Roomas Vatikanis tuli tänase neljapäeva, 8. mai õhtul Sixtuse kabeli korstnast valget suitsu, mis tähendab, et uus paavst on valitud.

133 kardinali kogunesid täna kabelisse enda hulgast uut paavsti valima. Ta peaks peagi ilmuma Püha Peetruse kiriku aknale.

White smoke! The 133 Cardinal electors gathered in the Vatican’s Sistine Chapel have elected the new Pope. He will appear soon at the central window of St. Peter’s Basilica. pic.twitter.com/XejI7mY43m

— Vatican News (@VaticanNews) May 8, 2025

Euroopa Komisjon on algatanud avaliku arutelu USA importtoodete üle, mille suhtes võidakse kohaldada ELi vastumeetmeid, kui käimasolevad ELi-USA läbirääkimised ei vii vastastikku kasulikku tulemuseni ja USA tariifide kaotamiseni.

Arutelule esitatud loetelus on 95 miljardi euro väärtuses USAst imporditavaid tööstus- ja põllumajandustooteid. Komisjon konsulteerib ka võimalike piirangute üle, mis puudutavad ELi terasejäätmete ja keemiatoodete eksporti USAsse ning mille väärtus on 4,4 miljardit eurot. Arutelus käsitletakse nii USA üldtariife kui ka autodele ja autoosadele kehtestatud tariife.

Pärast seda kui USA kehtestas ELi suhtes põhjendamatud ja kahjulikud tollitariifid, on EL seadnud prioriteediks leida läbirääkimiste teel vastastikku kasulik ja tasakaalustatud lahendus ning teha seda USA seatud 90-päevase tariifide osalise peatamise raames. Kõnealused läbirääkimised on käimas nii poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil. EL jätkab võimalike vastumeetmete ettevalmistamist paralleelselt läbirääkimistega, et kaitsta oma tarbijaid ja ettevõtjaid juhul, kui läbirääkimistel ei saavutata rahuldavat tulemust. Avalik arutelu on selles protsessis vajalik samm, ent ei too automaatselt kaasa vastumeetmete võtmist.

Samal ajal esitab EL ametliku konsultatsioonitaotluse ka WTO-le, et algatada vaidlus seoses USA universaalsete ehk nn vastastikuste tariifide ja autode ja autoosade tariifidega. EL on ühemõttelisel seisukohal, et need tariifid rikuvad jämedalt WTO põhireegleid. ELi eesmärk on seega rõhutada, et rahvusvaheliselt kokku lepitud eeskirjad on olulised ja et ükski WTO liige, sealhulgas USA, ei saa neid ühepoolselt eirata.

Peale selle jälgib komisjon tähelepanelikult ülemaailmse ekspordi võimalikku ümbersuunamist ELi turule USA tariifide tulemusel. Lisaks sellele jätkab komisjon läbirääkimisi teiste kaubanduspartneritega, et leida uusi ekspordivõimalusi ja mitmekesistada ELi tarneallikaid. Samuti jätkab EL tööd kaubandustõkete vähendamiseks ja ühtse turu tugevdamiseks.

Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Tariifidel on juba praegu negatiivne mõju maailmamajandusele. EL on jätkuvalt täielikult orienteeritud tulemuste saavutamisele läbirääkimiste teel. Usume, et häid kokkuleppeid on võimalik sõlmida tarbijate ja ettevõtete hüvanguks mõlemal pool Atlandi ookeani. Samal ajal jätkame ettevalmistuste tegemist kõigi võimalike stsenaariumide jaoks ning täna algatatud avalik arutelu aitab meid selles vajalikus töös.“

Järgmised sammud

Komisjon tegutseb vastavalt ELi jõustamismäärusele, mille kohaselt USA meetmeid loetakse kaitsemeetmeteks. Esimese sammuna selles protsessis palutakse kõigil, keda võimalikud tasakaalustavad meetmed mõjutada võivad, esitada nelja nädala jooksul oma seisukohad, sealhulgas USA tollimaksude mõju kohta. Avalik konsultatsioon jääb seega avatuks kuni 10. juunini.

Kogutud teabe põhjal koostab komisjon oma ettepaneku vastumeetmete vastuvõtmise kohta ja konsulteerib liikmesriikidega nn komiteemenetluse raames. Kui see protsess on lõpule viidud, saab kehtestada vastumeetmeid juhul, kui läbirääkimised USAga ei anna rahuldavat tulemust.

Kui EL esitab ametlikult taotluse ka WTO konsultatsioonideks, on mõlemal poolel aega kuni kaks kuud, et leida vastastikku rahuldav lahendus. Kui konsultatsioonid ebaõnnestuvad, saab EL taotleda vaekogu moodustamist, et hinnata juhtumi asjaolusid.

Taust

2.aprillil teatas president Trump nn vastastikuste tariifide kehtestamisest, mis ELi kaupade puhul olid 20%. USA kehtestas kogu sõidukite ja autoosade impordile ka 25%-lise tollimaksu.

Need tehti teatavaks lisaks terase, alumiiniumi ja tuletistoodete 25%-listele imporditariifidele, millest USA teatas 10. veebruaril 2025.

President von der Leyen teatas vastuseks ELi vastumeetmete ettevalmistamisest USA vastu, kui läbirääkimised nende tariifide kaotamiseks peaksid nurjuma.

9.aprillil teatas USA ELi 20%-lise eritariifi peatamisest 90 päevaks, jättes jõusse 10%-lise tariifi. Vastuseks peatas EL 14. aprillil 90 päevaks mitu kavandatud vastumeedet, et anda ruumi läbirääkimisteks.

Alates USA uue administratsiooni ametisse astumisest kohaldatakse ELi 379 miljardi euro suuruse ekspordi (ehk 70% ELi ekspordist USAsse) suhtes uusi tariife (sealhulgas peatatud tariife). USA tariifid suurendavad juba praegu ettevõtete kulusid, pidurdavad majanduskasvu, õhutavad inflatsiooni ja suurendavad majanduslikku ebakindlust.

Lisateave

Täismahus pressiteade

Teisipäeva, 6. mai õhtul sai politsei teate, et Järva vallas korterist on leitud vägivallatunnustega 60-aastase mehe surnukeha.

Politseinikud reageerisid sündmusele kiiresti ning selgitasid välja, et 60-aastase mehe tapmisega võib-olla seotud 57-aastane mees. Uurijad ja kriminalistid kogusid piisavalt asitõendeid, mille alusel peeti kahtlusalune juba samal päeval kinni. Täna pärastlõunal võttis Pärnu maakohus prokuratuuri taotlusel tapmises kahtlustatava mehe kaheks kuuks vahi alla.

„Menetlus on alles algusjärgus, kuid praeguse info kohaselt saame juba kinnitada, et kahtlustatav ja tapetu olid kunagised tuttavad. Seni teadaolevalt lõi kahtlustatav kannatanut ühise alkoholi tarvitamise käigus noaga. Kõik täpsemad asjaolud selgitatakse aga välja alustatud kriminaalmenetluses,” ütles Paide menetlusgrupi eriasjade uurija Annela Eesmaa.

Lääne ringkonnaprokuratuur taotles kahtlustatava vahistamist Pärnu maakohtult. „Kahtlustatavat on varem kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest, millest viimane sai kantud 2023. aasta kevadel. Kuivõrd eelmised kuriteod on pannud mees toime alkoholijoobes ning ka praeguses kuriteos on alust kahtlustada, et mees pani toime raske kuriteo alkoholijoobes, oli prokuratuuri hinnangul alust arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Lisaks säilis prokuratuuri hinnangul oht, et 57-aastane mees hoiab menetlusest edaspidi kõrvale. Sestap taotles prokuratuur mehe vahistamist,“ rääkis Lääne ringkonnaprokurör Merike Lugna.

Pärnu maakohus nõustus prokuratuuriga ning võttis kahtlustatava kaheks kuuks vahi alla. Kriminaalmenetlus käib tapmise paragrahvi alusel.

Menetlust viib läbi Lääne prefektuur ning juhib Lääne ringkonnaprokuratuur.

Kuidas valida usaldusväärset teenusepakkujat? Paljud inimesed seisavad selle küsimuse ees, kui neil on vaja kodutehnikat remontida või tööalast tuge leida. Esmalt on kasulik uurida ettevõtte arvustused, sest need näitavad, kuidas varasemad kliendid on hinnanud pakutud teenust. Vaatluse all on sageli kvaliteet, ajakava ja teeninduse sõbralikkus. See annab hea lähtekoha, et leida usaldusväärne koostööpartner. Neil, kellel puudub varasem kokkupuude konkreetse teenusepakkujaga, võib olla ebamugav teadmatuses tegutseda. Sel juhul lisavad teiste inimeste kogemused turvalisust. Teenusepakkuja maine, aastatepikkune tegutsemine ja läbipaistev tööstiil aitavad paremini aru saada, kas tegu on õige valikuga. Eesmärk on leida keegi, kes võtab aega, vastab küsimustele ja näitab usaldusväärsust tegudes. Kui ettevõte hoiab klienti kursis töökäiguga, annab see lisausku. Mida põhjalikum on esimene uuring, seda väiksem on võimalus hiljem pettuda. See säästab aega, raha ja närve. Seega tasub juba alguses vaadata erinevaid tagasisidekogusid ja pöörata tähelepanu üldisele teenindusstiilile. Mida läbipaistvam on ettevalmistus, seda kindlam on tunne eesootavate sammude suhtes.

Määrake selged eesmärgid

Peale esmast ülevaadet on tark selgitada välja, mida täpselt vajatakse. Kas otsitakse abi ehitustöödel, IT-teenustes või hoopis raamatupidamises? Iga valdkond nõuab spetsiifilist oskusteavet. Selgete eesmärkide seadmine aitab hinnata, kas teenusepakkujal on asjakohane kogemus. Enne koostöö alustamist tasub teha väike nimekiri oodatavatest tulemuste tasemetest. Nii on lihtsam märgata, kas pakkuja suudab neid täita. Hea on uurida konkreetseid näiteid ja varasemaid projekte, mis annavad aimu kvaliteedist. Kui on vaja lahendust pikemaks ajaks, võiks küsida, kuidas pakkuja plaanib tulevikus areneda või uuendusi pakkuda. Need pisidetailid tekitavad tugeva aluse edaspidiseks. Teenusepakkuja, kes külastab objekte, uurib praegust olukorda ja pakub selgeid samme, on enamasti kindlam valik. Kindel plaan ja realistlik ajakava on võti, mis aitab mõista, kas koostöö tasub end. Selgus, mis lähtub selgetest eesmärkidest, teeb kogu protsessi sujuvamaks ja vähendab üllatusi. Kui kõik pooled saavad aru, mida soovitakse saavutada, püsib koostöö fookus ühtlane. See aitab vältida vääritimõistmisi ja loob kindlama pinnase vastastikuseks usalduseks. Seega tasub juba algusest peale eesmärke täpselt sõnastada.

Hoidke silma peal taustal

Kuigi esimesed muljed võivad olla positiivsed, tasub alati uurida pakkuja tausta. Oluline on kontrollida, kas tal on vajalikud load ja sertifikaadid. Mõnel alal on need kohustuslikud, et tagada töö turvalisus ja korrektsus. Nii saab veenduda, et teenusepakkuja tegutseb vastavalt kehtivatele nõuetele. Samuti peaks vaatama, kas ettevõttel on kindel ajalugu või kas ta on alles alustanud. Pikema kogemuse korral on tihti näha selgeid märgid hästi korraldatud tööst. Noorema ettevõtte puhul tasub küsida, kuidas nad kompenseerivad kogemuste vähesust. Taustainfo hõlmab ka võimalikke kohtu- või maksehäireid. See aitab vältida ebameeldivaid üllatusi, mis võivad hiljem mõjutada projekti kulgu. Tihti on avalikult kättesaadavad registrid, kus saab sellist teavet otsida. Kui leitakse märkimisväärseid probleeme, tuleks mõelda, kas see tasub riski. Mida põhjalikum on eeltöö, seda turvalisem on otsus. Taustakontroll aitab eristada kindlaid tegijaid neist, kes pakuvad vaid ajutist lahendust. Lõppkokkuvõttes kaitseb taustauuring nii teenuse tellijat kui ka pakkujat ise. Parem on kohe teada võimalikke takistusi ja leida ettevõte, kes tegutseb läbipaistvalt. Kui vajalik info on olemas, muutub otsustamine rahulikumaks. See lähenemine vähendab segadust ja hoiab kokku väärtuslikku aega.

Muutke suhtlus läbipaistvaks

Usaldus kasvab, kui eri osapooled suhtlevad selgelt ja avatud viisil. Teenusepakkuja peaks vastama küsimustele õigeaegselt, jagama hinnakalkulatsioone ning kirjeldama protsessi etappe. Selge suhtlus vähendab keskmise kliendi hirme. Lihtne on unustada, et paljud tehnilised või menetluslikud nüansid võivad alguses tunduda keerulised. Kui pakkuja selgitab neid samm-sammult, tekib vähem segadust. Hea suhtlemine tähendab ka valmisolekut kuulata tagasisidet. Kui kliendil on konkreetseid soove, siis peab teenusepakkuja neist aru saama. Avatud kanalid hoiavad ära olukorrad, kus üks pool ootab midagi, mida teine pole lubanud. Suuremate tööde puhul võib olla kasulik pidada regulaarseid vestlusi, et jälgida edusamme ja vajadusel teha muudatusi. Asjakohased e-kirjad, lühikesed kõned või selged sõnumid loovad kindlustunde. Soe ja toetav suhtlus loob tunde, et inimene pole lihtsalt järjekordne klient, vaid väärtustatud koostööpartner. Suhtluse läbipaistvus on võti, mis aitab säilitada vastastikust austust. Läbimõeldud sõnumivahetus paneb aluse sujuvale koostööle ja rahulolule mõlemalt poolt. Kui tekib probleeme, saab need kiirelt lahendada, sest infovahetus on avatud. Tänu sellele tunnevad kõik end kindlamalt.

Vaadake hinda ja lisaväärtust

Paljud otsustavad teenusepakkuja kasuks vaid hinna põhjal. Samas võib odavaim variant tuua kaasa hilisemaid kulusid või kehva kvaliteeti. Tasub uurida, mida täpselt teenuse hinnas sisaldub. Kas seal on garantiid, järelhooldus või lisakonsultatsioonid? Need näitajad annavad aimu, kuivõrd teenusepakkuja soovib pikaajalist koostööd. Mõnikord on parem maksta veidi rohkem, kuid saada korralik tulemus. Soodne hind on ahvatlev, aga kui teenus ei vasta ootustele, tuleb nii ehk teisiti tasuda paranduste eest. Lisaks tasub küsida, kuidas suhtutakse pakutavasse kvaliteeti: kas pakkumises on lahti kirjutatud materjalid ja tööjõu pädevus? Läbipaistvus hinna kujunemisel näitab, kui avatud pakkuja tegelikult on. Samas ei tähenda kõrge hind alati paremat teenust. Seepärast on kasulik võtta mitu hinnapakkumist ja võrrelda, mida need sisaldavad. Kui üks pakkuja pakub soojemat kliendisuhtlust ja kümme aastat kogemust, võib see eristuda sellest, kes keskendub vaid kiirele töölõigule. Lõplik otsus peaks põhinema nii hinnal kui ka pakkuja suhtumisel. Kui teenusepakkuja püüab tõesti klienti aidata, on see hea märk. Parim koostöö hõlmab läbipaistvat hinna kujunemist ja tõelist pühendumist. See toob pikemas plaanis kindlama rahulolu.

Taas tuvastati Eestis herpesviiruse (EHV-1) poolt põhjustatud rinopneumoonia, seekord ühel hobusel Tartumaal. Tegemist on äärmiselt nakkava nii otsese kui ka kaudse kontakti kaudu leviva viirushaigusega, mis põhjustab tiinetel märadel aborte, elujõuetute järglaste sündi või harvaesinevat närvivormi, mis võib lõppeda halvatusega. Põllumajandus- ja Toiduamet soovitab praegusel hetkel toimuvad võistlused ära jätta või edasi lükata.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul on tegemist väga nakkava viirushaigusega, mis võib hobustel põhjustada nii hingamisteede haigestumist, aborte kui ka täiskasvanud hobustel närvinähtusid nagu koordinatsioonihäired ja halvatus. „Viirus levib otsese või kaudse kontakti teel, sh haige looma, varustuse, riiete ja käte kaudu,” kirjeldas Jaarma.

Seetõttu on väga oluline, et ka tallide külastajad rakendaksid hoolsalt nakkuse edasikandumise vältimise abinõusid. „Väga paljud käivad tallides trennis ning ilmselt ei tule selle peale, et võivad pahaaimamatult viirust levitada. Seetõttu on väga oluline, et treeningutel käivad inimesed peseksid käed, vahetaksid riided ja jalanõud ning seda pärast iga treeningut,” selgitas Jaarma.

Viimati diagnoositi Eestis hobusel herpesviirus aprillis Harjumaal.

Bioturvameetmed, mida hobusepidaja peaks rakendama:

• pese käed ning vaheta riided ja jalanõud enne hobuste juurde minekut;
• ära luba haiget või haiguskahtlast hobust talli;
• hobuse viimisel teadmata tervisliku seisundiga hobuste pidamiskohta hoia hobune teistest hobustest eraldi;
• eralda haige loom tervetest;
• hoia tiined märad tallis ja karjamaal teistest hobustest eraldi;
• hobuste vedamisel puhasta ja desinfitseeri veovahend (treiler) pärast vedu;
• ära luba võõraid inimesi talli territooriumile;
• hobuse haigestumisel võtta ühendust veterinaararstiga.

Kui võistluse korraldaja otsustab siiski võistlusi mitte ära jätta, siis on korraldajal võimalik kehtestada rangemad bioturvameetmed ja nõuda lisagarantiisid. Lisagarantii on näiteks veterinaararsti kinnitus, et võistlusele tulev hobune on terve ja pärineb tallist, kus herpesviirust ei esine.

Bioturvameetmete rakendamise kohta loe lähemalt siin.

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) väljatöötamiskavatsuse, mis on oluline samm tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamisel Eestis. Järgmise 30 päeva jooksul võib igaüks seaduse väljatöötamiskavatsusega tutvuda ja anda sellele tagasisidet.

Energeetika- ja keskkonnaminster Andres Suti sõnul peab tuumaseaduse väljatöötamise protsess olema läbipaistev ja kaasav ning tagama huvigruppidele võimaluse kaasa rääkida. „On väga oluline, et loodav õiguslik raamistik tagab nii keskkonna kui ka inimeste ohutuse kogu jaama elutsükli vältel,” märkis Sutt.

Riigikogu võttis eelmise aasta 12. juunil vastu otsuse, mis toetab tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning sobiva õigusraamistiku loomist Eestis. Otsus põhineb tuumaenergia töörühma analüüsil, mis kinnitas, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav.

Koos seaduse jõustumisega on kavas luua tuumaregulaator, kes tegeleb tuumajaama tegevuslubade väljastamise ja ohutu käitamise järelevalvega. Regulaatori tegevuse algusajaks on planeeritud 1. jaanuar 2027.

Tuumaregulaatori ülesanneteks on kehtestada ohutusnõuded ja kontrollida, et tuumategevus toimuks ohutult ja vastavalt seadustele. Amet hakkaks väljastama tegevuslubasid, kinnitama tuumarajatiste projekte ning teostama järelevalvet, et käitajad täidaksid ohutusnõudeid ja rakendaksid parimaid praktikaid.

Tuumaprogrammi ellu viimiseks on moodustatud ministeeriumide ülene tuumaenergia juhtrühm, mille all töötavad kolm spetsialiseerunud töörühma: õigusloome töörühm, regulaatori loome töörühm ja pädevuste arendamise töörühm. Igas töörühmas on valdkondlikud spetsialistid erinevatest ministeeriumidest ja ametitest, kaasatud on ka väliseksperdid.

Kliimaministeerium hoiab tuumaenergia seaduse väljatöötamisega seotud materjalid avalikult kättesaadavana ministeeriumi temaatilisel veebilehel ning korraldab infopäevi ja meelsusuuringuid, et tagada avalikkuse teadlikkus ja kaasatus protsessi.

Kliimaministeerium plaanib esitada seaduseelnõu Vabariigi Valitsusele 2026. aasta II kvartalis. Riigikogu saab seaduse vastu võtta 2026. aasta teises pooles ning seadus hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2027.

„Eestil on suur hulk Euroopa kasutamata raha ja meie soov on suunata see kaitsevõime tugevdamisse,” ütles peaminister Kristen Michal. „200 miljonit on väga suur summa, mis ministeeriumite erinevate tegevuste arvelt ümbersuunamisse läheb. Iga ministeerium peab lähinädalatel võtma kokku, milliste tegevuste pealt raha ära võetakse, et Eesti riigikaitset veelgi tugevdada,” ütles peaminister Kristen Michal.

Rahandusministri Jürgen Ligi sõnul tuleb prioriteedid muutunud julgeolekuolukorras ümber hinnata. „Oleme teinud Euroopa Liidu tasemel võimalikuks raha riigikaitsesse ümber suunata. Hea meel on tõdeda, et Euroopa on seejuures hakanud tajuma Balti riigipiire kui enda piire ja rääkima kohalikest muredest kui kõigi ühistest,” märkis ta.

Ministeeriumid peavad oma ettepanekud esitama valitsusele maikuu jooksul. Siis tulevad otsustamisele ka täpsemad kaitsevaldkonna meetmed, kuhu investeeringud lähevad.  Selle valitsuse otsuse põhjal alustatakse läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga ning ametlik rakenduskava kaitsevõime investeeringute suurendamiseks esitatakse komisjonile aasta teises pooles. Kuigi sõjatehnikat ja relvastust ümber suunatava raha eest osta ei saa, on võimalik arendada kaitsetööstuse taristut, sõjalist liikuvust ja laiapindset riigikaitset.

Eesti on olnud ühtekuuluvusfondide raha rakendamisel Euroopa Liidus üks kiiremaid. Mai alguse seisuga on kasutusse võetud 74% (2,5 miljardit eurot) kogu perioodi toetusmahust (3,4 miljardit).

Valitsus otsustas algatada riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise Rehemäe-Aulepa 330-kilovoldise (kV) kõrgepingeliini ehitamiseks, mis on plaanitava uue Eesti-Soome vahelise elektriühenduse EstLink 3 projekti osa. Planeeringu viib läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Elering analüüsis enne planeeringu algatamist erinevaid võimalikke trassikoridore maismaal ja meres ning jõudis analüüsi tulemusena järeldusele, et parim EstLink 3 randumiskoht on Aulepas. Seega taotles Elering riigi eriplaneeringu algatamist uuele 330 kV elektriõhuliinile, mis ühendab EstLink3 merekaabli olemasoleva ülekandevõrguga Rehemäe alajaamas. Rehemäe-Aulepa 330 kV õhuliini trassialternatiivide leidmine ja parima alternatiivi valimine ning keskkonnamõjude hindamine viiakse läbi planeeringu käigus.

Seoses EstLink 3 merekaabli rajamisega tuleb tugevdada ka olemasolevat võrku mitmel pool Eestis. Lisaks uue liini ehitamisele Rehemäe ja Aulepa vahel Lääne-Eestis rekonstrueeritakse olemasolevad 330 kV õhuliinid Kiisa ja Rakvere, Rakvere ja Püssi, Paide ja Sopi ning Sopi ja Sindi vahel. Samuti rajatakse Tallinnasse uus kõrgepinge alajaam, mis ühendatakse uute õhuliinide abil Aruküla ja Kiisa 330 kV alajaamadega.

Uus õhuliin ehitatakse nii, et see on võimeline üle kandma kogu EstLink 3 võimsust ja vajadusel tulevikus täiendavat võimsust suursaarte ümbruses olevatelt meretuule tootmisaladelt.

EstLink 3 planeeritav alalisvoolu ühendusvõimsus on 700 MW.

Taustainfo:

Eesti ja Soome põhivõrguoperaatorid sõlmisid 28.06.2022 ühiste kavatsuste memorandumi, milles leppisid kokku töö käivitamise EstLink 3 rajamiseks.

EstLink 3 koosneb Eestit ja Soomet ühendavast alalisvoolukaabelliinist ning kaabli otstes paiknevatest konverterjaamadest. Eesti poolel koosneb kavandatav Estlink 3 alalisvoolu merekaablist, maismaakaablist, konverterjaamast Lääne-Nigula vallas Aulepa lähedal ning uuest 330 kV õhuliinist maismaal Rehemäe ja Aulepa vahel, mis ühendab Estlink 3 olemasoleva 330 kV võrguga Lääne-Eestis.

Ühendus panustab täiendavalt varustuskindlusse, kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse ning seob Balti riigid ja Põhjamaad senisest veel tihedamalt üheks turupiirkonnaks.

Estlink 3 on Euroopa ühishuviprojekt ning see plaanitakse rajada Euroopa Liidu ja võimsusjaotustulu (ülekoormustulu) vahenditest, seega ei too ehitus kaasa elektri koguhinna tõusu tarbijatele.

Praegu on Eestil kaks elektriühendust Soomega – EstLink 1 võimsusega 350 megavatti (MW), mis algab Eestis Harku alajaamast ja valmis 2006. aastal, ning EstLink 2 võimsusega 650 MW, mis on ülekandevõrguga ühendatud Püssi alajaamas ja valmis 2014. aastal.

Lisainfo ühenduse kohta: https://elering.ee/estlink-3

Eile, 7. mail harjutasid mereväe patrull-laevad koos õhuväe, politsei- ja piirivalveameti, Eesti riigilaevastiku ja Soome piirivalvega merehädaliste pinnalt päästmist Soome lahel Osmussaare lähistel.

„Meri on täis ootamatusi. Me loodame, et ilm on ilus, kuid tavaliselt see nii ei ole, mis tähendab, et iga õppus võib hetkega muutuda keerulisemaks. Nii ka täna – ootused olid ühed, aga ette tuli ootamatusi, mistõttu tuli õppusel osalenutel meeskondadel improviseerida,” ütles EML Kindral Kurvitsa komandör vanemleitnant Anti Turp. Ta lisas, et õppusel osalemine annab meeskonnale hea võimaluse harjutada omavahelist koostööd ning kuivõrd Siil hõlmab ka reservväelasi ja ajateenijad, on see neile suurepärane võimalus saada kogemusi ning värskendada eelnevalt õpitud teadmisi.

„Reservväelased tulevad tavaliselt väga motiveeritult. Loomulikult aeg teeb oma töö – üht-teist on ununenud, kuid meeskonna abi ja nõuannetega saavad kõik küsimused kiiresti vastuse ning teadmised taastuvad kiiresti,” täiendas vanemleitnant Turp.

Politsei- ja piirivalveameti merepäästeteenuse juht Raina Jeeberg selgitas, et kõigi päästeoperatsioonide puhul on äärmiselt oluliseks lüliks see, kuidas suudetakse erinevaid üksuseid kõige otstarbekamalt koos rakendada: „Seetõttu oligi meie jaoks üheks kõige olulisemaks eesmärgiks läbi harjutada see, kuidas siseriiklike ja rahvusvaheliste partneritega ühiselt korraldada erinevate õhu- ja veesõidukite töö päästepiirkonnas nii, et see oleks ühtaegu efektiivne, aga samal ajal ka ohutu.”

Harjutuse peamine eesmärk on parandada koostalitusvõimet ja piiriülest otsingu- ja päästeoperatsioonide (SAR) koordineerimist lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskuste vahel, kaasates mitme asutuse õhu- ja merepäästevahendeid.

Õppuse stsenaariumi kohaselt avastati Osmussaarest 10 meremiili lääne poole alla kukkunud lennuk, mis startist Soomest ja suundus Kärdlasse. Pärast seda saadeti laevad ja lennukid kadunuks määratud inimesi sündmuskohalt otsima.

Laevade ja lennukite meeskondade ülesandeks oli sõita läbi neile määratud kindlad otsingualad. Kohapealseks koordineerijaks määrati Soome piirivalve laeva Turva meeskond, kes andis kohale tulnud üksustele otsingumustrid, et otsinguala võimalikult efektiivselt läbi otsida. Pärast merehädaliste tuvastamist saabusid Eesti ja Soome päästekopterid. Merehädalised vintsiti päästeparvest kopteritesse ning seejärel toimetati Turva pardale.

Harjutusel osalesid Eesti mereväe laevad Kindral Kurvits, Raju, Valve, Soome piirivalve laev Turva, Riigilaevastiku laev EVA-316 ning politse- ja päästeameti laev Rahu. Õhuvahenditest osalesid politsei- ja piirivalveameti helikopter AW139 ning Soome piirivalve helikopter AS332 Super Puma, samuti Eesti õhuväe lennuk M-28 ning politsei- ja piirivalveameti SE-LXY. Päästetöid koordineerisid Eesti, Soome ja Rootsi lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskused JRCC Tallinn, ARCC Helsinki ning JRCC Sweden.

Siil 2025 raames toimunud merepääste harjutus on osa laiemast NATO mereväejuhatuse (MARCOM) õppusest Dynamic Mercy, mille eesmärgiks on harjutada merepäästega seotud protseduure nii strateegilisel, kui ka operatiivsel tasandil. Õppuse raames harjutatakse kohapealse päästetööde koordinaatori ülesandeid, otsingumustrite koostamist ja kommunikatsiooni teiste laevade ja juhtimiskeskuse vahel.

Tänaseks Eesti inimeste seas kanda kinnitanud perearstiabi digiteenindusplatvormid lihtsustavad perearstikeskuse poole pöördumist.

Kristin Kuusk, Tervisekassa perearstiabi digiteenindusplatvormide projektijuht

Eesti perearstiabi digiteenindusplatvormid (PADI) on viimastel aastatel muutunud oluliseks vahendiks patsientide ja tervishoiutöötajate vahelises suhtluses. Tänu platvormidele saavad patsiendid mugavalt ja turvaliselt pöörduda perearsti poole, näiteks selleks, et retsepte taotleda, haiguslehti avada või lõpetada, esitada tervisealaseid küsimusi ja saada infot. Digilahendused on eriti kasulikud siis, kui patsiendi probleem ei ole ajakriitiline, kuid vaja on siiski professionaalset nõuannet.

Digilahendus on enamikul perearstidel

Kuigi digilahendused on kasutusel olnud juba mõne aasta, hakkavad need esimesi vilju kandma nüüd – tekkimas on arusaam, et digilahendused säästavad päriselt inimeste ja arstide aega, pakkudes samas kvaliteetset viisi tervisemurede lahendamisel. Praegu pakuvad Eestis Tervisekassa nõuetele vastavaid digiteenindusplatvorme kolm ettevõtet: Certific OÜ keskkonnaga www.perearst24.ee, Terviseagentuur OÜ keskkonnaga www.eelvisiit.ee, Industry62 OÜ keskkonnaga www.eperearstikeskus.ee.

