšnaja kaevanduse lähedal suure tulekahju, kohalikud elanikud teatasid võimsast plahvatusest.

Vladikavkazis toimunud plahvatuse põhjustas pürotehnika lao detonatsioon ning kohalikud teatasid, et rajatis on täielikult hävinud.

venemaa Transnefti naftajuhtmesüsteemi kuuluva Krõmskaja linnaosas asuvat lineaarset tootmis- ja dispetšijaama (LPDS) rünnati eile õhtul väidetavalt uuesti.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: kahes kohas vene pool edenes.

Viimaste päevade keskmisest tugevam surve on toonud esimesed vene poole edenemised. Saadi sisse Kurilivka asulasse (asub Kupjanski linnast kagus) sellise vene poole edu hoidmine võib tuua peatselt Oskili jõe ida kalda kaotuse, eks näis.

Lõuna lõigus võis vene pool uuesti saada osa Jampili asulast enda kontrolli alla, hetkel selguseta siiski, kui palju.

6. Siversk: muutusteta rindejoones.

7. Bahmut: seni muutustest info puudub, mis vist hästi.

8. Donetsk: Hrõsõne asulas tundub, et uuesti pole vene pool püsivamalt kanda maha saanud, kui asula kagu serval Ukraina jalaväelasi ringi toimetas.

9. Lõunarinne: üllatusega on Dorobilja küla (ida lõik) jälle Ukraina kontrolli all ning suudetud on nihutada enda eesmist possat Olenokostjantõnivka külla. vene pool aga on suutnud pisu nihutada lääne poole end Huljaipole linnast läänes.

10. Herson: muutusteta.

11. Riiklikud sotsioloogid registreerisid putini toetusreitingute langust Telegrami blokeerimise, VPN-sõja ja interneti sulgemiste tõttu.

5. aprillil lõppenud nädalal langes putini ametlik toetusreiting 67,8%-ni – madalaimale tasemele alates 20. veebruarist 2022, teatas venemaa Avaliku Arvamuse Uurimiskeskus (VTsIOM) reedel.

putini toetusreiting on nädalaga langenud 2,3 punkti, viimase nelja nädalaga 4,9 punkti ja võrreldes eelmise aasta lõpuga 10 punkti. Valitsuse (40,3%), Rriigiduuma (41,7%) ja Föderatsiooninõukogu (41,8%) toetusreitingud on alates Ukraina sissetungi algusest langenud uutele madalseisudele.

VTsIOM-i avatud küsitlus, kus vastajatel paluti nimetada poliitik, keda nad „usaldavad” või „ei umbusalda”, näitas, et putini toetusreiting on langenud 29,5%-ni. See on ka madalaim tase alates Ukraina sõja algusest. Võrreldes hiljutise tipptasemega 48,8% märtsis 2024 on see vähenenud enam kui kolmandiku võrra.

Oma tipphetkel 2015. aastal ulatus see näitaja 71%-ni, märgib politoloog Abbas Galjamov. Sellest ajast alates on putini tegelik toetusreiting langenud enam kui poole võrra. Gallyamov ei välista võimalust, et nad lihtsalt lõpetavad selle avaldamise.

putini ametlik toetusreiting, mida VTsIOM hoiab umbes 70% juures, ei ole reiting, vaid pigem hirmuindikaator, usub ekspert: see ei peegelda tegelikku avalikku heakskiitu, vaid pigem nende inimeste arvu, kes ei kartnud riiklikele sotsioloogidele öelda, et nad ei toeta presidenti. Küsitlused näitavad aga, et isegi sellised numbrid kasvavad.

Meeleolu muutust saab seletada mitme teguriga: nende hulgas on sõnumsiderakenduste ja interneti sulgemine, täitumata lootused USA-ga Ukraina küsimuses kokkuleppele jõudmiseks ning üldine sõjaväsimus, mis mõjutab üha enam majandust, märgib King’s College Londoni venemaa Instituudi direktor Gulnaz Sharafutdinova.

Võimud sekkuvad üha enam inimeste igapäevaellu, märgib sotsioloog ja venemaa valitsuse endine nõunik Konstantin Gaaze: internetiühenduse katkestused ja piirangud on muutumas trendiks. „Sõda tungib üha sügavamale Euroopa-venemaa südamesse. Droonid, rünnakud naftatöötlemistehastele – kõik see kuhjub aja jooksul,” loetleb Gaaze.

