Neljapäeval, 10. juulil kell 21.00 sai häirekeskus teate, et Antslas Raudteejaama ringil põleb jaamahoone.

Tulekolle asus hoone teisel korrusel, lahtist põlemist oli näha maja küljelt ja katuselt. Inimesi hoones ei viibinud.

Tulekahju lokaliseeriti kella 22.40-ks, misjärel tulepesade leidmiseks avati konstruktsioone ja teostati järelkustutust.

Päästesündmus lõppes kell 21.27. Põlemise hinnanguline pindala oli 200 ruutmeetrit.

Siin on video asja kohta:

Neljapäeva, 10. juuli õhtul kell 19.41 käisid päästjad Tartus Jaama tänaval, kus mahajäetud maja teiselt korruselt tuli suitsu.

Päästjad sisenesid hoonesse tõmberedeliga läbi akna ja leidsid põleva prahikoti. Hõõguv kott viidi õue ja kustutati veega.

9.-10. juulini külastas Soome kaitseväe peastaabi ülem kindralleitnant Vesa Virtanen Eestit, kus kohtus kaitsekoostöö küsimuste arutamiseks oma Eesti ametivenna kindralmajor Vahur Karusega. Ühiselt külastati ka Ämari lennubaasi, kus tutvuti NATO õhuseire korralduse ja Eesti uute relvasüsteemidega.

„Mul on hea meel näha kui tugevad on Eesti ja Soome sõjalise koostöö alused. Saades oma Soome kolleegiga rääkida avatult piirkonna julgeolekuolukorrast, jagame ka ühist arusaama sellest, milline ja kui suur roll on meie omavahelisel koostööl julgeoleku tagamises kogu Läänemere regioonis ning suuremas plaanis kogu NATO idatiival,” ütles Eesti kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus visiidi lõppedes.

Lisaks regiooni julgeolekut ja Läänemerel valitsevat olukorda käsitlevatele teemadele olid päevakorras ka Ukraina abistamist puudutavad küsimused. Samuti võimaldas Eesti pikem NATO liikmelisus jagada praktilisi teadmisi oma lähedase liitlasega kaitseallianssi puudutavates küsimustes.

„Meil olid sisukad arutelud ja me leppisime kokku edasistes konkreetsetes sammudes. Soome laht on meie riikide jaoks oluline piirkond ja selle kaitsemine nõuab lähedast ja tihedat koostööd. Koos oleme tugevamad. Tänan oma kolleegi kindralmajor Karust avatud arutelu ja koostöö arendamise eest,” ütles kindlralleitnant Vesa Virtanen kinnitades, et Soome ja Eesti kaitsevägede koostöö on aktiivne kõikides valdkondades. Kindralleitnant Virtanen lisas, et oli silmaringi avardav tutvuda Eesti ja liitlasvägede tegevusega soomlaste lähipiirkonnas ning samuti avaldasid talle muljet Eesti ja liitlasvägede sõdurid oma hea suhtumise ning professionaalsusega.

„Eesti ja Soome vaheline koostöö sõjalise kaitse vallas on tähtis mõlema poole jaoks ning edendab mõlema riigi kaitset. Soome liikmelisus alliansis võimaldab sujuvalt arendada koostööd, mis põhineb meie ühistel vajadustel,” ütles kindralmajor Karus lisades, et hindab kõrgelt ametivendade vahelist sõprust.

Soome ja Eesti vahel valitseb tugev kahepoolne kaitsekoostöö, mille eesmärk on tugevdada mõlema riigi kaitsevõimet ning edendada liitlaste valmisolekut reageerida võimalikele julgeolekuohtudele Läänemere regioonis. Kahe riigi kaitsevägesid ühendab aastakümnete pikkune mitmekülgne koostöö. Eesti ja Soome kaitseväelased osalevad vastastiku mõlema riigi väljaõppetegevustes, sealhulgas õppustel ja kursustel. Samuti on tehtud tihedat koostööd välisoperatsioonidel osaledes ja hangitud ühiselt nii õhuseireradareid, liikursuurtükke kui ka laskemoona.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti juunis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 749 sündi, neist 343 tütarlast ja 406 poisslast. Möödunud aastal juunis oli sünni registreerimisi 800.

Kaksikuid registreeriti 8 paari, neist üks paar poisse, kolm paari tüdrukuid ja neli segapaari. Sünnid jagunesid lapse elukoha alusel järgmiselt: Tallinnas 251 sündi, Harjumaal 123, Hiiumaal 8, Ida-Virumaal 28, Jõgevamaal 14, Järvamaal 15, Läänemaal 10, Lääne-Virumaal 39, Põlvamaal 13, Pärnumaal 36, Raplamaal 17, Saaremaal 15, Tartumaal 119, Valgamaal 15, Viljandimaal 29 ja Võrumaal 17 lapse sündi.

Juunis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Mia (11), Lauren ja Marta (7) ning Aurelia, Emma, Isabella ja Maria (6). Poistele pandi enim nimeks Mark (12), Oliver (11), Kristofer (9), Lucas (8), Hugo (7) ning Daniel ja Karl (6).

Juunikuus sõlmiti 526 abielu, millest 41 notarite ja 42 vaimulike poolt. Lahutati 218 abielu, millest 33 notarite poolt. Eelmisel aastal juunis sõlmiti 609 ning lahutati 214 abielu.

Juunis registreeriti 1161 surma, möödunud aastal samal ajal 1174.

Uus nimi anti 128 inimesele, neist eesnimi 21, perekonnanimi 95 ning ees- ja perekonnanimi 12 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 85 naist ja 43 meest. Läinud aastal samal ajal anti uus nimi 173 inimesele.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.

Täna reedel 11. juulil kontrollisid piirivalvurid Kagu piiripunktis Venemaa kodanikku koos lapsega ning avastasid, et nad on viibinud Eesti riigi territooriumil seadusliku aluseta ühe  kalendripäeva.

Venemaa kodanikule kohaldati sissesõidukeeld Schengeni aladele üheks aastaks ja kuueks kuuks ning määrati rahatrahv 240 eurot.

Nad jätkasid oma teedkonda Venemaale.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 11. juuli 2025:

üks küla veel langes ja lõunarindele üha enam vene väge koonduvat.

1. Sadu.

2. Kurski kandis kolavad…

3. Kursk/Belgorod: peaaegu muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: üks küla kaotati.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa keskpanga maksesüsteem varises kokku pärast massilisi internetipiiranguid.

12. venemaa teraviljaeksport langes 17 aasta madalaimale tasemele.

13. EL tahab saladuses hoida plaani koostamist vene gaasist täielikult loobumiseks.

14. Tuhandeid õhutõrjerakette: Ühendkuningriik ja Ukraina allkirjastavad ajaloolise lepingu.

15. Chuck Pfarreri analüüs : Donetski põrgu: Ukraina droonirünnak purustas venemaa sõjaplaanid. Njah, pisu palju lööklauseid oli, aga miskit aimu teemast annab…
16. Lühiuudised

Iga päev, seitse päeva nädalas, 365 päeva aastas, kaotatakse üks vene vägede pataljon ja kaks suurtükiväepataljoni. Njah, aga no ei saa veel otsa…

Eile vene poole rünnakuid 214 aga kaotuste numbrid lasevad aimata, et surve tugevus ei muutunud. Jälle see piskugi soomust rünnakutes kadus. Kahjuks jagub ikka palju kõike taevast alla langevat. Suurem surve tavapärastes lõikudes, küll eile oli tavapärasest rohkem üritamist Siverski suunal ja lõunarindel tasapisi järjest enam vene pool tempot tõstab. Jätkuvalt saab tõdeda, et iga meetri hind on üha kallim. Sõjalise tehnoloogia areng on muutunud mõlemal poolel väga kiireks. Esmalt ei seo neid bürokraatikud reeglid, teiseks on väga palju vabatahtlikku panustamist ja kolmandaks, toote arendus koos katsetamistega käib rindel jooksvalt… eip ole enam kaugel aeg, kus Matrixi filmi sarnane drooniarmee tegutsebki…

1. Eile öösel tabas Ukrainat taas ulatuslik raketi- ja droonirünnak. Kiievit ja Vasõlkivi sihtmärkideks olid Iskander-K tiibraketid, Iskander-M ja KN-23 ballistilised raketid ning Shahed-Geran ja teised droonid. venemaa ulatusliku öise rünnaku tagajärjel Kiievis vigastatute arv on tõusnud 16-ni.

11. juuli öösel ründasid venelased Harkiivi oblastis Tšugujevit, haigla sai märkimisväärset kahju, kolm inimest sai vigastada. Njaha, egas kõik piiri- ja rindeäärsed Ukraina oblastid on pidevas sajus…

2. Ukraina droonid ulguvad venemaal Kurskis taevas.

Penza, venemaa: TPP-1 trafod põlevad, põhjustades elektrikatkestusi üle linna.

3. Kursk/Belgorod: väike venelaste edasitung halliks Jablunivka ja Voskresenka lähedal, aga vaevu märkimist, nagu blogijad arvasid, sestap jätab kaardi välja otsimata… küll on tore lugeda mõnede vene sõjablogijate „edulugusid” koos kaartidega, mis seda peaks kirjeldama ja eip osata isegi enam vahet teha eip venemaal ega Ukrainal ning oleks selliseid mõttehiiglasi vene staapides rohkem…

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: lõuna lõigus eile tihe konveier muutusi rindejoones ei toonud.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Toretski ümber on nn hulumaja, vene poole väga tugevad ponnistused annavad tavaliselt tulemust vaid mõnedeks tundideks, enne kui uutele ette nihutatud possadele jõudnud soldatid hallis alas hävitatakse. Pisu siiski hakkab kõhutunne ütlema, et peatselt võib vene pool siis edeneda ja Toretski kaotus pole enam mägede taga. Njah, selle langemise ajaga korduvalt juba puusse pannud…

8. Donetsk: survet jagus väga tihedalt, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: tihe vene poole surumine jätkub ja eile suudeti sektori idaosas saada sisse Mirne asulasse ning kipub laienema lausa üle kahe jõe olev sillapea (Mokri Jalõ ja Tonka). Siit suunalt on järgmise suurema jõeni (Vovtša) minna 8 km, mis on ka Donetski oblasti piiriks ja esimeseks eesmärgiks siin lõigus saama Donetski oblast täielikult vene poole kontrolli alla.

Ukraina luure teatel on venemaa vägede kogunemine Orihivi operatsioonide piirkonnas (lõunarinde läänesektoris) pidevas ja kasvavas seisus. venemaa jätkab tihedalt õhurünnakutega Kamjanskest põhja pool. Senised märgid näitavad, et miskit pealetungi laadset võib õhus peatselt olla. Eks siin väikese lõigus on paras ports drooniüksusi, luuret, SOF-i lisaks muule tavapärasele seltskonnale.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaal registreeriti ulatuslik rike keskpanga kiirmaksete süsteemis (FPS) seoses võimude poolt rekordiliselt ulatuslike internetiblokeeringutega. Seda tõendavad Downdetectori ja Sboy,rf teenuste andmed. Kasutajate kaebuste hüppeline arv toimus umbes kell 16.00 Moskva aja järgi. Tunni aja jooksul saabus ligi 4,5 tuhat sõnumit telefoninumbri kaudu toimuvate kiirmaksete süsteemi tõrgete kohta. Enamik päringuid esitati Peterburist ja Moskvast. Kasutajad kurdavad, et nad ei saa raha üle kanda. Lisaks teatavad venelased tõrgetest Sberbanki, T-Banki, OZON Banki ja Yandex Pay töös.

FPS-i operaator Riiklik Maksekaardisüsteem (NSPK) kinnitas süsteemi rikkeid, viidates pakkuja juures toimunud intsidendile. „Me registreerime FPS-tehingute töötlemisaja pikenemist. Teavitame teid täiendavalt, kui kõik teenused hakkavad taas normaalselt töötama,” teatas NSPK.

Juulis purustas venemaal rekordeid internetikatkestuste ulatus. Projekti „On the line” arvutuste kohaselt saavutas 8. juulil piirkondade arv, kus registreeriti võrgublokeeringuid, hetke maksimumi – 77. Eelmine antirekord püstitati 3. juulil: siis piiras internetiühendust 74 piirkonda. Analüütikute arvutuste kohaselt registreeriti probleeme 7. juulil 49 piirkonnas, 6. juulil 69 piirkonnas ja 5. juulil 68 piirkonnas.

Eelmine SBP sulgemiste laine registreeriti kevadel, kui süsteem jooksis kahe nädala jooksul kokku vähemalt kolm korda: 26. märtsil, 5. ja 10. aprillil. Seejärel kaebasid kasutajad makseteenuste ja mobiilirakenduste ebaõige toimimise üle.

Roskomnadzor kinnitas, et „seotud teenuste” töös esinevaid tõrkeid ning märkis, et nad ei registreerinudNSPK infrastruktuurile suunatud DDoS-rünnakuid.

12. venemaa on saagiprobleemide, madalate hindade ja tugeva rubla tõttu järsult vähendanud teravilja eksporti maailmaturule, mis on tabanud põllumeeste sissetulekuid. vene nisu alanud ekspordihooaeg on muutunud halvimaks alates 2008. aastast, teatab Reuters, viidates Põllumajandusturu-uuringute Instituudi (IKAR) andmetele. IKARi hinnangul müüakse juulis venemaalt välismaale 2 miljonit tonni nisu – peaaegu poole vähem kui aasta tagasi samal kuul (3,6 miljonit tonni). SovEcon ennustab ekspordi langust 2–2,5 tonnini ja Rusagrotrans ootab 2,4–2,6 miljonit tonni.

Põllumajandusministeeriumi andmetel jääb 2025. aasta koristushooaeg eelmise aasta omast mitu korda maha: 2. juuli seisuga oli teraviljasaak 3,8 miljonit tonni, võrreldes aasta varasema 16,5 miljoni tonniga.

venemaa peamine teraviljapiirkond, Rostovi oblast, kust saadakse iga kümnes tonn nisu, on kannatanud mitme aasta rängim põud ning valitsuse prognooside kohaselt koristatakse sel aastal kümnendi väikseim saak. Eelmisel aastal, pärast mitut külmalainet, koristati piirkonnas 11,4 miljonit tonni planeeritud 16 miljoni asemel. Ja sel aastal võib saak langeda veel 20%, hoiatas piirkonna tegevkuberner Juri Sljusar. Varem kuulutas ta põua tõttu piirkonna 19 rajoonis välja eriolukorra, mis mõjutas ka naaberkraadist põhja pool asuvat Krasnodari kraid.

Põllumehed hoiavad teravilja müüki tagasi, kuna eksport on kahjumlik, ning ootavad hindade tõusu ja rubla langust. „Põllumees on nii halvas olukorras, et sel hooajal võitleb ta iga sendi eest,” ütles turul tegutsev allikas Reutersile. Teise teraviljaeksportijate allika sõnul on nisupuudus sadamates juba tunda. „Vili saabub sadamasse kaks kuni kolm nädalat hiljem, kui eksportijad ootasid, koristamise hilinemise, deklaratsioonide laekumise pika aja ja madalate hindade tõttu,” ütles allikas. Tema sõnul on olukord sadamates selline, et „kaup on müüdud, aga pole midagi laadida”.

venemaa Põllumajandusministeerium kiirgab jätkuvalt optimismi: prognoosi kohaselt ületab riigi teraviljasaak sel aastal eelmise aasta oma 5 miljoni tonni võrra ja ulatub 135 miljoni tonnini. Sellest mahust eksporditakse agentuuri hinnangul 53–55 miljonit tonni.

Rusagrotransi analüüsikeskuse juhi Igor Pavensky hinnangul on nisuekspordi langus venemaalt lõppenud 2024/25 hooajal 25,2% – 41,5 miljoni tonnini. Tema sõnul olid ekspordimahud 2024. aasta augustis-detsembris eelmise aasta näitajatest suuremad, kuid on alates 2025. aasta jaanuarist järsult langenud. Jaanuaris-aprillis langes venemaa nisu eksport aastases võrdluses 40% ja märtsis-aprillis 60%, teatas agrotööstuskompleksi Reksoft Consulting Competence Centeri direktor Dmitri Krasnov.

13. Euroopa Liit soovib lõpetada venemaa energiaressursside ostmise 2027. aasta lõpuks. Juunis esitas Euroopa Komisjon (EK) raamettepanekud, mis hõlmavad gaasiostude järkjärgulist lõpetamist, sealhulgas veeldatud gaasi puhul, mida Euroopa ettevõtted jätkuvalt kaubanduslepingute alusel impordivad. Nüüd nõuavad nende sätete arutamisel osalevad riigid, et konkreetsete meetmete väljatöötamine toimuks suletud uste taga.

EL-i valitsused on nõudnud, et EK hoiaks kaalumisel olevaid plaane salajas, selgub Reutersi nähtud läbirääkimisdokumendi mustandist. Nende ettevalmistamise osana peavad riigid esitama oma ettepanekud, sealhulgas tähtajad, venemaa gaasiostude järkjärguliseks lõpetamiseks ja alternatiivide leidmiseks. “Need plaanid tuleb koostada vastavalt ametisaladuse hoidmise eeskirjadele ja neid ei tohi avaldada ilma asjaomase ELi liikmesriigi nõusolekuta,” öeldakse liidu praeguse eesistujariigi Taani koostatud dokumendis.

Riikide plaanid peaksid kirjeldama kavandatavaid meetmeid riiklikul või piirkondlikul tasandil nõudluse vähendamiseks, taastuvenergia tootmise stimuleerimiseks ja alternatiivsete tarnete tagamiseks, samuti võimalikke tehnilisi, lepingulisi või regulatiivseid takistusi, mis võivad mitmekesistamise protsessi keerulisemaks muuta, märgitakse dokumendis. Euroopa Komisjon rõhutas ka, et piisavate meetmete ettevalmistamiseks peavad venemaa LNG-d ostvad ettevõtted avalikustama oma lepingute sisu, mis on ärisaladus.

Ettevõtted ise märgivad, et nad on kohustatud lepingute alusel gaasi tarnimist jätkama, vastasel juhul peavad nad lepingute rikkumise korral maksma suuri trahve. Nende sõnul on võimalik venemaaga (ja see on eelkõige Yamal LNG projekti operaator Novatek) koostöö hüvitiseta lõpetada ainult siis, kui võetakse vastu üleeuroopalised meetmed sellise tegevuse keelustamiseks. ELi diplomaadid alustavad dokumendi arutamist järgmisel nädalal. Mõne neist sõnul on läbirääkimised alles algstaadiumis ega käsitle veel selliseid küsimusi nagu ettevõtete võimalikud õiguslikud riskid, kirjutab Reuters.

Kuid riikide vastumeelsus teavet avalikustada võib olla tingitud ka vastumeelsusest mõjutada gaasituru hindu või avaldada konfidentsiaalset teavet oma plaanide kohta kindlustada kütusevarud väljastpoolt venemaad. Kuigi riigid peavad endiselt oma plaanid Brüsselile esitama, takistab “ametisaladus” neil teabe avaldamist ühelegi teisele isikule või asutusele, öeldakse dokumendis.

venemaa gaasitarned on langenud 150,2 miljardilt kuupmeetrilt 2021. aastal, mil need moodustasid 44,9% EL-i gaasi koguimpordist (sel ajal oli see peaaegu eranditult Gazpromi torujuhtmeeksport). EL-i veeldatud maagaasi ostud on aga Ukraina sõja ajal märkimisväärselt suurenenud. EL-i andmetel ulatusid venemaa gaasi ostud 2024. aastal 51,7 miljardi kuupmeetrini. Sellest 31,6 miljardit kuupmeetrit oli torujuhtmegaas (11,6% ELi gaasi koguimpordist) ja 20,1 miljardit kuupmeetrit veeldatud maagaasi (7,3%).

14. Suurbritannia valitsuse avaldus: Suurbritannia ja Ukraina allkirjastavad ajaloolise lepingu Thalese õhutõrjerakettide tarnimiseks. See allkirjastatakse praegusel Ukraina ülesehituskonverentsil Itaalias Roomas. Avalduses öeldakse, et leping aitab kaasa Suurbritannia majanduse kasvule ja uute töökohtade loomisele ning võimaldab Ukrainal jätkata võitlust venemaa agressiooni vastu.

See võimaldab tarnida Suurbritannia ettevõttelt Thales üle 5000 õhutõrjeraketi, mis mitte ainult ei tugevda oluliselt Suurbritannia kaitsepotentsiaali, vaid võimaldab ka Ukrainal jätkata võitlust venemaa algatatud sõjas. Suurbritannia kinnitab ka kahepoolse abi andmist Ukrainale järgmise aasta jooksul kuni 283 miljoni naela väärtuses.

„See avaldus rõhutab meie jätkuvat toetust Ukrainale – tugevdades selle õhutõrjet laastavate drooni- ja raketirünnakute vastu, toetades riigi ülesehitamise olulist tööd ja andes inimestele lootust, mida nad nii hädasti vajavad,” tsiteerib valitsuse pressiteenistus Suurbritannia asepeaministrit Angela Raynerit.

Ühendkuningriik eraldab avaliku halduse reformiprogrammile kuni 10,5 miljonit naela ja Ukraina rohelise ülemineku büroo toetuseks kuni 1 miljon naela eelarveaastal 2025–2026. Samuti ütles Itaalia peaminister Giorgia Meloni, et tema riik laiendab Ukrainale antavat toetust erinevates valdkondades – energiast transpordini, aga ka kaitsevaldkonnas. Ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas Ukraina jätkuvast toetamisest ja järgmiste abimaksete eraldamisest.

15. venemaa kavandatud pealetung Pokrovskile pidi olema venemaa kiidetud suvise pealetungi krooniv saavutus. Kuid nagu enamik venemaa plaane, jäi see ebaõnnestunuks.

Kaks Ukraina võtmeoperatsiooni takistasid venemaa püüdlusi Donetski oblastis ja mõlemad olid muljetavaldava Ukraina luure ja laitmatu operatiivse ajastuse tulemus. See on lugu sellest, kuidas venemaa plaan Pokrovski tagasi vallutada sõna otseses mõttes läbi kukkus. venemaa plaan Pokrovski jaoks oli lihtne ja jõhker. 8. ühendatud relvaarmee, Moskva odavöönd idas, tugevdati umbes 110 000 sõdurini, millele lisati suurtükiväe, soomusmasinate, mehhaniseeritud jalaväe ning märkimisväärse relva-, kütuse- ja varustusvaru. Okupeeritud Donetski koondusaladele infiltreerununa koondati 8. armee Pokrovski suunas liikumiseks.

Rünnakut pidi juhtima putini isiklikult valitud ülem kolonel ruslan gorjatškin. Pealetungi pidi varustama tohutu laskemoonaladu Hartsõzkis, mis asus Donetski linna lähedal. Kümneid tuhandeid tonne laskemoona sisaldav Hartsõzk pidi olema venemaa suvise pealetungi peamine laskemoonavaru. Kolonel gorjatškinil olid kõik munad korralikult ühte korvi laotud. Värskelt Moskvas instruktaaži saanud gorjatškin saabus, plaan käes. Tema väed olid positsioonidel, hoolikalt varutud toit, kütus ja laskemoon olid varutud ning aeg oli küps – või nii ta arvas.

Kuid Ukraina signaalluure (SIGNIT) üksused olid tuvastanud Donetski lähedal asuva venemaa juhtimiskeskuse. Peidupaigaldustehnoloogia täpsustas asukoha ja signaaliliikluse analüüs näitas, et peakorter suhtles otse paljude allüksuste ja väejuhatustega. James Bondi polnud vaja, et mõista, et see oli venemaa Donetski operatsiooni epitsentriks.

SIGNIT oli sihtmärgi tuvastanud – kuid see vajas kinnitamist. Kohalikud Ukraina partisanid andsid luureandmeid, kinnitades, et asukoht oli tegelikult 8. ühendrelvade armee operatiivne peakorter. Ukraina plaanis vastavalt.

Pärast päikeseloojangut 30. juunil 2025 tõusid kuus Ukraina hävitajat oma lennuradadelt õhku ja suundusid itta. Okupeeritud Donetskile lähenedes lasid kaks lennukit välja ADM-160 MALD Minatare õhust lastud peibutuslennukid. Iga MALD-peibutuslennuk on elektroonilise sõjapidamise trikkide lendav kott, mis on loodud vaenlase õhukaitse mahasurumiseks ja tähelepanu hajutamiseks. Öösel möirates suundusid MALD-lennukid kirdesse, kui rünnakupakett edelast lähenes. Puulatvade kõrgusel lähenedes andsid ülejäänud neli lennukit Stormshadow õhust lastavate tiibrakettidega täppislöögi.

Samal ajal kui vene sensorid peibutistele lukustusid, vuhisesid märkamatult Stormshadow’d mööda venemaa õhukaitsest, lähenesid sihtmärgile ja hävitasid peakorteri ning ümbritsevad hooned. Peakorter ja kolonel gorjatškin ei osanud seda ette näha. Rünnakus hukkus mitte ainult 8. armee ülem kolonel gorjatškin, vaid ka praktiliselt kogu tema lahingustaap ja mitu alluvat ülemat. Sekundite jooksul raiusid neli Stormshadow’d piirkonnas toimunud venemaa sõjaliste operatsioonide pea maha.

Kuid see oli alles esimene hoop. Samal ajal kui venelased oma peakorteri varemetes kaevasid, olid Ukraina partisanid tuvastanud veel ühe väärtusliku sihtmärgi – seekord okupeeritud Donetskis asuvas turvatud territooriumil. 3. juuli 2025. aasta varahommikul saatsid Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) töötajad Donetski lähedal Hartsõzki linnas asuva tohutu venemaa laskemoonalao pihta täppisjuhitavate kamikaze-droonide parve.

See osutus „sümpaatseks sihtmärgiks”. Kui droonid tabasid, ei põlenud ladu lihtsalt maha – see plahvatas. Kui laskemoonapaletid süttisid, süütasid need läheduses hoitud mürsud ja pommid. Tekkinud plahvatused valgustasid taevast ja raputasid maad plahvatustega, mida oli näha ja tunda kuni 20 kilomeetri kaugusel.

See polnud tavaline laskemoonahunnik – see oli venemaa Donetski oblasti logistikaoperatsiooni süda. Tuhandete rakettide, mitmekordse laskesüsteemiga raketisüsteemide (MLRS) mürskude ja maa-õhk tüüpi rakettidega täidetud Hartsõzki laskemoonaladu oli Pokrovski purustamisele suunatud pealetungi peamine ja suurim laskemoonaladu. Teisesed plahvatused mürisesid tundide kaupa. Pealtnägijad kirjeldasid tule ja kaose põrgut, öötaevas hõõgus punaselt, kui venemaa suvine pealetung suitsuna haihtus.

See polnud õnnelik lask; see oli kalkuleeritud järg. Esimene rünnak raius maol pea maha, teine võttis selle sisikonna välja. Ülejäänu on ajalugu: kaks suitsevat auku ja venemaa suveplaanid purunesid.

Nüüd, kui laskemoonavarud on tuhaks kahanenud, ripuvad Moskva oigajad kuivama – paljastatud, alalaetud ja Ukraina lahingutes karastunud kaitsjate poole vaatamas. Okupatsiooniväed Donetskis seisavad nüüd silmitsi sünge reaalsusega: pole mürske, rakette ega kedagi, kes neid juhiks. Hävitatud laskemoona hulgas oli venemaa peamine õhk-õhk tüüpi rakettide hoiukoht Ukrainas.

Ukraina kasutas seda kiiresti ära. Ukraina õhuväel, mida venemaa kaitse pikka aega piiras, on nüüd avatud taevas, et vaenlase vägede koondumiskohtadele õhutõrjerakette „Hammer” suunata. Ajastus oli terav.

Tabamus 8. armee peakorterile ja rünnak Hartsõskile on asümmeetrilise sõjapidamise õpikunäited. Lainete mõju oli kohene: alluvatel ülematel pole enam ülemust, plaani ega mingit võimalust oma tegevust koordineerida.

vene jalaväe- ja soomusüksused, kellel on laskemoona puudus, on nüüd ilma tuletoetuseta ja Ukraina vasturünnakutele alasti. Pokrovsk, kremli kinnisidee ja Donetski oblasti strateegiline keskus, on endiselt kindlus. Ukraina kaitsjad, arvuliselt vähemuses, kuid vankumatud, on muutnud venemaa arvulise edumaa takistuseks, kasutades halvasti toetatud rünnakuid laastava efektiivsusega ära. Ukraina täppisrünnakud muutsid mängu seisu. venemaa on nüüd tagaplaanil. Kuigi Kiievi väed on arvuliselt vähemuses, ei hoia nad mitte ainult positsioone – nad dikteerivad lahingu tingimused.

