Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Rubriigid

Mobiilne noorsootöö laieneb veel kümnesse Eesti piirkonda, eesmärk on jõuda rohkem kui 2000 nooreni

Haridus- ja Noorteameti (Harno) abiga hakkavad või juba rakendavad 10 uut Eesti omavalitsust mobiilset noorsootööd, et jõuda haridusest ja tööturult eemal olevate või selles riskis noorteni. Eesmärk on ennetada noorte kõrvalejäämist ühiskonnast ja pakkuda neile sihipärasemat tuge tagasi õppima ja/või tööle jõudmiseks. 
Eraldi tähelepanu pööratakse põhihariduse või sellest madalama haridustasemega noortele, kelle puhul on oluline toetada haridustee jätkamist. 2025. aasta andmetel oli Eestis 11,2%  noori vanuses 15–26, kes ei õppinud koolis ega töötanud ametlikult ühelgi töökohal. Samuti ei olnud need noored töötuna arvel ega vanemahüvitise saajate hulgas, vanglas või ajateenistuses.
„Noorteni jõudmiseks tehakse palju tööd, kuid alati ei vasta nad tundmatutele numbritele ega loe e-kirju. Üks võimalus nendeni jõuda ongi mobiilne noorsootöö (mono). Monotajate kogemus näitab, et paljude noorte käekäigu vastu ei olegi keegi peale mobiilse noorsootöötaja varem huvi tundnud,” sõnas Harno mobiilse noorsootöö peaekspert Marten Penu.
Penu sõnul ei ole mono Eestis uus lähenemine, kuid veel paar aastat tagasi toimus see peamiselt üksikute omavalitsuste algatusel. „Harno roll on muuta mobiilne noorsootöö killustatud praktikast süsteemselt arendatavaks ja üle-eestiliselt levivaks meetodiks, sest just varajane märkamine aitab ennetada probleemide süvenemist ning annab noortele oskused keeruliste olukordadega toime tulla,” lisas ta.
Hanke tulemusena alustatakse 2025.–2026. aastal mobiilse noorsootöö elluviimist Kohtla-Järve, Viljandi, Narva, Sillamäe ja Maardu linnas ning Viimsi, Saaremaa, Viljandi, Põlva ja Valga vallas. Eesmärk on jõuda nendes piirkondades kokku vähemalt 2044 haridusest ja tööturult eemal oleva nooreni. Esimesena alustas monoga Kohtla-Järve, kus noorsootöötajad on jõudnud tänaseks rohkem kui 40 nooreni, toetades neid tagasi kooli ja tööle jõudmisel.
„Otsus hakata rakendama mobiilset noorsootööd tuli vajadusest jõuda nende noorteni, kes tavapärastest noortekeskuste tegevustest osa ei võta. Nägime, et kõik noored ei tule ise meie juurde, seega peame meie minema nende juurde, nende igapäevastesse keskkondadesse,” sõnas Kohtla-Järve piirkonnas mobiilset noorsootööd ellu viiva MTÜ Vene Pühapäevakool Kitovras projekti koordinaator Aleksandr Apolinsky.
Esimeste noorteni jõuti tema sõnul läbi järjepideva kohaloleku tänavatel, parkides ja teistes kogunemiskohtades. „Oluline oli luua usalduslik kontakt, olla nähtaval ja avatud suhtleja, aga mitte pealetükkiv. Aja jooksul hakkasid noored meid ise ära tundma ja kontakti otsima, mis kinnitas, et oleme õigel teel,” rääkis Apolinsky.
Mobiilse noorsootöö puhul lähevadki noorsootöötajad noorte juurde sinna, kus nad oma aega veedavad – näiteks tänavale, kaubanduskeskusesse või veebi. Pärast kontakti loomist toetatakse noort individuaalselt, et aidata tal naasta kooli, tööle või koolitusele.
Mobiilne noorsootöö on järjest arenev metoodika, mida rakendatakse lisaks uuele 10 piirkonnale ka juba näiteks Tallinnas ja Pärnus. Oma piirkonna mobiilsete noorsootöötajate kontaktid leiab Infohunt.ee kodulehelt.
Noore toetamisel tehakse koostööd ka teiste osapooltega: näiteks noortevaldkonna organisatsioonide, noorte heaoluspetsialistide, töötukassa ja haridusasutustega. Lisaks saavad tuge noortega töötavad spetsialistid, kellele pakutakse ettevalmistust mobiilse noorsootöö rakendamiseks ning teadmisi, kuidas toetada mitteõppivaid ja -töötavaid noori. Samuti jõustatakse noorsootöö korraldajaid ja organisatsioone tegevuste planeerimisel ning valminud on ka mono käsiraamat.
Tegevusi viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks” raames. Programmi eesmärk on parandada noortevaldkonna teenuste kättesaadavust kõigi noorte jaoks ning suurendada kolmanda kooliastme õpilaste teadlikkust vaimse tervise teemadel.
Harno on haridus- ja noortevaldkonna arengute elluviija. Muuhulgas käivitas Harno 2024. aastal mobiilse noorsootöö arengut jõustavad tegevused, et igal noorel oleksid maailma parimad võimalused oma potentsiaali rakendamiseks. 

Maksu- ja Tolliameti operatiivinfo ülevaade: leiti juuksehooldus- ja kosmeetikavahendeid, salasuitsud ja seikluskaamera GoPro

Iganädalane operatiivinfo ülevaade tollikontrolli ja uurimisosakonna silmapaistvamatest sündmustest ja avastustest.

Narva tollipunkt

 29. märtsil saabus tollipunkti sisenevale suunale 22-aastane Eesti kodanik, kelle jaoks oli see teine piiriületus aasta jooksul. Naisterahvas suunati tollikontrolli. Läbivaatuse käigus avastati tema pagasist 11 juuksehooldusvahendit, 8 kosmeetikavahendit ning 8 laste kosmeetikakomplekti. Kuna kosmeetika- ja ilutoodete sisse- ja väljavedu on sanktsioonidega keelatud, ei lubatud kaupa Eestisse. Naisterahvale selgitati kehtivat sanktsioonikorda ning ta suundus koos kaubaga tagasi Venemaale.

Luhamaa tollipunkt

  24. märtsil saabus tollipunkti sisenevale suunale Leedu registreerimisnumbriga Land Rover Range Rover, mida juhtis 38-aastane Valgevene kodanik, kelle jaoks oli see korduv piiriületus aasta jooksul.  Sõiduk suunati kontrolliks läbivalgustusse, kus ametnikel tekkis kahtlus, et sõiduauto kerekonstruktsioonidesse võib midagi peidetud olla. Läbivaatuse käigus avastati sõiduki tagumise istme alt kaks luuki, pagasiruumi poolraamidesse ehitatud kaks luuki ning esiporitiibade alt samuti kaks luuki. Peidikutest avastati kokku 44 280 Valgevene päritolu sigaretti „Minsk” ja „NZ Gold”. Isiku selgituse kohaselt kavatses ta toimetada sigaretid Leetu edasimüügiks. Sigaretid kuuluvad kaubagruppi 2402, mis on kantud Euroopa Nõukogu määruse nr 765/2006 XXVII lisasse. Vastavalt sellele on keelatud otse või kaudselt osta, importida või üle anda liitu XXVII lisas loetletud Valgevenest pärit või Valgevenest eksporditavaid kaupu, mis annavad Valgevenele võimaluse mitmekesistada oma tuluallikaid, võimaldades seeläbi Valgevenel osaleda Venemaa agressioonis Ukraina vastu. Isikut karistati kiirmenetluses 1 aasta vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga, lisakaristusena Eesti Vabariiki sissesõidukeeld 3 aastaks. Sigaretid konfiskeeriti ja sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise asendamiseks mõisteti isikult välja 3400 eurot. Kohtuotsus on jõustumata.

24. märtsil saabus tollipunkti väljuvale suunale Saksamaalt Kasahstani suunduma pidanud veok. Kaubaks deklareeriti 17,3 tonni seadmeid pudelite, purkide, karpide, kottide ja muude mahutite kapseldamiseks. Kuna sama kaubasaatja on juba varasemalt proovinud naaberriikide kaudu toimetada sanktsioonialuseid kaupu Venemaale või Valgevenesse,  eksisteeris suur oht, et ka antud juhul võib kauba tegelikuks sihtkohaks olla Venemaa või Valgevene. Kõrge sanktsioonirikkumise kahtluse tõttu tõkestati kauba väljavedu.

Koidula tollipunkt

 29. märtsil saabus tollipunkti väljuvale suunale 52-aastane Eesti kodanik, kelle jaoks oli see esimene piiriületus aasta jooksul. Enne tollikontrolli ei soovinud mees midagi deklareerida. Kontrolli käigus avastati piiriületaja seljakotist seikluskaamera GoPro. Kuna inimesel puudusid varasemad rikkumised, selgitati talle sanktsioonikorda ning isik koos kaubaga pöördus tagasi Eestisse.

Liikuv tollikontroll

 29. märtsil peatasid MTA uurimisosakonna Lääne talituse ametnikud Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Leedu registreerimisnumbriga veoki, mida juhtis 48-aastane Leedu kodanik. Kaubaks oli deklareeritud 7,1 tonni tekstiilitooteid. Ühel alusel paiknevasse kaubaüksusesse tehti pealtpoolt sisselõige ning sealt tulid nähtavale sigaretid „Marlboro”. Seejärel toimetati veok tollikontrolli angaari. Kokku avastati veoki koormast maksumärkideta sigarette Marlboro punane – 1 600 000 tükki,  Marlboro kuldne – 1 000 000 tükki, Winston sinine 1 000 000 tükki ja Prince must 200 tükki, kokku 3 600 200 sigaretti.  Aktsiisikahju 733 540,75 eurot. Veokijuht peeti kinni ning juhtumi osas alustati kriminaalmenetlust.

Droonioht Võrumaal: Kaevuge!

Täna öösel saadeti teated drooniohust Võrumaal. Huvitav on see, et riigiisad muudkui korrutavad, et olete kaitstud. Ise saadavad sõnumeid: oht, vahtige taevast ja kaevuge.

Kaitsevägi: mitu drooni käis öösel Eestis sees

Möödunud ööl jätkas Ukraina Venemaa Läänemere-äärsete alade ründamist droonidega ning mitu ilmselt eksinud drooni sattus ka Eesti õhuruumi, ütles „Vikerhommikus” kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülem kolonel Uku Arold.

„Õhuhäire on praeguseks (kell 6.15 – toim.) maha võetud ja vahetu oht, et kuskile Eestis mõni droon maha sajaks, on madal,” kinnitas Arold.

Õhuoht tekkis sellest, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on kandunud üle terve Venemaa territooriumi ja juba üheksandat päeva käib Eesti naabruses Leningradi oblastis sõjategevus intensiivsusega, mida pole nähtud 1944. aastast alates, selgitas Arold.

„Ukraina ründab Venemaa sõjalist taristut ja sõda üleval hoidvaid taristuid ning Venemaa proovib neid rünnakuid tõrjuda, muu hulgas eksitades Ukraina droone erinevate vahenditega. Suure tõenäosusega eksinud Ukraina droonidega siin tegemist on täna öösel olnud,” sõnas Arold.

„Mitmed droonid täna on ka Eestis sees käinud ja neid on ka tuvastatud nii radarseadmete kui ka hävitajate poolt,” kinnitas kaitseväe esindaja, lisades täpsustava küsimuse peale, et ühtegi drooni alla lastud Eesti territooriumil ei ole.

Kella 6 paiku inimeste telefonidesse saabunud õhuohu lõppemise teavituse selgituseks ütles Arold, et läbi on saanud tõenäosus, et inimesed võiks praegu Eestis vahetult drooni- või raketiohualasse jääda. Aroldi sõnul võib näiteks lapsed rahus kooli saata.

„Praegu võivad kõik inimesed toimetada oma igapäevaseid toimetusi; lapsed, kui on hästi ära õpitud, kooli minna, see ei ole vabandus, et öösel droonid lendasid, ja inimesed saavad rahulikult tööle minna,” sõnas ta.

Arold seletas, et sellised rünnakud toimuvad tavaliselt öösiti, sest siis on neid raskem tõrjuda kaitsval poolel ehk siis Venemaal. „Juhul, kui peaks olema näha sellised mustrid, et mingi oht on taas Eesti piiridesse jõudmas, siis paraku tuleb oht tagasi ja tuleb ka sellekohane teavitus,” lisas Arold.

Õhuohu hoiatus puudutas suurt osa Eestist, mida Arold selgitas asjaoluga, et see ongi dünaamiline. „Esiteks mitmed erinevad vahendid liikusid ja tulid erinevatesse kohtadesse Eestisse. Erinevad õhuvahendid ei püsi paigal, nad liiguvad ka ühest kohast teise. Neid juhtumeid oli rohkem kui need kolm häiret, aga täpset numbrit ei saa öelda, sest ametlik õhupilt ei ole avalik info.”

Esmaspäeva õhtul anti õhuhäire ka Lätis, sest Lätis oli vahetu oht. Ka mujal Venemaa ja Ukraina Euroopa naabrite juures on nii droone kui ka õhutõrjerakette alla tulnud, kinnitas Arold.

Öösel kuulsid inimesed Eestis ka NATO hävitajaid, mis Ämari baasist õhku tõusid. „See, mida inimesed said kuulda, on vabaduse sosin. Need hävitajad on siin meie kaitseks otsimas neid droone ning vajadusel ja võimalusel neid droone ohutult alla toomas, või kui peaks siia õhuruumi tungima mittesõbraliku riigi sõjalennuk, siis ka teda siit minema peletama,” kinnitas Arold.

Kaitsevägi teatas drooniohust piiri ääres, laiendas seda Harjumaani

Ööl vastu tänast teisipäeva 31. märtsi kell 00.30 teatas kaitsevägi õhuohust Ida- ja Lääne-Virumaal. Hiljem teatas kaitsevägi ka ohust ka Lõuna- ja Kesk-Eestis ning vastu hommikut sama ka Rapla-, Pärnu- ja Harjumaa kohta.

Kaitseväe teatel jõudsid mitmed droonid ka Eestisse, kuid alla neid ei lastud. Kell 6 teatas kaitsevägi häire lõpust.

Kell 0.30 saatis kaitsevägi SMS-i, kus hoiatas võimaliku õhuohu eest Ida- ja Lääne-Virumaal ning palus inimestel olla valvsad ning drooni nähes varjuda.

Kell 0.46 tuli Eesti telefoniäpi kaudu uus sõnum võimalikust õhuohust ka Lõuna-Eestis. Täpsemalt Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakondades.

Kell 3.13 saatis kaitsevägi uue sõnumi võimaliku õhuohu kohta Jõgeva-, Järva-, Tartu-, Võru-, Põlva- ja Viljandimaa elanikele.

Kella 4.43 ajal tuli veel üks õhuohu teade, seekord juba Rapla-, Pärnu- ja Harjumaa inimestele.

Kell 6 teatas kaitsevägi häire lõpust. „Hetkel ohtu Eesti õhuruumis ei ole.”

Finnairi lend Helsingist Tartusse pööras pärast häire saamist Põltsamaa kohal otsa ringi. Samuti on tühistatud hommikul kell 5.40 väljuma pidanud lend Tartust Helsingisse.

Tallinna lennujaamast kinnitati kella 5.45 paiku ERR-ile, et lennud väljuvad graafikujärgselt.

Kaitsevägi teatas, et tuvastas Eesti õhuruumist väljaspool õhutegevuse, mis võib hakata kujutama Eestile ohtu. Seetõttu saadeti välja ennetav ohuteavitus Ida- ja Lääne-Virumaa ning Lõuna-Eesti kohta. Ohu möödumisest antakse ohuteavituskanalites ja riigi kanalites eraldi teada.

Kaitsevägi soovitab jätkata tavapäraste tegevustega, püsida valvsad ja oodata uusi juhiseid.

Kell 4.21 teatas häirekeskus, et helistamine riigiinfo telefonile 1247 võib olla häiritud.

Päästeamet: Ust-Luga naftaterminali tulekahju suits võib jõuda Eestisse   

Esmaspäeva õhtul on tuul pöördumas ja Ust-Luga naftaterminali põlengu suits võib jõuda Eestisse. 

Keskkonnaagentuuri prognoosi järgi hakkab täna õhtul ja eeloleval ööl tuul puhuma idakaarest ja sellega saab suits Ust-Luga kandist Eesti poole liikuda. Teisipäeva päeval ja ka kolmapäeval (1.04) puhub tuul põhjakaarest ja Ust-Luga suits võib suunduda Peipsi kohale, valdavalt peaks suurem suits siiski Peipsi taha Venemaale kanduma. Samal ajal kõrgemale kerkinud suits saab põhja-kirdevoolus üle meie piiride liikuda. See võimalus on ka veel ööl vastu neljapäeva, aga seejärel saavad nii maapinnalähedastes kui kõrgemates õhukihtides valdavaks edelatuuled, milles suits taas Karjala ja Loode-Venemaa poole kandub.

Sellise põlengu suits sisaldab erinevaid osakesi, mis võivad põhjustada terviseprobleeme. Tundlikumad on eelkõige kroonilised haiged, eakad, lapsed ja rasedad, kellel tasub võimalusel viibida rohkem siseruumides.

„Ida-Virumaal võib olla tunda suitsulõhna ja mõningast suitsuhägu. Soovitame tundlikematel inimestel püsida siseruumides, hoida aknad-uksed suletuna ning lülitada välja ka sundventilatsioon,” ütles päästeameti vastutav ametnik Meelis Mesi.

„Sellise intensiivsusega põlengute suits ja seal tekkinud saasteained võivad sõltuvalt ilmastikutingimustest kanduda kümnete ja isegi sadade kilomeetrite kaugusele. Saaste levikut soodustavad sademete puudumine ja tõusvate õhuvoolude puudumine,” selgitas Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi- ja kliimaosakonna juhataja Erik Teinemaa. Ust-Luga sadam asub Narvast linnulennult 25 kilomeetri kaugusel.

Halva enesetunde korral soovitab päästeamet võtta ühendust perearsti nõuandetelefonil 1220. Eesti õhukvaliteeti saab jälgida veebilehelt: https://ohuseire.ee/

Euroopa Komisjon eraldab Eesti, Bulgaaria ja Ungari põllumajandustootjatele 21,5 miljonit eurot ekstreemseteilmastikuolude tõttu tekkinud kahju korvamiseks

ELi liikmesriigid kiitsid täna heaks komisjoni ettepaneku eraldada ELi põllumajandusreservist 21,5 miljoni eurot Eesti, Bulgaaria ja Ungari põllumajandustootjate toetuseks, kes kandsid 2025. aastal ebasoodsate ilmaolude tõttu arvestatavat kahju.

Eesti saab 3,3 miljonit, Bulgaaria 7,4 miljonit ning Ungari 10,8 miljonit eurot. Neid summasid võivad liikmesriigid omakorda riiklikest vahenditest täiendada kuni 200% ulatuses.

Komisjoni põllumajanduse ja toidu volinik Christophe Hansen: „Kui põuad kahjustavad külvipindu Bulgaarias ja Ungaris või kui külm ja vihm hävitavad saagi Eestis, ei kannata ainult põllud, vaid ka tootjate perekonnad ja meie põllumajanduskogukondade tulevik tervikuna. Komisjon seisab kriisi ajal põllumajandustootjate kõrval. Seepärast eraldame kolmele riigile täna kokku 21,5 miljonit eurot põllumajandustootjate toetamiseks. Investeerimine riskijuhtimisse ja kindlustusse on oluline, et tulla toime kliimamuutustest tingitud ja järjest sagenevate ekstreemsete ilmastikunähtustega.  Peame tegutsema kohe, et ehitada üles tulevik, kus äärmuslikud ilmaolud ei tähendaks automaatselt hävitatud saaki.”

Kogu 2025. aasta jooksul tekitasid  ekstreemsed ilmastikutingimused ja loodusõnnetused Bulgaaria, Eesti ja Ungari põllumajandustootjatele märkimisväärset majanduslikku kahju. Eestis kahjustas kevadkülm ning sellele järgnenud jahe, märg ja ebastabiilne kasvuperiood selliseid põllukultuure nagu kevadnisu, oder, herned, rapsiseemned, kartul ning puu- ja köögivili. Bulgaariat räsisid juuni keskpaigast kuni augusti lõpuni rängad põuaperioodid ja kuumalained, mille tõttu vähenes märkimisväärselt päevalille- ja maisitoodang. Ungaris kahjustas äärmuslik kuumus ja veepuudus juunist augustini paljusid põllukultuure, sh suhkrumaisi, melonisaaki, sorgot ja maisi.

Riiklikud ametiasutused peavad toetused välja maksma 30. septembriks 2026 ning tagama seejuures, et lõplikud abisaajad oleksid põllumajandustootjad. Samuti peavad Eesti, Bulgaaria ja Ungari teavitama komisjoni kriteeriumidest, mille alusel määratakse kindlaks üksiktoetuse andmine, meetme kavandatud mõju, maksete prognoos kuude kaupa ja riigi poolt antava lisatoetuse ulatus. Teatama peab ka meetmetest, mis on võetud konkurentsi moonutamise ja ülemäärase hüvitamise vältimiseks.

Järgmised sammud

Kuna liikmesriigid kiitsid ettepaneku täna heaks, võtab komisjon selle ametlikult vastu. Seejärel avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist. Pärast seda saavad kolm liikmesriiki otsust viivitamata rakendama asuda.

Ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) 2023–2027 on igaks aastaks ette nähtud 450 miljoni euro suurune põllumajandusreserv, mis aitab toime tulla turuhäirete või tootmist või turustamist mõjutavate erakorraliste asjaoludega.

Lisateave

Täismahus pressiteade

PILDID: Osula ristis jälle laks

Eile pühapäeval, 29. märtsil oli Võrumaal Osula ristis jälle laks. Peale liikluskorralduse uuendamist on koht muutunud ohtlikuks.

Nagu ikka: taheti paremat, aga välja kukkus ikka käkk.

Siin on pildid:

Euroopa Komisjon eraldab 1,5 miljardi eurot Euroopa ja Ukraina kaitsetööstuse edendamiseks

Euroopa Komisjon kiitis täna heaks 1,5 miljardi euro suuruse eraldise Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP) raames, et tugevdada Euroopa kaitsetööstust, suurendada tootmisvõimsusi ning tagada tehnoloogiline areng.

Programm aitab süvendada koostööd Ukrainaga ning tugevdada Euroopa ühishankeid ja arendada Euroopa ühishuviprojekte.

Investeerimisprioriteedid

Üle 700 miljoni euroga toetatakse kaitseotstarbeliste komponentide ja toodete, sealhulgas droonitõrjesüsteemide, rakettide ja laskemoona tootmise suurendamist. Sinna sisse kuulub 260 miljonit eurot Euroopa kaitseinvesteeringute programmi Ukraina toetusvahendist, et aidata taastada ja ajakohastada Ukraina kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi.

Euroopa ühishuvi pakkuvatele kaitseprojektidele eraldatakse 325 miljonit eurot. Nende projektide eesmärk on tuua kasu laiemale osale EList ning need on avatud ka Norrale ja Ukrainale.

Killustatuse vähendamiseks ja tõhususe suurendamiseks rahastatakse kaitsetööstuse programmist 240 miljonit euroga kaitsevarustuse, sealhulgas droonitõrje, õhu- ja raketitõrje ning maa- ja merelahingusüsteemide ühishankeid, mida teevad liikmesriigid ja Norra. Rahastust saavad taotleda ka avaliku sektori hankijate konsortsiumid ning toetuse maksimumsumma on 20 miljonit eurot projekti kohta.

Kaitsevaldkonna idufirmad, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ning väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad saavad taotleda kuni 100 miljoni euro ulatuses omakapitalitoetust kaitsevaldkonna FAST-fondi kaudu. ELi algatuse „BraveTech” raames saab uus kaitseinnovatsiooni programm täiendavalt 35,3 miljonit eurot, et toetada nii Ukraina kui ka ELi ettevõtteid ja hoogustada innovatsiooni.

Kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius: „Vaid mõne kuuga oleme Euroopa kaitsetööstuse programmi raames loonud rea konkreetseid koostöövõimalusi. Nüüd saavad liikmesriigid ja Norra ning esimest korda ka Ukraina ettevõtted kasutada ELi vahendeid, et tugevdada kaitsekoostööd ja suurendada tootmist. Euroopa ühishuvi pakkuvate kaitseprojektide loomine ja rahastamine Euroopa kaitsetööstuse programmi raames on samuti otsustav samm Euroopa kaitsevalmiduse tugevdamisel.”

Projektikonkursside esimene voor on alates 31. märtsist 2026 avatud ELi rahastus- ja hankeportaalis.

Euroopa kaitsetööstuse programm (EDIP) võeti vastu 8. detsembril 2025. See on üks paljudest algatustest, mida EL on teinud, et suurendada oma kaitsevalmidust ja tugevdada Euroopa kaitsetööstust, võttes arvesse muutuvat julgeolekumaastikku. Programmi raames eraldatakse aastatel 2026–2027 toetusi 1,5 miljardi euro ulatuses.

Lisateave

Täismahus pressiteade

Isamaa toetab diislikütuse aktsiisi ajutist langetamist Euroopa Liidu miinimumini

Riigikogu liige ja Isamaa aseesimees Aivar Kokk ütles, et Isamaa Erakond toetab Eesti Transpordikütuste Ühingu ettepanekut alandada diislikütuse aktsiisimäär ajutiselt, kolmeks kuuks, Euroopa Liidu miinimumtasemeni, et leevendada kütusekriisi inflatsiooni suurendavat mõju.

„Kriis Lähis-Idas kestab määramata aega ja sellest tulenev kütusehindade kiire tõus survestab nii Eesti inimesi kui ka ettevõtteid. Riigil on võimalik maksupoliitikaga seda mõju leevendada ning teha seda kiiresti,” ütles Kokk.

Tema sõnul oleks otsus langetada aktsiis Euroopa Liidu miinimumini ehk 330 euroni 1000 liitri kohta riigieelarvet arvestades neutraalne – aktsiisi ajutise alandamise mõju täidaks kasvanud käibemaksu laekumine, mis on tekkinud kütusehindade tõusu tõttu. „Seega ei ole tegemist eelarvet lõhkuva sammuga, vaid tasakaalustatud meetmega, mis aitab hinnasurvet leevendada ja toetada Eesti inimeste toimetulekut ning ettevõtete konkurentsivõimet. Isamaa hinnangul on tänases olukorras vajalik ka negatiivse lisaeelarve koostamine,” rõhutas ta.

Koka sõnul on teised meie piirkonna riigid, sealhulgas Poola, Rootsi ja Läti astunud juba samme diisliaktsiisi langetamiseks ning Eesti peab reageerima, et vältida piirikaubanduse suurenemist. „Lähis-Ida kriisi määramatus tähendab, et sündmustele tuleb reageerida operatiivselt. Paari nädala tagune plaan piirduda üksnes 1. maiks planeeritud aktsiisitõusude ärajätmisega, ei ole täna enam piisav. Brenti toornafta hind püsib erakordselt kõrge ja põhjustab kütuseturul ebastabiilsust, mis tähendab, et Eesti peab mõtlema oma tarbijaile,” ütles Kokk.

„Diislikütus on sisend praktiliselt kõikidele kaupadele ja teenustele. Selle hinnatõus kandub edasi kogu majandusse ning mõjutab otseselt inimeste toimetulekut,” lisas ta. „Mõistlik on võtta praegu vastu otsus aktsiisi tähtajaliseks langetamiseks. 2020. aastal langetasime kriisi ajal aktsiise ning Eesti majandus kasvas järgnevatel aastatel Euroopa üks kiiremaid. Õpime oma kogemusest ja teeme vajalikud otsused kiiresti,” tõdes Kokk.

Johhaidii! Täna on elekter eriti kallis

Täna esmaspäeval, 30. märtsil kerkis elektri börsihind lausa 847 euro peale MWh eest. Päeva keskmine on 137 eurot MWh.

Võrdluseks, Soomes on päeva keskmine NordPooli andmetel 21 eurot MWh.

Hind hakkab juba lähenema 2022. aasta suvele, mil see oli üksikutel tundidel ligi 4000 eurot MWh.

Lõuna-Eesti päästjad käisid kustutamas kulupõlenguid

Lõuna-Eesti päästjad käisid nädalavahetusel kustutamas kulupõlenguid.

Jõgevamaa

Päästjad käisid reedel, laupäeval ja pühapäeval kokku kolmel korral kustutamas kulupõlengut Mustvee vallas, Jõgeva vallas ja Põltsamaa vallas (lisatud fotod). Esialgsetel andmetel sai kahel juhul põleng alguse lõkkest.

Põlvamaa

Kulupõlenguid oli kokku neli: kolm Põlva vallas ja üks Kanepi vallas. Kolmel korral läks põld põlema lõkkest ning ühel juhul põletati kulu, kuid leek läks edasi põllule.

Tartumaa

Päästjad reageerisid kulupõlengutele viiel korral: kolm korda Tartu vallas, üks kord Tartu linnas ja üks kord Luunja vallas. Kahel juhul oli tõenäoliselt tegemist kuritahtliku süütamisega, kahel juhul sai põleng alguse lõkkest (ühel juhul oli see tehtud tünnis) ning ühel juhul oli niiskuse tõttu ise kustunud kulupõleng põhjustatud hooletust suitsetamisest.

Valgamaa

Päästjad said kulupõlengutele viis väljakutset, kolm neist Tõrva valda, üks Otepää valda ja üks Valga valda. Esialgsetel andmetel sai vähemalt kaks maastikupõlengut alguse lõkkest, ühel puhul põhjustas põlengu elektriposti otsas olnud lühis.

Võrumaa

Päästjad käisid kulupõlenguid kustutamas kokku viiel korral: kolm põlengut toimus Võru vallas, üks Antsla vallas ja üks Rõuge vallas. Neljal juhul sai maastikupõleng alguse lõkkest, ühel juhul võsa alla viidud tuhast.

President Karis Riigikaitse nõukogu kohtumise järel: droonikaitses on oluline tervikpilt

President Alar Karise kutsel kogunes täna Kadriorus erakorraline Riigikaitse nõukogu, mille laiendatud koosseisus andsid julgeolekuga seotud eri valdkondade eest vastutavad ministrid ja ametite juhatajad ülevaate drooniseirest ja tõrjevõimest ning ametkondade vahelisest koostööst.

„Möödunud nädalal Eesti pinnale jõudnud droonid ei ole esimesed. Selleks, et Eesti elanikkonnale tekkida võivaid riske vähendada, on Kaitsevägi ning Politsei- ja Piirivalveamet oma seirevõimekust oluliselt tõstnud ning käimasolevad tõrjevahendite hanked aitavad loodetavasti üldist võimet veel parandada,” märkis president Karis.

„Droonikaitse ei tähenda ainult nende tehnilist seiret ja tõrjet, vaid hõlmab eri valdkondi ja tegevusi – õigusruumi kaasajastamist, inforuumi tulemuslikku kasutamist, elanikkonnakaitse parandamist, kohaliku kaitsetööstuse edendamist kuni energiasüsteemi töökindluse tagamiseni – oluline on tervikpilt ning iga poliitik, ametnik ja kodanik peab tegema oma osa,” lausus riigipea.

„Õiguslikke võimalusi laiendab peagi Riigikogusse jõudev mehitamata sõidukite seire- ja tõrjevõimalusi laiendav eelnõu. Kaitseväe ja Päästeameti juhid kinnitasid, et arendavad edasi ohuteavitusvõimalusi ning kohaliku kaitsetööstusega on meil vaja edendada ühiseid arendusprojekte,” ütles president Karis. „Elanikkonnakaitse tähendab lisaks riiklikele ohuplaanidele ka seda, et igal inimesel on läbi mõeldud oma isiklik kriisiplaan. Peame harjuma ka sellega, et ohuteavituse korral tuleb enda ja lähedaste turvalisuse nimel tegutseda ning leida lähim koht varjumiseks.”

Riigikaitse nõukogu on nõuandev organ riigipea juures. Selle koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, julgeolekuga seotud valdkondade eest vastutavad ministrid ning kaitseväe juhataja. Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust. 

Uuring: ligi pooled Eesti inimesed ostavad tänavu rohkem aegumistähtaja tõttu allahinnatud tooteid

Rimi Balticu värske uuringu kohaselt ostavad ligi pooled ehk 43 protsenti Eesti tarbijatest aegumistähtaja tõttu allahinnatud tooteid sagedamini kui eelmisel aastal. See on Balti riikide kõrgeim näitaja ja ligi kaks korda suurem kui näiteks Leedus. 

Viimase aasta jooksul ostsid tarbijad Rimi kauplustest üle Eesti enam kui 1300 tonni toiduaineid, mis olid allahinnatud läheneva säilivusaja tõttu. Eesti linnadest moodustas suurima osa selliste toodete müügist Tallinn, kus säilivuskuupäevale lähenevaid tooteid osteti möödunud aastal 570 tonni jagu. Mahtude poolest järgnesid Tartu, Pärnu, Kuressaare ja Võru. Kõige populaarsemad toidukategooriad olid värske liha, leib ja sai, Rimi valmistooted, lihatooted ja piimatooted.