„Täiuslik torm on alanud,” usub sotsioloog Jelena Koneva. Ta võrdleb avalikkuse toetust putinile hiiglasliku lumepalliga, mis nüüd hakkab sulama. „See ei varise kohe kokku; see sulab, sulab ja sulab,” selgitab Koneva. „See on järkjärguline ja tõeliselt oluline muutus. See on esimene märk ja seda ei saa edasise repressiooniga peatada – põhjuseid on liiga palju.”

12. Vaatamata vene miljardäride pakkumisele vabatahtlikult eelarvesse panustada sõja rahastamiseks, kavatseb venemaa valitsus kehtestada suurettevõtetele täiendava ülemäärase kasumi maksu, teatab Interfax, viidates aruteludega tuttavale allikale.

Agentuuri allika sõnul käskis prutin uue maksu välja töötada. See peaks moodustama 20% summast, mille võrra 2025. aasta kasum ületab 2018.–2019. aasta taset.

Kullakaevandusettevõtted, kes teenisid kasumit väärismetallide rekordilistest hindadest, ja metallurgid on tõenäoliselt sunnitud riigikassasse panustama, ütles föderaalametnik ajakirjale Expert.

26. märtsil putiniga toimunud kohtumisel pakkusid valdkonna võtmeettevõtete omanikud – suleiman kerimov, vladimir potanin ja oleg deripaska – eelarvet vabatahtlikult oma isiklikest vahenditest rahastada, kuna aasta alguses langesid nafta- ja gaasitulud järsult. Experti allika sõnul on kolm miljardäri, kelle kogunetoväärtus on Forbesi andmetel 44 miljardit dollarit, rääkinud oma valmisolekust kanda riigikassasse 460 miljardit rubla (4,6 miljardit eurot). Vaatamata sellele pole ülemäärase kasumi maksu küsimust päevakorrast eemaldatud, teatas Experti allikas.

Kuigi Iraani sõda toob venemaa eelarvesse täiendavat naftatulu, ei lahenda see eelarvepuudujääki täielikult, märgib Freedom Finance Globali analüütik Vladimir Tšernov. Jaanuari ja märtsi vahel ulatus föderaalse eelarve puudujääk 4,5 triljoni rublani, ületades kogu aasta plaani. Tšernov rõhutab, et eelarvekulusid on nüüd suurendatud. Ja kreml kaalub sõjakulutuste edasist suurendamist, teatasid Bloombergi allikad varem.

venemaa võimud kehtestasid ülemäärase kasumi maksu juba 2023. aastal, pärast seda, kui toormehinnad Ukraina sõja puhkemise tõttu järsult tõusid. Tol ajal maksid kaevandus- ja metallurgiaettevõtted kokku umbes 300 miljardit rubla, samas kui nafta- ja gaasiettevõtted ning söetööstus said ootamatu tulumaksu vabastuse.

Seekord on kullakaevandusettevõtted kogunud ligikaudu 1 triljoni rubla ulatuses lisakasumit, kuna kulla hind tõusis eelmisel aastal 65%, ütleb majandusteadlane Viktor Tunev. „Ainus küsimus on, kui palju riik otsustab võtta,” rõhutab ta. Sberbank CIB analüütikud usuvad, et kulla maavarade kaevandamise maksumäära tõstmine võiks eelarvesse tuua 1 triljoni rubla, samas kui Norilsk Nickeli värviliste metallide maavarade kaevandamise maksu tõstmine võiks tuua veel 200 miljardit.

13. venemaa võimud karmistavad Telegrami blokeerimist, viies selle taseme peaaegu 100%-ni. Interneti Kaitseühingu juht Mihhail Klimarev avaldas OONI teenuse andmed.

Kuigi katkestuste määr Messengerile juurdepääsul ilma blokeerimist mööda hiilimata oli märtsi lõpus umbes 80%, on see nüüdseks jõudnud umbes 95%-ni. „Näib, et Telegram on venemaal täielikult blokeeritud,” järeldab Klimarev, kuigi ta märgib, et selle mõõtmiseks pole piisavalt andmeid.

Seda kinnitavad Downdetectori andmed. Alates südaööst on Messengerile juurdepääsu katkestuste määr tõusnud 69%-lt 100%-le. See on kõrgeim tase alates blokeerimise algusest sel aastal. Viimase tunni jooksul laekus ligi 800 kaebust Telegrami probleemide kohta. Enamik neist tuli Moskvast, Peterburist ja Samara piirkonnast. Kasutajad teatavad, et Messenger ei ava, saada ega võta vastu sõnumeid ega laadi alla meediafaile.

