Täna pidas Eesti meeste rahvuskoondis oma viimase kohtumise 2026. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksarjas. Võõrsil kaotati Sloveenia vastu tulemusega 30:36 (15:20).

Koondis jäi võiduta
Markus Viitkari ja Mathias Rebase väravatest 2:0 juhtima läinud Eesti koondis hoidis 2-väravalist edu 2. mänguminutini. Seejärel viigistas Sloveenia seisu ning läks kodus 4. minutil juhtima. Eesti kaotusseis püsis minimaalsena 11. minutini, siis läks Sloveenia 10:6 juhtima. Värav Arno Varelt pakkus vaid ajutist leevendust, sest 14. minutiks oli vahemaa juba 5-väravaline seisuga 7:12 Eesti kahjuks. Sloveenia kaitse oli Eesti koondise jaoks ületamatu lausa 8 minutit – 8. värav tuli lõpuks 19. minutil Dener Jaanimaalt, kes viskas seisuks 8:16. Esimene poolaeg lõppes skooriga 15:20.

Teisel poolajal oli maksimaalne vahemaa 7-väravaline, minimaalne vahemaa aga 4-väravaline. Selleni jõuti 40. minutil, kui Jaanimaa skoori tegi. Kohtumise 45. minutiks oli Eesti kaotusseis siiski suurenenud ning numbritega 23:29 oli vahemaa 6-väravaline. 50. minutil oldi taas 4 värava kaugusel viigist, kui Rebane seisuks 26:30 viskas. Mäng lõppes resultaadiga 30:36.

Eesti resultatiivseim oli jälle Dener Jaanimaa, kes panustas seekord 12 väravaga. 5 väravat viskas Markus Viitkar ja 4 väravat sai kirja Mathias Rebane.

„Taktikaliselt oli olukord, kus pidime tempot natukene maha võtma. Meil jäi kaitse pisut pehmeks, seega tuli rütmi muuta ja pigem lähtuda sellest, et me ei lase nii kiiresti vastasel peale tulla. Meil oli täna kaks joonemängijat, kes töötavad ka keskkaitses ehk teatud kiiruse juures muutub see väga keeruliseks. Realiseerimisega on nii ja naa. Ega selle jaoks see väravavaht ongi, et mõned pallid ära võtta. Dener oli tõesti super,” kommenteeris peatreener Martin Noodla. „Suures plaanis oli selline väga tugev psühholoogiline mäng. Terve meeskond mängis rahulikult vaimselt rasket mängu.”

„Kokkuvõttes tulime teisel poolajal mängu tagasi ja saime oma emotsioonid tagasi. Lõpp on suhteliselt positiivne – viimased kolm mängu on väga kehvad olnud ja vähemalt lõpetasime tsükli positiivselt. Siit on, kuhu edasi minna,” lausus Dener Jaanimaa.

Eesti jaoks on valiktsükkel lõppenud. Valiktsükli jooksul ühtegi võitu kirja ei saadud ning nõnda jääb ka edasipääs tagamata.

Rahvuskoondise 2026. aasta EM-i kvalifikatsiooni viimased mängud:
08.05. 19:00 Kalevi Spordihall Eesti – Põhja-Makedoonia (17:36)
11.05. 19:00 Celje Sloveenia – Eesti (36:30)

​​Meeste koondise koosseis: Madis Valk, Patrick Padjus, Arno Vare (kõik Mistra), Mihkel Lõpp, Armis Priskus (mõlemad EHV Aue, Saksamaa), Mathias Rebane, Kermo Saksing, Ülljo Pihus, Hendrik Varul (kõik Põlva Serviti), Ott Varik (Akureyr, Island), Kristofer Liedemann (HC Kehra), David Mamporia (HC Empor Rostock, Saksamaa), Markus Viitkar (HIF Karlskona, Rootsi), Hendrik Koks, Karl Roosna (mõlemad Viljandi HC) Artur Morgenson (Siuntio IF, Soome), Dener Jaanimaa (Sulaibikhat SC, Kuveit). Peatreener Martin Noodla, treener Janar Mägi, füsioterapeudid Margus Parts ja Kert Kähari, võistkonnajuht Priit Allikivi.

Politsei andis teada, et Põlvas kaduma läinud 55-aastane mees leiti surnuna. Tänase pühapäeva, 11. ma õhtul kella 18 paiku leiti mehe surnukeha.

Mehe surnukeha leiti Võhandu jõest, kus teda märkasid kalamehed. Politseinikud tuvastasid, et tegemist on aprilli lõpust kadunud 55-aastase mehega. Tema surmas ei ole alust kahtlustada kuritegu.

Meest nägid lähedased viimati 23. aprillil Põlvas Jaama tänaval. Peale seda mees kodus viibinud ei olnud ning perel puudus teadmine, kus ta olla võiks. Telefoni ega isiklikke asju mees lahkudes kaasa ei võtnud.

Eile laupäeval 10. mail harjutasid Kaitseliidu meredivisjon ja Harku malevkonna maakaitse kompanii koostööd mereväega strateegilise objekti ning kolonni julgestamisel Põhja-Eestis õppusel Siil 2025.

„Meie jaoks on oluline täita ülesandeid, mis seonduvad meie põhitegevusega. Kuna me oleme rannikuäärne üksus, andis harjutus mereväega meile võimaluse füüsiliselt kaitsta nende objekti, treenides just neid tegevusi, mida me kriisi- või sõjaolukorras teeksime,” ütles Harku malevkonna rühmaülem veebel Jussi Taar.

Kaitseliitlaste ülesanne harjutusel oli toetada mereväe strateegilise varustuse eelpaigutust erinevatesse asukohtadesse ning tagada selle julgeolek. Selleks liiguti üksuste kaupa kolonnis Miinisadamast välja, suundudes eelnevalt valitud positsioonidele Põhja-Eesti piirkonnas. Harjutuse vältel mehitasid kaitseliitlased perimeetri julgestuse ning tagasid ööpäevaringse õhuvaatluse, koordineerides tegevused mereväe mereoperatsioonide keskusega.

„See oli esimene koostööharjutus, millesse kaasasime korraga nii Kaitseliidu meredivisjoni kui ka Harku malevkonna. Kuna need on professionaalsed üksused, planeerisime neile logistilise operatsiooni selliselt, et neil oleks võimalikult suur tegevusvabadus oma ülesande täitmisel,” ütles harjutuse korraldaja kaptenleitnant Ermo Jeedas mereväe staabist. „Nähes nende meeste ja naiste kaitsetahet ning initsiatiivikust, ma ei kahtlegi, et see on pikema koostöö algus.”

Merevägi on Kaitseliidu meredivisjoni üksustega ka varem koos tegutsemist harjutanud, viimati õppusel Kevadtorm 2024.

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid.

Täna startis Tartus 441 inimest Heateo jooksule: piletitulu ja annetustena kogunes 9430 eurot, mis läheb 4-aastasele Miinale kõnniroboti soetamiseks. Sellega on ligi 35 tuhat eurot maksva seadme ostmiseks tarvilik summa koos.

Tähtvere spordipargis oli täna kohal ka Miina ise. „Sel korral tegi ta jooksuteekonna kaasa koos oma perega ja kärus, kuid teades seda, kui väga Miina iseseisvate sammude nimel pingutab, ei ole sugugi välistatud, et näeme teda aastate pärast kiirel sammul rajale suundumas. Et sinna jõuda, aitab lihasjõudlust ja sammumustrit parandav kõnnirobot teda välja palju,” sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi koostöö- ja kommunikatsioonijuht Liis Ehrminger. „Ilma heade inimeste abita ei oleks see võimalik – suur tänu kõikidele heateo jooksjatele ja teistelegi, kes on Miinale abikäe ulatanud,” lisas ta.

„Miina püüdlus elus edasi pürgida on imetlusväärne ning Klubi Tartu Maratonil on väga hea meel tema pingutustele kaasa aidata,” sõnas Klubi Tartu Maraton turundusjuht Oliver Kivimäe. „Loodame ka edaspidi sarnastele projektidele toeks olla ja inimesi läbi liikumise annetama kutsuda,” lisas ta.

11. korda toimunud Heateo jooks korraldati Klubi Tartu Maratoni ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi koostöös.

Iga Heateo jooksul osaleja sai kaela Mõmmiku medali, mille aitas soetada Coop Tartu, parimad said AHHAA teaduskeskuse perepiletid ning värskendust pakkus Aura maitsevesi.

Emadepäeval Võru kultuurimajas Kannel aset leidnud kontserdil „Oled sa märganud?” andis Võrumaa Arenduskeskus koos maakonna omavalitsustega üle maakonna aasta ema 2025 tiitli ja tänukirjad. Tänavu esitati tiitlile seitse kandidaati ning laureaadiks kuulutati Võru linnas elav nelja lapse ema Mirja Randvere. 

„Mina olen tänulik oma emale, et olemas olen. Ta on olnud mulle suunanäitajaks ja heaks eeskujuks, samuti mind vajadusel noominud. Temalt saab küsida nõu ning abi,” lausus kontserdi alguses Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. „Võtke aega ja mõelge oma emadele, mis põhjustel te peaksite neile tänulikud olema. Öelge seda mitte ainult täna, vaid iga päev. Ja kui seda teha ei saa, mõelge mõtetes oma emade peale.”

Võru maakonna aasta ema 2025

Võru maakonna aasta ema tiitli pälvinud Mirja Randvere on ema neljale lapsele ja hinnatud viiuliõpetaja Võru muusikakoolis. Ta on pühendanud oma elu muusikale ja noorte arendamisele – tema käe all on sirgunud mitmed andekad viiuldajad, kes on tänu temale õppinud oma pilli armastama ning seda meisterlikult mängima. Samuti on ta toetanud ka oma lapsi nende muusika teel, andes neile julguse astuda suuri samme juba noores eas. Näiteks usaldas ta oma 13-aastased lapsed Tallinna muusikakooli õppima, uskudes nende kutsumusse ja andes neile tiivad. Kõik tema lapsed on läbi põiminud muusikast. Maaren ja Johanna leidsid varakult oma kutsumuse, Johan on kõigile tuntud muusik, klaverivirtuoos – kõik nad on silmapaistvad muusikud ja õpetajad. Kõige noorem Paul Peeter on samuti suurepärane noor muusik, esineb särava solistina kontsertidel.

Kõik nad peavad oluliseks oma kodulinna Võru, panustades siin õpetajana muusikakoolis, innustades meie noori oma lugudega kodulinnast ning andes värvikaid kontserte. Mirja on olnud aktiivne ka kogukonna elus, olles osaline Võru muusikakooli sümfooniaorkestri loomises ja arendamises. Võru sümfooniaorkestrit juhatab Mirja abikaasa Jaan, kes on pälvinud Võru maakonna aasta isa tiitli aastal 2018. Neil mõlemal on väga oluline roll selles, et Võru sümfooniaorkester on meie piirkonna tõeline edulugu, olles esindanud meie piirkonda ka välismaistel konkurssidel. Ta on vanaema ka kolmele lapselapsele – Helene, Theodor, Anna Marta.

Tänavuse aasta Võru maakonna ema tõi tänukõnes esile oma enda ema, abikaasat ning lapsi. „See tunnustus on suur au, võtab lausa sõnatuks. Ka teised emad oleksid tiitlit väärt, ma olen südamest tänulik.”

Võru maakonna aasta ema tiitlile esitati seitse kandidaati

Emadepäeva puhul tublide emade märkamine ja tunnustamine on Võru maakonnas iga-aastane traditsioon. Konkursi aasta ema tunnustamiseks kuulutab välja Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võru maakonna omavalitsustega. Aasta ema 2025 tiitli ja tänukirjad andis üle Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Kohapeal olid armasid emasid õnnitlemas ka omavalitsuste esindused. Tiitli aasta emale andis üle aasta 2024 Võru maakonna aasta ema Anu Jõgi. Hetke tähistamiseks kinkis Võru Coop tunnustatud emadele tordi.

Võru maakonna aasta ema aunimetust on maakonnas välja antud aastast 2002. Varasemalt on aasta ema tiitli pälvinud Ulvi Toomik, Tiia Must, Ene Laube, Hille Saarepuu, Kaja Klooren, Mirjam Dremljuga, Ülle Mõttus, Reet Kangro, Laine Värnik, Klarika Hirv, Katrin Parv, Airi Grossberg, Anneli Hollas, Inge Järvpõld, Tiiu Must, Janyka Vellak, Jane Soe, Marju Parv, Mai Kurrikoff, Katrin Roop, Helve Einla, Signe Hellamaa. Eelmisel aastal pälvis tiitli Anu Jõgi.

Tänavu esitati Võru maakonna aasta ema tiitlile seitse kandidaati. Võrumaa Arenduskeskuse aasta ema tänukirja pälvisid:

TRIIN RÕÕMUSOKS

Nelja lapse ema Haanimaal Rõuge vallas. Triin on 10 aastat seotud Vana-Võromaa kultuuriga, jagades oma emalikku hoolt ka kogukonnale, õpetades võru keelt ja kohalikku eluviisi. Ta töötab Võru Instituudis projekti koordinaatorina ja koolitab täiskasvanuid. Lisaks on ta kooli, kohaliku omavalitsuse ja partnerorganisatsioonide koostöö toetamiseks lõpetanud andragoogika magistrikraadi cum laude. Ta on aktiivne kogukonna elu edendaja, vabatahtlik mitmes algatuses ning Haanimaa eestvedaja. Kõige selle juures on tema jaoks kõige tähtsam olla ema – alati olemas, toetav ja armastav.

PIRET RAUDSEPP

Kuue lapse ema, elab Võru vallas Alakülä külas. Ta on eeskujuks oma töökuse ja abivalmidusega. Ta on tõeline perehoidja, kelle kodu on alati avatud nii lastele kui lastelastele. Hoolitsedes nii oma kuue lapse kui seitsme lapselapse eest, jagub tal igaühele tähelepanu, hoolt ja soojust. Tööl on Piret hinnatud kolleeg. Ta pole ainult ema ja vanaema, vaid ka sõber ja innustaja, kelle soe huumor ja elurõõm on nakkavad. Ta on vastutulelik kõigile lastelaste soovidele ning on alati nende jaoks olemas.

PIRET KAHRE

Kolme täiskasvanud lapse ema ja nelja lapselapse vanaema, elab Võru vallas Lasval. Ta töötab pühendunult õpetajana Sulbi ja Kääpa koolis ning Lasva lasteaias, olles hariduselt pedagoog ja eripedagoog. Ta on Lasva külaelu edendaja ja kogukonna hoidja – ta on koristustalgute „Teeme ära” eestvedaja, korraldab Lasva OTT-i ja jõuluvalguse sündmust koos perega. Ta panustab aktiivselt Lasva Sõprade Seltsi tegevusse ning tegeleb suure rõõmuga laulmise ja näitlemisega. Ta on andnud oma lastele ja lastelastele kaasa armastuse kodukoha vastu ning olnud kogukonnale tõeline tugisammas.

KARIN PETERSON

Kolme lapse ema ja kuue lapselapse vanaema, elab Parksepas Võru vallas. Töötab Osula põhikoolis klassiõpetajana, olles 2. klassi lastele juhendajaks ja toeks. Ta on pühendunud nii oma perele kui ka tööle koolis. Ta on nõudlik, kuid mõistev ema ja õpetaja, kelle südamlikkus jõuab nii oma laste kui õpilasteni. Lisaks pakuvad talle suurt rõõmu erinevad aiatööd ning lillede eest hoolitsemine. Tema sihikindlus ja arengu julgus on tõeliselt inspireeriv kõigile.

EVE BREIDAKS

Kolme poja ema, elab Võrus. Ta töötab Töötukassas töövõime hindamise spetsialistina, kuid tema tegevus ei piirdu ainult tööga – ta on ka abipolitseinik ja Punase Risti vabatahtlik, kes õpetab elustamist ning räägib lastele turvalisusest. Tema panust kogukonda on märgatud ja tunnustatud mitmel tasandil – ta on olnud Võrumaa Aasta Kodaniku nominent ja pälvinud kodanikupäeva aumärgi ning politsei tänukirja. Tal on oskus ühendada südamlikkus, pühendumus ja tegutsemistahe. Ta on ehe näide sellest, kuidas on võimalik jagada end armastava pere, sisuka töö ja vabatahtliku tegevuse vahel.

SANDRA SILLASTE

Kahe lapse ema, elab Rõuge vallas. On vastutulelik, suure südamega, toimekas ja hakkaja naine. Ta suudab emana halvast olukorrast alati parima välja tuua. Haarab alati võimalustest kinni ega karda teel kukkuda.

Võru Kandlest toimunud emadepäevakontserdil esinesid: Lasva Meeskoor, dirigent Jane Reiljan-Prätz, rokkivad poisid Vastseliina Gümnaasiumis, õpetaja Jane Reiljan-Prätz, Võru Lasteaed Sõleke mudilased, juhendajad Eve Kirs ja Kristi Kimalane, klaveril Andres Määr. Vahetekstidena kõlasid Maimu Linnamägi luuletused raamatust „Oled sa märganud?” ja mõtted Kristel Kossari raamatust „Suurim kingitus emalt”. Kogukonnapraktika raames panustasid sündmuse korralduses ka Võru Gümnaasiumi neli kümnenda kursuse noort: Maria-Elise, Sander, Marja-Lisa.

Lõppeval nädalal alguse saanud õppusel Siil 2025 osalevad enam kui kümnekonna liitlasriigi üksused, nende seas Rootsi kaitseväe 71. mehhaniseeritud jalaväepataljon. Rootsi üksus ühines Eestis toimuva õppusega Lätist, kus pataljon teenib NATO mitmerahvuselise lahingugrupi koosseisus.

Läti mitmerahvuselise NATO lahingugrupi brigaadi ülem kolonel Cédric Aspirault, kelle alluvusse Rootsi mehhaniseeritud jalaväepataljon on brigaadi raamistikus antud, ütles, et Eestis tunneb üksus end peaaegu nagu kodus. „Ma ütleksin, et siin on suurim erinevus rahvusvahelisuses, kuid sarnasusi on rohkem kui erinevusi. Teeme siin seda, mida peamegi tegema ehk treenime sõjaolukorraks. Kuid siinpool Läänemerd saame seda teha koos teie ja kõigi teiste liitlastega,” rääkis Aspirault.

Tankide, soomustatud lahingumasinate ja miinipildujatega varustatud rootslaste pataljon on Võrumaa metsades eelseisvateks õppelahinguteks valmistudes läbinud taktikalist väljaõpet jalaväe koosseisus ning harjutanud kokku ka liitlasüksustega, sealhulgas USA sõjaväelastega, kellega koos harjutati ka jalaväe lahingumasinate päästmist.

„Ma loodan, et meid pannakse proovile. Usun, et meie pataljon on selleks valmis. Samuti loodan, et suudame oma liitlaseid proovile panna,” ütles kolonel Aspirault.

Rootsi ühines NATO-ga eelmise aasta märtsis ja saatis käesoleva aasta alguses Lõuna-Skåne rügemendist 71. mehhaniseeritud jalaväepataljoni võitlejad Lätti, Adažisse, et tugevdada NATO idatiiba. Pataljon koosneb üksnes tegevteenistujatest ja liigub pärast õppust tagasi Adažisse.

Eesti üksustest osalevad õppusel Siil 2025 kaitseväe peastaap, diviisi staap ja diviisi allüksused, samuti küberväejuhatus, toetuse väejuhatus, merevägi ja õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, kaitseväe luurekeskus, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Akadeemia ning Kaitseliit, lisaks on õppusel esindatud NATO lahingugrupp Eestis ja NATO eelpaigutatud staabielement Eestis.

Lisaks osalevad õppusel enam kui kümne liitlas- ja partnerriigi üksused. Esindatud on Ühendkuningriik, Prantsusmaa, USA, Kanada, Läti, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola ja Portugal. Vaatlejaid ja instruktoreid liitub õppusega ka Jaapanist, Iisraelist ja Ukrainast.

Riigikogus oli kolmapäeval, 7. mail arutusel elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seal sõna võtnud sotside esindaja Anti Allas nimetas EKRE-lasest kolleegi Rain Eplerit populistiks.

Selle peale ütles Epler Allasele:

„See populism on omane nii sulle endale kui ka sotsidele laiemalt. Me kuuleme hästi palju juttu sellest, kuidas sotsid seisavad vaeste ja väetite eest, perede eest, maainimeste eest ja mida kõike veel. Aga kui me vaatame tegevust riigikogus, siis automaks lööb maainimesi, lööb peresid, kodus olevatelt emadelt haigekassa äravõtmine, laste arvelt tulumaksuvabastuse ära võtmine ja nii edasi ja nii edasi. Lisaks käibemaksu-, aktsiisitõusud, mis löövad jällegi ühiskonna vaesemat osa. Klassikaliselt sellele populismi definitsioonile vastav tegevus, Anti. Aga muidugi sinu, ma ei tea, kas see nüüd siis on kiituseks või ekstra laituseks, tuleb öelda, sa oled minu arvates selline lohakas populist. Just selle automaksu valguses, ma panin tähele, kui sa aasta lõpus postitasid sotsiaalmeediasse video, kus sa ütlesid, et näed, vaesed inimesed enam ei saa autosid osta, aga ma ostsin veel džiibi ära (naer saalis), et siis ma saan lumes ringi sõita. Nii et kui sa tahad populist olla, Anti, siis sa pead oma tegevust natuke selles osas üle vaatama.”

Siin on video asja kohta:

Kiirlaenuvõlglaste maksekäskude menetlemise peatamine võib kiirlaenupakkujatele tähendada ärimudeli kadumist, inkassofirmadele aga märksa suuremat töömahtu ning menetluste venimist.

Harju maakohtu kohtunik Maris Juha ütles intervjuus „Vikerhommikule”, et kiirlaenude väljastamise olukord on halb ning ta kohtab igapäevaselt oma töös juhtumeid, kus väikelaene väljastavad finantsettevõtted põhjendavad reaalsuses maksejõuetule kliendile laenu andmist sellega, et laenu kuumakse jäi alla poole laenutaotleja sissetulekust. See aga ei vasta reaalselt vastutustundliku laenamise põhimõttele ning tegelikult peab olema laenu väljastajal veendumus, et inimene jõuab terve laenuperioodi laenu tagasi maksta.

Kaitsevägi on panud sotsiaalmeediasse video õppuselt Siil 2025.

Nagu videost näha, toimub õppus maal, merel ja õhus.

Video on siin:

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Eesti Kaitsevägi (@kaitsevagi.edf)

Õppuse Siil 2025 raames harjutasid nädala viimastel päevadel mereväe reostustõrje võimekusega patrull-laevad EML Kindral Kurvits ja EML Raju koostöös riigilaevastiku laevaga EVA-316 merereostuse likvideerimist Paldiski lahest.

„Siil on kompleksne õppus, kus laevad harjutavad erinevaid sõjalisi ülesandeid, kuid ka sõjaajal, kui olukord seda võimaldab, tuleb reostustõrjega tegeleda, et keskkondlikke ja majanduslikke kahjusid minimeerida,” ütles mereväe reostustõrje vanemspetsialist Mati Kose.

Harjutuse eesmärk oli tugevdada nii asutuste kui laevade omavahelist koostööd ühisel ülesandel ning testida EVA-316 pardale paigaldatud reostustõrje varustust ja vahendeid. Harjutuse käigus veesati laevadelt avamere reostustõrje lokaliseerimise poomid, mida kasutati traalimisel.

„Harjutuse tegi eriliseks see, et saime esmakordselt proovida mereväe varustuse ristkasutamist riigilaevastiku laevaga, mille pardal tehti tehnilisi täiendusi just selliste vahendite kasutamiseks,” ütles Kose.

Alates 2023. aasta 1. jaanuarist, mil mereväega liideti politsei- ja piirivalve laevastik, vastutab Eestis merelise reostustõrje eest merevägi, kuid reostuse intsidentide iseloomust lähtuvalt kaasatakse koostööpartnereid transpordiametist, päästeametist ning politsei- ja piirvalveametist.

Mereväe sõjalaevadest osalevad Siilil patrull-laevade divisjoni laevad EML Kindral Kurvits, EML Raju ning EML Valve. Kaldal paiknevatest üksustest on õppusele kaasatud rannikukaitse divisjon, lahinguteeninduse divisjon ning mereväe juhtimispunkt. Kõikidesse osalevatesse üksustesse on õppuse vältel formeeritud ka reservväelased.

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid. Rahvusvahelisele õppusele oodatakse enam kui 16 000 Eesti ja liitlasvägede võitlejat.

Vabariigi presidendi Alar Karise tervitus tänasel emadepäeval 11. mail Kehras.

Head tänased ja tulevased emad, tublid vanaemad, vaprad vana-vanaemad.

Igal inimesel on lootus õnnele. Küllap suurim õnn on siia maailma sündida. Samasuur õnn on saada lapsevanemaks. Sündida koos lapsega emaks ja isaks. Öeldakse ju, et elu mõte on elu edasi kanda.

Aga elu karm reegel on, et iga kord, kui sa midagi võidad, sa ka kaotad. Mäletate, kuidas laps kõndima hakkab? Ta seisatab, hoiab lauaservast kinni ja … vaatab küsivalt oma suurte ja veidi hirmunud silmadega ema poole. Pöörab siis pea ja astub oma elu päris esimese sammu. Ta kaotab ema kindla süle, aga võidab maailma.

Edasi on lasteaed ja siis oodatud kool. Esimesse klassi tõttab laps elevusega, põhikooli läheb samuti kiirel sammul, aga juba mõningase ärevusega ja hiljem … ütleme siis, et astutakse mõtlikus vaikuses, mõnel päeval ka ükskõikselt või vastumeelselt.

On päevi, mil laps on väga pahur. Mitte midagi ei sobi, ei tunne oma last ära. Ka need on kasvamise päevad.

Kõik läheb kiiresti. Tagant järele vaadates nagu ere tulesähvatus. Laps kasvab suureks ja kasvatab oma ema ja isa paremaks inimeseks.

Ema on turvalise maailma kese. Ma ei kujuta ette, kui katki on nende laste maailm, kes on kaotanud oma ema, oma pere, oma kodu.

Ema ja tema antud turvalisust vajame kõik, nii Eestis kui mujal.

Nädal tagasi avas minu pere ema, Sirje koos Olena Zelenskaga Ukrainas Žõtomõris uue peremaja. Eesti arhitektide ja ehitajate poolt ehitatud majas hakkab elama 9-lapseline pere. Sõja puhkedes olid nad sunnitud lahkuma oma kodust Sumõ oblastis, veetsid seejärel kolm kuud Kohtla-Järvel Eestis ning naasid Ukrainasse, kus pidid pommitamise tõttu otsima uue eluaseme.

See maja ei tähenda vaid seinu ja katust pea kohal – see on üks viis anda lootust õnnele. Ilma lootuseta, pole midagi.

Kui väike inimene maailma sünnib, haarab ta ema sõrme ja võtab selle tugevasti oma väiksesse peopessa. See sõrm on seal peos ka siis, kui see enam nii väike ei olegi.

Soovin, et teil oleks kelle käest kinni hoida ja kes teist kinni hoiaks, soovin teile head emadepäeva!

Tänasel emadepäeval tähistame ühtlasi ka looduskaitsepäeva ning looduskaitsekuu algust. Looduskaitsekuu teema sel aastal on „Elurikas maaelu”.

Suur osa Eesti ja kogu Euroopa elurikkusest on seotud põllumajandusmaastikega. Mitmete putukaliikide, taimede ja lindude käekäik sõltub toidutootmise praktikatest, kuid mõju on kahepoolne – toidutootmise kvaliteet ja jätkusuutlikkus olenevad omakorda põlde ümbritsevast elurikkusest, mulla tervisest ning meie võimekusest kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt sõnas: „Eesti maaelu on meie riigi rikkus, mis ühendab endas kultuuripärandi, loodusväärtused ja jätkusuutliku majandustegevuse. Looduskaitsekuu annab meile suurepärase võimaluse teadvustada, et elurikkus ei ole vaid kaitsealade teema, vaid osa meie igapäevaelust maal. Eriti emadepäeval, looduskaitsepäeval, peaksime mõtlema, millise pärandi me oma lastele ja lastelastele jätame. See on üleskutse meile kõigile – toetame kohalikke tootjaid, hoidkem põllumaid ja maastikke mitmekesisena ning panustame elurikkuse säilitamisse.”

Looduskaitsekuul räägime võimalustest hoida ja suurendada meie kultuurmaastike elurikkust – pärandniidud, metsasaarekesed suurte põldude vahel, põõsastikud kraavide nõlvadel, need kõik pakuvad elupaika sadadele liikidele. Meie pärandniitude taastamine ja hooldus, tolmeldajate elupaikade hoidmine ja loomine, kahjurputukaid hävitavate liikide leviku soodustamine on vaid mõned teemad, mida tahame laiemalt tutvustada.

Looduskaitsekuu teema raames korraldatakse üle Eesti mitmeid üritusi, õppepäevi ja talguid, mis on suunatud teadlikkuse tõstmisele ja praktilisele tegevusele elurikka maaelu toetamisel. Eesmärk on kaasata nii kohalikke kogukondi, põllumehi, ettevõtjaid kui ka kõiki teisi loodushuvilisi.

