Ettevõtja Henri Jaska sulest miskit ilusat ….
Põllumajandusminister, kes kunagi olla paar halgu riita ladunud ja nägi eemalt lehma, käseb metssigadel 3 korda aastas poegida (tavalise 1 asemel)!
Vaesed metsanotsud. Aga mis sa teed? Käsk on vanem kui meie!
Rahandusminister on nii putsis daun, et kui ta parajasti kraanikausi najal oma mune ei kratsi, siis kuseb lihtsalt rahvale kõrge kaarega pähe. Käis triatloni tegemas, aga on nii loll, et suutis isegi starti hiljaks jääda!
Peaminister ei saa juba ammu aru, mis makse ja kuhu suunas ta kangutab. Totaalne kloun!
Haridusminister kilkab rõõmsalt, et raha on sitaks! Ainuke nendest tolbajoobidest, kes vähemalt sõnakasutuse eest minu käest plussid saab. Väide kui selline on muidugi nii persses kui üldse olla saab, sest meil ei ole mitte 800 milli üle, vaid puudujääk on selle võrra väiksem. Suht fundamentaalne viga, või mis?
Droonid sagivad taevas sinna-tänna. Minister sügab oma kiilakat kuplit ja ei saa harjumuspäraselt mitte munnigi aru, mis tuli, kust tuli, või kuhu läks. Õnneks on meie kodukamaral tublisid hobiornitolooge ja põllumehi, kes kadunud propellerid peenetele linnasakstele kätte juhatavad. Kiirkorras kokku kutsutud kriisikomisjon otsustab esimese hooga hämada ja öelda et meie õhupiiri rikkus üks parajalt paks Karlssoni nimeline poiss. Kartes siiski Astridi pärijate kohtuhagi, siis see plaan lükatakse nende endi keeles öelduna: „laualt maha”.
Muid säravaid ideid ei tule, nii et mökitatakse niisama midagi seosetut ja lubatakse kaevata idapiirile veel 3,5 meetrit tankitõrjekraavi maksumusega 15 milli.
Kaitseministeerium kandis ühele USA firmale kogemata 87 miljonit liiga palju. Kaitsepihkur nõkutab õlgu ja on vait nagu tänavu juba kolmanda pesakonnaga maha saanud metssea emis rukkis.
Välis-, tervise jne ministrid. Kõikidele kamba peale ainult üks lause: „Ema, anna padruneid.”
Koalitsiooni moodustavad 2 erakonda. Väikse käpiku toetus on praegu 2 %!!!
Riigikokku said nad suuresti ainult tänu ühele oskuslikult nutta imiteerivale huiarile.
Suuremat veli toetavad suisa 12% valijaid! Nende eduloo taga on ainult lugege nüüd mu huultelt: „räige valetamine”.
Ja see, et nagu muinasloos virgus üüratu hulk pensionäre nagu ühtne löögirusikas kell 3 öösel unest ja andsid närilistele oma e-hääled.
Mis meil siis veel siin on?
Statistika ametis töötavad säärased oinad, kes ei suuda isegi keskmist arvutada. Nagu mida vittu?
Kui tervisekassa juht teenib 19 tuhat, aga pritsumees Manivald Juga 1 tuhat, siis keskmiselt teenivad nad 10 kilo kuus. Suht okei palk, elab ära küll.
Kui esimene härra vohmib spa mullivannis lösutades kulbiga kalamarja ja Manivald lutsutab kuivikut (varem näris, a enam pole hambaid ja nende korrashoidu ei hüvitata), siis keskmiselt söövad nad ju mõlemad kaaviari croissainti. Türa küll! Oli nii keeruline rehkendus w?
Mis tervisekassasse puutub, siis ma olen kindel, et kõikide vähihaigete laste silmad läksid erutusest põlema ja hing kõlises rõõmust, kui tuli uudis, et enam nad EI SAA raha mitte haige-, vaid tervisekassast
Veel nimede vahetusest.
Kujutan elavalt ette, kuidas kuskil kõrtsus sai kokku lõbus seltskond sõrmuste isanda fänne. Kuskil poole öö paiku, kui kõik üle keskmise tahmas olid, sõlmiti napsitopside taga kihlvedu. Kes neist suudab kõige jaburama tolkiiniliku haldja nime välja mõelda ja selle riigile mõne milli eest maha parselda. Muud moodi pole seletatav elron, elering jne.
Sääraste suurfirmade nimevahetus pole päris võrreldav enda fesari profiilipildi vahetusega. Maksab…. ja sitaks maksab.
Kahju, et mind too hetk seal baaris ei old. Ma oleks midagi lennukamat nuputanud ja võidusumma taskusse pistnud.
Rail baltica! Noo tule taevas appi!
Kosmiline hunnik pappi pannakse huugama ja selle tulemusena saavad soovijad (neid saab olema umbes 5) lux rongiga nuustakule sõita. Tagasi ei saa, sest vedurijuhtide palgafond on ammu vaakumis.
Kogu see debiilsus on umbes sama kasumlik, kui oleks projekt avada Mohni saarel, kus on 2 püsielanikku, täispauk Lamborghini esindus/teenindus salong.
Aga no näe…… müstilisel kombel erasektoris selliseid lauslollusi ei tehta.
Tallinna linn. Johhaidiii! Peris putsis koht!
Tibla asemel aeti pukki mu „lemmik” sots……. ma isegi ei tea, kumb õudsam on.
Kastipärdik suutis ennem suuska saamist sellise pajatäie vedelat sitta kokku vaaritada, et seda helbitakse veel mitu dekaadi.
Kui palju sõiduteede arvelt rajati jalgratta teid? (Paldiski mnt, Pärnu mnt jne)
Paigaldagu palun keegi sinna mingid lugerid ja loendatagu kokku, kui mitu kastiratast seal sõidab vahemikus novembri algus kuni märtsi lõpp? Selle jobu paneks oma kätega sinna rattakasti kinni samaks aja vahemikuks!
Pikalt mäurati, kas anda tuugenipoistele 2 miljardit või mitte. Õnneks ikka ei antud.
Krt istuge sisse omale see rohepööre! Hiinlased ajavad selliste ekskavaatoritega kivisütt ahju, et te krdi mömmidest mahlamütsid põle näindki nii suurt traktorit rsk! Eestis on põlevkivi nagu putru… aga ei. Paneme need tehased kinni, ostame voolu soomest (kaabli kaudu, mille vandid ja türahiinlased ära lõhuvad) ja elu lill.
Paneme aga 300 meetri kõrgused ventikad huugama ja keelustame euroopas plastikust kõrvatikud. Fucking great!!!! Tegelt ehk ongi muhe idee. Kui kõrvad stabiilselt servani vaiku täis oleks, siis kuuleks vähem seda iba, mida päevast päeva aetasse.
Pilusilmad kallavad hindusesse ja gangesesse ja mai tea mis suurtesse jõgedesse veel iga päev miljonite tonnide kaupa kõiksugu mõeldavat ja mitte mõeldavat sodi, a mis me teeme? Aaaaa, teeme nii, et piimapaki küljest ei saaks korki ära võtta! Great sugsessss raisk!
Au väärt emeriitprofessorid on rääkinud, et kliima meie planeedil on miljardeid aastaid nii soojenenud kui jahenenud, aga mingid krdi lödipüksid sitavaresed, kes ei suudaks oma peldikus ummistustki likvideerida jauravad ikka oma rida ja parandavad maakera ära!!!! How dare you??? Maal on elu välja surnud (loetakse kui vähemalt 80 prossu elusast kaob) viiel korral (või äkki oli 7?)
Kuhu te topite oma krdi tiiviku ära amortiseerunud labad, mis ei idane ega mädane?
Kallid väga austatud politseinikud, te olete tublid, päriselt ka! A me ei saa teie palka tõsta, sest no ausõna, kikukas, raha lihtsalt ei ole. Aga vähemalt võivad teie lapsed koolis aabitsast lugeda, et jumala vaffa on, kui lapsel on kaks emmet või hoopis kaks issit. Mul on täiesti savi, kes, kuidas ja millega üksteist trukib, kui see nende vaba valik on, aga miks seda propageerida ja ennekõike rahastada riiklikult? Igast lgbt ja muud pedeorganisatsioonid saavad aastas sadu miljoneid selleks tegevuseks.
Kulla arstid, õed ja teised meditsiini töötajad, ilma teieta ei saaks, teie olete meie eesliini (buratiino presidendi lemmik sõna, kui ta akna peal telefoniga vilgutas) töötajad…… a sorts…. pappi pole…. agaaaa, me just teeme üleriikliku kampaania „sööge rohkem kala” maksumus 1.1 miljonit! Päriselt tuleb selline. Ma ei mõtle seda välja.
Vaevalt, et ma ainus olen, keda räigelt ropendama ajab.
Kui kogu see loodripolk hokikeppidega laiali peksta, kes selliseid asju otsustavad, vat siis oleks meil tõesti pappi sitaks.
Kogu sellel ladvikul on moraalnekompass nii sügavalt aanuses, et igatepidi oleme me persekursil!
Kui nüüd keegi võtab vaevaks mõelda või suisa välja öelda, et mida sa kuramuse ekreiit seal Suurupis nohised ja üleüldse nii palju ropendad, siis……. käige juba etteruttavalt putsi ära!
Minu vallas on ekrekad vaat et kõige suuremad vitupead üldse, nii et minu häält nad ei saa!
Oehhh, ma võiks siin lõputult hingeldada, aga ei viici rohkem. Suurem rõhk sai ventiilist välja lastud…. hakkas kergem küll!
Isiklikult jään ootama pardi ja akvaariumi maksu. Pohhhui, tehku!
Määratlen esimesed ümber kääbus pingviinideks, teised boileriteks ja saadan kõik kümmnise kogujad vittu!
Lähen puistan nüüd pihuga oma piiludele nisuteri ja teen ühe napaka sibulast naabri rõõmuks märgadest okstest suure lõkke. Tuul täna tema suunda .
Kui on kena pärituul
Oinal rõimus muie suul!!!!!
Osad sõnad nats ropud…
Eestis tegutsevate suuremate kauplusekettide esindajad ütlesid ERR-ile, et kui valitsus peaks otsustama ühel hetkel toiduainete käibemaksu langetada, siis see kajastuks ka toiduainete hindades nende kaupluste riiulitel. Valitsuse esindajad on seni öelnud, et langetust ei saa teha, sest hinnalangus ei pruugi jõuda tarbijani, sest kaupmehed võivad panna selle osa enda tasku.
Coopi tegevjuht Rainer Rohtla ütles teisipäeval ETV saates „Impulss”, et kuna 24 protsenti toiduhinnast moodustab käibemaks, ei saa öelda, et käibemaksu langetamine kuidagi toidu hinda alla ei too.
„Omalt poolt ma lisaks juurde ja võiks vaadata kõikidele Eesti inimestele südamega silma ja öelda, et kui valitsus otsustab käibemaksu toidul langetada, siis see hind langeb ka kaupluses selle võrra, mida nad käibemaksu langetavad,” lausus Rohtla.
Valitsuse eelarvekõnelustel keskendutakse kaitsele ja üritatakse endiselt leida raha õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõusuks. Kui palju jääb eelarvesse ruumi automaksu tühistamiseks, selgub peaminister Kristen Michali sõnul teiste otsuste järel. Rahandusminister Jürgen Ligi hinnangul ei ole automaksu kaotamine praegu üldsegi prioriteet ja ei näe ka reaalset põhjust seda tühistada.
Valitsuse eelarvearutelu põhiteema on kaitsekulude kasv, millele läheb suur hulk maksuraha. Seetõttu on peaminister Kristen Michali sõnul oluline, et kaitsevaldkonnas oleks raamatupidamine korras ja läbipaistev. Riigikontrolli kolmapäevases auditis väljatoodud probleemidega kaitseministeeriumis juba tegeletakse, vahendab ERR.
Ma andsin allkirja rahvaalgatusele toidukaupadele kehtiva käibemaksumäära vähendamiseks. Ma pole ainus, allkirju on kogunenud juba ligi 100 tuhat. See on rahvaalgatuste ajaloo kõige suurem arv. Automaksu vastu andsid allkirja ligi 80 tuhat inimest.
Miks ma allkirja andsin?
Nagu rahvaalgatuse seletuskirjas on öeldud, siis tõusis alates 1. juulist Eestis käibemaks toidukaupadele 24%-ni, mis on on Euroopa Liidu üks kõrgemaid. Algatuse eesmärk on saata Riigikogule signaal, et selline maksukoormus süvendab ebavõrdsust ja koormab tarbijate toidueelarvet.
Enamik EL-i riike on kehtestanud toidukaupadele madalama käibemaksumäära, et kaitsta tarbija ostujõudu ja leevendada hinnatõusu mõju. Näiteks on toiduainete käibemaks Soomes 14%, Rootsis 12%, Saksamaal 7%, Belgias 6% ja Poolas 5%. Pole siis ime, et eestlased käivad toitu ostmas Poolas ja isegi Soomes.
Rootsi teatas äsja, et alandab toidu käibemaksu veel poole võrra, 6 protsendi peale.
Eestis on toiduhinnad juba praegu keskmiselt 109% EL-i tasemest, mis tähendab, et Eesti tarbijad maksavad oma toidukorvi eest rohkem kui Euroopa Liidu keskmine elanik. Samas kulutab Eesti inimene ligikaudu 19% oma sissetulekust toidule, mis on märksa kõrgem kui EL-i keskmine, mis jääb 13% kanti. Samuti tuleb arvestada, et Eesti keskmine palk on Euroopa Liidu keskmisest madalam, mis süvendab probleemi veelgi.
Toidu käibemaksu alandamise vastased räägivad, et sellest pole midagi kasu, kuna hinnad nagunii ei lange. Aga samamoodi võib küsida, kuidas siis hinnad tõusevad, kui maksu tõstetakse?
Valitsus süüdistab hinnatõusus kaupmehi, et poode on liga palju. Samas on õpikutõde, et just konkurents on see, mis aitab hindu all hoida. Kui seda poleks, oleksid hinnad veelgi kõrgemad.
Eestis pole kaubanduses monopli. Suuri toidukette on vähemalt seitse. Kui üks kett hinda ei alanda, siis teeb seda teine ja tarbija saab vastavalt sellele teha oma valiku. Kõige tähtsam on anda nii tarbijatele kui kaupmeestele võimalus. Kui jätta maks alandamata, siis seda võimalust pole.
Nii näiteks langesid Eestis kütuse hinnad, kui kütuse maailmaturu hind langes. Kui üks ees langetab, tulevad teised kaasa.
Ja kui toidu käibemaksu alandamisest midagi kasu pole, siis seda ei tehtaks. Euroopa eeskujul saab maksu alandada rohkem näiteks puu- ja juurviljadel, et ergutada inimeste tervislikumat toitumist ja võidelda ülekaalu vastu, mida peab probleemiks rahandusminister Jürgen Ligi. Kui jätta maks alandamata, siis tarbivad vaesemad inimesed kõige odavamat toitu, mis on enamasti ebatervislik. USA-s pandeemiaks muutunud rasvumise põhjuseks peetakse riiklikke toidutalonge vaestele, mis soodustavad odava rämpstoidu ostmist.
Näiteks Prantsusmaal on puu- ja juurviljade käibemaks vaid 5,5 protsenti (tavataks on 20 protsenti), tänu sellele on tervislik toit odav ja ülekaalulisi praktiliselt pole.
Ent see pole veel kõik! Soodustades käibemaksualandmaisega tervislikku toitumist hoiame kokku ebatervisliku toitumisega kaasnevatelt ravikuludelt. Tervisekassal on inimeste raviks puudu üle 200 miljoni. Alandades enam puu- ja juurviljade käibemaksu ei pea leidma riigieelarvesse nii palju katet, sest tekib kokkuhoid ravikuludelt, millevõrra Tervisekassa puudujääk väheneb.
See oleks pikaajaline investeering meie tervisesse, säästlik inimestele kui riigille. Tervisest tõuseb tulu. Hea tervis annab hea enesetunde, mis mõjutab positiivselt meie igapäevast sooritust ja tulemuslikkusega kasvab majandus, koos sellega maksulaekumine ilma makse tõstmata.
Lugematutest maksutõusudest, Haigekassa nimebrändimisest Tervisekassaks sisu muutmata, vaatamata suurele puudujäägile kulukate suvepäevade pidamisest jmt saame näha, et Eesti vajab muutust rohkem kui kunagi varem, sest valitsuses olevad poliitikud on kaotanud nii suuna kui ka pea. Eesti riiki juhitakse nagu lühiajalist projekti, kus oma rahvaga tehakse ohtlikke ühiskondlikke eksperimente.
Riigi valitsemine peab sisaldama vähem päevapoliitilist näitemängu ja rohkem sisulisi valikuid nagu nt investeerimime Eesti inimeste toimetulekusse ja tervisesse kohe nüüd ja praegu. Enne kui on hilja. See tähendab, et endist viisi enam edasi minna ei saa, kui me tahame riigi ja rahvana elumere lainetel ellu jääda. Rahulolematus valitsemisega on laialdane, mida näitas spontaannne protest sigade tapmise vastu. Riigikogu liige Peeter Ernits tabas oma küsimusega sotsiaalset närvi: „Kes on järgmised – veised, lambad, inimesed?”
TARMO PIIRMANN,
Isamaa Võrumaa piirkonna juht
Valgas valimisliitu tegev Mati Kikkas pahandas valla valimiskomisjoni otsuse peale jätta tema ja häälte ostmises kriminaalkorras süüdi mõistetud Allain Karuse valimisliit registreerimata.
Valimiskomisjon aga ei saanudki liitu registreerida, sest üks sarnase nimega valimisliidu registreerimise taotlus oli Kikkase-Karuse taotlusest varem esitatud.
Tähelepanuväärne on see, et valimisliidu registreerimisel ei käinud rebimine sugugi taotluste esitamise võimalikel esimesel minutitel. Kaebaja Mati Kikkas ise esitas taotluse alles viiendal võimalikul päeval.
Meie Valga valimisliidu registreerimise taotluse esitasid Priidu-Joosep Kutsar ja Mikk Metsar aga temast päeva võrra varem ja nii kuuluski liidu nimi neile. Ka seadus näeb ette, et valimisliidu nimi antakse sellele, kes esimesena seda saada soovib.
Kogenud poliitikud Mati Kikkas ja Allain Karuse on nüüd noorte ja valla valimiskomisjoni peale kurjad, kuigi ise viivitasid palju päevi valimisliidu taotluse esitamisega.
Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht, et Mati Kikkase kaebuse on põhjendamatu, on avaldatud https://www.riigiteataja.ee/akt/304092025001
Halogeenlambid on olnud autotööstuses kasutusel aastakümneid. Need said populaarseks 20. sajandi lõpus, kui autod vajasid töökindlat ja taskukohast valgustuslahendust. Oma tööpõhimõttelt sarnanevad halogeenlambid tavaliste hõõglampidega, kuid sisaldavad halogeeniga täidetud gaasi, mis aitab pirni sees olevat hõõgniiti pikemalt säilitada ja suuremat valgustugevust tagada.
Halogeenlambid on olnud standardiks paljudes sõidukites ning neid kasutatakse endiselt laialdaselt esitulede, suunatulede ja salongivalgustuse jaoks. Kuigi LED- ja ksenoonvalgustus on võitnud viimastel aastatel populaarsust, pole halogeenlambid autoturult kadunud.
Miks halogeenlambid on endiselt kasutusel?
Üks peamisi põhjuseid, miks halogeenlambid endiselt paljudes autodes kasutusel on, peitub nende lihtsuses ja madalas hinnas. Halogeenpirne saab vahetada kiiresti ja lihtsalt – enamik juhte saab sellega hakkama ka ilma professionaalse abita. Lisaks on halogeenlambid saadaval peaaegu igas autovaruosade kaupluses ja nende hind on taskukohane.
Lisaks on paljud vanemad sõidukid ehitatud spetsiaalselt halogeenpirnide jaoks. Uuemate tehnoloogiate, näiteks LED-ide paigaldamine võib vajada ümberehitust või lisaseadmeid, mis tähendab lisakulusid. See on põhjus, miks paljud autojuhid valivad endiselt halogeenlambid.
Kas LED-id ja ksenoonid on paremad?
Võrreldes halogeenlampidega pakuvad LED- ja ksenoonlahendused suuremat valgustugevust, pikemat eluiga ja madalamat energiatarvet. LED-id süttivad hetkega, tarbivad vähem voolu ning kestavad tuhandeid tunde, mis muudab nad eriti atraktiivseks uutes autodes.
Samuti on ksenoonlambid tuntud oma külmema ja eredama valguse poolest, mis sarnaneb rohkem päevavalgusega. See muudab sõitmise pimedal ajal turvalisemaks. Kuid mõlemad tehnoloogiad on kallimad nii ostuhinna kui paigalduse poolest. Paljud autod vajavad lisamooduleid või kohandamist, et neid valgusteid õigesti kasutada.
Kes valib halogeenlambid 2025. aastal?
Autohuvilised, kes sõidavad vanemate mudelitega, valivad tihti halogeenlambid nende kättesaadavuse ja hinna tõttu. Samuti on need populaarsed neis piirkondades ja riikides, kus autod on vanemad ning varuosade maksumus on otsustav tegur.
Ka inimesed, kes otsivad kiiret ja soodsat lahendust pirnivahetuseks, eelistavad sageli halogeene. Kui eesmärgiks on lihtsalt läbida tehniline ülevaatus või tagada sõidukile ajutine kasutuskõlblikkus, on halogeenlambid sageli esimene valik.
Kuidas valida sobivad halogeenlambid?
Kui oled otsustanud kasutada halogeenlampe, on oluline veenduda, et valitud toode vastab sinu auto tehnilistele nõuetele. Õige tüüp (nt H1, H4, H7) tuleb valida vastavalt tootja soovitusele. Samuti tuleks pöörata tähelepanu värvitemperatuurile ja valgustugevusele – mitte kõik halogeenlambid ei ole võrdsed.
Mõned tootjad pakuvad halogeenlampe, millel on suurem valgusjõud või pikem eluiga, mis võivad pakkuda paremat nähtavust ja turvalisemat sõitu. Kuigi need võivad maksta veidi rohkem, tasub investeering ennast sageli ära.
Millal tuleks halogeenlambid välja vahetada?
Halogeenlampide eluiga on piiratud ja nende valgusvõimsus väheneb ajapikku. Kui märkad, et esituli muutub tuhmemaks või vilgub, on aeg pirn välja vahetada. Soovitatav on alati vahetada lambid paarikaupa – nii tagad, et valgustus on mõlemal poolel ühtlane.
Ka mehaanilised kahjustused, näiteks pirni klaasi tumenemine või purunemine, viitavad sellele, et on aeg uus lamp paigaldada. Halogeenlambid on tundlikud mustusele ja niiskusele, seega tuleks neid vahetades vältida otsekontakti pirni klaasiga.
Tulevikuväljavaated – kas halogeenlambid kaovad?
Kuigi LED- ja lasertehnoloogiad arenevad kiiresti ja tõenäoliselt asendavad paljudes autodes halogeene, ei kao need päriselt niipea. Halogeenlambid on endiselt suur osa järelturust ja neid toodetakse miljonite kaupa.
Paljudes riikides, kus sõidukipark on vanem ja vähem moderniseeritud, jäävad halogeenlambid oluliseks osaks liiklusohutusest. Neid ei peeta küll kõige innovaatilisemaks lahenduseks, kuid nende roll autotööstuses ja igapäevases kasutuses on endiselt märkimisväärne.
Foto: designed by Freepik
Tallinna halduskohus rahuldas täna 81 eraisiku, kahe äriühingu ja kahe keskkonnaorganisatsiooni kaebuse ning tühistas valitsuse otsused, millega otsustati Nursipalu harjutusvälja laiendada. Kohtu sõnul peab valitsus tegema korrektse riigi eriplaneeringu menetluse.
Vaidlustatud valitsuse otsused, mis tehti 20. oktoobril 2023 ja 19. detsembril 2024, olid antud relvaseaduse alusel, mis võimaldab valitsusel kaitseväe ja kaitseliidu harjutusvälja asutamise või laiendamise otsustada vastutava ministri ettepanekul ja ohuhinnangu alusel, jättes kohaldamata planeerimisseaduse juhul, kui harjutusvälja rajamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse viivitus suurendaks ohtu riigikaitsele, vahendab Delfi.
Kohus ei kahtle, et Kagu-Eestis on suuremat harjutusvälja vaja ning et selle vajaduse on tekitanud muutunud julgeolekuolukord. Samas leidis kohus, et põhjendamatu oli valitsuse lähtekoht, et just planeerimisseaduse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele.
Kohtu hinnangul oli valitsusel piisavalt aega, et menetleda harjutusväljaku laiendamist selleks ettenähtud vormis ‒ riigi eriplaneeringuna. Relvaseaduses ettenähtud kiirmenetlus oli kohtu hinnangul poliitilise valiku tulemus. Relvaseaduse menetlus tõi kohtu hinnangul kaasa olukorra, kus asukohavalik tehti rutakalt, arvestades küll kaitseväe vajadusi, kuid jättes kaalumata harjutusvälja laienamise mõju elukeskkonnale.
Vajalikud uuringud (näiteks mürauuring) teostati alles peale laiendamise otsuse tegemist ning selle tulemusi seetõttu arvesse ei võetud. Kohtu hinnangul ei saa haldus- ja planeerimismenetluse olulisi põhimõtteid taandada pelgaks formaalsuseks, asjas tähtsust omav teave peab olema teada otsuse tegemisel, ebapiisav on see hiljem lihtsalt teadmiseks võtta.
Ühtlasi leidis kohus, et valitsus on ebapiisavalt tähelepanu pööranud harjutusvälja müraprobleemile. Kohtule esitatud tõendid näitasid, et harjutusvälja laienemisega mürahäiringud suurenevad oluliselt, puudutades suurt hulka inimesi. Kohtu arvates ei pea tähelepanu pöörama üksnes norme ületavale mürale, vaid ka sellest allapoole jääv müra võib pikemas perspektiivis tuua kaasa erinevaid terviseprobleeme. Kohtu arvates pole selle teemaga piisavalt tegeletud.
Kohtuotsuse kohaselt tuleb valitsuses läbi viia korrektne riigi eriplaneeringu menetlus, koos erinevate alternatiivide sisulise kaalumisega. Kui Nursipalu harjutusvälja laiendamine osutub siiski ainuvõimalikuks, tuleb müraprobleemile rohkem tähelepanu pöörata.
Kohtuotsus pole veel jõustunud, selle saab 30 päeva jooksul edasi kaevata. „Eks me loeme nüüd selle otsuse hoolega läbi ja teeme omad järeldused, aga minu esimene tunnetus on küll, et me kaebame selle otsuse edasi,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Pevkur selgitas, et seni kuni kohtuotsus jõustunud ei ole, pole midagi Nursipalu laiendamises muutunud. „Kõiki tegevusi on tehtud maksimaalse kiirusega: osad teed on valmis, osad sillad on valmis, Reedo linnak on valmis ehitatud, piirid on ära märgitud, suur hulk maid on soetatud. Tegevused igapäevaselt käivad,” rääkis ta Nursipalu hetkeseisust.
Laupäeval, 6. septembril täitub Rõuge Ööbikuoru ala taas laadamelu, kohalike sädeinimeste, kultuuri ja teadusliku avastamisrõõmuga – siin toimub kolmas Rõuge kogukonnafestival, mis kannab tänavu alapealkirja „Moodsa maaelu parimad palad”.
Festival seob toredaks tervikuks UMA MEKK laada, laste tegevused, kultuuriprogrammi ning kolm temaatilist telki töötubadega. Osaleda saab toidu- ja aiandusteemalistes töötubades, vaimse tervise ja lugemisega seotud kohtumistel ning tutvuda kohalike kogukondade lugude ja tegemistega. Avatud on pop-up raamatukogu ja raamatuvahetuse laud. Rõuge valla kooliõpilased ja lasteaialapsed toovad nunnunäitusele omakasvatatud aiasaaduseid ning iga festivali külastaja saab nende seas ära märkida oma lemmiku.