Roskomnadzor hakkas Telegrami blokeerima 2025. aasta suvel, väidetavalt pettuste ja venelaste sabotaažis osalemise vastu võitlemiseks. Algselt piirati kõnesid ja seejärel aeglustati meediafailide edastuskiirust. 2026. aasta veebruaris suurendas regulaator blokeerimist, väites, et sõnumitooja ei tee venemaa võimudega koostööd ega võta piisavalt meetmeid pahatahtlike isikute vastu võitlemiseks.

Aprilliks oli Telegrami kättesaadavus riigis langenud 20%-ni. Rostelecomi tegevjuht Mihhail Osejevski teatas sõnumitooja liikluse kümnekordsest vähenemisest T2 võrgus. Verstka allikad presidendi administratsioonis ütlesid, et blokeerimine oli julgeolekujõudude otsus.

Paljud venelased kasutavad Telegrami siiski VPN-ide kaudu. Sõnumitooja asutaja Pavel Durov hindas, et seda kasutab iga päev 65 miljonit inimest. Samuti teatas ta digitaalse vastupanu kampaania käivitamisest ja avaldas värskenduse, mis maskeerib Telegrami liikluse Chrome’i brauseriks, aidates blokeerimisest mööda hiilida.

Levada keskuse uuring kinnitab samuti, et peaaegu pooled venelased (49% ehk ligikaudu 71 miljonit) jätkavad Telegrami kasutamist vaatamata valitsuse blokeeringule. Iga viies (20%) külastab sõnumitooja infokanaleid iga päev või mitu korda päevas, 14% peaaegu iga päev ja 15% vähemalt kord nädalas.

14. venemaa Julgeolekunõukogu aseesimehest dmitri medvedjevist on saanud 9.–11. klassile mõeldud uue ühiskonnaõpetuse õpikute sarja peatoimetaja, teatas haridusministri asetäitja olga koludarova. „Eelmisel aastal pöördusime dmitri anatoljevitši poole palvega hakata õpikute sarja peatoimetajaks. Ta vastas meie palvele,” ütles ta (RIA Novosti tsiteerides). koludarova lisas, et kõik poliitiku muudatused ja kommentaarid kajastusid nii õpiku lõplikus versioonis kui ka uutes ühiskonnaõpetuse föderaalsetes standardites ja õppekavades.

Eelmise aasta lõpus analüüsis Verstka 9. klassile mõeldud ühiskonnaõpetuse õpikut, mis oli koostatud venemaa presidendi abilise ja vene rahva lisakromosoomi kontseptsiooni autori vladimir medinski juhtimisel. Väljaande andmetel mainitakse putini nime 27 korda – kolm korda rohkem kui Peeter Suure nime ja peaaegu viis korda rohkem kui eelmises Bogoljubovi toimetatud õpikus. Õpik väidab ka, et terminit totalitarism kasutati vahendina Lääne infosõjas NSV Liidu vastu, samas kui kaasaegne vene teadus eitab, et Nõukogude Liit oli totalitaarne riik. Lisaks toob õpik perekonnastruktuuri näitena tsitaate teosest Domostroi ja nimetab Immanuel Kanti saksa ja vene filosoofiks. Õpik sisaldab ka osa Ukraina sissetungis osalejate hüvitistest ja võimalusest sõlmida leping ilma sõjaväeteenistuseta.

Varem teatas haridusminister sergei kravtsov, et alates 1. septembrist õpetatakse ühiskonnaõpetust ainult 9.–11. klassis; 8. klassi õpilastele eemaldatakse see aine kooli õppekavast.

15. venemaa presidendi administratsiooni riigi- ja õigusosakond on koostanud seaduseelnõu, mis võimaldaks Ukraina-vastases sõjas osalejatel ja nende perekondadel saada tasuta riigi- ja munitsipaalmaad Hersoni oblasti okupeeritud osas. Sellest teatas Novaja Gazeta Evropa, kes tutvus dokumendi koopiaga.

Maaomandiõigused on kavas anda sõjaväelastele, vabatahtlikele ja julgeolekujõudude töötajatele, kes osalesid lahingutegevuses, samuti hukkunute perekondadele. Maaomandiõigused väljastatakse ühekordselt, omandiõiguse või rendiõigusega, olenevalt taotleja kategooriast. Maad saab kasutada elamuehituseks, isiklikuks põllumajanduseks, aianduseks ja köögiviljakasvatuseks. Maaomandi saamisel eelistatakse haavatuid, ordeni saanud ja teistesse kategooriatesse kuuluvaid sõjaväelasi. Nõukogude sõjaväeringkonna kangelase surma korral lähevad maaomandiõigused üle tema pereliikmetele.

