Keskkriminaalpolitsei alustas kriminaalmenetluse Tallinna välipinkide hankes; varem oli Tallinna sisekontroll leidnud, et hange võis olla sihitud konkreetsetele tootjatele.

Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Janno Reinkort ütles, et keskkriminaalpolitsei alustas juuli alguses kriminaalmenetlust, et kontrollida, kas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti välipinkide hankes võidi rikkuda hankereegleid, vahendab ERR.

Venemaa kavatseb oma huve Läänemere piirkonnas kindlalt kaitsta, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri peskov vastuseks Eesti hiljutisele HIMARS-i raketisüsteemide katsetusele Saaremaal.

„Läänemere piirkond on pingeline Euroopa rannikuriikide agressiivse poliitika tõttu. Venemaa kavatseb selles piirkonnas kindlalt kaitsta oma õigustatud huve,” ütles Kremli pressiesindaja ajakirjanikele esmaspäeval.

„See, et paljud riigid tegutsevad seal provokatiivselt, on ilmne reaalsus,” lisas Peskov.

Tema sõnavõtt järgneb Eesti esimesele HIMARS-i kasutamisele, simuleeritud meresihtmärkide ründamisele Läänemeres 11. juulil. Eesti sai kuus raketisüsteemi 2025. aasta aprillis osana laiemast piirkondlikust ümberrelvastumisest, mille vallandas Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse.

Parlamendierakondadest on liikmeskond stabiilselt tõusnud Isamaal. Pärast sisetülile järgnenud massilisi lahkumisi on EKRE tänavu suutnud liikmeskonda suurendada. Teised parlamendierakonnad on liikmeid kaotanud.

Äriregistri andmetel on ainsana parlamendierakondadest pooleteise aastaga pidevalt liikmearvu suurendanud Isamaa. Kui 2023. aasta lõpuks oli erakonnas 6959 ja aasta hiljem 7002 liiget, siis esmaspäevase seisuga on liikmeid juba 7312, vahendab ERR.

Äriregistri andmetel on seitsme kuuga kõige rohkem liikmeid kaotanud peaministripartei Reformierakond. Kui 2024. aasta 31. detsembri seisuga oli erakonnas 9539 ja aasta varem 10 185 liiget, siis tänaseks on liikmeid 9320.

Rallisõitjad Egon Kaur ja Roope Korhonen käisid eile esmaspäeval Võrumaal Voki külas autot testimas enne Rally Estoniat.

Siin on pildid, autor Igmar Matto.

Samovarimaja dvoris avanes MAIKRO näitus „Üks tee viib teiseni”, kus kohtuvad nostalgilised motiivid, tuttavad stseenid ja salajased varjud. See on visuaalne rännak läbi unenäoliste maastike ja mälupiltide, mis kunstniku sõnul peegeldab tee kui sümboli mitmekihilisust.

Näituse avamine tähistab ühtlasi kolmanda galerii lisandumist Varnjasse, Voronja galerii ja Lendava Laeva galerii kõrval, muutes selle väikese Peipsiveere küla Eesti kultuurimaastikul ainulaadseks paigaks, kus on elanike arvu kohta kõige rohkem kunstigaleriisid.

„Tee võib olla ühendus. Tee võib olla katkestus. Aga alati on tee võimalus,” kirjeldab MAIKRO uue näituse keskset mõtet ja lisab: „Mind huvitab hetk, kui inimene peatub ning tema mõtted hakkavad vaikselt rändama, tekitades ruumi, kuhu mahuvad igatsus, kahtlus ning vahel ka ootamatu selgus. Töötades näituse kallal, otsisin hetki, et leida uusi teeotsi iseendani jõudmiseks.”

Üksi joodud tee võib olla nagu meditatsioon, aga kahe vahel jagatud tee võib avada ukse dialoogile, mõistmisele või lausa uutele mõttetele. Kas iga tee viib kellegini? Või jõuab see lõpuks ringiga tagasi iseendani? MAIKRO näitus Samovarimajas laseb sel küsimusel settida, nagu aeglaselt jahtuv samovar keset lauda.

„Dvori avamisega Varnjas asuvas Samovarimajas tekib paik, kus hakkavad edaspidigi toimuma näitused, õpitoad ja muud sündmused. Soovin, et dvorist saaks kultuuriline hingetõmbekoht Peipsiveerel, kus inimesed saavad kokku tulla, jagada mõtteid ja juua koos teed,” ütles Samovarimaja perenaine Herling Mesi.

MAIKRO näituse produtseeris Mikrogalerii, mis tegutseb Tartus, Lubja tänaval asuvas nõukogude-aegses garaažiboksis, kuid kuhu järgmisel aastal kerkib kahekümne ruutmeetrisele alale kahekorruseline näitusemaja. „Mikrogalerii eesmärgiks on kulutada võimalikult vähe raha hoone ülalpidamiseks, et kultuuri heaks mõeldud eelarve jääks loojatele ning inimestele, kes panustavad kunstiprogrammi loomesse,” selgitasid galerii asutajad Kaili Kask ja Raul Oreškin uue näitusemaja vajalikkust. Emajõe ääres asuvat kompleksi, kuhu on juba kerkinud mõned garaaživillad ning lähiajal valmivad järgmised, on hakatud kutsuma Mikro-Veneetsiaks. MAIKRO teoste müügist läheb 15€ Mikrogalerii rajamise toetuseks.

MAIKRO näitust „Üks tee viib teiseni” saab külastada Samovarimaja dvoris (Kesk 21, Varnja) kuni 31. augustini 2025: R-P 11-18.

Esmaspäeva, 14. juuli hommikul kella 10.58 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Kambja vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 190. kilomeetril.

18-aastane naine sõitis sõiduautoga Audi A5 tagant otsa vasakpööret sooritavale sõiduautole Porsche Cayenne, mida juhtis 34-aastane naine.

Kiirabi andis isikutele esmaabi kohapeal.

Esmaspäeva, 14. juuli hommikul kella 08.34 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartus Turu tn ja Kaupmehe tn ristmikul.

23-aastane mees ei andnud veokiga Ford Transit teed peateel liikunud mopeedile Kymco People, mida juhtis 70-aastane mees.

Mopeedijuht toimetati haiglasse.

USA ettevõtja Elon Musk jagab sotsiaalmeedias Euroopa riikide sündimuse kaarti ja kirjutab, et kui sündide arv ei kasva, siis sureb kontinent välja.

Terve kaart on punane, mis tähendab, et sündimus jääb kõvasti alla taastemäärale, mis on 2,0.

Eestis on see number 2024. aasta seisuga 1,17, Lätis 1,24, Soomes 1,26. Venemaal 1,40. Euroopa madalaim number on Ukrainas, 1,0.

Kommentaarides märgitakse, et kui Euroopa raha sõjandusse suunab, siis kukub sündimus veel madalamale. Inimesed ei suuda juba niigi lapsi ülal pidada.

Samuti märgitakse, et Iisraelis on see number 2,9, mis on arenenud maailmas kõrgeim. Euroopa päästaks, kui lastega peredes oleks vähemalt 5 last.

Either Europe starts having large families or it will keep dying https://t.co/UNX72ZRn98

— Elon Musk (@elonmusk) July 14, 2025

Lõunaeestlane palus tehisarul Meta AI luua pilt Eestist. Tulemus on siin.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, mida saab Venemaal osta poest 10 euro ehk 1000 rubla eest.

Videos külastatakse Moskvas Eurospari poodi. Selgub, et 10 euro eest saab korraliku hulga toitu.

Pudel piima maksab 1 euro, pakk võid maksab 1,5 eurot, pakk viilutatud juustu 1,69 eurot, pakk viilutatud vorsti 1,19 eurot, karp 10 munaga 0,59 eurot, pakk kartulikrõpsusid 1 euro, pakk makarone 0,32 eurot, 0,5 L pudel koolat 0,3 eurot, päts leiba 0,39 eurot, tahvel šokolaadi 1 euro. Kokku läks see maksma 9,6 eurot.

Video on siin. NB! Hinnad võivad šokeerida, nõrganärvilistele mittesoovitav.

🇷🇺 Shopping in Russia: What 10 euros can buy pic.twitter.com/qQlg8U36yi

— Leandro Romão 🇵🇹 (@leandroOnX) July 1, 2025

Kolmapäeval, 16. juulil kohtuvad Eesti laskesuusatajad Otepääl WRC rallisõitjatega, et võtta vastu üks mõlemat ala ühendav väljakutse.

Tiimid
– Ott Tänak (Hyundai Motorsport) & Regina Ermits
– Oliver Solberg (Toyota Gazoo Racing) & Hanna-Brita Kaasik
– Grégoire Munster (M-Sport) & Johanna Talihärm

Üritus on pealtvaatajatele tasuta. Ole kohal!

Aasta alguses avas Elron Tallinna-Riia rongiliini ning kohati on ettevõttel raskusi nõudluse rahuldamisega. Lux Expressi Tartu-Riia ning Tartu-Vilniuse bussiliinidel on aga reisijate arv vahepealsel ajal langenud enam kui veerandi võrra.

Alates jaanuarist saab rongiga sõita Tallinnast läbi Tartu Riiga ja Vilniusesse. Liinil on kohati olnud probleeme nõudluse rahuldamisega, rekordpäevadel on üle saja reisija, rääkis ERR-ile Elroni juhatuse liige Märt Ehrenpreis.

„Circa pooled reisijatest on Tartu ja Riia vahel ja sõidetakse ka palju Vilniusesse,” lausus Ehrenpreis.

PPA on seoses autode numbrituvastusega avalikkust eksitanud, kirjutab sotsiaalmeedias riigikogu liige Varro Vooglaid.

Vooglaid märkis, et püüdis selgusele jõuda – kas PPA poolt avalikkusele esitatud kinnitused, et numbrituvastuskaameratega tehtud piltidelt ei ole autos viibivad isikud tuvastatavad, vastavad tõele või mitte.

„Ilmneb, et ei vasta – paljudel juhtudel on tuvastatavad, vastasel juhul ei oleks põhjust minu eest varjata, et ma oma auto roolis olen istunud,” kirjutab Vooglaid.

Ta edastas järgmise info:

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolne vägikaikavedamine on näotu ja näitab, et ei tegutseta ausameelselt ja heas usus. Niimoodi, ei tohiks asju ajada – eriti asutus, mis peaks korrektse käitumisega teistele eeskuju andma.

Samas ei ole raske mõista, miks PPA ei väljasta mulle minu autost tehtud pilte ilma mind kui autot juhtivat isikut halli kastiga kinni katmata – vastasel juhul nähtuks, et PPA juhtkonna poolt avalikult antud kinnitused, nagu ei oleks numbrituvastuskaameratega tehtud piltidelt autodes viibivad isikud äratuntavad, ei vasta tõele.

Igal juhul esitasin uue avalduse, nüüd juba kolmandat korda, korrates oma taotlust väljastada pildid töötlemata kujul. Kopeerin selle allapoole. Samuti lisan allapoole (koos peale pandud kommentaaridega) ühe näite, millisel kujul PPA mulle pildid väljastas – kogu hall ala (st kõik auto ümber olev ja ka autojuht) on pildil kinni kaetud.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis teada, et tegi peaministri asetäitjale ja majandusministrile Julia Sviridenkole juhtida valitsust.

Lisaks teatatakse, et senine peaminister Denõs Šmõhal asub kaitseministri kohale ja kaitseminister Rustem Umerov läheb saadikuks USA-sse. Majandusministriks saab Oleksi Sobolev.

Zelenski edastas asja kohta järgmise info:

Kohtusin peaministri esimese asetäitja Julia Sviridenkoga. Esitati aruanne hiljutisel Ukraina taastamiskonverentsil Euroopa ja Ameerika partneritega sõlmitud Ukraina toetamise lepingute rakendamise kohta. Peame kiiresti rakendama kõike, mis aitab tugevdada meie riigi ja ühiskonna vastupanuvõimet.

Samuti arutasime konkreetseid meetmeid Ukraina majandusliku potentsiaali suurendamiseks, ukrainlastele suunatud toetusprogrammide laiendamiseks ja meie kodumaise relvatootmise suurendamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks algatame Ukraina täidesaatva võimu ümberkujundamise. Olen teinud ettepaneku, et Julia Sviridenko juhiks Ukraina valitsust ja uuendaks oluliselt selle tööd. Ootan huviga uue valitsuse tegevuskava esitamist lähitulevikus.

I held a meeting with First Deputy Prime Minister Yuliia Svyrydenko. A report was delivered on the implementation of agreements with European and American partners regarding support for Ukraine reached during the recent Ukraine Recovery Conference. We must swiftly implement… pic.twitter.com/AIipRnpA1f

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) July 14, 2025

Reede, 11. juuli hommikust kuni pühapäeva, 13. juuli õhtuni reageerisid päästjad lõuna piirkonnas 127 korral tormikahjude väljakutsetele.

Enamik väljakutsetest olid seotud teedele ja elektriliinidele langenud puude eemaldamisega. Suurem osa kutsetest laekus reedel. Kõige rohkem oli murdunud puudega väljakutseid Võrumaale ja Valgamaale.

Võrumaa kokku 55 väljakutset: Rõuge valda 26, Võru valda 13, Antsla valda 10, Setomaa valda 6.

Valgamaa kokku 46 väljakutset: Valga valda 30, Otepää valda 10, Tõrva valda 6.

Tartumaa kokku 18 väljakutset: Elva valda 14, Tartu linna 2,  Nõo valda 1, Tartu valda 1.

Viljandimaa kokku 6 väljakutset: Viljandi valda 3, Viljandi linna 2, Mulgi valda 1.

Jõgevamaa 1 väljakutse Põltsamaa valda.

Põlvamaa 1 väljakutse Kanepi valda.

Valgamaa

12. juulil kell 10.01 kutsuti päästjad Valga valda Tsirguliina alevikku, kus põles toonekure pesa. Tormi tõttu vajus nelja kurepojaga pesa süttinud elektriliinile ning võttis ka ise tuld. Päästjad kustutasid tulekolde ning andsid linnud üle kohalikele loomasõpradele, kes toimetasid nad kurgede hoiukodusse.

12. juulil kell 22.59 käisid päästjad Valga vallas Koiva külas, kus oksad olid kukkunud elektripostile. Posti otsas isolaatorite peal oli näha ka sädet ning kohale kutsuti elektrikud. Puu eemaldati koostöös elektrikutega.

Viljandimaa

13. juulil kell 06.28 sai häirekeskus teate, et Mulgi vallas Vana-Kariste külas suitseb põllul elektripost. Suits tuli betoonist posti jala juurest. Päästjad teavitasid elektrikke ning märgistasid sündmuskoha.

Rõuge valla info alanud nädalaks. Kogu infot koos viidetega lisainfole saab lugeda valla kodulehel artiklina.

Esmaspäev, 14. juuli

Kell 18.00       Rõuge valla suvevollesarja II etapp Tsiistres.

„Aigu om!” festivali kavas:

Kell 10–17      Veeda aega koos eakaga Krabi hooldekodus.
Kell 10–18      Molotamispesad Alt-Lauri talu kuslapuuistanduses.
Kell 10–18      Laste päevalaager Viitinas.
Kell 22.00       Öökino dalai-laamast „Õnne tarkus” Rõuge rahvamajas.

Teisipäev, 15. juuli

Kell 18.30       V Rõuge Golfisarja etapp Rõuge golfiväljakul.

Kell 19.00      Külaülikool. Grethe Rõõm: „kuidas koht toetab loomist – minu ja Rõuge lugu” Ööbikuoru muinastalus.

“Aigu om!” festivali kavas:

Kell 20.30      Metsaresidentuuri õhtu: „Milleks meile suhe loodusega?” – Kristi Raava. Retk Rõuge muinasmaja juurest rahvamajja.
Kell 22.00      Öökino: filmi „Mets/Mori” maailma esilinastus Rõuge rahvamajas.
Kell 23.00      Öökino: Fred Jüssi „Olemise ilu” Rõuge rahvamajas.
Kell 23.59      Metsaresidentuuri öö: vaikuse ja pimeduse matk Kristi Raavaga Pähnis-Paganamaal.

Kolmapäev, 16. juuli

Kell 11.00       „Aigu om!” festivali metsaresidentuuri hommik „Looduses olemise võlu” Pähnis-Paganamaal.

Laupäev, 19. juuli

Kell 10.00       Pärandoskuste päev Mõniste Talurahvamuuseumis: vanade õunapuude suvine lõikus, sepatööd, mesindus.

Kõvõra tii kodukohvikute päevad Rõuge vallas. Laupäeval on avatud:

Kell 11–17 kohvik Kohv ja Klaver Tindi külas
Kell 13–17 Taalbergi talu kohvik Nogu külas
Kell 10–21 PuhmaPuhvet Kiidi külas
Kell 14–22 Eha talu METSIK LÄÄS Möldri külas
Kell 11–18 Side ja laptopi muuseumi kohvik Mustahamba külas.
Kell 12–17 Kangru kohvik Tagakolga külas
Kell 11–19 Vesiroti kodukohvik Soolätte külas
Kell 15–… Väike Itaalia / Little Italy Plaani karjamõisas
Kell 12–22 Ibiza kohvik Mäe-Kolga talus
Kell 11–18 Rogosi mõisa kohvik

Pühapäev, 20. juuli

Kõvõra tii kodukohvikute päevad Rõuge vallas. Pühapäeval on avatud:

Kell 11–17 kohvik Kohv ja Klaver Tindi külas
Kell 10–21 PuhmaPuhvet Kiidi külas
Kell 12–… Eha talu METSIK LÄÄS Möldri külas
Kell 11–18 Side ja laptopi muuseumi kohvik Mustahamba külas
Kell 11–17 Vesiroti kodukohvik Soolätte külas
Kell 11–18 Rogosi mõisa kohvik

Kell 11.00       V Rõuge Golfisarja etapp Rõuge golfiväljakul.

Kell 12.00       Luutsniku kodukandipäev Luutsniku külas.

Kell 14.00       Kontsert „Heliga ja sõnaga” – Allan Vainola ja Mait Vaik Sänna kultuurimõisas.

Tööpakkumised

• Rõuge Vallavalitsus kuulutas välja konkursi sotsiaalhooldustöötaja leidmiseks. kandideerida saab 15. juulini.
• MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja konkursi tegevjuhi leidmiseks. Kandideerida saab 21. juulini.
• Rõuge Põhikooli Rõuge õppekoht ootab alates uuest õppeaastast kooliperega liituma II ja III kooliastme matemaatikaõpetajat, Kandideerida saab 1. augustini.
• Rõuge Põhikooli Haanja õppekoha meeskonda oodatakse uueks õppeaastaks juhiabi / õppekorralduse assistenti, kes täidab ka majandusspetsialisti ülesandeid. Kandideerida saab 5. augustini.
• Rõuge Põhikooli Haanja õppekoha meeskonda oodatakse uueks õppeaastaks õpetajaabi/pikapäevarühma õpetajat. Kandideerida saab 5. augustini.

Tunnustamine, koolitused, rahastusvõimalused ja muu

• Laupäeval, 6. septembril toimuvale Rõuge kogukonnafestivali Uma Mekk laadale oodatakse kohalikke väiketootjaid oma tooteid müüma. Rõuge valla ettevõtted saavad kogukonnafestivali laadal kaubelda tasuta! Lisainfo ja registreerimine.
• Nursipalu harjutusvälja läheduses elavad inimesed saavad peagi taas müratoetust taotleda. Meetme kogumaht on 500 000 eurot, esimeses voorus toetust saanud koduomanikud teist korda enam toetust taotleda ei saa. Toetuse infopäevad toimuvad siis, kui meede välja kuulutatakse.
• Käimas on registreerimine Tartu 2024 kultuurikompassile „Kas me sellisest kultuuripealinnast unistasimegi” 18.–19. septembril 2025 Heino Elleri Muusikakoolis.
• Alanud on ideede esitamine IX Vunki Mano! loometalgutele, mis toimuvad 10.–11. oktoobril Võrus.
• Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu eestvedamisel on käimas üle-eestiline suitsusaunade loendus. Vabatahtliku õhinapõhise loenduskampaania käigus plaanitakse kokku lugeda kõik Eesti suitsusaunad ja uurida suitsusaunatavade olukorda nii Vana-Võromaal kui ka kogu Eestis. Loendus kestab talve alguseni.

Rõuge Vallavalitsuse ja muu info

• Maa-  ja  Ruumiamet  on  välja  kuulutanud  avaliku  elektroonilise  enampakkumise piirkonnas asuvate  kinnisasjade  kasutamiseks  andmiseks. Rõuge vallas on pakkumisel 29,92 ha suurune maatulundusmaa Kadõni külas ning 0,48 ha sihtotstarbeta maa Parmupalu külas. Pakkumiste  esitamise  tähtaeg  on 11.08.2025 kell 10.00.
• Varstu postipunkt on raamatukogu puhkuse ajal suletud 30.06.–31.07 ja 21.08.–02.09.2025.
• Alates 1. juulist 2025 alustas AS Võru Vesi tegutsemist üheksas uues piirkonnas Rõuge vallas: Rõuge, Varstu ja Misso alevikud ning Krabi, Nursi, Viitina, Mõniste, Saru ja Kuutsi külad. Seoses sellega muutub ka teenuse hind.
• Info Rõuge valla kalmistutel toimuvate surnuaiapühade kohta leiab valla kodulehelt.
• Seoses Nursipalu harjutusväljal toimuvaga – laskmised, laiendamine, elanike mured ja muu – saavad Rõuge valla elanikud küsimustega pöörduda kahe selleks määratud kontaktisiku poole.
• Misso sotsiaalkeskuses on vabu elukohti inimestele, kellel oma kodus toime tulemine on raskendatud. Elanikele on tagatud toitlustus, koristus, pesupesemine ja muu, kohatasu 580 eurot kuus.
• Rõuge vallavalitsuselt saavad oma projektidele taotleda kaasrahastust kõik need vallas tegutsevad vabaühendused, kellel on olemas positiivne rahastusotsus mõnelt teiselt rahastajalt. Taotlemine on avatud jooksvalt ja kuni eelarve ammendumiseni.
• Rõuge valla kodulehele on lisatud vorm, kuhu kõik sündmuste korraldajad saavad kanda oma planeeritavad üritused esmainfona – nii saab igaüks oma sündmusi paremini planeerida ning õnnestub ehk hoiduda mõnest kattuvast üritusest.
• Misso teenuskeskuses saavad soovijad rentida tööruumi või töökoha kaugtöö tegemiseks ning päevakeskuse nõupidamisteruumi kas koosolekuteks või päevasteks sündmusteks.
• HUGO.Legal pakub koostöös justiitsministeeriumiga tasuta või soodustingimustel õigusabi elanikele, kelle keskmine brutosissetulek on kuni1200 eurot kuus (lapsi puudutavate perekonnaasjade puhul inimestele sissetulekuga kuni 2000 eurot kuus).
• Info vallavalitsuse töötajate puhkuste kohta leiab valla kodulehelt.
• Info Rõuge Valla Raamatukogu haruraamatukogude puhkuste kohta leiab valla kodulehelt.

Anname hoogu!

• Hooandja keskkonnas kogub toetust Eesti esimese krimifestivali „Hea inglise krimilugu” projekt. Festival toimub Rõuges 23. augustil ja Hooandja toetab seda 5. augustil, kui see on kogunud kokku 1400 eurot.
• Haanja puhke- ja spordikeskus pakub kõigile spordisõpradele võimalust toetada keskuse tegemisi. Toetada saab 10, 20, 50 euroga või vabalt valitud summaga.
• Luutsniku Pääste Ennetuskeskus MTÜ ootab lahkete toetajate abi depoohoone ehitamisel, vahendeid läheb vaja olmeruumide ja klassiruumi ehituseks ning sisustamiseks. Toetada saab pangaülekandega: Luutsniku Pääste Ennetuskeskus MTÜ, EE771010220260819225.
• Meie Nursipalu MTÜ kogub toetust juriidiliseks abiks kohalike elanike ja looduskeskkonna kaitseks seoses riigi kavatsusega laiendada Nursipalu harjutusvälja.
• MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed palub lahkete inimeste ja ühenduste abi uue päästedepoo ehitamise toetuseks. Ehitust saab toetada, tehes ülekande MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed arvelduskontole EE242200221050059767 (selgitus: Rõuge päästedepoo ehituseks).

Aktiivne puhkus ja külastuskohad

• Alaveski loomapark on külastamiseks avatud ainult eelneval kokkuleppel.
• AnitiW galeriis Viitinas on 10. augustini avatud Sille Luiga isikunäitus “Ülestähendusi: pidu ja peokaunistused”.
• Mõniste talurahvamuuseum on avatud E–P kell 10–17.
• RMK Pähni külastuskeskus on avatud K–R kell 11−16.
• Rogosi mõisas saab ettetellimisel giidiga ringkäike, toitustust, majutust ning korraldada üritusi. Mõisa ümbruses ja pargis saab jalutada igal ajal ja ilma ette teatamata. Mõisa kohvik ootab lõunale argipäeviti kell 11–14.
• Rõuge Kunstikuur on avatud K–P kell 11–18. Samas tegutsev Kuuri kohvik on avatud teisipäevast pühapäevani.
• Rõuge Ööbikuoru külastuskeskuses on avatud kohvik ja Haanimehe Puut.
• Side ja laptopi muuseum Mustahamba külas on avatud K–P kell 11–18.
• Suure Munamäe vaatetorn on avatud iga päev kell 10–20.

