Tallinn-Narva maantee 151. kilomeetril Saka külas sattus raskesse liiklusõnnetusse buss. On teateid mitmest vigastatust.

Teade raskest liiklusõnnetusest tuli veidi enne kella 15. Politsei, pääste ja kiirabi reageerisid suurte jõududega.

Ida prefektuuri operatiivjuht Silver Pälsingu sõnul on teateid mitmetest vigastatutest.

Räägib Ida prefektuuri operatiivjuht Silver Pälsing:

Õnnetus oli raske, seda just kannatanute arvu poolest. Bussis oli õnnetuse hetkel 47 inimest, viga saanuid oli 12. Kiirabi toimetas kümme inimest haiglasse, neist kahe vigastused on raskemad. Lisaks vaatas kiirabi mitmed inimesed kohapeal üle ja andis esmaabi.

Sündmuskohal peatati ajutiselt üks mööduv linnaliinibuss, et õnnetusse sattunud inimesed sinna sooja ja varju suunata, kuni oodati asendustransporti.

Õnnetuspaigas häiris kiirabi meedikute, päästjate ja politseinike tööd üks õnnetusse sattunud bussi reisijatest. Mees keeldus bussi juures lahkumast, segas teiste inimeste aitamist ega reageerinud politseinike korraldustele lahkuda. Politseinikud kasutasid mehe suhtes vahetut sundi ning ta paigutati politseibussi.

Politseinikud töötavad hetkel veel kohapeal ja uurijad selgitavad õnnetuse asjaolusid. Esialgsetel andmetel võis õnnetus juhtuda tormise tuule tõttu, mis paiskas bussi teelt välja.

Ilmastikuolud on täna väga keerulised ja mõjutavad tugevalt liiklust. Tormituulega on teelt välja sõitnud mitu bussi ning ühtlasi on teed lumised ja libedad. Politsei palub suverehvidega liiklusesse mitte minna. Isegi talverehvidega on teeolud ohtlikud ja tuleb olla väga tähelepanelik, valida sobiv sõidukiirus ja pigem võtta hoog maha. Soovitame võimalusel sõidud edasi lükata ning jälgida ilmateadet.

Politseile teadaolevalt lahkus sündmuskohalt mitu bussireisijat iseseisvalt ja enne kui politseinikud said nendega vestelda. Politsei palub, et need inimesed võtaksid ühendust helistades Jõhvi politseijaoskonna välijuhiga numbril 5341 3479. See on vajalik, et õnnetuse asjaolud välja selgitada.

Politsei on täna saanud enam kui paarkümmend teadet liiklusõnnetuste kohta, neist suurem osa Virumaal. Kolmes õnnetuses said inimesed viga.

Kunagi ütles president Toomas Hendrik Ilves jälitustegevuse kohta, et ausal inimesel pole midagi karta. Nüüd aga selgub, et ka ausad inimesed jäävad hammasrataste vahele.

Küllalt mõtlemapanev oli tippadvokaat Paul Kerese intervjuu ETV ajakirjanikule Mirko Ojakivile, kus ta ütles, et ausad inimesed on hakanud menetlusi kartma. Kui inimese suhtes algatatakse kriminaalmenetlus, mis kestab järgmised neli aastat, mille tulemusena kas siis süüdistusest loobutakse või mõistetakse õigeks – see on ikkagi väga vastik asi inimesele. „Mõned inimesed kaotavad tervise, mõned inimesed kaotavad elu, mõlemat on juhtunud, ma olen ise oma silmaga näinud,” sõnas Keres.

Võtab sõnatuks, eksole.

Ehk sisuliselt on tagasi tulnud nõuka aeg, kus samuti pealtnäha ausaid inimesi samamoodi surnuks menetleti. Praegu armastatakse rääkida, et nõuka aeg oli teistsugune, kuna see polnud õigusriik. Aga kas saab tänapäeva Eestit saab nimetada kogu selle info valguses enam õigusriigiks?

Nagu ütles Keres, siis sisuliselt on jälitusasutustel mõjuvõim rahvasaadikute üle. Ehk siis me ei saa enam Eesti puhul rääkida õigusriigist.

On šokeeriv kuulda, et Eestis jälitatakse kümneid tuhandeid inimesi. Pealtkuulamise kaudu jälitatakse mitte ainult kahtlustatavaid, vaid ka neid inimesi, kes kahtlustatavatega suhtlevad või nendega meilivahetust ja telefonikõnesid peavad. Nüüd on teada, et kõiki neid inimesi sellest ei teavitata. Olgu nad siis kasvõi advokaadid. Seda, kui paljusid inimesi tegelikult pealt kuulatakse, sellises kõige klassikalisemas jälitustegevuse vormis, pole isegi teada.

Endine minister ja Riigikogu liige, Rahvaliidu juht Villu Reiljan ütles kuulsaks saanud lause, et kusagil struktuurides on kallutatud jõud. Selle peale naerdi, aga nüüd selgub, et see on tõeks saanud. Struktuurides ongi kallutatud jõud.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) ütles, et praegune sideandmete kogumise lausaline süsteem ei kõlba, kuna see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja see tuleb ära muuta. Selle peale teatas aga justiitsministeerium, et praegune süsteem on täiesti korras. Ehk siis minnes vastuollu Euroopa kohtu ja riigikohtuga, ütles justiitsministeerium Eesti kohtule, et praegusel süsteemil ei ole mitte midagi viga ja ta ei riku Euroopa Liidu põhiõiguste hartast tulenevaid õigusi ja ta ei riku ka Eesti põhiseadust. Kui Eesti riik ise ei täida oma kohtuotsuseid ja sülitab Euroopa kohtuotsustele, siis tekib küsimus, et mida saab inimene teha enda õiguste kaitseks üleüldse?

Lõppkokkuvõttes meenutab elu Eestis Franz Kafka kuulsat teost Protsess, kus kirjeldatakse menetlust menetluse pärast. Nagu rääkis advokaat Keres, siis said ühe juhtumi puhul rahalist kasu nii Eesti riik kui Tartu linn, aga ometi algatati menetlus ja kulutati kohtu-uksi, mille käigus riik kaotas 300 000 eurot.

Keres toob välja ka põhjuse, miks me oleme selleni jõudnud: kuigi Eesti põhiseadus ei võimalda nn kummist paragrahve karistusõiguses, on seadused ometi kummist. Eesti süsteem ei võimalda kohtupraktikal midagi paika panna, seetõttu peab seadusandja kehtestama reeglid ning kohus kohaldab neid.

Kummist seadused omakorda on kasulikud jälitustegevuses. Nagu Keres tunnistas, siis ühe krimasja uurimise varjus jälitati hoopis üht erakonda.

TARMO PIIRMANN,

ettevõtja, Isamaa erakond

Esiliiga põhiturniiri eelviimase kohtumise pidasid omavahel Valga Käval ja Mistra/HC Tallase 35:29 (16:12) ja läheb veerandfinaalis vastamisi kogenud HC Hausersiga. Mistra/HC Tallas kohtub aga Coop Põlvaga.

Oma põhiturniiri viimases kohtumises ei jätnud Valga Käval midagi juhuse hooleks, alustades mängu hea realiseerimisega, millele Mistra/HC Tallas vastukäiku ei leidnud. Taaskord särasid Valga Kävali väravavahid, kes tegid edukaid tõrjeid, Reimo Säinas tõrjus 29-st pealevisekst 14 (tõrje 48%) ja Rando Liiskmaa 21-st pealeviskest 7 (tõrje 33%). Ka Mistra/HC Tallas väravavaht Oliver Nobel ei jäänud koduvõistkonna väravavahtidele alla ja tõrjus 51-st pealeviskest 16 (tõrje 31%).

Veiko Luik oli peale kohtumist taaskord oma noore meeskonnaga väga rahul: „Väga äge ja võimas mäng alates esimesest minutist kuni mängu lõpuni välja. Suutsime seekord mängu paremini alustada, väravavahid tegid meil väga head tööd, eriti Reimo esimesel poolajal, kes hoidis meid väga hästi mängus.” Valga Käval on sel hooajal läbivalt mänginud treeneri sõnul hea häälestatusega: „Oleme poistele terve hooaja vältel rõhutanud, et vahet pole, milline mängu seis on, siis esimesest minutist on vaja võidelda ja täiega anda. Ei tohi pead norgu lasta ja ei loe, kes on vastane.” Mängiv treener Luik on täheldanud teiste võistkondade puhul, et kui asjad välja ei tule, siis läheb tuju meeskonnal ära, samas Kävalil on eriti kodusaalis, emotsioon alati olemas. „Mängisime põhimõtteliselt täismaja ees, väga võimas oli, eriti arvestades, et tegemist on esiliigaga ja mujal väga seda ei näe,” kiitis Veiko Luik taaskord kodupublikut, kes läbi hooaja on meeskonda toetamas käinud. Samuti tundis Luik rõõmu enda kasvandiku vastu mängimise üle: “Hea oli mängida enda kasvandiku Romet Nõgene vastu, kelle noorem vend Andero mängib praegu Kävali võistkonnas. Seega vennad mängisid üksteise vastu.”

Põhiturniirile tagasi vaadates on Luik poistega väga rahul, eriti arvestades hooaja algust kui poistega alustati, et lähme ja mängime: “Kümme võistkonda mängis ja suutsime viienda koha põhiturniil saada. Suutsime Tartu Ülikooli kodus võita, Kehraga kodus väga hea mängu teha. Võistkond koosneb ju koolipoistest, kes valmistuvad ka eksamiteks ja põhikooli lõpetamiseks ning suudavad ka väga ägedalt mängida.”

Play-offis läheb Valga Käval vastamisi HC Hausersiga. „väga kogenud võistkond. Kodus suutsime neid võita, võõrsil mitte. Loodame parimat. Eesmärk on saada Finla4-le. Vaatame, kas noored seda suudavad. Mina ja Andris (Celminš) kahekesi seda ei suuda. Poisid peavad ka võitlema, siis on kõik võimalik,” jagas Veiko Luik eesootavate mängude osas mõtteid. „Isegi kui me ei pääse Final4-le, siis oleme oma selle hooaja eesmärgid täitnud juba. Poisid on noored ja läheme võitlema kogu meeskonnaga ja loodame, et tagame siiski pääsu Final4-le, see on meie eesmärk,” avaldas Veiko Luik järgmise meeskonna eesmärgi.

Valga Kävali mängija Kert Raide oli samuti mänguga rahul: „Mängu algus oli hea, võtsime vastastel tuju ära ja jooksime kiireid. Tiimil oli vaim kõrge ja vajalikud visked panime ära. Kaitses tõmbasime ilusti kokku ja ei lasknud lihtsaid väravaid. Lisaks tuleb mainida ka väravavahtide etteastet mis tagas meie võidu ja rahva häälestus oli vägev. Saal oli peaaegu täiesti täis. Tänu rahva häälestusele ja tiimi kokkumängule tuli meil võit ära.”

Valga Kävali väravad: Andris Celminš 9, Kert Sinisalu 8, Kert Raide 6, Veiko Luik 5, Daniel Velijev 3, Brayan Veske 2, Andero Nõgene, Marten Poola 1.

Mistra/HC Tallas: Romet Nõgene 6, Stanislav Pavlov 5, Siim Dobrjakov, Mairold Nuia, Joseph Laaniste, Markus Arik, Sander Slivin 3, Daniel Adamberg 2, Toivo Helger Aasma 1.

Tabeliseis:

1. HC Kehra/Primend 18 mängu 30 punkti
2. Coop Põlva 18 mängu 28 punkti
3. Tartu Ülikool 17 mängu 24 punkti
4. HC Hausers 18 mängu 20 punkti
5. Tapa valla Spordikool/SK Tapa 18 mängu 20 punkti
6. Valga Käval 18 mängu 20 punkti
7. Mistra/HC Tallas 18 mängu 16 punkti
8. HC Viimsi/Weckman 18 mängu 14 punkti
9. Aruküla SK 18 mängu 6  punkti
10. Mustamäe Käsipalliklubi 17 mängu 0 punkti

Viimane põhiturniiri mäng:

03.05.2026 kell 17.30 Tartu Ülikool vs Mustamäe Käsipalliklubi

Isamaa Kristlaste Ühendus valis üldkogul uueks esimeheks Egle Viilma. Igapäevaselt Tallinna Toomkooli juhtiva Viilma sõnul tuleb Eesti poliitikas väärtustada tugevat ja selget maailmavaadet.

„Kristlik maailmavaade ei ole ainult usk, vaid ka praktiline moraalne kompass, mis aitab hoida ühiskonda tasakaalus,” ütles Viilma.„Eesti ühiskond on mitmekesine – siin on erinevad maailmavaated, väärtused ja arusaamad. Selle mitmekesisuse keskel vajab kristlik maailmavaade poliitikas selget ja sisukat esindust. Just selleks loodigi kunagi Isamaa Kristlik Ühendus ja mul on suur au, et kaasteelised usaldasid mulle selle juhtimise.”

Viilma lisas, et Isamaa eesmärk pole vastanduda, vaid panustada. „Panustada sellesse, et poliitilised otsused oleksid juurdunud väärtustes, mis on kandnud meie rahvast läbi ajaloo – hoolivus, vastutus, õiglus ja ligimesearmastus,” sõnas ta.

Üldkogu valis Isamaa Kristliku Ühenduse juhatusse Katrin Heele Andersoni, Riina Solmani, Peeter Võsu, Egle Viilma, Pille Lille ja Külli Kaljulindi. Esimeheks nimetatud Viilma kõrval jätkavad aseesimeestena Pille Lill ja Peeter Võsu.

Täna pühapäeval, 26. aprillil sadas Lõuna-Eestis maha õhuke lumekirme. Tugev tuul murdis teele puid.

Külm ilm kestab järgmise nädala lõpuni, kuni 1. maini, siis hakkab soojemaks minema.

Siin on pildid:

Elektri hind on täna pühapäeval, 26. aprillil nullis. Hind hakkab tõusma alles kella 18 ajal õhtul, aga sedagi vaid pisut.

Homme esmaspäeval on hind samuti väga madal. Tarbige julgesti!

Täna on keskmine hind NordPooli andmetel 6 eurot MWh, homme 20 eurot MWh.

Pühapäeval pärast kella 12.10 tabas tehniline rike Narva jõel patrullinud kaatrit M-32, mille tagajärjel triivis kaater kolmeliikmelise meeskonnaga Venemaa vetesse. Ligi 15 minuti möödudes manööverdas meeskond kaatri tagasi Eesti vetesse.

Ida prefektuuri operatiivjuht Silver Pälsingu sõnul oli PPA kaatrimeeskond Narva jõel tavapärases patrullis, kui tehnilise rikke ja tormise ilma tõttu kaldus kaater Venemaa vetesse. „Tugeva tuule vastu ei saanud ka vette lastud ankur ning kaater triivis Narva jõel Venemaa poolele. Saatsime välja lisajõud, et kaater koos meeskonnaga tagasi tuua ning paralleelselt teavitasime juhtunust Vene Föderatsiooni piirivalvet,” kirjeldab Pälsing.

Samal ajal tegeles kolmeliikmeline kaatrimeeskond võimaliku rikke tuvastamisega ning prooviti kaatri juhitavus taastada. „Meeskonnal õnnestus osaliselt rike likvideerida ja tagasi Eesti vetesse manööverdada. Teine PPA kaatrimeeskond läks neile appi ja pukseeris kaatri sadamasse,” räägib Pälsing.

Kaatrimeeskonnaga on kõik korras. Vahejuhtum toimus Narva-Jõesuus. Kaatri suurim sügavus Venemaa vetes võis olla kuni 70 meetrit.

Ilmateenistus andis tänaseks üle terve Eesti tugeva tuule ja libeduse hoiatuse. Võib sadada lund ja lörtsi.

Maailmas lööb laineid Tartus eile laupäeval, 25. aprillil korraldatud ruigamise võistlus.

Võistluse võitjaks tunnistati 50-aastane kohalik mees Andrus Maileht. Ta sai auhinnaks pool siga.

Võistluse toimus Maamessi raames.

Siin on video:

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 26. aprill 2026:

halb ilm pakkus võimalusi.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Järjest lisa tuleb.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskis kipub üha enam kasvama vene poole kontrollitav ala.

6. Siversk: üle suure kanali vene pool sai.

7. Bahmut: pisu suurema soomuskolonniga üritati.

8. Donetsk: Rõdenske linnas võis Ukraina kanna maha saada.

9. Lõunarinne: pisu kaugemale jõuti enne kui avastati.

10. Herson: muutusteta.

11. Habarovskis asuva tehnikakooli sissepääsu juurde on üles seatud mobiilne sõjaväe värbamisbüroo, et värvata droonioperaatoreid.

12. putin keelas Ukraina sõjas osalenute vallandamise ja lubas nende leskedel ülikoolidesse eksamiteta astuda.

13. Alijev avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja pakkus välja ühise relvatootmise Zelenskiga.

14. Lühiuudised

Paari viimase kehvema ilmaga päevad on toonud pisu muutusi, täna vaid kohati pisu vahelduva võimalusega sadu ja siis kuni nädalavahetuseni vihmavaba. Ikka saavad kaugemale just väikesed grupid, mis üritavad varjatult jõuda max kaugele. Kuniks nad pikemalt seal kanda maha ei saa ning järgmised tagumised possad neile lähemale ei jõua ning kaugele jõudnute varustusahelal toimida ei lasta, suudetakse olukord kontrolli all hoida. Õnneks pole vene poolel hetkel nn kuldvõtmekest suurelt olukorra muutmiseks.

Kokku registreeriti möödunud ööpäeva jooksul 149 lahingkokkupõrget. Kuidagi jagus rünnakute tihedus ühtlasemalt üle rindejoone. Vaid Pokrovski suund oli tihedam.

Eile tegi vastane kaks raketilööki, kasutades 50 raketti, heitis 203 juhitavat õhupommi. Lisaks 9658 kamikaze drooni ja teostas 3206 kaudtulelasku, sealhulgas 28 mitmikraketiheitjatest.

Seni on vene pool üha enam hädas põhiliselt okupeeritud aladel oma tagalavedude ja varude ladustamisega ning iga suurem isikkoosseisu seltskond kiputakse ka ära laskma. Hetkel on näha, et Ukraina järjest kasvavale ja üha efektiivsematele droonidele ei leita ei vasturohtu ega ole suudetud jooksvalt viia kõike olulist ka kaugemale ning rohkem kõike hajutada, sestap tabatakse palju olulist ning nii jätkates peaks varsti olema näha suuremat mõju rindel toimuvas, ikka Ukraina kasuks.

1. venemaa tegi 25. aprilli öösel ja päeval ühe oma suurima õhurünnaku Ukrainale, tappes vähemalt 10 ja vigastades vähemalt 67 inimest, teatasid ametnikud. Moskva väed saatsid öösel 47 raketti ja 619 drooni, mille peamine sihtmärk oli Dnipro linn, kuid mis ründasid ka Harkivi, Tšernihivi, Sumõ, Odessa ja Kiievi oblasteid, teatas õhuvägi. Ukraina õhutõrje peatas väidetavalt 580 drooni ja 30 raketti.

2. venemaa Jaroslavli linnas lõõmab naftatöötlemistehases tulekahju, samal ajal kui Ukraina droonid ründasid ööl vastu 26. aprilli mitmeid venemaa piirkondi ja okupeerisid Krimmi, teatasid võimud ja sotsiaalmeediakanalid. Võimud pole veel Jaroslavli oblastis toimunud droonirünnaku tagajärgi kommenteerinud.

Okupeeritud Krimmis teatati droonirünnakutest Bahtšisarai ja Sevastoopoli linnades, teatas Telegrami uudistekanal Crimean Wind.

Teisest Ukraina droonirünnakust teatati ka Mitšurinski linnas Tambovi oblastis, teatas venemaa sõltumatu Telegrami uudistekanal Astra.

Varem öösel tabasid Ukraina droonid venemaa Belgorodi oblastis asuvat Aleksejevka linna ja Rževka küla. Rževka külas sai rünnakus vigastada neli inimest, kui autole pihta saadi, ütles ta.

Küll aga kuberner ei rääkinud droonirünnakust, mis tabas Belgorodi oblastis Aleksejevkas asuvat tööstusobjekti.

3. Sumõ: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linnas ja selle ümber kipub minema Ukraina omadel üha raskemaks ja võib-olla ei kontrollita enam 1/3 linnast.

6. Siversk: eilseks suutis vene pool jõuda vähemalt mõne soldatiga Ukraina possade vahele ning ületada isegi Siverski Donetsi-Donbass kanal. Koht asub peamise sealse Slovjanski suunalise maantee läheduses.

7. Bahmut: Ilma ja halba nähtavust ära kasutades üritas venemaa mehhaniseeritud läbimurret kagu linnapiirkonda. Ports soomust ja muud tehnikat rivist välja langes.

8. Donetsk: tundub, et halbasid ilmastikuolulisid kasutas ära ka Ukraina ja sai uuesti kanna maha Rodõnske linna serval (asub Pokrovskist põhjas).

9. Lõunarinne: pisu üllatusega jõudsid päris kaugele Ukraina possade vahele vene soldatid ning nad leiti alles Novoselivka külas, mis peaks jääma mõned kilomeetrid kaugemale Ukraina eesmistest possadest.

10. Herson: muutusteta.

11. Habarovski Tehnosfääri Ohutuse ja Tööstustehnoloogiate Kolledži (KhTTBPT) territooriumile on rajatud mobiilne lepingulise sõjaväeteenistuse värbamiskeskus, teatasid kohalikud elanikud väljaandele „Ostorožno Novosti”. Foto järgi otsustades on värbamiskeskus veoauto, mis meenutab rindkere röntgeniautot. Elanike sõnul pakutakse õppeasutuse sissepääsu juures asuvas „mobiilses sõjaväe värbamisbüroos” üliõpilastele võimalust sõlmida venemaa kaitseministeeriumiga leping Ukraina sõtta saatmiseks.

Lisaks on hoone fassaadile paigutatud putini käsul loodud tohutu reklaambänner mehitamata süsteemide vägedest (ВБС) . Üliõpilastele lubatakse ühekordset makset kuni 2,1 miljonit rubla (21 tuhat eurot), vastuvõttu ülikoolidesse ilma konkursita ja boonuseid vaenlase sõjavarustuse hävitamise eest. Kolledž väidab, et pakub väljaõpet spetsialiseeritud valdkondades, näiteks mehitamata õhusõidukite käitamine. Sõtta astumiseks üleskutsed avaldatakse ka KhTTBPPT veebisaidi avalehel.