Maaomandi saamiseks peab olema registreeritud okupeeritud Ukraina oblastis. Maaomandiõigused jagatakse saabumise järjekorras. Seaduseelnõu seletuskirjas on öeldud, et algatuse eesmärk on toetada sõjaväelasi „üleminekuperioodil” (mida see täpselt tähendab, pole täpsustatud).

Teave okupeeritud Hersoni oblastis asuva riigi- ja munitsipaalvara kohta ei ole avalikult kättesaadav. venemaa katastrikaart näitab seda territooriumi Ukraina osana, kinnitas Novaja Evropa. venemaa-meelsete võimude sõnul on okupatsiooni algusest saadik piirkonnas tekkinud mitu tuhat mahajäetud maatükki – krundid, mille ukrainlased venemaa rünnaku tõttu maha jätsid. Neid kinnistuid on juba hakatud kasutama eluasemeprobleemi lahendamiseks: seal majutatakse õpetajaid, arste ja kommunaalteenuste töötajaid.

Samal ajal, 5. märtsil, esitas sergei mironovi juhitud Õiglase venemaa saadikute rühm riigiduumale föderaalseaduse, mis näeb ette tasuta maa jagamist sõjaveteranidele kogu venemaal. Seaduseelnõu esimene lugemine on kavandatud 14. aprillile.

16. Suurtes venemaa linnades on saadaolev elektrienergia võimsus otsakorral, mis piirab uute andmekeskuste ehitamist ja sunnib neid otsima lahendusi väljaspool Moskvat. Sellest teatas Rostelecomi president mihhail osejevski Data Fusion konverentsil. Ta väitis, et tehisintellektil põhinevate lahenduste laiaulatuslikuks rakendamiseks on vaja täiendavat võimsust. Järgmise projekti maksumuseks hinnatakse 100 miljardit rubla, kuna see nõuab kuni 100 MW võimsust.

Võimsuspuudus mõjutab turgu juba praegu. 2026. aasta veebruaris teatas CNews, et energiavõrgu ettevõtted on hakanud keelduma Moskvas uute andmekeskuste lepingute allkirjastamisest, kuna pealinnas pole praktiliselt enam vaba võimsust. Väljaanne hindab, et 2025. aasta lõpuks on uute äriliste andmekeskuste avamiste arv peaaegu kolmekordistunud.

Probleem ulatub andmekeskustest kaugemale. 2024. aastal avaldatud venemaa energia arendamise üldkava aastani 2042 eelnõu kohaselt võib Moskva lähiaastatel silmitsi seista elektrienergia puudusega. Süsteemihalduri arvutuste kohaselt võib pealinnas 2030. aastaks tekkida 1,6 GW ja 2042. aastaks 4,2 GW võimsuspuudus.

Üheks põhjuseks tuuakse imporditud seadmete – peamiselt soojuselektrijaamade gaasiturbiinide – hooldusprobleemid, mis jäid pärast lääneriikide sanktsioonide karmistamist 2023. aasta juunis varuosade ja remondita. General Electric ja Siemens on keeldunud neid turbiine hooldamast. Operaatori hinnangul moodustasid välismaised turbiinid umbes 9% venemaa elektrivõrgu võimsusest. Teiseks probleemiks on elektrivõrgu kõrge kulumise tase – umbes 70% jaotusvõrkudest ja pool ülekandevõrkudest on kulunud.

Moskva elektrivarustuse puudujäägi katmiseks tuleb üldplaani kohaselt ehitada uus gaasiküttel töötav elektrijaam aurujõuseadmetega koguvõimsusega 1 GW. Lisaks tuleb Kurski ja Novovoroneži tuumaelektrijaamadest pikendada kahte alalisvoolu ülekandeliini. Ehitusmaksumus on hinnanguliselt 174–351 miljardit rubla.

17. Lühiuudised

Zelenski ütleb, et Ukraina otsus tuumarelvadest loobuda oli pettus, väites, et NATO liikmelisus oleks pidanud olema minimaalne garantii, ning kritiseerib allakirjutanuid julgeoleku tagamata jätmise pärast, kuna venemaa kasutab nüüd sõjas üle antud ressursse.

venemaa käsib piirkondadel moodustada võlgnikest ja üliõpilastest vabatahtlike nimekirju, kasutades võlgade kustutamist ja stiimuleid värbamisele survestamiseks; sihikule võetakse ka sugulasi, samal ajal kui ülikoolid survestavad vähemalt 2% üliõpilastest sõjaväelepinguid sõlmima.

