Läti esitas Venemaale ametliku noodi seoses Ukraina drooniga
Läti välisministeerium teatas, et kutsus 25. märtsil välja Venemaa diplomaadi – mitte esimest korda –, et talle anda üle protestikiri seoses riigi sõjaõhutamisega.
„Välisministeerium kutsus välja Venemaa Föderatsiooni asjuri Läti Vabariigis, et avaldada kategoorilist protesti ja esitada noot, milles mõistetakse hukka mehitamata õhusõiduki sisenemine Läti õhuruumi Venemaa territooriumilt 25. märtsi öösel,” teatas ministeerium.
Kuigi Venemaad ei süüdistatud drooni saatmises – mille puhul on nüüd kinnitust leidnud Ukraina –, teatas ministeerium: „Venemaa saatkonna esindajale teatati, et Venemaa, pidades Ukraina vastu agressioonisõda, loob ettearvamatuid julgeolekuintsidentide riske laiemas piirkonnas.”
Kohtumisel mõisteti hukka ka Venemaa õhurünnak 24. märtsil tsiviilinfrastruktuuri vastu mitmes Ukraina piirkonnas, sealhulgas Lvivi oblastis, tappes ja vigastades tsiviilisikuid ning üritades hävitada UNESCO maailmapärandi objekte, vahendab lsm.lv.
„Läti märkis, et see on osa Venemaa barbaarsest rünnakust mitte ainult Ukraina rahva, vaid ka Ukraina sügavate ajalooliste ja kultuuriliste juurte vastu,” teatas ministeerium.
Rõhutati, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu kujutab endast rahvusvahelise õiguse ja ÜRO harta ränka rikkumist ning korrati nõudmist lõpetada agressioon ja viia Venemaa relvajõud kogu Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt välja.
VIDEO: Ukrainas klammerdus sõjaline värbaja auto külge – sõitis tükk maad kaasa
Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Ukrainas klammerdus sõjaline värbaja auto külge ja sõitis tükk maad kaasa.
Autot juhtinud meest taheti sõtta värvata, aga ta polnud nõus ja sõitis minema. Värbaja klammerdus auto külge ja sõitis tükk maad kaasa.
See näitab, kuidas värbajad teevad meeleheitlikke samme, et rindele värsket verd saada.
Sõda on koju kätte jõudnud, nii kurb kui seda ei ole tõdeda, ütles Narva linnapea Katri Raik.
Raik ütles ERR-ile, et hommikune Auvere droonijuhtum näitab, et Eestit puudutab meie lähedal toimuv sõda aina rohkem. Linna kriisikomisjoni esimehena otsustas Raik täna komisjoni kokku kutsuda.
„Praegu on selge, et ohupiirkond ei ole ainult Narva, vaid kogu Ida- ja Lääne-Virumaa. Sõda on koju kätte jõudnud, nii kurb kui seda ei ole tõdeda. Kriisikomisjoni mõte on omavahel üksteist toetada ja arutada, mida me saame selles olukorras teha ja kuidas me vaatame tulevikku. Nende uudiste põhjal, mida ma täna hommikul olen lugenud, ja nende hinnangute põhjal, mida on praegu andnud asjaomased asutused, on see meie uus normaalsus,” nentis Raik.
Narvas tegutsev ajakirjanik Jevgenia Parv tunnistas, et Ukraina tuttavad olid teda viimastel päevadel hoiatanud droonide eest, kuid ta ei võtnud teateid tõsiselt.
Kaitsevägi andis infot ohuteavituse süsteemi rakendamisest
Tulenevalt Venemaa-Ukraina vahelisest aktiivsest sõjategevusest käivitas kaitsevägi täna ohuteavitussüsteemi EE-ALARM. Ohuteavituse osas on levimas hulk küsimusi, mis vajavad laiemat selgitamist.
Kaitseväel on õigus käivitada ohuteavitus juhul, kui nähakse võimalust õhuohust tulenevate riskide tekkimiseks.
Täna, 25. märtsi öösel kella 2 ja 3 ajal läbisid Soome lahe kohal Eesti õhupiiri kirdenurka mitu tundmatut drooni. Kuna need ei kujutanud Eesti inimestele ohtu, otsustati ohuteavitust mitte käivitada.
Täna varahommikul kella 3.43 ajal tabas Auvere elektrijaama korstent üle Narva jõe Eesti õhuruumi sisenenud droon. Et piiriületuse ja korstnaga kokkupõrke vahe oli mõni minut, et jõutud õhuohu teavitust käivitada, kuigi valmidus selleks oli olemas.
Eesti õhuruumist väljaspool lendavate droonide või rakettide tuvastamisel ei ole mõistlik vaikimisi ohuteavituse ennetav käivitamine, sest rünnakud Venemaa taristule on sagedased ning kinnitatud vahetu ohu puudumise korral pidevalt asjatu ohuteavituse rakendamine loob omakorda ohu elanikkonnas ohuteavituse suhtes immuunsuse tekitamiseks.
Täna hommikul pärast kella 8 tuvastas kaitsevägi, et Kirde-Eesti piikonnas võib Eesti õhuruumi siseneda tundmatu õhusõiduk. Seetõttu otsustas kaitsevägi käivitada EE-ALARMi ohuteavitussüsteemi SMS-i ja äpikanalid. EE-ALARM süsteem käivitus plaanipäraselt, küll aga tekkis käivitamise protsessis inimlik eksitus. Varasemalt koostatud õhuohu teavitussõnumid „Õhuoht, varjuge” ei olnud täielikult sobivad tänasesse olukorda, mistõttu asuti kohandama sõnumit tänasesse ohupilti, et vältida paanika tekkimist.
Uute sõnumite ohuteavituse süsteemi kandmisel tekkis eksitus, mille tulemina saadeti äpiteavitused Eesti äppi ja „Ole Valmis!” rakendusse ositi vales keeles või vale sisuga. Samuti tekkis vigu regioonide määratlemisel. Vea tuvastamisel asuti vigu kohe parandama ning saadeti täiendatud infoga äpiteavitus.
Kaitsevägi on teinud olukorrast vajalikud järeldused, tegeleb segaduse põhjuste kõrvaldamisega ning täiendab koostöös seotud ametkondadega protseduure.
Olukord andis aga kinnituse, et kella 8 ajal tuvastatud ohu järel toimis ohuteavituse käivitamine ahelana nii nagu pidi.
Otepää linn saab 90-aastaseks
1. aprillil 1936 andis Riigivanem Konstantin Päts Otepääle linnaõigused. Tänavu möödub sellest 90 aastat.
Linna sünnipäeva tähistamine algab juba hommikul, kui kell 10.00 kogunevad karupurskkaevu juurde Otepää Lasteaia lapsed ja laulavad sünnipäevalaulu.
Õhtul on aga kõik oodatud sünnipäevapeole kell 18.00 Otepää Gümnaasiumi aulas, kus astuvad üles Otepää isetegevuslaste kollektiivid. Tunnustatakse Otepää valla kodanikke ja toimub Otepää vallajuhtide vastuvõtt. Sünnipäevalaps pakub ka torti.
Traditsiooni kohaselt saab Otepää keskväljaku karu ka endale piduliku kaelasideme.
Otepää linna ajaloost:
Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles „Nusstage“). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem, aastal 1922.
1935. aasta sügisel algatasid aktiivsed alevielanikud mõtte – Otepää peab saama linnaks. 29. jaanuaril 1936 kinnitas Riigivanem Konstantin Päts Otepää 1. aprillist 1936. a linnaks.
Linnaõiguste andmise ajal toimusid suurejoonelised pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek, kohal olid „filmimeister” ja ajalehemehed. Esimeseks linnapeaks sai Julius Niklus. Pidustused algasid uue linnavolikogu piduliku istungiga linnavalitsuse ruumides, kus kõne pidas ja linnale uue lipu annetas peaministri asetäitja Karl Eenpalu.
Linnaõiguse saamise puhul anti välja Otepää Teataja erileht.
1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 ha.
Teise Maailmasõja ajal sai Otepää rängalt kannatada – 1944. aastal hävis tulekahjus üle poole hoonestusest. Algasid ülesehituse aastad, mil linn hakkas järk-järgult omandama juba tänapäevasemat ilmet. 1950.aastal sai Otepää, mis varem oli kuulunud Tartumaa koosseisu, iseseisvaks rajoonikeskuseks. 1959. aastal likvideeriti väiksed rajoonis ja Otepää liideti Elva rajooniga. 1962. aastal arvati Otepää Valga rajooni koosseisu.
Omavalitsusliku staatuse sai Otepää linn 21. veebruaril 1991. 22. oktoobril 1999 ühinesid Otepää linn ja Pühajärve vald. Sellest ajast alates on Otepää linn Otepää valla koosseisu kuuluv vallasisene linn. 2017. aasta haldusreformi tulemusel sai Otepää linn uue Otepää valla keskuseks.
1.jaanuari 2026. aasta seisuga elab Otepää linnas 1985 elanikku, kellest mehi on 908 ja naisi 1077, linnas on 80 tänavat, linna pindala on 4,46 km2.
Vaata videot Otepääle linnaõiguste andmisest 1.aprillil 1936. https://youtu.be/pUaXSEQ5VRAVideo: Filmiarhiiv, filmi autor Konstantin Märska, tootja Eesti Kultuurfilm, taustamuusika TÜ Raamatukogu fonoteek.
Erileht Otepää Teataja 01.04.1936 vaata SIIT (Eesti artiklite andmebaas DIGAR)
Tugev majandusaasta: RMK teenis ligi 80 miljonit eurot kasumit
Riigimetsa Majandamise Keskuse müügitulu ulatus 2025. aastal 254,2 miljoni euroni, ärikasum 86,1 miljoni euroni ning aruandeaasta kasum dividendide tulumaksu mahaarvamise järel 79,3 miljoni euroni.
Riigikassasse kandis RMK dividendina ja dividendilt tasutud tulumaksuna kokku 60,1 miljonit eurot ning maamaksuna 4,6 miljonit eurot.
Looduskaitsealuste maade riigile omandamiseks tasus RMK eraomanikele 10,2 miljonit eurot, looduskaitsetöödeks kasutas ligi 5,8 miljonit eurot ning puhketaristu edendamiseks 11,3 miljonit eurot.
„Majandusaasta oli üle ootuste tugev ning see edu on otseselt RMK töötajate ja koostööpartnerite ühise pingutuse vili,” ütles RMK juhatuse esimees Mikk Marran.
„Heameelt teeb samuti see, et RMK pakutavad tasuta võimalused looduses liikumiseks on Eesti inimeste seas jätkuvalt armastatud. Möödunud aastal võeti teekond matkaradadele ja lõkkekohtadele ette ligi 3 miljonil korral.”
Vastavalt RMK uuele strateegiale jääb RMK üheks peamiseks eesmärgiks metsa majandamine ja riigile tulu toomine. Seda tehes järgitakse tänaseid parimaid tegevuspraktikaid metsamaastiku ökoloogilise tasakaalu hoidmisel, et mõju loodusele oleks võimalikult väike.
Puidu müük
2025. aastal müüs RMK kokku 3,38 miljonit kuupmeetrit puitu (3,10 mln m³ ümarpuitu, 0,26 mln m³ hakkpuitu ja 0,16 mln m³ raieõigust). Keskmine müügihind tõusis 74,5 eurole kuupmeetri kohta (2024. aastal 70,7 €). Suurusjärgus 70% mahust müüdi kestvuslepingutega ja 30% enampakkumistel.
RMK sõlmib kestvuslepingud vaid Eestis puitu töötlevate ettevõtetega, et toetada kohalikku puiduväärindamist.
Metsade uuendamine ja hooldus
RMK hoida on miljon hektarit riigimetsa ja sellest majandada pisut enam kui poolt. RMK tegi mullu uuendusraieid 8500 hektaril ning harvendusraieid 10 800 hektaril.
RMK järgib metsade majandamisel raiete hajutatust, vana metsa osakaalu ja kaitstavate liikide elupaiku, et hoida metsamaastiku ökoloogilist tasakaalu ja elurikkust. Nii ei koondu majandamine ühte piirkonda ning vana mets ja tundlike liikide elupaigad säilivad.
Uut metsapõlve rajati riigimetsas kokku 10 400 hektaril ja selleks istutati mullu 20,5 miljonit taime. Noore metsa hooldust tegid metsakasvatajad ligi 40 000 hektaril. RMK metsade säästlikku majandamist kinnitab nii FSC® (FSC-C022757) kui ka PECF rahvusvaheline sertifikaat.
Metsatöödeks vajalikku teetaristut rajati 165 km ulatuses. Seejuures reageeris RMK kiiresti riigi abipalvele laiendada Saatse saapa ümbersõiduteed. Kokku on kõigile avalikult kasutada RMK metsateid 9500 kilomeetrit.
Looduse kaitse ja elurikkus
RMK hallataon kolmveerand Eesti maismaa kaitsealadest ja 2025. aastal tehti 667 erinevat looduskaitselist tööd. RMK taastas 8657 hektarit elupaiku (sh 8503 ha märgalasid), eemaldas jõgedelt kolm rändetakistust ja avas 47 km jõelisi elupaiku.
Liigikaitsetöid tehti riigimetsas 134 hektaril ning viidi ellu mitmeid liigirikkuse tagamiseks loodud pikaajalisi riiklikke tegevuskavasid. Looduskaitsetöödeks kasutas RMK 5,8 miljonit eurot. RMK on jätkuvalt Eesti suurim looduskaitsetööde teostaja.
Miljonid külastused
RMK puhke- ja kaitsealadele tegid eestlased mullu 2,9 miljonit külastust. Lõkkekohtadesse viis RMK 2730 ruumimeetrit ehk umbes 200 veoautokoormat küttepuitu ning koristas 3900 m³ prügi.
82 900 inimest sai infot teabepunktidest, 48 350 last ja täiskasvanut osales õppeprogrammides, 58 400 külastas Elistvere loomaparki ja 31 300 Sagadi metsamuuseumi.
Külastustaristu ja loodusteadlikkuse edendamiseks kasutas RMK eelmisel aastal 11,3 miljonit eurot.
120 miljoni euro eest tööd erasektorile
RMK tegevus annab üle Eesti tööd ja leiba ca 6000 inimesele, kellest RMK palgal on vaid iga kümnes. RMK tellib erasektorist erinevaid teenuseid (puiduvarumine, puidulogistika, metsakasvatus, looduskaitsetööd, metsataristuobjektid, külastusobjektid, IT- ja muud tugiteenused) aastas enam kui 120 miljoni euro eest. RMK hoiab eeskätt tööde planeerimise, juhtimise ja kvaliteedi tagamise rolli.
Metsaportfelli jaotus
RMK hallata on 1 070 487 hektarit metsamaad. Metsadest 44,3% on kaitse all – range kaitse all 34,6% ja piiranguvööndis 9,7%. Neis metsades RMK uuendusraieid ei tee.
Majandatavat metsa ehk tulundusmetsa on 55,7%. Neid metsi majandab RMK säästva metsanduse põhimõtteid rakendades.
Viru maakohus mõistis lähisugulast seksuaalselt väärkohelnud mehele pika vangistuse
Viru maakohus mõistis täna 35aastase mehe süüdi lapseealise lähisugulase suhtes toimepandud tahtevastastes sugulise iseloomuga tegudes ja karistas meest kokku 11 aasta pikkuse reaalse vangistusega.
Süüdimõistetud meest karistati seksuaalkuriteo eest ka 2024. aastal, kui Tartu ringkonnakohus kinnitas mehe süüd vägistamises ja alaealisega suguühtesse astumises. Nende tegude eest karistati tänaseks 35aastast meest üheksa aastase reaalse vangistusega.
„Täna avaldatud otsusega lisandus aastaid tagasi lähisugulase suhtes tehtud tegude eest eelmisele karistusele veel kaks aastat reaalset vangistust. Kokku mõistis Viru maakohus mehele liitkaristusena pea 11 aasta pikkuse reaalse vangistuse,” ütles prokurör Saskia Kask.
Prokuratuur ei saa kannatanu huvides avaldada kinnises kohtumenetluses käsitletud detaile. „Samas saame öelda, et tegemist oli taaskord juhtumiga, kus seksuaalse iseloomuga tegusid pandi lapseealise sugulase suhtes toime kannatanu enda koduseinte vahel,” märkis Saskia Kask.
Prokurör tänas inimesi, kes aitasid läbi märkamise ja teavitamise süüdimõistetud mehe teod päevavalgele tuua ning mehe ka vastutusele võtta. „Erinevatelt inimestelt laekunud teave ja tõendid aitasid PPA-l luua tervikpildi süüdistatava tegudest, mis omakorda viis süüdimõistva kohtuotsuseni,” ütles prokurör.
Saskia Kask toonitas, et sellised juhtumid pole ühe perekonna siseasi, vaid laste vastu suunatud seksuaalkuriteod mõjutavad kogukonna turvatunnet laiemalt. „Sestap on ülioluline teavitada PPAd igast seksuaalse väärkohtlemise kahtlusest. Kui saame vihje võimalikust seksuaalkuriteost, siis kindlasti kontrollitakse seda vastutustundlikult arvestades ennekõike võimalike kannatanute huve ja heaolu,” kinnitas Saskia Kask.
Samas rõhutas prokurör, et kindlasti tuleb sellistesse olukordadesse sekkumine jätta õiguskaitseasutuste spetsialistidele, sest omal käel sekkumine võib põhjustada kannatanule rohkem kahju kui kasu. Lisaks võib vajalike eriteadmisteta tegutsemine muuta võimaliku seksuaalkurjategija vastutusele võtmise oluliselt keerukamaks.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) toetab Eesti Jahimeeste Seltsi ja jahimehi üle Eesti, et tagada tõhus valmisolek sigade Aafrika katku (SAK) ennetamiseks ja tõrjeks. Amet tellis jahimeestele poole tonni jagu desinfitseerimisvahendit.
PTA on varustanud juba eelmise aasta lõpust korduvalt jahimehi desinfitseerimisvahenditega, et võimaldada jahipidamisel järjepidevat bioturvameetmete rakendamist ning vähendada haiguse leviku riski. Desovahendite jaotamise ning kasutamise juhiste jagamist on korraldatud koostöös Eesti Jahimeeste Seltsiga, kes koordineerib nende edasise jaotamise jahiseltsideni ja jahimeesteni.
„Jahimehed on sigade Aafrika katku tõrjel võtmetähtsusega partnerid, olles esimeseks kaitseliiniks. Nende panus bioturvalisuse tagamisel, seiretegevustes ja kiirel reageerimisel katkukolletele metsas aitab oluliselt piirata taudi levikut,” rõhutas PTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda. „Oleme koos seapidajatega tänulikud, et jahimehed on täie tõsidusega panustanud küttimisse, et viia metssigade populatsioon arvukuseni, mis piirab või isegi hoiab ära katku levikut. Desinfitseerimise võimaluste parandamine aitab taudi tõrjele veelgi kaasa.”
Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) jahindusnõuniku Marko Vinni sõnul on viiruse leviku peatamiseks ruumide ja vahendite puhtana hoidmine olulisem kui kunagi varem. „Et me teadmatusest viirust edasi ei kannaks, on peale metssea küttimist desinfitseerimine võtmetähtsusega. Seega me julgustame jahimehi desoaineid endale varuma ka tagavaraks, sest kunagi ei tea, millal vaja võib minna. Desoaineid saab EJS-ist ja see on jahimeestele tasuta,” lisas Vinni.
Lisaks praktilisele toele panustab PTA jahimeeste tegevusse ka rahaliselt, makstes lepingu alusel tasu mitmete SAK-i tõrjega seotud tegevuste eest. Tasu on suunatud selleks, et motiveerida ja toetada vabatahtlikkuse alusel tegutsevaid jahimehi katku varajases avastamises ning leviku tõkestamises.
PTA maksab toetusi:
emiste küttimise eest, et aidata vähendada metssigade arvukust;
SAK analüüsideks vajalike proovide võtmise eest;
SAK-positiivsete kütitud ning surnuna leitud metssigade ohutu kõrvaldamise eest;
surnuna leitud või haigustunnustega metssigadest teavitamise eest.
Käesoleval aastal on tänase seisuga Eestis SAK diagnoositud kokku 66 metsseal, neist 46 kütitud ja 20 surnuna leitud loomal. Positiivseid juhtumeid on tuvastatud 11 maakonnas, enim Raplamaal ja Läänemaal. Veebruari lõpu seisuga oli uuritud 4329 metssiga.
PTA jätkab koostööd jahimeestega, et kaitsta Eesti seakasvatust SAK-i eest. Nakkuse edasi kandumist saab ka vähendada järgides bioturvalisuse nõudeid jahipidamisel. Loe täpsemalt siit.
VIDEO: raju kihutamine Pärnu linnas
Pärnu maakohus mõistis esmaspäeval, 23. märtsil Pärnu linnas 136 km/h sõitnud 28-aastasele mehele karistuseks 17 päeva aresti. Lisaks võeti tal juhtimisõigus kuueks kuuks.
Möödunud pühapäeval tabas politseipatrull Pärnus sõiduauto Volkswagen Golf roolist 28-aastase mehe, kes sõitis linnas kiirusega 136 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h.
Pärnu politseijaoskonna patrullijuht Henry Murumaa rääkis, et tavapärase patrullimise käigus märkasid politseinikud autojuhti, kes sõitis selgelt lubatud suurimast sõidukiirusest kiiremini. „Mees eiras tahtlikult politsei antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet ning proovis põgeneda. Eramurajoonis toimunud tagaajamine kestis vähem kui paar minutit kuniks juht kaotas auto üle kontrolli ega saanud libeduse tõttu enam teepervelt liikuma,” ütles Murumaa.
Meest on mõned aastad tagasi väärteo korras karistatud ka joobes juhtimise eest.
Murumaa sõnul viitab mehe käitumine vastutustunde puudumisele. „Esialgsete ütluste põhjal soovis mees kogeda adrenaliini, kuid otsustas seda teha liikluses, mitte ettenähtud ringradadel. See näitab, et inimene on ohtlik nii endale kui ka teistele ja ta ei mõista oma tegude võimalikke tagajärgi. Seetõttu taotles politsei talle karistuseks arestipäevi ja juhtimisõiguse peatamist kuueks kuuks,” ütles Murumaa.
Peaminister Michal: Sõda käib ja sellega tuleb arvestada
Valitsuse liikmed said julgeolekukabinetis ülevaate Ukraina massiivse rünnakuga Venemaa Ust-Luga sadamale seotud drooniintsidentidest Eestis, mis leidsid aset täna öösel ja hommikul. Rünnaku käigus jõudsid üksikud droonid ka Eesti õhuruumi. Eesti rünnaku sihtmärk ei olnud ning vahetu oht Eestile puudub.
„Sõda käib viiendat aastat ja selle mõjud kanduvad aeg-ajalt üle piiride. Täna, küll mitte esimest korda, ka Eestisse. Oluline on, et Eesti ei olnud rünnaku sihtmärk,” rõhutas peaminister Kristen Michal. „Tegemist on Ukraina massiivsete vasturünnakutega Venemaa agressioonile, mis on sihitud Ust-Luga ja Primorski sadamatele. Need on sadamad, kust Venemaa ekspordib energiakandjaid ja Putin saab sõjapidamiseks raha, et õõnestada Euroopa ja maailma riikide iseseisvust, pidada sõda Ukraina vastu ja tappa inimesi. Tänased rünnakud toimusid kolmes laines, millest mõned droonid jõudsid siia. Viimasest lainest käivitus ka ohuteavitus. Me õpime igast olukorrast ja muudame teavitussüsteemi kaasaegsemaks. Eesti on valmis kaitsma end mistahes rünnaku eest. Meie kaitsekulud on 5,4%, oleme NATO-s tipus, see raha läheb Eesti riigi kaitsesse. Selleks, et Eesti inimesed oleksid kaitstud, pannakse nii palju raha, jõudu ja aega kui vähegi võimalik,” ütles peaminister.
„Kõik võivad oma igapäevaste tegevustega jätkata. Tegemist oli eksinud droonidega. Kuni Venemaa sõdib, me peame selliste riskidega arvestama,” ütles siseminister Igor Taro. „Ohuteavituse puhul me hindame, mis on konkreetse juhtumi risk. Täna oht oli ja ohuteavitus toimis. Iga selline sündmus on kõigile väärtuslik kogemus. Arendame võrgupõhist välkteavitust, mis edastab teateid heli-, valguse- ja vibratsioonisignaalidega. See on järgmine suur samm meie elanikkonnakaitses.”
Täna varahommikul kell 3.43 tabas droon Auvere elektrijaama korstent. Inimesed viga ei saanud. Praeguse teadmise kohaselt polnud droon suunatud Eestisse, vaid kaldus siia oma trajektoorilt. Hiljem, kella 8.30 paiku, jõudis üle Peipsi Eestisse veel üks lendav objekt, mille peale käivitati ohuteavitus.
Vahetut ohtu Eestile ei ole ning inimesed saavad jätkata tavapäraste tegevustega. Juhtumi asjaolusid uurivad riigiprokuratuur ja kaitsepolitseiamet.
Enefit Poweri hinnangul ei ole Auvere elektrijaam drooniintsidendis olulisi kahjustusi saanud, mis ei sega jaama opereerimist. Intsidendil puudub mõju Eesti elektrisüsteemi toimimisele. Elering kinnitab, et varustuskindlus on tagatud.
Riigikantselei valmistab ette õigusmuudatusi, mis annavad kriitilise taristu omanikele võimaluse soetada droonide vastu täiendavaid kaitsevahendeid. Koostamisel on korrakaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis loob ühise drooniseire võimalused ja määrab täpsemalt ära, kes milliste droonide vastu kaitsmisega tegeleb. Näiteks millal peab reageerima kaitsevägi ja millal politsei- ja piirivalveamet. Eelnõu annab riigikaitseobjektide omanikest elutähtsa teenuste osutajatele õiguse drooniseire ja kaitsega ise tegeleda. ettevõtted saavad õiguse teenust osutada, seni on see olnud võimalik ainult politsei- ja piirivalveametil.
Talveaeg lõpeb ja suveaeg algab ööl vastu pühapäeva. Kella keeratakse pühapäeval, 29. märtsil 2026 kell 3 hommikul ühe tunni võrra edasi.
See tähendab, et sel ööl saab tund aega vähem magada.
Kella keeratakse samal päeval ja samal ajal kõigis EL-i liikmesriikides. Samaaegsus on oluline näiteks rahvusvahelise rongi- ja lennuliikluse jaoks. Kella keeratakse alati edasi märtsi ja oktoobri viimasel pühapäeval. Pühapäeva hommik on valitud ülemineku ajaks, kuna liiklus on siis kõige väiksem ja üleminek tekitab kõige vähem ebamugavusi.
Analüüs: Balti riigid on väga suures ohus – Venemaal on avanenud võimaluste aken ründamiseks
Leedus, Lätis ja Eestis on kujunemas väga tõsine ja kõrge riskiga olukord, edastab sotsiaalmeedia sõjalise analüüsi kanal Visioner.
Esiteks on viimase 48 tunni jooksul Venemaa droonid tabanud kõigi kolme Balti riigi territooriumi. Eestis, vaidlusaluse Narva linna lähedal, tabas 250 kg kaaluva õhupommiga varustatud Venemaa droon energiarajatise elektrijaotusliini – pomm ei plahvatanud.
Vastuseks teatas Leedu kaitseministeerium: „Viimase 48 tunni jooksul on droonid alla kukkunud kõigi kolme Balti riigi territooriumile – see näitab selgelt, et Venemaa sõda Ukraina vastu tekitab laiemaid piirkondlikke riske.
Me reageerime valmisoleku tugevdamise ja õhutõrje suurendamisega. Me kõik peame jääma täiesti valvsaks.”
Samal ajal on viimastel päevadel pärast Ukraina rünnakuid strateegilistele sihtmärkidele Venemaa Leningradi oblastis Venemaa kaitseministeeriumi kontrolli all olevad Kremli-meelsed Telegrami kanalid aktiivselt levitanud väiteid, et Ukraina droone lennutatakse Leningradi oblasti poole Poola, Leedu, Läti ja Eesti õhuruumi kaudu – kutsudes üles viivitamatule reageerimisele Balti riikide vastu.
Lisaks on Venemaa natsionalistlikud ringkonnad viimastel päevadel üha enam levitanud ideed, et Venemaa peaks tagasi nõudma Eesti piirilinna Narva, kus suurem osa elanikkonnast on etnilised venelased. Selles kontekstis on väidetavalt moodustatud nn Narva Rahvavabariigi väed.
Samuti on oluline märkida, et Vladimir Putin on kiiresti vastu võtnud seaduse „Venemaa kodanike kaitse kohta välismaal”, mis kohustab Venemaad kasutama sõjalist jõudu ka väljaspool oma piire, kui seda peetakse vajalikuks.
Lisaks on Venemaa sõjaväe siseringi kanalid Telegramis avaldanud väidetavalt fototõendeid, mis näitavad Venemaa luure- ja sabotaažigruppide saatmist Leningradi oblastisse, kes tõenäoliselt tegelevad droonide tulistamisega Balti riikide suunas.
Laiemat pilti vaadates on Venemaal praegu avanenud võimaluste aken NATO proovile panekuks. Ameerika Ühendriigid on Iraaniga konfliktis ja seisavad silmitsi pingetega ka Euroopa NATO liikmetega. Trump on isegi hoiatanud, et ta võtab teadmiseks Euroopa tegevusetuse Iraani suhtes ja võib tulevikus vastavalt reageerida.
Samal ajal annab naftahinna tõus Venemaale täiendavaid rahalisi ressursse uue, piiratud ja riskantse sõjalise operatsiooni potentsiaalseks läbiviimiseks. Samal ajal on Euroopa sõjaväed – eriti Saksamaa omad – alles oma võimete tugevdamise algstaadiumis.
Praeguses etapis on endiselt ebaselge, kas Venemaa riskib NATO ründamisega Balti piirkonnas. Siiski on juba ilmnenud olulisi ja ohtlikke ohumärke, mis nõuavad Euroopalt õigeaegset ja ühtset reageerimist. Vastasel juhul võib iga viivitus osutuda äärmiselt kulukaks.
🇷🇺🇱🇹🇱🇻🇪🇪BREAKING | A very serious and high-risk situation is developing over Lithuania, Latvia, and Estonia.
To begin with, over the past 48 hours, Russian drones have struck the territory of all three Baltic states. In Estonia, near the disputed city of Narva, a Russian drone… pic.twitter.com/72MUJPOnNN
Paanika Eestis: riik saatis välja drooniohu teavituse, kästi varjuda
Eestis puhkes tänase kolmapäeva, 25. märtsi hommikul paanika, kuna riik saatis välja drooniohu teavituse ja kästi varjuda.
Ohuteavituse süsteemi EE-ALARM saatis kolmapäeva hommikul kell 8.43 üle Eesti inimeste mobiiltelefonidesse teavituse: „Kaitsevägi: Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu on piirkonnas kaasnev droonioht. Kui näete, varjuge ja helistage 112. Lisainfo KRIIS.EE ja 1247.”
Millises piirkonnas on droonioht, teavitusest ei selgunud. Samuti oli sõnumis segane, mida pidi inimene nägema, et varjuda.
Narva elanik saatis ERR-ile kuvatõmmise kell 8.42 „Ole valmis” äpis tulnud teavitusest, mis oli veelgi karmim ja soovitas kohe varjuda: „Õhuoht! Varjuge!”
Kuvatõmmis.
Kas see algas? Vene droonid ründasid Balti riike
Tänase kolmapäeva, 25. märtsi hommikul ründas Vene droon Kirde-Eestis Auvere elektrijaama, vahendab AFP.
Meedia teatel sõitis droon vastu korstent.
Teateid on tulnud ka Venemaa droonist teises Balti riigis Lätis. Läti kaitseministeeriumi andmetel kukkus Venemaa droon alla riigi kaguosas.
Võimalikest vigastustest pole teatatud.
Droonid lendasid Eestisse ja Lätti ajal, kui Ukraina droonid ründasid Leningradi oblastit.
Kohalike võimude teatel polnud esialgse info kohaselt droon suunatud Eestisse.
Hetkel võib nii 112 kui 1247 helistades olla kõnekoormus suur – püsi liinil!
Hädaabinumbrile 112 ja riigiinfo telefonile 1247 on kohati tekkinud suurem kõnede tulv, mistõttu võib juhtuda, et helistades peab ootama enne kui esimene vaba päästekorraldaja või konsultant kõnele vastab.
Juhul kui liin on hõivatud, siis ära lõpeta kõne vaid oota kuni Su kõnele vastatakse. Kõne lõpetades ja uuesti helistades liigud ootejärjekorra lõppu.
Sõja ülevaade: 1491. päev – Ukraina linnu pommitatakse
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. märts 2026:
kui rindel ei õnnestu, siis üha rohkem Ukraina linnu pommitatakse ning Iraani sõda päästab venemaa eelarvet.
1. Vist uus ööpäeva rekord.
2. Miskit olulist ikka.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. The Bell: FSB korraldas Moskvas mobiilse interneti sulgemise.
12. Kirikus mittekäivate venelaste osakaal on esimest korda pärast putini valitsemist ületanud 50%.
13. vene nafta hind Indias ületas 120 dollarit barreli kohta.
14. SBU teatel likvideeris Ukraina venemaa GRU heaks töötanud palgamõrvari ja nurjas vandenõu kõrgetasemeliste tegelaste mõrvamiseks.