Samal ajal kui venemaa üritab laskemoonaladusid ja logistikat taastada, jälgib Ukraina toimuvat. Küberoperaatorid on murdnud sisse venemaa raudteevõrgud, jälgides reaalajas laskemoonaronge, kui need okupeeritud territooriumil mürisevad. Niipea kui venemaa varud jõuavad uutesse depoodesse, ootavad Ukraina droonid ja HIMARS-raketid, muutes laod tuletormideks.

Okupeeritud aladel on Ukraina silmad kõikjal. Vastupanurühmitused mängivad pikka mängu, lastes aeg-ajalt väiksematel konvoidel läbi lipsata, et paljastada suuremaid, varjatud baase. Siis langeb haamer – täppislöögid, mis hävitavad minutitega nädalate jagu venemaa varusid.

See on nüüd Ukraina sõda – halastamatu sabotaaži, täpsuse ja häirete kampaania. Komandöride jahtimise, depoode põletamise ja varustusliinide lämmatamise abil surub Kiiev Moskva nurka. Moskva „rünnakukvootide” ajel alustavad venemaa komandörid enneaegseid, halvasti varustatud pealetungi, mis kiiresti laiali lükatakse. venemaa lahingutegevuse efektiivsus ja moraal langevad jätkuvalt, kuna nende suvine pealetung hääbub.

Ukraina väed, mis on kolme aasta jooksul kestnud lakkamatus lahingus vormitud, ei jää mitte ainult ellu – nad kujundavad lahinguvälja. Peakorteri ja Hartsõzki rünnakud olid enamat kui taktikalised võidud; need olid psühholoogilised kõhulöögid, signaal venemaa kindralitele, et nad pole turvalises kohas ja nende laskemoonavarud on prioriteetsed sihtmärgid.

Iga põlev depoo, iga varitsusele sattunud konvoi, iga sihikule võetud juhtimis- ja kontrollsõlm kahjustab venemaa võimet oma sõjamasinat üleval pidada. Pokrovsk seisab kindlalt ja Ukraina sõnum on selge: sissetungijate suvine pealetung on surnud enne, kui see algab.

Chuck Pfarrer
USA mereväe SEAL Team Sixi endine eskadrilliülem Chuck Pfarrer on New York Timesi bestsellerite autor. Ajakirjanikuna on ta kirjutanud ulatuslikult Benghazist ning USA-Afganistani sõja ajal tegi ta Afganistani õhujõudude missioonidel reportaaže Kabulist ja Bagramist. Pfarrer on esinenud sõjaliste küsimuste ja terrorismivastase võitluse eksperdina CNN-is, ABC-s, BBC-s, CSPAN2-s, NPR-is, Al Jazeeras, CBC-s ja MSNBC-s. Ta on kirjutanud arvamusartiklit New York Timesile ning töötanud Counterterrorist Journali vanemkorrespondendi ja kaastoimetajana.

16. Lühiuudised

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles, et venemaa on kohustatud hüvitama Ukrainale täiemahulise sõja käigus tekitatud kahju umbes 500 miljardi euro ulatuses. Berliini hinnangul on tekitatud kahju suurus umbes 500 miljardit eurot. Merzi tsitaat: „venemaa peab selle materiaalse kahju hüvitama. Kuni seda ei juhtu, ei saa ega tohiks ta saada juurdepääsu külmutatud varadele.” Kantsleri sõnul jääb külmutatuks sadade miljardite eurode väärtuses venemaa riigivara, mis asub peamiselt Euroopa Liidu riikides. Nende varade tulu kasutatakse, nagu ka varem, Ukraina krediiditoetuse pakkumiseks.

USA president Donald Trump saadab Kiievisse esimest korda pärast ametisse naasmist relvi, kasutades presidendi volitusi, mida tema eelkäija Joe Biden sageli kasutas. Maksumus võib ulatuda umbes 300 miljoni dollarini.

USA president Donald Trump ütles, et on NATO-ga kokkuleppele jõudnud USA relvade tarnimiseks Ukrainale alliansi kaudu ning et NATO maksab nende relvade eest 100 protsenti. Allikas: Trump NBC-s, tsiteeritud CNN-i poolt.

venemaa varilaevastiku tankeritel aset leidnud sabotaaži tõttu suurendab Kreeka oma laevade kontrolle venemaa sadamates. Meetmete hulka kuuluvad sukeldujate veealused kontrollid võõrkehade suhtes.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Neljapäeva, 10. juuli hommikul kell 09.45 toimus liiklusõnnetus Elvas Tartu mnt 27e juures.

64-aastane mees sõitis võimaliku terviserikke tõttu sõiduautoga Ford Mondeo üle ringristmiku teepiirdesse.

Sõidukijuht toimetati haiglasse täiendavasse kontrolli.

Homne reedene, 11. juuli äikesetorm võib tuua kaasa 3-5 cm jämedusi raheterasid, edastab sünoptik Kairo Kiitsak.

Kiitsak edastas sotsiaalmeedias järgmise info:

Lisaks tugevatele tuulepuhangutele ja intensiivsetele vihmavalingutele, on homsed (11.07) troopilises õhumassis arenevad äikesepilved võimelised põhjustama ka tavapärasest suuremaid rahekamakaid, mille läbimõõt võib küündida ilmamudelite kohaselt 3-5 sentimeetrini.

Musta mere äärest pärinevas troopilises õhumassis, mis sisaldab endas rohkelt potentsiaalset energiat, on juba Ukrainas ja Valgevenes nii suurt rahet sadanud. Valgevenes esines ka keeristorm ehk tromb, mis murdis puid ja lõhkus hooneid.

Lisaks murdsid Valgevenes äikesega kaasnenud väga tugevad tuulepuhangud hektarite viisi metsi. 2. taseme hoiatus on väljastatud praegu reede (11.07) õhtuks Lõuna- ja Edela-Eestile, kus on kõrgeim risk väga tugevateks tuulepuhanguteks, vihmavalinguteks ja suureks raheks.

Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse prognoosi järgi on täna õhtust alates oodata Eestis äikesetormi, tugevat sadu ja tuulepuhanguid.

Eeskätt Lääne- ja Lõuna- Eesti elanikel palutakse tormiks valmistuda ning järgida ohutusnõuded. Tuuleiilid ja tugev sadu võivad põhjustada ohtlikke olukordi liikluses, kahjustada maju ning elektrivarustust.

Keskkonnaagentuuri ilmaprognoos lubab 11.07 öösel äikest, millega kaasneb kohati tugev sadu ja tuulepuhanguid üle 15 m/s.  Prognoosi kohaselt jõuavad 11.07 õhtupoole Lätist uued äikesevihmad, mis toovad tugevat sadu ning väga tugevaid tuulepuhanguid, mis võivad küündida kuni 25 m/s ja üle sellegi, võimalik on ka rahe.

Hoiatusi ja ilmaprognoosi saab jälgida jooksvalt: www.ilmateenistus.ee/hoiatused / www.ilmateenistus.ee/prognoos või ILM+ äpist.

PÄÄSTEAMET TULETAB MEELDE:

Enne tormi

• Korja õuest kokku esemed, mis võivad tuulega lendu minna.
• Tangi sõiduki paak täis ning pargi sõiduk lagedale või garaaži, mitte suurde puude alla.
• Arvesta võimalike elektrikatkestustega: lae täis mobiiltelefon ja akupank.
• Elektriseadmed võta vooluvõrgust ööseks välja, sest torm või ootamatut tugevneda. Võta elektriseadmed võrgust välja, kui lahkud kodust pikemaks ajaks.
• Varu joogivett ja toitu ning veendu, et sinu lähedased on teadlikud võimalikust tormist ja nendega on kõik hästi.

Tormi ajal

• Püsi siseruumides ja hoia toas ka lemmikloomad.
• Hoidu autoga sõitmast! Kui autosõit on vältimatu, vali sobiv sõidukiirus ning arvesta teele langeda võivate puude ja muude takistustega.
• Hoia eemale maha langenud elektriliinidest ja teavita nendest Elektrilevi rikketelefonil 1343.
• Elektrikatkestuse korral kasuta valgusallikana pigem patareidel töötavat taskulampi, mitte küünlaid.
• Teavita katkestustest ka oma elektriettevõtet.
• Inimvigastuste ning otsest ohtu kujutavate purustuste korral helista hädaabinumbril 112.

Reede, 11. juuli õhtul on kõigil võimalus osa saada põnevast ja elamusterohkest sündmusest, kui Sisevete festivali laevastik sildub Ulila sadamas.

Üritus toob kokku muusika, meelelahutuse ja kaasahaaravad tegevused igale eale.

Kohal erinevad kauplejad, pakkudes mitmekesist kaubavalikut. Laste rõõmuks on sadamas üles seatud batuut, kus pisemad külastajad saavad lustida.

Festivali külastamine on kõigile tasuta!

Festivali ajakava:
17.00 paatkond saabub sadamasse
17.00-21.00 laadamelu
17.30 pidulik avamine
18.00 esineb Jaan Tätte
18.40 rahvamängud Gaute Kivistikuga
19.00 esineb Jaan Tätte
20.00 öödisko
23.00 lõpp

Tähelepanu! Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas muudatusi.

Soome justiitsministeerium uurib vanglakohtade rentimist välismaalt, vahendab Helsingin Sanomat.

Minister Leena Meri palvel uurib justiitsministeerium, kas Soome võiks saata vange peamiselt Eestisse. Rootsi on varem Eestiga vanglakohtade rentimises kokku leppinud. Ka Taani ja Kosovo on sarnase koostöö osas suhteid arendamas.

Meri ütles, et palus eelmisel kuul ametnikel välja selgitada, kuidas Rootsi ja Eesti vaheline leping Soome õigussüsteemi sobitub.

Meri sõnul võiks asja arutada selle valitsusperioodi jooksul.

Justiitsministeeriumi läbirääkimisametnik Miia Ljungqvist ütles, et üürimine ei tooks kaasa kulude kokkuhoidu, kuna vanglakohad maksavad Eestis kuni 8500 eurot kuus.

Soomes on vastav hind keskmiselt umbes 6300 eurot.

Soomes napib vanglakohti. Vangide arv on Soomes suurenenud muu hulgas seksuaalkuritegude vastaste õigusaktide karmistamise tõttu.

Soome Kriminaalhooldusameti peadirektor Anna Arola-Järvi kirjeldas nädalavahetusel, et kõigis vanglates on ülerahvastatus „suur probleem”.

„Eelmisel nädalal oli Vantaa vanglas 70 vangi rohkem kui vanglas oli kohti. Seejärel paneme madratsid põrandale ja püüame kõigile magamisaseme leida,” ütles Arola-Järvi.

Vanglate ohutu täituvusmäär on 90 protsenti. Sel aastal on täituvusmäär Soomes olnud keskmiselt 108 protsenti, teatas Kriminaalhooldusamet.

Eestis on vangide arv vähenenud ja vanglad on pooltühjad, teatab avalik-õiguslik ringhääling ERR.

Täna avas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveamet Frontex Eestis 7. kontingendi juhtimiskeskuse. See tähistab põhimõttelist muutust selles, kuidas korraldab Euroopa Liit oma piiride valvamist Põhja- ja Ida-Euroopas.

Kontingendi juhtimiskeskus hakkab tööle Eestis, eesmärgiga tõhustada Frontexi juhtimisprotsesse. Eesmärk on viia otsustusprotsessid keskkontorist välja lähemale päris piiridele – seeläbi saab Frontex paremini toetada liikmesriikide piirivalveameteid võitluses piiriülese kuritegevuse ja ebaseaduslike piiriületajatega. Samuti on Frontexi üheks eesmärgiks seeläbi tihendada liikmesriikide omavahelist koostööd.

Frontexi asedirektor Lars Gerdes sõnas täna Tallinnas: „Eestis juhtimiskeskuse avamine toob Frontexi ühtaegu lähemale piirile, aga veel enamgi tähendab see Frontexi lähemale toomist päris elule. Juhtides Frontexi ametnike tööd kohapealt, saame oma jõududega olla operatiivsemalt abiks meie kohapealsetele partneritele ja ühiselt seista vastu piirkonna ees seisvatele väljakutsetele.”

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik lisas, et Frontexi 7. kontingent osaks müürist, mis hoiab terve Euroopa turvalisust. „Frontexi lipp Narva jõel ei tähenda vaid Euroopa Liidu geograafilist piiri algust, see märgib seda, et terve Euroopa seisab ühtselt selle eest, et Euroopas oleks rahulik elada.”

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev täiendas, et Frontexi ametnikud on abiks kõigile Euroopa Liidu idapiiri riikidele. „Euroopa tugevus tuleneb meie ühistest väärtustest ning ühes koos tegutsemisest. Alates täiemahulise sõja algusest on Euroopa idapiir olulisem kui iial varem – see ei ole enam ainult riikidevaheline piir, vaid see on väärtuste vaheline piir, kus Euroopa riikide piirivalvurid seisavad demokraatia, vabaduste ja turvalise tuleviku eest,” täiendas PPA peadirektor Belitšev.

Eestist hakkab Frontex juhtima oma tööd kokku kaheksas riigis – Eestis, Soomes, Lätis, Leedus, Norras, Poolas, Slovakkias ja Rootsis.

Valitsus kiitis heaks asjaõigusseaduse muudatuse, mille kohaselt liigub soovimatu kinnisvara edaspidi riigi asemel kohaliku omavalitsuse kätte. Seni sai kinnisvaraomanik seaduse järgi loovutada kasutuseta omandi riigile.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak selgitas, et senine praktika ei ole end õigustanud: „Riigil on keeruline, teadmata kohalikke olusid ja arenguvajadusi, leida loovutatud varale sobiv kasutusviis. Samas tunnevad omavalitsused oma piirkonna vajadusi paremini ning saavad varale leida otstarbe, mis toetab kohalikku arengut ja elukeskkonda.”

Asekantsler tõi näiteks, et sageli loovutatakse riigile kortereid, mis on halvas seisukorras, asuvad tühjenevates elamutes ning millel puudub turuväärtus. Ta lisas, et need juhtumid ei ole pelgalt kinnisvaraga seotud küsimus, vaid viitavad laiemate sotsiaalsete probleemide kuhjumisele, eriti Ida-Virumaal.

„Tegemist ei ole ainult kinnisvara haldamisega, vaid üleüldise elukeskkonna kvaliteediga. Just seetõttu on oluline, et kohalik omavalitsus, kes tegeleb igapäevaselt sotsiaalsete ja ruumiplaneerimise küsimustega, saaks siin juhtrolli,” sõnas Kajak.

2019. aastal viis Rahandusministeerium läbi pilootprojekti kolmes omavalitsuses, kus testiti praktilisi ja õiguslikke lahendusi kasutusest välja langenud korterite probleemile. Projekti käigus töötati välja lahendusi elanike ümberkolimiseks jätkusuutlikesse korterelamutesse ning tühjade ja osaliselt eraomanikele kuuluvate elamute lammutamiseks. Tulemused näitasid, et tõhusaim viis probleemi lahendamiseks on just kohalikul tasandil lähenemine.

Asjaõigusseaduse § 126 muudatus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2026. Muudatusega nähakse ette ka riigipoolne rahaline tugi omavalitsustele, et nad saaksid loovutatud kinnisvaraga otstarbekalt tegeleda.

Aastatel 2011–2024 on riigile loovutatud kokku 606 soovimatut kinnisvaraobjekti.

Üks Eesti suve suursündmusi on tulekul − sel nädalavahetusel ootavad külalisi ligi 330 talu Eesti eri paigus.

Kõikidest osalejatest lööb esimest korda kaasa 57 talu ning 18 talu on osalenud kõigil kordadel ehk nüüdseks juba 11 aastat järjest. Kõige enam avatud talusid leiab Harju-, Pärnu- ja Tartumaalt.

Tänavu on sündmuse põhipäev laupäev, mil uksed avavad kõik talud. Suurem osa talusid on aga avatud nii laupäeval kui ka pühapäeval. Talusid ja väiketootmisi saab avastada kell 10−17.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul on avatud talude päevad midagi palju enamat kui lihtsalt külaskäik maale. „See on Eesti suurim sillaehitusprojekt linna ja maa vahel. Need on päevad, mil kasvatame vastastikust mõistmist ja usaldust. Sündmus aitab tarbijal näha, kui palju pühendumust, teadmisi ja hoolt peitub iga ettevõtliku talupidamise taga,” rääkis minister.

Külastajate ees avaneb väga lai valik: traditsioonilisest põllumajandustootmisest hobitaludeni, looma- ja linnupidamisest kalanduse ja marjakasvatuseni ning maaturismist käsitööni välja. Sündmus pakub avara pildi sellest, millega saab maal tegeleda ning end elatada. Tänavu osalevate talupidajate seas on mitmeid, kes on linnast maale kolinud ning seal oma eneseteostuse leidnud.

Üks selliseid talusid on Kaspri talu Tartumaal, kus peetakse mesilasi, lambaid, kanu, jäneseid ja kalu. Avatud talude päevadel osaletakse juba üheksandat korda. Perenaine Ragne Kärner-Neevits selgitas, et kõik algas sellest, kui Tartu Tammelinna pere ostis endale maale suvila. Esialgu käidi Tammelinna ja maakodu vahel, kuid kui vanim laps läks kooli, otsustati jääda maale.

Kaspri talu perenaine rääkis, et ettevalmistused avatud talude päevadeks kestavad ligi aasta ning umbes nädal enne üritust tuleb töötada juba 12-liikmelise meeskonnaga, et olla valmis vastu võtma üle 4000 külalise. „Tuleb hoolitseda selle eest, et letid oleksid kaupa täis, kohvikus mõnus olla ja loomad kammitud. Kõik on aga vaeva väärt, sest on erakordne, et paaril päeval aastas tulevad praegused ja tulevased kliendid ise sinu juurde,“ jagas Kärner-Neevits.

Soovitused külastajale 

• Hoia välisreisilt naastes enne talude külastamist vähemalt 48 tundi vahet, et ennetada loomahaiguste levikut.
• Võta kaasa natuke sularaha ja võimalusel oma toidunõud.
• Taluloomi toida vaid pererahva nõusolekul.
• Oma lemmikloomad jäta kodu valvama.
• Võta aega, naudi ning jaga oma emotsioone sotsiaalmeedias – #avatudtalud.

Lähem teave: avatudtalud.ee.

Leedu piirivalveametnike teatel sisenes täna neljapäeval 10. juulil Valgevenest Leedu õhuruumi omatehtud õhusõiduk, mis meenutas väikest drooni, ja kukkus alla piiri lähedal.

Riigi piirivalve (VSAT) teatas, et objekti, mida algselt ekslikult peeti Shahedi drooniks, avastasid umbes kell 11.30 Vilniuse rajooni Kena piiripunkti ametnikud, vahendab lrt.lt.

Ametnike sõnul meenutas objekt isetehtud lennukit ja näis olevat valmistatud vineerist ja vahtplastist. See kukkus alla nüüdseks suletud Šumskase piiripunkti lähedal, umbes kilomeetri kaugusel Valgevene piirist.

Puudub igasugune viide sellele, et lennuk oleks vedanud lasti, ja võimud kinnitasid, et see ei kujutanud endast ohtu.

Piirivalveametnikud teavitasid Leedu õhuväge, mis teostab järelevalvet riigi õhuruumi turvalisuse üle.

VSAT teatas, et tuvastab sageli katseid salakaubavedu – eriti sigarette – Leetu droonide, õhupallide ja Valgevenest startivate improviseeritud õhusõidukite abil.

Leedu parlamendi spiiker Saulius Skvernelis kinnitas ajakirjanikele, et ta viidi õhuruumi rikkumise tõttu varjendisse.

„Julgestusteenistus käskis meil varjendisse minna ja me ka tegime seda,” ütles Skvernelis.

Skvernelise sõnul kästi tal peitu minna „lendava objektiga seotud intsidendi” tõttu.

Ta ütles, et ei saa avaldada täiendavaid üksikasju.

„Oluline on see, et nüüd enam midagi ei lenda,” ütles Skvernelis.

Peaminister Gintautas Paluckas, kes oli sel ajal valitsushoones ajakirjanikega kohtumas, viidi samuti varjendisse, teatas kohtumisel osalenud BNS-i reporter.

President Gitanas Nausėda on praegu visiidil Iirimaal.

Võimud ei ole veel kinnitanud, kas lennuki põhjustatud intsident oli põhjus, miks riigi juhid varjenditesse viidi.

Täna kell ühe paiku sai politsei teate, et Tallinna-Narva maantee 168. kilomeetril on juhtunud raske liiklusõnnetus, milles hukkus kaks inimest.

Sündmuskohal oli liiklus häiritud.

Räägib Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Dmitri Kolhonen:

Esialgse info kohaselt seisis sõiduauto Kia Tallinna-Narva maantee 168. kilomeetri teepervel suunaga Narva poole ning hakkas sooritama tagasipööret, kuid ei veendunud manöövri ohutuses ning sõitis ette Narva suunas liikunud veoautole. Kiat juhtinud 74-aastane mees ja sõidukis kaasreisijana viibinud 73-aastane naine hukkusid sündmuskohal. Veoautot juhtinud 54-aastane mees oli juhtimisõigusega ja kaine.

Kõik avariis osalenud kasutasid nõuetekohaselt turvavarustust.

Avariipaigas oli lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Teekate oli märg ning vihma sadas. Liiklus on taasavatud mõlemas sõidusuunas.

Õnnetuse täpsemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Kaitseväe 2. jalaväebrigaad ja Rõuge vallavalitsus annavad teada, et juulis tulevad Nurasipalus öölaskmised, mis on vajalikud Eesti kaitsevõime jaoks.

Siin on asja kohta teade:

Viimastel aastatel on Lõuna-Eestis harjutamas olnud Ameerika Ühendriikide liitlasüksused, kes on koos turvatundega toonud endaga kaasa ka majandusliku kasu meie piirkonnale. Reedosse paigutunud üksused on alates 2022. aastast osalenud erinevates ettevõtmistes, linnakus on saanud endale töökoha kohalikud inimesed. Ent liitlaste kohaloleku peamine eesmärk ei ole siiski rahvateenindus, vaid Eesti kaitsmine.

Praeguses julgeolekuolukorras, kus meie idanaaber hoiab kogu maailma ärevana, on oluline, et Eestis paiknevad liitlased oleksid igal hetkel valmis kiiresti reageerima. Selleks on vaja pidevat harjutamist nii päeval kui mõnikord ka öösel. Sarnaselt talvisele sõjapidamisele, mida harjutatakse talvistes tingimustes, on vaja harjutada realistlikes oludes ka öist tegevust. Samuti tuleneb öiste laskmise vajadus liitlaste nõudest hoida Eestis teenimise vältel neile seatud väljaõppestandardeid. Just sel põhjusel on Ameerika Ühendriikide 7. ratsaväerügemendi 5. eskadron palunud võimalust korraldada Nursipalu harjutusalal 7.–19. juulil 2025 ka öiseid laskeharjutusi ja Rõuge vallas moodustatud Nursipalu komisjon on selle taotluse kooskõlastanud.

On loomulik, et ootamatu müra võib häirida ümbruskonna elanike und või kodust rahu. Samas selgitavad väljaõppe korraldajad, et kõnealuse perioodi (öised) harjutused ei ole juhuslikud ega pidevad, laskmisi korraldatakse pimedal ajal lühikeste, ligi minuti pikkuste episoodidena. Enamuse ajast toimub nn kuivtreening ehk harjutused ilma laskemoona kasutamata. Kasutatav treeningmoon ei lõhke ega tekita suuri plahvatusi ning varasem kogemus näitab, et tegelik müra võib olla väiksem kui esialgu peljata võiks. Õppustel kasutatava lahingumasina Bradley pearelvast laskmised pole seni teadaolevalt kaasa toonud kaebusi elanikkonnalt – see näitab, et mürahäiring on siiani olnud mõõdukas.

Lisaks tuleb märkida, et kaitsevägi ja liitlasüksused on juba suunanud valjemaid harjutusi mujale, näiteks keskpolügoonile, et vähendada häiringut Lõuna-Eesti elanikele. Öised laskeharjutused Nursipalus on pigem harvad erandid, mitte uus reegel.

Me kõik soovime elada rahus ja turvaliselt. Selle tagamiseks on vaja, et meie liitlased saaksid harjutada realistlikes tingimustes, sealhulgas pimedal ajal. Meie mõistmine ja kannatlikkus on väike panus sellesse, et Eesti kaitse oleks usaldusväärne ja tõsiseltvõetav.

Õlle hind Saksamaal paneb imestama, kuhu oleme jõudnud oma turumajandusega.

Rõuge valla rahvamaja ootab festivali Aigu Om! raames Rõuge rahvamajja tegevustest osa saama: pühapäeval, 13. juulil kell 10.00–15.00 toimuvale lastepäevale ning 13.–15. juuli õhtutel öökinno.

Pühapäeval, 13. juulil Rõuge rahvamajas toimuval lastepäeval saab nii meisterdada, maiustada, laulda kui ka filmi vaadata.

Lastepäeva kava:

• kell 10.00-15.00 avatud on Rõuge lasteaia heategevuslik pannkoogikohvik
• kell 10.00-12.30 keraamika töötuba lastele

Tule tee ise kujuke, kauss, taldrik või muu endale meelepärane asi. Hind 2 eurot (sisaldab materjali ja põletust).

• kell 11.00-11.40 laste hääle- ja mängutuba 3-6-aastastele
• kell 12.00-12.45 laste hääle- ja mängutuba 7-12-aastastele

Nendes vahvates ja mängulistes õpitubades saavad lapsed avastada oma häält, liikumist ja loovust rõõmsas ning julgustavas keskkonnas. Õpitakse koos laule, tehakse erinevaid hääli, rütme, kehamänge ja kujutluslikke harjutusi, mis arendavad loomingulisust, kehatunnetust, ning väljendusoskust.

Õpitubasid juhendavad Häälepärlid laulustuudio õpetajad Eva-Lotta Vunder ja Kristin Ilm.

Õpitoa pilet on 5 eurot laps, tasumine kohapeal sularahas.

• kell 13.00 lastefilm „Bambi. Lugu elust metsas” Rõuge rahvamaja kinos

Félix Salteni maailmakuulsa romaani „Bambi” uus filmitöötlus, mis taaselustab algse loo maagia ja toob vaatajateni ehedad emotsioonid. Hirvevasikas Bambi elab metsas koos oma ema ja teiste loomadega, nagu näiteks tema sõbrad vares, jänes ja pesukaru. Ema õpetab talle iga päev uusi oskusi, et Bambi saaks tugevaks hirveks kasvada. Sügise saabudes ilmuvad metsa jahimehed, kes lahutavad hirvepoja oma emast igaveseks. Nüüd peab Bambi ise hakkama saama. Õnneks kohtab ta oma sõpra hirvetüdrukut, kes on Bambile edaspidi kaaslaseks ning olulist rolli Bambi elus hakkab mängima kohtumine tugeva suure hirvega.

Prantsuse film linastub eesti keeles ja sobib vaatamiseks kogu perele.

Filmi pikkus on 1 tund ja 25 minutit.

Kinopilet 5 eurot, pileteid saab osta kohapeal nii sularahas kui ka kaardiga.

Pühapäevast, 13. juulist kuni teisipäeva, 15. juulini festivali Aigu Om! öökino Rõuge rahvamajas

Valged ööd pole mitte magamiseks, vaid kinovaatamiseks. Rõuge rahvamaja sääsevabas öökinos saab festivali Aigu Om! ajal osa neljast erinevast filmist kolme päeva jooksul, 13. juulist 15. juulini. Kahe filmi puhul on tegemist esmaesitlusega ning kolmel filmil on kohal ka filmitegijad, kellelt küsimusi küsida ja pajatusi kuulata.

Kinokava:

• 13. juulil kell 22.00 režissööri Kullar Viimse salalinastus

Siitsamast Tsoorust pärit tuntud filmimehel Kullar Viimsel on valmis saanud värske film, mida omakandi rahval on eksklusiivne võimalus enne kinolevisse jõudmist Aigu Om!-il kaeda. Film kõneleb inimhinge keerulisest saatusest läbi ühe kohaliku mehe silmade. Ku tahat rohkõmb teedä, tule ja kae esi perrä!

Salalinastusel on kohal režissöör Kullar Viimne.

• 14. juulil kell 22.00 Šveitsis valminud dokumentaal Dalai-laamast „Õnne tarkus” (2024)

„Õnne tarkus” on meditatiivne rännak Dalai-laama sisemaailma, südamest südamesse suhtlus vaatajaga läbi kinoekraani. Ta kutsub meid kaasa teekonnale õnne allika juurde. See on linalugu, mille sõnumit maailm praegu eriti vajab.

Filmi pikkus on 1 tund ja 30 minutit.

• 15. juulil kell 22.00 eelmise aasta Aigu Om festivali ajal üles filmitud linateose „Mets 森 Mori” esmaesitlus

Võrumaal leidis 2024. aasta juulis Aigu Om! festivali ajal aset Pähni metsaresidentuur. Kirjaniku Valdur Mikitaga viidi Kagu-Eesti põnevamatele loodusradadele kaks jaapani metsakultuuri asjatundjat. Yutaka Miura on looduses liikumise entusiast ning viib läbi põnevamaid metsi ja erilisi puid tutvustavaid retki. Daizaburo Sakamoto missiooniks on taaselustada yamabushi ehk metsikule loodusele pühendunud mägitarga iidseid praktikaid. Ants Tammik oli kaamera taga, et saaksime nende vahetut kogemust laiema publikuga jagada.