President Zelenski teatas märkimisväärsetest edusammudest Družba naftajuhtme remondis ning kahjustatud lõikude taastamistööd peaksid lõppema sel kevadel.

Ungari luureteenistused on kasutanud Iisraelis toodetud jälgimisvahendeid sadade miljonite inimeste jälgimiseks, teatab @OsintFlow, viidates VSquare’i ja Citizen Labi uurimisele. Kõige võimsam tööriist on Webloc, mis ammutab GPS-i, WiFi ja reklaamiandmeid enam kui 500 miljonilt telefonilt üle maailma. See loob üksikasjalikke profiile, mis sisaldavad koduseid aadresse, igapäevast rutiini, poliitilisi vaateid ja tervislikku seisundit. Ostud teostati SCI-Network Ltd. kaudu, mida juhib endine vastuluureametnik, kellel on sidemed Orbáni kabinetiülema Antal Roganiga, kes kontrollib nii tsiviilluuret kui ka peaministri propagandamasinat. Litsentsid uuendati 2026. aasta märtsis – vaid nädalad enne Ungari valimisi.

Iraani delegatsioon saabus Pakistani, et pidada USA delegatsiooniga läbirääkimisi võimaliku rahuleppe arutamiseks.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

NATO väejuht hoiatas, et Eesti ei pea Läänemerel kinni Venemaa nn varilaevastiku laevu. Ta on mures, et kui nad seda teeksid, võiks Moskva neid laevu sõjaliselt kaitsta.

Suurbritannia on koos teiste Euroopa riikidega nagu Prantsusmaa, Belgia ja Rootsi intensiivistanud jõupingutusi vanade tankerite arestimiseks, mida Moskva kasutab oma nelja-aastase Ukraina-vastase konflikti jaoks oluliste vahendite kogumiseks, vahendab Reutersi uudist MarineLink.

Eesti, kõige põhjapoolsem Balti riik, mis asub Venemaa peamise nafta- ja kütuseekspordirajatise lähedal Soome lahes, ilmutab vaoshoitust pärast ebaõnnestunud katset eelmisel aastal Vene laeva pardale tungida.

Eesti mereväe ülem Ivo Vark ütles: „Sõjalise eskalatsiooni oht on liiga suur.”

Eelmise, 2025. aasta mais väitis Eesti, et Moskva saatis hävituslennuki NATO õhuruumi Läänemere kohal, kui Eesti püüdis peatada Venemaale suunduvat liputa naftatankerit, mis ignoreeris Lääne sanktsioone.

Lennuk eskortis naftatankeri Venemaa vetesse.

Värk väitis, et sellest ajast alates on Moskva paigutanud Soome lahe patrullimiseks kaks või kolm relvastatud mereväe laeva ning lisaks veel laevu teistesse Läänemere osadesse, mööda Vene naftatankerite kasutatavaid marsruute.

Värk väitis, et Venemaa sõjaline kohalolek Soome lahes on muutunud ilmsemaks.

Eesti sekkub ainult hädaolukorras, näiteks veealuse infrastruktuuri kahjustuse või naftareostuse korral, ütles ta.

Värk väitis, et Venemaa kohalolek Põhjamerel ja Atlandi ookeanil on väga väike. See annab Ameerika Ühendriikidele rohkem aega nende laevade vastu tegutsemiseks, kuna sõjalise sekkumise riskid on väiksemad.

Eesti mereväe laeval Soome lahes viibinud reporterid täheldasid Vene korvetti suure hulga seisvate naftatankerite lähedal, mis ootasid oma korda lähedalasuvatesse Venemaa sadamatesse sisenemiseks ja nafta laadimiseks.

Värki sõnul on Vaindloo ankrupaigas Eesti majandusvööndis asuvate tankerite arv sel nädalal kolmekordistunud 30-lt 40-le, kuna hiljutised Ukraina droonirünnakud Venemaa sadamale häirisid nende laadimisgraafikut.

Kreml peab sanktsioone katseks oma majandust halvata ja väidab, et tema laevadel on õigus Läänemerest vabalt läbi sõita. Samuti vastab Venemaa igale katsele nende reise peatada.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja USA kaitsetööstusettevõte Lockheed Martin allkirjastasid lepingu kolme täiendava HIMARS raketiheitja soetamiseks. Leping näeb ette ka ligi 11 miljoni dollari suurust investeeringut Eesti kaitsetööstusesse.