Võimud algatasid 2026. aasta alguses ulatusliku kampaania üliõpilaste värbamiseks venemaa armeesse. Faridaily allikad väitsid, et teadusminister valeri falkov andis ülikoolidele ülesande värvata ВБС-i teenistusse vähemalt 2% oma üliõpilastest.

Verstka arvutuste kohaselt värbab vähemalt 91 venemaa ülikooli (sealhulgas suurimad – Moskva Riiklik Ülikool, Peterburi Riiklik Ülikool ja MIREA) ja 112 kutsekeskharidusasutust üliõpilasi mehitamata üksustesse, mis on arvu ja kvaliteedi poolest Ukraina omadest maha jäänud. Edu korral võidakse värvata kuni 44 000 üliõpilast ja kui arvestada ka tehnikumi õpilasi, kuni 76 000 inimest.

Vaatamata võimude pingutustele kurtis Z-blogija Alexander Vaskovski aprilli alguses ВБС-i üliõpilaste värbamiskampaania ebaõnnestumise üle, rõhutades, et see oli viinud lihttööliste ja valitsusasutuste töötajate värbamiseni. Propagandist peeti seejärel kinni.

12. Ukraina sõjas langenud osalejate abikaasadele on antud eelisõigus sisseastumiseks venemaa ülikoolidesse ja tehnikakoolidesse; putin allkirjastas sellekohase seaduse. Eelmisel nädalal riigiduumas vastu võetud dokument kehtestab eraldi kvoodi leskedele, sealhulgas föderaalse karistusteenistuse ja siseministeeriumi töötajatele. Neil on lubatud loobuda sisseastumiseksamitest tasuta bakalaureuse- ja erialaprogrammidesse, samuti kutsekeskharidusasutustesse. Sarnased tingimused kehtivad ka föderaalsete riiklike ülikoolide ettevalmistusosakondadele. Kvoot kehtib ka alates 2014. aasta maist surnud „DPR-i ja LPR-i relvastatud formeeringute” võitlejate abikaasadele. See privileeg tühistatakse uuesti abiellumisel.

Teise seadusega keelas putin ettevõtetel rindelt töökohale naasnud sõjaväelaste koondamise. Dokumendi kohaselt on tööandjad nüüd kohustatud säilitama sõjaveterani staatusega töötaja töökoha võrdse tootlikkuse ja kvalifikatsiooni korral. See kehtib nende kohta, kes kutsuti välja mobilisatsiooni käigus, saadeti Rahvuskaardi koosseisu või kes sõlmisid lepingu mobilisatsiooni, sõjaseisukorra või sõja ajal. „Sõja veteranid on distsiplineeritud ja vastutustundlikud isikud, kes oskavad meeskonnas töötada ja stressirohketes oludes otsuseid langetada. Need omadused on iga tööstusharu või organisatsiooni jaoks üliolulised,” ütles üks seaduse autoritest jana lantratova.

Lisaks allkirjastas president seaduse, mis annab haavatud Rahvuskaardi liikme kahele sugulasele tasuta reisi raviasutusse ja tagasi. Liikmete vanematel, abikaasadel, lastel ja õdedel-vendadel on nüüd õigus tasuta reisile rongi-, õhu-, vee- ja maanteetranspordiga (välja arvatud taksod). Sama soodustus kehtib juba ka sõjaväelaste ja vabatahtlike perekondadele.

Alates 2022. aasta detsembrist on Ukraina-vastases agressioonis osalejatel ja nende lastel õigus astuda ülikoolidesse eraldi kvoodi alusel bakalaureuse- ja erialaõppe programmidesse. Ülikoolid eraldavad neile igal aastal vähemalt 10% eelarveliste kohtade koguarvust.

13. Bakuu toetab Ukraina territoriaalset terviklikkust, teatas Aserbaidžaani president Ilham Alijev pressikonverentsil pärast kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. „Aserbaidžaan ja Ukraina toetavad ja jätkavad oma riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamist kõigis rahvusvahelistes organisatsioonides,” tsiteerib Report.az Alijevi sõnu. Aserbaidžaani juht ütles ka, et tema ja Zelenski „vahetasid mõtteid sõjalis-tehnilise koostöö üle ja ka siin on suurepärased väljavaated”. Ta märkis, et mõlema riigi sõjalis-tööstuslik kompleks areneb ning selles sektoris on suured võimalused Ukraina ja Aserbaidžaani ühiseks tootmiseks.

„Täna allkirjastasid Ukraina ja Aserbaidžaan kuus dokumenti erinevates valdkondades. Peamine neist on kaitsetööstus. Me arendame ja süvendame oma koostööd,” kirjutas Zelenski Telegramis. Ta lisas, et relvatootmine „võib tuua meie riikidele stabiilsust” ja toimida potentsiaalsete agressorite heidutusena. Juhid arutasid ka koostööd energiasektoris ja humanitaarküsimustes, märkis Zelenski. Ukraina president rõhutas ka, et Kiiev on valmis pidama Aserbaidžaanis uue kolmepoolsete (USA-Ukraina-venemaa) rahuläbirääkimiste vooru, kui venemaa valib samuti diplomaatia.

„Ukraina jaoks on väga oluline, et venemaa leiaks endas jõudu selle ebaõiglase sõja lõpetamiseks. Loomulikult hindame kõrgelt oma partnerite rolli selle protsessi vahendamisel… Oleme valmis kolmepoolseteks läbirääkimisteks. Meil olid sellised kõnelused Türgis. Meil olid sellised kõnelused oma Ameerika partneritega Šveitsis,” meenutas Zelenski.

Kaks juhti kohtusid laupäeval Aserbaidžaani linnas Gabalas. Pooled arutasid ka koostöö laiendamist energeetikas, põllumajanduses ja valitsustevahelise majanduskoostöö komisjoni tegevust, teatab Interfax-Ukraina.

14. Lühiuudised

Rumeenias leiti Ukraina piiri lähedalt veel ühe drooni vrakk pärast seda, kui Galati linna lähedalt leiti teise drooni kilde. Riigi välisministeerium kutsus välja venemaa suursaadiku. Rumeenia välisministeeriumi tsitaat: „Välisminister Oana Tsoiu korraldusel kutsutakse täna välisministeeriumisse venemaa suursaadik Bukarestis seoses eile õhtul Galași linna lähedal alla tulistatud vene drooniga, mida kasutati Ukraina tsiviiltaristu ründamiseks.”

Prantsusmaa president Emmanuel Macron, tsiteeritud Politicos: Eurooplased peavad oma jõupingutusi suurendama ja oma huve kaitsma nüüd, kui Ameerika Ühendriigid, Hiina ja venemaa tegutsevad nende vastu. Macron rääkis Ateenas korraldatud arutelul Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakisega. „Me ei tohiks alahinnata seda, et praegu on ainulaadne hetk, mil Ameerika Ühendriikide president, Venemaa president ja Hiina president on kategooriliselt eurooplaste vastu. Seetõttu on see just see hetk, mil peame ärkama,” ütles Macron. „Peame olema veidi enesekindlamad ja esitama oma programmi,” lisas ta. Prantsusmaa president eeldab, et pinged suhetes Ameerika Ühendriikidega jätkuvad ka pärast Donald Trumpi presidendiaja lõppu.

Pärast liidu sõlmimist alustasid JNIM-i džihadistid ja FLA mässulised eile hommikul Malis ulatuslikku ühispealetungi, mille tagajärjel puhkesid ägedad lahingud, kui tuareegi väed alustasid rünnakuid venemaa Aafrika korpuse ja hunta vägede vastu. Kokkupõrgetest teatati pealinna Bamako, Gao, Kidali ja Kati lähedal ning teateid on ka alla tulistatud vene helikopterist. Mali ja venemaa armeed on põhjaosas raskustes, kuid säilitavad kontrolli pealinna Bamako üle.

USA rahandusministeerium kinnitas, et ei pikenda erandeid, mis lubavad juba merel asuva venemaa ja Iraani nafta müüki. Erandid kehtestati hiljutiste energiakatkestuste ajal ja need aeguvad nüüd.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas president Trumpi õhtusöögi ajal Washingtoni Hiltoni hotellis kostsid eilse laupäeva, 25. aprilli õhtul lasud.

President Trump talutati Valge Maja korrespondentide õhtusöögilt välja pärast teateid Washington Hiltonis toimunud tulistamisest. Salateenistuse teatel võeti kahtlusalune kinni, vahendab New York Times.

Valge Maja ajakirjanike grupi teatel hüüdis salateenistuse liige: „Lasud tulistati!” Relvastatud agendid jooksid läbi vahekäikude presidendi juurde. Hiljem kirjutas ta sotsiaalmeedias: „LAS ETENDUS JÄTKUB,” aga lahkus hotellist.

Külalised olid õhtusöögi ajal olnud kohal umbes viis minutit, kui ballisaali tagaosast oli kuulda kära. Turvatöötajad jooksid seejärel läbi vahekäikude lava poole, kus president istus. Kuulda oli ahhetamist ja seejärel vajusid sajad kohalviibijad oma laudade taha istmete alla.

Relvastatud turvatöötajad ilmusid poodiumile, kui president ja esileedi Melania Trump kiiresti välja saadeti.

Lisaks presidendile, proua Trumpile ja asepresident JD Vance’ile osales õhtusöögil palju presidendi kabineti liikmeid ja kõrgemaid ametnikke. Kohalviibijate seas olid rahandusminister Scott Bessent, riikliku luure direktor Tulsi Gabbard, transpordiminister Sean Duffy, pressisekretär Karoline Leavitt, Valge Maja kommunikatsioonidirektor Steven Cheung ja FBI direktor Kash Patel.

Washington Hilton on sama hotell, mille ees John Hinkley Jr. üritas 1981. aastal president Ronald Reaganit mõrvata.

Siin on video:

BREAKING: Multiple gunshots fired inside/near the White House Correspondents’ Dinner at the Washington Hilton. President Trump and First Lady Melania Trump were rushed out by Secret Service. A suspect was neutralized at the scene. Trump is safe and unharmed. pic.twitter.com/HM6Gierejl

— Ed Krassenstein (@EdKrassen) April 26, 2026

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Hispaanias Sevillas oli iga-aastasel laadal lingu-tüüpi atraktsiooniga õnnetus. Mitu inimest said vigastada.

Pärast õnnetust oli sündmuskohal kuulda inimeste karjumist.

Vigastada said neli inimest, nende seas kaks last.

Kohaliku ajalehe El Diario de Sevilla teatel jäid kaks last õhku rippuma.

Sevilla linnavolikogu teatas reede 24. aprilli õhtul sotsiaalmeedia postituses, et kahele ohvrile osutati ravi laada atraktsiooni asukohas, mille päästjad sulgesid.

Piirkond piirati sisse, kuna kohalik politsei alustas õnnetuse põhjuse uurimist.

Sevillas toimunud intsident juhtus ajal, mil Hispaania linn pidas oma kevadlaata „Feria de Abril”, mida kohalikud elanikud tähistavad Andaluusia muusika, tantsu ja traditsiooniliste rõivastega.

Video on siin:

🚨Incident à la Feria de Séville : une fronde géante s’est effondrée en plein vol ce 24 avril.

4 personnes ont été légèrement blessées. 2 d’entre elles ont été transférées en centre médical pour des examens de contrôle. pic.twitter.com/M7E0XgnBeU

— 75 Secondes 🗞️ (@75secondes) April 25, 2026

Une attraction à sensations fortes cède dans les airs à la Feria de Séville pic.twitter.com/hl6aoGqDki

— BFM (@BFMTV) April 25, 2026

ETV saates Impulss olümpiakomitee juhtimise teemal kujunes olukord, kus asuti endise peaprokuröriga ähvardades sõnumitoojat tapma.

Saates oli külas Heino Märks, kes tõstatas olulise Eesti Olümpiakomitee juhtimise teema. Kohe alguses ähvardas aga ETV ajakirjanik kutsutud saatekülalist Heino Märksi endise peaprokuröri Lavly Perlinguga.

No tere tulemast! Maksumaksja raha eest tehtud vaba ajakirjandus.

Võib vaid ette kujutada, mis saab, kui anda endisele esiprokurörile võim. Vanglad täituvad nagu naksti ja pole rootsi pätte vajagi siia vedada.

Iga endise mendi unistus täitub: tooge mees, küll me talle paragrahvi leiame.

Jõudu ERR, rünnake aga sõnimitoojat, aga teil vist ununenud vana tõde, et sõnumitoojat ei tapeta.

LE

Tänase laupäeva pärastlõunal toimus Tallinnas meeleavaldus „Mets on pärandamiseks, mitte ärandamiseks!”. Meeleavaldus algas Tammsaare pargist ja liikus rongkäiguga Vabaduse väljakule. 

Meeleavalduse korraldajate sõnul ei ole mets ainult tooraine allikas, vaid on ka eestlaste kodu, pärand ja turvatunde tagatis. Üritusega kutsuti valitsust üles loobuma metsa- ja looduskaitseseaduse muutmise eelnõudest, vahendab ERR.

Huvitav anomaalia Eestis: mingi huvitav seltskond kaitseb metsa omaniku eest.

Oleks vaid üks küsimus sellele seltskonnale: mitu hektarit metsa teil on ja palju olete oma palgast kõrvale pannud, et seda osta.

Eestis on välja kujunenud huvitav olukord. Eraomand on põhiseaduse järgi püha ja puutumatu, aga mingi seltskond ja riik ütleb sulle mida, kuna ja millal sa vōid puutuda.

Kui mets muudetakse piirangu alaks, jääb omanikule 60 eurot aastas hektari kohta, kui hästi läheb. Omanik vaatab pealt ja mets kaotab oma väärtust.

Kulla seltskond, pange rahad kokku ja ostke metsa ja jalutage palju tahate, aga kahjuks varsti enam ei jaluta ka, kuna on redelit vaja, et mahakukkunud puudest üle saada.

Metsaomanik soovitab: ostke omale mets ja kaitske seda, aga ärge ronige eramaale. Mis saab, kui me kõik võiksime tulla teie korterisse toalilli kaitsma.

Metsaomanik

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi värskest küsitlusest selgub, et kui Eesti elanikud saaks valida Erki Noole ja Kersti Kaljulaidi vahel, siis toetaks 58 protsenti kodanikest Eesti Olümpiakomitee (EOK) presidendina Noolt ja 23 protsenti Kaljulaidi.

Esmaspäeval, 27. aprillil koguneva EOK erakorralise üldkogu päevakorras on president Kersti Kaljulaidi umbusaldamine. Kui umbusaldusavaldus peaks läbi minema, siis on meedias läbi käinud ühe võimaliku presidendikandidaadina Erki Nool. Ühiskonnauuringute Instituut uuris värskes küsitluses, keda inimesed eelistaksid näha EOK presidendina ning kuidas nad suhtuvad Kaljulaidi umbusaldamisse, vahendab ERR.

USA krediidireitinguagentuur S&P Global Ratings muutis Soome krediidireitingu väljavaate stabiilsest negatiivseks, teatas Soome rahandusministeerium.

S&P hinnangul on negatiivse väljavaate põhjuseks riigirahanduse riskid, mis tulenevad aeglasest majanduskasvust, rahvastiku vananemisest ning kasvavatest kaitse- ja intressikuludest.

Rahandusminister Riikka Purra sõnul oli agentuuri teadaanne ootuspärane. „Soome majandusnäitajate põhjal oli see kahjuks väga ilmne. Majanduskasv ei ole vastanud ootustele ning värskeima tagasilöögina lisandus Lähis-Ida kriis,” märkis Purra avalduses.

Loomadel on jooksuaeg.

Siin on video:

Politsei andis teada, et Võrus kadunuks jäänud 42-aastane naine on leitud. Politseinikud kontrollisid otsingute käigus võimalikke aadresse, kus naine võis viibida ja selle käigus ta leitigi.

Politsei sai teate naise kadumisest täna laupäeval pärast kella 17. Naine läks hommikul tööle, lõpetas tööpäeva kella 14 ajal, aga ei ole seni koju jõudnud. Telefon oli tal välja lülitatud ja viibimiskoht oli teadmata.

Euroopa peaks Ukraina ülesehitust rahastama Venemaa impordi maksustamisega, ütles peaminister Kristen Michal.

Ukraina laastatud infrastruktuuri ja pommitatud linnade taastamise arve ulatub sadadesse miljarditesse eurodesse, ütles Michal väljaandele Politico kahepäevase EL-i juhtide tippkohtumise raames Küprosel, kus arutati geopoliitikat, julgeolekut ja bloki eelarvet.

Euroopa on kehtestanud sanktsioonid, keelanud palju Venemaa importi ning kehtestanud tollitariifid teraviljale ja väetistele. Kuid ei ole tõstetud kaupadele tollimakse selgesõnalise eesmärgiga aidata Ukrainat ning idee kasutada kaubanduspoliitikat julgeoleku eesmärgil on blokis endiselt vastuoluline.

„Kahjude katmiseks peame Venemaalt pärit kaupadele tariife kehtestama,” ütles ta. „Erinevates koridorides [ja] erinevatel kohtumistel on räägitud sellest, et erinevat tüüpi tariifid Venemaa kaupadele võiksid rahastada Ukraina ülesehitust.”

Seitse riiki, sealhulgas Eesti, nõudsid eelmise 2025. aasta novembris tollitariifide kehtestamist Venemaa toodetele nagu teras ja väetis, kuid see samm on takerdunud ja ei kuulunud sel nädalal EL-i poolt kokku lepitud 20. sanktsioonide paketti.

Michal väitis, et isegi 210 miljardit eurot külmutatud Moskva raha, mida hoitakse Brüsselis asuvas finantshoidlas, ei oleks piisavad hiiglasliku arve katmiseks.

Venemaa nelja-aastase Ukraina sissetungi täielikku rahalist maksumust, mis on tapnud või haavanud sadu tuhandeid ukrainlasi, sundinud miljoneid inimesi kodudest lahkuma ja linnad maatasa teinud, on raske arvutada.
Kuid Ukraina valitsuse, ÜRO, Euroopa Komisjoni ja Maailmapanga tellitud uuring, mis avaldati eelmise aasta veebruaris,leidis, et Ukraina ülesehitamine maksaks kümne aasta jooksul 500 miljardit eurot. Uuring näitas ka, et konflikti esimese kolme aasta jooksul hävis 13 protsenti Ukraina elamufondist.

„Nad tuleks vastutusele võtta,” ütles Michal Moskvale viidates. „Sest kui neid vastutusele ei võeta, siis see kordub. Meil ​​[Eestil] on Venemaaga pikem ajalugu. Me teame, mis Venemaa on. Me saavutasime iseseisvuse mitte nii kaua aega tagasi.”

Ukraina majandust on kurnanud Venemaa sõda ja sissetungi tõrjumise tohutud kulud, kusjuures EL kiitis sel nädalal heaks 90 miljardi euro suuruse laenu Kiievi vee peal hoidmiseks.

Michal kordas oma üleskutset Euroopale uuendada viisareegleid, et keelata Vene võitlejatel blokki siseneda, väites, et kui Ukraina sõda lõpeb, tulvavad nad Euroopasse ja tekitavad kaost. Ta oli üks kaheksast juhist koos Saksamaa Friedrich Merzi ja Poola Donald Tuskiga, kes kirjutasid eelmisel kuul kirja Euroopa Ülemkogu presidendile António Costale ja Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile, milles nõuti rangemate viisareeglite kehtestamist

„Nad on kurjategijad, nad otsivad tööd eraarmeedes, erinevates kohtades,” ütles ta. „Seega on see küsimus meie sisejulgeoleku kohta… Kui te olete seotud sellise agressiooniga Ukraina vastu, siis palun jääge Venemaale.”

Michal ütles, et Tallinn loodab, et Euroopa Komisjon juhib ulatuslikku logistilist pingutust, mille käigus kantakse üle miljoni venelase musta nimekirja. „Ma tean, et [EL-i kõrge esindaja ja endine Eesti peaminister] Kaja Kallas juba tegeleb sellega,” ütles ta.

„Meie avaldame neile samuti survet… Loodan, et enne suve on meil juba teatud [Euroopa Ülemkogu] päevakorrapunktid selle kohta olemas,” sõnas ta.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 25. aprill 2026:

rindel muutusteta ja üha rohkem kaugele küündivaga üksteist rünnatakse, selle vahega, et vene poolel sobib sihtmärgiks kõik.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Tabatakse valusalt.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.

11. Pärast putini üleskutseid rohkemate laste saamiseks suurendasid venelased kondoomide ostmist ja kaotasid huvi seksi vastu.
12. kreml on loobunud lootustest käivitada kümnendi lõpuks Hiinasse uus gaasijuhe.
13. venemaa jõukad isikud on hakanud Uus-Meremaal punkreid ostma.
14. Süüria uued võimud plaanivad venemaa Khmeimimi õhuväebaasist välja ajada.
15. USA seadusandjad esitasid seaduseelnõu venemaa usulise repressiooni vastu võitlemiseks Ukrainas.

16. vene ärimees üritas osta Suurbritannias tuumarajatise lähedal golfiklubi.

17. Lühiuudised

venemaa väljaanne Mediazona: venemaal mõistis Rostovi-äärse linna Lõuna ringkonna sõjakohus kaks Ukraina sõjavangi 18 aastaks vangi karistusreformiga karistuskoloonias. 25-aastane suurtükiväerühma laskur Vitali Slobodenjuk ja 24-aastane haubitsapataljoni juht Bogdan Golovanov mõisteti mõlemad 18 aastaks vangi karmima režiimiga karistuskoloonias seoses sellega, mida venemaa nimetab terroristlikus organisatsioonis osalemiseks ja terroristlikuks väljaõppeks. venemaa prokuratuuri andmetel liitusid mõlemad sõdurid Azovi rügemendiga 2021. aastal, läbisid sõjaväelise väljaõppe ja langesid venemaa poolt vangi 2022. aastal.

Lisaks teatas venemaa prokuratuur teise Azovi vangi, 30-aastase Ruslan Kolodjažnõi karistuse pikendamisest. 2023. aastal mõisteti talle 26 aastaks vangi karmi reziimiga karistuskoloonias kahe tsiviilisiku väidetava mõrva eest Mariupolis. Nüüd on tema karistust terrorismi süüdistuste alusel Azovi pataljoniga seotud sidemete tõttu pikendatud 29 aastani.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 236 lahingukokkupõrget. Surve tiheneb ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti, kokku 116 rünnakut, neist 63 Pokrovski kant ja suurem surve tõus Tšassiv Jari suunalt ikka saavutamaks mingit läbimurret lõikamaks esmalt läbi Kostjantõnivka linna logistikaahelat. Lisaks on viimase aja keskmisest tihedam surve Kupianski kandis ja rahulikum lõunarindel.

