Teisipäeva, 21. aprilli hommikul kell 07.55 kiirustasid päästjad Rõuge valda Haanja külla, kus teataja eluruumidesse tungis naaberkorterist sisse suits.

Naabri aken oli lahti ja sellest tuli suitsu, koputamise peale keegi uksele ei tulnud. Helistaja liikus õue ja teavitas teisi majaelanikke.

Päästjad avastasid korterist suitseva voodi, selles elav meesterahvas oli tulekahju omal käel kustutanud veega. Põlenud voodi viidi õue ja ventileeriti ruumid. Kiirabi vaatas kannatanu kohapeal üle.

Tulekahju sai alguse hooletust suitsetamisest voodis, hullemast päästis ülemine naaber, kelle korteris hakkas tööle suitsuandur. Korteri ja inimesega tegeleb edasi sotsiaaltöötaja, päästjad teevad kodukülastuse ja paigaldavad suitsuanduri.

Päästjad panevad inimestele südamele, et siseruumides suitsetamine on erakordselt ohtlik. Hõõguv koni või kuum tuhk võib väga kiiresti süüdata ümberkaudse põlevmaterjali nagu näiteks teki, mööbliesemed, ajalehed jms. Suitsetamiseks on soovitatav minna õue ja ohutusse kaugusesse trepikojast ning naabrite akendest. Kindlasti peab kodus olema õigesti paigaldatud ja töökorras suitsuandur, mida soovitame vähemalt kord kuus testnupule vajutamisega kontrollida.

Euroopa Kaitsefondi (European Defence Fund, EDF) 2025. aasta taotlusvoorus pälvis rahastuse 26 Eesti osalusega rahvusvahelist projekti. Nendele algatustele eraldab Euroopa Liit kokku üle 700 miljoni euro, moodustades enam kui poole kogu konkursi raames väljajagatavast summast. Eesti ettevõtete tööpakettide rahaline kogumaht on seejuures üle 28 miljoni euro.

Edukatele projektidele pani õla alla ka kaitseministeerium. Eesti osalusega projektidest 12 toetab kaitseministeerium kaasfinantseeringuga kokku enam kui 1,5 miljoni euro ulatuses.

Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsleri Siim Suklese sõnul näitavad äsja selgunud tulemused, et Eesti kaitsetööstusel on selge ja käegakatsutav roll Euroopa kaitsetööstuses.

„Meie ettevõtete ekspertiisi ja võimekust märgatakse rahvusvahelises konkurentsis üha enam. Seda kinnitavad ka möödunud aasta taotlusvooru tulemused, Eesti ettevõtete osalusega projektid on rahvusvahelises konkurentsis suutnud kaasata pea kaks kolmandikku kogu toetusfondist. Võrreldes aasta varasemaga kaasati Eesti osalusega algatustesse pea kaks korda suurem Euroopa poolne rahastus, enam kui 700 miljonit eurot. Samamoodi saame tõdeda, et ka ettevõtete haare on märgatavalt laienenud. 2025. aasta voorus edukaks osutunud projektidest pea igas teises osaleb ka mõni Eesti ettevõte,” sõnas Sukles. Ta rõhutas, et Eesti ettevõtete ja teadusasutuste edu põhineb pikaajalisel kogemusel ja innovaatiliste lahendustega silmapaistmisel.

2025. aasta taotlusvooru raames valiti rahastatavateks projektideks 57 rahvusvahelist algatust, mida toetati kokku enam kui miljardi euroga. Edukaks osutunud projektidest 26 sekka on kaasatud ka Eesti ettevõtted ja asutused Frankenburg Technologies, Krattworks, DSI, Talgen Cybersecurity, Milrem, Wayren, Falconers, Cafa Tech, Cybernetica, SpaceIT, Skycorp Technologies, Power-UP Fuel Cells, TrackDeep, DefsecIntel, Skudotech ja Eesti Kaitsetööstuse Liit (EKTL). Eesti ettevõtete osalusega projektide raames luuakse uued lahendused nii sensorite, küber, kosmose, energia, õhukaitse, materjaliteaduse kui ka allvee kategooriates.

Seekordses EDF taotlusvoorust sai teiste hulgas toetuse kaks Eesti juhitavat projekti. Projekti EURODAMM eestvedajaks on ettevõte Frankenburg Technologies. Projekti eesmärgiks on luua lahendus, mis ühendab korduvkasutatavad mehitamata õhuplatvormid laskemoonaga, et pakkuda taskukohaseid ja skaleeritavaid täppislahendusi elektroonilise sõjapidamise ja GNSS-i mittevõimaldavates keskkondades. Teise Eesti juhitud projekti STRATUS (Swarm Threat Resilience and Adaptive Tactical UxV Security) eesmärk on tagada julgeoleku kontekstis järgmise põlvkonna virtuaalne küberkaitsesüsteem, mis võimaldaks mehitamata sõidukite parvedel rünnaku korral ellu jääda ja oma missioon täita.

Ülevaade edukatest projektidest, mida toetab tahtekirjaga kaitseministeerium:

• Eesti juhtprojekt European Drone-Based Affordable Mass Munitions (EURODAMM), mida juhib Frankenburg Technologies. Lisaks osalevad projektis Eestist ka Talgen ja CybExer;
• Small Pitch Improved Resolution for Infrared Technology (SPIRIT) – Eestist osaleb projektis Falconers;
• Shipborne Multiband AESA Demonstrator (SHIMBAD) – Eestist osaleb projektis Cafa Tech;
• European Cyber Command and Control System (ECC2) – Eestist osalevad projektis Cafa Tech ja Cybernetica;
• Autonomous System for Inspection, Maintenance, Defence Operations and Manoeuvers (ASIMOV) – Eestist osaleb projektis SpaceIT;
• Space-based Persistent ISR for Defene and Europe Reinforcement (SPIDER2) – Eestist osaleb projektis Falconers;
• Drone-Based Scalable Tactical Operations Responsive Munitions (D-STORM) – Eestist osaleb projektis Falconers;
• Land Tactical Collaborative Combat Phase 2 (LATACC2) – Eestist osaleb projektis Milrem;
• Subsea Heterogeneous Integrated Ecosystem Link Development (SHIELD) – Eestist osaleb projektis Skycorp Technologies;
• Neuromorphic Event-Driven Vision for Multiple Defence Applications (NEVMA) – Eestist osaleb projektis DefsecIntel Solutions;
• Lightweight Secure Communication Protocol with HW-Backed Post-Quantum Crypthography (SEQUILITE) – Eestist osaleb projektis DefsecIntel Solutions ja Skudo;
• Sonobuoy Optimization for Unmanned Deployment and Underwater Detection (SOUND2) – Eestist osaleb projektis DefsecIntel Solutions.  

Euroopa Liit investeerib kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse aastatel 2021–2027 EDF kaudu orienteeruvalt 8 miljardit eurot. Programm aitab vähendada Euroopa Liidus kaitsetööstuse arendamise killustumist ning panustab Euroopa konkurentsivõime ja koostöö suurendamisse kaitsealases teadus- ja arendustegevuses.

Täpsem ülevaade EDF 2025. aasta taotlusvooru tulemustest: Result of the EDF 2025 Calls for Proposals

Kristi Rekand, Eesti Puuetega Inimeste Koja jurist

Puuetega inimeste arv kahaneb – miks ja kelle jaoks?

Statistika järgi on puuetega inimeste arv viimase kümne aasta jooksul vähenenud 145 000-lt 101 017-le, mis tähendab, et osakaal kogu elanikkonnast on langenud 11%-lt 7,4%-le. Tekib küsimus, kas sellel on mingid objektiivsed põhjused ja mida tähendavad puude tuvastamine ja vastav menetlus inimese jaoks igapäevaelus.

Olles töötanud enam kui 15 aasta sotsiaalõiguse valdkonnas juristina ja aidanud inimesi, kellel on puue (puue laiemas mõttes), realiseerida oma õigusi erinevates elulistes valdkondades, on tekkinud teadmine ja tunnetus sellest, mida inimesed vajavad ning kuidas ennast määratlevad.

Süsteemilt oodatakse stabiilsust, õigeaegset märkamist ja abi, eneseteostust ning võrdseid võimalusi ning asjaajamistes inimese arvamusega arvestamist, menetluse läbipaistvust ning otsuse puhul selgust ja arusaadavust inimese jaoks. Süsteemi muudatused on vajalikud siis, kui need muudavad inimeste elu paremaks ja aitavad inimestel senisest iseseisvamalt hakkama saada. Muudatused peavad olema inimestele, keda need puudutavad, selged, arusaadavad ja õigel ajal kommunikeeritud.

Puuetega inimeste arvu vähenemine on arvestades elanikkonna vananemist ja vaimse tervise probleemide sagenemist, arusaamatu. Eesti Puuetega Inimeste Koja juhtumite ja praktika alusel ning puuetega inimeste esindusorganisatsioonide esindajate ja ka teiste meie poole pöördunud puudega inimeste seisukoht on selge – ei mõisteta, kuidas, miks ja mille alusel neil puude raskusastet vähendatakse või puue üldse tuvastamata jäetakse. Me ei tea, kas põhjus on karmimas hindamises ja muutunud hindamispraktikas, töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise süsteemide ühildamatuses või aitavad tõesti tervishoid, abivahendid ja teenused nii palju, et puude raskusastme tuvastamiseks on alust järjest vähem. Samas inimeste hinnangul ravi, abivahendid ja teenused piiranguid ei kompenseeri või teevad seda üksnes teataval määral ehk inimese jaoks on piirangud jätkuvalt reaalsed ning igapäevaelu olulisel määral mõjutavad, mistõttu on puuetega inimeste arvu vähenemine ja muutunud otsused inimeste jaoks sageli arusaamatud. Need ei ole üksikute inimeste arvamused, vaid läbivad seisukohad, mis sõltumata puudeliigist ja sellest, kus piirkonnas inimene Eestis elab, Eesti Puuetega Inimeste Kotta jõuavad.

Pinge laes – puude raskusastme otsuse ootel

Meieni on jõudnud lugematu arv juhtumeid ja kogemuslugusid, kus inimesed on hirmul, ärevuses ja mures, kui peavad taaskord puude raskusastme tuvastamist taotlema. Näiteks 30-aastane mees, kes on 1-aastasest vanusest alates olnud pime, peab regulaarselt läbima puude raskusastme tuvastamise protsessi ehk pidevalt oma piirangut tõestama. Viidatud menetlus põhjustab stressi ja ärevust, mis on viinud depressioonini. Teine juhtum, kus tööealisel mehel oli neljajäsemehalvatuse ja käelise tegevuse piirangute tõttu tuvastatud korduvalt sügav puude raskusaste, korduvhindamisel tuvastati ootamatult üksnes raske puude raskusaste. Inimene pidi läbima kohtuvaidluse selleks, et nn saaks sügava puude raskusastme tagasi. Pikaajaline menetlus tekitas  pinget ja ärevust ning usaldamatust nii otsustava asutuse kui ka riigi suhtes tervikuna. Kahjuks ei ole viidatud lood erandid, vaid näited paljudest.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on teinud puuetega inimeste arvu vähenemise teemal nii Sotsiaalministeeriumile kui Sotsiaalkindlustusametile korduvaid pöördumisi ning korduvalt ka teemat kohtumistel arutanud, kuid üheselt arusaadavat vastust ja selgitusi senini saanud ei ole. Nõustamiste raames aitame inimesi ka juhtumipõhiselt puude raskusastme tuvastamise otsuste vaidlustamisel vaide- ja kohtumenetlustes. Viidatud vaidlused näitavad muutunud hindamiste praktikat ehk korduvhindamistel tuvastatakse varasemast väiksem puude raskusaste või ei tuvastata puude raskusastet üldse, kuigi inimese hinnangul on piirangud samad. Sageli esineb ka juhtumeid, mil tuvastatud on puuduv töövõime maksimaalseks perioodiks, kuid puude raskusastet ei tuvastata üldse.

Kohtusse jõudvad juhtumid on sageli tingitud ebaselgusest: tööealiste otsused on ilma sisuliste põhjendusteta; kui otsustes on toodud viited ekspertarvamusele, siis on need sedavõrd üldised või napisõnalised, et otsuse tagamaa jääb jätkuvalt  ebaselgeks; puudub terviseandmete seotus metoodikaga ning viited algandmetele; puuduvad viited metoodikale ja selgitused oluliste asjaoludega arvestamise või mittearvestamise kohta.

Kuna vaidlustaja on tihti korduvtaotleja, kelle seisund pole tema enda hinnangul paranenud, on otsuse tagamaa mõistmine väga oluline. Enamasti selliseid selgitusi otsusest ei leita. Ebaselgust ja läbipaistmatust suurendavad sageli inimese kahjuks tehtavates otsustes toodud põhjendused, kas puude raskusastme vähendamiseks või mitte tuvastamiseks, näiteks:

• piirang on ravi, teenuste, abivahenditega kompenseeritud;
• kui kaebaja suudab nii ennast kui autot liikluses kontrollida ja seejuures otsustada, kuhu sõidab ja miks ning kuidas seda teeb, siis oleks meelevaldne tuvastada puude raskusaste psüühikahäire esinemise tõttu;
• ärevus on ravi foonil stabiilne, ägenemiste ajal korrigeeritakse ravi haiglas, kus seisund paraneb;
• ööpäevaringne kõrvalabi vajadus sügava liikumispuude puhul tähendab vajadust liigutada abivajajat voodis (kuna ta ise ei suuda asendit vahetada), teda toita ja joota. Kuna taotleja käib korra nädalas saunas, istub hommikust õhtuni ratastoolis, teeb koduseid toimetamisi nagu tolmuimejaga koristamine, ahju kütmine ja mu analoogne, siis ei ole ta täielikult voodikeskne;
• vanaduspensioniealise inimese puhul hinnatakse isiku võimet süüa iseseisvalt talle ette serveeritud toitu, mitte võimet toitu valmistada.

Vaidemenetlus ja kohtusse pöördumine võib võtta viimasegi tervise

 Sotsiaalõiguse valdkonna otsustest arusaamine on inimese jaoks eluliselt oluline. Seetõttu on lubamatu, kui haldusorgan suhtub otsuste põhjendamise kohustusse pealiskaudselt või ükskõikselt, leides, et menetluslikult ja õiguslikult on lubatav asuda otsust põhjendama alles siis kui inimene pöördub kaebusega kohtusse.

 Kahjuks loeb meie kohtupraktika õiguslikult lubatavaks, kui haldusorgan asub põhjendamispuudustena käsitlevaid hinnanguid selgitatama alles vaidemenetluses. Inimese vaatest on viidatud olukord aga enam kui keeruline, kuna vaide esitamiseni ning kohtusse jõuavad ja jaksavad minna vaid vaimselt tugevamad. Seega paljude inimeste õigused jäävad realiseerimata, kuivõrd nad on hirmul kohtusse pöördumisega seotud  pingete ees, samuti on inimese jaoks äärmiselt raske, kui tema delikaatsed terviseküsimused,  igapäevaelu piirangud ja kaasuvad mured saavad arutelude keskpunktiks.

Kahetsusväärselt palju on juhtumeid, mil vaidemenetluse raames soovitud tulemust ei saavutata, kuid kohtusse pöördumisel teeb haldusorgan koheselt uue, inimese vaatest ootuspärase otsuse. Viidatud juhtumid tekitavad ebaselgust just põhjusel, et vaidemenetluse raames oli haldusorganil juba võimalus oma algset otsust muuta, kuid siis seda ei tehtud ning ebaselgeks jääb, miks otsustaja arvamus kohtusse jõudes muutub.

Ka on tekkinud mõned juhtumid, mil inimene vaidleb sisuliselt sama asja kohtus kahel korral ehk esitab vaide, mis jäetakse rahuldamata. Seejärel esitab kaebuse kohtusse, kohus rahuldab kaebuse, haldusorgan teeb uue otsuse mille inimene taas vaidlustab kuna otsus jäi sisuliselt samaks. Inimene pöördub mitterahuldava vaidemenetluse tulemusel taas kohtusse ning seejärel teeb haldusorgan ise omal initsiatiivil ehk enne kohtuotsust uue otsuse, millega määrab inimese poolt soovitud puude raskusastme. Seega on menetlus kestnud umbes aasta, vaieldud on vana otsust, ja korduva kohtumenetluse jooksul leiab haldusorgan ühtäkki, et siiski esineb alus puude raskusastme tuvastamiseks.

Kuigi halduskohtumenetlus on õiguskaitse seisukohast lihtne, kuna ei eelda õiguslikku põhjendamist ja riigilõivu ei pea maksma, siis on see inimese jaoks väga koormav. Enamus pöördujaid on ebakindlad, mures ja pelgavad kriitiliselt vastata otsuse tegija seisukohtadele, sest seda nähakse vastandumisena. Ka on tegemist menetlusega, mis tekitab vaimset pinget ja stressi kuna tegemist on väga isikliku ja tundliku vaidlusega, inimese emotsionaalne seotus on ilmselge. Seega ei ole vaide- ja kohtumenetlused reaalses elus inimese jaoks lihtsad ega kerged enda õiguste eest seismise võimalused.

Kaasav ja selge menetlus ning ootuspärased otsused võrduvad usaldusega riigi suhtes

Inimese ootused on selged: abi ja toetuse otsustamise/osutamise süsteem peab olema toetav ja läbipaistev ning süsteemsete probleemide lahendamine ei tohi jääda üksikisiku tasandile. Seda eriti sotsiaalõiguse valdkonnas, mis puudutab iga pöördujat otseselt ja eluliselt. Lubamatu on eeldada, et kuna inimesel on võimalik ootustele mittevastavat otsust vaidlustada, siis enne vaide- ja kohtumenetlust otsuseid põhjendama ei pea.

Lisaks on ootus, et sotsiaalõiguse valdkonnas tehtavaid otsuseid ka sisuliselt, sh inimese arvamusest eriarvamusele jäämisel hoolikalt põhjendatakse. Oluline on ka suhtlus ja avatus inimese vaatest muutunud otsuste selgitamisel ning süsteemsete, sh praktika muudatuse puhul üheselt selge ja piisava ajavaruga teavitamine. Läbipaistev ja kaasav menetlus tekitab usaldust nii riigi kui haldusorgani suhtes, vastupidine praktika ja suhtumine aga vastandumist ja viha. Kui haldusorgan teeb eksliku otsuse, tuleb seda tunnistada – see näitab haldusorgani tugevust.

Sotsiaalõiguse valdkonda puudutavad muudatused ja otsused peavad olema hoolikalt läbi mõeldud, võimalikud kitsakohad avatult aruteludesse toodud ning inimese vaatest mittesoodsad otsused alati ja igas asjaajamise etapis inimese jaoks arusaadavalt põhjendatud. Abi korraldamise/osutamise süsteemi ei saa üles ehitada nii, et otsuste ebaselgus jääb inimese enda mureks ning menetluslik ja sisuline selgusetus muutub uueks normaalsuseks. Iga inimene ja tema juhtum on olulised, õiguskindlus ja õigusselgus ning hea halduse tava ei saa olla ainult osa õigusteooriast, vaid peavad realiseeruma ka elus.  

MinuGeenivaramu portaalis uuendati värskete teadusavastuste ja arvutusmeetodite põhjal 212 000 geenidoonori tulemusi. Suurim edasiminek toimus ravimite geneetilise sobivuse hinnangus. Ligikaudu kahel protsendil geenidoonoritest on muutused farmakogeneetika raportis märkimisväärsed. Täpsustus ka teist tüüpi diabeedi ja südame isheemiatõve geneetilise eelsoodumuse arvutus, mille tulemusel muutus haiguse riskitase vähem kui kümnel protsendil geenidoonoritest.

„Kuigi inimese geenid ajas ei muutu, täieneb pidevalt teadmine geenivariantide mõjust. Uued teadusavastused võimaldavad juba kogutud andmeid uuesti analüüsida ja pakkuda täpsemat personaalset infot. Sellest põhimõttest lähtub ka geenidoonorite kasutajaportaali uuendus. Loodame, et saame sarnaseid teaduspõhiseid täiendusi ellu viia ka edaspidi,” ütles Eesti geenivaramu juht Lili Milani.

2024. aastal avatud MinuGeenivaramu portaal võimaldab geenidoonoritel tutvuda teadusuuringutel põhineva personaalse infoga teist tüüpi diabeedi ja südame isheemiatõve eelsoodumuse, ravimite mõju, kofeiini lagundamise kiiruse ning geneetilise päritolu kohta. Praeguseks on portaali külastatud üle 360 000 korra.

Uued teadusleiud täpsustavad ravimite sobivuse hinnangut

Andmeuuenduse kõige olulisem muudatus puudutab farmakogeneetikat ehk ravimite geneetilist sobivust. Jaanuaris avaldatud teadusartiklis kirjeldasid Tartu Ülikooli teadlased esmakordselt kliinilise uuringu põhjal seda, kuidas varem uurimata geenivariandid mõjutavad ravimite lagundamise kiirust inimese organismis. Umbes kahel protsendil geenidoonoritest on muutused farmakogeneetika raportis tähelepanuväärsed seoses CYP2C19 uue geenivariandi mõju tuvastamisega.

Lisaks täiendati ravimite lagundamisega seotud geenide loendit. Uudsena on portaalis info CYP2B6 ja ABCG2 geenide mõjust ravimite annustamisele. Soovitused põhinevad rahvusvahelise Kliinilise farmakogeneetika rakendamise konsortsiumi (CPIC) juhenditel ning puudutavad eelkõige antidepressante ja statiine. „See on täiesti uus teadmine, mida saame portaali vahendusel juba geenidoonoriteni tuua,” ütles Milani, lisades, et raviotsuseid peab tegema siiski arst. „Paneme geenidoonoritele südamele, et uue info põhjal ei tohi oma senist raviskeemi iseseisvalt muuta. Vajadusel saab raporti sisu ja ravimite tarvitamise soovitusi arutada oma raviarstiga,” selgitas ta.

Haigusriskide hinnangud valdavalt ei muutu

MinuGeenivaramu portaalis kuvatakse ka geneetilist eelsoodumust teist tüüpi diabeedi ja südame isheemiatõve suhtes. Riskitasemeid on mitu ning hinnang kujuneb inimese geenide, tervisenäitajate ja -käitumise koosmõjus. Andmeuuenduse järel jääb üle 90 protsendil geenidoonoritest haigusriskide hinnang samaks. Muutused puudutavad peamiselt neid, kelle varasem tulemus paiknes kahe riskitaseme piiril. Sellisel juhul võib hinnang liikuda ühe taseme võrra – näiteks keskmisest kõrgeks või vastupidi.

Eesti geenivaramu juht tõi välja, et tervisenäitajate muutus, näiteks suitsetamisest loobumine või kehakaalu tõus, mängib riskihinnangu kujunemises rohkem rolli kui arvutusalgoritmi uuendus. „Geenide kõrval mõjutavad inimese tervist eluviis ja tervisenäitajad ning just neis valdkondades on võimalik ise palju ära teha. Geneetiline eelsoodumus ei ole paratamatus – teadlikkus oma geneetilistest eripäradest aitab terviseriske paremini mõista ning teha valikuid, mis toetavad tervemat tulevikku,” selgitas Milani.

Portaali sisselogimisel palutakse geenidoonoritel oma terviseandmed üle vaadata ja vajadusel neid uuendada, et riskiskoorid peegeldaksid võimalikult täpselt nende praegust terviseseisundit. Süsteem arvutab tulemused sisestatud andmete põhjal ümber automaatselt.

Platvorm teadusuuringutes osalemiseks

Milani sõnul ei ole portaal geenidoonoritele enam pelgalt koht oma tulemuste vaatamiseks, vaid ka keskkond teadusesse panustamiseks. Praegu on kõigile geenidoonoritele avatud Eesti suurim heaolu ja vaimse tervise uuring. „Just tänu teadusuuringutele saame ka edaspidi anda geenidoonoritele täpsemat tagasisidet. Iga inimese osalus aitab seniseid teadmisi täiendada ja on seetõttu kuldaväärt,“ kutsus Milani geenidoonoreid üles uuringus osalema.

Inimesed, kes pole kindlad, kas nad on geenidoonorid, saavad seda kontrollida, kui logivad ID-kaardi, Smart-ID või mobiil-ID abil sisse portaali https://portaal.geenidoonor.ee.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 22. aprill 2026:

konveier töötas tihedalt ja kumbki pool edenes.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Krimm.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: kahe muutusega.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: vene pool sammu edasi sai.
7. Bahmut: vist muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta rindejoones.
9. Lõunarinne: vene pool pisu kaugele jõudis.
10. Herson: Ukraina laiendab enda kontrollitvat ala.

11. venemaa taastab pärast Ukraina rünnakuid rafineerimistehastele bensiinitootmises riikliku planeerimissüsteemi.
12. Rootsi luure: venemaal ulatub reaalne inflatsioon 15%-ni ja on peaaegu kolm korda kõrgem ametlikust määrast.
13. venemaa viimase 20 aasta kuritegevuse statistika on Ülemkohtu veebisaidilt kadunud.
14. šoigu ähvardas Moldovat venemaa sekkumisega.
15. bastrõkin käskis uurida lasteraamatuid “38 papagoid”, “Kahjulik nõuanne” ja “Kassipoeg nimega Gav”.
16. Dollari vahetuskurss langes esimest korda kolme aasta jooksul alla 75 rubla.
17. Lühiuudised

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 231 lahingukokkupõrget ehk siis juba mõni päev suudetakse tugevamat survet hoida. Kõige tihedam Pokrovski lõik aga üha enam annab tooni vene poole kompimised terve rinde ulatuses, peaasi et kuskilgi edasi saaks. Ei peagi olema sõjalist vajadust ehk siis taktikalist vajadust. Jõude seisab siiski paljudes lõikudes iga päev raha kulutavat seltskonda ja eks siis vene sõjaväe kultuuri päraselt neid „muidusööjaid” kõikjal teele saadetaksegi. Jah, on hakanud uuesti tulema kaugemale jõudmisi ja edasised päevad näitavad, kas päriselt ka kuskil pikemalt kand maha saadakse.

Eile viis vaenlane läbi 78 õhurünnakut, heites alla 287 juhitavat pommi. Lisaks kasutas vaenlane 7067 kamikaze-drooni ja sooritas 2810 kaudtulelasku ja positsioonidele, sealhulgas 65 mitmikraketiheitjaga. Droone ja kaudtulelaske viimase aja keskmisest vähem. Kas anomaalia, et mõlema langus samal päeval või on pisu lootust võimekuse languses…

1. venelased heitsid Slovjanskile eile öösel kaks korda FAB-pomme. Hävis kool ning kahjustati 18 kortermaja, 3 eramut, 4 poodi ja apteeki. 3 inimest sai vigastada.
Kolmapäeva, 22. aprilli hommikul levis uudis ühest hukkunust ja ühest haavatust vaenlase rünnakus transporditaristule Zaporižja oblastis.