Sellele on kindlasti kaasa aidanud fakt, et alates 2024. aasta algusest rahastab Tervisekassa perearstiabis digiteenindusplatvormide kasutamist, mille eesmärk on pakkuda patsiendi ja perearstikeskuse vaheliseks suhtluseks turvalisi ja alternatiivseid infotehnoloogilisi kanaleid. Läinud aasta lõpuga on mõne olemasolevast digilahendusest ehk perearstiabi digiplatvormist kasutusele võtnud ligi 70% praegusest 554 perearstinimistust.

Elanike ootused on digilahenduste pakutavaga kooskõlas: 36% elanikest on platvorme perearstikeskusega ühenduse võtmiseks kasutanud ja 86% neist jäid teenusega rahule. Kokku tehti digilahenduste kaudu eelmisel aastal ligemale 736 000 pöördumist. Kui heita pilk pöördumiste põhjustele, siis perearstikeskusega ühenduti peamiselt mõne tervise puudutava küsimuse pärast, mis ei olnud ajakriitiline. Suure osa moodustasid ka retsepti ja haiguslehe avamise või lõpetamise soovid.

Patsientide teadlik nügimine

Tallinna Laagri Perearstikeskuse pereõe, ämmaemanda ja vastutava õe Johanna Maria Jahimaa sõnul saavad nende patsiendid edastada pöördumisi läbi digilahenduse juba alates 2022. aastast. Digilahenduse kaudu on inimestel võimalik pikendada retsepte, teatada haigestumisest, teavitada haigus- või hoolduslehe ja tervisetõendi soovist või esitada konkreetset vastust eeldav tervishoiualane küsimus. „Esitatud küsimuse põhjal saame patsienti nõustada, anda ravisoovitusi ning vajaduse korral registreerida vastuvõtuaeg. Suuname teadlikult patsiente pöörduma perearstikeskuse poole läbi digiplatvormi,” räägib Jahimaa.

Seda eriti siis, kui pöördumine on lihtsalt info edastamine, näiteks retsepti pikendamine või töövõimetuslehe lõpetamine, mida saab platvormi kaudu teha kiirelt, ilma et inimene peaks ootama kõnejärjekorras. „Arstil või pereõel võib kuluda telefonis nõustamisele kauem aega,” ütleb pereõde. „Oleme saanud patsientidelt tagasisidet, et platvormi kaudu edastatud vastustes on kirjapandult juhised paremini mõistetavad ja arusaadavamad; ka võivad telefoni teel suheldes ravisoovitused teinekord ununeda. Samuti on inimeste hinnangul pöördumisi kerge teha ning vastuse saamiseks ei pea telefonitoru otsas ootama.”

Platvormide kaudu on Jahimaa sõnul võimalik lahendada ka neid probleeme, mis vajavad visuaalset ja objektiivset hinnangut, näiteks lööbed ja haavad: „Patsient saab saata probleemsest piirkonnast või kaebusest pildi, misjärel saab pereõde soovitada, millist käsimüügiravimit ta võiks ravi alustamiseks apteegist osta. Pereõel on võimalik tutvuda ravi edenemisega kaugelt, vajaduse korral kutsub ta inimese vastuvõtule. Viimastel aastatel olemegi suurema osa taolistest kaebustest lahendanud läbi digilahenduse, mis kiirendab ravi alustamist ja säästab patsiendi jalavaeva.”

Kui heita pilk pöördumiste statistikale, siis tehakse Laagri Perearstikeskuses iga päev digiplatvormi kaudu keskeltläbi 70 pöördumist. Jahimaa leiab, et patsiendid harjuvad järjest rohkem platvormi kasutamisega, kuid kindlasti on ka neid, kes eelistavad siiski pöörduda telefoni teel. „Enamasti on see seotud kas vähese arvutikasutamise oskusega või arvuti puudumisega. Helistamise võimalus jääb inimestele alati, kuigi ärgitame neid, kellel võimalik, kasutama ka digilahendust – nii jääb meil rohkem aega, et tegeleda patsientidega, kelle abivajadus on äkilisem,” lisab ta.

Võtab maha telefonikoormust

Tartus Raatuse Perearstikeskuses toimetava perearsti dr Liina Reima sõnul suunavad ka nemad patsiente aina enam digilahendust kasutama, sest see aitab inimestel jõuda õigel ajal õigesse kohta. „Pöördumiste arv küll erineb, aga keskmiselt on päeva jooksul digilahenduse kaudu keskeltläbi kümme pöördumist. Õed tegelevad patsientide sorteerimisega – arsti vastuvõtule jõuab neist väike osa, sest paljud probleemid lahenevad juba õe vastuvõtul ega vajagi meditsiinilist sekkumist,” räägib tohter.

Tema sõnul suhtuvad patsiendid digilahendusse valdavalt positiivselt ning kasutavad seda võimaluse korral meeleldi. „Digilahendusest on kasu – see võtab maha telefonikoormust ning teisalt ei pea inimesed näiteks retsepti pikendamise pärast telefoni otsas rippuma. Inimese vaatest on tähtis ka see, et nad saavad oma tervisemuresid edastada ka töövälisel ajal, mis kokkuvõttes aitab paremini sorteerida patsiente,” ütleb dr Reima.

Hiiumaa Tervisekeskuses töötava perearsti Helve Kansi arvates on positiivne, et läbi pöördumiste saab kaardistada inimeste kaebused ja probleemid ning otsustada vastuvõtu vajalikkuse üle. „Siinkohal on aga oluline vahet teha pöördumiste ja vastuvõttude vahel – läbi digilahenduste tehtud pöördumiste arv on küll suur, kuid arsti kabinetti jõudnute hulk on minimaalne. Seetõttu suunamegi inimesi kasutama digilahenduste ning seda eriti just näiteks retseptide pikendamise ja haiguslehtede avamisel puhul töövälisel ajal. Näeme ka, et digilahendust sobib kasutamiseks patsientide esindajatele, näiteks mõnele pereliikmele või hooldajale,” selgitab Kansi.

Potentsiaalne platvorm kroonikutele

Kui uurida, mis suunas võiksid digilahendused areneda, leiab pereõde Johanna Maria Jahimaa, et tulevikus võiksid need olla andmete vaates ühenduses perearsti kasutatava tarkvaraga. „Samuti oleks digilahendus hea platvorm kroonilistele haigetele, kust nad leiaksid oma kehtiva raviskeemi ja arsti viimased soovitused. See oleks hea näiteks siis, kus inimene peaks andma kahe kuu möödudes uued analüüsid või pöörduma korduvale arsti vastuvõtule – korduskutsed kipuvad inimestel paraku ununema.”

Ühe mõttena toob Jahimaa välja ka selle, et kroonilistel patsientidel võiks tulevikus olla võimalus sisestada platvormile kodus mõõdetud tervisenäitajaid ja pidada nii-öelda tervisepäevikut, mis vajaduse korral jõuab ka arsti töölauale. „Digilahenduses võiks olla ka lisafunktsioonina teavituste süsteem, mille kaudu saab perearst või -õde saata teavitusi lapsevanemale, kui laps peaks vanuse tõttu pöörduma perearsti kontrolli, nagu näeb ette riiklik lapse arengu jälgimise kava. Näiteks kui ema siseneb platvormile, kuvatakse talle teade, et teie laps on kaheaastane, registreerige profülaktiliseks tervisekontrolliks aeg perearsti juurde. Samasuguseid teateid võiks saada ka krooniliste haigustega patsiendid, kes käivad üks kord aastast profülaktilises tervisekontrollis ning analüüse andmas,” pakub ta.

E-kiri pole turvaline

Ei saa salata, et digilahenduste kaudu tehtud pöördumistele vastamine on perearstikeskustes lisaülesanne telefonile vastamise ja vastuvõttude tegemise kõrval. Samas tehti ka enne digilahenduste kasutuselevõttu pöördumisi meili teel, millele tuli samamoodi vastata. „Seega ei saa otseselt väita, et digilahendus tekitaks oluliselt lisatööd. Vastupidi – näeme, et digilahendustest on kasu, sest pöördumisi on turvaline teha. Varem saadeti pöördumised meili teel ja neis võisid olla ka patsiendi väga delikaatsed isiku- ja terviseandmed – see ei ole küberturvalisust silmas pidades kindlasti aktsepteeritav,” nendib Jahimaa.

Kuigi digilahenduste kasutamine võib esialgu tunduda keeruline, säästavad need kokkuvõttes arsti ja patsiendi aega, vähendavad telefonikõnede mahtu ning suurendavad efektiivsust suhtlemisel.

Digiteenindusplatvormide loomine on oluline samm tänapäevase tervishoiusüsteemi poole, mis toetab patsientide aktiivset osalemist oma tervise eest hoolitsemisel.

Vaata terviseportaalist, millist digilahendust kasutab sinu perearst

Evgeni Nikolaevski, Terviseportaali tootejuht

Kui perearstikeskuste digiteenindusplatvorm on otsene suhtluskanal perearstikeskuse ja inimese vahel, siis kogu tervisega seonduvast infost annab ülevaate terviseportaal. Terviseportaal on kasutajasõbralik digivärav, mis pakub ligipääsu inimese enda ja tema lähedaste terviseinfole. Viimase aasta jooksul oleme portaali uuendanud ning ka tulevikus lisanduvate funktsioonide väljatöötamisel peame silmas kasutajamugavust ja ligipääsetavust, et tervishoiuteenused oleksid kättesaadavamad. Meie eesmärk on pakkuda Eesti inimestele järjest rohkem infot ja nõuandeid tema tervisenäitajate kohta. Terviseportaal koondab sinu terviseandmeid ja raviinfot ning annab ülevaate sinu kokkupuudetest tervishoiuga. Portaalist leiad praktilist infot tervise hoidmise kohta, pääsed ligi oma terviseandmetele, saad kasutada e-tervise teenuseid ja broneerida aega arstile.

Sisenedes turvaliselt ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil, avaneb esmalt terviseportaali avavaade ehk „Minu töölaud“, millelt näed oma saatekirju, järgmisi vastuvõtte, välja ostmata retsepte, hambaravihüvitise jääki ning alates eelmise aasta lõpust ka seda, kas sinu perearst on kasutusele võtnud mõne digilahenduse ehk perearstiabi digiteenindusplatvormi.

Kui perearst on seda juba teinud, ilmub terviseportaali töölauale lisaks perearsti nimele ka nupp digilahenduse kohta, mis on perearstikeskuses kasutusel. Kui perearstikeskus veel ühtegi digilahendust ei kasuta või ei ole saatnud selle kohta infot Terviseameti infosüsteemi (MEDRE), ilmub ekraanile kiri, et perearst ei ole liitunud e-lahendusega.

Perearstiabi digiteenindusplatvorme on praegu Eestis kolm: www.perearst24.ee, www.eelvisiit.ee ja www.eperearstikeskus.ee.

„Efektiivsuse- ja majanduskasvu nõukojale on tehtud üle 500 ettepaneku ettevõtluse halduskoormuse vähendamiseks. Täna jõudsid esimesed ettepanekud valitsusse otsustamiseks,” ütles peaminister Kristen Michal. „Näiteks kaotame osad ebamõistlikud töötervishoiu nõuded, mis tegelikkuses seda kuidagi ei taga. Tööandjal on täna kohustus kontrollida kord kuus redeleid, mõistlik oleks neid kontrollida kasutamise sageduse järgi. Teiseks, kodulaenude ühest pangast teise viimise puhul kaob ära notarikulu. Kaotame 30 aastat tagasi rajatud alkoholiregistri, millega hoiavad ettevõtted aastas kokku 5 miljonit eurot. Töö käib hoogsalt, järgmisel nädalal juba uued otsused.”

Kaotame ajast ja arust nõuded töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas

Tööandjate esindusorganisatsioonidelt, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, (KTK) ja Eesti Tööandjate Keskliidult (ETKL) saabus kokku 68 ettepanekut töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna lihtsustamiseks. Täna toetas valitsus neist 25-te.

Ülejäänud ettepanekuid analüüsib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium veel täiendavalt. Mitmed neist eeldavad põhjalikumat arutelu teiste osapooltega ja ka ettevõtjate nõukojaga ning nendega tegeletakse edasi  enne sügist. Muudatused on suunatud peamiselt tööandjate ja tööinspektsiooni halduskoormuse vähendamisele.

„Muudatustes oleme hoolega jälginud, et need ei seaks ohtu töötaja heaolu ja tervist hoidvat töökeskkonda,” rõhutas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. „Kaotame vananenud nõudeid, näiteks ühe-inimese ettevõtte kohustust määrata end iseendale esmaabi andjaks või määrata esma-abi andjaid haiglas.”

Lihtsustame kodulaenude refinantseerimist

Valitsus otsustas vähendada bürokraatiat ja kulusid kodulaenu refinantseerimisele ja toetas muudatusi, mis lihtsustavad laenude viimist ühest pangast teise.

Näiteks kui klient soovib kodulaenu intressi alandamiseks panka vahetada, ei pea ta hüpoteeki või muud tagatist uuesti notari juures kinnitama, kui laenutingimused ei lähe tema jaoks kahjulikumaks.

„Tulevikus ei pea enam kodulaenu viimiseks ühest pangast teise hüpoteegi ümbervormistamiseks notari juurde minema. Kui lepingu tingimused ei muutu ja muutub ainult pank, kelle kasuks hüpoteek seatakse, jääb notari juurde minemise kulu inimesel ära,” ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Notari roll on kaitsta laenuvõtjat, selgitades talle laenu ja tagatisega seotud riske. Kui laenu refinantseerimisega lihtsalt alandatakse intressi ja uusi kohustusi ega tagatisi ei lisandu, siis pole laenuvõtjal vaja lisakaitset, sest olukord ei muutu tema jaoks riskantsemaks.

Minister Pakosta tõi välja, et lisaks pankade konkurentsi ja tarbija valikuvõimaluste suurenemisele võidab tarbija eluasemelaenu refinantseerimisel notariaalse nõude ärakaotamisega kodulaenuga seotud ühekordse kuluna märkimisväärse summa. „Näiteks 150 000 euro suuruse kodulaenu refinantseerimisel on notaritasu Eesti Panga andmetel 275 eurot, mis jääb siis laenu ühest pangast teise viimisel ära,” sõnas Pakosta.

Juba varem on valitsus toetanud ettevõtjate ettepanekut kaotada kodulaenude refinantseerimisel hindamisakti nõue. Vastava eelnõu esitas valitsus Riigikogule paar nädalat tagasi. Hindamisakti mittekoostamisega hoiab eluasemelaenu refinantseerimisel panka vahetav inimene kokku veel vähemalt 280 eurot.

Kaotame alkoholiregistri

Valitsus toetas ettevõtjate ettepanekut kaotada 1994. aastast käivitatud alkoholiregister, mis omal ajal tagas, et turule jõuaks ainult laboratoorselt kontrollitud kvaliteediga alkohol. Tänaseks kasutab alkoholiregistri infot üksnes maksu- ja tolliamet, kes oma tööd muutes saab registri teabe kätte ka teisiti.

Registri kaotamise kõrval vaatab riik üle, kuidas võiks edaspidi alkoholi nõuetekohasuse kontroll toimuda. Praegu peab alkoholi tootja, maaletooja või turustaja taotlema iga toote kohta registrikannet. Kande tegemiseks tuleb tasuda riigilõiv, esitada elektrooniline või paberil taotlus koos laborikatse protokolli, etiketi näidiste ja tollideklaratsiooniga.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase hinnangul on otsus valitsuse selge signaal ettevõtluse toetuseks. „Alkoholiregistri kaotamine on konkreetne meede, mis tuleneb otseselt ettevõtjate vajadustest ja vähendab märkimisväärselt bürokraatiat ning avardab ettevõtete tulevikuväljavaateid,” lausus Terras.

Alkoholiregistri kaotamisega saavad ettevõtjad tulla uute toodetega turule kiiremini ja väiksemate kuludega. Üks laborikatse maksab 200–500 eurot ning seda teevad Eestis kaks asutust. Kui arvestada maksimaalse hinnaga 500 eurot, võis 2023. aastal laborianalüüside kogukulu olla kuni 5,1 miljonit eurot.

2023. aastal kanti alkoholiregistrisse 10 190 toodet, pikendati 3061 registrikande kehtivust ning registrisse kandmist taotles 330 ettevõtjat.

Kokku on valitsus tänaseks toetanud või juba ellu viinud 38 ettevõtjate ettepanekut.

Efektiivsus- ja majanduskasvu nõukoja ettepanekud on avaldatud riigikantselei kodulehel: https://www.riigikantselei.ee/majanduskasvu-noukoda

Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) peab kahetsusväärseks Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohta, mis esitati Riigikohtule seoses Lääneranna valla koolivõrgu ümberkorraldamise kohtuasjaga. Esitatud väited on eksitavad, õiguslikult väärad ning kahjustavad kohalike omavalitsuste mainet, autonoomiat ja avalikku usaldust.

Esiteks ei saa ELVL nõustuda ministeeriumi väitega, nagu vastutaks gümnaasiumihariduse korraldamise eest ainuüksi riik. Kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab ühemõtteliselt, et üldkeskhariduse tagamise eest vastutavad riik ja kohalik omavalitsus ühiselt. Kuigi riigi kohustus on tagada maakonnakeskustes vähemalt üks gümnaasium, ei piira see kuidagi omavalitsuste õigust – ega kohati ka vajadust – pakkuda gümnaasiumiharidust oma kogukonnas.

Teiseks on äärmiselt kahju, et ministeerium loob mulje, nagu langetaksid omavalitsused kodulähedaste koolide sulgemise otsuseid üksnes rahalistel kaalutlustel ja hoolimatult. Selline käsitlus alavääristab omavalitsusjuhtide ja volikogude tööd. Koolivõrgu ümberkorraldused on keerulised ja tundlikud otsused, mis põhinevad seadusest tulenevatel kaalutlusnormidel, demograafilistel ja rahastustingimustel ning kogukondadega peetud sisulistel aruteludel.

Kolmandaks peab ELVL lubamatuks viiteid, justkui eiraksid omavalitsused arengukavasid või poliitilisi koalitsioonilepinguid. Kohaliku elu korraldamist ei saa allutada parteidevahelistele üleriigilistele koalitsioonilepetele, mis ei oma õiguslikku jõudu kohalikul tasandil. Kohaliku omavalitsuse autonoomia on põhiseadusega tagatud ning see peab jääma puutumatuks.

Samuti on murettekitav ministeeriumi rünnak juhendmaterjalide mittetäitmise pärast. Ministeeriumi ja ELVL-i koostöös valminud soovitused on soovitusliku sisuga, mis ei oma õiguslikku siduvust.

Kõige tõsisemalt tuleb suhtuda aga ministeeriumi retoorikasse, mis seab kahtluse alla demokraatlikult valitud volikogude ning isegi kohtute otsused. Selline sõnakasutus on ohtlik, õõnestab võimude lahususe põhimõtet ja kahjustab usaldust põhiseaduslike institutsioonide vastu.

Eesti Linnade ja Valdade Liit taunib riigipoolset survet ja põhiseaduslike õiguste piiramist läbi avaliku survekampaania. Omavalitsused tegutsevad seadusest ja kogukonna huvidest lähtudes ning ootavad riigilt koostööd, mitte üleolevat suhtumist.

Kutsume Haridus- ja Teadusministeeriumit üles loobuma avalikest etteheidetest ja pöörduma sisuka ning konstruktiivse koostöö suunas. Usalduslik ja austav dialoog on ainus viis, kuidas tagada kvaliteetne ja kättesaadav haridus igas Eestimaa nurgas.

Tartumaal plaanib Elektrilevi investeerida aastatel 2025-2027 5,7 miljonit eurot. See toob Tartumaale 106 km ilmastikukindlat võrku, millest 34 km on maakaablit ja lisaks 46 uut alajaama. 

Ühiskonna ootused elektrivõrgule kasvavad ja muutuvad ajas. Kui varasemalt asetses fookus peamiselt varustuskindlusel, siis täna on lisandunud juurde ka pinge kvaliteet, hajatootmise toetamine, elektrisõidukite laadimine jne. Investeeringuid planeerides peab Elektrilevi kõikide nende tingimustega arvestama.

„Aastal 2025 on planeeritud varustuskindluse tõstmiseks investeerida ca 200 miljonit eurot, mille käigus ehitame pea 1400 km ilmastikukindlat võrku ja uuendame/ehitame 446 alajaama ning paigaldame uue merekaabli Saaremaa ja Hiiumaa vahele. Kõige mahukamad tööd ja investeeringud tehakse sel aastal Saaremaal suuruses 17 miljonit, Raplamaal 7 miljonit ja Lääne-Virumaal 6,6 miljonit. Samuti on fookuses endiselt liinikoridoride hooldus ja laiendamine,” sõnas Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Nagu mujal Eestis, nii ka Tartumaal on endiselt peamine fookus varustuskindlus, kinnitab Härm. „Tartumaal rajame varustuskindluse tõstmiseks kokku 106 km ilmastikukindlat võrku, millest 34 km on uut maakaablit ja vahetame viimase aja statistika järgi kõige rikkelisemad liinid ilmastikukindla õhuliini vastu, mida on kokku 72 km.”

Elektrilevi kodulehel investeeringute kaardil on detailselt välja toodud kõik 2025. aasta investeeringute objektid üle Eesti: Investeeringud – Elektrilevi.

Eesti elektrivõrk on suuresti ehitatud 60-70 aastat tagasi väikese tarbimise tagamiseks. Tänaseks on 26% võrgust ületanud projekteeritud eluea ja võrgu läbilaskevõime on ammendumas. „Selleks, et tagada tänapäeva ootustele vastav võrk ja toetada hajatootmise kasvu, vajab elektrivõrk lähiaastatel suuremahulisi investeeringuid,” sõnas Härm. „Oleme koostanud Eesti elektrivõrkude arengukava aastani 2035, millest lähtub, et kui soovime suurendada hajatootmist, toetada uusi liitumisi, kaasajastada võrku, et tagada varustuskindlus ja julgeolek, on vaja järgmise kümne aasta jooksul investeerida võrku ca 160 miljonit aastas. Samas on võrgutasudes aastas kaetud ligikaudu 40 miljoni ulatuses investeeringuid.”

Elektrilevi haldab igapäevaselt 61 000 kilomeetri jagu elektriliine, millest juba täna on 73% ilmastikukindlat võrku. Kokku on Elektrilevi võrgus 24 500 alajaama.

Järgmisel kolmapäeval, 14. mail kell 15.00 käivitatakse kaitseväe õppuse Siil raames kogu Eestis esmakordselt ohuteavituse terviksüsteem.

Riikliku ohuteavituse käivitamisel saavad inimesed testsõnumi läbi mitme erineva kanali: mobiilirakendustes „Ole valmis!” ja „Eesti äpp”, SMS-teavitusena mobiiltelefonidesse, tekstiribana Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) telekanalites ETV ja ETV+, veebilehel err.ee ja mobiilirakenduses „ERR Uudised”. Lisaks pannakse 22 Eesti asulas tööle sireenivõrgustik.

Kaitsevägi ja Päästeamet rõhutavad, et ühtegi päriselulist olukorda sellega läbi ei mängita ning inimestele reaalset ohtu ei ole. Lisainfo www.olevalmis.ee ja riigiinfo telefonilt 1247.

Valitsus kiitis heaks julgeolekumaksu muudatused: uuest aastast ei maksustata ettevõtete kasumit ega inimeste tulusid alates esimesest eurost. Kaitsevõime pikaajaliseks tugevdamiseks saab käibe- ja tulumaksumääraks tähtajatult 24 protsenti.

„Muudatused vähendavad nii üksikisiku kui ettevõtete maksukoormust ning taastavad maksusüsteemi loogika. Paraku on selle osa ka maksu tähtajalisusest loobumine, sest geopoliitilised arengud ei jäta enam tõenäoliseks võimalust, et kaitsekulude puhul töötaks ajutine lahendus,” ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Ettevõtete tulumaksus tuuakse tagasi lihtne, ühetaoline ja ettevõtjasõbralikum lahendus, kus ettevõtted maksavad tulumaksu üksnes jaotatud kasumilt, mitte jooksvalt kasumilt. See hoogustab nii ettevõtlust kui majanduskasvu.

Muudatusel on positiivne mõju ka Eesti inimestele, eriti vähemkindlustatud maksumaksjatele, kuna tulumaks rakendub peale maksuvaba tulu mahaarvamist. Praegune lahendus oleks toonud 2-protsendise maksukohustuse alates esimesest eurost.

Tulumaksumäär jõuab 24 protsendile 2026. aastast. Kahe protsendipunkti võrra kasvab ka ettevõtluskonto maksumäär ja on järgmisest aastast 22 protsenti ning teise sambaga liitunul sõltuvalt tema kogumisvalikust 24, 26 või 28 protsenti.

Julgeolekumaksu teine komponent, selle aasta 1. juulist rakenduv 24-protsendiline käibemaksumäär jääb jõusse nii, nagu kehtivas seaduses ette nähtud. Kaob vaid maksu lõpptähtaeg.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks kaitseministri esitatud eelnõu reservväelaste toetuste suurendamiseks. Uued toetuste summad hakkavad kehtima tagasiulatuvalt alates 21. aprillist ehk päevast, mil esimesed reservväelased alustasid suurõppuse Siil 2025 ettevalmistust lisaõppekogunemise Okas 25-1 raames.

„Reservväelaste toetused on püsinud muutumatuna ligi kümme aastat. Keskmine brutopalk on aga selle ajaga tõusnud ligi 50 protsenti. Seega oli viimane aeg see ebaõiglus lõpetada. Toetused reservväelastele on nüüd sõltuvalt sõjaaja ametikoha põhiliigist sõdurile 55 eurot, allohvitserile 60 ja ohvitserile 75 eurot päevas,” kommenteeris kaitseminister Hanno Pevkur otsust.

Pevkur lisas, et reservväelaste toetuste suurendamine on vältimatult oluline väärtustamaks nende panust riigikaitsesse ja valmisolekut jätta argitoimetused ning tulla oma riiki teenima. „Eesti kaitsevõime põhineb reservväel ja iga okas loeb. Seetõttu on eriti oluline, et reservväelane oleks motiveeritud ja teotahteline,” ütles kaitseminister.

Oluline on lisaks riigipoolsele toetusele ka reservväelaste tööandjate panus riigikaitsesse palga säilitamise kujul. „Kaks kolmandikku ettevõtetest jätkavad vabatahtlikus korras palga maksmist reservväelastele õppekogunemise ajal, mis tähendab, et paljud tööandjad mõistavad riigikaitse tähtsust. Mul oleks väga hea meel, kui see näitaja suureneks veelgi, sest see on tööandjatele käegakatsutavaks ja tunnustust väärivaks võimaluseks tugevdada meie riigikaitset,” sõnas Pevkur.

Reservväelaste toetuse suurendamine võimaldab õppekogunemisele tulla neil reservväelastel, kellele see oli majanduslikel põhjustel keeruline. See on enim murekoht neile, kelle tööandja – neid on umbes kolmandik – ei jätka palga maksmist õppekogunemise ajal ja seetõttu jätab osa reservväelasi õppekogunemisele tulemata või taotleb osalemisest vabastust.

„Õppekogunemisel osalemine on esmatähtis selleks, et reservväelane saaks oma sõjalist väljaõpet värskendada. Küll aga ei tohi osalemine tekitada ülemäära suuri muresid,” ütles Kaitseressursside Ameti reservteenistuse büroo juhataja Rainer Järvela. „Kõrgelt motiveeritud reservvägi tagab meie riigi kaitsevalmiduse ning toetuste tõstmine on positiivne samm reservväelaste heaolu tõusu suunas,” ütles Järvela.

Reservväelaste toetuse tõus hakkab määrusega kehtima tagasiulatuvalt selle aasta 21. aprillist. Varasemad toetuste määrad olid vastavalt ametikoha põhiliigile sõdurile 37 eurot, allohvitserile 40 eurot ja ohvitserile 50 eurot päevas.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, millega muudetakse kahte metsanduse investeeringutoetuse määrust. Muudatuste kohaselt saab taotleda toetust hooldusraieks ainult kuni 10-aastases puistutes varasemate kuni 30-aastaste puistute asemel. Lisaks saavad erametsataimlad taotleda toetust niisutuseks.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles, et muudatused on tingitud suuresti vähenenud eelarvest. „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas hooldusraieks ettenähtud eelarvet vähendati kahe miljoni euro võrra ning need vahendid suunati erametsaomanikele looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu kompenseerimiseks. Ettenähtud rahastus vähenes seega kokku kolmandiku võrra ehk kuue miljoni asemel on toetusfondis alles neli miljonit eurot. Senist aktiivset taotlemist ja vähenenud eelarvet arvestades tuleb toetus suunata sinna, kus see on kõige mõjusam,” rääkis ta.

Muudatustega keskendutakse eelkõige nooremate puistute hooldusraiele kui kõige kriitiliseema tähtsusega hooldusraieliigile, mis aitab kaasa tulevikus kvaliteetse puidu saamisele.

Muudatuse järgselt saab toetust taotleda erametsamaal kuni 10-aastase puistu hooldusraie tegemiseks ka looduskaitseliste piirangutega alal, kui see ei ole kaitsekorra järgi keelatud.

Muudetud määruse alusel saab edaspidi taotleda toetust ka metsataimlatesse niisutussüsteemide ehitamiseks ja niisutuseks vajaliku seadme soetamiseks. Kui aga investeeringuga on plaanis niisutatud ala suurendada, siis ei tohi esineda negatiivset mõju keskkonnale.

Õppuse Siil 2025 raames harjutavad Nursipalu harjutusväljal koos tegutsemist Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa üksused, et tõhustada omavahelist koostööd ning ühtlustada toetusüksuste tegevust lahinguväljal. 

„Õppuse raames on tähtis näidata, et me suudame suurte jõududega kohale tulla kasutades erinevaid transpordiliike. Samuti on tähtis oma NATO liitlastega ja kohale kutsutud reservväelastega koos harjutamine ühtse väena selleks, et olla valmis kaitsma Eestit kui selleks vajadus tekib,” ütles Ühendkuningriigi kontingendi miinipildujarühma ülem kapten Cartwright.

Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa miinipilduja- ning tagalaüksused tutvusid enne õppuse järgmist faasi teineteise varustuse, standardprotseduuride ja tehnikaga ja jagasid omavahel erialast kogemust.