Eile viis vaenlane läbi 86 õhurünnakut, heites alla 261 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 6849 kamikaze-drooni ja sooritas 2634 kaudtulelasku, sealhulgas 64 mitmikraketiheitjaga. Kehv ilm on toonud jälle nii droonide kui kaudtulelaskude vähenemise. Esmalt nähtavus ja teed läksid suht poriseks ning lombid põlluteedel päris sügavaks.
1. venemaa algatas 25. aprilli öösel Ukraina vastu oma uusima ulatusliku rünnaku, tabades rakettide ja droonidega mitmeid linnu ning vigastades vähemalt 14 inimest, teatasid ametnikud.

Harkivi ja Dnipro linnades kuuldi alates kella 3.30 paiku kohaliku aja järgi mitut plahvatust, kuna teatati, et venemaa oli välja lasknud mitu ballistilist raketti ja kümneid ründedroone, mis olid sihikule võetud erinevatesse piirkondadesse üle kogu riigi.

Hiljem, umbes kell 4.50, kostsid plahvatused Kiievi oblastis asuvas Bila Tserkvas.

Ukraina õhuvägi hoiatas venemaa droonide parvede eest, mis olid öösel sihikule võetud mitmete piirkondade, sealhulgas Kiievi oblasti, eest. Ballistiliste rakettide ohu tõttu kuulutati kella 3.45 paiku kõigis riigi piirkondades välja õhurünnakuhoiatused.

Harkivi linnapea Ihor Terehhov teatas, et raketirünnak maandus linna Ševtšenkivski linnaosas elamu lähedale, lisades, et rünnakus hävis ühistranspordipeatus.

Dnipros näivad sotsiaalmeediasse postitatud fotod kujutavat linnas lõõmavat mitut tulekahju.

Dnipropetrovski oblasti kuberner Oleksandr Hanža teatas, et rünnaku käigus tabas linnas neljakorruselist hoonet ja täpsustamata tööstusinfrastruktuuri rajatist. Rünnakus sai vigastada vähemalt 14 inimest, sealhulgas laps. Hanža lisas, et mitu inimest on haiglasse viidud. „Hooned, ettevõtted, sõidukid ja pood on saanud kahjustada,” kirjutas kuberner sotsiaalmeedias. Tekkinud kahju täielik ulatus ei olnud kohe teada.

Vastuseks venemaa rünnakule Ukrainale teatas Poola õhuvägi, et saatis Poola ja liitlaste hävitajad Poola õhuruumi kaitsmiseks õhku.

Moskva viimases ulatuslikus rünnakus Ukraina vastu 16. aprillil lasi venemaa välja kokku 19 ballistilist raketti, 25 tiibraketti ja 659 drooni, mis oli üks 2026. aasta surmavamaid venemaa rünnakuid Ukraina tsiviilelanike vastu. Rünnakus Kiievis, Dnipros ja Odessas hukkus vähemalt 17 inimest ja üle 100 sai vigastada.

2. Ukraina kindralstaap teatas eile, et hävitas Neptune’i rakette kasutades Taganrogis asuvas Atlant Aero droonitehases 2 ja kahjustas 4 hoonet. Tehases toodetakse Molniya droone ja Orioni mehitamata õhusõidukite komponente. Sevastopolis tabati ka patrull-laeva Project 22460, mille lahingumoodul sai kahjustada.
FP-2 ründedroonid hävitasid Luhanski oblastis Kadiivkas venemaa 58. armee juhtimispunkti. Rünnaku tagajärjel hukkus 9 ja sai haavata 5 ohvitseri.

Ukraina droonid ründasid 23. aprillil FSB baasi Štšaslõvtseves Hersoni oblastis, hävitades mitu hoonet, relvastuse ja laskemoonalao. Rünnakus hukkus 2 ja sai vigastada 10 inimest ning hävitati ka sõidukeid.
Täna öösel u 250 kaugele küündivat elukat venemaa ja okupeeritud alade poole teele läks.

3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.

11. venemaa valitsuse katsed motiveerida venelasi rohkem lapsi saama ei ole veel tulemusi andnud. Kondoomide müük internetis kasvab: populaarsetel kauplemiskohtadel kasvas see jaanuarist märtsini rahalises väärtuses 16% ja mahus 5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, teatab Kommersant. Ainuüksi esimeses kvartalis müüsid venemaa apteegid 4,09 miljonit kondoomipakendit väärtusega 1,95 miljardit rubla. Mahu poolest peaks kondoomide müük farmaatsiatoodete jaemüügis 2025. aasta lõpuks suurenema 0,4%.

Samal ajal muutuvad kondoomid venemaal üha kallimaks. Esimeses kvartalis tõusis paki keskmine hind apteekides aastaga võrreldes 13,2%, ulatudes 477 rublani (4,7 eurot). Jaemüügikettides ületas hind aprillis juba 500 rubla. Olukord maailmaturul võib olla üks hinnatõusu põhjuseid. Malaisia ettevõte Karex (Durexi kaubamärk) teatas Lähis-Ida sõja tõttu kulude 25–30% kasvust. venemaal on Lähis-Ida tegur juba hakanud hindu mõjutama. DSM Groupi andmetel on Durex endiselt venemaa kondoomituru liider. Jaanuaris-märtsis moodustas bränd väärtuse järgi 39,8% müügist. Contex oli teisel kohal 38,2% turuosaga.

Samal ajal ei ole need kasvunumbrid kooskõlas putini üleskutsetega saada rohkem lapsi ja peatada demograafiline langus. DSM Groupi tegevjuht Sergei Šuljak märgib, et huvi seksi vastu on venemaal samuti vähenemas. See mõjutab peamiselt nooremat publikut, kellele tootjad on traditsiooniliselt suunatud. Gedeon Richteri ja NAFI analüüsikeskuse 2024. aasta uuringu kohaselt teatas 22% 18–23-aastastest venelastest, et neil puudub igasugune seksuaalelu.

Demograaf Aleksei Rakša sõnul on sündide arv venemaal langenud 2026-ks aastaks 11. aastat järjest. Tema arvutuste kohaselt sündis 2026. aasta esimeses kvartalis riigis 272 000 last – 6% vähem kui eelmisel aastal. Võrdluseks, 2025. aasta esimeses kvartalis oli see arv 289 000 last ja isegi siis oli see näitaja Raksha andmetel madalaim alates 18. ja 19. sajandi vahetusest. Võrreldes sõjaeelse 2021. aasta esimese kvartaliga on sündide arv vähenenud 12,5% ja võrreldes 2014. aastaga, mis on tänapäeva venemaa rekordaasta, on langus ulatunud 38%-ni.
Juba 2018. aastal seadis putin eesmärgiks peatada loomulik rahvastiku vähenemine, mis algas vahetult pärast Krimmi annekteerimist. Vaatamata 4 triljoni rubla suurusele riiklikule Demograafia projektile on venemaa aga hinnanguliselt kaotanud aastatel 2018–2024 umbes 4 miljonit inimest surmade ülekaalu tõttu sündide üle.

12. Vaatamata putini ja Gazpromi võidukatele teadetele ei oota venemaa võimud Bloombergi avaldatud valitsuse makromajandusliku prognoosi mustandi kohaselt uue gaasijuhtme Power of Siberia 2 käivitamist Hiinasse lähiaastatel. Dokumendiga tuttavad allikad ütlesid Bloombergile, et venemaa ei suuda gaasitarneid Hiinasse märkimisväärselt suurendada vähemalt kümnendi lõpuni.

Eelmisel aastal pumpas Gazprom Hiina turule 38,8 miljardit kuupmeetrit – see on peaaegu pool tema ekspordist, mis langes pärast sõda madalaimale tasemele alates 1980. aastate lõpust. Prognoosi kohaselt suurenevad Gazpromi tarned Hiinasse 2029. aastaks 52,4 miljardi kuupmeetrini – see on 13,6 miljardi kuupmeetri kasv.

Power of Siberia 2 võimsus on 50 miljardit kuupmeetrit ja pärast selle käivitamist peaks eksport Hiinasse kasvama 100 miljardi kuupmeetrini, ütles putin eelmisel aastal Pekingi visiidi ajal. Prognoosi kohaselt soodustavad Hiina ekspordi kasvu juba kokkulepitud ja käimasolevad projektid: Kaug-Ida marsruut, mille läbilaskevõime on 10 miljardit kuupmeetrit aastas, peaks tööle hakkama 2027. aastal. Gazprom on nõustunud ka täiendavate tarnetega 10 aastat tagasi avatud torujuhtme Power of Siberia 1 kaudu.

putin teatas eelmise aasta septembris, et pärast enam kui 10 aastat kestnud läbirääkimisi Pekingiga on lõpuks saavutatud kokkulepe Power of Siberia torujuhtme teise liini osas. „Läbirääkimised on lõpuks jõudnud konsensusele. Tekkivad ja laienevad uued turud,” kiitles putin pärast kohtumist Xi Jinpingiga. venemaa presidendi avaldusi pole aga Xi, Hiina meedia ega Gazpromi gaasi ostja CNPC kinnitanud.

putin ja Xi pole veel kokku leppinud kõige olulisemas küsimuses – gaasi hinnas, ütlesid allikad varem Reutersile. Hiina tegi ettepaneku langetada see venemaa siseturu tasemele, umbes 60 dollarile tuhande kuupmeetri kohta, mis on veerand praegusest hinnast, mis sisaldab juba 40-protsendilist allahindlust (258 dollarit tuhande kuupmeetri kohta).

Reutersi andmetel ei õnnestunud kokkuleppele jõuda ka projekti investeerimistingimuste ja gaasi pumpamise alguskuupäeva osas. Gazprom ei eelda, et Power of Siberia 2 jõuab oma kavandatud mahtudeni enne 2034-35. aastat, kui tarned algavad 2031. aastal, ütlesid agentuuri allikad.

13. Samal ajal kui putin ümbritseb oma Valdai residentsi täiendavate õhutõrjesüsteemidega, et kaitsta seda Ukraina droonide ja rakettide eest, investeerivad teised jõukad venelased Uus-Meremaal miljoneid rublasid maa-aluste punkritega kodudesse. Shot väidab, et kuulis seda kohalikelt kinnisvarabüroodelt. Kanali andmetel ostavad vene ärimehed kinnisvara, mille nõudlus Uus-Meremaal on viimasel ajal kolmekordistunud, „Kolmanda maailmasõja puhuks” ja Iraanis käimasoleva sõja ajal. Vahendajate sõnul jääb selliste kodude hind vahemikku 23–200 miljonit rubla (230 tuhat-1 miljon eurot).

Odavaim punker oleks väike ruum plahvatuskindla ja gaasikindla luugi ning veekindla komposiitkonstruktsiooniga. See saab olla varustatud õhufiltreerimissüsteemidega (keemilised, bioloogilised, radioloogilised jne), samuti plahvatuskindlate seadmetega, et takistada tule ja sädemete levikut. Järgmisesse hinnasegmenti kuuluvad täisfunktsionaalsed maa-alused korterid erinevate sektsioonidega – eluruumid, abiruumid, köök jne. Nende varjualuste kodude täiustatud versioonid mahutavad pikaks ajaks suuri peresid ja inimrühmi.

Kinnisvaramaaklerite sõnul näidatakse maa-aluste punkritega suvilaid ainult eliitklientidele pärast kontrollimist. Samuti on võimalus olemasolevale kodule varjualune lisada, mis maksab 4–40 miljonit rubla.
Rikkad venelased ostavad tavaliselt maad Uus-Meremaa linnades, kus on väljakujunenud venekeelsed kogukonnad, näiteks Auckland, Wellington ja Christchurch, ning ehitavad seejärel umbes 100-ruutmeetriste punkritega majad, märgib Shot.

Kanal teatas varem, et nõudlus varjualuste järele on hüppeliselt kasvanud ka venemaal. Moskva juhtivad ärimehed, tippjuhid ja valitsusametnikud on hakanud punkrite ostmisest huvituma mure tõttu, et sõjad Ukrainas ja Iraanis eskaleeruvad globaalseks konfliktiks.

Põhilised varjualused – kompaktsed, tugevdatud konstruktsioonid kahele inimesele minimaalsete mugavustega – algavad 2 miljonist rublast võtmed kätte. Kallimad variandid, alates 20 miljonist rublast, on, nagu Uus-Meremaalgi, täisfunktsionaalsed maa-alused korterid, mis on ehitatud raudbetoonkonstruktsioonide abil, kasutades metrooehitustehnoloogiaid. Punkrid, mis on projekteeritud mitmeks kuuks autonoomseks tööks, on varustatud vee- ja kütusevarudega, autonoomsete elutoetussüsteemidega ja suletud ventilatsiooniga.

14. Süüria presidendi Ahmed al-Shara’a administratsioon plaanib venemaalt Khmeimimi õhuväebaasi ära võtta ja selle oma vägede väljaõppekeskuseks muuta, ütles Damaskuse allikas ajalehele Kommersant. Allika sõnul kaalutakse ka ühise haldamise võimalust, kus baas täidaks ainult mittesõjalisi eesmärke.

Allikas märkis, et Süüria armeel, mis koosneb suures osas endistest mässulistest, keda venemaa Bashar al-Assadi valitsemisajal pommitas, puudub ühendrelvastuse väljaõpe ning nende väljaõppeks sobib kõige paremini Latakia rannikuprovintsis asuv Khmeimimi õhuväebaas.

Samal ajal loodab Süüria meelitada ligi venemaa sõjaväeinstruktoreid, ütlesid Liibanoni kaitseministeeriumi allikad Liibanoni ajalehele Al-Modon. Nende sõnul on see vajalik, kuna armee on relvastatud peamiselt Nõukogude ja venemaal toodetud varustusega. Nad lisasid, et abi piirdub tõenäoliselt maavägede väljaõppega; pilootide väljaõpe ei tule kõne allagi.

Varem pakkus venemaa välisminister lavrov välja, et mõlemad venemaa baasid Süürias – Hmeimim ja mereväe logistikabaas Tartusis – võiks ümber kujundada humanitaarkeskusteks, kuna nende sõjaline tähtsus on riigis võimuvahetuse tõttu vähenenud.

Pärast Assadi režiimi langemist oli venemaa sunnitud Süüria baasidest eemaldama kõik relvasüsteemid, sealhulgas õhutõrjesüsteemid S-300 ja S-400, samuti raketisüsteemid Bastion. Seetõttu on nüüd keeruline neid rajatisi kasutada isegi strateegiliste lennukite lühiajaliseks baasimiseks, ütles venemaa rahvusvaheliste suhete nõukogu ekspert anton mardasov.

„Varasemad heidutusoperatsioonid, mida venemaa kaitseministeerium on kõigi nende aastate jooksul Vahemere idaosas läbi viinud, vähendades USA 6. laevastiku paigutuspiirkondi, on muutunud võimatuks,” ütles ta, märkides, et mõlemad venemaa sõjaväeobjektid on tule all juhtimise kõrgustelt ja on sabotaaži suhtes haavatavad isegi käsirelvade kasutamisel.

mardasov lisas, et kuigi Süüria lubab venemaa sõjaväel praegu kasutada Khmeimimi lennuväljana Aafrikasse varude transportimiseks, võib olukord muutuda. „Süürlased võiksid siis väita, et nad on taganud venelaste lahkumise rannikult ja sulgenud ajaloo peatüki, kus venemaa õhuvägi on alates 2015. aastast pommitanud opositsiooni Idlibis sellest õhuväebaasist,” järeldas ekspert. Idlibi provintsi peetakse Ahmed al-Shara toetajate tugipunktiks.

Jaanuaris nõudis Damaskus venemaalt oma vägede väljaviimist Süüria Kurdistani pealinnas asuvast Qamishli õhuväebaasist, mis on alates 2019. aastast olnud riigi kirdeosa kontrollimise peamine eelpost ja vägede üleviimise logistikakeskus.

15. Ametliku teadaande kohaselt esitas kaheparteiline USA seadusandjate rühm 23. aprillil seaduseelnõu, mille eesmärk on võidelda venemaa rünnakuga usuvabadusele Ukrainas.

Kavandatud meede pealkirjaga „venemaa ususõja vastu võitlemise seadus” kohustaks USA riigisekretäri ja kaitseministrit ühiselt aru andma venemaa valitsuse jõupingutustest Ukraina ja ajutiselt okupeeritud alade inimeste usuvabaduste tagakiusamisel, mahasurumisel, diskrimineerimisel või muul viisil rikkumisel.
Samuti kohustab see USA presidenti kehtestama kõik kohaldatavad sanktsioonid välisriikide isikute suhtes, kellel on tõendatud osalemine sellistes jõupingutustes ja muudel eesmärkidel.

Seaduseelnõu esitas Esindajatekojas, USA Kongressi alamkojas, esindaja Joe Wilson ning seda toetas esindaja Steve Cohen koos teiste mõlema partei seadusandjatega. Kaasnev seadusandlus esitati Senatis, ülemkojas, senaatorite John Kennedy ja Sheldon Whitehouse’i poolt.

Seadusandjate avalduse kohaselt on alates venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aastal kahjustatud või hävitatud üle 600 kiriku, sünagoogi, mošee ja muu religioosse paiga ning tapetud üle 50 Ukraina vaimuliku.

Protestantlikud, katoliiklikud, krimmitatarlaste moslemid ja õigeusu kristlikud kogukonnad, kes ei ole seotud vene Õigeusu Kirikuga, on silmitsi haarangute, sunniviisilise ümberregistreerimise ja kriminaalsüüdistuse esitamisega.
„venemaa sihib ja tapab usklikke inimesi poliitika osana kõikjal, kuhu ta sisse tungib,” ütles esindaja Wilson avalduses, lisades, et „sõjakurjategija putin püüab takistada kõigi usklike vaba jumalateenistust ja purustab iga usu, mis ei allu tema riiklikule kirikule”.

Ta lisas, et Ukraina ajutiselt okupeeritud aladel elavaid usklikke sihitakse eriti raevukalt.

Esindaja Cohen ütles, et seadusandlus rõhutab Ameerika Ühendriikide pühendumust inimõiguste rikkumiste käsitlemisele oma välispoliitika osana.

„putin on sõjakurjategija, kes viib Ukrainas läbi genotsiidi,” ütles Cohen. „Ta püüab ka kustutada Ukraina identiteedi väljendusi, sealhulgas usuvabadusi.”

Teised seadusandjad kordasid neid muresid. Esindajatekogu liige Brian Fitzpatrick kirjeldas sõda kui kalkuleeritud, süsteemset rünnakut usuvabadusele, lisades, et seadusandlus tagaks nende kuritegude dokumenteerimise, toimepanijate tuvastamise ja reaalsete tagajärgede tekkimise.

Esindajatekogu liige Marcy Kaptur ütles, et venemaa teod peegeldavad pikemat ajaloolist mustrit, nimetades neid kohutavaks meeldetuletuseks, et see uus okupatsioonisõda ei puudutanud kunagi ainult maad, vaid ka sunniviisilist venestamist ja Ukraina pluralistliku ja vaba eluviisi kustutamist.

Välisminister Andri Sõbiha tervitas meedet ja avaldas seadusandjatele tänu. „See pole mitte ainult ajakohane – see on ammu oodatud. venemaad tuleb vastutusele võtta oma süstemaatilise rünnaku eest usuvabadusele,” ütles Sõbiha. „Ukraina ajutiselt okupeeritud aladel kiusab ja mõrvab venemaa vaimulikke, hävitab kirikuid, keelustab terveid usukogukondi ja kasutab religiooni relvana, et peale suruda hirmu ja kontrolli,” lisas ta. „See on ka otsene rünnak põhilisele inimõigusele – vabadusele uskuda, jumalateenistusi pidada ja elada ilma hirmuta.”

16. Financial Times: vene ärimees juri samara ja tema tütar üritasid osta Suurbritannias golfiväljakut, mis asub tuumaallveelaevade laevatehast ja tuumajäätmete töötlemise ja ladustamise rajatist teenindava raudteeliini lähedal. 800 000 naela suurune tehing kukkus sel nädalal läbi pärast Suurbritannia valitsuse sekkumist ja meediakajastust.

Grange-over-Sandsi golfiklubi asub raudteeliini lähedal, mis ühendab Barrow-in-Furnessis asuvat BAE Systemsi laevatehast ja Iiri mere rannikul asuvat Sellafieldi tuumajäätmete töötlemise rajatist. See on ainus ühistranspordiliin, mis ühendab kahte rajatist ja mida kasutavad nende töötajad; seda kasutatakse ka tuumajäätmete transportimiseks.

Aprilli alguses hääletasid võlgades klubi liikmed selle vara müümise poolt anastasia samarale, juri šamara tütrele, kes sai rikkaks tänu oma pikaajalisele omandiõigusele Krimmi lähedal asuvas Ilski naftatöötlemistehases. juri šamara plaanis algselt väljaku osta enda nimele.

Alates venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on see rafineerimistehas olnud üks peamisi kütusetarnijaid vene vägedele.

Katse omandada tekitas muret Ühendkuningriigi kaitseministeeriumis ja valitsuskabinetis. Nad kahtlustasid, et tehing oli osa laiemast trendist, kus venemaa kodanikud ostavad maad sõjaväeobjektide ja kriitilise infrastruktuuri lähedal. „Ametnikud kaalusid tehingu blokeerimist riikliku julgeoleku ja investeeringute seaduse alusel. Kuid sel nädalal, pärast seda, kui FT tehingu kohta päringu tegi, teatas golfiklubi, et on müügist loobunud.”

samara on seotud sanktsioonidega hõlmatud üksuste võrgustikuga, mis on seotud venemaa toornafta salakaubaveoga, eelkõige laenude kaudu, mida ta garanteeris naftatöötlemistehasele, mille omandiõigus anti 2025. aasta septembris üle Moskva ettevõttele, kus töötas üks töötaja.

Suurimad neist on sanktsioonidega hõlmatud ettevõtted, mis on seotud „2Rivers Networkiga”, mida Ühendkuningriik on kirjeldanud kui „ühte maailma suurimat varilaevastike operaatorit ja suurt venemaa toornafta kauplejat”.

Lisaks on šamara endine Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (MGIMO) hoolekogu liige, mis on venemaa välisministeeriumiga seotud ülikool.

FT andmetel hakkas šamara Grange-over-Sandsi vastu huvi tundma klubi endise presidendi poja Nick Taylori kutsel. Taylor töötab Moskva lähedal asuva Raevo golfiklubi golfiakadeemia direktorina, mille asutajad ja omanikud jevgeni ja sergei mihhailov on Ukraina sanktsioonide all. Kuni 2023. aastani oli Taylor Roman abramovitši Skolkovo golfiklubi direktor Moskvas.

