Eile laupäeval, 18. aprillil startis Võrus Võhandu jõe ligi 100 km aerutamismaratonile 2806 võistlejat 1244 paadis.

Üldvõidu saavutasid tšehhid Petr Mojžišek ja Jakub Zavřel ajaga 7:42.06. Ka teise koha saavutas Tšehhi duo – Lukaš Horak ja Oldrich Dašek (+7.38). Kolmas koht läks ühesüstal võistelnud lõuna-aafriklasele Tom Lovemore’ile (+11.14).

Eesti parimad olid Timo Vares ja Mihkel Kõiv (Huum Sauna Kayak Team), kes said 12. koha (+46.38).

Naistest võidutsesid aga eestlannad Linda Tetsmann ja Anette Baum (Huum Sauna Kayak Team), kes olid üldarvestuses 22. (+01:10:19).

Teiste seas tegi kaasa Ilmaveere talu peremees Lauri Mäesepp.

Siin on pildid, autor Igmar Matto:

Täna pühapäeval 19. aprillil 2026 ei saabunud väljasõidult tagasi Tartu vanglasse 64-aastane avavanglas karistust kandev Nikolai Taranov.

Viimane teadaolev asukoht oli Tartus, Kvartali kaubanduskeskuse bussipeatuse lähedal. Kõigil, kes teavad tema asukohta, palutakse sellest viivitamatult teavitada politseid lühinumbril 112 või vanglateenistust numbril 7500800.

Nikolai Taranov on kõhna kehaehitusega, ligi 170 cm pikk. Lokkis hallide juustega. Nikolail oli avavanglast lahkudes seljas tumedat värvi jope, hall kampsun, jalas sinised teksapüksid ja musta värvi jalatsid. Eritunnusena on mõlemal labakäel tätoveeringud.

Avavangla on väljaspool vangla piiret asuv vangla osa, kust kinnipeetavad käivad kokkulepitud aegadel ja kohtades iseseisvalt tööl, õppimas ning lühiajalisel väljasõidul ja peavad ettenähtud kellaajaks tagasi pöörduma.

Sellised juhtumid, kus avavanglast väljasõidul viibiv kinnipeetav ei naase ettenähtud ajaks, on harvad, kuid iga sellise juhtumi korral alustab vanglateenistuse relvastatud üksus viivitamatult otsinguid, kaasates vajadusel ka partnerasutused.

Kõigil, kes teavad tema asukohta, palutaksesellest viivitamatult teavitada politseid lühinumbril 112 või vanglateenistust numbril 7500800.

Tüdruk andis tehisarule ülesande, mis muudab iga selfi ideaalseks passipildiks.

Korraldus oli järgmine:

Loo professionaalne, kõrge eraldusvõimega ID-foto puhta valge taustaga. Inimene peaks olema kaadri keskel, hästi valgustatud ning tasakaalustatud ja ühtlase valgusega, ilma teravate varjudeta. Säilita inimese loomulik välimus, rõhutades samal ajal näojooni peenelt pehme, hästi hajutatud meigi ja selge, loomuliku nahatekstuuriga. Inimene peaks kandma korralikke, sobivaid riideid, olema hoolitsetud juustega ning tal peaks olema rahulik ja enesekindel näoilme. Veendu, et nägu on terav, selge ja loomulikult esile tõstetud ning üldiselt viimistletud ja professionaalse stuudiokvaliteedi välimusega.

Hiina pealinnas Pekingis jooksid täna pühapäeval, 19. aprillil humanoid robotid koos inimestega poolmaratoni 21 km. Võitja, roboti Honor aeg oli 50 minutit ja 26 sekundit, mis edestab inimese vastavat maailmarekordit enam kui 6 minutiga.

Videos on näha, kuidas võistlusel kukkus võitja paarsada meetrit enne finišit kokku, aga ta turgutati kiiresti uuesti elule ja ta jooksis oma distantsi lõpuni.

Võistlusest võttis osa üle 32 400 inimese vanuses 18 aastat ja vanemad ning 300 robotit. Inimeste arvestuses võitsid Hiina sportlased, meestest Zhao Haijie ajaga 1 tund, 7 minutit ja 47 sekundit ja naistest Wang Qiaoxia ajaga 1 tund, 18 minutit ja 6 sekundit.

Robotid on aastaga kõvasti edasi arenenud, sest eelmisel aastal oli parima humanoidi aeg enam kui 2 tundi.

🇨🇳🏃🏻‍♂️🤖 Unprecedented

A Chinese humanoid robot has achieved a new world record in a half marathon, with a time of 50 minutes and 26 seconds, shattering the previous record. pic.twitter.com/MDFzDjRNyF

— China in English (@En_chinaNews) April 19, 2026

Maasika hind Lätis. 250 g karp on 89 senti. Kilo hinnaks teeb see 3,56 eurot. Tegemist on Hispaania maasikaga.

Võrdluseks, Võrus Lidli poes maasikas 3,96 eurot kilo. Lätiga hinnavahe 40 senti. Poolas oli kilohind 3,3 eurot.

Esiliiga põhiturniiril mängiti viimase vooru viiest mängust lõppenud nädalal kolm, kus kõik koduvõistkonnad olid võidukad ja külalised pidid võitudeta koju sõitma.

Coop Põlva: kui kaitse toimib, siis läheb ka rünnakul paremini

Terve põhiturniiri tabeli eesotsas olnud Coop Põlva võõrustas Aruküla SK-d. Kuigi kohtumine algas külaliste eduseisuga ning koduvõistkond jäi mõneti üllatuslikult tagaaja rolli. Kohtumise 12. minutil Karlis Kalki väravast vaatas tabloolt vastu esimest korda viigiseis 10:10, kuid Aruküla võitles edasi ja tablool oli veel esimesel poolajal korduvalt viigiseis kuni 20. minutil Kevin Piiri väravast läks Coop Põlva kohtumist juhtima 14:13 ning poolajale mindi juba eduseisus 21:16. Teine poolaeg enam üllatusi ei toonud ning Coop Põlva võitis kohtumise 43:29.

Coop Põlva mängija Ron Jakob Prussi sõnul läks meeskonnal esimene poolaeg aia taha: „Kaitse ei toiminud ja rünnakul oli väga palju pallikaotusi. Teisel poolajal saime enam vähem kaitse toimima ja siis hakkas ka rünnakul paremini minema.” Coop Põlva jaoks lõppes põhiturniir teise kohaga. „Järgmises voorus ootan tugevat vastast ja huvitavat mängu,” avaldas Pruss ootused järgmise vooru osas.

Coop Põlva väravad: Karlis Kalk 10, Kevin Piir 9, Kermo Kuklase 7, Airon Saarna, Rainet Vool, Jass Einassoo 4, Martin Koppel, Gabriel Haabma 2, Ron Jakob Pruss 1.

Aruküla SK väravad: Trevor Mäemets 8, Robert-Ruben Svilberg 6, Joosep Salumäe 4, Sebastian Mäelt, Hardi Raukas, Caspar Molok 3, Egert Penu, Risto Köst 1.

HC Hausers: Agressiivsus kaitses sundis Tapa poisse tehnilisele praagile

Sarnaselt Coop Põlvale, võttis ka kogenud HC Hausers suure võidu Tapa valla Spordikool/SK Tapa võistkonna üle tulemusega 42:28 (14:12). Tapa alistamisega vahetasid meeskonnad tabelis asukoha ja HC Hausers tõusid neljandale kohale Tapa valla Spordikool/SK Tapa ette.

Martin Johannson kiitis peale mängu Tapa noort võistkonda: „Tapa oli mängul B-klassi poistega, kes loomulikult andsid endast kõik. Hea on vaadata noorte mänguisu ning tuld nende silmis. Meie aga automaatselt läksime käega lööma ning see oli esimesel poolajal selgelt näha.” Kui esimene poolaeg algas Hausersi meestele natuke raskelt, siis poolaja pausil vaadati peeglisse: „Püüdsime veidi keskenduda ning esimese poolaja häbi maha pesta. Veidi rohkem agressiivsust kaitses sundis Tapa poisse tehnilisele praagile ning saime ennast jooksma ja lihtsaid väravaid,” võttis Johannson võidu kokku.

Järgmiste mängude osas otsib Hausers veel natuke end: „See vahepeal saavutatud initsiatiiv ja voolavus on kahjuks täitsa kadunud meil hetkel. Erinevatel põhjustel ei ole saanud täiskoosseisus isegi trenne teha, mis on ka loomulikult süüdi tekkinud olukorras. Loodetavasti suudame ennast veerandfinaalideks taas üles leida, sest siis tuleb Tapa ka kindlasti põhimeestega,” andis Martin Johannson lootust paremateks mängudeks veerandfinaalis.

HC Hausers väravad: Tarmo Ulla 9, Martin Johannson 7, Kristjan Järv, Owe-Martti Lemsalu 6, Mihkel Mändla, Karl Martin Kiis 3, Palle Viilu, Aivar Laaniste, Martin Pihlamägi, Mihkel Vaher 2.

Tapa valla Spordikool/SK Tapa väravad: Rikardo Duder, Sandro Kaima 8, Rasmus Lain, Kedo Oserov 3, Markus Lapenkov, Karel-Sander Sööt 2, Reigo Lain, Jaanek Eisan 1.

HC Kehra/Primend: Mäng läks ootamatult hästi

Tabeliliider HC Kehra/Primend võõrustas kodusaalis HC Viimsi/Weckmani. Kohtumine algas küll enam vähem tasavägiselt, kuid esimese poolaja viimases kolmandikus alustas Kehra vahe suurendamisega, millele Viimsi enam vastukäiku ei leidnud ja kohtumine lõppes tulemusega 34:29 (19:15).

Kohtumises 11 väravat visanud Jaan Pirk kiitis meeskonda: „Mäng läks tegelikult ootamatult hästi. Kuna meistriliigal on järgmisel päeval mäng, siis koosseis polnud täna küll see kõige tugevam. Saidki need mehed peale, kes muidu vähem mänguaega saavad. Aga keegi ei lasknud jalga sirgeks – kodupubliku ees pingutasid kõik lõpuni ja kutid olid supertublid. Eriti väravavahid tegid kõva tööd!” Veerandfinaalmängudele minnakse tabeliliidrina. „Järgmise vooru suhtes on tunne väga kindel ja oleme valmis nagu ei kunagi varem – me ei karda kedagi!” andis Pirk edasi meeskonna emotsiooni.

HC Kehra/Primend väravad: Martin Kikkas 12, Jaan Pirk 11, Timo Roomere 5, Mart Kruusalu 2, Andre Soikka, Marten Mitt, Stener Sirel, Kenert Suik 1.

HC Viimsi/Weckman väravad: Oliver Kollo 6, Jasper Arnover, Ian Molotov 5, Karl Sebastian Aamer 4, Kasper Sebastian Saaremets, Gregor Jaanus 3, Roger Paju 2, Siim Järve 1.

Tabeliseis:

1. HC Kehra/Primend 18 mängu 30 punkti
2. Coop Põlva 18 mängu 28 punkti
3. Tartu Ülikool  17 mängu 24 punkti
4. HC Hausers 18 mängu 20 punkti
5. Tapa valla Spordikool/SK Tapa 18 mängu 20 punkti
6. Valga Käval 17 mängu 18 punkti
7. Mistra/HC Tallas 17 mängu 16 punkti
8. HC Viimsi/Weckman 18 mängu 14 punkti
9. Aruküla SK 18 mängu 6  punkti
10. Mustamäe Käsipalliklubi 17 mängu 0 punkti

Viimased põhiturniiri mängud:

20.04.2026 kell 18.30 Valga Käval vs Mistra/HC Tallas

03.05.2026 kell 17.30 Tartu Ülikool vs Mustamäe Käsipalliklubi

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 19. aprill 2026:

muutusteta rindejoones ning naftatehaseid ja sõjalaevu tabati.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Naftatehased, sõjalaevad…

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Tšerepovetsi valukoja ja mehaanikatehase direktor teatas, et majanduslangus on venemaa impordi asendamise programmi maha matnud.

12. Kahes venemaa piirkonnas on umbrohu tõttu hakatud maatükke konfiskeerima.

13. venemaa järgmine sõjakuritegu: Pärast talve kestnud elektrikatkestusi valmistub Ukraina suvisteks veekatkestusteks.

14. Lühiuudised

Kokku registreeriti möödunud ööpäeva jooksul 153 lahingkohtumist ja ei muhvigi edasi. Pokrovsk ja Kostjantõnivka olid keskmise tihedusega, mujal rahulikum. Küll on vene pool suurendamas survet üle Tšassiv Jari toetamaks Kostjantõnivka suunda. Sealt edenedes halvaks tõsiselt Kostjantõnivka logistikaahelat ning tõuseks oht linna ümberpiiramiseks. Rinne aga on seal pidanud vist juba pool aastat ja üleeilne suurema seltskonna rünnak lõppes sama edutult.

Eks ootab suuremat survet, sest senised ponnitused ei ole toonud vene poolele loodetud edu. Arvatavalt jätkatakse jäärapäiselt konveierina kõikjal soldateid edasi saates, sest muid nutikaid plaane pole suudetud välja mõelda. Jah, vahel ka soomust ja tsikleid koos saadetakse ,aga sellised kooslused ikka kaugelt tuvastatavad ja üldjuhul otsa saavad.

Eile viis vaenlane läbi 68 õhurünnakut, heites alla 216 juhitavat pommi. Lisaks 9360 kamikaze-drooni ja sooritati 3404 kaudtulelasku, sealhulgas 60 mitmikraketiheitjatelt.

Ehk siis tugev rinde töötlus, aga see ei ole toonud piisavalt mõju, et Ukraina logistikas tekiks suured tõrked või „must maa” annaks võimaluse suuremateks edenemisteks. Küll aga tabatakse nendegi laskude juures tavapäratult palju kaudtulevahendeid ja egas muu tagalatoetusega ka hästi ole.

1. Piirkondlikud võimud teatasid 18. aprilli varahommikul, et venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt üks ja sai vigastada vähemalt 26 tsiviilisikut. Ukraina õhuvägi teatas, et tulistas öö jooksul alla 190 219 vene droonist. 17 asukohas registreeriti 28 drooni otsetabamust ning üheksas täiendavas asukohas teatati langevatest rusudest.

19. aprilli öösel alustasid vene sissetungijad rünnakut 236 Shahedi, Gerbera, Italma ja muud tüüpi drooniga, millest umbes 150 olid Shahedid. Esialgsetel andmetel tulistasid või surusid õhutõrjeväed kella 8.00 seisuga riigi põhja-, lõuna- ja idaosas alla või surusid maha 203 vaenlase Shahedi, Gerbera, Italma ja muud tüüpi drooni.

18 kohas registreeriti 32 ründedrooni tabamusi ja kaheksas kohas raketiheitmeid.

vene Shahedi ründedroonide täna öises rünnakus Tšernihivile hukkus 16-aastane poiss ja neli inimest said vigastada.

2. Vantor avaldas eile satelliidipildid Tuapsest venemaal. Sadamalinn põleb endiselt pärast Ukraina droonirünnakuid kolm päeva tagasi.

Ukraina SBU teatas eile hommikul, et ründas okupeeritud Krimmis kolme vene sõjalaeva, sealhulgas maabumislaevu Jamal ja Azov, ning veel ühte täpsustamata tüüpi alust. Operatsiooni käigus tabati ka Gratšonok-klassi patrull-paati, radarisüsteeme, sideinfrastruktuuri ja kütusehoidlaid.

18. aprilli öösel ründasid Ukraina relvajõud venemaa soojuselektrijaamu. Astra teatel, viidates oma analüüsile ja kohalike elanike teadetele, tabati Samara oblastis asuvaid Novokuibõševski ja Sõzrani naftatöötlemistehaseid. Mõlemad rafineerimistehased kuuluvad Rosneftile.

Samaara oblasti kuberner kinnitas õhurünnakuid tööstusrajatistele Novokuibõševskis ja Sõzranis. Ta ütles, et keegi vigastada ei saanud. Internetis on ilmunud kaadrid paksust mustast suitsust, mis tõuseb kahjustatud rajatistest.

Krasnodari krais puhkes Tihhoretski naftahoidlas tulekahju, mis on ühendatud Tihhoretskaja lineaarse tootmis- ja dispetšijaamaga – Lõuna-venemaa peamise Transnefti keskusega – pärast droonirünnakut.

Sevastoopolis puhkes Kazatšja Buhta naftahoidlas tulekahju alla kukkunud drooni tõttu.

Varem laupäeval teatati droonirünnaku tagajärjel puhkenud tulekahjust ka Võssotski sadama lähedal Sadam asub Viiburist edelas Läänemere kaldal. Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko teatas, et tulekahju kustutatakse. Sadamas asub Lukoili terminal, mis käitleb ekspordiks mõeldud kütteõli, nafta, diislikütust ja vaakumgaasiõli, samuti Novateki Cryogaz-Vysotski söeterminal ja veeldatud maagaasi laadimisterminal mahutavusega 820 000 tonni aastas.

venemaa kaitseministeerium teatas 258 drooni hävitamisest reede õhtul kella 20.00 ja laupäeva hommikul kella 8.00 vahel. Ministeeriumi andmetel peeti droone kinni lisaks eespool loetletud piirkondadele ka Astrahani, Belgorodi, Brjanski, Volgogradi, Voroneži, Kurski, Novgorodi, Pihkva, Rostovi, Saratovi, Smolenski, Tambovi ja Uljanovski oblasti kohal.

Sõltumatu Telegrami kanal Exilenova Plus teatas, et Lõuna-venemaa linnas Taganrogis asuv droonitehas on pärast Ukraina raketirünnakut 19. aprilli öösel põlema süttinud. Tehas toodab droone venemaa armeele ja asub endise Taganrogi autotehase territooriumil. Väljaande andmetel asub samas kohas Venemaa kaitsefirma Atlant-Aero.

Varem öösel ründasid Ukraina droonid venemaa lõunaosas Krasnodari krais asuvat sadamat, teatasid sotsiaalmeedia kanalid. vene sõltumatu väljaande Astra andmetel nähti Krasnodari krais Jeiskis asuvast sadamast suitsu tõusmas pärast seda, kui seda väidetavalt tabasid Ukraina droonid.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Tšassiv Jari lõigus alustasid üleeile pealetungi 5 vene jalaväe lahingumasinat, tank, 10 mootorratast ja ATV-sid. Luure, droonid, suurtükivägi, jalavägi – töötasid laitmatult.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa majanduse aeglustumine on viinud impordi asendamise kokkuvarisemiseni riigis, ütles Tšerepovetsi valukoja ja mehaanikatehase (ChLMZ) direktor Vladimir Boglajev. Tema sõnul on valitsuse poliitika toonud kaasa nõudluse languse ja kasvu peatumise praktiliselt kõigis sektorites. „Peamine probleem on see, et majanduslik jahtumine on selgelt muutunud majanduslikuks ülejahtumiseks. Ja eesmärgid, mida meile mitu aastat tagasi lubati – impordi asendamine ja arenduskeskused –, pole mitte ainult nurjunud, vaid need on maetud. Ja kõigil, kes investeerisid impordi asendamisse, pole nüüd midagi järel,” ütles ta.

Boglajevi sõnul on see fundamentaalne kriis, millest lahenduse leidmine võtab kaua aega. Ta rõhutas, et praegune olukord muudab investeeringud tootmisse mõttetuks: ettevõtted on sunnitud pigem vähendama tööhõivet kui laienema. „Kui me räägime suveräänsusest, peame suurendama tehnoloogiliste operatsioonide arvu venemaal, aga kui sisemajanduse koguprodukt väheneb, tähendab see, et me halvendame oma olukorda iseseisvuse teel,” lisas Boglajev.

Ta märkis ka, et kui riik areneb tempos, mis jääb alla maailma keskmise, siis näitab see riigi degradeerumist. „Olukord on praegu kõige hullem. Ja ekspertide öeldu põhjal otsustades näeme tippjuhtkonna tagasiside täielikku kadumist riigi majanduse tegeliku olukorra kohta,” lõpetas Boglajev. ChLMZ-i põhitegevuste hulka kuuluvad traktorite, eriseadmete, tsentrifugaalvalatud torude, samuti naftakeemia- ja metallurgiatööstuse masinate ja seadmete tootmine.

Varem kritiseeris Moskva majandusfoorumi teine osaleja, venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik Robert Nigmatulin olukorda venemaal. Ta väitis, et riigi sissetulek elaniku kohta on üks madalamaid Euroopas ning viimase 10 aasta jooksul on SKP kasvanud keskmiselt 1,5%, samas kui tarbijahinnad on kasvanud 77%. „Kõik läheb siin prügimäele! Oleme 30 aastat ükskõikselt pealt vaadanud! Ja kuidas on lood tööstustööliste arvuga? Räägitakse, et putin tuli ja kõik hakkas hoogu koguma… Nii varisebki masinaehitustööstus kokku – 1999. aastal oli 4 miljonit [töötajat] ja nüüd on see arv 440 000. Peaaegu kümme korda!” märkis Nigmatulin, lisades, et sarnast olukorda täheldatakse ka kergetööstuses.

Tema sõnul on venemaal 10 000 inimese kohta vaid 54 teadlast, samas kui arenenud riikides on neid 174. „See on teie jaoks efektiivsus! Kas me saame sellise juhtimise all praegu riiki raha investeerida? Nii ei saa majandust juhtida! Me peame selle sõnumi presidendile edastama,” ütles Nigmatulin. Ta käsitles ka demograafilist küsimust, öeldes, et oleme jõudnud tasemele, kus rahvaarv väheneb 0,6 miljoni võrra aastas.

Majandusarengu ministeeriumi andmetel kahanes SKP esimese kahe kuuga aastavõrdluses 1,8%. venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognooside Instituut hindas kvartaliks 1,5% suurust aastakasvu. Samal ajal oli keskpanga SKP kasvu prognoos esimeses kvartalis 1,6%.

15. aprillil nõudis putin valitsuselt ja keskpangalt selgitust, miks majandus sel aastal oodatust halvemini toimib, ja käskis majanduskasvu tagada.

12. Permi oblastis asuvalt elanikult konfiskeeriti ja anti riigile üle 9-hektarine suvilakrunt. Rosselhoznadzor (Veterinaar- ja Fütosanitaarjärelevalve Föderaalne Teenistus) teatas, et põllumajanduslikuks otstarbeks määratud maa oli üle kolme aasta kasutusest kõrvaldatud, mille tulemusel oli see võssa kasvanud umbrohu, põõsaste ja puudega. Amet nõudis omanikult krundi puhastamist. Pärast kahe trahvi saamist nõuete täitmata jätmise eest esitas Rosselkhoznadzor konfiskeerimishagi ja oli edukas.

See on teine piirkond, mis kasutab ära kodanikelt mahajäetud maa arestimise seadust, mis jõustus 1. märtsil 2025. Omski oblast oli esimene, kes seda rakendas. Selle tulemusel anti riigile üle 13 suvilakrunti. Seadus kohustab maaomanikke kasutama oma maad sihtotstarbeliselt ja puhastama selle prahist, umbrohust ja puudest.

Valitsus kiitis septembris heaks venemaa kodanikelt aia-, köögivilja- ja talukruntide konfiskeerimise alused. Dokumendi kohaselt võib maad pidada mahajäetuks, kui sellel pole kolme aasta jooksul midagi kasvatatud, kui see on pooleldi võsastunud üle meetri kõrguse umbrohuga või kui maale on ilmunud haljastusega mitteseotud puid ja põõsaid. Sarnased meetmed on ette nähtud krundi prügistamise või jäätmetega reostamise korral.

Ehitamiseks määratud maad saab konfiskeerida, kui sellele pole viie aasta jooksul ehitatud ega registreeritud hooneid. Omanik peab jälgima ka olemasolevate hoonete seisukorda. Katuse või seinte halvenemine või akende või klaasi kadumine toob kaasa ka konfiskeerimise.

Rosreestri inspektorid teevad kindlaks, kas maatükki kasutatakse nõuetekohaselt ja sihtotstarbeliselt.

13. Isegi kui soojem ilm vähendab elektrikatkestuste häirivat mõju ja vähendab küttevajadust, hoiatavad Ukraina ametnikud ja kommunaalteenuste eksperdid, et venemaa võib oma tähelepanu nihutada uuele survepunktile: riigi veeinfrastruktuurile.

Seda hoiatust kordab nüüd ka Ukraina sõjaväeluureagentuur HUR, mis teatas Kyiv Independentile, et vastase sihtmärkide valikut ajendab muuhulgas elektrienergia tarbimise vähenemine, mis on seotud kütteperioodi lõpuga, samuti veevarude hooajalise nõudluse suurenemine.

Agentuur lisas, et asustatud piirkondade veevarustusinfrastruktuuri potentsiaalsed rünnakud on vaenlase eesmärk provotseerida suurenenud sotsiaalset pinget ja protestimeeleolu Ukraina elanikkonna seas, märkides, et rahvusvaheline humanitaarõigus liigitab sellised tegevused sõjakuriteoks.

President Volodõmõr Zelenski andis sellest murest märku 3. aprillil, hoiatades, et veeinfrastruktuurist võib saada üks venemaa järgmisi peamisi sihtmärke, ja rõhutades, et vaja on maksimaalset kaitset.

Hiljutised venemaa rünnakud võivad juba viidata sellise kampaania algusele.

14. aprillil ründas venemaa Petšenihõ tammi kuue liugpommiga, teatas Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnehubov. Hiljem samal päeval ütles Zaporižja oblasti sõjaväevalitsuse juht Ivan Fjodorov, et venemaa väed kahjustasid Zaporižja rajooni rünnaku ajal spetsiaalseid veevarustuse remondiseadmeid.

Ukraina kommunaalteenuste tarbijate liit ütles väljaandele Kyiv Independent, et hoolimata kasvavast murest on avalikkuse valmisolek endiselt nõrk. „Kuigi riiklikul tasandil on nii rajatistele kui ka elanikele antud teatud soovitusi, on need endiselt killustatud, avalikult kättesaamatud või liiga üldised ning puudub endiselt ühtne üleriigiline valmisolekukampaania,” ütles liit.

Ekspertide sõnul süvendavad ohtu pikaajalised nõrkused Ukraina veesektoris, mis suurendab tõsiste humanitaartagajärgede võimalust, kui rünnakud intensiivistuvad.

Kuigi venemaa rünnakud on Ukrainas sageli põhjustanud veevarustuse katkestusi, eriti rindejoonel ja okupeeritud aladel, tähistaks massiline üleriigiline kampaania inimeste veest ilmajätmiseks olukorra olulist eskaleerumist.

Miks veekatkestused võivad olla hullemad kui elektrikatkestused

„Löök energiasüsteemile muutub väga sageli automaatselt ka löögiks veevarustusele,” ütles Ukraina Veevarustus- ja Kanalisatsiooniettevõtete Assotsiatsiooni (Ukrvodokanalekolohiya) infopoliitika direktor Viktoria Jakovleva väljaandele Kyiv Independent.

Assotsiatsioon on juba ammu hoiatanud veevarustussüsteemide haavatavuste eest ja kutsunud üles lahenduste leidmisele, eriti kanalisatsioonitaristu osas, mis on selles sektoris väljakujunenud mure.

„Kuigi puhta vee reservuaarid annavad meile teatud puhveraega, on tõeline Achilleuse kand kanalisatsioonisüsteem,” ütles Jakovleva, mainides, et kui pumplad elektri puudumise tõttu seiskuvad, riskime reovee kohese pinnale sattumisega, mis kujutab endast sanitaarkatastroofi ohtu.

Elanike jaoks võivad tagajärjed kiiresti talumatuks muutuda.

Kiievi elanik ja kahe lapse ema Julia Solonko, kes rääkis varem sel talvel Kyiv Independentiga pärast seda, kui venemaa rünnakud jätsid tema korteri kütteta, ütles, et pikaajaliste veekatkestuste väljavaade võib peredele temperatuuri tõustes veelgi raskemaks muutuda.

„Lastega perede puhul jõuab olukord teisel päeval absoluutse keemispunktini,” ütles ta, lisades, et suutmatus säilitada elementaarset hügieeni, pesta pesu ja kasutada tualetti võib sundida tema perekonda linnast lahkuma.

Sektor on juba niigi suure surve all.

Ukraina valitsuse, Maailmapanga, EL-i ja ÜRO ühiselt läbi viidud neljanda kiire kahjude ja vajaduste hindamise kohaselt oli veevarustus- ja kanalisatsioonisektor 2025. aastaks kannatanud suuri kahjustusi ning tegutses kasvava finantssurve all.

Aruandes hinnati otsest kahju 4,6 miljardi dollari suuruseks, kaudset kahju 12,7 miljardi dollari suuruseks ja taastamisvajadus 11,25 miljardi dollari suuruseks. Uuendatud hinnangu kohaselt olid sektori vajadused 2026. aasta veebruariks suurenenud veel 55,4%.