„Iga toode, mis on endiselt ohutu süüa ning ostetakse ja tarbitakse enne, kui see raisku läheb, on oluline samm edasi. Näeme, et üha enam ostjaid lisab oma igapäevastesse ostudesse tooteid, mille säilivusaeg hakkab lõppema – mitte ainult seetõttu, et see on soodsam valik, vaid ka seetõttu, et see aitab vastutustundlikult vähendada toiduraiskamist,” ütles Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Karin Bats. „Võrreldes Läti ja Leeduga paistab Eesti silma sellega, et juhtival kohal on värske liha, mis näitab tugevat nõudlust igapäevaste toitude põhikoostisosade järele,” lisas ta.

Kuupäeva tõttu allahinnatud tooteid ostavad Lätis tänavu sagedamini 28% vastanutest ja Leedus 21% vastanutest (vs. Eesti 43%). Konkreetsetest toodetest, mida oranži allahindluskleebisega enim ostetakse, on Eestis esikohal broileriliha, Lätis piim ja Leedus banaan.

Selged erinevused Balti riikide vahel ilmnevad ka vanuserühmade lõikes. Eestis on vanuse mõju Balti riikidest kõige tugevam, kusjuures vanemaealised ostjad on märksa aktiivsemad. Kõige suurem osakaal aegumistähtajale lähenevate allahinnatud toodete ostjaid on 50–59-aastaste (54%) ja 60–74-aastaste (47%) seas. Sarnast vanuselist statistikat peegeldab ka Läti, kuid seevastu Leedus on oranži märgistusega toodete ostjate osakaal suurim nooremate seas: 28% 18–29-aastastest.

Rimi arendas 2022. aastal välja säilivuskuupäevaga seotud toodete allahindamise süsteemi, et vähendada toiduraiskamist ning kasutada paremini ära toitu, mis on endiselt ohutu ja kvaliteetne, kuid mille aegumistähtaeg on lähenemas. Algatus aitab tagada, et sellised tooted jõuavad klientideni ega lähe raisku, pakkudes samal ajal praktilist võimalust igapäevaostudelt kokku hoida. Allahindlused sellistele toodetele ulatuvad kuni 50 protsendini. Tooted, mida kauplustel ei õnnestu realiseerida, annetab Rimi võimalusel Toidupangale.

Sõltuvalt kaupluse formaadist võivad kliendid leida iga päev kümneid või isegi sadu tooteid, mis on säilivuskuupäeva tõttu alla hinnatud ning mis on märgistatud oranži allahindluskleebisega. Kauplustepõhise ülevaate oranži märgistusega toodetest leiab iga päeva kohta ka Rimi mobiilirakendusest, et tarbijad saaksid oma oste paremini planeerida ja samal ajal toiduraiskamist vähendada.

Uuring viidi läbi 2026. aasta jaanuaris, teostajaks oli uuringufirma Norstat.

Prokuratuur süüdistab neljaliikmelist perekonda inimkaubanduses

Prokuratuur esitas 60‑aastasele mehele ja tema kolmele täiskasvanud pojale süüdistuse inimkaubanduses . Ühele neist ka süüdistuse arvutikelmuses.

Süüdistuse kohaselt sundisid isa ja tema kolm poega 70‑aastast naist ning 60‑aastast meest tegema rasket füüsilist tööd ilma tasu maksmata. „Kannatanud pidid tegema palkidest küttepuid ja pakendama hobusesõnnikut, mille süüdistatavad hiljem maha müüsid,” kirjeldas prokurör Elle Keeman.

Kogutud tõendite järgi hoidsid süüdistatavad mehed kannatanuid kinni ja sundisid neid töötama alates 2020. aasta detsembrist kuni eelmise aasta märtsini, kokku ligikaudu neli aastat. „Naine pääses sellest olukorrast 2024. aasta detsembris ja mees mullu märtsis. Nelja aasta jooksul töötasid nad nii Viljandi‑ kui ka Pärnumaal asuvatel kinnistutel, mis kuulusid ühele süüdistuse saanud mehele. Seni kogutud tõendid näitavad, et süüdistatavad teenisid kannatanuid ära kasutades 150 000 eurot kriminaaltulu,” ütles Keeman.

Uurimisega saadud info järgi võttis üks süüdistatavatest kannatanutelt nende dokumendid ja piiras suhtlust lähedastega. Ühelt kannatanult võeti ka pangakaart, millega teine süüdistatav võttis tema kontolt välja sinna laekunud pensioni. Selle eest on talle esitatud ka süüdistus arvutikelmuses.

„Töö kõrvalt pidid kannatanud elama elamiskõlbmatutes ruumides ja nad ei saanud süüa täisväärtuslikku toitu. Neil ei polnud võimalust kasutada telefoni ega oma sissetulekut, seega ei saanud nad küsida abi ega oma olukorda kuidagi muuta,” lisas prokurör.

Lääne prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Nigolas Saarnak ütles, et uurimine kasvas algsest vihjest palju suuremaks ja võttis oodatust rohkem aega. „Inimkaubandust kujutatakse tihti ette kui filmilikku üle piiri smugeldamist, prostitutsioonile sundimist või äärmuslikku orjastamist. Tegelikult on see palju laiem probleem, mille lahendamine nõuab eri asutuste tihedat koostööd,” selgitas Saarnak. Ta lisas, et täna saavad kannatanud riigi poolt ka vajalikku abi, et traumaatilisest kogemustest taastuda.

Inimkaubanduse ennetamiseks on kõige olulisem teadlikkus oma õigustest ja sellest, kust vajadusel abi ja nõu saada.

Vaata lähemalt:
https://www.justdigi.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/inimkaubandushttps://sotsiaalkindlustusamet.ee/inimkaubandus

Liitlaste lennumeeskonnad harjutavad Eesti õhuruumis

Käesoleval nädalal teevad Eesti õhuruumis treeninglende, sealhulgas madallende, Balti riikides paiknevad NATO õhuturbe lennumeeskonnad. Treeninglendude käigus võib toimuda ka ülehelikiirusel lende, mis toimuvad koordineeritult tsiviillennujuhtimise teenistusega ning selleks ettenähtud lennukõrgustel.

Lennud on planeeritud toimuma 30. märtsist–5. aprillini üle Eesti, ajavahemikul kell 10–22. Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga). On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest, kuid võimalusel püütakse asustatud alasid siiski vältida. Ülehelikiirusel lendamisel kaasneb lööklaine ning ülehelipauk, mis võib sarnaneda suurtüki lasu või plahvatusega.

Kõik lennuharjutused viiakse läbi kooskõlas Eesti seadustega ning neid korraldatakse kokkuleppel transpordiameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-iga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennuvahendid baseeruvad Eestis Ämari lennubaasis ja Leedus Šiauliai lennubaasis. Kõik treeninglennud ning nende elemendid on vajalikud selleks, et oleks tagatud NATO lennuvahendite valmidus õhuintsidentidele reageerimiseks.

Eesti noored akordionistid naasevad Ungarist kulddiplomi ja karikaga

Eesti noori muusikuid hinnati Euroopas väga kõrgelt – 10. juubelifestivalil Ungaris Paksis pälvis Eestit esindanud kollektiiv kulddiplomi ja karika. Lisaks saavutasid Eesti noored muusikud soolokategooriates mitmeid hõbe- ja pronksdiplomeid.

26.-28. märtsil toimus Ungaris Paksis X Akordionifestival (X Paks Accordion Festival). Eesti Noorte Akordioniorkester saavutas akordioniorkestri kategoorias kulddiplomi ning karika (dirigent Kristel Laas).

8 noort akordioniorkestri liiget osalesid ka soolokategoorias ning kõik naasesid kodumaale diplomitega. Hõbediplomile mängisid end 13-14aastaste vanuserühmas Kristjan Saarts (Võru Muusikakool, õp. Heli Raitar), 15-16aastaste kategoorias Otto-Oliver Andres (Nõmme Muusikakool, õp. Olivia Kalluste), Risto Pert (Keila Muusikakool, õp. Erika Uus, Tallinna Muusika- ja Balletikooli eelõpe, õp. Tiina Välja), 17-18aastaste kategoorias Gabriela Ehalill Skalkina (Tallinna Muusika- ja Balletikool, õp. Tiina Välja), Robert Salum (Tallinna Muusikakool, õp. Mikk Langeproon) ning 18aastaste ja vanemate kategoorias Robert Otsing (Vanalinna Hariduskolleegium, õp. Kristel Laas), pronksdiplomile tulid 13-14aastaste kategoorias Sandra Kärbla (Võru Muusikakool, õp. Heli Raitar) ja 15-16aastaste kategoorias Sandra Tamm (Keila Muusikakool, õp. Pille Metsson).

Akordionifestival toimus Ungaris kümnendat korda. Võimalus oli end proovile panna  klassika ja kerge muusika soolokategooriates, ansambli- ja orkestrikategooriates. Festivalil olid lisaks eestlastele akordionistid Ungarist, Bosnia ja Hertsegoviinast, Serbiast, Ukrainast, Poolast, Taanist, Slovakkiast, Saksamaalt ja Tšehhist. Festivali raames toimusid mitmed kontserdid ja loengud.

Eesti Noorte Akordioniorkester loodi 2022. aasta kevadel Eesti Akordioniliidu poolt. Orkester koosneb pea 25st 12-19-aastasest noorest muusikust, kes on pärit Võrust, Valgast, Räpinast, Otepäält, Arukülast, Kehrast, Keilast, Koselt, Jõelähtmelt ja Tallinnast.

Eelnevalt on orkester saavutanud I koha klassikalise muusika kategoorias ja III koha vanusepiiranguta kerge muusika žanris 2023. aastal IX Rahvusvahelisetel akordionipäevadel Prahas, Tšehhis, Grand Prix’ 2024. aasta kevadel rahvusvahelisel konkursil „Ascoltate” Leedus Kaunases ning samal kevadel I koha rahvusvahelisel akordionikonkursil „Concord of Sounds” Lätis. 2025. aastal pälvis orkester III koha suurejoonelisel suupilli ja akordioniansamblite ning -orkestrite Maailma Muusika Festival Austrias Innsbruckis.

Kristel Laas, Eesti Noorte Akordioniorkestri dirigent:

„Süda laulab ja silm särab. Hing on täis tänutunnet. Eesti noored muusikud õnnestusid konkursilaval nii orkestris kui solistidena. Eriliselt teeb rõõmu, et Eesti Noorte Akordioniorkestris on tugevad soolomängijad, kes pälvisid positiivset tagasisidet hõbe- ja pronksdiplomite näol.

Akordioniorkester ise on saavutanud teatud esinemisküpsuse, nad on paindlikud ja kohal. Orkestril on ilus kõla ja väga palju värve. Ja loomulikult on see järjepideva töö tulemus.

Orkester sai võimaluse üles astuda ka galakontserdil, lavalt saadeti meid ära suure sooja aplausiga. Usun, et jõudsime publikuni just oma musikaalsusega.”

Sõja ülevaade: 1496. päev – vene linnas põrgulik öö

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 30. märts 2026:

rindel ok ja Taganrogis põrgulik öö…

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Taganrogis oli põrgulik öö…

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupansk-Kreminna: Kupanskis siiski vene possasid jagub.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: uut infot polnud.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa kindralstaap lubas Ukraina okupeeritud piirkondadesse ajateenijaid mitte saata.

12. Vaatamata Moskva protestidele andis Bulgaaria USA-le välja sanktsioonide rikkumises süüdistatavad venelased.

13. Ukraina luure: kolmandik venemaa väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest võib uksed sulgeda.

14. Teadlased on loonud traadita sidetehnoloogia, mis tungib maapinnas kuni 100 meetri sügavusele.

15. Lühiuudised

Haavata saanud või üksikuna kuhugi kaugel ees asuvale possale lõksu jäänud soldatid teevad üha enam enesetappe. Selliste videode hulk on tõusteel.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 147 lahingukokkupõrget ehk siis konveier töö tihedus jälle suures languses. Tihedam konveier ikka Kostjantõnivka ja Pokrovski kandis kuid Huliaipole suunal tugev tempo langus.

Eile sooritas vene pool ühe raketirünnaku ja 70 õhurünnakut, heites alla 237 juhitavat pommi. Lisaks kasutas vaenlane 9355 enesetapudrooni ja sooritas 3912 kaudtulelasku, sealhulgas 61 mitmikraketiheitjaga. Jätkuvalt on keskmisest kõrgemad kaudtulerelvade ja muu tagalatoetuselemendi kaotused ning keksmisest enam suudetakse mõjutada tapja- ja seiredroone.

1. vene liugpommirünnakus Kramatorskile hukkus vähemalt kolm inimest, sealhulgas 13-aastane poiss, ja seitse sai haavata, teatas Donetski oblasti kuberner Vadõm Filaškin 29. märtsil. Rünnak toimus keskpäeval ja vigastatud ohvrite vanus on Filaškini sõnul 20–80 aastat.

2. Oko Gora OSINT-i analüütikute sõnul hävitas Primorski sadama rünnak 8 ja kahjustas 5 tanki, mistõttu 72% mahutitest oli rivist väljas. Nad märgivad, et Primorsk käitles umbes 30% venemaa naftaekspordist.

Ukraina peastaap teatas, et 28. märtsi hommikul tabasid Ukraina Flamingo raketid venemaa Samaara oblastis asuvat JSC Promsintez lõhkeainete tootmistehast. Strateegiliselt oluline rajatis toodab aastas üle 30 000 tonni lõhkeaineid pommide ja rakettide jaoks, kirjutas peastaap Telegramis. „Kinnitatud rünnakule sihtmärgile järgnes plahvatus tootmispiirkonnas,” kirjutas peastaap.

Lõuna-venemaa linnas Taganrogis kuuldi 29. märtsi hilisõhtust alates plahvatusi paari tunni jooksul, milles üks inimene hukkus ja teine sai vigastada, teatasid kohalikud võimud. Sõltumatu Telegrami uudistekanal Astra teatas, et elanikud kirjeldasid droonirünnakut kui kõige intensiivsemat pärast venemaa täiemahulise sõja algust Ukraina vastu. Üks droon tabas linnas kooli ja Taganrogis on õhutõrje kaasatud, kuna droonirünnak linnale jätkub, teatas väljaanne. Samal ajal teatas Telegrami uudistekanal Exilenova Plus, et Taganrogi kohal on märgatud venemaa Iraani Shahed-tüüpi drooni ja et venemaa rakett tabas linnas elamut. vene Telegrami kanal ASTRA teatas, et venemaa õhutõrjeväed tegutsesid otse elamute kohal. Taganrogis süütasid langevad rusud maju ja autosid, kahjustades 12 korterelamut, 27 eramut, 10 autot ja 26. kooli. Elanikud evakueeriti.

Telegrami kanalid teatavad väidetavast rünnakust venemaa KuibõševAzoti tehasele Toljattis.

Krimmis on jälle diislikütus tanklates otsa saanud ja öösel töötas poolsaarel õhutõrje ning liikus kõlakaid, et Ukraina meredroonid olid aktiivsed.

3. Sumõ: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: vene pool on tegemas katseid jõe ületuseks ka teistes lõikudes loomas uusi sillapeasid aga seni pole see õnnestunud.

5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina kaitsjate sõnul säilitavad nad kontrolli Kupianski linna kesk- ja võtmeosade üle, kusjuures vene elemendid on vähenenud väikesteks, isoleeritud taskuteks (salga kuni rühma suurused) haiglakompleksi lähedal. Need hajutatud isikud jäävad ellu keldrites/varemetes ja neid varustatakse peamiselt droonidega.

6. Siversk: Ukraina relvajõudude 81. eraldi õhusõiduki Slobozhanski brigaadi Apache mehitamata süsteemide pataljoni võitlejad hävitasid Slavjanski suunas asuva venemaa ülesõidukoha üle Bahmutka jõe. Sellest teatas Apache pataljon Telegramis. „Slavjanski suunas kasutavad vene väed aktiivselt väikestes gruppides infiltratsioonitaktikat. Kõik varjualused ja peidupaigad, mille vaenlane droonide ja halva ilma eest kaitsmiseks üles seab, avastatakse ja hävitatakse Apache õhutõrjeüksuste poolt kiiresti,” seisab teates. Märgitakse, et vaenlane ei loobu Bahmutka jõe ületamise katsetest, ehitades kiiresti pontoonülesõidukohti. Luure avastab need õigeaegselt ja Apache piloodid hävitavad sillad enne, kui venelased jõuavad neid kasutada.

7. Bahmut: eile uut infot Kostjantõnivka linnast ja selle ümbrusest ei tulnud. Teadmata on vene eesmiste possade seis linnas, neid rünnatakse põhiliselt droonidega aga ka kaudtulega ja isegi lennunduse abi kasutatakse.

8. Donetsk: muutusteta rindejoones.

9. Lõunarinne: sektori ida osas hallis alas uusi kummagi poole possasid ei tuvastanud. Keskmises osas Robotõne juures jälle paar soomukit üritas ja läks nagu päev enne. Sektori lääneservas üritab jätkuvalt vene pool saada edasi põhja poole aga kui isegi paar soldatit kaugemale jõuab, siis tavaliselt max ööpäev elus püsitakse.

10. Herson: muutusteta.

11. 1. aprillil algab venemaa armee esimene kevadine värbamiskampaania osana 2026. aastal kehtestatud aastaringsest ajateenistusest. Ajateenistusse Ukraina okupeeritud aladele ajateenijaid ei saadeta, teatas peastaabi peakorraldusliku ja mobiliseeriva osakonna ülema asetäitja viitseadmiral volodõmõr tsimljanski. See kehtib Hersoni ja Zaporižja oblastite, samuti isehakanud Donetski ja Luhanski rahvavabariikide kohta. Lisaks ei kasutata ajateenijaid sõjas Ukraina vastu („sõjaliste erioperatsioonide ülesannetes osalemiseks”), kinnitas tsimljanski.

Tema sõnul saadetakse umbes kolmandik ajateenijatest väljaõppeüksustesse ja sõjaväebaasidesse, kus nad nelja kuu jooksul omandavad moodsat sõjavarustust ja saavad sõjaväelise registreerimise eriala, mille järel nad oskuste põhjal vägedesse määratakse. tsimljanski lisas, et praegune ajateenistus toimub ühtse sõjaväelise registreerimise registri ja elektrooniliste kutsete abil. Kui isik ei ilmu 20 kalendripäeva jooksul pärast kutse saatmist mõjuva põhjuseta sõjaväe registreerimis- ja värbamisosakonda, kehtestatakse isikule mitmesuguseid piiranguid, sealhulgas laenude võtmise, juriidiliste isikute registreerimise, sõiduki juhtimise ja kinnisvaratehingute tegemise keeld. Samuti keelatakse tal välismaale reisimine.

Detsembris allkirjastas putin määruse, millega kehtestati esimene aastaringne sõjaväeteenistuskohustus. Dokumendi kohaselt värvatakse 2026. aastaks armeesse 261 000 meest vanuses 18–30 aastat. Peamine muudatus on see, et kampaaniaga seotud tegevused, sealhulgas tervisekontrollid, psühholoogiline sõeluuring ja kutsekomisjoni koosolekud, viiakse nüüd läbi kogu 12-kuulise perioodi jooksul. Nagu varemgi, toimub kutsumine kahes laines: 1. aprillist 15. juulini ja 1. oktoobrist 31. detsembrini.

Nagu projektis „Mine metsa” märgiti, tähendab uus formaat sõjaväe värbamisosakondade pidevat tegevust, luues tingimused pidevateks haaranguteks, kutsete väljastamiseks ja ajateenijatele surve avaldamiseks aastaringselt.

Märtsi alguses suurendas putin venemaa relvajõudude lubatud koosseisu. See on nüüd 2 391 770 inimest, kellest 1 502 604 on sõjaväelased.

12. Bulgaaria võimud on andnud kaks venemaa kodanikku, Oleg Olšanski ja Sergei Ivini, Ameerika Ühendriikidele välja, keda Washington süüdistab sanktsioonide rikkumises ja rahapesus. venemaa välisministeerium kaebas, et see juhtus vaatamata Moskva protestidele. „Bulgaaria välisministeeriumile saadeti noot, milles nõuti Ivini ja Olšanski mitteväljaandmist Ameerika Ühendriikidele, rõhutades seal aset leidvate inimõiguste rikkumiste teravat probleemi ja kallutatud suhtumist venelastesse,” teatas ministeerium RIA Novostile.

Vastuseks ignoreeritud taotlusele teatas ministeerium, et see „kinnitab Sofia ebasobivat mainet Washingtoni kuuleka nukuna”. Välisministeerium teatas ka, et USA on intensiivistanud oma „jahti” välismaal viibivate venelaste järele ja kutsus oma kaasmaalasi üles hoolikalt kaaluma riske välisreiside ja teistes riikides viibimise planeerimisel. Ministeerium hoiatas ameeriklaste palvel kinnipidamise ohu eest, kellel on väljaandmislepingud enam kui 100 riigiga, sealhulgas populaarsete turismisihtkohtade Tai, Egiptuse, Türgi ja Iisraeliga.

Olšanski ja Ivin anti Ameerika Ühendriikidele välja 26. märtsil pärast seda, kui nende apellatsioonkaebus lükati tagasi. venelased peeti ameeriklaste palvel kinni detsembris Sofia lennujaamas. Uurijad tegid kindlaks, et aastatel 2017–2021 osales Ivin Donbassist metallurgiatoodete tarnimises 350 miljoni dollari väärtuses, rikkudes Krimmi annekteerimise eest kehtestatud sanktsioone. Ta kasutas võltsitud dokumente, et varjata kauba päritolu ja oma seotust ärimees Serhi Kurtšenkoga, kes on lähedane Ukraina endisele presidendile Viktor Janukovõtšile. Ivin eitab süüdistusi. Olšanskile esitatakse süüdistus samas asjas.

2025. aasta septembris arreteeriti Bulgaarias venemaa kodanik Igor Gretšuškin. Liibanon otsis teda taga seoses 4. augustil 2020 Beiruti sadamas toimunud plahvatusega, milles hukkus 218 ja sai vigastada 6000 inimest. Araabia Vabariik peab ärimeest õnnetuse põhjustanud ammooniumnitraati vedava laeva Rhosus omanikuks. Teda süüdistatakse hooletuses ja rikkumistes kaubaveo ajal.

venelast otsiti rahvusvaheliselt Interpoli nn punase teate alusel. Detsembri alguses otsustas Sofia kohus Gretšuškini Liibanoni väljaandmise vastu. Keeldumise põhjuseks oli piisavate garantiide puudumine, et talle väljaandmise korral surmanuhtlust ei määrata.

13. Eksperdid ennustavad, et sügava majanduskriisi tõttu sulgeb venemaal lähitulevikus kuni kolmandik väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest uksed. Sellest teatas Ukraina välisluureteenistus, vahendab Ukrinform.

„venemaa väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted sisenesid 2026. aastasse sügavas kriisis. Uuringute kohaselt registreerib 95% ettevõtjatest olukorra halvenemist, kolmveerand teatab olulistest tüsistustest. 68,7% vastanutest registreeris tulude languse aasta algusest ja 5,5% on juba tegevuse lõpetanud,” seisab aruandes.

Nagu märgitud, on nõudlus kõige järsemalt langenud ilutööstuses, hambaravis, autohoolduses ja -remondis. Kasumlikkus on kõige enam vähenenud autoremondis, tervishoius ja farmaatsias ning hotellinduses. Samal ajal kasvab nendes samades sektorites varitööhõive. 82,7% ettevõtjatest on hindu juba tõstnud, kellest enam kui pooled on hindu tõstnud kuni 20%. Eksperdid ennustavad, et lähitulevikus sulgeb uksed kuni kolmandik väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest.

Ainuüksi 2026. aasta jaanuari palgavõlgnevused ulatusid 1,86 miljardi rublani, millest 40,7% tekkis aasta esimesel kuul. Maksmata jätmiste liider on ehitustööstus: 42% juhtudest, millele järgnevad tooraine töötlemine (31,1%) ja kaevandamine (11%).

Kõige enam tähelepanu pälvinud juhtum on Siberi suurima ehitusholdingu Novolex kokkuvarisemine, mis võlgnes töötajatele umbes 2,5 miljardit rubla. Alfa-Bank nõuab holdingult 1 miljardit rubla, arbitraažikohtutele on esitatud üheksa pankrotiavaldust ja osa rasketehnikast on juba arestitud. Enamiku holdingu struktuuride puhaskasum on langenud 70–90% ja Novolex Trading House lõpetas aasta 148 miljoni rubla suuruse kahjumiga.

Samal ajal valmistuvad Vorkutas ettevõtete Severputstroy ja Severkomplektstroy töötajad streikideks – neile maksti viimati täispalk detsembris ning veebruarikuu makseid pole üldse laekunud. Üks streik on juba toimunud. Munitsipaal Spetsialiseeritud Maanteeameti töötajad on kohtu kaudu taotlenud palgatõusu 8000 rublalt 30 000–57 000 rublale, kuid raha pole nad saanud – enamik neist on lihtsalt vallandatud.

Maksetega seotud probleemid mõjutavad ka teisi piirkondi: Tõva, Kamtšatka ja Omski oblasti bussijuhid ei saa palka, Smolenski teetöölised on alates eelmisest aastast edutult taotlenud palgatõusu ja normaalseid töötingimusi.

Nagu Ukrinform teatas, on venemaa Föderatsioonis registreeritud likvideeritud ettevõtete arvu suurenemine, samas kui kohtuasjade statistika on järsult langenud, mis viitab usalduse kaotamisele kohtusüsteemi vastu.

14. Lõuna-Korea Elektroonika ja Telekommunikatsiooni Uurimisinstituudi (ETRI) teadlased on välja töötanud uue traadita sidesüsteemi, mis suudab edastada signaale maa all kuni 100 meetri sügavusele. Sellest teatab Tom’s Hardware.

Ajakirjas IEEE Xplore avaldatud uurimistulemuste kohaselt põhineb tehnoloogia magnetinduktsiooni kasutamisel, mis võimaldab vältida traditsioonilistele raadiosagedusmeetoditele iseloomulikke signaali sumbumise probleeme.

Testimiseks kasutati 0,9 x 0,9 meetri suurust silmusekujulist saatjaantenni ja väikest magnetvälja vastuvõtuandurit. Need ühendati traadita sidesüsteemiga, kasutades kvadratuurfaasinihkega võtimist (QPSK), mis edastas andmeid kiirusega 2 Kbps. Katsed viidi läbi lubjakivikeskkonnas, mis blokeerib raadiosignaale hästi.

Selle tehnoloogia põhiidee töötati välja 2023. aastal, kui teadlased avastasid, et maa-alune traadita side on võimalik pingega juhitava meetodi abil, mis edastab signaali maapinna kaudu madalate raadiosageduste abil. Selle ulatus oli vaid 40 meetrit, kuid üleminek voolu abil juhitavale meetodile, mis kasutab magnetinduktsiooni, võimaldas signaali ulatust suurendada 100 meetrini.

Sarnased maa-alused sidesüsteemid, mida tuntakse kui maapealseid sidesüsteeme, on juba olemas, kuid need ei kasuta magnetvälju ja vajavad suurt saatja võimsust. ETRI uus tehnoloogia võimaldab vähendada energiatarbimist ja potentsiaalselt integreerida selle kompaktsetesse seadmetesse. Eelkõige teatasid teadlased plaanist rakendada arendust nutitelefonides, mis võiksid muuta maa-aluse side kättesaadavaks laiale kasutajaskonnale.

Eeldatakse, et tehnoloogia leiab rakendusi erinevates valdkondades – alates välitegevustest koobastes ja tunnelites kuni hädaabiteenusteni, mis suudavad säilitada kontakti maa all lõksus olevate inimestega. Lisaks kaalutakse selle kasutamist avamere puurimisel ja riigikaitses.

15. Lühiuudised

venemaal on kõik stabiilne. venemaa Rostelecomi juht väitis, et WhatsApp on „surnud” ja Telegram järgneb paari päeva pärast, reklaamides kodumaist MAX-platvormi tõusvana.

Rheinmetall vabandas pärast seda, kui tegevjuhi Armin Pappergeri märkused Ukraina drooniarendajate kohta, keda ta nimetas 3D-printeritega koduperenaisteks, vallandasid negatiivse reaktsiooni. Ettevõte kiitis Ukraina innovatsiooni ja vastupidavust, rõhutades riigi tõhusaid kaitsemeetmeid vaatamata piiratud ressurssidele.

kremli võtmeisik juri ušakov ütles, et USA ettepanekud Ukraina kohta on huvitavad, kuid neid ei rakendata, kutsudes Washingtoni üles avaldama Kiievile survet edasi liikumiseks. Moskva andis märku ootustest suurema USA mõjuvõimu suhtes läbirääkimistel.

Slovakkia peaminister Robert Fico ähvardas blokeerida ELi 20. sanktsioonide paketi venemaa vastu, kui naftatransiiti Družba torujuhtme kaudu ei taastata. Ta kritiseeris Euroopa Komisjoni ja hoiatas, et Slovakkia võib ka oma seisukohta Ukraina ELiga ühinemise suhtes ümber vaadata.

venemaa akadeemiku sõnul võib naine venemaal saada piiramatul arvul lapsi. Selle avalduse tegi Teaduste Akadeemia akadeemik ja venemaa Haridusakadeemia asepresident gennadi oništšenko. „Laste arv, mida naine saab saada, sõltub tema perekonna tervisest ja ressurssidest, naisest endast ning tema suhtumisest. Piiranguid pole; fertiilses eas 15–40 võib ta saada nii palju lapsi kui võimalik, eeldusel, et ta on terve ja elab normaalset elu,” märkis akadeemik. „Peaasi, et oleks rohkem poisse, sest tüdrukuid venemaal veel ei mobiliseerita,” lisas sünnitusekspert. Eks näis, kunas sünnitusfarmid venemaal käima pannakse…

Ukraina blogijad: Sa ei pea Volodõmõr Zelenskit ega Marco Rubiot uskuma, et teada saada, et Rubio otsekoheselt valetab. Piisab, kui vaadata Trumpi 28-punktilise rahuplaani punkti 21: „Ukraina väed taanduvad Donetski oblasti osast, mida nad praegu kontrollivad, ja seda taandumisvööndit peetakse neutraalseks demilitariseeritud puhvervööndiks, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud venemaa Föderatsioonile kuuluva territooriumina. vene väed ei sisene sellesse demilitariseeritud tsooni.” Njah, nimelt Rubio nüüdseks väidab, et nemad ei survesta Ukrainat Donetski oblastit ära andma ja süüdistab teisi selle teemaliste väidete esitajaid. Ka mitmed varasemad Trumpi väljaütlemised meediakanalitele olid kuid samasisulised…

Soome president Alexander Stubb teatas pärast Kagu-Soomes toimunud droonide allakukkumisi, et tema riigile ei ole sõjalist ohtu. Ta kirjutas sellest 29. märtsi õhtul sotsiaalmeedias. Pühapäeval, 29. märtsil rikkus Kagu-Soomes õhuruumi mitu drooni. Kaitseministeerium teatas, et kaks drooni kukkusid alla Kouvola linna lähedal, mis asub umbes 50 kilomeetri kaugusel venemaa piirist. „Sooviksin rõhutada, et Soomele ei ole sõjalist ohtu. Meie võimud reageerisid olukorrale kohe,” kommenteeris Stubb. „Me jälgime olukorda. Võimud on jätkuvalt valmis reageerima erinevatele olukordadele. Soome on valmis oma territooriumi jälgima ja tagama selle julgeoleku,””lisas ta. Tuleb märkida, et Soome õhuvägi tuvastas pühapäeva pärastlõunal ühe Soome õhuruumi rikkunud objektidest. See osutus Ukraina drooniks An-196 Ljutõi.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Statistikaamet: Jaekaubanduse ettevõtete müügimaht suurenes veebruaris 5%

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu veebruaris 840 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas müügimaht 5%.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas selle aasta jaanuaris taas kasvama ja suurenes teist kuud järjest. „Veebruaris kasvas maht küll veidi aeglasemalt kui jaanuaris,” lisas analüütik.

Veebruaris mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu kasvu mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht suurenes 2025. aasta veebruariga võrreldes 17% ja tööstuskaupade kauplustes 8%.

„Mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu kasvule avaldas mõju mullusest odavam mootorikütuse hind,” selgitas Pihlak ja täpsustas, et mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid kogumüüki, kuhu kuulub ka näiteks toitlustusest ja muudelt kaupadelt ning teenustelt saadud tulu.

Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine veebruaris aga jätkus ning maht kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%. „Nende ettevõtete müügimahu vähenemisele avaldas mõju toidukaupade hinnatõus,” täpsustas Pihlak.

Jaanuariga võrreldes kahanes jaekaubandusettevõtete müügimaht veebruaris 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel jäi müügimaht eelmise kuu tasemele.

Jaekaubanduse andmete avaldamise jaotis muutus

Alates 2026. aastast ei avaldata enam tööstuskaupade ja toidukaupade kaupluste detailsemaid tegevusalasid, need andmed avaldatakse üldisemate tegevusalade all. Tulenevalt Euroopa Liidu õigusaktidest jätkab statistikaamet kaubanduse andmete avaldamist tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2008 järgi kuni 2027. aasta lõpuni, kuid äriregister kasutab alates 2025. aastast üksnes EMTAK 2025 versiooni.