„Tähtis on võtta kaasa nii palju õppetunde kui võimalik ja aru saada üksteise erisustest selleks, et kui me peaksime kunagi seda reaalselt tegema, oleks kõik võimalikult sujuv,” lisas kapten Cartwright. „Kuigi siin on sarnasusi Šotimaaga, teavad seda maad kõige paremini ikkagi eestlased ja meie ülesanne on õppida siinset keskkonda tundma selleks, et reaalses olukorras väldiksime lihtsaid vigu ja oleksime nii hästi ette valmistatud kui võimalik.”

Liitlasriikide miinipildujarühmad tutvustasid üksteisele relvade lahinguvalmis seadmise protseduuridest kuni tuleülesannete edastamiseni. Samuti demonstreerisid mõlema riigi tagalaüksused üksteisele oma naastmise, tankimise, meditsiini ja muid tagala toetuse võimekusi.

„Meie jaoks on see harukordne võimalus harjutada uues keskkonnas, uues kohas ja uute vahenditega,” ütles Prantsuse kontingendi miinipilduja rühma meeskonna ülem seersant Thomas. „Siin on koos eestlased, britid ja prantslased selleks, et õppida koos tegutsema ja vajadusel Eestit  kaitsma.”

Lisaks Eestile osalevad õppusel enam kui kümne liitlas- ja partnerriigi üksused. Esindatud on Ühendkuningriik, Prantsusmaa, USA, Kanada, Läti, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola ja Portugal. Vaatlejaid ja instruktoreid liitub õppusega ka Jaapanist, Iisraelist ja Ukrainast.

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid.

Peaasi.ee vaimse tervise vitamiinikuuri raames tehtud üleskutsele, tuua esile rõõmsaid inimesi ning rõõmu loovaid õpetajaid, esitati 1320 inimest, kellest 924 on kooli- või lasteaiaõpetajad. 

Rõõmsate inimeste nimekiri koos nende kirjeldustega: https://peaasi.ee/roomsad-inimesed-2025/

Rõõmu loovate õpetajate nimekiri koos nende kirjeldustega: https://peaasi.ee/roomu-loovad-opetajad-2025/

„Rõõmsameelsed õpetajad loovad oma positiivse ja kaasava hoiakuga turvalise ruumi, kus on lubatud eksida, õppida ja areneda omas tempos. Just selline inimlik kontakt loob usalduse, mis aitab lastel paremini toime tulla, kasvatab sisemist kindlust ning aitab säilitada koolirõõmu,” rääkis Peaasi.ee haridusvaldkonna juht Marit Kannelmäe-Geerts. 

„Õpilased, lapsevanemad ja kolleegid hindavad rõõmu loovates õpetajates eelkõige nende võimet märgata ja tõeliselt kuulata. Ühes kirjelduses meenutas üks õpilane oma endist õpetajat ja kirjutas, et just sel ajal, kui tundus, et elu on kokku varisemas, oli õpetaja see, kes lihtsalt kuulas ära. Sama noor inimene lisas, et just selle kogemuse tõttu otsustas ta ise õpetajaks õppida,” rääkis Marit Kannelmäe-Geerts. „Ja vahel jälle on oluline, et õpetajaga saab koos südamest naerda.”

Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on rõõm ja ka teised tunded nakkavad.

„Inimeste emotsioonid kanduvad sageli täiesti alateadlikult ühelt inimeselt teisele. Kui viibime rõõmsameelsete inimeste seltskonnas, võime üsna pea märgata, et ka meie enda tuju paraneb. Just seetõttu mängivad positiivne hoiak, sõbralikud žestid ja toetav õhkkond olulist rolli vaimse tervise toetamisel nii klassis, töökohas kui ka kodus,” selgitas Anna-Kaisa Oidermaa.

Tuntud inimestest toodi rõõmsatena esile:
Alar Karis: Alati naerusuine, rahulik, heatahtliku olekuga, rõõmsameelne, tark, viisakas ja sümpaatne. Oskab ka keerulistest asjadest rääkida südamest-südamesse. Oskab rahustada ja annab kindlustunde – oleme hoitud, kaitstud ja toetatud! Ja meelerahu saabubki südamesse. Aitäh, President!

Florian Wahl: Florian on ääretult hooliv, andekas, naljakas ja südamlik inimene. Tema muusikat kuulates läheb tuju alati heaks – naeratus ilmub näole iseenesest. Kuigi on inimesi, kes ei pruugi seda samamoodi tajuda, on tema siirus ja sära vaieldamatud.

Floriani naeratus suudab hetkega päeva helgemaks muuta. Ta on öelnud: „Kui beebi naeratab, siis teeb seda kogu universum!” Aga minu jaoks naeratab kogu universum siis, kui näen teda naeratamas.

Tema kontserdid on parimad paigad, kuhu minna, kui tunned end kurvana – lihtsalt kuula tema muusikat ja kõik mured hajuvad. See on nagu maagia, mis täidab südame rõõmu ja soojustundega.

Florian on üks väga-väga tore ja abivalmis inimene, kelle naeratus paneb naeratama lihtsalt kogu universumi. Tema muusikaline looming võtab samuti lihtsalt sõnatuks, kuid kõik inimesed ei pruugi seda nii hästi mõista, sest ilmselt nende huumor ei ole lihtsalt selline, mis võimaldaks neil mõista tema päris külge. Florian on erakordselt tugev ja enesekindel inimene. Kui vaadata neid, kellel on tema kohta midagi halba öelda, siis ta ei lase sellel ennast häirida. Florian on päriselt kingitus siin maailmas. Kui tunned, et meel on kurb või oleks vaja rõõmustada ennast, siis soovitaksin kuulata tema muusikat või, kui võimalik mine tema kontserdile.

Jüri Butšakov: Ta on lihtsalt rõõmus inimene ja teeb tuju heaks.

Lauri Hermann: Igahommikuse energilise äratajana raadio Elmar eetris. Lisaks sotsiaalmeediavideotes, DJ tööd tehes ja lihtsalt kolleeg olles. Lauri teeb nalja ja naerab alati kaasa.

Reigo Ahven: Reigo Ahven on kolme lapse isa, muusik ja ettevõtja, keda näeb alati naeratus suul. Tihti kùsivad inimesed, et mis on tema rõõmsameelsuse võti ning kuidas ta jaksab nii mitmel rindel tegutseda. Ta on kõige abivalmim inimene, keda tean- on valmis kasvõi öösel  Eesti teise otsa sõbrale järele sóitma, aga ka  täiesti võhivõõrale maanteele hätta jäänud inimesele bensiini transportima, organiseerima rahastust andekatele Eesti muusikutele, panustama oma aega rütmimuusika haridusse jne.  Tema motoks on, et muretseda tasub ainult nende asjade pärast, mida saab ise muuta. Suured probleemid peab jagama väikesteks ampsudeks ning ka imepisikeste võitude ùle tuleb siiralt rõõmustada. Ta läheb kaasa igasuguste hullustega- elu peab olema seiklus! Ahven suudab oma motivatsioonikõnedega sütitada paljusid ning panna nägema inimesi, miks just nemad on erilised ja väärtuslikud.  On palju inimesi, kes on teda aastaid jälginud ning siis tõdenud, et ta ongi päriselt selline rǒõmupall, mitte ei pinguta mónel üritusel, et eriti  positiivset muljet jätta. Isegi on öeldud, et kui tema energiat saaks kuidagi kopeerida, siis see olekski Eesti Nokia 🙂

Peaasi.ee koostöös RMK-ga istutab 23. mail Harjumaal Härmal ja Tartumaal Padakõrves rõõmumetsa tänutäheks kõigile rõõmsatele inimestele, kes oma optimismiga on olnud eeskujuks ja inspiratsiooniallikaks ka teistele.  

Peaasi.ee tegeleb vaimse tervise edendamise, probleemide ennetuse, varase sekkumise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas. Peaasi.ee on pälvinud oma tegevusega 2020 aasta tervisesõbra tiitli ning presidendi sotsiaaltöö aastapreemia. 2020. aasta lõpus tunnustati Peaasi.ee-d kodanikuühiskonna aasta tegija ja aasta vabaühenduse tiitlitega.

Sellel suvel avanev 80 miljoni euro suurune korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor aitab parandada umbes kümne tuhande inimese elamistingimusi üle kogu Eesti. Kliimaministeerium saatis kooskõlastamisele taotlusvooru korraldamise tingimused.

„Korteriühistute viimaste aastate väga suur huvi renoveerimistoetuste vastu näitab, et teadlikkus renoveerimise võitudest üha kasvab. Ja võita on tõepoolest palju – tervikrenoveerimisel võib küttekulude kokkuhoid küündida ligi 60 protsendini. Pealekauba saab maja ilusa ilme, tervisliku sisekliima ning säilib kauem,” lausus taristuminister Kuldar Leis.

„Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest. Kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada ning nende põhjal tekib pingerida. Nii jõuab toetus nendesse majadesse, kus seda kõige rohkem vaja on ehk kus renoveerimine aitab energiakulu kõige enam vähendada. Selline korraldus vastab ka ühistute antud tagasisidele,” lisas minister.

Plaanitavas voorus on korteriühistutel Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le (EIS) taotluse esitamiseks aega 30 päeva ning siis seatakse majad tarnitud energiatarbimise alusel pingeritta. Seetõttu tuleks aegsasti üle kontrollida ka oma maja energiamärgise arvutused ehitisregistris, et andmed oleksid taotlemise hetkel korrektsed. Taotluse esitamise põhimõtted jäävad eelmise vooruga võrreldes sarnaseks, mistõttu ei pea seni toetuseta jäänud ühistud oma taotluste sisu võrreldes eelmise vooruga muutma.

Sel korral jagatakse korteriühistutele 80 miljonit eurot, mis pärineb Euroopa Liidu struktuurifondide ja CO2 kvoodimüügi vahenditest. Taotlejad jagatakse nelja erinevasse eelarvegruppi: väikesed ehk vähem kui 18 korteriga majad, keskmised ehk 18-99 korteriga majad, suured ehk alates 100 korteriga majad ja naabruskonnapõhine renoveerimine. Naabruskonnapõhisest eelarvest toetust küsides tuleb arvestada, et üksteise ligidal paiknevate majade renoveerimisel tuleb ka nende majade ehitustööd hankida terviklahenduse huvides ühiselt.

Tavarenoveerimise toetusmäärad on olenevalt kortermaja asukohast ja tehtavatest töödest 30–50 protsenti. Kõrgemate toetusemääradega soositakse jätkuvalt lifti ehitamist, väikeseid maju, muinsuskaitsepiirkondades paiknevaid hooneid ning tehaselist rekonstrueerimist, samuti madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades asuvaid maju.

Uue vooru täpsemate tingimustega saab tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel. Eelnõule arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemis on aega 22. maini ning taotlusvoor avaneb suvel. Lisaks sellele töötab ministeerium koos EISiga välja ka eraldi toetusmeetme korterelamute osaliseks renoveerimiseks.

Jätkuvalt on avatud ka 2024. aasta oktoobris avatud taotlusvoor, millest on praeguseks toetusotsuse saanud ligi 250 korteriühistut. Taotlusi saab esitada suurte kortermajade ning Hiiumaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Ida-Virumaal asuvate kortermajade renoveerimiseks. Eelarved jäävad avatuks kuni toetusraha jätkub või 2025. aasta oktoobrini. Lisainfo toetuse kohta leiab EISi kodulehel.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 08. mai 2025:

Ukraina omad parandasid Toretski juures seisu. Eduta polnud ka vene pool.

1. Sadu jätkus…

2. Moskva kandis ikka palav.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: üks muutus siiski tuli.

5. Kupjansk-Kreminna: üllatusega ikka, et muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Ukraina omad parandasid seisu.

8. Donetsk: üks vene poole edenemine tuli.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Moskva eluaseme- ja kommunaalteenuste töötajad sunniti enne võiduparaadi binokliga droone ööpäevaringselt jälgima.

12. EL valmistub Lukoili esimest korda varilaevastiku loomise eest karistama.

13. Miljardär usmanovi kontrolli all olev vehklemisliit lubas venelastel osaleda rahvusvahelistel turniiridel.

14. IRIS-T raketid, droonid ja soomukid: Saksamaa on Ukrainale üle andnud uue sõjalise abi paketi.

15. Lühiuudised

196 vene poole rünnakut, rünnakute arv tõusis nii Harkivi sektoris kui lõunarindel, juba mitmes päev väiksem Toretski suunal, mujal tavapärane tase.

Juba neljas päev kasutab vene pool rünnakutes soomust vähem. Eile tuvastas neid rünnakutes vaid üksikutes lõikudes. Jätkuvalt arvamusel, et uute soomusgruppide rünnakuks kokku panemine võtab rohkem aega ja võimalik, et kõrgem vene poole juhtkond katsetab edasi tihedalt seda uut nn mootorrattataktikat. Muutusi üldjuhul pole ka ründavate gruppide suuruses ehk siis väikseid seltskondi aga selle võrra rohkem. Ikka näeb ka seda, et grupist ainuke ellujäänud tsiklimees jätkab tsikliga teekonda Ukraina possade poole. Vähemalt paaris videos on näha, et sellise tsiklite rünnakute tõrjumiseks piisab ka jalaväevastastest miinidest.

Kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi kaotuste number ikka kõrge ja no juba ootab, et peaks hakkama rohkem mõju avaldama esmalt kaudtulelöökide arvule (eile ikka 6 tuhande kanti) ja siis eesliinil olevate vägede varustamisele. Eks vene poole kurtmist ikka ringleb, et varustamisega on nirusti, eip jaguvat eriti miskit. Eks lisandus ka vajadus tuua rindele bensiini üha rohkem ja egas neid seni naftat vedanud masinatega vedada väga saa, sest kipuvad need igat tüüpi kergliikurid (vanad sõiduautod mitte) olema kütuse kvaliteedi suhtes kapriissed. Tundub kõrvalt võib-olla väikese murena aga tegelikut on see tagalateenistusele paras lisandunud peavalu.

Liugpommide arvu vist pani hommikul Ukraina Kindralstaap pisu nihu, üle tuhande neist teada andis… kamikaze droone alla 3 tuhande.

1. Ikka sadu… aga vähemalt droonide arvult ületab juba mitmes päev Ukraina vene poolt.

2. venemaa kaitseministeerium teatas eile päeval, et venemaa õhutõrje tulistas viimase 24 tunni jooksul alla 524 Ukraina drooni, viis Neptune’i tiibraketti, kuus JDAM-pommi ja kaks HIMARS-mürsku.

7. mai öösel tabasid Ukraina Julgeolekuteenistuse pikamaa droonid kahte sõjatööstuskompleksi tehast venemaa tagalas. Pihta sai Bazalti tehases, mis on vene Föderatsiooni peamine kaitseettevõte relvade ja laskemoona tootmiseks kõigile vene armee harudele ning asub Moskva oblastis Krasnoarmeiski linnas. Avalike lehtede andmetel lugesid kohalikud elanikud vähemalt 7 plahvatust, mille järel puhkes tulekahju.

„Bavovna” külastas ka tehast „Splav” – ainsat ettevõtet vene Föderatsioonis, mis Tula linnas projekteerib ja arendab mitmekordseid raketisüsteeme ja padruneid. Pärast droonide saabumist tekkis ettevõtte territooriumil tugev tulekahju ja suits.

Ukraina ründedroonid ründasid eile öösel venemaa Kubinka õhuväebaasi ning NASA orbitaaltule jälgimissüsteem FIRMS tuvastas lennutrajektooril mitu tulekahju. Baasis asub mitu venemaa õhujõudude akrobaatika demonstratsioonimeeskonda, kes valmistuvad Moskva võidupüha paraadiks.

Krimmi tuule seiregrupi teatel on venemaa Föderatsioonis Kaluga oblastis asuval Šaikovka lennuväljal täheldatud huvitavat tulekahju. Kütuse- ja määrdeainete laoruumis põles midagi kõvasti.

Noh, Šaikovka on 1. klassi sõjaväelennuväli, kus baseeruvad Tu-22 ja teised Ukrainat rünnavad lennukid.

ATESH-liikumise partisanid teatasid, et nad on katkestanud side Moskva oblastis asuvate sõjaväeobjektidega. „ATESH-liikumise agent viis edukalt läbi sabotaaži Mogiltsõ asulas (Moskva oblast), hävitades piirkonna elektri- ja telekommunikatsioonitaristut varustava trafoalajaama seadmed.” Partisaniliikumise teatel põhjustas alajaama rike sidekatkestusi mitmetes olulistes venemaa sõjaväeobjektides. Nende hulgas nimetab ATESH: 629. õhutõrjerakettide rügementi (väeosa 51857), 21. eraldi operatiivbrigaadi (väeosa 3641), samuti sõjaväelinnakut, kus paikneb 3/2 51084 üksust. „Probleeme on registreeritud ka vene Föderatsiooni Juurdluskomitee 483. sõjalise uurimisosakonna juures ja SberLogisticsi ettevõtte jaotuslaos, mis täidab Venemaa kaitseministeeriumi lepinguid.” Side- ja elektrikatkestused tekitasid üksuste juhtimises ja kontrollis laastamistööd, häirides planeerimist ja koordineerimist sõjaväeobjektide vahel.

Žukovski rahvusvaheline lennujaam on samuti kasutusele võtnud nn vaibarežiimi. See peatab kogu sissetuleva ja väljamineva liikluse. Terve eilse päeva jooksul saadab Ukraina õhku ühe mehitamata õhusõiduki teise järel. Väidetavalt teel veel 50 mehitamata õhusõidukit Moskva oblastisse.

Moskva oblasti elanikud teatasid eile õhutõrje tegevusest. Ramenskojes ja Elektrostalis oli kuulda plahvatusi.

Ukraina droonid kujutavad endast Moskvale tõsist ohtu. Oleks väga piinlik, kui nad ründaksid Moskvat 9. mai võidupüha paraadi ajal. Kuigi linn on hästi kaitstud, on seal siiski haavatavaid kohti, kirjutab SPIEGEL.

Krimmis oli eile õhuhäire.

3. Kursk/Belgorod: Ukraina väed näivad olevat endiselt Tetkinost edelas, kuid esialgne sissetung näib olevat tõrjutud, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

4. Harkiv: mitme kuu jooksul üks muutus rindejoones siiski tuli, eilseks oli vene pool suutnud saada enda kontrolli alla metsatukka suurusega 1,5×1,5 km.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: eilseks oli selge, et vene poole 6 km kaugusele Toretskist põhja ulatuv kombits on oma eksistentsi lõpetanud. Arvatavasti suutis Ukraina nii tihedalt seal olevat põhjasuunalist maanteed töödelda, et mitte ainult ei lõppenud kombitsa eluiga vaid ka sealt laiali valguvad vene poole rünnakud. Üleeile langes siin rünnakute arv viimaste kuude väiksemaks ja sarnane seis ka eile ja võimalik, et vene pool pingutab uue reorgiga, et suuta suurem tempo rünnakutele peale saada. No ei tule see Toretski langemine siiski 9. maiks.

8. Donetsk: üks vene poole edenemine tuli.

Nova Poltaava asulas Pokrovsk-Tšassiv Jar maanteest põhja pool jätkab vene pool piki asulat edenemist. Mujal vaatamata tihedale konveierile muutusi rindejoones ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: muutusteta aga rünnakute arv järjest tõuseb.

10. Herson: muutusteta.

11. Moskva riigieelarveline asutus „Žilishnik” on oma töötajatele kehtestanud mobilisatsiooni töögraafiku ja relvastanud nad binoklitega, et hoiatada neid Ukraina mehitamata õhusõidukite rünnakute eest. „Ehitusplatsi meistrid said binoklid ja saadeti elamute katustele droone jälgima. Kõik teised peavad aga taevasse vaatama ja droone otsima,” ütles Verstkale ettevõtte ühe territoriaaljaoskonna töötaja pealinna lõunaosas.

Allika sõnul on eluaseme- ja kommunaalteenuste töötajad vähemalt kolmeks päevaks, Suure Isamaasõja võidu 80. aastapäeva tähistavate pidulike ürituste ajaks, üle viidud praktiliselt ööpäevaringsele töögraafikule. Samal ajal ei andnud juhtkond töötajatele juhiseid Ukraina relvajõudude droonide avastamise korral, mis on viimastel päevadel massiliselt rünnanud venemaa piirkondi, pannes tsiviillennutranspordi kokkuvarisemise äärele ja tabanud mitmeid sõjaväeettevõtteid. „Keegi ei andnud meile selle juhtumi jaoks mingeid juhiseid. Tõenäoliselt on standardmeetmena helistamine numbril 112,” ütles eluasemeameti töötaja.

Pärast ulatuslikke droonirünnakuid on võimud suurendanud kommunaalteenuste töötajate ja politsei ühispatrullimist, ütles organisatsiooni teine töötaja Moskva idaosast. Ta kinnitas infot kolmepäevase ületunnitöö ajakava kohta. „Oleme droonitõrjeüksustega pööningutel asuvates punktides valves, jälgime ja valmistume alla tulistama.” „Koristajatele anti binoklid,” selgitas ta.

12. Uue sanktsioonipaketi osana kaalub Euroopa Liit nende kehtestamist Lukoili naftakaubanduse divisjoni Litasco Middle East DMCC, samuti Surgutneftegazi ja kindlustusseltsi VSK vastu. Bloomberg kirjutab Euroopa dokumentidele viidates, et Litasko, mis pärast Ukraina sõja algust Šveitsist Dubaisse kolis, satub esimest korda lääneriikide sanktsioonide alla. Ettepaneku kohaselt karistatakse Litasco Middle Easti oma rolli eest vene naftat transportivate tankerite varilaevastiku loomisel. Kokku kavatseb EL sanktsioonide nimekirja lisada umbes 150 tankerit, suurendades nende arvu enam kui 300-ni, ning lisaks 60 üksikisikut.

Naftakaubandusettevõte Litasko tegutses Šveitsis. Pärast venemaa sissetungi Ukrainasse ja lääneriikide sanktsioonide kehtestamist, millega Šveits ühines, lahkus osa ettevõtte töötajatest ning kaubandustegevus viidi Dubaisse. Viimastel kuudel on see aktiivselt värvanud töötajaid eri riikide kontoritesse, kirjutab Bloomberg.

Sanktsioonid on piiranud lääne ettevõtete võimet transportida naftat venemaalt, mis on hakanud ehitama varilaevastikku, ostes kokku vanu tankereid ja registreerides hulgaliselt ettevõtteid erinevates riikides nende omamiseks ja käitamiseks. Eelmisel aastal Financial Timesi uurimise kohaselt on Litasco Middle East sellesse protsessi kaasatud. Eelkõige avalikustas ajaleht skeemi, mille raames Lukoil lisas oma varilaevastikule 25 tankerit. Igaüks neist omandas eraldi offshore-ettevõte, mis kuulus teisele või isegi mitmele teisele firmale. Laevu opereerisid Dubais asuvad Pakistani laevandusettevõtja ettevõtted, keda süüdistatakse Briti kohtutes investorite petmises.

Kõiki oste rahastas Dubais asuv Eiger Shipping DMCC, mis kuulub Litasco Middle Eastile. Nendele 25 tankerile kulutati üle 700 miljoni dollari ja pärast varilaevastikku liitumist vedasid nad peaaegu eranditult venemaa naftat (97% kõigist tarnetest, sealhulgas 82% Lukoili naftat), transportides umbes 119 miljonit barrelit.

Lukoil oli eelmisel aastal meritsi imporditud nafta osas teisel kohal. Kolmandal kohal oli Surgutneftegaz, kelle vastu EL plaanib samuti sanktsioone kehtestada. Jaanuaris pandi Surgut koos Gazprom Neftiga USA musta nimekirja. Teine kandidaat on kindlustusselts VSK, kelle vastu Ühendkuningriik kehtestas 2024. aastal sanktsioonid.

Uued meetmed võivad piirata Euroopa laevandusettevõtete võimsust, mis on taasalustanud vene nafta transportimist pärast seda, kui selle hind viimastel kuudel langes alla 60 dollari barreli hinna ülempiiri. Kui naftatootjatele ja -kauplejatele kehtestatakse sanktsioonid, muutub laevaomanikel (sealhulgas paljudel Kreeka firmadel) venemaa naftaga töötamine raskemaks, märgib Bloomberg.

13. Rahvusvaheline Vehklemisföderatsioon (FIE), mis Politico andmetel on venemaa miljardäri ališer usmanovi mõju all, hoolimata tema ametlikust juhtkonnast tagandamisest, on heaks kiitnud venemaa sportlaste naasmise rahvusvahelistele võistkondlikele võistlustele. Nagu FIE ametlikul veebisaidil teatati, saavad venelased võistelda neutraalse lipu all, kui föderatsioon annab neile individuaalse loa. Esimene turniir, kus venemaa sportlased võivad osaleda, võib olla vehklemise Euroopa meistrivõistlused 2025. aasta juunis.

venemaa vehklejatel keelati rahvusvahelistel võistlustel osaleda 2022. aasta märtsis pärast seda, kui putin alustas Ukrainas täiemahulist sõda. Hiljem lubas föderatsioon neil neutraalsel alusel individuaalvõistlustel osaleda, kuid praktikas ei lubatud võtmesportlastel, sealhulgas Sofia Velikajal, Jana Jegorjanil ja Sofia Pozdnjakoval, starti minna.

Vaatamata alisher usmanovile kehtestatud rahvusvahelistele sanktsioonidele säilitab ta FIE-s jätkuvalt märkimisväärse mõju. Politico andmetel juhib usmanov föderatsiooni varjust ja mängib võtmerolli strateegiliste otsuste langetamisel. Ta juhtis FIE-d peaaegu 15 aastat, alates 2008. aastast, ja valiti novembris 2021 ainsa kandidaadina uueks ametiajaks tagasi. Kuid 2022. aasta märtsis peatas Usmanov oma ametikohustused pärast seda, kui tema suhtes kehtestati EL-i sanktsioonid. Hiljem kehtestasid Ühendriigid sarnased meetmed kremlile lähedase ärimehe vastu.

2024. aasta oktoobris teatas usmanov oma kavatsusest asuda taas föderatsiooni presidendi ametikohale. Ta meenutas siis ka, et enne sõda moodustasid tema isiklikud annetused kuni 93% FIE aastaeelarvest. Presidendivalimised toimusid 30. novembril 2024 Taškendis ja lõppesid usmanovi veenva võiduga: ta sai 150-st 120 häält, tema vastaskandidaat rootslane Otto Drakenberg aga vaid 26. Järgmisel päeval teatas usmanov aga taas oma volituste peatamisest, viidates jätkuvatele sanktsioonidele. Föderatsiooni tegevjuht on praegu kreeklane Emmanuel Katsiadakis.

Nagu Politico märgib, on mõned FIE liikmed veendunud, et usmanov jätkab organisatsiooni mitteametlikku juhtimist, mis tekitab muret föderatsiooni tuleviku pärast. FIE tõmbab paralleeli olukorraga Rahvusvahelises Poksiliidus (IBA), mida juhib venemaa võimudele lähedane umar kremlev. ROK võttis IBA-lt tunnustatud föderatsiooni staatuse 2023. aastal.

14. Saksamaa valitsus on teatanud uuest ja ulatuslikust sõjalise abipaketist Ukrainale, mis hõlmab IRIS-T õhutõrjerakette, suurtükiväe laskemoona, erinevat tüüpi droone, inseneritoetuse varustust, soomukeid ja muud. Vastav teave avaldati Saksamaa ministrite kabineti ametlikul veebisaidil.

Avaldatud andmete kohaselt sai Ukraina: täpsustamata arvu rakette IRIS-T SLM õhutõrjeraketisüsteemide jaoks; Leopard 2 lahingutankide laskemoon; umbes 40 tuhat mürsku Gepardi iseliikuvatele õhutõrjerelvadele; 27 tuhat suurtükimürsku 155 mm kaliibriga; 1000 122 mm suurtükiväe laskemoona; 70 vektorluure mehitamata õhusõidukit koos varuosade komplektidega; 150 relvastatud HF-1 drooni; 20 maapealset robotplatvormi; 6 soomustatud päästeautot Bergepanzer 2 (koos varuosadega).

Lisaks sellele varustati Kiievit: 4 WISENT 1 miinitõrjesõidukit koos varuosade komplektidega; 2 miinitõrjeks mõeldud adra; 41 maapealset valveradarijaama; kümneid abiseadmeid – laserkaugusmõõtjaid, infrapunabinokleid, sukeldumisrollereid, samuti piirivalve vajadusteks mõeldud sõidukeid; tankitõrjegranaadiheitjad RGW 90; G3 ja MK 556 rünnakuvintpüssid.

Nagu N-TV jaanuaris teatas, plaanis Berliin aasta esimesel poolel Kiievile suunatud sõjalise toetuse mahtu märkimisväärselt suurendada. Kanali teatel plaaniti uute õhutõrjesüsteemide, tankide ja haubitsate üleandmist. Juba märtsis uuendas Saksamaa valitsus sõjalise abi nimekirja: see hõlmas kolme uut Gepardi õhutõrjekahurit, täiendavaid rakette IRIS-T jaoks ja laskemoona partiisid. Samal kuul allkirjastas Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier seaduse, mis näeb ette märkimisväärsed investeeringud kaitsesse ja taristusse. Eelkõige avas see dokument 3 miljardi euro eraldamise Ukraina sõjaliseks toetuseks.

2024. aasta oktoobris, enne parlamendivalimisi, propageeris Kristlik-Demokraatliku Liidu juht ja toonane kantslerikandidaat Friedrich Merz aktiivselt Tauruse tiibrakettide tarnimist Ukrainale. Aja jooksul muutus tema retoorika aga vaoshoitumaks: detsembris rõhutas ta, et selliseid otsuseid tuleks langetada alles pärast konsultatsioone Ameerika Ühendriikide ja Euroopa liitlastega ning 2025. aasta veebruaris ütles Merz, et toetab Tauruse rakettide üleandmist Ukrainale, kuid kõigi Euroopa partnerite nõusolekul. 7. mail, juba liidukantsleri staatuses, teatas ta, et Ukraina võib Tauruse võimaliku kohaletoimetamise osas loota uuele Saksamaa valitsusele.