15. Leedu lükkas tagasi venelaste ja valgevenelaste kohalikel valimistel osalemise keelu.
16. Madyar süüdistas Orbánit Ungari opositsiooni IT-süsteemide hävitamise katses: „See on hullem kui Watergate.”
17. Lühiuudised
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 191 lahingukokkupõrget. Suurem surve tõus Kostjantõnivka lõigus (39) ja Pokrovski lõigus (47), mujal suht tavapärane. Tundub, et jälle mõnel korral suuremate gruppidega soomuse toel ja ikka kergliikurite saatel.
Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutas 30 raketti, viis läbi 69 õhurünnakut, heites alla 218 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9879 kamikaze-drooni ja viis läbi 4049 kaudtule lasku, sealhulgas 111 mitmekordsete raketisüsteemidega. Rinde lähedaste linnade suunal on läinud rünnakute arv kõrgemaks ning tapjadroonide arv ja tippu ligi jõudis. Õnneks on tõusuteel nende mõjutamine. Kuna kaudtulelaskude arv tõusis, siis ka neid üksusi Ukraina omad rohkem tabasid.
1. venemaa lasi 24 tunni jooksul 23. ja 24. märtsi vahel Ukraina vastu välja ligi 1000 ründedrooni, mis näis olevat üks ulatusliku sõja suurimaid õhurünnakuid, teatas Ukraina peastaap. Peastaabi teatel hõlmas rünnak haruldast päevast lainet 24. märtsil, kui riigi kesk- ja läänepiirkondadesse lasti välja üle 550 kamikaze-drooni. Need rünnakud järgnesid öistele rünnakutele kogu Ukrainas.
Lvivis sai tsiviilpiirkondadesse pihta saanud droonide rünnakutes vigastada vähemalt 32 inimest, teatas Lvivi oblasti kuberner Maksim Kozõtski. Kiievi sõltumatud ajakirjanikud teatasid kohaliku aja järgi umbes kell 16.20 kuulnud õhutõrje tegevust, droone ja plahvatusi Lvivis. Tabamusi sai kaks linnaosa, tulekahjud puhkesid elamutes ajaloolises keskuses ja Sõhivi linnaosas. Rünnakus sai kahjustada riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis, Bernardini kloostri kompleks, ütles Kozõtski.
vene droonide sihtmärgiks oli samuti Ivano-Frankivsk, teine oblasti pealinn Lääne-Ukrainas. Ivano-Frankivski keskosas toimunud rünnakus hukkus kaks inimest, teatas kuberner Svitlana Onõštšuk. Neli inimest said vigastada, sealhulgas 6-aastane laps, ja neile osutatakse arstiabi. Võimud teatasid ka sünnitusmajadele ja umbes kümnele elamule tekitatud kahjustustest.
Plahvatustest teatati ka Ternopilis, Vinnõtsas, Žõtomõris ja Hmelnõtskis. Žõtomõri oblasti kuberner Vitalii Bunetško ütles, et venemaa õhurünnakus Žõtomõri kesklinnale sai vigastada 12-aastane tüdruk, kes on haiglaravil ja saab seal arstiabi. Rünnak kahjustas kahekorruselist elamut ja purustas lähedalasuvate hoonete aknaid.
Vinnõtsa linnas hukkus massirünnakus vähemalt üks inimene ja 13 sai vigastada.
Hmelnõtski oblastis sai vigastada mees, kes sai põrutuse ja ajutrauma. Ta viidi haiglasse ja rünnak põhjustas piirkonna osades elektrikatkestusi.
vene õhurünnakud tabasid Ternopili oblastis energiainfrastruktuuri rajatisi ja administratiivhoonet, põhjustades elektrikatkestusi.
Kiiev ja selle ümbrus olid samuti ohus, kuna päevane rünnak jätkus. Ukraina õhuvägi teatas kell 11.07, 11.45 ja 12.36, et droonid lendavad põhjasuunast Kiievi oblasti ja Kiievi linna poole. Kell 12.35 kuulutati Kiievis välja õhuhäire, teatas Kiievi linnavalitsus.
Pärastlõunaks teatas õhuvägi, et rünnak jätkub ning Kiievi, Tšernihivi, Sumõ, Poltaava, Vinnõtsa, Tšerkassõ, Kirovohradi, Hersoni ja Dnipropetrovski oblastite kohal lendab suur hulk vene droone.
Ukraina kaitseministeeriumi nõunik Serhi Flash ütles, et venemaa muudab pidevalt oma taktikat massiivsete rünnakute jaoks, püüdes leida haavatavusi ja murda läbi Ukraina õhukaitsest. „Praegune strateegia on anda lööke aja jooksul hajutatult,” kirjutas ta Facebookis.
2. Ukraina sõjaväeluure teatas, et Ukraina väed hävitasid okupeeritud Krimmis 24. märtsi öise rünnaku käigus Zirconi hüperhelikiirusega raketi. „24. märtsi öösel jälgisid Ukraina kaitseministeeriumi GURi mehitamata süsteemide osakonna juhid Krimmis Bastion-M rakettide kolonni, mis liikus positsioonide poole,” teatas agentuur. Avalduse kohaselt hävitati üks Bastion-M rakett koos kahe Zirconi hüperhelikiirusega tiibraketiga ning teine rakett sai kahjustada. Sõjavägi lisas, et rünnakus hukkus või sai vigastada seitse okupanti. Ukraina sõjaväeluure avaldas rünnakust tehtud video sotsiaalmeedias.
Primorski sadam Leningradi oblastis. Pärast seda, kui Ukraina droonid üleeile õhtul kütusehoidlaid ründasid, põles eile neli kütusemahutit endiselt. Lisaks olla saanud kahjustusi kõrval olevad mahutid.
Alates eile õhtust alustas u 250 Ukraina drooni jälle rühkimist nii venemaa kui okupeeritud Krimmi suunas. Enamus siiski põhja poole teele läks.
Ust-Luga sadamapiirkonnas puhkes tulekahju. Vähemalt üks suur kütusemahuti plahvatas.
Viiburis (Leningradi oblastis) süttis droonirünnaku tagajärjel Agricola AS-i hoone. Selle vastas, umbes 30 meetri kaugusel, asub FSB (piirivalve) hoone. Ilmselt võis droon sihtida FSB hoonet.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: rindejoones muutusteta, aga vene pool lasi puruks tammi Siverskõi Donetsi jõel, mis asub Lõmani linnast edelas. Arvatavalt suurem üleujutuste laine kohalike elanikke tabama hakkab. Lisaks võib arvata, et vene pool teeb nüüd uue tugevama pingutuse Lõmani linna vallutamiseks, sest jõe ületused on nüüd Ukraina omade jaoks raskendatud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Telekommunikatsioonioperaatorid said Moskva mitmes linnaosas mobiilse interneti piiramise nõude föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) teadus- ja tehnikateenistuselt (STS), mis on kommunikatsiooni ja tehnoloogilise turvalisuse eest vastutav võtmeüksus. Sellest teatas The Bell, viidates IT-turu ja valitsuse allikatele. Väljaande andmetel said operaatorid enne sulgemist nimekirjad tugijaamadest, kus internetiühendus blokeeritakse. Operaatorid sisestasid uued konfiguratsioonid ise käsitsi, mis võis kaasa tuua erineva teenusetaseme kasutajatele eri piirkondades ja erinevate operaatorite all.
The Belli allikad rõhutavad, et otsus anti ülevalt alla. Allikate sõnul ei teadnud valitsus selle otsuse põhjustest midagi, kuid ametlikult viitas põhjendusena ohtude tõrjumisele, mitte valgete nimekirjade testimisele. „FSB teadus- ja tehnikateenistus saatis kaardi, mis näitas, kus internet tuleks sulgeda. Samal ajal vihjasid julgeolekujõud jõuliselt, et see polnud nende otsus – see anti neile alla,” märkis üks allikatest.
Ühe allika nähtud kaardi kohaselt mõjutasid katkestused praktiliselt kogu Moskva kesklinna kuni Aiaringini, mitut piirkonda Aiaringist kuni Kolmanda transpordiringini põhjas, idas ja lõunas, aga ka üksikuid objekte: Južnõi sadamat, Petšatnikis asuvat reoveepuhastit, Losinõi Ostrovi pargi edelaosa (presidendi administratsiooni haigla ümbruses) ja SberCity ehitusala Krasnogorski lähedal. Vähemalt kahte neist kohtadest olid meediakanalid varem õhukaitse objektidena märkinud, kuid teistes teadaolevates Moskva õhukaitsesüsteemi kohtades katkestusi ei registreeritud, märgib väljaanne.
Moskva sulgemine algas märtsi alguses ja toimus salajasuse õhkkonnas, mis oli enneolematu isegi venemaa jaoks. Erinevalt varasematest piirangutest ei pakkunud võimud peaaegu mingit selgitust. Presidendi pressisekretär dmitri peskov piirdus turvameetmete mainimisega. Valges nimekirjas olevad veebisaidid jäid aga üldiselt kättesaadavaks. 24. märtsil taastus ootamatult mobiilse interneti teenus pealinna kesklinna piirkondades.
Internetiühenduse sulgemised venemaal on kestnud peaaegu aasta. Top10VPN-i andmetel oli riik 2025. aasta lõpuks elektrikatkestuste kestuse poolest maailmas esikohal (37 166 tundi), mis mõjutas ligikaudu 146 miljonit inimest. Moskva jäi aga puutumata kuni 2026. aasta märtsini. The Belli allikate sõnul on see võimalus nüüdseks vabastatud ja lähitulevikus võib esineda edasisi katkestusi.
12. Kirikus jumalateenistustel mittekäijate osakaal venelaste seas on esimest korda pärast 1998. aastat ületanud poole piiri, ulatudes 55%-ni. See selgub Levada keskuse 18.–25. veebruarini läbi viidud uuringust. Võrreldes 2025. aasta juuniga on see näitaja suurenenud 11 protsendipunkti võrra. Uuringu kohaselt käib kirikus vähemalt kord kuus vaid 16% vastanutest, veel 16% mitu korda aastas ja 7% umbes kord aastas või harvemini.
Kõige tõenäolisemad mittekäijad on mehed (60%), alla 25-aastased noored (68%), keskharidusega või madalama haridusega vastajad (59%), 100 000–500 000 elanikuga linnade elanikud (60%), töötajad (62%) ja üliõpilased (71%). Seevastu osalevad jumalateenistustel oluliselt sagedamini naised (51%), üle 55-aastased (51%), Moskva elanikud (61%), samuti kõrgema sissetuleku ja kõrgharidusega inimesed.
Lisaks peab enamik venelasi (73%) end õigeusklikeks kristlasteks, selgub Levada keskuse 2025. aasta septembri küsitlusest. Veel 6% pidas end moslemiteks, 1% budistideks, 5% ateistideks ja 13% kirikusse mittekuuluvateks.
vene Õigeusu Kirik on viimastel aastatel korduvalt teinud Ukraina sõja toetuseks avaldusi. 2024. aasta märtsis nimetati patriarh kirilli juhitud Maailma vene Rahvanõukogul sõda pühaks. Patriarh kutsus üles ka palvetama putini, valitsuse ja venemaa armee eest ning 2026. aasta jaanuaris kuulutas ta, et neid, kes ei nõustu kremli pakutud lahendustega, tuleks pidada kodumaa reeturiteks.
Ka mitmed teised vaimulikud on teinud radikaalseid avaldusi. Näiteks nimetas metropoliit kirill (pokrovski) Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit satanistiks, keda saab võita ainult palve abil, samas kui ülempreester andrei tkatšov seostas HIMARSi lööke karistusega „pööramise” ja abortide eest ning tegi ettepaneku kehtestada lastetutele meestele maks, nimetades neid droonideks. Ülempreester sergei kulpinov tegi ettepaneku kehtestada venelastele kohustuslik kümnis kirikute ülalpidamise toetamiseks.
Moskva patriarhaadi sünodaalse kiriku-ühiskonna suhete ja meedia osakonna esimees vladimir legoida kommenteeris vene Õigeusu Kiriku esindajate skandaalsete avalduste voogu ja väitis, et näeb selles mingit ettekavatsetust. „Inimesi haaras mingisugune laine… ja otsustasid: „Vaatame regulaarselt jutlusi üle ja otsime midagi sellist”,” arutles ta 2025. aasta novembris.
13. Bloomberg teatab Arguse andmetele viidates, et venemaa Uurali toornafta hind India sadamates saavutas eelmise nädala lõpus rekordilise 121,65 dollari barreli kohta. Alates Iraani sõja algusest on venemaa barreli hind India turul hüppeliselt tõusnud enam kui 100%, samas kui Brenti toornafta hinnad on tõusnud 69%.
Selle tulemusena müüakse Uuralit Indias esimest korda nelja aasta jooksul, alates suuremahuliste tarnete algusest Indiasse 2022. aastal, ilma allahindlusteta. Need hinnad on viimased kaks aastat kõikunud umbes 2–4 dollari juures barreli kohta, ulatudes pärast USA sanktsioonide karmistamist aasta alguses 12 dollarini barreli kohta. Seevastu venemaa nafta hind on 3,90 dollarit barreli kohta kõrgem kui Brenti hind.
venemaa sadamates, kus hind ei sisalda transpordikulusid, on Uurali hind oluliselt odavam – eelmise nädala lõpu andmetel 89,58 dollarit barreli kohta. See on aga kõrgeim tase alates 2022. aasta juulist ja 30 dollarit kõrgem kui 2026. aasta eelarves prognoositud tase.
Naftahindade hüppeline tõus ja USA otsus ajutiselt tühistada sanktsioonid venemaa avamere naftale on toonud naftaettevõtetele alates 2022. aasta märtsist rekordilise tulu: eelmisel nädalal teenisid nad ekspordist 2,458 miljardit dollarit. Võrreldes Iraani-vastaste rünnakute eelse nädalaga suurenes see summa 120% ehk ligikaudu 1,3 miljardit dollarit nädalas.
venemaa eelarve jaoks, mille nafta- ja gaasitulud aasta alguses kahekordselt kokku kukkusid, on sellel hinnasuundumusel otsene rahaline mõju, märgib Freedom Finance Globali analüütik Vladimir Tšernov: „Lisanduvad nafta- ja gaasitulud võivad ulatuda ligikaudu 6–6,5 miljardi dollarini kuus. Sellel hinnatasemel kuluks eeldatava föderaalse eelarvepuudujäägi, mis on ligikaudu 50–60 miljardit dollarit, kompenseerimiseks potentsiaalselt ligikaudu 8–10 kuud.”
Aprillis voolab riigikassasse tohutu naftaraha: Reutersi arvutuste kohaselt laekub valitsus naftast ja gaasist 880 miljardit rubla – kaks korda rohkem kui jaanuaris ja veebruaris ning 70% rohkem kui märtsiks prognoositud tulud.
14. Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas 24. märtsil, et Ukraina on likvideerinud väidetava palgamõrvari, kes töötas venemaa sõjaväeluureagentuuri (GRU) heaks, vahistanud üle kümne kaasosalise ja nurjanud plaani mõrvata mitu Ukraina kõrgetasemelist tegelast. SBU andmetel plaanis agent-võitlejarühmitus mõrvata inimesi, sealhulgas Ukraina kaitseministri nõunikku ja silmapaistvat aktivisti Serhii Sternenkot, samuti venemaa kodanikku Ilja Bogdanovit, kes on Ukraina eest võidelnud alates 2014. aastast.
„Tänu SBU-le. Minuga on kõik korras. Erinevalt palgamõrvarist peaks venemaa põlema,” kirjutas Sternenko Telegramis 24. märtsil. Sternenko oli palgamõrvari sihtmärgiks juba eelmise aasta mais.
SBU teatel tapeti väidetav palgamõrvar kinnivõtmisele vastupanu osutamise ajal.
Väidetavalt jälgisid väidetavad kurjategijad sõjaväelaste ja avaliku elu tegelaste aadresse ja liikumisi ning saatsid seejärel andmed rühmituse juhile, Poltava linnast pärit kohtuekspertiisi eksperdile, kelle oli värvanud venemaa GRU. Mees koostas luureandmeid ja andis neist aru venemaa eriteenistustele.
Seejärel edastas venemaa palgamõrvarile andmeid potentsiaalsete ohvrite kohta. Juhtumi dokumentide kohaselt on tapja pärit Donetski oblasti okupeeritud osast, kus ta läbis lahingukoolituse venemaa sõjaväebaasis ja hiljem smugeldati ta Ukraina kontrolli all olevale territooriumile.
Tema ülesandeks oli valmistada improviseeritud lõhkeseadeldisi ja paigutada need autode alla või ohvrite kodude lähedale. Kui plahvatus ebaõnnestus, anti palgamõrvarile SBU teatel oma venelasest juhendaja poolt korralduse ohvreid lähedalt tulistada.
Kahtlusaluste ruumide läbiotsimisel konfiskeerisid võimud tulirelvi, laskemoona, diktofone, arvutiseadmeid ja valvekaameraid, mis sisaldasid tõendeid nende tegevuse kohta venemaa luureagentuuridele.
Peaprokurör Ruslan Kravtšenko ütles, et võrgustik koosnes kümnest inimesest ja kogus teavet Ukraina relvajõudude kohta Donetski oblasti Kramatorski ja Pokrovski rajoonis ning Harkivi oblastis. Lisaks salvestasid nad venemaa rünnakute tagajärgi ja saatsid kogutud andmed oma venemaa kontaktidele sõnumsiderakenduste kaudu.
Rindeliinilinnas Kramatorskis oli agentide ülesandeks leida restoran, mida Ukraina sõjaväelased külastasid, terrorirünnaku läbiviimiseks. Selleks otstarbeks heideti droonilt määratud kohta lõhkeseadeldis, lisas Kravtšenko.
Operatsioonis osalesid sõjaväe vastuluure, peauurimisvalitsus, SBU erioperatsioonide keskuse „A” eriüksuslased ja julgeolekuteenistuse peavalitsuse ohvitserid Donetski ja Luhanski oblastis. Operatsiooni koordineeris SBU esimene asejuht Oleksandr Poklad.
Kahtlusaluseid süüdistatakse riigireetmises, koostöös, Ukraina relvajõudude kohta käiva teabe loata levitamises, terroriakti ettevalmistamises ja relvade ebaseaduslikus omamises. Kohus määras kahtlusalustele eelvangistuse – kautsjoniõiguseta. Neid ähvardab eluaegne vangistus koos vara konfiskeerimisega. „Agressiivse riigi abistamine on andestamatu. Reeturid võetakse seaduse alusel vastutusele,” ütles Kravtšenko.
15. Nagu LRT teatas, lükkas Leedu parlament teisipäeval, 24. märtsil tagasi opositsiooni eelnõu muuta põhiseadust, mis keelaks riigis alaliselt elavatel venemaa ja Valgevene kodanikel hääletada või kandideerida kohalikel valimistel. Muudatust ei võetud vastu, selle poolt hääletas 28, vastu 28 ja erapooletuks jäi 14 parlamendiliiget.
Üks algatuse autoritest, parlamendiliige Dalia Asavičiūtė-Gružauskienė, teatas, et eelnõu ajendiks oli venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal ja mure välisriikide sekkumise pärast demokraatlikesse protsessidesse.
„Me näeme, et venemaa mitte ainult ei pea Ukrainas tavapärast sõda, vaid sekkub aktiivselt ka valimistesse. Riikliku Julgeolekuministeeriumi läbi viidud ohuhinnangud näitavad, et vaenulikud riigid kasutavad oma diasporaad meie demokraatlike protsesside mõjutamiseks,” selgitas parlamendiliige.
Ta lisas, et 2023. aasta Leedu kohalike valimiste ajal oli elamisluba ligikaudu 21 650 välisriigi kodanikul. Neist 2476 olid Euroopa Liidu riikide kodanikud ja ligi 17 000 olid blokiväliste riikide kodanikud. Neist 8800 olid venelased ja üle 3000 valgevenelased.
Parlamendiliige rõhutas, et viimastel kohalikel valimistel kasutas oma hääleõigust vähem kui 4300 välisriigi kodanikku ja märkis, et riigi julgeolekuküsimused tuleks seada esikohale.
Kavandatud muudatused hõlmasid muudatusi nii põhiseaduses kui ka valimisseadustikus. Plaani kohaselt on kohalikel valimistel hääleõigus ja kandideerimisõigus ainult Leedu kodanikel või nende riikide kodanikel, kes vastavad Leedu Euroopa ja transatlantilise integratsiooni kriteeriumidele.
Praegu lubab Leedu seadus omavalitsuste alalistel elanikel, sealhulgas elamisloaga välisriikide kodanikel hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel.
venemaa sekkub aktiivselt valimistesse erinevates riikides, sealhulgas Euroopa riikides, kasutades poliitilist, rahalist ja informatiivset mõjuvõimu destabiliseerimiseks, venemaa-meelsete jõudude toetamiseks või tulemuste mõjutamiseks. Meetodite hulka kuuluvad küberrünnakud, desinformatsioon ja konkreetsete poliitiliste tegelaste rahastamine. Eelkõige on tõendeid sekkumise kohta Rumeenias ja Ungaris.
16. Magyari Facebooki postitus, Ungari väljaande Direkt36 uurimine: Ungari opositsioonilise Tisza partei juht Péter Magyar väitis, et peaminister Viktor Orbán käskis Ungari luureteenistustel ja politseil enne valimisi läbi viia erioperatsioon tema erakonna IT-süsteemide hävitamiseks.
Ajakirjanike sõnul viisid Ungari Riikliku Juurdlusbüroo küberkuritegevuse üksuse ohvitserid 8. juulil 2025 läbiotsimisi kahe Tisza parteis töötava IT-spetsialisti kodudes. Läbiotsimise ametlikuks aluseks oli anonüümne vihje väidetavate ettevalmistuste kohta lastepornograafia filmimiseks ja levitamiseks.
Õiguskaitseametnikud ei leidnud nende kuritegude kohta tõendeid. Selle asemel konfiskeerisid nad kümneid salvestusseadmeid ja arvutitehnikat, millest leidsid tõendeid ulatusliku poliitilise vandenõu ja opositsiooni vastu suunatud küberrünnaku kohta.
Läbiotsimiste sihtmärgiks olid partei 38-aastane IT-turbespetsialist ja 19-aastane IT-vabatahtlik. 2025. aasta veebruaris lähenes noorele mehele tundmatu mees nimega Henry.
Alates 2025. aasta veebruarist oli värbaja üritanud noormeest altkäemaksuga meelitada, et too looks Tisza partei sisemisse IT-süsteemi tagauksi selle hilisemaks hävitamiseks. Henry valdas salastatud teavet partei siseasjade kohta ja näitas üles teadmisi partei töötajate füüsilise liikumise, sealhulgas Budapesti restoranides peetud kohtumiste kohta. Samuti teatas ta ette aktivistide andmebaasi lekke partei Discord serverist, mis hiljem ka aset leidis.
Tisa IT-spetsialistid plaanisid värbaja ja tema käsitsejad paljastada vöö külge peidetud kaamera abil, kuid politseireid nurjas nende plaanid.
Direkt36 uurijad avastasid, et Tisza partei IT-süsteemi häkkimise erioperatsiooni juhtis Ungari Põhiseaduse Kaitse Amet. Just see luureagentuur ajendas politseid kiiresti reageerima anonüümsele vihjele pornograafia kohta ja läbi viima otsinguid. Konfiskeeritud parteiseadmete andmete varundamise viisid läbi riikliku julgeolekuteenistuse (NBSZ) spetsialistid.
Mõlemad luureagentuurid on valitsuse tiheda kontrolli all ja nende tööd koordineerib peaministri büroo, mida juhib Antal Rogan, üks Viktor Orbáni lähimaid usaldusisikuid.
Pärast kirjavahetuse avastamist Henryga avaldasid need luureagentuurid survet politsei juhtkonnale ja keelasid uurimise parteisüsteemide häkkimise katse kohta. Selle asemel algatas õiguskaitseorgan IT-spetsialistide vastu juhtumi sõjavarustuse ebaseadusliku veo eest, mis põhines omatehtud vööl peidetud kaameraga.
Tisza partei ütles Direkt36-le, et nad kardavad, et nende IT-süsteemid võivad valimiste eel küberrünnakute sihtmärgiks saada.
Madyari otsene avaldus: „Viktor Orbáni ja tema lähiringkonna käsul töötasid Ungari luureagentuurid Tisza fraktsiooni vastu, mis valmistus valitsust kukutama. See juhtum – Orbangate – meenutab kommunismi halvimaid päevi ja on tõsisem kui Watergate’i skandaal Ameerika Ühendriikides, mis viis president Nixoni langemiseni. Täna avaldatu ületab kõik piirid; see on sisuliselt riigipöördekatse vaba Ungari vastu.”
17. Lühiuudised
USA kindralleitnant Steven P. Whitney kiitis Ukraina sõjaväge kiire innovatsiooni ja kohanemisvõime eest. Ta tõi esile uute kontseptsioonide väljatöötamise, testimise ja täiustamise kiire tsükli, nimetades seda lähenemisviisi nii väga tõhusaks kui ka kulutõhusaks. Whitney kirjeldas Ukraina innovatsioonitaset tänapäeva sõjapidamise tingimustes märkimisväärsena.
Saksa võimud pidasid kinni kaks isikut, keda kahtlustatakse venemaa luureteenistuste heaks töötamises. Kahtlusaluseid, rumeenia naist ja ukrainlast süüdistati Ukraina droonide ja nende komponentide tarnija jälgimises ja andmete kogumises. Vahistamised viidi läbi Saksamaal ja Hispaanias.
Ungari välisminister Péter Szijjártó kinnitas, et hoidis Euroopa Liidu kohtumiste ajal regulaarset kontakti venemaa välisministri sergei lavroviga, öeldes, et diplomaatia eeldab suhtlemist erinevate rahvusvaheliste partneritega.
IAEA teatel kaotas Zaporižja tuumaelektrijaam oma 750 kV Dniprovska pealiini ja lülitus üle ühele varuliinile. Peadirektor Rafael Grossi algatas arutelud kohaliku relvarahu kehtestamiseks, et võimaldada kahjustatud taristu remonti.
Moldova kuulutas välja 60-päevase energia hädaolukorra ja hoiatas, et venemaa rünnakute tõttu Ukrainale on võimalikud elektrikatkestused.
venemaa luureteenistused võtsid sihikule Ukraina kaitsetööstuse ettevõtte TechEx, püüdes hankida tehnoloogiat Striker Mini püüdurite ja Stalker droonide kohta. SBU vastuluure sai sellest varakult teada ja blokeeris juurdepääsu tundlikele andmetele.
Türgi ettevõte Erisler, mis on ÜRO Maailma Toiduprogrammi tarnija, ostab ajutiselt okupeeritud Mariupolist varastatud Ukraina teravilja venemaa ettevõttelt Nika, mille omanikud toodavad ka droone venemaa armeele. Uurimise kohaselt vedas venemaa ettevõte Nika aastatel 2023–2024 okupeeritud Mariupolist Türki üle 54 000 tonni nisu. Uurijad on kindlaks teinud, et Nika omanik on vene ärimees roman gurov. Ta on ka Roboavia tegevjuht, mis toodab venemaa okupatsiooniarmeele Sarytši luuredroone ja üllatusrünnakudroone. venemaa tolliandmete kohaselt eksportis Nika 2023. aastal Türki ja Egiptusesse 3,7 miljoni dollari väärtuses nisu ning see maht peaaegu neljakordistus 2024. aastal, ulatudes 59 500 tonnini väärtusega 12,9 miljonit dollarit.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Märtsiküüditamisest möödub täna 77 aastat
Täna möödub 77 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest, mis oli Eesti ajaloo üks traagilisemaid sündmuseid, mil üle 20 000 süütu inimese viidi vägivaldselt Siberisse. Märtsiküüditamine on valus meeldetuletus totalitaarse võimu julmusest ning vabaduse haprusest.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul oli suur osa neist, kes 77 aastat tagasi küüdivagunisse viidi, naised ja lapsed. „Kõige selle vägivalla ja ebaõigluse kõrval on oluline mõista, et küüditamised ei olnud juhuslikud, vaid sihipärane katse murda rahva vastupanu ja hävitada eestlase identiteet,” ütles Liisa Pakosta.
„Märtsiküüditamise meenutamine ei ole ainult mineviku valu kandmine. See on ka tuleviku kaitsmine. Võlg nende ees, kes kannatasid, täitub siis, kui me hoiame Eesti vabana ja seisame selle eest, et ühelgi rahval ei peaks enam iial korduma see, mis juhtus meie rahvaga,” sõnas justiits- ja digiminister.
25. märtsil toimuvad üle Eesti mälestusüritused, et austada küüditatute ja nende perede mälestust ning hoida elus ajaloolist mälu.
Kell 13.00–14.30 toimub Tallinnas Vabamus õpilaste kohtumine Siberisse küüditatutega, kus noortel on võimalus kuulata isiklikke lugusid ja arutada ajaloo tähenduse üle.
Kell 16.00 algab Eesti kommunismiohvrite memoriaalil Maarjamäel mälestustseremoonia (kogunemine alates 15.45), kus peab kõne justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Kell 18.00 süüdatakse mälestusküünlad Tallinnas Vabaduse väljakul. Küünla võib süüdata ka koduaknal. Avalikul üritusel on lubatud kasutada ainult kaanega ja plastkorpusega küünlaid, et tagada ohutus. Küünalde jäägid kogutakse kokku ja suunatakse taaskasutusse.
Üle Eesti toimuvad samal päeval mälestusüritused erinevates maakondades. Täpsema ülevaate leiab Eesti Memento Liidu kanalitest: Uudised – Eesti Memento Liit.
Mälestuspäeva korraldamisse panustavad Justiits- ja Digiministeerium, Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut, Eesti Memento Liit, Tallinna linnavalitsus ning mitmed teised partnerid.
Ministeerium: uued nõuded perearstidele väärtustavad kvaliteeti
1. maist hakkavad perearstidele ja esmatasandi tervisekeskustele kehtima nõuded eesmärgiga parandada perearstiabi järjepidevust, kvaliteeti ja paindlikkust ning ühtlustada teenuse korraldust üle Eesti.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on perearstikeskus inimesele tema tervise esimene ja kõige olulisem „kontaktpunkt”.
„Perearstiabi peab olema kogu Eestis ühtlaselt hea. Inimese jaoks tähendab see selgemaid reegleid, kindlamat teadmist, kuidas abi saada, ja suuremat kindlust, et tema murega tegeletakse õigel ajal,” ütles Joller. „Seame üle Eesti ühtsemad reeglid nii perearstiabi kättesaadavusele, töökorraldusele kui ka kvaliteedile. Nii aitame tagada, et inimene saab õigel ajal õiget abi sõltumata sellest, kas ta elab Tallinnas, Tartus või näiteks Peipsiveerel.”
Seda, et perearstiabi kvaliteet ei ole kõikjal ühtlane, näitavad ka uuringud, mille järgi on viimastel aastatel rahulolu perearstiabiga mõnevõrra langenud. Sotsiaalministeerium on juba sidunud osa perearstikeskuste rahastusest kvaliteeti ja koostööd puudutavate nõuete täitmisega, et toetada perearstiabi paremat toimimist.
„Esmatasandil saab lahendada enamiku inimeste tervisemuredest, kuid seda põhimõtet peab toetama ka tervishoiukorraldus ja ühtne arusaam vajaduspõhisest perearstiabist,” ütles Eesti Perearstide Seltsi juht dr Elle-Mall Sadrak.
„Perearstiabi töökorralduse määruses on väärtustatud ühtse kvaliteetse perearstiabi mõisteid ja toimimise põhimõtteid. Muudatusi on tehtud paindlikuma töökorralduse suunas, arvestades, et perearstikeskus saaks paremini pakkuda inimese konkreetsest tervisemurest lähtuvat abi. Samuti on korrastatud pöördumise kanaleid, et lihtsustada suhtlust perearstikeskusega,” täpsustas Sadrak.
Uus kord sätestab selgemalt, kuidas peab perearstiabi olema inimestele kättesaadav – perearstikeskusesse peab olema võimalik pöörduda nii telefoni, digiplatvormi kui ka kohapealse vastuvõtu kaudu. Ägeda tervisehäire korral peab olema tagatud esmane nõustamine või vastuvõtt kaheksa töötunni jooksul, muudel juhtudel viie tööpäeva jooksul. Perearstikeskus peab olema vahemikus kell 7-21 avatud vähemalt 8 tundi ning tervisekeskus vähemalt 10 tundi.
Tervisekeskustele, kus tegutseb mitu perearsti, kehtestatakse eraldi nõuded, sealhulgas registratuur, ühine veebileht, ühine telefon ning ühtne meeskonna juhtimine.
Digipöördumiste puhul lisandub nõue, et inimene saaks automaatse teavituse selle kohta, millal tema pöördumisele vastatakse.
Täpsustatakse ka perearstiabi sisu. Perearstiabi peab olema meeskonnapõhine ning hõlmama lisaks ravile ja nõustamisele ka haiguste ennetust, laste arengu jälgimist, riskipatsientide ja krooniliste haigete proaktiivset jälgimist, immuniseerimist ja sõeluuringutega seotud tegevusi.
Uuendatud nõuded perearstiabile hakkavad kehtima 1. mail 2026. Nõuded sätestab sotsiaalministri määrus, mis avaldatakse Riigi Teatajas.
Võrumaal sõitis auto teelt välja kraavi katusele, juht viidi haiglasse
Teisipäeva, 24. märtsi õhtul kell 23.11 toimus liiklusõnnetus Võrumaal Võru vallas Osula külas Raiste – Osula – Varese tee 9. kilomeetril.