Jakovleva ütles, et kodutarbijate tariifid ei kata endiselt kommunaalteenuste tegevuskulusid, mis tähendab, et see koormus langeb töötajatele, kes töötavad sõna otseses mõttes tule all.

Veekatkestuseks ettevalmistumine

Kui ametnikud hoiatavad võimalike rünnakute eest veetaristule, ütlevad kommunaalteenuste eksperdid, et prioriteediks pole mitte ainult rajatiste kaitsmine otseste tabamuste eest, vaid ka süsteemide töö jätkamise tagamine pärast rünnakut.

Ukraina Veevarustus- ja Kanalisatsiooniettevõtete Assotsiatsioon ütleb, et süsteemi peamised haavatavused on selle sõltuvus elektrist, kroonilised eelarvepuudujäägid, varuosade puudus ja ülekoormatud töötajad.

Riikliku Restaureerimis- ja Taristu Arendamise Agentuuri juht Serhi Suhhomlõn ütles intervjuus Suspilne’ile, et amet on välja töötanud vee-ettevõtete insener-kaitsemeetmed, mis on kavandatud droonirünnakutele vastu pidama. Ta ütles ka, et ametnikud on loonud varulahenduse, et tagada suurte linnade veevarustus veevõtukoha rünnaku korral.

Siiski hoiatas Ukraina Veevarustus- ja Kanalisatsiooniettevõtete Assotsiatsiooni infopoliitika direktor Viktoria Jakovleva, et vastupanuvõimel on piirid.

„Ilma piisava rahastamise, varuvarustuse, rahvusvahelise toetuse ja veevarustuse süsteemse detsentraliseerimiseta ei suuda isegi kõige kangelaslikumad meeskonnad kahjusid lõputult iseseisvalt kompenseerida. Kuid just tänu neile meeskondadele säilitab Ukraina endiselt eluks vajalikud funktsioonid isegi kohtades, mis on igapäevase tule all,” ütles ta.

Kiievis töötavad mõned elanikud juba varuplaanide kallal.

„Mina saan vähemalt Dnipro jões end pesta, aga teiste piirkondade inimestel pole nii palju õnne,” ütles sõjaveteran ja Kiievi Oboloni rajooni elanik Saško.

14. Lühiuudised

Leedu ja Läti ei luba Slovakkia peaministril Robert Ficol oma õhuruumi kasutada, et reisida Moskvasse venemaa võidupüha tähistamisele mais, ütles ta 18. aprillil. „Leedu ja Läti on juba teatanud, et nad ei luba meil Moskvasse suunduva lennu ajal läbi oma territooriumide lennata,” ütles Fico oma pöördumises. „Miks? Euroopa Liidu liikmesriigid ei luba Euroopa Liidu teise liikmesriigi peaministril nendele territooriumidele lennata,” ütles juht otsust kritiseerides.

venemaa välisminister lavrov ütles 18. aprillil Türgis Antalya diplomaatiafoorumil, et rahuläbirääkimised Ukrainaga ei ole venemaa peamine prioriteet, kuna USA vahendatud läbirääkimised on endiselt takerdunud.

Kiievis tappis relvastatud mees kuus inimest, sealhulgas ühe pantvangi, ja haavas vähemalt 14 inimest, nende hulgas 12-aastast poissi. Relvastatud mees pani enne rünnakut oma korteri põlema ning uurijad uurivad tema relvi, kontakte ja võimalikke motiive.

Ungari Tisza partei, mida juhib Peter Magyar, on kindlustanud 199-st parlamendikohast 141 kohta, saavutades põhiseadusliku enamuse, samas kui Fidesz langes 52 mandaadile, mis avab tee ulatuslikeks reformideks ja EL-i rahastamise vabastamiseks.

Itaalia asepeaminister Matteo Salvini ütles, et riik peaks naasma gaasi ostmise juurde kõikidest allikatest, sealhulgas venemaalt, väites, et Itaalia ei ole Moskvaga sõjas. Ta oli vastu sellistele meetmetele nagu koolide ja tehaste sulgemine, kutsudes hoopis üles taastama varustuskanaleid energianõudluse rahuldamiseks.

Ukraina käivitab Ühendkuningriigi toel tehisintellekti integreerimiseks oma sõjalistesse operatsioonidesse kaitsevaldkonna tehisintellekti keskuse „A1”. Keskus keskendub lahinguandmete analüüsile, vaenlase tegevuse ennustamisele ning autonoomsete süsteemide, sealhulgas droonide ja robotplatvormide arendamisele.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Pühapäeval, 19. aprillil lõppes Lätis Mežaine treeningalal toimunud õppus Virus Kevads, kus 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljon harjutas linnalahingute pidamist.

„Õppuse Virus Kevads läbiviimine Mežaine harjutusalal Lätis võimaldas treenida erineva taseme ülemaid linnalahingu keskkonnas, mis on väga sarnane Viru pataljoni sõjaaja ülesannetele,” ütles Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Margus Sander. „Need kaks nädalat olid kindlasti meie senise väljaõppetsükli kõige intensiivsem ja õpetlikum osa. Samuti sai pataljoni droonirühm esmakordselt näidata enda oskuseid nii sihtmärkide leidmisel kui ka ründamisel.”

6.–19. aprillini kestnud linnalahinguõppusel treeniti hoonestatud alal tegutsemist alates jao tasemest kuni kompanii suuruse üksuseni. Õppeprotsess toimus läbi erinevate õpperadade, kus ajaga lisandus uusi elemente, pakkudes treenitavatele üksustele järjest rohkem väljakutseid. Lisaks harjutati kaugtuletoetuse, droonide ja teiste lahingut toetavate elementide toimimist. Võimalikult realistliku keskkonna ja vahetu tagasiside tagas SAAB simulatsioonisüsteemide kasutamine, mis andis hea ülevaate käsi- ja kaudtulerelvade mõjust ning maastikul toimuvatest manöövritest.

Lisaks Eesti üksustele osales õppusel ka Läti mereväe alluvuses tegutsev kompanii suurune üksus, kelle jaoks toimus õppus Fortes 26 nimetuse all. „Koostegevus Läti relvavendadega aitas arendada meie omavahelist koostööd ja teineteisemõistmist liitlastega,” lisas kolonelleitnant Sander.

Õppus Virus Kevads oli üks osa Viru jalaväepataljoni väljaõppetsüklis toimuvast kompaniikursusest, mille kestel said jalaväekompaniid harjutada neile määratud ülesannete täitmist pataljoni raamistikus koos kõikide lahingtoetus ja -teeninduse allüksustega. Kursus lõpeb aprilli lõpus jalaväekompaniide ja erialarühmade hindamistega.

Õppusest võttis osa ligi 450 Viru jalaväepataljoni kaitseväelast ning meditsiinitoetuse tagas lahinguteeninduspataljoni Tapa meditsiinikeskuse meeskond.

Diviisi 1. jalaväebrigaadi Jõhvi linnakus paikneva Viru jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksuseid.

Politsei andis teada, et Viljandis kadunuks jäänud 24-aastane mees on leitud. Patrull leidis mehe Suure-Jaanist üles. Temaga on kõik korras.

Eile õhtul lahkus mees enne südaööd Viljandist Alustre külast tuttava juurest teadmata suunas ning ei olnud senini sinna naasnud.

Sel nädalal alanud Eesti meeste käsipalli meistriliiga poolfinaalides peeti täna kolmas kohtumine, kui kolme võiduni peetavat seeriat ühe võiduga juhtiv valitsev Eesti meister Põlva Serviti sõitis külla HC Kehra/Horizon Pulp&Paper-ile.

Tempokalt ja närviliselt alanud esimene poolaeg püsis võrdselt 15. minutini, kui Indrek Normak HC Kehra poolelt tabloole seisuks 7:7 tõi. Poolaja lõpp aga kuulus kindlalt Servitile, kes purjetas Eston Varuski tõrjete ja kiirrünnakute abil poolaja lõpuks 12:20 ette. Hendrik Varul ja Jürgen Rooba skoorisid vastavalt 6 ja 5 väravat.

Teine poolaeg mängu muudatust ei toonud ning vaatamata sellele, et Serviti vahetas hetkedel lausa hokistiilis pea poolt meeskonda, domineeriti vastaseid täielikult. Põlva poolelt said käe valgeks kõik platsimängijad peale Alfred Timmo. Resultatiivseimaks nende seas eelnevalt mainitud Varul ja Rooba, kes viskasid üheksa ja seitse väravat.

„Kuidagi tundub platsil olekust, et üks meeskond soovib finaali saada ja teine mõtleb juba pronksiseeriale,” alustas Serviti joonemees Hendrik Varul mängu kokkuvõttega. „Ega me midagi eriskummalist ei tee, aga Kehra ei avalda sellist vastupanu, mida harjusime põhihooaja lõpus nägema. Sellise mängu pealt on raske isegi mingeid häid ja halbu asju välja tuua.”

„Umbes veerand mängust suutsime tegutseda nii, nagu peaks,”  jätkas HC Kehra treener Janar Mägi. „Ma ei pea siin ainult seisu silmas, see selleks, aga sellist pilti, mis ülejäänud mängus oli, ei tohiks me lihtsalt publikule näidata. Mõnel mehel oli täna hirm sees ning see kipub olema väga kiiresti leviv haigus.”

HC Kehra resultatiivseimateks olid täna Markus Leidsaar kuue ja Oskar Luks nelja tabamusega. Poolfinaalid jätkuvad juba pühapäeval, kui esimese kohtumise võitnud Viljandi HC võtab kodus vastu Mistra. Põlva Servitil on võimalik finaalipääs kindlustada juba teisipäeval, kui Mesikäpa hallis taas HC Kehrat võõrustatakse.

Poolfinaalide ajakava:
15.04 19:00 Mesikäpa halli Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 37:22 (20:9)
16.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC   21:26 (9:13)
18.04 19:00 Kehra spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti 22:35 (12:20)
19.04 19:30 Viljandi spordihoone Viljandi HC – Mistra
21.04 19:00 Mesikäpa hallis Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
22.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC
ja vajadusel:
24.04 19:00 Kehra spordihoones HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti
26.04 14:00 Viljandi spordihoones Viljandi HC – Mistra
27.04 19:00 Mesikäpa hallis Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
28.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC

Põhiturniiri lõppseis (mängud, võidud, viigid, kaotused, punktid):

Põlva Serviti 20 19 1 0 39
Mistra 20 13 1 6 27
Viljandi HC 20 10 1 9 21
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 20 10 0 10 20
SK Tapa/Team Kaitsevägi 20 5 1 14 11
HC Viimsi/Alexela 20 0 2 18 2

Maasika hind Poola Lidilis täna. Kilo maksab 3.30€.

Narva politsei piiras täna laupäeval kesklinna sisse seoses asjaoluga, et nähti relvaga ringi liikunud meest.

Juhtum oli umbes kell 15, kui kesklinna saadeti täiendavaid politseijõude.

Juhtumi ajendiks oli teade mehest, kes Westervalli tänaval relva meenutava esemega vehkis. Ristmiku ümbrus piirati kiiresti sisse ja liiklus peatati.

Iraani relvajõud on taas sulgenud Hormuzi väina, teatas kohalik uudisteagentuur Mehr.

Kaks väina läbinud laeva teatasid tulistamisest, edastab Reuters.

USA president Donald Trump ei ole oma kohustusi täitnud, seega on Hormuzi väin taas suletud ja läbimiseks on vaja Iraani nõusolekut, teatas Iraani keskväejuhatus.

Samuti ei ole Iraan veel nõustunud järgmise läbirääkimiste vooruga USA-ga, edastas teine kohalik agentuur Tasnim. Põhjuseks on Trumpi avaldused Iraani mereblokaadi kohta ja USA liialdatud nõudmised läbirääkimiste ajal.

Teheran on selgelt öelnud, et ilma nendest tingimustest loobumata dialoogi ei toimu; vastasel juhul ei raiska ta aega tühjadele läbirääkimistele.

BREAKING: Iranian state media has said the Strait of Hormuz has ‘closed’ againhttps://t.co/Zwm1xR4mb3

— Sky News (@SkyNews) April 18, 2026

51 riigi liidreid koondanud kohtumisel keskenduti laevade rahumeelse läbipääsuõiguse taastamisele ja kindlustamisele Hormuzi väinas. Kohtumise järel võeti vastu ühisavaldus, millega liitus ka Eesti.

Avalduses väljendatakse tugevat toetust diplomaatilise lahenduse leidmiseks konfliktile, pühendumist rahvusvahelisele õigusele ning vajadust kaitsta majanduslikku stabiilsust ja energiajulgeolekut. Samuti seda, et Hormuzi väinaga seotud meresõiduvabaduse ja navigatsiooni algatus on üksnes kaitseotstarbeline ning peab tagama kaubalaevandusele pikaajalise kindlustunde.

„Iraani otsus hoida Hormuzi väin avatuna on hea uudis, ent läbipääs peab olema püsivalt avatud, ohutu ja toimima vastavalt mereõiguse reeglitele,” ütles peaminister Kristen Michal.

Tema sõnul mõjutab olukord Lähis-Idas globaalset julgeolekut ja majandust. „Kohtumine toimus väga õigel ajal. Pika konflikti mõjud Euroopale oleksid väga tõsised. Lisaks tõmbab see tähelepanu ja ressursse Ukrainalt ning kõrged naftahinnad annavad Venemaale lisavahendeid sõja jätkamiseks,” ütles ta.

Peaministri sõnul on Eesti valmis toetama samme vaba ja ohutu laevaliikluse tagamiseks Hormuzi väinas. „Eesti on valmis panustama Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa juhitud püüdlustesse pikaajalise stabiilsuse saavutamiseks ning osalema ka sõjalises planeerimises.”

Ühisavaldus: Joint Statement by President Macron and Prime Minister Starmer, Co-chairs of the International Summit on the Strait of Hormuz. | Élysée

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 18. aprill 2026:

rindel enam-vähem…

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Krimm ja Samaara.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: põhjas pisu vene pool edukam, lõunas Ukraina.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: nii ja naa.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. „Reservid on suures osas ammendunud.” venemaa valitsus hoiatas ettevõtteid riikliku toetuse vähenemise eest.

12. Rosneft teatas, et putini palvel on võimatu luua suveräänset tehisintellekti.

13. vene Õigeusu Kirik on esitanud taotluse liikmeks saamiseks komisjonis, mis võtab ära maid rahvusparkidest ja looduskaitsealadelt.

14. venemaa alustab okupeeritud Ukrainas maailma suurima mangaanimaardla arendamist.

15. Ukraina sõjas osalejate abistamiseks avati venemaal ligi 3000 psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi kabinetti.

16. Alkoholismi tase venemaal on saavutanud üheksa aasta kõrgeima taseme.

17. Lühiuudised

Isegi Ukrainas langes kütuse hind.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 151 lahingukokkupõrget. Keskmine surve ikka Kostjantõnivka ja Pokrovski lõigus, mujal tavapärasest väiksem. Infokilde liigub, et mitmes suunas on vene pool üksusi koondamas. Põhiliselt ikka väikesed grupid kas jala või tsiklitel. Kuidagi on neid kahe soldatilisi gruppe jälle rohkem liikuma hakanud.

Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutas ühte raketti, viis läbi 63 õhurünnakut ja heitis alla 217 juhitavat pommi. Lisaks 9305 enesetapudrooni ja sooritas 3447 kaudtulelasku, sealhulgas 106 mitmikraketisüsteemiga.

Jätkuvalt on keskmisest palju kõrgemad vene poole kaudtuleüksuste kaotused ja enamus vene soomust tabatakse kuskil peidus olles, mitte rünnakul.

1. vene vägede öise rünnaku tagajärjel Tšernihivi oblasti energiainfrastruktuurile jäi elektrita 380 000 klienti.

18. aprilli öösel ründasid vene väed drooniga Harkivi oblastis Bohoduhivi linnas asuvat elamut. 42-aastane mees ja 63-aastane naine said vigastada.

2. Ukraina jätkas 18. aprilli öösel rünnakuid venemaa naftataristu vastu, tabades mitmeid sihtmärke okupeeritud Krimmis ja venemaa Samaara oblastis.

vene Telegrami meediakanalite teatel tabasid Ukraina droonid 18. aprilli öösel okupeeritud Krimmis Sevastoopoli linnas asuvat naftahoidlat.

vene Telegrami meediakanalite andmetel, viidates elanike ütlustele, raputas okupeeritud Sevastoopolit ja lähedal asuvat Novofedorivkat 18. aprilli öösel plahvatuste seeria. Kohalikud elanikud teatasid mitme plahvatuse kuulmisest üle linna ning intensiivset õhutõrjetegevust kirjeldati kui tulevat kõigilt positsioonidelt.

Kohalike andmete kohaselt registreeriti umbes kell 01:20 plahvatusi ka Novofedorivkas Saki lennuvälja lähedal. Katša lennuväljal lasti signaalraketid, samal ajal kui õhutõrjekahurid ja kuulipildujad tulistasid.

18. aprilli hommikutundidel nähti Samaara oblastis Novokuibõševski naftatöötlemistehases suurt tulekahju, teatasid venemaa Telegrami meediakanalid, mis oli tingitud ilmselt Ukraina droonirünnakust.

3. Sumõ: muutusteta rindejoones

4. Harkiv: vene pool on hakanud vist siin lõigus ressursse koondama alustamaks suuremat survet.

5. Kupjansk-Kreminna: põhjas pisu vene pool edukam, lõunas Ukraina.

Pisu püsivamalt on vene pool saanud kanna maha Kurilivkas (Kupjanski linnast kagus) ning kipub sealt kaudu üritama jõuda Kupjanski linna ning on näha tõusnud soovi saada esmalt enda kontrolli alla Oskli jõe idakallas koos jupi Kupjanski linnaga.

Lõmani lõigus on seni suutnud olla edukam Ukraina, kes tundub, et suudab üha laiendada halli ala ning arvatavalt on teinud vene poolel keerulisemaks Zerebetsi jõe ületused toomaks nii lisajõude kui varusid jõe lääne kaldale rünnakute jätkamiseks.

6. Siversk: muutusteta rindejoones.

7. Bahmut: Kostjantõnivka linna keskosas asuvas tööstusrajoonis on juba peaaegu nädal suutnud vene pool hoida possasid. Mõned uued possad on püsivamalt saadud ka linna idakvartalites. Küll suudab seni hoida Ukraina nii oma eesmisi possasid linna ümber tiibadel ning ka linna kagu kvartalites, kus ongi vene ja Ukraina possad risti-rästi.

8. Donetsk: muutusteta rindejoones.

9. Lõunarinne: muutusteta rindejoones. Tundub, et suudetakse päris edukalt hallis alas edeneda üritavaid ja kuskil ka juba paika jäänud vene soldateid leida ja hävitada.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa majanduse aeglustumine ja langus paljudes sektorites ei anna põhjust oodata valitsuse abi suurenemist: valitsusel endal napib raha, hoiatas majandusarengu minister maksim rešetnikov ettevõtluse toetamise foorumil. „Me ei loobu kunagi juba võetud kohustustest… Kuid loomulikult on uued toetused palju tagasihoidlikumad,” märkis ta.

Majanduse restruktureerimine nõuab töökohtade ja tootmise loomist ning investeerimist, rõhutas minister, kuid ettevõtted peavad ise hakkama saama: „Oleme õppinud seda tegema, aga… suhteliselt rahulikul tööturul. Saime hakkama, sest kuskil majanduses olid reservid. Nüüd on need reservid suures osas ammendunud ja olukord… on oluliselt keerulisem.”

Kiire majanduskasv (4,1% 2023. aastal ja 4,9% 2024. aastal) oli suuresti tingitud enamiku majanduse olemasolevate reservide kasutamisest. Presidendi administratsiooni asejuht maksim oreškin tõi näiteks personalireservi – majandus on ära kasutanud peaaegu kogu olemasoleva tööjõu, mille tulemusel on tööpuudus langenud rekordiliselt madalale tasemele (2,1% veebruaris).

Keskpanga esinaine elvira nabiullina lisas: praktiliselt kogu tootmisvõimsus on kasutusel (selle kasutusaste saavutas 2024. aasta lõpuks ajaloolise kõrgtaseme), nagu ka eelarve ja Rahvusliku Heaolu Fondi vahendid (selle likviidsed varad on langenud 3,9 triljoni rublani (39 miljadi euroni) võrreldes 8,4 triljoniga enne sõda), samuti pankade kapitalireservid. nabiullina selgitas utpini hiljutist üleskutset naftaettevõtetele kasutada kõrgetest hindadest saadud tulu laenude tagasimaksmiseks sellega, et see võimaldab pankadel laenata rohkem teistele laenuvõtjatele.

Ilma nende ressurssideta aeglustub majanduskasv 2025. aastal 1%-ni ning jaanuaris-veebruaris oli SKP 1,8% madalam kui eelmisel aastal (kuigi sel aastal oli vähem tööpäevi). Eelarvel pole enam võimekust ettevõtteid toetada ja kasvu stimuleerida. Selle kulutused on jõudnud oma piirini, ütles venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognoosimise Instituudi direktor Aleksandr Širov. Eelmisel aastal oli puudujääk 5,6 triljonit rubla ehk 2,6% SKPst ja sel aastal esimeses kvartalis 4,6 triljonit (1,9% SKPst) – rohkem kui kogu aastaks planeeritud.

Lisaks astronoomilistele sõjalistele kulutustele on üheks tohutu eelarvepuudujäägi põhjuseks intressitoetused. Keskpank hindas subsideeritud laenude suuruseks 17 triljonit rubla (1 euro on 100 rubla), millest suurem osa on mõeldud hüpoteeklaenude programmidele, kuid ligikaudu 4,5 triljonit on riiklikult subsideeritud intressimääradega laenud. See hõlmab ligikaudu 1,4 triljonit rubla väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) toetusprogrammide raames antud laene, üle 2 triljoni rubla subsideeritud laene agrotööstuskompleksile ja ligi triljonit rubla laenuvõtjatele teistes sektorites. Intressimäärad püsivad kõrged ja koos nendega ka toetuste suurus. Iga täiendav baasintressimäära punkt maksab eelarvele 280 miljardit rubla, hindas duuma eelarvekomisjoni juht andrei makarov eelmisel aastal (see hõlmab ka ujuva kupongiga OFZ-de makseid).

„Jätkame kõigi olemasolevate valitsuse toetusmeetmete rakendamist. Teine punkt on see, et praegune olukord, sealhulgas eelarveline… ei võimalda meil laenuprogramme subsideerida, toetusi jagada jne samas ulatuses nagu näiteks COVIDi ajal,” teatas rešetnikov.

Ta pakkus välja valitsuse abi kapitaliturule sisenevatele ettevõtetele: „Meie fookus on nihkumine ettevõtete võlatoetusest, st intressimäärade subsideerimisest, kapitalitoetuse poole erinevates vormides. Me… töötame välja IPO-programme juba küpsetele ettevõtetele.”

Keskpank on seda ideed juba pikka aega lobitanud. Sooduslaenude rohkus vähendab majanduse tundlikkust baasintressimäära suhtes ja sunnib keskpanka seda kõrgemal hoidma. „Miks ettevõtted ei sisene kapitaliturule?“ küsis nabullina ja vastas: „Sest soodustingimustel ja subsideeritud laene on liiga palju.”

2024. aastal nõudis putin venemaa aktsiaturu kapitalisatsiooni kahekordistumist 2030. aastaks, 33%-lt 66%-le SKPst, kuid sellest ajast alates on see langenud umbes kolmandiku võrra. Seda ülesannet on võimatu orgaaniliselt saavutada, tunnistas keskpanga esimene aseesimees vladimir tšistjuhhin. Vaja oleks emiteerida vähemalt triljon rubla aastas mitu aastat järjest – nii suur oli IPO maht kümne aasta jooksul aastatel 2014–2024, selgitas ta.

12. venemaa suurima naftakompanii Rosnefti juht, putini lähedane kaaslane igor setšin, teatas, et suveräänsete ja riiklike tehisintellekti (AI) mudelite loomine ülejäänud maailmast eraldi on võimatu. See tuleneb ettevõtte vastusest venemaa digitaalse arengu ministeeriumi väljatöötatud tehisintellekti reguleeriva seaduseelnõule, märkis RBC. Rosneft nimetas nõuet, et närvivõrke arendaksid ja treeniksid ainult kodumaised ettevõtted, kasutades venemaa andmekogumeid, tehniliselt teostamatuks, kuna riigis pole veel loodud vajalikku arvutustaristut ning vene keeles on asjakohaste andmete puudus.

Seda silmas pidades tegi Rosneft ettepaneku lubada tehisintellekti arendamiseks avalikult kättesaadavate internetiandmete kasutamist, olenemata serveri asukohast, sealhulgas Vikipeedia artiklite puhul. Omakorda märkisid Digitaalplatvormide Assotsiatsioon (DPA), Euroopa Ettevõtete Assotsiatsioon (AEB) ja Kaubandus-Tööstuskoda (CCI) oma kommentaarides seaduseelnõu kohta, et venemaal puuduvad praegu tehisintellekti mudelid, mis vastaksid kõigile nimetatud suveräänsuse kriteeriumidele, kuna kõik venemaa arendused kasutavad välismaiseid komponente ja avatud andmekogumeid. Arvuti- ja Infotehnoloogia Ettevõtete Assotsiatsioon (APKIT) märkis samuti ebaselgust suveräänsete ja riiklike mudelite eristamises – mõlema põhinõuded on seaduses ühtsed, kuid üksikasjad on ebaselged.

Ettevõtete esindajad väljendasid muret ka nõude pärast kasutada ainult usaldusväärseid mudeleid, mis peavad vastama ametivõimude kehtestatud turvalisuse ja kvaliteedi nõuetele ning töötlema andmeid ainult venemaal. Lisaks kritiseeris AEB tehisintellekti arendamisel põhimõtet arvestada ja austada traditsioonilisi venemaa vaimseid ja moraalseid väärtusi. Assotsiatsiooni esindajad märkisid, et mõisted „kõrged moraalsed ideaalid”, „vaimse eelistamine materiaalsele” ja „tugev perekond” ei ole juriidilised kategooriad ega saa olla aluseks õiguslikult olulistele otsustele tehisintellekti mudelite turule sisenemise kohta.

Ettevõtete esindajad hoiatasid valitsust, et kui seaduseelnõu praeguses vormis vastu võetakse, suurenevad ettevõtete tehisintellekti rakendamise kulud, toodete turuletoomine on aeglasem, arendus viiakse üle teistesse jurisdiktsioonidesse ning venelaste juurdepääs täiustatud tehnoloogiatele, nagu diagnostika ja ravi, on piiratud. Digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeerium võttis neid ettepanekuid seaduseelnõu muutmisel osaliselt arvesse. Dokumendi avalik arutelu toimus 18. märtsist kuni 15. aprillini. Algatust pole veel venemaa riigiduumasse esitatud.

Varem nõudis putin suveräänsete tehisintellekti mudelite loomist, mis põhinevad venemaa kultuuril, ajalool, keelelisel rikkusel ja traditsioonilistel väärtustel. Ta väitis, et teiste inimeste lahenduste kopeerimine viib tehnoloogilise ja ideoloogilise sõltuvuseni. 26. veebruaril allkirjastas putin määruse, millega loodi tehisintellekti arendamise komisjon, ja nimetas ametisse 13 liiget, sealhulgas FSB direktori aleksandr bortnikovi ja kaitseministri andrei belousovi.

AI kasutamine venemaal on mureks, sest AI võib öelda küsides, et venemaa on agressor ja seal tapetakse iga päev tsiviilelanikke ning millised on vene poole kaotuse numbrid ja tegelik edenemine. Sestap on AI arendamise komisjoni liikmed nii sisejulgeoleku kui kaitseministeeriumi juht. Kipub arvama, et venemaal ei taheta tegelikku AI-d vaba kasutusse vaid jõustruktuuridele ning piiratud, vaid venemaa huvidele vastas AI võiks olla kõigi vabas kasutuses.

13. vene Õigeusu Kirik (VÕK) on teinud ettepaneku kaasata oma esindajad komisjonidesse, mis langetavad otsuseid looduskaitsealadelt (SPNA-delt) maa eemaldamise kohta. Nagu Moskva Patriarhaadi juriidilise osakonna juhataja abtiss ksenia (Tšernega) riigiduuma ökoloogiakomisjoni koosolekul selgitas, sisaldub ettepanek patriarh kirilli kirjas alamkoja spiikrile vjatšeslav volodinile. Pärast arutelu ja komisjoni juhi dmitri kobõlkini algatusel otsustati RBK teatel lisada tulevastesse määrustesse nõue kutsuda selliste küsimuste arutamisel kaasa VÕK esindajaid.

tšernega selgitas, et kloostrid ja kirikud asuvad sageli SPNA-de piires, tuues näiteks Krõmski rahvuspargi koos Kosmase ja Damiani kloostriga ning Divnogorje looduskaitseala Voroneži oblastis, kus asub Püha Uinumise Divnogorski klooster. „Meile teeb muret väljavaade paigutada meie taristule kaitserajatisi, kui selline vajadus peaks tekkima. Seetõttu on meie jaoks oluline, et nende küsimuste lahendamisel võetaks arvesse tsentraliseeritud usuorganisatsiooni arvamust ja ideaalis saadakse tsentraliseeritud usuorganisatsioonilt nõusolek,“ ütles ta.