15. Lühiuudised

Aserbaidžaani president Ilham Alijev tühistas viimasel minutil oma visiidi Moskvasse, kus ta pidi osalema Suure Isamaasõja võidu 80. aastapäeva tähistavatel pidustustel. Sellest teatas venemaa presidendi abi juri ušakov. „Nad selgitasid, et ta peaks osalema Heydar Alijevile pühendatud siseüritustel,” täpsustas ušakov (tsiteeris TASS).

putini režiimi poolt 9. mail Moskvas kavandatud pidustustel on külaliste seas väike grupp Euroopa Parlamendi liikmeid, sealhulgas kaks Sara Wagenknechti Saksa Alliansi liiget. Wagenknechti liitlased, Euroopa Parlamendi liikmed Ruth Firmenich ja Michael von der Schulenburg, ütlesid, et osalevad 9. mai pidustustel Moskvas ning et nendega koos reisivad veel kolm Euroopa Parlamendi liiget – Tšehhi Vabariigist, Slovakkiast ja Küproselt. Moskvas plaanivad nad kohtuda venemaa Riigiduuma liikmete ja teiste poliitika- ja kultuurisfääri esindajatega. Nad ütlesid, et nende motiiviks on üle saada üha süvenevast vastasseisu ja eskaleerumise spiraalist Euroopas.

Slovakkia peaminister Robert Fico ütles, et ta ei loobu oma plaanidest Moskvasse reisida, hoolimata katsetest tema lendu segada. 7. mai õhtul avaldatud videos ütles Fico, et sai „mõni minut tagasi” Eestist teate, et tema lennuk ei saa Moskvasse visiidile lennata. „Muidugi on see tahtlik katse segada minu visiiti Moskvasse. See häirib äärmiselt kogu meie programmi, me ei pruugi homme õhtul planeeritud kohtumistele jõuda,” ütles Slovakkia peaminister. Ta kinnitas, et tema protokolliosakond teeb kõik endast oleneva, et Fico saaks Moskvasse pääseda ja „osaleda neljal äärmiselt olulisel kahepoolsel kohtumisel”. Huvitaval kombel ei mainita Fico Moskva visiidi ametlikus programmis Fico osalemist paraadil punasel väljakul.

Hiina president Xi Jinping on saabunud Moskvasse, et osaleda 9. mai paraadil.

Serbia presidendi Vučići lennuk Moskvasse oli sunnitud Bakuus peatuma käimasolevate lahinguoperatsioonidega seotud lennupiirangute tõttu. Eile jõudis mees siiski kohale.

9. mail oodatakse Moskvas kaost – teadete kohaselt suletakse paraadi ajaks kogu side kella 9.00-st 13.00-ni. Sel ajal ei tööta internet, kõned ega SMS-id. Linna kohal on täielik digitaalne vaakum.

Pakistan teatas, et India rünnakute hukkunute arv on tõusnud 31-ni ja vigastada sai 57 inimest. Allikas: CNN, viidates Pakistani sõjaväeametnikule ja India kaitseallikale. Samal ajal teatas India pool, et Pakistani suurtükitule tagajärjel Kashmiri India kontrolli all olevas osas hukkus 12 ja sai vigastada 57 tsiviilisikut. Pakistani kaitseminister Khawaja Asif ütles, et Pakistan ründab Indias ainult sõjalisi sihtmärke, mitte tsiviilelanikke. Asifi otsekohene kõne: „Me ei ründa kunagi tsiviilisikuid. Me järgime rahvusvahelist õigust. Me piirame seda vastasseisu ainult sõjaliste eesmärkidega.”

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Tänase neljapäeva varahommikul kella 5.30 paiku märkas politseipatrull Tallinnas Rahumäe kalmistu juures liikumas karu. Politsei palub inimestel piirkonnas liikudes olla ettevaatlik.

Politsei ja päästjad on kohal ja kontrollivad piirkonda drooniga, et karu asukoht tuvastada. Kui veidi enne kella 5.30 nägi patrull karu Rahumäe kalmistu taga, siis kümmekond minutit hiljem sai Häirekeskus kõne inimeselt, kes nägi karu jooksmas Ehitajate tee, Üliõpilaste tee ja Vana-Mustamäe metsa kandis suunaga Nõmme suusabaasi poole.

Lääne-Harju politseijaoskonna välijuht Karl Kalda palub inimestel olla piirkonnas liikudes tähelepanelik. „Metsloom võib käituda ettearvamatult, eriti võõras linnakeskkonnas. Võimalusel soovitame inimestel vältida piirkonnas jalutamist ja lapsed autoga kooli viia. Karu kohates tuleb temast eemale hoida, vältida silmsidet ja taanduda selg ees, ise samal ajal vaikselt olla,” sõnas Kalda.

Politsei palub karu nähes sellest teada anda Häirekeskusele helistades 112.

Politsei andis hiljem teada, et politsei ja päästjad kontrollisid Nõmme piirkonnas suusatorni ümbrust, Vana-Mustamäe ja Glehni lossi ümbrust. Karu leida ei õnnestunud, ka ei ole tulnud rohkem teateid inimestelt ning aktiivsed otsingud lõpetati. Politsei palub inimestel siiski piirkonnas liikudes olla tähelepanelik ja karu nähes sellest teada anda helistades numbril 112.

Kolmapäeva, 7. mai õhtul kella 17.30 ajal juhtus liiklusõnnetus Viljandis Tallinna tn ja Carl Robert Jakobsoni tänavate ristmikul.

60-aastane naine ületas foori keelava tulega ülekäigurajal teed ja sai löögi 62-aastase mehe juhitud bussi MAN peeglilt ning kukkus.

Jalakäija toimetati haiglasse.

Roomas Vatikanis tuli tänase kolmapäeva, 7. mai õhtul korstnast musta suitsu.

See tähendab, et 133 kardinali, kelle ülesandeks on valida katoliku kiriku järgmine juht, lõpetasid oma esimese hääletuse Sixtuse kabelis.

See hääletus tulemust ei andnud, millest andis tunnistust musta värvi suits. Kui paavst ära valitakse, tuleb korstnast valge suits.

Siin on video asja kohta:

JUST IN: Black smoke is seen emanating from the chimney atop the Sistine Chapel, indicating an inconclusive first vote of the papal conclave. https://t.co/K9YPgMXFNU pic.twitter.com/77EidpseFP

— ABC News Live (@ABCNewsLive) May 7, 2025

Rooma-katoliku kiriku kardinalid kogunevad kolmapäeval Vatikanis uut paavsti valima. Euroopa ringhäälingute liidu (EBU) vahendusel näeb ERR-i portaalis algusega kell 17 kardinale viimasel avalikul missal enne Sixtuse kabelisse sulgumist ning esimese hääletusvooru tulemusest märku andvat suitsu.

Kolmapäeval toimub ainult üks hääletusvoor. Seejärel saavad kardinalid hääletada kuni neli korda päevas. Kui kabeli katusel olevast korstnast hakkab tõusma musta suitsu, tähendab see, et hääletus ei andnud uut paavsti, samas kui valge suits ja kellade helistamine annavad märku, et 1,4 miljardi liikmega kirikul on uus juht.

Elisa annab teada, et teostab paari järgneva päeva jooksul mobiilivõrgu hooldustöid, mille käigus uuendatakse võrguseadmeid ja lisatakse 5G.

Tööde ajal võib esineda nii mobiilikõne, interneti kui ka TV-teenuse katkestusi.

Elisa vabandab ebamugavuste pärast.

Ettevõtja Indrek Neivelti sõnul võtab õhku ahmima olukord, kus põhjusel, et juhuelektri tootjad kasumit teeniksid, on vaja muuta majandusarvestuse aluseid.

Neivelti postitus on kommentaar Eesti Rahvusringhäälingu portaalis avaldatud uudisele „Elering: taastuvenergia ei peaks kandma suuremat osa enda reservikuludest”.

Neivelt avaldas sotsiaalmeedias järgmise seisukoha:

Elektrivõrgu tasakaalustamine hakkab Eesti maksumaksjatele maksma aastas 80-200 miljonit eurot. Võrdluseks tuleb mainida, et elektrile kulutatakse Eestis sõltuvalt aastast umbes miljard eurot. Lisaks on Eesti elektri hind keskmiselt kaks korda kallim kui Soomes. Millega võrreldes on 200 miljonit eurot väga suur raha. See on 0,5% sisemajanduse kogutoodangust. Lisaks maksavad eestlased aastas veidi alla saja miljoni taastuvelektritasu.

Need arvud on esitatud põhjusel, et paremini aru saada suurusjärkudest.

Tänaseks on selgunud, et pärast desünkroniseerimist on tasakaalustamise kulud prognoositust oluliselt suuremad ja nagu me teame, on need suured seoses taastuvenergiaga ehk juhuelektriga.

Tsitaat artiklist:

„Eleringi toorandmetel ja Thema arvutustel 2024. aastal keskmine prognoosiviga tarbimisel oli Eestis 5,6 protsenti.

Tootmise puhul oli 2024. aastal tuuleparkide prognoosiviga 23 protsenti ja päikesetuuleparkidel 40 protsenti. Muude tootmisvahendite – soojuselektrijaamade või salvestusseadmete puhul kasutas Thema suurust üks protsent.

Sisuliselt tähendab see, et ilmastiku tõttu börsile tehtud pakkumised tuule- ja päikeseparkide puhul vajavad pidevalt tasakaalustamist. Küsimus on, kes ja kuidas tasakaalustamise eest maksab?

ERR-i uudise kohaselt andis 2024. aastal Päike 17 protsenti- ja tuul 20 protsenti Eests toodetud elektrist. Norra energianõustamisettevõtte Thema hinnangul kujuneks päikeseelektri ebabilansi tariifiks (tasakaalustamise kuluks) 13,69 eurot ja tuulel 7,86 eurot megavatt-tunni kohta.

Juhitavate elektrijaamade ebabilansitasu oleks 34 senti megavatt-tunni peale.”

Eleringi ja konsultantide ettepaneku kohaselt tuleks arvutada keskmine [ebabilansitasu] ja jagada see kulu kõikide tootjate vahel ära. Sest siis kui juhuelektri tootjad peaksid kandma tegelikud kulud, ei ole tuule- ja päikesepargid enam kasumlikud!!!

Toimetuselt:

See tähendab lahti seletatult seda, et kui elektri stabiliseerimine pärast Vene elektrivõrgust lahtiühendamist sisse arvestada, ei tasu Eestis enam päikse- ja tuuleenergia tootmine .end ära. Sestap on välja töötatud skeem, kus muu elektritootmine hakkab päikest ja tuult toetama.

Meenutab kergelt raamatut Kilplased

Venemaa kartuliturul on toimunud enneolematu hinnatõus, mis on viinud ühe tähtsama toiduaine hinnad viimase 22 aasta kõrgeimale tasemele.

Pärast eelmise aasta kehva saaki jätkub kartulihinna tõus ja see ohustab Venemaa toiduga kindlustatust, kirjutas Ukraina väljaanne Dialog.ua. Kartulihinna tõusu taga on süsteemsed probleemid Venemaa põllumajandussektoris, märkis väljaanne, viidates Venemaa valitsusmeelses ajalehes Kommersant avaldatud andmetele.

Toimetuselt:

Huvitav, et ka Eestis on 95 protsenti kaupadest ajaloo kõrgeimal tasemel

1. juunil 2025 kell 17.00 toimub Pühajärve lauluväljakul armastatud XXXI Lõuna-Eesti Memme-Taadi suvepidu, mille tänavune teema on „Aastate lood”. Üritus toob kokku eakad üle kogu Lõuna-Eesti, et tähistada elu, kogemusi ja rõõmu suvest.

Traditsiooniline suvepidu pakub osalejatele võimalust nautida mõnusat koosolemist, tantsu, laulu ja armsaid hetki kauni Pühajärve kaldal. Selleaastane teema „Aastate lood” kutsub meenutama ja jagama mälestusi, mis on kujundanud meie vanavanemate eluteed ja rikastanud kogukonda.

„Memme-taadi pidu on rohkem kui lihtsalt pidu. See on austusavaldus meie eakatele ja nende elutarkusele. Me loome siin paiga, kus soojust, rõõmu ja põlvkondade vahelist sidet saab jagada ning tunda,” ütles peakorraldaja, Otepää Kultuurikeskuste juhataja Merle Soonberg.

Oodatud on kõik – nii memmed-taadid kui ka nende pered ja sõbrad. Peole on sissepääs tasuta.

Eile õppusele Siil 2025 kogunenud diviisi suurtükiväepataljoni tulepatarei ja 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni reservväelased formeerusid sel korral tavapärasest erinevalt hajutatud asukohtades, eemal pataljonide rahuaegsest paiknemisalast kaitseväe Tapa linnakus.

„Meie üksuse jaoks on hajutatult maastikul formeerimine esmakordne. Vajalik on harjutada formeerimist nii linnakus kui ka maastikul, kuna sõjaolukorras meil ei pruugi olla võimalik üksust linnakus formeerida,” rääkis suurtükiväepataljoni tulepatarei ülem kapten Mari-Li Kapp. Metsa varjus said reservväelased kätte nii oma varustuse kui relvad.

„Hajutatud formeerimise peamine eesmärk on tõsta üksuse hukukindlust. Selleks toome varustuse maastikule kindlasse punkti, kust üksus selle kätte saab,” ütles õhutõrjepataljoni veebel, staabiveebel Kainar Kruus. Kruusi sõnul ootab reservväelasi järgnevalt ees käsitulirelvade normaaljooksule seadmine, seejärel tulevad laskeharjutused õhutõrjerelvadega.

„Tahan enda oskused meelde tuletada, sest praegused ajad on, nagu nad on – see kõik tuleb kasuks,” rääkis õhutõrjepataljoni reservväelane kapral Rasmus Strastin uut varustust kätte saades.

Suurtükipataljoni tulepatarei ülema sõnul tuletatakse reservväelastele esmalt meelde sõduri baasoskused ja käsitulirelvade käsitsemine. Sellele järgneb raskekuulipilduja laskeharjutus liikuva K9 Kõu tornist.

„Osale reservväelastest on liikursuurtükk K9 veel uus, kuna nad on väljaõppe saanud varasema suurtükiväe relvaga haubits FH-70,” sõnas kapten Kapp, lisades, et üksused on saanud vajaliku ümberõppe uuele relvastusele orienteerumiseks juba enne tänavuse Siili algust, kuid nüüd on võimalus omandatu maastikul taktikaliselt läbi harjutada.

Siilile saabunud suurtükiväepataljoni reservväelane kapral Henrik Lainvoo selgitas, et tema õppis ajateenistuses kasutama 144 mm kaliibriga järelveetavat suurtükki FH-70. „Ehk siis neid relvi, mis me saatsime Ukrainale pärast Venemaa algatatud täiemahulise sõja algust,” ütles Lainvoo, kelle sõnul on ümberõpe K9-le sujuvalt läinud. “„Suurtükk on suurtükk – see tähendab, et printsiibid on samad,” lisas kapral Lainvoo.

Suurtükiväepataljoni peamine ülesanne sõjaajal on jalaväe- ja soomusüksuste kaudtulega toetamine.

Õhutõrjepataljon tegeleb õhuseirega ja õhurünnakute tõrjumisega maapinnalt. Selleks on nende käsutuses rakettidest ja kahuritest koosnevad relvasüsteemid.

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid.

Tõrva ajalooline kõrtsihoone muutub kaasaegseks vabaaja- ja meelelahutuskeskuseks – täna hommikul saadi teada, et kauaoodatud projekt kuulub rahastamisele.

Tegemist on olulise sammuga Tõrva keskväljaku edasiarenduses, mille eesmärk on elavdada linna südant ning pakkuda mitmekesiseid võimalusi nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele.

Tõrva vallavanema Helen Eliase sõnul sünnivadki meeskonnatööst suured teod. „Ajalooline kõrtsihoone saab uue elu ja kujuneb kõigile kättesaadavaks meelelahutus- ja vabaajakeskuseks – kohaks, kus kohtuvad kultuur, kogukond ja kaasaegne linnakeskkond. Olen südamest tänulik kõikidele panustajatele, kes on olnud projektiga seotud. Eriline tänu projekti koostajatele Infragate Eesti ja projektijuht Kristjan Õim, samuti Apex Arhitektuuribüroo ja arhitekt Kristi Järvik. Suured tänud ka Civitta Eesti AS ja Reelika Luhtaru finantsprognoosi eest ning kogu vallavalitsuse meeskonnale, kes on südamega panustanud, et projekt saaks rahastuse,” lisas Elias.

Tõrva kõrtsihoone projekt on tihedalt seotud piirkonna olemasoleva kultuuri-, majutus- ja turismivõrgustikuga, luues sünergiat ning pakkudes täiendavaid võimalusi nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele. Hoonega kavandatakse täita tühimikke piirkonna kultuuri- ja turismitaristus, pakkudes ruume ja teenuseid, mida teised kohalikud asutused ei suuda. Samas loob projekt tugeva sideme olemasolevate majutus- ja kultuuriasutustega, toetades nende tegevusi ning suurendades piirkonna atraktiivsust. Integreeritud lähenemine tagab, et kõrtsihoone saaks oluliseks keskuseks, mis tugevdab Tõrva positsiooni Valgamaa peamise kultuuri- ja turismisihtkohana.

Neljapäeval, 8. mail harjutavad Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet ja Tartu Kiirabi TERVEX 2025 õppuse raames Tartus Sõpruse silla piirkonnas masskannatanutega sündmuse lahendamist. 

Õppus algab hommikul kell 7 ja lõpeb pärastlõunal kell 13 Tartus Sõpruse silla ümbruses. Õppuse fookuses on operatiivteenistuste koostöö ja valmisolek masskannatanutega sündmuseks. Harjutatakse kannatanute päästmist ja esmaseid tegevusi sündmuskohal.

Õppuse läbiviijate sõnul ei tohiks õppuse tegevused linlaste tavaelu oluliselt häirida, kuid piirkonnas liiklejatel, sealhulgas jalakäijatel, tuleb olla tähelepanelik ning järgida liikluskorraldust. Tartus Sõpruse silla ümbruses võivad esineda ajutised piirangud. Valmis tuleb olla tavapärasest enamate esmareageerijate kohaoluks linnapildis ning arvestada seejuures, et õppus võib mõningal määral siiski segada ka tavapärast liiklemist selles piirkonnas. Õppusel osalevad asutused tagavad erakorralise abi ja reageerimise sündmustele tavapärases mahus.

Õppuse üks koordinaatoritest Kaarel Lehtoja Tartu Kiirabist selgitas, et kehtivate juhiste järgi harjutatakse kuidas tagada kannatanutele parim võimalik abi juba sündmuskohal. „Sellised õppused aitavad tõsta operatiivteenistuste valmisolekut ootamatuteks sündmusteks ja tugevdavad koostööd erinevate ametkondade vahel,” lisas lõuna päästekeskuse välijuht Aleksandr Iljin.

PPA poolne juht politseimajor Anti Peiponen rääkis, et esmareageerijate koos harjutamine sedalaadi sündmuste lahendamisel tagab meie parema valmisoleku reaalseteks ette tulevateks juhtumiteks. „Koostöö harjutamine erinevate reageerivate üksustega aitab lihvida meie koostööoskusi, võimet vajadusel täiendavaid ressursse kaasata ning vähemtähtis ei ole taolise õppuse juures ka politseinike meditsiiniliste oskuste proovile panek ning nende täiendamine,” lisas Peiponen.

XXVIII laulu- ja tantsupeo „Iseoma” korraldustiim kaasab rahvapeo ladusaks toimimiseks oma ridadesse vabatahtlikke ja rohesaadikuid. Kui vabatahtlikel on väga erinevaid töölõike nii peoaladel kui ka rongkäigu korraldamisel, siis rohesaadikute ülesanne on aidata kaasa keskkonnasõbralikuma laulupeo toimumisele.

„Nagu viimasel noorte laulu- ja tantsupeol, on ka tänavu meie südameasjaks püüda korraldada suurpidu võimalikult loodushoidlikult,” ütles Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla. „Seda aitavad ellu viia rohesaadikud, kes aitavad prügi sorteerimisega ja hoolitsevad selle eest, et korduskasutatavad nõud leiaks tee õigesse kohta ja joogiveepunktid toimiksid tõrgeteta. Lisaks neile on peo ladusa toimimise juures hindamatu panus ka kõigil teistel vabatahtlikel – olgu nende ülesanne aidata esinejate toitlustuse, rongkäigu organiseerimise, rahvamuusikapeo korralduse, staapide tegemiste juures või mujal,” selgitas Toomla erinevaid võimalusi.

Vabatahtlikeks ja rohesaadikuteks sobivad täisealised entusiastlikud inimesed, kes on valmis laulu- ja tantsupeo õnnestumisse oma aega panustama. Kasuks tuleb kindlasti ka mõne võõrkeele oskus, kuid see pole määrav. „Eelkõige ootame rohesaadikutelt ja vabatahtlikelt soovi südamega panustada, sest laulu- ja tantsupidu on ikka esmalt ühine pingutus ja siis ühine rõõm,” selgitas Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja.

Vabatahtlikuks või rohesaadikuks soovijatel palutakse täita registreerimisvormid. Seal on ühtlasi võimalik märkida kuupäevad, millal on aega panustada ja valida meelepärasemad tööülesanded. Seejärel saab huviline juba täpsema info edasise kohta.

Vabatahtlik: https://forms.gle/tPDjwRgK5RAzw8T8A

Rohesaadik: https://forms.gle/oZ4x8M6XcK2gPGSH8

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo loominguline juht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Soome põhjaosas Rovaniemi lennujaama lähedal kukkus alla sõjalennuk F/A-18 Hornet.

Õhujõudude teatel kukkus lennuk alla kella 11 paiku hommikul. Piloot katapulteerus, vahendab Iltalehti.

Soome õhujõudude info kohaselt on piloot kätte saadud.

Päästekeskus sai teate õnnetusest täna kolmapäeval 7. mail veidi enne kella 11 hommikul.

Pealtnägija sõnul on lennujaama piirkond suletud ning sündmuskohal on kiirabi- ja politseiautod. Metsa tagant tõuseb suitsu.

Tundus, et Hornet laskus liiga madalale ega suutnud enam üles tõusta. Hornet liikus tagaots ees ja lähenes maapinnale. Mõni sekund hiljem tõusis puude tagant suitsu, kirjeldab ta.

Lapi õhuvägi viib täna Rovaniemi lähistel Rovajärvi lasketiirus läbi õhk-maa laskeharjutusi.

Kaitseministeeriumil veel kell 11.15 asja kohta info puudus.

Ilmavoimien F/A-18 Hornet -hävittäjä on joutunut lento-onnettomuuteen Rovaniemellä 7.5. noin kello 11. Kone on syöksynyt maahan Rovaniemen lentokenttäalueella. Lentäjä on pelastautunut heittoistuimella ja hänet on tavoitettu.

— Ilmavoimat (@FinnishAirForce) May 7, 2025

Heateo jooks 11. mail Tartus kogub annetusi 4-aastasele Miinale kõnniroboti soetamiseks: Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond ja Klubi Tartu Maraton kutsuvad kõiki osalema ning seeläbi toetama pisitüdrukut, kes näeb iseseisva kõndimise nimel väga palju vaeva. 

Miina sai 2,5 kuu vanusena karmi diagnoosi – spinaalne lihasatroofia alatüüp 1 ehk SMA1. Ravi küll peatas haiguse kulu, kuid ei suutnud tagasi pöörata seda, millega haigus oli juba hakkama saanud: SMA puhul kahjustuvad selja- ning piklikaju hallaines paiknevad liigutusi juhtivad närvirakud. „Selleks, et lihased „unustaksid” juba tekkinud närvikahjustused, näeb Miina iga päev vaeva ning seda lausa niivõrd, et tema füsioterapeudi sõnul on võimatu kogu seda töökust sõnadesse panna: see on miski, mille üle oleksid uhked ka maailmameistrite treenerid,” rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi koostöö- ja kommunikatsioonijuht Liis Ehrminger.

Ometi on kõnniraamiga sammumustri harjutamine Miina jaoks väga vaevanõudev: iga samm nõuab palju pingutust ja aega. Teda aitaks palju kõnnirobot, kuid väikese tüdruku jaoks ei sobi taastusravikeskustes olevad seadmed – need jäävad veel paljudeks aastateks tema jaoks liiga suureks. Lahenduseks oleks innovaatiline kõnnirobot Trexo, mis aitaks Miinal kogeda iseseisvat kõndimist, parandaks lihasjõudlust ja seeläbi igakülgselt lapse elukvaliteeti. Seadme hind aga küündib 35 tuhande euroni.

Koos saame täita pisitüdruku unistuse tulevikus iseseisvalt kõndida: Heateo jooks toimub 11. mail kell 12.30 Tähtvere Spordipargis, raja pikkus on 4,5 kilomeetrit ning kes joosta ei taha, võib selle läbida omas tempos kõndides.

Kirja saab end panna Klubi Tartu Maraton kodulehelt: https://tartumaraton.ee/et/tartu-maastikumaraton-2025/heateo-jooks

Tulla tasub seda enam, et osalejad saavad kaela Mõmmiku medali, mille aitas soetada Coop Tartu, parimatele lähevad AHHAA teaduskeskuse perepiletid ning värskendust pakub Aura maitsevesi.

Mitukümmend aastat tegutsenud eestlaste loodud suhtluskanal Skype on nüüd ametlikult ajalugu. Teenus enam ei avane ja palutakse registreeruda Microsoft Teams’is.

Aasta 2003 augustis turule tulnud Skype pandi kinni esmaspäeval, 5. mail.

Microsoft, kes ostis rakenduse 2011. aastal eBay käest umbes 8,5 miljardi USA dollari eest, teatas, et keskendub MS Teamsi arendamisele.

Vaatamata oma laiaulatuslikule edule oli rakendus hakanud turuosa kaotama konkurentidele nagu Zoom ja Google Meet. Alates 2011. aastast on rakenduse 150 miljonit igakuist kasutajat langenud umbes 23 miljonini 2020. aastal.

Microsoft on öelnud, et kasutajad pääsevad MS Teamsi juurde oma Skype’i sisselogimisandmeid kasutades.

Veel aprillikuus tundus, et legendaarne Vastseliina Maarahva laat jääb sel aastal ära – varasemad korraldajad olid oma töö lõpetanud ning tulevik tundus laada austajate jaoks tume.

Kuid nüüd on teada, et laat siiski toimub. Tänu uuele entusiastlikule korraldustiimile on ettevalmistused juba täie hooga käimas ning rahva seas palavalt armastatud laat toimub taas oma täies hiilguses.

Vastseliina Maarahva laat on läbi aastate olnud üks Lõuna-Eesti suurimaid ja armastatumaid laatu, mis toob kokku käsitöölised, talutoodangu pakkujad, muusikud, toidupakkujad ja külalised nii lähedalt kui kaugelt. Nüüd, värskete ideede ja tugeva kogukonna toel, on laat valmis uueks hingamiseks.

„Me lihtsalt ei saanud lubada, et sellise traditsiooni hääbumist pealt vaatame,” ütleb uue korraldustiimi üks eestvedajatest Taavi Tuvike. „Vastseliina laat on midagi enamat kui lihtsalt kauplemine – see on kohtumispaik, kogukonna süda ja kohaliku kultuuri kandja.”

Laat toimub juba 21.-22. juunil Vastseliinas ning lubab pakkuda kõike seda, mida inimesed on armastanud – ja enamgi veel. Uus korraldustiim on seadnud eesmärgiks hoida au sees vanu traditsioone, ent tuua sisse ka värsket lähenemist ja kaasaegseid lahendusi.

Kutsume kõiki huvilisi laadal osalema – tulge müüma, ostma, nautima ja koos taaselustama üht Lõuna-Eesti armastatuimat rahvapidu!

Täpsem info ja müüjate registreerimine: www.vastseliinalaat.ee

Euroopa Komisjon (EK) lubas Taani jaekaubandusettevõttel Salling Group omandada Rootsi kontsernilt ICA Gruppen jaemüüja Rimi Baltic, ütles Rimi Läti avalike suhete juht Inga Bite 5. mail uudisteagentuurile LETA.

Bite selgitas, et regulaatori heakskiidul jõuab tehing lõppfaasi, mille käigus viimistletakse selle finantsprotsessid. Tehing peaks lõppema käesoleva aasta 2. juuniks.

Salling Groupi president ja tegevjuht Anders Hagh on varem teatanud, et Rimi kaubamärki pole plaanis muuta.

Tehing hõlmab 314 kauplust, e-kaubanduse platvormi, ladusid ja jaotuskeskusi üle Baltikumi ning enam kui 11 000 kvalifitseeritud töötajat, teatasid ettevõtted.

Omandamine eeldas regulatiivset luba. Läti konkurentsiamet (KKP) märkis varem, et tehing oli Euroopa mõõtmega ning kuulub seetõttu Euroopa Komisjoni teavitamisele ja ülevaatamisele.

Eile harjutasid õppusel Siil 2025 mereväe patrull-laevade divisjoni laevad EML Kindral Kurvits, EML Raju ja EML Valve ühiselt Osmussaare lähistel pardarelvadest laskmist pealvee sihtmärgi pihta.

„Kui laeval on peal relvad, peab meeskond oskama neid ka ohutult ja õigesti käsitseda. Seda selleks, et olukorras, mil neid on reaalselt vaja kasutada, see võimalikult hästi õnnestuks – alates relvade laskevalmis seadmisest ja meditsiinipunkti loomisest kuni sihtmärgi hävitamiseni välja,” ütles EML Raju komandör vanemleitnant Taavi Aas.

Õppuse Siil 2025 raames on merevägi esimest korda formeerinud patrull-laevadel teenistuse läbinud reservväelased, kes integreeritakse õppuse vältel laevameeskondadesse.

„Mulle tuli see üllatusena, et mind juba sel aastal Siilile kutsuti, sest olen kõigest vähem kui aasta reservis olnud. Samas on hea meel, sest kõik asjad on mul endiselt värskelt meeles ja saan aktiivselt meeskonna töösse panustada,” ütles EML Rajul teeniv mereväe reservväelane, madrus Deniel Kedrov.

Mereväe laevadest osalevad Siilil patrull-laevade divisjoni laevad EML Kindral Kurvits, EML Raju ning EML Valve. Kaldal paiknevatest üksustest on õppusele kaasatud rannikukaitse divisjoni raketipatarei, lahinguteeninduse divisjon ning mereväe juhtimispunkt.

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist, kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid.

2. jalaväebrigaadi reservväelased teevad õppusel Siil 2025 endale selgeks hiljuti brigaadi käsutusse saabunud soomukid ARMA ja NMS.   

„Peamiselt õpivad siin autojuhid, kes on varasemalt kokku puutunud veokite juhtimisega, kuid nüüd saavad nad teha uute soomukitega esimesed sõidud. Uued soomukid on 2. jalaväebrigaadile väga olulised, sest me oleme nüüd võimelised terve pataljoni suuruse üksusega välja liikuma ning sooritama erinevaid manöövreid,” ütles reservväelasi õpetanud nooremveebel Merlis Muusikus. „Lisaks pakuvad ARMA soomukid rohkem kaitset ja külma ilmaga on mugavam minna sooja soomukisse kui külma DAF-i kasti.”