„Meie kogukonnafestival toob juba kolmandat korda septembri esimesel laupäeval Rõugesse kokku nii kohalikud kui külalised. Oleme oma meeskonna ja partneritega südamest pingutanud, et elamus saaks rikkalik ja siit ära minnes jäädaks juba järgmist festivali ootama,” sõnab kogukonnafestivali peakorraldaja, Rõuge valla arendusnõunik Rutt Riitsaar. Ta lisab, et võrreldes esimese kahe festivaliga on sel korral eraldi tähelepanu all just valla aktiivsed kogukonnad ja vabaühendused, kes tulevad oma tegevusi tutvustama.
UMA MEKK toiduvõrgustiku koordinaator ja festivali laada korraldaja Kristin Krinal rõõmustab sel aastal erakordselt suure hulga kauplejate üle. Müüjaid on registreeritud pea poole rohkem kui eelmistel kordadel ning lettidele saavad seatud kõik kaubagrupid, mida uma ja hääd hindav laadaline otsida võiks.
Päev on üles ehitatud nii, et siit leiaks enda jaoks midagi igas vanuses pereliikmed. Pisemaid ootavad loomaaedik, ponisõidud, näomaalingud ja mängutelk, noortele pakuvad põnevust teadusteatri etendus ja jäätise valmistamise töötoad ning kogukondade telgis toimuv noorte arutelu. Täiskasvanuid kutsutakse kaasa mõtlema ja katsetama näiteks aianduse, mahetoidu, tervisliku toitumise, ravimtaimede või kogukondade elujõu teemadel.
Lisaks töötubadele ja kohaliku kraami laadale saavad külastajad osa meelelahutusest: publiku ette astuvad Lahedad Mutid Lahedalt ja Võru Kunstikooli tantsutrupp Katariina, lavalt käivad läbi maksu- ja tolliameti narkokoerad ning mänguhuvilised saavad kätt proovida Päästeameti bingos. Päeva juhib Heino Pall.
Rõuge kogukonnafestival „Moodsa maaelu parimad palad” toimub laupäeval, 6. septembril algusega kell 9.30 Rõuge Ööbikuorus.
Lisainfo ja päevakava: www.rougevald.ee/kogukonnafestival.
Kogukonnafestivali korraldab Rõuge Vallavalitsus koos heade rahastajate ja koostööpartneritega: Samson-Himmelstjerna fond, Võrumaa Arenduskeskus, Uma Mekk, Rõuge Rahvamaja, Rõuge Valla Raamatukogu, sihtasutus Rõuge valla turism, AS Võru Vesi.

Foto: Kaisa Äärmaa
Moelooja Giorgio Armani suri 91-aastaselt, teatas tema nime kandev moebränd.
Suure kurbusega teatab Armani Grupp oma looja, asutaja ja väsimatu liikumapaneva jõu Giorgio Armani surmast.
Il Signor Armani, nagu töötajad ja kaastöötajad teda alati lugupidavalt ja imetlusega kutsusid, lahkus rahulikult, ümbritsetuna lähedastest. Väsimatult töötas ta oma viimaste elupäevadeni, pühendudes ettevõttele, kollektsioonidele ja paljudele käimasolevatele ja tulevastele projektidele.
Aastate jooksul on Giorgio Armani loonud visiooni, mis laienes moest elu igale aspektile, nähes ette aega erakordse selguse ja pragmaatilisusega. Teda juhtisid lakkamatu uudishimu ja sügav tähelepanu olevikku ja inimestele. Sellel teekonnal lõi ta avalikkusega avatud dialoogi, saades armastatud ja lugupeetud tegelaseks tänu oma võimele luua sideme kõigiga. Alati kogukonna vajadusi silmas pidades on ta olnud aktiivne mitmel rindel, eriti oma armastatud Milano toetuseks.
Giorgio Armani on viiekümneaastase ajalooga ettevõte, mis on üles ehitatud emotsioonide ja kannatlikkusega. Giorgio Armani seadis alati oma tunnusjooneks iseseisvuse – nii mõtte kui ka tegevuse osas. Ettevõte peegeldab seda vaimu, nii praegu kui ka alati. Tema perekond ja töötajad kannavad kontserni edasi nende väärtuste austamise ja järjepidevuse nimel.
Matusekamber seatakse üles laupäevast, 6. septembrist kuni pühapäevani, 7. septembrini ning on avatud kell 9.00–18.00 Milanos aadressil Via Bergognone 59, Armani/Teatris. Armani selgesõnalise soovi kohaselt toimuvad matused privaatselt.
Armani avas oma moemaja Milanos 1975. aastal. See on endiselt üks kuulsamaid moemaailmas. Teate kohaselt oli Armani juba mõnda aega haige. Moedisainer oli sunnitud juunis Milano meeste moenädalal oma grupi etendused ära jätma. See oli esimene kord Armani karjääris, kui ta oma moeetendustel ei osalenud.
10. septembril, suitsiidiennetuspäeval avatakse Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Põlvas ja Paides vaimse tervise kohvikud, kuhu oodatakse kõiki, kes soovivad jagada oma vaimse tervise raskusi või on mures oma lähedase vaimse tervise pärast.
„Enamik meist on elu jooksul kokku puutunud kellegagi, keda suitsiid on otseselt või kaudselt puudutanud. Võib-olla tunneme kedagi, kes on kaotanud lähedase või oleme kuulnud kellegi suitsiidisurmast, mis on sügavalt hinge jäänud. See näitab, kui lähedal see teema meile tegelikult on, palju lähemal, kui sageli julgeme tunnistada,” ütles Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
Vaimse tervise kohvikutes ootavad inimesi vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud vabatahtlikud, kes pakuvad toetavat kuulamist ja vajadusel suunavad professionaalset abi kasutama. Vaimse tervise kohvikute lisainfo: https://peaasi.ee/suitsiidiennetuspaev/
„Kui oled läbi elanud vaikimise kogemuse, on suur vahe, kas see jääb saladuseks või on vähemalt üks inimene, kellele saad rääkida. Alles aastakümneid hiljem olen avalikult rääkinud isa surma põhjusest. Kui me vaikime, tundub see haruldane, kuid kui me räägime, näeme, et peaaegu igaüks tunneb kedagi, kes on suitsiidiga kokku puutunud,” rääkis kogemusnõustaja Eva Koženevski, kelle isa võttis endalt elu, kui ta oli 11-aastane.
Samuti toimub suitsiidiennetuspäeval kell 17.30-18.30 vebinar „Alustan vestlust: elu pärast enesetappu”, kus räägitakse, kuidas toetada inimest, kelle lähedane on teinud enesetapu, millist tuge sellises olukorras olevad inimesed vajavad ning jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas neid paremini mõista ja toetada. Vestlusringi lisainfo: https://peaasi.ee/suitsiidiennetuspaev/
Toetusvõimalused suitsiidi tõttu lähedase kaotanud inimestele
Peaasi.ee kutsub 1. novembril osalema perepäeval suitsiidi tõttu lähedase kaotanud peresid. Päev on täidetud loovate ja toetavate tegevustega, mis sobivad nii
lastele kui ka täiskasvanutele. Perepäev toimub 1. novembril kell 12-16 Keilas Harjumaa muuseumis. Perepäev on tasuta. Oma osalemissoovist saab teada anda siin: https://forms.gle/K7ozovgm7feUM4838
Suitsiidi tõttu lähedase kaotanud on oodatud liituma Peaasi.ee loodud Facebooki tugigrupiga „Elu pärast enesetappu: Toetusgrupp lähedastele“. Kui oled sellise kaotuse läbi elanud, ei pea sa sellega üksi olema. Turvalises grupis saad jagada oma kogemusi, kuulata teisi ja leida tuge. Liituda saab siin: https://www.facebook.com/groups/2064108190416949/
Kust saada abi?
Abi saamiseks saab vaimse tervise murega pöörduda perearsti poole.
Nõu saab küsida üleriigilisel tasuta perearsti nõuandetelefonil 1220.
Veebinõustamist pakuvad keskkonnad peaasi.ee ja lahendus.net.
Abitelefonid
- 116 111 – Lasteabi infoliin lastele, noortele ja täiskasvanutele (24 h), eesti, vene ja inglise keeles
- 116 006 – Ohvriabi kriisitelefon (24 h), eesti, vene ja inglise keeles
- 116 123 – Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (iga päeva vahemikus 10-24), eesti, vene ja inglise keeles
- 655 8088 – Eluliin, emotsionaalse toe telefon, eesti keeles, iga päev 19-07
- 655 5688 – Eluliin, emotsionaalse toe telefon, vene keeles, iga päev 19–07
Kui sinu või kellegi teise elu on ohus, siis helista hädaabi numbril
Erakorraline psühhiaatria vastuvõtt
- Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6 172 650 (24 h) Paldiski mnt 52
- Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h) Raja 31
- Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 4473281 (24 h) Ristiku 1
- Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h) Jämejala, Pargi tee 6
- Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h) Haigla 1
- Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h) Ahtme mnt 95
Rimi langetas kõikides oma kauplustes üle Eesti 1000 toidukauba hinda, et pakkuda majanduslikult keerulisel ajal klientidele taskukohaseid hindu. Hinnalangus, mis ulatub kuni 20 protsendini, kehtib tuntud ja kvaliteetsete kaubamärkide toodetele ning puudutab peamiseid toidukategooriaid.
Hinnaalandusega toodete hulgas on näiteks nii piimatooted, lihatooted, pagaritooted ja maiustused. Hinnaalandus kehtib tavahinnaga toodetele ning valikusse kuuluvad tooted saavad nädala lõpuks kõigis kauplustes punase hinnasildiümbrise, et neid oleks lihtsam ära tunda.
„Meie eesmärk on pakkuda klientidele taskukohaseid hindu ilma kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Seetõttu langetasime 1000 toote hinda – alates smuutidest ja jogurtitest kuni sügavkülmutatud valmistoitude ja maiustusteni välja. See annab tarbijale kindlustunde majanduslikult keerulisemal ajal ja võimaldab leevendada oma igapäevase ostukorvi maksumust. Seejuures saab tarbija oma ostukorvi kokku panna teadmisega, et kvaliteet ja hea hind käivad käsikäes,” märkis Rimi Eesti juht Kristel Mets.
Uue hinnasildi on saanud paljud tuntud kohalike kaubamärkide tooted, nende seas Eesti Pagar, Pai, Leibur, Alma, Farmi, Maks & Moorits, Rakvere, Tere, Aura, Kalev, Põltsamaa, Tartu Mill, Felix jt. „Näeme, et kohalikel tootjatel on välismaistega raske hinna osas konkureerida ja soovime teha kõik, mis meie võimuses, et armastatud Eesti tooted oleks inimestele kättesaadavad taskukohasema hinnaga,” sõnas Mets.
Seejuures ei jäänud hinnalangusest puutumata ka mitmed rahvusvahelised brändid, mis on tarbijate seas olnud aastaid populaarsed. Nii on 1000 toote seas esindatud ka näiteks Fazer, Corny, Maggi, Pringles ja Santa Maria.
Elukallidus mõjutab ostukäitumist
Metsa hinnangul on elukalliduse tõus mitmel moel mõjutanud inimeste ostukäitumist. Näiteks kasvas möödunud aastal kupongide kasutamine 10% ning populaarsust koguvad ka aegumistähtajale lähenevad soodushinnaga tooted. Rimi tellitud ja Norstati läbi viidud 2025. aasta uuringu kohaselt on oranži kleebisega ehk peagi lõppeva säilivusajaga tooteid viimase aastaga ostnud ligi 45% Eesti elanikest. Kõige rohkem soetatakse värsket liha, kala ja Rimi enda valmistatud tooteid.
Samast uuringust selgus, et kasvanud on ka külastuste sagedus, kuna tarbijad tahavad saada osa sooduskampaaniatest ja soetada allahindlusega tooteid ning planeerivad ka oma kaupluste külastused lähtuvalt nendest.
Rimi Eesti Food AS (www.rimi.ee) pakub tervislikku ja taskukohast kaubavalikut, kvaliteetseid puu- ja köögivilju ning mitmekesist omamärgitoodete sortimenti. Eestis on Rimil kokku 82 kauplust: 17 hüpermarketit, 26 supermarketit, 36 Mini Rimi ja 3 Express Rimi. Ettevõte annab tööd ligikaudu 2800 inimesele. Rimi Eesti kauplused kuuluvad Rimi Baltic kaupluste võrgustiku, kuhu kuulub 314 kauplust ning kolmes Balti riigis kokku umbes 11 000 töötajat. Alates 1. juunist 2025 kuulub Rimi EestiSalling grupi koosseisu. Salling Group on Taani suurim jaemüügikontsern, mille koosseisus on toidupoed Taanis, Saksamaal, Poolas, Eestis, Lätis ja Leedus, samuti Taani veebipood, kaubamajad, kohvikud, restoranid ja üleriigiline toidukarpide tarnija.
Pilt: Rimi
Pilt: Rimi
Pilt: Rimi
Kolmapäeval, 3. septembril toimus Taara linnakus diviisi 2. jalaväebrigaadi veebli vahetustseremoonia, mille käigus andis senine brigaadi veebel staabiveebel Helari Pilve teenistuskohustused üle staabiveebel Heigo Lehele.
„Tänan 2. jalaväebrigaadi ülemat usalduse eest. Tegemist on suure väljakutsega. Selle ametikohal on minu jaoks kaks olulist ülesannet, ülema tahte jõustamine ning 2. jalaväebrigaadi sõdurite ja allohvitseride võitlustahte kasvatamine. Võitlustahte kasvatamisele lähenen vaimse ja füüsilise kompetentsuse tõstmise ning usalduse ja kuuluvustunde arendamisega. Loodan kõigi heale koostööle,” ütles 2. jalaväebrigaadi veeblina teenistust alustav staabiveebel Heigo Leht.
Staabiveebel Leht alustas ajateenistust 1999. aastal Tartu Üksikpäästekompaniis. Eelnevalt on ta teeninud diviisi staabis planeerimisjaoskonna vanemstaabiallohvitserina, 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni pataljoniveeblina ning erinevatel ametikohtadel kaitseväe Logistikakeskuses ning Tapa Väljaõppekeskuse ja Kirde Kaitseringkonna Pioneeripataljonis. Staabiveebel Leht on läbinud vanemallohvitseride tasemeõpped Kaitseväe Akadeemias ja Ameerika Ühendriikide maaväe vanemallohvitseride akadeemias. Staabiveebel Leht on osalenud välisoperatsioonidel Afganistanis ja Iraagis. 2. jalaväebrigaadi veebliks asus staabiveebel Heigo Leht diviisi staabi planeerimisjaoskonna vanemstaabiallohvitseri ametikohalt. Teenistuse jooksul on teda tunnustatud näiteks kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristiga, maaväe ohvitseri kuldristiga ning kaitseväe pikaajalise teenistuse medaliga.
„Minu viis aastat brigaadis on möödunud kiirelt ja samade sõnadega iseloomustaksin ka brigaadi arengut – see on olnud kiire ning mul on igati hea meel, et olen saanud selle tunnistajaks olla,” ütles 2. jalaväebrigaadi veebli ülesanded üle andnud staabiveebel Helari Pilve. „Tänan ülemaid usalduse eest ning kõiki ohvitsere, allohvitsere, sõdureid ja töötajaid teie panuse, koostöö ja toetuse eest brigaadile seatud ülesannete täitmisel. Soovin uuele brigaadiveeblile ja taas, teile kõigile jõudu edasiseks teenistuseks ning omalt poolt luban, et ei jää brigaadile võõraks,” lisas staabiveebel Pilve.
Staabiveebel Pilve alustas ajateenistust 1993. aastal Kuperjanovi pataljonis. Eelnevalt on ta teeninud 1. jalaväebrigaadis Viru jalaväepataljoni veeblina, Kõrgema Sõjakooli veeblina ning erinevatel ametikohtadel rahuoperatsioonide keskuses ja Balti pataljonis. Staabiveebel Pilve on läbinud vanemallohvitseride tasemeõpped kaitseväe lahingukoolis, Ameerika Ühendriikide maaväe vanemallohvitseride akadeemias ja Balti Kaitsekolledžis. Staabiveebel Pilve on osalenud missioonidel Iraagis, Bosnias, Liibanonis ning teeninud NATO kirdekorpuse staabis. Teenistust jätkab staabiveebel Pilve Eesti diviisi veeblina.
2. jalaväebrigaad loodi 1. augustil 2014 maaväe reformi käigus Lõuna Kaitseringkonna asemele. Brigaadi rahuaegsesse koosseisu kuuluvad Kuperjanovi jalaväepataljon, lahinguteeninduspataljon ning staabi- ja sidekompanii. Ülejäänud üksused formeeritakse regulaarselt täiendõpet saavatest reservväelastest vajaduse tekkimisel.
Pikaaegne spordijuht, 2022. aastast nii Kambja kui Kastre valla abivallavanemana töötanud ning mullu Kambja vallavanemaks tõusnud Alar Arukuusk pürib ametisse tagasi Isamaa nimekirja esinumbrina.
„Olles juhtinud nii omavalitsust kui ka mitmeid spordiorganisatsioone, mõistan ma meeskonnatöö väärtust. Juht ei ole kunagi üksi, vaid tema selja taga peab seisma tegus ja kirglik tiim,” kommenteeris kandideerimist Arukuusk. „Nii ei sõltu ka Isamaa tulemus neil valimistel minu isikust, vaid pingutame terve nimekirjaga ühiselt selle nimel, et algatatud projektid jõuaksid eduka lõpuni ning järgmisel neljal aastal tunneksid Kambja inimesed, et valda juhitakse näoga nende poole, et nende mured ja rõõmud oleksid ära kuulatud ning vald saaks edukamaks nii elanike kui ka kohalike ettevõtjate koostööl.”
Isamaa Kambja valla osakonna esimees Toomas Kalmus rõhutas, et nende kohalike valimiste põhiline küsimus on positiivse muutuse esile kutsumine. „Kambjas kukutati mullu aegade jooksul pikalt valda juhtinud Reformierakond. Neil valimistel on võimalik sama teha üle Tartumaa, raputada omavalitsuste juhtimine välja pikast stagnatsioonist ja võtta siht kohalike elanike elujärje tegeliku parandamise suunas,” ütles Kalmus. „Alar oma kogemustega on õige mees Kambja poolt seda vankrit vedama.”
Jutud rahapuudusest ei vaata tõele, kuna Võrus enim remonti saanud maja läheb jälle remonti. tegemist on endise maavalitsuse majaga.
Nordecon AS kontserni kuuluv ettevõte Embach Ehitus OÜ ja Riigi Kinnisvara AS sõlmisid töövõtulepingu Võru riigimaja rekonstrueerimistööde teostamiseks.
Lepinguliste tööde kogumaksumuseks on 4,7 miljonit eurot ilma käibemaksuta ja need kestavad 18 kuud, teatas ettevõte börsile.
Auto sõitis Saksamaa pealinnas Berliinis rahva sekka, teatas kohalik väljaanne Bild.
Esialgse info kohaselt on ohvrite seas palju 7-8-aastaseid lapsi, kellest kolm said kergelt vigastada. Üks lastega koos olnud õpetaja on väidetavalt saanud raskelt vigastada.
Rahva sekka sõitnud BMW juht vigastada ei saanud.
Bildi andmetel juhtus õnnetus umbes kell 13.10 kohaliku aja järgi.
Riigikontroll andis hävitava hinnangu kaitseministeeriumi valitsemisala rahakasutusele ning opositsiooni sõnul on selgusetu, miks ei antud hinnangust varasemalt teada riigikogu riigikaitsekomisjonile. Opositsiooni hinnangul peaks kaitseminister Hanno Pevkur tagasi astuma.
Erakonna Isamaa esimehe Urmas Reinsalu sõnul on tegemist juhtimisprobleemiga. „Pevkur on olnud ametis aastaid. Sellele juhtis väga tõsiselt tähelepanu ka riigikontroll eelmisel aastal ja nüüd on see kahjuks võimendunud. Näeme, et asi on lausa sinnamaale jõudnud, et sadade miljonite üle lepinguid keelduti riigikontrollile väljastamast väitega, et see pole nende asi või neil selle teadmise vajadus puudub,” rääkis Reinsalu. Ta soovitas kaitseministril ametist tagasi astuda, vahendab ERR.
Kuna poevargused on viimastel aastatel sagenenud, lisavad poeketid varasemast rohkematele kaupadele turvaelemente ja lähtuvad valikul lisaks hinnale ka sellest, milliseid tooteid kõige enam varaste saagiks langeb. Coop katsetab ka tehnoloogilisi lahendusi, kuidas iseteeninduskassades varastamist tõkestada.
Poed paigaldavad kallimatele kaupadele varguse tõkestamiseks sageli turvaelemente, kuid viimastel aastatel hoogustunud poevarguste tõttu tuleb ette, et neid kohtab ka igapäevaselt toidukorvi pandavatel tavalistel toidukaupadel, näiteks hakklihal. Prisma turvajuht Alar Olup ütles ERR-ile, et poeketi eesmärk on ennetada poevargusi võimalikult tõhusalt ja paindlikult.
Liikvel on selline petusõnum seoses kiiruseületamise ja deklareerimata tuluga.
Sõnumi sisu on järgmine:
Teid on kaasatud kõrge riskiga gruppi seoses tasumata kiiruseületamistrahvide ja deklareerimata tuluga 2025. aasta III kvartalis.
Palun logige viivitamatult sisse siia: s.id/etoimik0409, et lugeda EMTA poolt tehtud otsust täismahus.
Lingile juurdepääsu aktiveerimiseks:
• kopeerige see oma brauserisse
või
• vastake „J“.
Kooliaasta algus tõi töötukassa infokanalitele rohkelt küsimusi koolituste teemal: kuidas ja kes pääsevad töötukassa kaudu koolitustele?
Küsimused on muutmata kujul. Vastab Eesti Töötukassa oskuste arendamise teenuste osakonna juht Karin Andre.
Käisin töötukassas, tahtsin koolitusele saada, aga nõustaja ütles, et ei saa. Miks?
Kui töötukassa nõustaja ütles, et te ei saa koolitusele, võib sellel olla mitu põhjust. Näiteks lapsehoidjana töötamiseks on vaja kutsetunnistust, kuid selle saamiseks peab olema keskharidus. Kui keskharidust ei ole, ei ole ka lapsehoidja koolitus asjakohane.
Teine põhjus võib olla see, et teie tööotsingud ei ole olnud piisavalt aktiivsed või tööpakkumiste analüüs näitab, et tööle asumisel ei ole takistusi – pigem ei sobi lihtsalt pakutud töötingimused.
Samuti pakub töötukassa koolitusi eelkõige valdkondades, kus on tööjõupuudus. Kui teie soovitud ala sinna ei kuulu, võib koolitusele pääsemine olla piiratud. Lisaks on oskuste arendamiseks võimalik osaleda tööpraktikal, mis annab praktilise kogemuse ja väärt täienduse CV-sse.
Kõige olulisem on küsida oma nõustajalt täpne selgitus, miks te konkreetsel juhul koolitusele ei pääsenud ja millised on alternatiivid.
Erialadele seatud nõuete kohta leiate infot siit: https://oskused.ee/ametid
Koolitusvaldkonnad, mida töötukassa rahastab, leiab siit: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/karjaar-ja-koolitamine/koolitused
Leidsin internetist mitu koolitust, aga töötukassast öeldi, et need koolitajad ei ole nende partnerid! Mis jama see on?
Kui töötukassa ei tunnusta teie valitud koolitusasutust, on põhjus selles, et me teeme koostööd vaid kindlate partneritega, kelle kvaliteet on kontrollitud. Töötukassa kodulehelt leiate kõik need koolitused, mida saab meie toel valida. Kui soovite kindel olla, et teete õige valiku, tasub nõu küsida töötukassalt.
Nõustaja ütles, et mul on juba ülikooliharidus ja koolitusi pole vaja! Kas koolitusi saavad ainult algharidusega inimesed?
Töötukassa toetab koolitusi erineva taustaga inimestele, sh ka kõrgharidusega. Koolituste eesmärk on täiendada või parandada oskusi ning neid kasutavad nii algajad kui kogenud töötajad.
Oluline on, et koolitus vastaks nii tööjõuturu vajadustele kui ka teie enda arengueesmärkidele. Ka siis, kui teil on juba ülikooliharidus, võib olla kasulik uusi oskusi õppida või teadmisi täiendada. Lisaks on võimalus osaleda tööpraktikal, mis aitab saada praktilist kogemust ja jätta end tulevasele tööandjale meelde.
Kui kaua peab töötu olema, et koolitustele pääseks? Olen kuulnud, et alles siis hakatakse koolitustest rääkima, kui oled pool aastat arvel olnud.
Töötu võib koolitusele pääseda igal ajal, kuid töötukassa toetuse saamiseks on vaja täita teatud tingimusi. Pool aastat arvel olemine ei ole kohustuslik, pigem on olulisemad aktiivne tööotsing ja selle tulemuste analüüs.
Mõnel juhul tuleb koolitus töötukassalt eraldi tellida või võivad kehtida muud tingimused. Seetõttu tasub alati oma nõustajalt üle küsida, millal ja kuidas on võimalik koolitusele minna.
Üldjuhul on koolitused kättesaadavad ka enne, kui olete olnud töötuna arvel kuus kuud.
Kliimaministeerium muudab jäätmetekke vähendamise ja korduskasutuse suurendamise toetuse sihtgruppi, et anda hoogu pakendite korduskasutusele, lihtsamini ümbertöödeldavate pakendite tootmisele ning toiduraiskamise vähendamisele.
„2030. aastal peavad kõik Eesti turule lastavad pakendid olema ringlussevõetavad või korduskasutatavad, seega on ettevõtetel mõistlik seda üleminekut juba praegu alustada. Targem on ühest tootest või materjalist võtta väärtust nii kaua kui võimalik, mitte visata see pärast üht kasutuskorda prügimäele või põletusahju,” lausus taristuminister Kuldar Leis. „Ka toiduraiskamisega tegelemine aitab vähendada ületootmist ja säästab seeläbi keskkonda ja raha.”
Riik annab toetust projektidele, mis aitavad vähendada pakendijäätmete teket, muuta pakendeid kestliku disaini abil paremini ringlussevõetavaks ja asendada ühekordseid pakendeid korduskasutuslahendustega. Toetust antakse ka erinevatele toidujäätmete teket vähendavatele tegevustele, näiteks toidujagamiskappide või teiste jagamislahenduste rajamiseks, samuti tehnoloogilistele lahendustele, mis aitavad planeerida toidukoguseid või optimeerida toidu ladustamise ja tarbimise protsessi.
„Muudame toetuse tingimusi paindlikumaks, et anda taotlemise võimalus ka väiksematele ringmajanduse projektidele. Nii saavad nutikad ja innovaatilised ideed võimaluse kasvada päriselt toimivateks lahendusteks, mis toovad kasu kas kogukonnale või laiemalt kogu ringmajanduse valdkonna arengule ning aitavad ellu viia jäätmereformi,” lausus Leis. „Sügisel algab töö ka pakendiseadusega, et saaksime Euroopa Liidu pakendimäärust üle võttes kogu pakendisüsteemi paremini toimima.”
Toetuse sihtgrupi hulka kuuluvad edaspidi lisaks väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ka suurettevõtted. Lisaks saavad jätkuvalt toetust küsida mittetulundusühingud, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused. Oluline uuendus on suurem toetus korduskasutussektorile, et edendada koostöös ettevõtjatega korduskasutatavate pakendite ja nõude kasutamist toidu ja joogi müügil.