Lisaks tegi vene Õigeusu Kirik ettepaneku laiendada kaitsealadel lubatud tegevuste loetelu, et see hõlmaks jumalateenistusi, usulisi rituaale, palverännakuid ja kultuuripärandi säilitamist. Arutelu käigus märkis riigisekretär ja loodusvarade ja keskkonna aseminister svetlana hodneva, et arvestades venemaa mitmereligioosset koosseisu, vajavad sellised ettepanekud täiendavat kaalumist.

Loodusvarade ja keskkonnaministeeriumi väljatöötatud ja 2025. aasta detsembris riigiduumale esitatud seaduseelnõu ise näeb ette võimaluse arestida kaitsealadelt maad föderaalsete rajatiste paigutamiseks, samuti kaitse- ja piirivalvevajadusteks. Otsused langetab erikomisjon, kuhu kuuluvad saadikud, senaatorid, presidendi administratsiooni, valitsuse ja FSB esindajad. Dokument võeti vastu esimesel lugemisel 18. märtsil.

Teiseks lugemiseks valmistudes leevendati mõningaid sätteid. Täpsemalt kaotati säte, mis lubas maade arestimist nende looduskaitselise väärtuse pöördumatu täieliku kadumise korral, ning komisjonide koosseisu tugevdati, et kaasata teadlasi ja piirkondlike omavalitsuste esindajaid. Loodusvarade ministeerium ei toetanud aga teadlaste ettepanekut UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad paigad seaduse kohaldamisalast välja jätta ja rõhutab riiklike huvide prioriteetsust, märkis hodneva.

Projekti „Maa puudutab kõiki” kaitsealade programmide koordinaator Mihhail Kreindlin märkis, et paikade föderaalselt olulisteks liigitamise kriteeriumid on endiselt ebamäärased. Looduskaitse ekspertnõukogu kaasesimees Vsevolod Stepanitski rõhutas omakorda, et sellistel aladel on erakordne looduskaitseline väärtus ja nende säilitamist tuleks pidada riigi huvides.

14. venemaa ettevõte Reale Engineering Invest arendab Zaporižja oblasti okupeeritud osas Bolše-Tokmakskoje mangaanimaardlat, teatab Kommersant. Väljaande andmetel sai ettevõte kaevandamisloa 2026. aasta veebruaris ja alustas geoloogilise uuringuga aprillis. Juriidiliste isikute ühtse riikliku registri andmetel kuulub 25,1% ettevõttest Rosteci tütarettevõttele RT-Business Development LLC.

Bolše-Tokmakskoje on varudega maailma viie suurima mangaanimaardla hulgas 1,7 miljardi tonniga. See on oluliselt suurem kui venemaa suurimad maardlad, Usinskoje maardla Kemerovo oblastis (127,7 miljonit tonni) ja Porožõnskoje maardla Krasnojarski oblastis (29,46 miljonit tonni). Samal ajal toimub venemaal tööstuslik mangaani tootmine ainult ühes maardlas, Baškortostanis.

Riik impordib üle 90% sellest metallist, mida kasutatakse terase omaduste parandamiseks. Föderaalne autonoomne asutus “vene Föderatsiooni Ühendatud Ruumiplaneerimise Instituut” teatas, et Bolše-Tokmakskoje leiukoha potentsiaal on toota kuni 1,7 miljonit tonni mangaani aastas, võrreldes venemaa praeguse 1,3 miljoni tonnise nõudlusega. Instituudi andmetel on leiukoha lähedal juba alanud kaevandus- ja töötlemistehase ehitus, mis annab tööd 3000 inimesele.

Bolše-Tokmakskoje leiukoha maagi mangaanisisaldus on väga kõrge – üle 25% – ja selle varud on piisavad 100-aastaseks arendamiseks, teatas Kommersanti mäetööstuse allikas. Ta lisas, et projekti elluviimine nõuab vanade kaeveõõnte puhastamist ja kuivendamist, mis suurendab koguinvesteeringut 100 miljardi rublani. Tööstuskoodeksi fondi juhi nõunik maksim šapošnikov märgib, et Rosteci osalemine võib võimaldada projektil saada soodusfinantseerimist. Tema sõnul tunduvad projekti väljavaated aga praegu ebakindlad venemaa ja maailma metallurgiatööstuse kriisi ning Zaporižja oblasti okupeeritud osas toimuva pideva pommitamise tõttu.

Varem teatas Zaporižja oblasti okupatsioonivalitsuse juht jevhen balitski plaanist alustada Bolše-Tokmakskoje maardla arendamist. Ta märkis, et Rostec vajab ferromangaani, mida ettevõte on sunnitud ostma Lõuna-Aafrikast, Brasiiliast ja Gabonist.

15. venemaa tervishoiuministeeriumi nõukogu viimasel koosolekul teatas venemaa tervishoiuminister mihhail muraško, et juunist 2023 kuni 2025. aasta lõpuni osutati psühholoogilist ja psühhiaatrilist abi sadadele tuhandetele Ukraina-vastases sõjas osalejatele. Tema sõnul avati selleks otstarbeks üle riigi üle 2700 spetsialiseeritud kabineti ning töötati välja ajakohastatud meditsiinilise ja psühholoogilise toe mudel.

„Psühholoogiline ja psühhiaatriline abi on eriti tundlik valdkond. Üldiselt on riik muutnud oma lähenemisviisi, et vähendada häbimärgistamist ja parandada selle abi kättesaadavust. Seega osutati juunist 2023 kuni 2025. aasta lõpuni abi sadadele tuhandetele kodanikele. Selleks otstarbeks avati üle riigi üle 2700 spetsialiseeritud kabineti,” ütles muraško (tsiteeris Interfax).

Ta lisas, et häirete tunnuste varajaseks avastamiseks on loodud veebirakendus StressScan. Minister rõhutas ka, et mitte ükski piirkond riigis ei tohiks selles valdkonnas probleemideta jääda.

2025. aasta detsembris teatas venemaa riigiduuma aseesimees anna kuznetsova, et venemaal napib sõjaväega töötamiseks psühholooge ning noored spetsialistid ilma lahingukogemuseta ei ärata Ukraina sõja veteranide seas usaldust. Selle probleemi lahendamiseks käivitasid võimud pilootprojekti psühholoogiliste mentorite koolitamiseks nende hulgast, kes sõjas tegelikult võidelnud on. Ülevenemaalise Professionaalse Psühhoterapeutilise Liiga asepresident anna danilova tegi ettepaneku luua konsultantide staap, mis koosneb Afganistani, Tšetšeenia, Süüria ja Ukraina lahinguoperatsioonide veteranidest, kes juhinduksid traditsioonilistest vaimsetest ja moraalsetest väärtustest.

Seda tausta arvestades on kaitseministeerium ette valmistanud presidendi määruse eelnõu käitumuslike kõrvalekallete riskirühma kuuluvate sõjaväelaste süstemaatilise tuvastamise ja ennetusmeetmete rakendamise kohta. Vedomosti andmetel ei täpsustata dokumendis aga, milline üksus vastutaks psühholoogilise jälgimise eest. Seni on suurema osa tööst teinud sihtasutus „Isamaa kaitsjad”, kus töötavad meditsiinipsühholoogid, kellel puudub volitus diagnoosida vaimseid häireid.

16. venemaal tõusis 2025. aastal esmakordselt alkoholismi või alkohoolse psühhoosi diagnoosi saanud kodanike arv 56,9-ni 100 000 elaniku kohta, mis on kõrgeim näitaja alates 2016. aastast.

Allikas: venemaa väljaanne Важные истории, viidates venemaa tervishoiuministeeriumi andmetele.

Statistiliste andmete analüüsi kohaselt suurenes alkoholisõltuvuse esinemissagedus 2025. aastal võrreldes eelmise aastaga 30%, mis on ajaloo suurim registreeritud kasv.

Enne seda perioodi oli venemaal langustrend: aastatel 2011–2020 langes uute diagnooside arv peaaegu kolm korda – 107,8-lt 40-le juhule 100 000 elaniku kohta. Alates 2021. aastast on venemaa tervishoiuministeerium aga taas hakanud kasvu registreerima.

„venemaal on alkoholismi diagnoosiga inimeste arv suurenenud 69 piirkonnas, mõnes piirkonnas mitu korda, näiteks Omski oblastis viis korda ja Astrahani oblastis neli korda. Permi krais on see näitaja suurenenud kolm ja pool korda, ulatudes 288 inimeseni 100 000 elaniku kohta – see on kogu vaatlusperioodi rekordiline näitaja selles piirkonnas ja teine kõrgeim kõigi venemaa piirkondade seas.

Nagu ka varasematel aastatel, on Tšuktši autonoomne ringkond alkoholismi esinemissageduse poolest esikohal, kus diagnoositi 391,4 juhtu 100 000 elaniku kohta. See on viimase 10 aasta kõrgeim näitaja kõigi venemaa piirkondade seas. Tšuktši on venemaa piirkondade edetabelis esikohal alkoholi, narkootikumide ja enesetappude tagajärjel toimunud surmajuhtumite arvu poolest.

Lisaks alkoholismile on venemaal viimase 14 aasta jooksul registreeritud rekordiline vaimsete häirete tase. 2025. aastal diagnoositi selline diagnoos 328 inimesel 100 000 elaniku kohta.

Väljaanne märgib, et vaimuhaiguste kasvumäär kiirenes pärast venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse.

Moskva pääses selle näitaja osas esmakordselt 15 parima piirkonna hulka. venemaa pealinnas diagnoositi vaimseid häireid 451,6 inimesel 100 000 elaniku kohta, mis on peaaegu 1,5 korda rohkem kui riigi keskmine. Kõige halvem olukord on Karjalas, Arhangelski oblastis ja Altai krais.

Samal ajal näitab narkomaania statistika järkjärgulist langust kogu venemaal, kuid teatud piirkondades on olukord halvenenud. Dagestanis on esinemissagedus viiekordistunud ja Murmanski oblastist on saanud uute psühhoaktiivsete ainete sõltuvusega patsientide arvu poolest liider.

venemaal on ametlikult registreeritud narkomaanidena üle 400 000 inimese. Tegelik psühhoaktiivsete ainete sõltuvusega inimeste arv on aga mitu korda suurem, märgib venemaa vabaühenduse sotsiaaltöötaja, kes soovis jääda anonüümseks. Tema sõnul otsivad sellised inimesed harva abi valitsusasutustelt ja paljudel pole aega arsti juurde minna, kuna üledoosist ja HIV-iga seotud haigustest tingitud suremus on kõrge.

„Inimesed püüavad võimaluse korral ravimite registreerimist vältida, sest see piirab nende õigusi ega paku piisavat ravi,” ütles spetsialist.

17. Lühiuudised

USA rahandusministeerium väljastas 17. aprillil ajutise litsentsi, millega pikendati sanktsioonidest loobumise kehtivust, mis lubab riikidel osta merel hätta jäänud venemaa naftat. USA välisvarade kontrolli büroo väljastatud üldlitsents asendab varem aegunud erandi, mis kehtis kuni 11. aprillini. Erandi kehtivusaja pikendamine toimus vaid kaks päeva pärast seda, kui USA rahandusminister Scott Bessent ütles ajakirjanikele, et Trumpi administratsioon ei pikenda venemaa nafta üldlitsentsi ega ka teist Iraani nafta erandit.

Ukraina tõi viimase nädala jooksul venemaa okupeeritud aladelt ja venemaalt tagasi ligi 20 last.

Kiievi oblasti värbamiskeskus teatas 17. aprillil riiklikule politseile viidates, et alates täiemahulise sissetungi algusest on 12. aprilli seisuga registreeritud vähemalt 620 rünnakut värvatute vastu. Rünnakud värvatute ja värbamiskeskuste vastu on viimastel kuudel sagenenud Ukraina mobilisatsioonisüsteemi kasvava surve ja ajateenistusega seotud pingete kasvu tõttu. „Nende juhtumite trend on muutumas üha murettekitavamaks,” öeldi avalduses. Andmete kohaselt registreeriti kõige rohkem intsidente Harkivi oblastis 69 juhtumiga, millele järgnesid Kiiev 53 ja Dnipropetrovski oblast 45 juhtumiga.

President Volodõmõr Zelenski ütles 17. aprillil, et Valgevenes rajatakse Ukraina põhjapiiri äärde uusi teid ja suurtükiväepositsioone, hoiatades, et venemaa võib taas proovida Minskit oma Ukraina-vastasesse sõtta sügavamale tõmmata. „Me usume, et venemaa üritab taas Valgevenet oma sõtta tõmmata,” ütles Zelenski. Presidendi märkused tulevad keset taas tekkinud muret, et Ukrainast põhja pool asuv venemaa vasallriik võib venemaa sõjas aktiivsemat rolli mängida.

Ukraina võlausaldajad on rahandusministeeriumi teatel nõustunud riigivõla makseid kümneks aastaks edasi lükkama. Rahandusminister Serhi Martšenko allkirjastas ametlike võlausaldajate grupiga vastastikuse mõistmise memorandumi, millega lükatakse maksetähtpäevad edasi alates 2026. aasta veebruarist.

Ungari valimisvõitja Peter Magyar ütles Moli tegevjuhi Zsolt Hernadi infole viidates, et Družba naftatransiit läbi Ukraina võib taastuda nädala jooksul. Ta ütles, et Hernadi plaanib visiiti venemaale, et arutada tarneprobleeme ja seda, kas Ungari võib praegustest arengutest hoolimata oodata katkematuid naftatarneid.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha teatas Antalya diplomaatilisel foorumil, et Ukraina on valmis Zelenski ja putini kohtumiseks Türgis, kus osalevad ka Trump ja Erdoğan.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus (LHKK) kutsub koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liiduga (ELVL) kohalikke omavalitsusi, kogukondi ja aktiivseid elanikke korraldama üle Eesti kevadisi pallikastide talguid. Talgute mõte on seada avalikel mänguväljakutel asuvad pallikastid uueks hooajaks korda.

Kahe aasta jooksul on koostöös omavalitsustega ja Kultuuriministeeriumi toel üle Eesti paigaldatud enam kui 400 pallikasti. Kastides olevad jalg- ja korvpallid on tasuta kasutamiseks põhimõttel: võta, mängi, tagasta.

„Rõõm oli näha, kui hästi kõik 79 omavalitsust eelmisel aastal pallikastide algatusega kaasa tulid ning tagasiside kasutajatelt on olnud väga positiivne,” ütles SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse koostöösuhete juht Renna Nelis.

„Nüüd, kui talv on möödas ja uus pallimängu välihooaeg algab, siis kutsume omavalitsusi koos kogukondadega pallikaste üle vaatama. Tasub kontrollida, kas kõik pallid on alles, vajadusel need täis pumbata, korrastada kastid ja nende ümbrus ning veenduda, et kõik oleks taas mänguvalmis,” lisas ta.

Nelise sõnul on eriti hea meel näha, et mitmes piirkonnas on sellised talgud juba ka ära tehtud.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu hinnangul on pallikastide projekt hea näide sellest, kuidas lihtne lahendus aitab omavalitsustes elavdada avalikku ruumi ning toetada inimeste igapäevast liikumist.

„Pallikast on väike asi, aga ta teeb suure töö ära märkamatult. Ta annab põhjuse õue minna, palli mängu panna ja platsil elu käima tõmmata. Kui kogukond aitab pallikastid ja nende ümbruse hooaja alguses koos üle vaadata, sünnib sellest rohkem kui lihtsalt korrastatud mängupaik. Sünnib ka ühine hool ja kasutuses avalik ruum,“ ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid.

Eesti pallikastide algatus on pälvinud tähelepanu ka rahvusvaheliselt, jõudes Euroopa Komisjoni BeActiveSport Awards konkursil 279 projekti seas finaali. Konkursi võitjad kuulutatakse välja 23. juunil.

Pallikastide idee sündis 2024. aastal Paides toimunud liikumisharrastuse seminaril. Samal aastal käivitati pilootprojekt suuremates omavalitsustes ning 2025. aastal laienes algatus kõikidesse Eesti omavalitsustesse. Täna leiab Eesti avalikelt spordi- ja mänguväljakutelt tasuta kasutamiseks enam kui 400 pallikasti.

Omavalitsused saavad pallikaste soodustingimustel taotleda ka sel aastal. Lisainfot ja taotlusvormi leiab aadressilt www.liigume.ee/pallikastid.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on uuendamas ruumiandmeid puudutavaid seadusi ning muu hulgas kaalutakse, kuidas korraldada ümber aero- ja ortofotode kättesaadavus.

„Detailsed õhust tehtud fotod on riigile vajalikud igapäevaseks tööks näiteks kaitse-, seire-, planeerimistegevustes. Päris kõigile kõrgelt nähtav koduhoov ja inimeste isiklik ruum ei ole aga põhjendatud ning riivab eraelu puutumatust, niisamuti võib see olla ohuks julgeolekule,” ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Koostöös Maa- ja Ruumiametiga otsitakse lahendust, mis tagaks inimeste privaatsuse, ent ei seaks samal ajal liigseid piiranguid neile, kel on vaja andmeid kasutada. Ühe variandina on kõne all kõrge detailsusega fotode vaatamiseks isikutuvastus. Nii pääseksid põllumehed, maamõõtjad, planeerijad jt õigustatud isikud geoportaalis jätkuvalt ligi neile vajalikele üksikasjalikele andmetele.

„Digiriigis töötavad täna enamik teenuseid autentimisega. Sisselogijalt ei nõua see suurt vaeva, küll aga annab riigile tööriistad vajadusel tegevust kontrollida,” märkis minister.

Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik lisas, et ruumiandmete tegelik väärtus sünnib nende kasutamisest. „Mida kvaliteetsemad ja lihtsamini kasutatavad on andmed, seda suuremat kasu saab neist ühiskond, eelkõige ettevõtjad ja avalik sektor. Samal ajal peab tagama, et tundlik teave ei oleks põhjendamatult kõigile kättesaadav. Tehnoloogia võimaldab pakkuda andmeid eri detailsus- ja ligipääsutasemel, et vajalik info jõuaks õigete kasutajateni, samal ajal, kui privaatsus ja turvalisus on paremini hoitud,” rääkis ta.

Lisaks  on kaalumisel teisedki muudatused, mille eesmärk on aidata kaasa ruumiandmete kvaliteedile ja usaldusväärsusele. Plaanis on parandada geomõõtmise jälgitavust:  maamõõtjatele muutub kohustuslikuks seadmete kalibreerimine ning maapealsed satelliitjaamad peavad läbima sertifitseerimise. Sellel on otsene mõju ehitustegevusele ja piiride täpsusele ning tellijal on suurem kindlus, et mõõteriist „ei valeta“.

Samuti on kavas lisada aadressiandmete juurde hoones pakutatavate teenuste info. See võimaldaks paremini avalikke teenuseid pakkuda ja planeerida, sh lahendada kriisi- ja operatiivolukordi.

Veel kaalutakse osade äritegevuseks vajalike geoteenuste tasuliseks muutmist. Sellised teenused on näiteks riiklike satelliitandmete voogedastamine ettevõtetele, aeromõõtmise tellimine (väljapool riigi lennuplaani), digi- ja trükikaartide koostamine jm. Edaspidi saaks katastrimõõdistamise eksperthinnangut ja nõustamist tellida ka Maa- ja Ruumiametilt, et lahendada keerukamaid piirimuresid.

Ruumiandmete seaduse jt seaduste muutmise väljatöötamiskavatsus on saadetud huvirühmadele kooskõlastamiseks.

Reede, 17. aprilli hommikul kella 07.49 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartus Riia tn Kaare bussipeatuse juures.

60-aastane naine juhtis sõiduautot Mini ja kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas kokku peatuses seisva liinibussiga Scania, mida juhtis 57-aastane naine.

Sõiduautojuht toimetati haiglasse.

Kütusekriis pole enam mägede taga, seega saab varsti kaupade ja teenuste eest maksta diisliga.

Siin on asjakohane video:

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas alkohol on praegu odavam kui kütus. Seega…

Video on siin:

Tööandjate keskliidu hinnangul on USA ja Iraani sõja tõttu suure hulga sisendite hinnad oluliselt kasvanud ja mitmeid Eesti ettevõtteid võib ees oodata pankrot. Ettevõtjate esindusorganisatsioon ootab valitsuselt kriisikomisjoni moodustamist, hankelepingute ülevaatamist, väiksemat maksuvõla intressi ja vajadusel talvel põlevkivi laiemat kasutamist.

Tööandjate keskliidu pöördumises valitsuse poole seisab, et Hormuzi väina sulgemine on toonud kaasa lisaks ulatuslikule nafta ja naftatoodete pakkumise vähenemisele veel ka suure hulga muu maailmaturu toorme pakkumise languse. Muu hulgas väetiste, kiibitööstuses kasutatava heeliumi ja alumiiniumi.

Keskliidu juht Hando Sutter rääkis ERR-ile, et liit kogus liikmetelt tagasisidet, milline praegune olukord on ja tagasiside on väga murelik.

Uus seadus lubaks omavalitsustel kehtestada vabatahtliku turismimaksu ja saada uue viisi turismist lisatulu teenimiseks. Rahandusministeeriumi teatel saab omavalitsus ise otsustada, kas maks kehtestada.

Rahandusministeerium on uurinud turismimaksu kehtestamise tingimusi Soomes. Ettevalmistuse toetamiseks on koostatud eeluuring ja konsulteeritud peamiste sidusrühmadega.

Turismimaks annaks omavalitsustele, eriti turistide poolt eelistatud omavalitsustele vahendi turismist täiendava tulu teenimiseks. Eesmärk oleks luua võimalikult lihtne ja selge maksumudel, mille kehtestamise üle otsustavad omavalitsused ise, ütles rahandusminister Riikka Purra.

Turismimaks on kasutusel mitmes EL-i riigis. Selle eesmärk on katta omavalitsuste turismist tulenevad kulud.

Kuna tegemist on Soomes uue maksuga, eeldab selle kehtestamine seadusega sätestamist. Seadus määratleb tingimused, mille alusel omavalitsused saavad maksu soovi korral kehtestada. Maksutulu suunatakse seda koguvale omavalitsusele.

Et erinevaid majutusliike koheldaks võrdselt, kohaldataks turismimaksu nii sise- kui ka välismaiste reisijate majutusele ja ajutisele tasulisele majutustegevusele.

Kui näiteks Rovaniemi kehtestaks selle maksu, peaks seda maksma ka Rovaniemisse saabuv Espoo elanik.

„Pole vahet, kas reisija on Espoost või Itaaliast,” ütleb Iltalehtile rahandusministeeriumi läbirääkimisametnik Ella Luikku.

Ta ütleb, et aluseks on EL-i põhiprintsiip, et EL-i kodanikke ei saa kohelda erinevalt. Olukord on sama ka teistes EL-i riikides.

Maks määratakse protsendina majutuse hinnast ja see on mõõdukas, nii nagu turismimaksud teistes Euroopa riikides. Rahandusministeeriumi teate kohaselt selgitatakse maksu üksikasju uue seaduse ettevalmistamise edenedes.

Rahandusministeerium algatab uue seaduse ettevalmistamise.

Kui õigusakt jõustub järgmisel, 2027. aastal, saaksid omavalitsused lisada selle oma 2028. aasta eelarvesse ja kehtestada maksu samal aastal.

Eraldi pilootprojekti maksu kehtestamiseks ei korraldata.

2019. aasta autoralli maailmameister Ott Tänak on asunud uude rolli, naastes Toyota Gazoo Racingu ridadesse. Eestlase ülesandeks on aidata Jaapani tehasetiimil välja töötada uutele, 2027. aasta regulatsioonidele vastavat ralliautot. Oma esimese täispika testipäeva uue masina roolis tegi Tänak eile neljapäeval Horvaatias.

Ehkki teade Tänaku taasühinemisest Toyota meeskonnaga, kellega ta võitis oma karjääri seni ainsa MM-tiitli – tekitas elevust, jahutas eestlane kiirelt spekulatsioone maailmameistrivõistluste karussellile naasmise osas. Ralliportaalile DirtFish antud intervjuus kinnitas ta, et jätkab Toyotaga koostööd käesoleva hooaja lõpuni, keskendudes eranditult testitööle.

„Meeskond võttis minuga üsna hiljuti ühendust ja see oli meeldiv pakkumine,” selgitas Tänak. „Olen oma puhkust nautinud ja isiklike asjadega tegelemine on olnud värskendav, kuid see võimalus tundus ahvatlev. Teame meeskonna tausta ja olin põnevil, et saan taas käed külge lüüa.”

Tänaku sõnul pakub praegune elukorraldus talle täpselt seda tasakaalu, mida ta vajab. Tippspordi intensiivsest rütmist eemal olemine annab vabaduse, kuid regulaarsed testipäevad hoiavad sõidutunnetuse terava.

„See on ideaalne tasakaal – mul on isiklikku aega, aga saan ka ralliautot roolida. Neljapäev oli minu esimene päev uues autos, sõitsime palju ja jätkame samas vaimus. Masinaga on juba omajagu kilomeetreid kogutud, seega päris nullist me ei alusta,” lisas ta.

Eesti online-kasiinodega seotud valdkond on 2025. aasta jooksul läbinud märkimisväärse murrangu. Uued platvormid on turule tulnud tihedas tempos, hasartmängude kogutulu on Eestis kasvanud ligikaudu 452,5 miljoni USA dollarini ning konkurents mängijate tähelepanu pärast on tõusnud rekordkõrgusele. Selle kasvu tulemusel on Eesti mängijatel täna käeulatuses pakkumised, millega veel kolm-neli aastat tagasi ei osatud unistadagi.

Miks on kasiinoboonused muutunud olulisemaks kui kunagi varem?

Online-kasiinode arv on Euroopas ja Eestis kasvanud jõudsalt ning konkurents mängijate tähelepanu pärast on tõstnud boonuspakkumiste taset märgatavalt. Platvormid ei piirdu enam lihtsa tervitusboonusega, vaid pakuvad mitmetasandilisi soodustussüsteeme, tasuta spinne ja lojaalsusprogramme. See tähendab, et tähelepanelik mängija saab täna endale selgelt soodsama stardipunkti valida kui veel paar aastat tagasi.

Selliste kasiinoboonused pakkuvate platvormide seas leiab nüüd ka mitmeid eestikeelseid keskkondi. campeonbet on üks neist, mis on Eesti mängijate seas esile kerkinud tänu struktureeritud boonuspakkumistele, selgele kasutajaliidesele ja kohalikule keeletoele. Mängijad hindavad eriti seda, kui boonustingimused on kirjutatud arusaadavalt ja täitmise nõuded on realistlikud.

Millised boonuse liigid domineerivad 2025. aastal?

2025. aastal on selgelt näha, et mängijad on muutunud targemaks ja nõudlikumaks. Maitsetu ühekordsete boonustega enam läbi ei tule. Populaarsemad boonusetüübid, mida Eesti mängijad praegu otsivad, on:

• Tervitusboonus ehk uuele mängijale mõeldud esmane pakkumine, mille käigus registreerumine annab täiendavaid mänguvahendeid.
• Tasuta spinnid konkreetsetele slotimängudele, mis võimaldavad uusi mänge ilma lisakulutusteta proovida.
• Tagasimakseboonus (cashback), mis kompenseerib teatud protsendi konkreetse perioodi kaotustest.
• Lojaalsusprogrammid, kus pidev mängimine toob kaasa tasemete tõusmise ja eksklusiivsemad hüved.

Boonuste puhul tasub alati hoolikalt lugeda läbi käibetingimused, kuna need määravad, mitu korda peab võidetud summa enne väljamaksmist läbi mängida. Alla 30-kordse käibenõude peetakse tavaliselt mängijasõbralikuks, samas kui 50-kordne või kõrgem nõue muudab tingimuste täitmise väga keeruliseks.

Mida ütleb turg Eesti online-kasiinodest?

Globaalselt on online-hasartmängude valdkond tõusuteel. Gambling Insider’i andmetel ulatus ülemaailmne online-hasartmängude tulu 2025. aastal üle 121 miljardi dollari, kusjuures prognooside kohaselt jätkab see kasv ka 2026. aastal. Euroopa osa selles kasvus on märkimisväärne ja Eesti on end positsioneerinud hästi reguleeritud, tehnoloogiliselt eesrindliku turuna.