2. jalaväebrigaad sai nii 6×6 veoskeemiga ARMA kui 4×4 veoskeemiga NMS soomukid kätte käesoleva aasta märtsis. Türgist hangitud soomukid on kohandatud Eesti vajadustele ning relvastatud 12,7mm kuulipildujaga.  

Ajateenijad said uusi soomukeid hakata kasutama juba varakevadel. „Sellega oleme saanud harjutada juba viimased kolm kuud ja mulje on väga hea. See on selline rammune, kindlasti parem kui see, mis meil varem oli. Jalavägi saab palju kiiremini liikuda, maastikuläbivus on kõvasti parem ja kui üleval on meil sama relv, siis see keerab ja sihtur on ise rohkem kaitstud,” ütles ajateenija nooremseersant Robin Rattasep.  

Eesti üksustest osalevad õppusel Siil 2025 kaitseväe peastaap, diviisi staap ja diviisi allüksused, samuti küberväejuhatus, toetuse väejuhatus, merevägi ja õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, kaitseväe luurekeskus, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Akadeemia ning Kaitseliit, lisaks on õppusel esindatud NATO lahingugrupp Eestis ja NATO eelpaigutatud staabielement Eestis. 

Lisaks osalevad õppusel enam kui kümne liitlas- ja partnerriigi üksused. Esindatud on Ühendkuningriik, Prantsusmaa, USA, Kanada, Läti, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola ja Portugal. Vaatlejaid ja instruktoreid liitub õppusega ka Jaapanist, Iisraelist ja Ukrainast. 

Taristuminister Kuldar Leis eraldas CO₂ kvoodirahadest Päästeliidule 208 000 eurot, et osta isikukaitsevahendeid ja varustust, mille abil üleujutuste ajal inimesi kaitsta ja päästeüksustel kriisidega paremini toime tulla.  

„Kui eelmisel aastal Pirita jõgi Loo alevikus üle kallaste tõusis, olid vabatahtlikud need, kes esimesena kohale jõudsid ja takistasid vee jõudmist koduukseni. Äärmuslikud ilmaolud sagenevad ja peame sellisteks kriisideks valmis olema. Toetus aitab tagada, et ka järgmisel korral on päästjatel olemas varustus ja tööriistad. See on lihtne, praktiline samm Eesti julgeoleku toetamiseks,” ütles taristuminister Kuldar Leis.

Päästeliidu tehnilise pääste üksus ühendab endas üle Eesti peamiselt vabatahtlikke päästjaid, kes vastavalt oma teadmistele ja oskustele tegelevad suuremahuliste kriiside tagajärjel tekkivate inimkannatuste leevendamisega. Näiteks tegeleb üksus üleujutuste, tormide ja lumetormide, varingute ja muude kriiside ning katastroofide tagajärgede likvideerimisega.

Eraldatud raha eest plaanib Päästeliit soetada kuivülikondi, liivakotte, maastikusõidukeid, erinevaid tööriistu ja muud varustust.

Päästeliidu tehnilise pääste üksus osales eelmise aasta jaanuaris päästetööl Jõelähtme vallas Lool, kuhu rajati veetõkked, et takistada Pirita jõe üleujutusvee jõudmine elumajadesse.

Päästeliit on koostööpartneriks riigile, kohalikele omavalitsusele ning erasektorile. Päästeliidu juhatuse esimehe Piia Kallase sõnul toetub Eesti siseturvalisus meie endi inimestele, olgu nendeks elukutselised või vabatahtlikud päästjad.

Eraldatud vahendid pärinevad kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tuludest.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 07. mai 2025:

kaks küla Donetski sektoris kaotati ja Moskvas on keeruline maanduda.

1. Kiiev ja rinde ning piiri lähedased piirkonnad ikka sajus ning sõjavangide tapmised jätkuvad.

2. Lisaks tihedale sajupilvele Moskvas ja kaugemal venemaal, olid ilmastikuolud kehvad ka Krimmi kandis.

3. Kursk/Belgorod: väike jupp Kurski oblastist Tetkino juures on Ukraina kontrolli all.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: pisu üllatusega isegi lõunasektoris muutusteta.

6. Siversk: Hrõhorivka külas jälle vene pool kanna maha sai, eks näis, kauaks.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: kaks küla tervenisti kaotati.

9. Lõunarinne: idasektoris järjest vene poole surve tõuseb.

10. Herson: muutusteta.

11. India tegi Pakistanile raketirünnaku ja Pakistan vastas India lennukite allatulistamisega.

12. venemaa lennujaamad lõpetasid töö Ukraina droonirünnakute tõttu eelõhtul enne Xi Jinpingi saabumist Moskvasse.

13. venemaa majandus lõpetas kvartali kahanemisega esimest korda pärast 2022. aastat.

14. venemaa võimud otsustasid Suure Isamaasõja veteranidele kinkida termosed, tekke ja hautatud liha.

15. EL kehtestab sanktsioonid 100 venemaa tankeri ning 50 eraisiku ja ettevõtte vastu.

16. Kolm NATO riiki keelasid Vučići ja Fico lennukitel Moskvasse lendamise.

17. Trumpi administratsioon pakkus Ukrainale võimalust vastu võtta USA-st väljasaadetud kolmandate riikide kodanikke.

18. Lühiuudised

171 vene poole rünnakut, tihedam ikka Kupjansk/Kreminna lõunasektoris, Donetski sektoris ja lõunarinde idasektoris. Pisu langes surve Kurski/Belgorod kandis ja tuntav langus Toretski suunal. Miks langes Toretski suunal surve, kipub arvama, et tehakse reorgi, et asuda uuesti tihedalt suruma. Donetski sektori tihe konveier hakkab tooma järjest enam hetki, et kuskil siiski suudetakse kand maha saada pisu kaugemal hallis alas. Õnneks tuleb vene poolelt ka pisu kurtmist, et Ukraina vasturünnakud jätkuvad.

Huvitaval kombel on hakanud hoopis rohkem tanke rünnakutes osalema, saates oma suure toruga kergemaid liikuvvahendeid. Miks neid hetkel rohkem soomukite asemel teele saadeti, eip tea… võimalik, et hommikuks ei leitud piisavalt läheduses olevaid soomukeid… Küll on huvitav, et Ukraina omad on hakanud viskama droonidelt miskit plahvatavat igale maas lebavale tsiklile, et neid enam kasutada ei saaks. Hinna suhe väga soodne Ukraina kasuks, sest granaat või süütepudel ei maksa eriti miskit.

Liugpomme 187, kaudtuld palju (6400) ja juba teist päeva on tipus kamikaze droonide kasutamine (3267). Päris kõrgele tõusis vene poole kaudtuleüksuste kaotuste number ja muu tagalatoetuselemendi tabamine ka ok tasemel. Õnneks näeb peaaegu igapäevaselt mõnda videot ka Ukraina visatud liugpommidest.

1. Eilse öö esimeses pooles kuulutati Kiievis ja mitmes piirkonnas ballistilise ohu tõttu välja õhuhäire; õhutõrjesüsteem töötas pealinnas, langenud rusud põhjustasid tulekahju.

Öö teises pooles Kiievis hävisid droonirünnaku ja allatulistatud droonide tagajärjel elamuid ja puhkesid tulekahjud katusealustes korterites, hukkus kaks ja sai vigastada viis inimest, sealhulgas neli last.

Kolmas rünnak Kiievile algas hommikul peale kella kuut.

Eile õhtul ründas vene armee ründelennukitega Zaporižjat; linnas puhkes tulekahju ja rusude all on tõenäoliselt inimesi. Ohvrite kohta käivat infot selgitatakse.

Sumõ kant kõikse hullemas sajus, on hukkunuid.

vene okupandid lasid Donetski oblastis maha kolm vangi võetud kaitseväelast. Ukraina peaprokuratuuri teatel on algatatud uurimine. Tehti kindlaks, et 3. mail 2025 viisid kolm sõjaväelast läbi lahingmissiooni positsioonil Novopoli küla lähedal, Velikonovoselkovskaja territoriaalüksuses, Volnovahha rajoonis. Rünnaku käigus piirasid venelased Ukraina kaitsjaid sisse, sundisid neid relvad maha panema ja alistuma. Kui mehed relvad maha pandi, avati nende pihta tuli automaatidest.

EL süüdistab venemaad ametlikult keemiarelvade kasutamises Ukrainas. Uute sanktsioonide põhjuseks on venemaa vägede poolt Marjivka ja Ilinka lähedal toime pandud keemiarelvade rünnakud, mis põhinevad OPCW toetatud tõenditel: pinnaseproovidel, intervjuudel ja venemaal toodetud gaasigranaatidel.

2. Lisaks tihedale sajupilvele Moskvas olid ilmastikuolud kehvad ka Krimmi kandis.

Moskva kandist vaata p 12.

Täna öösel ründasid droonid kaitsetööstuse rajatisi mitmes venemaa piirkonnas, kus lõõmavad tulekahjud. Tuula oblasti kuberner Dmitri Miljajev: „Tuula oblasti kohal õhutõrjejõudude töö tulemusena hävitati 4 drooni. Operatiivteenistused jätkavad tööd maapinnal… Valves olevad õhutõrjesüsteemid on kõrgendatud lahinguvalmiduses ja tõrjuvad juba viiendat rünnakulaine.”

Telegrami kanal Astra teatab kohalikele elanikele viidates, et pärast droonirünnakut Tuulas puhkes tulekahju kahe venemaa kaitsetööstuse suurima ettevõtte piirkonnas, mis kuuluvad riigikorporatsiooni Rostec. Eelkõige nähti suitsu Tuulas Štšeglovskaja Zaseka tänava piirkonnas. Sellel tänaval asub akadeemik A. G. Šipunovi nimeline instrumentide disainibüroo, mis tegeleb maavägede, mereväe ja lennundusvägede jaoks ülitäpsete juhitavate relvade, õhutõrjesüsteemide, kiirlaskerelvade ja lahingurelvade, samuti tsiviiltoodete väljatöötamisega.

Sellel tänaval asub ka teadus- ja tootmisühing SPLAV, mis toodab mitmekordseid raketisüsteeme, raskeid leegiheitjasüsteeme, nende laskemoona ning juhitavaid ja juhitavaid lennukirakette. Ärid asuvad üksteisest umbes kilomeetri kaugusel. Mis täpselt põleb, pole veel teada.

Saranskis (Mordvamaal) nähti ka droonirünnaku järgset suitsu. Linnas oli kaks tulekahju, üks neist Himmaši piirkonnas.

Tulekahjud Saranskis, kohalike elanike sõnul rünnati Optic Fiber Systemsi tehast uuesti ja seal puhkes tulekahju. Mõne kilomeetri kaugusel põleb veel üks hoone. Astra andmetel asuvad Saranski mehaanikatehas ja Saranskkabel-Optika tehas Optiko-Fiber Systemsist mõne kilomeetri kaugusel, mis võis olla teise rünnaku sihtmärgiks. Ettevõtte veebisaidi andmetel on JSC Optic Fiber Systems esimene ja ainus optiliste kiudude tootmistehas venemaal, mis asub Saranskis.

Krimmi poolsaarel kuulutati õhurünnakuhäire umbes kell 21.30 Kiievi aja järgi ulatusliku raketirünnaku tõttu. Kohalikud elanikud teatasid, et rakette väidetavalt märgati Sevastoopoli, Alupka, Sudaki ja Feodossija kohal. Ohu tõttu suleti liiklus Krimmi sillal ja peatati meretransport. Okupandid väitsid, et neid rünnati Neptuuni rakettidega ja et nad olid selle edukalt tõrjunud. See teave vajab aga ametlikku kinnitust.

Veel üks hoop venemaa õhukaitsele – GUR-i üksus „PRYMARY” andis uue rünnaku, hävitades Pantsiri süsteemi, Kasta-2E2 radari ja selle juhtimispunkti Krimmis.

Samal ajal kurdavad venelased Moskvas mittetöötavate sularahaautomaatide üle. 5. mail teavitas ühtne riiklik hädaolukordade ennetamise ja likvideerimise süsteem (RSChS) vene Föderatsiooni elanikke võidupühale pühendatud sündmuste taustal nädalaks kehtivatest internetiühenduse piirangutest.

3. Kursk/Belgorod: vene kanalite teatel kontrollivad Ukraina väed Kurski piiril asuva Tjotkino edelaosa väikest osa, aktiivsetest lahingutest teatatakse ka Novõi Puti ja Volfino lähedalt. Alles on ka väike sillapea Kurski oblasti varasemas sillapeas Belgorodi oblasti piiril ning võimalik, et mingid metsatukad ka Belgorodi oblastist. Eile ei suutnud tuvastada ka vene poole edenemisi sügavamale Sumõ oblastisse, kuigi pingutati kõvasti. Kuna siin sektoris on vene väge tihedalt koos, siis enim neid juhtimispunkte just siin kandis hävitatakse.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: pisu üllatusega isegi lõunasektoris muutusteta.

6. Siversk: Hrõhorivka külas jälle vene pool kanna maha sai, eks näis, kauaks…kui kauemaks kui paar päeva, siis loeb küla kaotatuks.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: kaks küla tervenisti kaotati.

venemaa lipp heisatiNovoolenivkas (maantee Pokrovsk-Tšassiv Jar ääres), kinnitades nende täielikkukontrolli asula üle.

Novoserhijivka külas märgati vene vägesid, mis liiguvad edasi Uspenivkast läände (Pokrovskist lõunas, siinse lõigu keskmises sektoris), millega saab lugeda kahjuks ka Uspenivka asula langenuks.

9. Lõunarinne: eilne päev sektori idaosas muutusi ei toonud aga tuntav vene poole huvi siit läbimurre saada on täitsa olemas.

10. Herson: muutusteta.

11. India väed alustasid kohaliku aja järgi 7. mai varahommikul Pakistani vastu sõjalist operatsiooni. CNN teatab New Delhile viidates, et raketirünnakuid sooritati üheksale terroristliku infrastruktuuri objektile nii Pakistanis endas kui ka vaidlusaluse Kashmiri piirkonna Pakistani hallatavas osas. „Need sammud astuti pärast Pahalgamis toimunud barbaarset terrorirünnakut, milles hukkus 25 indiaanlast ja üks Nepali kodanik,” teatas India kaitseministeerium. Kõnealuse rünnaku panid tundmatud ründajad toime 22. aprillil Kashmiri osariigi India osas turismigrupile, milles India võimud süüdistasid Pakistani.

„Meie teod olid sihipärased, tasakaalustatud ja mitteeskaleeruvad. Ühtegi Pakistani sõjaväeobjekti sihikule ei võetud. India on oma sihtmärkide seadmisel ja karistusmeetodites näidanud üles märkimisväärset vaoshoitust,” teatas India kaitseministeerium avalduses.

Pakistani kaitseministeerium kinnitas raketirünnakute fakti riigis asuvatele sihtmärkidele. Pakistani sõjaväe teatel on India pommitanud kolme Pakistani piirkonda, edastab AFP. Islamabad on riigi õhuruumi 48 tunniks sulgenud, teatab Samaa TV. AP ja Samaa teatasid allikatele viidates, et Pakistani väed algatasid India vastu vasturünnakuid. Nad ei avaldanud rünnaku üksikasju.

Päev varem katkestas India, kellel on nagu Pakistanil ka tuumarelvad, naaberriigi veevarustuse Chenabi jõel asuva Baglihari tammi kaudu ja kavatses sama teha Kishanganga tammiga Jhelumi jõel. Need hüdraulilised ehitised võimaldavad New Delhil kontrollida veevoolu Induse jõe vesikonnas. Pakistani põllumajandus- ja energeetikasektor sõltuvad nende tarnete stabiilsusest. Islamabad rõhutas, et käsitleb „sõjaaktina” relvarahu rikkumist, mille pooled allkirjastasid 1960. aastal.

CNN-i andmetel väidab Pakistan, et tulistas alla viis India lennukit ja ühe drooni. Väljaanne märgib, et Pakistani luureteenistuse kõrge allika sõnul tulistati India territooriumil alla kolm India lennukit ja üks droon. Teine Pakistani valitsusallikas kinnitas, et alla tulistati kolm lennukit ja üks droon. CNN lisab, et ei saa neid väiteid iseseisvalt kinnitada ning on kommentaari saamiseks võtnud ühendust India valitsuse ja sõjaväega. Väljaanne selgitas hiljem, et Pakistani julgeolekuallikate sõnul tulistas Pakistan pärast India rünnakut alla viis India õhujõudude lennukit ja ühe drooni.

Plahvatusi on kuulda Poonchis India Jammu ja Kashmiri provintsis. Tõenäoliselt on need tingitud suurtükiväe ja miinipilduja tulevahetusest.

12. Olukord enne 9. mail Moskvas toimuvat võiduparaadi kuumeneb. Teisipäeva õhtul, päev enne Hiina liidri Xi Jinpingi ametlikku visiiti Moskvasse, kes plaanib osaleda võidu 80. aastapäeva üritustel, teatas venemaa kaitseministeerium, et tõrjus 24 tunni jooksul Ukraina droonide teise rünnaku venemaa piirkondadele. Kuna õhurünnakud jätkusid terve päeva ja lennujaamad on suletud, on riigi tsiviillennundus kokkuvarisemise äärel.

venemaa kaitseministeeriumi teatel tulistasid õhutõrjejõud pärast kella 18.40 Moskva aja järgi venemaa Föderatsiooni kuue piirkonna kohal taevas alla 57 lennukitüüpi drooni. Brjanski oblastis hävitati 31 sihtmärki, Kurski oblastis 14, Orjoli oblastis seitse, Kaluga ja Rjazani oblastis kumbki kaks ning annekteeritud Krimmis veel üks. Õhurünnakuhäire kuulutati välja ka Krasnodari krais ja Sevastopolis, kirjutab Mash. Viimases keelati meretranspordi toimimine. Kohalike võimude teatel on suletud ka Krimmi sild. Moskva linnapea sergei sobjanini sõnul lasti 6. mai õhtul pärast hommikuse rünnaku tõrjumist, mil hävitati 19 drooni, pealinnale lähenedes alla veel üheksa sihtmärki.

Moskva lähedal Žukovski lennujaamas jätkuvate rünnakute ajal piirati kell 21.19 lennukite saabumist ja väljumist sel päeval kolmandat korda. Domodedovo ja Vnukovo lennujaamad suleti teist korda. Tööd piirati ka Sotši lennujaamas, teatas föderaalne õhutranspordiamet.

Mash väidab, et õhtune droonirünnak Moskvale viis kõigi Moskva oblasti lennujaamade „kokkuvarisemiseni”. Paljud lennukid saadetakse teistesse linnadesse ja hilinevad. Mõned reisijad jäid lennukisse mitmeks tunniks ilma toiduta. Nižni Novgorodi lennujaam osutus hilinenud ja ümberplaneeritud lende ootavatest reisijatest ülerahvastatud, kirjutab „Ettevaatust, Uudised”. Sarnane olukord on ka Mahhatškala lennujaamas. „See on esimene kord, kui ma sellist kokkuvarisemist mäletan,” ütles Saratovis kinni jäänud klientidele lennuki kapten, mis pidi neid Alanyast Moskvasse viima. Ta märkis, et pealinna lennujaamadest on avatud ainult Šeremetjevo.

Rosaviatsia hoiatas ka lendude hilinemise eest, mis on tingitud „lennukite hilinenud saabumisest nende algsetesse sihtkoha lennujaamadesse” Kesk-venemaal. Nad märkisid, et amet on koos transpordiministeeriumi ja riikliku lennuliikluse korraldamise korporatsiooniga „tugevdanud pealinna piirkonna lennujaamade ja lennufirmade tegevuse jälgimist”.

6. mai öösel kehtestati Ukraina droonide rünnaku tõttu ajutised lennupiirangud 13 venemaa Föderatsiooni lennujaamas: Moskva Vnukovo, Domodedovo, Žukovski ja Šeremetjevo, Kaluuga, Volgograd, Saraatov, Samaara, Ivanovo, Nižni Novgorod, Jaroslavl, Kaasan ja Nižnekamsk. Ukraina rünnakute taustal Tuula ja Kurski oblastis esines mobiilse interneti ja side töös katkestusi. Kokku tulistas õhutõrje kaitseministeeriumi andmetel öösel 11 piirkonnas alla 105 Ukraina drooni.

7. mail peaks Hiina president Xi Jinping saabuma venemaale. Tema visiit peaks kestma 10. maini. Hiina juht kavatseb putiniga arutada Ukraina sõda, vene-Ameerika suhteid ning energiaküsimusi, ütles venemaa presidendi abi juri ušakov. Varem ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Kiiev ei kavatse garanteerida 9. mail Moskvas toimuval võiduparaadil osalevate rahvusvaheliste liidrite turvalisust.

13. Sõjamajanduse mull, mida venemaal on Nõukogude ajast saadik rekordilised sõjalised kulutused üles paisutanud, on hakanud tühjenema. Raiffeisenbanki analüütikute hinnangul läks venemaa SKP 2025. aasta esimeses kvartalis esimest korda kolme aasta jooksul negatiivsele territooriumile, tuginedes majandusarengu ministeeriumi ametlikule statistikale. Kuigi majandus püsis aastavõrdluses plussis (1,7%) võrreldes eelmise kvartaliga, kahanes selle maht 0,3%, mida statistika pole näinud alates 2022. aasta aprillist-juunini. Bloomberg Economicsi peaökonomist hindab kvartalilangust veelgi sügavamaks, 0,6–0,8%-ni. Rahalises vääringus, võttes arvesse inflatsiooni, oli SKP märtsi lõpus ligikaudu 500 miljardit rubla väiksem kui detsembris, arvutas Saksamaa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi teadur Janis Kluge.

„SKP dünaamika näitab selgeid halvenemise märke,” märgib Raiffeisenbank. Majandusarengu ministeeriumi andmetel langesid tööstuskasvu määrad enam kui 5 korda – 5,7%-lt 1,1%-le, jaemüügi käibe kasv aeglustus peaaegu poole võrra (5,5%-lt 3,2%-le) ning hulgimüük hakkas esimest korda pärast 2023. aasta talve langema – 2,1% kvartalis.

„Olukorra teeb keeruliseks madalad naftahinnad,” lisab pank: vene Uurali nafta hind langes jaanuari keskpaiga 70 dollarilt märtsi lõpuks 59 dollarini, aprillis 54 dollarini ja mai alguses vaid 49 dollarini. See jätab majanduselt ilma 35 miljardit dollarit välisvaluutatuludest ja eelarvest 2,6 triljonit rubla nafta- ja gaasimaksudest, selgub valitsuse ja rahandusministeeriumi ajakohastatud prognoosidest.

Isakov juhib tähelepanu sellele, et aprillikuu esialgsed andmed näitavad jahenemise jätkumist. Tööstuse PMI äritegevuse indeks jääb alla 50 punkti, mis tähendab tootmise langust ning lisaks väheneb kiiresti kaubavedu venemaa Raudteede võrgus – 9,7% aastavõrdluses. See tähendab, et suure tõenäosusega libiseb majandus teise kvartali lõpuks tehnilisse majanduslangusesse (langus kaks kvartalit järjest), kirjutab Isakov.

Väljaspool sõjatööstuskompleksi on venemaa tööstus juba kahanemas, juhib Kluge tähelepanu. Valitsusele lähedase analüütilise keskuse Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse hinnangul langes tsiviiltoodang esimeses kvartalis 0,8%, sealhulgas märtsis 1,1%. Ja selle praegused mahud on madalaimad alates 2023. aasta aprillist. Langus mõjutas tsiviilehitust, elektriseadmete tootmist, ehitusmaterjalide tootmist ja mustmetallurgiat. Toiduainete tootmine on sõja esimestest kuudest saadik langenud rekordiliselt madalale tasemele – esimeses kvartalis 0,7% kuus, kirjutab Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus.

Vaatamata ulatuslikele maksetele sõjaväelastele ja lepingulistele sõduritele, on ka tarbijakulutused stagneerunud, juhib Raiffeisenbank tähelepanu: esimeses kvartalis oli see vaid 0,2% kõrgem kui eelmises kvartalis. „Lisaks saavutati kasv ainult tänu mittetoidukaupade ostude taastumisele; teenuste ja toiduainete segmendid langesid,” kirjutavad panga analüütikud.

Majandusarengu ministeerium ennustab endiselt, et aasta lõpuks kasvab venemaa SKP 2,5% pärast kahel eelneval aastal järjest üle 4% kasvu. Siiski „suurenevad riskid, et majanduskasv on sel aastal madalam,” kirjutab Raiffeisenbank. Valitsuse plaanid kärpida naftahindade languse tõttu eelarvekulusid raskendavad ilmselgelt venemaa majanduse optimistlike kasvunäitajate saavutamist, mille majandusarengu ministeerium baasprognoosis säilitas, hoiatab Astra Asset Managementi investeerimisdirektor Dmitri Polevoi.

14. venemaa riik, mis on Ukraina-vastasele agressioonile juba kulutanud vähemalt 22 triljonit rubla, ei teinud Suure Isamaasõja veteranidele natsi-Saksamaa üle võidu 80. aastapäevaks kalleid kingitusi. venemaa kaitseministeeriumi andmetel on neid riigis alles umbes 7 tuhat. Muuhulgas ostavad nad toidukomplekte, termoseid, tekke, toidupoodide sertifikaate ja sarnaseid esemeid, sai Verstka teada pärast riigihangete portaalis pakkumiskutsete uurimist.

Seega antakse Leningradi oblasti Gatšina rajooni veteranidele ja neile „nende kategooriatesse kuuluvatele” inimestele võidu 80. aastapäevaks komplektid, mis sisaldavad termost, postkaarte ja sertifikaati toidupoe supermarketisse hinnaga 3000 rubla (30 eurot). Ostu kogumaksumus on 4,7 miljonit rubla (47 tuhat eurot).

Stavropoli veteranid saavad portselanist teekomplekte 8 tuhande rubla (80 euro) eest (pakkumine sätestab 90 komplekti ostmise). Vladimiri oblastis ostavad nad sööginõude komplekte väärtusega 1,5 tuhat rubla (partii kogumaksumus on 276 tuhat). Peterburis antakse veteranidele lisaks teenistusele musta teed, kuivatatud puuvilju ja lilli.

Komsomolski-äärse-Amuuri veteranid saavad ametnikelt toidupakke, mis sisaldavad teekotte, purki lahustuvat kohvi, mett, kompotti, juustu, vorsti ja muid kaupu. Moskva veteranidele pakutakse oliive, apelsinimarmelaadi ja moosi ning Tõva võimud panevad kokku hautatud liha, päevalilleõli, kaerahelbeid, tatrahelbeid ja riisi.

Omski oblastis antakse veteranidele 15 tekki hinnaga 2,5 tuhat rubla, Vologda oblastis – 24 tekki ja 30 patja. Hantõ-Mansiiski autonoomse ringkonna võimud ostavad neile õhupuhastusseadmeid (maksumusega 4880 rubla).

Tatarstanis, mis on kaitseministeeriumiga lepingu sõlmimise eest tehtavate maksete suuruse poolest üks liidreid, kulutavad nad noorte kaasamisega veteranidele kontserdi korraldamiseks veidi alla miljoni rubla. Amuuri oblastis Zavitinski linnas lubavad nad Teise maailmasõja veteranide korterites 9. maiks remonti teha; Nad plaanivad selleks eraldada miljon rubla.

2022. aastal osteti võidupühaks Moskva veteranidele 3300 toidupakki (alla 10 miljoni rubla), mis sisaldasid vorsti, kalakonserve, juustu, leiba, maiustusi, vahukomme ja sarnaseid tooteid. Veteranidele antavad toiduained ei ole alati värsked. Näiteks 2024. aastal kaebasid Teise maailmasõja veteranide pereliikmed, et ametnikud tõid neile aegunud või selgelt riknenud toitu. Võimud unustasid lihtsalt mõned „veteranid”.

venemaal on umbes seitse tuhat Suure Isamaasõja veterani, ütles kaitseminister andrei beloussov. Samal ajal hindas ta veteranide koguarvuks, sealhulgas piiramisrõngas Leningradi, Sevastopoli, Stalingradi elanikud ja kodurindel töötavad inimesed, umbes 300 tuhandele inimesele. Samal ajal peaksid Suure Isamaasõja noorimad osalejad, kes oleksid võinud osaleda reaalsetes lahingoperatsioonides, olema nüüd umbes 98-aastased (sündinud 1927. aastal).

15. Moskva-vastaste sanktsioonide uude, 17. paketti lisatakse enam kui 100 venemaa varilaevastiku alust, samuti üle 50 venemaa ja venemaaga seotud isiku ja juriidilise isiku (sealhulgas viis hiinlast). Euroopa Komisjon on sellise ettepaneku esitanud, ütlesid diplomaatilised allikad Reutersile. Uued venemaa-vastased meetmed hõlmavad ka suurenenud ekspordikontrolli kaupade ja tehnoloogiate üle, mida venemaa relvajõud võiksid kasutada. Piirangud kehtestatakse 31 ettevõttele, mis toetavad venemaa kaitsetööstust või osalevad sanktsioonide vältimises. Ühe allika sõnul asub neist 13 väljaspool venemaad. Üks allikas ütles, et venemaa Sahhalin-2 nafta- ja gaasiprojekti sanktsioonide erandit pikendatakse järgmise aasta juunini, kuna see on Jaapani jaoks oluline.

Agentuur märgib, et Euroopa Komisjoni ettepanekud töötati välja tavapärasest kiiremini ja ilma eelneva konsulteerimiseta EL-i liikmesriikidega. Ettepanekute eesmärk oli näidata, et blokk suudab ikka veel venemaa vastu milleski kokku leppida pärast Ungari korduvaid vetoähvardusi, ütles Euroopa ametnik. Arutelud 17. sanktsioonipaketi üle algavad kolmapäeval.

Eelmisel nädalal teatas Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot, et EL töötab USA võimudega kooskõlastatult välja järjekordse venemaa-vastaste sanktsioonide paketi. Ta rõhutas, et Euroopa toetaks USA püüdlusi kehtestada Moskva vastu „purustavad” piirangud, millest varem teatas senaator Lindsey Graham, kui kreml keeldub Ukrainas rahumeelse lahenduse saavutamisest. Laupäeval teatasid Reutersi allikad, et USA sanktsioonid mõjutavad Gazpromi ja suurettevõtteid, mis tegelevad loodusvaradega, samuti venemaa pangandussektorit.

16. Kolme Ida-Euroopa NATO ja EL-i riigi võimud keelasid Serbia presidendi Aleksandar Vučići ja Slovakkia peaministri Robert Fico lennukitel 9. mail Moskvas toimuval võiduparaadil osalemise oma territooriumi kohal lendamise.