Toetuse osakaal projekti kohta tõuseb kuni 70 protsendile ning sõltuvalt tegevusest ulatub toetuse suurus edaspidi 5000 eurost kuni 2 miljoni euroni. Vooru eelarve on 5 miljonit eurot, mida rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.
Toetust vahendab Keskkonnainvesteeringute Keskus, kellelt saab uuendatud tingimustel toetust taotleda alates järgmisest nädalast. Lisainfot toetuse kohta leiab KIKi kodulehelt.
Täna neljapäeval 4. septembril hakkab Läti parlament Seim arutama mobiilsusvastase taristu rajamise seaduseelnõud, mille võimalikult kiiret vastuvõtmist on nõudnud Riiklik Julgeolekunõukogu. Samal ajal väljendavad Latgale planeerimispiirkond ja piirialade omavalitsuste juhid, aga ka metsaomanikud muret mobiilsusvastase seaduseelnõu pärast, teatab Läti Raadio.
Esmaspäeval, 1. septembril alustas tööd kaitseministeeriumi mobiilsusvastase taristu rajamise seaduse infotelefon. Ministeeriumi parlamendisekretär Liene Gātere tunnistas, et Latgale piiriala omavalitsustel ja kodanikel on palju küsimusi ja ebakindlust.
„Esimesed kõned on juba laekunud ning huvi on olnud suur nii piirialade omavalitsuste kui ka põllumeeste poolt. Peamised küsimused on, kas ja millal vara sundvõõrandatakse,” sõnas ta.
„Kuid praegu, enne kui valitsuskabinet on kinnitanud nende sundvõõrandatavate varade nimekirja, ei ole meil seaduslikku õigust anda teavet konkreetsete varade kohta, kas need sundvõõrandatakse või mitte,” selgitas ta.
„Me võõrandame ainult teatud punkte, teatud osi kinnistust, kokku mitte rohkem kui 2000 hektarit, mis asuvad selles 30-kilomeetrises ribas. Me ei räägi kõigist selle 30-kilomeetrise riba kinnistutest, see on väike osa ja see mõjutab ainult 6 kohalikku omavalitsust,” ütles Gātere.
Praegu soovivad piiriäärsed omavalitsused riigi julgeoleku huvides mõista oma õigusi ja võimalusi. Seadusandlus tuleb korrastada nii, et tavakodanik ei kannataks, ütles Balvi omavalitsuse volikogu esimees Jānis Trupovnieks.
„Me tahaksime teada ja mõista, kuidas riik kavatseb seda kaitsesüsteemi korraldada ja milline on riigi lähenemine idapiirialale,” ütles Trupovnieks.
„Pole asjata tehtud ettepanek anda välja spetsiaalne idapiiri seadus, et me saaksime aru, mis on nende piiriäärsete omavalitsuste – Krāslava, Ludza, Balvi, Alūksne jne omavalitsuste – eripära. See puudutab julgeolekuküsimusi, kodanikukaitset ja koolivõrku kui sellist, kõike, mis on seotud inimestele turvatunde loomisega,” lisas ta.
Käesoleval 2025. aastal on Läti idapiiri sõjaliseks tugevdamiseks ette nähtud 45 miljonit eurot.
Metsad ja nende sundvõõrandamine on samuti üks piirialade elanike mureteemasid, kuid kaitseministeerium selgitas, et sundvõõrandamise pindala ei ole suur.
„Metsad moodustavad siin väga väikese osa, erinevalt näiteks Sēlija polügoonist, kus raiuti maha 25 000 hektarit,” selgitas ministeeriumi parlamendisekretär Gātere.
Läti Metsaomanike Liit, kelle poole on pöördunud mitmed Latgale maa- ja metsaomanikud, on aga mures mobiilsusvastase seaduseelnõu ja selle võimaliku mõju pärast.
„Ei saa öelda, et metsaala on väike, arvestades, et need metsakinnistud Latgales ei ole suured,” ütles liidu juht Arnis Muižnieks.
Seega on selge, et nende 2000 hektari sundvõõrandamise mõju ei ole ainult viie või kümne perekonna teema. Ja isegi kui see mõjutab ühte perekonda, peab see sundvõõrandamise protsess olema õiglane.
„Me ei ole nende ehitiste ehitamise ja selle vastu, et selles geopoliitilises olukorras tuleb selliseid ehitisi ehitada, kuid oleks väga vale, kui tingimused oleksid sellised, et need piirialal elavad inimesed tunneksid end riigi otsustega rahulolematuna,” ütles Muižnieks.
Täna 4. septembril arutab Seim seaduseelnõud esimesel lugemisel ja 2. oktoobril teisel lugemisel.
Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) infoliinile saabus teade, et Rõuge vallas Läti piiri ääres on liikumas nähtud puumat.
Teataja rääkis, et nähtud on looma juba mitu korda ja liigub ta just Kagu-Eestis.
ELS on olnud suhtluses Keskkonnaametiga, keda ka teataja puumast informeeris.
Kui te näete puumat liikumas, siis palutakse teavitada koheselt ametit ja loomale ise mitte ligineda. Telefon: 1247 .
Vajadusel võib teavitada ka ELS-i: 526 7117, info@loomakaitse.ee või kirjutada sotsiaalmeedias.
Kui juhtub ja avastate, et tegu on hoopis erakordselt suure kassiga, siis tuleks anda sellest ikka teada.
See, et puuma Eestisse satub, võib täiesti võimalik olla, sest Lätis tegeletakse nende kasvatamisega.
Üks Läti kolmest julgeolekuteenistusest Põhiseaduse Kaitse Büroo (SAB) teatas 3. septembril, et Venemaa ja Valgevene ühised strateegilised sõjalised õppused nimega „Zapad-2025”, mis toimuvad 12.–16. septembrini, „kujutavad endast Lätile ja NATO-le vähest ohtu”.
Meediale saadetud analüüsilehel, mille konkreetset autorit pole nimetatud, teatas SAB, et „Zapad-2025 ametlikult väljakuulutatud eesmärgid on simuleerida ühiseid kaitse- ja ründeoperatsioone ning parandada Venemaa ja Valgevene relvajõudude koostööd”, vahendab lsm.lv.
Siiski kasutavad agressorriigid julgeolekuteenistuse teatel „Zapad-2025” ka oma sise- ja välispoliitilises strateegilises kommunikatsioonis, mis pole üllatav, kuna sama on juhtunud ka arvukate varasemate õppuste puhul.
„On väga tõenäoline, et „Zapad-2025” aktiivse faasi lähenedes muutuvad Venemaa ja Valgevene avaldused valjemaks ning Läti ja NATO vastased infokampaaniad sagenevad,” prognoosib SAB.
„Üldiselt hinnatakse õppuste sõjalist ohtu Lätile ja NATO-le väheseks – Venemaa sõjaline ja poliitiline osalemine õppustes on väiksem kui varasematel aastatel ning Venemaa sõjalised ressursid on endiselt koondunud Ukraina sõjale. Samal ajal kutsub SAB elanikke üles olema valvsad ja teatama võimudele kahtlastest vaatlustest piirialal, näiteks sidehäiretest,” märgib SAB.
Balti riikide juhtiv lennufirma airBaltic jätkab oma Airbus A220-300 lennukite nimetamise traditsiooni Balti riikide linnade järgi, tuginedes 2024. aasta augustis toimunud avaliku hääletuse tulemustele.
Lennufirma teatab rõõmuga, et üks nende lennukitest, registreerimisnumbriga YL-AAZ, on saanud nimeks Valga ning teenindab juba regulaarlende. Kokku on sellise tunnustuse pälvinud seitse Eesti linna: Elva, Jõhvi, Narva, Põltsamaa, Tallinn, Valga ja Võru.
Avalik hääletus korraldati eelmisel aastal, et tähistada Balti keti 35. aastapäeva. Inimesed said hääletada oma lemmiklinnade poolt Lätis, Eestis ja Leedus. Hääletusperioodi jooksul, 5.–22. augustil anti kokku üle miljoni hääle, mille tulemusel valiti välja 48 linna – 16 igast Balti riigist. Valik peegeldas lennufirma tollast lennukiparki ning ettevõtmise eesmärk oli rõhutada Balti riikide ühtsust ja kultuuripärandit, suurendades samal ajal nende rahvusvahelist tuntust ning edendades turismi.
Elīna Prāve, airBalticu turundusjuht:
„Täname kõiki, kes hääletusest osa võtsid ja oma lemmiklinnu toetasid. Lennukite nimetamine Balti linnade järgi innustab reisijaid neid sihtkohti avastama ning tõstab nende tuntust maailmas. Oleme uhked, et saame panustada piirkonna arengusse ja tugevdada selle ühendusi ülejäänud maailmaga.”
Monika Rogenbaum, Valga vallavanem:
„See on Valgale suur au – meie väikelinna nimi jõuab sõna otseses mõttes taevastesse kõrgustesse, Valga läheb lendu. Tunnustus aitab meil piirkonda paremini tutvustada ning on heaks näiteks, et ka väikesed linnad on väärt märkamist ja külastamist.”
Praeguseks on airBaltic nimetanud Balti linnade järgi kokku 20 lennukit Airbus A220-300. Ülejäänud 28 valitud linna nimed antakse lennukitele järk-järgult ja juhuslikus järjekorras. Lisainfot hääletuse ja tulemuste kohta leiab: https://vote.airbaltic.com.
airBaltic teenindab enam kui 130 lennuliini Riiast, Tallinnast, Vilniusest, Tamperest ning hooajaliselt ka Kanaari saartelt, pakkudes ühendusi paljudesse Euroopa, Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Kaukaasia sihtkohtadesse. Täielik lennugraafik ja piletid on saadaval lennufirma kodulehel www.airbaltic.com.
Lennufirmast airBaltic:
airBaltic (Air Baltic Corporation AS) on Balti riikide juhtiv lennufirma ja üks Euroopa kiiremini kasvavaid vedajaid. Lennufirma ühendab traditsioonilise lennuvõrgu eelised madalate kuludega ärimudeliga. airBalticul on üks Euroopa nooremaid lennukiparke – 50 lennukit Airbus A220-300 – ning ettevõttes töötab üle 2800 inimese. 2025. aasta veebruaris sai airBalticust esimene Euroopa lennufirma, mis pakub lendudel tasuta kiiret SpaceX Starlinki internetiühendust.
Ettevõtet on tunnustatud mitmete auhindadega: kolm aastat järjest on Skytrax nimetanud airBalticu regiooni parimaks lennufirmaks, 2023. aastal pälviti APEX-i reisijate valiku auhind parima salongiteeninduse eest Euroopas ning 2024. aastal neljatärnilise suure lennufirma tunnustus. 2025. aastal jõudis airBaltic esmakordselt Airline Ratingsi maailma 50 turvalisima lennufirma ja parimate lennufirmade edetabelisse.
Baltimaades jagavad lastele kõige heldemalt taskuraha Leedu vanemad, kellest iga neljas annab 50–100 eurot kuus, näitab SEB uuring. Eesti vanemad väärtustavad taskuraha andmisel eelkõige regulaarsust ja järjepidevust, samas kui lapse rahakasutuse jälgimisele pööratakse meil vähem tähelepanu.
Kui Eestis ja Lätis saab suur osa lastest kuus taskuraha kuni 20 eurot – vastavalt 42% ja 47% –, siis Leedus on see summa tavaline vaid 30% laste puhul. Samal ajal saab Leedus suurim osa lapsi, ligi 40%, kuus taskuraha summas 20–50 eurot. 50-100 eurot annab Eestis oma lastele 14%, Lätis 13% ja Leedus tervelt 23% lapsevanematest.
SEB laste ja noorte valdkonna väärtuspakkumiste juht Victoria Tkatš tõdeb, et Leedu vanemate taskuraha suurused on viimastel aastatel kasvanud, mis võib peegeldada riigi majanduse kiiret arengut. „Võrreldes eelmise aastaga on nende vanemate osakaal, kes annavad lapsele taskuraha kuni 20 eurot kuus, langenud veerandi võrra,” sõnas Tkatš ning lisas, et tegu ei ole küll hüppelise muutusega, kuid võib olla esmane märk, et riikide majanduslik seis peegeldub üha enam ka taskurahas.
Eestis ja Leedus on võrdselt neid vanemaid, kes annavad oma lapsele kuus taskurahana üle 100 euro – mõlemas riigis 8% –, samas kui Lätis on sama näitaja poole väiksem ehk vaid 4%.
Eesti vanemad annavad taskuraha kõige regulaarsemalt
„Eesti lapsevanemad on taskuraha andmisel kõige süstemaatilisemad – ligi pooled vastanutest kinnitasid, et nende laps saab regulaarselt kindla summa. Leedus annab järjepidevalt taskuraha 40% ja Lätis vähem kui 30% vanematest. Samas tunnistasid ligi pooled Läti lapsevanemad, et neil puudub kindel süsteem ning taskuraha antakse lapsele vastavalt vajadusele. Leedus ja Eestis vastas samamoodi ligi 40% vanematest,” sõnas Tkatš.
„Kui Eesti lapsevanemad annavad taskuraha regulaarsemalt, siis Leedu vanemad jälgivad tähelepanelikumalt taskuraha kasutamise kokkuleppeid,” märkis Tkatš. Nii on näiteks enam kui viiendik Leedu lapsevanematest kehtestanud oma lastele kindlad reeglid, millele taskuraha tohib kulutada. Eestis on selliseid vanemaid 14% ja Lätis vaid 8%. Samas arutavad kõigis Balti riikides ligi pooled lapsevanematest lastega seda, millele taskuraha kulutada, lubades lastel samas ise otsuseid teha.
„Kõige parem viis lapse rahatarkuse kasvatamiseks ongi justnimelt see, kui taskuraha kasutamine temaga läbi arutada, aga lasta tal samal ajal ise otsustada, millele ta taskuraha kulutab, sest see suurendab ka lapse ja vanema vahelist usaldust,” rääkis Tkatš. Samas on tema sõnul hea, kui laps saab taskurahana iga kuu kindla summa, sest see õpetab last varakult oma rahakasutusel silma peal hoidma ning arendab vastutustunnet ja iseseisvust rahaliste otsuste tegemisel, mis on oluline oskus täiskasvanueluks valmistumisel.
SEB korraldatud uuringud toimusid tänavu juulis ja augustis. Uuringud viis läbi Norstat, küsimustele vastas Eestis ja Lätis 1001 ning Leedus 500 lapsevanemat.
Valitsus kiitis heaks seadusemuudatused, millega väheneb juba tänavu mootorsõidukimaks kõikidele lapsevanematele, kel on vähemalt üks kuni 19-aastane laps.
„Pakume eelnõuga maksuleevendust neile, kes autost otseselt sõltuvad. Lastel ei tohiks maks olla takistus haridusele ja huviharidusele juurdepääsul ega puudega inimestele nende liikuvusele,” ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Maksuvähendus iga lapse eest on kuni 100 eurot. Selle saavad vanemad või füüsilisest isikust eestkostjad, kellel on kehtiv ja piiramata hooldusõigus.
Kui lapsel on mitu vanemat, kellel igaühel on sõiduk, jagatakse maksuvähendus nende vahel. Vähendust saab kasutada kogu maksustamisperioodi vältel, järgmisesse perioodi see edasi ei kandu.
Maksu vähendamist eraldi taotlema ei pea. Maksuamet vaatab juba selle aasta maksuteated üle ja teeb vajalikud ümberarvutused ning vajadusel tagasimaksed inimese maksuameti ettemaksukontole.
Perede mootorsõidukimaksu koormus väheneb selle tulemusel keskmiselt enam kui 50 protsenti ja neile jääb kokku alles üle 16 miljoni euro.
Teise muudatusena vähendatakse oluliselt väikebusside maksumäära. Selleks maksustatakse M- ehk sõiduauto kategoorias registreeritud 8- või 9- kohalised väikebussid edaspidi N-kategooria sõiduki maksumääraga. Kui M-kategooria maksumäär koosneb kolmest komponendist, siis N-kategooria puhul on komponente kaks: baasosa ja CO₂ eriheite osa.
Muudatus toetab täiendavalt lasterikaste perede ja ka puudega inimeste hakkamasaamist, sest mõlemal võib olla suurem vajadus väikebusside kasutamiseks. Keskmine maksukohustus väheneb 183 eurolt 63 eurole ja kokku makstakse vähem ligi 1,7 miljonit eurot.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. september 2025:
Kupjanskis vist hakkab olukord käest ära minema…
1. Odessani.
2. Varasematest löökidest.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linna põhjaosas võib-olla vene pool edenenud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Ukraina järjest lõikab pikka kombitsat ära.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Regioonides on alanud protestid Telegrami ja Whatsappi teenuse keelustamise vastu.
12. venemaa riigiduuma kutsus venelasi üles uskuma, et Max Messenger ei jälgi kasutajaid.
13. Lühiuudised
Valge Maja ja kremli sõnumeid eip hakka seegi kord edastama, tundub kuidagi hetkel mõtetu… lisaks palju infovoogu teemal, mis me kõik teeksime, kui vaherahu sõlmitaks (eks seegi vajalik, aga kas nii palju). Tundub, et murepilved võimaliku uue venemaa-Hiina-Põhja-Korea-India liidu suhtes on hakanud tõusma… eks pisu peab veel ootama, et tahaks selgemat India seisukohta… seni see pisu vaoshoitum… küll on näha vene poole huvi tõsta pinget Vaikse ja India ookeani kandis muutmaks USA rakurssi kaugemale Ukrainast…
180 vene poole rünnakut ja suurima tõusu tegi Lõmani suund, kus läks kirja 41 rünnakut. Rünnakud kipuvad jätkuma kuni aktiivsemates lõikudes hilisõhtuni. Võimalik, et üritatakse Ukraina omad lihtsalt ära kurnata ning loodetakse, et ühes lõigus lihtsalt ei jätku vahendeid sellise jada korral. Eile see veel vene poolele edu ei toonud. Suurem pealetung siiski pole veel alanud ja tundub, et vene pool üritab teha viimasest suuremast soomusega rünnakust koos kergliikuritega järeldusi, et parandada taktikat suutmaks siiski läbi murda Ukraina liinidest.
Tundub, et mõnes lõigus juba vene kindralite soov näidata edusamme on nii kõrge, et Kupjanski linna saadeti erariides soldateid infiltreerumaks linna ja seal siis lippuga vehkima hakata teatamaks, et linn vallutatud. Eip neist keegi ellu jäänud ja piisas droonidest ning staffi korjas lõpuks jalavägi kokku. Küll aga tundub, et vormis vene soldateid kuidagi liialt palju linnas märgatakse…
Vormivahetusega ühe Ukraina sõduri imbumine vene soldatite sekka ja siis kolmese patrulli käigus kahe maha laskmine oli isegi vene soldatite puhul pisu raske vaatamine, aga tegu põhjendatud.
Pommitamist on vene pool suutnud tõsta ning pisu üle keskmise kaudtuld ning üle 6 tuhande kamikaze droone, liugpommide hulk on jäänud siiski viimase aja keskmisest pisu madalamaks, põhjust eip tea. Kuna rindel suudab Ukraina hävitada vene poole seiretehnikat ning õhutõrjevahendeid, siis võimalik, et igal pool ei julge vene lennukid piisavalt lähedale rindele tulla.
1. Kokku hukkus venemaa vägede hommikuses pommitamises Donetski oblastis Konstantinovkas 3. septembril 9 ja sai haavata 7 inimest. Kasutati rünnakuks nii kaudtuleüksusi kui droone.
4. septembri öösel teatas Odessa linnapea Gennadi Truhhanov linnas toimunud plahvatustest vaenlase droonide tõttu.
2. Rohkem ja paremaid satelliidipiltide kinnitusi: On väga tõenäoline, et just Ukraina uued Flamingo tiibraketid tabasid Krimmis Armjanski lähedal asuvat FSB baasi, hävitades rannikul asuvad rajatised ja hõljukid.
Ukraina 14. rügemendi ja GRAF-grupi mehitamata õhusõidukid ründasid augusti kuu jooksul 17 suurt kütuse- ja rafineerimistehase sihtmärki – Rjazanist ja Afipskist kuni Sõzrani ja Krasnodarini.
Mitme Ukraina luurega seotud kanali teatel kannatasid venemaa õhujõud oma viimase Ukraina-vastase raketirünnaku ajal 2.-3. septembril tohutute tehniliste probleemide all, mille tulemusel suutsid nad Lääne-Ukraina linnade ründamiseks mõeldud 40-st õhust lastavast tiibraketist välja lasta vaid umbes 8. Telegrami kanal Dossier Spy teatas, et Tu-160 „Ivan Jarõgin” (sabanumber 04) ei saanud oma rakette välja lasta stardimehhanismi rikke tõttu, samas kui teist Tu-160-t, „Aleksei Plohhovit” (sabanumber 16), tabas missiooni ajal välk, mis kahjustas kokpiti klaase ja sundis meeskonda lennu katkestama ning baasi naasma. Lisaks ei suutnud kolmas, täpsustamata tüüpi lennuk Engelsi õhuväebaasist isegi õhku tõusta.
3. Kursk: madal see vene poole aktiivsus, rindejoon muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupianski linnas võib olla vene pool edeneb.
vene sabotaažirühm üritas propagandamaterjali jaoks Kupjanskis lipu heiskamist korraldada. Tsiviilisikuteks riietunud rühm hiilis varemete vahelt filmima. Ukraina 10. korpuse võitlejad reageerisid koheselt: rühmitus likvideeriti ja trikoloor konfiskeeriti.
Lipu lehvitamist on viimase paari jooksul Kupjanski linnas vene soldatite poolt juba mitmel korral tuvastatud ja seis linna põhjaosas siiski pisu udus. Neist vene soldatite paiknemistest linnas tuleb üha enam sõnumeid ja üks oli päris linna keskel…
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Ukraina omad jätkavad Pokrovskist kirdes asuva pikema kombitsa põhjalikumat maha lõikamist ja olla eilseks jõudnud Novotoretski asulani. Uudiseid kohatised rindejoone edasi-tagasi kõikumisest tuli aga eip miskit kindlamat.
9. Lõunarinne: rindejoon on hakanud idaosas rohkem lainetama ja kohati jätkatakse keskmises lõigus proovimisi. Isegi soomusega.
10. Herson: muutusteta.
11. Vasakpoolsed aktivistid on mitmes venemaa linnas korraldanud proteste Roskomnadzori kehtestatud piirangute vastu kõne- ja videokõnedele WhatsAppis ja Telegramis. Proteste korraldavad marksismi-leninistlikud rühmitused, mis ei ole seotud ametliku kommunistliku parteiga. Osalejad väidavad, et keelud rikuvad nende põhiseaduslikku õigust suhtlusvabadusele.
Esimene protest toimus Voronežis pühapäeval, 31. augustil. Pärast seda, kui kohalik Voroneži marksismi organisatsioon sai ametliku loa, kogunes sinna umbes 80 inimest. Lisaks piirangute kritiseerimisele võtsid protestijad sõna ka riikliku sõnumitooja Max reklaamimise vastu, mida võimud positsioneerivad WhatsAppi ja Telegrami riikliku alternatiivina.
venemaa kommunistlik partei kavatseb proteste jätkata ja korraldada 7. septembril meeleavaldusi Novosibirskis, Omskis ja Petropavlovsk-Kamtšatskis. Praegu on luba saadud ainult Omskis. Korraldajad ootavad ka Moskva võimude otsust 13. septembri meeleavalduse taotluse kohta.
venemaa Föderatsiooni ametlik Kommunistlik Partei korraldas Novosibirskis omaenda kõnede blokeerimise vastase meeleavalduse juba augustis.
WhatsAppi ja Telegrami kõnede keeld ning ametnike avaldused välismaiste sõnumitoojate võimaliku täieliku sulgemise kohta kohtasid ühiskonnas negatiivset vastukaja. 12.–19. augustini läbi viidud Russian Fieldi küsitluse kohaselt toetab WhatsAppi blokeerimist vaid 14% ja Telegrami blokeerimist 10% venelastest. Selle vastu oli vastavalt 70% ja 71%. Veel 16%-l WhatsAppi ja 19%-l Telegrami vastanutest oli raske vastata. 68% venelastest teab Maxi olemasolust, samas kui kolmandik vastanutest ütles, et kuuleb sellest esimest korda.
Roskomnadzor teatas kõnede blokeerimisest 13. augustil, viidates kodanike arvukatele taotlustele. Enne seda palusid telekommunikatsioonioperaatorid ise võimudel kõnesid piirata.
Selle taustal propageerib valitsus aktiivselt Maxi, kuid eksperdid juhivad tähelepanu tõsistele privaatsusriskidele. Internetikaitseühingu direktor Mihhail Klimarev märgib, et rakenduse privaatsuspoliitikas on sõnaselgelt sätestatud võimalus edastada kasutajaandmeid FSB-le, siseministeeriumile, föderaalsele maksuteenistusele ja venemaa Pangale. GitHubi arendajad avastasid APK-faili uurides, et Max saab juurdepääsu seadme peamistele protsessidele, salvestab asukoha, kogub installitud programmide loendi ning on võimeline salvestama kasutaja sisestatud heli, videot ja teksti.
12. „Teave, et riikliku sõnumitooja MAX kasutajate sõnumid ja fotod edastatakse automaatselt riigile inimeste jälgimiseks, on müüt,” ütles RIA Novostile riigiduuma infopoliitika komitee liige anton nemkin. „See on põhimõtteliselt vale,” ütles nemkin, lisades, et selliseid müüte seostatakse iga rakendusega, mille riik on lisanud kohustuslike installitavate rakenduste nimekirja. Samal ajal rõhutas asetäitja, et seadus ei kohusta kodanikke Maxi kasutama, vaid nõuab ainult selle olemasolu seadmetes.
Maxi kaitseks võttis sõna ka riigiduuma infopoliitika komitee esimene aseesimees ja üks peamisi internetikontrolli karmistamise initsiaatoreid venemaal anton gorelkin. Ta ütles, et süüdistused kaamerate varjatud aktiveerimises ja jälgimises põhinevad anonüümse kasutaja sõnumil, kes sai Kaspersky viirusetõrje suhtes valepositiivse tulemuse.
gorelkini sõnul esines sarnaseid vigu Skype’i, Viberi ja Nvidia Broadcastiga ning Kaspersky tehniline tugi tunnistas probleemi juba eelmise aasta novembris. „Tõenäoliselt ei uuendanud kurikuulsate ekraanipiltide autor lihtsalt viirusetõrjet,” järeldas ta.
Alates juunist, pärast seda, kui putin allkirjastas seaduse suveräänse teenuse loomise kohta, on ametnikke ja avaliku sektori töötajaid massiliselt Maxi üle viidud. Ainuüksi 21. augustil jätsid kremli robotid VK sotsiaalvõrgustikus rakenduse kohta umbes 3000 positiivset kommentaari ning App Store’is oli QCommenti andmetel sõnumitooja hinnang raha eest ülepaisutatud: arvustus hindega viis maksis 15 rubla, ekraanipildiga – 15,5.
Maxi arendab VK tütarettevõte, mida juhib presidendi administratsiooni esimese asejuhi vladimir kirijenko poeg. Nad plaanivad rakendust kasutada digitaalsete isikutunnistuste väljastamiseks, vanuse ja toetuste saamise õiguse kinnitamiseks ning haridus- ja meditsiiniteenustele juurdepääsu pakkumiseks. Samuti soovitakse muuta juurdepääs Gosuslugile ainult Maxi kaudu – praegu töötab see valik testrežiimis.
13. Lühiuudised
Ungari ja Slovakkia blokeerivad EL-i venemaa-vastaste sanktsioonide uuendamist, kui mitu oligarhi nimekirjast ei eemaldata. Bratislava surub peale Usmanovi ja Fridmani, samas kui Budapest nõuab Mazepini, Aveni, Bažajevi ja Avdoljani eemaldamist mustast nimekirjast, vahendab RFE/RL.