Grand View Research’i Euroopa online-kasiino turu ülevaate kohaselt teenis Euroopa online-kasiinosektor 2024. aastal ligi 9,35 miljardit USA dollarit ning moodustas kogu maailma online-kasiino turust peaaegu poole. See on selge signaal, et huvi veebipõhiste mänguplatvormide vastu ei näita vaibumise märke ning Eesti mängijad on osa sellest laiemast regionaalsest tõususuunast.

Kuidas valida endale sobiv boonuspakkumine?

Boonuse valikul on nutika mängija jaoks mõned põhiküsimused, mille abil halbu tehinguid vältida.

Küsi endalt alati:

• Kui suur on käibenõue? Alla 30-kordse nõude loetakse tavaliselt mängijasõbralikuks.
• Kas boonuse kasutamiseks on ajaline piirang? Liiga lühike tähtaeg muudab tingimuste täitmise keeruliseks.
• Millistel mängudel on boonus kasutatav? Mõnel platvormil kehtib boonus ainult teatud slotidel, mitte live-kasiino lauamängudel.
• Kas platvormi litsents on nähtav ja kontrollitav? Eestis tegutsevatel legaalsetel platvormidel peab olema kehtiv tegevusluba.

Hea näide nutikast boonuse kasutamisest: mängija leiab platvormi, mis pakub 100% tervitusboonust kuni 200 euro ulatuses koos 30-kordse käibenõudega ja 30-päevase tähtajaga. Nendel tingimustel on reaalne võimalus käibenõue täita, eriti kui mänguvalik on lai ja kihlveopanused paindlikud. Võrdluseks, identne boonussumma 60-kordse käibenõudega ja 7-päevase tähtajaga on praktikas mängijale märksa vähem kasulik, isegi kui esimene number tundub suurem. Selle erinevuse mõistmine on 2025. aasta teadliku mängija üks olulisemaid oskusi.

Live-kasiino ja mobiilimäng: kus on boonused põnevamad?

Live-kasiino on 2025. aastal muutunud paljude Eesti mängijate esmaseks valikuks. Päris diileriga blackjack, rulett ja baccarat annavad veebimängule reaalajas toimuva sotsiaalse mõõtme, mida tavapärased slotid lihtsalt ei suuda pakkuda. Üha rohkem platvorme on hakanud live-mängudele suunatud boonuseid laiendama, kuigi varem olid need valdavalt ainult slotimängudega seotud.

Mobiilimängimine kasvab jõudsalt ja Eesti andmed peegeldavad globaalset trendi. Kaubandus.ee analüüsi järgi tuleb üle 60% online-hasartmängude käibest täna mobiilseadmetest, mis tähendab, et hästi optimeeritud mobiilirakendus või sujuv mobiilisõbralik veebileht on täna enam vajadus kui luksus. Platvormid, mis on investeerinud mobiilikogemuse lihvimisse, sh kiirema laadimise, lihtsustatud navigatsiooni ja mobiilipõhiste kampaaniatega, saavad selge konkurentsieelise.

Samuti on märgata, et kasiinod hakkavad mobiilimängijatele pakkuma eksklusiivseid boonuseid, mis on saadaval ainult rakenduse kaudu sisselogimisel. See loogika on lihtne: mida sügavamalt on mängija platvormiga seotud, seda lojaalsem ta pikas perspektiivis on.

Mida 2025. aasta boonusmaastik ennustab 2026. aastaks?

Eksperdid näevad järgmise aasta suunana isikupärastamise kasvu. Platvormid liiguvad üha enam üheülbalistest tervitusboonustest andmepõhiste personaalpakkumiste suunas, kus mängija saab just oma mängustiilile kohandatud hüvesid. Tehisintellekti kasutamine mängija käitumismustrite analüüsimisel on muutumas reaalseks tööriistaks, mitte kaugeks tulevikuvisiooniks.

Lojaalsusprogrammide areng on samuti selgelt fookuses. Mitmed Euroopa platvormid testivad juba mudeleid, kus kogutud punkte saab kasutada mitte ainult uute mängude jaoks, vaid ka erihüvede, turniirile pääsemiste ja personaalsete pakkumiste lunastamiseks. Eesti mängijate jaoks tähendab see, et konkurents platvormide vahel jätkub tugeval tasemel.

Suured numbrid reklaamis ei tähenda automaatselt parimat pakkumist. Kes võtab aega tingimustega tutvumiseks ja eelistab selgeid reegleid uhkele, kuid keerulisele märgukirjale, on 2025. ja 2026. aastal selgelt paremas positsioonis.

Mängimisiga Eestis on 18 aastat.

Uus koroonaviiruse variant näib olevat lastele ohtlikum kui täiskasvanutele.

Koroona variant Cicada võib olla lastele ohtlikum kui täiskasvanutele, kes on juba vaktsineeritud või põdenud koroonahaigust COVID-19.

Uus viiruse variant avastati hiljuti Ameerika Ühendriikides ja paljudes teistes riikides.

Kui varem haigestusid koroonasse põhiliselt täiskasvanud, siis uue tüvega on hakanud haigestuma lapsed. Samas ei tähenda see rasket haigestumist, lihtsalt lapsed haigestuvad rohkem kui täiskasvanud.

Uue Cicada tüve kliinilised sümptomid on sarnased Omikroni tüve sümptomitega: patsientidel esineb ninakinnisust, köha, kurguvalu, punetust ning mõnikord lõhna- ja maitsemeele kadu.

A new COVID variant, named “Cicada,” appears to be spreading primarily among children. https://t.co/Cu7FO1ACOa

— ABC7 Eyewitness News (@ABC7) April 2, 2026

Eesti piiri taga Venemaal algas uus osaline mobilisatsioon. Nimelt värbab Leningradi oblast droonitõrjeks reservväelasi.

Kuberner Aleksandr Drozdenko väidab kohaliku meedia teatel, et Leningradi oblast on nüüd eesliini piirkond. Plaanis on värvata reservväelasi mobiilsete gruppide loomiseks.

Mehhanism on juba paigas:

▪️Kodanikele pakutakse kolmeaastaseid lepinguid sõjaväe värbamisbüroode kaudu
▪️Reservväelasi paigutatakse juba mobiilsetesse tõrjeüksustesse
▪️Kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks luuakse uusi üksusi

Hommikul külastasid Kristen Michal, Evika Siliņa ja Inga Ruginienė Rail Balticu Ülemiste terminali ehitust, kus nad said ülevaate projekti edasiminekust. „Eesti edeneb kiiresti. Tahame põhitrassi valmis saada aastaks 2030 ja tagada projektile maksimaalne Euroopa Liidu rahastus. Eesti panustab lisaks Euroopa rahale aktiivselt ka ise, sealhulgas CO₂ kvootide müügist saadud vahenditega. See on investeering, mis tuleb tagasi töökohtade ja majanduskasvuna. Juba ehitusetapis tuleb igast investeeritud eurost viiendik tagasi eelarvesse maksutuluna. Sama oluline on ka see, et Rail Baltic tugevdab meie ühendusi liitlastega ja NATO idatiiva varustamist,” ütles Kristen Michal.

Eesti on kindlustanud 2026. aasta alguseks enam kui 60% esimese etapi rahastusest. Ehitustööd käivad üle poole trassi ulatuses. Eesti riiklik raudteeoperaator Elron on käivitanud ka regionaalrongide hanke.

Arutati ka hiljutisi drooniintsidente. „Ohud ei püsi ainult piiride taga. See tähendab, et peame tegutsema koos – rohkem infot jagama, paremini valmis olema ja oma inimestele olukorda rahulikult selgitama. Samuti on oluline tagada meie õhukaitse väljaarendamisele tugev ELi toetus Eastern Flank Watchi algatuse kaudu,” rõhutas Eesti peaminister.

Balti peaministrid toonitasid samuti, et hoolimata Lähis-Ida kriisist peab Ukraina toetamine jääma Euroopa tähelepanu keskmesse. „Venemaa on jätkuvalt peamine oht Euroopa julgeolekule nii praegu kui ka pärast sõda. Euroopa Liit peab kasutama ära Ungari suunamuutusest tekkinud positiivse hetke ja langetama vajalikud otsused: võimaldama Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu, liikuma edasi laienemisega, millest võidab kogu Euroopa nii julgeoleku kui majanduse mõttes, ning kiitma heaks järgmise Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi. Samuti peame tõsiselt tegelema Venemaa agressioonis osalenud isikute Schengeni alale pääsu takistamisega. See on kasvav risk Euroopa julgeolekule,” ütles Kristen Michal.

Kohtumisel arutati ka Lähis-Ida kriisi ja Hormuzi väinas toimuva mõju energiahindadele ja majandusele. Arutelu sel teemal jätkus Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Ühendkuningriigi peaministri Keir Starmeri kokku kutsutud videokohtumisel.

Iraan teatas täna reedel, 17. aprillil, et avas kõigile kaubalaevadele Hormuzi väina.

USA teatas, et läheb sellega kaasa. Brenti toorafta hind langes järsult 11 protsenti 89 dollari peale barrel.

USA teatas siiski, et Iraani sadamate blokaad jätkub kuni kokkuleppe saavutamiseni. Iraan teatas selle peale, et sulgeb uuesti väina, kui USA jätkab blokaadi.

Iraani välisminister Abbas Araghchi edastas järgmise teate:

Kooskõlas Liibanoni relvarahuga kuulutatakse kõigi kaubalaevade läbipääs Hormuzi väina kaudu ülejäänud relvarahu perioodiks täielikult avatuks koordineeritud marsruudil, nagu Iraani Islamivabariigi Sadamate ja Merenduse Organisatsioon on juba teatanud.

In line with the ceasefire in Lebanon, the passage for all commercial vessels through Strait of Hormuz is declared completely open for the remaining period of ceasefire, on the coordinated route as already announced by Ports and Maritime Organisation of the Islamic Rep. of Iran.

— Seyed Abbas Araghchi (@araghchi) April 17, 2026

Täna teatas Tesla oma tegevuse peatsest käivitamisest Eestis ning esimese poe avamisest riigis. Tegu on märgilise sammuga Tesla missioonis, liikuda maailma suunas, kus valitseb erakordne heaolu. 

Reedel, 24. aprillil, ühe nädala pärast, käivitab Tesla oma veebikonfiguraatori Eestis, andes riigi inimestele võimaluse oma sõidukit konfigureerida ja tellida. Samal päeval tervitab Tesla eestlasi oma esimeses pop-up poes Tallinnas, mis asub Ülemiste kaubanduskeskuses, ning korraldab seal erilise avamisürituse.

Tesla Eesti avamisüritus reedel, 24. aprillil kell 10:00–19:00 tähistab Tesla esimese poe avamist. Üritus on avatud avalikkusele ja tutvustab Eesti inimestele Tesla missiooni, tehnoloogiat ning maailmas enim müüdud sõidukeid. Rohkem teavet ürituse kohta leiab ürituse lehelt: https://www.tesla.com/et_EE/event/tesla-arrives-in-estonia

Osalejatel on võimalus tutvuda ja kogeda Tesla sõidukite valikut ning õppida, kuidas need ühendavad jõudlust, ohutust, efektiivsust ja tipptehnoloogiat. Tesla tooteeksperdid on kohal, et jagada teadmisi omanikutundest, laadimislahendustest ning sellest, kuidas elektrisõidukid saavad sujuvalt sulanduda igapäevaellu.

Tesla pop-up poe avamine tähistab esimest füüsilist kauplust Eestis. Tesla on juba loonud Eestis kohaloleku Superchargerite võrgustikuga, mis võimaldab elektrisõidukite omanikel kiiret ja mugavat laadimist. Hetkel on 24/7 avatud 8 Superchargerit Pärnus, 8 Superchargerit Tallinnas ning peagi lisandub võrgustikku ka Tartu. Tesla on pühendunud selle laienemise jätkamisele järgmistel kuudel, lisades uusi Superchargereid, et toetada kasvavat kasutust ja muuta jätkusuutlik reisimine veelgi kättesaadavamaks üle kogu riigi.

Ürituse detailid ja registreerimine on leitavad siin: https://www.tesla.com/et_EE/event/tesla-arrives-in-estonia

Lennundusekspert hoiatas täna, et kui reaktiivkütuse kriis jätkub suveni, võidakse üle maailma tühistada sadu tuhandeid lende ja lennufirmad võivad pankrotti minna.

Reisijad seisavad juba silmitsi kõrgemate piletihindadega pärast seda, kui reaktiivkütuse hind on Donald Trumpi sõja algusest saadik kahekordistunud, vahendab Daily Mail.

Konflikt ajendas Iraani sulgema Hormuzi väina, mis on peamine reaktiivkütuse marsruut Pärsia lahest.

See on laevandusele endiselt suletud, mis ajendas Rahvusvahelist Energiaagentuuri (IEA) hoiatama, et Euroopat võib kuue nädala pärast oodata kütusepuudus.

Lennundusspetsialist Sally Gethin ütles, et lennureisijatele avalduva mõju ulatus sõltub sellest, kui kaua väin suletuna püsib.

„Isegi kui see avaneb, on lennukikütuse tarnimise taaskäivitamiseks vaja aega,” ütles ta. „Seega parimal juhul tõusevad piletihinnad ja mõned marsruudid tühistatakse. Halvimal juhul jätkub see kuus kuni kaheksa nädalat ja puudus hakkab tõesti vaevama. See võib lennufirmadele eksistentsiaalse kriisi tekitada – isegi kui nad kehtestavad kütuselisad, ei kata nad kulusid ikkagi.”

„Võib juhtuda, et kogu maailmas tühistatakse kümneid tuhandeid, potentsiaalselt sadu tuhandeid lende. See võib mõjutada ka puhkusereiside korraldajaid, kuigi tarbijad on kaitstud, kui nende reisid on kaetud ATOL-iga,” ütles ta.

Gethin ennustas, et kõige rängemalt tabab kriis väiksemaid lennujaamu, kus on vähem lennukikütuse varusid, samas kui lennud marsruutidel, mille lennufirmad on alles hiljuti käivitanud, on kõige tõenäolisemalt tühistatud.

Ta pakkus välja, et lennukikütuse kriisi lõpptulemuseks võib olla 1990. aastate sarnane olukord, kui lennureisid olid kallimad ja odavlennufirmasid oli vähem kui tänapäeval, kuigi ta rõhutas, et olukord muutub kiiresti ja seda on raske ennustada.

Saksa lennufirma Lufthansa teatas täna, et piirkondlik tütarettevõte Lufthansa CityLine peatab laupäevast alates tegevuse kõrgete kütusehindade ja töövaidluste tõttu.

Ja Hollandi lennufirma KLM on järgmise kuu jooksul kütusehindade tõusu tõttu tühistanud 160 lendu.

Seni on lendude kärpimisest teatanud veel seitse lennufirmat. Need on British Airways, Virgin Atlantic, United Airlines, Scandinavian Airlines, Cathay Pacific, Air New Zealand ja Norse Atlantic Airways.

See toimub ajal, mil ametnikud arvestavad Iraani sõja põhjustatud puudujääkidega juba maipühade ajal, ohustades tuhandete perede puhkuseplaane just tipphooaja alguses.

Nad seisavad juba silmitsi kõrgemate hindadega, kuna lennukikütuse hind on konflikti algusest saadik kahekordistunud, mille lennufirmad oma klientidele edasi kannavad.

Puhkajaid võivad Brüsseli kehtestatud uute piirikontrollide tõttu mõnes Euroopa lennujaamas tabada ka kuni neljatunnised järjekorrad.

IEA juht Fatih Birol andis lennukikütuse pärast häirekella, öeldes, et Euroopas võib kuue nädala pärast tekkida puudujääk.

Ta hoiatas, et lende võidakse peagi tühistada, kui naftavarud jäävad ebaühtlaseks.

Viidates Hormuzi väinale – mille kaudu liigub viiendik maailma naftast –, mida pole veel täielikult taasavatud, ütles ta: „Võin teile öelda, et varsti kuuleme uudiseid, et mõned lennud linnast A linna B võidakse lennukikütuse puuduse tõttu tühistada.”

Ta lisas, et Euroopas on „võib-olla umbes kuue nädala jagu lennukikütust alles”.

Euroopa pealinnad on kavandanud võimalikke tarneprobleeme pärast seda, kui mandri lennujaamade kaubandusorganisatsioon hoiatas eelmisel nädalal esmakordselt, et lennukikütuse puudus võib tekkida juba mõne nädala pärast.

Lennujaamade Rahvusvaheline Nõukogu (ACI Europe) teatas, et selle liikmetel on üha suurem mure lennukikütuse kättesaadavuse pärast, hoiatades, et eriti haavatavad on väiksemad lennujaamad.

Ja eile selgus, et Ühendkuningriigi ministrid mängivad sõjamängu võimaliku puuduse kohta umbes viie või kuue nädala pärast.

Ametnike arvates tuleks puudujäägi korral tühistada vähem kui 10 protsenti lendudest, kuna Briti tarnijad on hästi kohanenud ja kütuse ostmise allikaid mitmekesistanud.

Nad on lennufirmadele öelnud, et nad peavad reisijatele tühistamistest vähemalt kaks nädalat ette teatama.

See võib aga suvepuhkuste kõrghooaja alguses siiski tuhandeid ootavaid lendajaid mõjutada.

Lennureisijad oksendasid ja minestasid pärast seda, kui nad ootasid pühapäeval Milano Linate lennujaamas järjekorras seoses Brüsselis EL-i mittekuuluvate riikide puhkajatele kehtestatud uute piirieeskirjadega, mida tuntakse sisenemis- ja väljumissüsteemina (EES).

See automatiseeritud digitaalne piiritehnoloogia on loodud turistide saabumise ja lahkumise kontrollimiseks.

Kuid kardetakse, et stsenaariumid korduvad sel suvel – ja et mõned Euroopa lennujaamad ei suuda tipphooajal suurema reisijate arvuga toime tulla, kuna süsteem hakkas täielikult tööle alles eelmisel nädalal.

Globaalse tööstusorganisatsiooni IATA asepresident Thomas Reynaert ütles: „Oleme väga mures EES-i probleemide lahendamise edusammude puudumise pärast.

„Kui ei rakendata meetmeid, et tagada piisav piirivalve ning elektrooniliste väravate ja kaugjuhtimisrakenduste nõuetekohane toimimine, võime näha reisijaid, sealhulgas lastega peresid, populaarsetes puhkusesihtkohtades kuni neli tundi järjekorras seismas.“

Küsimusele lennukikütuse puuduse tõttu tühistamiste võimalikkuse kohta vastas Which? Traveli toimetaja Rory Boland: „Kui pakettreis või lend tühistatakse, peaksite saama raha tagasi, kuigi võite sellest ilma jääda, kui teil oli hotell broneeritud lennust eraldi.”

„Alati on turvalisem broneerida pakettreis, vastasel juhul jääte lootma reisikindlustusele, millel on sageli ootamatuid lünki,” märkis ta.

Airlines UK, mis esindab suuri lennuettevõtjaid nagu British Airways, easyJet ja Ryanair, teatas: „Me räägime valitsusega oluliste meetmete üle, mida on vaja lennunduse toetamiseks kütusekatkestuste korral.“

Lisati, et lennukikütuse tarnimisel „praegu“ katkestusi ei ole.

Valitsuse pressiesindaja ütles: „Jätkame koostööd Briti lennufirmadega, et toetada nende tegevust Lähis-Ida sõja ajal ja piirata selle mõju reisijatele.“

Samuti selgus eile, et lennukikütuse puuduse korral eelistatakse halvima stsenaariumi planeerimisel õhukiirabi teenuseid.

Nappuse planeerimisega kursis olevate allikate sõnul eelistatakse kütusega varustamisel hädaabiteenistuste lennukeid, sealhulgas õhukiirabi ning vetelpääste ja politsei helikoptereid, kui varud peaksid täielikult otsa saama.

Kuid luksusreiside konsultatsioonifirma The PC Agency tegevjuht Paul Charles hoiatas: „Lennunõudlus on rekordiliselt kõrge, seega on murettekitav, et lennufirmad võivad olla sunnitud mõned lennud maipühade ajal ära jätma.”

„Isegi kui sõda homme lõppeb, oleks enne uute varude saabumist tohutu kütuse puudujääk, mida tuleb täita. Seda puudujääki ei saa lihtsalt teistest piirkondadest täita… ja seetõttu on tõenäoline, et see mõjutab üsna tõsiselt just pikamaalende,” lausus ta.

Charles selgitas: „Lennufirmad ei suuda oma sihtkohas kütust garanteerida, seega ei saa nad sinna lennata, kuna kardavad lõksu jääda.”

4. mail algab ligi kuu aega vältav sõjaline õppus Kevadtorm 2026, millel osaleb tipphetkel üle 12 000 Eesti ja liitlasriikide sõduri.

Tänavuse Kevadtormi eesmärk on harjutada Eesti diviisi ja liitlaste koostöös kaitsvate operatsioonide planeerimist ning elluviimist konventsionaalse sõja tingimustes. Paralleelselt tõhustatakse Eesti ja liitlasriikide üksuste vahelist koostööd, kaasates ka teised väeliigid ning väejuhatused. Peamisteks treenitavateks üksusteks on diviisi 2. jalaväebrigaad ja Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkond.

Kevadtorm toimub alates 4. maist kuni 1. juunini peamiselt Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võru maakonnas ning Kirde-Lätis. Õppuse osaline korraldamine Kirde-Lätis võimaldab tugevdada piiriülest sõjalist koostööd ning harjutada ühiselt piiriregioonis opereerimist. Läti territooriumil korraldatavates õppelahingutes osalevad nii Eesti, Läti, Prantsusmaa kui ka Ühendkuningriigi üksused.

Õppusel on planeeritud osalema ka Ühendkuningriigist Eestisse toodav 4. brigaad, mis võimaldab harjutada nii üksuse kiiret ümberpaigutamist, sealhulgas nii saatva kui vastuvõtva riigi tegevusi, kui ka täiendava brigaadi integreerimist diviisi manöövrisse.

Kevadtormile planeeritud harjutustesse on viidud sisse Ukrainas toimuva Venemaa algatatud sõja käigus omandatud õppetunnid nii kaitsetegevuse kui ka mehitamata süsteemide kasutamise osas.

Samuti korraldab kaitsevägi Kevadtormi raames uute lahenduste testimise, mille käigus saavad kaitsetööstusettevõtted rakendada õppuse keskkonnas koostöös kaitseväe üksustega oma tooteid. Testimist korraldab tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus ning selle eesmärk on võimalikult reaalelulistes tingimustes välja selgitada töötavad lahendused, mis vastavad kaitseväe vajadustele.

Õppuse tegevus toob endaga kaasa aktiivse lennutegevuse kogu Eesti territooriumi kohal, mille käigus kasutatakse nii ründe- kui hävituslennukeid ja mehitamata õhusõidukeid. Samuti toimub õppuse eel, ajal ja järel Eesti teedel tavapärasest oluliselt suurem kaitseväe sõidukite liikumine.

Õppuse vältel kasutatakse erinevaid imitatsioonivahendeid, sealhulgas paukpadruneid, õppegranaate ja valgusrakette. Rasketehnika, lennuvahendite ja imitatsioonivahendite kasutamine võib tekitada tavapärasest rohkem müra. Kuna valjud helid võivad häirida nii lapsi kui koduloomi, palub kaitsevägi hoida võimalusel õppuste piirkondades mürapelglikud loomad siseruumides ning selgitada lastele toimuva põhjust.

Kevadtormi planeerib ja juhib Eesti diviisi staap ning õppusest võtavad osa nii maa-, õhu- kui mereväe üksused, sealhulgas 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, küberväejuhatus, õhuvägi, merevägi kui ka teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Liitlas- ja partnerriikidest osalevad õppusel Ameerika Ühendriikide, Hispaania, Kanada, Leedu, Läti, Madalmaade, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi, Ukraina ja Ühendkuningriigi relvajõudude esindajad.

Kevadtorm 2026 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist ning tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui ka liitlas- ja partnerriikide sõdurid. Esimene õppus Kevadtorm korraldati 2003. aastal ning tegu on järjekorras 20. õppusega Kevadtorm. Aastatel 2015, 2018, 2022 ja 2025 korraldati õppuse Kevadtorm asemel õppus Siil.

Tallinna Ringkonnakohus nõustus Harju Maakohtu 11.12.2025 otsusega mõista Aivo Peterson ja Dmitri Rootsi süüdi riigireetmises ning Andrey Andronov süüdi välismaalasena Eesti-vastases vägivallata tegevuses, kuid kvalifitseeris ümber Petersoni ja Rootsi tegevuse tsiviilkaitseüksuse loomisel.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt, osas mis puudutas tegevust tsiviilkaitseüksuse loomisel. Kohus kvalifitseeris Aivo Petersoni ja Dmitri Rootsi tegevuse tsiviilkaitse üksuse loomist puudutavas osas Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastase ühenduse loomist ettevalmistavaks tegevuseks ning mõistis neile karistuseks vastavalt 5 aastat ja 3 aastat vangistust. Lõplikuks karistuseks jäi Petersonil 16 aastat vangistust ja Rootsil 10 aastat vangistust.

Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata, sealhulgas Andronovile mõistetud karistus 11 aastat 5 kuud ja 23 päeva vangistust.

Ringkonnakohus leidis, et süüdistuse sisu ja maakohtu tuvastatud faktide põhjal saab rääkida tsiviilkaitse üksuse loomisel Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastase ühenduse loomise ettevalmistavast tegevusest.

Ringkonnakohtule esitasid maakohtu otsuse kohta apellatsioonid kõik süüdistatavad ja prokuratuur. Kohus rahuldas prokuratuuri apellatsioonosaliselt. Aivo Petersoni kaitsja apellatsioon, Dmitri Rootsi kaitsja apellatsioon ning Andrey Andronovi ja tema kaitsja apellatsioonid jäid rahuldamata.

Ringkonnakohus rahuldas osaliselt Andrey Andronovi kaitsja ja Aivo Petersoni kaitsja taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Ringkonnakohus määras advokaadile Kristina Isokoskile makstava tasu suuruseks 1323 eurot ja mõistis selle A. Andronovilt Eesti Vabariigi kasuks välja. Aivo Petersoni kasuks mõistis kohus Eesti Vabariigilt välja 1884,80 eurot. Ülejäänud menetluskulu jääb süüdistatava enda kanda.

Kohtuotsus ei ole jõustunud ja seda on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus.

Tartlaste kodudest kogutud biojäätmetest toodetud kompost on nüüd müügil Tartu Gardesti aianduskeskuses.

Tegemist on EKT Ecobio biogaasitehases valminud tahkeväetisega, mis on valminud ringmajanduse põhimõttel ja jõuab tagasi inimeste aedadesse. Kodustest köögijäätmetest tehtud tahkeväetis on üks lihtsamaid ja tõhusamaid viise mulla parandamiseks.

EKT Ecobio Kompost valmib biojäätmete kääritamisel tekkivast kääritusjäägist ehk digestaadist. Sama protsessi käigus toodetud biogaasi kasutatakse näiteks Tallinna linnaliinibusside kütusena.

Gardesti jaoks on oluline pakkuda klientidele keskkonnasõbralikke lahendusi. Ecobio Komposti lisandumine valikusse on samm selles suunas, tuues aiapidajateni toote, mis annab biojäätmetele uue elu ning toetab looduslähedast aiandust.

„See on hea näide ringmajandusest – tartlaste biojäätmed saavad uue elu väärtusliku väetisena ja jõuavad lõpuks tagasi aedadesse,” ütles Eesti Keskkonnateenuste arendusjuht Kalle Grents.

Aluseline kompost (pH 7,5–8,5) sobib mulla viljakuse parandamiseks ning taimede toitainete vajaduse katmiseks. Lisaks ei soosi see sambla teket ja võib aidata pidurdada ka võõrnälkjate levikut.

Kuidas aluselist komposti kasutada:

1.     Sega kompost mulda enne istutamist
Parim aeg on enne külvi või taimede istutamist. Sega kompost mulda umbes 25–30% ulatuses – nii saavad taimed tugeva stardi.

2.     Paranda väsinud ja liivast mulda
Kompost aitab mullal paremini vett hoida ja muudab selle toitainerikkamaks.

3.     Vähenda sambla teket murus
Aluselisem kompost ei sobi samblale – see aitab murul paremini kasvada.

4.     Tee peenardele „looduslik boost” kogu hooajaks
Kompost vabastab toitaineid aeglaselt, nii et lisaväetist pole sageli vajagi.

5.     Aitab hoida eemal võõrnälkjad
Komposti koostis ja pH ei ole võõrnälkjatele, nt Hispaania teetigudele meelepärane – see võib aidata nende levikut pidurdada.

Neljapäeval, 16. aprillil kell 11.44 said päästjad väljakutse Võru linna Kose teele, kus jäätmejaama kompostimisväljakul põles lehehunnik.