Filmi pikkus on 42 minutit.

Filmi tegijad Ants Tammik ja Taavi Tatsi on esilinastusel kohal ja jagavad muljeid.

• 15. juulil kell 23.00 eesti dokumentaal „Fred Jüssi. Olemise ilu” (2020)

Aigu Om! teeb molotamise ehk viljaka mittemidagitegemise suurimale filosoofile, Jüssile, sügava kummarduse.

Fred Jüssi oli loodusfilosoof, kes seistes looduse ja kultuuri ristteel oli sügavalt läbi tunnetanud inimeseks olemise põhiküsimused. Praeguses maailmas räägitakse nii palju edukusest ja töörabamisest. See film on viljakast mittemidagitegemisest. Laiskuse ja jõudeelu kiituseks. Hümn aeglasele elule. Kulgedes mööda looduse salaradu, vaadates tundide kaupa rändavaid pilvi ja vajudes lõkkesuitsu magusasse embusse, jäävad meist kaugele maha linnakära ja majanduskasv. Nagu mõtiskleb loodusfilosoof Fred Jüssi: vahel peab olema laisk ja patune, olles iseendaga.

Filmi pikkus on 1 tund ja 2 minutit.

Filmirežissöör Jaan Tootsen on ka ise kohal ja pajatab.

Kinopilet lastele ja pensionäridele on 5 eurot ning tavapilet 6 eurot. Pileteid saab osta kohapeal nii sularahas kui ka kaardiga.

Kogu Aigu Om! kavaga saab tutvuda siin: https://aiguom.ee/

Ilm läheb homme reedel, 11. juulil järsku väga soojaks. Kui täna on Lõuna-Eestis sooja vaid 15 kraadi, siis homme juba 30.

Siiski sajab homme ilmateenistuste andmetel vihma. Laupäeval annab soe veidi tagasi, tuleb 23 kraadi, aga pühapäeval paistab päike ja sooja on 26 kraadi.

Praeguse prognoosi kohaselt püsib soe ilm pikemat aega. Samuti peaks sadu järgmisel nädalal järgi andma.

Politsei sai teate 51-aastaselt naiselt, et sai Messengeri rakenduses sõnumit tuttavalt, kes soovis ta telefoni numbrit.

Naine saatis numbri ning sai teate, et võitis Maxima loosi. Võidu kättesaamiseks saadeti Whatsappi link millele vajutades saadeti veel kaks linki panka sisenemieks.

Whatsappis saadeti kood, mille ta kinnitas, edasi küsiti pangakonto andmeid, kasutajatunnust ja PIN 1, mille naine sisestas. Seejärel kadus tema pangakontolt 985.48 eurot.

Kelmusjuhtumi täpsemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Kui USA aktsiaturud on tegemas uusi rekordeid, siis Euroopa investoriteni see rõõm ei jõua. Aasta algusest on euro tugevnenud dollari vastu enam kui 13%, mistõttu on USA-sse tehtud investeeringud meie koduvaluutas pakkunud kehva tootlust. Dollari kiire nõrgenemine on pannud meid ka ajalukku vaatama ja sealt selgub, et keskpikas perspektiivis ei ole USA-le panustamine alati vilja kandnud. USA rekordkõrgete valuatsioonide ja dollari nõrgenemise najal tekib tahes-tahtmata küsimus, kas seekord on kõik teisiti või on meid taaskord ees ootamas kaotatud kümnend?

Kaheksa aastat külgsuunalist liikumist

USA aktsiaturgude indeks on ajalooliselt pakkunud võrdlemisi head tootlust, kergitades investori portfelli dollarites mõõdetuna 1950. aastast alates veidi üle 8% aastas. Kiiret kasvu näitasid USA ettevõtete osakud ka 80ndate keskpaigast 90ndate alguseni, kui S&P 500 kerkis dollaris mõõdetuna 140%. Siinkohal tuleb aga mängu lause „dollaris mõõdetuna”. 1985. aastal alanud dollari kunstliku langetamise tulemusel kaotas praegune reservvaluuta oluliselt oma ostujõudu teiste riikide vääringute vastu, sealhulgas nende, millest hiljem kujunes välja euro. Just selles „modelleeritud” valuutas, mida me praegu tunneme euro nime all, oli S&P 500 tootlus aastatel 1985–1992 0%.

Kaheksa aastaga -50% tootlust

Kaheksakümnendad võisid jääda ajaloos erandlikuks, sest nii kõrgeid intresse me sellest ajast saati näinud pole ning raske on uskuda, et praeguse võlakoorma juures püsiks USA maksejõuline kahekohalise intressitaseme keskkonnas. Lisaks, kui me viimase aja tootlusest räägime, siis USA aktsiaturg on rõõmustanud investoreid mõlemal pool ookeani. Viimase kaheksa aastaga 150% nii eurodes kui ka dollarites, viimase 10 aasta jooksul isegi 200% dollaris ja 185% eurodes mõõtes. Seega enam pole ju vaja valuutariskiga arvestada?

Mitte päris, tuleb ikka. Ajaloo üks kõige negatiivsemaid näiteid jääb lausa sellesse sajandisse. 2000. aasta lõpus lõhkenud dotcom-mulli järgselt kulus S&P 500-l kaheksa aastat, et jõuda sajandi alguses saavutatud tipptasemeni. 0%-se tootlusega oli vähe neid varaklasse, millele aktsiainvestorid alla ei jäänud. Seda ka ainult siis, kui investor arveldab dollarites. Euroopa investoril oli aga USA-le panustamine veelgi valusam. Sama perioodi jooksul liikus EUR/USD kurss 0.94 pealt pea 1.6-ni, mille tulemusel pakkus USA aktsiaturg eurodes mõõdetuna -50% tootlust kaheksa-aastasel perioodil.

Miks võiks sedavõrd suur langus seekord ära jääda?

Dollari sedavõrd suureks nõrgenemiseks oleks ilmselt vaja, et maailma suurim majandus satuks langustrendi. Majanduslanguse vältimiseks asuks USA Föderaalreserv intresse langetama oodatust varem, mis viiks dollari kiire nõrgenemiseni. See küll dollari nõrgenemist ei väldiks, kuid investor, kes ootab USA majanduslangust olukorras, kus turg seda ei ennusta, ei ole tõenäoliselt praegu ka kuigi suurelt USA aktsiatesse positsioneeritud.

Dollari nõrgenemise vastu võitleks oluliselt aga Euroopa Keskpank. Olukorras, kus 20% euroala ekspordist liigub USA-sse, on dollari nõrgenemisel euro vastu suur mõju ka siinsele majandusele. Mida kallim on dollar, seda vähem ameeriklased meie tooteid ja teenuseid soovivad. Seetõttu peaks euro kiire kallinemise puhul EKP langetama intresse rohkem, kui turuosalised praegu ootavad, mille tulemusel nõrgeneks ka euro dollari suhtes. Keeruline on pakkuda, kui kiire peaks olema euro tugevnemine, et EKP omalt poolt intresse rohkem langetaks, kuid praegune 13% muutus aasta algusest meid selleni veel viinud pole.

Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 10. juuli 2025:

vaid kaks kõlakat: üks Ukraina omade ja teine vene poole võimalikust edenemisest.

1. Üleile oli vist uus saju rekord ja täna öösel uuesti Kiievis plahvatusi kostus.

2. Miskit ikka.

3. Kursk/Belgorod: kõlakas, et Ukraina tasapisi edenevat.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: kõlakas vene pool edenemisest.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Rosstat registreerib pärast tariifide järsku tõusu kolme aasta tugevaima inflatsioonihüppe.

12. NYT: putin on kindel, et tema armee murrab lähikuudel läbi Ukraina kaitseliinide.

13. Riigiduuma käskis venelasi massiliselt sunnitööle saata.

14. putin nõudis uurimiskomiteelt kahe aasta jooksul kolmandat korda rohkem uurijaid.

15. Lühiuudised

Valge Maja tuulelipu pöörlemisest ei kirjuta… üritan viisakas olla…

Rünnakute arv küll tõusis 201-ni, aga isikkoosseisu kaotuste arv laseb arvata, et pigem langesid ründavate üksuste koosseisud. Juba mitmes päev tõuseb tankide kasutamine rünnakutel. Hetkel väga ei surfanud selgitamaks, kuidas neid juba neil päevil kasutati, kas kolmeste gruppidena või juba kombineeritult tsiklitega. Eks ikka ka võimalus, et saadetakse üks teele Ukraina possade poole. Jätkuvalt arvamusel, et vene pool mitmes suunas suuremat pealetungi plaanib ning senistes aktiivsemates lõikudes see pigem toimuda võib. Sestap hetkel toimuvat tugevaks eeltöötluseks peab, sest sadu läbi pommide, mürskude ja droonide ei näita vähenemise märki, pigem ikka tõusuteel.

Njah, vee segamiseks sobiks ka rünnakute alustamine hoopis Brjanski oblasti suunalt, aga hetkel pole tuvastanud seal suuri täiendavaid üksusi. Dnepri ületamine aga kuskil seni rahulikumates lõikudes võib ka kõneks tulla, aga seal eip näe suurema sissetungi võimalust, pigem segadust ja sidumist toov…

1. Zelenski eilse öö venemaa rünnaku kohta: venemaa algatas Ukraina linnadele uue ulatusliku rünnaku – see on suurim arv õhusihtmärke ühe päeva jooksul: kokku 741, sealhulgas 728 erinevat tüüpi drooni, millest üle 300 olid Shahedid, ja 13 raketti – Kinžalid ja Iskanderid.

10. juuli öösel tabas Kiievit ulatuslik venemaa droonide ja ballistikarelvade ühendrünnak, pealinnas kostis valje plahvatusi, puhkesid tulekahjud, on inimohvreid ja hukkunuid.

Hersonis käib ikka kohalike kimbutamine droonidega, on hukkunuid ja üks neist oli imik.

Piiri ja rinde lähedusest tuleb igapäevaselt nii palju pommitamise infot, et selle loo mahust ei jaguks kõige kirjeldamiseks ning nagu ikka, ei ole eriti ilma kohalikke hukkumiseta päevi.

New York Timesi tsiteeritud sõjavanalüütikute sõnul võiks venemaa kaitsetööstus olla selleks sügiseks võimeline ühe rünnakuga välja saatma üle 1000 Shahed-tüüpi drooni, kuna tootmisvõimsus jätkab kasvu.

2. vene allikate teatel teatati üleeile hilisõhtul Kurski oblastis Rõlski linnas mitmest plahvatusest.

venemaa põhjaosas Novgorodis põleb rajatis, kus tõenäoliselt hoitakse tahkekütuse rakettide võimendajaid või muud laskemoona. Kiirelt pulseerivad plahvatused on väidetavalt Ukraina sabotaaži tagajärg.

Rostovi oblastis plahvatas üleeile ja põleb endiselt ladu, mis väidetavalt sisaldas 30-päevast venemaa droonide varu.

3. Kursk/Belgorod: kõlakad, et pisu võisid Ukraina omad eilegi edeneda.

4. Harkiv: muutusteta, aga vägesid on seal vene piiri taga selgi suunal kuidagi hulgaliselt ehk siis rohkem, kui tavapäraseks igapäevaseks surveks avaja oleks.

5. Kupjansk-Kreminna: tugev surve sektori lõunaosas Lõmani suunal jätkus.

Hetkel kinnitamata väited, et vene väed said lõunapoolseimas sillapeas sisse Zelena Dolõna külasse.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Rosstati andmetel oli inflatsioon 1.–7. juulini 0,79%. See on tarbijahinnaindeksi kõrgeim iganädalane tõus alates 2022. aasta kevadest, mil hinnad tõusid kiiresti majanduskriisi ja rubla languse kartuste tõttu. Eelmise aasta lõpu ja selle aasta alguse inflatsiooni kiirenemise ajal ei lisandunud hinnad rohkem kui 0,5% nädalas.

Praegu on olukord teistsugune. Inflatsiooni hüppe ainus põhjus on eluaseme- ja kommunaalteenuste tariifide tõus. Aasta tagasi, „tariifide” nädalal (25. juunist 1. juulini), tõusid hinnad 0,66%. Valitsus plaanis, et tariifid kasvavad keskmiselt 11,9%, kuid piirkonnad saavad neid rohkem tõsta, mida paljud ka tegid. „Teatud tüüpi kommunaalteenuste tariifid on venemaal keskmiselt muutunud (see on Rosstati eufemism sõnale „tõusnud” – TMT): külma vee varustus +14,9%, kanalisatsioon +14,6%, sooja vee varustus ja küte +13,8%, veeldatud gaas +13,5%, elekter +13%,” loetleb Rosstat.

Kui eluase ja kommunaalteenused välja arvata, siis tarbijaturu hinnad aruandenädala jooksul ei muutunud, kirjutab majandusarengu ministeerium. Ka Tverdje Tsifri analüütikud hindavad tariifide panust inflatsiooniga võrdseks: 0,79%. Majandusteadlane Dmitri Polevoi hindas tariifide panuseks ligikaudu 0,75% – see tähendab, et ülejäänud tarbijakorv andis viimase aja tavapärase 0,04%. Tverdje Tsifri analüütikute sõnul oli hooajaliselt korrigeeritud iganädalane inflatsioon, välja arvatud eluase ja kommunaalteenused, 0,05% ehk 3% aastas.

Polevoi: ülejäänud ostukorvis, mis ikka veel kasvab, on ravimid, bensiin (+0,27%), transport, hotellid, positiivse poole pealt on imporditud autod odavamaks muutunud (1,5%), olmeteenused on pärast eelmise nädala 0,4%-ni kiirenemist taas aeglustunud 0,18%-ni. Polevoi peamine järeldus: “Eluaseme- ja kommunaalteenuste tariifide panus on veidi suurem kui esialgsed hinnangud, aga muidu on kõik isegi parem, kui ma ootasin.” Kõik peamised kategooriad, välja arvatud tariifid, nägid välja paremad kui eelmisel nädalal ja mittetariifne inflatsioon on nullilähedane, nõustub majandusteadlane Jegor Susin.

Alates eelmisest aastast oli inflatsioon tariifinädalal madalam kui sel aastal, aastane inflatsioon kiirenes majandusarengu ministeeriumi andmetel 0,45%-ni ja Tverdõje Tsifri arvutuste kohaselt 9,5%-ni. Aasta algusest on hinnad tõusnud 4,58% võrreldes eelmise aasta 5,06%-ga.

Eluaseme- ja kommunaalteenuste tariifide tõus mõjutab inflatsiooni aga veel mitu nädalat. Nende kasv suurendab teiste kaupade hinda, sundides hindu tõusma. Ka inimesed tunnevad seda, mis mõjutab nende inflatsioonitaju. Küsimus on nagu ikka tariifide tõusude teisestes mõjudes ja nende mõjus inflatsiooniootustele, märgib Susin, kuid see selgub alles augustis, kui saabuvad uued seaduseelnõud.

12. New York Times (NYT): putin on veendunud, et venemaa armee on saavutamas ülekaalu Ukraina armee üle ja olukord lahinguväljal võib peagi radikaalselt muutuda. Donald Trump, hoolimata ärritusest, mida ta on viimastel päevadel putini järeleandmatuse suhtes üles näidanud, pole viimase kuue kuu jooksul teinud midagi, mis julgustaks teda oma Ukraina vallutamise plaane muutma: ta pole andnud Ukrainale ulatuslikku sõjalist abi, pole venemaad võimsate sanktsioonidega tabanud ega ole Moskva soove täitnud.

putin usub, et Ukraina kaitse võib lähikuudel kokku kukkuda, ütlesid kaks kremlile lähedast isikut New York Timesile. Nende sõnul on putin kindel, et arvestades vene armee kiirenevat edasiliikumist, ei saa ilma Ukraina ulatuslike järeleandmisteta lahingutegevuse lõpetamisest rääkida.

Ta oli valmis Trumpi kannatuse katkemiseks ja mõistis, et pärast kuuekuulist tegevusetust võib Trump kehtestada uusi sanktsioone, väidavad NYT allikad. Ja kuigi nende sõnul nautis putin suhtlemist Trumpiga, kes murdis kolmeaastase poliitilise blokaadi lääne ja venemaa vahel, on ta valmis riskima nende suhete halvenemisega oma peamise eesmärgi – Ukraina allutamise – nimel. Samal ajal loodab putin ühe ajalehe vestluskaaslase sõnul, et suudab Trumpiga sanktsioonide leevendamises kokku leppida, kui ta on tulevikus lõpuks valmis sõja lõpetama. Viimastel päevadel on Trumpi seisukoht selgelt ärritanud. „venemaa juht räägib palju jama, ta on alati väga tore, aga see kõik osutub mõttetuks,” võttis teisipäeval kokku Trump, kes on putiniga veebruarist alates telefonitsi kuus korda rääkinud. Küsimusele venemaa vastu uute sanktsioonide kehtestamise võimaluse kohta vastas ta: „Ma kaalun seda.” Senaator Lindsey Graham, venemaa energiaressursse ostvatele riikidele 500% tariifide kehtestamise seaduseelnõu kaasautor ütles, et president toetab nüüd dokumendi edendamist. Trump ütles mulle, et on aeg liikuda, seega me alustame, ütles Graham. Trump on aga varem kurtnud, et hoolimata tema katsetest rahu või vähemalt relvarahu üle läbirääkimisi pidada, jätkab putin Ukraina pommitamist ja kutsus teda isegi avalikult üles seda lõpetama. Pärast venemaa ja Ukraina delegatsioonide kohtumist ütles Trump, et kahe nädala pärast saab Valge Maja aru, kas Moskva on valmis rahumeelset lahendust tõsiselt arutama. Sellest on möödas viis nädalat.

putini käitumine on mõistetav, ütleb Saksamaa välissuhete nõukogu venemaa ekspert Stefan Meister: Teatud määral on putin väga ratsionaalne. Kui teine pool ei pane talle peale kasvavaid kulusid, miks peaks ta oma käitumist muutma?

vene armee liigub Ukrainas praegu kiireimas tempos alates 2024. aasta sügisest, selgub Ukraina OSINT projektist DeepState. Olles põhjakorealaste abiga Ukraina üksused Kurski oblastist välja ajanud, saatis see 50 000-mehelise rühmituse Sumõ oblastit vallutama. Tõsi, seal on edasiliikumine takerdunud, kuid Donbassis on vene üksustel õnnestunud Konstantinovkat kolmest küljest piirata. Koos Pokrovskiga (mida okupandid pole suutnud vallutada alates 2024. aasta augustist) on see Ukraina relvajõudude jaoks oluline varustuspunkt Donetski oblastis. Kui see langeb, on vene vägedel juurdepääs viimastele enam-vähem suurtele linnadele Donetski oblastis, nagu Družkovka, Kramatorsk ja Slavjansk.

Konstantinovkat kaitsvad väed on sissepiiramise ohus, eriti kuna venemaa armee on droonisõjas saavutanud ülekaalu. Kasutades droone fiiberoptiliste kaablitega, mida elektrooniline sõjapidamine ei takista, on nad suures osas saavutanud kontrolli õhu üle ning pommitavad pidevalt nii Ukraina positsioone rindel kui ka laskemoona ja abivägede kohaletoimetamise teid.

Mõned vene üksused on sisenenud isegi Dnipropetrovski oblasti territooriumile.

Ukraina relvajõududel on tõsine sõdurite puudus; vaatamata mobiliseerimisele ja lepinguliste sõdurite kõrgetele tasudele täiendatakse armeed väga aeglaselt. Samal ajal venemaa rinde- ja esirinnas olevaid jõude vähemalt ei vähendata, vaid pigem suurendatakse, ütleb sotsiaal- ja majandusanalüütik Sergei Šeliin: Režiim ei näita paanilist muret palgasõdurite värbamise pärast. Isegi boonuste suurendamine on juba mitu kuud peatunud… Režiim on juba poolteist miljonit sõdurit ära seedinud ja kui tal on vaja veel miljonit või poolteist miljonit, siis ta ilmselt leiab nad… [See] summa… võib olla talle piisav mitte ainult selleks aastaks, vaid võib-olla isegi järgmiseks.

13. venemaa võimud valmistuvad laiendama sunnitöö praktikat väiksemate kuritegude eest süüdi mõistetute puhul, kuna majanduses on kasvav tööjõupuudus, mida valitsus hindab 2 miljonile inimesele. Riigiduuma võttis 8. juulil toimunud koosolekul vastu kriminaalkoodeksi muudatuste paketi, mis kehtestab sunnitöö iseseisva karistusviisina kriminaalkoodeksi 45 artikli alusel.

Dokumendi kohaselt, mis on avaldatud parlamendi alamkoja ühtses andmebaasis, saavad kohtud saata kuni viieks aastaks parandusasutustesse isikuid, kes on süüdi mõistetud „tahtlikus mõõduka kehavigastuse tekitamises” (kriminaalkoodeksi artikkel 112), „alaealise kaasamises antisotsiaalsete tegude toimepanemisse” (kriminaalkoodeksi artikkel 151), „ebaseaduslikus sisenemises kaitstud rajatisse” (artikkel 215.4) ja „narkokaubanduse eeskirjade rikkumises” (kriminaalkoodeksi artikkel 228.2) märkimisväärses, suures ja eriti suures koguses.

Sunnitööd hakatakse määrama ka kuue majanduskuriteo liigi eest. Nende hulka kuuluvad palga maksmata jätmine rohkem kui kolme kuu eest (karistusseadustiku artikkel 145.1), finantsaruannete võltsimine (karistusseadustiku artikkel 172.1), juriidilise isiku ebaseaduslik asutamine ja ümberkorraldamine (artikkel 173.1), ebaseaduslikud toimingud pankroti ajal (karistusseadustiku artikkel 195) ja valuutatulu kohustusliku repatrieerimise nõude rikkumine (karistusseadustiku artikkel 193).

Lisaks saavad kohtud saata inimesi sunnitööle ebaseadusliku jahi ja kalapüügi eest (karistusseadustiku artiklid 256 ja 258), altkäemaksu andmise eest (karistusseadustiku artikkel 291), pisiasja vastuvõtmise eest (karistusseadustiku artikkel 291.2), relvade ebaseadusliku valmistamise eest (karistusseadustiku artikkel 223), riigisaladust sisaldavate dokumentide kaotamise eest (karistusseadustiku artikkel 284) ja loomade julma kohtlemise eest (karistusseadustiku artikkel 245).

„Sunnitöö vormis karistuse täideviimise praktika annab tunnistust selle positiivsest ennetavast mõjust,” seisab seaduse seletuskirjas. Süüdimõistetud saavad kohusetundliku töö eest „kõrge motivatsiooni”, omandavad uusi pädevusi ja saavad ka võimaluse tegeleda oma „vaimse arenguga”, selgitavad projekti autorid.

Föderaalse Vanglateenistuse andmetel loodi venemaal 2023. aasta alguseks 367 parandusasutust enam kui 40 tuhandele sunnitööle mõistetud inimesele. Umbes pooled neist paigutati otse ettevõtetesse.

Sunnitööle mõistetud inimeste arv kasvas järsult pärast sõja algust Ukrainaga: eelmise aasta esimese 9 kuu jooksul oli selliseid inimesi 67 625, aasta varem 60 104 ja 2021. aastal vaid 15 791 inimest.

14. putin allkirjastas määruse, millega suurendatakse uurimiskomitee (JRK) töötajate arvu 132 inimese võrra. Alates 1. jaanuarist 2026 on asutuse töötajate arv 23 149 inimest, välja arvatud sõjaväe uurimisorganid. Neist 20 866 on eriauastmega töötajad ja 270 föderaalametnikud. Samal ajal, alates 1. juulist, laiendati sama määrusega JRK töötajate arvu 23 017 inimeselt 23 083 inimesele.

Viimati suurendas putin uurijate arvu 514 inimese võrra 2024. aasta veebruaris. Enne seda oli JRK-s 22 503 töötajat. Seega peab asutus kahe aasta jooksul lisaks värbama 646 uurijat. putin andis valitsusele korralduse eraldada nendeks eesmärkideks föderaaleelarvest vahendeid.

Uurimiskomitee juht aleksandr bastrõkin teatas varem, et asutuse peamine prioriteet 2024. aastal on võitlus korruptsiooni, majanduskuritegude, ekstremismi, terrorismi ja ebaseadusliku migratsiooni vastu. Ta väitis, et uurijatel ei ole suurenenud töökoormusest hoolimata raskusi ja nad lahendavad enamiku kuritegusid kahe kuu jooksul. Kokku saadeti kohtutesse 87,8 tuhat kriminaalasja, mille raames uurisid töötajad 140 tuhat kuritegu. Neist 77,2 tuhat olid rasked ja eriti rasked kuriteod. bastrõkin ütles ka, et 2024. aastal konfiskeeris uurimiskomitee venelastelt üle 121 miljardi rubla ja veel 135 miljardit, mis arreteeriti asutuse palvel, antakse hiljem riigile üle. Küsimusele, kas tehisintellekt on võimeline uurijat asendama, vastas bastrõkin eitavalt. „Raske on ette kujutada, et tehisintellekt suudab inimest üle kuulata, sealhulgas hinnata mitteverbaalseid reaktsioone… Ma ei räägi isegi tööst sündmuskohal, saadud andmete keerulisest analüüsist, suhtlusest teiste õiguskaitseorganitega ja nii edasi. Seda kõike saab teha ainult inimene,” kinnitas ta.

15. Lühiuudised

Reutersi teatel on Ühendriigid taasalustanud 155 mm mürskude ja ülitäpsete GMLRS-rakettide tarnimist Ukrainale.

kreml peab Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid kohtuasjas „Ukraina ja Holland vs. venemaa” tühiseks. peskov märkis, et venemaa ei kavatse Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust täita.

Ukraina julgeolekuteenistus pidas kinni kaks Hiina spiooni, kes üritasid varastada Neptun-raketisüsteemiga seotud salastatud tehnoloogiat. Den Yancheng üritas värvata raketi väljatöötamisega seotud ukrainlast tehnilistele dokumentidele ligi pääsema, plaanides need oma isa kaudu Hiina luurele edastada. Mõlemat ähvardab kuni 15-aastane vangistus koos vara konfiskeerimisega.

Euroopa Liidu suursaadikud ei suutnud Coreperi kohtumisel heaks kiita Venemaa-vastast 18. sanktsioonide paketti Slovakkia jätkuva takistuse tõttu, teatab European Pravda. Suursaadikud vaatavad ettepaneku uuesti läbi reedel, 11. juulil, lootes lõpliku heakskiidu saada EL-i välisasjade nõukogult teisipäeval, 15. juulil.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

SEB korraldatud uuringust selgub, et paljud lapsed soovivad suvel töötada ja sellega endale ise taskuraha teenida, kuid ei leia selleks võimalust. Seda eriti Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Valgamaal.

Sel suvel kavatsevad esimest korda tööle minna 12% kuni 17-aastastest lastest. Juhutöid teeb 11% ning ametlikult registreeritud töökohal, näiteks noortelaagrites või kohvikutes, töötab ligi 10% lastest. Seejuures töötab suvel ametlikult 29% Hiiumaa, veerand Läänemaa ja viiendik Pärnumaa lastest.

„On üllatav, et Tallinnas, kus peaks olema Eesti noortel juba ettevõtete paljususe tõttu rohkelt võimalusi, töötab ametlikult vaid üksnes 8% noortest,” märkis SEB eraklientide segmendi projektijuht Victoria Tkatš. „Varajane töökogemus on iseseisvaks eluks ettevalmistumisel aga suure väärtusega ja annab noortele tulevikus kandideerimisel eelise,” lisas ta.

Paljud soovijad suvel tööle ei saa

Lapsed küll tahaks suvel ka ise taskuraha teenida, ent selleks ei leidu võimalusi. Ida-Virumaal vastas sedasi isegi üle poole ning Jõgeva- ja Valgamaal pool lapsevanematest, näitas SEB korraldatud uuring. Laste soovi ise raha teenida näitab ka tõsiasi, et õpilasmaleva rühmad täituvad igal suvel väga kiiresti ja soovijaid on alati rohkem kui malevakohti.

„Noored saavad tihti oma esimese töökogemuse alles pärast täisealiseks saamist. Kuigi arusaadavalt on alla 18-aastastel töötamisel omad piirangud, oleks finantshariduse seisukohalt ülioluline, et noor saaks võimalikult vara ja iseseisvalt oma rahaasjadega toimetada. Hooajaline töötasu jaotatakse üldiselt kulutamiseks aasta peale ära ja nii saab alguse läbimõeldud raha planeerimine. Kuigi noorte töölevõtmisel on mitmeid piiranguid, tasuks ettevõtetel neid veelgi enam kaasata, sest esimesel töökohal pingutatakse tihti rohkem ning tuuakse endaga kaasa värske pilk ja uuenduslikud ideed,” lisas Tkatš.