Looduskaitsekuud hakati tähistama 1980. aastast. Enne seda tähistati 1958. aastast Eestis looduskaitsepäeva. Looduskaitsekuu algab traditsiooniliselt emadepäeval, mis on ühtlasi looduskaitsepäev ning lõpeb sel aastal 8. juunil loodusvaatluste maratoniga.

Kolmapäeval avatakse elurikkale maaelule pühendatud looduskaitsekuu Tallinna loomaaias, kus tunnustuse saavad meie looduskaitsjaid, üle antakse noorte looduskaitsemärgid, looduskaitsepreemia ning looduskaitse elutöö auhind – Eerik Kumari looduskaitsepreemia.

Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet kutsuvad kõiki üles osalema looduskaitsekuu üritustel, tutvuma elurikka maaelu teemadega ning panustama oma kodukoha looduse hoidmisse.

Traditsiooniliselt toimub looduskaitsekuul koostöös keskkonnaühenduste, matkaseltside, muuseumide, loodusturismi arendajate, botaanikaaedade, Tallinna loomaaia ja mitmete teiste partneritega ohtralt loodusega seotud ettevõtmisi, üritusi, nagu linnulauluhommikud, matkad, korrastustalgud, võistlused ja palju muud. Kutsume neist ligi sajast erinevat sündmusest osa saama.

Rohkem infot looduskaitsekuu kohta leiab Keskkonnaameti veebilehelt: https://www.keskkonnaamet.ee/looduskaitsekuu

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 11. mai 2025:

Ukraina omad jõudsid Toretski kesklinna.

1. Tihe sadu jätkus.

2. Vaine.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: keskmises osas üks vene poole samm edasi.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Ukraina omad jõudsid Toretski kesklinna, aga teadmata, kas sinna ka jäid.

8. Donetsk: üks varasem rindejoone muutuse parandus ja üks uus

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. kreml lubas 30-päevase vaherahu ettepaneku üle „mõelda” ja kreml teatas, et saadab delegatsiooni…

12. medvedjev kutsus lääne liidreid üles Ukraina-vastaseid rahualgatusi oma ministrile pangenderi tagumikku toppima.

13. Kim Jong-un ähvardab kasutada Põhja-Korea armeed, kui venemaad ründavad „USA teenrid”.

14. Lühiuudised

161 vene poole rünnakut, suurem tempo Kursk/Belgorodi, Donetski ja lõunarindel, mujal üllatusega isegi aktiivsemates sektorites langus. Mõnes lõigus kahtlustab ikka reorgi, et uuesti tempo üles tõsta. vene poole taktikas muutusi tuvastanud pole. Liugpommide heitmise arv tasapisi tõuseb keskmise taseme poole (96), kaudtuld juba kolmas päev nelja tuhande kanti ja see ikka alla keksmise ja hakka või lootma, et äkki see number saab ueks keskmiseks. Kamikaze droone ikka peaaegu 2500 ehk siis tavapärane tase.

vene poole kaotustes suuri muutusi polnud, tooni annab vähesem soomuse kasutamine.

1. Täna varahommikul uus õhurünnak Kiievi suunal. Odessa kandis töötas õhutõrje täna hommikul.

Rindelinnad ikka tugevas sajus ja ikka annab tooni soov pommitada kõike ja võimalikult suurte pommidega.

2. Kuidagi vaikne, nagu oleks tormi eelõhtu…

3. Kursk/Belgorod: Tjotkino ja Kursk on endiselt tugeva Ukraina surve all ja rünnakuid toetab ka lennundus.Vene pool jätkab ponnistusi jõudmaks sügavamale Sumõ oblastisse aga nädala jooksul ühtki nende edenemist tuvastada pole suutnud. Rindejoone muutustest infot ei leidnud.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: rinde keskmises sektoris üks vene poole edenemine lisandus, aga see pigem rindejoone sirgenemine u 1,5 km.

6. Siversk: eile muutusteta.

7. Bahmut: Ukraina üleeilne rünnak Toretskile tõi eile kaasa Bradleyde, Marderite ja M113de kaotuse. Hetke teadmise järgi jõuti kesklinna. Mitu soomusmasinat aktsioonis oli, ei tea, vene pool kirjutab kolme hävitamisest. Küll näitab see rünnak, et Toretski linnas on vene poole kaitse suht hõre. Loodan homme olla targem, kas teha rindejoone muutusi.

8. Donetsk: üks varasem rindejoone muutuse parandus ja üks uus.

Pokrovski-Tśassiv Jari vahel jätkab vene pool väga tugevat survet ja suutis eilegi edeneda ning surus ühe kombitsa läbi Oleksandropili külast edasi u 1,5 km ja järjest kasvab oht u 200 ruutkilomeetrise ala kaotuseks Toretskini. Pisu siiski lootust on, et siis ees risti asuv Bõshoki jõgi toetab Ukraina kaitset.

Kuigi see oli teada, polnud eriti häid tõendeid selle kohta, et vene pool Kostiantõnopili tõepoolest okupeeris, kuna AFU korraldas kuni mõne aja taguse ajani haaranguid. Linn on langenud ja seetõttu ongi vene poolel lihtsam suruda end sisse Bahatõri. Seni pole Ukaina omad suutnud asula keskossa jõudnud vene soldateid seal likvideerida aga töötlus käib.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa kaalub ettepanekut kehtestada Ukrainas 30-päevane relvarahu, ütles venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov CNN-ile antud kommentaaris. „Me peame selle üle järele mõtlema. See on uus areng. Meil on oma seisukoht,” märkis ta. peskov tuletas meelde ka, et vladimir putin „kuulutas mitu päeva tagasi välja kolmepäevase relvarahu”, kuid riigipea pressisekretäri sõnul ei reageerinud Kiiev sellele väidetavalt kuidagi. „Kas olete kuulnud kriitikat Kiievi aadressil vastuse andmata jätmise pärast? Ei,” rõhutas ta.

putin kuulutas seoses Võidu 80. aastapäeva tähistamisega välja ajutise relvarahu 7. mai südaööst kuni 11. mai südaööni. Ukraina pool vastas aga peskovi väidetele koheselt: president Volodõmõr Zelenski pakkus välja pikema ja olulisema sammu – täieliku relvarahu 30 päevaks. USA president Donald Trump ühines peagi Zelenski algatusega. Ta kutsus mõlemat poolt – Kiievit ja Moskvat – üles lõpetama sõjategevus „ilma eeltingimusteta” vähemalt kuuks ajaks. Lisaks tegi Trump selgeks, et kui venemaa rikub relvarahu, kehtestavad Ühendriigid ja tema liitlased uued sanktsioonid.

Moskvas lükati Zelenski ettepanek esialgu tagasi. peskov teatas esmalt vajadusest „nüansse arutada” ja nõudis hiljem relvarahu alustamiseks Ukrainale relvatarnete peatamist.

venemaa juht putin ütles 11. mai hilisõhtuses avalduses, et ta kavatseb neljapäeval, 15. mail Istanbulis pidada Kiieviga otsekõnelusi. Allikas: putini pöördumine, venemaa propagandaväljaanne TASS. putin tegi neljapäeval, 15. mail ettepaneku alustada Ukrainaga otseläbirääkimisi ja arutada seal uut relvarahu. „Teeme ettepaneku jätkata otseläbirääkimisi Kiievi režiimiga neljapäeval, 15. mail Istanbulis, kus need katkestati.” Oma pöördumises nimetas putin esimest korda niinimetatud SVO-d sõjaks. kremli valitseja sõnul teeb ta ettepaneku jätkata otseläbirääkimisi ilma eeltingimusteta.

Oma pöördumises teatas putin ka, et ootab Kiievi võimudelt ja nende „kuraatoritelt” vastust oma ettepanekule. venemaa juht ei vältinud taas kord „konflikti algpõhjuste” kõrvaldamise küsimust. Lisaks ütles putin, et peab vestluse Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga.

Oma kõnes ei maininud putin 30-päevast relvarahu. venemaa Föderatsiooni juhi abi juri ušakovi sõnul suundub Istanbuli venemaa Föderatsiooni delegatsioon, mille koosseis avalikustatakse hiljem.

Njah, egas see arvatavalt üks venitamise taktika on…

10. mail saabusid Kiievisse nn tahte noalitsiooni juhid: Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Saksamaa kantsler Friedrich Merz, Suurbritannia peaminister Keir Starmer ja Poola peaminister Donald Tusk. Ukraina poolega peetud läbirääkimiste keskmes oli jätkusuutliku relvarahu tingimuste ettevalmistamine. Kohtumisel osalejad teatasid, et kui Moskva keeldub 30-päevase relvarahuga nõustumast, järgnevad EL-i ja USA poolt uued, rangemad sanktsioonid. Keir Starmer lisas, et algatuse ebaõnnestumine tooks kaasa Londoni ja Washingtoni suurenenud sõjalise toetuse Kiievile. Kohtumise lõpus pidasid Euroopa liidrid telefonivestluse Donald Trumpiga.

Pärast Kiievi tippkohtumist teatas Volodõmõr Zelenski rahvusvaheliste partneritega kokkulepitud algatusest: alates esmaspäevast, 12. maist, peaks Ukrainas algama vähemalt 30-päevane täielik ja tingimusteta relvarahu. Zelenski märkis, et seda otsust toetasid kõik „tahte koalitsiooni” liikmed ja ka Ameerika Ühendriigid. Ta rõhutas, et relvarahu peab olema tingimusteta, ilma igasuguste eelnevate nõudmisteta ning kremli vastutingimusi vaadeldakse kui katset sõda pikendada ja diplomaatilist protsessi häirida.

Axiose allikate sõnul ütlesid Zelenski ja Euroopa liidrid telefonikõnes Donald Trumpiga, et Ukraina on valmis alustama otseseid rahuläbirääkimisi venemaaga, kui saavutatakse 30-päevane relvarahu kokkulepe. Ühe allika sõnul oli Trump Kiievi nõusolekuga rahul ja suhtus positiivselt Euroopa pealinnade toetusesse tema algatusele. „Nüüd ootame venemaa reaktsiooni,” märkis allikas.

12. Pangender ehk omnigender on sooidentiteet, mille puhul inimene identifitseerib end kas lugematu hulga eraldi identiteetidena, mille vahel ta ajas kõikub, või ühe kõikehõlmava identiteedina.

venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev kritiseeris Kiievis viibivate Euroopa liidrite ettepanekuid venemaa ja Ukraina vahel vaherahu kehtestamiseks. Ta süüdistas Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Poola juhte Moskvale ultimaatumite ja ähvarduste esitamises rahualgatuste varjus. „Macron, Merz, Starmer ja Tusk pidid Kiievisse rahu üle rääkima tulema. Aga selle asemel pommitavad nad venemaad ähvardustega: kas vaherahu Bandera hordidele hingetõmbeaja andmiseks või uued sanktsioonid. Kas arvate, et see on tark tegu? „Toppige need rahuplaanid oma pangenderi tagumikku!” kirjutas medvedjev sotsiaalmeedias.

Oma Telegrami kanalis tuletas vene poliitik Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile meelde tema avaldusi Moskva võiduparaadi külaliste turvalisuse kohta. Samal ajal lubas medvedjev endale Zelenski vastu mitmeid teravaid ja halvustavaid rünnakuid, vihjates võimalusele rünnata Kiievit. Julgeolekunõukogu aseesimees välistas sellise stsenaariumi aga kohe, kuna tema sõnul venemaa armee „terrorismiga ei tegele”. „Mida teeb tüüfuse täi kokaiini ninaga, kui saab sõnumi, et meie riik ei suuda enam täna Kiievisse saabunud Euroopa juhtide viibimise ohutust garanteerida? Olgu, ära tõmble, rott! Meie armee, erinevalt Bandera värdjatest, terrorismiga ei tegele,” märkis ta.

Njah, eks seegi säuts näitab pisu tegelikku kremli seltskonna arvamust Ukrainast ja endast, sestap ka selline väljendus loosse jõudis.

13. Põhja-Korea juht Kim Jong-un tegi lääneriikide pihta karmi avalduse, ähvardades Põhja-Korea sõjalise vastusega venemaa-vastase agressiooni korral. Ta rõhutas, et on valmis andma käsu saata KRDV relvajõud venemaa Föderatsiooni kaitsma, nimetades seda Pyongyangi pühaks kohuseks. „Kui Ameerika Ühendriikide ja lääneriikide teenijad oma odavate ja defektsete relvadega ei loobu oma ohtlikest plaanidest sõjaliseks rünnakuks meie vennaliku riigi, venemaa Föderatsiooni vastu, ja proovivad uuesti rünnata, ei kõhkle ma andmast käsku kasutada KRDV relvajõude. Seda tehakse vastavalt Korea-venemaa lepingu vaimule ja artiklitele. Pean seda meie pühaks kohuseks venna ja kaasvõitlejana,” tsiteerib Korea Keskagentuur (KCNA) Põhja-Korea juhti ütlust.

Kim Jong-un õigustas ka Põhja-Korea osalemist sõjas venemaa poolel, nimetades seda oma suveräänse õiguse teostamiseks liitlast kaitsta. „Korea rahva parimad pojad, alludes kodumaa käsule ja pidades liitlase territooriumi enda omaks, võitlesid õlg õla kõrval vene armeega samas kaevikus ja alistasid vere hinnaga ühise vaenlase,” ütles ta, lisades, et „KRDV valitsus jälgib praegu valvsalt Kiievi hullumeelset käitumist.”

Moskva ja Pyongyangi sõjalis-poliitiliste sidemete tihenemine muutus eriti märgatavaks pärast putini visiiti Põhja-Koreasse 2024. aasta juunis. Seejärel allkirjastasid kahe riigi juhid strateegilise partnerluse lepingu, mis ratifitseeriti sügisel. Dokument sätestab, et relvastatud rünnaku korral ühele poolele on liitlane kohustatud viivitamatult osutama igakülgset abi – nii sõjalist kui ka muud – kõigi olemasolevate vahenditega.

Lõuna-Korea luure teatas varem, et KRDV saatis Kurski oblastisse Ukraina relvajõudude vastu peetavatesse lahingutesse umbes 15 tuhat sõdurit. Seouli andmetel on vähemalt 4000 Põhja-Korea sõdurit saanud surma või haavata, osaliselt seetõttu, et nad polnud tänapäevaseks sõjapidamiseks piisavalt ette valmistatud. Moskva ja Pyŏngyang ei kinnitanud seda infot pikka aega, kuid aprillis tunnistas Põhja-Korea ametlikult oma armee osalemist sõjas venemaa poolel.

Lisaks, nagu Reuters teatab, annab Põhja-Korea praegu kuni poole venemaa armee poolt sõjaliste operatsioonide jätkamiseks vajalikust suurtükiväe laskemoonast. Agentuuri hinnangul ulatub sõltuvus Põhja-Korea tarnetest mõnes osas 100%-ni. Selle taustal teatas venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov aprillis, et Moskva on valmis saatma KRDV-sse appi vene sõjaväelasi, kui riik peaks ohus olema.

14. Lühiuudised

India ja Pakistani välisministrid kinnitasid relvarahu kokkuleppe. Reutersi andmetel on Indiast tulnud teateid, et Pakistan rikub 10. mail osapoolte vahel saavutatud relvarahu. Märgitakse, et vaid paar tundi pärast seda, kui India ja Pakistan teatasid relvarahust, hakkasid India Kashmiri peamistest linnadest saabuma teated relvarahu rikkumistest. Viidates India võimudele, kohalikele elanikele ja pealtnägijatele, teatab Reuters, et Srinagaris ja Jammu linnas kuuldi plahvatusi ning Jammu kohal öötaevas nähti eelmise õhtu sündmustega sarnaseid sähvatusi.

The New York Timesi (NYT) andmetel on Ühendriigid lubanud Saksamaal Ukrainale üle anda 125 pikamaa-suurtükiväe raketti ja 100 Patriot-raketti. Väljaande andmetel ütles kongressi esindaja reedel, et Ühendriigid kiitsid heaks Saksamaa 125 pikamaa-suurtükiväe raketi ja 100 Patriot õhutõrjeraketi üleandmise Ukrainale. NYT tuletab meile meelde, et kriitiliselt vajalikke relvi toodetakse Ameerika Ühendriikides ja neid ei saa eksportida ilma Ameerika valitsuse loata, isegi kui need kuuluvad teisele riigile.

Paavst Leo XIV nimetas oma intervjuus Peruu väljaandele Semanario Expresión vene-Ukraina sõda „tõsiseks imperialistlikuks sissetungiks” ja „veelgi tõsisemaks probleemiks, mis haarab kogu maailma”. „Minu arvates on see tõeline imperialistlik sissetung, Venemaa tahab vallutada territooriumi võimu ja võimu allakäigu kaudu oma strateegilise laienemise kaudu ning ka Ukraina suure väärtuse kaudu, mis on venemaa jaoks kultuurilises, ajaloolises ja tööstuslikus mõttes oluline,” ütles ta. Paavst lisas, et Ukrainas toimuvad inimsusevastased julmused ja see on „ammu teada”.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Laupäeval, 10. mail kell 16.35 juhtus liiklusõnnetus Võru maakonnas Antsla vallas Lümatu külas Vaabina Ruhingu tee ristmikul.

54-aastane mees juhtis sõiduautot Nissan Navara ja sõitis kõrvalteelt ette peateel liikunud sõiduautole Kia Optima, mida juhtis 42-aastane mees, ja toimus kokkupõrge.

Nissani juht toimetati haiglasse kontrolli.

Täna laupäeval 10. mail peeti Sangaste kultuurimajas emadepäeva kontsertaktus, kus kuulutati välja Otepää valla aasta ema. Aasta emaks sai Otepää Gümnaasiumi põhikooli matemaatika õpetaja, aktiivne Naiskodukaitse liige Inga Kotkamäe.

Inga Kotkamäel on kaks poega ja kaks lapselast. Tema kohalolek, hool, armastus ja toetus on pere jaoks olnud hindamatu väärtusega. Ta on alati olemas, olgu vajadus praktilise abi, hea nõu või lihtsalt sooja embuse järele. Tema soe süda ja hoolivus loovad tunde, et ükski mure pole liiga suur ja ükski rõõm ei jää jagamata. Oma lastelaste jaoks on ta tõeline kalliskivi, mängukaaslane ja väga hea eeskuju ning õpetaja. Väljaspool koduseinu on ta eeskujuks väga paljudele lastele aidates neil kasvada teadmiste ja headuse poole töötades õpetajana. Ta on väga kannatlik ja siiras ning on pühendunud õpetaja.

Inga Kotkamäe ütles tiitlit kätte saades, et see tiitel ei kuulu ainult talle. „See tiitel kuulub kõigile meile, emadele, kes me iga päev hoolime, armastame tingimusteta, oleme eeskujuks ning anname jõudu ka siis, kui meil endil on raske,” lisas ta.

Aasta ema kandidaadiks esitati kokku viis ema – lisaks Inga Kotkamäele Merike Kase, Ester Mõts, Mari-Anne Pikk, Marily Sotnik.

Emasid tunnustasid Otepää vallavolikogu esimees Rein Pullerits, vallavanem Jorma Riivald ja Otepää Naisseltsi esinaine Ene Raudsepp.

Kontserdil esinesid Keeni Põhikooli laulutüdrukud (juhendaja Kristina Saar), segarahvatantsurühm Kõvvera Kõdara (juhendaja Tiina Kukk), ning memmede tantsurühm Rõõmurullid, (juhendaja Katrin Kõiv). Koosviibimine jätkus ühises kohvilauas.

Kõik emad said Helen Ilvese poolt valmistatud keraamilised meened  ning Otepää valla tänukirjad. Aasta ema sai lisaks sama kunstniku poolt tehtud keraamilise vaasi „Pesapuu”.

Aasta ema aunimetust annab välja Otepää Naisselts koostöös vallavalitsusega. Otepää valla emadepäeva tunnustamisürituse korraldasid Otepää Kultuurikeskused, Sangaste kultuurimaja ja Otepää Naisselts.

Otepää valla aasta ema nominendid:

Merike Kase on Otepää Lasteaia õppejuht, tal on kaks last. Eesti Raamatu Aasta ja emakeelepäeva puhul ilmus tema esimene lasteraamat „Kelmikas kevad”, pühendatud tema tütardele. Merike on näidanud eeskuju, kuidas ühendada emadus ja töö: naastes vanemapuhkuselt, on ta lisaks igapäevatööle korraldanud lasteaiaüritusi ja hoidnud Otepää Lasteaia tegemisi avalikkuse ees. Kodus pakub ta lastele avastamis- ja katsetamisrõõmu, kasvatab taimeaeda ja hoolitseb lemmikloomade eest. Ta osaleb aktiivselt kogukonnaelus, käib lastega rahvakombeid hoidmas ning leiab aega ka enda jaoks, osaledes treeningutel ja nautides kirjandust.

Ester Mõts on lasteaiaõpetaja Otepää Lasteaias, tal on kaks last. Ta on töötanud Otepää Lasteaias alates 1999. aastast, alustades õpetaja abina ja saades hiljem õpetajaks. 2016. aastal pälvis ta tunnustuse heade töötulemuste eest, 2020 sai Otepää valla aasta õpetaja tiitli ja 2023. aastal toodi esile staažika töötajana. Ester ei pelga tööd: vajadusel viib liikumistegevusi ise läbi. Ta on tagasihoidlik, ei kurda ja seab pere esikohale. Kodus on ta loonud tööprobleemidest vaba tsooni. Ester on läbinud CAP koolituse, et ennetada laste väärkohtlemist. Ta on koolitanud koolieelikuid, kuidas end ohtude eest kaitsta ja öelda julgelt „ei”. Tema töö aitab luua turvalisemat kogukonda nii lasteaias kui väljaspool.

Mari-Anne Pikk on Otepää lasteaias asendustöötaja, tal on kolm last. Ta on lõpetanud Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti visuaaltehnoloogia eriala ja Eesti kunstiakadeemia stsenograafia eriala. Mari-Anne õppis vahetusüliõpilasena Prahas nukunäitlemist ning täiendas end eelmisel aastal lapsehoidja ja lasteaiaõpetaja assistendi koolitusel. Lastega tegutsemine on talle loomulik. Ta panustab aktiivselt lasteaia ellu: meisterdas laada jaoks jõuluehteid ja küpsetab maitsvaid hapusaia ning ciabatta’t. Samuti on ta hoolekogu liige. Mari-Anne eelistab asendustööd alalisele kohale, et jääks piisavalt energiat oma kolme lapse jaoks. See näitab tema pühendumust emana. Vabal ajal käib ta lastega jalutamas, rattaga sõitmas, meisterdab, joonistab, teeb jõusaalitrenni ning harrastab talisuplemist.

Marily Sotnik tegutseb perefirmas Käterma iluteenindajana. Marily on alati sõbralik ja rahulik. Kui lapse rühmas on vaja appi tulla, pakub ta alati lahkelt oma abi, ka tööpäeva keskel. Tervist hoiab Marily rühmatrennide, suusatamise, kõndimise ja maratonidel osalemisega. Teda huvitab aiandus ja aia kujundamine. Marily osaleb aktiivselt valla ja Pilkuse küla üritustel. Koos lastega käib ta rattaga sõitmas, koduhoovis mängimas, orienteerumispäevakutel, ujumas ja mängib lauamänge. Tihti külastatakse ka vanavanemaid Pringis ja Otepääl.

Valgamaal elava suurpere ema Kadri Toomsalu saab 47-aastaseks. Tal on 21 last. Abikaasa Brunofi unistus oli kuus last, Kadri arvas, et kolm oleks piisav küll.

Nüüd on nende 33-aastase kooselu jooksul sündinud 21 last: Rixhardo (31), Raimo (30), Richard (29), Raimond (27), Gerly (26), Geidy (25), Geily (23), Gaily (22), kaksikud Gaidy ja Gairy (20), Ronaldo (18), Reinhold (17), Gerty (16), Grete-Ly (14), Grethe-Ly (13), Getly (12), Gerte-Ly (10), Rodriguez (8), Reinhard (7), Roberto (5) ja Roger-Breben (3).

Kadri ja Brunof Toomsalu on mõlemad kodused. „Ma isegi ei laseks teda tööle, sest ma ei kujuta ette, kuidas ma peaksin ise kõigi töödega kodus hakkama saama. Lisaks kõik välitööd ja puude lõhkumine,” ütleb Kadri väljaandele Pere ja Kodu.

Eesti lasterikaste perede liit soovib emadepäeva puhul täita Kadri ainsa unistuse. Ema, kes on kogu oma elu pühendanud lastele, ei soovi endale midagi suurt ega kallist: tema ainus unistus on kasvuhoone, kus kasvatada perele värsket toitu. Kui soovid panustada selle unistuse täitumisse, saad teha annetuse eesti Eesti lasterikaste perede liidule.

Makse saaja: Eesti Lasterikaste Perede Liit
Arvelduskonto: EE132200001120096692
Selgitus: Perekond Toomsalu

Sel nädalal kogunes Eesti meeste käsipallikoondis, et pidada oma viimased kohtumised 2026. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiril. Esmalt tunnistati neljapäeval Kalevi Spordihallis Põhja-Makedoonia kindlat paremust ning nüüd minnakse pühapäeval võõrsil vastamisi Sloveeniaga.

Neljapäeval ka teoreetilise alagrupist edenemise võimaluse kaotanud eestlased jätkavad alagrupis viie kohtumise järel võiduta. Kalevi Spordihallis jäädi Põhja-Makedooniale kindlalt alla ning 10:19 kaotatud avapoolaja järel teisel poolajal meie jaoks midagi liigselt positiivsemaks ei läinud ning lõpptulemusega 36:17 jätsid vastased omale võimaluse teisel positsioonil EM-ile edeneda.

„Jäime suurde hätta realiseerimisega,” ütles peatreener Martin Noodla neljapäevase matši järel. „Ma ei näe siin suurt traagikat, üks meeskond võidab ning teine alati kaotab. Tegelikult olid meil olukorrad välja mängitud, peame lihtsalt tulevikus neid võimalusi paremini ära kasutama. Midagi kaotada meil enam ei ole, analüüs on tehtud ning liigume jupi kaupa edasi. Proovime olukorda nautida, igat väravat ja kaitse olukorda tähistada.”

Sloveenia on tõeline käsipalli suurriik. Viimasel EM-il tuldi kuuendaks, maailmameistrivõistlustel 15ndaks ning olümpial mängiti koguni poolfinaalis. Sloveenlased on alagrupis liikunud võimsalt ning vaatamata mitme põhikoosseisu mängija puudumisele (viimases matšis kasutati vaid viite viimasel MM-il käinud pallurit – toim.) on viiest kohtumisest võetud sama palju võite. Kuigi võõrsil saadi Leedust möödunud neljapäeval vaid kolme väravaga jagu, siis koduse publiku ees on võetud kindlad võidud.

„Kuigi viimased kaheksa minutit me oma tasemel ei mänginud, sain siiski mehi võidu ning EM-i koha tagamise puhul õnnitleda,” ütles Sloveenia treener Uroš Zorman kohalikus pressiteates. „Pühapäevases kohtumises Eestiga ootan, et vaatamata alagrupi esikoha kindlustamisele, suudame kodupublikule pakkuda meeldiva kogemuse, kus mehed naudivad käsipalli, kuid samas võitlevad iga sentimeetri eest.”

Rahvuskoondise 2026. aasta EM-i kvalifikatsiooni viimased mängud
08.05 19:00 Kalevi Spordihall Eesti – Põhja – Makedoonia 17:36
11.05 19:00 Celje, Sloveenia Sloveenia – Eesti

Eesti alagrupi seis enne viimaseid kohtumisi (mängud, võidud, viigid, kaotused, punktid):
Sloveenia 5 5 0 0 10
Leedu 5 3 0 2 6
Põhja-Makedoonia 5 2 0 3 4
Eesti 5 0 0 5 0

Meeste koondise koosseis:
Madis Valk, Patrick Padjus, Arno Vare (kõik Mistra), Mihkel Lõpp, Armis Priskus (mõlemad EHV AUE, Saksamaa), Mathias Rebane, Kermo Saksing, Ülljo Pihus, Hendrik Varul (kõik Põlva Serviti), Ott Varik (Akureyr, Island), Kristofer Liedemann (HC Kehra), David Mamporia (HC Empor Rostock, Saksamaa), Markus Viitkar (HIF Karlskona, Rootsi), Hendrik Koks, Karl Roosna (mõlemad Viljandi HC) Artur Morgenson (Siuntio IF, Soome), Dener Jaanimaa (Sulaibikhat SC, Kuwait).
Peatreener: Martin Noodla, Treener: Janar Mägi, Füsioterapeudid: Margus Parts ja Kert Kähari, võistkonna juht – Priit Allikivi.

Sotsiaalmeediasse on pandud pilt, kuidas Venemaa pealinnas Moskvas hakati kõnniteedele paigaldama lamavaid politseinikke.

See on mõeldud elektritõukside kiiruse vähendamiseks ohtlikes kohtades.