Tulekahju likvideeriti kella 12.03-ks, põles umbes kümme ruutmeetrit. Esialgsetel andmetel võis tegemist olla süütamisega. Kohapeale tuli linnavalitsuse esindaja, kes tegeleb sündmusega edasi.

Tänavu märtsis võttis Riigikogu vastu atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse, mille eesmärk on tuua selgust, millisel juhul tuleb uute ehitiste kavandamisel rakendada müra piirväärtust ja millal müra sihtväärtust. Advokaadibüroo RASK keskkonna-, maakasutuse ja planeeringute valdkonna kaasjuhid Sandra Kaas ning Villy Lopman selgitavad seadusemuudatuse taustal, miks on see küsimus seni palju segadust tekitanud.

Välisõhus leviva müra puhul eristatakse kaht normtaset: piirväärtust ja sihtväärtust. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ning toob kaasa kohustuse rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra sihtväärtus on piirväärtusest rangem normtase, mille eesmärk on tagada parem elukeskkond. Seni on käsitletud sihtväärtust seaduses suurima lubatud müratasemena nn uue üldplaneeringuga aladel.

Just see määratlus on praktikas tekitanud ebaselgust. Õiguskantsler juhtis juba 2023. aastal tähelepanu, et termin „uue üldplaneeringuga ala” ei ole arusaadav ehk pole selge, millisel juhul tuleb kohaldada müra sihtväärtust. Kõigil kohalikel omavalitsustel on üldplaneering ning seetõttu ei ole võimalik üldplaneeringuga hõlmata „uut” ala sellises tähenduses, nagu seadus seda eeldab. Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et müra sihtväärtused on kehtestatud inimeste terviseriskide ennetamiseks ning terviserisk ei sõltu sellest, kas tegemist on uue üldplaneeringu alaga või mitte.

Õigusselgus müranormide kohaldamisel on aga oluline, kuna need on otseselt seotud mitmete põhiõigustega. Ühelt poolt aitab müra sihtväärtustest lähtumine planeerimisel vähendada elanike terviseriske. Teisalt võib kohaldatavast müranormist sõltuda, kas teatud alale on üldse võimalik kavandada elamuid või näiteks segafunktsiooniga hooneid. Kui rakendada tuleb müra sihtväärtust, võib eluruumidega hoone planeerimine osutuda võimatuks näiteks ka juhul, kui müra piirväärtust ei ületata. Seega annavad müranormid ühelt poolt elanikele õiguse ülenormatiivse müra tõrjumiseks, kuid võivad samas piirata ka maaomaniku omandipõhiõigust.

Mis uue seadusega muutub?

Tänavu 20. aprillil jõustuva seadusemuudatusega täpsustati müra sihtväärtuse mõistet ja selle kohaldamise tingimusi. Müra sihtväärtus on nüüd defineeritud kui piirväärtusest rangem normtase, mille eesmärk on müratundlike alade elukeskkonna parendamine või säilitamine.

Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust. Müra sihtväärtust kohaldatakse edaspidi üksnes planeeringu koostamisel juhul, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse juhtotstarvet ja kui planeeringualal ei ole müra sihtväärtust juba ületatud.

Lisaks täpsustati, et müratundlik ala on ala, millele on üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe alusel vastav mürakategooria. Planeeringu koostamise korraldajal on teatud juhtudel võimalik lähtuda sihtväärtuse asemel piirväärtusest, kui müra tekitava ehitise rajamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi.

Seega peab planeeringulahendus tagama planeeringualal välisõhu müra normväärtuse, mis määratakse kindlaks ja muutub siduvaks planeeringu kehtestamisel. Planeering on seejuures keskne vahend, mille kaudu tuleb müraga seotud konfliktid lahendada enne nende realiseerumist ehitus- või kasutusloa menetluses. Kui müra normväärtus on detailplaneeringus määratud, kohaldub see automaatselt edasistes loamenetlustes. Sama normtaseme järgimine jätkub kõigis järgnevates etappides.

Kui väliskeskkonna müra suureneb pärast planeeringu kehtestamist, tuleb sõltuvalt asukohast ja müraallikast rakendada täiendavaid leevendusmeetmeid, mille rakendamise eest vastutab müraallika omanik.

Müranormide rakendusprobleemid ei piirdu üksnes normtaseme valikuga

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatus tõi täpsustusi müra siht- ja piirväärtuste kohaldamise küsimuses. Samas ei lahenda see kõiki müranormidega seotud rakendusprobleeme, eeskätt neid, mis on seotud üldplaneeringutes maakasutuse juhtotstarvete määramata jätmisega.

Müra siht- ja piirväärtuste kohaldamine on tihedalt seotud üldplaneeringuga. Planeerimisseadusest tulenevalt määrab vald või linn üldplaneeringuga müra normtasemete kategooriad, lähtudes kohaliku ruumi vajadustest ja planeeringu eesmärgist ning tuginedes atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud mürakategooriatele. Sellest tuleneb, et kohalikul omavalitsusel on ulatuslik roll ja vastutus müraga seotud ruumiliste lahenduste kujundamisel.

Müra normtasemed ei sõltu maa tegelikust kasutusest ega maakatastrisse kantud sihtotstarbest, vaid üldplaneeringus maa-alale määratud maakasutuse juhtotstarbest. Praktikas on see põhjustanud ebaselgust ja vaidlusi, kuna mitmetes uuemates üldplaneeringutes on hajaasustuses maa-aladele jäetud konkreetne juhtotstarve määramata, kuigi neil aladel võib paikneda olemasolevas mürakeskkonnas elamuid või muud müratundlikku kasutust.

Õiguslikult on selline olukord problemaatiline. Juhtotstarbeta maa-ala ei vasta ühelegi mürakategooriale ning seda ei saa käsitleda müratundliku alana, millel kehtiksid õigusaktidest tulenevad müra normtasemed. Seetõttu ei ole võimalik üheselt määrata, milliseid müranorme sellisel maa-alal kohaldada. See raskendab isikute õiguste kaitset ning arendusotsuste tegemist.

Ühes hiljutises vaidluses tühistas kohus üldplaneeringu osaliselt põhjusel, et kohalik omavalitsus oli jätnud konkreetsele kinnistule maakasutuse juhtotstarbe määramata, mistõttu jäid määramata samuti mürakategooria ja sellega seotud normtasemed. Kohus rõhutas, et omavalitsusel tuleb kinnistule juhtotstarve määrata, et oleks selge, milline mürakategooria kinnistul kohaldub ning lähedalasuvad müratekitajad saaksid sellega arvestada. Seega on kohtupraktikas tunnustatud isikute õigust konkreetse juhtotstarbe määramisele, kuna selle puudumine muudab õiguste kaitse müranormide mõttes oluliselt keerulisemaks.

Üldplaneeringute roll müraga seotud otsuste tegemisel on ajas tugevnemas

Kokkuvõttes kinnitavad viimaste aastate kohtupraktika ja peagi jõustuv seadusemuudatus kohaliku omavalitsuse keskset rolli müraga seotud ruumiliste konfliktide lahendamisel.

Omavalitsuste määratavad mürakategooriad on sisult maa-alade kasutustingimused, mis kuuluvad olemuslikult üldplaneeringu reguleerimisalasse. Kohalikud omavalitsused tunnevad oma piirkonna eripärasid ja elanike vajadusi kõige paremini ning seetõttu on neile pandud kohustus kujundada planeeringud viisil, mis arvestab kohalikke tingimusi ja loob õigusselge aluse müranormide kohaldamiseks. Sellest tulenevalt omab üldplaneeringu koostamise protsess järjest suuremat tähendust nii maaomanike, arendajate kui ka kohaliku kogukonna jaoks. Üldplaneeringu menetluses pannakse paika alused, millest lähtutakse müra küsimuste lahendamisel hilisemates menetlustes. Hilisemates menetlustes on üldplaneeringuga tehtud valikute ümberkujundamine juba õiguslikult piiratud.

Eile, 16. aprillil oli Võru Kreutzwaldi koolis laste ning noortega töötavatele spetsialistidele, samuti lastevanematele mõeldud metoodikaseminar, mille 15 erinevas töötoas lõi kaasa 150 osalejat. Sel korral oli seminari fookuseks vaimne tervis ja ümbritsev keskkond.

Võrumaa Arenduskeskuse projektijuhi Mariann Pähna sõnul on metoodikaseminarid Võru maakonna laste ja noortega töötavate spetsialistide ja lapsevanemate poolt alati soojalt vastu võetud. „Kevadised ja sügisesed vaheajad on maakonnas kui ühised teadmiste pidusündmused, kus spetsialistid ja lapsevanemad tulevad kokku, et päevakohastel teemadel end arendada ning laste ja noorte heaolusse ühiselt panus anda”.

Seminari avaloengu pidas psühholoog-pereterapeut Külli Joasaar teemal  „Hoides end ma hoian sind”.

Olulised teemad

Nii metoodikaseminari korraldajad kui ka osalejad olid ühisel meelel, et vaimse tervise teema tõuseb iga aastaga järjest enam fookusesse. Seminari korraldajad Mariann Pähn, Võrumaa Arenduskeskuse heaoluspetsialistid Tiina Jaanimägi ja Ene Veberson nõustuvad, et ka koostööpartnerite tagasisidena on järjest enam tarvis tähelepanu pöörata metoodikatele, kuidas vaimset tervist toetada. Erilist tähelepanu väärib seegi, et fookusesse on tõusmas ka nende inimeste vaimne tervis, kes meie lastele ja noortele keskkonda loovad – olgu selleks õpetajad, tugispetsialistid või lapsevanemad. Ka seminari avaettekandes rõhutas Joasaar, et me ei saa luua head keskkonda teistele, kui me ise oleme täiesti tühjad. „Seega läbi enda heaolu eest hoolitsemise sa hoiad ka teisi enda kõrval,” tõdes ta.

Huvitavad töötoad

Seekordsel metoodikaseminaril oli töötubade pikkus varasema 45 minuti asemel 90 minutit ning uus formaat võeti osalejate poolt soojalt vastu. Uus korraldus võimaldas teemadega süvitsi minna ning luua ka pinnase ühiseks aruteluks.

Teiste seas olid huvipakkuvateks töötubadeks näiteks „Töösuhted selgeks”, kus Tööinspektsiooni esindaja Kalev Laul avas tööelu puudutavaid teemasid, alustades töö- ja puhkeajast, lõpetades töötingimuste ja töökiusuga.  Mobiilse noorsootöö vaadet tõid seminarile Võru linna MoNo eestvedajad Monika Kuuba, Triinu Arund ja Karolin Eks töötoaga „Mida teevad noored tänavapildis?”

Maakonna suurim haridussündmus tuleb taas

Võru maakonna metoodikaseminar leiab uuesti aset sügisel, 29. oktoobril, kui fookusesse võetakse piirkonnale eripärased kaks kultuuriruumi ning laste ja noorte kuuluvustunne.

Metoodikaseminari korraldati projekti „Lõimitud tugitegevused noorte tööeluks valmisoleku suurendamiseks” raames, mida toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest (Euroopa Sotsiaalfond+). Tegevusi rahastatakse projekti „Vanemlust toetav kiirendi” Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse 01.01.2025 – 31.12.2026 raames Sotsiaalministeeriumi, SA Võrumaa Arenduskeskuse  ja MTÜ Ra Stuudio poolt.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 17. aprill 2026:

vene kaudtuleüksusi tabati rekordarvul ja üks küla kaotati.

1. Terrorist on terrorist aga teps mitte nii ei taheta kremli seltskonda nimetada.

2. Krimm ja Leningradi oblast.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: küla kaotus.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa siseministeerium on katkestanud pankade juurdepääsu passi kontrollimise teenusele, takistades neil internetis laenude väljastamist.

12. putin käskis Navalnõi mürgitanud FSB üksusel internetti puhastada.

13. „Välistingimuste halvenemine jätkub.” venemaa keskpanga juht tunnistas, et kõrge baasintressimäära põhjuseks on sõda.

14. Veel üks Orbán? Bulgaaria eelseisvate valimiste pärast peaks muretsema.

15. Reuters: USA võib Iraani sõja tõttu edasi lükata relvatarneid Euroopa riikidesse.

16. Lühiuudised

venemaa saadab Ida-Ukrainasse uueks pealetungiks 20 000 reservväelast. Ukraina luure andmetel on eesmärk vallutada septembriks kogu Donetski oblast.

Blogikanalist: Ukraina droonide domineerimise ja avatud maastiku tõttu on venemaa „tööjõukulud” selles operatsioonis jätkuvalt ebaproportsionaalselt kõrged. venemaa sõjablogijad ja analüütikud märgivad väsimust ja vähenenud efektiivsust, mis on tingitud üksuste koondumisest pärast Pokrovski vallutamist.

Kokku toimus viimase ööpäeva jooksul 132 lahingutegevust ehk siis suht tavaline rünnakute päev. Kostjantõnivka (25) ja Pokrovsk (32) üle keskmise tihedusega, mujal pigem rünnakute arvu langus.

Uuendatud andmete kohaselt viis vaenlane eile läbi kaks raketirünnakut, kasutades 24 raketti, ja 78 õhurünnakut, heites alla 235 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9701 enesetapudrooni ja sooritas 3771 kaudtulelasku, millest 142 toimusid mitmikraketisüsteemidega.

Pole selliseid vene poole kaudtuleüksuste kaotuste numbreid vist varem näinud. Eks neil see häda, et laskeulatused kordi lühemad kui Ukraina droonide lennuvõime ja üha tihedam ja professionaalsem droonipilv tõstabki vene poole kaotuste arvu. Sinna sekka ka kogu vene poole muu tagalatoetus.

Mõningad vene poole üksuste paigutuste muutused lasevad aimata, et suviselt tõstetakse surve kõrgemaks nii Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal kui lõunarindel.

1. venemaa raketid ja droonid hävitasid 16. aprillil toimunud massirünnakus Ukraina suurlinnades kodusid, põletasid hooneid ja tapsid tsiviilelanikke, tappes Kiievis, Dnipros ja Odessas vähemalt 17 ja vigastades üle 100 inimese. Öine rünnak on üks 2026. aasta surmavamaid venemaa rünnakuid Ukraina tsiviilelanike vastu. Õhuvägi teatas hiljem, et venemaa lasi rünnaku käigus välja kokku 19 ballistilist raketti, 25 tiibraketti ja 659 drooni. Kaksteist raketti ja 20 drooni tabasid 26 asukohta üle Ukraina ning mõjutamise käigus tekkinud praht tabas 25 asukohta.

vene väed ründasid Harkivi oblastis Petšenihõ veehoidla tammi lähedal. Rünnak kahjustas teekatet, sundides võimud tsiviilliiklust peatama ja logistikat ümber suunama. See on viimasel ajal vist juba kolmas rünnak veetammide pihta aga mis õnneks ei ole täpselt tabanud. Ukraina omad arvavad, et põhjuseid selliste tammide ründamiseks on kaks, esmalt üleujutada suured alad ja seejärel jäävad need alad veeta, mis halvendab mitte ainult põllumajanduse toimimist vaid ka kaevude veetaset.

Reede, 17. aprilli öösel ründasid vene okupatsiooniväed Tšernihivi kriitilisi rajatisi, süüdates tulekahjusid ja jättes elektrita umbes 6000 klienti.

vene okupandid ründasid täna varahommikul Dnipropetrovski oblastis kahte rajooni enam kui 20 korda, vigastades kahte inimest.

16. aprilli hilisõhtul hukkus Sumõ oblastis venemaa rünnaku tagajärjel üks inimene.

2. Ukraina erivägede/mehitamata süsteemide vägede droonid hävitasid okupeeritud Luhanski lähedal kütuseronge ja kahjustasid raudteetaristut. Rünnak häiris venemaa logistikat, mida kasutati rindeüksuste varustamiseks ressurssidega.

CyberBoroshno analüüs: Ukraina droonirünnak põhjustas venemaa Musta mere rannikul asuvas Tuapse naftaekspordi terminalis ulatusliku tulekahju. Mahutid ja sadamaga seotud infrastruktuur said kannatada ning leegid levisid reservuaaride vahel.

Täna öine rünnak Krimmi vastu

Feodossijas algasid plahvatused ja tulistamine kell 22.25.

Kell 22.50 tulistasid venemaa õhutõrjejõud Novofjodorovkas asuvalt Saki lennuväljalt ja pea kohal oli kuulda droonide lendamist.

Kell 22.59 tulistasid Nikolajevkas õhutõrjekahurid ja kuulipildujad.

Kell 23.00 suleti Kertši sild.

Kell 23.12 – võimas plahvatus Feodossijas.

Kell 23.30 – kuulipilduja tuli Katša lennuväljalt. Sevastoopolis anti välja õhurünnaku hoiatus.

Kell 23.41 – 23.47 – mitu plahvatust Belbeki ja Katša lennuväljade lähedal, tulistamine.

Kell 23.56 – võimas plahvatus lennuvälja lähedal Cape Hersonesil, millele järgnes kuma.

Reede, 17. aprilli öösel tulistati venemaa Leningradi oblastis väidetavalt alla neli drooni.

Kiievi aja järgi kella 15.30 paiku anti Leningradi oblastis drooniohu tõttu õhurünnakuhoiatus. Kell 4.20 teatas Drozdenko kolmest väidetavalt alla lastud mehitamata õhusõidukist Leningradi oblasti kohal. Veidi rohkem kui tund aega hiljem teatas ta veel ühest väidetavalt alla lastud droonist.

Täna hommikul teatas Drozdenko, et väidetavalt alla lastud droonide arv on tõusnud seitsmeni. Drooniõnnetus registreeriti ka Viiburi rajoonis.

3. Sumõ: muutusteta rindejoones aga liialt tihe on vene poole lennunduse ja kaudtuleüksuste töötlus koos droonidega otse Sumõ suunal. Tundub musta maa taktikana enne suurema surve algust.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.

6. Siversk: kui eile kirjutasin, et Kalõniki külas suutis vene pool vallutada kõige idapoolsema talu, siis eile õhtuks said nad enda kontrolli alla kogu küla. Lisaks üha tihedamalt teevad vene poole väikesed infiltreeruda püüdvad jalaväegrupid piki orge edenemise katseid ja on hakanud uuesti saama edasi. Kuna mitut olulist kõrgendikku seni suudab Ukraina kontrollida, siis neid hoides arvatavalt suudetakse kaugemale jõudnud vene gruppide mõju siiski vähendada, sest neile ei saa järgneda suuremad grupid.

7. Bahmut: Kostjantõnivka kaguosas on tihedamalt vene pool kanna maha saanud aga kesklinnas mitte. Käib hullult tihe lennuväega ja kaudtuleüksustega musta maa tegemine ning droonipilv ka päris tihe ning siin suunal on osa Rubikoni üksusi.

8. Donetsk: kui Pokrovskist põhja pool on isegi Ukraina omad aktiivsemad siis läbi Pokrovski loode suunal ja linnast edelas on tugevam vene poole surve. Rindejoone muutustega keeruline, kui isegi saadakse kuhugi uus eesmine possa, siis tavaliselt seal järgmine päev enam kedagi elus pole… Ukraina omad vist pigem reiditavad.

9. Lõunarinne: pisu segadus laia halli ala tõttu. Kindel selles, et suured avatud alad ei soodusta vene poole rünnakuid tiheda droonipilve tõttu ning üks suuremate kaotustega rindelõike hetkel.

10. Herson: muutusteta.

11. Alates 15. aprillist on venemaa krediidiasutused kaotanud juurdepääsu passi kontrollimise teenusele osakondadevahelise elektroonilise suhtluse süsteemi (SIEI) kaudu. Kommersanti allikate sõnul suuremates pankades mõjutas katkestus kõiki finantsasutusi, sealhulgas neid, kellel olid vajalikud sertifikaadid. Riikliku finantsturu nõukogu juht Andrei Jemelin kirjeldas intsidenti kui siseministeeriumi-poolset tehnilist riket, mille täpne põhjus on siiani teadmata. Siseministeerium ei vastanud väljaande kommentaaritaotlusele. Neljapäeval, 16. aprillil, jäi teenus kättesaamatuks.

Pangad kasutavad rahapesuvastase seaduse (AML/CFT) ja keskpanga määruse nõuete täitmiseks veebipõhist kontrollimist siseministeeriumi andmebaasi kaudu: enne laenu väljastamist peavad nad kontrollima, et kliendi pass ei oleks varastatud või kehtetu. Pangatöötaja saab dokumenti isiklikult visuaalselt kontrollida, kuid veebiteenuste puhul (näiteks kauglaenude väljastamisel) see pole võimalik. Nagu selgitas Pervouralskbanki direktorite nõukogu esimees Mihhail Brjuhanov, mõjutas piirang ainult passi kontrollimise mehhanismi; ülejäänud SMEV-i funktsionaalsus töötab. Kommersanti allikas ühes viiest suurimast pangast märkis, et ühe- või kahepäevane katkestus ei ole kriitiline, kuid kui see venib, mõjutab see oluliselt pangandusprotsesse.

Teenust ennast kasutatakse paljudes protsessides, sealhulgas laenude heakskiitmise otsuste tegemisel. RANEPA digitaalse finantseerimise äripraktika MBA professor Aleksei Voilukov rõhutas, et suured pangad võivad teenusele esitada kuni miljon päringut päevas. Alternatiivina pakkus ta välja kodaniku digitaalse profiili kasutamise (nende loal) või krediidilimiidi ajutise alandamise kuni ametliku kontrollini.

Emelin teatas, et riiklik finantsturu nõukogu valmistab ette pöördumist venemaa Panga poole, paludes selgitust pankade protseduuride kohta selles olukorras. Tema arvates oleks kõige vähem häiriv variant lubada digitaalse profiili andmete kasutamist või kaudset passi kontrollimist teiste asutustega kontrollimise kaudu.

venemaa Pankade Liidu infoturbekomitee juht Andrei Fedorets juhtis tähelepanu veel ühele probleemile: SMEV-süsteemi kaudu Siseministeeriumi passikontrolli teenusele esitatavad päringud muutuvad peagi tasuliseks, mis pangandusringkondade sõnul on kahjulik, kuna krediidiasutused ei suuda järgida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust.

Kommersanti intervjueeritud eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et see pole esimene tõrge: sarnane olukord tekkis 2023. aastal üleminekul kehtetute passifailide võrguühenduseta kontrollimiselt SMEV-süsteemi kaudu veebipõhistele päringutele. Täielikku kokkuvarisemist siiski ei toimunud ning pangad leidsid alternatiivseid tuvastamismeetodeid.

Digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeerium teatas pankadele saadetud kirjas, et SMEV-süsteem ise toimib korralikult ning probleemide põhjuseks on meetmed asjakohast tüüpi teabe ja reguleeritud päringute omanike juurdepääsu haldamiseks.

12. FSB teine teenistus, mille ohvitserid üritasid varem mürgitada poliitikuid Aleksei Navalnõid ja Vladimir Kara-Murzat, on viimaste internetipiirangute ja VPN-teenuste mahasurumise taga, ütlesid IT-tööstuse allikad The Bellile. Nende sõnul hakkas eriteenistusüksus, mis vastutab põhiseadusliku korra kaitsmise opositsiooni eest ja terrorismivastase võitluse eest, eelmisel suvel pärast oma juhi aleksei sedovi ja putini kohtumist internetitoimingutesse sekkuma. „sedov väidetavalt lubas putinile internetis korra taastada – ja sai selleks vabad käed,” märkis üks allikatest.

Samal ajal ei olnud side, IT ja internet kunagi FSB teise teenistuse vastutusel ning selle esindajad ei osalenud isegi oluliste tööstusalgatuste – Jarovaja seaduse ja suveräänse RuNeti – aruteludes. Neid küsimusi haldasid FSB infoturbekeskuse (ISC) ja teadus- ja tehnikateenistuse (STS) töötajad. Interneti üleminek „tehnikutelt” Teise Teenistuse kontrolli alla on tööstusharu jaoks suur muutus, ütleb ühe venemaa suurima IT-ettevõtte endine tippjuht. „Põhjus [selle otsuse jaoks] võis olla ükskõik mis, aga põhjendus on väga lihtne: need FSB tehnikud, nagu nende ülemused väidavad, ei hooli kodumaa kaitsmisest karvavõrdki,” selgitas mitme telekommunikatsiooniettevõtte endine juht.

Teine Teenistus püüdis esmalt piirata kõnesid WhatsAppi ja Telegrami ning seejärel need täielikult blokeerida. Nüüd süvendab see võitlust VPN-teenuste vastu. Täpsemalt osales üksuse esindaja kohtumisel operaatoritega digitaalse arengu ministeeriumis, kus ettevõtte juhid olid kohustatud VPN-e blokeerima, ütles IT-tööstuse allikas The Bellile. Operaatoreid hoiatati, et nõuete täitmata jätmine toob kaasa tõsiseid tagajärgi, sealhulgas maksusoodustuste kaotamise ja nn valgetest nimekirjadest eemaldamise. venemaa tehnoloogiaettevõtete juhid polnud sellise kohtlemisega harjunud, kuna digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeerium tegutses tööstusharu kaitsjana. Kuid nüüd on agentuuri juht maksut śadajev sunnitud alluma Teise Teenistuse nõudmistele, ütlesid allikad The Bellile.

„Kõik võetavad meetmed on kompromiss; kahe esialgsed ideed on veelgi hullemad,” lisas üks allikas. Tema sõnul pakkusid julgeolekujõud välja mitte ainult nõuda tööstuselt iseseisvalt blokeerimise vältimise viiside leidmist, vaid ka SIM-kaardi omanikele selle eest Gosuslugi kaudu automaatselt trahve määrata.

Teisel Teenistusel ei õnnestunud aga Telegrami sujuvalt blokeerida. See tekitas venelaste, rindel olevate sõdurite, sõjameelsete blogijate ja isegi piirialade kuberneride seas pahameelt. Internetti sekkudes on Teine Teenistus tunginud ka presidendi administratsiooni territooriumile, ütles allikas. „Probleem on selles, et julgeolekujõududel pole muid ideid peale keeldude ja blokeerimise. Kuid sedovi mõjuvõim on nii suur, et keegi ei saa sisuliselt midagi ette võtta,” selgitas ta.

Samal ajal registreeris VTsIOM putini toetusreitingu languse, mis langes aprilli alguses 67,8%-ni – madalaim tase alates Ukraina sõja algusest. Bloombergi allikad on varem väitnud, et see tekitab probleeme kremlile, kes püüab enne septembris toimuvaid riigiduuma valimisi avalikkuse meelsust ohjata. Agentuuri allikad märkisid, et võimud võivad piiranguid leevendada, et vältida poliitilisi ja majanduslikke riske. Samal ajal teatas presidendi pressisekretär peskov, et internetipiirangud jäävad kehtima nii kauaks kui vaja.

13. venemaa keskpanga president elvira nabiullina vastas kriitikutele, kes süüdistavad teda liiga kõrge baasintressimäära seadmises ja majanduse pidurdamises. „Varasemad kõrged intressimäärad olid seotud välistingimuste ajutise halvenemisega. Ja kui olukord normaliseerus, langetasime määra kiiresti. Nüüd on välistingimuste halvenemine, võib öelda, peaaegu püsiv – nii ekspordi kui ka impordi puhul,” selgitas ta.

Välistingimuste halvenemine on eufemism venemaale Ukrainas vallandatud sõja tõttu kehtestatud sanktsioonide kohta. Need piiravad venemaa tooraine tarnimist ja toovad kaasa nafta allahindlusi, mis tavaliselt ulatuvad 10–15 dollarini barreli kohta, kuid kriisiolukordades võivad ulatuda 30 dollarini. Arvukate lääne kaupade tarnimine venemaale on keelatud, eelkõige relvatootmisega seotud kaupade, aga ka seadmete ja tehnoloogiaga seotud kaupade tarnimine.

Keskpank ei oota sanktsioonide tühistamist. Oma kolmeaastases prognoosis eeldab ta, et kõik praegused venemaa ekspordi, impordi, investeeringute ja tehnoloogilise koostöö välised piirangud jäävad keskpikas perspektiivis kehtima.

Järsk muutus välistes tingimustes sundis venemaa majandust radikaalselt ümber struktureerima. Tuli luua uued tarneahelad ja käivitati täieulatuslik pöördepunkt itta: venemaa peamiseks kaubanduspartneriks sai Hiina, mitte Euroopa. Tuli laiendada transpordiinfrastruktuuri ja luua maksesüsteemid, et hõlbustada sanktsioonide ajal maksete tegemist. Riik suurendas oluliselt sõjalisi kulutusi, sealhulgas relvatootmise suurendamiseks. Samal ajal vähenes kaupade import.

