Kaheaastane Myroslav põeb üliharuldast ja -rasket haigust, bulloosset epidermolüüsi: tema nahk on kaetud villidega, millest saavad purunedes valusad haavad.
Ravimit, mis haiguse seljataks, veel ei ole, kuid geel Filsuvez päästab ta kestvast valust. Maksab see aga ühes kalendrikuus 4699 eurot ja sellist raha kaheksalapselisel perel ei ole.
Myroslavi raviarsti sõnul on kaks esimest geeli kasutamise kuud toonud suurepärase tulemuse: viimaks ometi saab pisipoiss elada ilma pideva valu ja piinava sügeluseta. Igapäevane haavade sidumine kulgeb nüüd ilma pisarateta: varasema pooleteise tunni asemel kulub selleks 45 minutit. Veelgi enam, nüüd saab Myroslav olla kodus ilma kinnasteta.
Myroslav on sõna otseses mõttes üks miljonist: tema haigus on niivõrd haruldane. Poisi nahk on väga tundlik puudutustele ja iga väiksemgi trauma või hõõrdumine kahjustab seda. Kuna villid tekivad pidevalt samale kohale, soodustab see armistumist ja koe kokkutõmbumist, mistõttu kannatab ka liikuvus.
Palun aita tagada pisipoisile võimalikult valuvaba elu: iga annetus toob leevendust!
Aidata saab valides Lastefondi kodulehe annetusvormi rippmenüüst „Myroslavile ravigeel” või helistades Lastefondi heategevuslikele telefoninumbritele (annetussumma lisatakse sama kuu telefoniarvele): helistades 900 5025 annetad 5 eurot, helistades 900 5100 annetad 10 eurot, helistades 900 5500 annetad 50 eurot.
Toetada saab ka ülekandega SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontodele märksõnaga “Myroslav”:
Swedbank IBAN EE682200221015828742
SEB IBAN EE261010220014910011
Luminor IBAN EE791700017000285384
LHV IBAN EE527700771000610813
Coop IBAN EE824204278603586607
Venemaa Föderatsioonilt laekumata maksete tõttu ei ole Eestis elavad Venemaa pensionärid juba veebruarist saanud kätte oma pensioni. Eelmise nädala lõpus tehti ülekanne vaid seitsmele Teise maailmasõja veteranile. Laekumata pensionide summa küündib ca 680 000 euroni.
Venemaa on alates veebruarist 2025 a. jätnud täitmata kohustuse maksta nende väljateenitud pensioni tuhandetele Eestis elavatele Venemaa pensionäridele. Selget põhjendust ei ole Eestile siiani antud. Eelmisel nädala neljapäeval, 10. aprillil, laekus sotsiaalkindlustusameti kontole 7000 eurot ning tegemist oli kvartaalse pensioniga seitsmele inimesele, kes on Venemaa info kohaselt Teise maailmasõja veteranid.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul näitab see, et ülekanded on tegelikult võimalikud ning täiesti põhjendamatu on Venemaa Pensioni- ja sotsiaalkindlustusfondi varasem selgitus, et ülekandeid ei saa teostada sanktsioonide tõttu.
Oma pensioni ootab hetkel ca 4000 Eestis elavat Venemaa pensionäri. „Eesti jaoks on arusaamatu, et Venemaa ei kohtle oma pensionäre võrdselt ning makstud on küll siinsetele veteranidele, kuid ülejäänud inimesed on alates veebruarist ikka ootel ning Venemaa ei täida oma kodanike ees võetud kohustusi,” lisas sotsiaalminister.
Eelmisel nädalal laekunud pensionide saajaiks olid Teise maailmasõja veteranid, kellele makstakse tavapäraselt kõrgemaid pensionisummasid. Ülejäänud inimestele lubati raha kanda aprilli lõpuks.
Laekumata rahata on jäänud tuhanded Eestis elavad ja Venemaa pensioni saavad eakad vaatamata lähenevatele ülestõusmispühadele. Kokku maksab Venemaa pensioni umbes 4000 inimesele, kellest valdav osa on vanaduspensioni ealised. Vaid 262 inimest saavad ainult Venemaa pensioni, ülejäänute pension koosneb nii Eesti kui ka Venemaa pensionist. Suurem osa nendest pensionisaajatest on töötanud ka Eestis ja neil on õigus ka Eesti pensionile (keskmiselt ca 600 eurot kuus), mille Eesti on neile õigeaegselt välja maksnud.
Eesti samal ajal on täitnud ja täidab oma Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni sotsiaalkindlustuslepingust tulenevad kohustusi, mille alusel maksab Eesti Vabariik pensioni ligi 5400-le Venemaal elavale pensionärile, kes on oma pensioni välja teeninud Eestis.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. aprill 2025:
vene poole kaotused kipuvad rekordeid lööma.
1. Ork on ork ehk ei miskit uut.
2. Info puudus.
3. Kursk/Belgorod:
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunapoolne sillapea veelgi kasvas.
6. Siversk: vene pool samm tagasi Bilohorivkas.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: rindejoon sirgenes pisu kagu sektoris vene poole kasuks.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Zelenski süüdistas Hiinat venemaa suurtükiväele tarnete saatmises.
12. kremli sõnul on probleeme USA-ga läbirääkimistel Ukraina üle.
13. „medvedjevi jahi” ostis Donald Trumpi äripartner.
14. Eksamitel läbi kukkunud õpilastele pakuti väljaviskamise asemel võimalust minna sõtta.
15. Leedu keelab elamisloaga venelastel liialt tiheda venemaa külastamise.
16. zahharova on segaduses venemaa rünnakute pärast Ukraina linnadele.
17. venemaa suurendab Arktika naftatarneid Hiinale.
18. Lühiuudised
Njah, tundub et Ukraina sõjalise reitingu võib jälle tõsta ++ettevaatlikult optimistlik tasemele.
venemaa välisluureamet on postitanud oma ametlikule veebisaidile artikli, milles kutsutakse üles looma venemaa ja USA vahelist liitu Euroopa vastu.
143 rünnakut aga intensiivsust näitab kasvanud koosseisud rünnakutel. Neist pooled Donetski sektoris. Pisu langes surve Toretski kandis. Mujal umbes varasem tase. 151 liugpommi, 3029 kamikaze drooni, 6507 kaudtulelööki, neist 143 MLRS oma ehk siis tugev rinde töötlus kõige käepärasega jätkub.
Kogu rindejoone ulatuses on venemaa mehhaniseeritud rünnakuid intensiivistanud, saabunud on uus kevadine pealetungikatse. See juba toob kaasa tugevalt kasvanud soomustehnika kaotuste arvu ning armu ei anta ka jalaväele, kelle numbrid uuesti kõrgele tõusid. Suurim üllatus on lisaks kaudtuleüksuste suurtele kaotustele muu tagalatoetuselemendi (veokid ja kütusemasinad) kaotuste number, mis vist uus rekord. Njah, egas tõusnud aktiivsus rindel toobki igatsugu toetuselemendi rindejoonele lähemale ja huvitaval kombel hetkel tundub Ukrainal ressursse jaguvat (põhiliselt ikka droonid, siis miinid ja siis kaudtuli). Lisaks on kõrgel spetsiaalse tehnika kaotuste number, mis on seireseadmete või insenertehnika jne.
Videodelt näeb üha vähem jalaväelaste vahelisi otsekontake või tankitõrjerelvade kasutamist. Linnalistel aladel aga seni põhiliselt jalaväega surutakse. Hakanud on jälle tõusma vene soldatite enesetappude arv peale pihta saamist (vähemalt videode arv sellest). Ka näeb, et vähemalt osadel rünnakutel (selliste videode arv ka tõusuteel) on jalaväena liikuvatel soldatitel seljas suurem seljakott ehk siis kõik vajalik mingil ajal uues paigas vastupidamiseks.
1. 18. aprilli varahommikul tabas vene rakett Harkivis mitmekorruselist hoonet, hukkus üks ja sai vigastada 54. Tabamus oli mitmekorruselisele hoonele. Rusude all võib olla inimesi. Vigastatute seas on ka väike laps. Kokku lasti linnale rakette 4.
Samal ajal kostus õhurünnaku ajal plahvatusi ka Sumõs ja Dnipros.
Öösel töötas õhutõrje Kiievi kandis.
Hersoni oblastis hukkus vene drooni rünnaku tagajärjel kaks maanteeteenistuse töötajat ehk siis endiselt igapäevaselt jahib vene pool selles sektoris tsiviilisikuid kamikaze droonidega.
17. aprillil andis vene armee löögi tundmatut tüüpi reaktiivdrooniga, mis põhjustas sündmuskohal tulekahju. Allikas: Mõkolaivi OVA esimees Vitali Kim, linnapea Aleksandr Senkevitš.
Piiri ja rinde lähedus ikka kõige sajus.
2. Infot polnud.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunapoolne sillapea veelgi kasvas.
Rünnakud mitmes sektoris on läinud tugevamaks. Hetkel on teadmata täpsem seis keskmises sektoris, kas ajutiselt edasi saamised on püsivad, sest kipuvad need „ära koolema” päeva-paari jooksul.
Kahjuks edenes vene pool Nove asulas lõunapoolseima sillapea loodeservas ja kontrollib juba poolt asulat ning järjest kasvab oht, et siit hargnev tihe teede võrgustik soodustab soomuse rünnakuid korraga liialt paljudes suundades.
6. Siversk: Bilohorivka küla lääne serval kaotas eilseks oma paar päeva tagasi saadud uued eesmised possad vene pool.
7. Bahmut: muutusteta.
Toretskis ja selle ümber seis endine. Põhja suunas linnast 6 km kaugusele ulatuv vene kombits ikka alles ning jätkuvad soomuse ja mootorrataste jne edasitungi üritused kahel poolt linna. Hea aga teada, et palju Ukraina possasid siiski Toretski linnas alles ja sellest annavad aimu vene poole pommitamised ja rünnakud nende possade suunas.
8. Donetsk: rindejoon sirgenes pisu kagu sektoris vene poole kasuks.
vene väed alustasid üleeile ulatuslikku pealetungi Lõuna-Ukrainas Pjatõhhatki, Stepove, Lobkove, Mala Tokmatška ja Mali Štšerbaki lähedal ~320 sõjaväelase, ~40 soomuki, 3 tanki ja 10 bagiga. Ukraina kaitsjad, keda varakult luure hoiatas, tabasid neid droonide ja suurtükiväega. Pärast 2-tunnist lahingut hävitati 29 sõidukit ja 140 venelast. Ukraina positsioone ei kaotatud.
Rünnakutest oli päris pikk video. Peab olema väga mõjuv põhjus, kui kolonnis on peale ühe soomuse kõik ära lastud ja see viimane jätkab edenemist. Lisaks näeb ikka, et peale mingi maa läbimist vist aru peetakse, kuhu täpselt edasi ja seega soodustatakse endi tabamist. Eip tea, kas kõigil pole GPS vahendeid või nende signaal maha surutakse ja egas paljude kilomeetrite järel üritada suunda hoida põlluteedel, kus üks põld oma metsa/võsaribaga on sarnane kõigi teistega, pole lihtne.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et Kiievil on teavet suurtükiväe ja püssirohu tarnimise kohta Hiinast venemaale. Tema sõnul saadi info nii luureteenistustelt kui ka Ukraina julgeolekuteenistuselt (SBU). „Oluline teave, mitte eriti meeldiv. Lõpuks saime teabe, et Hiina tarnib vene Föderatsiooni relvi. <…> Täna on meil julgeolekuteenistuselt üldine teave püssirohu ja suurtükiväe kohta,” märkis Zelenski briifingul (tsiteerib UNIAN). Ta lisas ka, et Ukraina kahtlustab Hiinat mõnede relvade tootmise korraldamises venemaa territooriumil ning üksikasjad avalikustatakse presidendi sõnul järgmisel nädalal.
Aprilli alguses võtsid Ukraina sõjaväelased kinni kaks Hiina kodanikku, kes võitlesid Donetski oblastis vene armee eest. Vahetult pärast seda teatas Zelenski, et Kiievil on teavet enam kui 150 Hiina kodaniku osalemise kohta sõjalistes operatsioonides venemaa relvajõudude poolel.
venemaa välisministeerium lükkas need väited omakorda tagasi. Välisministri asetäitja andrei rudenko nimetas neid täiesti valedeks ja ütles, et Hiina võtab konflikti lahendamisel tasakaalustatud ja vastutustundliku seisukoha. Sarnase avalduse tegi ka Hiina välisministeeriumi esindaja Lin Jian, kes rõhutas, et Peking ei saatnud oma sõjaväelasi Ukraina sõjategevuses osalema.
Asjaga kursis oleva allika sõnul saatsid Hiina võimud aga tõepoolest venemaale Rahvavabastusarmee (PLA) ohvitsere lahingutaktikat õppima. Agentuuri teatel asuvad need sõjaväelased vene Föderatsiooni tagalas ja sõidavad lahingukontakti joone lähedal, et jälgida vene vägede tegevust. Allika väitel tehakse selliseid visiite ainult Moskva ja Pekingi nõusolekul.
Ametlikult jätkab Hiina oma neutraalse positsiooni kuulutamist vene-Ukraina sõja suhtes ja rõhutab vajadust lahendada konflikt diplomaatiliste vahenditega.
12. venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov ütles neljapäeval, et läbirääkimised USA-ga Ukraina lahenduse üle on raskustes. „Asjad edenevad üsna raskelt, ütles ta ja lisas, et raskustes on süüdi „Kiievi režiim” ja Euroopa Liidu riigid, kes peskovi sõnul „on ootamatult muutunud sõjakullideks” (tsiteerib Interfax). peskov rõhutas, et kontaktid USA-ga jätkuvad, kuid konkreetsed andmed veel puuduvad. Samuti ei õnnestunud vladimir putini ja Donald Trumpi uutes läbirääkimistes kokku leppida, teatas presidendi abi juri ušakov. „Jutt on sellest telefonivestlusest. Mingeid kokkuleppeid pole veel saavutatud,” ütles ta.
Viimase kahe kuu jooksul on venemaa ja Ameerika diplomaadid pidanud vähemalt kuus silmast silma kohtumist, neist kaks aprilli alguses. Kuid ükski neist ei toonud konkreetseid tulemusi. 2.–3. aprillil lendas visiidile Washingtoni venemaa otseinvesteeringute fondi juht kirill dmitriev ning 10. aprillil kohtusid kahe riigi delegatsioonid Istanbulis ligi 6 tundi.
18. märtsil teatas USA, et on jõudnud kokkuleppele 30-päevase moratooriumi osas vastastikustele löökidele energiarajatiste vastu. Kuid leping aegub 18. aprillil ja kreml pole veel teatanud valmisolekust seda pikendada. vene pool edastab oma Ameerika partneritele teatud signaale seoses olukorraga moratooriumi ümber, ütles ušakov Interfaxile, täpsustamata, millest ta rääkis.
Trumpi esialgsed plaanid leppida kokku relvarahus lihavõttepühaks, 20. aprilliks on Valge Maja juba tunnistanud ebarealistlikuks. Lisaks kardab administratsioon, et rahulepingut ei ole võimalik sõlmida isegi lähikuudel, ütlesid Reutersi allikad varem. Fox Newsi allikate sõnul pole Trump putiniga rahul ja usub, et venitab läbirääkimisprotsessi meelega. Valge Maja kaalub Foxi sõnul karme sanktsioone venemaa varilaevastiku vastu. Trump ise ütles varem, et võib kehtestada venemaa naftat ostvatele riikidele kuni 500% tollimaksud.
kremli positsiooniga kursis olevate Moscow Timesi allikate sõnul säilitab putin Ukraina kõnelustel maksimalistlikke nõudmisi ning tema saatjaskonnas domineerivad sõjapartei kullid.
Märtsi lõpus Saudi Araabias peetud kõnelustel nõudis venemaa delegatsioon nelja Ukraina piirkonna – Donetski, Luganski, Zaporižja ja Hersoni – kogu territooriumi nende halduspiiridesse, ütlesid allikad. venemaa võib proovida ka hõivata osa teisest Ukraina regioonist, näiteks Dnipropetrovskist või Sumõst, ning seejärel pakkuda selle vahetamist Hersoni ja Zaporižja vastu, ütles üks Moscow Timesi allikatest.
13. Varem venemaa endise presidendi dmitri medvedjeviga seotud 74-meetrise jahi Casino Royale (varem tuntud kui Universe) omandas Ameerika ärimees John Staluppi, kirjutab spetsialistide portaal Luxury Launches. Staluppi on tunnustatud automagnaat, innukas jahientusiast ja Donald Trumpi endine partner. 2018. aastal Amelsi laevatehases ehitatud laeva maksumus on hinnanguliselt 100 miljonit dollarit. Luksuslik neljatekiline jaht on mõeldud 12 külalisele, arendab maksimaalset kiirust 17 sõlme ja sellel on kallis Winch Designi interjöör. Pardal on 6,5-meetrine bassein ja avarad puhkealad.
Kaks Proekti allikat väitsid, et jahi omanik on endise energeetikaministri ja USA sanktsioonide all oleva miljardäri igor jusufovi perekond. Paati kasutasid ka dmitri medvedjev ja tema poeg. Universumis on endisel presidendil ja peaministril kontor ja spetsiaalne side ning vene Föderatsiooni territoriaalvetes saatsid seda sageli mereväe laevad. 2020. aastal veetis Universum Sotši sadamas vähemalt 72 päeva. 2022. aasta alguses viibis jaht Itaalias ning vahistamise vältimiseks lahkus kiiresti riigist ning sõitis Türgi kaudu Sotši.
Sel nädalal suundus laev üle Atlandi ookeani Ameerika Ühendriikidesse. Marsruudi lõppsihtkoht on USA PBI, North Palm Beachi piirkond, mis asub Miami lähedal. Piirkonnas asub Staluppi kodu Palm Beach Gardensis ja vanaautode muuseum Cars of Dreams.
Staluppi alustas oma karjääri automehaanikuna Brooklynis, kuid 1970. aastatel pöördus ta tollal vähetuntud Honda kaubamärgi poole. Peagi kuulus talle New Yorgis 20 autokauplust ja seejärel lisas ta ettevõttele Hyundai esinduse. Tema ettevõttest Atlantic Automotive Group sai üks USA suurimaid automüüjaid. 1980. aastatel kolis ta jahiehitusse, asutades Floridas asuva Millennium Super Yachtsi laevatehase ning nüüdseks on ta tuntud kui James Bondi filmide järgi nime saanud jahtide kollektsiooni omanik: Moonraker, Octopussy, Spectre, The World Is Not Enough. See pole esimene kord, kui Staluppi kasutab Casino Royale nime – hiljuti müüs ta maha oma eelmise samanimelise jahi.
1988. aastal sõlmis Staluppi tehingu Donald Trumpiga, saades õiguse oma nimele oma limusiinirendifirmale. Staluppi tegeles ka USA tulevase presidendi nime kandvate eliitdisaini Cadillaci limusiinide – Trump Golden Series ja Trump Executive Series – tootmisega. Masinaid reklaamis isiklikult praegune USA president ja ta ostis ka mitukümmend masinat oma Atlantic City kasiinodesse. Trumpile meenutatakse seda partnerlust siiani, sest Staluppi seostatakse Colombo maffiaklanniga. See on üks viiest kuulsast maffiaperest, kes kontrollis organiseeritud kuritegevust New Yorgis. Nende klannide kohta on välja antud mitmeid filme ja mänge, sealhulgas Ristiisa triloogia, The Sopranos ja Grand Theft Auto.
Aastakümneid on Staluppi USA õiguskaitseorganite aruannetes tuvastatud kui maffiaga tihedat sidet omavat inimest ja ta mõisteti süüdi autoosade varguses. Tema kuritegelike sidemete tõttu keelati 1992. aastal tema helikopterifirmale Atlantic Citys kasiinolitsents ja tal ei õnnestunud hankida ka New Yorgis alkoholilitsentsi. New Jersey kasiinokontrolli komisjon viitas FBI dokumentidele, mis tuvastasid Staluppi Colombo perekonna liikmena. Teda märgati ka maffiabossi tütre pulmas ja kohtumisel kurikuulsa kuritegeliku perekonna juhi Carmine „The Snake” Persicoga.
USA New Yorgi lõunapiirkonna advokaadibüroo uurija väitis, et Staluppi telefoniraamat sisaldas mitme maffia võtmeisiku, sealhulgas Colombo klanni ajutise juhi kontakte. Kuna aga FBI keeldus konfidentsiaalse allika isikut avaldamast, ei pidanud kohus süüdistusi usutavaks.
14. Sverdlovski oblasti haridusministeerium tegi sõjaväekomissari õhutusel Uurali föderaalülikooli juhtkonnale ettepaneku hakata värbama Ukraina-vastasesse sõtta ebaõnnestunud üliõpilasi. Ministri asetäitja Jevgeni Birjuki kirja ülikooli rektorile Viktor Kokšarovile avaldas UrFU üliõpilaste sõltumatu liit. Tekstis on kirjas, et õpilasi, kes ei tule toime õppekoormusega, kellel on õppevõlg või eksmatrikuleeritavad, tuleks julgustada sõlmima kaitseministeeriumiga lepingut. Kes on nõus, seda ülikoolist välja ei visata; selle asemel antakse neile akadeemilist puhkust koos õigusega ennistada pärast teenistust õppima.
Idee ülikoolides värbama hakata kuulub Sverdlovski oblasti sõjaväekomissarile kolonel Juri Aksenovile. Ta võttis ühendust asekuberner Vassili Kozloviga, väites, et selline tava on juba olemas mitmes venemaa regioonis. Seoses sellega palus Aksjonov selle laiendamist Uurali ülikoolidele, põhjendades seda vajadusega täita president vladimir putini “juhist” värvata lepingulisi sõdureid.
2024. aastal ei suutnud Sverdlovski oblast täita Moskvast alla saadetud rinde värbamisplaani, täites seda vaid 25% ja jäi Uurali föderaalringkonna kõigi piirkondade seas viimasele kohale, kirjutas Ura. Seetõttu kuulutas sõjaväekomissar Aksjonov regionaalvalitsuse ametnikele sõja. Eelkõige ähvardas ta neid isikliku vastutusega sihtnäitajate mittetäitmise eest ja solvas neid igal võimalikul viisil kinnistel koosolekutel, teatasid väljaande allikad.
Kesksuvel vahetas piirkonnas värbamise eest vastutaja välja toonase kuberner Jevgeni Kuivaševi – uueks kuberneriks sai tema asetäitja Kozlov. 26. märtsil vallandati piirkonna juht pärast 12 aastat sellel ametikohal. Põhjendusi ei toodud. Pärast seda teatasid Kommersanti allikad, et Kuivaševist sai korruptsioonialase kriminaalasja kostja. Ta ise keeldus seda infot kinnitamast ega ümber lükkamast.
Samal ajal on Sverdlovski oblast sõjas Ukrainaga kaotuste arvult esikolmikus. 7. aprilli seisuga on piirkonnast teadaolevalt hukkunud 3506 sõdurit. Esikohal on Baškiiria (4578 hukkunud sõjaväelast). BBC Russian Service’i ja Mediazona avatud andmetel põhinevate arvutuste kohaselt on järgmisena Tatarstan 4489 hukkunuga.
15. Leedu Seim karmistas riiklikke sanktsioone venemaa ja Valgevene kodanike vastu, täiendades neid sättega vene Föderatsiooni või Valgevene Vabariiki külastavate venelaste elamislubade tühistamise kohta. Muudatused jõustuvad 3. mail 2025. Sellest teatati Leedu parlamendi ametlikul veebisaidil. Dokumendi kohaselt tühistatakse venemaa kodanikule väljastatud elamisluba, kui ta külastab venemaad või Valgevenet kolme kuu jooksul kaks korda või rohkem. Arutati ka võimalust laiendada seda meedet Valgevene kodanikele, kuid seda algatust ei toetatud. Muudatusettepanekud võeti vastu ülekaaluka häälteenamusega: poolt hääletas 115 saadikut, üks jäi erapooletuks.
Seadus näeb aga ette erandeid. Sanktsioonid ei kehti neile, kes reisisid venemaale või Valgevenesse objektiivsetel ja sõltumatutel põhjustel. Samuti ei mõjuta piirangud nende ettevõtete töötajaid, kes tegelevad kauba- ja reisijateveoga EL-i riikide vahel, sh transiidiga läbi Leedu territooriumi. Leedu välisminister Kęstutis Budrys rõhutas parlamendis peetud kõnes, et tingimused, mis ajendasid võimu selliseid meetmeid võtma, on endiselt aktuaalsed. „Olemasolevate ohtude taustal on need meetmed vajalikud ja asjakohased,” märgitakse ka seaduse seletuskirjas.
Leedu hakkas venemaa ja Valgevene kodanike suhtes riiklikke piiranguid rakendama 2023. aasta mais, vastuseks venemaa jätkuvale agressioonile Ukraina vastu. Vilnius on lõpetanud venelaste ajutise elamisloa taotluste vastuvõtmise, välja arvatud juhtudel, kui taotlejal on kehtiv Schengeni või riiklik viisa või elamisluba Leedus või mõnes muus EL-i riigis. Lisaks keelati venemaa kodanikel Leedus kinnisvara soetamine.
16. venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja maria zahharova ajas segamini kaitseministeeriumi info venemaa armee viimastest veristest löökidest Ukraina linnadele. Rääkides 13. aprilli ballistilisest rünnakust Sumõle, märkis ta, et sihtmärgiks oli Ukraina relvajõudude ülemate kohtumine „lääne instruktoriga” restoranis Magellan, kuigi see asub Krivõi Rihi – linnas, mille suunas lasti Iskander 4. aprillil.
„Pidage meeles, kuidas viimastel päevadel on kogu nn kollektiivne lääs sõna otseses mõttes tekitanud segadust seoses venemaa relvajõudude 13. aprillil suure plahvatusohtliku raketiga Ukraina relvajõudude komandöride kohtumise kohas lääne instruktorite osavõtul toimunud ülitäpse löögi pärast. Kõik see toimus Magellani restoranis Sumõ linnas ”“ ütles zaharova, kelle kõnele „Агентство” tähelepanu juhtis.
Asjaolu, et välisministeeriumi esindaja kommentaariga toime ei tulnud, ei muuda aga tõsiasja, et ka kaitseministeeriumi versioonil on tegelikkusega vähe ühist. Nii et löögi ajal ei kandnud restorani nime Magellan, vaid RoseMarine ja sealt enne maandumist tehtud video näitas, et sõjaväelasi seal ei olnud. Süsteemi projekt selgitas välja, et majas toimus ilufoorum. OSINTi analüütikute sõnul ei tabanud rakett mitte restorani, vaid hoopis selle läheduses elumaja ja laste mänguväljakut. Selle tagajärjel hukkus 20 tsiviilisikut, sealhulgas üheksa last.
17. venemaa Arktika naftaeksport Hiinasse kasvab aprillis hüppeliselt, millele aitavad kaasa laevalt laevale (STS) ümberlaadimised, millega hoitakse mööda USA sanktsioonidest. Sellest kirjutab Reuters, viidates analüüsifirma Vortexa ja kauplejate andmetele. Arktika margid – Arco, Novy Port ja Varandey – moodustavad umbes 10% venemaa meretranspordi naftaekspordist, kuid peaaegu kõiki neid vedavaid tankereid tabasid jaanuaris USA piirangud koos tootjaga Gazprom Neft.
Riskide minimeerimiseks on kauplejad hakanud aktiivselt kasutama STS-i ümberlaadimist rahvusvahelistes vetes Malaisija ja Singapuri ranniku lähedal. Nafta laaditakse suure mahutavusega VLCC tankeritele, mis ei ole sanktsioonide nimekirjas, ja saadetakse seejärel Hiina sadamatesse, märgib Reuters. Vortexa vanemanalüütiku Emma Lee sõnul veeti ainuüksi eelmisel nädalal STS-i skeemi kaudu vähemalt 4 miljonit barrelit Arktika naftat ning aprillis peaks Lõuna-Hiina mere kaudu liikuma veel 16 miljonit barrelit. Hiinas mahalaaditav lõplik maht sõltub logistikast ja Hiina rafineerimistehaste huvist. Üks kaupleja ütles, et Hiina ostjad ei taha riskida sanktsioneeritud laevadega tegelemisega, seetõttu eelistavad nad STS-i ja on nõus saadetiste eest kõrgemat hinda maksma.
Sel perioodil kestab marsruut Hiinasse umbes kaks kuud: tankerid läbivad Suessi kanali, kuna Põhjameretee on juulini suletud. Kuid kerge Arktika toornafta müüakse nüüd Brentile allahindlusega. Samuti märgitakse, et Süüria alustas esimeste Arktika naftapartiide vastuvõtmist sel aastal ning uute klientide hulgas on ka Myanmar. Kuid alati ei õnnestu ostjaid kohe leida. Eelkõige on LSEG andmetel alates 9. aprillist Egiptuse Port Saidi lähedal triivinud 14. märtsil Murmanskis naftat laadinud laev Fast Kathy.
Samal ajal on India, kes oli varem Arktika nafta (eriti Lukoili Varandey marki) suurim ostja, sanktsioonide tõttu oste kärpinud. Eelmisel kuul keelati vene naftat vedanud tankeril India sadamasse sisenemine ebapiisava dokumentatsiooni tõttu ja teisel keelati läbi viia STS-operatsiooni.
18. Lühiuudised
USA ootab vladimir putinilt vastust relvarahu ettepanekule Ukrainas selle nädala lõpuks, ütles USA president Donald Trump.
venemaa alaline esindaja ÜRO juures vassili nebenzja nentis, et relvarahu Ukrainas on praegu ebareaalne. Allikas: Nebenzja briifingul, tsiteeris avalik-õiguslik ringhääling Suspilne. Ta selgitas, et relvarahu takistab tema sõnul Ukraina väidetav energiataristu rünnakute moratooriumi rikkumine. „Meil oli katse sõlmida energiainfrastruktuuri rajatiste piiratud relvarahu, mida Ukraina pool ei järginud. Praegustes oludes on relvarahust rääkimine praeguses etapis lihtsalt ebareaalne,” märkis ta.
venemaa välisminister sergei lavrov vestles 17. aprillil telefoni teel USA välisministri Marco Rubioga, mis oli nende esimene vestlus. Sellest teatasid venemaa välisministeerium ja USA välisministeeriumi pressiteenistus, kirjutab European Pravda. Välisministeerium märkis, et Rubio edastas lavrovile sama sõnumi, mille Ameerika ametnikud edastasid Ukraina delegatsioonile ja meie Euroopa liitlastele Pariisis: president Trump ja USA tahavad selle sõja lõppu ning on esitanud kõigile osapooltele tugeva ja kestva rahu põhijooned. „Ameeriklaste ettepaneku positiivne vastuvõtt Pariisis näitab, et rahu on võimalik, kui kõik osapooled püüavad kokkuleppele jõuda,” lisas USA välisministeerium. vene poole sõnul rääkis välisminister lavrovile vestluse käigus USA Pariisi delegatsiooni kontaktidest Ukraina, Prantsusmaa ja mitmete teiste Euroopa riikide esindajatega. Kui uskuda venemaa välisministeeriumi raportit, kordas lavrov taas propagandaklišeed Ukraina kriisi algpõhjuste kõrvaldamisest.