Serbia portaali Novosti andmetel ei andnud Leedu ja Läti valitsused 6. mail Vučićit vedanud lennukile luba venemaale lennata. Riia viitas oma otsuse langetamisel lennu sihtmärgi poliitilisele tundlikkusele. Vilnius omakorda põhjendas Vučići lennuki transiidikeeldu oma õhuruumist läbi „tehniliste ja diplomaatiliste asjaoludega”.

3. mail sai teatavaks, et Vucic tundis end Moskvas Nõukogude-Saksa sõja võidu 80. aastapäeva auks toimunud võiduparaadi eelõhtul, kus ta pidi Serbiat esindama, halvasti ja katkestas selle tõttu isegi oma visiidi Ameerika Ühendriikidesse. Ta naasis koju ja haiglaravil Belgradi sõjaväemeditsiini akadeemias. Serbia rahandusminister Sinisa Mali lubas pühapäeval presidendil 9. mail Moskvasse minna, kuid ei osanud kindlalt öelda, kas visiit üldse toimub.

Poola ja Leedu võimud keelasid Slovakkia valitsusjuhil Robert Ficol Moskvasse lendamise, teatab Novosti. Samal ajal teatas Slovakkia Pravda, et pärast seda, kui riigi valitsus täitis Fico Moskvasse suunduva erilennu ametlikud nõuded, andis Varssavi selleks loa. „Samal ajal kritiseerib Poola peaminister Fico osalemist Moskva sõjaväeparaadil,” rõhutas Poola saatkond Slovakkias.

venemaa presidendi abi juri ušakov teatas teisipäeval, et putin plaanib 9. mail Moskvas kohtuda Vučići ja Ficoga. Ta kavatseb arutada Slovakkia peaministriga Ukraina sõda ja Serbia presidendiga olukorda Lääne-Balkani piirkonnas. Kokku peaks Moskvas toimuvale võiduparaadile osalema 26 riigi ja kolme tunnustamata riigi juhte.

17. Washington Post, viidates agentuuri Ukrinform käsutuses olevatele dokumentidele pöördus USA presidendi Donald Trumpi administratsioon selle aasta alguses Ukraina võimude poole ettepanekuga võtta oma territooriumile vastu USA-st väljasaadetud kolmandatest riikidest pärit immigrante. Ettepanek edastati Ukraina poolele jaanuari lõpus kõrge Ameerika diplomaadi kaudu. See nägi ette Ameerika Ühendriikidest väljasaadetud isikute paigutamist Ukrainasse, kes ei ole Ukraina kodanikud, hoolimata asjaolust, et riik on sõjas ja sõltub suuresti Ameerika sõjaväest ja rahalisest toetusest.

Dokumentidest ei selgu, kuidas Kiiev täpselt sellele ettepanekule reageeris. On teada vaid see, et Ukraina diplomaat teavitas USA saatkonda oma kavatsusest vastata pärast valitsuse ametliku seisukoha kujundamist. Kaks olukorraga tuttavat Ukraina ametnikku ütlesid, et küsimust pole kõrgeimal tasemel arutatud ning nad ei ole teadlikud ühestki USA poliitilisest nõudmisest küüditatute vastuvõtmiseks.

See algatus on osa Trumpi administratsiooni laiemast strateegiast laiendada ebaseaduslike immigrantide väljasaatmist Ameerika Ühendriikidest. Selle poliitika osana on Ameerika Ühendriigid juba sõlminud lepingud mitme Ladina-Ameerika riigiga, sealhulgas El Salvadori, Mehhiko, Costa Rica ja Panamaga, mis on nõustunud vastu võtma immigrante, kes ei ole nende kodanikud.

Lisaks kaalub Trumpi administratsioon umbes 240 000 ukrainlase ajutise seadusliku staatuse lõpetamist, kes lahkusid Ameerika Ühendriikidesse pärast seda, kui venemaa alustas Ukraina täiemahulist sissetungi. See samm võib viia nende väljasaatmiseni.

Meenutagem: Trump teatas, et tema riik vajab karmi immigratsioonipoliitika rakendamiseks „julget õigussüsteemi”. Michiganis toimunud miitingul, mis tähistas USA presidendi 100. ametipäeva, rääkis Donald Trump „põhjalikest muutustest Washingtonis peaaegu sajandi jooksul” ning kiitles karmi immigratsioonipoliitika ja Hiina-vastaste tollitariifidega. Washington Posti andmetel töötab Trumpi administratsioon välja massiküüditamise plaani, mille kohaselt peaks see hõlmama miljonit inimest aastas.

18. Lühiuudised

Euroopa Liit lõpetab 2027. aasta lõpuks täielikult venemaa gaasi impordi ning minimeerib ka venemaa nafta importi, tugevdab võitlust venemaa varilaevastiku vastu ja vähendab oluliselt oma sõltuvust venemaast tuumatööstuses, eelkõige rikastatud uraani tarnimise piiramise kaudu.

2025. aastaks on Ukraina välisfinantseerimise vajadus täielikult rahuldatud. Peaminister Denõs Šmõhal teatas sellest valitsuse istungil. „Katame eelarvepuudujäägi partnerite abiga, aga ka sisemise laenamise abil. On oluline, et kogu selle aasta välisfinantseerimise vajadus – üle 39 miljardi dollari – oleks täielikult kaetud,” ütles ta. Šmõhal rõhutas, et tsiviileelarve prioriteetide hulka kuuluvad kulutused meditsiinile ja haridusele, palkadele ja pensionidele.

Toimus uus vangide vahetus, 205 inimest kummaltki poolelt.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Euroopa Liidu ohtlike toodete hoiatussüsteemi Safety Gate kaudu eemaldati 2024. aastal turult 4137 ohtlikku toodet, mis on ajaloo suurim hulk. Eestis tuvastati turult 133 erinevat ohtlikku toodet, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).

Safety Gate on Euroopa Liidu kiire hoiatussüsteem, mis võimaldab kiiresti jagada teavet turult leitud ohtlike toodete kohta. Süsteem aitab liikmesriikide ametiasutustel kooskõlastatult tegutseda – kui üks riik tuvastab ohtliku toote, saavad sellest kohe teada ka teised, kes saavad vajadusel rakendada sarnaseid meetmeid.

„2024. aasta kohta ilmunud Euroopa Komisjoni aruandest selgub, et EL-i liikmesriigid, Island, Liechtenstein ja Norra teavitasid Safety Gate’i süsteemi kaudu 4137 ohtlikust tootest. Võrdluseks: 2023. aastal oli teavitusi 3412.” sõnab TTJA tooteohutuse talituse juhataja Jana Baljutis-Kütt.

Kõige rohkem teavitati 2024. aastal kosmeetikatoodetest (36%), mänguasjadest (15%) ja elektriseadmetest (10%). Kõige sagedasemad riskitüübid olid seotud keemilise ohu (49%) ja vigastustega (14%).

„Eesti järelevalveasutused avastasid 2024. aastal testimise teel turult 25 ohtlikku toodet (peamiselt lastehooldustooted ja kemikaalid), millest teavitati Safety Gate süsteemi kaudu ka teisi liikmesriike. Peamiseks murekohaks olid püsimeigis leitavad ohtlikud ained nagu näiteks arseen, koobalt ja nikkel, mis võivad põhjustada nahaärritust, aga tõsisematel juhtudel ka viljatust ning vähki,” nendib Baljutis-Kütt. „Teiste riikide teavituste põhjal avastati  lisaks veel 108 ohtlikku toodet. 2024. aastal leiti Eestis kokku 133 erinevat ohtlikku toodet, millest 33% olid sõidukid ja nende lisaseadmed, 20% mänguasjad ja 13% lastehooldustooted. Sagedasemad riskitüübid Eestis tuvastatud toodetel olid vigastused, keemiline oht ja lämbumisoht. Meetmed, mida ohu kõrvaldamiseks kasutati on toote turult kõrvaldamine, tarbijatelt tagasinõudmine ning tarbijate hoiatamine.”

„2024. aastal moodustasid Safety Gate’i kaudu laekunud teadetest suurima osa Hiina päritolu tooted – koguni 40% kõigist teavitustest. Kui kosmeetikatooted sellest arvestusest välja jätta, pärines 61% ohtlikest toodetest Hiinast – see on 24% rohkem kui 2023. aastal. See peegeldab laiaulatuslikku impordi mahtu ning vajadust jätkuva järelevalve järele kolmandatest riikidest saabuvate toodete osas.“ lisab Baljutis-Kütt.

Kust leida infot ohtlike toodete kohta?

Info ohtlike toodete kohta avaldatakse Safety Gate süsteemi avalikul veebilehel ja masintõlgitakse kõigi EL-i riikide ametlikesse keeltesse. 

Lisaks Safety Gate süsteemile on võimalik TTJA poolt tuvastatud, Eesti turul olevate ohtlike toodete teadetega tutvuda ameti kodulehel asuvas ohtlike toodete registris.

Teisipäeval, 6. mail kella 13.56 ajal juhtus liiklusõnnetus Võru maakonnas Rõuge vallas Võru-Mõniste-Valga maantee 18. kilomeetril.

Autot Citroen Jumper juhtinud 43-aastane mees kaotas sõiduki üle kontrolli ja sõitis teelt välja kraavi.

Citroeni juht toimetati haiglasse.

India ründas Pakistani ööl vastu tänast kolmapäeva, 7. maid.

India teatas, et andis löögi üheksa sihtmärgi pihta, mis asuvad Pakistanis ja vaidlusaluse Kashmiri piirkonna Pakistani hallatavas osas.

Pakistani sõjaväe teatel on India tulistanud rakette kolmes kohas. Riik on kirjeldanud rünnakut kui „räiget sõjategu” ja lubanud kättemaksu, edastab Reuters.

Pakistan väidab, et tulistas öösel alla viis India hävitajat. Pakistani relvajõudude pressiesindaja väitis, et Pakistan tulistas alla kolm hävitajat Rafale, ühe hävitaja Su-30 ja ühe hävitaja MiG-29.

India ei ole kinnitanud erakordselt tugevat väidet tipptasemel hävitajate allatulistamise kohta. Pakistani väidet ei ole sõltumatud allikad kinnitanud.

Pakistani teatel sai India rünnakutes surma vähemalt kaheksa ja vigastada vähemalt 35 inimest.

Pärast India rünnakuid olid riikide vägedel väidetavalt öösel Kashmiris sõjalised kokkupõrked piiril, kus riikide hallatavad alad kohtuvad.

Kõik on ärkvel ja väga mures. Me ei tea, mis homme saab. Mõned inimesed, kes olid ehitanud varjendeid ja punkreid, on neisse kolinud, ütles Neelumi oru elanik Jawad Ahmed Paras öösel väljaandele Guardian.

India on teatanud samuti surmajuhtumitest. Selle kohaselt on Pakistani vägede tulistamises Kashmiris hukkunud vähemalt kolm India tsiviilisikut.

Lennuliiklus on nii Pakistanis kui Indias nii öösel kui hommikul piiratud.

Kashmiris toimus umbes paari nädala eest verine terrorirünnak, mille tõttu niigi pingelised suhted tuumariikide vahel muutusid veelgi pingelisemaks.

India on süüdistanud rünnakus Pakistani, kes eitab oma seotust sündmustega.

India tõstab oma avalduses esile terrorirünnaku. Riik ütleb, et ründas „terroristlikku infrastruktuuri”. Selle kohaselt ei olnud rünnak suunatud Pakistani sõjalistele sihtmärkidele.

„Me näitame oma pühendumust selle rünnaku eest vastutavate isikute vastutusele võtmisele,” seisis avalduses.

Avalduses nimetatakse rünnakut „operatsiooniks Sindoor”. India kirjeldab oma tegevust kui „sihipärast, tahtlikku ja mitteeskaleeruvat”.

India kaitseallikas ütles Reutersile, et India sihtmärgid olid islamistlike rühmituste Jaish-e-Mohammed ja Lashkar-e-Taiba peakorterid.

Pakistani kaitseminister Khawaja Asif lükkab India süüdistused tagasi. Ta väidab, et India on tabanud tsiviilsihtmärke, vahendab CNN.

India väidab, et ründas terroristide laagreid. See pole aga väidetavalt tõsi. Rahvusvaheline meedia on külastanud kohti, kus tsiviilisikuid rünnati, ütles Asif.

Tuumarelvaga riikide vaheline sõjaline kokkupõrge on tekitanud muret kogu maailmas.

Ameerika analüütik Michael Kugelman peab kokkupõrget murettekitavaks. Kugelman on Lõuna-Aasiale spetsialiseerunud asjatundja.

„Kuna nii Indial kui Pakistanil on tuumarelvad, on igasugune sõjaline vastasseis ohtlik, olenemata sellest, kui piiratud jõu kasutamine on,” ütles Kugelman väljaandele Washington Post.

Kuum sõda ei ole kummagi riigi huvides [–], kuid riske ei tasu alahinnata, eriti arvestades valearvestuste võimalust, märkis ta.

ÜRO peasekretär António Guterres on India sõjaliste operatsioonide pärast väga mures, ütles Guterrese pressiesindaja.

„Ta kutsub mõlemat riiki üles sõjategevuses maksimaalselt vaoshoitusele,” ütles pressiesindaja Stéphane Dujarric.

Maailm ei saa endale lubada sõjalist vastasseisu India ja Pakistani vahel, lisas ta.

USA president Donald Trump kommenteeris Valges Majas ajakirjanikele India rünnakuid. Trumpi sõnul oli riikide ajaloo tõttu ootuspärane, et „midagi juhtub”, sest India ja Pakistan on sõdinud „aastakümneid ja sajandeid”. Ta ütles, et loodab, et vastasseis saab kiiresti läbi.

USA välisminister Marco Rubio on rääkinud oma kolleegidega Indias ja Pakistanis, teatas Valge Maja. Rubio on kutsunud mõlemaid pooli üles alustama kõnelusi, et vältida olukorra edasist eskaleerumist.

Siin on video öisest rünnakust:

11 seconds of pure bliss. This is India’s biggest, deepest non-war military action against Pakistan. pic.twitter.com/B9ekF4T43D

— Shiv Aroor (@ShivAroor) May 7, 2025

Riigikohtunik Paavo Randma hinnangul tuleks pakkuda inimestele võimalust minna vabasurma, kui see on nende siiras tahe. Küll aga tuleks Randma sõnul eelnevalt seadusandjatel regulatsioonid paika panna, millega nad seni tegelenud ei ole.

Riigikohus mõistis õigeks inimestele vabasurmaks abivahendit pakkunud Paul Tammerti. Kohtu hinnangul ei osutanud ta tervishoiuteenust ja seega ei saa talle ette heita tegevusloata majandustegevust. Riigikohtu hinnangul vajaks assisteeritud enesetapp täpsemat reguleerimist, nii poliitikud kui ka ametnikud aga leiavad, et seda ei ole niipea võimalik teha, vahendab ERR.

Süüdistuse kohaselt andis Paul Tammert inimestele raha eest kasutada enda valmistatud seadme, mis võimaldas minna vabasurma. Kui alama astme kohtutes jäi mees süüdi tegevusloata tervishoiuteenuse osutamises, siis riigikohus mõistis mehe õigeks.

Sotsiaalmeediasse on pandud video selle kohta, kuidas Venemaal Moskvas märgati kõrgema taseme autojuhti.

Moskva MKAD ringteel märgati Tuula numbrimärkidega Lada Priorat, mis sõitis ülestõstetud kapotiga, mis kattis täielikult esiklaasi.

Kuidas juht manööverdamisega hakkama sai, jääb saladuseks.

Siin on video asja kohta:

Tartu linn esitas Tallinna halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigi vastu 2024. aasta üldhooldusteenuse kulude hüvitamiseks. Tartu taotleb riigilt hooldereformi kulude hüvitamist 1 622 779 euro ulatuses.

Tartu linn soovib riigilt üldhooldusteenuse kulude täiendavat hüvitamist, sest keskvalitsus ei ole täitnud oma kohustusi hooldereformiks vajaliku rahastuse tagamisel ning peab Tartu linnale kompenseerima reformi tõttu oluliselt kasvanud kulud, vahendab ERR.

EL lõpetab oma sõltuvuse Venemaa energiast, peatades Venemaa gaasi ja nafta impordi ning lõpetades järk-järgult Venemaa tuumaenergia kasutamise. Samal ajal tagatakse stabiilsed energiatarned ja -hinnad kogu ELis. Euroopa Komisjoni täna esitatud tegevuskava aitab lõpetada ELi sõltuvuse Venemaa energiast.

Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Ukraina sõda on jõhkralt ilmsiks toonud väljapressimise, majandusliku survestamise ja hinnašokkide ohu. „REPowerEU” tegevuskavaga oleme mitmekesistanud oma energiavarustust ja oluliselt vähendanud Euroopa varasemat sõltuvust Venemaa fossiilkütustest. Nüüd on Euroopal aeg täielikult katkestada oma energiasidemed ebausaldusväärse tarnijaga. Meie kontinendile jõudva energia eest makstud raha ei tohiks kasutada Ukraina-vastaseks agressioonisõjaks. Me võlgneme seda oma kodanikele, ettevõtetele ja vapratele Ukraina sõpradele.”

Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse on tehtud märkimisväärseid edusamme Venemaast energiasõltuvuse lõpetamiseks, ent 2024. aastal taastus ELi gaasiimport Venemaalt. Seetõttu on vaja koordineeritumaid meetmeid, kuna ELi liigne sõltuvus Venemaa energiaimpordist kujutab endast julgeolekuohtu. Tegevuskavaga nähakse ette Venemaa nafta-, gaasi- ja tuumaenergia järkjärguline eemaldamine ELi turgudelt, kujundades energiasüsteemid ümber koordineeritud ja turvalisel viisil. Meetmete eesmärk on säilitada ELi energiavarustuse kindlus, piirates samal ajal mõju hindadele ja turgudele.

Alates 2025. aastast peaksid ülemaailmsed veeldatud maagaasitarned kiiresti kasvama, samal ajal kui gaasinõudlus väheneb. Energiasüsteemi ümberkujundamise raamistiku ja taskukohase energia tegevuskava täieliku rakendamisega peaks EL asendama 2030. aastaks kuni 100 miljardit kuupmeetrit maagaasi, mis tähendab nõudluse vähenemist 2027. aastaks 40–50 miljardi kuupmeetri võrra. Samal ajal peaks veeldatud maagaasi tootmisvõimsus suurenema 2028. aastaks ligikaudu 200 miljardi kuupmeetri võrra, mis on viis korda rohkem kui praegune Venemaa gaasi import ELi.

Tänase tegevuskava alusel esitab komisjon järgmisel kuul seadusandlikud ettepanekud.

Venemaa energiatarned lõpetatakse järk-järgult ja koordineeritult

Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et Venemaa energiaimpordi järkjärguline lõpetamine toimuks koordineeritult kogu ELis. Liikmesriigid peavad koostama selle aasta lõpuks riiklikud kavad selle kohta, kuidas nad aitavad kaasa Venemaa gaasi, tuumaenergia ja nafta impordi lõpetamisele.

Samal ajal jätkub töö energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamiseks ja energiavarustuse mitmekesistamiseks, sealhulgas gaasinõudluse koondamise ja taristu parema kasutamisega, et kõrvaldada varustuskindlust ja turu stabiilsust ohustavaid riske.

Tulevased ettepanekud parandavad muu hulgas Venemaa gaasi läbipaistvust, seiret ja jälgitavust ELi turgudel. Uusi lepinguid Venemaa gaasitarnijatega ei sõlmita (torujuhe ja veeldatud maagaas) ning kehtivad hetkelepingud lõpetatakse 2025. aasta lõpuks. See peaks käesoleva aasta lõpuks vähendama Venemaa gaasitarneid veel kolmandiku võrra. Lisaks teeb komisjon ettepaneku peatada 2027. aasta lõpuks kogu ülejäänud Venemaa gaasi import.

Tegevuskava raames esitab komisjon ka uued meetmed, mille abil tegeleda Venemaa naftat vedava varilaevastikuga. Tuumaenergia valdkonnas sisaldavad järgmisel kuul esitatavad ettepanekud meetmeid Venemaalt pärit rikastatud uraani impordi suhtes ning piiranguid uutele tarnelepingutele, mille Euroopa Tarneagentuur (ESA) on sõlminud Venemaalt pärit uraani, rikastatud uraani ja muude tuumamaterjalide kohta.

Taust

Seni ELi võetud meetmed on vähendanud Venemaalt imporditud gaasi mahtu 150 miljardilt kuupmeetrilt 2021. aastal 52 miljardi kuupmeetrini 2024. aastal. Venemaa gaasiimpordi osakaal on vähenenud 45%-lt 19%-le. Sanktsioonidega on keelatud kogu Venemaa söe import. Naftaimport on vähenenud 27%-lt 2022. aasta alguses 3%-le praegu. Tuumaenergia valdkonnas on liikmesriigid, kes kasutavad endiselt Venemaa projekteeritud VVER-reaktoreid, edukalt asendamas Venemaa tuumkütust teiste tootjate kütusega.

Kaitseväe õppusele Siil 2025 kogunenud reservväelased alustasid väljaõppetsüklit, mille jooksul tuleb uus varustus sisse kanda ja vanad oskused teravaks lihvida. Nädala pärast algavad õppelahingud, kus vahepeal omandatu proovile pannakse. 

„Reservväelased on kindlasti midagi ära unustanud aga see tuleb kiiresti meelde,” rääkis Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Argo Sibul. „Ma ei kahtle selles, et me reede õhtuks oleme enam-vähem samal tasemel, kus on mul kogu ülejäänud pataljon. Ja see on minu jaoks väga hea näitaja.”

Kaks korda Afganistanis ja korra Malis välisoperatsioonil teeninud Argo Sibula sõnul aitab lahingukogemus väljaõpet fokusseerida. „Selle piiratud aja jooksul tuleb teha ainult olulisi asju. Me tegeleme ainult sellega, mida meil on hiljem lahinguväljal vaja,” ütles Sibul.

Paljud Kalevi jalaväepataljoni reservväelased, sarnaselt suuremale osale kogu 1. jalaväebrigaadi üksuste reservväleastest, rihtisid oma relvad täpseks juba esmaspäeval – kohe pärast varustuse kättesaamist. Uus päev viis nad taas kaitseväe harjutusalale.

„Samal ajal, kui osad mehed veel lasevad ja erialamehed valmistuvad laskmisteks, käime üle baasteadmised, mida on jagudel vaja. Ehk sihtmärgi osutamine, et kaasvõitlejatele selgeks teha, kus vastane asub ning formatsioonid, et metsa vahel liitumine oleks organiseeritud,” ütles Kalevi jalaväepataljoni kompaniiülema abi, nooremleitnant Jürmo Rooma.

Tema ümber koondunud rühma- ja jaoülemad vaatasid kividest improviseeritud mudelilt, kuidas Rooma jalaväejao formatsioone tutvustas. Mõni hetk hiljem andsid nad värskelt meelde tuletatud teadmised sõduritele edasi.

„Ma kandsin viimati vormi kaks aastat tagasi. Ja põhimõtteliselt kogu meie jagu on kohale tulnud,” ütles Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas õppiv reamees Joosep Soasepp. Kaitseväe teenistuses on ta täpsuslaskur. „Kõige enam ootan ma, et saaks uusi relvi proovida,” lisas ta.

Samas kompaniis teeniv reamees Herman Petrov saab järgmise kahe nädalaga meelde tuletada soomuki juhtimist. „Ma tundsin sellest puudust,” ütles tsiviilelus informaatikaga tegelev Petrov.

Samal ajal, kui paljud üksused on juba maastikul, jätkub formeerimine mitmes väeosas üle Eesti. Õppusel Siil 2025 osaleb kaitseväe peastaap, diviisi staap ja diviisi allüksused, samuti küberväejuhatus, toetuse väejuhatus, merevägi ja õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, kaitseväe luurekeskus, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Akadeemia ning Kaitseliit, lisaks on õppusel esindatud NATO lahingugrupp Eestis ja NATO eelpaigutatud staabielement Eestis.

Lisaks osalevad õppusel enam kui kümne liitlas- ja partnerriigi üksused. Esindatud on Ühendkuningriik, Prantsusmaa, USA, Kanada, Läti, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola ja Portugal. Vaatlejaid ja instruktoreid liitub õppusega ka Jaapanist, Iisraelist ja Ukrainast.

Võru keskväljak saab 9. mail kell 16–20 taas sündmusterohkeks kohtumispaigaks, kui tähistatakse Euroopa päeva ja Uma Meki kevadlaata.

Päeva jooksul saab kuulata arutelusid desinformatsiooni mõjust, kuulda Euroopa vabatahtlike kogemusi, tutvuda kohalike organisatsioonide tegemistega ning nautida Vana-Võrumaa parimat toidukraami. Õhtu lõpetab Ott Lepland kvartett tasuta kontsert.

Europe Direct Lõuna-Eesti Võru büroo juhi Maiki Pargi sõnul on 9. mai hea päev tähistamaks Euroopa Liidu rahu ja ühtsust. Samuti on see hea võimalus viia end kurssi oluliste Euroopa teemadega.

Nelja tunni jooksul toimub mitmekülgne programm. Pealaval toimub päevakajaline paneeldiskussioon seoses sügisel toimuvate kohalike omavalitsuste valimistega. Maakonna omavalitsuste esindajad arutlevad koos Team Europe liikme Kalmar Kursiga, kuidas valeinfo levik mõjutab kohalikke valimisi ja Euroopa tulevikku.

Sõna saavad ka välisvabatahtlikud Põhja-Makedooniast, kes viibivad Eestis Euroopa Solidaarsuskorpuse vahendusel. Koos kohalike noortega räägitakse Euroopa Liidu programmidest, mis võimaldavad noortel omandada kogemusi välismaal.

Uma Meki kevadlaat, mis toimub samal ajal keskväljakul, pakub kohapeal mekkimiseks ja kaasaostmiseks Vana-Võrumaa parimaid maitseid.

Meelelahutust jagub igas vanuses külastajatele – esmakordselt astuvad suurel välilaval üles Võru HUUB-i DJ-kooli noored diskorid. Lisaks pakuvad tantsuilu tantsutrupid Showstep ja Katariina.

Euroopa telgi all on esindatud Europe Direct Võru ja Valga keskused, Eurodesk, kood/Võru ning Võru HUUB. Tutvuda saab ka päästeameti, kaitseliidu, kaitseväe, Punase Risti ning Lõuna-Eesti vetelpäästekoerte grupi „Märjad käpad” tegevustega – kohal on ka kolm nunnut vetelpäästekoera.

Päeva juhib Lota Vana.

Kuni 9. maini kestab Euroopa päeva seiklusmäng. Ürituse avamisel loositakse välja peaauhind – 1000-eurone õpilasreiside kinkekaart.

Tule kogu perega! Meeleolu, maitsed ja mõtted saavad 9. mail Võrus kokku.

Möödunud nädalavahetusel võttis Terviseamet Ülenurme, Tõrvandi ja Soinaste piirkonnast proovid viiest punktist, kus neljas tuvastati vähesel määral E. coli ja coli-laadseid baktereid ja kahes kohas ka soole enterokokke.

Kõrvalekaldeid normidest esines ühe kortermaja, eramaja ja haridusasutuse proovides. Saadud joogivee uurimise tulemused näitavad, et joogivesi ei ole stabiilse kvaliteediga, indikaatornäitajate esinemine joogivees viitab võimalikule fekaalsele reostusele.

Epidemioloogiline uuring algas 22. aprillil, kui laekusid esimesed teated haigestumiste kohta ning Terviseamet on tänaseks suhelnud 151 haigega. Teise haigestumiste laine algusest ehk alates 1. maist on amet suhelnud 77 haigestunuga. Hetkel täheldame haigestumise vähenemist.

Sümptomid on jätkuvalt samad – oksendamine, kõhulahtisus, iiveldus ja palavik. Terviseamet on viimases laines tuvastanud ka korduvalt haigestumisi ning sümptomid püsivad kauem kui esimese laine ajal. Täiendavat koormust haiglatele antud puhanguga ei ole kaasnenud, kuid lühiajaliselt tõusis kiirabikutsete arv piirkonda.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Juta Varjas ütles, et proovidega tuvastatud leiud ja nende hulk võivad viidata joogivee fekaalsele saastumisele, kuid seni pole õnnestunud tuvastada selle allikat. „Terviseamet jätkab regulaarsete joogivee proovide võtmist, sama teeb ka Tartu Veevärk. Seni kehtib joogivee keetmise soovitus, kui kolmed järjestikused proovid on olnud puhtad,” selgitas Varjas. Eile viis Tartu Veevärk ettevaatusabinõuna läbi piirkonna torustike desinfitseerimist ning nende tegevustega järgnevatel päevadel jätkatakse. Desinfitseerimise järel võib vesi lõhnata ja maitseda kloori järele.

Haigestumise vältimiseks tuleb joogiks tarvitada keedetud või pudelivett, pesta käsi puhta vee ja seebiga, puhastada saastunud pindu (eelkõige tualettruumid, ukselingid jt pinnad), haigete eest hoolitsedes jälgida hügieenireegleid ning haigena jääda koju.

Siseministeerium toetab Vabariigi Presidendi otsuse järgselt kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) muutmist Riigikogus. Kuhugi ei ole aga kadunud seadusemuudatuse põhieesmärk välistada vaenulik mõjutustegevus ja Eestis tegutsevate usuorganisatsioonide ära kasutamine vaenu või vägivalla õhutamiseks.

Siseminister Igor Taro sõnul on siseministeerium analüüsinud KiKoSe välja kuulutamata jätmise põhjendusi ning pooldatakse seaduse teksti avamist muudatusteks: „President ei vaidlustanud kuidagi seaduse eesmärki. Oleme presidendiga ühel nõul, et riikliku julgeoleku kaitseks on võimalik luua täiendavaid meetmeid nii usu- kui ühinemisvabaduse puhul. Kaaludes riigipea ettepanekuid, jätkame üheskoos Riigikogu põhiseadus- ja õiguskomisjoni ning valdkonna osapooltega tööd seadusemuudatustega.”

Kuigi Riigikogu poolt 9. aprillil 2025 vastu võetud seadus on Siseministeeriumi hinnangul põhiseadusega kooskõlas, on Taro sõnul tulenevalt presidendi põhjendustest plaanis pöörata tähelepanu mõiste „juhindumine” kasutamisele ning selle õigusselguse loomisele. Samuti on kavas seletuskirjas täiendada kavandatud seadusemuudatuste põhiseaduspärasuse ning proportsionaalsuse põhjendusi. Konkreetsemad muudatused selguvad arutelude käigus.