Kõik see viis majanduse olulise ülekuumenemiseni ja kiirenenud inflatsioonini. Tootmisvõimsuse rakendusaste saavutas 2024. aastal ajalooliselt kõrgeima taseme ja tööpuudus langes ajalooliselt madalale tasemele: keskmiselt 2,2% 2025. aastal ja 2,1% veebruaris. nabiullina sõnul seisab venemaa majandus esimest korda oma lähiajaloo jooksul silmitsi tööjõupuuduse ja tööjõupiirangutega – reaalsusega, mida ettevõtted ja valitsused peavad arvestama.

Sõda eemaldas majandusest üle miljoni tööealise mehe ja veel 0,5 miljonit inimest emigreerus demograafi Aleksei Rakša sõnul (palju rohkem lahkus, kuid mõned naasid). Koos halva demograafilise olukorraga (väike põlvkond siseneb tööturule, samal ajal kui suurem põlvkond lahkub) ja immigratsioonivastase kampaaniaga on see viinud enneolematu tööjõupuuduseni.

See on viinud palgavõidujooksuni. Sõjatööstusettevõtted alustasid seda, teised olid sunnitud liituma, et säilitada oma töötajaid, selgitas Andrei Jakovlev, Harvardi Ülikooli Davise Keskuse dotsent. Aastatel 2023–2025 suurenes venelaste reaalne käsutuses olev sissetulek (pärast kohustuslikke makseid, inflatsiooniga korrigeeritud) 22,7%. Isegi sel aastal, hoolimata majanduskasvu peatumisest, ennustab keskpanga küsitletud analüütikute konsensus tööpuuduseks 2,3% ja reaalpalga kasvuks 3,3%. Keskpank kordab ka, et palgakasv edestab jätkuvalt tootlikkuse kasvu.

See takistab keskpangal inflatsiooni sihttasemele tagasi viimist ja sunnib seda hoidma baasintressimäära nii kaua kõrgel. Selle tulemusel on venemaa reaalintressimäärad (inflatsiooniga korrigeeritud nominaalintressimäärad) maailma kõrgeimate hulgas: Bloombergi arvutuste kohaselt viiendal kohal 109 riigi seas. „Töötus on 2% ja see koos tõsiasjaga, et inflatsioon kiirenes eelmise aasta alguseks 10%-ni, on tõend majanduse ülekuumenemisest,” teatas nabiullina. „Just need tegurid, mitte kõrged kasvumäärad, iseloomustavad majanduse olukorda.”

14. Kyiv Independent lugu: EL-is ja NATO-s võib peagi esile kerkida uus venemaa-sõbralik juht – seekord Balkanil.

Nädal pärast seda, kui kremli liitlane Viktor Orban kaotas Ungaris oma tagasivalimiskampaania, on Bulgaaria endine president Rumen Radev valmis võitma 19. aprillil toimuvad ennetähtaegsed parlamendivalimised.

Bulgaaria kahe ametiaja riigipea Radev astus jaanuaris tagasi, et juhtida oma uut Progressiivset Bulgaaria koalitsiooni riigi kaheksandatele parlamendivalimistele alates 2021. aastast, tõustes küsitlustes kiiresti.

Presidendina on Radev korduvalt Sofia Ukraina-meelsest joonest kõrvale kaldunud, olles vastu Kiievi sõjalisele abile ja venemaa-vastastele sanktsioonidele.

Ungari on tõestanud, et üksainus liikmesriik suudab kogu EL-i pantvangis hoida – see tekitab muret, et Bulgaariast võib saada järgmine rikkuja, kui Radev võimule tuleb.

Kes on Rumen Radev?

Endine õhuväeohvitser Radev valiti esmakordselt presidendiks 2016. aastal Bulgaaria Sotsialistliku Partei (BSP) toetusel, mis on külma sõja aegse kommunistliku partei pärija.

Kuigi Bulgaaria presidendiamet on suuresti tseremoniaalne, kasutas Radev oma ametit Ukraina toetuse kritiseerimiseks venemaaga peetava täieliku sõja ajal.

Endine riigipea on kritiseerinud lääne sanktsioone ja öelnud, et sõjaline abi Kiievile pikendab konflikti – seisukoht, mis viis ta 2023. aastal Sofias president Volodõmõr Zelenskõiga ägedasse vaidlusse.

Hiljuti mõistis Radev hukka Bulgaaria 10-aastase julgeolekulepingu Kiieviga, mille allkirjastas ajutine peaminister Andrei Gjurov.

Endine president on venemaa-meelne poliitik ja on suur mure, et ta võib proovida riiki Euroopa-meelsest joonest eemale juhtida, ütles Rooma Temple’i ülikooli professor Emilia Zankina ajalehele Kyiv Independent.

Varem nimetas Radev vastuolulist referendumit katseks edasi lükata riigi euroalaga liitumist ning tema ametisse nimetatud ajutine valitsus üritas väidetavalt takistada Venemaa energiasõltuvuse vähendamise plaane 2022. aastal.

Tollane president üritas edutult vetostada ka 2025. aasta seaduseelnõu, mis karmistas järelevalvet Burgase rafineerimistehase, riigi suurima naftarajatise, mis kuulub venemaa Lukoilile, müügi üle.

Sofia mõttekoja Diplomaatia Uuringute Keskuse (CSD) analüütik Ruslan Stefanov väidab, et Radevi nimetamine venemaa-meelseks võib olla liiast, kuid tunnistab, et tema seisukohad jätavad talle kremlile poliitiliselt kasuliku mulje.

Radev on venemaa suhtes märkimisväärse strateegilise ambivalentsusega poliitik, kes on püüdnud teenindada äärmuslikke euroskeptikute ja tavaliselt ka venemaa-meelsete valijagruppe, ütles Stefanov ajalehele Kyiv Independent.

Need vaated andsid võimaluse Radevi Euroopa-meelsetele vastastele, kes hoiatasid, et temast võib saada EL-is Trooja hobune, sarnaselt Orbanile.

Stefanovi sõnul on ebatõenäoline, et Radevist saaks sama struktuuriliselt võimas kui Ungari lahkuv juht. Bulgaaria poliitiline süsteem on endiselt liiga killustatud ja ükski erakond ei suuda tõenäoliselt üksi valitseda.

„Peamine risk ei seisne mitte selles, et Bulgaariast saab järsku üleöö teine Ungari,” väidab ekspert, „vaid selles, et Radevi juhitud valitsus võiks takistada, edasi lükata, lahjendada või retooriliselt õõnestada ühiseid ELi ja NATO seisukohti sanktsioonide, sõjalise abi ja muu osas.”

Zankina nõustub, märkides, et kuigi Radevil on Orbani omaga sarnased – ehkki mõõdukamad – vaated, ei ole tõenäoline, et ta saaks võrreldavat parlamenditoetust. Tema erakond, lisab ta, ei pruugi Bulgaaria ebastabiilses keskkonnas isegi kaua vastu pidada.

Kes veel kandideerib?

Bulgaaria viimaseid viit aastat on iseloomustanud killustatud parlament, nõrgad valitsused ja korruptsiooniskandaalid.

Sisse astub Radev, kes kasutab laialdast rahulolematust majandusliku olukorra ja oligarhide mõjuvõimuga, et käivitada oma parlamendikampaania pärast seda, kui protestid kukutasid Rosen Zhelyazkovi kabineti.

Radevi Progressiivse Bulgaaria koalitsioon, mis koosneb osaliselt endistest sotsialistidest poliitikutest ja Radevi lojaalsetest toetajatest, juhib küsitlusi umbes 30% toetusega.

„(Radev) suudab ühendada korruptsioonivastase (platvormi) venemaa-meelse hoiakuga ja seetõttu kogub ta hääli kogu poliitilisest spektrist,” ütles Zankina.

GERB-i ja Demokraatlike Jõudude Liidu (SDS) koalitsioon, parempoolne populistlik allianss, mida juhib endine peaminister Boiko Borisov, on teisel kohal umbes 20% toetusega.

Borisov, kogenud poliitik, keda kummitavad korruptsiooni- ja klientelismi (Klientelism on poliitiline või sotsiaalne suhe, mis põhineb patrooni (kõrgemalseisev isik/partei) ja kliendi (toetaja) vahelisel vastastikusel hüvede vahetamisel. See on vorst vorsti vastu põhimõttel toimiv süsteem, kus poliitiline toetus vahetatakse ressursside, teenuste või ametikohtade vastu) süüdistused , on säilitanud Bulgaaria läänemeelse hoiaku – kuid teda peetakse ka pragmaatiliseks populistiks.

Borisovi juhtimisel on GERB suures osas toetanud sõjalist abi Ukrainale. Ometi taganes Borisov oma toetusest julgeolekukokkuleppele Kiieviga 2024. aastal, vihjates, et see leping ei aitaks kaasa USA juhitud rahupüüdlustele.

Me jätkame muutust – Demokraatlik Bulgaaria (PP-DB), Euroopa-meelne ja Ukraina-sõbralik koalitsioon, on kolmandal kohal umbes 12%-ga.

Parlamenti peaksid pääsema ka Õiguste ja Vabaduste Liikumine (DPS), Türgi vähemushuvidega erakond, mida juhib USA ja Ühendkuningriigi sanktsioonide all olev oligarh Delyan Peevski, ning ultranatsionalistlik ja venemeelne partei Taaselustamine.

Sotsialistid kõiguvad umbes 4% juures, mis on parlamenti pääsemise lävi.

Taktikalisest vaatenurgast on Radevil palju koalitsiooniläbirääkimiste võimalusi – kuid kõigil neil on märkimisväärsed varjuküljed ja tõenäoliselt seisavad nad parlamendis silmitsi tugeva vastuseisuga, ütleb Stefanov.

venemaa mõjuvõimu kartused

Valimised kogu Euroopas on üha enam muutunud venemaa mõjuvõimu lahinguväljaks.

Bulgaaria välisministeerium lõi enne valimisi üksuse desinformatsiooni ja hübriidohtude vastu võitlemiseks ning palkas nõunikuks uuriva ajakirjaniku Christo Grozevi.

Nagu ELi diplomaatilise teenistuse pressiesindaja 2. aprillil ajalehele Kyiv Independent ütles, on Sofia koordineerinud sekkumisvastaseid jõupingutusi Euroopa partneritega.

Radev lükkas need pingutused tagasi, raamides neid valitsuse ja Brüsseli vandenõuna valimiste kompromiteerimiseks. Ta tõi võrdlusi Rumeenia 2024. aasta presidendivalimistega, mis tühistati kahtluste tõttu venemaa juhitud ulatuslikus sekkumises ultranatsionalistliku Calin Georgescu kasuks.

Bulgaarias on aastaid kestnud poliitiline kaos ja nõrgad institutsioonid loonud viljaka pinnase venemaa sekkumiseks. Moskva mõju Balkani riigis on tõsine, pikaajaline ja sügavalt juurdunud, ütleb Stefanov.

Võrreldes mõnede oma ELi kolleegidega on bulgaarlased – valdavalt õigeusklik, slaavi keelt kõnelev rahvas – suhtunud venemaasse suhteliselt positiivsemalt. Kuigi Sofia on Kiievit alates 2022. aastast nõukogudeaegsete relvadega varustanud, on seda toetust poliitiliste tagajärgede kartuses mõnda aega saladuses hoitud.

Myara agentuuri 2025. aasta augusti uuringu kohaselt suhtub venemaasse umbes 31% bulgaarlastest positiivselt ja 50% negatiivselt. Seevastu vaid veerand vastanutest suhtus Ukrainasse positiivselt, võrreldes 55%-ga, kes olid vastupidisel arvamusel.

Pikaajalised trendid näitavad aga, et venemaa suhtes on positiivsus alates täiemahulise sõja algusest 2022. aastal vähenenud, samas kui toetus ELile ja NATO-le on kasvanud.

„venemaa mõju ei toimi mitte sellepärast, et kõik bulgaarlased on venemaa-meelsed, vaid sellepärast, et institutsiooniline nõrkus, umbusaldus, meedia haavatavus ja killustatud poliitika muudavad süsteemi tungimise ja polariseerimise lihtsamaks,” võtab Stefanov kokku.

Reportaaži on teinud Kyiv Independenti reporter Chris Powers.

15. Reutersi andmetel on USA ametnikud teavitanud oma Euroopa kolleege, et varem allkirjastatud relvatarned lükkuvad Iraani sõja tõttu tõenäoliselt edasi. Viis anonüümsust palunud allikat märkisid, et see mõjutab mitmeid Euroopa riike, eriti Balti piirkonnas ja Skandinaavias, kuna Iraani sõda jätkab nende relvavarude ammendumist.

Reutersi allikad lisasid, et osa kõnealustest relvadest ostsid Euroopa riigid välisriikide sõjalise müügi (FMS) programmi raames, kuid neid pole veel tarnitud. Allikate sõnul usuvad USA ametnikud, et need tarned lükkuvad tõenäoliselt edasi.

Väljaanne lisab, et Valge Maja ja välisministeerium edastasid päringud Pentagonile, kes ei vastanud kommentaaritaotlusele.

Reuters märgib: »Need viivitused rõhutavad, kuidas sõda Iraani vastu, mis algas USA-Iisraeli õhurünnakutega 28. veebruaril, on hakanud ammendama USA kriitiliste relvade ja laskemoona varusid.”

Euroopa ametnikud kurdavad, et viivitused panevad nad raskesse olukorda. FMS-programmi raames ostavad välisriigid USA-s toodetud relvi USA valitsuse logistilise toe ja nõusoleku abil.

Donald Trumpi presidendiajal kutsus Washington Euroopa NATO partnereid üles ostma rohkem USA-s toodetud relvi, eriti FMS-programmi kaudu, et nihutada vastutus Euroopa kaitse eest USA-lt Euroopa partneritele. Sellised relvatarned aga sageli viibivad, mis tekitab pettumust Euroopa pealinnades, kus mõned ametnikud keskenduvad üha enam Euroopas toodetud relvasüsteemidele.

USA ametnikud väidavad, et relvi on vaja Lähis-Ida sõjaks ja süüdistavad Euroopa riike selles, et nad ei aita USA-l ja Iisraelil Hormuzi väina avada.

Reuters lisab, et juba enne sõda Iraaniga oli USA alates venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aastal ja Iisraeli sõjaliste operatsioonide algusest Gazas 2023. aasta lõpus sisuliselt ammendanud miljardite dollarite väärtuses relvi, sealhulgas suurtükiväesüsteeme, laskemoona ja tankitõrjerakette.

„Alates Iraani-vastase kampaania algusest on Teheran tulistanud Pärsia lahe riikide pihta sadu ballistilisi rakette ja droone. Enamik neist on kinni peetud, eelkõige PAC-3 Patriot püüduritega, millele näiteks Ukraina tugineb oma energia- ja sõjalise infrastruktuuri kaitsmiseks ballistiliste rakettide eest.”

Reutersi allikad rääkisid tingimusel, et relvaülekannetes osalevate riikide nimesid ei avaldata. Mõned neist piirnevad venemaaga ja seetõttu võib relvaülekannete sagedust pidada tundlikuks kaitseinfoks.

Allikate sõnul sisaldab edasilükatud tarnete nimekiri mitmesugust laskemoona, eriti seda, mida saab kasutada nii rünnaku- kui ka kaitseotstarbel.

Meeldetuletuseks, meedia teatas, et USA sõjavägi kulutas Iraani-vastase sõja esimese kahe päeva jooksul üle 5 miljardi dollari laskemoona.

Aprilli alguses ähvardas Trump Euroopa liitlasi peatada relvatarned Ukrainale PURL-programmi raames, kui nad ei liitu Hormuzi väina ummistuse avamise operatsiooniga.

Varem teatas Washington Post, et Pentagon kaalub Ukraina relvajõududele mõeldud olulise sõjavarustuse ümbersuunamist sõtta Iraaniga.

USA välisminister Marco Rubio teatas 28. märtsil, et USA ei suuna NATO riikide poolt Ukrainale ostetud relvi Lähis-Itta, kuid ei välistanud seda võimalust.

16. Lühiuudised

Ukraina nõuab Ungaris hoitud Oschadbanki arestitud varade tagastamist. Ametnikud nõuavad ka vastutusele võtmist, viidates ebaseaduslikule kinnipidamisele, väärkohtlemisele ja väärisesemete, sealhulgas sularaha ja kulla arestimisele.

Slovakkia blokeerib EL-i 20. venemaa-vastase sanktsioonide paketi, kuni Družba gaasijuhtme opereerimise garantiid on tagatud, kuid lubab Ukrainale 90 miljardi euro suurust laenu.

Ainult kolmandikku venemaa Tu-160M strateegilistest pommitajatest kasutatakse Ukraina-vastastes lahingmissioonides, ülejäänud kaks kolmandikku aga tegelevad testimise, väljaõppe, hoolduse, moderniseerimise või…

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Aprilli viimasel nädalal avaneb taotlusvoor, kust korteriühistud saavad küsida toetust transporditava või kohtkindla generaatorite ostmiseks. Taotlusvooru eelarve on 780 000 eurot.

Päästeameti kriisiteadlikkuse talituse juhataja Sälli Hinrikuse sõnul näitavad viimased taotlusvoorud, et huvi kortermajade kriisikindluse suurendamise vastu on suur. „Korteriühistud tegutsesid väga kiirelt nii eelmise generaatorite ostu toetusvooru kui ka tänavu veebruaris avatud varjumiseks kohandamise toetusvooruga. Meie eesmärk on ka edaspidi ühistuid toetada, et nad oleksid ootamatusteks paremini valmis.”

Hinrikus aga rõhutas, et koos seadmete ja ehitustöödega peavad ka kortermaja elanikud saama koolitatud. „Elanik peab teadma, mida ja kes kriisiolukorras teeb – kuidas pääseb keldrisse, kuidas käib generaator tööle jne. Selline info ei tohi jääda ühe või paari inimese teadmiseks.”

Taoline taotlusvoor korteriühistutele toimub teist aastat, eelmisel aastal oli eelarve 1,3 miljonit ning toimepidevamaks sai 196 korteriühistut. Veebruaris avati korteriühistutele ka varjumiskohtade kohandamise taotlusvoor, mille osas oli huvi väga suur ning eelarve ammendus kahe kuuga.

Taotlusvooru korraldava Riigi Tugiteenuste Keskuse teenusekoordinaator Tea Tassa selgitas, et korteriühistud saavad küsida toetust transporditava või kohtkindla generaatorite soetamiseks. „Lisaks on võimalik saada toetust avariitoite väljaehitamiseks korterelamu elektripaigaldistele generaatori ühendamiseks ning sellega seonduvatele ehitus-, rekonstrueerimis- ja projekteerimistöödele,” lisas Tassa.

Toetus on suunatud elamutele, kus on vähemalt kolm korteriomandit ning mis on igapäevaselt kasutuses ja kus vähemalt 80% korteriomanditest on füüsiliste isikute omandis. Korteriühistutel on vaja eelnevalt veenduda, et neil oleks olemas nõuetele vastav elektriaudit, mis on üks toetuse andmise tingimustest. Ühe taotleja maksimaalne toetussumma on 10 000 eurot. Taotlusvooru kogumaht on 780 000 eurot.

Taotlusvooru infotund toimub 21. aprillil kell 15. Lisainfo ning infotunni lingi leiab RTK koduleheküljelt: Korteriühistute kriisivalmiduse suurendamine 2026 | Riigi Tugiteenuste keskus.

Taotlusvoor avaneb esmaspäeval, 27. aprillil kell 9.

Korteriühistud saavad elanikkonnakaitse koolitusi ja nõustamist tellida kriisikoolitus@paasteamet.ee või võtta ühendust vastava regiooni päästekeskusega.

Kütuse hinnad Saksamaal. Bensiini liiter 2,0 eurot, diisli oma 2,2 eurot.

Saksamaal toidupoes on iseteeninduskassa tehtud väga lihtsalt. Endine tavakassa ekraan on keeratud ringi ja asi käib lihtsalt – piiksutad asjad läbi ja maksad.

Lisaks on koertele tehtud seina äärde parkla.

Rootsi valitsus toob koolidesse tagasi paberõpikud ja käsitsi kirjutamise, et turgutada noorte langevat lugemisoskust. Haridusteadlased ja tehnoloogiasektor hoiatavad seevastu, et samm seab ohtu Rootsi konkurentsivõime ja noorte võimalused tänapäeva tööturul toime tulla.

Stockholmi lähedal asuva Nacka gümnaasiumis lõpuklassi ühe õpilase sõnul prindivad õpetajad juba praegu tihti välja kõik tunnis vajaminevad tekstid. Lisaks jätsid paljud koolid kõrvale varasemad digiplatvormid ja asendasid need traditsiooniliste õpikutega, vahendab BBC.

Eesti ongi ringiga nõuka ajas tagasi – valitsus soovitab inimestele ise toitu kasvatada.

Ainult et erinevalt nõuka ajast ei jaga valitsus nüüd aianduskrunte, nagu siis tehti. Ses mõttes on ise kasvatamine raskem ülesanne.

Siin on video asja kohta:

Eesti kaitseminister Hanno Pevkur kohtus Vilniuses ametikaaslase Robertas Kaunasega, et rääkida kaitsekoostööst, NATO Ankara tippkohtumiseks valmistumisest ning Leedu kaitseteemalistest prioriteetidest eelseisval Euroopa Liidu eesistumise perioodil.

„Leedu ja Eesti on sel aastal NATOs tõenäoliselt kõige suuremad kaitse-eelarvesse panustajad –  meie kaitsekulutused on üle viie protsendi sisemajanduse kogutoodangust. Ankara tippkohtumiselt ootame muidugi liitlastelt kinnitust, et ka nemad on pühendunud eelarve-eesmärkide täitmisele,” sõnas Pevkur.

„Peame Leeduga ühtmoodi oluliseks ka Euroopa kaitsevalmiduse tõstmist. Hea näide sellest on Euroopa Liidu idatiiva kaitsekoostöö algatus Eastern Flank Watch, kus teeme väga head koostööd Leedu, Läti, Poola, Soome ja Rootsiga,”  jätkas minister.

Ministrid rääkisid ka kummagi riigi praktikatest reservväelaste väljaõppe korraldamisel. Leedu taastas ajateenistuse pärast seda, kui Venemaa annekteeris Krimmi ning on huvitatud meie järjepidevast kogemusest. „Eesti kogemus näitab, et reservvalmidus paraneb, kui riik vähendab teenistusega seotud majanduslikku koormust, tunnustab tööandjaid riigikaitse partneritena ning loob kodanikele nähtavad ja praktilised võimalused panustamiseks,” sõnas Pevkur.

Hommikusel kohtumisel Leedu kaitseministriga osales minister Pevkuri kõrval ka kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Viktor Kalnitski. Hiljem külastasid nad Leedu majandus- ja innovatsiooniministeeriumi, kus arutati minister Edvinas Grikšasega võimalusi Eesti-Leedu koostöö tugevdamiseks kaitsetööstuses, ning Rukla sõjaväebaasi.

Kaitseminister Pevkur viibis Leedus koos Eesti presidendi Alar Karise ning presidendi abikaasa Sirje Karisega kahepäevasel riigivisiidil. Visiidi esimesel päeval toimusid kohtumised Leedu presidendi Gitanas Nausėda, peaminister Inga Ruginienė ning Seimi esimehe Juozas Olekasega.

Eile alanud Eesti meeste käsipalli meistrivõistlustel alistas Põlva Serviti kindlalt HC Kehra. Täna jätkusid otsustava faasi kohtumised teise seeria avamänguga, kui põhiturniiril teiseks jäänud Mistra võõrustas Kalevi Spordihallis neist koha tagapool lõpetanud Viljandi HC meeskonda.

Viljandile algas kohtumine näiliselt traagiliselt, kui juba kuuendal minutil pidi punase kaardi tõttu platsilt lahkuma nende üks liidritest, Ott Varik. Edasine mängupilt näitas aga, et Lõuna-Eesti meeskond võttis sellest pigem energiat ning tugeva kaitsemängu ja kiirrünnakute toel võeti 22. minutiks 9:3 edu. Mistra tegi palju tehnilisi vigu ning kaotas vaatamata Arno Vare neljale tabamusele poolaja 9:13.

Neljandat aastat järjest poolfinaalis kohtuvate meeskondade teine poolaeg algas Mistrale positiivselt, kui Martin Nerut vähendas vahe vaid kahele väravale. Kuid selle esimese kahe minutiga võõrustajate rõõmud ka piirdusid. Maru Reunupi tõrjed õigetel hetkedel hoidsid initsiatiivi terve teise perioodi viljandlaste käes. Täna seitsmel korral skoorinud Hendrik Koksi ning kuus väravat visanud Aleksander Pertelsoni tabamuste järel juhiti 52. minutil 24:16 ja lõppseisuks vormistati 26:21.

„Tuleb lihtsalt edasi mängida,” kommenteeris Aleksander Pertelson alustuseks Ott Variku punase kaardi mõjusid meeskonnale ja jätkas tänase võidu võtmetega. „Kaitses olime head. Värskus oli jalgades tunda ning ka realiseerimisega saime hakkama. Kui üldse midagi parandamist vajavat otsida, siis agressiivsust saab alati juurde lisada. Aga üldiselt proovime lihtsalt samast kohast jätkata.”

Mistra resultatiivseimaks oli täna Arno Vare kaheksa väravaga. Meeste meistrivõistluste poolfinaalid jätkuvad juba laupäeval, kui HC Kehra võtab kodusaalis vastu Eesti valitseva meistri Põlva Serviti ning vaid päev hiljem on Mistral võimalus Viljandis revanš võtta.

Poolfinaalide ajakava:
15.04 19:00 Mesikäpa halli Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 37:22 (20:9)
16.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC   21:26 (9:13)
18.04 19:00 Kehra spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti
19.04 19:30 Viljandi spordihoone Viljandi HC – Mistra
21.04 19:00 Mesikäpa hallis Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
22.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC
ja vajadusel:
24.04 19:00 Kehra spordihoones HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti
26.04 14:00 Viljandi spordihoones Viljandi HC – Mistra
27.04 19:00 Mesikäpa hallis Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
28.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC

Põhiturniiri lõppseis (mängud, võidud, viigid, kaotused, punktid):

Põlva Serviti 20 19 1 0 41
Mistra 20 13 1 6 27
Viljandi HC 20 11 1 8 23
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 20 9 0 11 18
SK Tapa/Team Kaitsevägi 20 5 1 14 11
HC Viimsi/Alexela 20 0 2 18 2

Venemaa endine kaitseminister, praegune Julgeolekunõukogu sekretär Sergei Šoigu hoiatas Soomet ja Balti riike Venemaa õiguse eest enesekaitsele seoses Ukraina droonirünnakutega.

Julgeolekunõukogu sekretäri sõnul võib see olla tingitud nende riikide ebaefektiivsetest õhukaitse operatsioonidest või nende õhuruumi teadlikust kasutada andmisest.

Viimasel juhul, märkis ta, kohaldub ÜRO põhikirja artikkel 51 enesekaitseõiguse kohta.

🚨 Sergei Shoigu — Russia’s former defense minister and one of Putin’s closest allies — has warned Finland and the Baltic states that Moscow may act under its “right to self-defense.”

He claims Ukrainian drones are flying through their airspace — and says Russia could respond… https://t.co/a1Gp9BzjPg pic.twitter.com/WWbxNHoZEx

— NEXTA (@nexta_tv) April 16, 2026

Austrias peeti kinni Lvivi endine abilinnapea Hennadi Vaskiv Ukraina relvajõududele antud Euroopa abi ulatusliku omastamise eest.

Meedia teatel on Vaskiv kinni peetud. Ta oli tulnud USA-st. Ta on Eesti 200 häältemagneti Johanna-Maria Lehtme kahtlusalune kuriteopartner.

Uurijate andmetel lõi ta 2022. aasta märtsis heategevusfondi „All for Victory” (Kõik võidu nimel), mille kaudu ta allkirjastas partnerlusmemorandumi Eesti heategevusorganisatsiooniga, ning otsustas 2022. aasta augustis kogutud annetused taskusse pista.

Väidetava omastamise kogusumma on 1,55 miljonit eurot.

Ukraina on esitanud tema väljaandmistaotluse.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Eesti õuel toimus häppening, mida muidu näeb TikTokis.

Videos on näha, kuidas kümblustünn tuule alla võtab ja minema veereb.

Video on siin:

Politsei andis teada, et Tartus eile kadunuks jäänud 35-aastane mees on leitud. Tänu kodaniku vihjele leidsid patrullpolitseinikud mehe Viljandimaalt ning temaga on kõik korras.

Politsei palus täna abi selgitamaks 35-aastase Siimu asukohta, kes lahkus eile 15. aprillil Tartus asuvast hooldekodust ja oli siiani kadunud.

14. aprillil pidas politsei Tallinnas kinni 21-aastase noormehe, keda kahtlustatakse kullerina petuskeemides osalemises. Politsei palub kõigil, kes on pildil kujutatud noormehe tõttu kahju kannatanud, anda sellest politseile teada helistades 112 või aadressil hannes.jalg@politsei.ee.