USA, venemaa, Valgevene, Põhja-Korea, Nicaragua, Mali, Niger, Sudaan ja Eritrea hääletasid ÜRO ja Euroopa Nõukogu koostöö vastu, kuna resolutsioon mõistab hukka venemaa agressiooni.
Pervõi Kanali propagandist Jekaterina Andrejeva, kes räägib venemaa suurusest, osutus Hondurase kodanikuks. Tänu Hondurase ja Montenegro passidele liigub putini lemmiksaatejuht Andrejeva Euroopas vabalt ringi ka pärast sõja algust. Alates 2022. aastast on ta külastanud Soomet, Norrat, Montenegrot ja teisi EL-i riike.
Endine USA armee Euroopa komandör kindral Ben Hodges ütles, et Ukrainal on vahendid Kertši silla purustamiseks ja tema arvates teeb ta seda kindlasti, kui selleks õige aeg on.
Pariisi kohus otsustas anda loa täitmisele pöörata Haagi vahekohtu otsus 5 miljardi dollari suuruse kahju hüvitamiseks Ukraina ettevõttele Naftogaz, kuna venemaa sundis ebaseaduslikult sundvõõrandama ettevõtte varasid Krimmis. „See tulemus on osa meie ülemaailmsest vahekohtu otsuse jõustamise kampaaniast. See on Ukraina NAK Naftogazi ja veel viie kontserni ettevõtte jaoks ülimalt oluline juriidiline võit. See võimaldab Naftogazil alustada inkassomenetlust Prantsusmaa territooriumil,” ütles Naftogazi kontserni juht Roman Tšumak. Selle protsessi raames on Naftogaz juba registreerinud piirangud mitmele venemaa riigile kuuluvale ja Prantsusmaal asuvale varale koguväärtusega üle 120 miljoni euro. See on esimene samm vahekohtu otsuse jõustamise suunas, rõhutab ettevõte. Tema sõnul jätkab Naftogaz juriidilist tööd kahju hüvitamiseks vene Föderatsioonilt ja teistes jurisdiktsioonides, eelkõige Ühendkuningriigis ja Soomes.
Sõjauuringute instituudi (ISW) eksperdid juhivad tähelepanu, et venemaa võimud püüavad muuta Euroopa abi Ukrainale provokatiivseks ja sundida Euroopat sellest toetusest hoiduma. kreml kasutab Euroopa suhtes üha ähvardavamat retoorikat, et takistada Ukraina toetamist ja kaitsta ennast. venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova hoiatas 17. aprillil, et venemaa käsitleb Saksa Taurus rakettide mis tahes raketirünnakut venemaa vastu kui Saksamaa otsest osalust Ukraina sõjas. zahharova ähvardas ka Eestit, korrates venemaa välisluureteenistuse juhi sergei narõškini hiljutist ähvardust, et Poola ja Balti riigid saavad esimesteks kannatajateks NATO agressiooni korral venemaa või Valgevene vastu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Tänase neljapäeva, 17. aprilli õhtul kell 20.44 sai Häirekeskus teate tulekahjust Pärnus asuvas tööstushoones.
Teataja sõnul oli tootmishoone katuselt näha suitsu tõusmas. Päästjad reageerisid sündmusele kõrgeima kolmanda astme väljakutsega.
Hetkel on päästetööd käimas. Hoones esimesel korrusel on autoremondi töökoda, kus käib garaaži bokside avamine ja ruumide kontroll ning täpsustatakse tulekahju asukohta.
Sündmusele reageerisid Pärnu, Vändra, Pärnu-Jaagupi ja Kilingi-Nõmme kutselised päästjad.
Päästeameti hilisema info kohaselt oli tulekahju esimese korruse autoremondi töökoja ventilatsioonisüsteemis, mis tegeleb autode värvimisega. Tuli liikus mööda ventilatsioonisüsteemi edasi pööningule, kuid päästjad said tulekahju leviku kiirelt peatatud. Kell 21.51 oli tulekahju lokaliseeritud ning ruume ventileeritakse.
Põlengu põhjus on selgitamisel.
Sotsiaalmeediasse on pandud video selle kohta, kuidas Hiinas on tulevik kohal: seal harivad põldu isesõitvad elektritraktorid.
Nagu näha, saavad tööd tehtud.
Siin on video:
Alates käesolevast nädalast kuni aprilli lõpuni saabuvad Eestisse täiendavad liitlasvägede üksused, et osaleda mais algaval kaitseväe õppusel Siil 2025.
Liitlasüksused saabuvad nii õhu kaudu, meritsi kui ka maismaatranspordiga, harjutades siirmisoperatsioonidega erinevatel meetoditel siinse NATO lahingugrupi kiiret tugevdamist. Suurim Eestisse toodav lisaüksus on Ühendkuningriigi relvajõudude 4. brigaad, millele sekundeerivad kompaniid Prantsuse armeest.
Eestisse saabuvate liitlasüksuste vastuvõtmise eest vastutab kaitseväe toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistus, mis juhib ja koordineerib kõiki liitlasvägede liikumisi Eesti territooriumil. Täiendavate üksuste vastuvõtmist toetavad sõjaväepolitsei, diviisi logistikapataljon, õhuvägi ja merevägi, samuti Kaitseliidu Põhja maakaitseringkond.
„Liitlaste Eestisse saabumine on ideaalne võimalus harjutada kogu vastuvõtuahelat, alates sadamate ja lennujaamade tööst kuni varustuse jõudmiseni sihtkohta,” ütles toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse ülem major Toomas Pärnpuu. „Meie üksuse eesmärk on tagada liitlaste sujuv ja turvaline vastuvõtt maal, meres ja õhus.”
14. – 30. aprillini toimuva siirmisoperatsiooni käigus toovad Ühendkuningriigi ja Prantsuse relvajõud Eestisse hulgaliselt oma isikkooseisu ja lahingutehnikat, harjutades oma vägede kiiret siirmist Eesti kaitseks. Põhilise väekontingendina siirdakse Eestisse Briti armee 4. brigaad, mis toob õppusele Siil 2025 ligikaudu 1500 võitlejat. Brigaadi kuulub kaks kergjalaväepataljoni, mis kasutavad soomusmasinaid Foxhound ja Mastiff ning kergeratsaväe eskadrilli tragunid, kes liiguvad luuremasinatel Jackal. Lisaks on tuletoetuseks snaiprid, suurtüki-, tankitõrje- ja kuulipilduja võimekused ning brigaadi tagavad pioneeri- ja logistikaüksused.
Prantsuse relvajõud toovad enne õppuse Siil 2025 algust peamiselt merejalaväe üksuseid lisaks juba siin viibivale kontingendile.
Seoses täiendavate liitlasüksuste saabumisega võib Eesti teedel märgata sel ajaperioodil tavapärasest rohkem liitlaste sõidukeid ja militaartehnikat. Kaitsevägi palub liiklejatel olla tähelepanelik ning näidata üles mõistvat suhtumist tavaliiklusest aeglasemalt liikuvate kaitseväe kolonnide vastu.
Liikumis- ja veoteenistus on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille ülesanneteks on korraldada, saata ja julgestada nii Eesti kaitseväe kui liitlasüksuste siseriiklikke vedusid ja liikumisi. Lisaks vastutab liikumis- ja veoteenistus liitlasüksuste ja nende tehnika ning varustuse Eestisse toomise ja riigist välja saatmise eest. Samuti korraldab üksus Eesti kaitseväe missiooniüksuste, varude ja varustuse välisoperatsioonidele viimise ja sealt tagasi toomise. Lisaks koolitab liikumis- ja veoteenistus ajateenijate baasil välja erialaspetsialiste, kes asuvad üksuse teenistusse ning jätkavad samal erialal ka reservteenistust.
Cambridge’i töörühm väidab, et planeedil K2-18b on märke molekulidest, mis viitavad elule.
Teadlased väidavad, et on avastanud planeedi K2-18b atmosfäärist märke molekulidest, mida Maal toodavad ainult elusorganismid, vahendab ERR.
Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu alandas baasintressimäära 25 baaspunkti ehk 0,25 protsendipunkti võrra.
Nõukogu otsustas kehtestada alates 23. aprillist hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,25 protsenti, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,40 protsenti ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,65 protsenti, vahendab ERR.
See on raha hind, millega kommertspangad saavad laenata.
Täna 17. aprillil oli Võru Kreutzwaldi koolis laste ning noortega töötavatele spetsialistidele, samuti lastevanematele mõeldud metoodikaseminar, kus 23 erinevas töötoas lõi kaasa 215 osalejat. Käesoleval aastal keskenduti kahele suurele teemale: riskiolukorras laste ja noorte lõimitud toetamine ning vanemaharidus ja lähivõrgustik.
Võrumaa Arenduskeskuse haridusuuendaja Kerli Kõivu sõnul on metoodikaseminar hea võimalus tulla kokku nii haridus- kui ka noorsootööspetsialistidel, samuti spetsialistidel kohalikest omavalitsusest. „Meie ei õpeta lastele, kuidas saada kätte tunnistus, vaid kuidas edasi, mis on edasine karjääritee,” tõdes ta. Maakonnaüleses koostöös ollakse jõudnud olukorda, kus laste ning noortega töötavad spetsialistid planeerivad ja jagavad kogemusi koos. „Ka käesolev seminar on kantud ideest, et valdkonna spetsialistide vahel ei ole barjääre. Niimoodi saame omavahelises koostöös tulemuslikult edasi liikuda.”
Seminari avaloengu pidas Võrumaalt pärit ajuteadlane Cristina Kroon, kes rääkis, kuidas tagada noorte ajude õitseng ka tänapäeva väljakutsete keskel.
Mitmekülgsed töötoad
Võru maakonnas on omal alal pädevaid spetsialiste palju. 23 töötuba aitasid läbi viia ühtekokku 33 valdkonna spetsialisti. Erisuguste teemade seas kerkisid esile kaks suuremat fookust: riskiolukorras laste ja noorte lõimitud toetamine ning vanemaharidus ja lähivõrgustik.
Huvitavaid vaatenurki pakkusid kõik töötoad. Ajuteadlase Cristina Krooni töötoas vaadeldi, kuidas teaduslikult uuritud viisid aitavad noortes arendada psühholoogilist vastupidavust, et vaimne tervis püsiks ning suudaksime väljakutsetega toime tulla. Kasvatusteadlase Minni Aia-Utsali töötoas arutati, kuidas targa ja tasakaaluka suhtlemise kaudu jõuda kompromissile ka keerulistes või emotsionaalselt laetud olukordades.
Seminari eestvedaja Mariann Pähni sõnul taaselustati metoodikaseminari traditsiooni maakonnas 2022. aastal. Tänavu leidis üritus aset neljandat aastat. „Tänavuse metoodikaseminari fookuseks oli teineteiselt õppida, inspireerida ning esile tõsta seda, mida Võru maakonnas juba väga hästi tehakse ning millest võiks ka teistele kasu olla,” märkis ta. Teadmist, millistele teemadele ning töötubadele aset leidnud seminaril võiks keskenduda, on saadud maakondlikelt sündmustelt, samuti maakondlikust laste ja noorte heaoluvõrgustikust. Töötubade teemad on valitud vastavalt sihtgrupi vajadustele.
Maakonna suurim haridussündmus tuleb taas
Uue metoodikaseminar leiab aset sügisel, kuid juba on paigas järgmise suure maakonna haridussündmus HaridusFest kuupäev – tänavu leiab see aset 21. novembril Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskuse EWERS. Võru maakonna HaridusFest on programm, mille eesmärk on tõsta esile õppimise väärtust ja võimalusi Võru maakonnas.
Metoodikaseminari korraldati projekti „Lõimitud tugitegevused noorte tööeluks valmisoleku suurendamiseks” raames, mida toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest (Euroopa Sotsiaalfond+).
Kuna oleme Venemaale lähedal ja raketid lendavad kiiresti, on varjumiseks väga vähe aega.
Näiteks S-300, mille plahvatuse mõju TTÜ teadlased oma uuringus analüüsisid, lendab kiirusega kuni kolm kilomeetrit sekundis. See tähendab, et piirilähedasest Ust-Luga baasist startides jõuaks see Tallinnasse alla kahe minutiga. Ent enne kui ohuteavitus jõuab elanikeni, peab radar seda märkama ja seejärel teavituse laiali saatma. See võtab kokku võib-olla vaid sekundeid, aga seegi neelab väärtuslikku varjumisaega. Seetõttu ütlebki riiklik teavitussait kriis.ee, et Eestis on alates ohuteavituse saamisest varjumiseks aega ainult üks minut, vahendab Delfi.
Aga kui kiiresti jõuab inimene viiendalt või üheksandalt korruselt alla keldrisse? Uuringud näitavad, et noor ja terve inimene tuleb trepist alla keskmiselt kiirusega 0,87 meetrit sekundis ja eakas inimene 0,29 meetrit sekundis. Nii et noorel kulub viiendalt korruselt keldrisse jõudmiseks umbes 18, aga eakal ligi 54 sekundit. Seevastu üheksandalt korruselt jõuaks noor inimene keldrisse 32 sekundiga, aga vanem inimene 1,5 minutiga. Seega, kui võidujooks käib raketiga, ei pruugi pensionär varjumiskohta üldse jõuda.
Kliimaministeeriumi eestvedamisel käivitati 2024. aasta aprillis Digimetsade projekt, mille eesmärk on suurendada metsandusandmete usaldusväärsust, kvaliteeti ja kättesaadavust. Kliimaministeerium on koos allasutustega teinud aasta jooksul mitmeid algatusi metsandusandmete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks ning töö jätkub.
„Meil pole põhjust kahelda riiklike metsaandmete usaldusväärsuses, aga alati on võimalik andmete usaldusväärsust tõsta, teha kättesaadavamaks ja mugavamalt vaadatavamaks. Kuigi Eesti statistilise metsainventuuri (SMI) kokkuvõtted on ühed täpsemad ja kiiremad maailmas, soovime jõuda olukorrani, kus igaühel oleks võimalik igal ajahetkel vaadata meie metsade hetkeseisu reaalaja lähedaselt, sealhulgas näiteks raieinfot,” ütles Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming. „Riik on võtnud selge suuna, et kõik metsandusega seotud andmed peavad olema digitaalsed, avalikud ja vajadusel seotud teiste riiklike andmebaasidega. See on oluline samm metsade kestlikuks majandamiseks ja teadmispõhiste otsuste tegemiseks.”
Kõik Eesti riiklikud metsandusandmed on kogutud Keskkonnaportaali, kus olevad reaalajas uuenevad aruanded täidavad riigi reaalajamajanduse eesmärki ja võimaldavad kõigil huvigruppidel kasutada samu aktuaalseid andmestikke.
Viimase aasta jooksul on projekti raames tehtud mitmeid olulisi arendusi:
- Kliimaministeeriumi juhtimisel ja Keskkonnaagentuuri ning Keskkonnaameti koostöös valmis „Analüüs ja ettepanekud metsandusandmete kvaliteedi kohta”.
- Keskkonnaagentuur viis läbi kaugseire pilootprojekti, mis tõestas, et lageraiete automaatne tuvastamine satelliidipiltide abil on võimalik.
- Loodi metsa kõrguse ning tagavara kaardid, mis põhinevad aerolaserskaneerimise ja Statistilise Metsainventuuri (SMI) andmetel.
- Keskkonnaportaali lisati aerofotodelt tuvastatud kuivanud puude kaart.
- Loodi SMI tulemuste interaktiivne töölaud Tableau keskkonnas.
- Riigi- ja Metsamajandamise Keskuse (RMK) ajas uuenevad andmed ja aruanded peegeldati Keskkonnaportaali.
- Keskkonnaameti metsandusalaste lubade aruanded koondati Keskkonnaportaali.
- Maa- ja Ruumiamet (endine Maa-amet) hankis riigile uue aerolaserskanneri ja aeromõõdistuslidari.
Käesoleval aastal jätkub töö kaugseireteenuse arendamise ja katsetamisega. Keskkonnaagentuuri planeeritava teenuse eesmärk on hakata kord kuus andma ülevaadet toimunud lageraietest vähemalt 0,5 ha suurustel aladel. See aitab tõhustada Keskkonnaameti järelevalve toiminguid ning lihtsustada metsade ja raietega seonduvat aruandlust. Jätkub ka lidar-andmetöötlus: täiendatakse metsade kõrguse ja tagavara kaart uute lidarandmete saabudes ning plaanis on täiendavate kaardikihtide loomine nagu näiteks Eesti metsamask.
2025. aasta veebruaris läbi viidud metsandusandmete avaliku arvamuse uuringust nähtus, et metsandusandmetest ja nendega seotud teemadest on huvitunud veidi üle poole kõigist vastajatest (55%). Riiklikke metsandusandmeid otsitakse või kasutatakse peamiselt huvist keskkonnateemade vastu, metsa omamise tõttu ning õppe-või teadustöö eesmärgil. Uuringu põhjalikum tutvustus toimub mai lõpus.
Homsel Suurel Reedel on Lõuna-Eestis oodata lausa 27 kraadi sooja. Ilm on päiksepaisteline. Võrdluseks, Hispaanias Madridis on sooja vaid 17 kraadi.
Öö on samuti soe, 15 kraadi.
Laupäeval hakkab aga sadama ja sooja on 23 kraadi. Pühapäevasel Ülestõusmispühal samuti sajab ja sooja on 18 kraadi. Esmaspäeval on Lõuna-Eestis oodata vaid 8 kraadi sooja, öösel 4 kraadi.
Sinilillekampaania raames Naiskodukaitse korraldatud oksjonil tehti pakkumisi ühtekokku 106 esemele ja elamusele. Oksjoni suurima annetuse – 2000 eurot – tegi üks osaleja Kaitseliidu endise ülema kindralmajor Riho Ühtegi pussnoa eest.
Populaarsemateks oksjoniesemeteks kujunesid ka
Milwaukee Tool’i poolt annetatud
tööriistakomplekt, pooletunnine
kopterisõit Suurupi kohal koos ettevõtja ja investor
Raivo Heinaga ning
MOTORHOME.ee poolt annetatud 3-päevane
matkaauto rent.
Kindral Ühtegi pussnoa võitnud Tõnis sõnas, et on tänulik võimaluse eest anda oma panus Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingule veteranide toetuseks. „Praeguses keerulises olukorras nii Eestis kui Ukrainas oleme liialt pühendunud oma probleemide lahendamisele ja võibolla ei märka, mis toimub meie kõrval. Lugedes igapäevaselt uudiseid maksude ja ka arsti viisiiditasude tõstmisest loodan, et minu poolt annetatud summa aitab natukenegi mõne veterani tervise taastumisele,” sõnas oksjonil osalenud Tõnis. Varem on ta läbi aastate toetanud lastekodusid, kuid sellel aastal kuulis heategevuslikust Sinililleoksjonist raadiost ning otsustas osaleda. Osalemine puudutas teda isiklikult, kuna tema lähedaste seas on nii Kaitseliidu liikmeid, kaitseväelasi kui ka veterane. „Ühel Kalev/Cramo poolfinaali mängul vaadates tuli see oksjon meelde ja sai sõpradele lubatud, et ma võidan selle ära. Muidugi on võidetud ese ise juba väga ihaldusväärne ühele suurele poisile,” lisas Tõnis.
Oksjoni ühe korraldaja Triinu Kaldase sõnul on iga oksjonil osaleja panus oluline – olgu annetatud summa suurem või väiksem. „Meie eesmärk on olnud pakkuda võimalikult mitmekesist ja ahvatlevat valikut igale maitsemeelele. Iga panus loeb ja kokku saame teha midagi suurt – üheskoos toetame neid, kes on seisnud meie kõigi eest,” sõnas Kaldas.
Oksjoni korraldajad tänavad osta.ee meeskonda, kes pakkus tasuta oksjoniplatvormi ja tehnilist tuge. Eriti südamlik tänu läheb kõigile lahketele annetajatele, kes panustasid esemete ja elamustega:
kindralmajor Ilmar Tamm, kindralmajor Riho Ühtegi, ülemveebel Andri Harkmann, kolonelleitnant reservis Kaido Tiitus, Marina Kaljurand, Raivo Hein, Kaitseliit, Kaitseministeerium, Õhuseiredivisjon, Õhuväe Ohvitseride Kogu, Erioperatsioonide väejuhatus, NATO Force Integration Unit in Estonia, USA 7. ratsaväerügemendi 5. eskadron, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Riigilaevastik, Riigikaitsjate Discgolfiklubi MTÜ, Eesti Sõjamuuseum, „Ehh, uhhuduur”,
MOTORHOME.ee, Milwaukee Tool, MATKaSPORT,
Telksaunad.ee, Matkafy Laternamatkad, Fotokild, Koerland, Senty Studio, Kukupesa, Tallinna Loomaaed, Paekalda Puhkekeskus/Veespordi- ja Elamuskeskus, Gym! Eesti, Kadarbiku Köögivili, Poho Stuudio, BK Eesti, Hilp, Kuulsaal, Muuseumikaart, Finantsinspektsioon, Sõru Jazz, Combat Ready, Eesti Pank, Beautiful Me rullmassaaž, Korrastuskunst, Silma Retreat, Toolstar, Värska külastuskeskus – Reegi maja, Teaduskeskus AHHAA, Elamusgolfikeskus, PROTO avastustehas, BatuudiJuss, FairyFlame, Rally Estonia, Hansgrohe, A-Lukk.
Nädal aega kestnud oksjon toimus juba viiendat korda. Kogu tulu annetatakse Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingule, kellega koostöös Naiskodukaitse juba kaheteistkümnendat korda Sinilillekampaaniat korraldab. Käesoleva aasta kampaaniaga kogutud annetustega toetatakse reservis olevate veteranide vaimset tervist.
Sinilillekampaania eesmärk on kutsuda inimesi üles kandma Sinilille märki kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ja nende lähedaste toetamiseks.
Laupäeval 19. aprillil kell 11 algab Eesti sõjamuuseumis Viimsi mõisas heategevuslik koogimüük Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetuseks. Kell 13 avatakse sõjatehnika angaaris ajutine näitus Ukraina võitlejate poolt lahinguväljalt korjatud Vene relvadest ja varustusest.
Ukraina riikliku sõjaajaloo muuseumi rändnäitust „Murdmatu kood. Ukraina võitlejate sõjatrofeed” toob vaataja ette purustatud Vene sõjatehnika ja -varustuse alates sõdurite isiklikest asjadest ning lõpetades jalaväemiinide ja ründedroonidega. Lisaks näeb esemeid 2022. aastal Ukraina kaitsjate poolt uputatud miiniristlejalt „Moskva”. Eelnevalt Pariisis ja Kaunases eksponeeritud näitus on valminud koostöös Ukraina kaitseministeeriumi ja välisministeeriumiga.
Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et näitus on omamoodi täiendus 2023. aastal sõjatehnika angaaris koha leidnud Ukraina võitlejate pooltpurustatud Vene tankile T-72. „Eksponeeritavad esemed annavad külastajale aimu tänapäevase sõja igapäevaelust,” rääkis Lill. „Väljas on kõike alates väiksematest vidinatest kuni relvadeni, mis iga päev tapavad Ukraina inimesi.”
Eesti sõjamuuseum on laupäeval 19. aprillil veteranide auks avatud tasuta. Pileti ostmisel asemel on kõik oodatud toetama Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu veterane ja sõjamuuseumis saab seda sel päeval teha eriti meeldival moel: kell 11-15 toimub heategevuslik kookide ja muude küpsetiste müük, kust saab osta midagi head kohapeal maiustamiseks või miks mitte koju pühadelauale. Küpsetavad veteranide naised, Viimsi naiskodukaitsjad ja sõjamuuseumi naised.
Esimest korda sel hooajal on avatud sõjatehnika angaar ja soomusrong nr 7 „Wabadus”.
Ajutine näitus jääb avatuks juuni keskpaigani.
21.–27. aprillini toimub Eesti terviseradade jooksunädal – ees ootab lausa 85 tasuta jooksutundi üle Eesti.
Treeninguid juhendavad kogenud jooksutreenerid ja tuntud jooksjad. Oodatud on kõik: nii esimest jooksusammu planeerijad kui ka juba kogenud sörkijad.
„Jooksmine on üks lihtsamaid ja tõhusamaid viise oma tervise eest hoolitsemiseks. See aitab põletada kaloreid ja on üks parimaid kardiovaskulaarseid treeninguid, tugevdades nii südant kui parandades kogu keha verevarustust. Samuti kinnitavad kõik teadusuuringud, et jooksmine vähendab stressi, parandab mälu ja teeb inimesed õnnelikumaks,” ütleb SA Eesti Terviseradade juhataja Assar Jõepera.
Jooksutunde viivad läbi tunnustatud treenerid ja tippjooksjad, teiste seas Margus Pirksaar, Leonid Latsepov, Roman Fosti, Toomas Tarm, Liis-Grete Arro, Kaisa Kukk, Ave Ojasoon, Bert Tippi, Raido Ränkel, Ülari Kais ja Kenny Kivikas.
Jooksutreeningud on tasuta ja toimuvad iga ilmaga. Tule kohale viis minutit varem, riietu vastavalt ilmale ja võta kaasa hea tuju!
Kõik treeningud ja lisainfo on kirjas terviserajad.ee veebilehel (otselink: https://terviserajad.ee/21-27-aprill-toimub-terviseradade-jooksunadal-mille-raames-annavad-jooksutreenerid-tasuta-jooksutundi/).
Jooksunädala emotsioonidega inspireerid ka teisi – jaga enda muljeid märksõnadega #jooksunädal ja #terviserajad. Kohtumiseni jooksunädala treeningutel!
Eesti Terviserajad – 20 aastat tervislikke liikumisvõimalusi
Eestis on üle 130 hooldatud terviseraja, kokku rohkem kui 1100 kilomeetrit. Rajad on tähistatud kaartide ja viitadega ning nende juurde kuuluvad jõulinnakud, rattarajad ja pumptrack’id. SA Eesti Terviserajad asutati 2005. aastal Merko, Swedbanki ja Enefiti koostöös. 20 aasta jooksul on terviseradade arendamisse panustatud üle 6,5 miljoni euro, millele on lisandunud riigi, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu fondide toel enam kui 65 miljonit eurot investeeringuid.
Me oleme jõudnud siiamaale, kus kasiino reklaamid on sõna otseses mõttes igal nurgal. Bussipeatused, tänavaposterid, maja seinad ja isegi ürituste sponsorid – kõik see tekitab tunde, et sa ei saa enam kodust väljagi astuda, ilma et mõni kasiino kampaania sulle vastu vaataks. Küsimus pole aga ainult maitses või reklaamieetikas, vaid selles, kas see on vastutustundlik viis sellise tundliku teema turundamiseks.
Kasiinod kuuluvad nende valdkondade hulka, kus turundus võiks olla mõtestatud ja suunatud inimestele, kes ise on huvilised, mitte juhuslikele möödujatele. Just seetõttu on ka põhjust kriitiliselt vaadata, et mis vahe on push- ja pull-tüüpi turundusel.
Kui push-turundus tungib tänavapilti
Välireklaam on reklaamivorm, mida inimene ise ei otsi. Paratamatult see lihtsalt ilmub sulle silme ette keset tänavat, bussipeatuses, maja seintel või kus iganes. Sa ei kliki seda ega küsi seda, aga ta on seal olemas. Ja kui see puudutab tundlikku teemat nagu hasartmängud, siis võib selle mõju olla suurem, kui esialgu tundub.
Kasiino pole lihtsalt lõbus meelelahutus nagu kinos käimine või bowlingu mängimine. Siin on mängus päris raha, sõltuvusriskid ja tugev psühholoogiline mõju. Kui sellised sõnumid jõuavad ka nendeni, kes pole üldse huvilised, ei saa seda pidada vastutustundlikuks lähenemiseks. Välireklaam võib kõnetada inimest täiesti valel hetkel ning just selles peitubki selle vormi suurim probleem.
Pull-turundus, ehk sisuga jõuad õigete inimesteni
Teine lähenemine on „pull marketing” ehk sisu kaudu nähtav olemine neile, kes ise infot otsivad. Just siin tulevad mängu kasiinode võrdluslehed, kasiino kampaaniad ja mängijatele suunatud blogipostitused. Kui inimene googeldab teadlikult parimaid pakkumisi või uusi hasartmängulehti, on tegemist huvitatud sihtgrupiga, mitte juhusliku pilguga tänaval.
Selline lähenemine võimaldab pakkuda lisaväärtust – olgu selleks selgitused tingimuste kohta, praktilised nõuanded või aus võrdlus. Näiteks selles kasiino boonuste artiklis käsitletakse põhjalikult, millised boonused on mängijale reaalselt kasulikud ja milliseid tuleks pigem vältida.
Lisaks aitab sisuline lähenemine ka tarbijal teha teadlikumaid valikuid, vähendades võimalust, kus mängima satutakse pelgalt emotsiooni või hetke ajel. Mitte kõik reklaam ei pea olema silmatorkav ja vali, vaid mõnikord töötab paremini see, kui inimene tuleb ise info juurde.
Uued kasiinod suruvad turunduses rohkem peale
Isegi kui rääkida ainult sisuturundusest ja võrdluslehtedest, on selgelt näha, et uued kasiinod on turunduses palju näljasemad. Nad soovivad kiiresti silma paista ning seetõttu võib neid märgata Google’i otsingutulemustes, sotsiaalmeedias ja erinevates reklaamvõrkudes märksa aktiivsemalt kui juba tuntuid tegijaid. Kasutatakse suuremaid lubadusi, nagu „100 tasuta spinni“ või „mängi ilma sissemakseta“, mis võivad mõjuda ahvatlevalt neile, kes juba otsivad uut mängukohta, aga ka liigselt impulsiivsetena neile, kes ehk pole veel valmis kaalutletud otsust tegema.
Kuna uue kasiino turule sisenemine käib enamasti tugeva reklaamirõhuga, on oluline, et tarbijal oleks võimalus eristada sisulisi pakkumisi pelgalt klikkide püüdmisest. Sellisteks olukordadeks pakuvad abi uute kasiinode võrdlusportaalid, nagu näiteks www.uued-kasiinod.ee, kust saab ülevaate uuematest tegutsevatest platvormidest koos kampaaniate ja põhiinfoga, aidates teha informeerituma valiku.
Vastutus ja valikuvabadus peavad käima käsikäes
Hasartmängud ei kao ühiskonnast kuhugi, kuid see ei tähenda, et neid tuleks igas suunas peale suruda. Kui inimene otsib ise infot ja satub näiteks artiklile, mis käsitleb seda, kuidas valida õige mängukoht Eestis lubatud online kasiinodest, on see tema teadlik valik. Tänavareklaami puhul sellist võimalust ei ole – see on silmade ees, kas tahad seda näha või mitte.
Kuigi seadus lubab hasartmängude välireklaami teatud tingimustel, jääb eetiline küsimus siiski õhku: kas lihtsalt lubamine on ka vastutustundlik? Avalik ruum peaks olema tasakaalus, mitte muutuma ühe valdkonna reklaamitahvliks. Vastutustundlik turundus tähendab oskust arvestada ka nendega, kes ei küsi. Just seetõttu vajavad tänavapildis olevad kasiinoreklaamid senisest kriitilisemat ja läbimõeldumat lähenemist.