„Täiendavad HIMARS süsteemid kindlustavad Eesti kaitseväele ja NATO-le vajaliku süvalöögivõime, tugevdades oluliselt nii meie iseseisvat kaitsevõimet kui heidutust. Koostöö süvendamine Lockheed Martiniga toetab vahetult ka Eesti kaitsetööstuse arendamist,” sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.

Eelmisel kevadel saabusid Eestisse esimesed kuus Lockheed Martinilt ostetud HIMARS raketiheitjat. Kolme uue HIMARSi raketiheitja ja lisalaskemoona soetamisega jätkub Eesti koostöö maailma suurima relvatootjaga. „Tegemist on sihipärase ja pikaajalise tööga, mis toetab NATO kaitseplaanide rakendatavust. Samuti on ülioluline Lockheed Martini otseinvesteering Eestisse, sest sellised investeeringud riigikaitsesse ja kaitsetööstusesse muudavad Eesti tervikuna turvalisemaks,” lisas Pevkur.

Lockheed Martiniga sõlmitud leping aitab kaasata kohalikku kaitsetööstust. „Lisaks raketiheitjatele ja laskemoonale hõlmab uus leping ka investeeringut Eesti kaitsetööstusesse, mille tulemusel luuakse Eestisse HIMARSi komponentide hooldusvõimekus, mida saavad pakkuda meie enda ettevõtted,” ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) lahingplatvormide kategooriajuht Janari Kasemets.

Tema sõnul on tervitatav, et Lockheed Martin on valmis kaasama kohalikke ettevõtteid. „11 miljoni dollari suurune investeering Eestisse kombineeritakse Lockheed Martini ettepanekul investeeringutega teistesse lähiriikidesse nagu Läti, Leedu, Poola ja Soome, et luua regioonis laiaulatuslikum kompetents ning tagada vajalikud teenused kohapeal,” lisas Kasemets.

Mobiilne ja lahingutes testitud HIMARS pakub kaasaegseid võimekusi, sealhulgas täppisrelvastust, mis võimaldab toetada integreeritud tuleülesandeid, tabades punkt- või alasihte enam kui 300 kilomeetri kaugusel. Tänu heale ühilduvusele NATO ja liitlaste süsteemidega saab HIMARSi hõlpsasti integreerida ning vastavalt vajadusele kiiresti kasutusele võtta.

Täiendavad HIMARS raketiheitjad on planeeritud Eestisse jõudma 2027. aastal.

Aprilli alguses täienes Tervisekassa hüvitatavate ravimite loetelu. Ravimeid lisandus nii soodus- kui ka haiglaravimite sekka, parandades vähki ning eri silma- ja autoimmuunhaiguseid põdevate patsientide ja vaimse tervise muredega inimeste ravivõimalusi. Uued soodus- ja haiglaravimid moodustavad Tervisekassa eelarvest esimesel aastal kokku üle 1 528 000 euro.

Soodusravimite loetellu lisandus ravim Ryjunea (toimeaine atropiinsulfaat), mis on mõeldud laste lühinägevuse ehk miinussilma süvenemise aeglustamiseks. „Lühinägevuse levimus on tänapäeva eluviisiga seotud tegurite (vähene õues viibimine, nutiseadmed) tõttu viimastel aastakümnetel mitu korda suurenenud. Seisund tekib reeglina varases koolieas ning süveneb lapse kasvamise ajal. Mida varem see algab, seda suuremaks võib nägemishäire kujuneda täiskasvanueas, mis omakorda suurendab silmahaiguste riski ka hilisemas elus. Ravim aitab pidurdada lühinägevuse edasiarenemist ja vähendada tõsisemate silmahaiguste kujunemise riski,” selgitas Tervisekassa ravimite hüvitamise teenusejuht Getter Hark.

Eestis on aastas kuni 300 patsienti, kellel on ravimist abi. Võrreldes olemasoleva, haiglaapteekides valmistatava ravimiga, on Ryjunea kasutamine inimeste jaoks mugavam. Ravimi parem kättesaadavus jaeapteekides toob kaasa mõningase lisakulu, ligikaudu 150 000 eurot aastas.

