Sotsiaalmeedias meenutatakse juhtumit, kuidas haigekassa nõudis petetud soodusretseptide pärast perearst Karmen Jollerilt 80 000 eurot.
Mõni aeg hiljem sai temast terviseminister, kes teostab järelevalevet haigekassa üle.
Peipsimaa ja Lõuna-Karjala noored otsivad ettevõtlusvõimalusi kultuuripärandist
Kesk-Läänemere programmi projekt HeritageHunters&Business toob kokku Eesti ja Soome noored, pakkudes neile praktilisi teadmisi ja inspiratsiooni, kuidas muuta Peipsimaa ja Lõuna-Karjala unikaalsed loodus ja kultuuriväärtused elujõulisteks ettevõtlusideedeks.
1. augustil 2025 käivitus Central Baltic programmi toel uus piiriülene koostööprojekt HeritageHunters&Business – Using the Local Nature and Cultural Heritage for Entrepreneurship. Projekt kestab kuni 2027 a. oktoobrini ja keskendub noorte poolt loodud ettevõtlusideede arendamisele Kirde-Eestis (Peipsi järve piirkonnad) ja Soomes (Lõuna-Karjala, Imatra).
Projekti eesmärgiks on inspireerida maapiirkondade noori leidma endale ise tööalaseid väljakutseid, pakkudes 72-le osalejale praktilist ettevõtluskoolitust. Koolitusprogramm õpetab ja julgustab noori kasutama kohalikku loodus- ja kultuuripärandit ettevõtlusideede loomiseks. Eestist aitab koolitusprogrammi läbi viia Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.
„Soovime inspireerida noori mõtlema ettevõtlikult ja kasutama kodukoha rikkalikku pärandit. See võib väljenduda näiteks kultuuriloolises lauamängus muuseumile või turismikeskusele, piirkondlikes meenetes või hoopis uues teenuses, mis toob kogukonnale lisaväärtust,” selgitas projekti juht Ederi Ojasoo.
Koolitusprogramm moodulid tutvustavad muuhulgas ettevõtlusidee arendamist ja äri käivitamist, kultuuripärandi turundust ja brändingut, rahastamise ja finantsjuhtimise aluseid, võrgustike loomist ning mentorlust.
Projekti kogueelarve on 637 692 eurot, millest 80% (510 153,60 eurot) katab Central Baltic Programme 2021–2027.
Projekti esimene avakohtumine toimub 8.–9. septembril 2025 Viljandi Kultuuriakadeemias, kus partnerid lepivad kokku esimestes tegevustes ning teevad algust koolitusmoodulite planeerimisega.
Oktoobrikuistel kohalikel valimistel kandideerib Tallinnas Isamaa nimekirjas telelegend, endine Riigikogu liige Peeter Võsa.
„Mis tõi mind siia nimekirja? Saate aru: raha on s*taks, aga riik on p*rses,” ütles Võsa täna linnavalitsuse ees valimisnimekirjade üle andmise üritusel.
„Kõige suurem häda ongi selles, et ma ei ela siin riigis üksi. Mul on siin lapsed ja lapselapsed ka,” jätkas Võsa tõsisemal toonil ühiskonna igapäevamuresid kirjeldades. „Õnneks mu pere toetab mind nendel valimistel. Ja me teeme tulemuse!”
Peeter Võsa kandideerib eesootavatel valimistel Mustamäel.
Võsa alustas paarkümmend aastat tagasi Isamaast ja erakond tegi ta tuntuks, kui ta ootamatult Keskerakonda hüppas. Nüüd on ta Isamaas tagasi.
Liitlaste hävitajad harjutavad Eesti õhuruumis
Käesoleval nädalal teevad Eesti õhuruumis treeninglende, sealhulgas madallende Balti riikides paiknevad NATO õhuturbe lennuvahendid. Treeninglendude käigus võib toimuda ka ülehelikiirusel lende, mis toimuvad koordineeritult tsiviillennujuhtimise teenistusega ning selleks ettenähtud lennukõrgustel.
Lennud on planeeritud toimuma 8.-14. september üle Eesti, ajavahemikul kell 10–22. Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest, kuid võimalusel püütakse asustatud alasid siiski vältida. Ülehelikiirusel lendamisel kaasneb lööklaine ning ülehelipauk, mis võib sarnaneda suurtükilasu või plahvatusega.
8. ja 9. septembril ajavahemikul kell 19-22 viiakse Rakvere ja Kadrina lähiümbruses läbi õhutulejuhtide väljaõpet, mida toetavad Itaalia õhuväe hävitajad F-35. Tulenevalt ilmastikutingimustest võib lennutegevusega kaasneda tavapärasest kõrgem müratase. Lisaks võib piirkonnas näha varustuses sõdureid ja kaitseväe sõidukeid. Väljaõppe eesmärk on harjutada õhutulejuhtide koostööd õhuvahenditega tsiviilkeskkonnas. Õhutulejuht ehk JTAC (Joint Terminal Attack Controller) on sertifitseeritud ja kvalifitseeritud inimene, kes koordineerib ja kontrollib erinevate õhuvahendite (lennukid, helikopterid, droonid) tegevust sõbralike üksuste toetuseks.
Kõik lennuharjutused viiakse läbi kooskõlas Eesti seadustega ning neid korraldatakse kokkuleppel Transpordiameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennuvahendid baseeruvad Eestis Ämari lennubaasis ja Leedus Šiauliai lennubaasis. Kõik treeninglennud ning nende elemendid on vajalikud selleks, et oleks tagatud NATO lennuvahendite valmidus õhuintsidentidele reageerimiseks.
Kütteperiood läheneb – kas sul on gaasiseade kontrollitud ja korsten puhastatud?
Kütteperiood algab peagi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tuletab elanikele meelde, et hooldamata gaasiseadmed ja puhastamata korstnad võivad põhjustada ohtlikku vingugaasi.
Sel aastal on eluruumi gaasipaigaldiste kontrollijate poolt üle Eesti kontrollitud kokku 8477 gaasipaigaldist, millest vastas nõuetele 6780 ehk 80%. Gaasikütteseadmete ja gaasiveesoojendite hoolduse õigeaegne tegemata jätmine või vale seadistamine põhjustavad seadme efektiivsuse langemise ning suurendavad õnnetuse esinemise võimalust. Valesti paigaldatud, hooldamata gaasikütteseade ja ummistunud korsten või mittetoimiv ventilatsioon võivad põhjustada ka vingugaasi tekke. Gaasiseadmega ruumides peab olema väga hea ventilatsioon ja ventilatsiooniavasid ei tohi sulgeda, sest gaas vajab põlemiseks õhus sisalduvat hapnikku. Kui hapniku juurdevool on piiratud, toimub hapniku puudusest tingituna mittetäielik põlemine, mille käigus tekib vingugaas.
Mida iga omanik peaks tegema?
Kontrolli gaasiseadet regulaarselt – gaasiseadmete paigaldamisel ning hooldamisel tuleb lisaks õigusaktidele järgida ka seadme kasutusjuhendit ning selles välja toodud hoolduse sagedust. Gaasipaigaldise kasutamisel tuleb lisaks seadme hooldusele lasta gaasipaigaldist tervikuna kontrollida iga nelja aasta tagant.
Lase gaasikütteseadme ja gaasiveesoojendi korstent puhastada kutsetunnistusega korstnapühkijal, seda samuti vähemalt iga nelja aasta tagant.
Veendu, et ventilatsiooniavad on avatud – gaas vajab põlemiseks õhku ning suletud ventilatsioon suurendab vingugaasi tekke ohtu.
Paigalda vingugaasiandur – see annab häire juba enne, kui gaas muutub tervisele ohtlikuks.
Kes võib hooldust teha?
Gaasiseadmete paigaldust, remonti ja hooldust tohivad teha ainult vastava pädevustunnistusega spetsialistid, kellel on TTJA uues infosüsteemis TARVIK vastav majandustegevusteade ning vastutava isiku pädevustunnistus on kehtiv.
Gaasiseadme korstnat tohib puhastada samuti ainult vastava pädevusega korstnapühkija, kelle andmed leiab kutseregistrist.
Eluruumide gaasipaigaldiste kontrolli teostajate nimekirja leiab TTJA kodulehelt. Eluruumi gaasipaigaldiste kontrolli teostamist ja kehtivust saab kontrollida TTJA e-teenuste avalikust vaatest.
Vastutus
Omanik vastutab alati selle eest, et seadmed vastaksid nõuetele ja oleksid ohutud.
Kasutaja (nt üürnik) vastutab ainult siis, kui ta kasutab teadlikult nõuetele mittevastavat seadet.
Korterelamutes vastutavad ühiste süsteemide (torustike ja seadmete) eest kõik korteriomanikud ühiselt.
Korduvate vingugaasijuhtumite valguses tuletame meelde, et kõikides gaasikütteseadmega või gaasiveesoojendiga hoonetes on vingugaasiandur kohustuslik. Vingugaasi lõhna ei ole võimalik tunda. Vingugaasiandur annab häiresignaaliga märku, kui vingugaasi kontsentratsioon õhus hakkab lähenema tasemele, mis on ohtlik inimese tervisele. Vingugaasiandur tuleb paigaldada vastavalt seadmega kaasas olevale paigaldusjuhendile.
Laupäeva, 6. septembri hommikul kell 06.59 sai häirekeskus teate, et Viljandi vallas Pikru külas põleb vana mahajäetud laut.
Osaliselt põles hoone vahelagi ja juba varem sissekukkunud katus, tuld võttis lae peale ladustatud suures koguses heina. Laudas elektrit sees ei olnud.
Päästesündmus lõpetati kella 12.20-ks, tulekahju hinnanguliseks pindalaks oli 800 ruutmeetrit.
Järgmise päeva hommikul, 7. septembril kell 08.50 käisid päästjad kustutamas uuesti süttinud tulekoldeid – umbes kümme ruutmeetrit vana heina ja puitu. Põlengu põhjused selgitatakse välja edasise menetluse käigus.
Siin on pildid:
Pilt: Lõuna päästekeskus
Pilt: Lõuna päästekeskus
Pilt: Lõuna päästekeskus
Pilt: Lõuna päästekeskus
Pilt: Lõuna päästekeskus
Pilt: Lõuna päästekeskus
Tõrvas põles kahe aia vahel puu
Reede, 5. septembri õhtul kell 23.52 teatati, et Tõrvas Tartu tänaval põleb majadest paari meetri kaugusel kahe aia vahel puu.
Päästjad kustutasid hõõguva, umbes 1,5 meetri kõrguse pehkinud männi kännu ja kontrollisid üle ka kõrvalmaja.
Tõenäoliselt oli tegemist kuritahtliku süütamisega.
PILDID: Tartus süttisid laadimisel kaks elektrilist jalgratast
Ööl vastu eilset pühapäeva, 7. septembrit kell 00.14 teatati, et Tartus Tasuja tänaval töötab kortermajas suitsuandur, korter esimesel korrusel oli suitsu täis.
Laadimisel oli süttinud kaks elektrilist üksratast, mida elanik oli üritanud ise pulberkustutiga kustutada. Päästjad kustutasid tulekahju ja viisid rattad koos laadijaga välja. Üks inimene anti üle kiirabile.
Kogu maja korterid kontrolliti üle ja tuulutati ülerõhuventilaatoriga. Olukorrale jäi silma peal hoidma maja omanik.
Päästeamet tuletab meelde, et liitiumioonaku on võimas, kuid tundlik energiaallikas! Eestis on keskmiselt 36 aukudest põhjustatud tulekahju või tulekahju ohu sündmust aastas, rahvusvaheliselt on trend tõusmas. Hoia liitiumioonakut sama hoolikalt nagu hoiad iseennast – nii väldid ohtlikke üllatusi.
Liitiumakude põleng on tavaliselt intensiivne, kiire ja võib olla väga ohtlik. Ohtlikkus seisneb lisaks selles, et süttinud aku võib plahvatada, eritab toksilisi gaase ning esmaste tulekustutusvahenditega kustutamisel on selle taassüttimise tõenäosus väga suur.
Kui aku on põlema süttinud, liigu ruumist välja ja sulge enda järel uksed, et piirata tule ning suitsu levikut. Seejärel helista 112 ja kutsu abi.
Ära proovi akupõlengut ise kustutada, kui sa pole kindel, kuidas seda teha. Liitiumakude põleng on intensiivne ja kõrgetel temperatuuridel ning võib kiiresti levida.
Kui tegu on väikese seadmega (nt telefon, nutikäekell vmt), ja sul on olemas näiteks pulberkustuti, vahtkustuti või tulekustutustekk, võid proovida põlengut aeglustada. Proovi seejärel seade hoonest välja viia (nt plekkämbris) ja uputa see võimalusel veevanni, kuhu jäta see ligunema pikemaks ajaks. Kuid ka siin tuleb meeles pidada, et ennast ohtu seada ei tohi ja vajadusel kutsuda abi!
Ära kunagi kasuta liitiumakuga seadme kustutamiseks vett, kui see on ühendatud elektrivõrku! Elektrilöögi oht!
Akuseadme taassüttimine on väga tõenäoline. Võimalusel uputa seade veevanni ja kutsu appi päästjad.
Siin on pildid:
Pilt: Lõuna päästekeskus
Pilt: Lõuna päästekeskus
Pilt: Lõuna päästekeskus
Põltsamaa vallas sõitis auto kraavi
Pühapäeva, 9. septembri hommikul kell 09.36 sai häirekeskus teate, et Põltsamaa vallas Tõrenurme külas Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa teel sõitis auto vastu teepiiret ja ratas lendas üle vastassuuna kraavi.
Juhi sõnul purunes autol pooltelg, mille tagajärjel lendas üks ratas alt ära.
Päästjad eemaldasid autolt süttimisohu ja puhastasid tee sõiduki osadest. Kiirabi abi ei vajatud.
Juhtunust teavitati transpordiametit, sündmusega tegeles edasi politsei.
PTA: Osta teotõrje- ja taimekaitsevahendeid ainult kontrollitud pakkujatelt
Sobivate tõrjevahendite nappuses on tekkinud inimestel idee ise müüa või ära anda ümberpakendatud tooteid, millel tooteinfo ja -märgistus puudub. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) juhib tähelepanu, et selline vahendite ilma loata suuremast pakendist väiksemasse ümber pakendamine ja edasi müümine ei ole lubatud.
Viimastel aastatel on Eesti inimesed hädas nälkjate võõrliikidega nagu Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas. Suure sademete hulga tõttu on nende populatsioon märgatavalt suurenenud ja seega on inimeste jaoks oluline teema oma aedadest nälkjate tõrjumine.
PTA taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Tiina Kärner sõnas, et ilma kasutusjuhisteta võib nende vahendite kasutamine olla ohtlik tegevus. Ohtu võivad sattuda inimeste ja loomade elu ja tervis, samuti võib pöördumatu kahju tekkida terves keskkonnas. Ilma märgistuseta ja eesti keelse kasutusjuhiseta pakend võib põhjustada valet kasutamist ja tarbija võib olla teadmatuses ohust, mis võib tootel olla laste või loomade kätte sattumisel. Inimesed, kes hoolimatult ilma isikukaitsevahenditeta graanuleid laotavad, puutuvad rauaga liigselt kokku ja see ei ole nende tervise seisukohast pikas perspektiivis hea.
Taimekaitse- ja teotõrjevahendite ümberpakendamist on lubatud teha selleks loa saanud ja registrisse kantud turustajatel. Kõikide turustuskohtade andmed on leitavad taimekaitsevahendite turustajate registrist. PTA soovitab tõrjevahendeid osta kindlasti turustajate registris registreeritud müüjatelt, sest nende juures töötavad oma ala professionaalid, kellel on taimekaitse-alane tunnistus. See garanteerib, et toodete valiku puhul on professionaal teinud ostja eest ära eeltöö ja võtnud sealjuures arvesse ka inimeste ja loomade ning keskkonna kui terviku heaolu.
Taimekaitsevahendite registrist saab otsinguga leida kõik tooted, mis on lubatud Eestis tigude ja nälkjate tõrjeks kasutada. Tänase seisuga on neid tooteid registris 13. Hobiaednik võib ilma taimekaitsetunnistuseta kasutada kuut toodet, mis annab piisava valikuvõimaluse, et leida enda vajadustele sobiv vahend. Registris olevate toodete puhul on kontrollitud, et iga toote juures on olemas eestikeelne kasutusjuhis ja müügiks lubatud pakendi suurus.
10 kriteeriumi: mida tuleb silmas pidada online-kasiino valimisel?
Esmapilgul tundub online-kasiinode maailm olevat segadusseajav laat, mis on täis vilkuvaid silte, ahvatlevaid boonuseid ja lõputuid mängupakkumisi. Kuid kuigi valik on suur, peitub probleem detailides. Mitte iga platvorm ei täida oma lubadusi ja kui registreeruda ilma plaanita, võib see lõpuks kaasa tuua ebameeldivaid üllatusi.
Eriti Eestis, kus turg on rangelt reguleeritud, selgub kiiresti, millised pakkujad töötavad usaldusväärselt ja milliseid tuleks kindlasti vältida. Seega tasub kriteeriumidega põhjalikult tutvuda, sest ainult nii saab luua selge kompassi võimaluste tihedas džunglis.
Eesti maksu- ja tolliameti litsents kui usaldusväärsuse märk
Vaevalt on midagi nii olulist online kasiino puhul kui litsents. Eestis ei saa mööda vaadata Eesti maksu- ja tolliametist, mis annab pakkujatele ametliku loa nn tegevusloa ja tegevusloaga. Ilma selle kahe loata ei tohi ühtegi usaldusväärset kasiinot käitada. Kui tegevusluba on põhiline luba hasartmängu liigi jaoks, siis tegevusloaga määratakse täpselt kindlaks, milliseid mänge tohib pakkuda ja millistel tingimustel.
Need litsentsid ei ole pelgalt formaalsus paberil, vaid nendega kaasneb terve rida kohustusi. Need sunnivad ettevõtjaid tõendama oma finantsstabiilsust, esitama puhaste äriandmete ajaloo ja looma tehnilised liidesed järelevalveks. Pakkujad, kes üritavad sellest süsteemist kõrvale hoida, satuvad paratamatult avalikult kättesaadavasse musta nimekirja. Sellele nimekirjale kantud ettevõtetel ei ole Eestis praktiliselt enam võimalust turul tõsiselt tegutseda.
Turvalisus ja andmekaitse – kuidas kasiinod peavad tundlikke andmeid käsitlema
Niipea kui mängus on raha, muutub turvalisuse küsimus põletavaks. Litsentsitud kasiino Eestis peab järgima ELi isikuandmete kaitse üldmääruse, st kuulsat GDPR-i eeskirju. See kõlab kuivalt, kuid tähendab igapäevaelus, et isikuandmeid tohib edastada ainult krüpteeritult ja salvestada turvalistel serveritel. Nii ei satu krediitkaardiandmed ega isikutunnistuse andmed valedesse kätesse.
Lisaks on vanuse kontrollimine rangem kui paljudes teistes riikides. Kui mujal on mängimine lubatud alates 18. eluaastast, siis Eestis on minimaalne vanus 21 eluaastat. Seega võetakse noorte täiskasvanute kaitset eriti tõsiselt ja tänapäevased meetodid, nagu digitaalne identiteedi kontroll, tagavad, et see takistus ei eksisteeri ainult paberil. Kasiino, mis eirab selliseid nõudeid, riskib mitte ainult oma litsentsiga, vaid kaotab ka oma kasutajate usalduse.
Vastutustundlik mängimine on rohkem kui lihtsalt märksõna
Peaaegu igal kasiino veebilehel on kuskil märge „vastutustundlik mängimine”. Kuid küsimus on: kas selle taga on midagi enamat kui ilus graafika? Eestis on vastus jaatav. Pakkujad on kohustatud pakkuma konkreetseid vahendeid.
Nende hulka kuuluvad enesevälistamisprogrammid, mille abil mängijad saavad oma konto ajutiselt või alaliselt blokeerida, enne mängimist määratud panuste limiidid või selged viited nõustamiskeskustele hasartmängusõltuvusega inimestele.
Eriti huvitav on ametiasutuste roll, kes ei jäta selliseid meetmeid juhuse hooleks. Nad kontrollivad regulaarselt, kas kasiinod täidavad oma kohustusi, ja kahtluse korral rakendavad rangeid meetmeid. Selle tulemusena tekib kultuur, kus hasartmänge käsitletakse meelelahutusena, mitte aga lõksuna, kuhu võib pidurdamata libiseda.
Ausad mängud ja kontrollitud juhuslike numbrite genereerijad usalduse alusena
Miski ei hävita usaldust kiiremini kui kahtlus, et mängud võivad olla manipuleeritud. Just seetõttu peavad kõik litsentseeritud pakkujad Eestis laskma oma tarkvara sertifitseerida sõltumatute kontrolliasutuste poolt.
Eriti keskendutakse nendes kontrollides nn juhuslike arvude generaatorile, lühidalt RNG. See tagab, et slotimängudes, kaardi- või täringumängudes otsustab tõepoolest juhus, mitte manipuleeritud programm.
Väliste ettevõtete poolt läbi viidavad regulaarne testid tagavad, et mängud jäävad ausaks ja väljamaksete määrad vastavad deklareeritud väärtusele. Lisaks sellele tehakse koostööd tuntud mängude arendajatega, kes ei seaks ohtu oma mainet kahtlaste tegevustega. Kes mängib Eestis litsentsitud kasiinos, võib olla kindel, et iga slotimängu või kaardimängu taga ei peitu mingi trikk, vaid tegelikult juhuslikkuse matemaatika.
Sujuv maksete töötlemine ja tagatud väljamaksed
Võidud ei tohi kaduda lõpututesse ootejärjekordadesse. Seetõttu paneb Eesti litsents suurt rõhku operaatorite finantsstabiilsusele. Litsentsi saavad ainult ettevõtted, kes suudavad tõendada, et neil on piisavalt kapitali. Mängija jaoks tähendab see, et väljamaksed peavad toimuma usaldusväärselt.
Praktikas on saadaval tavapärased meetodid, alates klassikalisest pangaülekandest ja krediitkaartidest kuni kaasaegsete e-rahakottideni. Mõned kasiinod kasutavad isegi krüptovaluutasid, kus kehtivad samuti selged reeglid. Otsustavaks jääb tehingute turvalisus. Verifitseeritud kontod, krüpteeritud tehingud ja läbipaistev töötlemine takistavad võitude kadumist digitaalses nirvaanas.
Vaata boonuspakkumisi kriitiliselt – mis on tõesti oluline
Peaaegu ükski online-kasiino ei loobu tervitusboonustest või tasuta keerutustest. Kuid nii ahvatlevad kui need pakkumised ka ei tundu, on sageli detailides peidus konks. Eestis peavad tingimused olema läbipaistvalt avaldatud. Boonus on mängijale soodne ainult siis, kui läbimüügi tingimused on realistlikud ja väljamakseid ei takista varjatud takistused.
Tähelepanelikumalt vaadates saab kiiresti selgeks, millised pakkujad tegutsevad ausalt. Mõned kasiinod ei kasuta boonuseid lühiajalise meelitajana, vaid vahendina pikaajalise kliendilojaalsuse saavutamiseks. Hea boonusprogramm ei paista silma ainult suurte summadega, vaid ka selgete ja ausate reeglitega, mida ka tegelikult järgitakse.
Võitude maksuvabastus on Eestis selge eelis
Sageli tähelepanuta jäetud, kuid väga atraktiivne aspekt on maksustamine. Eestis litsentsitud online-kasiinode võidud on eraisikutele maksuvabad. See tähendab, et kasiino on EMTA poolt nõuetekohaselt litsentsitud, ei lähe väljamaksest mingit osa riigikassasse. Sellega erineb Eesti paljudest teistest riikidest, kus hasartmängudest saadud võidud on osaliselt maksustatavad. See selgus on eeliseks kõigile, kes on reeglitega tutvunud ja ei soovi hiljem ootamatuid nõudeid.
Klienditeenindus, kaebuste lahendamise mehhanismid ja EMTA järelevalvefunktsioon
Isegi parimas kasiinos ei lähe alati kõik sujuvalt. Seetõttu on oluline, et mängijad ei jääks kahtluse korral hätta. Eestis jälgib maksu- ja tolliamet aktiivselt turgu ja on ka kaebuste esitamise kontaktisikuks. Probleemide korral võib pöörduda otse ameti poole, kes algatab vastava uurimise.
Lisaks on hõlpsasti kättesaadav klienditeenindus kvaliteedi tunnuseks. Olgu tegemist live-chat’i, hotline’i või e-posti tugiteenusega, oluline on, et abi ei lubata ainult värvilistes brošüürides, vaid et see ka tegelikult igapäevaelus toimib. Ainult nii tekib turvatunne, mis ulatub kaugemale tehnoloogiast.
Mängude valik ja kasutajakogemus – miks mitmekesisus ja disain on olulised
Loomulikult ei ole parimast litsentsist kasu, kui pakkumine on igav. Seetõttu on mängude valik üks keskseid kriteeriume. Slotid, lauamängud, live-kasiino ja spordikihlveod moodustavad oma mitmekesisuses atraktiivse pakkuja tervikpildi. Samal ajal mängib rolli ka kasutajakogemus. Selge ülesehitus, lühikesed laadimisajad ja kaasaegne disain otsustavad sageli, kas kasutaja soovib tagasi tulla. Tehniline stabiilsus ja mobiilne kasutatavus täiendavad tervikpaketti. Nii tekib hasartmänguplatvorm, mis mitte ainult toimib, vaid on ka tõeliselt lõbus.
Maine ja turupositsioon kui viimane proovikivi
Sageli piisab ühiskondliku arvamuse uurimisest, et endale oma arvamus kujundada. Kasiinod, millel on pikk turuloleku ajalugu ja positiivsed hinnangud, naudivad õigustatult usaldust ja on majandusele plussiks. Uued pakkujad peavad selle usalduse esmalt ära teenima, tõestades oma läbipaistvust ja kvaliteeti.
Maine ei ole siin lihtsalt ilus sõna, vaid kõigi nimetatud tegurite tulemus. Litsents, turvalisus, ausus, mängijate kaitse, makseviisid ja teenindus on omavahel seotud. Kes suudab kõigis neis punktides veenda, sellel on võimalus olla pikas perspektiivis edukas, samas kui kahtlased pakkujad paljastatakse varem või hiljem.
Otepää vallas on tööl uus spordi- ja tervisedenduse spetsialist
Alates 2. septembrist on Otepää Vallavalitsuses tööl spordi- ja tervisedenduse spetsialist Jaak Teppan.
Spordirahva seas on Jaagu nimi kindlasti tuttav – Jaak on varasemalt töötanud nii treeneri kui ka spordijuhina. Kohaliku omavalitsuses töötamise kogemus on Jaagul olemas Nõo vallast, kus ta tegutses spordihoone juhatajana. Ta on olnud SA Eesti Terviserajad tegevjuht ning asutanud Suusahullude klubi. Kuna spordi- ja tervisedenduse spetsialisti ametikoht on praegu 0,5 koormusega, siis jätkab Jaak ka Eesti Suusaliidus võistluste projektijuhina.
Jaak on lõpetanud Tartu ülikooli terviseteaduse bakalaureuse kraadiga. Tema suur kirg on sport ja spordikorraldus ning Otepääga on tal suusasportlasena alati olnud eriline side. Sellest ka soov tulla valda sporditööd tegema. „Minu side Otepääga pole mitte ainult talvespordiga seotud, olen mänginud pikalt FC Otepää klubis jalgpalli. Otepää valla elu käib paljuski mõttes ümber spordi ja mul on hea meel, et saan kaasa rääkida valla spordielu kujundamisel,” lisas Jaak Teppan. „Tahan saada toimima koostööd spordiklubide vahel ning pakkuda vallaelanikule tervisespordiüritusi.”
Spordi- ja tervisedenduse spetsialisti peamisteks tööülesanneks on valla spordi- ja tervisedendavate ürituste ja tegevuste korraldamine ja koordineerimine ja vallavalitsuse hallatavate asutuste ja erasektoriga spordi- ja tervisedenduse võrgustiku loomine ning tegevuste arendamine.
VIDEO: ELi kõrge esindaja Kallas analüüsis hiinlasi ja venelasi, aga teda peetakse rumalaks
Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Euroopa Liidu välis- ja kaitsepoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas analüüsis hiinlasi ja venelasi.
Hiinlased on tehnoloogias väga head, aga sotsiaalteadustes nad pole nii head, võrreldes venelastega, kes pole tehnoloogias üldse head, aga sotsiaalteadustes on nad ülihead, rääkis Kallas.
„Niisiis, mida nad teevad,” jätkas Kallas, „kõik need, kes tahavad meid nõrgestada, nad otsivad väikseid tulekahjusid meie ühiskonnas ja valavad neisse kütust, ja mõlemalt poolt, nii et, teate, järsku on, teate, väikestest asjadest saanud tõesti suured tulekahjud. Ja siis kõik küsivad, et kust need tekkisid. Sotsiaalmeedia ajastul on väga lihtne äratada inimeste tähelepanu ja neid sütitada millegi vastu olema, ja see on väga raske. Mul ei ole sellele lahendust pakkuda ja asju korda saada, aga ma arvan, et see nõuab kõigilt pingutust.”
Kommentaarides aga peetakse Kallast rumalaks, kes ei tunne inglise keelt ega ajalugu. Imestatakse, kuidas selline inimene juhib Euroopa Liitu. Lisatakse, et sellepärast Euroopa Liit ongi alla käinud. Küsitakse, kuidas Kallas seda kõige teab ilma kolju suurust mõõtmata.
Võru maakonna keskharidusasutused hakkavad pakkuma uut programmeerimise valikkursust
Reedel, 5. septembril sõlmisid SA Võrumaa Arenduskeskus, kood/Jõhvi, OÜ Futurecoders, Võru maakonna gümnaasiumid ning Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskus EWERS hea tahte ning koostöö lepingu. Sellega kinnitavad osapooled ühist kavatsust edendada IT-haridust Võru maakonnas, pakkudes gümnaasiumiõpilastele võimalust läbida kood/Jõhvi hallatav programmeerimise valikkursus.
„Kui alustasime kood/Võru idee arendamisega, ei olnud meie eesmärk luua lihtsalt programmeerimiskooli. Soovisime algusest peale kujundada laiemat IT-võrgustikku, mis toetaks noorte tehnoloogiaalast arengut, samuti aitaks tugevdada piirkonna ettevõtluskeskkonda,” selgitas Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. „Ühelt poolt soovime äratada noortes huvi IT-valdkonna vastu, teisalt luua eeldusi, et peagi avatava kood/Võru kooli tulevased lõpetajad näeksid tulevikku ka Võru maakonnas.”
Programmeerimise valikkursus on esimene samm IT-huvi toetamiseks, pakkudes gümnasistidele võimalust katsetada ja mõista, kas see valdkond võiks sobida nende tulevikuteeks.
Võrumaa Arenduskeskuse tellimusel arendas programmeerimise valikkursuse OÜ Futurecoders. Juhatuse liikme Lauri Haava sõnul on huvi valikkursuse vastu ka väljaspool Võru maakonda. „Haridustoodetega on ikka nii, et kommertsalustel ei ole ettevõtmine tulus, küll aga siis, kui on head toetajad,” lausus Haav. „Täna alustame Võru maakonnast, kuid ma ei näe põhjust, miks peaks ainult Eestiga piirduma.”
Programmeerimiskooli kood õppekeskuste juht Kätlin Merisalu tõdes omakorda, et pakutav valikkursus avab noortele ukse tehnoloogiamaailma. „Meie kõige suurem soov on noorte digiteadlikkuse arendamine. Ta ei tohiks olla ainult tehnoloogia tarbija, vaid ka looja – see on mõttemaailm, mida hakkame koos teiega looma,” sõnas Merisalu.
Valikkursus mitmekesistab võimalusi
Võru maakonnas keskharidust andvad kuus kooli – Võru gümnaasium, Parksepa keskkool, Vastseliina gümnaasium, Antsla gümnaasium, Setomaa gümnaasium ning Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskus EWERS – hakkavad programmeerimise valikkursust pakkuma juba sellel õppeaastal.
Nii Setomaa gümnaasiumi direktor Pille Liblik kui ka Antsla gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld tõdesid, et väiksemates ning suurematest keskustest kaugemale jäävates koolides kipub valikainete nimekiri olema pahatihti lühike. „Oleme võtnud suuna kasutada seda, mida saab lihtsalt rakendada, ei maksa palju, aga millel on noorele reaalne väärtus. Programmeerimisoskus on tulevikus vajalik igal alal – olgu selleks sotsiaalvaldkond, ettevõtlus või kultuur,” sõnas Liblik.
Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskuse EWERS direktor Eveli Kuklane loodab, et valikkursuse järel programmeerimise valinud õpilased hakkavad tulevikus pakkuma programmeerimisalast sisendit ka tööstusvaldkonnas. „Meie ise tahaksime panustada tööstuse digitaliseerimisse. Loodetavasti hakkab IT-valdkond maakonnas aegamööda kasvama ning tekib ka väike IT-sektor, ehkki see rada on pikk,” märkis Kuklane.
Varasem kokkupuude pole vajalik
Iseõppepõhise IT-valikmooduli eesmärk on tekitada huvi programmeerimise vastu, anda esmased teadmised ja tutvustada eriala. Programm koosneb kolmest kursusest: esmalt saadakse ülevaade IT-valdkonnast, seejärel katsetatakse programmeerimist ning lõpuks rakendatakse õpitut praktiliste probleemide lahendamisel. Kursuse arendas väljas OÜ Futurcoders ning sobib hästi ka neile, kellel varasem programmeerimiskogemus puudub.
Võru maakonna keskhariduse astme õpilastele mõeldud valikkursus loodi Võrumaa Arenduskeskuse projekti „kood/Võru programmeerimiskooli rajamine ja IT-valdkonna edendamine” raames. Projekti kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”.
Kuidas valida naiste parimad parfüümid vastavalt oma isikupärale ja aastaajale
Parfüümid tüdrukutele ei ole lihtsalt ilusad asjad. Need võivad palju rääkida. Parfüümid võivad näidata tema peent stiili, lisada julgust või tõsta tuju. Kuid naiste parimad parfüümid ei ole lihtsad leida. Tuleb arvestada isiksuse tüüpi, aastaaega ja sündmust. Selles artiklis räägime sellest, millised lõhnad on praegu moes ja kuidas neid õigesti valida.
Lõhnade trendid 2025: mis on praegu populaarne
Naiste parimad parfüümid edetabel muutub igal aastal. 2025. aastal eelistavad parfüümimeistrid looduslikke ja kergeid noote. Peamised suunad on järgmised:
Lillelised kompositsioonid. Otsige lõhnu, milles on magnoolia, jasmiin või pioon. Need lilled on kevade ja suve lemmikud. Sellised parfüümid annavad värskust ja ilu.
Puuvilja-vürtsikad segud. Viigimarja, nelgi, granaatõuna ja kaneeli lõhnad on olulised 2025. aasta sügisel ja talvel. Need toovad soojust ja mugavust.
Teise naha efektiga lõhnad. Valige ambra, muskuse ja puidu noodid. Need segunevad naha lõhnaga, rõhutades elegantsi ja loomulikkust. See on ideaalne kontoris ja igapäevaseks kasutamiseks.
Unisex-lõhnad mere värskusega. Need on ideaalsed lihtsuse ja puhtuse austajatele.
Parfüümid selliste lõhnadega saab osta veebist MakeUp. Seal on nii uued tooted kui ka ammu armastatud klassika.
Parfüümide valiku juhend: peamised reeglid
Et püsiva lõhnaga parfüüm teile hästi sobiks ja alati asjakohane oleks, valige seda mõistlikult. Parfüümi otsides pöörake tähelepanu järgmistele aspektidele:
Teie isiksuse tüüp. Romantikule sobivad puuvilja- ja lillearoomid, milles on tunda pioni, roosi või virsiku nüansse. Aktiivsetele ja energilistele sobivad tsitruselised ja mere lõhnad piparmündi, sidruni või bergamotiga. Loomingulistele tüdrukutele võivad meeldida ebatavalised lõhnad originaalsete toonidega. Sobivad parfüümid kohvi, suitsu või naha nootidega. Enesekindlad ja julged eelistavad vürtsikaid ja idamaiseid lõhnu safrani, patšuli ja vanilje aroomidega.
Kevadel tahad midagi kerget, lillelist ja värsket. Suvel vali midagi tsitruseliste, vee ja ürtide nootidega. Sügisel sobivad paremini puuvilja- ja vürtsilised lõhnad. Talvel – magusad ja vürtsikad idamaised lõhnad.
Üks ja sama lõhn ei sobi kõigile. Oluline on meeles pidada meeleolu ja kohta. Kohtingule on parem valida midagi, mis teeb teid naiselikuks ja kergeks, näiteks lilled ja tsitruselised. Kontorisse on parem valida midagi rahulikku. Muskus ja puidused sandalipuu või seedri noodid on suurepärane valik. Looduses puhkamiseks või reisile minekuks vali värske parfüüm. Sobivad lõhnad, milles on tunda ürte, merd või tsitrusvilju. Õhtuseks jalutuskäiguks vali parem rikkalikud ja püsivad idamaalised lõhnad. Näiteks parfüümid, milles on märgatavad vanilli, patšuli või ambra noodid.
Parfüümi kasutamise reeglid on samuti olulised. Piisab, kui kanda parfüümi randmetele, kaelale ja kõrva taha. Aroom avaneb 20–30 minuti jooksul. Selle aja jooksul kaovad kerged noodid ja baas- ja südamenoodid muutuvad erksamaks.
Naiste parimad parfüümid valik on tasakaal moesuundade, isikliku maitse ja hooaja vahel. Suhtuge sellesse kui loomingusse. Õige valik aitab esile tuua teie unikaalsust ja lisada põhiilme viimistluseks.
Sõja ülevaade: 1293. päev – eurooplased on Ukraina sõjast väsinud…
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. september 2025:
eurooplased on Ukraina sõjast väsinud…
1. Piiri lähedus on ikka hullus sajus.
2. Eilse öö kokkuvõte.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunas Lõmani suunas jälle vene pool edasi sai.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Ukraina jätkab kombitsa raiumist ja edeneb.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. kadõrov ütles, et rahu saavutamiseks peab Ukraina saama osaks venemaast.
12. Saksamaa kavatseb kulutada 10 miljardit eurot tsiviilkaitsele ja pommivarjenditele.
13. Budanov: Ukraina ei saa venemaad üksi rahvusvahelisse isolatsiooni tagasi viia.
14. Lühiuudised
Zelenski intervjuus ABC Newsile: usun, et Ukraina võit on tema püsimajäämine iseseisva riigina. putini eesmärk on okupeerida Ukraina… tahab muidugi meid täielikult okupeerida. Tema jaoks on see võit. Ja kuigi ta ei saa seda teha, on võit meie poolel. Seega on meie jaoks ellujäämine võit. Sest me jääme ellu tänu oma identiteedile, oma riigile, oma iseseisvusele. Zelenski avaldas ka arvamust, et USA presidendi Donald Trumpi ja venemaa juhi vladimir putini kohtumine Alaskal andis venemaa juhile seda, mida ta tahtis.
Rootsi diplomaat Fredrik Leidqvist ütleb LIGA.netile, et alates täiemahulise sissetungi algusest on Euroopa toetanud Ukrainat umbes 150 miljardi dollari ulatuses. See võib tunduda palju, aga see pole nii. „Võrrelge seda 800 miljardi dollari suuruste COVID-järgsete toetustega, mida EL suutis mobiliseerida,” pakub ta. „Seega pole küsimus ressurssides, need on olemas. Küsimus on lihtsalt prioriteetide seadmises ja poliitilises otsusekindluses ning selleks on vaja arusaamist.” Leidqvist on üks diplomaatidest, kes on seotud Euroopa julgeolekusüsteemi ülesehitamisega. Ta oli Rootsi suursaadik Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) ning temast sai Rootsi esimene suursaadik ja eriesindaja hübriidohtude vastu võitlemisel. Nüüd juhib ta Rootsi Välispoliitika Instituudi Stockholmi Ida-Euroopa Uuringute Keskust (SCEEUS). Diplomaat ütleb: EL magas maha võimaluse venemaa ohule reageerida. Seega on nüüd ülioluline teha kõik endast olenev, et takistada kremlil oma agressiooni vilju nautimast. Kuid seda takistab eurooplaste väsimus ja nostalgia.
Pisu oli eile survet vähem ja arvatavalt täna jälle rohkem. Suurema muutusena on lisandunud ka eesliini läheduse tihedam rakettidega ründamine lisaks liugpommidele.
Hetkel on kaks pingelisemat suunda Lõmani poole ja teiselt poolt Pokrovskist kirdes nii põhja kui läänesuunal suunaga otse põhja ikka sooviga saada ära lõigatud siinne ports Ukraina tööstuslinnu. Kui teises on hetkel nii enam-vähem ja appi toodud Ukraina reservid on olukorda parandanud, siis kahjuks kaitse hõredus on hakanud üha enam tooma vene poole tihedale konveierile edenemisi Lõmani suunal ja tekkiv pilt pole teps mitte hea, sest kahelt poolt kombitsate alalt ulatub üha lihtsamini vene pool mõjutama kogu ümberpiiramise ohuga ala nii logistika häirimiseks kui seal paiknevate üksuste suuremt hajutamist, mis tavaliselt juhtimist ei hõlbusta aga see on hind, mida tuleb maksta hukkukindluse suurendamiseks aga vastase tegevusele reageerimine muutub suuremate üksustega aeglasemaks jne.
Pokrovskist kirdes kombitsas ees toimetab lausa 7 motolaskurbrigaadi ja samal suunal on ootel 4 vene merejalaväe brigaadi suuremaks ründetegevuseks. Neil on taga veel lisaks enda üksuste tankidele täiendav 68. tankipolk ehk siis hea väljaõppega ja tugeva toetusega üksused on ootel löömaks võimalikke läbimurde kohti, mida hetkel urgitsevad ees olevad motolaskurid nii jala, kergliikuritel kui soomusel.
1. Pühapäeval sai Dnipropetrovski oblastis toimunud venemaa suurtükitule ja droonide tagajärjel vigastada 8 inimest. Vaenlane pommitas pühapäeval Nikopoli rajooni. Nad kasutasid droone ja suurtükiväge. Kahjustada said rajooni keskus, Marganetsi, Pokrovski, Tšervonohrõgorovski ja Mirovski asulad. Pommiplahvatuse tagajärjel sai vigastada 43-aastane naine. Kahjustatud alade hulgas olid infrastruktuur ja administratiivhoone. Hävis 5-korruseline hoone ja eramu. Veel üks maja süttis põlema. venelased ründasid drooniga Sinelnõki rajoonis Meževskaja asulat, haavates kolme inimest. Lisaks hävis eramu.
Krõvõi Rihis otsis arstiabi veel üks mees. Linna rünnakutes sai vigastada kokku neli inimest. Kaks neist on endiselt haiglas.
Kohaliku meedia teatel tabas Sumõ oblasti administratsiooni hoonet vene kamikaze-droon. Kolm inimest said vigastada: 60-aastane naine, 30-aastane mees ja 13-aastane teismeline.
8. septembri öösel töötasid õhutõrjejõud Kiievi oblastis vaenlase droonide kallal. Kell 3.21 tühistati Kiievi oblastis õhuhäire hoiatus. Tabamustest varahommikul veel infot polnud, võib-olla läks hästi.
7. septembril umbes kell 14.30 sooritasid venemaa relvajõud Kupjanski linnale miinipilduja rünnaku. Elumajad said kahjustada. 6-aastane tüdruk sai vigastada. Arstid osutavad lapsele vajalikku abi.
2. Eilse öö info: öösel ründasid Ukraina relvajõud droonidega Krasnodari territooriumil asuvat Ilski naftatöötlemistehast (OR). Regionaalne operatiivstaap teatas, et üks töötlemisüksus süttis langevate rusude tõttu põlema. Tehase personal evakueeriti. Väidetavalt keegi vigastada ei saanud. AFU peastaap kinnitas rünnakut OR-ile. Osakond märkis, et see 6,6 miljoni tonni aastas tootmisvõimsusega tehas osaleb Venemaa relvajõudude varustamisel. Enne seda rünnati Ilski OR-i 7. juulil.
AFU teatas ka rünnakust Družba naftajuhtme lineaarse tootmise dispetšerjaamale (LPDS) 8-N Naitopovitši. Rajatis asub Brjanski oblastis ja on strateegilise tähtsusega Valgevenest, sealhulgas Mozõri ja Novopolotski naftatöötlemistehastest pärit naftatoodete transportimiseks, ütles AFU mehitamata süsteemide vägede ülem Robert Brovdi. Kindralstaap täpsustas, et rünnaku tagajärjel registreeriti arvukalt tabamusi, millele järgnes tulekahju pumbajaama ja mahutipargi piirkonnas. Nad märkisid, et LPDS osaleb venemaa armee toetamises. 8-N jaam kuulub Transneftile. Ukraina relvajõud olid seda varem tabanud 29. augustil. Päev varem keelas Ungari etnilisel ungarlasel Brovdil sisenemise seoses rünnakutega Družba naftajuhtmele, mille kaudu tarnitakse venemaa naftat Slovakkiasse ja Slovakkiasse.
Kokku tulistas venemaa õhutõrje öö jooksul üheksas piirkonnas ja annekteeritud Krimmis, samuti Aasovi mere kohal, alla 69 Ukraina drooni, teatas venemaa kaitseministeerium.
Voroneži oblastis sai põllumajandustööline rusudest raskelt vigastada. Ta on intensiivravil. Kuberner aleksandr gussevi teatel said kahjustada kolm eramut, kõrvalhooned ja elektriliin.
Belgorodi oblastis Gruzskoje külas sai vigastada tsiviilisik lennuväe droonirünnakus. Samuti sai kahjustada administratiivhoone katus, ütles oblasti juht vjatšeslav gladkov.
Lisaks tulistati kaitseministeeriumi andmetel droone alla Astrahani (7), Volgogradi (6), Rostovi (3), Kurski (1) ja Rjazani oblasti (1) kohal.
Donetski oblastis okupeeritud Horlivkas teatati eile päeval suurest plahvatusest. Pole selge, mis oli sihtmärgiks või mis plahvatuse põhjustas.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski põhjaosas ikka hall ala, sõnumeid siit ja sealt tuleb, et toimetavad seal mõlemad pooled ning Lõmani suunal läheb üha pingelisemaks.
vene pool suutis eilseks jõuda Zaritšne asula lääneservale ning üha enam hakkab olukorda mõjutama vene poole tihe Ukraina logistikakanalite töötlemine kõigega.
Samal ajal märgivad DeepState’i analüütikud aruandes, et vaenlane on edasi liikunud Serebrjanskoje metsanduses. vene blogijate ja mitmete Ukraina blogijate kaardid eilsest seda siiski ei kinnita. Eks seal edasi tagasi kõikumise infot ikka tükati tuleb, kuigi viimase kuuga on Ukraina kontrollitav ala tuntavalt vähenenud seoses üha kitsamaks jääva logistikat võimaldava koridoriga kahel pool Zerebetsi jõge.
Ukraina relvajõudude peastaap teatas täna hommikul, et kaitsevägi on Donetski oblastis Lõmani kogukonnas asuva Zaretšne küla deokupeerinud. Video lipust ühel purustatud hoonel siiski tervikpilti olukorrast seal ei anna ning enda loetavad blogijad pole veel uudist kinnitanud. Küll tundub, et miskit pisu reservi siia lisandus („Skala”).
6. Siversk: survet jagus ikka tihedalt ja võib-olla suutis Ukraina pisu põhjaserval oma vasturünnakutega üllatada aga mitte rindejoone muutusi tuues.
7. Bahmut: muutusteta, pisu rahulikum hetkel aga nii see ei jää.
8. Donetsk: Ukraina omad jätkavad surumist lõikamaks ära vene poole kombitsa otsa Pokrovskist kirdes ning nende kahe varasema eenduva kitsa kombitsa alade puhastamist
DeepState’i analüütilikute sõnul on Ukraina kaitsevägi puhastanud Vladimirovka, tõrjunud vaenlase tagasi Razinoje lähedal, Zolotoi Kolodetsis ja Novotoretskes.
Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud. Küll vist jätkub vene soldatite vangi langemine, sest see tagab suurema võimaluse ellu jääda.
9. Lõunarinne: muutusteta. Survet jagub põhiliselt ikka idaserval, päris rahulik pole ka keskmises lõigus ning no ei saa Ukraina omad lääneserval vene sillapeast jagu, kuhu vene pool järjest uusi väikeseid jalaväegruppe teele saadab.
10. Herson: muutusteta.
11. Tšetšeenia juht ramzan kadõrov ütles intervjuus RIA Novostile, et sõda Ukrainas lõpeb alles siis, kui riigist saab venemaa osa. Ta rõhutas, et sõjategevuse praegune lõpetamine on kahjumlik. „SVO eesmärgid ja ülesanded ei ole õhust võetud – need on kogu meie riigi julgeoleku garantii. Rahu meie piiridel on võimalik alles siis, kui Ukrainast saab venemaa piirkond või ringkond,” märkis kadõrov.
Septembri alguses sai teatavaks, et sõja lõpetamise läbirääkimisi edasi lükates valmistab putin ette uut pealetungi Ukrainas. Euroopa riikide teatel püüab tema armee teha läbimurde Pokrovski piirkonnas, mida nad pole suutnud üle aasta vallutada. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et venemaa on linna viinud 100 000 sõdurit. Pokrovski vallutamine avab tee Slavjanski ja Kramatorski – viimastele suurtele okupeerimata linnadele Donetski oblastis.
Nüüd nõuab putin rahu eest Ukrainalt Donbassi täielikku hülgamist, kuid nõustub samal ajal külmutama rinde Hersoni ja Zaporižja oblastis kontaktjoonel. Zelenskõi märkis, et nende tingimuste täitmine ei lõpeta sõda: venemaa kasutab omandatud territooriume lihtsalt hüppelauana edasiseks pealetungiks.
„Kui me homme kuidagi Donbassist lahkume, mida ei juhtu, avame putinile kaitsmata ruumi Harkivi linna kõrval, kus on poolteist miljonit elanikku. Ta vallutaks ka tööstuskeskuse Dnipro,” selgitas Zelenski. President rõhutas, et kui putinil õnnestuks vallutada kogu Ukraina, kasutaks ta seda Euroopa ründamiseks.
Praegu kontrollib venemaa 88% Donbassist ja 73% Zaporižja ja Hersoni oblastist, kokku umbes 20% Ukraina territooriumist. Ja vaatamata ambitsioonikatele plaanidele liigub putini armee edasi väga aeglaselt: eelmisel aastal õnnestus tal vallutada 1% Ukraina territooriumist ja 2025. aasta suvise pealetungi ajal – 0,3%.
Briti relvajõudude endine kaitseväe ülem admiral Tony Radakin, kes hiljuti ametist lahkus, ütles, et „kui tigu hakkaks 24. veebruaril 2022 Rostov-na-Doni äärsest linnast roomama, oleks see praeguseks läbi roomanud kogu Ukraina ja ületanud poole Poola – nii raske see venemaal on”. Radakini sõnul kulub putinil sama tempoga sõda jätkates Ukraina nelja oblasti ülejäänud territooriumi vallutamiseks veel 4,4 aastat.
12. Saksamaa võimud valmistavad ette suurimat tsiviilkaitsesüsteemi moderniseerimist pärast külma sõda. Siseminister Alexander Dobrindt ütles Bildile antud intervjuus, et 2029. aastaks eraldatakse 10 miljardit eurot elanikkonna kaitsmiseks loodusõnnetuste, sõjaliste konfliktide ja muude kriisiolukordade ajal. Tema sõnul kasutatakse vahendeid pommivarjendite ja kaitsekonstruktsioonide võrgustiku taastamiseks. Varem suleti paljud varjendid ebavajalikkuse tõttu, seega on neid nüüd Saksamaal vaid 579. Need mahutavad alla 500 tuhande inimese, kuigi riigi rahvaarv on üle 80 miljoni.
Minister täpsustas, et programm näeb ette ka kaasaegsete hoiatussüsteemide kasutuselevõtu – sireenidest digitaalsete teadete ja mobiiltelefonideni – ning 1500 ühiku varustuse ostmist tuletõrjujatele, arstidele, päästjatele ja mobiilsetele juhtimispunktidele. Lisaks kasutatakse vahendeid õppuste läbiviimiseks tsiviilkaitseorganisatsioonide, föderaalse tehnilise abi agentuuri (THW) ja Bundeswehri osalusel. Võimud kavatsevad laiendada ka turvalist sidesüsteemi, et tagada katkematu suhtlus kõigi hädaabiteenuste vahel katastroofide ja konfliktide korral. Dobrindt märkis, et kasvav rahvusvaheliste kriiside, äärmuslike ohtude ja hübriidrünnakute arv sunnib elanikkonna kaitsmiseks võtma täiendavaid meetmeid. Juunis ütles Saksamaa föderaalse kodanikukaitse ja katastroofiabi ameti juht Ralf Tiesler, et riik laiendab nelja aasta jooksul võimaliku venemaa rünnaku ettevalmistamiseks pommivarjendite ja varjualuste võrgustikku.
„Pikka aega usuti Saksamaal laialdaselt, et sõda ei ole stsenaarium, milleks peaks valmistuma. Nüüd on see muutunud. Meid paneb muretsema suure agressiivse sõja oht Euroopas,” ütles ta. Tiesler kutsus sakslasi üles varuma toitu ka 72 tunniks või veel parem, kümneks päevaks.
Varem rääkis kaitseminister Boris Pistorius vajadusest valmistada Saksamaa ette sõjaks 2029. aastaks. Tema sõnul on venemaa oht mitte ainult Ukrainale, vaid ka kogu NATO blokile, samuti Moldovale ja Gruusiale ning seetõttu on vaja „tagada heidutus, et ära hoida halvimaid arenguid”.
13. Ukraina Luure Peavalitsuse juht Kõrõlo Budanov teatas, et Ukraina ei saa iseseisvalt venemaa Föderatsiooni tagasi rahvusvahelisse isolatsiooni viia, millest agressorriigil õnnestus pääseda. Budanov ütles seda intervjuus Apostrophe TV-le. Budanov kinnitas, et venemaa positsioon on nüüd tugevnenud. Tema sõnul on vladimir putini osalemine kohtumisel USA presidendi Donald Trumpiga Alaskal ja diktaatori visiit Hiinasse avaldus rahvusvahelisest isolatsioonist väljumisest.
„Muidugi tegid nad [venelased] kõik endast oleneva, et see juhtuks – ja saab ainult kiita, kui süstemaatiliselt nad suutsid rahvusvahelisest isolatsioonist üle saada ja sellest väljuda… Ma võin kiita igaüht. Kui keegi teeb midagi ilusat – seda tuleb tunnustada,” ütles luure peavalitsuse juht.
Ta märkis, et luure juba arvutab viise selle vastu võitlemiseks, kuid tunnistas, et see on keeruline. „Teate, me ei saa neid ise rahvusvahelisse isolatsiooni tagasi saata – see on lihtsalt fakt,” võttis luureülem kokku.
Samas intervjuus ütles Budanov, et venemaa on meredroonide kallal töötanud juba üle pooleteise aasta – näiteks on Zephyr droon, mida sissetungijad hiljuti kasutasid. Samal ajal märkis ta, et okupandid on Ukraina Magura droonidest veel kaugel, kuna nad jätkavad nende täiustamist.
GUR-i juht ütles ka, et Moskva võib uuesti mobiliseeruda ja see kujutab endast tõsist ohtu.
14. Lühiuudised
New York Timesi andmetel on Ukraina eest võideldes hukkunud vähemalt 92 ameeriklast, kellest mitu tuhat on sõja algusest saadik teeninud relvajõududes. USA valitsus väldib otsest sekkumist, jättes sellised rühmad nagu RT Weatherman Foundation haavatud vabatahtlike toetamiseks, langenud sõdurite kodumaale tagasitoomiseks ja kadunud isikute otsimiseks abita. Paljud vabatahtlikud ütlevad, et nende teenistusest kodumaal vaevu teatakse.
USA rahandusminister Bessent ütles, et Washington on valmis venemaale survet suurendama ja kutsus Euroopa partnereid üles eeskuju järgima. Ta märkis, et venemaa naftat ostvatele riikidele kehtestatavad teisesed sanktsioonid ja tariifid põhjustaksid venemaa majanduse täieliku kokkuvarisemise ja sunniksid putini läbirääkimiste laua taha.
Üleeile Poolas 50 km kaugusel piirist alla kukkunud droon oli venemaa sõjaväedroon Gerbera.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Naiskodukaitse aastapäeval anti üle organisatsiooni kõrgeimaid tunnustusi
Laupäeval, 6. septembril tähistas Kuremaa lossis Naiskodukaitse organisatsioon oma 98. aastapäeva. Aastapäeval anti üle kolm Naiskodukaitse Liiliaristi III klassi teenetemedalit: Signe Viggorile Tartu ringkonnast, Lea Matusorgile Viru ringkonnast ning Ave Rallmannile Pärnumaa ringkonnast. Samuti jagati staažimärke neile, kes on Naiskodukaitse liikmed olnud juba enam kui 25 aastat.
Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming tõi oma aastapäevakõnes esile, et organisatsiooni üks tugevusi on selle liikmed ning see, et kui vaja – siis naised lihtsalt teevad vajaliku ära. Näiteks on Naiskodukaitse lisaks panusele sõjalisse riigikaitsesse võtnud oma missiooniks, et iga Eesti inimene oleks kriisivalmis – aasta jooksul jõutakse üle Eesti läbiviidavate koolitustega umbes 30000 inimeseni. „Ma ei väsi kordamast, sõja ajal ei ole rahuaegseid ametikohti ning kriis ei ole nii ehk naa puhkelaager. Vastupanuvõimelised oleme juhul, kui kasutame ära tõepoolest iga ressursikillukese,” sõnas Tooming, kutsudes kõiki naiskodukaitsjaid üles leidma ja võtma endale rolli võimalikus kriisis.
Naiskodukaitse aastapäeval osalesid kutsutud külalistena Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm, kaitseminister Hanno Pevkur, malevapealikud Kaitseliidu malevatest ja naiskodukaitsjad ringkondadest üle Eesti.
Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm sõnas oma tervituskõnes, et naiskodukaitsjatel on põhjust olla uhked iseenda ja oma organisatsioonikultuuri üle ja tänas naiskodukaitsjaid tehtava töö ning eeskuju eest: „Teie hoiakud, väärtused ja soov panustada kutsub teisigi meiega liituma.”
Kaitseminister Hanno Pevkur sõnas, et kui vaja midagi ära teha, tuleb see anda naistele teha ning tänas naiskodukaitsjaid teotahte eest: „Suvine laulu- ja tantsupeo toitlustamine näitas ka, et teil on asjad käpas ja saate hakkama kõikide ülesannetega, mis teile on antud või olete endale ise võtnud.”
Liiliaristi III klassi teenetemedali üleandmine
Aastapäeva tähtsaim osa oli Liiliaristi III klassi teenetemedalite üle andmine. Liiliaristi III klassi teenetemedal on organisatsiooni üks kõrgematest tunnustustest, mida antakse välja tegevliikmetele eeskujuliku teenistuse eest organisatsioonis. Sel aastal oli Naiskodukaitsel au üle anda lausa kolm III klassi Liiliaristi teenetemedalit.
Naiskodukaitse Liiliaristi III klassi kavaler Signe Viggor on Tartu ringkonna liige. Signe on Naiskodukaitse pikaajaline aktiivne liige, kelle kireks on laskmine. Ta on järjepidevalt korraldanud ja läbi viinud nii laskeväljaõpet kui ka -võistlusi ning hoolitseb ka laskeinstruktorite järelkasvu eest. Samuti on oluline, et ta kaasab laskeharjutustele ka kodutütreid ja noorkotkaid, aidates seeläbi muuta nende tee Kaitseliidus ja Naiskodukaitses tegevuse jätkamiseks sujuvamaks.
Signet on varasemalt tunnustatud muuhulgas Naiskodukaitse Liiliaristi IV klassi, Kaitseliidu teenetemedali III klassiga ning ka Naiskodukaitse pronksstaažimärgiga.
Naiskodukaitse Liiliaristi III klassi kavaler Lea Matusorg on Viru ringkonna liige. Lea on kogenud esmaabiinstruktor, kes viib läbi Naiskodukaitse baasväljaõppe esmaabi mooduleid ja osaleb Kaitseliidu maleva laskur-sanitari väljaõppe läbiviimisel. Aastate jooksul on ta olnud Kaitseliidu õppustel nii staabiassistent kui ka toetanud üksuseid parameediku rollis, hetkel tegutseb ta evakuatsioonirühma personalimeeskonna ülema ametikohal. Märkimisväärne on tema panus ringkonna arengusse – kahe järjestikuse ametiaja jooksul esinaisena andis ta tugeva hoo Viru ringkonna kasvule ja tegevuste edenemisele.
Varasemalt on Lead tunnustatud Naiskodukaitse Liiliaristi IV klassi, Kaitseliidu teenetemedali II klassiga, Võidutule medaliga, Kaitseministeeriumi kuld-rinnamärgiga ning Kaitseliidu Viru maleva teenetemärgiga.
Naiskodukaitse Liiliaristi III klassi kavaler Ave Rallmann on Pärnumaa ringkonna liige. Ave on pühendunud ja mitmekülgne naiskodukaitsja, kelle pea 21-aasta pikkune panus organisatsiooni tegevusse on olnud järjepidev ja väärtuslik. Tema initsiatiivikus, detailne planeerimine, vastutustunne ja oskus töötada nii rahu- kui ka kriisiolukordades teevad temast hinnatud liikme. Ta on aidanud kaasa oma ringkonna ülesehitamisele – seda nii vabatahtliku juhina kui ka vahepeal ringkonna palgalise instruktorina. Lisaks keskjuhatuse liikmena tegutsemisele on ta olnud aktiivne ka koolitustegevustes. Ta on panustanud mitmete Naiskodukaitse kursusekavade väljatöötamisel ning loomulikult ka tegutsenud vabatahtliku instruktorina, jagades oma teadmisi näiteks nii evakuatsioonirühma baaskursusel kui ka baasväljaõppe organisatsiooniõpetuse moodulil.
Varasemalt on Avet tunnustatud Naiskodukaitse Liiliaristi IV klassi ja Kaitseliidu teenetemedali III klassiga.
Aastapäeval jagati staažimärke
Naiskodukaitse aastapäeva tähistamisel jagati juba traditsiooniliselt ka staažimärke ehk tunnustati neid liikmeid, kes on järjepidevalt väärtustanud Naiskodukaitse põhimõtteid ja võimaluste piires osalenud organisatsiooni tegevuses ning seda juba enam kui 25 aastat. Sel aastal said pronksstaažimärgi 41 naiskodukaitsjat, kes on kõik liitunud organisatsiooniga enne 2000. aasta lõppu.
Alutaguse ringkonnast Elina Andrejeva, Iive Rohtla
Harju ringkonnast Jaana Ukkur, Tiiu Teär, Kaie Rohtla
Jõgeva ringkonnast Ilje Laurikainen, Jaana Sepper, Riina Kink
Lääne ringkonnast Julia Sirkel, Terje Parra
Põlva ringkonnast Karmen Kevvai
Saaremaa ringkonnast Marge Vähter, Ly Aer, Liivi Pajunurm, Anneli Pitk, Elle Pruul, Maidi Tilk, Anne Kaasik
Sakala ringkonnast Lii Simon, Kerstin Käärik, Laineli Parrest
Tallinna ringkonnast Maris Soonsein, Virve Kirtsi, Niina Berezevskaja, Geniira Helde, Juta Lepisto, Airi Tooming, Triin Tõnsing, Tiiu Rikolas, Maris Amon-Merilain
Tartu ringkonnast Noimi Pannik, Tiiu Tõrra, Triin Kübarsepp, Virge Prank-Vijard
Viru ringkonnast Mare Ervin, Helle Kivilaid, Ülle Lauri, Aili Vakker, Tiia Jalakas, Erle Kaur
Võrumaa ringkonnast Helen Puusalu
Naiskodukaitse staažimärk on autasu pikaajalise Naiskodukaitsesse kuulumise eest. Seda antakse välja kolmes klassis – pronks, hõbe ja kuld. Staažimärk antakse liikmele, kes on Naiskodukaitse liige olnud kokku vähemalt vastavalt 25, 40 või 50 aastat.
Naiskodukaitse loodi 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga. Täna on Naiskodukaitse üle-eestiline vabatahtlik naisi koondav organisatsioon, mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse läbi Kaitseliidu tegevuses osalemise, kodanike harimise ning isamaaliste traditsioonide hoidmise. Praeguse seisuga on Naiskodukaitses enam kui 3900 liiget.
Selgusid aasta õpetaja konkursi nominendid, paljud Lõuna-Eestist
Riiklik hariduspreemiate komisjon on välja valinud 12 kategooria nominendid ehk kokku 36 parimat. Kõikide kategooriate laureaadid ja elutööpreemia saaja kuulutatakse välja laupäeval, 4. oktoobril Pärnu Kontserdimajas toimuval aasta õpetaja galal.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tõdes, et head meelt teeb haridustöötajate märkamine – konkursile esitati 1600 suurepärast kandidaati, kes on silma paistnud oma professionaalsuse ja pühendumusega. „Õpetaja on meie hariduse ja kooli alustala – inimene, kelle töö ja väärtused kujundavad noorte tulevikku ja loovad vundamendi kogu ühiskonnale. Tänases kiiresti muutuvas maailmas, kus tehisaru on tulnud üha enam meie ellu, on õpetaja roll veelgi olulisem,” sõnas minister ja lisas, et seisab igapäevaselt selle eest, et haridusvaldkonna töötajad oleks väärtustatud ja neil oleks kindlustunne tuleviku suhtes.