2. Reuters teatas tööstusallikatele viidates, et Novokuibõševski ja Tuapse naftatöötlemistehased (mõlemad kuuluvad Rosneftile) on droonirünnakute tõttu naftatöötlemise peatanud.

vene meedia teatel kukkus droon täna varahommikul linna ühes naabruskonnas asuvale hoonele, põhjustades osa hoonest kokkuvarisemise ja tulekahju puhkemise. Hoone fassaad sai kahjustada ning kümned aknaraamid ja -klaasid purunesid. Pealtnägijad teatasid ka, et hoone lähedal sai kahjustada mitu autot. Põhjuseks olla vene enda õhutõrje töö ja tabati enda drooni.

Eile õhtust algasid droonirünnakute tõttu plahvatused okupeeritud Krimmis.
Kohalike teatel toimusid peale kella 21-te kaks plahvatust Fiolenti poolsaare lähedal, venemaa õhutõrjeväed vaikisid.

Kell 21.49 toimus Sakski rajoonis võimas plahvatus, teatas kohalik.
21.52: Plahvatus Sevastopolis Kindral Ostrjakova tänava lähedal, teatasid kohalikud.
21.53: Kohalikud teatasid, et tulistamine Sevastopoli ja Suurtükiväe lahe piirkonnas,
Kohalike teatel toimus kell 5.56 hommikul Krimmis Kacha lennuvälja piirkonnas võimas plahvatus ja teine plahvatus Belbeki lennuvälja piirkonnas.

3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: nii ja naa.
vene piiri äärne Ukraina küla Veterinarne on püsivamalt okupeeritud (kaart 1). Küla, kus u 10 päeva tagasi hukkas vene pool 4 Ukraina sõjavangi.
Juba mitu päeva on Ukraina omad tegelenud Ohrimivka küla puhastamisega ja tundub, et edukalt. Küla asub senisest aktiivsest piirkonnast ida pool ja on vene sillapea üle Vovtša jõe, mida nüüd Ukraina omad likvideerida püüavad.

5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: eilseks jõudsid vene soldatid Rai Oleksandrivka külani. Kas neist keegi ka peale droonirünnakuid ellu jäi, ei tea. Ka mujal jõutakse kohati kaugemale aga mitte halli ala ületada.

7. Bahmut: rindejoones küll muutusi ei tuvastanud aga tundub, et surve tõuseb ja kiputakse ikka suutma Kostjantõnivka linna viia rohkem üksusi kui neid Ukraina omad hävitada suudavad. Samaaegselt surutakse linna servad linnast möödumiseks.

8. Donetsk: surumist jagus, edenemist mitte.
9. Lõunarinne: võib-olla ühe küla kaotus.
Verhnja Tersa külas on vene pool kanna maha saanud (kaart 4). Neid sealgi droonidega jahiti aga selgust jooksvast seisust veel pole.

10. Herson: viimaste päevade vene droonilöökide järgi tundub, et Ukraina on laiendanud enda kontrollitavat ala nii Antonovski silla sillapeas kui sealt lõunas.

11. venemaa võimud naasevad nõukogude tava juurde riiklikult planeeritud bensiini tootmise juurde vastuseks Ukraina droonirünnakutele, mis eelmisel aastal halvasid ligikaudu 20% rafineerimistehaste võimsusest ja sulgesid ainuüksi viimase kuu jooksul viis suurt rafineerimistehast.

venemaa energeetikaministeerium hakkab naftaettevõtetele välja andma kohustuslikke soovitusi kütuse tootmismahtude, siseturu tarnete, ekspordi ja börsimüügi kohta, teatab Interfax olukorraga tuttavale allikale viidates.

Need korraldused mõjutavad 5. klassi bensiini ja diislikütuse tootmist ning need sätestatakse naftaettevõtete ja energeetikaministeeriumi vahelistes lepingutes, mille eelnõud on Interfaxi allikate sõnul juba valmis. Eeldatakse, et need jõustuvad pärast vastava valitsuse määruse vastuvõtmist ja jäävad kehtima kuni 2026. aasta lõpuni.
Ka bensiinijaamade hinnad alluvad rangele valitsuse kontrollile: naftaettevõtted peavad hoidma oma kasvu inflatsioonimäära piires, võttes arvesse käibemaksu ja aktsiisimaksude tõusu. Energeetikaministeerium ja föderaalne monopolidevastane teenistus jälgivad uut süsteemi.

Eelmisel aastal ründasid Ukraina droonid venemaa naftatöötlemistehaseid vähemalt 80 korda, põhjustades tehastes rekordilise 23% seisaku. Selle tulemusel seisid piirkonnad Kamtšatkast Kesk-venemaani silmitsi bensiinipuudusega, millest mõned olid sunnitud kasutama kuponge, ja bensiinijaamade hinnad tõusid 14 aasta kõrgeimale tasemele (septembris 12,7% aastavõrdluses). Aasta lõpuks aeglustus bensiini hinna kasv 10,8%-ni, kuid jäi peaaegu kaks korda kõrgemaks kui ametlik inflatsioon, mille Rosstat hindas 5,6%-le.

Alates 2026. aasta algusest on naftatöötlemistehaseid droonidega rünnatud vähemalt 12 korda. Ainuüksi viimase kuu jooksul on viis suurt naftatöötlemistehast olnud sunnitud tootmise peatama: Kinef Leningradi oblastis (venemaal teisel kohal 20 miljoni tonniga), Nižhegorodnefteorgsintez (neljas kohal 17 miljoni tonniga), samuti Novokuibõševski, Saratovi ja Tuapse naftatöötlemistehased.

See on toonud kaasa bensiinihindade uue hüppe börsil: AI-92 on aasta algusest tõusnud 22% ja AI-95 21%. Vastuseks kehtestas valitsus 1. aprillil bensiini ekspordikeelu taas – vaid kuu aega pärast selle tühistamist.

Uute lepingute kohaselt energeetikaministeeriumiga on naftaettevõtted kohustatud järgima kütuse tootmise ja saatmise soovitusi, võttes arvesse tootmis- ja logistilisi võimalusi, ütles allikas Interfaxile. Allika sõnul saavad naftaettevõtted arutada valitsuse avaldatud plaanide muudatusi ainult vääramatu jõu korra.

12. venemaa võimud ilustavad süstemaatiliselt majandusstatistikat, et luua läänes mulje, nagu tuleks majandus sanktsioonide ja tohutute sõjakulutustega edukalt toime, ütles Rootsi sõjaväeluure juht Thomas Nilsson Financial Timesile.

Tema sõnul on venemaa reaalne inflatsioonimäär lähedal 15%-le, mis on venemaa keskpanga baasintressimäär. See on peaaegu kolm korda kõrgem Rosstati ametlikust näitajast – märtsi lõpu seisuga 5,87%.

Ametliku statistika kohaselt aeglustub inflatsioon venemaal: 2025. aasta märtsi tipphetkel ulatus see aastases võrdluses 10,34%-ni ja on sellest ajast alates poole võrra vähenenud.

Kodanikud ise hindavad hinnatõusu aga peaaegu identselt Rootsi luureandmetega – aprilli keskpanga uuringu kohaselt 14,6%. Lisaks on täheldatud inflatsiooni tase erinevalt Rosstati andmetest viimase aasta jooksul jäänud praktiliselt samaks: näiteks 2025. aasta septembris hindasid venelased aastaseks hinnakasvuks 14,1%, mais aga 15,5%.

putini loodud süsteem on selline, et ta ise ei pruugi olla teadlik oma majandusliku olukorra raskustest, ütleb

Nilsson: „Kuid isegi valeinfo korral, mida ta saab, pole sellest pääsu.”

Nilssoni sõnul nõustub ta Saksa luureagentuuri (BND) järeldustega, mis varem väitsid, et venemaa tegelik eelarvepuudujääk eelmisel aastal oli 8 triljonit rubla (80 miljardit eurot), mitte rahandusministeeriumi teatatud 5,6 triljonit. BND arvutas ka, et kremli sõjalised kulutused söövad poole eelarvest ametliku 30% asemel, mõõdetuna NATO standardite järgi, mis hõlmavad ka kulutusi ehitusprojektidele, IT-teenustele ja sõjaväe heaolule.

Rootsi leiab, et venemaa ripub juuksekarva otsas, teatas Nilsson: „venemaa majanduse jaoks on võimalikud ainult kaks stsenaariumi: pikaajaline langus või šokk. Mõlemal juhul jätkab see allakäiguspiraali finantskatastroofi suunas.”

Vaatamata süngetele majandusväljavaadetele ei ole putin loobunud ega plaanigi loobuda oma maksimalistlikest ambitsioonidest Ukraina suhtes ning peab USA vahendatud läbirääkimisi poliitiliseks teatriks, väidab Rootsi luureteenistuse juht.

Kuigi putin väidab, et tahab kogu Donbassi endale saada, tahab ta tegelikkuses tõenäoliselt Ukraina Mustast merest ära lõigata, vallutades Odessa, ja võib-olla on ta isegi säilitanud oma nõuded Kiievile, usub Nilsson.

13. venemaa Föderatsiooni Ülemkohtu statistika kriminaal-, tsiviil- ja haldusasjade istungite kohta venemaa kohtutes viimase 20 aasta jooksul ei ole enam avalikult kättesaadav. Nagu Verstka märkis, on Ülemkohtu kohtuosakonna veebisaidil seda teavet sisaldav osa otselingi kaudu ligipääsetuna tühi ning avalehelt avades kuvatakse teade teave pole ajutiselt saadaval. Eelmisel päeval kuvati statistikat täies mahus.

Samal ajal pidi Ülemkohus määruste kohaselt avaldama 2025. aasta teise poolaasta andmed 20. aprilliks, kuid pole neid siiani avaldanud, märkis Sever,Realii. Samuti on kadunud osakonna VKontakte lehelt link andmearhiivi lehele.

Ajakirjanikud ja inimõiguslased kasutasid kohtustatistikat: eelkõige võimaldas see neil analüüsida karistuste dünaamikat riigireetmise, sõjavastaste võltsingute, armee diskrediteerimise, sabotaaži ja terrorismi õigustamise juhtumites, mis hakkasid pärast Ukraina sissetungi vohama.

Statistika aitas jälgida ka venemaa sõjaväelaste toime pandud kuritegusid. 2025. aastal avaldas ministeerium esmakordselt andmed selle kohta, kui palju inimesi, kes olid sõlminud lepinguid kaitseministeeriumiga, pääsesid kriminaalkaristusest. Samal ajal hakkasid kohtud eelmisel aastal kustutama teavet kohtuasjade kohta, milles kodanikud kuulutati surnuks või kadunuks, mis raskendas sõjaohvrite hindamist.

venemaa võimud hakkasid pärast Ukraina sissetungi valitsuse statistikat varjama. Nad salastasid osaliselt või täielikult vähemalt 14 asutuse andmed. Näiteks peaprokuratuur lõpetas venemaa kuritegevuse andmete ajakohastamise ja föderaalne vanglateenistus lõpetas vangide suremuse ja haigestumuse andmete ajakohastamise.
Samuti eemaldati avalikult puuetega inimeste arvu kohta käivad detailsed andmed seoses sõjas haavatute arvu järsu kasvuga, kellest Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) ja kõrgetasemelise venemaa allika hinnangul olid ligikaudu 400 000 püsiva puudega.

Lääne sanktsioonide ja majandusprobleemide keskel sulgesid võimud kogu tollistatistika, andmed keskpanga kulla ja välisvaluutareservide koosseisu kohta ning lubasid suurettevõtetel mitte avaldada finantsnäitajaid. 2023. aastal salastati andmed nafta ja gaasi tootmise kohta ning 2024. aastal, pärast Ukraina droonirünnakuid, salastati ka bensiini ja diislikütuse tootmise statistika.

2025. aastal kadusid avalikult andmed venemaa oodatava eluea kohta ja detailne demograafiline statistika. See juhtus pärast seda, kui sündimus venemaal langes madalaimale tasemele alates 18. ja 19. sajandist ning loomulik rahvastiku vähenemine lähenes 600 000-le.

14. Moldova võimude tegevus Transnistria suhtes meenutab üha enam Donbassi sündmusi pärast 2014. aastat, teatas venemaa Julgeolekunõukogu sekretär šoigu intervjuus ajalehele Komsomolskaja Pravda.

Tema sõnul on Kišinjov Ukraina osalusel kehtestanud piirkonnale blokaadi ja teeb kõik endast oleneva, et halvendada kohaliku elanikkonna elutingimusi, luues kaubandus-, pangandus- ja transporditõkkeid. „Nende hulka kuuluvad liikumisvabaduse piirangud, ebaseaduslikud tollimaksud, kodakondsuse meelevaldne äravõtmine… Olukord on ausalt öeldes kohutav. Süsteemselt olulised ettevõtted ei tegutse või tegutsevad katkendlikult ning valitseb krooniline energiapuudus,” ütles šoigu.

Ta märkis, et Moldova juhtkonna retoorika Transnistria suhtes sarnaneb üha enam Ukraina võimude avaldustega Donbassi kohta pärast 2014. aastat ja hoiatas vabariiki eskalatsiooni eest, ähvardades venemaa sekkumisega.

„Transnistrias elab üle 220 000 venemaa kodaniku ning nende huvid ja julgeolek on Kiievi ja Chişinău mõtlematu ja vastutustundetu tegevuse tõttu praegu ohus. Ja vajadusel astub venemaa kõik vajalikud sammud ja kasutab kõiki olemasolevaid meetodeid nende kaitsmiseks,” rõhutas šoigu.

Ta süüdistas ka Moldovat katses venemaa töörühma Transnistriast välja välja pigistada. Julgeolekunõukogu sekretär tuletas meelde, et 17. aprillil kuulutas vabariik kontingendi juhtkonna personae non gratae’ks, mis sisuliselt võttis ülemadelt õiguse piirkonnast välja reisida. šoigu sõnul kinnitab see samm ühtlaselt Chişinău kindlat kavatsust olukorda veelgi eskaleerida.
„

Loodame siiski, et sündmused ei arene halvima stsenaariumi järgi. Oleme korduvalt ja igal tasandil hoiatanud, et kõik katsed lahendada Transnistria küsimust jõuga, samuti soov asendada vene rahuvalvajad lääneriikide kontingendiga, kutsuvad esile negatiivseid tagajärgi Moldovale ja kogu piirkonnale,” lõpetas šoigu.

Need avaldused tulid ajal, mil Moldova kinnitas oma otsust SRÜ-st lahkuda. kreml oli varem öelnud, et vabariiki ei oota midagi head, kui ta jätkab venemaaga konfrontatsiooni kurssi Euroopaga suhete loomise nimel.

2025. aasta sügisel kiitis Moldova heaks uue sõjalise strateegia kuni 2035. aastani, milles nimetas venemaad peamiseks ohuks. President Maia Sandu on varem korduvalt süüdistanud Moskvat Chişinău asjadesse sekkumises ja riigipöördekatsetes.

15. venemaa uurimiskomitee juht aleksandr bastrõkin (foto, ka üks sellest eriti vastikute kremli omade pundist) on andnud korralduse lastekirjaniku Grigori Osteri teoste uurimiseks, teatas uurimiskomitee pressiteenistus.
Osteri teosed, mille hulka kuuluvad „Kahjulik nõuanne”, „38 papagoid” ja „Kassipoeg nimega Hau”, sisaldavad uurimiskomitee sõnul „pedagoogilisest seisukohast küsitavaid õpetusi” ning nende uurimine on vajalik „alaealiste tuvastamiseks kuritegude ettevalmistamise etapis”.

See on uurimiskomitee avalduse kohaselt üks noorukite kriminaliseerimise vastastest võtmemeetmetest. Agentuur rõhutab, et Osteri teoseid arutati agentuuri humanitaarkatastroofide, loodusõnnetuste, terroriaktide ja relvakonfliktide ohvriks langenud laste abistamise koordineerimisnõukogu koosolekul. Osalejad märkisid ka Hiina kogemust algoritmilise kontrolli süsteemi väljatöötamisel ohtliku sisu jälgimiseks ja piiramiseks.

bastrõkini korraldus puudutab Osteri luuletsüklit „Kahjulik nõuanne”, teatas uurimiskomitee pressiteenistus TASS-ile. See raamat on üks Osteri kuulsamaid teoseid. See annab lastele humoorikalt nõu teha vastupidist – näiteks mitte pesta käsi, mitte lõigata küüsi või joonistada tapeedile. Lisaks „Kahjulikule nõuandele” on kirjanik tuntud ka oma animafilmide „Püüti kinni see, kes hammustas!” ja „Ahvid” stsenaariumide poolest.

Pärast täieulatusliku sõja puhkemist Ukrainas hakkasid venemaa raamatukogud ja raamatupoed saama keelatud levitamisega raamatute nimekirju. Need nimekirjad sisaldasid peamiselt sõjavastaseid autoreid, samuti neid, keda venemaa justiitsministeerium oli määranud välisagentideks. Hiljem keelasid võimud LGBT-propaganda ja narkopropaganda, mis viis kümnete tuhandete teoste müügilt eemaldamiseni, alates Boccaccio „Dekameronist” kuni Stephen Kingi ja Haruki Murakami romaanideni.

Suured kirjastused (Eksmo, AST) hakkasid massiliselt kirjandust tagasi kutsuma, kartes trahve ja kriminaalsüüdistusi. 2024. aasta veebruaris avaldas ajakirjanik Aleksandr Pljuštšov nimekirja 252 keelustatud raamatust, mille autentsust kinnitas MegaMarket. See sisaldas muuhulgas „See”, „Väike elu”, „Kadunud aja otsinguil” ja isegi „Netochka Nezvanova”.

16. venemaa keskpank kehtestas 22. aprilli ametlikuks dollari vahetuskursiks 74,59 rubla. See on madalaim hind alates 2023. aasta veebruari lõpust. Eurot langetati 61 kopika võrra 87,77 rublani ja jüaani 11,04-lt 10,95 rublani, mis on vastavalt aasta ja kolme kuu madalaim hind.

Dollar on viimastel päevadel mitu korda lühiajaliselt langenud alla 75 rubla, kuid seejärel tagasi pöördunud. Keskpank määrab vahetuskursi pankadevaheliste päeva jooksul tehtud tehingute tulemuste põhjal, millest nad on kohustatud regulaatorile aru andma, seega pole tegemist üksikjuhtumiga.

Dollar jätkab langust; aprilli algusest on see ületanud 8%, märgib Finami analüütik Nikolai Dudtšenko. Ta usub, et on suur tõenäosus, et dollar langeb 74 rublani ja võib-olla isegi lähemale 72 rublale. Rubla kursi tõstavad nafta hinna tõus, kirjutavad Solid Investmentsi analüütikud. Iraani sõda tõi kaasa Uurali toornafta hinna tõusu üle 100 dollari barreli kohta ning naftaettevõtete tulud ületasid 2 miljardit dollarit nädalas, mis on Bloombergi hinnangul rekord alates 2022. aasta juunist.

NEST-keskuse vanemteaduri Sergei Aleksašenko sõnul maksavad naftaettevõtted aprillis eelarvesse täiendavalt 215–220 miljardit rubla maavarade kaevandamise maksu. Lisaks peavad naftaettevõtted 28. aprillil maksma täiendavat tulumaksu (NDD), mida makstakse kord kvartalis.

Nafta on vaid osa ekspordist. Hinnaindeksikeskuse kaubaindeksi kohaselt on kogu venemaa ekspordi hinnad tõusnud ligi 40%. Seega ei tule mai lõpuks märkimisväärsed eksporditulud ainult naftast, märkis majandusteadlane Jegor Susin.

IFC Solidi andmetel mängib rubla kasuks ka rahandusministeeriumi otsus peatada eelarvereegel, mis praeguste naftahindade juures oleks muutnud selle turul välisvaluuta ostjaks.

venemaa valuuta tugevnemine on aga nii kaugele jõudnud, et valitsus kaalub varajast naasmist valuutaturule. Turuosalised eeldavad, et see juhtub juba mais. Rahandusministeerium on Astra Management Company andmetel olnud rubla peamine uudisteallikas alates veebruarist. Algselt pööras see rubla langustrendi ümber, teatades plaanist karmistada eelarvereeglit juba 2026. aastast; märtsis need plaanid hüljati, mis aitas rublal stabiliseeruda.
Seejärel peatas ministeerium regulaarsed valuutavahetustehingud juulini, mis tõstis rubla ettevõtte andmetel mitme kuu kõrgeimatele tasemetele. Astra langetas ka oma dollari keskmise aastase vahetuskursi prognoosi 83,5-84 rublalt 80,6 rublani. Keskpanga küsitletud analüütikute aprillikuu konsensus oli 81,2 rubla dollari kohta, võrreldes märtsikuu 84 rublaga dollari kohta.

17. Lühiuudised

Ukraina õhujõudude teatel saab venemaa Shahed ja Gerbera droone reaalajas oma territooriumilt juhtida. Pressiesindaja Jurii Ihnat ütles, et venemaa väed võivad rünnakute ajal droonide juhtimiseks kasutada ka mobiilsideoperaatorite võrke. See võimekus viitab täiustatud kaugjuhtimisele ja koordineerimisele käimasolevates mehitamata õhusõidukite rünnakutes.

putin ütles, et venemaa jätkab piiril asuva turvatsooni laiendamist, kirjeldades seda kui pidevat protsessi. Ta lisas, et tsooni pikendatakse seni, kuni tema sõnul on ohud venemaa piirialadele kõrvaldatud.

Itaalia välisministeerium kutsus teisipäeval Roomas välja Venemaa suursaadiku pärast seda, kui kremli propagandistist telesaatejuht solovjov solvas eetris peaminister Giorgia Melonit, nimetades teda „fašistlikuks l…uks” jne.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Briti parlament jõudis kokkuleppele eelnõus, millega kehtestatakse sigarettide ostmise keeld kõigile, kes on sündinud alates 1. jaanuarist 2009.

Nii parlamendi alam- kui ka ülemkoda jõudsid kokkuleppele tubaka- ja e-sigarettide seaduse lõpptekstis, mille eesmärk on luua suitsuvaba põlvkond. Vaid kuninga allkiri lahutab eelnõud seaduseks saamisest, vahendab BBC.

🚭🔥 The UK is doing the unthinkable: cigarettes banned forever for an entire generation

Parliament has approved a landmark “smoke-free generation” law. Anyone born after January 1, 2009 will never be able to legally buy cigarettes or vapes.

This effectively means the end of… pic.twitter.com/KVOAERFjgb

— NEXTA (@nexta_tv) April 22, 2026

Saksa lennufirma Lufthansa teatas eile teisipäeval 21. aprillil, et jätab suve jooksul ära 20 000 lühimaa lendu, et säästa lennukikütust.

Lufthansa põhjendab otsust sellega, et lennukikütuse hinnad on „Iraani konflikti puhkemisest alates kahekordistunud”. Lennufirma eesmärk on nende meetmete abil säästa „enam kui 40 000 tonni lennukikütust”.

Lendude tühistamine mõjutab lennuliikluse sõlmpunkte Frankfurdis, Münchenis, Zürichis, Viinis, Brüsselis ja Roomas. Vaatamata sellele kinnitas Lufthansa, et „ettevõtte lennukikütuse kättesaadavus on lähikuudel tagatud”.

Ka teised lennufirmad on teatanud sarnastest meetmetest. Skandinaavia suurim lennufirma SAS on kõrgete kütusekulude tõttu tühistanud umbes tuhat lendu.

Air France-KLM on kehtestanud pikamaapiletitele 100 euro suuruse lisatasu. Tegevjuhi Michael O’Leary sõnul võib Euroopa suurim lennufirma Ryanair olla sunnitud tühistama 10 protsenti oma suvelendudest.

Euroopa lennujaamu esindav organisatsioon ACI Europe on hoiatanud, et Euroopat ähvardab ulatuslik lennukikütuse puudus, kui Hormuzi väina lähitulevikus laevaliiklusele ei avata.

Iraan sulges USA ja Iisraeli rünnakute eest kättemaksuks olulise laevandustee. Tavaliselt imporditakse umbes 40 protsenti Euroopa lennukikütusest väina kaudu.

Alates aprillist on abiellumisel, lahutamisel ja nimemuutmisel võimalik alustada kohe e‑rahvastikuregistris uue nimega isikut tõendavate dokumentide taotlemist.

Siseministeeriumi rahvastikuregistri osakonna sündmusteenuste projektijuht Anna Chasan ütles uut e-teenust kommenteerides, et nime muutmise järgselt on uue dokumendi taotlemine protsessi loogiline jätk, millega nüüd ka süsteem arvestab ja proaktiivselt juba inimese õigesse kohta suunab. „Kui inimene esitab abiellumise, lahutuse või nimemuutmise avalduse e-rahvastikuregistris, pakume talle kohe võimalust esitada uus dokumenditaotlus Politsei- ja Piirivalveameti eeltaotluskeskkonnas. See tähendab, et enam ei ole vaja oodata, kuni üks sündmus on registris lõplikult vormistatud, et alustada seejärel uut protsessi teises menetluskeskkonnas. Nii muutub suhtlus riigiga jälle grammi võrra lihtsamaks, kiiremaks ja loogilisemaks.”

Uus lahendus võimaldab dokumenditaotluse suunata menetlusse kohe pärast nime muutmisega seotud sündmuse toimumist. Inimene ei pea pärast nime ametlikku muutmist uuesti iseteenindust kasutama või avalduse esitamiseks eraldi teenindusse pöörduma. Küll aga ei pääse täielikult Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses asuva digikioski külastamisest, sest seal saab teha uue dokumendifoto, anda sõrmejäljed ning allkirjanäidise.

„Soovime, et inimeste jaoks oleks oluliste elusündmustega seotud asjaajamine võimalikult sujuv ja mugav. Uus lahendus laseb vajalikud eeltoimingud ühes kohas vormistada ning seeläbi on uute dokumentide taotlemine oluliselt mugavam,” ütles PPA arendusosakonna politseileitnant Marit Abram.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) teenuste äritalituse tootejuhi Triin Gailani sõnul on kõik taotlustega seonduv koondatud riigiportaali eesti.ee kasutaja jaoks ühte kohta, mis  võimaldab jälgida oma elusündmusega seotud infot personaliseeritult. „Nii saab inimene ühest kohast ülevaate vajalikest toimingutest ja oma dokumenditaotluse menetluse käigust. Oleme seeläbi sammu lähemal terviklike, kasutajakesksete ja proaktiivsete teenuste pakkumisele,” märkis Gailan.

Justiits- ja Digiministeeriumi sündmusteenuste programmijuhi Ingrid Kuusiku sõnul on tegemist osaga laiemast sündmusteenuste arendamisest, mille eesmärk on vähendada inimeste halduskoormust oluliste elusündmuste ajal. „See lahendus näitab, kuidas sündmusteenuste loogika – kus riik reageerib inimese elusündmusele jõuab praktikasse. Eesmärk on, et inimene ei peaks teadma, millise asutuse pädevuses mingi toiming on, vaid saaks eesti.ee kaudu tervikliku ülevaate ja kindluse, et vajalikud protsessid on käivitatud,” lisas Kuusik.

Dokumendi eeltaotlemist võimaldava e-teenuse arendamist rahastati Euroopa Liidu Taaste- ja Vastupidavusrahastust (RRF), mille eesmärk on toetada digiüleminekuks vajalikke investeeringuid ja reforme.