Eile reedel 9. mail täiendasid küberväejuhatuse küber- ja infooperatsioonide keskuse reservväelased ja ajateenijad Rabasaare linnavõitluslinnakus oma oskusi linnalahingu pidamisel. 

„Meie põhitegevus võib olla arvuti taga, et tagada küberkaitse, aga kui paikneme hoonestatud alal, peame olema valmis kõigeks ning vajadusel end ka vastase eest kaitsma,” ütles küber- ja infooperatsioonide keskuse küberkaitse üksuse ülem kapten Reijo Tammekand. „Meie jaoks on hästi oluline integreerida reservväelased ja ajateenijad meie tegevväelaste ja igapäevaste tööprotsessidega, et tulevikus oleksid nad võimelised vastavalt olukorrale ka iseseisvalt tegutsema.”

Ligi 40 üksuse võitlejat tutvus linnalahingu eripäradega, alustades relvadrillidest ja linnalahingus liikumise iseärasustega üksuse koosseisus, lõpetades hoonetesse sisenemise ja nende sõjalises mõttes puhastamisega. Väljaõpe lõppes kompleksharjutusega, kus sai kõike õpitut rakendada. 

„See on üks keerulisimaid lahinguliike ja harjutus läks hästi – alustalad on laotud. Nüüd tuleb tulevikus vaid treenida,” võttis kapten Tammekand harjutuse kokku. 

Harjutusel osalenud reservväelane kapral Karl-Erik Karu leidis, et ajateenistusega võrreldes oli nüüd kogetud linnalahingu taktika oluliselt erinev, sest ajateenijana oli linnalahingu väljaõpe pigem jalaväepõhine. 

„Siin me ei viska granaati tuppa, ei tee ristituld. Me eeldame, et tädi Malle on seal toas. Ei taha teda kogemata maha lasta,” ütles kapral Karu. „Kõva õppus. Väljaõpe on meil väga hea olnud, hästi organiseeritud ja toidupakid on kordades paremaks läinud. Ei saa kurta millegi üle.”

Kapral Karu lisas, et koostöö ajateenijate ja tegevväelastega on väga sujuv ja kõikidesse suhtutakse ühtemoodi. „Kui sul on soovitusi ja ideid, kuidas asja paremaks teha, siis kõiki võetakse kuulda ja kõik on väga sõbralikud,” lisas Karu. „Järgmisel aastal tulen kindlasti ka Kevadtormile.”

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid. Rahvusvahelisele õppusele oodatakse enam kui 16 000 Eesti ja liitlasvägede võitlejat.

Alates 10. maist harjutatakse õppuse Siil 2025 raames õhuohust teavitamist läbi mobiilirakenduse „Ole valmis!”, millega seoses kutsub õhuvägi üles kõiki inimesi märgatud lennuvahenditest rakenduse abil teada andma.

Naiskodukaitse loodud rakenduse „Ole valmis!” abil saavad kasutajad kiiresti ja lihtsalt anda teada õhus märgatud lennuvahenditest, olgu selleks siis lennuk, helikopter või droon.

„Vene Föderatsioon pommitab pidevalt Ukraina linnu ja kriitilist taristut tiibrakettide ja droonidega. Ukraina õppis neid õhuründevahendeid avastama kaasates teiste seas ka oma elanikke. Tänaseks oleme Eestiski loomas sarnast võrgustikku, et Eesti vastu suunatud õhuründe korral suudaks kaitsevägi koos liitlastega veel tõhusamalt meie vastu sihitud raketid ja droonid alla tulistada,” ütles õhuväe ülem brigaadikindral Toomas Susi kõiki Eesti elanikke puudutavat üleskutset selgitades.

Õhuohust teavitamise funktsioon on „Ole valmis!” rakenduses kasutatav alates 10. kuni 20. maini 2025, mille kestel on õppusel Siil 2025 plaanis aktiivsem lennutegevus.

Kõikidest lennuvahenditest võib teada anda üle terve Eesti, kuid kõige enam ootab kaitsevägi lennutegevusest teavitamist just Ida-Eesti piirkonnas. Lennuvahendite identifitseerimine ning edasine tegevus on õhuväe ülesanne.

Kaitsevägi loodab elanike aktiivsele osalusele – koos loome Eestile paremat kaitset.

Kui „Ole valmis!” rakendus on kasutaja nutitelefonis olemas ja automaatsed tarkvarauuendused on seadmes aktiveeritud, siis uuendub rakendus koos õhuohu teavituse funktsiooniga automaatselt 10. mail. Kui automaatsed uuendused ei ole seadmes aktiveeritud, tuleb alates 10. maist rakendust kasutamiseks manuaalselt uuendada või see uuesti App Store’ ist või Google Play’ist alla laadida.

Õppuse Siil 25 raames harjutasid liitlased täiendavate üksuste kiiret siirmist Eestisse. Lisaks juba eelnevatel nädalatel suures mahus Eestisse jõudnud Ühendkuningriigi ja Prantsuse üksustele, toodi Kanada eestvedamisel eile 9. mail Lätist Eestisse juurde jalaväe lisaüksuseid kahe Ühendkuningriigi helikopteriga CH47 Chinook. Koostegevusharjutusest võtsid osa liitlased Kanadast, Hispaaniast, Itaaliast ja Rootsist.

„Tänase harjutuse eesmärk on harjutada Baltimaade kaitsmist – meie ülesanne on toetada mitmerahvuselise suurtükiväepataljoni tegevust,” ütles Kanada juhitud mitmerahvuselise suurtükiväepataljoni ülema asetäitja major Jason Brown. Ta lisas, et selliste harjutuste tegemine annab meile palju võimalusi üksteise paremaks mõistmiseks ja koostöö tõhustamiseks.

„Iga NATO liikmesriik on sarnane, kuid samas ka erinev. Oluline on mõista üksteise taktikaid, tehnikaid ja protseduure ning sellepärast peame me koos treenima ja töötama,” lisas major Jason Brown, tõstes esile liitlasüksuste vahelise koostalitusvõime olulisust.

Helikopteritega CH47 Chinook on võimalik transportida nii varustust, sõdureid kui ka viia läbi meditsiinilist evakuatsiooni.

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid. Rahvusvahelisele õppusele oodatakse enam kui 16 000 Eesti ja liitlasvägede võitlejat.

Päästeliit andis äsja Ukraina päästeteenistusele üle kaks mobiilset psühholoogilise esmaabi punkti, mis aitavad Harkivi ja Sumõ päästeteenistuse psühholoogidel abistada tsiviilelanikke ja päästjaid otse sündmuskohal. 

Venemaa jätkab intensiivselt tsiviiltaristu ründamist droonide ja rakettidega, mis tekitab päästjatele erakordse ülesande – päästa inimesi rusudest ning pakkuda psühholoogilist esmaabi kõigile sündmuskohal otseselt või kaudselt vaimselt kannatada saanutele. Eestlaste abisaadetis aitab Ukraina psühholoogidel efektiivselt reageerida otse sündmuskohal, tagades inimestele vaimse turvatunde.

Päästeliidu juhi Piia Kallase sõnul on sõja kõige suuremad kannatajad lapsed: „Vene Föderatsioon on üle kolme aasta igapäevaselt korraldanud terrorirünnakuid Ukraina elanike vastu, milles kõige suuremad kannatajad on just lapsed. Viimaste kuudega on rünnakud ägenenud ja olnud sihilikult eelkõige tsiviilelanike suunal, mis tekitab  päästjatele erakordselt palju väljakutseid,” sõnas Kallas.

„Ukraina kaitseb täna Eesti ja Euroopa väärtuseid, seega on Ukraina jätkuv toetamine ülioluline meie rahule,” lisas Kallas.

Ukraina päästeteenistuse (DSNS) juht Andri Danik rõhutas, et abipakett jõudis äärmiselt olulisel hetkel ning tänas Eesti rahvast järjekindla toetuse eest täiemahulise sõja alguspäevadest: „Aitäh teile selle titaanliku töö eest, mida olete kogu selle aja teinud! Aitäh abi ja uskumatu toetuse eest,” ütles Danik.

Abipaketi soetas Päästeliit Välisministeeriumi rahastusel. Saadetis koosnes kahest väikebussist ning psühholoogiliseks abiks andmise varustusest: tahvelarvutid, välivoodid, pop-up telgid, lauad, toolid, flliistekid, esmaabikomplektid, laste mänguasjad ja joonistustarbed jpm.

Päästeliit ühendab ja esindab Eestis 125 vabatahtlikult päästealal tegutsevat ühingut. Päästeliit on eestlaste abil toetanud Ukrainat sõja esimestest päevadest pea 7-miljoni euro väärtuses päästevarustuse ja tehnikaga.

Eile reedel 9. mail toimus Võru keskväljakul neli tundi kestnud sündmus, mis tõi kokku nii noori kui ka vanu. Külastajad said osa sisukatest aruteludest, mitmekesisest kultuuriprogrammist ning nautida Vana-Võrumaa maitseid. Õhtu lõpetas Ott Leplandi kvarteti kontsert.

Europe Direct Lõuna-Eesti Võru büroo juhi Maiki Pargi sõnul läks üritus väga hästi. „Rahvast on olnud piisavalt, programm on olnud mitmekesine – usun, et igaüks on siit endale midagi huvitavat leidnud. Samal ajal toimus ju ka Uma Mekk kevadlaat – eks sealtki on saanud põnevaid maitseid osta,” tõdes Park.

Tuhat eurot klassireisi korraldamiseks

Avasõnad laususid nii Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots kui ka Võru instituudi juht Ivari Padar. „Kui me kas või siin platsi peal vaatame, siis Uma Mekk laat ja Uma Mekk võrgustik toimetab tänu Euroopa Liidu toele. Ka see keskväljak ise ning sügisel avatav programmeerimiskool kood/Võru on tekkinud Euroopa Liidu toel. Oleme liikmesriigina palju võitnud – meie kuulumine sinna on aidanud oma häält suurte riikide seas kuuldavaks teha, teisalt aitab Euroopa Liit hoida meile nii olulisi väärtusi,” sõnas Toots.

Avasõnadele järgnes nädala alguses alanud orienteerumismängu peaauhinna loosimine. Mäng toimus Võru kesklinnas ning selle võitja sai 1000-eurose kinkekaardi klassireisi korraldamiseks. Kokku oli mängus 202 osalejat, kellest 126 läbisid kõik 16 kontrollpunkti ja pääsesid auhinnaloosi. Kõige kiiremini läbiti rada ajaga 34 minutit ja 15 sekundit.

Peaauhinna ning viis eriauhinda andsid üle Võru abilinnapea Sixten Sild ja linnapea Kalvi Kõva. Peaauhinna võitis Võru Kreutzwaldi kooli esindus.

Tegevusi oli erisuguseid

Pealaval toimus päevakajaline paneeldiskussioon, kus arutleti sügisel toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste valguses valeinfo mõjude üle. Vestlusringis osalesid Võrumaa omavalitsuste esindajad ning Team Europe’i liige Kalmar Kurs, keskendudes küsimusele, kuidas väärinfo levik võib mõjutada otsustusprotsesse nii kohalikul kui ka Euroopa tasandil.

Publikul oli võimalus kuulata Euroopa Solidaarsuskorpuse kaudu Eestis tegutsevate Põhja-Makedoonia vabatahtlike kogemuslugusid. Hetkel Rõuge Noorsootöö Keskuses oma vabatahtlikku aastat veetvad Sandra ja Aleksandar jagasid muljeid elust Eestis, rääkides, kuidas nad siia sattusid ning mida on selle aja jooksul kogenud ja õppinud.

Kohalik noor Airis Piigli jagas isiklikku kogemust sellest, kuidas osalemine välisprojektides muutis tema elu ja tulevikuplaane. Katrin Tamberg-Tolk andis noorsootöötaja vaate sellele, miks võiksid noortega tegelevad inimesed osaleda rahvusvahelistes projektides ja millist mõju avaldab see igapäevatöös.

Meelelahutusprogramm pakkus vaheldust igas vanuses külastajatele. Esmakordselt astusid suurel laval üles Võru HUUB-i DJ-kooli noored diskorid, kelle energiline esinemine sai sooja vastuvõtu osaliseks. Tantsulist meeleolu tõid lavale tantsutrupid Showstep ja Katariina.

Arutelude ja kultuuriprogrammi vahepeal sai uudistada ka keskväljakul aset leidnud Uma Mekk kevadlaata, kuhu oli oma tooteid tulnud müüma 40 kauplejat nii Vana-Võromaalt kui mujalt Eestist. Kõige kaugemad tulijad olid Saaremaalt. Kingikotti või miks mitte pühapäevase emadepäeva peolaua katteks võis laadalt osta mitmekesist valikut kohalikke tooteid ja jooke: sõira, suitsusaunaliha, kohalikku veini, mett, juustu ja muudki.

Euroopa telgis tutvustasid oma tegevusi mitmed organisatsioonid ja asutused. Kohal olid Europe Directi Võru ja Valga keskused, Eurodesk, kood/Võru ning Võru HUUB. Samuti olid esindatud päästeamet, kaitseliit, kaitsevägi, Punane Rist ning vetelpäästekoerte rühm „Märjad käpad”, kelle seltsis viibisid ka kaks sõbralikku vetelpäästekoera.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 10. mai 2025:

India-Pakistani konflikt kogub tuure. Rindel üks vene poole edenemine. Kohe vorm selga ja SIIL25-le ja eks näis, kas iga päev saab lugudega jooksvalt jätkata… seniks kõigile head riigikaitse tahte tõusu soovides!

1. Piiri ja rinde lähedus ikka sajus.

2. Infot polnud.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: kaks muutust vene poole kasuks.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. putin hoidus Moskva paraadil peetud kõnes lääneriikide ähvardamisest ja „unustas” sõja Ukrainas.

12. EL-i riigid toetavad venemaa juhtkonna vastu eritribunali loomist.

13. venemaal on käivitatud kohtukutsete elektrooniline register.

14. Täna öösel teatas Pakistan ulatusliku sõjalise operatsiooni algusest.

15. Iraan valmistub venemaale ballistiliste rakettide raketikandjate üleandmiseks – Reuters.

16. Lühiuudised

196 vene poole rünnakut ja sektoriti enam-vähem varasem arv. Liugpomme eilegi vähe (69), 4100 kaudtulelööki on juba teist päeva keksmiselt tuntavalt vähem, aga veel ei hakka nii lühikese perioodil järeldusi tegema. Üllatusega langes ka kamikaze droonide kasutamine alla 2200.

Põhiliselt kasutab vene pool ikka jalaväge ja kui on, siis ikka neid kergemaid liikureid. Soomust vaid paaril olulisemail lõigul ja neidki vaid kas üksikult või mõne kaupa. Kipub tunduma, et selline tihe jalaväekonveier väikeste gruppidega ning lisandunud kiirus kergliikurite abil on hakanud pisu mõjuma esmalt Ukraina logistikale, sest väga tihedalt peab tooma uusi varusid ja seda paljudesse kohtadesse ning vene pool töötleb kõigega Ukraina logistikaahelaid. Ka on suure pommitamise pärast kõikjal inimkaotuste minimeerimiseks suht hõredalt ja see loob poolele, kel ressurssi kordades rohkem ja kes kaotustest ei hooli, järjest rohkem võimalusi siin ja seal siiski edenemisi saavutada. Õnneks selle abil siiski rinne kuskil kokku kukkuda ei saa, sest sammu pikkused jäävad suurema läbimurde saavutamiseks siiski liialt väikeseks.

Kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi kiire kulumine siiski jätkus.

1. Piiri ja rinde lähedus ikka sajus.

2. Varahommikuks info puudus.

3. Kursk/Belgorod: eile muutusi ei tuvastanud. Küll julges vene pool pisu ametlikult kurta Ukraina uue sissetungi katse eest Kurski oblastisse nende „vaherahu” ajal. Info puudus rindejoone muutustest kogu sektoris. Kas Ukraina võib veel üllatada siin sektoris või veelgi põhja pool Brjanski oblastis, siis jah, see võimalik…

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: hetkel tunnetus, et põhjapoolse silla hoidmine üle Oskili jõe Kupianskist põhja pool on hakanud vene poolele pisu rohkem muret valmistama ja mingid märgid näitavad, et need sillapead tasapisi saledamaks järjest lihvitakse. Võimalik, et Ukraina on suutnud paremini hakata kontrollima jõe ületamisi.

Lõunapoolsemas osas siiski muret jagub, sest rünnakute arv väiksel lõigul on kõrgem isegi kui Donetski sektoris. Eile siiski muutusi siin ei tuvastanud.

6. Siversk: eile muutusi ei tuvastanud aga kahe suuna edenemised viimasel ajal Siverski suunal on teinud pisu ettevaatlikuks.

7. Bahmut: eile muutusi sektoris ei tuvastanud ja vene poolel on miskit rohkem hakanud muret valmistama, sest rünnakud läbi linna ja selle ümber on muutunud pisu „hambutumaks” ning Ukraina omad pisu aktiivsemaks. Eip hetkel kõhutunde pealt veel arvamust hakka avaldama, sest tegu võib olla suurema reorgiga vene poolele, et ikka ründavaid üksusi välja vahetada eelmiste kiire läbikulumise tõttu.

8. Donetsk: survet jagus terves sektoris, aga „kuumimad” kohad, kus pisu suurem massiga või soomuse abil üritab vene pool edasi tungida:

Pokrovski-Tšassiv Jari vahel sooviga liikuda ümber Pokrovski idast aga ka saade enda kontrolli alla suurema ala Toretski lääneküljel ja saavutades sellega uue rünnakusuuna Kramatorski peale lõunast. Seni kahjuks siin suunas sammhaaval mitmes kombitsas need edenemised on toimunud.

Pokrovski peale suht elu seisab, viimase kuuga on üks edenemine siiski toimunud aga sealse tugeva kaitseliinide võrgustiku tõttu seni veel vene poolele suurt edu selles suunas ei prognoosi.

Endine aktiivne vene poole kombits Pokrovskist edelas pole ka enam peale otsa tagasi lükkamist suutnud varasema edujooneni enam jõuda.

Keskmises lõigus üle avarate väljade on vene poolel hakanud jalaväekonveieri ponnitused tooma pikemat eluiga hallis alas ja oma panuse selle tõusu on andnud ka mootorrattad.

Kahjuks sektori kagunurgas sai eile vene pool Bahatõri asulasse sisse ja jõudis korraga selle keskossa. Tegu on lõiguga, kus vene poole survet on jagunud pika aja jooksul palju ja selle üheks põhjuseks on ikka jõuda Donetski oblasti piirini ja siit suunalt mõjutab edenemine ja idasuunast läänesuunas edenemist.

9. Lõunarinne: muutusteta kuigi survet jagus pisu nii ida kui lääneserval.

10. Herson: muutusteta.

11. putin ei maininud oma kõnes 9. mail Moskvas toimunud võiduparaadil praktiliselt üldse sõda Ukrainas, mis käib juba neljandat aastat, ning hoidus lääneriikidele ähvarduste tegemisest. Umbes 10 minutit kestnud kõnes rääkis ta peamiselt Suure Isamaasõja osalejate kangelaslikkusest, kes „jätsid meile pärandiks kodumaa kaitsmise, ühtseks jäämise, oma rahvuslike huvide ja traditsiooniliste väärtuste kindla kaitsmise“.

putin teatas, et kõik venelased toetavad SVO osalejaid. „Oleme uhked nende julguse ja sihikindluse üle, vaimu tugevuse üle, mis on meile alati ainult võite toonud,” ütles ta. Ukraina-vastase agressiooniga on kaudselt seotud ka sõnad, et venemaa jätkab nüüd võitlust „natsismi, russofoobia ja antisemitismi” toetajate „toime pandud pahategude” vastu. „Tõde ja õiglus on meie poolel,” kinnitas kremli juht.

Varasemates 9. mai kõnedes rääkis putin palju rohkem Ukraina sõjast. Näiteks pühendas ta 2022. aastal peaaegu poole oma kõnest sellele teemale. Ta õigustas sissetungi algust, rõhutades, et see otsus oli „sunnitud” ja „ainus õige”. putin teatas ka, et SVO võitlejad võitlevad „hukkamõistjate, karistajate ja natside” hävitamise eest maailmast.

2023. aasta paraadil mainis president Teise maailmasõja veteranide ja venemaa relvajõudude sõjaväejuhtide kõrval ka „SVO osalejaid”. „Riigi julgeolek lasub täna teist; meie riikluse ja meie rahva tulevik sõltub teist,” ütles putin toona. 2024. aastal pühendas ta rohkem aega ka sõjale Ukraina vastu, nimetades sissetungi osalejaid kangelasteks. putin teatas, et praeguse sõjaväe taga on „kogu venemaa” ja et Teise maailmasõja veteranid on nende pärast samuti mures.

Seekord ei esitanud president lääneriikide vastu mingeid pretensioone, erinevalt eelmisest aastast, mil ta ähvardas „vaenlasi” tuumarelvadega. 9. mail 2024 hoiatas putin, et venemaa strateegilised väed on „alati lahinguvalmis” ning süüdistas „lääne eliiti” revanšismis ja ajaloo moonutamises, et väidetavalt „õigustada natside praeguseid järgijaid”. Ta ütles ka, et Lääs õhutab piirkondlikke konflikte.

putin otsustas hoiduda läänevastaste avalduste tegemisest, kuna paraadil viibisid Euroopat esindanud Serbia ja Slovakkia juhid Aleksandar Vučić ja Robert Fico ning Hiina juht Xi Jinping, kelle saabumise pärast peeti suurt võitlust, ütles politoloog Aleksandr Morozov Doždile. Paraadil, millest võttis osa 15 tuhat sõjaväelast ja 183 tehnikaühikut, istusid putini kõrval Xi Jinping ning Teise maailmasõja veteranid, 99-aastane Jevgeni Znamenski ja 101-aastane Ivan Martõnuškin. Lisaks venemaa sõjaväelastele marssisid punasel väljakul Aserbaidžaani, Valgevene, Kasahstani ja Tadžikistani dessant- ja eriväelased, Kõrgõzstani, Türkmenistani ja Hiina auvalve, Egiptuse sõjaväepolitsei, Vietnami kadetid ning Usbekistani, Laose, Mongoolia ja Myanmari sõjaväelased. KRDV sõjavägi paraadil ei osalenud, kuid tribüünidel viibisid Põhja-Korea ohvitserid. Paraadi lõpus lähenes putin neile ja tänas neid abi eest Kurski oblasti vabastamisel.

Kohalolijaile näidati esmakordselt Iraani Shahed droonide venemaa analooge – Geran-2, samuti Lancet ja Orlan, mida kasutatakse igapäevaselt Ukraina tsiviilsihtmärkide ründamiseks, samuti mandritevahelisi rakette Yars, mis on võimelised kandma tuumalõhkepead. Paraadil esitleti ka kolme moodsa vene tanki mudelit, kuid Armatat nende hulgas polnud, kirjutab Vojennõi Osveditel. Samuti ei näidatud publikule Orešniku raketisüsteemi raketikandjat, kirjutab Možem Obõšenija.

12. EL-i riigid on toetanud eritribunali loomist, et esitada süüdistus venemaa presidendile vladimir putinile ja teistele kõrgetele venemaa ametnikele Ukraina-vastase agressioonikuriteo eest. Kohtu tööle andsid poliitilise nõusoleku 20 EL-i riigi esindajad reedel, 9. mail Ukrainas Lvivis toimunud kohtumisel. Eritribunali loomise riikide koalitsiooni kuuluvate Euroopa riikide välisministrid ja teised esindajad tervitasid tulevase kohtuprotsessi õigusaktide eelnõude tehnilise töö lõpetamist. Tribunal ise hakkab tegutsema Euroopa Nõukogu raames, mis on Euroopa peamine inimõiguste järelevalveorgan. „Lvivi avaldust” toetasid vähemalt 37 EL-i riigi esindajad, kirjutab Reuters. Kohus võiks tööd alustada juba järgmisel aastal. „See tribunal tagab, et need, kes kannavad Ukraina-vastase agressiooni eest suurimat vastutust, antakse kohtu ette,” tsiteerib agentuur Euroopa Liidu välispoliitika juhti Kaja Kallast.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Euroopal on moraalne kohustus venemaad sõja eest vastutavaks pidada. „Tugev agressioonikuritegude tribunal saab – ja peaks – panema iga potentsiaalse agressori kaks korda järele mõtlema,” ütles ta Euroopa juhtidele saadetud videosõnumis.

EL-i ametnik ütles, et tribunal peab putini ja tema ametnike võimuloleku ajal arvesse võtma nende puutumatust, kuid prokurör saab pärast puutumatuse äravõtmist läbi viia uurimise ja koostada võimaliku süüdistuse. kreml teatas, et ignoreerib EL-i samme eritribunali loomiseks. „Me ei reageeri sellele,” ütles venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov.

Varem ütles Deutsche Welle allikas, et venemaa juhtkonna eritribunal näeb ette 20 venemaa ametniku vastutusele võtmist. Jutt käib kõrgetest poliitilistest ja sõjaväelistest tegelastest, kes vastutavad Ukraina-vastase agressioonikuriteo planeerimise, ettevalmistamise, algatamise ja elluviimise eest, märkis allikas.

Lääneriigid loovad Haagis (Hollandis) Euroopa Nõukogu eeskujul spetsiaalse tribunali. See saab oma jurisdiktsiooni Ukrainalt. See tööriist põhineb Nürnbergi tribunali mudelil, kus mõisteti pärast Teist maailmasõda kohut natsikurjategijate üle.

13. Veebisait „vene Föderatsiooni mobilisatsioonikutsete register” on hakanud täielikult tööle, märkis inimõiguste liikumine „Mine metsa”, mis aitab vältida mobilisatsiooni sõjaks Ukraina vastu. Probleem on selles, et ressursil pole enam märget, et see töötab testrežiimis ainult kolmes venemaa Föderatsiooni piirkonnas – Rjazani oblastis, Mari Eli Vabariigis ja Sahhalinil. Sait näeb nüüd täielikult töökorras olevat. Eelkõige saate sisse logida oma isiklikule kontole, kontrollida kohtukutse olemasolu ja saada väljavõtte. Saadaval on kaks võimalust: üksikisikutele ja organisatsioonidele. „Siiani pole me saanud ühtegi taotlust neilt, kes said selle saidi kaudu kohtukutse või sattusid automaatsete piirangute ette. Kuid me jälgime seda tähelepanelikult ja anname aru,” selgitas „Mine metsa”.

Näib, et register on töötanud vähemalt 8. maist saadik. Sellest teatavad kommentaarides tellijad, kes tellisid mobilisatsioonikutsest väljavõtte. Üks kasutajatest postitas kutrsest ekraanipildi, millel oli märgitud tema täisnimi, sünniaeg ja SNILS-number. „Mobilisatsioonikutsete registris selle kodaniku kohta teavet ei ole,” seisab 8. mai kuupäevaga dokumendis.

Mobilisatsioonikutsete registri tegelikust käivitamisest teatati juba veebruaris. Moskvas näidati kohtus ühele sõjaväekohustuslasele, kes otsustas vaidlustada elektroonilise kutse alusel ühtsesse ajateenistusse (ÜKP) ilmumata jätmise eest määratud trahvi, „isikliku arvuti ekraanipilti“, kus olid näha 1C platvormil loodud registri aknad. Nagu Škola Svjaznika teatas, vastas rakenduse liides elektroonilise registri ametlikele nõuetele. Selle põhjal keelduti moskvalase trahvi tühistamisest.

11. aprillil teatas Riigiduuma kaitsekomisjoni esimene asejuht andrei krasov, et võimud on potentsiaalsetele ajateenijatele varem väljakuulutatud piirangute, sealhulgas välisreiside „tehnilist komponenti” täpsustanud. Ta kinnitas, et mobilisatsioonikutsete register töötas sel ajal testrežiimis.

putin võrdsustas 2023. aasta aprillis elektroonilised mobilisatsioonikutsed paberkandjal mobilisatsioonikutstega ja kiitis heaks piirangud ajateenistusest kõrvalehoidjate suhtes. Eeldati, et uued registrid salvestavad kõik ajateenijate andmed, sh elukoha, töö ja õppimise kohta, maksuameti, pensionifondi, meditsiiniorganisatsioonide ja kohtute andmed ning registreerivad ka mobilisatsioonikutsed, mis saadetakse Gosuslugi kaudu. Sel juhul kantakse autorite idee kohaselt sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroosse ilmumise teatis automaatselt registrisse ja loetakse kättetoimetatuks nädal pärast saatmist. Alates sellest kuupäevast on ajateenijatel keelatud venemaalt lahkuda.

14. India ja Pakistani võimud on teatanud vastastikustest rünnakutest droonide ja suurtükiväe abil, samal ajal kui kahe tuumariigi vaheline võitlus jätkub kolmandat päeva, vahendas Reuters eile. India sõjavägi teatas, et Pakistan algatas neljapäeva õhtul ja reede hommikul India läänepiiril mitu rünnakut. Eelkõige üritati rünnata sõjaväebaase Jammu, Pathankoti ja Udhampuri linnas. „Droonirünnakud tõrjuti tõhusalt tagasi ja relvarahu rikkumistele reageeriti asjakohaselt,” teatas India kaitseväe peakorter, lisades, et kõigile „pahatahtlikele plaanidele” vastatakse jõuliselt.