Aprillist lisandus Eesti patsientidele mitmeid uusi ravivõimalusi, mis parandavad raskete ja haruldaste haiguste ravi kättesaadavust ning efektiivsust.
Osteoporoosi raviks lisandus ravim nimega Sondelbay (toimeaine teriparatiid), mida kasutatakse viimase rea ravimina, kui teised ravivõimalused pole andnud piisavalt tulemust. „Tegemist on patsientide seas vägagi oodatud ravimiga, mille toimemehhanismiks on osteoblastide stimuleerimine ja uue luukoe moodustumise soodustamine. Patsientidel, kellel juba on anamneesis selgroo lülimurd, on suurem risk järgmiseks lülimurruks ning senini puudusid neil efektiivsed ravivõimalused. Ravi maksimaalne kestus on kaks aastat ning oleme hinnanud, et aastas vajab seda ravimit Eestis ligemale 100 inimest. Seega on esimesel aastal ravimi eeldatav kulu Tervisekassale umbes 100 000 eurot,” ütles Tervisekassa Ravimite ja meditsiiniseadmete teenusejuht Getter Hark.
Haruldase sapiteede vähi raviks on alates aprillist võimalik kasutada ravimit Pemazyre (toimeaine pemigatiniib), mis on alternatiiv keemiaravile. Uus ravim võib pikendada patsientide elulemust praeguselt keskmiselt kuuelt kuult kuni pooleteise aastani. Ravimikomisjon hinnangul on vajadus efektiivse ja elulemust pikendava ravi järele taotletud sihtgrupis suur ning Eestis vajab ravi hinnanguliselt 1-2 patsienti, mille mõju eelarvele on küllaltki tagasihoidlik.
Ultraharvikhaiguse paroksüsmaalse öise hemoglobinuuria raviks lisandus loetellu Fabhalta (toimeaine iptakopaan), mis on esimene suukaudne ravim selle haiguse leevendamiseks. „Seni on ravimid olnud veenisiseselt manustatavad. Uus ravim on aga manustamise osas patsiendile mugavam ning laiendab kuue hetkel ravil oleva patsiendi ravivalikuid, kuid ei too endaga kaasa lisakulu,” selgitas Hark.
Lisaks laiendab Tervisekassa mitmete olemasolevate ravimite väljakirjutamise kriteeriume, sealhulgas empagliflosiini, vigabatriini ja natalizumabi puhul. „Oluline muudatus on ka see, et natalizumab tuuakse tervishoiuteenuste loetelust üle soodusravimite nimekirja, mis tähendab, et nüüdsest saab enam sclerosis multiplexi patsiente kodust ravi. Uued ravimivalikud ja muudatused väljakirjutamise kriteeriumite osas parandavad meie inimeste elukvaliteeti, mitmekesistades ravivõimalusi ja pakkudes tõhusamaid ning mugavamaid ravivõimalusi.”
Eemisel, 2024. aastal jälgis üheksa miljonit inimest, kuidas Rootsi telekanal SVT filmis kolm nädalat ööpäevaringselt põtrade kevadrännet nende talvistelt karjamaadelt nende suvekarjamaadele. Tänavune otseülekanne algas käesoleva nädala teisipäeval.
Link ülekandele on siin.
Vaatajad saavad nüüd ülekande veebilehel prognoosida, kui palju põtru tänavu kaamerasilma ees Ångermanälveni jõge ületab. Eelmisel aastal pääses üle jõe 87 põtra.
Samuti arutatakse asja juba usinalt Facebooki grupis „Vi som gillar den stora älgvandringen på SVT!” (Meile, kellele meeldib suur põtrade ränne SVT-s).
Praegu on grupis 77 000 liiget. Siin jagatakse pilte põtradest, aga ka jäätükkidest, põnevatest lindudest – näiteks konnakotkast – ja ennustusi, kui palju põtru sel hooajal üle jõe läheb.
SVT saade „Suur põdraränne” on eetris juba seitsmendat aastat järjest. Kui saade esimest korda eetrisse jõudis 2019. aastal vaatas otseülekannet miljon inimest. Eelmisel aastal vaatas üheksa miljonit. Võrdluseks, Rootsis elab umbes 10,5 miljonit inimest.
Käesoleval aastal pidi saade eetrisse minema terve nädal plaanitust varem, sest kevad on tulnud varakult ja ilm on pehme. Põdraliiklus on tihe. „Nad ootavad meid,” ütles saate produtsent Stefan Edlund sellega seoses SVT-le.
Umeå Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli professor Göran Ericsson selgitab, et igal kevadel rändavad põdrad oma talvistelt karjamaadelt suvistele karjamaadele marsruutidel, mis on Rootsi maastikul looduslikult kujunenud.
Üks põdra marsruutidest läheb üle Ångermanälveni ja see on toimunud viimasest jääajast alates 6000 aastat, sõnab professor.
Selliseid ülekandeid nimetatakse slow-tv-ks (aeglane televisioon), mis on paljudele vaatajatele meeltmööda, kuna see on rahustava toimega.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. aprill 2025:
vene blogijad kirjutavad, et Ukraina koondavat väge Brjanski suunal sissetungiks venemaale, mõned vene poole edenemised siiski idarindel olid.
1. Sajab, sajab, sajab…
2. Miskit ikka.
3. Kursk/Belgorod: nüüdseks on vene pool saavutanud kontrolli Kurski oblasti üle.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks edenemine.
6. Siversk: üks edenemine.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kaks vene poole edenemist tuvastas.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. India üritab venemaad rahvusvaheliselt relvaturult välja tõrjuda.
12. EL ei jõua kokkuleppele venemaa veeldatud maagaasi vastaste sanktsioonide suhtes.
13. Arstide nappuse tõttu hakkavad venelasi ravima parameedikud ja ämmaemandad.
14. Riigireetmises süüdi mõistetud inimeste arv venemaal on püstitanud rekordi alates nõukogude ajast.
15. USA välisministeerium sulgeb üksuse, mis võitleb venemaa võltsingute vastu.
16. Lühiuudised
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et üle 40% rindel kasutatud relvadest on toodetud Ukrainas.
Kella 8.00 Ukraina kindralstaabi rünnakute kokkuvõtet ei ole veel, aga paneb loo selleta…
Jälle soomust rohkem rünnakutel. Nagu arvata oli, siis iga mingi aja tagant suudab vene pool kokku klopsida suurema soomusrusika ja siis mitmes sektoris rünnata, enamasti küll traditsioonilistes lõikudes, aga vahel ka suht passiivsetes lõikudes. Njah, egas passiivses sektoris näeb Ukraina selle võrra lihtsamalt sellise grupi kokku paneku ära ja suudab end valmis seada. Kuna igatsugu liikuvat staffi üritab uusi esmaseid possasid saada, siis vahel see ka õnnestub. Enamasti õnneks mitte, sest Ukraina omade järeltöötlus selle likvideerib, aga mitte alati.
Kaudtule ja muu tagalatoetuselemendi üksuste kadu ikka kõrge ning jätkuvalt arvamusel, et neid peab ära võtma teistest üksustest, mis rahulikemal lõikudel või kaugemal tagalas. Ikka tihemini leiavad Ukraina omad üles ka suuremaid kaudtuleelukaid (Uragan, Grad jne), võimsamaid seireseadmeid ja õhutõrjet lintidel.
1. 16. aprilli õhtul alustasid vene relvajõud Shahed kamikaze droonide abil massiivse rünnaku Dnipro linnale. Esialgsetel andmetel hukkus rünnaku tagajärjel kaks naist ja veel 16 inimest sai vigastada. Ohvrite hulgas oli neli last. Löökide tagajärjel said kannatada elumajad, haridus- ja kultuuriasutused ning autod. Nagu UNIAN kohalikele avalikele allikatele viidates teatab, müristas linnas umbes 20 minuti jooksul enam kui kümme plahvatust. Paljudes Dnepri piirkondades algasid pärast rünnakut elektrikatkestused.
Samal õhtul, 16. aprillil ründas vene armee Harkivi oblastis Izjumi linna. Harkivi oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Oleg Sinegubovi sõnul said pommitamise tagajärjel viga kaks täiskasvanut – 35-aastane mees ja 32-aastane naine, kes viidi haiglasse. Hiljem teatas Izyumi humanitaarküsimuste aselinnapea Vladimir Matsokin, et ohvrite hulgas on seitsmeaastane laps. Kannatada sai elamu.
2. venemaa kaitseministeeriumi andmetel püüdis õhutõrje eile öösel kinni 26 drooni kuues piirkonnas, sealhulgas Voronežis, Belgorodis, Kurskis, Lipetskis, Moskva oblastis ja Krimmis. Ivanovo piirkond, mis varem ei olnud aktiivsete rünnakute tsoonis, sai esimest korda löögi, mis rõhutab ohtude geograafia laienemist.
Eile hommikul ründasid Ukraina mehitamata õhusõidukid (UAV) Šuja linna Ivanovo oblastis. venemaa relvajõudude 112. raketibrigaadi kasarmud Shuya külas said tabamuse.
venemaal puhkes kolmapäeval ulatuslik tulekahju Kurski laagritehases. Kurski oblasti hädaolukordade ministeeriumi teatel toimus tulekahju linna ääres asuvas ettevõtte piirkonnas. Kohalikud sotsiaalmeedia kanalid viitavad, et jutt käib Kurski laagritehasest APZ-20. Kurskis asuvas APZ-20 kandetehases möllab praegu tohutu tulekahju – rajatis, mis väidetavalt muudetakse sõjavarustuse komponentide, nagu mootorite, turbiinide ja jõuülekandeseadmete tootmiseks.
Täna öösel töötas Kurski kandis jälle droonide tõttu õhutõrje.
vene ajateenijad teatavad löögist Belgorodi oblastis viiest KAMAZ-i veoautost koosnevale kolonnile – väidetavalt hukkus üle 60 inimese „kes olid täitmas oma kohustust piirialal”. Toimumise päeva ei tea, aga tundub, et ajateenijaid vist peatselt rohkem kasutama hakatakse.
3. Kursk/Belgorod: vene väed jõudsid lõpuks Gornali kloostrisse, tehes lõpu Kurski sissetungile. Belgorodi operatsioon siiski jätkub.
vene blogijad kirjutavad, et Ukraina koondavat väge Brjanski suunal sissetungiks venemaale.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: pisu laienes veelgi lõunapoolseim sillapea piki jõe kallast lõuna suunas.
6. Siversk: suurem surve Bilohorivka küla juures ja vene pool võis jõuda lükata oma eesmised possad küla idaservani.
7. Bahmut: kinnitust sai, et 6 km eenduv vene poole kombits Toretskist põhja pool on ikka alles ning jätkub tugev surve kahel pool linna sellest möödumiseks.
8. Donetsk: kaks vene poole edenemist tuvastas.
Tundub, et Ukraina üksusi pole enam Kotline külas Pokrovskist edelas. Küla on juba korduvalt käinud käest kätte.
Üks vene poole edenemine Kotljarivka küla lähistel 500×500 m põllulapp seal saadi sektori keskmises osas.
9. Lõunarinne: muutusteta.
vene pool alustas eile mehhaniseeritud rünnakut 12 soomusmasina ja kahe kompanii jalaväega Kopanõ-Robotõne suunalt (sektori keskosa). Kõik sõidukid hävisid. Ellujäänud jahiti kaua. Siit suunalt sellist survet pole juba väga ammu olnud ja tundub, et vist tugevamate rusikatega hakatakse mitmetes lõikudes proovima.
10. Herson: muutusteta.
11. India tugevdab kiiresti oma positsiooni ülemaailmsel relvaturul, kasutades ära venemaa relvamüügi langust, mis on Stockholmi Rahvusvahelise Rahuuuringute Instituudi (SIPRI) andmetel viimase viie aasta jooksul langenud 64%. Peaminister Narendra Modi on teatanud ambitsioonikast eesmärgist muuta riik mitte ainult elektroonika, vaid ka sõjalise riistvara, sealhulgas suurtükimürskude, raketisüsteemide, helikopterite ja laevade suureks eksportijaks. Delhi ekspordistrateegia põhirõhk on suunatud Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Kagu-Aasia riikidele – piirkondadele, kus venemaa on traditsiooniliselt olnud liidripositsioonil. India loodab pakkuda neile riikidele alternatiivi Nõukogude ja venemaa süsteemidele, mis ei vasta NATO standarditele, muutes need atraktiivseks vananenud arsenalidega riikidele.
Oma plaanide elluviimiseks laiendab India oma diplomaatilist kohalolekut. 2026. aasta märtsiks lähetatakse riigi saatkondadesse vähemalt 20 uut sõjaväeatašeed, mis juba töötavad sellistes osariikides nagu Alžeeria, Argentina, Guajaana, Tansaania, Maroko, Etioopia ja Kambodža. Need riigid on ajalooliselt sõltunud Nõukogude ja venemaa relvatarnetest: näiteks Moskva üks suuremaid kliente Alžeeriast ja Armeeniast on saanud India strateegia edu särav näide. venemaa Rosoboronexport hoidus konkurentsi kommenteerimast, mainides vaid kõnelusi Indiaga ühistootmise ja ekspordi osas kolmandatesse riikidesse.
India ekspordikampaaniat toetavad rahalised ja diplomaatilised vahendid. India pakub oma ekspordi-impordipanga (EXIM) kaudu ostjariikidele sooduslaene, muutes oma tooted konkurentsivõimeliseks Hiina, Türgi ja Prantsusmaa omadega, teatas Reuters. EXIM avas 2025. aasta jaanuaris kontori Brasiilias, samal ajal kui Bharat Electronics Ltd avas kontori Sao Paulos, et edendada Akashi raketisüsteemi. Hindu hinnangul ulatub India relvaeksport aastatel 2023–2024 umbes 2,5 miljardit dollarit, mis on 32,5 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Peamised saavutused hõlmavad lepinguid suurtükimürskude tarnimiseks Ukrainasse ja raketisüsteemide tarnimiseks Armeeniasse, mis näitab India võimet kohaneda turunõudlusega.
Aafrika on endiselt prioriteet. SIPRI andmetel tarnis venemaa aastatel 2024 21 piirkonda 2020% (loos on selline %) relvadest, kuid India on juba kandnud jalge alla sellistes riikides nagu Etioopia ja Tansaania, pakkudes kergeid lahingumasinaid ja suurtükiväge. Lõuna-Ameerikas peab New Delhi Brasiiliaga läbirääkimisi laevade ja rakettide osas, Kagu-Aasias aga sihikule Vietnam ja Filipiinid, mis on traditsiooniliselt Nõukogude relvi ostnud. Nagu The Diplomat märgib, panustab India oma süsteemide demonstreerimisele lahingutingimustes, et võita ostjate usaldus. Näiteks India droonide edukas kasutamine õppustel Myanmariga on äratanud teiste ASEANi riikide tähelepanu.
12. Euroopa ametnikud ei ole jõudnud kokkuleppele venemaa veeldatud maagaasi (LNG) impordikeelu lisamises tulevastesse ELi sanktsioonipakettidesse. Reutersi sõnul oli põhjusteks teadlikele allikatele viidates üksikute EL-i liikmesriikide vastupanu ja ebaselgus usaldusväärsete alternatiivsete tarnijate osas. Sellega seoses kavatseb Euroopa Komisjon välja töötada uue strateegia, mille eesmärk on järk-järgult kaotada venemaa energeetika aastaks 2027. Plaan avalikustatakse eeldatavasti mai alguses, kuid selle üksikasjad pole veel teada, kirjutab agentuur.
Üks Euroopa ametnik ütles Reutersile, et Euroopa Komisjon ei taha praegu riskida venemaa LNG-st loobumisega, kartes, et selline samm võib nõrgendada tema positsiooni tariifiläbirääkimistel USA-ga. Brüssel suhtub ettevaatlikult ka energiasõltuvuse väljakujunemiseni USA-st, mis on venemaa ja Norra järel EL-i suuruselt kolmas gaasitarnija.
Samal ajal jätkab Euroopa Komisjon tööd uue – 17. – venemaa-vastaste sanktsioonide paketi kallal. Eeldatavasti hakatakse seda pakkuma juunis. Samas märgivad agentuuri allikad, et läbirääkimised selle sisu üle edenevad aeglaselt. Idee keelustada venemaa veeldatud maagaasi import EL-i tõstatati juba jaanuaris eelmise, 16. piiravate meetmete paketi arutelul, kuid see jäi samuti saavutamata.
USA president Donald Trump on varem avaldanud soovi suurendada Ameerika gaasi eksporti Euroopasse. Brüssel näeb avaldustes võimalikku mõjuvõimu tulevastel kaubandusläbirääkimistel, lootes, et need aitavad sundida USA administratsiooni tariife kärpima. Kuid nagu Reuters märgib, pole Washington endiselt selgeid tingimusi sõnastanud.
USA ja EL-i vaheliste kaubanduspingete süvenemise taustal on Euroopa suurimad energiaettevõtted hakanud taas huvi tundma venemaa gaasi vastu, vahendab Reuters 14. aprillil. Mure USA tarnete pärast kasvab, kuna Brüssel kardab, et Washington võib kasutada veeldatud maagaasi eksporti poliitilise tööriistana. Lisaks võib Global Risk Managementi analüütiku sõnul Ameerika gaasi tarneid vähendada, kui USA sisenõudlus ise kasvab.
Vastuseks venemaa 2022. aasta invasioonile Ukrainasse on EL seadnud eesmärgiks 2027. aastaks täielikult lõpetada fossiilkütuste import venemaalt. Samal ajal jätkavad Euroopa riigid USA-st LNG ostude mahu suurendamist: 2024. aastal moodustasid need 16,7% impordist, jäädes veidi alla venemaa tarnetele (18,8%). Kuid juba 2025. aasta esimeses kvartalis edestas Ameerika gaas EL-i ekspordimahu poolest venemaa gaasi.
13. venemaa tervishoiuministeerium on võimaldanud parameedikutel ja ämmaemandatel tegutseda raviarstidena, kui asutuses napib vajalikke spetsialiste. Uus kord hakkab kehtima 1. septembril. Dokumendi kohaselt saavad keskastme töötajad vastu võtta sünnitusi ja välja kirjutada patsientidele ravimeid, sealhulgas narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid. Lisaks sünnitusabi-günekoloogile on spetsialistide nimekirjas, keda on võimalik asendada vähem pädevate töötajatega, üldarst, terapeut, lastearst. Raviasutuse juht delegeerib volitused parameedikutele.
Ametiühingu Feldsher.ru esimees Dmitri Beljakov seostab tervishoiuministeeriumi uuendusi üldise personalipuudusega meditsiinis. Tema sõnul võib ka praegu sünnitusel naisi haiglasse viiv kiirabimeeskond koosneda ühest parameedikust. „Kas te kujutate ette, mis tunne on tal autos sünnitada?” ütles Beljakov Kommersandile. Tema hinnangul saavad meditsiinikeskharidusega spetsialistid hakkama üksikute meditsiiniülesannetega, kuid parameedikute töökoormus on juba niigi „üüratu”, mis viib juba ametist lahkumiseni ning lisakohustuste kehtestamine ilma palka tõstmata kutsub esile uue koondamiste laine ja veelgi suurema personalipuuduse.
Tervishoiuministeerium teatas veebruari lõpus, et venemaal napib 23 tuhat arsti ja 63,6 tuhat keskastme meditsiinitöötajat. Selle probleemi lahendamiseks tegi osakond ettepaneku kehtestada tasuta hariduse kohustuslik „väljatöötamine”. Arstidel on tähtaeg kolm aastat, õdedel kaks aastat.
2024. aastal oli ambulatoorsetes teenustes üle 3,6 tuhande vabade sünnitusabi-günekoloogide ja riiklikes raviasutustes üle 1,7 tuhande neonatoloogi ametikoha. Kuigi sünnitusabi ja günekoloogia kliinilise residentuuri eelarvelistest kohtadest on 100% suunatud, ei täida 15–35% lõpetajatest pärast koolitust oma lepingulisi kohustusi, märkis Kulakovi riikliku sünnitusabi ja günekoloogia meditsiiniuuringute keskuse esimene direktor Gennadi Sukhikh, nimetades seda personaliprobleemide põhjuseks.
2023. aastal vähenes venemaal residentuuri lõpetanute arv erialadel „sünnitusabi ja günekoloogia”, „neuroloogia”, „teraapia” ja „ortopeediline hambaravi”. Samal ajal ei lähe kuni 30% vastava diplomi saanud üliõpilastest esimese kolme aasta jooksul pärast õpingute lõpetamist oma erialale tööle, kuna „ei näe väljavaadet”, tunnistas venemaa Meditsiini Täiendõppe Akadeemia sünnitusabi ja günekoloogia osakonna juhataja Natalia Podzolkova.
Kokku peab venemaa majandus 2030. aastaks meelitama ligi 496 tuhat keskeri- ja kõrgharidusega meditsiinitöötajat, ütles asetööminister andrei pudov märtsis. Tema sõnul on tervishoiutöötajate keskmine vanus praegu 44,5 aastat. Peaaegu 43% arstidest on vanemad kui 50 aastat, teiste valdkondade spetsialistide seas on see näitaja oluliselt madalam – 31%.
14. 2024. aastal mõisteti 145 venemaa kodanikku süüdi riigireetmises (vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 275), kohtuosakonna andmete põhjal kindlaks tehtud „Olulised lood”. Seda on neli korda rohkem kui 2023. aasta sama näitaja ja kokkuvõttes kõrgeim näitaja kogu venemaa kaasaegses ajaloos, märkisid uurijad. Aasta jooksul mõistsid kohtud spionaažis süüdi ka 23 venelast (vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 276) – see arv on 2,5 korda suurem kui 2023. aastal. Kui liita nende kahe artikli alusel süüdi mõistetud inimeste arv, siis mullu panid venemaa võimud iga kahe päeva tagant vangi ühe „reeturi”.
Kümnekordistunud on ka välisriigiga konfidentsiaalset koostööd käsitleva artikli (Kriminaalkoodeksi 275,1) alusel karistatute arv – mullu mõisteti selle eest süüdi 21 venelast. Artikkel ise viidi kriminaalkoodeksisse pärast Ukraina-vastase agressiooni algust.
Lisaks on suurenenud riigisaladusega seotud artiklite (vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi 283, 283,1 ja 283,2) alusel süüdi mõistetud isikute arv. Mullu mõisteti selles süüdi 209 inimest, kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem.
RTVI tsiteeris 2024. aasta detsembris statistikat, mille kohaselt mõisteti ühe aasta jooksul spionaažis süüdi vähemalt 28 inimest. Neist 18 on Ukraina kodanikud, seitse venelased ja kaks USA kodanikud.
Samal kuul nõudis putin, et FSB suurendaks jõupingutusi reeturite tuvastamiseks venemaal. „Peame viivitamatult peatama välismaiste luureagentuuride töö, võitlema aktiivselt sabotaaži ja terrorirünnakute korraldajate vastu ning tuvastama spioonid ja reeturid,” ütles ta julgeolekuagentuuride töötajate päeva puhul peetud videokõnes.
15. Välisinfoga manipuleerimise vastu vastutav USA välisministeeriumi üksus likvideeritakse. Sellest teatas riigisekretär Marco Rubio. Jutt on 2024. aastal Global Engagement Centeri (GEC) baasil loodud välisteabe manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemise büroost (R/FIMI). Agentuur on võidelnud teiste riikide, sealhulgas venemaa, Iraani ja Hiina algatatud desinformatsioonikampaaniate vastu.
„Ma teatan välisteabe manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemise büroo, varem tuntud kui Global Engagement Center sulgemisest,” ütles Rubio USA välisministeeriumi veebisaidil avaldatud avalduses. Ta ütles, et büroo tegevus, mis läheb Ameerika maksumaksjatele aastas maksma üle 50 miljoni dollari, on vastuolus sõnavabaduse aluspõhimõtetega. Rubio süüdistas üksust „miljonite kulutamises just nende ameeriklaste häälte mahasurumiseks ja tsenseerimiseks, keda see pidi kaitsma”.
Ta rõhutas, et viimastel aastatel on USA-s „inimesi laimatud, vallandatud, tagakiusatud ja isegi vangi mõistetud lihtsalt oma arvamuse avaldamise eest. See läheb vastuollu väärtustega, mida me oleme kohustatud kaitsma. On mõeldamatu, et Ameerikas võiks midagi sellist juhtuda,” lisas välisminister.
Global Engagement Center asutati 2011. aastal terroripropaganda vastu võitlemiseks. Aja jooksul aga laienesid selle funktsioonid oluliselt: 2024. aastal loodi selle baasil R/FIMI – eriüksus, mis keskendus eelkõige USA geopoliitiliste rivaalide välismaise desinformatsiooni vastu võitlemisele. Büroo tegevus on pälvinud president Donald Trumpi lähiringi teravat kriitikat. Eelkõige nimetas miljardär Elon Musk seda struktuuri „ohuks demokraatiale”.
16. Lühiuudised
Taani valmistub saatma Ukrainasse väljaõppe eesmärgil relvastamata sõdureid, eesmärgiga õppida Ukraina laialdasest droonisõja kogemusest. Taani maavägede ülem kindralmajor Peter Boysen kinnitas seda algatust intervjuus Taani telekanalile TV 2. Koolitus peaks toimuma Lääne-Ukrainas, kaugel rindejoonest ja võiks alata juba 2025. aasta suvel.
Leedu valitsus otsustas 16. aprillil piirata liiklust Valgevene piiril asuvates Šalčininkai ja Medininkai kontrollpunktides – ainsad, mis jäävad avatuks. Edaspidi on Šalčininkai ja Medininkai kontrollpunktides keelatud mootorrataste, mopeedide ja elektriajamiga jalgrataste läbisõit. Seda seletati Leedu-Valgevene piiriületuskatsete järsu kasvuga pärast seda, kui 2024. aasta märtsis keelati seal jalakäijate ja jalgratturite liikumine. „Neid Valgevene piiripunkte lubatakse ületada ainult autodega,” täpsustas Leedu valitsus.
Lisaks jätab Vilnius endale õiguse ajutiselt piirata inimeste liikumist läbi Šalčininkai ja Medininkai, „kui tehakse kindlaks, et Valgevene ametiisikud kasutavad migrante relvana”.
Trump pikendab venemaa laevade USA sadamatesse sisenemise keeldu veel üheks aastaks.
16. aprillil kiitis Serbia parlament heaks uue valitsuse, kuhu ei kuulu USA sanktsioonide all olev venemeelne poliitik Aleksandar Vulin. Valitsust juhib tuntud Serbia endokrinoloog ja poliitiline uustulnuk Djuro Macut.
Iraanil ei ole veel tuumarelvi, kuid Teheran on nende loomisele lähedal. Sellest teatas Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirektor Rafael Grossi intervjuus Prantsuse väljaandele Le Monde. „Kuigi Iraanil on piisavalt materjali, et ehitada mitte üks, vaid mitu pommi, pole tal veel tuumarelvi. See on nagu pusle, neil on tükid olemas ja nad võivad kunagi need kokku panna,” ütles Grossi. Ta lisas, et käia on veel pikk tee. „Aga nad pole sellest kaugel, seda tuleb tunnistada,” rõhutas IAEA juht. Tema sõnul on Iraan selles valdkonnas viimase nelja aasta jooksul pidevalt kiirenenud.
Suurbritannia toetab Saksamaa võimalikku otsust saata Ukrainasse raketid Taurus – see on tõuge ametisseastuvale kantslerile Friedrich Merzile. Ta nõuab Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa kokkuleppe sõlmimist enne tarnimist, kuid koalitsiooni lahkarvamused on selle sammu tõttu endiselt erinevad. Njah, kõlakaid ajakirjanduse veergudel liigub, et erimeelsused olla ka uues Saksamaa koalitsioonis.
Ukraina avalikustas uue tiibraketi nimega „Bars” – siseriiklikult masstoodetava rakettdrooni, mille lennuulatus on 700–800 km. Selle peamine eelis: kasvav tootmine sagedaste löökide jaoks sügaval venemaal.
venemaa sõjalise tegevuse paljastamisele keskendunud vabatahtlik luurekogukond InformNapalm teatab, et venemaa väed võivad Ukraina sõjaväe allikate kohaselt kasutada Shahedi droonidel keemilisi aineid.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Statistikaameti andmetel toodeti 2024. aastal Eestis 189,5 miljonit muna, mis on 6 protsenti rohkem kui aasta varem. Keskmiselt toodeti aastas 138 muna inimese kohta. Koos imporditud munadega söödi aastas 16,2 kg ehk 259 muna inimese kohta.
Eestis oli 2024. aasta lõpu seisuga 2,4 miljonit kodulindu, kellest 97% olid kanad ja kuked ning ülejäänud 78 200 muud linnud.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on munatoodang viimastel aastatel taas suurenema hakanud. „Eelmisel aastal munesid linnud kokku 11 800 tonni mune. Põhilise osa munatoodangust annavad üksikud suurettevõtted, mis mõjutavad ka enim toodangu kasvu ja kahanemist,” selgitas Kirs.
Eestisse imporditi mullu 12 700 tonni munatooteid, millest 71% olid tervel kujul munad. Munade eksport oli 2024. aastal 2300 tonni. Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades tarbiti möödunud aastal 356,1 miljonit ehk 22 200 tonni mune, mis on 9% rohkem kui aasta varem. Pea kogu tarbimine on söögiks, sest haudemune Eestis praktiliselt enam ei toodeta.
Jagades toodangu tarbimisega, võib ligikaudselt arvutada munade isevarustatuse. Eelmisel aastal oli munadega isevarustatus 53%, mis näitab, et umbes iga teine siin söödud muna on kodumaine.
Berliinist pärit 40-aastasele meesarstile esitati süüdistus 15 patsiendi tapmises erinevat tüüpi ravimite surmava kokteiliga.
Sellest teatas Saksa prokuratuur, vahendavad Saksa uudisteagentuur dpa ja väljaanne Guardian.
Tapmised pandi toime ajavahemikus 22. september 2021 kuni 24. juuli 2024.
Arst peeti kinni eelmise, 2024. aasta augustis. Algul kahtlustati teda neljas tapmises, hiljem kaheksas, siis kümnes – ja nüüd on süüdistus 15 tapmises.
Prokuratuuri väitel tappis ta oma ohvreid erinevat tüüpi ravimitest koosnevate toksiliste kokteilidega.
Noorim kahtlustatav tapmise ohver on 25-aastane patsient, juhtumi vanim ohver aga 94-aastane patsient.
Kui praegu on arstil süüdistus 15 tapmises, siis juhtum võib osutuda palju mahukamaks. Politsei uurib lisaks 75 juhtumit, mis võivad olla seotud sama arstiga.
15 arvatavat ohvrit olid 12 naist ja kolm meest. Arst tegutses valu leevendava arstina ja pidi seetõttu pakkuma valuvaigisteid patsientidele, kes põevad eluohtlikke haigusi.
Prokuratuuri sõnul andis arst oma patsientidele anesteetikumi ja lihasrelaksanti ilma nende teadmata või nõusolekuta.
Lihasrelaksant „halvas hingamislihased, mis mõne minuti jooksul viis hingamise seiskumise ja surmani,” kirjutas prokuratuur.
Tapmised pandi toime ohvrite kodudes. Viiel juhul süütas arst oma jälgede varjamiseks ohvrite kodud, usub prokuratuur.
Just seoses tulekahjude uurimisega esitas politsei praegu 40-aastasele arstile kahtlustuse.