Nominendid
Aasta lasteaiaõpetaja nominendid
Teele Saar, Kohila Lasteaed Sipsik
Jaanika Pärnaste, Põltsamaa Valla Lasteaed
Mirdi-Mirjam Olt, Soinaste Lasteaed Laululind
Aasta klassiõpetaja nominendid
Merlyn Arvola, Tartu Emajõe Kool
Kaiel Altpere, Avinurme Gümnaasium
Mare Tallo, Kilingi-Nõmme Gümnaasium
Aasta klassijuhataja nominendid
Heiki Rokka, Kõrveküla Põhikool
Kärt Kaseorg-Korbe, Rapla Vesiroosi Kool
Regina Raidma, Pirita Majandusgümnaasium
Aasta põhikooli aineõpetaja nominendid
Piret Kanne, Tallinna Laagna Gümnaasium
Geidi Mitt, Kindluse Kool
Kadri Saaremaa, Tartu Forseliuse Kool
Aasta gümnaasiumiõpetaja nominendid
Epp Vodja, Tallinna 21. Kool
Eve Paap, Hugo Treffneri Gümnaasium
Florika Kolbakova, Põlva Gümnaasium
Aasta kutseõpetaja nominendid
Veiko Belials, Luua Metsanduskool
Merike Rammo, Tallinna Rakenduslik Kolledž
Madis Nurms, Tartu Kunstikool
Aasta huvialaõpetaja nominendid
Aare Külama, Viljandi Gümnaasium
Liia Tammes, Robootikakool RoboKaru
Kalev Saar, M. Lüdigi nimeline Vändra Muusika- ja Kunstikool
Aasta tugispetsialisti nominendid
Jane Kaupmees, Püünsi Kool
Merit Andresoo, Tallinna Kiisupere Lasteaed
Liis Pendla, J. V. Veski nimeline Maarja-Magdaleena Põhikool
Aasta õppejõu nominendid
Aive Pevkur, Tallinna Tehnikaülikool
Jasper Adamson, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž
Maret Miljan, Sisekaitseakadeemia
Aasta õppeasutuse juhi nominendid
Ulla Preeden, Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Kristi Mumm, Tartu Forseliuse Kool
Anneli Laamann, Tabasalu Teelahkme Lasteaed
Aasta haridusteo nominendid
Projekt „Keelesillad“, Kilingi-Nõmme Gümnaasium
Elektrivaldkonna noortefestival Positron 2024, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
Haridusjuhtimise Akadeemia, Tallinna Ülikool
Aasta hariduse sõber nominendid
Dmitri Pšenitšnõi, Tallinna Loomaaed, Tallinna Rakenduslik Kolledž
Politsei- ja Piirivalveameti Kuressaare politseijaoskond
ESERO Eesti Euroopa Kosmoseagentuuri projekt, Tartu Ülikooli Tartu observatoorium
Riiklikule elutööpreemiale esitati 40 kandidaati. Kõikide esitatud kandidaatide nimekiri on leitav SIIT.
Konkursi ajaliin
Märtsis kuulutas Haridus- ja Teadusministeerium välja konkursi parimate haridustöötajate tunnustamiseks. Konkursile esitati üle 1600 kandidaadi.
Mais valisid piirkondlikud komisjonid ja kõrghariduskomisjon välja finalistid ehk need õpetajad, haridustöötajad ja haridusse panustajad, kelle kandidatuur liikus edasi riiklikule tasandile.
Juunis valis riiklik hariduspreemiate komisjon, kuhu kuulusid haridusega seotud organisatsioonide esindajad, välja nominendid ja tegi ettepanekud aastapreemiate määramise osas.
Elutööpreemia kategooria kandidaate hindas riiklik hariduspreemiate komisjoni, kes tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku ühe elutööpreemia määramiseks.
Kõikide kategooriate laureaadid kuulutatakse välja 4. oktoobril Pärnu Kontserdimajas toimuval pidulikul aasta õpetaja galal, mida kannab üle ka ERR.
Vabariigi Valitsus määrab silmapaistvate tööalaste saavutuste eest 12 kategooria laureaatidele riikliku aastapreemia suurusega 10 000 eurot ning elutööpreemia, mille suuruseks on 65 000 eurot.
Haridus- ja Teadusministeeriumil on au tunnustada haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kelle töö on teistele eeskujuks. Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.
VIDEO: Ajakirjanduskorüfee kirub Lauri Hussarit (E200)
Praeguseks manalateele läinud ajakirjanduskorüfee Hagi Šein ütles intervjuus, et Lauri Hussar (E200) oli suurepärane ajakirjanik omal ajal.
„Ma ei saa teda vaadata ka, kui ta ekraanile ilmub,” ütles Šein, „täielik mingi nõukogude kuradi bürokraat istub seal. Ajab mingisugust veel hullemat juttu kui Rüütel.”
Niimoodi kirjeldab Šein poliitikasse läinud Hussarit.
Rõuge vallas toimus kolmandat korda kogukonnafestival
Selleks, et kogukonnad saaks omavahel tutvust sobitada ja kogemusi vahetada peetakse üha enam kogukondade festivale. Võrumaal Rõuge vallas toimus selline üritus juba kolmandat korda.
Kogukonnafestivali jaoks korraldati Rõuges korralik üritus koos laada, lasteala, töötubade ja loomadega. Eesmärk oli tuua rahvas kokku, et omavahel tuttavaks saada. Rõuge valla ühest otsast teise ehk Missost Mõnistesse on üle 50 kilomeetri ja valla ühe otsa rahvas ei tea, mida teises otsas tehakse, vahendab ERR.
Suvebiatloni Eesti meistrid ühisstardist sõidus on Regina Ermits ja Rene Zahkna
Pühapäeval, 7. septembril krooniti Otepääl suvebiatloni Eesti meistrid ühisstardist sõidus. Naistest võitis Eesti meistritiitli Regina Ermits ja meestest Rene Zahkna.
Regina Ermits (Võru Biathlon) eksis naiste 10 km ühisstardist sõidus nelja lasketiiru peale kahel lasul (0+1+0+1) ja edestas hõbemedali võitnud Susan Külma (1+0+4+1) kahe minuti ja 14,9 sekundiga. Grete Gaim sai kaela pronksmedali (1+2+2+2; +6:05.8), kuid absoluutarvestuses jõudis kolmandana finišisse juunioride klassi võitja Kretel Kaljumäe (0+0+1+1).
Meeste 12,5 km ühisstardist sõidus saavutas esikoha Rene Zahkna (Võru Biathlon), kes läbis neli lasketiiru kahe eksimusega (0+1+0+1) ja edestas hõbemedali kaela saanud Mark-Markos Kehvat (1+2+0+1) 15,8 sekundiga. Kristo Siimer sai 3. koha (0+0+2+2; +1:30.5). Juunioride klassis esikoha saavutanud Jakob Kulbin (2+0+0+0) ületas absoluutarvestuses finišijoone Zahkna järel teisena.
Siin on video meeste stardist, allpool pildid:
Rene Zahkna. Foto: Greta Külvet
Lõunaeestlase pilt.
PILTUUDIS: Otepää vallas automaksu ja maksutõusu fännid teada
Otepää vallas on automaksu ja maksutõusude fännid teada. Enam pole vaja neid mööda valda taga ajada.
Valga valla kogukonnapäev tõi Harglasse ligi 600 inimest
Täna laupäeval, 6. septembril kogunes ligi 600 inimest Valga valla eri paigust ja ka väljastpoolt valda Hargla külaplatsile, kus toimus Valga valla kogukonnapäev 2025.
Kogu perele mõeldud tasuta üritus pakkus rikkalikult kultuuri-, spordi-, toidu- ja lasteprogrammi ning tõi valla inimesed ühtseks kogukonnaks. Külastajate päritolu mõõdeti vahva lahendusega – iga osaleja pani registreerimislauas oma piirkonna purki oa.
Valga valla kommunikatsioonijuht Andero Ojamets hindas päeva kordaläinuks: „Rahvas jäi väga rahule ning tegevusi jätkus kogu sündmuse toimumise ajale. Sellised päevad näitavad, kui ühtehoidev ja tegus on Valga valla kogukond.”
Päeva jooksul sai osaleda mitmetes töötubades, meisterdada unenäopüüdjaid, tuulekellasid või märkmikke vanadest raamatutest ning MTÜ Võtmehoidja telgi all valmistada põletusmasinatega järjehoidjaid ja rinnamärke. Avatud oli ka Koivamaa infotelk, mis tutvustas piirkonna matkaradu, turismivõimalusi ja kohalikke maitseid.
Erilise koha programmis võtsid sisse vestlusringid, mida juhtis Valgamaa Arenguagentuurist Aet Arula-Piir. Kuulajad said osa põnevatest aruteludest Hargla kandi ajaloost ja kogukonnaelust, Taheva piirkonna tugevusest, omanäolisuse väärtusest ja paljust muust. Vestlusringides osalesid teiste seas Varje Sootak, Lea Radsin, Monika Rogenbaum ja Kalev Raudsepp.
Lasteala oli täis rõõmu ja avastamist – meisterdamine, batuudid, ratsutamine, sumo-kostüümides maadlus ja loomadele pai tegemine pakkusid tegevust kogu päevaks. Lisaks lõid lapsed ja pered kaasa Peojuht Kelly juhitud mängudes ning Elukutsar OÜ hobuse- ja eeslisõitudes.
Sportlikumatel külastajatel oli võimalus proovida kätt kuues erinevas tegevuses alates korvpallivisetest kuni reaktsiooniseinani. Spordipassi templeid kogedes osaleti loosimises, lisaks toimusid piirkondade meeskondlikud jõukatsumised.
Kultuurilaval astusid üles Valga valla eri piirkondade kollektiivid ja üksikesinejad, nende seas Hargla Folkbänd, Senjoorad, Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor, JJ-Street tantsukool ja paljud teised. Päeva lõpetas ansambli Kruuv menukas kontsert, mida rahvas võimsate aplauside ja kaasa laulmisega soojalt vastu võttis.
Suur roll kogukonnapäeva meeleolus oli toiduelamustel. Kohalikud toitlustajad pakkusid nii wrappe, grillroogi, salateid, suppe, friikartuleid kui ka magusaid hõrgutisi. Lisaks Meribeli vahvlitele pakkusid maitseid Sooru Külaselts, Koivakonnu ja paljud teised. Publiku lemmikud selgusid ka õunakoogi- ja moosikonkursil, kus rahvas sai maitsta ning oma hääle anda enda lemmikutele.
Kohal oli ka Coop Pank, kes tutvustas oma teenuseid kõigile huvilistele. Coop Pank on ühtlasi ainus pank Valga vallas, kellel on Valga linnas oma füüsiline pangakontor.
Sündmuse õnnestumisse panustasid Valga Vallavalitsuse meeskonna kõrval vabatahtlikud ja Valga noortekeskus. „Tänu nende panusele oli kõik sujuv ja hästi korraldatud. Valga vald tänab südamest kõiki vabatahtlikke ning sündmusest osavõtjaid,” rõhutas Ojamets.
Lisaks loositi välja ka järgmise aasta kogukonnapäeva toimumiskoht. Loosi tahtel koguneb kogukond 2026. aastal Õru piirkonda. „Ideid on juba palju ning korraldusmeeskond alustab peagi ettevalmistustega. Kindlasti jätkame nii kultuuriprogrammi kui ka ansambli kontserdiga, sest need osutusid väga oodatuks,” lisas Ojamets.
„Sellised päevad annavad energiat terveks aastaks ning kinnitavad, et meie valla süda tuksub ühes rütmis,” ütles Ojamets.
Pilt: Valga VV
Pilt: Valga VV
Pilt: Valga VV
Pilgud taevasse: täna õhtul on näha kuuvarjutust
Kes veel ei tea, siis tänase pühapäeva, 7. septembri õhtul on üle pika aja Eestist vaadeldav täielik kuuvarjutus.
Ilm on prognooside kohaselt täitsa talutav ning seetõttu on Tõrva Astronoomiaklubi seda ka vaatlemas ja pildistamas.
Kõik huvilised võivad liituda, teatab klubi. Vaadatakse teleskoobiga Kuud, Saturni ja muud huvitavat ning vastatakse võimalikele küsimustele.
Vaatluspaigaks on Tõrvast välja viiva Kaarlimäe tänava ääres asuv põllunurk, kust on vaade umbes kell 20 tõusvale juba osaliselt varjutatud Kuule avatud. Kaasa tasub võtta enda binoklid, kaamerad ja teleskoobid. Mida rohkem seda uhkem.
Vaatlus algab 𝐤𝐞𝐥𝐥 𝟐𝟎 ja kestab kuni umbes kella 23-ni.
𝐕𝐚𝐫𝐣𝐮𝐭𝐮𝐬𝐞 𝐚𝐣𝐚𝐤𝐚𝐯𝐚:
-Kuu siseneb Maa poolvarju kell 18.28 (Kuu pole veel Eestist tõusnud)
-Kuu puudutab Maa täisvarju kell 19.27 (Kuu pole veel Eestist tõusnud)
-Kuu tõuseb Paides kell 19.57, mujal Eestis on Kuu tõusu kellaaeg mõned minutid siia-sinna nihkes (Kuu vasak pool on juba varjutatud)
-Kuu nihkub täielikult Maa täisvarju kell 20.30 (Kuu heledus on oluliselt langenud, värvus sügavpunane)
-Kuu täisvarjutuse maksimum kell 21.11
-Täisvarjutus lõppeb, ehk Kuu hakkab väljuma Maa täisvarjust kell 21.52 (Kuu vasak pool hakkab muutuma tagasi heledaks)
-Kuu on lahkunud täisvarjust ja asub poolvarjus kell 22.56 (Kuu on veidi nõrgema heledusega kui muidu ja selle parem külg on tumedam)
-Kuu lahkub Maa poolvarjust ja varjutus lõppeb kell 23.55
Varjutust saab edukalt vaadata ka kodust. Selleks tuleb otsida koht, kus vaade idasse on võimalikult madalalt avatud. Vaadelda võib varjutatud Kuud nii silma kui kõiksugu suurendava optikaga. Varjutatud Kuu on värvuselt sügavpunane.
𝐌𝐮𝐣𝐚𝐥 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢𝐬 𝐭𝐨𝐢𝐦𝐮𝐯𝐚𝐝 𝐚𝐯𝐚𝐥𝐢𝐤𝐮𝐝 𝐯𝐚𝐚𝐭𝐥𝐮𝐬𝐞𝐝:
-Tartus viivad vaatlust läbi AHHAA teaduskeskus ja Tartu tähetorn alates 20.30-st.
-Tallinnas viib Martin Vällik läbi avaliku vaatlusürituse Kohtuotsa vaateplatvormil. Lisaks toimub vaatlus Tallinna Tähetornis.
-Organiseeritud vaatlus toimub ka Mustvees.
Jahmatav areng: Eesti polegi enam Balti riikide palgaliider
Eesti oli taasiseseisvumise algusest peale Balti riikide palgaliider, aga enam see nii ei ole. Nagu selgub juuresolevast graafikust, on Leedu kõvasti ette rebinud.
Leedus oli tänavuse, 2025. aasta juuli andmetel miinimumpalk 1038 eurot, Eestis 886 eurot ja Lätis 740 eurot. Eesti püsib selle numbriga Euroopa Liidus tagumiste hulgas.
Leedu on läinud Eestist mööda ka keskmise palga osas. Ehk Eesti on jäänud järjest vaesemaks.
Euroopa Liidus on kõrgeim miinimumpalk Luksemburgis – 2704 eurot. Võrdluseks, Eestis pole isegi keskmine palk nii kõrge.
Üha suureneva vaesumise olukorras liigub praegune valitsus oma kõrgema maksustamise poliitikaga täiesti vales suunas. See hakkab meenutama juba kommunismi eksperimenti, kus rahvale räägiti mingist tuleviku roosamannast, aga reaalsus oli sllest üha kaugemal.
Lätis kaduma läinud Kanada sõdur leiti surnult
Kanada relvajõudude liige, vanemveebel George Hohl, kes oli lähetatud Lätti operatsioonile REASSURANCE ja kes oli kadunud alates 2. septembrist 2025, leiti surnuna 5. septembril 2025.
Vanemveebel Hohli surma asjaolude uurimine jätkub. Kanada relvajõudude sõjaväepolitsei toetab Läti ametivõime uurimisel. Praegu ei ole märke, et see juhtum kujutaks endast suurenenud ohtu lähetatud liikmete turvalisusele, edastas Kanada valitsus.
Vanemveebel Hohl oli sõidukitehnik 408. taktikalises helikopteri eskadrillis Albertas Edmontonis. Ta lähetati operatsioonile REASSURANCE NATO rahvusvahelise brigaadi – Läti lennupataljoni koosseisus. Vanemveebel Hohl oli teeninud Kanada relvajõududes peaaegu 20 aastat. Ta oli mitu korda lähetatud, sealhulgas operatsioonidel LENTUS ja GLOBE, ning oli varem osalenud operatsioonil REASSURANCE.
PILTUUDIS: õhtu Võrus
Pildil on temperatuur eilse laupäeva, 6. septembri õhtul kell 22.22 Võrus, mil sooja oli 19 kraadi.
Kui selline on kliima soojenemine, siis las ta olla.
Sõja ülevaade: 1292. päev – uus massiline Ukraina pommitamine
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. september 2025:
1 dollar = 111 dollarit ja uus massiline Ukraina pommitamine ning uudised Ukrainast kaugemal teevad üha murelikumaks.
1. Uus massiline Ukraina linnade pommitamine.
2. Veel ootel…
3. Kursk: Ukraina vähendavat siin üksusi.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunas kipub tekkima murdehetke võimalus, kahjuks vene poole jaoks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ründava soomuse hulk tõuseb ja üks edenemine siiski kirja läks.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. kreml teatas, et eriteenistused saavad lugeda kirjavahetust mis tahes sõnumitooja keskkonnas.
12. Pentagon tahab oma strateegiat ümber suunata venemaa ja Hiina ohjeldamisest sisemiste ohtude poole.
13. venemaa GPS-i segamise tõttu on Põhja-Euroopas ligi 123 000 lennul tekkinud navigatsiooniprobleeme.
14. Tšuktšimaa on HIV-i nakatumise poolest venemaal esikohal.
15. Brasiilia võimud on väliste ohtude tõttu lubamas tuumatehnoloogia kasutamist sõjalises sfääris.
16. venemaa tselluloosi- ja paberitööstus on langenud süsteemsesse kriisi.
17. Tehisintellekti vestlusrobotite valeväidete levitamise juhtumite arvu olulises suurenemises on süüdi ka venemaa propagandamasina valeinformatsioon.
18. Gabrielius Landsbergise (endine Leedu välisminister) väga karm hinnang Euroopa suunas.
19. Lühiuudised
Sellest ajast peale, kui major Robert „Magyar” Brovdi võttis üle mehitamata süsteemide väe juhtimise, on ümberkujundamine olnud selge: strateegiline mõju on kasvanud, täpsus on teravnenud ja edukate rünnakute sagedus on saavutanud täiesti uue taseme.
Täpsemalt: Aruanne rühmituse the Birds tulemustest august 2025 seisuga.
Põhipunktid:
• USF-i rühmitus = 7 USF-i üksust + 5 drooniliini üksust.
• Kõik rünnakuandmed töödeldakse ühtse elektroonilise jälgimissüsteemi (elektroonilise lahingulogi) kaudu. Meie tulemusi saab veebis vaadata aadressil https://sbs-group.army.
• Löödi 21 266 unikaalset vaenlase sihtmärki.
• Löödi 5354 vaenlase isikkoosseisu liiget (kellest 3165 likvideeriti). USF-i osakaal Ukraina kaitseväe poolt löödud/hävitatud vaenlase sihtmärkide koguarvust on 35,4%.
• USF moodustab vaid 2% koguarvust, kuid moodustab 35,4% kõigist kaitseväes likvideeritud kontrollitud vaenlase sihtmärkidest.
• Augustis likvideerisid USFG operaatorid 24,2% venemaa naftatöötlemistehastest, mille tegid @14reg_army ja GRAF-i grupp.
• Ühe vene sõjaväelase elimineerimise keskmine maksumus on vaid 1145 dollarit.
• Ühe varustusüksuse hävitamise keskmine maksumus on 1138 dollarit.
• 1 dollar = 111 dollarit: Üks droonidesse investeeritud dollar annab vaenlase kaotustes 111 dollarit.
„Tänan teid, mehitamata süsteemide vägede linnud, teie kangelasliku võitluse, pühendunud teenistuse ja raske töö eest. On au kaitsta meie kodumaad koos teiega!”
Mehitamata süsteemide vägede ülem major Robert „Magyar” Brovdi.
Njah, selline suhtarv 1:111 toob tulemuse koju, kui seda vaid veelgi laiemalt saaks kasutada.
170 vene poole rünnakut ja üha tõuseb rünnakutel kasutatav soomuse hulk. Kasutatakse neid mitmetel lõikudel ja seni on jäänud nende hulk ühel rünnakul 3-6 kanti. Kui soomuse hävitamisega on suutnud Ukraina omad enam-vähem hakkama saada, siis kahjuks mitte hallis alas uuesti kanna maha saanud ellujäänud soldatite tabamisega, kes soomusega kaasas olid. Kipub arvama, et mitmes lõigus, kus ülitihe vene konveier töötab ning sama tihedalt kõiki Ukraina logistikakoridore töödeldakse, on hakanud vähenema kohati Ukraina omadel rindel kasutatavate droonide arv ründava massi töötlemiseks.
Suure vene pealetungi plaanina tundub olevat põhjasuunast üle Izjumi lõikamaks ära läänest kogu Ukraina suurlinnastu gruppi ning vastu siis Pokrovskist idas oleva kombitsaga vastu. Võimalik, et esialgne plaan oli saada kombitsat ümber lõikamaks ka Pokrovskit loodesuunalt aga see ei õnnestunud. Samal ajal tõuseb surve kogu sektori idaserval ning tihe kõigi sealsete logistikaahelate töötlus võib juba hakata enam mõjutama Ukraina üksuste võimekust.
Kui Ukraina omad suudavad siia sektorisse suunata piisavalt võimekaid üksusi, kes koordineeritult kõigi väeliikidega ning tiheda rajatud kaitseehitiste võrgustikuga suudavad tuua vene poolele massilisi kaotusi kurnamaks ära nende ründevõimakus, siis on võimalik muuta olukorda lahinguväljal. Eks tihe vene naftataristu ründamine on üks osa sellest plaanist ja seda peaks veel tõstma ning kogu vene poole raudteetaristu ründamine peaks olema sama oluline. Jah, naftatehas süttib lihtsamini aga isegi raudtee elektriühenduste ründamine toob efekti. Küll lühiajaliselt, aga tihe töö toob tulemuse.
1. Kiievis tabasid öösel venemaa droonid pealinna Svjatoshinski ja Darnitski linnaosades kõrghooneid. Toimusid tulekahjud ja häving. Hukkus kolm inimest, sealhulgas laps. Veel 11 inimest sai vigastada. Pealinnas puhkes valitsuskabineti hoones tulekahju venemaa droonilt kukkunud rusude tagajärjel.
7. septembri öösel algatasid vene väed Krivõi Rihile ulatusliku drooni- ja raketirünnaku. Tabamusi registreeriti kolmes kohas, pihta said transpordi- ja linnainfrastruktuuri rajatised ning erasektor.
7. septembri öösel said Poltava oblastis asuv Krementšuk vene vägede ulatusliku pommitamise ohvriks. Toimus kümneid plahvatusi, osa linnast jäi elektrita. Täpsem info varahommikul veel puudus.
vene väed ründasid öösel Zaporižjat droonidega, pärast tabamusi puhkesid tulekahjud, 4 inimest said vigastada. Rünnaku tagajärjel said kahjustada lasteaed, elamu ja ettevõte.
Sumõ oblastis hukkus vaenlase rünnaku tagajärjel inimene ja 7 vigastatu seas oli 9-aastane laps.
Täna öösel tegid vene väed ulatusliku droonirünnaku Odessale ja Odessa oblastile. Rünnaku tagajärjel said kahjustada tsiviilinfrastruktuur ja elamud.
Eile päeval Odessa oblastis Tšornomorski sadamas puhkesid suured tulekahjud. Tulekahju põhjust pole praegu avalikustatud.
Eile päeval riputati üles pildid tabamusi saanud Kostantõnivka sünnitusmaja kahjustustest.
6. septembril pidasid Ukraina Julgeolekuteenistus ja Peaprokuratuur Ukraina territooriumil kinni keelatud erakonna „OPZZh” 9. koosseisu parlamendiliikme, keda otsiti riigireetmises kahtlustatuna. Ukrainska Pravda allikad õiguskaitseorganites teatavad, et tegemist on Fedor Hristenkoga, kes pidi Dubaist välja antama. Uurimise kohaselt värbas FSB kohtualuse juba ammu enne venemaa Föderatsiooni täiemahulise sissetungi algust ja ta täitis aktiivselt venemaa eriteenistuse ülesandeid. Muuhulgas lõi ta kohtuasja materjalide kohaselt tõhusa mehhanismi Ukraina ühe õiguskaitseorgani juhtkonna mõjutamiseks.
2. Ukraina droonirünnakud tabasid elektrialajaama Klõnovos Brjanski oblastis venemaal.
3. Kursk: väidetavalt osa Ukraina üksusi hakkavad Sumõst lahkuma pärast venemaa ümbergrupeerimist. Muutusi rindejoones ei tuvastanud ning kipub arvama, et pisu sektor jahtub.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: seni selguseta seis pooles Kupjanski linnas ja läbimurde oht lõunalõigus kasvab.
Puudulik on infovoog Kupjanski linnast, aga tundub, et vene pool sinna üha rohkem väikseid jalaväegruppe teele saadab.
Geograafilised andmed näitavad venemaa edasitungi Šandrõholovest edasi Drobõševe lähedal. Mis seis seal jäi peale Ukraina vähemalt ühe tanki askeldamist, eip tea aga tundub, et vene pool siiski kanna maha sai. Ukraina blogijad on mures, et isikkoosseisuga olevat Ukraina omadel siin nirusti.
Izjumi-Slovjanski maanteel on olukord muutunud ohtlikuks, kuna vene väed ründavad maanteel kõike liikuvat ning üha enam arvab, et tugev konveiertöötlus Lõmani suunal kipub olema üheks kombitsaks piiramaks ümber Ukraina suurlinnastu ala, mida toetab ka lause esimene lõik, sest vene droonide löögiulatus on siin lõigus keskmiselt kõrgem.
6. Siversk: siingi lõigus tohe surve aga muutusi pole rindejoones tuvastanud.
7. Bahmut: muutusi ei tuvastanud.
8. Donetsk: üha enam vene pool soomust rünnakutel kasutab ning kipub saama hallis alas uusi eesmisi possasid Pokrovski suunal. Seni pole üle 5 soomusühiku korraga rünnakul tuvastanud. Ühe edenemise siiski tuvastas ja tundub, et soomukid hävitati aga kõiki soldateid mitte.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov ütles, et eriteenistustel pole probleemi pääseda ligi kirjavahetusele ükskõik millises olemasolevas sõnumitoojate võrgustikus. „Me peame mõistma, et iga sõnumitooja on absoluutselt läbipaistev süsteem. Ja inimesed, kes neid kasutavad, peavad mõistma, et nad kõik on läbipaistvad. Loomulikult eriteenistuste jaoks,” ütles kremli pressiesindaja. Tema sõnul on eriti oluline seda arvestada riigi- ja ärisaladuste, aga ka muu salastatud teabe puhul.
Varem pooldas peskov Telegrami ja WhatsAppi säilitamist venemaal, et need saaksid luua konkurentsi putini palvel loodud riiklikule sõnumitoojale Max. Esineja märkis ka, et välismaiste teenuste funktsionaalsuse piiramine ei aita vabaneda petturitest, kes lihtsalt lähevad üle kodumaisele platvormile, mis juba toimub. 13. augustil blokeeris Roskomnadzor kõned WhatsAppi ja Telegrami, tuues ettekäändeks petturite vastase võitluse ja venelaste osalemise sabotaažitegevuses. Kõikidele riigiteenistujatele ja avaliku sektori töötajatele anti korraldus üle minna Maxile, mis muutus alates 1. septembrist kohustuslikuks eelinstallimiseks kõigile riigis müüdavatele vidinatele. Samal ajal sätestab teenuse privaatsuspoliitika, et see jätab endale õiguse koguda kasutajaandmeid ja edastada neid valitsusasutustele, sealhulgas FSB-le ja siseministeeriumile.
Varem avastas sotsiaaltehnoloogiate kasvuhooneprojekt, et Max kogub laia valikut isikuandmeid, omab juurdepääsu nutitelefoni kõigile põhifunktsioonidele, salvestab asukoha ja salvestab iga kasutaja toimingu, sealhulgas saatmata mustandid. Võrdluseks: WhatsApp ja teised lääne teenused analüüsivad samuti käitumist, kuid ei saa kirjavahetust lugeda tänu otsast lõpuni krüptimisele.
Projekt märkis, et Max suudab kasutaja deanonümiseerida ja luua profiili, mis sarnaneb punktkrüptimise teenustega. Rakendusel on sisseehitatud analüütikajälgija MyTracker, mille on välja töötanud VK ja mis kogub peaaegu kõiki võimalikke identifikaatoreid, sealhulgas kõiki täiendavaid kohandatud parameetreid: vanust, sugu, telefoninumbrit, e-posti aadressi, keeleseadeid ja isegi ID-sid teistest sõnumitoojatest ja sotsiaalvõrgustikest, sealhulgas Odnoklassniki ja VKontakte.
Teisel päeval kaebas Maxi kasutaja Anna Jevsegnejeva, et tema konto blokeeriti pärast emaga tehtud videokõnesid vestlustes esineva äärmusluse tõttu. Venelanna selgitas, et tehniline tugi viitas sisekorraeeskirjade rikkumisele, kus selline põhjus on märgitud. Jevsegnejeva ise väidab, et ta ei arutanud midagi sellist.
12. Politico kirjutab, et Pentagoni kõrgemad ametnikud on teinud ettepaneku seada Ameerika Ühendriigid prioriteediks läänepoolkera siseriiklike probleemide ja ohtude lahendamisel, selle asemel et venemaad ja Hiinat ohjeldada. See on kirjas uue riigikaitse strateegia mustandis, mis esitati eelmisel nädalal kaitseminister Pete Hegsethile.
Väljaande allikad märgivad, et dokumendi vastuvõtmine on oluline kõrvalekalle eelmiste administratsioonide, nii demokraatlike kui ka vabariiklaste, poliitikast. Eelkõige nimetas Donald Trump oma esimesel presidendiametiajal Hiinat Ameerika Ühendriikide peamiseks rivaaliks, rõhutades, et Peking ja Moskva soovivad luua maailma, mis on kooskõlas nende autoritaarse mudeliga, ning pärast teda võimule tulnud Joe Biden osutas vajadusele seista vastu venemaa, Hiina ja Põhja-Korea koordineeritud tuumaväljakutsetele.
Allikate sõnul võib uus seisukoht tekitada mõlemas parteis terava reaktsiooni, eriti Pekingi ja Moskva suhtes rangete seisukohtade pooldajate seas. „See on suur muutus Ameerika Ühendriikide ja tema liitlaste jaoks mitmel kontinendil. „Vanad, usutavad USA lubadused hakkavad kahtluse alla sattuma,” ütles üks eelnõuga kursis olev inimene.
Vabariiklasest välispoliitika ekspert ütles, et see pööre ei ole üldse kooskõlas president Trumpi karmide vaadetega kõnealuste riikide suhtes. Ta tuletas meelde, et president süüdistab jätkuvalt Hiinat, venemaad ja Põhja-Koread Ameerika Ühendriikide vastase vandenõu korraldamises ning säilitab Hiina kaupadele kõrged tariifid.
Hegseth võib strateegia eelnõu veel kohandada. Kuid mitmes mõttes on muutused juba käimas. Näiteks on Pentagon paigutanud tuhandeid rahvuskaardi vägesid Los Angelese ja Washingtoni korrakaitse toetamiseks ning saatnud Kariibi mere piirkonda mitu sõjalaeva ja hävitajat F-35, et peatada narkosaadetised Ameerika Ühendriikidesse. Pentagon on loonud ka Mehhiko lõunapiirile militariseeritud tsooni, mis võimaldab sõjaväel tsiviilisikuid kinni pidada.