E-spordi maailm on viimastel aastatel muutunud tohutult populaarseks ja on saanud üheks suurimaks meelelahutuse valdkonnaks globaalses mastaabis. Kui varem oli videomängude mängimine pigem isiklik ja niisama lõbus tegevus, siis nüüdseks on see kasvanud alaks kus on professionaalne konkurents, kus mängijad teenivad suuri summasid ja saavad rahvusvaheliselt kuulsaks. E-spordiga on seotud mitmed suurvõistlused, mille auhinnafondid ulatuvad mitme miljoni dollarini, ning kogu valdkond saab miljoneid vaatajaid üle kogu maailma.

Mitmekesine Meelelahutus

E-spordi populaarsus ei piira ennast ainult mängudele, vaid on ka suuresti seotud panustamise ja meelelahutuse uute vormidega. Panustamine on leidnud tee e-spordi maailma, pakkudes uusi võimalusi mängijatele ja fännidele. E-sport on tänaseks jõudnud sinna, kus enamik suuri spordiennustuse platvorme pakuvad laia valikut e-spordi panustamisvõimalusi nagu näiteks händikäp panustamine.

E-spordi tõus on pidev ja tugevalt arenev suundumus, mis toob endaga kaasa uusi mängijaid, uusi meeskondi ja täiesti uusi platvorme, kus fännid saavad oma lemmikuid mänge ja alasid jälgida. Eesti on osa sellest globaalsetest trendidest, kuna Eestil on maailmatasemel mängijaid, kes on oma oskusi tõestanud suurtes rahvusvahelistes turniirides.

Eesti Üks Kuulsamaid E-spordi Tähti

Üks Eesti tuntumaid e-spordi tähti on Robin “ropz” Kool, kes on tuntud oma erakordse oskuse ja täpsuse poolest mängus Counter-Strike 2 (CS2). Ropz on üks juhtivaid mängijaid rahvusvaheliselt kuulsas e-spordimeeskonnas Team Vitality, mis on üks parimaid meeskondi CS2-s. Ropzi edu ja oskused on toonud talle mitte ainult rahvusvahelise tunnustuse, vaid ka tohutu arvu fänne üle kogu maailma. Ropz on Eesti spordi uhkus, kuna tema saavutused on tõestus, et väikse riigi mängijad saavad ka jõuda maailmatasemele.

Ropzi mängustiil on tuntud oma strateegilise täpsuse poolest. Ta suudab ette näha vastase liikumisi, teha täpseid laskmiseid ja juhtida oma meeskonda keerukates olukordades. Tema professionaalsus ja mängu mõistmine on see, mis teeb temast ühe parima mängija maailmas ja ka Eestis. Team Vitality’s on ta juhtiv osa ning on aidanud oma meeskonnal saavutada mitmeid kõrgeid kohti rahvusvahelistel turniiridel.

Ropz on mänginud erinevates turniirides erinevate tiimidega, kus ta on silma paistnud oma oskustega ja tihti on tema meeskond olnud üks peamisi lemmikuid. Ta on mänginud koos ka teiste e-spordi legendidega, mis teeb temast tõeliselt erilise mängija. Ropz on toonud Eesti e-spordi maailma kaardile ja on ühtlasi eeskujuks paljudele teistele noortele mängijatele, kes unistavad samasugusest karjäärist nagu on suutnud endale tehe ropz. Kui jälgid ropzi saavutusi ja tahad panustada e-spordi peale, siis saad seda teha sport ja händikäp panustamise kaudu.

CS2 ja E-sport

Counter-Strike 2 (CS2) on üks populaarsemaid ja enim mängitud e-spordi mänge maailmas. See taktikaline tulistamismäng on tuntud oma kiiruse, täpsuse ja strateegia pärast. CS2 on mäng, mis nõuab mängijatelt mitte ainult kiiret reageerimist, vaid ka meeskonnatööd, taktikalist mõtlemist ja väga head mängu tunnetust. Ropz on üks neist mängijatest, kes on suutnud tõsta oma oskused järgmisele tasemele, mängides mitmetes erinvates tiimides ja turniiridel.

Mäng ise on pidevas arengus. Arendajad uuendavad pidevalt mängu, et hoida seda värskena ja huvitavana, pakkudes uusi uuendusi, relvi ja valikuid. Selle mängu populaarsus ei ole langenud, kuna see pakub mängijatele tohutut väljakutset, konkurentsi ja strateegiliste otsuste tegemise vajadust.

Ropzi edu CS2-s on suuresti seotud tema võimekusega kohaneda mängu muutuvate elementidega. CS2 puhul on oluline mitte ainult osata hästi tulistada, vaid ka mõista mängu taktikat ja arvestada vastaste strateegiatega. Ropz on mängija, kes suudab ära tunda oma meeskonna tugevused ja nõrkused ning ehitada võidustrateegiad kõike seda arvestades. Tema preagune meeskond Team Vitality on just selline tiim, kus iga mängija toob mängu oma unikaalsed oskused, et saavutada võimalikult hea lõpptulemus.

E-spordile Panustamine

E-spordi mängudele panustamine on nüüdseks saavutanud olulise koha globaalses spordimaailmas. Kui varem olid traditsioonilised spordipanused nagu jalgpall, korvpall ja tennis kõige populaarsemad, siis e-spordi panustamine on viimastel aastatel kasvanud tohutult. Mängud nagu CS2, League of Legends, Dota 2 ja Valorant on kõik nüüd äärmiselt populaarsed kasiinodes, kus fännid saavad jälgida oma lemmikmeeskondi ja mängijaid, nagu ropz, ning teha nende mängude tulemustele panuseid.

Panustamine CS2 mängudele pakub samasuguseid põnevust ja strateegiat nagu muud traditsioonilised spordiennustused. Panustajad saavad valida jap panustada, et milline meeskond või mängija nende arvetas suudab turniir võita, ning teha panuseid vastavalt sellele. Epicbet pakub laia valikut e-spordi panuseid, kus saab teha ennustusi mitte ainult tulemuste, vaid ka erinevate mängu aspektide kohta.

E-spordi panustamine suudab pakkuda lisapõnevust kõigile, kes armastavad e-spordi vaatamist ja tahavad oma teadmisi proovile panna. Kui olete fänn, kes jälgib meeskondasid nagu Team Vitality või mängijad nagu Ropz, siis e-spordi mängudele panustamine võimaldab teil oma e-sprodi vaatamise kogemust veelgi sügavamalt nautida.

E-spordi Tulevik Eestis

Eesti on oma suuruse kohta kindlasti üks juhtivaid riike e-spordi valdkonnas, olles koduks paljudele edukatele mängijatele nagu ropz. Eesti e-spordi maastik on jätkuvalt kasvav ja üha enam noori mängijaid unistab selles alas tippu jõudmisest. Riigis, kus e-spordi tase on juba kõrge, võivad tulevased talendid olla kindlad, et neil on oleams kõik et saavutada sama tase nagu ropz.

Ropz ja teised Eesti mängijad on suurepäraseks eeskujuks noortele, kes on huvitatud e-spordist ja tahavad professionaalselt mängida. E-spordi tööstus pakub võimalusi mitte ainult mängijatele, vaid ka treeneritele, analüütikutele, korraldajatele ja paljudele teistele spetsialistidele, kes soovivad selles valdkonnas karjääri teha.

Kokkuvõttes on e-spordi maailm pidevas arengus ja kasvus, pakkudes kõigile huvilistele uusi võimalusi nautida oma lemmikmängude vaatamist, mängudele panustamist ja isegi selles valdkonnas professionaalselt karjääri. Ropz kui Eesti e-spordi ikoon tõestab, et väikse riigi mängijad saavad saavutada maailmas tipptaseme ja tuua oma riigile au rahvusvaheliselt.

Laupäeval, 12. juulil anti politseile teada, et Tartu linnas Tammetõru tänaval varastati lukustamata Ford Transit.

Mõni hetk varem oli häirekeskusele laekunud info ka kahtlase sõidustiiliga juhist, kes sõitis vastu elektriposti.

Selgus, et tegu on varastatud sõidukiga. Politseinikud tuvastasid sündmuskohal juhil alkoholijoobe ning ta peeti kinni.

Rahandusminister allkirjastas riigi esindajana uuendatud omaniku ootused Eesti Energia AS-ile. Peamise suunana on fookusesse seatud tulevikutehnoloogiate kasutamine, liikumaks efektiivse ja puhtama energiatootmise poole.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti Energia ülesanne varustuskindlus,  konkurentsivõime ning puhtam tootmine. „Käimasolev struktuurimuudatus ühendab taastusenergeetika muude võimetega ning peab taastama Eesti Energia investeerimisvõime. Kasu peavad tulemusena saama nii tarbija kui keskkond.”

Uuendatud dokumendis seatakse ootused konkurentsivõimelisele, paindlikkuslahenduste ja väiksema CO₂-emissiooniga tootmisportfellile, mis peaks aastaks 2050 jõudma puhta tööstuseni. Samuti on kontserni ülesandeks tagada elutähtsate teenuste toimepidevus, parandada üleriigiliselt jaotusvõrgu töökindlust jm.

Uuendatud omaniku ootustega saab tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel.

Võimaldamaks Eesti Energia AS-il ellu viia strateegilises tegevusplaanis kavandatud investeeringuid, suurendas valitsus maikuus ettevõtte aktsiakapitali 100 miljoni euro võrra.

Riik omab osalust Eesti Energia AS-is, et tagada omanikutulu ja Eesti majanduse jätkusuutlikkust toetav energiavarustus kooskõlas Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega.

Viimati uuendati äriühingu omaniku ootusi 25. augustil 2022. Vastavalt riigivaraseadusele uuendatakse riigiettevõtete omaniku ootusi regulaarselt vähemalt kord kolme aasta jooksul, et ajakohastada eesmärke ja hinnata nende jätkuvat adekvaatsust.

Sellised kirjad liiguvad praegu. Kuidas tundub? Näeb täitsa tõene, aga väga viitab pätikirjale.

Elu Maarjamaal on muutumas väga keeruliseks ja ei tea enam, mida avada, mida mitte.

Kui jätad õigele kirjale vastamata võivad järgneda…

Kliimaministeerium avalikustas ajakohastatud üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Uuendatud kaardid aitavad paremini hinnata võimalikke veetaseme tõuse ning kavandada vajalikke ennetavaid meetmeid nii ruumilises planeerimises kui ka kriisijuhtimises.

Ajakohastatud kaardid annavad ülevaate üleujutuspiirkondadest neljas tõenäosusstsenaariumis: 10, 50, 100 ja 1000 aasta lõikes. Iga stsenaariumi puhul on näha võimaliku üleujutuse ulatus ja veetasemed. Üleujutuse riskipiirkondade kaardid näitavad ka seda, milliseid objekte ja alasid võib veetõus mõjutada. Muuhulgas on kaardile kantud:

• kompleksloaga käitised ja reoveekäitised, mis võivad üleujutuse tagajärjel põhjustada reostust,

• võimalikku kahju kannatav rahvaarv,

• pinnaveehaarded ja suplusveekogud,

• looduskaitsealad ja Natura 2000 võrgustiku alad,

• muud tundlikud objektid ning kultuurimälestised.

Lisaks riskipiirkondadele on kaardistatud ka üleujutusoht Pärnu vesikonnas ja kogu rannikul – see toetab paremini planeerimis- ja otsustusprotsesse.

Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Agne Aruvälja sõnul on üleujutuste ennetamiseks ja nende mõjude leevendamiseks võimalik tegutseda juba enne, kui vesi tõuseb. „Kõige kulutõhusam on arvestada üleujutusriskidega juba planeeringute koostamisel – näiteks mitte kavandada elamurajoone üleujutusohtlikele lammialadele. Seevastu võib sellised alad kavandada rohealadeks, mis suudavad vee ajutiselt vastu võtta ja seeläbi üleujutuste mõju leevendada. Samuti tuleks ohualadel määrata hoonete esimese korruse ja tehnovõrkude kõrgus turvalisel tasemel,” kommenteeris Aruväli.

Kaardid on avalikul väljapanekul ajavahemikus 19. juunist kuni 19. detsembrini 2025. Selle perioodi jooksul saab esitada ettepanekuid ja tagasisidet läbi Keskkonnaportaali.

Sügisel toimuvad avalikud arutelud ja seminarid, mille täpne ajakava ja toimumiskohad avaldatakse septembri alguses Keskkonnaportaali kodulehel.

Kaardid on kättesaadavad Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduses SIIN.

Põlva maakonna vanim tänaseni toimiv militaarne üksus, Kaitseliidu Põlva malevkond tähistab oma asutamise 100. aastapäeva 24. juulil. Sajandit mõõtval päeval avatakse kell 18 Põlva Maarja kiriku trepil pidulikult malevkonna lipu õnnistamise mälestustahvel.

Okupatsiooni ajal hävinenud lipp taastati originaaljooniste järgi ning Põlva malevkonna lipu uusversioon õnnistati 2016. aasta 24. juulil.

„Juba minu vanavanaisa August Mägi oli toona Kaitseliidu Võrumaa maleva koosseisu kuulunud Põlva malevkonna liige. Mäletan, et isatalu renoveerimise ajal tuli seina vahelt välja sidekaabel. Selgus, et liin oli veetud esimese vabariigi ajal otse meie juurde, et vajadusel isegi jaopealik kätte saada,” märkis praegu Põlva malevkonna pealiku ametis olev Jaano Mägi ning lisas, et naabreid me kahjuks valida ei saa. „Idanaaber on meil sama, kaitsealaseid kulutusi ja plaane tehti ja tehakse tänagi sama vaenlase vastu,” rõhutas Jaano Mägi.

Krüptomaailm ei püsi kunagi paigal, kuid aastaks 2025 on selgelt esile kerkinud kaks vaieldamatut liidrit uute tokenite ja projektide käivitamisel: Ethereum ja Solana. Kui Bitcoin on endiselt tuntud kui digitaalne kullavaramu, siis just Ethereum ja Solana on need platvormid, kus sünnivad kõige julgemad ideed, kiireimad meemid ja tehnoloogiliselt arenenumad lahendused.

Eriti uute krüptode maailmas – kus narratiiv, kiirus ja kogukond määravad edu – on need kaks võrku muutunud tõelisteks magnetiteks nii arendajatele kui investoritele. Miks? Sest Ethereum tagab usaldusväärsuse ja likviidsuse, samas kui Solana pakub skaleeritavust ja kiirust, mida ükski teine kett ei suuda veel järele teha.

Ka hiljutises artiklis kajastasime, et Web3 ei vaja enam pelgalt kiiremat plokiahelat, vaid uusi kasutajakeskseid kihte, mis toovad lahendused päris inimesteni. „Ethereum, Solana ja Bitcoin olid seni plokiahela revolutsiooni alustalad, kuid nende järgmise taseme kasutusvõimalused sõltuvad Layer 2 lahendustest, mis pakuvad rohkem kiirust, funktsionaalsust ja kasutajasõbralikkust,” seisab artiklis, mis toob esile projektid nagu Snorter Bot, BTC Hyper ja BTCBull Token kui uue kihistuse teerajajad Web3 arengus.

Käesolevas artiklis vaatamegi, kuidas Ethereum ja Solana toetavad 2025. aasta kõige plahvatuslikumaid eelmüüke – alates satiirilistest meemikoinidest nagu Token6900, kuni tõsiseltvõetavate tehniliste uuendusteni nagu Bitcoin Hyper ja Telegrami kauplemisbot Snorter.

Ethereum ja Solana – krüptoprojektide tõelised tugisambad

Ethereum ja Solana on kujunenud juhtivateks platvormideks, kuhu rajatakse kõige uuenduslikumad Web3 projektid. Ethereum paistab silma oma usaldusväärsuse ja arendajasõbralikkusega, olles koduks paljudele DeFi, NFT ja DAO lahendustele. Solana toob mängu kiiruse ja madalad tehingutasud, sobides ideaalselt reaalajas kasutajakeskseteks rakendusteks, nagu näiteks Snorter Bot.

Tänu nende tugevustele valivad paljud uued eelmüügid just Ethereum–Solana kombinatsiooni, mis ühendab kindla infrastruktuuri ja ülikiire kasutajakogemuse.

Eelmüükide renessanss – mis muudab 2025. aasta eriliseks?

Kui varasemad aastad kuulusid NFT-dele ja DeFile, siis 2025. aastal on fookus tagasi eelmüükidel. Investorid otsivad üha rohkem võimalust siseneda varakult projektidesse, millel on tugev lugu ja aktiivne kogukond.

Ainuüksi meem ei vii enam sihile – edukamad eelmüügid ühendavad mängulise narratiivi, reaalset kasutust ja läbimõeldud tokenimajanduse. Ethereum ja Solana pakuvad selleks ideaalse keskkonna – kiire, paindlik ja arendajatele tuttav.

Token6900 – kui meemikoin ei teeskle midagi

Kui suur osa krüptomaailmast üritab jätta muljet, et neil on „tõeline kasutus”, siis Token6900 läheb teist teed. See Ethereumil põhinev meemikoin ei paku midagi — ja just see ongi tema väärtus. Pole roadmapi, pole lubadusi, pole mingit AI- või DeFi-juttu. Ainult aus, sirgjooneline, kogukonna poolt juhitud meemiaine, millel on „69-energia” ja pilk varipankade suunas.

Token6900 on reaktsioon SPX6900 nähtusele — kui SPX6900 tõusis miljoneid protsente, siis Token6900 irvitab selle üle, andes lubaduseta lubaduse: null kasu, null inflatsiooni, null valet. 80% kogu varust jääb eelmüügi kaudu avalikkusele ja täiendavat tokenite trükkimist ei tule. See on aususe plokiahela vorm, mida isegi valitsused ei suuda varastada ega lahjendada.

Ethereum pakub sellele projektile just seda, mida vaja — usaldusväärset infrastruktuuri ja turvalisust, mille sees kogukond saab ise oma teed rajada. Kui otsid midagi, mis ei püüa sulle midagi müüa ega midagi teeselda, siis Token6900 võib olla kõige ausam varajane sisseastumine, mida 2025. aasta pakub.

Külasta Token6900 eelmüüki

Bitcoin Hyper – kiirus ja funktsionaalsus Bitcoini peal

Bitcoin on seni olnud krüptomaailma kuldstandard — usaldusväärne, turvaline ja piiratud pakkumisega. Kuid kui rääkida kiirusest, skaleeritavusest või dAppidest, on Bitcoin jäänud maha. Bitcoin Hyper püüab seda muuta, pakkudes esimest reaalset Layer 2 lahendust, mis toob Bitcoini ökosüsteemi Solana-tasemel tehnoloogia.

Bitcoin Hyper on ehitatud Solana Virtual Machine (SVM) peale, mis tähendab, et kasutajad saavad teha peaaegu hetkega tehinguid, kasutada DeFi tööriistu ja arendada dAppe – kõik seda Bitcoini väärtuse peal. Süsteem töötab sildadega, mis võimaldavad BTC liigutamist põhiketist Layer 2-le ja tagasi, kasutades zero-knowledge tõestusi turvaliseks kinnituseks.

See pole lihtsalt tehnoloogiline uuendus – see on kutse arendajatele ja kogukondadele tuua Bitcoin tagasi sinna, kus elu käib: kiired maksed, meemikoinid, DeFi ja NFT-d. Ja selle kõige keskmes on $HYPER – token, mis juhib võrku ja annab eeliseid neile, kes liituvad juba eelmüügi faasis.

Kui varem öeldi, et „Bitcoin on väärtuse hoidja,” siis Bitcoin Hyper lisab sellele tegususe kihi – esimest korda on Bitcoinil oma kiht, kus saab päriselt midagi teha.

Külasta Bitcoin Hyper eelmüüki

Snorter Bot – kui meem saab tööriistaks

Telegramis on kõik kiirem. Kauplemine, meemid, signaalid ja FOMO. Just sinna on kolinud uus põlvkond krüptotegijaid – ja Snorter Bot tahab olla nende töölaud. Tegemist on Ethereumil ja Solanal põhineva Telegrami-natiivse kauplemisbotiga, mis ühendab meemikultuuri tõsise funktsionaalsusega.

Snorter võimaldab teha sub-sekundilisi tehinguid, peegeldada tipp-rahakottide tehinguid reaalajas ning jälgida oma portfelli otse vestlusaknas. Lisaks on sisse ehitatud rugpull- ja honeypot-tuvastus, mis püüab kinni projektid, mis võivad osutuda pettuseks.

Selle kõige keskmes on $SNORT token, mis alandab kauplemistasusid, avab juurdepääsu tööriistadele ja loob stiimuleid. Kui enamik meemikoinidest jääb lihtsalt naljaks, siis Snorter kasutab seda kultuuri oskuslikult ära, muutes selle kasutajate jaoks praktiliseks eeliseks.

Solana toob kiiruse. Ethereum toob turvalisuse. Snorter toob need kokku Telegrami UX-iga – ja see teeb sellest ühe 2025. aasta kõige praktilisema meemikoini eelmüügi.

Külasta Snorter Bot eelmüüki

Mida see tähendab investoritele 2025. aastal?

2025. aasta krüptoturul on üks asi kindel: lihtsalt olemine „meme” või „utility” ei ole enam piisav. Investorid hindavad projekte, mis suudavad ühendada kogukonnapotentsiaali, tehnoloogilise sisu ja tugeva kultuurilise taju. Ja just seda pakuvad Token6900, Bitcoin Hyper ja Snorter Bot – igaüks omal moel, kuid kõik Ethereumil, Solanal või mõlemal.

Eelmüükide kaudu sisenemine annab eelise vara etapis, kus risk on suurem, aga nii on ka võimalused. Oluline on vaadata, millist probleemi projekt lahendab (või parodeerib), milline on meeskond või kogukond selle ümber, ja kui hästi sobitub see tänasesse krüptokeskkonda.

Ethereum ja Solana on selle uue laine alus. Üks toob usaldusväärsuse, teine kiiruse – ja mõlemad pakuvad platvormi projektidele, mis suudavad kõnetada nii degeene kui arendajaid.

Kust neid tokeneid osta?

Kui oled huvitatud varakult liitumisest selliste projektidega nagu Token6900, Bitcoin Hyper või Snorter Bot, on oluline valida platvorm, mis pakub turvalist ja lihtsat viisi nende tokenite hankimiseks. Eelmüügid võivad olla hajutatud eri saitidel, kuid ostmine ei pea olema keeruline.

Best Wallet App on parim koht nende tokenite ostmiseks – see on loodud nii algajatele kui kogenud krüptokasutajatele. Rakendus toetab Ethereumit, Solanat ja mitmeid muid võrke, võimaldades sul osaleda eelmüükides kiirelt ja turvaliselt, otse oma mobiilist.

Lae alla Best Wallet App, ühenda oma rahakott ja leia üles parimad 2025. aasta eelmüügid enne kui nad turule jõuavad.

Osta varem. Hoia targalt. Osale mängus enne, kui teised ärkavad.

Tänase esmaspäeva 14. juuli hommikul tabas Lõuna-Hispaaniat maavärin. Võimas 5,5-magnituudine maavärin oli tuntav enam kui 50 linnas, eriti Malaga maakonnas, kuhu kuulub ka populaarne Costa del Sol.

Lõuna-Hispaania on populaarne puhkusekoht ka eestlaste seas.

Maavärinast teatas Briti väljaanne Sun.

Hispaania instituut National Geographic tuvastas maavärina esmaspäeva hommikul kell 7.13 kohaliku aja järgi. Maavärin toimus umbes kolme kilomeetri sügavusel merepinnast Almería rannikul Hispaania kaguosas.

Maavärinat oli tunda peamiselt Granadas, Malagas, Jaénis ning Murcia, Alicante ja Albacete maakondades.

Näiteks Andaluusias sai häirekeskus 25 maavärinaga seotud kõnet.

#Earthquake (#terremoto) possibly felt 36 sec ago in #Spain. Felt it? Tell us via:
📱https://t.co/QMSpuj6Z2H
🌐https://t.co/AXvOM7I4Th
🖥https://t.co/wPtMW5ND1t
⚠ Automatic crowdsourced detection, not seismically verified yet. More info soon! pic.twitter.com/cGCMetlogR

— EMSC (@LastQuake) July 14, 2025

Rally Estonia toob nädala teises pooles Lõuna-Eesti teedele sadu politseinikke, kes teevad liikluse rahustamiseks tavapärasest tihedamat kontrolli.