EMTAK 2025 keskne põhimõte on, et klassifitseerimine toimub selle järgi, mida müüakse, kuid EMTAK 2008 põhineb sellel, millise müügikanali (kaupluse, turu või e-poe) kaudu müük toimub. Nii ei ole EMTAK 2008 ja EMTAK 2025 vahel alati võimalik luua üks-ühele vastavust ja andmed ei ole enam võrreldavad, sest puudub info ettevõtte müügikanali kohta. Näiteks võib EMTAK 2008 järgi posti või interneti teel kaupu müüv ettevõte EMTAK 2025 järgi kuuluda hoopis elektroonika, rõivaste või kodukaupade jaemüügi alla, sõltuvalt müüdavast kaubast. Kuna registrites puudub info müügikanali kohta, siis on keeruline ettevõtet klassifitseerida tegevusala „Jaemüük posti või interneti teel” järgi.

Jaekaubanduse andmete avaldamisel võetakse EMTAK 2025 kasutusele 2028. aastal, mil on olemas uue klassifikaatori alusel arvutatud kaalud hinnaindeksite koostamiseks tegevusalade lõikes. See võimaldab hakata arvutama mahuindekseid EMTAK 2025 järgi.

Täpsemalt saab statistika avaldamisest EMTAK 2025 järgi lugeda statistikaameti veebilehelt.

Ministeerium: pika haiguslehe ajal töötamine muutub paindlikumaks

1. aprillist jõustub ravikindlustuse seaduse muudatus, mille järgi on osalise koormusega või kergemates ülesannetes võimalik töötada alates haiguslehe 31. päevast. Seda ilma sissetulekutes kaotamata. Seni oli pika haiguslehe ajal võimalik töötamine alles 61. haiguspäevast. Maksimaalne kohandatud töötamise periood pikeneb sellega 122-lt päevalt 152 päevale.
Vabatahtlikkusele ja kokkulepetele tuginev haiguslehel töötamine on loodud selleks, et ennetada pikal haiguslehel olemise lõksu. Mida pikemat aega haige ollakse ja töölt eemale jäädakse, seda tõenäolisemalt tööturult välja kukutakse. Sealjuures kujuneb paljudel inimestel välja püsiv töövõimetus.
Tartu Ropka Perearstikeskuse perearst  Tiina Küla tõi välja, et on käsitlenud mitmeid pikaajalise haiguslehe ajal töötamise juhtumeid. Dr Küla tõdes, et näeb pikal haiguslehel töötamises potentsiaali ja märkis: „Meie keskuse patsientide hulgas on olnud nii luu- ja lihaskonna, närvisüsteemi vaevustega kui ka onkoloogilise diagnoosiga inimesi, kellel on järk-järguline tööle naasmine tervenemist selgelt toetanud. Patsiendid tunnevad end väärtuslikumana ja säilitavad toimekamat päevarutiini. Tööandjad on olnud vastutulelikud, kohandanud töögraafikut ja pakkunud paindlikke lahendusi,” selgitas perearst Tiina Küla.
Pikal haiguslehel töötamine on suunatud inimestele, kes teevad tööd töölepinguga. Süsteem ei rakendu käsundus- ja töövõtulepinguga töötajaile, FIE-dele, ettevõtluskonto omanikele ja ettevõtete juhatuse liikmetele.
Näiteks Rannarootsi Lihatööstus on kasutanud töövõimetuslehe ajal töötamise võimalust kahel korral ning see on end igati õigustanud. Mõlemal juhul oli tegemist töötajatega, kes olid pikemalt töölt eemal trauma tõttu.
„Esimesel juhul võimaldasime tööle naasta kontoritöötajal, kelle liikumisvõime oli ajutiselt väga  piiratud. Kuigi tavapärane kontoris viibimine ei olnud võimalik, sai ta kodus arvuti taga töötada. Leppisime kokku lühema tööaja ja osalised tööülesanded, mis aitas tal järk-järgult tööellu naasta. Samal ajal oli see ettevõttele suureks abiks, kuna ei olnud vaja otsida ajutist asendajat ega kõiki tööülesandeid ümber korraldada,” selgitas Rannarootsi Lihatööstuse personalijuht Kati Kriis.
Tervisekassa töövõimetushüvitise teenusejuhi Lea Kalda sõnul säilitab inimene, kes jaksab ja tohib pikal haiguslehel töötada, oma sissetuleku sellega, et nii tööandja kui ka Tervisekassa maksavad selle ühiselt. Põhimõte on, et tööandjal tuleb tasuda vähemalt 50% inimese haigestumise eelsest keskmisest töötasust ning palgavahe võrreldes haiguseelse ajaga hüvitab Tervisekassa.
Tervise tõttu töötamisel abi vajaval inimesel võib olla võimalik saada Eesti Töötukassalt tuge. Sobiv teenus ja selle pakkumise võimalus selgub inimese vajaduste hindamisel. Teenuste kasutamiseks tuleb esmalt pöörduda lähimasse Töötukassa büroosse või leppida kokku kohtumine nõustaja või tööandjate konsultandiga.
2024. aasta keskpaigast alates on kasutanud haiguslehe ajal tööle naasmise võimalust ligi 300 inimest. Osalise koormusega või kergemates ülesannetes töötati keskmiselt 59 päeva, enne kui haigusleht lõppes ning oma tavapäraste tööülesannete juurde naasti.
Pikka haiguslehte ja tööd ühildati peamiselt lihasluukonna haiguste, psüühikahäirete, stressiga seotud seisundite, vigastuste, vereringehaiguste ning vähktõve kasvajate korral.
Pikaajalise haiguslehe ajal töötamise ja töövõimetuse ennetamise süsteemi loomist ning ellu viimist kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest.

Joobe tunnustega mees sõitis Mulgi vallas autoga teelt välja, haiglasse viidi juht ja kaks last

Pühapäeval, 29. märtsil kell 15.12 toimus liiklusõnnetus Viljandi maakonnas Mulgi vallas Kalvre külas Abja-Paluoja-Sultsi tee 7. kilomeetril.

Sõiduauto Audi, mida juhtis alkoholijoobe tunnustega 32-aastane mees kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis lauges kurvis teelt välja ja paiskus külili.

Möödasõitja aitas isa ja kaks last autost välja. Päästjad tegelesid kütuselekke kõrvaldamise ja süttimisohu eemaldamisega, lõikasid metsas puid, et puksiir saaks sõiduki kätte ning korjasid reostuse absorbendiga kokku.

Sõiduki juht ja kaasreisijad, 10-aastase tüdruk ja 6-aastane poiss toimetati haiglasse.

Võru vallas põrkasid kokku kaks autot, üks inimene viidi haiglasse

Pühapäeval, 29. märtsil kell 11.44 toimus liiklusõnnetus Võru maakonnas Võru vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 236. km Osula ristmikul.

Haagisega veoautot DAF juhtinud 72-aastane mees tahtis sooritada vasakpööret ning sõitis ette sõiduautole Škoda Octavia, mida juhtis 21-aastane naine.

Mõlema auto juhid said neist omal jalal välja. Päästjad aitasid sõiduautos olnud kannatanu vaakumlahasesse ja kiirabiautosse, patsient viidi haiglasse. Lisaks reguleeriti liiklust ning tee pühiti autoosadest puhtaks. Sõiduauto pukseeriti ja selle juhi koer aidati pereliikmete poolt koju.

Politsei tulistas 65-aastast meest, kes hukkus

Eilse pühapäeva õhtul reageeris politsei väljakutsele Kose valda, kus teatati relvastatud ja agressiivselt käituvast mehest. Esialgsetel andmetel hakkas mees ühel hetkel suunama tema käes olnud relva politseinike poole, mistõttu kasutas politsei tema vastu teenistusrelva. 65-aastane mees hukkus.

Pühapäeval kell 19.06 sai politsei väljakutse Harjumaale Kose valda, kus meile anti teada agressiivselt käituvast mehest, kes loobib asju, tarvitab alkoholi ning käib ringi tulirelv käes.

Esimesena kohale jõudnud politseiüksused piirasid sündmuspaiga ümber, et välistada ühtaegu kõrvaliste inimeste sattumine ohupiirkonda ning samuti relvastatud mehe sündmuspaigast lahkumine.

Põhja prefektuuri operatiivjuht Rait Pikaro sõnul mehe nimel ühtegi tulirelva registreeritud ei olnud, küll aga paistis tema käes olevat jahipüss, mistõttu oli vajalik täiendavate jõudude kaasamine. „Kuna esimesena sündmuskohale saabunud patrullil ei õnnestunud mehega kontakti luua ega teda rahustada, kutsusime sündmuskohale kiirreageerijad ning samaaegselt kaasasime läbirääkijad, kes valmistusid mehega dialoogi astuma, et veenda teda relva maha panema. Paraku eskaleerusid sündmused enne, kui läbirääkijad said mehega vestlusesse asuda,” kirjeldas Pikaro.

Esialgsetel andmetel alustas mees ühel hetkel liikumist politseiametnike suunas, ei allunud korraldustele relv maha panna ning selle asemel hakkas relva tõstma, mispeale lasi kiirreageerija meest oma teenistusrelvast. Mees suri saadud vigastuste tagajärjel.

Rait Pikaro selgitas, et politsei reageerib võimaliku relvaga sündmusele alati arvestusega, et inimese käes on laetud ja kasutusvalmis tulirelv. „Me pingutame alati, et kõik olukorrad lahendada sõnadega ning ka täna õhtul olime tegutsemas selle nimel, et mehega rääkida ja veenda teda, et ta relva maha paneks. Siiski ei saa me riskida politseiametnike eludega ning kui meie ametniku poole hakatakse suunama relva, oleme me valmis ennast kaitsma.“

Toimunu täpsemad asjaolud selguvad kriminaalmenetluses.

Soomes kukkus alla kaks drooni, mis on tõenäoliselt Ukraina omad

Kagu-Soomes kahtlustatakse õhuruumi rikkumist. Kaitseministeeriumi teatel märgati tänase pühapäeva 29. märtsi hommikul Soome õhuruumis madalalt lendavaid ja aeglaselt liikuvaid mehitamata õhusõidukeid.

Praeguse info kohaselt kukkus üks droon alla Kouvolast põhja pool ja teine ​​droon Kouvolast idas. Õhuvägi käis sündmuskohal luuremissioonil hävitajaga F/A-18 Hornet, vahendab Iltalehti.

Droonid eksisid Soome territooriumile. Suhtume asjasse väga tõsiselt. Julgeolekuasutused on reageerinud koheselt. Sündmuste uurimine jätkub ja lisateavet antakse niipea, kui teave on kinnitust leidnud, ütles kaitseminister Antti Häkkänen.

Peaminister Petteri Orpo kommenteeris Yle saates „Peaministri intervjuutund” Kouvola piirkonnas alla kukkunud kahte drooni. Ta pidas tõenäoliseks, et need olid Ukraina poolt kasutatud droonid. Orpo märkis, et Ukraina kaitseb end Venemaa agressioonisõja eest ning Venemaa on Ukraina droonide tegevusse elektrooniliselt tugevalt sekkunud. See võib viia droonide sattumiseni Soome õhuruumi.

Orpo sõnul on asja uurimine veel pooleli. Orpo sõnul langetavad võimud otsuseid, kuidas droonidega toime tulla. Seekord ei olnud vaja droonide vastu võitlemiseks jõudu kasutada.

Olukord on selline, et Kouvola piirkonnas alla kukkunud kaks drooni on kinnitust leidnud, ütles Orpo.

Politsei on edasiseks uurimiseks piirkonna isoleerinud.

Kaitsevägi uurib juhtunut koos teiste ametivõimudega. Kaitsevägi tegeleb koos teiste ametivõimudega juhtunu kohta edasise teabe edastamisega.

Euroopas varastati 12 tonni KitKati šokolaadi

Vargad varastasid veoauto, mis vedas üle 413 000 KitKati šokolaadi. Sõiduk oli teel Itaaliast Poola ja kadus teel.

Juhtum oli eelmisel nädalal, kuid alles nüüd tuli see avalikuks. Last on endiselt kadunud.

Nestlé hoiatas, et šokolaad võib ilmuda mustale turule ja kauplustes on võimalik puudus.

Ettevõte naljatas, et vargad võtsid loosungit liiga sõna-sõnalt.

„Me julgustame inimesi alati KitKati võtma. Kuid tundub, et vargad võtsid seda liiga sõna-sõnalt ja võtsid üle 12 tonni meie šokolaadi,” ütles ettevõtte pressiesindaja.

Ministeerium avastas Tõrva Gümnaasumis mitmeid puudusi – mis võib olla põhjus?

Haridus- ja Teaduministeerium on hiljutise järelevalve käigus avastanud Tõrva Gümnaasiumis mitmeid puudusi, mille eest peetakse vastutavaks kooli direktorit ja kohalikku omavalitsust.

Eriti tuuakse järelevalve õiendis välja, et koolis on järsult langenud senine matemaatika hea tase. Langus oli 2021. aastal, kui möllas koroona, koolid pandi kinni ja lapsed olid saadetud koduõppele.

Kas koroonasulud panid põntsu hariduse tasemele?

Sõja ülevaade: 1495. päev – jälle Ust-Luga

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 29. märts 2026:

jälle Ust-Luga ning tihe konveier kipub tooma muutusi, aga eduta pole ka Ukraina omad.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Ust-Luga jälle tabamusi sai.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: jälle Kupjanski linna jõuti ning linnast lõunaski sama juhtus.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: tasapisi kipub hetkel Kostjantõnivkas olukord halvenevat.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: Ukraina vist pisu edenes ning jälle üks vene kolonn puruks sai.

10. Herson: muutusteta.

11. USA kongresmenid on Kapitooliumis toimunud venemaa delegatsiooniga kohtumise pärast nördinud.

12. Ukraina-meelsed partisanid tegid venemaa Novgorodi oblastis elektroonilise sõjapidamise varustuse kahjutuks, väidab rühmitus

13. kreml kritiseerib USA majanduslepingute ettepanekuid: „Ainult venemaa tingimustel”.

14. Lühiuudised

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 236 lahingukokkupõrget ehk siis jälle konveier tugevamatel tuuridel käima tõmmati. Suurim rünnakute arvu tõus oli Pokrovski lõigus (57), kõrgemale tõusis rünnakute arv ka Kostjantõnivka ja Huliaipole kandis ning vist lagas suurem surumine lõunarinde keskmises osas. Mujal tavapärane surumine. Jätkuvalt ei too edu suuremad tehnika kolonnid, vaid tihe väikeste üksuste konveier, mis üritavad kõikjal edasi liikuda. Isegi üle suurte põldude paarikesi minnakse ja tavaliselt keset põlde ka otsa saadakse. Erilist elutahet ei paista neil soldatitel olevat, paljud ei tee drooni rünnakust isegi mitte välja… eks neist vast paljud lihtsalt karistuseks üle suurte avatud väljade saadetakse.

Lisaks Ukraina tööstuslinnade komplekti haaramise soovile on tõusnud isu edeneda lõunarindel, sest ka Zaporožija oblasti vallutamine on üks esmastest prioriteetidest.

Eile viis vene pool läbi ühe raketirünnaku, kasutades ühte raketti, ja 89 õhurünnakut, heites alla 280 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8769 kamikaze-drooni ja viis läbi 3886 kaudtulelasku, sealhulgas 79 mitmekordsete raketisüsteemidega.

Jätkuvalt on hästi kaudtule üksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamisega.

1. Pühapäeva hommikul teatati, et vaenlase rünnaku ohvrite arv Mõkolavi oblastis on tõusnud kümneni, kellest kolme seisund on raske. Vitali Kim, Mõkolavi erioperatsioonide osakonna ülem: „Mõkolavi rajooni Voskresenski kogukonnas sai rünnaku ja avalikule puhkealale kukkunud mehitamata õhusõiduki rusude tagajärjel vigastada kümme inimest – kaks naist vanuses 40 ja 18, viis tüdrukut ja kolm poissi vanuses 10–16. Kõik vigastatuid on haiglaravil.” Kimi sõnul on tänahommikuse seisuga 40-aastane naine ja kaks tüdrukut vanuses 13 ja 15 raskes seisundis ning kuus last on keskmises seisundis. Lisaks said vaenlase rünnakus kahjustada kolm eramut, kolm poodi ja auto. Kim lisas, et vaenlase tegevused Voznessenski rajoonis kahjustasid haridusasutuse aknaid ja elektriliini. Üks piirkonna asustatud piirkondadest on osaliselt elektrita.

29. märtsi öösel ründas vaenlane Kinžali õhk-õhk tüüpi ballistilise raketiga 442 mehitamata õhusõidukit, millest umbes 300 olid Shahedid, teatas õhuvägi. Esialgsetel sõjaväeandmetel tulistati öö jooksul alla või summutati 380 vaenlase mehitamata õhusõidukit. Seitsmes kohas registreeriti 16 rünnaku-mehita õhusõiduki tabamusi, samuti allatulistatud mehitamata õhusõidukite (prügi) kukkumist 14 kohas.Tänahommikuse seisuga rünnak jätkub, õhuruumis on mitu vaenlase mehitamata õhusõidukit.

Odessas sai tabamusi elektriinfra.

2. Eilesest ööst: Ukraina relvajõudude droonid ründasid Jaroslavlis üht venemaa suurimat naftatöötlemistehast ja Samaara oblastis asuvat Promsintezi lõhkeainetehas. Jälgimiskanalite Exilenova+ ja Supernova+ andmetel tabati Jaroslavli rafineerimistehast 28. märtsi öösel mitu korda, mille järel tehase territooriumil puhkesid tulekahjud. Pealtnägijad teatasid sotsiaalmeedias, et droonid lähenesid oma sihtmärgile loodest, lendasid linna kohal enne tööstustsooni tabamist.

Samal ajal tabati ka Samaara oblastis Tšapajevskis asuvat Promsintezi tehast, mis on üks venemaa suurimaid lõhkeainete tootjaid. OSINT-kanali „KiberBoroshno” andmetel viidi rünnak läbi Ukraina pikamaaraketiga FP-5 „Flamingo”: raketist avaldati foto ja geolokaliseeriti video selle tabamusest tootmispiirkonnale, kus sünteesitakse lõhkeaineid. ASTRA analüüsis sotsiaalmeedia videoid, mis näitavad, et rünnak tabas Tšapajevski tööstuskeskust, kus asub kaks kaitsetehast: AS Promsintez (toodab TNT-d, ammoniite ja nitrobenseeni) ja AS Polymer (relvad, laskemoon ja lõhkeained). Pealtnägijad teatasid arvukatest plahvatustest ja politsei blokeeris pärast rünnakut juurdepääsu tehase territooriumile, teatab ASTRA.

Jaroslavli naftatöötlemistehas (OOO Slavneft-YANOS) on tootmisvõimsuse poolest venemaa viie suurima naftatöötlemistehase hulgas, tootmisvõimsusega üle 15 miljoni tonni naftat aastas. Tehas varustab kütust nii tsiviilturule kui ka venemaa armeele – Ukraina relvajõudude peastaap teatas varem, et tegeleb vägede varustamisega. Rajatist on droonidega juba korduvalt rünnatud, jaanuaris 2024 ja detsembris 2025.

venemaa kaitseministeeriumi andmetel peatasid ja hävitasid õhutõrjesüsteemid öö jooksul 15 venemaa piirkonnas ja annekteeritud Krimmis 155 Ukraina drooni.

29. märtsi öösel tabas venemaa Leningradi oblastit järjekordne droonirünnak, mille tagajärjel puhkes tulekahju Ust-Luga sadamas.

venemaal Brjanskis teatati täna öösel plahvatustest. Kohalikud teated ja kaadrid viitavad rakettide ja droonide kombinatsioonile.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: jälle mõned soldatid Kupjanski linna jõudsid, enne kui nad otsa said.

Kivšarivka asulas olla väidetavalt üleeile nähtud vene soldateid. Pigem arvab, et siingi mingi jala liikuv väiksem grupp ringi liikus. Asula asub Kupjanski linna keskusest u 10 km kaugusel ja vene pool üritas sealset videot Kupjanski pähe pakkuda.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: kahjuks ei näita Kostjantõnivka suund paranemise märke. Linna kagu suunalt kuni keskuseni on suudetud vist pideva possade ahelaga ära mehitada ning arvata võib, et siin üritatakse läbimurret.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: Ukraina seni edukam.

vene allikate andmetel on Ukraina eriüksusi märgatud Zaporižja oblastis Temõrivkas. Arvestades Berezove vabastamist ja hiljutist AFU liikumist Novomõkolaivkas, on tõenäoline, et Ukraina üksused liikusid edasi lõuna/kagu suunas. Temõrivka vallutamine katkestaks ühe Velõka Novosilka-Huliaipole varustusliini ja raskendaks piirkonnas võitlevate vene vägede logistikat.

Samal ajal jõuab mõni soldat elusalt isegi mitmete kilomeetrite sügavusse Ukraina eesmiste possade taha, enne kui märgatakse ja droonidega rünnatakse.

Sektori keskmises osas Robotõne juures üritas 10 ühikut tehnikat piki teed edeneda. Jõuti halli ala keskele ja kõik seal otsa said. Siin kandis tõusis ka rünnakute arv viimaste kuude kõrgeimale tasemele ja võib arvata, et seni paljus jõude olnud üksused said käsu edasi liikuda.

10. Herson: muutusteta.

11. Politico: Mitmed USA Kongressi liikmed väljendasid nördimust venemaa delegatsiooni visiidi üle Kapitooliumile, mille korraldas vastuolulise vabariiklasest esindaja Anna Paulina Luna büroo. Anna Paulina Luna postitas 26. märtsil sotsiaalmeediasse fotosid, millel olid ka rahvasaadikud Eli Crane, Derrick Van Orden ja Andy Ogles. Nad kohtusid venemaa delegatsiooniga, kuhu kuulusid ka vjatšeslav molotovi lapselaps vjatšeslav nikonov ja mitu venemaa riigiduuma väliskomisjoni liiget.

Nad poseerisid fotodel Trumpi auks nimetatud Ameerika Ühendriikide Rahuinstituudi lähedal ja neid nähti Kapitooliumi kujude saalis jalutamas. „Kui mina saan rahu nimel laua taga istuda, siis saavad seda teha kõik,” ütles vabariiklasest esindaja Derrick Van Orden, viidates oma kolmeaastasele sõjaväeteenistusele. „Tapmise aeg peab lõppema ja ainus tee rahuni on dialoog või ülekaalukas jõud – ja me ei lähe venemaaga sõtta,” lisas ta.

Luna kirjutas neljapäeval sotsiaalmeedias, et „maailma kahe suurima tuumariigi esindajatena oleme oma kodanikele võlgu avatud dialoogi, ideid ja avatud suhtluskanaleid”. „Jätkame selle dialoogi edendamist ja rahu poole püüdlemist, toetades selle administratsiooni rahupüüdlusi ja majanduslikke võimalusi,” ütles ta.

Mitmed Kongressi liikmed kritiseerisid juba kohtumise toimumise fakti. „Meie vastaste välispoliitilisi tegelasi ei tohiks kunagi Kapitooliumile lubada. See visiit on avanud ukse tohutule julgeolekuohule nii spiikrile, meie Kongressile kui ka demokraatiale endale,” kirjutas Esindajatekoja demokraatide liige Mike Quigley reedel sotsiaalmeedias.

„Pean seda äärmiselt problemaatiliseks,” ütles Senati luurekomisjoni kõrgeim liige, demokraatide senaator Mark Warner väljaandele visiidist kommenteerides.

Kriitika ei piirdunud ainult demokraatidega.

„Isehakanud Ameerika eluviisi vaenlased ja kohutavate massimõrvade toimepanijad, putini sõjakuritegeliku režiimi esindajad, ei tohiks mingil juhul vastu võtta. Ma võrdlen seda kohtumist Kapitooliumil Kolmanda Reichi visiidiga,” ütles vabariiklasest esindaja Joe Wilson.

Vastuseks küsimusele kohtumise kohta ütles vabariiklasest kongresmen Don Bacon, et „putin ja tema käsilased vihkavad Ameerikat, vihkavad vabadust ja püüavad igal sammul õõnestada Ameerika Ühendriike. Nende sissetung Ukrainasse on üks suur sõjakuritegu”.

Välisministeeriumi pressiesindaja kinnitas neljapäeval Kongressi liikmete ja duuma esindajate kohtumisi ning ütles, et venelased kohtuvad ka föderaalvalitsuse delegatsiooniga Rahuinstituudis. Pressiesindaja märkis, et kõigil neil kohtumistel osaleb ametnikuna välisministeeriumi nooremametnik.

„Sanktsioonidega ametnikud ei tule juhuslikult – neile anti viisad, erandid ja lubati siia tulla meie enda valitsuse juhtkonna poolt. See otsus vähendab kremlile kehtestatud piiranguid ning annab juurdepääsu ja legitiimsuse ajal, mil peaksime tegema vastupidist,” ütles Senati välissuhete komisjoni kõrgeim liige, demokraadist senaator Jeanne Shaheen.

Quigley nimetas delegatsiooni reisi veel üheks Trumpi administratsiooni moraalse samaväärsuse ilminguks venemaa ja Ukraina vahel selles sõjas.

12. Ukraina-meelse partisanide rühmituse Atesh liikmed tegid venemaa Novgorodi oblastis vene elektroonilise sõjapidamise varustuse kahjutuks, väitis rühmitus 29. märtsil sotsiaalmeedia postituses. Atesh väitis, et rühmituse operaatorid süütasid 17. märtsil koostöös Ukraina relvajõududega kolm elektroonilise sõjapidamise antennidega varustatud mobiilsidemasti.

Ohvati, Demjanski ja Valdai asulates toimunud tornipõlengud piirasid droonidevastast sekkumist, võimaldades Ukraina droonidel mööduda… ja rünnata Staraja Russas asuvat lennukiremonditehast, väitis rühmitus.

Ukraina peastaabi andmetel tabati 17. märtsil Staraja venemaal asuva 123. lennukiremonditehase rajatisi, sealhulgas angaari, mida kasutati Il-76 ja L-410 lennukite teenindamiseks. Tehas on spetsialiseerunud sõjaväe transpordilennukite ja nende komponentide remondile ja moderniseerimisele. Sellel on oma lennurada, mis võimaldab tal otse kohapeal vastu võtta raskeid lennukeid.

Atesh väidab, et tehase taastamine võtab eeldatavasti kuid.

Ateshi liikumine korraldab regulaarselt sabotaažirünnakuid venemaa territooriumil ja venemaa okupeeritud Ukraina aladel. Viimase aasta jooksul on Ateshi agendid väitnud, et nad on saboteerinud muuhulgas olulisi raudteesõlmpunkte, vedurit ja Venemaa õhutõrjetehast.

13. kremli pressiesindaja dmitri peskov kritiseeris 27. märtsil Washingtoni võimaliku USA-venemaa majanduskoostöö sidumise eest läbirääkimiste edenemisega Moskva sõja lõpetamiseks Ukraina vastu. Tema märkused tulevad ajal, mil venemaa jätkab ulatusliku majanduskoostöö edendamist USA-ga, samal ajal kui sõja lõpetamise läbirääkimised on Moskva maksimalistlike nõudmiste tõttu takerdunud.

„USA pool seob kogu olukorra Ukraina konflikti lahendamisega,” ütles peskov oma igapäevasel briifingul. „Me usume, et see on vale ja kahjustab meie huve – ja mitte ainult meie, vaid ka Ameerika ettevõtete huve.”

venemaa saadik kirill dmitrijev, kes osales majandusaruteludes USA president Donald Trumpi saadikutega, ütles 26. märtsil, et Moskval on läbirääkimistel tugev positsioon. „venemaal on kõige tugevam positsioon ja tal on kõige võimsamad ressursid,” ütles dmitrijev venemaa riigimeediale. „Kõik tehakse ainult venemaa tingimustel.”

dmitrijev ütles varem, 18. veebruaril, et sanktsioonide tühistamine võiks avada venemaa ja USA ühisprojektid väärtusega üle 14 triljoni dollari. Ettepanek on Kiievis pälvinud kriitikat, kuna ametnikud kardavad, et majanduslikud stiimulid võidakse siduda läbirääkimistel tehtavate järeleandmistega.

President Volodõmõr Zelenski ütles 6. veebruaril, et Ukraina luure oli teda teavitanud sellest, mida ta kirjeldas kui umbes 12 triljoni dollari suurust raamistikku USA ja venemaa potentsiaalseks majanduskoostööks.

Aruannete kohaselt taotleb Moskva sanktsioonide leevendamist, sealhulgas juurdepääsu taastamist dollaripõhistele maksesüsteemidele, pikaajalisi lepinguid Ameerika lennukite jaoks ning ühisprojekte energeetika ja kaevandamise valdkonnas.

Ettepanekud hõlmavad väidetavalt ka koostööd tuumaenergia valdkonnas ning liitiumi, vase, nikli ja plaatina laiendatud kaevandamist, samuti ühisettevõtteid raskesti taastatavas naftatootmises.

venemaa on andnud märku, et USA ettevõtted võivad saada eeliskohtlemise, kui nad naasevad venemaa turule, ja et varasemaid Ameerika investeeringuid võidakse kaaluda hüvitiste üle peetavatel läbirääkimistel pärast lääne ettevõtete lahkumist pärast täiemahulist sissetungi.

14. Lühiuudised

Tšehhi politsei teatas neljanda kahtlusaluse vahistamisest LPP Holdingu relvalao süütamises, mis toodab Ukrainale droone. Politsei selgitas, et vahistatud isik on Tšehhi kodanik. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja määras kahtlusaluse vahi alla võtmiseks. Teiste võimalike kaasosaliste otsimine jätkub, teatas politsei. Meeldetuletuseks, 24. märtsil määras Pardubice kohus kahele kahtlusalusele, mehele ja naisele, eelvangistuse. Kolmas kahtlusalune peeti väidetavalt kinni Slovakkias ja Tšehhi Vabariik taotleb tema väljaandmist. Kõikidele vahistatutele esitatakse süüdistus terrorirünnakus ja terroristlikus rühmituses osalemises.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Raport: Eesti võib Euroopa julgeolekukriisist kasu lõigata

NATO kaitsekulude kasv avab Eesti jaoks võimaluse kohaliku kaitsetööstuse jõuliseks arendamiseks, mille maht võib järgmisel kümnel aastal kasvada 6%-ni SKP-st. Kohaliku kaitsetööstuse kasv sõltub aga Eesti suutlikkusest lahendada tööjõu-, regulatsiooni- ja kapitalitõrked, toob Arenguseire Keskus välja uues lühiraportis.

Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller selgitas, et NATO kaitsekulude kasv tähendab  ainuüksi Euroopa Liidus varustuse nõudluse kasvu kuni 80 miljardit eurot aastas, millest osa võiks saada Eesti ettevõtted. „Lähima kümnendi jooksul investeerivad Euroopa riigid kaitsevarustuse soetamisse täiendavalt vähemalt triljon eurot ning Euroopa kaitsetööstuse turu  potentsiaalseks kasvuks kujuneb prognooside kohaselt 49–80 miljardit eurot aastas. Osa sellest võiksid haarata Eesti ettevõtted,” ütles ta.

NATO kaitsekulude eesmärk 5% SKP-st aastaks 2035 tähendab NATO aastaeelarve kahekordistumist, millest suur osa läheb varustuse hankimisele. Samal ajal on Euroopa Liidu strateegiliseks suunaks vähendada praegust sõltuvust USAst, mis omakorda tähendab, et vähemalt pool vajalikust varustusest soovitakse hankida Euroopa Liidu siseselt.

„Kui Eesti suudab säilitada praeguse 0,44-protsendilise osakaalu Euroopa Liidu riikide varustuskuludes, lisanduks turu kasvades Eesti kaitsetööstusele igal aastal umbes 217 miljonit eurot käivet,” tõi Miller välja.

Ambitsioonikamal eeldusel, et Eesti turuosa hoopis kasvab 1%-ni, lisanduks igal aastal umbes 804 miljonit eurot käivet ning 269 miljonit eurot lisandväärtust. „Hästi sihitud toetusmeetmetega võib Eesti kaitsetööstuse sektor tänu ekspordivõimalustele kasvada aastaks 2035 kuni kuue protsendini SKP-st. Näiteks võib siin võrdluseks tuua, et möödunud aastal moodustasid põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük kokku 2% SKP-st ning kogu ehitussektori lisandväärtus ulatus veidi üle 6%,” tõi Miller näite.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et väikeriigina on Eestil mõttekas keskenduda valdkondadele, kus meil on juba kujunenud eelised. Need on eelkõige küberkaitse, autonoomsed maismaa- ja õhusüsteemid ning kahesuguse kasutusega tehnoloogiad.

Kaitsetööstuse jõulise arenguga kaasneks märkimisväärne täiendav tööjõuvajadus, kuni 4800 inimest aastas. Sellise kasvutempo korral ületaks kaitsetööstuses hõivatud töötajate arv järgmise seitsme aastaga hõivatute arvu IKT sektoris. Arenguseire Keskus rõhutab lühiraportis, et SKP kasvu ei teki kui täiendav tööjõud tuleks kaitsetööstusse üle suurema lisandväärtusega sektoritest.

Miller nentis, et kaitsetööstussektori kasvus on oluline Eesti riigi roll. „Riigi roll on ennekõike luua keskkond, mis kiirendab innovatsiooni ja toote testimist ning vähendab samal ajal regulatiivseid takistusi, võimaldab paindlikumaid hankemudeleid ja toetab kõrgtehnoloogilist tootmist ja iduettevõtlust, olles näiteks ise esimene julge klient. Ka koostöö Ukrainaga jääb kriitiliseks nii testimise kui arenduse seisukohast,” lisas Miller.