„Usu- ja ühinemisvabadus käivad käsikäes julgeoleku ja põhiseadusliku korraga. Ühiskonna ootus ja parlamendi enamuse seisukoht on olnud selge – Eestis tegutsevatel usulistel ühendustel mingeid piiriüleseid seoseid, mis ei allu Eesti õigusruumile, agressorriigiga või seda toetava organisatsiooniga olla ei saa,” ütles Taro ja lubas, et üheskoos Riigikogu komisjonide ja presidendi kantseleiga töötatakse selle nimel edasi, et see ka seaduse tasandil veelgi selgemaks saaks.

Friedrich Merz valiti teises hääletusvoorus Saksamaa kantsleriks. Ta sai 325 häält. Läbiminekuks oli vaja 316 häält.

289 hääletas vastu ja üks jäi erapooletuks.

Pärast tulemuste avaldamist tänas Merz usalduse eest ja nõustus tulemusega. Tulemuse teatavakstegemisel pälvis ta tormilise aplausi, vahendab Reuters.

Saksamaa Liidupäev hääletas täna teisipäeval 6. mail kell 15.15 alanud istungil Merzi ametikoha üle teisel korral.

Esimesel hommikusel hääletusel jäi Merzil valimisest puudu 6 häält.

Uus hääletus Merzi üle veel täna eeldas Saksamaa Liidupäevalt hääletuse osas kahekolmandikulist toetust. Muidu oleks pidanud kolm päeva ootama. Kõik rahvaesindajad hääletasid kohese hääletamise poolt.

Õhus oli juba enne seda märke Merzi läbiminekust. Bildi andmetel näitas uus hääletuskord, et lahendus oli käeulatuses. Algselt ei olnud täna uut hääletust ette nähtud.

Bildi andmetel teatas Merz ka Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile, et saab homme jätkata plaanipäraseid kohtumisi.

Merzi valimist kantsleriks peeti enne hääletust pelgalt formaalsuseks. Üllataval kombel ei saanud ta aga täna Saksamaa Liidupäevalt esimese korraga piisavat arvu hääli.

Kaotus hääletusel oli Merzi jaoks ajalooline alandus. Viimati juhtus midagi sellist 1949. aastal. BBC andmetel oli 18 parlamendisaadikut ilmselt poolt vahetanud ja hääletanud Merzi vastu. Kes kinnisel hääletusel Merzi vastu pöördus, polnud kohe teada.

Pärast lüüasaamist teatas vasakpartei Die Linke, et esitab Merzile umbusaldusavalduse ning AfD (Alternatiiv Saksamaale), mille Saksamaa siseluureteenistus on klassifitseerinud paremäärmuslasteks, nõudis uusi valimisi.

Mitte kõik sotsiaaldemokraadid pole olnud rahul kristlike konservatiivide ja sotside kavandatava valitsuskoalitsiooniga, kuid Bildi sotsidest allikad eitasid nende rolli selles olukorras. Sotsid süüdistasid tekkinud olukorras Merzi enda kristlikku konservatiivset erakonda.

Kes Merzi vastu hääletas, ei pruugi kunagi selguda. Hääletus on salajane ja partei juhtkonnal ei ole olukorra üle täit kontrolli. Spiegeli teatel pidas sotside leer võimalikuks, et parteisisene opositsioon ei olnud suunatud Merzile endale, vaid sotside kavandatavale asekantslerile Lars Klingbeilile, keda mõned peavad liiga autokraatlikuks.

Varstul on kaks sümbolit – järv ja sirelid, need on Pulga Jaan kenasti ka laulu sisse seadnud. Peagi on Varstu jälle uus sireli õitsemise aeg ning sellega koos ka traditsiooniline emadepäevale pühendatud Varstu kevadlaat. Sel laupäeval 10. mail kell 9–13 oodatakse kõiki taas Rõuge valda Varstu kultuurikeskuse juurde laadale.

Ei ole sugugi juhuslik, et Varstu kevadlaat saab toimuma juba 24. korda. See on pikisilmi oodatud kogukonda liitev sündmus, et kohalikud saaksid kevadostud tehtud ja omakandi rahvaga suheldud. Laadalt ostetakse enim taimeistikuid ning seda saab teha ka tänavu. Samuti on lettidel müügiks tööstuskaupu, käsitööd ja maitsvat toitu. Lisaks laadal toiduga kauplejatele on sel päeval avatud ka kohvik Daisy juures (Kesk 5) ning Varstu lasteaia Sipelgas mänguhoov ja heategevuskohvik (Kesk 2).

Kultuuriprogramm

Varstu kevadlaat pakub meeleolukat päeva – kavas on mitmekesine kultuuriprogramm. Laata juhib näitleja ja muusik Arlet Palmiste. Laadajuht on lubanud teha ka teatraalse estraadinumbri. Veel saab laadal kuulda kitarrimuusikat, üles astuvad Varstu naisansambel ja Varstu kooli õpilased.

Info müüjatele

Varstu kevadlaadal müügipinna hinnad on kehtestatud laiusmõõdu järgi lähtuvalt müüdavast tootekategooriast. Laiusmeetri hind algab 3 eurost. Lähtuvalt broneeritud laiusmeetritest koostatakse arve, mis tuleb tasuda enne laada toimumist hiljemalt 9. mai kella 12ks Rõuge vallavalitsusele. Kui vajate lisaks elektrit, laudu vm, siis tuleks need erisoovid märkida registreerimisvormile, mille leiate Rõuge valla rahvamaja veebilehelt https://rougekultuur.ee

Varstu kevadlaata korraldab Rõuge Valla Rahvamaja.

Varstun uut teid sirelidemeri, avvuraha egäüts säält rinda saa! / Pulga Jaan

Täna annab Omniva esmakordselt välja Eesti topograafiale pühendatud postmargi, mille kujunduses on kasutatud ka Maa- ja Ruumiameti koostatud topograafilist kaarti.

Uus postmark on osa Eestit tutvustavast margisarjast ning rõhutab seekord riigi geograafilisi eripärasid ja ruumiandmete tähtsust ühiskonnas. Margil on kujutatud Eesti topograafilist põhikaarti, mis peegeldab meie maastike mitmekesisust ning on samal ajal ka oluline töövahend riigi planeerimises ja ruumiotsustes.

Maa- ja Ruumiameti peadirektori Kati Tamtiku sõnul on tegemist sümboolse ja tänuväärse tunnustusega kõigile neile, kes Eesti ruumiandmete täpsuse ja kättesaadavuse nimel igapäevaselt töötavad: „Topograafiline kaart ei ole lihtsalt kaart – see on tööriist, mis aitab mõista meie maad, näha tervikpilti ja teha paremaid otsuseid. On sümboolne ja rõõmustav, et kartograafide igapäevane töö jõuab nüüd ka postmargile.”

„Tänane mark on täiendus mõned aastad tagasi ilmunud maakondade väljaandele, mis rõhutas toona Eesti haldusjaotust ja regionaalpoliitika olulisust,” lisas Omniva filateelia juht Hannes Nagel.

Topograafilised andmed kirjeldavad maapinna kuju ja nähtusi ehk maastiku elemente – pinnamoodi, veekogusid, taimkatet, hooneid, teid ning muid looduslikke või inimtekkelisi objekte. Need andmed on aluseks paljudele igapäevastele otsustele alates hoonete ja teede projekteerimisest kuni looduskaitsealade määratlemiseni.

Tamtiku sõnul näitab kaardi jõudmine postmargile, et kartograafia ei ole pelgalt tehniline, vaid kultuuri ja identiteeti kandva väärtusega tegevus.

Margi kujundas kunstnik Jaan Saar. Kujunduses kasutatud topograafiline kaart pärineb riiklikust kaardikogust, mille arendamise ja hoidmise eest vastutab Maa- ja Ruumiamet.

Uus postmark koos esimese päeva ümbrikuga jõuab müügile 6. mail 2025 ning seda saab soetada Omniva postkontoritest ja e-poest. Lisaks on käibel ka esimese päeva tempel, mis asub Tallinna Kaubamaja postkontoris. Postmargi nominaal on 1.30 eurot ja tiraaž on 100 000.

• kell 5.00–11.00 Pärnumaal Kabli linnujaama vaatetornis juhendab Kaarel Võhandu;
• kell 5.00–12.00 Tartumaal Raigastvere vaatetornis juhendavad vaatlemist Monika Bondarenko ja Tiiu Tali;
• kell 5.00–12.00 Harjumaal Eru lahe (Vihasoo) vaatetornis juhendavad Artto Pello ja Martin Piispea;
• kell 5.00–13.00 Viljandimaal Jõesuu vaatetornis juhendavad Art Villem ja Amaranta Adojaan;
• kell 6.00–9.00 Lääne-Virumaal Lepispea vaateplatvormil juhendavad vaatlemist Viive Kiis ja Vilja Padonik;
• kell 6.00–10.00 Valgamaal Tellingumäe vaatetornis juhendab vaatlemist Kalle Muru;
• kell 7.00 Ida-Virumaal Saka mõisa vaatetornis juhendavad Margus Pensa ja Indar Zeinet;
• kell 7.00–10.00 Võrumaal Paganamaa Raadi vaatetornis juhendab vaatlemist Maiki Must,
• kell 7.00–12.00 Pärnumaal Raeküla vaatlustornis juhendavad vaatlemist Eedi Lelov ja Raivo Endrekson;
• kell 8.00–10.00 Tartumaal Tartu toomkiriku lõunatorni vaateplatvormil juhendab Andres Kalamees;
• kell 9.00-10.30 Saaremaal Loodenina vaatetornis juhendab vaatlemist Hillar Lipp;
• kell 10.00–13.00 Läänemaal Haeska linnuvaatlustornis juhendab vaatlemist Leho Luigujõe ning Swarovski optikat tutvustab Raul Volker;
• kell 17.00–19.00 Hiiumaal Orjaku linnuvaatlustornis juhendab Leho Aaslaid.

IX Vunki Mano! Loometalgud toimuvad 10.-11. oktoober Võru Kreutzwaldi Koolis, Võru linnas. Ideid saab esitada 5. maist kuni 5. septembrini.

Ka sel aastal otsustas korraldusmeeskond tuua ideekorje varasemaks, et head mõtted ei kaoks suvepuhkuste saginas. „Me loodame nii aidata kaasa sellele, et aasta jooksul tekkinud ideed ei saaks unustusse vajuda,” sõnas Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige ja korraldusmeeskonna liige Tiit Toots.

Kuigi aega loometalguteni veel on, tasub ideid ja mõtteid juba koondama hakata! Ideid saab esitada loometalgutele alates 5. maist kuni 5. septembrini –  ükskõik, kas hea idee turgatab pähe kevadel aiatöid tehes, suvel päevitades või sügisel seeni korjates. Kõigil on võimalus loometalgutele oma ideega pääseda! Siiski, pane mõte tööle juba nüüd, sest 123 päeva võib mööduda ootamatult kiiresti!

Loometalgute formaat on sobilik just Sulle kui:

• valutad südant mõne probleemi või teema pärast, millega Sinu hinnangul tegeletakse täna Võrumaal liiga vähe või sootuks mitte
• Sul on idee, mõte, millega Võrumaal elu edendada, aga mõttekaaslasi napib
• soovid leida lahendust, uusi vaatenurki mõnele oma organisatsiooni, ettevõtet puudutavale keerulisele arendusteemale, mis vajab laiemat arutelu
• Sul ja Sinu meeskonnal on kavas oma kogukonnas, organisatsioonis, omavalitsusel mõni suurem arendustegevus ette võtta ning see vajab kindlasti laiemat kõlapinda, kaasatust ning arutelu!

Haara kinni võimalusest arendada oma ideest midagi suuremat – elluviidav elujõuline lahendus!

Loometalgute korraldusmeeskond loob Sinu idee arendamiseks suurepärase platvormi – mõnusa ruumi, asjalikud mentorid ja tulemusteni viiva arutelukeskkonna. Loometalgud algavad reede hommikul kell 9.00 ja lõppevad laupäeva õhtul. Kaks töist päeva, mil on võimalus päriselt keskenduda ühele südamelähedasele teemale koos teiste huviliste, teema ekspertide, ametnikega! Kui sageli sellist privileegi ikka kohtame?

Loometalgud viime läbi tuginedes end väga hästi tõestanud Vunki mano! metoodikale tuginedes. Mentorite juhendamisel tegutsev meeskond annab julgelt hoogu juurde Sinu ideele. Kui hoog sees, siis peale loometalguid aitavad hoogu üleval hoida kohtumised mentoritega ning ka heade koostööpartnerite auhinnad.

Loometalgutel osalemine on tasuta.

Euroopa Kaitsefondi 2024. aasta taotlusvoorus pälvis rahastuse kuusteist Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, millele eraldatakse Euroopa Kaitsefondist kokku rohkem kui 365 miljonit eurot.

Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Siim Suklese sõnul näitavad äsja selgunud tulemused, et Eesti kaitsetööstus on Euroopa tasandil silmapaistvalt tugev. „Meie ettevõtted ja organisatsioonid suudavad pakkuda kõrgetasemelisi teadmisi ja lahendusi, mis tagavad edu Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusalases koostöös,” sõnas Sukles.

2024. aasta taotlusvooru raames valiti rahastatavateks projektideks 62 rahvusvahelist algatust, mille kogumaht on 1,065 miljardit eurot. Eesti osaleb neist kuueteistkümnes, millele eraldatav toetus kokku on kolmandik kogu väljamakstavast toetusrahastusest. Nendes projektides on kaasatud järgmised Eesti ettevõtted ja asutused: CR14, Talgen, Cybexer, Defensephere, Cybernetica, BloodOut, Milrem, Kaitseväe Akadeemia, Ratel Robotics, Krattworks, CafaTech, Power UP Fuel Cells, Vaal Airships, Skudotech ja Kappazeta.

Sukles rõhutas, et Eesti ettevõtete ja teadusasutuste edu põhineb pikaajalisel kogemusel, uudsetel ideedel ning sihipärasel tööl uute kaitselahenduste arendamisel. Projektides osalemine tugevdab Eesti kaitsevõimet, toetab strateegiliste võimete arengut ning loob uusi võimalusi kaitsetööstuse ekspordi kasvuks.

Edukatele projektidele pani õla alla ka Eesti Kaitseministeerium. Eesti osalusega 12 projektist viit toetab kaitseministeerium kaasfinantseeringuga kokku rohkem kui 1,4 miljoni euro ulatuses.

Seekordsest taotlusvoorust sai teiste hulgas toetuse Eesti juhitav projekt Citadel Range. Selle eestvedajaks on sihtasutus CR14. Projekt võimaldab riikidel ühiselt läbi viia suuremas andmemahus ning kvaliteetsemalt küberõppusi. Lisaks on Eesti juhitud projektid SPADER (Space Debris Removal System Using Consentrated Solar Rays) ja iMUGS2 (Multipurpose Unmanned Ground Systems).

Teiste Eesti ettevõtete osalusega projektide raames luuakse uued lahendused jalaväe lahingumasinatele, arendatakse tehisintellektil põhinevat saatjate süsteemi ning ka 5G sidelahendusi. Lisaks arendatakse sõjameditsiini valdkonda ning luuakse simulaatoreid, et tõepärasemalt õppida ja harjutada. Eesti osalus projektides on mitmekülgne ning soosib innovatsiooni.

Euroopa Liit investeerib kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse aastatel 2021–2027 Euroopa Kaitsefondi (European Defence Fund, EDF) kaudu orienteeruvalt 8 miljardit eurot. Programm aitab vähendada Euroopa Liidus relvasüsteemide killustatust ning panustab Euroopa konkurentsivõime ja koostöö suurendamisse kaitsealases teadus- ja arendustegevuses

Ülevaade edukatest projektidest, mida toetab tahtekirjaga kaitseministeerium:

• Eesti juhitav projekt Citadel Range, mida juhib CR14 (Cyber Infrastructure for Training in Advanced Defence Exercises and Learning). Projekt võimaldab riikidel teha suuremas andmemahus ning kvaliteetsemalt ühiselt küberõppusi. Lisaks CR14-le osalevad projektis Eestist ka Talgen ja CybExer.
• Next Generation Armoured Infantry Fighting Vehicle (AURIGA) – Eesti ettevõtetest on kaasatud Defensphere, kes aitab läbi projekti arendada järgmise põlvkonna jalaväe lahingumasina raamistikku.
• AI-based multifunctional aperture and transceiver (AI-WASP) – Eesti ettevõtte Cybernetica osalusel arendatakse transiiver, mis põhineks tehisintellektil ning mida oleks võimalik kasutada erinevates kommunikatsiooni vahendites.
• Defence Multi-dimensional communication (5G-COMPAD 2) – projekti eesmärgiks on välja töötada 5G sidelahendused kaitsevägedele nii sõja- kui ka kriisiajal kasutamiseks ning selle suutlikkust testida üle Euroopa. Eesti ettevõtetest panustab projekti Cafa Tech.
• Small Enhanced European UAS (VANTAGE) – eesmärgiks on ehitada välja uue põlvkonna väikese suurusklassi mehitamata õhusüsteem, mis on mõeldud luure teostamiseks ning parema olukorrateadlikkuse tagamiseks. Projekti valmimisega on Eestist seotud Defencespere.
• Multipurpose Unmanned Ground Systems (iMUGS-2) – projekti fookuses on maismaa lahingrobotite kasutamise tehnilised lahendused. Projektis osalevad Milrem, Talgen, Cybernetica, Defensphere, Ratel Robotics ja Krattworks.
• Technology enhanced military medical training for increased readiness and survivability in battlefield (Readymed Europe) – projekti eesmärgiks on arendada kõrgtehnoloogilisi meditsiinilisi simulaatoreid, mis on suunatud militaarmeditsiini valdkonnale. Eestist kaasub projekti BloodOut OÜ.

Riigikohus mõistis õigeks inimestele vabasurma minekuks enda valmistatud seadet pakkunud Paul Tammerti.

Paul Tammertit süüdistati keelatud majandustegevuses ja tegevusloata tervishoiuteenuse osutamises: ta andis inimestele raha eest kasutada enda valmistatud seadme, mis võimaldas minna vabasurma.

Maa- ja ringkonnakohus tunnistasid Tammerti süüdi tegevusloata majandustegevuses tervishoiuteenusega seotud tegevusalal. Riigikohtu kriminaalkolleegium mõistis süüdistatava õigeks, kuna ta ei osutanud tervishoiuteenust ja seega ei saa talle ette heita tegevusloata majandustegevust.

Suremisabi ei ole tervishoiuteenus

Kriminaalkolleegium selgitas, et vabasurma mineja abistamine ei ole tervishoiuteenus. Süüdistatav ei tegelenud haiguse ennetamise, diagnoosimise ega ravimisega. Ta ei teinud ühtki arstiteaduslikku ega ka sellele sarnanevat uuringut või muud diagnostilist protseduuri. Ta ei tuvastanud, millist haigust inimene põeb. Ka ei mõjutanud süüdistatav inimeste terviseseisundit pöördumatult. Seda tegid inimesed ise.

Riigikohus märkis, et Tammerti tegevusel polnud ühtki seadusega tervishoiuteenuse osutamiselt nõutavat eesmärki. Kehtiv õigus ei luba raviks nimetada tegevust, mis sihipäraselt tervist kahjustab. Surma esilekutsumine ei ole seega tervishoiuteenuse osutamine.

Veel rõhutas Riigikohus, et igal arusaamisvõimelisel inimesel on õigus elust omal soovil lahkuda. Karistusõiguslik vastutus sellele teole kaasaaitamise eest saab kõne alla tulla üksnes siis, kui inimene ise pole võimeline seda tegema või tal pole täit arusaamist oma tegude tähendusest.

Kohtuotsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 06. mai 2025:

uues lõigus Ukraina Kurski oblastisse sisenes ja kahes kohas vene pool edenes.

1. Ikka sajab ja sihtmärgiks sobib kõik.

2. Ikka kuni Moskvani.

3. Kursk/Belgorod: uues lõigus Ukraina proovib siseneda Kurski oblastisse.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: pisu on Ukraina olukord paranenud.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: vähemalt üks vene poole edenemine kirja läks.

9. Lõunarinne: pisu pikem samm siiski tuli.

10. Herson: muutusteta.

11. Saudi Araabia tabas venemaa eelarvet: OPEC+ suurendab naftatootmist viie aasta rekordtasemele.

12. venemaa nafta hind langes esimest korda kahe aasta jooksul alla 4000 rubla barreli kohta.

13. Iga viies suurpere venemaal elab vaesuses.

14. Leedu kavatseb venemaa ja Valgevenega piirid mineerida ligi miljard euro eest.

15. Ebaseaduslik äritegevus „lahingu” maksetega: üks pataljoniülem peeti Donetski oblastis kinni.

16. Lühiuudised

200 vene poole rünnakut ehk siis langus peale kahte päeva väga intensiivset lainet, aga siiski keskmisest kõrgem surve. Eriti tihe on Kupjansk/Kreminna lõunasektoris, Donetski rindel ja Lõunarinde idasektoris. Tuntavat langust näitas Toretski kant. Mujal tavapärasest suuruses surumine. Liugpomme 175, ehk siis juba mingi aeg pole suudetud üle 200 neid teele saata, aga sedagi palju. Kaudtuld ka keskmisest rohkem (6100) ka väga tihedaks läks droonidega õhus (3344). Eip näe veel märke vene poole tahtest edeneda, aga selline soldatite frustratsiooni ja tülpimuse tunne peaks olema tuntaval tõusuteel ja rünnakutele see kvaliteeti juurde ei too.

Juba kaks päeva järjest on jälle vene soomuse hulk rünnakutes väike. Tehakse nendega vaid üksikutes lõikudes rünnakuid. Enamus ikka jalavägi või jalavägi kergliikuritel. Pisu kipub arvama, et soomuse vähenemine rünnakutel on siiski ressurssi nappusest tingitud ja uute suuremate rusikate kokku panemine võtab rohkem aega. Kuigi mitmes sektoris on vene poole edenemisi viimastel päevadel tulnud, siis oleks isegi arvanud, et nii tihe konveier toob rohkem edenemisi, aga on meeldiv eksida Ukraina omade kasuks.

Kaudtuleüksuste kulumine ikka kõrge ja egas ammu pole näinud, et vene pool tahaks kahte kaudtulerelva koos hoida. Jätkuvalt arvamusel, et vene poole kaudtulelöökide täpsus on nigel, sest neil on positsioonile minekuga kiire ja kiire tuli sealt ja minekut ning kui soldatitel pole piisavalt külma närvi ja asjakohast väljaõpet (nii kipub nende kulumise järgi arvama), siis kvantiteeti jagub. Mõnedes sektorites tuleb ka infot, et kohati on paranenud vene droonimeeskondade tabamine. Kuna muu tagalatoetuselemendi tabamine kõrge, siis egas üha vähem näeb päris sõjaväe veokeid ja üha rohkem veetakse kõike alates tsiviilrekkadest kuni ATV-deni välja. Jah, näeb jälle ka traktoreid vedusid teostamas. Eip tea, kas hobused ja eeslid on söögiks ära kasutatud aga neist pole ammu täiendavat infot tulnud. Ukraina võiks rohkem üritada rünnata õhust raudtee sildasid, sest enamus vedu rindejoonele ikka raudteed pidi.

1. Täna öösel algatasid vene okupatsiooniväed Harkivile ulatusliku rünnaku, kasutades ründedroone. Kahe tunni jooksul registreeriti linna eri piirkondades 20 tabamust. Teatati kahest ohvrist. Pihta sai ka keskturg.

Okupatsiooniväed ründasid teisipäeval taas Donetski oblastit, vigastades kaheksat tsiviilisikut, sealhulgas kahte last.

Täna öösel tegid vene okupatsiooniväed droonirünnakuid Odessa oblastis. Rünnak hävitas tsiviilinfrastruktuuri ja tappis ühe inimese.

Liugpommidega on hakatud jälle rohkem linnades asuvat infrat ründama.

2. Mitmes venemaa linnas, sealhulgas Moskvas on lennujaamade tegevus droonirünnakute tõttu peatatud. Moskvas tulistati alla vähemalt 19 drooni, millest üks kukkus alla mitmekorruselise elamu lähedale. Sellest teatas venemaa propagandaagentuur TASS. TASS-i andmetel on Moskva, Samaara, Kaluuga, Volgogradi ja Saraatovi lennujaamade käitamisele kehtestatud ajutised piirangud. Need linnad asuvad Venemaa Euroopa osa eri piirkondades üksteisest sadade kilomeetrite kaugusel, mis näitab juhtumi ulatust.

Penza oblasti kohal tulistati alla veel 10 drooni.

Ukraina registreeris esimese kinnitatud rünnaku haruldasele venemaa ratastel mereväe radarisüsteemile Zaslon. Radar suudab tuvastada kuni 300 km kaugusel asuvaid sihtmärke ja jälgida samaaegselt 200 objekti.

Moskva elanikud teatavad mobiilside katkestustest võidupüha paraadi proovide ajal. Beeline’i, MTS-i, Megafoni, Tele2 ja Yota teenused on maas. Mõned kliendid said tekstisõnumeid võimalike internetipiirangute kohta, mis on tingitud „turvameetmetest”.

3. Kursk/Belgorod: uues lõigus Ukraina proovib siseneda Kurski oblastisse.

vene kanalid teatavad, et Ukraina üksused on Kurski oblastis Tjotkino lähedal taasalustanud tegevust. Ukraina väed tungisid Kurski oblastis Novõi Puti lähedal piirikaitsesse ja üritasid tungida Tjotkinost kagusse. Seni on infot väga vähe, kuna see pärineb Vene droonidelt, kes märkasid sissetungi ja hävitasid ühe sõiduki.

Ukraina õhuvägi ründas üleeile venemaa Kurski oblastis asuvat venemaa mehitamata õhusõidukite juhtimiskeskust Tjotkino küla lähedal – hävitati kuni 20 venelast ja hävitati varustus.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: eile muutusi ei tuvastanud.

6. Siversk: tundub, et pisu on paranenud seis Bilohorivkast läänes asuvas Hrõhorivka külas, mis pigem enamuses asub hallis alas ja vene üksused küll jõuavad külla sisse aga ei suuda seal pikalt vastu pidada, õhust kaela langev on tabav…

7. Bahmut: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.

8. Donetsk: vene väed sisenesid Nova Poltavkasse Pokrovskist idas ja sellega on saanud veel ühes kohas üle Pokrovsk-Tšassiv Jar maantee. Õnneks tuli siit lõigult vene poole kurtmist, et Ukraina teostab vasturünnakuid.

Jätkuvalt on keeruline tuvastada vene poole edenemisi sektori lääneosas. Edasi saadakse hallis alas, aga seni pole suutnud paaril viimasel päeval selle tugeva konveieri edenemist püsivamalt tuvastada. Tundub, et Ukraina suudab hallis alas vene poole uued hõivatud possad edukalt likvideerida. Kuniks mehi ja ressurssi jagub, rindejoon suuremid muutusi ei teegi. Küll on keeruline Ukraina omadel siin sektoris pealetungile asuda, sest vene poole järjestikuste kaitselliinide arv on juba väga suur ehk siis neid jooksvalt juurde rajatakse.

Hetkel on täpselt teadmata, kas sektori kagunurgas Bahatõri asula juures sai vene pool eesmise possa eluea pikemaks kui ööpäev.

9. Lõunarinne: Velika Novosilka sektoris tõi kaks päeva kestnud tugev konveier lõpuks linnast idas edenemisi korraga kahes lähedal seisvas lõigus Novopili asula juures. Hetkel ootel, et arvama hakata võimalikest edasistest suundumustest. Kui tuleb täiendavaid edenemisi, siis kaeb rohkem perra…

10. Herson: muutusteta. Enamus tegevust seni on piirdunud üle jõe üksteise kimbutamisega ja kui Ukraina jahib ikka sõjalisi objekte ja soldateid, siis palju vene poole auru läheb kohalike jahtimise ja infra purustamise peale. Seni pole suutnud vene pool domineerida ka Dnepri deltas asuvatel saartel ja enamus neist seni pigem hallis alas.

11. Donald Trumpi üleskutseid Lähis-Ida riikidele naftatootmise suurendamiseks ja hindade langetamiseks näib olevat kuulda võetud. Reutersi teatel, viidates organisatsiooni pressiteatele, otsustas OPEC+ kartell, kuhu kuulub 23 naftat eksportivat riiki, laupäeval toimunud veebikohtumisel tootmiskvoote järsult suurendada. Teist kuud järjest alates juunist lisavad kaheksa OPEC+ riiki, sealhulgas Saudi Araabia, venemaa, Araabia Ühendemiraadid, Kuveit ja Iraak, turule 411 000 barrelit uut igapäevast pakkumist.

See on kolm korda rohkem kui organisatsiooni algne plaan, mis nägi ette 2022. aastal kehtestatud tootmispiirangute vähendamist ja kvootide suurendamist 135 000 barreli võrra päevas kuus. Seega suurendab OPEC+ mais-juunis tootmist 822 tuhande barreli võrra päevas – see on rekord alates 2020. aastast, mil kartell tagastas turule pandeemiakriisi ajal kõrvaldatud mahud.

Kartelliallikad ütlesid Reutersile, et otsuse rohkem naftat pumbata surus läbi Saudi Araabia, mis on OPEC+ de facto juht. Nad ütlevad, et saudid on rahulolematud mõnede riikide, näiteks Kasahstani ja Iraagi krooniliste kvootide rikkumistega ning tahavad neid karistada. Allikate sõnul on Ar-Riyad öelnud partneritele ja naftatööstuse ametnikele, et ei soovi enam hindu kunstliku tootmist piirates üleval hoida.

Saudi Araabia plaani kohaselt suurendab OPEC+ novembriks tootmist 2,2 miljoni barreli võrra päevas. Kuid turg ei ole praegu lihtsalt võimeline seda mahtu absorbeerima, märgib ICIS-i naftaanalüütika direktor Ajay Parmar: „Nõudluse kasv on nõrk, eriti pärast hiljutist tariifide kehtestamist (Trumpi administratsiooni poolt).” ING analüütiku Warren Pattersoni hinnangul ulatub nafta pakkumise ülejääk aasta lõpuks 1,5 miljoni barrelini päevas. Ilmselt, pakub ta, on turul algamas hinnasõda.

Ja see tõotab venemaa eelarvele uusi probleeme, mis algselt koostati ootusega, et naftabarrel maksab sel aastal 70 dollarit. Tegelikkuses oli Uurali sordi hind märtsi lõpuks langenud 58 dollarini ja aprillis 54 dollarini, teatas Argus. Selle tulemusel langesid riigikassa nafta- ja gaasitulud ligi 20% ning mais hoiatas rahandusministeerium, et aasta lõpuks on nende maht 2,6 triljonit rubla väiksem kui plaanitud. Ministeeriumi arvutuste kohaselt on eelarvepuudujääk pandeemia järgselt rekordiline – 3,8 triljonit planeeritud 1,2 triljoni asemel.