Teisipäeva, 21. aprilli õhtul kell 18.36 toimus liiklusõnnetus Valgamaal Otepää vallas Ruuna külas Puka – Kuigatsi tee 2. kilomeetril.

Alkoholijoobe tunnustega 64-aastane mees sõitis registreerimata ATV-ga ja kukkus. ATV juht toimetati haiglasse.

USA president Donald Trump pikendas määramata ajaks relvarahu Iraani sõjas, kuigi oli eelnevalt lubanud seda mitte teha.

Kahenädalane relvarahu pidi muidu lõppema täna kolmapäeval, 22. aprillil, kui Iraani ja USA vahel pole sõlmitud kokkulepet. Iraan taandus läbirääkimistest ja kokkulepet ei sündinud.

Trump teatas varem, et kui Iraaniga kokkulepet ei sünni, siis relvarahu ei pikendata ja jätkub Iraani pommitamine.

Trump edastas asja kohta järgmise teate:

PRESIDENT DONALD J. TRUMPi AVALDUS:

Lähtudes asjaolust, et Iraani valitsus on tõsiselt killustunud, mis pole ootamatu, ning Pakistani feldmarssal Asim Muniri ja peaminister Shehbaz Sharifi palvel on meil palutud rünnakut Iraanile edasi lükata, kuni nende juhid ja esindajad suudavad esitada ühtse ettepaneku. Seetõttu olen andnud meie sõjaväele korralduse jätkata blokaadi ja jääda kõigis muudes aspektides valmisolekusse ja võimekusse ning pikendan seetõttu relvarahu kuni nende ettepaneku esitamiseni ja arutelude ühel või teisel viisil lõpuleviimiseni. President DONALD J. TRUMP

Toornafta Brenti hind kerkis taas 99 dollari peale barrel, kuna USA-Iraani läbirääkimised luhtusid.

Läbirääkimised pidid jätkuma täna-homme, 21-22. aprillil Pakistani pealinnas Islamabadis, aga Iraan keeldus ja USA asepresident J.D. Vance jättis kohale sõitmata.

USA-Iraani relvarahu saab läbi homme kolmapäeval, 22. aprillil ja USA president Donald Trump on andnud mõista, et seda ei pikendada ning jätkub Iraani pommitamine.

Iraan on taas sulgenud Hormuzi väina, süüdistades USA-d relvarahu rikkumises ja Iraani kaubalaeva ründamises. USA süüdistas omakorda Iraani relvarahu rikkumises.

Eelmisel nädalal alanud Eesti meeste käsipalli meistrivõistluste poolfinaalseeriates peeti täna Põlva Serviti ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi vahel kolmas kohtumine. Kolme võiduni peetavas seerias oli Lõuna-Eesti meeskond kahes esimeses kohtumises oma paremuse kindlalt maksma pannud.

Kui eelnevas kohtumises oli HC Kehra vähemalt esimese veerandi suutnud vastastega võrdselt võidelda, siis seekord oli kohtumine pigem peegeldus avamängust. Serviti võttis ohtrate kiirrünnakute toel juba 9. minutiks Hendrik Varuli tabamuse järel 7:3 eduseisu. Kuigi hetkeks vähendas Martin Lepik vahe ka kaheväravaliseks, siis poolajaks taastas Põlva meeskond võimsa edu, juhtides Kermo Saksingu väravast 23:11.

Teine poolaeg mängu muudatust ei toonud ning kuigi 45. minutiks vahe suuremaks ei läinud, siis Serviti hoidis ohjad kindlalt enda käes ja Ülljo Pihus viis nad 30:19 ette. Mängu lõpuni liiguti suures pildis kordamööda skoorides ning meeskonnad said rahulikult koosseise laialt kasutada ja vastavalt siis kulla- või pronksiseeriaks valmistuda. Lõppseisuks viskas Maksim Tanner Mc Cauley Kehra poolt vaadates 24:35.

Põlva Serviti eest viskasid resultatiivseimatena Jürgen Rooba ja Kermo Saksing kuus ning Tõnis Kase neli väravat. HC Kehra poolt tabasid Jaan Pirk, Sigmar Seermann ja Martin Kikkas neljal korral. Väravavahid said mõlemal pool kirja kaheksa tõrjet ning lõpetasid võitjatel 27 ning kaotajatel 19 protsendilise efektiivsusega.

Sellega kindlustas Põlva Serviti endale pääsu juba hooaja neljandasse finaali ning jääb nüüd kullamänguks vastast ootama teisest seeriast, kus Viljandi HC-l on võimalik kolmapäeval vastasseis Kalevi Spordihallis lõpetada, kuna esimeses kahes mängus on põhiturniiril nende ees lõpetanud Mistrat võidetud

Poolfinaalide ajakava:
15.04 19:00 Mesikäpa halli Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 37:22 (20:9)
16.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC   21:26 (9:13)
18.04 19:00 Kehra spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti 22:35 (12:20)
19.04 19:30 Viljandi spordihoone Viljandi HC – Mistra   26:24 (12:14)
21.04 19:00 Mesikäpa hallis Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 35:24 (23:11)
22.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC
ja vajadusel:
24.04 19:00 Kehra spordihoones HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti
26.04 14:00 Viljandi spordihoones Viljandi HC – Mistra
27.04 19:00 Mesikäpa hallis Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
28.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC

Põhiturniiri lõppseis (mängud, võidud, viigid, kaotused, punktid):

Põlva Serviti 20 19 1 0 39
Mistra 20 13 1 6 27
Viljandi HC 20 10 1 9 21
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 20 10 0 10 20
SK Tapa/Team Kaitsevägi 20 5 1 14 11
HC Viimsi/Alexela 20 0 2 18 2

Kaitseliit kutsub kõiki oma liikmeid – kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid, noorkotkaid ja kodutütreid – kandma 23. aprillil veteranipäeval oma vormiriietust, et avaldada austust Eesti veteranidele.

Kaitseliidu ülema kindralmajor Ilmar Tamme sõnul on oluline, et organisatsiooni liikmed oleksid sel päeval ühises väärtusruumis nähtavad. „Kutsume kõiki kaitseliitlasi, naiskodukaitsjaid ning meie noorteorganisatsioonide liikmeid kandma vormi väljaspool teenistust, oma igapäevaseid argiülesandeid täites ning lisama rinnale ka sinilillemärgi. See on märk meie ühtsusest ja lugupidamisest nende vastu, kes on panustanud Eesti julgeolekusse,” ütles kindral Tamm „Kaitseliitlaste puhul kutsume kindlasti üles kandma ka käelinti, kas siis välivormil või tsiviilriietusel,” lisas ta.

Vormi kandmine veteranipäeval aitab tuua esile Kaitseliidu rolli Eesti riigikaitses ning tugevdab sidet ühiskonna ja riigikaitsjate vahel.

Veteranipäev on päev, mil kogu Eesti rahvas tunnustab ja tänab neid, kes on panustanud riigikaitsesse ning seisnud Eesti vabaduse eest nii kodus kui ka välismissioonidel. Täna on Eestis veterane üle kolme tuhande.

Vormikandmine koos sinilillemärgiga on lihtne ja nähtav viis näidata ühtekuuluvust, austust ja toetust veteranidele.

Sinilill on veteranikuu sümbol Eestis ning selle kandmisega avaldatakse toetust kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele ning nende lähedastele.

Kaitseliit on järjekindlat kasvav vabatahtlik riigikaitse organisatsioon, kus ligi 31 tuhat Eesti meest, naist, poissi ja tüdrukut annavad omal vabal tahtel jõukohase panuse meie riigi ja rahva julgeolekusse nii täna kui ka tulevikus.

Eesti valdades ja linnades on lahti läinud sünnitoetuste ralli. Selleks. et julgustada noori peresid just enda omavalitsusse elu sättima ja seal ka pere looma, on mitmed omavalitsused üle Eesti tõstnud sünnitoetuse 1000 euro peale. See sunnib ka teisi omavalitsusi oma toetuseid üle vaatama.

Üle Eesti on sünnitoetuste osas lahti läinud võidujooks, kus ühed rajavad teed ja teised – selleks, et mitte kaotada elanikke – sörgivad järel. Näiteks hakkab alates 1. maist Võru vallas kehtima senise 400 euro asemel 1000 euro suurune sünnitoetus suuresti just sellepärast, et Võru linnas oli toetuse määra juba tõstetud, vahendab ERR.

„Kuna Võru vald on rõngasvald ümber Võru linna, siis peaksid toetused olema ka sarnased. Me püüame seda rada ajada, et meie noored pered ei koliks Võru linna,” lausus Võru vallavanem Raul Tohv. Põlva vallas tõsteti samuti sünnitoetused selle aasta algul 1000 euroni, samas kui Kanepi vallas on see olnud juba mitu aastat sellisel tasemel.

• Barrus AS (esitaja Võru Võrkpalliklubi) – Barrus AS on aastaid olnud Võrumaa spordi järjepidev ja strateegiline toetaja, panustades nii tippspordi kui ka noorte- ja kogukonnaspordi arengusse. Alates 2022. aastast on Barrus AS olnud Võru Võrkpalliklubi meeskonna peasponsor, võimaldades klubil osaleda Balti liigas, Eesti meistrivõistlustel ja karikavõistlustel ning tegutseda professionaalselt kõrgeimal tasemel.
• Connecto Infra AS (esitaja Eesti Suusaliit) – Connecto Infra AS on olnud Eesti suusaspordi usaldusväärne partner alates 2019. aastast. Ettevõte on seisnud Eesti Suusaliidu ja kahevõistlejate kõrval nende teekonnal maailma tippu ning aidanud kaasa sellele, et Eestis oleks võimalik korraldada rahvusvahelise tasemega suusavõistlusi ka kodupublikule. Lisaks talispordile on Connecto Infra partner ka TalTechi korvpallimeeskonnale, mis peegeldab nende soovi panustada Eesti sporti laiemalt.
• Embach Ehitus (esitajad Tartu Spordiliit, Tartumaa Spordiliit, Eesti Laskesuusaföderatsioon, Klubi Tartu maraton, SA Tehvandi Spordikeskus) – Embach Ehitus on järjepidevalt panustanud Eesti spordi ja liikumisharrastuse edendamisse, toetades nii noortesporti, kogukondlikke spordiüritusi kui ka tippsportlasi ja -organisatsioone üle kogu Eesti. Eriti märkimisväärne on möödunud aasta lõpus avatud Tähtvere Spordipargi lasketiir Tartus, mis on ehitatud ja toetatud Embach Ehituse poolt ning loob kaasaegsed treeningtingimused Eesti laskesuusatajatele.
• Jazz Pesulad (esitaja Eesti Sulgpalliliit) – Jazz Pesulad laialdane toetus erinevatele spordialadele nagu sulgpall, rannavõrkpall, motosport, jalgpall kui firmasport näitab nende pühendumust spordi arengule kogukonnas. Jazz Pesulate pühendumine spordile ei piirdu ainult rahalise toetusega, vaid võib hõlmata ka muud tegevust, nagu näiteks spordiürituste korraldamine (rannavõrkpalli Jazz Pesulad Cup) või osalemine spordiga seotud heategevuslikes ettevõtmistes. Nende tegevus aitab luua tugevamat ja aktiivsemat spordikogukonda ning toetab tervislikke eluviise.
• Kagu Engineering OÜ (esitaja Eesti Jalgratturite Liit) –  Kagu Engineering on olnud Eesti jalgrattaspordi pikaajaline ja järjepidev toetaja, kelle panus on oluliselt kaasa aidanud ala kestlikule arengule. Nende toetus on võimaldanud hoida võistluste korraldamise järjepidevana, toetada noorsportlaste arengut ning elavdada kogukondlikku spordielu, eriti aladel nagu BMX ja downhill, kus riiklik toetus on olnud tagasihoidlikum.
• AS Mistra (esitaja Eesti Käsipalliliit) –  AS Mistra on mitme hooaja vältel järjepidevalt ja sisuliselt toetanud Eesti spordi ja liikumisharrastuse arengut, eelkõige käsipalli. Ettevõtte toetus on aidanud kaasa Eesti naiste käsipallikoondise tegevuse stabiilsusele ning võimaldanud mitmel hooajal Balti mere liiga toimumist, suurendades rahvusvahelist konkurentsi, tõstes võistluste taset ja parandades ala nähtavust. Lisaks toetab AS Mistra Eesti käsipallimeeskonda, kes osaleb meeste Balti liigas, Eesti meistriliigas ja esiliigas ning esindab Eestit Euroopa karikavõistlustel.
• Nefab Packaging OÜ (esitaja Eesti Paralümpiakomitee) – Nefab on toetanud Eesti Invaspordi Liitu alates 2014. aastast ning viimastel aastatel on nende rahalise toetus väärtus Eesti Paralümpiakomitee tegevusse olnud märkmisväärne. Ettevõtte Eesti kollektiivi kuuluvad kaks kõrgetasemelist parasportlast – paraujuja Robin Liksor ja ratastoolitennisist Urmo Voogla. Nefabi lähenemine ei käsitle puuetega inimeste töölevõtmist kui eraldiseisvat eesmärki või sotsiaalprojekti, vaid kui loomulikku osa ettevõtte väärtusruumist.
• Škoda Eesti (esitaja Eesti Jäähokiliit) – Škoda maaletooja Eestis Auto 100 AS on järjepidevalt toetanud Eesti spordielu korraldajaid ja sportlasi, sealhulgas Paul Aronit, Eesti Ratsaliitu ja Eesti Olümpiakomiteed. 2025. aastal aitas Auto 100 AS koos Škoda Eestiga oluliselt kaasa Eesti jäähoki rahvuskoondise väärikale esinemisele kodusel MM-turniiril Tondiraba jäähallis ning tagas kõrgetasemelise korraldusliku võimekuse Eesti rahvusvahelisel areenil.
• Ain Hanschmidt (esitaja Eesti Golfi Liit) – Ain Hanschmidti juhitav Infortar AS on olnud kolmel viimasel aastal Eesti Golfi Liidu suurim toetaja. Kontserni kuuluv Tallink on golfi toetaja olnud 10+ aastat, lisaks toetatakse teisi spordialasid nagu laskesuusatamine ja tennis.
• Elar Sarapuu (esitaja Eesti Maadlusliit) – Elar Sarapuu on pühendunud ja järjepidev Eesti maadluse toetaja, kes on aidanud luua paremaid tingimusi sportlastele, treeneritele ja spordiorganisatsioonidele. Tema tegevuses peegeldub siiras soov panustada noorte arengusse ning edendada tervislikke eluviise.

Politsei registreeris eile esmaspäeval, 20. aprillil 73 teadet telefoni- ja internetikelmusest, millest 6 juhul said inimesed varalist kahju kokku summas ligi 178 500 eurot.

Enamik petuskeeme olid õngitsussõnumid ja -lingid IKEA ja LHV nimelt. Samuti oli teateid kõnest panga politsei või kulleri nimelt.

20. aprillil teatati, et 56-aastasele mehele helistasid kelmid, kes ütlesid, et talle on tulnud tähitud kiri ning küsisid, kas ta soovib saadetise kulleriga kätte toimetamist või pakiautomaati suunamist. Kirja pakiautomaati suunamiseks saadeti mehe telefoni Mobiil-ID päring, mille ta kinnitas oma PIN1 koodiga. Mõni minut hiljem sai kannatanu uue kõne Whatsapp rakenduse kaudu, milles kelm väitis end olevat Eesti Panga küberturbeosakonna töötaja. Kelm väitis, et mehe andmed on nüüd kelmide käes ning tema pangas üritatakse mingit tehingut teha. Seejärel ühendati mees videokõnes kelmiga, kes tutvustas end politseinikuna ning näitas kaamerasse ka väidetavat töötõendit. Kelm väitis, et kõne ei tohi katkestada ning toimuvast ei tohi kellelegi rääkida, vaid tuleb kuulata ainult nende juhiseid. Kelmide mõjutusel andis kannatanu Anydesk rakenduse vahendusel kaugligipääsu oma arvutisse uskudes, et nad soovivad kontrollida, kas tema seadmesse on pahavara laetud. Kelmid väitsid, et nad näevad, kuidas tema äriühingu kontolt on tehtud taotlus kulla ostuks ning palusid sisestada PIN1 ja PIN2 koodid. Mees hakkas kahtlema, et tegemist on pettusega ning pöördus politseisse. Kelmusega tekitatud kahju on esialgsel hinnangul 47 309 eurot.

20. aprillil teatati, et möödunud aasta oktoobris sai 66-aastane Pärnumaa mees Whatsapp kaudu kõne, milles pakuti võimalust avada konto Taurus Acquisition kauplemisplatvormil ning selle kaudu investeerida. Väidetava maakleri juhendamisel tegi mees platvormile ülekandeid kuni selle aasta jaanuarini, mil tal tekkis kahtlus, et tegu võib olla pettusega ja soovis oma raha välja võtta. Meest juhendati raha välja võtmiseks kasutama Exodus krüptorahakotti. Kui kannatanu hakkas Taurus Acquisition platvormilt ülekandeid tegema, siis selgus, et tema kontol ei ole enam raha ning tegelikult olid tema rahalised vahendid juba Exodus platvormile kantud ja sealt edasi liigutatud. Kelmusega tekitatud kahju on esialgsel hinnangul 27 000 eurot.

Politseile teatati, et 17. aprillil kontakteerusid kelmid Sillamäel elava naisega, kellele esineti näiliselt telekommunikatsiooniettevõtte, Swedbanki ja politsei töötajatena. Kelmid veensid naist andma oma pangakaardi ja ümbrikus sularaha kullerile, kes kannatanu kodu hiljem külastas. Esialgne kelmusega tekitatud kahju on 2800 eurot.

56-aastane Tallinna mees sai WhatsAppis kõne petturitelt, kes väitsid, et helistavad LHVst ja politseist. Helistajad küsisid mehelt andmeid, palusid end autentida, said selliselt ligipääsu mehe pangakontole ja võtsid tema nimele laenu. Kahju on 13 000 eurot.

Kui saad kahtlase kõne, katkesta see kohe!

• Ära jaga enda PIN-koode mitte kellegagi. Riigiasutused ega pangad ei küsi kunagi inimestelt PIN-koode.
• Ära jaga enda kodust aadressi võõrastega.
• Ära tee võõrastega rahalisi tehinguid.
• Ära anna võõrale raha.

Politsei ootab inimestelt kelmuste vihjeid – sh kuvatõmmiseid ja kõnesalvestisi aadressil kelmused@politsei.ee.

Elering ja Fingrid kavatsevad alates 2027. aastast vähendada Soome–Eesti vaheliste elektrihinna kindlustusinstrumentide (FTR) mahtu 650 megavatilt 350 megavatini, et viia see vastavusse Eesti turu tegeliku vajadusega ja vähendada tarbijatele tekkivaid finantsriske. Plaanile peab heakskiidu andma Konkurentsiamet. 

Eleringi juhatuse liikme Erkki Sapi sõnul on muudatus vajalik kulukate riskide maandamiseks. „Merekaablite lõhkumise risk on suurenenud, mis võib kaasa tuua olukorra, kus peaksime maksma elektrimüüjatele suuri hüvitisi ilma vastava tuluta. Mõlema Estlinki lõhkumine tähendab sisuliselt võrgutasu hüppelist ja ootamatut tõusu,” selgitas Sapp. „Paraku oleme viimastel aastatel seda juba näinud, et Estlinkide lõhkumine on vägagi reaalne. Eleringi ja Fingridi plaan kaitseb Eesti tarbijat ootamatute ja väga suurte kulude eest, hoides võrgutasude kasvu kontrolli all.”

FTR (forward transmission right) on finantsinstrument, millega elektrimüüjad maandavad riski, kui nad pakuvad fikseeritud hinnaga pakette, kuid ostavad elektrit Soomest. Kui kahe riigi vahel tekib hinnavahe, katab FTR selle erinevuse. Väljamaksed tehakse peamiselt ülekoormustulust, mis tekib elektri liikumisel riikide vahel. Probleem tekib juhul, kui ühendused katkestatakse – siis tulu ei teki, kuid hüvitised tuleb siiski välja maksta.

Lisaks on analüüside käigus ilmnenud, et praegune FTRide maht ületab Eesti turu vajadusi ning meelitab ligi välismaiseid huvilisi. „Osa rahast liigub praegu Eestist välja ilma otsese kasuta kohalikele tarbijatele. Sõltuvalt kuust ostavad 25–64 protsenti instrumentidest Balti riikide ja Soome välised turuosalised, kes kasutavad neid kasumi teenimiseks,” sõnas Erkki Sapp.

Väiksem FTRide maht vähendab Balti riikide väliste turuosalistega seotud kulusid ja suuri ettearvamatuid EstLinkide lõhkumisega seotud kulusid kõigile tarbijatele. Eleringi hinnangul jääb muudatuse mõju fikseeritud paketiga tarbijatele mõõdukaks. Fikseeritud hinnaga elektripaketiga tarbijate lõpphind võib tõusta ligikaudu 2,5%, mis keskmise kodutarbija jaoks tähendab umbes 1,5 euro suurust lisakulu kuus.

Leedu ja Rootsi süsteemihaldurid on 2027.a alustamas riskimaandusinstrumendi pakkumist Leedu-Rootsi piiril, mis vähendab vajadust Eesti-Soome piiri riskimaandusinstrumentidele. Lisaks on elektrimüüjatel ka alternatiivsed võimalused hinnariski maandamiseks, näiteks pikaajalised otselepingud tootjatega või futuurid, mis võivad samal ajal toetada ka kohaliku elektritootmise arengut.

Elering esitas ametliku taotluse FTR mahtude kohandamiseks Konkurentsiametile esmaspäeval, 20. aprillil.

FTRide kohandamine: korduma kippuvad küsimused | Elering

Politseinikud pidasid reedel 17. aprillil Tallinnas kinni 20-aastase Ukraina kodaniku, kes kahtlustuse järgi paigaldas Eestisse petukõnede tegemiseks SIM-boksi seadme. Harju maakohus võttis prokuratuuri taotlusel naise kaheks kuuks vahi alla.

Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Elari Haugase sõnul on sel aastal Eestist leitud juba viis SIM-boks seadet tänu heale koostööle partnerasutustega. „Saime vihje võimaliku kuriteo kohta telekommunikatsiooni ettevõttelt, kes märkas oma süsteemis ebatavalisi tegevusi ja sellest teada andis. Kontrollisime infot ning juba järgmisel päeval pidasime kuriteos kahtlustatavana kinni 20-aastase naise, kelle valdusest leidsime SIM-boksi ja hulgaliselt kõnekaarte. Kontrollime põhjalikult igat vihjet, mis meile tuleb ning reageerime koheselt, et võimalikud kurjategijad kiiresti kinni pidada ja kelmide tegevust Eestis takistada,” selgitas Haugas.

Seni kogutud tõendid viitavad sellele, et kahtlustatav hankis SIM-boksi seadme ning hoidis seda töös, et võimaldada telefonikelmidel teha välismaalt petukõnesid Eesti mobiilivõrgu kaudu. „Kahtlustuse järgi oli naise ülesanne hallata SIM-boksi seadet, paigaldada sinna Eestist ostetud kõnekaarte, ühendada seade vooluvõrku ja tagada sellele internetiühendus. Lisaks kolis kahtlustatav seadme ühest külaliskorterist teise, et vahetada internetivõrku ja vältida vahelejäämist,” kirjeldas Haugas.

Praeguseks on politsei tuvastanud mitu kelmusejuhtumit, mida saab seostada konkreetse seadmega. „Kriminaalmenetluses selgitatakse, kas ja mitme juhtumiga on naine veel seotud, kui palju on kannatanuid ning milline võis olla tema kogu roll petuskeemis,” lisab Haugas.

Esialgsetel andmetel nägi petuskeem ette, et telefonikelmid esitlesid end Tele2 ja Telia töötajatena ning küsisid inimestelt nende sideteenuste lepingute kohta. Kelmide eesmärk oli seeläbi petta välja inimeste isikuandmeid ning veenda neid kinnitama Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koodidega toiminguid, et võtta kannatanute nimele laenu, saada ligipääs nende pangakontodele või võtta pangaautomaadist välja sularaha.

Prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal võeti naine kaheks kuuks vahi alla. „Naisel puudus püsiv sissetulek ning seni kogutud tõendite põhjal oli alust arvata, et vabaduses viibides võib ta jätkata pealtnäha lihtsa raha, ent kuritegeliku tulu teenimist,” ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Andrei Voronin.

Haugas toonitab, et mitte ükski riigiasutus ega teenusepakkuja ei palu inimesele ise helistades PIN-koode sisestada. „Oma PIN-koodidega tohib kinnitada ainult neid päringuid, mille oled ise oma seadmes algatanud ning tead, kuhu ja mis eesmärgil sisse logid. Mitte mingil juhul ei tohi võõraga jagada ka oma isikuandmeid, kodust aadressi ega anda talle sularaha.” Ta lisab, et inimestel tuleks ettevaatlikult suhtuda tööpakkumistesse, kus lubatakse lihtsat raha teenimise võimalust ning kahtluse korral tuleks sellistest kuulutustest ka politseile teada anda.

Sisuturundus.

Spordi jälgimine ei tähenda tänapäeval enam ainult televiisori ees istumist. Paljud fännid kasutavad mängu vaatamise ajal samaaegselt ka nutitelefoni või arvutit, et kontrollida statistikat, lugeda kommentaare või jälgida erinevaid spordiuudiseid. Selline harjumus on muutnud spordi jälgimise palju interaktiivsemaks kui varem.

Sageli toimub mängu vaatamine mitmel ekraanil korraga. Teleülekanne annab ülevaate mängu käigust, samal ajal kui telefonist saab kiiresti vaadata meeskondade statistikat, mängijate vormi või arutelusid sotsiaalmeedias. Nii ei piirdu spordielamus enam ainult ühe kanaliga, vaid kujuneb mitmest digitaalsest allikast.

Selline nn kahe ekraani fenomen on muutunud eriti tavaliseks just suurte spordisündmuste ajal. Fännid ei jälgi enam ainult mängu ennast, vaid analüüsivad samal ajal ka erinevaid andmeid ja arutavad toimuvat teiste huvilistega internetis.

Mängu vaatamine ei piirdu enam ühe ekraaniga

Veel mõned aastad tagasi tähendas spordimängu jälgimine enamasti seda, et fänn istus televiisori ees ja keskendus ainult ülekandele. Tänapäeval on olukord teistsugune. Paljud inimesed hoiavad mängu ajal käepärast ka nutitelefoni või tahvelarvutit, kust saab kiiresti kontrollida lisainfot või jälgida arutelusid.

Selline mitme ekraani kasutamine muudab spordi jälgimise aktiivsemaks. Kui televisioonist näeb mängu kulgu, siis teistest digikanalitest saab lisateavet, näiteks statistikat, kommentaare või ekspertide analüüse. Nii tekib fännidel võimalus mõista mängu kulgu palju detailsemalt.

Lisaks võimaldab internet jälgida korraga mitut mängu või sündmust. Kui mõni oluline hetk jääb põhiekraanil märkamata, saab seda kiiresti telefonist üle vaadata. Selline paindlikkus on üks põhjusi, miks spordi jälgimine on digiajastul muutunud mitmekesisemaks kui kunagi varem.