Praegune kurss on suuresti tingitud Pentagoni asepeasekretäri Elbridge Colby poliitikast. 2018. aastal ta… oli eelmise kontseptsiooni kaasautor, kuid pooldab nüüd isolatsionistlikumat lähenemist, mis on kooskõlas asepresident J.D. Vance’i seisukohaga, kes soovib vabastada Ameerika Ühendriigid liigsetest välismaistest kohustustest.
USA liitlased on eriti mures globaalse poliitika läbivaatamise tagajärgede pärast, arvestades, et see võib viia Ameerika vägede väljaviimiseni Euroopast ja Lähis-Idast, samuti kärbeteni olulistes julgeolekuabiprogrammides. Juba on kinnitust leidnud, et Läti, Leedu ja Eesti kaotavad Ameerika rahastamise. Ameerika Ühendriigid on eraldanud igal aastal sadu miljoneid dollareid nende riikide kaitse tugevdamiseks, sealhulgas HIMARS-raketisüsteemide ostmiseks.
Diplomaatide sõnul valmistub NATO lähiaastatel vähendama umbes 80 000 Ameerika sõduri kontingenti Euroopas. Liikumiste ulatus sõltub aga Trumpi otsustest. Nii lubas ta Valges Majas käies uue Poola presidendi sõnul, et Ameerika Ühendriigid ei vii vägesid vabariigist välja, kuid lubas vähendamist teistes riikides.
13. Rootsi, Soome, Eesti, Leedu, Läti ja Poola ühisaruande kohaselt, millega SVT on tutvunud, kogesid Põhja-Euroopas selle aasta esimese nelja kuu jooksul venemaa põhjustatud GPS-i ja teiste satelliidisüsteemide häireid 122 600 lennul. Riigid märkisid, et praegune olukord kujutab endast tõsist ohtu rahvusvahelisele lennundusohutusele.
Ainuüksi aprillis mõjutasid katkestused keskmiselt 27,4% piirkonna lendudest ja mõnes piirkonnas ületas see näitaja 42%. See hõlmas navigatsiooniandmete asendamist ja signaalide segamist, millel olid mitmesugused tagajärjed: alates koordinaatide ebaõigest määramisest kuni süsteemirikete tekkeni. Mõnikord ei õnnestunud probleeme lahendada enne, kui õhusõiduk jõudis lõppsihtkohta.
Kokku kannatas häirete all 365 lennufirmat: jaanuaris 23 400 lendu, veebruaris 28 000, märtsis ligi 30 000 ja aprillis umbes 41 300 lendu. Riigid saatsid aruande Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile (ICAO). „Peame olukorda tõsiseks, kuna häirete arv kasvab jätkuvalt ega vähene,” ütles Rootsi Transpordiameti osakonnajuhataja Andreas Holmgren. Võimud suutsid kindlaks teha, et häirete allikad asuvad venemaal: Kaliningradis, Peterburis, Smolenskis ja Rostovis. Euroopa lennundusasutused andsid pilootidele hoiatusi ja kutsusid lennufirmasid üles turvameetmeid tugevdama.
Augustis sai teatavaks, et ICAO võib vastusena massilistele GPS-i segamise juhtumitele Läänemere piirkonnas venemaalt ära võtta õigused tsiviillennunduse olemasolevatele ja uutele raadiosagedustele. Juuni lõpus esitasid Soome, Eesti, Läti ja Leedu kaebuse Rahvusvahelisele Telekommunikatsiooniliidule (ITU) ning seejärel teavitasid koos Rootsi ja Poolaga ICAO-d venemaa elektroonilise sõjapidamise seadmete aktiveerimisest õhusõidukite segamise eesmärgil, esitades üksikasjalikud arvud.
Pärast andmetega tutvumist väljendas ICAO tõsist muret lennuohutuse pärast, öeldes, et kui venemaa ei võta 30 päeva jooksul meetmeid häirete kõrvaldamiseks, loetakse seda rahvusvahelise õiguse võimalikuks rikkumiseks. ITU nõudis omakorda, et Moskva lõpetaks viivitamatult sekkumise.
Isegi Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni lennuk, mis oli Bulgaarias maandumas, sai häirijate mõju. Pärast seda hakkas NATO välja töötama süsteemi segamise vastu võitlemiseks ning bloki peasekretär Mark Rutte nimetas GPS-i segamist osaks laiemast venemaa hübriidohtude kampaaniast.
venemaa alustas GPS-i segamist Euroopa riikide kohal pärast Ukraina sissetungi. Nüüd registreeritakse segamist peaaegu iga päev Gdanski lennujaamast läbi Läänemere tiheda liiklusega laevateede ja Eesti ja Soome õhuruumi, märkis Defense News.
venemaa võimud keeldusid olukorda kommenteerimast. 2025. aasta suvel avastas Poola, et Läänemere piirkonna GPS-signaale segati kahest sõjaväeobjektist, mis asusid Baltiiskis ja Okunevos Kaliningradi oblasti rannikul.
14. RIA Novosti teatel tõusis Tšuktši autonoomne ringkond 2024. aastal venemaal HIV-nakatunute arvu poolest liidriks, viidates tervishoiuministeeriumi andmetele. 100 tuhande inimese kohta on 79,1 nakkusjuhtu. Jutt käib aasta jooksul tuvastatud uutest diagnoosidest. Tšuktšis elab umbes 50 tuhat inimest. Alates 2023. aastast juhib oblastit vladislav kuznetsov, kes oli varem isehakanud Luganski Rahvavabariigi (LPR) asepeaminister.
Irkutski ja Samara oblast said antireitingus vastavalt teise ja kolmanda koha. Esimeses oblastis oli eelmise aasta tulemuste kohaselt 100 tuhande inimese kohta 75,7 ja teises 73,7 juhtu. Esiviisiku lõpetasid Altai krai (71,1) ja Kemerovo oblast (69). Madalaimad HIV-i esinemissagedused registreeriti Moskvas (11,3), Inguššias (8,2) ja Tšetšeenias (4,9).
Rospotrebnadzori epidemioloogia keskse uurimisinstituudi andmetel elas venemaal 2024. aastal üle 1,2 miljoni kinnitatud HIV-diagnoosiga inimese. Levimus oli 831,8 juhtu 100 tuhande inimese kohta. 2024. aastal diagnoositi riigis HIV ligi 52 tuhandel inimesel. Kogu vaatlusperioodi jooksul registreeriti patsientide seas umbes 536 tuhat surmajuhtumit. 2024. aastal suri üle 33 tuhande patsiendi.
HIV-nakatunud inimeste raviks kulutatakse igal aastal umbes 70 miljardit rubla (770 miljonit eurot), ütles Rospotrebnadzorile alluva AIDS-i ennetamise ja tõrje föderaalse metoodikakeskuse direktor Vadim Pokrovsky. Ta märkis, et keskmiselt nakatub aastas 60 tuhat inimest – enamasti juhtub see heteroseksuaalsete kontaktide ajal. Samal ajal tunnistas Pokrovsky, et venemaal on tõsine probleem enneaegse ja ebaõige HIV-raviga. Vaatluste algusest on tuvastatud 1,7 miljonit nakatunut, kellest iga kolmas on surnud.
2023. aastal vähendas tervishoiuministeerium järsult HIV-diagnostika testide ostmist: eelkõige kulutati neile 2,88 miljardit rubla nõutud 4,07 miljardi rubla asemel. 2024. aasta kohta hinnanguid veel pole. Augustis sai teatavaks, et vähemalt 16 piirkonda on HIV-patsientidele viiruskoormuse ja immuunseisundi (IS) testide tegemisest keeldunud enam kui kuus kuud, mida kliiniliste soovituste kohaselt tuleks teha kaks korda aastas.
Üldiselt, Ukraina sõja rahastamise vajaduse tõttu kärpis valitsus 2025.–2027. aastaks oluliste tervishoiuprogrammide eraldisi. Jaanuaris plaanis valitsuskabinet vähendada HIV-nakkuse esinemissagedust venemaal 2035. aastaks 30 inimeseni 100 tuhande inimese kohta. Najh, üks võimalus selleks neil on, enamus HIV nakkusega inimestest saata Ukrainasse rindele… pole inimest, pole probleemi.
15. Brasiilia võib süvenenud rahvusvahelise olukorra tõttu vajada tuumarelvi, seega on võimalik, et võimud peavad oma poliitikat selles valdkonnas ümber hindama, ütles riigi kaevandus- ja energeetikaminister Alexandre Silveira. Ta tuletas meelde, et põhiseadus lubab tuumatehnoloogia kasutamist eranditult rahumeelsetel eesmärkidel – energia ja meditsiini jaoks, kuid „kui olukord maailmas areneb edasi selliselt, nagu see praegu on“, tuleb need piirangud tühistada.
„Me näeme maailmas väga tõsiseid rahvusvahelisi murranguid, eriti viimasel ajal. Brasiilia on hiiglaslik riik, kus asub 11% maailma mageveevarudest, troopiline kliima, viljakas pinnas ja tohutu maavarade rikkus… Tulevikus vajame tuumatehnoloogiat ka riigikaitseks,” ütles minister (tsiteeris Folha de S. Paulo).
Hiljem lisas Silveira, et peab sellist stsenaariumi pikas perspektiivis vältimatuks. „Maailm liigub kahtlemata kurva, kuid kindla vajaduse poole arendada kaitsevahendeid,” teatas ta. Ministri sõnul on Brasiilial selleks kõik eeldused: tal on tehnoloogiad täielikuks tuumakütusetsükliks ja üks maailma suurimaid uraanivarusid. „Peame eelnevalt ümber mõtlema, kuidas seda potentsiaali kasutada, sealhulgas kaitseotstarbel,” lõpetas Silveira.
Sõjaväelise diktatuuri ajal aastatel 1964–1985 töötas Brasiilia salaja välja tuumarelvi. See programm toimis paralleelselt tsiviilprogrammiga aatomi rahumeelseks kasutamiseks. Riik loobus sellest 1990. aastal osana üleminekust demokraatlikule süsteemile ja rahvusvahelistele tuumarelva leviku tõkestamise kohustustele.
Hiljuti sai teatavaks, et Jaapani võimud mõtlevad oma tuumarelvade loomisele. Pärast seda, kui riik koges Teise maailmasõja lõpus aatomipommitamist, oli see teema tabu. Kuid nüüd on Jaapan end ümbritsenud kolm tuumavõimu – venemaa, Hiina ja Põhja-Korea. Lisaks on USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni konfrontatsiooniline poliitika liitlaste suhtes andnud alust rääkida vajadusest rohkem oma vägedele toetuda. Selle taustal ütlesid Reutersi intervjueeritud Jaapani ametnikud ja seadusandjad, et nad on üha enam valmis leevendama 1967. aastal sõnastatud kolme tuumarelva mittetootmise põhimõtet – mitte toota, omada ega paigutada oma territooriumile tuumarelvi.
16. Ukraina Välisluureteenistus: venemaa tselluloosi- ja paberitööstus on langenud süsteemsesse kriisi: suurimad ettevõtted töötavad kahjumiga, koguvad võlgu ja peatavad tootmise. Ukraina luure andmetel koguvad venemaa paberitööstuse ettevõtted võlgu, tegutsevad kahjumiga ja seisavad silmitsi ulatuslike kohtuasjadega, kusjuures palkade maksmine viibib või ei maksta neid pärast vallandamist üldse.
Eelkõige deklareeris venemaa Föderatsiooni suurim metsandusettevõte PJSC Segezha Group 147,9 miljardi rubla suuruse netovõla, hoolimata asjaolust, et selle 2024. aasta tulud kasvasid 15% ja ulatusid 101,9 miljardi rublani. 113 miljardi rubla suuruste investeeringute kaasamine 2025. aasta juunis ei päästnud ettevõtet kahjumlikkusest. Ainuüksi Leningradi oblastis on ettevõtte vastu algatatud üle 300 arbitraažikohtuasja kogusummas 72 miljardit rubla.
Olukord on sarnane ka teistes piirkondades. Seega sai Komi Vabariigi suurim vineeritootja OOO FC Zheshart 2024. aasta lõpuks 1,1 miljardi rubla suuruse puhaskahjumi. See on peaaegu kaks korda rohkem kui aasta varem (584 miljonit rubla).
Luure märgib, et tselluloosi- ja paberitööstuse kriis peegeldab venemaa majanduse üldisi probleeme: investeeringute atraktiivsuse vähenemist, sanktsioonide surve suurenemist, krediidikoormuse suurenemist ja personali väljavoolu.
17. Analüütikaettevõtte NewsGuard teadlased on Forbesi teatel registreerinud tehisintellekti vestlusrobotite valeväidete levitamise juhtumite arvu olulise suurenemise.
Analüüs hõlmas 10 juhtivat generatiivset mudelit, sealhulgas ChatGPT-5 (OpenAI), Smart Assistant (You.com), Grok (xAI), Pi (Inflection), le Chat (Mistral), Copilot (Microsoft), Meta AI, Claude (Anthropic), Gemini (Google) ja otsingumootorit Perplexity.
Test viidi läbi vastuoluliste uudisteemadega seotud küsimustega, kus esinevad tõestatud valeväited. Keskmiselt reprodutseerisid vestlusrobotid selliseid väiteid 35% juhtudest, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui eelmisel aastal (18%). Halvima tulemuse näitas Inflection Pi – 57% valesid vastuseid. Perplexityl oli 47%, Meta AI-l ja ChatGPT-l – mõlemal 40%. Kõige täpsemaks osutus Claude, mis eksis 10% juhtudest.
NewsGuardi tehisintellekti ja välismõjude toimetaja Mackenzie Sadeghi sõnul on kasv tingitud mudelite treenimise viisi muutumisest. Kui varem keeldusid nad mõnele päringule vastamast või viitasid andmepiirangutele, siis nüüd kasutavad nad reaalajas otsingutulemusi. See suurendab riske, kuna otsingutulemusi saab tahtlikult täita desinformatsiooniga, sealhulgas venemaa propagandavõrgustikest pärit teabega.
NewsGuard leidis selle aasta alguses, et juhtivad vestlusrobotid reprodutseerisid 33% juhtudest kremli-meelse ressursiga Pravda seotud saitide võrgustikust valematerjale. 2024. aastal avaldas see võrgustik umbes 3,6 miljonit materjali, millele lääne tehisintellekti süsteemid vastasid.
American Sunlight Projecti uuring näitas, et Pravdaga seotud domeenide ja alamdomeenide arv on peaaegu kahekordistunud 182-ni. Saitidel on halb kasutatavus, mis teadlaste sõnul viitab sellele, et nad on suunatud tehisintellekti algoritmidele, mitte päris lugejatele.
Uus aruanne on esimene, mis avalikustab konkreetsete vestlusrobotite nimed. NewsGuard ütles, et tegi seda poliitikakujundajate, ajakirjanike ja avalikkuse teavitamiseks populaarsete tehisintellekti tööriistade kasvavast ebatäpsusest.
18. Gabrielius Landsbergis@GLandsbergis
Euroopa suvine võlurünnak on läbi kukkunud.
Vaatame üle Euroopa senised diplomaatilised saavutused sel aastal. 2025. aasta algas JD Vance’i kuulsa astumist toetava kõnega Münchenis ja häirekellad hakkasid helisema.
Kahjuks ei ärganud Euroopa isegi üles, rääkimata astumisest.
Euroopa rajas oma suvise julgeolekustrateegia hoopis kolmele sambale:
1. President Trumpi rahustamine.
Seda sammast saab kokku võtta kui maksmist ja palvetamist – maksmist tariifide ja seadmete ostmise lubadustega ning Trumpi kummardamist palverännakutega Washingtoni, videokõnede ja avalike pühendumusavaldustega.
2. Lootus, et Putin on rahul sellega, mis tal praegu on.
Seda on väljendatud Euroopa juhtide teadaannetes, mis viitavad sellele, et jõhkrad reaalsused võivad sundida Ukrainat Putinile territooriume loovutama, tuues näiteid Baltimaadest või Soomest. Miski ei viita sellele, et Putin sellega rahul oleks, aga olgu, lootus on igavene.
3. Palvetamine, et ukrainlased ei väsiks
Euroopa tegevusetuse plaani oluline osa on see, et ukrainlased jätkavad võitlust nii Ukraina kui ka Euroopa eest, samal ajal kui Euroopa lõpetab oma Aperol spritzi ja asjad selgeks teeb.
Mis nüüd saab?
Kui Ameerika Ühendriigid teatasid Balti julgeolekualgatuse tühistamisest, olid paljud šokeeritud. Mind šokeeris rohkem see, kui palju aega me raiskasime palvetades, et asjad maagiliselt paraneksid, selle asemel, et hoiatusi kuulda võtta ja selleks vältimatuks stsenaariumiks valmistuda.
Mis nüüd saab? Nüüd peame valmistuma USA vägede vähendamiseks Euroopas, tõenäoliselt väga märkimisväärses arvus. Ja jah, on võimalik, et väed viiakse Balti piirkonnast välja. Milleks veel peaksime valmis olema? Lihtsalt selleks, mida juba öeldi: Ukraina jääb suure tõenäosusega ilma USA abita. venemaad ei sanktsioneerita enam USA strateegiliste arvutuste muutuste tõttu. Euroopa peab Venemaa ohule iseseisvalt vastu astuma. Ja rinderiigid peavad välja mõtlema plaani B, et Ameerika-järgses Euroopas vastu seista ja võita.
See ei tohiks üllatusena tulla, sest meid hoiatati juba ammu. Kui me aega raiskasime, on see meie süü. Nagu öeldakse: parimad ajad aja raiskamise lõpetamiseks on kümme aastat tagasi ja täna.
Ja kui on küsimus, kuidas see peaks praktikas välja nägema – ärge vaadake kaugemale kui Ukraina. President Zelenski võib küll tänada, kanda ülikonda ja kiita pidulikult Ameerika administratsiooni, aga… samal ajal on Ukraina algatanud oma suurimad õhurünnakud venemaa naftatöötlemistehastele, vähendades naftatoodangut umbes 20 protsenti.
Euroopa lihtsalt suurendab oma retoorika helitugevust, kuna kaks tema 2025. aasta strateegia kolmest sambast lagunevad. Samal ajal võtab Ukraina kasutusele uusi relvi, mis tugevdavad tema positsiooni veelgi. Ukraina räägib vaikselt JA arendab välja uusi keppe. Muidugi, ukrainlased eelistavad võidelda ameeriklaste ja eurooplaste kõrval, aga isegi kui eurooplased ja ameeriklased ei ole nõus – ukrainlased näitavad, mida nad suudavad iseseisvalt saavutada.
Aeg olla vapper nagu Ukraina
Euroopa, mis on kaotanud usu oma võimesse pidada ükskõik millist sõda, peaks Ukrainast inspiratsiooni ammutama ja tema säravat eeskuju järgima. Kui alla 40 miljoni elanikuga riik suudab isegi pärast kolme aastat kestnud sõda edasi liikuda, siis kindlasti saaks sarnast edu saavutada, kui koondada ELi 450 miljoni elaniku rikkus?
Lugu tegelikult pikem ja veel tervenisti endalgi lugemata.
19. Lühiuudised
RMF FM teatel kukkus Ida-Poolas Majdan-Sieleci küla lähedal alla tundmatu objekt, tõenäoliselt droon. Objekt maandus väidetavalt umbes 500 meetri kaugusele elamutest ning turvateenistused on sündmuskohal.
venemaa näitusel esitleti Starlinki kasutavat drooni. RD-8 esitletakse nn emalaevana, mehitamata õhusõidukina ja õhus oleva releena, millel on väidetavalt võime teisi droone alla tulistada ja maapealseid sihtmärke rünnata. Seda saab juhtida ka LTE kaudu, mis viitab sellele, et see on loodud operatsioonideks sügaval Ukraina tagalas.
Le Monde’i teatel kinnitasid Leedu ja Eesti, et USA otsus sõjalist abi kärpida on neid mõjutanud. Leedu kaitseministeeriumi teatel teavitas Pentagon neid eelmisel nädalal, et järgmisest eelarveaastast alates väheneb rahastamine nullini.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Briti tuntuim eestlane oli alla käinud – nüüd ootab teda uus algus
Westminsteri tõusikust popstaari abikaasani välja on Lembit Öpik elanud nii palju erinevaid elusid, et tema viimast taassündi on raske uskuda.
Endine Walesi värvikas liberaaldemokraatide juht pälvis laialdast naeruvääristamist oma afääriga „ülbe tüdruku” Gabriela Irimiaga, mis pani aluse sündmuste ahelale, mis Öpiku sõnul viis lõpuks tema dramaatilise languseni, vahendab Daily Mail.
Nüüd, enam kui kümme aastat pärast oma koha ja elatise kaotamist, on 59-aastane endine parlamendiliige taas rambivalguses pärast seda, kui ta on Briti Reformipartei kasvava populaarsuse tuules selle juhti Nigel Farage’it „peaministri kohusetäitjaks” nimetanud.
Briti Reformipartei on migratsioonivastane, umbes nagu Eestis EKRE ja Soomes põlissoomlased.
See on haruldane tõus poliitikaareenil endise parlamendiliikme poolt, kes on sellest ajast peale taasavastanud Jumala, unistab inimeste saatmisest Kuule ja väidab, et ta on nii rahatu, et tal „pole rahakotti”.
Kuidas siis mees, kes kunagi valiti riigi „teiseks kõige ärritavamaks poliitikuks”, sellisesse olukorda sattus?
Öpik sündis 1965. aastal Põhja-Iirimaal Downi maakonnas Bangoris. Tema isa oli ülikooli õppejõud ja ema koduperenaine, kes oli pärast Nõukogude Liidu sissetungi Eestist põgenenud.
Ta hakkas poliitika vastu huvi tundma pärast seda, kui ta valiti Bristoli Ülikooli üliõpilasesinduse presidendiks.
Kuid tema poliitiline karjäär algas tõsiselt Newcastle’i linnavolikogus 1992. aastal, kui ta valiti kohaliku volikogu liikmeks Procter & Gamble’i juhina töötades.
Tema tõus riiklikule lavale ei toimunud kaugeltki üleöö; kaks ebaõnnestunud kandideerimist Ühendkuningriigi ja Euroopa Parlamendi valimistel eelnesid tema edukale kampaaniale Montgomeryshire’i parlamendiliikme Alex Carlile’i mantlipärijaks, kui too 1997. aasta üldvalimistel kandideerimisest loobus.
2001.aastal oli ta Walesi Liberaaldemokraatide juht, ametikoht, mida ta pidas kuus aastat.
Kui ta 2002. aastal hakkas käima kohtamas ilmateadustaja Siân Lloydiga, oli ta meelitatud, et ta võeti vastu säravasse kuulsuste maailma, ja peagi järgnesid esinemised saadetes „Have I Got News For You” ja „Who Wants to be a Millionaire”.
Mõtiskledes selle perioodi üle oma elus, ütles ta hiljem: „Alguses olin ma sellest meelitatud. Olin häbelik poiss, kes kasvas üles teismeeas Põhja-Iirimaal väheste sõpradega, ja mind üllatas ja julgustas see, et inimesed tundsid sel ajal minu kui inimese vastu selgelt huvi.”
Oma kuulsuse tipul väidab ta, et talle maksti 25-minutilise kõne eest 12 500 naela. Umbes samal ajal kulutas ta Mooney lennukile M20J 20 000 naela.
Pärast lahkuminekut toonase kihlatu Lloydiga kohtus ta juhuslikult Rumeenia „ülbe tüdruku” Gabriela Irimiaga (vaatamata levinud arvamusele, et ta väidab, et tema tärkav suhe polnud mingil moel seotud nende kihluse lõppemisega).
Öpik ja Irimia kohtusid Channel 5 talendisaates „The All Star” – Öpik mängis suupilli ja Irimia tantsis balletti – ning romanss puhkes peagi õide.
Paarist, kelle vanusevahe oli 17 aastat, said koheselt tabloidide lemmikud ja tema armuelu varjutas avalikkuse silmis peagi tema karjääri; meeldejäävalt varjutasid tema küsimuse motoorse neuronihaiguse uuringute rahastamise kohta vali naer ja solvangud pärast seda, kui ta oma uuele armukesele „ülbe” vihje tegi.
Nad käisid kohtamas üle kahe aasta vahelduva eduga – Irimia nimetas teda „parimaks armukeseks, kes mul kunagi olnud on” – ja olid isegi lühidalt kihlatud pärast seda, kui Öpik talle Rooma Trevi purskkaevu ees küsimuse esitas.
Nende kihlus kestis vaid neli kuud ja tööalased kohustused sundisid nad lõpuks lahku minema.
Samal ajal, kui Öpiku kuulsus oli tõusuteel, oli tema poliitiline karjäär vabalanguses.
2010.aastal kaotas ta lõpuks oma koha, mida kunagi peeti üheks riigi turvalisemaks.
Hiljem omistas ta selle avaliku koha kaotuse oma tolleaegsele isiklikule elule, öeldes Wales Online’ile: „Minu viga oli see, et uskusin, et inimesed hoiavad minu poliitilise elu ja töö minu isiklikust elust lahus, aga kui 2010. aasta valimised saabusid, hakkasin ma reaalsust mõistma.”
Kuid Öpik oli sattunud ka 2009. aasta kuluskandaali, kus Telegraph paljastas, kuidas ta üritas maksumaksja raha eest osta oma teise kodu jaoks 2500 naela maksva televiisori; see paljastus tekitas tema avalikule kuvandile korvamatut kahju.
Oma kaotuse kohta tunnistas ta, et oli „kurb ja pettunud”, lisades üsna kurjakuulutavalt: „Arnie Schwarzeneggeri sõnadega, ma tulen tagasi.”
Jäädes peagi arvete tasumisega hätta, ei suutnud Öpik tööd leida, „kaotas kõik” ja kuna tal polnud enam sääste, langes ta kiiresti võlgadesse.
„Ma ei oodanud, et [valimistel] kaotan, ja mul polnud ühtegi teist töökohta ega juhatuse kohta, nii et samal päeval, kui ma töö kaotasin, kaotasin kogu oma sissetuleku,” rääkis ta mitu aastat hiljem Maili saates „This is Money”.
„Pärast viit minutit laval olin finantskangelasest langenud nulli ja mul olid ikka veel kõik arved maksmata. Kahe aasta pärast olin ma maksejõuetu,” sõnas ta.
Vaatamata sellele, et ta nõustus osalema saates „I’m A Celebrity… Get Me Out of Here!”, ei olnud tasu piisav rahalise kindlustunde taastamiseks ja täiskohaga töökoht jäi talle endiselt kättesaamatuks, kui pank ähvardas tema kodu arestida.
„Ma olin mitte nii kaua aega tagasi Walesi liberaaldemokraatide juht ja nüüd loeb mu pank mulle ette akti,” meenutab ta tolleaegseid mõtteid.
„Kuidas ei suuda keegi minu CV ja ettevalmistusega pakkuda mulle tööd, et aidata mind sellest välja?” küsis ta.
Järgnesid mõned tasustatud kuulsuste etteasted – stand-up komöödiast kruiisilaevadel esinemisteni –, kuid kuna ta ei suutnud täiskohaga tööd leida, muutus ta peagi maksejõuetuks ja omaenda tunnistuse kohaselt depressiivseks.
„Ma lamasin voodis kella kahe või kolmeni pärastlõunal,” rääkis ta saates „This is Money”. „Ma ei lõpetanud töö otsimist, aga see oli nii raske. Ebaõnnestumise surve ja meeleheite all tundsin end purustatuna.”
Lõpuks, kolm aastat hiljem leidis ta töö Motorcycle Action Groupi kommunikatsiooni- ja avalike suhete juhina.
Kuid kõik polnudki halb; pärast Irimiast lahkuminekut oli ta romantiliselt seotud Wonderbra modelli Katie Greeniga, kes oli temast kõigest 23 aastat noorem, mis tekitas hüüdeid: „Kuidas ta seda teeb?!”
Lühikesele suhtele järgnes tõsine suhe Bulgaaria advokaadi Sabina Vankovaga, kellega tal on kaks tütart, Angelina ja Maria.
Rohkem kui 10 aastat hiljem väidab ta, et on oma vara tagatisel raha laenates ära elanud – ja on siiani võlgades.
Sellegipoolest selgus 2017. aastal, et tal on kinnisvaraimpeerium, mille väärtus on kuulujuttude kohaselt miljon naela.
Võib-olla rahastab ta just nii oma harjumust lennata alati äriklassis (2020. aasta intervjuus kuulutas ta, et see „annab [talle] luksustunde”, hoolimata kinnitusest, et ta on endiselt võlgades).
Viimastel aastatel on ta leidnud lohutust religioonist ja kiidab Londonis Waterloos asuvat Oasise baptistikirikut.
Lisaks on veel tema roll Asgardia esimehena, mis on „virtuaalne riik”, mille eesmärk on rajada inimasustus Kuule 20 aasta jooksul.
Oma osaluse kohta ütles ta Wales Online’ile: „Tahaksin öelda, et mängisin rolli inimkonna järgmise reisi sillutamisel. Varem ütlesid inimesed, et see on kummaline, aga nüüd järjest vähem.”
Aga poliitikasse naasmine? Ta vastas: „Ära iial ütle iial.”
Lembit Opik, former Lib Dem and now Reform UK. “I go where the money is”. He’ll fit in well with Farage and his cronies then. pic.twitter.com/idWdBxTjrv
Põlvas sõitis mopeedauto teelt välja, juht viidi haiglasse
Laupäeva, 6. septembri hommikul kell 08.52 toimus liiklusõnnetus Põlva linnas, kus 50-aastane mees kaotas mopeedauto üle kontrolli ja sõitis teelt välja.
Juht toimetati haiglasse.
Kommentaar: sots Anti Allas ajab muudkui udu
Eesti kõige kuulatumas radiojaamas Vikerraadios juhiti tähelepanu sellele, kuidas sots Anti Allas ajab automaksu teemal muudkui udu.
Mirko Ojakivi räägib: „Vaatame, kuidas sotsiaaldemokraat Anti Allas annab oma valijatele kogu aeg teada, et on kaks korda liitunud algatusega automaks tühistada. Aga kui vaadata automaksu lõpphääletust, siis kelle hääl seal oli – Anti Allase hääl.”
VIDEO: nii lõppes põleva õli kustutamine veega
Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas lõppes põleva õli kustutamine veega.
Juhtum oli ühes Venemaal Moskva oblastis asuvas kohvikus. Õli kustutamine veega lõppes katastroofiga.
Tulekahju sai hoogu juurde ja asutus põles täielikult maha.
Siin on video:
Suvebiatloni Eesti meistriteks sprindis krooniti Susan Külm ja Mark-Markos Kehva
Laupäeval, 6. septembril selgusid Otepääl suvebiatloni Eesti meistrid sprindidistantsil. Naistest sai kuldmedali kaela Susan Külm ja meestest Mark-Markos Kehva.
Susan Külm tegi naiste 6 km sprindidistantsil kahe tiiru peale ühe möödalasu (1+0) ja edestas hõbemedalile sõitnud Regina Ermitsat (1+2) ühe minuti ja 11,1 sekundiga. Tuuli Tomingas finišeeris 3. kohal (0+2; +1:29.7).
Meeste 7,5 km sprindis võidutses Mark-Markos Kehva, kes läbis lasketiirud eksimusteta ja finišeeris 57,8 sekundit enne 2. koha saavutanud Kristo Siimerit (1+1). Pronksmedali sai kaela Rene Zahkna (2+1; +58.7).
Naisjuunioride arvestuses oli sprindis parim Kretel Kaljumäe (2+1) ja meesjuunioridest Yaroslav Neverov (3+2).
Suvebiatloni Eesti meistrivõistlused jätkuvad Otepääl pühapäeval, 7. septembril ühisstardist sõitudega.
„Meil on kombeks ajalugu teha!” Põlva Serviti võitis esimese superkarika
Täna avati Eesti käsipallihooaeg Viimsis, kus esmakordselt peetud superkarika kohtumises läksid vastamisi eelmise hooaja meister ja karikavõitja Põlva Serviti ning mõlemal võistlusel nende seljataga hõbedal lõpetanud Viljandi HC.
„Servitil on viimasel ajal olnud kombeks olnud ajalugu teha, et võiks seekord ka selle esimese karika ära võtta,” ütles Serviti joonemängija Hendrik Varul mängu eel toimunud pressikonverentsil ning just seda Põlva mehed ka tegid. Rabeda alguse järel seisid põlvakad oma joonemängija sõnade taga ning murdsid vastased tugeva lõpuga.
Hooaega ilma Karl Roosna ja Kristjan Koovitita alustanud vijandlastel oli täna veel üks suur puuduja, kui meeste koondise väravavahti Rasmus Otsa samuti postide vahel ei olnud. Vaatamata sellele alustati hästi ning võeti tugeva kaitse abil 7:4 algedu. Siis aga sai Serviti hoo sisse ning poolajaks särasid tablool numbrid 18:14 nende kasuks.