32-aastane mees sõitis sõidukiga Volkswagen Transporter vasakule teelt välja kraavi ja paiskus katusele.
Sõiduki juht toimetati haiglasse.
Tartus põhjustas päästeauto ahelavarii, üks hukkunu, palju vigastatuid
Teisipäeval, 24. märtsil kella 16.30 ajal toimus liiklusõnnetus Tartus Riia ja Lembitu tänavate ristmikul.
44-aastane mees sõitis alarmsõitu teostades päästeautoga Scania G410 otsa ristmikule välja sõitnud sõiduautole Audi A3, mida juhtis 23-aastane mees.
Kokkupõrke tagajärjel paiskus Audi otsa sõiduautole Volvo V50, mida juhtis 19-aastane mees. Audi juht ja kaassõitjad, 45-aastane mees, 27-aastane mees ja 48-aastane mees toimetati haiglasse.
48-aastane mees suri haiglas.
Tartumaal sõitis auto teelt välja põllule, juht viidi haiglasse
Teisipäeval, 24. märtsil kell 13.04 toimus liiklusõnnetus Tartumaal Kambja vallas Lemmatsi külas Riia mnt 225b juures.
38-aastane mees sõitis sõiduautoga Volkswagen teelt välja põllule. Sõidukijuht toimetati haiglasse kontrolli.
Viljandis põrkasid kokku kaks autot, juhid vidi haiglasse
Teisipäeval, 24. märtsil kella 11.10 ajal toimus liiklusõnnetus Viljandis Leola ja A.Maramaa tänavate ristmikul.
34-aastane naine sõitis sõiduautoga Volvo V60 ette sõiduautole Volkswagen T-Cross, mida juhtis 57-aastane naine.
Mõlemate sõidukite juhid toimetati haiglasse kontrolli.
Arvamus: Erki Noolel võib isegi õigus olla
Olümpiavõitja Erki Nool kavatseb umbusaldada olümpiakomitee presidenti Kersti Kaljulaidi, kuna „ükski spordijuht pole veel klunagi nii madalale laskunud”.
Sotsiaalmeedias märgitakse, et tal võib õigus olla.
Meie maailma kõige demokraatlikumal moel valitud, Eesti esimene sooneutraalne president, Kersti Kaljulaid (kelle abikaasa töötab väga vastutusrikkal kohal) on tõepooles nii madal tegelane, et kõnts on tema kõrval pilvelõhkuja… aga see oli ju ette teada.
Mida te siis lootsite, et mida see roboseksuaal ja Mikk Pärnitsa õnnitleja teil siis tegema hakkab?
Kas Eestit „esindades” jäi siis spordirahvale Kersti „tase” kuidagi märkamatuks w?
Või teil ei olnudki oma presidendile mingeid nõudeid?
Et kui oskab juba konisid korjata ja kuningannadel kätt maha suruda, siis saab asjaga hakkama küll w?
…no ma ei tea…
Minule isiklikult oli küll selgemast selge, et nüüd läheb pulliks, sest pusaga kloun on jälle lavale lastud.
Las ta peab tühjale saalile südantlõhestava lahkumiskõne ka, ennem kui läheb.
Pakun, et seekord tuleb see tal veel jabur-naljakamalt välja.
Asjatundja: lõunaeesti keelt võib kuulda ka Põhja-Eestis
Uus õigekeelsussõnaraamat samastab tartu keele laiemalt lõunaeesti keelega, mis on kultuurilooliselt mõistetav. Samas eirab selline lihtsustus teiste kohalike murdekeelte ja iidsete hõimukeelte ajaloolist kujunemist, kirjutab akadeemik ning eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu keelenõusarjas „Akadeemikute eri”.
Eesti kirjakeele normi järgi tuleb praegu kohanimelised täiendid kirjutada suure tähega, nõnda siis mõne jaoks harjumuspärase soome kelgu (ehk tõukekelgu) asemel on õige kirjakuju Soome kelk. Oma õppejõukogemusest tean, et üha rohkem üliõpilasi kirjutabki nii ning kas selle reegli või siis inglise keele mõjul kiputakse suure esitähega kirjutama keelte nimetusigi, kuigi keeli peaks ikka kirjutama väikese esitähega. Teisisõnu, endiselt on õige soome keel, mitte Soome keel (ÕS 2025 – soome keel).
Keelte nimetustest erinevalt on normitud murrete nimetusi, mille puhul täiend peab vastama täpsemalt kohanime kirjapildile. Seega on õige Tartu murre, aga tartu keel – viimane siis, kui ei mõelda lihtsalt Tartus räägitavat keelt, vaid tartu keel tähistab tallinna keele kõrval kasutatud teist ajaloolist eesti kirjakeelt, mida õpetati kunagi ka Võrumaa koolides.
Rahandusminister Ligi: toidu käibemaksu alandamine oleks rumal otsus
Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas „Terevisioonis” oma varasemat seisukohta, et toidu käibemaksu alandamine oleks rumal otsus, mida Eesti ei saa endale lubada.
Jaekaubanduse konkurentsiolukorra veidruseks peab Ligi üha uute poodide kerkimist, ostjatel soovitab ta aga teadlikumaid valikuid teha.
Kinnitage rihmad: 6 kuu intress euribor kerkis 2,6 protsendini
Kuue kuu euribor, millega on seotud paljude Eesti inimeste kodulaenuintress, on kerkinud ligi 2,6 protsendini ning aasta lõpuks võib see Swedbanki hinnangul veelgi tõusta.
Kuue kuu euribor püsis üle üheksa kuu vahemikus kahest kuni 2,1 protsendini. Märtsi alguses tõusis see aga 2,3 protsendini ning ulatus teisipäeval 2,589 protsendini. Aastane intressimäär ületab juba 2,9 protsenti.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ütles ERR-ile, et euribori tõusu taga on praegu eelkõige suurenenud ebakindlus ja sellest tulenev inflatsioonirisk.
PILDID: Venemaal tuli müügile kõige kallim Lada
Vene autotootja AvtoVAZ on alustanud kõige kallima Lada – Vesta Spordi müüki.
Selle kapoti all on 1,8-liitrine 147 hj mootor ja 6-käiguline manuaalkäigukast. Autol on ka võtmeta sisenemine, elektrilised aknatõstukid kõigil ustel, soojendusega rool, tahavaatekaamera, punane „sport” salong ja „Sport” märk.
Selle superauto hinnad algavad 2,35 miljonist rublast (25 tuhat eurot) sedaani ja 2,45 miljonist rublast (26 tuhat eurot) universaali puhul.
Siin on pildid:
Pilt: AvtoVAZ
Pilt: AvtoVAZ
Pilt: AvtoVAZ
Pilt: AvtoVAZ
Pilt: AvtoVAZ
Pilt: AvtoVAZ
Pilt: AvtoVAZ
Pilt: AvtoVAZ
Uuring: Eestis on tõusnud lammaste siseparasiitide ravimresistentsus
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellitud uuringu „Antibiootikumiresistentsuse (AMR) hindamine veistel ja väikemäletsejatel ajavahemikul 2023–2025” tulemused kinnitavad, et Eesti loomakasvatuses on antibiootikumide kasutamine vastutustundlik. Seejuures toovad uuringu tulemused esile lammaste ümarusside kõrget resistentsust parasiidivastastele ravimitele.
Uuringu käigus analüüsiti esmalt piimaveistelt, lihaveistelt, väikemäletsejatelt ja lammastelt isoleeritud bakterite resistentsust antibiootikumidele.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse valdkonnajuht Kadri Kaugerand selgitas, et antibiootikumiresistentsuse tase on üldiselt madal. „Võrreldes varasemate uuringutega on piimaveiste haigustekitajatel antibiootikumiresistentsus püsinud madalal tasemel. Sel korral analüüsiti lisaks lihaveiste ja väikemäletsejate indikaatorbakterite ravimiresistentsust ning tulemustest selgus, et ka neil on resistentsuse tase madal,” selgitas Kaugerand.
„Need tulemused kinnitavad meile, et põllumajanduses on antibiootikume kasutatud vastutustundlikult ja õigetes kogustes,” lisas ta.
Täiendavalt uuriti lihaveistel, lammastel ja kitsedel esinevaid parasiite. Lammastel ning kitsedel analüüsiti ka resistentsust parasiidivastastele ravimitele. Tulemustest selgus, et lammastel on resistentsus ravimitele tõusnud kriitiliselt kõrgele tasemele.
„Paraku viitavad tulemused ravimite ülekasutamisele, mis tähendab, et haigustekitajaid on lammastel keerulisem ohjata,” täpsustas Kaugerand. „Seetõttu peab ravimit andma loomale ainult laboritulemustest lähtudes ja ainult kontrollitud kogustes. Teisiti ravimiresistentsust alla tuua pole võimalik,” ütles ta.
Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse loomatervise juhtivspetsialist Age Kärssin selgitas, et uuring on aluseks tulevastele. „Praegusesse uuringusse oleme tegelikult esmakordselt kaasanud lihaveised ja väikemäletsejad, keda varem pole nii põhjalikul uuritud. Seetõttu annavad praegused tulemused hea aluse, millele toetuda järgmistes uuringutes,” ütles Kärssin.
Uuring tehti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel. Projekti viis ellu Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS) koos Eesti Maaülikooli teadlastega.
Leedus plahvatas ilmselt Ukraina droon. President: sellised juhtumid võivad korduda
Leedu presidendi Gitanas Nausėda sõnul on Varėna rajoonis alla kukkunud droon Venemaa sõja tagajärg Ukraina vastu. Kahjuks, kuni sõda veel käib, ei saa keegi garanteerida, et selliseid intsidente tulevikus ei esine, ütles president.
Eilse esmaspäeva 23. märtsi varahommikul lendas Leetu droon, võimalik, et Valgevenest. Droon kukkus Lavysose järve jääle ja plahvatas, kuid Leedu õhuruumi ületanud objekti sõjaväeradarid ei registreerinud. See pole esimene sarnane intsident, kui välisriikide droonid Leetu lendavad. Kaitseminister väitis, et Leetu lennanud droon oli suure tõenäosusega Ukraina päritolu ja võis raadioside segamise mõjul ära eksida, vahendab lrt.lt.
Nausėda sõnul seisavad mitte ainult Leedu, vaid ka naaberriigid silmitsi tõsiasjaga, et riiki lendab droon teisest riigist.
„Kahjuks tuleb nentida, et droonid – Venemaa või Ukraina päritolu – kalduvad oma kursist kõrvale, oma põhieesmärgist ja kujutavad endast ohtu naaberriikidele,” ütles president.
Esiteks, märkis Nausėda, peame pöörama tähelepanu droonide tuvastamise võimetele: „Meie tuvastamise võime on endiselt nõrgem, kui droonid lendavad madalatel kõrgustel – kuni 300 meetri kõrgusel. Antud juhul oli see nii.”
Presidendi sõnul on Leedul plaanid end droonide eest kaitsta, kuid kahjuks ei saa neid kõiki siin ja praegu ellu viia.
„Droonidevastased seadmed ei ole poeriiulil, et neid saaks korraga osta. On olemas teatud tarne- ja tootmisplaanid. Need on väga selgelt teada,” kinnitas Nausėda.
Nagu ta rõhutas, on sellised intsidendid Venemaa sõja tagajärg Ukraina vastu: „Keegi ei saa garanteerida, et selliseid intsidente tulevikus ei toimu – ei meie, Poola ega teised riigid.”
Teisipäeval pidas president Gitanas Nausėda oma teise kohtumise välispoliitika ja julgeolekuküsimuste arutamiseks. Sellel osalesid Seimi spiiker Juozas Olekas, Seimi fraktsioonide juhid ja komisjonide esimehed. Tänase teisipäeva, 24. märtsi hommikul kohtus president Leedu relvajõudude ülemjuhataja ja operatiivteenistuste juhtidega.
Selle formaadiga välispoliitika ja julgeolekuküsimuste arutamiseks peetud esimese kohtumise pidas president 19. veebruaril, mille järel teatati, et riigi juhid näevad Leedu välispoliitilisi suundi samal moel.
Leedu on 2027. aasta esimesel poolel Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik ja nimetab üheks oma prioriteediks Euroopa Liidu laienemise.
Kohtumine toimus ka ajal, mil Leedu poliitikud ja ametnikud on viimasel ajal arutanud suhete taaselustamist Hiinaga, Taiwani esinduse ümbernimetamist ja kaalutlusi suhete osas Valgevenega.
Keskkonnaamet andis mittetulundusühingutele load angerjate asustamiseks
Keskkonnaamet rahuldas MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkonna ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu taotluse ning andis loa angerjate asustamiseks siseveekodesse. Alates järgmisest aastast on plaanis asustamise tingimusi rangemaks muuta.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et arutelud angerja kaitseks vajalike lisasammude üle käivad kogu Euroopas ning Eestis niisamuti. Seni pole aga klaasangerjate püüdmist Euroopa Liidus keelatud. „Kuni uusi kokkuleppeid Euroopas või ka Eestis siseriiklikult alles sõlmitakse, lähtume oma otsustes kehtivast angerja majanduskavast. Selle alusel anname kalandusorganisatsioonidele loa tuua tänavu kevadel Eesti siseveekogudesse 1,3 miljonit klaasangerjat,” ütles Kukk.
Kui tänavu saavad taotlejad loa asustada klaasangerjat nii Võrtsjärve kui väiksematesse siseveekogudesse siis alates järgmisest aastast on Keskkonnaamet valmis kaaluma angerjate asustamist siseveekogudest üksnes Võrtsjärve.
„Angerja käekäigu paranemine nõuab rahvusvahelisi samme ja kokkuleppeid,“ selgitas Leelo Kukk. „Liigi säilimiseks on vaja Euroopa ülene tegevus – saada kontrolli alla ebaseaduslik klaasangerjate väljapüük, taastada ja avada angerjate elupaigad siseveekogudes, samuti kalapüügi reguleerimine. Meie jaoks on oluline tagada, et Eestisse toodud klaasangerjatel oleks olemas võimalus ka kuderändele naasta,” ütles Kukk.
Angerja elukaar nõuab paljunemist Sargasso meres ning kasvamist Euroopa siseveekogudes või meredes, kunstlikes tingimustes seda kala paljundada ei osata. Rahvusvahelise mereuurimise Nõukogu (ICES) andmetel on iga-aastane ametlik klaasangerja väljapüük 50-60 tonni. Sellele lisandub paraku ebaseaduslik püük, mis Interpoli andmetel on ligikaudu 100 tonni. Euroopa veekogudesse asustatakse välja püütud klaasangerjatest kokku umbkaudu 25-35 tonni klaasangerjaid, sellest Eestisse ligikaudu 400 kilogrammi ehk vähem kui 1% ametlikust väljapüügist.
„Kuigi angerja kaitseks on võetud juba mitmeid meetmeid, nagu püügikeelud meres ja õngejadade keelustamine angerja asustamisveekogudel, on siiski vajalik võtta rohkem lisameetmeid ning lähiajal on plaanis ühtlustada alammõõtu 55 sentimeetri peale kõikides veekogudes,” märkis Herki Tuus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist.
Angerja asustamine on praegu kehtiva angerja majanduskava alusel lubatud Võrtsjärve, aga ka väiksematesse järvedesse nagu Kuremaa järv, Saadjärv, Kaiavere järv ning Vagula järv. Angerja loomulik pääs Eesti siseveekogudesse katkes pärast Narva paisu ehitust ning praegu leidub Võrtsjärves angerjaid vaid tänu järjepidevale asutamisele ligi 70 aasta vältel. Angerja majanduskava uuendamist veab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
Klaasangerjate asustamist 2026. aasta kevadel eesti siseveekogudesse rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus kokku 123 tuhande euroga.
Peaasi.ee otsib taas rõõmsaid inimesi ja rõõmu loovaid õpetajaid
Ärevad ajad ja keerulised olud pole rõõmu Eesti inimestest eemale peletanud. Peaasi.ee kutsub märkama ja tunnustama neid, kelle kohalolek teeb teiste päeva kergemaks, toob näole naeratuse ning aitab ka keerulisemal ajal säilitada lootust, energiat ja tegutsemistahet.
Peaasi.ee kutsub teada andma inimestest, kes oma hoiakute, sõnade ja tegudega oskavad rõõmu luua ja edasi kanda. Rõõmus inimene võib olla õpetaja, kolleeg, treener, naaber, sõber, pereliige või keegi teine, kelle seltskonnas on lihtsam hingata, julgem olla ja parema enesetundega edasi minna.
Peaasi.ee juhi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul ei ole rõõm tänases maailmas midagi väikest ega pealiskaudset, vaid oluline osa vaimsest vastupidavusest.
„Rõõmsad inimesed ei kaota meie ümbert muresid ega pingeid, kuid nad aitavad neid kanda ja teevad elu helgemaks. Mõnikord piisab ühest inimesest, kes kuulab ära, teeb õigel hetkel nalja, kutsub liikuma, märkab lähedast või lihtsalt ei lase tal päris ära vajuda. Selliseid inimesi tasub märgata ja tunnustada, sest rõõm kandub edasi inimeselt inimesele,” ütles Oidermaa.
Ta lisas, et eelmisel aastal esitati sarnase üleskutse peale tunnustamiseks üle 1 500 inimese ning nende hulgas oli nii avaliku elu tegelasi kui ka oma kogukonnas rõõmu loovaid õpetajaid, treenereid ja teiste elualade inimesi.
Üleskutse on osa Peaasi.ee kevadisest vaimse tervise vitamiinide kuurist, mis tuletab meelde, et vaimse tervise hoidmine algab igapäevastest lihtsatest asjadest, mida igaüks saab ise teha ning mis ei maksa midagi: koos liikumisest, teadlikust puhkamisest, tasakaalukast toitumisest, headest suhetest lähedastega ja meeldivatest emotsioonidest.
Rõõmsate inimeste märkamine aitab need põhimõtted päriselus nähtavaks teha.
Peaasi.ee ootab inimeste lugusid kõigist Eestimaa paikadest ja kõigilt elualadelt aga eraldi kategooriana ootame rõõmu loovate õpetajate märkamist. Oluline ei ole inimese amet ega tiitel, vaid see, kuidas ta ümbritsevatele inimestele mõjub. Kes on see inimene, kelle järel jääb tuppa rohkem valgust? Kes oskab teisi käima tõmmata, julgustada või lihtsalt olemas olla?
Kellel soov tunnustamise kõrval lähedast ka tervitada või konkreetse tegevusega toetada, võib saata talle vaimse tervise vitamiini saatekirja, mille viide on samas kodulehel. Saatekirjaga saab saata lähedasele tasuta tegevusi, mis pakuvad rõõmu, liikumist, suhtlemist või väikest hingetõmbepausi ning võivad olla heaks lisatoeks igapäevase vaimse heaolu hoidmisel.
Rõõmu tasub märgata. Peaasi.ee ootab kandidaate kuni 31.märtsini 2026.
Peaasi.ee on asutatud 2009. a eesmärgiga pakkuda ühiskonnale läbimõeldud ja teaduspõhist tuge vaimse tervisega tegelemisel, et jõuda olukorrani, kus kogu Eesti väärtustab vaimset tervist ja kannab selle eest hoolt. Peaasi.ee tegutseb sotsiaalse ettevõttena, mis tähendab, et koolituste ja teenuste tulu suuname 100%-lt Eesti inimeste vaimse tervise toetuseks.
KÜSITLUS: Mis amet sobib Kaja Kallasele?
Kuivõrd Kaja Kallas ei sobi väidetavalt Euroopa Liidu välispoliitikat juhtima, ta olevat sellel kohal ajaloo kõige kehvem, siis tekib küsimus, mis amet talle sobib.
On näha, et ta ei sobi praegusele kohale, talle on see nagu sadul sea seljas. Pärast Eesti elu tuksi keeramist on ta nüüd terves Euroopa Liidus elu tuksi keeranud.
Tal on juura haridus, aga juristina on ta keskpärane. Seetõttu on tõenäoline, et ta pole oma tõelist kutsumust veel leidnud.
Siin on mõned variandid, kuhu ta võiks sobida:
Loading ...
Sõja ülevaade: 1490. päev – proovitakse nii ja naa, aga edasi ei saa
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. märts 2026:
proovitakse nii ja naa, aga edasi ei saa ning sõda kandub üha sügavamale venemaale…
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Primorski kandis ikka põleb ja eriti kuumaks jälle Krimmi kandis.
3. Sumõ: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Esimest korda pärast 2000. aastate algust müüb venemaa oma kullavarusid eelarve lappimiseks.
12. venemaa suuremate tööstusettevõtete meeleolu on langenud 1990. aastate tasemele.
13. putin lubab venemaa relvajõududes teeninud välismaalastel väljasaatmishirmuta seadusi rikkuda.
14. Telegrami kättesaadavus venemaal on suurenenud pärast teateid blokeerimisseadmete talitlushäiretest.
15. Lühiuudised
Saksamaa rahastas 15 000 Ukraina STRILA tõrjedrooni, mis on võimelised saavutama kiiruse kuni 355 km/h ja on loodud Shahedi mehitamata õhusõidukite tõrjumiseks ning töötavad ilma GPS-ita, kasutades elektroonilise sõjapidamise vastaseid süsteeme, teatab Saksamaa saatkond Ukrainas.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 168 lahingukokkupõrget. Suurim tõusja oma arvuga oli Sumõ suund oma 13 rünnakuga (seal on pikalt olnud madalaseis). Kostjantõnivka ja Pokrovski lõigud jäid keskmisele tasemele ja mujal pigem aktiivsuse langus. Kipub arvama, et suurem surve varsti jälle peale hakkab, lihtsalt uute rünnakukolonnide rivistamine võtab üha enam aega ning kipub arvama, et uued suuremad kaotused eip moraalile hästi mõju.
Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutades nelja raketti, ning 75 õhurünnakut, heites alla 255 juhitavat pommi. Lisaks kasutas vaenlane 9027 enesetapudrooni ja sooritas 3727 kaudtulelasku, sealhulgas 86 mitmekordsete raketisüsteemidega. Rinde töötluses muutuste märke ole ning ikka teevad enim pahandust just tapjadroonid.
1. Alates eile õhtust on vene pool rünnanud nii rakettide kui droonidega erinevaid Ukraina piirkondi kuni Odessani välja.
Täna varahommikul anti uuesti üle Ukraina õhuhäire seoses ballistiliste rakettide ohu tõttu.
Droonide öised tabamused tõid hukkunuid ja vigastatuid mitmes Ukraina piirkonnas ja nagu ikka, tabati elumaju, tsiviilinfrat jne. Ka bussipeatus on „sõjaline” sihtmärk.
2. Leningradi oblastis Primorski sadam on pärast eile öiseid droonirünnakuid endiselt leekides. Tulest on mõjutatud vähemalt neli kütuse mahutit ning tuli on levinud ka lähedalasuvatele mahutitele. venemaa peatas 22. märtsil nafta ja kütuse laadimise oma Balti sadamates Primorskis ja Ust-Lugas pärast droonirünnakut, mis häiris sadamate tööd.
Eile öösel tabati ka Ufaa rafineerimistehast.
Rostovi oblastis Krõmis süttis eile kütusehoidla põlema. Näha on tulekahju ja suuri suitsusambaid. Tulekahju põhjust ei tea.
Sama lugu ka Rostovi lähedal asuvate keemialadudega, mis süttisid, tekitades kümnete kilomeetrite pikkuse suitsusamba. Põlengu põhjus on teadmata.
1. SBS keskus ja nende pikamaa droonid tabasid Stanõtsja Luhanska kandis järjekordset kütuserongi.
Terve tänase öö on droonid tekitanud pahandust Krimmi poolsaarel.
Droonirünnak vallandas öösel okupeeritud Sevastopolis tulekahju ning rünnaku ajal teatati plahvatustest.
Mitme tunniste vahedega tehti korduvaid rünnakuid nii Saki kui Katša sõjaväe lennuväljade kandis, Sevastopoli läheduses mere kohal kostus plahvatusi ning droone olla nähtud ka Jaltas.
Dronebomber kanalist: „Bavovna” nädal: rünnakute üksikasjalik ülevaade (16.03–23.03) Samal ajal kui vaenlane üritab oma aruannetes „edu” välja pigistada, paigutame meie kaardile punaseid täppe kohtadesse, kus varem asusid nende strateegilised rajatised. Viimase nädala jooksul on venemaa territooriumil ja ajutiselt okupeeritud piirkondades registreeritud 17 rünnakukohta. Iga selline punkt tähendab miljonite dollarite kaotust agressori eelarvest ja olulist logistikahäiret. See kaart näitab ainult neid sihtmärke, mis on objektiivse kontrolli abil kinnitatud ja mida on kontrollinud meie ja meie kolleegid Exilenova+ kanalilt. Kui te ei näe kaardil teatud objekte, millele peastaap on end kuulutanud, tähendab see, et me pole hetkel leidnud piisavalt visuaalseid tõendeid nende lisamiseks. Meie jaoks on iga piksli kvaliteet ja täpsus esmatähtsad. See kaart sisaldab ainult suuri strateegilisi sihtmärke. Me ei lisanud teadlikult vaenlase õhutõrje kahjustatud elemente (kanderaketid, radarid, juhtimispunktid), kuna neid on liiga palju, et ühte infograafikusse mahutada.
3. Sumõ: survet jagus, muutusi mitte.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: Kostjantõnivka linnas suudavad vene soldatid küll jõuda kaugele linna sisse Ukraina esimeste possade taha aga seni pole tuvastanud, et nad seal pikemalt oleks ellu jäänud. Pisu harjumatu oli vaadata, kuidas tankivastasemiiniga terve tööstushoone püstak alla lasti tabamaks seal peidus olevat soldatit.
8. Donetsk: kohati edasi saadakse aga seni pikemalt ellu pole jäädud.
9. Lõunarinne: seni on keeruline tuvastada Huljaipole kandi ja üldse sektori ida lõigu jooksvat seisu, sest tundub, et hallis alas on muutusi palju aga eluead lühikesed. Siingi üritab vene pool kasutada pisu varasemast rohkem soomust aga seni see edu toonud pole ning kui kuskil uus eesmine possa saadakse, siis pigem nende väikeste infiltreeruda üritavate üksustega. Kuna Ukraina seire üle keskmise, siis üldjuhul sellised seltskonnad mingil hetkel avastatakse…
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa võimud müüvad esimest korda peaaegu veerandsajandi jooksul keskpanga reservidest füüsilist kulda, et katta föderaaleelarve puudujääki, mis on aastateks 2022–2025 kumulatiivselt ületanud 15 triljonit rubla (150 miljardit eurot), millele lisandus selle aasta kahe esimese kuu jooksul veel 3,5 triljonit rubla.
Regulaatori statistika kohaselt müüs venemaa keskpank jaanuaris oma reservidest 300 000 untsi füüsilist kulda ja veebruaris veel 200 000 untsi. Selle tulemusel langesid venemaa kullavarud 74,3 miljoni untsini, mis on nelja aasta madalaim tase.
Maailma Kulla Nõukogu statistika kohaselt oli venemaa kulla- ja välisvaluutareservidest kullakangide müük – 14 tonni kahe kuuga – suurim alates 2002. aasta teisest kvartalist: sel ajal vähenesid keskpanga kullavarud 58 tonni võrra. Seejärel müüdi reservidest kulda vaid väikestes kogustes müntide vermimiseks.
Keskpank teatas eelmise aasta novembri lõpus plaanist alustada kulla tegelikku müüki oma kulla- ja välisvaluutareservidest. Kullakangide müük oli kavandatud osana tehingute peegeldamisest Rahvusliku Heaolu Fondi varadega (mis moodustavad osa riigi kulla- ja välisvaluutareservidest).
Alates 2022. aastast on rahandusministeerium aktiivselt müünud fondist välisvaluutat ja kulda, et täiendada eelarvet, mille sõjalised kulutused on saavutanud kõrgeima taseme pärast nõukogude aega. Kuni viimase ajani olid kullatehingud aga virtuaalsed: valitsus ei müünud väärismetalli turul, vaid keskpangale, nihutades kullavarusid tegelikult ühest taskust teise. Selle tulemusel jäid kangid osaks riigi kullavarudest, mis ületavad 2000 tonni ja on maailmas suuruselt viies.
Nüüd on olukord aga muutunud: keskpank on alustanud füüsilise kulla müügiga, nagu ta juba teeb Hiina jüaanidega Rahvuslikust Heaolu Fondist.
Ilmselt on see tingitud sellest, et keskpank ei taha kõiki oma allesjäänud jüaanireserve ära põletada, kirjutavad majandusteadlased Alexandra Prokopenko ja Alexander Koljandr. Jüaan on viimane valuuta, mis on keskpangale turuoperatsioonideks ja rubla vahetuskursi mõjutamiseks kättesaadav, ning kui palju seda on alles tema kulla- ja välisvaluutareservides, pole teada: keskpank salastas pärast sanktsioonide kehtestamist oma reservide struktuuri statistika ja 300 miljardit dollarit tema varadest läänes külmutati.
Võimalik, et keskpank müüs kulda, et kindlustada kasumit hinnatõusu pealt, väidab Garda Capitali investeerimisstrateeg Alexander Bahtin. Jaanuaris ületas kulla hind 5600 dollarit untsi kohta; viimase aasta jooksul on see tõusnud 65% ja alates 2022. aasta algusest 140%. Hinnatõusu tõttu lähenes kulla osakaal kulla- ja välisvaluutareservides hetkeks 50%-le, mis nõudis riskikontsentratsiooni vähendamist, selgitab Bahtin.
Investeerimispankur Ilja Suškovi hinnangul võis jaanuarikuu kullamüük tuua umbes 120 miljardit rubla. Ühe kuuga müüs keskpank ligikaudu 0,4% oma kullareservidest ja tulu katab vaid 3% aastasest eelarvepuudujäägist, arvutas ta.
Suškovi arvates võib keskpank kulla ostmise juurde naasta, kui hinnad langevad. Alates 2000. aastate keskpaigast on regulaator ostnud kulda igal aastal ja 2020. aastate lõpuks oli see oma kullavarusid peaaegu kuus korda suurendanud – umbes 400 tonnilt 2300 tonnile –, kuid pärast sõja puhkemist lõpetas tegevuse. 1. märtsi seisuga oli venemaa reservides oleva kulla väärtus 384 miljardit dollarit, mis moodustas 47% kulla- ja välisvaluutareservidest. Keskpank hindab nende koguväärtuseks 809 miljardit dollarit. See arv hõlmab aga ka läänes külmutatud 300 miljardit dollarit, mida keskpank enam de facto ei oma.
12. venemaa tööstuses kasvab pessimism. venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognoosi Instituudi poolt ettevõtete olukorrahinnangute põhjal arvutatud tööstusoptimismi koondindeks jätkas märtsis langust, langedes -20 punktini.
Rohkem kui kolme aastakümne jooksul, mil uuringut venemaal on läbi viidud, on indeks langenud alla selle taseme vaid kolm korda: pandeemia haripunktis 2020. aastal, 2008. aasta ülemaailmse finantskriisi ajal ja 1990. aastatel, kui majandus oli pärast NSV Liidu lagunemist kaoses.
Märts oli 16. järjestikune pessimismi kuu ettevõtluses: indeks nihkus positiivsetest väärtustest (optimism) negatiivsetesse väärtustesse 2024. aasta detsembris. Üldiselt algas praegune ettevõtete meeleolu langus uuringute kohaselt 2024. aasta märtsis, kirjutab indeksit koostav Sergei Tsuhlo. Sel ajal oli indeks +22 punkti.
Madal nõudlus on loogiline põhjus kodumaiste tootjate meeleolu langusele, märgib Tsuhlo. Märtsis saavutas see ka uue COVID-järgse madalseisu, langedes -35 punktini. Nagu liitindekski, pärineb see väärtus aastast 1999 ja halvenes alles 2009. aasta ülemaailmse finantskriisi järel ja pandeemia haripunktis.
Ka töösturite ootused halvenesid. Tootmisplaanid saavutasid uue madalseisu, langedes -11 punktini. Nii pessimistlikke tootmiskavatsusi pole venemaa tööstuses registreeritud alates 2022. aasta märtsist, mil pärast sõja puhkemist tundus sügav majanduskriis vältimatu. Detsembris ja jaanuaris tõusid tootmisplaanid sõna otseses mõttes positiivsetele väärtustele, kirjutab Tsuhlo, kuid veebruaris naasid nad negatiivsele territooriumile ja nüüd on langus süvenenud.
Samal ajal hakkavad ettevõtted kohanema jahtuva majanduse reaalsusega, väidab Tsuhlo. Märtsis “normaalseks” nõudlust hindavate ettevõtete osakaal suutis püsida eelmise kuu tasemel. Siin toimus kohalik madalseis jaanuaris.
Aasta alguses venemaa majanduskasv seiskus. Rosstati andmetel langes SKP jaanuaris aastaga võrreldes 2,1%, samas kui tööstustoodang vähenes 0,8%. Majandusarengu ministeerium põhjendas SKP langust vähemate tööpäevade ja ebatavaliselt külma ilmaga (mille tõttu ehitus langes 16%). Rosstati hinnangul jäi tööstustoodang aasta jooksul kalendritegurit arvesse võttes samaks. Isegi kalendritegurit arvesse võttes jõudsid eksperdid järeldusele, et majandus on parimal juhul stagnatsioonis. Peaaegu kõik “tsiviil”tööstusharud on kahjumis: 24-st tootmissektori allsektorist registreeriti langus 20-s, märkis strateegiliste uuringute keskuse makroökonoomiliste uuringute keskuse direktor Daniil Nametkin.
venemaa äritegevus langes märtsis esimest korda pärast 2022. aasta septembrit, mil osaline mobiliseerimine vallandas paanika, selgub keskpanga tuhandete ettevõtete uuringust. Selle tulemuste põhjal arvutatud ärikliima näitaja (BCI) oli -0,2 punkti (null eraldab kasvu majanduslangusest). Keskpanga finantsvoogude jälgimine registreerib samuti majandustegevuse jätkuvat langust.