Digiplatvormid spordi jälgimise kõrval

Teise ekraani kasutamine tähendab sageli ka seda, et fännid avastavad erinevaid digiplatvorme, mis on seotud spordi ja mängudega. Sellised keskkonnad pakuvad lisavõimalusi mängu jälgimiseks, statistika uurimiseks või lihtsalt meelelahutuseks.

Näiteks pakub Betmaster platvorm keskkonda, kus spordisündmuste kõrval on oluline roll ka mängudel ja digitaalsetel lahendustel. Sellistes keskkondades on Eesti kasiino platvormid osa laiemast digitaalsest meelelahutusest, kus mängud, spordisündmused ja erinevad platvormifunktsioonid on ühendatud üheks süsteemiks.

Paljude kasutajate jaoks on Eesti kasiino keskkonnad lihtsalt üks viis, kuidas digitaalses meelelahutuses uusi võimalusi avastada. Tänapäevane Eesti kasiino platvorm ei tähenda enam ainult üksikuid mänge, vaid terviklikku keskkonda, kus tehnoloogia, mängud ja kasutajakogemus on omavahel tihedalt seotud.

Reaalajas statistika ja mängu analüüs

Teine ekraan muutub eriti kasulikuks just siis, kui fännid soovivad mängu paremini mõista. Paljud spordirakendused ja portaalid pakuvad reaalajas statistikat, mis näitab näiteks pallivaldamist, visete arvu või muid mängu mõjutavaid näitajaid. Selline info aitab näha, mis mängus tegelikult toimub, mitte ainult seda, mida kaamera parasjagu näitab.

Statistika annab võimaluse jälgida ka mängijate individuaalseid tulemusi. Näiteks saab kiiresti vaadata, kui palju sööte on tehtud, mitu väravat on löödud või milline on meeskonna üldine vorm viimastes mängudes. Sellised andmed muudavad spordi jälgimise paljude jaoks palju analüütilisemaks.

Seetõttu ei ole tänapäevane spordielamus enam ainult emotsioonidel põhinev. Paljud fännid kombineerivad mängu vaatamise statistika ja analüüsiga, et saada toimuvast terviklikum ülevaade ning arutada tulemusi teiste spordihuvilistega.

Digitaalsed kogukonnad ja arutelud

Lisaks statistikale ja lisainfole on internet toonud spordifännid ka palju tihedamalt kokku. Erinevates foorumites, sotsiaalmeedia gruppides ja spordiportaalides arutatakse mänge sageli juba enne nende algust ning analüüs jätkub ka pärast lõpuvilet. Sellised digitaalsed kogukonnad võimaldavad jagada arvamusi, ennustusi ja reaktsioone teiste huvilistega.

Reaalajas toimuvad arutelud muudavad spordi jälgimise palju elavamaks. Kui mängu ajal toimub mõni ootamatus, levivad kommentaarid ja reaktsioonid internetis sekunditega. Nii saavad fännid kogeda spordisündmusi koos teistega isegi siis, kui nad vaatavad mängu täiesti erinevates kohtades.

Selline ühine arutelu on muutunud paljude jaoks spordi jälgimise loomulikuks osaks. Digitaalsed platvormid ei vahenda enam ainult infot, vaid loovad keskkonna, kus spordihuvilised saavad omavahel suhelda, ideid vahetada ja oma lemmikmeeskondade üle kaasa elada.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

Põhja-Kiviõli kaitsetööstuspargis hakkab 155-millimeetrist suurtükimoona tootma ettevõte ARCA Baltics Operations. Investeeringu kogumaht on suurusjärgus 300 miljonit eurot ja valmiv moonatehas loob piirkonda kuni tuhat töökohta, tootmisega plaanitakse alustada 2028. aastal.

„Suurekaliibrilise laskemoona tootmise rajamisega astub Eesti olulise sammu oma kaitsevõime ja laskemoonatööstuse arendamisel. ARCA on kiiresti laienev kaitsetööstusettevõte, kes on viimastel aastatel arendanud välja märkimisväärse laskemoona tootmiskeskuse Türgis. Eestisse loodud ARCA Baltics Operations rajab Põhja-Kiviõlisse tehase, kus hakatakse tootma eelkõige suurekaliibrilist 155mm laskemoona, sh pika laskeulatusega. Kokkuleppe kohaselt on ka Eesti riigil võimalus soovi korral suurtootjalt laskemoona soetada. Samuti toob täna allkirjastatud leping sadade miljonite eurode suuruse investeeringu Eesti majandusse ja sadu uusi töökohti,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

ARCA Baltics Operations hakkab Põhja-Kiviõli kaitsetööstuspargis tootma 155 mm suurtükimoona, erineva kaliibriga miinipildujamoona ja 122 mm rakette. Ettevõte investeerib omalt poolt 300 miljonit eurot, et rajada tootmiseks vajalik taristu koos sisseseade ja ladustamisvõimalustega. Moonatootja lubab piirkonda luua kuni tuhat uut töökohta.

Eesti ettevõte ARCA Baltics Operations OÜ on seotud Türgi kaitsetööstuskontserniga ARCA Defense, mille mullune ekspordimaht oli üle 3 miljardi euro. Kontserni üheksas tehases töötab ligikaudu 5000 inimest ning peale kaitse- ja lennundussektori tegutsetakse aktiivselt ka energia- ja ehitussektoris.

Vastavalt sõlmitud lepingule annab riik ettevõtte kasutusse 141 hektari suuruse maa-ala Põhja-Kiviõli kaitsetööstuspargis ning investeerib kuni 10 miljonit eurot juurdepääsuteede ja piirdeaia rajamiseks ning tootmiseks vajalike elektri-, gaasi- ja veeühenduste loomiseks.

„ARCA on edukalt üles ehitanud arvestatava suurekaliibrilise moona tootmise Türgis ning nende värske moonatehase rajamise kogemus ja turutundmine on oluliseks eeliseks,” rääkis riigi kaitseinvesteeringute keskuse riigivara valdkonna juht Tambet Tõnisson. „Samuti on ettevõtte tegevuskava ja esitatud maavajadus omavahel adekvaatses korrelatsioonis ning sobitub omakorda hästi ka Põhja-Kiviõli kaitsetööstuspargi alale.”

Pooled teevad koostööd, et moonatootmine saaks alata 2028. aastal. Lepingu allkirjastamise ametlik tähistamine toimub mai alguses Türgis SAHA Expo 2026 ajal.

Eestis rajatavates kaitsetööstusparkides tootma hakkavate ettevõtete väljaselgitamiseks kuulutas riigi kaitseinvesteeringute keskus 2025. aasta aprilli algul välja valikpakkumise riigivara kasutuselevõtuks. Riigi eriplaneering on kehtestatud Ermistu ja Põhja-Kiviõli alade osas, riigi eriplaneeringu menetlus jätkub Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas.

Pärnumaale Ermistusse rajatavasse kaitsetööstusparki saavad oma tehased rajada neli ettevõtet – Nitrotol OÜ, Frankenburg Technologies OÜ, Infinitum Strike OÜ ja Ühendkuningriigi ettevõte Thor Industries Ltd Eestis registreeritud äriühingu Odin Defence OÜ kaudu. Parki mahub tõenäoliselt veel ühe kuni kahe ettevõtte tootmine.

Kuu aega tagasi, 21. märtsil teavitati häirekeskust plahvatusest ja väga kiiresti arenevast tulekahjust Viimsi vallas Randvere külas Kibuvitsa teel. Päästeameti tulekahjude uurijad tuvastasid, et plahvatuse ja edasise tulekahju põhjustasid omavoliliselt paigaldatud ja seadustamata päikesepaneelide akud.

Tulekahjus hävis pea täielikult ühekorruseline üksikelamu. Menetlejad leidsid tulekahju koldekoha abiruumi põrandalt, kus asusid maja katusele paigaldatud päikesepaneelide akud. Need oli nii tugevasti plahvatanud, et olid löönud eest hoone välisukse koos poole palkseinaga. Põlemine oli päästjate jõudes nõnda intensiivne, et siseneda polnud võimalik. Õnneks kedagi majas tol hetkel ei viibinud.

„Päästeameti statistika ütleb meile, et iga neljanda tulekahju põhjustab elekter. Kui sinna juurde liita akud, mille tulekahjude arv ajas aina kasvab, siis on tõusuteel ka elektrist põhjustatud tulekahjude arv. Akupõlengud saavad üldjuhul alguse akude sees olevate kemikaalide reaktsioonist ja see on plahvatuslik, suure purustusjõuga ja ülikiire arenguga. Ei saa jätta mainimata tervet Mendelejevi tabelit, mis mürgiste gaasidena akust põlengu käigus väljuvad,” ütles päästeameti põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja Aivar Kukk.

Uurimise käigus ei leitud ühtegi dokumenti või sertifikaati, mis tõendanuks, et akud ühendas ja paigaldas kvalifitseeritud spetsialist. „Igasugune päikesepaneelide või akupankade paigaldamine on loakohustuslik, mis peab kajastuma ehitisregistris. Samuti peavad tööd olema tehtud oma ala spetsialisti poolt. Kuivõrd Eesti inimene on kuldsete kätega, siis elekter pole see koht, kus eriala õppeta ise toimetada,” rääkis Kukk.

21. märtsil kell 10.31 kiirustasid päästjad Viimsi valda Randvere külla Kibuvitsa teele, kus elumajast kuuldi tugevat pauku ning nähti intensiivset põlemist. Kohale sõitsid Lasnamäe, Muuga ja Pirita päästjad koos kiirabi ja politseiga. Jõudes nähti, et põleva hoone esiuks ja osa seina oli plahvatuse tõttu eest ära lennanud. Hoonesse siseneda polnud võimalik ning kustutamisega alustati väljast. Katusel olid päikesepaneelid ning enne kustutamise alustamist lülitati neist vool välja. Õnneks kedagi plahvatuse hetkel kodus polnud. Tulekahju kustutati kella 13.11ks ning kahel korral käidi ka järelkustutust tegemas: sama päeva õhtul ning järgmisel hommikul.

Neljapäeval, 23. aprillil toimub Võru Festaris teist korda piirkonna noortele suunatud investeerimiskonverents Võru InvestFEST. Tänavune konverents keskendub varakult alustamisele, tuues fookusesse noorte investorite esimesed sammud, kogemused ja õppetunnid.

Konverents kestab kell 10.00-15.00 ning päeva jooksul jagavad oma teadmisi ja kogemusi noorte seas tuntud investorid ja sisuloojad.

Investor, õpetaja ja rahatarkuse jagaja Hanna Nõmm (Miljonineiu) aitab mõista, millest investeerimisega alustada – kuidas panna paika oma tulud ja kulud, luua meelerahufond ning teha esimesed teadlikud sammud investeerimises. Kinnisvarainvestor ja sisulooja Ännifriid Põder (Sendid Miljoniks) räägib korterite flippimisest, kuidas sellesse valdkonda siseneda ning millist rolli mängivad isiklik bränd ja rahvusvaheline kogemus investeerimisteekonnal.

Noored ettevõtjad ja sisuloojad Maia-Liis Ossip ja Mihkel Kööbi (Kozip), kes avasid oma investeerimiskontod juba 17-aastaselt, räägivad oma kogemuse põhjal, kas ja kuidas saab investeerimisega alustada juba alaealisena, millised on noorte investorite võimalused ja piirangud ning millised sammud tasub investeerima hakates esimesena ette võtta. Päeva lõpetab hobiinvestorist räppar Säm, kes räägib oma suurimatest vigadest ja õppetundidest investeerimisteekonnal ning avab, kuidas jõuda noorena kuuekohalise portfellini.

„Tänavuaastane noorte investeerimiskonverents keskendub varakult alustamisele. Toome fookusesse noorte investorite kogemused, nende esimesed sammud ning ka eksimused,” märgib Võrumaa arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse projektijuht Kadi Kaur. „Just vigadest õppimine on investeerimisteekonna loomulik ja väärtuslik osa,” kutsub Kaur kuulama ja kaasa võtma õppetunde, mis võivad muuta noore investeerimisteekonda.

InvestFESTle oodatakse kõiki noori, kes tunnevad huvi oma tuleviku ja finantsvabaduse vastu – ka neid, kellele investeerimine tundub veel keeruline või kauge teema.

Lisaks saab päeva jooksul tutvuda eksponentide alal võimaluste, toodete ja teenustega, mis on seotud raha ja investeerimisega. Kohal on Coop Pank, Tuleva, Swedbank ja Rahva Raamat. Päeva juhib Lota Vana.

13–26-aastastele noortele on investeerimiskonverentsil osalemine tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine. Kohtade arv on piiratud, kindlusta omale koht siin: https://fienta.com/et/voru-investfest

 Võru InvestFEST on Võru HUUBi ja Võrumaa Arenduskeskuse koostöös korraldatud konverents, mis viiakse ellu projekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” raames meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” vahenditest.

Esmaspäeva, 20. aprilli hommikul kell 09.58 vajati päästjate abi Jõgeva vallas Kassinurmes, kus kortermaja trepikojas oli rästik.

Päästjad püüdsid mürkmao ussitangidega kinni ja viisid elumajadest kaugemale põõsa alla.

Pärnumaal sai ettevõte kahju üle 1,6 miljoni euro, kui kandis raha kelmide loodud libakontole, teatas politsei.

Politsei alustas eelmise nädala reedel menetlust juhtumis, kus Pärnumaa ettevõte sai meili näiliselt oma koostööpartneri nimelt, kus paluti ettevõttel edaspidi arveid tasuda teisele pangakontole. Tegelikult oli tegemist kelmide loodud libakontoga, kuhu ettevõtte esindaja tegi kahel korral ülekande.

Esialgsetel andmetel on kelmusega tekitatud kahju üle 1,6 miljoni euro, teatas politsei.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 21. aprill 2026:

lõunarindel parandas Ukraina seisu ja venemaa on suurendanud kulla müüki eelarve aukude lappimiseks.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Valusad löögid jätkusid.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: väidetavalt olla Ukraina omadel jätkuvalt Mõrnohradis kand maas…

9. Lõunarinne: Ukraina edenes.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa müüs oma eelarvepuudujäägi rahastamiseks 22 tonni kulda.

12. matvijenko tegi ettepaneku kolida venelased avaratesse kodudesse ja istutada kõikjale lilli, et demograafilisest katastroofist üle saada.

13. Nafta ja gaasi osakaal venemaa majanduses on langenud üheksa aasta madalaimale tasemele.

14. Tuapses ilmusid teated „naftasest vihmast” naftaterminali tulekahju ajal.

15. VPN-vastase võitluse tõttu on välismaal viibivatel vene turistidel juurdepääs valitsuse ja pangateenustele suletud.

16. Ukraina naljamees imbus venemaa tööstus- ja kaubandusministeeriumi videokonverentsi ning postitas sellest video, milles solvas venemaa ametnikke.

17. Lühiuudised

vene sõjandusblogija Rybar (kremlimeelne) on hakanud kurtma, et venemaa kaotab kõik edusammud, mida ta on Zaporižja lähedal toimunud pealetungis viimase aasta jooksul saavutanud. Tema sõnul mängib suurt rolli Ukraina relvajõudude ülekaal droonide ja väljaõppinud operaatorite osas. Samuti on sagenenud droonide rünnakud venemaa konvoidele Melitopoli piirkonnas. Mõne viimase nädala trend vene sõjablogijate kanalitel on muutunud üha hüsteerilis-kriitilisemaks ehk siis hüsteeriast leiab ka põhjendatud kriitikanooli…k ipuvad kohati tekstid aga siin avaldamiseks mitte kõlbulikud olevat… liialt igattüüpi vandesõnu jagub… ja neid vene keeles ikka väga-väga palju.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 174 lahingukokkupõrget. Suurim aktiivsuse tõus Kupjanski kandis (17), mujal umbes tavapärane surumine ehk siis ikka aktiivsemad lõigud Kostjantõnivka, Pokrovsk ja Huljaipole. Nägi ka kolme soomuki hiilimist piki põlluserva… eip neist ükski terveks jäänud… aga jõudsid draakonihammasteni.

Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutas kahte raketti, viis läbi 78 õhurünnakut, heites alla 239 juhitavat pommi. Lisaks 8953 kamikaze-drooni ja viis läbi 3232 kaudtulelasku, sealhulgas 101 mitmikraketisüsteemidega. Õnneks tabatakse kaudtuleüksusi tihedalt ning sama saatus on ka muul tagalatoetuselemendil.

1. 20. aprilli õhtul algatasid vene väed Harkivile teise rünnaku: linna Holodnohirski linnaosas on inimohvreid.

21. aprilli öösel korraldasid vene okupandid Sumõle ulatusliku droonirünnaku, tabades meditsiiniasutust ja kahjustades maju. Rünnakus sai vigastada kuus inimest.

venemaa rünnakute tagajärjel sai Dnipropetrovski oblastis vigastada neli inimest. Kohaliku sõjaväevalitsuse juht Oleksandr Ganža Telegramis: „Neli inimest sai vigastada. Vaenlane ründas piirkonna kahte rajooni peaaegu 10 korda droonide, suurtükiväe ja õhupommidega. Täpsemalt vigastasid ründajad Nikopoli oblastis kahte noormeest vanuses 16 ja 18 aastat. Ohvrid viidi mõõdukas seisundis haiglasse. Sõnelnõkivštštšina rajoonis sai vigastada veel kaks inimest. 65-aastane mees viidi mõõduka seisundiga haiglasse, 40-aastast meest ravitakse ambulatoorselt”.

2. CyberBoroshno analüüs: SBU ja HURi operatsioonid ründasid Sevastopoli lahes 17.–19. aprillini viit venemaa Musta mere laevastiku laeva. Sihtmärkide hulgas olid mitu Projekt 775 maabumislaeva Jamal, Azov ja Olšanski, samuti Nikolai Filtšenkov ja alus Slavutõtš.

Tuapse sadama naftarajatised on endiselt leekides pärast Ukraina droonirünnakuid.

Ukraina droonid tegid täna öösel pikema ajalise rünnaku Novotšerkasskile Rostovi oblastis, mille jooksul teatati kümnetest plahvatustest, sähvatustest ja õhutõrjetegevusest.

Kohalike teatel kuuldi Sakski rajoonis (Krimm) võimast plahvatust.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: uut infot polnud.

6. Siversk: muutusteta. Kuna on palju reljeefi ja metsatukke ja viirge, siis ala kipub olema sobilikum varjatud liikumiseks ja kumbki pool üritab siin seda ära kasutada aga hetkel rinne peab.

7. Bahmut: muutusi rindejoones ei tuvastanud. Jätkuvalt suudab vene pool jooskvalt tuua Kostjantõnivkasse rohkem koosseisu, kui neid jooksvalt suudetakse likvideerida aga see pole veel toonud kaasa rindejoone muutusi linnas aga oht on. Nii kiire vene poole üksuse kulu aga peaks hakkama rohkem mõju avaldama võimekusele hoida tihedat konveierit töös.

8. Donetsk: et Ukraina omadel veel kand Mõrnohradis ühes nurgas maas on, oli üllatus…

Eilse seisuga tundub, et kõik uued vene poole edenemised ja uued eesmised possad on jooksvalt likvideeritud. Küll näitab toimuv, et Ukraina omad on siiski Hrõshõne asula maha jätnud (viimati oli neil kontroll asula loode- ja põhjaosas) ning vist suurim üllatus siinsel lõigul viimasel ajal…

Ukrainskaja Pravda allikad Pokrovski sektori sõjaväelaste seas:

vene armee on Donetski oblastis asuva Mõrnohradi peaaegu täielikult enda alla haaranud ning on sinna täielikult paigutanud oma suurtükiväe ja mehitamata õhusõidukite taristu. Sellest hoolimata hoiavad Ukraina väed endiselt positsioone linna põhjaservas. „Vaenlane liigub vabalt kogu linnas – mitte ainult lõunas, vaid ka kesklinnas ja põhjas. Nad on paigutanud taristu oma pilootidele, kes tegutsevad nii Mõrnohradi põhjaosas kui ka kaugemal. Neil on mitu stardipunkti. Samal ajal varuvad nad suurtükiväge. Mitmes piirkonnas on isegi märke juhtimispunktidest ning paigutatud on side- ja elektroonilise sõjapidamise varustust. Me ei saa enam vaenlast Mõrnohradi lõunaosas rünnata.”

Üksikasjad: UP esitatud teabe kohaselt on edasine positsioonide hoidmine Mõrnohradi põhjaosas ebapraktiline. Linnaserva jäänud väed tuleb tagasi tõmmata. Kõik linna lähenemised jäävad pommitamise tsooni. Svetle ja Rivne ümber, kahe küla ümber Pokrovski ja Mõrnohradi vahel, on pikka aega moodustunud tasku.

Endani varasemalt selline info Ukraina tasku kohta jõudnud…

9. Lõunarinne: muutustega.

Ida osas on näha jätkuvat Ukraina aktiivsust ning jalaväega jätkatakse vene poole possade puhastamist (üldjuhul ikka oma droonide kate pea kohal aga alati ei aita seegi).

Sektori lääneservas on suutnud Ukraina omad surda vene poole tagasi lõuna suunas. Esilgne info näitab, et Ukraina sõdureid ründasid vene droonid Prõmorske küla (enne sõda 1000 elanikku) lõunaosas, sestap päris pikalt edasi saadi.

10. Herson: muutusteta.

11. Alates 2026. aasta algusest on venemaa keskpank müünud 21 772 tonni kulda eelarvepuudujäägi rahastamiseks, mis ulatus märtsis 4,6 triljoni rublani (46 miljardi euroni) aasta alguse madalate nafta- ja gaasitulude tõttu.

venemaa kullavarud vähenesid 1. aprilli 2026 seisuga 0,7 miljoni troiuntsi (u31 grammi) võrra 74,1 miljoni troiuntsini, sealhulgas vähenesid märtsis 0,2 miljoni untsi võrra, teatas keskpank esmaspäeval.

Moskva börs teatas, et 2026. aasta märtsis suurenes väärismetallide turul kullatehingute maht eelmise aasta märtsiga võrreldes enam kui 3,5 korda, ulatudes 42,6 tonnini (28,6 tonni swap-tehingutes ja 14 tonni spot-tehingutes). Rublades suurenes maht viiekordseks, ulatudes 534,4 miljardi rublani.

„Müük eelarvepuudujäägi rahastamiseks võib jätkuda valitsuse kulutuste järsu suurenemise taustal võrreldes eelarveeesmärkidega. venemaa keskpanga selline kulla müük reservidest on üsna kooskõlas teiste keskpankade tegevusega, eriti arengumaades,” tsiteerib Reuters Freedom Finance Globali juhtivat analüütikut Natalia Milchakovat.

Alates 2025. aasta sügisest on venemaa keskpank siseturul teinud kulla ostu- ja müügitehinguid, mille likviidsus on suurenenud, peegeldades rahandusministeeriumi sarnaseid tehinguid riikliku heaolufondiga (NWF). Kulla müük võimaldab keskpangal säilitada ka vajaliku valuutade mitmekesistamise taseme oma reservides, mille kogumaht on ligi 775 miljardit dollarit, millest kulla osakaal on viimastel aastatel selle hinnatõusu tõttu märkimisväärselt suurenenud.

venemaa kogus oma kullavarusid peamiselt aastatel 2002–2025, ostes üle 1900 tonni kulda. Enamik neist ostudest toimus aastatel 2008–2012 (veidi üle 500 tonni) ja aastatel 2014–2019 (üle 1200 tonni). Alates 2020. aastast on venemaa kulla netoostud ulatunud kokku 55,4 tonnini, ütles Finami analüütik Nikolai Dudtšenko.

„Praegu müüvad mitmed keskpangad jätkuvalt kulda kulude, sealhulgas kaitsekulutuste katteks, samuti riiklike valuutade vahetuskursside toetamiseks energiahindade ja vahetuskursside tõusu tõttu,” ütles Dudtšenko.

„Paljud keskpangad ostsid varem kulda eesmärgiga müüa seda kõrge hinnaga, kui see on hädavajalik, ning arvestades keerulist geopoliitilist olukorda ja ebakindlust maailmamajanduses, näib, et selline pakiline vajadus on tekkinud sel aastal,” ütles Miltšakova. Eelkõige müüb Türgi keskpank oma reservidest välisvaluutat, et stabiliseerida odavnevat liiri.

Freedom Finance Global hindab, et kulla nõudlus tulevikus oluliselt ei vähene, kuna see on dollari kõige tõsisem konkurent reservvaluutana. „Kui kulla hind on madal, siis korrektsioonide ajal ostavad keskpangad kulda ja pikas perspektiivis, kui hinnad on kõrged, müüvad nad seda, et saada likviidsust oluliste ülesannete täitmiseks, sealhulgas pangandussüsteemi stabiliseerimiseks. Järgmise kahe kuu jooksul peaksid meie prognoosi kohaselt kulla hinnad tõenäoliselt naasma 5000 dollarini troiuntsi kohta,” ütles Milchakova.

Kulla hind langes esmaspäeval tugevama dollari ja Hormuzi väina sulgemise järgselt suurenenud inflatsioonihirmude tõttu. Kulla hind langes 4797,79 dollarini troiuntsi kohta, saavutades madalaima taseme alates 13. aprillist.

12. Ülevenemaalisel munitsipaalfoorumil „Väike kodumaa – venemaa tugevus” esinedes esitas Föderatsiooninõukogu spiiker valentina matvijenko retsepti riigi päästmiseks väljasuremisest. Ta usub, et venelased peaksid lõpetama korterites elamise vähestes suurlinnades ja hakkama ehitama üle kogu riigi avaraid maju, kasvatama suuri peresid ja istutama oma hoovidesse lilli. „Minu arvates peaks see olema tulevikupilt. Pered ei taha lapsi saada, kui hoovis paistavad mänguväljaku või spordiväljaku asemel roostes torud ja kõnniteedel on lapsevankriga võimatu liikuda jne,” teatas spiiker (tsiteeris Interfax).

Ta lisas, et territooriumide rahvaarvu vähenemine kujutab endast venemaale strateegilist ohtu. „Me ei saa seda lubada – ei riikliku julgeoleku ega majandusarengu seisukohast… Alates sellest aastast kuulutame kõigis omavalitsustes välja lillede istutamise kampaania,” ütles spiiker, ähvardades isiklikult minna ja kontrollida, kui vastutustundlikult on kohalikud võimud algatust ellu viinud.

Föderatsiooninõukogu spiikri ettepanekud tulevad venemaa demograafilise katastroofi keskel. Rosstati andmetel langes sündide arv 2024. aastal 1,222 miljonini, mis on madalaim tulemus alates 1999. aastast. 2025. aasta esimeses kvartalis langes sündimus veel 4%, 288 800 lapseni, mis demograafi Aleksei Rakša sõnul on madalaim tulemus alates 18. ja 19. sajandist. Loomulik rahvastiku vähenemine oli 2024. aastal ligi 600 000 inimest. Pärast nende arvude avaldamist sulgesid võimud detailse demograafilise statistika.