Väljaanne märgib, et see katse on viimane kremliga tihedalt seotud isikute maaostude seerias Põhjamaade sõjaväebaaside ja sadamate lähedal. Norra julgeolekuteenistus hoiatas varem, et venemaa kasutab kinnisvara omandamist strateegiliste eeliste saamiseks.

„Moskva püüab leida viise meid asümmeetriliselt rünnata, olgu siis kaablikahjustuste, küberrünnakute või meie infrastruktuuri ohtude kaudu. Selle asümmeetrilise ohu ulatus on nüüdseks kasvanud enneolematule tasemele,“ teatas Briti kõrge kaitseametnik.

17. Lühiuudised

Eile naasis Ukrainasse vangivahetuse raames 193 kaitsjat. Need on Ukraina relvajõudude, rahvuskaardi, piirivalveteenistuse, politsei ja riikliku eritransporditeenistuse töötajad, kes kaitsesid Ukrainat erinevatel rinnetel.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Võrumaa jooksu- ja kõnnisari sai alguse Haanjast, kus oli eile reedel, 24. aprillil 30. ümber Vaskna järve jooks ja kõnd.

Pikim distants oli 8 km.

Siin tulemused:

https://nelson.racetecresults.com/Results.aspx?CId=16267&RId=6554

Pildid ja videod:

Bigbanki üks omanik Parvel Pruunsild esitas hagi telekommunikatsiooniettevõtte Telia vastu, nõudes ebaseadusliku sideandmete kogumise ja nende kaitsepolitseile edastamise lõpetamist ning ühe miljoni euro ulatuses mittevaralise kahju hüvitamist.

Pruunsilla esindaja Paul Keres ütles, et kaebuse põhjuseks on olukord, kus sidefirmad jätkuvalt koguvad kõigi inimeste telefonikõnede toimumise andmeid, kes kellele helistas, kui pikk oli kõne ja kus inimesed kõne ajal viibisid, ning edastavad need õiguskaitseasutustele, kuigi riigikohus on seda nõudva seaduse viis aastat tagasi tunnistanud Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevaks, vahendab ERR.

„Kuna riik selle seaduse kordategemisega nähtavasti toime ei tule, siis on tarvis pöörduda otse nende vastu, kes sideandmete õigusvastase kogumisega tegelevad ja need ongi sideettevõtjad,” rääkis Keres.

Kerese sõnul on sideandmete salvestamise ja kaitsepolitseile nendele juurdepääsu võimaldamine olnud mitme aasta vältel Parvel Pruunsilla põhiõigustesse äärmiselt invasiivne ja intensiivne sekkumine.

„Selline sideandmete kogumine ja säilitamine võimaldab isikut sellisel viisil profileerida, mida Euroopa kohus võrdsustab tegelikult jälitustegevusega ja see kestab ju aastaid ja aastaid ja aastaid. Ehk siis inimene on pideva jälgimise all,” ütles Keres.

Kaitseminister Hanno Pevkur allkirjastas Kiievis Ukraina kaitseminister Mykhailo Fedoroviga ühiste kavatsuste leppe, mille eesmärgiks on luua raamistik kaitsetööstuse koostööks, sealhulgas ühistootmise edendamiseks. „Build with Ukraine” algatus seob Eesti tehnoloogilised lahendused Ukraina lahingukogemusega, võimaldades innovatiivsete kaitsetööstuse lahenduste kiiremat tootmist.

„Mitu Eesti kaitsetööstuse ettevõtet tegutseb Ukrainas juba täna, kuid näeme, et kaitsetööstuse koostöö saab olla tõhusam, eriti, mis puudutab toodete testimist ja praktilist kasutatavust, et need vastaksid ka Eesti kaitseväe vajadustele,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur, kelle sõnul võimaldab lepe ettevõtetel ka kiiremini kasvatada mahtusid, et rahuldada nõudlust, kui toode on juba tootmisse jõudnud.

Mitmed Eesti ettevõtted on väljendanud huvi alustada koostööd Ukraina partneritega, et toota ründe- ja püüdurdroone ning elektroonilise sõjapidamise lahendusi. Samuti on Ukraina ettevõtted näidanud üles huvi rajada tootmisüksusi Eestisse, mis võimaldaks neile parema juurdepääsu Euroopa ja teistele turgudele.

Kolmepäevase visiidi raames osales kaitseminister Hanno Pevkur ka Eesti-Ukraina kaitsetööstuse foorumil ja pidas kõne Kyiv Security Forumil, kus märkis muuhulgas, et viimasel ajal rahvusvaheliselt levivad hirmutamisnarratiivid edendavad eelkõige Venemaa huve. „Mida rohkem me kordame Venemaa narratiive, seda vähem on fookus Ukrainal ja see on täpselt see, mida Putin soovib,” ütles Pevkur, kelle sõnul ei tohi Venemaa puhul kunagi kaotada valvsust, kuid tuleb alati tugineda reaalsetele ohuhinnangutele.

Visiidi raames tutvus kaitseminister ka Ukraina droonikeskuse ja tootmisvõimalustega ning külastas Ukraina hukkunud laste memoriaali ning kohtus Ukraina relvajõudude veteranidega. „Mul oli hea võimalus kohtuda veteranipäeval Ukraina veteranidega ja näha, kuidas nii mõnedki neist on leidnud võimaluse pärast teenistust oma kaitsealane ettevõtte luua, mis ühelt poolt on neil aidanud leida eneseteostuse, olles samal ajal endiselt kasulik riigile,” märkis Pevkur.

Eesti on võtnud kohustuse eraldada Ukraina sõjaliseks toetamiseks igal aastal vähemalt 0,25 protsenti oma SKT-st. Aastaks 2026 ulatub selle kohustuse rahaline maht ligi 110,7 miljoni euroni, lähiaastatel on abi fookuses eelkõige droonide ja droonivastaste süsteemide soetamine ning Eesti ja Ukraina kaitsetööstuste toetamine.

Materiaalse abi kõrval juhib Eesti koos Luksemburgiga rahvusvahelist IT-koalitsiooni, mis on tänaseks kogunud ligikaudu 1,4 miljardit eurot. Eesti panustab sellesse initsiatiivi tänavu 5,7 miljonit eurot eesmärgiga arendada Ukraina kaitseväe info- ja kommunikatsioonitehnoloogia infrastruktuuri, et viia sidesüsteemid vastavusse NATO standarditega ning aidata säilitada tehnoloogilist ülekaalu lahinguväljal.

Lisaks tehnoloogilisele toele panustab Eesti Ukraina üksuste väljaõppesse, olles tänaseks koolitanud üle 2000 kaitseväelase ja keskendudes praegu operatsioonile Legio, kus Eesti suurendab instruktorite arvu 27 inimeseni. Väljaõppe fookuses on nii sõduri baaskursuste läbiviimine kui ka lahingpioneeride koolitamine.

Täiendava toetusmeetmena on Eesti hiljuti panustanud 11 miljonit eurot rahvusvahelisse PURL algatusse, mille peamine eesmärk on rahastada kriitilise sõjalise varustuse tarnimist Ameerika Ühendriikidest Ukrainasse.

Reedel, 24. aprillil kella 16.39 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartu linnas Võru tn 164 juures.

15-aastane noormees ületas minitõukerattaga sõiduteed reguleerimata ülekäigurajal ja põrkas kokku sõiduautoga Škoda, mida juhtis 36-aastane naine.

Noormees toimetati haiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Reedel, 24. aprillil kella 16.20 ajal juhtus liiklusõnnetus Viljandi maakonnas Viljandi vallas Kannukülas Loodi-Helme tee 24. kilomeetril.

Juhtimisõiguseta 35-aastane mees juhtis mootorratast Honda ja sõitis kraavi. Mootorrattur toimetati haiglasse.

Valga vallavolikogu võttis 23. aprilli istungil vastu uue kaasava eelarve määruse. See tähendab, et juba sel aastal saavad Valga valla inimesed taas kaasa rääkida selles, milline kogukonnale oluline idee vallas ellu viiakse. 

Kaasav eelarve annab inimestele võimaluse pakkuda välja ideid, mis muudavad Valga valla elukeskkonda paremaks ja kaasaegsemaks. See võib olla näiteks uus rajatis, avalikus kasutuses olev objekt või muu investeering, millest saab kasu laiem kogukond.

2026. aastal on kaasava eelarve suurus 26 000 eurot. Selle summa eest viiakse ellu rahvahääletusel enim toetust saanud idee. Kui raha jätkub, võib kaaluda ka järgmise idee elluviimist.

„Kaasava eelarve taastamine oli üks meie prioriteetidest, et liikuda avatud valitsemise suunas,” ütles vallavanem Mart Kase. „Valga valla aktiivsetel kogukondadel on mitmeid häid ideid, mis ootavad ellu viimiseks sobivaid vahendeid. Kaasav eelarve annab võimaluse need ideed läbi mõelda, kirja panna ning teele saata. Oluline on unistada!” lisas ta.

Ideid saavad esitada kõik huvilised ning rahvahääletusel saavad osaleda vähemalt 16-aastased Valga valla elanikud. Iga inimene saab anda ühe hääle oma lemmikidee poolt. Ideede esitamise ja rahvahääletuse täpsed kuupäevad annab vald teada oma veebilehel ja sotsiaalmeediakanalites.

Valga vald rakendas kaasavat eelarvet viimati mõned aastad tagasi. 2021. aastal rajati kaasava eelarve abil Pedeli jõele valgustusega purskkaev ning Lüllemäele korvpalliplats. 2022. aastal enim toetust saanud ideed jäid ellu viimata, kuna nende maksumus osutus planeeritust suuremaks. Vahepealsetel aastatel kaasavat eelarvet ei toimunud.

Eestis ainulaadse jooksusündmuse Valga Valka City Runi lastejooksude nimisponsoriks saab kohalik ettevõte Valga Puu OÜ.

„Valgamaa ettevõttena peame oluliseks panustada meie kogukonda ning sündmustesse, mis toovad lapsed värskesse õhku liikuma. Valga Valka City Runi lastejooksude nimisponsorina saame anda reaalse panuse, et motiveerida noori sportima juba varakult,” sõnas Valga Puu OÜ asutaja Andres Olesk. 

„Valga Valka City Run on Valga ja Valka ühine ettevõtmine ja seetõttu on meie jaoks märgiline, et piirkonna ettevõtted löövad sündmuse õnnestumisesse kaasa.  Just selline kohalik partnerlus võimaldab meil pakkuda lastele meeldejäävat ja kvaliteetset spordielamust otse koduõuel,” selgitas Triatloniakadeemia juhatuse liiga Margus Lepik.

Valga Valka City Run nädalavahetus saab alguse 25. aprillil perepäeva ja Jüriöö teatejooksudega. Pühapäeval, 26. aprillil toimuvad Valga Puu lastejooksud (350 m ja 1 km) ning põhidistantsidena 5 km ja 10 km jooks.

Internetis registreerimine on lõppenud, kuid kirja saab ennast panna ka kohapeal.

Rohkem infot sündmuse kohta: valgavalkacityrun.eu 

13.–24. aprillini osales küberväejuhatuse esindus rahvusvahelisel küberkaitseõppusel Locked Shields 2026 ühismeeskonnas koos Soome ja Ameerika Ühendriikidega.

„Arvestasime iga inimese teadmisi ja oskusi ning kaasasime nad vastavas valdkonnas, olgu see siis küberkriminalistika, teenuste turvalisemaks muutmise, juriidika või teavitustöö valdkonnas,” ütles küber- ja infooperatsioonide keskuse ülem kolonelleitnant Sander Soomre. „Eriti kõrge tasemega spetsialistid osalesid kiirreageerimismeeskonna koosseisus, kelle ülesandeks oli eriti keeruliste probleemide lahendamine.”

Õppusel osales küberväejuhatuse 30-liikmeline meeskond, mis omakorda liitus umbes 100-liikmelise ühismeeskonnaga koos Soome kaitseväe ning Virginia ja Marylandi rahvuskaartlastega USA-st. Meeskonna moodustamise eesmärgiks oli sel korral kübervaldkonna koostöö tugevdamine Soomega.

Marylandi rahvuskaarti esindava kolonelleitnant Robert DeLuca sõnul on õppus Locked Shields kohaks, kus Eesti ja Marylandi rahvuskaardi 33 aastat kestnud partnerlusprogramm saab eriti sisuka rakenduse. „Meie edukas koostöö Eesti meeskonnaga peegeldab seda tugevat sidet, mille oleme kolmekümne aasta jooksul ühiselt üles ehitanud. See koostöö on olnud hindamatu väärtusega, sest töötame tihedalt koos ühiste probleemide lahendamiseks. Otsene koostöö meie Eesti partneritega annab meile palju sügavama arusaama nende lähenemisviisist küberkaitseülesannetele.”

Soomes läbi viidud küberkaitseõppuse koordineerimise juht leitnant Joonas Vainio sõnul peame suutma teha küberruumis koostööd oma liitlastega, sest keskkond on väga globaalne ja riigipiirid sageli ebaselged. „Liitlaste olemasolu meie meeskonnas annab meile võimaluse õppida veelgi rohkem. Kuigi meil on suurepärased spetsialistid, on alati kasulik õppida erineva taustaga inimestelt, sest selliselt tutvume uute vaatenurkadega.”

Locked Shields on NATO küberkaitsekoostöö keskuse korraldatav suurim küberkaitseõppus, millel osales sel aastal ligikaudu 4000 inimest 41 riigist. Eestlaste koosseisu olid kaasatud nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased kui ka kaitseväe tsiviilteenistujad.

Tallinnas asuv NATO küberkaitsekoostöö keskus (CCDCOE – The NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence) on maailma suurimate iga-aastaste küberkaitseõppuste sarja korraldanud alates 2010. aastast.

Politseinikud pidasid 14. aprillil Maardus kinni 28-aastase Eesti kodaniku, keda kahtlustatakse arvutikuriteo ettevalmistamises ning grupis arvutikelmuse toimepanemises. Seni kogutud tõendite järgi hoidis mees töös seadet, mille kaudu saadeti Eesti telefoninumbritele tuhandeid petusõnumeid.

Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Elari Haugase sõnul jõudis politseini vihje võimaliku kuriteo kohta telekommunikatsiooniettevõttelt, kes märkas oma süsteemis kahtlast tegevust ja sellest teada andis. „Kontrollisime infot ning pidasime kuriteos kahtlustatavana kinni 28-aastase mehe, kelle valdusest leidsime kolm nutitelefoni, kasutatud kõnekaardi ümbriseid ning kõnekaarte, mida kasutati petusõnumite saatmiseks. Seni kogutud tõendid viitavad sellele, et mees alustas oma tegevust 10. aprillil ning vähem kui neli päeva hiljem pidasime ta kinni. See näitab, et kelmidel ei ole mõtet Eestis tegutseda – kontrollime iga meieni jõudnud vihjet ning reageerime koheselt, et võimalik kurjategija kiiresti kinni pidada. Teeme kõik selleks, et petturite tegevus Eesti suunal oleks võimalikult keeruline ning võtame nad ka vastutusele,” selgitab Haugas.

Esialgsetel andmetel saadeti kahtlustatava kaasabil päevas tuhandeid petusõnumeid. „Kahtlustuse kohaselt hoidis mees töös nutitelefoni, läbi mille saadeti erinevaid abonentnumbreid kasutades Eesti suunakoodiga telefoninumbritele petusõnumeid, mis imiteerisid Omniva pakiteavitusi. Sõnumites oli lisatud link võltsitud Omniva veebilehele, kuhu tuli saadetise kohaletoimetamiseks sisestada oma kaardi andmed ning valida sobiv pakiautomaat. Kelmide eesmärk oli seeläbi petta välja inimeste pangakaardi andmeid, et kasutada neid hiljem kannatanute nimel tehingute tegemiseks,” ütleb Haugas.

Samuti esitati mehele kahtlustus arvutikelmuses, kui see on toimepandud korduvalt ja grupis. „Läbiotsimise käigus leiti kahtlustatava valdusest ka sularaha ning kaks pangakaarti, mis praegustel andmetel kuuluvad petukõnede ohvriks langenud inimestele. Seni kogutud tõendite põhjal kahtlustame, et neil kaartidel käis rahakullerina järel kinni peetud 28-aastane mees. Kriminaalmenetluses selgitame, kas ja mitme juhtumiga täpselt on mees seotud, kui palju on kannatanuid ning milline võis olla tema roll petuskeemis,” lisab ta.

Prokuratuur taotles mehe vahi alla võtmist, kuid kohtu otsusel jääb ta menetluse ajaks vabadusse, kuid tal on keelatud oma elukohast lahkuda.

Haugas rõhutab, et kõige turvalisem on kahtlast sõnumit ignoreerida ning see oma telefonist kustutada. „Kui saad sõnumi, milles palutakse kaasa pandud lingi kaudu tasuda paki saatmiskulu, uuendada tarneaadressi või sisse logida oma internetipanka, siis on tegemist kelmusega ja seda linki ei tohi avada. Tegemist on kelmide loodud veebisaitidega, mis jäljendavad osavalt asutuste kodulehti eesmärgiga saada ligipääs inimeste pangakontodele. Kui ootad pakki, siis kontrolli selle olekut ainult kullerteenuse ametlikult veebilehelt,” soovitab Haugas.

Teine Võru InvestFEST tõi lavale noorte seas tuntud investorid ja sisuloojad, kes jagasid oma õppetunde, kogemusi ja isiklikku teekonda.

Tänavu teist korda toimunud Võru InvestFESTi korraldasid Võrumaa Arenduskeskus ja Võru HUUB. Noortele vanuses 13-26 eluaastat suunatud investeerimiskonverentsi läbivaks teemaks oli varakult alustamine. Konverents tõi kokku ligi 130 noort investeerimishuvilist Võru maakonnast ja kaugemaltki.

Osalejate seas andsid sel korral tooni põhikooliõpilased. Leidus nii neid, kellele investeerimine veel kauge ja keeruline teema, aga ka neid, kes raha säästavad, on leidnud võimalusi sissetuleku suurendamiseks kergemaid töid tehes ning tunnevad huvi investeerimisvõimaluste vastu.

Varakult alustamine ja ajafaktor

Investor, matemaatikaõpetaja ja rahatarkuse jagaja Hanna Nõmm avas päeva esimese esinejana teemat, millest investeerimisel alustada. Ta rõhutas, et investeerimisega alustamiseks ei ole vaja suuri summasid, sest ka väikesed summad hakkavad aja jooksul kasvama. Nõmm julgustas noori suurelt unistama ning jälgima teadlikult oma kulutusi. Tema sõnul on investeerimisel suurimaks eeliseks aeg: „Nelikümmend aastat läheb mööda niikuinii, mida varem alustad, seda suurem on liitintressi mõju sinu investeeringutele.”

Ännifriid Põder, kes jagab oma tegemisi Instagrami kontol Sendid Miljoniks, rääkis korterite flippimisest ja ettevõtlusest. Ta tõi välja, et edu aluseks ei ole ainult õiged tehingud, vaid ka usaldusväärsus ja maine. „On väga oluline, et inimesena oleksid usaldusväärne ja teed, mida lubad. Tänapäeval on see juba veidi haruldane ja kui oled hea inimene, on see trump – sinuga tahetakse koos asju teha.” Veel rõhutas ta pidevat „teadmiste ämbri” täitmise olulisust ning aja väärtust.

Investeerimine kui harjumus

Noored ettevõtjad ja sisuloojad Maia-Liis Ossip ja Mihkel Kööbi ehk Kozip rääkisid alaealisena investeerimisega alustamise võimalustest ja piirangutest. Praktilise näitena tõid nad välja, et investeerimist saab alustada ka alaealisena koos vanematega: konto avatakse lapse nimele, kuid tehinguid teeb kuni lapse täisealiseks saamiseni lapsevanem. Nii õpivad korraga nii noor kui ka vanem. Samas hoiatasid ka äärmuste eest – kogu raha ei tohiks suunata investeeringutesse igapäevaelu arvelt. „Investeerimine ei ole kiire rikastumise viis ning shortcut’e ei ole. Pikaajaline edu põhineb järjepidevusel, teadlikel valikutel ja enesearengul.” Veel julgustasid nad katsetama ettevõtlust õpilasfirma kaudu –  oma väärtuslikud kogemused sai duo Kozip just seekaudu.

Päeva viimase esinejana lavale astunud räppar ja hobiinvestor Säm tekitas osalejate seas rõõmsat elevust ja pärast esinemist ka pika fotosoovide järjekorra. Noorte seas hinnatud muusik jagas, et tema esimesed kokkupuuted ettevõtlikkusega tulid varakult ja mänguliselt. 13-aastaselt golfipalle korjates ei tajunud ta seda kui ettevõtlust, kuid hiljem mõistis, et just sellised töökogemused noores eas lõid aluse tuleviku-minale. Säm rõhutas pideva enesearengu tähtsust: „Loe raamatuid või kui lugeda ei taha, kuulapodcast’e, koge erinevaid asju ning leia enda ümber rahatargad ja toredad inimesed.” Tema sõnul on igaühel olemas midagi, milles ta on väga hea ja millest võib kujuneda sissetulekuallikas.

Alustada saab juba täna

Konverentsil osalenud noored kinnitasid, et sündmus aitas muuta investeerimise arusaadavamaks ning andis julgust esimesi samme astuda. Laval said päevajuht Lota Vana eestvedamisel vastuse ka mitmed noorte hirmud, mis neil investeerimisega seoses on tekkinud.

Võru HUUBi tegevjuht ning InvestFESTi üks korraldaja Emil Aništšenko võttis päeva kokku: „Tänavune InvestFEST tõi fookusesse noorte jaoks olulise sõnumi. Investeerimisega tasub alustada varakult ning selleks ei ole vaja suuri summasid. Piisab ka väikestest sammudest, mis aja jooksul kasvavad liitintressi toel noore inimese kasuks. Kuna osalejate seas oli palju alaealisi investeerimishuvilisi, jagati neile päeva jooksul praktilist infot, kuidas juba nende eas investeerimisega alustada. Korraldustiimi eesmärk oli pakkuda noortele teadmisi ja kindlustunnet, et nad saaksid tulevikus teha teadlikke finantsotsuseid.”

Võru InvestFEST on Võru HUUBi ja Võrumaa Arenduskeskuse koostöös korraldatud konverents, mis viiakse ellu projekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” raames meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” vahenditest.

Riigikohtu üldkogu leidis täna avaldatud otsuses, et Tallinna Kiirabil oli koroonapandeemia ajal õigus vaktsineerimata kiirabitöötajatega töösuhe lõpetada.

Kohtus oli arutusel neljateistkümne Tallinna Kiirabi endise operatiivtöötaja hagi, milles nad vaidlustasid oma töölepingu erakorralise ülesütlemise ja nõudsid kahju hüvitamist.