President Zelenski on saabunud Pariisi tahte koalitsiooni kohtumisele, kus osaleb ka Soome juht Stubb. Samal ajal kinnitab Valge Maja, et Trump räägib Zelenskiga, mitte putiniga.
Telegraph teatab, et ligi 100 Hiina ettevõtet tarnisid aastatel 2023–2024 sanktsioonide all olevatele venemaa ettevõtetele vähemalt 47 miljoni naela väärtuses droonide komponente – mootoreid, kiipe, optikat ja süsinikkiudu, mis varustasid Alabuga Shahedi liine –, mistõttu on Pekingi varjusõja toetust Moskvale raske ignoreerida.
Ukraina ettevõte Fire Point, Flamingo tiibraketi arendaja, valmistub Taanis tahke rakettkütuse tootmise alustamiseks, teatab DR. Konfidentsiaalse e-kirja kohaselt peaks tootmine algama 1. detsembril otse Skrydstrupi õhuväebaasi kõrval, kus asuvad Taani F-35 hävitajad.
Ukraina suurendab oma Bohdana haubitsate tootmist, tootes nüüd üle 30 ühiku kuus. Praeguseks on kodumaal ehitatud juba 345 ratas- ja 100 järelveetavat versiooni. Defence24 ajakirjanik Mariusz Marszałkowski teatab, et tulemas on uued variandid: Lõuna-Korea või Saksa šassiile paigaldatud 155 mm Bohdana, mille puhul kaalutakse roomikvariante, ning lühema 39-kaliibrilise toruga mudel, mis on loodud operatiivse paindlikkuse suurendamiseks erinevates lahinguvälja tingimustes.
USA merejalaväelased ja meremehed 22. merejalaväe ekspeditsiooniüksusest (22. MEU), mis on osa Iwo Jima amfiibvalmis grupist (ARG), kuhu kuuluvad USS Iwo Jima (LHD-7), USS Fort Lauderdale (LPD-28) ja USS San Antonio (LPD-17), on alustanud amfiibmaastumist Lõuna-Puerto Ricos, vaid umbes 500 miili Venezuelast põhja pool. 22. MEU on osa mereväe töörühmast, mille USA merevägi paigutas Lõuna-Kariibi merele, et võidelda Ladina-Ameerikast lähtuva narkoterrorismi vastu. Töörühm algatas eile oma esimese kineetilise rünnaku Tren de Aragua/Cartel de los Solesiga seotud laeva vastu Venezuela ranniku lähedal.
Greenpeace: Naftareostus Novorossiiski lähedal läheneb Krimmi poole. Ekspertide uuritud satelliidipiltide kohaselt oli naftareostuse pindala esialgu 50 ruutkilomeetrit. Järgmise kolme päeva jooksul liikus reostus Novorossiiskist mööda Anapa rannikut ja lähenes Kertši väinale. Seega, nagu Greenpeace’i eksperdid kirjutavad, osutusid Rosprirodnadzori ja KTK väited, et naftareostus oli lokaliseeritud ja selle leviku ohtu pole, valeks. „Järjekordne naftareostus ranniku lähedal näitab selgelt, et venemaal ohverdatakse keskkonnaohutust üha enam naftaäri nimel. Võimud ja regulatiivsed organid pigistavad rikkumiste ees silma kinni, aidates naftaettevõtetel varjata teavet intsidentide kohta, ning avaliku kontrolli võimalused on kodanikuühiskonna vastaste repressioonide taustal järsult nõrgenenud,” kommenteeris Greenpeace’i Kesk- ja Ida-Euroopa ekspert Dmitri Markin.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Riigimetsa Majandamise Keskus pakub eraisikutele võimalust osta kuusetaimi metsauuenduseks või haljastustöödeks käesoleval sügisel.
„Meil on taimede ülejäägiga seoses võimalik pakkuda eraisikutele 4- ja 5-aastaseid kuusetaimi, mille keskmine kõrgus jääb vahemikku 70-80 cm. Taimed on varustatud taimepassiga ning neid tohib kasutada metsauuendamiseks,” ütles RMK metsakasvatuse juht Toomas Väät.
„Kuuskede puhul on ka sügisesed tingimused istutamiseks soodsad. On niiskust ja pole nii kuuma päikest, mis tuleb kasuks taimede transpordil, pakendamisel ja lõpuks istutamisel,” loetles Väät soodsaid faktoreid. Ka RMK ise alustab sügisistutusega peatselt.
Koguse vaates on tingimused ostjale paindlikud. Taimed on pakendatud 75 kaupa, mis on ühtlasi minimaalseks ostukoguseks. Taimede arvu ülempiiri tellimustele ei seata.
Taimedele tuleb ise taimlasse järele tulla, kui ostusoov jääb alla 15 000 taime. Üle 15 000 taime ostmisel on tasuta tarne ühte ostja poolt soovitud asukohta Eesti piires, arvestusega et tarnekohas on juurdepääs ja ümberkeeramise võimalus haagisega veoautole.
Ühe taime hind on 0,21 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 0,26 eurot/tk). Juhend tellimuste esitamiseks on leitav RMK kodulehelt.
Taimi saab pärast arve tasumist kätte Raplamaal Purila taimlast, Tartu taimlast, Tõrva lähedalt Rulli taimlast ja Pärnumaal Reiu taimlast. Taimede väljastamine toimub kolme nädala jooksul tööpäeviti alates 8. septembrist 26. septembrini.
RMK on sügiseks leidnud ostja 240 000 taimele
Kuna riigimetsas on raiemahud viimastel aastatel varem eeldatust kiiremas tempos vähenenud, ei olnud võimalik kõikidele ette kasvatatud taimedele riigimetsas enam kasutust leida, mistõttu tekkis taimede ülejääk.
Seetõttu korraldas RMK mullu kolm avalikku enampakkumiste vooru ülejäägis metsataimedele. Pärast kevadist istutushooaega oli taimede ülejääk ca 2,25 miljonit taime. RMK otsus oli tootmise ülejääki mitte hävitada, vaid püüda leida ostjaid.
„Kogu tänavuse suve oleme otsinud taimedele ostuhuvilisi teiste maa- ja metsaomanike seast nii Eestist kui välismaalt. Tulemus on positiivne, sest oleme leidnud sügishooajaks ostja enam kui 240 000 taimele ning oleme kirja pannud ka võimaliku ostuhuvi kevadeks,” märkis Toomas Väät.
Erasektorile avatud võimalus osta riigimetsa taimlates kasvatatud parendatud juurekavaga kuuski on erandlik, viimati müüs RMK istikuid 2020. aastal.
Isamaa nimekirjas kandideerib Mustamäel Tallinna linnavolikokku energeetik ja Eesti Autoomanike Liidu esimene juhatuse esimees Priit Tammeraid.
„Varsti on kaks ja pool aastat möödas ajast kui kutsusime autoomanike riikliku kiusamise eest kaitsmiseks ellu Eesti Autoomanike Liidu, mille esimeseks suureks missiooniks sai ebaõiglase mootorsõidukimaksu vastu võitlemine ja alustasime allkirjakampaania, mis sai lõpuks 77 442 inimese toetuse. Rahva pahameelele vaatamata surus valitsus automaksu läbi, tegi seda veel kangemaks ja täna on tuhandete inimeste pangakontod seetõttu arestitud, nende igapäevaelu halvatud. Selles olukorras tundsin, et pean käed külge panema, et muutus Eestis ellu kutsuda. Alustame Tallinnast,” ütles Tammeraid.
Ta lisas: „Isamaa oli loogiline valik: automaksu kehtestamise vastu olid nad esimesest päevast peale. Lisaks näen ma ka erialaselt, et Isamaa nägemus Eesti energiapoliitikast, kus varustuskindlus ja taskukohane hind on üle ideoloogilistest kaalutlustest, on mõistlik tee tulevikku. Ma näen enda missiooni selles, et energia ei oleks meie karges kliimas luksuskaup. Soodne energia on ka tugev rahvusvahelise konkurentsivõime alus.”
Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et ta on nii Eesti Autoomanike Liidu kui ka laiema avalikkuse ees lubanud: hiljemalt 2027. aastal automaks Eestis tühistatakse. „Isamaa peab oma lubadusi. Samas peab avalik surve tänasele valitsusele jätkuma, sest nad juba taganevad inimeste pahameele hirmus oma halbadest poliitikatest. Mitte ükski poliitiline jõud ei soovi automaksu enam omaks tunnistada eesti inimeste huvides on põhiseadusega vastuolus oleva automaksu täielik kaotamine nii kiiresti kui võimalik,” tõdes Reinsalu.
„See, kuidas Priit oma siira otsekohesuse ja tahtejõuga inimesi kõnetab, on märkimisväärne,” ütles Isamaa Tallinna piirkonna esimees Riina Solman. „Isamaa on võidelnud ebaausa automaksu vastu juba selle kehtestamise plaanist kuuldes ja mul on hea meel, et me saame Priiduga seljad kokku panna ja üheskoos minna vastu valimistele. Me ei luba Tallinnas autoga sõitjaid kiusata ja lõpetame hiljemalt pooleteise aasta pärast ära ka automaksu riiklikult.”
Riigikogu koguneb täna Isamaa algatusel erakorralisele istungjärgule automaksu tühistamist arutama. Enne istungit korraldab Isamaa parlamendi ees ka välkpiketi.
Kolmapäeval, 3. septembril kell 13.18 toimus liiklusõnnetus Tartus Lossi tänaval.
Elektrilise tõukerattaga kõnniteel sõitnud 37-aastane mees kaotas sõiduki üle kontrolli ja kukkus. Tõukerattal kaassõitjana viibinud 44-aastane naine toimetati haiglasse kontrolli.
Kolmapäeva, 3. septembri hommikul kell 07.09 toimus liiklusõnnetus Valgamaal Valga vallas Väljakülas Laatre bussipeatuse juures.
56-aastane naine sõitis sõiduautoga Volkswagen Golf Variant sõidutee parema ääre lähedalt vasakpööret sooritades ette tagant lähenenud veoautole Scania R500, mida juhtis 61-aastane mees.
Volkswageni juht toimetati haiglasse kontrolli.
Portugali pealinnas Lissabonis sõitis tänase kolmapäeva, 3. septembri õhtul tramm rööbastelt välja. Tuleb teateid hukkunutest.
Vigastada sai vähemalt 20 inimest. Räägitakse vähemalt kolmest, aga ka kuni 10 hukkunust. Viimastel andmetel on hukkunuid 15 ja vigastatuid 18.
Tegemist on trammiga Elevador da Glória Lissaboni kesklinnas, mis viib mäe tippu Chiado linnaossa. See on eriti populaarne turistide hulgas.
Siin on video asja kohta:
Selline pätikiri liigub, kus palutakse emal kirjutada WhatsAppi numbril.
Sõnum on järgmine:
Tere, ema! Mu telefon sai veekahjustuse, seega kirjuta mulle palun mu uuel WhatsAppi numbril, mille leiad siit: https://wa.me/37282588008
Võru Vesi saatis klientidele sõnumi, milles teates, et klientidele on edastatud eksikombel eelmiste perioodide arved.
Paistab, et tundud veehinna tõstjal on värin sees, kas saab enam mõnusasti hinda tõsta ja elu naudelda või tuleb tööbüroosse suunduda ja oma käpakestega tööd teha.
Sõnum oli järgmine:
Lugupeetud AS Võru Vesi kliendid!
Soovime Teid teavitada, et 03. septembril 2025 toimus meie arvete saatmise keskkonnas tehniline tõrge, mille tagajärjel saadeti Teile ekslikult välja eelmiste perioodide arved.
- Tegemist ei ole uute nõuetega ega korduvate arvete tahtliku saatmisega.
- Kui te olete enda e-postid saanud 03.09.2025 arved eelmiste perioodide eest, võite need julgelt kustutada.
Vabandame siiralt tekkinud segaduse ja võimalike ebamugavuste pärast.
Kui teil on küsimusi või vajate täiendavat kinnitust, palume pöörduda meie klienditeeninduse poole hiie.visnapuu@voruvesi.ee või telefonil 5221779.
Venemaa mängib demokraatliku maailma väsimuse peale, aga seda ei juhtu, ütles Eesti peaminister Kristen Michal täna Kopenhaagenis toimunud kohtumisel Põhja-Balti (NB8) valitsusjuhtide ja riigipeade ning Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.
„Putini sõbrustamine Iraani, Põhja-Korea ja Hiinaga näitab, et selle sõja tulemusel on üleilmsed tagajärjed. Kui Venemaa agressioon õnnestub, siis võivad teised niinimetatud kurjuse telje riigid sama proovida,” rääkis peaminister. „Seega on meie ülesanne jätkata Ukraina igakülgset toetamist. Vaba maailm peab hoidma kokku, ja seda me ka teeme – Kanadast Jaapanini.”
Julgeolekugarantiidest rääkides selgitas Michal, et homme toimub Pariisis tahte koalitsiooni kohtumine, kus Ukraina liitlased saavad jätkata julgeolekugarantiide arutelusid. Eesti peaminister osaleb kohtumisel üle videosilla Tallinnast.
„Alates Washingtoni kohtumisest mõne nädala eest, on tehtud julgeolekugarantiide planeerimisega tublit tööd. Ka USA on avaldanud valmisolekut osaleda. Nüüd tuleb momenti ära kasutada ja kujundada juriidiliselt siduvad pikaajalised garantiid,” toonitas peaminister.
„Eesti osaleb planeerimises ning julgeolekugarantiide pakkumises. Meie panus on teada juba kevadest,” kinnitas Michal. „Esimene kaitseliin on Ukraina enda sõjavägi, mida me toetame ja treenime. Samuti tuleb nüüd ja praegu liikuda edasi Euroopa Liidu laienemisega nii Ukraina kui Moldova suunal,” sõnas ta.
Pärast kohtumist avaldatud NB8 ja Ukraina ühisavalduses kinnitasid Balti ja Põhjala riikide liidrid jäägitut toetust Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Samuti rõhutati pühendumist Ukrainale mõeldud sõjalise abi suurendamisel ja julgeolekugarantiide pakkumisel.
„Venemaa ei ole näidanud soovi ega astunud samme relvarahu saavutamiseks. Jätkuvalt leiab Venemaa ettekäändeid viivitamiseks, eskaleerides samal ajal oma jõhkrat ja valimatut vägivalda,” seisab avalduses. Sealjuures tuuakse välja, et Ukraina vajab kiiresti täiendavat abi läbi nii relvade, laskemoona kui õhutõrjesüsteemide tarnimisega. Samuti peab Kopenhaagenis kohtunud liidrite sõnul kasvama surve Venemaale.
„Oleme pühendunud jätkusuutlike julgeolekugarantiide raamistiku väljatöötamisele, mis on välja töötatud tihedas koostöös Ameerika Ühendriikide ning meie Euroopa ja teiste partneritega,” märgitakse veel. „Venemaal ei ole vetoõigust Ukraina teekonnal ELi ja NATO-sse.”
Täispikk ühisavaldus (inglise keeles): Joint Statement by the Leaders of the Nordic-Baltic Eight and Ukraine
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab meelde, et kõigil metsatehnika kasutajatel lasub seadusest tulenev kohustus puhastada ja vajadusel desinfitseerida metsatöömasinad ning nendega seotud transpordivahendid enne tööpiirkonna vahetust. Tegemist on olulise meetmega, et ennetada sigade Aafrika katku (SAK) levikut.
„Taudi leviku ennetamine ei ole ainult ametkondade, vaid ka metsatööstuse ja transpordiettevõtete ühine vastutus. Puhastamata metsatöömasinad võivad kanda nakkusohtlikku materjali ühest piirkonnast teise ning nakatada seni puutumatuid piirkondi,” selgitas loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda.
SAK-viirus on erakordselt vastupidav ja võib jääda aktiivseks masinate pindadel ja pinnases pikka aega. Seetõttu tuleb masinate puhastamisel eemaldada nii nähtav pori kui ka taimejäänused.
Kohustus tuleneb maaeluministri 19. mai 2022. aasta määruse nr 27 § 5 nõuetest ning puudutab kogu Eesti territooriumi, mis on määratletud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/594 kohaselt sigade Aafrika katku piirangutsoonina.
Kuidas SAK levikut piirata?
- Pärast tööde lõpetamist ühes tööpiirkonnas tuleb metsamasin (nt harvester, forvarder) ja seda vedav transpordivahend puhastada enne selle viimist järgmisesse piirkonda.
- Puhastada tuleb ka transpordivahendite rattaid, šassiid, kabiinide põrandaid ja juhtide jalanõusid.
PTA on koostanud selge juhise, kuidas metsatehnikat tõhusalt ja ohutult puhastada ning ka ameti nõudmisel vajadusel ka desinfitseerida. Juhis on leitav ka ameti kodulehel.
Taust
Sigade Aafrika katk on Eesti metssigade seas jätkuvalt laialt levinud. Viiruse leviku tõkestamiseks on oluline vältida igasugust võimalikku nakkuse edasi kandumist, sh masinate, varustuse ja inimeste vahendusel. Nakatunud materjaliga saastunud masinate vahendusel levivad nakkused võivad kaasa tuua tõsiseid tagajärgi nii loomakasvatajatele, põllumajandus- ja toidutootjatele kui ka metsandussektorile.
Esmaspäeval, 1. septembril alustas teenistust kaitseväe juhataja asetäitjana brigaadikindral Viktor Kalnitski.
„Minu määramine kaitseväe juhataja asetäitja ametisse toimus ajal, kui Euroopas käib täiemahuline sõda ning Eesti teeb suuri pingutusi riigikaitse arendamisel ja lahinguvalmiduse tõstmisel. See esitab suuri väljakutseid meile kõigile ja eriti kaitseväe juhtkonnale,” ütles kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Viktor Kalnitski. „Samas on minu määramine kaitseväe juhataja asetäitjaks mulle pandud usalduse kinnitus, mis motiveerib ja annab julgust võtta väljakutse vastu ning kasutada kõiki teadmisi ja oskusi uute ülesannete täitmisel ning riigikaitse arendamisel.”
Brigaadikindral Viktor Kalnitski alustas kaitseväeteenistust 1994. aastal ajateenijana Põhja üksik-jalaväekompaniis, kus ta teenis pärast vanemallohvitseride kursuse läbimist ka rühmavanema ja rühmaülemana. Karjääri vältel on kindral Kalnitski teeninud erinevatel juhtivatel positsioonidel üksik-vahipataljonis ja suurtükiväegrupis, maaväe staabis suurtükiväe inspektorina, NATO Kirdekorpuses vanemstaabiohvitserina ja Kaitseliidu peastaabis operatiiv-planeerimisosakonna operatiivjaoskonna ülemana. Samuti on ta teeninud Kaitseliidu Viru maleva kui ka Kirde maakaitseringkonna pealikuna ja ülemana ning juhtinud nii kaitseväe peastaabi personaliosakonda kui ka väljaõppeosakonda. Enne kaitseväe juhataja asetäitja ametikohale määramist teenis Kalnitski Kaitseväe Akadeemia ülemana.
Brigaadikindral Kalnitski on lõpetanud Soome Reservohvitseride kooli ja Soome Riigikaitse kõrgkooli, täiendanud end erinevatel suurtükiväe- ja juhtimisalastel kursustel ning läbinud vanem- ja kindralstaabiohvitseri kursused Soomes. Ta on osalenud kolmel korral rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Afganistanis. Kalnitski on Kaitseliidu Harju maleva tegevliige.
Täna olmapäeval toimunud Riigikogu rahanduskomisjoni istungil tegi Aivar Kokk (Isamaa) ettepaneku võtta päevakorda automaksu kaotamine. Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid ettepanekut ei toetanud.
„Kuna nii Reformierakond kui ka Eesti 200 on avalikult hakanud tunnistama, et koos sotsidega kolmekesi loodud automaks on täielikult ebaõnnestunud, peaks Riigikogu selle kaotamisega tegelema viivitamata. Praegugi on ligi kaks tuhat eraisikute ning tuhatkond ettevõtete pangakontot arestitud, sest inimesed ei suuda seda ebaausat ja õiguskantsleri hinnangul jätkuvalt põhiseadusega vastuolus olevat maksu tasuda. Puudub õigustus teemaga viivitada,” selgitas Kokk, miks ta tegi ettepaneku võtta teema rahanduskomisjoni istungi päevakorda.
Koka sõnul polnud oravate ja kahesajalaste vastuseis automaksu arutamisele üllatav, sest nad kavatsevad boikoteerida ka neljapäevast Riigikogu erakorralist istungjärku. „Ebameeldiva üllatusena jäi päevakorrapunkti hääletusel erapooletuks ka sotside esindaja ja kahjuks teisi opositsioonierakondi komisjoni istungil polnud, seega sai ettepanek vaid Isamaa poolthääle,” lisas Kokk.
Isamaa lubab, et kui mitte varem, siis 2027. aastal automaks tühistatakse. Neljapäevase Riigikogu erakorralise istungjärgu eel korraldab erakond Toompeal ka välkpiketi automaksu vastu.
Eile teisipäeval 2. septembril algas kogu Lätis relvajõudude (NBS) korraldatav ulatuslik riigikaitseõppus „Namejs 2025”, mis kestab 8. oktoobrini, teatas NBS.
Õppusel treenitakse ja arendatakse võimet kiiresti vägesid liigutada mis tahes piirkonda ning koos tsiviilpartneritega tõrjuda mis tahes ohte riigi julgeolekule, teatas NBS.
Õppusel osaleb umbes 12 000 sõdurit ja teenistujat kõigist NBS-i üksustest, sealhulgas kaitseväelased, reservväelased ja liitlasväed, vahendab lsm.lv.
Õppus „Namejs” on kogu Lätis toimunud alates 2014. aastast.
Norstati poolt Lidli tellimusel läbi viidud värske uuring näitab, et Eesti elanike jaoks on toidukorvi kallinemine viimase aastaga muutunud oluliseks igapäevaseks mureks. Küsitletud 1000-st inimesest üle Eesti leidis ligi 90 protsenti, et toidukaupadele peaks kehtima madalam käibemaksumäär.
Tarbijate hinnatundlikkus on jõudnud rekordiliselt kõrgele – koguni 74% tunnistas, et sooduspakkumised mõjutavad nende ostuotsuseid väga tugevalt. Paljud küsitluses osalejad tõid välja, et hinnavõrdlused, ostude planeerimine ja harvemad poeskäigud aitavad kulusid kontrolli all hoida.
„Eesti inimesed otsivad üha enam võimalusi, kuidas igapäevaselt kokku hoida. Jaekettide roll pakkuda stabiilselt madalaid hindu ja laia valikut on konkurentsitihedal turul aina suurem. Tarbijad ei peaks kvaliteedi arvelt tegema järeleandmisi – see on rahva tervise seisukohalt üks olulisemaid aspekte, mille nimel pingutame Lidlis igapäevaselt,” ütles Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Seppel. Enamik küsitlusele vastanutest (67%) ütles, et nende toidukulud on aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud. Vaid 1% leidis, et kulud on samal perioodil vähenenud. See kinnitab, et hinnatõus on teinud toidukorvi kulukamaks pea kõikides leibkondades.
Allahindlustest on saanud ostukompass
Säästmiseks kasutatakse lisaks soodushindade jälgimisele ka odavamate toodete eelistamist. 79% ostab vähem kallimaid preemiumtooteid ning 44% on hakanud senisest rohkem valima kaupluste omamärgitooteid. Samas loobutud on impulssostudest ja maiustustest. „Ka Euroopa turgude andmed näitavad selgelt, et kaubanduses on kiireima kasvuga need ketid, kelle sortimendis on valdav osa omamärgitooteid,” toob Seppel paralleeli laiemate trendidega.
Maksud sunnivad säästma
Valitsuse kehtestatud käibemaksutõus on ostuharjumusi väga selgelt mõjutanud. 68% inimestest leidis, et nad ostavad nüüdsest veelgi odavamaid tooteid, pooled jälgivad tähelepanelikumalt allahindlusi ja 29% ostavad väiksemaid koguseid.
Uuringu üks olulisemaid tulemusi on tarbijate kõrge toetus toidukaupade madalamale käibemaksumäärale. Lausa 89% vastajatest leiab, et see muudatus oleks vajalik, et leevendada Eesti leibkondade majanduslikku survet. Toetust avaldasid eriti madalama sissetulekuga inimeste seas. „Rahvusvahelise jaeketina, kes tegutseb enamikel Euroopa turgudel, näeme näiteid Poolast, Saksamaalt ja Lätist, kus madalamal käibemaksul on selge mõju toote lõpphinnale. Maksutõusud Eestis on toonud kaasa ostujõu languse ja vähendanud laiemalt inimeste toimetulekut,” lisas Seppel.
Lidl Eesti tarbijauuring toimus 2025. aasta juulis ja selle viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eesti elanikku vanuses 18-65 eluaastat.
Lidl Eesti asutati 2018. aastal ning 3. märtsil 2022 avas Lidl oma kaupluseketi Eestis. Hetkel on Lidlil 18 kauplust 8 linnas üle Eesti. 2025. aastal omistati Lidl Eestile kolmandat korda rahvusvaheliselt tunnustatud parima tööandja Top Employer tiitel. Rohkem infot: Lidl.ee ja LinkedIn.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. september 2025:
ühe küla Ukraina vabastas ja kurjategijal on ikka kõik teised süüdi…
1. Eip muutusi ilmateates.
2. Musta mere kant ja tundub uue eelmänguna suuremaks õhurünnakuks sinna suunal.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks küla vabastati.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina on hakanud kasutama tehisintellektiga parvlevaid droone, mis koordineerivad rünnakuid venemaa positsioonidele.
12. patrušev süüdistas Jaapanit uute territoriaalsete nõudmiste ettevalmistamises venemaa vastu.
13. venemaa keskpank ennustas uute sanktsioonide ja nafta hinna langemise korral 35 dollarini kahe aasta jooksul 5–6% majanduslangust.
14. venemaad kahtlustatakse Põhja-Korea abistamises uue mitme lõhkepeaga raketi loomisel.
15. Enamus venemaalasi eip tea, mida meeldejäävat on viimase 10 aasta jooksul putin teinud.
16. Gazpromi aktsiad kukkusid Hiinasse suunduva uue torujuhtme uudise peale.
17. venemaa keskpank hoiatas, et eelarvekulud ületavad plaanitut.
18. Lühiuudised
Hiina, India, venemaa ja Põhja-Korea tahavad vist moodustada uut koalitsiooni vastu lääneriike. India lisandumine sinna on vähemalt endale pisu üllatus. Rahva arvult teeb see seltskond mitmekordselt lääneriikidele ära, õnneks veel mitte SKT-ga. Kipub arvama, et üha enam pöördub USA murelikum pilt Vaikse ja India ookeani Aasia nurgale, sest kui need neli riiki päriselt hakkavad tegema julgeoleku ja sõjanduse valdkonnas tihedat koostööd, siis maailma jõujoonte pilt hakkab oluliselt muutuma ning mitte paremas suunas… seni veel paljus liialt jõude olnud Euroopa riigid võivad pisu rohkem ärgata ja saada võib-olla lõpuks aru, et nende julgeolek igal elualal on nende teha ja loota, et keegi kuskil kaugel peaks selle kinni maksma on populistlik, aga mitte jätkusuutlik. Jah, Euroopa Liidu idaserval asuvad riigid on sellest aru saanud ja pingutavad tõsiselt püksirihma oma nii kaitsekulude kui sisejulgeoleku valdkonnas, aga veel pole liialt optimistlik, et valijate valulävi mujal Euroopas ületataks vastavate otsuste tegemiseks. Endi hetke heaolu on kõikse tähtsam… kahjuks.