Teisel poolajal Põlva mehed vastaseid kaheväravalisest vahest lähemale ei lasknud ning mängu parimaks valitud Mathias Rebase väravate abil võeti lõpuks kindel 33:26 võit ja viidi läbi ajaloo esimene superkarikas koju. Viljandi HC mängu parimaks valitud Hendrik Koks viskas Viljandi eest 10 väravat.
„Mäng oli täna hooaja esimesele kohtumisele omaselt rabe,” alustas Rebane. „Saime niipalju kaheminutilisi karistusi, et täielikult oma mängu käima ei saanudki. Lõpuks suutsime ikka vastased oma tempo ja vahetustega murda. Viljandil andis Rasmus Otsa puudumine korralikult tunda.”
„Teine koht on ülikõva ju,” jätkas selle hooaja eel Islandilt kodulinna naasnud Ott Varik naljatledes. „Ausalt öeldes kartsime isegi hullemat. Ega väga midagi lisada ei oska, meie jaoks hea kontrollkohtumine enne hooaja algust. Tore oli taas kuulda meie fännide kõvahäälset trummipõrinat.”
Väravaviskajad:
Viljandi HC
Urmas Rõuk 3, Simon Drõgin 2, Hendrik Koks 10, Sten Maasalu 3, Andrei Basarab 2, Johannes Pertelson 2, Kristo Voika 1, Ott Varik 3
Põlva Serviti
Sander Sarapuu 3, Kermo Saksing 3, Mathias Rebane 11, Ülljo Pihus 5, Kristofer Liedemann 2, Carl-Eric Uibo 1, Karlis Kalk 1, Hendrik Varul 5, Stanislav Kholodiuk 2
Eesti käsipalli superkarikas:
17:00 Viimsi Spordihoone Põlva Serviti – Viljandi HC 33:26
Isamaaga liitus Eesti NATO Ühingu pikaaegne juht Krista Mulenok
Isamaa erakonna ridades kandideerib Viimsi volikokku kogenud tippjuht, ettevõtja, kodanikuaktivist ja Eesti NATO Ühingu pikaaegne juhatuse esimees Krista Mulenok.
„Olen 13 aastat juhtinud Eesti NATO Ühingut, kuid nüüd on aeg edasi liikuda. Mul on magistrikraad ärijuhtimises ja õigusteaduses ning lõpetasin kevadel Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis uudse eriala „Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas”. Magistriõppe ajal kogusin parimaid praktikaid Kanadast, Jaapanist, Islandilt ja Ameerika Ühendriikidest (Loma Lindast). Nüüd soovin oma teadmisi ja kogemusi rakendada nii kodukoha kui ka kogu Eesti arenguks,” selgitas Mulenok otsust liituda Isamaa Erakonnaga.
Mulenok tutvustas enda sihte: „Rahvastiku vananemisest räägitakse viimasel ajal pidevalt, tihtipeale esitades seda väljakutsena, kuid seda võib pidada ka nüüdisaja suureks võimaluseks, mis annab olulise arenguperspektiivi neile kogukondadele, kus osatakse tegeleda ennetustegevusega. Olen 22 aastat elanud Viimsis. Minu Viimsi on kogukond, kus igaüks tunneb end turvaliselt, eri põlvkonnad teevad koostööd ja on kaasatud oma kodukoha arengusse. Soovin seista selle eest, et Viimsi oleks kriisideks valmis ja elanikkonnakaitse läbi mõeldud ning inimesed saaksid elada tervelt, õnnelikult ja pikalt oma kogukonnas.”
„Olen südamest rõõmus Krista otsuse üle. Tunnen teda pea 20 aastat ja tean teda, kui sihikindlat, nutikat ja teotahtelist naist. Usun, et Kristal on Eesti poliitikas ees palju suuri tegusid ja seda nii kohalikul kui ka riiklikul tasemel,” tervitas Mulenoki Isamaa ridades Urve Paris Palo.
„Isamaa läheb üle Harjumaa välja eesmärgiga valimised võita, kuid mul on eriti hea meel, et minu kodukohas Viimsis on meie nimekirja lisandunud nii tugev ja väärikas kandidaat kui Krista. Mereäärse omavalitsusena puhuvad siinses poliitikas uued tuuled ja sellise tiimiga on tugev tunne valimistele vastu minna,” tõdes Isamaa Harjumaa piirkonna esimees Jan Trei.
Tallinna volikogu liige räägib, et tal on häbi selle pärast, mis sotside juhtimisel on linnas toimunud
Tallinna linnavolikogu liige Ivi Eenmaa räägib, et tal on häbi selle pärast, mis sotside juhtimisel on linnas toimunud.
„Mul on häbi, et varjame seda tegelikkust, mis on aasta jooksul linnavolikogus toimunud ja Ossinovski juhtimisel,” ütles Eenmaa. „Mul on häbi selle pärast.”
„Me oleme koolimajad ostnud Lippuse ja Ossinovski lastele, nagu räägitakse, nüüd paneme miljonid sisse. Tähendab, me oleme linna rahaga käitunud, meie kõigi maksumaksjate rahaga käitunud nagu elevant portselanivabrikus tavaliset – käin ja lõhun – hävitan,” sõnas ta.
„Üks asi, mis on Ossinovski teinud, see on omale raha kõhu alla korjanud. Ja nõunikele, kes talle täna teevad hoogsalt poliitpropagandat,” lausus ta, „meil ei ole 200-300 tuhandet, et projekteerida Piritale koolimaja, aga meil on 4,4 miljonit eurot, et istutada puid. Üks näide sellest, mis on tegelikkuses toimunud ja mida meie ja ka mina reformierakondlasena olen pidanud heaks kiitma. Seda enam, et kogu aeg on meile räägitud, et kui te heaks ei kiida, siis koalitsioon laguneb. Näete, lõpuks pandi ikka meile jalaga.”
„Me oleme üks osaline selles linnavalitsuse töös, nagu ka Isamaa. Aga see, et mina olen samamoodi hävitanud ja alla kirjutanud ja siin volikogus teatud asjade kohta, ma räägin sellest, et sellepärast mul ongi valus,” lisas ta.
Otsitakse tööd riigiametis, kuna seal saab valetada ja varastada
Sotsiaalmeedias jagatakse tööotsimise kuulutust mõnes riigiametis, kuna seal saab valetada ja varastada.
Kuulutus on järgmine:
Otsin tööd!
Sooviksin leida tööd Eesti Riigikogus või mõnes muus riigiametis (võib pakkuda ka mõnda linnavalitsuse kohta).
Oskused – Oskan suurepäraselt valetada ja varastada ning suudan hästi sulanduda muu halli massiga.
Palgasooviks oleks 4000 kätte (katseajal) + kuluhüvitised ja tulevikus eripension koos kõigi sinna juurde kuuluvate lisadega.
Omalt poolt pakun head seltskonda istungitel igavuse peletamisel ja nõustan altkäemaksu andmisel-võtmisel.
Töö leidmisega kiire, kuna tahaks ka valitsuse kriisipaketi rahadele ligi pääseda, kuni veel laiaks pole löödud!
Üks automaksu-Antidest kurdab, et on pildil kole
Nagu kirjutab sotsiaalmeedias riigikogu liige Rain Epler, siis kurdab üks Võru automaksu-Antidest, et on tehisaru poolt loodud pildi kole.
Taas sai kinnitust, et vanasõna: „Kiunub ikka see peni, kelle pihta kivi lendas!” peab paika.
Kolleeg Allas kurdab, et pilt, mille lasin AI’l oma eelmise postituse illustratsiooniks joonistada, on kole. Eks ilu ole vaataja silmades, aga minu meelest tuli tehisarul välja päris lõbus ja samas tõele vastava karikatuur.
Kumba Teie, head inimesed ilusamaks peate, kas fotot päris elust või karikatuuri? Teeme hääletuse! Panen mõlemad pildid üles, pane „Like” sellele, kumb Sinu arvates ilusam on!
Sõja ülevaade: 1291. päev – kuidagi liialt palju vene poole palju edenemisi korraga
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 06. september 2025:
kuidagi liialt palju vene poole palju edenemisi korraga.
1. Ikka sajab.
2. Loo kirjutamise ajaks veel täpsemat infot Ukraina lennumasinatest venemaal või okupeeritud alade kohal polnud, vaid kõlakad.
3. Kursk: Ukraina pisu edenes.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: 4 km edasi.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kaks vene poole edenemist.
9. Lõunarinne: kolm vene poole edenemist.
10. Herson: muutusteta.
11. Hiina tippametnikud ignoreerisid putini majandusfoorumit Vladivostokis.
12. putin käskis Soome piirile kindlustusi ehitada.
13. venemaa sõjatööstusfirmad saavad pangamaksete asemel dollareid kottides.
14. Poola kutsus oma kodanikke üles Valgevenest viivitamatult lahkuma.
15. Belgia välisminister on vastu külmutatud venemaa varade konfiskeerimisele Ukraina kasuks.
16. venelastele see ei meeldi: teadlased on leidnud slaavlaste kodumaa.
17. Lühiuudised
NBC Newsi teatel raskendavad Trumpi sidemed putiniga uute venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamise püüdlusi. Ta on nõunikele öelnud, et on kindlalt otsustanud neid suhteid mitte kahjustada.
2025. aasta septembri seisuga viibis Ukraina territooriumil umbes 700 000 venemaa sõjaväelast. Sellest teatas intervjuus Novosti.LIVE-ile Luure Peavalitsuse esindaja Andri Jusov. Tema sõnul on see sõjaväelaste koguarv koos teiste teenistustega. „See on koos kõigiga: tugijõudude, eriteenistuste ja vene rahvuskaardiväega,” märkis luure esindaja. Kõige rohkem okupante on koondunud Donetski oblastisse, mis viitab vaenlase prioriteetidele.
184 vene poole rünnakut ja kipuvad neis osalevad soldatite arvud tõusma ja hakkasid need tooma kuidagi liialt paljudes kohtades korraga edenemisi. Hetkel ei oska arvata, kas pisu tõusnud Ukraina aktiivsus vähese isikkoosseisu tõttu (saadeti reserve töösse aga langes sellega eesmiste possade mehitatus ja rotatsioon puhkamiseks) neid lagunemisi. Küll aga murelikuks teeb, sest suurt pealetungi algust pole veel tuvastanud, kuigi tasapisi surve kipub tõusma ja seda mitmetes lõikudes. Siverski suund on üha tulisem ja egas kergem ole ka Lõmani suunal ning Pokrovski kandis ja lõunarindel lausa kolmes kohas juba…
1. Ikka sajab.
2. Rosnefti Rjazani rafineerimistehas, mis on ettevõtte suurim, peatas eile öise droonirünnaku tõttu nafta rafineerimise oma kolmest üksusest võimsaimas, teatab Reuters kahele tööstusallikale viidates.
Ukraina peastaap kinnitas eile öiseid rünnakuid: Rjazani naftatöötlemistehas sai kahjustada ELOU-AVT-6 üksus, SSO sihikule võttis Kaluuga oblastis kaks S-400 diviisi, mis ründasid juhtimispunkti, ning SBU hävitas okupeeritud Luhanskis mehitamata õhusõiduki ja laskemoonalao.
Lisaks tuli eile info, et Ukraina GUR-i kamikaze-droonid ründasid okupeeritud Krimmis venemaa radarisüsteeme 48Ya6-K1 „Podljot” ja 55Zh6M „Nebo-M”, andes venemaa õhutõrjevõrgule järjekordse hoobi.
Okupeeritud Melitopolis sõitis Peterburist pärit prokurör ülekäigurajal otsa 15-aastasele koolitüdrukule. Tüdruk suri haiglas. Prokuröri Mercedes sõitis suurel kiirusel ega aeglustanud isegi kiirust; pärast kokkupõrget üritas juht põgeneda. Tüdruk langes koomasse raske peavigastuse ja luumurdudega. Arstid võitlesid tema elu eest, kuid tulutult – ta suri eile. Samal ajal, nagu kohalikus avalikkuses kirjutatakse, püütakse juhtumit tapja kõrge positsiooni tõttu maha vaikida. Video järgi on näha, et mitmerealisel tänaval rahulikus hõredas liiklusvoos vähemalt kaks korda kiiremini see Mercedes sõitis…
3. Kursk: eile tuli info, et Ukraina omad suutsid Kindrativka küla juures edeneda ja lükkasid sellega vene poole mitmeid kilomeetreid põhja poole.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muresid jagub.
Seni on põhjapoolne Kupjanski linn kuni keskuseni märgitud halli alasse ehk siis Ukraina omad pole suutnud saada enda kontrolli alla Oskili jõe ületusi ning võimalik, et vähesem mehitatus takistab linna enda kontrolli alla tagasisaamist.
Ukraina blogijad märgivad, et vene pool on suutnud oma droonidega halvata maateedel transpordi liikumise Lõmanist rinde suunas ja see olla hakanud mõjutama siinset Ukraina kaitset. Kuna konveier töötab siin juba väga pikalt ja tihedalt, siis võib hakata tekkima murdehetki. Eile sai vene pool korraga siin lõigus edasi u 3 km Lõmani poole ja pilt pole kõikse parem, sest sellega ollakse üle suuremast orgude kaskaadist ning ees pigem väiksema reljeefiga avarad väljad kuni Lõmani linnani.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: hakkavad vene luure-diversiooni grupid juba jõudma enne hävitamist Konstantõnivka linnani ja venemaa kaitseministeerium teatas eile Markove küla (Tšassiv Jarist loodes) täielikust okupeerimisest. Seda pole veel Ukraina blogijad kinnitanud.
8. Donetsk: selgusetus jooksvast seisust Pokrovskist kirdes asuvas rindelõigus. Kumbi pool edust teada annab ja kuskil pikalt ette jõudnud kummagi poole üksused ei pruugi veel tuua püsivamat rindejoone muutust. Kui üleeile anti teada Ukraina edust, siis eile vene poole edust, kus üks vene üksus suutis läbida Ukraina kontrollitava ala 4 km pikkuselt ja saada uuesti kanna maha varasematel possadel, mis peale Ukraina tihenenud vasturünnakuid kaotati. Lisaks jõudis eile ka esimene soomuk (MT-LB) Mõrnohradi linna servani, enne kui see hävitati. Eks näha on, et dessantväed üha enam rünnakutel osalevad. Küll jätkub vene soldatite vangi võtmine ja korraga rünnakule suunduva 9-se pundi vangi võtmine on midagi tavapärasest erinevat ja annab lootust, et vene poolel on seis nii nirusti ellujäämisega, et lihtsam oli end kiirelt vangi anda.
Eilseks sai vene pool uuesti kanna maha Udatšne külas (Pokrovskist edelas), mille üle oldi just kontroll kaotatud.
Uued pildid paljastavad Donetski oblastis vene tehnika lisandumist, mis tõenäoliselt kuulub 155. või 40. merejalaväebrigaadile. Üks foto kinnitab vene merejalaväelaste kohalolekut okupeeritud Selõdoves. Mõlemad brigaadid peaksid väidetavalt juhtima Moskva kavandatud „otsustavat lahingut Donetski pärast”.
9. Lõunarinne: kahjuks peab ühe küla kaotuse siiski loosse panema, sest kui üleeile sai vene pool sisse Novoselivke külasse Velõka Novosilkast loodes, siis eilseks saadi enda kontrolli alla kogu küla ja Ukraina üksused pidid taanduma Vovtša jõe taha.
Kahjuks juba tuleb kehvemaid uudiseid keskmisest lõigust, kus on hakanud soomuse kasutamine koos kergliikuritega tooma edusamme ja eilseks saadi kand maha Mala Tokmatška asulas ning lisaks suudeti edeneda jalaväega sektori läänelõigus ja veelgi kasvatada sealset sillapead Kamjanske juures ning jõuda Stepnohirski suunas vana veehoidla servani.
10. Herson: muutusteta.
11. Ida-majandusfoorum, mis avati 3. septembril Vladivostokis ja kuulutati Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikide autoriteetseks äriplatvormiks, jäi venemaa peamise kaubanduspartneri Hiina kõrgete ametnike tähelepanuta. Foorumile, kus korraldajate sõnul nõustusid osalema 70 riigi esindajad, ei tulnud Hiinast ühtegi valitsuse ega selle peamiste majandusosakondade, kaubandusministeeriumi ega rahandusministeeriumi esindajat. Ka Hiina välisministeerium ja keskpank ei saatnud foorumile ametnikke.
Hiina kõrgeim külaline oli Li Hongzhong, Hiina Rahvakongressi (NPC, parlamendi analoog) alalise komitee aseesimees. Ta osales Ida-majandusfoorumi avalikul paneeldiskussioonil koos putiniga. Samal ajal ei olnud Li Hongzhongi saatvas delegatsioonis ühtegi ametnikku, kellel oleks kõrgem auaste kui asetäitja.
Vladivostokis käisid WSPN-i peasekretäri asetäitja Zhang Hanhui, WSPN-i finants- ja majanduskomisjoni aseesimees Wen Zemin, WSPN-i välissuhete osakonna inspektor Xu Wei, WSPN-i uurimisosakonna direktori asetäitja Wang Haibin ja WSPN-i aseesimehe assistent Li Bin.
Varem on 2015. aastast toimuval EEF-il käinud Xi Jinping, Jaapani peaminister Shinzo Abe, Lõuna-Korea presidendid ja India peaminister Narendra Modi. Seekord saatsid peaministri tasemel delegatsioonid ainult Mongoolia ja Laos. Indiast polnud foorumil ühtegi ametnikku: Vladivostokis oli vaid Moskva suursaadiku asetäitja Nikkhilesh Giri.
Ametliku veebisaidi andmetel ei olnud foorumi külaliste seas ühtegi Hiina suurimate ettevõtete tippjuhti. Selle asemel arutasid venemaa ja Hiina suhete tulevikku muuhulgas Fuyuani (elanike arv 122 000) linnapea Zheng Shui ja Heilongjiangi provintsi asekuberner Wang Lan.
venemaa tähtsus Hiina jaoks ja Hiina tähtsus venemaa jaoks on võrreldamatud: Peking on Moskva suurim kaubanduspartner, samas kui venemaa moodustab Hiina ekspordist vaid väikese osa, märgib Washingtonis asuva Petersoni rahvusvahelise majandusinstituudi majandusteadlane Elina Rõbakova.
„venemaa on nüüd Hiina vasall,” usub ta. Selline sõltuvus muudab venemaa haavatavaks, kuid putin on tõenäoliselt valmis sellise teekonna majanduslikke kulusid aktsepteerima, sest ta soovib „mitmepolaarset maailma”, kus ta on seotud Hiina ja teiste riikidega, selgitab Rõbakova.
12. venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev ütles töövisiidil Leningradi oblastis, et putin oli andnud juhised Soome piiri tugevdamiseks. Kohtumisel kohalike ametnikega teatas endine president kindlustuste ehitamisest piirialadele. „Oleme just Soome piiril. Kui seal sõjalist tegevust ei toimu, siis ehitatakse sinna igasuguseid müüre ja tõkkeid. Peame suurendama riigipiiri kaitse usaldusväärsust, varustama piirkondi kindlustusvarustusega,” ütles medvedjev (tsiteeris TASS).
Julgeolekunõukogu aseesimehe sõnul dikteerib piiri tugevdamise lähenemisviisi muutuse Soome liitumine NATO-ga. „Me ei saa ignoreerida asjaolu, et Soome on praegu Põhja-Atlandi Liidu liige. Ja see määrab ette meie sõjalise lähenemisviisi muutumise piiri korraldamisel ja võimalike ebasõbralike tegude tõrjumisel,“ ütles ta. medvedev juhtis tähelepanu ka sõjalise tegevuse suurenemisele venemaa piiri lähedal, mainides Balti riike, Poolat ja Norrat.
Lisaks kommenteeris ta Pariisis toimunud tahte koalitsiooni kohtumist, mis käsitles Ukraina julgeoleku tagamise küsimusi. medvedjev nimetas tippkohtumisel tehtud otsuseid „чушью собачьей” (või bullshit, nagu ta inglise keeles täpsustas). „Nad mõtlevad endale midagi välja, tõmbavad selle erinevatest kohtadest välja ja esitavad seda siis garantiidena. Sellel ei ole mingeid tagajärgi,” kinnitas endine president.
1. septembril alustas tööd NATO maavägede regionaalse väejuhatuse peakorter Soome linnas Mikkelis, mis asub vaid 140 kilomeetri kaugusel venemaa piirist. Esimeses etapis töötab seal umbes kümme ohvitseri, hiljem suurendatakse seda 50 inimeseni. Uus struktuur, mida juhib NATO Norfolki väejuhatus (USA), hakkab juhtima alliansi maavägesid põhjapiirkonnas, koordineerima riikide armeede tegevust ning planeerima ühiselt õppusi ja operatsioone.
13. venemaa sõjatööstuskompleks saab jätkuvalt välisvaluutat relvade müügi eest välismaale, kui sanktsioonide tõttu saadetakse Rosoboronexportile pangamaksete asemel tohutud kotid ja pakid sularahaga. Nordsinti analüütikute analüüsitud kaubanduslike agregaatorite tolliandmed näitavad, et alates 2022. aastast on venemaa sõjavägi relvaostjatelt saanud üle tonni rahatähti. Sularaha tarnivad erinevate riikide kaitseministeeriumid.
Nende hulgas on ka Türgi kaitsetööstuse agentuur. See saatis Rosoboronexportile 23,4 kg kaaluva partii rahatähti 5 miljoni eest, kuid nimiväärtust ja valuutat ei täpsustatud. Partii deklareeritud väärtus võis olla saadetud 200- ja 500-euroste rahatähtedena, kirjutab Nordsint. 2024. aasta augustis teatas Reuters, et Türgi oli venemaale rahatähtede impordi keskus.
Teine rahatähtede tarnija on Myanmar. Rosoboronexport ja United Aircraft Corporation (UAC) saatsid Myanmari kaitsehangete agentuurile lennukiosi ja tehnilist dokumentatsiooni. Vastutasuks said nad suuri sularaha saadetisi. 2023. aasta oktoobris näitas tollideklaratsioon, et Rosoboronexport sai paki kaaluga 492,5 kg. Paki kirjelduses oli märgitud, et see on “seaduslik maksevahend” 50 miljoni eest. Kaal vastab 100-dollaristele rahatähtedele.
Sularahapartii saabus venemaale Türkmenistani kaitseministeeriumist. Lennukiremondifirma Motor, mis on spetsialiseerunud Mi-8 ja Mi-24 helikopterite elektrijaamade remondile, sai 10 kg sularaha eurosid ja väikese partii münte. Kaitsevaldusettevõtte Beriev Airlines tütarettevõte Gidroaviasalon LLC sai Türkmenistani kaitseministeeriumilt samuti 74 kg rahatähti 35 miljoni väärtuses valuutas (nimiväärtus pole täpsustatud, aga eurodes või dollarites). Samuti sai nad väiksema paki, mida kirjeldati kui väärismetallidest münte. Beriev Aircraft Company on nii EL-i kui ka USA sanktsioonide all. Lisaks saatis Türkmenistan UAC-le 0,6 kg rahatähti nimiväärtusega 110 000 (valuutat pole märgitud).
Aafrikas on Rwanda pangatähtede partner. Väljaande Verstka andmetel sai Rosoboronexport Aafrika riigi kaitseministeeriumilt 2024. aasta jaanuaris 29,1 miljoni dollari suuruse partii 100-dollaristes rahatähtedes. Tolliandmed näitavad, et Rwanda kaitseministeerium viis läbi ka teisi sarnaseid operatsioone – 28. septembril 2023 saabus pakk 327,6 kg kaaluvate rahatähtedega. Need olid tõenäoliselt samuti dollarid, kirjutab Nordsint.
14. Poola välisministeeriumi pressiesindaja Pawel Wronski ütles reedel, et Poola võimud soovitavad kõigil kodanikel Valgevenest lahkuda ja sinna mitte reisida. Sellest teatas European Pravda viitega RMF FM-ile. Reedel toimunud briifingul kommenteeris Wronski olukorda seoses Poola kodanikust katoliku munga kinnipidamisega, keda Valgevene võimud süüdistasid väidetavas venemaa-Valgevene õppuste Zapad-2025 järele luuramises.
„Välisministeerium ei soovita kategooriliselt valgevene territooriumile reisida. Poola kodanikud võivad seal kohata sündmusi, mis ei ole neile soodsad. See ei ole demokraatlik riik ega ka Poola Vabariigi suhtes sõbralik riik,” ütles ta. Valgevene välisministeerium kutsus pärast „spiooni” kinnipidamist välja Poola esindaja. Poola välisministeeriumi esindaja lisas, et Poola toetab Valgevenes kinni peetud Poola kodanikku. „Lähtume asjaolust, et selle ilmselge provokatsioonina näiva meetme üks eesmärke on destabiliseerida olukorda nii Poolas kui ka tugevdada selle kuvandit Ukrainas. Me ei taha sellises teatris osaleda,” ütles Vronski.
Valgevene riiklik telekanal avaldas loo kaadritega Poola kodaniku Grzegorz Haveli kinnipidamisest, keda süüdistati Zapad-2025 õppuste kohta teabe kogumises. Portaal „Zerkalo” omakorda selgitas välja, et Grzegorz Havel on sügavalt usklik katoliiklane, kaitses sellel teemal dissertatsiooni ja kuulub karmeliitide ordusse.
Poolas nimetati Valgevenes katoliku munga – Poola kodaniku – demonstratiivset kinnipidamist spionaažisüüdistusega provokatsiooniks.
15. Geneetikud on slaavlaste algse asukoha kindlaks teinud, võrreldes iidsete matmispaikade DNA-d. Slaavlaste esivanemad elasid Põhja-Ukrainas ja Lõuna-Valgevenes, Kiievi arheoloogilise kultuuri alal (2.–5. sajand pKr). Uuring avaldati ajakirjas Nature.
Massiline ränne algas 6.–8. sajandil, mil kuni 80–90% Kesk-Euroopa kohalikust elanikkonnast asendus nendelt maadelt pärit inimestega.
Erinevalt sakslastest või keltidest jäid slaavlased paika pikaks ajaks ja alles hiljem hakkasid nad oma leviala kiiresti laienema. Teadlased on kindlaks teinud, et see ränne ei olnud ainult kultuuriline. See oli rahvastiku plahvatus. Tänapäeval on slaavi geenide suurim kontsentratsioon täheldatud Ukrainas, Valgevenes ja Poolas, vähenedes järk-järgult lõuna ja ida suunas.
Selgub, et Kiiev pole mitte ainult „venemaa linnade ema”, vaid ka „slaavi rahvaste ema”. Slaavlaste kodumaa meie ajaarvamise alguses oli tänapäeva Kiievi oblastis.
16. Belgia välisminister Maxime Prevost kordas oma riigi kindlat seisukohta külmutatud venemaa varade, mis asuvad peamiselt Belgia pankades, konfiskeerimise vastuvõetamatuse kohta Ukraina abistamiseks. Nagu European Pravda teatas, ütles ta seda intervjuus Euronewsile. Prevosti sõnul ei ole venemaa riigivarade konfiskeerimine Belgia jaoks võimalik. „See saadaks väga halva signaali teistele maailma riikidele. Mõnel neist on varasid, riigivarasid, ka Brüsselis või mujal Euroopas,” ütles ta.
Minister lisas, et Belgia on kaalunud külmutatud venemaa varade konfiskeerimist ja jõudnud järeldusele, et see õõnestab usaldust euro vastu ja avaldab negatiivseid tagajärgi Euroopa finantsteenuste usaldusväärsusele. Prevost lükkas tagasi ka Ühendkuningriigi pakutud alternatiivse variandi – külmutatud varade võimaliku ülekandmise eraldi investeerimisfondi.
EL-is on külmutatud ligikaudu 200 miljardit eurot venemaa vahendeid osana lääneriikide sanktsioonidest vastusena venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse 2022. aastal. Suurem osa neist vahenditest hoitakse Belgia Eurocleari hoiukontol.
Bundestagi kahe koalitsioonifraktsiooni juhid – CDU/CSU Jens Spahn ja Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) Matthias Miersch – on varem öelnud, et nad on avatud arutelule külmutatud venemaa varade kasutamise üle Ukraina toetamiseks.
16. Lühiuudised
GURi esindaja Andri Jusov teatas intervjuus Novosti.Live’ile, et venemaa on suurendanud Shahedi kamikaze-droonide tootmist 2700 ühikuni kuus. Jusovi sõnul võimaldab vaenlase tootmisvõimsus nüüd toota kuni 2700 Geran-2 drooni kuus. Lisaks ründedroonidele toodab venemaa Föderatsioon ka märkimisväärsel hulgal nn peibutusmasinaid – droone ilma lõhkepeata. Neid kasutatakse Ukraina õhukaitse kurnamiseks. Samal ajal märkis Jussov, et venemaa ei ole tehniliselt võimeline tootma tuhandeid Shahede päevas.
Suur hulk Ukraina lapsi on ajutiselt okupeeritud aladelt Ukrainasse tagasi saadud. Sellest teatas Bring Kids Back UA ja presidendi kantselei juht Andi Jermak Telegramis. „Okupatsiooni aastatel talusid nad rõhumist, sundi ja venemaa propaganda pealesurumist ning täna on nad Ukrainas turvalises kohas ja saavad vajalikku abi,” sõnas ta. Jermaki sõnul on päästetute seas õdesid, keda okupatsioonivõimud üritasid pärast ema surma internaatkooli viia, lapsi, keda sunniti laulma venemaa hümni ja osalema vene sõjaväelastega propagandaüritustel, samuti teismelist, kes hoolimata terviseprobleemidest registreeriti sõjaväeteenistusse. „Täna saavad nad kõik tuge: nad taastavad dokumente, läbivad psühholoogilist rehabilitatsiooni ja saavad tuge uue vaba elu alustamiseks,” ütles presidendi kantselei juht.
USA varustab Ukrainat 2026. aasta oktoobriks 840 ERAM-tüüpi pikamaa tiibraketiga, mis on osa suuremast tehingust, mille maht on kuni 3550 raketti. Raketid, mis ühilduvad nii F-16 kui ka MiG-29 hävitajatega, tähistavad olulist sammu relvade kiirendatud arendamises ja masstootmises.
Slovakkia peaminister Robert Fico ütles Zelenskile, et kuigi Slovakkia ei saa Ukraina julgeolekugarantiides otsustavat rolli mängida, toetab ta kõiki algatusi, mis viivad relvarahu ja rahuni. Ta tuletas meelde Zelenski rahuvalemi ja teiste ettepanekute toetamist ning märkis, et Ukraina tee EL-i saab olema keeruline, pakkudes Slovakkiale kogemusi omaenda ühinemisprotsessist.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Lätis kadus salapärastel asjaoludel Kanada sõdur
Reedel, 5. septembril teatas Läti relvajõud (NBS) lühikeses pressiteates, et Lätis kadus Kanada sõdur.
NBS teatas, et „Kanada vägede ühendoperatsioonide väejuhatuselt on saadud kinnitus, et Lätis teeniv Kanada sõdur on kadunud. Sõduri otsingud jätkuvad”, vahendab lsm.lv.
Pressiteates ei antud üksikasju sõduri isiku, üksuse ega viimase teadaoleva asukoha ega kadumise asjaolude kohta.
Uurimist juhib Läti politsei koostöös Kanada relvajõudude sõjaväepolitsei, Lätis asuva NATO rahvusvahelise brigaadi ja relvajõududega „maksimaalse toetusega, kasutades kõiki olemasolevaid ressursse”, öeldi pressiteates.
Lisati, et sõduri perekonda on teavitatud. „Perekonna privaatsuse austamisest ja uurimise sekkumise vältimiseks ei avaldata praegu täiendavaid üksikasju,” märgiti pressiteates.
Kanada käivitas Lätis operatsiooni REASSURANCE 2014. aastal pärast Venemaa esialgset sissetungi Ukrainasse. Rohkem kui kümme aastat hiljem on see endiselt Kanada relvajõudude suurim välismissioon, kus Lätis on praegu ligikaudu 2000 sõdurit, kes juhivad rahvusvahelist brigaadi, et heidutada Venemaa agressiooni ja kaitsta NATO territooriumi.
Nädalavahetusel on oodata kuni 26 kraadi sooja
Täna laupäeval jääme idapoolse kõrgrõhuala ja Läänemere lõunavete kohalt põhja poole liikuva madalrõhuala piirimaile.
Päev tuleb vahelduva pilvisusega. Mitmel pool sajab hoovihma ning pärastlõunal on Lääne-Eestis ka äikeseoht ja kohati tugevat sadu. Puhub valdavalt ida-, ja kagutuul 2-8 m/s ning sooja on oodata 20 kuni 26 kraadi, vahendab ERR.