21-aastane eestlane töötas seni tuvastamata kelmide grupeeringu heaks sularaha väljavõtjana ehk ta aitas tahtlikult kaasa tegevusele, mille eesmärk oli tekitada ohvritele ebaõige ettekujutuse loomise pinnalt varaline kahju. Kahtlustatava panusel tekkis ajavahemikul 2024. aasta 12. november kuni 2025. aasta 10. september kolmeteistkümnele kannatanule varaline kahju kogusummas 94 034 eurot.

Mees peeti teisipäeval kinni oma Tallinna elukoha lähistel. Tema sõiduauto ja korteri läbiotsimisel leiti digiseadmeid ning riided, millega ta käis sularahaautomaatidest kannatanute raha välja võtmas. Samuti avastas politsei 20 grammi kanepit.

Ida prefektuuri küber- ja majanduskuritegude grupijuhi Hannes Jala sõnul oli mehe kinnipidamisega päädinud protsess keeruline, sest inimene konspireeris enda asjaajamisi keskmisest kullerist hoolikamalt. „Tavaelus hoidis ta väga madalat profiili ning kui talle vähegi tundus, et olukord võib politsei tähelepanu kontekstis muutuda riskantseks, piiras mees tegevust,” lausub Hannes Jalg.

Kahtlustatav peeti kinni 48-tunniks ja eile esitati talle esialgne kahtlustus. Lisaks rahuldas kohus prokuratuuri taotluse seada mehe korterile hüpoteegid kannatanute tsiviilhagide tagamiseks neile tekitatud kahjude ulatuses. „See on ilmekas näide, et kuritegevus ei tasu ära. Juhul kui inimese teod leiavad kohtus tõendamist, nõutakse süüdimõistmise korral kannatanutele tekitatud kahju temalt välja. Ehk käesolev juhtum annab lootust kõikidele kannatanutele, et tekitatud kahju korvatakse neile kasvõi mingilgi määral,” sõnab Jalg.

Äsjane kinnipidamine on lähikuudel juba mitmes, kus kelme abistav kuller peetakse kinni. Märtsi hakul sai politsei Narvas kätte 17-aastase noormehe, kes samuti töötas kelmide käepikendusena. „Kullereid värvatakse tihti sotsiaalmeedia kaudu. Inimesi motiveerib halvale teele minema pealtnäha kerge rahateenimise viis, kuid seejuures jäetakse arvestamata, et nemad on neis kuritegelikes skeemides kõige lihtsamini tabatavad. Seda tõestab praegunegi juhtum,” ütleb Hannes Jalg.

Politsei palub kõigil inimestel, kes on nimetatud inimese tegevuse tõttu kahju kannatanud või kellel on tema suhtes pretensioone, võtta ühendust helistades 112 või e-posti aadressil hannes.jalg@politsei.ee.

„Juhul, kui keegi on langenud kelmuse ohvriks, tuleks esimesel võimalusel helistada 112 ning juhtunust teada anda. Mida kiiremini info politseini jõuab, seda suurem on tõenäosus pettust peatada ning raha kelmideni jõudmist takistada,” rõhutab Hannes Jalg.

21-aastase noormehe suhtes on alustatud kriminaalmenetlus kelmuse, süüteost osavõtja ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise paragrahvide alusel. Kriminaalmenetlust viib läbi Ida prefektuur ning juhib Viru ringkonnaprokuratuur.

Sel nädalal viis keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo ühes partneritega läbi rahvusvahelise politseioperatsiooni, eesmärgiga on takistada teenustõkesutusrünnete (DDoS) toimepanemist. Eestiga seoses on politsei tuvastanud üle 1600 võimaliku rünnetega seotud internetikasutaja.

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Jete Luik rääkis, et teenustõkestusründed on tellimustöö, mis tähendab, et ründe kavandajal endal ei pea olema laialdasi IT teadmisi. „Küberkuritegevus on teenusepõhine ja rünnaku saab sisse osta. Nii tegutsevad teenustõkestusrünnakute teenusepakkujad, kelle veebilehelt saab valida omale sobiva rünnaku paketi. Nende rünnete eesmärk on ummistada konkreetse asutuse või ettevõtte teenused, et häirida nende tööd ja kõiki inimesi, kes teenust tahavad kasutada. Levinud on rünnakud näiteks pankade, haiglate ja riigiasutuste vastu,” kirjeldab Luik.

Riigiprokurör Vahur Verte sõnul on küberkurjategijad muutnud DDoS rünnakute läbiviimise äärmiselt lihtsaks. „Pahatihti tajuvad noored seda ekslikult süütu võimalusena sõpradele vembu mängimiseks või mõne teenuse ajutiseks halvamiseks. DDoS rünne ei ole süütu temp, vaid sekkumine arvutisüsteemide ja -teenuste toimimisse, mis võib põhjustada varalist kahju ja häirida teenuseid tuhandetele kasutajatele. Selline rünne on kuritegu sõltumata sellest, kas sihtmärgiks on haigla arvutivõrk, suur ettevõte või mängukeskkonnas teine mängija,” ütles Verte.

Aprilli alguses viisid 21 riigi õiguskaitseasutused läbi politseioperatsiooni, et võtta maha rünnakupakkete pakkuvad veebilehed. Üle maailma peatas politsei 53 teenusepakkuja tegevuse. „Nendelt veebilehtedelt vaatab nüüd vastu teade, et õiguskaitseasutused on need maha võtnud,” selgitas Luik.

Eestis ühtegi sellist teenusepakkujat selle operatsiooni käigus maha ei võetud, küll aga on Eestist ja ka Eesti suunal selliseid ründeid tellitud. Politsei kogutud andmed puudutavad alates 2014. aastast toime pandud rünnakuid ja nende tellimusi. Eestis olid rünnakute sihtmärgiks näiteks mängukeskkonnad, koolide veebilehed, eKool ja Stuudium.

Küberkuritegude büroo juhi sõnul on rünnakute taga tavalised internetikasutajaid. „Tuvastasime ligi 1600 Eestiga seotud kasutajakontot, kes olid end rünnakute tellimise lehel registreerinud. Praegustel andmetel piirduski neist osade jaoks see ainult registreerimisega, samas leidus neid, kes rünnaku tellisid,” sõnas Jete Luik.

Eesti politsei võtab kõigi nende 1600 kasutajaga ühendust, saates neile e-kirja samal emaili aadressil, millega nad end rünnete pakkujate juures registreerisid. „See on hoiatav email, et inimest suunata õiguskuulekale käitumisele. Nende ründajate puhul räägime me valdavalt noortest internetikasutajatest, kes toimetavad seal uudishimust, mitte tingimata pahatahtlikkusest. Noored loodavad seal anonüümsusele ega mõtle, millised tagajärjed mõnel hiireklikil võivad olla,” selgitas Luik.

Keskkriminaalpolitsei esitab kuriteokahtlustuse 13 inimesele. „Need on inimesed, kelle puhul kogusime tõendid võimalike rünnakute tellimisest ja oleme tuvastanud, kes kasutajatunnuse taha peitus. Sel nädalal said nad kutse tulla kahtlustatavana ülekuulamisele. Kuna oleme võimaliku kuriteotunnused tuvastanud, siis peame kriminaalmenetluse alustama, kuid selles menetluses on meie peamine eesmärk inimest mõjutada edaspidi õiguskuulekale käitumisele. IT-huvi on hea, aga on tähtis, et inimene seda ka seadusekuulekalt kasutaks,” sõnas küberkuritegude büroo juht.

„Digitaalsed oskused on väärtuslikud, ent nagu kõigi teistegi oskuste puhul, tuleb mõista, millised on kohased ja lubatud viisid nende rakendamiseks. Anname kahtlustatavatele noortele võimaluse omandada koostöös ekspertidega teadmised, et rakendada enda küberhuvi seaduslikult ja teiste õigustega arvestavalt. See on kahtlustatavatele hoiatus ja võimalus enda õiguskuulekust tõestada. Kui nad võtavad õppust ja edaspidi küberkuritegusid toime ei pane, siis sel korral nende tegudele kriminaalkaristust ei järgne,” ütles riigiprokurör Vahur Verte.

PowerOFF on rahvusvaheline politsei koostööformaat, mille eesmärk on takistada teenustõkestusrünnete toimepanemist ning sel kujul on politsei üle maailma teinud koostööd alates 2018. aastast. Eesti on projektiga seotud olnud selle algusest saati. Rahvusvahelisest operatsioonist võttis tänavu osa 20 riiki üle maailma.

Eesti piiril Venemaaga algas võimsa kaitseliini ehitus. Praegu käib töö Setomaa vallas Meremäe ligidal.

Videos on näha, kuidas paigaldatakse tankitõkkeid ehk nn draakoni hambaid. Samuti kaevatakse kraave ja püstitatakse valle.

Eeskujuks näib olevat nn Surovikini liin Ukrainas, mis Ukraina suure vastupealetungi 2023. aastal edukalt kinni pidas.

Selliseid võimsaid asju ehitatakse vaenlase sissetungi ootuses, kui oht on vahetu.

Siin on video:

Rubriigis päeva nämm on täna Hispaania maasikad, mis on kohapeal saadaval hea hinnaga 2,98 eurot kilo eest.

500-grammine karp on 1,49. Lastele väga maitsevad.

Saksamaa – Poola piiril on samuti kontroll, kuid mitte nii range. Tehakse pistelist kontrolli. Liiklus on sujuv, ummikut piiril pole.

Riigikohus kirjeldas täna avaldatud otsuses, millistel tingimustel on võimalik menetlusvälisel isikul tutvuda kohtus arhiveeritud kriminaalasja toimikuga.

Kriminaalasja toimiku tutvustamine pole praegu õigusaktides selgelt reguleeritud. Vastavat seadusemuudatust on arutatud juba aastaid ja hetkel on see Riigikogu menetluses osana laiemast kriminaalmenetluse reformist.

Kehtivaid õigusakte tõlgendades jõudis aga Riigikohus järeldusele, et kõigile maakohtutes arhiveeritud kriminaalasjade toimikutele kehtib juurdepääsupiirang. Toimikuga tutvumiseks saab anda erandina loa maakohtu esimees.

„Põhjendatud taotluse puhul on võimalik kohtu esimehel ka edaspidi anda luba toimikuga tutvumiseks ajakirjanikele, teadlastele ja teistele, kellele see on tööalaselt vajalik. Nende jaoks ei pruugi selle otsusega väga palju muutuda. Samas annab see lahend kohtule senisest selgema aluse juurdepääsust keeldumiseks näiteks juhul, kui toimikuga soovib tutvuda inimene, keda lihtsalt huvitavad kohtuasja materjalid,” selgitas Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving.

Kohus peab toimikuga tutvumise taotlust lahendades arvestama muu hulgas nende inimeste õigustega, kelle andmed on toimikus. Võrreldes avalikul kohtuistungil kõlanud suuliste aruteludega annavad toimikus asuvad materjalid inimeste eraelust sageli märksa täpsema ja detailsema ülevaate.

Riigikohus nentis, et toimikus leiduvad andmed ei puuduta üksnes süüdistatavaid, vaid ka kannatanuid, tunnistajaid ja teisi kohtuasjaga veelgi kaudsemalt seotud inimesi. Need inimesed peavad paratamatult taluma, et nende andmeid avaldatakse kohtuistungil. Samas on nende huvides, et eraelu riive piirduks ainult möödapääsmatult vajalikuga ja nad ei peaks samaväärse tähelepanuga arvestama ka pärast kohtumenetluse lõppu.

Seetõttu peaks juurdepääs arhiveeritud kriminaalasja toimikule olema Riigikohtu hinnangul üldjuhul piiratum ning tutvuda soovijal selleks kaalukas õigustatud huvi. Teisalt ei välista näiteks kriminaalasja istungi kinniseks kuulutamine iseenesest võimalust, et menetlusvälisel isikul lubatakse hiljem toimikuga mingis osas tutvuda. Lisaks tuleb arvestada ka seaduses kehtivat erandit, mis lubab isikuandmeid töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil.

Oluline on sündmustest möödunud aeg

Toimikuga tutvumiseks loa andmisel võib olla muu hulgas oluline, kui palju aega on kohtuasjas käsitletud sündmustest möödunud. Riigikohus asus seisukohale, et kriminaalasja toimikule kehtib juurdepääsupiirang kuni viis aastat alates lahendi jõustumisest ja maakohtu esimees võib seda tähtaega viie aasta võrra pikendada. Juurdepääs toimikus leiduvatel eraelu oluliselt kahjustavatele isikuandmetele on aga juba seaduse järgi piiratud kuni 75 aastat või 30 aastat alates inimese surmast.

Maakohtu esimees võib toimikuga tutvumiseks loa andmisest keelduda ka juhul, kui toimik on väga mahukas ja sisaldab eraelu oluliselt kahjustavaid isikuandmeid, mille kinni katmine tooks kohtule kaasa põhjendamatult suuri kulutusi ja häiriks põhitööd.

Riigikohtu otsusele lisasid täiendava arvamuse kohtunikud Nele Siitam ja Oliver Kask. Nende hinnangul oleks tulnud kehtivat õigust tõlgendada nii, et kriminaalasja toimik on alates kohtuistungi toimumisest avalik ja juurdepääsupiirang hõlmab üksnes kinnisel istungil arutatud teavet ning seaduses loetletud isiku- ja muid andmeid.

Tänane Riigikohtu lahend ei puuduta jõustunud kohtuotsuste avaldamist ega Rahvusarhiivile üle antud kriminaaltoimikute tutvustamist.

Riigikohtu otsuse ja täiendava arvamusega saab tutvuda siin.

Valitsuse tänase istungi otsusega liigub Riigikogusse elektrituru- ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis suurendab varustuskindlust ja energiajulgeolekut ning edendab tarbija õiguseid ja  võimalusi taastuvenergia jagamiseks. 

„Uue raamistikuga kaasajastame turukorraldust, et võimaldada senisest tõhusamalt tegeleda elektritootmise, -tarbimise ja -võrkude haldamisega,,” ütleb energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. „Arvestades muutunud geopoliitilist riskikeskkonda ja sellest tulenevat vajadust suurendada Eesti energiajulgeolekut ning kriitilise taristu toimepidevust muudetakse eelnõuga elutähtsa teenuse osutaja piirmäära elektrienergia tootmisel ehk saame juurde mitu uut elutähtsa teenuse osutajat.”

Kui kehtiva õiguse järgi oli elutähtsa teenuse osutaja (ETO) 200 MW ja suurema võimsusega elektrijaam, on muudatuse järgi selleks piirmääraks 90 MW. ETO-ks olemisega kaasnevad samuti kõrgemad nõuded turvalisusele ja riskijuhtimisele, kuid see on vajalik elutähtsa teenuse ehk elektriga varustamise tagamisel. Praeguses riskikeskkonnas on kriitilise taristu toimepidevuse tagamine eriti oluline ning seetõttu suurendavad uued hajutatult paiknevad võimsused Eesti elektrisüsteemi kriisikindlust.

Kavandatavad muudatused maandavad riske tarbijate jaoks, sest tagavad muu hulgas, et tarbijad on kaitstud energiahinnakriiside ning võrgust lahti ühendamise eest kohtuvälise menetluse lahendamise ajal. Ühtlasi tugevneb turujärelevalve, sest turumanipulatsiooni ja siseinfo kasutamise karistusmäärad kaasajastatakse – see aitab ennetada ebaausaid tavasid, tagab turu läbipaistvuse ja hindade konkurentsivõime.

Eelnõu jõustumise järgselt tekib kortermajades võimalus toodetud taastuvelektrit senisest paremini kohapeal ära tarbida. Praeguse süsteemiga saab taastuvenergia toodangut jagada elektrimüügilepingu põhiselt. See tähendab, et kui näiteks kortermajas on iga korter eraldi lepinguga, saab taastuvenergia toodangut kohapeal kasutada vaid kortermaja üldtarbimise katmiseks. Muudatuste jõustumisel saab taastuvenergia toodangut jagada ühe kinnistu või hoone piires, eeldusel, et tootmine ja tarbimine toimuvad samas liitumispunktis.

„Elektriturg peab toimima viisil, mis annab inimestele kindlustunde ja samal ajal toetab puhta energia kasutuselevõttu. Selle eelnõuga loome võimalused, et tarbijad oleksid paremini kaitstud, saaksid aktiivsemalt turul osaleda ning kasutada rohkem puhast energiat,” ütles minister.

Muudatustega vähendatakse ka tarbetut bürokraatiat. Näiteks asendatakse üldteenuse pakkuja leidmiseks riigihange lihtsama konkursimenetlusega ning loobutakse mõningatest ettevõtjatele kehtinud aruandlusnõuetest.

Enamik eelnõuga kavandatavaid muudatusi on plaanitud jõustuma 2026. aasta teises pooles, pärast menetlust Riigikogus. Elektrienergia jagamist puudutavad sätted jõustuvad märtsis 2028, et anda Konkurentsiametile ja võrguettevõtjatele pikem aeg korteriühistutes energiajagamisega seoses vajalikeks ettevalmistusteks.

Kolmapäeva, 15. aprilli õhtul kell 19.38 teatati kulupõlengust Põhja-Sakala vallas Ivaski külas. Kohalolnud inimesed püüdsid tuld ise kustutada.

Päästjad likvideerisid tulekahju kella 20.43-ks, põlengu pindalaks oli ligi 200 ruutmeetrit.

Tuli sai alguse kivihunnikust, kus lapsed panid tikkudega mängides sambla põlema. Päästjad vestlesid vanemaga, kes lubas edaspidi tähelepanelikum olla ja lastega rääkida.

Kolmapäeval, 15. aprillil kell 13.00 teatati häirekeskusele kulupõlengust Põlva vallas Uibujärve külas. Lõkketuli väljus kontrolli alt ja tuulega kandunud sädemed süütasid metsaaluse.

Kohalolnud inimesed püüdsid materdades tule levikut ohjeldada. Kustutustööde käigus vaadati ka drooni soojuskaameraga perimeeter üle.

Tulekahju likvideeriti kella 15.09-ks. Kokku põles hinnanguliselt 7000 ruutmeetrit.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 16. aprill 2026:

ühe talu kaotus tuli ja Krimmis puhkamise mõtted vist pole mõistlikud.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Tuapse naftatehas ja Krimm oli väga tihedas sajus.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: üks elamu saagiks langes..

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. putin noomis ametnikke prognooside täitmata jätmise pärast ja nõudis majanduse taas kasvule pöördumist.

12. medvedjev nimetas potentsiaalsete rünnakute sihtmärkidena Euroopas asuvaid tehaseid, mis varustavad Ukrainat droonidega.

13. Leningradi kuberner kuulutas, et oblastist saanud rindejoone oblast.

14. venemaa garnisoni kohtud püstitasid vanglasse saadetud sõjaväelaste arvu osas 15-aasta rekordi.

15. Lühiuudised

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 153 lahingukokkupõrget. Kõige tihedam päev Pokrovski kandis ning jätkub vene poole ponnistus likvideerida Antonovski silla otsas olev Ukraina omade sillapea Dnepri jõe idakaldal. Pisu on surve tõusnud Tśassiv Jari kandis, ju anti korraldus kuidagigi toetada Kostjantõnivka suunda. Mujal kas tavapärane või väiksem surve. Soomust eriti rünnakutel enam ei näe, tabatakse neid üldjuhul kuskil kaugel paiknemise ajal. Selline hukkunute ja vigasaanute summa (üle tuhande) ja ette on näidata vaid üks uus hõivatud majapidamine ühes külas…

Eile sooritas vaenlane kaks raketirünnakut, kasutas 24 raketti, viis läbi 76 õhurünnakut ja heitis alla 225 juhitavat pommi. Lisaks 9140 kamikaze-drooni ja sooritati 3456 kaudtulelasku, sealhulgas 59 mitmikraketiheitjaga.

Jätkuvalt on kõrged nii kaudtuleüksuste kui muu tagalatoetuselemendi kaotused.

1. venemaa sihtis 16. aprilli öösel Ukraina linnu massilises raketirünnakus, tabades Kiievi ja Dnipro elamurajoone. Linnavõimude teatel on Kiievis kella 5.00 seisuga toimunud öistes rünnakutes hukkunud vähemalt viis inimest, sealhulgas üks laps, ja 21 on saanud vigastada. Kiievi linnapea Vitali Klitško teatas, et hukkus 12-aastane poiss. Vigastatute seas oli neli kiirabitöötajat ja kaks politseinikku, kes sündmuskohale saabusid.

Rünnakud tekitasid Kiievis kahju mitmele linnaosale, ütles Klitško. Podilski rajoonis sai otsetabamuse mitteeluhoone, samas kui teisi kohti tabasid rusud. Nende hulgas olid elamu, kus puhkes tulekahju, kolmekorruseline hotell ja kortermaja kuues korrus.

Kahjude ja inimohvrite täielik ulatus on endiselt selgitamisel.

Raketihoiatused kuulutati välja ka mitmes piirkonnas üle riigi. Ukraina suuruselt neljandas linnas Dnipros lõõmasid elamurajoonides tulekahjud, kui surmav venemaa raketirünnak tabas linna sel nädalal teist korda. Dnipropetrovski oblasti kuberner Oleksandr Hanža teatas, et rünnakutes hukkus vähemalt kaks tsiviilisikut ja sai vigastada 27 inimest. Seitse ohvrit viidi haiglasse.

Rünnakutes kahjustati kortereid, õppeasutust, garaaže ja sõidukeid.

16. aprilli öösel Odessale toimunud venemaa raketi- ja droonirünnakus hukkus kuus ja sai vigastada üksteist inimest.

Viimane massirünnak Ukraina vastu toimus vahetult pärast seda, kui president Volodõmõr Zelenski andis häirekella riigi kriitilise õhutõrjerakettide, eriti USA toodetud Patriotide puuduse pärast. „Olukord on nii defitsiitne, et hullem ei saaks olla,” ütles ta 14. aprillil.

venemaa sihib regulaarselt Ukraina linnu ja tsiviilinfrastruktuuri ulatuslikes õhurünnakutes. Ukraina elanike igapäevaelu on venemaa eskaleeruva taktikaga kohanemisel, mis hõlmab kamikaze-droonide ja rakettide parvi, tõsiselt häiritud.

Ka tsiviilohvrite arv on viimase aasta jooksul dramaatiliselt suurenenud.

2. Ukraina 1. mehitamata süsteemide keskuse üksus tabas eile päeval venemaal enam kui 1500 km kaugusel asuvat Sterlitamaki naftakeemiatehast, kahjustades lennukikütuse ja sünteetilise kautšuki tootmisega seotud rajatisi.

Jälgimiskanalite teatel suundus okupeeritud aladele ja venemaa sügavusse umbes 270 ründedrooni.

Ukraina droonid ründasid 16. aprilli öises rünnakus Tuapse naftatöötlemistehast Lõuna-venemaal Krasnodari krais, teatasid pealtnägijad ja ametlikud teated. Rosnefti rajatis Tuapse naftatöötlemistehas on üks venemaa kümnest suurimast naftatöötlemistehasest.

Kohaliku kuberneri sõnul olla rünnak tabanud Tuapse elamuid, tappes kaks last, vanuses 5 ja 14, ütles Kondratjev. Kaks täiskasvanut said vigastada. Kõik linna haridusasutused on 16. aprilliks tunnid tühistanud.

Tuapse sadamalinn asub umbes 75 kilomeetrit Sotši suurlinnast loodes ja satub regulaarselt Ukraina droonide rünnakute alla. Tuapse naftatöötlemistehase töötlemisvõimsus on umbes 12 miljonit tonni naftatooteid aastas. Rajatise töötlemisvõimsus on võtmeroll venemaa sõjaväe varustamisel, tootes autobensiini, diislikütust, kütteõli ja naftakeemiatoodete toorainet.

Rafineerimistehas on olnud sihtmärgiks ka varasemates Ukraina rünnakutes, millest mõned on põhjustanud tehase ajutise tegevuse peatamise.

Ukraina ründab regulaarselt sõjalisi ja tööstuslikke sihtmärke venemaal ja venemaa okupeeritud aladel pikamaarelvadega. Viimase kuue kuu jooksul on Ukraina väed intensiivistanud oma kampaaniat nafta- ja gaasitaristu vastu venemaal.

Ülemjuhataja Oleksandr Sõrski teatas 15. aprillil, et Ukraina ründas ainuüksi märtsis 76 venemaa tööstussihtmärki, sealhulgas 15 naftatöötlemistehast.

Väidetavalt süüdati eile õhtul okupeeritud Mariupoli Ritšne rajoonis vene droonide kokkupanemisrajatis.

Okupeeritud Krimms oli kohalike sõnul mitu droonilainet ja kostus palju plahvatusi nii sõjaväelennuväljade, väeosade suuremate linnade lähistel. Tabamustest varahommikuks info puudus.

3. Sumõ: vene poole kaudtule, lennunduse ja droonioperaatorite töö on kitsal lõigul Sumõ poole põhjast sikk-sakkides oleva maantee piirkonnas ja kipub arvama, et tehakse eeltööd siin rohkem suruma hakata. Sumõni jõudmist siiski ei eelda. Ukraina omad on nõnna tihedalt kaitserajatisi siin suunas teinud et kogu siin suunal olev vene poole seltskond lihtsalt saaks otsa.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski ümber muutusi rindejoones ei tuvastanud ja Lõmani juures pigem on Ukraina omad suutnud vene poolt veelgi kaugemale linnast lükata.

6. Siversk: vene blogijad teatasid, et vene 6. motolaskurbrigaad heiskas Kalenõkõs lipu. Seni küll suutsin tuvastada vaid pika küla kõige idapoolsema majapidamise hõivamise. Küll kiideti sõnumis kaudtuleüksusi ja droonimeeskondi tubli eeltöö eest.

7. Bahmut: viimased päevad on toonud Kostjantõnivkas ja selle ümber huvitavaid arenguid. vene poole konveier küll töötab ülitihedalt aga linnas enam kesklinnani ei jõuta ning Ukraina omad on suutnud taas rohkem hõivata olulisi eesmisi possasid linna ümber just vene poole linnale lähenemise marsruutide läheduses.

8. Donetsk: siingi vene poole konveier töötab, tuleb ka infokilde Ukraina vasturünnakutest, rindejoones muutusi ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. putin nõudis valitsuselt ja keskpangalt selgitust, miks toimib majandus sel aastal halvemini kui eksperdid ja analüütikud ootasid, isegi halvemini kui nende endi prognoosid, ning vaatamata kiireloomulistele meetmetele majanduskasvu taastamiseks. See on putini teine kaebus sel kuul venemaa majanduse nõrkuse kohta.

Majandusarengu ministeeriumi andmetel oli SKP kahe esimese kuu jooksul 1,8% madalam kui eelmise aasta jaanuaris-veebruaris. venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognooside Instituut hindas kvartaliks 1,5% langust võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Samal ajal prognoosis keskpank esimese kvartali SKP kasvuks 1,6%.

Majandusarengu ministeerium viitab kalendrile: jaanuaris oli kaks tööpäeva vähem kui aasta tagasi ja veebruaris üks vähem. Sellega korrigeerituna jäi jaanuari SKP aastaga võrreldes samaks, samas kui veebruaris kasvas see 0,3%. putin pole veendunud: „Need on muidugi objektiivsed asjaolud, kuid on selge, et need pole kaugeltki ainsad tegurid, mis määravad riigi äri- ja investeerimistegevust.” putin kahetses, et töötlev tööstus ja tööstustoodang üldiselt, aga ka süsteemselt olulised sektorid nagu ehitus tootsid kahjumit. Rosstati andmetel kahanes ehitus jaanuaris aastases võrdluses 16% ja veebruaris 14%.

Keskpanga ettevõtlusmonitooringu kohaselt äritegevus sel aastal ei kasva. Selle näitaja põhjal arvutatud ärikliima indikaator (BCI) oli jaanuaris 0,2 punkti ja veebruaris -0,1 (null eraldab äritegevuse aktiivsust langusest). Keskpanga finantsvoogude monitooring registreeris esimeses kvartalis enamikus sektorites tulude järsu languse, mis süvenes iga kuuga.

Majanduskasvu peatumine ohustab eelarvet, mille nafta- ja gaasitulud olid esimeses kvartalis 45% väiksemad kui eelmisel aastal. Nafta- ja gaasivälised tulud kasvasid vaatamata käibemaksu, aktsiisimaksude ja muude maksude tõusule vaid 7%, samas kui kulud hüppasid 17%. Selle tulemusel ulatus kvartalipuudujääk 4,58 triljoni rublani ja on juba ületanud kogu aastaks kavandatud eelarve miinuse. Gaidari Instituudi andmetel vähendavad majanduskasvu aeglustumine, nõudluse vähenemine ja suurenenud võla teenindamise kulud ettevõtete kasumit ja investeeringuid isegi võrreldes 2025. aastaga. Seetõttu kardetakse, et eelarvesse laekub vähem makse, kui võimud prognoosivad.