Investeeringud langesid eelmisel aastal juba 2,3% ja majandusarengu ministeerium prognoosib sel aastal veel 0,5% langust. Majanduse jahtumise trajektoor ei viita kiirele taastumisele, hoiatab venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognooside Instituut: „Eraettevõtete jaoks on see tingitud nõrgast nõudlusest, samas kui riik seisab lähiaastatel silmitsi eelarvepiirangutega. Seetõttu on investeeringutest saamas üks peamisi majanduskasvu piiravaid tegureid.”
Kõrge baasintressimäär pärsib nõudlust. Kõrgema Majanduskooli Turu-uuringute Keskuse andmetel on ettevõtete usaldus jaekaubanduse vastu vähemalt viimase 10 aasta madalaimal tasemel. Promsvyazbanki analüütikute sõnul registreerivad ettevõtted tootmise edasist langust ja kaupade ja teenuste nõudluse halvenemist.
venemaa majanduslangus on vältimatu, ütleb Strateegiliste Uuringute Keskuse (CSR) direktor Pavel Smelov: „Põhiküsimus on, millal see täpselt algab: esimeses või teises kvartalis ja kas majandus suudab langusest üle saada, saavutades aasta lõpuks vähemalt minimaalse kasvu.” CSR-i uuring näitas, et 84% ettevõtetest ootab oma tööstusharu majandusolukorra halvenemist järgmisel aastal ning 75% on valmistunud oma olukorra halvenemiseks. Majandusarengu minister maksim rešetnikov soovitas sel aastal majanduskiirendust mitte oodata.
13. putin allkirjastas seaduse, mis keelab venemaa armees lepingu alusel teeninud välismaalaste ja kodakondsuseta isikute väljasaatmise, teatab kremli veebisait. Dokument kehtib isikute kohta, kes osalesid lahingutegevuses venemaa relvajõudude või väeosade koosseisus. Nüüd, kui sellised isikud panevad toime haldusõiguserikkumise, mis annab õiguse väljasaatmisele, asendatakse väljasaatmine rahatrahvi või 100–200-tunnise sunnitööga.
8. märtsil keelas putin venemaa poolel võitlevate välisriikide lepinguliste sõdurite ja kodakondsuseta isikute väljaandmise. Seadus kaitseb Ukraina vastu võitlema saadetud palgasõdureid väljaandmise eest, hoolimata asjaolust, et paljudes riikides, sealhulgas Moskvaga sõbralikes riikides, on osalemine teiste riikide sõjalistes konfliktides kriminaalkuritegu.
Välismaalased said venemaa kaitseministeeriumiga lepinguid sõlmida 2022. aasta novembris ja kodakondsuseta isikud 2024. aasta juulis. Alates 2024. aasta jaanuarist on neile ja nende pereliikmetele kehtinud venemaa kodakondsuse saamise lihtsustatud kord: eksameid ega alalist elamisluba viieks aastaks pole vaja. Alates eelmise aasta novembrist saab isegi sõjaväeteenistusest vabastamise väljavõtet või teenistuskõlbmatuks tunnistavat tervisekontrolli kasutada venemaa passi taotlemise alusena, tingimusel et taotleja osales sõjas Ukraina vastu.
venemaa poolel võitlevate välismaalaste koguarvu kohta ametlikke andmeid pole. Võimud on kinnitanud vaid Põhja-Korea sõdurite kohalolekut. USA andmetel võitles 2025. aasta sügisel venemaa poolel kuni 5000 Kuuba kodanikku. Projekti „Intight Stories” ajakirjanikud avastasid, et 2023. aasta aprillist kuni 2024. aasta mai lõpuni sõlmis lepinguid üle 1500 välismaalase 49 riigist, sealhulgas Nepalist, Hiinast, Indiast ja Usbekistanist. Telegraph teatas, et 2025. aasta lõpuks oli venemaa värvanud ligikaudu 18 000 kodanikku 128 riigist Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, kellest vähemalt 3300 olid surnud.
Mitmed riigid, sealhulgas Nepal, India, Sri Lanka, Jordaania ja Keenia, nõudsid Moskvalt oma kodanike värbamise lõpetamist. venemaa on avaldanud valmisolekut nõudele vastata, kuid lääne luureandmete kohaselt on kaitseministeeriumil viimasel ajal olnud raskusi lepinguliste sõdurite värbamisega. Näiteks jaanuaris astus armeesse 9000 inimest vähem kui rindel kaotati.
14. Telegrami ligipääsetavus on venemaal suurenenud seoses teadetega Roskomnadzori infrastruktuuri ülekoormusest, mis vastutab teenuste blokeerimise eest. 23. märtsi seisuga oli sõnumitoojale eduka juurdepääsu osakaal 45%, selgub OONI mõõtesüsteemi andmetest, millele viitas Interneti Kaitseühingu juht Mihhail Klimarev.
Võrdluseks, 21.-22. märtsil oli see näitaja umbes 20% ja päev varem 35%. „Asi pole selles, et nad oleksid blokeerimise täielikult lõpetanud, lihtsalt midagi juhtus… On hüpotees, et mõned pakkujad on paisuuksed veidi avanud,” kommenteeris Klimarev.
Varem teatasid Forbesi allikad telekommunikatsioonioperaatorite seas, et Roskomnadzori tehnilistel ohtude tõrje vahenditel (TMTS) pole enam võimekust töödelda RuNeti liiklust ja blokeerida kõiki riigi poolt keelatud ressursse. Sellel seadmel on möödaviigurežiim: kui süsteem ei suuda liikluse mahuga toime tulla, saab selle otse, ilma filtreerimiseta, ümber suunata, selgitas allikas suurettevõtte infoturbeosakonnast. Selle tulemusel muutuvad aeg-ajalt ligipääsetavaks mõned blokeeritud veebisaidid ja rakendused – näiteks YouTube ja WhatsApp.
Telekommunikatsioonituru allikas ütles väljaandele, et see olukord on osaliselt Telegrami süü: liikluse filtreerimissüsteemid on ülekoormatud mitte niivõrd Messengeri enda blokeerimise katsete, kuivõrd selle MTProxy puhverserveri tõttu, mis on loodud tsensuurist möödahiilimiseks. See puhverserver krüpteerib liikluse ja sunnib TSPU-d kas kulutama täiendavaid ressursse sisu analüüsimiseks või blokeerima selle täielikult, mis nõuab iga paketi töötlemist.
„Viimane toob kaasa ka märkimisväärse koormuse TSPU-le, mis peab „meelde jätma” ka teisi venemaal keelatud teenuseid. „Võib-olla just see piiril töötamine viib selleni, et TSPU-d ei suuda koormusega toime tulla ja hakkavad lubama liiklust, mida nad peaksid blokeerima,” märkis Aleksei Lukatski, Positive Technologiesi infoturbekonsultant.
Varem ütlesid kremlile lähedased allikad RBC-le, et Telegram peaks venemaal 1. aprilliks täielikult blokeeritama. Verstka allikad presidendi administratsioonis ütlesid, et see oli julgeolekujõudude otsus.
15. Lühiuudised
Poola president Karol Nawrocki väidab, et venemaa on Poolale eksistentsiaalne oht ning ütleb, et poolakad vihkavad putinit, nimetades teda sõjakurjategijaks. Need märkused tulevad enne kavandatud kohtumist Ungari peaministri Viktor Orbániga. Nawrocki lisab, et kuigi poolakad hindavad suhteid ungarlastega, on nad venemaa küsimuses põhimõtteliselt eriarvamusel.
Ukraina paljastas Ungari sõjaväeluureohvitseri kui Taga-Karpaatias tegutseva spioonivõrgustiku juhi. Värvati agente, et koguda andmeid Ukraina õhukaitse positsioonide, sõjaväe paigutuse ja kohalike meelsuse kohta, sealhulgas võimalike reaktsioonide kohta Ungari vägede sissetoomisele. Võrgustik sihtis ka praeguseid ja endisi Ukraina sõjaväelasi ning kasutas värbamiseks diplomaatilisi kanaleid, kusjuures mitu agenti on juba kinni peetud.
Viktor Orbán süüdistas Brüsselit Ungari valimistesse otseses sekkumises ja riigile finantssanktsioonidega surve avaldamises. Ta lükkas tagasi nõudmised Brüsseli- ja Ukraina-meelse valitsuse moodustamiseks, hoiatades, et Ungari seisab vastu välisele survele. Orbán ütles ka, et valimised määravad mitte ainult Ungari tuleviku, vaid ka võimu suuna Euroopas.
Leedu relvajõudude pressiesindaja major Gintautas Čiūnis ütles, et Valgevenest lennanud droon kukkus Leedus alla. Ta lisas, et drooni radar ei tuvastanud ja piirivalvurid seda ei pannud tähele. Drooni kukkumise hetk jäädvustati videole.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde usub, et Ungari terrorismivastase keskuse eriüksuste rünnak Oschadbanki sularahavedajate vastu kujutab endast ohtu EL-i rahapoliitilisele stabiilsusele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Märtsi lõpus saabub esimene maamaksu tasumise tähtaeg
Maksu- ja Tolliamet (MTA) tuletab meelde, et maamaksu esimese osa tasumise tähtaeg saabub 31. märtsil. Selleks ajaks tuleb pea 370 200 era- ja juriidilisel isikul tasuda kokku ligi 53,2 miljonit eurot.
Ligi 334 500 eraisikul tuleb esimeseks tähtajaks tasuda kokku ca 23 miljonit eurot maamaksu. Pea 35 700 juriidilisest isikust kinnistuomanikul tuleb samaks tähtajaks tasuda kokku ca 30,2 miljonit eurot. Järelejäänud maksukohustus tuleb tasuda 1. oktoobriks.
MTA maamaksu teenusejuht RiitaParksepp juhib tähelepanu, et sel aastal võis maamaksu kohustus tekkida ka koduomanikel. „Nii on see juhul, kui kohalik omavalitsus (KOV) pole kehtestanud kuni 1000 euro suurust koduomaniku soodustust või juhul, kui KOVi otsustatud soodustus on maksusummast väiksem,” ütles ta.
Maamaksu maksuteatega saab tutvuda e-teenuste keskkonnas e-MTA, valides Maksud – Maamaks – Maamaksuteated ja maa andmed. Petukirjade leviku tõttu soovitab amet e-MTAsse sisse logida üksnes ametliku veebilehe emta.ee kaudu, valides E-teenused.
Mis on maamaksuga sel aastal teisiti?
2026. aastaks suurenes KOVide otsustuspädevus selles, kuidas maamaksu summa kujuneb. KOVide otsustatud maamaksu mõjutavate väärtustega saab tutvuda MTA koduleheltabelis „Maamaksumäärad ja maksusoodustused 2026. aastal”.
2026. aasta maksumäärade vahemikud, mille seest said KOVid uued maksumäärad valida, on samad, mis olid ka 2025. aastal. Elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule on maksumäär 0,1–1%, maatulundusmaale 0,1–0,5% ning muu sihtotstarbega maale 0,1–2% maa maksustamishinnast aastas.
Maamaksu tõusu piirmäär (nn kaitsemehhanism) on kehtestatud maamaksu järsu tõusu vältimiseks. Maamaksu tõusu piirmäär on KOVi otsusel 10–100% ja sõltub igas konkreetses omavalitsuses tehtud otsusest. See tähendab, et kui KOVi otsusel on maamaksu tõusu piirmäär näiteks 10%, saab KOVi piirkonna katastriüksuse maamaksusumma enne maksuvabastusi ja -soodustusi suureneda 10%. Juhul, kui tõusu piirmääraga arvestatult suureneks maksusumma möödunud aastaga võrreldes vähem kui 5 eurot, suureneb maamaksusumma 5 euro võrra.
Koduomaniku soodustus muutus summapõhiseks. Iga KOV sai otsustada koduomaniku soodustuse kuni 1000 euro ulatuses. Lisaks sellele võisid KOVid soovi korral täiendavalt kehtestada ka nn pensionäri soodustuse ja nn represseeritu soodustuse. Koduomaniku soodustuse saamiseks ei ole tarvis eraldi taotlust esitada. Võimaliku pensionäri ja/või represseeritu soodustuse saamise tingimused kehtestab KOV ning nende saamiseks on tarvis suhelda KOViga. Kehtivate soodustuste olemasolu kontrollib ja arvestab MTA enne maksuteate moodustamist automaatselt.
2026. aastal ei suurenenud katastriüksuse maksuvabastuste ja -soodustusteta maamaks omanikule eelmise aastaga võrreldes üldjuhul rohkem kui 10–100%. „Kui KOV on aga muutnud midagi soodustustes või kui kodualuse maa maksusoodustuse saamise kõik tingimused uuel aastal enam ei kehti, võib tasumisele kuuluva maksukohustuse suurus muutuda ka rohkem kui KOVi kehtestatud maamaksu tõusu piirmäär ette näeb,” täpsustas MTA maamaksu teenusejuht Riita Parksepp.
Maatüki andmeid saab kontrollida Maakatastris, omanikuandmeid kinnistusraamatus. Juhul kui maksuteatest või katastriandmetest ilmneb, et maksu arvutamise aluseks olevaid maa väärtuse andmeid tuleb parandada, palume võtta ühendust Maa- ja Ruumiametiga e-aadressil info@maaruum.ee. Kinnistusraamatus andmete muutmiseks tuleb pöörduda Tartu Maakohtu Kinnistus- ja registriosakonna poole e-aadressil kinnistusosakond@kohus.ee.
Maamaks on riiklik maks, millega maksustatakse Eestis kogu maa. Maamaks laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Loe 2026. aasta maamaksu kohta lähemalt veebilehelt emta.ee/maamaks.
Korduma kippuvad küsimused
Ma ei saa e-teenustele ligi. Kuidas saaksin maksuteate? Juhul, kui Teil pole võimalik e-MTAsse sisse logida, saadame Teile maksuteate meeleldi e-kirja või tavapostiga. Maksuteate e-postile saamise sooviga kirjutage palun eraklient@emta.ee. Maksuteate tavapostiga saamiseks kirjutage palunemta@emta.ee.
Miks peab maamaksu tasuma? Maamaks laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Selle toel saavad omavalitsused arendada kohalikku elu ning pakkuda kohalikele mõeldud teenuseid. Seaduse järgi tuleb maamaksu tasuda maa omanikel või maa kasutajatel. Maamaksu tasuvad nii eraisikud, ettevõtted kui ka riik. Maamaksuga maksustamise alus on maa omandi- või kasutusõigus. Loe lähemalt MTA kodulehelt.
Kust näen maamaksu arvutuskäiku? Katastriüksuse maamaksu arvutuskäiku näete pärast maksuteate väljastamist e-teenuste keskkonnas e-MTA, kus pärast sisselogimist (1) valige menüüst Maksud – Maamaks – Maamaksuteated ning maa andmed, (2) vajutage maade andmete tabelis maa nimele, (3) vajutage lingile „Vaatan arvutuskäiku”.
Kuidas tasutakse maamaks, kui maa kuulub mitmele maksumaksjale? Kui maa kuulub mitmele maksumaksjale, siis jaotatakse maamaks nende vahel vastavalt omandiosale ning iga maksumaksja saab eraldi maksuteate. Kui üks maksumaksja soovib maksta maamaksu ka teiste eest, siis tuleb iga maamaks tasuda eraldi maksena, kasutades iga maksumaksja personaalset viitenumbrit.
Kas maamaksu on võimalik maksta tuludeklaratsiooni alusel tagastatavast enammakstud summast? Jah, tuludeklaratsiooni esitades saate tagastatava summa soovi korral jätta maamaksu katteks ettemaksukontole. Kui Teil ei ole Maksu- ja Tolliameti ees muid teadaolevaid maksukohustusi, siis tasutakse maamaks ettemaksukontol olevast summast maamaksu tähtpäevale järgneval päeval.
Tasusin maamaksu enne tähtpäeva, kuid e-MTA töölaual nõuete ja kohustuste saldode plokis kuvatakse tasutud summa endiselt tuleviku tähtpäevaga nõudena. Miks? Enne maamaksu tasumise tähtpäeva makstud maamaksusummat kuvatakse nõudena kuni maamaksu tasumise tähtpäevani. Nõude summa tasutakse pärast maamaksu tasumise tähtpäeva möödumist automaatselt.
Miks sain mitu maamaksuteadet? Kui Teil on maa mitme omavalitsuse territooriumil, siis väljastame maamaksuteate iga omavalitsuse kohta eraldi.
Kas saab maksta ka osadena? 2026. aastal on maamaksu tasumiseks kaks tähtpäeva, 31. märts ja 1. oktoober. Kuni 100 euro suurune maamaks ühe KOVi piires asuvalt maalt tuleb tasuda esimeseks tähtajaks. Kui maamaksu summa ületab 100 eurot, siis esimeseks tähtajaks tuleb tasuda vähemalt pool summast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ning hiljemalt 1. oktoobriks ülejäänud osa maksusummast. Kui tasute maamaksu enne tasumise tähtpäeva, siis see summa on kuni tasumise tähtpäevani Teie e-MTA ettemaksukontol ning arvestatakse sealt tähtpäeva saabumisel automaatselt maksukohustuse katteks.
Võimaliku makseraskuse korral soovitame taotleda ajatamist ja tasuda maksukohustus osade kaupa. Ajatamise taotluse saate esitada e-teenuste keskkonnas e-MTA. Alates maksu tasumise tähtpäevast kuni maksuvõla täieliku tasumiseni arvestame intressi 0,06% päevas ehk 21,9% aastas. Maksuvõla ajatamisel on võimalik taotleda intressimäära vähendamist kuni 50% alates ajatamise otsuse kinnitamisest. Rohkem teavet maksuvõla ajatamise kohta leiate MTA kodulehelt.
Kas MTA saadab maksuteate e-postile või ainult e-MTAsse? Üldjuhul saadame teavituse maksuteate moodustamisest e-postile või tekstisõnumina mobiiltelefoni numbrile. Juhul, kui meil maksumaksja e-posti aadressi ega mobiiltelefoni numbrit ei ole, saadame maksuteate tavapostiga.
Miks ma ei ole veel maksuteadet saanud? Kõigepealt palume e-teenuste keskkonnast e-MTA kontrollida, kas maksuteade on Teile väljastatud. Kui maksusumma on alla 5 euro, siis on seal kirjas, et maksuteateid ei ole. Kui Te ei ole maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, andke sellest 30 päeva jooksul meile teada. Eraklientidel palume teavitada eraklient@emta.ee või telefonil 880 0811, äriklientidel ariklient@emta.ee või telefonil 880 0812.
Riigikontroll: kõrgvererõhktõve ravi kipub katkema, tarvis on paremat seiret ja tihedamaid meeldetuletusi
Ehkki kõrgvererõhktõbi on Eestis levinuim krooniline haigus ning üks peamisi südameinfarkti ja insuldi põhjustajaid,näitab Riigikontrolli audit, et selle haiguse ravi ja jälgimine kipub katkema, tekitades tüsistuste ja raskema haigestumise riski.
Ravijuhendis soovitatud 2–3 kuu jooksul saavutati vererõhu sihttase vaid veidi enam kui kolmandikul esmashaigestunutest ning ligi kolmandikul katkes ravi poole aasta jooksul pärast diagnoosi saamist. Sotsiaalministeeriumil ja Tervisekassal oleks vaja tugevdada ravijuhendi järgimist, seirata süsteemsemalt haiguse levikut ja ravi tulemuslikkust ning arendada meeldetuletusi ja digilahendusi, mis toetavad nii perearstimeeskonda kui ka patsienti.
Riigikontroll hindas koostöös Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudiga enam kui 400 esmashaigestunud patsiendi ravikäsitlust. Eksperditöö järgi saavutas vererõhu sihttaseme ravijuhendis soovitatud 2–3 kuu jooksul vaid 35% valimi patsientidest. 31% patsientide ravi katkes kuue kuu jooksul pärast diagnoosi saamist.
Kõrgvererõhktõve ja selle tüsistuste ennetamisel on keskne roll tervislikel eluviisidel. Eksperditöö näitas, et perearstimeeskonnad ei hinda piisavalt patsientide eluviisiga seotud riskitegureid ja tegelevad liiga vähe nõustamisega.
Riigikontrolli hinnangul on kõrgvererõhktõve all kannatavate patsientide pikaajaline jälgimine lünklik ja ravijärgimusehk see, kui järjepidevalt võtab patsient ravimeid ja peab kinni talle määratud raviplaanist, ebapiisav. Kõrgvererõhktõve ohjamine eeldab regulaarset jälgimist, uuringuid ja nõustamist. Ravijuhendi kohaselt peab patsiente nõustama vähemalt kord aastas. Visiidile jõudmine sõltub suuresti patsiendi enda käitumisest, kuid oluline on ka perearstimeeskonna proaktiivne roll patsiendi jälgimisel. Riigikontrolli analüüs 2019. aastal esmakordselt diagnoosi saanud patsientide kohta näitas, et perioodil 2019–2024 jõudis vaid 37% patsientidest igal aastal vähemalt ühe korra kontaktini perearsti, pereõe või kardioloogiga. Kõrgeima riskiga patsientidest oli regulaarselt kontaktis umbes pool.
Retseptiandmed viitavad, et ka ravimite võtmine ei ole paljudel patsientidel järjepidev: ligikaudu pooled ei ostnud kuue aasta jooksul ravimeid välja sellises mahus, et neist oleks jätkunud kogu perioodiks. See suurendab tüsistuste riski ja kasvatab koormust kallimale eriarstiabile.
„Raviplaanist kinnipidamine ei parane iseenesest. Kuna ravi edukus sõltub suuresti patsiendi enda käitumisest, peab raviplaan talle olema selge ja kergesti kättesaadav. Samuti peab patsiendil olema lihtne võimalus perearstimeeskonnaga ühendust võtta, saada järjepidevat nõustamist ning õigeaegseid meeldetuletusi – nii visiitide kui ka retseptide kohta,” ütles Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni. „Kui selline tugi on süsteemselt olemas, tekib vähem ravikatkestusi ja vähem välditavaid tüsistusi.”
Riigikontrolli hinnangul viitab kõrgvererõhktõve katkendlik ravi sellele, et Tervisekassa kujundatud krooniliste haigete käsitluse süsteem ei toimi piisavalt tõhusalt ning sisaldab süsteemseid puudujääke, mitte üksikuid eksimusi. Tervisekassa ei seira ravijuhendi rakendamist järjepidevalt ning puuduste korral ei tee ravi korralduses vajalikke parandusi. Tervisekassa senised juhtimis- ja motivatsioonivahendid ei taga ühtlast ravikvaliteeti, sest perearstide kvaliteedisüsteem mõõdab peamiselt tehtud tegevusi, mitte seda, kas patsient jõudis soovitud ravitulemuseni, ning kvaliteedikriteeriumide täitmata jätmisel ei järgne sisulisi samme olukorra parandamiseks.
Selle tõttu on krooniliste haigete ravi kvaliteet nimistute ja piirkondade lõikes ebaühtlane. Pereõdede roll perearstimeeskondades on juba kasvanud, kuid perearstide koormust saaks edasi vähendada, kui kergemaid jälgimis- ja nõustamisülesandeid võtaksid rohkem üle pereõed ja teised spetsialistid.
Probleemi süvendab, et Tervisekassa ei ole piisavalt arendanud proaktiivset jälgimist toetavaid digilahendusi, näiteks visiitide ja retseptide lõppemise meeldetuletusi ning terviklikku ülevaadet riskipatsientidest. See aga raskendab nii perearstide töö planeerimist kui ka riskipatsientide varajast märkamist.
„Kõrgvererõhktõbi võib kulgeda aastaid ilma tuntavate vaevusteta, mistõttu ei saa loota, et inimene tuleb ise õigel ajal kontrolli. Süsteem peab toetama kõigepealt haiguse õigeaegset avastamist ning sealt edasi patsiendi proaktiivset jälgimist – nii, et vajalikud visiidid, uuringud ja ravi jätkamine ei jääks juhuse hooleks,” ütles Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni.
Krooniliste haiguste ohjamises on alakasutatud ka teised esmatasandi osapooled, Sotsiaalministeerium ei ole loonud korralduslikke ja õiguslikke lahendusi, mis võimaldaksid kogutud infol sujuvalt perearstini jõuda. Kõrgvererõhktõve ohjamine ei saa piirduda üksnes perearstiabi sees tehtavaga. Riigikontroll leidis, et töötervishoiuarstide ja apteekrite potentsiaal varajases avastamises ja ravijärgimuse toetamises on alakasutatud. Puuduvad toimivad lahendused ja kokkulepped, mis võimaldaksid töötervishoius või apteegis mõõdetud vererõhu ja riskide info sujuvalt perearstini viia.
Audit näitas, et riigi tasandil puudub terviklik juhtimine ja seire. Sotsiaalministeeriumil ja Tervisekassal ei ole ühtset regulaarset seiret, mis annaks täpse pildi kõrgvererõhktõve ravi järjepidevusest ja tulemuslikkusest ning võimaldaks kitsaskohtadele selge sihiga reageerida. Puuduvad kindlad eesmärgid ja mõõdikud ning südame-veresoonkonnahaiguste ohjamise vastutus ja andmed on killustunud. See raskendab meetmete tulemuslikkuse hindamist ja kvaliteedi ühtlustamist.
Riigikontroll soovitab Sotsiaalministeeriumil koostöös Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituudiga
luua perearstimeeskondi toetav süsteem, mis võimaldab ravijuhendi järgimist. Arendada perearstide kvaliteedisüsteemi edasi nii, et see võimaldaks jälgida ka ravi tulemuslikkusega seotud näitajaid, aitaks selgitada piirkondliku ebaühtluse põhjuseid ning annaks alust kvaliteedi parandamise tegevusteks;
luua infotehnoloogilised lahendused, mis toetavad krooniliste haigete jälgimist igapäevapraktikas — sh automatiseeritud meeldetuletused nii perearstidele kui ka patsientidele, kõigile osapooltele nähtav raviplaan ning ravijärgimuse seire;
parandada esmatasandi osapoolte koostööd ja infovahetust, et töötervishoius või apteegis avastatud riskiga patsiendid jõuaksid perearsti jälgimise alla ning ravi jätkuks katkestusteta;
määrata kõrgvererõhktõve ja teiste südame-veresoonkonnahaiguste ennetamiseks ja ohjamiseks selged eesmärgid ning mõõdikud, tagada koordineeritud juhtimine ja meetmete toimivuse hindamine.
Taust
Südame- ja veresoonkonnahaigused põhjustavad Eestis ligi poole kogu suremusest, samas kui Euroopa Liidus (EL) moodustavad keskmiselt kolmandiku. Võrreldes ELi keskmisega on Eestis südame- ja veresoonkonnahaigustesse suremus 100 000 inimese kohta 1,7 korda kõrgem.
Kõrgvererõhktõbi on nende haiguste seast Eestis kõige sagedasem krooniline haigus ning suurima haiguskoormusega seisund. Ülemaailmse haiguskoormuse uuringu järgi oli 2023. aastal kõrge vererõhk seostatav umbes 31% kogu Eesti surmadega. Tervisekassa raviarvete põhjal on Eestis ravikindlustatud inimeste seas kõrgvererõhktõve diagnoosiga ligi 400 000 inimest. Kõrgvererõhktõve tõttu kaotas Eesti rahvastik 2023. aastal 78 832 tervena elatud eluaastat, mis moodustas 19% kogu tervisekaotusest (statistiline näitaja, mida iseloomustavad enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud eluaastad).
Kõrgvererõhktõbi on raskemate südame-veresoonkonnahaiguste peamine riskitegur ning selle käsitlus esmatasandil on ühtlasi hea indikaator laiema krooniliste haigete käsitluse kohta. Kroonilised haigused vähendavad inimeste töövõimet, mis tähendab riigi jaoks vähem tööjõudu, madalamat tootlikkust ja väiksemat maksutulu. Tõhus ja järjepidev kõrgvererõhktõve ohjamine aitab tõsta inimeste elukvaliteeti ja vähendada tüsistusi ning ennetada hospitaliseerimisi ja kallimat eriarstiabi.
Riigikontrolli audit hindas, kas kõrgvererõhktõve diagnoosimine, ravi ja jälgimine esmatasandil toetab ravieesmärkide saavutamist ning kas riigi tasandil on kõrgvererõhktõve ohjamiseks olemas terviklik juhtimine ja seire. Ravi tulemuslikkust hinnati eksperditöös 434 esmashaigestunud patsiendi haiguslugude põhjal ning ravi järjepidevust analüüsiti 2019. aastal esmakordselt diagnoosi saanud patsientide raviarvete põhjal aastatel 2019–2024.
Mootorrattaõnnetuste kahjud ulatuvad sadade tuhandete eurodeni: eksperdid kutsuvad üles ettevaatlikkusele
Kevade lähenedes tuletavad kindlustuseksperdid meelde mootorrattaõnnetuste peamisi põhjuseid ning panevad südamele, et esimestel sõitudel tuleb olla eriti tähelepanelik.
Eestis kasvab registreeritud mootorrataste arv järjepidevalt – Transpordiameti andmetel on neid praeguseks juba ligi 35 000 ning soojade ilmade saabudes naasevad need taas teedele. Äkitselt saabunud varajane kevadsoe tähendab, et mootorrattahooaeg algab tänavu varem. Nüüd on õige aeg kontrollida sõiduki tehnilist seisukorda, värskendada sõiduoskusi ning alustada liiklemist ettevaatlikult.
„Esimene sõit pärast talvepausi võib olla tõsine proovikivi,” ütleb If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus. „Hommikuti võib tee olla endiselt petlikult libe ning talve järel on teekate sageli must ja liivane, mis vähendab oluliselt rehvide haarduvust pidurdamisel. Samuti tasub meeles pidada, et paus on mõjutanud sõiduoskusi – reaktsioonikiirus ja täpsus ei pruugi olla kohe endisel tasemel. Paraku algab mootorrattahooaeg igal aastal ka raskete õnnetuste ja traumadega, mistõttu kutsume kõiki üles olema eriti tähelepanelikud.”
Kahjuhüvitised ulatusid 300 000 euroni
Liiklusohutus on kriitilise tähtsusega – 2025. aastal maksis If Kindlustus mootorratastega seotud kahjude eest hüvitisi kokku ligi 300 000 euro ulatuses. Suurim kaskokahju, ligi 34 000 eurot, oli kevadisel ajal, kui mootorrattur ei valinud kurvis ohutut trajektoori, sõitis teelt välja ning kukkus.
Kohustusliku liikluskindlustuse suurim hüvitis ulatus eelmisel aastal 16 000 euroni. Augustis põrkasid omavahel kokku kaks mootorratturit, kui üks sõitis teisele tagant sisse. Õnnetuses ees sõitnud mootorrattur sai tõsiseid kehavigastusi ning ka mootorratas sai tõsiselt kannatada.
Soovitused turvaliseks hooaja alguseks
Kindlustus paneb mootorratturitele südamele, et ohutus algab ettevalmistusest. Hoolikas ettevalmistus ja kriitiline meel oma sõiduoskuste suhtes aitavad nautida kevadisi sõite turvaliselt ning ilma ebameeldivate üllatusteta.
Tehniline kontroll: enne esimest sõitu veendu, et sõiduk on tehniliselt korras (rehvirõhk, pidurid, vedelikud).
Varustus: kasuta alati kvaliteetset ja nõuetekohast kaitsevarustust.
Sõiduvõtted: alusta hooaja esimesi sõite rahulikult, et harjuda taas mootorratta tunnetuse ja dünaamikaga.
Arvesta teiste liiklejatega: kevadel lisandub liiklusesse palju erinevaid liiklejaid, sealhulgas elektritõukerattaid ja jalgrattureid, mis muudab liikluspildi oluliselt kirjumaks.
Lisaks ohutule sõidule tasub enne hooaja algust üle vaadata ka kindlustuskaitse. Kui mootorratas on olnud talvekuudel ajutiselt liikluskindlustusest eemaldatud, tuleb enne liiklusesse naasmist veenduda, et kohustuslik liikluskindlustus on taas kehtiv.
Samuti tasub kaaluda kaskokindlustust, mis katab kahjud ka siis, kui õnnetus juhtub juhi enda süül või sõiduk saab kahjustada näiteks libedal teel kukkudes. Korralik kindlustuskaitse aitab vältida olukordi, kus ootamatu õnnetus toob kaasa märkimisväärse rahalise koormuse.
Autoomanike liit: ühistranspordi reformi loosungite taga on tühjus
Eesti autoomanike liit (EAOL) juhatuse liige Priit Tammeraidi sõnul on aasta alguses valitsusele esitatud ühistranspordireform loosungipõhine ega paranda mingilgi määral ühistranspordi kättesaadavust.
Liidu juhatuse hinnangul on ministeerium ühistranspordi murekohtadest valesti aru saanud. „Tutvustav slaid algab lausega, et ühistransport kaotab autostumise mõjul kasutajaid. Olukord on tegelikkuses vastupidine – isegi, kui inimene oleks valmis kasutama isikliku auto asemel alternatiivi, siis ühistransport ei ole võimeline tema logistilisi murekohtasid tegelikult lahendama,” ütles Tammeraid.