Pühapäeval on pilvisus vahelduv, paiguti sajab hoovihma ning võib äikest olla. Muidu on päev aga suviselt soe ehk õhutemperatuur jääb 20 ja 26 kraadi vahele.
Esmaspäev tuleb Lääne- ja Lõuna-Eestis vahelduva pilvisusega, mujal selge taevaga. Nii on ka hoovihmasid sel päeval vaid Lääne-Eestis oodata. Teisipäeval ja kolmapäeval on pilvisus vahelduv ning kohati sajab hoovihma. Sooja on uue nädala alguses keskmiselt 23 kraadi.
Go3.tv filmikogu – Eesti kultuuri digitaalne pärand
Go3.tv on võtnud endale olulise missiooni säilitada ja tutvustada Eesti filmikunsti järgmistele põlvkondadele. Platvormi filmikollektsioonon muutunud oluliseks kultuuriliseks ressursiks, mis dokumenteerib meie rahva lugu läbi kinematograafia.
Eesti filmid Go3.tv-s esindavad erinevaid ajastuiid ja stiile, alates nõukogude perioodi klassikutest kuni tänapäevaste sõltumatute toodeteni. Filmivalikon kureeritud selliselt, et see annaks tervikliku ülevaate Eesti kinematograafia arengust.
Go3.tv digiteerimistehnoloogia on võimaldanud paljude vanade filmide restaureerimist ja digitaliseerimist, tagades nende säilimise tulevastele põlvkondadele. See on märkimisväärne panus Eesti kultuuripärandi kaitsesse.
PTA: Sigade Aafrika katku tõttu hukkunud või hukatud sigade komposteerimine pole lubatud
Sigade Aafrika katk (SAK) on eriti ohtlik loomataud, mille puhul katku surnud või hukatud loomade komposteerimist ei peeta viiruse hävitamisel piisavalt tõhusaks meetodiks. Vastavad viisid on sätestatud õigusaktides, mida Põllumajandus- ja Toiduamet ka järgib.
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul tuleb korjuste ja muu saastunud materjali kahjutustamisel järgida oma tõhusust tõestanud ja Euroopa Liidu õigusaktis kirjeldatud käitlemise viise ja norme. „Loomsete kõrvalsaadusete määrus seab selged raamid, kuidas korjuseid ja saastunud materjali ohutuks muuta. Et olla oma tegevuses tulemuslikud peame ametina sellest ka lähtuma,” selgitas Kalda.
SAKi kui eriti ohtliku loomataudi puhul, ei ole komposteerimine lubatud käitlemisviisina nimetatud. „SAKi puhul saab korjuseid kahjutustada kõrge temperatuuri ja rõhu juures loomsete kõrvalsaaduste käitlemise tehases või siis põletamisettevõttes. Alternatiivsete ja vähemkasutatavatena tulevad arvesse matmine või avapõletamine. Viimast varianti ei soovi kindlasti keegi, sest see kaasneb arvestatav õhusaaste,” kirjeldas Kalda.
PTA eesmärgiks on kasutada kõik võimalused töötlemiseks ja ka nn koospõletamiseks. Lisaks AS Vireenile on töös samalaadset protsessi kasutav Atria Eesti ASi loomsete kõrvalsaaduste käitlemise tehas ning olemas on kokkulepe katsetatuseks Iru soojuselektrijaamas.
Loomataudide ennetamise ja tõrje korraldamisega tegeleb Põllumajandus- ja Toiduamet. Ametil on selle tarbeks vastavad juhised, töökorrad ja ka nii teoreetilise kui ka juba praktilise väljaõppe saanud töötajad. Oluline roll on siinjuures koostööpartneritel ning ennetuse poolel loomapidajatel.
Kaitseväe ja Kaitseliidu instruktorid asuvad Poolas Ukraina kaitseväelasi välja õpetama
Kaitsevägi saatis Põhja- ja Baltimaade väljaõppeinitsiatiivi Legio raames Poola kuni 10-liikmelise tegev- ja reservväelastest ning kaitseliitlastest koosneva instruktorkoosseisu, et õpetada Ukraina sõdureid.
„Väljaõppeinitsiatiivi Legio eesmärk on toetada ukrainlasi sõjas agressori vastu võimalikult hästi, paindlikult ning vastavalt Ukraina vajadustele. Eesti panustab oma tegev- ja reservväelastega, et toetada Ukraina relvajõudude lahinguvõimekuse säilitamist ja arendamist. See on meie võimalus ja kohustus usaldusväärse Ukraina sõbrana,” ütles väljaõppeinitsiatiivis osaleva Eesti üksuse vanem kapten Silver Kuldkepp.
Eesti panustab kuni 10-liikmelise tegev- ja reservväelasest ning kaitseliitlastest koosneva instruktorkoosseisuga, kes on ise osalemiseks soovi avaldanud. Väljaõpe keskendub sõduri baas- ja lahingoskuste parandamisele ning on kujundatud vastavalt Ukraina relvajõudude soovidele. Ühe väljaõppetsükli pikkuseks on kaks kuud.
„Meil on väga hea meel olla Poolas algusest peale, alates Legio esimesest rotatsioonist. Eesti kiiret otsust osaleda on siin juba palju tunnustatud,” lisas kapten Silver Kuldkepp.
Eesti on eelnevalt osalenud Ühendkuningriigi juhitud väljaõppeinitsiatiivil Interflex alates 2024. aastast ning hetkel viibib Ühendkuningriigis juba üheksas rotatsioon kaitseväe instruktoreid, kes annavad Ukraina kaitseväelastele edasi sõduri baasoskusi.
Põhjala-Baltikumi Legio käivitamise järgselt lõpetavad Eesti instruktorid peatselt väljaõppe andmise Ühendkuningriigis väljaõppeinitsiatiivi Interflex raames.
Alates täiemahulise sõja algusest Ukrainas on Eesti andnud sõjalist väljaõpet ligikaudu 2000 Ukraina kaitseväelasele. Interflexi kogemuste põhjal saab öelda, et kaitseväelaste, reservväelaste ja kaitseliitlaste osalemine väljaõppe andmises on olnud edukas.
Käesoleva aasta juunis otsustas Eesti liituda Norra juhitava ja koordineeritava rahvusvahelise toetusmehhanismiga Legio, mille eesmärk on toetada Ukraina relvajõude sõjalise väljaõppe kaudu. Väljaõpe on suunatud Ukraina relvajõudude lahinguvõimekuse säilitamisele ja arendamisele. Toetusmehhanism on loodud Põhjala-Balti ühisel koostööl.
Leedu käivitab õhuhäire sireenid, kui droon riiki siseneb
Leedu käivitab õhuhäire sireenid, kui riiki siseneb taas ohtlik droon, ütles siseminister Vladislav Kondratovič täna reedel 5. septembril LRT raadiole.
„Sissetungi korral, kui tuvastatakse, et droon võib kanda lõhkeaineid, antakse tõenäoliselt välja punane hoiatus. Sellisel juhul ei tohiks elanikud olla üllatunud – lisaks telefonihoiatustele võivad olla ka sireenid ja muud hoiatusmeetmed,” ütles minister.
Kui sõjavägi otsustab, et droon ei ole ohtlik või et see tõenäoliselt Leedu territooriumile ei sisene, kuulutatakse välja kollane hoiatus, ütles Kondratovič.
„Piirkondade elanikud, kuhu droon võib potentsiaalselt lennata, saavad hoiatussõnumeid, mis käsivad neil ettevaatusabinõusid rakendada, just nagu eelmisel korral,“ lisas ta.
Õhuruumi intsidentidele reageerimise algoritm kiideti heaks eelmisel nädalal. See sätestab, et kui Venemaa ründab Ukrainat droonidega, mobiliseerivad Leedu vastutavad institutsioonid ja relvajõud ressursse ja tõstavad hoiatustaset.
Õhuruumi jälgivad lisaks sõjaväele ka piirivalvurid. Reaalse ohu korral valmistatakse ette olemasolevad vahendid potentsiaalsete sihtmärkide neutraliseerimiseks vastavalt suunistele.
Leedu kehtestas need meetmed pärast seda, kui juulis sisenesid Valgevenest riigi õhuruumi kaks Venemaa poolt kasutatavat Gerbera drooni. Üks neist kandis 2 kilogrammi lõhkeainet.
Sõjaväe esindajad usuvad, et mõlemad droonid sisenesid Leetu pärast seda, kui nende lennutrajektoor suunati elektroonilise sõjapidamise meetmete abil Ukraina rünnakute ajal kõrvale.
Suvekutse ajateenijad üle Eesti lõpetasid sõduri baaskursuse
Käesoleval nädalal lõpetasid kaitseväes kaheksa nädalat väldanud sõduri baaskursuse juulis teenistust alustanud enam kui 2200 suvekutse ajateenijat, andes sõduri truudusetõotuse pidulikel rivistustel kaitseväe erinevates väeosades üle Eesti.
Diviisi 1. jalaväebrigaadi Tapa ja Jõhvi linnakutes toimunud pidulikel rivistustel vandusid peale sõduri baaskursuse lõpetamist Eesti Vabariigile truudust ligikaudu 1000 noort sõdurit Viru jalaväepataljonist, diviisi suurtükiväerügemendist, õhutõrjepataljonist, pioneeripataljonist, lahinguteeninduspataljonist, lisaks luurepataljonist ning staabi- ja sidekompaniist.
„Me valmistume kaitsma oma maad, rahvast ja lähedasi – see on meie töö, mida teeme nii hästi, kui suudame, ning teil kõigil on siin oma panus. Sõduri baaskursus on läbi, järgnevatel kursustel saate te oma oskusi täiendada ning seejärel reservteenistuses neid üleval hoida,” ütles diviisi 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Tarmo Kundla sõduritele.
Diviisi 2. jalaväebrigaadi Taara linnakus läbisid sõduri baaskursuse ja vandusid Eestile truudust enam kui 440 sõdurit.
„Esimene etapp ajateenistusest on edukalt läbitud. Sõduri baaskursusel õpetatud ja õpitud sõdurioskused ning teadmised laovad kindla vundamendi. Loodan, et see oli piisavalt väljakutseid ja lisandväärtust pakkuv, ning et selle ajaga on sõdurid endale leidnud ka uusi sõpru,” ütles diviisi 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Antti Viljaste. „Kui see oleks liiga lihtne, siis oleks midagi valesti, sest läbi elu me ei õpi mitte lihtsatest võitudest, vaid koos läbi elatud katsumustest ja iseseisvalt ületatud raskustest,” lisas kolonel Viljaste.
Truudusetõotus anti kõigis kaitseväe üksustes, kus ajateenijad sõduri baaskursuse lõpetasid – lisaks diviisi üksustele ka küberväejuhatuses, toetuse väejuhatuses, mereväes, erioperatsioonide väejuhatuses ja sõjaväepolitsei vahipataljonis.
„Sõduri baaskursuse läbimine küberväejuhatuses viis mind kokku rõõmaste, sotsiaalsete ja intelligentsete inimestega. Omandades üksikvõitleja alusteadmised oma ala professionaalidelt, võin etteruttavalt öelda, et aastate pärast ei kahetse ma sellest perioodist sekundit,” ütles küberväejuhatuse ajateenija reamees Joonatan Johanson.
Sõduri baaskursuse lõpetamise eelduseks on positiivsele tulemusele sooritatud eksam, mille käigus kontrollitakse teadmiseid ja oskuseid nii lahinguväljal toimetulekul kui esmatasandi meditsiiniabi andmisel. Lisaks tuleb läbida ka lõpurännak, mille pikkus on tavaliselt kuni 50 kilomeetrit ja mis paneb proovile sõdurite vastupidavuse ning üksuste meeskonnatöövõime, hõlmates mitmeid kiirust, täpsust, nutikust ja oskuseid nõudvaid ülesandeid.
Sõduri baaskursus on ajateenistusse kutsutud sõduri jaoks esmatasandi õpe, kus värsketele kaitseväelastele antakse üksikvõitleja teadmised ja oskused.
Truudusetõotusega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.
PPA kopterimeeskond leidis metsa eksinud mehe
Eile õhtupoolikul käivitas politsei Ida-Virumaal Toila vallas otsingu leidmaks metsa eksinud eakat meest.
Lähedased andsid eile kella 18 paiku häirekeskusele teada, et hommikul Toila vallas metsa läinud mees pole koju saabunud ning on suure tõenäosusega eksinud. Teada oli, et 72-aastane mees läks metsa Konju küla kandist, telefoni tal kaasas ei olnud ning ka tema tervis polnud kiita. Metsa läks mees hallikate riiete ja valge ämbriga.
„Teate laekudes komplekteerisime otsingumeeskonna, kuhu tavapatrullide kõrval kaasasime maastikku läbi kammima ka teenistuskoerad, droonimeeskonna, päästjad, vabatahtlikud ja PPA lennusalga kopteri. Ajal, mil üks osa otsijatest vaatas üle võimalikku metsatukka, käisid teised läbi mehe kodu ümbruse, tema lähedaste kodukohad ning teised võimalikud aadressid, kus mees olla võiks,” kirjeldas Ida prefektuuri politseikolonelleitnant Erkko Piirimägi.
Politseiniku sõnul olid ilmaolud aga ka looduslik keskkond otsinguteks keerukas. „Tegemist oli väga tiheda metsaga, kus ootamatult tihe udu nähtavuse olematuks tegi. Droonilennul ei olnud paksus udus läbi tiheda metsa võimalik midagi näha ning ka metsas liikunud otsijad nägid enda ette vaid paar meetrit. Siiski jätkati mehe otsingutega ning maastiku läbi käimisega. Paralleelselt tegevustele metsas seiras maastikku õhust ka PPA kopter, mille meeskonnal õnnestus metsa eksinud eaka mehe asukoht soojuskaameraga tuvastada. Kuna aga alla mehe juurde võimalik laskuda ei olnud, juhendas kopteri meeskond metsas liikunud otsijaid läbi paksu udu eksinud mehe poole. Mees leiti üles, ta aidati metsast välja ja anti meedikute hoole alla,” kirjeldas Piirimägi.
Ta tõdes, et eilne otsing oli keerukas ja aegkriitiline. „Teada oli, et mees oli metsas olnud hommikust saati ning tema tervis ei olnud hea, mis tähendas, et meil tuli tema asukoha tuvastamiseks ja tema päästmiseks kasutada kõiki meie kasutuses olevaid vahendeid. Olukorda raskendas tõik, et mehel ei olnud ka kaasas telefoni, mille kaudu paiknemine tuvastada või uurida, milline on tema tervislik seisund. Ka keerukas maastik ning väga tihe udu ja mets tegid olukorra ainult raskemaks. Õnneks leidsime eaka mehe elusalt tänu kopterile üles, saime ta metsast kätte ning meedikutele üle anda,” lisas politseinik.
„Ehkki ühelgi seenelisel või marjulisel ei ole metsa minnes plaanis sinna ära eksida, võivad sellised asjad siiski juhtuda ning siis on väga oluline, et kaasas oleks täislaetud akuga mobiiltelefon, mille kaudu endast, oma asukohast ja abivajadusest märku anda. Telefon on suurepärane abimees, mille kaudu saame tuvastada nii otsitava asukoha, juhendada eksinut õigele teele, uurida tema tervisliku seisundi kohta kuni selleni välja, et pimedal ajal on telefoni ekraani või taskulambi valgusvihk lennus olevale kopteri- või droonimeeskonnale maapinnalt heaks märgutuleks,” toonitas Piirimägi.
Tänavu suvel alates juunikuust kuni augusti lõpuni on politseile laekunud enam kui 100 teadet metsa eksinute kohta.
Tartu AHHAA keskuses on täna kriisiõppus
SA Teaduskeskus AHHAA on esimene sihtasutus, mis on andnud nõusoleku kriisiolukorras tegutseda kriisiinfokeskuse ehk kerksuskeskusena.
Täna toimub Tartu linna ja AHHAA keskuse ühine õppus, mille käigus lihvitakse omavahelist koostööd, katsetatakse kriisiinfokeskuse üles seadmist ja tehniliste lahenduste toimivust. AHHAA on kogu õppuse ajal külastajatele avatud ja mingeid muutusi keskuse külastajate jaoks ei ole.
Tartu kesklinn vajab kriisiinfokeskust, kuhu kohalikud saaksid vajadusel tulla abi ja infot küsima. AHHAA ruumid, töötajate teadmised ja valmisolek sobivad ideaalselt kriisiinfokeskuse ülesannete täitmiseks. AHHAA liitumine Tartu kriisiinfokeskuste võrguga on oluline samm elanikkonnakaitse tugevdamisel ning annab kesklinna elanikele ja külastajatele kindlustunde, et kriisiolukorras on neile olemas turvaline tugipunkt. Keskus saab kriisiolukorras pakkuda inimestele värskeimat ja kontrollitud infot, võimalust laadida mobiiltelefone ja väiksemaid seadmeid ning keeta näiteks sooja joogi jaoks vett.
Teaduskeskuse juhatuse esimehe Andres Juure sõnul on AHHAA saamine kerksuskeskuseks loomulik kulg. „AHHAA on läbi aegade olnud oma tegemistes teerajaja rollis. Ka sel korral oleme esimesed, kes püüavad kriisis muidu seisma jääva asutuse ühiskonna heaks tööle panna,” ütles Juur
Lisaks AHHAA keskusele on Tartu linnas kolm kriisiinfokeskust: A. Le Coq Sport spordihoones, Variku spordihoones ja Tartu laululava ruumides. Oma kriisiinfokeskus on ka Tähtvere maapiirkonna elanikule ja see asub Ilmatsalu spordihoones.
Vanavanemate päev maanteemuuseumis toob kokku mootorrattad ja laadamelu
Pühapäeval, 14. septembril tähistab Eesti Maanteemuuseum vanavanemate päeva mootorrattaparaadi, väljanäituse ja kohaliku väiketootjate laadaga. Tegemist on hooaja viimase suurema pereüritusega, mille seekordne fookus on mootorratta sünnipäeval.
„Tähistame mootorratta 140. ja Eesti esimese mootorratta 130. juubelit – meenutame nii Daimleri ja Maybachi Reitwageni sündi kui ka 1895. a Hildebrand & Wolfmülleri ratta jõudmist Eestisse,” selgitas maanteemuuseumi turundusjuht Kersti Roslender. „Muuseumi õuele on oodata ligi viiskümmend ajaloolist mootorratast, et külastajad saaksid hea ülevaate mootoriga kaherattalise arengust läbi aja.”
Lisaks tehnikaelamusele ootab külastajaid esmakordselt maanteemuuseumi territooriumil toimuv Lõuna-Eesti väiketootjate laat. Seal saab maitsta ja kaasa osta kohalikku juustu, sõira, pirukaid, mett, käsitööd, karastavaid jooke ja muud head-paremat. „Eestlased on laadarahvas ja meie eesmärk on luua kohtumispaik, kus kogukonnad saavad kokku, tutvustavad ja pakuvad oma tooteid ning meie saame oma külastajale pakkuda lisaväärtust. Kui laat hästi vastu võetakse, võib sellest kujuneda uus traditsioon,” lisas Roslender.
Laadamelu saab muuseumis alguse juba kell 10, siis paraadsõit toob mootorratta mürina muuseumiõuele kell 12. Päeva jooksul toimuvad mitmed tegevused nii motosõpradele kui publikule. Lisaks saab näha ka eriliselt selleks puhuks loodud diginäitust mootorratta ajaloost. Samuti on muuseum oma varahoidlast välja toonud mõned seni peidus olnud motikad – nii külgkorviga kui ilma. Uudistada saab ka nõukogudeaegset õppesõidu ratast.
Ürituse koostööpartnerid on Eesti Vanamootorrattaklubi Unic-Moto ja Rändurid Motoklubi. Toetajaks A. Le Coq.
Sissepääs muuseumipileti ja muuseumikaardiga.
Amet: Katku tõrjumiseks võetakse kasutusse Atria Eesti AS loomsete kõrvalsaaduste käitlemise üksus
Põllumajandus- ja Toiduamet kaasab sigade Aafrika katku (SAK) sigade kahjutustamiseks Atria Eesti AS loomsete kõrvalsaaduste üksuse. Tehas käivitab ühe lisavahetuse ning sellel on kogu võimekus töödelda nakatunud sigu.
Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Raimo Heinami sõnul Atria Eesti AS loomsete kõrvalsaaduste üksuse kasutuselevõtt suureks abiks. „Kuna Läti loomsete jäätmete tehase kaasamise võimalus kukkus naaberriigi suure taudipuhangu tõttu ära, siis on hea, et saame lisaabile loota ka siinsamas Eestis. Hummuli lähedal paiknev tehas suudab ööpäevas töödelda 24 tonni kõrvalsaaduseid, mis oluliselt väiksem kui seda on AS Vireeni võimekus, kuid iga abi täna loeb,” selgitas Heinam.
„Arvestades kujunenud olukorda, peame riigis kasutusele võtma kõik ressursid, mis aitaksid taudi võimalikult kiiresti likvideerida. Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise tehases saab loomi kahjutustada kõige tõhusamalt ja aitame seda teha oma vaba ressursi piires,” sõnas Atria Eesti ASi juhatuse liige Meelis Laande.
Atria Eesti AS kuuluv Hummuli loomsete kõrvalsaasuste käitlemise üksus on tegevusloaga töötlemisettevõte, millel on olemas kõik tingimused ja õigused SAK likvideerimise käigus tekkiva materjali käitlemiseks. Samuti on jäätme transportimiseks mõeldud autode desinfitseerimine nõuetega ettenähtud ja korraldatud juba tavapärase tegevuse käigus. Kõik autod saavad peale mahalaadimist desinfitseeritud vastavalt nõuetele. Tingimused ja vahendid selleks on kohapeal olemas.
Tavapäraselt toimub Atria Eesti AS Hummuli loomsete jäätmete ümbertöötlemise tehases tapamajas tekkivate loomsete kõrvalsaaduste ja farmides surnud sigade ümbertöötlemine. Töötlemisprotsessis töödeldakse loomne kõrvalsaadus rõhu all steriliseerides. Töötlemise tulemusel tekkib lihakondijahu ja rasv.
PILDID: Valga vallas Londi külas põles 300 tonni ehitusjäätmeid
Täna kell 8.10 sai häirekeskus teate, et Valga vallas Londi külas põleb ehitusmaterjalide sorteerimiskeskuse kõrval sorteerimata ehitusmaterjal. Tulekahju lokaliseeriti kella 10.05ks. Varikatuse all põles ligikaudu 300 tonni ehitusjäätmeid ja kustutustöid teostati hingamisaparaatides.
Sündmusele reageerisid Antsla, Mõniste, Otepää, Tõrva, Valga ja Võru kutselised koos Karula, Laeva, Sangaste vabatahtlikega. Ehitusjäätmete kustutamisel kaitsti kõrvalhoonet ning ümberasuvaid prügihunnikuid, et tuli edasi ei leviks. Prügihunniku kustutamiseks ja sorteerimiseks kaasati ka ettevõtte rasketehnikat.
Kohale kutsuti Keskkonnaameti inspektor.
Päästeamet soovitas Londi lähipiirkonna elanikel hoida uksed ja aknad kinni ning sulgeda ventilatsioon.
Tulekahju kustustööd lõpetati ja päästjad lahkusid sündmuskohalt kella 16 ajal.
Foto: Päästeamet
Foto: Päästeamet
Foto: Päästeamet
Foto: Päästeamet
Foto: Päästeamet
Tartus luuakse renditõukeratastele eraldi parkimisalad
Tartu linn koos ettevõttega Bolt on tänavaruumi korrastamiseks alustanud renditõukeratastele eraldi parkimisalade loomist. Kevadel paigaldatud laadimisdokkidele lisanduvad linnapilti tänavamarkeeringuga tähistatud väikesed alad, kuhu saab tõukerattaid parkida, kuid mitte laadida.
Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütles, et tõukerataste renditeenus on väga vajalik, sest toetab keskkonnasõbralikku linnas liikumist ning teenusel on Tartus hulgaliselt kasutajaid. „Oleme järk-järgult leidnud lahendusi teenuse pakkumisega kaasnevatele väljakutsetele ning kesklinna märgistatud parkimiskohtade rajamine on järjekordne samm selles suunas,” lisas Tamm.
„Meie eesmärk on pakkuda tartlastele kiiret, mugavat ja turvalist liikumisviisi. Esimeste spetsiaalsete tõukerataste parkimisalade loomine on oluline samm koos Tartu linnaga, et õppida ja liikuda tasakaalu poole, kuidas hoida linnaruum korras ning pakkuda inimestele samal ajal mugavat ja keskkonnasõbralikku liikumisvõimalust,” ütles Bolti tõukerataste suuna juht Karl Apsolon.
Tõukeratastele selgelt märgistatud parkimisalade loomine aitab luua selgust renditõukerataste kasutuskorda. Elektrilised tõukerattad aitavad inimestel linnas lihtsalt ja mugavalt liikuda, kuid parkimiskorraldus on seni olnud segane. Parkimisalade loomine aitab suunata tõukerataste kasutajaid senisest hoolikamalt sõiduvahendeid paigutama ning hoiab linnaruumi kõigile turvalise ja mugavana.
Esimeses etapis märgiti kesklinna 67 parkimiskohta ning esialgu on tõukerataste parkimisaladele jätmine vabatahtlik, et pakkuda inimestele uue korraga harjumiseks üleminekuaega. Edasi hinnatakse olukorda ja otsustatakse, kuidas parkimisalad tulevikus toimima hakkavad.
Tartu linn ja Bolt kutsuvad kõiki tõukeratta kasutajaid uute parkimisaladega tutvuma ning neid igapäevaselt kasutama, et üheskoos muuta linnaruumi korrastatumaks ja meeldivamaks.
Riik investeerib järgmisel neljal aastal riigikaitselisse taristusse ligi 680 miljonit eurot
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus investeerib järgmisel neljal aastal ligi 680 miljonit eurot erinevatesse taristuobjektidesse üle Eesti. Lähiaastate fookuses on uute kaitsevõimete, liitlaste vastuvõtmise, Balti kaitsevööndi ja kaitsetööstuspargi arendamisega seotud taristu.
Kaitseotstarbeliste taristuinvesteeringute fookuses on neli olulist suunda: uute võimetega seotud taristu ehk peamiselt kasarmud ja relvasüsteemide väljaõppe ja hoiustamisega seotud hooned, strateegilise jätkusuutlikkusega seotud investeeringud nagu laod ja hoiuhallid, ning liitlaste vastuvõtuga seotud investeeringud nii riigikaitsega seotud taristusse kui ka avalikku taristusse – teedesse, sildadesse ja sadamatesse – ning Balti kaitsevööndi ja kaitsetööstusparkide arendamine.
Piirkonniti on lähiaastatel enim kaitsetaristu arendusi Lääne-Eestis ning Tartus ja Kagu-Eestis. Sel sügisel avatakse Ämaris Baltikumi suurim toitluskompleks ja Raadil kaasaegne sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus, kus hakatakse välja õpetama kaitseväelasi, reservmeedikuid ja meditsiiniüliõpilasi. „Novembri lõpuks pannakse Balti kaitsevööndi raames maha Kirde- ja Kagu-Eestisse esimesed punkrid ning viiakse lõpuni 3,4 kilomeetri pikkune tankitõrjekraavi ehitus,” sõnas RKIK taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taristuteemalisel infopäeval „Kuidas EHITADA riigikaitset?“.
Tallinnas Miinisadamas käib hetkel ehitus lainemurdja ja kaide rekonstrueerimiseks, et võimaldada võtta igal ajal vastu liitlaste sõjalaevu. Viimase aasta jooksul on lepinguteni jõudnud või kohe jõudmas nii Kõpu radarpost kui ka Tartu ja Tallinna riigikaitsemajad, mis toovad valitsemisala asutused, mis seni on töötanud amortiseerunud või üüripindadel, ühe katuse alla kokku. „ Riigikaitsemajade projektide tulemusena väheneb kasutatav ruumipind hoonetes ning nende korrashoiuks kuluv eelarve,” selgitas Kollo. Samuti soovitakse 2026. aastal sõlmida lepingud Narva kaitseväe linnaku ehitamiseks ja Pärnumaa kaitsetööstuspargi baastaristu rajamiseks.
Seoses taristuarendusega hangitakse lähiajal ka erinevaid teenuseid alates mööbli soetamisest, hoone tehnosüsteemide ja statsionaarsete tanklate hooldusest ja remondist tuleohutusseadmete ostu ja remondi ning müügiautomaatide teenuseni. Üheks mahukamaks RKIK-i tagatavaks teenuseks on toitlustusteenus. Toitlustuse valdkonnas tarnib tooteid ligi 100 koostööpartnerit, kelle hulgas on põhiosa Eesti kohalikel toidutootjatel sh väiketootjatel. RKIK toitlustab riigikaitsjaid 9 asukohas üle Eesti ning tagab toiduga varustatuse kaitseväele ka kriisiolukorras, samuti tagatakse toit kolm korda päevas ligi 5000 ajateenijale, teenistujale ja liitlasele „Järgnevatel aastatel on meie eesmärk suurendada toitlustusvõimekust enam kui 10 000 inimesele päevas,” lisas Kollo.
Kollo sõnul oli seekordse taristu infopäeva eesmärk tõsta partnerite teadlikkust eesseisvatest riigikaitsega seotud hangetest, tutvustada uuemaid hankemudeleid, sh uudne ja tulemuslik alliansshange, ning selgitada kaitseväe territooriumitele ligipääsu protseduure ja muudatusi riigisaladuse loa taotlemise protsessis.
Jõgevamaa naine sai nn Maxima loosiga petta, kaotas 2000 eurot
Politsei sai teate 55-aastaselt Jõgevamaa naiselt, kes sai sõbranna Facebooki kontolt kirja, milles küsiti tema telefoninumbrit, mille naine ka andis.
Peale seda sai ta sõnumi Maxima loosis osalemisest. Kirjas oli, et preemia saamiseks tuleb vajutada kirjas olevale lingile. Lingile vajutades, avanesid juhiseid, kus oli vaja siseneda panga lehele. Naine tegi seda ning sisestas ID kaardi PIN koodid.
Hiljem selgus, et sõbranna Facebooki konto oli häkitud. Naine avastas, et tema pangakontolt kadus 2000 eurot. Raha läks välismaisele pangakontole.
Kommentaar: Majandus vajab rohkem kindlustunnet
Eesti ülimadal tarbijakindlus on kombinatsioon paljudest teguritest, kuid nende esirinnas on suur segadus välis- ja sisepoliitikas ning kõrge inflatsioon. Ebakindluse süvendamise asemel vajab eestlane poliitikakujundajatelt rahulikumat meelt.
Tarbija ei usu Eesti majanduse tulevikku
Juba enam kui kolm aastat on eestlasi painanud suur mure – mure Eesti majanduse pärast. Inimeste usku majandusse mõõtev tarbijakindlustunde indeks on püsinud 2022. aasta suvest saadik tasemel, kus see viimati oli varastel 1990ndatel. Ehk siis, eestlaste hinnangud majandusseisule on hullemad, kui see oli koroonakriisi vältel või aastatel 2009-2010, kui Eesti SKP langus ja töötus küündisid kõrghetkel võrdselt 20% lähedale.
Mis põhjustab madalat tarbijakindlust? Kõigepealt tuleb selgeks teha, kuidas seda näitajat kokku pannakse. Igal kuul vastab 800 inimest hulgale küsimustele, mis puudutavad pere enda rahaasju, hinnangut tööturule ja ostukäitumisele, kuid ka majandusele üldisemalt. Tarbijakindluse arvutamiseks kasutatakse neist nelja: hinnang pere majanduslikule olukorrale viimase 12 kuu ja järgmise 12 kuu vältel, tõenäosus teha järgmise 12 kuu jooksul suuremaid ostusid ja hinnang Eesti majanduse üldisele olukorrale järgmise 12 kuu vältel. Kõrvutades näitajate taset nende ajaloolise keskmisega selgub, et suurim on mahajäävus selles osas, mis puudutab riigi üldist majandusseisu järgmise aasta jooksul.
Miks ollakse tuleviku osas pessimistlikud, seda eriti olukorras, kus eri institutsioonide majandusprognoosid on pigem tõusujoont näitamas? Kõige laiemalt on põhjuseks infoväli, kus me elame. Kuigi põhjalikke uuringuid selle kohta ei leia, siis vast nõustub enamus meist sellega, et viimaste aastate uudisvoog on olnud üsna üheselt negatiivne nii majandust kui ühiskonnaelu puudutavates küsimustes. Sellel on omakorda palju objektiivseid põhjuseid, sest Eesti palju majandusnäitajaid ongi olnud nigelad, samas kui välispoliitikas toimuv tekitab eestlases pehmelt öeldes kõhedust. Teisalt on sel aastal Eesti majandusnäitajad selgelt paranenud. Kuigi eri tempodes, kasvab nii SKP, jaekaubandus, tööstus, eksport kui kinnisvaraturg. Kuidagi ei saa kurta ka olukorra üle tööturul. Tõrvatilgaks meetünnis on mõistagi inflatsioon, mida kõige rohkem afišeeritud, kuid ei saa öelda, et Eesti meedia oleks majandusnäitajate paranemise täiesti tähelepanuta jätnud. Kindlustunne aga aina halveneb.