Möödunud aastate rallikogemus näitab, et siinne rallipublik on olnud igati mõistlik ning suuremalt jaolt liigutakse katselt katsele mõistlikke teid pidi ja liigselt kiirustamata. Kuna aga ralli nädalavahetus toob Lõuna-Eesti teedele kordades enam liiklejaid, siis on ka politsei sel ajal piirkonnas väljas suuremate jõududega, et rahustada liiklust ning tagada avalik kord.

Politsei poolne rallioperatsioonijuht Andrus Reimaa rääkis, et sagenev liiklustihedus paneb meile vastutuse olla nähtavad, olemas ja vajadusel kiirustavaid liiklejaid korrale kutsuda. „Kusjuures enim tööd pakuvadki rallipäevadel politseinikele just need sõidukijuhid, kes on ajaplaneerimisel teinud valearvestuse ning kipuvad siis järgmisele katsele jõudes gaasipedaali liialt uljalt tallama. Rallikorraldajad on aga kõik peensusteni läbi arvutanud ning selleks, et jõuda ühelt katselt teisele, ei ole vaja sugugi kiirustada,” selgitas Reimaa.

Reimaa sõnul ei ole olukord Eesti liikluses läinud viimastel aastatel paremaks. „Vigastada saanud inimeste arv kasvab igal aastal ja on viimase viie aastaga kokku suurenenud kolmandiku võrra. Selle tendentsi ümberpööramiseks testime liikluses sellest suvest uusi lähenemisi. Ära ei kao mõistagi ka traditsiooniline liiklusjärelevalve töö, kuid tahame selle kõrval rohkem kasutada ka käitumisteaduste tarkust ning uusi algatusi, millega panna inimesi rohkem mõtlema oma liikluskäitumise peale,” peegeldas ta.

Nii katsetatakse juba rallinädalavahetusel taaskord rahunemispeatust, mida on politsei seni rakendanud üksikutel juhtudel ning see on saanud head tagasisidet ka liiklejatelt. „Nii tuleb rallipublikul arvestada, et katsele kiirustades ja kiirust ületades võib ta sootuks sattuda teeserva mõneks ajaks rahunema ja ning katsele jõutakse alles siis, kui rahutud jalad on taltunud ning liikluses suudetakse taas turvaliselt ning kiirustamata osaleda,” selgitas Reimaa. Teise meetmena mõõdavad juba juunikuust saati meie mobiilsed kiiruskaamerad ka kaugeneva sõiduki kiirust.

Reimaa märkis, et seni oleme politsei mobiilseid kiiruskaameraid kasutanud sarnaselt teeäärsete püsivate kiiruskaameratega ehk mõõtnud kiirust ainult ühes suunas. „Mõlemal suunal mõõtes kahekordistame aga kaamera mõjuala ning süsteem fikseerib ka mootorratta registrinumbri. Rahulikum liiklus on ohutum liiklus, sest sõidukiirus mõjutab otseselt nii õnnetuse juhtumise tõenäosust kui ka kokkupõrke tagajärgede raskust,” ütles ta.

Kiiruseületamine on igapäevaselt meie liikluses laialt levinud probleem ning ka ralli vaates murekoht, millega igal aastal tegelema peame. Kiiruskaamerad aitavad kiirused alla tuua. Kui autojuhid märkavad kiiruskaamerat, siis võtab enamik juhte hoo maha. Nii tuleb ka eesootaval nädalavahetusel rallipublikul arvestada, et Lõuna-Eesti teedel on väljas nii tavapärasest enam politseipatrulle, aga ka mobiilseid kiiruskaameraid.

Politseijuhi sõnul on ühes Tartu ja Kagu jaoskonna politseinike ja meie vabatahtlikega eesoleval nädalavahetusel rallipiirkonnas liiklust rahustamas ja avalikku korda tagamas ka kolleegid Lätist ja Soomest. „Seda ikka eeskätt selleks, et ka naabritest rallipublikuga kiiremini ja kergemini kontakti saada,” lisas politseijuht.

Rallipiirkonnas liiklejatel tuleb järgida liiklusreguleerijate korraldusi, sest ainult nii on võimalik ohuolukordi vältida. „Soovitame ralliüritusele saabujatel eelnevalt tutvuda programmiga ning teha selgeks, kuhu ja mis kellaks tahetakse jõuda rallit vaatama. Nii saab varuda piisavalt aega kohale jõudmiseks ja parkimiseks. Sõidukite parkimisel ja telkimisel tuleb jällegi järgida, kus see on lubatud ilma, et maaomanikele kahju tekitaks,“ sõnas Reimaa.

Autospordi- ja meelelahutussündmus WRC Delfi Rally Estonia 2025 toimub 17.-20. juulil Lõuna-Eestis.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 14. juuli 2025:

eip olnud kõikse parem päev. KGB ja vene kirik, hästi töötav kooslus võimu hoidmise vahendina…

1. Põhiliselt piirduti rinde ja piiri äärsete oblastitega.

2. Eip miskit varahommikuks teada olnud…

3. Kursk/Belgorod: olla Ukraina edukam.

4. Harkiv: muutusteta aga surve tasapisi tõuseb.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupianski linn kipub uueks murekohaks.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: Pokrovskist idas üha pingelisemaks läheb.

9. Lõunarinne: muutustega.

10. Herson: muutusteta.

11. Patriarh kirill nimetas sõda alustanud putinit hea kristlase eeskujuks.

12. Türgis asuva Akkuyu tuumaelektrijaama vene ehitajad kurdavad palkade maksmata jätmise üle.

13. Lühiuudised

Axios, viidates allikatele: 3. juulil toimunud telefonikõnes teatas putin USA presidendile Donald Trumpile, et plaanib järgmise 60 päeva jooksul Ida-Ukrainas uut eskalatsiooni, et jõuda nende piirkondade halduspiirideni, mida putin peab enda omaks. putini ja Trumpi 3. juulil toimunud vestlusega kursus oleva allika sõnul tegi putin selgeks, et kavatseb sõda Ukrainaga veelgi eskaleerida. Peale telefonikõnet putiniga ütles USA president Macronile, et kremli juht „tahab kõik ära võtta”.

Eks seda suuremat pealetungi juba umbes kuu oodatud. Seni jätkab paljudes lõikudes vene pool väikeste gruppide konveieriga ning tiheda sajupilvega Ukraina omade kurnamist ning mõnede viimaste päevade vene poole kohatised edusammud teevad üha muerlikumaks, et läbimurde võimalusi võib tekkida ning suuremate linnade kaotusi ka. Enamus seniseid aktiivsemaid lõike ikka samad, aga üha sagedamini tekib tihedamaid päevi ka seni rahulikumates lõikudes. Muret on hakanud üha enam tegema lisandunud Kupjanski linna suunal tõusnud surve ja uued esimesed edusammud vene poolelt ka kirja läksid. Soomust vist kasutuses näeb vaid Pokrovskist idas ja kaudtuleüksusi tabatakse edukalt. Muus muutusi pole täheldanud.

1. vene okupandid ründasid Harkivi oblastis asuvat Tšugujevit „šaheedidega” ja kahjustasid tööstusettevõtet.

Shahedi droonirünnak tabas Dnipropetrovski oblastis Samaras asuvat territoriaalset värbamiskeskust. Löök jäädvustati videole. „Infrastruktuur sai kahjustada. Me selgitame üksikasju,” ütles piirkonnajuht Serhi Lõsak.

Piiri ja rinde lähedus ikka tihedas sajupilves.

2. Eip miskit.

3. Kursk/Belgorod: Ukraina omad lükkavat tasapisi vene pool tagasi Sumõ suunalt, aga täpsemat infot siiski ei anta…

4. Harkiv: on hakanud sagenema vene poole Vovtša jõe ületamise katsed, seni on need edutult lõppenud, aga tõusvast survet see kinnitust annab koos kasvanud rünnakute arvuga Harkivi suunal.

5. Kupjansk-Kreminna: mitu päeva on olnud tugevam vene poole surve otse Kupjanski linna suunas ja no ei saa Ukraina omad pidama linnast põhja pool asuvat sillapead ja viimastel päevadel on langenud nii Radkivka küla kui on suudetud ületada maantee ja jõuda Kupjanski linna veerele. Lisaks on tugevnenud vene poole rünnakut idast Kupjanski linna Oskili jõe ida kaldal olevale osale. Linn ise on pideva pommisaju käes ja no ei ole kõik elanikud seni olnud nõus ära kolima… Kas linna langemine on võimalik, jah, see tõenäosus on hakanud uuesti tasapsi tõusma ja seni, kuni Ukraina omad ei suuda likvideerida linnast põhja pool asuvat sillapead, see oht vaid tõuseb…

Pisu üllatusega on suudetud enam-vähem hakkama saada väga tiheda vene poole survega Lõmani suunal.

6. Siversk: muutusteta, aga kipuvad siingi sektoris päevad pingemisemaks muutuma.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: väga vastuolulist infot vaid leidis kummagi poole edenemistest. Väidetavalt suutis vene pool jätkata edenemist Razine ja Novotorentzke suunalt jätkamaks Pokrovski ära lõikamist põhjas. Hetkel kipub arvama, et laienes hall ala 6 km laiuselt ja paari kilomeetri võrra lääne poole Ukraina omade kahjuks.

Lisaks anti teada, et Ukraina vasturünnakud surusid vene poolt pisu tagasi Suhhai Jari suunas ehk siis kasvas ka hall ala pisu laiemaks.

9. Lõunarinne: Velõka Novosilkast loodes suutis paari päevaga vene pool saada püsivamalt uuesti kanda maha sealsetes põldude vahelistest metsa/võsa ribades ja sammude pikkused u 1 km vähemalt kolmes metsaribas ning seni ei näe põhjust arvamust muuta, et Ukraina omad jätkavad siin tasapisi taandumist Vovtša jõe taha.

Kahjuks pole seni suutnud Ukraina omad likvideerida vene sillapead sektori lääneservas Kamjanskes.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa president vladimir putin on „siiralt usklik” ja „kirikus käiv” inimene, ütles vene Õigeusu Kiriku pea patriarh kirill. Ta märkis, et ajalooline muutus, mis on riigi elus pärast kiriku tagakiusamist nõukogude ajal toimunud, väljendub mitte ainult tuhandete kirikute ehitamises, vaid ka riigipea õigeusu usus. „putin ei ole mingi külastav koguduseliige ega keegi, kes matkib enamuse usku… vladimir vladimirovitš ei häbene kunagi kirikusse tulla ega Kristuse pühi saladusi vastu võtta. See on oluline kogu rahvale kui hea kristlase eeskuju,” ütles kirikupea Peterburi Peeter-Pauli kindluse katedraalis toimunud liturgial. putin osaleb demonstratiivselt jumalateenistustel suuremate kirikupühade ajal. Tavaliselt läheb ta lihavõttepühade ajal Päästja Kristuse katedraali ja jõulude ajal mujale.

President ise ütles, et „aeg-ajalt” on tal soov „pöörduda Kõigevägevama poole ja teha ristimärk” ning mõnikord ta isegi põlvitab. putin väitis ka, et Ukraina sõda, kus Lääne andmetel on venemaa kaotanud juba umbes miljon inimest, sealhulgas 250 tuhat hukkunut, oli „Jumalale meelepärane”. Peadiakon andrei kurajev märkis, et putinil on religiooni suhtes puhtalt PR-suhtumine: ta usub koos patriarh kirilliga jumalasse, kes on neile mugav ja kes on määranud nad täitma oma kohustusi siin, venemaal ja maa peal. See tähendab, et see on väike jumal, kes kiidab kõik nende teod eelnevalt heaks.

2022. ja 2023. aastal veetis putin 7. jaanuari üksi – kirikus oma residentsi territooriumil Novo-Ogarjovos ja Moskva kremli Maarja Kuulutamise katedraalis. putin tähistas 2024. aasta jõule taas kodukirikus – seekord Ukrainas hukkunud vene sõdurite sugulastega. Külalised valiti hoolikalt: nende seas olid kaks valitsusmeelset aktivisti ja Strateegiliste Raketivägede (SMF) kiriku rektori mihhail vassiljevi perekond, kes suri 2022. aastal Hersoni lähedal. Insideri allika sõnul ei saanud nad armulauda võtta, kuna nad viidi enne jumalateenistuse lõppu pidulikule õhtusöögile. Ka president ise armulauda ei võtnud. putin tähistas 2025. aasta jõule taas sõjaveteranide, nende perekondade ja hukkunute leskedega – Poklonnaja mäel asuvas Võitja Georgiuse kirikus.

Pärast Ukraina sissetungi rekonstrueeris president ka oma 2010. aastatel ehitatud „palee” Gelendžikis, nagu avastasid korruptsioonivastase fondi ja „Projekti” meeskonna uurijad. Hoone jooniste ja ajakirjanike poolt saadud videomaterjali põhjal otsustades eemaldati kasiino, striptiisiruum ja mängusaal. Selle asemel ilmus sinna kabel putini kaitsepühaku Püha vürst Vladimiri ikooniga. Ja ühte palee peamist tuba kaunistavad nüüd lahinguid ja surnukehi kujutavad maalid. Peamine lõuend kannab pealkirja „Kes meie juurde mõõgaga tuleb, see mõõga läbi hukkub!”. Njah, vana kagebiit ja usklik… kes oleks seda paarkümmend aastat tagasi uskunud… pigem kipub arvama, et nagu vanas Roomas paar tuhat aastat tagasi, siis kasutati võimu poolt kirikut/usku võimu hoidmise vahendina või põhjusena uute maade vallutamiseks…

12. Türgi Akkuyu tuumaelektrijaama ehitusplatsil töötavatele venelastele on palga maksmine lõpetanud, ütlesid töötajate sugulased väljaandele Sotaproject. Nende sõnul tekkisid probleemid mais ja on kestnud juba kaks kuud, mille taustal on töötajate arv vähenenud 12-lt 3 tuhandele inimesele. Projekti viib ellu venemaa riiklik korporatsioon Rosatom mudeli „ehita-oma-kasuta” alusel. vene Föderatsioonis töötavad töötajad palkab ettevõte Titan-2 ja kohapeal sõlmivad nad töölepingu Türgi TSM Enerjiga, kirjutab väljaanne.

Märtsis alustasid Türgi töötajad ehitatavas tuumaelektrijaamas streiki palgaindekseerimise puudumise tõttu. vene töötajad kartsid protestida – neid ähvardati vallandamisega ja tühistati töölepingu alusel ostetud tagasisõidupiletid venemaa Föderatsiooni. Eelkõige rakendati selliseid meetmeid 200 Meskheti türklase (vene Föderatsiooni kodaniku) suhtes, kes pöördusid Türgi advokaadi poole, ütles allikas.

Veebruaris sai teatavaks, et venemaa oli pakkunud Türgile sanktsioonidest tingitud makseprobleemide tõttu osa Akkuyu tuumaelektrijaama ehituskuludest enda kanda võtta. Bloombergi allikate teatel kavatseb Rosatom kanda Gazpromile samaväärse summa rublades, et see saaks selle Türgi igakuisest vene gaasi impordi eest makstavast maksest maha arvata.

Tuumaelektrijaam asub Mersini maakonnas Buyukeceli linna lähedal. 8. juulil teatas Rosatomi tütarettevõtte Akkuyu Nuclear juhatuse esimees anton dedusenko, et jaama esimese elektrijaama käivitamistööd on käimas. See on plaanis käivitada aasta lõpuks, ütles asepeaminister alexander novak juunis. Käivitamine oli algselt kavandatud 2024. aastaks, kuid see lükati edasi, kuna Saksa Siemens keeldus sanktsioonide tõttu seadmeid tarnimast. Seetõttu esitati tellimus Hiinas. dedusenko avaldas lootust, et seadmed on valmis 2025. aastaks. Kokku hõlmab projekt nelja elektrijaama võimsusega 1200 MW. 2022. aastal üritas venemaa Akkuyu kaudu luua „offshore-dollarireservi”, mis pidi aitama sanktsioonidest mööda hiilida. Wall Street Journal kirjutas, et skeemi loomisel osalesid venemaa kõrged ametnikud, sealhulgas keskpanga juht elvira nabiullina. Ligikaudu 9 miljardit dollarit, mille Gazprombank pidi salaja keskpangalt saama ja seejärel väidetavalt tuumaelektrijaama ehitamiseks laenuna pakkuma, pidi USA pankade kaudu üle kandmavenemaa ettevõtete kontodele Türgi suurimas riigipangas Ziraat.

13. Lühiuudised

President Volodõmõr Zelenski ütles, et venemaa armee on oma juhtkonna suveootustest märkimisväärselt maha jäänud ning et Ukraina teeb kõik endast oleneva, et sõda venemaa territooriumile üle viia.

„Praegu toodetakse umbes 40% meie kaitserelvadest Ukrainas. Ja meie ülesanne on seda arvu oluliselt suurendada ning seega ka meie riigikaitse sõltumatust. Sellega seoses rakendatakse vajalikke muudatusi, eelkõige regulatiivseid, finants- ja personalialaseid,” teatas Zelenski.

Reuters: EL-i suursaadikud on leppimas kokku venemaa-vastaste sanktsioonide 18. voorus, mis hõlmab vene nafta hinnalage. vene nafta hind on umbes 47 dollarit barreli kohta, mis on 15% madalam keskmisest turuhinnast.

Julgeolekuteenistus teatas, et erioperatsiooni käigus kõrvaldasid nad venemaa eriteenistuste agendid, kes FSB käsul mõrvasid Kiievis SBU koloneli. Uurimise kohaselt panid Ukraina kaitsja mõrva toime kaks inimest – mees ja naine. Nende juht käskis neil SBU töötajat jälgida, koostada tema päevaplaan ja reisimarsruudid. Seejärel andis ta tapjatele peidupaiga koordinaadid, kus asus summutiga püstol. Politsei teatas, et mees ja naine olid välismaalased. Pärast mõrva toimepanemist üritasid tapjad „varjuda”. Kuid SBU ja riikliku politsei ohvitserid tegid nende asukoha kindlaks Kiievi oblastis. 13. juuli hommikul viidi läbi erioperatsioon, mille käigus luure- ja võitlusgrupi liikmed hakkasid vastu, mistõttu nad kõrvaldati.

Reuters: venemaa ja Hiina välisministrid arutasid suhteid Ameerika Ühendriikidega ja Ukraina sõja lõpetamise väljavaateid ning leppisid kokku, et „ühiselt reageerivad rahutu ja muutuva maailma väljakutsetele”. venemaa Föderatsioon teatas, et „pooled arutasid ka suhteid Ameerika Ühendriikidega ja Ukraina kriisi lahendamise väljavaateid”. „Rõhutati kahe riigi tiheda koostöö tugevdamise olulisust rahvusvahelisel areenil, eelkõige ÜRO-s ja selle Julgeolekunõukogus, ŠKO-s, BRICS-is, G20-s ja APEC-is,” teatas venemaa välisministeerium. Hiina välisministeerium teatas, et kahe riigi tiheda kontakti eesmärk on „edendada teineteise arengut ja taaselustamist, samuti ühiselt reageerida rahutu ja muutuva maailma väljakutsetele”. Samuti teatatakse, et mõlemad pooled „vahetasid arvamusi Korea poolsaare ja Iraani tuumaküsimuse üle”.

Senaator Lindsey Graham ütles, et Ukrainale on peagi saabumas rekordiline relvapakett ning Trumpi avaldus on oodata täna.

Horvaatia tippkohtumisel toetasid 13 riiki – Ukraina, Horvaatia, Moldova, Montenegro, Albaania, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, Sloveenia, Kreeka, Kosovo, Bosnia ja Hertsegoviina, Türgi – Ukraina NATO liikmelisust, nimetades seda parimaks julgeolekuvõimaluseks ning lubades suuremat toetust, karmimaid sanktsioone venemaa vastu ja abi Ukraina taastumiseks.

Valgevene nukuriik muudab „immigratsiooni” relvaks, hõlbustades Süüriast, Iraanist, Iraagist ja Afganistanist pärit dokumentideta isikute sisenemist üle Poola piiri. Need tegevused on kooskõlastatud venemaa FSB-ga. Videos on näha, kus u 10 inimeseline grupp redeli abil ületab 3 m kõrge piiritara ja selle peal oleva lõiketraadi ning putkavad selle järel metsa…

Endine Wagneri grupi võitleja on Soomes vahi all pärast seda, kui ta ületas ebaseaduslikult Kitee lähedal idapiiri. Meest hoitakse kinnipidamiskeskuses, kuni võimud selgitavad tema seotust sõjakuritegudega.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Pea pool Eesti inimestest tunneb oma majandusliku olukorra halvenemist ning koguni 57 protsenti on viimase 12 kuu jooksul kasutanud äraelamiseks sääste. Eksperdi sõnul on palgavaesusest saamas üha enamate eestimaalaste igapäevareaalsus.

SEB korraldatud tarbijauuringust selgus, et 35% Eesti elanike hinnangul pole nende rahaline seis viimase 12 kuu jooksul vaatamata inflatsioonile ja käibemaksu tõusule halvenenud. Samas tunneb elujärje langemist 47% eestimaalastest.

„Kõige enam tunnevad oma rahalise seisu halvenemist Jõgeva, Ida-Viru ja Pärnu maakonna elanikud. Samas on enam neid eestimaalasi, kellel on finantsiline seis läinud paremaks – kui veebruaris teadvustas oma rahalise olukorra paranemist 13%, siis nüüd on neid Eesti elanikke pea viiendik ehk 18%,” kommenteeris SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht jaepangas Elisabet Visnapuu.

Üle poole eestimaalastest on viimase aasta jooksul kasutanud äraelamiseks sääste

Iga kolmas eestimaalane on viimase 12 kuu jooksul kasutanud aeg-ajalt äraelamiseks sääste ning lausa 24% on korduvalt oma igapäevakulutusi pidanud katma rahatagavarast. Ligi kolmandik oma rahatagavara igapäevaseks kulutamiseks kasutanud ei ole ning viiendikul säästud puuduvad.

„Tarbijate finantsilise kindlustunde üheks olulisemaks teguriks on säästude olemasolu, sest aktiivne kogumine ei lase ka ootamatuste puhul kukkuda inimesel alla harjumuspärase elatustaseme. See, et nõnda paljud inimesed peavad ootamatuste või suuremate eesmärkide asemel kasutama sääste äraelamiseks, näitab, et palgavaesus on mõiste, mis hakkab üha tihedamini kasutatavaks mõisteks saama,” selgitas Visnapuu.

SEB tarbijauuringu viis Norstat läbi 2025. aasta juunis. Küsitluses osales 1000 Eesti elanikku vanuses 18-74 eluaastat.

Piltidel on kütuse hind Eestis ja Leedus. Eriti suur hinnavahe on LPG gaasil.

Keskkonnaagentuuri ilmateenistus andis Eestile taas äikse ja rahe hoiatuse.

Tänase pühapäeva, 13. juuli hilisõhtul ja 14.07 öösel liiguvad äikesevihmad üle Eesti kagust loodesse, sadu on mitmel pool tugev.

Äikese ajal võivad tuulepuhangud tõusta üle 15 m/s, võimalik on ka rahe.

Esmaspäeva, 14. juuli päeval sajab mitmel pool äikesevihma.

Reedel tõusnud marutuul ja äikesetorm tabas eriti kõvasti Lõuna-Eestit. Valgast tuli teade, et sõjamuuseumina tuntud Valga Militaarteemapark sattus trombi epitsentrisse.

„Esimese pärna tõstis juurtega maa seest välja. Teine samasugune pärn toetub praegu muuseumi katusele. Kolmanda lõi nagu vikatiga keskelt pooleks,” kirjeldas muuseumi juht Meelis Kivi sündmusi Maalehele.

Muuseum teatas sotsiaalmeedias, et vaatamata kõigele ollakse külastajatele avatud.

Siin on pildid:

Lätis algab hundijahi hooaeg 15. juulil 2025. Hundi populatsioon Lätis on stabiilne ja jahipidamine seda ei halvenda.

Läti riigimetsa teenistus jätab endale õiguse vähendada kütitavate huntide arvu vastavalt jahihooajal hundi populatsiooni seisundi kohta saadud andmetele. Riigimetsa teenistus võib jahihooaja jooksul kehtestada ka muid hundi küttimise piiranguid. Selle põhjal on riigimetsa teenistus suurendanud hundi lubatud küttimismahtu 2025/2026 jahihooajal 370 isendini. See maht on jagatud hundi majandamisüksusteks A ja B, määrates neis kaks eraldi jahiperioodi, vahendab medibam.lv.

Hundi küttimisperiood üksuses A kehtib kuni selle mahu täitumiseni, kuid mitte hiljem kui hooaja lõpuni 31. märtsil. Üksuses B on huntide esinemine juhuslik. Üksuse B territooriumil on kehtestatud eraldi hundi küttimismaht 40 isendit, kuid hundi küttimisperiood kehtib kuni selle mahu täitumiseni, kuid mitte hiljem kui 31. detsembrini.