166 vene poole rünnakut ja kaotuste järgi saab aru, et rünnakutel osales viimase aja kohta rekordiliselt vähe seltskonda. Kui enamuses lõikudes rünnakute arv kahanes, siis tõusis see nii Kupjanski suunal (12) kui Siverski suunal (17), millest viimasel suunal pole juba mitmeid kuid sellist rünnakute arvu näinud. Ikka näitavad märgid, et suurem vene poole pealetungi eelmäng käib ning enda suuremaks pealetungiks üles rivistamine tempo hoidmiseks suurel seltskonnal võtab parajalt aega. Kas on põhjuseks seni vähem aktiivsete lõikude vene kindralite soov saata kremlile edu-uudiseid või on antud käsk tõsta Ukraina reservide sidumiseks survet või otsitakse kõikjal auke Ukraina kaitses kuskilgi läbimurre saada või on kõigi kolme ühismõju, aga selline see rindejoone tegevuse suurem iseloomustus seni vähem aktiivsetelt lõikudelt on (välja arvatud Siverski suund, kus on arvatava pealetungi põhisuuna toetus).
Kaudtuleüksusi ikka tublilt tabatakse ja juba nädalaid on suudetud nende tuld hoida tavapärasest madalamal ja pole enam küünditud 5 tuhande lasuni. Kamikaze droonide arv ikka üle 5 tuhande ja liugpomme rindele kipub ka igapäevaselt üle saja olema.
1. Umbes kell 4.00 hommikul kuulutas Ukraina õhuvägi välja raketiohu riigi ida- ja lõunapiirkonnale. venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega.
Enne seda tuli teateid varasemast öisest droonirünnakust mitme Ukraina piirkonna (ka Kiievi kant) pihta, tabati nii raudteeinfrat, elumaju jne, oli vigastatuid.
2. Eile päeval teatati raketirünnakust ja tulekahjust ajutiselt okupeeritud Mariupolis.
Eile õhtul tuli sõnumeid, et Aluštas kuuldi viit plahvatust, mille järel puhkes tulekahju Lazurnõi kohal mägedes – Kasteli reservaadis. Seal asub vene sõjaväeosa 85683-l – 3. radiotehnilise rügemendi allüksus, millel on märgatav valge kupliga radar.
Täna öösel Anapas, Lõsõi Goras rünnati radariüksust. Anapa on kuurortlinn venemaal Krasnodari krais Musta mere kaldal.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ühe muutuse rindejoones tuvastas.
Ukraina kindralstaap kinnitab, et Ukraina väed on Donetski oblastis Udatšne küla puhastanud ja lipu heisanud. See tähistab edasiminekut Pokrovskist edelas. Külas käis võitlus juba mitmeid kuid ning kogu küla suutis enda kontrolli alla saada vene pool vaid mõneks nädalaks, siis sai Ukraina mõned kvartalid küla lääneservas oma kontrolli alla ja nüüd terve küla. Miks läheb nii aeglaselt? Põhjuseid mitu, esmalt vene pool aktiivselt mineerib, teiseks on avatud alade kohal ka vene droonipilv tihe ning kolmandaks, elavjõudu peab Ukraina väga hoidma ja egas väga ilma otsese sideta pea kohal lendava droonipilve juhtidega end ohtu seadma minna taheta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina relvajõud on teinud droonisõjas uue läbimurde, korraldades regulaarselt rünnakuid tehisintellekti (AI) abil. Sellised operatsioonid võimaldavad droonidel rünnata tõhusamalt ja kasutada vähem inimesi. Viimane on Ukraina jaoks eriti oluline, arvestades sõdurite puudust. Seni osaleb rünnakutes mitu drooni, kuid eeldatakse, et peagi saavad rünnakuid läbi viia kümnete seadmete rühmad.
Tehisintellektil põhinevad droonid kasutavad nn parvetehnoloogiat, kuna see võimaldab sihtmärgi kaitse mahasurumiseks kasutada samaaegselt paljusid seadmeid. Tänu tehisintellektile saavad droonid pärast starti omavahel suhelda ja tegevusi koordineerida. Näiteks saavad nad otsustada, kes esimesena ründab, või rünnakut kohandada, kui ühel neist aku tühjaks saab, selgitas selliste seadmete tarkvara arendava ettevõtte Swarmer tegevjuht Sergei Kuprienko The Wall Street Journalile (WSJ): „Teie määrate sihtmärgi ja droonid teevad ülejäänu. Nad töötavad koos, nad kohanevad.”
Ukraina alustab peagi parverünnakute aastat, ütles WSJ-le Ukraina kõrgem ohvitser ja Swarmeri liige. Tehnoloogiat kasutati esmakordselt umbes aasta tagasi miinide paigaldamiseks, kuid nüüd, ohvitseri sõnul, kasutatakse seda vene sõdurite, varustuse ja infrastruktuuri sihtimiseks. Sõjaväeanalüütikute sõnul on see esimene teadaolev juhtum, kus parvendustehnoloogiat kasutatakse regulaarselt lahingus. Ohvitseri sõnul on tema drooniüksus seda kasutanud enam kui sada korda ja ka teistel üksustel on Swarmeri tarkvaraga varustatud droonid. Tavaliselt saadab ta missioonile kolm drooni, kuid mõned kasutavad kaheksat.
Kuprijenko sõnul on tarkvara testitud korraga 25 droonil.
Tüüpilises operatsioonis ründavad ohvitseri sõnul luuredroon ja kaks teist väikeste pommidega drooni venemaa kaevikut. Inimoperaator määrab ala vaenlase positsiooni otsimiseks ja kui see on leitud, annab ta käsu rünnakuks. Luurelennuk koostab pomme kandvatele droonidele marsruudi ja seejärel otsustavad droonid ise, millal ja kes neist sihtmärgi kohal laengud laseb.
Sellised missioonid nõuavad kolme inimest: planeerijat, droonioperaatorit ja navigaatorit. Ohvitseri sõnul kuluks parvetehnoloogiata üheksa: see säästab aega ja vabastab inimesi muude ülesannete täitmiseks.
Kuigi Ukraina relvajõud juba kasutavad seda tehnoloogiat, ei vasta sellised operatsioonid veel sellele, mida eksperdid peavad täieõiguslikuks parveks, mis võiks lahinguväljal midagi muuta – sajad droonid liiguvad koos ja reageerivad toimuvale autonoomselt, ütleb Bob Tollust Kuninglikust Ühendatud Teenistuste Instituudist (RUSI). Siiski peab ta isegi väikest autonoomse interaktsiooni taset muljetavaldavaks saavutuseks.
USA investoritelt raha kaasanud Swarmer ütleb, et valmistub testima enam kui 100 droonist koosnevat parve. Tehnoloogia kallal töötab ka mitu teist Ukraina ettevõtet.
WSJ märgib, et parvetehnoloogiat arendavate riikide hulgas on Ameerika Ühendriigid, Hiina, Prantsusmaa, venemaa ja Lõuna-Korea. Kuid ajalehe poolt küsitletud analüütikud polnud selle regulaarsest kasutamisest lahingutes kuulnud – Ukraina relvajõudude operatsioonid olid nende jaoks esimene selline juhtum.
2021. aastal teatasid Iisraeli sõjaväeametnikud kohalikule meediale, et nad kasutasid Gaza sektoris võitlejate avastamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks väikeste droonide parve. Pärast seda pole aga sellistest operatsioonidest midagi kuulda olnud. 2016. aastal teatasid Ameerika Ühendriigid enam kui 100 drooni õhkulaskmisest kolmelt hävituslennukilt. „Mikrodroonid demonstreerisid edukaid parvekäitumisi, nagu kollektiivne otsuste tegemine, adaptiivse formatsiooniga lendamine ja enesetervendamine,” teatas kaitseministeerium toona.
12. Jaapan ei kavatse Kuriili saartel peatuda ja haudub plaane annekteerida ka teisi venemaa territooriume, ütles venemaa presidendi abi ja Merenduskolledži esimees nikolai patrušev (endine FSB juht jne) intervjuus väljaandele „Аrgumendid ja Faktid”. Tema sõnul astub Tokyo selles suunas juba samme. „Jaapan valmistab ette pinnast uute territoriaalsete pretensioonide esitamiseks, sealhulgas venemaad uhuvate merede vetes, mis mõjutab otseselt venemaa huve riikliku julgeoleku valdkonnas,” ütles patrušev.
Tema arvates määravad Tokyo poliitika, mis taotleb Iturupi, Kunashiri, Shikotani saarte ja Habomai aheliku tagastamist, „puhtalt ärihuvid”. „Tänapäeval ei vaja jaapanlased õiglust niinimetatud „põhjapoolsete territooriumide” küsimuses, vaid ressursse. Nii mineraalseid kui ka bioloogilisi. Kuriili saarte lähedal asuvatel meresügavustel on ainulaadne hüdrograafia,” märkis patrušev. Ta rõhutas, et Lõuna-Kuriilid kuuluvad venemaale „õigusega” ja „siin pole midagi arutada”, kuid väljendas muret, et Jaapan, kellel on tugev merevägi ja kes teeb tihedat koostööd NATO-ga, loobub järk-järgult patsifismist ja eelistab lääne „agressiivse propaganda” mõjul „raevukat revanšismi”.
„Tokyo näeb endiselt kahte vaenlast – venemaad ja Hiinat,” ütles patrušev. Tema sõnul „soovib NATO kasutada Jaapani mereväge sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks maailma eri paigus”, mistõttu otsib riik võimalust tühistada seadusandlik keeld relvajõudude kasutamisele väljaspool oma piire.
patrušev hoiatas ka, et Jaapanil on kõik võimalused tuumarelvade ja nende kandesüsteemide loomiseks. venemaa presidendi nõuniku sõnul võib selline arsenal ilmuda „mõne aasta pärast”, arvestades, et riigil on kogunenud suured sõjaliseks otstarbeks sobiva plutooniumi varud ja tema enda tuumaprogramm pärineb „Teisest maailmasõjast”.
patrušev rõhutas, et venemaa ei jää Tokyo „militariseerimispoliitika” ajal „käed rüpes vaatama”. „Meie kaitsepotentsiaali ülesehitamine Kaug-Idas ja mereväe tugevdamine Vaikse ookeani piirkonnas on sõjalise ülesehituse prioriteetide hulgas,” lõpetas ta.
1945. aastal okupeerisid Nõukogude väed Iturupi, Kunashir’i, Shikotan’i ja Habomai. Vaidlus saarte omandiõiguse üle viis selleni, et venemaa ja Jaapan ei ole pärast Teist maailmasõda veel rahulepingut allkirjastanud.
putin ja Jaapani endine juht Shinzo Abe kohtusid 25 korda, enne kui viimane 2020. aastal peaministri kohalt tagasi astus, et proovida saarte osas kokkuleppele jõuda, kuid tulutult. Viimastel aastatel on Moskva ehitanud Kuriili saartele sõjaväeobjekte ning putini algatatud põhiseaduslikud muudatused on muutnud venemaa territooriumi mis tahes osa üleandmise ebaseaduslikuks.
2022. aasta märtsis teatas Moskva oma dialoogist taganemisest seoses Tokyo ühinemisega Ukraina sõja tõttu kehtestatud sanktsioonidega. Välisministeerium keelas jaapanlastel ka viisavabalt Kuriili saari külastada. Pärast seda, esimest korda peaaegu 20 aasta jooksul, määras Jaapan neli vaidlusalust saart ebaseaduslikult okupeeritud territooriumideks.
13. SKP langus 2,5–3,5% järgmisel aastal ja veel 2–3% 2027. aastal, inflatsiooni kiirenemine 10–12%-ni, baasintressimäär 16–18% ja 18–20% järgmise kahe aasta jooksul – see on „riskistsenaarium”, mille venemaa keskpank koostas oma põhidokumendis „Ühtse rahapoliitika põhisuunad” kolmeks aastaks.
Keskpank koostab sellise kriisistsenaariumi igal aastal. See eeldab välistingimuste järsku halvenemist – ülemaailmset finantskriisi, sanktsioonide karmistumist, naftahindade järsku langust jne. „Selle stsenaariumi realiseerumise tõenäosus on väike,” rõhutab regulaator, ja ometi oleks see „võinud eelmise aastaga võrreldes veidi suureneda”.
Selle stsenaariumi tingimusteks on ebasoodsate välistingimuste täielik kogum, selgitab keskpank. Tollisõja järsk eskaleerumine viib suurimate majanduste järsu maandumiseni ning arenenud riikide finantsturgudel akumuleerunud tasakaalustamatus viib ülemaailmse finantskriisini, mis on ulatuselt võrreldav 2007.–2008. aasta kriisiga. Toormehinnad langevad ja sanktsioonide tugevnemine toob kaasa venemaa nafta allahindluse laienemise, ekspordi ja naftatootmise vähenemise. Uurali nafta maksuhind on selle stsenaariumi korral 35, 30 ja 35 dollarit aastatel 2026–2028.
Ülemaailmne finantskriis ja sanktsioonide surve tugevnemine tabavad venemaa majandust: need vähendavad selle potentsiaali ja kasvutempot, SKP langeb kaheks aastaks, jätkab keskpank. Pakkumise märkimisväärne vähenemine toob kaasa inflatsiooni suurenemise.
Riik püüab majandust toetada eelarvekulude suurendamisega. Kaotatud nafta- ja gaasitulud kompenseeritakse riiklikust heaolufondist (NWF), mille likviidne osa võib ammenduda juba 2026. aastal. Eelarvereeglit tuleb muuta: vähendada järk-järgult nafta baashinda 45 dollarini barreli kohta 2026. aastal ja 40 dollarini alates 2027. aastast. Vastasel juhul ei laeku eelarvesse kavandatud nafta- ja gaasitulud ning neid ei ole millegagi kompenseerida.
Inflatsioonispiraali lahtiharunemise vältimiseks rakendab keskpank aastatel 2026–2027 rangemat rahapoliitikat. Seejärel, 2028. aastal, loodab keskpank inflatsiooni sihttasemele naasta ja eelarve normaalseks muutuda ning majandus hakkab taastuma ja kasvama 2–3% aastas.
Kriis ja kõrged intressimäärad tabavad elanikkonda. 2026. aastal kasvab laenuandmine parimal juhul 1% ja halvimal juhul kahaneb 4% ning 2027. aastal on langus 2–3%. Tarbimine kahaneb kriisi esimesel aastal 0,5–1,5% ja teisel aastal 6–7%. Selle stsenaariumi korral kaotab import vastavalt 4–6% ja 21–23%. Keskpank ei märgi oma prognoosides rubla vahetuskurssi.
Kõige tõenäolisemaks peetakse juulikuises prognoosis kirjeldatud „baasstsenaariumi”. Kahanevas tõenäosuses järgnevad pro- ja disinflatsioonilised stsenaariumid. Tverdõje Tsifri analüütikute hinnangul on baasstsenaariumi tõenäosus oluliselt suurem kui alternatiivsete stsenaariumide kogutõenäosus. Majandusteadlane Dmitri Polevoi nimetab kriisistsenaariumi äärmiselt ebatõenäoliseks: „See mängib õudusloo rolli, me ei võta seda tõsiselt.”
Sellegipoolest oli keskpangal selleks aastaks sarnane stsenaarium silme ees. Globaalse kriisi, langevate naftahindade ja suurenenud sanktsioonide korral eeldati SKP langust 3-4% sel aastal ja 1-2% 2026. aastal, inflatsiooni hüpet vastavalt 13-15% ja 8-9%ni ning baasintressimäära 22-25% 2025. aastal. Eelmise aasta põhisuundade ettevalmistamisel polnud Donald Trump veel valimisi võitnud ja tema algatatud tollisõjast ei räägitud. Aasta tagasi viitas keskpank, et riskantse stsenaariumi tõenäosus on vähenenud.
14. Põhja-Korea teatas esimest korda uue mandritevahelise ballistilise raketi Hwasong-20 arendamisest, vahendab Korea Times. Riigi juht Kim Jong-un külastas esmaspäeval Raketiameti Keemiliste Materjalide Instituuti, et inspekteerida uue tahkekütusemootori tootmist, teatas Korea Keskagentuur. Ta vaatas üle katsetulemused, mis näitasid süsinikkiust komposiitmaterjalidel põhinevaid mootoreid ja arutas tootmisbaasi rajamist. Pyongyang avaldas ka foto Kim Jong-unist seismas arvatava Hwasong-20 raketi ees. Agentuuri aruanne ilmus tunde enne seda, kui Kim reisis Pekingisse sõjaväeparaadile.
„Hwasong-20 arendamise plaanide väljakuulutamine näib olevat innukus liituda Ameerika-vastase koalitsiooniga enne paraadi, kus kohtuvad Põhja-Korea, Hiina ja venemaa juhid,” ütles Lõuna-Korea opositsioonilise Rahvapartei seadusandja Yu Young-won. Ta tuletas meelde võimalust, et Põhja-Korea saab Moskvalt abi, ja uskus, et düüside jaoks kasutatud süsinikkiud võidi saada otse venemaalt. Lõuna-Korea kaitseministeerium ja staabiülemate ühendkomitee teatasid, et jälgivad relvade väljatöötamist tähelepanelikult.
Need võimalikud omadused võivad muuta raketi raskemini leitavaks sihtmärgiks, kuna see ei pruugi tabada mitte ainult USA mandriosa, vaid sellel võib olla ka mitu lõhkepead ja uus mootor suurema tõukejõuga. Analüütikute sõnul ei ole ulatus tõenäoliselt Põhja-Korea inseneride peamine eesmärk. Hwasong-19 ja Hwasong-18 mandritevaheliste ballistiliste rakettide varasemad versioonid võisid juba ulatuda kogu Ameerika Ühendriikidesse ja nende ulatus oli üle 15 000 km. Põhja-Korea testis Hwasong-19 31. oktoobril 2024.
Pyongyang võib püüda suurendada mootori tõukejõudu, et rakette saaks varustada mitme taassisenemisvahendiga. „Tõukejõu suurendamine võimaldab paigutada mitu lõhkepead ja lihtsustada ka tahkekütusemootori konstruktsiooni,” ütles Korea Riikliku Strateegia Instituudi raketiuuringute keskuse juhataja Jang Yong-geun.
venemaa ja KRDV sõjaline koostöö laieneb kiiresti. venemaa võis aidata Põhja-Koreal kiiresti ehitada kaks hävitajat, mis sel kevadel vette lasti. Mais juhiti tähelepanu Choe Hyon-klassi hävitaja ebaõnnestumisele, mis Kimi silme all ümber läks, kui ta vettelaskmisel viibis. Uute hävitajate disainielemendid viitavad selgelt venemaa osalemisele nende väljatöötamises, ütles Defence Analysts Janes’i vanem merendusekspert Mike Plunkett.
15. venemaa Avaliku Arvamuse Uurimise Keskuse (VTsIOM-i) küsitluse tulemuste kohaselt pole putini juhtimisel viimase 10–15 aasta jooksul olnud ühtegi saavutust, mis enamikele kodanikele meelde jääks. Vaid 42% vastanutest suutis nimetada riigi konkreetseid edusamme. 51%-l oli raske vastata ja veel 7% ütles, et nad ei näe põhjust uhkuseks.
Ainult 6% vastanutest nimetas Krimmi annekteerimist „oluliste saavutuste ja õnnestumiste” hulgas, samas kui veel 3% pidas sellisteks sõda Ukrainaga („SVO”), putini otsust annekteerida vallutatud Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblasti territooriumid ning „Donbassi kaitsmist”. 8% venelastest juhtis tähelepanu impordi asendamise abil tööstuse arendamisele. Sama palju nimetas uhkuse põhjuseks relvatootmist ja asjaolu, et riik „armee tõsteti jalgadele”.
Samuti usub 7% kodanikest, et venemaa on saavutanud saavutusi teaduses ja 5% meditsiinis. Ülejäänud vastused avatud küsimusele said alla 5%. Näiteks 3% vastanutest nimetas välispoliitikat edukaks, märkides, et venemaad „on hakatud kartma”. Ja ainult 2% nägi riigi elatustaseme tõusu.
Samal ajal on uuringu kohaselt 61% kodanikest viimase aasta jooksul venemaa üle uhkemaks muutunud, kuigi enamik neist ei tea, miks. Enamasti äratavad selle tunde riigi saavutused ja rikkus (49%). Seega usuvad inimesed, et nad elavad suurriigis (13%), millel on tugev armee (8%), suur territoorium (6%) ja mitmekesised loodusvarad (6%). 39% on uhked oma inimeste ja nende omaduste üle ning 20% – olukorra üle riigis tervikuna.
Samal ajal on 48% venelastest elatustasemega rahulolematud. Pealegi tekitab see tegur kodanikes isegi solvumist, märkis VTsIOM-i peadirektor Valeri Fjodorov. Ainult 40% vastanutest on valmis elukvaliteedi üle uhke olema.
16. Gazpromi aktsiad reageerisid Moskva börsil järsu langusega uudisele, et putin saavutas oma Hiina visiidi ajal lõpuks kokkuleppe uue gaasijuhtme „Siberi Jõud 2” ehitamises, mille läbilaskevõime on 50 miljardit kuupmeetrit aastas. Teisipäevase põhikauplemissessiooni lõpus langesid Gazpromi aktsiad 3,12% 130,7 rublani ja ettevõtte kapitalisatsioon vähenes 100 miljardi rubla võrra. Gazpromi langus oli rekordiline kõigi Moskva börsi indeksisse kuuluvate aktsiate seas ning enam kui kahekordistas indeksi enda langust. See langes 1,44% 2845,39 punktini ja kauplemissessiooni ajal kirjutas see ümber oma kuu miinimumi.
Kuigi kreml on peaaegu 20 aastat oodanud Hiina nõusolekut uue gaasijuhtmega, mis võiks Gazpromile kompenseerida viiendiku tema kaotatud ekspordist Euroopasse, ei näinud investorid optimismiks põhjust. Pekingis allkirjastati vaid järjekordne kavatsuste memorandum, gaasitarnelepingut endiselt pole, ütleb Finami analüütik Sergei Kaufman.
Kui projekt ellu viiakse, avaldab see keskpikas perspektiivis survet Gazpromi rahandusele, hoiatab ekspert. Ettevõte peab omal kulul ehitama 2,6 tuhande km pikkuse torujuhtme: Hiina pole nõustunud projekti investeerima ühtegi jüaani. Ilmselt pole pooled suutnud gaasi hinnas kokku leppida – see lepitakse kokku hiljem, ütles Gazpromi tegevjuht aleksei miller Pekingis. Hiina nõudis varem, et see oleks venemaa siseselt – arvestades tariifide tõstmise plaane, on see 120–130 dollarit tuhande kuupmeetri kohta, hindab Energeetika ja Rahanduse Instituudi energeetika peadirektor Aleksei Gromov.
venemaa omakorda pakub sama hinda kui Power of Siberia-1 – praegu umbes 265–285 dollarit tuhande kuupmeetri kohta, märgib Gromov. Võrreldes praeguste Euroopa hindadega tähendab see umbes 30% allahindlust.
Ehitustöö võib Gazpromile maksta umbes 2 triljonit rubla ehk praeguse vahetuskursi järgi ligi 25 miljardit dollarit, hindab nafta- ja gaasituru ekspert Mihhail Krutihhin ettevõtte allikatele viidates. „Arvestades gaasitranspordi infrastruktuuri ja maardlate arendamise tohutuid kulusid, võime järeldada, et venemaa jätkab Hiina gaasitarbijate subsideerimist kahjumiga,” hoiatab Krutihhin.
Gazpromi aktsionäride jaoks tähendab see, et ettevõtte naasmine dividendide maksmisele keskpikas perspektiivis on keeruline, märgib Kaufman. Kuigi Gazprom teatab triljoni rubla suurusest kasumist (1,219 triljonit rubla 2024. aastal, 983,1 miljardit rubla 2025. aasta esimese kuue kuu jooksul), on gaasiäri endiselt kahjumlik: eelmisel aastal kaotas ettevõte 1,076 triljonit rubla ja selle aasta esimesel poolel veel 10,8 miljardit rubla (RAS-i aruandluse kohaselt).
Gazpromi rahareservid on kahanenud kolmandat aastat järjest: 2022. aasta alguse 2 triljoni rubla suurusest rahapuhvrist on 2025. aasta juuni lõpuks alles vaid 537,3 miljardit rubla.
PSB analüütikute hinnangul on Gazprom, arvestades tarnete uut suurenemist Power of Siberia-1 ja Kaug-Ida marsruudi kaudu, võimeline Hiinasse pumbama 104 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas, mis lisab tema aastasele tulule 20 miljardit dollarit.
Kui aga aktsionäridele sellest reaalset kasu on, tuleb see palju hiljem, märgib Alor Brokeri analüütik Igor Sokolov: „Praegu on see vaid kavatsuste deklaratsioon. Kui sõna „memorandum” asendataks sõnaga „leping”, võiksid Gazpromi hinnapakkumised lisada umbes 25 rubla (umbes 20%).”
17. Ebanormaalsed eelarvekulutused teevad muret mitte ainult sõltumatutele ekspertidele, vaid ka venemaa keskpangale. Oma põhidokumendis „Ühtse raha- ja krediidipoliitika põhisuunad” kolmeks aastaks juhtis see tähelepanu kulude ajakavale, mis pole teistele aastatele tüüpiline: „Jaanuarist juunini täideti kulutusi 50,3% ulatuses aastaks ette nähtud mahust, samas kui aastatel 2011–2024 oli täitmine keskmiselt 44,2% aastasest tegelikkusest.”
Keskpank kardab, et selline „intensiivne kulutuste täitmine” tähendab riski, et tegelikud kulutused ületavad aasta lõpuks plaani. Oma prognoosides põhineb see käesoleva aasta eelarveseaduses kajastatud 42,3 triljoni rubla suurustel kulutustel, ütles keskpanga aseesimees Aleksei Zabotkin.
Rahandusministeerium selgitab kulutuste suurenemist sooviga muuta need kogu aasta jooksul ühtlasemaks. See aitab vältida traditsioonilist detsembrikuu kulutuste hüpet ja toetab neid, kes täidavad valitsuse lepinguid: ettemaksed võimaldavad neil vältida kalleid laene. Rahandusministeerium jääb endiselt kindlaks, et eelarvereegli kohaselt kulutab ta täpselt nii palju, kui seaduses ette nähtud, pluss üleliigsed mitte-nafta ja gaasi tulud. Augusti lõpus kiideti „elektroonilises eelarves” heaks 43 triljonit rubla kulusid.
Kulugraafiku enda muudatus ei mõjuta majandusnäitajaid, välja arvatud ehk pangandussüsteemi likviidsus, märkis Zabotkin: oluline on see, kui palju aasta jooksul kulutatakse. Keskpank jagab selgelt ekspertide kahtlusi, et kulutused normaliseeruvad. Augusti kohta andmed veel puuduvad, kuid juulis kulutas rahandusministeerium 3,9 triljonit rubla, eelarvepuudujääk suurenes kuuga 1,2 triljoni rubla võrra 4,9 triljonini – rohkem kui kogu aastaks planeeritud (3,8 triljonit).
Teatatud kuluparameetrite saavutamine (nende ühtse rakendamisega) tähendab kulude aastase kasvumäära olulist vähenemist ja esmase struktuurse puudujäägi olulist vähenemist ülejäänud aja jooksul, märgib regulaator. Arvestades suuri kohustusi sotsiaalvaldkonnas, „nõuab eelarvepoliitika normaliseerimine kulutuste piiramist teistes valdkondades”, järeldab keskpank.
Sotsiaalkulutused on teisel kohal vaid sõjaliste kulutuste järel, mis moodustavad sel aastal umbes kolmandiku eelarvest. Võttes arvesse kulutusi teistele julgeolekuasutustele (riigi julgeolek), suureneb nende osakaal 40%-ni. Kaitseminister andrei belousov ütles augusti lõpus, et tal õnnestus sel aastal kulutusi optimeerida, kuid nende kärpimisest pole juttugi: „Relvaostude mahtu ei ole vähendatud, kõik kohustused sõjaväe palga, asjakohaste sotsiaalmaksete ja hüvitiste osas täidetakse… Tänu sellele oli võimalik stabiliseerida sõjalise eelarve koormus riigi majandusele.”