Poliitika valab õli tulle
Ehkki seda väidet on objektiivsete andmete pinnalt keeruline kinnitada, on üks hüpotees praeguse madalseisu taga poliitikas toimuv. Seda nii rahvusvahelisel areenil kui kodumaal. Suurim kukkumine tarbijakindluses leidis aset vahetult pärast Ukraina sõja puhkemist. Eestlase jaoks ei ole ilmselt suuremat ohumärki kui Venemaa rünnak mõne oma naabri vastu. 2023. aasta alguseks oli indeks küll mõnevõrra taastunud, ent sealt edasi on liikumine toimunud taas põhja poole. Ajaliselt klapib see hästi perioodiga, kui algne optimism sõja peatse lõpu osas, hakkas asenduma külma reaalsusega, et sõda võib kestma jääda veel aastateks.
Kindlasti ei tasu alatähtsustada ka sisepoliitika ja maksutõusude rolli kindlustunde madalseisus. Nimelt on ajalooliselt kukkumised tarbijahinnaindeksis kippunud langema kokku oluliste sündmustega poliitikas. Alati ei pea sündmus isegi üheselt negatiivne olema – piisab parlamendivalimistest, mille tulemusena sündinud koalitsioon pole osale ühiskonnast meeltmööda. Kui võimule saab „vale“ poliitik, siis pole ju majandusel midagi head oodata? Viimastel aastatel on eestlastel olnud põhjust poliitikute peale viha pidada küllaga. Kellele siis meeldiks maksutõusud? Kõige suuremaks poliitiliseks julgustükiks tuleb ilmselt pidada automaksu kehtestamist, sest kuigi omavahelistes aruteludes on selle vajalikkusega nõustutud juba aastaid, siis oli ettearvatav, et eestlase staatusesümbolile maksu peale panemine saab olema poliitiliselt ülimalt ebapopulaarne.
Inflatsioon vajab tähelepanu
Teine väga valus teema on inimeste jaoks hinnatõus, seda ennekõike esmavajalikes kaubagruppides nagu toit ja energia. Augustis olid siinsed tarbijahinnad mullusest keskmiselt 6,1% kallimad. See oli kõrgeim näit kogu Euroopa Liidus! Eriti valusalt lööb tarbijaid toiduainete hinnatõus, mille eest tuleb nüüd välja käia ligi kümnendiku võrra enam kui aasta aega tagasi. Keskmiselt moodustavad kulutused toidule umbes viiendiku eestlaste tarbimiskorvist, vaesematel leibkondadel oluliselt enam. Samuti on toiduainehindade tõus inimeste jaoks ehk kõige nähtavam, sest toidupoodi satutakse mitu korda nädalas. Nii süvenebki inimestes tunnetus, et kõik läheb aina kallimaks. Ootus hindade kiiremaks kasvuks peegeldub ka tarbijauuringus, halvad ennustused kipuvad aga teatavasti tõeks saama. Kui kõik räägivad aina inflatsioonist, saavad hindasid kergitada ka need, kel selleks ehk isegi otsest põhjust ei ole – sest hinnad ju tõusevad!
Valdavas osas on Eesti viimaste aastate hinnatõusu taga olnud väga selged põhjused. Kui toit ja energia muutub kallimaks maailmaturul, siis on Eestil sellesse protsessi äärmiselt keeruline (ja kulukas!) sekkuda. Kui õues on temperatuur kuum, siis ei päästa ka kõige õhem särk ega päikesevari. Teisalt on viimaste aastate võimuerakonnad ilmselt alahinnanud inflatsiooni mõju inimeste meelsusele. Kui paljudes riikides on poliitikud tõtanud rind ees inimesi inflatsiooni eest „kaitsma“, siis siin pole need lennukad ideed kinnistunud. Vastupidiselt – läbi erinevate maksutõusude on temperatuuri veel ülespoole krutitud. Nii pole imestada, et inflatsioon on Euroopa kõrgeim, meeleolu madalaim ja valitsuse reiting olematu. Eelarvepuudujäägi vähendamine oli vajalik, ent ilmselt on ilmavaade takistanud poliitikutel „ruumi lugemast”.
Kuidas eestlase tuju parandada?
Ent kas ja mida siis tegema peaks? Et eestlaste must meeleolu on juba kliiniliseks depressiooniks kujunemas, siis tundub mõistlik midagi ette võtta. Ukraina sõja lõpetamine pole meie võimuses nagu ka Põhjamaade kinnisvaraturu käivitamine. Viimane saab ehk peagi hoo sisse ka meieta ja koos sellega ka meie eksport. Küll on kasvõi veidi võimalik nihutada seierit kodumaad puudutavates küsimustes. Viimase aja seinast-seina kõikuv diskussioon maksupoliitika üle tuju paranemist ei toeta. Kui raha eelarves tõepoolest üle ääre ajab, siis on ainus mõistlik plaan kaaluda käibemaksu tagasi tõmbamist. Vaadates tarbimismaksude osakaalu suhtena kogu maksutulust, on Eestist saanud ilmselt enim tarbimist maksustav riik kogu Euroopas. Kõhnema rahakotiga eestlast aitaks käibemaksulangetus enam, kui kurikuulsa maksuküüru või automaksu kaotamine.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
Murelik kiri Otepäält: tehase reostus on muutunud väljakannatamatuks
Otepäält saabus murelik kiri, milles teatatakse, et UPM-Kymmene vineeritehase reostus on muutunud väljakannatamatuks.
Kiri on järgmine:
Oleme aastakümneid tegelenud müra ja keskkonnareostusega Otepää linnas UPM-Kymmenne Otepää poolt. Olen valda teavitanud, et kui asi ei parane, läheme sotsiaalmeediasse. Tänase hommikuse pildi peale kannatus katkes.
Kui metsa ees ei oleks näeks Paluperra ka. Keskkonnaamet ja Terviseamet vastavad, et kõik on normide piires. See on meie kaunis Otepää linn, kus asub tehas. Haisu, mis leotusvannidest tuleb, on lausa paha mainida.
Tehase vahetus läheduses elavad inimesed vajavad hädasti abi. Kas on kedagi, kes saaks aidata?
Sügise sissejuhatuseks Võrus väike kalosside näitus
Septembriga alustas Vana-Võromaa käsitööesinduses uus näituste hooaeg, mille avas Merike Rebase käega kaunistatud kalosside ja kummikute väljapanek „Lilleline poritants”.
Vihmane suvi tuletas meelde, et kalossid on Võromaal hädavajalikud jalanõud nii linnas kui maakohas liikumisel – jalad püsivad kuivad nii vihmaga kui kastemärjas heinas kõndides. Kalossidel õitsevad lilled teevad jalanõude kandja meele rõõmsaks ka sombuse ilmaga.
Tule oma silmaga vaatama nii näitust kui ka muud käsitööilu, mida esinduspoes näha on. Uudistamiseks on uus valik ummamuudu meeneid.
Käsitööesindus on avatud E-R kell 10-15, asub Võru Kesklinna kooli hoovis Vabaduse tn 12/2. Alaliselt on avatud võromaiste käsitöötoodete näitus-müük, saab teavet rahvarõivaste kohta ning ka algavate käsitöökursuste osas.
Meedia: USA kärbib Venemaaga piirnevate Euroopa riikide julgeolekutoetusi
USA hakkab järk-järgult lõpetama julgeolekuabiprogramme Euroopa riikidele, mis paiknevad Venemaa piiril. Samal ajal survestavad Ühendriigid Euroopat kandma suuremat vastutust oma kaitsekulutuste eest, kirjutab Financial Times.
USA kaitseministeeriumi Pentagoni ametnikud teavitasid eelmisel nädalal Euroopa diplomaate, et USA ei rahasta enam programme, mille käigus koolitatakse ja varustatakse Ida-Euroopa riikide relvajõudusid — riikide, mis satuksid võimalikus konfliktis Venemaaga eesliinile, ütlesid asjaga kursis olevad allikad. See puudutab Eestit, Lätit ja Leedut.
Pentagoni programmi rahastamine vajab USA Kongressi heakskiitu, kuid Trumpi administratsioon pole taotlenud lisavahendeid. Juba heaks kiidetud rahastus kehtib kuni 2026. aasta septembri lõpuni.
Arvamuslugu – Miks noored ei tee tööd?
Tänapäeva noored on haritud, digitaalselt nutikad ning motiveeritud õppima ja tööle asuma. Ometi näitab statistika, et Eesti noorte töötus on Euroopas esirinnas. Mida saame teha, et rohkem noori leiaks töö?
Tööle minek ei sõltu ainult tahtmisest, kirjutab Eesti Töötukassa karjääriteenuste osakonna juhataja Liina Võsaste.
On terve hulk tegureid, mis muudavad olukorra keeruliseks: takistuseks võib saada kogemuste puudumine, tööandja ootused tööle kandideerijale, hariduse ja tööturu omavaheline ebakõla ning kohati ka ebapiisav toetus noorele tööotsijale. Unustada ei maksa ka seda, et töö ja töötamine tähendavad noortele midagi muud kui nende vanematele. See ei tähenda, et noored on laisad ja varasem põlvkond leplikud töömesilased, aga töö tähendus on pidevas muutumises, nagu palju muudki meie ümber.
Töökogemuse nõiaring
Paljud noored seisavad silmitsi klassikalise paradoksiga – tööle ei saa kogemuseta ja kogemust jällegi ei saa ilma tööta. Tööpakkumised, mis esmapilgul näivad sobivad tööturul alustajatele, nõuavad lähemal tutvumisel erialast kogemust. Kui isegi praktikale kandideerimisel on vajalik varasem kogemus, ongi jala ukse vahele saamine keeruline.
Haridus ja tööturu vajadused ei ole kooskõlas
Kuigi koolid annavad noortele tugevad teoreetilised teadmised, ei pruugi kooliharidus alati anda praktilisi oskusi või valmisolekut, mida tööandjad ootavad. Paljudel erialadel puudub praktiline õpe või tihe koostöö tööandjatega ning kui õppekava ja tööandja tegelikud ootused ei käi käsikäes, jääb kannatajaks noor. Tööandjad ei saa tihti kindlad olla, kas (kutse)koolist tulev noor suudab töösse sukelduda.
Tööandjad ootavad mõnikord »valmis töötajat”, kes ei vaja väljaõpet ega juhendamist. Suure ajakulu tõttu ei ole tööandjad alati ka ise valmis noorte väljaõppesse panustama. Selle asemel valitakse turvalisem variant – palgatakse keegi, kelle CV-s on juba rida kogemusi, isegi kui töö ise ei eelda kõrget kvalifikatsiooni.
Eneseusalduse ja toetuse puudumine
Noor inimene võib olla haritud ja võimekas, aga kui puudub tuge pakkuv võrgustik, juhendamine või julgustav keskkond, on töö otsimine nagu udu sees navigeerimine. Karjääriõppe pilt, mis meile täna koolides vastu vaatab, on väga kirju: on koole, kus karjääriõpe on põhjalik ja oluline osa õppekavast, aga ka koole, kus asju tehakse lihtsalt n-ö linnukese pärast.
Julgemalt tuleb oma tööst ja tööle kandideerimistest rääkida ka kodudes. Kust mujalt saab noor teada, milliste töödega alustas tema ema või isa ning kuidas nad oma tänase töö leidsid.
Kuidas olukorda parandada?
Koolid, tööandjad, riik ja töötukassa peavad keskenduma sellele, et luua noorele esimese töökogemuse saamiseks selge, kiire ja toetav tee.
Koolid on sageli esimene ja kõige olulisem keskkond, kus noored kujundavad oma suhtumise töösse, oskused ja arusaamise sellest, mis neid pärast kooli ees ootab. Kooli ja tööandjate koostöö saab olla süsteemsem. Rohkem tuleb luua võimalusi ettevõtete külastamiseks, praktikaks ja töövarjupäevadeks.
Positiivne on, et üha rohkem tööandjaid mõistab, et paindlikkus ja noorte väljaõppesse panustamine on investeering tulevikku. Valmis töötajat ei ole riiulist võtta, oluline on anda noorele esimene võimalus ning pakkuda talle sobivat tuge sisseelamiseks ja väljaõppeks.
Riiklikul tasandil on meil vaja kaasajastada seadusi, et noorte töötamisel oleks vähem takistusi.
Töötukassa roll on olla sillaehitaja, kes toob erinevad osapooled kokku ja pakub sobivaid karjäärinõustamisi, toetusi, koolitusi ja muid lahendusi, mis lihtsustavad noorte tööleasumist ja väljaõpet. Tahe selleks on töötukassal olemas.
Noortel endil lasub samuti vastutus. Ei maksa jääda ootama, et keegi sind avastaks ja töö koju kätte tooks. Tuleb õppida, uurida ja tegutseda, küsida abi, otsida praktikavõimalusi juba kooli ajal ning tegeleda enesearendamisega ka väljaspool õppekava. Noorel ei pea olema kõike kohe: kogemust, oskusi ja suurt võrgustikku, aga ta saab teha väikesi samme ja olla ise aktiivne. Töömaailm on muutunud, aga need, kes on uudishimulikud, õppimisvalmis ja julged, leiavad varem või hiljem endale huvitava ja arendava töökoha.
Me soovime, et järgmine põlvkond oleks motiveeritud, tegus ja enesekindel. Selleks peame neid paremini kuulama ja julgustama kinni hakkama võimalustest. Töötukassa saab olla siin hea nõustaja, kes toetab ja aitab igati, et noor saab positiivse töökogemuse.
Algas Eesti-Soome kolmanda elektrikaabli Estlink 3 ühenduste planeerimine
Sel nädalal tehti algust Estlink 3 Eesti maismaaosa ühenduste planeerimistegevustega, mis toovad võimsama kõrgepingevõrgu Tallinna piirkonda ja uued ühendused Läänemaale.
„Algatatud on kaks eriplaneeringut, mis valmistavad meid ette tulevikus rajatava Eesti-Soome kolmanda elektriühenduse jaoks,” rääkis majandus- ja tööstusministerErkki Keldo.„Täiendav ühendus Soomega tugevdab Eesti energiajulgeolekut, andes muu hulgas parema kaitse võimalike kaablirünnakute korral. Lisaks suurendab see varustuskindlust, võimaldab efektiivsemat energiatransporti ning tähendab lõpuks tarbijale odavamat elektrihinda, soodustades nii ka uusi tööstus- ja tootmisettevõtmisi,” märkis ta.
Ühenduse jaoks on esmalt vaja tõsta olemasoleva võrgu võimsust. Tallinna elektriühenduste tugevdamiseks kavandatakse eriplaneeringuga Rae valda Ülemiste järve lähedale uus kõrgepingealajaam ning Harjumaale 330 kV elektriliinid jm taristu. „Suurem ülekandevõimsus leevendab tänast ülekande puudujääki, eriti Tallinna piirkonnas, kus elektri tarbimine kasvab, võimaldades tulevikus võrku liita uusi tarbijaid ja tootmisi. Samuti lubab see suuremate elektrimahtude liigutamist Eesti ida- ja lääneosa vahel,” selgitas projektijuht, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Alan Rood.
Koos kõrgepingevõrgu tugevdamisega kavandatakse teise eriplaneeringuga Läänemaale 330 kVliin ja taristuehitised, et Estlinki merekaabel oleks võimalik Aulepa lähedal rannikul võrku ühendada. „Plaanime elektriühendust, mis on võimeline üle kandma kogu Estlink 3 võimsust ja võimaldab tulevikus täiendavaid võrguarenguid Lääne-Eestis,” kinnitas Elering AS-i projektijuht Brenda Pent. Vajalik trass planeeritakse tema sõnul õhuliinina, kuna õhuliini rikked on kergemini leitavad ja kiiresti kõrvaldatavad.
Planeeringualad on ulatuslikud ja trassivalikuid algusetapis veel ei tehta. Kust täpsemalt liinid kulgema hakkavad, selgub planeerimise ja uuringute käigus. Võimalusel eelistatakse juba olemasolevaid trassikoridore (õhuliinid, Rail Balticu raudtee jms), ent tehakse ka parendustöid. „Eleringi huvi on lisaks uue ühenduse loomisele optimeerida ka olemasolevat võrku, mis võib mõnes kohas tähendada vanade elektriliinide viimist uuele trassile. Näiteks kaalume seda Luige alevikus Kiili vallas,” tõi Pent välja.
Protsessis pannakse suurt rõhku kaasamisele – planeerimine on avalik ja kaasa rääkima ning ettepanekuid esitama on oodatud kõik huvilised, eriti puudutatud maaomanikud, keda hoitakse arengutega kursis.
Planeeringute koostamine võtab eeldatavalt aega kuni kaks aastat. Tänu äsja jõustunud planeerimisseaduse muudatustele toimub see efektiivsemalt, kuna protsess on lihtsustunud ja ekspertidel huvigruppide kaasamiseks vabamad käed. Tegevusi koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, konsultant on Skepast&Puhkim OÜ.
Eesti-Soome kolmas mereühendus plaanitakse rajada 2035. aastaks.
Sõja ülevaade: 1290. päev – Ukraina on üllatanud
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. september 2025:
paar viimast päeva on Ukraina kasvanud vasturünnakutega üllatanud.
1. Njah, sihtmärgiks sobib kõik…
2. Veel üks naftatehas pihta sai.
3. Kursk: hetkel vaid kõlakas, et vene pool võis pisu edeneda.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusi nagu on, aga kohtade tuvastamisega täpsemalt keeruline.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: üks küla kipub uuesti minema tagasi Ukraina kontrolli alla.
10. Herson: muutusteta.
11. USA lõpetab venemaaga piirnevate Euroopa riikide kaitseabiprogrammid.
12. venemaa maksuamet on hakanud massiliselt kontrollima venelasi, kelle sissetulek on „ebasõbralikes” riikides.
13. venemaa ühe suurima teraseettevõtte tegevjuht teatas 1990. aastatega sarnase kriisi algusest.
14. Altais vägistas ja tappis „SVO kangelane” neljakuuse lapse ema.
15. EL ÜRO-s: venemaa ja Ukraina kõnelustele peab eelnema relvarahu.
16. Lühiuudised
17. tankipolgu (MUN 12315), 70. diviisi (18A) tankid T-90M ja T-72(B) Obr.22 teel Hersonist Bahmuti. Samamoodi on liikvel ka 24., 26. ja 28. motolaskurrügemendi diviisid. Arvatavalt veel vene poole üksuste liigutamine suuremaks pealetungiks jätkub.
172 vene poole rünnakut eip toonud kuskil tuvastatud edenemist, hallis alas kui jooksvalt uusi possasid saadakse, aga seni pole need üldjuhul pikalt pidanud. Kõikse kuumemaks läks Siverski sektoris, kus anti teada lausa 28 vene poole rünnakust, mis ületab tavapärast varasemat 4 ja viimaste nädalate 8 ikka palju. Ikka arvamusel, et siinne suund koos Lõmani suunaga on suurema Ukraina linnastute komplekti ümberhaaramise suund toetamaks pealetungi lõuna pool Kostjantinovka-Pokrovski suunal jõudmaks Slovjanskini.
Tegelikult on paar viimast päeva hakanud tooma rohkem infokilde tõusnud Ukraina üksuste aktiivsusest just seni vene poole tugevama surve all olevates lõikudes. Tahaks arvata, et Ukraina on loobunud kuskil uues kohas üllatamast ja on toonud seni hoitud reservid pingelisematesse lõikudesse appi. Kas on võimalus, et suudetakse saavutata tempo enda kasuks… vähemalt mõnes lõigus… keeruline arvata, sest eip näe Ukraina juhtide pähe ning egas vägede täpsem koosseiski kahel pool rindejoont endale teada ole ja kobamine nii blogijate kui ametlike uudiste kanalitel ei anna alati piisavalt selget pilti arvamiseks, eks seegi ole tavaline, et lahinguväli pidevas kiires muutuses ja olukorra teadlikkus ei kimbuta vaid mind… tahaks arvata, et Ukraina üritab segi lüüa vene pealetungi plaani selgroogu… see võimalik.
1. Eile öine Ukraina-vastane rünnak oli üks viimase aja suurimaid: Kiievi andmetel lasi venemaa välja üle 500 drooni ja kümneid rakette, tabades 14 energia- ja transpordiinfrastruktuuri rajatist.
venemaa üritas pärast eilset Iskanderi rünnakut Tšernihivi lähedal esitleda tabamusena „pikamaa drooniüksuse” pihta. Tegelikkuses oli raketi sihtmärgiks humanitaarne demineerimismissioon. Kaks inimest hukkus ja kolm sai haavata – videos ei olnud näha droone, vaid ainult valged tsiviilsõidukid.
4. septembri õhtul ründas vene armee drooniga Harkivi oblastis asuvat Hotimlja küla, hukkus kolm ja sai vigastada kaks inimest.
Täna öösel mürisesid Dnipros plahvatused vaenlase droonide tõttu.
ASTRA teatel peetakse Smolenski oblastis Voroninos asuvas väljasaatmiskeskuses vanglasarnastes tingimustes kinni umbes 90 ukrainlast – mõned neist naised, mõned HIV-i ja tuberkuloosiga. Nad teatavad juurdepääsu puudumisest korralikule ravile, sunnitööst ja aastatepikkusest vangistusest. venemaa väidab, et Ukraina keeldub neid tagasi võtmast, kuid Kiievi inimõiguste eksperdid ütlevad, et Moskva valetab ja blokeerib otseseid üleviimisi, selle asemel surudes väljasaadetavaid läbi Gruusia, kus nad satuvad ebainimlikku kinnipidamisse.
2. Kaugel-kaugel Siberis Habarovski linnas Vaikse ookeani kaldal süüdistas kohalik võimuesindaja kalureid kogu bensiini ärakasutamises alles pärast seda, kui algselt süüdistas turiste ja tanlajärjekord oli oi kui pikk…
Ukraina droonid ründasid okupeeritud Luhanskis naftahoidlat. Sellest teatas RBC-Ukraina viitega sotsiaalvõrgustikele. WarDonbass Telegrami kanal avaldas rünnaku järelmõjudest video, mis kinnitas „tabamust naftahoidla piirkonda”. Kanal 24 selgitab, et plahvatused mürisesid Rudneva tänava 60 piirkonnas, kus naftahoidla asub. Interfaxi allikas hädaabiteenistustes teatas, et mehitamata õhusõiduk tabas „kütuse ja määrdeainetega ladu”.
Salaja tegutsev organisatsioon ATESH teatas, et nende agendid viisid augustis läbi naftahoidla luure, mis võimaldas neil rünnakut edukalt reguleerida. Nagu RBC-Ukraina märkis, varustab kahjustatud objekt kütust Venemaa Föderatsiooni 41. ja 20. ühendatud relvavägede armeega.
5. septembri öösel teatasid sotsiaalvõrgustikud tulekahjust venemaa linna Rjazani naftatöötlemistehases pärast droonirünnakut. Jagati nii pilte kui videosid. Leeki ja tossu jagus palju.
Värskendus Exilenova rünnaku kohta okupeeritud Krimmis. Flamingo tiibraketid tabasid FSB baasi ja kahjustasid vähemalt nelja vene hõljukit, teadete kohaselt sai kahjustada kuus ja üks sõdur hukkus. Välja lasti kolm raketti: üks tabas hoonet, teine maandus paatide lähedale, tekitades plahvatusest suuri kahjustusi, ja kolmas tulistati tõenäoliselt alla.
3. Kursk: erinevad allikad annavad teada, et Jablunivka lähistel võis pisu hallis alas vene pool uusi possasid mehitada.
4. Harkiv: vene poole rünnakute surve on juba nädalaid kaks korda kõrgem varasemast tavapärasest, küll pole see toonud kaasa muutusi rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: on hakanud tulema infokilde Kupianski põhja osas toimuvast. Aktiivsed on mõlemad pooled ja üritatakse poole linna ulatuses tekkinud hallis alas kanda püsivamalt maha saada. Ukraina omadel peaks siiski eelis olema, sest vene pool peab siin tooma jõudusid üle Oskili jõe, mille ületust kahjuks pole Ukraina omad piisavalt suutnud kontrollida. Tervel rindel on läinud pisu kuumemaks ning survet vene poolelt tõstavad üha rohkem oma operatsioonidega vene dessant- ja eriväed.
Tuleb teateid, et Serebrjanka metsaalas sektori lõunaserval olla Ukraina omad osa kaotud ala uuesti oma kontrolli alla saanud, aga seda kuidagi kaardil täpsemalt osutada ei suuda veel.
6. Siversk: vene tugevama surve infokildude vahele on uuesti hakanud tulema infot Ukraina vasturünnakutest ning kippuvat vene blogijate sõnul hallis alas tooma uusi muutusi.
7. Bahmut: siingi sama seis nagu Siverski suunal.
8. Donetsk: aktiivsed mõlemad pooled.
Dobropilja teljel Pankivka–Majaki–Novotoretske ümbruses käivad ägedad lahingud. Ukraina väed suruvad vene üksusi Kutšeriv Jari suunas jätmaks neid piiramisrõngasse.
Samal ajal üritatab vene pool läheneda nii Mõrnohradile kui Pokrovskile, aga rindejoone muutusi eile ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: vastastikuseid rünnakuid jagus sektori idaserval. Kuna vene pool ründas kamikaze drooniga üleeile Filia külas asuvat Ukraina possat, siis kipub arvama, et vist juba 24. augustil vene poole vallutatud küla on Ukraina omade poolt vähemalt osaliselt vabastatud. Lisaks tuleb infot, et hallis alas on kumbki pool aktiivsemalt uusi possasid hõivamas ning kohati isegi olla Ukraina üksusi toimetamas sügavamal vene possade vahel. Üritab pisu pingsamalt piirkonda edaspidi vaadelda…
Sektori keskmises osas otsib vene pool aktiivsemalt läbipääse miiniväljades arvatavalt nii soomuse kui kergliikuritega suuremate rünnakute alustamiseks. Võimalik, et pisu enamat kui vaid Ukraina üksuste suurem sidumine nende ressursside koormamiseks ning reservide appi toomiseks toetamaks suuremt pealetungi Slovjansk-Pokrovsk lõigus, aga kuna võimekust jagub, siis miks mitte siingi miskit enamat proovida…
Kahjuks alles sektori lääneserval olev vene sillapea Kamjanskes ja siit pole juba nädal miskit eriti kuulda olnud.
10. Herson: muutusteta. Ikka jätkub paadiralli ja vastastikune üle Dnepri pommitamine, kui vene poolele sobib sihtmärgiks kõik, siis Ukraina sihib vaid sõjalisi objekte ja neid igapäevaselt ka tabab alates juhtismispunktidest, laskemoonaladusest kui erinevast sõjatehnikast.
11. Financial Times (FT) teatas informeeritud allikatele viidates, et Ühendriigid hakkavad järk-järgult vähendama julgeolekuabiprogramme venemaaga piirnevates Ida-Euroopa riikides. Väljaande andmetel teavitasid Pentagoni esindajad eelmisel nädalal Euroopa diplomaate, et Washington ei rahasta enam piirkonna armeede väljaõppe ja varustamise projekte. See otsus mõjutab riike, mis FT kirjutab: „Oleksid võimaliku konflikti eesliinil venemaaga”.
Rahastamist võidakse kärpida „sadade miljonite dollarite” võrra. Juba heakskiidetud vahendid on aga kättesaadavad järgmise aasta septembrini. Aastateks 2018–2022 eraldati Euroopa sõjalise abi programmidele 1,6 miljardit dollarit – see moodustab umbes 29% Washingtoni kogukulutustest väliskaitseabile sel perioodil. Peamised abisaajad olid Eesti, Läti ja Leedu, selgitas FT, viidates USA valitsuse aruandlusametile.
Valge Maja ütles, et otsus lepiti kokku Euroopa riikidega ja see oli seotud vajadusega, et Euroopa võtaks suurema vastutuse oma kaitse eest. FT allikate sõnul olid valitsused aga sellest käigust jahmunud ja küsivad nüüd Washingtonilt selgitust.
Ajalehe allikate sõnul on see samm osa Donald Trumpi administratsiooni laiemast strateegiast välisabi ümber hinnata ja ümber jaotada. Üks sõjaliste programmide läbivaatamise põhjuseid oli USA kavatsus suunata ressursse ümber Indo-Vaikse ookeani piirkonda, et tugevdada Hiina heidutust ja vähendada Taiwani pärast konfliktiohtu.
12. venemaa föderaalne maksuteenistus (FTS) on alustanud venemaa kodanike „ebasõbralikes” riikides saadud tulude massilist kontrolli. Nagu Forbes välja selgitas, puudutavad kontrollid mitte ainult 2024. aastat, vaid ka varasemaid perioode – 2022. ja 2023. aastat.
Kontrolli karmistamise peamine põhjus oli putini 2023. aasta augusti määrus topeltmaksustamise vältimise lepingute (DTT) peatamise kohta 38 riigiga. Nagu selgitas Kepti partner Donat Podniek, on see maksustamise lähenemisviisi radikaalselt muutnud: kui varem arvestas venemaa välismaal makstud makse isegi DTT rikkumiste korral, siis nüüd on see võimalus välistatud.
Maksuhaldurid võtavad lisaks tulumaksu ja trahve, nihutades topeltmaksustamise kaotamise koorma maksumaksjatele endile. Nagu märgib CLSi partner Ekaterina Smolova, nõuab FTS nüüd kodanikelt varjatud tulu puudumise iseseisvat tõendamist, mis tegelikult on vastuolus maksuseadustikuga.
Erilist tähelepanu pööratakse Šveitsile, riigile, kus paljud venelased on traditsiooniliselt oma vara hoidnud. Pärast automaatse maksuteabe vahetamise lõpetamist sattusid tehingud Šveitsi kontodega topeltkontrolli alla: valuuta (investeeringutulu krediteerimise keeld) ja maksud (täiendava isiku tulumaksu riskid).
Maksuauditid laienevad ka „sõbralikesse” jurisdiktsioonidesse, sealhulgas kontodele ja kontrollitavatele välismaistele äriühingutele (CFC-dele). Nagu märgib NSV Consultingu maksupraktika juht Anastasia Vassiljeva, nõuab föderaalne maksuteenistus pärast välismaise konto kohta andmete saamist nüüd tehingute kohta väljavõtteid ja dokumente, tuvastades valuuta- ja maksuseaduste rikkumisi.
13. venemaa metallurgiatööstuse kriis on võrreldav 1990. aastatel toimunuga. Seda ütles intervjuus RBC-le Aleksander Ševelev, Severstali tegevjuht, mis on üks venemaa suurimaid metallurgiaettevõtteid, mis moodustab 14% kogu riigi terase sulatamisest. Ševelevi sõnul tabasid metallurge sanktsioonidega seotud ekspordipiirangud ning kriisi süvendas enneolematult pikk keskpanga kõrgete baasintressimäärade periood.
„Finantsdefitsiit on võimeline pikas perspektiivis muutma tööstusettevõtted roostes metallihunnikuks,” hoiatas Ševelev. Tema sõnul on metallurgid silmitsi seisnud nõudluse järsu langusega ning praeguse kriisi suurim risk on arengu täielik peatumine. Rosstati andmetel vähendas venemaa metallurgia eelmisel aastal toodangut 1,5%, hoolimata kaitsetehaste nõudlusest, ja sel aastal on langus kiirenenud kokkuvarisemiseni: juunis oli see aastases võrdluses 10,2%.
Magnitogorski raua- ja terasetehas, mis on üks Euroopa suurimaid ja suuruselt teine venemaal, teatas teises kvartalis terasetootmise 18% ja malmitootmise 9% langusest. Mechel teatas terasemüügi 11% langusest aasta esimesel poolel. Riigi suurim terastorude tootja Torumetallurgiaettevõte (TMK) kaotas terastorude müügist 18% ja õmblusteta torude müügist ligi 22%.
Severstal vähendas eelmisel aastal terasetootmist 8% ja malmi tootmist 11%, kuid sel aastal teatas toodangu kasvust vastavalt 8% ja 35%. Sellest hoolimata langes ettevõtte kasum teises kvartalis 55% ja rahavoog muutus negatiivseks – kuue kuuga miinus 25 miljardit rubla. Sanktsioonide tõttu on terasetootjad kaotanud kolmandiku oma ekspordist: eelmisel aastal suutsid nad eksportida 20 miljonit tonni tooteid välismaale, võrreldes 31 miljoni tonniga sõjaeelsel 2021. aastal.