Tallinna Kiirabi koostas pandeemia ajal töökeskkonna riskianalüüsi, mis kohustas töötajaid nakkusohu vähendamiseks täitma hügieeninõudeid, kasutama kaitsevahendeid, tegema koroonaviiruse testi ja ennast vaktsineerima. Samuti lisati vaktsineerimisnõue töötajate ametijuhenditesse ja neid hoiatati, et selle eiramisel võidakse tööleping üles öelda.

Need 14 töötajat ei esitanud määratud tähtajaks Tallinna Kiirabile tõendit vaktsineerimise, selle vastunäidustuste või haiguse läbipõdemise kohta.

Maa- ja ringkonnakohus rahuldasid kiirabitöötajate hagi osaliselt, kuid Riigikohtu üldkogu tühistas täna varasemad otsused.

Üldkogu leidis, et Tallinna Kiirabil oli praegusel juhul õigus kehtestada operatiivtöötajatele vaktsineerimisnõue ühepoolselt, tuginedes töötervishoiu ja tööohutuse seadusele. See seadus lubab tööandjal rakendada vajadusel ka õigusaktides ettenähtust rangemaid nõudeid, arvestades muu hulgas tegevusala eripäradega. Vaidlusalune seadusesäte on piisavalt selge.

Riigikohus on varem leidnud, et vaktsineerimist võib nõuda avalik-õiguslikus teenistussuhtes olevatelt kaitseväelastelt, kaitseliitlastelt ja politseinikelt. Üldkogu hinnangul lubab seadus kehtestada rangemaid nõudeid ka kiirabi operatiivtöötajatele, kuigi nad on tööandjaga eraõiguslikus töösuhtes.

Selle kasuks räägib muu hulgas kiirabi kui elutähtsa teenuse olemus. Vaktsineerimisnõue aitas kaitsta kiirabitöötajate, patsientide ja teiste ühiskonnaliikmete tervist, tagada elutähtsa teenuse toimimise ning hoida pandeemia ajal ühiskonda avatuna.

Riigikohus on koroonaviirust puudutavates kohtuasjades viidanud järjekindlalt sellele, et meetmete põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nende rakendamise ajal teada olnud infoga. Vaktsineerimisnõude puhul on oluline silmas pidada nii selle kehtestamise ajal valitsenud epidemioloogilist olukorda kui ka vaktsiinide mõju kohta olemas olnud teadusandmeid. Riigikohus on varem hinnanud vaktsineerimisnõude sobivaks ja vajalikuks ning leidnud, et Eestis kasutatud koroonavaktsiinide ohutus ja tõhusus eeskätt raske haigestumise vähendamisel oli piisavalt tõendatud.

Tööandja riskianalüüsist tulenev vaktsineerimisnõue ei tähenda siiski, et selle täitmata jätmine toob automaatselt kaasa töölepingu ülesütlemise. Töötajatel on võimalik välja tuua asjaolusid, miks nende puhul on vaktsineerimisnõue põhjendamatu  – näiteks haiguse läbipõdemine või meditsiinilised vastunäidustused. Samas praeguses asjas kiirabitöötajad sellistele argumentidele ei tuginenud.

Ühtlasi selgitas Riigikohtu üldkogu, et seadus ei luba tööandjal saata töötajat tema nõusolekuta tasustamata puhkusele või kõrvaldada muul viisil ajutiselt töölt, kui ta ei täida vaktsineerimisnõuet. Seetõttu leidis üldkogu kokkuvõttes, et Tallinna Kiirabil oli õigus öelda töölepingud erakorraliselt üles töötajate tööle sobimatuse tõttu.

Üldkogu on Riigikohtu kõrgeim otsustuskogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Selle kohtuasja lahendamise ajal oli ametis 17 kohtunikku. Otsusele lisasid eriarvamused kohtunikud Kai Kullerkupp, Vahur-Peeter Liin, Kalev Saare ja Julia Laffranque.

Riigikohtu otsuse ja eriarvamustega saab tutvuda siin.

Tartumaal Tartu vallas tuvastati lindude gripp talus, kus peeti 59 kodulindu. Loomapidamiskohast polnud omanik teavitanud. Jätkuvalt tuleb hoida kodulinde sisetingimustes, et ennetada kodulindude nakatumist lindude grippi.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) lõuna-ida regiooni juhataja Inge Saavo sõnul seati talule kitsendused, et vältida haiguse levikut. „Meile saabus teave, et paari päeva jooksul on enamus peetavaid linde surnud. Info saabudes võtsime koheselt lindudelt proovid. Eile, 23.04 saabusid tulemused, mis kinnitasid eriti ohtlikku lindude grippi. Seetõttu seadsime majapidamisele kitsendused,” selgitas Saavo.

Lindude pidaja ei olnud oma lindude pidamiskohta vastavalt kehtivale nõudele registreerinud PRIA põllumajandusloomade registris. Samuti lasi lindude pidaja oma linnud välja paar päeva enne, kui linnud surema hakkasid.

Kodulinnud nakatuvad lindude grippi kas otsese või kaudse kokkupuute vahendusel nakatunud lindudega või viirusega saastunud sööda, vee või esemete vahendusel. Lindude gripile on eriti vastuvõtlikud kanad ja kalkunid. „Veelindudel jääb haigus sageli märkamata, kuna nendel ei pruugi haiguse kliiniline pilt välja kujuneda, kuid neilt võib nakkus edasi kanduda teistele kodulindudele. Määrava tähtsusega on kõikvõimalikul viisil vältida kodulindude kokkupuudet mets- või veelindudega ja ka näiteks nende väljaheidetega, samuti sööta oma linde viisil, mis välistab sööda saastumist ja ei meelita kohale kutsumata külalisi,” kirjeldas Saavo.

Seetõttu on oluline metslindudega kontakti vältimiseks hoida kodulinde siseruumides. Lisaks on oluline tõhustada linnupidamise kohtades ka teisi viiruse levikut tõkestavaid meetmeid, näiteks lindlasse sisenemisel riiete ja jalanõude vahetamine. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangul on lindude väljas pidamise piiramine kõige tõhusam viis lindude gripi leviku piiramiseks. Seetõttu alates 09.02.2026 kehtivad lindude gripi tõkestamiseks üle-eestilised lindude väljas pidamise piirangud. Seega on kohustus kodulinnud hoida siseruumides.

Sel aastal on tuvastatud lindude grippi 37 metslinnul erinevates Eesti otstes, näiteks hiireviudel Võrus ja Saaremaal, luikedel Kihnus ja Harjumaal (Tallinna ja selle ümbruse rannad). Tallinnas tuvastati veel ka lindude gripp kanakullil ja sinikael-pardil. Seega võib öelda, et lindude gripp on levinud mets- ja veelindudel peaaegu üle kogu Eesti. Samuti on kodulindudel olnud taudipuhang Hiiumaal.

Ka meie naaberriigid ei ole jäänud lindude gripist puutumata. Läti, Leedu ja Soome on sel aastal teavitanud lindude gripi juhtumitest metslindudel. Rootsi teavitas lindude gripi puhangust umbes 50 000 kodulinnuga farmis ja on tuvastanud veel ka 80 metslinnu juhtumit. Taani on teavitanud 17 taudipuhangust, millega on olnud seotud üle 500 000 kodulindu ja samuti on tuvastatud 140 metslinnu juhtumit. Poola teavitanud üle 110 taudipuhangu, millega on olnud seotud ligi 700 000 kodulindu ja samuti on tuvastatud ka 375 metslinnu juhtumit.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767 või veebirakenduse linnugripp.ee kaudu. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Rohkem infot lindude gripi kohta leiad PTA kodulehelt.

Politsei sai teate, et ööl vastu kolmapäeva, 22. aprilli varastati Räpina vallas Ruusa külas asunud kopast umbes 230 liitrit diislit.

Kahju on 324 eurot.

Hiina Rahvavabariigi suursaatkond käib aktiivselt Eesti koolides kultuuripropagandat tegemas, et maalida Eesti lastele positiivne pilt autoritaarsest kommunistlikust riigist. Enamikul juhtudel pole kool Hiinat kutsunud, vaid saatkond käib ennast ise pakkumas.

Postimees tuvastas vähemalt viis kooli, kus Hiina saatkond on lastele hiljuti kultuuripropagandat teinud: Tallinna Mustjõe gümnaasium, Jüri kool, Pärnu vanalinna kool, Läänemaa ühisgümnaasium ja Tallinna Õismäe gümnaasium.

Toimetuselt:

Huvitav, miks jõustruktuurid siin ei sekku. Paistab, et laste ajupesu pole prioriteet.

Neljapäeval toimunud Narva linnavolikogu istungil näitasid Keskerakond ja valimisliit Plaan B – Narva Linna Pulss, et neil on vajalikud hääled võimupöörde korraldamiseks olemas. Enne mai lõppu liit aga end ilmselt võimule hääletada ei saa.

Narvas algas Keskerakonna ja valimisliidu Plaan B pikalt ettevalmistatud võimupööre. Loodav koalitsioon näitas neljapäevasel istungile, et neil on vajalik arv hääli koos ning oma 16 hääle toel harvendasid nad tunduvalt istungi päevakorda ja võtsid muuhulgas maha ka volikogu esimehe Mihhail Stalnuhhini palgaküsimuse, vahendab ERR.

Kui paljusid inimesi julgeolekuasutused pealt kuulavad ja jälitavad, ei tea täpselt ilmselt keegi, ent see number võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse, ütles ETV „Esimeses stuudios” vandeadvokaat Paul Keres.

„Mida me viimaste nädalate ja kuude jooksul oleme teada saanud? Me oleme teada saanud seda, et Eestis tõenäoliselt jälitatakse – ma mõtlen siis pealtkuulamisega, kümneid tuhandeid inimesi kogu aeg. Jälitatakse ju mitte ainult kahtlustatavaid, vaid ka neid inimesi, kes kahtlustatavatega suhtlevad ehk nendega meilivahetust peavad, telefonikõnesid peavad. Nagu me teame, siis neid inimesi ei teavitata. Olgu nad siis kasvõi advokaadid, nende kaitsjad. Neid inimesi ei teavitata. Ehk kui paljusid inimesi tegelikult pealt kuulatakse, sellises kõige klassikalisemas jälitustegevuse vormis, seda me isegi ei tea,” rääkis Keres.

Kahekordne trekisprindi olümpiavõitja Erika Salumäe sai kümnevõistluse olümpiavõitjalt Erki Noolelt nõusoleku oma ettepanekule, et Nool võiks kandideerida Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale, kui senine president Kersti Kaljulaid peaks tagandatama.

Salumäe kirjeldas Postimehele, et rääkis kolmapäeva õhtul Noolega tund aega lihtsalt elust ja spordist saamaks aimu, kui palju on temas energiat. Veendunud, et seda on küllaldaselt, ütles Salumäe Noolele, et tema arvates sobiks Nool Kaljulaidi asemele uueks EOK presidendiks. „Tõsi või?” oli Nool seepeale vastanud.

Kui Postimees Noolelt Salumäe esitatud ettepanekule kommentaari palus, vastas ta, et tema arvates sobiks uueks EOK presidendiks kõige paremini endine purjetaja, olümpial hõbe- ja pronksmedali võitnud Tõnu Tõniste, kes jagab sporditeemasid, kuulub EOK tippspordikomisjoni, on rahulik ja mõõdukas. Nool pakkus, et Tõnu Tõniste oleks vastuvõetav paljudele.

Sotsiaalmeedias jagab Võru juurtega Inga Raitar majandusasjatundja, endise Hansapanga juhi Indrek Neivelti arvamust, et Eesti on viimase 25 aasta jooksul läbi kukkunud.

Raitar edastas asja kohta järgmise info:

„Viimane saab tühjaks jäänud riigis kogu vara endale,” lõpetas oma mõtlemapaneva ettekande eilsel konverentsil „Kaks Eestit 25 aastat hiljem. Mis meid vastandumiste ajal ühendaks?” üks arukamaid arvamusliidreid Indrek Neivelt. Mees, kelle arvamus läheb paljudele korda, sest selle tagant ei aimu kellegi kolmanda huve.

Minuga ühevana Indrek rääkis sellest, kuidas läinud aastal suri Eestis 9250 ehk terve Haapsalu linna jagu inimesi. Edukas ettevõtja muretseb selle pärast, et kui meie demograafia samal viisil toimub, pole kogu majandusarengul ja kõigil muudel arendustel ju mõtet. „Meie ideoloogia, milles oleme 30 aastat elanud, on pankrotis,” võttis Neivelt oma ettekande päris karmi tõdemusega kokku. „Ajastu on läbi kukkunud.”

Mõtlesin Indreku ettekande ajal Võrus renoveeritud lasteaiale, mis uuendati viisil, et selle saab tühjaks jäädes kiiresti ümber kohandada vanadekoduks. Laste mittesündimine (Võrus sündis läinud aastal vaid 20 last) on otseselt seotud meis igapäevaselt külvatava sõjahirmuga. Mistahes organism (ja ühiskond on elusorganism), kes hakkab kulutama põhilise osa oma energiast enesekaitsele, lõpetab arenemise, sest kasvule ei jätku kaitse kõrvalt resursse.

Sõjamaksuna kogutud rahast on riigil järgmisel aastal IGA PÄEV kulutada 6,6 MILJONIT! Mille peale??? Viisil et see kaitseks Eesti tulevikku tegelikult? Kui meie tulevikus pole lapsi, siis, kes ja keda kaitseb? Ehk peaks sõjamaksu arvelt riigi tuleviku kaitseks hoopis lastetoetusi maksma hakkama. Ning loomulikult selle inimesi hirmutardumusse tarretava sõjahüsteeria kütmise asemel looma riiki, kus noored inimesed tahaks lapsi sünnitada ja kasvatada.

End finantsromantikuks tituleerinud meediamagnaat Hans H. Luik nentis samas teemas vesteldes mulle otsa vaadates, et „vaesusel on üksi last kasvatava naise nägu”. Indreku ettekande valguses polnud ma temaga nõus.

Mina tunnen end ühe lapse üles kasvatanuna praegu väga rikkana. Veel rikkana. Sest nagu ütles kultuurisõdade paneelis esinenud TLÜ professor Martin Tamm „Lapselastele mõeldes tuleb seista (mitte niivõrd majanduskasvu vaid – IR) selle eest, kas neil on puhast vett mida juua ja puhast õhku, mida hingata.” Seisan selle eest jätkuvalt.

Mitte ainult oma lapselastele mõeldes. Ja ehk nagu sama kultuuriajaloo professor lisas „Maailma kirjeldamine on isegi olulisem, kui jõuga muutmine. Kui kirjeldatakse asju nende reaalses toimimises võib see olla muutvam, kui meeleavaldus.”

Kirjanik on see, kes saab kirjeldada toimivat reaalsemalt kui ehk teadlane. Jätkan siis oma igahommikuste kirjeldustega (a)sotsiaalmeedias nagu endine tööandja Hans siinset keskkonda nimetas.

Vōrus saab kütust sellise hinnaga. Pilt tehtud täna reedel, 24. aprillil kell 8 hommikul.

Diisel on 1,74 ja bensiin 1,64 eurot liiter.

Pärast kuudepikkust vastuseisu, poliitilisi intriige ja tulihingelisi kohalikke vaidlusi on Leedu parlament lõpuks otsustanud – kiites heaks sõjaväepolügooni rajamise Kapčiamiestise lähedale riigi edelaosas.

Sõjaväe- ja kaitseministeeriumi sõnul on piirkond kriitilise tähtsusega Leedus paikneva Saksa brigaadi jaoks ja vägede ettevalmistamiseks nn Suwalki lõhe kaitsmiseks – kitsas maariba, mis ühendab Balti riike ülejäänud Euroopaga, mida ühelt poolt piirab Venemaa Kaliningrad ja teiselt poolt Valgevene, vahendab lrt.lt.

Kuid selleni jõudmine pole olnud sugugi lihtne. Asukoha valik vallandas kohalike elanike, äärmuslike agitaatorite ja valitsusesiseste populistide vastureaktsioonilaine – mis kulmineerus mitmete protestidega parlamendi ees ja Kapčiamiestises endas.

Kokkuvõttes on kohalikud mures riigi poolt ostetavate talude eest makstava hüvitise, müra, kaotatud maa ja selle pärast, mis saab piirkonna puutumatule metsamaastikule rajatud turismitööstusest. Samuti on levinud süngemaid süüdistusi (korruptsioon, „sõja õhutamine”). Sõjavägi pakub omalt poolt otsekohese vastuse: Valgevene treeningpolügoonid ja lasketiirud asuvad juba teisel pool piiri ning kohalikud kuulevad neid juba.

Poliitilised tagajärjed võivad aga osutuda kõige tuleohtlikumaks elemendiks. Kui seadus esimesele lugemisele tuli, tulid kõik vastuhääled valitseva koalitsiooni seest – seitse Remigijus Žemaitaitise erakonnast Nemunase Koidik (sealhulgas Žemaitaitis ise) ja kolm Leedu Põllumeeste ja Roheliste ning Kristlike Perede Liidust. Valitsevad sotsiaaldemokraadid polnud rahul ja nõudsid kohe oma koalitsioonipartneritelt selgitusi.

Žemaitaitis on eitanud sotsiaaldemokraatidele tehingu osas surve avaldamist ja ütleb praegu, et koalitsiooni tuleviku suhtes pole kahtlusi – kuid pinged pole kadunud.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 24. aprill 2026:

rünnakuid jagus, muutusi rindejoones mitte.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Ikka põhiliselt Krimmi suund.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Indoneesia teatas, et sai putinilt 150 miljoni barreli nafta allahindlust.

12. putin on seni ignoreerinud Tuapse suurt keskkonnakatastroofi.

13. venemaa rahandusministeerium hakkab ostma välisvaluutat, et täita Rahvusliku Heaolu Fondi ja peatada rubla tugevnemine.

14. Leningradi oblasti võimud teatasid 8,5 miljardi rubla suurusest puudujäägist Nõukogude sõjaväeringkonna kangelastele tehtud maksete osas.

15. Ukraina luureteenistused osalesid Kubani ülikoolis kinnisel konverentsil, kus värvati sõjaks tudengeid.

16. putini administratsiooni ametnik teatas, et ühiskonda on keelav retoorika ära tüüdanud.

17. Lühiuudised

Ukraina merevägi hävitas vene meredrooni, mis üritas läheneda Odessa sadamale, neutraliseerides ohu.

Ukraina FP-2 droonid ründasid okupeeritud Donetskis FSB juhtimispunkti, hävitades rajatise kaheksa täppisrünnakuga. Ukraina luure andmetel hukkus 12 ja haavati 15 FSB töötajat.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 194 lahingukokkupõrget. Kaotuste arv ja videod lasevad arvata, et rohkem panustati väikestele gruppidele (ka kaks soldatit on grupp sõja keeli küll lahingpaar). Senised aktiivsed sektorid ikka umbes sama aktiivsed ja mujalgi u keskmine varasem tase.

Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutas kahte raketti, viis läbi 83 õhurünnakut, heites alla 277 juhitavat pommi. Lisaks kasutas vaenlane 6620 kamikaze-drooni ja viis läbi 2757 kaudtulelasku, sealhulgas 155 mitmikraketisüsteemidega. Arvata võib, et sajune ilm osaliselt aktiivsust vähendas (mitte lennuväel).

1. 24. aprilli öösel lasi venemaa välja kaks Iskander-M ballistilist raketti ja 107 ründedrooni. Õhutõrjeväed tegid kahjutuks 96 vaenlase drooni. Ukraina relvajõudude andmetel olid vaenlase poolt välja lastud droonidest ligikaudu 70 šahedid. Esialgsetel andmetel olid õhutõrjeväed kella 8.00 seisuga riigi põhja-, lõuna- ja idaosas alla tulistanud või summutanud 96 erinevat tüüpi vaenlase drooni. Üheksas kohas registreeriti kahe ballistilise raketi ja 10 ründedrooni tabamused ning kahes kohas kukkusid alla alla lastud droonid (prügi).

Öise Odessa rünnaku tagajärjel said pihta elamud. Hukkus kaks ja sai vigastada 15 inimest.

Eile õhtul sai vene droonirünnakutes kahjustada Saint Kittsi ja Nevise lipu all sõitev kaubalaev teel Odessa piirkonna sadamasse. Rünnak põhjustas pardal tulekahju. Meeskond kustutas selle. Esialgsetel andmetel ohvreid ei olnud.

Rinde ja piiri lähedus ikka hullus sajus.

2. Nižni Novgorodi oblastis asuvas Gorki naftapumplat tabas eile Ukraina droonirünnak ja kompleks süttis. Rajatis on venemaa torujuhtmevõrgu võtmesõlm, mis varustab naftat Valgevenesse, Euroopasse ja kodumaistesse rafineerimistehastesse.

Ukraina droonid ründasid eile öösel Samara oblastis Novokuibõševski naftakeemiatehast, süüdates osa rajatisest. Oblasti kuberner kinnitas, et sihikule võeti tööstusobjektid ning esialgne analüüs viitab kütuselisandite tootmisüksusele.

NASA tuvastas tulekahju Arabati säärel, mida kasutavad venemaa sõjaväeosad. 2023. aastal tabas seda kohta Storm Shadow õhurünnak, milles hukkus venemaa siseministeeriumi polkovnik.

Kohalike teatel toimus eile õhtul okupeeritud Krimmis Gvardeyskoje lennuvälja lähedal võimas plahvatus.

Kell 19.29 toimus okupeeritud Krimmis Sakski rajoonis plahvatus.

Kell 5.26 hommikul toimus okupeeritud Krimmis Katša lennuvälja lähedal plahvatus.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: Vovtšanski sillapeas suudab vene pool ikka uusi soldateid üle Vovtša jõe saada. Küll pole tuvastanud sillapea laienemist. Mujalgi jõe lähedusess toimub kummagi poole aktiivne tegevus, kes soovib sillapeasid luua, kes likvideerida.

5. Kupjansk-Kreminna: uutusteta rindejoones.

Ukraina ametlik uudis: Ukraina väed puhastavad Kupjanski lähedal vene infiltratsioonigruppe, võttes 22-päevase operatsiooni käigus vangi 12 sõdurit 47. tankidiviisi 153. rügemendist. Ukraina 10. armeekorpuse positsioonid piirkonnas püsivad stabiilsena.

Seni on ka vene poole videode järgi näha, et Kupjanski linnas nad seni tegutsevad ja järjest sinna uusi väikesi gruppe saadavad aga seni mitte piisavalt, et linnas domineerima hakata.

Lõuna lõigus on tugevnemas vene poole surve surumaks Slovjanski poole.