Saksa prokuratuur on varem teatanud, et arstil ei ole arvatavasti olnud muud motiivi kui see, et ta tahtis tappa.
Briti ülemkohus otsustas täna kolmapäeval, et naise õiguslik definitsioon põhineb bioloogilisel sool. Kohtuotsus tähendab võitu soomuutmise suhtes kriitilistele aktivistidele ja kaotust transsooliste inimeste õiguste eest võitlejatele.
„Selle kohtu üksmeelne otsus on, et 2010. aasta võrdõiguslikkuse seaduses kasutatud terminid „naine” ja „sugu” viitavad bioloogilisele naisele ja bioloogilisele soole,” ütles ülemkohtu aseesimees Patrick Hodge kolmapäeval otsust välja kuulutades, vahendab ERR.
Soome Olkiluoto tuumajaama teine reaktor peatas teisipäeval rikke tõttu taas elektritootmise. Tuumajaama kolmas reaktor läks aga plaanilisse aastahooldusse ning seetõttu toodab praegu elektrit vaid jaama esimene reaktor.
Tuumajaama teises reaktoris peatati elektritootmine, kuna ühes generaatoris tõusis õhuniiskus üle lubatud piiri. Rikke põhjus pole veel teada, vahendab ERR.
Ööl vastu tänast läks Mõisakülas tüli noorte vahel nii käest ära, et käiku lasti rusikad ja välkus nuga. Politsei pidas kolm noorukit kinni ning alustas kriminaaluurimist.
Lõuna ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa rääkis Delfile, et eile kella 23.30 paiku sai politsei teate, et Mõisakülas tekkis noorte vahel konflikt, mille käigus lõid 18-aastane ja 16-aastane noormees üht oma eakaaslast.
Talimaa sõnul eskaleerus olukord veelgi, kui seejärel lõi sealsamas seisnud 15-aastane tüdruk noaga 18-aastast noormeest, kes oli algselt löömingut alustaud. Noahoobi saanud noormees viidi kiirabiga haiglasse.
Politseinikud pidasid kinni ka noaga noormeest rünnanud 15-aastase neiu ning teise löömingu alustaja, 16-aastase noormehe. Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlust.
Presidendi noore teadlase preemia laureaat on Tartu Ülikooli kardioloogia teadur Silver Heinsar. Noore keskkonnateadlase preemia pälvis Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi mullaökoloogia teadur Tanel Vahter ning Noore IT-teadlase preemia sai krüptograafia lektor Tartu Ülikoolis Janno Siim.
Tänaste laureaatide teemad esindavad valdkondi, kus Eestit saab nimetada maailma tippude sekka kuuluvaks: meditsiiniteadus, ökoloogia ja arvutiteadused.
President Alar Karis ütles preemiaid üle andes, et arenenud ühiskond on justkui pidev võidujooks värskete lahenduste leidmiseks uute ja vanade ohtude vastu. „Noored teadlased on selles jooksus meie tõrvikukandjad,” ütles riigipea. „Nad näitavad valgust ja juhivad meid uutele radadele. Nende tänased innovatsioonid ja avastused on homse maailma lahutamatu osa.” Riigipea sõnul ei ole enesestmõistetav, et ühes väikeses riigis on heal tasemel teadus, kuid Eestis kahtlemata on.
Noore teadlase preemia laureaat Silver Heinsar on Queenslandi Ülikooli külalisteadur ja Tartu Ülikooli Kliinilise Meditsiini Instituudi kardioloogia teadur. Tema teadustöö keskendub kliinilisele elektrofüsioloogiale, eelkõige südame juhtesüsteemi stimulatsioonile. Põhja-Eesti Regionaalhaigla arst-residendina spetsialiseerub ta elektrofüsioloogiale. Tema varasem teadustöö keskendus kunstlikule vereringele.
Noore keskkonnateadlase preemia laureaat mullaökoloogia teadur Tanel Vahter on loonud esmakordse võimekuse rakendada põllumuldade seisundi seires DNA põhiseid ja biokeemilisi meetodeid ning viinud uued teadmised mullaelustikust laiema avalikkuse ja praktikuteni.
Noore IT-teadlase preemia laureaat Tartu Ülikooli krüptograaf Janno Siim on keskendunud nullteadmustõestuste rakendamisele praktikas. Nullteadmustõesuste vastu on tänapäeval huvi palju laiem kui e-valimised ja digiallkirjad. See on leidnud rolli ka krüptorahade privaatsuses ja läbilaske võime suurendamisel.
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu presidendi noore teadlase preemiat rahastab Väino Kaldoja, noore IT-teadlase preemiat rahastab Microsofti arenduskeskus Eestis ning noore keskkonnateadlase preemia väljaandmist toetab Chocolala OÜ. Preemiate suuruseks on 7000 eurot ja need on mõeldud kuni 35-aastastele teadlastele, kes teevad uurimistööd Eesti või välisriigi teadusasutuse või ülikooli juures.
Laureaadid andsid oma teadustööst ka lühikese ülevaate, mida on võimalik vaadata videost.
Lääne-Virumaal Kunda rannast leitud valgepõsk-laglel tuvastati eriti ohtlikku tüüpi linnugripi viirus. Kevadine lindude tagasiränne suurendab lindude gripi leviku ohtu ka kodulindudele. Seetõttu on linnupidajatel oluline rakendada bioturvalisuse meetmeid. Hukkunud metslinnu leidmisel tuleb ametit teavitada.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise- ja heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul tuvastati 15.04.2025 kõrge patogeensusega lindude gripp metslinnul Lääne-Virumaal. „Kunda rannast haigena leitud valgepõsk-lagle, kes hiljem suri, kandis lindude gripi eriti ohtlikku viiruse tüüpi,“ ütleb Jaarma.
Viimane seni teadaolev juhtum oli metslinnul 2023. aasta augustis, kus kõrge patogeensusega lindude gripp diagnoositi ühel kajakal Pärnumaal.
Spetsialisti sõnul suurendab lindude gripi ohtu kevadel hoogustuv rändlindude tagasiränne. „Euroopa Toiduohutusamet prognoosis oma viimases lindude gripi aruandes, et lindude gripi tuvastamine suurel hulgal talvituvatel hanedel nende kevadrände lähedasel ajal mõnes riigis (peamiselt Ühendkuningriigis, Hollandis ja Saksamaal) tekitab ohu, et viirus levib lindude rändeteed mööda ka kõrgematel laiuskraadidel asuvatele pesitsusaladele (nt Eesti, Island, Norra, Venemaa, Soome),” selgitab Jaarma.
Kõrge patogeensusega lindude grippi on leitud ka naaberriikides
Soome lõunarannikul on sel aastal tuvastatud kõrge patogeensusega lindude grippi surnuna leitud hakil Turu linnas ning Kanada laglel ja kanakullil Helsingis. „Eelmisel nädalal teavitas Leedu lindude gripi tuvastamisest surnuna leitud kühmnokk-luigel ja sel aastal on neil olnud lindude gripi puhang ka ühes ligi 250 tuhande munakanaga ettevõttes,” ütleb Jaarma. Lisaks on Rootsi diagnoosinud lindude grippi farmis peetavatel faasanitel ning ka mitmel surnuna leitud metslinnul Stockholmis ja selle lähiümbruses.
„Euroopa riikides, eriti Poolas, on endiselt palju lindude gripi puhanguid kodulindudel. Poolas on aprilli algusest alates tuvastatud juba 19 lindude gripi puhangut, mis puudutab umbes 2,8 miljonit kodulindu,” lisab Jaarma.
Linnupidajatel on oluline rakendada bioturvalisuse meetmeid
Kevadise lindude rändega suureneb nakkuse leviku oht ka kodulindudele. „Lindude gripi viirusega nakatunud veelinnud ja teised metslinnud kujutavad suurt ohtu kodulindudele. Kuivõrd haiguse puhkemisel haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse, on väga oluline, et linnupidajad teeksid kõik endast oleneva vältimaks haiguse jõudmist oma hoole all olevate kodulindudeni,” toonitab Jaarma.
Vastutus oma lindude tervise eest lasub endiselt linnupidajatel. Haiguse sattumise riski lindude pidamise ettevõttesse saab vähendada asjakohaste bioturvameetmete rakendamisega. „Linnupidajad peavad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks peab lindude jootmine ja söötmine toimuma siseruumides või varikatuse all ning vajadusel tuleb kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi,” ütleb spetsialist. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.
Hukkunud metslinnu leidmisel tuleb ametit teavitada
Alanud lindude tagasirände ajal on väga oluline, et inimesed kindlasti teavitaksid PTA-d hukkununa leitud veelindudest (haned, luiged), röövlindudest või hulganisti surnud metslindudest. „Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid,” toonitab Jaarma.
Kõige tõhusam on ametit teavitada veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist.
Mida teha kui leiate surnud linnu:
-
- teavita kodulinnu surmast veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.
Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Gripi kõrge patogeensusega viiruse tüved põhjustavad metslindude ja kodulindude kõrget suremust ning on hetkel Euroopas endiselt laialt levinud. Haiguse puhkemisel haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse.
Harjumaal diagnoositi ühes tallis mitmel hobusel herpesviirus (EHV-1). Tegemist on äärmiselt nakkava nii otsese kui ka kaudse kontakti kaudu leviva viirusega, mis põhjustab tiinetel märadel aborte, elujõuetute järglaste sündi või harvaesinevat halvatusega kulgevat närvinähtudega haigust.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise- ja heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul iseloomustab EHV-1 palavik, uimasus, isutus, eritis ninast ja köha. Nakatunud hobune eritab viirust keskmiselt 7-10 päeva. Haiguse peiteaeg on keskmiselt 4-6 päeva. Kuna spetsiifiline ravi puudub, siis haigestunud hobust ravitakse vastavalt tekkinud sümptomitele. Pärast haiguse läbipõdemist võib hobune uuesti nakatuda. Herpesviiruse vastu on vaktsiin olemas, kuid see ei pruugi ära hoida haigestumist vaid pigem vähendab kliinilisi tunnuseid ja abortide sagedust tiinetel märadel. Närvinähtudega haiguse vormile vaktsiini ei ole. Kõige tõhusam on bioturvameetmete rakendamine.
Viimati diagnoositi Eestis hobusel herpesviirus 2022. a. „Nakkushaiguste, nagu näiteks herpesviiruse nakkuste, leviku piiramiseks on asjakohane hobusepidajatele meelde tuletada bioturvameetmete rakendamist,” selgitab Jaarma.
Bioturvameetmed, mida hobusepidaja peaks rakendama:
- ära luba haiget või haiguskahtlast hobust talli;
- hobuse toomisel teiste nakatunutega pidamiskohast hoia hobune teistest eraldi;
- hobuse viimisel teadmata tervisliku seisundiga hobuste pidamiskohta hoia hobune teistest hobustest eraldi;
- eralda haige loom tervetest;
- hoia tiined märad tallis ja karjamaal teistest hobustest eraldi;
- ära luba võõraid inimesi talli territooriumile;
- hobuse haigestumisel võtta ühendust veterinaararstiga.
Bioturvameetmete rakendamise kohta loe lähemalt siin.
Kuna algamas on hobuste võistlushooaeg, siis ennetamaks oma hobuse haigestumist:
- ära mine võistlusele või näitusele, kus hobused võivad olla haiged;
- kui ürituse toimumise käigus selgub, et seal on mõni hobune haige, paiguta hobune tagasi jõudes teistest hobustest eraldi;
- ära paiguta hobust võõrasse talli;
- kasuta ainult oma hobusele mõeldud puhastusvahendeid, ämbreid ja muud varustust;
- väldi otsest kontakti võõraste hobustega;
- kui kasutad välibokse, jälgi, et need oleks enne pestud ja desinfitseeritud;
- kasuta kraanivett, ära kasuta avatud nõudes olevat vett;
- võistlustelt saabudes pese ja puhasta hobune enne talli viimist.
Energeetika- ja keskkonnaminister saatis avalikule konsultatsioonile määruse muudatuse, mis täpsustab saartalitlusvõime tagamise teenuse osutamise tingimusi. Määrus on osa laiemast eesmärgist tagada Eesti inimestele kindel ja taskukohane elekter.
„Eesti elektrisüsteem on välisühendustega tugevalt ühendatud, kuid peame tagama kindluse ka selleks, et vajadusel iseseisvalt enda elektrijaamadega hakkama saada,” ütles elektriturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets.
Määruse muudatusega sätestatakse tehnilised nõuded tootjatele, kes pakuvad Eestile juhitavate tootmisvõimsuste olemasolu tagamise teenust ehk saartalitlusvõimet. Teenuse osutamisega kaasnevad järgmised olulisemad nõuded:
- Elektrienergiat saab toota elektribörsile ehk meede võimaldab osutada saartalitlusteenust ja müüa samal ajal elektrit ka elektribörsil.
- Kohustus tagada valmisolek toota elektrit järjest 10 kalendripäeva.
- Sätestatakse tootjatele kaalutud keskmise kapitali hinna määr, millega elektritootjad peavad arvestama saartalitlusvõime tagamise teenuse hinnakujundamisel. See aitab tagada tarbijatele mõistliku hinna.
„Eelnõuga paneme paika selged reeglid. Nii saavad tootjad jätkata elektriturul tegutsemist, aga samal ajal ei teki ohtu, et tarbijad peavad maksma põhjendamatult kõrget hinda,” rõhutas Lehtmets. „Keskmise kapitali hinna määr aitab vältida liigset kasumit tootjate jaoks – see on vajalik samm, et hoida süsteem õiglane kõigi jaoks.”
Määruse muudatus on avalikul konsultatsioonil kuni 30. aprillini. Mai alguses edastatakse määrus valitsusele. Määruse muudatus saab jõustuda koos saartalitlusteenuse reguleeriva seaduseelnõuga (SE 555) prognoositavalt mai keskpaigas.
Soome valitsus uuendas otsust hoida idapiiri piiripunktid suletuna. Valitsus otsustas täna 16. aprillil 2025 jätkata piiripunktide sulgemist ja rahvusvahelise kaitse taotluste koondamist. Otsus kehtib kuni edasise teatamiseni.
Valitsuse otsus piiri sulgemise kohta on kehtinud samasisuliselt umbes aasta. Seetõttu oli põhjendatud otsuse sisu ja selle tingimuste ülevaatamine. Uue otsusega tunnistatakse kehtetuks 4. aprillil 2024 tehtud sarnase sisuga valitsuse otsus.
Soome-Vene maismaapiiri piiripunktid on suletud alates 15. detsembrist 2023 valitsuse otsustega, millest viimane jõustus 15. aprillil 2024. Rahvusvahelise kaitse taotlemine on koondunud Soome välispiiri lennu- ja veepiiripunktidesse.
Eelnimetatud valitsuse otsuste ja nn piiriturvalisuse seaduse kehtestamine on saavutanud oma kavandatud efekti, st 2023. aasta novembris alanud instrumentaliseeritud riiki sisenemine Soome idapiiril on praeguseks peatatud. Instrumentaliseeritud piiriületus on Venemaa üks surve avaldamise ning Soome ja EL-i julgeoleku ja sotsiaalse stabiilsuse mõjutamise vahendeid.
Soome ametivõimudelt saadud teabe põhjal on oht, et nähtus taastub ja laieneb varem kogetud viisil, on endiselt tõenäoline. Kui nähtus jätkub, ohustaks see tõsiselt Soome riiklikku julgeolekut ja avalikku korda Soomes.
Valitsus hindab koostöös piirivalve ja teiste ametiasutustega regulaarselt otsuse sisu ja ulatust, lähtudes olukorra arengust. Otsus tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse, kui see ei ole enam vajalik riigi julgeolekut või avalikku korda ähvardava tõsise ohu tõrjumiseks.
Mais algavad Eesti ja Soome vahelise EstLink 2 elektriühenduse parandustööd, praeguse plaani kohaselt on ühendus tagasi turu käsutuses alates 15. juulist 2025.
Veebruarist aprillini toimusid ettevalmistustööd merekaabli kahjustatud osa parandamiseks. Ettevalmistuste käigus tõsteti kahjustatud kaablilõik merest üles ja lõigati välja. Ülejäänud merekaabel testiti üle, et veenduda selle korrasolekus. Ettevalmistuste eesmärk oli minimeerida maikuus algavate parandustöödega seotud riske ning täpsustada tööde üksikasju.
Parandustööde käigus asendatakse kahjustatud lõik uue merekaabliga, mis paigaldatakse merepõhja ligikaudu ühe kilomeetri ulatuses. Parandustöödeks kasutatakse varem toodetud ja tarnitud reservkaablit ja remondimuhve.
Sedavõrd ulatuslike tööde teostamine nõuab põhjalikku planeerimist ning erivarustusega paranduslaeva. Parandustöid on hoolikalt ette valmistatud kogu talve jooksul tihedas koostöös kaablitootjaga Nexans.
EstLink 2 parandustööde maksumuseks kujuneb eeldatavalt 50-60 miljonit eurot, mille katavad süsteemihaldurid Elering ja Fingrid võrdsetes osades. Elering kasutab tööde eest tasumiseks ülekoormustulu, mis ongi mõeldud piiriüleste võimsuste säilitamiseks ja suurendamiseks.
Tööde maksumust mõjutab asjaolu, et kiiruse huvides kasutatakse parandustöödel mitte spetsiaalset kaablipaigalduslaeva, vaid kolmandale osapoolele kuuluvat üldehituslaeva, mis tuleb EstLink 2 paranduseks spetsiaalselt ette valmistada vastavalt antud kaabli spetsiifikale. Tavapäraselt taolisi parandustöid teostava laeva kasutamisel oleks parandustööd nihkunud selle aasta lõppu.
Elektriühendus läheb taas turu käsutusse pärast parandustööde lõppu ja testide edukat läbimist.
EstLink 2 lülitus avariiliselt välja 25. detsembril 2024, kui seda kahjustas laeva ankur.
Aprillikuu viimasel päeval muutub Otepää keskväljak suureks piknikualaks. 30.aprillil toimub Otepääl Pika Laua Piknik, mis toob esmakordselt kokku naabrid, sõbrad ja pered, et pidada maha üks mõnus piknikuõhtu heade maitsete ja seltskonna keskel.
Osalema oodatakse kõiki seltskondi ja huvilisi. Kohale tuleb tulla koos oma piknikukorviga ning kõige kaunim laud saab auhinna. Kui seltskonda ei õnnestu kokku saada, siis saab ka kohapeal jooksvalt lauda kohaliku piknikukraamiga katta. Piknikukorvi saab tellida Toidupada OÜ-st.
Lisaks mõnusale koosviibimisele on kavas veel ka esinejad – üles astuvad Merike Susi ja Margit Tali, Otepää ajaloost räägib professor Ain Mäesalu. Kavas on üllatusi veelgi!
„Otepää pika laua taga saavad kokku ettevõtjad, perekonnad ja sõpruskonnad, et koos veeta üks kaunis õhtupoolik,” sõnas peakorraldaja Aare Sild. „Otepää on lisaks kaunile loodusele tuntud ka kui heade maitsete koht. Ootame kõiki endale külla!”
Laua broneerimine 10 eurot. Broneerimiseks registreeri end alloleval lingil:
https://forms.gle/v3L3C5cWFhF8AryJA
Sündmust korraldavad: GrilliAare OÜ, Otepää vald, Otepää Kultuurikeskused ja Otepää kogukonnakeskus. Sündmust toetavad: Valgamaa Arenguagentuur, Rõngu pagar, Saku Õlletehas, Ugandi Resto, Toidupada, Kasevetekohin OÜ.
Facebook: Otepää Pika Laua Piknik
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt esitas rahvusvahelisel orhideepäeval valitsusele määruse, millega võetakse kõrgeima ehk I kaitsekategooria alla kaks hiljuti Eestist leitud üliharuldast orhideeliiki – leeder-sõrmkäpp ja sale tanukeel.
Leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina) leiti Saaremaalt uuesti 2021. aastal, pärast seda, kui liiki peeti Eestis enam kui sajandi hävinuks. Viimati oli taime Eestis tuvastatud 1901. aastal Saaremaal Austlas. Praegune asurkond on erakordne – kui reeglina on pooled taimedest roosaõielised ja pooled kollast värvi, siis meie populatsioon koosneb vaid kollaste õitega taimedest, mis on haruldane kogu liigi levila ulatuses. Eesti ligi tuhande õitsva taimega leiukoht on teadaolevalt ainus Läänemere idakaldal.
Sale tanukeel (Hemipilia cucullata) avastati Eestis esmakordselt alles eelmisel aastal. Eestist leitud populatsioonis loendati ligi 300 õitsvat taime. Sale tanukeel on Aasia päritolu liik, mille levila läänepiir ulatub Euroopani, kuid on siin üliharuldane, esinedes vaid üksikutes paikades Leedus, Poolas ja Lätis.
„Nende kahe erilise orhideeliigi kaitse alla võtmine on oluline samm Eesti looduse elurikkuse säilitamisel,” ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. „On sümboolne, et saame selle otsuse teatavaks teha just rahvusvahelisel orhideepäeval, mis tuletab meile meelde nende elurikkuse väärtuslikkust ja kaitsmise vajadust. Rangeima kaitse alla võtmine on vajalik samm, et tagada nende unikaalsete liikide püsimajäämine Eestis tulevastele põlvedele.”
Mõlemad orhideeliigid kasvavad olemasolevatel kaitsealadel sihtkaitsevööndites, mille kaitsekord tagab nende elupaikade säilimise. Rangeima, I kaitsekategooria alla võtmine on aga vajalik, et ennetada ohtu, mis tuleneb taimede võimalikust korjamisest või väljakaevamisest kollektsionääride poolt. Kuna tegemist on vaid ühe leiukohaga liikidega, võib selline tegevus viia nende täieliku hävimiseni Eestis. Kaitse alla võtmine annab riigile õiguslikud vahendid sellise tegevuse vastu võitlemiseks ja rõhutab liikide erilist staatust.
Liikide kaitse alla võtmise ettepaneku tegid orhideede leidjad MTÜ Käoraamat ehk Toomas Hirse ja Rainar Kurbel. Kuna mõlemad leiukohad asuvad riigimaal, ei kaasne määruse jõustumisega täiendavaid piiranguid eramaaomanikele ega olulisi lisakulutusi riigile. Kaitse alla võtmine aitab aga paremini korraldada ja rahastada tulevikus vajalikke liigikaitsetöid ning seiret.
Kõik teised Eestis looduslikult kasvavad orhideeliigid on juba kaitse all ning nende õite noppimine või väljakaevamine on üldjuhul keelatud. Muudatuse peab veel heaks kiitma Vabariigi Valitsus.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on 2025. aasta jooksul kontrollinud 164 objekti, negatiivse auditi ehk tehnilise kontrolli tulemusega oli 32 asutust. Nende hulgas on 15 asutust, kellel on kontroll tegemata. Ameti eesmärgiks on aasta lõpuks saavutada olukord, kus kõigil Eesti lasteaedadel on kehtiv elektripaigaldise audit.
Projekti eesmärgiks on kontrollida lasteaedade, lastekodude ja turvakodude elektripaigaldisi. Nendes asutustes on järelevalve esmatähtsusega, kuna hoonetes tekkinud tulekahju korral on inimeste evakueerimine keerulisem ning seetõttu ka eeldatavad tagajärjed raskemad.
Järelevalve käigus veendutakse elektripaigaldiste kehtiva auditi olemasolus, samuti pööratakse tähelepanu sellele, kas auditite tulemusel on avastatud ohtlikke olukordi. Projekti esimeses osas kontrollis TTJA Tallinna lasteaedade, lastekodude ja turvakodude elektripaigaldisi, ülejäänud aasta jooksul tehakse järelevalvet üle Eesti. Ameti eesmärgiks on aasta lõpuks saavutada olukord, kus kõigil Eesti lasteaedadel on kehtiv elektripaigaldise audit.
„Levinumateks puudusteks on seni kaitsemaanduse ja/või potentsiaaliühtlustuse ning rikkevoolukaitselüliti olemasolu puudumine. Asutustes, kus igapäevaselt viibivad lapsed, võib sagedamini tekkida olukord, kus pistikupesadesse satuvad sõrmed või muud esemed ning seetõttu on suurem ka elektrilöögi oht. Elektrikontaktide, kaablite või ühenduste ülekuumenemisel kaasneb ka tulekahju oht, mistõttu on väga oluline, et kasutusel oleks õige kaitseaparatuur,” nendib TTJA tehnikaosakonna juhataja Lauri Kütt.
„Lisapuudustena saab välja tuua puudulikud elektriskeemid, mis ei vastanud tegelikule olukorrale, mitmes asutuses puudusid ka evakuatsioonivalgustid,” lisab Kütt.
Kõikidele negatiivse või olematu auditi tulemusega asutustele määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. TTJA jälgib olukorda kuni nõuete täitmise ja positiivse auditi tulemuse saamiseni.
Mis on elektripaigaldise audit?
Enne hoone uue või ümberehitatud elektripaigaldise kasutuselevõttu tuleb selle nõuetele vastavust kontrollida. Selle jaoks tehakse mitteeluruumide elektripaigaldisele 5, 10 või 15 aasta jooksul korraline audit, mille sagedus sõltub paigaldise liigist ja vanusest. Auditi käigus hindab auditi tegija visuaalselt elektripaigaldise olukorda, tutvub paigaldise kohta oleva dokumentatsiooniga ning katse- ja mõõtmistulemustega, teeb vajadusel paigaldises täiendavaid kontroll-mõõtmisi. Selle kõige alusel teeb auditi tegija otsuse, kas paigaldis vastab nõuetele ja on kasutamiseks ohutu.
Positiivsete tulemuste korral väljastab auditi tegija omanikule auditi protokolli, mille kohaselt vastab elektripaigaldis elektriohutusnõuetele ja see on ettenähtud otstarbel kasutamiseks ohutu.
Negatiivse auditi tulemuse korral esitab auditi tegija paigaldise omanikule auditi koos protokolli paigaldise oluliste puuduste kohta ning märkmega, et paigaldis ei ole ettenähtud otstarbel kasutamiseks ohutu. Negatiivse tulemusega auditi korral tuleb tellida elektritööd paigaldise korrastamiseks ja teha seejärel kordusaudit. Audit loetakse tehtuks kui on väljastatud elektripaigaldisele positiivse tulemusega protokoll.
Auditit võivad teha vastava akrediteeringuga ettevõtjad. Auditit teevad selleks akrediteeritud inspekteerimisasutused ja nende nimekiri on leitav Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse kodulehelt https://www.eak.ee/?pageId=86 . Auditi tulemused ja dokumendid vormistatakse digitaalselt TTJA infosüsteemis aadressil: https://jvis.ttja.ee/ , kus need on elektripaigaldise omanikule igal ajal kättesaadavad.
Rohkem infot: https://ttja.ee/ariklient/ohutus/paigaldised-ja-masinad/elektripaigaldised#elektripaigaldise-au
Politseisse pöördus 48-aastane Viljandimaa naine, kes müüs Facebook Marketplace’is kingi. Temaga võttis ühendust ostja, kes saatis müüjale lingi.
Naine avas selle ja sisestas küsitud Smart-ID paroolid. Seejärel avastas ta, et tema pangaarvelt kadus 1256 eurot.
Keskkonnaamet uuendas tänavu kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskava ning lubab kavale tuginedes kalavarude kaitseks ja kormoranide arvukuse kasvu ohjamiseks nii kormoranimunade õlitamist kui lindude heidutamist. Munade õlitamist lubab Keskkonnaamet sel aastal läbi viia 24 merelaiul kuni mai lõpuni. Pärnu jõel lubatakse kudevate kalade kaitseks linde aprilli lõpuni heidutada mitteletaalsete meetoditega ning seoses toitumisuuringuga ka küttida.
„Kormoranid on Eestis soodsas seisundis: meil pesitseb üle 40 tuhande haudepaari ning arvukus on jätkuvalt kasvus. Samal ajal hindavad eksperdid kormoranide mõju kalastikule oluliseks, sest nende saagiks langevad eelkõige just noorkalad, kes ei ole jõudnud kudeda,” selgitas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo spetsialist Kerli Pettai.
Tartu Ülikooli Mereinstituudis möödunud aastal valminud hinnangute ja arvutuste järgi söövad kormoranid Eestis rohkem kui 9000 tonni kala aastas.
Sarnaselt paljude teiste Läänemereäärsete riikidega lubab Keskkonnaamet ka Eestis kormoranide arvukuse kasvu pidurdamiseks valikulist munade õlitamist. Seda tohib teha 24 niisugusel laiul, kus pesitsevadki peamiselt kormoranid ja tõenäosus teisi merelinde häirida on võimalikult väike. Lisaks selgub õlitamise lubamine veel ühel laiul pärast kaugseirevaatluseid. Keskkonnaamet lubab sel kevadel kalade kudeajal kormoranide heidutamist ka Pärnu jõe alamjooksul ja kuni 200 kormorani teadusuuringute tarbeks küttimist Pärnu jõel Tindisaarte juures.
„Pärnu jõgi on oluline kudeala nii meritindile kui lõhelistele ning seal võivad kormoranid kalavarudele märgatavat mõju avaldada. Kudevate või rändel olevate kalade kaitseks lubab Keskkonnaamet Pärnu jõel ka lindude peletamist ja toitumisuuringu tarbeks ka küttimist,“ ütles Pettai.
19. märtsist kuni 30. aprillini on Pärnu jõel lubatud kormoranide tõrjumine paugutite, paukpadrunite ja tuuletantsijatega päikesetõusust päikeseloojanguni ning laseritega peletamist ööpäevaringselt. Pärnu jõel Tindisaartest Paikusel kuni Kurgja paisuni on 26. märtsist kuni 30. maini lubatud kuni 200 kormorani küttida, et nende mao sisu uurida ja määrata täpsemalt kormoranide saagiks langenud kalade liigiline koosseis.
Tänavu kinnitatud kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskavas on planeeritud tegevused aastateks 2024 – 2033. Kava seab pikaajalise eesmärgi hoida kormoranide arvukus kokku lepitud vahemikus, kusjuures liigi seisund loetakse soodsaks, kui siin pesitseb 9500 paari.
Eesti Mereinstituudi eksperthinnangule tuginedes on kormoranide mõju kalastikule eriti tuntav seetõttu, et lindude saagiks langeb palju noorkalu, kes pole jõudnud veel kudeda. Mõju vääriskaladele on veelgi suurem, kuna neid kasvatatakse ette ja asustatakse sageli piirkonda, kus varakevadel kormoranid massiliselt toitumas käivad.
Eelmisel aastal lubati õlitada kormoranimune 12 laiul, tänavu annab keskkonnaamet loa munade õlitamiseks 24 laiul. Luba munade õlitamiseks on antud ka Pärnumaa lahes asuvale laiule, kuhu MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing on paigaldanud linnukaamera. „Nagu kõigil laidudel, kus munade õlitamist lubatakse, nii jääb ka sellel laiul osa pesi õlist puutumata,” kinnitas Pettai.
Tänavu kevadel jättis Tallinna Halduskohus rahuldamata MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingu kaebuse Keskkonnaameti möödunud aastal antud kormoranimunade õlitamise lubade kohta. Kohtuotsus kinnitas, et õlitamine oli lubatud korrektsetel alustel.