SEB korraldatud uuring toimus juunis. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas küsimustele 1000 lapsevanemat üle Eesti.

Keskkonnaagentuur avaldas värske raporti, milles antakse ülevaade ulukiasurkondade seisundist ja küttimissoovitused uueks jahihooajaks. Eesmärk on toetada ulukiasurkondade kaitset ja jätkusuutlikkust.

Keskkonnaagentuuri koostatud soovitused on sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri üle otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramisel.

Ülevaatest „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2025” saab lugeda Eesti jahiulukite arvukuses ja populatsiooni seisundis toimunud muutustest. Samast on leitavad ka juurdekasvuprognoosid ning küttimissoovitused algavaks jahihooajaks. Andmed on kogutud väga erinevate meetoditega, võrreldud nii jahimeeste abiga kogutud andmeid kui ka iga-aastaseid riikliku seire andmeid. Kui suurulukite kohta tehtud küttimissoovitused on numbrilised, siis väikeulukite, näiteks rebase, kopra või nugise peatükis, on ära toodud soovitavate muudatuste suund.

Suuremate gruppide kaupa vaadeldes sõralistest põdra, punahirve ja metssea asurkonnad püsivad üldjoontes stabiilsed. Põdra arvukus on püsinud 10 000–11 000 isendi juures. Metsauuendusele tekitasid põdrad möödunud talvel vähem kahju kui mitmel eelneval aastal ning seda saab seostada möödunud talve soojade ilmastikuoludega, mistõttu oli loomade toidulaud rikkalikum ja energiakulu väiksem. Punahirve arvukus saartel on väga kõrge, mandril tõusutrendis ja pigem tuleks selle liigi küttimismahte tõsta. Metssea arvukus on taas kasvamas ning sigade Aafrika katku levik on laienenud ja ohuhinnang kõrge, seega meie spetsialistide hinnangul tuleb küttimist suurendada. Metskitse arvukuse langus on Mandri-Eestis jätkunud, kuid võrreldes paari eelneva aastaga on see olnud oluliselt väiksem. Metskitse arvukus ulatus 2025. aasta alguses 60 000–70 000 isendini ning liigi seisundit hinnatakse arvukuse langusele vaatamata pigem heaks. Metskitse küttimisel Mandri-Eestis soovitame piirduda sümboolse küttimismahuga, Saare- ja Hiiu maakonnas võib jätkata sarnaselt eelmiste aastatega.

Suurkiskjatest karu arvukus on kasvanud ja suurenenud on ka karude tekitatud kahjud mesindusele ja põllumajandusele. 2024. aastal registreeriti vähemalt 112 poegadega emakaru ning asurkonna suurus oli umbes 1 000 isendit. Karu asurkonna looduskaitselise seisundi saab hinnata väga heaks. Hundi arvukus mõnevõrra langes, jäädes siiski pisut kõrgemaks suurkiskjate tegevuskavas kokku lepitud maksimummäärast. Seire käigus kogutud vaatluste ning küttimisinfo põhjal oli 2024. aasta sügisel Eestis kokku 31 hundi pesakonda. Eesmärk võiks olla hundipesakondade arvu viimine vahemikku 20–30. Ilvese arvukus püsib stabiilsena. Poegadega pesakondi oli vähemalt 99 ja üldarvukust oli möödunud sügisel 650–800 looma. Seoses metskitse arvukuse jätkuva madalseisuga on ilvese asurkonna edasine kasv lähimal paaril aastal ebatõenäoline.

Hallhülge seisund Eestis ja Läänemeres on väga hea. 2024. aasta kevadel  loendati Eestis rekordiliselt 7 393 isendit ehk üle 1 000 rohkem kui mullu.

Väiksematest loomadest šaakali arvukus ja levikupilt viitavad stabiilsusele või kergele langusele. Kopra arvukus on viimasel viiel aastal langenud. Ka küttimine on vähenenud, jäädes madalaimale tasemele viimase 20 aasta jooksul. Rebase, metsnugise, valgejänese arvukus on veidi langenud ning vähenenud on ka nende liikide küttimine. Jätkuvalt on tõusutrendis mägra ja halljänese arvukus, samas kui kährikkoera, tuhkru ja mingi arvukus on püsinud samal tasemel mis paaril eelneval aastal. Invasiivseid võõrliike minki ja kährikkoera soovitame küttida rohkem. Jahilindudest soovitame jätkuvalt kõrge arvukusega probleemliikidest hanede, valgepõsk-lagle ja kormorani küttimist suurendada ning nende küttimisvõimalusi avardada.

Keskkonnaagentuur tänab kõiki seireandmete kogumisega seotud jahimehi, välitööde tegijaid ja andmete kogumisse panustanud Keskkonnaameti kolleege ning teisi koostööpartnereid.

Võrumaal on metsad kukeseeni täis – selline on saak 2 inimesega 2 tunniga.

Üle 50 000 inimese on tänase kolmapäeva 9. juuli lõunaks alla kirjutanud rahvaalgatusele, mis kutsub riigikogu üles toidukaupade käibemaksu vähendama kümnele protsendile. Petitsioonile avaldas toetust ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Lauri Läänemets.

1. juulist tõusis Eestis käibemaks, sh toidukaupadele 24 protsendini, mis on Euroopa Liidu üks kõrgemaid. 30. juunil üles pandud rahvaalgatuse eesmärk on saata riigikogule signaal, et selline maksukoormus süvendab ebavõrdsust ja koormab tarbijate toidueelarvet. Petitsiooni algatas toidublogija ja MasterChef Eesti esimese hooaja võitja Jana Guzanova, vahendab ERR.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas USA-s kamandas peremees karu aiaväravast välja ja karu kuuletus.

Mees ütles karule, et teda pole sinna kutsutud ja ta peab lahkuma. Karu korra kraapas meest, aga siis läks väravast välja.

Kommentaatorid on mehe vaprusest vaimustuses, aga mõned peavad teda ogaraks.

Video on siin:

Man tells a bear he’s not invited and has to leave…😳🐻 pic.twitter.com/pIG3ioHG96

— Out of Context Human Race (@NoContextHumans) May 30, 2025

Poola päritolu maasikatest tuvastati Euroopa Liidus keelatud taimekaitsevahendite jääkide piirnormiületused. Kokku jõudis Eestisse 4800 kg maasikaid. Riskihinnangu põhjal on oht inimestele väga väike.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Triinu Allika sõnul võeti proov juuni keskel. „Proov maasikate analüüsimiseks võeti Haapsalu turult 12.06 ning see läks analüüsimisele. Kahjuks võtab analüüsimine aega. Proovist tuvastati klorotaloniilile ja imidaklopriidile kehtestatud piirnormide ületused,” selgitas Allika.

Amet tuvastas, et edasimüüja oli Poola maasikat müünud 18-le erinevale kokkuostjale. „Maasikad on tänaseks ilmselt tarbitud, kuid teostatud riskihindamise põhjal võib öelda, et piirnormiületused on niivõrd väikesed ning kuna ained on madala toksilisusega ei kujutanud maasikate tarbimine otsest ohtu inimese tervisele,” lisas Allika.

Põllumajandus- ja Toiduamet on teavitanud Poola pädevat asutust, kes tegeleb omaltpoolt antud juhtumiga edasi.

Kohalikud omavalitsused saavad Maa-ameti ortofotode abil tuvastada kinnistutel erinevaid abihooneid – kuure, saunu või garaaže –, mis võivad olla püstitatud ilma omavalitsusega konsulteerimata. Seejuures võib tekkida küsimus, kas mõni konkreetne hoone võib olla rajatud vastuolus detailplaneeringu tingimustega.

Omaniku jaoks ilmneb vajadus abihoone seadustamiseks tihti ootamatult ja ebameeldiva üllatusena – näiteks juhul, kui selle on püstitanud varasem omanik. Ebaseaduslikult ehitatud hoone võib kaasa tuua mitmeid probleeme ning takistada omandi kasutamist ja käsutamist. Isegi kui abihoone püstitas eelmine omanik, võib kohalik omavalitsus nõuda selle seadustamist uuelt omanikult, määrata sunniraha või karistada rahatrahviga. Advokaadibüroo RASK advokaadid Sandra Kaas ja Villy Lopman selgitavad, millised on võimalused selliste abihoonete seadustamiseks.

Täielikult reeglite vaba ehitustegevust ei eksisteeri

Vaba ehitustegevuse tulemusel püstitatud abihoonet saab pidada õiguspäraseks vaid siis, kui see vastab kehtivatele kitsendustele ja planeeringutele. Kinnistuomanik võib üldjuhul eeldada, et kui elamu juurde rajatav abihoone jääb alla 20 m² ehitisealuse pindala ja alla viie meetri kõrguse, on hoone püstitamine lubatud vabalt ehk ilma piiranguteta.

Siiski ei eksisteeri täiesti reeglite vaba ehitustegevust. Ka selline ehitamine peab vastama kehtivale õiguskorrale ning arvestama kinnistul kehtivaid kitsendusi ja planeeringutest tulenevaid nõudeid. Oluline on mõista, et ka vananenud, kuid endiselt kehtivat detailplaneeringut tuleb järgida – isegi siis, kui selle nõuded võivad olla ajale jalgu jäänud.

Planeeringus määratud maksimaalne hoonete arv ei pruugi hõlmata vaid ehitusloakohustuslikke hooneid

Levinud, ent ekslik arusaam on, et planeering reguleerib üksnes ehitusloakohustuslike hoonete ehitamist ning vaba ehitustegevuse alla jäävad hooned on piirangutest puutumata. Tegelikkuses sõltub see aga konkreetse omavalitsuse praktikast ja iga juhtumi puhul konkreetsest kinnistul kehtivast planeeringust.

Abihoone püstitamisel tuleb järgida kehtivat detailplaneeringut olenemata sellest, kas tegu on ehitusloakohustusliku abihoonega või mitte. Planeeringulised piirangud – näiteks maksimaalne hoonete arv krundil, hoonestusala ja hoonete paiknemine krundi suhtes – võivad kehtida võrdselt kõikidele hoonetele. Samas võivad erinevad omavalitsused ja planeeringud rakendada erinevat lähenemist.

Ehitusseadustiku mõistes on abihoone samuti hoone – see on katusest ja muudest piirdeseintest moodustuv siseruum. Riigikohus on selgitanud, et kui detailplaneering näeb ette krundile maksimaalselt ühe hoone, siis kehtib see piirang kõikidele hoonetele, sõltumata nende loakohustuslikkusest, välja arvatud juhul, kui planeeringus on selgesõnaliselt sätestatud teisiti. Seetõttu võib isegi vaba ehitustegevuse raames püstitatud abihoone olla vastuolus detailplaneeringuga, kui ületatakse näiteks krundil lubatud maksimaalne hoonete arv.

Seadustamiseks ei ole alati vaid üks ainuõige lahendus, vaid neid on mitu

Praktikas võivad kohalikud omavalitsused nõuda sellises olukorras abihoone seadustamiseks kehtiva detailplaneeringu muutmist, mis tähendab sisuliselt uue detailplaneeringu koostamist. See ei ole aga ainuvõimalik teekond, sest seadustamiseks võib olla lihtsamaid lahendusi.

Küsimus on selles, et kas planeeringulistest nõuetest kõrvalekalle on piisavalt oluline ja ulatuslik, mistõttu abihoone seadustamiseks on igal juhul vajalik muuta olemasolevat planeeringut. Oluliseks kõrvalekaldeks peetakse näiteks olukorda, kus püstitatud hoone ehitisealune pind on ligi 50% suurem kui planeeringuga lubatud. Samas ei pruugi ühe asemel kahe hoone püstitamine alati olla sedavõrd oluline kõrvalekalle, mis tingiks vajaduse asuda muutma planeeringut. Selline nõue võib kinnistuomaniku jaoks olla ebaproportsionaalne, kui abihoone seadustamine oleks võimalik lihtsamalt, näiteks kasutusteatise alusel.

Kui elamu ja abihoone pind ei ületa planeeringus lubatut, abihoone paikneb hoonestusalas ega riiva oluliselt naabrite õigusi, võib abihoone seadustamine olla võimalik kasutusteatise alusel, ilma et oleks eelnevalt vaja muuta detailplaneeringut. Vajadusel saab omavalitsus seada kasutusteatisele lisatingimusi – näiteks nõudes naabrile ühekordse hüvitise maksmist –, juhul kui abihoone seadustamine tooks ilma lisatingimusteta kaasa naabrite õiguste ülemäärase riive.

Kas iga kõrvalekalde korral on õige asuda muutma detailplaneeringut?

Riigikohus on rõhutanud, et olukorras, kus kinnistuomanik soovib suuremat ehitusõigust, kui seda lubab kehtiv detailplaneering, ei tohi planeeringut kehtetuks tunnistada kergekäeliselt. Eriti kehtib see juhtudel, kus planeeringu kehtetuks tunnistamise ainus eesmärk on varasema ebaseadusliku ehitustegevuse seadustamine.

Planeeringusse ei saa suhtuda kui lihtsalt muudetavasse dokumenti ega käsitleda seda üksnes kinnistuomanike huve teeniva vahendina. Detailplaneering on ühiskondlik kokkulepe: see annab ühelt poolt isikule õiguse enda kinnistut arendada, kuid teisalt kaitseb naabrite ja kogukonna huve, tagades ehitustegevuse elluviimise kokkulepitud tingimustel. Kui planeeringuid hakatakse muutma üksnes tagantjärele ebaseadusliku ehitise seadustamiseks või eesmärgiga suurendada ühe isiku ehitusõigust, kahjustab see kokkuleppe sisu ja usaldusväärsust tervikuna.

Uue detailplaneeringu koostamise nõudmine varasema ehitustegevuse seadustamiseks võib olla põhjendatud eelkõige juhul, kui kõrvalekalle kehtivast detailplaneeringust on oluline ja riivab selgelt naabrite huve. Kui tegemist on ebaolulise kõrvalekaldega, mis ei riiva teiste huve, tuleks ebaseaduslik abihoone seadustada kasutusloa või kasutusteatise alusel – sõltuvalt hoone parameetritest –, ilma et oleks vaja detailplaneeringut kehtetuks tunnistada ja selle asemel uut koostada.

Kui piirkonnas on paljud omanikud rajanud abihooneid kehtiva planeeringu tingimusi eirates, tasub olukorda vaadata laiemalt. Selline olukord võib viidata sellele, et kehtiv detailplaneering ei vasta enam elanike tegelikele vajadustele. Sellisel juhul tasuks analüüsida, kas tuleks koostada uus detailplaneering, mis vastaks elanike ootustele ja tegelikule ruumikasutusele.

Mõnel juhul on võimalik kehtivat detailplaneeringut täpsustada samuti projekteerimistingimustega. Siiski tuleb rõhutada, et projekteerimistingimustega ei saa seadustada juba valmis ehitatud hoonet – nendega saab määrata kindlaks osa alles tulevikus ehitatavale ehitisele esitatavatest nõuetest, mitte seadustada juba toimunud ehitustegevust.

Lammutamine on viimane abinõu

Kui tegemist on ebaseadusliku abihoonega, peab kohalik omavalitsus otsustama, kas hoonet on võimalik seadustada või tuleks see lammutada. Kui ehitusnormide rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada muude meetmetega, tuleb kaaluda, kas abihoone lammutada, arvestades nii kinnistuomaniku kui avalikke huve.

Praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus abihoone on ehitatud naabri kinnistu piirile lähemale kui neli meetrit. Kohtupraktika kohaselt ei ole ainuüksi selline rikkumine piisav alus lammutamiseks – seda on peetud ebaproportsionaalseks. Lammutamisettekirjutust ei tohi teha pelgalt seetõttu, et hoone on püstitatud õigusvastaselt, vaid lisaks sellele peavad esinema kaalukad põhjused.

Üheks selliseks põhjuseks võib olla olukord, kus abihoone seadustamine ei ole tulevikus võimalik. Riigikohus on selgitanud, et kui seadustamist takistab kehtiv üldplaneering, on ehitise seadustamine võimatu eelkõige siis, kui üldplaneeringu muutmise katsed on asjakohases menetluses luhtunud või on ette teada, et selle muutmine ei ole õiguslikult võimalik.

Praktilised soovitused kinnistuomanikele

1. Analüüsi detailplaneeringut enne ehitamist – ka abihoonete puhul

Enne ehitustööde alustamist tuleb kindlasti tutvuda kinnistul kehtivate planeeringutega ja kitsendustega ning konsulteerida kohaliku omavalitsusega. Planeering võib seada piiranguid väiksemate abihoonete – nagu kuuride ja saunade – püstitamisele, isegi juhul, kui tegemist on vaba ehitustegevusega. Probleemide vältimiseks on oluline varakult välja selgitada kõik kehtivatest planeeringutest tulenevad nõuded. Igal juhul on mõistlik suhelda omavalitsusega, sest planeeringust arusaamine on selliselt oluliselt lihtsam.

2. Kinnisvara ostu juures oluline: olemasolevate hoonete seaduslikkuse kontrollimine

Enne kinnistu ostmist tuleks veenduda, et kõik seal asuvad hooned on ehitatud õiguspäraselt ning vastavad kehtivatele ehitus- ja planeerimisnõuetele. Kui kinnistul on ebaseaduslikke hooneid, jääb vastutus nende seadustamise eest tulevikus ostjale. Seetõttu on mõistlik paluda müüjal esitada kõik olemasolevate hoonete dokumendid: ehitus- ja kasutusload või -teatised, projektid, ehitusdokumendid ja muu asjakohane info ehitise ja ehitamise kohta. Need andmed võivad osutuda vajalikuks ka edaspidi, näiteks hoone ümberehitamisel, laiendamisel või tagantjärele seadustamisel.

Kokkuvõttes ei eksisteeri täielikult reeglite vaba ehitustegevust ning seda tuleb silmas pidada erinevate abihoonete ehitamisel. Omavalitsused peavad hindama iga juhtumit eraldi ning seadustamise võimalused sõltuvad nii ehitise parameetritest kui kehtiva planeeringu tingimustest. Ehitades või kinnisvara ostes tasub alati enne selgeks teha, millised piirangud kehtivad ja konsulteerida kohaliku omavalitsusega, et vältida hilisemaid vaidlusi, lisakulusid või äärmuslikul juhul ka lammutamist.

Lidl alustas Eestis ühena oma esimestest turgudest uute AI-põhiste nutikaalude kasutuselevõttu, mille eesmärk on muuta ostuprotsess kiiremaks, lihtsamaks ja kasutajasõbralikumaks.

„Tegemist on intelligentsete kaaludega, mis tunnevad ise ära puu- ja juurviljad ning pagaritooted ilma kataloogi sirvimiseta või koodide sisetamise vajaduseta,” tutvustas Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Seppel, kelle sõnul on Eesti turg Lidli jaoks üks esimesi, kus ketis uuenduslikku tehnoloogiat rakendatakse. „Sellel on ka lihtne põhjus – Eesti tarbija on uuendusmeelne ja uutele tehnoloogiatele väga vastuvõtlik.”

Eestis esmakordselt kasutusele tuleva tehnoloogia eripära seisneb kaalude võimes õppida iga kasutuskorraga. Tehisintellektil põhinev süsteem pakub kaalule asetatud kauba visuaalse analüüsi põhjal kõige tõenäolisemaid tooteid ja võimaldab ostjal nende seast kiire valiku teha. Mida rohkem kliente kaalusid kasutab, seda täpsemaks muutub süsteem.

„Lidli eesmärk on pakkuda meile omast kõrget kvaliteeti ja soodsaid hindu nii, et ostmine oleks võimalikult mugav ning kiire,” lisas Seppel. „Nutikaalude kasutuselevõtt on loogiline samm selles suunas – need toetavad meie soovi pakkuda lahendusi, mis vastavad tänapäeva ostjate ootustele ja harjumustele.”

Lidli nägemuses ei ole nutikaalud üksnes praktiline tööriist vaid osa laiemast muudatusest, mis kujundab uuenduslikumat ja kasutajakesksemat ostukogemust. Tehnoloogiline areng kauplustes jätkub peagi järgmiste sammudega, mis muudavad kogu ostuteekonna veelgi sujuvamaks.

Uued nutikaalud on juba olemas kõikides Lidl Eesti kauplustes. Kaalud on järjekordne Lidli samm digitaliseerimise suunas. Alates mai lõpust saavad Lidl Plusi kasutajad taarat tagastades valida digitaalse taaratšekki, mis salvestub automaatselt Lidl Plus rakendusse ning mida saab kasutada kassas makstes.

Jaemüügifirma Lidl, mis on osa Schwarzi jaekontsernist, mille peakontor asub Neckarsulmis, on üks juhtivaid ettevõtteid toiduainete jaemüügisektoris Saksamaal ja Euroopas. Lidl on esindatud 32 riigis üle maailma ning haldab 12 350 kauplust ja üle 225 logistikakeskuse 31 riigis. Lidl Eesti asutati 2018. aastal ning 3. märtsil 2022 avas Lidl oma kaupluseketi Eestis. Hetkel on Lidlil 18 kauplust 8 linnas üle Eesti. 2025. aastal omistati Lidl Eestile kolmandat korda rahvusvaheliselt tunnustatud parima tööandja Top Employer tiitel.

Eestis kasvab mitmeid taimi, mille mahl võib nahale sattudes ärritust tekitada. Eriti ohtlikud on karuputke võõrliigid, mille mahl muudab naha päikesevalguse suhtes tundlikuks. Kokkupuutel karuputkega tuleb nahk kiiresti puhtaks pesta ja kaitsta seda vähemalt kaks päeva päikese eest. Vastasel juhul võivad tekkida nahale tugevad põletikureaktsioonid – valulikud villid ning armid ja pigmendilaigud.

Eestis kasvavad kaks invasiivset ja inimesele ohtlikku karuputkeliiki: Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk. Mõlemad on oluliselt suuremad kui Eesti looduslikud liigid. Laialt on levinud just Sosnovski karuputk, mille alumised lehed koosnevad enamasti kolmest kuni viiest suurest sakiliste hõlmadega osast. Hiid-karuputk on haruldasem ja välimuselt Sosnovski karuputkest raskesti eristatav.

Karuputkedega võib kokku puutuda looduses liikudes, niites, trimmerdades või ATV-ga sõites. Ohtlik on ka taimede ekslik toiduks tarvitamine – näiteks juhul, kui salatisse satuvad noored võrsed, mida peetakse ekslikult varsselleriks, peterselliks või rabarberiks. Seetõttu tuleb loodusesse minnes olla tähelepanelik ning toiduks korjata vaid neid taimi, mida kindlasti tuntakse.

Kui putkemahl satub nahale, tuleb see kohe jaheda veega maha pesta, vältides hõõrumist ja seebi kasutamist. Seejärel tuleb kokkupuutekohta kaitsta päikesevalguse eest vähemalt 48 tunni jooksul, seda ka pilves ilmaga. Valu leevendamiseks sobivad jahutavad mähised. Vajadusel võib konsulteerida perearstiga ning kasutada apteegist saadavat hormoonsalvi.

Kui taim satub suhu, tuleb suust eemaldada taimejäägid ja loputada suu jaheda veega. Juua võib väikeste lonksudena kuni klaasitäie jahedat vett. Kui kannatanu ei suuda neelata, tuleb kutsuda kiirabi. Võimalikku turset aitab leevendada külm mahlapulk.

Keskkonnaameti soovitusel on parim viis karuputke võõrliikide leviku peatamiseks nende hävitamine võimalikult kiiresti pärast avastamist. Kõige lihtsam on tõrjega alustada kevadel, kui taim on umbes 20 cm kõrgune. Üks taim võib toota mitukümmend tuhat seemet ning seemned püsivad mullas idanemisvõimelisena teadaolevalt üle 10 aasta. Seepärast on eriti oluline olla järjekindel: igal aastal kasvukoht üle vaadata ning taimed õigeaegselt hävitada, et vältida nende õitsemist ja õitsemisele järgnevat viljumist.

Väga oluline on järgida ohutusnõudeid: taimi välja kaevates kasutada kaitsevarustust (pika randmeosaga veekindlaid kindaid ja näokaitset) ning kanda pikki tööriideid. Töövahenditena ei tohiks kasutada trimmereid jms vahendeid, mis purustavad taimi, kuna nii kandub taimemahl kontrollimatult laiali. Täpsemad tõrjejuhised leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Uutest karuputke kolooniate leiukohtadest palutakse teavitada Keskkonnaametit. Teadaolevates karuputke kolooniates korraldab Keskkonnaamet 2025. aastal riiklikku tõrjet. Kolooniate asukohti saab vaadata Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 09. juuli 2025:

peale üleeilset valusamat päeva oli eilne päev pisu parem.

1. Ork on ork.

2. Miskit oli.

3. Kursk/Belgorod: Ukraina on hakanud oma seisu parandama.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: kõlakad, et muutused paremuse poole.

8. Donetsk: eile muutusteta.

9. Lõunarinne: vist muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaal on reaalne käibemaksu laekumine hakanud langema.

12. venemaa peaprokuratuur keelas venelastel vanglaähvardusel õppida USA juhtivas ülikoolis.

13. Norra keelas kahel venemaa suurimal ettevõttel oma vetes kalapüügi.

14. Pärast automüügi langust on hakanud sajad autokaupmehed venemaal oma uksi sulgema.

15. Riigiduuma tegi ettepaneku kehtestada toiduainetele riiklikud hinnad, nagu NSV Liidus.

16. Rasked kuriteod venemaal saavutasid 15 aasta kõrgeima taseme pärast kurjategijate massilist naasmist rindelt.

17. Lühiuudised

183 vene poole rünnakust üle poole Donetski sektoris ja Lõunarindel, mujal kas pisu vähem või tavapärane surve.

Kipub liikuva info põhjal arvama, et Pokrovski-Toretski vaheline kombitsa kasvatamine lähimate linnade hõivamiseks on muutumas üheks tähtsamaks prioriteediks vene kindralitele, kel ka vaja kiitust kremli peremeestelt oluliste linnade vallutamise eest. On hakatud lisaks tihedale jalaväe ja tsiklite konveierile järjest enam kaasama soomust. Pommitamine ja droonid tihedalt. Paar Ukraina omade head uudist pisu siiski annavad optimismi, et mõnedes lõikudes suudetakse päris hästi hakkama saada. Jätkuvalt pole arvamus muutnud, et vene pool hakkab üha enam suruma vähemalt neljas suunas ja seda juba 9. päev ootab… mingeid kõlakaid liigub, et mõnedes lõikudes on hakanud vene pool rindele lähemale rohkem üksusi nihutama, eks näis, õnneks ei pidavat Ukraina omadel siiski seirega (ka USA ja NATO abil) suuremaid muresid olema ja vast suudetakse leida piisavaid reserve õigetesse kohtadesse lükata.

vene poole kaudtuleüksuste tabamine tõi suure kasvu, eip veel varakult siiski rõõmustama hakka, aga tore ikka, aga kamikaze droonide arv peaaegu 6 tuhat teeb üha murelikumaks…

Pisu selgituseks, sest mõnedes varasemates lugudes olen kirjutanud ka Ukraina omade muredest rindel: esmalt, eip saa loota, et kõik ülemad on pädevad, see lihtsalt pole võimalik ja nii igal tasandil. Muret on võimalik vähendada, aga mitte päris ära kaotada. Teiseks, see, et distsipliin kipub vahel lonkama on ka inimlik faktor ning kohatine laiskus rutiine ja drille järgida samuti. Eip saa mööda vaadata ka korruptsioonist (tuletage meelde meite iseseisvumise alguse aastaid ja korrutage see paljuga) ning ikka on neid, kes ka sõja valus üritavad kulda teenida…

1. Õhuvägi teatas venemaa droonide rünnakutest ja Kinžal rakettide väljalaskmisest MiG-31K lennukitelt. Paljud linnad teatasid plahvatuste helidest. Kell 22.51 kuulutati kogu riigis välja raketioht. Õhuvägi registreeris MiG-31K õhkutõusu Savasleika lennuväljalt (Nižni Novgorodi oblast venemaa Föderatsioonis). Žõtomiri oblastis teatati kiirest sihtmärgist: „Kurss edelasse.” Žõtomiri ja Starokonstantinovi elanikel paluti varjuda. Kell 23.34 teatas õhuvägi kiirest sihtmärgist Zaporižjast ida pool, mis suundus põhja poole. Kohalik meedia märkis, et Zaporižjas oli kuulda plahvatuste helisid. Kell 23.31 teatas õhuvägi, et Kinžal aeroballistliku raketi MiG-31K põhjustatud oht on kõrvaldatud.

Häirekaardi kohaselt teatati plahvatustest Harkivi, Donetski, Poltaava ja Tšernihivi oblastis. Samal ajal kuuldi plahvatust ka Kiievi lähiümbruses. KOVA teatas, et Kiievi oblasti kohal tuvastati vaenlase droone. Õhutõrjeväed töötavad sihtmärkide kallal.