Lühiraport „Eesti kaitsetööstuse väljavaated Euroopa kaitsevajaduste kasvades” on valminud uurimissuuna „Majanduse konkurentsivõime tulevik“ raames. Uurimissuunas analüüsitakse Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning esitatakse perspektiivikad majanduspoliitilised soovitused. Uurimissuund on osa Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu tööst.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.

VIDEO: USA-s kogunesid miljonid inimesed tänavale meelt avaldama

USA-s kogunesid eile laupäeval, 28. märtsil miljonid inimesed tänavale meelt avaldama.

Kokku tuli välja ligi 7 miljonit ameeriklast 3000 linnas ja alevikus. Igas osariigis. Meelt avaldati president Donald Trumpi autoritaarse poliitika vastu.

See oli üks suurimaid meeleavaldusi Ameerika ajaloos.

Siin on video:

Kastre vallas sõitis auto teelt välja võssa, juht viidi haiglasse

Laupäeva, 28. märtsi õhtul kella 23.39 ajal toimus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Kastre vallas Vana-Kastre külas Tartu-Räpina-Värska teel.

Sõiduauto Audi A4, mida juhtis 35-aastane naine, kaldus vastassuuna vööndisse ja sõitis üle kraavi võsa alla.

Kiirabi toimetas sõidukijuhi haiglasse.

Henry Sildaru jäi pargisõidus Ruudi järel teiseks

Henry Sildaru tegi Šveitsis Silvaplanas toimunud MK-etapil pargisõidu lõppvõistlusel vägeva esituse ning kerkis viimase sõiduga neljandalt kohalt teiseks. Sildaru lõpetas MK-sarja hooaja pargisõidu arvestuses samuti teisel kohal.

Kvalifikatsioonivõistlusel esikoha saanud Sildaru alustas lõppvõistlust 71,97-punktise sõiduga, millega oli esimese läbimise lõpuks neljandal kohal. Teisel sõidul läks temast veel mööda ameeriklane Mac Forehand, aga teised konkurendid tulemust ei parandanud ning eestlane sai sihikule võtta Milano Cortina olümpial kulla võitnud Birk Ruudi 83,52 punkti, vahendab ERR.

Siseinfo: Rubio ja Kallas läksid vaidlema Ukraina teemal

EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas küsis USA välisministrilt Marco Rubiolt eile reedel 27. märtsil Prantsusmaal toimunud G7 ministrite kohtumisel, millal USA Venemaa suhtes karmiks muutub, mis vallandas terava vastuse, väidavad kolm kohtumisel osalenud allikat.

Liitlasriikide välisministrite pingeline sõnavahetus on näide USA ja paljude tema Euroopa liitlaste vastastikusest umbusaldusest Ukraina sõja pärast, vahendab Axios.

Ukraina teemat arutades kritiseeris Kallas – Venemaa tuline vastane ja endine Eesti peaminister – USA-d allikate sõnul Moskvale surve avaldamata jätmise eest.

Ta märkis, et Rubio oli aasta varem samal kohtumisel öelnud, et kui Venemaa takistab USA püüdlusi sõda lõpetada, saab USA kannatus otsa ja astub Kremli vastu uusi samme.

„Aasta on möödunud ja Venemaa pole midagi ette võtnud,” ütles Kallas Rubiole allikate sõnul. „Millal teie kannatus otsa saab?”

Rubio oli allikate sõnul nähtavalt ärritunud.

„Me teeme kõik endast oleneva, et sõda lõpetada. Kui te arvate, et saate sellega paremini hakkama, siis tehke ära. Me astume kõrvale,” vastas ta häält tõstes.

Rubio ütles, et USA üritab rääkida mõlema poolega, kuid aitab relvade, luure ja muu toetusega ainult ühte poolt, Ukrainat.

Pärast seda tulihingelist sõnavahetust sekkusid mitmed ruumis viibinud Euroopa ministrid, öeldes, et nad soovivad endiselt, et USA jätkaks Venemaa-Ukraina diplomaatiat, ütles üks allikas.

Kaks allikat ütlesid, et sõnavahetuse lõpus tegid Rubio ja Kallas lühikese pausi, et proovida maha rahuneda.

„See oli avameelne arvamuste vahetus. Selleks diplomaatia ongi,” ütles välisministeeriumi ametnik Axiosele.

Kallase pressiesindaja keeldus kommentaaridest.

Pärast G7 kohtumist ajakirjanikega peetud vestluses eitas Rubio pingete või kriitika esinemist.

„Need kohtumised on sageli mõeldud Ameerika tänamiseks meie rolli eest… ja tunnustamiseks vahendaja rolli eest, mida oleme püüdnud selles Venemaa ja Ukraina vahelises sõjas mängida,” ütles Rubio, „keegi seal ei karju, ei tõsta häält ega ütle midagi negatiivset.”

Euroopa juhid on juba mitmeid kuid olnud närvis USA juhitud Ukraina ja Venemaa vaheliste rahuläbirääkimiste pärast.

Sõda Iraanis suurendas ärevust Euroopas, eriti pärast seda, kui USA tegi erandid Venemaa nafta müügiks, mis on nüüd üha kõrgemate hindadega.

Eelmisel nädalavahetusel külastas Ukraina kõrge delegatsioon Miamit ja kohtus Trumpi saadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga, et arutada rahuprotsessi.

Ukraina ametnikud ütlesid, et viimasel ajal pole märkimisväärset edu saavutatud ja on selge, et USA tähelepanu on täielikult suunatud Iraanile.

Trump viitas NATO ühiskaitse põhimõttest taganemisele

USA president Donald Trump andis eile reedel mõista, et Ameerika Ühendriigid ei pruugi enam NATO kollektiivse kaitse põhimõttest, mis on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni keskne printsiip, kinni pidada.

Reede õhtul Miamis investeerimisfoorumil kõneledes ütles Trump, et ta on pahane NATO-sse kuuluvate Euroopa riikide peale, mis keeldusid USA-le selle sõja Iraani vastu materiaalset tuge pakkumast ajal, mil lõppes sõja neljas nädal, vahendab Reuters.

Mitmed hajapiirkonna koolid koolipäeva algust kella üheksaks ei nihuta

Kui praegu kehtib nõue, et õppepäev algab üldjuhul hommikul kell kaheksa või hiljem, siis alates septembrist peaksid koolid alustama õppepäeva kella üheksast. Mitmed koolid peamiselt hajaasustatud piirkondades on siiski otsustanud järgmisel õppeaastal õppetööd varem alustada.

Kuigi seaduse alusel peaksid koolid järgmisel õppeaastal kell üheksa või hiljem õppetööga alustama, siis hoolekogu ettepanekul koolipidajat kaasates on koolidel võimalik koolipäeva varem alustada. Nii jätavad näiteks Tartu vallas mitmed koolid, sealhulgas Lähte kool tundide algusaja varasemaks, vahendab ERR.

Allikad: Putin käskis oligarhidel panustada Venemaa eelarvesse

Kolm asjaga kursis olevat inimest ütlesid, et Moskva tahab stabiliseerida riigi rahandust ja Vladimir Putin käskis oligarhidel annetada Venemaa eelarvesse.

Putin kohtus Venemaa suurärimeestega ja tegi neile selgeks, et kavatseb sõjalist tegevust Ukraina vastu jätkata. Putin olevat öelnud, et Venemaa võitleb edasi, kuni kogu Donbass on Moskva kontrolli all, vahendab Financial Times.

PILTUUDIS: tänased kütusehinnad

Tänased laupäevased 28. märtsi kütusehinnad Põltsamaa ristis. Diisel on 2,08, bensin 95 1,79 eurot liiter.

Isamaa volikogu toetab Alar Karise jätkamist presidendina

Ühiskondliku usalduskriisi ajal on oluline, et Eesti presidendil on laialdane toetus rahva ühendamiseks. Tegu on olulise väärtusega.

Alar Karis on täitnud oma ametis riigipea ülesandeid väärikalt ning erapooletult.

Isamaa volikogu kutsub erakondi lähtuma presidendi valimisel ühiskonna ootustest ning väljendama selgelt oma toetust Alar Karisele. See loob selguse avalikkusele ning annab signaali poliitiliste jõudude suutlikkusest vältida riigipea valimistel poliitilist mängurlust.

Isamaa on valmis toetama Alar Karise jätkamist presidendi ametis nii kandidaadi ülesseadmisel kui hääletusel.

Uus tehisaru äpp kuulab lapse nuttu ja saab aru, mis tal viga on

Jaapanis võetakse kasutusele tehisintellektil põhinev tasuta rakendus, mis dekodeerib imikute nuttu. Selega püütakse leevendada lapsevanemaks olemisega kaasnevat stressi.

Awababy rakendus analüüsib beebi nuttu tehisintellekti abil, mis on treenitud umbes 150 000 nutuproovi põhjal (vaene AI), ja seejärel hindab iga nuttu helikõrguse, tooni ja kestuse põhjal.

Kui see on beebi karjumise kuulamise lõpetanud, liigitab see nutu ühte 11 võimalikust vajadusest või emotsioonist.

Nende hulka kuuluvad nälg, unisus, ebamugavustunne, üksindus, temperatuurimuutused, kõhuvalu ja tähelepanu puudumine. Loodetakse, et rakenduse kasutuselevõtt aitab muuta beebi nutu vanematele arusaadavamaks.

Livedoori teatel hakkab Shizuoka prefektuuris asuv Mishima linn pakkuma alates 20. aprillist 2026 juurdepääsu nutitelefoni rakendusele Awa Baby Premium.

Teenus on muidu tasuline, kuid linn katab selle alla kaheaastaste lastega leibkondadele osana pingutustest toetada peresid ja vähendada lastega seotud ärevust.

Kohalikul prooviüritusel ütlesid lapsevanemad, et isegi ligikaudse ettekujutuse omamine sellest, mida nende laps võiks tahta, tegi rahuliku reageerimise lihtsamaks, selle asemel, et iga võimalust kahtluse alla seada.

Rakendus sisaldab ka funktsiooni, kus kasutajad saavad logida ja jagada lahendusi, mis toimisid erinevat tüüpi nutu korral, luues seeläbi üha kasvava vastuste andmebaasi.

Mishima linn on eraldanud umbes 1 miljon jeeni (5400 eurot) algatusele, et luua lapsevanemate tugimeede ja aidata tegeleda laiemate jõupingutustega Jaapani langeva sündimuse osas.

Isamaa juht Urmas Reinsalu: „Eesti tulevik algab eneseusust, et me rahvana suudame.”

Isamaa esimees Urmas Reinsalu sõnastas erakonna Rae kultuurikeskuses toimunud volikogul peetud kõnes nägemuse 2027. aasta Riigikogu valimisteks ning Isamaa prioriteetidest sellele järgnevalt. „Eesti tulevik algab eneseusust, et me rahvana suudame,” sõnas Reinsalu.

„Suudame oma maad kaitsta, suudame vabastada ettevõtliku energia majanduse kasvuks, nii et sellest saavad ühiskonna liikmed osa, suudame hoida oma maa korras lastele ja lastelastele, suudame pöörata laste saamise tõusule, suudame muuta ühiskondlikku ruumi inspireerivamaks, suudame leida tähendusrikkuse sisemiseks ühiseks pingutuseks,” loetles Isamaa esimees. „Mis kõige tähtsam, suudame oma järglastele anda sisemise tahte ja usu, et Eesti on armastav ema, kelle juures on parim paik ennast teostada ja anda selle rahva kulgemisse oma panus. Meie, kõigi ärksate kodanike ülesanne on rahvas liita.”

Reinsalu sõnastas ka Isamaa valimisprogrammi lähtekohad 2027. aasta Riigikogu valimisteks ja Eesti arenguks. Kõige aluseks on tema sõnul usalduse taastamine: „Vajalik on põhiseaduse muutmine, mis looks avarama võimaluse ennetähtaegsete valimiste esilekutsumiseks, et juhtunu ei korduks. Valetava poliitika ohtu tuleb tasakaalustada, et valetava poliitika periood jääks erandiks.”

Eesti kümme peamist edueelsust on Reinsalu sõnul:

„Nullpunkt on aga rahanduse korda tegemine. Rahanduses tuleb töötada välja uued eelarvepoliitilised siseriiklikud reeglid, et taastada rahanduse jätkusuutlikkus, luua uus eelarveseadus ning vähendada valitsemiskulusid. See saab olema valus aga vältimatu otsus,” lõpetas Reinsalu ja edastas ka tänasele valitsusele oma soovitused nende viimaseks aastaks. „Peaminister Michal ütles, et meil käib tiksumine. See on täpne diagnoos. Minu üleskutse on valitsusele hoiduda loetud kuudel enne valimisi vähemasti uute rumaluste tegemisest. See ei ole palju tahetud.”

Lisatud Urmas Reinsalu kõne täistekst.

Lae alla [23.87 KB]

Päästeamet hoiatab: kulupõlengud on hüppeliselt kasvanud

Tulekahjude arv suureneb hüppeliselt nädalavahetustel, mil inimesed teevad lõkkeid näiteks oksade põletamiseks.

Enamik metsa- ja maastikutulekahjusid saavad alguse kulupõletamisest või järelevalveta jäetud lõkkest. Sel aastal on päästjatel tulnud metsa- ja maastikutulekahjusid kustutada enam kui 130 korral. Eelmisel aastal samal ajal oli see arv 55 ning ülemöödunud aastal 26. Kulupõletamine on Eestis keelatud.

„Jätkuvate kevadiste ilmadega tahavad inimesed koristada aeda ja teha lõket. Meeles tuleb pidada, et hetkel on ootamatu kuivanud rohu süttimise tõenäosus väga suur ning erilist tähelepanu tuleb pöörata ohutule lõkke tegemisele,” selgitab päästeameti vastutav Indrek Tõnson.

Selleks, et lõke saaks ohutu, järgi lihtsaid näpunäiteid:

Põlengut märgates helista viivitamatult 112 ja kutsu abi.

Sõja ülevaade: 1494. päev – vene poole rünnak Odessa vastu

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 28. märts 2026:

üha valusamaks venemaal bensiiniga läheb ja sünnitusmaja ikka sõjaline sihtmärk vene moodi.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Valusaid lööke jagus tänasesse öössegi.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: üha rohkem soldateid Kostjantõnivka sügavusse jõuab.

8. Donetsk: survet jagus, rindejoone muutusi mitte.

9. Lõunarinne: segadust jagub ehk siis kohati vist ikka possad risti-rästi.

10. Herson: üks maha magatud muutus Ukraina kasuks.

11. venemaa seisab silmitsi ajaloo halvima naftaekspordi kriisiga, mis on tingitud Ukraina õhurünnakutest Balti sadamatele.

12. Pärast Ukraina rünnakuid naftatöötlemistehastele keelas valitsus taas bensiini ekspordi venemaalt.

13. putin nimetas Ukraina sissetungi õiglaseks võitluseks rahumeelse elu eest.

14. Serbia on alustanud ametliku staatuseta elavate venelaste väljasaatmist.

15. Lühiuudised

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 181 lahingukokkupõrget. Konveieri tihedust suudeti tõsta Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huliaipole kandis. Mujal tavapärane surumine. Üksikuid soomusühikuid vene pool mõnede rünnakute toetuseks kasutab aga jätkuvalt ei näe sellest suurt abi.

Hetkel valmistab enim muret Kotjantõnivka suund, kus võimalik linna kaotuse tõenäosus on tõusnud. See mõjutaks tuntavalt toimuvat alates Slovjanskist kuni Pokrovskini välja ning kipub arvama, et vene pool suunab võib-olla osa ressurssi Pokrovski ja Tšassiv Jari suunalt siia poole suruma. Ukraina pingutus suuta tuua piirkonda piisavalt ressursse tabamaks kõike kaugemale jõudvat peaks olema nende põhijõupingutus hoidmaks linna.

Eile viis vene pool läbi 59 õhurünnakut, heites alla 228 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8269 kamikaze-drooni ja sooritas 3567 kaudtulelasku, sealhulgas 67 mitmetelt raketiheitjatelt. Jälle suutsid Ukraina omad üllatada kõrge kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamisega.

Sooja on Ukrainas päeval 13-18 kraadi ehk siis maa taheneb kiiresti ja on läbitav lihtsamini, mis soodustab kõige liigutamist maastikul ja põlluteedel.

1. venemaa õhurünnakud tabasid kahel järjestikusel ööl Poltaava oblastis asuvat Naftogazi tehast, vallandasid tulekahju ja sundisid ettevõtte tõsiste kahjustuste tõttu seiskama, teatas ettevõte.

vene väed algatasid 28. märtsi öösel droonirünnaku Odessa linna vastu, vigastades tsiviilinfrastruktuuri ründamisel vähemalt 10 inimest, sealhulgas ühte last, teatasid ametnikud. Odessa oblasti kuberner Serhii Lõsak ütles, et droon tabas linna Prõmorski linnaosas asuva sünnitusmaja ja kolme haridusasutuse katust. Ametnike sõnul tabas rünnak ka kortermaja, põhjustades osalist hävingut neljanda ja viienda korruse vahel. Sünnitusmajas inimohvritest ei teatatud, kuna personal ja patsiendid evakueeriti rünnaku ajal maa-alusesse varjendisse.

vene okupandid Krõvõi Rihile droonirünnaku, hukkus kaks inimest.

2. Ust-Luga ikka põleb.

vene kanalid avaldasid videot eilsest ööst, mis nende väitel näitab Ust-Luga sadamas öist mässu. Nende sõnul keelati töötajatel, enamasti migrantidel vahetuse ajal sisenemine, millele järgnesid kokkupõrked ja turvaauto sõitis rahva sekka. Kasahstani meedia andmetel oli tegemist tüliga turvatöötajate ja Kasahstani töötajate vahel.

Hiljutiste droonirünnakute kaader näitab okupeeritud Berdjanski sadamat Ukraina drooni objektiivi ees. Selle rünnaku üksikasju pole veel avaldatud.

Rünnakud Krimmis ja teistes venemaa piirkondades öösel jätkusid.

venemaa monitooringukanalid teatavad droonirünnakute kohta mitmes venemaa piirkonnas, sealhulgas Lipetskis, Tambovis, Saraatovis, Volgogradis, Voronežis, Brjanskis, Kalugas ja Smolenskis. Samuti hoiatavad nad võimaliku rünnaku eest Tavritšeskaja elektrijaamale.

Teatati plahvatusest Kirovski lennuvälja lähedal.

Jaroslavli rafineerimistehas põleb.

venemaa Telegrami meediakanalite teatel tabas Ukraina Flamingo rakett väidetavalt 28. märtsi hommikul venemaa Samaara oblastis asuvat JSC Promsintez lõhkeainete tootmistehast. Kohalike elanike sotsiaalmeedias avaldatud fotodel ja videotel näib olevat näha suurt tulekera, mis väljub Tšapajevski linnas asuvast tootmistehasest. venemaa Telegrami meediakanalite sotsiaalmeedias avaldatud fotol on väidetavalt näha tehasele lähenevat FP-5 Flamingo raketti.

Okupeeritud Krimmis tuli infokilde plahvatustest ja õhutõrje tööst nii Feodossija, Simferoopoli kui Sevastoopoli kandist. Kohalikud kirjutasid, et rünnati energiataristut. Lisaks kuuldi plahvatusi mitmete sõjaliste objektide kandis alates sõjaväeosadest kuni lennuväljadeni.

3. Sumõ: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.

6. Siversk: muutusteta rindejoones.

7. Bahmut: Kostjantõnivkas vene pool suurendab survet, sest näeb võimalust tiheda konveieriga saada enamus linna enda kontrolli alla. Linna läbiva ida-läänesuunalise peatänavani üha tihedamalt jõutakse ning uusi soldatite tabamise leiab mujalgi linnas sügavamal. Vaekausi kõikumine siiski jätkub ja võimalusi vastu pidada on ka Ukraina omadel. Lisaks on vene poole kulu siin lõigus väga kõrge.

8. Donetsk: kõlakad, et vene pool saadab hetkel peamiselt vähese väljaõppega väikesi gruppe edasi kulutamaks Ukraina omasid. Eks vast parema väljaõppega üksused ka peatselt teele saadetakse.

9. Lõunarinne: kuna hall ala lai, siis hägusust jagub nii sektori ida kui lääneossa. Ukraina omad jooksvalt oma edusammudest teada ei anna ja eilegi teatatud Berezova küla enda kontrolli alla võtmise tegelik kuupäev oli juba paar nädalat varem. Seda, et possad võivad olla segamini, näeb kummaski sektori külgmises osas. Küll on halli ala laiusega see mure, et jala infitreeruvatel üksustel on pikk teekond saavutamaks edasi lükata ala kontrolli.

Läänesektoris Stepnohirskist põhja ja loode pool on ka segadust, kus vene soldateid on kõndimas nii Ukraina eesmiste possade taga kui Ukraina omad võtmas vange sealt mõned kilomeetrid lõunapool.

10. Herson: olen maha maganud ühe muutuse Dnepri deltas, Ukraina ametlik uudis mõned päevad tagasi andsid teada seal ühe saare üle kontrolli saavutamises. Suuri muutusi see endaga kaasa ei too ja kuidagi ei usu, et seal püsivamalt kanda maha saada tahetakse, häid kindlustusi seal pole ja kaevates kipub kohe vesi vastu tulema ning droonipilv on tihe…

11. venemaa naftakompaniid on teavitanud kliente võimalikust vääramatust jõust naftasaadetistele Balti sadamate Primorski ja Ust-Luga kaudu, teatab Reuters kolmele tööstusallikale viidates.

Kaks suurimat naftalaadimissadamat, kust märtsis väljus iga päev vähemalt kaks tankerit, on nädala algusest alates kolm korda droonirünnakute ohvriks langenud. Primorsk, mille päevase mahutavusega on miljon barrelit, peatas naftalaadimise 22. märtsil pärast kütusepaakides puhkenud tulekahju.

25. märtsil rünnati Balti sadamaid uuesti, kuid kahjustada sai ainult Ust-Luga, mille päevase mahutavusega on 700 000 barrelit. Reedel rünnati Ust-Lugat uuesti droonidega ning tulekahjud sadamaterminalides ja transporditaristus jätkuvad, ütlesid allikad Reutersile.

Kahe sadama sulgemine halvas ligikaudu 40% venemaa naftaekspordist, mis on riigi lähiajaloo suurim naftatarnete katkestus, teatab agentuur.

Primorsk jätkas nafta ümberlaadimist 26. märtsil, kuid jätkab kahjustuste tõttu vähendatud võimsusega töötamist, teatasid Reutersi allikad. Ust-Luga, mis ekspordib ka kivisütt ja väetist, andis välja ametliku teate naftasaadetiste peatamise kohta, täpsustamata ekspordi taastamise ajakava. Ühe Reutersi allika sõnul pole aprilli keskpaigaks kavandatud naftasaadetisi sadamast ikka veel heaks kiidetud.

„See on venemaa nafta ja naftatoodete ekspordi kõige tõsisem oht alates sõja algusest,” märgib nafta- ja gaasianalüütik Boris Aronshtein. „Rünnakute ettekavatsetus, ulatus ja sihipärasus, samuti nende elluviimise ajastus – kõik see kokku on viinud mõjuni, mida ma isiklikult enam kui nelja sõja-aasta jooksul ei mäleta.” Aronshteini sõnul mõjutas see kuni 50% meretranspordiga naftaekspordist, mis ulatus 3,5–4 miljoni barrelini päevas.

Droonirünnak Ust-Lugas peatas Novateki gaasikompleksi tegevuse, mis töötleb gaasikondensaati toorbensiiniks, petrooleumiks ja kütteõliks. Allikate sõnul on toorbensiini eksport rafineerimistehasest peatatud ja selle taastamise ajakava pole teada.

Ukraina droonirünnakud sadamatele võivad oluliselt mõjutada venemaa naftaekspordi tulusid, mida kasutatakse sõja rahastamiseks, ning võivad osaliselt kompenseerida ka USA sanktsioonide ajutist tühistamist, väidavad USA-s asuva Sõjauuringute Instituudi analüütikud. Nädal enne rünnakuid tõi naftaeksport venemaale 2,45 miljardit dollarit – rekordiline summa alates 2022. aasta aprillist. Võrreldes veebruari lõpuga hüppasid need tulud 120%, järgides venemaa Uurali toornafta hinda, mis Indias ületas esimest korda 120 dollarit barreli kohta.

Ilmselt said nii Ust-Lugas kui ka Primorskis terminalid ise ja eriti naftahoidlad tõsiselt kahjustada, märgib sõjaväeanalüütik Jan Matvejev: „Peamine küsimus on selles, kui tõsiselt on kahjustatud nafta ja naftatoodete ümberlaadimise sadama infrastruktuur… Kui seadmed ise saavad kahjustada, võib see kaasa tuua olulisi viivitusi nafta ja kütuse saatmisel.”

12. venemaa asepeaminister aleksandr novak on andnud energeetikaministeeriumile korralduse koostada resolutsioon, mis keelab bensiini ekspordi alates 1. aprillist 2026. Otsus tehti pärast kohtumist energeetikaministeeriumi, föderaalse monopolivastase teenistuse, Peterburi börsi ja tööstusettevõtete esindajatega, teatas valitsuse pressiteenistus. Valitsuse eesmärk on stabiliseerida hindu ja tagada siseturu prioriteetsed tarned Lähis-Ida kriisi põhjustatud turbulentsi keskel, rõhutas valitsuskabinet.

Bensiini ekspordikeeld järgneb mitmetele droonirünnakutele naftatöötlemistehastele, mille tulemusel vähemalt kolm neist sulgesid kütuse tootmise, sealhulgas kaks viimase nädala jooksul.

Veebruaris peatas Volgogradi naftatöötlemistehas, mis on üks venemaa suurimaid ja mille tootmisvõimsus on 13 miljonit tonni, bensiini tootmise pärast droonirünnakut. 21. märtsil peatas Rosnefti Saratovi naftatöötlemistehas nafta rafineerimise pärast droonirünnakut. Tehas, mis töötles 2024. aastal 5,8 miljonit tonni naftat (2,2% venemaa kogutoodangust), sulges oma ainsa peamise destilleerimisüksuse AVT-6.

26. märtsi õhtul sai pihta Leningradi oblastis asuv Kirishinefteorgsintez (Kinef) – venemaa suuruselt teine rafineerimistehas (kuni 20 miljonit tonni aastas). Reutersi allikate andmetel said kahjustada mõlemad põhiüksused, AVT-4 ja AVT-6, ning nende taastamise ajakava on teadmata. Kinef, mis moodustas eelmisel aastal 7% venemaa kogu naftatöötlemisest, on droonirünnaku tõttu kuue kuu jooksul tootmise kolmandat korda peatanud.

Kütusehinnad venemaal on tõusnud alates veebruari lõpust, mil USA ja Iisrael alustasid Iraani vastu sõjalist operatsiooni, mis viis Hormuzi väina blokeerimiseni. Alates varakevadest on bensiini ja diislikütuse hulgihinnad Peterburi rahvusvahelises kaubabörsis tõusnud vastavalt 14% ja 22%. 24. märtsil oli AI-92 keskmine hind venemaa Euroopa-osas asuvatele rafineerimistehastele ligikaudu 66 900 rubla tonni kohta, samas kui AI-95 hind oli 70 600 rubla.

25. märtsil kutsus Novak üles viivitamatutele meetmetele, et tagada siseturule piisav kütus. „Täna on naftatoodete ülemaailmsed hinnad ja crack-spread järsult tõusnud ning see avaldab samuti mõju,” märkis ta, tunnistades, et ülesanne on raske, kuid sellega tuleb väga kiiresti tegeleda.

venemaal kehtestati bensiiniekspordi keeld juba eelmise aasta augustis, kui Ukraina droonirünnakud hävitasid ligikaudu 15% rafineerimistehase võimsusest. See tühistati 31. jaanuaril. Interfaxi allikate andmetel kehtib uus keeld kõigile eksportijatele ja kestab kolm kuud.

13. Ukraina sissetungi osalised peavad õiglast võitlust rahumeelse, vaba ja turvalise elu eest, kuulutas putin vene Rahvuskaardi aastapäevale pühendatud kontserdil. „Meie seltsimehed võitlevad venemaa eest. Just sel hetkel on nad lahingupositsioonidel, laskeliinidel, viies enesekindlalt läbi keerulisi lahinguoperatsioone. See on õiglane võitlus meie laste ja lastelaste rahumeelse, vaba ja turvalise elu eest meie maal, meie rahva püha, ajaloolise õiguse eest rääkida ühist keelt, austada oma esivanemaid – tõelisi kangelasi, kalliks pidada oma isade, vanaisade ja vanavanaisade lepinguid ja usku,” ütles putin.

Ta rõhutas ka vajadust tugevdada energia- ja strateegilise infrastruktuuri kaitset, märkides, et venemaa Rahvuskaart kaitseb strateegilisi infrastruktuuriobjekte, eriveoseid peamistel transporditeedel, millest sõltub riigi juhtimine, majandusareng ja stabiilne energiavarustus. putin tänas eraldi Ukraina vastu võitlevaid Rahvuskaardi ohvitsere ja kutsus üles minimeerima sabotaaži ja vaenulike tegude tekitatud kahju. „Ja mis kõige tähtsam, kaitske meie rahva elu ja tervist. Palun teil sellele pöörata ülimat tähelepanu,” ütles ta.

putini avaldus tulevaste põlvede turvalise elu kohta tuleb venemaa majandusliku olukorra järsu halvenemise ajal, mis on tingitud sõjast, mille ta Ukrainas valla päästis. Rosstati statistika kohaselt, mida putin ise varem tsiteeris, langes venemaa SKP 2026. aasta jaanuaris võrreldes 2025. aasta jaanuariga 2,1%, tööstustoodang 0,8% ja föderaaleelarves oli jaanuari-veebruari 3,5 triljoni rubla suurune defitsiit.

See on esimene SKP langus alates 2023. aastast. Eelmisel aastal aeglustus majanduskasv peaaegu viiekordseks, 1%-ni. 28 peamisest tööstussektorist lõpetas 21 aasta kahjumis: kaevandustööstus langes 1,6%, metallurgia 2,1% ja toiduainete tootmine langes esimest korda 15 aasta jooksul. Algselt prognoosisid võimud käesolevaks aastaks üle 2% kasvu, kuid hiljem langetasid nad oma prognoosi 1,3%-ni. Bloombergi andmetel kaalub majandusarengu ministeerium aga selle vähendamist 0,7%-ni ja valmistab ette eelarvekärpeid.

Rahandusministeeriumi andmetel oli föderaaleelarve puudujääk 2025. aastal 5,65 triljonit rubla, kuid Saksa luure hindab tegelikku puudujääki veelgi suuremaks – 8,01 triljonit rubla. Rekordilised sõjalised kulutused süvendavad olukorda. 2026. aastal on riigikaitseks eraldatud 12,9 triljonit rubla – 29,3% kõigist eelarvekulutustest, ületades venemaa Föderatsiooni 62 koosseisu kuuluva üksuse aastased kulutused. Koos julgeolekublokiga ulatuvad kulud 17 triljoni rublani.

Samal ajal kannatab venemaa Ukraina-vastases sõjas kolossaalseid inimohvreid. 2025. aasta lõpus ütles NATO kõrge ametnik BBC vene teenistusele, et venemaa armees hukkunute ja raskelt haavatute koguarv, kes ei saa teenistusse naasta, võib ulatuda 1,15 miljonini. Detsembrikuises analüüsis jõudis ajakiri The Economist järeldusele, et venemaa kogukaotused kogu sõjas ulatuvad 900 000 kuni 1,35 miljoni inimeseni – see on umbes 1% riigi sõjaeelsest meessoost elanikkonnast. Sarnast arvu tõi varem välja ka Washingtonis asuv Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus (CSIS).

14. Serbia võimud on Uglavnomi teatel hakanud venemaa migrantidele rakendama reeglit 90 päeva kuue kuu jooksul. See võib mõjutada kodanikke, kes elavad riigis viisavaba reisi alusel – reisivad regulaarselt välismaale ja seejärel sisenevad uuesti oma viibimise pikendamiseks. venelastel on kahepoolse viisavabaduslepingu alusel õigus riigis viibida 30 päeva alates sisenemise kuupäevast, kuid Serbia siseministeerium hindab riigis viibitud koguaega, mitte viimase piiriületuse kuupäeva.

Riigis viibimist ilma ametliku staatuseta hakatakse liigitama seadusest kõrvalehoidumiseks. Üks selline juhtum registreeriti 2026. aasta märtsis Suboticas. venemaa kodaniku pass konfiskeeriti ja kohtuistung määrati samaks päevaks. Kohtunik mõistis kinnipeetava kiiresti süüdi ebaseaduslikus riigis elamises, hoolimata sellest, et ta lahkus regulaarselt Serbiast. Selle tulemusel määrati talle trahv ja korraldus riigist lahkuda. Uglavnomi allikate sõnul massilistest kinnipidamistest veel ei teatata, kuid juhtumid ei ole enam isoleeritud. The Insideri andmetel mõjutab olukord ligikaudu 150 000 inimest, kuna enamikul venemaa kodanikest, kes Serbiasse ümberasusid, puudub elamisluba ja nad elavad viisavabalt.