Ühistransport isiklikku sõiduautot asendada ei suuda
Tammeraidi sõnul kavandatav ühistranspordireform olukorda parandada ei suuda. „Memorandumis deklareeritakse küll, et reformi eesmärk on elanikkonnale tagada vähemalt elementaarne ligipääs igapäevaeluks vajalikele teenustele, haridusele ja töökohtadele, kuid seda ei toeta ei seatud alaeesmärgid ega sinna juurde lisanduvad loosungid.”
Näiteks on Tammeraidi sõnul memorandumis kirjas, et ühistranspordireformi eesmärk on anda inimesele võimalus viibida vähemalt kolmel päeval nädalas 1–2 tundi lähimas keskuses, kus on pood ja apteek. Samuti tuleb inimesele tagada võimalus viibida regionaalses keskuses vähemalt kolmel päeval nädalas 2–6 tundi eriarsti või muude pikemate teenuste tarbimiseks. „Selline baasligipääs tähendab endiselt seda, et nii pereinimesel kui pensionäril peab olemas olema ka isiklik sõiduauto.”
Bussiliinid satuvad löögi alla
Samuti näeb EAOL ohtu nii-öelda dubleerivate bussiliinide kaotamises, käsitledes rongi ja bussitransporti samadel alustel. „Siinkohal tasuks ametnikel vaadata liinide ülesehituse loogikat: kui rong liigub alati mööda sirget koridori, siis buss jõuab ka nendesse asulatesse, mis rongikoridorist eemale jäävad.”
Esitletud materjalide kohaselt eeldab reformi elluviimine taristut, mis võimaldab Tallinn–Tartu ja Tallinn–Narva raudteel rongil liigelda kiirusega 160 km/h. Memorandumi järgi peavad „tugevad sõlmpunktid, mugavad ümberistumised, rattaparklad ja „viimase miili” lahendused olema osa liikumisahelast.”
Tammeraidi hinnangul on lubadus integreerida Eesti riiklik rattastrateegia ja uued maakonnaplaneeringud liikumisreformi elluviimisse propagandistlik slogan, mille puhul pole arvestatud ei inimeste elutempo, liikumisvajaduste ega kohaliku kliimaga. „Vihmased sügised ja krõbedate külmakraadidega talved ei võimalda jalgratast kui transpordivahendit universaalse lahenduse osana võtta,” ütles Tammeraid.
Omaette löögi alla satuvad reformi käigus bussiliinid, sest 11 protsenti tänasest maakondliku bussiliikluse mahust kavatsetakse anda kohalikele omavalitsustele. Ning kuigi riik kavatseb omavalitsusi toetada läbi tasandusfondi ja loodava kohalike liinide fondi, jääb omavalitsuse omaosaluse suuruseks vähemalt 50 protsenti. „Majandusliku kitsikuse tingimustes tegutsevatel omavalitsustel tekib sellises olukorras kiusatus neile antavad bussiliinid lihtsalt kinni panna. Kuidas see parandab ühistranspordi kättesaadavust, jääb arusaamatuks igale mõtlevale inimesele,” ütles Tammeraid.
Raudtee asemel tuleb keskenduda maanteevõrgu parandamisele
EAOL juhatuse hinnangul ei lahenda investeeringud raudteesse inimeste transpordivajadust. „On selge, et suure osa elanikkonna jaoks pole isiklikule sõiduautole alternatiivi. Samuti tasub bussiliinide ümberkorraldamisel vaadata mitte ainult algpunkti ja sihtkohta, vaid ka teekonda ja vahepeatusi,” ütles Tammeraid. EAOL juhatuse hinnangul tuleb Eestis keskenduda raudtee asemel maanteevõrgustiku arendamisse. „Ja seda nii majanduslikel kui julgeolekust lähtuvatel kaalutlustel. Võiksime endalt küsida – kas oleme võimelised matma raha poolikute lahenduste alla riigis, mis ei suuda leida vajadusel mõnda miljonit eurot õpetajate palgatõusuks ning kus iga taristuprojekti tuleb vaadelda ka haavatavuse aspektist.”
Eesti Autoomanike Liit on selle aasta 28. aprillil enda kolmandat sünnipäeva tähistav mootorsõidukite omanikke ühendav mittetulundusühing, mis osaleb nii transpordivaldkonna arengut puudutavates diskussioonides kui liikmete huve puudutavas õigusloomes.
TAI: Tuberkuloosi haigestumine Eestis langeb, kuid ravimresistentsete juhtude osakaal püsib kõrge
Eesti on jõudnud madala tuberkuloosihaigestumusega riikide sekka, kus haigestumus on alla 10 juhu aastas 100 000 inimese kohta. Kahjuks on endiselt probleemiks kõrge ravimresistentsete vormide osakaal.
2025. aastal registreeriti Eestis 87 tuberkuloosijuhtu, neist 73 uut ehk esmast tuberkuloosijuhtu, 12 tuberkuloosi retsidiivi- ja 2 muud korduvravi juhtu, mis on 3 haigusjuhu võrra vähem kui 2024. aastal.
„Võrreldes 25 aasta taguse ajaga on see väga suur haigestumuse langus, sest 2001 aastal registreerisime Eestis 812 tuberkuloosijuhtu,” tõdes Tervise Arengu Instituudi (TAI) registrite osakonna juhataja Piret Viiklepp.
2025.aastal tuberkuloosi haigestunutest 65 (74,7%) olid mehed, 22 naised. Vanim patsient oli 89, noorimad 12-ja 16-aastased, väikelastel eelmisel aastal tuberkuloosi ei diagnoositud.
74 juhul (85,0%) oli tegu kopsutuberkuloosiga, sh 60 juhul oli tegu nakkusliku vormiga, st ka haige lähikondsed võisid tuberkuloosi nakatuda.
2025. aastal registreeriti kokku 12 multi-ravimresistentset (MDR) tuberkuloosijuhtu, mis on 19,4% kopsutuberkuloosi juhtudest, kus ravimtundlikkus oli teada. See osakaal on üks Euroopa kõrgemaid, ravimresistentsete vormide osakaal Euroopa Liidu maades oli 2024.aastal 4,3%.
Tuberkuloosi kiire diagnostika on keeruline, kuna tuberkuloosibakterid kasvavad väga aeglaselt ja seetõttu ei ole rutiinsetes kliinilise mikrobioloogia laborites tuvastatavad.
Tuberkuloosi analüüsid viiakse läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla mükobakterioloogia laborites, kus on kasutusel nii kiirtestid, külvimeetodid kui ravimtundlikkuse testid.
„Täna on probleemiks tõusnud see, et ei inimesed ise ega meditsiinipersonal mõtle tuberkuloosile esmajärjekorras ja mõnedel juhtudel võib diagnoosimine ning seetõttu ka ravile jõudmine hilineda,” võttis teema kokku Piret Viiklepp. „2025 aastal ajakohastasime koostöös erialaekspertidega ravijuhendit „Kopsu-ja kopsuvälise tuberkuloosi käsitlus”, kus ajakohastati diagnoosimeetodeid, raviskeeme ning tuberkuloosihaigega kontaktis olnud inimeste väljaselgitamise ja terviskontrolli kutsumise põhimõtteid. Tuberkuloosi kontrolli alane tegevus on Eestis hästi korraldatud ja koostöö Tervisekassa, Terviseameti, Ravimiameti, TAI ja tervishoiuasutuste meditsiinitöötajate vahel on väga hea,” hindas ta.
Kõrge ravimresistentsete tuberkuloositüvede levik on püsinud Eestis ja Balti riikides aastaid ning selle põhjused pärinevad paljuski minevikust, kui tuberkuloosi diagnostikameetodid ja ravikvaliteet jäi tänasele alla. Tuberkuloosi nakatunutest haigestub elu jooksul umbes 10% – neist pooled kahe aasta jooksul ning poole kogu ülejäänud elu jooksul. Seetõttu – kuna teatud osa elanikkonnast on praeguseks nakatunud resistentsete haigustekitajate poolt, siis see on ka üks peamisi põhjuseid, miks need haigusvormid ei kao ka lähitulevikus.
Ülevaatlik tuberkuloosistatistika Eesti andmete kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis:https://statistika.tai.ee
Tuberkuloosi ravimid on Eestis tagatud kõigile seda vajavatele patsientidele, ambulatoorne tuberkuloosiravi on korraldatud paindlikult ja patsiendikeskselt, haiglaravi on tagatud kõigile nakkusohtlikele patsientidele, kes seda vajavad.
24. märtsil tähistatakse WHO eestvedamisel tuberkuloosipäeva, kuna 144 aastat tagasi – 24. märstil 1882. aastal teatas Saksa arstiteadlane Robert Koch avalikkusele tuberkuloosibakteri avastamisest.
Tuberkuloos on õhu teel piisknakkusena leviv nakkushaigus, mida põhjustavad Mycobacterium Tuberculosis`e kompleksi kuuluvad bakterid. Kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud, kuid tuberkuloos võib tabada ka teisi elundeid ja organeid.
Tervisekassa: 11–12-aastaste laste osalemine rutiinses tervisekontrollis on tõusuteel
Tervisekassa andmetel on 11–12-aastaste laste osalemine perearsti juures toimuvates tervisekontrollides märgatavalt kasvanud. Kui varem jäi paljudel eelteismelistel kontroll lapsevanemate teadmatuse tõttu tegemata, siis tänaseks jõuab perearsti juurde ligi 60 protsenti selle vanuserühma lastest.
Kui 2024. aastal osales 11–12-aastaste laste tervisekontrollis umbes iga neljas laps (26%), siis 2025. aasta jooksul tõusis see näitaja 58 protsendini. Kõrgeim oli osalemismäär Hiiumaal (72%) ja madalaim Viljandimaal (41%).
Tervisekassa tervishoiuteenuste arendamise portfellijuhi Liis Kruusi sõnul jätkatakse süsteemse teavitustööga, et tõsta lapsevanemate teadlikkust laste tervisekontrollidest. „Möödunud aastal alustasime 11–12-aastaste laste vanematele SMS-teavituste saatmist. Kuna koolieas laste puhul viib enamik tervisekontrolle läbi kooliõde, ei olnud paljud lapsevanemad teadlikud, et 11–12- ja 15–16-aastase lapsega tuleks pöörduda perearstikeskusesse põhjalikumale läbivaatusele. Personaalsed meeldetuletused ja laiem teavitustöö on end igati õigustanud ja aidanud osalust märkimisväärselt tõsta. Meie eesmärk on, et lapsed ja noored jõuaksid kontrolli õigel ajal – nii saame võimalikke tervisemuresid ennetada või varakult avastada,” ütles Kruus.
Aprillis käivitab Tervisekassa uue teavitussüsteemi, hakates lapsevanematele saatma meeldetuletusi e-posti teel, kui laps jõuab kindlasse vanusesse. „Esialgu hakkame saatma tervisekontrollide teavitusi 4-, 5-, 6-, 11- ja 15-aastaseks saanud laste vanematele. Erinevalt SMS-ist saame e-kirja teel jagada ka põhjalikumat infot selle kohta, mida kontrollis tehakse ja miks see on lapse arengu seisukohalt oluline,” lisas Kruus.
Perearst dr Kristi Särgava kutsub lapsevanemaid teadlikult leidma aega ning tulema oma lapsega tervisekontrolli ka siis, kui silmnähtavaid kaebusi ei ole. „Sageli öeldakse, et kui laps on terve, siis pole justkui põhjust arsti juurde tulla. Tegelikult on just need ennetavad visiidid kõige väärtuslikumad. Vastuvõtul saame rahulikult rääkida lapse igapäevaelust: kuidas ta magab, liigub, sööb ja koolis hakkama saab. Lisaks füüsilisele läbivaatusele vaatame tervikut – ka seda, kuidas laps end tunneb ja kas tal on vaimselt kõik hästi. Minu jaoks on oluline, et nii laps kui ka lapsevanem tunneksid end vastuvõtul turvaliselt ja julgeksid küsida ka neid küsimusi, mis muidu ehk küsimata jäävad. Mida varem me võimalikele murekohtadele jaole saame, seda lihtsam on neid lahendada ja toetada lapse arengut,” ütles Särgava.
Tervisekassa paneb lapsevanematele südamele, et kuigi riik toetab meeldetuletustega, tuleb tervisekontrolliks aeg broneerida lapsevanemal endal. Perearstikeskuses toimuv tervisekontroll on tasuta.
Rohkem infot laste tervisekontrollide ajagraafiku kohta leiab Tervisekassa kodulehelt tervisekassa.ee/lapsetervis.
Maksu- ja Tolliameti operatiivinfo ülevaade: avastati oksalõikur, laste hokiuisud, krüptorahakott, istikud ja salasigaretid
Iganädalane operatiivinfo ülevaade tollikontrolli ja uurimisosakonna silmapaistvamatest sündmustest ja avastustest.
Narva tollipunkt
16. märtsil saabus tollipunkti väljuvale suunale 74-aastane Venemaa kodanik, kelle jaoks oli see esimene piiriületus aasta jooksul. Inimene ei deklareerinud ametnikele kaasas olnud kaupu. Läbivaatuse käigus avastati meesterahva pagasist elektriline oksalõikur. Meesterahvale selgitati olemasolevat sanktsioonikorda ning edastati sanktsioonide infoleht. Meesterahvas suundus koos kaubaga tagasi Eestisse.
20. märtsil saabus tollipunkti väljuvale suunale 38-aastane Venemaa kodanik, kelle jaoks oli see korduv piiriületus aasta jooksul. Enne tollikontrolli ei soovinud isik midagi deklareerida. Kontrolli käigus avastati reisija seljakotist uued laste jäähokiuisud „CCM”. Meesterahvas selgitas, et tegemist on tema lapse uiskudega ning soovib need oma lapsele viia. Ametnikud palusid esitada uiskude ostuarve. Ostutšekil oli määratud hinnaks 499 eurot, mistõttu peetakse jäähokiuiske luksuskaubaks. Kuna isik väitis, et tema laps ületas piiri temast varem ning asub hetkel Peterburis, palusid ametnikud anda oma lapse andmed, et ütlustes veenduda. Seepeale mees tunnistas, et oli selle loo välja mõelnud, et uisud Venemaale toimetada. Mehele määrati trahv 400 eurot ning uisud konfiskeeriti.
Luhamaa tollipunkt
16. märtsil saabus tollipunkti väljuvale suunale 38-aastane Läti kodanik, kelle jaoks oli see korduv piiriületus aasta jooksul. Meesterahva pagasile teostati läbivaatus, mille käigus leiti seljakotist üks krüptrahakott. Kuna isikul puudusid varasemad karisused, tehti temale hoiatus ning mees suundus tagasi Eestisse.
16. märtsil saabus tollipunkti sisenevale suunale 64-aastane Serbia kodanik, kelle jaoks oli see korduv piiriületus aasta jooksul. Küsimusele, kas isikul on kaasas deklareerimiseks kuuluvat kaupa, vastas ta eitavalt. Isik koos tema juhitud veoautoga saadeti täiendavasse kontrolli. Kontrolli käigus avastati veoauto kabiinist piiriületaja isiklike asjade seest 80 sigaretti „LD” ja liiter viina „Pjatj Ozer“, mõlemad Vene päritolu. Kaup võeti asitõendina hoiule ning isiku suhtes alustati väärteomenetlust.
18. märtsil saabus tollipunkti väljuvale suunale Poola registreerimisnumbriga veok, mis oli teel Belgiast Aserbaidžaani. Kaubaks deklareeriti pea 15 tonni istikuid. Ettevõttel paluti esitada lisadokumendid, mis tõestaksid kauba tegelikuks sihtkohaks Aserbaidžaani. Ametnikud avastasid dokumentide kontrollil ja veokijuhi selgitustes mitmeid vastuolusid, mistõttu tekkis põhjendatud kahtlus, et kauba tegelikuks sihtkohaks võib olla Venemaa. Kauba väljavedu tõkestati.
22. märtsil saabus tollipunkti väljuvale suunale 23-aastane Moldova kodanik. Enne tollikontrolli ei soovinud isik midagi deklareerida. Läbivaatuse käigus avastati mehe pagasist kasteet, libliknuga ja vedrunuga. Esemed konfiskeeriti ning mehe suhtes alustati väärteomenetlust.
Varasemad juhtumid
26. veebruaril peatasid Lääne liikuva tollikontrolli üksuse ametnikud VIA Baltikal Läti registreerimisnumbriga Mercedese, mida juhtis 18-aastane Läti kodanik ning kaasreisijana oli kaasas samuti 18-aastane Läti kodanik. Sõidukile otsustati teostada tollikontroll, mille käigus avastasid tolliametnikud sõiduki tagumiselt istmelt kaks kilekotti, mis sisaldasid sularahapakke summas 109 tuhat eurot. Lisaks avastati sularaha sõiduki kindalaekast. Kokku avastati 110 210 eurot sularaha, mille päritolu kohta andsid noormehed ebausutavaid selgitusi. Sularaha võeti hoiule ja tänaseks on RAB seadnud rahale käsutuspiirangu rahapesu kahtlusega.
5. märtsil peatasid tolliametnikud Tallinna Reisisadama D-terminalis Läti registreerimisnumbriga veoki, mida juhtis 35-aastane Läti kodanik. Veok pidi olema teel Eestist Soome. Saatelehe järgi oli kaubaks ligi 4 tonni külmutatud mustikaid ning 9,7 tonni külmutatud mustsõstraid. Veok suunati läbivalgustusse. Röntgenpildist ilmnes, et veoki haagises oli ehitatud vahesein. Ametnikud kontrollisid vaheseina taga olnud pappkarpe, kus avastati maksumärkideta „Marlboro” sigaretid. Kokku avastati 2 400 000 sigaretti. Veokijuht peeti kinni ning uurimisosakond alustas juhtumi osas kriminaalmenetlust.
6. märtsil esitati Maksu- ja Tolliametile ekspordideklaratsioon kauba toimetamiseks Eestist Araabia Ühendemiraatidesse. Kaubaks deklareeriti 20,7 tonni epoksüvaike, millest valmistatakse liime, lakke, plasttooteid ja muud. Ettevõttel paluti esitada lisadokumente, mis tõestaksid, et kauba tegelik sihtkoht on deklaratsioonis esitatud riik. Esitatud info põhjal ei olnud tollil võimalik veenduda, et kauba suhtes on täidetud hoolsuskohustus ning kaup ei jõua Venemaale. Kauba väljavedu tõkestati.
11. märtsil esitati Maksu- ja Tolliametile ekspordideklaratsioon kauba toimetamiseks Eestist Indiasse. Kaubaks deklareeriti üle 47 tonni kasutatud elektrimootoreid. Kontrolli käigus tuvastati, et kauba eksportimiseks puudub ettevõttel elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete väljaveo eriluba. Kauba väljavedu tõkestati.
VIDEO: Iraan tegi multika, et Trump aru saaks, mis toimub
Iraan tegi väidetavalt multifilmi, et USA president Donald Trump aru saaks, mis toimub.
VIDEO: Shahedi tüüpi droon sisenes Leedu õhuruumi ja plahvatas
Ööl vastu tänast esmaspäeva, 23. märtsi sisenes Leedu õhuruumi väidetavalt Shahedi tüüpi droon ja plahvatas.
Ringhääling LRT sai videomaterjali intsidendist – plahvatusest, mis toimus öösel riigi lõunaosas Varėna rajoonis Lavysase küla lähedal.
„Kinnitame, et sündmuskohal on näha rususid, politsei ja PAGD (päästeamet) töötavad ning sündmuskohale on vaatluseks teel ka õhujõudude helikopter,” teatas Leedu sõjavägi avalduses.
Videos on näha sumiseva objekti heli, plahvatust ja põlevate rusude kujutisi.
Jälgimiskaamera andmetel oli juhtum öösel kell 03.04.
Samal ajal jagasid kohalikud elanikud leitud drooni üksikasju.
Sündmuskohal on päästjad, politsei ja sõjaväehelikopter: droonini pole veel jõutud.
LRT ajakirjanik Rūta Ribčiauskienė, kes oli sündmuskohal, ütleb, et päästeameti ametnikud, kes sõitsid paadiga, üritasid jääst läbi murda objekti poole ja vrakini jõuda.
„Neil ei õnnestunud, sest jää oli mõnes kohas õhem ja teises paksem, sellest oli raske läbi murda, nad üritasid jääd murda isegi aerudega. Nende taga ujusid täispuhutav paat ja sukelduja. Kui nad aga jõudsid 15–20 meetri kaugusele kohast, kuhu objekt oli kukkunud, (…) anti neile ilmselt käsk ümber pöörata ja nad läksid tagasi,” ütles ta LRT RADIO-le.
Ajakirjaniku sõnul tekkis sündmuskohal veidi pärast kella 17 elevus, kuna kohalviibijad ootasid Leedu armee esindajate saabumist.
Ribačiauskiene sõnul on sündmuskohal mitmesuguseid objekti rususid, mõned suuremad, mõned väiksemad. Ajakirjaniku sõnul on Lavysase külas väga vähe püsielanikke, enamasti on tegemist suvilate ja puhkealadega.
LRT intervjueeritud kohalikud elanikud ütlesid, et kuulsid umbes kell 3 öösel valju suminat ja seejärel suurt plahvatust.
„Üks elanik ütles, et kartis enne hommikut välja minna, et vaadata, mis juhtus, ja kui ta välja läks, kontrollis ta kõigepealt, kas maja on terve,” ütles Ribačiauskienė.
Päästeameti (PAGD) esindaja Jolita Orentaitė kinnitas BNS-ile, et pärast politseilt info saamist läksid sündmuskohale ka tuletõrjujad ja päästjad, kes tagasid turvalisuse.
Ukrainas võidelnud drooniekspert ja vabatahtlik Arūnas Kumpis ütles LRT-le, et videos kuuldav heli viitab sellele, et tegemist võib olla Shahedi drooniga.
„Minu nägemise järgi koosneb vrakk põhimõtteliselt mõnest säilinud mootori kinnitusdetailist ja killust, mitte drooni kerest endast, mis tegelikult palju ei ütle,” sõnas ta.
„Ja heli on sama, mis ukrainlaste internetis postitatud helisalvestistel Shahedi puhul. Ma võrdlesin seda ja see on praktiliselt identne, seda on võimatu millegi muuga segi ajada,” kommenteeris ekspert.
Kumpis leiab, et droon võis olla varustatud lõhkelaenguga: „On kuulda, et plahvatus oli nagu topeltplahvatus. Tõenäoliselt plahvatasid nii lõhkelaeng kui ka kütusepaak ülejäänud kütusega ja laeng oli üsna suur.” Ekspert oletab, et tegemist on Valgevenest tulnud ja ära eksinud drooniga.
Leedu sõjaväe pressiesindaja major Gintautas Ciunis ütles, et plahvatanud objekti rususid kogutakse praegu ja tõendeid uuritakse.
„Sisepõlemismootor on juba leitud. Mõnes droonis kasutatakse sisepõlemismootoreid. Näete, järv näeb välja nagu plahvatuse tekitatud auk, seega võime ilma liialdamata eeldada, et see võis olla droon,” ütles major.
„Lõhkekehi pole leitud, on leitud sisepõlemismootor, metalli- ja plastdetaile,” ütles ta, lisades hiljem, et see, et lõhkekehi pole praegusel hetkel leitud, ei tähenda, et neid poleks olemas olnud.
Sõjaväe teada piirivalve ei registreerinud drooni.
Ootamatu avastus: Lähis-Ida konflikt soojendab kõvasti kliimat
Lähis-Ida konflikt näib olevat sundinud mõningaid nafta- ja gaasiettevõtteid otse maagaasi põletama, kuna nende rajatisi on rünnatud või eksport on blokeeritud, vabastades planeeti soojendavat reostust.
Heitkoguste suurenemine on suhteliselt väike probleem võrreldes sõja põhjustatud inimkaotuste ja majandusliku kaosega, kuid see näitab ühte paljudest ettenägematutest tagajärgedest, mis lahingutegevusel on. Enne sõda olid investorid, kes soovisid jäätmeid ja kasvuhoonegaase ohjeldada, keskendunud jõupingutustele vähendada liigset põletamist, vahendab Bloomberg.
Uurimisfirma Data Deski analüüsi ja Bloombergi arvutuste kohaselt paiskas Araabia Ühendemiraatide Das Islandi veeldatud maagaasi tehas 28. veebruarist 22. märtsini atmosfääri umbes 74 100 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti. Samal ajal lisas Katari Ras Laffani tehas, mis on maailma suurim veeldatud maagaasi ekspordikeskus, umbes 101 300 tonni CO2 ekvivalenti, mis on võrdne enam kui 20 000 auto aastase heitkogusega.
Suuremad põletatud gaasi kogused on „tõenäoliselt seotud rajatiste sulgemistega, olgu see siis pärast otseseid rünnakuid, ennetava meetmena või piiratud hoiustamisvõimsuse tõttu mujal”, ütles BloombergNEF-i analüütik Maria-Olivia Torcea. „See võis nõuda gaasi kontrollitud vabastamist torudest, mahutitest ja muudest seadmetest ventileerimise ja põletamise kaudu,” ütles ta.
Heitkogused avavad uue akna konflikti kasvava süsiniku jalajälje kohta, paljastades, kuidas kasvuhoonegaasid võivad fossiilkütuste infrastruktuuri ründamise korral järsult tõusta. Kui veeldatud maagaasi ei saa eksportida ega kasutada, siis operaatorid kas põletavad selle ära või lasevad atmosfääri, vabastades CO2 või veelgi tugevama metaani satelliitide abil tuvastataval tasemel.
„Samuti on Iraani Khargi saarel pidevalt suur põletamine, mis viitab veelgi kaubaveo aeglustumisele,” ütles andmefirma Capterio tegevjuht Mark Davis.
Sõja laiem mõju heitkogustele on tõenäoliselt mitu korda suurem ja seda on raske täpselt arvutada. Iisraeli-Gaza konflikt võis oma esimese 15 kuu jooksul kaasa tuua 33 miljoni tonni CO2-ekvivalendi heitkoguseid, selgub neljapäeval ajakirjas One Earth avaldatud eelretsenseeritud uuringust. See vastab Iirimaa aastasele CO2-heitkoguste tasemele.
Teine Climate & Community Institute’i avaldatud uuring hindas Iraani sõja heitkogused 14. märtsi seisuga umbes 5 miljoni tonni CO2-ekvivalendiks. See hõlmab kahjustatud hoonete hinnanguid ning seadmete ja relvadega seotud heitkoguseid.
Konfliktil võivad olla pikaajalised tagajärjed tootjate prioriteetidele ja kohustustele piirata põletamist ja metaaniheitmeid.
„Energia tootmine, energiajulgeolek ja tulude genereerimine on peaaegu iga osapoole jaoks kogu maailmas palju olulisemad,” ütles Davis. „Ma kujutan ette, et see aeglustab või vähendab heitkoguste vähendamisele keskendumist.”
Läti president: 2026. aasta seimivalimistel tuleks hääli lugeda käsitsi
Läti president Edgars Rinkēvičs kutsub vastavaid institutsioone üles juba praegu otsustama, et 2026. aasta sügisel toimuvatel 15. seimivalimistel loetakse hääled käsitsi, selle asemel et tugineda infotehnoloogiale, mis võib alt vedada.
Presidendi nõuniku Mārtiņš Drēģerise sõnul on Rinkēvičs tutvunud Euroopa Prokuratuuri (EPPO) raportiga, mis käsitleb võimalikke rikkumisi IT-hangetes ja nende võimalikku mõju 2026. aasta parlamendivalimiste protsessile.
President rõhutab, et demokraatlikus riigis on riigivõim legitiimne ainult siis, kui see tuleneb rahva tahtest, mida on vabalt valimistel väljendatud. Valimised on vabad, kui valijad saavad vabalt kujundada oma arvamust ja väljendada oma tahet ning kui on olemas kaitsemeetmed valimiskorra rikkumiste vastu, vahendas BNS.
Kevade saabumine võib koos ilusa ilmaga tuua ka häireid internetiühenduses
Reedel, 20. märtsil algas kevad ning kuigi see tähendab pikemaid päevi ja päikeselisemat ilma, võib see tuua kaasa ka interneti levi probleeme. Põhjused on mitmetahulised. Selgitab Tele2 erakliendi teenuste juht Kristel Lepik.
„Sageli arvatakse, et leviprobleemide taga on keerulised tehnilised põhjused, aga vahel mängivad rolli hoopis lihtsamad tegurid nagu näiteks ilm ja see, kuidas me ilma korral käitume,” ütles Tele2 erakliendi teenuste valdkonna juht Kristel Lepik.
Ilm on üks mobiilse interneti toimimist kaudselt mõjutavaid tegureid. „Vihm, lumi, udu ja äike võivad üle õhu levivat signaali märgatavalt häirida. Tugevad tuuled, mida kevade saabudes juba kogenud oleme, võivad kukutada puid, põhjustades elektrikatkestusi, millel omakorda võib olla mõju kasutajani jõudva ühenduse kvaliteedile,” ilmestas Lepik.
Vähem teada on tõik, et ka vihm ja udu võivad mõjutada mobiilse interneti tajutud kvaliteeti. „Üle õhu toimiv internet vajab selget vaatesuunda ehk nn line of sight’i. Ilmastikuolud mõjutavad otseselt signaali levikut, näiteks kõrge õhuniiskus neelab ja hajutab raadiolaineid, mille tulemusel signaali tugevus väheneb,” sõnas Lepik, lisades, et talvel võib samalaadne mure olla näiteks katusekorteri elanikel, kuna lume kuhjumine katusele mõjub levile samuti takistavalt.
Kevadel hakkavad ka puud lehte minema, mis mõjutab omakorda interneti kvaliteeti. Kui signaali teele jääb mets, võib ühendus nõrgeneda nagu muudegi füüsikaliste takistuste korral.
„Nii veidralt, kui see ka ei kõla, on puude lehteminek samuti üks tegureid, mis internetiühendust mõjutab. Igal aastal näeme kevadel, et mured leviga sagenevad just siis, kui loodus muutub. See on täiesti loomulik hooajaline nähtus. Signaali sumbumine lehtedesse on levi jaoks füüsiline takistus just loodusrohketes piirkondades,” selgitas Lepik.
Lepik selgitab, et levi kõikumine ei ole siiski pelgalt ilmaoludest mõjutatud, vaid ka sellega seoses muutuvast inimkäitumisest. Tele2 tarbijaandmed näitavad selgelt, et tugevad kevadtuuled ja vihmad hoiavad inimesed siseruumides, millega kasvab reeglina ka internetitarbimine. Raadiolevi on jagatud ressurss ning tarbijate suurem hulk tekitab nö tipptunni, kus ühele kasutajale jätkub samast piiratud ressursist väiksem osa. Samamoodi on hea ilmaga – inimesed seiklevad rohkem looduses, kus leviressurssi on reeglina vähem. Suuremate kogunemiste korral võib tekkida jagatud ja niigi nappiva ressursi ajutine ülekoormus, mida tajume häirena.”
Tele2 soovitab leviprobleemide korral esmalt kontrollida seadmete asukohta ja tagada, et antenni või ruuteri ja tugijaama vahel oleks võimalikult vähe takistusi:
Kodus või kontoris paiguta ruuter võimalikult avatud ja kõrgele kohale;
Tee regulaarselt oma internetiseadmetele taaskäivitus ja hoia nende tarkvara uuendatuna;
Hoia tubane seade eemal paksudest seintest ja metallist pindadest;
Ilmastikunähtused on ajutised ning lühiajaline mõju levi tajutud kvaliteedile on võimalik – stabiilsema kasutuskogemuse võib anda korrektselt paigaldatud väliruuter või -antenn;
Pikemalt kestva leviprobleemi korral pöördu kindlasti operaatori poole.
Iisrael jätkab Iraani pommitamist, nafta hind hüppas uuesti üles
Iisrael jätkas vaatamata Donald Trumpi sõnumile relvarahu kohta täna esmaspäeval, 23. märtsil Iraani pommitamist, mistõttu hakkas nafta hind uuesti tõusma.
Enimkaubeldud Brenti toornafta hind hüppas 96 dollari pealt uuesti 106 dollari peale barrel.
Nafta hind kukkus järsult pärast Trumpi teadet sõjategevuse peatamise kohta
Enimkaubeldud Brenti toornafta hind kukkus 14 protsenti kahe minuti jooksul pärast USA presidendi Donald Trumpi teadet sõjategevuse peatamise kohta Iraanis.
Nafta hind kukkus 96 dollari peale barrel.
Trump peatas sõjategevuse Iraanis
USA president Donald Trump andis teada, et peatas viieks päevaks sõjategevuse Iraanis.
Mul on hea meel teatada, et Ameerika Ühendriigid ja Iraan on viimase kahe päeva jooksul pidanud väga häid ja produktiivseid vestlusi meie sõjategevuse täieliku lahendamise osas Lähis-Idas. Nende põhjalike, detailsete ja konstruktiivsete vestluste tooni ja sisu põhjal, mis jätkuvad kogu nädala jooksul, olen andnud sõjaministeeriumile korralduse lükata kõik sõjalised rünnakud Iraani elektrijaamade ja energiainfrastraktuuri vastu viieks päevaks edasi, eeldusel, et käimasolevad kohtumised ja arutelud osutuvad edukaks. Tänan teid tähelepanu eest sellele küsimusele! President Donald J. Trump
Valgevene president lubab Leedu rekkad riigist välja
Valgevene president Aleksandr Lukašenko andis rohelise tule Leedu kaubaveokitele Valgevenest lahkumiseks, teatas riiklik uudisteagentuur Belta.