Eelmisel jahihooajal oli mahuks seatud 300 isendit ja see täideti täielikult juba 2024. aasta lõpuks. Hundi küttimise mahu määramisel tuleb mõelda ka maapiirkondade elanikele ja austada põllumeeste huve. Hundijaht võimaldab elanikel tunda end mugavamalt ja turvalisemalt, parandades nende võimet hundipopulatsiooniga koos elada. Käesoleva aasta 10. juuliks oli riigimetsa teenistus teatatud 31 kinnitatud hundi rünnakust, milles sai vigastada 133 kodulooma.

Hunt (Canis lupus) on üks enim uuritud ulukiliikidest Lätis – teavet hundi populatsiooni kohta on kogutud ja analüüsitud vähemalt 20 aastat. See võimaldab objektiivselt hinnata suundumusi ja mõistlikult järeldada, et hundi populatsiooni seisund Lätis on soodne ja stabiilne. Riigimetsa teenistuse andmetel on Lätis praegu umbes 1400 hunti.

Šaakali (Canis aureus) jahihooaeg algab samuti 15. juulil ja kestab hooaja lõpuni 31. märtsil. Erinevalt Eestist on Läti jahieeskirja kohaselt kuldšaakal Läti fauna võõr- ehk invasiivne liik ja piiramatu jahiuluk. Šaakalil on sama jahiperiood kui hundil, kuna ka šaakalite sigimisperiood on sama. Jahihooajal 2024/2025 on riigimetsa teenistus saanud teavet 16 kuldšaakali küttimise kohta.

Lõunaeestlane palus luua tehisarul ChatGPT pildid naisest Võrumaa metsade vahel taluajal ja praegu.

Tulemus on näha.

Kümned tuhanded vaatajad jälgivad tema FIFA-mänguvideoid Youtube’i kanalil @AlexxFIFA, mistõttu mõistab Taani sisulooja Alexander hästi video kvaliteedi mõju. Alates selgest helist kuni terava pildini – väikestel uuendustel on suur tähtsus, kuid kvaliteetne varustus on tihti kallis.

Kuigi Alexander on kirglik mängur, tasakaalustab 21-aastane noormees ka ülikooliõpinguid ja osalise tööajaga müügitööd. See tähendab, et eelarvestamine pole tema jaoks valik, vaid vajadus. „Ma olen üsna kokkuhoidlik, aga mitte halvas mõttes,” ütleb ta. „Mulle lihtsalt meeldib leida paremaid ja odavamaid lahendusi, olles samas teadlik kvaliteedist. Tudengina on tark säästa raha tähtsamate asjade jaoks, nagu üür ja meditsiinikulud.”

Nagu paljud Taani mängurid, ostis Alexander varem kohalikes mängupoodides, kus hinnad olid küll standardsed, kuid tema jaoks siiski liiga kõrged. Kui sõbrad soovitasid Temut, oli ta uudishimulik, kuid skeptiline.

Meeldiv üllatus

Üks tema esimesi Temu oste oli lavalier-mikrofon. „Selle toote puhul polnud mul suuri ootusi, sest tehnika kvaliteet võib varieeruda,” selgitab ta. Kuid pärast testimist ootas teda üllatus. Mikrofon pakkus selget, professionaalset heli, ületades tema ootusi.

Üks tema esimesi Temu oste oli lavalier-mikrofon. „Selle toote puhul polnud mul suuri ootusi, sest tehnika kvaliteet võib varieeruda,” selgitab ta. Kuid pärast testimist ootas teda üllatus. Mikrofon pakkus selget, professionaalset heli, ületades tema ootusi.

See ei parandanud ainult tema videoid, vaid ka vaatajad märkasid seda. „Mu jälgijatele meeldis see mikrofon ja paljud ostsid selle, et ise videoid teha.” See ootamatu edu pani Alexanderi uurima, mida Temul veel pakkuda on.

„Mulle meeldib, et Temus on nii lai valik tooteid – põhimõtteliselt saad kõike, mida soovid. Paljud asjad on ka kohandatavad,” ütleb ta. „Jällegi, hind on suur tegur, kuid see ei tähenda, et kvaliteet kannataks. Temu kvaliteet on ausalt öeldes väga hea.”

Enamat kui lihtsalt säästmine

Temust ostmist jätkates mõistis Alexander, et taskukohasus pole ainus eelis. „Temu on muutnud mu ostlemise lihtsamaks – mulle meeldib mitte ainult raha säästmine, vaid ka mugavus,” ütleb ta.

Hiljutine Kantar Media tarbijauuring näitas, et 44% Taani tarbijatest peab Temu suurimaks eeliseks selle hinnataset. Samuti selgus, et paljudele taanlastele on ostlemise kättesaadavus väljakutseks – ainult 27% tarbijatest elab poe lähedal ja 54% ei saa kõiki vajalikke asju kodu lähedalt. Temu aitab seda lünka täita, tuues kvaliteetsed tooted inimesteni lihtsalt ja mugavalt.

Temu on võimaldanud Alexanderil investeerida ka asjadesse, mida ta varem ei kaalunud. „Ostsin kaamerale statiivi, mida ma poleks muidu ostnud, kui poleks olnud Temut,” ütleb ta. Tema mängunurk sisaldab nüüd Playstationi puldihoidjat, uut hiirt, kõrvaklappe ja lakke kinnitatavat valgustust, mis muudab videod visuaalselt atraktiivsemaks – kõik Temust ostetud.

Müüt hinnast ja kvaliteedist saab ümber lükatud

 

See ei parandanud ainult tema videoid, vaid ka vaatajad märkasid seda. „Mu jälgijatele meeldis see mikrofon ja paljud ostsid selle, et ise videoid teha.” See ootamatu edu pani Alexanderi uurima, mida Temul veel pakkuda on.

„Mulle meeldib, et Temus on nii lai valik tooteid – põhimõtteliselt saad kõike, mida soovid. Paljud asjad on ka kohandatavad,” ütleb ta. „Jällegi, hind on suur tegur, kuid see ei tähenda, et kvaliteet kannataks. Temu kvaliteet on ausalt öeldes väga hea.”

Enamat kui lihtsalt säästmine

Temust ostmist jätkates mõistis Alexander, et taskukohasus pole ainus eelis. „Temu on muutnud mu ostlemise lihtsamaks – mulle meeldib mitte ainult raha säästmine, vaid ka mugavus,” ütleb ta.

Hiljutine Kantar Media tarbijauuring näitas, et 44% Taani tarbijatest peab Temu suurimaks eeliseks selle hinnataset. Samuti selgus, et paljudele taanlastele on ostlemise kättesaadavus väljakutseks – ainult 27% tarbijatest elab poe lähedal ja 54% ei saa kõiki vajalikke asju kodu lähedalt. Temu aitab seda lünka täita, tuues kvaliteetsed tooted inimesteni lihtsalt ja mugavalt.

Temu on võimaldanud Alexanderil investeerida ka asjadesse, mida ta varem ei kaalunud. „Ostsin kaamerale statiivi, mida ma poleks muidu ostnud, kui poleks olnud Temut,” ütleb ta. Tema mängunurk sisaldab nüüd Playstationi puldihoidjat, uut hiirt, kõrvaklappe ja lakke kinnitatavat valgustust, mis muudab videod visuaalselt atraktiivsemaks – kõik Temust ostetud.

Müüt hinnast ja kvaliteedist saab ümber lükatud

„Olen Temus kulutanud mõnisada Taani krooni, aga kui oleksin need asjad mujalt ostnud, oleksin sama kvaliteedi eest palju rohkem maksnud,” ütleb Alexander.

Veel avastusi, rohkem võimalusi

Nüüd plaanib Alexander oma korterit veelgi Temu toodetega kaunistada. „Korter on veel üsna tühi, nii et tahaksin lisada mõned lõbusad ja isikupärased detailid, mida kindlasti Temust leian.”

Oma mängu- ja striimimiskarjääri kasvatades näeb Alexander Temut enama kui lihtsalt ostukohana – see on ressurss, mis toetab tema ambitsioone. Kuna tema kanal kogub populaarsust ja striimid toovad tulu, on ta tuleviku suhtes optimistlik.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 13. juuli 2025:

vene pool laiendab uut sillapead üle vene-Ukraina piiri Harkivist kirdes. Eile öösel oli jälle orkide pidupäev.

1. Eile öösel oli jälle orkide pidupäev.

2. Vähe…

3. Kursk/Belgorod: väidetavalt minevat vene poolel kehvasti.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: kasvatas vene pool uut lõiku üle vene-Ukraina piiri.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. lavrov toetas Põhja-Korea tuumaarengut ja hoiatas Läänt Pyongyangi-vastaste sammude eest.

12. starovoiti enesetapp šokeeris venemaa eliiti.

13. putin annab korralduse toetada töötlevat tööstust pärast sõjaaegset suurimat äritegevuse langust.

14. Järgmise venemaa piirkonna võimud on keelanud elanikel avaldada videoid Ukraina droonirünnakutest.

15. Ukraina relvajõud saavad Saksamaa rahastatud pikamaarakette juuli lõpuks.

16. Lühiuudised

Ukraina sõjaväeluure pealt kuulas venemaa 155. mereväe jalaväebrigaadi 2. rünnakkompanii välikomandöri käsu, milles nõuti Ukraina sõjavangide hukkamist. On kuulda teda ütlemas: „Raiuge neil pead maha – pange nad piikide otsa, visake tänavale, f… neile!” Sama brigaad, mis on juba kurikuulus Kiievi oblastis ja mujal toime pandud julmuste poolest, on Ukraina vägede poolt korduvalt sihikule võetud.

200 vene poole rünnakut ja surve kasvab nii Harkivi suunal kui Siverski suunal, jätkuvalt suudab vene pool hoida tempot Pokrovski-Toretski vahel ning pisu langes rünnakute arv lõunarindel, mujal tavapärasem tase ehk kus oli tihedam rünnakute surve, seal see samas mahus jätkus. Soomust rünnakutel ikka vähe, aga soldatite hukkumiste arv on tasapisi uuesti tõusuteel, mis annavad aimu, et vene pool survet tõstab. Liugpommide heitmine uuesti sinna rekordi lähedale ning pisu enam keskmisest ka kaudtuled ja kamikaze droone ehk siis rinde tihe töötlus jätkus. Tubli oli vene poole kaudtuleüksuste tabamise number.

1. 12. juuli öösel algatas venemaa armee Ukraina vastu järjekordse ulatusliku rünnaku. Õhurünnaku sireenid kõlasid peaaegu kogu riigis. Kokku lasid venemaa relvajõud välja 26 tiibraketti ja 597 drooni, millest enam kui pooled olid „šaheedid”, ütles president Volodõmõr Zelenski. Lääne-Ukrainas Tšernivtsis hukkus langevate droonitükkide tagajärjel kaks inimest, kirjutas Tšernivtsi regionaalse sõjaväeadministratsiooni (OVA) juht Ruslan Zaparanjuk Telegrami kanalis. Vähemalt neli kohalikku elanikku said raskelt vigastada ja viidi haiglasse. Kümnel inimesel olid kergemad vigastused. Tšernivtsis said kahjustada ka mitu elamut, poodi, administratiivhoonet ja autod, lisas OVA juht.

Harkivis ründasid vene väed Kiievi rajooni. Kahe õhupommi ja kaheksa drooni „saabumise” tagajärjel sai vigastada vähemalt kolm inimest, teatas Harkivi juht Igor Terehhov. Kahjustada said ettevõte, elamu, ülikoolihoone, garaaž ja mitu autot. Mürsud kahjustasid ka ladusid ja mitmeid teisi hooneid – linnas puhkesid tulekahjud, teatas riiklik hädaolukordade teenistus.

Lvivi riikliku hädaolukordade teenistuse juhi Maksim Kozitski sõnul sai Lvivis venemaa rünnakutes vigastada kuus inimest, sealhulgas 11-aastane laps. Üks mees viidi haiglasse. Kahjustada sai ka kaks tööstushoonet. Kohalik elanikkond kirjutas, et rünnaku sihtmärgiks oli korporatsiooni Elektron hoone. Lisaks sai piirkonna pealinnas kahjustada 51 maja (528 korterit), 19 autot ja 19 ettevõtet.

Lutskis hävis venemaa relvajõudude rünnakute tagajärjel eramu, teatas linnapea Igor Polištšuk. Mitmes majas purunesid aknad ja üks auto süttis põlema. Keegi vigastada ei saanud. Võimude teatel sai Kirovohradi oblastis kahjustada „peaaegu 10 eramut” ja keegi vigastada ei saanud.

Ukraina õhuvägi teatas, et neutraliseeris 11. juulil kell 18.00 ja 12. juulil kell 10.00 vahel 602 õhusihtmärki 623-st, mille vene väed Ukraina kohal õhus tulistasid, sealhulgas 25 Kh-101 tiibraketti. „Registreeriti üks rakett ja 20 ründedrooni, mis tabasid viit kohta, ning allatulistatud raketid langesid 19 kohas,” teatas sõjavägi.

Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Ukraina sõjavägi maksis kätte vene sõjakurjategijatele, kes tapsid 9. juulil Hersoni oblastis üheaastase poisi. Nagu teada, hukkus 9. juulil 2025 umbes kell 12.10 Hersoni oblastis Belozerski vallas Pravdino külas asuva elamu hoovis vene Molnija drooni rünnaku tagajärjel üheaastane Dmõtro ja tema vanaema sai vigastada. Praegu on alust arvata, et lapse surmas osalenud vaenlase ründedroonide operaatorid on hävitatud. Kindralstaap teatas, et Pravdinos elamut ründanud Molnija ründedrooni stardi suund määrati kindlaks – see oli ajutiselt okupeeritud Hola Prõstani asula piirkond. Samuti on kindlaks tehtud vene sõjakurjategijate meeskonna asukoht: viiekorruseline asustamata hoone Hola Prõstanis. „Ukraina kaitseväe rünnakudroonide operaatorid saatsid vastava korruse akendesse neljas etapis viis FPV drooni. Nimetatud hoonest ei täheldatud enam vaenlase droonide starte,” seisab aruandes.

Eile jätkus tihe piiri ja rinde äärsete oblastite töötlus kõige käepärasega. Vähemalt 4 hukkunut kohalike seas.

2. Teadete kohaselt saboteeris 20-aastane kadett venemaa Rjazani õhudessantkoolis oma rühmaülema/koolitaja, 24-aastase seersant ivan selini langevarju. Kättemaksuks lõikas kadett selini langevarju nöörid läbi, tappes ta selliselt langevarjuhüppel.

3. Kursk/Belgorod: vene väed said Sumõ oblastis taas lüüa, hetkel hoiavad nad Sumõs vaid umbes 200 km² ala. Eip osanud täpsemat kaarti võimalikest muutustest siiski leida.

vene allikad teatavad kriitilisest olukorrast okupeeritud Kindrativkas Sumõ oblastis. 9. motoriseeritud laskurrügement ei ole teadete kohaselt suutnud 30. rügementi piiramisrõngast murda. Nende sõnul on Kindrativka nüüd täielikult ümberpiiratud ning vett ja laskemoona toimetatakse kohale ainult droonide abil.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: eile suutis vene pool laiendada enda kontrollitavat ala Milove ja Khatjne lähedal Harkivi oblastis (asub Harkivi sektori ja Kupiansk-Kreminna sektori vahel vene piiri ääres eraldi seisva saarena, hetkel…), laiendades oma kohalolekut seal piirist umbes viie kilomeetri võrra. Eks otse üle piiri uutest suundadest vene poole rünnakuid Ukrainasse sisenemiseks ikka juba pikalt oodanud… mujal rindejoone muutusi ei tuvastanud. Samm edasi u 4 km ja selle pikkus muret valmistab, liialt pikk lühikese ajaga.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta. Pisu olla hakanud siiski tõusma hallis alas uuetele possadele jõudvate soldatite eluiga, aga püsivamalt nende paika jäämist siiski tuvastada pole suutnud.

8. Donetsk: hull tempo on peal Toretski-Pokrovski vahel, eile siiski see jälle muutusi rindejoones ei toonud.

9. Lõunarinne: muutusteta. Kõlakad ikka, et Ukraina mõnes lõigus olla hakanud end jõgede taha tõmbama. Hetkel puudus info ka Kamjanske lõigust rinde lääneserval, et kas vene poole sillapea on seal alles või mitte.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa austab Põhja-Korea seisukohta oma tuumaprogrammi arendamisel ja kohtleb seda mõistvalt, arvestades lääneriikide tegevust KRDV ümber, ütles venemaa välisminister sergei lavrov. Minister süüdistas sisuliselt Ameerika Ühendriike, Lõuna-Koread ja Jaapanit selles, mida ta nimetas sõjalise potentsiaali suurendamiseks Põhja-Korea ümber, teatab Associated Press.

„Põhja-Korea kasutatavad tehnoloogiad on tema enda teadlaste töö tulemus. Me austame KRDV püüdlusi ja mõistame põhjuseid, miks ta tuumarelvi arendab,” ütles ta laupäeval Wonsanis pärast kohtumist oma Põhja-Korea kolleegi Choi Son Heega riigivisiidi ajal. Ta ütles ka, et KRDV ümber on käimas sõjaline ehitustegevus, milles osalevad Washington, Soul ja Tokyo. „Hoiatame nende suhete kuritarvitamise eest kellegi, sealhulgas venemaa Föderatsiooni ja KRDV vastu,” rõhutas venemaa välisminister.

Ameerika Ühendriigid, Lõuna-Korea ja Jaapan laiendavad kolmepoolseid sõjalisi õppusi vastuseks Põhja-Korea tuumarelvaprogrammile, teatab AP. Reedel pidasid kolm riiki Korea poolsaare lähedal ühiseid õhuõppusi, kus osalesid USA tuumarelva kandvad pommitajad. Sõjaväeametnikud kohtusid Soulis ja kutsusid Põhja-Koread üles lõpetama igasugune ebaseaduslik tegevus, mis ohustab piirkondlikku julgeolekut.

Phyongyang peab USA juhitud suuri sõjaväeõppusi sissetungi prooviks. See riik on pikka aega väitnud, et on sunnitud arendama tuumarelvi, et kaitsta end USA sõjaliste ohtude eest.

Wonsanis toimunud pressikonverentsil kinnitas lavrov kaudselt ka Lõuna-Korea ja Ukraina luureteateid, et Pyongyang kavatseb saata oma väed osalema venemaa sissetungis Ukrainasse. Ta ütles, et KRDV määrab ise, kuidas ta meie strateegilise partnerluslepingut rakendab.

12. vene eliiti kohutas endise transpordiministri ja Kurski kuberneri roman starovoiti väidetav enesetapp, kes leiti surnult maha lastuna. Kõrged ametnikud ja ärimehed on oma positsiooni ja elu pärast üha enam kartma hakanud ning mõned neist on endise transpordiministri tegevust pidanud kremli-vastaseks demaršiks. Sellest rääkisid Faridailyle kõrged valitsusallikad ja endised ametnikud. Viimaste aastate vanglakaristused ja muud karmid meetmed on venemaa eliidis suurenenud hirmu tekitanud; olukord on hakanud meenutama stalinlike repressioonide ajal nomenklatuuris toimunud puhastusi, ütles valitsusele lähedal seisev allikas, kes töötas aastaid kõrgetel ametikohtadel.

„Peaaegu eluaegne vangistus, prigožini mõrv, timur ivanov (šoigu endine asetäitja, kes saadeti 13 aastaks vangi)… panevad mõtlema, et kui sa nendesse veskikividesse satud, siis sind jahvatatakse põrmuks.” Allikas tunnistas, et starovoiti surm, keda paljud venemaa valitsuses isiklikult tundsid, on seda kindlustunnet veelgi tugevdanud.

venemaa eliidi seas süvendab hirme natsionaliseerimiste laine, mille tulemusel on riik juba arestinud 50 miljardi dollari väärtuses vara. Reedel andis Tšeljabinski kohus riigi kontrolli alla ühe riigi suurima kullakaevandusettevõtte Južhuralzoloto ning selle omanik, Kommersanti andmetel miljardär konstantinstrukov peeti kinni mitu päeva varem, kui ta üritas venemaalt lahkuda.

strukov sattus kremli surve alla, kuigi ta oli aastaid olnud „Ühtse venemaa üks peamisi sponsoreid”, märgib politoloog Abbas Galljamov: „Arvasin, et see tagab talle puutumatuse. Mitte mingil juhul. Praegu, kui süsteem hakkab ennast õgima, pole puutumatuid olemas.”

Märtsis pidasid julgeolekujõud kinni ka venemaa suurima põllumajandusettevõtte Rusagro asutaja, miljardär vadim moškovitši, keda hiljem süüdistati pettuses ja võimu kuritarvitamises, samuti eriti suure altkäemaksu võtmises. Osa ettevõttest on juba riigi omandisse üle antud. Ta jääb eeluurimisvangistusse kuni 25. augustini.

venemaa eliidi esindajad on langenud „lõksu”, märgib Faridaily: ametnikud ei pääse tagakiusamisest ja ei ela vaikselt välismaal nii lääne sanktsioonide kui ka kremli de facto keelu tõttu. Seda keeldu rakendatakse valitsuses kõige rangemalt. Pinge venemaa eliidis pärast starovoiti enesetappu ilmneb ka selles, et isegi teda hästi tundnud ametnikud kardavad avalikult kaastunnet avaldada. „Kui sa näitad üles pehmust, peetakse sind reeturiks,” selgitas endine kõrge ametnik. „Kummalisel kombel näitas starovoit väljapääsu, mida paljud nüüd võimalikuks peavad,” ütleb valitsusele lähedal seisev allikas.

13. putin keelas venemaa töötleval tööstusel langeda PMI äritegevuse indeksi järsu languse taustal, selgub kremli portaalis avaldatud juhistest. Seal on öeldud, et selle majandussektori tootmistase ei tohiks 2025. aastal langeda võrreldes 2024. aastaga.

Valitsusele ja keskpangale on antud korraldus pöörata erilist tähelepanu tööstustoodete nõudluse täiendavale stimuleerimisele ja toetada investeerimistegevust. Presidendi juhise kohaselt peavad ministrite kabinet ja keskpank esmajärjekorras tagama piisava rahastamise riiklikuks toetuseks klastrite investeerimisplatvormile ja tööstushüpoteekidele. Nende vastutusvaldkonda kuulub ka tööstuse prioriteetsete projektide toetamise mehhanismide kiire rakendamine, öeldakse juhises. President ootab määratud meetmete rakendamist augustiks.

Juuli alguses näitasid venemaa ettevõtete uuringud osana töötleva tööstuse äritegevust kajastava PMI indeksi analüüsist olukorra kiiret halvenemist. Juunis langes näitaja 50,2 punktilt 47,5 punktile, jõudes majanduslanguse tsooni (alla 50 punkti).

S&P Globali andmetel, mis analüüsib PMI andmeid, on see järsem langus alates 2022. aasta märtsist. Märgiti, et äritegevus aeglustus viimase nelja kuu jooksul kolmel korral. Indeks oli juba aprillis langenud alla 50 punkti, kuid mais näitas kerget plussi. Juunis jätkas uute tellimuste langust, S&P Global nimetab langust jätkusuutlikuks. Uuringu tulemuste kohaselt langes tootmine neljandat kuud järjest ning juunis registreeriti kiireim tempo alates märtsist. Uuringus osalenud ettevõtete esindajad seostasid seda nõrga nõudluse ja klientide ostujõu vähenemisega.

2024. aastal näitas töötlev tööstus aga kasvu tänu Ukraina sõja vajadusteks mõeldud kaupade tootmisele. Rosstati andmetel kasvas eelmisel aastal selle majandussektori kaupade toodang 8,5%. Tööstus- ja kaubandusministri esimene asetäitja Vassili Osmakov teatas märtsis, et 2024. aastal suurenes raadioelektroonika tootmine 30%, farmaatsiatööstuses 18% ja autotööstuses 16,5%. „Üldiselt on kasv lineaarne. Eelmisel aastal oli meil langus ainult metallurgia ja ehitusmaterjalide tootmises,” ütles ta Föderatsiooninõukogu kohtumisel. Tema sõnul suurenes 2024. aastal ka töötleva tööstuse investeeringute maht ligi veerandi võrra (22,4%) – 5,8 triljoni rublani.

14. venemaa viieteistkümnendas oblastis on kohalikel elanikel keelatud filmida ja avaldada fotosid ja videoid Ukraina droonide rünnakutest. Karjala operatiivstaap avaldas selle kohta teate. Lisaks droonide filmimisele ei ole oblasti elanikel lubatud levitada fotosid ja videoid venemaa kaitseministeeriumi rajatiste, sidesüsteemide, kütuse- ja energiarajatiste, sildade ja muude kriitiliste ja potentsiaalselt ohtlike rajatiste asukoha kohta Karjala territooriumil, hoiatasid võimud.