Pakistani infominister Attaullah Tarar ütles, et New Delhi väide ei vasta tõele. Ta ütles, et Pakistan ei ole India territooriumi mõjutavaid ründeaktsioone ette võtnud. Islamabad on varem eitanud teateid rünnakutest Pathankoti linnale India Pandžabi osariigis, Srinagarile Kashmiri orus ja Jaisalmerile Rajasthani osariigis, nimetades süüdistusi alusetuteks ja poliitiliselt motiveerituteks.

Pakistani Kashmiri võimud teatasid omakorda, et 9. mai varahommikul India poolelt toimunud tugeva mürsutule tagajärjel hukkus viis tsiviilisikut, sealhulgas laps, ja 29 sai vigastada.

Samal ajal koges Jammu ja Kashmir neljapäeva õhtul pärast mitut plahvatust ulatuslikku elektrikatkestust. Punjabis kutsus Amritsari politsei – India linn, kus asub austatud sikhismi kuldne tempel – elanikke üles püsima siseruumides ja jälgima elektrikatkestusi, kuna kõlasid sireenid ja taevas nähti droone. Vastastikuste rünnakute tagajärjel põgenesid paljud mõlema riigi piirialade asulate elanikud oma kodudest, kirjutab Reuters.

7. mai õhtul teatas India operatsiooni Sindoor käivitamisest, mille eesmärk on Pakistanis asuv „terroristlik infrastruktuur”. See tuli vastusena 22. aprillil Kashmiri linnas Pahalgamis toimunud 26 turisti tapmisele, milles India süüdistas Pakistaniga seotud terroriste. Rünnaku eest võttis vastutuse Vastupanurinne, mis on Lashkar-e-Taiba haru.

India väed on operatsiooni raames rünnanud terroristide laagreid mitmes linnas Islamabadi kontrolli all olevas Kashmiri osas. Hindustan Timesi andmetel asuvad mõnes laagris islamistlike terroristlike rühmituste Jaish-e-Mohammed ja Lashkar-e-Taiba peakorterid ja väljaõppekeskused. Ajalehe väitel toimib üks Narowali ringkonna laagritest baasina droonidele, mida kasutatakse relvade, laskemoona ja narkootikumide allaviskamiseks India territooriumile.

Pakistani kaitseminister Khawaja Asif ütles kolmapäeval, et Islamabad on valmis India nõusolekul sõjalise tegevuse peatama. Mõlemal riigil on tuumarelvad.

Täna öösel teatas Pakistan ulatusliku sõjalise operatsiooni algusest vastuseks India agressioonile. Sellest teatas Pakistani valitsus sotsiaalmeedias. „Operatsioon Banyan Al-Marsus on alanud.”

Pakistani sõjavägi alustas vastuseks India agressioonile meetmeid, teatas Pakistani riigitelevisioon. Teadaanne tuli vahetult pärast seda, kui Pakistan teatas India rünnakutest oma sõjaväe õhuväebaasidele.

Kohe pärast seda postitas Pakistani valitsus sotsiaalmeedias teate, milles hoiatas, et India peab Pakistani vastuseks valmistuma. „Pakistani relvajõud on täielikult valmis kaitsma kodumaad, õhuruumi ja riigi julgeolekut,” öeldi avalduses. Pakistan teatas ka, et ründas India Pathankoti lennuvälja ja Udhampuri õhuväebaasi. Pakistani sõjaväeametnikud väidavad, et vastutasuks võtsid nad sihikule India õhujõudude baasid, kust väidetavalt Pakistani vastu raketirünnakuid tehti.

Reuters: Pärast sõjaliste operatsioonide algust India vastu kutsus Pakistani peaminister Shahbaz Sharif kokku riikliku juhtimisameti erakorralise koosoleku, mis vastutab riigi tuumaarsenali eest.

15. Iraan plaanib peagi venemaale üle anda lühimaa ballistiliste rakettide Fath-360 raketikandjad, mida Moskva saaks kasutada sõjas Ukraina vastu. Sellest teatas Reuters, viidates kahele lääne julgeolekuametnikule ja ühele piirkondlikule ametnikule. Allikate sõnul on Iraani raketikandjate üleandmine „peatne”. Jutt käib kuni 120 km laskeulatusega Fath-360 rakettide paigaldamisest, mis võimaldavad vene vägedel läbi viia operatiivrünnakuid Ukraina positsioonidele, sõjaväeobjektidele ja asustatud aladele rindejoone lähedal.

2024. aasta septembris toimetas Iraan venemaale rakette üheksal venemaa lipu all sõitval laeval. Kolm Reutersi allikat ütlesid seejärel väljaandele, et raketikandjad ei kuulunud saadetise hulka. Ekspertide sõnul viitab Fath-360 raketikandjate tarnimine Iraani ja venemaa sõjalise koostöö süvenemisele. Varem ütles USA armee kindral Christopher Cavoli USA Kongressile, et Iraan on venemaale üle andnud üle 400 lühimaa ballistilise raketi. On tõenäoline, et nad rääkisid konkreetselt Fath-360-st.

Samal ajal puuduvad avalikud tõendid selle kohta, et Iraan oleks venemaale muud tüüpi sarnaseid rakette edastanud või et venemaa väed oleksid rakette Fath-360 kasutanud. Analüütikute arvates võimaldab Fath-360 rakettide kasutuselevõtt venemaal varuda keerukamaid rakette, näiteks Iskanderi, Ukraina kriitilise infrastruktuuri, eriti energeetikasektori vastu suunatud pikamaarünnakuteks, mis koormab veelgi riigi õhutõrjesüsteemi. „Neil on palju lihtsam ja kiirem olulisi sihtmärke rünnata. Fath-360 ei vaja startimiseks palju ettevalmistusi ja selle lennuaeg on äärmiselt lühike,” märkis Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi teadur Fabian Hinz. „Fath-360 on konstrueeritud nii, et seda saavad kasutada minimaalse väljaõppega inimesed,” selgitas Hollandi Sõjaväeakadeemia dotsent Ralf Savelsbergh.

16. Lühiuudised

USA saatkond Ukrainas kutsus 9. mai õhtul oma kodanikke üles olema ettevaatlikud suure õhurünnaku ohu tõttu „järgmiste päevade jooksul”. Hoiatus avaldati saatkonna veebilehel, kirjutab European Pravda. USA saatkond teatas avalduses, et on saanud teavet potentsiaalselt olulise õhurünnaku kohta, mis võib aset leida igal ajal järgmise paari päeva jooksul.

USA ja Euroopa liitlased viimistlevad meedia teatel 30-päevase relvarahu ettepanekut, mille puhul venemaa keeldumine aktsepteerimast võib kaasa tuua uued sanktsioonid.

venemaa sulges õhuruumi Volgogradi ja Saraatovi oblasti osade, sealhulgas Kapustin Jari polügooni kohal 12. maist kell 6.00 kuni 13. maini kell 6.00 – tõenäoliselt ballistilise raketi katsetuseks, nagu viitavad kood „BO” ja piiramatu kõrguse piirang.

Uudisekünnise ületas: venemaa „Võidupüha” paraadi ajal ilmus Narva muuseumi seinale loosung – see oli otse venemaa ja üle piiri asuva lava poole, mis edastas paraadi Moskvas.

2025. aastal saavad Ukraina relvajõud Poola tootjalt MISTA üle 100 uue Oncilla soomuki. Uuendatud Oncilla-Shturmil on täiustatud kaitse ja kaugjuhtimisega relvajaam.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Kolmapäeval, 14. mail kell 15.00 käivitatakse Kaitseväe õppusel Siil esmakordselt üleriigiline ohuteavituse süsteem EE-ALARM, sealhulgas lähevad 22 asulas ja Tallinna lähipiirkonnas tööle sireenid. Ennelõunal saadetakse ohuteavituse kanalitesse ka eelinfo, mis teavitab pärastlõunasest sireenide käivitamisest juba ette.  

Riikliku ohuteavituse käivitamisel saavad inimesed sel päeval kaks testsõnumit läbi mitme erineva kanali: mobiilirakendustes „Ole valmis!” ja „Eesti äpp”, SMS-teavitusena mobiiltelefonidesse, tekstiribana Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) telekanalites ETV ja ETV+, veebilehel err.ee ja mobiilirakenduses „ERR Uudised”.

Lisaks pannakse 22 Eesti asulas ja Tallinna lähiümbruses tööle sireenivõrgustik. Sõnumi saatjaks on Eesti SIM-kaardi omanikele EE-ALARM, võõramaiste SIM-kaartide puhul number +372 5950 0000. Sõnum sisaldab ka tagasisidelinki. Tegemist on süsteemi esmakordse sedavõrd ulatusliku käivitamisega, mis lubab analüüsida ka selle toimimist päriselulises olukorras ning tuvastada kitsaskohti. Lisainfo www.olevalmis.ee ja riigiinfo telefonilt 1247. 

14. mai täpsem ajakava 

Kell 11 algab eelteavitus, millega antakse ohuteavituse kanalite kaudu inimestele teada, et kell 15.00 algab test, kus käivituvad ka sireenid. 

Kõigile Eestis olevatele mobiiltelefonidele saadetakse järgnev SMS-sõnum ja „Ole valmis!” ja/või „Eesti äpp” olemasolul teavitus: 

·        SÕNUM 1: „Kaitsevägi: täna, 14. mail kl 15.00 toimub õppuse Siil raames ohuteavituse test, käivitatakse ka sireenid. Tegelikku ohtu pole! Lisainfo kriis.ee ja tel 1247″”

Kell 15 käivitatakse kogu ohuteavitusesüsteem ja sealhulgas käivituvad 22 asulas ja Tallinna lähiümbruses sireenid ning Kaitsevägi saadab inimestele uue sõnumi.  

·        SÕNUM 2: „Kaitsevägi: See on ohuteavituse test õppusel Siil. Täna 14.05 kl 15.00 kõlavad sireenid. Tegelikku ohtu pole! Lisainfo kriis.ee ja tel 1247. Tagasiside kriis.ee”

Sireeni heli koosneb üheminutilisest tõusva ja langeva tooniga signaalist, mida korratakse vähemalt kolm korda 30-sekundiliste pausidega. Kokku kestab sireenide heli umbes 4 minutit. Kuula sireenide heli olevalmis.ee veebilehelt.  

Sireenide asukohad ja ligikaudne ulatus: 

Haapsalu, Jõgeva, Jõhvi, Keila, Kohtla-Järve ja Ahtme, Kuressaare, Kärdla, Maardu, Narva, Paide, Paldiski, Pärnu, Põlva, Rakvere, Rapla, Sillamäe,  Tapa, Tartu, Valga, Viljandi, Võru, Tallinn ja selle lähiümbruse tiheasustusalad (sh Tabasalu, Harkujärve piirkond, Saue ja Laagri, Peetri alevik, Saku, Tabasalu, Viimsi). 

Kuidas valmistuda? 

·        Aita infot levitada ja räägi pere ning lähedaste ringis üle, kas kõigini on info ohuteavituse süsteemi käivitamisest jõudnud ning kas nad on selleks valmistunud. 

·        Laadi enda telefoni mobiilirakendused „Ole valmis!” ja/või „Eesti äpp”. Veendu, et oled andnud loa mobiilirakendusel endale teavitusi saata. Vajadusel aita ka lähedasel telefoni seadistada. 

·        Vaata oma mobiilioperaatori iseteeninduses üle keele-eelistus. Riik saadab ohuteavituse välja kolmes keeles. Kui oled eelnevalt oma keele-eelistuse paika pannud, saad teavituse ainult selles keeles. Muul juhul tuleb sõnum eesti ja inglise keeles. Keele-eelistuse muutmise juhised on kättesaadavad iga mobiilioperaatori kodulehel.  

·        „Ole valmis!” rakenduse kaudu harjutavad kaitsevägi ja Naiskodukaitse vahemikus 10.-20. maini ka õhuohtude tuvastamist. Lisainfo “Ole valmis!” äpist ja Naiskodukaitse veebilehelt.

·        Tutvu kriisideks valmistumise juhistega veebilehel www.olevalmis.ee või samanimelises mobiilirakenduses „Ole valmis!”. 

Leedu arendab kaardimaksesüsteemi, mida kasutatakse sõjalise mobilisatsiooni ajal internetikatkestuse korral, ütles Leedu Panga juhatuse liige Simonas Krėpšta reedel.

„Leedu süsteem ei ole lihtsalt planeerimisel, seda arendatakse. Oleme sellest varem rääkinud, aga nüüd on see väljatöötamisel ja käimas on ettevalmistused, et mobilisatsiooni ajal, kui internetiühendust pole, saaksid inimesed endiselt maksta mitte ainult sularahaga, vaid ka maksekaartidega,” ütles Krėpšta BNS-ile.

„Näeme, et osadel inimestel pole vahel sularaha ja nad on harjunud kaardiga maksma. Usume, et see lisafunktsioon oleks kasulik ja suurendaks meie riigi vastupanuvõimet mobilisatsiooni käigus tekkivate ootamatute olukordade ees,” sõnas ta.

Krėpšta sõnul alustasid riigiasutused süsteemi arendamisega tööd siis, kui eelmine valitsus tegi neile ülesandeks valmistuda võimalikuks mobilisatsiooniks.

Kaitseminister Dovilė Šakalienė ja rühm sotsiaaldemokraatlikke saadikuid on registreerinud makseseaduse muutmise eelnõu, mis lubab kaardimakseid mobilisatsiooni ajal isegi siis, kui ühendus puudub või kui konto on külmutatud.

Eelnõu läbis parlamendis esimese lugemise aprilli lõpus.

Kui parlament Seim muudatused kevadistungjärgul vastu võtab, võib offline-maksesüsteem mõne kuu jooksul tööle hakata, ütles Krėpšta.

Reuters teatas selle nädala alguses, et Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Eesti võtavad kasutusele võrguühenduseta kaardimaksesüsteemid, et pakkuda varukoopiat, kui internetiühendus kaob, sealhulgas sabotaaži tõttu.

Krėpšta ütles, et Leedu Panga arendatav süsteem on mõeldud eelkõige mobilisatsiooni ajaks, kuid ta ei välistanud võimalust seda kasutada ka muudes olukordades, kus riigis internetiühendus katkeb.

„Euroopa suurim jõud on ühisjõud. Üksinda olles – suure või väikesena – oled nõrgem kui teistega koos. Ka Eesti on seda ajaloost õppinud ja endale tõotanud – mitte kunagi enam üksi,” rõhutas president Alar Karis Euroopa päeva tähistamisel Vabaduse väljakul.

„Euroopa on meie kodu. Meie elamise ruum. Meie olemise keskkond. Kultuurile, majandusele, haridusele. Euroopa, see olemegi meie ise. Euroopa ongi siinsamas, ka sellel väljakul,” lausus riigipea.

Tema sõnul on Euroopa tugevam ja parem tänu inimeste põhiõiguste kaitsele, vabadustele, võrdsetele võimalustele ja solidaarsusele. „Euroopa jätkab kasvamist ning Euroopa Liidu uks tuleb lahti hoida. Ja soovijad ka sealt uksest sisse lasta. Eesti toetab ja on alati toetanud Euroopa Liidu laienemist,” lisas president Karis.

Euroopa tugevus seisneb Vabariigi Presidendi sõnul riikide erinevuses. „Tugevust näitavad samuti meievahelised eriarvamused. Kuid me peame otsima ja üles leidma selle, mis meid liidab ja ühendab. Meie ühise huvi, ühisosa.”

„Täna me tähistame rahu, mitte sõda. Vabadust, mitte võimu. Solidaarsust, mitte diktatuuri. Me tähistame Euroopa päeva. Mitte Võidu, vaid Vabaduse väljakul,” rõhutas president Karis.

Eile, 8. mail maandus Tartu lennujaamas õppusel Siil 2025 lisavägede siirmise harjutuse raames USA õhuväe transpordilennuk C-17. 

„Täna harjutame Vahetu Reageerimise Paketi (Immediate Response Package) siirmist Eestisse. USA 5. eskadron, 7. ratsaväerügement on osa sellest paketist, mis suudab jõuda ükskõik millisesse asukohta maailmas 96 tunni jooksul. See õppus näitab meie suutlikkust demonstreerida jõudu meile sobival ajal ja kohas,” ütles rügemendi ülema asetäitja major Adam Young. „Ameerika Ühendriikide maaväes on vaid kaks ratsaväeeskadroni, mis seda ülesannet täidavad, ning meie oleme üks neist.”

Õppus hõlmab mitmeid lennuvälju Eestis ja Balti riikides ning demonstreerib võimet kasutada ka tsiviillennuvälju. Väljaõppe raames harjutatakse transpordilennukitega erinevatel lennuväljadel maandumist ja kohapealset saadetiste vastuvõtmist. USA õhuväe transpordilennuk C-17 kuulub Alaska osariigis paiknevasse 517. õhutransporditiiba. Need lennukid võimaldavad transportida soomusüksusi ükskõik kuhu maailmas 96 tunni jooksul.  

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist ning tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased ja liitlasriikide sõdurid. 

Täna kogunesid Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus 2. mail lahkunud kolonelleitnant Lui Jaansoni lähedased ja võitluskaaslased, et talle viimast austust avaldada.

„Kolonel Jaansoni aastad Kaitseliidu ülemana olid lühidalt öeldes märgilised. Just neil aastail sai õhinapõhisest Kaitseliidust ja kohati kontrollimatust rahvaliikumisest tänapäevane austatud, seadustega kooskõlas ja aktsepteeritud riigikaitse vundament,” ütles oma järelhüüdes Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm. „Valmistati ette Kaitseliidu seadus, korrastati liikmeskonda, sätiti paika tänagi kehtiv õigusruum. Baas oli loodud ja talle järgnenud Kaitseliidu ülemate ülesandeks on olnud seda parimal moel sisustada ja edendada.”

Kolonelleitnant Lui Jaansoni tuhk asetatakse Toris asuvasse Eesti sõjameeste mälestuskirikusse.

Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna liige Lui Jaanson sündis 25. veebruaril 1931 Tartus. Aastatel 1955 – 1960 teenis ta Nõukogude armees lendurina, misjärel jätkas 1985. aastani tsiviillennunduses.

Kaitseliiduga liitus kolonelleitnant Jaanson 1992. aastal ja 1993. aastast teenis ta Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonna täienduskursuste ülemana. Aastatel 1997 – 1999 juhtis kolonelleitnant Jaanson Kaitseliitu, misjärel jätkas Kaitseliidu ülema nõunikuna. Aastal 2000 arvati ta seoses piirvanuse täitumisega reservi.

Teda on muuhulgas autasustatud Kotkaristi III klassi teenetemärgiga, Kaitseliidu Valgeristi II ja III klassi teenetemärgiga, Kaitseliidu teenetemedali III ja eriklassiga ning kaitseväe teenetemedaliga riigikaitseliste teenete eest.

Hispaanias on värsked maasikad praegu hinnaga 1,49 eurot poolekilose paki eest, mis teeb kilo hinnaks 2,98 eurot.

Võrdluseks: eelmisel, 2024. aastal langes maasikakilo hind maikuus lausa 2,5 euro peale. Näis, kas seekord ka nii läheb.

Tõrva vallavolikogu esimehe Maido Ruusmanni kutsel kogunesid täna reedel 9. mail Tõrva kinomajja piirkonna turismivaldkonna tegijad ja koostööpartnerid, et ühiselt valmistuda suviseks turismihooajaks. Kohtumise eesmärk oli teha tagasivaade möödunud aastale, jagada infot eesootavate sündmuste kohta ning arutada tulevasi koostöövõimalusi.

Koosoleku avas Maido Ruusmann Tõrva turismi hetkeseisu ja 2025. aasta plaanide tutvustusega. „Tõrva piirkonna turism on viimase 10 aasta jooksul teinud uskumatu arengu – meil on kolm spaahotelli, Eesti ainuke mausoleum, Mulgi Elamuskeskus, loomaaed, Eesti parim pitsarestoran ja mida kõike veel. Samuti ka hulgaliselt sündmusi ja tegevusi, miks tulla ja olla,” märkis Ruusmann. „Eelnev on kajastunud numbrites nii, et Tõrva vald on tõusnud liidriks majutusasutuste külastuste arvult Kesk-Eestis ja Mulgimaal – meie majutusasutustes peatus isegi rohkem külastajaid kui Viljandi linnas.”

Ruusmann lisas: „Selline kiire turismi areng on tõstnud selle sektori arvestatavaks majandusharuks, mis pakub inimestele tööd. Aga mis veel olulisem – toob Tõrva piirkonda suurel hulgal külalisi nii Eestist kui välismaalt, kes lisaks raha piirkonda toomisele on ka potentsiaalsed elanikud, investorid või korduvkülastajad meile. Seetõttu omab turism suuremat mainelist mõju kui enamus teisi sektoreid.”

Piirkonna suurematest sündmustest rääkis vallavanem Helen Elias. Inspiratsiooni pakkusid kogemuslood Tõrva giidilt Maarit Meltsaselt ning Mulgi Reivi korraldusmeeskonna liikmelt Herko Leesmentilt. Kesk-Eesti turismiorganisatsiooni tegevustest ja tulevikuplaanidest andis ülevaate organisatsiooni juht Külli Eller. Päeva lõpetas Piret Koodi tutvustus Puhkaeestis.ee portaalist ja EIS-i tegevustest turismi valdkonnas.

Kohtumine tõi esile Tõrva piirkonna tugeva kogukonnatunde ja koostöövalmiduse, mis on eduka turismiarenduse eelduseks. Osalejad tõdesid ühiselt, et siinne piirkond on täis potentsiaali, mida tasub ühiselt nähtavaks teha.

Täna kaitseväe keskpolügoonil toimunud laskeharjutusel näitasid õppusele Siil 2025 kogunenud reservväelased, et on vajadusel valmis liikursuurtükkidega K9 lahingusse minema.  

Paljud tänasel laskeharjutusel osalenud suurtükiväepataljoni reservväelastest õppisid aastate eest ajateenistuses tundma järelveetavaid haubitsaid FH-70 või D-30. Need relvad teenivad juba mõnda aega Ukraina üksusi. 

Eesti kaitsevägi kasutab nüüd liikursuurtükke – oluliselt modernsemaid relvi, mis võimaldavad lasta kiiremini, täpsemalt ja kaugemale. Sestap on reservväelased saanud põhjaliku ümberõppe. Osad juba eelmistel õppekogunemistel, osad alles hiljuti enne õppuse Siil 2025 algust. 

„Tänane laskmine on läinud üllatavalt hästi,” ütles diviisi suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Allan Raidma. „Liikuv taktika, statsionaarne taktika – kõik toimis.”

Võimalus uusi relvi tundma õppida on reservväelaste jaoks ahvatlev. Raidma sõnul on ta näinud ka neid reservväelasi, kes esimese kutse peale õppusele tulla kõhklesid, kuid peale kohale jõudmist saabus hetk, mil nad ütlesid, et ei soovi enam ära minna. „See on see sõna, mis loeb,” sõnas Raidma. 

Kapral Rain Vilumets on nende seas, kes sai K9 relvasüsteemi õppe alles hiljuti. Suurtükiväe põhitõed olid tal selged kuue aasta tagusest ajateenistusest. „Tunne on vägev,” sõnas liikursuurtüki juhtkangide juures istuv mees pärast laskeharjutust. 

Ümberõpe polnud Vilumetsa sõnul liialt keeruline. „Me olime kaks nädalat igapäevaselt masina kallal ja enda positsiooni kohta on mul kõik vajaminev teada,” ütles ta. 

Järelveetava suurtükiga võrreldes on liikursuurtüki suurim eelis kiirus, leidis kapral Vilumets. „Enam pole seda suurtüki lahtihaakimist. Jõuad kohale, luugid kinni, vajutad nuppu ja relv keerab ennast ise õigesti paika,” sõnas ta. 

Eesti kaitseväe kaudtulevõimekus kasvab kiiresti. Tänavu said esimesed ajateenijad väljaõppe ratastel liikursuurtükiga Caesar. Suvel toimuvad esimesed lahinglaskmised Eestisse jõudnud raketisüsteemidega HIMARS.  

Eesti relvade kõrval näeb õppusel Siil 2025 märkimisväärset liitlaste tulejõudu – tanke, soomukeid, helikoptereid, hävituslennukeid, mitmikraketiheitjaid ja palju muud.  

Eesti üksustest osalevad Siilil kaitseväe peastaap, diviisi staap ja diviisi allüksused, samuti küberväejuhatus, toetuse väejuhatus, merevägi ja õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, kaitseväe luurekeskus, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Akadeemia ning Kaitseliit, lisaks on õppusel esindatud NATO lahingugrupp Eestis ja NATO eelpaigutatud staabielement Eestis. 

Lisaks osalevad õppusel enam kui kümne liitlas- ja partnerriigi üksused. Esindatud on Ühendkuningriik, Prantsusmaa, USA, Kanada, Läti, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola ja Portugal. Esimest korda osaleb õppusel Eesti diviisi koosseisus Ühendkuningriigi 4. brigaad, mida toetavad Prantsusmaa üksused. Vaatlejaid ja instruktoreid liitub õppusega ka Jaapanist, Iisraelist ja Ukrainast.  

Eile, 8. mail harjutasid õppusel Siil 2025 mereväe patrull-laevade divisjoni sõjalaevade EML Kindral Kurvitsa, EML Raju ja EML Valve meeskonnad Osmussaarel korrakaitselistele ülesannetele reageerimist.

„Eesmärk on õppusel harjutada avaliku korra tagamise protseduure, et olla valmis reageerima päris olukordadele, sest Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on politsei- ja piirivalveametil ning Eesti mereväel kohustus reageerida korrakaitselistele sündmustele väikesaartel,“ ütles harjutuse korraldaja nooremleitnant Taavi Tamm mereväe patrull-laevade divisjonist.

Harjutuse stsenaariumi kohaselt pidi patrull-laeva meeskond reageerima sündmusele, kus lähedal oleval saarel viibinud isikud muutusid ohtlikuks kohalike inimestele. Selleks sõitis laeva operatiivmeeskond saarele, tuvastas ning pidas kinni kahtlustatavad isikud ja teostas vajalikud menetlustoimingud.

„Õpikohti on siin kindlasti palju, sest iga olukord on alati erinev. Oluline on see, et juriidiliselt oleks kõik korrektne, aga ka see, et kõigi osapoolete jaoks saaks olukord võimalikult ohutult lahendatud,” ütles nooremleitnant Tamm.

Mereväe patrull-laevade meeskondade liikmed on läbinud selliste ülesannete täitmiseks vajalikud korrakaitsealased koolitused, millesse on oma panuse andnud nii sõjaväepolitsei kui ka politsei- ja piirivalveameti töötajad. Korrakaitsealaseid praktilisi harjutusi korraldab merevägi õppuste raames selleks, et hoida üleval reageerivate üksuste ametialast pädevust.

Ülesanne reageerida korrakaitselistele sündmustele määrati Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kaitseväele 2023. aasta 1. jaanuaril, kui mereväega liideti varasemalt politsei- ja piirivalveameti laevastikku kuulunud neli suuremat patrull-laeva: EML Kindral Kurvits, EML Raju, EML Valve ja EML Pikker. Selle otsusega sai kaitsevägi endale eritingimustel korrakaitse volitused väikesaartel ja merel. Seda merepiiri valvamiseks ja meresõiduohutuse tagamiseks, aga ka juhul, kui ohus on inimese elu ja tervis.

Mereväe sõjalaevadest osalevad Siilil patrull-laevade divisjoni laevad EML Kindral Kurvits, EML Raju ning EML Valve. Kaldal paiknevatest üksustest on õppusele kaasatud rannikukaitse divisjon, lahinguteeninduse divisjon ning mereväe juhtimispunkt. Kõikidesse osalevatesse üksustesse on õppuse vältel formeeritud ka reservväelased.

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid.

Riigikohus selgitas tänases määruses, millistel juhtudel saab nõuda kahju hüvitamist korteriomanikult, kellele kuuluva korteriomandi eriomandi esemest on tekkinud kahju teisele korteriomanikule. Samuti selgitati, millised korteriomandi esemed kuuluvad eriomandisse ja millised kaasomandisse ning millal on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult või -ühistult.

Kohtusse pöördus kindlustusandja (edaspidi avaldaja), kes nõudis kahju hüvitamist korteriomanikult, kelle korteri vaheseinas asunud äravoolutoru hakkas lekkima. Selle tagajärjel toimus veeavarii, mille tõttu sai kahjustada alumise naabri korter. Avaldaja hüvitas naabrile tekitatud kahju ning esitas kahju põhjustanud korteriomaniku vastu (edaspidi puudutatud isik) kahju hüvitamise nõude. Viimane aga leidis, et nõue tuleb esitada korteriühistule, kuna veelekkega seotud torustik asub kaasomandis oleva seina sees, ning et korteriomanikul puudus võimalus toru seisukorda kontrollida.