Euroopas leviva suu- ja sõrataudi Eestisse jõudmise riski vähendamiseks on oluline inimeste teadlikkus ja järjekindel läbimõeldud ettevaatusabinõude järgimine. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on loomapidajate toetamiseks koostanud infomaterjalid bioturvalisuse tagamiseks ja inimestele soovitused reisimiseks ja looduses liikumiseks.
PTA peadirektor Raimo Heinami sõnul aitab Euroopas tuvastatud suu- ja sõrataudi Eestisse jõudmise riski praegu kõige paremini madalana hoida inimeste teadlik ja vastutustundlik käitumine. „Amet on omalt poolt välja töötanud praktilised infomaterjalid nii loomapidajatele, reisijatele kui ka looduses matkajatele. Oleme alustanud sihtgruppide otseteavitusega ja avaliku teavituskampaaniaga,” ütleb Heinam.
Lisaks suunistele leiavad loomaomanikud PTA kodulehelt erinevad praktilised valmis kujundatud infomaterjalid, mida nad saavad farmides kasutada ja edasi jagada. Selleks, et taud ei jõuaks meie loomadeni, on ka tavainimestel oluline reisimisel teada ja kinni pidada mõnest lihtsast põhimõttest:
- Ära too reisilt kaasa liha- ja lihatooteid, piima ja piimatooteid (liha ja piima ning nendest valmistatud tooteid)
- Välismaal olles, väldi kontakti loomadega
- Koju naastes pese oma riided ja puhasta jalanõud
- Pärast välisreisi hoidu kontaktist põllumajandusloomadega vähemalt 48 tundi
Kevadsuvisel perioodil on toimumas mitmed põllumajandusloomadega seotud suuremahulised avalikud üritused. Et nende korraldamine oleks võimalikult ohutu, tellis PTA Riigi Laboruuringute ja Riskihindamise Keskuselt (LABRIS) riskihinnangu, mille põhjal on hetkesisuga üritustega seotud risk taudi levikuks Eestisse väike. „Me ei tohi unustada, et risk on väike ainult eeldusel, et järgitakse bioohutusnõudeid ning eksponeeritakse üksnes Eestist pärit loomi. Samuti tuleb meeles pidada, et risk on madal hetkel, aga olukord võib kiiresti muutuda,” rõhutab Heinam.
Oluline on meeles pidada, et iga loomapidaja ja ürituse korraldaja vastutab loomade ja nende tervise eest. Amet on kaardistanud ohud, kuid igal ühel on kaitsemeetmete ja piirangute osas õigus teha täiendavaid valikuid vastavalt oma ohutajule. „Kahtlemata tähendab see keerulisi ja mitte meeldivaid otsuseid, aga täna on parem karta kui kahetseda. Eriline ettevaatus on asjakohane just rahvusvahelise mõõtmega sündmustel, sest sellisel puhul on pea võimatu liiklust lõpuni kontrollida,” ütleb Heinam.
PTA jälgib aktiivselt Euroopas toimuvat ja kaardistab parimaid praktikaid, vajadusel muudetakse ka riskihinnangut ning jagatakse osapooltele uusi suuniseid. Kõige värskema ülevaate nii Euroopas kui Eestis toimuvast ja kõik jooksvalt uuenevad infomaterjalid leiab PTA kodulehelt.
„Kutsume kõiki osapooli üles ka omalt poolt vastutustundlikult käituma, sest tegemist on väga ohtliku haigusega, mis võib endaga kaasa tuua suurt majanduslikku kahju ja laia mõjuga tagajärgi,” ütleb Heinam kokkuvõtteks.
KASULIKKE VIITEID
Bioturvalisuse nõuded loomapidajale
Soovitused reisijäle ja looduses liikujale
Kuivad ja tuulised ilmad on toonud esile igakevadise probleemi – tänavatel ringi lendleva tolmu. Eesti Keskkonnauuringute Keskus teeb riiklikku õhukvaliteedi seiret ja viimaste päevade andmed näitavad peenosakeste tasemete kasvu. Sellise õhu sissehingamine mõjutab inimeste tervist.
„Linnades registreeritud kõrgete peenosakeste (eelkõige PM₁₀) tasemed on seotud talvel kogunenud tänavatolmu, liikluse ja väheste sademetega. Tolmu keerutab õhku tuul, sõidukid ja valed koristusmeetodid,” selgitas Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhu- ja kliimaosakonna andmeanalüüsi grupi juhataja Marek Maasikmets.
Peenosakesed on üliväikesed, võrdluseks: inimese juuksekarva keskmine läbimõõt on ligi 100 mikromeetrit, õhus mõõdetavad peesnosakesed on sellest 10-40 korda väiksemad. Peenosakesed võivad püsida õhus väga pikka aega ja on seetõttu kergesti sisse hingatavad. Tänavatolm ise ei tee haigeks, aga selles sisalduvad kantserogeensed ühendid võivad inimorganismi sattudes põhjustada muuhulgas ka tõsiseid tervisemuresid. Levinuim peenosakestega kaasnev nähe on hingamisteede ja silmade ärritus, mis avaldub eelkõige eakate, lastel ja krooniliste haigustega inimestel.
„Kindlasti mõjutab tänavatolm allergia käes kannatavaid inimesi, kelle hingamisteed on tavapärasest tundlikumad. Pollinoosi ehk õiteolmuallergiaga inimesed tunnevad lisaks kevadel õhus levivale õietolmule haigusnähtude süvenemist ka tänavatolmust, st allergiale lisandub ärritusreaktsioon,” ütles Eesti Allergialiidu esimees Kaja Julge.
Linnas liikudes tuleb arvestada, et tiheda liiklusega teede ääres võib peenosakeste tase olla tipptunni ajal oluliselt kõrgem kui vähese liiklusega tänavatel ja eriti haigustele vastuvõtlikumad inimesed peaksid sel ajal ja kohas õues liikumisest loobuma.
Õhukvaliteedi parandamiseks tuleb tänavate puhastamisel kasutada õigeid võtteid – tänavaid peab enne koristustööde algust niisutama ja tolm on vaja kokku koguda. Vastasel korral keerutatakse tolmu lihtsalt ühest kohast teise ning sel moel paiskub õhku suurel hulgal peeneid osakesi koos haigustekitajate ja erinevate saasteainetega. Taolised peened osakesed võivad õhku jääda mitmeteks nädalateks ja kanduda märkimisväärselt kaugele.
Kinnistute omanikud peaksid meeles pidama, et lehepuhurid on mõeldud ainult lehtede kogumiseks ja ei sobi teede puhastamiseks tolmust, kuna sellega puhutakse tervist kahjustav tolm lihtsalt oma kinnistult eemale.
Samuti mõjutab õhukvaliteeti autoomanike rehvivalik – lamellrehvide laialdasem kasutamine vähendab tunduvalt peenosakeste tekkimist, sest võrreldes naastrehvidega on teepinna kulumine väiksem. Valdavalt linnas sõitvatel autoomanikel tasuks kindlasti eelistada lamellrehve.
Erinevates uuringutes on leitud, et lisaks suuremale õhusaastele, kulutab naastrehvide kasutamine märkimisväärselt ka teekatet, mõjutades märkimisväärselt seda, kui kiiresti vajab tee remonti. TalTechi teedeehituse ja geodeesia uurimisrühma vanemteadur Kristjan Lill ütles, et väga suure liiklussageduse juures tuleb seda teha isegi 5 kuni 7 aasta tagant. „Kogu Eesti teevõrku arvesse võtta võib naastrehvidest tekkinud iga-aastane kulu maksumaksjale olla isegi üle 10 miljoni euro. Näiteks Tallinna linnapiirist väljasõidul Pärnu suunas jäi kahe viimase kulumiskihi asfalteerimise vahele kõigest 7 aastat,” rääkis Lill.
Vaata, milline on välisõhu kvaliteet ja õietolmu tasemed sinu kodulinnas: www.ohuseire.ee
Eesti parima toiduaine konkursi Rahva Lemmiku valimise võitis karboniseeritud magneesiumivesi Värska Magneesium, mis kogus enam kui 1500 häält. Teisele kohale jäi üsna napilt Nopri Talumeierei kohviga panna cotta, millele andis toetuse sadakond hääletajat vähem.
„Kui möödunud aastal ei ületanud Rahva Lemmiku võidutoode tuhande hääle piiri, siis tänavu olid hääletajad märksa aktiivsemad. Suur tänu kõigile tarbijatele, kes kodumaiseid toidutootjaid toetavad – nii konkursil hääletades kui ka igapäevaste ostuvalikutega,” ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Rahvahääletus toimus 9.–15. aprillini konkursi Facebooki lehel, kus kõigil soovijatel oli võimalik valida oma lemmik konkursil kandideerivate toodete seast.
Rahva Lemmik 2025 tiitli pälvinud Värska Magneesium kogus kokku 1573 häält. Toote valmistaja AS Värska Originaal toob välja, et kuna joogi koostisse kuuluvad vaid looduslik mineraalvesi, magneesiumtsitraat ja süsihappegaas, on see kasulik alternatiiv näiteks suhkrurikastele jookidele. Magneesiumivesi aitab taastada jõuvarusid ja kosutab organismi vajalike mineraalainetega, sealhulgas magneesiumiga.
Rahvahääletusel 1475 häälega teiseks jäänud Nopri Talumeierei kohviga panna cotta pälvis toiduainekonkursil ühtlasi ka tiitli „Parim toode Lõuna-Eesti väikeettevõttelt 2025”. Klassikaline koorene magustoit on rikastatud maitsestamata jogurtiga, mis muudab selle kreemisemaks ja lisab tervislikkust.
Kolmanda koha napsas Eesti Pagari toodetud kohupiima-passioni sefiiritort, mis kogus rahvahääletusel 423 häält.
„Rahvahääletuse tulemused annavad aimu tarbijate eelistustest – hinnatakse nii puhtaid koostisosi, tervislikkust kui ka uusi põnevaid maitseid,” tõdes Toiduliidu juht.
Konkursi „Eesti parim toiduaine 2025“ üldvõitja, samuti parim lisandväärtusega toiduaine, parim mittealkohoolne jook ja parim alkohoolne jook kuulutatakse välja Toiduliidu aastakonverentsil 23. aprillil. Konkurss Eesti parima toiduaine valimiseks toimub Toiduliidu eestvedamisel tänavu juba 31. korda.
Manuses fotod tootjatelt:
- Eesti parima toiduaine konkursi Rahva Lemmik 2025 –
Magneesiumivesi Värska Magneesium. Pilt: AS Värska Originaal
Kohviga panna cotta. Pilt: Nopri Talumeierei OÜ
Kohupiima-passioni sefiiritort. Pilt: AS Eesti Pagar
- koht – kohviga panna cotta (Nopri Talumeierei OÜ)
- koht – kohupiima-passioni sefiiritort (AS Eesti Pagar)
Eesti suurim põllumajandusettevõtete grupp Agrone OÜ paneb õla alla Põlva kultuurikeskuse tegevusele, saades nii Kagu-Eesti suurimaks kultuuritoetajaks.
Põlva kultuurikeskuse ja Agrone OÜ koostöö saab alguse sel aastal ja kokkulepe sõlmiti kolmeks aastaks. Lepingupoolte ühiseks missiooniks on hoida elu maapiirkonnas ja pakkuda kõrgeimat kvaliteeti nii kultuuris kui toidutootmises. Kultuuri toetamine on investeering kohalikku ellu, noorte haridusse ja kogukonda. See on inspiratsioon, mis loob kogukonnale kultuurilisi lisaväärtusi.
Põlva kultuurikeskuse direktor Eerika Mark sõnas: „Loodan, et koostöö Agronega saab olema edukas ja pikaajaline. Tegu on toetava ja tugeva partneriga, kellega leiti ühine keel ning koostöösoov juba esimesel kohtumisel. On väga suur rõõm ja au, et oleme leidnud lõpuks kultuurile suurtoetaja. See lisab kindlustunnet ja võimalusi tuua Põlvasse edaspidigi uhkeid kultuurielamusi nii Eestist kui mujalt maailmast.”
„Agrone panus oma tegevuspiirkonna kultuuri tugevdamisse aitab luua positiivset keskkonda, kus meie töötajad ja kogukond saavad kasvada ja areneda. Meie missioon ei piirdu ainult toidutootmisega; see hõlmab ka laiemat vastutust inimeste elukvaliteedi ja kultuurilise arengu eest,” märkis Agrone OÜ juhatuse esimees Raul Jeets.
Agrone kontserni kuuluva kohaliku Põlva Agro juht Silver Kask lisas: „Kultuurielu toetamine on meile oluline, kuna see toetab meie piirkonna ühtekuuluvust ja elukvaliteeti. Teeme koostööd, et pakkuda elanikele väärtuslikke kultuurilisi elamusi, mis rikastavad meie kogukonda ning aitavad luua uusi võimalusi. Koostöös Põlva Kultuurikeskusega saame avardada kultuurilisi horisonte ning tuua piirkonda mitmekesiseid üritusi.”
„Mul on siiralt hea meel, et kohalik suur tööandja ja Eesti üks suurimaid toidutootjaid Agrone on otsustanud tugevalt panustada kultuuri ja kohalikku kogukonda ning anda seeläbi elule maapiirkonnas hoogu,” rõõmustas Põlva vallavanem Martti Rõigas. „See on väga hea näide sellest, kuidas suurettevõtja hindab seda paika ja kogukonda, kus ta tegutseb.”
Agrone Grupp on Eestis juhtiv põllumajandusettevõte, mis keskendub kvaliteetse toidu tootmisele ja innovaatilistele lahendustele. Ettevõte väärtustab kestlikkust ja kohaliku arengu toetamist, olles aktiivne koostööpartner nii kohalikes kogukondades. Lisainfot Agrone Grupist leiate kodulehelt: agrone.ee.
Põlva Kultuurikeskus on suurim ning parimate tehniliste tingimustega kontserdi- ja teatrimaja Kagu-Eestis, kelle tegevus on silma paistnud nii Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna aastal kui ka enne seda. Viimasel viiel aastal on Põlvasse jõudnud esinejaid lisaks meie oma kultuurielu koorekihile Aafrikast, Indiast, Jaapanist, Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, The Royal Ballet lavalt Inglismaalt jm. Läbi aktiivse panuse kultuuriellu on Põlva kultuurikeskus olnud viimasel kahel aastal nomineeritud Eesti Muusikaettevõtluse Auhindadele (EMEA) „Aasta kontserdipaik” kategoorias koos Eesti suurimate ning uhkeimate kontserdimajadega (sh näiteks Alexela Kontserdimaja, Tallinna Lauluväljak, Tallinn Fotografiska, Tartu Lauluväljak). Põlva Kultuurikeskus korraldab aastas ka kahte mahukat festivali- linnafestivali „Ööpäev Põlvas” ja maailmamuusika festivali „Taevapargi pühitsemine”. Põlva Kultuurikeskuse tegemistega saab tutvuda kodulehel: https://www.kultuurikeskus.ee/
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. aprill 2025:
edenes kumbki pool aga juba teine päev pole enam vene pool suutnud varasemat tugevat tempot tervel rindel hoida.
1. Suurem ports Odessa pihta.
2. Vist hakkab Ukraina taas miskit murepilvi venemaa kohal põhjustama.
3. Kursk/Belgorod: survet jagus, muutusi mitte.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eip lõuna sektoris olukorrast hetkel aru saa…
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: üks muutus vene poole kasuks ja pisu liialt kaugele soomusega jõutakse..
8. Donetsk: kumbki pool pisu edenes.
9. Lõunarinne: Ukraina omad ühe asula tagasi said.
10. Herson: muutusteta.
11. putin konstanteeris ehituskriisi algust venemaal.
12. Trump kavatseb ÜRO ja NATO jätta ilma USA rahata.
13. venemaa naftatulud langevad.
14. Indoneesia eitas venemaa sõjaväebaasi avamise plaani.
15. narõškin nõudis Ukrainalt 4 okupeeritud piirkonna ja Krimmi loovutamist rahulepingu sõlmimiseks venemaaga, aga mitte ainult…
16. Lühiuudised
„Sõda seisneb otsuses mitte surma karta. Kuid Ukrainas oma rahva eest suremisest ei piisa. Peate olema valmis tapma,” ütles Valerii Zalužnõi, endine Ukraina relvajõudude ülemjuhataja ja praegune suursaadik Ühendkuningriigis.
111 vene poole rünnakut ehk siis varasemat tempot pole hetkel hoida suudetud. Sektorite kaupa suuri muutusi aktiivsuses pole. Liugpomme (177), kaudtuld (6600) ja kamikazedroone (2923) ikka palju ehk siis tugev rinde töötlus jätkub ja kinnitab vene poole tahet tugevat survet jätkata.
Tundub, et eile ja üleeile enam ei suudetud sellist soomuse massi rünnakule lükata ning jätkuvalt arvamusel, et vene poolel pole enam nii lihtne suuremaid soomusegruppe rünnakuteks organiseerida ja selleks peab kokku panema erinevate üksuste koosseisud, mis võtab pisu rohkem aega, sest oma osa sellest annavad vaidlused ja segadus logistilise tagamisega ning alluvussuhte paika panemised. Lisaks kehvale koostööle puudub sidusus üksuste vahel ja rünnakul teiste üksuste koosseise ei toetata. See annab Ukraina omadele pisu enam võimalust neid üksusi töödelda.
vene poole kaudtuleüksuste kaotused ikka väga kõrgel ning piisavalt head ka muu tagalatoetuselemendi tabamise omad. Lisaks tabatakse võimekamaid vene seireseadmeid.
1. Ööl vastu 16. aprilli sooritasid vene väed ründedroone kasutades järjekordse rünnaku Odessale. Rünnak kahjustas tsiviilinfrastruktuuri, elumaju ja ladusid. Kolm inimest said vigastada.
Mõni droon jõudis ka Poltaava kanti, rinde ja piiri lähedus ikka hullus sajus.
2. 15. aprilli öösel ja hommikul Kurski oblasti pealinnale toimunud rünnaku tagajärjel tabasid Ukraina väed venemaa relvajõudude 448. raketibrigaadi dislokatsioonipunkti, mis vastutab möödunud pühapäeval Ukrainas Sumõ linnale 35 hukkunuga rünnaku eest. Sellest teatas Ukraina relvajõudude peastaap. Ukraina rünnakus Kurskile, milles hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest, korraldas drooniüksus Ukraina relvajõudude erioperatsioonide vägede ja Ukraina julgeolekuteenistuse toel „koostöös teiste Ukraina kaitseväe komponentidega”. Lisaks dislokatsioonipunkti hävitamisele teatasid Ukraina sõjaväelased laskemoona sekundaarsest plahvatusest, kuid üksikasju ei avaldanud.
„Sihitud ja süstemaatilised lahingutegevused vene sissetungijate oluliste sõjaliste objektide vastu jätkuvad kuni vene Föderatsiooni relvastatud agressiooni lõpuni meie riigi vastu,” teatas Ukraina relvajõudude peastaap.
Ukraina UAV droonid tegutsesid Novošahtinski lähedal, venemaa naftatöötlemistehas. Õhutõrje oli aktiivne. Tulemusi ei tea.
Feodossijas naftabaasi lähedal midagi plahvatas. Suitsu olla palju, leeki vist mitte.
3. Kursk/Belgorod: vene poole survet jagus, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunasektoris olukord üha pingelisemaks läheb ning egas selle hetkeseisu fikseerimisega ülikeeruline, sest enamuse blogijate kaardid annavad väga erineva olukorra pildi. Mõni näitab, et peaaegu Zerebetsi idakaldale pole Ukraina üksusi jäänud, teised aga annavad infot, et Kreminnast edelas asuvas metsaalas on seni Ukraina väga aktiivne ja kaardil Ukraina kontrollitav ala sinna metsamassiivi sisse ulatub.
Küll tulevad signaalid, et Ukraina on muutunud lõunasektori sillapea vähendamiseks aktiivsemaks ning võis Nove küla juures seisu parandada. Eks see esimene võtme koht ole, et mitte lasta vene poolel jõuda järgmise maanteede süsteemini, kus palju hargnemisi ja teede kvaliteet kordades parem, kui sinnani minev üks kehva tee.
6. Siversk: muutusteta aga vene pool on viimasel paaril nädalal üritanud vist üle Siverski Donetsi jõe uusi dessante teha Bilohorivka külast lääne pool. Seni need õnnestunud pole.
7. Bahmut: Tšassiv Jari kui Toretski vahel jõuab vene soomus üha sügavamale Ukraina possade vahele, enne kui nad hävitatakse. See pisu muret teeb, sest võimalik, et ressurssi puudus on hakanud siinset Ukraina väge mõjutama. Hetkel on teadmata, kas vene possad Toretski linnast 6 km põhjas on alles või mitte aga loodab paari päeva jooksul targemaks saada. Kindlasti üritab vene pool enne 9. maid ette kanda, et Toretsk on vallutatud. Njah, pilte sellest muidugi ei avaldataks.
Lisaks sai vene pool edasi Toretski linnast edelas (New-Yorkist läänes), hõivates mõned põllud nende vaheliste metsaribadega Suha Balka asulast läänes. Siin suunal on juba mitmes kord vene pool saanud sammu edasi aga veel ei muutu seoses Toretski kaitsmisega see suund ohtlikuks, sest suund asub kahe jõe vahelises koridoris, mille laius on 4-5km ja lõpeb nende jõgede ühinemisega u 15km kaugusel. Ida poolsem jõgi eraldab seda suunda Toretski linnast.
8. Donetsk: kumbki pool pisu edenes.
Ukraina omad said tagasi varem kaotatud positsioonid Novõ Trudi küla piirkonnas, mis asub Donetski oblastis Pokrovskist kolm kilomeetrit lõuna pool.
Samal ajal kahjuks on vene pool saanud tagasi osa kaotatud possasid teisel pool Pokrovskist väljuvat edela suunalist maanteed nii Kotline kui Udatšne asulas.
Ukraina üksused suutsid saada tagasi osa kaotatud alast lõunasektoris Dneproenergia piirkonnas Novopavlovski suunas.
Vesele–Skudnes tõrjuti RU massiline pealetung 25 sõidukiga — hävitati 100+ sissetungijat, 4 tanki, 9 IFV-d. Video isegi sellest juba üles riputati.
Pingeline seis jätkub ning enamus sektorites peab vene pool jätkama surumist kas ratastel või lintidel, sest avatud maastikul on vahemaad pikad ja vaid jalavägi ei jõuaks mingil moel ilma liikuriteta Ukraina possadeni. Head meelt teeb, et Ukraina on jälle pisu aktiivsemaks muutunud ja suudab jälle teha vasturünnakuid, mis toob kohati muutusi rindejoones.
9. Lõunarinne: muutustega. Tugevam surumine ikka sektori idaservas Velika Novosilka kandis ning seni pole lõppenud vene poole ponnistused sektori lääne tiival aga edenes hoopis Ukraina ja sai tagasi enda kontrolli alla Velika Novosilkast põhjas Dniproenerhia asula.
10. Herson: muutusteta. Njah, isegi kõiki Ukraina sillapeasid pole seni suutnud vene pool Dnepri idakaldal hävitada ning tundub, et on vähenenud ka nende domineerimine Dnepri deltas olevatel saartel aga arvatavalt siiski peatselt siingi pisu vene poole surve tõuseb.
11. venemaa ehitusettevõtted seisavad silmitsi nõudluse langusega, on järsult vähendanud ehitusmahtusid ja võivad olla sunnitud oma ärisid kärpima või isegi sulgema, ütles putin teisipäeval riiginõukogu istungil. „Uute projektide käivitamine on eelmise aastaga võrreldes vähenenud 23%. Arendajate võlad kasvavad, mis ohustab nende äritegevuse jätkusuutlikkust, sealhulgas turult lahkumist ning võib kaasa tuua hõive vähenemise tööstuses, mõjutades negatiivselt kogu majandust,” ütles putin.
putin nõudis varem riiklike projektide raames, et venemaale ehitataks 1,38 miljardit ruutmeetrit elamispinda, sealhulgas 663 miljonit aastaks 2030. „Praegu aga, arvestades praegust majandusolukorda ja makromajanduslikku keskkonda, on oht aeglustuda,” tõdes president. „Riigis tervikuna on elluviimisel juba üle kahe tuhande elamuehitusprojekti, mille valmimise tähtajad on poole aasta võrra edasi lükatud. Arendajad seisavad silmitsi nõudluse vähenemisega.”
Ehitusprojektile andis hoobi soodushüpoteeklaenude kustutamine ja vene Föderatsiooni Keskpanga baasintressi tõstmine 21%-ni. Pangad tõstsid hüpoteeklaenude maksumuse tasemele, mida majandus pole 2000. aastate algusest peale näinud (umbes 30%) ja selle tulemusena: hüpoteeklaenude väljastamine langes eelmisel aastal ligi 40% ja 2025. aasta alguses uuendas keskpangast saadava statistika 7 aasta miinimumi.
Märtsis alustati Dom.RF andmetel ehitusega 3,6 miljonit ruutmeetrit ja I kvartalis 8,1 miljonit ruutmeetrit. Mõlemad näitajad on ligi veerandi (24%) võrra väiksemad kui aasta varem. Eriti suur langus registreeriti Moskvas ja Moskva regioonis, kus käivitamised vähenesid poole võrra (-51%). Laenu puudumisel langes ka arendajate müük: näiteks Moskva oblastis müüdi uuselamutes kortereid veerandi võrra vähem kui aasta varem ja Nižni Novgorodis 40%. Riigis kokkuvõttes on uute korterite müük DOM,RF hinnangul vähenenud 22%.
See tõotab probleeme arendajatele, kellel on kogunenud 4,6 triljonit rubla võlga, millest enamik on ujuva intressimääraga laenud (st muutuvad sõltuvalt keskpanga baaskursist). Arvestades ehituskulude ja võlgade teenindamise kulude kasvu, muutub 2025. aastal kahjumlikuks iga kolmas valdkonna ettevõte, prognoosisid Jakov ja Partnerid analüütikud.
„Valitsus peab koos venemaa Pangaga võtma olukorrale adekvaatseid meetmeid,” ärgitas putin teisipäeval. Tema hinnangul on vaja välja töötada programm ehitusprojektide finantseerimiseks laenude intressimäärade ajutise subsideerimise kohta eelkõige väikelinnades. „Siin vajame loomulikult riigi toetust, mille tähtaeg väikelinnades on kasutusele võetud 2026. aastal,” ütles president.
Riiginõukogu istungil viibinud keskpanga juht elvira nabiullina meenutas, et arendajad saavad kõrgetest turuintressidest hoolimata ehituseks laenu keskmiselt 10% aastas. nabiullina lisas, et keskpanga prognoosi kohaselt peaksid hüpoteeklaenud 2025. aastal kasvama ka kõrgete intressimäärade juures – tänavu 3-8% võrreldes eelmise aasta 30%.
12. Donald Trumpi administratsioon on teinud ettepaneku kärpida välisministeeriumi ja USA Rahvusvahelise Arenguagentuuri (USAID) eelarveid 48 protsenti võrreldes summaga, mille Kongress neile käesolevaks aastaks eraldas. Valge Maja juhtimis- ja eelarvebüroo ettepaneku memo ei sisalda kahekümne rahvusvahelise organisatsiooni rahastamist ning humanitaarabiprogrammide rahastamist kärbitakse poole võrra.
Ajalehe Washington Post läbi vaadatud dokumendi kohaselt oleks välisministeeriumi ja USAID-i, mille Valge Maja soovib täielikult välisteenistusse liita, eelarve kokku 28,4 miljardit dollarit. See on 27 miljardit dollarit vähem kui 2025. aasta eelarve. Mõned seadusandjad ja endised ametnikud väidavad, et Kongress ei nõustu tõenäoliselt nii ulatusliku sekvestreerimisega.
Suurimad eelarvekärped, 90%, tehakse rahvusvahelistele organisatsioonidele, mille liige on USA. Samal ajal lõpetatakse ÜRO, NATO ja veel 20 organisatsiooni ning rahvusvaheliste rahuvalvemissioonide rahastamine, öeldakse dokumendis, kuigi raha eraldatakse mitmetele teistele organisatsioonidele, sealhulgas Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuurile ja Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Administratsioonile. Humanitaarabi väheneb 54% ja rahvusvahelises tervishoius 55%.
Pärast memo ülevaatamist kutsus diplomaatide kutseühendus American Foreign Service Association Kongressi üles selliseid kärpeid sisaldavat eelarvet tagasi lükkama, nimetades Valge Maja ettepanekuid hoolimatuteks ja ohtlikeks ning öeldes, et need „tugevdavad selliste vastaste kätt nagu Hiina ja venemaa, kes püüavad täita taanduva USA jäetud tühimikku”.
Valge Maja teeb ka ettepaneku sulgeda kõik välisministeeriumi hallatavad haridus- ja kultuuriprogrammid, sealhulgas 1946. aastal Kongressi poolt loodud Fulbrighti haridustoetuste programm. Eelkõige tänu temale sai üle 40 tulevase riigipea ja valitsusjuhi osaleda rahvusvahelistes vahetusprogrammides. „See on sisuliselt meie rahvusvahelise mõju vahendite hävitamine,” ütleb endine välisministeeriumi ja riikliku julgeolekunõukogu ametnik Brett Bruen.
Valge Maja peaks esitama oma lõplikud eelarveettepanekud kongressile aprilli lõpus. Nii demokraadid kui ka vabariiklased on varem sõna võtnud USAID likvideerimise vastu, mis küll tegutses välisministeeriumi egiidi all, kuid on sõltumatu agentuur, mille eelarve kinnitab otse Kongress. Vastuseisu peaks tekitama ka ettepanek lõpetada NATO rahastamine. Selline samm võib tekitada “tõsiseid probleeme” alliansis, mille kogueelarve on 5 miljardit dollarit aastas, kuna teised riigid peaksid oma osamakseid üle võtma või kärpima, ütles Bideni administratsiooni kuuluv USA suursaadik NATO juures Julianne Smith
„See mõjutab NATO toimimise põhimehhanismi ja võib anda selle ühtsusele purustava hoobi. See ei ole tõsiseltvõetav eelarve. Ma ennustan, et ta põrkub vastu kaheparteilise opositsiooni müüri,” ütles senati välissuhete komitee välisministeeriumi ja USAID alamkomitee demokraat senaator Chris Van Hollen.
Endine senaator ja praegune välisministeeriumi sekretär Marco Rubio koostab oma eelarvet, kuid see hõlmab ka suuri kärpeid, sealhulgas kümneid tuhandeid 80 000 töötajast ning paljude konsulaatide ja muude diplomaatiliste asutuste sulgemist, ütlesid asjaga kursis olevad ametnikud. Rubio ütles kuu aega tagasi, et pärast USAID-i tegevuse ülevaatamist otsustasid võimud sulgeda 83% selle programmidest ning ülejäänud 17% (umbes tuhat) kontrollib välisministeerium tõhusamalt. „Nüüdseks tühistatud 5200 lepingut kulutasid kümneid miljardeid dollareid viisil, mis ei teeninud (ja mõnel juhul kahjustas) Ameerika Ühendriikide riiklikke põhihuve,” kirjutas Rubio toona sotsiaalmeedias.