Pärast Leedu ja Poola vedajate apellatsioonide läbivaatamist otsustas Lukašenko lubada Leedu numbrimärkidega veoautodel lahkuda, teatas agentuur täna esmaspäeval 23. märtsil. Sõidukid vabastatakse pärast seda, kui vedajad on tasunud hoiutasud, mis Belta väitel on mitu korda madalamad kui Minski poolt varem kehtestatud 120 eurot päevas.
Belta tsiteeritud Valgevene riiklik tollikomitee teatas, et enam kui 1900 veoautol ja haagisel lubatakse Valgevene territooriumilt Leetu lahkuda seadusega kooskõlas. Samuti lubatakse Poola poole lahkuda Leedus registreeritud, kuid Poola vedajatele kuuluvatel sõidukitel.
Belta lisas, et tollivõimud on alustanud vabastamiste menetlemist ning Valgevene riiklik tollikomitee on teinud Leedu tolliametnikele ettepaneku piiriületuspunktide läbilaskevõime suurendamiseks.
Varem esmaspäeval ütles Leedu riikliku autovedajate ühingu Linava president Erlandas Mikėnas, et ootab endiselt ametlikku kinnitust selle kohta, et Valgevene alustab kinnipeetud Leedu kaubaveokite tagastamist.
„Meil pole ametlikku dokumenti, mida me väga ootame ja loodame täna saada. Avalik lubadus peaks aga täide minema. Oleme lootusrikkad,” ütles Mikėnas LRT RADIO-le.
Ta ütles, et vedajate peamine mure on endiselt parkimistasude maksumus Valgevene määratud ootekohtades, mis võib ulatuda kuni 14 400 euroni veoauto kohta.
„Oleme seisnud neli kuud, mis on umbes 120 päeva. Kui algne määr oli 120 eurot päevas, teeb see nelja kuu jooksul kokku 14 400 eurot veoauto kohta. Aritmeetika on lihtne,” ütles Mikėnas. „Tekib küsimus, kust ettevõtted selliseid vahendeid leiavad ja kust nad leiavad piisavalt autojuhte, kuna paljud töötavad juba teistes firmades, sageli väljaspool meie riiki.”
Mikėnas hoiatas ka võimalike ummikute eest piiril pärast sõidukite vabastamist.
„Samuti on küsimusi selle kohta, kuidas nad Leedu Vabariiki sisenevad, kui selline hulk sõidukeid vabastatakse,” ütles ta. „Meie arvutuste kohaselt tähendab praegune läbilaskevõime seda, et võime piiril veel kuuks ajaks lõksu jääda.”
Valgevene riiklik uudisteagentuur Belta teatas reedel, et Valgevene president Aleksandr Lukašenko kavatseb probleemi peagi lahendada ning tagasisaatmisprotsess peaks algama täna esmaspäeval.
Lukašenko pakkus ka välja, et eelmise aasta lõpus kehtestatud 120-eurost parkimise päevatasu võiks vähendada. Belta sõnul saavad vedajad oma sõidukid tagasi pärast „sümboolse parkimistasu” maksmist, mis tõenäoliselt kehtestatakse „Euroopa määras”.
Minsk blokeeris Leedu veoautode koju naasmise eelmise, 2025. aasta novembri alguses pärast seda, kui Leedu sulges oma piiri pärast Valgevenest pärit salakaubaveo õhupallidega seotud intsidente. Enamik sõidukeid suunati spetsiaalsetesse parklatesse, mille eest küsiti 120 eurot päevas, kusjuures võimud hoiatasid varem võimaliku konfiskeerimise eest maksmata jätmise korral.
Uuring: 68 protsenti eestlastest tahab teada, kus nende pakk on
Veebipoodlemine on Balti riikides laialt levinud ning enamik elanikest ostleb internetis regulaarselt, selgub SmartPosti värskest uuringust.
Eestis teeb veebioste 58% elanikest vähemalt kord paari kuu jooksul, kusjuures naised on aktiivsemad kui mehed (vastavalt 61% ja 55%). Vanuserühmade lõikes paistavad silma 30–39-aastased, kellest koguni 70% teeb e-oste vähemalt kord paari kuu jooksul.
Maakondade lõikes on passiivsemad e-ostlejad Läänemaal, Viljandimaal ja Hiiumaal, kus ligikaudu iga viies vastaja ei ole kunagi e-ostelnud. Kõige aktiivsem on veebipoodlemine Võrumaal, Valgamaal, Järvamaal ning väljaspool Tallinna Harjumaal. Iganädalasi e-ostlejaid on kõige rohkem Tallinnas, kuid aktiivsus on kõrge ka Harjumaal, Virumaal ja Põlvamaal.
Baltimaadest toimub kõige aktiivsem veebipoodlemine Leedus, kus 28% inimestest teeb oste vähemalt kord nädalas. Lätis on see näitaja 24% ning Eestis 14%, mis peegeldab mõningaid riikidevahelisi eripärasid tarbijakäitumises.
SmartPosti müügiosakonna juhi Sander Borodkini sõnul näitavad tulemused, et kuigi e-kaubandus on Baltikumis laialt levinud, on selle kasutamise intensiivsus riigiti erinev. „Eestis tehakse e-oste regulaarselt, kuid võrreldes naabritega harvem iganädalaselt. See viitab, et tarbijakäitumine ei sõltu ainult e-kaubanduse kättesaadavusest, vaid ka harjumustest ja ootustest ostukogemusele,” ütles Borodkin.
Uuring toob selgelt välja, et kõigis Balti riikides on kõige olulisem usaldustegur usaldusväärne ja õigeaegne saadetise kohaletoimetamine, mida peab tähtsaks kuni 80% vastanutest Leedus ning 72% nii Lätis kui Eestis. Eriti oluline on see Eesti nooremate tarbijate jaoks: 18–29 vanuserühmas peab lausa 83% vastanuteks tähtsaks, et pakk jõuaks kohale lubatud ajaks.
Selle kõrval kasvab kiiresti ka ootus saadetise jälgitavuse järele. Võimalus igal hetkel teada, kus pakk parajasti asub, on oluline 68% Eesti ja 63% Läti vastanute jaoks, samas kui Leedus toob selle esile 57% vastanutest. See näitab, et Eesti tarbijad väärtustavad naabritega võrreldes rohkem läbipaistvat ja kontrollitavat tarneprotsessi.
„Pakk ei ole tarbija jaoks lihtsalt saadetis, vaid sageli midagi oodatut ja tähenduslikku – olgu selleks igapäevane vajalik ese, kauaoodatud ost või kelleltki saadetud üllatus. See, mis pakis on, läheb inimestele päriselt korda ja just seetõttu ootavad nad ka kindlust, et see jõuab kohale õigel ajal ja turvaliselt,“ ütles Borodkin.
Seetõttu on saadetiste reaalajas jälgimine kujunenud paljude jaoks loomulikuks harjumuseks. Eriti paistavad silma nooremad tarbijad – 18–29-aastastest jälgib oma saadetist alati koguni 24%, samas kui keskmiselt teeb seda vaid 13% vastanutest. Ka mehed on naistest veidi agaramad saadetise jälgijad (vastavalt 16% ja 11%).
Eestis eelistavad inimesed pakiautomaati kullerteenusele. Peamisteks põhjusteks on kiirus ja lihtsus, kuid Eesti eristub naabritest eelkõige paindlikkuse poolest. 59% vastanutest ütleb, et pakiautomaadi kasutamine sobitub paremini nende igapäevase ajakavaga. Samuti mängib Eestis suuremat rolli soodsam hind, mis on eestlaste jaoks kaalukam valikukriteerium kui Lätis või Leedus. 36% eestlastest peab soodsamat hinda argumendiks, miks eelistada pakiautomaati.
Huvitava erinevusena selgub, et mehed valivad kullerteenust naistest märgatavalt sagedamini – 14% meestest ja 5% naistest. Piirkondade lõikes on kullerteenuse eelistajaid enim Valgamaal. Samas ei näita uuring, et maapiirkondade elanikud kalduksid selle teenuse poole selgelt rohkem, mis viitab sellele, et Eesti pakiautomaatide võrgustik on hästi arenenud ja katab ühtlaselt ka väiksemad piirkonnad.
SmartPosti tarbijauuringu viis läbi Norstat märtsikuus ja selles osales 1000 vastajat Eestist, 1005 Lätist ja 1000 Leedust.
Sõja ülevaade: 1489. päev – üks vene poole edenemine
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. märts 2026:
üks vene poole edenemine ja kolm vene poole kahjuks halli ala laienemist ning venemaa üks Läänemere sadam sai pihta.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Primorski sadamat tabati.
3. Sumõ: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: Dibrova külla vene pool sisse sai.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: hall ala kasvab vene poole kahjuks.
8. Donetsk: hall ala kasvab vene poole kahjuks.
9. Lõunarinne: hall ala kasvab vene poole kahjuks.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa välisministeerium palus Ameerika Ühendriikidel venemaal viisade väljastamist jätkata.
12. venemaa uus rakett Izdelije-30 muudab rünnakute eelhoiatuse aega lühemaks.
13. venemaa elanike sõnul levisid internetikatkestused ka Peterburis.
14. Stubb: Ukraina on rindel paremas seisus kui aasta tagasi, kuid sanktsioonide leevendamine on väga kahjulik.
15. Lühiuudised
Ukraina väed tulistasid alla venemaa uue haruldase drooni „Klin”, teatab RBC-Ukraina. Mehitamata õhusõiduki lennuulatus on kuni 120 km ja lõhkepea mass kuni 5 kg. Eksperdi „Flesh” sõnul kasutab see uue tehnoloogiaga akut ja suudab ise sihtmärkidele lukustuda.
Ukraina suutlikkus hävitada või tuvastada vene õhutõrje vahendeid on tasapisi tõusteel ja see avab üha enam ohutumaid lennukoridore nii okupeeritud alade kui venemaa sügavusse ning droonide arv, mis teele saadetakse, ületab juba mitu nädalat keskmist vene droonide arvu vastupidisel suunal.
Rindel ok ehk siis paremini kui varem aga liialt optimistlik olla veel ei julge, sest eks vene poolgi koondab, õpetab, arendab jne.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 134 lahingukokkupõrget. Keskmist rünnakute arvu suudeti hoida vaid Pokrovski suunal, mujal pigem rünnakute arvu langus. Neist tihedamad suunad ikka Kostjantõnivka ja Huljaipole.
Eile viis vaenlane läbi 67 õhurünnakut, heites alla 285 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9266 kamikaze-drooni ja sooritas 3811 kaudtule lasku, sealhulgas 57 mitmikraketiheitjatelt.
1. venemaa rünnakutes Ukraina vastu hukkus üleilse ööpäeva jooksul vähemalt kuus ja sai vigastada vähemalt 29 tsiviilisikut, teatasid piirkondlikud võimud 22. märtsil. Ukraina õhujõudude andmetel peatasid Ukraina kaitsejõud öö jooksul venemaa poolt välja lastud 139 droonist 127. Kaheksa drooni tabasid seitset kohta ja seitsmes kohas registreeriti ka allatulistatud droonide rususid.
Dnipropetrovski oblastis hukkus viimase ööpäeva ja öö jooksul venemaa drooni- ja suurtükiväerünnakute tagajärjel kaks inimest ja sai vigastada kuus, sealhulgas laps, teatas piirkonna kuberner Oleksandr Hanža.
Sumõ linnas said venemaa topeltrünnakus sihtmärgiks esmareageerijad. Tuletõrjeauto sai kahjustada, kuid töötajate seas inimohvreid ei olnud, teatas Ukraina riiklik hädaolukordade teenistus. Kokku sai Sumõ oblastis viimase ööpäeva jooksul vigastada viis inimest, teatas piirkonna sõjaväe administratsioon.
venemaa rünnakutes Zaporižja oblastis hukkus viimase ööpäeva jooksul kaks ja sai vigastada kaheksa inimest, teatas oblasti kuberner Ivan Fedorov.
Kokku panid venemaa väed 24 tunni jooksul toime 700 rünnakut 39 asulale Zaporižja oblastis. 22. märtsi hommiku seisuga olid rünnakud veel käimas.
Kuberner Oleh Sõnehubovi teatel sai Harkivi oblastis venemaa rünnakutes vigastada 31-aastane mees. Tsiviilinfrastruktuuri rajatised said kahjustada või hävida.
Donetski oblastis hukkus viimase ööpäeva jooksul üks inimene ja sai vigastada kuus inimest, ütles kuberner Vadim Filaškin. Kahjustada said majad, elektriliinid ja kommunikatsioonirajatised.
Hersoni oblastis hukkus üks inimene ja sai vigastada kolm inimest venemaa õhurünnakutes ja suurtükiväerünnakutes mitmetele linnadele ja küladele. Sihikule võeti kriitilise tähtsusega ja muu tsiviilinfrastruktuur, samuti elamurajoonid, teatas kuberner Oleksandr Prokudin.
Eile päeval tabas vene FPV droon Dnipropetrovski oblastis Nikopolis tsiviilsõidukit, tappes kaks inimest, kelle surnukehad päästjad tulekahju kustutamise käigus leidsid.
Umbes kell 6.10 tegid venelased Hersonis Korabelnõi linnaosas droonirünnaku. Okupandid suunasid drooni jalgrattaga sõitva 75-aastase mehe pihta. Mees sai plahvatuses vigastada.
2. 300-st Ukraina droonist venemaa ja okupeeritud alade sügavuses teada anti.
Smolenskis teatati öistest plahvatustest, mille tõttu algas suurem tulekahju. Ikka põhjuseks Ukraina droonid.
Okupeeritud Donetski linnas kostus sarnasel põhjusel plahvatusi ja algas tulekahjusid.
Leningradi oblastis oli öösel droonirünnak, õhutõrjesüsteemid üritasid aktiivselt saabuvaid mehitamata õhusõidukeid alla lasta.
Ukraina kaitsevägi ründas Leningradi oblastis Primorski sadamat, mis on üks venemaa suurimaid naftaekspordi terminale Läänemerel. Torujuhtmesüsteemi läbilaskevõime on kuni 75 miljonit tonni naftat aastas. Suurema tulekahju kuma oli öises taevas näha.
Veel ühte kopterit Ka-52 tabati, piloot sai surma, teine meeskonnaliige pääses eluga.
3. Sumõ: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: Dibrova külla vene pool sisse sai.
Sektori lõunaosas, Lõmani linnast kagus väikeses Dibrova külas töödeldi droonide vene soldateid. Kas nad suutsid ka seal kanna maha saada, eip tea aga seegi juhtum näitab, et väikeste jalaväe gruppide infiltreerumine kipub kohati olema edukam, kui suurema seltskonna motoriseeritud kolonni üritus.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: Kostjantõnivka lõigus on vene pool kaotanud eesmisi possasid nii linnas kui linnast edela pool.
8. Donetsk: Pokrovskist 15 km põhja pool on Ukraina omad suutnud puhastada kaks küla soldatitest. Ühe küla puhastamisel kasutati tanki. Tihti saab sellist aktsiooni tehes tank või soomuk vene droonide sihtmärgiks. Kas külades ka Ukraina kanna maha pani, on siiski teadmata ja kindel vaid selles, et hall ala laienes.
9. Lõunarinne: Huljaipolest põhja pool on seni aktiivne Ukraina pool aga kahjuks sõjaudu tõttu on jooksva seisu teadmine isegi Ukraina blogijatel keeruline. Kindel vaid selles, et hall ala kasvab vene poole eesmiste possade taandumise tõttu.
10. Herson: muutusteta. Üle pika aja üritati Antonovski silla juures asuvat sillapead likvideerida rünnakuga mööda maismaad, ei õnnestunud ja vist algas siingi sektoris kevadhooaeg.
11. Moskva avaldab Washingtonile jätkuvalt survet viisapiirangute ümbervaatamiseks – see on üks kahepoolsete suhete ärritajaid, nagu venemaa välisministeerium on korduvalt öelnud. 21. märtsil kutsus ministeerium taas Ameerika Ühendriike üles jätkama USA viisade väljastamist venemaal. Välisministeerium märkis, et venelased on praegu sunnitud viisasid taotlema ja saama Kasahstanis ja Poolas, kusjuures viimasele on vaja eraldi sissesõiduluba. Ministeerium märkis, et see praktika muudab protseduuri keeruliseks ja „alandavaks”.
„Loodame, et USA võimud kaotavad lõpuks venemaa kodanikele kehtivad diskrimineerivad viisanõuded, sealhulgas sel suvel toimuvate jalgpalli maailmameistrivõistluste kontekstis, millest suurem osa toimub Ameerika Ühendriikides,” teatas välisministeerium. Alates 2025. aasta septembrist peavad kõik USA mitteimmigrandi (turisti-, töö- ja üliõpilas) viisa taotlejad läbima intervjuu oma kodakondsusriigis või alalises elukohariigis. venemaal lõpetati selliste viisade taotluste vastuvõtmise juba 2021. aastal, seega esitasid selle elanikud taotlused USA diplomaatilistele esindustele välismaal. Alates eelmise aasta sügisest saab taotlusi esitada ainult Astanas või Varssavis.
venemaa Turismitööstuse Liidu andmetel külastas Ameerika Ühendriike 2025. aasta esimese üheksa kuu jooksul ligikaudu 162 000 venemaa kodanikku, mis on 10% rohkem kui sama perioodi jooksul 2024. aastal.
Saatkondade täieliku tegevuse taastamine mõlemas riigis on osa nn ärritavate meetmete paketist, mida Moskva on oma dialoogis Washingtoniga järjekindlalt edendanud koos diplomaatilise vara tagastamise ja otseste lennureiside taasalustamisega. Samal ajal lõpetasid ameeriklased viisade väljastamise venemaal putini ja tema valitsuse tõttu, kes kandsid Ameerika Ühendriigid ebasõbralike riikide nimekirja ja keelasid selliste riikide diplomaatilistel esindustel venemaal töötajaid palgata, mis viis töötajate järsu vähendamiseni.
2026. aasta jaanuaris kurtis venemaa asevälisminister sergei rjabkov, et Moskva ja Washingtoni dialoog ärritavate meetmete osas on takerdumas. Näiteks detsembri lõpus keeldus USA taas kahe riigi vahelise lennureisi taastamisest enne Ukraina sõja lõppu. rjabkov märkis, et selles küsimuses pole endiselt mingit edusammu toimunud, nagu ka seitsme venemaa diplomaatilise kinnisvara arestimine sanktsioonide raames. Nende hulka kuulusid peakonsulaadid Seattle’is ja San Franciscos, Killenworthi mõis Long Islandil, venemaa saatkonna suvilad Marylandis, kaubandusesindus Washingtonis ja teised.
Aseminister teatas ka, et USA ei ole ikka veel taotlenud agrément’i (eelnõu) uue suursaadiku ametisse nimetamiseks venemaal, kuigi eelmise Ameerika diplomaadi Lynne Tracy missioon lõppes 2025. aasta juunis. „Selles küsimuses pole isegi mingeid ettevalmistavaid kontakte olnud,” kurtis rjabkov.
Järgmine ärritavate teemade kõneluste voor oli kavandatud varakevadele, kuid pole selge, kas see toimub Iraani sõja taustal. putini pressisekretär dmitri peskov kurtis, et USA seob kahepoolsete suhete edusamme Ukraina rahuprotsessiga, pidades seda prioriteediks.
12. Katerõna Hodunova lugu: Isegi kui venemaa järsult droonide tootmist laiendab, jätkab ta surmavamate relvade, sealhulgas rakettide väljatöötamist. Nende viimane, tiibrakett Izdelije-30, lammutas märtsi alguses Harkivis elamu sekunditega, tappes 11 inimest. „On ekslik eeldada, et tulevik kuulub ainult droonidele,” ütles Ukraina presidendi sanktsioonide volinik Vladõslav Vlasjuk pärast rünnakut.
venemaa püüab luua odavamaid, kuid sama hävitavaid relvi. Izdelije-30 on üks selline arendus. Sellel on suurem lõhkepea kui tema eelkäijal Kh-101 ja seda saab lasta nii strateegilistelt pommitajatelt, suurtelt pikamaalennukitelt nagu Tu-95MS ja Tu-160 kui ka taktikalistelt lennukitelt, mida venemaa Ukrainas sagedamini kasutab, näiteks Su-34, Su-30SM ja Su-35S. See annab venemaale rohkem võimalusi raketirünnakute korraldamiseks ja muudab nende ennetamise ja pealtkuulamise Ukraina jaoks raskemaks.
venemaa kasvav võime selliseid rakette taktikalistelt lennukitelt välja lasta võib muuta sõja dünaamikat. Kuni väljalaskmiseni on peaaegu võimatu teada, kas need lennukid kannavad riigi sügaval asuvate rünnakute jaoks mõeldud pikamaarakette või muud laskemoona, mis on mõeldud kasutamiseks rindel.
„On selge, et venemaa laiendab nende relvade kandmiseks võimeliste platvormide valikut,” ütles Ukraina sõjaajaloolane ja kaitseekspert Andrii Haruk ajalehele Kyiv Independent. „See püüab paindlikult reageerida ja kohaneda muutuvate sõjaaegsete oludega.”
Odavam, aga surmavam
Ukraina sõjaväeluure (HUR) andmetel toimus esimene raketi Izdelije-30 kasutamine Ukrainas 2025. aasta lõpus. Ometi ütles Anatoli Hraptšõnski, elektroonilise sõjapidamise süsteeme tootva ettevõtte direktori asetäitja ja õhuväe reservohvitser, et viited raketi arendamisele pärinevad 2024. aasta lõpust. „Sel ajal kasutas venemaa aktiivselt tiibrakette, kuna ta ei suutnud ballistiliste rakettide kasutamist suurendada, osaliselt Põhja-Korea tarnelepingu ebaõnnestumise tõttu,” ütles Hraptšõnski väljaandele Kyiv Independent.
HUR teatas, et Izdelije-30 töötas välja Zvezda disainibüroo, mis on osa venemaa JSC Tactical Missiles Corporationist (KTRV), mis on alates 2022. aastast olnud Euroopa Liidu, USA ja mitmete teiste riikide sanktsioonide all. Uut raketti ei ehitatud nullist. Selle asemel sisaldab see venemaa poolt Ukraina vastu peetavas sõjas pikka aega kasutatud süsteemide omadusi.
HURi hinnangute kohaselt kasutab Izdelie-30 püroventiiliga pneumaatilist süsteemi, mis sarnaneb laevavastase raketi Kh-35U omaga, ja lennuki stardimehhanismi, mis sarnaneb AKU-5M süsteemidega, mida kasutatakse Kh-101, Kh-55 ja Kh-555 tiibrakettide puhul.
Izdelije-30 tiibade siruulatus on kolm meetrit, see võib kanda 800-kilogrammist lõhkepead ja selle tegevusraadius on vähemalt 1500 kilomeetrit. See on varustatud ka signaalide segamist vältiva satelliitnavigatsioonisüsteemiga „Kometa-M12”, mida venemaa kasutab peamiselt oma pikamaa droonidel, ning komponentidega, mis pärinevad USA-st, Šveitsist, Hiinast ja Hollandist.
Vlasjuki sõnul on mõned 7. märtsil Harkivi ründamisel kasutatud raketis leitud välismaised komponendid toodetud 2023. aastal – teavet on Ukraina juba oma partnerriikidega jaganud.
Hraptšõnski ütles, et Izdelije-30 on tiibraketi Kh-101 täiustatud versioon, mis on võimeline kandma umbes kaks korda suuremat kandevõimet kui Kh-101, millel on 400-kilogrammine lõhkepea, kuigi lühema ulatusega. „venemaa on pikka aega otsinud võimalust kulude vähendamiseks, suurendades samal ajal nende relvade kandevõimet. Kh-101 raketi tegevusulatus on üle 2500 kilomeetri, kuid seda on tavaliselt kasutatud kuni 700 kilomeetri kaugusel. Tõenäoliselt oli see väga kulukas,” lisas ta.
Kh-101 lastakse välja venemaa strateegilistelt pommitajatelt, eelkõige Tu-95MS-ilt, mis suudavad kanda kuni kaheksat raketti. Ometi on venemaa Ukraina sõja ajal kandnud märkimisväärseid kaotusi oma strateegilise lennunduspargi osas, millest suur osa pärineb Nõukogude Liidust.
Paljud neist vananevatest pommitajatest vajavad kulukat ja keerukat hooldust, samas kui uute tootmine on endiselt suur väljakutse.
Olukorda tegi veelgi keerulisemaks Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) läbi viidud operatsioon „Ämblikuvõrk”, mis väidetavalt tabas 2025. aastal venemaa territooriumil üle 40 lennuki ja SBU andmetel tegi kahjutuks 34% venemaa tiibrakettide pommitajatest peamistel lennuväljadel, tekitades hinnanguliselt 7 miljardi dollari suuruse kahju.
Eksperdid ütlesid Kyiv Independentile, et see muudatus hõlmas tiibrakettide integreerimist taktikaliste lennukitega.
Juba enne Izdelije-30 ilmumist viis venemaa läbi sarnase Kh-59 tiibraketi uuenduse, arendades välja Kh-69, mis pakub suuremat ulatust ja mida saab Hraptšõnski sõnul lasta taktikalistelt lennukitelt nagu Su-30 ja Su-35.
Kh-69 võeti teenistusse 2024. aastal ja demonstreeris oma tõhusust sama aasta aprillis, kui venemaa taktikaline lennundus tabas rakettidega Trõpilja soojuselektrijaama, jättes tarbijad kolmes piirkonnas elektrita.
Taktikalisi pommitajaid on lennuväljadel lihtsam varjata ja enne pikamaamissioone raskem jälgida, samas kui strateegilised lennukid on nähtavad isegi ettevalmistusfaasis, ütles Haruk.
Kuigi taktikalised pommitajad suudavad kanda ainult ühte või kahte raketti, on neid venemaa õhujõudude laevastikus palju rohkem kui strateegilisi lennukeid, lisas ta.
Samal ajal ütles Haruk, et Izdelije-30 allatulistamine pole tõenäoliselt keerulisem kui teiste tiibrakettide allatulistamine, kuid ballistiliste rakettide tõrjumine on endiselt Ukraina peamine lahendamata väljakutse.
13. Peterburis sagenesid mobiilse interneti katkestused 22. märtsil, selgub veebiteenuste jälgijate ja kohalike elanike teadetest. Teated ilmusid nädal pärast seda, kui Moskvas 13. märtsil kehtestati laialdased mobiilse interneti piirangud, kuna kreml kehtestas uue nn valge nimekirja süsteemi, mis lubab juurdepääsu ainult valitsusmeelsele sotsiaalmeediale, kanalitele ja ametlikele riigi veebisaitidele.
Veebisait Downdetector, mis jälgib internetiteenuse katkestusi kogu maailmas, registreeris 22. märtsil Peterburis – venemaa suuruselt teises linnas – märkimisväärse katkestuste arvu. Elanikud teatasid, et mitmes linnaosas, peamiselt kesklinnas, said kasutajad juurde pääseda ainult valges nimekirjas olevatele veebisaitidele. Elanikud ütlesid ka, et drooniohust ei olnud hoiatusi.
venemaa on internetiühenduse katkestuste ametlikuks põhjuseks nimetanud Ukraina droonirünnakuid. kremli veebitsensuuri kampaania on viimasel nädalal intensiivistanud ning elektrikatkestustest on teatatud piirkondades üle kogu riigi.
Valge nimekirja süsteem on nüüd pärast esialgsete rikete teateid täielikult töökorras. See on venemaa uusim samm digitaalse kommunikatsiooni kontrollimiseks ja lääne platvormide asendamiseks riiklikult toetatavatega.
2025. aasta juunis allkirjastas putin seaduse, millega luuakse riiklik digitaalplatvorm, mille keskmes on riiklikult arendatud Max Messenger. Inimõiguste rühmitused on hoiatanud, et platvorm võib võimaldada massilist jälgimist.
Hiljem samal suvel blokeeris venemaa kommunikatsiooniregulaator Roskomnadzor Telegramis ja WhatsAppis kõned, viidates murele sabotaažiks värbamise pärast.
2025. aasta lõpuks oli venemaast saanud internetiühenduse sulgemiste maailmas juhtiv riik. Katkestuste kogukestus ulatus 37 166 tunnini, mõjutades umbes 146 miljonit inimest.
14. Soome president Alexander Stubb kiitis Ukraina olukorda rindel võrreldes eelmise aastaga, kuid hoiatas negatiivsete tagajärgede eest Kiievi jaoks seoses USA vene nafta vastaste sanktsioonide ajutise leevendamisega sõja ajal Iraaniga. Poliitik tegi selle avalduse intervjuus väljaandele Telegraph.
Üks peamisi tagajärgi USA-Iisraeli sõjast Iraaniga on olnud ülemaailmsete energiahindade tõus, mis pole Ukrainast mööda läinud. LIGA.net selgitas, miks kütusehinnad on hüppeliselt tõusnud, kas defitsiit on võimalik ja mis juhtub gaasihindadega kodumajapidamistele ja ettevõtetele.
Aasta tagasi, pärast golfipäeva oma Ameerika kolleegi Donald Trumpiga, kinnitas Stubb, et USA juht kuulab Euroopat ja kaotab kannatuse venemaa diktaatori vladimir putiniga. Soome juht uskus, et Trump võiks ühendada jõud Euroopa Liiduga, et kehtestada Moskva vastu karistussanktsioonid, kui putin ei nõustu relvarahuga.
„Ma arvan, et olen nüüd pessimistlikum, selles mõttes realistlikum. Samal ajal on Ukraina puhul kolm asja, mis on eelmise aastaga võrreldes teistsugused. Esiteks, me oleme kaasatud rahuläbirääkimistesse, mida siis polnud,” ütles Stubb. Ta rõhutas edusamme, mida on tehtud Ameerika garantiide kokkuleppimisel Ukrainale. „Teiseks on Ukraina lahinguväljal täna palju paremas positsioonis kui aasta tagasi,” ütles poliitik. Ta märkis, et Ukraina väed tõrjuvad taas venelasi tagasi ja vallutavad territooriumi tagasi.
Stubb tõi ka välja, et Kiiev on viimase kolme kuu jooksul tapnud üle 90 000 vene sõduri, mis on märkimisväärselt rohkem kui Ukraina ohvrid.
„venelased ei suuda värvata sõdureid sama kiirusega, millega nad neid kaotavad. Ja suurem osa surmadest, 80 protsenti, on põhjustatud droonidest. Seetõttu on Ukraina sõjaline potentsiaal palju tugevam kui aasta tagasi,” selgitas Soome juht.
Siiski mainis ta venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamise tagajärgi.
„Mida ma teile enne Iraani sõda oleksin öelnud, oli see, et venemaa majandus on hädas. Enne sõda oli neil [venelastel] nullkasv, nullreservid, 16% intressimäärad, kahekohaline inflatsioon ja venemaa valitsuse suutmatus sõduritele palka maksta. Samuti eeldasid nad, et eelarvepuudujääk kasvab eelmise aasta 83 miljardilt dollarilt 130 miljardi dollarini,” ütles Stubb.
Ta lisas kahetsusega, et nüüd, naftahindade tõusu ja sanktsioonide tühistamise ajal, „me ei tea, seega on sellel negatiivne mõju”.
Poliitik märkis ka, et sanktsioonide leevendamine on väga kahjulik.
„See on Ukrainale väga kahjulik, sest see sisuliselt toidab venemaa sõjamasinat. Sõnum, mis mul algusest peale on olnud, on see, et peame tegema kahte asja: toetama Ukrainat nii hästi kui võimalik, nii rahaliselt kui ka sõjaliselt, ning avaldama venemaale maksimaalset survet. Ja muidugi on sanktsioonid võtmetähtsusega,” lisas Soome juht.
Muuhulgas ütles ta, et praeguses etapis „me lihtsalt ei tea”, kas Trump taastab sanktsioonid pärast sõja lõppu Iraaniga.
Ameerika juht väitis, et teeb seda pärast Lähis-Ida kriisi lõppu.
USA ja Iisraeli sõda Iraaniga on juba avaldanud mõju globaalsele olukorrale, möödumata Ukrainast.
15. Lühiuudised
USA rahandusminister Scott Bessent kaitses Trumpi administratsiooni hiljutist otsust leevendada Iraani ja venemaa naftaekspordi piiranguid, väites, et see samm võiks laiendada juurdepääsu tarnetele väljaspool Hiinat, aidates samal ajal ära hoida järsku ülemaailmsete hindade tõusu. 22. märtsil NBC Newsi saates „Meet the Press” ütles Bessent, et selliste riikide nagu Jaapan ja Lõuna-Korea nafta ostmise lubamine aitaks turgu stabiliseerida ja piiraks nii Moskva kui ka Teherani rahalist kasu. „Meie analüüs näitab, et maksimaalne lisasumma, mida Venemaa võiks saada, oleks 2 miljardit dollarit, mis on üks päev venemaa Föderatsiooni eelarvest,” ütles ta. „Kas venemaa saab rohkem raha, kui nafta hind tõuseb 150 dollarini ja nad saavad sellest 70% – see on 105 dollarit – või kui nafta hind jääb alla 100 dollari, seega saavad nad vähem raha?”
EL piiras Ungari juurdepääsu tundlikele aruteludele ja läks üle väiksematele kohtumisformaatidele, kuna kardeti lekkeid Moskvasse. Diplomaadid viitasid murele, et suletud uste taga peetud kõneluste info võidakse venemaale edastada.