2025. aasta märtsis teatas Serbia välisministeerium oma viisapoliitika ühtlustamisest ELiga 2026. aasta lõpuks, mis on ELi täieliku liikmelisuse eeltingimus. Selleks kuupäevaks peab Serbia kehtestama viisarežiimi riikidega, kelle kodanikel on ELi sisenemiseks vaja viisat, ja venemaa on selles nimekirjas.

Viisavaba reisimine muutub raskemaks. Naaberriik Montenegro kaotab oma viisavabaduse venemaa kodanikele 2026. aasta septembri lõpuks, mis on vajalik riigi ühinemiseks ELiga. 2025. aasta novembris karmistas Montenegro parlament välismaalaste, sealhulgas venelaste elamislubade saamise ja pikendamise nõudeid.

15. Lühiuudised

Poola legaliseeris oma kodanike sõjaväeteenistuse Ukrainas pärast seda, kui president Nawrocki allkirjastas amnestiaseaduse, mis hõlmab Ukraina vägeds võitlejaid. Varem oli sõjaväeteenistuses osalemise eest ette nähtud 3–5-aastane vangistus.

Bloomberg: India on heaks kiitnud 25 miljardi dollari väärtuses relvade ja sõjavarustuse, sealhulgas venemaa S-400 raketisüsteemide ostmise. Vaatamata vähenevatele mahtudele on venemaa endiselt India suurim sõjavarustuse tarnija, moodustades üle kolmandiku riigi relvaostudest, selgub Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) 2025. aasta aruandest, mis jälgib ülemaailmset relvamüüki.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Kanepi vallas põrkasid kokku kaks autot, juhid viidi haiglasse

Reedel, 27. märtsil kella 13.21 ajal juhtus liiklusõnnetus Põlva maakonnas Kanepi vallas Erastvere külas Rõngu-Otepää-Kanepi tee 39. kilomeetril.

õiduautot Citroen juhtinud 25-aastane naine keeras kõrvalteelt ette peateel liikunud sõiduautole Subaru, mida juhtis 60-aastane naine.

Kokkupõrke tagajärjel paiskusid mõlemad sõiduautod vasakule teeäärde. Mõlemate sõidukite juhid toimetati haiglasse.

Ettepanek: härra Ligi võiks eeskuju näidata

Sotsiaalmeedias tehakse ettepanek, et rahandusminister Jürgen Ligi võiks eeskuju näidata ja hakata jala/jalgrattaga oma käimisi ja esinemisi tegema.

Pole vaja ju autot, nagu on tema enda sõnad.

@andrus_soome #eesti #estonia🇪🇪 #politicaltiktok #estonia #poliitika ♬ originaalheli – Andrus Soome

Eesti on toidu hindade poolest Euroopa TOP 10 hulgas

Euroopa statistikaameti Eurostat andmetel maksis toit Euroopa Liidus 2024. aastal kõige enam Luksemburgis ning Eesti oli 27 riigi seas hinnatasemelt üheksandal kohal.

Eurostat tõi välja, et Luksemburgis maksis toit 126 protsenti EL-i keskmisest tasemest, järgnesid Taani, Iirimaa, Prantsusmaa, Malta ja Austria, vahendab ERR.

Soome seisab edetabelis seitsmendal kohal ning Rootsi kaheksandal. Eesti toidukauba hinnatase on üheksas ja moodustab 105,3 protsenti EL-i keskmisest.

Toidu maksumus jääb Eesti hinnatasemele vaid õige pisut alla Belgias, Kreekal, Küprosel ning Itaalias.

Lätis maksab toit 103 protsenti ja Leedus 99 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.

Kõige odavam on toit Rumeenias, kus see maksab 75 protsenti Euroopa keskmisest. Vähem kui 90 protsenti EL-i keskmisest maksab toit ka Slovakkias, Poolas, Bulgaarias ja Tšehhis.

Läti kärpis ajutiselt diisliaktsiisi

Läti kärpis ajutiselt diisliaktsiisi ning Saksamaa lubab hindu muuta kord päevas. Riigid püüavad leevendada Hormuzi väina sulgemise põhjustatud kütuste hinnatõusu.

Läti seim kiitis eile neljapäeval heaks diislikütuse aktsiisi ajutise langetamise kolmeks kuuks, vahendab ERR.

Poeketid survestavad riiki põhitoiduainete käibemaksu langetama

Eesti kaupmeeste liit ja poeketid alustasid kampaaniat, millega üritavad survestada riiki põhitoiduainete käibemaksu langetama. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on see kliendi solvamine ja hämamine ning jaekettide soovitud sammu elluviimine ei muudaks toidu hinda odavamaks.

Kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil ütles ERR-ile, et Eestis on käibemaksu tase nii kõrge, et see on ületanud inimeste valuläve.

PILTUUDIS: kütusehinnad Otepääl

Kütusehinnad tänase reede, 27. märtsi hommikul Otepääl. Diisel 2,1 ja bensiin 95 1,8 eurot liiter.

Politsei otsib Valgas kadunud 40-aastast Andriast

Politsei palub abi selgitamaks 40-aastase Andriase asukohta, kes lahkus 23. märtsil Valga linnas asuvast hooldekodust ja on siiani kadunud.

Politsei on kontrollinud Andriase võimalikke viibimiskohti ja suhelnud lähedastega, kuid seni pole õnnestunud tema asukohta tuvastada. Hetkel teadaolevalt võib mees viibida Valgas.

Andrias on 180 cm pikk, kõhna kehaehitusega ja tal on tumedad lühikesed juuksed. Seljas on mehel tume jope ning jalas tumedad püksid.

Politsei palub kõigil, kes on Andriast näinud või teavad tema asukohta, võtta ühendust häirekeskusega numbril 112.

Lätis hoiatatakse droonide eest – tuleb varjuda

Venemaa sõja tõttu Ukraina vastu võivad droonid Balti riikidesse lennata, seega peab avalikkus olema valvas. Selle sõnumi edastasid riigiasutused pärast kolmapäevaseid sündmusi, kui Venemaalt lendas Lätti ja kukkus alla Ukraina droon.

Mida teha drooniintsidendi korral?

Venemaa ja Ukraina relvajõud kasutavad lahingutegevuses aktiivselt ja ulatuslikult mehitamata õhusõidukeid nii luure- kui ka lahingumissioonidel. Kui inimene märkab õhus drooni, tuleb esimese asjana politseisse helistada. Seda tuleb teha kohe.

„Kindlasti tuleb helistada numbril 112. Parim on seda teha kohe, näidates ära võimaliku lennusuuna – millises suunas või millisest suunast võisite seda objekti lendamas näha või kuulda. Ja muidugi ei tohiks mingil juhul sellele läheneda, kui see on maandunud,” ütles Läti Televisioonile politsei pressiesindaja Ilze Jurēvica.

Praegu ei ole märke tahtliku rünnaku toimumisest. Kui aga droonid on eksinud, peaksite kaaluma ka seda, kuidas end kaitsta, jälgides õhusõiduki lennutrajektoori.

„Kui näete, et see õhusõiduk läheneb teile juba või kahtlustate, et see võib teile otsa kukkuda, liikuge selle lennutrajektoorist eemale, proovige leida varju – puu, kraav – vähendage oma siluetti, heitke pikali. Nii ei saa te allakukkumise korral viga,” ütles Läti relvajõudude peastaabi kaugjuhtimisega platvormide üksuse juht Intars Bērziņš.

Ärge jääge oma sõidukisse.

Kui inimene märkab või kuuleb siseruumides drooni, peaks ta otsima varju siseruumides ja hoidma akendest eemale.

„Kui olete hoones ja kuulete drooni lendamas, kehtib sama – kui see suundub hoone poole, proovige liikuda sügavamale hoonesse. Eelistatavalt keldrisse, kus konstruktsioon on tugevam. Eelistatavalt mitme seina taha, et te ei oleks akende poole. Sest plahvatuse või maapinnaga kokkupõrke tagajärjel võivad mitmesugused esemed akendest läbi lennata,” ütles Bērziņš.

Samamoodi ei tohiks te seista seina ääres, mis on akende poole.

Mitte iga droon pole ohtlik, kuid iga intsidenti tuleb tõsiselt võtta. Võimud kutsuvad avalikkust üles järgima ka relvajõudude või politsei ametlikku teavet ning laadima alla mobiilirakenduse „112 Latvija”.

Otsitakse Lõuna-Eesti laste unistusi, et anda soovidele tiivad

MTÜ SEB Heategevusfond annab oma 20. juubelisünnipäeva aastal panuse unistuse täitumisele 240 lapsele, kes ei saa elada oma päritolu peres. Igal kuul panustatakse annetajate toel 20 lapse unistusse, toetussumma 220 eurot lapse kohta.

„Olgu unistuseks osalemine lemmikartisti kontserdil või toidu valmistamise töötoas, millegi uue õppimine või mõne praktilise vajaduse katmine – fond aitab igal kuul täita turva-, asendus- või perekodus ning hooldus- või eestkosteperes elavate laste unistusi,” ütles SEB Heategevusfondi tegevjuht Triin Lumi.

Soovide toetusvooru eesmärk on anda lastele võimalus osa saada mitmesugustest elamustest ja kogemustest, mis pakuvad rõõmu või toetavad nende arengut. Selle aasta jaanuaris, veebruaris ja märtsis on SEB Heategevusfond andnud oma panuse juba 60 lapse unistusse. Nende seas on olnud näiteks 14-aastane hooldusperes kasvav noor, kes läheb suvelaagrisse inglise keelt õppima ja uusi sõpru leidma, 13-aastane Downi sündroomiga noor, kelle hobiks on tantsimine ning kes fondi toel osaleb rahvusvahelisel tantsufestivalil, ning 8-aastane tehnikahuviline eestkosteperes elav laps, kellele soetatakse Lego lennukikomplekt. Lisaks on fondi toetust saanud noored lõpukleidi ja kingade ostuks, esmakordseks batuudikeskuse külastuseks Tallinnas ning paljude teiste soovide täitmiseks, sealhulgas kultuuriürituste ja lemmikartistide kontserdi külastamiseks. 

Kandideerima on oodatud:

„Meie jaoks on iga lapse soov tähtis!” rõhutab Lumi. „Aastate jooksul oleme saanud panna õla alla paljude laste soovide ja unistuste täitumisele. Oluline on, et võtame lapse unistusi tõsiselt – nii kogevad lapsed ja noored, et on väärtuslikud. See aitab kujundada usku iseendasse ja oma võimetesse.”

2026. aastal kutsub SEB Heategevusfond oma juubeliaasta raames ellu veel mitmeid eriprojekte asendushooldusel elavate laste heaks. Näiteks toetatakse asendushoolduselt iseseisvasse ellu astunud 20 noore unistuste täitumist, 20 stipendiaadile võimaldatakse „kingitusena“ oma mentor, noortele korraldatakse töövarjupäevi, perekodude peredel avaneb võimalus kohtuda inspireerivate ekspertidega ning asenduskodude pered saavad valida kingivalikust perele sobiva üllatuskingi jne.

Kaitseväe Akadeemia harjutas õppusel Emajõe Kilp rühma kuni brigaadi tasemel taktikalisi tegevusi

Reedel, 27. märtsil lõppes Tartus Kaitseväe Akadeemia ülene õppus Emajõe Kilp 2026 teine faas, mille eesmärk oli harjutada rühma, kompanii ning pataljoni taktikalisi tegevusi brigaadi ja diviisi raamistikus. Eelmisel nädalal toimus õppuse esimene faas.

„Sarnaselt õppuse esimesele faasile, oli ka teine faas osalejatele oluline just vastavate teadmiste, oskuste ja kogemuste saamiseks,” ütles õppuse Emajõe Kilp 2025 II faasi korraldanud juht, Kaitseväe Akadeemia lektor Meelis Jõemaa. „Õppuse teine faas oli küll fokusseeritud kompanii ja rühma tasemetele, kuid õppusel osalesid ka pataljoni ja brigaadi taseme õppurid, kelle põhieesmärgiks oli tagada kompanii taseme taktikalise olukorra kujundamine, harjutades sealjuures ka staabitööprotseduure.”

Õppuse Emajõe Kilp 2026 teises faasis (EMKI26 II) harjutati just rühma-, kompanii- ja pataljoniülemate vahelist koostööd ning rühma ja kompanii lahingutegevuse planeerimist ja juhtimist. Õppus toimus ka arvuti poolt toetatud õppuse formaadis, kasutades simulatsioonisüsteemi JCATS (Joint Conflict and Tactical Simulation).

Õppuse üheks peamiseks õppivkoosseisuks oli Kaitseväe Akadeemia maaväe põhikursuse teise õppeaasta kadetid, kes said nädala jooksul harjutada kompaniiülemana lahinguvälja planeerimist ja kujundamist, koordineerimist ning ajakriitiliste otsuste tegemist. Õppuse jooksul läbi viidud soorituste põhjal antakse kadettidele ka tagasiside, mille põhjal on neil võimalus edaspidi oma sooritusi parandada.

Lisaks maaväe põhikursuse teise õppeaasta kadettidele võtsid õppusest osa esimese õppeaasta magistrandid ning staabiohvitseri kursuse ja vanemallohvitseri keskastmekursuse õppurid, kes kõik harjutasid pataljoni ja brigaadi lahingutegevuse juhtimise toiminguid staabiülema või sektsiooniülema ametikohal ning staabiohvitseri või -allohvitseri rollis. Samuti osalesid õppusel suurtükiväerügemendi ajateenijad tulejuhtide ja kaudtule mänguritena, akadeemia maaväe kolmanda õppeaasta kadetid ning neli Läti ja Leedu kaitsevägede akadeemiate kadetti kompanii tasemel.

EMKI26 II faasi korraldanud härra Jõemaa sõnul on teise õppeaasta magistrandid ja kõrgema vanemallohvitseride kursuse õppurid olnud väga tublid õppuse planeerimisel ja läbiviimisel ning näidanud üles initsiatiivi ja head koostöövalmidust. „Minu ootused kõigile olid väga kõrged ning soovin, et õppuse põhieesmärk, hinnata kompaniiülemate lahinguplaneerimist ja –juhtimist, saab hästi täidetud,” lisas Jõemaa.

EMKI26 II faasi raames mängiti peamisele treenitavale koosseisule ette ka erinevaid relvakonflikti- ning juhtimisalaseid harjutusi, mis võimaldasid rakendada relvakonfliktialase õiguse ning juhtimisalaste õppeainete teadmisi. Lõpptulemusena on õppivkoosseis harjutanud rühma ja kompanii tasemel taktikaliste maismaategevuste planeerimist ja juhtimist.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ning korraldab riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevust.

Kehras hukkus rongilt löögi saanud mees

Täna hommikul veidi enne kella 9 sai häirekeskus teate, et Kehra linnas Ülejõe raudteeülesõidul hukkus rongi ette jäänud inimene.

Esialgsetel andmetel sõitis Elroni reisirong Narvast Tallinna suunal, kui Ülejõe ületuskohas astus rööbastele inimene, kes kokkupõrkel rongiga hukkus. Keegi teine õnnetuses viga ei saanud.

Hetkel on rongiliiklus mõlemal suunal seiskunud ja nii Ülejõe kui Kehra raudtee ületuskohad autodele suletud.

Räägib Ida-Harju jaoskonna välijuht Kevin Enni:

 Täna kell 8.58 sai häirekeskus teate, et Kehra linnas Ülejõe raudteeülesõidukohal sai inimene rongilt löögi.

Esialgse informatsiooni kohaselt sõitis Narvast tulev Elroni rong Tallinna suunas, kui Kehras Ülejõe ületuskohal astus rööbastele 67-aastane mees. Vahetult enne õnnetust andis rongijuht ka hoiatussignaali, kuid paraku ei jõudnud mees raudteed õigeaegselt ületada ja jäi rongile ette. Inimene hukkus kokkupõrke tagajärjel saadud vigastustesse sündmuskohal.

Nüüdseks on Kehra linna läbiv rongiliiklus taastunud mõlemal suunal ning ka autoliiklus on taas avatud nii Kehra kui Ülejõe ülesõidukohal.

Tuletame meelde, et enne raudtee ületamist peavad jalakäijad olema äärmiselt ettevaatlikud ja veenduma enda ohutuses, kuna rongil pole võimalik kiirelt peatuda. Raudteel liikuvale rongile teed andes on oluline seisma jääda ning oodata ära rongi möödumine.

Keskkriminaalpolitsei kahtlustab Narva poliitikut valimisvabaduse rikkumises

Neljapäeval, 26. märtsil esitas politsei 35-aastasele Narva volikogu liikmele kahtlustuse seoses võimaliku valimisvabaduse rikkumisega eelmise aasta kohaliku omavalituse valimistel.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Aivar Sepa sõnul jälgis politsei sügiseste valimiste ajal, et need mööduksid ausalt. „Me kogusime infot võimalike rikkumiste kohta ning veel sügisel tuvastasime, et Narvas võib olla valimisi ebaausalt mõjutatud. Esitasime aasta alguses kahtlustuse ühele vahendajale seoses võimaliku häälte ostuga ning jätkasime tõendite kogumist, et tuvastada ka poliitiku võimalik seos. Praeguseks kogutud tõendid andsid aluse kahtlustuse esitamiseks ka volikogu liikmele,” sõnas Sepp.

Kahtlustuse kohaselt mõjutas O. Jesseljunas oktoobris valimisnädalal inimesi andma hääle tema poolt. Esialgsetel andmetel kaasas ta kaks meest ja maksis neile, et nad ostaksid talle hääli. Üks meestest kaasas häälte ostmisessee omakorda veel ühe mehe.

Praeguseks on politsei tuvastanud vähemalt neli võimalikku häälte ostu. Politsei andmetel tasuti ühe hääle eest 10 eurot.

Tegemist on esialgse kahtlustusega ning politsei jätkab tõendite kogumist ja menetlustoiminguid.

Politsei palub inimestel, kellel on veel infot juhtunu kohta või kellele pakuti hääle eest raha, anda sellest teada kirjutades korruptsioonivihje@politsei.ee. Hääle ostmine on seaduse järgi karistatav. Kui aga inimene on andnud raha eest oma hääle, siis see ei ole rikkumine ja selle eest kedagi ei karistata.

Ootamatu avastus: Ukraina droonilöögid naftataristule on Kremli huvides, suurendades hüppeliselt Venemaa eelarvetulusid

Iga droon, mille Ukraina Venemaa naftaterminali pihta tulistab, on mõeldud Moskva sõja rahastamise vähendamiseks Ukrainas. Praegu aga teeb igaüks neist vastupidist.

Ukraina rünnakud Venemaa naftaekspordi infrastruktuurile on mõeldud Moskva ilma jätmiseks eelarvetulust, mis rahastab tema sõjamasinat. Loogika on lihtne: häirida eksporti, vähendada tulusid, piirata sõjategevust. Kiiev on selles osas selgesõnaline olnud: Ukraina ametnikud peavad rünnakuid naftaterminalidele järjekindlalt otseste löökidena Venemaa sõjakirstule, käsitledes iga barrelit, mida ei saa tarnida, rublana, mida ei saa kulutada rakettidele või mobilisatsioonile, vahendab Spectator.

Reuters kirjeldab selle häire ulatust selgelt – vähemalt 40 protsenti Venemaa toornafta ekspordivõimsusest, umbes 2 miljonit barrelit päevas, on praegu välja lülitatud. See on Ukraina droonirünnakute, Venemaalt Ungarisse naftat pumpava Družba torujuhtme väljalülitamise ja Euroopa vetes varitsevate naftatankerite varilaevastiku allasurumise tulemus.

Rünnakud on olnud täpsed ja kahjulikud. 22. märtsi öösel tabasid Ukraina droonid Venemaa suurimat Läänemere naftaterminali Primorskit, süüdates kütusehoidla ja sundides inimesi evakueerima. Kaks ööd hiljem tabati Ust-Lugat – mis töötleb umbes 700 000 barrelit päevas – Ukraina julgeolekuteenistuse kirjeldatud aasta suurima öise droonioperatsiooni käigus, süüdates selle mahutipargi põlema. Kõiki kolme Venemaa peamist läänepoolset ekspordisadamat on nüüdseks rünnatud mõne päeva jooksul.

Ja ometi on strateegias sügav viga, mille praegune globaalne tarnekeskkond muudab vältimatuks – ja millega Kiievi planeerijad ei pruugi olla täielikult arvestanud.

Venemaa viis oma naftaaktsiisi reformi lõpule 2024. aasta jaanuaris, kaotades ekspordi tollimaksud täielikult. Föderaalsed naftatulud voolavad nüüd peaaegu eranditult maavarade kaevandamise maksu ehk MET kaudu, mis arvutatakse hinna ja kaevandatud mahu korrutise põhjal – mitte eksporditud mahu põhjal. Venemaa riik saab tasu siis, kui nafta tuleb maapõuest välja, mitte siis, kui see riigist lahkub. Eelmisel aastal teenis see föderaaleelarvesse ligikaudu 108 miljardit dollarit – keskmiselt umbes 9 miljardit dollarit kuus – Uurali toornafta keskmise hinnaga 62–65 dollarit barreli kohta. Seda loeti halvaks aastaks; tulud langesid 2024. aastaga võrreldes 24 protsenti, kuna hinnad langesid ja sanktsioonid hammustasid.

Uurali toornaftaga ei kaubelda enam 65 dollari juures. Kuigi Hormuzi väin on Donald Trumpi sõja tõttu Iraaniga tõsiselt häiritud ja Pärsia lahe naftavarustus on järsult vähenenud, jäävad Venemaa eksporditeed läbi Läänemere ja Ida-Siberi-Vaikse ookeani torujuhtme Hiinasse täielikult mõjutamata. Seega ostjad, kes on meeleheitlikud tarnitavate barrelite järele, püüavad traditsioonilist Uurali allahindlust ära kasutada. Nafta hind on nüüd üle 100 dollari barreli kohta, mis tähendab, et märtsi keskmine hind, mille alusel naftaaktsiisi arvutatakse, on tõenäoliselt 85–90 dollarit barreli kohta – ligi 50 protsenti kõrgem veebruari keskmisest hinnast 56,50 dollarit.

Iga 10 dollari suurune Uurali toornafta hinnatõus lisab Venemaa igakuistele tuludele praeguste kaevandamismäärade juures umbes 1,5 miljardit dollarit. Keskmise hinnatõus peaks Venemaa föderaaleelarvesse ainuüksi märtsis tooma täiendavalt 4,5 miljardit dollarit – isegi eeldades ekspordimahtude vähenemist. Kui nafta hind püsib neli kuud kõrgel, nagu paljud energiaanalüütikud praegu baasstsenaariumina näevad, toob see eelarvesse lisatulu, mis vastab 0,8 protsendile Venemaa SKP-st.

Moskva ei tunne enam naftatulude puudujääki, vaid ootab tegelikult Kremli eelarvesse suuremat ülejääki, mistõttu on ta juba peatanud kavandatud muudatused oma eelarvereeglites, mis määravad, kui palju valitsuse kriisifondi pandud rahast tuleks kulutada. On võimalus, et nad kaaluvad ka kulude kärpimist.

Ukraina süvendab oma tegevusega tegelikult veelgi ülemaailmset naftapakkumise šokki, mis toob ebaproportsionaalselt suurt kasu Vene riigi eelarvele, mida Ukraina üritab kahandada. Tõsi, kui katkestus juhtub olema lühike, saab võimaliku hüppe tasandada nafta hinna keskmise kuu kohta. Isegi kui see on marginaalne, oleks maksustamisel kasutatav naftahind siiski kõrgem. Kannatavad tarbijad kogu maailmas, kes maksavad rekordilisi kütusehindu, ja Venemaa naftaettevõtted, kes on pigistatud kõrgete kaevandamismaksude ja piiratud eksporditulude vahel – kuid mitte Kreml. Strateegia oli mõistlik, kui nafta maksis 65 dollarit barreli kohta. 110 dollari juures läheb aritmeetika teistpidi.

Sõja ülevaade: 1493. päev – vene sadamad said uue löögi

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 27. märts 2026:

edenemisi kummaltki poolelt ning venemaa Läänemere sadamad uue löögi said.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Kolmas öö järjest.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: vene poole sillapead vähendati.

5. Kupjansk-Kreminna: pisu on Ukraina omad edenenud..

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: soldatid jõudsid Kostjantõnivka pearistmikuni.

8. Donetsk: osa Hrõshõne asulast on uuesti Ukraina kontrolli all.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. putin teavitas oligarhe oma plaanidest sõda jätkata ja nõudis, et nad eelarvesse vabatahtlikult panustaksid.

12. vene arstid on massiliselt protesteerinud Maxi kasutuselevõtu vastu tervishoidu.

13. venemaa siseministeerium ähvardas TikTokis reklaamitud internetikaitse meeleavaldustel osalemise eest vahistamisega.

14. venemaal on väetisepuudus.

15. Lühiuudised

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 150 lahingukokkupõrget. Keskmine surve ikka Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huljaipole kandis ning mujal pigem aktiivsuse langus. Pisu mures Kostjantõnivka suuna suundumuste pärast.

Eile viis vaenlane läbi 68 õhurünnakut, heites alla 227 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9190 kamikaze-drooni ja sooritas 3906 kaudtulelasku, sealhulgas 98 mitmetelt raketiheitjatelt. Senine tapjadroonide suur arv ei näita vähenemise märke. Küll tõi kaasa tõusnud kaudtulelöökide arv kaasa ka nende endi suurema tabamise ning tugevalt tõusis uuesti muu tagalatoetuselemendi tabamine.

Kohati on näha, et rünnakule saadetavata soomust suudetakse nutikamalt katta kõigega, mis annavad droonide eest suurema kaitse ning seetõttu tõstavad soomuse eluiga ehk siis droonide kulu soomuse hävitamiseks tõuseb.

1. 27. märtsi öösel tegi vene okupatsiooniarmee Harkivi Kiievi linnaosas asuvale 9 korruselisele kortermajale raketirünnaku, milles sai vigastada kaheksa inimest.

venemaa rünnakute tagajärjel Hersoni ja Zaporižja oblastis 26. märtsil hukkus üks inimene ja neli said vigastada.

Viimase 24 tunni jooksul on venemaa väed korraldanud Zaporižja oblastis 42 asulale 971 õhurünnakut. Täpsemalt viisid okupandid läbi 17 õhurünnakut, 717 droonirünnakut, neli MLRS-rünnakut ja 233 suurtükirünnakut.

Politsei sai 110 teadet taristu, elumajade, sõidukite ja kõrvalhoonete kahjustustest.

Samal ajal sattusid venemaa rünnaku alla kümned Hersoni oblasti asulad, sealhulgas Herson, Antonivka, Komõšani, Prõdniprovske ja Belozerka.

2. Reuters teatas kahele tööstusallikale viidates, et Leningradi oblastis asuv Kirishinefteorgsintez (Kinef) naftatöötlemistehas peatas 26. märtsi öösel droonirünnaku tõttu naftatöötlemise. Rafineerimistehases, mille tootmisvõimsus on kuni 20 miljonit tonni aastas ja mis on venemaa suuruselt teine naftatöötlemistehas, puhkes tulekahju, kahjustades mõlemat peamist üksust, AVT-4 ja AVT-6. Nende taastamise ajakava on Reutersi allikate sõnul endiselt ebaselge.

Surguneftegazile kuuluv rafineerimistehas sai sel nädalal teiseks venemaa rafineerimistehaseks, mis suleti. 21. märtsil lõpetas Rosnefti Saratovi rafineerimistehas nafta vastuvõtmise pärast seda, kui droonirünnak pani paigal selle ainsa peamise töötlemisüksuse. Reutersi allikate sõnul peaksid rafineerimistehase remonttööd kestma umbes nädala, teatasid Reutersile varem.

Rünnak Kinefile järgnes rea rünnakutele venemaa suurimatele naftasadamatele Läänemerel – Primorskile ja Ust-Lugale. Neid tabati 23. ja 25. märtsil. Reutersi allikate sõnul peatasid mõlemad sadamad naftasaadetised, mis tähistab Venemaa lähiajaloo suurimat naftaekspordi kriisi. Ligikaudu 40% naftaekspordi mahust ehk 2 miljonit barrelit päevas oli halvatud.

Tulekahju Primorskis, mis ekspordib päevas umbes miljon barrelit naftat, kestis kolm päeva ja kustutati alles 26. märtsil. Ust-Luga sadam jätkas põlemist ka neljapäeval: viis kütteõli ja gaasikondensaadi mahutit süttisid samaaegselt, teatasid piirkonna hädaabiteenistuste allikad Astrale. Samuti said kahjustada kolm kaid, pumpla, kolm sadamas sildunud tankerit ja Novateki gaasikompleksi taristu.

Täna öösel saabusid esimesed teated, et Ukraina droonid on taas tabanud Ust-Lugat, Primorski ja võimalik, et ka Võssotski Leningradi oblastis. Piirkonnas on teatatud paljudest plahvatustest.

Teatatakse tulekahjust Võssotski lähedal Viiburi lähedal Lukoil-2 depoo lähedal.

Leningradi oblastis Ust-Lugas teatati uutest rünnakutest. Eile õhtul ründasid Ukraina droonid sealseid naftatöötlemistehasi, tekitades tõsist kahju. Kohalikud elanikud teatavad, et sadam on taas leekides. Videosid suurtest tulekahjudest juba ringleb.

Ukraina droonid ründasid venemaal Smolenski lennundustehast.

Tšerepovets (venemaa, Vologda oblast): Kohalike teadete kohaselt on rünnatud Apatit JSC-d (mis kuulub PhosAgro Grupi Tšerepovetsi keemiaklastrisse). See on Euroopa suurim fosfaatväetiste, fosforhappe ja väävelhappe tootja ning üks Venemaa juhtivaid NPK-väetiste tootjaid.

Mustal merel Bosporuse lähedal rünnati sanktsioonide all olevat naftatankerit ALTURA, mis kuulub venemaa nn varilaevastikku. Laev oli lahkunud venemaalt 140 000 tonni naftaga. Esialgsete teadete kohaselt said kahjustada tekk ja sild ning vesi hakkas masinaruumi sisenema.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: vene väed ründasid Harkivi oblastis Vovtšanskis Ukraina positsiooni Tornado-S raketiga. See löök annab aimu, et vene poole sillapea Vovtša jõe lõunakaldal võib olla oluliselt vähenenud.

5. Kupjansk-Kreminna: sektori lõunaserval Zakitne juures on Ukraina omad suutnud Donetsi jõe idakaldal võtta oma kontrolli alla mitmed uued possad. See on pisu üllatuslik. Kahjuks pole need (vähemalt osa) neist possadest hästi kindlustatud ja vene droonidele suht lihtne saak. Suuremat survet Siverski poole Ukraina omadelt siiski ei oota.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: soldatid jõudsid Kostjantõnivka pearistmikuni.

Ukraina omade reidid jätkusid ka Kostjantõnivka linnast väljas pool ja on vist tekitanud siingi lõigus vene poolel segadust tuvastamaks, kes on kes hallis alas.

Kahjuks olid eilseks suutnud vene soldatid luua mitu eesmist possat linna suure pearistmiku juures ning neid droonidega töödeldi. Jooksvat seisu ei tea.

Infokilde tuleb ka mujalt linnas, kus linna jõudnud soldateid droonidega rünnatakse. Tundub, et Ukraina omad on vähendanud enda isikkoosseisu linnas vähendamaks nende kaotusi (linn on väga tihedas lennuväe, kaudtuleüksuste ja droonioperaatorite töötluses), mis toob kaasa vene soldatite linnas kaugemale jõudmise. Seniks, kuni suudetakse nad jooskvalt likvideerida, on ok aga risk linna kaotamiseks on pisu tõusnud.

8. Donetsk: Pokrovskist loodes Hrõshõne asulas on Ukraina omad saanud tagasi kontrolli vähemalt poole asula üle.

9. Lõunarinne: vist muutusteta. Hallis alas mõlema poole aktiivsust jagub ning iga soldati või soomuki jõudmine kuhu iganes veel rindejoone muutusi ei too, sest eluiga uuel possal ei kipu pikk olema ja sama mure ka Ukraina omadel.

10. Herson: muutusteta.

11. 26. märtsil pärast venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) kongressi toimunud kinnisel kohtumisel oligarhidega teatas putin oma kavatsusest jätkata sõda Ukraina vastu ja kutsus suurettevõtteid üles eelarvesse vabatahtlikult annetusi tegema. Sellest teatas väljaanne Bell, viidates vestlusega tuttavatele allikatele. „Nad ütlesid, et me võitleme,” meenutas üks allikas putini märkusi. „me läheme Donbassi piiridele,” lisas teine.

Mõned ärimehed vastasid palvele otse kohtumisel. suleiman kerimov lubas Belli allikate sõnul panustada 100 miljardit rubla (1 miljard eurot). Algatust toetas vähemalt üks teine kohtumisel osalenud silmapaistev ärimees, kuigi ta ei avaldanud oma annetuse suurust. Ühe väljaande allika sõnul tuli idee äri raputada sel riigi jaoks raskel ajal Rosnefti tegevjuhilt igor setšinilt, kes kirjeldas seda putinile päev varem saadetud kirjas, pakkudes välja sõjaliste võlakirjade emiteerimise rahastamise mehhanismina.

Oligarhide poole pöördumine tuleb rekordilise eelarvepuudujäägi ja kiiresti kasvavate sõjakulude keskel. Gaidari Instituudi andmetel võib eelarvepuudujääk 2026. aasta lõpuks olla kaks korda suurem kui rahandusministeeriumi prognoositud 3,8 triljonit rubla. Riigikassa tulud jäävad 3 triljonit rubla alla planeeritud 40,2 triljonile, samas kui kulud seevastu suurenevad ligikaudu 1 triljoni võrra. Lisaks oli Alfa Panga hinnangul veebruari lõpuks puudujääk juba 3,2 triljoni rublani, lähenedes aastaplaanile.