13. Uurali naftahindade langus ja OPEC+ lepingu alusel tootmise vähenemine on tabanud venemaa majanduse eksporditulusid. 13. aprillil lõppenud nelja nädalaga langes naftafirmade tulu toornafta välismaale müümisest madalaimale tasemele alates 2023. aasta juulist, arvutas Bloomberg Arguse andmete ja tankerlaevanduse statistika põhjal. venemaa naftaekspordi keskmised mahud langesid agentuuri arvutuste kohaselt 3,13 miljoni barrelini päevas – võrreldes märtsi keskpaiga tasemega 10% ehk 320 tuhande barreli võrra päevas. Ja keskmine tulu barrelite eksportimisest välismaale langes 1,29 miljardi dollarini nädalas. Võrreldes kuutaguse tasemega langesid naftafirmade tulud 10% ja võrreldes 2024. aasta aprilliga enam kui kolmandiku ehk umbes 700 miljonit dollarit nädalas.
Täielik naftatulude kokkuvarisemine leidis Bloombergi andmetel aset aprilli teisel nädalal, kui venemaa naftafirmade peabrändi Uural langes hind hetkega alla 50 dollari barreli kohta. venemaa nafta müügihinnad langesid järsult kõikidel laevandussuundadel: Läänemerel 9,1 dollari võrra, Mustal merel 9,4 dollari võrra ja Vaikse ookeani sadamates 9,7 dollari võrra.
See on jätnud naftatootjad ilma 220 miljoni dollari suurusest nädalasest sissetulekust ja tõotab uusi probleeme eelarvele, mis on märtsis kaotanud juba 17% oma nafta- ja gaasituludest, võrreldes aastataguse summaga. Riigikassa olukorda raskendab tugev rubla, millest Bloombergi andmetel sai 2025. aastal maailma kõige kiiremini tugevnev valuuta. Praeguse vahetuskursi ja praeguse naftahinna juures võib eelarve planeeritud 10,8 triljonist nafta- ja gaasituludest jääda alla 3,1 triljoni rubla, hindab Management Company tegevjuht Alexey Tretyapikov.
Mittenafta- ja gaasitulud, mis võiksid kompenseerida toorainerendi kokkuvarisemist, kasvavad planeeritust aeglasemalt ning võivad aasta lõpuks olla ka 2 triljoni rubla võrra planeeritust madalamad ning see tõotab eelarvepuudujäägiks 3% SKT-st ehk 6,5 triljonit rubla, usub Tretjakov: „See on oluliselt rohkem kui 2020. aastal (siis oli 4,1 triljonit rubla).”
Sellistes tingimustes on rubla devalveerimine „paratamatu”, usub ekspert: dollari kurss võib tõusta 110-120 rublani. Renaissance Capitali analüütikud annavad sarnase prognoosi: kui nafta on 50 dollarit, langeb rubla dollari eest 108-ni. Praegu toetavad vene valuutat geopoliitilise normaliseerumise ootused, kuid rubla on tugevnenud, kirjutavad Raiffeisenbanki analüütikud. Nende prognoosi kohaselt tõuseb dollari kurss aasta lõpuks 95 rublani.
14. Indoneesia lükkas ümber teated, nagu oleks venemaa taotlenud luba kasutada riigi idapoolseimas Paapua provintsis asuvat Manuhua õhubaasi. „See teave ei vasta tõele,” ütles Indoneesia kaitseministeeriumi pressiesindaja Frega Wenas (tsiteerib Reuters). Australian Broadcasting Corporation (ABC) teatas, et Austraalia kaitseminister Richard Marles arutas olukorda oma Indoneesia kolleegi Syafri Syamsoeddiniga. Marlesi sõnul andis Syamsoeddin vestluse käigus mõista, et Indoneesia territooriumil ei paikne vene sõjaväelennukeid.
Paapua asub Austraalias Darwinist umbes 1200 kilomeetrit põhja pool ja seal asuvad kuus kuud aastas USA merejalaväe rotatsiooniüksused. Samal ajal moderniseeritakse Austraalias asuvaid õhujõudude baase, et mahutada Ameerika strateegilisi pommitajaid.
Varem teatas kaitseväljaanne Janes venemaa ja Indoneesia võimalikust sõjalisest koostööst. Artiklis väideti, et Moskva on huvitatud juurdepääsust Manuhua lennubaasi Biak Numforas, Paapuas, et majutada kauglennukeid. See väljavaade on tekitanud Austraalias ärevust, kuna baasis baseeruvad lennukid suudaksid jõuda Austraalia mandrile. Austraalia peaminister Anthony Albanese ütles peagi, et tema valitsus ootab Jakartalt selgitusi venemaa väidetava taotluse kohta.
Traditsiooniliselt on Indoneesia säilitanud neutraalsuse poliitika ja teeb sõjalist koostööd erinevate riikidega, sealhulgas Austraaliaga. President Prabowo Subianto võimuletulekuga 2024. aastal hakkas aga riigi kaitsepoliitika vektor nihkuma tihedama koostöö poole venemaaga. Juba enne ametlikku ametisseastumist külastas Prabowo Moskvat, kus pidas läbirääkimisi putiniga. Visiidi ajal nimetas ta venemaad Indoneesia “suureks sõbraks” ning avaldas soovi süvendada kahepoolseid suhteid kaitse-, energeetika- ja haridusvaldkonnas.
2024. aasta novembris pidasid Indoneesia ja venemaa oma esimesed ühised mereväeõppused Java ranniku vetes. 2025. aasta veebruaris võttis Prabowo Jakartas vastu venemaa Julgeolekunõukogu sekretäri sergei šoigu. Pooled arutasid sõjalise koostöö edasist arendamist, sealhulgas uute ühisõppuste korraldamise võimalust ja võimalikke venemaa relvatarneid.
15. Ukraina peab rahu sõlmimiseks loobuma venemaaga annekteeritud piirkondadest – Krimmist, Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja oblastist, ütles venemaa välisluureteenistuse (SVR) direktor sergei narõškin TASS-ile. Tema sõnul näevad lepingu tingimused ette venemaa suveräänsuse tunnustamise ja praeguste territoriaalpiiride tunnustamise. Muude nõuete hulgas nimetas ta Ukraina mittetuuma- ja neutraalset staatust, aga ka demilitariseerimist ja denatsifitseerimist. Lisaks püüab venemaa tühistada kõik diskrimineerivad seadused, mis Kiievis pärast 2014. aasta riigipööret vastu võeti, lisas narõškin.
Veebruariks oli vene armee vallutanud 98,6% Luhanski oblastist, 62,6% Donetskist, 71,9% Zaporižjast ja 69,3% Hersonist. Veelgi enam, kahes viimases ei kontrolli see pealinnu – Zaporožjet (sõjaeelne rahvaarv umbes 706 tuhat inimest) ja Hersonit (275 tuhat). venemaa välisminister sergei lavrov ja julgeolekunõukogu sekretär sergei šoigu olid varem nõudnud okupeerimata alade loovutamist neljas nimetatud piirkonnas. Seda nõuab ka putin. Aprillis tegi USA eriesindaja Lähis-Idas ja venemaaga Ukraina-teemalistel läbirääkimistel võtmeisik Steve Witkoff USA presidendile Donald Trumpile ettepaneku seda ideed rahu saavutamiseks toetada. Samas pole ta selles küsimuses veel ühtegi otsust langetanud, vahendasid Reutersi allikad.
Selle taustal üritab venemaa rahukõnelusi venitada, et hõivata võimalikult palju territooriume, ütlesid neli teadlikku allikat ajalehele Moscow Times (TMT). kremlile lähedase ametniku sõnul kavatseb putin iga hinna eest saavutada täieliku kontrolli nelja Ukraina piirkonna üle, mis on juba vene põhiseadusesse kirjutatud. Samas märkis TMT vestluskaaslane, et olemasolev rühmitus ei ole suuteline Hersoni ja Zaporižja eest võitlema, mistõttu võib ta püüda hõivata teisi territooriume, näiteks osa Dnipropetrovski või Sumõ oblastist, ning seejärel neid vahetada, et saada oma halduspiiridesse soovitud piirkonnad.
Territoriaalsete muudatuste keeld on sätestatud Ukraina põhiseaduses. Volodõmõr Zelenski ütles, et järeleandmised selles küsimuses on Kiievi jaoks punane joon. „Me ei lähe selle peale,” rõhutas ta. Zelenski tunnistas, et Ukraina relvajõududel ei ole võimet kõiki vallutatud maid tagasi vallutada, kuid Kiiev loodab need diplomaatiliste vahenditega tagasi saada. Vestluses Trumpiga võttis Ukraina liider sõna sõja lõpetamise vastu praegusel kokkupuutejoonel, väljendades muret, et sel juhul surevad lahingute tagajärjel lõhestatud linnad lihtsalt välja, kuna keegi ei taha sinna tagasi pöörduda.
16. Lühiuudised
Poola ja Tšehhi soovivad keelata venemaa diplomaatidel vaba liikumise Schengeni tsoonis, edastab Rzeczpospolita. Põhjus? Tõenäoliselt pakuvad venemaa konsulaadid saboteerijatele kaitset vastuluure eest.
Serbia tee EL-i blokeeritakse, kui president Vučić osaleb venemaa 9. mai paraadil, ütlesid EL-i ametnikud Telegraphile.
Slovakkia peaminister Robert Fico teatas, et osaleb putini 9. mail Moskvas toimuval paraadil. EL-i muresid eirates nimetab ta end seaduslikuks juhiks ja ütleb, et keegi ei saa teda takistada.
Bulgaaria ei müü kaht tuumareaktorit Ukrainale, viidates riiklikule energiavajadusele. Pe4aministri asetäitja Zafirov ütles, et Bulgaaria peab arendama oma tuumavõimsust, eriti kui elektrihinnad maailmas tõusevad. Reaktorid olid mõeldud Hmelnõtski TEJ plokkidele 3+4.
Põhja-Korea on viimase 20 kuu jooksul venemaale üle andnud vähemalt 4 miljonit suurtükimürsku, mida kasutatakse aktiivselt Ukraina-vastases sõjas. Reutersi uurimine kinnitab, et tarneid tehakse massiliselt ja süstemaatiliselt – mööda mere- ja raudteemarsruute, mis on oluliselt tugevdanud vene armee sõjalist võimekust.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Aprilli esimese poole miinuskraadide taandumisel läksid riigimetsas hoogsamalt käima tööd uue metsapõlve rajamiseks. Üle Eesti jõuab tuhandete inimeste töö ja vaevaga mulda 20,3 miljonit noort puud.
Sel aastal istutatakse riigimetsa 8,4 miljonit mändi, 8,5 miljonit kuuske, 2,6 miljonit kaske ning 0,8 miljonit sangleppa.
RMK metsakasvatusjuhi Toomas Väädi sõnul on istutamine oluline osa metsakasvatusest ja täidab mitut eesmärki korraga.
„Esiteks võidame aega, sest meie oma taimlates ette kasvatatud noorte puude istutamisega läheb uus metsapõlv kiiremini kasvama. Teiseks, pärinevad taimed parimate puude seemnetest, millega tõstame majandusmetsade puidutootlikkust. Kolmandaks saame nii suunata riigimetsa puuliigilist olemust,” märkis ta.
RMK kasvatab kõik metsa jõudvad noored puud enda varutud seemnetest ise. Seejuures töödeldakse kuuse- ja männitaimi kahjurite eest, näiteks männitaimi töödeldakse eraldi liimi ja liivaga või taime juurepealset osa vahatades.
Riigimetsas on rõhk okaspuude enamusega palgimetsade kasvatamisel, kuid tänavu on lehtpuude osakaal varasemast pisut suurem, moodustades ligi viiendiku. Istutatakse alati kasvukohale enim sobivat puuliiki, kuid alati lisab loodus midagi ka omalt poolt. Hilisemate hooldustööde käigus kujundavad RMK metsakasvatajad võimalusel välja segametsa.
„Istutamine on metsakasvatustöös väike samm, sest järgmise 20 aasta jooksul käib metsakasvataja samas paigas keskmiselt seitse korda tegemas erinevaid töid, et istutatud taimed kasvama läheks ja noor mets sirguks. Istutame, kasvatame ja lõpuks väärindame,” rõhutas Väät.
Logistiline väljakutse
RMK taimlates on kiire aeg. Miljonid taimed peavad olema pakendatud ja jõudma planeeritud ajal tarnekohtadesse ja sealt edasi ligemale 8 700 erinevasse istutuskohta üle Eesti, mis näitab kevadiste metsatööde mastaapi ja väljakutset.
Kuna miljonid taimed tuleb istutada suhteliselt lühikese aja jooksul ning lõviosas käsitsi, on kevadel metsas sellega ametis ca 1500 inimest üle Eesti.
Lisaks inimkätele on riigimetsa istutamas ka kuus istutusmasinat, mille abil pannakse kevadest sügiseni kasvama umbes miljon taime. Peamiselt istutab masin märgadel ja keerulise pinnasega kohtades, kus käsitsitööd on raskendatud teha.
„Paneme puud kasvama kokku 9400 hektaril. Jätame 15-20% raiesmikest looduse kujundada neis paigus, kus on soodsad tingimused, et ala uueneb sobilike puuliikidega ise,” selgitas metsakasvatusjuht Toomas Väät.
Ka sel aastal on huvilistel võimalus osaleda 23. mail kolmes Eesti paigas korraga toimuval RMK metsapäeval, kus saab ekspertide juhendamisel tunda end mõne tunni vältel metsakasvatajana. Päev toob kokku need, kelle jaoks on tähtis järjepidevus riigimetsa kasvatamisel ning puidu kui väärtusliku materjali kasutamine.
Istutusmahud maakondade lõikes
Kõige rohkem puid on planeeritud istutada tänavu Pärnumaale (2,2 mln), Ida-Virumaale (2,1 mln) ja Lääne-Virumaale (2 mln).
|
Puuliik |
Kokku |
| Maakond |
Mänd |
Kuusk |
Kask |
Sanglepp |
| Harju maakond |
737 000 |
669 000 |
127 000 |
88 000 |
1 621 000 |
| Hiiu maakond |
195 000 |
41 000 |
38 000 |
0 |
274 000 |
| Ida-Viru maakond |
765 000 |
926 000 |
326 000 |
100 000 |
2 117 000 |
| Jõgeva maakond |
391 000 |
869 000 |
107 000 |
60 000 |
1 427 000 |
| Järva maakond |
506 000 |
660 000 |
112 000 |
51 000 |
1 329 000 |
| Lääne maakond |
155 000 |
211 000 |
26 000 |
51 000 |
443 000 |
| Lääne-Viru maakond |
562 000 |
1 097 000 |
171 000 |
186 000 |
2 016 000 |
| Põlva maakond |
762 000 |
444 000 |
119 000 |
26 000 |
1 351 000 |
| Pärnu maakond |
965 000 |
750 000 |
419 000 |
76 000 |
2 210 000 |
| Rapla maakond |
413 000 |
551 000 |
142 000 |
23 000 |
1 129 000 |
| Saare maakond |
397 000 |
190 000 |
177 000 |
2000 |
766000 |
| Tartu maakond |
565 000 |
507 000 |
337 000 |
135 000 |
1 544 000 |
| Valga maakond |
494 000 |
427 000 |
100 000 |
14 000 |
1 035 000 |
| Viljandi maakond |
540 000 |
567 000 |
188 000 |
7000 |
1 302 000 |
| Võru maakond |
923 000 |
631 000 |
161 000 |
21 000 |
1 736 000 |
| Kokku |
8 370 000 |
8 540 000 |
2 550 000 |
840 000 |
20 300 000 |
Teisipäeva, 15. aprilli õhtul kella 17.52 ajal juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Rõuge vallas Saarlasõ külas.
62-aastane mees sõitis mopeediga Romet Motors ja kukkus. Mopeedijuhi toimetati haiglasse.
Portugalis on praegu värsked magusad maasikad eriti soodsa hinnaga – 1,69 eurot poole kilo eest. See teeb kilo hinnaks 3,38 eurot.
Pole paha.
Haridusministeeriumis valminud määruse eelnõu näeb ette, et koolitunnid algavad senise kella kaheksa asemel üldjuhul kell üheksa.
Kui seni kehtinud korra järgi algasid koolis õppetunnid kell kaheksa või hiljem, siis värske määrus nihutab tundide alguse kella üheksaks või hilisemaks. Siiski võivad tunnid erandkorras hoolekogu ettepanekul alata ka varem, kuid mitte enne kella kaheksat, vahendab ERR.
Muudatuse vajalikkust põhjendab haridusministeerium sellega, et hilisem tundide algus mõjub positiivselt nii õpilaste vaimsele tervisele, käitumisele kui ka õpitulemustele. Paljudes koolides algavad tunnid juba praegu kella kaheksast hiljem, näiteks 8.30, 8.45 või kell üheksa.
Haridusministeerium ootab asjassepuutuvatelt ametkondadelt ja ühendustelt eelnõu kohta arvamusi kuni 7. maini. Määrus on plaanitud jõustuma selle aasta 1. septembril.
President Alar Karise kutsel kogunes täna Riigikaitse Nõukogu, mis arutas rahvusvahelist julgeolekuolukorda ja Eesti iseseisva kaitsevõimega seonduvat. Riigipea rõhutas pärast korralist nõukogu kohtumist vajadust lisaks riigikaitse kulude tõstmisele pöörata tähelepanu elanikkonnakaitsele, sisejulgeolekule ja diplomaatiale.
„Tunnustan valitsust julge põhimõttelise otsuse eest kaitsekulutuste tõstmiseks viie protsendini SKP-st. Arutasime täna kuidas seda plaani ellu viia ja mis võimekusi tugevdada, põhirõhk saab olema õhukaitse relvadel, aga ka laskemoonal ja tulejõul,” lausus president Alar Karis.
„Järgmise sammuna tuleb meil relvade ja laskemoona kõrval pöörata senisest enam tähelepanu elanikkonnakaitsele, sisejulgeolekule ja diplomaatiale ehk laiale riigikaitsele. Juhin tähelepanu, et viie protsendi sees ei ole laia riigikaitse rahastust,” märkis Vabariigi President.
„Iga kaitsesse investeeritud euro lisab kindlust ka majanduse arengule ning sellest saab kasu Eesti kaitsetööstus. Kui riik investeerib julgeolekusse, on ka ettevõtja valmis investeerima, mis omakorda tähendab majanduse elavdamist,” ütles president Karis.
Peaminister Kristen Michali sõnul ei ole Eestile vahetut ohtu, kuid peame olema valvsad ja tegutsema otsustavalt, et see nii ka jääks. „Venemaa teod näitavad, et nad ei ole huvitatud õiglasest rahust. Nende väed on jätkuvalt Ukrainas, kes pommitavad lapsi, naisi, kodusid. Seetõttu on ülioluline jätkata Ukraina igakülgset toetamist, sest nad võitlevad ka meie väärtuste ja vabaduse eest,” ütles peaminister.
„Ukraina abistamise kõrval oleme valitsuses võtnud selge sihi tõsta Eesti kaitsekulutused vähemalt 5%-ni sisemajanduse koguproduktist. See ei ole pelgalt number, vaid hädavajalik investeering meie kaitsevõime tugevdamiseks. Lisaks iseseisvale kaitsevõimele oleme NATO-s ja Euroopa Liidus, mis tähendab, et me pole üksi,” lisas Michal.
Samuti rõhutas peaminister valvsust ka merealuse kriitilise taristu kaitsel. „Edukas ja mitme ametkonna koostöös toimunud operatsioon näitab, et Eesti kaitseb oma merealasid ja huve resoluutselt. Me ei luba oma vetes ohtlikku ja ebaseaduslikku tegevust,” lausus Michal.
Riigikaitse Nõukogu on presidendi juures tegutsev nõuandev organ, mis koguneb riigipea kutsel regulaarselt. Nõukogu koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitse- ja väliskomisjoni juhid, ministrid ning kaitseväe juhataja. Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.
Täna, 15. aprillil lõppes kaitseväe keskpolügoonil 2. jalaväebrigaadi juhitud ja kümmekond päeva kestnud ühendõppus, valmistamaks üksused ette mais toimuvaks rahvusvaheliseks õppuseks Siil 25.
Järjestikku olid ühendatud õppused Ymir 25, mille käigus treeniti kaitseväe brigaadide jalaväe manööverüksuseid tegutsemaks kompaniide koosseisus ning liitlasüksuste integratsiooniharjutus Bold Eagle 25, mis pakkus võimaluse kõigi osapoolte oskuseid rahvusvahelises formaadis kokku harjutada.
„Iga-aastane õppus Ymir keskendub kompanii taseme ülemate treeningule, mille sisse on lõimitud ka liitlaste integratsiooniõppus Bold Eagle. Õppuse Ymir eesmärk oli teha kõigile Kuperjanovi jalaväepataljoni üksustele koostöö- ja välikindlustamise õpe, mille raames rajati ka kindlustused lahinglaskmiste tarbeks. Jalaväekompaniide ajateenijatel oli võimalus panna end proovile liitlaste lahingugrupi vastu, kes kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu,” ütles õppuse läbiviija major Toomas Rein 2. jalaväebrigaadi staabist.
Alaliselt Eestis paikneva Briti kontingendi staabi ohvitser kapten Jamie Wiley sõnul kinnitas õppus, et NATO mitmerahvuseline lahingugrupp Eestis on valmis täitma oma osa Eesti riigikaitse plaanides ja NATO regionaalsetes plaanides. „Õppusel Bold Eagle osales siinne NATO lahingugrupp koos Eesti, Poola ja USA üksustega, et viia läbi äsja saabunud lahingugrupi koosseisu integratsiooniharjutus. Õppuse käigus kasutasid lahingugrupi Briti ja Prantsuse väed kõiki oma vahendeid keerulisel maastikul jalaväe vastu, pannes proovile koostalitusvõime ja demonstreerides üksuste integreeritust 1. jalaväebrigaadi koosseisus.”
„Liitlaste vaheline õppus andis meile võimaluse integreerida eri riikide oskusteavet keerulises, soises ja külmas keskkonnas. Kasvatades sõduritevahelist ühtekuuluvustunnet oleme suutnud kasvatada ka oma operatiivvõimekust, mis on hädavajalik, kui tahame tõhusalt kaitsta NATO idatiiba, ütles Eestis paikneva Prantsuse kontingendi ülem kolonelleitnant Le Pelletier De Woillemont.
„Ajateenijate ja reservväelaste baasil jalaväeüksused said väga hea kogemuse võideldes koos lahingutoetusüksustega. Kasutati uut struktuuri, uut masinaparki ja uusi soomukeid. Meil on palju noort koosseisu ning väga hea on näha, et nii praegu väljaõppes olevad ajateenijad kui ka paljud tegevväelased, kes eelmisel aastal olid veel ajateenija rollis, on väga aktiivsed ja teevad head koostööd nii omavahel kui ka liitlastega,” võttis major Rein 2. jalaväebrigaadist ühendõppuse kokku.
Kokku osales Ymir 25 ja Bold Eagle 25 rahvusvahelise osalejaskonnaga ühendõppuses ligi 1500 sõdurit, tuues koos liitlasüksustega ühiselt harjutama 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni ning staabi- ja sidekompanii, 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ja diviisi suurtükiväepataljoni. Samuti olid kaasatud Reedo linnakus paiknevad USA 7. ratsaväerügemendi 5. eskadroni üksused. Lisaks Eestis paiknevatele üksustele osalesid ühendõppusel ka Lätis paikneva NATO mitmerahvuselisesse lahingugruppi kuuluvad üksused, sealhulgas Poola tankiüksus ja instruktorid Kanadast.
2. jalaväebrigaad on Lõuna-Eesti sõjalise kaitse eest vastutav Eesti kaitseväe struktuuriüksus. Brigaad allub Eesti diviisile ning valmistab läbi ajateenijate väljaõppe ette kaitseväe sõjaaja koosseisu kuuluvaid üksuseid.
Täna käivitasid Eesti Siseministeeriumi ja Soome Digi- ja Rahvastikuandmete Ameti esindajad Helsingis X-teel toimiva rahvastikuregistrite andmete uuendatud andmevahetuse.
Esimesena hakkavad uue lepingu alusel liikuma Soome ja Eesti vahel surmaandmed. Järgmiste lepingus sätestatud rahvastikuregistri andmete vahetamine lisandub järk-järgult ühes tehnilise võimekuse loomisega.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas märkis, et Eesti ja Soome rahvastikuregistri andmete vahetamise uus leping toetab Eesti ja Soome vahel inimeste vaba liikumist, lihtsustades riikides rahvastiku arvestuse pidamist ning aidates kaasa rahvastikuregistrite andmekvaliteedi tõstmisele. „Andmete reaalne vahetamine X-teel loob võimaluse, et ühes riigis andmete muutumise järel on need teises riigis koheselt kättesaadavad ja aktuaalsed,” ütles Pungas.
„Teabevahetuse esimeses etapis hakkame saama regulaarselt teavet Eestis surnud Soome kodanike kohta. Järgmises etapis laiendatakse teabevahetust riikide vahelistele elukohavahetustele. Tulevikus võib teabevahetus laieneda ka muudele andmetele, näiteks nime ja perekonnaseisu muutustele ning lapse sünnile,” ütles Soome Digi- ja Rahvastikuandmete Ameti peadirektori asetäitja Timo Salovaara.
Värskelt käivitunud surmaandmete vahetus kaotab andmete liikumises juhuslikkuse ja lähedaste teadlikkusest sõltuvuse riigi teavitamisel tema kodaniku surmast. Kokkuleppe kohaselt teavitavad riigid üksteist rahvastikuregistri andmeid vahetades isiku surmast automaatselt. Kui andmed isiku kohta on rahvastikuregistris õiged, saab tunnistada kehtetuks näiteks otsused, millega surnud isikule toetused või teenused määrati, ning kasutada seda ressurssi isikute heaks, kes seda teenust või toetust tegelikult vajavad.
Koostöö aastast 2006
Andmevahetus tuleneb 2022. aastal sõlmitud riikidevahelisest andmevahetuslepingust. Eesti ja Soome vahetavad küll juba aastast 2006 omavahel rahvastikuregistri elukoha andmeid – Soome annab Eestile teada sinna kolinud Eesti kodanikest ning Eesti annab Soomele teada siia kolinud Soome kodanikest -, kuid uuendatud leping katab rohkemaid isikuid ja andmeid.
Mõne aasta jooksul käivitatakse kõigi uues lepingus sätestatud andme vahetamine. Selle aasta lõpuks alustatakse uue lepingu kohaselt Eestist Soome ja vastupidi kolivate inimeste andmete vahetamisega. Sellega seoses selgitatakse välja ka inimesed, kellel on samaaegselt elukoha andmetena registreeritud nii Soome kui ka Eesti aadress. Nendega võetakse andmete korrastamiseks ühendust, sest isikul saab olla registreeritud elukoht vaid ühes riigis korraga, st et nii Eesti kui Soome rahvastikuregistris peavad olema samaaegselt ühe ja sama riigi elukoha andmed. Viimasena lisandub ka Eesti ja Soome kodanike perekonnaseisuandmete vahetamine.
Selleks, et Soomega oleks võimalik rahvastikuregistri andmeid üle X-tee vahetada, tagab tehnilise võimekuse Eestis Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT). Uue lepingu rakendamiseks tuli SMIT-il muuta seni Eesti ja Soome rahvastikuregistri andmete vahetamiseks kasutatavat X-tee lahendust.
1. märtsi 2025. aasta seisuga elab Eesti kodanikke Soomes 55 128 ja Soome kodanikke Eestis 7427. Rahvastikuregistri andmete kohaselt suri 2024. aastal Eestis 24 Soome kodanikku ja Soomes 179 Eesti kodanikku.
Andmevahetuse alguse tähistamiseks korraldas Soome Digi- ja Rahvastikuandmete Amet piduliku vastuvõtu, kus Eesti esindajatena osalesid ka Eesti Siseministeeriumi ja Helsingis asuva Eesti saatkonna esindajad.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium valmistab ette 1,5 miljoni euro suurust investeeringutoetust suu- ja sõrataudi ennetamiseks. Toetus aitab põllumajandusettevõtjatel investeerida bioohutusse, et vältida taudi jõudmist loomakasvatushoonesse ning takistada selle levikut.
Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul on suu- ja sõrataudi risk Eestile praegu madal, kuid aktiivne ennetustöö ja valmisoleku tõstmine jätkub.
„Suu- ja sõrataud on äärmiselt nakkav ja väga suurt majanduslikku kahju põhjustav loomataud. Seetõttu tuleb rakendada kõiki ennetusabinõusid. Kõigil loomapidajatel on kohustus rakendada oma farmis bioohutusmeetmeid,” ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
„Riik toetab neid jõupingutusi ja aitab tõsta farmide kaitsevõimet. Panen kõigile inimestele südamele: ärge külastage farme ega loomanäitusi 48 tunni jooksul pärast välisriigist naasmist. See kehtib eriti riskipiirkondadest tulles.”
Toetatakse põllumajandusettevõtjate investeeringuid bioohutusse, milleks on näiteks:
- loomapidamishoone, -rajatise või ala nõuetekohane tarastamine;
- territooriumile sisenemiseks pääsla rajamine (sh desomatid, väravad);
- ruumide, veokite ja haagiste pesu- ja desoseadmete soetamine ning rajatiste ehitamine;
- nõuetekohase ala rajamine korjuste hoiustamiseks väljaspool farmi tara;
- riietusruumide rajamine.
Toetuse andmiseks valmistab ministeerium lähiajal ette ministri määruse, milles täpsustatakse abikõlblike kulude kuupäev, toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta, taotluste hindamiskriteeriumid ning muu taotlemisega seonduv.
Ajakohane info, juhised ja soovitused suu- ja sõrataudi kohta on avaldatud Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel.
Koroonapandeemia ajal alguse saanud väikelaevade buum on kergitanud veesõidukite kahjude arvu nii vees kui ka maismaal.
„Eestlased on tõeline veerahvas – koroona-aastatel täitusid väikelaeva juhi kursused kiiremini kui eales varem ning veekogudele lisandus rekordarv uusi aluseid. Ka tänaseks ei ole huvi väikelaevanduse vastu vähenenud. Meie statistikas väljendub see kerkinud kahjude arvus nii vees kui maismaal. Põhjustajateks Eestit üha sagedamini tabavad tormid, madalikele sõitmised, hooletus transportimisel ning mõnikord ka juhtide vähene kogemus. Kasvutrendi näitavad ka hooajavälised varguste- ja vandalismijuhtumid,” rääkis Seesami väikelaevakindlustuse tootejuht Kristi Toomla.
Riskid ka maismaal ja sadamates
Kuigi iga paadiomanik loodab, et õnnetusi ei juhtu, on reaalsus see, et kahjujuhtumid väikelaevadega võivad osutuda väga kulukaks. Kindlustaja sõnul jääb keskmine väikelaeva kindlustusjuhtumi kahjusumma vahemikku 5 000 – 10 000 eurot. Suurem osa õnnetustest leiab aset veepõhjas olevate kivide ja teiste takistuste süül.
Viimaste aastate üks kallimaid taoliseid õnnetusi juhtus jahiga, mis sadamasse sisenemisel põrkas vastu veealust objekti. Tulemuseks kiilu, korpuse ning poomi vigastusi kokku 50 000 euro eest.