Avaldaja oli seisukohal, et tekkinud veekahju lähtus puudutatud isiku eriomandi, mitte kaasomandi esemest. Seetõttu peaks kaebaja arvates hüvitama kahju puudutatud isik, mitte korteriühistu. Lisaks leidis avaldaja, et puudutatud isik rikkus oma korrashoiukohustust.

Maa- ja ringkonnakohus jätsid avaldaja nõude rahuldamata. Riigikohus jättis samuti avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Riigikohus selgitas, et ka juhul, kui kahju lähtub eriomandi esemest, on sellel korteriomanikul kahju hüvitamise kohustus üksnes juhul, kui ta on rikkunud enda kohustust, st kahju ei tohi olla juhuslik, vaid peab olema tingitud mingist korteriomaniku tegevusest või tegevusetusest. Praeguses asjas olid kohtud tuvastanud, et veeleke oli tingitud ehitusveast, mitte korteriomaniku rikkumisest, mistõttu jätsid kohtud õigesti avalduse rahuldamata.

Riigikohus märkis, et sellises olukorras ei ole välistatud kahju hüvitamise nõue kahju tekitanud kolmandate isikute vastu lepinguvälisel alusel või kolmandat isikut kaitsva lepingu instituudi alusel. Olukorras, kus kahjustatud korteri omanikul ei ole endal lepingulist või lepinguvälist nõuet kahju tekitanud isiku vastu kahju hüvitamiseks, on võimalik, et kahju tekitanud isik vastutab tekkinud kahju eest mõne teise isikuga (nt teine korteriomanik) sõlmitud lepingu rikkumise tõttu.

Riigikohus täpsustas, et korteriomandi eriomandi eseme hulka kuuluvad sellised tehnosüsteemi osad, mis teenivad vaid ühte korterit ning on eemaldatavad ilma kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustamata. Selleks võib olla ka äravoolutoru, mis on vajalik üksnes ühe korteri reovee ärajuhtimiseks üldkanalisatsiooni. Samuti võivad eriomandi eseme hulka kuuluda korterisisesed seinad, mis on eemaldatavad ilma teiste korteriomanike õigusi kahjustamata.

Määrusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

Kohtusse jõuab arvukalt kiirmenetlusi, millest selgub, et laenuandjad ei täida vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Justiitsminister Liisa Pakosta sõnul vajab maksekäskude kord muutmist.

Eestis on üle 80 000 tarbijakrediidivõlglase. Laenuandja saab võlga kohtus välja nõuda ka kiirmenetluse korras, kui võlgnikul pole esitada selle kohta sisulisi vastuväiteid. Kohtu maksekäsuga kiirmenetluse korras saab nõuda kuni 8000 eurost koguvõlga, kuid kohtunikud on jõudnud pika arutelu järel veendumusele, et tarbijakrediidile maksekäsuga võla nõudmine ei sobi, vahendab ERR.

TBB Pank on finantsinspektsiooni loal alustanud vabatahtliku tegevuse lõpetamise ja likvideerimismenetlusega. Pangalitsentsita jäänud ettevõte kinnitab, et neil on piisavalt vahendeid, et täita kõik kohustused klientide ees ja tagastab kõik hoiused klientidele tagatisfondi abita.

Reedel ilmunud teatest selgub, et AS TBB Pank sai vastava loa finantsinspektsioonilt juba 14. aprillil ning seetõttu on lõppenud ka nende krediidiasutuse tegevusluba ja finantsteenuseid endine pank enam ei osuta, vahendab ERR.

Kõik saavad oma raha TBB Pangast kätte, esitades asjakohase avalduse, teatas ettevõte. Arveldused toimuvad TBB konto kaudu Coop Pangas. TBB Panga likivideerijad on vastavalt aktsionäride otsusele Igor Novikov, Ksenia Kravtšenko ja Madis Kiisa. 2024. aastal omandas LHV pank osa TBB Panga ehk endise Tallinna Äripanga laenuportfellist.

Eelmisel reedel, 2. mail toimus Võrus ümber Tamula järve jooks.

Mitmed noored jooksjad kaotasid mutta oma tossud. Sellele vaatamata jooksid noored sokkides lõpuni.

Siin on video ja pildid:

Pildid:

Põlva linna keskus näeb välja hoopis teistsugune pärast seal aastakümneid olnud kaubamaja lammutamist. Kirik on kaugele näha.

Võrus on Päästearmeel uus kodu aadressil Kreutzwaldi 54. Neljapäeviti kell 11.30 on supiköök jumalasõnaga. Supp ja leib 50 senti ports. Suppi võimalik ka kaasa osta.

Siin on pildid:

Õppusel Siil 2025 osalev kaitseväe 1. jalaväebrigaad kinnitas täna õppuse raames lahingvalmiduse saavutamise, olles eelnevail päevil formeerinud reservväelased, andnud neile sõjalisi oskuseid värskendava väljaõppe ning on nüüd valmis lahingülesannete täitmiseks.

„Paralleelselt reservväelaste väljaõppega on juhtimispunktide ülemad saanud läbi harjutada kõik lahinguplaanid ja nüüd on õige aeg need kaks asja kokku panna ja alustada lahingülesannete täitmisega,” kirjeldas diviisi 1. jalaväebrigaadi ülema asetäitja kolonelleitnant Eero Aija õppuse kulgu. Ta lisas, et nüüd pannakse varasemalt koostatud plaanid realistlikes oludes proovile ja üksused hakkavad maastikul ettenähtud ülesandeid täitma.

Kolonelleitnant Aijal on õppusele Siil 2025 kaks suuremat ootust. „Me ootame rasket õppust, et me saaksime panna surve alla need plaanid, mis me oleme teinud. Loomulikult ootan reservväelastelt samasugust pühendumist, nagu nad on seni näidanud,” sõnas Aija.

Brigaadiülema asetäitja rõhutas ka liitlaste olulist rolli ja kõigi üksuste kõrget koostalitusvõimet õppusel Siil 2025. „Liitlased on ääretult olulised. Liitlased kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu NATO lahingugrupi raames, kus on Suurbritannia ja Prantsusmaa sõdurid – nad on kaasatud meie lahinguplaanidesse ja täpselt samamoodi täidavad nad neid plaane siin õppustel,” rääkis kolonelleitnant Aija, lisades, et ka õppuse ettevalmistavas osas toimus väga tihe omavaheline koordinatsioon nii brigaadi staabi, liitlaste lahingugrupi kui pataljonide vahel.

Lahinguvalmiduse saavutamist kinnitas ka 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülem kolonelleitnant Priit Heinloo. „Oleme ära teinud esimesed lõhkamised, et tuletada meelde esmased pioneerioskused. Oleme harjutanud ka tõkestamist ja jalaväe oskuseid meelde tuletanud,” rääkis Heinloo.

Reservväelaste panusega on pioneeripataljoni ülem väga rahul. Lisaks ununenud oskuste meeldetuletamisele on neile ka uusi oskusi õpetatud. „Näiteks oleme uue miinipuuri saanud, millega on võimalik puurida ka kõvasse pinnasesse kiiresti auke. Oleme ümber organiseerinud oma juhtimispunktid, et neid oleks vastasel raskem tabada. Samuti käinud üle droonivastase võitluse põhimõtted,” kirjeldas pioneeripataljoni ülem uuendusi oma üksustes.

Siilile saabunud 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni kahurirühma ülem reservväelane Johannes Nõges kinnitas, et ka tema üksuses on lahinguvalmidus saavutatud. „Meeldetuletamist on olnud omajagu, ise teenisin 2014-2015. Taasavastamise rõõmu on palju, tuju on hea, ilm on normaalne ja saame hakkama,” lausus lipnik Nõges.

„Meie „Sergeidel” – õhutõrjekahur ZU-23 – on peal uus sihik ja niinimetatud joystick, varasemalt see käis kõik käsitsi. Lisaks on meil nüüd ka termokaamera, näeme sooja keha liikumise kaugelt ära. See on minu jaoks täitsa uus, minu väljaõppe ajal käis see puhtalt raudsihikute peal. Tore näha, et asi areneb,” kirjeldas reservväelane Nõges.

Sõjaajal on õhutõrjepataljoni ülesanneteks vastase õhuründevahendite, nagu näiteks lennukid, kopterid, mehitamata lennuvahendid, tõrjumine ja hävitamine. Ülesannet täidetakse maapealsete relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Põhirelvastuse hulka kuulub õhutõrjekahur ZU-23 kõrval ka Mistrali raketikompleks, millega on võimalik vajadusel lennuvahendeid alla lasta.

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid.

Laste Lõunamaa, Lõuna-Eesti armastatud pereturismi koostööprojekt, jätkab sel hooajal kolme liikmelisena: Eesti Maanteemuuseum, Pokumaa ja Liikluslinna lõbustuspark.

Juba aastaid toimuva algatuse eesmärk on kutsuda peresid pikemalt Lõuna-Eestisse puhkama ning avastama piirkonna lastesõbralikke ja harivaid elamusi. Ühe soodsa perepiletiga saab terve suve jooksul külastada kolme eriilmelist sihtkohta – pilet kehtib kogu hooaja vältel, maist kuni septembrini.

Ühispiletiga saab pere külastada:

• Eesti Maanteemuuseumit, kus ootavad mitmekesised näitused, lastemuuseum ja mõnus puhkeala koos liikluslinnakuga.
• Pokumaad, kus saab rännata Edgar Valteri loodud pokurahva maailmas. Pokukoda, loodusrajad ja mängulised programmid pakuvad rohkelt avastamisrõõmu.
• Liikluslinna lõbustusparki Võrumaal, kus nii suured kui väikesed saavad lustida ainulaadses sise- ja väli liikluskeskkonnas. Pere kasutada on 6 sõidužetooni.

Pere ühispileti hind on 48 eurot.
Pilet kehtib kahele täiskasvanule ja nende alaealistele lastele. Enne külastamist soovitame tutvuda kõigi külastuskohtade lahtiolekuaegadega.

Piletid on saadaval Fienta keskkonnas:
https://fienta.com/et/laste-lounamaa-uhispilet

„Otsustasime täna JEFi liidritega tugevdada ühenduse koostööd Ukrainaga. See tähendab laiemaid võimalusi Ukraina kaasamiseks JEFi õppustele ning kogemuste vahetust jagamaks Ukrainas käimasoleva sõja õppetunde,” sõnas peaminister.

Samuti arutati julgeolekuolukorda JEFi raamistiku fookusaladel Läänemere, Arktika ja Põhja-Atlandi piirkonnas. „Eesti on oma kodutöö ära teinud. Järgmise nelja aasta jooksul moodustavad meie kaitsekulutused 5,4% SKPst,” ütles Michal. „Eesti toetab kaitsekulutuste baastaseme hüppelist tõstmist eesoleval NATO tippkohtumisel,” lisas ta.

Eile õhtul tegid ühenduse liidrid ka ühised telefonikõned USA president Donald Trumpile ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskile.

„Ühendekspeditsiooniväe riikide toetus Ukrainale on vankumatu,” kinnitas peaminister. „Hindame olukorda ühtmoodi. Andsime Ameerika Ühendriikide president Donald Trumpile eilses ühises telefonikõnes edasi oma seisukoha, et vaja on Ukrainat toetada ning hoida survet Venemaal,” ütles ta.

Ühendekspeditsioonivägi on Ühendkuningriigi juhitud kaitsekoostöö formaat, kuhu kuuluvad lisaks Eestile Madalmaad, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Island.

Ühenduse eesmärk on olla esmareageerija enne NATO artikkel 5 väljakuulutamist, täiendades NATO tegevust. Eelmine tippkohtumine selles formaadis toimus läinud aasta detsembris Talliinnas.

Ühisavaldus: https://www.regjeringen.no/en/aktuelt/joint-press-statement/id3099728/

Kolmapäeval, 14. mail kell 15.00 käivitatakse kaitseväe õppuse Siil raames kogu Eestis esmakordselt ohuteavituse terviksüsteem EE-ALARM. Selle oluline osa on ohualapõhine SMS, mis alates aprillist jõuab inimesteni nende eelistatud keeles – eesti, inglise või vene keeles. Riik soovitab inimestel kontrollida mobiiltelefonioperaatori juures oma keele-eelistust ning vajadusel seda muuta.

Keele-eelistuse arvestamine lubab saata ohuteavitusi SMSiga kiiremini ja arusaadavamalt, sest varem pandi mitu keelt ühte teatesse, mis muutis sõnumid pikemaks ja aeglustas edastamist.

Ohuteavituste saatmine kasutaja eelistatud keeles on hädavajalik, sest kui sõnum saata keeles, mida saaja väga hästi ei mõista, aeglustub reaktsiooniaeg, mis võib seada inimeste elu ohtu. Samuti suurendab see oluliselt riigiinfotelefoni 1247 ja hädaabinumbri 112 töökoormust, mis mõjutab reageerivate teenistuste tööd ning aeglustab abi saamist.

Riikliku ohuteavituse käivitamisel saavad inimesed sõnumeid läbi mitme erineva kanali: mobiilirakendustes „Ole valmis!” ja „Eesti äpp”, SMS-teavitusena mobiiltelefonidesse, tekstiribana Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) telekanalites ETV ja ETV+, veebilehel err.ee ja mobiilirakenduses „ERR Uudised”. Lisaks on sellest aastast 22 Eesti asulas olemas sireenivõrgustik, mis katab hinnanguliselt 65% elanikkonnast.

Ohuteavitus käivitatakse nii kriisis kui ka õppusel koos võimalusega saada lisainfot leheküljel kriis.ee, riigiinfo telefonilt 1247 ning tulevikus ka olevalmis.ee veebilehelt. Neist kanalitest saab kinnitust, et tegemist on autentse riigi saadetud ohuteavitusega.

Ohualapõhise SMSi keele-eelistuse funktsionaalsust arendas Siseministeerium Euroopa Liidu rahastuse* toel koostöös Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS), Eesti mobiilsideoperaatorite Elisa Eesti, Tele2 ja Telia ning Levira AS-iga.

Keele-eelistus määratakse operaatori andmekogude põhjal ning enamasti on see vastavalt lepingule juba valitud keeles. Probleeme võib tekkida tööandja numbritega, eriti kui need pole kasutajaga seotud. Kuigi keele-eelistust saab igal ajal muuta, oleks mõistlik teha valik juba esimesel võimalusel.

Mobiilioperaatorite juhised:

• Elisa Eesti eraklient
• Elisa Eesti äriklient
• Tele2 era- ja äriklient
• Telia era- ja äriklient

* Projekti nr 101142959 „Public warning messages in preferred language“ kaasrahastatakse Euroopa Komisjoni otsetoetusest (UCPM Project Grants)

Mis täpsemalt juhtub 14. mail?

• Ennelõunal tehakse eelteavitus, mis hoiatab ette, et kell 15 algab ohuteavituse test, kus saadetakse testsõnum ohuteavituse kanalitesse ja käivitatakse ka sireenid 22 Eesti asulas.

• Kõigile Eestis olevatele mobiiltelefonidele saadetakse SMS test-sõnum. Õppusel saadetavad sõnumid kannavad vaid infot, et tegemist on ohuteavituse testsõnumitega.

• Sõnumi saatjaks on Eesti SIM-kaardi omanikele EE-ALARM, võõramaiste SIM-kaartide puhul number +372 5950 0000. Sõnum sisaldab ka tagasisidelinki.

• Ohuteavituse testsõnum saadetakse inimestele ka mobiilirakenduste „Ole valmis!“ ja „Eesti äpp“ kaudu.

• ETV ja ETV+ telekanalitele ilmub ribatekst ohuteavituse testteavitusega.

• ERR veebilehel ja mobiilirakenduses „ERR uudised” ilmub ribatekst ohuteavituse testsõnumiga.

• Samaaegselt sõnumite saatmisega käivitatakse kell 15.00  Eesti 22 asulas sireenivõrgustik. Sireeni heli koosneb üheminutilisest tõusva ja langeva tooniga signaalist, mida korratakse vähemalt kolm korda 30-sekundiliste pausidega. Kokku kestab sireenide heli umbes 4 minutit. Sireeni heli saad kuulata siit:https://www.olevalmis.ee/ohuteavitus-ehk-ee-alarm

  Kuidas 14. maiks valmistuda?

• Ohuteavituse testi päeval soovitame elada oma tavapärast elu. Teavita uuesti oma lähedasi, eriti lapsi ja eakaid pereliikmeid, et tegemist on testiga ja mitte reaalse ohuga.

• Laadi enda telefoni mobiilirakendused „Ole valmis!” ja/või „Eesti äpp”. Veendu, et oled andnud loa mobiilirakendusel endale teavitusi saata. Vajadusel aita ka lähedasel telefoni seadistada.

• Vaata oma mobiilioperaatori iseteeninduses üle keele-eelistus. Riik saadab ohuteavituse välja kolmes keeles. Kui oled eelnevalt oma keele-eelistuse paika pannud, saad teavituse ainult selles keeles. Keele-eelistuse muutmise juhised on kättesaadavad iga mobiilioperaatori kodulehel.

• Aita infot levitada ja uuri, kas pere, lähedased, töö- ja koolikaaslased on teadlikud ohuteavituse süsteemi käivitamisest ning kas nad on selleks valmistunud.

• Tutvu kriisideks valmistumise juhistega veebilehel www.olevalmis.ee või samanimelises „Ole valmis!”.

Sotsiaalministeerium soovib muuta lasteaedade ja koolide toidu tervislikumaks ja mitmekesisemaks ning seetõttu uuendatakse ka menüüde põhimõtteid. Alates septembrist pööratakse rohkem tähelepanu marjadele, köögiviljadele ja kalale ning vähendatakse soola, lisatud suhkru ja töödeldud toidu osakaalu.

Uuringud näitavad, et iga kolmas Eesti koolilaps on ülekaalus ja praegused lasteasutuste toitlustamise nõuded on ajale jalgu jäänud. Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõuniku Ingrid Põldsaare sõnul tuleb laste tervise toetamiseks uuendada lasteasutuste toitlustusnõudeid. „Heale tervisele laotakse vundament juba lapsepõlves ja selle eest ei saa vastutada ainult pered, sest siin mängivad rolli ka lasteaiad ja koolid,” ütles Põldsaar ja lisas, et uues määruses on senisest rohkem rõhku pandud köögiviljade, marjade, puuviljade ja kala pakkumisele. „Samas loobume aegunud ja ebamõistlikest nõuetest, näiteks nagu mikrotoitainete täpne arvestus,” selgitas ta. Septembrist ei pea kokk enam arvutama, kui palju C-vitamiini sisaldab porgand, vaid piisab, kui taldrikul on õigetes kogustes peamised toidugrupid. Nii muutub toitlustajate jaoks menüüde koostamine oluliselt paindlikumaks.

Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessori Taavi Tillmanni sõnul on ebatervislik toit Eestis suurem tapja kui alkohol ja tubakas kokku. Lõviosa kahjust tuleneb just vähesest köögiviljade, puuviljade ja kala tarbimisest. Tervise hoidmiseks peaksid inimesed vähendama töödeldud toidu, lisatud suhkru, soola, punase liha jm tarbimist ning uus määrus toetabki seda suunda.

„On teaduslikult tõestatud, et riik saab inimeste tervist mõjutada mitmel viisil ning lasteasutuste toiduvaliku parandamine on üks nendest,” ütles Tillmann ja lisas, et igapäevane toidukeskkond mõjutab otseselt inimeste toiduvalikuid ja kehakaalu. „Eriti oluline on lasteasutuste toiduvalik nende perede lastele, kelle menüüs mängivad suurt rolli rahalised võimalused,” rääkis ta. See on konkreetne samm selle nimel, et tervise hoidmine algaks juba lapsepõlves.

Uue määruse järgi ei pea laste toitlustamisel enam täpselt jälgima toidu mikrotoitainete sisaldust. Oluline on, et neil oleks taldrikul iga päev õigetes kogustes köögivilju, teravilju ja piimatooteid jne. Määrus põhineb taldrikureeglil ja toidupüramiidil, mis aitavad kujundada tervislikke toitumisharjumusi. Toidu valmistamisel julgustatakse kasutama maitsetaimi ja vürtse, aga vähem soola ja suhkrut.

Määrus „Nõuded laste toitlustamisele haridus- ja sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris” asendab seni 17. aasta taguse tervisekaitsemääruse ning seda kohaldatakse haridus- ja sotsiaalteenuseid pakkuvates lasteasutustes, sh laagrites ja asenduskodudes. Määrus hakkab kehtima 1. septembril 2025 koos uue rahvatervishoiu seaduse jõustumisega.

Lisainfo:

Määruse uuendamisel on võetud aluseks tervisevaldkonna tippekspertide soovituste põhjal koostatud riiklikud toitumissoovitused.

Olemasolevad nõuded, mis jäävad:

• Rohkes rasvas küpsetatud toite ei pakuta.
• Poolfabrikaatide piirang jääb endiselt sisse (viinereid, sardelle, keeduvorsti ei pakuta endiselt, piirangud laienevad ka teistele poolfabrikaatidele).
• Muna ja toorpiima võib kasutada üksnes kuumtöödelduna.

Täiendavad nõuded:

• Magusaineid sisaldavat toitu ei pakuta.
• Suhkrule ja soolale seatakse maksimaalne pakutav kogus.
• Alla 2-aastastele lastele ei pakuta mahla ega toite, mis sisaldavad vabu suhkruid.

Uued nõuded, milles seatakse normid:

• Piimatoodetele ja lihale on lisatud koguse vahemik, kui palju võib neid pakkuda.
• Köögiviljadele, puuviljadele, marjadele ja kalale on antud minimaalne kogus, mida peab pakkuma.

Määruse tekst:

Neljapäeval, 8. mail 2025 kuulutati välja käsitöötoodete konkursi „Silmäilo” tulemused.

MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü poolt korraldatud konkursil sai peapreemia Urmas Štubis, kelle käe all oli valminud loometöö „Looduse mustrid” – kaunid puust ehtekarbid koos puust sõlgedega. Komplekte kirjavad puu looduslikud mustrid, iga karbikese põhja alt ning sõletaguselt saab lugeda, mis puust on karp ja sõlg tehtud. Iga komplekt on ainulaadse mustriga. Meistri mõttelendu silmailu loomisel suunas sel suvel toimuv üldlaulupidu – rahvuslike stiliseeritud rõivaste kaunistuseks sobib puust sõlg väga hästi ja sõle disain lubab seda kanda üsna erinevate rõivastega.

Seekordsel konkursil tuli välja anda kaks võrdväärset II preemiat, sest hindepunkte said võrdselt kaks konkursitööd. Eelolev laulupidu oli inspireerinud ka Helve Allat, kes esitas konkursile ISEOMA laululinnud – vildist valmistatud pisikesed pidurüüs linnukesed, mida saab kanda kas prossina, ripatsina või võtmehoidjana. Pilkupüüdva prosside sarja „Mälestus” oli valmistanud Ülle Hummal, kelle töös tõi komisjon välja leidliku materjalikasutuse mis on andnud luksuslikult mõjuva tulemuse, kuigi autori taotlus oli eelkõige lihtsus.

Eripreemia uudse materjalikasutuse ning kauni teostuse eest pälvis hindamiskogult Birgit Tuulemets, kes oli loonud hämmastava ehtekomplekti ning mõjusa väeka vöökoti. Mõlemas töös pärines osa kasutatud materjalist kaladelt. Koos Karula seeliku triiburõivaga olid mängu läinud pargitud kalanahk ja kala selgroolülid, mida seni väga harva on käsitöös pruugitud.

Noore tegija preemia pälvis 12. aastane konkursil osaleja Eliise Lauk, kes oli valmistanud võtmehoidja „Päikesekera”. 

Konkurss „Silmäilo” toimus 17. veebruarist kuni 30. aprillini, laekus 17 erinevat tööd, osales kolmteist meistrit. Töid hindasid rahvakultuurispetsialist Võru maakonnas Aigi Pall, loomevaldkonna spetsialist Aire Kokk, Võru Kesklinna kooli käsitööõpetaja Eha Sammalpärg, käsitöömeister Virve Niilisk Karula kihelkonnast ning käsitöömeister Vilve Oja Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ-st. Hindajatel jagus kiitust ning tunnustust iga meistri loomingu kohta. Tööde teostus oli väga heal tasemel, toodete juures olid põnevad lood, läbimõeldud olid pakendid.

Tänukirjad ning tunnustused kõigile konkursil osalenutele anti üle 8. mai pealelõunal Vana-Võromaa käsitüüesinduses Võru Ideekojas. Samas olid vaatamiseks välja pandud kõik konkursile esitatud esemed. Konkursil osalenud toodetega saab tutvuda fotode vahendusel

Vana-Võromaa Käsitüü FB lehel: https://www.facebook.com/vanavoromaahandycraft/

Näitus-müüki konkursitöödest saab külastada alates 3. juunist tööpäeviti kell 11-17, laupäeviti kell 11-14  Võru Ideekoja maja I korruse käsitüüesinduses (Vabaduse tn 12/2, Võru). Valik uutest toodetest jõuab peatselt müüki ka Vana-Võromaa e-poe Uma Puut kaudu.

Tänavune konkurss „Silmäilo” oli järjekorras seitsmes, varem on Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ korraldanud tootekonkursi teemadel „Savvusann”, „Aigu om!”, „Mõtsa poolõ”, „Kirjun om väke”, „Latsõlik ja lustiline”, „Minkastki midägi”.

Esmaspäeval, 5. mail sai Tartus elav naine telefonikõne tervisekassa töötajana esinenud kelmilt, kes kontrollis telefoni teel väidetavalt andmeid.

Helistaja loetles tartlasele tema andmeid ning palus need õigsuse korral kinnitada PIN-koodidega. Seda naine ka tegi ning avastas siis mõned päevad hiljem, et tema pangakontolt on kantud 800 eurot tundmatule Läti pangakontole.

Kelmusjuhtumi täpsemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Tervist kipume tihti võtma iseenesestmõistetavana, just nagu emasid. Liiga tihti meenuvad nad päriselt vaid kord aastas kui on aeg tervisekontrolli minna või emadepäeva tähistada. SYNLAB Eesti laboriarst dr Anneli Raave-Sepp aitab avada mõned levinumad terviseprobleemid, mis puudutavad tihti naisi ja emasid ning võivad olla pärilikud.

Kilpnääre

Kilpnäärme probleemid avastatakse sageli liiga hilja, sest nende sümptomid on mittespetsiifilised ning aeglase arenguga. Õigeaegse sekkumisega on aga enamike inimeste puhul võimalik tagada normaalne elukvaliteet. „Ameerika Kilpnäärme Assotsiatsioon^[1] hinnangul võib iga kaheksas naine elu jooksul kokku puutuda kilpnäärme probleemidega. Tihti ei saa kannatajad ise aga aru, et kaebused võiks üldse kilpnäärmega seotud olla,” sõnas dr Anneli Raave-Sepp.

Kilpnääre on väike, liblikakujuline nääre, mis asub kaela esiosas hingetoru ees. See toodab hormoone, mis reguleerivad ainevahetust ja keha energia kasutamist. „Need toodetud hormoonid ehk türoksiin (T4) ja trijoodtüroniin (T3), mõjutavad paljusid keha funktsioone, sealhulgas kehatemperatuuri, südame löögisagedust, seedimist ja vaimset heaolu. Kilpnäärme talitlus on seotud ka kasvu, arenguga ja viljakusega,” selgitas arst. Kui kilpnääre ei tööta korralikult, võib see põhjustada mitmesuguseid tervisemuresid, nagu väsimus, kaalumuutused, meeleoluhäired ja menstruaaltsükli häired.

Kilpnäärmehaigused jagunevad peamiselt kaheks grupiks

Kilpnäärme alatalitlus, hüpotüreoos,  on seisund, kus kilpnääre toodab liiga vähe hormoone, mis aeglustab keha ainevahetust. Selle tagajärjel võib inimene tunda väsimust, külmatundlikkust, kogeda kaalutõusu, kuiva nahka, aeglast pulssi ning menstruaaltsükli häireid. Kõige levinum põhjus on Hashimoto türeoidiit, autoimmuunne kilpnäärmepõletik. Diagnoosimiseks kasutatakse vereanalüüse (TSH ja vaba T4) ning ravi põhineb tavaliselt kilpnäärmehormooni asendamisel.

Kilpnäärme ületalitlus, hüpertüreoos, tähendab, et kilpnääre toodab liiga palju hormoone, kiirendades ainevahetust. Selle tulemusel võivad ilmneda kaalulangus, südamepekslemine, ärevus, higistamine, unehäired ja lihasnõrkus. Üheks peamiseks põhjuseks on autoimmuunne Gravesi tõbi. Diagnoosimiseks kasutatakse samamoodi vereanalüüse (TSH, vaba T4, vaba T3) ning ravi võib hõlmata ravimeid, radiojoodravi või kirurgiat.

„Kindlasti ei ole esimene mõte kaalutõusu või väsimuse puhul, et probleem võiks tingitud olla just kilpnäärmest,” nentis dr Raave-Sepp. Arsti sõnul on kilpnäärme probleemid tihti pärilikud, seega tasub kindlasti emalt uurida kas peres on esinenud kilpnäärmehaiguseid.