Teise olulise ravimina on alates aprillist kasutusel Jakavi (toimeaine ruksolitiniib). See on abiks siirik-peremehe-vastu haiguse ravis patsientidele, kellel varasem ravi ei ole olnud piisavalt tõhus. „Siirik-peremehe-vastu haigus võib tekkida pärast luuüdi või vereloome tüvirakkude siirdamist, kui siirdatud immuunrakud hakkavad ründama patsiendi organismi, põhjustades põletikku ja kahjustusi erinevates elundites. Ravim aitab vähendada immuunsüsteemi reaktsiooni ning parandab inimese enesetunnet,” selgitas Hark. Ravi vajab hinnanguliselt viis-kuus patsienti aastas.

Aprill tõi uuenduse ka aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) patsientide ravis. Soodusravimite nimekirja lisati ravim Tentin (toimeaine deksamfetamiin), mida kasutatakse alternatiivse ravivalikuna nii lastel kui täiskasvanutel. „ATH on neuroloogiline arenguhäire, mille puhul on lapsel raske keskenduda, püsida paigal või kontrollida oma käitumist. See võib mõjutada nii õppetööd kui ka igapäevast toimetulekut. Ravi aitab parandada lapse tähelepanuvõimet ning vähendada impulsiivsust, olles osa terviklikust ravist, kuhu kuuluvad lisaks ravimile ka vaimse tervise alane nõustamine ja tugiteenused,” ütles Hark.

Uusi ravivõimalusi lisandus veel psoriaatrilist artriiti ja hiidrakulist arteriiti põdevatele patsientidele, samuti immunoglobuliin Hyqvia immuunpuudulikkuse asendusraviks ja ravimküünelakk seene küünhaiguse raviks.

Haiglaravimite uuendused

Tervisekassa täiendas ka haiglaravimite loetelu mitme uuendusliku ravimiga, mis parandavad raskeid ja harvaesinevaid haiguseid põdevate patsientide ravivõimalusi. Lisandus uus variant neovaskulaarse ealise maakula degeneratsiooni ehk kollatähni kärbumise raviks patsientidele, kellel praegu on ravivõimalused ammendunud. Tegemist on nägemise kadu põhjustava levinud haigusega vanemaealistel. Haiguse korral esineb patsientidel raskusi lähedale vaatamisel, nägude ära tundmisel ja auto juhtimisel. Ravimit Vabysmo (toimeaine faritsimab) vajab hinnanguliselt 1000 patsienti aastas, seejuures kasvab patsientide arv pidevalt seoses elanikkonna vananemisega.

Haiglaravimite sekka lisandus ka ravim nägemisnärvi neuromüeliidi spektri häire raviks. Tegemist on haigusega, mille korral ründab inimese immuunsüsteem kesknärvisüsteemi ning eelkõige nägemisnärvi ja seljaaju. See võib põhjustada nägemise halvenemist, liikumisraskusi ja püsivat puuet. Ravim on oluline nendele patsientidele, kelle senine ravi ei ole olnud piisavalt tõhus. Eestis on teadaolevalt viis patsienti, kellel aitab ravim Ultomiris, (toimeaine ravulizumab) pidurdada haiguse progresseerumist ja vähendada närvikahjustuse tekkimise riski.

Samuti lisandus haiglaravimite valikusse veel ravim Libtayo (toimeaine tsemiplimab) kaugelearenenud mitteväikerakk-kopsuvähi raviks ja ravim Eylea (toimeaine aflibertsept) enneaegsete laste võrkkestahaiguse raviks.

Lõunaeestlane esitas tehisarule ChatGPT küsimuse Kaja Kallase sobivuse kohta Eesti presidendiks. Vastus oli järgmine.

Küsimus, kas Kaja Kallas oleks Eestile sobiv president, ei ole ühese vastusega – see sõltub eelkõige sellest, milliseid omadusi presidendilt oodatakse.

👍 Tugevused, mis räägivad tema kasuks

• Rahvusvaheline kogemus ja nähtavus – peaministrina on ta olnud väga aktiivne eriti julgeoleku- ja välispoliitikas (nt Ukraina toetamine).

• Selge kommunikatsioon – oskab keerulisi teemasid arusaadavalt selgitada.

• Kindel väärtusruum – rõhutab demokraatiat, Euroopa Liitu ja NATOt.

⚠️ Võimalikud miinused

• Tugev parteiline taust – Eesti president peaks olema pigem tasakaalustaja ja kõigi ühiskonnagruppide ühendaja, mitte selgelt ühe poliitilise leeri esindaja.

• Konfliktne kuvand – tema juhtimisstiil ja otsused on tekitanud ka kriitikat, mis võib presidendi rollis olla takistuseks.