Samal ajal langeb metalli tarbimine venemaal jahtuva majanduse tõttu kahekohalise numbriga, peamiselt ehituses ja masinaehituses, ütleb Freedom Finance Globali analüütik Vladimir Tšernov. Sõja lõpp võib olla ohtlik ka metallurgiaettevõtetele, kuna “sel juhul hakkab metalli tarbimine sõjatööstuskompleksis langema,” märgib Tšernov.
Nõudluse languse ja kallite laenude tõttu riigis on oht metallurgiatehaste täielikuks sulgemiseks, ütles Ševelev SPIEF-2025-l. Tema hinnangul võivad terasetootjad sel aastal silmitsi seista suutmatusega müüa kuni 6 miljonit tonni terast ehk peaaegu 10% eelmise aasta toodangust.
14. Altai territooriumil vägistas ja tappis 37-aastane mees 18-aastase kohaliku elaniku. Nagu ohvri perekonna sõber NEWS,ru-le ütles, osales tapja Ukraina sissetungis ja oli kuriteo ajal puhkusel. Tragöödia, nagu väljaanne kirjutab, leidis aset 22. augusti õhtul. Neljakuuse lapse noor ema läks koos sõpradega kohvikusse, kus ta kohtus külakaaslasega. Mees pakkus talle küüti, misjärel tüdruk kadus. Kaks päeva hiljem leiti küla lähedalt jõest tema vägivallatunnustega surnukeha. Viimane inimene, kes tüdrukut nägi, oli see mees. Ta peeti kinni. Samal ajal, nagu kohalikud elanikud märgivad, oli tal kriminaalne minevik.
Altai territooriumil toimunud juhtum pole kaugeltki esimene. Augusti lõpus mõistis Rostovi oblastikohus Ukraina sõjas osalenud Ruslan Šingirei eluaegse vangistuse, kuna ta tunnistati süüdi kaheksa-aastase tüdruku vägistamises ja mõrvas.
Samal ajal registreerivad õiguskaitseorganid kuritegevuse kasvu seoses kurjategijate naasmisega rindelt. Peaprokuratuuri andmetel registreeriti venemaal 2025. aasta esimesel poolel 27 124 kuritegu – see on viimase 12 aasta kõrgeim näitaja.
Selle taustal on võimud hakanud valmistuma sotsiaalse pinge tõsiseks suurenemiseks. Faridaily sõnul ootavad ametnikud naasvate sõdurite seas vägivalla, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamise sagenemist. Tervishoiuministeerium märgib, et veerand abi otsivatest võitlejatest (26%) suunatakse psühhiaatri juurde. Njah, psühhiaater venemaal… kõlab juba niigi kohutavalt… eip see seal riigis miskit muuda… eks peavad suletud territooriumiga hullumajasid juurde tegema hakkama.
15. Euroopa Liit on veendunud, et Ukraina ja venemaa vaheliste rahulepingu läbirääkimiste toimumiseks tuleb esmalt saavutada relvarahu. Sellest teatas EL-i alaline esindaja organisatsiooni juures Stavros Lambrinides neljapäeval ÜRO Peaassambleel, tsiteeris Ukrinform. „Euroopa Liit on ühinenud oma tingimusteta toetuses Ukrainale, mis kangelaslikult seisab vastu Vene Föderatsiooni agressioonile ja selle neokolonialistlikele eesmärkidele, mis on selle sõja ainus tõeline niinimetatud algupõhjus,” märkis ta.
Ta sõnas, et EL mõistab taas teravalt hukka venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja, mis on rahvusvahelise õiguse, ÜRO põhikirja ja Peaassamblee resolutsioonide räige rikkumine. „Ja ainuüksi sel põhjusel peavad kõik ÜRO liikmesriigid venemaa agressiooni kõhklemata ja ebaselgelt hukka mõistma,” rõhutas Lambrindis. Diplomaat ütles, et ühtegi territoriaalset omandamist jõu kasutamise tulemusena ei tohiks pidada õiguspäraseks.
„Krimm, Sevastopol, Donetsk, Luhansk, Zaporižja ja Herson kuuluvad Ukrainale. EL mõistab kindlalt hukka venemaa poolt ajutiselt okupeeritud aladel korraldatud ebaseaduslikud niinimetatud valimised ega nende tulemused ega ei tunnista neid kunagi,” lisas ta. Lambrinidis rõhutas ka, et venemaa tegevusele Ukraina okupeeritud aladel reageerimise igasugune pisendamine õõnestab rahvusvahelist korda ja soodustab tulevasi agressiivseid tegusid mujal.
„EL-i president usub, et täielik ja tingimusteta relvarahu looks kõige paremini sobivad tingimused tõelisteks läbirääkimisteks. Nüüd, rohkem kui kunagi varem, peavad ÜRO liikmed suurendama survet venemaale, et ta lõpetaks tapmise ja alustaks sisulisi läbirääkimisi,” sõnas ta ja märkis, et hoolimata venemaa rahukõnedest on Moskva näidanud üles täpselt vastupidiseid kavatsusi, intensiivistades oma rünnakuid tsiviilelanike vastu kogu Ukrainas. Suursaadik märkis, et eelmisel nädalal tekitasid venemaa raketid Kiievis asuva EL-i delegatsiooni ruumidele tõsist kahju.
16. Lühiuudised
3. septembri öösel toimunud venemaa ulatusliku rünnaku ajal Ukrainale rikkusid kaks drooni Poola õhuruumi. Poola armee sõnul ei kujutanud need endast ohtu kodanikele ega infrastruktuurile, seega neid alla ei tulistatud.
Pärast „tahte koalitsiooni” kohtumist teatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et 26 riiki on juba väljendanud valmisolekut saata Ukrainasse sõjaväekontingent või toetada sellist missiooni. Tema sõnul on tegemist rahuvalve kohalolekuga, mis peaks algama pärast relvarahu või rahulepingu allkirjastamist.
Slovakkia peaminister Robert Fico sõidab Ukrainasse, et kohtuda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Läbirääkimised toimuvad reedel Užgorodis.
Tahte koalitsiooni tippkohtumisel pidasid EL-i juhid India peaministri Modiga telefonikõne. Ursula von der Leyen jagas vestlusest fotot, rõhutades India rolli Zelenskiga suhtlemisel ja venemaa sõja lõpetamise edendamisel. India on üks suurimaid vene nafta ostjaid.
Axios teatab, et Trump sattus eilse kõne ajal Euroopa juhtidega konflikti, tõstes häält ja nihutades vastutuse putinile surve avaldamiseks Euroopale. EL-i pealinnad ei oota temalt enam venemaa vastu sanktsioonide kehtestamist. Pärast kõnet postitas Trump isegi foto putiniga Alaskal.
Soome president Stubb ütles, et Trump kutsus USA-d ja Euroopat üles sanktsioonide osas ühiselt tegutsema, kusjuures peamisteks sihtmärkideks on venemaa nafta ja gaas. Ursula von der Leyen ja Trumpi nõunikud arutavad plaani järgmise 24 tunni jooksul.
Zelenski avalikustas, et Trump ütles eilse kõne ajal avalikult: „Ungari ja Slovakkia aitavad venemaa sõjamasinat, ostes selle naftat, ja see peab lõppema.” Varem olid Orbán ja Fico Trumpile kaevanud Ukraina rünnakute üle Družba torujuhtmele.
Ukraina süvendab Filipiinidega kaitsealaseid sidemeid, töötades memorandumi kallal, mis võib viia ühise droonide tootmiseni. Suursaadik Julia Fediv ütleb, et leping võidakse allkirjastada oktoobris, sillutades teed ühisele tootmisele ja tehnoloogia jagamisele.
Ukraina kaitseametnikud külastavad Manilat, et pidada läbirääkimisi droonide, väljaõppe ja võimete arendamise üle.
vene kanalid väidavad nüüd, et Ukraina ettevõte Antonov arendab uut maismaal baseeruvat tiibraketti, mis väidetavalt kannab nime An-202/203/204 ja mille kavandatud lennuulatus on kuni 2830 km ning mis on seotud Flamingo tootmisliiniga. Nad spekuleerivad, et seda võiks lasta välja veoautodelt või haagiselt ning testimine peaks toimuma aasta lõpuks.
kreml eraldas Moldovas võimu haaramiseks 350 miljonit dollarit ning kasutas oma sealseid (Transnistria) lennujaamu ja haldusressursse Odessa ründamiseks, ütles Ukraina ajakirjanik Dmitri Gordon, viidates lekkinud venemaa dokumentidele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
PILTUUDIS: automaksu-Antid Võrust
Riigikogu liige Rain Epler avaldas sotsiaalmeedias tehisaru tehtud pildi Võru automaksu-Antidest, kes hääletasid automaksu poolt, aga nüüd enne valimisi räägivad, et olid tegelikult vastu.
Üks muinasjutt sai kiire ja nukra lõpu. E200 tegi ettepaneku automaks tühistada, Reformierakond hakkas seda kaaluma, sotsid räägivad, et nemad seda maksu üldse teha ei tahtnud, aga Reformierakond sundis!
Eile toimus Riigikogu erakorraline istung, kus saanukski selle maksu tühistada, aga kohal ei olnud sotse ega reformierakondlasi!
Saime kinnitust, et nende jutt on valimiseelne uduajamine. Mäletate, kui Kaja Kallas lubas enne Riigikogu valimisi, et maksud ei tõuse? Ja nüüd tunnete, mis see lubadus väärt oli! Samamoodi püüavad automaksu kehtestajad nüüd jätta muljet, justkui oleks nad oma veast aru saanud. Neid ei maksa uskuda!!!
Kohalikud valimised on lähedal ja kohalikul tasemelgi ei tohi unustada, millised erakonnad selle maksu kehtestasid. Need olid Reformierakond ja sotsid (Võrus ei ole õnneks vaja E200-st rääkida). Kui te aitate oravatel ja punastel kohalikul tasemel võimul püsida, siis suurendate võimalust, et nad saavad ka riigi tasemel sigaduste tegemist jätkata!
Illustratsiooniks palusin tehisarul joonistada pildi Võru Automaksu-Antidest!
Riigikontrolli juht: kaitsevaldkond peab näitama, et nad on rahva usaldust väärt
Riigikontrolör Janar Holm sõnas „Esimeses stuudios”, et riigikontrolli auditi tuvastatud probleemid ei ole raamatupidamislikud küsimused, vaid süsteemselt tehtavad vead. Holmi hinnangul peab kaitsevaldkond näitama, et iga sent, mis kaitsevõimesse investeeritakse, läheb õigesse kohta.
Riigikontroll viis läbi riigi majandusaasta koondaruande auditi ja tuvastas kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste lepingutes hulganisti probleeme. Jutt käib kaitseväest ja kaitseinvesteeringute keskusest. Märgiti, et need on probleemid, mis vajavad kasvava kaitse-eelarve taustal kiiret lahendamist. Riigikontrolör Janar Holm sõnas „Esimeses stuudios”, et kaitseminister Hanno Pevkur ja kaitseministeeriumi kantsler on õnneks olukorra tõsidust mõistnud.
Tartu abilinnapea taandub sotsidest
Tartu sotsiaaldemokraadid avaldavad laupäeval volikogu kandidaatide nimekirja, aga sellest ei leia hariduse ja kultuuri abilinnapea, varasema linnavolikogu esimehe Lemmit Kaplinski nime, kirjutab Tartu Postimees. Kaplinski taandub ka sotside Tartu piirkonnajuhi kohalt.
„Ma väsisin ära survest olla kogu aeg pildis ja esindada mingisuguseid seisukohti. Jõudsin seetõttu arusaamisele, et ei ole mõtet kassi vastu karva paitada,” rääkis Kaplinski ajalehele.
Toimetuselt:
Üks tark mees on kunagi öelnud, et kui sa noorena pole sots, pole sul südant, aga kui vanemana oled veel sots, pole sul ajusid.
Tuletame meelde, kes Lõuna-Eesti saadikutest hääletasid maksutõusu poolt
Lõunaeestlane tuletab meelde, kes Lõuna-Eesti saadikutest hääletasid riigikogus maksutõusu poolt.
Siin nad on:
1. Anti Allas- sotsud
2. Igor Taro – Eesti 200
3. Mait Klaassen – Reform
4. Maido Ruusmann – Reform
5. Andrus Seeme- Reform
6. Liina Kersna – Reform
7. Anti Haugas – Reform
9. Ester Karuse – sotsud
Siin temaatiline video, kuidas sotsidele teeb maksutõus nalja. Räägivad, et toetame vaesemaid, aga ise itsitavad ja hüppavad laval. Sotside uus hümn:
Kui laps on üks miljonist: üliharuldase ja -karmi geenihaigusega Emmat saaks aidata ravim, mis maksab 53 816 eurot kuus. Pisitüdruk on haiglas kriitilises seisus
Kolmteist päeva tagasi tuli Lõuna-Eesti Haiglas ilmale Emma, pere teise ja väga oodatud lapsena. Sünnitusjärgne kergendustunne sai aga kesta üksnes hetke, sest pisitüdruku nahal olid villid ja haavandid ning Emma viidi TÜ Kliinikumi intensiivravi osakonda.
Nelja päevaga sai paika diagnoos: düstroofiline bulloosne epidermolüüs – väga haruldase geneetilise, valdavalt nahka ja limaskestasid haarava haiguse raskeim vorm.
Kui veel paar aastat tagasi ei olnud sellele haigusele ühtegi ravimit, siis sellel kevadel sai Euroopa Ravimiametilt müügiloa geeniravim Vyjuvek, mis võiks nüüd Emmat aidata. Paraku on see ravim väga, väga kallis, makstes poolaastas koos riigile makstava käibemaksuga 349 804 eurot ning Tervisekassa seda ei rahasta.
Haigus on seotud geeni COL7A1 mutatsiooniga. See geen omakorda kodeerib VII tüüpi kollageeni, mis on vajalik naha sügavamate kihtide omavaheliseks tugevaks sidumiseks. Kui see valk ei tööta või seda on liiga vähe, kihistub nahk kergesti ja tekivad villid, haavandid ja armistumine.
Emma nahakahjustused on ulatuslikud, haaratud on kogu tema keha. Iga puudutus, sh söömine ja mähkmevahetus põhjustab uusi ville, millest paljudest saavad purunedes valusad haavandid. Seda nii nahal kui ka limaskestadel. Arstide konsiiliumi hinnangul aitab uudne ravim haavadel paraneda ja loob kaitsva nahakihi, samuti säästab teda piinavast valust. Kuna Emma seisukord on täna äärmiselt raske, tuleks raviga alustada nii kiiresti kui võimalik.
Ravimitootja kahjuks sentigi hinnaalandust väikese Eesti ainsa patsiendi elu päästmiseks tegema ei nõustunud, seega on Emma pere nüüd valiku ees – maksta nõutud summa või anda alla. Emma on aga juba praegu näidanud, et on tohutult tubli väike võitleja: aitame tal karmile haigusele vastu seista!
Kaitseministeerium kuulutab välja aegade suurima kaitsetööstuse arendusprojektide konkursi esimese taotlusvooru 14 võitjat
Kaitseministeeriumi tänavuse kaitsetööstuse arendusprojektide konkursi esimeses voorus osales 31 ettevõtet, kellest edu saavutasid 14. Võitjaid toetatakse kokku 1,4 miljoni euroga, mis on kaks korda suurem kui möödunud aasta konkursil. Toetuse eesmärgiks on kaitsetööstuse uute toodete arendamine ja sektori konkurentsivõime kasvatamine.
„Üha keerulisemaks muutunud julgeolekuolukorra tõttu on riik seadnud üheks prioriteediks kodumaise kaitsetööstuse arendamise. Sellest lähtuvalt toetab kaitseministeerium sel aastal kaitsetööstuse arendusprojektide konkursi raames ettevõtteid enam kui kaks korda suurema summaga kui varem,” ütles kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Siim Sukles
„Arendusprojektide konkurss on kujutanud endast kaitsetööstusettevõtetele olulist meedet, siit on alguse saanud mitu valdkonna edulugu. Õnnitlen valituks osutunud ettevõtteid,” lisas Sukles.
Tänavu oodati konkursile osalema eeskätt droonivastaste tehnoloogiate terviklahendusi, linnakupõhiseid elektroonilise võitluse kaitse terviklahendusi, lahingusüsteemide arendusi ja üksuste olukorrateadlikust tõstvaid lahendusi. Need vastavad kaitseväe võimearenduse prioriteetidele.
Eesti kaitsetööstuse 2025. aasta arendusprojektide konkursi esimeses taotlusvoorus osutusid edukaks:
DefSecIntel Solutions OÜ „Soodne täisintegreeritud keskmaa droonivastane püüdurdroon”
Toetus 110 200 eurot, 40% projekti kogumaksumusest
RANTELON OÜ „Kvalifitseeritud modulaarne droonitõrjesüsteem militaarplatvormidele „DTTS-EVA””
Toetus 156 297,2 eurot, 40% projekti kogumaksumusest
HEVI Optronics OÜ „Otseveo-aktuaatoritega Güro-Stabiliseeritud Pöördpea Elektroonika ja Tarkvara arendus (Development of Control electronics and Software for Direct-Drive Gyro-Stabilized Actuation Technology)”
Toetus 78 000 eurot, 15% projekti kogumaksumusest
Defensphere OÜ „Võrgupõhine virtuaalne juhtimiskeskus”
Toetus 153 148 eurot, 40% projekti kogumaksumusest
Krattworks OÜ „Lühimaa ründedrooni elektroonika ja masinnägemise algoritmide arendamine”
Toetus 161 776 eurot, 40% projekti kogumaksumusest
Thistle OÜ „Thistle Shieldist”
Toetus 107 839 eurot, 40% projekti kogumaksumusest
FarsightVision OÜ „FSV 3D DetNav: Vaenlase drooni tuvastamine ja lokalisatsioon digikaksiku ja operatiivselt kinnipüütud videovoogude abil”
Toetus 193 850 eurot, 38% projekti kogumaksumusest
Infinitum Strike OÜ „Medium and long range precision Strike missile operational sustainability in highly contested battlespace”
Toetus 100 000 eurot, 40% projekti kogumaksumusest
Atalanta Systems OÜ „Toxon 3 kaugjuhitav vaatlus- ja relvasüsteem”
Toetus 144 000 eurot, 20% projekti kogumaksumusest
Wayren OÜ „Hääledastuse Teenus Hübriidvõrkudes“
Toetus 187 120 eurot, 40% projekti kogumaksumusest
Martan Defence OÜ „Masstoodetava droonilaengu tooteseeria arendamine”
Toetus 5 600 eurot, 40% projekti kogumaksumusest
BaBayte OÜ „BabAI – pardal töötav tehisintellektil põhinev tarkvara, mis kaitseb UAV-sid, tuvastades ohte ja vältides kokkupõrkeid reaalajas”
Toetus 15 000 eurot, 37,5% projekti kogumaksumusest
Milmech Systems OÜ „Milmech Systems demineerimisroboti arendamine”
Toetus 17 600 eurot, 40% projekti kogumaksumusest
RATEL Robotics OÜ „Elektriline mehitamata maismaasõiduk Badger”
Toetus 22 800 eurot, 40% projekti kogumaksumusest
Kokku toetab kaitseministeerium tänavu kodumaise kaitsetööstuse arendusprojekte kahe miljoni euroga. Teine voor täiendava eelarvega vähemalt 600 000 eurot kuulutatakse välja oktoobri alguses.
ARVAMUS: Põneval ajal, põnevas riigis elame, raisk!!!
Ettevõtja Henri Jaska sulest miskit ilusat ….
Põllumajandusminister, kes kunagi olla paar halgu riita ladunud ja nägi eemalt lehma, käseb metssigadel 3 korda aastas poegida (tavalise 1 asemel)!
Vaesed metsanotsud. Aga mis sa teed? Käsk on vanem kui meie!
Rahandusminister on nii putsis daun, et kui ta parajasti kraanikausi najal oma mune ei kratsi, siis kuseb lihtsalt rahvale kõrge kaarega pähe. Käis triatloni tegemas, aga on nii loll, et suutis isegi starti hiljaks jääda!
Peaminister ei saa juba ammu aru, mis makse ja kuhu suunas ta kangutab. Totaalne kloun!
Haridusminister kilkab rõõmsalt, et raha on sitaks! Ainuke nendest tolbajoobidest, kes vähemalt sõnakasutuse eest minu käest plussid saab. Väide kui selline on muidugi nii persses kui üldse olla saab, sest meil ei ole mitte 800 milli üle, vaid puudujääk on selle võrra väiksem. Suht fundamentaalne viga, või mis?
Droonid sagivad taevas sinna-tänna. Minister sügab oma kiilakat kuplit ja ei saa harjumuspäraselt mitte munnigi aru, mis tuli, kust tuli, või kuhu läks. Õnneks on meie kodukamaral tublisid hobiornitolooge ja põllumehi, kes kadunud propellerid peenetele linnasakstele kätte juhatavad. Kiirkorras kokku kutsutud kriisikomisjon otsustab esimese hooga hämada ja öelda et meie õhupiiri rikkus üks parajalt paks Karlssoni nimeline poiss. Kartes siiski Astridi pärijate kohtuhagi, siis see plaan lükatakse nende endi keeles öelduna: „laualt maha”.
Muid säravaid ideid ei tule, nii et mökitatakse niisama midagi seosetut ja lubatakse kaevata idapiirile veel 3,5 meetrit tankitõrjekraavi maksumusega 15 milli.
Kaitseministeerium kandis ühele USA firmale kogemata 87 miljonit liiga palju. Kaitsepihkur nõkutab õlgu ja on vait nagu tänavu juba kolmanda pesakonnaga maha saanud metssea emis rukkis.
Välis-, tervise jne ministrid. Kõikidele kamba peale ainult üks lause: „Ema, anna padruneid.”
Koalitsiooni moodustavad 2 erakonda. Väikse käpiku toetus on praegu 2 %!!!
Riigikokku said nad suuresti ainult tänu ühele oskuslikult nutta imiteerivale huiarile.
Suuremat veli toetavad suisa 12% valijaid! Nende eduloo taga on ainult lugege nüüd mu huultelt: „räige valetamine”.
Ja see, et nagu muinasloos virgus üüratu hulk pensionäre nagu ühtne löögirusikas kell 3 öösel unest ja andsid närilistele oma e-hääled.
Mis meil siis veel siin on?
Statistika ametis töötavad säärased oinad, kes ei suuda isegi keskmist arvutada. Nagu mida vittu?
Kui tervisekassa juht teenib 19 tuhat, aga pritsumees Manivald Juga 1 tuhat, siis keskmiselt teenivad nad 10 kilo kuus. Suht okei palk, elab ära küll.
Kui esimene härra vohmib spa mullivannis lösutades kulbiga kalamarja ja Manivald lutsutab kuivikut (varem näris, a enam pole hambaid ja nende korrashoidu ei hüvitata), siis keskmiselt söövad nad ju mõlemad kaaviari croissainti. Türa küll! Oli nii keeruline rehkendus w?
Mis tervisekassasse puutub, siis ma olen kindel, et kõikide vähihaigete laste silmad läksid erutusest põlema ja hing kõlises rõõmust, kui tuli uudis, et enam nad EI SAA raha mitte haige-, vaid tervisekassast
Veel nimede vahetusest.
Kujutan elavalt ette, kuidas kuskil kõrtsus sai kokku lõbus seltskond sõrmuste isanda fänne. Kuskil poole öö paiku, kui kõik üle keskmise tahmas olid, sõlmiti napsitopside taga kihlvedu. Kes neist suudab kõige jaburama tolkiiniliku haldja nime välja mõelda ja selle riigile mõne milli eest maha parselda. Muud moodi pole seletatav elron, elering jne.
Sääraste suurfirmade nimevahetus pole päris võrreldav enda fesari profiilipildi vahetusega. Maksab…. ja sitaks maksab.
Kahju, et mind too hetk seal baaris ei old. Ma oleks midagi lennukamat nuputanud ja võidusumma taskusse pistnud.
Rail baltica! Noo tule taevas appi!
Kosmiline hunnik pappi pannakse huugama ja selle tulemusena saavad soovijad (neid saab olema umbes 5) lux rongiga nuustakule sõita. Tagasi ei saa, sest vedurijuhtide palgafond on ammu vaakumis.
Kogu see debiilsus on umbes sama kasumlik, kui oleks projekt avada Mohni saarel, kus on 2 püsielanikku, täispauk Lamborghini esindus/teenindus salong.
Aga no näe…… müstilisel kombel erasektoris selliseid lauslollusi ei tehta.
Tallinna linn. Johhaidiii! Peris putsis koht!
Tibla asemel aeti pukki mu „lemmik” sots……. ma isegi ei tea, kumb õudsam on.
Kastipärdik suutis ennem suuska saamist sellise pajatäie vedelat sitta kokku vaaritada, et seda helbitakse veel mitu dekaadi.
Kui palju sõiduteede arvelt rajati jalgratta teid? (Paldiski mnt, Pärnu mnt jne)
Paigaldagu palun keegi sinna mingid lugerid ja loendatagu kokku, kui mitu kastiratast seal sõidab vahemikus novembri algus kuni märtsi lõpp? Selle jobu paneks oma kätega sinna rattakasti kinni samaks aja vahemikuks!
Pikalt mäurati, kas anda tuugenipoistele 2 miljardit või mitte. Õnneks ikka ei antud.
Krt istuge sisse omale see rohepööre! Hiinlased ajavad selliste ekskavaatoritega kivisütt ahju, et te krdi mömmidest mahlamütsid põle näindki nii suurt traktorit rsk! Eestis on põlevkivi nagu putru… aga ei. Paneme need tehased kinni, ostame voolu soomest (kaabli kaudu, mille vandid ja türahiinlased ära lõhuvad) ja elu lill.
Paneme aga 300 meetri kõrgused ventikad huugama ja keelustame euroopas plastikust kõrvatikud. Fucking great!!!! Tegelt ehk ongi muhe idee. Kui kõrvad stabiilselt servani vaiku täis oleks, siis kuuleks vähem seda iba, mida päevast päeva aetasse.
Pilusilmad kallavad hindusesse ja gangesesse ja mai tea mis suurtesse jõgedesse veel iga päev miljonite tonnide kaupa kõiksugu mõeldavat ja mitte mõeldavat sodi, a mis me teeme? Aaaaa, teeme nii, et piimapaki küljest ei saaks korki ära võtta! Great sugsessss raisk!
Au väärt emeriitprofessorid on rääkinud, et kliima meie planeedil on miljardeid aastaid nii soojenenud kui jahenenud, aga mingid krdi lödipüksid sitavaresed, kes ei suudaks oma peldikus ummistustki likvideerida jauravad ikka oma rida ja parandavad maakera ära!!!! How dare you??? Maal on elu välja surnud (loetakse kui vähemalt 80 prossu elusast kaob) viiel korral (või äkki oli 7?)
Kuhu te topite oma krdi tiiviku ära amortiseerunud labad, mis ei idane ega mädane?
Kallid väga austatud politseinikud, te olete tublid, päriselt ka! A me ei saa teie palka tõsta, sest no ausõna, kikukas, raha lihtsalt ei ole. Aga vähemalt võivad teie lapsed koolis aabitsast lugeda, et jumala vaffa on, kui lapsel on kaks emmet või hoopis kaks issit. Mul on täiesti savi, kes, kuidas ja millega üksteist trukib, kui see nende vaba valik on, aga miks seda propageerida ja ennekõike rahastada riiklikult? Igast lgbt ja muud pedeorganisatsioonid saavad aastas sadu miljoneid selleks tegevuseks.
Kulla arstid, õed ja teised meditsiini töötajad, ilma teieta ei saaks, teie olete meie eesliini (buratiino presidendi lemmik sõna, kui ta akna peal telefoniga vilgutas) töötajad…… a sorts…. pappi pole…. agaaaa, me just teeme üleriikliku kampaania „sööge rohkem kala” maksumus 1.1 miljonit! Päriselt tuleb selline. Ma ei mõtle seda välja.
Vaevalt, et ma ainus olen, keda räigelt ropendama ajab.
Kui kogu see loodripolk hokikeppidega laiali peksta, kes selliseid asju otsustavad, vat siis oleks meil tõesti pappi sitaks.
Kogu sellel ladvikul on moraalnekompass nii sügavalt aanuses, et igatepidi oleme me persekursil!
Kui nüüd keegi võtab vaevaks mõelda või suisa välja öelda, et mida sa kuramuse ekreiit seal Suurupis nohised ja üleüldse nii palju ropendad, siis……. käige juba etteruttavalt putsi ära!
Minu vallas on ekrekad vaat et kõige suuremad vitupead üldse, nii et minu häält nad ei saa!
Oehhh, ma võiks siin lõputult hingeldada, aga ei viici rohkem. Suurem rõhk sai ventiilist välja lastud…. hakkas kergem küll!
Isiklikult jään ootama pardi ja akvaariumi maksu. Pohhhui, tehku!
Määratlen esimesed ümber kääbus pingviinideks, teised boileriteks ja saadan kõik kümmnise kogujad vittu!
Lähen puistan nüüd pihuga oma piiludele nisuteri ja teen ühe napaka sibulast naabri rõõmuks märgadest okstest suure lõkke. Tuul täna tema suunda .
Kui on kena pärituul
Oinal rõimus muie suul!!!!!
Osad sõnad nats ropud…
Kaupluseketid lubavad: toiduainete käibemaksu langetamine jõuab lettidele
Eestis tegutsevate suuremate kauplusekettide esindajad ütlesid ERR-ile, et kui valitsus peaks otsustama ühel hetkel toiduainete käibemaksu langetada, siis see kajastuks ka toiduainete hindades nende kaupluste riiulitel. Valitsuse esindajad on seni öelnud, et langetust ei saa teha, sest hinnalangus ei pruugi jõuda tarbijani, sest kaupmehed võivad panna selle osa enda tasku.
Coopi tegevjuht Rainer Rohtla ütles teisipäeval ETV saates „Impulss”, et kuna 24 protsenti toiduhinnast moodustab käibemaks, ei saa öelda, et käibemaksu langetamine kuidagi toidu hinda alla ei too.
„Omalt poolt ma lisaks juurde ja võiks vaadata kõikidele Eesti inimestele südamega silma ja öelda, et kui valitsus otsustab käibemaksu toidul langetada, siis see hind langeb ka kaupluses selle võrra, mida nad käibemaksu langetavad,” lausus Rohtla.
Rahandusminister: automaksu kaotamisel pole rahalist katet ja analüütilist põhjendust
Valitsuse eelarvekõnelustel keskendutakse kaitsele ja üritatakse endiselt leida raha õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõusuks. Kui palju jääb eelarvesse ruumi automaksu tühistamiseks, selgub peaminister Kristen Michali sõnul teiste otsuste järel. Rahandusminister Jürgen Ligi hinnangul ei ole automaksu kaotamine praegu üldsegi prioriteet ja ei näe ka reaalset põhjust seda tühistada.
Valitsuse eelarvearutelu põhiteema on kaitsekulude kasv, millele läheb suur hulk maksuraha. Seetõttu on peaminister Kristen Michali sõnul oluline, et kaitsevaldkonnas oleks raamatupidamine korras ja läbipaistev. Riigikontrolli kolmapäevases auditis väljatoodud probleemidega kaitseministeeriumis juba tegeletakse, vahendab ERR.
This website uses cookies to improve your experience while you navigate through the website. Out of these, the cookies that are categorized as necessary are stored on your browser as they are essential for the working of basic functionalities of the website. We also use third-party cookies that help us analyze and understand how you use this website. These cookies will be stored in your browser only with your consent. You also have the option to opt-out of these cookies. But opting out of some of these cookies may affect your browsing experience.
Necessary cookies are absolutely essential for the website to function properly. These cookies ensure basic functionalities and security features of the website, anonymously.
Cookie
Duration
Description
cookielawinfo-checkbox-analytics
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Analytics".
cookielawinfo-checkbox-functional
11 months
The cookie is set by GDPR cookie consent to record the user consent for the cookies in the category "Functional".
cookielawinfo-checkbox-necessary
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookies is used to store the user consent for the cookies in the category "Necessary".
cookielawinfo-checkbox-others
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Other.
cookielawinfo-checkbox-performance
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Performance".
viewed_cookie_policy
11 months
The cookie is set by the GDPR Cookie Consent plugin and is used to store whether or not user has consented to the use of cookies. It does not store any personal data.
Functional cookies help to perform certain functionalities like sharing the content of the website on social media platforms, collect feedbacks, and other third-party features.
Performance cookies are used to understand and analyze the key performance indexes of the website which helps in delivering a better user experience for the visitors.
Analytical cookies are used to understand how visitors interact with the website. These cookies help provide information on metrics the number of visitors, bounce rate, traffic source, etc.
Advertisement cookies are used to provide visitors with relevant ads and marketing campaigns. These cookies track visitors across websites and collect information to provide customized ads.