6. Siversk: eile küll rindejoone muutusi ei tuvastanud aga mures sealse suundumuse pärast Slovjanski poole.

7. Bahmut: tihedad lahingupäevad jätkusid. Tundub, et Ukraina omad on suutnud Kostjantõnivka lõiku tuua suurema koguse droonipiloote, sest näeb juba liialt palju videodes, kus alla sekundilise vahega üht sama soldatit kaks drooni ründavad, mõlemad oleks üksi olnud surmavad.

8. Donetsk: survet jagub terves sektoris ning otsitakse aktiivselt kohti, kus edeneda. Jälle suutis vene pool üllatada lippude vehkimise videoga, kus vehiti lippe külas, mis 30km kaugusel Hrõshõnest ja väideti, et küla olla vene poole kontrolli all. Jah, küla enam-vähem nende kontrolli all ongi aga iga lipuga vehkimine seal lõpeb liialt kiiresti, et see filmilindile saada…

9. Lõunarinne: enim tegevust ikka ida osas ning aktiivsust näitavad ka Ukraina omad. Uusi possasid kumbki pool hallis alas saab aga nende pikemat püsimist pole tuvastanud. Jätkuvalt tundub, et uutel possadel ei plaanigi Ukraina omad pikalt olla, sest oht kaotada isikkoosseisu on liialt suur.

10. Herson: muutusteta.

11. Lähis-Ida sõja ajal sõlmis Indoneesia venemaaga kokkuleppe tarnida 150 miljonit barrelit venemaa naftat erihinnaga. Jakarta energia- ja keskkonnaalane eriesindaja Hashim Djojohadikusumo selgitas Tempole, et see kokkulepe saavutati Indoneesia presidendi Prabowo Subianto ja putini kohtumisel Moskvas aprilli keskel. Djojohadikusumo sõnul võimaldab leping nafta ladustamist riigis puhvrina võimalike majandusšokkide vastu.

venemaa on varem pakkunud oma süsivesinike ostjatele olulisi allahindlusi. Gaidari Instituudi ekspertide sõnul ulatusid Hiina naftatöötlemistehaste allahindlused 2025. aastal 2,2 miljardi dollarini, mis on vähem kui eelmise aasta 1,45 miljardit dollarit. 2023. aastal ulatusid need 3,85 miljardi dollarini ja 2022. aastal 4,44 miljardi dollarini. Kokku säästis Hiina nelja aasta jooksul allahindluste pealt ligi 12 miljardit dollarit. Samal ajal müüdi venemaa naftat 2025. aasta neljandas kvartalis keskmiselt 8,3% madalama hinnaga kui teiste riikide toornafta. Sellest hoolimata vähendas Hiina oma venemaa nafta ostmist 8% võrra 91,4 miljoni tonnini ja venemaa eksporditulu Hiinasse langes 20% võrra 45,9 miljardi dollarini. Ka naftatoodete tarned vähenesid: raskete destillaatide puhul 40% ja kergete destillaatide puhul 17%.

Rosstati andmetel langes nafta- ja gaasisektori osakaal venemaa SKP-s 2025. aastal 13%-ni – madalaimale tasemele alates 2017. aastast. See on aastaga vähenenud 3 protsendipunkti võrra, samas kui nafta- ja gaasiettevõtete käive on langenud 16,7%, ulatudes 19,9 triljoni rublani. Tööstuse kasum on langenud – 63,9% võrra 1,9 triljoni rublani, kusjuures vähem kui pooled ettevõtted on jäänud kasumlikuks. See on mõjutanud ka eelarvet: nafta- ja gaasitulud on langenud 23,8%, 8,5 triljoni rublani, ning nende osakaal eelarvetuludes on langenud 22,7%-ni, võrreldes eelmise aasta 30,3%-ga.

12. Juba nädal aega pole putin kommenteerinud Tuapse naftaterminalis toimunud ulatuslikku tulekahju, mis puhkes pärast Ukraina õhurünnakuid, ja sadade kilomeetrite kaugusele levinud happesudu. Vaatamata katastroofi ulatusele, mis on haaranud praktiliselt kogu venemaa Musta mere ranniku ja mida keskkonnakaitsjad on kirjeldanud kui suurt keskkonnakatastroofi, jätkab riigipea kohtumiste pidamist ja osalemist mälestusüritustel, kuid pole teemat avalikult käsitlenud.

Ukraina droonid sooritasid oma esimese rünnaku Tuapse vastu nädal tagasi, 16. aprilli öösel. Pärast rünnakut puhkes naftatöötlemistehase territooriumil tulekahju, milles hukkus kaks ja sai vigastada seitse kohalikku elanikku, ning linnas kuulutati välja erakorraline seisukord. Samal päeval arutas president oma pressiteenistuse teatel Karatšai-Tšerkessia juhi Rashid Temrezoviga Ukraina sõjas osalejate toetamise meetmeid.

Järgmisel päeval, samal ajal kui tuletõrjujad jätkasid Tuapse mereterminali tulekahju kustutamist ja päästjad koristasid Ukraina relvajõudude rünnakus kahjustatud majade rususid, vestles putin venemaa Julgeolekunõukogu liikmetega venelaste segaabieludest ja kultuurikoostööst SRÜ riikidega.

Kubani võimud teatasid Tuapse sadama tulekahju kustutamisest 19. aprilli pärastlõunal. 20. aprilli hommikul ründasid Ukraina relvajõudude droonid aga uuesti Tuapse naftatöötlemistehast ja tabasid naftatanke, põhjustades teise suure tulekahju. Samal ajal teatas töörühm suurest naftalekkest meres Tuapse lähedal, mis oli tekkinud juba pärast 16. aprilli rünnakut. Nafta voolas ka samanimelisse jõkke.

20. aprillil arutas putin Penza kuberneri oleg melnitšenkoga suhkrupeedi- ja kalkunikasvatuse laiendamist ning Penza lennujaama rekonstrueerimisprojekti.

Samal ajal kasvas hädaolukorra ulatus: Tuapses sadas „õlivihma”, mis kattis linnatänavad õlise kirmega ja klompidega, samal ajal kui tulekahjust tekkinud sudu ulatus 300 km kaugusele, jõudes Stavropoli, Sotši ja Anapasse. Rospotrebnadzor (Tarbijaõiguste Kaitse ja Inimeste Heaolu Järelevalve Föderaalne Teenistus) kutsus Tuapse elanikke üles koju jääma, aknad sulgema ja maske kandma. Linnas tühistati koolid ja lasteaiad. Keskkonnakaitsjad hoiatasid, et leviv sudu kujutab endast happevihma ohtu piirkondades, millest see üle lendab.

Siiski pöördus putin 21. aprillil linnaametnike poole ja osales foorumil „Väike kodumaa – venemaa tugevus“, kus ta autasustas Kaluga oblastis asetäitjaks saanud „Põhja sõjaväeringkonna kangelast” ja kutsus venelasi üles rinde heaks töötama. Eile võttis ta kremlis vastu Seišellide juhi Patrick Herminie ja kohtus sportlastega, jagades nendega šampanjat.

Samal ajal kuulutas keskkonnakaitsja Jevgeni Vitiško, kes on Kubani kuberneri nõukogu töörühma liige, piirkonnas toimuvat suureks keskkonnakatastroofiks. „Minu arvates on selle tagajärjed palju rängemad kui Anapa lähedal [detsembris 2024] toimunud kütteõli leke,” ütles ta kohalikule väljaandele. Tuapse elanikud teatasid ka, et nägid kütteõliga kattunud hulkuvaid loomi, nimetades olukorda katastroofiks.

13. venemaa rahandusministeerium naaseb valuutaturule. Siseriiklike majandustingimuste stabiilsuse ja prognoositavuse suurendamiseks ning volatiilsete energiaturu tingimuste mõju vähendamiseks venemaa majandusele ja finantssüsteemile teatas ministeerium mais, et jätkab välisvaluuta ja kulla ostu ja müügiga eelarvereegli raames.

See on osa mehhanismist, mille eesmärk on vähendada eelarve ja rubla sõltuvust nafta hinna kõikumistest. Kui nafta- ja gaasitulud ületasid eelarve baastaseme, osteti välisvaluutat ja deponeeriti see Rahvusliku Heaolu Fondi (NWF). Kui need tulud jäid eesmärgist väiksemaks, kompenseeriti puudujääk välisvaluuta müümisega. Aasta alguses langesid nafta- ja gaasitulud poole võrra, sundides rahandusministeeriumi müüma NWF-ist jaanuaris ja veebruaris 200 miljardit rubla kuus. Selle tempo juures võivad fondi ülejäänud 4 triljonit rubla likviidseid varasid ammenduda umbes aasta jooksul ning rahandusministeerium peatas selle tegevuse märtsist juulini.

Iraanis aga algas sõda ja nafta, sealhulgas venemaa nafta hind tõusis järsult. Märtsis oli see keskmiselt 77 dollarit barreli kohta, selgub majandusarengu ministeeriumi maksude arvutamiseks kasutatavatest andmetest, võrreldes veebruari 44,6 dollariga. Rubla, mis oli pärast eelarvereegli alusel müügi peatamist langenud 85 rublale dollari kohta, tugevnes 75 rublale dollari kohta – tasemele, mida nähti 2023. aasta alguses. Praegu on venemaa nafta hind umbes 100 dollarit barreli kohta, märgib majandusteadlane Jegor Susin. Ilma tegevuse taasalustamiseta – mis nüüd ilmselt hõlmab välisvaluuta oste – oleks dollari vahetuskurss võinud veelgi langeda.

Kindla haardega majandus vähendab eelarve nafta- ja gaasitulusid: maavarade kaevandamise maks (MET) on kehtestatud dollarites. Rahandusminister anton siluanov on isegi tunnistanud, et ta võib turule varem naasta.

Rahandusministeerium teatab tegevuse mahu hiljem mais; selle arvutamisel võetakse arvesse märtsi ja aprilli edasilükatud oste ja müüke. siluanovi sõnul olid need ligikaudu samad.

Tverdõje Tsifri analüütikute hinnangul võivad eelarvereegli alusel 8. maist 5. juunini tehtavad ostud ulatuda 0,3–0,4 triljoni rublani, eeldades, et nafta maksuhind püsib aprilli esimese poole tasemel. Susinil on sarnane hinnang. Tema arvutuste kohaselt toovad sellised ostud nafta efektiivse turuhinna vahemikku 70–80 dollarit barreli kohta, mis on umbes sama, mis see oli märtsis ilma rahandusministeeriumi sekkumiseta, või veidi madalamale.

Investeerimispankur Jevgeni Kogani sõnul ei nõrgenda sellised suured ostud rublat, vaid kompenseerivad lihtsalt nafta- ja gaasiekspordi kasvu. Dollari vahetuskurss hüppas rahandusministeeriumi teadaande peale enam kui 1%, alla 75 rubla 75,8 rubla peale, kuid seejärel korrigeeriti 75,30 rublani dollari kohta. Jüaan Moskva börsil tõusis 10,96 rublalt 11,09 rublani ja langes seejärel 11,07 rublani jüaani kohta.

14. Leningradi oblasti eelarves on Ukraina sõjas osalejatele maksmiseks puudu ligi 8,5 miljardit rubla (85 miljonit eurot). Esimene asekuberner roman markov teatas ajalehe „Ettevaatust, Peterburi” andmetel oblasti valitsuse koosolekul lisavajadusest eraldiste järele. Ametniku sõnul on puudujääk 8,474 miljardit rubla. Sellest summast 97% (umbes 8,2 miljardit) on ette nähtud Leningradi oblasti elanikele venemaa kaitseministeeriumiga lepingute sõlmimise eest maksmiseks. Riiklikke autasusid saanud sõjaväelastele maksmiseks on vaja veel 235 miljonit rubla.

Lisaks loetles esimene asekuberner teisi kuluartikleid, mille jaoks on vaja täiendavat rahastamist – kokku umbes 23,2 miljardit rubla teede korrashoiuks, eluasemeks ja kommunaalteenusteks, raudteetranspordiks ja muudeks kuludeks. markov kahetses, et eelarves ei ole praegu ühtegi neist kuludest ette nähtud: „Peame aktiivselt rahastamist otsima. Numbrid on äärmiselt napid.”

Probleemid Ukraina sissetungi osalejatele maksmisega ei piirdu ainult Leningradi oblastiga. Märtsis toetasid Irkutski oblasti Seadusandliku Kogu saadikud esimesel lugemisel seaduseelnõu, mis vähendab drastiliselt hukkunute ja haavatud Ukraina sõja perekondadele tehtavaid makseid. Eelnõu näeb ette, et hukkunute sugulased saaksid 1 miljoni rubla asemel 500 000 rubla (5000 eurot), samas kui vigastuste eest makstavat hüvitist vähendatakse 300 000–600 000 rublalt 60 000–120 000 rublale, olenevalt vigastuse raskusastmest. Omavalitsuste Liidu juht ja Tšeremhovo linnapea Vadim Semenov selgitas, et sellised meetmed on tingitud vajadusest tasakaalustada eelarvet piiratud rahaliste vahendite tingimustes.

Varem vähendasid Tatarstani võimud piirkondlike lepingute allkirjastamise makseid peaaegu seitsmekordselt, 2,7 miljonilt rublalt 400 000 rublale. Sarnase otsuse tegid ka Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna võimud.

15. Ukraina luureteenistustel õnnestus ühendust saada Kubani Riiklikus Põllumajandusülikoolis toimunud kinnise konverentsiga, kus ülikooli administratsioon ja kutsutud sõjaväelane julgustasid tudengeid sõlmima lepinguid kaitseministeeriumiga Ukraina vastu võitlemiseks. Värbamisürituse ajal andsid moderaatorid sõna isikule, keda nad pidasid Ukraina sõjas osalejateks.

Selgus aga, et tegemist oli Ukraina sõjaväelasega. „Ma olen tegelikult sõdur, ainult mitte venelane, vaid ukrainlane. Ja ma tahan teile öelda: jumal hoidku teid siia tulemast, ma pean teid tapma – kõiki, kes sellele lepingule alla kirjutavad. Teie näod on kõik visandid, täpselt nagu rektoril, täpselt nagu neil, kes teile seda kõike just esitlesid, sõduril, kes teile sellest just rääkis,” pöördus ta noorte poole (vestluse video avaldas kanal Insider UA).

Ukraina relvajõudude sõdur tuletas tudengitele meelde ka seda, et vene armee pole suutnud rindejoont liigutada neli aastat, kandes tohutuid kaotusi. „See kalmistu on kahe riigi suurune. Ja me tapame kõik, kes Ukraina pinnale satuvad,” selgitas sõdur. Enne seda rääkis ta õpilastele loo kahest vene droonioperaatorist hüüdnimega Goodwin ja Ernest – professionaalidest, kes kaebasid oma komandöride väljapressimise üle, mille järel nad saadeti „liharünnakule”, kus mõlemad surid.

Nagu informeeritud allikad Faridailyle varem teatasid, andis teadus- ja tehnoloogiaminister valeri falkov aasta alguses kõrgkoolide juhtidele ülesande värvata vähemalt 2% oma õpilastest Ukraina sõjas teenima mehitamata õhusõidukite (UAV) vägede osana. Verstka hinnangul värbab vähemalt 91 venemaa ülikooli (sealhulgas Moskva Riiklik Ülikool, Peterburi Riiklik Ülikool ja MIREA) ning 112 kutsekeskharidusasutust praegu üliõpilasi 2025. aastal loodud UAV vägedesse.

Kui kampaania õnnestub, võivad kaitseministeeriumiga lepinguid sõlmida kuni 44 000 üliõpilast ja kuni 76 000, kui arvestada ka tehnikakoolide õpilasi. Väljaande Important Stories andmetel plaanib kaitseministeerium 2026. aasta lõpuks värvata mehitamata süsteemide vägedesse 78 800 töötajat, kellest märkimisväärne osa peaks tulema ülikoolidest ja kolledžitest.

Morozovi-nimelise Voroneži Riikliku Metsandusülikooli tudengid teatasid varem, et ülikool on lõpetanud kordusülesannete andmise, pakkudes selle asemel vaid ühte võimalust – lepingut kaitseministeeriumiga. Anžero-Sudženski polütehnilises kolledžis (Kemerovo oblast) sunniti tudengeid allkirjastama kaitseministeeriumiga lepinguid mehitamata õhusõidukite operatsioonide koolitamiseks, ähvardades saata nad keeldumise korral rindele „kahurilihaks”. Vaatamata võimude parimatele pingutustele kaebas Z-propagandist aleksandr vaskovski aprilli alguses droonivägede tudengite värbamise kampaania ebaõnnestumise üle, rõhutades, et see on viinud teenistujate ja töötajate värbamiseni.

16. „venemaa ühiskond on keelavast retoorikast tüdinud,” ütles presidendi avalike projektide direktoraadi juht sergei novikov konverentsil „Demograafiline pööre venemaal: saavutuste teed”. „Enam ei ole võimalik midagi keelata, eriti inimestele, kes plaanivad või kaaluvad lapsevanemaks saamist või luua suur pere. Neil on juba piisavalt probleeme,” selgitas ametnik (RBC andmetel). novikov lisas, et lapse sünni korral on vanemate jaoks „kõik probleem” – alates toitmisest kuni magamiseni.

„Kui me jätkame millegi keelamist, öeldes: „Me selgitame välja, kelle sa sünnitasid,” ei vii see millegi hea juurde,” märkis ta. novikovi arvates on demograafilise olukorra parandamiseks vaja toetavat õhkkonda ühiskonnas, julgustavat õhkkonda, et inimesed ei kardaks lapsi saada ja oleksid valitsuse toetuses kindlad.

kremli ametniku avaldus tuli pärast putini toetusreitingute olulist langust, mis toimus maksutõusude, interneti sulgemiste ning WhatsAppi, Telegrami ja VPN-teenuste blokeerimise ajal. Avaliku Arvamuse Fondi (FOM) 27.–29. märtsil läbi viidud küsitluse kohaselt langes putini usaldust avaldanud venelaste osakaal nädalaga 5 protsendipunkti võrra, 76%-lt 71%-le. Nagu Kommersant märkis, pole fond nii järsku langust registreerinud vähemalt 2019. aastast saati. Samal ajal suurenes „pigem umbusalduse” andnud inimeste osakaal 13%-lt 17%-le.

Aprillis jätkasid riiklike sotsioloogide hinnangud languste registreerimist. VTsIOM-i andmetel langes putini ametlik toetusreiting 5. aprillil lõppenud nädalal 67,8%-ni – madalaim tase alates 20. veebruarist 2022. VTsIOM-i 6.–12. aprillini 2026 läbi viidud küsitluse kohaselt langes putini toetusreiting veel 1,1 protsendipunkti võrra 66,7%-ni.

Samal ajal näitas VTsIOM-i avalik küsitlus, kus vastajatel paluti nimetada poliitik, keda nad usaldavad, et putini toetusreiting langes 29,5%-ni – see on samuti madalaim tulemus alates Ukraina sõja algusest. Võrreldes viimaste aastate tipptasemega (48,8% märtsis 2024) on see langenud enam kui kolmandiku võrra.

Poliitoloog Abbas Galjamov juhib tähelepanu sellele, et 2015. aasta tipphetkel ulatus see näitaja 71%-ni. Sellest ajast alates on putini tegelik toetusreiting langenud enam kui poole võrra. Ekspert usub, et ametlik VTsIOM-i „toetusreiting”, mida VTsIOM hoiab umbes 70% juures, ei ole reiting, vaid pigem „hirmuindikaator”: see peegeldab inimeste arvu, kes ei kartnud riiklikele sotsioloogidele öelda, et nad ei toeta putinit. venemaa presidendi administratsiooniga töötav poliitiline strateeg, kes rääkis Meduzale anonüümselt, tõi reitingute languse peamiste põhjustena välja Telegrami blokeerimise ja mobiilse interneti piirangud, aga ka hinnatõusu ja avalikkuse väsimuse putini sõjast Ukrainas.

17. Lühiuudised

Ungari lahkuv välisminister Peter Szijjártó ütles, et on väga solvav vihjata, et venemaal on tema või Viktor Orbáni üle mõjuvõimu. Pärast Fideszi valimiskaotust antud intervjuus lükkas ta tagasi süüdistused venemaa huvide teenimises ja eitas igasuguseid salajasi tehinguid Moskvaga.

EL võttis vastu 20. sanktsioonide paketi, mis on suunatud venemaa naftatranspordi, varilaevastiku laevade ja sanktsioonidest kõrvalehoidumise võrgustike vastu. Meetmetega lisandub 117 isikut ja 60 üksust, piiratakse meretransporditeenuseid ja karmistatakse venemaa sõjatööstusega seotud ekspordikontrolli.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Räpina Ühisgümnaasiumis toimus õppepäev Kaitseressursside Ameti (KRA) poolt algatatud valikkursuse „Mehitamata õhusõiduki käitamine” raames.

Tegemist on gümnaasiumiõpilastele suunatud kursusega, mille eesmärk on arendada noorte tehnoloogilist pädevust ning tõsta riigikaitselist teadlikkust.

Kursus koosneb 25 akadeemilise tunni ulatuses e-õppest (Eesti Lennuakadeemia Moodle’i kursus) ning 10 akadeemilise tunni pikkusest praktilisest õppepäevast, mille viib läbi Kaitseliit.

Praktilise õppe käigus said õpilased lennata droonisimulaatoriga, viia läbi planeeritud lende DJI Mini droonidega ning kasutada FPV DJI NEO droone.

Õppepäeval osales kokku 26 Räpina Ühisgümnaasiumi õpilast, sealhulgas kogu 10. klass ning huvilised ka teistest klassidest. Praktilisest õppepäevast võttis osa ka Räpina vallavanem Mikk Tarros: „Drooniõpe on Räpinas täies hoos. Mul on hea meel, et Räpina Ühisgümnaasiumi ning Kaitseressursside Ameti koostöös sai valikkursus ka Räpina õpilasteni toodud.”

Õpilased läbisid e-õppe alates novembrikuust ning neljapäeval, 23. aprillil toimunud õppepäev oli etteplaneeritud praktiline osa kursusest. Tegemist on pilootprojektiga, millega on hetkel seotud 15 kooli üle Eesti.

Regionaalne turism ei teki ainult ranna, kontserdisaali või SPA-keskuse ümber. Sageli sõidavad inimesed kohtadesse, kus nad saavad ühe õhtu jooksul süüa, ööbida hotellis, külastada üritust ja seejärel minna mängusaali või kasiinosse. Selline mudel toimib siis, kui kõik asub mõistliku vahemaa sees ja inimesel ei ole vaja planeerida viit eraldi peatust. Just seetõttu hinnatakse piirkondlikke meelelahutuskomplekse tihti mitte kui ühte objekti, vaid kui tervet õhtust marsruuti.