Ka teisi kulutusi on järsu majanduslanguse kontekstis keeruline kärpida, kui tööstusharud (söekaevurid, autotööstus, ehitus, metallurgia jne) paluvad üksteise järel riigi tuge. Gazprombanki majandusprognoosi keskuse eksperdid ei välista, et eelarvekulutused ületavad plaani 2-4 triljoni rubla võrra.
Keskpank on mures ka tulude olukorra pärast. See märgib impordi ja kasumimaksuga seotud tulude nõrka dünaamikat impordi märgatava languse, rubla tugevnemise, nõrga väliskeskkonna ja ettevõtete kasumi languse kontekstis ning rõhutab ka eelarvesse laekuvate struktuursete (põhilised nafta ja gaasi ning mitte-nafta ja gaasi) tulude väiksema dünaamika riske võrreldes isegi valitsuse aprillikuu prognoosiga. Selles vähendati eelarve tulusid juba 1,8 triljoni rubla võrra ja nafta hinda – keskmiselt 69,6 dollarilt 56 dollarini Uurali barreli kohta aastas. Kui kulutused täielikult ellu viiakse, võib see viia struktuurse esmase puudujäägini. Sellisel juhul peab keskpank oma poliitikat karmistama: baasintressimäära aeglasemalt vähendama või isegi tõstma.
„Aasta lõpus on ilmne, et rahandusministeerium seisab silmitsi vajadusega katta puudujääk uute allikatega,” hoiatas Sberbanki juhatuse esimees German Gref Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil.
Keskpank näeb lahendust eelarvereeglis sätestatud piirhinna alandamises, mille alusel määratakse kulutuste tase. Praegu on see 60 dollarit barreli kohta, mida rahandusminister anton siluanov nimetas ebaoluliseks. Koos sellega tuleb vähendada ka eelarvekulusid.
18. Lühiuudised
venemaa pole kunagi kavatsenud ega kavatse Euroopat rünnata, iga terve mõistusega inimene saab sellest aru. Seda teatas putin kohtumisel Slovakkia peaministri Robert Ficoga Pekingis. venemaa juht nimetas Euroopa poolt õhutatud hüsteeriat provokatsiooniks. „Sest iga terve mõistusega inimene teab hästi, et venemaal pole kunagi olnud, ei ole ega tule ka tulevikus soovi kedagi rünnata,” rõhutas venemaa juht. putin lisas, et Ukrainas taotleb venemaa ainsat eesmärki, milleks on oma huvide kaitsmine. Ta tõi välja, et NATO püüab endasse neelata kõiki endisi Nõukogude vabariike, mis on peamine probleem. Varem ütles putin, et venemaa on pikka aega sallinud Ukraina relvajõudude rünnakuid oma energiainfrastruktuurile. Njah, hea kõne mõistmaks kurjategija mõttemaailma…
Moskvas arreteeriti Roskosmose struktuuri ühe võtmeettevõtte, Mootorite Konstruktsioonibüroo endine peadirektor. Kommersanti teatel süüdistatakse Stanislav Alimovit eriti suures ulatuses pettuses (vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 159 neljas osa). Otsuse kohaldada talle ennetavat meedet kinnipidamise näol tegi Nikulinski ringkonnakohus 29. augustil.
EL nõuab gaasiimportijatelt rangemat päritolu tõendavat dokumentatsiooni, eesmärgiga jõustada venemaa gaasikeeld 2028. aastaks. Reutersi nähtud mustand näitab, et importijad võivad peagi vajada kontrollimist, et venemaa gaasi ei oleks segatud, mis võib muuta veeldatud maagaasi voogusid ja nõuetele vastavust kogu Euroopas.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Riigikontroll tuvastas riigi majandusaasta koondaruande auditis Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste lepingute halduses, lepingute ja nende täitmise jälgimises, saadud kauba vastavuse ja kohalejõudmise kontrollimises ning arvelevõtmises hulgaliselt probleeme, mis ootavad järsult kasvava kaitse-eelarve taustal otsekohe lahendamist. Ühtlasi jättis Riigikontroll Kaitseministeeriumi valitsemisala varude saldole ning kaitseotstarbelise abi vahendamise seaduslikkusele hinnangu andmata, kuna ministeerium ei esitanud Riigikontrollile auditeerimiseks vajalikku terviklikku infot ega olulisi lepinguid.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe töökorralduse puudused mõjutavad varade, kulude ning nõuete arvestust nii raamatupidamises kui ka eelarve täitmises. Varasematest aastatest pärit töökorralduse probleemid on jätkuvalt lahendamata ning kaitsevaldkonnas kasutada oleva raha hulga järsu suurenemisega kasvavad ka riskid. Kohati on riskid ka realiseerunud.
Auditi ajal ilmnesid ka tõsised raskused Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustelt vajalike andmete kättesaamisega. Riigikontrollile ei väljastatud kõiki kaitseotstarbelise abi vahendamist puudutavad lepinguid – seetõttu ei ole Riigikontrollile teada ka nende lepingute arv, sõlmimise aeg ning rahaline kogumaht. Samuti ei suutnud Kaitsevägi esitada infot arvele võetud varude koguste, maksumuse ja inventeerimise kohta. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel kulus majandustehinguid tõendavate dokumentide esitamiseks kolm kuud.
„Olukorras, kus kogu ühiskond teeb inimesi oluliselt koormavaid ja erinevate eluvaldkondade arengu finantseerimist mõjutavaid pingutusi selleks, et rahastada riigi kaitsevõime tõstmist, peab Kaitseministeerium olema maksumaksjate pingutuse suhtes lugupidav,” ütles riigikontrolör Janar Holm. „Riigikontrolli tuvastatud probleemid ei ole taandatavad kitsalt raamatupidamislikeks probleemideks või olukorraks, kus lihtsalt „paberid peavad olema korras – audit näitas sisulist segadust töökorralduses, millel on rahaliselt hinnatavad tagajärjed. Lepingupartneritele tehtud ekslikud maksed, mis halvimal juhul ulatusid mitmekümne miljoni euroni, või ligi 10 miljoni eurone ettemakse, mis on oodanud tasaarveldamist nüüdseks juba kaheksandat aastat, on ainult suuremad näited. Lepingute, ettemaksude ja kaupade sidumisel tekkinud segadus ning muud aruandes toodud probleemid viitavad süsteemsele probleemile rahakasutuses, mis vajab Kaitseministeeriumi kiiret ja sisulist tähelepanu. Segaduse kõrval tekitab ka riigi majandusaasta aruande auditeerimiseks vajalike andmete ja lepingute esitamata jätmine või raskused alusdokumentide leidmisel usaldamatust olukorras, kus usaldust tuleks just luua,” nentis riigikontrolör.
Kaitseministeeriumil tuleb majandustehingute kajastamisel lähtuda Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest ning koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga tuleb kaitseministril viivitamata lahendada tuvastatud tõsised probleemid varade arvestuses, inventeerimises ja teistes tööprotsessides. Eelmise aasta majandusaasta aruande auditeerimiseks Kaitseministeeriumilt ja tema valitsemisala asutustelt küsitud, kuid saamata jäänud lepinguid ja muud infot kontrollib Riigikontroll käesoleva majandusaasta koondaruande kohta koostatava auditi tegemise käigus ning esitab järeldused Riigikogule, sealhulgas info, kas Kaitseministeerium on võtnud riigieelarvele lubamatuid riske.
Audit näitas, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel ja Kaitseväel on probleeme sõlmitud lepingute haldamise ja tarnitava kauba kohalejõudmise jälgimisega. Näiteid:
- Riigikontroll tuvastas auditi käigus põhjendamatuid ettemakseid. Näiteks tasus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 2024. aasta märtsis tarnijale ekslikult umbes 79,1 miljonit USA dollarit ning sama aasta juulis lisaks veel umbes 8,7 miljonit USA dollarit. Tarnija tagastas 47,8 miljonit USA dollarit. Sellest ülejäänu (40,0 miljonit USA dollarit) jättis tarnija ettemaksu kontole sama lepingu tulevikutehingute katteks. Riigikontrollile antud selgituste kohaselt ei pidanud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus enammakstud summa tagasiküsimist vajalikuks, sest pidas seda aeganõudvaks ja keerukaks. RKIK selgitas, et aja jooksul tehakse nagunii selle summa ulatuses oste. Samal ajal on teise tarnija kontol juba alates 2018. aastast kogunenud ettemaksu jääk summas 9,6 miljonit eurot, mis on toiminud sisuliselt nagu pikaajaline intressivaba laen Eesti maksumaksja kulul. Eelnevate aastate jooksul on RKIK sellelt tarnijalt küll kaupa juurde tellinud, kuid ei ole mitme aasta jooksul kasutanud võimalust tellimust selle ettemaksuga tasaarveldada.
- Kaitsevarustuse ostude üleandmise-vastuvõtmise dokumentides ja teistes ostudokumentides on vigu, mille tõttu ei ole võimalik alati veenduda, millise lepingu alusel on kaup saadud ning kas ja millal on kaup kohale jõudnud. Näiteks ilmnesid juhtumid, mil aktsepteeritud on arveid, kus osa kaupa on tarnimata või puudus info, kas esialgu tuvastatud puudused on likvideeritud.
- Lahendamata on probleem varade õigel ajal arvelevõtmisega. Ei ole tagatud, et pärast soetatud vara vastuvõtmist ja selle eest osalist ettemaksmist jälgitakse, millal ja mis koguses vara tegelikult Kaitseväkke kohale jõuab. Auditi käigus tuvastas Riigikontroll juhtumid, kus välisriigilt abi korras saadud vara võeti arvele aastase hilinemisega või Kaitseväe laos seisis perioodil 2021–2024 soetatud põhivara, mis võeti mitmeaastase hilinemisega raamatupidamises arvele. Varade ajaliselt suure viivitusega ja valede näitajatega arvelevõtuga kaasneb risk, et ei ole tagatud vara säilimine ja olemasolu.
Et Kaitsevägi ei esitanud Riigikontrollile detailset arvestust raamatupidamises arvele võetud varude kohta ega tõendeid nende inventeerimise kohta, tegi Riigikontroll aruandes märkuse Kaitseministeeriumi varude saldo õigsuse kohta summas 723,9 miljonit eurot. Kaitsevägi ei esitanud Riigikontrollile andmeid esmakordselt arvele võetud varude kohta (707,8 miljoni euro väärtuses) ning puudub selgus, millised varud, millises mahus ja millises maksumuses on bilansis kajastatud ning millised on jäetud bilansis põhjendamatult kajastamata.
* * *
Sarnaselt eelmise aasta auditiga leiab Riigikontroll, et Kaitseministeerium ei lähtunud majandustehingute kajastamisel Eesti finantsaruandluse standardist. See tähendab, et ministeerium näitas eelarve täitmise aruandes osa tehinguid hetkel, mil kaitseotstarbeliste varade juriidiline omandiõigus on välismaistelt tarnijatelt üle võetud, mitte siis, kui kaup on tegelikult Eestisse tarnitud ja riskid müüjalt Kaitseministeeriumile üle kandunud. Finantsarvestuses kehtib põhimõte, et vara ostu kajastatakse siis, kui ostjal tekib kaupade üle valitsev mõju.
Kuigi eelmisel aastal avaldatud auditis lubas Kaitseministeerium edaspidi tehinguid õigesti kajastada, tõsteti 2025. aasta aprillis juriidilise kuuluvuse ülevõtmisele viidates tagasiulatuvalt 2024. aasta kuludesse kolmelt tarnijalt tehtud ostud kokku 45,8 miljoni euro väärtuses. Nende kaupade tarne toimus tegelikult 2025. aastal ning seega tuleks need kajastada 2025. aasta eelarve täitmise aruandes. Kuna sarnaseid vigu tegi Kaitseministeerium ka eelmisel perioodil, siis kokku on seetõttu riigi 2024. aasta riigieelarve täitmise aruandes Kaitseministeeriumi osas näidatud tegelikust väiksemana saadud toetuste tulusid 24,3 miljoni euro ulatuses, tehtud investeeringuid 16,9 miljoni ja kulusid 144,8 miljoni euro ulatuses.
* * *
Riigikontroll ei saa ka kinnitada, et Kaitseministeerium ei ole võtnud Eesti riigieelarvele riske seoses kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vahendite vahendamisega Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele, sest Riigikontrollile jäeti hinnangu andmiseks vajalikud lepinguid esitamata. 2024. aasta ja 2025. aasta riigieelarve seadustega on Kaitseministeeriumile antud luba vahendada Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vajalikke vahendeid. Loa andmisel on seaduses lähtutud eeldusest, et kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei võeta ning Kaitseministeeriumi eelarvet vahendamise eesmärkidel ei kasutata.
Kuna Riigikontrollile ei esitatud kõiki küsitud toetuse vahendamise lepinguid, ei ole Riigikontrollile teada ka sõlmitud vahendamislepingute arv ja rahaline kogumaht. Teada on, et 2024. aasta jooksul laekus Kaitseministeeriumile toetuse ettemaksu 533,2 miljonit eurot. Riigikontrollile esitati tutvumiseks vaid kolm toetuslepingut, mis hõlmasid väikse osa ehk natuke üle 10% RKIKi arvele tehtud ettemaksust.
Riigikontroll on sarnastes tehingutes varem näinud, et Kaitseministeerium on võtnud tavapäraseid hanketegevuse ja toetusraha kasutamisega kaasnevaid riske riigieelarvele ning Eesti riigieelarve raha on nende tehingute tõttu olnud pikalt broneeritud ehk seda ei ole saanud kasutada enda vajaduste katteks. On olnud näiteks juhtum, kus sellisel moel oli eelarves ligi 1,5 aastat broneeritud 88,9 miljonit eurot.
On mõistetav, et abi vahendamisel on oluline olla paindlik ja kiiresti reageerida. 2024. aasta ja 2025. aasta riigieelarve seadustes on lähtutud põhimõttest, et kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei tohi võtta. Juhul kui sihtriikide toetamine eeldab siiski ka teatud riskide võtmist riigieelarvele, tuleb selleks võimalus õigusaktides ette näha.
* * *
Kaitseministeeriumi ja tema valitsemisalaga seonduv moodustab vaid ühe osa riigi majandusaasta koondaruande auditist. Auditi teistes osades tõdes Riigikontroll muu hulgas, et endiselt võtab erinevatel riigiasutustel eelarveaastal kasutamata jäänud raha jääkide selgitamine ligikaudu pool aastat. Nende jääkide ülekandmisel järgmisesse aastasse on eksitud riigieelarve seaduse ja Rahandusministeeriumi juhendiga kehtestatud nõuete vastu.
2024. aastal viidi 2025. aastasse üle kokku 1,7 miljardit eurot ehk 2024. aasta lõpliku eelarve mahust umbes 8,7%. Võrreldes 2023. aastast 2024. aastasse üle toodud jääkidega on 2024. aastast 2025. aastasse üle kantud eelarve 130,8 miljoni euro võrra suurem. Peamiselt seisnevad valitsemisalade eksimused selles, et eelarvejääkide üleviimisel muudetakse riigieelarve sihtotstarvet, mis üldjuhul ei ole lubatud.
Näiteks muutsid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeerium 2023. aasta jääkide 2024. aastasse üleviimise käskkirja kinnitamise järel jääkide jaotust erinevate tegevuste vahel, kui sisestasid jääke kuluarvestuse infosüsteemi. Siseministeerium, Justiitsministeerium ja Kliimaministeerium on aga 2025. aastasse üle kandnud ka 2023. aastast üle toodud eelarvejääke, kuigi riigieelarve seadus annab võimaluse pikendada riigieelarve raha kasutamist ühe eelarveaasta võrra. Riigikontrolli arvates tuleb ministeeriumitel kehtivat regulatsiooni järgida, sest vaid nii on tagatud eelarveraha kasutamise läbipaistvus ja sihipärasus. Kui kehtiv regulatsioon ei vasta tegelikele vajadustele, siis tuleks Rahandusministeeriumil regulatsiooni muuta.
Vabariigi Valitsuse reservi 2024. aastal kasutamata jäänud osa kinnitati alles 6 kuud pärast eelarveaasta lõppemist riigi majandusaasta aruande allkirjastamisega samal päeval ehk 30. juunil 2025. aastal. Sealjuures on Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse reservi jääke üle viinud 36,3 miljoni euro võrra rohkem, kui Vabariigi Valitsusele 2024. aasta riigieelarvega kehtestatud limiit võimaldas.
Lisaks näitas audit, et ministeeriumide antavate riigisiseste toetuste jagamise probleemid on jäänud suuresti samaks, mis eelmisel aastal – mitte alati ei jagata riigisiseseid toetusi läbipaistvalt ning kohati ei veenduta nende kasutamise sihipärasuses.
Eelmisel aastal tõi Riigikontroll välja, et 2023. aasta ja 2024. aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjadest ei selgunud, kui palju ja millistel alustel on ministeeriumid riigisiseseid toetusi plaaninud jagada. 2025. aasta riigieelarve seletuskiri on varasemast detailsem, aga ministeeriumide võrdluses siiski ebaühtlase kvaliteediga. Riigikontroll soovitab parandada riigieelarve seletuskirja nii, et jagatavate toetuste osa oleks terviklikum, ülevaatlikum ja ühetaolisem ning sisaldaks selget infot selle kohta, kellele, kui palju ja mille alusel toetust antakse.
Riigikontrolli uuris sõlmitud toetuslepingutes pisteliselt tegevustoetusteks makstava summa suuruse kujunemist. Enamikul auditeeritud juhtudel oli tegu varem ajalooliselt väljakujunenud summadega, mida on aastate möödudes suurendatud. Eelarvetaotlusi koos sisukate põhjendustega toetuse saajatelt üldjuhul ei küsita, ei ole võimalik tuvastada ka, et oleks peetud läbirääkimisi tegevustoetuse summa üle. Samuti ei pea tegevustoetuse saajad sageli selgitama saadud toetuse kasutamise sihtostarvet, kasutamata jätmise põhjuseid ega jäägi järgmisesse aastasse üleviimise põhjendatust.
Rahandusministeeriumi antud selgituste kohaselt tegeletakse riigisiseste toetuste jagamise põhimõtete ülevaatamisega. Auditi aruande koostamise ajal on Rahandusministeerium välja töötanud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega täpsustatakse ka riigisiseste toetuste jagamisega seonduvat.
Riigi raamatupidamisest
Kui välja arvata Kaitseministeeriumi valitsemisala, on ministeeriumite valitsemisalades arvepidamine valdavalt hästi korraldatud ning see peegeldub ka Riigikontrolli koondhinnangus riigi raamatupidamise aastaaruande kohta.
Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata eespool kirjeldatud märkus Kaitseministeeriumi varude saldo kohta. Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2024. aasta eelarve täitmise aruanne usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta, kui jätta arvestamata mainitud märkus Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruande kohta. Positiivsena tõi Riigikontroll auditis välja, et Sotsiaalkindlustusametis pikalt tegemata olnud pensionite, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ja kohustiste inventuur sai 2024. aastal kõikehõlmavalt tehtud.
Taustaks
Riigi majandusaasta koondaruanne, sh riigi eelarve täitmise aruanne, annab Riigikogule ja avalikkusele info juba tehtud majandustehingute kohta. Riigi majandusaasta koondaruanne on koostatud, lähtudes riigieelarve seadusest ja Eesti finantsaruandluse standardist. Riigi majandusaasta koondaruande koosseisus esitatakse riigi raamatupidamise aastaaruanne (s.t riigi konsolideeritud ja konsolideerimata aruanne) koos riigieelarve täitmise aruandega, täiendav info kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta ning tegevusaruanne.
Riigi majandusaasta koondaruande koostamise eest vastutab rahandusminister ning riigi raamatupidamist korraldab Riigi Tugiteenuste Keskuse finantsarvestuse osakond.
Riigi 2024. aasta tulud olid 2024. aasta riigieelarve täitmise aruande kohaselt 16,2 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid 17,5 miljardit eurot: kulud 16,6 miljardit ja investeeringud 0,9 miljardit eurot. Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on 31.12.2024. aasta seisuga riigi varade rahaline maht kokku 26,7 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara (mets, teed, hooned, masinad). Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 2,6 miljardi euro võrra (suurenenud on põhivara, varud ja finantsinvesteeringud).
31.12.2024. aasta seisuga on riigil kohustisi kokku 20,8 miljardit eurot ning need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 2,3 miljardi euro võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 13,4 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 9,7 miljardit eurot ning need on varasema perioodiga võrreldes kasvanud 1,5 miljardi võrra.
Riigikontroll auditeerib riigi majandusaasta koondaruandes olevat raamatupidamise aastaaruannet ja riigi tehingute seaduslikkust igal aastal. Riigieelarve seaduse kohaselt lõpetab Riigikontroll auditi hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. augustil.
Aruande täisteksti leiab siit:
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19819&AuditId=6604
Esmaspäeval, 1. septembril Tartus Kaitseväe Akadeemias toimunud pidulikul tseremoonial võttis mereväekapten Johan-Elias Seljamaa üle Kaitseväe Akadeemia juhtimise brigaadikindral Viktor Kalnitskilt.
„Täna ametisse asudes on mul eesmärk, mille poole tahan pürgida. Nimelt on Kaitseväe Akadeemias algatatud struktuurimuudatus, millega peame edasi liikuma ja koos ellu viima,” ütles Kaitseväe Akadeemia uus ülem mereväekapten Johan-Elias Seljamaa tseremoonial peetud kõnes. „Muudatuse eesmärk on lihtne – veenduda, et kooli lõpetajad alustavad teenistust oskustega, mis on vajalikud ning toetavad üksuse lahinguvõime alalhoidmist. Peame kaitseväe üleselt sellest arengust aru saama ja seda teaduspõhiliselt juhtima. See aga tähendab arusaamist kvaliteedist, piirangutest ja võimalustest, aga ka õppekavade uuendamist, pühendumist õpetamisesse ja teadusprojektide valikut, mis toetavad Eesti kaitsmist nii merel, maal kui õhus.”
Mereväekapten Seljamaa tänas oma kõnes ka brigaadikindral Kalnitskit tehtud töö ja algatatud muudatuste eest ning kinnitas kõigile, et jätkatakse seatud kursil. „Ootan igaühelt panust meie eesmärkide saavutamisel ning tänan usalduse eest, et mind sellele ametikohale määrati. Hakkan järjest rohkem hoomama seda vastutust, mis selle ametiga kaasas käib. Luban seda vastutust kanda!” lisas mereväekapten Seljamaa lõpetuseks.
Brigaadikindral Viktor Kalnitski juhtis Kaitseväe Akadeemiat 2024. aasta juunist ning jätkab teenistust kaitseväe juhataja asetäitjana. „See oli ääretult vinge ja huvitav aasta ning mul on siiralt heameel, et mu elus avanes võimalus teenida siin koos teiega,” ütles brigaadikindral Kalnitski tseremoonial peetud kõnes. „Ütlen ausalt – nautisin igat hetke Kaitseväe Akadeemia ülemana ja mitte just ametikoha pärast, vaid just positiivse keskkonna ja suurepärase meeskonna tõttu. Te olete väga hea meeskond ning teiega koos on võimalik saavutada väga palju ja jõuda väga kaugele.”
Mereväekapten Johan-Elias Seljamaa on olnud kaitseväeteenistuses alates 1995. aastast. Ta on omandanud sõjaväelise hariduse Soome sõjakoolis mereväeohvitseri põhikursusel ning Suurbritannias vanemohvitseride kursusel, samuti täiendanud end erinevatel erialastel kursustel Ameerika Ühendriikides, Rootsis, Taanis ja Belgias. Mereväekapten Seljamaa on teeninud mereväe laevastiku ülemana, miinijahtijate Wambola ja Admiral Cowani ning staabi- ja toetuslaeva Admiral Pitka komandörina ning kaitseväe peastaabi operatiivosakonnas nii vanemstaabiohvitseri kui jaoskonna ülemana. Enne Kaitseväe Akadeemia ülema ametikohale asumist oli mereväekapten Seljamaa mereväe ülema asetäitja.
Mereväekapten Seljamaad on tunnustatud mereväe teenetemärkide ja NATO kontingendi medaliga, kaitseväe teenetemärgiga kaitsealaste teenete eest, kaitseministeeriumi III klassi teeneteristiga ning Soome presidendi poolt Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristiga.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja viib läbi riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.
Kaubandus-tööstuskoja president Toomas Luman kutsus Vikerraadio saates „Uudis +” valitsust langetama toiduainete käibemaksu, sest ainult nii saab selgeks, kas madalamad hinnad ka lõpptarbijani jõuavad või mitte. Samuti märkis ta, et tulumaksutõusu ärajätmisest inimestele kätte jääv raha läheks kohe majandusse tagasi.
„Mina isiklikult julgeks küll valitsusele soovitada, et vaadake – 100 000 inimest on kirjutanud alla sellele, et toiduainete käibemaks võiks olla väiksem. Mina isiklikult ei ole kindel, et see käibemaksu vähendamine kõik lõpptarbija hindadesse jõuab, aga ega me ei saagi seda ju teistmoodi selgeks. Minu arvates võiks valitsus täiesti otsustadagi, et näiteks aastaks või kaheks toiduainete käibemaksu vähendatakse nominaalmääralt näiteks viie protsendi võrra,” ütles Luman.
Sotsiaalmeedias lööb laineid pilt, kuidas Narva-Jõesuu esimesse klassi minejad said linnalt kingiks siivutu rätiku.
Märgitakse, et see kõlbab pornoklubi seinale. Pildil on näha, kuidas lakutakse alasti naise keha intiimsest piirkonnast.
Allpool on pilt suuremalt. NB! Häirivad kaadrid, nõrganärvilistele mittesoovitav.

Kuvatõmmis.
Rõuge vald otsustas ühena üheksast omavalitsusest nõuda riigilt tagasi mujal õppivate põhikoolilaste kulud. Nimelt on vald ise vajalikud õppekohad loonud, kuid neid ei soovita kasutada.
Riigilt soovib vald seitsme ja poole aasta eest tagasi saada 322 000 eurot.
Rõuge valla koolides õpib kokku 330 õpilast, 87 valla õpilast ehk neljandik õpib mujal.
Asjast kirjutas Võrumaa Teataja.
Nüüd pilgud taevasse, sest täna teisipäeval 2. septembril ja järgnevatel öödel peaks Päikese erakordse aktiivsuse tõttu olema näha taevas virmalisi.
If Kindlustus annab teada, et ettevõtte nimel on saadetud inimestele õngitsuskirju.
If saatis klientidele järgmise teate:
Hea klient!
Anname teada, et Ifi nimel on saadetud õngitsuskirju, kus palutakse tasuda If Kindlustuse maksmata arve.
Palume Teil olla ettevaatlik, mitte klikkida e-kirjas olevale nupule „Tasun arve” või teistele linkidele ning kindlasti mitte sisestada oma paroole.
Kuidas toimida?
Meie kindlustuste turvaliseks sõlmimiseks ja arvete vaatamiseks:
✅ Logige oma veebilehitseja kaudu meie iseteenindusse Ifi kodulehel
✅ Kasutage If Mobile Baltics äppi
👉 Kui Teil tekib kahtlusi mõne Ifi saadetud e-kirja osas, palun võtke meiega ühendust aadressil info@if.ee või telefoninumbril 777 1211.
Tegeleme aktiivselt olukorra lahendamisega ja vabandame siiralt võimalike ebamugavuste pärast. Täname mõistva suhtumise eest!
Leedu alustas täna teisipäeval 2. septembril sõjaväelist õppust Thunder Strike (Äikeselöök), millest võtab osa umbes 17 000 Leedu ja liitlaste sõdurit, enne Venemaa ja Valgevene poolt sel kuul toimuvat sõjaväelist õppust Zapad.
Leedu relvajõudude teatel ühendab Thunder Strike paljusid Leedus kavandatud väiksemaid õppusi, vahendab lrt.lt.