„Vastutusmeetmete” ähvardusel on elanikel keelatud filmida sõjatehnikat, tööstusettevõtteid ja sõjalisi tootmisrajatisi, samuti elamu- ja kommunaalteenuste rajatisi. Lisaks kehtib keeld teabe avaldamise ja levitamise kohta „mehitamata õhusõidukite võimaliku kasutamise ja kasutamise tagajärgede kohta vabariigis, sealhulgas teabe kohta, mis võib viidata nende tüübile, asukohale, lennutrajektoorile, rünnatud objektidele ja mehitamata õhusõidukite hävitamise faktidele. Samal ajal, nagu ka teistes oblastites, ei kehti operatiivstaabi otsus valitsusametnike ja ametliku meedia, sealhulgas nende sotsiaalvõrgustike kontode kohta.

Eelmisel kolmapäeval kehtestasid Pihkva oblasti võimud kuberner mihhail vedernikovi määrusega sarnase keelu. „Vaenlane kogub ja analüüsib hoolikalt igasugust teavet, mis võimaldab tal hinnata mehitamata õhusõidukite abil korraldatavate rünnakute tõhusust ning elektroonilise sõjapidamise ja elektrooniliste summutussüsteemide tõhusust, ning seejärel kasutab seda teavet meie vastu,” kirjutas ta Telegrami kanalis.

Varem kehtestasid Kalmõkkia, Adõgea, Kurski, Brjanski, Belgorodi, Leningradi, Tveri, Vladimiri, Ivanovo, Volgogradi ja Astrahani oblasti, aga ka Kaluga ja Tula oblasti võimud Ukraina rünnakute tagajärgede filmimise ja avaldamise keelu. Kahes viimases on sellise rikkumise eest juba hakatud trahve määrama.

15. Ukraina sõjavägi saab esimese partii venemaa territooriumil sügaval asuvate sõjaväeobjektideni jõudmiseks võimelisi pikamaarakette, mida toodetakse Saksamaa rahastamise toel. Bundeswehri kindralmajor Christian Freuding ütles ZDF-ile, et esimene tarne peaks saabuma selle kuu lõpuks.

Ukraina relvajõud (UAF) varustatakse rakettidega Saksamaa algatatud Ukraina sõjatööstusettevõtete ja Ukraina kaitseministeeriumi vahelise lepingu alusel. See allkirjastati Kiievis 11. juulil. Saksa valitsus on samuti tootmise rahastamise üle võtnud, märkis Freuding, Saksamaa kaitseministeeriumi Ukraina olukorrakeskuse juht, mis koordineerib Ukraina relvajõududele sõjalist abi.

Pärast esimest tarnet „räägime suurest kolmekohalisest arvust” Ukraina toodetud rakettidest. See tugevdab oluliselt riigi võimekust lähikuudel ja -nädalatel, rõhutas kindral. „Me vajame relvasüsteeme, mis suudavad tungida sügavale Venemaa territooriumile ja rünnata ladusid, juhtimispunkte, lennuvälju ja lennukeid,” lisas ta.

Ukraina ettevõtete toodetavate rakettide täpseid tüüpe ei ole täpsustatud. Bildi andmetel on nende relvade tegevusraadius aga 2,5 tuhat km, mis võimaldab neil jõuda Moskvasse, Peterburi ja ka Arktika ringi sõjaväeobjektidesse.

Mai lõpus teatas Saksamaa kantsler Friedrich Merz Berliinis president Volodõmõr Zelenskiga peetud pressikonverentsil, et kaks riiki on kokku leppinud pikamaarakettide ühises tootmises. Leping näeb ette tootmise alustamist Ukraina territooriumil Saksamaa rahastamisel. Nendel rakettidel ei ole tegevusraadiuse piiranguid, märkis Merz toona. Nagu Politico täpsustas, rahastatakse projekti Berliini 5 miljardi euro suuruse sõjalise abipaketiga.

16. Lühiuudised

Bratislava blokeerib taas Moskva-vastase uue, 18. sanktsioonide paketi, kui Euroopa Komisjon ei anna garantiisid riigile tekkivate võimalike kahjude hüvitamiseks seoses kavandatava vene gaasi impordist keeldumisega. Seda teatas Slovakkia peaminister Robert Fico pärast kohtumist Saksamaa kantsleri Friedrich Merziga, kellega ta nimetas läbirääkimisi äärmiselt keerulisteks, kirjutab Bloomberg.

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles, et Islamirevolutsioonikaart on kiirustanud end rikastatud uraaniga relvastama ja et Iraan võib Iisraeli vastu tuumarelvi kasutada. Iraani parlamendi spiikri Mohammad-Bagher Ghalibafi strateegiline nõunik Mehdi Mohammadi postitas laupäeval oma Instagrami loosse pildi, millel on näha kaks seenepilve ja tuumaplahvatus Iisraeli kohal. Netanyahu otsene vastus: „Me nägime seda. Me ütlesime, et aasta jooksul on neil tuumapomm ja nad kasutavad seda. Erinevalt teistest tuumariikidest kasutavad nad seda tegelikult ja hävitavad meid.”

Ukraina välisministri esimese asetäitja Serhi Kõslõtsia sõnul on Istanbuli läbirääkimiste formaat venemaaga end ammendanud. Tema sõnul ei toimunud mingeid tõelisi kõnelusi – venemaa esitas ultimaatumi, mitte mandaadi kuulata. Nad lükkasid enne tippkohtumist kategooriliselt tagasi igasuguse tingimusteta relvarahu ja nõudsid, et Ukraina kõigepealt aktsepteeriks nende tingimusi – sisuliselt alistumist.

Norra liitub Tallinna Mehhanismiga, et toetada Ukraina kübervastupidavust, lubades 2025. aastani eraldada üle 2,15 miljoni euro. See rahastus tugevdab tsiviil- ja kriitilise taristu kaitset nn maailma esimeses kübersõjas.

Lõuna-Korea sõjaväeluureagentuurid on teatanud, et Põhja-Korea võis olla tarninud venemaale Ukraina-vastase sõja toetuseks üle 12 miljoni 152 mm mürsu.

2025. aasta juuli alguse seisuga on venemaal umbes 300 Iskander-M ballistilist raketti ja nende Põhja-Korea vastet KN-23. Sellest teatas luure peadirektoraat vastusena LIGA.neti päringule. Luure andmetel on okupantidel praegu üle 250 Iskander-M ja umbes 50 KN-23.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Võrus ei toimeta teod ainult aias, vaid luusivad juba majadel.

Siin on pildid:

Võru Väike Werrone Kool ja lasteaed Terve Pere Aed korraldavad lastefestivali ajal 26.-27. juulil heategevusliku kohviku.

Valikus on ahvatlevad küpsetised.

Tutvustatakse oma tegemisi ning kogutakse raha tulevase 1. klassi ruumi sisustamiseks.

 

 

Sotsiaalmeediasse on pandud info selle kohta, kuidas levivad petukõned Enefit Greeni nimelt, milles väidetakse, et tullakse koju arvestit vahetama.

See ei ole tõsi, Enefit Green ei tegele arvestitega.

Kõne toimub eesti keeles ja päris inimesega. Esmapilgul võib vestlus jätta mulje usaldusväärsest olukorrast, mis võiks tõele vastata.

Olge tähelepanelikud ja ärge jagage tundlikku teavet, isegi kui kõne tundub usutav! Petuskeemid muutuvad järjest kavalamaks ning sageli kasutatakse väga professionaalset keelekasutust ja veenvat esitust.

Kui kahtlustad, et oled saanud petukõne, katkesta kõne ja kontrolli infot ametlikest allikatest.

Kõne on järgmine:

Avatud talude päeval osales Mäe Hobitalu. Talu on avatud nii täna kui homme, 12-13. juulil.

Talu tegevusala on kodulinnud ja jänesed. Avatud on kodukohvik.

Talu aadress: Võru maakond, Võru vald, Juba küla, Mäe, 65518. Pilet 5 euri.

USA president Donald Trump teatas 30-protsendilisest tollitariifist Euroopa Liidu kaupadele. Tariif jõustub 1. augustil.

Trump avaldas oma kirja Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile sotsiaalmeedia kanalis Truth Social. Trump põhjendab uut tariifi kaubandusdefitsiidiga.

Trumpi sõnul saab tariifi vältida, kui Euroopa Liit või EL-is asuvad ettevõtted otsustavad ehitada või toota tooteid Ameerika Ühendriikides.

Trump märkis, et Euroopa Liit peab lubama USA tooteid vabalt oma turule. Kui aga EL otsustab tõsta omaenda tariife Ameerika Ühendriikide toodetele, tõstavad Ameerika Ühendriigid oma tariife sama arvu protsendipunktide võrra.

Trump lisas, et USA kaubandusdefitsiit Euroopaga on oht majandusele ja riiklikule julgeolekule.

EL oli lootnud Ameerika Ühendriikidega ulatuslikule kaubanduslepingule.

Ka Mehhikole kehtib alates 1. augustist 30-protsendine tariif.

Selle nädala alguses teatas Trump uutest tariifidest mitmele teisele riigile, sealhulgas Jaapanile, Lõuna-Koreale, Kanadale ja Brasiiliale. Ameerika Ühendriigid kehtestavad 50-protsendilise impordimaksu vasele.

Lätis sadasid alla golfipalli suurused raheterad. Nagu näha videos, siis katmata autodel purunesid klaasid.

Siin on video:

https://www.facebook.com/reel/1825974517952227

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 12. juuli 2025:

tugev surve tõi jälle kahe küla kaotuse. Lampassid tagasi…

1. Väga-väga tihedaks on läinud sadu öises Ukrainas.

2. Üks gaasitoru kaugel Siberis plahvatas.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: lõunapoolne sillapea laienes veelgi.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: üks küla kaotati.

10. Herson: muutusteta.

11. putin allkirjastas võõrsõnade vastase määruse.

12. venemaa natsionaliseeris suurima konservide tootja.

13. 10. juulil Kiievis tapetud SBU kolonel oli seotud Kurski oblasti operatsioonide ja Motorola likvideerimisega.

14. Lühiuudised

Ukraina sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov ütles Bloombergile, et Põhja-Korea tarnib nüüd kuni 40% venemaa laskemoonast Ukraina sõjaks. Samuti saadab Pyongyang ballistilisi rakette ja suurtükiväesüsteeme. Vastutasuks annab venemaa rahalist abi ja tehnoloogiat, aidates Põhja-Koreal rahvusvahelisest isolatsioonist mööda hiilida. Njah, sestap eip olegi tihe vene kaudtuleüksuste hävitamine veel piisavalt mõju avaldanud, et laskude arv väheneks.

Kõige tugevam surve oli eile Lõmani suunal ja Pokrovski-Toretski vahel, kus konveier töötas vist alates varahommikust, aga õnneks siiski vaid väikeste gruppidena, aga väsitav seegi. Pisu on rohkem lootust, et Ukraina suudab paremini hävitada ajutisi ülepääsu kohti jõgedel, vähemalt nii nad väidavad, et on suutnud pisu rohkem töödelda vene poole õhutõrjet, et et Ukraina lennukid saaks teele saata täppispomme ülepääsude hävitamiseks. Muutusi vene poole taktikas tuvastanud pole, pommitatakse u samas mahus nagu tavaliselt, aga vist lootusega, et see tuli kaudtuleüksuste poolt üha ebatäpsem on nii kiirõppe läbinud kahurimeeste poolt kui Põhja-Korea mittekvaliteetse moona tõttu.

Kas rindejoonest läbimurdeid võib vene pool saada? Eip seda välistada saa ja no pole seni olnud põhjust muuta arvamust, et vene pool võib teha pisu taktika muutust ja suuta kombineeritumalt teha suuremat pealetungi. Väikeses mahus on see mõnes kohas õnnestunud. Ehk siis täpsem ühe lõigu töötlus nii lennukitelt, kaudtule kui droonidega ja selle järgselt soomus, tskilid, ATV-d ning jalavägi ründama, peakohal ees oma droonide toetus ning tugev signaali maha surumine jne ehk siis kui jaguks piisavalt tahet, häid juhte, siis oleks selline ühisoperatsioon võimalik… kuidas aga saavutatud tulemus omavahel pärast tunnustuse saamiseks ära jagada… see võib olla isegi tuntavaks takistuseks, mis tihti sellist ühist üritust teha ei taheta…

Pole ammu enam hinnanud Ukraina omade reitingut ja kipub seda hoidma ettevaatlikult optimistlik ühe plussiga.

1. Reede hommikul ründasid vene väed Odessat: 11 inimest sai vigastada, kahjustada said elamud, teenindusjaam ja tall. Rünnaku tagajärjel hukkus loom.

Täna öösel viisid vene okupatsiooniväed läbi ulatusliku rünnaku Ukraina vastu, kasutades ründedroone ja rakette. Plahvatused müristasid paljudes piirkondades, eriti pealinnas. Lvivis ja Harkivis (siia tuli ka liugpomme) oli kosta plahvatusi. Õhuvägi teatab suurest hulgast venemaa mehitamata õhusõidukitest enamiku riigi piirkondade kohal. Plahvatused müristasid lisaks Kiievis, Kropõvnõtskõis, Hersonis ja Mõkolaivis.

2. Handi-Mansiiski autonoomses ringkonnas (Jugra) plahvatas Tšeljabinski, Orenburgi ja Sverdlovski oblasti kaitsetööstust teenindava peamise gaasijuhtme lõik, mille läbilaskevõime on 2,6 miljardit kuupmeetrit aastas. Sellest teatas Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus (GUR), vahendasid Ukrainska Pravda ja UNIAN. GUR-i allika sõnul toimus 10. juulil Langepase linnas gaasijuhtme taristuobjektil võimas plahvatus ja tulekahju. Kohalikud elanikud teatasid, et hädaolukord tekkis tööstustsoonis umbes kell 23 kohaliku aja järgi. Sündmuskohale saabusid politsei ja remondimeeskonnad. GUR-i andmetel oli kahes kahjustatud torus, mis ühendasid 20 km kaugusel asuvaid kompressorijaamu, üle 4,1 miljoni kuupmeetri gaasi. Arvestades gaasi praegust hinda 350 dollarit 1000 kuupmeetri kohta, on plahvatuse tekitatud kahju vähemalt 1,3 miljonit dollarit, märkis Ukraina luure.

Pealuuredirektoraadi allikas selgitas ka, et gaasijuhtme taastamine ja testimine võib võtta umbes kuu aega, kuna kahjustatud torud asuvad soisel maastikul, mis raskendab remondimeeskondade tööd. Selle tagajärjeks on gaasitarnete mahu vähenemine 25 miljoni kuupmeetrini ja kaudne rahaline kahju ligi 76 miljoni dollari ulatuses.

Bloombergi andmetel pole gaasijuhtme kahjustuste kohta veel võimalik sõltumatut kinnitust saada. venemaa gaasijuhtmevõrku haldav PJSC Gazprom ei vastanud agentuuri päringule.

Vähem kui nädal tagasi, 5. juulil, teatas Ukraina meedia luureallikale viidates ka Jaapani mere rannikul kulgeva Vladivostoki peamise gaasijuhtme plahvatusest. See varustab gaasiga mitmeid venemaa relvajõudude sõjaväeobjekte, eelkõige Vaikse ookeani laevastiku 155. merejalaväebrigaadi üksusi. Plahvatus hävitas lähedal asuva veejuhtme, väitis GUR.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: vene poole edasitungi geolokatsioonid Zelena Dolõnasse Lõmani suunas kinnitasid, et küla peaks olema nüüd suuremas osas nende kontrolli all. Veel eile kirjutasin, et juba paar nädalat on siin lõigus suutnud väga tihedat konveierit Ukraina pool kinni pidanud. Õnneks tuleb ka mitmest kanalist teateid, et selles lõigus jätkuvad ka Ukraina vasturünnakud ehk siis ei olda vaid passiivses kaitses.

6. Siversk: rindejoone muutusteta. Küll on hakanud tulema teateid, et Ukraina omad üritavad parandada enda seisu kõrgendikul sektori põhjaserval.

7. Bahmut: kipub üha tihedamaks minema vene poole surve nii Tšassiv Jari kui Toretski kandis. Eks oleks vaja kummagi linna vallutamisest lõpuks ette kanda… muutusi siiski rindejoones pole juba mõnda aega tuvastanud.

8. Donetsk: kõikse hullem surve ikka selles Pokrovsk-Toretsk vahelises eenduvas kombitsas, mis üritab ajada uusi haarmeid igas suunas möödumaks siinse lõigu suurematest linnadest ning katkestada eelnevalt ka siinseid Ukraina logistikaahelaid. Eile siiski muutusi rindejoones ei tuvastanud ja hind mitte millegi eest oli päris kallis.

9. Lõunarinne:

vene väed liikusid edasi ka Novokhatskesse Lääne-Donetski oblastis, vallutades veel ühe asula (Zelenõi Hai) Vovtša jõest lõunas. Tõenäoliselt langevad ülejäänud külad ja alevikud aja jooksul, kui Ukraina üle jõe tõmbub. Hallis alas suudab vee pool teha mitme kilomeetri pikkuseid hüppeid ja saada korraks kand maha, aga üldjuhul mitte alaliselt.

Eile muutusi rindejoones sektori lääneservas ei tuvastanud.

Ukraina MiG-29 hävitaja hävitas ajutiselt okupeeritud territooriumil Zaporižja oblastis lõunarinde läänesektoris kahe ülitäpse õhupommi rünnakuga venemaa ülesõidukoha. Teate kohaselt viis rünnaku läbi hävitaja, mis oli relvastatud kahe Ameerika õhupommiga GBU-62 , mis olid varustatud JDAM-ER planeerimis- ja paranduskomplektiga. Nagu Militarny kanal teatab, said sellised rünnakud võimalikuks tänu venemaa õhutõrjesüsteemide, eriti Buk õhutõrjesüsteemi süstemaatilisele hävitamisele Ukraina kaitsjate poolt.

Maastiku iseärasus on selline, et see oli ainus sild ainsal kvaliteetsel asfaltteel, mis teenindas vene väegruppi, kes alates juuni lõpust jätkas pealetungi Kamenskoje küla piirkonnas, märgib väljaanne.

Umbes kolme nädala jooksul kestnud lahingutegevuse käigus õnnestus vene vägedel Ukraina üksused mõnelt positsioonilt Jantšekraki jõe taga välja tõrjuda ja ületada Kahhovka hüdroelektrijaama õhkimise järel kuivanud veehoidla, hõivata osa Kamenskoje külast ja naaberkülad Stepnoje ja Lobkovo. Eks näis, kas nüüd suudavad Ukraina omad vene poole jõe taha tagasi suruda.

10. Herson: muutusteta.

11. putin allkirjastas dekreedi, millega kiideti heaks riikliku keelepoliitika põhimõtted. See määratleb venemaal teistest keeltest laenatud sõnade kasutamise ühe ohuna vene keelele, mis toetab „vene maailma ühtset kultuurilist ja tsivilisatsioonilist kogukonda”. Eelkõige riikliku keelepoliitika valdkonna ohtude osas on üheks riskiks „võõrsõnade põhjendamatu kasutamine ametlikus suhtluses, millel on vene keeles laialdaselt kasutusel olevad analoogid, ja võõrsõnad, mis ei kuulu standardsõnaraamatutesse”. Dekreedi teksti kohaselt kavatsevad võimud vähendada teistest keeltest pärit sõnade kasutamist ametlikus kõnes.

Lisaks kavatseb kreml riikliku keelepoliitika osana edendada vene keelt, mida nimetatakse „venemaa rahvuslikuks pärandiks ja venemaa riikluse üheks alustalaks”, kui rahvustevahelise suhtluse vahendit postsovetlikus ruumis ning suurendada selle populaarsust välisriikides. Dokumendi kohaselt loob riik ühtse rea kooliõpikuid venemaa rahvaste keelte kohta ja nende õpetamise metoodika. Kirillitsa klaviatuuripaigutuses on kavas eraldada eriline koht riigikeelte tähtedele. „venemaa seisab edukalt vastu katsetele piirata vene keele kasutamist, „tühistada” vene kultuuri (sealhulgas vene kirjandust), diskrimineerida venemaa massimeediat ja kehtestada ideoloogilisi hoiakuid, mis on vastuolus traditsiooniliste vene vaimsete ja moraalsete väärtustega,” rõhutatakse dekreedis.

Juunis võttis vene riigiduuma vastu seaduse, mille eesmärk on vähendada võõrsõnade kasutamist avalikus ruumis. Uuendust kirjeldati kui „vene keele kaitsmist laenatud sõnade liigse kasutamise eest”. Dokumendis kehtestati piirangud laenatud sõnade kasutamisele siltidel, etikettidel, reklaamides, elamukomplekside nimedes jne vene Föderatsioonis.

Sama kuu alguses kutsus putin üles „järjepidevalt vabanema vulgaarsetest ja mehaanilistest võõrsõnadest, mis ei rikasta, vaid vastupidi, reostavad ja moonutavad meie keelt”. Ta teatas, et avalikus ruumis on vaja kasutada kirillitsat, mitte ladina ja muude sümbolite „segadust”.

12. venemaa võimud on riigile üle andnud Glavprodukt ettevõtete grupi, mis on üks peamisi konservide tootjaid, varad, mille putin andis 2024. aasta oktoobris föderaalse varahalduse agentuuri ajutisele juhtimisele, et tagada armee varustamine valduse toodanguga. Selle otsuse tegi Moskva arbitraažikohus venemaa Föderatsiooni peaprokuratuuri taotlusel, teatavad Vedomosti ja TASS. Deprivatiseerimisele kuulusid 100% Glavprodukti emaettevõtete aktsiatest, samuti kontserni direktori Leonid Smirnovi vara. Järelevalveasutus süüdistas ettevõtjat, kes juhib American Universal Beverage Company’t (kellele kuulus Glavprodukt), ligi 1,4 miljardi rubla väljavõtmises JPMorgan Chase panga kontodele, mööda minnes venemaal kehtestatud vastusanktsioonidest. „Otsus jõustub kohe,” teatas kohus. Kohtuistung toimus kinnise ukse taga.

Glavprodukt koosneb 32 ettevõttest, mis asuvad Moskvas ja Moskva oblastis, Kaliningradi ja Orjoli oblastis. Grupi ettevõtted tarnivad venemaa siseturule tooteid, sealhulgas hautatud liha, pasteete, putru, kilu, köögivilju ja kondenspiima. Eelmise aasta 15. oktoobril andis putin ettevõtte üle föderaalsele kinnisvarahaldusagentuurile, mis omakorda nimetas toidutootja Družba Narodovi palvel ametisse uue tegevjuhi, kes oli aastatel 2019–2020 venemaa Rahvuskaardi ainus toodete tarnija.

Pärast seda langes Glavprodukti müük järsult, teatas Reuters, olles uurinud valduse sisedokumentatsiooni. Aruanded näitavad, et viimastel kuudel hakkas ettevõte pärast natsionaliseerimisele eelnenud mõõdukat kasumit kajastama puhaskahjumit, samas kui tootmismahud jäid samale tasemele.

Glavprodukti erastamine oli vajalik tootmise stabiilsuse tagamiseks, sealhulgas venemaa rahvuskaardile ja kaitseministeeriumile tarnete korraldamiseks, teatas ettevõtte uus juhtkond peaprokurör igor krasnovile saadetud kirjas. Oma hagis väitis peaprokuratuur muuhulgas, et pärast ettevõtte üleandmist Rosimushchestvole hakkas Smirnov takistama ajutise administratsiooni tööd, sealhulgas konservide tarnimist Ukraina rindele. Alates 2024. aasta detsembri algusest saatis ta väidetavalt Glavprodukti töötajatele e-posti teel juhiseid uue juhiga mitte koostööd teha.

Ettevõtte sundvõõrandamise kasusaaja võib olla venemaa endine põllumajandusminister aleksandr tkatšov.

13. 10. juulil lasti Kiievi Golosejevski rajoonis maha Ukraina Julgeolekuteenistuse kolonel. UP allika andmetel lähenes mees umbes kell 09.00 SBU kolonel Ivan Voronitšile ja tulistas püstolist viis sihitud lasku, mille järel põgenes kuriteopaigalt. Laskude tagajärjel sai ohver mitu läbistavat laskehaava, millesse ta sündmuskohal suri.

New York Times (NYT): 10. juulil lasti Kiievis maha Ukraina Julgeolekuteenistuse kolonel Ivan Voronitš. Ta oli Alfa erioperatsioonide keskuse ohvitser, kes New York Timesi andmetel osales mitmetes erioperatsioonides, sealhulgas võitleja Arsen Pavlov „Motorola” likvideerimises, ja juhtis üksust, mis ründas 2024. aastal venemaa Kurski oblastit. NYT andmetel, viidates Voronitši anonüümsetele kolleegidele, teenis kolonel Alfa erioperatsioonide keskuses ja töötas SBU-s mitu aastakümmet.