Kus inimene hakkab pakkumises orienteeruma

Enne sõitu vaatavad inimesed tavaliselt üle, mis sihtkohas üldse olemas on. Osa kontrollib hotelle, teised otsivad restorane, aga mõni võrdleb ka kasiinode ja mängusaalide pakkumist. Seetõttu sobitub ka Latvijaskazino.com siia loomulikult – mitte reklaamielemendina, vaid orientiirina inimesele, kes tahab enne valikut aru saada, mida tasub üle vaadata. See on üsna praktiline samm. Kui sõit on plaanitud reede õhtuks, ei taha keegi kohale jõuda ja alles siis hakata otsima, mis on avatud, mis on litsentseeritud ja mis üldse vastab plaanile.

Just siin algab mõistlik kasiinoturism. Inimene ei sõida ainult ühe punkti pärast kaardil. Ta soovib kohta, kus saab veeta normaalse õhtu, mitte joosta eri aadresside vahel.

Hea kompleks toimib kui üks õhtu, mitte killud

Kui piirkonnas on meelelahutuskoht nutikalt üles ehitatud, võidavad nii külastajad kui ka ümbritsev äri. Hea näide ei ole ainult kasiino ise. Oluline on ka parkimisvõimalus, kõrval asuv kohvik, lähedal olev hotell, selged viidad ja normaalne ligipääs kesklinnale. Külastaja märkab seda kohe. Kui ta ei pea pisiasjadega võitlema, jääb ta kauemaks ning kulutab sagedamini rohkem ka väljaspool mängukohta.

See tuleb eriti hästi esile väiksemates linnades ja maakonnakeskustes, kus üks suurem meelelahutuskeskus võib kohale tuua inimesi ka naaberpiirkondadest. Üks paar tuleb kontserdile, teine broneerib toa ööbimiseks, keegi kolmas ühendab õhtusöögi külastusega mängusaali. Kõrvalt vaadates näib see lihtne, kuid majanduslikult on tegu mitmest teenusest koosneva ahelaga.

Sellistes kohtades toimib tavaliselt korraga mitu tegurit:

• mugav ligipääs autoga ja ühistranspordiga
• selge teenuste valik ühes kohas
• läheduses asuv hotell või majutus
• õhtune meelelahutus, mis ei piirdu ühe tegevusega

See ei ole keeruline põhimõte, kuid see töötab. Kui inimene ei pea mõtlema iga järgmise sammu peale, valib ta palju rahulikumalt just selle sihtkoha.

Ka õiguslik pool mõjutab, kuidas piirkonnad arenevad

Eestis ei ole hasartmängukeskkond lihtsalt juhuslikult igal aadressil. Vastavalt Hasartmänguseadusele võib hasartmänge korraldada üksnes loa ja tegevusloaga hasartmängukohtades, mis vastavad seaduses sätestatud nõuetele. See on oluline ka turismi vaatenurgast, sest selline kord määrab, kuhu sellised teenused üldse võivad paigutuda ja kuidas nad ümbritsevasse keskkonda sobituvad.

Praktiliselt tähendab see, et piirkond ei saa loota ainult juhuslikule külastajate voole. Vaja on kohta, kus teenus on selgelt korraldatud ja inimene mõistab, mida ta sealt leiab. Sellistes tingimustes muutub meelelahutuskompleks ettearvatavamaks ka teistele ümbruskonna ettevõtetele. Kohvik, külalistemaja või taksoteenus saavad arvestada teatud külastajate vooga, sest õhtune liikumine ei ole kaootiline.

Omavalitsustele ei ole see tühi jutt

Tuludest rääkimiseks on parimad allikad dokumendid, mitte loosungid. Näiteks Tartu linna 2023. aasta eelarves on hasartmängumaks eraldi reale kantud kui omavalitsuse tululiik, mida kasutatakse hariduse ja sotsiaalvaldkonna projektide rahastamiseks. Seda tüüpi rida näeb ette ka riigi tasandi regulatsioon – Hasartmängumaksu seadus, mis kirjeldab, kuidas jaotatakse hasartmängumaksu laekumised (kultuur, sport, sotsiaalhoolekanne, tervishoid).

Oluline on ka laiem taust. Rahandusministeeriumi ja Statistikaameti andmed näitavad, kuidas maksulaekumised jagunevad riigi ja omavalitsuste eelarvetes ning sellesse süsteemi kuulub ka hasartmängumaks. See aitab mõista, et jutt ei käi ainult ühest hoonest või ühest õhtusest meelelahutusest. Jutt on legaalselt korraldatud sektorist, mis saab osaks laiemast kohalikust majandusvoost.

Regionaalsest vaatenurgast on olulised väga konkreetsed küsimused:

• kas külastaja jääb ööbima ja kasutab majutusteenuseid
• kas ta kulutab raha ka toitlustusele ja transpordile
• kas sihtkoht meelitab inimesi ka väljaspool kõrghooaega
• kas teenuste ahel loob ühtlase liikumise ümberkaudsetele ettevõtetele

Just nendes punktides muutub kasiinoturism piirkondade jaoks huvipakkuvaks. See toimib kõige paremini seal, kus pakkumine on tervikuna läbimõeldud, mitte killustatud.

Kui koht muutub sihtkohaks

Inimesed sõidavad harva sada kilomeetrit ainult ühe mängulaua pärast. Nad sõidavad õhtu pärast, kus kõik sobitub kokku ilma liigse stressita. Kui piirkonnas on majutus, hea toit, korrastatud ligipääs ja legaalne meelelahutuskeskkond, hakkab selline mudel palju veenvamalt toimima. Siis ei ole kasiino eraldiseisev punkt, vaid osa koha tervikpakkumisest.

Seepärast tuleb regionaalset kasiinoturismi hinnata laiemalt kui ainult ühe sektori kaudu. See puudutab liikuvust, külalislahkust, õhtust kultuuri ja omavalitsuse tulusid. Kui kõik lülid sobituvad ühte ahelasse, jääb inimestele meelde mitte ainult mäng ise, vaid kogu reis. Ja just see määrab tavaliselt, kas ta tuleb sinna tagasi.

(Eesti viited, mis asendavad varasemaid Läti linke, on juba tekstis: Hasartmänguseadus – Riigi Teataja; Hasartmängumaksu seadus – Riigi Teataja; viide Tartu/omavalitsuse eelarvepraktikale ja Rahandusministeeriumi/Statistikaameti jaotusele.)

ELi liikmesriigid võtsid vastu 20. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi, mis avaldab Venemaale täiendavat survet alustada läbirääkimisi ja seda Ukrainale vastuvõetavatel tingimustel.

Sanktsioonid puudutavad energiasektorit, finantsvaldkonda, kaubandust, propaganda piiramist ja  sanktsioonidest kõrvalehoidmise takistamist, samuti täiendavaid meetmeid ELi ettevõtjate kaitsmiseks.

Energeetika valdkonna sanktsioonid puudutavad Venemaa energiasektorit, varilaevastikku, tankerite müüki ja sadamaid. Energiasektori sanktsioneeritud segmentide loetellu lisandub 36 kannet, mis hõlmavad muu hulgas nafta leiukohtade otsimist ja uurimist, kaevandamist, rafineerimist ja transporti.

Varilaevastiku loetelu pikeneb, sealhulgas kolmandates riikides tegutsevate üksustega, samuti kantakse loetellu oluline merekindlustusandja ja 46 täiendavat laeva. Kokku on nüüd Venemaa varilaevastiku loetelus 632 laeva, millel on keelatud ELi sadamatesse siseneda ja millele ei tohi teenuseid osutada. Samas jäetakse loetelust välja 11 laeva, mis näitab, et loetelust väljaarvamine on võimalik, kui laev hakkab taas nõudeid täitma. Sanktsioonide alla lähevad kaks Venemaa sadamat (Murmansk ja Tuapse) ning esimest korda ka kolmanda riigi sadam (Indoneesias asuv Karimuni naftaterminal) nende seotuse tõttu varilaevastikuga ja naftahinna ülempiirist kõrvalehoidmise tõttu.

Sanktsioonide pakett võimaldab tulevikus Venemaa nafta ja naftatoodete transpordi keelustada. Keelatakse hooldusteenuste osutamine Venemaa veeldatud maagaasi tankeritele ja jäämurdjatele. Samuti kehtestatakse keeld osutada LNG terminali teenuseid, mis võimaldab ELi ettevõtjatel lõpetada kõik pikaajalised lepingud Venemaa ettevõtjatega.

Finantsmeetmed

Laiendatakse keeldu ELi ettevõtjatele, kes teevad tehinguid veel 20 Venemaa pangaga, välja arvatud mõned spetsiifilised erandid. See suurendab nende Venemaa pankade arvu, kellel puudub juurdepääs ELi siseturule, 70-ni. EL laiendab tehingukeeldu neljale pangale Kõrgõzstanis, Laoses ja Aserbaidžaanis, kuna need aitavad kõrvale hiilida sanktsioonidest või on ühinenud Venemaa finantssõnumite edastamise süsteemiga.

Finantsvaldkonna sanktsioonid hõlmavad ka täielikku keeldu vahetada teavet mis tahes Venemaa krüptovarateenuse osutajaga ja detsentraliseeritud platvormidega, kuna neid kasutatakse sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks. Sanktsioonid puudutavad ka Venemaa krüptovaluutat RUBx ja digirubla, mis on Venemaa Keskpangas välja töötamisel olev digiraha sanktsioonidest kõrvalehoidmise võimaldamiseks.

Ekspordi- ja impordipiirangud

Paketiga kehtestatakse uued piirangud ja keelud, et Venemaa sõjatööstust veelgi nõrgestada. Näiteks ekspordikeeld Venemaale kaupadele, alates kummist kuni traktoriteni, koguväärtusega üle 365 miljoni euro. Uued ekspordipiirangud hakkavad kehtima lõhkeainetele, laboriklaasile ja kõrgtehnoloogilistele määrdeainetele. Samuti keelatakse veel sanktsioneerimata metallide, kemikaalide ja mineraalide import, mille väärtus on üle 530 miljoni euro.

Venemaa sõjatööstus

Sanktsioonide alla läheb 58 ettevõtet ja nendega seotud isikut, kes on seotud sõjaliste kaupade, näiteks droonide arendamise ja tootmisega. Lisaks kolmandate riikide kriitilise tähtsusega kõrgtehnoloogiliste kaupade tarnijad, näiteks Hiinas, Araabia Ühendemiraatides, Usbekistanis, Kasahstanis ja Valgevenes asuvad üksused, kes on tarninud Venemaa sõjatööstusele kahesuguse kasutusega kaupu või relvasüsteeme.

Kõrvalehoidmist takistavad meetmed

Täna võttis EL kasutusele ka sanktsioonidest kõrvalehoidmise mehhanismi, kuna Kõrgõzstan ei ole süstemaatiliselt ja pidevalt takistanud teatavate EList imporditud tööpinkide ja telekommunikatsiooniseadmete müüki, tarnimist, üleandmist või eksporti Venemaale. Neid seadmeid kasutatakse Venemaal droonide ja rakettide tootmiseks. Sanktsioonide alla lisandub 60 üksust, kes otseselt või kaudselt toetavad Venemaa sõjatööstust või on seotud sanktsioonidest kõrvalehoidmisega. Nende hulgas on 32 Venemaal asutatud üksust ja 28 kolmandates riikides (Hiina, sealhulgas Hongkong, Türgi, Araabia Ühendemiraadid ja Tai) asutatud üksust.

Sanktsioneeritute loetelu pikeneb

Sanktsioneeritute loetellu lisandub 120 kannet, sealhulgas 33 isikut ja 83 üksust, mille tulemuseks on varade külmutamine ning keeld teha neile kättesaadavaks rahalisi vahendeid ja majandusressursse, üksikisikute puhul hakkab kehtima ka reisikeeld.

Sanktsioonidega piiratakse ka propaganda levitamise võimalusi ning keelatakse Venemaa valitsuselt teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas raha, annetuste või toetuste vastuvõtmine.

Lisateave ja sanktsioonid detailsemalt

Ööl vastu kolmapäeva pidasid Pärnu politseinikud kinni kohaliku 33-aastase mehe, keda on alust kahtlustada mitmes metallivarguses nii Pärnumaal kui ka Valgamaal.

Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi juht Anna Kristiina Lätt rääkis, et politsei on aktiivselt metallivaraste tuvastamise ja tabamisega tegelenud, sest juhtumite arv on märgatavalt kasvanud. „Metalli hind on kõrge ja see käivitab ka vargad, kes proovivad metalli kokku varastada ja selle kokkuostuks viia. Töötame, et need vargad tuvastada ja vastutusele võtta. Ööl vastu kolmapäeva kinni peetud mees on kohalik ja siin Pärnumaal kahe vargusega seostatav, kuid kahtlustuse kohaselt on ta ka maakonnast kaugemale jõudnud,” räägib Lätt.

Mees on kahtlustatav jaanuari lõpus toimunud varguses, kui Eavere külas tungiti sisse elektri alajaama ja varastati metalli, sealhulgas näiteks vasest kaablid ja maanduslatt. Alajaama haldaja hindas kahju üle 20 000 euro suuruseks. Sama meest on alust kahtlustada veel eelmisel suvel Tori vallas põllule ladustatud metalli varastamises ja selles, et tänavu jaanuari lõpus murdis ta sisse alajaama Valgamaal, kust varastas metalli.

Politsei andmetel on vargusi toimunud nii valveta ehitusobjektidelt kui ka aiaga piiratud, kuid valveta alajaamade territooriumidel. „Näiteks on varaste sihtmärgiks nii Tallinn-Pärnu maantee kui ka Rail Balticu ehitus, kus maantee ääres on nii tehnikat kui metalli. Vargad tegutsevad öösel ja kiiresti, neil on kaasas vajalikud tööriistad, et ka väga suuri metallkonstruktsioone juppideks lõigata ja mugavamalt ära vedada,” selgitab politseinik.

„Ka aasta alguses tabasime teolt ja pidasime kinni metallivarguses kahtlustatava, kuid ainuüksi kinnipidamised vargusi täielikult ära ei lõpeta. Meie töötame, et vargad tabada, kuid see on tagajärgedega tegelemine. Odavam ja parem on alati vargusi ennetada ja selleks saavad objekti valdajad ise palju ära teha. Võimalusel soovitame kasutada mehitatud valvet või teha leping turvafirmaga, kes kasvõi pisteliselt objekte kontrolliks,” räägib Lätt.

Kui eelmisel aastal registreeriti Pärnumaal kokku 14 metallivargust, siis tänavu aasta algusest on teatatud juba 11 juhtumist.

Juksaare sõnul tabati mehed tänu heale rahvusvahelisele koostööle Tšehhi ametivõimudega. „Prokuratuuril ja politseil õnnestus taaskord lõhkuda üks rahvusvaheline narkootikumide käitlemise ahel. See näitab, et Eestis pole narkootikumidega äritsemisele kohta – võtame vastutusele ka need kurjategijad, kes välismaal olles Eesti rahvatervist ohustavad,” ütles ta.

Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse grupijuhi Risto Leppa sõnul on narkokurjategijatel tavapäraselt kindlad rollid ja soov tegutseda anonüümselt. „Ka selle juhtumi puhul olid neil ülesanded selgelt jaotatud – Fedyshyn korraldas narkootiliste ainete hankimise ning Hultsev pakkis need kokku ja toimetas Eestisse. Suhtlus käis krüpteeritud suhtlusrakenduse kaudu ning tasumine toimus krüptos ja sularahas,” rääkis ta.

Juba järgmisel laupäeval, 2. mail kogunevad robootika- ja leiutamishuvilised noored üle Eesti Võru kultuurimajja Kannel, kus toimub üheksas Võrumaa robootikapäev ja leiutamise festival. Üritust korraldavad MTÜ Nuti-Võlur ja Võrumaa Arenduskeskus. Võistlustele registreerimine on avatud kuni pühapäevani, 26. aprillini, nutipesade külastamiseks eelregistreerimine vajalik ei ole. 

Tasuta kogupere õppepäev pakub rohkelt põnevaid ja praktilisi „käed külge” tegevusi erinevates nutipesades. Osalejad saavad proovida vooluringide ehitamist, puidust meisterdamist, laserpingil töötamist ning droonisimulaatoris lendamist.

„Päeva jooksul toimuvad robotite võistlused erinevates kategooriates – robotite sumos, mäkketõusus, labürindis ja mattidel,” räägib ürituse peakorraldaja Triinu Grossmann MTÜ-st Nuti-Võlur. „Külastada saab ka noorte robootikute arheoloogiateemaliste tööde näitust. Lisaks valmivad kohapeal LEGO loovtööd teemal „Laps, raamat ja robot” ehk omaloomingulised tööd vabalt valitud raamatu ainetel,” lisab Grossmann.

„Leiutamise festivalile on oodatud kõik noored, kes on loonud huvitava prototüübi või probleemilahenduse ning soovivad saada esinemiskogemust ja ekspertidelt tagasisidet,” sõnab noorte ettevõtlikkuse projektijuht ja kaaskorraldaja Kadi Kaur Võrumaa Arenduskeskusest.

Sel aastal saavad külastajad kohtuda muude praktiliste tegevuste kõrval ka näiteks Starshipi pakirobotiga, mis annab hea ülevaate autonoomsete süsteemide toimimisest päriselus.

Kõiki külastajaid ootavad erinevad nutipesad ehk käed-külge tegevused:

• AS Wermo nutipesas saab VR-prillide abil tutvuda tehase seadmete ja robotlahendustega
• Osula Põhikooli CNC-pesas saab meisterdada laserpingi abil
• EWERSi elektroonikapesas ehitatakse lihtsaid vooluringe
• EWERSi droonipesas saab proovida droonisimulaatorit
• MTÜ Nuti-Võluri robootikapesas tutvutakse robootika ja programmeerimisega
• Pisila puidupesas meisterdatakse puidust
• Nuti-Võluri DUPLO-pesas saavad ehitada nii väiksemad kui suuremad külastajad
• Võru Keskraamatukogu raamatupesas saab valmistada kevadise järjehoidja

Võrumaa robootikapäev toimub 2. mail Võru kultuurimajas Kannel kell 10.00–18.00. Tegevused leiavad aset kogu majas ning programm pakub avastamisrõõmu igas vanuses huvilistele.

Oodatud on kõik – nii robootikaga juba tegelejad kui ka need, kes alles tehnoloogiamaailma avastavad.

Lisainfo ja registreerimine: https://robootikapaev.nutivolur.ee/

Nafta hind hakkas täna neljapäeval, 23. aprillil taas kiiresti tõusma. Enimkaubeldud toornafta Brenti hind kerkis 106 dollari peale barrel.

Üks naftabarrel on 159 liitrit.

Kolmapäeva, 22. aprilli õhtul kell 19.17 said päästjad väljakutse Viljandi valda Peetrimõisa külla, kus poiste tehtud lõkkest läks põlema kulu.

Noorukid püüdsid tulekollet omal käel ohjeldada. Päästjad lokaliseerisid tulekahju kululuudadega kella 19.26-ks, põlengu alaks oli umbes 50 ruutmeetrit.

Poistele tehti tuleohutusalast selgitustööd.

Kolmapäeval, 22. aprillil kell 16.54 teatas veokijuht, et sõnnikut vedades kukkus Viljandi vallas Vardja külas ringteele ligi 600 liitrit läga.

Vasakpööret sooritades vajus osa lägast üle kasti ääre, maantee oli sõnnikuga kaetud ligi kümne ruutmeetri ulatuses. Teataja jäi lähedusse pidama.

Päästjad piirasid ala ja reguleerisid liiklust. Kohapeal käis nii keskkonnaamet kui ka erikeemia talitus, kes võtsid proovid. Kohale tulid ka ettevõtte omanikud. Reostus korjati kokku ja tee puhastati veega.

Politsei sai teate 51-aastaselt Tartumaa mehelt, kes sai meilile e-kirjaga arve, milles teatati andmete aegumisest ja internetipanga kasutamise piiramisest.

Kirjas toodi välja, et mees peab avama lingi ja seal oma andmeid uuendama. Mees käitus vastavalt juhistele ja sisestas näiliselt LHV internetipanka oma Smart-ID paroolidega. Hiljem avastas mees, et tema pangakontolt on kadunud 6200 eurot.

Politseisse pöördus 44-aastane Tartumaa naine, kellele tuli meilile e-kirjaga arve, milles teatati andmete aegumisest ja internetipanga kasutamise piiramisest. Kirjas toodi välja, et naine peab avama lingi ja seal oma andmeid uuendama. Naine käitus vastavalt juhistele ja logis Smart-ID kaudu sisse näiliselt LHV internetipanka. Hiljem avastas naine, et tema pangakontolt on kadunud 2482 eurot.

Politsei sai avalduse 49-aastaselt Valgamaa mehelt, kelle ettevõtte meilile tuli arve, milles teatati andmete aegumisest. Kirjas oli muuhulgas välja toodud, et kui ta oma andmeid ei uuenda, siis tema internetipanga kasutamist piiratakse. E-kirjas oli ka linki, mille kaudu paluti andmeid uuendada. Mees sisenes lingi kaudu Smart-ID sisestades näiliselt LHV internetipanka. Seejärel avastas mees, et pangakontolt on maha läinud 944 eurot.

Eestis on inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu vaktsineerimise hõlmatus 63 protsenti, mis jääb veel alla Euroopa Liidu keskmise, kuid on aasta-aastalt järjest suurenenud. Eesmärgini saavutada vähemalt 90%-line vaktsineeritus tüdrukute seas, on veel pikk tee minna ning jätkuvalt vajab tähelepanu ka poiste vaktsineerimise vajadus HPV vastu.  Seega on väga oluline teha veelgi enam selgitustööd ja luua täiendavaid võimalusi vaktsineerimiseks.

Euroopa Komisjoni 2021. aastal käivitatud vähivastase võitluse kava seab eesmärgiks kaotada emakakaelavähk rahvatervise probleemina. Selle saavutamiseks on vaja jõuda 90%-lise HPV-vastase vaktsineerimise hõlmatuseni ning suurendada vaktsineerimist ka poiste seas. Lisaks suurendada sõeluuringute programmides osalemist.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) värske raport näitab, et mitmes Euroopa riigis on see eesmärk juba saavutatud. Näiteks Islandil, Portugalis ja Norras on üle 90% tüdrukutest 15. eluaastaks HPV vastu vaktsineeritud. Eestis on vastav näitaja 63%, mis viitab vajadusele teha täiendavaid samme vaktsineerimise kättesaadavuse ja teadlikkuse parandamiseks. Viis aastat tagasi oli Eesti hõlmatus 48%, seega liigume õiges suunas.