„Eestis on murekohaks ka suhteliselt kitsad sadamad, mis tihti tähendab üksteisele liialt lähedale parkimist ja see omakorda muudab sadamas liiklemise keerukamaks isegi kogenud väikelaevnikule. Hooaja alguses, kui uued või vähekogenud väikelaevaomanikud lasevad alused esmakordselt vette, on üpris tavalised ka kokkupõrked teiste veeliiklejatega,” tõi Toomla näiteid väikelaevade kahjudest.
Tormid ja vandaalid kimbutavad väikelaevasid ka maismaal
Viimastel aastatel ka teistes kindlustusvaldkondades rekordarvu kahjusid põhjustanud tormid ei ole puutumata jätnud ka väikelaevasid, olles suurimate kahjujuhtumite peasüüdlasteks. „Meil on juhtum, kus tormituulte tõttu kukkus kaldale tõstetud jaht ümber ja mille kahjud ulatusid 38 000 euroni. Teise aluse lükkas tugev tuul aga madalikule. Tulemuseks sõukruvi kahjustus, mille parandamine läks maksma 16 000 eurot. Tormis on ühel korral hävinud ka laevapurjed, mille hüvitamiseks kulus 15 000 eurot. Marust ei pääse ka sadamas seisvad laevad, mida tugevad tuuled ja mäslevad lained paiskavad vastu kaid või teisi väikelaevasid,” kirjeldas Toomla tormikahjusid.
Seesami esindaja sõnul jäävad väikelaevad üha enam ka varaste ja vandaalide huviorbiiti. Kuid pikanäpumehed ei rahuldu enam lihtsalt jahilt kiirelt kaasa näpatud isiklike esemetega, vaid on näiteks kaasa viinud remondis olnud jahi jalad koos sõukruvidega. Selle juhtumi puhul küündis kahju 24 000 euroni. Ka on teada vandalismijuhtum, mille käigus tühjendati jahis vahukustutid. „Kuigi inimesed peavad laeva n-ö talvekorterisse tõstmist ohutuks, on viimastel aastatel sagenenud vargusjuhtumid ka hooajavälisel ajal,” jagas kindlustaja ja soovitas oma väikelaeva vahetevahel kontrollimas käia.
Turvaliseks merehooajaks jagab Seesami esindaja lühikest ohutuse meelespead:
- Kontrolli tehnilist seisukorda: mootor, akud ja naviseadmed peavad olema töökorras.
- Päästevestid: olgu pardal nähtaval ja soovitatavalt seljas.
- Tulekustuti: kui alusel on sisemootor või üle 25 kW päramootor, peab pardal olema vähemalt 2 kg tulekustuti.
- Navigatsioon ja ilm: jälgi navigatsioonimärke, kaardirakendusi ja ilmaennustust.
- Sadamas kinnitamine: kinnita alus hoolikalt, et vältida triivimist ja kahjustusi.
- Regulaarne hooldus: aitab ennetada ootamatuid rikkeid ja avariisid.
- Vastutuskindlustus: mõned sadamad nõuavad vastutuskindlustuse olemasolu, mis hüvitab kolmandatele isikutele tekitatud kahjud ning tuleb kasuks ka sadamavälisel alal liigeldes.
Seoses ettevalmistusega suurõppuseks Siil otsitakse 14.–17. aprillini Nursipalu harjutusvälja laiendusalal Kohandapalu piirkonnas lõhkekehi. Alalt on leitud tänaseks kaks vana miinipildujamiini, mida ei ole ohutu liigutada. Need plaanitakse kohapeal demineerida neljapäeval, 17. aprillil.
„Õppuse käigus kaevatakse kaevikuid, mistõttu peame veenduma, et maastik oleks turvaline. Selleks käime Kohandupalu piirkonnas vana nõukogudeaegse polügooni läbi, et leida üles lõhkemata lõhkekehad,” ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) harjutusväljade haldusjuht Siim Pikkur.
Teisaldatavad lõhkekehad viiakse esmalt Nursipalu harjutusväljale ja hiljem demineerimiseks kaitseväe keskpolügoonile. Mitte teisaldatavad lõhkekehad tähistatakse, nende asukohad fikseeritakse ning lõhatakse otsingute järel kohapeal neljapäeval, 17. aprillil. Lõhkamise ajal on liikumine ohualas keelatud.
Samal ajal teostatakse demineerimistöid ka seoses teede ehitusega. Alal on üles pandud vastavad keelumärgid.
Palume ohutuse tagamiseks piirkonda lõhkekehade otsimise ning lõhkamiste ajal mitte siseneda, järgida infot ja märgistust. Lõhkamiste ajal võib piirkonnas olla ka kõrge müratase.
Ungari parlament võttis vastu põhiseaduse muudatuse, mis kinnitab, et inimese sugu on bioloogiliselt määratletud ja see saab olla ainult kaks mees või naine.
Ungari põhiseadus sätestab nüüd: „Perekonna aluseks on abielu ning vanemate ja laste suhe. Inimene on kas mees või naine. Isa on mees, ema on naine.”
Politseisse pöördus 64-aastane Tartumaa mees, kelle sõnul soovis ta müüa pesumasinat Facebook Marketplace’i vahendusel.
Ostja teatas, et raha on broneeritud LHV pangas ning palus mehel sisestada PIN2 kood. Selle tulemusel läks mehe pangakontolt maha kolm makset kogusummas 8070 eurot.
Kelmusjuhtumi täpsemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.
Haridus- ja Teadusministeerium tellis arvutikoolitused ligi 1200 täiskasvanule, kes on arvuti ja interneti mittekasutajad või vähese kasutuskogemusega.
Ministeeriumi täiskasvanuhariduse valdkonna programmi spetsialist Ingrit Kera märkis, et Eesti inimeste digioskuste tase on ebaühtlane. „Arvuti ja interneti mittekasutajaid on rohkem vanemates vanuserühmades, kuid on ka tööealiste seas. Digioskuste puudumine takistab nende tööalast arengut, aga vähendab ka üldist heaolu, kuivõrd üha laiemalt levivad ühiskonnas erinevad e-teenused. Seetõttu pakumegi soovijatele võimalust õppida arvutit ja nutiseadmeid kasutama tasuta ja kodu lähedal,” ütles Kera.
Arvestades nutiseadmete kasutuse järjest laialdasemat levikut ja e-teenuste liikumist nutiseadmetesse, pakutakse lisaks arvutikasutuse baaskoolitusele ka eraldi algtaseme koolitust nutiseadmete kasutajatele. Mõlemad koolitused – „Nutiseadme kasutamine algajale” ja „Arvutikasutuse baaskoolitus” – toimuvad kuni 2025. aasta lõpuni kõigis Eesti maakondades.
Koolitajate leidmiseks korraldas ministeeriumi hanke. Tallinnas, Harjumaal ja Raplamaal hakkab koolitusi pakkuma Tallinna Rahvaülikool, Ida- ja Lääne-Virumaal Valga Arvutikeskus, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal, Võrumaal, Jõgevamaal ja Põlvamaal Nordic Koolitus ning Pärnumaal, Järvamaal, Hiiumaal, Saaremaal ja Läänemaal Pärnu Rahvaülikool.
Täpsem info koolituste ja nendele registreerimise kohta on leitav Haridusportaalis (võib otsida näiteks õppeasutuse või koolituse pealkirjas sisalduvate sõnade alusel), samuti koolitajate kodulehtedel.
Arvutikoolituste eeldatav kogumaksumus on ca 300 000 eurot ja neid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine” (lühendatult VÕTI).
Uued arvutikoolitused algajatele on täienduseks juba välja kuulutatud ligi 1500 tasuta tööalasele koolitusele.
Möödunud nädalal toimunud liiklustalgutel lõi politsei kontakti 2669 kiiruseületajaga kokku 1726 kohas üle Eesti, millest liiklejaid ise korravalvuritele teada andsid.
Eelmise nädala talgutel osales 1057 politseiniku, kes kontrollisid 1726 kohta üle Eesti, millest liiklejad eelnevalt liiklustalgud.ee veebilehel teada andsid. Politsei fikseeris talgunädalal neis kohtades 1625 kiiruseületamist ning 399 muud liiklusalast rikkumist.
Kuigi politsei räägib kiiruseületamise ohtlikkusest pidevalt, pole juhtide käitumine liikluses oluliselt muutunud. „Samuti pole muutunud autojuhtide suhtumine – kiiruse ületamist peetakse kohati isegi enesestmõistetavaks. Ka talgutel tuli see hästi välja, sest kui korrakaitsjad küsisid juhtidelt kiirustamise põhjust, siis selgus, et tegelikult polnud selleks kellelgi vajadust, pigem tuleneb oskamatusest oma aega planeerida,” rääkis politseikolonelleitnant Sirle Loigo.
Kõige sagedamini ütlevad kiiruseületamiselt tabatud juhid, et neil on kiire. Näiteks tabati Tallinna ringteel esmase juhiloaga autojuht, kelle kiiruseks mõõdeti 148 km/h. Kiiruseületaja põhjendus oli lihtne, ta jääb kooli hiljaks. Leidus ka kohati absurdseid vabandusi, näiteks Tallinnas ütles üks juht, et sõitis lubatust oluliselt kiiremini, sest kuivatas autot peale pesulas käimist.
„Talgute eesmärk on liiklusohutust tõsta, mistõttu 645 juhi puhul piirdusime vestlusega ja loodame, et inimene mõistab oma rikkumist ka trahvita,” sõnas Loigo.
„Liiklustalgute mõte on olla kohal seal, kus kohalikud inimesed kõige rohkem kiirustamise pärast muretsevad ja meid ootavad. Seda, kui väga politseid teatud teelõikudel oodati, tajusime meile laekunud tänuavaldustest, mida oli liiklustalgute nädalal rohkem kui muul ajal. Lisaks tõid Kiili kogukonnaliikmed oma tänu avaldamiseks kiirust mõõtvatele politseinikele küpsiseid,” kirjeldas Loigo südamlikku žesti.
Kogukonnaliikmed olid tänavu ka iseäranis aktiivsed liiklusohtlike kohtade esitamisel politseile ning nii tuli neid tänavu rekordarv. „Oleme tänulikud kõigile, kes liiklustalgute kaardile oma tähelepanekud märkisid ning ühtlasi neilegi, kes mõistavad kiirusületamisega kaasnevaid riske ja annavad oma panuse selleks, et meie teed ja tänavad oleks turvalisemad. Turvaline liikluskeskkond on asi, mida ei loo kiirust mõõtev politseinik üksi, vaid kõik liiklejad üheskoos,” sõnas politseinik.
Lisaks kiirusele pöörati tähelepanu ka kõigele muule liikluses toimuvale. Näiteks tabati alkoholi tarvitanud juhte, telefoni näppivaid roolikeerajaid, ülevaatuseta sõidukeid ja muid väiksemaid rikkumisi. Politseinike tagasisidet kontrollitud kohtadele saab vaadata veebilehelt www.liiklustalgud.ee.
Politseinik tõi välja, et kui liiklustalgude nädalal olid ilmaolud veel üsna talvised, siis alates sellest nädalast on ilmad läinud kevadiseks ning linnapilti lisandub hulgaliselt kaherattalisi. „Jalgratta, elektritõukeratta ja mootorratta juhid on vähem kaitstud ning nende sattumine liiklusõnnetusse võib kaasa tuua tõsisemaid vigastusi, hoolige ja arvestage teiste liiklejatega,” sõnas Loigo.
Hispaaniat on raputanud maavärin. Asja kohta info avaldanud Briti meedia teatab, et turistid on „hirmunud”.
Väljaande Mirror andmetel on maavärina tagajärgi tunda vähemalt turistide seas populaarses Costa Blancas, mis asub riigi idarannikul.
Väljaande Sun andmetel asus maavärina epitsenter populaarsest turismisihtkohast Torreviejast vaid viie kilomeetri kaugusel.
Mirrori teatel kommenteeris üks kohalik, et maavärina põhjustatud värinad olid „kõige tugevamad, mida ma oma elus tundnud olen”.
Hispaania riikliku geograafiainstituudi andmetel oli maavärina intensiivsus esmaspäeva, 14. aprilli hilisõhtul 2,8 palli.
Hispaania meedia andmetel toimus maavärin kell pool üks öösel vastu tänast 15. aprilli.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. aprill 2025:
Atlandi ookean laieneb veelgi kiiremini… rindel vaid üks vene poole edenemine, tuntav vene poole surve langus, aga nii see ei jää.
1. Piiri ja rindeläheus ikka sajus.
2. Uus droonilaine venemaa kohal.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta, kuigi survet jagus.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta, kuigi survet lõunasektoris jagus.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta, tuntav surve langus.
9. Lõunarinne: muutusega.
10. Herson: muutusteta.
11. Trump süüdistab sõja alustamises taas Zelenskit.
12. venemaad ootab ees dramaatiline naftatootmise langus.
13. Ameerika-Austria metallpakendite tootja venemaa tehased anti üle riigile.
14. vene võimud on asunud metsatööstust päästma.
15. USA-sse reisivatele EL-i ametnikele anti nuhkimishirmu tõttu uued tühjad telefonid.
16. Reuters: EL võib naasta venemaa gaasiostude juurde.
17. USA seadusandjad esitasid eelnõu Ukraina toetamise ja venemaa-vastaste sanktsioonide kohta.
18. Lühiuudised
„Meie linnadele korraldatakse iga päev venemaa rünnakuid. Nad on rünnanud üle 1700 kooli, tapnud üle 600 lapse ja tabanud 780 meditsiiniasutust. Oleme kaotanud 13 000 tsiviilisikut ja koguni 100 000 oma sõdurit. Maksame kõrgeimat võimalikku hinda,” Zelenski CBS-ile.
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski teatas, et alates aasta algusest on Ukraina kaitsevägi hävitanud 11 583 vastase sõidukit ja eritehnikat. Kokku on alates 2024. aasta algusest viga saanud üle 35 tuhande ühiku vaenlase sõidukeid.
Kuniks Ukrainal jagub kõigis sektorites võitlustahtelisi sõdureid, kaudtulemoona ja droone, eip kuskil suuremat vene poole läbimurret tulemas ei usu.
99 vene poole rünnkut ehk siis langus kõigis sektorites. Küll jätkub väga kõrgel tasemel pommitamine lennukitelt (liugpomme 191) ja kaudtuleüksustega (6590) ning droonipilve tihedus (3275) ei taha ka väheneda ehk siis soov uuesti tempo üles saada on vene poolel ikka olemas.
vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi kaotused jätkuvalt kõrged ja muu tagala osa vist uue rekordi tõi.
Eile langesid rünnakutel osalevate üksuste suurused. Tundub, et eip nii lihtsalt enam konveierit töös hoida suudeta, et kompanii kompanii järel rünnakutele saata. Kipub aga jätkuma taktika, et kas paar ühikut soomust ja suur ports kergliikureid või ainult kergliikurid avatud maastikel ja maanteedel. Jätkuvalt näeb, et juhtimismuresid rünnakutel olevatel üksustel jagub. Njah, kui juhtsoomuk pihta saab või ka kergliikurite seltskonna juhi tabamisel eip teata enam, mida edasi teha ning tihti ikka kogunetakse esmalt kokku, saadakse veel miskit kaela ja laiali valgutakse ning tundub, et juhtimist enam pole ning ei teata kohati isegi vist seda, kus endi possad asuvad, sest läbitud on päris pikk tee ning neid värskeid jälgi jagub kõikjale ja kuhu siis minna?
Järjest tõuseb maskeerimisoskuse vajadus, sest kumbki pool kasutab üha enam AI-d, et tuvastada anomaaliad maastikul või linnaruumis või siis ka igasugused liikumised. Kui võimekust jagub, siis üritatakse ikka oodata, kuniks keegi kuhugi majutusalasse läheb, et korraga tabada suurem ports seltskonda ja sedagi teeb kumbki pool.
1. Sumõ kant saab ikka väga palju liugpomme.
2. Kurskis oli öösel kuulda plahvatusi ja tulekahju puhkes elumajas; venemaa kaitseministeerium teatas ulatuslikust droonirünnakust sellele piirkonnale. Astra kanali sõnul teatasid Kurski elanikud kella 2.30 paiku öösel suurest hulgast plahvatustest. Internetis avaldati ka fotod ja videod väidetavalt droonirünnakust põhjustatud elukorrusmaja tulekahjust. venemaa avalikud lehed ei teatanud muudest tagajärgedest. Hiljem teatas venemaa kaitseministeerium, et Kurski oblasti kohal tulistati väidetavalt alla 109 Ukraina UAV drooni. Lisaks tulistati väidetavalt alla kolm drooni Voroneži oblasti kohal ning üks Moskva, Brjanski ja Orjoli piirkonna kohal.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta, kuigi survet jagus. Tundub, et põhitrassid Sumõs on suutnud Ukraina pool sarnaselt vene poolele ära piirata õhus traatvõrkudega (arvatavasti kohati ka kalavõrgud) kaitsmaks trassi droonide eest ja tundub, et see töötab, sest eip näe enam nii palju puruks lastud masinad seal. 89 liugpommi Sumõ oblastisse.
4. Harkiv: muutusteta kuid surve on siingi tõusma hakanud ning Vovtšanski linnas ja selle ümber üritatakse saada kanda maha Vovtša jõe lõunakaldal. Seni see neil õnnestunud pole.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta, kuigi survet jagus.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: jätkuvalt tõstab vene pool survet ümber Toretski ning on asunud mitmes päev järjest suruma Toretskist kirdes Kurdjumivka alal. Õnneks pole seal palju kohti, kus üle Siverski Donetsi-Donbass kanali saab.
8. Donetsk: survet jagus, muutusi mitte.
9. Lõunarinne: muutusteta. Väga tugevaks on läinud surve Velika Novosilka piirkonnas.
Surutakse nii linnast kirdes kui loodes. Loodes suudeti tänu suurele kogusele tehnikale siiski saada enda kontrolli alla u 2×2 km põlde.
Loode suunal 13. aprillil osales ründeoperatsioonides vähemalt 20 ühikut sõjatehnikat ja 41 mootorratast. Põhirünnak toimub Privolnoje ja Burlatskoje vahel. Eilseks vist enam sel suunal uut soomusega surumist läbi viia ei suudetud ja töösse lükati mootortattad ja Hiina golfikärud aga need hävisid veelgi kiiremini.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina president Volodõmõr Zelenski on üks süüdlastest venemaa sissetungi pärast Ukrainasse venemaa presidenti vladimir putini järel, ütles Valge Maja juht Donald Trump, heites Zelenskile seda taas ette tema relvatarnete taotluste pärast. „Kolm meest tapsid miljoneid inimesi,” ütles Trump pressikonverentsil El Salvadori presidendi Nayib Bukele’iga ovaalkabinetis. „Nimetagem putinit number üheks. Nimetagem ka Biden, kellel polnud õrna aimugi, mida ta teeb. Ja Zelenski.” Samuti ütles ta, et kahtleb Ukraina presidendi pädevuses.
Trumpi sõnul poleks Zelenski tohtinud venemaa sõjalise ja majandusliku üleoleku kontekstis sõda alustada. „Kui alustate sõda, peate teadma, et võite võita. Te ei alusta sõda endast 20 korda suurema vastase vastu ja siis loota, et inimesed kingivad teile mõne raketi,” ütles ta. USA president ütles veel kord, et ta tahab tapmise peatada, mida Biden ei suutnud teha. Trump väljendas sama mõtet TruthSociali postituses. „See ei ole minu sõda,” rõhutas ta, kuulutades, et Zelenski ja Biden tegid täiesti kohutavat tööd, mis sai alguse farsiga. Njah, väga-väga keeruline on jääda viisakaks…
Samuti ütles Trump pressikonverentsil, et andis putinile tähtaja relvarahu sõlmimiseks Ukrainas. Konkreetseid ajakavasid ta siiski ei andnud.
Zelenski ütles omakorda, et Trumpi administratsioon on muutunud reaalsuses ja ütles CBS-i saates 60 minutit antud intervjuus, et Ameerika presidendi meeskond on langenud putini retoorika mõju alla. Ta kutsus Trumpi Ukrainasse, et ta näeks ise venemaa agressiooni tagajärgi: „Palun vaadake enne otsuste tegemist tapetud inimesi, tsiviilisikuid, sõjaväelasi, lapsi, haiglaid, kirikuid, mis hävitati,” ütles ta. Zelenski meenutas ka, et Ukraina on agressiooni ohver ega rünnanud kedagi.
Jaanuaris, paar päeva pärast ametisse astumist, ütles Trump ka, et Zelenski ei oleks tohtinud lubada sõjal venemaaga alata, vaid otsustas siiski sõdida suurema riigi vastu. „Zelenski võitleb palju suurema üksuse vastu, palju suurema, palju võimsama. Ta poleks tohtinud seda teha, sest oleksime võinud kokkuleppele jõuda. <…> Ja Zelenski otsustas: „Ma tahan sõdida”,” ütles Trump Fox Newsile antud intervjuus.
12. Nafta õitseng, milles venemaa on elanud enam kui pool sajandit, müües seda välismaale valuuta, tehnoloogia ja tarbekaupade eest, läheneb murettekitava kiirusega lõpule. Ilma oluliste investeeringute, tehnoloogiliste läbimurrete, regulatiivsete muudatuste ja lääneriikide sanktsioonide kaotamiseta võib venemaa lähikümnenditel silmitsi seista naftatootmise järsu langusega ja halvimal juhul globaalselt naftaturult täielikult kaduda. vene Valitsus lisas selle prognoosi energiastrateegiasse aastani 2050, mille peaminister mihhail mišustin esmaspäeval heaks kiitis.
Dokumendi kohaselt väheneb stressistsenaariumis, mis eeldab kütuse- ja energiasektoris olemasolevate trendide ja praeguste lähenemisviiside säilimist, naftatootmine 2036. aastaks praeguselt 530-540 miljonilt tonnilt aastas 477 miljoni tonnini ja 2050. aastaks peaaegu pooleni 287 miljoni tonnini praegusest tasemest. Sel juhul tuleb naftaeksporti vähendada kolm korda – 234 miljonilt tonnilt 79 miljonile tonnile aastas.
Stressistsenaariumis, mis hõlmab Lääne sanktsioone ja maailma kiirendatud üleminekut naftast, toodab venemaa 2050. aastaks aastas vaid 171 miljonit tonni naftat – kolm korda vähem kui praegu. Ja ekspordiks ei jää enam midagi: selle maht langeb nulli.
Nafta- ja gaasisektor annab kolmandiku eelarvetuludest, kolmandiku kõigist riiki tehtavatest investeeringutest ja kaks kolmandikku majanduse valuutatulust. Kuid „nafta tootmise ja ekspordi osas on seniste suundumuste jätkumisel olulised riskid tootmismahtude vähenemiseks”, seisab strateegias. Nõukogude ajal avastatud vanad maardlad ammenduvad tasapisi ning uusi odava ja lihtsalt kaevandatava naftaga ei leita. Lisaks sellele avaldavad mõju naftaettevõtete kõrged maksud ja „piiratud juurdepääs tehnoloogiale nii varude arendamiseks kui ka uurimiseks”, öeldakse dokumendis.
Strateegia kohaselt on venemaa maapõues 31 miljardit tonni tõestatud naftavarusid, millest võiks piisata 65 aastaks tootmiseks. Kolmandik ehk enam kui 10 miljardit tonni on aga praegu kahjumlikud. Naftatootmise praeguse taseme (sihtstsenaarium) säilitamiseks on strateegia kohaselt vaja suuri investeeringuid, aga ka tehnoloogilise suveräänsuse saavutamist. Kokku on dokumendi kohaselt vaja asendada rohkem kui 1500 kriitiliselt vajalikku seadet.
Praegu on venemaa toorainetööstus peaaegu täielikult sõltuv välismaistest tehnoloogiatest. Imporditud puurimisseadmete, aga ka kaevandamise analüütilise tarkvara osakaal ületab praegu 90%. Loodusvarade ministeeriumi andmetel oli 50% kaevandusseadmetest ja 30% maapealsetest geofüüsikalistest seadmetest imporditud. Veidi väiksem sõltuvus tehnoloogiliste uuringute seadmete (20%) ja kaevude uurimise geofüüsikaliste seadmete impordist (10%).
venemaa peamises naftaregioonis, Hantõ-Mansi autonoomses ringkonnas, mis moodustab ligi poole maapõuest kaevandatavatest naftast, väheneb tootmine juba praegu kiiresti, märgib nafta- ja gaasituru ekspert Mihhail Krutihhin: aastatel 2007-2008 pumbati seal aastas 280 miljonit tonni, eelmisel aastal aga vaid 205 miljonit tonni. Ja Hantõ-Mansi autonoomse ringkonna võimude prognooside kohaselt väheneb tootmine halvimal juhul 2030. aastaks veel 40 miljoni tonni võrra ja 2050. aastaks enam kui kolm korda.
venemaal on 9,1 miljardit tonni A-kategooria naftavarusid, st juba tootmises olevad ja hästi uuritud omadustega tõestatud varud. Põldudel tegutsevate ettevõtete kogemus näitab aga, et tegelikkuses on riigis alles poole vähem äriliselt tasuvaid varusid – umbes 4,3 miljardit tonni ning need võivad ammenduda umbes kaheksa aastaga, hoiatab Krutihhin.
13. Austria-Ameerika toiduainete metallpakendite suurtootja Silgan Holdingsi venemaa varad, mis 2024. aasta suvel läksid üle Föderaalsele Kinnisvarahaldusagentuurile, sattusid Adõge Vabariigile kuuluva ettevõtte kontrolli alla. Seda tõendavad ühtse riikliku juriidiliste isikute registri (USRLE) andmed, millele juhtis Interfax tähelepanu. Jutt käib Moskva lähedal Stupino tehastest ja Adõges Enemist. Nüüd hakkab neid haldama OOO Engo (Moskva), mis kuulub 99% ulatuses Adõge Vabariigi JSC Development Corporationile (1% vabariigi Takhtamukaiski rajooni administratsioonile). Tehased jätkavad toiduainete tootmise piirkondlike koostööahelate stabiilsuse tagamist, märkis Adõge Vabariigi Arengukorporatsiooni pressiteenistus.
Ettevõtted Silgan Metal Packaging Stupino (asutatud 2011. aastal) Moskva regioonis ja Silgan Metal Packaging Enem Adõges (2009) viidi Föderaalsele Kinnisvarahaldusagentuurile üle 2024. aasta juulis. Adõge juhi Marat Kumpilovi pressiteenistus süüdistas seejärel Silgan Holdingut tehaste tegevusetuses ja osavõtmatuses ning ebasõbralike riikide residendiks olemises. See viis tootmistegevuse peatamiseni, märkis administratsioon.
Pärast venemaa sissetungi algust Ukrainasse hakkas Silgan Holdings oma äritegevust venemaa Föderatsioonis vähendama: 2022. aastal langes kogutulu 4,3 miljardilt 3,6 miljardile rublale. 2023. aasta alguses sulges ettevõte kaks venemaal metallkonteinereid tootvat tehast. Pärast seda vähenes toodete müügitulu 2022. aastaga võrreldes 54,3 miljoni dollari võrra.
Silgan Holdings on üks viiest suurimast toiduainete metallpakendite tootjast. Ettevõte, mille aastakäive ületab 6 miljardit dollarit, toodab muu hulgas konteinereid ja purke. Silgan Holdingsi peakontor asub Ameerika Ühendriikides, kuid enamik selle tegevust asub EL-is.
2023. aasta aprillis andis putin välja dekreedi, mis andis võimudele õiguse kehtestada välisosalusega venemaa ettevõtete ajutine juhtimine. kreml teatas, et dokument võeti vastu vastuseks USA ja tema liitlaste “ebasõbralikule ja rahvusvahelise õigusega vastuolus olevale tegevusele” kui peegelaktsioonina venemaa varade arestimisele välismaal.
14. venemaa võimud on alustanud sanktsioonidest ühe enim mõjutatud puidutöötlemistööstuse suurimate ettevõtete päästmist. Tööstus- ja kaubandusministeerium on keskpanga ja kreeditorpankadega kokku leppinud ühe juhtiva ettevõtte Segezha Group võlgade restruktureerimises. „Vaatasime hiljuti Segeža ettevõtete grupi konkreetset projekti ja leidsime koos võlausaldajate ja selle grupi omanikega lahenduse,” ütles tööstus- ja kaubandusministeeriumi juht anton alihanov putini ja valitsuse kohtumisel, lubades seda kogemust jätkata. „Nüüd on plaanis ette valmistada kaalumiseks veel üks ettevõte – see on ULK ettevõtete grupp.”
Segezha Groupi netovõlg ulatus kolmanda kvartali lõpus 143,5 miljardi rublani (1,43 miljardi euroni). Ettevõte ei ole oma aasta tulemusi veel avalikustanud, kuid Interfax teatas allikatele viidates, et praegu ületab see 150 miljardit rubla. 2024. aasta üheksa kuu müügitulu ulatus 76 miljardi rublani. Segeža suurimad võlausaldajad on Sberbank, VTB, Alfa-Bank ja Moskva krediidipank.
alihanov ei öelnud, milline lahendus leiti. Tema sõnadest järeldub, et võimalikud on nii võlgade restruktureerimine kui ka aktsiateks konverteerimine: võlausaldajapangad võivad saada ettevõtte aktsionärideks. „Küsimus seisneb selles, et Segezha peab oma laenud ümber struktureerima, kas võlgade konverteerimises osaletakse – see küsimus pole lahendatud,” ütles VTB president Andrei Kostin.
Praegu kontrollib osalust Vladimir Jevtušenkovi AFK Sistema, kellele kuulub üle 62% aktsiatest. Veebruaris registreeris keskpank Segezha aktsiate lisaemissiooni, mille eesmärk oli ettevõtte sõnul võlakoormuse vähendamine. Sügisel ütles AFK Sistema esindaja, et AFK ei kavatse oma osalust alla kontrolliva osaluse vähendada. Segezha aktsia tõusis võlgade restruktureerimise uudise peale 16%, kuid kaotas siis suurema osa tõusust.
Puidutööstus on sanktsioonidest üks enim mõjutatud, eriti Loode-Lääne ettevõtted, selgitas majandusgeograaf ja Moskva Riikliku Ülikooli professor Natalia Zubarevitš. Nende tooted olid suunatud Euroopale ja nende Aasiasse suunamine osutus liiga kulukaks. Teine firma, millest alihhanov rääkis, ULK grupp, on samuti pärit Arhangelski oblastist.
Olukorda raskendas baaskursi tõus. venemaa töötlev tööstus loovutab neljandiku oma kasumist laenuintressidele, prognoosisid valitsusele lähedase analüüsikeskuse CMAKS eksperdid sügisel ning puidutöötlemistööstus kulutab teenitavast 44% intressimaksete peale. Märtsis märkis majandusarenguminister maxim reshetnikov aeglustumist mitmes tööstusharus, sealhulgas puidutöötlemises. Rosstati andmetel ületas tööstusettevõtete tarnitud toodete maht 1 triljonit rubla.
Olukord majandussektorites ja süsteemselt olulistes organisatsioonides on üldiselt stabiilne, rahustas asepeaminister aleksandr novak. Tema sõnul on valitsus jätkanud finantssektori ja üksikute majandusharude stabiilsuse tõstmise alakomisjoni tööd: „Oleme juba üle vaadanud üheksa majanduse võtmevaldkonda – tööstus, transport, põllumajandus, masinaehitus jt.” Puidutööd ta nende hulgas ei maininud.