Ta alustas teenistust 1990. aastate keskel ja juhtis hiljem Viiendat Direktoraati – üksust, mis sai tehnilist tuge CIA-lt ja oli seotud tunnustamata Donetski Rahvavabariigi võitlejate ühe komandöri Arseni Pavlov „Motorola” mõrvaga. Märgitakse, et pärast täiemahulise venemaa sissetungi algust oli Voronitš osa eliitgrupist, mis tegutses niinimetatud „hallis tsoonis”. NYT andmetel mängis see üksus võtmerolli Ukraina relvajõudude pealetungis venemaa Kurski oblastis 2024. aasta suvel.

SBU kinnitas oma töötaja mõrva ja ütles, et nad uurivad asjaolusid. Kuid nad ei avalda üksikasju. Ametnikud ei ole veel eeldanud Moskva seotust Voronitši surmaga, kirjutab NYT. SBU endine juht Ivan Bakanov, kes tundis Voronitšit isiklikult, märkis NYT-le antud kommentaaris: „Kolonel Voronitš on alates 2014. aastast väga aktiivselt osalenud venemaa agressiooni tõrjumises. Kui motiiviks on kodune mõrv, on see üks asi. Aga kui tegemist on venelaste poolt toime pandud avaliku hukkamisega, on see hoopis teine lugu, mis nõuab viivitamatut reageerimist.”

Väljaanne märgib, et kui venemaa on tõepoolest Voronitši mõrvas osalenud, võib see olla üks vaenlase esimesi edukaid operatsioone Ukraina ametniku vastu.

14. Lühiuudised

putin andis välja määruse, millega muudetakse sõjaväe vormiriietuse kandmise reegleid. Eelkõige on relvajõudude ja venemaa rahvuskaardi kõrgemad ohvitserid nüüd kohustatud kandma kindlates värvides triipudega pükse. Varem olid üldised triibud ainult vormiriietusel. Lisaks täiendavad välivormi komplekti nii mees- kui ka naissoost sõjaväelastele mõeldud kamuflaažpluusid. Samuti on mereväe ja rannikuväe kõrgematele ohvitseridele ette nähtud must jakk, mille krae ja õlarihmad on kaetud viieprotsendilise kullaga. Haridusasutustes teenivate kadettide või sõjaväelaste komplekti kuulub kamuflaažpluus.

venemaa võimud avaldavad Aserbaidžaani puu- ja köögiviljatarnijatele üha suuremat survet seoses suhete kiire halvenemisega Bakuuga, mis algas pärast Aserbaidžaani diasporaa esindajate kinnipidamist ja salapärast surma Uuralites. Neljapäeval blokeerisid Rospotrebnadzori töötajad Krasnodaris 18 tonni Aserbaidžaani virsikute ja nektariinide impordi venemaale. Nagu TV-Krasnodar teatas agentuuri avaldusele viidates, leiti puuviljapartiist „karantiiniobjekte” – lääne lilletripsi. Aserbaidžaani puu- ja köögiviljatootjate ja -eksportijate ühingu esimees Bašhir Guliyev ütles Minvalile, et probleemid Aserbaidžaani tarnetega, mis varem olid katkematud, tekkisid ootamatult juunis. Algselt puudutasid nõuded tomateid: neis hakati leidma kahjureid – Lõuna-Ameerika tomatikoi, idamaine koodöölane. Kui tomatihooaeg lõppes, hakkas Rosselhoznadzor esitama sarnaseid nõudeid venemaale tarnitud puuviljade kohta, ütles Guliyev. Lisaks pole probleemiks mitte ainult kauba enda kvaliteet, vaid ka kaubaaluste pakend ja halva kvaliteediga märgistus.

Politico teatel valmistub Trump heaks kiitma uut, sadade miljonite dollarite suurust Ukraina abipaketti. See oleks esimene tema administratsiooni otseloa saanud sõjaline toetus Kiievile.

Zelenski teatas USA sõjalise abi saadetiste jätkumisest.

USA Senati relvajõudude komisjon kiitis heaks kaitse-eelarve, mis sisaldab Ukrainale 500 miljonit dollarit abi, võrreldes 300 miljoni dollariga 2025. aastal. NDAA pikendab ka Ukraina julgeolekuabi algatust 2028. aastani – see võeti vastu tugeva 26–1 häälega.

President Zelenski ütles, et Ghana on valmis aitama rahastada Ukraina droonide tootmist. Vastutasuks on Ukraina valmis abistama Ghanat piirivalve tugevdamisel – see on tekkimas uus strateegilise partnerluse tase.

venemaa välisminister sergei lavrov on saabunud ametlikule visiidile Põhja-Koreasse, kus ta kohtub oma kolleegiga, et arutada sõda Ukrainas. Allikas: Reuters, viidates Põhja-Korea riiklikule uudisteagentuurile KCNA, venemaa riiklikule uudisteagentuurile TASS. Lavrov saabus reedel, 11. juulil Põhja-Korea linna Wonsani, mis on tuntud oma raketi- ja mereväerajatiste poolest, pärast osalemist ASEAN-i välisministrite kohtumisel Malaisia pealinnas Kuala Lumpuris. TASS-i andmetel arutavad pooled Põhja-Korea välisministri Choe Son Huiga peetud kõnelustel eelkõige venemaa täiemahulist sõda Ukraina vastu. Lõuna-Korea luure teatas, et Põhja-Korea valmistub tõenäoliselt saatma venemaale lisavägesid juba juulis või augustis. Pärast Põhja-Korea visiiti plaanib Lavrov reisida Hiinasse, et osaleda Shanghai Koostööorganisatsiooni kohtumisel, mis toimub 14.-15. juulil.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Oma eluruumide valgustus on olulisem, kui esialgu paistab. Kaaluge valgusallikate valikut, mis mitte ainult ei täida funktsionaalset eesmärki, vaid ka täiustab ruumide üldilmet. LED-tehnoloogia pakub energiatõhusust ja pikaealisust, muutes selle suurepäraseks valikuks igasugustes kohtades. Nende tooted võimaldavad isikupära ja innovatiivsust, mis võib muuta ruumi atmosfääri oluliselt.

Peeglite integreerimine valgustuslahendustesse loob lisaruumi ja sügavust, pakkudes samas ka praktilisi eeliseid. Valige led valgustusega peegel, millel on sisseehitatud valgustus, et saavutada ühtlane ja meeldiv valgus, mis aitab paremini esile tuua ruumi ilmeid. Samuti on oluline, et valgustus oleks reguleeritav vastavalt vajadusele, et saavutada soovitud efekt.

Erinevad valguslahendused, nagu seinakandjad, laelambid ja kohaliku valgustuse elemendid, annavad võimaluse luua isikupärase ja funktsionaalse keskkonna. Hoolikalt valitud tooted mitte ainult ei täida oma ülesannet, vaid ka kaunistavad ruumi, andes sellele unikaalse ilme ja atmosfääri.

Kuidas valida sobivad valgustid erinevatesse ruumidesse?

Valiku tegemisel mõtle iga ruumi funktsiooni ja vajaduste peale. Näiteks elutoas rõhuta sooja valgustuse loomist mugavuse saavutamiseks, valides laevalgustid ja lauavalgustid soojades toonides.

Köögis keskendu praktilisusele; pane tähele, et tööpinnad oleksid piisavalt valgustatud. Seega sobivad seal parimalt integreeritud riba- või riputusvalgustid, mis suunavad valgust otse tööalade suunas.

Magamistoas vali pehmed ja reguleeritavad lahendused, nagu dimmeriga seinavalgustid või öölampide komplekt, mis võimaldavad luua rahulikku atmosfääri.

Vannitoas on oluline veekindlate allikate kasutamine. Siin sobivad peegli kohale paigaldatavad valgustid, mis pakuvad selget nägemist ja lisavad ruumile modernset ilmet.

Laste toas vali rõõmsad ja mängulised variandid, näiteks laevakujulised või loomade temaatikaga lahendused, mis teevad ruumi meeldivamaks.

Koridoris ja treppides, kus ruum on sageli vähem valgustatud, vali seinavalgustid või riba-lementide kombinatsioon, et tagada piisav nähtavus ja ohutus.

Miks eelistada LED valgustust traditsioonilistele lahendustele?

Eelistada tuleks energiatõhusust, mille tulemuseks on madalamad elektriarved. Tüüpilised lambid tarbivad rohkem energiat, samas kui innovatiivsed lahendused vähendavad tarbimist märgatavalt, mis tähendab, et igapäevaste kulutuste osas on arvestatav kokkuhoid.

Pika kasutusaja tõttu ei pea tihti lambipirne vahetama, mis samuti säästab raha. Tõhusamate variantide eluiga ulatub kuni 25 000–50 000 tunnini, võrreldes traditsiooniliste lampidega, mille eluiga on oluliselt lühem.

Valitud tehnoloogia hõlmab madalamat soojuse tootmist, seega risk põlengust väheneb oluliselt. Kõrge efekt toob kaasa vähem kuumuse, mis on kasulik liigsete kulude vältimiseks ning ohutuse tagamiseks.

Erinevad värvivõimalused ja dimmeerimisvõimekused pakuvad loomingulisi lahendusi, võimaldades kohandada valgustuse intensiivsust vastavalt vajadustele ja meeleolule. See paindlikkus toob elevust ruumide sisustamisse.

Keskkonnasõbralikkus mängib samuti olulist rolli. Vastupidav materjalide ja tootmisprotsesside kasutamine tähendab väiksemat mõju loodusvaradele ning suurendab taastuvenergia allikate nõudlust.

Intelligentsete lahenduste integreerimine võimaldab hõlpsat juhtimist nutiseadmetest, mis tõhustab nii mugavust kui ka energiatõhusust. Kohandatavad ajastamise võimalused aitavad optimeerida tegevust ja vähendada töökoormust.

Kuidas paigutada valgustid ja peeglid ruumis optimaalsete tulemuste saavutamiseks?

Alustamiseks paigalda peeglid seinale silmade kõrgusele, et vältida ebamugavaid varju ja tagada paremat valgustust. Valgustuse suundamisel on key oluline, et valgus langeks otseselt peegli pinnale, samas vältides seda, et see peegeldub vaataja silmadesse. Reguleeri laternate positsiooni kvalitiivsete tulemuste saavutamiseks.

Valguse suund ja intensiivsus

Kasuta kaudselt peegelduvat valgust, mis aitab luua meeldivat atmosfääri. Suuna valgust alla ja laele, et peegeldus oleks pehmem. Erinevaid intensiivsusi saab saavutada dimmerdatavate seadmete kaudu, mis loob võimaluse muuta ruumi meeleolu vastavalt vajadusele.

Ruumiplaan ja peegli suurus

Vali peegli suurus vastavalt ruumi suurusele. Suured peeglid loovad tunde avarusest, samas kui väikesed disainid võivad anda huvitava visuaalse aktsendi. Paiguta peeglid strateegiliselt nurkadesse ja ülevalt alla, et suurendada ruumi sügavust ning võimaldada ruumide optimaalsed funktsionaalsed omadused.

Kombineerides erinevaid valgusallikaid ja peegelduseid, saavutad soovitud efekti. Katseta erinevaid paigutusi ja jälgi, kuidas valgus varieerub erinevates kellaaegades loomulike valgusallikate mõjul.

Eile neljapäeval 10. juulil Valgevenest Leedu õhuruumi sisenenud lendav objekt kukkus vahetult pärast avastamist ise alla, mis ajendas Leedu sõjaväge asja uurima. Esialgsete hinnangute kohaselt ei kujutanud objekt endast ohtu ja seda võidi kasutada õhusihtmärgina Valgevenes toimunud sõjaväeõppuste ajal.

„See oli vahtplastist ja puidust tükk koos mõne traadi ja muude komponentidega. See ei olnud Shahedi droon ja see ei kujutanud endast mingit ohtu,” ütles Leedu relvajõudude pressiesindaja major Gintautas Ciunis ajakirjanikele. „Me ei tea veel selle eesmärki.”

Objekt sisenes Leedu õhuruumi umbes keskpäeval ja kukkus alla kolme minuti jooksul pärast avastamist. See maandus suletud Šumskase piiripunkti lähedal, umbes kilomeetri kaugusel Valgevene piirist.

Algselt kahtlustati, et lennumasin – mida kirjeldati kui väikest isetehtud lennukit – on Shahedi droon, mida Venemaa kasutab Ukrainas. Hiljem selgitasid piirivalvurid aga, et tegemist oli vineerist ja vahtplastist valmistatud kerge lennukiga, millel tõenäoliselt polnud kasulikku koormat.

Ciunis ütles, et kaalutakse mitmeid stsenaariume, sealhulgas võimalikku kasutamist salakaubaveo operatsioonides, luures või Leedu õhutõrje reageerimise testimiseks. Ta lisas, et üks tõenäoline seletus on see, et tegemist oli Valgevene lahinglaskmise õppustel kasutatud õhusihtmärgiga, mis kaldus kursilt kõrvale.

„See võis olla sihtmärk, mis õppuste ajal kontrolli alt väljus,” ütles Ciunis. „Me ei välista praegu ühtegi versiooni, kuid kõik stsenaariumid tunduvad suhteliselt lihtsad.”

Kaitseminister Dovilė Šakalienė ütles hiljem, et tegemist oli Venemaal toodetud drooniga Gerbera.

„Võime kinnitada, et tegemist on Gerberaga, sellistel droonidel võib olla mitu kasutusala. Uurime praegu, milleks seda kasutati,” ütles minister neljapäeval LRT raadiole.

Tema sõnul pole praegu tõendeid selle kohta, et objekt saadeti tahtlikult Leedu territooriumile.

Juhtum tõi kaasa lühiajalise valmisoleku tõstmise. Balti õhuturbemissioonis osalevad NATO hävitajad viidi treeningrežiimilt operatiivsesse valmisolekusse, kuid pärast objekti allakukkumist peatati need hiljem.

Leedu politsei ja sõjavägi said teate ning ametnikud kinnitasid vigastuste või kahjustuste puudumist. Lennuk liikus enne Poteroniai küla lähedal alla kukkumist väidetavalt kiirusega 50–60 kilomeetrit tunnis umbes 100 meetri kõrgusel.

Piiriametnikud märkisid, et sarnaseid kergeid õhusõidukeid on varem kasutanud Leedu ja Valgevene piiri ületavad salakaubavedajad.

Ettevaatusabinõuna saadeti Leedu tippametnikud – sealhulgas peaminister Gintautas Paluckas ja parlamendi spiiker Saulius Skvernelis – varjupaikadesse. Skvernelis kinnitas, et ta viidi varjupaika „tundmatu lendava objektiga seotud intsidendi” tõttu. Paluckas evakueeriti sarnaselt valitsuse istungi ajal.

President Gitanas Nausėda oli ametlikul visiidil Iirimaal.

„Seitsmevennapäev” 10. juulil on läti folklooris tuntud ilmaennustuse päevana.

Kui sel päeval sajab, siis sajab iidse tarkuse kohaselt vihma veel seitse nädalat.

Eile 10. juulil sadas Lätis vihma üsna korralikult, justkui poleks sellel vihmal plaanis niipea kuhugi mujale minna, vahendab lsm.lv.

Seega peaks vihmavari olema teie pidev kaaslane vähemalt augusti lõpuni.

Samas väidetakse, et tegelikult ei pruugi veel seitse nädalat vihma sadada, sest kõik folkloorsed uskumused ei ole 100% usaldusväärsed ja võivad olla isegi täiesti lahutatud teaduslikest asjaoludest, millega me oma tänapäeva elu kipume juhtima.

„Uskumus, et vihmane seitsmevennapäev kuulutab ette seitset vihmast nädalat, pole viimase 20 aasta jooksul tõeks osutunud. Isegi eelmise sajandi esimese poole ja isegi üle-eelmise sajandi arhiiviandmeid vaadates pole ühtegi juhtumit, kus see tõeks oleks osutunud,” kirjutab ilmaekspert Toms Bricis.

Samas praegust taevast vaadates võib kindel olla, et vihma sajab edasi ja seitsme nädala pärast selgub tõde.

Sotsiaalmeediasse on pandud info suurte raheterade kohta Võrumaal kella 19 paiku. Inimesed katsid autod vaipadega.

Hinnanguliselt vähemalt 4-6 cm läbimõõduga ogaline ja agregaatne rahe Võrumaal Mõniste külas kella 19 paiku (11.07.2025).

Asjast kirjutas sotsiaalmeedias sünoptik Kairo Kiitsak.

Märgitakse, et säänest asja pole varem nähtud

Lõuna-Eestile on antud tänase reede, 11. juuli õhtul tugeva äikse, vihma ja tuule hoiatus.

Tänase reede õhtupoole jõuavad Lõuna-Eestisse ja Liivi lahe ümbrusse uued äikesevihmad, mis liiguvad loode-põhja suunas ja toovad tugevat sadu ning väga tugevaid tuulepuhanguid, mis võivad küündida kuni 25 m/s ja üle sellegi, võimalik on ka rahe.

Öösel jätkub intensiivsete äikesevihmade liikumine üle maa kagust loode-põhja suunas.

Saksa- Poola piiriületusel on Berliinist tulles ummik 14 km, aega kulub ligikaudu 2 tundi. Kontroll pisteline.

Poola-Leedu piiril öösel järjekorda polnud.

Siin on pildid:

Täna 11. juulil lasid Saaremaal diviisi suurtükiväepataljoni raketisuurtükipatarei õppekogunemisel osalenud reservväelased esmakordselt Eesti oma raketiheitjatest HIMARS. Lahinglaskeharjutus oli kulminatsiooniks Saaremaa ja Muhu valdades 4.-12. juulini toimuval õppekogunemisel.

„HIMARS on nüüd osa meie riigikaitsest. Väljaõpe algas juba enne süsteemide Eestisse jõudmist koostöös Ameerika Ühendriikide üksustega. Täna on meil väljaõppinud raketisuurtükipatarei, mis jätkab Eesti kaitsmise järjepidevalt harjutamist. Meil on nii pika kogemusega meeskond kui ka tipptehnika – ja nüüd oleme jõudnud tasemele, kus saame iseseisvalt korraldada nii väljaõpet kui ka laskeharjutusi. Jätkame raketisuurtükiväe kasvatamist ja arendamist,” ütles diviisi suurtükiväepataljoni patareiveebel veebel Margus Oras.

Undva poolsaarel korraldatud lahinglaskeharjutus alles hiljuti kaitseväe relvastusse lisandunud M142 HIMARS raketiheitjatega toimus relvasüsteemi käitama koolitatud reservväelaste osavõtul, kes on varasemalt läbinud väljaõppe relvasüsteemi kasutamiseks. Õppekogunemise eesmärk on tõsta üksuse lahinguvalmidust, arendada koostalitusvõimet ning kinnistada sõdurite teadmisi ja oskusi relvasüsteemide kasutamisel. 9 päeva pikkuse ja homme lõppeva õppekogunemise kestel täiendavad reservväelased oma teadmisi relvasüsteemidest ja lihvivad praktilisi oskusi relvade käsitsemisel, harjutades seejuures tegutsemist relvameeskonnana.

Eesti kaitseväele hangitud HIMARS-ite kasutuselevõtt on oluline verstapost diviisi raketisuurtükipatarei arengus ning Eesti kaitsevõime tugevdamisel. Suurtükiväe raketiheitjad M142 HIMARS (High Mobility Artillery Rocket System) loetakse üheks kaasaegsemaks pikamaa kaudtulesüsteemiks maailmas. Selle kasutuselevõtt Eesti kaitseväes tähendab riigikaitse vaates olulist tulejõu kasvu nii võimsuses kui ulatuses. Raketisuurtükivägi on suurtükiväe alamrelvaliik, mille relvades kasutatav moon lendab sihtmärgini rakettmootori abil.

Suurtükiväepataljon on kaudtulealaste oskuste ja teadmiste keskus kaitseväes. Pataljon pakub erialast täiendõpet ajateenijatele ja tegevväelastele kogu kaitseväest. Suurtükiväepataljoni peamine ülesanne sõjaajal on diviisi üksuste toetamine kaudtulega.

14.-15. juulil alustab ajateenistust üle 2200 noore, nende seas 39 naist.

Ajateenijad asuvad erinevatesse üksustesse üle Eesti: küberväejuhatusse, erioperatsioonide väejuhatusse, toetuse väejuhatusse, mereväkke, sõjaväepolitseisse, diviisi 1. ja 2. jalaväebrigaadi, diviisi suurtükiväepataljoni, diviisi mehitamata õhuründepatareisse, diviisi luurepataljoni, diviisi logistikapataljoni ja diviisi staabi- ja sidepataljoni.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski ütles, et omal algatusel asub suvekutsega ajateenistusse 80 protsenti noortest. „Eelmise aasta juulis oli vabatahtlikult ajateenistusse asujaid rekordiliselt 77 protsenti. Näha sellel aastal veelgi suuremat arvu mõjub innustavalt ning näitab seda, et kaitsetahe noorte seas mitte ainult ei püsi, vaid on tõusuteel,” lisas Rannaveski.

Ajateenistusse on asumas „Koos ajateenistusse” projektiga 92 gruppi, kus on vähemalt viis liiget. Samuti alustab ajateenistust 25 tippsportlast, kellel võimaldatakse Eesti Olümpiakomitee ja kaitseväe koostöö raames teenistust läbides jätkata treeningutega. 17 ajateenijat tulevad välismaalt: Soomest, Ameerika Ühendriikidest, Belgiast, Norrast, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Luksemburgist.

Juulis ajateenistusse asuvatel ajateenijatel kestab teenistus 11 kuud ning selle käigus õpetatakse välja tulevased juhid, erialaspetsialistid ja autojuhid. Järgmine kutsumine toimub oktoobris.

Neljapäeval, 10. juulil kell 21.00 sai häirekeskus teate, et Antslas Raudteejaama ringil põleb jaamahoone.

Tulekolle asus hoone teisel korrusel, lahtist põlemist oli näha maja küljelt ja katuselt. Inimesi hoones ei viibinud.

Tulekahju lokaliseeriti kella 22.40-ks, misjärel tulepesade leidmiseks avati konstruktsioone ja teostati järelkustutust.

Päästesündmus lõppes kell 21.27. Põlemise hinnanguline pindala oli 200 ruutmeetrit.

Siin on video asja kohta:

Neljapäeva, 10. juuli õhtul kell 19.41 käisid päästjad Tartus Jaama tänaval, kus mahajäetud maja teiselt korruselt tuli suitsu.

Päästjad sisenesid hoonesse tõmberedeliga läbi akna ja leidsid põleva prahikoti. Hõõguv kott viidi õue ja kustutati veega.

9.-10. juulini külastas Soome kaitseväe peastaabi ülem kindralleitnant Vesa Virtanen Eestit, kus kohtus kaitsekoostöö küsimuste arutamiseks oma Eesti ametivenna kindralmajor Vahur Karusega. Ühiselt külastati ka Ämari lennubaasi, kus tutvuti NATO õhuseire korralduse ja Eesti uute relvasüsteemidega.

„Mul on hea meel näha kui tugevad on Eesti ja Soome sõjalise koostöö alused. Saades oma Soome kolleegiga rääkida avatult piirkonna julgeolekuolukorrast, jagame ka ühist arusaama sellest, milline ja kui suur roll on meie omavahelisel koostööl julgeoleku tagamises kogu Läänemere regioonis ning suuremas plaanis kogu NATO idatiival,” ütles Eesti kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus visiidi lõppedes.

Lisaks regiooni julgeolekut ja Läänemerel valitsevat olukorda käsitlevatele teemadele olid päevakorras ka Ukraina abistamist puudutavad küsimused. Samuti võimaldas Eesti pikem NATO liikmelisus jagada praktilisi teadmisi oma lähedase liitlasega kaitseallianssi puudutavates küsimustes.

„Meil olid sisukad arutelud ja me leppisime kokku edasistes konkreetsetes sammudes. Soome laht on meie riikide jaoks oluline piirkond ja selle kaitsemine nõuab lähedast ja tihedat koostööd. Koos oleme tugevamad. Tänan oma kolleegi kindralmajor Karust avatud arutelu ja koostöö arendamise eest,” ütles kindlralleitnant Vesa Virtanen kinnitades, et Soome ja Eesti kaitsevägede koostöö on aktiivne kõikides valdkondades. Kindralleitnant Virtanen lisas, et oli silmaringi avardav tutvuda Eesti ja liitlasvägede tegevusega soomlaste lähipiirkonnas ning samuti avaldasid talle muljet Eesti ja liitlasvägede sõdurid oma hea suhtumise ning professionaalsusega.

„Eesti ja Soome vaheline koostöö sõjalise kaitse vallas on tähtis mõlema poole jaoks ning edendab mõlema riigi kaitset. Soome liikmelisus alliansis võimaldab sujuvalt arendada koostööd, mis põhineb meie ühistel vajadustel,” ütles kindralmajor Karus lisades, et hindab kõrgelt ametivendade vahelist sõprust.