Aasta algusest on Brenti toornafta hind langenud juba 24% ning esmaspäeval, 5. mail uuendasid noteeringud oma 4-aastase miinimumi – 58,5 dollarit barreli kohta. Patterson juhib tähelepanu sellele, et OPEC+ otsus lisab naftaturule ebakindlust. Saudi Araabia tegi otsuse tootmist järsult suurendada Trumpi visiidi eelõhtul, mis peaks toimuma mai keskpaigas. Reutersi andmetel kavatseb USA administratsioon pakkuda Ar-Riyadile sõjalise koostöö laiendamist ja 100 miljardi dollari väärtuses relvade ostmist.

12. vene nafta keskmine hind, mis on arvutatud maksustamise eesmärgil, langes mais esimest korda kahe aasta jooksul alla 4000 rubla (40 euro) barreli kohta – see on 41% vähem kui 2025. aasta eelarvetulude planeerimisel kasutatud tase, näitasid Reutersi arvutused. venemaa nafta maksustamiseks mõeldud keskmise hinna arvutamisel, mida maksuseadustes nimetatakse Uuraliks – sarnaselt venemaa tooraine peamisele eksporditavale kaubamärgile – kasutatakse Uurali klassi ja kallima ESPO segu arvutuskorvi.

Selle aasta eelarves on Uurali planeeritud hind 6726 rubla (67 eurot) barrelist. Mais, nädalavahetust arvesse võttes, on Uurali nafta noteering kindlaks määratud ainult 2. maiks – 3987 rubla barreli kohta ehk 41% madalama algsest eelarve eesmärgist. Viimati oli nafta rubla hind sellest tasemest madalam 2023. aasta mai alguses.

Uurali nafta keskmine maksuhind oli aprillis 4562 rubla barreli kohta, mis on 32% alla käesoleva aasta eelarve eesmärgi. Märtsikuu tulemuste kohaselt oli Uurali rubla hind 5079 rubla barreli kohta – 24,5% madalam eelarve-eesmärgist. Uurali rubla hinna nõrgenemine on kestnud jaanuarist saadik ning seda toetab riikliku valuuta tugevnemine koos Uurali korvi keskmise hinna samaaegse langusega.

venemaa majandusministeeriumi aprillis uuendatud prognoosi kohaselt on venemaa nafta maksustamise komposiithind 2025. aastal 56 dollarit barreli kohta, võrreldes 69,7 dollariga barreli kohta, mille alusel arvutati 2025. aasta eelarve. Majandusministeerium prognoosib rubla kursiks USA dollari suhtes sel aastal 94,3 rubla 1 dollari kohta, võrreldes 2024. aasta septembri prognoosi 96,5 rublaga 1 dollari kohta.

Majandusarengu Ministeeriumi uue makromajandusliku prognoosi põhjal kiitis valitsus heaks selle aasta eelarve muudatused, mis näevad ette energiaressursside müügist saadava kavandatud prognoositava tulu vähendamist peaaegu veerandi võrra – 2,6 triljoni rubla võrra 8,32 triljoni rublani.

13. Samal ajal kui putin kutsub üles saama kaheksa last, nagu Vana-venemaal, elavad sajad tuhanded venemaa kodanikud, kes on tema käske täitnud, vaesuses. RBC teatab Rosstati andmetele viidates, et 2024. aasta lõpu seisuga elas venemaal 20% suurtest peredest allpool vaesuspiiri. Tööministeeriumi andmetel on riigis kokku 2,65 miljonil peret, kellel on kolm või enam last. Seega elab neist üle 500 tuhande inimese sissetulekuga alla vaesuspiiri.

Paljulapseliste perede vaesusmäär on peaaegu kolm korda kõrgem kui venemaa keskmine: 2024. aasta lõpus oli see Rosstati andmetel 7,2% ehk 10,5 miljonit inimest. Need on inimesed, kelle sissetulek oli tööealise elanikkonna puhul alla 16 848 rubla (168 euro) kuus, pensionäride puhul alla 12 833 rubla (128 euro) ja laste puhul alla 15 293 rubla (153 euro).

Suurem vaesus suure laste arvuga perede seas on venemaale ja enamikule arenenud riikidele iseloomulik tuntud muster, ütleb demograaf Igor Efremov. venemaa vaesuspiir ei vasta aga teiste meetodite, eriti läänes kasutatavate vaesuspiiridele. Levada keskuse aprillis läbi viidud uuring näitas, et venelased ise peavad tavapärast sissetulekupiiri, mille suhtes Rosstat vaesuspiiri arvutab, reaalsusest kriitiliselt erinevaks.

Seega on venemaa kodanike sõnul keskmine „elamispalk” 38,7 tuhat rubla (387 eurot) inimese kohta, samas kui Rosstat hindab seda arvu 17,7 tuhandele rublale (177 eurot) kuus. Kui arvutada vaesuspiiri venelaste endi nimetatud „joone” järgi, on see vähemalt 22,8% – just nii palju inimesi elab Rosstati andmetel kuni 27 tuhande rubla (270 euro) suuruse kuupalgaga. Ametliku statistika kohaselt on peaaegu pooltel venemaa kodanikest (47,2%) kuusissetulek alla 45 tuhande rubla (450 euro).

Vaesuse radikaalne vähendamine oli putini riiklike projektide nurgakivi, kui ta 2018. aastal oma neljandat ametiaega alustas. Kuue aastaga lubas putin vähendada vaeste inimeste arvu riigis poole võrra – 6,6%-ni. Vaatamata arvukatele venelaste sissetulekute ja vaeste arvu arvutamise metoodika läbivaatamistele ei saavutatud presidendi eesmärki: 2024. aastaks ületas vaesusmäär sihti ning 6-aastase perioodi jooksul kukkus putini plaan igal aastal läbi. Seega registreeris Rosstat 2019. aastal riigis vaeste seas 12,3% nõutava 12% asemel, 2020. aastal – 12,1% 11,1% asemel, 2021. aastal – 11,1% 10,2% asemel, 2022. aastal – 9,8% 9,3% asemel.

Enne oma viienda ametiaja algust nõudis putin taas vaesuse vähendamist, kuid seadis tagasihoidlikuma eesmärgi: 7% aastaks 2030. „Peame panema erilist rõhku vaesuse vähendamisele, eriti suurte perede puhul,” ütles president. Tema plaani kohaselt oleks 2030. aastaks pidanud neid alles jääma 12%.

14. Esmaspäeval, 5. mail teatas Leedu kaitseministeerium suurest kaitsealgatusest: järgmise kümnendi jooksul kulutab riik 1,1 miljardit eurot oma idapiiri tugevdamiseks venemaa ja Valgevenega. Oluline osa sellest summast – umbes 800 miljonit eurot – kulutatakse tankitõrjemiinide soetamiseks ja paigaldamiseks. Ministeerium selgitab selliseid meetmeid kasvava murega venemaa võimaliku ohu pärast, eriti kui see Ukraina-vastases sõjas edu saavutab. venemaa Kaliningradi oblasti ja Loode-Valgevenega piirnev Leedu ei välista stsenaariumi, kus järgmiseks sihtmärgiks võivad saada Balti riigid Leedu, Läti ja Eesti.

Ministeerium teatas, et tulevaste investeeringute eesmärk on potentsiaalse agressiooni tõkestamine ja aeglustamine. Lisaks miiniväljadele on plaanis aktiivselt arendada ka „Balti kaitseliini” süsteemi – regionaalset kindlustatud liini. Meetmete pakett hõlmab ka tankitõrjerelvade varude suurendamist, elektroonilise sõjapidamise ja droonide vastaste süsteemide ajakohastamist ning varajase hoiatamise süsteemide täiustamist.

Jaanuaris teatas Leedu plaanist suurendada oma kaitse-eelarvet aastatel 2026–2030 5–6%-ni SKP-st aastas. Erilist tähelepanu pööratakse nn Suwalki koridori kaitsmisele, mis on Leedut Poolaga ühendav strateegiline maismaalõik. NATO hinnangul võiks selle koridori võimalik hõivamine Balti riigid ülejäänud alliansist isoleerida. Aprillis sai teatavaks, et Leedu plaanib ehitada teise varustustee vägede ja relvade üleandmiseks Poolast, et kindlustada Suwalki ava.

Lisaks kavatseb Leedu kasutada looduslikke ja insenertehnilisi lahendusi: kavandatud meetmete hulka kuuluvad kaevikutena (vist pigem tankitõrjekraavidena) toimivate niisutuskanalite süvendamine, metsade taastamine piirialadel ning puude istutamine teede äärde, et pakkuda peavarju tsiviilisikutele ja armeekolonnidele. Muideks, seda pole Eesti kogu oma taasiseseisvumise aja teinud ning peab seda meite kaitseministeeriumi suurimaks möödalaskmiseks ehk siis päriselt pole ohtu võetud piisavalt tõsiselt ning Soomest oleks võinud ju snitti võtta…

Sel aastal teatasid Leedu, Läti, Eesti, Soome ja Poola oma lahkumisest Ottawa konventsioonist, mis keelab jalaväemiinide tootmise, ladustamise ja kasutamise. See samm on pälvinud teravat kriitikat rahvusvahelistelt humanitaarorganisatsioonidelt, sealhulgas Amnesty Internationalilt ja Rahvusvaheliselt Punase Risti Komiteelt. Inimõiguslased hoiatavad, et jalaväemiinide kasutamise taasalustamine ähvardab arvukalt tsiviilohvreid ja pikaajalisi humanitaarseid tagajärgi.

15. Donetski oblastis paikneva ühe brigaadi pataljoniülem on kinni peetud. Õiguskaitseametnike sõnul nõudis ta oma alluvatelt altkäemaksu fiktiivsete boonuste maksmise eest, väidetavalt rindel lahingutes osalemise eest. Allikas: Riiklik Juurdlusbüroo, Ukraina Julgeolekuteenistus, Peaprokuratuur, UP allikad

UP õiguskaitseorganite allikate sõnul on jutt Kiievi Anna nimelise 155. eraldi mehhaniseeritud brigaadi mehitamata süsteemide pataljoni ülemast, kolonelleitnant Svjatoslav Šumskist. Seda infot kinnitasid Ukrainska Pravdale ka 155. brigaadi ohvitseride vestluskaaslased. Nagu uurimine tuvastas, said pataljoniülema palvel tema alluvad kogu boonuse summas 100 tuhat grivnat (100 eurot), väidetavalt terve kuu rindel viibimise eest. Kohtuasja materjalide kohaselt ei olnud selle üksuse sõdurid aga nii kaua “rindel” ning pärast tasu saamist pidi igaüks neist ülemale “maksma” 40 tuhat grivnat (840 eurot). “Austusavalduse” maksmisest keeldumise korral ähvardas pataljoniülem oma alluvaid tegeliku lähetamisega „nullini”.

On dokumenteeritud, et sel viisil sai ametnik ainuüksi selle aasta märtsis altkäemaksu 920 tuhat grivnat (19 300 eurot). Ta plaanis aprilli eest sama summa saada, kuid tabati teolt – altkäemaksu järgmise osa üleandmisel, teatas Riiklik Juurdlusbüroo. Kurjategija viidi Kiievisse, kus talle teatati kahtlusest ametiisikult ebaseadusliku hüve saamises koos väljapressimisega. Artikli sanktsioonina on karistuseks ette nähtud kuni kümneaastane vangistus koos vara konfiskeerimisega. Öeldi, et kohus oli kahtlusalusele juba määranud ennetava meetme – 60-päevase kinnipidamise arestimajas, mille alternatiiviks oli kautsjon 49 miljonit grivnat.

16. Lühiuudised

Välismaalastele müüdi Poolas kortereid 2024. aastal uue rekordiga – 17 330 ühikut, kusjuures enim ostjaid olid ukrainlased. Sellest teatas väljaanne Rzeczpospolita. Kõige sagedamini ostsid välismaalased eluaseme suurlinnades: Varssavis (3535 korterit), Krakówis (1523) ja Wrocławis (1491). 2023. aastal moodustasid nad umbes 6% turust. Arvestades 2024. aasta müügi üldlangust, on välismaalaste osakaal tõusnud üle 10%. Ukrainlased ostavad kõige rohkem kortereid. Teiste aktiivsete ostjate hulka kuuluvad valgevenelased, venelased, indialased, britid ja vietnamlased. Ühe objekti keskmine pindala on 58 ruutmeetrit. Välisinvestorid maksavad enamasti sularahas, ilma hüpoteegita, ja ostavad mõnikord mitu korterit korraga. Hamilton May vanemmaakleri Patrick Pieta sõnul on „Varssavi neile odav. Sest näiteks Kiiev oli enne sõda kallim”.

Bloomberg: USA kaitseminister Pete Hegseth algatas relvajõudude kõrgemate ohvitseride auastmete olulise vähendamise. Plaan hõlmab neljatärni kindralite arvu vähendamist ja armee juhtimisstruktuuri üldist ümberkorraldamist efektiivsuse parandamiseks. Esmaspäeval, 5. mail andis Hegseth välja direktiivi USA relvajõudude kõrgema juhtkonna koosseisu vähendamiseks. Dokumendi kohaselt tehakse ettepanek vähendada neljatärni kindralite arvu 20% võrra, sama palju Rahvuskaardis, ning samuti vähendada relvajõududes tervikuna vähemalt 10% kõigi kindralite ja admiralide arvu. Sotsiaalvõrgustikes levitatud videosõnumis rõhutas Gegseth, et tegemist ei ole „personalipuhastusega”, vaid strateegilise reformiga, mille eesmärk on maksimeerida relvajõudude valmisolekut potentsiaalseks konfliktiks ja nende tõhusust selles. „Rohkem kindraleid ja admirale ei tähenda suuremat edu,” ütles Gegseth. „See on üleminek efektiivsemale armeele, mis on valmis tuleviku väljakutseteks. Peame paisunud aparaadi ressursse ümber suunama, et toetada oma sõdureid,” rõhutas ta.

5. mail leppisid EL riigid Kallase soovitusel kokku Saksa kindrali Andre Denki nimetamises Euroopa Kaitseagentuuri juhiks. Tema ametiaeg algab ametlikult 16. mail. Kindral on asutuse esimene kõrgeima sõjaväelise auastmega juht. Kallas märkis, et Denkil on selleks kõik vajalikud professionaalsed omadused ja sügav arusaam Euroopa kaitsevajadustest. „Kuna sõda on meie ukse ees ja hübriidohud varitsevad kogu EL-is, on EDA töö ühiste sõjaliste võimete arendamisel ja innovatsiooni edendamisel kaitsetööstuses olulisem kui kunagi varem,” ütles ta. Denk oli alates 2023. aasta veebruarist agentuuri aseesimees ning juhtis eelkõige jõupingutusi, et EL-i riigid ostaksid Ukrainale ühiselt 155 mm laskemoona. Euroopa Kaitseagentuur on tegutsenud alates 2004. aastast. Selle juhatus koosneb liikmesriikide kaitseministritest ja kohtub kaks korda aastas. Koosolekuid juhivad president ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

EL kavatseb teha ettepaneku keelustada venemaa gaasiimport täielikult 2027. aasta lõpuks, eesmärgiga katkestada Moskvaga allesjäänud energiaalased sidemed, hoolimata venemaa veeldatud maagaasi (LNG) tarnete hüppelisest suurenemisest.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Esmaspäeval, 5. mail kella 12.48 ajal juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Rõuge vallas Nursi külas.

sõiduauto Kia Sportage, mida juhtis 33-aastane naine põrkas ristmikul vasakpööret sooritades kokku sõiduautoga Volkswagen Sharan, mida juhtis 45-aastane naine.

Kia ja Volkswageni juhid toimetati haiglasse.

Sotsiaalmeediasse on pandud video selle kohta, kuidas tehisaruga varustatud robot kukkus järsku märatsema.

Videos on näha, kuidas robot üritab tooli pealt üht eset haarata, kui kaotab enesevalitsuse.

Kommentaarides on märgitud, et robot näitas oma iseloomu. Tegemist on personaalse AI robotiga Unitree H1.

See näitab, et AI ja robotite maailm võib olla üsna okkaline.

Video on siin:

Exciting news! A Unitree H1 personal AI Robot is showing its personality… a touch of grumpiness! 😄 But isn’t it fascinating how even machines can reflect the troubles of their creators? (((What have we unleashed?))) Keep an eye on this and let’s embrace the chaos together! #AI pic.twitter.com/VTictKYUyY

— The One Who Asks (@VoidAsksBack) May 5, 2025

Euroopa Prokuratuuri algatatud korruptsioonikahtluse alusel käivitatud kriminaaluurimisele lisaks algatas Euroopa Komisjon eestlasest komisjoni tippametniku Henrik Hololei suhtes ka distsiplinaarjuurdluse, teatas väljaanne Politico.

Euroopa Komisjoni algatas sisejuurdluse Parempoolsete erakonna endise liikme Hololei suhtes seoses kahtlustega, et ta rikkus huvide konflikti, läbipaistvuse, kingituste vastuvõtmise ja dokumentide avalikustamise reegleid, selgub Politico nähtud dokumentidest.

Politico nähtud dokumentide kohaselt teatati Hololeile 21. märtsil, et komisjon algatab tema vastu ametkondliku distsiplinaarmenetluse.

Hololei astus erakonnast Parempoolsed välja eelmise, 2024. aasta lõpus, kui temaga seotud skandaal avalikkuse ette jõudis.

Tänase esmaspäeva pärastlõunal sai politsei teate Viimsist ärandatud sõidukist. Sõidukijuhti kinni pidades tegi politseinik teenistusrelvast juhulasu ning sai viga. Tema vigastused ei ole eluohtlikud.

Politsei sai esmaspäeval kella 16.40 paiku teate, et Viimsi vallas ärandas 13-aastane nooruk oma lähedasele kuuluva sõiduki. Väljakutse edastati piirkonnas viibinud patrullidele ning politseinikud märkasid sõidukit Pärnamäe kandis, andes juhile peatumismärguande. Mercedese roolis olnud noormees eiras seda, lisas kiirust ja põgenes läbi liikluse, kuni teelt välja kraavi sõitis ja politseinikud ta kinni pidasid.

Põhja prefektuuri operatiivjuht Raavo Järva sõnul sai politseinik viga, kui ta kinnipidamise järel teenistusrelvast juhulasu sooritas ja end jalga tabas. „Politseinikud ei teinud auto ega selle juhi suunas laske, küll aga oli ametnikul kinnipidamise ajal teenistusrelv käes. Relva kabuuri asetades sooritas ametnik juhulasu ning tabas end jalga. Kiirabi toimetas 44-aastase politseiniku haiglasse, tema vigastused ei ole eluohtlikud ning keegi teine viga ei saanud,” selgitas Järva.

„Liikluses kihutav ja politseinike eest põgenev juht on alati ohtlik, seda nii kõrvalistele liiklejatele kui ka iseendale. Politseinikud õpivad treeningutel selliseid olukordi lahendama, et põgenev auto võimalikult kiiresti ja ohutult tabada. Analüüsime täiendavalt tänast juhtumit ja kas politseinikud tegutsesid turvataktika reeglitele vastavalt,” lisas operatiivjuht.

Juhtunut hindab PPA sisekontrollibüroo.

Oktoobrikuust alates on toimunud erinevates Eestimaa paikades võistlusetapid, selgitamaks välja Eesti parimaid seeniorvõrkpallureid. Mai esimesel nädalavahetusel said selgeks tänavused meistrid kõige nooremate veteranide seas ehk meeste 40+ vanuseklassis – tänavune meistritiitel kuulub Tõrva esindusele.

Finaaletapp, mis oli järjekorras kuues, peeti maha Haapsalus ning rohkelt põnevust jätkus ka selleks turniiriks. Viimasele jõukatsumisele tabeliliidritena vastu astunud Tiigimeistrid/ Tõrva Pall pidi meistritiitli kindlustamiseks jõudma etapil vähemalt esikolmikusse, vastasel juhul tuli ise loota lähikonkurentide põrumisele. Ülesanne ei olnud kõige lihtsam, sest nii mõneski võistkonnas mängivad endised meistriliiga kogemusega mehed või praegugi veel esiliigas platsile jooksvad vanameistrid.

Õnnele lootma ei jäädud
Laupäevases esimeses matšis mindi vastamisi meeskonnaga A-Team ning küllalt närvilises mängus andsid tallinlased kõva lahingu, kuid Tiigimeistrid/ Tõrva Pall suutis geimilõpud enda kasuks pöörata ning võita 2:0. Meeskonna kapten Viljo Jõela tõdes, et etapile mindi suhteliselt pingevabalt, kuid tihedas konkurentsis ei ole kunagi midagi kindlat – oli ju näiteks peamine konkurent Neemeco Rakvere etapil ootamatult ebaõnnestunud.

„Kui mängudepäevale eelnenud õhtul tundusid mehed enesekindlad, siis esimene mäng läks ootamatult rabedalt,” tunnistas kapten, et pinget oli õhus omajagu. Teises mängus Lähte vastu oldi juba omas elemendis ja 2:0 võit tuli tunduvalt veenvamalt.

See tähendas, et garanteeritud oli alagrupi esikoht, mis andis koha poolfinaalis, kus vastaseks turniiril väga head mängu näidanud Retro meeskond. Seega oli plaan selgemast selge – vaja oli võtta võit ning finaalipääsuga vormistada tänavune Eesti meistritiitel, tuues see taaskord Kagu-Eestisse. Sujuvat kokkumängu näidanud Retro asus kiiresti 8:4 juhtima, kuid Janno Jõela serviseeria ning kogu võistkonna õnnestunud tegutsemine nii kaitses, kui rünnakul tõi Tiigimeistrid mängu tagasi ning geimi lõpp kuulus juba kindlalt Tõrva klubile. Teises geimis jäädi samuti alguses tagaajaja rolli, kuid tänu kogenud mängijatele ning kohati erakordsele mängijatarkusele ja osavusele tuginedes vormistati ka see geim enda kasuks. Vastastele hirmuäratava blokiduo moodustasid kahemeetrised Ragnar Pähn ja profikarjääri jooksul ka Balti liiga võitjaks tulnud ning parimaks keskblokeerijaks valitud Tamar Nassar. „Retro on tegelikult läbi hooaja väga südikat kaitsemängu näidanud nagu sellgi korral, kuid meie mehed olid väga motiveeritud ning vajalik võit ja sellega meistritiitel sai kindlustatud,” oli võiduka meeskonna kapten rahul.

Stabiilne hooaeg
Juba Eesti meistritena mängitud finaalis tehti tavapärasest rohkem vahetusi ning jagati mänguminuteid sõbralikult kõigile. Ka Viljo Jõela tunnistab, et tiim oli kogu hooaja vältel erakordselt ühtlane ja kokkuhoidev ning kellegi eraldi esiletoomine teeks teistele ülekohut. „Kõik on hooaja kestel oma olulise panuse andnud. Just meie pikk pink ja mängijate ühtlaselt tugev tase on läbi hooaja võimaldanud kõige kõrgemate kohtade nimel võidelda. Eks seda ole ka etappide tulemustest näha – võitsime kuuest etapist kolm ja kolmel korral tulime koju teise kohaga.”

Siiski jäi finaali järel õhku väike intriig ka tulevaseks hooajaks, sest esikohamängust väljus võitjana Neemeco võistkond, kes saavutasid tänavu hõbedased medalid. Kolmandaks tuli võistkond Bait, kes ka Haapsalu etapi kolmandana lõpetas.  „Nagu võis ennustada, paistis see pingelangus ka finaalis välja. Mängu oli, kuid hooaja tugevaim konkurent võttis ikkagi võidu. Mõned minutid olime ninad norgus, kuid kuna hooaja peaeesmärk meistritiitli näol oli saavutatud, läks see kaotusekibedus kiiresti üle,” võtab Jõela finaalmängu kokku.

Lõppkokkuvõttes oli turniiritabel järgnev: Tiigimeistrid/Tõrva Pall (15 kohapunkti), Neemeco (18), Bait (36), Läänemaa (40), Retro (47). Kuuendad olid Tallinna (57) mehed ning seitsmes koht tuli samuti Valgamaale, kui selle noppis Nuustaku tiim (62). Järgnesid A-Team (67), Lähte (74), Saaremaa (76) ja Keila (78) meeskonnad.
Terve hooaja peale tuli Eesti meistritel 23 võidumängu kõrvale vaid 4 kaotust ning üldine geimide vahe oli 49:9.

Tiigimeistrid/ Tõrva Pall kapten Viljo Jõela tunnistab, et meeskonna komplekteerimine väga keeruline pole, kuna meie kandis võrkpallihuvilisi jagub. „Tegelikult on meil kõigil tutvusringkonnas piisavalt mehi, kes võiksid samamoodi koopereeruda ja veel vähemalt ühe tugeva tiimi meistrivõistlustele välja panna,” räägib Jõela, et Kagu-Eesti on veteranvõrkpallurite meka.

„Meie üritasime oma tiimiga vähemalt korra enne igat etappi ühistreeningutel kokku saada ja vormi lihvida,” räägib Jõela. Just ühistreeninguteks vajaliku hulga meeste kokku saamine on Jõela sõnul keerulisem, kui võistluste jaoks. Kuigi mängumehed on kõik juurtelt pärit siitkandist, siis igapäevaselt elavad nad Tõrvas, Võrus, Tartus, Pärnus ja isegi Tallinnas – seega kõikidele sobivat aega klapitada oli raske.

Tõrva valda esindanud võidukasse meeskonda kuulusid mängijad üle Kagu-Eesti ning võistkond mängis koosseisus: Viljo Jõela, Janno Jõela, Ragnar Pähn, Marko Mett, Joel Pohja, Ain Allas, Tõnu Leemet, Margus Kodu, Janek Pisartšik, Ingvar Sepp, Gunnar Sarapuu, Tamar Nassar, Reimo Alas ja Egon Ilisson.

Eestis liigub selline pätikiri, milles teatatakse, et saada on 6 miljonit dollarit kompensatsiooniraha ÜRO-lt ja palutakse kohe ühendust võtta.

From: Andrew Gord <unpaid.org@gmail.com>
Date: 29. April 2025 at 12:30:34 EEST
To: undisclosed-recipients:;
Subject: RE: REPLY NOW.

THE UNITED NATIONS ORGANISATION
DEPARTMENT OF COMPENSATION AND DEBT PAYMENT
Palais des Nations, 1211 Genève, Switzerland

04-29-2024

REF: YOUR COMPENSATION PAYMENT

ATTN: BENEFICIARY.

YOUR COMPENSATION PAYMENT OF SIX MILLI0N D0LLARS IS READY. QUICKLY REPLY FOR PAYMENT INSTRUCTIONS.

THANK YOU.

DEBORAH HOLLANDINTERNATIONAL COORDINATOR

Tuhanded reservväelased, kes osalevad kaitseväe õppusel Siil 2025, jõudsid täna hommikul Lääne-, Ida-Viru- ning Võrumaal asuvatesse formeerimispunktidesse. Aasta suurimale õppekogunemisele on oodata enam kui 16 000 osalejat.

„Diviisi jaoks on Siil 2025 juba alanud, juhtimispunktid on väljas ja teostame enda staabi harjutust. Tänasest algas ka üksuste formeerimine. Mul on hea meel näha, kuidas reservväelased – meie põhijõud – tulevad ja liituvad oma üksustega ning saavad lihvida enda oskuseid. Läbi selle oleme kindlasti paremini valmis vajaduse korral Eesti kaitsmiseks,” ütles diviisi ülem kindralmajor Indrek Sirel Kalevi jalaväepataljoni formeerimist jälgides.

Lisaks toonitas diviisi ülem ka liitlaste olulisust, tuues esile õppusele Siil osalema tulnud Ühendkuningriigi 4. brigaadi koos Prantsuse üksustega, mis liidetakse Eesti diviisiga, et harjutada koos reaalsete plaanide alusel tegutsemist realistlikes olukordades.

„Üksuste formeerimine on seni kulgenud üle ootuste hästi. Täpset numbrit ei saa välja öelda, kuid esimese pooleteise tunni jooksul on kohal üle 70% õppusele kutsututest,” ütles diviisi 1. jalaväebrigaadi lahinguteeninduspataljoni ülem kolonelleitnant Riho Juurik, kelle sõnul on reservväelased meelestatud igati positiivselt. „Sel korral teeme asja natuke teistmoodi. Nimelt liigume formeerimispunktist kohe edasi ülesannetele, mistõttu täpsemaid muljeid kuuleme inimestelt alles maastikul.”

Õppuse Siil 2025 üldine ajaraam on 5.-23. mai ning selle tegevused toimuvad üle kogu Eesti, kuigi aktiivsem väljaõppetegevus leiab aset Kirde- ja Kagu-Eestis asuvatel väljaõppealadel. Õppuse aktiivne periood algas täna mitmete kaitseväe üksuste formeerimisega, misjärel liigutakse edasi väljaõppealadele, kus antakse reservist õppusele kutsutud võitlejatele sõjalisi ja erialaseid teadmisi ning oskuseid värskendav ja ühtlustav väljaõpe. Õppus kulmineerub 13.-16. maini toimuvate õppelahingute ja manöövritega, millele järgnevad lahinglaskmised kaitseväe keskpolügoonil ajavahemikus 19.-23. mai.

„Mul on väga hea meel näha oma vanu sõpru ja tuttavaid. Kaks aastat tagasi läbisime 13 klassivennaga ajateenistuse ning nüüd, Siilil, saame taaskord kokku,” ütles lipnik Hugo Puusepp, kes teenib reservväelasena 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljonis kompaniiülema abina. Puusepa sõnul ei olnud tal ühtegi takistust, miks õppusele mitte tulla. „Sõbrad ja perekond on väga toetavad seoses minu reservteenistusega.”

Eesti üksustest osalevad õppusel Siil 2025 kaitseväe peastaap, diviisi staap ja diviisi allüksused, samuti küberväejuhatus, toetuse väejuhatus, merevägi ja õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, kaitseväe luurekeskus, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Akadeemia ning Kaitseliit, lisaks on õppusel esindatud NATO lahingugrupp Eestis ja NATO eelpaigutatud staabielement Eestis.

Lisaks osalevad õppusel enam kui kümne liitlas- ja partnerriigi üksused. Esindatud on Ühendkuningriik, Prantsusmaa, USA, Kanada, Läti, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola ja Portugal. Vaatlejaid ja instruktoreid liitub õppusega ka Jaapanist, Iisraelist ja Ukrainast.