Saksamaa Föderaalse Luureteenistuse (BND) andmetel oli venemaa föderaaleelarve tegelik puudujääk 2025. aastal 8,01 triljonit rubla, võrreldes ametliku 5,65 triljoniga. Moskva püüab varjata valulikke kaotusi ilustatud numbritega, samal ajal kui peaaegu kõik majandussektorid langevad, selgub Saksa luure pressiteatest.

Samal ajal on sõjalised kulutused endiselt suurim kuluartikkel. 2026. aastal on riigikaitseks eraldatud 12,9 triljonit rubla – 29,3% kõigist eelarvekulutustest, mis võrdub 248,6 miljardi rublaga nädalas. See summa ületab venemaa Föderatsiooni 62 subjekti aastaeelarveid. Koos julgeolekusektori kulutustega ulatuvad kulutused 17 triljoni rublani – see on eelarve suurim osa.

„venemaa majandus on jõudnud surmatsooni,” kirjutab Berliini Carnegie venemaa Euraasia keskuse teadur Alexandra Prokopenko, võrreldes olukorda kõrgusega üle 8000 meetri, kus keha tarbib end kiiremini, kui suudab taastuda.

„Aasta algusest on möödas vaid kaks kuud ja eelarve on juba tükkideks löödud,” märgib Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse (CEPA) vanemteadur Alexander Kolyandr. Ta usub, et nii kõrgete sõjaliste kulutuste säilitamine viib juba niigi stagneeruva tsiviilmajanduse rahastamise katkestamiseni.

12. Valdav enamus venemaa arste on avalikult vastu võtnud riikliku sõnumsiderakenduse Max kasutuselevõtu tervishoiusüsteemis. Portaali vene Föderatsiooni Arstid läbiviidud uuringu kohaselt, mille tulemused on Forbesile kättesaadavad, ei toeta 70% vastanutest rakenduse kasutamist meditsiinivaldkonnas. Veel 22% usub, et Max võib olla kasulik, kuid vajab märkimisväärset täiustamist. Ainult 1% vastanutest avaldas rakendusele heakskiitu.

Uuring viidi läbi venemaa ühiskonnas Maxi aktiivse propageerimise taustal. Täpsemalt avaldatakse venelastele survet Gosuslugi veebisaidi kaudu, ülikoolide tudengitele ähvardatakse eksamitel läbi kukkuda, koduvestlustes ja õppeasutuste vestlustes sunnitakse Maxi kasutama ning alates 2025. aasta septembrist on rakendus kohustuslik eelinstallimine kõigile venemaal müüdavatele seadmetele. 2026. aasta alguses koostas tervishoiuministeerium plaani Maxi kasutuselevõtuks tervishoiusüsteemis ja 2025. aasta lõpus volitas ministeerium arste haiguslehtede andmeid sõnumsiderakenduse kaudu tühistama. Praktikas on see soovitus aga, nagu uuring näitas, paljudes organisatsioonides muutunud direktiiviks.

699 küsitletud arstist kinnitas 39%, et juhtkond plaanib Maxi kaudu haiguslehe sulgemise funktsiooni rakendada. Lisaks seisab 53% vastanutest silmitsi kohustusliku nõudega paigaldada tööl sõnumitooja, veel 27% märkis, et selle kasutamine on soovitatav, kuid jääb vabatahtlikuks, ja ainult 20% teatas, et nende tööandja selliseid nõudeid ei kehtesta.

Meditsiiniadvokaat ja arstiabi kvaliteedi ekspert Ivan Petšerei nimetas Maxi kohustuslikku rakendamist selgeks ja ühemõtteliseks liialduseks. Meditsiinis tehisintellekti arendajate ja kasutajate ühingu Riiklik meditsiiniteadmiste baas projektitegevuste direktor Andrei Almazov märkis, et Maxi sobivuse küsimus tugineb põhimõttelisemale probleemile: terviklike meditsiiniliste andmete puudumisele. Tema sõnul toimub juurdepääs neile andmetele peamiselt piirkondlike süsteemide kaudu ja need on sageli puudulikud.

Eksperdid nimetavad Maxi nuhkvaraks. Internetikaitseühingu juht Mihhail Klimarev juhib tähelepanu sellele, et sõnumirakenduse privaatsuspoliitika sätestab selgesõnaliselt, et see edastab andmeid taotluse korral FSB-le, siseministeeriumile, föderaalsele maksuteenistusele ja venemaa Pangale. GitHubi teadlased avastasid pärast rakenduse analüüsimist, et see jälgib geograafilist asukohta, installitud programme ning suudab salvestada ka sisestatud heli, videot ja teksti.

13. Vassili Kuzmitšenok: Mosscow Times

venemaa siseministeerium hoiatas võimalike vahistamiste ja karistuste eest interneti kaitsmise protestidel osalemise eest, mille üleskutseid levitatakse TikToki ja muu sotsiaalmeedia vahendusel. Ministeerium teatas, et veebis ilmuvad üha enam sõnumid, mis kutsuvad inimesi üles 27.–29. märtsil loata üritustele tänavatele tulema.

Ministeeriumide pressiteenistus rõhutas, et sellistel protestidel osalemine ja teiste, sealhulgas alaealiste kaasamine võib kaasa tuua haldus- ja kriminaalvastutuse. Ministeerium lisas, et sellised üritused surutakse viivitamatult maha ning nende osalejad ja korraldajad peetakse kinni.

Samuti öeldi, et materjalide levitamist, mis kutsuvad üles ebaseaduslikule käitumisele või valitsusasutuste töö kohta valeinfo levitamisele, võib pidada katseks ühiskonda destabiliseerida. Siseministeerium kutsus kodanikke üles sellistele üleskutsetele mitte reageerima, vältima kavandatud protestide toimumiskohti ja jälgima alaealiste käitumist internetis.

Seda tausta arvestades määras Moskva kohus tudengid Maksim Heifetsi ja Nikita Ulanovi 15 päevaks vahi alla, teatab Mediazona. Noortele meestele esitati süüdistus politseinikule kuuletumata jätmises, väites, et nad osalesid Bolotnaja väljakul toimunud loata interneti blokeerimise vastases protestis. Eelmisel nädalal pidas politsei kinni 19-aastase Sofia Tšepiku, grupi Scarlet Swan administraatori, kuid pärast vestlust vabastati ta hoiatusega seaduse rikkumise lubamatuse kohta, teatas SotaVision. Teine administraator, 20-aastane Stepan Razin kutsuti prokuratuuri.

Märtsi keskel levisid TikTokis varjatud üleskutsed osaleda interneti blokeerimise vastases protestis. Näiteks teatasid kasutajad oma rahakottide kaotamisest, mida nad otsisid 29. märtsil kohtades, kus plaaniti meeleavaldusi. Paljudes videotes oli näha seni tundmatu grupi Scarlet Swan logo, mis lõi samanimelise kanali ja Telegrami vestluse nimega Rally 29.03. Korraldajad teatasid, et nad olid esitanud taotlusi meeleavalduste korraldamiseks Moskvas ja Peterburis, kuid võimud lükkasid need tagasi, viidates COVID-piirangutele. Scarlet Swani aktivistide sõnul kiideti meeleavaldused Penzas ja Muromis siiski heaks.

Ka Boriss Nadeždini presidendikampaania endine juht, poliitik Dmitri Kisseljov teatas plaanist korraldada 29. märtsil enam kui 20 venemaa linnas rida meeleavaldusi interneti blokeerimise vastu. Nadeždin ise teatas, et Moskva oblasti võimud keeldusid talle meeleavalduse korraldamiseks loa andmisest. Ta väitis, et esitas arvukalt taotlusi, kuid üritust ei lubatud üheski linnas. „Kõik vastused on samad – ja need tunduvad pilkamisena: sina ei saa, sest sul on COVID. Aga teised (samas kohas ja ajal) saavad,” ütles ta. 7×7 andmetel on aktivistid esitanud meeleavalduste taotlusi vähemalt 28 linnas 17 piirkonnas.

Alates 2025. aastast on võimud suurendanud mobiilse interneti ja sõnumsiderakenduste blokeerimist. Projekti „Na Svjazi” (Ühenduses) andmetel piiratakse internetiühendust regulaarselt enam kui 60 piirkonnas ning lubatud ressursside „valged nimekirjad” on juba rakendatud 72 piirkonnas. 2025. aasta lõpuks oli venemaast saanud internetiühenduse sulgemiste arvu poolest maailma liider – 37 166 tundi, mis mõjutas 146 miljonit inimest, vastavalt Top10VPN-ile.

5. märtsil 2026 algas Moskvas ulatuslik blokeerimine, sarnaseid meetmeid kuulutati hiljem välja ka Moskva piirkonnas ja Peterburis. kreml omistab piirangute vajaduse „Ukrainast lähtuvatele keerukatele rünnakutele” ja kutsub üles valmistuma pikemateks katkestusteks. venemaa riigiduuma infopoliitika komitee juht sergei bojarski nimetas regulaarseid internetiühenduse sulgemisi „uueks normaalsuseks”.

14. venemaal on tekkinud väetiste puudus seoses kodumaiste toodete ülemaailmse nõudluse suurenemisega Hormuzi väina sulgemise ja eksporditollimaksude kaotamise tõttu. Põllumehed on pöördunud venemaa põllumajandusministri oksana luti poole, et kurta oma suutmatuse üle hankida vajalikke külvimaterjale puuduse ja kõrgete hindade tõttu, teatab Izvestija. „Väetiste hind siseturul on järsult tõusnud, saavutades rekordtaseme, ja paljudest toodetest on puudus,” seisab Põllumajandustootjate Rahvapõllumeeste Assotsiatsiooni juhi Oleg Sirota allkirjastatud kirjas. Põllumehed hindavad, et väetiste hindade keskmine tõus aasta algusest on ületanud 30%.

Tööstuse esindajad arutasid praegust olukorda selle nädala alguses Kazanis toimunud Ülevenemaalisel Põllumeeste Kongressil. „Üks teemadest oli väetiste hindade tõus, aga ka nende, sealhulgas ammooniumnitraadi puudus – seda lihtsalt ei eksisteeri,” ütles venemaa Föderatsiooni Talupidajate Kodumajapidamiste ja Põllumajandusühistute Assotsiatsiooni (AKKOR) asepresident Olga Bašmatšnikova. lutile saadetud kirjas öeldi, et olukorra halvenemise üheks peamiseks põhjuseks oli väetisetootjate eksporditollimaksude kaotamine alates 1. jaanuarist 2025.

Tollimaksud kehtisid alates 2023. aasta septembrist, et kaitsta siseturgu hinnatõusu eest ning säilitada tasakaal sisenõudluse ja ekspordi vahel. Ühing kutsus üles võtma meetmeid hindade alandamiseks ja stabiliseerimiseks, sealhulgas mineraalväetiste ekspordi piiramiseks. Põllumehed rõhutasid, et puudus võib viia põllumajandustoodangu olulise languseni.

Ühingu juhatuse aseesimehe Babken Ispirjani sõnul on väetiste kättesaadavus hinnakaitse kadumise tõttu jõudnud kriitilisse punkti. „Kui siseturu tarned muutuvad ekspordilepingute kõrval teisejärguliseks, satuvad põllumajandusettevõtted ebavõrdsesse olukorda,” ütles ta. Valitsuse tegevusetus mitte ainult ei häiri külvihooaega, vaid sunnib ka põllumehi ostma väetisi spekulatiivsete hindadega, teatas Ispirjan.

Põllumehed ei saa valitsuse meetmete tõttu põllumajandustoodete hindade piiramiseks hüppeliselt tõusnud väetisehindu oma kaupade lõpphinnale üle kanda. Nende kasutamise vähendamine on samuti võimatu, kuna see ähvardab muuhulgas tootjate kasumlikkuse kaotuse ja pankroti ohtu, seisab kirjas.

Teisipäeval teatas Põllumajandusministeerium ammooniumnitraadi ekspordi piirangutest 21. märtsist kuni 21. aprillini, et tagada kevadine põllutöö. See võimaldab põllumeestele külviperioodil esmajärjekorras nõutud väetisi pakkuda, teatas amet. Samuti öeldi, et ametivõimude vastuvõetud toetusmeetmete kogum tagab stabiilse turuolukorra ja väetiste täieliku kättesaadavuse.

Samal ajal arutab amet Izvestija tööstusametiühingu allika sõnul põllumeestega võimalust kehtestada kuuajaline ekspordikeeld muudele lisanditele peale nitraadi.

15. Lühiuudised

Rootsis korraldas politsei läbiotsimisi Sundsvallis asuvas alumiiniumisulatustehases Kubalis, mida kontrollib oleg deripaska asutatud venemaa alumiiniumifirma Rusal. SVT teatel on ettevõtte kaks tippjuhti kinni peetud tõsiste sanktsioonide rikkumiste kahtlusega. Nad on kahtluse staatuses, mis tähendab, et uurijatel on tõendeid võimaliku seotuse kohta kuriteoga, kuid süüdistuse esitamiseks pole veel piisavalt tõendeid. Rootsi seaduste kohaselt on sanktsioonide rikkumine kriminaalkuritegu ja suurte summade või kahesuguse kasutusega kaupade puhul võib selle eest karistada rahatrahvi või vangistusega.

Ukraina ja Saudi Araabia peaksid president Zelenski visiidi ajal allkirjastama julgeolekukoostöö lepingu. Väidetavalt sisaldab leping õhuruumi kaitse ja laiema kaitsekoostöö elemente kahe riigi vahel.

NATO Euroopa vägede ülemjuhataja, kindral Christopher G. Cavoli ütles, et Ukraina meeskonnad opereerisid Patriot õhutõrjesüsteeme isegi paremini kui ameeriklased, nimetades seda suureks edusammuks. Ta lisas, et USA väed õpivad nüüd Ukraina lahingukogemustest.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Klassiruumist riigimetsa: RMK võimaldab kuni 5000 lapsel metsakasvatustööga tutvuda 

Riigimetsa Majandamise Keskus korraldab kevadise istutusperioodi ajal kaheteistkümnes Eestimaa paigas koolinoortele ja eelkooliealistele metsateadlikkust tõstva programmi, mille ühe osana saab kuni 5000 last oma käega istutada ja uut metsapõlve rajada.

RMK loodusteadlikkuse spetsialisti Liina Karrofeldti sõnul on metsakasvatustööga oodatud tutvuma nii vanemate rühmade lasteaialapsed kui ka igas vanuseastmes kooliõpilased.

„Koos metsakasvatajatega on planeeritud ligi 76 000 metsataimega uuendada 30 hektarit, et lapsed saaksid kogeda ja tunda ennast metsakasvatajatena ning panna ise kasvama uus ja elujõuline metsapõlv,” selgitas Karrofeldt.

„Lisaks sellele, et lapsed saavad ise metsa istutada, räägime lastele ka kõigest sellest, mida metsamehed teevad metsa kasvatamise nimel – kuidas varutakse seemet ja kasvatatakse metsataimi, mille järgi valitakse sobiv puuliik ja viis metsa uuendamiseks, milliseid töid tehakse selleks, et väiksed puud suureks saaks sirguda,” lisas ta.

„Istutame, kasvatame, väärindame on märksõnadeks – ehk me räägime ka seda, mis eesmärki hoolega kasvatud mets lõpuks puidu kasutusvõimalustena täidab,” täpsustas Karrofeldt.

Igal päeval oma sihtrühm

Et jõukohased teadmised saaksid edasi antud ja töö vastavalt võimetele hästi tehtud, on metsapäevad jaotatud vanuserühmade järgi:algklassidele, põhikoolile ja gümnaasiumile või koolieelikutele. See tähendab, et ühel ja samal kuupäeval erinevates kohtades toimub istutuspäev just kindlale sihtrühmale.

Metsapäeva programm on haridusasutustele tasuta, lisaks kompenseerib RMK kuni 150 euro ulatuses bussisõidukulusid transpordiks lasteaia või kooli ja istutuskoha vahel.

Võimaluse metsapäeva programmist osa saada ja metsa istutada saab ligemale 5000 last. Tegemist on eriprogrammiga, mille toimumisse andis möödunud jõuludel panuse igaüks, kes riigimetsast pühadeks kuusepuu koju tõi. Kuusemüügist saadud tulu suunab RMK koolide ja lasteaedade metsaistutuspäeva korraldamiseks ja transpordi kompenseerimiseks.

Lastele suunatud RMK metsapäevi on kokku kuus ja need toimuvad 13. maist 22. maini kaheteistkümnes Eestimaa paigas, sh suursaartel. Registreerimine haridusasutustele algas reede hommikul RMK kodulehel.

Täiskasvanud metsasõpru oodatakse 15. mail

Ainult täiskasvanutele, töökollektiividele või sõpruskondadele mõeldud pika traditsiooniga RMK metsapäevast saab tänavu osa võtta kuni 500 metsasõpra. 15. mail kogunetakse Harjumaale, Uuri külla ja istutatakse üheskoos ca 30 000 mändi.

Kokku uuendatakse riigimetsa tänavu ca 8600 hektaril ja selleks istutatakse ca 19 miljonit taime.

Rohkem infot metsapäeva kohta: RMK metsapäev » Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Statistikaamet: Eesti inimesed reisisid eelmisel aastal varasemast vähem

Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2025. aastal 1,5 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on 3% vähem kui 2024. aastal. Ööbimisega sisereise tehti ligi 3,1 miljonit ehk 12% vähem kui aasta varem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk ütles, et kuigi Eesti elanike reisimine pandeemiajärgsetel aastatel elavnes, oli see 2025. aastal taas tagasihoidlikum. „Mullu tehti ööbimisega sisereise endiselt üle kahe korra rohkem kui välisreise. Võrreldes 2024. aastaga vähenes sisereiside arv kõigis kvartalites. Välisreiside arv kahanes esimesed kolm kvartalit, kuid hakkas neljandas kvartalis taas kasvama,” tõdes Pukk ja lisas, et Tallinna lennujaama andmetele tuginedes võib eeldada, et põhjuseks on märgatav tšarterreiside kasv.

Enam kui pooled olid puhkusereisid

Peamiste sihtkohtadena külastati möödunud aastal Euroopa Liidu (EL-i) riike, kuhu reisiti aasta jooksul 1,1 miljonil korral (72% ööbimisega välisreisidest). „Populaarseimad välisreiside reisisihtkohad olid jätkuvalt Soome (11%), Läti (10%) ja Hispaania (8%). EL-i välistest riikidest reisiti enim Türki (6%),“ rääkis juhtivanalüütik. Vähem reisiti möödunud aastal näiteks Itaaliasse, Rootsi ja Leetu.

„Eesti-siseste sihtkohtadena eelistati Harju (sh Tallinn), Tartu ja Pärnu maakonda. Neile järgnesid populaarsuselt Ida-Viru ja Saare maakond ning Lääne, Lääne-Viru ja Viljandi maakond,“ lausus ta.

Eelmisel aastal moodustasid rohkem kui poole kõikidest reisidest puhkusereisid. Puhkuse eesmärgil tehti 54% sisereisidest ja 64% välisreisidest. Tööreisid moodustasid sisereisidest 13% ja välisreisidest 19%. Ülejäänud reisid tehti mõnel isiklikul põhjusel, näiteks sooviga külastada tuttavaid või sugulasi.

„Ööbimisega sisereisid on enamasti lühikesed ja kestavad vaid paar päeva, välisreise tehakse aga pikemaid. Sisereisidest 91% kestsid 1–3 ööd ja vaid 9% reisidest olid neist pikemad. Välisreisidel oli 1–3 ööd kestvaid reise 37% ja 4–7 ööd kestvaid reise 39%,“ selgitas Pukk. Üle 7 öö kestvaid reise oli täpselt sama palju nagu 2024. aastal ehk 24%.

Välisreisidele kulutati varasemast enam

Mullu peatuti välisreisidel peamiselt tasulistes majutuskohtades (79% ehk 7,5 miljonit ööbimist), millest omakorda hotellides või hotellilaadsetes majutuskohtades peatuti 4,9 miljonit ööd ja muudes tasulistes majutuskohtades ligi 2,5 miljonit ööd. Tasuta ööbimisi oli välisreisidel ligi 2 miljonit ja sel juhul peatuti peamiselt tuttavate või sugulaste juures.

Pukk selgitas, et Eesti-sisestel reisidel kasutavad inimesed rohkem tasuta majutuse võimalusi, ööbides tuttavate või sugulaste juures, aga ka endale kuuluvates puhkekohtades. Tasuta ööbimisi oli sisereisidel eelmisel aastal ligi 3,6 miljonit ehk need moodustasid 58% ööbimistest. Tasulisi majutusvõimalusi kasutati sisereisidel 2,6 miljonil ööbimisel, millest 1,6 miljonit olid hotellides või hotellilaadsetes majutuskohtades.

Ööbimisega välisreisi keskmine kulu on viimastel aastatel olnud üle 1000 euro. Ühele ööbimisega välisreisile kulutati 2025. aastal keskmiselt 1118 eurot, mida on aasta varasemast 1% rohkem. Sisereisile kulutati möödunud aastal 163 eurot, mida on aasta varasemast 12% vähem. „Sisereiside kulutused on vähenenud ilmselt seetõttu, et hoitakse rohkem kokku ja otsitakse reisimiseks soodsamaid võimalusi,” tõdes Pukk. Ööbimisega välisreisidel moodustasid hinnanguliselt kulutused transpordile 36% ja majutusele 30%. Kulutustest 21% tehti söökidele ja jookidele kohvikutes ning restoranides, 13% läks muudele kulutustele, nagu näiteks meelelahutus ja erinevad ostud. Ööbimisega sisereisidel moodustasid kulutused transpordile 25% ja majutusele 30%. Kulutustest 29% tehti söökidele ja jookidele kohvikutes ning restoranides ning 15% läks muudele kulutustele, näiteks meelelahutusele või ostudele.

Tartu Ülikooli teadlased avastasid uue geeni, mis põhjustab loote väärarenguid 

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna inimese geneetika töörühm tuvastas geeni, mille defekt võib põhjustada lootel südame väärarendeid.
MGRN1 geeni pole varem seostatud inimese varajase arengu ega ühegi haigusega. Avastus aitab arstidel tulevikus sarnaste juhtumite korral haigust paremini tuvastada ning parandada peredele pakutavat nõustamist ja ravi.
Avastus sündis ühe Eesti pere geneetilise uurimise käigus. Peres oli olnud kaks rasedust, mis katkestati pärast seda, kui ultraheliuuringul tuvastati loodetel tõsised arenguhäired. Patoloogiline uuring tõi mõlemal lootel esile südame väärarendid ja ühel juhul ka siseorganite vale paiknemise.
Samas kasvas peres juba kaks tervet last. Nii jõudiski pere geneetiline materjal Tartu Ülikooli inimese geneetika lektori Laura Kasaku töölauale.
„Kliinilises praktikas oli loodetele ja vanematele tehtud geneetilisi teste, kuid need ei näidanud midagi eriskummalist. See on ka ootuspärane, sest uuriti juba teadaolevaid seoseid,” selgitas Kasak. „Seega hakkasime väärarengute põhjust mujalt otsima.”
Kuna mõlemad vanemad olid terved, ent loodetel esinesid sarnase pildiga väärarengud, kahtlustas Kasak, et tegu võib olla autosoom-retsessiivselt päranduva geneetilise muutusega. See tähendab, et haigus avaldub ainult siis, kui laps pärib kummaltki vanemalt vigase geenivariandi.
Analüüsis ilmneski, et mõlemad vanemad kannavad haruldast retsessiivset MGRN1 geeni, mida pole seni põhjalikult uuritud, sest inimestel ei ole seda seostatud ühegi kindla haigusega. „Veelgi haruldasem on see, et kaks sama variandi kandjat kokku saavad,” tõdes Kasak.
Teadlaste teooriat toetas pere tervete laste testimine: ühelgi neist polnud kahte vigast geeni. Lisakinnitust andsid ka hiiremudelite uuringud, mis näitasid, et vigane MGRN1 geen põhjustab närilistel sarnaseid väärarenguid ja raseduse katkemist.
Leid tekitas teadlastes kahetisi tundeid. „Ühelt poolt on väga raske, sest tunned perele kaasa ja mõtled, kui ebaõiglane on selline juhus. Teisalt rõõmustad teadusliku avastuse üle, mis aitab ehk tulevikus sarnaseid olukordi varakult ära tunda,” tõdes Kasak.
Kasaku sõnul tuleks geeni kindlasti edasi uurida ja teha lisakatseid. Kõigepealt on vajalik aga avastust teaduskogukonnaga jagada, et ka teised oskaksid seost märgata ja sellest tulenevaid võimalusi edasi arendada.
Uut leidu käsitlev artikkel „MGRN1 is linked to recessive heart and laterality defects: the first genotype-phenotype report in humans” avaldati rahvusvahelises teadusajakirjas Journal of Medical Genetics. 

Valgas sai 12-aastane poiss autolt löögi ja pöördus haiglasse

Neljapäeval, 26. märtsil kella 16.10 ajal toimus liiklusõnnetus Valgas J.Kuperjanovi tänav 24 juures.

Reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 12-aastane poiss sai löögi sõiduautolt Toyota, mida juhtis hetkel teadmata isik.

Kannatanu pöördus iseseisvalt haiglasse.

Hispaanias aidatakse vabasurma 25-aastane tüdruk

Hispaanias aidatakse täna neljapäeval, 26. märtsil vabasurma 25-aastane Noelia Castillo. Ta elas üle grupivägistamise, pärast seda üritas end tappa, aga see ebaõnnestus.

Noelia elas 2022. aastal riiklikus riskirühma kuuluvate noorte keskuses üle grupivägistamise. Pärast seda üritas ta enesetappu sooritada, hüpates viienda korruse aknast alla. Ta jäi ellu, kuid sai pöördumatu seljaaju vigastuse.

Ta on vööst allapoole halvatud, kannatab tugeva valu ja uriinipidamatuse all. Aja jooksul halvenes tema vaimne tervis märkimisväärselt: depressioon, obsessiiv-kompulsiivne häire ja bipolaarne isiksusehäire – häirete kombinatsioon, mis vastab 70-protsendilisele töövõimetusele.

Viimased kolm aastat taotles ta eutanaasia luba. Tema isa üritas oma tütart ümber veenda, kuid hiljuti andis Hispaania ülemkohus rohelise tule.

Täna saab ta surmava doosi. Tüdruku sõnul on ta juba valinud kleidi, milles ta sureb.

Mõnede teadete kohaselt pole tema vägistajaid karistatud.

Inimesed üle kogu maailma kogunesid Barcelonasse, et proovida protseduuri peatada. Samuti korraldatakse tüdruku toetuseks proteste.

Peaminister Michal: Ust-Luga ja Primorski rünnakud on võtnud pea pool venelaste naftatulust

Neljapäeval Helsingis toimunud Ühendekspeditsioonivägede (JEF) riikide tippkohtumisel kinnitasid liikmesriigid jätkuvat pühendumust Ukraina toetamisele, Venemaa survestamisele ning Euroopa julgeoleku tugevdamisele, Läänemerest Arktikani.

Tänasel JEF tippkohtumisel oli tähelepanu all jätkuv toetus ja koostöö tihendamine Ukrainaga. „Ukraina aitamine on kahesuunaline tänav. Meie toetame neid raha ja relvadega. Nemad omalt poolt toetavad maailma kõige uuema tehnoloogiaga droonivastases võitluses ja seda on praegusel ajal väga vaja,” ütles peaminister Kristen Michal.

„Me jätkame kõikvõimalikul moel Venemaa survestamist. Eesti pingutusi vene varilaevastiku vastu võitlemisel hinnatakse, meie liitlased toetavad seda ja peavad samuti ohtlikke laevu kinni. Koos suudame paremini ära lõigata Putini sõjamasinat käimas hoidvaid varustusteid,” lausus Michal.

„Venemaa majandus kõigub. Vähemalt 40% Venemaa naftaekspordi võimekusest on seiskunud strateegiliste sadamate droonirünnakute ja varilaevastiku aluste kinnipidamiste tõttu. Tegemist on Venemaa lähiajaloo tõsiseima naftatarnete häirega. Oluline on jätkata sanktsioonidega ning edasi liikuda vene võitlejatele Euroopa keelu kehtestamisega,” toonitas Michal.

Lisaks JEF riikide liidritele võttis Helsingi tippkohtumisest üle videosilla osa Kanada peaminister Mark Carney. Peaminister märkis, et Läänemere ja Arktika julgeolek on omavahel seotud. „Meie tänane arutelu Kanada peaministri Carneyga näitas nende tugevat pühendumust meie piirkonnale. JEF on Eesti jaoks oluline sõjalise koostöö formaat, mis tugevdab nii meie riigikaitset kui ka kogu Läänemere piirkonna heidutust.”

Tippkohtumisel tuli arutlusele ka mehitamata õhusõidukitega seotud juhtumite sagenemine. JEFi riigid rõhutasid tungivat vajadust investeerida võimetesse, mis on vajalikud droonide tuvastamiseks ja tõrjumiseks, samuti uurida võimalusi ühiseks reageerimiseks.

Ühendekspeditsioonivägi on Ühendkuningriigi juhitud kaitsekoostöö formaat, kuhu kuuluvad veel Eesti, Madalmaad, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Island. JEF-i põhieesmärk on olla kiirreageerimisjõud, mis on võimeline lahendama kriise enne NATO viienda artikli rakendamist. JEF ühenduse riike liidab valmisolek panustada kiiresti ja paindlikult erinevatesse operatsioonidesse humanitaarkriisidest sõjategevuseni. JEF raames välja töötatud kriisireageerimise meetmed täiendavad NATO tegevust.

Eelmine JEF riikide liidrite tippkohtumine toimus Oslos 2025. aasta maikuus. Eesti võõrustas JEF liidreid 2024. aasta detsembris Tallinnas. Järgmine tippkohtumine toimub 2027. aastal Islandil.

Ühendekspeditsiooniväe riikide liidrite Helsingi tippkohtumise ühisavalduse täistekst inglise keeles on leitav https://www.presidentti.fi/en/jef-helsinki/

PILTUUDIS: kütuse hind rallib

Tänased neljapäevased, 26. märtsi kütused hinnad Alexela tanklas.

Otepää valla ettevõtjad said tunnustuse

Kolmapäeval, 25. märtsil toimus Kääriku Spordikeskuses Otepää valla ettevõtjate tunnustusüritus – ettevõtjate gala. Tunnustuse pälvisid 11 eriilmelist ettevõtet.

Tunnustused andsid üle vallavolikogu esimees Siim Kalda, vallavanem Jorma Riivald ning ettevõtlus- ja arendusteenistuse juhataja Moonika Einaste. Parimad ettevõtjad valisid välja vallavalitsuse liikmed ning ettevõtlus- ja arendusteenistuse töötajad. Ettevõtjad said valla tänukirja, mälestusmeene ja Jaan Aru raamatu „Aju vabadus”.

„Otepää ettevõtjad on meie valla tõelised superkangelased – inimesed, kes loovad töökohti, võtavad riske ja hoiavad kohaliku elu elujõulisena. Väikeses paigas tähendab ettevõtlus rohkem pingutust, aga ka tugevamat kogukonnatunnet. Tänan teid julguse, vastutuse ja panuse eest, millega ehitate mitte ainult ettevõtteid, vaid ka meie ühist kogukonda,” ütles Siim Kalda.

Jorma Riivald tänas ettevõtjaid nende pühendumise ja panuse eest kogukonna tulevikku. „Soovin meie piirkonna ettevõtjatele julget pealehakkamist, tarku otsuseid ja püsivat edu. Teie töö, ettevõtlikkus ja valmisolek vastutada loovad uusi võimalusi, hoiavad elu meie vallas ning annavad kindlust kogu piirkonna arengule. Ettevõtja ei loo ainult töökohti, vaid kannab endas ka usku tulevikku, julgust tegutseda ja tahet viia elu piirkonnas edasi. Aitäh!” lisas Jorma Riivald.

Ettevõtjatele esines tantsutrupp Showstep, kauneid helisid sai nautida LED-saksofonisti Henri Aruküla saatel ning õhtut jäi lõpetama tantsupõrandal ansambel Kassett. Ettevõtjad said oma mõtteid vahetada õdusal õhtusöögil. Õhtut juhtis Harald Lepistik, palju põnevust ja nalja sai Timo Arbeiteri AI-fotopeegli ees.

Gala korraldas Otepää vallavalitsuse ettevõtlus- ja arendusteenistus. Otepää valla ettevõtjate tänugalat rahastas Otepää vald ja Leader meede 3 – Tugevad võrgustikud (14.10.2024 – 25.10.2024) projekt „Otepää valla ettevõtlusvõrgustiku tugevdamine”.