Maailmapanga andmetel ei kompenseeri nafta- ja gaasitulude langust muud tulud. Iraani sõjast tingitud naftahindade tõusu peetakse ajutiseks teguriks, mis võib olukorda veidi parandada, kuid ei muuda üldist majanduskasvu nõrgenemise trendi. Seda märkis ka kremliga liitunud mõttekoda CMASF: see tõstis oma venemaa Uurali toornafta keskmise ekspordihinna prognoosi sel aastal 81,6 dollarini barreli kohta, kuid majanduskasv kiireneb nende stsenaariumis maksimaalselt 0,5 protsendipunkti võrra ega ületa sel aastal 1,3%.

venemaa majanduskasvu oluline kiirenemine on ebatõenäoline: intressimäärad püsivad kõrged ja keskpank lubab pikka aega kokkuhoiupoliitikat jätkata. Äritegevus on vähenenud, investeeringud langesid eelmisel aastal 2,3%, ja majandusarengu ministeerium ootab sel aastal jätkuvat langust. Peamine investeeringute allikas on ettevõtete omavahendid, kuid ka kasum langeb. venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognoosi Instituut (IEF RAS) on selle koos eelarvepiirangute ja aeglustuva tarbijanõudlusega tuvastanud ühe peamise majandusarengu riskina sel aastal.

Peamine kasv on koondunud sõjatööstuskompleksi, mis imeb tsiviilmajandusest ressursse ära. Gazprombanki Majandusprognoosi Keskus kirjeldas majandusolukorda järgmiselt: sõjatööstussektorite tootmise suurenemisega kaasneb tarbekaupade tootmise aeglustumine või vähenemine. Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus (CMASF) teatas, et venemaa tööstuse tsiviilsektorite langus kiirenes aasta alguses.

Seetõttu ennustab enamik prognoose venemaa majandusele umbes 1% suurust aeglast kasvu. Promsvjazbank langetas nõrkade esimese kvartali tulemuste taustal oma selle aasta SKP kasvuprognoosi 1,5%-lt 1%-le. Keskpanga küsitletud analüütikute konsensusprognoos jäi aprillis samaks: kasv 1%. Maailmapank langetas oma prognoosi 0,8%-ni ja ainult IMF tõstis oma prognoosi 0,8%-lt 1,1%-le.

Parim lootus majandusele oleks sõja lõpp. See tooks leevendust, kuid ei lahendaks kuhjunud probleeme, märkisid Harvardi Ülikooli Davise Keskuse teadur Andrei Jakovlev ja konsultatsioonifirma Estonto Lab direktor Vassili Burov: „See ei too tagasi kõiki lahkunud inimesi. See ei taasta ettevõtete purunenud usaldust riigi vastu… See ei loo toimivaid institutsioone seal, kus need on alla käinud… See ei suuna majandust ümber sõjatrendilt produktiivsele kasvule.”

12. venemaa Julgeolekunõukogu asejuht medvedjev kirjeldas Ukrainale droonide tootmisega seotud Euroopa ettevõtteid, kes suurendasid 2026. aastal oluliselt venemaa vastu suunatud rünnakuid seda tüüpi relvadega, kui potentsiaalseid sihtmärke. Endine venemaa president tegi selle avalduse pärast seda, kui venemaa kaitseministeerium avaldas nimekirja 21 tööstusrajatisest erinevates Euroopa riikides, mis väidetavalt on seotud Ukrainale mehitamata õhusõidukite tootmise ja tarnimise suurendamisega venemaa territooriumil toimuvateks rünnakuteks.

„venemaa kaitseministeeriumi avaldust tuleks võtta sõna-sõnalt: droone ja muud varustust tootvate Euroopa ettevõtete nimekiri on nimekiri venemaa relvajõudude potentsiaalsetest sihtmärkidest. See, kas rünnakud teoks saavad, sõltub sellest, mis edasi saab. Magage rahulikult, Euroopa partnerid!” kirjutas medvedjev sotsiaalmeedias.

Oma väljaandes jagab venemaa kaitseministeerium ettevõtted Ukraina tootjate Euroopa harudeks, mis ministeeriumi andmetel toodavad otse droone ja nendega seotud komponente (FP-1, FP2, Ljutõi jne), ning Euroopa ettevõteteks, mis toodavad mehitamata õhusõidukite komponente (mootorid, sidemoodulid jne). Nimekiri sisaldab asukohtade aadresse ja ettevõtteid, kuhu need kuuluvad. Loetletud riikide hulgas on Ühendkuningriik, Saksamaa, Taani, Hispaania, Itaalia, Holland, Leedu, Läti, Poola, Tšehhi Vabariik, Iisrael ja Türgi.

Ministeerium teatas ka, et nende riikide otsus suurendada droonide tootmist ja tarnimist Ukrainale ähvardab kogu Euroopa sõjalis-poliitilise olukorra järsku eskaleerumist. Otsus ise tehti väidetavalt kasvavate kaotuste ja süveneva tööjõupuuduse ajal Ukraina relvajõududes.

„Euroopa avalikkus peaks mitte ainult selgelt mõistma oma julgeolekuohtude tegelikke põhjuseid, vaid teadma ka Ukraina ja ühisettevõtete aadresse ja asukohti, mis toodavad Ukrainale mehitamata õhusõidukeid ja nende komponente oma territooriumil,” teatas venemaa kaitseministeerium.

Märtsis, esimest korda pärast venemaa täiemahulise sissetungi algust, lasi Ukraina venemaal asuvate sihtmärkide vastu välja rohkem ründedroone kui venemaa väed lasid Ukraina vastu välja, selgub ABC arvutustest, mis põhinevad Ukraina õhujõudude ja venemaa kaitseministeeriumi andmetel.

venemaa teadete kohaselt peatasid õhutõrjejõud kuu jooksul 7347 Ukraina mehitamata õhusõidukit, mis on ajalooline rekord. Ukraina sõjavägi teatas samal perioodil 6462 venemaa drooni rünnakust riigile (+138 raketti), peatades ligikaudu 90% droonidest (5833) ja peaaegu 74% rakettidest (102).

13. Leningradi oblastist on saanud rindepiirkond, kuulutas oblasti kuberner aleksandr drozdenko Seadusandliku Kogu ees kõneledes. Ta tõi näiteks fakti, et 2026. aasta esimeses kvartalis tulistati oblasti kohal alla 243 Ukraina drooni, mille eesmärk oli kahjustada majandust, ettevõtteid ja sadamarajatisi. drozdenko rõhutas ka, et oblastil on pikim piir ebasõbraliku NATO bloki riikidega. Varem süüdistasid venemaa võimud Balti riike Ukraina droonide lubamises rünnata Leningradi oblasti kütuse- ja energiarajatisi.

drozdenko sõnul jätkub oblastis energiainfrastruktuuri kaitsmiseks mõeldud ehitiste ehitamine. Täpsemalt on Kiriši ja Kingisepa rajoonis juba valminud seitse betoontorni ja vaatlusposti, mille maksumus on 855 miljonit rubla (8,55 miljonit eurot). „Ehitatakse piirivalvurite kindlusi ja kindlustusi. Kaheksakümmend mobiilset õhutõrjemeeskonda on juba olemas ja eesmärk on luua 1. juuniks veel 54,” ütles drozdenko.

Tema sõnul kulutati Leningradi oblastis 2025. aastal turvalisuse tagamiseks 5,8 miljardit rubla – kaks korda rohkem kui 2022. aastal – ja summa suureneb selle aasta esimese kvartali lõpuks 50%. Kuberner märkis ka, et võimud püüavad piirkonna rünnakute ajal sireene mitte kasutada, et mitte häirida elanikkonda.

drozdenko puudutas ka internetiühenduse sulgemise küsimust, mida kasutatakse turvalisuse tagamise ettekäändel. Ta kutsus rahulolematuid elanikke üles hambad risti suruma ja olema tänulikud, et neil lihtsalt puudub internetiühendus, selle asemel, et leida end olukorrast, kus nad peavad lootma toidunormidele ja välja mõtlema, kuidas ots otsaga kokku tulla. „Me elame kasvuhoones,” kuulutas kuberner, nõudes, et sulgemiste pärast nördinud vastaksid küsimusele: „Mida te olete teinud, et meie võitu lähemale tuua ja teile stabiilset internetti anda?”

14. Verstka teatel, viidates venemaa Föderatsiooni Ülemkohtu kohtuosakonna andmetele, määrasid venemaa garnisoni sõjaväekohtud, mis arutavad sõjaväelastega seotud kohtuasju, 2025. aastal reaalseid vanglakaristusi rekordarvule kohtuasjadele alates 2010. aastast. Vanglasse mõisteti 8274 isikut. Kokku langetasid garnisonikohtud aasta jooksul otsuseid 13 590 kriminaalasjas (sealhulgas ka muud karistused).

2025. aastal reaalsete vanglakaristuste saanud sõjaväelaste arv hüppas 21% võrreldes eelmise rekordiga 2024. aastal, mil vangistati 6838 isikut (2023. aastal mõisteti vanglakaristus umbes 2500 inimesele). Kohtustatistika kohaselt on sõjaväelastega seotud kohtuasjades tehtud garnisonikohtute otsuste koguarv Ukraina täiemahulise sissetungi algusest saadik kiiresti kasvanud.

Kuigi 2022. aastal mõistsid kohtud karistusi (nii vanglakaristusi kui ka muid kohtuotsuseid) 4191 isikule, tõusis see arv 2023. aastal 7779-ni ja 2024. aastal veidi rohkem kui 2025. aastal (13 699). Seega on 2024. aastal süüdimõistetud sõjaväelaste koguarv võrreldes sõja esimese aastaga suurenenud enam kui 3,2 korda.

Enne Ukraina sõda registreeriti suurim arv 2010. aastal, mil süüdimõistetud isikute koguarv oli 8632. 2011. aastal mõistsid garnisonikohtud kohtuotsuseid 7059 sõjaväelase vastu, samas kui aastatel 2016–2022 ei ületanud selliste kohtute poolt süüdimõistetute arv 4830.

Rindelt naasvate sõjaväelaste kuritegevus venemaal jätkuvalt kasvab. Kohtudokumentide kohaselt olid Ukraina sõjas osalejad 2025. aasta detsembri seisuga tapnud ja sandistanud kokku üle 1000 inimese. Sõjaväelaste käe läbi suri vähemalt 551 inimest.

Neist 274 mõrvati, 163 suri raskete kehavigastuste tagajärjel, 78 hukkus liiklusõnnetustes ja veel 36 langesid muude kuritegude, sealhulgas narkokaubanduse ohvriks. Lisaks olid enam kui pooled “Ukraina sõjast naasnute tapetutest – 163 inimest – endised vangid.

15. Lühiuudised

Ramsteini partnerid lubasid Ukraina õhukaitse tugevdamiseks umbes 4 miljardit dollarit ja droonide ostmiseks üle 1,5 miljardi dollari. Peamised panused hõlmavad Ühendkuningriigi droonide tarneid, Saksamaa õhukaitse rahastamist ja Euroopa liitlaste lisatoetust.

Ühendkuningriik teatas oma ajaloo suurimast droonide tarnepaketist Ukrainale – rekordilised 120 000 mehitamata õhusõidukit.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Politseile teatati, et 8. aprillil helistasid kelmid mitmel juhul Tartu linnas elavale naisele ja tutvustasid talle end Omniva, politsei ja SEB panga töötajatena.

Kannatanu jagas eksitava info pinnalt telefonitsi isiklikke PIN-koode ning viis petturite palvel oma mitmed pangakaardid Tartu kesklinnas asuvasse pakiautomaati. Samuti teostas ohver kelmide suunistel arvuti kaudu erinevaid pangaülekandeid.

Esialgne kelmusega tekitatud kahju on 12 900 eurot.

„Väheneb nii ettevõtete kui Tööinspektsiooni koormus – reeglid muutuvad lihtsamaks ja kaob üleliigne aruandlus. Ettevõtjad ei pea enam kulutama aega ja raha tegevustele, mis ei paranda töökeskkonda. Näiteks ei pea edaspidi ehitusplatsil või kaubanduskeskuses igal firmal olema eraldi esmaabiandjat. Niisamuti ei pea üksi töötav inimene ennast enam esmaabi andjaks määrama, mis on juba olemuselt eluvõõras nõue. Bürokraatia vähendamine on selle valitsuse üks eesmärke. Praeguseks oleme heaks kiitnud 640 ettepanekut, mis muudavad riiki efektiivsemaks ja toetavad ettevõtlust,” sõnas peaminister Kristen Michal.

Samuti ei pea töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuste tulemusel edaspidi väike pagarikoda või ilusalong enam esitama töökeskkonna riskianalüüsi ning ettevõtetel kaob kohustus teavitada Tööinspektsiooni töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku määramisest.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rõhutas, et muudatused toovad ettevõtjatele selgust ja tegutsemisvabadust. „Lihtsustame reegleid, kaotame dubleeriva aruandluse ja anname ettevõtjatele rohkem paindlikkust tööohutuse korraldamisel. Väikeettevõtted ei pea enam esitama riskianalüüse riigile ega teavitama iga töökeskkonna rolli määramisest. Samal ajal suuname Tööinspektsiooni fookuse paberilt päris riskidele, et järelevalve muutuks targemaks, andmepõhisemaks ja tõhusamaks,” sõnas Keldo.

Seadusemuudatustega tehakse mitmeid praktilisi lihtsustusi:

• Alla 10 töötajaga ettevõtted ei pea enam esitama töökeskkonna riskianalüüsi Tööinspektsiooni iseteenindusse (TEIS) ega korraldama töötervishoiu olukorra analüüsi.
• Ühe inimese ettevõtetele ei kohaldu seadus täies mahus.
• Kaob kohustus teavitada Tööinspektsiooni töökeskkonnaspetsialisti ja -voliniku määramisest.
• Töökeskkonnavolinik valitakse edaspidi vaid siis, kui vähemalt 10% töötajatest seda soovib.
• Esmaabi korraldus muutub paindlikumaks, võimaldades ühiseid lahendusi mitme ettevõtte vahel.

Lisaks saab tööandja selge õiguse kontrollida töötaja joovet tööohutuse tagamiseks, kui selleks on põhjendatud kahtlus või kui töö iseloom on kõrgendatud riskiga.

Muudatuste tulemusel muutub ka Tööinspektsiooni roll vähem formaalseks ja rohkem andmepõhiseks. Inspektsioon saab ligipääsu töötamise registri (TÖR) ja töövõtuahela andmetele, mis aitab tõhusamalt tuvastada varjatud tööd ja rikkumisi, eriti ehitussektoris.

Tööohutuse reeglite lihtsustamine on osa valitsuse laiemast eesmärgist elavdada majandust ja vähendada bürokraatiat. Kokku on valitsus heaks kiitnud 640 unikaalset ettepanekut, mis aitavad muuta riigi toimimist efektiivsemaks ja ettevõtluskeskkonda konkurentsivõimelisemaks. Ettepanekud pärinevad efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojalt, ministeeriumitest ning valitsuskabinetist.

Valitsus otsustas täna kinnitada ja Riigikokku aruteludeks saata nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, mis kaasajastab nakkushaiguste ennetamist, haiguspuhangutega tegelemist ning tervisekriiside lahendamist. 

Eelnõuga vähendatakse muuhulgas laste koolides vaktsineerimisega seotud bürokraatiat. Kui praegu peab riikliku immuniseerimiskava vaktsiini tegemiseks kooliõe juures olema lapsevanema kirjalik nõusolek, siis edaspidi tuleb kirjalikult teada anda soovist vaktsineerimisest keelduda.

Koolides tehakse vaid riiklikus immuniseerimiskavas ette nähtud vaktsiine: 12-13-aastaselt leetrid, mumps, punetised ja HPV ning 15-16-aastaselt difteeria ja teetanus.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on kehtiv seadus juba 23 aastat vana ja ei arvesta sellega, kuidas on vahepeal muutunud nakkushaigustest tulenevad ohud, inimeste eluviisid ja tervishoiu võimalused. Nakkushaiguste riskid on kasvanud, sest reisitakse rohkem ja kaugemale, haigused levivad kiiremini.

„Kõige tõhusam kaitse nakkushaiguste vastu on vaktsineerimine ning see jääb vabatahtlikuks ka edaspidi,” rõhutas Joller. „Enamik inimesi soovivad jätkuvalt ennast ja oma lapsi vaktsineerida, kuid näeme muret tekitavat trendi, et üldine kaitse mitmete nakkushaiguste vastu enam tagatud, kuna hõlmatus on langenud alla vajaliku 95%. Näiteks leetrite vastu oli 2024. aastal vaktsineeritud 83% 2-aastastest lastest ning lisadoosi oli saanud 74% 14-aastastest. See suurendab terviseohte eeskätt riskirühmadele ja neile, kes ei saa tervislikel põhjustel vaktsineerida.”

Jolleri sõnul on praktika näidanud, et paljud lapsed ei jää vaktsiinist ilma seetõttu, et vanemad seda ei soovi, vaid kuna nõusoleku esitamine kas ununeb või jääb nõusolekublankett lapse koolikoti põhja. Kooliõde annab ka edaspidi vaktsineerimise plaanist teada ning lapsevanemad, kes kindlasti ei soovi koolis vaktsineerimist, saavad sellest kirjalikus vormis teatada.

Kooliõel tuleb last tema vanust ja arengutaset arvestades teavitada, kaasata ja arvestada võlaõigusseadusest tuleneva õigusega oma keha üle otsustada. Isegi kui vanem ei ole keeldumisest teavitanud, ei vaktsineerita last vastu tema tahtmist. Samas, kui vanem on keeldunud ja alaealine soovib siiski end vaktsineerida, hindab tervishoiutöötaja tema kaalutlusvõimet sellist otsust ise teha. Selleks on õiguskantsleri büroo koostöös arstide erialaliitudega välja töötanud ka juhendi. Sama põhimõte kehtib ka teiste piiratud teovõimega inimeste kohta ning on juba tervishoius läbivalt kasutusel.

Eelnõu uuendab ka nakkusohutuse nõudeid töökohtadel ning kaotab toitlustusasutustes senise tervisetõendi nõude. Praegune süsteem pakub pigem näilist turvatunnet: aasta või enamgi vana tervisetõend ei anna kindlust, et inimene on terve täna. Edaspidi lähtutakse põhimõttest, et nakkusohutusega tuleb arvestada kõigil töökohtadel, kus riskianalüüs tuvastab nakkusohu. Tööandja kohustuseks jääb nakkustekitajate leviku vältimine ning riskirühmade kaitse, sh vajadusel immuniseerimise tagamine.

Samuti kehtestatakse infektsioonikontrolli nõuded kogu tervishoiule ja ka eeskirjad hoolde- ja erihooldekodudes. Igal pool tuleb hooldekodude töötajatel, elanikel ja külastajatel järgida sarnaseid nõudeid, mis välistavad nakkuse leviku.

Eelnõu täpsustab ka seda, millal ja kuidas tohib nakkushaiguste leviku tõkestamiseks piiranguid seada. Rangeid piiranguid saab rakendada vaid eriti ohtliku nakkushaiguse korral ehk siis, kui haigus levib kiiresti, põhjustab rasket haiguskulgu või suurt suremust ning võib ohustada tervishoiusüsteemi toimepidevust. Ühiskonda laialdaselt mõjutavad piirangud kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

Samuti pannakse eelnõuga paika asutuste vaheline juhtimismudel ja ülesanded ning korrastatakse nakkushaiguste seire tingimused, milliseid andmeid ja mis eesmärgil tohib koguda.

Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje | Sotsiaalministeerium

Sihtasutus Eesti Terviserajad kutsub kõiki liikumishuvilisi osa võtma jooksunädalast, mis toimub tänavu juba kuuendat korda. 20.–26. aprillini leiab üle Eesti kokku 150 tasuta jooksutreeningut ja ühisjooksu.

Võrreldes varasemate aastatega on valik märgatavalt laienenud – lisaks juhendatud jooksutehnika tundidele toimuvad ühisjooksud koos eri paikades tegutsevate sörgigruppidega.

Jooksunädal on mõeldud kõigile, olenemata varasemast kogemusest. Oodatud on nii esimesi jooksusamme tegevad huvilised kui ka kogenud harrastajad. Treeningud toimuvad terviseradadel, parkides ja kergliiklusteedel üle Eesti ning neid juhendavad kogenud treenerid ja jooksugruppide eestvedajad, teiste seas Toomas Tarm, Roman Fosti, Leonid Latsepov, Kelly Nevolihhin jne.

„Harrastusjooks on üks lihtsamaid ja tõhusamaid viise oma tervise eest hoolitsemiseks. See parandab vereringet ja südame tervist ning toetab, sarnaselt teistele liikumisharrastustele, liikuja vaimset heaolu. Jooksunädal on ellu kutsutud selleks, et inimesed nakatuksid maailma kõige lihtsaima liikumisharrastusega ja naudiksid seeläbi hea enesetundega elu läbi terve elukaare,” ütleb SA Eesti Terviseradade juhataja Assar Jõepera.

Kõik jooksunädala treeningud ja ühisjooksud on osalejatele tasuta ning toimuvad iga ilmaga. Soovitame tulla kohale veidi varem, riietuda vastavalt ilmastikule ja võtta kaasa hea tuju.

Kõik 150 jooksuvõimalust on leitavad veebilehel: www.scult.app/jooksunadal26.

Jaga oma jooksunädala kogemusi ja emotsioone sotsiaalmeedias märksõnadega #jooksunädal ja #terviserajad ning inspireeri ka teisi liikuma.

Eesti Terviserajad – 20 aastat tervislikke liikumisvõimalusi

Eestis on 120 hooldatud terviserada, kokku rohkem kui 1100 kilomeetrit. Rajad on tähistatud kaartide ja viitadega ning nende juurde kuuluvad jõulinnakud, ratta-, madalseiklus- ja orienteerumisrajad. SA Eesti Terviserajad asutati 2005. aastal Merko, Enefiti ja Swedbank koostöös. 21 aasta jooksul on terviseradade arendamisse panustatud üle 8,5 miljoni euro, millele on lisandunud riigi, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu fondide toel enam kui 75 miljonit eurot investeeringuid.

Opeli peakorter Saksamaal Rüsselsheimis kaotab 40 protsenti oma inseneritöökohtadest. Emaettevõte Stellantis koondab 1650 inseneritöökohast 650, teatab Automotive News Europe.

See tähendab, et Rüsselsheimis suletakse autotööstuse uurimis- ja arenduskeskus. Opeli roll eraldi automargina nõrgeneb märkimisväärselt, kuna allesjäänud insenerid keskenduvad vaid mõnele autotehnoloogia valdkonnale nagu abisüsteemid, akud, tarkvara ja tehisintellekt.

Tööandjate ja töötajate vahelised läbirääkimised on praegu käimas ning ümberkorralduste ajakava ja koondamiste täpne arv täpsustatakse hiljem. Ettevõte on teavitanud töötajaid, et varem kuni 2029. aastani kokkulepitud meetmed ei ole enam piisavad ja et on vaja edasisi kärpeid.

Rüsselsheim on pidevalt töökohti vähendanud alates sellest, kui Stellantis osteti 2017. aastal ühe selle asutaja, Prantsuse PSA kontserni poolt. Sel ajal oli Opelil Saksamaa peakorteris ja teistes asukohtades umbes 7000 inseneri.

Opeli ümberkorraldamine on osa Stellantise rahvusvahelise võrgustiku ümberkorraldamisest. Samal ajal, kui Saksamaa roll autogigandi tegevuses väheneb, laiendab Stellantis oma globaalset teadus- ja arendusvõrgustikku.

Stellantis peab praegu läbirääkimisi oma Hiina partneri Leapmotoriga Opeli kaubamärgiga täiselektrilise maasturi väljatöötamiseks. See põhineb Leapmotori tehnoloogial. Autot plaanitakse toota Hispaanias Zaragozas.

Stellantis teatas veebruaris kokku 22,2 miljardi euro suurustest mahakandmisest. Suurem osa summast on seotud elektriautode strateegia lõpetamisega, mis on osutunud kahjumlikuks.

Lisaks Opelile ja selle sõsarbrändile Vauxhallile kuuluvad kontserni autobrändide hulka Abarth, Alfa Romeo, Chrysler, Citroën, Dodge, DS Automobiles, Fiat, Jeep, Lancia, Maserati, Peugeot ja Ram.

Põlva Serviti alustas poolfinaalseeriat ülekaaluka võiduga HC Kehra Horizon Pulp&Paperi üle 37:22 (19:9) ja asus kolme võiduni mängitavat seeriat juhtima 1:0. Teises poolfinaalseerias lähevad vastamisi Mistra ja Viljandi HC.

Kohtumine algas Põlva Serviti väravatesajuga. Kuigi Kehra otsis erinevaid võimalusi üle mängida nii Serviti väravas olnud Eston Varuskit (mängus tõrje 50%), aga ka Serviti kaitset, siis need katsed ei olnud edukad. Janar Mägi poolt neljandal mänguminutil võetud minutiline mõttepaus paraku mängupilti muutust ei toonud ja poolajale mindi Serviti eduseisult 20:9.

Teisel poolajal mängupilti suurt muutust ei tulnud. Põlva Serviti väravat kaitses teisel poolajal Jürgen Lepasson (mängus tõrje 32%), kuid ka tema ülemängimisega olid kehralased raskustes. Hetkeline paus tekkis mängu kui 38. mänguminutil sai vigastada Kristofer Liedemann. Poolfinaalseeria esimene kohtumine lõppes Põlva Serviti kindla võiduga 37:22.

Põlva Serviti väravad: Mathias Rebane 6, Karlis Kalk, Hendrik Varul 5, Sander Sarapuu, Jürgen Rooba, Arturs Meiksans 4, Tõnis Kase, Henri Sillaste 2, Ülljo Pihus, Jaanus Peeter Rüütli, Kristofer Liedemann, Alfred Timmo, Stanislav Kholodiuk 1.

HC Kehra Horizon Pulp&Paper väravad: David Mamporia, Markus Leidsaar 4, Maksim Tanner McCauley, Oskar Luks 3, Timo Roomere, Karl Kõverik 2, Jaan Pirk, Martin Lepik, Sigmar Seermann, Martin Kikkas 1.

Järgmised poolfinaalseeria kohtumised:

16.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC

18.04 19:00 Kehra spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti

19.04 19:30 Viljandi spordihoone Viljandi HC – Mistra

21.04 19:00 Mesikäpa hallis Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper

22.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC

ja vajadusel:

24.04 19:00 Kehra spordihoones HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti

26.04 14:00 Viljandi spordihoones Viljandi HC – Mistra

27.04 19:00 Mesikäpa hallis Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper

28.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC

Otepää uue lasteaia ehitustööd on hoo sisse saanud ja Koolitare 8 kinnistul on paigaldatud aiad ning suunavad liiklusmärgid. Lasteaeda ehitab ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS.

Hetkel on käimas hoone vundamendi vaiade puurimine, erinevad kaevetööd ja välistrasside ning teede rajamine. Objektijuhi Tauno Truutsi sõnul ollakse praegu töödega kenasti graafikus.

Ehitaja on piiranud ehitusalal asuva palliplatsi ehitusaedikuga ning juhib tähelepanu, et palliplatsi kasutamine on rangelt keelatud.

„Kuigi säilitatav palliplats on piiratud ja seisab tühjana kuni lasteaia uue hoone valmimiseni, ei ole selle kasutamine ehitaja poolt lubatud. Varasem kogemus enne ehitustööde algust on näidanud, et mänguhoos lendas pall sageli  aedadega piiratud alale, mis omakorda pani lapsi sellele järele minema, sealhulgas aedu omavoliliselt  avades või üle ehitusaia ronides,” selgitas Tauno Truuts. Ta rõhutas, et ehitusplatsil liigub rasketehnika ning seal viibimine ei ole lastele ohutu.

Ehitaja palub lapsevanematel ja kogukonnal pöörata sellele tähelepanu ning suunata lapsi kasutama teisi palliplatse.

Otepää linnas on Palupera teel kasutamiseks kaks palliplatsi – tenniseväljak ja korvpalliplats. Otepää Aedlinnas saab mängida jalgpalli Aedlinna Arenal.

Vallavalitsus ja ehitaja paluvad lapsevanematel ning piirkonnas liikujatel pöörata ehitustööde ajal suuremat tähelepanu ohutusele ning jälgida paigaldatud aedu ja liiklusmärke. Ehitusalale sisenemine on keelatud ning laste liikumist selles piirkonnas tuleks hoolikalt jälgida. Antud piirang ei ole meeldiv aga see on läbi kaalutud ja lähtub eelkõige turvalisusest. Kahjuks siiski ei ole ehitusterritooriumil võimalik nii lähedal avalikku mänguplatsi turvaliselt kasutada. Loodame linnaelanike mõistvale suhtumisele.