Soome ja Eesti vahel valitseb tugev kahepoolne kaitsekoostöö, mille eesmärk on tugevdada mõlema riigi kaitsevõimet ning edendada liitlaste valmisolekut reageerida võimalikele julgeolekuohtudele Läänemere regioonis. Kahe riigi kaitsevägesid ühendab aastakümnete pikkune mitmekülgne koostöö. Eesti ja Soome kaitseväelased osalevad vastastiku mõlema riigi väljaõppetegevustes, sealhulgas õppustel ja kursustel. Samuti on tehtud tihedat koostööd välisoperatsioonidel osaledes ja hangitud ühiselt nii õhuseireradareid, liikursuurtükke kui ka laskemoona.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti juunis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 749 sündi, neist 343 tütarlast ja 406 poisslast. Möödunud aastal juunis oli sünni registreerimisi 800.

Kaksikuid registreeriti 8 paari, neist üks paar poisse, kolm paari tüdrukuid ja neli segapaari. Sünnid jagunesid lapse elukoha alusel järgmiselt: Tallinnas 251 sündi, Harjumaal 123, Hiiumaal 8, Ida-Virumaal 28, Jõgevamaal 14, Järvamaal 15, Läänemaal 10, Lääne-Virumaal 39, Põlvamaal 13, Pärnumaal 36, Raplamaal 17, Saaremaal 15, Tartumaal 119, Valgamaal 15, Viljandimaal 29 ja Võrumaal 17 lapse sündi.

Juunis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Mia (11), Lauren ja Marta (7) ning Aurelia, Emma, Isabella ja Maria (6). Poistele pandi enim nimeks Mark (12), Oliver (11), Kristofer (9), Lucas (8), Hugo (7) ning Daniel ja Karl (6).

Juunikuus sõlmiti 526 abielu, millest 41 notarite ja 42 vaimulike poolt. Lahutati 218 abielu, millest 33 notarite poolt. Eelmisel aastal juunis sõlmiti 609 ning lahutati 214 abielu.

Juunis registreeriti 1161 surma, möödunud aastal samal ajal 1174.

Uus nimi anti 128 inimesele, neist eesnimi 21, perekonnanimi 95 ning ees- ja perekonnanimi 12 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 85 naist ja 43 meest. Läinud aastal samal ajal anti uus nimi 173 inimesele.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.

Täna reedel 11. juulil kontrollisid piirivalvurid Kagu piiripunktis Venemaa kodanikku koos lapsega ning avastasid, et nad on viibinud Eesti riigi territooriumil seadusliku aluseta ühe  kalendripäeva.

Venemaa kodanikule kohaldati sissesõidukeeld Schengeni aladele üheks aastaks ja kuueks kuuks ning määrati rahatrahv 240 eurot.

Nad jätkasid oma teedkonda Venemaale.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 11. juuli 2025:

üks küla veel langes ja lõunarindele üha enam vene väge koonduvat.

1. Sadu.

2. Kurski kandis kolavad…

3. Kursk/Belgorod: peaaegu muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: üks küla kaotati.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa keskpanga maksesüsteem varises kokku pärast massilisi internetipiiranguid.

12. venemaa teraviljaeksport langes 17 aasta madalaimale tasemele.

13. EL tahab saladuses hoida plaani koostamist vene gaasist täielikult loobumiseks.

14. Tuhandeid õhutõrjerakette: Ühendkuningriik ja Ukraina allkirjastavad ajaloolise lepingu.

15. Chuck Pfarreri analüüs : Donetski põrgu: Ukraina droonirünnak purustas venemaa sõjaplaanid. Njah, pisu palju lööklauseid oli, aga miskit aimu teemast annab…
16. Lühiuudised

Iga päev, seitse päeva nädalas, 365 päeva aastas, kaotatakse üks vene vägede pataljon ja kaks suurtükiväepataljoni. Njah, aga no ei saa veel otsa…

Eile vene poole rünnakuid 214 aga kaotuste numbrid lasevad aimata, et surve tugevus ei muutunud. Jälle see piskugi soomust rünnakutes kadus. Kahjuks jagub ikka palju kõike taevast alla langevat. Suurem surve tavapärastes lõikudes, küll eile oli tavapärasest rohkem üritamist Siverski suunal ja lõunarindel tasapisi järjest enam vene pool tempot tõstab. Jätkuvalt saab tõdeda, et iga meetri hind on üha kallim. Sõjalise tehnoloogia areng on muutunud mõlemal poolel väga kiireks. Esmalt ei seo neid bürokraatikud reeglid, teiseks on väga palju vabatahtlikku panustamist ja kolmandaks, toote arendus koos katsetamistega käib rindel jooksvalt… eip ole enam kaugel aeg, kus Matrixi filmi sarnane drooniarmee tegutsebki…

1. Eile öösel tabas Ukrainat taas ulatuslik raketi- ja droonirünnak. Kiievit ja Vasõlkivi sihtmärkideks olid Iskander-K tiibraketid, Iskander-M ja KN-23 ballistilised raketid ning Shahed-Geran ja teised droonid. venemaa ulatusliku öise rünnaku tagajärjel Kiievis vigastatute arv on tõusnud 16-ni.

11. juuli öösel ründasid venelased Harkiivi oblastis Tšugujevit, haigla sai märkimisväärset kahju, kolm inimest sai vigastada. Njaha, egas kõik piiri- ja rindeäärsed Ukraina oblastid on pidevas sajus…

2. Ukraina droonid ulguvad venemaal Kurskis taevas.

Penza, venemaa: TPP-1 trafod põlevad, põhjustades elektrikatkestusi üle linna.

3. Kursk/Belgorod: väike venelaste edasitung halliks Jablunivka ja Voskresenka lähedal, aga vaevu märkimist, nagu blogijad arvasid, sestap jätab kaardi välja otsimata… küll on tore lugeda mõnede vene sõjablogijate „edulugusid” koos kaartidega, mis seda peaks kirjeldama ja eip osata isegi enam vahet teha eip venemaal ega Ukrainal ning oleks selliseid mõttehiiglasi vene staapides rohkem…

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: lõuna lõigus eile tihe konveier muutusi rindejoones ei toonud.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Toretski ümber on nn hulumaja, vene poole väga tugevad ponnistused annavad tavaliselt tulemust vaid mõnedeks tundideks, enne kui uutele ette nihutatud possadele jõudnud soldatid hallis alas hävitatakse. Pisu siiski hakkab kõhutunne ütlema, et peatselt võib vene pool siis edeneda ja Toretski kaotus pole enam mägede taga. Njah, selle langemise ajaga korduvalt juba puusse pannud…

8. Donetsk: survet jagus väga tihedalt, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: tihe vene poole surumine jätkub ja eile suudeti sektori idaosas saada sisse Mirne asulasse ning kipub laienema lausa üle kahe jõe olev sillapea (Mokri Jalõ ja Tonka). Siit suunalt on järgmise suurema jõeni (Vovtša) minna 8 km, mis on ka Donetski oblasti piiriks ja esimeseks eesmärgiks siin lõigus saama Donetski oblast täielikult vene poole kontrolli alla.

Ukraina luure teatel on venemaa vägede kogunemine Orihivi operatsioonide piirkonnas (lõunarinde läänesektoris) pidevas ja kasvavas seisus. venemaa jätkab tihedalt õhurünnakutega Kamjanskest põhja pool. Senised märgid näitavad, et miskit pealetungi laadset võib õhus peatselt olla. Eks siin väikese lõigus on paras ports drooniüksusi, luuret, SOF-i lisaks muule tavapärasele seltskonnale.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaal registreeriti ulatuslik rike keskpanga kiirmaksete süsteemis (FPS) seoses võimude poolt rekordiliselt ulatuslike internetiblokeeringutega. Seda tõendavad Downdetectori ja Sboy,rf teenuste andmed. Kasutajate kaebuste hüppeline arv toimus umbes kell 16.00 Moskva aja järgi. Tunni aja jooksul saabus ligi 4,5 tuhat sõnumit telefoninumbri kaudu toimuvate kiirmaksete süsteemi tõrgete kohta. Enamik päringuid esitati Peterburist ja Moskvast. Kasutajad kurdavad, et nad ei saa raha üle kanda. Lisaks teatavad venelased tõrgetest Sberbanki, T-Banki, OZON Banki ja Yandex Pay töös.

FPS-i operaator Riiklik Maksekaardisüsteem (NSPK) kinnitas süsteemi rikkeid, viidates pakkuja juures toimunud intsidendile. „Me registreerime FPS-tehingute töötlemisaja pikenemist. Teavitame teid täiendavalt, kui kõik teenused hakkavad taas normaalselt töötama,” teatas NSPK.

Juulis purustas venemaal rekordeid internetikatkestuste ulatus. Projekti „On the line” arvutuste kohaselt saavutas 8. juulil piirkondade arv, kus registreeriti võrgublokeeringuid, hetke maksimumi – 77. Eelmine antirekord püstitati 3. juulil: siis piiras internetiühendust 74 piirkonda. Analüütikute arvutuste kohaselt registreeriti probleeme 7. juulil 49 piirkonnas, 6. juulil 69 piirkonnas ja 5. juulil 68 piirkonnas.

Eelmine SBP sulgemiste laine registreeriti kevadel, kui süsteem jooksis kahe nädala jooksul kokku vähemalt kolm korda: 26. märtsil, 5. ja 10. aprillil. Seejärel kaebasid kasutajad makseteenuste ja mobiilirakenduste ebaõige toimimise üle.

Roskomnadzor kinnitas, et „seotud teenuste” töös esinevaid tõrkeid ning märkis, et nad ei registreerinudNSPK infrastruktuurile suunatud DDoS-rünnakuid.

12. venemaa on saagiprobleemide, madalate hindade ja tugeva rubla tõttu järsult vähendanud teravilja eksporti maailmaturule, mis on tabanud põllumeeste sissetulekuid. vene nisu alanud ekspordihooaeg on muutunud halvimaks alates 2008. aastast, teatab Reuters, viidates Põllumajandusturu-uuringute Instituudi (IKAR) andmetele. IKARi hinnangul müüakse juulis venemaalt välismaale 2 miljonit tonni nisu – peaaegu poole vähem kui aasta tagasi samal kuul (3,6 miljonit tonni). SovEcon ennustab ekspordi langust 2–2,5 tonnini ja Rusagrotrans ootab 2,4–2,6 miljonit tonni.

Põllumajandusministeeriumi andmetel jääb 2025. aasta koristushooaeg eelmise aasta omast mitu korda maha: 2. juuli seisuga oli teraviljasaak 3,8 miljonit tonni, võrreldes aasta varasema 16,5 miljoni tonniga.

venemaa peamine teraviljapiirkond, Rostovi oblast, kust saadakse iga kümnes tonn nisu, on kannatanud mitme aasta rängim põud ning valitsuse prognooside kohaselt koristatakse sel aastal kümnendi väikseim saak. Eelmisel aastal, pärast mitut külmalainet, koristati piirkonnas 11,4 miljonit tonni planeeritud 16 miljoni asemel. Ja sel aastal võib saak langeda veel 20%, hoiatas piirkonna tegevkuberner Juri Sljusar. Varem kuulutas ta põua tõttu piirkonna 19 rajoonis välja eriolukorra, mis mõjutas ka naaberkraadist põhja pool asuvat Krasnodari kraid.

Põllumehed hoiavad teravilja müüki tagasi, kuna eksport on kahjumlik, ning ootavad hindade tõusu ja rubla langust. „Põllumees on nii halvas olukorras, et sel hooajal võitleb ta iga sendi eest,” ütles turul tegutsev allikas Reutersile. Teise teraviljaeksportijate allika sõnul on nisupuudus sadamates juba tunda. „Vili saabub sadamasse kaks kuni kolm nädalat hiljem, kui eksportijad ootasid, koristamise hilinemise, deklaratsioonide laekumise pika aja ja madalate hindade tõttu,” ütles allikas. Tema sõnul on olukord sadamates selline, et „kaup on müüdud, aga pole midagi laadida”.

venemaa Põllumajandusministeerium kiirgab jätkuvalt optimismi: prognoosi kohaselt ületab riigi teraviljasaak sel aastal eelmise aasta oma 5 miljoni tonni võrra ja ulatub 135 miljoni tonnini. Sellest mahust eksporditakse agentuuri hinnangul 53–55 miljonit tonni.

Rusagrotransi analüüsikeskuse juhi Igor Pavensky hinnangul on nisuekspordi langus venemaalt lõppenud 2024/25 hooajal 25,2% – 41,5 miljoni tonnini. Tema sõnul olid ekspordimahud 2024. aasta augustis-detsembris eelmise aasta näitajatest suuremad, kuid on alates 2025. aasta jaanuarist järsult langenud. Jaanuaris-aprillis langes venemaa nisu eksport aastases võrdluses 40% ja märtsis-aprillis 60%, teatas agrotööstuskompleksi Reksoft Consulting Competence Centeri direktor Dmitri Krasnov.

13. Euroopa Liit soovib lõpetada venemaa energiaressursside ostmise 2027. aasta lõpuks. Juunis esitas Euroopa Komisjon (EK) raamettepanekud, mis hõlmavad gaasiostude järkjärgulist lõpetamist, sealhulgas veeldatud gaasi puhul, mida Euroopa ettevõtted jätkuvalt kaubanduslepingute alusel impordivad. Nüüd nõuavad nende sätete arutamisel osalevad riigid, et konkreetsete meetmete väljatöötamine toimuks suletud uste taga.

EL-i valitsused on nõudnud, et EK hoiaks kaalumisel olevaid plaane salajas, selgub Reutersi nähtud läbirääkimisdokumendi mustandist. Nende ettevalmistamise osana peavad riigid esitama oma ettepanekud, sealhulgas tähtajad, venemaa gaasiostude järkjärguliseks lõpetamiseks ja alternatiivide leidmiseks. “Need plaanid tuleb koostada vastavalt ametisaladuse hoidmise eeskirjadele ja neid ei tohi avaldada ilma asjaomase ELi liikmesriigi nõusolekuta,” öeldakse liidu praeguse eesistujariigi Taani koostatud dokumendis.

Riikide plaanid peaksid kirjeldama kavandatavaid meetmeid riiklikul või piirkondlikul tasandil nõudluse vähendamiseks, taastuvenergia tootmise stimuleerimiseks ja alternatiivsete tarnete tagamiseks, samuti võimalikke tehnilisi, lepingulisi või regulatiivseid takistusi, mis võivad mitmekesistamise protsessi keerulisemaks muuta, märgitakse dokumendis. Euroopa Komisjon rõhutas ka, et piisavate meetmete ettevalmistamiseks peavad venemaa LNG-d ostvad ettevõtted avalikustama oma lepingute sisu, mis on ärisaladus.

Ettevõtted ise märgivad, et nad on kohustatud lepingute alusel gaasi tarnimist jätkama, vastasel juhul peavad nad lepingute rikkumise korral maksma suuri trahve. Nende sõnul on võimalik venemaaga (ja see on eelkõige Yamal LNG projekti operaator Novatek) koostöö hüvitiseta lõpetada ainult siis, kui võetakse vastu üleeuroopalised meetmed sellise tegevuse keelustamiseks. ELi diplomaadid alustavad dokumendi arutamist järgmisel nädalal. Mõne neist sõnul on läbirääkimised alles algstaadiumis ega käsitle veel selliseid küsimusi nagu ettevõtete võimalikud õiguslikud riskid, kirjutab Reuters.

Kuid riikide vastumeelsus teavet avalikustada võib olla tingitud ka vastumeelsusest mõjutada gaasituru hindu või avaldada konfidentsiaalset teavet oma plaanide kohta kindlustada kütusevarud väljastpoolt venemaad. Kuigi riigid peavad endiselt oma plaanid Brüsselile esitama, takistab “ametisaladus” neil teabe avaldamist ühelegi teisele isikule või asutusele, öeldakse dokumendis.

venemaa gaasitarned on langenud 150,2 miljardilt kuupmeetrilt 2021. aastal, mil need moodustasid 44,9% EL-i gaasi koguimpordist (sel ajal oli see peaaegu eranditult Gazpromi torujuhtmeeksport). EL-i veeldatud maagaasi ostud on aga Ukraina sõja ajal märkimisväärselt suurenenud. EL-i andmetel ulatusid venemaa gaasi ostud 2024. aastal 51,7 miljardi kuupmeetrini. Sellest 31,6 miljardit kuupmeetrit oli torujuhtmegaas (11,6% ELi gaasi koguimpordist) ja 20,1 miljardit kuupmeetrit veeldatud maagaasi (7,3%).

14. Suurbritannia valitsuse avaldus: Suurbritannia ja Ukraina allkirjastavad ajaloolise lepingu Thalese õhutõrjerakettide tarnimiseks. See allkirjastatakse praegusel Ukraina ülesehituskonverentsil Itaalias Roomas. Avalduses öeldakse, et leping aitab kaasa Suurbritannia majanduse kasvule ja uute töökohtade loomisele ning võimaldab Ukrainal jätkata võitlust venemaa agressiooni vastu.

See võimaldab tarnida Suurbritannia ettevõttelt Thales üle 5000 õhutõrjeraketi, mis mitte ainult ei tugevda oluliselt Suurbritannia kaitsepotentsiaali, vaid võimaldab ka Ukrainal jätkata võitlust venemaa algatatud sõjas. Suurbritannia kinnitab ka kahepoolse abi andmist Ukrainale järgmise aasta jooksul kuni 283 miljoni naela väärtuses.

„See avaldus rõhutab meie jätkuvat toetust Ukrainale – tugevdades selle õhutõrjet laastavate drooni- ja raketirünnakute vastu, toetades riigi ülesehitamise olulist tööd ja andes inimestele lootust, mida nad nii hädasti vajavad,” tsiteerib valitsuse pressiteenistus Suurbritannia asepeaministrit Angela Raynerit.

Ühendkuningriik eraldab avaliku halduse reformiprogrammile kuni 10,5 miljonit naela ja Ukraina rohelise ülemineku büroo toetuseks kuni 1 miljon naela eelarveaastal 2025–2026. Samuti ütles Itaalia peaminister Giorgia Meloni, et tema riik laiendab Ukrainale antavat toetust erinevates valdkondades – energiast transpordini, aga ka kaitsevaldkonnas. Ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas Ukraina jätkuvast toetamisest ja järgmiste abimaksete eraldamisest.

15. venemaa kavandatud pealetung Pokrovskile pidi olema venemaa kiidetud suvise pealetungi krooniv saavutus. Kuid nagu enamik venemaa plaane, jäi see ebaõnnestunuks.

Kaks Ukraina võtmeoperatsiooni takistasid venemaa püüdlusi Donetski oblastis ja mõlemad olid muljetavaldava Ukraina luure ja laitmatu operatiivse ajastuse tulemus. See on lugu sellest, kuidas venemaa plaan Pokrovski tagasi vallutada sõna otseses mõttes läbi kukkus. venemaa plaan Pokrovski jaoks oli lihtne ja jõhker. 8. ühendatud relvaarmee, Moskva odavöönd idas, tugevdati umbes 110 000 sõdurini, millele lisati suurtükiväe, soomusmasinate, mehhaniseeritud jalaväe ning märkimisväärse relva-, kütuse- ja varustusvaru. Okupeeritud Donetski koondusaladele infiltreerununa koondati 8. armee Pokrovski suunas liikumiseks.

Rünnakut pidi juhtima putini isiklikult valitud ülem kolonel ruslan gorjatškin. Pealetungi pidi varustama tohutu laskemoonaladu Hartsõzkis, mis asus Donetski linna lähedal. Kümneid tuhandeid tonne laskemoona sisaldav Hartsõzk pidi olema venemaa suvise pealetungi peamine laskemoonavaru. Kolonel gorjatškinil olid kõik munad korralikult ühte korvi laotud. Värskelt Moskvas instruktaaži saanud gorjatškin saabus, plaan käes. Tema väed olid positsioonidel, hoolikalt varutud toit, kütus ja laskemoon olid varutud ning aeg oli küps – või nii ta arvas.

Kuid Ukraina signaalluure (SIGNIT) üksused olid tuvastanud Donetski lähedal asuva venemaa juhtimiskeskuse. Peidupaigaldustehnoloogia täpsustas asukoha ja signaaliliikluse analüüs näitas, et peakorter suhtles otse paljude allüksuste ja väejuhatustega. James Bondi polnud vaja, et mõista, et see oli venemaa Donetski operatsiooni epitsentriks.

SIGNIT oli sihtmärgi tuvastanud – kuid see vajas kinnitamist. Kohalikud Ukraina partisanid andsid luureandmeid, kinnitades, et asukoht oli tegelikult 8. ühendrelvade armee operatiivne peakorter. Ukraina plaanis vastavalt.

Pärast päikeseloojangut 30. juunil 2025 tõusid kuus Ukraina hävitajat oma lennuradadelt õhku ja suundusid itta. Okupeeritud Donetskile lähenedes lasid kaks lennukit välja ADM-160 MALD Minatare õhust lastud peibutuslennukid. Iga MALD-peibutuslennuk on elektroonilise sõjapidamise trikkide lendav kott, mis on loodud vaenlase õhukaitse mahasurumiseks ja tähelepanu hajutamiseks. Öösel möirates suundusid MALD-lennukid kirdesse, kui rünnakupakett edelast lähenes. Puulatvade kõrgusel lähenedes andsid ülejäänud neli lennukit Stormshadow õhust lastavate tiibrakettidega täppislöögi.

Samal ajal kui vene sensorid peibutistele lukustusid, vuhisesid märkamatult Stormshadow’d mööda venemaa õhukaitsest, lähenesid sihtmärgile ja hävitasid peakorteri ning ümbritsevad hooned. Peakorter ja kolonel gorjatškin ei osanud seda ette näha. Rünnakus hukkus mitte ainult 8. armee ülem kolonel gorjatškin, vaid ka praktiliselt kogu tema lahingustaap ja mitu alluvat ülemat. Sekundite jooksul raiusid neli Stormshadow’d piirkonnas toimunud venemaa sõjaliste operatsioonide pea maha.

Kuid see oli alles esimene hoop. Samal ajal kui venelased oma peakorteri varemetes kaevasid, olid Ukraina partisanid tuvastanud veel ühe väärtusliku sihtmärgi – seekord okupeeritud Donetskis asuvas turvatud territooriumil. 3. juuli 2025. aasta varahommikul saatsid Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) töötajad Donetski lähedal Hartsõzki linnas asuva tohutu venemaa laskemoonalao pihta täppisjuhitavate kamikaze-droonide parve.

See osutus „sümpaatseks sihtmärgiks”. Kui droonid tabasid, ei põlenud ladu lihtsalt maha – see plahvatas. Kui laskemoonapaletid süttisid, süütasid need läheduses hoitud mürsud ja pommid. Tekkinud plahvatused valgustasid taevast ja raputasid maad plahvatustega, mida oli näha ja tunda kuni 20 kilomeetri kaugusel.

See polnud tavaline laskemoonahunnik – see oli venemaa Donetski oblasti logistikaoperatsiooni süda. Tuhandete rakettide, mitmekordse laskesüsteemiga raketisüsteemide (MLRS) mürskude ja maa-õhk tüüpi rakettidega täidetud Hartsõzki laskemoonaladu oli Pokrovski purustamisele suunatud pealetungi peamine ja suurim laskemoonaladu. Teisesed plahvatused mürisesid tundide kaupa. Pealtnägijad kirjeldasid tule ja kaose põrgut, öötaevas hõõgus punaselt, kui venemaa suvine pealetung suitsuna haihtus.

See polnud õnnelik lask; see oli kalkuleeritud järg. Esimene rünnak raius maol pea maha, teine võttis selle sisikonna välja. Ülejäänu on ajalugu: kaks suitsevat auku ja venemaa suveplaanid purunesid.

Nüüd, kui laskemoonavarud on tuhaks kahanenud, ripuvad Moskva oigajad kuivama – paljastatud, alalaetud ja Ukraina lahingutes karastunud kaitsjate poole vaatamas. Okupatsiooniväed Donetskis seisavad nüüd silmitsi sünge reaalsusega: pole mürske, rakette ega kedagi, kes neid juhiks. Hävitatud laskemoona hulgas oli venemaa peamine õhk-õhk tüüpi rakettide hoiukoht Ukrainas.

Ukraina kasutas seda kiiresti ära. Ukraina õhuväel, mida venemaa kaitse pikka aega piiras, on nüüd avatud taevas, et vaenlase vägede koondumiskohtadele õhutõrjerakette „Hammer” suunata. Ajastus oli terav.

Tabamus 8. armee peakorterile ja rünnak Hartsõskile on asümmeetrilise sõjapidamise õpikunäited. Lainete mõju oli kohene: alluvatel ülematel pole enam ülemust, plaani ega mingit võimalust oma tegevust koordineerida.

vene jalaväe- ja soomusüksused, kellel on laskemoona puudus, on nüüd ilma tuletoetuseta ja Ukraina vasturünnakutele alasti. Pokrovsk, kremli kinnisidee ja Donetski oblasti strateegiline keskus, on endiselt kindlus. Ukraina kaitsjad, arvuliselt vähemuses, kuid vankumatud, on muutnud venemaa arvulise edumaa takistuseks, kasutades halvasti toetatud rünnakuid laastava efektiivsusega ära. Ukraina täppisrünnakud muutsid mängu seisu. venemaa on nüüd tagaplaanil. Kuigi Kiievi väed on arvuliselt vähemuses, ei hoia nad mitte ainult positsioone – nad dikteerivad lahingu tingimused.