Isegi keskpank pidi Segeža päästmises osalema. See nõuab pankadelt suurenenud reservide loomist restruktureeritud laenudeks ja investeeringuteks ebastabiilse finantsseisuga ettevõtete aktsiatesse. Pangad arutasid keskpangaga järeleandmiste võimalust Segezhaga tehingu puhul. Tõenäoliselt juhtub sama ka teiste selle valdkonna ettevõtetega. „Tahan tänada venemaa Panka, nad kohtusid meiega Segeža juhtumi puhul poolel teel, loodan, et saame sama töö ära teha ka ULK ettevõtete grupis.”
15. Euroopa Liit ei pea praegu USA-d Hiinast vähem vaenulikuks ja ohtlikuks. Euroopa Komisjoni töötajatele kehtestatud keeld reisida USA-sse oma tavapäraste töö nutitelefonide ja sülearvutitega näitab, kui halvasti on pikaaegsete liitlaste suhted pärast Donald Trumpi võimuletulekut halvenenud, vahendab Financial Times.
Euroopa Komisjon annab USA-sse reisivatele töötajatele spionaažiohu vältimiseks välja ühekordsed telefonid ja lihtsad tühjad sülearvutid. Uued juhised anti komisjoni liikmetele ja kõrgematele ametnikele, kes osalevad järgmisel nädalal New Yorgis toimuval IMF-i ja Maailmapanga kevadisel tippkohtumisel, ütles FT-le neli asjaga kursis olevat inimest. Nende sõnul kasutatakse sarnaseid meetmeid reisides Hiina või Ukrainasse, kus on suur oht Hiina või venemaa luureteenistuste jälgimiseks. „Nad on mures, et USA võib tungida Euroopa Komisjoni süsteemidesse,” ütles üks allikatest. Viies EL-i ametnik lisas: „Atlandi-ülene liit on läbi.”
Euroopa Komisjon kinnitas, et ohutusnõuandeid on hiljuti ajakohastatud, kuid keeldus lisateavet andmast. Ametnikud ütlesid, et juhised kõigile USA-sse reisivatele töötajatele hõlmavad oma telefonide väljalülitamist piiril ja nende paigutamist spetsiaalsetesse ümbristesse, et kaitsta neid luuramise eest, kui nad jäävad järelevalveta. „Washington ei ole Peking ega Moskva, kuid see on vastane, kes on altid oma huvide edendamiseks ja võimu edendamiseks kasutama õigusvastaseid meetodeid,” ütleb Brüsseli Geopoliitika Instituudi direktor Luc van Middelaar.
USA piiriametnikud saavad vaadata sisu elektroonilistes seadmetes ning viimastel nädalatel on olnud mitmeid juhtumeid, kus turistidel või ülikoolide ja teaduskeskuste töötajatel on Donald Trumpi ja tema administratsiooni kohta kriitiliste kommentaaride tõttu riiki keelatud siseneda. Seetõttu tuletati Euroopa Komisjoni töötajatele meelde, et nende viisad oleksid diplomaatilistes dokumentides, mitte riigi passides.
Trump ise ütles veebruaris: „Olgem ausad, Euroopa Liit loodi selleks, et Ameerika Ühendriike lämmatada. See oli tema eesmärk ja nad tegid seda hästi. Aga nüüd olen mina president.”
16. EL-i suurfirmade juhid on hakanud rääkima võimalusest taasalustada teatud koguse venemaa gaasi importi, sealhulgas venemaa riigihiiu Gazpromilt. Sellest teatab Reuters. Pärast Trumpi valimist USA presidendiks on ta muutnud energia kaubandusläbirääkimistel läbirääkimiskiibiks ja ettevõtted kardavad, et sõltuvusest USA-st on saanud veel üks haavatav punkt. Samal ajal on läbirääkimised Katariga gaasitarnete suurendamiseks takerdunud ja kuigi taastuvenergia kasutuselevõtt on kiirenenud, ei ole tempo piisavalt kiire, et EL saaks end turvaliselt tunda.
Selle taustal räägivad mõned Euroopa ettevõtted avalikult võimalusest taasalustada teatud koguse venemaa gaasi importi. „Kui Ukrainas valitseb mõistlik rahu, võime tagasi minna 60 miljardi kuupmeetrini, võib-olla 70 miljardi kuupmeetrini aastas, sealhulgas LNG,” ütles Prantsusmaa gaasifirma Engie tegevjuhi asetäitja Didier Gollo Reutersile. Gollo sõnul suudab venemaa katta umbes 20-25% EL-i vajadustest, kui enne sõda oli see näitaja 40%.
„Euroopa ei hakka kunagi importima venemaalt 150 miljardit kuupmeetrit, nagu enne sõda… aga ma panustaksin 70 miljardi kuupmeetri peale,” lisas teine Prantsuse ärimees, naftafirma Total Energies juht Patrick Pouyanné. Lisaks soovib Mecklenburg-Vorpommernis, Saksamaa idaosas, kus Nord Streami gaasijuhe pärast venemaalt mööda Läänemere põhja kulgemist kaldale jõuab, 49% sakslastest naasta venemaa gaasitarnete juurde, näitas Forsa Instituudi uuring. „Me vajame vene gaasi, vajame odavat energiat – olenemata sellest, kust see tuleb. Meil on vaja Nord Stream 2,” ütles keskmise suurusega naftakeemiaettevõtte Leuna-Harze tegevdirektor Klaus Paur.
17. USA Kongressis on Demokraatliku Partei esindajad esitanud eelnõu, mille eesmärk on tugevdada toetust Ukrainale sõjas venemaaga, samuti kehtestada karmid sanktsioonid Moskva vastu. Allikas: Reuters, viidates seaduseelnõu koopiale, mida pole veel avalikustatud. Kongressi liige Greg Meeks, esindajatekoja väliskomisjoni kõrgeim demokraat, esitas seaduseelnõu, mis annab Ukrainale mitmekihilist abi alates julgeolekuvajaduste rahastamisest ja sõjajärgsest ülesehitustööst kuni tugevdatud sanktsioonideni venemaa vastu.
Eelnõu kohaselt kinnitatakse esimeses osas toetust Ukrainale ja NATO-le ning tehakse ettepanek luua Ukraina taastamise erikoordinaatori ametikoht. Teine osa käsitleb julgeolekuabi, eelkõige otselaene ja sõjalist rahastamist. Kolmas nõuab rangeid sanktsioone ja ekspordikontrolli, mis mõjutaksid venemaa panku, energeetika- ja kaevandustööstust ning venemaa ametnikke.
Agentuuri informeeritud allikate sõnul on tegemist järjekordse katsega survestada president Donald Trumpi administratsiooni, et see võtaks selgema seisukoha Kiievi poolel. Kongressi sammud peegeldavad mõlema partei seadusandjate kasvavat muret Ukraina saatuse pärast, kuna vabariiklasest president Donald Trump on võtnud Moskva suhtes leplikuma hoiaku alates oma teise ametiaja algusest 20. jaanuaril.
18. Lühiuudised
USA haridusministeerium teatas Harvardi ülikooli valitsuse 2,2 miljardi dollari suuruse rahastamise külmutamisest pärast seda, kui kool lükkas tagasi Trumpi administratsiooni nõudmised. Allikas: USA haridusministeeriumi pressiteade: „Antisemitismi ühine töörühm teatab Harvardi ülikoolile 2,2 miljardi dollari pikaajaliste toetuste ja 60 miljoni dollari pikaajaliste lepingute külmutamisest.” Eelmisel nädalal saatis Valge Maja Harvardile nimekirja nõudmistest, mille eesmärk oli valitsuse rangem järelevalve ja radikaalsed muudatused ülikooli juhtimises. Esmaspäeval, 14. aprillil lükkas Harvard need nõudmised aga tagasi, öeldes, et Donald Trumpi administratsioon rikub USA põhiseaduse esimest muudatust, ületab valitsuse volitusi kodanikuõiguste seaduse alusel ja ähvardab erainstitutsiooni autonoomiat.
Euroopa Liidu tippdiplomaat Kaja Kallas kutsus 14. aprillil Euroopa liidreid mitte osalema 9. mail Moskvas toimuvatel sõjalistel pidustustel, vaid näitama üles solidaarsust Ukrainaga. Allikas: Politico, viidates Kallase avaldusele ajakirjanikele Luksemburgis pärast välisministrite kohtumist.
Ungari ähvardab panna veto Ukraina EL-i liikmelisusele, keeldub liitumast EL-i väljaõppemissiooniga ja lubab blokeerida abi Kiievile. Budapest on ka vastu sanktsioonidele venemaa tuumasektorile ja jätkab selle energia ostmist, ütles Ungari välisminister Péter Szijjártó.
Iraani välisminister Abbas Araqchi külastab enne tuumaprogrammi läbirääkimiste teist vooru Moskvat venemaa ametnikega konsultatsioonideks, teatas Iraani välisministeeriumi pressiesindaja 14. aprillil.
Päev pärast seda, kui venemaa tapab Sumõ tsiviilisikuid, toob kremli väitel Tauruse rakettide tarnimine kaasa eskalatsiooni. Saksamaa kantsler Friedrich Merz väitis varem, et need raketid võivad sihtida venemaa sõjalist infrastruktuuri.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Täna, 15. aprillil teevad Eesti õhuruumis lende, sealhulgas madallende Ämari lennubaasis teenivad Portugali õhuväe piloodid hävituslennukitel F-16 ja Leedu õhuväe piloodid transpordilennukiga C-27J Spartan.
Madallennud toimuvad ajavahemikul 10.00 kuni 13.00 Ida-, Edela-, Lõuna- ja Kesk-Eestis, selleks ettenähtud aladel, ning mitte madalamal kui 152 meetrit. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest, kuid võimalusel püütakse asustatud alasid siiski vältida.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Madallennuharjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Transpordiameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennukid baseeruvad Eestis Ämari lennubaasis ja Leedus Šiauliai lennubaasis. Alates aprilli algusest asus Eestisse rotatsiooni korras neljaks kuuks Portugali õhuväe 201. ja 301. eskadrilli koosseisu kuuluv lennusalk.
Eesti julgeoleku tagamine algab Võrumaast, kus on valmimas idapiiri taristu, arendatakse kaitseväe harjutusala ning peagi algab ka punkrivööndi ehitus. Peame oskama seda erilist positsiooni ülejäänud Eestile selgitada, et inimesed jääksid siia elama ega rändaks välja, ütleb intervjuus Lõuna-Eesti Postimehele Võrumaal elav politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht politseikolonelleitnant Meelis Saarepuu.
„Kui paar aastat tagasi nägime teisel pool Vene Föderatsiooni piirivalvureid, siis nüüd näeme seal väga erinevate üksuste inimesi piiril patrullimas. Seda on näha nii vormiriietusest, kehahoiakust, siltidest, embleemidest. Praegu näeme Vene eriüksusi piiril, küll mitte kogu aeg, ja on selge, et see on ärevust tõstnud,” ütles Saarepuu. „On selge, et kui kõige halvem peaks juhtuma, siis need, kes esimesena pihta saavad, oleme meie, Võrumaa elanikud. Meil ei ole alternatiivi, peame sellega kohanduma ja otsima võimalusi, kuidas sellest oleks võimalik piirkonnale midagi positiivset välja võluda.”
Võru linnas jätkub kole areng: märtsis sündis vaid 2 last, suri 16 inimest. Aasta esimese kolme kuuga sündis 10 last, suri 53 inimest.
See tähendab, et surmade arv on 5 korda suurem kui sündide arv. Märtsis oli surmade arv lausa 8 korda suurem.
Tõnu Kaljuste koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga toob Suurel Reedel Tartus ettekandele James MacMillani „Stabat mater’i”.
Teost loetakse maailma parimate 21. sajandi klassikateoste hulka. Seitse aastat tagasi valis Vatikan selle oma esimeseks Sixtuse kabeli live-kontserdiks.
Esmakordselt Eestis
MacMillani „Stabat mater” tuleb ettekandele 18. aprillil Tartus Pauluse kirikus ning päev varem, 17. aprillil Tallinnas EMTA teatri- ja kontserdimaja suures saalis.
Dirigent Tõnu Kaljuste ja helilooja James MacMillan proovis. Foto: Anneli Ivaste.
Selle kontserdi dirigent Tõnu Kaljuste osutab, et kõige erakordsem selle muusika juures on mitmekihilisus ja kirg, kuidas MacMillan end oma loomingus väljendab.
„Suure Reede muusikat on maailmas palju. James MacMillani loomingus on teosele „Seitse viimast sõna ristil” lisandunud „Stabat mater”. Kui esimese teose helipilt on oma mitmekihilisuses on nagu video, milles samaaegselt toimuvad mitmed tegevused, siis järgnev teos kulgeb samas kires ja kirevuses edasi,” räägib dirigent.
„Eriliselt puudutab see, mis moodi muusikaline teekond jätkub sealt, kus see kunagi teoses „Seitse viimast sõna ristil” pooleli jäi – „Seitse viimast sõna ristil” lõppes Jeesuse viimaste hingetõmmetega, „Stabat mater” algab nendega. Saame jälgida Maarja valu ja kaastunnet, mis on selles teosed väljendatud väga nüansirikkalt ja jõuliselt.”
„Hea muusika teeb head, nagu mulle meeldib öelda ning kus see iganes sünnib, on tähtis seda märgata ja esitada,” ütleb Kaljuste.
21. sajandi parimate klassikateoste hulgas
Briti väljaanne The Guardian on paigutanud MacMillani „Stabat materi” selle sajandi muusikaliste meistriteoste nimistus 23. kohale ja märgib, et MacMillan on mõjutanud koorimuusikat, kogudes inspiratsiooni roomakatoliku religioonist.
„Muusika on kaasahaarav, sõnum selge, otsekohene, lummav ja tuline,” märkis Guardian teose kohta, nimetades seda ühtaegu iidseks ja modernseks meie aja „Stabat materiks”.
Muusika on loodud 13. sajandist pärit tekstile, mis kujutab Kristuse ema kannatusi oma poja risti jalamil. Sellega jutustab MacMillan loo kannatustest. Emotsioon antakse edasi tohutu väljendusrikkusega kogu tunneteskaala ulatuses – alates vaiksest ja piinavast valust kuni raputava kannatustetormini. Poeem ei piirdu kirjeldusega, vaid see kutsub kuulajat ka vaimsele rännakule.
Kaljuste: MacMillani muusika puudutab
„Kui esitasime 2001. aastal esmakordselt MacMillani „Seitset viimast sõna ristil”, oli selle mõju niivõrd suur, et soovisin seda juhatada veel ja veel. Panin teose kavadesse nii Lätis, Norras, Rootsis, Soomes kui ka Kanadas, tuues selle lavale sealsete kollektiividega. Igal pool oli mõju nii sügav, et see teos jäi kohalike muusikute repertuaari. „Stabat mater” on ajaliselt ja mõtteliselt „Seitse viimast sõna ristil” järg, mida nüüd on võimalik kuulata,” kutsub Kaljuste kontserti kuulama.
MacMillani „Stabat materi” toovad Eestis esiettekandele dirigent Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester. Solistidena on laval Marie Roos, Yena Choi (sopranid), Cätly Talvik (alt), Danila Frantou, Raul Mikson, Toomas Tohert, Danny Zhizhong Xie (tenorid) ja Kim Sargsyan (bass).
„Oleme Tallinna Kammerorkestriga kutsunud MacMillanit ka siia dirigeerima, et temaga põhjalikumalt tutvuda. Meil on MacMillaniga tihe loominguline koostöö, sest tema muusika puudutab,” rääkis Tõnu Kaljuste.
MacMillani ja Eesti muusikute koostöö üks väljundeid saab toimuma ka 10. mail, kui MacMillan koos Tallinna Kammerorkestri ja solisti David Childs’iga toob Eestis kuulajate ette oma eufooniumikontserdi “Where the Lugar meets the Glaisnock”, mille maailmaesiettekanne toimub vaid kaheksa päeva varem Ühendkuningriigis Walesi suurimas Swansea kontserdimajas.
James MacMillan (s 1959) on maailmas kõrgelt hinnatud šoti helilooja. Laiemat tähelepanu äratas ta juba üsna oma loometee alguses teosega „The Confession of Isobel Gowdie”, mille esiettekanne 1990. aastal BBC Promsil läks erakordselt edukalt. Eesti publik on tema loomingust seni kuulda saanud muuhulgas veel neljakeelse tekstiga koorisümfooniat „Symphony No. 5 „Le grand inconnu” („Suur tundmatu“, 2018), mis on autori juhatusel ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori osalusel Eestis kõlas. Samuti Lembit Petersoni lavastatud ooperit „Halastus”, mida mängiti autori juhatusel ja Tallinna Kammerorkestri ja solistide Andrea Lauren Browni, David Hackstoni, Benjamin Kirki, Valter Soosalu ja Olari Viikholmi esituses 2023. aasta Birgitta festivalil. Samuti teleekraani vahendusel, kui Šoti parlament 1999. aastal, pärast 292-aastast vahet taas kokku kutsuti, saatsid kuninganna Elizabeth II liikumist MacMillani komponeeritud fanfaarid. Loomulikult on tema teosed kohal ka olulistel riiklikel sündmustel, olgu selleks siis paavst Benedictus XVI visiit Suurbritanniasse 2010. aastal või kuninganna Elizabeth II matused.
Tänasel eesti keele riigieksamil tuli eksaminandidel lahendada alustekstidel põhinevaid tekstimõistmis- ja kirjutamisülesandeid. Eksamitöös oli neli varianti ning eksaminand võis nende hulgast valida sobivaima.
„Eksamiteemad on valitud taotluslikult selliselt, et need suunaksid noori mõtlema ühiskonnas olulistele küsimustele. Nii toetab eksam lisaks keeleoskusele ka kriitilise mõtlemise ja argumenteerimisoskuse arengut – oskusi, mis on tänapäevases hariduses ja ühiskonnas üha olulisemad,” ütles Harno õppe kvaliteedi juht Maiki Udam.
Lugemisosa esimese variandi ülesanded lähtusid Arvo Valtoni novellist „Sõnade filtreerija” novellisarjast „Meie isemõtlejad” ja Wole Soyinka artiklist „Uuskeele ohud”. Teise variandi ülesanded tuli lahendada Airika Harriku artikli „Eesti laste koolirõõmu viivad alla edu ootus ja kehvad suhted” põhjal. Lugemisosa kolmanda variandi alustekstiks oli Angela Hollo artikkel „Digimugavus või digiautonoomia?” ning neljandas variandis tuli ülesandeid lahendada Elisabeth Kaukoneni artikli „Õigekiri on vaid üks kujund keeleteaduse kindakirjas” ja Arvi Tavasti artikli „Milleks meile eesti keel?” katkendi põhjal. Igas variandis oli kolm ülesannet, mis kontrollisid oskust leida tekstidest vajalikku teavet, teksti põhisisust ja üksikasjadest arusaamist ning analüüsi- ja järeldamisoskust.
Eksami teises osas tuli kirjutada umbes 400-sõnaline kirjand. Esimese variandi valinud eksaminandid pidid arutlema, kuidas sõnavabadus ja/või selle piiramine mõjutab ühiskonnas toimuvat. Teise variandi kirjutamisülesandes tuli arutleda tänapäeva Eesti hariduselu võimaluste ja/või probleemide üle. Kolmanda variandi ülesanne eeldas arutlemist selle üle, kuidas digitehnoloogia areng mõjutab inimeste turvalisust ja/või loovust. Neljanda variandi valinutel tuli analüüsida, kuivõrd võimalik ja vajalik on väikerahval hoida oma keelt tänapäeva globaliseeruvas maailmas.
Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse eksamitegija lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Eesti keele eksamile registreerus tänavu 8431 eksaminandi.
Homme, 15. aprillil toimub eesti keele kui teise keele riigieksami kirjalik osa, suuline osa viiakse läbi 15.-17. aprillil. Eksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine. Eksamit sooritab 2869 eksaminandi.
Riigieksamite kohta leiab lisainfot Haridus- ja Noorteameti kodulehelt https://harno.ee/eksamid-testid-ja-uuringud/eksamid-testid-ja-lopudokumendid/riigieksamid.
Haridus- ja Noorteamet (Harno) on haridus- ja noortevaldkonna üks elluviijatest, et Eesti haridussüsteem oleks nutikas, paindlik ja maailmatasemel. Harno vastutab Eestis enamiku eksamite ja tasemetestide läbiviimise eest, sealhulgas kodakondsus- ja eesti keele tasemeeksamid ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid.
Möödunud nädalalõpul toimunud ja järjekorras juba 39. Eesti Toidupanga toidukogumispäevadel koguti Eesti abivalmis inimeste toel ligemale 27 000 kg toidukaupu, mida on ligi 11 protsenti vähem kui eelmisel aastal.
Kõikide suuremate kettide kokku 78 kaupluses üle Eesti toimunud toidukogumispäevade eesmärgiks oli koguda abivajajatele ennekõike kaua säilivaid toiduaineid.
Kõige rohkem annetati sellel korral kuivaineid – jahu, pudrud, makaronid ning riis, mis moodustasid pea poole kogutud toidust. Sellele järgnesid soolased valmistoidud – konserveeritud juurviljad, purgi- ning pakisupid, kala- ja lihakonservid ning väiksemas mahus muude tootegruppide tooted.
Oodatult kõige rohkem annetusi suuremates linnades – Tallinnas, Tartus ning Pärnus, kuid aktiivselt annetati toitu ka kõigis muudes kampaaniaga liitunud piirkondades.
Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn: „Meil on rõõm näha, et nii paljud eesti inimesed on leidnud võimaluse toetada abivajajaid – seda heitlikele aegadele vaatamata. Eesti inimesed on selgelt annetamise usku ning paljud neist teinud sellest regulaarse harjumuse. Eesti Toidupank tänab kõiki annetajaid ning jätkab toidukogumispäevade traditsiooni kindlasti ka edaspidi. Eriti soovin ma aga tänada meie vabatahtlike kõikjal üle Eesti, ilma kelleta ei oleks me võimelised seda kõike tegema.”
Eesti Toidupank loodi 2010. aasta märtsis eesmärgiga leevendada vaesusprobleemi Eesti ühiskonnas. Toidupanga võrgustikus tegutseb erinevates maakonnakeskustes kokku 16 Toidupanka. 2024. aastal jagas Toidupank 4,4 miljonit kilogrammi päästetud ja annetatud toitu, mis moodustas aasta varasemaga võrreldes 6% rohkem.
Reedel toimus Tartu Kaubamajas ettevõtlik pärastlõuna, kus nelja tunni jooksul selgitati välja Tartumaa 2025. aasta parimad mini- ja õpilasfirmad 2025. Konkursi raames esitlesid oma tooteid ja teenuseid 7 minifirmat ja 10 õpilasfirmat, keda sai kohapeal uudistada ja toetada 1. korrusel toimunud laadal.
Võistlus tõi kokku noored ettevõtjad järgmistest koolidest: Tartu Erakooli Peedu kool, Juhan Liivi nim. Alatskivi Kool, Puhja Kool, Tartu Waldorfgümnaasium, Luunja Keskkool, Tartu Karlova Kool, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Rakenduslik Kolledž, Hugo Treffneri Gümnaasium, Nõo Reaalgümnaasium ja Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium.
Noorte poolt pakutud ideed olid mitmekesised ja nutikad – alates käsitöö kottidest, teepommidest ja energiapallidest kuni säästmise äpi, magnetiliste nugade hoidjate ning isesoojenevate toidupakkideni. Silma paistsid ka 3D-prinditud tooted, keeleõppe vestluskaardid memoriinimänguna, siidiga vooderdatud karvamütsid ning koguni strateegiamäng.
Žürii andis välja mitmeid eripreemiaid ning tunnustas silmapaistvamaid osalejaid. Unikaalseima toote eripreemia pälvis ÕF Leole Nõo Reaalgümnaasiumist, kes tõi turule ajaloolise taustaga strateegiamängu, mis kujutab Muinas-Eesti talupoegade ja Saksa ristirüütlite vahelise konflikti lahendamist. Jätkusuutlikkuse eest tunnustati samuti Nõo Reaalgümnaasiumist pärit ÕF Toidumootorit, kes arendas välja nutika säästmisäpi toidumootor.ee. Platvorm aitab kasutajatel lihtsalt jälgida Eesti toidupoodide allahindlusi, soodustades nii teadlikku tarbimist ja toiduraiskamise vähendamist.
Parima esitluse eripreemia sai MF MMG Art Luunja Keskkoolist, kes toodab taaskasutatud materjalidest keskkonnasõbralikke kotte. Parima minifirma tiitli pälvis MF Vestlusvõti Tartu Karlova Koolist. Nende eesti- ja venekeelsed vestluskaardid teevad keeleõpe mängulisemaks ning toetavad integratsiooni.
Parima õpilasfirma tiitli vääriliseks tunnistati sel aastal kaks tugevat tegijat: ÕF Warmas (Nõo Reaalgümnaasium) ja ÕF Hawi (Hugo Treffneri Gümnaasium). Warmas toodab siidivoodriga mütse, Hawi aga meisterdab puidujäätmetest kvaliteetseid haugipüügi lante. Parimaks juhendajaks valiti Kristel Milk Nõo Reaalgümnaasiumist, kelle õpilased särasid mitmes kategoorias.
„Igal aastal üllatavad noored meid oma loovuse ja julge pealehakkamisega. See võistlus ei ole ainult parimate selgitamiseks, vaid on ka suurepärane võimalus näha, kuidas ideed päriselt ellu viiakse,” sõnas võistluse korraldaja Janeli Virnas SA Tartu Ärinõuandlast. „Tänaste finalistide seas on mitmeid, kellel on potentsiaali kasvada edukateks ettevõteteks.”
Võistlust korraldas SA Tartu Ärinõuandla ning see toimus toimus koostööprojekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” (LEEN projekt) raames, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”. Ettevõtmist toetasid ka Tartu linn ja Tartu Kaubamaja.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov vastas Saksamaal uueks kantsleriks kandideerivale Friedrich Merzi avaldusele ähvardusega. Nimelt lubas Merz kantsleriks saades saata Ukrainasse kaugmaarakette, mis Peskovi sõnul sõda eskaleeriks.
Paremtsentristliku Kristlik-Demokraatliku Liidu juht Friedrich Merz on lubanud kantslerina suuri ja kiireid muutusi Saksamaa poliitikas ja majanduses. Merz on lubanud arendada kaitsetööstust, vähendada jõuliselt sisserännet ja muuta Saksamaa jälle usaldusväärseks partneriks Euroopa Liidus. Ühtlasi on Merz teatanud, et võib saata Ukrainasse Tauruse kaugmaarakette, vahendab ERR.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi teatel eskaleeriks see olukorda sõjarindel.
Kokkuleppe kohaselt lammutab Mapri Ehitus praeguse maja ning ehitab selle asemele järgmise aasta sügiseks uue, kirjutas Tartu Postimees.
Mapri ehitab uue maja, kasutades sellist vundamendilahendust, mis oli esialgses kavas, aga millest loobuti.
„Maja esialgsel ehitamisel mindi soodsama lahenduse teed,” sõnas Lubja tänava elanike kaitsja Margo Lemetti. „Oleme jõudnud vahefinišisse.”
Tartus Lubja tänaval asuv elumaja on vajunud viltu ning muutunud elanikele ohtlikuks. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet ei lubanud elanikel alates aprillist majas edasi elada. Elanike sõnul on maja üks pool vajunud 37 sentimeetrit ning muutunud nii ohtlikuks, et kui vajumist peatada ei suudeta, variseb see kokku.
Stockholmis kirsid õitsevad ja paistab, et inimesed naudivad seda.
Toodud on hinnad pargi kõrval kohvikus. Kurss 1 eur – 11 krooni (ligikaudu).
Eestis probleem, et tõuksiga sõidavad noored kahekesi. Pildil on näha, kuidas Stockholmis kõlbab kahekesi sõita ka vanemas eas.
Siin on pildid:
Lõunaeestlase pilt.
Kuvatõmmis.
Lõunaeestlase pilt.
Lõunaeestlase pilt.
Lõunaeestlase pilt.
Lõunaeestlase pilt.
Lõunaeestlase pilt.
Lõunaeestlase pilt.
Lõunaeestlase pilt.
Lõunaeestlase pilt.
Lõunaeestlase pilt.
Elektriarvel on tarbija jaoks muutumas või tekkimas mitmed lisakulud. Kui reservsageduste ostmise eest maksmine lükkuski vähemalt aasta lõpuni Eleringi õlgadele, siis riigikogus on arutelul uue, saartalitlustasu kehtestamine elektritarbijale.
Alexela juhatuse esimees Marti Hääl tegi hiljuti postituse, kus kutsus üles võtma kasutusele kiireid lahendusi, et vähegi pidurdada elektrienergia kogukulu „pretsedenditut kasvu”.
Hääl tõi välja rea lisakulusid, mis on tekkinud viimasel ajal kas energiafirmadele või süsteemioperaator Eleringile ning mis jõuavad ühte või teist teed mööda lõpuks tarbijani, vahendab ERR.
Esmaspäevasel Riigikogu istungil andis Urmas Reinsalu Isamaa fraktsiooni nimel üle eelnõu tühistamaks lähikuudel ees ootavad aktsiisitõusud elektrile, gaasile ja bensiinile-diislile.
„Härra peaminister, teie valitsusel puudub relevantne käsitlus, kuidas valitsus oleks võimeline tõkestama selle aasta Euroopa Liidu kõrgeimat hinnatõusu, mis Eesti Panga analüüsi kohaselt ulatub sel aastal 6%, toidukaupade puhul 7%,” pöördus Reinsalu istungil viibinud peaminister Kristen Michali poole.
Isamaa esimehe sõnul tuleb valitsusel loobuda otseste ja kaudsete maksude tõusudest. „1. mail seisab Eesti inimestel ja ettevõtetel ees uus kuupäev Reformierakonna maksukalendris, energiaaktsiiside tõus: 45% elektriaktsiisi, 18% gaasiaktsiisi, 7% diisliaktsiisi puhul. Ning 1. juulil seisab ees juba 5% bensiiniaktsiisi tõus. Isamaa teeb ettepaneku need aktsiisitõusud, kui inflatsiooni suurendavad, ära jätta,” lisas Reinsalu.
Politsei andis teada, et тäna pärastlõunal sai häirekeskus teate, et Väino on leitud. Teataja leidis mehe Tartus Annelinnas asuvast bussipeatusest ja temaga on kõik korras.
Politsei palus eile abi Tartus Vana-Jaani kalmistul kadunud 89-aastase Väino asukoha tuvastamisel.
Nafta hind jätkas tänase esmaspäeva hommikul langust, kuna USA ja Hiina vaheline kaubandussõda on kärpinud lootust ülemaailmse majanduskasvu suhtes.
Brenti toornafta futuurid langesid hommikul 29 senti ehk 0,45 protsenti ja jäid pidama 64,47 dollari juures barrelist. Ameerika Ühendriikide naftahindu kajastava West Texas Intermediate (WTI) toornafta futuuridega kaubeldi 61,23 dollari ümber barrelist, mis tähendab, et WTI oli kukkunud 27 senti ehk 0,44 protsenti, vahendab ERR.