• Presidendi roll on teistsugune – Eestis on president pigem:
• • sümboolne riigipea

  • ühiskonna ühendaja

  • põhiseaduse hoidja, mitte igapäevapoliitika tegija

🧭 Kokkuvõte

• Kui hinnata rahvusvahelist esindusvõimet ja selget liidrirolli, siis oleks ta kindlasti tugev kandidaat.

• Kui aga rõhk on rahustaval, ühendaval ja parteipoliitikast distantseerunud rollil, siis võib tema profiil olla liiga terav.

👉 Lõppkokkuvõttes sõltub vastus rohkem väärtushinnangutest kui faktidest.

Kui tahad, võin  võrrelda teda ka mõne teise võimaliku presidendikandidaadiga.

Jah, võrdle Alar Karisega.

Võrdleme Kaja Kallase ja Alar Karise rolli ja sobivust Eesti presidendiks:

🧭 Taust ja profiil

Kaja Kallas

• Karjääripoliitik, olnud peaminister

• Tugev parteiline identiteet (Reformierakond)

• Väga nähtav rahvusvahelisel areenil

Alar Karis

• Teadlane ja riigiametnik (endine riigikontrolör, Eesti Rahva Muuseumi direktor)

• Parteitu taust

• Vähem poliitiliselt terav, rohkem institutsionaalne

🤝 Presidendi roll: ühendaja vs liider

Kallas

• Harjunud olema otsustaja ja poliitiline liider

• Võib olla keerulisem võtta neutraalset „kõigi president” rolli

Karis

• Sobib hästi tasakaalustajaks ja ühendajaks

• Väldib teravat poliitilist vastandumist

🌍 Rahvusvaheline esindamine

Kallas

• Väga tugev – tuntud ja mõjukas, eriti Euroopa Liidus ja julgeolekuteemadel

• Võiks presidendina olla väga nähtav ja aktiivne

Karis

• Rahulik ja korrektne esindaja

• Vähem mõjukas rahvusvahelises poliitikas, kuid stabiilne

🗣️ Suhtlusstiil ja kuvand

Kallas

• Otsekohene, vahel terav

• Inspireeriv toetajatele, aga võib vastandada ühiskonda

Karis

• Rahulik, akadeemiline, konsensust otsiv

• Vähem polariseeriv

⚖️ Kokkuvõte

• Kaja Kallas

  👉 tugev, nähtav ja mõjukas liider, kuid riskiga, et ei suuda olla piisavalt neutraalne ühendaja

• Alar Karis

  👉 klassikaline Eesti presidendi tüüp: tasakaalukas, parteitu ja ühendav, kuid vähem jõuline rahvusvaheliselt

🎯 Lihtsustatud valik

• Kui tahta aktiivset ja tugevat välispoliitilist häält → Kallas

• Kui tahta rahulikku tasakaalustajat ja ühiskonna ühendajat → Karis

Võru haridusringkond on sattunud uude tülli: sahistatakse, et tuntud fotograaf ja noortekirjanik Grethe Rõõm on oma töökaaslastega silmnähtavalt vastuollu läinud.

Mõned aastad tagasi koondatud kolleegi asemele „ausa konkurssi” kaudu ametisse nimetatud noortekirjanik on hakanud haridusse sisse juurutama isiklikke lemmikteooriaid, jättes kolleegidele mulje, et proua Rõõm ei ole senini aru saanud, millist ametit ta tegelikult täidab. Klassikalist haridust alavääristades propageerib ta nn „uhhuu-teooriaid”, jättes vastuseta küsimuse, kas selline praktika on koolipidaja jaoks üldse vastuvõetav.

Viimastel aastatel pääsevad Võru linnas ametisse valdavalt kas sotsiaaldemokraadid või Rõugest pärit kandidaadid, mistõttu valitsev vaikus on ehk mõistetav. Kuidas see töökius ja hariduskorralduse kaos mõjutab laste õpitulemusi, näitab aeg. Samuti tekib küsimus, miks peab Võru linn olema paik, kus elus mitte hakkama saanud rõugelased või sotsiaaldemokraadid saavad uue võimaluse. Ei ole saladus, et selliseid inimesi on linna toodud hulgakaupa.

Lõppkokkuvõttes on küsimus selge: kas haridus peab teenima poliitilisi ja isiklikke eelistusi, või peaks see ikkagi olema laste huvides? Võru kogemus näitab, et vastus ei ole sugugi lihtne.