Kui öösel teatati uuest droonilainest, siis need lausa Ukraina lääneservani jõudsid, Lutsk, Lviv ja olid löögi all.

Hersonis kimbutab vene pool oma droonidega ikka kohalikke ja oli eilegi hukkunuid.

2. Kell 22.50 kostis Simferoopoli lennujaamast kolm valju plahvatust ja pärast seda kadus elekter täielikult Simferoopoli lähedal asuvas Bogdanovka külas, teatas kohalik elanik.

Rostovi kandis lendas eile paar Ukraina drooni.

Kurskis olla öösel saanud droonirünnaku järel mõned inimesed surma, hetkel täpsemat infot veel polnud, kelle droonidega tegu oli.

3. Kursk/Belgorod: head uudised Sumõ oblastist. Pärast Andrijivka tagasivallutamist on venelased Novokostjantõnivkast (mis on endiselt hall tsoon) välja tõrjutud ja Ukraina väed on nüüd liikunud Kindrativkasse, et seda asulat kindlustada.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: eip saa aru, kuidas suudab hetkel väga tugevale vene poole survele Lõmani suunal Ukraina kõik rünnakud tõrjuda. Hetkel on ka Ukraina omad pisu kidakeelsed sellest kirjutama ja eip saa seda neile pahaks panna, sest kõike kirjutatut loeb ka vastaspool.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: eile kirjutasin, et olukord Toretski kandis on hakanud tänu Ukraina vasturünnakutele paranema ja mõned kõlakad liikusid, et paaris kohas on eesmisi uusi possasid suudetud juba pikemalt enda kontrolli all hoida.

8. Donetsk: mure ikka selle Pokrovski-Toretski vahelise kombitsaga. Üleile sai juba siin lääne suunas üle Kazenõi Toretsi jõest vene soomustehnika ja kipub käest langema Novoekonomitšeski asula. Soomukid suutsid päevaga edeneda u 2,5 km ja siit on Mõrnohradini vaid 3 km põldusid.

Mujal rindejoone muutusi ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud aga lünklik oli see info idasektoris. Kindel selles, et tugev vene poole surve jätkus ning saadakse hallis alas uusi possasid, aga tundub, et eile need pikalt ei kestnud… muutusi ei tuvastanud ka lääneserval selles uues murekohas.

10. Herson: muutusteta.

11. Pärast nafta- ja gaasitulude kokkuvarisemist on venemaa eelarve saanud uue peavalu. Käibemaksu laekumine – föderaalkassa jaoks oluline maks, mis on sisse ehitatud kõigi riigis müüdavate kaupade ja teenuste maksumusse ning annab valitsusele iga kolmanda maksutulu rubla – vähenes 2025. aasta esimesel poolel reaalselt, selgub rahandusministeeriumi andmetest. Jaanuaris-juunis kogus riigikassa 6,999 triljonit rubla käibemaksu, võrreldes aasta varasema 6,521 triljoniga. Ja kuigi tulud nominaalselt (7,3%) suurenesid, oli see kasv madalam kui inflatsioon (9,4%). Reaalselt langes käibemaksu laekumine seega 2,1%. Rubla kurss: 1 rubla=0,011 eurot.

Käibemaksu dünaamika on kaudne majandustegevuse näitaja ja see näitab majanduse jahtumist, märgib Alfa Panga peaökonomist Natalia Orlova. Rosstati andmetel aeglustus maiks venemaa SKP kasvumäär enam kui kolm korda – eelmise aasta 4,1%-lt 1,2%-ni; Tööstuskasv aeglustus 2,5 korda (1,8%-ni), jaemüügi käive neli korda (1,8%).

Eelarveseaduse kohaselt peab rahandusministeerium ainuüksi ühe aasta jooksul koguma 15,456 triljonit rubla käibemaksu ning aasta esimesel poolel täitis see vaid 45% plaanist. Ka muud ressursivälised tulud on graafikust peaaegu kuu maas – kuue kuuga täideti nende osas vaid 43% plaanist, märgivad Raiffeisenbanki analüütikud.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus riigikassasse juuni lõpuks 12,85 triljonit rubla nafta- ja gaasiväliste maksudena – 12,7% rohkem kui aasta varem. Samal ajal langesid nafta- ja gaasitulud 16,9% – 4,735 triljoni rublani. Selle tulemusel: eelarve kogutulud jäid võrreldes eelmise aastaga praktiliselt samaks – 17,585 triljonit rubla versus 17,097 triljonit.

Samal ajal hüppasid kulutused 20,2% võrra 21,278 triljoni rublani. Selle tulemusel tekkis eelarvesse kuue kuu jooksul 3,694 triljoni rubla suurune „auk” – 6 korda rohkem kui aasta tagasi samal perioodil.

Rahandusministeeriumi kasumimaksu plaan on samuti ohus, märgib RANEPA eelarvepoliitika uurimislabori juhataja Ilja Sokolov. Pärast selle suurendamist loodeti eelarvest koguda 4 triljonit rubla – kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Kuid majanduses hakkavad kasumid langema – jaanuari-aprilli tulemuste kohaselt olid need 1,4% madalamad kui eelmisel aastal.

Eelarvepuudujäägi plaani (3,8 triljonit rubla) täitmiseks peab valitsus aasta teises pooles kulutusi 7% võrra kärpima ja see on MMI analüütikute kirjutamisel äärmiselt ebatõenäoline. Tõenäoliselt jätkavad kulutused kasvu, nõustuvad MMI, Raiffeisenbank ja Orlova Alfa Pangast. Orlova hinnangul kulutab rahandusministeerium aastas 45 triljonit rubla eelarves kavandatud 42 triljoni rubla asemel. MMI hinnangul võib eelarvepuudujääk ületada 8 triljonit rubla ehk 3,6% SKP-st. Orlova ei välista, et valitsus võib ots otsaga kokku tulemiseks kasutada uusi ühekordseid maksukogumisi.

12. venemaa peaprokuratuur on kuulutanud Ameerika Ühendriikides asuva Yale’i ülikooli soovimatuks organisatsiooniks. Põhjenduses öeldakse, et ülikooli tegevus on suunatud venemaa Föderatsiooni territoriaalse terviklikkuse rikkumisele, riigi rahvusvahelisele blokaadile ja selle majanduslike aluste õõnestamisele, samuti riigi sotsiaal-majandusliku ja poliitilise olukorra destabiliseerimisele. Maksimaalne karistus soovimatus organisatsioonis osalemise eest (kriminaalkoodeksi artikkel 284.1) on neli aastat vangistust. Eraldi rõhutas peaprokuratuur, et ülikoolis asub rahvusvaheliste suhete kool, mis stipendiumiprogrammi raames tegelikult koolitab välisriikide opositsiooniliidreid. Selle venemaa lõpetajate hulgas olid korruptsioonivastase fondi juhid ja aktivistid, märkis agentuur, viidates FBK asutajale Aleksei Navalnõile ja tema kaaslasele Leonid Volkovile.

Järelevalveorgan märkis, et nad kasutasid seal omandatud teadmisi ja tehnoloogiaid protestitegevuse eskaleerimiseks venemaal. Samal ajal õppisid sama programmi – Yale World Fellowsi – raames venemaa keskpanga juht elvira nabiullina, endine asepeaminister ja rahandusminister aleksei kudrin ning Sverdlovski oblasti endine kuberner jevgeni kuivašev.

Peaprokuratuur süüdistas Yale’i ülikooli ka rangemate sanktsioonide nõudmises ja läänes külmutatud venemaa varade arestimise „õigusliku põhjendamise” väljaselgitamises „eesmärgiga neid hiljem Ukraina relvajõudude rahastamiseks kasutada”. Yale’i juhtimiskooli juhtimisuuringute vanemprodekaan ja professor Jeffrey Sonnenfeld koos kolleegidega peavad andmebaasi venemaalt lahkunud lääne ettevõtetest. Kui putin ja Donald Trump veebruaris otsekontakti taastasid ning sanktsioonide tühistamist ja ühisprojekte arutama hakkasid, oli Sonnenfeld venemaa majanduse ja putini režiimi suhtes äärmiselt ebameeldiv: „venemaa majandus on lagunev, infrastruktuuri ja uskumatute lünkadega tarneahelates. See on ohtlik, ebaturvaline ja ebausaldusväärne koht äritegevuseks… Põlguse, mida [Ameerika] ärijuhid putini venemaa vastu tunnevad, põhjuseks on see, et putin on ebausaldusväärne diktaator, kes võib nende ettevõtted iga hetk riigistada.”

Yale’i ülikool on üks prestiižsemaid teadusülikoole Ameerika Ühendriikides, mis kuulub Ivy League’i. Selle lõpetajate hulgas on palju Ameerika poliitikuid, sealhulgas endised presidendid George W. Bush ja Bill Clinton, samuti praegune asepresident J.D. Vance. Ülikooli vilistlaste ja õppejõudude hulgas on 69 Nobeli preemia laureaati.

Juunis kuulutas peaprokuratuur Briti Nõukogu, mis korraldab välismaal õppimiseks ja töötamiseks vajalikku IELTS-i inglise keele eksamit, „ebasoovitavaks”. Seeläbi muutis amet venelastel testi tegemise võimatuks.

13. Norra valitsus on teatanud sanktsioonidest kahe venemaa suurima kalafirma, AS Norebo ja OOO Murman Seafood, vastu. Need meetmed keelavad sisuliselt mõlema ettevõtte laevadel Norra vetes kalastada ja riigi sadamatesse siseneda. Valitsuse veebisaidil teatatakse, et otsus tehti osana 20. mail 2025 vastu võetud 17. ELi sanktsioonipaketi rakendamisest. Norra välisministri Espen Barth Eide sõnul oli see samm osa jõupingutustest seista vastu venemaa luureteenistuste kasvavale tegevusele ja Moskva hübriidkampaaniale lääneriikide vastu.

„Me näeme venemaalt üha agressiivsemaid samme oma liitlaste vastu. Ja me hindame, et see trend jätkub,” ütles Eide. Ta lisas, et Norebo ja Murman Seafood on seotud kremli toetatud operatsioonidega, mille eesmärk on jälgida kriitilist veealust infrastruktuuri Norra ja tema liitlaste territoriaalvetes. „Sellised tegevused võivad kaasa aidata tulevasele sabotaažile ja kujutada endast ohtu riigi julgeolekule,” rõhutas minister.

Norra mandrilaval asub üks Euroopa suurimaid gaasijuhtmete, telekommunikatsiooni- ja energiakaablite võrgustikke, mis ühendab riiki ülejäänud mandriga. Selle infrastruktuuri kaitsmine toimub tihedas koostöös NATO-ga. Norra võimud on kinnitanud, et uued sanktsioonid lisatakse peagi riiklikesse õigusaktidesse.

Varem, mais, kanti mõlemad ettevõtted – Norebo ja Murman Seafood – EL-i sanktsioonide nimekirja. Lisatud EL-i dokumentidest selgub, et nende ettevõtete laevad kalastavad Barentsi ja Norra meres, aga osalevad ka tsiviil- ja sõjaväe infrastruktuurile suunatud luuretegevuses. EL-i Nõukogu andmetel kasutatakse venemaa kalatraalerid salajaseks teabe kogumiseks ning mõned Norebo laevad on varustatud tehnoloogiaga, mida saab kasutada spionaaži eesmärgil. RBC andmetel koosneb kahe ettevõtte laevastik umbes 50 kalalaevast.

14. Alates 2025. aasta algusest on venemaal tegevuse lõpetanud umbes 200 autoesinduskeskust – see on umbes 5% edasimüüjate koguarvust, mida riigis on umbes 4000. Sellest teatas Autonewsile venemaa Autokaupmeeste Assotsiatsiooni (ROAD) president Aleksei Podštšekoldin. Massiline sulgemine toimub nõudluse järsu languse taustal: esimese poolaasta tulemuste kohaselt on uute autode müük venemaal langenud enam kui veerandi võrra. Podštšekoldini sõnul on veel 30% riigi autoesindusettevõtetest praegu äärmiselt raskes finantsolukorras ja tegevuse lõpetamise äärel. Ta märkis, et venemaa autoturu praegune struktuur ei võimalda ei autotootjatel ega edasimüüjatel jätkusuutlikku kasumit teenida.

Vaatamata üldisele müügilangusele on venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse möödunud enam kui kolme aasta jooksul venemaa turul olevate automarkide arv kahekordistunud: kui 2022. aasta alguses oli neid 60, siis 2025. aasta juuniks oli neid juba 124. Samal ajal, eksperdi sõnul on valdav enamus uutest brändidest Hiina omad. Markide arvu kasv ei tähenda aga müügi suurenemist. Keskmiselt müüb üks automark venemaal umbes 12 900 autot aastas – see on 28 korda vähem kui Ameerika Ühendriikides, kus üks bränd müüb umbes 355 500 autot. Samal ajal on kaubamärkide arv venemaal peaaegu kolm korda suurem kui USA-s (124 versus 45) ning riigis on 4000 automüüjat, samas kui USA-s on neid 16 700. Ühe esinduse kohta venemaal toimub aastas vaid umbes 400 müüki, samas kui USAs on neid 960, mis on 2,4 korda rohkem. Sellised arvud muudavad olulise osa venemaa esindusärist kahjumlikuks, rõhutab Autonews.

Autostati analüüsikeskuse asejuhataja Dmitri Eregini sõnul müüdi venemaal 2025. aasta esimesel poolaastal 530,4 tuhat uut sõiduautot. Arvestades tarbesõidukeid (veokid ja bussid), oli turumaht kokku 601,8 tuhat ühikut. See on 28% vähem kui eelmise aasta samal perioodil, samas kui sõiduautode segmendis oli langus 26%.

Nõudluse languse peamiste teguritena nimetavad Avtostati analüütikud kõrgeid autohindu, keskpanga karmistatud poliitikat autolaenude valdkonnas ning kõrgeid laenude ja hoiuste intressimäärasid. Kuni viimase ajani lootsid Avtostati eksperdid müügi taastumist aasta teises pooles. Nüüd aga korrigeerivad nad oma hinnanguid allapoole. Koos Euroopa Ettevõtete Assotsiatsiooni (AEB) autotootjate komiteega prognoosib Avtostat, et 2025. aasta lõpuks müüakse 1,25 miljonit sõiduautot, mis on 20% vähem kui 2024. aastal. Varem peeti seda arvu pessimistlikuks stsenaariumiks, kuid nüüd on see muutunud baasjooneks. Uus negatiivne prognoos on müügi langus 1,1 miljoni autoni, mis tähendab turu 30% vähenemist.

15. venemaa ametnikud puhastavad tolmu oma käsu- ja kontrollimeetoditelt majandusjuhtimisel, et pidurdada inflatsiooni hüppelist kasvu, mis on riiki haaranud pärast sanktsioone ja rekordilisi sõjalisi kulutusi. Riigiduuma tegeleb võimalusega riiklikult reguleerida põhiliste toiduainete ostuhindu, ütles riigiduuma agraarkomisjoni aseesimees julia ogloblina TASS-ile. ogloblina sõnul arutati riikliku hindade kontrolli küsimust, nagu see oli Nõukogude Liidus, tööstus- ja kaubanduskomisjoni alluvuses toimunud ekspertnõukogu koosolekul.

„Oleme näinud, et viimasel ajal on üha sagedamini esinenud „kõikumise efekti”, kui toodete ostuhind kas langeb järsult või tõuseb ootamatult. See juhtus kartuli, piima ja võiga. Hinnad tuleks kehtestada vastavalt praegustele oludele, omahinnale ja tootjate kasumlikkusele,” selgitas ogloblina. Ta lisas, et riiklik reguleerimine hindadele, millega jaemüügiketid ostavad toitu põllumeestelt, „välistab <…> võimaluse tekitada kära võtmetoodete ümber”. „Põllumajandustootjatele õiglaste hindade kehtestamiseks tuleb välja töötada reeglid ja meetodid,” ütles ogloblina, täpsustades, et põllumehed ei tohiks oma tooteid alandatud hinnaga müüa, kuna see toob kaasa kahjusid.

Rosstati andmetel püstitas venemaal eelmisel aastal toiduainete inflatsioon 9 aasta rekordi (11,05%) ja 2025. aasta mai lõpuks oli see kiirenenud 12,5%-ni. Kartuli hind on aastaga tõusnud 173% – see on ametliku statistika andmetel 23 aasta kõrgeim hind. Või aastane hinnatõus ulatus 34%-ni, kapsa puhul 28%-ni ja sibula puhul 41%-ni. Õunad on aastaga kallinenud 20%, kala 25%, piim ja piimatooted 18%, leib 15%.

venemaa on kaitsekulutuste eest maksnud inflatsiooniga, mis sel aastal ulatuvad 13,5 triljoni rublani ehk 6,3%-ni SKP-st, ütles putin 27. juunil toimunud Euraasia Majandusühenduse (EAEU) tippkohtumisel. „Me maksime selle eest inflatsiooniga, aga nüüd me võitleme selle inflatsiooniga. Jah, me liigume teatud mõttes sihipäraselt majanduse pehme maandumise poole,” ütles putin.

16. venemaal registreeriti 2025. aasta esimese kuue kuu jooksul kümnete tuhandete sõjaväelaste naasmise taustal Ukraina rindelt 333 251 rasket ja eriti rasket kuritegu. See on riikliku statistika kohaselt viimase 15 aasta rekordarv selliseid tegusid. Ajavahemikul jaanuarist juunini 2024 registreeris venemaa siseministeerium 301 746 rasket ja eriti rasket kuritegu, mis tähendab, et nende arv kasvas aastaga 10,4%. Võrreldes sõjaeelse 2021. aastaga, mil esimese kuue kuuga registreeriti 295 696 sellist kuritegu, lisandus selle aasta esimesel poolel 12,7%. Samal perioodil 2019. aastal tuvastas Siseministeerium 251 833 sellist tegu (32,3% suurenemine võrreldes 2025. aastaga).

2025. aasta esimesel poolel registreeriti kõige rohkem raskeid ja eriti raskeid kuritegusid Keskföderaalringkonnas (CFD) – üle 79 tuhande. Järgmisena tuleb Volga rajoon ligi 58 tuhande juhtumiga. Moskvas ja Moskva oblastis tuvastati kokku ligi 43,5 tuhat juhtumit.

Statistika kohaselt vähenes venemaal kaheksa aasta jooksul, aastatel 2010–2018, raskete kuritegude arv. Kui 2010. aastal (esimese kuue kuuga) registreeriti 378,6 tuhat juhtumit, siis 2018. aastal vaid veidi üle 222 tuhande (kasv 70,5%). Samal ajal on venemaal avastatud kuritegude koguarv vähenenud neljandat aastat järjest. 2025. aasta esimesel poolel registreeris siseministeerium 940,5 tuhat juhtumit ja see on vähemalt viimase 16 aasta madalaim kuuekuulise perioodi väärtus.

2024. aastal tuvastati riigis 617 301 rasket ja eriti rasket kuritegu, mis oli viimase 14 aasta rekord. Siseministeerium ei täpsusta kuritegude liike, kuid on teada, et kolme sõja-aasta jooksul tapsid ja sandistasid Ukrainast naasnud vene sõdurid ja ohvitserid vähemalt 750 venelast. Selle aasta veebruari seisuga oli sõjaväelaste poolt tapetud vähemalt 378 inimest ja veel 376 juhul said inimesed eluohtlikke vigastusi. „SVO kangelased” panid kuritegusid toime enamikus piirkondades, aga ka venemaa Föderatsiooni uutel aladel, selgitas Verstka välja kohtuandmete ja hukkunud sõjaväelaste kohta käivate publikatsioonide põhjal.

Vähemalt 334 surmaga lõppenud kuriteost kolme aasta jooksul panid sõjas osalejad toime 166 mõrva, mille tagajärjel hukkus 196 inimest. Teine raskeim kuritegu on raske kehavigastuse tekitamine – 112 juhtumit (ja 112 surmajuhtumit). Sõjaveteranid ründavad peamiselt oma sugulasi ja tuttavaid. Enamik kuritegudest on olmelise iseloomuga ja toimuvad alkoholi kuritarvitamise tõttu.

Juuni lõpus teatas venemaa presidendi avalike projektide administratsiooni juht sergei novikov, et umbes 137 tuhat Ukraina-vastases agressioonis osalenut on rindelt tsiviilellu naasnud.

17. Lühiuudised

CNN: Viis allikat, kes on kursis Ameerika relvade tarnimisega Ukrainale seotud olukorraga, väidavad, et Hagseth ei teavitanud Valget Maja oma otsusest peatada relvatarned Ukrainale.

USA välisministeeriumi pressiesindaja Tammy Bruce ütles, et Ühendriigid on jätkuvalt pühendunud Ukraina toetamisele ja jätkavad Kiievi relvade tarnimist vaatamata hiljutisele pausile.

peskov teatas, et USA presidendi Donald Trumpi otsus taasalustada relvatarned Ukrainale väidetavalt ei aita kaasa rahumeelse lahenduse püüdlustele.

Täna esitatakse Kongressile uus USA sanktsioonide eelnõu venemaa vastu.

Prantsusmaa välisluureagentuuri (DGSE) juht Nicolas Lerner ütles, et USA ja Iisraeli õhurünnakud on Iraani tuumaprogrammi oluliselt kahjustanud, lükates selle valmimist mitme kuu võrra tagasi. Samal ajal puudub luureagentuuril teave selle kohta, kus kõrgelt rikastatud uraani varusid hoitakse.

FT teatel otsib EL kiiresti võimalusi Ukraina järgmise aasta prognoositava 19 miljardi dollari suuruse eelarvepuudujäägi katmiseks. Arutelu all olevate võimaluste hulka kuuluvad eelarvevälised sõjalised toetused, laenude ennetähtaegne väljamaksmine olemasolevast G7 toetatud 50 miljardi dollari suurusest toetuspaketist ja külmutatud venemaa riigivarade edasine kasutamine. Puudujääk on seni rahastamata.

Testimise käigus tabas Kaasanis elamut vene pikamaadroon Altius-U. See uus mehitamata õhusõiduk on võimeline nii luureks kui ka täppisrünnakuteks, selle ulatus on 10 000 km ja vastupidavus üle 24 tunni. Selle test kuulutati edukaks.

venemaa kasutab aktiivselt koostööd Hiina ettevõtetega, et mööda hiilida sanktsioonidest ja tagada droonide tootmine Ukraina-vastase sõja jaoks. Bloomberg on läbi vaadanud venemaa ettevõtte Aero-KhIT sisememod ja kirjavahetuse Venemaa valitsusametnikega. Dokumentidest selgub, kuidas Moskva on oma sõbralikke suhteid Pekingiga ära kasutanud, et mööda hiilida lääne sanktsioonidest ja saada võimekus toota droone Ukraina-vastasteks rünnakuteks. „Need (dokumendid) pakuvad seni avalikustamata näite venemaa-Hiina ettevõtete koostööst kaitsetehnoloogia valdkonnas. Dokumendid näitavad, kuidas tundlikud tehnoloogiad võivad Hiinast venemaale liikuda, kuigi Xi Jinpingi valitsus väidab, et ei varusta kumbagi poolt,” – seisab väljaandes.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Riikliku fondivalitseja SmartCapi Kaitsefond investeeris 10 miljonit eurot Eesti esimesse kaitsetehnoloogiate riskikapitalifondi Darkstar, mis keskendub sõjalise ja kahese kasutusega tehnoloogiaid arendavatele ettevõtetele, kelle tooteid on testitud Ukraina lahinguväljal. 

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on Eesti oma kaitsetööstuse arendamine osa riigi julgeoleku tagamisest ja majanduse konkurentsivõime parandamisest.

„Oleme valitsuses käivitanud riigi ajaloo suurima tööstuse kasvuplaani, mille eesmärk on kindlustada meie julgeolekut ning samas kasvatada majandust. 100 miljoni euro suurune Kaitsefond on üks lüli meie kaitsetööstuse terviklikust väärtuspakkumisest, mille eesmärk on sektori ekspordimahtu ja tulu 2030. aastaks mitmekordistada,” märkis Keldo.

Kaitsefondi tegevuse läbi suureneb kaitsevaldkonna kapitali kättesaadavus, mille kaasamine erasektorist on kaitsetööstusettevõte jaoks olnud seni keeruline. SmartCapi 10 miljoni eurone investeering Eesti riskikapitalifondi Darkstar toimib ankurinvesteeringuna, millele lisanduvad erainvesteeringud kasvatavad fondi kogumahu kuni 25 miljoni euroni.

Darkstar on üle-Euroopaline uudsetele kaitsetehnoloogiatele suunatud fond, mis keskendub nii kahese kasutusega kui ka sõjalist tehnoloogiat arendatavatele ettevõtetele ning aitab neil tulla Eestisse, et rajada siin oma tootmine ning laieneda edasi Euroopasse. „Näiteks on Darkstarilt esimese investeeringu saanud ettevõte Farsight toonud oma peakorteri Eestisse ja palganud siin esimesed töötajad,” selgitas minister.

„SmartCapi kui riikliku investori missioon on mitmekesistada ja suurendada omakapitaliinvesteeringute pakkumist ekspordipotentsiaaliga Eesti ettevõtetele, mistõttu on meil äärmiselt hea meel teha Kaitsefondi esimene investeering just Eesti kaitsevaldkonna riskikapitalifondi. Tegemist on ühe esimese institutsionaalse kvaliteediga riskikapitalifondiga Euroopas, mis panustab oluliselt nii Eesti, Ukraina ja laiemalt kogu Euroopa kaitsetehnoloogia ettevõtete arengusse ning ehitab samas Eestisse väga spetsiifilist kaitseinvesteeringute kompetentsi,” lisas SmartCapi tegevjuht Sille Pettai.

„Pidasime Darkstari investeeringut tehes võtmetähtsusega teguriteks meeskonna unikaalset võrgustikku, koostööprojekte Ukrainas ning piirangute puudumist ühese kasutusega militaarlahendustesse investeerimisel. See võimaldab meil vastata Euroopa kaitsetehnoloogia tänastele vajadustele ja lahendada uusi väljakutseid ka relvasüsteemide valdkonnas,” lausus ta.

„Eesti on kujunenud Euroopa kõige kiiremini arenevaks ja ettevõtete asutajasõbralikumaks kaitsevaldkonna ökosüsteemiks. Seda toetab nii ettevõtjasõbralik majanduskeskkond ja e-residentsus kui ka valitsuse poolne kaitsevaldkonna innovatsiooni võimestamine. Näiteks Eesti Kaitseväe valmidus innovatsioonivõimekuse arendamisel on erakordne, ka rahvusvahelises mastaabis,” ütles Darkstari kaasasutaja Ragnar Sass.

Darkstari kaasasutaja Mart Noorma sõnul on Darkstari laiem eesmärk tugevdada Eesti ja Euroopa kaitsevõimet ning tagada, et kriisiolukordades oleks võimalik toota kaitserelvastust kohapeal. „Võimalikult suur osa relvastuse kriitilistest komponentidest peaks olema toodetud eelkõige Eestis või ka Lätis, Leedus, Põhjamaades või Poolas,” ütles Noorma.

Lisaks rahvusvahelisele haardele pööratakse tähelepanu ka kohalikele ettevõtetele. „Näeme, et varasematest idusektori edulugudest on välja kasvamas uued ettevõtjad, kes keskenduvad kaitsetehnoloogiale. Samuti arendavad kaitsetehnoloogiaid ülikoolitudengid, mis näitab, et Eestis on peale kasvamas tugev idusektor kaitsevaldkonnas,” lisas Noorma.

SmartCapi Kaitsefond teeb otseinvesteeringuid seemne-, varase faasi ja kasvufaasi kaitsetööstusettevõtetesse, mis arendavad või toodavad sõjalise ja kahese kasutusega tooteid ja tehnoloogiaid. Lisaks tuuakse fondiinvesteeringute kaudu turule uusi kaitsevaldkonnale suunatud riskikapitali ja erakapitali fonde, et suurendada ja mitmekesistada kapitali pakkumist kaitsesektoris.

2025. aasta I poolaasta jooksul toimus liiklejatega kokku 6 õnnetusjuhtumit, millest 4 olid sõiduki ja rongi kokkupõrked ületuskohtadel ja 2 otsasõidud inimestele. Kokkupõrgetes hukkunud ja vigastatud puudusid. Otsasõitude tagajärjel sai 2 inimest vigastada. 6 õnnetusjuhtumist 1 leidis aset teises kvartalis, teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).

Õnnetusjuhtumitest 3 toimusid Harjumaal, 1 Raplamaal, 1 Ida-Virumaal ning 1 Valgamaal.