Summaarne sündimuskordaja (keskmine laste arv naise kohta) on langenud kümnendat aastat järjest, ulatudes 2025. aastal 1,374-ni. putini poolt 2018. aastal käivitatud riiklik projekt Demograafia ei ole tulemusi andnud: aastatel 2018–2023 ületas suremus sündide arvu 3,4 miljoni võrra. ÜRO prognooside kohaselt püsib suremuse ja sündide vahe venemaal 500 000–700 000 inimese juures aastas kuni 2070. aastateni ning isegi ränne ei peata langust: 2100. aastaks väheneb venemaa rahvaarv koos immigrantidega 126 miljonini – madalaimale tasemele alates 1965. aastast.

13. putini unistus on täitunud: venemaa võõrutab end naftast. Rosstati andmetel oli nafta- ja gaasisektori osakaal venemaa SKP-s eelmisel aastal 13%. See on madalaim alates 2017. aastast, mil agentuur hakkas neid andmeid arvutama ja avaldama.

Aasta jooksul vähenes nafta- ja gaasisektori osakaal 3 protsendipunkti võrra. Isegi pandeemia ajal, kui naftahinnad langesid ja tootmine vähenes, oli selle osakaal suurem (14%). Nafta- ja gaasisektori osakaal majanduses vähenes aasta jooksul: esimese kvartali 15,5%-lt neljanda kvartali 11,6%-le.

Nafta- ja gaasisektori osakaal majanduses on tihedalt seotud ülemaailmsete hindadega. Andmete avaldamise üheksa aasta jooksul saavutas see haripunkti 2018. ja 2022. aastal (vastavalt 20,7% ja 20%), kui naftahinnad olid kõrged, ning saavutas madalaima punkti 2020. ja eelmisel aastal.

Tööstusharu arengut pidurdasid sanktsioonid, OPEC+ lepingu alusel kehtestatud tootmispiirangud, madalad hinnad ja tugev rubla. Rosstati andmetel langes nafta- ja gaasiettevõtete käive aastaga 16,7% 19,9 triljoni rublani, samas kui kasum peaaegu kolmekordistus (63,9%) 1,9 triljoni rublani. Vähem kui pooled nafta- ja gaasiettevõtetest (49,1%) olid eelmisel aastal kasumlikud, võrreldes 60,7%-ga 2024. aastal.

See mõjutas eelarvet: nafta- ja gaasirendi languse tõttu tuli seda eelmisel kevadel muuta, vähendades nafta- ja gaasitulusid 2,6 triljoni rubla võrra. Selle tulemusel vähenesid need aastaga ligi veerandi võrra (23,8%), ulatudes 8,5 triljoni rublani, ja nende osakaal eelarvetuludes oli 22,7%, võrreldes 30,3%-ga 2024. aastal.

Nafta ja gaasi tegelik roll venemaa majanduses on palju suurem kui nende osakaal SKPs. „Nende tekitatud rent imbub majandusse valitsuse kulutuste, kõrgete palkade (mis on nafta- ja gaasitootmises kaks korda keskmisest kõrgemad), tarnijatele tehtavate maksete ja muude allikate kaudu,” selgitas Indiana Ülikooli professor Michael Aleksejev. Rosstati arvutuste kohaselt hindas ta nafta- ja gaasirendi kogumahuks 2021. aastal 24% SKPst, võrreldes sektori 18,7% osakaaluga.

Kütuse- ja energiasektor täidab nüüd, nagu ka nõukogude ajal, lisaks traditsioonilisele energiavarustuse funktsioonile ka struktuurilist, tasakaalustavat funktsiooni, märkis VEB-i peaökonomist Andrei Klepach. Nafta jääb venemaa majanduse oluliseks osaks veel 10–15 aastaks, genereerides suurema osa tuludest, kuid see pole ilmselgelt kõige lootustandvam, ütles putini administratsiooni personaliülema asetäitja maksim oreškin.

Ilma radikaalsete muutusteta väheneb naftatootmine venemaal aeglaselt, kuid kindlalt – mitte paar protsenti aastas; selle on ette määranud paljud varasemad otsused, ennustab Carnegie Berliini Keskuse ekspert Sergei Vakulenko. Need otsused on loonud rutiini, millest on väga raske välja pääseda. Asepeaminister alexander novak on seda sisuliselt tunnistanud: tootmise suurendamine nõuab aega, investeeringuid ja rahaliste vahendite kaasamist – aeglane protsess. Gaidari Instituudi andmetel mõjutavad sanktsioonid naftatööstuse investeerimiskliimat. Keskpanga monitooringu kohaselt varisesid investeeringud kaevandustööstusesse selle aasta alguses.

14. Krasnodari krais Tuapses sadas 20. aprilli öösel pärast seda, kui Ukraina droonid ründasid kohalikku merenafta terminali. Mustade tilkade fotosid ja videoid postitatakse piirkondlikesse avalikesse gruppidesse. „Kõik oli kaetud õlise kilega ja mustade pallidega. Alguses arvasime, et see on tavaline tolm, aga siis saime aru, et see näeb pigem välja nagu põlenud nafta jäljed,” rääkisid pealtnägijad Astrale.

Oblasti kuberner veniamin kondratjev teatas rünnaku tõttu sadamas puhkenud tulekahjust. Ukraina peastaap teatas, et Ukraina relvajõud ründasid Tuapse naftatöötlemistehast, mis moodustab merenafta terminaliga ühtse tootmiskompleksi: „Registreeriti tabamus mahutipargis, millele järgnes tulekahju kohapeal.”

Tuapses tühistati 20. aprillil koolides ja lasteaedades tunnid. Vaatamata halvenevale keskkonnaolukorrale ei teatanud Rospotrebnadzor õhus liigsest kahjulike ainete kontsentratsioonist. Samuti soovitati elanikel püsida siseruumides, hoida aknad suletuna ning koristada sageli oma kodusid, loputada silmi, nina ja kurku ning juua palju vett. Agentuur soovitas õues kanda maske ja respiraatoreid.

Ukraina relvajõud alustasid oma esimest rünnakut Tuapse naftaterminalile 16. aprillil. Esmaspäeval märgati Mustas meres sadama lähedal 10 000 ruutmeetri suurune naftaleke. Võimud teatasid reostuse piiramiseks poomide paigaldamisest ja kuue aluse – paatide ja naftapüüdjate – saatmisest selle puhastamiseks. Sarnased tööd käivad Tuapse jõe suudmes, kus on samuti lekkinud naftatooteid.

Samal ajal jätkavad päästeteenistused naftatöötlemistehase tulekahju kustutamist. Tulekahju kustutamisse on kaasatud 246 inimest, 73 seadmeüksust ja kaks tuletõrjerongi. Varem põhjustasid droonirünnakud Mustal ja Aasovi merel asuvatele laevadele ning rünnakud rannikuinfrastruktuurile Anapa lähedal naftalekke. Satelliidipiltide kohaselt oli saastunud ala 117 ruutkilomeetrit. Keskkonnakaitsjad hindasid merre voolanud nafta koguseks 300–350 tonni. Naftareostus tappis sadu linde.

15. venemaa populaarsetes puhkusesihtkohtades on Gosuslugi ja muud kodumaised teenused valitsuse VPN-i kasutamise piiramise tõttu kättesaamatuks muutunud, teatas venemaa Reisikorraldajate Assotsiatsioon Kommersantile. „Populaarsetes sihtkohtades – Türgis, Tais, Egiptuses ja Vietnamis – kaob WiFi-ühenduse loomisel ühendus,” ütles ATORi asepresident Artur Muradjan.

Ka venemaa valitsusasutuste, pankade ja suurettevõtete veebisaitidele pole ligipääs kohalike mobiilsidevõrkude kaudu. Näiteks ühe piletiagregaatori rakenduse avamisel kuvatakse teade: „Tundub, et teil on VPN lubatud”, mille järel ühendus kaob.

Selle probleemi lahendamiseks soovitatakse venemaa turistidel kasutada rändlust. See toob aga kaasa lisakulusid ja suurendab nende puhkuse maksumust, hoiatas ATOR. „Tegelikult pole praegu välismaal midagi muud teha kui tavaline mobiiltelefoniteenus,” teatas Muradjan. Ta kurtis ka, et võitluses VPN-i kasutamise vastu“on venemaa võimud blokeerinud juurdepääsu enamikule turismitoodete müügiga seotud teabeallikatele.

Türgis elav venelanna rääkis väljaandele, et tal pole viimasel ajal olnud juurdepääsu kodumaiste pankade ja turuplatside veebisaitidele ja rakendustele. Ta väidab ka, et peab neile juurdepääsuks kasutama VPN-i, mis võimaldab tal oma IP-aadressi muuta venemaa omaks. SRÜ riikides selliseid probleeme aga ei esine.

Alates 15. aprillist on suured venemaa ettevõtted kooskõlas digitaalse arengu ministeeriumiga blokeerinud juurdepääsu oma veebisaitidele neile, kes üritavad neile juurde pääseda lubatud VPN-iga. Selle nõude mittetäitmine ähvardab riikliku akrediteeringu kaotamist, mis tähendab kindlustushüvitiste õiguse kaotamist ja töötajate mobilisatsioonist vabastamise lõpetamist. Võimud eemaldavad rikkuvad veebisaidid ka lubatud veebisaitide nn valgest nimekirjast, mis jääb venemaal sunnitud internetiühenduse sulgemise ajal kättesaadavaks.

Rustelecomi teabe- ja analüüsiagentuuri juht Juri Brjukvin märgib aga, et tavalise välisliikluse eristamine VPN-ühendusest on tehniliselt võimatu. „Seetõttu blokeerivad turuplatsid, operaatorid ja muud osalejad, kes kuuluvad selle nõude alla, praktiliselt kogu välisliikluse,” lisab ta.

16. Ukraina naljamees Jevgeni Volnov osales venemaa tööstus- ja kaubandusministeeriumi kinnisel veebikoosolekul, mis oli pühendatud Ukraina sõjaks mõeldud droonide tootmisele. Ta avaldas intsidendi salvestise, mille käigus ta muuhulgas ropult sõimas venemaa ametnikke ja kutsus neid üles selga hoidma. Enne Volnovi aruteluga liitumist olid konverentsil osalejad kurtnud venemaa droonide tootmise kriitilise sõltuvuse üle Hiinast. „Vasktraate toodetakse eranditult Hiinas. Kui me võtame elektrijuhtmestiku, siis 90% meie toorainest on välismaine. Nad lihtsalt ei tooda seda venemaal,” ütles üks osaleja. „See on Hiina plastik, eks? Sest venemaa plastikut pole olemas,” lisas teine osaleja.

Seejärel sekkus naljamees. Kui üks ametnikest palus saadet katkestada, ütles Volnov: „Kõik teie kuradi … on maha võetud, nii et minge hoidke oma selga. Eriti teie, kiilaspäine.” Viimane sõnum oli adresseeritud aleksei serdjukile, venemaa tööstus- ja kaubandusministeeriumi mehitamata süsteemide ja robootika osakonna juhatajale ning denis manturovi endisele asetäitjale. Astra on kindlaks teinud, et salvestusel on kohal ka sama osakonna teine töötaja aleksandr plotnikov. Video paremas nurgas on 29-aastane daniil abulov, kes konverentsil osalenud kontaktide põhjal otsustades toetab droonitootjaid nende suhtluses Kaitseministeeriumi ja Rahvarindega.

Video sisaldab ka teiste kohtumisel osalejate kontaktandmeid: tööstus- ja kaubandusministeeriumi töötaja aleksandr lõssenko, samuti andrei titov, andrei suhharev ja aisen nesterov. Astra on avastanud, et titov ja suhharev on seotud sõjalis-tööstuslike kompleksidega, samas kui nesterov on justiitsministeeriumi dokumentides loetletud ANO mehitamata süsteemide ja tehnoloogiate keskuse varade kaitse direktorina.

Volnov ise kommenteeris materjale avaldades, et see on alles algus, lisades, et tulevikus võivad kohtumisel osalejad vajada abi tõsiste probleemide lahendamiseks. „Varsti vajate te riiklikku tuge mitte uute töökodade jaoks, vaid selleks, et kuidagi oma tagumikku päästa. See on alles algus, te lurjused,” ütles ta.

17. Lühiuudised

EL on valmis sel nädalal heaks kiitma Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu ning Ungari võib oma veto tühistada, kui venemaa gaasitransiit Družba torujuhtme kaudu taastatakse.

Zelenski ütles, et Ukraina eesmärk on luua aasta jooksul omaenda antiballistiline süsteem, et vähendada sõltuvust Patriot süsteemidest. Ta ütles ka, et lahkumine Donetski ja Luhanski oblastist tähendaks lüüasaamist ja nõrgestaks kaitseliine, lisades, et Ukraina toimib nüüd Euroopa kaitsekilbina.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

18.-19. aprill 2026 toimus Viimsi kooli spordikeskuses ja Kehra spordihoones noormeeste U15 (2011 ja hiljem sündinud mängijad) teine ja ühtlasi viimane etapp Eesti 2026 meistrivõistlustel käsipallis.

1. liigas osales 6 meeskonda, kes mängisid kaks korda omavahel läbi turniirisüsteemis.

2. liigas osales 6 meeskonda, kes mängisid kaks korda omavahel läbi turniirisüsteemis.

Lõppjärjestus:

1. Mustamäe Käsipalliklubi, treenerid Vahur Vetevool, Andres Joosep, Ragnar Põldma

2. Põlva KPK/Põlva SK, treenerid Kalmer Musting, Kristjan Muuga

3. HC Tabasalu, treener Cristlin Kuldmaa

4. Viljandi KK/Viljandi SK/Pärnu, treenerid Marko Koks, Toomas Heinla

5. Aruküla SK, treenerid Andrus Rogenbaum, Toivo Järv

6. HC Viimsi/Vitamin Well, treenerid Jarno Nurm, Jesper Linkus

7. HC Tallas, treener Mihkel-Matteus Luik

8. Rae Handball/Capital City, treener Kaimar Lees

9. HC Kehra, treener Joonas Kuuskla

10. HC Raasiku, treener Martin Kalvet

11. HC Tallinn 2, treener Risto Lepp

12. HC Tallinn 1, treener Risto Lepp

Turniiri parimaks mängijaks valiti Ville Tell Mustamäe Käsipalliklubi meeskonnast ning parimaks väravavahiks Uku Varusk Põlva KPK/Põlva SK meeskonnast.

Lisainfo: https://www.handball.ee/voistlused/eesti-mv/emv-poisid-u15

Voronja galeriis toimub laupäeval, 25. aprillil kell 10–17, mil Sibulateel on avatud kevadised Kalapuhvetid, heategevuslik Koerkala päev. Päeva eesmärk on koguda raha Mikrogalerii ehk MIGA rajamiseks Tartus Ülejõe linnaosas.

„Kalapuhvetite päeval saab Sibulateel proovida igasuguseid kalu. Mõned neist on suitsutatud, mõned praetud, mõned supi sees. Aga Voronja galeriisse jõuab sel päeval hoopis üks eriline tegelane, Jüri Arraku legendaarne „Koerkala”. Ning keegi saab selle haruldase kalaliigi oma kunstikogusse püüda,” kutsuvad galeristid Kaili Kask ja Raul Oreškin kõiki Voronjasse külla.

Koerkala päeva raames saab tutvuda galeristide kunstikoguga, millest tehtavad ostud suunatakse täies mahus Mikrogalerii rajamisse. Lisaks on avatud Voronja kodukohvik, mille menüüst leiab auhinnatud Voronini sibulapiruka, klassikasse kuuluva tomatisupi ning loomulikult saab kohvi kõrvale krõbistada Voronja kardemonivahvleid.

Päeva keskmes on Jüri Arraku teos „Koerkala”. Kui 2021. a maalitud akvarell ostetakse Koerkala päeval, kingivad galeristid teosega kaasa eksklusiivse Voronja perepuhkuse paketi. See sisaldab Voronja maja ja sauna kasutust kolmel päeval ja kahel ööl kuni kuuele inimesele. Nii selle kui ka kõigi teiste teoste müügitulu suunatakse 100 protsendi ulatuses MIGA rajamisse.

Mikrogalerii ehk MIGA on Ülejõe linnaosas, nn Mikro-Veneetsias, sündiv väikese jalajäljega kaasaegse kunsti platvorm. See on osa galeristide kahanemise teekonnast, mis on teadlik katse elada ja töötada väiksemas ruumis ilma, et kunstiline ambitsioon väheneks. Ligikaudu 36 m² suurune kahe korrusega näituse- ja eluruum pakub intiimset vaatajakogemust, rahvusvahelist kunstidialoogi ja eksperimenteerivaid näitusevorme.

Detailsem info MIGA ehituse ja toetamisvõimaluste kohta on leitav: https://mikrogalerii.ee/miga-sobrad

MIGA avatakse publikule 10. mail 2026, Sandra Jõgeva näitusega „Kas sa tead, mis juhtus Hanif Kureishiga?”.

Statistikaameti andmetel elab Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest, mida on 9250 võrra vähem kui aasta varem. Rahvaarv langes teist aastat järjest. Eelmisel aastal sündis 9240 inimest ja suri 15 688 inimest. Eestisse rändas 15 212 inimest ja Eestist rändas välja 18 014 inimest.

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiimi juhi Kadri Rootalu sõnul moodustas kaks kolmandikku rahvaarvu langusest negatiivne loomulik iive ja ühe kolmandiku negatiivseks pöördunud rändesaldo. „Viimastel aastatel rahvaarvu kasvule kaasa aidanud ja negatiivset loomulikku iivet korvanud rändesaldo pöördus 2025. aastal enam kui kümne aasta järel taas negatiivseks ning Eestist lahkus 2802 inimest rohkem, kui siia saabus,” sõnas ta ja lisas, et loomulik iive jäi 6488 inimesega negatiivseks.

Keskmine sünnitaja on järjest vanem

2025. aastal sündis Eestis 9240 last, mida on 450 võrra vähem kui 2024. aastal. „Mullune sündide arvu langus (–4,6%) oli väikseim alates 2022. aastast, mil sündimus hakkas järsult langema. Tunamullu langes sündide arv ühe aastaga 11,5% ja aasta enne seda 6%. Võrreldes järsule langusele eelnenud perioodi (2010–2021) keskmisega on sündide arv langenud enam kui 30%,” selgitas Rootalu.

Summaarne sündimuskordaja, mis arvestab sünnituseas naiste arvu, oli 2025. aastal 1,16. Aasta varem oli see näitaja 1,18 ja 2022. aastale eelnenud viieaastase perioodi keskmisena 1,62. Keskmine sünnitaja oli 31,2 aastat vana ja keskmine esmasünnitaja 29,4 aastat vana. Mõlemad näitajad mullu tõusid, jätkates sellega juba Eesti taasiseseisvumisest saati kestnud trendi.

2025. aastal sündis kõige rohkem esimesi lapsi (4010). Teisi lapsi sündis 3092 ja kolmandaid või enamaid lapsi 2138. Esimesi lapsi sündis arvuliselt mõnevõrra rohkem kui mullu, teisi ja kolmandaid lapsi sündis vähem. „Viimase nelja aastaga on märgatavalt suurenenud esimeste laste osatähtsus. Kui veel 2021. aastal moodustasid esimesed lapsed 37% kõigist sündidest, siis 2025. aastal oli näitaja juba 43% juures. Alates 2021. aastast on esimesi lapsi sündinud 19% vähem, teisi lapsi 35% vähem ja kolmandaid (või enamaid) 40% vähem,” selgitas Rootalu.

Ukraina kodanike väljaränne jätkub

Täpsustatud rände andmetel, mis arvestab ka registreerimata rännet, saabus Eestisse 15 212 inimest ja lahkus 18 014 inimest. Rändesaldo langusesse panustasid nii sisseränne kui väljaränne. „Sisserändajate hulk langes võrreldes tunamullusega 3422 inimese võrra, väljaränne kasvas 754 inimese võrra. Rändesaldo, mis veel 2024. aastal oli 1374 inimesega plusspoolel, langes aastaga 2802 inimesega miinuspoolele,” kirjeldas Rootalu viimaseid rändenäitajaid.

Rännet mõjutab jätkuvalt ka Venemaa-Ukraina sõda. „Kui viimastel aastatel on Ukraina kodanikud eelkõige andnud tooni sisserännanute hulgas, siis viimasel kahel aastal on Ukraina kodanike osakaal kasvanud märgatavalt väljarännanute seas,” ütles Rootalu. „Suurenenud väljarände taga on eelkõige Ukraina, aga ka Eesti enda kodanikud. Teataval määral mõjutab väljarännet ka rändestatistika metoodika: kui riigist lahkumisel jäetakse väljaränne ametlikult registreerimata, jõuavad need andmed statistikaametini viitega,” selgitas Rootalu, miks on Ukraina kodanike väljaränne viimasel aastal jõudsalt kasvanud, ning pakkus, et osa rännanutest võis tegelikult lahkuda juba varem.

Eesti kodanikke saabus eelmisel aastal riiki 4672 ning lahkus 6283 ehk lahkujaid oli 1611 võrra rohkem kui saabujaid. Ukraina kodanikke lahkus Eestist rohkem, kui saabus – vastavalt 5617 väljarännanut ja 4791 sisserännanut.

Kes on Eesti elanikud?

• 18,7% Eesti elanikest on alaealised. 18–64-aastaste osakaal on 59,9% ning 65 ja vanemate osakaal on 21,4%. Aastaga langes alaealiste osakaal ning kasvas pensioniealiste osakaal.
• Meeste osakaal on 47,5% ja naiste osakaal 52,5%.
• 82,2% (1 119 000) Eesti elanikest on Eesti kodakondsusega, 5,5% Venemaa kodakondsusega, 4,6% Ukraina kodakondsusega ja 4,3% määramata kodakondsusega. 3,4% Eesti elanikest on mõne muu riigi kodakondsusega. Rahvuselt on eestlaste osakaal kogu rahvastikust 68,5% (933 000), mis on samas suurusjärgus eelmise aastaga.

Statistikaameti avaldatud täpsustatud rahvaarv arvestab lisaks jaanuaris avaldatud esialgsele rahvaarvule ka registreerimata rändega. 

Narva tollipunkt

 15. aprillil saabus tollipunkti väljuvale suunale 56-aastane Iisraeli kodanik, kelle jaoks oli see esimene piiriületus aasta jooksul. Enne tollikontrolli ei soovinud ta ametnikele midagi deklareerida. Küsimusele, kas isikul on kaasas Euroopa Liidus noteeritud sularaha, vastas ta eitavalt. Tollikontrolli käigus avastati tema kohvris olevast jopest 100 eurot sularaha, kohvris olnud ümbrikust 250 eurot ning seljas olevatest riietest veel 55 eurot. Kokku avastati 405 eurot. Isiku sõnade kohaselt oli ta sanktsioonidest teadlik ning sularaha jäi tal üle peale Euroopas reisimist. Seoses sanktsioonirikkumisega määrati talle trahv 240 eurot ning mees suundus koos kaubaga tagasi Eestisse.

Luhamaa tollipunkt

12. aprillil saabus tollipunkti sisenevale suunale Serbia registreerimisnumbriga veok. Koormas olid erinevad toidukaubad, sealhulgas 1052 kilogrammi kondenspiima. Veok oli teel Venemaalt Lätti. Kuivõrd kondenspiim kuulub nende toidukaupade hulka, mis nõuab sisseveoks veterinaarsertifikaate, suunati kaup Põllumajandus- ja Veterinaarametisse kontrolli. PTA ametnikud tuvastasid kauba juures rikkumise, mistõttu tõkestati kauba sissevedu Euroopa Liitu.

 14. aprilli saabus tollipunkti sisenevale suunale 45-aastane Serbia kodanik, kelle jaoks oli see korduv piiriületus aasta jooksul. Mehe sõnul ei olnud tal kaasas deklareeritavat või keelatud kaupa. Mehe juhitud veokile teostati läbivaatus, mille käigus avastati veoki kabiini erinevatest panipaikadest peidetult 20 sigaretti „Philip Morris“, 200 sigaretti „Chapman” ning 80 sigaretti „Camel”. Isiku sõnade kohaselt oli ta sigaretid veokisse unustanud. Sigaretid võeti asitõendina hoiule ning mehe suhtes alustati väärteomenetlust.

 15. aprillil saabus tollipunkti sisenevale suunale 56-aastane Gruusia kodanik, kelle jaoks oli see korduv piiriületus aasta jooksul. Mees ei soovinud kaasas olnud isiklikku kaupa deklareerida. Veoki läbivaatuse käigus avastati kabiinist juhi isiklike asjade vahelt peidetuna 0.5 liitrit viina „Belaja Berjozka“ ja 2 liitrit kanget alkohoolset jooki alkoholisisaldusega 75 protsenti, mis olid pakendatud ilma etiketita kahte plastmasspudelisse. Alkohoolsed joogid on Vene päritolu. Joogid võeti seoses sanktsioonirikkumisega hoiule ning mehe suhtes alustati väärteomenetlust.

 15. aprillil saabus tollipunkti sisenevale suunale 41aastane Moldova kodanik, kelle jaoks oli see esimene piiriületus aasta jooksul. Mehe sõnul ei olnud tal kaasas deklareerimisele kuuluvat kaupa. Mehe sõiduki ning pagasi läbivaatusel avastati sõidukist reduktsiooniventiilid rõhu reguleerimiseks, WiFi-valvekaamera, 1750 grammi kaaviari asendajat, 27 kilogrammi plastikämbreid, kaks uut jalanõupaari, 570 grammi tüübleid, kolm uksehinget, lukusüdamik ning 4,6 kilogrammi kosmeetikatooteid. Isiku sõnade kohaselt olid eelnimetatud kaubad soetatud enda ja oma pere tarbeks ning mehe väidete kohaselt ei olnud ta teadlik kehtivatest sanktsioonidest. Kuna mehel puuduvad varasemad rikkumised ja hoiatused, selgitati talle kehtivat sanktsioonikorda ning isik suundus koos kaubaga tagasi Venemaale.

Varasemad avastused

 11. märtsil saabus Muuga sadamasse Eestist Türki liikuma pidanud kaup. Kaubaks deklareeriti erinevad varuosad: 434 kilogrammi kuulliigendeid, õõtshoobasid ja õõtshoova remondikomplekte, 116 kilogrammi piduriklotse, 1279 kilogrammi pidurisadulaid, piduriklotside komplekte, seisupiduri elektrilisi ajameid, pidurikettaid ja piduritrummleid, 119 kilogrammi piduriklotse, 328 kilogrammi diferentsiaali võlli otsi ja veovõlli liigendikomplekte, 197 kilogrammi rattalaagrikomplekte, 1232 kilogrammi amortisaatoreid, 161 kilogrammi roolivardaid ja rooliotsi, 208 kilogrammi stabilisaatori tugivardaid ning 434 kilogrammi kuulliigendeid, õõtshoobasid ja õõtshoova remondikomplekte. Kõik need kaubad on väljaveoks Venemaale või Valgevenesse sanktsioonidega keelatud. Tolliametnikud küsisid täiendavat informatsiooni, et veenduda, et kauba tegeliku lõppsaaja asub päriselt Türgis ning et kaubad ei liigu hiljem Venemaale. Kuna täiendavat informatsiooni MTA-le ei laekunud, tõkestati kauba väljavedu Eestist.