„Kui selgub, et peres on varasemalt esinenud kilpnäärmehaiguseid, tasuks perearstiga rääkida ennetavatest testidest ning ise jälgida varaseid sümpomeid. Kuigi kilpnäärmehaiguseid ei saa täielikult ennetada, eriti kui on tegemist geneetilise või autoimmuunse haigusega, saab tervislike elustiilivalikutega oluliselt riske vähendada,” lausus SYNLABi arst, kes tõi välja soovitused kilpnäärme tervise hoidmiseks.

• Tasakaalustatud toitumine: piisav joodi tarbimine, mida leidub mereandides ja jodeeritud soolas. Samuti on seleen, tsink ja raud olulised kilpnäärmehormoonide sünteesis, neid saab näiteks Brasiilia pähklitest, täisterast, lihast ja kaunviljadest.
• B12- ja D-vitamiini taseme jälgimine, eriti autoimmuunse riski korral.
• Ülemäärase soola, soja ja gluteeni ning madala kaloraažiga dieetide vältimine
• Stressi vähendamine: krooniline stress mõjutab kilpnäärme tööd.
• Piisav uni: unehäired võivad soodustada põletikulisi protsesse kehas ja häirida hormonaalset tasakaalu.
• Regulaarne liikumine: mõõdukas füüsiline aktiivsus toetab ainevahetust ja hormonaalset tasakaalu. Liigne treening ilma piisava taastumiseta võib kilpnääret aga koormata.
• Toksiliste ainete vältimine: plastide, pestitsiidide ja raskemetallide kokkupuude võib mõjutada kilpnäärme tööd. Eelista tasuks puhast kosmeetikat ja kodukeemiat, kasutada klaasist või roostevabast terasest toidunõusid.

Kolesterool

Ka kõrgenenud kolesteroolitasemel võib olla pärilik mõju. „Kõrge kolesteroolitase koos kõrgenenud vererõhu, ebatervisliku toitumise, rasvumise, vähese liikumise, suitsetamise ja diabeediga on olulised südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid. Ühtlasi on südame- ja veresoonkonna haigused eestlaste peamine surmapõhjus.” lausus dr Raave-Sepp.

Kõrge kolesteroolitase võib nii emasid kui naisi mõjutada eelkõige seetõttu, et menopausi ajal langeb organismis östrogeeni tase, mis mõjutab ka kolesteroolitaset. Selle tulemusel võib tõusta LDL- ehk „halva” kolesterooli tase ja väheneda HDL- ehk „hea” kolesterooli tase.

„Varases staadiumis ei pruugi südame-veresoonkonnahaigustega kaasneda tugevaid sümptomeid. Siiski võivad sellele viidata väsimus, füüsilise jõudluse vähenemine, hingeldus, pearinglus või rütmihäired, näiteks südamepekslemine ja lisalöögid ehk ekstrasüstolid,” selgitas SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp.

„Elustiil, elustiil, elustiil!” ütles dr Raave-Sepp, kui küsida kuidas hoida kolesteroolitaset  normis. „Kuna paljude inimeste tööpäev on istuv, siis ei tohi unustada regulaarset liikumist ja füüsilist koormust. Seda tuleb tasakaalustada piisava puhkeaja ning stressimaandega.” Lisaks nentis arst, et olulisel kohal on toitumine: „Oluline on piisav oluliste mineraalainete ja vitamiinide ning oomega-3-rasvhapete tarbimine. Loobuda tasuks suitsetamisest, sest see mõjutab kolesteroolitaseme tõusu ja suurendab südame-veresoonkonnahaiguste riski.

Ferritiin
Rauapuudus võib naistel ja emadel tekkida mitmetel põhjusel ning pärilikkus võib samuti selles sagedases terviseprobleemis rolli mängida: geneetilised tegurid võivad mõjutada nii raua imendumist soolestikus kui ka organismi üldist rauavajadust. „Ferritiin näitab organismi rauavarude taset. Rauapuudus on just noorematel ja fertiilses eas naistel füsioloogilistel põhjustel sagedane probleem. Ebapiisav raua sisaldus võib näiteks põhjustada liigset väsimust, juuste väljalangemist, nahaprobleeme ning haigustele vastupanuvõime ja hilisema taastumise halvenemist,” selgitas arst.

Ferritiini probleemide sümptomid sõltuvad sellest, kas tegemist on madala või kõrge ferritiinitasemega. “Madal ferritiin ehk rauapuudusega kaasneb näiteks pidev väsimus, mäluraskused, peavalu, juuste ning küünte haprus, kahvatu nahk. Kõrge ferritiini ehk raua liigsuse korral ei pruugi nii selgeid sümptomeid ilmneda, kuid sellele võib viidata samuti väsimus, kõhuvalu ning pronksja värvusega nahk,” sõnas dr Raave-Sepp.

Ferritiini tasakaalus hoidmisel tuleb meeles pidada:

• Toitumine: tasakaalustatud toit, mis sisaldab piisavalt rauda, B12-vitamiini ja foolhapet. Rauarikkad toidud on näiteks punane liha, kaunviljad, rohelised lehtköögiviljad, täisteratooted.
• Täiendavad vitamiinid ja mineraalid: vastavalt arsti soovitusele võivad raua-, B12- või folaadi preparaadid olla vajalikud.
• Regulaarne tervisekontroll: vereanalüüsid aitavad varakult avastada aneemiat ja teisi tervisemuresid.

^[1]  https://womenshealth.gov/a-z-topics/thyroid-disease#references

Viimasel põhja kriisikomisjoni istungil said Harjumaa kohalikud omavalitsused ülevaate 14. mail toimuvast ohuteavituse käivitamisest Kaitseväe õppuse Siil raames. Päästeamet rõhutas veel üle, et tegu on testiga ning ohuteavituse sõnumite saamine ja sireenide käivitamine ei eelda Eesti elanikelt tegevusi ning tavapärane elu läheb edasi. Päästeamet koos partneritega mõõdab Tallinna ja ka Tartu, Pärnu ning Narva erinevates punktides sireenide kuuldavust.

Kolmapäeval, 14. mail kell 15.00 käivitatakse kaitseväe õppuse Siil raames kogu Eestis esmakordselt ohuteavituse terviksüsteem. Ühtegi päriselulist olukorda sellega läbi ei mängita ning inimestele reaalset ohtu ei ole.

Riikliku ohuteavituse käivitamisel saavad inimesed testsõnumi läbi mitme erineva kanali: mobiilirakendustes „Ole valmis!” ja „Eesti äpp”, SMS-teavitusena mobiiltelefonidesse, tekstiribana Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) telekanalites ETV ja ETV+, veebilehel err.ee ja mobiilirakenduses „ERR Uudised“. Lisaks käivitatakse sireenid 22 asulas.

Vaatamaks, et sireenide arvutuslik kuuldavus ka päriselt paika peaks, mõõdavad 14. mail päästeameti ja partnerasutuste esindajad müramõõtjatega helitaset muuhulgas ka Tallinnas. Kogutud tulemused tulevad kasuks sireenivõrgustiku tulevikuarendusteks.

Põhja päästekeskuse juht ja kriisikomisjoni esimees Marko Rüü märkis, et viimastel istungitel on teemaks olnud sündmused, mis mõjutavad kogu Eestit. Viimane neist oli näiteks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumine. „Enne järgmisel kolmapäeval toimuvat üleriigilist ohuteavituse terviksüsteemi testimist oli hea võimalus täpsustada ka sellega seonduvaid üksikasju,” ütles Marko.

Lisaks päästeametile tutvustasid Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Punane Rist enda kriisivalmidust ja rolli kriisides, Terviseamet rääkis eesseisvatest õppustest ja siseministeerium käsitles viimaseid elanikkonnakaitse valdkonna arenguid.

Regionaalsete kriisikomisjonide peamine ülesanne on koordineerida asutuste tegevusi hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel vastavalt kohalikus omavalitsuses, maakonnas, regioonis või üle riigi.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õiteolmuseire näitab, et tugeva allergeeni – kase õitsemine on täies hoos ja kasele tundlikud inimesed võivad kogeda ebameeldivaid tervisenähte.

Esimesed märgid kase õitsemist ilmusid seireproovidesse aprilli keskpaigas ja näitasid kohe, et tänavune hooaeg on üsna õietolmurohke.

„Kuigi kase õitsemise hooaeg pole veel läbi, on Tartu ja Jõhvi kase õietolmu hulgad juba ületanud mulluseid kogused. Kuid selles pole midagi erakordset – ka 2019. ja 2023. aastal olid kase õietolmuhulgad väga suured ja neist pole tänavune kevad veel mööda läinud,” ütles Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ õietolmu uuringute vanemspetsialist Mart Vill. „Meie seireinfo näitab kõrgeid kase õietolmu konsentratsioone kõigis meie jaamades. Üks oluline kõrgete konsentratsioonide soodustaja on praegune ilm,” selgitas Vill.

Õietolmuallergia esinemine sõltub suurel määral ilmast – kuiv, päikeseline, tuuline ja soojem periood on ebameeldivam, sest siis on õhus rohkem õietolmu. Niiskete ja vihmaste ilmadega on haigusnähud väiksemad.  Eesti Allergialiidu hinnangul kannatab õietolmust tingitud tervisevaevuste käes juba kuni veerand elanikkonnast. Kask on üks levinumatest ja enim probleeme põhjustavatest õiteolmu allergeenidest Eestis.

Sel kevadel algas õietolmu hooaeg üsna varakult. Tundlikuma immuunsüsteemiga inimesed võisid õietolmust tingitud vesist nohu või silmade punetust tunda juba vabariigi aastapäeva paiku. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse jaamades „püüti kinni” esimesed õietolmuterad just veebruari teises pooles ja kohe ka suurtes kogustes.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus viib läbi aerobioloogilist seiret viies Eesti linnas – Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Pärnus ja Kuressaares. Selle käigus määratakse ja loendatakse tugevamaid allergeenseid õietolmusid. Kokku määratakse kaheksat tüüpi õietolmu ja ühte tüüpi hallituseene eoseid.

 Õietolmuseire hooaeg algab Tallinnas tavaliselt veebruari alguses ja teised jaamad kohanduvad jooksvalt Tallinna järgi, kuid hiljemalt algab proovide uurimine 1. märtsil. Tänavu alustasid teised jaamad soojade ilmade tõttu seiret veebruari keskel.

Esimene õitseja ongi tavaliselt lepp, talle järgneb sarapuu ja mõlema õitsemine kestab hinnanguliselt kuu aega. Nendele kahele allergeenile tundlike inimeste keerulisim periood ongi märts, sest siis õitsevad nad korraga.  Aprillis-mais lisandub veelgi tugevam ärritaja – kask.

Kõiki välisõhus seiratavaid andmeid, sh õietolmu on võimalik näha Eesti välisõhu kvaliteedi lehel õhuseire.ee, EKUKi õietolmu infot edastab ka Allergialiidu koduleht https://allergialiit.ee/oietolmu-seire/. Üleeuroopalise õietolmu leviku mudelprognoosid on üleval Soome Meteoroloogia Instituudi kodulehel.

Sotsiaalmeediasse on pandud pilt selle kohta, kuidas Narva kindluse seinale pandi tänase reede, 9. mai hommikul Putini portree.

Portree on suunaga Venemaa poole ja sellel on kiri: Putler – War criminal (Putler – sõjakurjategija).

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 09. märts 2025:

Hiina valis ametlikult poole… muutusi rindejoones vene poole kasuks rohkem kui Ukrainal.

1. Sadu…
2. Infot polnud.
3. Kursk/Belgorod: Tjotkinosse said Ukraina omad sisse.
4. Harkiv: eile sai sisse suur viga.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: Verhnokamjanske sai vene pool sisse.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vene pool sai rohkem edasi kui Ukraina omad
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Sõja jätkamist toetavate venelaste osakaal on langenud rekordiliselt madalale.
12. putin palus Xi Jinpingil venemaale tehaseid ehitada.
13. Hiina juht toetab putini seisukohta Ukraina-vastase sõja osas ehk siis nüüd on ka ametlikult pool valitud.
14. kreml pakkus USA-le võimalust osta vene gaasi ja müüa see Euroopale edasi.
15. venemaa on alustanud Siberis asuva lõhkeainetehase laiendamist, et suurendada suurtükimürskude tootmist.
16. Hollandi sõjaväeluureülem tunnistab, et venemaa võib aasta pärast Ukraina sõja lõppu rünnata NATO riike.
17. Kallas ütles, et putini tribunali „lõplik poliitiline heakskiit” toimub 9. mail Ukrainas.
18. Lühiuudised

venemaa kaitseministeerium teatab/kurdab, et Ukraina ei lõpetanud putini „relvarahu” ajal võitlust – justkui oleks Ukraina kunagi tema PR-trikiga nõustunud. Ukraina välisminister Andrii Sõbiha: putini „paraadrelvarahu” on farss. Keskööst keskpäevani rikkus venemaa seda 734 korda, algatas 63 rünnakut, 176 FPV drooni rünnakut ja 16 juhitavat pommi.

193 vene poole rünnakut. Muutusi tempos sektorite kaupa võrdluses üleeilsega polnud. Liugpomme vaid 32, kaudtuld 4 tuhande kanti ja kamikazedroone üle 2600 ehk siis vaid neid tavapärasel tasemel. Pigem tegu erandiga ehk siis „vaherahu” vene mõistes.

Kahjuks on hakanud pidev tihe pommitamine nii liugpommide kui kaudtulega ning tihe kamikazedroonide pilv piisavalt toetama jalaväekonveieri tööd ja on hakatud pisu enam leidma seetõttu Ukraina kaitsesse tekkivaid auke. Soomuse kasutamine rünnakutes on langenud miinimumi. Õnneks jagub kaotusi nii kaudtuleüksustes kui muus tagalatoetuses.

1. Sadu.
2. Info hommikuks puudus.
3. Kursk/Belgorod: Ukraina omad sisenesid eile Tjotkino alevisse (3600 elanikku).
4. Harkiv: eile sai sisse suur viga, selle metsa-ala, 1,5×1,5 km suutis hoopis Ukraina saada enda kontrolli alla! Ukraina 13. operatiivüksuste brigaad Hartia vabastas Harkivi oblastis Lõptsist põhja pool asuva metsaala, millele vene väed olid pilkavalt hüüdnimeks pannud „Berliin”. See on siin sektoris viimase kuu ainuke muutus.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: vene pool sai sisse Verhnokamjanske külla, kust on Siverski linnani 6 km. Arvatavalt hakkab järjest enam mõju avaldama vene poole edenemine sealt põhja pool asuva kõrgustiku hõivamisega ja on hakanud seetõttu rohkem muret selles sektoris põhjustama.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutustega.
Pokrovski-Tšassiv Jari maantee lõigus suutis Ukraina pisu edeneda ja võis suruda sellega vene poole välja Malinivka külast, mis asub eelnimetatud maanteest põhja pool.
vene pool tungis pisu sügavamale Zvirove asulasse ja said sellega sammu lähemale Pokrovskile.
Sektori keskmises lõigus suutis eile vene pool sisenenda Troitske külla.
Kahjuks on hakanud pidev tihe pommitamine nii liugpommide kui kaudtulega ning tihe kamikazedroonide pilv piisavalt toetama jalaväekonveieri tööd ja on hakatud pisu enam leidma seetõttu Ukraina kaitsesse tekkivaid auke.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.

11. vene ühiskonnas kahaneb „sõjapartei” aeglaselt, kuna avalikkuse teadvusse koguneb sõjaväsimus ja riiklik propaganda liigub edasi ideele, et kreml on läbirääkimisteks valmis. Levada keskuse küsitluse kohaselt hääletas 2025. aasta aprillis 30% venelastest sõjalise tegevuse jätkamise poolt – see on madalaim osakaal alates Ukraina sissetungi algusest. Võrreldes aastataguse ajaga on sõjameelsete kodanike arv vähenenud 9 protsendipunkti ja võrreldes 2022. aasta märtsiga 14 protsendipunkti.

Kiieviga läbirääkimiste alustamise poolt oli 61% vastanutest, mis kordas jaanuaris püstitatud rekordit. Sotsioloogid registreerisid rahuprotsessi toetajate madalaima osakaalu (45%) 2023. aasta mais, kui Ukraina droonid ründasid esimest korda Moskvat. Sellest ajast alates on „rahupartei” osakaal suurenenud 16 protsendipunkti võrra.

Ühiskonna sõjameelse „tuumiku” moodustavad endiselt pensionärid: üle 55-aastaste kodanike seas soovib sõja jätkumist 40% vastanutest, samas kui 18–39-aastaste seas on see osakaal vaid 18%.

„Levada keskus”
Kuigi sõjaväsimus kasvab, usub enamik, et läbirääkimiste otsustamine peaks jääma putini teha, märgib Levada keskuse direktor Denis Volkov. „venemaa võimud teevad kõik endast oleneva, et säilitada normaalsuse tunnet,“ ja konfliktist on saanud enamiku inimeste igapäevaelu taust, ütles ta Bloombergile. Levada küsitluse kohaselt ei jälginud aprillis 19% venelastest olukorda Ukraina ümbruses üldse – kaks korda rohkem kui sõjategevuse alguses. Samal ajal on alla 24-aastaste noorte seas sõja vastu täielikult huvi kaotanud 33% ja 25–39-aastaste vanuserühmas 31%.

Isegi Kurski oblasti vabastamist, mis oli esimene venemaa piirkond pärast Teist maailmasõda, mis langes võõrvõimude okupatsiooni alla, nimetas aprillikuu tähtsündmuseks vaid 3% venelastest – sama palju kui neid, kes jälgisid ilma. Ja droonirünnakud, mis halvavad lennujaamade tegevuse, pakkusid huvi veelgi vähematele kodanikele – 2%.

Levada sõnul usub 40% venelastest, et sõda on venemaale toonud rohkem kahju kui kasu. Kuid kuigi tarbijad kurdavad toiduainete hinnatõusu üle, pole see mure veel valitsusega üldiseks rahulolematuseks muutunud, märgib Volkov. Ekspert lisab, et palgatõus, vaestele makstavad toetused ja harjumus elada kõrge inflatsiooni tingimustes on pannud venelasi rääkima pigem majandusliku olukorra paranemisest kui halvenemisest.

12. venemaa tervitab Hiina tootmisüksuste ilmumist oma territooriumile, ütles putin kohtumisel Hiina presidendi Xi Jinpingiga. „venemaast on saanud Hiina autode peamine importija maailmas. Samal ajal tervitame Hiina tööstusliku oskusteabe loomist ja ülekandmist meie riiki,” ütles putin. Ta lisas, et Moskva on valmis pakkuma „mugavaid tingimusi Hiina ettevõtete tegevuseks venemaal ja peab venemaa-Hiina suhteid „21. sajandi riikidevahelise suhtluse eeskujuks.

putin teatas, et venemaa mineraalsete toorainete ekspordi maht Hiinasse purustab rekordeid. „Eelmisel aastal ei olnud venemaa mitte ainult Hiinasse suunduva nafta ekspordi liider, vaid saavutas esikoha ka torujuhtme gaasitarnetes. Lisaks oleme teisel kohal Hiinasse suunduva söe tarnimises ja kolmandal veeldatud maagaasi ekspordis,” kiitles president.

Olles pärast sõja algust saanud kremli suurimaks kaubanduspartneriks, on Hiina seni hoidunud oluliste investeeringute tegemisest venemaa majanduse reaalsektorisse. Keskpanga statistika kolme sõja-aasta kohta ei registreerinud kunagi märkimisväärset kapitali sissevoolu „sõbralikest” riikidest. Vastupidi, välismaiste otseinvesteeringute kogumaht vene Föderatsioonis väheneb pidevalt – eelmisel aastal 63 miljardi dollari võrra, 2023. aastal 80 miljardi dollari võrra, 2022. aastal 138 miljardi dollari võrra.

Keskpanga andmetel on Ukraina sissetungi algusest peale kaotanud majandus 57% välisinvesteeringutest ning nende kogumaht on langenud 216 miljardi dollarini, mis on madalaim tase alates 2009. aastast.

Kuigi putin oli varem rääkinud BRICS-riikide investorite suhtes „maksimaalsest avatusest” ja kutsunud neid üles investeerima venemaale „kapitali”, on Hiina võimud keelanud kohalikel ettevõtetel investeerida venemaa nafta- ja gaasisektorisse, keeldunud rahastamast projekti „Siberi Jõud 2” ning andnud autotootjatele korralduse mitte ehitada venemaale tehaseid.

Vaatamata üheksa aastat kestnud läbirääkimistele pole venemaa valitsus ikka veel suutnud jüaanides riigivõlakirjade emiteerimises kokkuleppele jõuda: Peking lubab endiselt paigutada ainult „pandavõlakirju”, mis ei võimalda raha Hiinast välja kanda.

Pärast sõja kahe esimese aasta kiiret kasvu – 30% 2022. aastal ja 26% 2023. aastal – jäi venemaa ja Hiina kaubavahetus eelmisel aastal seisma: kaubavahetuse käive kasvas vaid 1,9%, ulatudes 244,8 miljardi dollarini. Esimese kvartali tulemuste kohaselt hakkas venemaa ja Hiina vaheline kaubavahetus kokku langema – 7% võrra 53,2 miljardi dollarini –, mis on madalaim tase alates 2022. aasta aprillist-juunist.

Hiina ostetud venemaa nafta ja gaas, mis moodustavad kolmveerandi kogu venemaa ekspordist Hiinasse ja peaaegu poole kogu kahepoolsest kaubandusest, langesid 16% 20,2 miljardi dollarini. Hiina kaupade tarned venemaa turule langesid 7% 22,7 miljardi dollarini.

Läbirääkimistel Xi Jinpingiga plaanib putin taas tõstatada uue gaasijuhtme ehitamise küsimuse Hiinasse, ütlesid olukorraga tuttavad allikad Bloombergile. Nende sõnul on Hiina president valmis nõudmisi pehmendama: kui algselt nõudis ta gaasi hinna langetamist venemaa siseturu tasemele (alla 100 dollari tuhande kuupmeetri kohta), siis nüüd on ta valmis nõustuma keskmise tasemega – vene Föderatsiooni hinna ja maailmaturu hindade vahel. Bloombergi allikate sõnul ei ole lepingu allkirjastamist, mida putin on otsinud peaaegu 10 aastat, oodata.

13. 8. mail Moskvas viibides kuulutas Hiina president Xi Jinping välja oma toetuse venemaale, nimetas putinit liitlaseks uue maailmakorra loomisel ning kinnitas ühist seisukohta Ukraina-vastase sõja osas. Allikas: Reuters, viidates Hiina juhi avaldusele.

Pärast kõnelusi märkisid Hiina ja venemaa juhid ühisavalduses, et Ukraina konflikti saab lahendada ainult „selle algpõhjustega tegeledes”. See sõnastus kordab selgelt venemaa propaganda põhisõnumeid, mida kreml kasutab täiemahulise sõja puhkemise õigustamiseks – eelkõige „NATO laienemise ohtu”, „venekeelsete diskrimineerimist” ning vene keele, kultuuri ja meedia rõhumist Ukrainas.

Xi osalemine ja ühisavaldus, mis viib Hiina positsiooni vastavusse venemaa arusaamaga konfliktist, pakuvad putinile olulist tuge USA surve all sõja lõpetamiseks. Xi ütles ka, et venemaa ja Hiina peaksid olema tõelised terasest sõbrad, keda on karastatud sadades katsumustes.

Lisaks lubasid Xi ja putin tugevdada koordineerimist kõigis valdkondades, eriti sõjaväes, ning resoluutselt vastu seista Washingtoni kahekordse ohjeldamise kursile Hiina ja venemaa suhtes. Samuti väljendasid juhid kavatsust isiklikult jälgida koostöö võtmevaldkondi ning saavutada 2030. aastaks kaubanduse ja investeeringute mahu kasv.

Xi ja putin on kohtunud kümneid kordi ning allkirjastasid piirideta partnerluse 2022. aasta veebruaris – vähem kui kolm nädalat enne seda, kui putin saatis oma väed Ukrainasse. Hiina on venemaa suurim kaubanduspartner ja on pakkunud Moskvale majanduslikku tuge, mis on aidanud tal lääneriikide sanktsioonidega toime tulla.

14. venemaa ja Ameerika Ühendriigid arutavad Ukraina konflikti lahendamise läbirääkimistel venemaa gaasitarnete taasalustamist Euroopasse, teatab Reuters kaheksale aruteludega tuttavale allikale viidates. Agentuuri allikate sõnul arutatakse varianti, kus Ameerika ettevõtted hakkavad vahendajateks Gazpromi ja tema Euroopa klientide vahel: nad ostavad vene gaasi ja müüvad seda edasi, sealhulgas Saksamaale. Allikate sõnul aitaks selline skeem leevendada poliitilist vastuseisu vene gaasile EL-is.

Teine võimalus on see, et Ameerika investorid ostavad osaluse Nord Streami torujuhtmes, Ukrainat läbivates torujuhtmetes või Gazpromis endas. Allikate sõnul aitaks kremlil Euroopa gaasiturul oma rolli taastada ja see aitaks vahendada rahulepingut putiniga. Allikate sõnul usub Valge Maja ka, et selline skeem on kasulik USA-le, kuna nad saavad täpselt kontrollida, kui palju gaasi venemaa EL-i pumpab.

Saksamaa turule naasmiseks on Gazprom valmis loobuma aastakümneid sõlmitud pikaajaliste lepingute praktikast: kaalutakse võimalust sõlmida lühikesi kaheaastaseid tehinguid suure allahindlusega, teatavad Reutersi allikad.

Enne sõda hõivas venemaa gaas 40% Euroopa turust ja tippajal ulatusid Gazpromi tarned 200 miljardi kuupmeetrini aastas. Sellest ajast alates on ekspordimahud peaaegu seitsmekordselt vähenenud: aastatel 2023–2024 ulatusid need vastavalt 28 miljardi ja 32 miljardi kuupmeetrini ning langesid rekordiliselt madalale tasemele alates 1970. aastate teisest poolest.

Erinevalt naftakompaniidest, kellel õnnestus pärast sanktsioonide kehtestamist leida uusi kliente Hiinas ja Indias, ei jäänud Gazpromil midagi järele: kuigi Hiinasse suunduv Siberi Jõu torujuhe töötab täisvõimsusel (38 miljardit kuupmeetrit), piisab sellest vaid viiendiku kompenseerimiseks varasemast ekspordist Euroopa Liitu. Ja katsed teise liini ehitamise osas kokkuleppele jõuda pole veel tulemusi andnud.

Euroopa Liidus ostavad Gazpromi gaasi jätkuvalt vaid kaks riiki: Ungari ja Slovakkia. Siiski impordivad ´venemaalt veel vähemalt kolm riiki – Prantsusmaa, Hispaania ja Belgia. Selle tulemusel on venemaa gaasi koguosakaal EL-is nüüd 19%. Ja CREA hinnangul ulatub ekspordist saadav tulu peaaegu miljardi euroni kuus.

Reutersi allikate sõnul pidasid gaasiläbirääkimisi Donald Trumpi eriesindaja Stephen Witkoff ja venemaa otseinvesteeringute fondi juht kirill dmitriev. kreml kinnitas pressisekretär dmitri peskovi nimel kaudselt selliste arutelude fakti. Gazprom on valmis tarneid jätkama, kui torujuhtmesüsteemil on uus omanik, ütles ta aprillikuises intervjuus Le Figarole. peskovi sõnul „teab” Moskva, et mõned EL-i riigid sooviksid taas venemaalt gaasi osta.
Euroopa Komisjon on aga selle vastu. Sel nädalal esitles ta plaani, mille kohaselt keelustatakse alates 2027. aastast Euroopa Liidus igasugune venemaalt pärit kütus. Lisaks juriidilistele probleemidele on ka tehnilisi: Nord Streami neljast harust on pärast plahvatust töökorras vaid üks. Samal ajal ei ole Nord Stream 2 veel saanud Saksamaa valitsuselt ametlikku luba tegevuse alustamiseks, tuletas Saksamaa majandus- ja energeetikaministeeriumi ametlik esindaja Reutersile meelde.

15. venemaa laiendab Altai oblastis asuva Biski oleumitehase (BOZ) tootmisvõimsust, et suurendada suurtükimürskudes kasutatavate lõhkeainete toodangut. See tuleneb venemaa kaitseministeeriumi dokumentidest, mis on postitatud valitsuse hangete portaali, ja Reutersi poolt üle vaadatud satelliidipiltidelt. Projekteerimisdokumentatsiooni kohaselt võimaldab Dzeržinski „Ya.M. Sverdlova” tehasesse kuuluvas ehitusjärelevalvetehases uus tootmisliin toota aastas täiendavalt 6 tuhat tonni heksogeeni. „See on tohutu maht, mis tugevdab oluliselt venemaa kaitsevõimet,” ütles Müncheni Ludwig Maximiliani ülikooli lõhkeainetekspert Thomas Klapetke. Reutersi arvutuste kohaselt on sellest lõhkeainekogusest piisav 1,28 miljoni 152 mm suurtükimürsu valmistamiseks.