„Raudteel liiklejatega toimuvate õnnetusjuhtumite peamisteks põhjusteks on tähelepanematus raudtee ületamisel ja sõidukijuhtide valesti valitud sõidukiirus. Ülesõidukohale lähenedes peab autojuht arvestama võimaliku rongi tulekuga ja valima ilmastikuoludele vastava sõidukiiruse, mis võimaldab vajadusel ohutul kaugusel seisma jääda. Probleemiks on endiselt ka nutiseadmete ja kõrvaklappide kasutamine ning viibimine raudteel selleks mitte ettenähtud kohas,” selgitas TTJA raudteetalituse juhataja Kadi Zavadskis.

Esimese 6 kuuga on raudtee-ettevõtjate poolt fikseeritud ka 50 ohtlikku olukorda. Neist 8 juhul on osaliseks olnud jalg- või tõukerattur. Üks juhtum ratturiga realiseerus juunikuus kokkupõrkena, kus õnneks keegi vigastada ei saanud. Ka sellesuvine raudteeohutuse teavituskampaania „Tule tõukerattalt maha ja lase rong läbi”, mida veab eest Operation Lifesaver Estonia, tuletab meelde: ainus, kes saab raudtee ületamise liiklejale – sh ratturile – ohutuks muuta, on tema ise.

„Suvisel ajal, kui lapsed tavapärasest rohkem omapäi liiklevad, tasub lapsevanematel üle selgitada raudtee ületamisega kaasnevaid ohte ja rõhutada, kui oluline on raudtee ületamisel olla alati tähelepanelik ja ettevaatlik. Ikka selleks, et lapsed teaksid ohtude eest kaitsta nii ennast kui ka oma sõpru ja mängukaaslasi,” lisas Zavadskis.

Teisipäeval, 8. juulil kella 14.00 ajal juhtus liiklusõnnetus Viljandis Riia mnt 52 juures.

Liinibussi MAN Lions City L juhtinud 55-aastase mehe võimaliku terviserikke tõttu kaldus buss teelt välja haljasalale vastu puud.

Bussijuht ja üks sõitjaist, 36-aastane naine toimetati haiglasse.

Buss oli riivanud valgustusmasti ja parema küljega pool puud maha sõitnud nii, et puu jäi esiukse ja akna vahele kinni.

Bussis olnud viis reisijat olid enne päästjate saabumist sõidukist väljas. Bussijuht ja üks reisija viidi kiirabidega haiglasse kontrolli, teised reisijad viga ei saanud.

Päästjad tõmbasid ohtliku puu koormarihmaga teise puu külge kinni ja vabastasid bussi, mis pargiti lähedal asuvasse parklasse. Puu kukkus teele ja selle eemaldamise ajal sulges politsei liikluse.

Pihkva oblastis on kehtestatud keeld avaldada meedias ja internetis teavet mehitamata õhusõidukite kasutamise kohta, ütles oblasti kuberner.

Piirangud kehtivad ka teabele mehitamata õhusõidukite vastu võitlemiseks kasutatavate vahendite kohta, mis võib aidata avalikustada Venemaa kaitseministeeriumi ja õiguskaitseorganite vägede ja vahendite asukohti.

 

Teisipäeval, 8. juulil, asetati Setomaa valla Obinitsa tööstusalal nurgakivi Lõuna-Eesti aiasaaduste väärindamiskeskusele. Rajatav keskus hakkab pakkuma piirkonna tootjatele võimalusi oma aiakultuuride töötlemiseks, säilitamiseks ja turustamiseks. Keskus valmib täismahus 2026. aasta kevadel.

„Setomaal on kombeks paigutada nurgakivi kirdenurka – see on püha paik,” sõnas Aiasaaduste Väärindamiskeskus OÜ juht Margus Timmo. Tema sõnul on rõõm panna nurgakivi hoonele, mis ei ole vaid füüsiline rajatis, vaid märgiline verstapost kogu piirkonnale. „Võru maakond on loonud tugeva vundamendi selleks, et saaksime hakata koole ja lasteaedu varustama kohaliku toorainega. Samuti loob keskus tootjatele reaalsed võimalused oma aiasaaduste väärindamiseks ja turule toomiseks.”

SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liikme Tiit Tootsi sõnul sai väärindamiskeskuse loomise idee alguse just mahetemaatikast, millega Võru maakond 2020. aasta septembris jõudsamalt tegelema hakkas. Siis sõlmiti ka kõigi kohalike omavalitsuste vahel maakondlik mahekokkulepe. „Eesmärk oli 2024. aasta lõpuks pakkuda vähemalt 20 protsendi ulatuses mahetoorainet meie haridusasutustes. Oleme selle tänaseks täitnud,” tõdes Toots. Lõuna-Eesti aiasaaduste väärindamiskeskusele nurgakivi panek on loogiline jätk Võru maakonna mahetoidu suunalisele arendustegevusele.

Oma tervitussõnad laususid ka Setomaa vallavanem Raul Kudre, Eesti taristuminister Kuldar Leis ning Tartu Ehitus AS ehitusjuht Indrek Kann.

Esimesed ruumid valmivad juba sügisel

Valmivas keskuses saab töödelda marju ja õunu mahladeks, püreedeks ja kuivatisteks. Samuti on ette nähtud köögiviljade ja kartuli väärindamine. Hoonesse tulevad kaasaegsed laoruumid ja säilituskambrid – sealhulgas jahutus- ja sügavkülmaruumid –, mis võimaldavad toorainet hoida vastavalt selle iseloomule ja vajadusele. Ehitustöid teostab Tartu Ehitus AS. Esimesed ruumid, mis võimaldavad aiasaaduste vastuvõttu ja esmaseid hoiustamistingimusi, peavad valmima juba 2025. aasta oktoobriks. Täismahus valmib keskus 2026. aasta mais.

Obinitsa tööstusalale rajatava väärindamiskeskuse maksumus on ligikaudu 3,2 miljonit eurot. Sellest 2,5 miljonit kulub hoonete ja rajatiste ehitusele, ligikaudu 0,5 miljonit seadmetele ning ülejäänud 0,2 miljonit projekteerimisele ja muudele kuludele.

Väärindamiskeskuse esmane eesmärk on tagada kohalike omavalitsuste hallatavad asutused (lasteasutused, hooldekodud) toidu valmistamiseks kvaliteetse toorainega vajalikus töötlusastmes ning suurendada seejuures mahetooraine osakaalu. Lõuna-Eesti aiasaaduste väärindamiskeskus valmib SA Võrumaa Arenduskeskuse eestvedamisel projekti „Lõuna-Eesti aiasaaduste väärindamiskeskuse arendamine” raames.

Partneritena löövad kaasa OÜ Aiasaaduste Väärindamiskeskus, Setomaa Vallavalitsus ja Võrumaa Talupidajate Liit. Projekti rahastatakse meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”.

Kui veel hiljuti arutati, kas krüptoturg üldse taastub, siis nüüd on pilt palju selgem. Nagu oleme käsitlenud ka oma varasemas artiklis „Suur krüptotõus? Jah. Aga alles nüüd hakkab Web3 päriselt tööle”, on krüptoturg sisenenud uude etappi. Kuid sellel lainel ei kanna esimesteks surfajateks mitte üksnes tehnoloogiafännid, vaid ka kultuuriteadlikumad investorid, kelle jaoks on oluline osalus, identiteet ja tähendus.

Just selle taustal ongi hakanud esile kerkima meemimajandus – nähtus, kus väärtus ei sünni mitte ainult tehnoloogilisest innovatsioonist, vaid ka sotsiaalsest ja kultuurilisest narratiivist. Sellest kujuneb omamoodi uus majanduslik esteetika, mille lipulaevadeks on $PEPE, TOKEN6900 ja teised omalaadsed „naljatokenid”, mille taga on selgelt läbimõeldud kogukonnaehitus, visuaalne keel ja Web3 funktsionaalsus.

Uus põlvkond investoreid otsib midagi enamat

Kui Bitcoin on seni olnud kui digitaalne kuld – aeglane, stabiilne ja väärtust hoidev –, siis uue põlvkonna jaoks on see vaid üks lugu paljude seast. Tänased noored investorid soovivad rohkemat: nad tahavad kuuluda, nalja teha, kiirelt liikuda ja olla osa millestki, mis ühendab rahandust, meediat ja identiteeti.

See seletab ka meemimajanduse populaarsust. Tokenid nagu $PEPE pole mitte ainult spekulatiivsed instrumendid, vaid ka osa sotsiaalsest nähtusest – kaasaegsetest netikultuuri sümbolitest, mida tuntakse, jagatakse ja mille kaudu end väljendatakse. Sama kehtib TOKEN6900 kohta, mille loojad on selgelt mõistnud, et meem võib olla palju rohkem kui nali – see võib olla kogukondlik liikumine, millel on reaalne mõju ja rahaline väärtus.

$PEPE edu ja meemide jõud

$PEPE tõus 2023. aastal oli selge signaal: meemid võivad mobiliseerida tuhandeid inimesi, luua tugevaid turuliikumisi ja panna ka kogenud investorid pead vangutama. Alguses peeti seda paljalt naljakaks kõrvalprojektiks, kuid kiiresti sai selgeks, et tegemist on palju sügavamalt juurdunud nähtusega – peegeldusega sellest, kuidas uus põlvkond näeb väärtust, raha ja kogukondi.

$PEPE edu aluseks oli lihtne: kõnetada inimesi keeles, mida nad igapäevaselt internetis kasutavad. Meemide levitamise kiirus, kogukonna aktiivsus ning tajutav „fun factor” muutsid selle tokkeni investeerimiseks atraktiivseks ka neile, kes varem krüptosse ei puutunud. Just sellisest edumudelist on inspiratsiooni ammutanud ka järgmise laine projektid – nende seas TOKEN6900.

TOKEN6900 – iroonia, identiteet ja finantskriitika ühes paketis

TOKEN6900 ei ole pelgalt meem. See on teadlik kultuuriline kommentaar, mis kasutab varajase internetiajastu visuaalset esteetikat ja sümboolikat, et kritiseerida traditsioonilist finantsmaailma. Selle nimevalik ei ole juhuslik – viide S&P 500 6900-punktisele tasemele ühendab endas korraga satiiri ja arvestatavat turu tajumist.

Projekti taga olev meeskond ei peida, et tegemist on irooniaga, kuid samas on kogu tehniline pool läbimõeldud: TOKEN6900 pakub Web3 funktsionaalsust, võimalust osaleda DAO-tüüpi otsustusprotsessides ning tugevat fookust kogukonnale. Tulemuseks on meem, mis ei ole ainult naljakas, vaid ka kasutatav ja arenev. See on nagu digitaalne subkultuur, mis pakub investorile enamat kui lihtsalt ROI – see pakub kuuluvustunnet ja tunnet, et „olen osa millestki suuremast.”

Külasta Token6900 eelmüüki

Kuidas meemimajanduse projektid koguvad hoogu 2025. aastal?

2025. aasta esimene pool on näidanud, et meemimajandus pole kaugeltki mööduv trend. Vastupidi — järjest rohkem uusi projekte jõuab turule ambitsiooniga siduda huumor, kogukond ja reaalne Web3 funktsionaalsus ühte tervikusse. Kui 2023. ja 2024. aastal nägime $PEPE ja Floki sarnaste tokenite ülikiiret tõusu, siis tänavu on fookus liikunud järgmise taseme meemiprojektidele, mis pakuvad midagi enamat kui lihtsalt virvendav hinnagraafik.

Näiteks Snorter Bot on toonud meemimajandusse oma niši: tehisintellekti ja telegrammiboti kombinatsiooni, mille abil saab kasutaja jälgida erinevaid memecoine, turutrende ja isegi teha esimesi tehinguid otse vestluskeskkonnast. Selle lõbus visuaalne identiteet ja humoorikas lähenemine andmete visualiseerimisele on võitnud kiiresti palju toetajaid — ja näidanud, et isegi tööriist võib olla meem.

Külasta Snorter Bot eelmüüki

Teine värske näide on Bitcoin Hyper, mis ühendab vanakooli Bitcoini-fanatismi ja uue aja meemikultuuri. Selle projektiga kutsutakse üles „kiirendama hüperbitkoiniseerumist“ läbi kogukonnapõhise narratiivi, mis flirdib vandenõuteooriate, nostalgiapõhiste sümbolite ja Web3 mängulisusega. See on kui krüpto-versioon Redditi foorumihuumorist — vaimukas, sihilikult liialdav ja samal ajal sügavalt turuteadlik.

Külasta Bitcoin Hyper eelmüüki

Kõigi nende projektide ühine joon? Nad ei tee nalja nalja pärast. Meemid on siin tööriist — sild uue põlvkonna investori ja Web3 maailma vahel, mis aitab luua tähenduslikke kogukondi, kus väärtus ei tulene üksnes rahalisest kasvust, vaid ka kuuluvusest ja kultuurilisest resonantsist.

Mida see tähendab tavainvestorile?

Meemimajanduse tõus näitab, et krüptoturg ei ole enam ainult tehnilise analüüsi, infolehtede ja kõrgete sisenemisbarjääride mänguväli. Uus põlvkond investoreid ei vali projekte üksnes potentsiaalse tootluse järgi, vaid ka selle põhjal, mis neid kõnetab — olgu selleks huumor, kogukond või kultuuriline identiteet.

Tavainvestorile tähendab see kahte asja. Esiteks, turul osalemiseks ei pea olema arendaja ega päevakaupleja — piisab sellest, kui oskad mõista kultuurilisi signaale ja tajud, mis kogukondi ühendab. Teiseks, meemimajanduse projektidesse investeerimine on alati seotud suurema riskiga. Hinnad võivad tõusta kiiremini kui klassikalistel varadel, aga ka kukkuda sama kiiresti. Kuid samal ajal võib nendes projektides osalemine anda midagi, mida traditsioonilised investeeringud harva pakuvad — tunde, et oled osa millestki uudsest, tähenduslikust ja oma ajastu peegeldusest.

Meemimajandus ei pruugi sobida igale portfellile, kuid selle tõus 2025. aastal näitab selgelt, et krüpto tulevik ei ole ainult plokiahelas — see on ka inimeste vahel.

Orkla Eesti Põltsamaa tehas paneb suvel ja sügise hakul purki mitu miljonit kilogrammi köögivilja. Juulis algab kurgihooaeg ja nobedaimad näpud pistavad tunnis purki 900 kurki. 

Ligi kaks kolmandikku hoidiste tootmiseks vajaminevast köögiviljast saadakse Eesti talunike põldudelt, peamiselt Viljandimaalt, aga ka Tartu-, Rapla-, Jõgeva-, Pärnu- ja Võrumaalt. Ligi kolmandik toodangust läheb ekspordina välisturgudele, eelkõige Soome, Rootsi, Lätti ja Leetu. Kui enamike hoidiste peamine tarbijaskond on Eestis, siis üle 90 protsendi kõrvitsahoidiseid läheb piiri taha, kurgist läheb ekspordiks üle kolmandiku toodangust.

Orkla Eesti Põltsamaa tehase juhi Peeter Kalmeti sõnul on senine jahe ja vihmane suvi uputanud põlde korralikult. „Kodumaised kurgid valmivad tavapärasest hiljem, aga peaks tulema siiski oodatud mahus,” märkis Kalmet. „Kõige keerulisem on kõrvitsatega, eriti suvikõrvitsaga, mõned põllud on suisa ikaldumise ohus. Loodame, et juuli tuleb kuivem ja pakub rohkem sooja, siis saavad taimed taastuda, meie oma saagi kätte ja purki,” lisas ta.

Kui kurgihoidised on juulikuus ja augusti hakul valminud, jätkub Põltsamaal teiste köögiviljahoidiste tootmine. Lisaks kurkidele pannakse erinevatesse purgi- ja valmissuppidesse, salatitesse ja hoidistesse peamiselt kõrvitsat ja kapsast, aga ka ligi miljon kilogrammi peeti, kartulit, porgandit ja suvikõrvitsat.

Orkla Eesti AS on Eesti juhtiv toidutööstusettevõte, mis ühendab endas kaht pika ajalooga kohalikku kaubamärki ja tootmisüksust – Kalevit ja Põltsamaad ning esindab Eesti turul mitmeid teisi tuntud kaubamärke nagu Felix, Taffel, Pai jt. Orkla Eesti on osa rahvusvahelisest Orkla kontsernist ja pakub Eestis tööd ligi 500 inimesele.

Elering esitas Konkurentsiametile taotluse elektri ülekandeteenuse hinna tõstmiseks. Hinnamuutus on vajalik, et katta viimaste aastate investeeringute ja hoolduskulude kallinemine, samuti kulud, mis on seotud hajatootmise kasvu, varustuskindluse tagamise ning kriisivalmiduse suurendamisega.

Eleringi kehtiv ülekande tasu on 2013. aasta tasemel, olles ligikaudu 12,5 eurot megavatt-tunni kohta.

„Oleme suutnud hinnatõusu aastaid edasi lükata. Energiakriisist tingitud lisakulude katteks kasutasime Nord Poolilt laekunud ülekoormustulu. Ülekoormustulu me edaspidi täiendavate kulude katteks kasutada ei saa. Arvestades sisendhindade kasvu, muutunud geopoliitilist olukorda ning taastuvenergia osakaalu suurenemist, on võrgutasude muutus vältimatu,” selgitas Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on tarbijahinnaindeks kasvanud 56 ja ehitushinnad 46 protsenti, samas kui Eleringi võrgutasu on püsinud samal tasemel.

Elektritootmise ja tarbimise muutumine on toonud Eleringile ka uue rolli. Kui varasemalt liikus suurem osa Eestis toodetud elektrist läbi Eleringi võrgu, siis nüüd kaetakse tarbimine Eestis üha suuremas mahus jaotusvõrgudes olevate taastuvenergiaallikatega. „Elering on muutunud elektri transportijast varustuskindluse tagajaks – meie ülesanne on kindlustada elektri kättesaadavus ka siis, kui mõni elektrijaam rivist välja langeb või kui tuul ei puhu ja päike parajasti ei paista,” märkis Kilk.

Kogu Euroopas on Kilgi sõnul näha võrgukulude osakaalu suurenemist energia kogukuludes seoses võrgu rolli muutumisega. „Samas näitab analüüs, et iga võrku investeeritud euro toob energia kogukulusid kokkuvõttes kahe euro võrra alla,” sõnas Kilk.

Investeeringud  töökindlusesse – näiteks vanade liinide ja alajaamade uuendamine – on praegu kuni kolm korda kallimad kui mõned aastad tagasi. Hooldustööde maksumus on tõusnud ligikaudu 40 protsenti. Lisaks avaldavad Eleringi kuludele mõju viimastel aastatel tehtud suured investeeringud, mille eesmärk on olnud suurendada võrgu läbilaskevõimet ja kriisikindlust. Muuhulgas on soetatud kriitiliste seadmete varusid ja avariitaastesüsteeme, et tulla toime ka keerulistes geopoliitilistes tingimustes.

Elering taotleb tariifide tõstmisega aastast lisatulu 25 protsenti ehk ligikaudu 24,5 miljonit eurot. See tähendaks võrgutasu tõusu 12,5 eurolt 17,2 euroni megavatt-tunni kohta.

Tariifitõus puudutab otseselt Eleringi kliente – väikest hulka suurettevõtteid ja jaotusvõrguoperaatoreid, sealhulgas eelkõige Elektrilevi. Kodutarbijale jääb mõju piiratuks: Eleringi tasu moodustab praegu keskmise kodutarbija elektriarvest 5,9 protsenti. Näiteks 250 kilovatt-tunnise kuutarbimise puhul tähendaks hinnatõus ligikaudu 1,6 euro suurust lisakulu kuus. Suurtööstustele avalduv mõju oleks hinnanguliselt 1,1 protsenti elektri lõpphinnast.

Kui Konkurentsiameti menetlus kulgeb plaanipäraselt, võivad elektri ülekande uued võrgutasud jõustuda 2026. aasta esimeses kvartalis.

Esmaspäeval, 7. juulil avastasid piirivalvurid Setomaa vallas Kostkova külas ühe inimese liikumas piiriribal.

Piirivalvurid tuvastasid, et tegu oli Taani turistiga. Talle määrati rikkumise eest 88-eurone rahatrahv.

La Laguna Tenerife, piltilusatelt Kanaari saartelt pärit korvpalliklubi kogub Euroopa tiimide seas kuulsust – nad on leidnud oma tee professionaalsesse korvpalli. Tagasihoidlikust tiimist rahvusvaheliste trofeedeni, on klubi tõus olnud märkimisväärne. Nüüd, kui Eesti korvpallur Henri Drell on nendega liitunud, on Eesti kossufännide pilkudel põhjust pöörduda Tenerife korvpalli uuele peatükile.

La Laguna Tenerife: väiksest klubist Euroopa tegijaks

Eesti korvpallifännidel on uus põhjus pöörata pilk Kanaari saarte poole. La Laguna Tenerife pole vaid saanud üheks lugupeetavamaid klubisid Hispaania ja Euroopa korvpallis, vaid on avanud oma uksed ka Eesti talentidele. Henri Drell, mitmekülgne Eesti korvpallur liitus klubiga ning uus peatükk algas nii tema karjääris kui tiimi loos, kes on korduvalt igasuguseid ootuseid ületanud.

Klubi on tänapäeval ka Eesti spordifännide huviorbiidis, suuresti tänu Henri Drellile, kelle teekonda on laialdaselt jälgitud spordimeedia kajastustes, nagu see artikkel. Kindlasti tasub aga lähemalt keskenduda klubile endale ja sellele, kuidas Kanaari saarte väikesest meeskonnast sai üks Euroopa korvpalli tõelisi hiige.

Kogukonnavaimust sündinud klubi

La Laguna Tenerife asutati aastal 1939 San Cristobal de La Lagunas, Tenerifel – linn, mis oli pigem tuntud oma koloniaalarhitektuuri kui korvpallihiidude poolest, kuid mis on muutumas. Varajastel aegadel oli klubi sügavalt juurdunud just kohalikku kogukonda, olles pigem hobikorras harrajastajad kui professionaalne klubi. Palju aastaid jätsid Hispaania mandriklubid Tenerife korvpalli varju, kuid huvi ja kirg korvpalli vastu saarel kasvasid järjepidevalt ning kohalike mämngijate, treenerite ja fännide pühendumus arenes millekski enamaks.

Mured, tagasilangused ja püsiv edasiminek

Klubi veetis pikki aastaid pigem alamatel tasemetel mängides, 1970-ndatel ja 1980-ndatel oli klubi juba teise taseme liigades, kuid neil oli tihti majanduslikke ja logistilisi raskuseid, mis saarel asuva klubiga paratamatult kaaslevad. Suur läbimurre toimus aastal 1985, kui klubi sai esimest korda Hispaania tipptasemel, Liga ACB hulka, aga see edu ei kestnud kaua. Piiratud ressursside ja infrastruktuuri tõttu kestis see vaid paar hooaega. See muster kordus veelgi – hetked tipus ning siis taas madalamale. Olenemata neist tagasilöökidest loodi sellega kasvupind tulevikule. Investeeringud noorte arengusse ja tugev organisatsioonikultuur hoidsid klubi elus ka siis, kui teised tahtsid alla anda.

Pöördepunkt: tagasi Liga ACB-sse

Tõelised muutused leidsid aset varastel 2010-ndatel. Tol ajal oli neil parem juhtkond ning tugevam majanduslik toetus, tänu millele edutati Tenerife aasta 2012 hooajaks taas Liga ACB-sse. Tol ajal polnud eesmärk vaid ellujäämine, vaid jätkusuutlik konkurentsivõime. Klubil oli selge strateegia: endale nime teinud tähtede jahtimise asemel keskendus klubi kogenud mängijatele, keda suured tiimid nii väga ei tahtnud ning neile lisaks initsiatiivikad noored talendid. Nutika värbamise, tugeva taktilise distsipliini ja kogukonna toetuse abil loodi tõeliselt stabiilne meeskond. Alates 2010-nda keskpaigast oli Tenerife Hispaania tippliigas ning lõpetas regulaarselt edetabeli keskel või paremalgi kohal – uskumatu sooritus tagasihoidliku algusega klubile.

Triumf Euroopas

Nad saavutasid edu ka Euroopa tasandil. Aastatel 2016-2017 võttis klubi osa korvpalli meistriliigast – FIBA korraldatud võistlus alternatiivina EuroLeague’ile. Kõiki ootusi ületades võitis Tenerife 2017 meistriliiga tiitli kodumurul, võites Türgi võimsat Banviti finaalis. See asetas klubi edukalt Euroopa korvpallikaardile. See ei olnud ühekordne juhus, Tenerife võitis uuesti meistriliigas aastal 2022, näidates oma püsivust rahvusvahelisel tasandil. Lisaks sellele võitsid nad kolm korda ka FIBA kariak (2017, 2020 ja 2023). Huvilised saavad selle kohta lisa lugeda korvpalli meistriliiga veebilehelt. Nii jõudis Tenerife ühe paremini hallatud klubi tiitlini, võimeline võitma ka suurema eelarvega meeskondi.

Liga ACB – võistlused eliidi seas

Viimastel aastatel on Tenerife pidevalt Liga ACB esiklubide seas olnud. Kuigi nad ei jõua alati esineliku hulka, nagu gigandid Real Madrid, FC Barcelona või Baskonia, kvalifitseerub Tenerife sageli finaalidesse ja Copa del Rey jaoks. Klubi on oma mängus väga strateegiline – keskendutakse palli liigutamisele, kolmepunktivisetele ja tugevale kaitsele. Pikaajalise treeneri Txus Vidorreta käe all on Tenerife saanud meeskonna maine, kellega ei julge silmitsi seista. Tiimi võtmemängijad on viimastel hooaegadel olnud näiteks Marcelinho Huertas, Giorgi Shermadini ja Sasu Salin – kõik kogenud professionaalid, kellele Tenerife distsipliini all hästi läinud.

Uus peatükk: Hendri Drell liitub saareklubiga

Eesti korvpalli jaoks on Hendri Drelli liitumine La Laguna Tenerifega 2024/2025 hooajal oluline etapp. 24. aastane Drell toob meeskonda sportlikkust, pikkust ja mitmekülgsust. Drell, kelle areng on toimunud Saksamaal, ning kes on mänginud nii Itaalias kui USA-s on andnud märki valmidusest mängida Euroopa tipptasandil ning Tenerife hindab tema talenti. Drell suudab kaitsta erinevaid asendeid, joosta ning ka kaitsemängus osav olla, mis sobib hästi Tenerife struktureeritud, ent paindliku süsteemiga. Eesti mängija jaoks pole Liga ACB-s osalemine ning Euroopa turniiridel osalemine vaid tema karjääri perspektiivist märkimisväärne, vaid on uhke hetk tervele Eesti korvpallimaastikule. Tema tegemisi ei jälgi vaid Tenerife fännid,vaid ka Eesti korvpallikogukond. Tenerife on meeskond, millel tasub silma peal hoida.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

Esmaspäeva, 7. juuli õhtul kell 23.05 sai häirekeskus teate, et Elvas Pikal tänaval asuv kortermaja on suitsu täis ja ühe korteri aknast on näha leeki. Esimesed päästjad olid kohal kell 23.11. Kustutustööde käigus leiti majast 92-aastase naisterahva surnukeha.

Tulekahju toimus kolmekorruselises kahe sektsiooniga kortermajas. Põlengu avastasid suitsulõhna tundnud naabrid, kes tulekahjust häirekeskusele teada andsid. Päästjate saabudes oli osa elanikke majast väljas, trepikoda oli suitsu täis. Trepikoda tuulutati ülerõhuventilaatoriga, et ülejäänud elanikud saaksid evakueeruda. Kiirabi vaatas inimesed kohapeal üle.

Maja tagant ühe teise korruse korteri aknast oli õige pisut näha tulekahju tundemärke. Suitsusukeldumise varustuses päästjad sisenesid ühetoalisse korterisse, kus aga tulekahju oli täielikult õhu juurdevoolu vähesuse tõttu sumbunud, nii et kustutustöid teha polnud vaja. Köök ja tuba olid varasemas põlengus juba saanud suuri kuuma- ja tahmakahjustusi. Tules hukkunud 92-aastane naine leiti vannitoast.

Põlengu põhjus selgitatakse välja edasise menetluse käigus.

Sel aastal on Eestis tulekahjudes hukkunud kokku 16 inimest.

Täiendav info:

Tulekahju põhjuseks oli külmkapi rike. Tõenäoliselt gaasilekke tõttu tõusis külmkapi süsteemile koormus ning see kuumenes üle ja süttis. Korteris oli suitsuandur, kuid pole teada, kas see oli töökorras või mitte.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 08. juuli 2025:

Pokrovski-Mõrnohradi kaotamise oht kasvab ja Harkivi ning lõunarindel läheb järjest intensiivsemaks vene survega.

1. Rinde ja piiri lähedus ikka tihedas sajus.

2. Miskit ikka.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: rindejoon on hakanud lainetama.

8. Donetsk: vene pool jätkab sammudega Pokrovski vallutamiseks.

9. Lõunarinne: nii pos kui neg muutusi.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa eelarve auk on aastaga kuuekordistunud.