 24. märtsil saabus postitolli Saksamaalt Eestisse saadetud pakk. Tolliametnikud teostasid pakile läbivaatuse eesmärgiga kontrollida, kas saadetis sisaldab deklareerimisele või keeldude ja piirangute alla kuuluvat kaupa. Läbivaatuse käigus avastati selle seest 60 ühekordset maitsega e-sigaretti, mis on Eestis keelatud. E-sigaretid sisaldasid kokku 1800 milliliitrit e-vedelikku. Kaup peeti kinni ning juhtumi osas alustati menetlust.

25. märtsil saabus postitolli Prantsusmaalt Eestisse saadetud pakk. Tolliametnikud teostasid pakile läbivaatuse eesmärgiga kontrollida, kas saadetis sisaldab deklareerimisele või keeldude ja piirangute alla kuuluvat kaupa. Läbivaatuse käigus avastati selle seest 200 ühekordset maitsega e-sigaretti, mis on Eestis keelatud. E-sigaretid sisaldasid kokku 5000 milliliitrit e-vedelikku. Kaup peeti kinni ning juhtumi osas alustati menetlust.

Kaitseminister Hanno Pevkur pidas täna paarikümneminutilise telefonikõne USA sõjaministri Pete Hegsethiga ning sai kinnituse, et USA kõik moonatarned jäävad Iraani sõja ajaks pausile.

Möödunud nädalal kirjutas Reuters, et USA relvatarned Euroopa riikidele lükkuvad Iraani sõja tõttu edasi. Anonüümseks jäänud allikad ütlesid, et see puudutab muuhulgas Läänemere piirkonda ja Skandinaaviat.

Kaitseminister Hanno Pevkur helistas täna esmaspäeval, 20. aprillil sel teemal USA sõjaministrile Pete Heghsethile. „See oli selline aus ja asjalik vestlus. Tema põhiargument oli arusaadav. Neil on varud täitsa olemas, aga teadmata, kaua konflikt Iraanis kestab, peavad nad olema valmis erinevateks stsenaariumiteks,” rääkis Pevkur pärast kõnet Delfile.

Pevkuri sõnul tähendab see, et Eesti puhul jääb siia jõudmata mitmikraketiheitja HIMARS-i ja tankitõrjerelva Javelini moon.

Pevkur sedastas, et kõik USA tarned on pandud pausile ja ameeriklased ei oska ka ise hinnata, kui kaua võib konflikt Iraanis kesta. Pevkur küsis Hegsethilt täpsemat ajalist perspektiivi, kuid vastus oli eeldatav: USA-l on soov lõpetada konflikt Iraaniga nii kiiresti kui võimalik.

Välisminister Margus Tsahkna ütles, et Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski jutt ei vasta tõele, nagu kavatseks Venemaa rünnata Balti riike.

Tsahkna sõnul ei tee liitlase sellised sõnavõtud koostööd kuidagi lihtsamaks.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski lausus teleintervjuus, et Venemaal toimuv interneti ligipääsu piiramine võib olla seotud mobilisatsiooniga Balti riikide ründamiseks. Eesti poliitikute sõnul edastas Zelenski aga Kremli narratiivi.

Zelenski ütles pühapäeval antud teleintervjuus, et Venemaa on blokeerinud ligipääsu internetile mitte valitsuskriitiliste sõnumite tagasihoidmiseks, vaid eesmärgiga hoida ära pahameelt, mis tuleks seoses suuremahulise mobilisatsiooniga. Presidendi hinnangul on mobilisatsiooni eesmärgiks rünnata suuremahuliselt Ukrainat või hoopis Baltimaid.

Küsimusele, kas NATO käivitaks Balti riikide vastase rünnaku korral ühiskaitset sätestava 5. artikli, jäi Zelenski teleintervjuus samamoodi kahtlevaks.

„Ma arvan, et võib-olla ei tahaks kõik riigid [Balti riike] toetada, aga minu arvates pole NATO riikidel valikut – vastasel juhul NATO-t enam ei ole. Nad peavad ühtselt tegutsema ja reageerima sellele, mida Putin potentsiaalselt teha võiks,” sõnas Zelenski.

Välisminister Margus Tsahkna sõnas ERR-ile, et Ukraina on alates täiemahulise sõja algusest 2022. aastal korduvalt viidanud, et nad ei pruugi jääda ainukeseks, keda Venemaa ründab. Veelgi enam, mainitud on otsesõnu Balti riike.

Tehisaru rakenduste ChatGPT, Claude ja Gemini teenustes on ülemaailmne katkestus.

Kasutajad üle maailma on kaotanud juurdepääsu oma tehisintellekti süsteemidele. Katkestuse põhjus on teadmata.

Pärnu linn tahab erastada kaht hotelli haldava ettevõtte Estonia Spa Hotelsi ning on juba alustanud ettevalmistusi selle võõrandamiseks.

100 protsenti Pärnu linnale kuuluv aktsiaselts Estonia Spa Hotels majandab kahte spaahotelli. Linnavalitsus on võtnud suuna hotellipidamisest loobuda ja alustanud ettevalmistusi ettevõtte aktsiate võõrandamiseks, vahendab ERR.

Toimetuselt:

rotid viljasalves

Ilmateenistuste prognooside kohaselt tuleb talv tagasi ja nädala lõpus sajab Lõuna-Eestis lund.

Juba selle nädala lõpus langeb päevane temperatuur 5 kraadini ja öösel tuleb 2 kraadi külma. Sajab lund ja lörtsi.

Negatiivne uudis neile, kes on juba autodel rehvid ära vahetanud.

Euroopas on HiPP beebitoitudes tuvastatud rotimürki. Esialgsetel andmetel polnud tegemist tootmisveaga, vaid toodet oli tahtlikult rikutud ilmselt jaekaubanduse tasandil. Enne tarbimist kontrolli mistahes toodete pakendeid ja korke, et veenduda nende ohutuses.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduohutuse valdkonnajuhi Triinu Allika sõnul pole teada, et võimalikud mürgitatud tooted oleksid jõudnud Eestisse. „Hetkel pole teada, et rikkumisega seotud tooted oleksid jõudnud Eesti turule. Amet jälgib olukorda ning on valmis vajadusel kiiresti reageerima,” sõnas Allika.

Tahtlikult rikutud tooteid on tuvastatud mitmes Euroopa riigis. „Kuivõrd tegemist on tundlikule sihtrühmale suunatud toiduga, siis on paljud riigid tooted müügilt eemaldanud ning algatanud uurimised. Ka Eesti tarbijad peaksid olema tähelepanelikud ning veenduma, et mistahes toodete pakendeid poleks rikutud,” selgitas Allika.

Soovitused tarbijatele:

• Kontrolli, et toidu pakend oleks terve ja avamata.
• Veendu, et purgi kaas ja turvakile poleks kahjustatud.
• Ära tarbi toodet, kui selle lõhn, välimus või maitse tundub ebatavaline.
• Kahtluse korral mitte tarbida ning tagastage see müügikohta.

Põllumajandus- ja Toiduamet rõhutab, et toiduohutuse tagamiseks on oluline tähelepanelikkus kõikide toiduainete tarbimisel.

Esmaspäeval, 20. aprillil lõppes kaitseväe keskpolügoonil toimunud kompanii taseme lahinglaskmiste õppus Ymir, mille eesmärk oli arendada 2. jalaväebrigaadi ja Kaitseliidu allüksuste lahinguvõimet ning tugevdada erinevate relvaliikide vahelist koostööd võimalikult realistlikes tingimustes.

„2. jalaväebrigaadi ja Kaitseliidu allüksused läbisid kompanii tasemel lahinglaskmised, kus harjutati üksuste ründavaid ja kaitsvaid tegevusi koos toetavate relvadega, mis tõstsid sõdurite teadlikkust koostööst teiste relvaliikidega,” ütles 2. jalaväebrigaadi lahinglaskmiste pealäbiviija kapten Janno Sonne.

13.–20. aprillini toimunud õppus Ymir kinnitas, et realistlikud lahinglaskmised on oluline osa üksuste valmisoleku tõstmisel ning annavad selge pildi nii tugevustest kui ka edasistest arenguvajadustest. Õppusel osales ligi 1000 võitlejat 2. jalaväebrigaadist ning Kaitseliidu Kirde, Lääne ja Põhja maakaitseringkondadest.

„Õppuse raames saime läbi harjutada vajalikud lahingtegevused, mis andsid hea ülevaate üksuste hetkeseisust ja õpikohtadest,” ütles Kaitseliidu Kirde ringkonnapealik kolonelleitnant Marek Värk. „Mul on hea meel, et 2. jalaväebrigaad kaasas meid õppusesse Ymir. Õppuse ettevalmistav osa algas meie võitlejate jaoks mitmekesise väljaõppetegevusega, kus tuletati meelde sõdurioskused, millele järgnes jao lahinglaskeharjutus Sirgala harjutusväljal ning mis omakorda kulmineerus kompanii lahinglaskeharjutusega kaitseväe keskpolügoonil.”

Lahinglaskmised võimaldasid osalejatel tegutseda võimalikult realistlikes tingimustes, kasutades lahingumoona ning rakendades eelnevalt õpitut praktilistes olukordades. Samuti said osalejad vahetu kogemuse relvade tule mõjust, nähes ja mõistes erinevate relvasüsteemide, sealhulgas raskekuulipildujate, tankitõrjerelvade ja miinipildujate koostoimet sihtmärkidele.

Üheks oluliseks õpikohaks oli ka lahinguväljast parema ülevaate saamine ja vastase hävitamine sügavuses kasutades mehitamata õhusõidukeid. „Sel aastal keskendusime läbipaistva lahinguvälja saavutamisele, milleks kaasasime lahingutegevusse mehitamata õhusõidukid, mis suurendasid tugevalt üksuste lahingjuhtimise võimekust,” ütles kapten Sonne.

2. jalaväebrigaad loodi 2014. aasta 1. augustil maaväe reformi käigus Lõuna kaitseringkonna asemele. Brigaadi rahuaegsesse koosseisu kuuluvad Kuperjanovi jalaväepataljon, lahinguteeninduspataljon ning staabi- ja sidekompanii. Ülejäänud üksused formeeritakse regulaarselt täiendõpet saavatest reservväelastest vajaduse tekkimisel.

25. aprillil kell 8−14 ootavad külalisi kakskümmend kalasadamat Eesti eri paigus. Avatud kalasadamate päeval saab tutvuda sadamate ja kalandusega, nautida kalakohvikute hõrgutusi, osta kaasa värsket kala ja kalatooteid.

Igal sadamal on oma programm ja tegevust jagub tervele perele. Sadamates on kohal kalateadlased ja kalakokad. Meelt lahutavad paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimuvad kalaõpitoad, teadusteater ja õngekoolitused.

Kalasadamate päev avatakse Harjumaal Hara sadamas, kus pärjatakse ka konkursi „Aasta kalandustegu 2025” laureaadid.

„Avatud kalasadamate päeva eesmärk on väärtustada kohalikku kalandust ning luua otsekontakte kalurite ja tarbijate vahel, et rohkem värsket kala jõuaks eestimaalaste toidulauale. Möödunud aastal külastas üritust umbes 15 000 inimest. Meil on väga hea meel, et sündmus on leidnud koha inimeste südames ning tullakse koos pere ja sõpradega nautima häid maitseid, muusikat ja õpitube,” rääkis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu.

Avatud kalasadamate päeva korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kalanduse teabekeskus ja Eesti kalanduspiirkonnad.  Korraldamist rahastab Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond 2021–2027.

Sadamate programmid leiab ministeeriumi veebilehelt.

Alates 22. aprillist 2026 uuenevad loomatervisenõuded lemmikloomadega reisimisel. Reisijaga kaasas olevate lemmikloomade lubatud arvu kontrollitakse edaspidi ka sõidukipõhiselt.  

Seoses Euroopa Loomatervisemääruse üleminekuaja lõppemisega hakkavad Loomatervisemääruse üldised põhimõtted loomataudide ennetamiseks ja tõrjeks kehtima ka lemmikloomade mittekaubanduslikul liikumisel.

Põhimõttelisi muudatusi lemmikloomade liikumisel (reisimisel) ei tule, ka tulevikus kehtib nõue, et reisijaga kaasasolev kass, koer ja valgetuhkur peab olema identifitseeritav, loom peab olema terve ning kaitstud marutaudi nakatumise vastu. Selle tõendamiseks on vaja loomaga kaasasolevat ametlikku dokumenti, milleks on Euroopa Liidu (edaspidi EL) päritolu loomade puhul EL lemmikloomapass ning EL väliste loomade puhul ametlik sertifikaat. Samas muudetakse ja täpsustatakse uues reeglistikus loomade identifitseerimisnõudeid jälgitavuse parandamiseks ning täpsustatakse dokumentidele esitatavaid nõudeid eesmärgiga vähendada loomade illegaalse kaubandusega seotud marutaudi leviku riski, mis ohustab nii loomi kui inimesi.

„Uuendatud reeglid aitavad selgemalt eristada lemmikloomadega reisimist kaubanduslikust loomaveost,” selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Kadri Kabel.

Seni kehtinud reeglistiku asendab uus Euroopa Liidu delegeeritud määrus 2026/131, mille eesmärk on ühtlustada nõudeid ja tõhustada kontrolli loomade liikumise üle.

Olulisemad muudatused reisijatele:

• Uus piirmäär lindudele: Kui seni oli viie lemmiklooma piirang suunatud peamiselt koertele, kassidele ja valgetuhkrutele, siis uue määrusega lisandub sarnane piirmäär ka lindudele. Edaspidi saab mittekaubandusliku liikumise raames Euroopa Liitu siseneda korraga kuni viie lemmiklinnuga.
• Piirang transpordivahendi kohta: Alates 22. aprillist on lubatud autoga reisimisel kaasas olla kuni viis lemmiklooma (koera, kassi, tuhkrut) ja kuni viis lemmiklindu. See tähendab, et piirang kehtib ka sõiduki, mitte pelgalt isiku kohta.
• Lemmikloomapassi väljastamise tingimused: EL lemmikloomapassi tohib väljastada vaid neile loomadele, kelle omanik on liidu alaline elanik.
• Duplikaatpassid: Juhul kui loomale on väljastatud uus lemmikloomapass (nt vana täitumise või kaotamise tõttu), peavad reisides olema kaasas mõlemad dokumendid.
• Loomatervise sertifikaadid: Kehtima hakkavad uued sertifikaadivormid EL välistest riikidest pärinevatele reisijaga kaasasolevatele lemmikloomadele. Üleminekuaeg uute sertifikaatide kasutuselevõtuks kestab kuni 01.10.2026.
• Riigikoodiga mikrokiibid: Alates 01.01.2028 peavad EL sisesel liikumisel reisijatega kaasasolevad koerad, kassid ja valgetuhkrud olema märgistatud riigikoodiga mikrokiibiga. Enne seda kuupäeva kehtinud nõuete kohaselt märgistatud loomadel riigikoodiga mikrokiibi olemasolu ei nõuta.
• Uued EL lemmikloomapassid: Alates 01.01.2028 peavad EL sisesel liikumisel olema koertel, kassidel ja valgetuhkrutel kaasas uue mudeli kohased EL lemmikloomapassid. Kuni selle kuupäevani väljastatud EL lemmikloomapasse ei pea vahetama uute vastu ja need kehtivad kuni looma elu lõpuni.

Täpsem info reisimise tingimuste ja nõutavate vaktsineerimiste kohta on leitavad määrusest.

91-aastaselt lahkus meie hulgast näitleja Ester Pajusoo (01.07.1934–19.04.2026). Pajusoo lahkumist kinnitas Eesti Näitlejate Liit.

Ester Pajusoo (1956. aastani Lage) sündis 1. juulil 1934. aastal Tuhala vallas. Pajusoo lõpetas 1953. aastal Tallinna 1. Töölisnoorte keskkooli ja 1957. aastal Draamateatri õppestuudios, vahendab ERR.

1959. aasta liitus Pajusoo draamateatriga, mis jäi näitleja koduteatriks. Enne seda töötas Pajusoo aastaid kompvekipakkijana. Aastate jooksul astus Pajusoo Draamateatri laval üles enam kui 125 rollis.

2023. aastast hakkas Pajusoo aktiivsest näitlejatööst taanduma. Viimase rolli tegi Pajusoo 2024. aasta lavastuses Olga Tokarczuki näidendist „Aja oma atra läbi koolnute kontide”.

Lisaks lavalaudadele esines Pajusoo tihti ka suurtel ja väikestel ekraanidel. Ta on mänginud filmides „Noor pensionär” (1972), „Karge meri” (1981) ja „Vana daami visiit” (2006) ning seriaalides ja sarjades „Tuulepealne maa” (2008), „Nõiakivi” (1979) ning „Kessu” (1980). Pajusoo on dubleerinud ka multifilme.

Päästeameti demineerijad ja abidemineerijad puhastavad ajavahemikul 24.-26. aprillini Valgamaad lõhkekehadest. Demineerimistööd toimuvad koostöös Valga sõjamuuseumiga. Kõik leitavad ja hävitatavad lõhkekehad aitavad ümbritsevat keskkonda ohutumaks muuta.

Tööde käigus kontrollitakse eelnevalt määratletud maa-alasid eesmärgiga tuvastada ja kõrvaldada võimalikud lõhkekehad ning muud plahvatusohtlikud esemed. Leitud ohtlikud leiud hävitatakse kohapeal või transporditakse selleks ettenähtud hävituskohta. Sel perioodil võib olla piirkonnas näha rohkem erisõidukeid ja kuulda võib tavapärasest rohkem lõhketööde tagajärjel tekkivat müra.

„Sageli seisavad ohtlikud leiud aastaid kuurides, garaažides või metsas peidus, ilma et inimesed teadvustaksid nende tegelikku ohtu. Kui keegi on leidnud mõne kahtlase eseme metsast, pööningult või veekogust, siis teavitage sellest kindlasti hädaabinumbril 112. Kahtlast eset ei tohi mingil juhul ise hakata liigutama. Hädaabinumbril tuleks helistada isegi lõhkekeha kahtluse korral. Väljasõidu eest kelleltki tasu ei nõuta. Samuti ei järgne karistust koju sattunud mürsust teatamisele,” märgib Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja Marti Mereäär.

Kahtlase eseme leidmisel:

• ärge puudutage eset
• liigu ohutusse kaugusesse
• teavitage viivitamatult hädaabinumbril 112

Laupäeval, 18. aprillil kell 12.29 kiirustasid päästjad Võru valda Pindi külla, kus põllu peal põles sõiduauto ja selle ümber kulu.

Põleng juhtus põllu peal rallitades, keegi viga ei saanud. Päästjate kohale jõudmise ajaks oli sõiduk praktiliselt maha põlenud, tulekahju likvideeriti kella 13.00ks.

Siin on pildid:

Pühapäeval, 19. aprillil tuvastasid Mustvee kordoni piirivalvurid Lämmijärvel ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületuse suunaga Eestist Venemaale.

Venemaa piirivalve hõljuk pidas paadi kinni ja viis Eesti kodaniku Venemaale.

Riigikohus selgitas täna avaldatud otsuses, et kui inimene vajab erihooldekodu kohta, siis peab riik selle talle kindlustama. Abivajajat ei tohi panna lõputusse ootejärjekorda, viidates rahapuudusele ja kohanappusele.

Arutusel olnud kohtuasi puudutab 37-aastast psüühilise erivajadusega meest. Tartu Linnavalitsus esitas tema eestkostjana Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse riigieelarvest rahastatava erihoolekande teenuse saamiseks.

2022. aasta veebruaris otsustas SKA, et mees vajab ööpäevaringset erihooldust ja rahuldas taotluse. Samas pandi abivajaja ootejärjekorda, sest hetkel polnud vaba erihooldekodu kohta. Mehe olukorra leevendamiseks paigutas Tartu linn ta ajutiselt üldhooldekodusse ja võttis selle kulud osaliselt enda kanda.

Märtsis 2024 esitas Tartu linn halduskohtule kaebuse, sest mees polnud enam kui kahe aasta jooksul erihooldusele pääsenud. Linn viitas sellele, et erihoolekannet peab seaduse järgi rahastama riik ja abivajajale tuleb koht leida mõistliku aja jooksul.

SKA vaidles kaebusele vastu. Amet tõlgendas seadust nii, et erihooldekodu koha saamine ei sõltu üksnes vajaduse tuvastamisest ja taotluse rahuldamisest, vaid ka riigieelarve võimalustest ning kohtade pakkumisest eraturul.

Riik peab erihoolekandeks raha leidma

Kõik kolm kohtuastet pidasid kaebust põhjendatuks. Riigikohtu halduskolleegium rõhutas tänases otsuses, et põhiseadus ja Eestile siduvad rahvusvahelised õigusaktid kaitsevad inimese õigust saada riigilt puude korral abi. Riigil pole õigust planeerida eelarves erihoolekandele vähem raha, kui on tarvis põhiseadusest, seadustest ja SKA õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Sotsiaalkaitse tase sõltub küll riigi suutlikkusest ja elatustasemest ning võib ajas muutuda. Riigi võimalusi saab arvestada abivajaduse tingimuste sätestamisel õigusaktides, pidades seejuures silmas põhiõiguste tagamist. Samas kui SKA on tuvastanud, et inimene vastab seadusega kehtestatud abi tingimustele, siis ei õigusta rahanappus tema abita jätmist. Riigieelarve ei piira abivajaja õigusi.

Samamoodi ei õigusta inimeste ootele jätmist erasektori vähene huvi hooldekodukohtade pakkumiseks. Riik kannab abivajajate õiguste kaitse eest lõppvastutust ka siis, kui abi andmisele on kaasatud erasektor. Riigil tuleb tegutseda aktiivselt piisava arvu kohta tagamiseks ning teha selleks vajadusel koostööd erasektori ja kohalike omavalitsustega või luua kohti näiteks riigi osalusega äriühingu kaudu.

Riigikontrolli aruandest selgub, et aastail 2018–2024 suurenes erihoolekande järjekorras olevate inimeste arv Eestis ligi kaks korda. Kasvanud nõudlusest hoolimata on aga kohtade arv hoopis vähenenud. Sotsiaalministeeriumi lisaraha taotlustest rahuldati sel perioodil alla kümne protsendi. 2026. aasta alguses ootas erihooldekodu kohta 807 inimest.

Koht tuleb anda mõistliku aja jooksul

Riigikohus märkis otsuses, et sotsiaalkaitse keskne eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja suurendada tema sotsiaalset kaasatust. Praeguses asjas tuvastas SKA juba enam kui neli aastat tagasi ööpäevaringse erihoolduse vajaduse, kuid inimene ootab endiselt järjekorras ja viibib üldhooldekodus.

Üldhooldusel tagatakse abivajajale eelkõige turvaline keskkond ja toimetulek. Seevastu erihoolduse eesmärk on inimese võimeid arendada ja suurendada tema iseseisvat toimetulekut. Kui psüühikahäirega inimesele oleks loodud õigel ajal võimalused mõtestatud ja arendavateks tegevusteks, siis suure tõenäosusega vajaks ta edaspidi vähem kõrvalist abi.

Abivajaja peab erihooldekodusse pääsema mõistliku ajaga, mille pikkus sõltub tema olukorrast. Ooteaeg ei või kahjustada inimese väärikust, halvendada tema terviseseisundit ega süvendada abivajadust.

Praegusel juhul nõustus Riigikohus ringkonnakohtuga, et mõistlik aeg koha saamiseks oleks võinud olla kuni kolm kuud. Sealt edasi on SKA tegevus olnud õigusvastane. Amet ei saa vabandada kaebaja õiguste rikkumist ka teiste riigiasutuste tegematajätmistega. Abivajajale tuleb koht anda kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Riigikohtu otsusega ja kohtunik Julia Laffranque’i eriarvamusega saab tutvuda siin.

Võrus avatakse sel sügisel Peaasi.ee ja Võru linna ja vallaga koostöös vaimse tervise kohvik. Kohvikus tegutsevad vabatahtlikud, kes on läbinud vaimse tervise esmaabi koolituse ning pakuvad inimestele toetavat kuulamist ja vajadusel suunavad professionaalset abi kasutama.

Vaimse tervise kohvikusse saavad vabatahtlikuks kandideerida Võru linna ja valla vähemalt 18-aastased inimesed. Eelnevalt tuleb läbida Peaasi.ee kahepäevane vaimse tervise esmaabi koolitus, kus omandatakse toetava kuulamise ja vaimse tervise esmaabi pakkumise oskuseid.

Lisainfo ja registreerimine vaimse tervise esmaabi koolitusele: https://forms.gle/1WiLWJPHJ2MTm58m8

„Võru linnavalitsuse otsus avada sügisest vaimse tervise kohvik on oluline samm kogukonna toetamisel. Meie kogemus kinnitab, et võimalus rääkida oma raskustest usaldusväärsele inimesele on suureks abiks. See leevendab üksindustunnet, mis on vaimse tervise murede korral sageli suurim lisastressi allikas. Jagamine aitab seda koormat vähendada,” selgitas Peaasi.ee vaimse tervise kohvikute koordinaator Anna-Liisa Leppik.

Tema sõnul tullakse vaimse tervise kohvikusse mitmesuguste muredega. „Sassi läinud peresuhted, üksildus, mahajäetuse tunne, motivatsioonipuudus, ärevus aga ka suitsiidsete mõtete tõttu. Sageli aitab vabatahtlik mure sõnastada ja normaliseerida,” rääkis Anna-Liisa Leppik.

„Vabatahtlikud ei paku nõustamist, vaid rakendavad oma teadmisi vaimse tervise esmaabist, et pakkuda inimlikku kohalolu ja aidata külastajal oma muremõtetes selgust saada,” lisas ta.

Peaasi.ee-s alustas vaimse tervise kohvikute kontseptsiooni arendamist 2021. aastal ning praeguseks tegutsevad vaimse tervise kohvikud regulaarselt kaheksas linnas: Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis, Põlvas, Paides, Rakveres, Kuressaares. Sügisel lisandub Võru.

Peaasi.ee on asutatud 2009. a eesmärgiga pakkuda ühiskonnale läbimõeldud ja teaduspõhist tuge vaimse tervisega tegelemisel, et jõuda olukorrani, kus kogu Eesti väärtustab vaimset tervist ja kannab selle eest hoolt. Peaasi.ee on sotsiaalne ettevõte, mis tähendab, et suuname 100% koolituste ja teenuste tulust Eesti inimeste vaimse tervise toetuseks.

Traditsioonilise lõunasuuna asemel kulgevad sellel aastal Tartu Rattaralli rajad linnast põhjasuunas, ehk Vooremaa ja Peipsiveere radadel.

Sel aastal 45. korda toimuv Tartu Rattaralli toob osalejateni värsked, kuid juba varasemast tuttavad rajad ning viimastest aastatest erineva sõidusuuna. Kui viimasel kahel aastal liiguti stardist Ülenurme poole, siis tänavu võetakse suund Peipsi poole.