Samal ajal kui venemaa üritab laskemoonaladusid ja logistikat taastada, jälgib Ukraina toimuvat. Küberoperaatorid on murdnud sisse venemaa raudteevõrgud, jälgides reaalajas laskemoonaronge, kui need okupeeritud territooriumil mürisevad. Niipea kui venemaa varud jõuavad uutesse depoodesse, ootavad Ukraina droonid ja HIMARS-raketid, muutes laod tuletormideks.

Okupeeritud aladel on Ukraina silmad kõikjal. Vastupanurühmitused mängivad pikka mängu, lastes aeg-ajalt väiksematel konvoidel läbi lipsata, et paljastada suuremaid, varjatud baase. Siis langeb haamer – täppislöögid, mis hävitavad minutitega nädalate jagu venemaa varusid.

See on nüüd Ukraina sõda – halastamatu sabotaaži, täpsuse ja häirete kampaania. Komandöride jahtimise, depoode põletamise ja varustusliinide lämmatamise abil surub Kiiev Moskva nurka. Moskva „rünnakukvootide” ajel alustavad venemaa komandörid enneaegseid, halvasti varustatud pealetungi, mis kiiresti laiali lükatakse. venemaa lahingutegevuse efektiivsus ja moraal langevad jätkuvalt, kuna nende suvine pealetung hääbub.

Ukraina väed, mis on kolme aasta jooksul kestnud lakkamatus lahingus vormitud, ei jää mitte ainult ellu – nad kujundavad lahinguvälja. Peakorteri ja Hartsõzki rünnakud olid enamat kui taktikalised võidud; need olid psühholoogilised kõhulöögid, signaal venemaa kindralitele, et nad pole turvalises kohas ja nende laskemoonavarud on prioriteetsed sihtmärgid.

Iga põlev depoo, iga varitsusele sattunud konvoi, iga sihikule võetud juhtimis- ja kontrollsõlm kahjustab venemaa võimet oma sõjamasinat üleval pidada. Pokrovsk seisab kindlalt ja Ukraina sõnum on selge: sissetungijate suvine pealetung on surnud enne, kui see algab.

Chuck Pfarrer
USA mereväe SEAL Team Sixi endine eskadrilliülem Chuck Pfarrer on New York Timesi bestsellerite autor. Ajakirjanikuna on ta kirjutanud ulatuslikult Benghazist ning USA-Afganistani sõja ajal tegi ta Afganistani õhujõudude missioonidel reportaaže Kabulist ja Bagramist. Pfarrer on esinenud sõjaliste küsimuste ja terrorismivastase võitluse eksperdina CNN-is, ABC-s, BBC-s, CSPAN2-s, NPR-is, Al Jazeeras, CBC-s ja MSNBC-s. Ta on kirjutanud arvamusartiklit New York Timesile ning töötanud Counterterrorist Journali vanemkorrespondendi ja kaastoimetajana.

16. Lühiuudised

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles, et venemaa on kohustatud hüvitama Ukrainale täiemahulise sõja käigus tekitatud kahju umbes 500 miljardi euro ulatuses. Berliini hinnangul on tekitatud kahju suurus umbes 500 miljardit eurot. Merzi tsitaat: „venemaa peab selle materiaalse kahju hüvitama. Kuni seda ei juhtu, ei saa ega tohiks ta saada juurdepääsu külmutatud varadele.” Kantsleri sõnul jääb külmutatuks sadade miljardite eurode väärtuses venemaa riigivara, mis asub peamiselt Euroopa Liidu riikides. Nende varade tulu kasutatakse, nagu ka varem, Ukraina krediiditoetuse pakkumiseks.

USA president Donald Trump saadab Kiievisse esimest korda pärast ametisse naasmist relvi, kasutades presidendi volitusi, mida tema eelkäija Joe Biden sageli kasutas. Maksumus võib ulatuda umbes 300 miljoni dollarini.

USA president Donald Trump ütles, et on NATO-ga kokkuleppele jõudnud USA relvade tarnimiseks Ukrainale alliansi kaudu ning et NATO maksab nende relvade eest 100 protsenti. Allikas: Trump NBC-s, tsiteeritud CNN-i poolt.

venemaa varilaevastiku tankeritel aset leidnud sabotaaži tõttu suurendab Kreeka oma laevade kontrolle venemaa sadamates. Meetmete hulka kuuluvad sukeldujate veealused kontrollid võõrkehade suhtes.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Neljapäeva, 10. juuli hommikul kell 09.45 toimus liiklusõnnetus Elvas Tartu mnt 27e juures.

64-aastane mees sõitis võimaliku terviserikke tõttu sõiduautoga Ford Mondeo üle ringristmiku teepiirdesse.

Sõidukijuht toimetati haiglasse täiendavasse kontrolli.

Homne reedene, 11. juuli äikesetorm võib tuua kaasa 3-5 cm jämedusi raheterasid, edastab sünoptik Kairo Kiitsak.

Kiitsak edastas sotsiaalmeedias järgmise info:

Lisaks tugevatele tuulepuhangutele ja intensiivsetele vihmavalingutele, on homsed (11.07) troopilises õhumassis arenevad äikesepilved võimelised põhjustama ka tavapärasest suuremaid rahekamakaid, mille läbimõõt võib küündida ilmamudelite kohaselt 3-5 sentimeetrini.

Musta mere äärest pärinevas troopilises õhumassis, mis sisaldab endas rohkelt potentsiaalset energiat, on juba Ukrainas ja Valgevenes nii suurt rahet sadanud. Valgevenes esines ka keeristorm ehk tromb, mis murdis puid ja lõhkus hooneid.

Lisaks murdsid Valgevenes äikesega kaasnenud väga tugevad tuulepuhangud hektarite viisi metsi. 2. taseme hoiatus on väljastatud praegu reede (11.07) õhtuks Lõuna- ja Edela-Eestile, kus on kõrgeim risk väga tugevateks tuulepuhanguteks, vihmavalinguteks ja suureks raheks.

Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse prognoosi järgi on täna õhtust alates oodata Eestis äikesetormi, tugevat sadu ja tuulepuhanguid.

Eeskätt Lääne- ja Lõuna- Eesti elanikel palutakse tormiks valmistuda ning järgida ohutusnõuded. Tuuleiilid ja tugev sadu võivad põhjustada ohtlikke olukordi liikluses, kahjustada maju ning elektrivarustust.

Keskkonnaagentuuri ilmaprognoos lubab 11.07 öösel äikest, millega kaasneb kohati tugev sadu ja tuulepuhanguid üle 15 m/s.  Prognoosi kohaselt jõuavad 11.07 õhtupoole Lätist uued äikesevihmad, mis toovad tugevat sadu ning väga tugevaid tuulepuhanguid, mis võivad küündida kuni 25 m/s ja üle sellegi, võimalik on ka rahe.

Hoiatusi ja ilmaprognoosi saab jälgida jooksvalt: www.ilmateenistus.ee/hoiatused / www.ilmateenistus.ee/prognoos või ILM+ äpist.

PÄÄSTEAMET TULETAB MEELDE:

Enne tormi

• Korja õuest kokku esemed, mis võivad tuulega lendu minna.
• Tangi sõiduki paak täis ning pargi sõiduk lagedale või garaaži, mitte suurde puude alla.
• Arvesta võimalike elektrikatkestustega: lae täis mobiiltelefon ja akupank.
• Elektriseadmed võta vooluvõrgust ööseks välja, sest torm või ootamatut tugevneda. Võta elektriseadmed võrgust välja, kui lahkud kodust pikemaks ajaks.
• Varu joogivett ja toitu ning veendu, et sinu lähedased on teadlikud võimalikust tormist ja nendega on kõik hästi.

Tormi ajal

• Püsi siseruumides ja hoia toas ka lemmikloomad.
• Hoidu autoga sõitmast! Kui autosõit on vältimatu, vali sobiv sõidukiirus ning arvesta teele langeda võivate puude ja muude takistustega.
• Hoia eemale maha langenud elektriliinidest ja teavita nendest Elektrilevi rikketelefonil 1343.
• Elektrikatkestuse korral kasuta valgusallikana pigem patareidel töötavat taskulampi, mitte küünlaid.
• Teavita katkestustest ka oma elektriettevõtet.
• Inimvigastuste ning otsest ohtu kujutavate purustuste korral helista hädaabinumbril 112.

Reede, 11. juuli õhtul on kõigil võimalus osa saada põnevast ja elamusterohkest sündmusest, kui Sisevete festivali laevastik sildub Ulila sadamas.

Üritus toob kokku muusika, meelelahutuse ja kaasahaaravad tegevused igale eale.

Kohal erinevad kauplejad, pakkudes mitmekesist kaubavalikut. Laste rõõmuks on sadamas üles seatud batuut, kus pisemad külastajad saavad lustida.

Festivali külastamine on kõigile tasuta!

Festivali ajakava:
17.00 paatkond saabub sadamasse
17.00-21.00 laadamelu
17.30 pidulik avamine
18.00 esineb Jaan Tätte
18.40 rahvamängud Gaute Kivistikuga
19.00 esineb Jaan Tätte
20.00 öödisko
23.00 lõpp

Tähelepanu! Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas muudatusi.

Soome justiitsministeerium uurib vanglakohtade rentimist välismaalt, vahendab Helsingin Sanomat.

Minister Leena Meri palvel uurib justiitsministeerium, kas Soome võiks saata vange peamiselt Eestisse. Rootsi on varem Eestiga vanglakohtade rentimises kokku leppinud. Ka Taani ja Kosovo on sarnase koostöö osas suhteid arendamas.

Meri ütles, et palus eelmisel kuul ametnikel välja selgitada, kuidas Rootsi ja Eesti vaheline leping Soome õigussüsteemi sobitub.

Meri sõnul võiks asja arutada selle valitsusperioodi jooksul.

Justiitsministeeriumi läbirääkimisametnik Miia Ljungqvist ütles, et üürimine ei tooks kaasa kulude kokkuhoidu, kuna vanglakohad maksavad Eestis kuni 8500 eurot kuus.

Soomes on vastav hind keskmiselt umbes 6300 eurot.

Soomes napib vanglakohti. Vangide arv on Soomes suurenenud muu hulgas seksuaalkuritegude vastaste õigusaktide karmistamise tõttu.

Soome Kriminaalhooldusameti peadirektor Anna Arola-Järvi kirjeldas nädalavahetusel, et kõigis vanglates on ülerahvastatus „suur probleem”.

„Eelmisel nädalal oli Vantaa vanglas 70 vangi rohkem kui vanglas oli kohti. Seejärel paneme madratsid põrandale ja püüame kõigile magamisaseme leida,” ütles Arola-Järvi.

Vanglate ohutu täituvusmäär on 90 protsenti. Sel aastal on täituvusmäär Soomes olnud keskmiselt 108 protsenti, teatas Kriminaalhooldusamet.

Eestis on vangide arv vähenenud ja vanglad on pooltühjad, teatab avalik-õiguslik ringhääling ERR.

Täna avas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveamet Frontex Eestis 7. kontingendi juhtimiskeskuse. See tähistab põhimõttelist muutust selles, kuidas korraldab Euroopa Liit oma piiride valvamist Põhja- ja Ida-Euroopas.

Kontingendi juhtimiskeskus hakkab tööle Eestis, eesmärgiga tõhustada Frontexi juhtimisprotsesse. Eesmärk on viia otsustusprotsessid keskkontorist välja lähemale päris piiridele – seeläbi saab Frontex paremini toetada liikmesriikide piirivalveameteid võitluses piiriülese kuritegevuse ja ebaseaduslike piiriületajatega. Samuti on Frontexi üheks eesmärgiks seeläbi tihendada liikmesriikide omavahelist koostööd.

Frontexi asedirektor Lars Gerdes sõnas täna Tallinnas: „Eestis juhtimiskeskuse avamine toob Frontexi ühtaegu lähemale piirile, aga veel enamgi tähendab see Frontexi lähemale toomist päris elule. Juhtides Frontexi ametnike tööd kohapealt, saame oma jõududega olla operatiivsemalt abiks meie kohapealsetele partneritele ja ühiselt seista vastu piirkonna ees seisvatele väljakutsetele.”

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik lisas, et Frontexi 7. kontingent osaks müürist, mis hoiab terve Euroopa turvalisust. „Frontexi lipp Narva jõel ei tähenda vaid Euroopa Liidu geograafilist piiri algust, see märgib seda, et terve Euroopa seisab ühtselt selle eest, et Euroopas oleks rahulik elada.”

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev täiendas, et Frontexi ametnikud on abiks kõigile Euroopa Liidu idapiiri riikidele. „Euroopa tugevus tuleneb meie ühistest väärtustest ning ühes koos tegutsemisest. Alates täiemahulise sõja algusest on Euroopa idapiir olulisem kui iial varem – see ei ole enam ainult riikidevaheline piir, vaid see on väärtuste vaheline piir, kus Euroopa riikide piirivalvurid seisavad demokraatia, vabaduste ja turvalise tuleviku eest,” täiendas PPA peadirektor Belitšev.

Eestist hakkab Frontex juhtima oma tööd kokku kaheksas riigis – Eestis, Soomes, Lätis, Leedus, Norras, Poolas, Slovakkias ja Rootsis.

Valitsus kiitis heaks asjaõigusseaduse muudatuse, mille kohaselt liigub soovimatu kinnisvara edaspidi riigi asemel kohaliku omavalitsuse kätte. Seni sai kinnisvaraomanik seaduse järgi loovutada kasutuseta omandi riigile.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak selgitas, et senine praktika ei ole end õigustanud: „Riigil on keeruline, teadmata kohalikke olusid ja arenguvajadusi, leida loovutatud varale sobiv kasutusviis. Samas tunnevad omavalitsused oma piirkonna vajadusi paremini ning saavad varale leida otstarbe, mis toetab kohalikku arengut ja elukeskkonda.”

Asekantsler tõi näiteks, et sageli loovutatakse riigile kortereid, mis on halvas seisukorras, asuvad tühjenevates elamutes ning millel puudub turuväärtus. Ta lisas, et need juhtumid ei ole pelgalt kinnisvaraga seotud küsimus, vaid viitavad laiemate sotsiaalsete probleemide kuhjumisele, eriti Ida-Virumaal.

„Tegemist ei ole ainult kinnisvara haldamisega, vaid üleüldise elukeskkonna kvaliteediga. Just seetõttu on oluline, et kohalik omavalitsus, kes tegeleb igapäevaselt sotsiaalsete ja ruumiplaneerimise küsimustega, saaks siin juhtrolli,” sõnas Kajak.

2019. aastal viis Rahandusministeerium läbi pilootprojekti kolmes omavalitsuses, kus testiti praktilisi ja õiguslikke lahendusi kasutusest välja langenud korterite probleemile. Projekti käigus töötati välja lahendusi elanike ümberkolimiseks jätkusuutlikesse korterelamutesse ning tühjade ja osaliselt eraomanikele kuuluvate elamute lammutamiseks. Tulemused näitasid, et tõhusaim viis probleemi lahendamiseks on just kohalikul tasandil lähenemine.

Asjaõigusseaduse § 126 muudatus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2026. Muudatusega nähakse ette ka riigipoolne rahaline tugi omavalitsustele, et nad saaksid loovutatud kinnisvaraga otstarbekalt tegeleda.

Aastatel 2011–2024 on riigile loovutatud kokku 606 soovimatut kinnisvaraobjekti.

Üks Eesti suve suursündmusi on tulekul − sel nädalavahetusel ootavad külalisi ligi 330 talu Eesti eri paigus.

Kõikidest osalejatest lööb esimest korda kaasa 57 talu ning 18 talu on osalenud kõigil kordadel ehk nüüdseks juba 11 aastat järjest. Kõige enam avatud talusid leiab Harju-, Pärnu- ja Tartumaalt.

Tänavu on sündmuse põhipäev laupäev, mil uksed avavad kõik talud. Suurem osa talusid on aga avatud nii laupäeval kui ka pühapäeval. Talusid ja väiketootmisi saab avastada kell 10−17.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul on avatud talude päevad midagi palju enamat kui lihtsalt külaskäik maale. „See on Eesti suurim sillaehitusprojekt linna ja maa vahel. Need on päevad, mil kasvatame vastastikust mõistmist ja usaldust. Sündmus aitab tarbijal näha, kui palju pühendumust, teadmisi ja hoolt peitub iga ettevõtliku talupidamise taga,” rääkis minister.

Külastajate ees avaneb väga lai valik: traditsioonilisest põllumajandustootmisest hobitaludeni, looma- ja linnupidamisest kalanduse ja marjakasvatuseni ning maaturismist käsitööni välja. Sündmus pakub avara pildi sellest, millega saab maal tegeleda ning end elatada. Tänavu osalevate talupidajate seas on mitmeid, kes on linnast maale kolinud ning seal oma eneseteostuse leidnud.

Üks selliseid talusid on Kaspri talu Tartumaal, kus peetakse mesilasi, lambaid, kanu, jäneseid ja kalu. Avatud talude päevadel osaletakse juba üheksandat korda. Perenaine Ragne Kärner-Neevits selgitas, et kõik algas sellest, kui Tartu Tammelinna pere ostis endale maale suvila. Esialgu käidi Tammelinna ja maakodu vahel, kuid kui vanim laps läks kooli, otsustati jääda maale.

Kaspri talu perenaine rääkis, et ettevalmistused avatud talude päevadeks kestavad ligi aasta ning umbes nädal enne üritust tuleb töötada juba 12-liikmelise meeskonnaga, et olla valmis vastu võtma üle 4000 külalise. „Tuleb hoolitseda selle eest, et letid oleksid kaupa täis, kohvikus mõnus olla ja loomad kammitud. Kõik on aga vaeva väärt, sest on erakordne, et paaril päeval aastas tulevad praegused ja tulevased kliendid ise sinu juurde,“ jagas Kärner-Neevits.

Soovitused külastajale 

• Hoia välisreisilt naastes enne talude külastamist vähemalt 48 tundi vahet, et ennetada loomahaiguste levikut.
• Võta kaasa natuke sularaha ja võimalusel oma toidunõud.
• Taluloomi toida vaid pererahva nõusolekul.
• Oma lemmikloomad jäta kodu valvama.
• Võta aega, naudi ning jaga oma emotsioone sotsiaalmeedias – #avatudtalud.

Lähem teave: avatudtalud.ee.

Leedu piirivalveametnike teatel sisenes täna neljapäeval 10. juulil Valgevenest Leedu õhuruumi omatehtud õhusõiduk, mis meenutas väikest drooni, ja kukkus alla piiri lähedal.

Riigi piirivalve (VSAT) teatas, et objekti, mida algselt ekslikult peeti Shahedi drooniks, avastasid umbes kell 11.30 Vilniuse rajooni Kena piiripunkti ametnikud, vahendab lrt.lt.

Ametnike sõnul meenutas objekt isetehtud lennukit ja näis olevat valmistatud vineerist ja vahtplastist. See kukkus alla nüüdseks suletud Šumskase piiripunkti lähedal, umbes kilomeetri kaugusel Valgevene piirist.

Puudub igasugune viide sellele, et lennuk oleks vedanud lasti, ja võimud kinnitasid, et see ei kujutanud endast ohtu.

Piirivalveametnikud teavitasid Leedu õhuväge, mis teostab järelevalvet riigi õhuruumi turvalisuse üle.

VSAT teatas, et tuvastab sageli katseid salakaubavedu – eriti sigarette – Leetu droonide, õhupallide ja Valgevenest startivate improviseeritud õhusõidukite abil.

Leedu parlamendi spiiker Saulius Skvernelis kinnitas ajakirjanikele, et ta viidi õhuruumi rikkumise tõttu varjendisse.

„Julgestusteenistus käskis meil varjendisse minna ja me ka tegime seda,” ütles Skvernelis.

Skvernelise sõnul kästi tal peitu minna „lendava objektiga seotud intsidendi” tõttu.

Ta ütles, et ei saa avaldada täiendavaid üksikasju.

„Oluline on see, et nüüd enam midagi ei lenda,” ütles Skvernelis.

Peaminister Gintautas Paluckas, kes oli sel ajal valitsushoones ajakirjanikega kohtumas, viidi samuti varjendisse, teatas kohtumisel osalenud BNS-i reporter.

President Gitanas Nausėda on praegu visiidil Iirimaal.

Võimud ei ole veel kinnitanud, kas lennuki põhjustatud intsident oli põhjus, miks riigi juhid varjenditesse viidi.

Täna kell ühe paiku sai politsei teate, et Tallinna-Narva maantee 168. kilomeetril on juhtunud raske liiklusõnnetus, milles hukkus kaks inimest.

Sündmuskohal oli liiklus häiritud.

Räägib Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Dmitri Kolhonen:

Esialgse info kohaselt seisis sõiduauto Kia Tallinna-Narva maantee 168. kilomeetri teepervel suunaga Narva poole ning hakkas sooritama tagasipööret, kuid ei veendunud manöövri ohutuses ning sõitis ette Narva suunas liikunud veoautole. Kiat juhtinud 74-aastane mees ja sõidukis kaasreisijana viibinud 73-aastane naine hukkusid sündmuskohal. Veoautot juhtinud 54-aastane mees oli juhtimisõigusega ja kaine.

Kõik avariis osalenud kasutasid nõuetekohaselt turvavarustust.

Avariipaigas oli lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Teekate oli märg ning vihma sadas. Liiklus on taasavatud mõlemas sõidusuunas.

Õnnetuse täpsemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Kaitseväe 2. jalaväebrigaad ja Rõuge vallavalitsus annavad teada, et juulis tulevad Nurasipalus öölaskmised, mis on vajalikud Eesti kaitsevõime jaoks.

Siin on asja kohta teade:

Viimastel aastatel on Lõuna-Eestis harjutamas olnud Ameerika Ühendriikide liitlasüksused, kes on koos turvatundega toonud endaga kaasa ka majandusliku kasu meie piirkonnale. Reedosse paigutunud üksused on alates 2022. aastast osalenud erinevates ettevõtmistes, linnakus on saanud endale töökoha kohalikud inimesed. Ent liitlaste kohaloleku peamine eesmärk ei ole siiski rahvateenindus, vaid Eesti kaitsmine.

Praeguses julgeolekuolukorras, kus meie idanaaber hoiab kogu maailma ärevana, on oluline, et Eestis paiknevad liitlased oleksid igal hetkel valmis kiiresti reageerima. Selleks on vaja pidevat harjutamist nii päeval kui mõnikord ka öösel. Sarnaselt talvisele sõjapidamisele, mida harjutatakse talvistes tingimustes, on vaja harjutada realistlikes oludes ka öist tegevust. Samuti tuleneb öiste laskmise vajadus liitlaste nõudest hoida Eestis teenimise vältel neile seatud väljaõppestandardeid. Just sel põhjusel on Ameerika Ühendriikide 7. ratsaväerügemendi 5. eskadron palunud võimalust korraldada Nursipalu harjutusalal 7.–19. juulil 2025 ka öiseid laskeharjutusi ja Rõuge vallas moodustatud Nursipalu komisjon on selle taotluse kooskõlastanud.

On loomulik, et ootamatu müra võib häirida ümbruskonna elanike und või kodust rahu. Samas selgitavad väljaõppe korraldajad, et kõnealuse perioodi (öised) harjutused ei ole juhuslikud ega pidevad, laskmisi korraldatakse pimedal ajal lühikeste, ligi minuti pikkuste episoodidena. Enamuse ajast toimub nn kuivtreening ehk harjutused ilma laskemoona kasutamata. Kasutatav treeningmoon ei lõhke ega tekita suuri plahvatusi ning varasem kogemus näitab, et tegelik müra võib olla väiksem kui esialgu peljata võiks. Õppustel kasutatava lahingumasina Bradley pearelvast laskmised pole seni teadaolevalt kaasa toonud kaebusi elanikkonnalt – see näitab, et mürahäiring on siiani olnud mõõdukas.

Lisaks tuleb märkida, et kaitsevägi ja liitlasüksused on juba suunanud valjemaid harjutusi mujale, näiteks keskpolügoonile, et vähendada häiringut Lõuna-Eesti elanikele. Öised laskeharjutused Nursipalus on pigem harvad erandid, mitte uus reegel.

Me kõik soovime elada rahus ja turvaliselt. Selle tagamiseks on vaja, et meie liitlased saaksid harjutada realistlikes tingimustes, sealhulgas pimedal ajal. Meie mõistmine ja kannatlikkus on väike panus sellesse, et Eesti kaitse oleks usaldusväärne ja tõsiseltvõetav.