Benjamin Netanyahu toetas Ungari valimistel Viktor Orbánit, nimetades teda „kaljuks” ja üheks parimaks juhiks, keda ta teab. Ta kiitis Orbáni võimet tagada stabiilsus, turvalisus ja kaitse turbulentsetel aegadel.
Ukraina termokaamerate ettevõtte Archer tehas Tšehhis süüdati öösel põlema. Tšehhi meedia teatel põles ladu ja tuli levis administratiivhoonele. Rünnaku eest võttis vastutuse Maavärinate Fraktsioon, öeldes, et nende arvates rünnati Iisraelile mõeldud relvade tootmist.
USA president Donald Trump teatas pärast „Iraani surma”, et peab Demokraatlikku Parteid riigi peamiseks ohuks. Allikas: Trump oma sotsiaalmeedia kontol Truth Social: „Nüüd, pärast Iraani surma, on Ameerika suurim vaenlane radikaalne vasakpoolne, äärmiselt ebakompetentne Demokraatlik Partei.”
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
MES: E‑Piima pankrot ohustab piimasektori stabiilsust – vaja on omanikku, kes tasub tootjatele võlad ja käivitab tehase
Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) peab E‑Piima pankrotimenetluse kujunemist tõsiseks ohumärgiks kogu Eesti piimasektorile. Olukord puudutab otseselt kümneid ja kümneid piimakarjakasvatajaid, kellest paljudel on piima eest raha pikalt saamata. E‑Piimaga juhtunu lisab survet sektorile, mis on juba pikalt tegutsenud keerulises majanduskeskkonnas.
Eesti piimatootjad on rahvusvahelises võrdluses erakordselt efektiivsed – väikese tootmismahuga riigina suudetakse hoida lehmade keskmine väljalüps Euroopa tippude seas. Just seetõttu on stabiilne ja toimiv töötlemisvõimekus Eesti toidujulgeoleku, ekspordivõime ja maaettevõtluse kestlikkuse seisukohalt kriitilise tähtsusega.
MES-i juhi Meelis Annuse sõnul on E‑Piima roll sektoris märkimisväärne. „E‑Piima Paide juustutehas on üks Euroopa moodsamaid ning selle võimekus väärindada kuni 1000 tonni toorpiima päevas on Eesti piimanduse jaoks strateegiliselt oluline. Tehas saab anda tööd ligi 200 inimesele ning üle 90% toodangust läheb ekspordiks. Selle potentsiaali säilitamiseks on aga vaja uut omanikku, kes suudab tagada ettevõtte finantsilise jätkusuutlikkuse ja likviidsuse ning piimaga varustamise. See tähendab ka seda, et tootjatele tuleb välja maksta selle aasta piimarahad – ilma nende võlgnevuste lahendamiseta ei ole võimalik taastada usaldust ega tootjate valmisolekut jätkata tarnetega,” märkis Annus.
MES-i juht rõhutab, et omanikumuudatus üksi ei käivita tehast. „Ka kõige kaasaegsem tööstus ei tööta, kui selle taha ei koondu tootjad, kes oma piima sinna müüvad. Töötlemisvõimekus saab toimida ainult siis, kui tarned on stabiilsed ja mahud prognoositavad. Ideaalis oleks see ärimudel, mis kaasab suurema hulga Eesti piimatootjaid omanikeringi, sõlmides nendega selged kirjalikud kokkulepped, mille alusel saaksid nad ka tehase tuleviku kasumist osa. See tooks tootjad tagasi ning tagaks tehase reaalse käivitumise,” lisas ta.
Annus toob välja, et piimatootjate olukord on viimastel kuudel muutunud eriti pingeliseks. „Tootjad on teinud aastaid tööd, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised – investeeritud on tehnoloogiasse, tõuaretusse ja keskkonnahoidu. Kui piimarahad jäävad laekumata ja turu ebakindlus süveneb, seab see ohtu kogu sektori jätkusuutlikkuse,” märkis ta.
Annus rõhutab, et keerulises majanduskeskkonnas on oluline pakkuda tootjatele ka praktilisi tööriistu käibevahendite rahastamiseks. Tema sõnul aitab MES-i laenukäendus ettevõtjatel saada investeeringuteks või käibevahenditeks vajalikku finantseerimist olukorras, kus tagatisi napib või maksevõime on ajutiselt kadunud. Käendus toetab nii väikese kui ka keskmise suurusega ettevõtjaid, kelle tegevus on maapiirkonna majanduse seisukohalt oluline.
Samuti peab Annus oluliseks põllumajandustootjatele mõeldud käibelaenu kriisi leevendamiseks, mis aitab katta ka piimarahade viibimisest tekitatud lühiajalisi rahavoogude katkestusi ja tagada tootmise järjepidevuse. Tema sõnul on see mõeldud olukordadeks, kus piimatootja enda arvete tasumisega hilinemised võivad ohustada tootmise jätkumist ning kus kiire likviidsus on hädavajalik.
Annus kinnitab, et need meetmed on loodud selleks, et tugevdada maaettevõtluse vastupanuvõimet ning aidata tootjatel toime tulla ootamatute majanduslike tagasilöökidega. Ta lisas, et MES jätkab sektori esindajatega suhtlemist ning pakub lahendusi, mis aitavad hoida Eesti piimanduse konkurentsivõimet ja tagada tootjate jätkusuutliku tegutsemise.
Nõuandeartikkel: Kas juba ostetud pakettreisi hinda võib tõsta?
Sõjategevus Lähis-Idas on kaasa toonud kütusehinna tõusu, mis mõjutab ka reisimist ning suurendab reisiteenuste hindu. Paljudele pakettreisi ostnud tarbijatele tuleb üllatusena, et juba ostetud ning tasutud reisi hind on tõusnud ning neil tuleb maksta suuremat reisitasu, kui algselt kokku lepitud. Kas ja mis tingimustel võib reisitasu pärast lepingu sõlmimist suurendada, selgitab Kristina Tammaru tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametist.
Pakettreisi hinna suurendamine on lubatud seaduses toodud juhtudel
Pärast pakettreisilepingu sõlmimist on reisikorraldajal õigus reisitasu suurendada üksnes seaduses välja toodud juhtudel. Näiteks on lubatud tõsta juba sõlmitud pakettreisilepingute hinda olukorras, kus reisitasu suurendamise vajadus on tekkinud veokulude muutusest, mis tuleneb kütuse või muude energiaallikate hinna kallinemisest. Reisitasu suurendamise õiguse annab ka maksumäärade muutus, näiteks reisi sihtkohas turismimaksude või lennujaamade sissesõidutasude tõus.
Oluline on aga tähele panna, et reisikorraldaja saab reisitasu suurendada vaid siis, kui selline võimalus on lepingus või selle osaks olevates tüüptingimustes ette nähtud. Lisaks peab sel juhul leping sisaldama ka võimalust hinna alandamiseks.
Reisitasu suurendamise õigust mõjutab oluliselt ka sellest teavitamise aeg. Nimelt peab reisikorraldaja olema teavitanud reisijat reisitasu suurendamisest hiljemalt 20 päeva enne reisi algust. See tähendab, et kui pakettreisini on jäänud vähem kui 20 päeva, siis reisikorraldaja enam reisitasu suurendada ei saa.
Reisija õigus kallinenud reisist loobuda
Reisitasu suurendamisest tuleb reisijale teada anda kirjalikult ning esitada ka reisitasu tõusu põhjendused ning arvutused.
Tasub teada, et tarbijal on õigus pakettreisi kallinemist mitte aktsepteerida ja lepingust taganeda, kui reisitasu suureneb rohkem kui kaheksa protsenti. Reisitasu kallinemisel enam kui kaheksa protsendi võrra, saab reisija mõistliku aja jooksul hinnamuudatusega nõustuda või lepingust taganeda. Siiski tuleb olla tähelepanelik ja oma otsusest reisikorraldajale õigeaegselt või kokkulepitult teada anda, sest vastasel juhul on reisikorraldajal õigus eeldada, et reisija on hinnamuudatusega nõus.
Kui reisija enam kui kaheksaprotsendilise hinnatõusu tõttu reisist loobub ning pakettreisilepingust taganeb, tuleb talle raha tagastada viivitamata, kuid hiljemalt 14 päeva jooksul.
Üksikute reisiteenuste, näiteks lennupiletite hindu tagantjärele muuta ei saa
Reisitasu suurendamise õigus kehtib vaid ostetud reisipakettide puhul. Pakettreisiga ei ole tegemist siis, kui on ostetud üksik reisiteenus, näiteks lennupiletid. Ostetud lennu- või laevapiletite puhul ei ole hilisem hinna muutmine võimalik ning kehtib hind, mis oli jõus pileti broneerimise ajal.
Vaidluse korral saab pöörduda tarbijavaidluste komisjoni
Kui tarbija ja reisikorraldaja vahel tekib vaidlus, mida omavahel kokkuleppel lahendada ei õnnestu, on tarbijal võimalik pöördudatarbijavaidluste komisjoni poole. Komisjon aitab lahendada vaidlusi näiteks olukorras, kus tarbija leiab, et reisitasu on suurendatud õigusvastaselt või ei ole järgitud seaduses sätestatud tingimusi. Avalduse saab esitada juhul, kui tarbija on esmalt pöördunud kirjalikult reisikorraldaja poole ning ei ole saanud rahuldavat vastust.
Keskerakond ja Isamaa taotlevad Euroopa Komisjonilt CO₂-meetme muutmist ning ETS 2 süsteemi tühistamist
Keskerakond, Isamaa ja fraktsioonitud saadikud taotlevad Euroopa Komisjonilt CO₂-meetme muutmist ning ETS 2 süsteemi tühistamist.
Keskerakonna ja Isamaa Riigikogu saadikud ning Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Jaak Valge, Leo Kunnas annavad täna menetlusse Riigikogu avalduse eelnõu, millega pöördutakse Euroopa Komisjoni ning liikmesriikide parlamentide poole ettepanekuga algatada Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) põhjalik reform ja ETS 2 tühistamine.
Keskerakonna fraktsiooni esimehe Lauri Laatsi sõnul on avalduse eesmärk tagada Eesti elanikele taskukohane elekter ning tõsta Euroopa tööstuse ja ettevõtluse konkurentsivõimet, mille langus on muutumas struktuurseks probleemiks. „Selleks tuleb tühistada ETS 2, mis laiendab CO₂-kvootide süsteemi hoonete ja maanteetranspordi kütustele, tõstes bensiini ja diislikütuse hinda,” lausus Lauri Laats. „Kõrged energiahinnad, mille oluline komponent on süsinikuheite hinnastamine, mõjutavad negatiivselt Euroopa ettevõtete tootmiskulusid, investeerimisvõimekust ning töökohtade säilimist. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted on juba suunanud investeeringuid väljapoole Euroopa Liitu piirkondadesse, kus energiahind on madalam ning regulatiivne keskkond prognoositavam.”
Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder lisas, et Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem on oma praegusel kujul muutunud jätkusuutmatuks. „Süsinikukvootide süsteem on oma olemuselt bürokraatlik ja avatud turuosaliste spekulatsioonidele. Selline olukord suurendab ebakindlust ja kahjustab Euroopa ettevõtluskeskkonna stabiilsust. Ehk lihtsalt öeldes, see pole jätkusuutlik ning tuleb ümber vaadata,” selgitas Helir-Valdor Seeder.
Avalduse eelnõu kohaselt teeb Riigikogu Euroopa Komisjonile ettepaneku algatada järgmised muudatused:
1) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi reformimine selliselt, et asendada senine turupõhine hinnakujundus fikseeritud heitmetasu süsteemiga, kus tasu oleks prognoositav, mõõdukas ning arvestaks Euroopa Liidu tööstuse ja majanduse konkurentsivõimet;
2) ETS 2 süsteemi tühistamine, arvestades selle prognoositavat mõju eluaseme- ja transpordikuludele ning sotsiaalsele stabiilsusele liikmesriikides;
3) kujundada Euroopa Liidu CO₂ hinnastamise raamistik selliselt, et see oleks kooskõlastatav ja läbiräägitav teiste suurte majanduspiirkondadega, vältimaks Euroopa ettevõtete konkurentsikahju ja süsinikuleket.
Leedus jäeti ära Dieter Bohleni kontserdid, kuna ta on liiga venemeelne
Selle nädala alguses teatati, et kuulsa saksa muusiku ja duo „Modern Talking” endise liikme Dieter Bohleni kontserdid Leedus jäävad ära.
Nagu LRT.lt varem teatas, pidi 72-aastane laulja ja muusikalooja koos oma bändiga „Blue System” esinema 20. novembril Klaipėda „Švyturyse” areenil – nii pidi tähistatama selle areeni 15. sünnipäeva. 21. novembril pidi Bohlen esinema Kaunase „Žalgirise” areenil.
Reedel kadusid aga piletimüügisüsteemist lingid nendele üritustele ning teave nende kohta pole enam kummagi areeni veebisaidil saadaval.
LRT.lt sai piletimüüjatelt kinnituse, et pileteid nendele kontsertidele ei müüda.
„Jah, kontsert Kaunases on tühistatud. Konsulteerisime korraldajatega ja leppisime kokku, et selline üritus ei tohiks meie areenil toimuda,” ütles LRT.lt-le Žalgirise areeni ürituste korraldusjuht Mantas Vedrickas.
Bohleni kontserte pidi korraldama agentuur „Spark Live”, mis muide korraldab sel suvel Palangas ka teise „Modern Talkingu” liikme Thomas Andersi esinemise.
Bohleni kontsertide ärajäämise põhjus, kuigi avalikult välja ei öeldud, võib olla seotud tema hiljutiste intervjuude katkenditega, mis on internetti lekkinud.
Nendes kritiseerib muusik Saksa-Vene suhete jahenemist, kutsub üles ostma energiaressursse Venemaalt ning väidab, et Venemaa ja Saksamaa olid unistuste tiim.
Kolm aastat tagasi kritiseeris ta Lääne poolt Venemaale kehtestatud sanktsioone ja teatas hiljuti, et Ukrainal pole Venemaa vastu mingit šanssi.
Huvitaval kombel on Bohlen sel nädalal teine tuntud välisartist, kelle kontserdid Leedus on Venemaa poolehoiu tõttu ära jäetud.
Neljapäeval selgus, et alles sel nädalal välja kuulutatud ja augustis Vilniuse Kalnų pargis toimuma pidanud Horvaatia tšellisti Hauseri esinemine on ära jäetud.
Tormi põhjustas muusiku sel nädalal sotsiaalmeedias avaldatud postitus.
Sellel on Venemaa nimi ja lipuvärvid, sisse ehitatud Kremli taust ning Hauser mängib vene meloodiat „Kalinka”.
Veebis avaldatud postitus on tekitanud muusiku fännides pahameelt ja teravat kriitikat ukrainlaste seas, kes Hauseri kontosid jälgivad.
On ilmne, et see on osa muusiku käimasolevast projektist „Muusika ühendab maailma”, milles ta mängib tuntud meloodiat teisest riigist. Sel viisil on Hauser juba „jäädvustanud” paljusid riike.
Augustiks Vilniuses kavandatud kontserdiga seoses teatati, et Hauser kavatseb esitada ka leedu laulu.
Esmalt laadis ta aga üles vene kompositsiooni. Järgmisel päeval ilmus Hauseri sotsiaalmeediasse ka ukraina meloodia, kuid skeptilised kommentaarid ei vaibunud.
Neljapäeval selgus, et tema kontserti Leedus ei toimu.
Milline kelmikas ühispilt! Kas Eesti peaminister on tõesti kapihomo?
Kas Eesti peaminister on tõesti kapihomo? Selline küsimus tõstatus ilmselt paljudel, kes nägid tema mesimagusat pilti koos Hollandi värske peaministri Rob Jetteniga.
Jetten on nimelt esimene Hollandi peaminister, kes on avalikult homo.
Jetten oli ainus, kellega Michal poseeris. Neil mõlemal on peas äratehtud näod. Michalil lausa silm särab, muidu on mees pigem tusase olekuga. Kehakeelest on näha, et ta on nö omas elemendis.
Homod on äratuntavalt lakutud välimusega. Lisaks on neil väidetavalt nn seitsmes meel, mis võimaldab teineteist ära tunda.
Jetten on sellise näoga, et tahaks Michalile selga ronida.
Michal annab teada, et mõlemad olid varem kliimaministrid, ja nüüd peaministrid. „Lahe taaskohtumine” viitab varasemale intiimset laadi suhtele.
Kuivõrd Michal pole oma homosust avalikult tunnistanud, siis on küsimus, kas tegemist on kapihomoga.
Nüüd, pärast Iraani surma, on Ameerika suurim vaenlane radikaalne vasakpoolne, äärmiselt ebakompetentne Demokraatlik Partei! Tänan teid tähelepanu eest sellele küsimusele. President DJT
Analüüs: Kuidas Eesti põllumehed maksid oma kalli kütusega kinni põllumajandusministri valimiskampaania
Sotsiaalmeedias on avaldatud arvamus, kuidas Eesti põllumehed maksid oma kalli kütusega kinni põllumajandusministri valimiskampaania.
Olen ikka kaasa elanud Eestis toimuvatele protestidele, mis on tänaseks muutunud selliseks kontrollitud palaganiks, et enam ei aja isegi vihastama.
Tänane päev läheb ajalukku, kui massiliselt on võimalik Eestis inimesi ning põllumehi ära lollitada ja veel nii suurelt, et oma õiguste eest välja astudes tehakse neist Reformierakonna ja E200 valimiskampaania osalised, mille protestijad ise kinni maksavad ja ka avalikkuses lolliks jäävad. Filigraanne sooritus poliitikute ja süvariigi poolt! Kogu peavoolumeedia on aktiviseeritud ja noor Terras poseerib traktorite peal, all, vahel nagu mõni kuulsa rõivabrändi modell.
Tuues võrdluseks sundüürnike mitmed protestid, millest avalikkus ei teagi, et need oleks toimunud, või kui Telegram korraldas autokolonni, vaikis peavool nagu kuldid rukkis. Uudis levis ainult alternatiiv- ja sotsiaalmeedias ja sedagi piirangutega.
Selleks tekitas mulle põllumeeste protest küsimusi: on kaks võimalust – kas protesti läbiviijad on poliitilised tainapead, kes ei saanud aru, kuidas süvariik protesti kaaperdas, paigutades Terrase etteotsa; või oligi kogu projekt süvariigi korraldatud, et pingeid välja lasta?!
Ja oh üllatust – protesti korraldaja on Reformierakondlane Urmas Kruuse – seega oli protest tegelikult juba sündides surnud ja süvariigi täieliku kontrolli all. Mul on ainult põllumeestest kahju, kes sellise palaganiga heausklikult kaasa läksid ja oma raha, kütust ning tehnikat kulutasid.
Siinkohal sooviks Eestimaalastele selgitada protestide mõtet ja milline peaks olema ka protestija hingeline seisund, et protest olemuselt tooks kaasa tulemusi.
Me kõik mäletame 2007. aasta venelaste pronksiöö rahutusi ja kuidas Tallinn segi peksti ning surma sai ka inimene. Täna teeb riik kõik, et sellised sündmused kunagi ei korduks ning käib pidev jutt venelaste taasülestõusmisest ja 5. kolonnist – see on hirm, mis kõneleb. Siin oleks eestimaalastel venelastelt õppida. Millal meie jõuame rahvana sinnamaani, kus riik mõtleb mitu korda, et kurat, seda käiku teha me ei saa, muidu rahvas tõuseb üles. Täna on pigem see, et eestlaste proteste juba kaaperdatakse eos poliitiliseks kasuks ja ilmselgelt enne valimisi tuleb selliseid lollikeste ärakasutamisi veelgi.
Oleme näinud EKRE aktsiooni kellaajaliselt peatada auto ja jääda seisma, vahet pole, kus sel kellaajal ollakse. Plaan hea, kuid tulemus null. Naljakas oli siis EKRE juhtpoliitikute pilte ja videosid näha, kus seisti tee ääres või kõrvalises tänavas, taamal peatänavas vuramas autod – peatuti kohtades, kus seismine mingit mõju ei omanud – lihtsalt poliitiline palagan.
Telegrami rongkäik jällegi kaaperdati jõustruktuuride poolt ja kolonn lõhuti valgusfooridega. Kolonnis juhtus veel üks kummaline intsident, kus politseinik peatas kolonnis sõitva auto ja käskis panna ära suure sinimustvalge riigilipu, kuna see ei lähe kokku liiklusseaduse nõuetega. Protestija kuulas politseinikku ja pani lipu kuulekalt ära. Korraldaja veel kritiseeris videos, et me leppisime ju kokku, et käitume korralikult. Hiljem koguneti kokkulepitud parklas ja oldi rõõmsad, et üldse nii palju inimesi kokku saadi.
Peale sellist üritust tekkis mul tõsine depressioon, sest sain aru, et inimesed ei saa üldse aru, mis on protest ja kuidas vaimselt olla protestijana selleks valmis.
Protesti mõte on sundida riiki rahvast kuulama ja sundima rahva tahet realiseerima. Protesti tulemusel peab riik kannatama kahju materiaalselt ja nii suures ulatuses, et teist protesti enam ei taheta ning protest peab kestma seni, kuni on saavutanud eesmärgi.
Protesti ajal ei loe protestija jaoks ükski seadus ega eeskiri, vaid oluline on saavutatav protesti eesmärk.
Tänased traktoristid peaksid olema ühtselt tegutsejad ja kõhklusteta kas või lükkama Riigikogu parklas autod ühte hunnikusse, Terrast loputama virtsatünnis ning hiljem kogu valitsuse hoone pasaga üle pritsima. Aga selleni jõudmiseks peavad protestijad olema valmis ka sedasi tegutsema ja mitte üks, vaid kõik koos. Riik peab aru saama, et protest võib kaasa tuua valitsuse ja riigi kukutamise või kodusõja, kui ei arvestata rahva tahtega.
Seni, kuni me räägime rahulikust ja seadusekuulekast protestist, ei ole sellel protestimisel mingitki mõtet – veel enam, tänane üritus tõestas, et poliitikud kasutavad juba vaeseid, kuulekaid kodanikest protestijaid oma huvides ära, tehes endale enne Riigikogu valimisi kampaaniat. No tule taevas appi! Mina põllumeeste asemel vajuks häbist maa alla!
Kokkuvõttes – enne asjad ei muutu, kui kodanikud ei julge võtta vastutust oma riigi, rahva ja oma põhimõtete eest ning olla valmis ka selle nimel kas või surema!
Mario Maripuu, Rõdali kihelkonna taasasutajaliige, läänlane.
Meemid: Eesti juhid Hormuzi väina vabastamas
Kuivõrd Eesti juhid on rääkinud valmisolekust minna Iraani sõtta Hormuzi väina vabastama, siis on selle kohta hakanud levima meemid.
Märgitakse, et välisminister Margus Tsahkna ja kaitseminister Hanno Pevkur on Eesti riigi häbiplekid.
Täna on ülemaailmne veepäev: 2025. aasta hüdroloogias – täis ilmavempe ja kliimamuutuste ilminguid
Üleujutus Surjus, jääummistus Emajõel, uppuvad maasika- ja kartulipõllud, erakordselt vihmane suvi, taas üleujutus Surjus, tavaline sügis ning kevadiselt soe detsember. Kas need on ilmavembud või kanda kinnitava kliimamuutuse ilmingud?
Täna tähistatakse ülemaailmset veepäeva Et päev saaks väärikalt ära märgitud, avaldas Keskkonnaagentuur värske kokkuvõtte 2025. aasta hüdroloogilise seire tulemustest.
Möödunud aasta tulemustega on võimalik tutvuda ka iseseisvalt Keskkonnaportaalis. Keskkonnaseire visualiseerimise lahendus koondab seireandmed kaardi-, graafiku- ja tekstiosana ühtsesse vaatesse, võimaldades uurida eri perioodide ja seirekohtade tulemusi, märgata trende ning jälgida muutusi.
Ministeerium arvas kaitse alt välja 6,9 hektarit range kaitse all olnud eramaad ning 48,48 hektarit piiranguvööndisse kuulunud eramaad
Kliimaministeerium kinnitas määruse muudatuse, mille järgi võetakse kaitse alla neli uut metsise püsielupaika ning tõhustatakse kaitset viies olemasolevas püsielupaigas. Muudatused puudutavad kokku ca 8200 hektarit, millest 6400 hektarit on uus kaitstav ala riigimaal.
Samal ajal arvati kaitse alt välja 6,9 hektarit range kaitse all olnud eramaad ning 48,48 hektarit piiranguvööndisse kuulunud eramaad.
Uute metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine ning olemasolevate püsielupaikade kohandamine on vajalik, et leevendada Nursipalu harjutusvälja laiendamisest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. „Selleks välja valitud alad toetavad metsise populatsiooni sidususe säilimist ning aitavad parandada liigi kaitse kvaliteeti antud piirkonnas,” ütles Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk.
Juba varem olid püsielupaikadena kaitse all Ubajärve, Hurda, Koemetsa, Kõvera ja Meenikunno. Nendel aladel korrigeeriti piirid ning muudeti kaitsekord rangemaks. Majandustegevus nendel aladel on keelatud. Lisaks sellele võeti kaitse alla neli uut riigimaal paiknevat metsisele olulist ala – Kõrgepalu, Kääpa, Lüütsepa soo ja Petra.
Metsis on II kategooria kaitsealune lind, mis eeldab, et vähemalt 50% elupaikadest oleks kaitse all. Liik kuulub Eesti punase nimestiku kategooriasse „ohualdis”. Metsise arvukus vähenes oluliselt 1960.-1980. aastatel, hiljem on arvukuse langus pidurdunud. Tänaseks on mõnes Eesti piirkonnas, kus metsise kaitseks on rakendatud kompleksseid meetmeid, sealhulgas elupaikade taastamist, metsise arvukus kasvanud.
Sõja ülevaade: 1488. päev – vene poole tempo langes
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. märts 2026:
vene poole tempo langes tavapärasele tasemele, üks edenemine siiski oli ja pikemalt elust okupeeritud aladel.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. 180 teele läks.
3. Sumõ: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: üks vene poole edenemine.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: muutusteta rindejoones.
8. Donetsk: muutusteta rindejoones.
9. Lõunarinne: muutusteta rindejoones.
10. Herson: muutusteta rindejoones.
11. Hiina ja Iraan aitavad venemaal okupeeritud Ukraina aladel majandust toetada, seisab raportis. Autor: Julia Taradjuk
12. Kyiv Independenti iganädalane ülevaade heidab valgust olukorrale, millega seisavad silmitsi venemaa okupatsiooni all elavad ukrainlased
13. Lühiuudised
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 148 lahingukonflikti ehk siis tugev rünnakute arvu langus ning jõuti tagasi tavapärasele viimase aja tasemele. Peale Hersoni ja lõunarinde keskmise ja läänelõigu suudeti mujal hoida seda nn tavapärast. Kas tegu mõttepausiga, et suurendatud rünnakugrupid koosluses soomus ja kergliikurid ei toiminud või käib järgmiste rivistuste koondamine sama mustriga jätkamiseks…
Eile tegi vene pool 79 õhurünnakut, heites alla 265 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8379 kamikaze-drooni ja sooritas 3587 kaudtulelasku, sealhulgas 73 mitmikraketiheitjaga ehk siis töötluses suuri muutusi polnud.
Üha enam näeb, et droonid jahivad droone ning arvata võib, et tegu tulevaste lahingute tehnilise arengu etapiga…
1. Donetski oblasti prokuratuuri teatel tappis 21. märtsil Donetski oblastis Maidani külas toimunud venemaa droonirünnak ühe inimese ja sai vigastada neli inimest, sealhulgas 15-aastase poisi. Prokuröride sõnul tabas küla elamurajooni venemaa droon Lancet, tappes 63-aastase elaniku ning kahjustades samal ajal 35 lähedalasuvat maja ja sõidukit.
Kohalike ametnike teadete kohaselt hukkus venemaa rünnakutes Ukrainas viimase ööpäeva jooksul vähemalt üheksa ja sai vigastada 36 inimest.
vene väed tegid 22. märtsi öösel Kiievi oblastis droonirünnaku, kahjustades Brovarõ linnas mitmeid maju ja ärihooneid, teatasid kohalikud ametnikud.
2. 180 drooni jälle venemaa ja okupeeritud alade sügavusse teele läks. Igaöised sihtmärgid ikka naftataristu, õhutõrjevahendid, sekka ka mõni militaartehnikat tootev ettevõte jne.
3. Sumõ: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunalõigus muutusi.
Kupjanski kandis ok, aga lõuna lõigus Lõmani lähistel suutis vene pool jälle saada kanna maha Novoselivka külas. Hetkel küll vaid küla kirde kvartalites, aga edukas järjekordne jalaväe Nitriuse jõe ületamine. Viimane selline oli mõned kuud tagasi, kui nädalateks suudeti küla saada enda kontrolli alla.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: hetkel puudub teadmine, mis Kostjantõnivka sügavusse jõudnud vene gruppist sai, rindejoone muutusi ei tuvastanud.
Kostjantõnivka lõigus loobib vene pool lendlehti mõjutamaks Ukraina omasid kas taanduma või allaandma. Tekst venekeelne, Ukrainakeelseid variante pole veel näinud…
8. Donetsk: muutusteta rindejoones aga üllatavalt kiiresti kasvab surnukehade ja vrakkide arv maanteedel.
9. Lõunarinne: infokilde tuleb hallis alas kummagi poole aktiivsest tegevusest ning nii mõneski külas seltskond vahetub. Kui Ukraina omad üldjuhul panustavad reididele (sisse ja tagasi) siis vene pool üritab kanda püsivamalt maha saada.
10. Herson: vaid pommitamist jagub.
11. Uues aruandes selgus, et Hiina, Iraani ja Põhja-Korea autoritaarsed režiimid tegelevad aktiivselt venemaa okupeeritud Ukraina alade majanduse ümberkujundamisega.
Ida-Inimõiguste Grupp ja Strateegiliste Uuringute ja Julgeoleku Instituut avaldasid eelmisel nädalal analüütilise aruande, mis käsitleb venemaa liitlaste rolli kõigi venemaa poolt alates 2014. aastast ja täiemahulise sissetungi ajal okupeeritud Ukraina alade majanduslikus ümberkorraldamises.
Aruandes märgitakse, et venemaa on Hiina, Iraani ja Põhja-Korea toel asendanud Krimmi, Luhanski, Donetski, Zaporižja ja Hersoni oblastite okupeeritud osad lääne tehnoloogia ja finantssüsteemidega, et vältida rahvusvahelist isolatsiooni ja Euroopa ning Ameerika Ühendriikide sanktsioone.
Ida-Inimõiguste Grupi juht Vera Iastrebova ütles ajalehele Kyiv Independent, et venemaa eesmärk on säilitada kontroll okupeeritud alade üle, kuid vajab väliseid liitlasi, kes on valmis tegutsema väljaspool standardseid rahvusvahelisi reegleid, et kompenseerida venemaa enda nõrkusi.
„Hiina, Iraani ja Põhja-Korea sisenemine ajutiselt okupeeritud aladele ei ole märk (venemaa) tugevusest, vaid sunnitud kohanemisest,” ütles Iastrebova. „See moodustab uue okupatsioonimajanduse mudeli – läbipaistmatu, militariseeritud, sõltuv variteedest, odavatest poliitiliselt motiveeritud otsustest ja välistarnijatest, kes ei ole huvitatud piirkonna arengust, vaid ainult selle funktsionaalsest ärakasutamisest.”
Ta ütles, et okupeeritud aladel tegutseb Hiina, mängides suurimat rolli, tehnoloogilise ja tööstusliku alltöövõtjana, Iraan on partneriks variskeemidele ja alternatiivsele logistikale ning Põhja-Korea on pigem sümboolne poliitiline liitlane läänevastases solidaarsuses.
„See ei ole ainult väliskaubanduse või seadmete impordi küsimus,” ütles Iastrebova. „See on katse muuta põhjalikult nende territooriumide pikaajalist tsivilisatsioonilist, tehnoloogilist ja poliitilist trajektoori, raskendades nende tulevast naasmist Ukraina ja Euroopa õigus-, majandus- ja humanitaarruumi.”
Hiina
Hiinat peetakse okupeeritud alade majanduskoostöö peamiseks osapooleks. Aruandes väidetakse, et Hiina valis piirkondade de facto integratsiooni ilma de jure tunnustamiseta.
Kuigi Hiina on ametlikult neutraalne, olid aruandes tuvastatud 17 Hiina ettevõtet okupatsioonivõimudega kontaktis. Hiina korporatsioonid, nagu Huawei, SANY ja China General Technology Group (Genertec), sisenevad okupeeritud aladele venemaa vahefirmade kaudu.
Lisaks sõltuvad mobiilsideühendused okupeeritud aladel suuresti Hiina seadmetest – okupeeritud lõuna- ja idapiirkondadesse paigutati Hiina seadmete abil umbes 6000 mobiiltelefoni baasjaama.
Okupeeritud aladel on samuti toimumas „jüaaniseerumine”, kusjuures Hiina jüaan on tõusmas teiseks suurimaks valuutaks ning ettevõtted kasutavad maksete tegemiseks varjatud meetodeid, nagu WeChati punased ümbrikud, Hiina tehnoloogiaettevõtte Tencenti väljatöötatud mobiilirakendus ja USDT krüptovaluuta.
Aruandes öeldakse, et okupeeritud aladel müüvad 79 pangakontorit ametlikult sularahas jüaane.