12. kreml hoiatas rahapuuduse eest kõigi probleemsete majandussektorite toetamiseks.

13. Alates sõja algusest venemaal on salapärastel asjaoludel surnud 20 kõrgemat ametnikku.

14. venemaa veebikinod võetakse täieliku riigi kontrolli alla.

15. Lühiuudised

Ukraina on vaid ühe aastaga suurendanud droonide tootmist 900%, tootes nüüd üle 200 000 mehitamata õhusõiduki kuus, vahendab Defence Express. See on suur hüpe Ukraina siseriiklike võimekuste arengus.

venemaa on täiustanud droone Shahed-136, varustades need tehisintellekti ja maastiku jälgimise võimekuse ning pikalainelise infrapunakaameraga (LWIR). Neid kasutatakse peibutusmasinate, elektroonilise sõjapidamise platvormide ja Shahed-laine rünnakute rajaleidjatena.

Orihivi piirkonnas sai alistuda üritanud vene sõdur lõpuks omade käe läbi surma. Pärast seda, kui ta oli käed üles tõstnud ja Ukraina droonile järgnenud, märkasid tema ülemad seda ja käskisid suurtükituld anda. Kui see ebaõnnestus, lasid nad välja kamikaze-drooni „Molnija”, mis ründas otse sõdurit. Ukraina õhuluure jäädvustas intsidendi, kuid ei saanud sekkuda.

Surve on hakanud kõikuma Sumõ suunal ja põhjust ei tea, võib-olla on Ukraina suutnud oma vasturünnakutega ning vene logistikakoridoride mõjutamisega pisu vene plaane segada. Juba mitmes päev aga on vene pool tõstnud tempot Harkivi suunal, muutusi see pole rindejoonde toonud, aga eks oht ikka üleval. Lõmani suund ka tugevaa konveieri mõju all, aga seni rinne peab, Toretski kandis on Ukraina edukad vasturünnakud olukorda parandanud ning Donetski sektor ja lõunarinne on järjest kasvava surve all.

vene poole taktikas muutusi pole tuvastanud, soomust rünnakutel veelgi vähem, ikka väga väikeste gruppidega rünnatakse (2-9 meest) aga no ei saada jõgede ületamisi pidama. Küll on pisugi positiivsust, et mõnes lõigus on rohkem hakanud õnnestuma Ukraina vasturünnakud. Jätkuvalt arvamusel, et juulikuu sees on oodata suuremat vene poole pealetungi mitmes lõigus, ikka Sumõ ja Harkivi suunal, siis Lõmani suunal ning linnade kogumis Siversk-Karamatorsk-Kostjantinivka-Mõrnohrad-Pokrovsk ja lõunarinne.

1. venemaa võtab maavägede pressiesindaja kolonel Sarantsevi sõnul sihikule Ukraina värbamiskeskusi (TCC-sid), et hävitada mobilisatsiooniandmeid ja häirida ajateenistust. Ta hoiatab, et rünnakud võivad takistada ka reservväelastel värbamist. Vinnõtsja territoriaalne värbamiskeskus peatab pingelise julgeolekuolukorra tõttu tegevuse oma peamises asukohas. Keskust kolitakse ümber, tõenäoliselt vastusena hiljutistele droonirünnakute lainetele, mis on suunatud selliste rajatiste vastu Poltaavas ja Krementšukis.

2. Ukraina väed tabasid FP-1 droonidega Krasnozavodski keemiatehast, mis asub rindejoonest ~550 km kaugusel. See rajatis on ülioluline venemaa tahkekütuse raketikomponentide tootmiseks, sealhulgas oksüdeerijate ja raketikütuste tootmiseks, mida kasutatakse S-300/S-400, Iskanderi, Buki ja Tori süsteemides, aga ka mereväe ja õhu kaudu käivitatavates rakettides. Samuti tegeleb see lõhkeainete sünteesi ja laskemoona kahjutuks tegemisega.

Eile tuli info, et droonid ründasid venemaal Krasnodari krais asuvat Ilski naftatöötlemistehast.

Viimaste päevade droonirünnakud andsid venemaa lennundusele hoobi. Droonirünnakute tõttu tühistati või lükati edasi üle venemaa vaid kahe päevaga üle 2000 lennu, mille kahjud ulatuvad hinnanguliselt sadadesse miljonitesse dollaritesse. Rosaviatsija andmetel oli 5. juuli seisuga: tühistati 485 lendu, hilines ligi 1900 lendu, 88 olid sunnitud suunama lennud alternatiivsetele lennujaamadele. Kõige suuremad katkestused tabasid Pulkovo ja Šeremetjevo lennujaamu. Lennufirmade kahjud on juba ületanud 250 miljonit dollarit.
Vastuseks kaosele vallandas putin transpordiminister starovoiti.

3. Kursk/Belgorod: Ukraina MiG-29 viis Kurski oblastis Zabolotivkas läbi täppisõhurünnaku ühe GBU-62 JDAM-ER pommiga silla pihta. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta ja imestama paneb, et vene poole väga tugev tahe jõuda Lõmani linnani on juba pikalt pidama saadud.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: on hakanud pinge jälle tõusma nii Tšassiv Jari kui Toretski kandis, aga õnneks mitte ainult peavaluna Ukraina omadele ning mitmetele allikatele tuginedes julgeb väita, et Ukraina teeb edukaid vasturünnakuid ja suudab hallis alas eesmisi possasid ka edasi lükata ehk siis rindejoone lainetust jagub.

8. Donetsk: surutakse terves sektoris ja jätkuvalt suudab vene pool ohtliku kombitsat suurendada.

Eile suutis vene pool siseneda Mõkolaivka asulasse, mis asub Mõrnohradi linna kõrval ning selle Pokrovsk-Toretsk vahel asuva eenduva kombitsa lääneserval. Jälle on saadud üle ühest jõest ning oht nii Mõrnohradi kui Pokrovski kaotamiseks kasvab kuidagi liiga järjepidevalt.

Mujal muutusi ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: Ukraina 65. brigaadi ülema teatel ründab venemaa esimest korda kolme aasta jooksul Zaporižja rinde kogu pikkuses.

Ukraina omad suutsid Datšne tagasi saada ja kuna vene pool pommitas Ukraina positsioone Jalta külast kirdes asuvas metsavööndis Vovtša jõe lõunakaldal, mis viitab Ukraina jätkuvatele positsioonidele teisel pool jõge, mis meeldiv üllatus on.

Samal ajal kui Tolstoi külas nähti vene vägesid.

Kahjuks suudab vene pool jätkuvalt tuua vägesid üle jõe Kamjanske juures ja laiendab oma sillapead, küll pisu leevendab olukorda see, et Ukraina on suutnud Kamjanske asulas jõest lõuna pool suuta mõnda possat hoida.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa rahandusministeeriumi esialgse hinnangu kohaselt ulatus eelarvepuudujääk esimesel poolaastal 3,7 triljoni rublani (40 miljardi euroni) ehk 1,7%ni SKP-st. Juunis kasvas see 300 miljardi rubla võrra. Auk riigikassas on enam kui kuus korda suurem kui 2024. aasta jaanuaris-juunis (0,6 triljonit rubla ehk 0,3% SKP-st).

Seejärel, pärast riigitellimuste ettemaksu aasta alguses, tasakaalustas venemaa rahandusministeerium eelarvet detsembrini sagedamini ülejäägiga kui defitsiidiga (näiteks 0,5 triljonit rubla 2024. aasta mais). Sel aastal nafta- ja gaasitulude kokkuvarisemise tõttu ülejääki ei tekkinud ning teise kvartali lõpuks oli auk 78% suurem kui esimeses kvartalis. „Riigieelarve puudujääk püstitas teises kvartalis antirekordi,” märgib Freedom Finance Globali juhtiv analüütik Natalia Milchakova.

Kuue kuu jooksul kulutas rahandusministeerium umbes poole aastaks planeeritust: 42,3 triljonist rublast 21,3 triljonit rubla. Tuludest laekus vähem kui pool – 38,5 triljonist rublast 17,6 triljonit rubla. Samal ajal vaadati eelarvet hiljuti oluliselt üle: kulusid suurendati 0,8 triljoni rubla võrra ja tulusid vähendati 1,8 triljoni rubla võrra. See juhtus nafta- ja gaasitulude vähenemise tõttu 2,6 triljoni rubla võrra ning nafta- ja gaasiväliste tulude suurenemise tõttu 0,8 triljoni rubla võrra – eelarvereeglite kohaselt on need kulutatavad.

Esimese kuue kuu jooksul osutus puudujääk samaks, mida rahandusministeerium oli kogu aastaks planeerinud (3,8 triljonit rubla ehk 1,7% SKP-st). Aasta alguses loodeti eelarvet tasakaalustada kolm korda väiksema auguga: 1,2 triljonit rubla ehk 0,5% SKP-st, kuid sügisel kavatsetakse seda praeguste andmete põhjal uuesti redigeerida.

Rahandusministeerium märgib, et nafta- ja gaasitulud on esimesel poolaastal 17% madalamad kui eelmisel aastal, põhjendades seda odavama naftaga (muude põhjustena on tugev rubla ja tootmise vähenemist). Nafta- ja gaasivälised tulud on aga peaaegu 13% kõrgemad kui aasta tagasi. Milchakova nimetab esimese poolaasta eelarve tulemusi “väga mitmetähenduslikuks”. Tema arvates näeb eelarvepuudujäägi kasv eriti murettekitav välja.

Probleem on selles, et olukord halveneb. Juuni eelarvetulud on prognoosidele lähedased, kuid kulud on siiski oodatust suuremad, märgib majandusteadlane Jegor Susin: „3,15 triljonit rubla. Suve esimese kuu kohta on need üsna suured kulud; tavaliselt on need madalamad.” Aastases arvestuses kasvasid need peaaegu 18%. Üldiselt on kulud ja puudujääk endiselt rahandusministeeriumi prognoosi trajektoorist kõrgemad, märgib Susin.

Samal ajal on eksperdid üha enam mures eelarvetulude väljavaadete pärast. Nafta- ja gaasitulud sõltuvad naftahindadest ja rubla vahetuskursist, mis püsib praegu tugev, kuigi enamik eksperte eeldab selle nõrgenemist. Kuid suurem osa (73%) tuludest tuleb mitte naftast ja gaasist. Rahandusministeerium märgib, et nende laekumine on graafikus. Kuid nende kasvutempo võib majanduskasvu aeglustumise ja inflatsiooni tõttu märkimisväärselt aeglustuda, kardab HSE professor ja endine rahandusministri asetäitja Oleg Vjugin. Ta peab käibemaksu indikaatoriks. „Käibemaksu dünaamika kui majandustegevuse kaudne näitaja näitab majanduse mõõdukat jahtumist,” märkis Alfa Panga peaökonomist Natalia Orlova oma ülevaates. Käibemaksu tulude statistikat moonutab aprillis kiirendatud käibemaksu tagastamine, kuid viimase kuue kuu jooksul on need (nii tootmisest kui ka impordist) suurenenud 7,3%. Miltšakova hindab käibemaksu tulude kasvuks 9,3%. See on kaugel eelmise aasta 21,6%-st.

12. Kasvavad probleemid majanduse tsiviilosas nõuavad võimudelt üha suurema hulga tööstusharude toetamist, kuid sõjaliste kulutustega ülekoormatud eelarvest ei piisa kõigile. „Eelarvepiirangute tingimustes ületab toetusevajadus eelarve võimalusi,” ütles tööstus- ja kaubandusministeeriumi juht anton alikhanov.

Aasta alguses kinnitas valitsus, et jälgib olukorda tööstusharudes ja 2000 süsteemselt olulises ettevõttes, et kõik on üldiselt stabiilne ja tuge pakutakse vajadusel. Probleemsete tööstusharude arv aga kasvab ning eelarveressursid sulavad nafta- ja gaasitulude järel. Eelarvet tuli ümber kujundada: tulud vähenesid, kulud suurenesid ja puudujääk enam kui kolmekordistus 3,8 triljoni rublani, kuid analüütikud eeldavad, et see on veelgi suurem. Esimese poolaasta tulemuste kohaselt ulatus eelarve auk 3,7 triljoni rublani.

Ametnikud vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas majandus on plaanilises jahtumises (nagu asepeaminister aleksandr novak ja rahandusminister anton siluanov usuvad) või libiseb majanduslangusesse (majandusarengu minister maksim rešetnikov), kuid nad ei eita enam ilmselget: sõjatööstuskompleksiga seotud tööstusharud kasvavad jätkuvalt, samas kui ülejäänud näevad vaeva ellujäämisega. Aeglustumine toimub peamiselt tööstusharudes, mis keskenduvad siseriiklikule tsiviilnõudlusele ja ekspordile, ütles novak. „Mitmetes valdkondades, mis ei ole seotud sõjatööstuskompleksiga, näeme tootmisnäitajate teatud langust,” tunnistas esimene asepeaminister denis manturov.

Mais kiirenes tööstusharude kasv järsult (+2,6% võrreldes aprilliga, hooajaliselt korrigeeritud), kuid see oli peamiselt tingitud sõjatööstuskompleksiga seotud tööstusharudest: ülejäänud jätkasid kokkuvõttes langust. Rosstati andmetel vähenes SKP esimeses kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga, isegi hooajalisusest ilma järsu erinevuseta. Aastases arvestuses aeglustus kasv 1,4%-ni. Tööstustoodang oli viie kuu jooksul 1,3% suurem kui 2024. aasta jaanuaris-mais, kuid paljudes tööstusharudes on juba näha ilmset langust. Kaevandustööstus langes 6,7%, sõidukite tootmine 13,7%, tsemendi tootmine 6,7%, mööbli tootmine 4,2%, toidu- ja joogitööstus vastavalt 0,9% ja 2,3%, rõivatööstus 2,3%, jalatsitööstus 31,7% ja nahktoodete tootmine 16,9%.

Valitsuse tähelepanu all olevate või riigi tuge vajavate tööstusharude hulgas nimetas novak ehitust, transporditehnikat ja autotööstust, kivisütt, transporti, põllumajandust jne. alihanov lisas veel sektorid, mis on ehitusega seotud: metallurgia, puidutööstus, ehitusmaterjalid ja mööblitööstus. „Need suudavad katta kõik tootmismahud ja -vahemikud,” on alihanov kindel, kuid kõrged laenuintressimäärad on takistuseks. Promsvjazbanki analüütikud märgivad majanduskasvu tugevat sektoritevahelist killustatust ja kiiret nihkumist stagnatsiooni poole. Majandus vajab nende arvates selgelt tuge rahapoliitika leevendamise näol.

Võimudele lähedal seisev analüüsikeskus CMACS tuvastas 13 tööstusharu, mis kogevad tugevat finantspinget: kala- ja mäetööstus (eriti söetööstus), rõiva- ja nahktoodete tootmine, autotööstus ja -kaubandus, nafta rafineerimine, ehitus (peamiselt masinaehitus – hoonete ehitus seisab), veetransport ja postiteenused.

Mai lõpus pidi valitsus looma ettevõtete ja tööstusharude riikliku toetamise allkomisjoni ning rahandusministeerium lõi selle jaoks veebisaidil jaotise. Allkomisjoni juhib rahandusminister anton siluanov ja tema ülesanne, nagu märkis endine aseminister Sergei Aleksašenko, on anda võimalikult vähe raha.

Sellises olukorras peavad lobistid olema loomingulised. alihanov ütles, et tööstus- ja kaubandusministeerium võtab raha kodumaiste autode ostmisel soodustuste suurendamiseks, tühistades soodusringlusmaksu üksikisikutele, kes impordivad isiklikuks otstarbeks autosid, mille mootori võimsus on üle 160 hj. Lisaks rahalistele stiimulitele kehtestavad ametnikud otseseid piiranguid, mida alihanov nimetab tasakaalustatud protektsionismiks ja turuvajaduste ja tootmisvõimsuse kasutamise tasakaalustamiseks. Näitena tõi minister piirangud (peaaegu keelu) välismaiste autode osakaalule takso- ja autojagamispargis.

Võib-olla kõige problemaatilisem tööstusharu on kivisüsi, kuigi tootmine seal endiselt kasvab (+2,7% võrreldes jaanuari-maini 2024), lihtsalt üha rohkem tooteid jääb ladudesse. Valitsus on juba võtnud meetmeid selle toetamiseks. See on ainus suurematest tööstusharudest, kus kahjumlikke ettevõtteid oli rohkem kui kasumlikke (62,8%) ning kogu finantstulemus oli negatiivne – 129 miljardit rubla jaanuari-aprilli perioodil.

13. venemaa ametnike kummalised surmad ja enesetapud on pärast Ukraina sõja algust muutunud venemaal tavaliseks. Esmaspäeval sai teatavaks, et kaks transpordiministeeriumi ametnikku surid korraga: osakonnajuhataja Roman Starovoit sooritas enesetapu ja osakonnajuhataja asetäitja Andrei Korneitšuk suri südame seiskumisse.

venemaa meediakanalid teatasid anonüümsetele allikatele viidates, et endine venemaa transpordiminister roman starovoit, kelle putin esmaspäeval vallandas, ei surnud mitte 7. juulil, vaid varem. vene Forbes teatas viidates uurimisasutustele lähedasele allikale, et starovoit suri rohkem kui päev tagasi, arvatavasti laupäeva öösel vastu pühapäeva. RBK teatas õiguskaitseorganite allikale viidates, et starovoiti surnukeha leiti laupäeval, 5. juulil. Allika sõnul määratakse starovoiti surmajuhtumi uurimiseks ekspertiisid – ballistilised ja meditsiinilised, mis aitavad kindlaks teha surma põhjuse. Üks peamisi juhtunu versioone on enesetapp, tsiteeritakse allikat. Samal ajal teatas venemaa transpordiministeerium, et 6. juulil toimus starovoiti osalusel kohtumine.

Sellele eelnes veel vähemalt 18 juhtumit, kus venemaa valitsuse esindajad või valitsusele lähedal seisvad isikud surid salapäraselt. 2022. aasta aprillist juulini toimus neli julgeolekujõududega seotud ametnike kummalist surma. Esmalt suri ebaselgetel asjaoludel endine Välisluureteenistuse (SVR) juht vjatšeslav trubnikov, seejärel lasi end autasupüstolist maha erru läinud SVR-i kindralmajor lev sotskov. Peagi pärast seda leiti surnuna presidendi administratsiooni ja Rosvooruženie endine töötaja aleksei ogarev ning seejärel lõikas venemaa Tolli Akadeemia prorektor Zalim Kerefov eelvangistuskeskuse nr 1 üksikkambris endal läbi randmed.

2022. aastal suri ka mitu riigiteenistujat. Augustis suri südamerabandusse Tšeboksarõ 38-aastane juht oleg kortunov ja detsembris kukkus Indias aknast välja Ühtse Venemaa üks rikkamaid asetäitjaid pavel antov. 2022. aasta veebruaris ja septembris surid kaks Kaug-Ida ja Arktika Arengu Korporatsiooni töötajat: lennundustööstuse direktor Ivan Petšorin kukkus paadist välja ja suri korporatsiooni 48-aastane tegevjuht Igor Nosov. Tema surma ametlikuks põhjuseks oli insult.

2023. aasta esimesel poolel algas uus julgeolekuametnike surmade seeria. Veebruaris kukkus Peterburis 16. korruselt alla Lääne sõjaväeringkonna finantsosakonna juhataja marina jankina ning siseministeeriumi ekstremismivastase võitluse peadirektoraadi asejuhataja vladimir makarov leiti peast laskehaavaga.

Veidi hiljem, 2023. aasta mais, suri Kuubalt saabunud lennukis teadusministri asetäitja pjotr kutšerenko, kes kritiseeris eravestlustes sõda Ukrainaga. Augustis suri venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini administratsiooni juht Sergei Filatov, kes juhtis parlamendi kaitsestaapi riikliku eriolukorra komitee putši ajal.

2024. aastal registreeriti veel kolm surmajuhtumit. Veebruaris kukkus Petroskois viienda korruse aknast alla monopolivastase teenistuse Karjala osakonna juht Artur Prjahhin ja novembris leiti endine uurimiskomitee sisejulgeoleku osakonna juht mihhail maksimenko surnuna karistuskolooniast, mõistetuna 14 aastaks vangi.

Järgmine ametnike massilise surma laine toimus selle aasta esimesel poolel; neid suri iga kuu. Jaanuaris leiti Tais surnuna 42-aastane Vladivostoki administratsiooni asejuht konstantin kljuev; veebruaris lasi end maha siseministeeriumi P osakonna asejuht jevgeni golovatõ; märtsis suri Arhangelski oblasti administratsiooni asejuht vladimir ananjev hokit mängides; ja aprillis sooritas Krasnojarski krai föderaalse karistusteenistuse peadirektoraadi asejuht igor rožnev enesetapu.

14. venemaa võimud valmistuvad kehtestama veebikinode sisu täieliku tsensuuri, et tagada vastavus õigetele väärtustele. Riigiduuma infopoliitika komitee aseesimehe andrei svintsovi avalduse kohaselt võivad teenused olla sulgemisohus, kui nad ei vasta uutele riiklikele nõuetele. Jutt käib esimese lugemise läbinud seaduseelnõust, mis muuhulgas teeb ettepaneku keelata veebikinode filmide näitamine ilma levitussertifikaadita (filmid hävitava sisuga ja sisuga, mis ei vasta vene väärtustele). Nagu svintsov Izvestijale selgitas, seisavad tõsiste kuritarvituste korral teenusepakkujad silmitsi trahvide või tegevuse peatamisega.

Aseesimees mõistab nimetatud kuritarvituste all eelkõige meetmete puudumist kummalise sisuga filmide platvormidelt eemaldamiseks. Tema sõnul peavad veebikinod läbi vaatama kõik videomaterjalid LGBT-teemade ja mis tahes propaganda suhtes ning saatma kahtlased filmid kultuuriministeeriumile levitussertifikaadi kontrollimiseks ja kinnitamiseks. „Kultuuriministeerium ütleb: see ja see stseen on esitamiseks kõlbmatu. Nad (veebikinod) monteerivad ja laadivad uuesti üles. Üleminekuperioodil levitussertifikaadi puudumise eest trahvi ei määrata,” selgitas parlamendiliige. Teiseks lugemiseks peavad saadikud määrama selle üleminekuperioodi kestuse. svintsov märkis, et 99%-l videoplatvormidest puuduvad praegu sertifikaadid.

Uued filmid tsenseeritakse kultuuriministeeriumi poolt, ütles saadik. Lisaks saavad ametnikud nõuda filmide ja multifilmide loojatelt teatud stseenide väljalõikamist. Varem teatas Kinopoisk, et kui eelmainitud seadus vastu võetakse, keelatakse 90% veebikinodes saadaolevast sisust – kõigil neil filmidel puudub levitussertifikaat ja selle saamise protsess võtab aastaid. „Esiteks on need telesarjad, mis erinevalt filmidest ei vaja definitsiooni järgi kinodes näitamiseks luba. <…> Kui veebikinod peavad oma kataloogidest koheselt peaaegu kogu sisu eemaldama ja näitamisluba kaua ootama, siis kaotavad vaatajad ootamatult juurdepääsu tohutu hulga filmide ja telesarjade, sealhulgas venemaa filmide, legaalsetele koopiatele,” märkis teenistus.

Varem kohaldati sarnaseid piiranguid veebikinodele ainult LGBT-propagandat keelava seaduse alusel. Nii teatas Roskomnadzor, et 2024. aasta alguse seisuga, alates 2022. aasta detsembrist, on nad sellise sisuga stseenide eest määranud umbes sada trahvi enam kui 50 miljoni rubla ulatuses.

15. Lühiuudised

Iisraeli võimud kaaluvad uut operatsiooni Iraani tuumarajatiste vastu, kui nad saavad teavet Teherani uraani rikastamise tegevuse taasalustamise kohta, kirjutab Axios. Üks stsenaarium uute rünnakute algatamiseks Iraani vastu võiks olla tema võimude katse eemaldada kõrgelt rikastatud uraan kahjustatud rajatistest Fordowis, Natanzis ja Isfahanis, mis on varem olnud Iisraeli ja Ameerika pommitamise ohvrid, ütlesid väljaandele informeeritud allikad. Iisraeli väed võivad rünnakuid jätkata ka Teherani katsete tõttu taastada oma tuumaprogramm – eelkõige uraani rikastamise rajatised.

Elon Muski isa on tekitanud poleemikat, öeldes vene meediale, et tahaks külastada Ukraina okupeeritud piirkondi ja julgustas oma poega külastama venemaad. Ta nimetas Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piire kunstlikeks ja väitis, et annekteeritud territooriumid on venemaaga taasühinenud – avaldus, mis kajastab kremli propagandat.

Ukraina kaitseministeerium registreeris 2025. aasta esimesel poolel ligi 30 kodumaal toodetud maapealset robotit ja lahingumoodulit – umbes kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal. Nende hulka kuuluvad mitmeotstarbelised mehitamata platvormid, mis on loodud kannatanute evakueerimiseks, vaenlase jälgimiseks, tuletoetuseks, logistikaks ja inseneriülesanneteks, nagu demineerimine ja miinide paigaldamine.

venelastele pakutakse reise Afganistani – 3000 dollari eest. Reis kestab 8 päeva, aga Afganistani viisa, lennud, kindlustus ja kohapealne turvakontroll ei kuulu hinna sisse. Kuulutust märkas internetis venemaa veebimeedia Shot.

lavrov soovitab Ungaril ühineda venemaaga Ukraina poolt diskrimineeritud vähemuste kaitsmisel. putini välisminister kordas kremli lemmikklišeesid „venelaste tagakiusamise ja tapmise” kohta ning väitis Ungari ajalehele Magyar Nemzet antud intervjuus, et ka teisi etnilisi rühmi sunnitakse ukrainiseeruma. Nende hulka kuuluvad poolakad, ungarlased, rumeenlased, bulgaarlased, armeenlased, valgevenelased ja isegi kreeklased.

Bloombergi teatel ei suutnud venemaa juunis OPEC+ naftatootmise eesmärki täita. Ajalooliselt on venemaad, kes juhib koos Saudi Araabiaga OPEC+ allianssi, kritiseeritud tootmiskvootide kehva järgimise pärast.

Politico: osa peatatud USA sõjalisest abist Ukrainale võib taastuda pärast USA ja Ukraina ametnike kõrgetasemelisi kohtumisi Roomas ja Kiievis järgmisel nädalal.

Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot ütles, et Euroopa Liit valmistab Prantsusmaa algatusel ja USA senaatoritega kooskõlastatult ette uut paketti, mis sisaldab venemaa vastu kehtestatud kõige karmimaid sanktsioone alates Ukraina täiemahulise sissetungi algusest.

Hiina on tellinud maailma esimese kahekohalise viienda põlvkonna hävitaja J-20S. Military Watch Magazine’i andmetel on J-20 kahekohaline versioon (võimalik, et J-20S või J-20B) ametlikult Hiina Rahvavabastusarmee õhujõudude teenistusse astunud. See võimaldab relvaoperaatori paigutamist piloodi kõrvale, mis on selle põlvkonna hävitajate esmakordne rakendamine. Märgitakse, et J-20S-i ei hakata kasutama treeninglennukina, vaid täieõigusliku lahingulennukina: „orjadroonide” (näiteks Dark Swordi projekt) juhtimiseks, elektroonilise sõjapidamise ja juhtimisfunktsioonide täitmiseks. Lennuk saabus Kangzhou baasi (Hebei maakond). Eksperdid usuvad, et kahekohaliste J-20 osakaal võib muutuda domineerivaks.

Ukraina sõjaväeluure HUR avaldas lekkinud venemaa sõjaväe käsu, mis annab korralduse Armeenias Gjumris asuva venemaa baasi kiireloomuliseks tugevdamiseks. Lõuna sõjaväeringkonna 8., 18., 49. ja 58. armee väed suunatakse ümber, tõenäoliselt kasvavate piirkondlike ohtude ja tööjõupuuduse tõttu.

Huthid ründasid Punasel merel Kreeka laevu 24 tunni jooksul kaks korda – on hukkunuid ja haavatuid.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta mais majutusettevõtetes 304 000 turisti, mida on 4 protsenti rohkem kui aasta varem samal ajal. Nii välis- kui ka siseturiste oli eelmise aasta maiga võrreldes 4 protsenti rohkem.

Mais külastas Eesti majutusettevõtteid 169 300 välis- ja 134 900 siseturisti. Nii nagu eelmise aasta mais, peatus siin rohkem välisturiste kui siseturiste: külastajatest 56% olid välis- ja 44% siseturistid.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa tõi välja, et välisturistide arv on selle aasta enamikel kuudel suurenenud. „Välisturiste oli aastases võrdluses 4% rohkem, kuid nende arv ei ole veel täielikult taastunud varasemast madalseisust,” täpsustas ta. „Siseturism on taastunud ja ületanud pandeemiaeelse taseme. Siseturiste oli majutusettevõtetes võrreldes mulluse maiga 4% rohkem ja nende arv ületas ka 2019. aasta mai taset 22% võrra,” märkis Laurmaa.