Otepää valla ettevõtlustunnustuse saajad:

1. Aasta startija
Milana Stuudio OÜ, kohvik-disainipood

Mõned ideed ei sünni üleöö – need küpsevad aastaid, koguvad julgust ja ootavad õiget hetke. Ka see ettevõtmine sai alguse ammu enne avamispäeva – mõtetest, unistustest ja soovist luua midagi päriselt oma. Vahepeal tulid takistused, ebakindlus ja maailmas toimuv, kuid ühel hetkel sai ootamisest küll ning sündis tegu. Selles paigas kohtuvad Eesti disain, käsitöö ja kohvikukultuur. Riiulid on täidetud kodumaiste toodetega – ehted, rõivad, kosmeetika ja sisustuselemendid, mille kõrval saab nautida kohvi ja väikeseid magusaid hetki. See ei ole lihtsalt pood ega kohvik – see on keskkond, kus aeg korraks peatub. Ettevõtmise kohta on öeldud: „Lõpuks midagi nii omanäolist – koht, kuhu tahad lihtsalt sisse astuda ja jääda.” ja „See ei ole lihtsalt kohvik, vaid elamus – hea energiaga koht.”  Ettevõtte Facebooki leht

2. Aasta uuendaja
Pühajärve Paadisadam OÜ
Mõnikord ei ole vaja luua midagi täiesti uut – piisab sellest, kui näha olemasolevat uue pilguga. See ettevõte on võtnud ühe Otepää kauneima paiga ja andnud sellele uue elu, ühendades looduse ilu, aktiivse liikumise ja kvaliteetse teeninduse. Läbimõeldud arendus, kvaliteetne teenus ja mitmekesine valik on muutnud ühe kauni paiga tõeliseks elamuste keskuseks, kus kohtuvad loodus, liikumine ja puhkus. Külastajad ütlevad: „Otepääl on nüüd oma sadam – romantiline ja kaunis koht.”  „Üks parimaid paadilaenutusi Eestis – kõik on puhas ja korras ning teenindus ülimalt sõbralik.” Ettevõtte koduleht: https://paadikas.ee/

3. Aasta silmapaistev algatus
Pika Laua Piknik, Sillake MTÜ
Kõige tugevamad ideed on sageli kõige lihtsamad. Üks pikk laud, hea toit ja inimesed, kes võtavad aja, et koos olla. Sellest mõttest on kasvanud sündmus, mis on toonud kokku kogukonna, loonud uusi tutvusi ja andnud võimaluse kogeda midagi päriselt ühist. See ei ole lihtsalt üritus – see on kohtumine. Koht, kus kohalik toit, ettevõtjad ja inimesed saavad kokku ning kus sünnib tunne, et me kuulume kokku. Antud ettevõtmise kohta on öeldud: „See on sündmus, mis toob inimesed päriselt kokku – lihtne, aga nii eriline.” ja „See tekitab ühtekuuluvustunde – kõik on sinna oodatud.” Ettevõtte Facebooki leht

4. Aasta kogukonna pärl
Kraine kohvik-pagar, Kraine OÜ

On kohti, mille väärtust ei mõõdeta trendide või kampaaniatega, vaid usaldusega, mis on aastatega välja teenitud. See on koht, kuhu minnakse kindla peale – sest tead, et seal ootab sind kodune maitse, soe vastuvõtt ja tuttav kvaliteet.

Igapäevased toidud, värsked küpsetised ja peolauad sünnivad siin järjepideva hoolivusega. See on koht, kus lõhnad räägivad rohkem kui sõnad ja kus iga roog kannab endas kodusoojust.

Kohalikud ütlevad: „Kui tahad kindla peale head ja kodust sööki, siis see on alati õige valik.” ja „Nad ei vea kunagi alt – ei kvaliteedis ega teeninduses.” Ettevõtte Facebooki leht

5. Aasta kogukonna pärl
Nõuni kauplus, Singularis OÜ

See on koht, kus kvaliteetne kaup ja kodune toit kohtuvad siira teenindusega. Kus iga külastus on natuke rohkem kui ost – see on kogemus. Selle koha on leidnud üles ka külalised kaugemalt ning on jäänudki sinna käima. Sageli öeldakse: „See ei ole lihtsalt pood – see on meie küla süda.” ja „Seal on see ‘meie-tunne’, mis kipub mujalt kaduma.” Ettevõtte koduleht: https://nounipood.ee/

6. Aasta kuumim panustaja
Lemmik Mees OÜ

On ettevõtteid, kelle panus ei piirdu nende enda tegevusega. See on nimi, mis tähendab kvaliteeti, töökindlust ja tegusid. Aastate jooksul on nad loonud tugeva ettevõtte, pakkunud tööd ja arendanud piirkonda, kuid veelgi olulisem – nad on alati olemas ka kogukonna jaoks. Nende panus suurtesse sündmustesse ei ole juhuslik, vaid järjepidev. On öeldud: „Kui midagi on vaja ära teha, siis nemad teevad – ja hästi. Nad on olnud Euroopa Saunamaraton Otepääl kuldsponsor juba aegade algusest peale. Nende panus on aidanud kasvatada sellest sündmusest midagi palju enamat kui lihtsalt üritus – sellest on saanud rahvusvaheline fenomen, mis toob Otepääle tähelepanu ja inimesi üle kogu maailma. Nad on üks selle loo alustalasid.” Ettevõtte koduleht: https://www.lemmikmees.ee/

7. Aasta tootmisettevõte
Finlaid OÜ

Tugev tööstus ei sünni üleöö – see kasvab järjepidevusest, teadmistest ja selgest sihist. Aastate jooksul on sellest ettevõttest kujunenud kindel ja usaldusväärne tootja, kelle toodang leiab tee kaugele väljapoole Eesti piire. Nende igapäevatöö keskmes on kvaliteetne ja läbimõeldud tootmine, kus kohalikust toorainest valmivad lahendused, mida hinnatakse nii lähedal kui ka kaugematel turgudel. Ettevõte annab tööd mitmele perele ning on kujunenud oluliseks majanduslikuks tugisambaks oma piirkonnas. Märkimisväärne osa toodangust liigub ekspordiks, ulatudes nii Euroopa kui ka Aasia klientideni, ning tehtud töö kvaliteeti on tunnustatud ka valdkondlikul tasandil.

Sageli on öeldud: „See on päris tööstus, mille üle saab uhke olla. Sellised ettevõtted hoiavad elu ka väiksemates kohtades.” Ettevõtte koduleht: https://finlaid.ee/

8. Otepää valla joogikultuuri tipptunnustus
Murimäe Vein OÜ

Mõned maitsed sünnivad traditsioonist, teised julgusest katsetada – siin kohtuvad mõlemad. See ettevõte on tõestanud, et ka meie oma piirkonnas saab luua jooke, mis konkureerivad parimatega. Rahvuslikud tunnustused ja medalid kinnitavad nende taset – vahuveinid, punased veinid, dessertjoogid ja isegi käsitöödestillaadid on leidnud tunnustust Eesti tippude seas. Kohalikud ütlevad: „On uhke pakkuda külalistele kodus või võõrsil midagi nii oma ja erilist.” ja „Otepääl on oma väike Toskaana, meie oma viinamäed, sest miks mitte!” Ettevõtte koduleht: https://murimaevein.ee/

9. Aasta maitseelamuste looja
Krissu Kokkab OÜ

Kui kirg muutub tööks, sünnivad asjad, mida on tunda igas detailis. See ettevõte on kasvanud kodusest köögist hinnatud maitseelamuste loojaks, kelle tooted on oodatud nii laatadel, sündmustel kui pidulaudadel. Käsitööna valmivad küpsetised, maiustused ja peolauad kannavad endas hoolt ja loovust. Lisaks maitsele on alati garanteeritud ka soe ja lahke teenindus. Nagu kliendid ütlevad: „Kõik on lihtsalt nii maitsev.” ja „Seal on alati soe ja sõbralik perenaine.” Ettevõtte Facebooki leht

10. Aasta koostööpartner ja spordielamuste pakkuja
Loodusturism OÜ

On ettevõtteid, kes ei loo lihtsalt teenuseid, vaid kogemusi. See ettevõte viib inimesed loodusesse – liikuma, avastama ja märkama. Ligikaudu sada erinevat tegevust, sajad matkad aastas ning järjepidev panus radade arendamisse teevad neist olulise osa piirkonna turismist ja liikumiskultuurist. Kuigi ettevõte on alguse saanud naabervallas, toob ta juba aastaid märkimisväärsel hulgal spordiharrastajaid ka just Otepää valla loodust nautima – ja seda aastaringselt. Nagu on öeldud: „Nad toovad inimesed loodusesse ja loovad päris elamusi.” Ettevõtte koduleht: https://loodusturism.ee/

11. 30 aastat väärikat külalislahkust ja maitserõõmu Otepääl
Karupesa Hotell OÜ

Kolm aastakümmet pühendumust, kvaliteeti ja arengut. See on koht, mis on kasvanud koos Otepääga ning olnud osa selle kujunemisest rahvusvaheliseks sihtkohaks. Rahvusvahelised standardid, tugev teeninduskultuur ja hinnatud köök on loonud kogemuse, kuhu tullakse tagasi. Nagu öeldakse: „See koht on olnud osa Otepää loost juba aastakümneid.” ja „Otepää ja see paik kuuluvad kokku.” Ettevõtte koduleht: https://karupesa.ee/

Lõuna-Eesti noored pakkusid Noorte MõtteHäkil lennukaid lahendusi kodukoha elu edendamiseks

Eile 25. märtsil toimus Jõgevamaal Voore Põhikoolis „Noorte MõtteHäkk”, mis tõi kokku ettevõtlikud noored viiest Lõuna-Eesti maakonnast. Päeva keskmes oli noorte endi algatatud ideede arendamine, et muuta kohalikku elu paremaks ja lahendada kogukondlikke väljakutseid. Parim idee sai elluviimise toetuseks 1000 eurot. 

Häkatonil osales 13 meeskonda, 13–21-aastased noored Jõgeva-, Viljandi-, Põlva-, Tartu- ja Valgamaalt. Ürituse eesmärk oli pakkuda noortele toetavat keskkonda ja professionaalset mentorlust, et ideed ei jääks vaid mõteteks, vaid jõuaksid konkreetsete tegevuskavadeni.

Sündmuse korraldaja, LEEN Jõgevamaa tegevuste koordinaator  ja Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse noorte ettevõtlikkuse koordinaator Evelyn Sepp, rõhutas noorte hääle olulisust: „Oluline on, et me oskaksime kuulata noori ja mõista nende vajadusi. Sama tähtis on aga see, et noored ise oskaksid oma mõtteid ja soove selgelt väljendada ning neid sõnastada.” Ta lisas, et MõtteHäki formaat on loodud just selleks, et pakkuda noortele ideede lahtimõtestamisel sisulist tuge.

Päeva alguses tutvustasid noored oma esialgseid ideid, seejärel töötati koos mentoritega meeskondades ja osaleti Andra Nevski juhatatud sisuloome töötoas, kus vormiti oma ideest tutvustusvideo.

Žürii, koosseisus Liis Särg, Karolin Eks ja Kadrian Kotkas, hindas ideede sotsiaalset mõju ja lahenduste praktilisust. Žürii otsusega pälvis peaauhinna ja 1000 eurot idee elluviimiseks Viljandimaa meeskond algatusega „Noorte õueala”, mille eesmärk on luua noortele ühine väliruum vaba aja veetmiseks ja omavaheliseks suhtlemiseks.

Žürii liige, turundus- ja ettevõtlusstrateeg Kadrian Kotkas kommenteeris: „Hea oli näha, et paljud ideed ei jäänud ekraanidesse, vaid tõid tähelepanu tagasi pärisellu, vahetutesse kogemustesse ja suhtlusse. Võiduidee tugevus ei seisnenud ainult selle sisus, vaid ka selges ja läbimõeldud teostusplaanis. Noored kaasavad noorte õueala projekti sihtrühma ning kutsuvad teisi noori seda koos ellu viima.”

Lisaks jagati maakondlikke tunnustusi, mis said idee teostamiseks 500 eurot. Viljandimaalt pälvis tunnustuse „Noorte õueala”. Jõgevamaalt tõsteti esile noorte „Kääpa ideevabrik”, mis pakub lastele võimalusi oma ideid katsetada ja ettevõtlikkust arendada. Põlvamaalt tunnustati „Lastekaitsepäeva”, mis ühendab lastekaitsepäeva ürituse õpilaslaada ja lemmikloomapäevaga. Tartumaalt märgiti ära „Perepäev”, üritus, kus pered saavad koos aega veeta ja Valgamaalt toodi esile „Noorte keskkonnateadlikkuse tõstmine”, keskkonnapäev, mis aitab paremini keskkonnateemasid mõista. Europe Directi eriauhinnad sai Põlva valla „Noorte osaluskohvik”, mis annab noortele võimaluse olla vallas tehtavatesse otsustesse kaasatud ning Valgamaa keskkonnapäev „Noorte keskkonnateadlikkuse tõstmine”.

Noorte MõtteHäkk toimus meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” koostööprojekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored (LEEN)“ vahenditest SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse, SA Põlvamaa Arenduskeskuse, Tartumaa Omavalitsuste Liidu, Tartu Ärinõuandla SA, SA Valgamaa Arenguagentuuri, SA Viljandimaa Arenduskeskuse, SA Võrumaa Arenduskeskuse koostöös. Kaasrahastab Euroopa Liit. Lisainfo leiab kodulehelt www.ettevotlikudnoored.ee

Võru ajaloolise pangamaja saalis jagati tänavusi sotsiaal- ja tervisevaldkonna tunnustusi

Kolmapäeva, 25. märtsi õhtul tunnustas Võrumaa Arenduskeskus koostöös maakonna omavalitsustega Võru maakonna sotsiaal- ja tervisevaldkonna tegijaid. Võru linna ajaloolise pangamaja saalis aset leidnud tunnustusüritusel kuulutati välja laureaadid kuues erinevas kategoorias.

„Meie maakonna üheks oluliseks väärtuseks on meie inimesed ning me kõik soovime, et need inimesed elaksid võimalikult kaua ja võimalikult tervena. Samas vajavad inimesed ka õigeaegset märkamist ning tuge – selles osas on väga oluline roll nii teil kui teie kolleegidel,” märkis Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots oma avasõnades. „Ilma liialdamata võib öelda, et iga Võru maakonna inimene on saanud osa teie professionaalsest ning väga inimlikust puudutusest, seetõttu on oluline märgata ja tunnustada ka teie tööd.”

Ühtekokku esitati 46 tunnustusavaldust 43 inimese kohta. Tunnustused kuues erinevas kategoorias andsid üle Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu esimees Raul Kudre ning juhatuse liige Tiit Toots.

Turvatunde loomine peredele

Aasta sotsiaaltöö tegija on inimene või organisatsioon, kes on märkimisväärselt panustanud abivajajate heaolusse ja kogu valdkonna arengusse. Antud kategooriasse esitati kokku kaheksa nominenti.

Nominendid:

Kaja Rõžikov, Setomaa sotsiaaltööspetsialist

Angela Järvpõld, Võru valla sotsiaalosakonna juht

Ulvi Trahv, Mõniste hooldekodu Pihlakobar juht

Liia Laats, Võru linna tugiisik

Marianne Hermann, Võru valla sotsiaaltöötaja

Lüüli Ladva, hooldustöötaja

MTÜ Antsla Tervisekeskus

Tunnustuse pälvis Lõuna-Eesti Haigla juhtumikorraldaja Maarika Pilt, kelle suur kogemus sotsiaaltöös ning loomupärane empaatia loovad turvatunde nii peredele kui ka kolleegidele. Tänases töös Lõuna-Eesti Haigla õendusabikeskuse juhtumikorraldajana panustab ta pühendunult sotsiaal- ja tervishoiu sidumisse, hoides alati fookuses inimest ja tema parima võimaliku toetuse. Tema suur kogemus sotsiaaltöös ning loomupärane empaatia loovad turvatunde nii peredele kui ka kolleegidele.

Laureaat tänas kõiki oma kolleege ning samuti neid, kes teda tunnustamisele esitasid.

Aasta sotsiaalse toe pakkuja on isik, kes on pühendunult pakkunud tuge inimestele, kes vajavad abi sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu. Tunnustamiseks esitati 14 kandidaati.

Nominendid:

Tiiu Liivaoja, Võru valla avahooldustöötaja

Hilja Toomik, hooldustöötaja Vastseliina Hooldekodus

Margit Kõivomägi (perearst) ja tema pereõde Aiveli Tilgor

Eduard Veidenberg, Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatria osakonna juhataja

Anne Luik, psühholoog

Jan Voronin, Lõuna-Eesti kliiniku silmaarst

Tiiu Zirk, Vastseliina hooldekodu

Miina Nool, Võru Südamesõprade Seltsi esimees

Annika Rau, AVITASE OÜ võlanõustaja

Võru Toidupank

Juta Urb, Nöörimaa Tugikodu koduteenuse töötaja

Laureaadiks kuulutati Kirepi raamatukogu juhataja Tuuli Eksin, kelle roll kogukonnas ulatub kaugemale tavapärastest tööülesannetest. Paljudele pensionäridele on raamatukogu oluline kohtumispaik ning Tuuli ise usaldusväärne tugi ja kuulaja. Ta korraldab eakatele ja vallaelanikele mitmekesiseid üritusi ning väljasõite, luues võimalusi suhtlemiseks ja ühtekuuluvustunde tugevdamiseks. Tema pühendumus ja hoolivus on kujundanud ta kogukonna jaoks oluliseks sotsiaalseks toeks ja kogukonna edendajaks.

Tunnustuse saaja lausus oma tänusõnad, et ka väikesed raamatukogud nagu seda on Kirepi, on inimestele väga vajalikud. „Olen oma lugejatele lubanud, et proovin teha kõik, et raamatukogu jääks alles.”

Aasta laste heaolusse panustaja on isik või organisatsioon, kes on silmapaistvalt panustanud laste ja perede heaolu toetamisse, tagades lastele turvalise keskkonna. Tunnustamiseks esitati  8 kandidaati.

Nominendid:

Päivi Kahusk, Võru linna noorte heaoluspetsialist

Kätlin Toots, ujumistreener Spordiklubis Byakko

Tiia Ingermann, kooliõde Võru Kreutzwaldi Koolis

Karmen Kartsepp, Võru Järve Kooli  sotsiaalpedagoog

Kersti Aia, Võru Järve Kooli õpetaja abi

Eve Jõelaid, Võru Järve Kooli õpetaja abi

Tiiu Saar, Antsla Gümnaasiumi tugispetsialist

Tunnustuse pälvis psühholoog Tea Ausin, kes on siiras, toetav ja usaldusväärne spetsialist, kelle kohalolu annab peredele turvatunde. Ta kuulab päriselt, on olemas ka kokkulepitud ajast väljaspool ning hoiab ise ühendust, et veenduda, kuidas perel läheb. Ta teeb alati kõik, mis tema võimuses, et lastel ja vanemal oleks parem.  „Kõik, kes te sotsiaal- ja tervisevaldkonnas tööd teete, olete nagu õied. Tänud, kes mind märkasid ning teeme ikka tööd edasi,” sõnas laureaat tunnustust vastu võttes.

Aasta tegevusjuhendaja on isik või organisatsioon, kes on sihikindlalt ja pühendumusega toetanud kliente, aidates neil arendada või hoida oma oskusi ja elukvaliteeti. Tunnustamiseks esitati 7 kandidaati (ühte kanditaati esitatud 3 korda).

Nominendid:

Heleri Lakur, MTÜ Meiela tegevusjuhendaja ja arendusspetsialist

Kati Taal, Vastseliina Hooldekodu tegevusjuhendaja

Angela Kadak, MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse tegevusjuhendaja

Kadri Budrikas, MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse tegevusjuhendaja

Karin Jürioja, MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse tegevusjuhendaja

Ülle Lehtna, Võru linna hooldustöötaja

Laureaadiks kuulutati MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse tegevusjuhendaja Karin Luha, kes teeb iga päev rasket ja vastutusrikast tööd inimestega, kes vajavad kõige rohkem kannatlikkust, mõistmist ja tuge. Ta on rahulik, soe, tähelepanelik ning toetab kliente igapäevaoskuste arendamisel, aitab suurendada nende iseseisvust ning hoiab alati esikohal inimese väärikuse ja heaolu. Tänu tema pühendumusele on paljud kliendid teinud märgatavaid edusamme nii sotsiaalsetes oskustes kui ka igapäevaeluga toimetulekus. Tunnustuse saaja tänas kõiki neid, kes teda märkasid, samuti töökohta ning kliente, kellega töötab. „Tänu neile olen ka mina täna siin.”

Elustamise koolitus õppeprogrammi

Aasta panus ühiskonda on sündmus, kodanikualgatus, arendus, vabatahtlik panus või koostöötegu, mis on suurendanud viimase aasta jooksul Võru maakonna kodanike sotsiaalset heaolu, kuuluvus ja turvatunnet Võru maakonna tasandil. Tunnustamiseks esitati 3 kandidaati.

Nominendid:

Kerti Plakso, ettevõtja Küti Mäeveski omanik

Triin Karolin, Lõuna-Eesti Haigla hooldustöötaja

Tunnustuse pälvis Kevin Lumi, kes töötab Lõuna-Eesti Haigla kiirabiüksuse juhina. Tema poolt juhitud kampaania „Sinu käed päästavad elu” on juba kaks aastat täiendanud inimeste elustamise oskusi Võrumaal. Elustamise koolitusi on läbi viidud raamatukogus, Võrumaa koolides, vallavalitsustes ja ka haigla külastajatele. Tema suur soov on viia elustamise koolitus ka põhikooli õppeprogrammi. „Mulle on antud õng, millega on sarnaseid tegusid lihtsam teha. Loodan, et neid õngesid antakse rohkem noortele inimestele, sest siis on ka järgmisel aastal samapalju tegusid rivis,” lausus Lumi.

Aasta tervisesse ja heaolusse panustaja on isik või organisatsioon, kes on kujundanud ja väärtustanud tervisesõbralikku elukeskkonda ja silma paistnud tervise edendamise tegevuste elluviimisel ning valdkonna arendamisel. On olnud eeskujuks tervislikke eluviiside jagamisel kogukonnas. Tunnustamiseks esitati 4 kandidaati.

Nominendid:

Alice Venski, Lõuna-Eesti Haigla infektsioonikontrolli õde

Veevi Hõrak, Lõuna-Eesti Haigla diabeediõde

Piret Haljend, pereõde

Laureaadiks kuulutati Lõuna-Eesti Haigla õendusabikeskuse ambulatoorse üksuse vastutav õde Pille Jagomäe, kelle käe all toimib kogu koduõenduse ja hooldekodude õendusabi töökindlalt ja professionaalselt. Ta on olnud koduõenduse teenuse juures selle algusaegadest saati ning teab täpselt, mida patsiendid vajavad ja kuidas neid kõige paremini toetada. Olles haigla ainus jalaravi õde, on ta väga hinnatud spetsialist, kelle juurde tullakse kaugemaltki. Lisaks igapäevatööle panustab ta üleriiklikus koduõenduse töörühmas, aidates kujundada teenuse arengut kogu Eestis. „Tunnustus tuli mulle väga suure üllatusena, ei olnud selleks üldse valmis. Loodan jätkata seda nii-öelda ainsat rolli oma majas veel päris kaua,” lausus Jagomäe.

Kõik esile tõstetud said tänukirja, laureaadid ka erilise keraamik Kersti Kattai poolt loodud lillevaasi. Nominendid said kingituseks lillepoti, mille kaunistasid Võru lasteaia Tähesära  – Okaroosikese ja Sõlekese maja lapsed.

Tunnustusüritusel pakkus muusikalist vahepala muusik Anu Taul, esines stand-up koomik Janar Peterson. Helilist teenindust pakkus ettevõtte EMKA Events, catering-teenust Kokk Gurmee OÜ. Õhtut juhtis Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals ning avakõne pidas Võru kiirabi juht Kevin Lumi.

EKSPERT: diiselmootoriga auto püsib elujõuline veel järgmised kümme aastat

Diiselmootoriga auto ei sure niipea välja, hoolimata lakke hüpanud kütusehinnast, Euroopa Liidu direktiividest ja hübriidautode jõulisest pealetungist. Kasutatud autode turul on diiselmootoriga sõidukid populaarsed veel vähemalt järgmised kümme aastat, ennustas Longo Groupi Eesti tegevjuht Rainer Uukkivi. 

Kui vaadata Euroopa uute autode registreerimisstatistikat, võib tõepoolest jääda mulje, et diiselmootor on väljasurev liik. Euroopa Autotootjate Assotsiatsiooni andmetel moodustasid uued diiselmootoriga autod 2025. aastal vaid 8,9 protsenti kõigist Euroopa Liidus müüdud sõidukitest. Veel kümme aastat tagasi oli diisel jõuallikaks lausa igal teisel uuel autol Euroopas.

Uukkivi sõnul on kasutatud autode turul pilt aga hoopis teistsugune. 2025. aastal oli Euroopas iga neljas müüdud kasutatud auto diiselmootoriga ning nende turuosa ulatus 41,5 protsendini. Ka Eesti turu numbrid räägivad sama keelt. Tänavu veebruaris imporditi Eestisse 1099 kasutatud sõiduautot, millest ligi 45 protsenti olid diiselmootoriga.

„Samuti ei näita ka diiselmootoriga kasutatud autode turuhinnad langustrendi, pigem vastupidi. Hästi hooldatud ja väiksema läbisõiduga sõidukid on turul endiselt nõutud,” ütles Uukkivi.

Kuna mitmed Lääne-Euroopa linnad on seadnud osalisi piiranguid suurema saastega sõidukitele, on just vanemad diiselmootoriga autod liikunud suuremates kogustes Ida-Euroopa kasutatud autode turgudele. Eestis eelistavad ostjad siiski eelkõige kuni viie aasta vanuseid, tänapäevastele heitmenormidele vastavaid sõidukeid.

„Autoostjaid paelub diiselmootoriga sõidukite puhul endiselt madal kütusekulu. Maanteesõidul ei suuda hübriid kütusekulu poolest diiselmootoriga autole konkurentsi pakkuda,” märkis ta.

Samuti ei ole põhjust karta, et Iraani sõjast tingitud diiselkütuse järsk hinnatõus mõjutaks märkimisväärselt diiselmootoriga autode järelturgu. Ainus tegur, mis lähiaastatel järelturgu mõjutab, on vähenev autovalik. Autotootjad on viimastel aastatel diiseljõuallikate pakkumist märkimisväärselt vähendanud. Mõned tootjad on diiselmootorite tootmise sootuks lõpetanud ja läinud üle hübriidjõuallikatele. See ongi peamiselt põhjustanud uute diiselmootoriga autode müügi järsu languse.

Valiku vähenemise taga on ranged emissioonistandardid, mille täitmine on diiselmootorite puhul tootjate jaoks muutunud järjest kulukamaks. Tootmist kärbiti ka Euroopa Liidu esialgse otsuse tõttu lõpetada sisepõlemismootoriga uute sõidukite müük alates 2035. aastast.

Nüüd on aga reeglite osas toimumas teatud kursimuutus. Kuna üleminek elektriautodele on kulgenud kümneid kordi aeglasemalt, kui algselt planeeriti, on tootjad taas hakanud diiselmootorite vastu huvi tundma. Kõnekas on maailma suuruselt neljanda autotootja Stellantise samm: eelmise aasta lõpus tõi ettevõte Euroopa turule tagasi diiselmootoriga Opel Astra, Peugeot 308, Citroën Berlingo ja mitu teist mudelit.

„Seega võib väita, et diiselmootoriga auto on jätkuvalt elujõuline ja otstarbekas valik veel vähemalt kümneks aastaks,” võttis Uukkivi kokku.

Longo Group on Balti riikide suurima kasutatud autode müüja. 2018. aastal asutatud ja kolmes Balti riigis ning Poolas tegutseva ettevõtte müügikeskkonda külastab veebis järjepidevalt üle 100 000 unikaalse külastaja nädalas. Lisaks on ettevõttel neljas riigis ka müügiplatsid.

Majad ja suvilad korda: millele pärast pikka talve tähelepanu pöörata?

Kevadiste korrastustööde käigus tasub kindlasti üle vaadata maja või suvila seisukord. Pika talve järel vajavad erilist tähelepanu hoone katus, vihmaveetorud ja kütteseadmed. 

Katus ja vihmaveetorud korda 

 Maja katust peaks kontrollima vähemalt kaks korda aastas: enne talve, et olla kindel, et katus kannab lund ja ei lase niiskust läbi, ning kevadel, veendumaks, et seda pole kahjustanud jää, lumi või rahe. „Õigeaegselt avastatud katusekatte kahjustused kaitsevad koduomanikku leketest tingitud kulukate remonttööde eest,” sõnas kindlustusettevõtte Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste.

Kuna katuse ülevaatus on ohtlik ettevõtmine, tasub selleks pöörduda oma ala professionaalide poole. „Kontrolli käigus saab kindlaks teha, kas katus on mõnest kohast lahti tulnud või katki läinud ning mis seisukorras on korsten ja korstna ümbrus. Veendumaks, et katus vett läbi ei lase, tuleb hoolega kontrollida ka pööningut, kus võib olla näha niiskuskahjustusele viitavaid veelaike või hallitust,” selgitas Kirsiste.

Erilist tähelepanu vajavad ka vihmaveetorud ja -rennid, mille puhul tuleb samuti esmalt kindlaks teha, ega nad pole kusagilt katki ning seejärel teha nad lehtedest, jääst või muust prahist puhtaks.

Katkine fassaad osutab suuremale murele 

 Kevadise terrassi korrastuse käigus ilmneb üsna kiiresti, kui mõni terrassilaud on lahti tulnud või niiskuskahjustuse saanud. Samuti märgatakse vigu treppidel, trepi käsipuudel või varikatustel. „Küll aga kiputakse vähem tähelepanu pöörama sellele, kas temperatuurikõikumised ja niiskus on kahjustanud maja vundamenti ja välisfassaadi. Ohumärgiks on pinnase vajumine maja ümber, praod või välisfassaadi paisumine,” lisas Kirsiste. Tema sõnul on oluline neile muutustele tähelepanu pöörata, sest need võivad viidata mõnele ehitusprobleemile.

Suvila vajab erilist hoolt 

 Kuna suvila kipub paljudel talvel tühjana seisma ning enamasti on seal välja lülitatud nii vee- kui ka küttesüsteem, tuleb kevade saabudes hoonele erilist tähelepanu pöörata. „Juba hoonesse astudes tasub vaadata, kas uksed ja aknad käivad korralikult kinni-lahti või on nad niiskuse tõttu paisunud ning seal kohtab vett ja hallitust. Samuti tasub üle vaadata tihendid,” soovitas Kirsiste.

Kindlasti tasub ruume tuulutada, vaadata üle pikalt tühjana seisnud suvila siseviimistlus ning kindlaks teha, et kusagil pole niiskuskahjustusi, hallitust või märke närilistest. Samuti tuleb üle vaadata, kas põrand on kusagilt tõusnud või vajunud, kas laes on veekahjustuste jälgi või kas seintes on pragusid.

Tähelepanu vajab ka torustik ja veesüsteem. „Tasub jälgida, kas talveks tühjendatud veetorudes on kusagil külmumisest tekkinud pragusid. Oluline on lasta vesi süsteemi aeglaselt ning märgata, kas kuskil tekib veeleke,” lisas Kirsiste.

Niiskus ja külm mõjutavad ka elektriseadmeid. Pärast pikka talve suvilasse saabudes tasub kontrollida, kas kaitsmed, pistikupesad ja lülitid toimivad, ning veenduda, et juhtmetel pole kahjustusi. Tähelepanu tasub pöörata ka välisvalgustite ja pikendusjuhtmete seisukorrale ning vajadusel vahetada ära suitsu- ja vingugaasiandurite patareid.

Kui suvila asub kohas, kus on üleujutuse oht, on mõistlik vähemalt üleujutuse perioodil käia seda regulaarselt kontrollimas. „Nii saab kindlustust teavitada esimesel võimalusel, kui selgub, et üleujutuse tõttu on vara kahjustada saanud,” lisas Kirsiste.

Seadmed vajavad regulaarset hooldust

 Kui hoonet köetakse peamiselt talvel, on kõige parem aeg ahju, kaminat või pliiti puhastada kohe peale küttehooaja lõppu ehk kevadel-suvel. Sel juhul jääb ka piisavalt aega, et teha enne uue küttehooaja algust parandustöid. „Tasub kontrollida, kas on tekkinud pragusid, kas siibrid liiguvad ning korstnas on tõmme olemas. Ka pikalt seisnud suvilas tasuks ahjud kevadel üle vaadata ning vajadusel kaasata hooldus- ja puhastustöödeks ekspert,” selgitas Kirsiste.

Eksperdi sõnul tasub regulaarselt üle vaadata ka muud kütteseadmed, näiteks radiaator või õhksoojuspump, ning ventilatsiooniseadmed. „Regulaarne hooldamine toob kindluse, et võimalikud vead saavad avastatud ning aitavad vähendada hooldamata seadmete tõttu tekkivaid õnnetusi,” lisas Kirsiste.

Kirsiste sõnul on kevadine maja ja suvila ülevaatus oluline, kuna annab võimaluse tekkinud vigu märgata ning suuremate probleemide korral spetsialist kaasata. „See on oluline ka kindlustuse vaatest, kuna paljudel juhtudel ei ole võimalik hüvitada kahjusid, mis on tekkinud hoone pikaaegsest hooldamata jätmisest või puudulikust ehituskvaliteedist,” ütles Kirsiste kokkuvõtteks.

Sõja ülevaade: 1492. päev – uus droonilaine Leningradi oblasti kohal

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 26. märts 2026:

uus droonilaine Leningradi oblasti kohal ja z-blogijad on üha kriitlisemad.