Lisaks osales Hiina esindaja avalikult 2025. aasta oktoobris okupeeritud Krimmi poolsaarel toimunud III Uue Siiditee foorumil. Üritusel osalesid Hiina suurte ja keskmise suurusega ettevõtete esindajad ning kohalikud ametnikud. Foorumi eesmärk oli tugevdada majanduskoostööd ja tugevdada Krimmi rahvusvahelist mainet.
Iraan
Erinevalt Hiinast on koostöö Iraaniga raporti kohaselt alles algusjärgus. Iraani peamine eesmärk on murda okupeeritud territooriumide ekspordiisolatsioon, vedades konfiskeeritud Ukraina teravilja ja kivisütt oma salajaste logistikavõrgustike kaudu.
Luhanski Rahvavabariigi tööstus- ja kaubandusministeerium teatas plaanist eksportida Iraani turule kaseiini, piimavalku. See rõhutab Iraani rolli põllumajanduslike kõrvalsaaduste vastuvõtmisel, mida okupeeritud territooriumid ei saa nüüd läände müüa.
Samuti on Iraani ettevõtted, näiteks RI-Group, avalikult teatanud kavatsusest investeerida venemaa uute piirkondade tööstus-, põllumajandus- ja ehitussektorisse.
Iastrebova väitis, et kui rahvusvaheline sanktsioonide surve venemaale jätkub või süveneb, on Moskva sunnitud üha enam otsima režiime, mis on valmis tegutsema isolatsiooni ja suure maineriski tingimustes. Selles kontekstis võib Iraan laiendada oma rolli salajastes logistikateedes, teatud tehnoloogiate tarnimisel ja ekspordipiirangute möödahiilimise skeemides.
Põhja-Korea
Põhja-Korea on üks väheseid riike, mis tunnustab venemaa 2022. aasta septembris okupeeritud aladel toimunud võltsreferendumeid. Nn relvastatud hääletuse on kõik riigid, kes teemat kommenteerisid, kuulutanud kehtetuks. Kuid nende koostöö on eelkõige sümboolne, hõlmates noortedelegatsioonide vahetust Pjongjangi ja avalikke pidustusi Donetskis, kus lehvitati Põhja-Korea lippu.
2025. aasta aprillis külastasid Donetski oblasti okupeeritud osas asuvate venemaa noorteorganisatsioonide Noor Kaardivägi ja Vabatahtlike Kompanii delegaadid Põhja-Koread, et vormistada koostööleping kohalike noortegruppidega.
Iastrebova ütles, et Põhja-Koreal on eriline roll ideoloogilises toetuses. Ta lisas, et venemaa kasutab igasugust välist suhtlust okupeeritud aladega propagandana, et näidata, et need territooriumid väidetavalt mitte isoleeritud, integreeritud alternatiivsesse rahvusvahelisse süsteemi ja neil on välised partnerid.
Mõju okupeeritud aladele
Iastrebova sõnul on sellise majandusliku sekkumise pikaajalised tagajärjed okupeeritud aladele keerulised ja sügavalt hävitavad.
„See moodustab uue okupatsioonimajanduse mudeli – läbipaistmatu, militariseeritud, sõltuv varjuteedest, odavatest poliitiliselt motiveeritud otsustest ja välistarnijatest, kes ei ole huvitatud piirkonna arengust, vaid ainult selle funktsionaalsest ekspluateerimisest,” ütles ta.
Lisaks, arvestades okupeeritud alade tehnoloogilist ja infrastruktuurilist alluvust, nõuaks Ukraina deokupatsioon lisaks kontrolli poliitilisele ja õiguslikule taastamisele ka venemaa liitlaste osalusel loodud süsteemide ulatuslikku lammutamist.
12. See Kyiv Independenti iganädalane värskendus heidab valgust olukorrale, millega seisavad silmitsi venemaa okupatsiooni all elavad ukrainlased, ja kremli kehtestatud rangele teabekontrollile.
Peamised uudised 21. märtsi seisuga:
venemaa avalikustas plaanid okupeeritud Ukraina alade ümberasustamiseks
venemaa võimud kavatsevad 2045. aastaks okupeeritud Ukraina aladele ümber paigutada ligi 114 000 kodanikku, teatas kremli-meelne väljaanne Vedomosti 17. märtsil, viidates valitsuse plaanidele Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblastite arendamiseks.
Ukraina avatud andmetel põhineva kaardistusprojekti DeepState andmetel oli 2025. aasta lõpu seisuga venemaa okupatsiooni all umbes 116 000 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi.
vene väed on nendes piirkondades korduvalt kasutanud kõrbenud maa taktikat, tasandades maju ja kriitilist infrastruktuuri, jättes valdava enamuse okupeeritud territooriumidest varemetesse, sageli ilma elektri- või voolava veeta.
Valitsus on teatanud 15 üldplaneeringust ja 10 maakasutusprojektist, mis võiksid üldplaneeringute kohaselt suurendada rahvaarvu 67 000 inimese võrra ja projektide kaudu veel 46 700 inimese võrra, teatas Vedomosti.
venemaa eesmärk on ehitada okupeeritud Ukraina aladele üle 13 miljoni ruutmeetri elamuid, üle 140 lasteaia, mitukümmend kooli ja umbes 100 meditsiiniasutust, teatas riiklik arenduskorporatsioon VEB.RF.
Plaanide kohaselt on okupeeritud aladel kavas ümber ehitada umbes 3270 kilomeetrit teid ja umbes 430 kilomeetrit raudteid. venemaa valitsus kavatseb ehitada ka jahisadamaid ja kaisid ning rekonstrueerida neli lennuvälja.
venemaa võimud püüavad arendada turismi ka okupeeritud Ukraina aladel, eesmärgiga meelitada 2044. aastaks ligi kuni 9,4 miljonit külastajat. Potentsiaalsete paikade hulka kuuluvad asulad Lõuna-Zaporižjas ja Donetski oblastis, Hersoni oblastis ning Aasovi mere läänerannikul.
Rindejoone lähedal asuvad okupeeritud alad, eriti Donetski, Zaporižja ja Hersoni oblastis, mida venemaa valitsus soovib ümber asustada, on samuti sageli rünnakute ja aktiivsete lahingute ohvrid.
Mariupol Donetski oblastis, mille venemaa väed 20. mail 2022 täielikult okupeerisid, on ilmekas näide venemaa niinimetatud ülesehitusest. Linna vallutamise ajal ründasid vene väed kohalikku draamateatrit, mis oli pakkunud varjupaika tsiviilisikutele, tappes umbes 600 inimest, sealhulgas lapsi, ja vigastades umbes 400 inimest. Teater taasavati 2025. aasta detsembris ning venemaa võimud reklaamisid üritust aktiivselt riigimeedias.
Viimase nelja aasta jooksul on okupatsioonivõim lammutanud üle 360 juba hävinud kortermaja. Vaatamata lubadustele elanikele eluasemed uutega asendada on võimud ümber määranud juriidilised aadressid ja alustanud venemaa kodanikele hüpoteeklaenuga korterite ehitamist, teatas Ukraina kontrolli all olevatel aladel tegutsev Mariupoli linnavolikogu.
Samal ajal seisavad uued hooned enamasti tühjalt, kuna korterid on asustamata. Samal ajal pole umbes 18 000 Mariupoli elanikul endiselt oma kodu, teatas linnavolikogu.
venemaa okupatsioonikohus vangistas 69-aastase naise Ukraina armeele annetamise eest
venemaa võimud okupeeritud Zaporižja oblastis on mõistnud 69-aastase naise Ukraina armeele annetamise eest 11 aastaks vangi, teatas Ukraina ombudsmani büroo 15. märtsil. „Kui repressioonimasin sihib eakat naist, on selge, et tegemist ei ole „õiglusega“, vaid terroriga tsiviilisikute vastu,” kirjutas büroo Facebookis.
Halõna Behter on pensionil olev Plodorodne küla elanik venemaa okupeeritud Zaporižja oblasti osas. venemaa ametisse nimetatud Zaporižja ringkonnakohtu andmetel annetas Behter Ukraina relvajõududele 2023. aasta juulis Ukraina internetipanga kaudu. 5. märtsil 2026 mõistis kohus Behterile 11 aastaks vangistuse, millele järgnes üheaastane katseaeg. Talle esitati süüdistus venemaa kriminaalkoodeksi artikli 275 alusel, mis käsitleb välisriigile rahalist abi vene Föderatsiooni julgeoleku vastu suunatud tegevuses.
„Halõna Behteri lugu on järjekordne tõend selle kohta, et vene okupandid kiusavad ajutiselt okupeeritud aladel süstemaatiliselt Ukraina tsiviilelanikke taga, et hirmutada inimesi ja maha suruda igasugune toetus Ukrainale,” ütles Ukraina inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets. Lubinets ütles, et ta astus edasisi samme, näiteks saatis kirja Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele, alustas protsessi Behteri lisamiseks venemaa poolt ebaseaduslikult kinnipeetud tsiviilisikute nimekirja ja saatis kirja venemaa Föderatsiooni inimõiguste volinikule, paludes kinnitada Ukraina naise kinnipidamiskohta.
Ukraina Zaporižja oblastis asuv Plodorodne küla on olnud venemaa okupatsiooni all alates 2022. aastast.
venemaa mõistab regulaarselt Ukraina kodanikke Ukraina relvajõududele annetamise eest süüdi, süüdistades neid riigireetmises. 10. veebruaril 2026 mõistis sama kohus 15 aastaks vangi teise 69-aastase naise, kes elas okupeeritud Tokmakis Zaporižja oblastis, oma Ukraina pensioni Ukraina armeele annetamise eest.
Tänavaarestidest autode konfiskeerimiseni – venemaa intensiivistab ukrainlaste sundteenistust okupeeritud aladel.
venemaa jätkab ukrainlaste värbamist okupeeritud aladel venemaa armeesse, selgub Ukraina Rahvusliku Vastupanuliikumise Keskuse aruannetest. Okupeeritud aladel sunnitakse ukrainlasi võtma venemaa passe ja registreeruma sõjaväeteenistusse, mis omakorda võimaldab venemaal neid värvata.
venemaa katab ukrainlaste värbamiseks mitmesuguseid meetmeid.
Zaporižja oblasti okupeeritud osas on venemaa intensiivistanud sundmobilisatsiooni tänavakinnipidamiste ja dokumentide kontrollimise kaudu, teatas Ukraina Rahvuslik Vastupanuliikumise Keskus 15. märtsil.
Lisati, et okupeeritud rannikulinnas Berdjanskis viiakse mehi sõjaväe registreerimisbüroodesse, kus neid psühholoogilise surve ja kriminaalsüüdistuste ähvarduste abil sunnitakse venemaa kaitseministeeriumiga lepinguid allkirjastama. Keskuse andmetel on viimase nädala jooksul sel viisil sundvärvatud vähemalt 17 inimest.
Okupeeritud Donetskis on okupatsioonivõim vene armee vajadusteks arestinud tsiviilsõidukeid, ettekäändel, et need on parkimisrikkumiste tõttu ära vedatud. Keskuse allikate sõnul on juba olnud juhtumeid, kus autoomanikud jälgisid oma sõidukeid GPS-i abil ja avastasid, et need olid pärast Donetskis arestimist rindele viidud.
Tegelikult loob venemaa süsteemi, mis annab täieliku kontrolli oma mobilisatsiooniressursside üle: need, kes armeesse ei jõua, sunnitakse okupatsioonivõimu riigistruktuuridesse tööle. Sõidukite tagasisaamise katsed lõppevad ähvardustega, kuna okupatsioonivõimud šantažeerivad autoomanikke süüdistustega terrorismis või riigireetmises.
Okupeeritud Krimmis lõid kohalikud okupatsioonivõimud tagalas alternatiivse sõjaväeteenistuse viisi. Krimmi töö- ja sotsiaalkaitseministeerium on andnud korralduse koostada nimekirjad ettevõtetest ja ametikohtadest, mille puhul tuleb ajateenistusse astuda, teatas Ukraina Riiklik Vastupanuliikumise Keskus 14. märtsil.
Tööandjad on kohustatud pakkuma ühiselamu majutust isikutele, kes teenivad kodust eemal. „Tegelikult loob venemaa süsteemi, millel on täielik kontroll oma mobilisatsiooniressursside üle: need, kes armeesse ei satu, sunnitakse tööle okupatsioonivõimu riigistruktuuridesse,” teatas Riiklik Vastupanuliikumise Keskus.
Tsiviilisikute mobiliseerimine rikub Genfi konventsiooni tsiviilisikute kaitse kohta sõja ajal ja seda peetakse rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt sõjakuriteoks.
venemaa regulaararmee koosseis on putini 4. märtsi määruse kohaselt kasvanud 2 391 770 inimeseni, sealhulgas 1 502 640 tegevteenistuses olevat sõdurit, mis on 2640 tegevteenistuses oleva sõduri võrra rohkem kui tema 16. septembri 2024. aasta määrusega lubatud 1,5 miljonit.
Suurendus peegeldab kremli püüdlusi jätkata sõda ilma täieliku mobiliseerimiseta, tuginedes selle asemel lepingulisele värbamisele ja rahalistele stiimulitele, et vältida 2022. aasta ajateenistusele järgnenud poliitilist tagasilööki. venemaa läks ka 2026. aastal üle hooajaliselt kevadel ja sügisel toimuvalt ajateenistuselt aastaringsele ajateenistusele.
Kuigi ajateenijatel on ametlikult keelatud välismaal teenida, viitavad aruanded sellele, et paljusid survestatakse kaitseministeeriumiga lepinguid sõlmima ja Ukrainasse võitlema saatma.
Ukraina teatel on 12 aastat pärast Krimmi annekteerimist vangis ligi 300 inimest väljamõeldud poliitiliste süüdistuste alusel
Ukraina välisministeeriumi 16. märtsi teatel hoitakse okupeeritud Krimmis venemaa vangistuses poliitiliselt väljamõeldud süüdistuste alusel umbes 300 inimest, sealhulgas 159 krimmitatarlast.
Ministeerium avaldas avalduse Krimmi ebaseadusliku annekteerimise 12. aastapäeval 2014. aastal, kui venemaa väed korraldasid venemaa vägede juuresolekul võlts- ja ebaseadusliku referendumi, mida Kiiev kirjeldas kui võlts- ja ebaseaduslikku referendumit.
Ministeerium väidab, et venemaa on sellest ajast alates poolsaarel loonud repressioonisüsteemi, mis on suunatud aktivistide, ajakirjanike ja krimmitatarlaste kogukonna liikmete vastu, kes on poolsaare põlisrahvas. „venemaa on muutnud Krimmi seadusetuse territooriumiks, kus inimesi hirmutatakse, kiusatakse taga ja vangistatakse lihtsalt nende räägitava keele, vaadete või usu pärast, mida nad praktiseerivad,” teatas ministeerium.
Ukraina ametnike sõnul on krimmitatarlased okupatsiooni algusest peale silmitsi seisnud ühe karmima repressiooniga, märkides, et venemaa keelas krimmitatarlaste rahva esinduskogu Medžlise ja sundis poolsaarel sulgema Ukraina õigeusu kiriku.
Välisministeerium teatas, et alates 2014. aastast on Krimmis poliitiliselt motiveeritud kriminaalsüüdistusega silmitsi seisnud vähemalt 430 inimest, kuigi tegelik arv võib ületada 500, kuna okupatsioonivõimud ei kajasta kõiki juhtumeid avalikult.
venemaa on Krimmis läbi viinud ka sundmobilisatsiooni ja intensiivistanud poolsaare militariseerimist, mis on muutnud piirkonna Ukraina-vastase edasise agressiooni stardiplatvormiks. „Okupatsiooniaastate jooksul on venemaa muutnud Krimmi sisuliselt sõjaväebaasiks ja hüppelauaks Ukraina-vastase edasise agressiooni ja Musta mere piirkonna destabiliseerimise jaoks,” teatas ministeerium.
venemaa okupeeris Krimmi 2014. aastal pärast seda, kui paigutas poolsaarele sümboolikata väed ja korraldas referendumi, mille Ukraina ja lääneriikide valitsused laialdaselt ebaseaduslikuks mõistsid. Annekteerimine käivitas venemaa vastu rahvusvahelised sanktsioonid, mis kehtivad tänaseni.
„Maailm peab õppima Krimmi õppetunnist: korraliku reageeringu puudumine rahvusvahelise õiguse räigele rikkumisele ainult julgustab agressorit toime panema uusi julmusi. Nüüd, kui Moskva jätkab agressiooni, ei saa piirangute leevendamisest rääkida – kõikvõimalikke surveavaldusi kremlile tuleb tugevdada,” lisas ministeerium.
venemaa kasutab eksamite ebaõnnestumisi õpilaste okupeeritud aladel armeesse suunamiseks, militariseerides Ukraina noori, ütleb jurist
Ukraina õpilaste sundimine venemaa okupeeritud aladel vene armeesse astuma, kui nad eksamil läbi kukuvad, on järjekordne näide venemaa Ukraina noorte militariseerimisest, ütles Donbas SOS vabaühenduse jurist Taya Avram 20. märtsil ajalehele Kyiv Independent.
venemaa paneb okupeeritud aladel regulaarselt toime sõjakuritegusid Ukraina laste ja noorte vastu, kes erinevatel põhjustel ei saa lahkuda Ukraina kontrolli all olevatele aladele. Üks levinumaid kuritarvitusi on hiljuti täisealiseks saanud isikute sundvärbamine venemaa armeesse Ukraina vastu võitlemiseks.
Ukraina Luhanski sõjaväeadministratsiooni juht Oleksi Hartšenko ütles 17. märtsil, et õpilasi, kes eksamitel läbi kukkusid ja üritavad neid uuesti teha, sunnitakse astuma venemaa vägedesse vastutasuks selle eest, et nad säilitaksid oma koha akadeemilises asutuses.
Sellega rikub venemaa sõjaseadusi ja -tavasid, kuna tsiviilisikute mobiliseerimine ja hariduse militariseerimine rikuvad Genfi konventsiooni tsiviilisikute kaitse kohta sõja ajal ning neid käsitletakse rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt sõjakuritegudena.
13. Lühiuudised
USA valmistub Iraaniga rahuläbirääkimisteks, milles osalevad Jared Kushner ja Steve Witkoff, isegi kui ametnikud eeldavad, et võitlus jätkub mitu nädalat. Axiose teatel hõlmavad kavandatud tingimused julgeolekut Hormuzi väinas ning Iraani tuuma- ja raketiprogrammide piiramist.
Iraan hoiatas rünnaku korral Khargi saarele enneolematu vastuse eest, mis võib hõlmata oluliste laevateede, näiteks Bab el-Mandebi ja Punase mere katkestamist.
Viktor Orbáni juhtimisel andis Ungari Moskvale aastaid pideva juurdepääsu EL-i aruteludele välisministeeriumi ohustatud võrgustike ja otsekontaktide kaudu. Välisminister Peter Szijjártó edastas sergei lavrovile kohtumiste ajal otseülekandeid ning on alates 2022. aastast teinud Moskvasse 16 visiiti.
SavunmaSanayiST teatel maandus Türgi rannale 10-meetrine lõhkeainetega laetud Ukraina droon. Ukraina katsetab Ameerika päritolu meredroone. Arvatakse, et Ukraina kasutas drooni venemaa vastu, kuid see triivis Türgi ranniku poole. On võimalik, et USA katsetab Ukraina kaudu omaenda arendusi. Pärast inspekteerimist hävitas Türgi drooni kahe miili kaugusel rannikust.
Tšehhis protesteeris ligi 500 000 inimest valitsuse poliitika, sealhulgas venemaa-vastase hoiaku vähendamise, oligarhide mõjuvõimu suurendamise ja kavandatava välisagentide seaduse vastu.
Washington Posti teatel tegi venemaa välisluureteenistus ettepaneku lavastada Ungari peaministri Viktor Orbáni vastu lavastatud atentaadikatse, et mõjutada eelseisvaid valimisi. Plaan oli suunatud kampaania suunamisele julgeoleku- ja stabiilsusküsimustele ning sotsiaalmajanduslikest teemadest eemale. Orbáni vastu suunatud tegelikku rünnakut pole toimunud, kuid raport toob esile panused, mida venemaa Ungari valimistel teeb.
venemaa Riigiduuma saadik aleksandr borodai – kellel on kogemusi rindel viibimisega ja kes mängis olulist rolli nn Donetski Rahvavabariigi loomisel – kirjeldas vene televisioonis, et vene sõdurite jaoks on tavaline kanda natsi-tätoveeringuid, isegi Hitleri portreesid.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viljandi vallas kukkus 14-aastane tõukerattaga sõitnud poiss, viidi haiglasse
Laupäeval, 21. märtsil kell 16.51 toimus liiklusõnnetus Viljandi maakonnas Viljandi vallas Savikoti külas Viljandi – Suure-Jaani tee 6. kilomeetril.
14-aastane poiss sõitis tõukerattaga ja kukkus. Tõukerattur toimetati haiglasse.
Võrumaal sõitis mootorrattur võssa, viidi haiglasse
Laupäeval, 21. märtsil kell 15.12 toimus liiklusõnnetus Võrumaal Antsla vallas Koigu külas Kiriküla – Koigu tee 5. kilomeetril.
62-aastane mees sõitis mootorrattaga Honda teelt välja üle kraavi võssa. Mootorrattur toimetati haiglasse.
Tartus rammis veoauto teeäärseid puid, juht viidi haiglasse
Laupäeva, 21. märtsi hommikul kella 09.15 ajal toimus liiklusõnnetus Tartus Riia tn 1.
59-aastane mees sõitis veoautoga Volvo FM9 vasakule üle sõidusuundi eraldava haljasala otsa 2 puule, piiretele ja tänavavalgustuspostile.
Veoauto taga liikunud 37-aastase naise juhitud sõiduauto Volvo XC60 rehv sai veoauto küljest tulnud metalltükist kahjustada.
Veoauto juht toimetati haiglasse täiendavasse kontrolli.
Põltsamaa vallas sõitis auto teelt välja, juht viidi haiglasse
Ööl vastu laupäeva, 21. märtsi kella 02.10 ajal juhtus liiklusõnnetus Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kalme külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 114. kilomeetril.
Sõiduauto Citroen, mida juhtis 34-aastane naine sõitis teelt välja. Sõiduki juht toimetati haiglasse.
Küsitlus: lähisuhtevägivalla kogemus vähendab usaldust politsei, kohtute ja prokuratuuri vastu
Arenguseire Keskuse tellimusel tehtud küsitlusest selgus, et lähisuhtevägivalla puhul usaldavad inimesed politseid ja teisi riigiasutusi märksa vähem kui tavaolukorras. Samal ajal püsib usaldus naiste tugikeskuste ja Ohvriabi vastu väga kõrgena ka nende seas, kelle kokkupuude vägivallaga on vahetu või hiljutine.
Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppel märkis, et kui tegu on lähisuhtevägivallaga, on inimeste usaldus õigussüsteemi ja politsei vastu oluliselt madalam tavapärasest usaldustasemest nende asutuste vastu.
„Veebruaris meie tellimusel tehtud küsitlus näitas, et Eesti inimesed hindavad kõrgelt naiste tugikeskuste ja Ohvriabi ohvrikeskset, empaatilist ja muret tõsiselt võtvat lähenemist ning usaldus nende asutuste vastu on kõrge. Samas ilmnes, et usaldus õigussüsteemi ja politsei vastu väheneb oluliselt, kui tegu on lähisuhtevägivallaga ning seda eriti nende seas, kelle kokkupuude vägivallaga on vahetu või hiljutine,” selgitas Koppel. Ta lisas, et see võib selgitada, miks viimastel aastatel politseis registreeritud juhtumite arv väheneb ning loob petliku mulje olukorra paranemisest.
Küsitluse alusel usaldab tervishoiuasutusi tavaolukorras 91%, politseid 85% ning kohut ja prokuratuuri 70% Eesti inimestest. Hiljutise või kestva lähisuhtevägivalla kokkupuutega inimeste puhul on aga vastavad näitajad 57%, 46% ja 30%. Naiste tugikeskusi ja Ohvriabi usaldab kuni 90% vastanutest ning usaldus nende vastu püsib kõrgena sõltumata sellest, kas kogemus vägivallaga on kestev või hiljutine, leidnud aset varasemalt või kogemus puudub.
Nii tervishoiu-, õiguskaitseasutuste kui ka politsei vastu on usaldus madalaim eelkõige psühholoogilise vägivalla korral, järgnevad majanduslik, seksuaalne ja digitaalne vägivald. Usalduse langus on väikseim füüsilise vägivalla korral. „See viitab, et politseid, õigussüsteemi ja tervishoidu nähakse vähem suutlikena eelkõige nende vägivallavormide korral, mis on vähem nähtavad ja mida on keerulisem tõendada,” juhtis Koppel tähelepanu.
Tugikeskused ja Ohvriabi eristuvad kannatanukesksema ja usaldusväärsema abina. Näiteks üle 90% vastajatest nõustus, et muret võetakse seal tõsiselt ning käitutakse erapooletult, inimlikult ja empaatiliselt, pakkudes emotsionaalset tuge. Tervishoiuasutuste puhul nõustub esitatud väidetega 70–75%. Teises servas on aga kohtud ja prokuratuur, mille puhul arvab vaid 36% kõigist vastajatest ja 30% lähisuhtevägivallaga kokku puutunud vastajatest, et nad pakuvad emotsionaalset tuge. Politsei puhul on vastavad näitajad 52% ja 45%.
Naised peavad lähisuhtevägivalla olukordi tõsisemaks ning abi otsimist ohtlikumaks. Ühtlasi on vägivalda kogenud naiste usaldus asutuste vastu madalam meeste omast. Kõige suuremad soolised erinevused usalduse tasemes ilmnevad digitaalse vägivalla puhul.
Lühiraport „Usaldus institutsioonide vastu lähisuhtevägivalla olukordades” on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Lähisuhtevägivalla levik ja trendid Eestis”, mille eesmärk on tuvastada lähisuhtevägivalla muutuvaid mustreid ja abiotsimise trende Eestis, et hinnata selle pikaajalist mõju ning toetada tõhusamate sekkumiste kujundamist. Lühiraportis kasutatud andmed pärinevad Arenguseire Keskuse tellitud ja Turu-uuringud AS tehtud küsitlusest, millele vastas 2009 täisealist inimest.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.
ARVAMUS: raske on see presidendi elu
Sotsiaalmeedias jagatakse sporditeemalist arvamust, kuidas raske on Eesti Olümpiakomitee presidendi Kersti Kaljulaidi elu.
Raske on see presidendi elu!
Seleta ja proovi aga tolku ei midagi.
Tahad nagu parimat, aga välja tuleb sellest ikka mingi aknalaual telefonilambiga vehkimine ja lapsseksiroboti jalgadega peksmine.
Elu on maailmas nii keeruliseks läinud, et hakka või jooma.
Ega ei oskagi nõu anda Kerstile.
Kui sa ikka selline saabas oled, siis tule sealt presidendi kohalt ära ja mine Pärnusse konisid korjama.
Ega sul see ju ka tegelikult hästi välja ei tulnud, aga mõne laisema said ehk kinni püütud ikka.
Kes kurat üldse kunagi tuli sellise idee peale, et temast mingi president teha?
Peab ikka õel huumorimeel olema!?!
Sama hästi võiks ta olla ju fotomodell.
Muus mõttes aga… on endiselt kõik hästi!
Reformi liikmete arv vabalanguses – ennustatakse hävingut
Sotsiaalmeedias juhitakse tähelepanu, et Reformierakonna liikmete arv kukkus alla 9000. Langus on kestnud juba pikka aega.
Nüüd on küsimus, kas Reformierakond laguneb või jookseb laiali. Kui tuntud näod lahkuvad, saab ennustada vaid täielikku hävingut.
KÄSIPALL: Meeste koondis edenes EM-valikturniiril alagrupifaasi: vastased olid nõrgemad, kui arvasime
Esmaspäeval kogunenud Eesti meeste käsipallikoondis kohtus täna Euroopa meistrivõistluste valikmängus Küprose meeste rahvuskoondisega. Edasipääseja selgus kahe matši kokkuvõttes ning eestlased võtsid kohtumisse kaasa neljaväravalise edu. Sel nädalal peetud sõprusmängudes võeti kindlad võidud Suurbritannia üle.
Eesti alustas kohtumist võimsa kaitsega, vastased olid tõsises hädas isegi viskele jõudmisega. Ise aga suudeti kiirrünnakud kindlalt realiseerida ning 13. minutil viis Mathias Rebase kolmas tabamus eestlased juba 6:1 ette. Ainus statistiline näitaja, milles Küpros juhtis, oli palli valdamine. Mängu iseloomustasid vastaste pikad rünnakud, mis sihile ei viinud.
17. minutil said vastased lõpuks oma teise värava, kuid koheselt pärast seda viis täna oma sajanda koondise kohtumise pidanud Dener Jaanimaa meid 8:2 ette. Poolaja lõpus õnnestus vastastel mõned väravad visata, kuid eestlased kontrollisid kohtumist täielikult ja võtsid noore Martin Lepiku tabamuse järel väikesele vaheajale kaasa 16:5 edu.
Teisel poolajal jätkas Eesti täielikult mängu kontrollimist ning peatreener Kaj Kekki sai eksperimenteerida erinevate koosseisude ja taktikaliste lahendustega. Muuseas sai oma esimese värava täiskasvanute koondise eest kirja Arno Vare, kui eestlased katsetasid ülekaalu mängimist ja tegi 50. minutil seisuks 29:12.
„Täna võib mõlema poolega rahul olla,” alustas koondise peatreener Kaj Kekki. „Kuigi vastased olid nõrgemad, kui me esialgu arvasime, siis ka selliste meeskondade vastu peab asjad toimima saama. Panen meestele südamel, et füüsilisega tuleb kõigil individuaalselt tööd teha.”
Lõppseisuks jäi 35:13 ja Eesti edenes koondtulemusega 66:40 2028. aasta Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsiooni alagrupifaasi, kus 32 meeskonda jagatakse kaheksasse neljaliikmelisse alagruppi. Loosimine toimub järgmisel nädalal. Finaalturniir peetakse 13. – 30. jaanuarini 2028. aastal Hispaania, Portugalis ja Šveitsis.
Eesti eest said värava kirja 12 mängijat ning nende seas viskasid enim Dener Jaanimaa seitsme ning David Mamporia ja Hendrik Varul viie väravaga. Vastaste poolet said Stefanos Tikkas ja Fotios Misailidis kirja kolm tabamust.
„Tahtsime täna selgelt rohkem ning saime oma taset näidata,” jätkas Dener Jaanimaa. „Vastane oli nagu oli ja lasi meil end üle joosta. Kuigi neil oli ka mõned puudujad, siis tänasel Küprosel poleks meie vastu ka täiskoosseisus mingit võimalust. Eriti, kui näitame sellist mängu nagu täna.”
Meeste käsipallikoondise kohtumised 2028. aasta EM-i eelkvalifikatsioonis:
07.01 Küpros 20:00 Küpros – Eesti 27:31
21.03 Kalevi Spordihall 16:00 Eesti – Küpros 35:13 (16:5)
Meeste käsipallikoondise sõprusmängud kvalifikatsiooni eel:
18.03 Kalevi Spordihall 18:00 Eesti – Suurbritannia 42:23 (17:12)
19.03 Kalevi Spordihall 14:00 Eesti – Suurbritannia 32:25 (16:12)
Eesti koondis mänguks Küprosega:
Madis Valk, Armis Priskus, Patrick Padjus, Mathias Rebane, Markus Viitkar, Artur Morgenson, Hendrik Varul, Martin Lepik, Trivo Vaigurand, Vahur Oolup, David Mamporia, Arno Vare, Hendrik Koks, Karl Roosna, Ilja Kosmirak, Dener Jaanimaa,
Treenerid: Kaj Kekki ja Janar Mägi
Füsioterapeudid: Margus Parts ja Allar Lamp Meeskonna juht: Priit Allikivi
This website uses cookies to improve your experience while you navigate through the website. Out of these, the cookies that are categorized as necessary are stored on your browser as they are essential for the working of basic functionalities of the website. We also use third-party cookies that help us analyze and understand how you use this website. These cookies will be stored in your browser only with your consent. You also have the option to opt-out of these cookies. But opting out of some of these cookies may affect your browsing experience.
Necessary cookies are absolutely essential for the website to function properly. These cookies ensure basic functionalities and security features of the website, anonymously.
Cookie
Duration
Description
cookielawinfo-checkbox-analytics
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Analytics".
cookielawinfo-checkbox-functional
11 months
The cookie is set by GDPR cookie consent to record the user consent for the cookies in the category "Functional".
cookielawinfo-checkbox-necessary
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookies is used to store the user consent for the cookies in the category "Necessary".
cookielawinfo-checkbox-others
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Other.
cookielawinfo-checkbox-performance
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Performance".
viewed_cookie_policy
11 months
The cookie is set by the GDPR Cookie Consent plugin and is used to store whether or not user has consented to the use of cookies. It does not store any personal data.
Functional cookies help to perform certain functionalities like sharing the content of the website on social media platforms, collect feedbacks, and other third-party features.
Performance cookies are used to understand and analyze the key performance indexes of the website which helps in delivering a better user experience for the visitors.
Analytical cookies are used to understand how visitors interact with the website. These cookies help provide information on metrics the number of visitors, bounce rate, traffic source, etc.
Advertisement cookies are used to provide visitors with relevant ads and marketing campaigns. These cookies track visitors across websites and collect information to provide customized ads.
Loading ...