„Muudatuse põhjuseid on kaks. Esiteks on remondis Tõrvandi-Roiu tee, mis on viimastel aastatel olnud võtmetähtsusega rajalõik, mille kaudu rattaralli rajad on linna tagasi pöördunud. Just väiksema liiklustihedusega Roiu tee kasutamine võimaldab minimeerida tavaliikluse häirimist Tartu linna sisenemisel erinevalt suurtest magistraalidest. Teiseks on asjaolude kokkulangemise tõttu Rattaralliga samal nädalavahetusel toimumas Eesti Lennupäevad Lennundusmuuseumis Langel. Kuna ka seda vahvat sündmust külastavad tuhanded inimesed ei ole mõistlik samasse piirkonda planeerida tuhandeid kaasavat ratturite sündmust. Tavapäratult suur autode voog Lennupäevade külastajate poolt ja tuhanded ratturid samadel teedel tooksid endaga kaasa paratamatult kõrgemad riskid, seda  eelkõige ratturite jaoks. Kuna Lennupäevade asukohta muuta ei ole võimalik, siis otsustasime probleemide ennetamiseks kolida sellel aastal Rattaralli radadega Emajõe põhjakaldale,” selgitab radade muudatuste tagamaad Tartu Rattaralli peakorraldaja Indrek Kelk.

7. juuni sõidud 135, 61 ja 27 kilomeetri distantsidele suunduvad stardist Eesti Rahva Muuseumi poole ning sealt edasi Peipsi suunas. Uus marsruut võimaldab vähendada liikluskoormust ning pakkuda osalejatele samal ajal värskeid ja vaheldusrikkaid rattaradu. Ohutuse huvides antakse kõikidel sõitudel tseremoniaalsed, ehk neutraalsed stardid Tartu kesklinnast Turu tänavalt. Tehniline start, kust algab võidusõit ja ajavõtt, asub linnast väljas.

Tartu Rattaralli on Eesti üks suurimaid rattasündmusi, mis toob igal aastal rajale tuhandeid rattasõpru nii Eestist kui ka välismaalt. Sel aastal toimuv 45. juubelisündmus pakub lisaks uutele radadele ka mitmeid eritegevusi ning juubeliprogrammi. Uuendusena on kiirematel ratturitel UCI Gran Fondo sarja raames nüüd võimalik püüda Tartu Rattarallil pääset ka Granfondo Euroopa meistivõistlustele.

Bulgaaris toimusid eile pühapäeval, 19. aprillil üldvalimised ja mõned kuud tagasi loodud venemeelne erakond Progressiivne Bulgaaria edestas teisi mäekõrguselt.

Erakond kogus 44,4 protsenti häältest. Erakonda juhib endine president Rumen Radev.

Märgitakse, et ühest Orbanist saadi lahti, teine tuli asemele.

Lidl loosib Lidl Plus äpi kaudu üle riigi välja 33 000 Shelli kütusevautšerit väärtusega 150 eurot. See tähendab, et Lidl kulutab selle kampaania peale oma klientidele ligi viis miljonit eurot.

Kõigil, kes kulutavad sel nädalal vähemalt 50 eurot ja aktiveerivad Lidl Plusi äpis võistluskupongi, on võimalus võita üks 33 000 Shelli kütusevautšerist.

Kliendid peavad lihtsalt Lidl Plusi rakenduses aktiveerima võistluskupongi, kulutama Lidli kaupluses vähemalt 50 eurot ja skannima Lidl Plusi rakenduse.

Ostu sooritamiseks ei ole lubatud: tubakatooted, ajakirjad ja ajalehed, imiku piimasegu, raamatud, tagatisraha, CO2-balloonid, telefon, vautšer ja kinkekaardid.

Käesoleval nädalal teevad Eesti õhuruumis treeninglende, sealhulgas madallende, Balti riikides paiknevad NATO õhuturbe lennumeeskonnad. Treeninglendude käigus võib toimuda ka ülehelikiirusel lende, mis toimuvad koordineeritult tsiviillennujuhtimise teenistusega ning selleks ettenähtud lennukõrgustel.

Lennud on planeeritud toimuma 20.–26. aprillini üle Eesti, ajavahemikul kell 10–22. Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga). On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest, kuid võimalusel püütakse asustatud alasid siiski vältida. Ülehelikiirusel lendamisel kaasneb lööklaine ning ülehelipauk, mis võib sarnaneda suurtüki lasu või plahvatusega.

Kõik lennuharjutused viiakse läbi kooskõlas Eesti seadustega ning neid korraldatakse kokkuleppel transpordiameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-iga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennuvahendid baseeruvad Eestis Ämari lennubaasis ja Leedus Šiauliai lennubaasis. Kõik treeninglennud ning nende elemendid on vajalikud selleks, et oleks tagatud NATO lennuvahendite valmidus õhuintsidentidele reageerimiseks.

Keskkonnaamet toetab olulise hüvitisega loomakahjude ennetamiseks efektiivsete ennetusmeetmete rakendamist ning võttis kokku 2025. aastal suurkiskjate, hüljeste ja kotkaste tekitatud kahjud. Vaatamata Eesti suurkiskjate asurkondade väga heale seisundile ja meedias suure tähelepanu pälvimisele olid hundi ja pruunkaru tekitatud kahjud möödunud aastal võrreldes paari varasemaga valdavalt langustrendis.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütles, et erinevat huvigruppide vahelist konflikti leevendavad loomakasvatajate vastutustunde kasv ja ennetusmeetmete laialdasem kasutuselevõtt. „Mida enam panustame tõhusatesse karjaaedadesse, karjavalvekoertesse ja erinevatesse peletitesse, seda väiksem on tõenäosus kiskjakahjude tekkimiseks. Nii on ka vähem konflikte ja lihtsam hoida tasakaalu looduse kaitsmise ja mõistliku majandamise vahel. Seetõttu on kiskjakahjude hüvitamise kord suunatud just ennetustegevuse stimuleerimisele,” selgitas Talvi.

Keskkonnaamet maksab 83 põlluharijale, mesinikule, karjapidajale või kalurile eelmisel aastal efektiivsete ennetusmeetmete kulutuste 50% hüvitamiseks välja enam kui 108 tuhat eurot. Kiskjate poolt tekitatud kahjusid kompenseerib Keskkonnaamet 255 inimesele või ettevõttele üle 263 tuhande euro ning hülgekahjusid veidi üle 27 tuhande euro eest. Kiskjate tekitatud kahjuhüvitisi maksab Keskkonnaamet teist aastat uue korra järgi, rakendades korduvate rünnete puhul loomapidaja progresseeruva omavastutuse määra. Muutuse eesmärk on suunata mesinikke ja karjakasvatajaid panustama kiskjarünnaku ennetamisse.

Hundi ja pruunkaru tekitatud kahjude statistika näitas eelmisel aastal langustrendi, kuigi kahjudest andis teada ligikaudu sama palju kahjusaajaid, kui varasemal aastal. See viitab, et juhtumi kohta murti vähem kariloomi või rüüstati mesitarusid ning kahjujuhtumid samas kohas olid vähem korduvad.

„Keskkonnaameti loomakahjude statistika põhineb kahjuteadetel – soovitame tekkinud kahjudest meile teada anda. Kui seda ei tehta, ei saa nende juhtumitega arvestada ei kompensatsioonide maksmisel ega küttimismahtude ja erilubade andmise kaalutlemisel. Keskkonnaameti andmetel jäi sarnaselt varasematele aastatele erinevatel põhjustel kahju hüvitamise protseduur algatamata ligi 15% kiskjakahju juhtumite puhul,” rääkis Talvi.

Hundi tekitatud kahjudest andis möödunud aastal teada 124 kahjusaajat ning karu tekitatud kahjude kompenseerimist taotles 131 kahjusaajat. Toetust ennetusmeetmete rakendamiseks – näiteks kiskjakindlate tarade püstitamiseks, karjakoerte hankimiseks või hülge- ja linnupeletite soetamiseks – küsiti 83 taotleja poolt. Lisaks teavitasid 28 kalurit hüljeste poolt lõhutud püünistest ning 8 kalatiikide haldajat andsid teada meri- ja kalakotka tekitatud kahjudest. Kuigi ilvese arvukus on Eestis kasvamas, ei ole ametile teadaolevalt tema ja inimese vahel konflikt suurenenud. Eelmisel aastal murdis Keskkonnaametile teadaolevalt ilves Eestis 11 lammast ja ühe kassi. Järsult on aga viimastel aastatel tõusnud hundi poolt vasikate murdmine, seda eeskätt Soomaa rahvuspargi ja lähiümbruse luhakarjamaadel nõrgalt kaitstud veisekarjades. Eelmisel aastal murdis hunt Eestis vähemalt 106 veist. Keskkonnaamet tunnustab mesinikke, kes on aasta-aastalt teinud suuri pingutusi mesilates karu rüüsteretkede ärahoidmiseks. Selle tulemusel on viimasel neljal aastal olnud karu kahjustatud mesitarude arv väikses langustrendis. Samas viitab pruunkaru levila laienemisele ja kasvavale sigimisedukusele läbi aegade suurim Keskkonnaametile teatatud kahjustatud silorullide arv. Ametile teadaolevalt kahjustasid karud eelmisel aastal Eestis vähemalt 2244 silorulli.

Ennetustööde ning kiskjakahjude hüvitamisest on meie kodulehel pikemalt juttu siin.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 20. aprill 2026:

vene poole edenemisi siiski pisu tuli ning sadu Krimmis ja Tuapses väga tihedaks läks.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Krimm ja Tuapse.

3. Sumõ: põhiliselt väiksed grupid üritavad piiri ületada ning otse Sumõ suunal üks suurem rünnak.

4. Harkiv: üks varasem vene poole edenemine ja üks võimalik…

5. Kupjansk-Kreminna: kipub pisu pingelisemaks.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: vist muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta rindejoones.

9. Lõunarinne: vist Ukraina omad end kohati pisu tagasi tõmbavad.

10. Herson: muutusteta.

11. Matusebüroode arv venemaal on Ukraina rekordiliste kahjude taustal järsult kasvanud.

12. „Me taastame ajaloolise õigluse.” šoigu süüdistas Suurbritanniat natsismi loomises ja nimetas Zelenskit Ukraina ja vene rahvaste genotsiidi põhjustajaks.

13. Tomskis lammutati poliitiliste repressioonide ohvrite mälestusmärk.

14. Ukraina ehitab üles tehisintellektil põhinevat kaitseökosüsteemi, kuna üle 200 ettevõtte arendab droonitehnoloogiaid.

15. Lühiuudised

vene Z-blogija jevgeni golman on taas hüsteerias vene armee olukorra pärast rindel ja võimude abituse pärast.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 206 lahingukokkupõrget ehk siis konveier jälle tihedamalt tööle lükati. Tihedamaks hakkab minema nii Sumõ, Harkivi kui Kupjanski suunal on keskmisest tihedam konveier töötas nii Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huljaipole lõigul. Viimases lausa tipppäevade tase.

Seljakotid on rünnakule suunduvatel soldatitel läinud üha raskemaks, sestap nad väga aeglaselt üle põldude või teid pidi jala tulevad…

On tunda, et mitmeis lõigus on üha enam kannatamatust vene sõjalistel juhtidel ning üritatakse kohati ründavaid gruppe jälle suurendada. Kas soomus ja mootorratturid, ainult mootorratturid (mõnel pundil ka auto sabas) või siis lausa paari jaoga jala korraga (vist rühma enam kokku ei saada). Seni pole gruppide suurendamine efekti andnud. Küll aga tihedam väikeste gruppide konveier või täitsa uutes kohtades üritamine on toonud edenemisi. Eks nende leidmine pole lihtne, sest rinne pikk ja nii tihedalt eip suudeta veel kogu rinnet seire ja droonidega katta. Sestap juhtubki, et kohati mõned soldatid päris kaugele jõuvad. Eks hinnata saab muutusi alles mõne aja pärast, kas seal kand ka püsivamalt maha saadi.

Kõige suuremate erinevustega kaardilõik on Kostjantõnivka kant, kus nii Ukraina, vene kui kolmandate osapoolte kaartide erinevused on ikka väga suured. vene oma aga vaieldamatult nende vaates ülioptimistlik.

Eile viis vaenlane läbi 71 õhurünnakut, heitis alla 253 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 7767 enesetapudrooni ja sooritas 2916 rünnakut meie vägede asulatele ja positsioonidele, sealhulgas 85 mitme raketiheitjaga.

1. venemaa korraldas 20. aprilli öösel Kiievi oblastis Brovarõ linnale droonirünnaku, milles sai vigastada vähemalt üks inimene, teatasid ametnikud.

19. aprilli õhtul ründasid vene okupatsiooniväed Mõkolaivi droonidega, kahjustades maju, autosid ja elektriliine.

2. Ukraina droonid ründasid väidetavalt 20. aprilli öises rünnakus Tuapse naftatöötlemistehast Lõuna-venemaa Krasnodari krais, samal ajal kui Kiiev jätkab püüdlusi takistada Moskva sõja rahastamist. venemaa Telegrami meediakanalid teatasid elanike aruannetele viidates sadama piirkonnas toimunud plahvatustest. Piirkonnast nähti suuri leeke, samal ajal kui teatati, et rafineerimistehases põleb vähemalt kaks mahutit.

Kümned Ukraina droonid ründasid öösel okupeeritud Krimmi Feodossija sadamat, Belbeki lennuvälja ja Sevastoopolit.

President Volodõmõr Zelenski ütles 19. aprillil, et Kiievi pikamaarünnakud naftataristu vastu tekitasid venemaale ainuüksi märtsis vähemalt 2,3 miljardi dollari suuruse naftatulude kaotuse. Samal kuul halvendasid Ukraina pikamaa droonirünnakud ja varilaevastiku tankerite arestimine väidetavalt umbes 40% venemaa naftaekspordi võimsusest.

3. Sumõ: põhiliselt väiksed grupid üritavad piiri ületada ning otse Sumõ suunal üks suurem rünnak.

Ukraina peatas venemaa vägede infiltratsioonikatse Sumõ oblastis, kasutades Urengoi Pomary Užhorodi gaasijuhet ja kergesõidukeid, sealhulgas mootorrattaid ja ATV-sid. Ukraina väed tapsid 35 ründajat, haavasid 17 ja hävitasid mitu sõidukit, hoides ära sissetungi.

Pikim vene soldati edasi jõudmine üle Ukraina piiri oli 1km. Kõik need alad jäävad kaugemale Sumõ suuna vene poole juba okupeeritud alast. Lisaks pole suudetud puhastada Ukraina külasid, mille vene pool u 10 päeva tagasi vallutas ja mis asuvad piirist 10km kaugusel (Taratutine ja Novodmõtrivka).

4. Harkiv: üks varasem vene poole edenemine ja üks võimalik…

Hetkel kõlakad, et vene pool võis suuta laiendada enda sillapead Vovtšanski juures. Äkki homme targem.

Küll suutis juba mitu päeva tagasi teha vene pool lausa 5 km hüppe ja saada kand maha Zibine külas. Kuna küla asub Vovtša jõest põhja pool, siis seal arvatavalt Ukraina kaitset ongi hõredalt. Eks näis, kas vene pool suudab siin edenemist jätkata aga surve tõus selles sektoris on tuntav.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski kandis kisub pingelisemaks.

Esmalt pole suudetud likvideerida linna keskosas olevaid väikesi vene üksuseid ning neid küll tabatakse aga ikka suudab neid sinna juurde jõuda. Lisaks on üha enam aktiviseerunud vene poole rünnakud linnast idas ja kagus ning kiputakse üha kaugemale jõudma enne kui tabatakse.

Lõunas, Lõmani kandis suht ok.

6. Siversk: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud. Kuna Ukraina omad teevad ka vasturünnakuid, siis eip pea vene soldat vaid taevasse vaatama.

7. Bahmut: Kostjantõnivka kant on ikka tihe lahingutander, kus pomme sajab 10x tihedamalt kui vihma. Ometigi pole veel terve linn maatasa ja päris aktiivne Ukraina kaitse jätkub. Paaril päeval pole enam muutusi täheldanud. Ikka tabab Ukraina enamus linna suunas liikuvaid üksusi suht varakult aga kuna konveier kipub töötama ööpäeva ringselt siis ikka mõned linna sisse jõuavad.

8. Donetsk: vene pool on hakanud järjest rohkem üritama kõigis selle sektori lõikudes väikeste gruppidega edasi liikuma. Seni kuskil pikemalt kanna maha saamist pole tuvastanud.

9. Lõunarinne: tundub, et Ukraina omad on tõmbamas end tagasi (sektori ida osas) kuu tagustele possadele, sest laiad avarad väljad ei soodusta väheste kaotustega kaitset aga sobivad hästi halliks alaks, kus leida ja hävitada vastast.

10. Herson: muutusteta ehk siis suvine tavapärane trall käib, mõni paat üritab randuda Dnepri delta saartel ja ikka üritatakse likvideerida väikest Ukraina sillapead Antonovski silla otsas.

11. 2026. aasta esimeses kvartalis registreeriti venemaal matuseteenuste ja -korralduse sektoris 524 uut ettevõtet, mis on 37,5% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil, teatas Kommersant Rusprofile’i analüüsiplatvormi andmetele viidates. Kontur.Fokus annab teada sarnasest trendist: 500 uut ettevõtet (20,8% rohkem kui eelmisel aastal). Kommersanti andmetel ulatus aktiivsete organisatsioonide koguarv selles segmendis 11 300-ni, mis on 5,7% rohkem kui eelmisel aastal.

Uute ettevõtete arvu kasv matusevaldkonnas toimub venemaa armee rekordiliste kaotuste keskel sõjas Ukraina vastu. Washingtonis asuva Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) aastaaruande kohaselt ulatusid venemaa vägede kumulatiivsed kaotused – tapetud ja raskelt haavatud – 2026. aasta jaanuariks 1,198 miljonini, kusjuures surmajuhtumeid oli vähemalt 325 000. NATO hindas veebruaris oma kaotusi 350 000-le. Ainuüksi 2025. aastal kaotasid venemaa relvajõud CSIS-i hinnangul 425 000 surnut ja haavatut – keskmiselt umbes 35 000 kuus. „Need arvud on enneolematud. Ükski maailma juhtiv riik pole pärast Teist maailmasõda üheski sõjas selliseid kaotusi kandnud,” märgivad keskuse analüütikud.

Selle taustal on Rosstati andmetel venemaal alates 2022. aasta algusest kirstude tootmise hind tõusnud 84% ja hauakaevamise hind 51%. 2026. aasta jaanuaris-veebruaris suurenes matuseteenuste maht aastases võrdluses naturaalväärtuses 6,9% ja rahalises väärtuses 15,7%, ulatudes 22,7 miljardi rublani (Rossati andmetel).

venemaa armee on Ukraina-vastases sõjas kaotanud juba 17 korda rohkem sõdureid kui Nõukogude Liit kogu kümneaastase Afganistani sõja jooksul, 11 korda rohkem kui mõlemas Tšetšeenia kampaanias ja viis korda rohkem kui kõigis venemaa ja NSV Liidu sõdades alates 1945. aastast. Arvestades neid enneolematuid kaotusi, on Rosstat lõpetanud detailse suremuse statistika avaldamise.

Tohutute kaotuste hinnaga on venemaa väed viimase kahe aasta jooksul suutnud kontrollida vaid 1,4% Ukraina territooriumist: 0,6% 2024. aastal ja 0,8% 2025. aastal. Mõnes piirkonnas on edasiliikumise kiirus olnud aeglasem kui Esimese maailmasõja lahingute ajal. Näiteks veebruarist 2024 kuni jaanuarini 2026 liikus vene armee Avdijivkast Tšassiv Jarini kiirusega 15 meetrit päevas. Kupjanski pealetung, mis algas 2024. aasta novembris ja lõppes 2026. aastal venemaa hävinguga, edenes kiirusega 23 meetrit päevas.

12. venemaa Julgeolekunõukogu sekretär šergei soigu tegi rea ulatuslikke avaldusi, süüdistades samaaegselt Suurbritanniat, kellel oli võtmeroll natsikoalitsiooni lüüasaamises, natsiideoloogia edendamises ja pannes putini sõja Ukraina vastu vastutuse president Volodõmõr Zelenskile. „Natsiideoloogia juured on Briti saartel. Just seal kujunes sajandite jooksul Hitleri poolt omaks võetud, ümber töötatud ja kehastatud rassilise üleoleku kontseptsioon,” ütles ta Teise maailmasõja ajal tähistatud „Nõukogude rahva genotsiidi ohvrite mälestuspäeva” puhul (tema sõnu tsiteeris Julgeolekunõukogu pressiteenistus). šoigu lisas, et Waffen-SS üksused olid rahvusvahelised ja et sakslased polnud ainsad koonduslaagrites hukkajate seas, väitis ta (njah, nende seas oli ka venelasi). Julgeolekunõukogu sekretär tõi eraldi välja „banderalased ja baltlased”, kes tema sõnul eristusid oma erilise julmuse poolest.

Rahunemata ajalooliste väljamõeldistega, asus šoigu hindama praegusi sündmusi, nimetades Zelenskit Ukraina sõja „peamiseks põhjuseks”. „Jätkates lääneriikide tava moonutada ajaloolist tõde, kutsus Zelenski hiljuti taas üles looma mingisugust tribunali… aga kõik mõistavad, et praeguse Ukraina ja vene rahvaste genotsiidi peamine põhjus on tema ise ja tema isandad,” ütles Julgeolekunõukogu sekretär. Oma arutluskäigu lõpetuseks kurtis endine kaitseminister ajaloo moonutamise üle, märkides, et venemaa püüab taastada ajaloolist õiglust. „Meie püüame taastada ajaloolist õiglust, mida kahjuks on sageli teatud poliitilistele kaalutlustele vastavaks nihutatud,” lõpetas ta.

Suurbritannia, keda šoigu süüdistas natsismi algupäras, mängis Hitleri koalitsiooni lüüasaamises võtmerolli. Pärast Prantsusmaa langemist 1940. aastal jäi see ainsaks suureks Euroopa suurriigiks, mis jätkas võitlust Saksamaa vastu, kellega NSV Liit oli siis partner. Võit Suurbritannia lahingus nurjas plaanid saartele tungida ning Briti mereväe ja õhujõudude loodud kontroll Atlandi ookeani üle hoidis mereteed avatuna. Briti väed osalesid ka kampaaniates Põhja-Aafrikas ja Itaalias ning avasid koos liitlastega teise rinde Normandias. Briti arengud andsid samuti olulise panuse, võimaldades murda Enigma šifri, mis andis luureeelise.

venemaa võimud on viimastel aastatel hakanud avalikkuses aktiivselt propageerima „Nõukogude rahva genotsiidi” kontseptsiooni. Selle ametlik määratlus sätestati eraldi seaduses 2025. aasta aprillis ja putin allkirjastas seejärel muudatused, mis kriminaliseerisid selle eitamise. Nagu ajaloolane Konstantin Pahaljuk Meduzaga vesteldes märkis, näeb Moskva „Nõukogude rahva genotsiidi” kontseptsiooni vastusena aruteludele NSV Liidu rolli üle Teise maailmasõja alguses ja Nõukogude Liidu vastutuse üle selle puhkemises.

13. Tomskis on Mälestusväljakul demonteeritud Kurbusekivi ja teised poliitiliste repressioonide ohvrite – leedulaste, lätlaste, poolakate, eestlaste ja kalmõkkide – mälestuseks püstitatud mälestuskivid. Sellest teatas „Govorit NeMoskva” pealtnägijatele viidates. „Nad on kõik aiaga piiranud… Nad lõhuvad kogu väljaku maha,” märkisid väljaande allikad. Nende sõnul valvab aiaga piiratud väljakut politsei, kes takistab pildistamist.

Tomski linnapea kantselei selgitas oma Telegrami kanalil, et väljak piirati aiaga Novo-Sobornaja väljaku bussipeatuse lähedal kuristiku nõlval asuva garaaži varisemisohu tõttu. Linnavalitsuse teatel on kõik eemaldatud monumendid üle antud hoiule ja peagi töötatakse välja nõlva stabiliseerimise projekteerimisdokumentatsioon. See postitus aga hiljem kustutati.

Aktivist Anton Isakov lükkas garaažiteooria oma Telegrami kanalil tagasi kui ebausutava: kaugus Mälestusväljakust garaažini on üle 50 meetri, mis viitab sellele, et poliitiliste repressioonide ohvrite monumendid võidi jätta puutumata. Navalnõi Tomski peakorteri endine juht Ksenja Fadejeva pakkus välja, et linnapea kantselei kustutas oma postituse, kuna nad pidasid ilmselt kokkuvariseva garaaži lugu liiga absurdseks.

Tomski Mälestusväljak avati ja pühitseti 25. oktoobril 1992 ning nurgakivi pandi veelgi varem, 14. juunil 1989. Plats loodi linnavalitsuse ja Mälestusühingu algatusel linna ja elanike annetuste rahastatud. 2021. aastal väljakut parendati, paigaldati pingid ja tänavavalgustus.

Väljakul asuvaid monumente on korduvalt lõhutud. Näiteks 11. novembril 2022 – Poola iseseisvuspäeval – rebisid tundmatud isikud maha represseeritud poolakate mälestuseks püstitatud kivilt tahvli. Tomski Polonia liikumise liige ja NKVD uurimisvangla memoriaalmuuseumi töötaja Vassili Hanevitš nimetas juhtunut šokeerivaks ja esitas politseile avalduse. „Peamonumendi – Kurbusekivi – vastu on varemgi rünnakuid toimunud, kuid mitte kunagi kalmõkkide, poolakate, lätlaste ega eestlaste mälestusmärkide vastu,” märkis ta toona.

14. Ukraina arendab kiiresti tehisintellektile keskenduvat kaitsetehnoloogia turgu, kus enam kui 200 ettevõtet tegeleb tehisintellektil töötavate droonide tootmisega, teatas kaitseministeerium 18. aprillil.

Brave1 platvormil on registreeritud üle 300 tehisintellektiga seotud arenduse ning lahinguväljal on juba aktiivses kasutuses üle 70 tehisintellektil ja arvutinägemisel põhineva süsteemi, teatas kaitseministeerium.

Oma strateegia osana ehitab Ukraina üles sõjatehnoloogia keskuste võrgustikku, mis keskendub tänapäevase sõjapidamise võtmevaldkondadele, sealhulgas keskmise ja sügava ulatusega rünnakutele, maapealsetele robotisüsteemidele ja suurtükiväele.

Esimene selline keskus, kaitsealane tehisintellekti keskus „A1”, peaks välja töötama lahendusi lahinguvälja operatsioonideks ja optimeerima sisemisi sõjaväe ja kaitsetööstuse protsesse.

„Tehnoloogialine eelis on tänapäevases sõjapidamises kriitilise tähtsusega. Me peame olema vaenlasest kiiremad igas etapis,” ütles kaitseminister Mõhhailo Fjodorov.

Tehisintellekti süsteeme kasutatakse juba rindel autonoomseks droonide sihtimiseks, vaenlase kamuflaažiga varustuse ja personali tuvastamiseks, automatiseeritud laskepositsioonide haldamiseks ja lahinguvälja andmete analüüsimiseks selliste süsteemide kaudu nagu Delta.

Kaitseministeerium teatas, et eesmärk on varustada kõik rindel paiknevad droonid masinnägemise ja tehisintellekti võimalustega.