Kahekuulised õppused toimuvad sõjaväepolügoonidel ja tsiviilkeskkonnas. Sõjaväe konvoid liiguvad riigi teedel, sõjalennukid lendavad üle pea. Õppustel kasutatakse simulatsioone ja helitehnikat.
„Meie eesmärk on keskenduda sõjalisele väljaõppele, et tagada kõigi üksuste valmisolek riigi relvastatud kaitseplaani ülesannete täitmiseks ja seda säilitada,” märgib kaitseväe juhataja Raimundas Vaikšnoras relvajõudude teates.
Õppused on sõjaväe teatel otseselt seotud reaalsete kaitseplaanide ja nende elluviimise väljaõppega. Relvastatud kaitseülesannete planeerimist ja täitmist treenivad relvajõudude juhtkond, relvajõudude üksuste ja asutuste peakorterid, väeosad ja sõdurid, samuti sõjaväeülemad ja kohaliku omavalitsuse asutused.
Septembrisse ja oktoobrisse kavandatud sõjaväeline õppus hõlmab nelja väiksemamahulist õppust ning iga-aastaseid Leedu armee õppusi, näiteks Engineer Thunder 2025, Iron Wolf 2025 II ja Strong Griffin 2025.
Õppused hõlmavad perioodi, mille jooksul Venemaa ja Valgevene valmistuvad ette, viivad läbi ja lõpetavad õppuse Zapad, milles Leedu luure hinnangul osaleb kuni 30 000 sõdurit.
Täna, 2. septembril võttis Maksu- ja Tolliamet (MTA) USA saatkonnalt vastu uue mobiilse röntgenmasina. Kahe riigi koostööleppe raames kingitusena saadud masin aitab tuvastada lisaks sala- ja keelatud kaupadele ka radioaktiivseid ehk silmale märkamatuid aineid.
Uus seade ühendab endas mitmeid innovaatilisi lahendusi – lisaks tavapärasele röntgenpildile on masin varustatud nii backscatter-süsteemi kui ka kiirgusväravatega.
Backscatter-tehnoloogia võimaldab läbi valgustada kaubasaadetisi neid teineteise pealt maha laadimata, mis kiirendab oluliselt konteinerite ja muude suurte kaubamahutite läbilaskevõimet. Kiirgusväravad aitavad tuvastada radioaktiivseid aineid kaubamahutitest ning sõidukitest. Lisaks tagab masin erakordselt kõrge pildikvaliteedi ning nõuab tööks vaid kahe ametniku kohalolekut senise nelja asemel.
MTA peadirektori Raigo Uukkivi sõnul tähendab uue seadme kasutuselevõtt märkimisväärset sammu edasi nii Eesti kui ka kogu Euroopa turvalisuse tagamisel. „Senisest kiirem, nutikam ja põhjalikum kaupade kontroll kaitseb nii Eesti kui kogu Euroopa Liidu turvalisust ja majanduskeskkonda,” ütles Uukkivi.
Uukkivi lisas, et röntgeni abil saab väga kiiresti leida suurtest kaubasaadetistest narkootilisi aineid, relvi ja nende osasid, salaalkoholi, -sigarette ning ka sanktsioonialust kaupa. „Lisaks annab masina mobiilsus meile suure paindlikkuse – kaubikule ehitatud seade saab liikuda mööda avalikke teid ja teha tööd kogu Eesti piires, sisemaalt kuni piiripunktide ja sadamateni,” sõnas Uukkivi.
Ameerika Ühendriikide saatkonna ajutine asjur Matt Wall rõhutas, et mobiilne röntgen toob turu parima tehnoloogia laia ohuvaliku tuvastamiseks – alates relvadest ja lõhkeainetest kuni narkootikumide ja muu salakaubani. „Lisaks võimaldab röntgen aidata avastada ja tõkestada ebaseaduslikku rännet ja inimkaubandust,” lisas Wall.
Seadmele korraldati ka nimekonkurss, kuhu laekus üle 150 ettepaneku. MTA nimekomisjon valis röntgenseadmele nimeks Argos, mis tuleneb Kreeka mütoloogiast. Nimelt oli Argos saja silmaga hiiglane, kes täitis jumalanna Hera valvuri ja öövahi rolli. Sarnaselt oma mütoloogilisele nimekaimule aitab ka uus röntgen tagada korda, nähes läbi konteineri või sõiduki seinte ning avastada tavasilmale varjatut.
Ameerika Ühendriikide ja Eesti koostööprojektina hangitud ning kingitusena Eestile üle antud „Argose” maksumus on 3,1 miljonit eurot. 28 tonni kaaluv masin suudab skaneerida nii veokeid kui ka kuni viie meetri kõrguseid konteinereid. Tegemist on Baltimaade kõige võimekama röntgeniseadmega. Lähemalt saab uue seadme tehniliste andmetega tutvuda manusesse lisatud faktilehel.
Statistikaamet avaldas 2025. aasta teise kvartali parandatud andmed, mille kohta leiab täpsemat infot statistikaameti kodulehelt.
Mediaanpalk, mis kajastab kõige paremini keskmist sissetulekut, on kõige pisem Valgamaal – 1376 eurot, jäädes alla isegi Ida-Virumaale.
Võrumaal on keskmine palk 1419 eurot ja Põlvamaal 1444 eurot.
Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.
Eesti keskmine mediaanpalk oli 2025. aasta teises kvartalis 1734 eurot. Kõrgeim mediaanpalk on Harju maakonnas – 1919 eurot.
Keskmine brutokuupalk oli 2025. aasta teises kvartalis 2126 eurot, mis on 5,9% kõrgem kui 2024. aastal samal ajal. Kõrgeim keskmine palk oli aasta teises kvartalis info ja side tegevusalal (3704 eurot), madalaim keskmine palk oli aga majutuse ja toitlustuse valdkonnas (1328 eurot).
Eile 1. septembril alustas augusti lõpu seisuga 100 väikest õppijat Võru vallas oma esimest koolipäeva.
1. klassi astus sel aastal:
Puiga Põhikoolis – 25 õpilast,
Parksepa Keskkoolis – 23 õpilast,
Vastseliina Gümnaasiumis – 23 õpilast,
Osula Põhikoolis – 15 õpilast,
Kääpa Koolis – 14 õpilast.
Gümnaasiumiõpinguid alustas:
Parksepa Keskkoolis – 38 noort,
Vastseliina Gümnaasiumis – 18 noort.
Võru vald kinkis kõigile 1. klassi õpilastele koolitee alguse puhul polosärgid ning värvipliiatsid koos väikese sooviga.
Neste lõpetas sooduskaardi omanikele erihinnaga kütuse müümise, selle asemel alandas ettevõte tanklates kütusehindu kõigile ostjatele. Ka teised tanklaketid hakkasid esmaspäeval hindu langetama.
Alates 1. septembrist muutusid kõik Neste jaamad Eestis Neste Express jaamadeks. Neste Express jaamades nähtav hind on lõplik ja ühtegi sooduspakkumist või allahindluskampaaniat edaspidi lisaks otsima ei pea. Hinnad Neste Expressis muutuvad kõikjal Eestis soodsamaks, seisab ettevõtte kodulehel.
Kulla hind jätkas tõusu ning see jõudis teisipäeval rekordkõrgele, ületades 3500 dollari piiri ühe untsi eest.
Kulla hind tõusis tänase teisipäeva hommikul 0,9 protsenti 3508,70 dollarini untsi kohta. Hiljem hind veidi langes ning kukkus alla 3500 dollari piiri, vahendab Financial Times.
Analüütikute sõnul on nõudlus kulla järele kasvanud, kuna investorid muretsevad maailmamajanduse käekäigu pärast.
Haridustöötajad, päästjad ja politseinikud kogunesid tänase teisipäeva hommikul Tallinnas Stenbocki maja ette, et juhtida tähelepanu avaliku sektori töötajate õiglase palga vajadusele.
Valitsuse algavatest eelarveläbirääkimistest ajendatud meeleavaldus toetab siseministri ning haridus- ja teadusministri seisukohti, mille kohaselt peaks riigieelarve prioriteet olema nii hariduse kui ka sisekaitse valdkondades töötavate inimeste töötasud, vahendab ERR.
„Alanud õppeaasta puhul saame öelda, et täna teenib magistrikraadiga õpetaja riigi keskmisest juba ligi 15 protsenti vähem. See kahjuks annab praegu väga selge signaali, et õpetajate tööd ei väärtustata,” nentis Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri.
Suur oli 1. septembri hommikul ühe Valga lapsevanema üllatus, kui tal hommikul Valga põhikooli aktusele siirdudes tuli mööda saada kooli õues valimispropagandat tegevatest Mati ja Anastasija Kikkasest.
Valimistel häälte ostmises süüdi mõistetud Allain Karusega Valgas valimisliitu tegevad Kikkased peatasid möödujaid otse kooli ees ja jagasid korvist mingeid materjale.
Koolides pole valimispropaganda kohane, ka lapsevanemana tehtav mitte. Mati ja Anastasija Kikkas, kes on ka ise lapsevanemad, ei paista sellest aga hoolivat.
Haridusministeerium toob oma kodulehel välja, et haridusasutuses ei tohi toimuda poliitilist reklaami, näiteks kampaaniamaterjalide jagamist, erakonda liikmete värbamist, allkirjade kogumist vms. Need põhimõtted kehtivad kogu kooliperele, sh juhtkonnale, õpetajatele, teistele kooli töötajatele ja õpilastele ning lapsevanematele.
Haridusministeeriumi juhised on avaldatud https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-01/Valimised%20ja%20kool_2023.pdf
Mati Kikkas on ise töötanud Valga abivallavanemana hariduse valdkonnas ja Anastasija Kikkas oli varem vallavalitsuse jurist, seega peaksid nad asjadega kursis küll olema.
Varem on Kikkased tuntust kogunud sellega, et nende peres kasvanud lapsed kirjutati sisse krundile, kus puudus isegi maja. Peale sissekirjutuse muutmist hakkas Anastasija Kikkas taotlema lageda taeva all elavatele lastele huvihariduse toetust, mida vald maksis vaid maalastele.
Täpsemalt on sellest kirjutanud Postimees https://www.postimees.ee/7167117/hamarad-kaigud-kommirahaga-koigutavad-valga-vallavoimu
Allikas: murelik Valga lapsevanem
Värskest Eurobaromeetri eriuuringust selgub, et 56% ELi kodanikest (Eestis 52%) pooldab liidu edasist laienemist ning toetus on eriti suur noorte seas.
Ligikaudu kaks kolmandikku 15–39-aastastest vastajatest usub, et uued riigid peaksid saama ELiga ühineda, kui nad vastavad vajalikele tingimustele.
Samuti leiab enamik vastanutest (56%, Eestis 51%), et ELi laienemine oleks nende koduriigile kasulik. Enim märgiti eelistena tugevamat ülemaailmset mõju, suuremat turgu ELi ettevõtjatele, rohkem töövõimalusi ning suuremat solidaarsust ja turvalisust.
Samal ajal väljendasid vastajad muret rände, korruptsiooni ja kuritegevuse ning laienemisega seotud kulude pärast. Rõhutati, et kandidaatriigid peavad järgima õigusriigi põhimõtteid, võitlema korruptsiooni vastu ja kaitsma põhiõigusi, mis kõik on usaldusväärse ja tulemuspõhise ühinemisprotsessi olulised elemendid.
67% kodanikest (Eestis 68%) aga tunneb, et ei ole laienemise problemaatikaga kuigi hästi kursis.
Uuring viidi läbi 2025. aasta veebruarist märtsini ja selle käigus koguti rohkem kui 26 300 kodaniku seisukohti kõigis 27 ELi liikmesriigis.
Küsitlused kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides
Küsitlused korraldati ka kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ning need näitavad üldist toetust ELiga ühinemisele Lääne-Balkani riikides, välja arvatud Serbias.
Toetus ELiga ühinemisele on eriti suur Albaanias (91%) ja Põhja-Makedoonias (69%), mille kodanike arvates tooks ühinemine ELiga kaasa parema elukvaliteedi ja avatud piirid. Serbia toetus ELiga ühinemisele on piirkonna väikseim (33%). Idanaabruse riikidest on esirinnas Gruusia ja Ukraina, kus ühinemist toetavad vastavalt 74% ja 68% vastanutest. On näha, et kodanike soovi ELiga ühineda mõjutavad iga riigi konkreetsed majanduslikud ja geopoliitilised probleemid.
Lääne-Balkani riikidest on ELi kuvand kõige positiivsem Albaanias (82%), kus kodanikud hindavad ELi toetust majandusarengule ja korruptsioonivastasele võitlusele. Seevastu Serbias mõjutab ELi kuvandit vähene usaldus (38%). ELi kuvand on surve all ka idanaabruse riikides: Moldovas (55%), Ukrainas (49%) ja Gruusias (43%). Üldiselt on ELi kuvand Lääne-Balkani riikides positiivsem kui idanaabruse riikides, erandiks on Serbia.
Kõigi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide ühine probleem on vähene teadlikkus Euroopa Liidust ja laienemispoliitikast. Ainult 48% Moldova ja 39% Montenegro kodanikest tunneb end hästi või väga hästi informeerituna, samas kui Ukrainas on see näitaja langenud 23%-le ja Serbias 20%-le. See osutab vajadusele jõulisemate kohaliku tasandi teavituskampaaniate järele. Türgis suhtub ELi positiivselt 50,7% kodanikest, kuid ainult 40,6% tunneb, et on EList ja selle poliitikast hästi informeeritud. Toetus ELiga ühinemisele on 49,9%.
Uuringu tulemused aitavad komisjonil paremini kaasata avalikkust nii ELis kui ka kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ELi laienemispoliitikasse.
Lisateave
Uuring ja teabelehed riikide kohta
Maanteemuuseum kuulutab välja liiklusohutuse fotokonkursi „Märka ohtu kooliteel!”, kuhu on oodatud osalema 8–10-aastased õpilased. Konkursi eesmärk on juhtida tähelepanu ohtlikele kohtadele laste kooli- ja koduteel ning koguda nutikaid ettepanekuid, kuidas neid turvalisemaks muuta.
„Laps liigub iga päev oma kooliteel ja tunneb seda keskkonda kõige paremini. Kui täiskasvanu aitab neid ohte pildistada ja arutada, saab laps paremini teadlikuks, millised kohad võivad liikluses ohtlikud olla. Nii kasvab ka oskus ise ohte märgata ja oma turvalisusele mõelda,” selgitas maanteemuuseumi haridustöö kuraator Kerle Kadak.
Osalemiseks tuleb õpilasel mõelda ja vaadelda, milline koht kooliteel tundub liikluses ohtlik, kutsuda täiskasvanu appi ja teha sellest kohast foto. Pildi juurde palume kirjutada lühike selgitus: miks see koht on ohtlik ja kuidas seda võiks turvalisemaks muuta.
Fotod koos selgitustega tuleb saata hiljemalt 24. septembriks 2025 e-posti aadressile kerle.kadak@transpordiamet.ee.
Parimaid töid hindavad Transpordiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti eksperdid koos Eesti Maanteemuuseumiga. Võidutööd kuulutatakse välja 2. oktoobril maanteemuuseumi laste liikluskonverentsil ning need pannakse välja muuseumi näitusel ja kodulehel. Kolmele parimale auhinnad.
President Alar Karis rõhutas täna Sloveenias Bledi linnas välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil esinedes reeglitepõhise maailmakorra tähtsust. „Väikeste riikide jaoks on reeglipõhine rahvusvaheline kord justkui eluliin – mõnikord ainus võimalus omada häält ja mõjutada arengute kulgu. Meil on vaja rohkem ühiseid huve ja arusaama, et oleme kõik samas paadis – kui seda kõigutame, satuvad kõik raskustesse,” lausus president Karis.
„Solidaarsus teiste liikmesriikidega, aga ka laiemas plaanis, on oluline. Sealjuures peame rohkem üksteist kuulama, see aitab mõista muresid ja võimaldab ka oma seisukohti paremini selgitada,” märkis Eesti riigipea.
„Praegune kord ja sellest tulenevad põhimõtted on Euroopa Liidu eksistentsi nurgakivi, selle nimel Euroopa Liit ka loodi. Euroopa riikidel on piisavalt mõjuvõimu ja sisemist jõudu astuda vastu jõupoliitika pealetungile. Mõju säilitamiseks peame investeerima enam ja jõulisemalt innovatsiooni ja tehnoloogia arendamisse,” tähendas Vabariigi President.
„Venemaa agressiooni Ukrainas ei tohiks käsitleda kui ühekordset piirkondlikku kriisi. Mitte ainult idatiiva riigid, vaid kõik EL liikmesriigid ja kogu demokraatlik maailm peaksid muret tundma. Venemaa üks põhieesmärke on maailmakorra kõigutamine ning sellele peame kõik vastu seisma,” sõnas president Karis.
Eesti riigipea osales rahvusvahelisel konverentsil Euroopa tulevikule keskendunud arutelul koos Sloveenia presidendi Nataša Pirc Musari, Tšehhi presidendi Petr Paveli ning Montenegro presidendi Jakov Milatovićiga.
Homme on president Karisel kohtumised Euroopa julgeolekuteemadel Brüsselis Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsola ja NATO peasekretäri Mark Ruttega. Riigipea naaseb Eestisse neljapäeval.
Politsei andis teada, et Valgamaal kadunuks jäänud 50-aastane mees leiti surnuna. Täna leidis kohalik elanik mehe surnukeha.
Mehe surmas ei ole alust kahtlustada kuritegu.
Politsei andis eile teada, et mees lahkus oma kodust Valgamaal 31. augusti öösel ning ei olnud siiani sinna naasnud. Telefoni tal kaasas ei olnud.
Dünaamiline ehk tunnipõhine pakett järgib seda, milline on elektri hind igal konkreetsel tunnil. See võib olla soodne, kui suudate tarbimist liigutada odavamatele tundidele. Samas paljudele kodudele ja väikeettevõtetele on prognoositavus sama tähtis kui madal hind, mistõttu valik dünaamilise ja fikseeritud paketi vahel pole universaalne. Uus portaal XYdata.ee koondab selge ülevaate hindade kõikumisest ja aitab teha andmepõhiseid otsuseid.
Alustage oma tarbimisprofiili kaardistamisest ja jälgige, milline on elektri hind täna. Kui suurem tarbimine on õhtuti (kui hinnad kipuvad tõusma), on sääst väiksem; kui saate koormusi nihutada öösse või päevasesse „orva”, suureneb võit. Igapäevase planeerimise hõlbustamiseks on kasulik vaadata nii elektri hinnad täna kui ka homseks prognoositavad tasemed.
Automatiseerimine on võtmetegur. Tark arvesti, taimerid, nutipistikud, kütte graafikud ja EV-laadimise ajastamine aitavad reageerida hinnakõikumistele. Visuaalne elektri hind täna graafik võimaldab kõrvutada oma tarbimist hinnalainetega ja leida ajad, mil pesu- või nõudepesumasin, boiler või auto laadimine kõige mõistlikum.
Mõelge ka riskitaluvusele. Tunnipõhised hinnad kõikuvad – esineb nii väga odavaid kui ka kalleid tippe. Kui eelarve stabiilsus on prioriteet, annab fikseeritud pakett meelerahu, isegi kui keskmine hind on mõnel kuul veidi kõrgem. Päikeseelektri omanikele võib dünaamiline pakett olla eriliselt atraktiivne: omatootmine katab osa vajadusest, ülejäänu saab ajastada odavatele tundidele. Lõplik arve kujuneb siiski energiakomponendi, võrgutasude ja muude tasude koosmõjust.
Praktiline soovitus on analüüsida vähemalt kuu andmeid: millal tarbite rohkem, millised olid hinnad neil tundidel, kui tihti esinevad tipud ja põhjad. Mudeldage, kuidas arve muutuks, kui nihutaksite osa koormust soodsamatele tundidele või jätaksite need tippu.
Järeldus. Dünaamiline pakett sobib paindlikele tarbijatele, kes on valmis tarbimist ajastama; fikseeritud pakett on turvalisem neile, kes eelistavad kindlust. Valiku lihtsustamiseks vaadake andmeid ja graafikuid portaalis XYdata.ee – nii saab elektri hind olla teie kasuks, mitte vastu.
Harju maakohus vahistas eile prokuratuuri taotlusel 30-aastase mehe, keda kahtlustatakse kahe alaealise vägistamises. Politseil on alust arvata, et kannatanuid on veel ning palub inimeste abi võimalike ohvrite kindlakstegemisel.
Põhja prefektuuri seksuaalkuritegude ja lastekaitse grupi juht Reimo Raivet räägib, et kurjategija tabamiseks tegid politseinikud ligi kaks nädalat keerukat ja põhjalikku tööd. „Kontrollisime erinevaid vihjeid, kuulasime üle tunnistajad ning vaatasime läbi olemasolevad linnakaamerasalvestused, et teha kindlaks mehe liikumine. Samuti otsisime läbi kahtlustatava elukoha ja auto. Keeruka uurimistöö tulemusel õnnestus meil kõik vajalikud tõendid kokku koguda ja mees laupäeval, 30. augustil kinni pidada. Eile, esimesel septembril vahistas kohus prokuratuur taotlusel mehe kahtlustatuna kahe alaealise vägistamises,” rääkis Raivet.
Seni kogutud tõendite pinnalt on politseil alust arvata, et seksuaalkuriteos kannatanuid võib olla veel. Seetõttu palub politsei kõigil, kellel on pildil oleva mehega ebameeldivaid kokkupuuteid või kes teab, et mees on suhelnud alaealistega, anda sellest kohe teada helistades numbril 53019938. Mees võis tegutseda nii Tallinnas, Harjumaal, Pärnumaal kui mujal Eestis.
„Alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuriteod on kõige varjatum kuriteoliik, mistõttu on neid juhtumeid ka äärmisel keeruline uurida. Politsei teeb iga päev omalt poolt kõik, et ükski kurjategija ei saaks lastele liiga teha ning et lapsed oleksid hoitud. Oleme väga tänulikud iga infokillu eest, mis inimesed meile annavad, sest nii saame kiiremini kurjategijate tegevuse peatada,“ ütles Raivet.
Juhtunu uurimiseks on alustati kriminaalmenetlus vägistamise paragrahvi alusel. Kriminaalmenetlust juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.
Siseministeerium viis koos riigikantselei, häirekeskuse ja teiste partneritega läbi hanke, et kaasajastada hädaabinumbrile 112 helistamist ning muuta see senisest kättesaadavamaks. Järgneva üheksa kuu jooksul teeb edukas pakkuja, rahvusvaheline tarkvaraarendus- ja ärinõustamisettevõte CGI Eesti, põhjaliku ettevalmistuse 112 ligipääsetavuse arendamiseks.
„Me kõik võime sattuda ootamatult olukorda, kus vajame kiiret abi. Just selleks ongi olemas number 112. On äärmiselt oluline, et abi jõuaks kõikideni – ka nendeni, kellel on kuulmis- või nägemislangus, kes kannatavad tugeva ärevuse all või on lähisuhtevägivalla ohvrid,“ ütles Siseministeeriumi nõunik ning uue põlvkonna 112 projektijuht Rein Olesk. „Tehnoloogia ei seisa paigal ning mõistlik on kasutada neid võimalusi, mida tänapäeva areng pakub. Ainult nii saame kindlustada, et vajalik abi jõuab inimesteni kiiresti ja turvaliselt.”
Analüüsi käigus otsib CGI Eesti lahendusi mitmele probleemile. Näiteks kuidas muuta hädaabiteenus senisest paindlikumaks ja paremini kättesaadavaks erinevatele sihtrühmadele. Ühe võimalusena uuritakse nn tervikvestlust, kus helistaja saaks samaaegselt rääkida, videopilti näidata ja chat’ida. Samuti analüüsib ettevõte vaikse hädaabiteate loomist, et lähisuhtevägivalla ohvrid saaksid märkamatult abi kutsuda.
Täiendavalt uurib CGI, millal ja kuidas peaksid peamiselt eakatele mõeldud SOS-nupud ja andurid häirekeskusele automaatseid teateid edastama. Selliste teadete puhul on oluline, et lisaks signaalile jõuaks päästekorraldajani ka kontekst – mis ja kus juhtus, et häirekeskus saaks kiiresti abi välja saata.
Hanke fookuses on ka tehisaru kasutamine. CGI Eesti piloteerib koos häirekeskusega kõnede reaalajas transkribeerimist ja tõlkimist, mis aitab ületada keelebarjääre ja tagab, et kõnes öeldud detailid ei lähe kaotsi. Lisaks uuritakse, milliseid sündmusi suudab tehisaru videopildis automaatselt tuvastada, et pääste, politsei või kiirabi saaks kiiresti sündmusele reageerida.
Samuti koostab CGI Eesti ülevaate välisriikide hädaabirakendustest ja annab hinnangu, millised lahendused võiksid sobida Eestile.
Praegune hange, mille viis läbi Riigi Tugiteenuste Keskus, on jätk „Uue põlvkonna 112: kaasaegne ja ligipääsetav hädaabiühendus kõigile” esimesele etapile, kus analüüsiti videokõne ja reaalajas tekstitoe võimalusi 112 teenusel ning kaardistati teenuse kasutajate ootused ja vajadused. Hanke maksumus on 469 007 eurot ning seda rahastab Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifond.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 02. september 2025:
eilne aktiivsuse langus kolmes põhisektoris kipub pigem koordineerimise suutmatus olevat.
1. Sadu…
2. Miskit ikka.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks asula tervenisti nüüd Ukraina kontrolli all.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsus on järsult halvendanud oma majanduse ja eelarve prognoose.
12. putini „vari” tankerite laevastikus on alanud palgamaksete hilinemine.
13. venemaal on esimese klassi õpilaste arv kahe aastaga langenud 25%.
14. Medinskil leiti kümneid kinnisvaraobjekte väärtusega 6 miljardit rubla.
15. kadõrovit kahtlustatakse vangide tulistamise ja inimkilpidena kasutamise käsu andmises.
16. Lühiuudised
172 vene poole rünnakut, soomust jälle enam eriti rünnakutes ei kasutatud. Eks näis, kas ei suudetud piisavalt head järjestust rünnakute jätkamiseks üles rivistada ja „auk” sisse tuli. Videode järgi üleeilsest päevast on näha, et vene pool hakkas aktiivselt kasutama rünnaku grupis ühte kuni kahte tanki, portsu soomukeid, kohati soomustatud luuremasinaid Tigr ja portsu ATV-sid ja tsikleid, mis paralleelselt soomusega liikusid. Kohati on vist käsk karm antud, et isegi mõne soomuki ära laskmisel pidi seal olnud jalavägi ikka rünnakusuunas edenema ja taganemine algas alles enamuse soomuse hävitamisel.
Kui kogu Lõmani, Pokrovski ja Lõunarinde idaserv suund on olnud väga aktiivne pikalt, siis juba mitmes päev soomusega üritamist lõunarinde keskel ja eip tähelepanuta saa jätta tavapärasest kahekordse rünnakute arvuga juba paar nädalat olnud Siverski suunda. Midagi varasematele arvamustele lisada polegi, ootab seda suuremat pealetungi ja hetkel toimuvat selle eelmänguks peab…
Pisu pakub leevendust jätkuv vene poole juhtimispunktide tabamine, kus korraga ports juhtivkoosseisu nn ära lõigatakse ning eip neid juhtimisahela auke ruttu täita saa, sest kogu vene ahel on üles ehitatud väga jäigalt ehk siis infot kipub valdama vaid tabatud seltskond ja olukorrateadlikku mehitatust pole võimalik kiirelt tekitada ja ikka läheb nii, et minge käega näidatud suunas. Võimalik, et okupeeritud alade kütusekriis hakkab ka vene sõjaväetranspordini peatselt jõudma. Järjekorrad tsiviiltanklates üha pikenevad ja sealne tavapärane seis on, et soldatid seda aktiivselt kohalikele müüma hakkavad. Ka on seni parem seis kaudtuleüksuste tabamisega, aga kamikaze droonide arvu taevas vähendada ei suudeta.