Eestisse saabus 58 200 turisti Soomest, kes moodustasid 34% kõigist majutuskohtades peatunud välisturistidest. Läti turiste oli 22 800 (13%), Saksamaalt saabus 12 000 (7%), Leedust ligi 7000 (4%), Suurbritanniast ligi 6700 (4%), Aasia riikidest 6700 (4%), Ameerika Ühendriikidest 6500 (4%) ja Rootsist 5900 (4%) turisti. Aastases võrdluses vähenes majutusettevõtetes peatunud Soome turistide arv 5% ja Leedu turistide arv 3%. Läti, Saksamaa, Suurbritannia, Aasia riikide, Ameerika Ühendriikide ja Rootsi turiste peatus siin mullusest rohkem.

Majutatud välisturistidest 78% olid mais Eestis puhkusereisil ning 17% tööreisil. Välisturistidest 72% eelistas ööbida Harju maakonnas, järgnesid Pärnu (11%), Tartu (7%) ja Saare maakond (3%) ning Ida-Viru maakond (2%). Lääne, Lääne-Viru, Valga ja Võru maakonnas peatus igaühes 1% välisturistidest.

Majutuskohtades ööbinud siseturistidest olid 69% puhkuse- ja 22% tööreisil. Kõige enam peatus siseturiste Harju maakonnas (32%), järgnesid Pärnu (13%), Tartu (10%), Ida-Viru (10%) ja Saare maakond (7%). Lääne ja Valga maakonnas peatus kummaski 6% siseturistidest.

Turistid jäid majutusettevõtetesse kokku 552 000 ööks, neist 330 000 olid välisturistide ja 222 000 siseturistide ööbimised.

Mais oli võimalik peatuda 1038 majutuskohas. Turistide kasutuses oli ligi 24 000 tuba ja 55 000 voodikohta, täidetud oli 46% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 54 eurot inimese kohta, mis oli 10% kallim kui 2024. aasta mais ning 26% kallim kui 2019. aasta samas kuus. Harjumaal maksis üks ööpäev inimese kohta 60 eurot, Lääne-Virumaal 54 eurot, Ida-Virumaal 49 eurot, Lääne- ja Saaremaal 47 eurot, Tartumaal 46 eurot ning Pärnumaal 45 eurot.

Esmaspäeva, 7. juuli õhtul kell 19.42 ajal juhtus liiklusõnnetus Põlva maakonnas Räpina vallas Ruusa külas Kuninga juures.

Krossimootorratast KTM juhtinud 15-aastane poiss kukkus. Kaasreisija 38-aastane mees toimetati kiirabi poolt haiglasse.

Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Esmaspäeval, 7. juulil kella 16.03 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartus Sõpruse pst 21 juures.

60-aastane naine sõitis sõiduautoga Kia Ceed jalakäijate ülekäigurajale ja 7-aastane poiss sõitis tõukerattaga vastu sõiduki ust.

Tõukerattur toimetati haiglasse.

Nüüd on teada, miks oli vaja käibemaksu tõsta kaitsekuludeks. Siin on toodud üks näide sellest, kuhu käibemaks läheb.

Tellimiskiri

Kaitseministeerium tellib Andrus Vaarik FIE-It Ivan Orava kehastamise reservväelaste nädala ja Reserväelaste Fondi tarbeks valmivates reklaamklippides, lähtudes Eesti Näitlejate Liidu kehtestatud tasumääradest.

Maksumus on 6000,00 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kaitseministeeriumi esindajaks tellimuse osas on Minna-Lisa Herman (telefon 717 0277, e-post minna-liisa.herman@kaitseministeerium.ee). Arve tasumine pärast teenuse osutamist 21 päeva
jooksul.

Arve palume esitada e-arvena (XML formaadis masintöödeldav arve) ja arvele märkida Kaitseministeeriumi kontaktisiku nimi ning tellimiskirja number.

Laulupeol dirigendipuldis kukkunud Neeme Järvi paraneb haiglas, kuid tunneb ennast sellest hoolimata hästi.
Laulupeo „Iseoma” pühapäevasel suurkontserdil lisalugu „Kodumaa” dirigeerinud maestro Neeme Järvi kukkus lauljatele lilli visates dirigendipuldis ja toibub nüüd haiglas. „Maestro on juba intervjuu andnud ja paraneb haiglas. Sellega läks kõik hästi,” ütles Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuht Sten Weidebaum esmaspäevasel pressikonverentsil, vahendab ERR.

Neeme Järvi sõnas Delfile antud intervjuus, et vigastas kukkudes kaelalülisid. Järvil on kahju, et õnnetus juhtus nii suure publiku ees, kuid ta rõhutas korduvalt, et selles ei pea nägema suurt traagikat ning õnnetusi juhtub.

Toimetuselt tervist ja jaksu Neeme Järvile.

Esmaspäeval kogunenud Reformierakonna Tallinna piirkonna juhatus ja volikogu otsustasid jätkata tööd Tallinna linnavalitsuses ja linnapea umbusaldamisel mitte osaleda, koalitsioonis koostöö jätkamise eeldus on lasteaia kohatasu kaotamine.

Reformierakond teatas, et Reformierakonna fraktsioon teisipäeval Tallinna volikogus linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) umbusaldamisel ei osale, vahendab ERR.

Sotsiaalmeedias jagatakse pilti äsja lõppenud tantsupeost, kust jäid meelde huvitavad kujundid.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Kanadas oli põllul keravälk. See püsis seal paarkümmend sekundit.

Tegemist oli valguskeraga, mis oli põllul. Inimesed filmisid seda oma koduhoovis.

Siin on video:

Un mystérieux globe de lumière filmé en Alberta : https://t.co/E89jDfYpD6

👉 « Je n’ai jamais vu ça auparavant. »

*La « foudre en boule » correspondrait à un arc électrique brillant se déplaçant le long des lignes électriques à environ un mile de distance. pic.twitter.com/Tmmthj3TqL

— Benoit Martin ⚜ (@benoitm_mtl) July 7, 2025

Rõuge valla info alanud nädalaks. Kogu infot koos viidetega lisainfole saab lugeda valla kodulehel artiklina.

Esmaspäev, 7. juuli

Kell 18.00       Algab Rõuge valla suvevollesari! I etapp Varstus.

Teisipäev, 8. juuli

Kell 18.30       V Rõuge Golfisarja etapp Rõuge golfiväljakul.

Kell 19.00      Külaülikool. Andres Nahkur: „Rõuge vanadel fotodel ja täna” Rõuge rahvamajas.

Kell 19.00      Mägilaste Maja suvise mälumängu III etapp.

Neljapäev, 10. juuli

Algab 10.–16. juulini kestev festival „Aigu om!” Rõuge valla erinevates paikades.

Kell 19.00       „Aigu om!” avakontsert: Epifolium Caterva / Eva-Lotta Vunder, Madis Meister, Marie Jõgi, Mari Kalkun Aigu Om küünis Viitinas.

Reede, 11. juuli

Kell 11.00       Noorte rannafest Rõuge Suurjärve ääres: paadiorienteerumine, võrkpall, seebimaadlus, töötoad.

Kell 16.00       Kultuuriõhtu Sarus: nagu muiste (Alle-Saija teatritalu, rahvamuusikud, ühislaulmine, ajaloonäitus, kohv ja tort).

Kell 19.00       „Aigu om!” küünikontsert VÕRO LAULIKUD: Aapo Ilves, Mari Kalkun, Elo ja Jan Rahman, Lauri Sommer, Kaisa Kuslapuu.

Laupäev, 12. juuli

Kell 10.00       Unustatud mõisate külastusmängu päev Rogosi mõisas.

Kell 10.00        Avatud talude päevad üle Eesti. Rõuge vallas ootavad külalisi Pausakunnu talu, Andri-Peedo talu, Hildamaa / Hilda Ceramics OÜ, Mooska suitsusaunatalu, Side ja Laptopi Muuseum, Uue-Saaluse Veinitalu, Haanjamehe Taluhotell.

„Aigu om!” festivali kavas:

Kell 10.00–11.30 Juhendatud harjutuste sessioon „Stressi­leevenduse ABC: lõdvestusharjutused, mis aitavad puhata” füsioterapeut Riin Rikasega Viitina mõisas ja pargis.
Kell 10.00–17.00 Taluloomade külastamise võimalus Nõlva talus.
Kell 10.00–18.00 Ronimist tutvustavad tunnid Viitina ronimisküünis kogu perele.
Kell 10.30–15.30 Elemendijaht AnitiW Galerii näitusel ja mõisa pargis.
Kell 11.30 „Kuidas Euroopa Viitinast alguse sai” – lugusid legendaarsest mõisaprouast ja maailmadaamist Barbara Juliane von Wietinghoffist pajatab Viitina Järvesaarel Kauksi Ülle.
Kell 13.30–16.00 Reet Kandimaa ehtetöökoja külastus.
Kell 14.00 Töötuba AnitiW galeriis: Metallehis hõbe „paber” ehe.
Kell 14.30  Töötuba Viitina Järvesaarel: Maret Kesküla „Aeglustamine rohujuure tasandilt”.
Kell 16.00  Vaskpilliansambel Paganamaa Brass Viitina mõisas ja pargis.
Kell 17.00  Sille Luiga isikunäituse „Ülestähendusi: pidu ja peokaunistused” avamine AnitiW Galeriis Viitinas.
Kell 19.00  „Aigu om!” küünikontsert: Mari Kalkun / Jaak Tuksam ja Ain Anger „Elu keset metsa” + Jun Futamata (JP).
Kell 22.00  „Aigu om!” öökontsert: Jun Futamata (Jaapan) Aigu Om küünis.

Pühapäev, 13. juuli

Kell 10.00       Unustatud mõisate külastusmängu päev Rogosi mõisas.

Kell 10.00        Avatud talude päevad üle Eesti. Rõuge vallas ootavad külalisi Pausakunnu talu, Andri-Peedo talu, Hildamaa / Hilda Ceramics OÜ, Mooska suitsusaunatalu, Side ja Laptopi Muuseum, Uue-Saaluse Veinitalu, Haanjamehe Taluhotell.

„Aigu om!” festivali kavas:

Kell 10.00 „Aigu om!” laste eri: lastepäev Rõuge rahvamajas.
Kell 10–15 Rõuge lasteaia heategevuslik pannkoogikohvik Rõuge rahvamaja pargis.
Kell 10.00 Keraamika töötuba lastele Rõuge rahvamajas.
Kell 11.00 Laste hääle- ja mängutuba 3-6 aastastele Rõuge rahvamajas. Eva-Lotta Vunder ja Kristin Ilm.
Kell 12.00 Laste hääle- ja mängutuba 7–12-aastastele Rõuge rahvamajas. Eva-Lotta Vunder ja Kristin Ilm.
Kell 13.00 Lastekino Bambi „Lugu elust metsas” Rõuge rahvamajas.
Kell 14.30 Märgviltimise töötuba lastele Rõuge Kunstikuuris.
Kell 17.00 Torni tuur Hallimäel: jalutuskäik Kalju maailmas.
Kell 22.00  „Aigu om!” öökino Rõuge rahvamajas: Kullar Viimse salalinastus.

Kell 11.00       V Rõuge Golfisarja etapp Rõuge golfiväljakul.

Kell 11.00       Surnuaiapüha Nogopalu kalmistul

Kell 12.00       Armulauateenistus Rõuge kirikus

Kell 13.00       Surnuaiapüha Rõuge vanalkalmistul.

Kell 19.00       Stefani akustiline kontsert „Armastan sind” Ööbikuoru Villas.

Tööpakkumised

• Rõuge Vallavalitsus kuulutas välja konkursi sotsiaalhooldustöötaja leidmiseks. Kandideerida saab 15. juulini.
• Rõuge Hooldekodu töökasse naiskonda oodatakse rõõmsameelset hooldustöötajat.
• MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja konkursi tegevjuhi leidmiseks. Kandideerida saab 21. juulini.
• Rõuge Põhikool ootab alates uuest õppeaastast kooliperega liituma II ja III kooliastme matemaatikaõpetajat, Kandideerida saab 1. augustini.
• Rõuge Põhikooli Haanja õppekohta oodatakse uueks õppeaastaks juhiabi / õppekorralduse assistenti, kes täidab ka majandusspetsialisti ülesandeid.
• Rõuge Põhikooli Haanja õppekohta oodatakse uueks õppeaastaks õpetajaabi/pikapäevarühma õpetajat. Kandideerida saab 5. augustini.

Tunnustamine, koolitused, rahastusvõimalused ja muu

• Laupäeval, 6. septembril toimuvale Rõuge kogukonnafestivali Uma Mekk laadale oodatakse kohalikke väiketootjaid oma tooteid müüma. Rõuge valla ettevõtted saavad kogukonnafestivali laadal kaubelda tasuta! Lisainfo ja registreerimine.
• Nursipalu harjutusvälja läheduses elavad inimesed saavad peagi taas müratoetust taotleda. Meetme kogumaht on 500 000 eurot, esimeses voorus toetust saanud koduomanikud teist korda enam toetust taotleda ei saa. Toetuse infopäevad toimuvad siis, kui meede välja kuulutatakse.
• Päästeamet kuulutas välja sihtasutuste ja mittetulundusühingute projektikonkursi veekogude ohutumaks muutmiseks, et ennetada õnnetusi. Konkurss kestab 12. juulini, toetust saab taotleda 1000–5500eurot.
• Käimas on registreerimine Tartu 2024 kultuurikompassile „Kas me sellisest kultuuripealinnast unistasimegi” 18.–19. septembril 2025 Heino Elleri Muusikakoolis.
• Alanud on ideede esitamine IX Vunki Mano! loometalgutele, mis toimuvad 10.–11. oktoobril Võrus.
• Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu eestvedamisel on käimas üle-eestiline suitsusaunade loendus. Vabatahtliku õhinapõhise loenduskampaania käigus plaanitakse kokku lugeda kõik Eesti suitsusaunad ja uurida suitsusaunatavade olukorda nii Vana-Võromaal kui ka kogu Eestis. Loendus kestab talve alguseni.

Rõuge Vallavalitsuse ja muu info

• Maa-  ja  Ruumiamet  on  välja  kuulutanud  avaliku  elektroonilise  enampakkumise  piirkonnas asuvate  kinnisasjade  kasutamiseks  andmiseks. Rõuge vallas on pakkumisel 29,92 ha suurune maatulundusmaa Kadõni külas ning 0,48 ha sihtotstarbeta maa Parmupalu külas. Pakkumiste  esitamise  tähtaeg  on 11.08.2025 kell 10.00.
• Varstu postipunkt on raamatukogu puhkuse ajal suletud 30.06.–31.07 ja 21.08.–02.09.2025.
• Alates 1. juulist 2025 alustas AS Võru Vesi tegutsemist üheksas uues piirkonnas Rõuge vallas: Rõuge, Varstu ja Misso alevikud ning Krabi, Nursi, Viitina, Mõniste, Saru ja Kuutsi külad. Seoses sellega muutub ka teenuse hind.
• Info Rõuge valla kalmistutel toimuvate surnuaiapühade kohta leiab valla kodulehelt.
• Seoses Nursipalu harjutusväljal toimuvaga – laskmised, laiendamine, elanike mured ja muu – saavad Rõuge valla elanikud küsimustega pöörduda kahe selleks määratud kontaktisiku poole.
• Misso sotsiaalkeskuses on vabu elukohti inimestele, kellel oma kodus toime tulemine on raskendatud. Elanikele on tagatud toitlustus, koristus, pesupesemine ja muu, kohatasu 580 eurot kuus.
• Rõuge vallavalitsuselt saavad oma projektidele taotleda kaasrahastust kõik need vallas tegutsevad vabaühendused, kellel on olemas positiivne rahastusotsus mõnelt teiselt rahastajalt. Taotlemine on avatud jooksvalt ja kuni eelarve ammendumiseni.
• Rõuge valla kodulehele on lisatud vorm, kuhu kõik sündmuste korraldajad saavad kanda oma planeeritavad üritused esmainfona – nii saab igaüks oma sündmusi paremini planeerida ning õnnestub ehk hoiduda mõnest kattuvast üritusest.
• Misso teenuskeskuses saavad soovijad rentida tööruumi või töökoha kaugtöö tegemiseks ning päevakeskuse nõupidamisteruumi kas koosolekuteks või päevasteks sündmusteks.
• HUGO.Legal pakub koostöös justiitsministeeriumiga tasuta või soodustingimustel õigusabi elanikele, kelle keskmine brutosissetulek on kuni1200 eurot kuus (lapsi puudutavate perekonnaasjade puhul inimestele sissetulekuga kuni 2000 eurot kuus).
• Info vallavalitsuse töötajate puhkuste kohta leiab valla kodulehelt.
• Info Rõuge Valla Raamatukogu haruraamatukogude puhkuste kohta leiab valla kodulehelt.

Anname hoogu!

• Haanja puhke- ja spordikeskus pakub kõigile spordisõpradele võimalust toetada keskuse tegemisi. Toetada saab 10, 20, 50 euroga või vabalt valitud summaga.
• Luutsniku Pääste Ennetuskeskus MTÜ ootab lahkete toetajate abi depoohoone ehitamisel, vahendeid läheb vaja olmeruumide ja klassiruumi ehituseks ning sisustamiseks. Toetada saab pangaülekandega: Luutsniku Pääste Ennetuskeskus MTÜ, EE771010220260819225.
• Meie Nursipalu MTÜ kogub toetust juriidiliseks abiks kohalike elanike ja looduskeskkonna kaitseks seoses riigi kavatsusega laiendada Nursipalu harjutusvälja.
• MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed palub lahkete inimeste ja ühenduste abi uue päästedepoo ehitamise toetuseks. Ehitust saab toetada, tehes ülekande MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed arvelduskontole EE242200221050059767 (selgitus: Rõuge päästedepoo ehituseks).

Aktiivne puhkus ja külastuskohad

• Alaveski loomapark on külastamiseks avatud ainult eelneval kokkuleppel.
• Mõniste talurahvamuuseum on avatud E–P kell 10–17.
• RMK Pähni külastuskeskus on avatud K–R kell 11−16.
• Rogosi mõisas saab ettetellimisel giidiga ringkäike, toitustust, majutust ning korraldada üritusi. Mõisa ümbruses ja pargis saab jalutada igal ajal ja ilma ette teatamata. Mõisa kohvik ootab lõunale argipäeviti kell 11–14.
• Rõuge Kunstikuur alustas hooaega ja on avatud K–P kell 11–18. Samas tegutsev Kuuri kohvik on avatud teisipäevast pühapäevani.
• Rõuge Ööbikuoru külastuskeskuses on ilusate ilmadega avatud kohvik ja Haanimehe Puut.
• Side ja laptopi muuseum Mustahamba külas on avatud K–P kell 11–18.
• Suure Munamäe vaatetorn on avatud iga päev kell 10–20.

Politsei palub abi tuvastamaks meest, kes pani 28. mai õhtul Tartus Ihaste piirkonnas toime raske isikuvastase kuriteo.

Praegu teadaolevalt tutvus kuriteo ohver 28. mai õhtupoolikul Tartus Annelinna piirkonnas ühe mehega, kellega koos aega veedeti. Mees ja naine liikusid Kalda teel asuva kaupluse juurest Lammi tänava ja Ihaste põik vahelisele metsaalale, kus mees naist väärkohtles. Naine pöördus meditsiiniasutusse ja politseisse. Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlus.

Mees, keda politsei tuvastada püüab, on keskealine ning ligikaudu 175-180 cm pikk. Ta on kõhna kehaehitusega, pruunikate lühikeste juustega ning seljas oli meesterahval tumedat värvi riided ning tumedad jalanõud.

Mehe tuvastamiseks palub politsei kohalike inimeste abi. Palutakse antud piirkonnas elavatel või sel ajavahemikul seal kandis viibinud inimestel, kel on majakaamerad või autode pardakaamerad, vaadata võimalusel üle, et ega 28. mai õhtul alates kella 20.30-22.15 ei ole sinna vaatevälja jäänud eelnevalt kirjeldatud mehe liikumist koos väikest kasvu naisega. Infot ootab politseiuurija telefonil 5192 4143 või meiliaadressil annabel.kukk@politsei.ee

Kaasas on foto piirkonnast, mille kaamerasalvestisi politsei näha sooviks.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeol „Iseoma” kaotatud esemete leidmiseks tuleb pöörduda Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse poole, helistades numbril 627 3120 või kirjutades e-posti aadressile leitud@laulupidu.ee. Lisaks saab kaotatud asjade kohta uurida politseist ja Tallinna Linnatranspordist.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusse on jõudnud hulk leitud esemeid laulu- ja tantsupeolt. Kaotatud eseme leidmiseks tuleks seda võimalikult täpselt kirjeldada või saata foto. Asjadele saab järele tulla Tallinnas kuni 18. juulini tööpäeviti kell 10.00–16.00 aadressil Pärnu maantee 10 (4. korrus). Kontaktandmetega märgistatud esemete omanikega võtab võimalusel Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ise ühendust. Kui leitud esemele on märgitud laulu- või tantsupeolise kollektiivi nimi või märgistus, siis võetakse omanikega ühendust läbi kollektiivijuhtide.

Lisaks saab kaotatud asjade kohta küsida politseist. Väärtesemed saab kätte politseist, ülejäänud asjad, näiteks sõled, annavad nad üle Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele, kes tegeleb asjade jagamisega edasi. Kaotatud väärtesemetest on politsei käes üks telefon ja rahakott, pildid on siin postituse kommentaaris: https://www.facebook.com/photo?fbid=1121500893342263&set=a.1121248370034182. Kätte saab need Ida-Harju politseijaoskonnast aadressil P. Pinna 4.

Bussi või trammi unustatud asjade kohta saab teavet infotelefonil 643 4142 või e-posti aadressil info@tlt.ee. Kaotatud esemete leidmiseks peab teadma ühissõiduki liiki, liini numbrit ja kuupäeva, millal ese ühissõidukisse unustati. Tallinna Linnatransport (TLT) hoiustab leitud asju kuni 30 päeva. Leitud asjad tagastatakse isikule eelnevalt kokku lepitud päeval aadressil Kadaka tee 62a tööpäeviti kell 8.00–16.30 isikut tõendava dokumendi alusel. Pilte TLT-ni jõudnud esemetest näeb kodulehelt tlt.ee/soitjale/leitud-esemed.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimus 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht oli Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja oli Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht oli Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. https://2025.laulupidu.ee/visuaalia-ja-vaartused/

Tõrva sai linnaõigused 2. juulil aastal 1926. Reedel, 4. juulil tähistasid tõrvakad ja Tõrva sõbrad linna 99. sünnipäeva Tanel Padari ja Siim Usina kontserdiga.

Sünnipäeva kulminatsiooniks oli skulptuuri „Emapuu” avamine. Esinesid Novella ja Hedvig Hanson, Holger Maaker ning Kerli Vessin ja Tantsukool Hop noored.

Tõrva keskringile kerkinud taies „Emapuu” oli osa projektist Mulgimaa Väravad, mille käigus said kolm Mulgimaa ringristmikku tervitava taiese. „Kui Mulgimaal ringi sõita, ei pruugi alati tajuda, et oledki Mulgimaal. Just sellest sai alguse idee tuua Mulgimaa kolme valla ringteedele selged ja tähenduslikud märgid. „Emapuu” on nüüd Tõrva kui Mulgimaa kuurorti sümbol – suur tänu kõigile, kes selle ellu aitasid viia,” sõnas Tõrva vallavolikogu esimees Maido Ruusmann.

„Emapuu“ idee autor on Jaanis Ilves ning skulptuuri aitasid luua skulptor Agnese-Rudzite Kirillova oma meeskonna ja ehitaja Mefab OÜ tiimiga (kaasates ka Ilisson Gruppi ja 3K Teenuseid). Lõpliku ilu andsid Heli Otti, Indrek Leht ja teised tublid abilised. Emapuu rajamise maksumus oli 100 000 eurot, millele lisandus käibemaks. Enam kui kaks kolmandikku maksumusest kattis projekti läbi viinud MTÜ Mulgimaa Arenduskoda, ülejäänud Tõrva vald.

Skulptuuri loomine oli tehniliselt mahukas ettevõtmine. Teose tarbeks tuli kokku keevitada 10 500 meetrit eri paksusega terasvardaid, mis painutati puu tüveks ja oksteks. Keevitamiseks kulus 110 kilogrammi keevituselektroode ning aluskonstruktsioonile läks 480 tonni liiva, mulda ja killustikku ning seitse tonni betooni. Valminud skulptuur koos alusega on 8,5 meetrit kõrge, sellest puu ise 6,3 meetrit.

Reede, 4. juuli õhtul sai politsei väljakutse Rõuge valda, kus joobes 38-aastane mees oli vehkinud relvataolise esemega ning ähvardanud sellega teist meest.

Politsei tegi kindlaks, et tegemist oli õhkrelvaga ja pidas mehe kuriteos kahtlustatavana kinni. Õhkrelv võeti hoiule.

2. juulil leppis Põhja-Sakala vallas elav naine kokku ühe autoremondifirmaga töö kuupäeva ja üksikasjad. Ettemaksuna kanti üle 2100 eurot, kuid hilisema suhtluse käigus ilmnes, et remonditöökoda ettemaksu küsinud ega saanud ei ole.

Kelmusjuhtumi üksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Naljakirjutamise koolitusele oodatakse mehi, kes on kogenud vaimse tervise raskusi – olgu selleks ärevus, masendus, läbipõlemine või lihtsalt tunne, mida on raske sõnadesse panna. Koolitusel saab teadmisi, kuidas vormida raskeid isiklikke kogemusi huumoriks. Lisaks läbivad osalejad vaimse tervise esmaabi ja emotsioonide reguleerimise koolituse.

Peaasi.ee peaprodutsent Sandra Liivi sõnul on mehed ühiskondlike ootuste tõttu harjunud oma tundeid vähem väljendama ning keerulisematest emotsioonidest rääkimine võib neile tunduda eriti raskena.

„Naljakirjutamine annab võimaluse oma kogemusi ja sisemisi võitlusi turvalisel ning looval viisil väljendada, ilma et peaks tundma survet tõsiseks jutuajamiseks. Isiklike raskete lugude naljaks vormimine annab võimaluse vaadata oma kogemusi teise pilguga, muutes valusa kogemuse kergemini talutavaks. See võib aidata vähendada enesekriitikat ja anda lootust ka keerulistes olukordades,” rääkis Peaasi.ee peaprodutsent Sandra Liiv.

„Koolitusel osalemine on tegelikult päris suur ajaline kohustus kestes viis nädalat ning vajades igapäevaselt pooletunnist panust kirjutamise näol,” rääkis Paul Piik Kinoteatrist ning lisab: „Samas ei eelda see koolitus kuidagi suuri kogemusi kirjutamisega ehk see pole kindlasti emakeele tund, rohkem nagu võimalus end kirjutades välja elada ja loodetavasti ka naerda.”

Naljakirjutamise koolitusel osalemine on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud. Kandideerida saab kuni 15. augustini siin: https://forms.gle/NAfr3tF6o7tTi55Z6

Peaasi.ee tegeleb vaimse tervise edendamise, probleemide ennetuse, varase sekkumise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas. Peaasi.ee on pälvinud oma tegevusega 2020 aasta tervisesõbra tiitli ning presidendi sotsiaaltöö aastapreemia. 2020. aasta lõpus tunnustati Peaasi.ee-d kodanikuühiskonna aasta tegija ja aasta vabaühenduse tiitlitega.

Soodustamaks noorte paremat kaitset inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu, alustab tervisekassa esmaspäevast sihtrühma kuuluvate laste ja noorte vanematele suunatud SMS-teavituste saatmist.

HPV ehk inimese papilloomiviirus on levinud viirus, millesse nakatub iga neljas. See levib inimeselt-inimesele limaskestade kokkupuutel ja võib põhjustada mitmeid pahaloomulisi kasvajaid, sealhulgas emakakaela-, päraku-, peenise-, häbeme- ja suuneeluvähki. Eestis diagnoositakse HPV tõttu igal aastal üle 200 vähijuhtumi, vahendab ERR.

Finnair tühistas täna umbes 100 lendu Soome lennunduse ametiühingu IAU streigi tõttu.

Ettevõtte teatel mõjutavad tühistamised umbes 7200 kliendi reisiplaane, vahendab MTV.

Finnairi kommunikatsiooniosakond teatas laupäeval, et algselt plaanis ettevõte täna lennata umbes 330 lendu.

IAU on teatanud streigist ka 16., 18., 21. ja 23. juulil.

Finnair on IAU streikide tõttu kevadel ja suvel tühistanud kokku üle tuhande lennu.

IAU ja teenindussektori tööandjate liit Palta jätkavad täna riikliku lepitaja juhtimisel õhutransporditeenustega seotud töövaidluse lahendamist.