Ukraina treenib tehisintellekti mudeleid ka lahinguandmete põhjal Brave1 Dataroom platvormi kaudu, mis pakub arendajatele andmekogumeid, mis on kogutud erinevates reaalsetes tingimustes, sealhulgas erineva ilma, kellaaja ja anduritüübi järgi.

Samuti laieneb rahvusvaheline koostöö Ukraina ja välismaiste ettevõtete vahel. Selliste platvormide nagu Avengers Labs ja Test in Ukraine kaudu saavad välismaised ettevõtted treenida tehisintellekti mudeleid lahinguvälja andmete põhjal ja testida tehnoloogiaid reaalsetes lahingutingimustes.

Kaitseministeerium teatas 14. aprillil, et Ukraina sõlmis Saksamaaga oma esimese lepingu kaitsealaste andmete vahetamiseks ja ühisprojektideks sõjatehnoloogia arendamisel.

15. Lühiuudised

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõstis 14. aprillil venemaa 2026. aasta kasvuprognoosi 0,3% võrra, kuna energiahinnad on tõusnud. Fond prognoosib nüüd, et venemaa majandus kasvab 2026. aastal 1,1%.

Progressiivne Bulgaaria, kremli-sõbralik koalitsioon, mida juhib endine Bulgaaria president Rumen Radev, on mitmete lävepakuküsitluste kohaselt 19. aprillil toimunud parlamendivalimiste eeldatav võitja. Veidi üle poole häältest loetud ja Radevi Progressiivne Bulgaaria oli 44% häältega juhtimas.

„See ei ole venemaale kasulik” – USA ametnik kaitseb venemaa nafta sanktsioonide tühistamise pikendamist. „See ei ole venemaale kasulik. See on naeruväärne,” ütles USA suursaadik ÜRO-s Mike Waltz NBC saates „Meet the Press” koos Kristen Welkeriga 19. aprillil.

Zelenski ütles, et venemaa võib piirata sotsiaalmeedia ligipääsu, et ennetada rahutusi enne võimalikku massimobilisatsiooni ja uut pealetungi. Ta hoiatas, et NATO on sunnitud reageerima igale rünnakule Balti riikide vastu või riskima alliansi lagunemisega. Zelenski kinnitas ka koostööd partneritega Euroopa õhutõrjesüsteemi ja uute Patriot-rakettide tarneplaanide kallal.

Donald Trump ütles, et kui Iraan lepingut ei allkirjasta, seisavad nad silmitsi rünnakutega sildadele ja elektrijaamadele, kirjeldades seda kui riigi viimast võimalust. „Kui nad lepingut ei allkirjasta, lastakse kogu riik õhku,” ütles ta.

ÜRO Julgeolekunõukogu kohtub täna esmaspäeval, 20. aprillil, et arutada venemaa viimast pommirünnakut Ukrainale. Julgeolekunõukogu sekretariaadi andmetel esitas Ukraina kohtumise taotluse pärast seda, kui venemaa algatas 14. aprillil ühise rünnaku Dnipro jõele ja teistele linnadele. Lähis-Ida, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna abipeasekretär Mohamed Khaled Khiari ja humanitaarküsimuste asepeasekretär Joyce Msuya peaksid esitama aruande. Kiievi taotlust toetanud riikide hulgas olid Taani, Prantsusmaa, Kreeka, Läti, Libeeria ja Ühendkuningriik. Julgeolekunõukogu kohtumine algab kell 15.00 (Kiievi aja järgi kell 22.00). Vajalik, aga jooskvalt see miskit ei muuda…

Saksamaa kantsler Friedrich Merz plaanib peagi kokku kutsuda riikliku julgeolekunõukogu, et arutada riigi energia- ja kütusevarustuse olukorda. Merz märkis, et eesmärk on tagada usaldusväärsed varud oluliste kütustega nagu diisel, bensiin ja lennukikütus. „Olukord on pingeline, kuid varud on kindlad. Kui tingimused halvenevad, oleme valmis tegutsema,” ütles ta.

Saksamaa valitsus oli juba kehtestanud piirangu, et bensiinijaamad said hindu tõsta ainult üks kord päevas, kuid see poliitika ei suutnud autojuhtide kulusid vähendada ja eelmisel nädalal pärast selle kehtestamist registreeriti rekordilised hinnad.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Maksu- ja Tolliamet (MTA) tuletab meelde, et 30. aprill on viimane päev füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamiseks. Möödunud aasta tulusid on seni deklareerinud pea 714 000 inimest.

Enamik tuludeklaratsioonidest on esitatud e-teenuste keskkonna e-MTA kaudu. Paberil esitatud deklaratsioonid moodustavad 2% kõikidest deklaratsioonidest.

MTA tulumaksu osakonna juhataja Madis Laasi sõnul on suur osa enammakstud tulumaksust inimestele juba tagastatud. „Enammakstud tulumaksu kuulub tagastamisele üle 193 miljoni euro enam kui poolele miljonile inimesele. Sellest ligi 174 miljonit eurot oleme jõudnud juba tagastada. Praeguse seisuga tuleb pea 67 100 inimesel 1. oktoobriks juurde maksta 58,5 miljonit eurot,” sõnas ta.

Kõige mugavam on tulusid deklareerida e-teenuste keskkonna e-MTA kaudu. Petukirjade leviku tõttu soovitab amet e-MTAsse sisse logida üksnes ametliku veebilehe emta.ee kaudu, valides „E-teenused”.

Suur osa andmetest on deklaratsioonil eeltäidetud. Eeltäidetu on oluline üle kontrollida, vajadusel parandada ning lisada andmed näiteks investeeringute ja kinnisvara müügi soetamismaksumuse kohta.

„Juhul, kui eeltäidetud andmetes on puudusi või ebatäpsusi, palume inimesel endal vastava rea kustutada – seda näiteks siis, kui deklaratsioonile on kantud maksuvaba elukoha müük. Kui näiteks üüritulu, platvormi kaudu või välismaal teenitud tulu on deklaratsioonist puudu, tuleb needki andmed endal lisada,” tähendas Madis Laas.

Investeeringute ja krüptovaraga seotud tulude deklareerimine nõuab mõnevõrra rohkem aega ja süvenemist kui muude tulude deklareerimine. Juhiseid väärtpaberite ja investeerimiskonto deklareerimiseks leiab MTA kodulehelt ja videojuhisest. Krüptovara võõrandamisest saadud kasu deklareerimise põhimõtted leiab samuti MTA kodulehelt ja videojuhisest.

Jätkuvalt saab tuludest maha arvata MTA kodulehel nimetatud koolituskulusid, kingitusi ja annetusi kuni 1200 euro ulatuses. Samuti saab tuludest maha arvata pensioni III samba sissemakseid maksimaalselt 15% maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 euro ulatuses. Kui koolituskulude andmed pole deklaratsioonil eeltäidetud või need erinevad teadaolevast, soovitab MTA pöörduda haridusasutuse poole ning paluda andmed parandada ja MTA-le esitada.

MTA ootab jätkuvalt tulusid deklareerima inimesi, kes on möödunud aastal:

• saanud töötasu või platvormi kaudu teenustasu, millelt ei ole tulumaks kinni peetud;
• kasutanud maksuvaba tulu lubatust vähem või rohkem;
• teinud väärtpaberitehinguid või saanud tulu finantsvaralt (sh krüptovaralt);
• kasutanud investeerimiskontot;
• saanud töötasu või muud tulu välisriigis (nt intress, dividend);
• müünud kinnisvara või saanud üüritulu, millelt ei ole tulumaks kinni peetud;
• müünud metsamaterjali või kasvava metsa raieõigust;
• tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana;
• tasunud koolituskulusid ja teinud pensioni III samba sissemakseid.

Deklaratsiooni ei pea esitama inimesed, kelle tulult on tulumaks õigesti kinni peetud. Ka ei tarvitse tulusid deklareerida inimestel, kelle tulu ei ületa üldist maksuvaba tulu 7848 eurot või vanaduspensionieas inimeste puhul 9312 eurot aastas.

Rohkem teavet 2025. aasta tulude deklareerimise kohta leiab MTA kodulehelt.

Pühapäeval, 19. aprillil kella 16.40 ajal toimus liiklusõnnetus Tartumaal Kambja vallas Tatra külas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee 193. kilomeetril.

82-aastase mehe juhitud sõiduauto Hyundai kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku järelhaagisega sõiduautoga Citroen, mida juhtis 42-aastane mees.

Mõlemate sõidukite juhid toimetati haiglasse.

Sel nädalal alanud Eesti meeste käsipalli meistrivõistluste poolfinaalis oli enne tänast peetud kolm kohtumist. Põlva Serviti haaras eile kolme võiduni peetavas seerias HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi vastu kaks-null edu ning täna läksid vastamisi Viljandi HC ja Mistra. Selles paaris olid lõuna-eestlased esimese kohtumise võitnud.

Mistra, kellel oli täna koosseisust puudu välisleegionärist joonemängija Anton Barouski, alustas sellel positsioonil noore Daniel Adambergiga. Kuid ka tema sai juba üheksandal minutil punase kaardi ja eemaldati mängust. Külaliste treener pidi otsima loovaid lahendusi ning seda positsiooni asusid täitma tagamängijad. Esimese poolaja keskpunktis püsis mäng siiski võrdsena ning Sten Maasalu tõi Viljandi poolelt tabloole numbrid 7:7.

Kümme minutit hiljem oli aga Marko Koks sunnitud Viljandi pingilt aja maha võtma, kui Mistra oli Vahur Oolupi väravate järel 12:9 ette rebinud. Perioodi viimastel sekunditel tõi Aleksander Pertelson võõrustajad seisule 12:14. Teise poolaja alguses viigistasid viljandlased kiiresti ning mäng kulges seejärel kordamööda skoorides. 42. minutil seisis tablool seis 17:17.

Mäng jätkus pingeliselt ning igakord kui Viljandi mõne tabamusega ette sai, oli Mistral vastus olemas. Viis minutit enne mängu lõppu viis aga Ott Varik võõrustajad 24:22 ette. Vaatamata sellele, et külalised proovisid ka ülekaalu rünnakul ning agressiivsemat ja kõrgemat kaitset suutsid viljandlased viimastel minutitel kindlamat kätt näidata ja seerias seisuga 26:24 teise võidu võtta.

„Kui ise ära ei viska, visatakse sulle,” vaatas kaotuse põhjustele peale täna viie väravaga koos Serhii Orlovskyiga Mistra resultatiivseim mängumees olnud Vahur Oolup. „ Eks see asi täna realiseerimise taha jäi. Kaitse kohta liiga palju halbu sõna ei ole. Tuleb oma nõrkustele tähelepanu pöörata ning vaatame, kuidas kolmapäeval läheb.”

„No mega,” kirjeldas Viljandi eest 17 tõrjega hiilanud, alles 17-aastane väravavaht Maru Reinup oma emotsioone pärast mängu. „Eks parandada on alati, aga loodetavasti suudame seeria siiski kolmapäeval lõpetada.” Võitjate resultatiivseimad olid täna Aleksander Pertelson kaheksa ning Hendrik Koks seitsme väravaga.

Poolfinaalid jätkuvad juba teisipäeval, kui Põlva Servitil on Mesikäpa hallis võimalik HC Kehra vastu finaalipääs kindlustada. Viljandi HC ja Mistra järgmine kohtumine peetakse kolmapäeval Kalevi Spordihallis.

Poolfinaalide ajakava:
15.04 19:00 Mesikäpa halli Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 37:22 (20:9)
16.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC   21:26 (9:13)
18.04 19:00 Kehra spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti 22:35 (12:20)
19.04 19:30 Viljandi spordihoone Viljandi HC – Mistra   26:24 (12:14)
21.04 19:00 Mesikäpa hallis Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
22.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC
ja vajadusel:
24.04 19:00 Kehra spordihoones HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti
26.04 14:00 Viljandi spordihoones Viljandi HC – Mistra
27.04 19:00 Mesikäpa hallis Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
28.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC

Põhiturniiri lõppseis (mängud, võidud, viigid, kaotused, punktid):

Põlva Serviti 20 19 1 0 39
Mistra 20 13 1 6 27
Viljandi HC 20 10 1 9 21
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 20 10 0 10 20
SK Tapa/Team Kaitsevägi 20 5 1 14 11
HC Viimsi/Alexela 20 0 2 18 2

Naftahind on pärast reedest suurt kukkumist taas tõusnud ja hinnahüpe toimub homme tõenäoliselt ka Eesti tanklates. Hormuzi väin on uuesti suletud ja Lähis-Ida terav olukord jätkub. Isegi, kui läbirääkimistel saavutatakse lähiajal kokkulepe, siis maailmaturu kiiret taastumist loota ei tasu.

Iraani sõda on pannud ülemaailmse kütuseturu tohutu pinge alla, mistõttu võib iga uudis tuua kaasa hinnakõikumisi. Terminali juhatuse liige Alan Vaht näitas, kuidas reageerisid turud reedel, kui Iraan teatas Hormuzi väina taasavamisest. Naftahind kukkus järsult. Tõehetk saabus aga samal õhtul – väin suleti ja hind hakkas uuesti üles kerima, vahendab ERR.

Leedust Poola minekul tuleb piiril läbida passikontroll ja heidetakse pilk ka autosse. Poolast Leetu tagasiteel kontrolli pole.

Saksast Poola tagasiteel kontrollib poolakas pisteliselt.

Euroopa Komisjon julgustab fossiilkütuste tarbimise vähendamiseks kaugtööd ja ühistranspordi toetusi, kuna riigid maadlevad Lähis-Ida sõjast tingitud energiahindade šokiga.

Komisjon esitab järgmisel nädalal liikmesriikidele rea meetmeid nõudluse vähendamiseks, energiatõhususe parandamiseks ja puhta energia kasutuselevõtuks, selgub väljaande Financial Times nähtud dokumendist. Nende sammude eesmärk on pakkuda kõrgetele energiahindadele „kohest leevendust”.

Soovitused põhinevad meetmetel, mida rakendati eelmise energiakriisi ajal, mille põhjustas Venemaa sissetung Ukrainasse. Need on osa jõupingutustest vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja ergutada rohelise energia kasutamist.

Ettevõtteid tuleks julgustada tagama võimaluse korral vähemalt üks kohustuslik kaugtööpäev, teatas komisjon teatise eelnõu lisades. Samuti soovitas ta subsideerida ühistransporti ja alandada käibemaksu soojuspumpadele, kateldele ja päikesepaneelidele.

Brüssel seab dokumendi kohaselt ka „ambitsioonikad”, kuid avalikustamata elektrifitseerimise eesmärgid.

Dokumendis on arvukalt lünki ja see pole veel lõplikult vormistatud. Elektrifitseerimise eesmärkide saavutamiseks aitab Brüssel liikmesriikidel välja töötada „sotsiaalrendi skeeme puhaste ja tõhusate tehnoloogiate jaoks”, sealhulgas soojuspumbad, elektriautod ja väikesemahulised akud.

Mitmed ametnikud rõhutasid, et meetmed on pigem soovitused kui juhised. „Kui me seisame silmitsi energiapuudusega, on meie kohustus tagada, et kodanikud teaksid, mida nad saavad tarbimise vähendamiseks teha,” ütles üks EL-i ametnik. „Me ei tegele inimeste elude mikromanageerimisega.”

Komisjon andis sarnase nõuande 2022. aastal, kui see julgustas ettevõtteid ja tarbijaid sisetemperatuuri ühe kraadi võrra alandama.

Soovitused nafta ja gaasi tarbimise vähendamiseks on osa paketist, mille eesmärk on tegeleda kõrgemate energiakuludega, sealhulgas energiasüsteemi elektrifitseerimine ja fossiilkütuste ostmise parem koordineerimine.

Muud meetmed, sealhulgas reaktiivkütuse puuduse lahendamine, on dokumendi kohaselt veel välja töötamata.
Järgmisel nädalal riigipeadele esitatav teatis on suures osas mittesiduv. Kuid komisjon esitab kaks õigusakti kulude vähendamiseks.

Nende hulka kuuluvad seadused elektrituru eeskirjade muutmiseks, et vähendada elektrienergia transpordi kulusid. See hõlmaks erinevate võrguoperaatorite kulutõhususe jälgimist ja soovitusi rasketööstuse tasude kohta.

Samuti püüab komisjon muuta direktiivi, et tagada elektrienergia maksustamine fossiilkütuste maksustamisest madalamal tasemel. Ambitsioonikam ettepanek lükati 2025. aastal tagasi, kuid ametnikud on optimistlikud, et energiakriis aitab meetme üle arutelusid käivitada.

Dokumendis on sätestatud, et liikmesriikidel on paindlikkus kehtestada energiamahukate tööstusharude makstavatele elektrienergia maksudele nullmäär.

Viimases dokumendis on ka märgitud, et komisjon aitab liikmesriikidel kujundada hinnalae ja sissetulekutoetuse skeeme ning hinnata liikmesriikide lisamakse energiaettevõtetele, selle asemel et täita mõnede liikmesriikide taotlus kehtestada kogu EL-i hõlmav lisamaks energiaettevõtetele.

Saksa beebitoidubränd HIPP eemaldab osa oma beebitoidupurkidest müügilt kahtlustatava rotimürgi tõttu. Võimude teatel avastati mürki Austrias, Slovakkias ja Tšehhi Vabariigis võetud proovidest, teatab Guardian.

Rotimürki leiti Spari toidupoodides müüdavatest 190-grammistest beebitoidupurkidest, mis sisaldasid porgandeid ja kartuleid.

Esimene mürgiproov võeti eile laupäeval. Politsei teatel olid kõnealuste beebitoidupurkide korgid avatud ja purgil oli ebameeldiv, riknenud lõhn.

HIPP teatas, et tegemist ei ole kvaliteediveaga ja kahtlustab kuritegu.

Purgid lahkusid meie tehasest ideaalses seisukorras. Tagasikutsumine on seotud kuriteoga, mida ametivõimud praegu uurivad, edastas HIPP avalduses.

Purgid on müügilt eemaldatud Spari ketipoodides Austrias, Slovakkias ja Tšehhi Vabariigis.

Der Babynahrungshersteller Hipp schickt eine dringliche Warnung an Käufer in Österreich: Es sei nicht ausgeschlossen, dass eine Babykostsorte manipuliert worden sei. Der Verzehr könne »lebensgefährlich« sein. https://t.co/jcahVN6HSA

— DER SPIEGEL (@derspiegel) April 18, 2026

Läti ja Leedu ei ole lubanud Slovakkia peaministri Robert Fico lennukil oma õhuruumi kasutada 9. mai pidustustele Moskvasse sõitmiseks, teatab Slovakkia portaal „SME”, viidates Fico enda videopöördumisele.

„Leedu ja Läti on meile juba teatanud, et nad ei luba Moskvasse suunduval lennukil oma territooriumi ületada,” ütles Fico Facebookis postitatud videos.

„Miks ei luba Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid teise EL-i liikmesriigi peaministril oma territooriumi kohal lennata?” küsis Slovakkia peaminister.

„Ma leian kindlasti teise marsruudi, nagu ma tegin eelmisel aastal, kui Eesti meid torpedeeris,” lisas Fico, kes on tuntud oma sõbralike suhete poolest Kremliga.

On juba teatatud, et eelmisel aastal ei lubanud Balti riigid samuti välisriikide ametnike lennukitel oma õhuruumist läbi lennata teel Moskvasse, kus 9. mail tähistatakse Nõukogude Liidu võitu Natsi-Saksamaa üle Teises maailmasõjas. Fico oli sunnitud eelmisel aastal tegema pika ümbersõidu, lennates üle Ungari, Rumeenia ja Musta mere. Serbia presidendi Aleksandar Vučići lennuki planeeritud lennumarsruuti tuli samuti muuta.

Fico ja tema Ungari kolleeg Viktor Orbán, kes astub mais pärast parlamendivalimistel kaotust peaministri kohalt tagasi, on Venemaa diktaatori Vladimir Putini lähimad liitlased EL-i juhtide seas.

Pärnumaa naine kirjeldab sotsiaalmeedias, kuidas langes kavala LHV-ga seotud pettuse ohvriks.

Kirjeldus on järgmine:

Kui teile tuleb selline kiri meilile, et uuendage LHV andmeid. SIIS SEE ON PETTUS. LHV – EI KÜSI meili teel su andmeid. Panka sisse logides küsib andmeid!!
Mina aga kahjuks läksin täna selle kirja õnge. Ja lapse kontolt läks kohe mingile ENVER BALA-le raha maha 800.- nagu niuhti. Nii palju kui võtta oli, natuke ikka seemet jäeti alles. Alla 15 euri. Aitähh selle eest.

Kirjeldan olukorda:

Kiri suunas mind LHV panka sisse logima mis nägi LHV panga moodi välja (oleks pidanud lahti võtma ka kirja algse saatja, siis oleks näinud kohe, et kiri saadeti test@test.com meililt) ja siis tuli ka LHV-lt hoiatav kiri sisselogides, et teie kontole siseneti just uuest seadmest, aga mingisugune lollakas automaatne tegutsemine ja mõtlemine, et see olengi mina ju. Samas see sekund kui koodi kinnitasin mõtlesin, et kurat see vist pole õige asi.

Kohe tuli ka teavitus, et lapse kontolt läks raha maha. Siis mu telefon kiilus kinni. Kohe üritasin panka teise telefoniga helistada ja, käed värisevad, paanika peas, ei leia arvutist kontakti ka üles, kuhu helistada. Laps ütles siis kontaktid. Pank kutsub ja ütleb, et täna pank ei tööta, aga vajuta 1 kui kiireloomuline küsimus. Ja õnneks sealt vastas kohe meeldiv naisterahvas, kes rahustas maha ja kontrollisime kas saame makse kohe peatada, aga kahjuks ei saanud. Seega pidin vabas vormis meili kirjutama LHV-le, et nemad algataks uurimise. Pole veel ka kindel, kas saame raha tagasi, aga lootust on, nagu aru sain.

Seega kena õppetund mulle. Kui teiste vigadest ei õpi, saad omal nahal tunda, ja ehk siis õpid! Õnneks polnud vaba raha kontodel rohkem seismas. Mida ära nihverdada.

Olgem hoolsad ja õppige minu vigadest.

RIA tõi ka välja, et 2025. aastal tõusis pettuste arv 3 x.

Eesti inimesed kaotasid petturitele 29 miljonit eurot ehk kolm korda rohkem kui aasta varem.

Eile laupäeval, 18. aprillil startis Võrus Võhandu jõe ligi 100 km aerutamismaratonile 2806 võistlejat 1244 paadis.

Üldvõidu saavutasid tšehhid Petr Mojžišek ja Jakub Zavřel ajaga 7:42.06. Ka teise koha saavutas Tšehhi duo – Lukaš Horak ja Oldrich Dašek (+7.38). Kolmas koht läks ühesüstal võistelnud lõuna-aafriklasele Tom Lovemore’ile (+11.14).

Eesti parimad olid Timo Vares ja Mihkel Kõiv (Huum Sauna Kayak Team), kes said 12. koha (+46.38).

Naistest võidutsesid aga eestlannad Linda Tetsmann ja Anette Baum (Huum Sauna Kayak Team), kes olid üldarvestuses 22. (+01:10:19).

Teiste seas tegi kaasa Ilmaveere talu peremees Lauri Mäesepp.

Siin on pildid, autor Igmar Matto:

Täna pühapäeval 19. aprillil 2026 ei saabunud väljasõidult tagasi Tartu vanglasse 64-aastane avavanglas karistust kandev Nikolai Taranov.

Viimane teadaolev asukoht oli Tartus, Kvartali kaubanduskeskuse bussipeatuse lähedal. Kõigil, kes teavad tema asukohta, palutakse sellest viivitamatult teavitada politseid lühinumbril 112 või vanglateenistust numbril 7500800.

Nikolai Taranov on kõhna kehaehitusega, ligi 170 cm pikk. Lokkis hallide juustega. Nikolail oli avavanglast lahkudes seljas tumedat värvi jope, hall kampsun, jalas sinised teksapüksid ja musta värvi jalatsid. Eritunnusena on mõlemal labakäel tätoveeringud.

Avavangla on väljaspool vangla piiret asuv vangla osa, kust kinnipeetavad käivad kokkulepitud aegadel ja kohtades iseseisvalt tööl, õppimas ning lühiajalisel väljasõidul ja peavad ettenähtud kellaajaks tagasi pöörduma.

Sellised juhtumid, kus avavanglast väljasõidul viibiv kinnipeetav ei naase ettenähtud ajaks, on harvad, kuid iga sellise juhtumi korral alustab vanglateenistuse relvastatud üksus viivitamatult otsinguid, kaasates vajadusel ka partnerasutused.

Kõigil, kes teavad tema asukohta, palutaksesellest viivitamatult teavitada politseid lühinumbril 112 või vanglateenistust numbril 7500800.

Tüdruk andis tehisarule ülesande, mis muudab iga selfi ideaalseks passipildiks.

Korraldus oli järgmine:

Loo professionaalne, kõrge eraldusvõimega ID-foto puhta valge taustaga. Inimene peaks olema kaadri keskel, hästi valgustatud ning tasakaalustatud ja ühtlase valgusega, ilma teravate varjudeta. Säilita inimese loomulik välimus, rõhutades samal ajal näojooni peenelt pehme, hästi hajutatud meigi ja selge, loomuliku nahatekstuuriga. Inimene peaks kandma korralikke, sobivaid riideid, olema hoolitsetud juustega ning tal peaks olema rahulik ja enesekindel näoilme. Veendu, et nägu on terav, selge ja loomulikult esile tõstetud ning üldiselt viimistletud ja professionaalse stuudiokvaliteedi välimusega.

Hiina pealinnas Pekingis jooksid täna pühapäeval, 19. aprillil humanoid robotid koos inimestega poolmaratoni 21 km. Võitja, roboti Honor aeg oli 50 minutit ja 26 sekundit, mis edestab inimese vastavat maailmarekordit enam kui 6 minutiga.

Videos on näha, kuidas võistlusel kukkus võitja paarsada meetrit enne finišit kokku, aga ta turgutati kiiresti uuesti elule ja ta jooksis oma distantsi lõpuni.

Võistlusest võttis osa üle 32 400 inimese vanuses 18 aastat ja vanemad ning 300 robotit. Inimeste arvestuses võitsid Hiina sportlased, meestest Zhao Haijie ajaga 1 tund, 7 minutit ja 47 sekundit ja naistest Wang Qiaoxia ajaga 1 tund, 18 minutit ja 6 sekundit.

Robotid on aastaga kõvasti edasi arenenud, sest eelmisel aastal oli parima humanoidi aeg enam kui 2 tundi.

🇨🇳🏃🏻‍♂️🤖 Unprecedented

A Chinese humanoid robot has achieved a new world record in a half marathon, with a time of 50 minutes and 26 seconds, shattering the previous record. pic.twitter.com/MDFzDjRNyF

— China in English (@En_chinaNews) April 19, 2026

Maasika hind Lätis. 250 g karp on 89 senti. Kilo hinnaks teeb see 3,56 eurot. Tegemist on Hispaania maasikaga.

Võrdluseks, Võrus Lidli poes maasikas 3,96 eurot kilo. Lätiga hinnavahe 40 senti. Poolas oli kilohind 3,3 eurot.