1. Ukraina õhutõrje tegi uue rekordi.

2. Nii Leningradi oblast kui Krimm uue löögi all.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. „kreml teeb majandusele lõpu.” venemaa tööstustoodang langes teist kuud järjest.

12. Ukraina rünnakud venemaa sadamatele on halvanud peaaegu poole venemaa naftaekspordis.

13. putin keelas venelastel eksportida välismaale üle 100 grammi kulda.

14. putin nõudis, et välismaiste filmide näitamine venelastele piirataks „nii kiiresti kui võimalik”.

15. USA Põllumajandusministeeriumi sõnul on venemaal alanud suu- ja sõrataudi epideemia.

16. venemaal töötavad Põhja-Korea töötajad kurdavad karmide töötingimuste, ebasanitaarsete olude ja 10-dollarise kuupalga üle.

17. Aruande kohaselt rahastasid Gazprom ja Rosneft enam kui 2000 Ukraina lapse küüditamist ja ümberõpetamist.

18. Lühiuudised

President Zelenski ütles, et USA pakub Ukrainale julgeolekugarantiisid tingimusel, et Kiiev lahkub Donbassist ja loovutab piirkonna venemaale. Ta hoiatas, et see samm nõrgestab kriitilisi kaitsepositsioone ja kujutab endast laiemat ohtu Ukraina ja Euroopa julgeolekule.

Arvatakse, et vene poole uueks suunaks on Ukraina veetaristu halvamine, sestap hakatakse veetamme hävitama ning esimene neist, mis 23. märtsil ära lasti Lõmani kandis hakkavat mõju avaldama suurele territooriumile halvendades vee kättesaadavust.

Üha enam kriitikanooli vene z-blogijate kanalitelt tuleb ja sõnades kakeldakse ja kritiseeritakse ka otse-eetris venemaa televisioonis ning tõusev frustratsiooni teravik vene armee suutmatuses edasi tungida langeb juba nii vene sõjaväe kõrgema juhtkonna kui kremli suunal…

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 158 lahingukokkupõrget. Eile viis vaenlane läbi 70 õhurünnakut, heites alla 231 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9414 kamikaze-drooni ja sooritas 4184 kaudtulelasku, sealhulgas 131 mitmetelt raketiheitjatelt. Muutusi sektoriti aktiivsus polnud, vaid Kostjantõnivka suunal ei surve langes tagasi tavapärasele.

Kumbki pool on asunud pisu vangerdama ja piki rinnet mõningaid brigaade ümber paigutatakse. Liigutatakse parema väljaõppega üksusi. Kipub arvama, et enamus liigutamise põhjustest on kvaliteetsema surve suurendamiseks esmalt ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti ning kipub arvama, et lõunarinnegi neist muutustest puutumata jää.

Mõningates lõikudes suudab Ukraina oma spetsüksustega teha edukaid reide ja puhastada tekkinud uued vene eesmised possad ehk siis ei toimeta rindel vaid droonid. Lisaks on suur pingutus viia varusid oma eesmitele possadele, mis asuvad kaugel ees olulistes võtmekohtades.

Ootab siiski suuremat vene poole pealetungi… muidu hakkavad nn pead lendama…

1. Ukraina Rahvusliku Mälu Instituut nõuab venemaa väljaviskamist UNESCO-st, viidates enam kui 1600 kultuuripärandi objekti hävimisele või kahjustamisele täiemahulise sissetungi käigus ning süüdistades Moskvat rahvusliku identiteedi süstemaatilises ründamises.

Ukraina õhutõrje lasi 24. märtsil haruldases päevases massirünnakus alla 97% venemaa poolt lastud droonidest, teatas õhuvägi. Rünnakus kasutatud 556 droonist 541 tulistati alla või suruti maha. „Õhurünnaku tõrjumiseks kasutati kõiki võimalikke õhutõrjevahendeid – mehitatud lennundust, õhutõrjedroone, elektroonilist sõjapidamist ja maapealset õhutõrjet,” teatas õhuvägi sotsiaalmeedia postituses. Kuigi öised massilised venemaa droonirünnakud toimuvad peaaegu igal ööl, on päevased rünnakud palju haruldasemad.

Hukkunutest ööpäeva jooksul varahommikul info puudus.

2. Ukraina droonirünnak tabas 23. märtsil venemaa Leningradi oblastis Transneft-Port Primorski sadamat, sihtmärkideks kaid 1, 2, 4, 8 ja 9. Kütusemahutites puhkesid tulekahjud, kinnitust leidnud põleng leidis aset kergete naftatoodete terminalis, mis viitab sellele, et tulekahjust mõjutatud oli kuni viis kuuest kai-st ja sadama tegevus oli oluliselt häiritud.

Ukraina Kindralstaap: Ukraina väed tabasid 23. märtsil Leningradi oblastis öises operatsioonis vene patrull-jäämurdjat, ründades Viiburi laevatehases projekti 23550 laeva „Purga”, mis on kaheotstarbeline platvorm nii sõjalisteks operatsioonideks kui ka jäämurdmiseks.

venemaa Afipski naftatöötlemistehas peatas nafta töötlemise täpset põhjust avaldamata. Varem oli rajatis osaliselt seisatud pärast seda, kui droonide rusudega seotud tulekahjud häirisid tegevust. Viimased Ukraina droonirünnakud sellele rafineerimistehasele toimusid 16. märtsil.

Ukraina Kindralstaap: Ukraina väed ründasid venemaa Leningradi oblastis asuvat NOVATEK Ust-Luga tehast, tabades mahuteid ja laadimissüsteeme ning süüdates tulekahju, samal ajal sihtides ka venemaa sidesõlmi Donetski ja Zaporižja oblastis.

Eile hommikul rünnati Leningradi oblasti strateegilisi objekte A-22 kerglennukitelt heidetud õhupommidega.

venemaa Leningradi oblastis asuv suur naftatöötlemistehas ja maagaasisadam sattusid 26. märtsil öise droonirünnaku käigus löögi alla, teatasid venemaa ametnikud ja sotsiaalmeedia kanalid. Teatatud rünnakud toimusid ööl pärast seda, kui Ukraina alustas 25. märtsil öist massirünnakut, tabades Läänemere sadamas Ust-Luga energiaterminali ja Viiburi sadamas asuvat vene sõjaväe jäämurdjat.

Kohalike elanike sotsiaalmeediasse postitatud videote kohaselt oli Ust-Luga sadam pärast järgmisel ööl toimunud järjekordset rünnakut taas leekides. Teist ööd järjest peatasid piirkonnas toimunud droonirünnakud ajutiselt lennud Peterburi Pulkovo lennujaamas.

Leningradi oblasti kuberner aleksandr drozdenko teatas ka droonirünnakust Kirišis, kus asub üks venemaa suurimaid naftatöötlemistehasi. drozdenko väitel tulistati piirkonnas alla üle 20 Ukraina drooni. „Tööstustsoonis on kahjustusi,” ütles ta, nimetamata tehast otseselt. Ohvritest ei teatatud. Kiriši elanikud aga ütlesid, et rafineerimistehas on rünnaku all, teatas venemaa opositsiooniline Telegrami kanal Astra.

Kiriši naftatöötlemistehas asub Ukraina piirist enam kui 800 kilomeetrikaugusel. See avati 2017. aastal ja selle teatatud aastane töötlemisvõimsus on 17,7 miljonit tonni – umbes 355 000 barrelit päevas.

Alates keskööst hakkas tulema kohalike teateid droonidest Krimmi kohal ning plahvatusi olla kostnud põhiliselt Sevastopoli kandis.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Kostjantõnivkas parandab Ukraina järjest seisu ning suudab luua linna kagu-, lõuna- ja edelaosades uusi eesmisi possasid.

8. Donetsk: muutusteta. Survet jagub aga senised ponnitused pole toonud uute eesmiste possade pikka eluiga.

9. Lõunarinne: hallis alas palju toimetamist, kohati kaugele jõutakse aga seni ei näe, et kaugele jõudnud vene poole üksused oleks pikalt ellu jäänud.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa tööstus lõpetas veebruari kahjumis, teatas Rosstat kolmapäeval. Pärast jaanuari 0,8% langust langesid tootmismahud riigis eelmisel kuul 0,9% ning jaanuari-veebruari kumulatiivne tööstustoodang vähenes 0,8%.

Rosstati jälgitavast 28 tööstusharust 22 oli majanduslanguses. Samal ajal kui maavarade kaevandamine suurenes kahe kuu jooksul 0,7%, kahanesid mitte-ressursisektori tehased 2,9%.

Metallurgia langus, mis algas eelmisel aastal, kiirenes 15,1% -ni – see on enam kui kaks korda suurem kui jaanuari langus (-6,6%). Toiduainete tootmine, mis langes eelmisel aastal esimest korda 15 aasta jooksul, langes veel 2%. Keemiatööstus (-0,5%) ja naftatöötlemistehased (-1,2%) langesid mõlemad, samas kui kodumaine rõivatootmine, millelt võimud lootsid välismaiseid kaubamärke asendada, langes enam kui 17% – halvim tulemus alates 2020. aasta aprillist.

Isegi sõjandustoodang on hakanud langema: „valmis metalltoodete”, mida riiklik statistika liigitab pommide ja mürskude alla, tootmine oli veebruaris 1,9% madalam kui aasta varem.

venemaa majandus siseneb 2026. aastasse „selgete väsimuse märkidega”, märgib Soome Panga Arengumajanduse Instituudi peaökonomist Senika Parviainen: sõjaline buum, mida rahastatakse triljonite investeeringutega kaitsetehastesse, on tsiviilmajanduse ressurssidest tühjaks teinud; mobilisatsioon ja massiline väljaränne on süvendanud demograafilisi probleeme ja tekitanud tööjõupuuduse; ning sõja tohutud kulud on eelarvet tasakaalustamata viinud.

„Valik tõsta makse, karmistada regulatsioone, natsionaliseerida, vara konfiskeerida, piirata välistööjõu sissevoolu ja majanduse ülereguleerimist <…> viib majandusolukorra halvenemiseni,” hoiatab majandusteadlane Vladislav Inozemtsev. Rosstati andmetel kahanes venemaa SKP jaanuaris esimest korda pärast 2023. aastat, 2,1%. Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) eksperdid ennustavad, et majandus lõpetab tõenäoliselt esimese kvartali ja tõenäoliselt ka esimese poolaasta kahjumis.

Vägivald majanduselu vastu ei saa igavesti jätkuda, eriti kuna toimepanijal on tekkimas isu hävitada terveid tööstusharusid kremli tornide lõbuks, ütleb Inozemtsev: „Me peame andma kremlile võimaluse teha kõikvõimalikke vigu. Ja ta teeb oma majanduse hävitamiseks rohkem, kui sanktsioonid kunagi suudaksid.”

12. venemaa suurimad naftasadamad Läänemerel – Primorsk ja Ust-Luga – on taas nafta laadimise peatanud seoses selle nädala teise droonirünnakuga, teatab Reuters kahele tööstusallikale viidates.

Ust-Luga, kust tankerid ekspordivad päevas umbes 700 000 barrelit naftat, sai eile öösel droonirünnaku ohvriks. Rünnak põhjustas tulekahju sadamas, mis lisaks naftale ekspordib ka naftatooteid, kivisütt ja väetisi, teatas Leningradi oblasti kuberner aleksandr drozdenko.

Nafta laadimine on peatatud ka Primorskis, mis on Läänemere peamine naftasadam, mille läbilaskevõime on 1 miljon barrelit päevas. Primorskit tabas droonirünnak 22. märtsil, mis põhjustas sadama kütusepaakide süttimise. Kuigi mõlemad sadamad jätkasid pärast pühapäevast rünnakut lühiajaliselt tööd, pole nad tulekahju, kahjustuste ja edasiste rünnakute ähvarduste tõttu tavapärasele tööle naasnud, ütlesid Reutersi allikad Reutersile.

Agentuuri hinnangul on umbes 40% venemaa naftaekspordi mahust – umbes 2 miljonit barrelit päevas – praegu halvatud. Lisaks Balti sadamatele on häireid ka Novorossiiskis, mida märtsi alguses droonirünnak tabas. Sadama mahutavus on umbes 700 000 barrelit päevas, kuid laadimine on graafikust maas, ütlesid Reutersi allikad.

Läänemere sadamate seisakute tõttu on tankerid hakanud merel kogunema: MarineTraffici andmetel on Soome lahes praegu vähemalt 50 laeva, mille sihtkohaks on Primorsk või Ust-Luga. Sadamas puhkenud tulekahjust, kus on 33 kütusepaaki ja mille mahutavus on üle 500 paakauto, on suitsu näha Soome kaldalt kümnete kilomeetrite kauguselt mööda lahe rannikut, kirjutab Helsingin Sanomat.

13. Alates 1. maist 2026 keelatakse venelastel eksportida üle 100 grammi kaaluvaid rafineeritud kuldkangide. putin allkirjastas vastava määruse. Dokument, mis on avaldatud ametlikul õigusteabe veebisaidil, kehtestab piirangud füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele. Määrus näeb aga ette mitmeid erandeid. Täpsemalt on eksport lubatud Moskva (Vnukovo), Moskva (Domodedovo), Moskva (Šeremetjevo) ja Vladivostoki (Knevichi) rahvusvaheliste lennujaamade õhukontrollipunktide kaudu föderaalse prooviameti loal.

Sama määrusega kehtestatakse piirangud valuuta ekspordile. Alates 1. aprillist 2026 keelatakse füüsilistel isikutel eksportida venemaalt Euraasia Majandusliidu riikidesse (venemaa, Valgevene, Kasahstan, Armeenia ja Kõrgõzstan) sularaharublasid summas, mis ületab 100 000 USA dollarit ekspordi kuupäeval kehtiva keskpanga ametliku vahetuskursi järgi. Juriidilistel isikutel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel on täielikult keelatud eksportida sularaharublasid, olenemata summast, välja arvatud eksport valitsuse määratud rahvusvaheliste lennujaamade õhukontrollipunktide kaudu.

Selgelt on märgitud, et määruse sätteid ei kohaldata krediidiasutuste poolt sularaharublade ekspordi suhtes koos tõendavate dokumentidega, sealhulgas nõuetekohaselt kinnitatud pangaväljavõtete või muude dokumentidega, mille loetelu määrab kindlaks venemaa valitsus.

Dokumendis täpsustatakse, et piirangud kehtestatakse „vene Föderatsiooni riikliku julgeoleku ja riiklike huvide kaitsmiseks ning finantsstabiilsuse tagamiseks” ning kooskõlas mitmete föderaalseadustega, sealhulgas seadustega „Eriliste majanduslike meetmete ja sunnimeetmete kohta”, „Julgeoleku kohta” ja „Mõjumeetmete (vastumeetmete) kohta Ameerika Ühendriikide ja teiste välisriikide ebasõbralikele tegudele”, samuti 29. mai 2014. aasta Euraasia Majandusliidu lepingu artikliga 29.

14. putin on andnud korralduse lahendada venemaal levitatavate välismaiste filmide kvootide küsimus nii kiiresti kui võimalik. „Ma palun teil rakendada vladimir rostislavovitši (medinski) mainitud kompromissdokumenti nii kiiresti kui võimalik,” ütles ta kultuuriminister olga ljubimova poole pöördudes kultuurinõukogu koosolekul. Arutelu ajendas venemaa Kinematograafide Liidu esimehe ja propagandisti nikita mihhalkovi pöördumine, kes meenutas, et juba 2025. aasta märtsis andis putin oma abilisele vladimir medinskile korralduse toetada välismaiste filmide kvootide ideed ja „rakendada meetmeid turu kaitsmiseks enne konkurentide naasmist”. mihhalkov märkis, et seda korraldust pole siiani täidetud.

putin väljendas hämmeldust pikaleveninud protsessi üle, võrreldes olukorda Prantsusmaaga, kus tema sõnul on „kõik otsustatud ja ellu viidud”. Samuti avaldas ta arvamust, et kvootide kehtestamisel on oluline arvestada nii ideoloogiliste kui ka finants-kaubanduslike aspektidega. putin tõi näiteks ka Hiina, kus „kõik on rangelt reguleeritud”, ja teatas, et Hiina president Xi Jinping oli teinud ettepaneku korraldada ühist filmitootmist ilma Hiina turule sisenemise piiranguteta. „Miks me nii kõhkleme? Me jätame ideoloogiliselt tähelepanuta mõned täiesti rumalad ja ebavajalikud asjad ning me ei toeta oma produtsente rahaliselt,” hüüatas ta.

medinski teatas, et kvoodisüsteemile on lahendus leitud ja kultuuriministeeriumile antakse korraldus töötada välja vastav seadusandlus. olga ljubimova selgitas, et raskus seisneb „keerulises tehnilises protseduuris”: selles, kuidas muuta kvoodisüsteem autoriõiguste omanike, levitajate ja kinokettide vaatenurgast legitiimseks. „Me kulutasime sellele aega ja tegime koostööd Kinematograafide Liidu ja administratsiooniga,” ütles ta, avaldades veendumust, et ta saab ülesandega hakkama.

Ideed kehtestada välismaistele filmidele kvootid oli mihhalkov varem mitmel korral välja rääkinud. 2025. aasta märtsis saatis ta putinile kirja, milles pakkus välja kohustusliku 5 miljoni rubla suuruse sissepääsutasu iga venemaal linastumiseks esitatud lääne filmi eest ja 10% selliste filmide piletitulu eraldamise vene kino rahastamiseks. Propagandist nõudis ka välismaiste filmide vastuvõtmiseks nn ühtse akna süsteemi kehtestamist.

Eelmise aasta juulis teatas mihhalkov, et putin toetab tema ettepanekuid, lisades kirjale vastava resolutsiooni. 2025. aasta septembris kohtumisel ljubimovaga teatas putin, et saab filmitegijatelt kvootide küsimuses taotlusi.

15. USA Põllumajandusministeeriumi (USDA) teatel võib venemaa piirkondades toimunud massiline kariloomade konfiskeerimine ja tapmine, mis vallandas ootamatult oma vara ja ettevõtted kaotanud põllumeeste protestid, olla seotud suu- ja sõrataudi epideemiaga.

Kuigi võimud omistavad sündmusi pastörelloosile või marutaudile, „näitavad kohalikud allikad ja kaubanduskontaktid, et võetud meetmete ulatus võib viidata kinnitamata suu- ja sõrataudi puhangule,” seisab USDA aruandes.

Lisaks kariloomade tapmisele kehtestatakse Siberi piirkondades ranged karantiinimeetmed, sealhulgas kordonid ja reisipiirangud. See on pastörelloosi puhul ebatavaline, kuna tavaliselt võideldakse karantiini ja ravimite abil, kirjutab USDA.

venemaal on tõepoolest alanud suu- ja sõrataudi epideemia, kinnitas Novaja Gazetale allikas suurest Novosibirski oblastis tegutsevast põllumajandusettevõttest. Tema sõnul tekkisid probleemid juba veebruaris: loomadel tuvastati suu- ja sõrataudi kliinilisi tunnuseid, mida hiljem kinnitas veterinaarteenistus. Seetõttu olid suured farmid sunnitud oma kariloomad tapma ja nad tegid seda enne, kui probleem väikepõllumeestele mõju avaldas.

„Meiegi ei tahtnud kedagi tappa. Aga siis selgus, et nakkus oli levinud piirkonnast väljapoole. Ja see levis väga kiiresti. Kahjuks on seni ainus viis selle haigusega võidelda puhangu täielik likvideerimine ja põletamine,” ütles allikas Novaja Evropale.

Tema sõnul varjavad võimud suu- ja sõrataudi epideemiat, kuna venemaa sai alles hiljuti – 2025. aasta mais – haigusvaba staatuse. WTO liikmena on venemaa kohustatud teatama kinnitatud suu- ja sõrataudi juhtumitest koduloomadel ning sellest hetkest alates kaotab ta oma staatuse ja teised riigid võivad keelata sealt liha ja piimatoodete impordi.

„Algselt tahtsid nad kõike teha võimalikult vaikselt, et tulekahju oleks väike ja keegi ei märkaks,” ütles allikas Novaja Evropale. „Keegi ei oodanud sellist ulatust.”

Varem teatas Novosibirski oblastivalitsus, et kariloomad konfiskeeritakse piirkonnas kokku 176 farmist. Kohaliku põllumajandusministeeriumi andmetel on veebruari algusest alates piirkonnas viies rajoonis tuvastatud pastörelloosi puhanguid. Oblasti veterinaaramet märkis, et haigus on muutunud ravimatuks „patogeeni varieeruvuse” tõttu.

Kohalikele põllumeestele tekitatud otsene kahju ulatus 1,6 miljardi rublani ja arvestades täiendavaid katmata kaotusi ligikaudu 2 miljardini, väidavad keskuse „Analüütika. Äri. Õigus” eksperdid.

16. venemaa ehitusplatsidele saadetud põhjakorealased töötavad 16 tundi päevas praktiliselt ilma puhkepäevadeta, elavad ebasanitaarsetes tingimustes ja saavad pärast mahaarvamisi vaid umbes 10 dollarit kuus. See selgub inimõiguste organisatsiooni Global Rights Compliance raportist, mille katkendeid tsiteeris NBC News.

Teadlased intervjueerisid enam kui 20 põhjakorealast, kes on praegu või on varem töötanud ehitusplatsidel kolmes venemaa linnas. Nad ütlesid, et nad on pideva jälgimise all ja neil puudub praktiliselt igasugune kontroll oma sissetuleku üle: märkimisväärne osa nende sissetulekust läheb riigile, kellele tuleb maksta 700 dollarit. Kui neile makstakse liiga vähe, kantakse ülejäänud summa järgmisse kuusse, mis lõksutab nad võlaorjusesse.

Töötajad kurdavad ka talumatute elutingimuste üle. Nad ütlevad, et nad on sunnitud magama ülerahvastatud, kütmata konteinerites, mis on täis prussakaid ja lutikaid, ning neil lubatakse duši all käia vaid üks või kaks korda aastas. Nende vigastusi ja haigusi eiravad tavaliselt ülemused. „Me elame hullemini kui kariloomad,” märkis üks ehitustööline.

Paljud põhjakorealased ei tea isegi, kelle heaks nad töötavad, kuna nad on palgatud ÜRO sanktsioone rikkudes. Nende passid konfiskeeritakse kohe venemaale saabumisel ja antakse üle Põhja-Korea luureametnikele.

Aruande kohaselt saadetakse põhjakorealasi riikliku tööprogrammi raames tööle kokku 40 riiki. See toob Pyongyangile aastas 500 miljonit dollarit. Lisaks ehitusele töötavad põhjakorealased tekstiili-, meditsiini-, IT-, toitlustus- ja muudes tööstusharudes.

Põhja-Korea suurendas tööjõu lähetamist venemaale pärast Ukraina sõja algust, aidates putini valitsusel leevendada tööjõupuudust. Täpsed arvud pole teada. Lõuna-Korea luureametnik ütles BBC-le, et 2024. aastal toodi venemaale üle 10 000 põhjakorealase töötaja ja 2025. aastal peaks saabuma 50 000 inimest. Eeldati, et neid hakatakse tööle muu hulgas ehitusplatsidel Ukraina okupeeritud piirkondades.

2025. aasta juunis oli venemaal 15 000 Põhja-Korea töötajat, ütles arendusgrupi Eskadra juhatuse esimehe abiline Pavel Belenetsi. Ta ennustas ka, et nende arv kasvab aasta lõpuks 50 000-ni, hoolimata sellest, et venemaa ettevõtted on esitanud 153 000 avaldust.

2025. aasta juunis teatas venemaa Julgeolekunõukogu sekretär sergei šoigu, et Kurski oblasti ülesehitamiseks värvatakse 5000 Põhja-Korea kodanikku. See oblast oli umbes üheksa kuud Ukraina kontrolli all, kuid venemaa armee vallutas selle lõpuks Põhja-Korea sõdurite abiga tagasi.

Põhja-Korea on üks maailma vaesemaid riike. Riigi reaalne SKP on hinnanguliselt umbes 26,7 miljardit dollarit, kusjuures SKP elaniku kohta on umbes 1100 dollarit. Keskmise inimese sissetulek on vaid 3–4% Lõuna-Korea omast. Isegi ettevõtete juhid teenivad umbes 10 dollarit kuus.

17. Yale’i rahvatervise kooli humanitaaruuringute labor (Yale HRL) on leidnud, et venemaa riigile kuuluvad ettevõtted Gazprom ja Rosneft rahastasid vähemalt 2158 lapse ümberasustamist ja ideoloogilist „ümberõpetamist” ajutiselt okupeeritud Ukraina aladelt.

Teadlased on leidnud, et aastatel 2022–2025 hõlbustasid Gazpromi tütarettevõtted ja Rosnefti ametiühingud laste evakueerimist Donetski, Luhanski ja Zaporižja oblastist. Nad saadeti vähemalt kuue laagrisse venemaal ja okupeeritud Krimmis: Prometheus, Signal, Kubanskaja Niva, Art-Quest, Sputnik ja A. V. Kazakevitši lastelaager.

Kolm neist laagritest kuuluvad otse Gazpromi tütarettevõtetele. Aruandes märgitakse, et lapsi mõjutas venemaa-meelne indoktrineerimine ja mõnel juhul ka militariseerimine. Täpsemalt öeldes puutusid lapsed Prometheuse laagris kokku sõjaväelise väljaõppe, käsivõitluse ja tulistamisega.

vene korporatsioonid rahastasid neid reise täielikult või osaliselt vautšerite pakkumisega. Ainuüksi aastatel 2022–2023 andsid nafta- ja gaasiettevõtted laagrites osalemiseks välja 1072 vautšerit.

Yale’i ülikooli analüütikud tuvastasid selle kampaaniaga seotud 44 juriidilist ja eraisikut. Ligikaudu 80% neist, sealhulgas tütarettevõtted, laagrid ja nende juhid, ei ole praegu USA ega Euroopa Liidu sanktsioonide all.

Aruandes rõhutatakse, et „Donald Trumpi administratsiooni ajutine nafta- ja gaasisanktsioonide tühistamine 2026. aasta märtsis premeerib rahaliselt ettevõtteid, kes toetavad aktiivselt putini süstemaatilist kampaaniat Ukraina laste venestamiseks”.

Sõna-sõnalt: „Gazprom ja Rosneft tegelesid oma tütarettevõtete ja ametiühingute koostöös tahtlikult logistilise planeerimise, rahastamise ja operatsioonide koordineerimisega, mis otseselt aitasid kaasa Ukraina laste niinimetatud „patriootilisele ümberkasvatusele”. Nad on vabatahtlikud kaasosalised tegevustes, mis viisid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt vladimir putini ja maria lvova-belova vahistamismääruste väljastamiseni.

18. Lühiuudised

Mõned inimesed näivad olevat Trumpiga nii sügavalt seotud, et nende otsustusvõime tundub üha enam kahtluse alla seatud. Vabariiklasest senaator John Kennedy teatas, et president Trump „ei alustanud sõda” ja on püüdnud seda lõpetada, kaitstes USA poliitikat Iraanis.

Iraan lükkas tagasi USA ettepanekud konflikti lõpetamiseks ning seadis tingimused, sealhulgas julgeolekugarantiid, reparatsioonid ja Hormuzi väina üle suveräänsuse. Andmed näitasid, et USA kulutas 16 päevaga üle 26 miljardi dollari laskemoonale.

venemaa on saatnud Iraanile droone, et aidata oma liitlast sõjas Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli vastu, teatas Financial Times 25. märtsil.

venemaa parlamendi delegatsioon maandus New Yorgi JFK lennujaamas venemaa erilennuga ja viibis seal mitu tundi. Teated viitasid võimalikele kontaktidele USA seaduseandjatega ja potentsiaalsele reisile Washingtoni dialoogi taastamise arutamiseks.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles, et Saksamaa ei kavatse Ukrainale Tauruse rakette tarnida. Ta väitis, et Kiievil on juba olemas tõhusamad pikamaarelvad, sealhulgas Saksamaa toel välja töötatud süsteemid. Ta rõhutas, et peamine probleem on rahalised piirangud, mille tõttu prioriteet on relvade tootmise jätkamise rahastamine, mitte täiendavate rakettide tarnimine.

Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt ütles, et Trump on valmis Iraani ründama „tugevamalt kui kunagi varem” ja „vallandama põrgu”, kui Teheran keeldub kokkuleppest. Ametnikud hoiatasid olukorra ulatusliku eskaleerumise eest, kui Iraan praeguste tingimustega ei nõustu.

EL külmutas Ungari taasrelvastuslaenu SAFE programmi raames pärast seda, kui Budapest blokeeris Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu. Ungari jäi 19 taotleja seas ainsaks heakskiiduta plaaniks ning pinged kasvasid, kuna Viktor Orbán seostas koostööd energia- ja transiidivaidlustega.

Ukraina töötas välja OSIRIS AI poolt välja pealtkuulamisdrooni UEB-1, mis on võimeline saavutama kiirust kuni 315 km/h, millel on tehisintellekti abil sihtmärgi jälgimine ja 18 km ulatus ning mis on loodud õhust tulevate ohtude tuvastamiseks ning hävitamiseks.

lukašenko saabus Pjongjangi. Plaanis on kohtumine Põhja-Korea diktaatori Kim Jong-uniga.

Downing Street teatas 25. märtsil, et Ühendkuningriik lubab oma relvajõududel ja õiguskaitseametnikel siseneda Ühendkuningriigi vetes seilavatele venemaa varilaevastiku laevadele.

Politico, viidates neljale USA ja NATO kaitseametnikule ning kolmele Euroopa diplomaadile: esmakordselt aastakümnete jooksul keeldus Pentagon avaldamast ülevaadet oma vägede paigutusest välismaal, tekitades ebakindlust liitlastele ja Ameerika seadusandjatele, kes kasutavad dokumenti eelarvete planeerimiseks ja USA sõjapoliitika analüüsimiseks. Väljaande allikate sõnul kavatseb Pentagon ametliku dokumendi, mida tuntakse kui globaalset positsiooni ülevaadet ja mis on eelarve planeerimise ja USA poliitika mõistmise võtmeks, avaldamise asemel pidada ainult mitteametlikke arutelusid. Administratsioon usub, et on esitanud piisavalt teavet teistes strateegilistes dokumentides, mis viitavad fookuse nihkumisele läänepoolkerale. „See samm on osa praeguse administratsiooni kalduvusest tegutseda iseseisvalt ja teavitada partnereid ja Kongressi sõjalistest operatsioonidest tagantjärele – alates rünnakutest Kariibi mere laevadele kuni sõjani Iraaniga.” See otsus tekitab tõenäoliselt tõsist muret Kapitooliumil ja Euroopa pealinnades, kus ametnikud „ihkavad meeleheitlikult selgemat arusaama” USA sõjalistest ambitsioonidest. Senati relvajõudude komitee liikmed ütlesid, et neid ei teavitatud dokumendi tühistamisest isegi ametlikult, mis raskendab nende tööd kaitse-eelarve kallal.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Läti esitas Venemaale ametliku noodi seoses Ukraina drooniga

Läti välisministeerium teatas, et kutsus 25. märtsil välja Venemaa diplomaadi – mitte esimest korda –, et talle anda üle protestikiri seoses riigi sõjaõhutamisega.

„Välisministeerium kutsus välja Venemaa Föderatsiooni asjuri Läti Vabariigis, et avaldada kategoorilist protesti ja esitada noot, milles mõistetakse hukka mehitamata õhusõiduki sisenemine Läti õhuruumi Venemaa territooriumilt 25. märtsi öösel,” teatas ministeerium.

Kuigi Venemaad ei süüdistatud drooni saatmises – mille puhul on nüüd kinnitust leidnud Ukraina –, teatas ministeerium: „Venemaa saatkonna esindajale teatati, et Venemaa, pidades Ukraina vastu agressioonisõda, loob ettearvamatuid julgeolekuintsidentide riske laiemas piirkonnas.”

Kohtumisel mõisteti hukka ka Venemaa õhurünnak 24. märtsil tsiviilinfrastruktuuri vastu mitmes Ukraina piirkonnas, sealhulgas Lvivi oblastis, tappes ja vigastades tsiviilisikuid ning üritades hävitada UNESCO maailmapärandi objekte, vahendab lsm.lv.

„Läti märkis, et see on osa Venemaa barbaarsest rünnakust mitte ainult Ukraina rahva, vaid ka Ukraina sügavate ajalooliste ja kultuuriliste juurte vastu,” teatas ministeerium.

Rõhutati, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu kujutab endast rahvusvahelise õiguse ja ÜRO harta ränka rikkumist ning korrati nõudmist lõpetada agressioon ja viia Venemaa relvajõud kogu Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt välja.

VIDEO: Ukrainas klammerdus sõjaline värbaja auto külge – sõitis tükk maad kaasa

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Ukrainas klammerdus sõjaline värbaja auto külge ja sõitis tükk maad kaasa.

Autot juhtinud meest taheti sõtta värvata, aga ta polnud nõus ja sõitis minema. Värbaja klammerdus auto külge ja sõitis tükk maad kaasa.

See näitab, kuidas värbajad teevad meeleheitlikke samme, et rindele värsket verd saada.

Video on siin:

Portaali valmistas kating
VäljaandjaLõuna Ekspress OÜ | reg. 12565474 | LHV Pank: EE547700771001225854
Reklaaminfo@lounaeestlane.ee | tel. 58 973 482‬