Venemaa kaitseministeeriumi dokumentides hinnatakse BZ tootmisvõimsuse laiendamise maksumuseks 15,5 miljardit rubla ning samuti on märgitud, et rahastamine tuleb „spetsiaalsest riiklikust fondist”. Tööd algasid 2023. aastal ja peaksid valmima 2025. aasta lõpuks. Satelliidipiltide kohaselt on ala vähemalt 0,7 ruutkilomeetrit ja ehitus on käimas umbes 20 hoone kallal, sealhulgas täiendavad valmistoodete laod, tunnelid, kaitsemüürid ja raudteerööpad. Samal ajal, nagu Reuters märgib, asub tehas Moskvast umbes 3000 km kaugusel ja Ukraina ründedroonide käeulatusest väljas, mis ründavad aktiivselt venemaa kaitsetööstuse ettevõtteid.

venemaa plaanib laiendada oma lõhkeainete tootmist kriitilisel hetkel, mil vene sõjaväe laskemoonavarud hakkavad otsa saama ja riik on sunnitud pöörduma Põhja-Korea poole, kellest on saanud Moskva peamine mürskude tarnija. Ukraina sõjaväeluure andmetel tootis venemaa 2024. aastal umbes 2 miljonit 122 mm ja 152 mm suurtükimürsku ning sai Põhja-Korealt veel 2,7 miljonit. „Lõhkeainete mahu suurendamine, mis on moona täitmiseks saadaval, on venemaa võime jaoks sõda jätkata kriitilise tähtsusega,” ütles Kuningliku Ühendatud Teenuste Instituudi (RUSI) vanemteadur Jack Watling.

16. venemaa võib astuda sõjalisse konflikti NATO riikidega aasta jooksul pärast Ukraina sõja lõppu, ütles Hollandi sõjaväeluureagentuuri MIVD direktor viitseadmiral Peter Reesink. Tema sõnul juhtub see juhul, kui sõjaline tootmine venemaal jääb praegusele tasemele ja kreml säilitab sõjalise tegevuse „isu”. „Holland on nagu ülejäänud NATO kõrgendatud valmisolekus, et olla valmis,” ütles Riesink Politicole.

venemaa toodab praegu palju rohkem suurtükiväge, kui tal Ukraina-vastaseks sõjaks vaja on, täiendades ammendunud varusid ja viies uusi suurtükiväeüksusi Balti riikide ja Soome piiridele, märkis Risink. „Meie jaoks on see märk sellest, et nad suurendavad oma võimekust,” ütles MIVD juht. Samal ajal rõhutas ta, et tema luureteenistusel pole veel täpset teavet selle kohta, et kas putin plaanib sõjalist tegevust Põhja-Atlandi alliansi vastu.

Varem kutsus NATO peasekretär Mark Rutte alliansi liikmeid üles valmistuma võimalikuks sõjaks venemaaga „nelja kuni viie aasta pärast”. „See, mis praegu Ukrainas toimub, võib juhtuda ka meiega,” rõhutas ta. Saksamaa föderaalse luureteenistuse juht Bruno Kahl hoiatas samuti, et venemaa võib rünnata NATO riike 2030. aastaks. Ta märkis, et putin püüab mitte ainult laiendada venemaa mõjuvõimu Euroopas, vaid ka tõrjuda USA sõjalist kohalolekut mandrilt välja. Moskva eesmärkide hulka kuulub lisaks Ukraina hõivamisele ka uue maailmakorra loomine, märkis Kahl.

Selle taustal süüdistas venemaa Julgeolekunõukogu sekretär sergei šoigu Euroopa riike venemaaga sõjaks valmistumises. „Juba 2030. aastal tahavad Euroopa poliitikud ja sõjaväelased olla valmis meiega võitlema,” märkis ta. Samal ajal lubas šoigu kokkupõrget NATO-ga, kui Euroopa riigid otsustavad saata oma väed rahuvalvajateks Ukrainas asuvatele „venemaa ajaloolistele aladele”. Tema sõnul mõistavad „mõistlikud poliitikud Euroopas”, et see viib Kolmanda maailmasõjani.

17. 9. mail plaanivad Euroopa Liidu välisministrid Ukraina visiidi ajal anda lõpliku heakskiidu Ukraina vastu suunatud agressioonikuritegude rahvusvahelise tribunali (nn putini ja teiste venemaa kõrgete ametnike tribunal) loomisele. Selle teatas EL-i välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas pärast EL-i välisministrite mitteametlikku kohtumist Varssavis 8. mail, vahendab European Pravda korrespondent.

Kallas teatas, et 9. mail toimuval EL-i välisministrite Ukraina visiidi ajal tehakse poliitiline otsus luua rahvusvaheline tribunal Ukraina vastu suunatud agressioonikuritegude arutamiseks. „Homme anname lõpliku poliitilise heakskiidu sõjakuritegude ja agressioonikuritegude tribunali loomisele. Karistamatust ei jää. Toime pandud kuritegude eest võetakse vastutus,” ütles Kaja Kallas.

„Tuumikgrupp on tehnilisel tasandil kokkuleppele jõudnud selle tribunali moodustamise osas. Nüüd on meil ka poliitilisel tasandil heakskiit olemas. Seega teeb selle (agressioonikuritegude tribunali loomise – toim.) Euroopa Nõukogu. Euroopa Nõukogu peasekretär liitub meiega homme videolingi kaudu,” lisas ta.

Kallas ütles ka, et 9. mail on kavas teatada 1 miljardi euro eraldamisest Ukraina kaitsetööstusele.

Poola välisminister Radosław Sikorski selgitas omakorda, et EL-i välisministeeriumide juhid sõidavad 9. mail Lvivi.

Nagu Euroopa Pravda teatas, on venemaa agressiooni kuriteo uurimiseks Ukraina vastu eritribunali loov riikide rühm lõpetanud Euroopa Nõukogu alusel selle käivitamiseks vajalike tehniliste ja juriidiliste dokumentide ettevalmistamise. Euroopa Nõukogu peasekretär kinnitas, et organisatsioon on valmis tribunali „kiireks käivitamiseks” ja kutsub riike üles „näitama üles poliitilist tahet selle loomise tagamiseks”.

18. Lühiuudised
Ukraina Ülemraada ratifitseeris maavarade lepingu Ameerika Ühendriikidega, millele Kiiev ja Washington kirjutasid alla 30. aprillil, teatab RBC-Ukraina. Otsust toetas 338 saadikut 347-st. Vastuhääli ega erapooletuks jäänuid ei olnud, kuid hääletusel ei osalenud üheksa inimest.

Ungari peaminister Viktor Orbán kritiseeris koos Slovakkia peaministri Robert Ficoga Euroopa Komisjoni plaani lõpetada venemaa gaasiimport. Orban väidab, et see ajab Euroopa pankrotti ja koormab Kesk-Euroopa peresid. Samuti rõhutab ta, et Ungari ei rahasta Ukraina EL-iga ühinemist.

Ukraina keskpanga esimees Andri Põšnõi ütleb, et Ukraina võib loobuda USA dollarist ja minna üle eurole oma peamise valuutana. Kasvavate sidemete ja muutuva maailmakaubanduse korra tõttu on Kiiev oma finantsankrute ümbermõtestamises.

Euroopa Liit eraldab Ukrainale relvade ostmiseks miljard eurot.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Enamik meist arvab, et petuskeemid ei puuduta neid isiklikult. Tegelikkus on teine ja sageli ei jää kahju üksikisiku tasandile – tagajärjed võivad mõjutada tõsiselt ka ettevõtteid ja ulatuda kümnete inimesteni. Samas vaid 37 protsenti ettevõtetest rakendab internetipanga limiite, mis aitaksid suuremat kahju vältida.

Üks näide elust enesest: petuskeem, mis oli suunatud eraisikule, viis olukorrani, kus tühjaks tehti kogu ettevõtte pangakonto. Selle tulemusel võivad jääda maksmata arved ja töötasud – raha on lihtsalt kadunud. Kõik algas kõnest raamatupidajale, mis paistis tulevat riigiasutusest. Sellele järgnes „probleem” pangas. Just sel hetkel saab alguse stsenaarium, mille lõpptulemus ei ole soovitav ühelegi ettevõtte juhile ega omanikule.

Petturid saavad selliste kõnede kaudu ligipääsu erinevatesse keskkondadesse, eriti internetipanka. Nad paigaldavad ohvri kaasabil seadmesse Smart-ID, nõuavad AnyDeski alla laadimist ning saavutavad seejärel täieliku kontrolli seadme üle. Kui vajalikud ligipääsud on saadud, jätkavad nad iseseisvalt ja märkamatult.

Millised on vajalikud turvameetmed

Sellised juhtumid on muutumas üha tavapärasemaks. Kuigi skeem on suunatud eraisikule, võib ohvriks langeda ka ettevõte – eriti siis, kui ohvril on ligipääs ettevõtte internetipanka. Kuid ligipääs üksi ei too veel kaasa kontotühjendust, kui ettevõte on teinud vajalikud ettevalmistused ja kehtestanud ennetavad turvameetmed.

Oluline on mõista andmete väärtust, eelkõige isikuandmete ja identifitseerimisvahendite – nagu isikukood, PIN1 ja PIN2 – rolli digikeskkonnas. Kui teaksime, mida nende andmetega teha saab, oleksime ka märksa ettevaatlikumad nende jagamisel, eriti telefoni teel.

Paljude eelmainitud juhtumite taga on üks lihtne ennetusmeetme puudumine, mis oleks aidanud vältida kogu konto tühjaks varastamist – see on internetipanga õiguste ja limiitide määramine. SEB statistika järgi kasutab seda tööriista vaid alla 37% ettevõtetest. See on murettekitavalt väike osakaal. Kusjuures vaid 23% ettevõtetest on pannud piirangud maksete tegemiseks.

Seetõttu kutsume kõiki ettevõtteid üles – olgu maikuu kevadtalgute aeg – võtma ette tegevus, mis võib küll tunduda ebamugav, kuid aitab tulevikus vältida väga suuri kahjusid.

Soovitused internetipanga kasutajaõiguste ja limiitide seadistamiseks:

• Määra hoolikalt, kellel on administraatoriõigused.
• Kehtesta päevased/kuised makselimiidid ettevõtte kontodele.
• Kaardista, kellel on tegelik vajadus ligipääsuks internetipanka.
• Anna õigused ainult vastavalt tööülesannetele (nt laekumiste vaatamine, tehingute tegemine, lepingute sõlmimine jne).
• Kasuta tehingute kinnitamisel mitme isiku nõuet – suuremate summade puhul peab olema teine kinnitaja.
• Väldi mõtteviisi, et parem on õigusi mitte piirata, “sest äkki on neid kunagi vaja” – piiramine on just see, mis kaitseb ettevõtet.

Kätlin Kukk

SEB pettusennetamise osakonna turbejuht

„Olgu rahu teiega,” ütles paavst Leo XIV oma esimeste sõnadena, kui kõneles rahvale Püha Peetruse kiriku rõdult.

Ta julgustas oma kuulajaid olema „kartmatud” ning rõhutas rahu ja dialoogi tähtsust.

Leo XIV ütles, et ta on eelkõige kristlane. Oma kõnes pidas ta oluliseks, et kõik inimesed saaksid üheskoos edasi minna.

Leo XIV rääkis itaalia keeles ja kõne lõpupoole lülitus hispaania keelele, mida oli õppinud aastaid Peruus elades.

Pope Leo XIV greets the world for the first time to grant his Urbi et Orbi blessing. Cardinal Robert Francis Prevost was elected as the 267th Successor of Peter by the 133 Cardinal electors on Thursday, May 8. pic.twitter.com/Xzusx6gLoe

— Vatican News (@VaticanNews) May 8, 2025

Vatikan teatas, et 267. paavstiks valiti USA Chicago kardinal Robert Francis Prevost, kes võttis endale nimeks paavst Leo XIV.

Tegemist on esimese Ameerika paavstiga ajaloos. Ta on 69-aastane ja vaadetelt peetakse tsentristiks.

Siin on video:

🚨 #BREAKING: Pope Leo XIV, the first American Pope in HISTORY, has been introduced to the world.

THIS IS INCREDIBLE! 🇺🇸

The cheers from the crowd are DEAFENING! pic.twitter.com/N3jIkmzIWu

— Nick Sortor (@nicksortor) May 8, 2025

Habemus Papam! We have a Pope!

The Cardinals gathered in the Vatican’s Sistine Chapel have elected Cardinal Robert Francis Prevost as the 267th Pope, who took the name Pope Leo XIV. pic.twitter.com/7COawsKvWu

— Vatican News (@VaticanNews) May 8, 2025

Apteegilettidel leidub reeglina nii palju erinevaid ravimeid, et inimesel võib silme eest kirjuks võtta. Proviisor Aleksei Morgunov rõhutas, et õige valiku langetamiseks tasub ravimite hinna võrdlemise asemel küsida nõu apteekrilt, isegi kui neid ümbritseb paternalistlik aura.

Apteekide käsimüügiravimite rikkalikus valikus orienteerumine võib tunduda tavainimestele üle jõu käiva väljakutsena. Paljudel juhtudel pole neil piisavalt teadmisi ka ravimite toime kohta. Morgunovi sõnul pole see ilmtingimata probleem – ravimi õige valiku eest peakski vastutama apteegitöötaja.

„Mõned inimesed teavad päris hästi, mida neil on vaja, aga enamasti on need inimesed, kel on kroonilised haigused, näiteks teist tüüpi diabeet. Nad võtavad neid ravimeid, sh retseptiravimeid aastaid ja on sellega päris kursis, mis ravimid need on, millised on kõrvaltoimed jne,” märkis Morgunov ERR-i saates „Huvitaja”.

Prokuratuur lõpetas koroonaajal käima lükatud ning hiljem ka süüdistuseni jõudnud kriminaalmenetluse Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liikmete Raul Rosenbergi ja Madis Reinupi suhtes ning tühistas kolmapäeval ka kohtumäärused nende ametist kõrvaldamise kohta.

2021. aastal pidas keskkriminaalpolitsei kinni MES-i juhatuse liikmed Raul Rosenbergi ja Madis Reinupi ja esitas neile kahtlustuse usalduse kuritarvitamises, kuna koroonameetmetest eraldati laenu vähemalt 42 ettevõttele, mis ei vastanud meetme tingimustele, kirjutab Postimees.

2023. aasta kevadel saatis prokuratuur Tartu maakohtusse süüdistusakti, milles süüdistas Rosenbergi ja Reinupit koroonaepideemia ajal aastatel 2020–2021 toimunud kuritegudes. Rosenbergile heideti ette 38 ebaseadusliku laenu andmist kogusummas 23,15 miljonit eurot.

Prokuratuur käsitles mõlema mehe tegevust ettevõtetele laenude andmisel kui omastamist suures ulatuses. Kumbki mees ennast süüdi ei tunnistanud.

Tartu maakohus aga tagastas riigikohtu heakskiidul süüdistusakti prokuratuurile, kuna süüdistus ei vastanud nõuetele.

Toimetuselt:

Huvitav anomaalia prokuratuuris: MES sai hoopis tulu intresside näol, aga süüdistajad sellest aru ei saanud mitme aasta vältel. Huvitav, millal hakatakse süüdistajatelt kergekäelisi süüdistusi ja nende kahjusid sisse nõudma.

Kergekäelise süüdistuse esitamine muutuks tunduvalt väiksemaks ja inimesi ei hävitataks kergekäeliselt.

Saksamaa uus valitsus andis politseile korralduse lükata tagasi dokumentideta sisserändajate, sealhulgas asüülitaotlejate taotlused, ütles siseminister Alexander Dobrindt kolmapäeval.

Dobrindt ütles ajakirjanikele, et väljastab korralduse tagamaks, et politsei saaks selliseid tagasilükkamisi teha. Minister lisas, et erisusi tehtaks üksnes haavatavatele inimrühmadele, sealhulgas rasedatele ja lastele, vahendab AFP.

Pisikeste jalakeste esimene samm on lapse elus suur hüpe. Millal laps selle sammu või arenguhüppe teeb, sõltub muu hulgas ka sellest, millised geenid on laps vanematelt kaasa saanud.

Rahvusvaheline teadlasrühm analüüsis läbi enam kui 70 000 lapse geenimaterjali. Nad leidsid sealt üksteist geenimarkerit, mis mõjutavad lapse käima hakkamise algust.

Inglismaa Surrey Ülikooli teadlane Angelica Ronald ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Human Behaviour, et geneetika määrab laste käima hakkamise vanuse erinevusi tervelt veerandi ulatuses.

Roomas Vatikanis tuli tänase neljapäeva, 8. mai õhtul Sixtuse kabeli korstnast valget suitsu, mis tähendab, et uus paavst on valitud.

133 kardinali kogunesid täna kabelisse enda hulgast uut paavsti valima. Ta peaks peagi ilmuma Püha Peetruse kiriku aknale.

White smoke! The 133 Cardinal electors gathered in the Vatican’s Sistine Chapel have elected the new Pope. He will appear soon at the central window of St. Peter’s Basilica. pic.twitter.com/XejI7mY43m

— Vatican News (@VaticanNews) May 8, 2025

Euroopa Komisjon on algatanud avaliku arutelu USA importtoodete üle, mille suhtes võidakse kohaldada ELi vastumeetmeid, kui käimasolevad ELi-USA läbirääkimised ei vii vastastikku kasulikku tulemuseni ja USA tariifide kaotamiseni.

Arutelule esitatud loetelus on 95 miljardi euro väärtuses USAst imporditavaid tööstus- ja põllumajandustooteid. Komisjon konsulteerib ka võimalike piirangute üle, mis puudutavad ELi terasejäätmete ja keemiatoodete eksporti USAsse ning mille väärtus on 4,4 miljardit eurot. Arutelus käsitletakse nii USA üldtariife kui ka autodele ja autoosadele kehtestatud tariife.

Pärast seda kui USA kehtestas ELi suhtes põhjendamatud ja kahjulikud tollitariifid, on EL seadnud prioriteediks leida läbirääkimiste teel vastastikku kasulik ja tasakaalustatud lahendus ning teha seda USA seatud 90-päevase tariifide osalise peatamise raames. Kõnealused läbirääkimised on käimas nii poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil. EL jätkab võimalike vastumeetmete ettevalmistamist paralleelselt läbirääkimistega, et kaitsta oma tarbijaid ja ettevõtjaid juhul, kui läbirääkimistel ei saavutata rahuldavat tulemust. Avalik arutelu on selles protsessis vajalik samm, ent ei too automaatselt kaasa vastumeetmete võtmist.

Samal ajal esitab EL ametliku konsultatsioonitaotluse ka WTO-le, et algatada vaidlus seoses USA universaalsete ehk nn vastastikuste tariifide ja autode ja autoosade tariifidega. EL on ühemõttelisel seisukohal, et need tariifid rikuvad jämedalt WTO põhireegleid. ELi eesmärk on seega rõhutada, et rahvusvaheliselt kokku lepitud eeskirjad on olulised ja et ükski WTO liige, sealhulgas USA, ei saa neid ühepoolselt eirata.

Peale selle jälgib komisjon tähelepanelikult ülemaailmse ekspordi võimalikku ümbersuunamist ELi turule USA tariifide tulemusel. Lisaks sellele jätkab komisjon läbirääkimisi teiste kaubanduspartneritega, et leida uusi ekspordivõimalusi ja mitmekesistada ELi tarneallikaid. Samuti jätkab EL tööd kaubandustõkete vähendamiseks ja ühtse turu tugevdamiseks.

Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Tariifidel on juba praegu negatiivne mõju maailmamajandusele. EL on jätkuvalt täielikult orienteeritud tulemuste saavutamisele läbirääkimiste teel. Usume, et häid kokkuleppeid on võimalik sõlmida tarbijate ja ettevõtete hüvanguks mõlemal pool Atlandi ookeani. Samal ajal jätkame ettevalmistuste tegemist kõigi võimalike stsenaariumide jaoks ning täna algatatud avalik arutelu aitab meid selles vajalikus töös.“

Järgmised sammud

Komisjon tegutseb vastavalt ELi jõustamismäärusele, mille kohaselt USA meetmeid loetakse kaitsemeetmeteks. Esimese sammuna selles protsessis palutakse kõigil, keda võimalikud tasakaalustavad meetmed mõjutada võivad, esitada nelja nädala jooksul oma seisukohad, sealhulgas USA tollimaksude mõju kohta. Avalik konsultatsioon jääb seega avatuks kuni 10. juunini.

Kogutud teabe põhjal koostab komisjon oma ettepaneku vastumeetmete vastuvõtmise kohta ja konsulteerib liikmesriikidega nn komiteemenetluse raames. Kui see protsess on lõpule viidud, saab kehtestada vastumeetmeid juhul, kui läbirääkimised USAga ei anna rahuldavat tulemust.

Kui EL esitab ametlikult taotluse ka WTO konsultatsioonideks, on mõlemal poolel aega kuni kaks kuud, et leida vastastikku rahuldav lahendus. Kui konsultatsioonid ebaõnnestuvad, saab EL taotleda vaekogu moodustamist, et hinnata juhtumi asjaolusid.

Taust

2.aprillil teatas president Trump nn vastastikuste tariifide kehtestamisest, mis ELi kaupade puhul olid 20%. USA kehtestas kogu sõidukite ja autoosade impordile ka 25%-lise tollimaksu.

Need tehti teatavaks lisaks terase, alumiiniumi ja tuletistoodete 25%-listele imporditariifidele, millest USA teatas 10. veebruaril 2025.

President von der Leyen teatas vastuseks ELi vastumeetmete ettevalmistamisest USA vastu, kui läbirääkimised nende tariifide kaotamiseks peaksid nurjuma.

9.aprillil teatas USA ELi 20%-lise eritariifi peatamisest 90 päevaks, jättes jõusse 10%-lise tariifi. Vastuseks peatas EL 14. aprillil 90 päevaks mitu kavandatud vastumeedet, et anda ruumi läbirääkimisteks.

Alates USA uue administratsiooni ametisse astumisest kohaldatakse ELi 379 miljardi euro suuruse ekspordi (ehk 70% ELi ekspordist USAsse) suhtes uusi tariife (sealhulgas peatatud tariife). USA tariifid suurendavad juba praegu ettevõtete kulusid, pidurdavad majanduskasvu, õhutavad inflatsiooni ja suurendavad majanduslikku ebakindlust.

Lisateave

Täismahus pressiteade

Teisipäeva, 6. mai õhtul sai politsei teate, et Järva vallas korterist on leitud vägivallatunnustega 60-aastase mehe surnukeha.

Politseinikud reageerisid sündmusele kiiresti ning selgitasid välja, et 60-aastase mehe tapmisega võib-olla seotud 57-aastane mees. Uurijad ja kriminalistid kogusid piisavalt asitõendeid, mille alusel peeti kahtlusalune juba samal päeval kinni. Täna pärastlõunal võttis Pärnu maakohus prokuratuuri taotlusel tapmises kahtlustatava mehe kaheks kuuks vahi alla.

„Menetlus on alles algusjärgus, kuid praeguse info kohaselt saame juba kinnitada, et kahtlustatav ja tapetu olid kunagised tuttavad. Seni teadaolevalt lõi kahtlustatav kannatanut ühise alkoholi tarvitamise käigus noaga. Kõik täpsemad asjaolud selgitatakse aga välja alustatud kriminaalmenetluses,” ütles Paide menetlusgrupi eriasjade uurija Annela Eesmaa.

Lääne ringkonnaprokuratuur taotles kahtlustatava vahistamist Pärnu maakohtult. „Kahtlustatavat on varem kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest, millest viimane sai kantud 2023. aasta kevadel. Kuivõrd eelmised kuriteod on pannud mees toime alkoholijoobes ning ka praeguses kuriteos on alust kahtlustada, et mees pani toime raske kuriteo alkoholijoobes, oli prokuratuuri hinnangul alust arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Lisaks säilis prokuratuuri hinnangul oht, et 57-aastane mees hoiab menetlusest edaspidi kõrvale. Sestap taotles prokuratuur mehe vahistamist,“ rääkis Lääne ringkonnaprokurör Merike Lugna.

Pärnu maakohus nõustus prokuratuuriga ning võttis kahtlustatava kaheks kuuks vahi alla. Kriminaalmenetlus käib tapmise paragrahvi alusel.

Menetlust viib läbi Lääne prefektuur ning juhib Lääne ringkonnaprokuratuur.

Kuidas valida usaldusväärset teenusepakkujat? Paljud inimesed seisavad selle küsimuse ees, kui neil on vaja kodutehnikat remontida või tööalast tuge leida. Esmalt on kasulik uurida ettevõtte arvustused, sest need näitavad, kuidas varasemad kliendid on hinnanud pakutud teenust. Vaatluse all on sageli kvaliteet, ajakava ja teeninduse sõbralikkus. See annab hea lähtekoha, et leida usaldusväärne koostööpartner. Neil, kellel puudub varasem kokkupuude konkreetse teenusepakkujaga, võib olla ebamugav teadmatuses tegutseda. Sel juhul lisavad teiste inimeste kogemused turvalisust. Teenusepakkuja maine, aastatepikkune tegutsemine ja läbipaistev tööstiil aitavad paremini aru saada, kas tegu on õige valikuga. Eesmärk on leida keegi, kes võtab aega, vastab küsimustele ja näitab usaldusväärsust tegudes. Kui ettevõte hoiab klienti kursis töökäiguga, annab see lisausku. Mida põhjalikum on esimene uuring, seda väiksem on võimalus hiljem pettuda. See säästab aega, raha ja närve. Seega tasub juba alguses vaadata erinevaid tagasisidekogusid ja pöörata tähelepanu üldisele teenindusstiilile. Mida läbipaistvam on ettevalmistus, seda kindlam on tunne eesootavate sammude suhtes.

Määrake selged eesmärgid

Peale esmast ülevaadet on tark selgitada välja, mida täpselt vajatakse. Kas otsitakse abi ehitustöödel, IT-teenustes või hoopis raamatupidamises? Iga valdkond nõuab spetsiifilist oskusteavet. Selgete eesmärkide seadmine aitab hinnata, kas teenusepakkujal on asjakohane kogemus. Enne koostöö alustamist tasub teha väike nimekiri oodatavatest tulemuste tasemetest. Nii on lihtsam märgata, kas pakkuja suudab neid täita. Hea on uurida konkreetseid näiteid ja varasemaid projekte, mis annavad aimu kvaliteedist. Kui on vaja lahendust pikemaks ajaks, võiks küsida, kuidas pakkuja plaanib tulevikus areneda või uuendusi pakkuda. Need pisidetailid tekitavad tugeva aluse edaspidiseks. Teenusepakkuja, kes külastab objekte, uurib praegust olukorda ja pakub selgeid samme, on enamasti kindlam valik. Kindel plaan ja realistlik ajakava on võti, mis aitab mõista, kas koostöö tasub end. Selgus, mis lähtub selgetest eesmärkidest, teeb kogu protsessi sujuvamaks ja vähendab üllatusi. Kui kõik pooled saavad aru, mida soovitakse saavutada, püsib koostöö fookus ühtlane. See aitab vältida vääritimõistmisi ja loob kindlama pinnase vastastikuseks usalduseks. Seega tasub juba algusest peale eesmärke täpselt sõnastada.

Hoidke silma peal taustal

Kuigi esimesed muljed võivad olla positiivsed, tasub alati uurida pakkuja tausta. Oluline on kontrollida, kas tal on vajalikud load ja sertifikaadid. Mõnel alal on need kohustuslikud, et tagada töö turvalisus ja korrektsus. Nii saab veenduda, et teenusepakkuja tegutseb vastavalt kehtivatele nõuetele. Samuti peaks vaatama, kas ettevõttel on kindel ajalugu või kas ta on alles alustanud. Pikema kogemuse korral on tihti näha selgeid märgid hästi korraldatud tööst. Noorema ettevõtte puhul tasub küsida, kuidas nad kompenseerivad kogemuste vähesust. Taustainfo hõlmab ka võimalikke kohtu- või maksehäireid. See aitab vältida ebameeldivaid üllatusi, mis võivad hiljem mõjutada projekti kulgu. Tihti on avalikult kättesaadavad registrid, kus saab sellist teavet otsida. Kui leitakse märkimisväärseid probleeme, tuleks mõelda, kas see tasub riski. Mida põhjalikum on eeltöö, seda turvalisem on otsus. Taustakontroll aitab eristada kindlaid tegijaid neist, kes pakuvad vaid ajutist lahendust. Lõppkokkuvõttes kaitseb taustauuring nii teenuse tellijat kui ka pakkujat ise. Parem on kohe teada võimalikke takistusi ja leida ettevõte, kes tegutseb läbipaistvalt. Kui vajalik info on olemas, muutub otsustamine rahulikumaks. See lähenemine vähendab segadust ja hoiab kokku väärtuslikku aega.