1. 2. septembri öösel ründasid vene väed droonidega Sumõt ja Bila Tserkvat. Kiievi oblastis hukkus mürsutule tagajärjel üks inimene, Sumõs on haavatuid, sealhulgas üks laps, teatavad piirkondlikud sõjaväevalitsused.
vene väed ründasid droonidega Odessa oblastis Izmaili rajooni sadama infrastruktuuri. Rünnak põhjustas tulekahjusid.
Kokku lasti teele 156 drooni.
2. venemaal Rostovi oblastis ja Taganrogis aktiveeriti droonide ohu tõttu õhutõrjesüsteemid. Jälgimiskanalid teatavad droonide aktiivsusest kogu piirkonnas ja käimas on kuulda on plahvatusi.
Brjanskis registreeriti eile õhtul suuri plahvatusi.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: eilne uudis Ukraina poolelt Novoekonomitšeskoje asula (Pokrovskist kirdes) vabastamisest vajab pisu täpsustamist. Asula oli juba paar nädalat üle poole hallis alas peale Ukraina üksuste edukat vasturünnakute seeria algus, kus läbiti asula ja jõuti Mõrne külani. Lihtsalt nii kaua läks hoone kaupa ala ohutuks tegemine.
Loodan, et seda suunda (kirre) suudetakse jätkata tekitades päris arvestatava kotti vene poole üksustele kombitsa loodeserval.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa majanduskasv aeglustub kiiremini kui valitsus oli oodanud, ja see mõjutab eelarvet, mille puudujääk ületab sel aastal plaanitut, ütles eelarveprognooside koostamisega tuttav allikas Interfaxile. Algselt prognoosis majandusarengu ministeerium sel aastal SKP kasvuks 2,5%, kuid nüüd ootavad võimud vaid 1,2%, ütles agentuuri allikas. See on 3,5 korda vähem kui aasta varem ja isegi madalam kui rahandusminister anton siluanov teatas eelmisel nädalal putiniga kohtumisel 1,5% kasvust. „Majandus aeglustub. Sellest tulenevalt väheneb ka ressursibaas,” kurtis Interfaxi allikas. Tema sõnul eeldavad võimud, et föderaaleelarve puudujääk võib sel aastal ületada ka praegust prognoosi 1,7% SKP-st.
Algselt koostati 2025. aasta riigikassa projekt vaid 0,5% SKP-st „auguga”, kuid juunis suurendati selle kavandatud suurust 3,5 korda pärast seda, kui nafta- ja gaasitulud hakkasid näitama kahekohalist langust. Kuid eelarve ei pea uuele plaanile tõenäoliselt vastu, teatas Interfaxi allikas. „Seetõttu mobiliseerime sel aastal ressursse ja vastavalt sellele koostame järgmise aasta eelarve,” lisas ta.
Rahandusministeeriumi andmetel oli juuli lõpu seisuga föderaaleelarves 4,879 triljoni rubla suurune puudujääk – 4,4 korda (340%) rohkem kui aasta varem samal kuupäeval (1,098 triljonit rubla). Kuigi kulud suurenesid 21%, ulatudes 25,194 triljoni rublani, suurenesid tulud vaid 3% ja ulatusid 20,315 triljoni rublani. Selle tulemusel moodustas „auk” 19% eelarvest ja peaaegu iga viies valitsuse kulutatud rubla jäi maksutuludest ilma.
Nafta- ja gaasitulud muutusid rahandusministeeriumile peavaluks: mais langesid need aastaga võrreldes 35%, juunis 34%, juulis 28% ja esimese 7 kuu jooksul 19%. Majandusarengu ministeeriumi andmetel aeglustus venemaa majanduskasvu tempo juuliks aastaga võrreldes 0,4%-ni. Võrdluseks: eelmisel aastal lõpetas majandus 4,3% kasvuga, esimeses kvartalis lisandus 1,2% ja teises 1,1%.
venemaa SKP vähenes kvartaliga võrreldes kaks kvartalit järjest – jaanuaris-märtsis 0,6% ja aprillis-juunis sama palju, ütles VEB peaökonomist Andrei Klepach eelmisel nädalal. Sellist langust kahel järjestikusel kvartalil (võrreldes eelmise 3-kuulise perioodiga) peetakse „tehniliseks majanduslanguseks”.
12. Lesotho lipu all sõitev kremli varilaevastikku kuuluv tanker Unity peeti Murmanski sadamas kinni. Põhjuseks oli venemaa Meremeeste Ametiühingu pöördumine, milles teatati meeskonna kaebustest palgavõlgade, mittetoimiva satelliitside ja laeva dokumentatsioonis esinevate tõsiste rikkumiste kohta. Sadamakontrolli inspektsioon keeldus Unityt vabastamast enne, kui lahknevused on parandatud ja kohustused tasutud. 13. augusti seisuga oli 20 meremehe ees võla kogusumma 4,9 miljonit rubla (54 tuhat eurot) ja 28,5 tuhat dollarit. Meremehed teatasid, et üks osa meeskonnast töötab lepingute alusel Argo Tanker Group LLC-ga, mis ei ole laevaomanik, ja teine osa töötab FMTC ShipCharter LLC-ga. Lisaks sisaldavad mõned lepingud viiteid kollektiivlepingule venemaa Meremeeste Ametiühinguga, mida tegelikult ei sõlmitud. Kuni 2025. aasta augustini sõitis tanker Gambia lipu all. Lesotho registreeringu muutmise tõttu kartsid meremehed, et nende lepingud enam ei kehti ja nad ei saa vastastikuse kindlustusklubi (P&I) poole pöörduda, kui laevaomanik ei suuda nende palgavõlgu tasuda.
Agro Tanker Groupi kontor asub Moskva linnas ja see ise kuulub ATG Holding JSC-le ning tegeleb kütuse müügiga, selgub SPARKi andmetest. Alates jaanuarist on ettevõte olnud USA sanktsioonide all. Tanker Unity transpordib vene naftat hinnaga, mis ületab kehtestatud ülemmäära. 2025. aastal langes laev venemaa “varilaevastiku” osana Ühendkuningriigi, Euroopa Liidu, Austraalia, Kanada ja Šveitsi sanktsioonide alla.
Samal ajal kasvavad venemaal palgavõlgade kogumaht. Rosstati andmetel kahekordistus see summa juuli lõpuks aastaga võrreldes, suurenedes 523 miljonilt rublalt 1,04 miljardi rublani. venemaa Sõltumatute Ametiühingute Föderatsioon (FNPR) tõi näitajaks 1,7 miljardit rubla (+25% aastaga võrreldes). Organisatsiooni andmetel suurenes ka vallandamise ohus olevate töötajate arv 1,5 korda ja jõudeolekus olevate töökohtade arv kolmandiku võrra. FNPR nimetas palgavõlgade kasvu peamiseks põhjuseks keskpanga kõrget baasintressimäära, mis mõjutab ettevõtete võimet võtta laene tegevuskuludeks, ning tellimuste mahu mitmekordset vähenemist.
13. 2025. aasta septembris istub venemaa koolides umbes 1,5 miljonit esimese klassi õpilast oma laua taha. Kokku alustab uut õppeaastat 18 miljonit õpilast, teatas venemaa valitsus 2024.–2025. õppeaasta kokkuvõtte ja järgmise aasta ülesannete arutelu üritusel. Võrdluseks: 2024. aastal võtsid koolid vastu umbes 1,8 miljonit esimese klassi õpilast ja 2023. aastal umbes 2 miljonit. Seega on kahe aastaga esimest korda kooli minevate laste arv vähenenud 25%.
See kokkuvarisemine on otseselt seotud sügava demograafilise kriisiga. Rosstati andmetel langes venemaal 2025. aasta maiks summaarne sündimuskordaja 1,376 lapseni naise kohta – see on madalaim näitaja alates 2006. aastast. Pärast NSV Liidu lagunemist oli koefitsient 1,73, 1999. aastaks langes see 1,16-ni, seejärel kasvas ajutiselt ja saavutas maksimumi 2015. aastal (1,76). Uus langus algas vahetult pärast Krimmi annekteerimist: 2021. aastaks langes koefitsient 1,47-ni ja kümne aasta jooksul oli langus 22%.
Samal ajal on rahvaarvu lihtsalt ühel tasemel hoidmiseks vaja koefitsienti vähemalt 2,1 ja Shizuoka ülikooli (Jaapan) teadlaste sõnul isegi 2,7 last naise kohta, võttes arvesse reaalseid sotsiaalseid ja bioloogilisi tegureid.
2024. aastal sündis riigis vaid 1,222 miljonit last – see on miinimum alates 1999. aastast. See on 3,4% vähem kui 2023. aastal. 2025. aasta esimeses kvartalis langus kiirenes: sündis vaid 288,8 tuhat last (miinus 4% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga). Demograaf Aleksei Rakša sõnul oli tulemus „antirekord alates 18.–19. sajandist”.
14. venemaa Föderatsiooni presidendi ja endise kultuuriministri Vladimir Medinski, tuntud ka kui vene rahva „lisakromosoomi” kontseptsiooni autor ja propagandakooli ajalooõpiku kaasautor, omab koos oma pereliikmetega Moskvas ja Moskva oblastis vähemalt 57 kinnisvaraobjekti koguväärtusega ligi 6 miljardit rubla (66 miljonit eurot). Sellest teatas Korruptsioonivastase Fondi uus uurimine. FBK andmetel hõlmab perekonna kinnisvara nii eliitelamurajoone kui ka ärikinnisvara. Tähelepanuväärsemate objektide hulgas on umbes 300 ruutmeetri suurune katusekorter Moskva kesklinnas, mille väärtus on umbes 700 miljonit rubla; vana häärber – Maltsevi maja – pealinna ajaloolises keskuses (kultuuripärandi objekt väärtusega umbes 500 miljonit rubla), mille medinski 18-aastase tütre ettevõte FBK andmetel plaanib hotelliks muuta; Sadade miljonite rublade väärtuses äripinnad ja kontorid, mis varem kuulusid medinski 21-aastase pojaga seotud ettevõtetele (sealhulgas restoran Mitšurinski prospektil pindalaga 336 m² ja Itaalia restoran Il Letterato kremli lähedal); 3000 m² suurune maatükk eliit-suvilakülas Vatutinkis Uus-Moskva lähedal, kuhu FBK andmetel on püstitatud kaks häärberit ja mitu kõrvalhoonet.
Osa kinnisvarast on registreeritud medinski naise, ämma ja õe nimele. Uurimise autorid rõhutavad, et kinnisvara hinnanguline väärtus (5,967 miljardit rubla) on lähedane väikelinnade aastaeelarvele: „See on nagu kogu Kovrovi linna eelarve, kus elab 127 tuhat inimest.”
Varem avaldas FBK sarnaseid uurimisi ka teiste avaliku elu tegelaste kohta. Eelkõige osutas fond MGIMO rektori anatoli torkunovi perekonna suurtele varadele (hinnanguline koguvara – üle 2,7 miljardi rubla). torkunov on aastakümneid kõrgharidussüsteemis mõjukatel ametikohtadel olnud ja mitme riiginõukogu liige. Koos medinskiga on ta 11. klassi õpilastele mõeldud ajalooõpiku kaasautor, mis annab uue tõlgenduse viimase 50 aasta sündmustest.
15. Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU) on teatanud uuest tagaselja süüdistusest Tšetšeenia diktaatori Ramzan Kadõrovi vastu Ukraina sõjavangide hukkamise ja okupantide inimkilbina kasutamise eest.
Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU) teatas, et on kogunud uusi tõendeid kadõrovi toime pandud sõjakuritegude kohta, kes oli seotud Ukraina vangide julma kohtlemisega. „Kohtuasja materjalide kohaselt väitis kostja vene propagandistidele peetud kõnes, et ta oli andnud oma alluvatele korralduse mitte võtta Ukraina sõdureid vangi, vaid lasta nad lahinguväljal maha,” kirjutab eriteenistus.
Uurimine tuvastas, et see kadõrovi käsk oli adresseeritud Tšetšeenia võitlejate komandöridele, kes võitlevad Ukraina vastu vene okupatsioonigruppide ridades. SBU lisab ka, et diktaator käskis saata Tšetšeenias kinnipeetavad Ukraina vangid sõjaväeobjektide katustele Groznõi linnas, tema juhitava vabariigi pealinnas. „Seega tegi Kadõrov ettepaneku kasutada vangistatud võitlejaid inimkilbina kaitseväe droonirünnakute vastu,” lisasid korrakaitsjad.
Nad rõhutasid, et diktaatori sellised avaldused on Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi normide kohaselt relvastatud konfliktides kohaldatavate sõjaseaduste ja -tavade rikkumine. Uute tõendite põhjal teavitas SBU kadõrovit tagaselja kahtlustusest sõjakuritegude artikli alusel. Maksimaalne võimalik karistus on 12 aastat vangistust.
Varem, 2022. aasta augustis, kvalifitseeris eriteenistus diktaatori teod agressiivse sõja ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks, selle õigustamiseks ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse rikkumiseks. Selle süüdistuse alusel ootab teda maksimaalne eluaegne vangistus koos vara konfiskeerimisega.
„Käimas on ulatuslikud meetmed, et võtta kostja vastutusele meie riigi ja selle kodanike vastu suunatud kuritegude eest,” lõpetas ministeerium.
16. Lühiuudised
Slovakkia peaminister Robert Fico teatas plaanist kohtuda president Zelenskiga reedel, 5. septembril. Enne seda sõidab ta Pekingisse, et kohtuda Teise maailmasõja lõpu 80. aastapäeva tähistamisel Xi Jinpingi, putini ja teiste maailma liidritega.
Ukraina kaitseluure on paljastanud, et venemaa suurim tankitootja UralVagonZavod tugineb suuresti enam kui 260 välismaal toodetud CNC-masinale ja kõrgtehnoloogilisele tööriistale, millest paljud on hangitud enne 2022. aastat. Vaatamata sanktsioonidele jätkab tehas laienemist, kasutades nüüd Euroopa seadmeid, mis suunatakse ümber kolmandate riikide kaudu.
Türgi president Erdoğan kohtus putiniga Hiinas Shanghai Koostööorganisatsiooni tippkohtumise ajal. Koos Türgi tähtsate ministrite ja luureametnikega arutasid juhid kahepoolseid suhteid ja globaalseid küsimusi, sealhulgas Ukrainat. Erdoğan kinnitas taas Türgi pühendumust õiglasele ja püsivale rahule, rõhutades Istanbuli rolli dialoogi edendamisel.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Järjekorras juba kaheksandad ametnike välitööd toimuvad tänavu 2.–4. septembril Kagu-Eesti kolmes maakonnas – Põlva-, Valga- ja Võrumaal. Traditsiooniliseks saanud kohtumistel tulevad kokku kohalikud kogukonnad, kohaliku võimu ja keskvalitsuse esindajad, et arutada ühiselt piirkonna muresid ja rõõme ning leida viise Kagu-Eesti potentsiaali paremini rakendada.
Välitöödel arutletavad teemad on tänavu riigi kohalolu piirkondades, regionaalne koostöö, noorte ettevõtlikkuse arendamine, valdkondadeülene koostöö inimeste tervise parandamisel, turvalisus piirialadel, kultuur kui piirkonna kalleim maavara, haridusmaastiku suundumused, liikuvus ja teetaristu ning Kagu-Eesti regiooni kui Euroopa Liidu idapiiri väravavahi roll.
Regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul saavad välitööde käigus ministeeriumite ning riigiametite esindajad vahetu pildi ühe Eesti piirkonna kohalike omavalitsuste, nende elanike ja ettevõtete igapäevaelust, rõõmudest ja muredest. „Oluline on aga see, et me ei piirdu ainult kuulamisega – koos kohalike kogukondade ja omavalitsustega otsime ka lahendusi, kuidas piirkonna tugevusi paremini ära kasutada ning takistusi ühiselt ületada,” lausus asekantsler.
Varasemate, ka Kagu-Eestis juba aset leidnud välitööde tulemusena on näiteks pandud algus Põlvamaa arenduskeskusele ning kaugtöökohtade võrgustikule Kupland.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika osakonna juhataja Kai Kalmann-Jotautas selgitas, et välitööde näol on tegemist olulise koostööformaadiga nii kohalikele kui ka riigi esindajatele. „Kaasame alates teemade väljavalimisest kuni seminaride ettevalmistamiseni spetsialiste ministeeriumitest, riigiasutustest ning kohalikest omavalitsustest, arendusorganisatsioonidest ja kogukondadest. Kokku tulevad erinevate, kuid omavahel tihedalt seotud valdkondade esindajad. Just selles kohtumispunktis leiab aset tõeline regionaalpoliitika kujundamine ja arendamine. Kõigi valdkondade esindajad – alates ühistranspordist kohaliku ettevõtluse ning hariduse- ja kultuurikorralduseni – on oma tegevuste raames regionaalpoliitika eestvedajad,” kommenteeris Kalmann-Jotautas.
Ta lisas, et kuigi valdkondlikke kohtumisi kohaliku võimu ja keskvalitsuse esindajate vahel toimub pidevalt, pakuvad välitööd võimalust arutada teemasid vahetult ja valdkondadeüleselt kohapeal. „Välitööd aitavad riigi esindajatel paremini mõista kohalikke eripärasid ning kohalikud inimesed saavad parema sissevaate riigiasutuste igapäevatöösse. Isiklik kontakt loob viljaka pinnase tõhusaks koostööks tulevikus. Kinnitan, et välitööde traditsioon on ennast igati tõestanud,” sõnas ta.
Välitööde korraldamise eelarve on 7000 eurot, millest kaetakse kohtumiste ja arutelude läbiviimisega seotud kulud. Üritusest on oodatud osa võtma riigiasutuste, omavalitsuste, omavalitsusliitude, arendusorganisatsioonide ja kogukondade teenistujad ja esindajad.
Esimesed ametnike välitööd peeti 2017. aastal Kultuuriministeeriumi eestvedamisel Ida-Virumaal, kuhu naasti 2018. aastal. 2019. aastal korraldati välitööd Rahandusministeeriumi eestvedamisel samuti Kagu-Eestis, 2021. aastal Kesk-Eestis ning 2022. aastal Kultuuriministeeriumi eestvedamisel Ida-Virumaal. 2023. aasta välitööd peeti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel Läänemaal ning 2024. aastal Saare maakonnas.
Lääne-Virumaal on augustikuu jooksul kahe juhtumi käigus tabatud kolm meest, keda on alust kahtlustada ebaseaduslikus jahipidamises. Mõlema juhtumi info pärineb kohalikelt jahimeestelt. Keskkonnaamet on alustanud meeste suhtes väärteomenetlust. Neist kahe mehe suhtes on Politsei- ja Piirivalveamet alustanud ka kriminaalmenetlust.
Keskkonnaameti Ida- ja Lääne-Virumaa järelevalvebüroo juhataja Käthlyn Lizdenis tunnustas kohalikke jahimehi, kes tunnevad oma piirkonda kõige paremini, teavad selles toimuvat ning teavitasid rikkumistest Keskkonnaametit. „Ühel juhul teavitasid Keskkonnaameti järelevalveinspektoreid Vohnja piirkonna jahimehed, kes kahtlustasid enda jahipiirkonnas ebaseaduslikku jahipidamist. Inspektorid planeerisid vihje põhjal antud piirkonda järelevalve. Põima külas leitigi põllult mees, kes oli traktori järelhaagisele tehtud jahipukis jahirelvaga, kuid tal puudus nii relvaluba kui jahiluba. PPA alustas mehe suhtes kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb tulirelva ebaseaduslikku käitlemist ja Keskkonnaamet väärteomenetlust jahipidamise osas. Mehel veel saaki ei olnud, seega keskkonnale kahju ei tekkinud.”
Teisel juhul kontrollisid Keskkonnaameti järelevalveinspektorid teadet, mille kohaselt on Kunda jahipiirkonnas Marinu külas toimunud ebaseaduslik jahipidamine hernepõllul. Kunda jahipiirkonna jahimehed tegid kindlaks kahtlustatavate meeste sõiduki välimuse, mille põhjal leidsid mõne kilomeetri kauguselt auto. „Sõiduki kasutaja tunnistas jahimeestele üles, et nad lasid kaaslasega varahommikul kaks hirve. Jahimehed kutsusid sündmuskohale nii Keskkonnaameti kui PPA töötajad. Politsei alustas ühe mehe suhtes kriminaalmenetluse tulirelva ebaseadusliku käitlemise osas. Keskkonnaamet alustas mõlema mehe osas väärteomenetluse seoses jahiloa ja jahitunnistuseta jahipidamisega Kunda jahipiirkonnas. Lisaks tekitas kahe hirve ebaseaduslik laskmine keskkonnakahju 1600 eurot, mis tuleb tasuda lisaks väärteootsusele,” selgitas Käthlyn Lizdenis.
Palume kindlasti võimalikust ebaseaduslikust jahipidamisest Keskkonnaametile alati teada anda, selline tegevus rikub nii looduslikku tasakaalu kui kahjustab ausate jahimeeste mainet. Lizdenis lisas, et salakütid peavad arvestama, et metsas toimuv ei jää sinna vaid jõuab varem või hiljem Keskkonnaametini. „Ebaseaduslik jahipidamine seab ohtu meid ümbritseva looduskeskkonna tasakaalu ja elurikkuse. Samuti kahjustab see nende jahimeeste head mainet, kes oma tegevuses kehtivatest reeglitest kinni peavad,” ütles järelevalvebüroo juhataja.
Enne jahile minekut saab iga jahimees enda jahitunnistuse, suuruluki laskekatse tunnistuse ja jahipidamisõiguse tasu kehtivust kontrollida METSISe andmebaasist või JAHISe äpist. Kui jahipiirkond väljastab elektroonilisi jahilube, siis saab enda jahilubade seisu kontrollida JAHISe andmebaasist või JAHISe äpist. Relvaloa kehtivust saab kontrollida riigiportaalis eesti.ee või politsei- ja piirivalveameti iseteeninduses. Jahipidamisõiguse tasu saab maksta jahiluba.ee keskkonnas. Kui dokumentidega on kõik korras, sujuvad Keskkonnaameti jahikontrollid kiiresti.
Endine Rõuge vallavolikogu esimees Mati Kuklane kirjutab, kuidas Võru linn on sotside punaseid plakateid täis – nagu häbipostid.
Siin on Kuklase arvamus:
Võru linn on sotside punaseid plakateid täis. Igalt pildilt vaatab vastu kolm enesega rahulolevat selli. Vaatan, palju uusi nooremapoolseid nägusid. Lihtsalt kahju on neist. See oleks nagu häbipostis olemine.
Võibolla Võru linna tasandil ei ole need teod nii häbiväärsed kui riigi tasandil, aga ikkagi kuuluda sellesse kampa? Võru ongi sotside viimane kants Eestis ja kuidagi kurb on – maakond, kus kõige kauem võideldi sotsialismi vastu ja kus loosungiks on olnud Võru veri ei värise, langenud vikerkaare ja punalipu sõltuvusse.
Sotsid sotsideks, aga E200 toetajad. Sinna on koondunud Eesti riigi kõige suuremad vaenlased ja vargad. Kandideerida selles nimekirjas on sama „auväärne” kui olla politsei poolt tagaotsitavate plakatil.
Ja muidugi Reformierakond. Aastatega loodud toiduahel on nendelt inimestelt viinud igasuguse au ja häbitunde. Eesmärgiks ainult isiklik heaolu. Eesti riigist ja rahvast on võõrdutud ja palvetatakse ainult Brüsseli poole.
Hea meel on tõdeda. Noorte seas on Reformierakonna toetus kõvasti kukkunud ja EKRE-t eelistatakse seitse korda, korda, mitte protsenti rohkem. Nii väidab isegi meie liberaalne ajakirjandus.
Eesti rahvas peab endas leidma jõudu, et koos vikerkaare- tähelippudega eespool nimetatud kolm erakonda ajaloo prügikasti saata.
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks augustis võrreldes juuliga 0,9%. Eelmise aasta augustiga võrreldes tõusis indeks 6,2%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis augusti hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub.
Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).
Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusid esialgsel hinnangul augustis hinnad kõikides suuremates valdkondades. „Ainsana langesid hinnad toitlustuses ja majutuses – seda just majutusteenuste tõttu,“ lisas Veski.
Elektrihinna arvutamise uus mudel on veel valmimas
Statistikaamet planeerib võtta 2026. aasta algusest kasutusele uue elektrihinna arvutamise mudeli.
5. septembrile planeeritud elektrihinna tasemekorrektuuri analüüsi ja uue elektrihinna arvutamise mudeli tutvustus lükkub edasi. Mudel vajab veel täpsustatud andmetega testimist.
Uus mudel võimaldab näidata, milline oleks THI ja inflatsiooni korrigeeritud tase 2021. aastast praeguseni ning milline oleks THI ja inflatsioon praegu, kui tasemekorrektuur kohe sisse viia. Enne mudeli kasutuselevõttu peab selle kooskõlastama Eurostat. Elektrihinna tasemekorrektuuri analüüsi ja uut elektrihinna arvutamise mudelit tutvustava pressikonverentsi aja teeme teatavaks niipea kui võimalik.
Tutvu kiirhinnanguga ka statistikaameti andmebaasis. Vaata ka hindade valdkonnalehte.
Augusti tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 5. septembril. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi augusti andmed avaldatakse 16. septembril.
Esmaspäeva, 1. septembri õhtul kell 18.31 toimus liiklusõnnetus Tartus Võru ja Lootuse tänava ristmikul.
15-aastane poiss sõitis mopeediga Yamaha tagant otsa ees pidurdanud sõiduautole Škoda Yeti, mida juhtis 54-aastane mees.
Mopeedijuht toimetati haiglasse kontrolli.
Septembris toimub XI korda traditsiooniline Eesti toidu kuu, mille eesmärk on tuua tähelepanu keskpunkti kohalikud maitsed ja toidusektor, tänu kelle tööle ja pühendumusele jõuab värske ning kvaliteetne toit iga päev meie lauale.
Tänavusel Eesti toidu kuul on seljad kokku pannud sündmuste korraldajad, toidukohad ning kaubandusketid üle Eesti. Koos toetatakse kodumaist toidutootmist ning antakse tarbijale signaal, et kohalik toit on väärtus, mille hoidmine on meie kõigi kätes.
Kuu jooksul toimub üle Eesti ligi nelikümmend üritust, mis tutvustavad piirkonna maitseid ning viivad kokku toidutootjad ja -tarbijad. Näiteks saab külastada toiduteemalisi näitusi ja festivale või varuda laatadelt värsket kodumaist toidukraami. Kümned restoranid ja kohvikud pakuvad Eesti toidu kuu erimenüüd, mis põhineb värskel kohalikul toorainel. Prisma, Selveri, Coopi ning Rimi poodides saavad kauplusekülastajad osa Eesti toidu kuu eripakkumistest, mis on hea võimalus toetada kohalikke tootjaid ja teha teadlikke ostuvalikuid.
Projekti eestvedaja ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toidu müügiedendamise valdkonna juht Kerli Nõges märkis, et Eesti toidu kuu programm pakub häid võimalusi pere ja sõpradega meie rikkalikku toidukultuuri nautida. Isuäratavaid pakkumisi ning põnevaid üritusi jagub igasse Eestimaa nurka.
„Eriti tore oleks see, kui restoranis saadud toiduelamus inspireeriks külastajat sedavõrd, et ta neid toite ka kodus äsja laadalt soetatud toorainetega järele prooviks. Või see, kui toidukuul osaleja leiaks endale tootja, kelle käest ka edaspidi talvevarusid soetada ning seeläbi kohalikku toidutootmist toetada,” lisas Nõges.
Rohkem teavet Eesti toidu kuu ürituste kohta saab veebilehelt ning ministeeriumi kontolt Facebookis ja Instagramis.