Muutke suhtlus läbipaistvaks

Usaldus kasvab, kui eri osapooled suhtlevad selgelt ja avatud viisil. Teenusepakkuja peaks vastama küsimustele õigeaegselt, jagama hinnakalkulatsioone ning kirjeldama protsessi etappe. Selge suhtlus vähendab keskmise kliendi hirme. Lihtne on unustada, et paljud tehnilised või menetluslikud nüansid võivad alguses tunduda keerulised. Kui pakkuja selgitab neid samm-sammult, tekib vähem segadust. Hea suhtlemine tähendab ka valmisolekut kuulata tagasisidet. Kui kliendil on konkreetseid soove, siis peab teenusepakkuja neist aru saama. Avatud kanalid hoiavad ära olukorrad, kus üks pool ootab midagi, mida teine pole lubanud. Suuremate tööde puhul võib olla kasulik pidada regulaarseid vestlusi, et jälgida edusamme ja vajadusel teha muudatusi. Asjakohased e-kirjad, lühikesed kõned või selged sõnumid loovad kindlustunde. Soe ja toetav suhtlus loob tunde, et inimene pole lihtsalt järjekordne klient, vaid väärtustatud koostööpartner. Suhtluse läbipaistvus on võti, mis aitab säilitada vastastikust austust. Läbimõeldud sõnumivahetus paneb aluse sujuvale koostööle ja rahulolule mõlemalt poolt. Kui tekib probleeme, saab need kiirelt lahendada, sest infovahetus on avatud. Tänu sellele tunnevad kõik end kindlamalt.

Vaadake hinda ja lisaväärtust

Paljud otsustavad teenusepakkuja kasuks vaid hinna põhjal. Samas võib odavaim variant tuua kaasa hilisemaid kulusid või kehva kvaliteeti. Tasub uurida, mida täpselt teenuse hinnas sisaldub. Kas seal on garantiid, järelhooldus või lisakonsultatsioonid? Need näitajad annavad aimu, kuivõrd teenusepakkuja soovib pikaajalist koostööd. Mõnikord on parem maksta veidi rohkem, kuid saada korralik tulemus. Soodne hind on ahvatlev, aga kui teenus ei vasta ootustele, tuleb nii ehk teisiti tasuda paranduste eest. Lisaks tasub küsida, kuidas suhtutakse pakutavasse kvaliteeti: kas pakkumises on lahti kirjutatud materjalid ja tööjõu pädevus? Läbipaistvus hinna kujunemisel näitab, kui avatud pakkuja tegelikult on. Samas ei tähenda kõrge hind alati paremat teenust. Seepärast on kasulik võtta mitu hinnapakkumist ja võrrelda, mida need sisaldavad. Kui üks pakkuja pakub soojemat kliendisuhtlust ja kümme aastat kogemust, võib see eristuda sellest, kes keskendub vaid kiirele töölõigule. Lõplik otsus peaks põhinema nii hinnal kui ka pakkuja suhtumisel. Kui teenusepakkuja püüab tõesti klienti aidata, on see hea märk. Parim koostöö hõlmab läbipaistvat hinna kujunemist ja tõelist pühendumist. See toob pikemas plaanis kindlama rahulolu.

Taas tuvastati Eestis herpesviiruse (EHV-1) poolt põhjustatud rinopneumoonia, seekord ühel hobusel Tartumaal. Tegemist on äärmiselt nakkava nii otsese kui ka kaudse kontakti kaudu leviva viirushaigusega, mis põhjustab tiinetel märadel aborte, elujõuetute järglaste sündi või harvaesinevat närvivormi, mis võib lõppeda halvatusega. Põllumajandus- ja Toiduamet soovitab praegusel hetkel toimuvad võistlused ära jätta või edasi lükata.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul on tegemist väga nakkava viirushaigusega, mis võib hobustel põhjustada nii hingamisteede haigestumist, aborte kui ka täiskasvanud hobustel närvinähtusid nagu koordinatsioonihäired ja halvatus. „Viirus levib otsese või kaudse kontakti teel, sh haige looma, varustuse, riiete ja käte kaudu,” kirjeldas Jaarma.

Seetõttu on väga oluline, et ka tallide külastajad rakendaksid hoolsalt nakkuse edasikandumise vältimise abinõusid. „Väga paljud käivad tallides trennis ning ilmselt ei tule selle peale, et võivad pahaaimamatult viirust levitada. Seetõttu on väga oluline, et treeningutel käivad inimesed peseksid käed, vahetaksid riided ja jalanõud ning seda pärast iga treeningut,” selgitas Jaarma.

Viimati diagnoositi Eestis hobusel herpesviirus aprillis Harjumaal.

Bioturvameetmed, mida hobusepidaja peaks rakendama:

• pese käed ning vaheta riided ja jalanõud enne hobuste juurde minekut;
• ära luba haiget või haiguskahtlast hobust talli;
• hobuse viimisel teadmata tervisliku seisundiga hobuste pidamiskohta hoia hobune teistest hobustest eraldi;
• eralda haige loom tervetest;
• hoia tiined märad tallis ja karjamaal teistest hobustest eraldi;
• hobuste vedamisel puhasta ja desinfitseeri veovahend (treiler) pärast vedu;
• ära luba võõraid inimesi talli territooriumile;
• hobuse haigestumisel võtta ühendust veterinaararstiga.

Kui võistluse korraldaja otsustab siiski võistlusi mitte ära jätta, siis on korraldajal võimalik kehtestada rangemad bioturvameetmed ja nõuda lisagarantiisid. Lisagarantii on näiteks veterinaararsti kinnitus, et võistlusele tulev hobune on terve ja pärineb tallist, kus herpesviirust ei esine.

Bioturvameetmete rakendamise kohta loe lähemalt siin.

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) väljatöötamiskavatsuse, mis on oluline samm tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamisel Eestis. Järgmise 30 päeva jooksul võib igaüks seaduse väljatöötamiskavatsusega tutvuda ja anda sellele tagasisidet.

Energeetika- ja keskkonnaminster Andres Suti sõnul peab tuumaseaduse väljatöötamise protsess olema läbipaistev ja kaasav ning tagama huvigruppidele võimaluse kaasa rääkida. „On väga oluline, et loodav õiguslik raamistik tagab nii keskkonna kui ka inimeste ohutuse kogu jaama elutsükli vältel,” märkis Sutt.

Riigikogu võttis eelmise aasta 12. juunil vastu otsuse, mis toetab tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning sobiva õigusraamistiku loomist Eestis. Otsus põhineb tuumaenergia töörühma analüüsil, mis kinnitas, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav.

Koos seaduse jõustumisega on kavas luua tuumaregulaator, kes tegeleb tuumajaama tegevuslubade väljastamise ja ohutu käitamise järelevalvega. Regulaatori tegevuse algusajaks on planeeritud 1. jaanuar 2027.

Tuumaregulaatori ülesanneteks on kehtestada ohutusnõuded ja kontrollida, et tuumategevus toimuks ohutult ja vastavalt seadustele. Amet hakkaks väljastama tegevuslubasid, kinnitama tuumarajatiste projekte ning teostama järelevalvet, et käitajad täidaksid ohutusnõudeid ja rakendaksid parimaid praktikaid.

Tuumaprogrammi ellu viimiseks on moodustatud ministeeriumide ülene tuumaenergia juhtrühm, mille all töötavad kolm spetsialiseerunud töörühma: õigusloome töörühm, regulaatori loome töörühm ja pädevuste arendamise töörühm. Igas töörühmas on valdkondlikud spetsialistid erinevatest ministeeriumidest ja ametitest, kaasatud on ka väliseksperdid.

Kliimaministeerium hoiab tuumaenergia seaduse väljatöötamisega seotud materjalid avalikult kättesaadavana ministeeriumi temaatilisel veebilehel ning korraldab infopäevi ja meelsusuuringuid, et tagada avalikkuse teadlikkus ja kaasatus protsessi.

Kliimaministeerium plaanib esitada seaduseelnõu Vabariigi Valitsusele 2026. aasta II kvartalis. Riigikogu saab seaduse vastu võtta 2026. aasta teises pooles ning seadus hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2027.

„Eestil on suur hulk Euroopa kasutamata raha ja meie soov on suunata see kaitsevõime tugevdamisse,” ütles peaminister Kristen Michal. „200 miljonit on väga suur summa, mis ministeeriumite erinevate tegevuste arvelt ümbersuunamisse läheb. Iga ministeerium peab lähinädalatel võtma kokku, milliste tegevuste pealt raha ära võetakse, et Eesti riigikaitset veelgi tugevdada,” ütles peaminister Kristen Michal.

Rahandusministri Jürgen Ligi sõnul tuleb prioriteedid muutunud julgeolekuolukorras ümber hinnata. „Oleme teinud Euroopa Liidu tasemel võimalikuks raha riigikaitsesse ümber suunata. Hea meel on tõdeda, et Euroopa on seejuures hakanud tajuma Balti riigipiire kui enda piire ja rääkima kohalikest muredest kui kõigi ühistest,” märkis ta.

Ministeeriumid peavad oma ettepanekud esitama valitsusele maikuu jooksul. Siis tulevad otsustamisele ka täpsemad kaitsevaldkonna meetmed, kuhu investeeringud lähevad.  Selle valitsuse otsuse põhjal alustatakse läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga ning ametlik rakenduskava kaitsevõime investeeringute suurendamiseks esitatakse komisjonile aasta teises pooles. Kuigi sõjatehnikat ja relvastust ümber suunatava raha eest osta ei saa, on võimalik arendada kaitsetööstuse taristut, sõjalist liikuvust ja laiapindset riigikaitset.

Eesti on olnud ühtekuuluvusfondide raha rakendamisel Euroopa Liidus üks kiiremaid. Mai alguse seisuga on kasutusse võetud 74% (2,5 miljardit eurot) kogu perioodi toetusmahust (3,4 miljardit).

Valitsus otsustas algatada riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise Rehemäe-Aulepa 330-kilovoldise (kV) kõrgepingeliini ehitamiseks, mis on plaanitava uue Eesti-Soome vahelise elektriühenduse EstLink 3 projekti osa. Planeeringu viib läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Elering analüüsis enne planeeringu algatamist erinevaid võimalikke trassikoridore maismaal ja meres ning jõudis analüüsi tulemusena järeldusele, et parim EstLink 3 randumiskoht on Aulepas. Seega taotles Elering riigi eriplaneeringu algatamist uuele 330 kV elektriõhuliinile, mis ühendab EstLink3 merekaabli olemasoleva ülekandevõrguga Rehemäe alajaamas. Rehemäe-Aulepa 330 kV õhuliini trassialternatiivide leidmine ja parima alternatiivi valimine ning keskkonnamõjude hindamine viiakse läbi planeeringu käigus.

Seoses EstLink 3 merekaabli rajamisega tuleb tugevdada ka olemasolevat võrku mitmel pool Eestis. Lisaks uue liini ehitamisele Rehemäe ja Aulepa vahel Lääne-Eestis rekonstrueeritakse olemasolevad 330 kV õhuliinid Kiisa ja Rakvere, Rakvere ja Püssi, Paide ja Sopi ning Sopi ja Sindi vahel. Samuti rajatakse Tallinnasse uus kõrgepinge alajaam, mis ühendatakse uute õhuliinide abil Aruküla ja Kiisa 330 kV alajaamadega.

Uus õhuliin ehitatakse nii, et see on võimeline üle kandma kogu EstLink 3 võimsust ja vajadusel tulevikus täiendavat võimsust suursaarte ümbruses olevatelt meretuule tootmisaladelt.

EstLink 3 planeeritav alalisvoolu ühendusvõimsus on 700 MW.

Taustainfo:

Eesti ja Soome põhivõrguoperaatorid sõlmisid 28.06.2022 ühiste kavatsuste memorandumi, milles leppisid kokku töö käivitamise EstLink 3 rajamiseks.

EstLink 3 koosneb Eestit ja Soomet ühendavast alalisvoolukaabelliinist ning kaabli otstes paiknevatest konverterjaamadest. Eesti poolel koosneb kavandatav Estlink 3 alalisvoolu merekaablist, maismaakaablist, konverterjaamast Lääne-Nigula vallas Aulepa lähedal ning uuest 330 kV õhuliinist maismaal Rehemäe ja Aulepa vahel, mis ühendab Estlink 3 olemasoleva 330 kV võrguga Lääne-Eestis.

Ühendus panustab täiendavalt varustuskindlusse, kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse ning seob Balti riigid ja Põhjamaad senisest veel tihedamalt üheks turupiirkonnaks.

Estlink 3 on Euroopa ühishuviprojekt ning see plaanitakse rajada Euroopa Liidu ja võimsusjaotustulu (ülekoormustulu) vahenditest, seega ei too ehitus kaasa elektri koguhinna tõusu tarbijatele.

Praegu on Eestil kaks elektriühendust Soomega – EstLink 1 võimsusega 350 megavatti (MW), mis algab Eestis Harku alajaamast ja valmis 2006. aastal, ning EstLink 2 võimsusega 650 MW, mis on ülekandevõrguga ühendatud Püssi alajaamas ja valmis 2014. aastal.

Lisainfo ühenduse kohta: https://elering.ee/estlink-3

Eile, 7. mail harjutasid mereväe patrull-laevad koos õhuväe, politsei- ja piirivalveameti, Eesti riigilaevastiku ja Soome piirivalvega merehädaliste pinnalt päästmist Soome lahel Osmussaare lähistel.

„Meri on täis ootamatusi. Me loodame, et ilm on ilus, kuid tavaliselt see nii ei ole, mis tähendab, et iga õppus võib hetkega muutuda keerulisemaks. Nii ka täna – ootused olid ühed, aga ette tuli ootamatusi, mistõttu tuli õppusel osalenutel meeskondadel improviseerida,” ütles EML Kindral Kurvitsa komandör vanemleitnant Anti Turp. Ta lisas, et õppusel osalemine annab meeskonnale hea võimaluse harjutada omavahelist koostööd ning kuivõrd Siil hõlmab ka reservväelasi ja ajateenijad, on see neile suurepärane võimalus saada kogemusi ning värskendada eelnevalt õpitud teadmisi.

„Reservväelased tulevad tavaliselt väga motiveeritult. Loomulikult aeg teeb oma töö – üht-teist on ununenud, kuid meeskonna abi ja nõuannetega saavad kõik küsimused kiiresti vastuse ning teadmised taastuvad kiiresti,” täiendas vanemleitnant Turp.

Politsei- ja piirivalveameti merepäästeteenuse juht Raina Jeeberg selgitas, et kõigi päästeoperatsioonide puhul on äärmiselt oluliseks lüliks see, kuidas suudetakse erinevaid üksuseid kõige otstarbekamalt koos rakendada: „Seetõttu oligi meie jaoks üheks kõige olulisemaks eesmärgiks läbi harjutada see, kuidas siseriiklike ja rahvusvaheliste partneritega ühiselt korraldada erinevate õhu- ja veesõidukite töö päästepiirkonnas nii, et see oleks ühtaegu efektiivne, aga samal ajal ka ohutu.”

Harjutuse peamine eesmärk on parandada koostalitusvõimet ja piiriülest otsingu- ja päästeoperatsioonide (SAR) koordineerimist lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskuste vahel, kaasates mitme asutuse õhu- ja merepäästevahendeid.

Õppuse stsenaariumi kohaselt avastati Osmussaarest 10 meremiili lääne poole alla kukkunud lennuk, mis startist Soomest ja suundus Kärdlasse. Pärast seda saadeti laevad ja lennukid kadunuks määratud inimesi sündmuskohalt otsima.

Laevade ja lennukite meeskondade ülesandeks oli sõita läbi neile määratud kindlad otsingualad. Kohapealseks koordineerijaks määrati Soome piirivalve laeva Turva meeskond, kes andis kohale tulnud üksustele otsingumustrid, et otsinguala võimalikult efektiivselt läbi otsida. Pärast merehädaliste tuvastamist saabusid Eesti ja Soome päästekopterid. Merehädalised vintsiti päästeparvest kopteritesse ning seejärel toimetati Turva pardale.

Harjutusel osalesid Eesti mereväe laevad Kindral Kurvits, Raju, Valve, Soome piirivalve laev Turva, Riigilaevastiku laev EVA-316 ning politse- ja päästeameti laev Rahu. Õhuvahenditest osalesid politsei- ja piirivalveameti helikopter AW139 ning Soome piirivalve helikopter AS332 Super Puma, samuti Eesti õhuväe lennuk M-28 ning politsei- ja piirivalveameti SE-LXY. Päästetöid koordineerisid Eesti, Soome ja Rootsi lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskused JRCC Tallinn, ARCC Helsinki ning JRCC Sweden.

Siil 2025 raames toimunud merepääste harjutus on osa laiemast NATO mereväejuhatuse (MARCOM) õppusest Dynamic Mercy, mille eesmärgiks on harjutada merepäästega seotud protseduure nii strateegilisel, kui ka operatiivsel tasandil. Õppuse raames harjutatakse kohapealse päästetööde koordinaatori ülesandeid, otsingumustrite koostamist ja kommunikatsiooni teiste laevade ja juhtimiskeskuse vahel.

Tänaseks Eesti inimeste seas kanda kinnitanud perearstiabi digiteenindusplatvormid lihtsustavad perearstikeskuse poole pöördumist.

Kristin Kuusk, Tervisekassa perearstiabi digiteenindusplatvormide projektijuht

Eesti perearstiabi digiteenindusplatvormid (PADI) on viimastel aastatel muutunud oluliseks vahendiks patsientide ja tervishoiutöötajate vahelises suhtluses. Tänu platvormidele saavad patsiendid mugavalt ja turvaliselt pöörduda perearsti poole, näiteks selleks, et retsepte taotleda, haiguslehti avada või lõpetada, esitada tervisealaseid küsimusi ja saada infot. Digilahendused on eriti kasulikud siis, kui patsiendi probleem ei ole ajakriitiline, kuid vaja on siiski professionaalset nõuannet.

Digilahendus on enamikul perearstidel

Kuigi digilahendused on kasutusel olnud juba mõne aasta, hakkavad need esimesi vilju kandma nüüd – tekkimas on arusaam, et digilahendused säästavad päriselt inimeste ja arstide aega, pakkudes samas kvaliteetset viisi tervisemurede lahendamisel. Praegu pakuvad Eestis Tervisekassa nõuetele vastavaid digiteenindusplatvorme kolm ettevõtet: Certific OÜ keskkonnaga www.perearst24.ee, Terviseagentuur OÜ keskkonnaga www.eelvisiit.ee, Industry62 OÜ keskkonnaga www.eperearstikeskus.ee.

Sellele on kindlasti kaasa aidanud fakt, et alates 2024. aasta algusest rahastab Tervisekassa perearstiabis digiteenindusplatvormide kasutamist, mille eesmärk on pakkuda patsiendi ja perearstikeskuse vaheliseks suhtluseks turvalisi ja alternatiivseid infotehnoloogilisi kanaleid. Läinud aasta lõpuga on mõne olemasolevast digilahendusest ehk perearstiabi digiplatvormist kasutusele võtnud ligi 70% praegusest 554 perearstinimistust.

Elanike ootused on digilahenduste pakutavaga kooskõlas: 36% elanikest on platvorme perearstikeskusega ühenduse võtmiseks kasutanud ja 86% neist jäid teenusega rahule. Kokku tehti digilahenduste kaudu eelmisel aastal ligemale 736 000 pöördumist. Kui heita pilk pöördumiste põhjustele, siis perearstikeskusega ühenduti peamiselt mõne tervise puudutava küsimuse pärast, mis ei olnud ajakriitiline. Suure osa moodustasid ka retsepti ja haiguslehe avamise või lõpetamise soovid.

Patsientide teadlik nügimine

Tallinna Laagri Perearstikeskuse pereõe, ämmaemanda ja vastutava õe Johanna Maria Jahimaa sõnul saavad nende patsiendid edastada pöördumisi läbi digilahenduse juba alates 2022. aastast. Digilahenduse kaudu on inimestel võimalik pikendada retsepte, teatada haigestumisest, teavitada haigus- või hoolduslehe ja tervisetõendi soovist või esitada konkreetset vastust eeldav tervishoiualane küsimus. „Esitatud küsimuse põhjal saame patsienti nõustada, anda ravisoovitusi ning vajaduse korral registreerida vastuvõtuaeg. Suuname teadlikult patsiente pöörduma perearstikeskuse poole läbi digiplatvormi,” räägib Jahimaa.

Seda eriti siis, kui pöördumine on lihtsalt info edastamine, näiteks retsepti pikendamine või töövõimetuslehe lõpetamine, mida saab platvormi kaudu teha kiirelt, ilma et inimene peaks ootama kõnejärjekorras. „Arstil või pereõel võib kuluda telefonis nõustamisele kauem aega,” ütleb pereõde. „Oleme saanud patsientidelt tagasisidet, et platvormi kaudu edastatud vastustes on kirjapandult juhised paremini mõistetavad ja arusaadavamad; ka võivad telefoni teel suheldes ravisoovitused teinekord ununeda. Samuti on inimeste hinnangul pöördumisi kerge teha ning vastuse saamiseks ei pea telefonitoru otsas ootama.”

Platvormide kaudu on Jahimaa sõnul võimalik lahendada ka neid probleeme, mis vajavad visuaalset ja objektiivset hinnangut, näiteks lööbed ja haavad: „Patsient saab saata probleemsest piirkonnast või kaebusest pildi, misjärel saab pereõde soovitada, millist käsimüügiravimit ta võiks ravi alustamiseks apteegist osta. Pereõel on võimalik tutvuda ravi edenemisega kaugelt, vajaduse korral kutsub ta inimese vastuvõtule. Viimastel aastatel olemegi suurema osa taolistest kaebustest lahendanud läbi digilahenduse, mis kiirendab ravi alustamist ja säästab patsiendi jalavaeva.”

Kui heita pilk pöördumiste statistikale, siis tehakse Laagri Perearstikeskuses iga päev digiplatvormi kaudu keskeltläbi 70 pöördumist. Jahimaa leiab, et patsiendid harjuvad järjest rohkem platvormi kasutamisega, kuid kindlasti on ka neid, kes eelistavad siiski pöörduda telefoni teel. „Enamasti on see seotud kas vähese arvutikasutamise oskusega või arvuti puudumisega. Helistamise võimalus jääb inimestele alati, kuigi ärgitame neid, kellel võimalik, kasutama ka digilahendust – nii jääb meil rohkem aega, et tegeleda patsientidega, kelle abivajadus on äkilisem,” lisab ta.

Võtab maha telefonikoormust

Tartus Raatuse Perearstikeskuses toimetava perearsti dr Liina Reima sõnul suunavad ka nemad patsiente aina enam digilahendust kasutama, sest see aitab inimestel jõuda õigel ajal õigesse kohta. „Pöördumiste arv küll erineb, aga keskmiselt on päeva jooksul digilahenduse kaudu keskeltläbi kümme pöördumist. Õed tegelevad patsientide sorteerimisega – arsti vastuvõtule jõuab neist väike osa, sest paljud probleemid lahenevad juba õe vastuvõtul ega vajagi meditsiinilist sekkumist,” räägib tohter.

Tema sõnul suhtuvad patsiendid digilahendusse valdavalt positiivselt ning kasutavad seda võimaluse korral meeleldi. „Digilahendusest on kasu – see võtab maha telefonikoormust ning teisalt ei pea inimesed näiteks retsepti pikendamise pärast telefoni otsas rippuma. Inimese vaatest on tähtis ka see, et nad saavad oma tervisemuresid edastada ka töövälisel ajal, mis kokkuvõttes aitab paremini sorteerida patsiente,” ütleb dr Reima.

Hiiumaa Tervisekeskuses töötava perearsti Helve Kansi arvates on positiivne, et läbi pöördumiste saab kaardistada inimeste kaebused ja probleemid ning otsustada vastuvõtu vajalikkuse üle. „Siinkohal on aga oluline vahet teha pöördumiste ja vastuvõttude vahel – läbi digilahenduste tehtud pöördumiste arv on küll suur, kuid arsti kabinetti jõudnute hulk on minimaalne. Seetõttu suunamegi inimesi kasutama digilahenduste ning seda eriti just näiteks retseptide pikendamise ja haiguslehtede avamisel puhul töövälisel ajal. Näeme ka, et digilahendust sobib kasutamiseks patsientide esindajatele, näiteks mõnele pereliikmele või hooldajale,” selgitab Kansi.

Potentsiaalne platvorm kroonikutele

Kui uurida, mis suunas võiksid digilahendused areneda, leiab pereõde Johanna Maria Jahimaa, et tulevikus võiksid need olla andmete vaates ühenduses perearsti kasutatava tarkvaraga. „Samuti oleks digilahendus hea platvorm kroonilistele haigetele, kust nad leiaksid oma kehtiva raviskeemi ja arsti viimased soovitused. See oleks hea näiteks siis, kus inimene peaks andma kahe kuu möödudes uued analüüsid või pöörduma korduvale arsti vastuvõtule – korduskutsed kipuvad inimestel paraku ununema.”

Ühe mõttena toob Jahimaa välja ka selle, et kroonilistel patsientidel võiks tulevikus olla võimalus sisestada platvormile kodus mõõdetud tervisenäitajaid ja pidada nii-öelda tervisepäevikut, mis vajaduse korral jõuab ka arsti töölauale. „Digilahenduses võiks olla ka lisafunktsioonina teavituste süsteem, mille kaudu saab perearst või -õde saata teavitusi lapsevanemale, kui laps peaks vanuse tõttu pöörduma perearsti kontrolli, nagu näeb ette riiklik lapse arengu jälgimise kava. Näiteks kui ema siseneb platvormile, kuvatakse talle teade, et teie laps on kaheaastane, registreerige profülaktiliseks tervisekontrolliks aeg perearsti juurde. Samasuguseid teateid võiks saada ka krooniliste haigustega patsiendid, kes käivad üks kord aastast profülaktilises tervisekontrollis ning analüüse andmas,” pakub ta.

E-kiri pole turvaline

Ei saa salata, et digilahenduste kaudu tehtud pöördumistele vastamine on perearstikeskustes lisaülesanne telefonile vastamise ja vastuvõttude tegemise kõrval. Samas tehti ka enne digilahenduste kasutuselevõttu pöördumisi meili teel, millele tuli samamoodi vastata. „Seega ei saa otseselt väita, et digilahendus tekitaks oluliselt lisatööd. Vastupidi – näeme, et digilahendustest on kasu, sest pöördumisi on turvaline teha. Varem saadeti pöördumised meili teel ja neis võisid olla ka patsiendi väga delikaatsed isiku- ja terviseandmed – see ei ole küberturvalisust silmas pidades kindlasti aktsepteeritav,” nendib Jahimaa.

Kuigi digilahenduste kasutamine võib esialgu tunduda keeruline, säästavad need kokkuvõttes arsti ja patsiendi aega, vähendavad telefonikõnede mahtu ning suurendavad efektiivsust suhtlemisel.

Digiteenindusplatvormide loomine on oluline samm tänapäevase tervishoiusüsteemi poole, mis toetab patsientide aktiivset osalemist oma tervise eest hoolitsemisel.

Vaata terviseportaalist, millist digilahendust kasutab sinu perearst

Evgeni Nikolaevski, Terviseportaali tootejuht

Kui perearstikeskuste digiteenindusplatvorm on otsene suhtluskanal perearstikeskuse ja inimese vahel, siis kogu tervisega seonduvast infost annab ülevaate terviseportaal. Terviseportaal on kasutajasõbralik digivärav, mis pakub ligipääsu inimese enda ja tema lähedaste terviseinfole. Viimase aasta jooksul oleme portaali uuendanud ning ka tulevikus lisanduvate funktsioonide väljatöötamisel peame silmas kasutajamugavust ja ligipääsetavust, et tervishoiuteenused oleksid kättesaadavamad. Meie eesmärk on pakkuda Eesti inimestele järjest rohkem infot ja nõuandeid tema tervisenäitajate kohta. Terviseportaal koondab sinu terviseandmeid ja raviinfot ning annab ülevaate sinu kokkupuudetest tervishoiuga. Portaalist leiad praktilist infot tervise hoidmise kohta, pääsed ligi oma terviseandmetele, saad kasutada e-tervise teenuseid ja broneerida aega arstile.

Sisenedes turvaliselt ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil, avaneb esmalt terviseportaali avavaade ehk „Minu töölaud“, millelt näed oma saatekirju, järgmisi vastuvõtte, välja ostmata retsepte, hambaravihüvitise jääki ning alates eelmise aasta lõpust ka seda, kas sinu perearst on kasutusele võtnud mõne digilahenduse ehk perearstiabi digiteenindusplatvormi.

Kui perearst on seda juba teinud, ilmub terviseportaali töölauale lisaks perearsti nimele ka nupp digilahenduse kohta, mis on perearstikeskuses kasutusel. Kui perearstikeskus veel ühtegi digilahendust ei kasuta või ei ole saatnud selle kohta infot Terviseameti infosüsteemi (MEDRE), ilmub ekraanile kiri, et perearst ei ole liitunud e-lahendusega.

Perearstiabi digiteenindusplatvorme on praegu Eestis kolm: www.perearst24.ee, www.eelvisiit.ee ja www.eperearstikeskus.ee.