Vaktsineerituse tase ka mitme teise haiguse puhul on Eestis madalam kui Euroopas keskmiselt. ECDC on loonud rakenduse, mis võimaldab vaadata EL riikide vaktsineerimise ulatusi nii HPV, kui teiste vaktsiiniga ennetatavate infektsioonide kohta, näiteks B-hepatiit, leetrid, mumps ja punetised. Rakendus annab ajakohase ülevaate vaktsineerimisprogrammide tulemuslikkusest kogu Euroopas ning toetab otsuste tegemist immuniseerimise ulatuste tõstmiseks. Andmetega on võimalik tutvuda https://vaccination-coverage.ecdc.europa.eu/.

Euroopa immuniseerimisnädal, mida koordineerib Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), juhib tähelepanu vaktsineerimise olulisusele kogu elu jooksul. Tänavune sõnum „Vaktsiinid toimivad igas põlvkonnas” rõhutab, et paljude raskete haiguste ennetamiseks on vaja vaktsineerimist nii lapsepõlves kui ka täiskasvanueas.

Lisaks teadlikkuse tõstmisele, on üheks  võimaluseks vaktsineerimise hõlmatuse suurendamisel teenuse viimine inimestele lähemale. Apteegid on selleks sobivad, kuna asuvad inimestele kergesti ligipääsetavates kohtades ning on avatud ka õhtuti ja nädalavahetustel.

Eesti Proviisorapteekide Liit on teavituskampaaniaga „Vaktsineeri apteegis” tõstnud elanikkonna teadlikkust ning pakkunud vaktsineerimise võimalust juba kaheksa aastat. Kuna Eestis ei ole apteekritel õigust vaktsineerida, osutavad apteekides teenust vastava väljaõppega õed. Praegu saab apteekides vaktsineerida gripi, COVID-19, difteeria ja teetanuse, puukentsefaliidi ning HPV vastu. Näiteks 2025. aastal tehti apteekides ligi 15% kõigist puukentsefaliidi vastastest vaktsineerimistest ning teenust pakutakse enam kui 40 apteegis üle Eesti. HPV vastu vaktsineerimisega alustati apteekides eelmise aasta augustis, kuid saame seda seoses piirangutega pakkuda vaid alates 18. eluaastast.

Paljudes Euroopa riikides, sealhulgas ka Eesti naaberriikides, on apteekritel peale vastava väljaõppe läbimist õigus vaktsineerida. Sel nädalal laiendati vastavaid õigusi ka Lätis. Rahvusvaheline kogemus näitab, et apteekide kaasamine aitab suurendada vaktsineerimise hõlmatust, eriti riskirühmade seas, kes on apteekide sagedased külastajad.

Kuigi Riigikogus menetluses olev nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu ei näe ette apteekrite vaktsineerimisõiguse laiendamist, võiks selle võimaluse kaalumine aidata parandada vaktsineerimise kättesaadavust ka Eestis.

Ühtlasi tuletab Eesti Proviisorapteekrite Liit meelde, et kevad on sobiv aeg puukentsefaliidi vastu vaktsineerimiseks või kaitse uuendamiseks. Vaktsineerimisvõimaluste kohta saab lisainfot veebilehelt vaktsineeriapteegis.ee. Lisaks saab puukentsefaliidi ja teiste haiguste vastu vaktsineerida ka perearstikeskustes, vaktsineerimiskabinettides ja erapraksistes.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) osaleb 23.–25. aprillil Tartus toimuval Maamessil ja tutvustab erinevaid teemasid toidu, loomatervise- ja heaolu, taimekaitse ja -tervise ning seemnete valdkonnast.

PTA väljapanekul ootavad huvilisi taimede, loomade ja toidu spetsialistid, kes jagavad muuhulgas infot taimekaitsetööde kohta. Samuti saab esitada küsimusi toiduohutuse ja ohtlike loomataudide teemal. Lisaks anname nõu, mida tuleb seemneid ja kartulit ostes tähele panna, et tulemuseks oleks hea saak.

Pakume külastajatele oma stendis erinevaid tegevusi ja mänge. Näiteks oleme messi tarbeks mugandanud Eesti mängu, kus osalejad saavad oma teadmised proovile panna taimede, toidu ja loomade valdkonnas, teatas PTA. Eraldi mängud puudutavad veel ka seemneid, kartulit ja teemasid, kuidas jõuab toit põllult taldrikule. Kaasa on võimalik lüüa ka põnevas kõrvamärgi mängus, kus tuleb põllumajandusloomade märgistused loomaga kokku viia.

Heaks tavaks on saanud ka teadlikkuse uuringu korraldamine, et külastajate teadmised ja arusaamad proovile panna.

Põllumajandus- ja Toiduameti väljapanek asub C-hallis koos Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusala ametite: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Maaelu Teadmuskeskusega.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 23. aprill 2026:

rindejoones muutusi ei tuvastanud, viimane lühiuudis teeb pisu murelikuks…

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Põhiliselt Krimmi suund ja Tuapse ikka põleb.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Rosstat teatas tööstuskasvu taastumisest nädal pärast seda, kui putin nõudis majanduslanguse lõpetamist.

12. Võimud ähvardavad Apple’it Telega rakenduse eemaldamise pärast.

13. vene tarkvaraarendajate lobist on pakkunud kremlile abi suveräänse interneti loomisel ilma VPN-ide blokeerimise või valgesse nimekirja lisamiseta.

14. kremli ametniku sõnul on putin valmis Zelenskiga kohtuma – aga siin on üks konks.

15. Lühiuudised

Zelenski hoiatas, et Ukraina õhutõrjevarud võivad jätkuvate rünnakute intensiivsuse tõttu nädalate jooksul ammenduda. Ta ütles, et droonidevastased süsteemid on endiselt piisavad, kuid rõhutas kriitilist ballistilise kaitse võimekuse puudust.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 159 lahingukokkupõrget. Jätkus tavapärane tase sektoriti. Kuna sinna lööb ka jahedus sisse ning võib tulla lörtsi või lund, siis see pisu mõjutab tegevust, sest seirega on kehvemini aga libedam ja vastik pori saapa küljes pikedab teekonna läbimiseks kuluvat aega.

Eile korraldas vaenlane 73 õhurünnakut, heitis alla 234 juhitavat pommi, ründas 9096 kamikaze-drooni ja viis läbi 3231 kaudtulelasku, sealhulgas 52 mitmikraketisüsteemidega. Kahjuks tõusiski tapjadroonide arv uuele keskmisele tasemele tagasi. Õnneks tabatakse üle keskmise vene kaudtuleüksusi ning muud kaugemal olevat kraami. Näiteks suurem radarijaam või õhutõrjerelv lastakse ära ka rindest mõnesaja kilomeetri kaugusel ning muret tegeva droonimeeskonna tabamiseks pole kahju isegi AASM Hammer raketist, mis maksab u 160 000 eurot.

1. Kuberner Oleksandr Hanža teatas, et 22.–23. aprilli öösel Dniprole korraldatud venemaa droonirünnakus hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt kaheksa inimest. Haavatute seas on kaks last, 9- ja 14-aastased tüdrukud, kes pärast rünnakut haiglasse viidi. Rünnaku tagajärjel haiglasse viidi ka kolm täiskasvanut, kelle seisundit hindavad arstid mõõdukaks. Droonrünnakud kahjustasid linna elamurajoone, sealhulgas mitmekorruselist kortermaja, ütles kuberner Oleksandr Hanža Telegramis. Kuberneri sõnul puhkesid tulekahjud mitmes linnaosas, kus mitu korterit süttis põlema.

2. Okupeeritud Krimmis, täpsemalt Sevastoopolis on teatatud plahvatustest.

Kohalike teatel põleb Feodossijas naftahoidla.

Belbeki lennuvälja lähedal toimus võimas plahvatus. Plahvatusele eelnes kaks venemaa raketi starti.

Samas piirkonnas toimus veel üks plahvatus.

Okupeeritud Melitopolis põleb alajaam.

Tuapse rafineerimistehase tulekahju jätkub ning elanikud teatavad naftavihmast ja õlistest jääkidest, samal ajal kui Sotšis, Armaviris ja Stavropolis levib tihe sudu.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa tööstus naasis märtsis kasvule, teatas Rosstat kolmapäeval.

Pärast 0,9% langust jaanuaris ja 0,8% veebruaris suurenes tööstustoodang aastavõrdluses 2,3%. Maavarade kaevandamise kasv kiirenes veebruari 0,9%-lt 1%-le, samas kui Rosstati andmetel taastusid ressursivälised tööstusharud majanduslangusest: märtsi 3% kasv kompenseeris täielikult veebruari 2,8% languse.

Ametlik statistika teatas tootmise paranemisest nädal pärast seda, kui putin noomis valitsust majanduskasvu prognooside mittetäitmise pärast ja nõudis languse peatamiseks konkreetseid meetmeid.

„Statistika näitab, et majandushoog on kahjuks juba kaks kuud järjest aeglustunud. Kokkuvõttes kahanes SKP jaanuaris-veebruaris 1,8%. Tööstussektorid ja tööstustoodang tervikuna on kahjumis,” kurtis putin 15. aprillil. Ta nõudis ka detailset aruannet selle kohta, miks makromajanduslike näitajate trajektoor on valitsuse ja keskpanga prognoosidest madalam.

Rosstat teatas kolmapäeval, et tööstus näitas kvartali jooksul kumulatiivset kasvu. See oli aga vaid 0,3%, mis on peaaegu kaheksa korda madalam valitsuse käesoleva aasta prognoosist (2,3%). Riikliku statistika jälgitavast 28 tööstusharust oli märtsi lõpuks 22 endiselt kahjumis ja kuuest kasvavast tööstusharust on kolm seotud sõjatööstuskompleksiga.

Toiduainete tootmine langes esimese kolme kuu jooksul 0,2%, rõivaste tootmine langes järsult 13,8% ja metallurgia langus ületas 10%. Tööstusandmed „näevad hirmutavad välja, kirjutavad Vector Capitali analüütikud: tootmissektori ostujuhtide indeks (PMI) on olnud languses. alates eelmise aasta maist. S&P Globali läbiviidud tippjuhtide uuringu kohaselt on ettevõtted alates 2022. aastast vähendanud tooraine ostmist rekordtasemele, tööhõive väheneb neljandat kuud järjest ning ettevõtete usaldus on langenud nelja aasta madalaimale tasemele mure klientide ostujõu pärast.

Majanduslangus on mõjutanud enamikku tsiviilsektoreid, mille keskmes on investeeringute nõudlusega seotud tootmine, näiteks masinaehitus, väidavad Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) eksperdid. Isegi arvestades Iraani sõjast tingitud naftahindade tõusu, usuvad nad, et “SKP kasv sel aastal ei ületa tõenäoliselt 1% – ja see toimub investeeringute sügava languse taustal”.

12. venemaa föderaalne monopolidevastane teenistus (FAS) ähvardas Apple Inc.-i kohtumenetlusega Telega sõnumsiderakenduse (alternatiivne Telegram) eemaldamise eest App Store’ist. Agentuuri pressiteenistus teatas RBC-le, et Apple’i tegevus võib rikkuda konkurentsikaitse seadust. „Telega JSC-lt saadud kaebus ei ole esimene Apple’i vastu saadud signaal. <…> Monopolidevastase seaduse rikkumine toob kaasa vastavad õiguslikud tagajärjed,” märkis FAS, lisades, et amet võtab rikkumiste avastamise korral meetmeid.

Telega eemaldati App Store’ist 9. aprillil. Apple blokeeris ka arendaja konto ja piiras rakenduse juba installitud versiooni käivitamist iOS-is. Sõnumitooja loojad väidavad, et nad pole Apple’ilt kahe nädala jooksul konkreetseid selgitusi ega tehnilisi järeldusi saanud. Rakendus on endiselt saadaval Google Plays ja RuStore’is, kuid Telegram on hakanud alternatiivsete versioonide kliente spetsiaalse märgiga märgistama. Telegram ise on hakanud märgistama kolmandate osapoolte klientide kasutajaid, hoiatades sõnumite turvalisuse vähenemise eest.

Eile teatati, et Telega installinud iPhone’i omanikud hakkasid massiliselt kurtma, et pärast iOS-i värskendamist ei lülitu nende nutitelefonid enam sisse ja lähevad brick-tüüpi. Sellest teatas IT-portaal „Код Дурова”, viidates teeninduskeskuse töötajatele ja kasutajatele. Väljaande allikate sõnul üritasid seadmed värskendada, kuid protsess katkes ootamatult, mille järel iPhone’id täielikult lukustusid. Seda teavet kinnitas peagi tehnoloogiablogija Sergei Romantsev.

Nagu „Код Дурова” selgitas, hakkasid Telegaga seotud probleemid süvenema pärast seda, kui analüütikateenus Cloudflare märkis selle domeenid nuhkvaraga seotuks, mis viis rahvusvahelise sertifitseerimisasutuse GlobalSign TLS-sertifikaadi tühistamiseni. Pärast seda eemaldati rakendus App Store’ist. IT-portaal hoiatas ka võimaliku MITM-i (MITM rünnak on küberrünnak, kus ründaja sekkub salaja kahe osapoole (nt kasutaja ja veebisaidi) vahelisse suhtlusesse, et pealt kuulata või andmeid muuta. Ründaja toimib vahendajana, varastades tundlikku infot nagu sisselogimisandmed ja krediitkaardi numbrid, jäädes ise märkamatuks.) liikluse pealtkuulamise eest Telega poolt.

Echo Telega ja The Bell teatasid varem, et Telegal võib olla juurdepääs kasutajaandmetele, sealhulgas kirjavahetusele, ning ta võib kasutada oma servereid ja proxysid. Nende andmetel võis liiklus läbida VK-ga seotud infrastruktuuri. RKS Globali eksperdid jõudsid järeldusele, et Telega asendab salaja sõnumitooja algsed serverid enda omadega ning et kasutajate kirjavahetus ja meediafailid läbivad venemaa infrastruktuuri ja võivad sattuda võimude kätte.

13. venemaa Kodumaiste Tarkvaraarendajate Assotsiatsioon (DSUDA), mis ühendab üle 300 ettevõtte, sealhulgas 1C, Kaspersky Lab, Basalt SPO ja Tensor, on teinud ettepaneku, et võimud looksid konsensuse loomise organi, et töötada välja tasakaalustatud blokeerimispoliitika. RBC andmetel saadeti selle algatusega kiri peaminister mihhail mišustinile ja presidendi administratsiooni staabiülemale anton vainole. Assotsiatsiooni juht Natalja Kaspersky teatas, et IT-kogukond on valmis eraldama oma parimad tehnilised spetsialistid meetmete väljatöötamiseks, et tagada interneti suveräänsus ilma RuNeti infrastruktuuri häirimata. Kirjas nimetatakse nn valgeid nimekirju aga ebaefektiivseteks: autorite sõnul sunnivad need IT-ettevõtteid välismaale minema fikseeritud valgesse nimekirja kantud teenuste komplekti kaudu, mis hõlbustab välismaiste sanktsioonide rakendamist.

DSUDA tuletab meelde, et alates 15. aprillist on internetiplatvormidele ja -teenusepakkujatele antud korraldus blokeerida kasutajad, kes kasutavad VPN-e. Arendajate sõnul pole aga garanteeritud viisi VPN-ide eristamiseks tavalisest krüptitud internetiliiklusest ega ka tehnilist viisi, kuidas eristada legitiimseid ettevõtete VPN-e blokeerimisest mööda hiilimiseks loodud VPN-idest. Kirjas öeldakse ka, et blokeerimine on teinud VPN-tehnoloogia laialdaselt tuntuks, mis omakorda innustab venemaa vastaseid (eriti Ameerika Ühendriike) kiirendama keerukate möödahiilimistehnoloogiate väljatöötamist. Lisaks genereerivad süvapaketikontrolli (DPI) süsteemid valepositiivseid tulemusi: 14. aprillil blokeeriti mitmeks tunniks suurim Linuxi repositoorium (on elektrooniliste õppematerjalide ja õpiobjektide varamu, kus säilitatakse sinna üles laaditud materjale) Debian ja varem blokeeriti Rusti repositoorium. Kirjas öeldakse, et blokeerimine takistab venemaa programmeerijate tööd, kes vajavad avatud lähtekoodiga teeke välismaistel ressurssidel, samuti nende suhtlust välismaiste arendajatega.

Roskomnadzori esindaja ütles RBC-le, et VPN-ide kasutamine ettevõtete suhtluseks riigisiseselt ei ole piiratud ja ettevõtetele pakutakse sobivat juurdepääsu välismaistele ressurssidele – praegu on see võimalus 1700 ettevõtte 57 000 aadressil ja alamvõrgul. Mobiilse interneti sulgemised venemaal algasid 2025. aasta mais Ukraina droonide vastase võitluse ettekäändel. Projekti Online andmetel rakendavad võimud regulaarselt sulgemisi enam kui 60 piirkonnas. Analüütilise platvormi Sensor Tower andmetel on blokeerimise algusest alates ainuüksi venemaal 5 parima VPN-teenuse aktiivse kasutajaskonna arv kasvanud 20 korda – mitmesajast tuhandest 6 miljonini.

kreml selgitas blokeerimise vajadust Ukraina üha keerukamate rünnakumeetodite kasutamisega. venemaa presidendi pressisekretär peskov kutsus kodanikke üles valmistuma pikemateks sulgemisteks. Top10VPN hinnangul oli 2025. aastal sulgemiste kogukestus 37 166 tundi, mis mõjutas praktiliselt kogu riigi elanikkonda – 146 miljonit inimest. RKS Globali eksperdid ennustavad, et täielik üleminek valgesse nimekirja kantud internetiteenusele venemaal võib toimuda 2028. aastaks.

Njah, meeldetuletuseks, et koduse juhtmega interneti saamine venemaal olenevalt piirkonnast võib kesta kuid ja ka kauem…

14. kremli pressiesindaja peskov teatas 22. aprillil, et putin on valmis kohtuma president Volodõmõr Zelenskiga.

Samal päeval kutsus Zelenskõi üles taasalustama kolmepoolseid rahukõnelusi Ukraina, venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahel. Läbirääkimised Ukraina sõja lõpetamiseks on takerdunud, kuna USA on keskendunud sõja pidamisele Iraani vastu.

Kuigi venemaa on selgelt öelnud, et dialoogi taasalustamine ei ole esmatähtis, ütles peskov, et putin kohtub Zelenskiga – teatud tingimustel.

„putin on öelnud, et ta on valmis Moskvas kohtuma igal hetkel,” ütles peskov venemaa uudisteväljaandele Vesti.

„Oluline on see, et kohtumiseks peab olema põhjus – et kohtumisel oleks eesmärk – ja mis kõige tähtsam, et see oleks produktiivne; see saab teenida ainult kokkulepete lõpuleviimise eesmärki.”

kremli tingimused putini ja Zelenski tippkohtumiseks – Moskvas ettevalmistatud kokkuleppe lõpuleviimiseks – näitavad, et venemaal on vähe huvi diplomaatilise protsessi vastu, kui Ukraina ei alistu.

Zelenski on korduvalt välistanud Moskva kui rahuläbirääkimiste koha.

„Oleme valmis igaks formaadiks, igal ajal,” ütles Zelenskõi 22. aprillil. „Me ei karda kohtuda igal ajal üheski riigis, välja arvatud venemaal ja Valgevenes – me tahaksime seda veel kord rõhutada. Olen kindel, et kolmepoolne kohtumine peaks jätkuma.”

Samal ajal on putin keeldunud kohtumast Ukraina presidendiga kolmandates riikides, mis ei ole sõjaga seotud, näiteks Türgis. Selle asemel on ta kutsunud Zelenski Moskvasse – see pole niivõrd diplomaatiline avangard kuivõrd taktika arutelude edasilükkamiseks.

Pärast putini Alaska tippkohtumist USA presidendi Donald Trumpiga 2025. aasta augustis ütles Trump, et ta töötab selle nimel, et hõlbustada venemaa ja Ukraina juhtide kohtumist, kuigi kreml eitas hiljem, et mingi kokkulepe oleks saavutatud.

Trump väitis hiljem, et putin väldib Zelenskiga kohtumist, kuna ta ei salli teda.

Kaks juhti pole pärast täiemahulise sõja algust silmast silma kohtunud, viimati kohtusid nad Normandia formaadi läbirääkimiste ajal 2019. aastal.

peskovi viimased kommentaarid tulevad ajal, mil Kiiev on kutsunud USA-d ja venemaad üles läbirääkimiste laua taha naasma – tulemusteta. venemaa välisminister lavrov ütles aprilli alguses, et kõnelused Ukrainaga ei ole Moskva jaoks prioriteet.

„Praegusel hetkel ei ole läbirääkimiste jätkamise küsimus meie peamine prioriteet. Me ei ole kellelegi läbirääkimisi peale surunud,” ütles ta. „Oleme alati tegutsenud põhimõttel, et kui meie partner on valmis, oleme meiegi valmis.”

15. Lühiuudised

Hispaania tarnib Ukrainale 100 VAMTAC soomustatud taktikalist sõidukit ja partii 155 mm suurtükimürske, tarnetega alustades mais. Hispaania kaitseminister Margarita Robles teatas paketist Kiievi visiidi ajal.

Belgia ostab ja annab Ukrainale üle 1 miljardi euro suuruse sõjalise abipaketi osana 15 Gepardi õhutõrjesüsteemi. Varem OIP Land Systemsile kuulunud üksused renoveeritakse enne Ukraina vägedele üleandmist täielikult.

Ukraina on alustanud julgeolekukoostöö läbirääkimisi India ja Bahreiniga, töötades laiendatud partnerluste ja uue droonilepingu raamistiku kallal, ütles Zelenski pärast julgeoleku- ja kaitsekomitee sekretäri Rustem Umerovi briifingut.

EL-i suursaadikud on esialgselt heaks kiitnud 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale ja 20. sanktsioonide paketi venemaa vastu ning lõplikku vastuvõtmist on oodata pärast kirjalikku menetlust.

vene terasehiiglane Severstal teatas kasumi 370-kordsest langusest 57 miljoni rublani, tulu langes 18 protsenti ja EBITDA 54 protsenti. Sularahareservid langesid 96 protsenti, samal ajal kui negatiivne rahavoog suurenes, mis annab märku süvenevast kriisist kogu venemaa terasesektoris.

venemaa oli sunnitud aprillis naftatoodangut vähendama Ukraina droonirünnakute tõttu sadamatele ja rafineerimistehastele ning toornafta tarnimise peatamise tõttu ainsa allesjäänud venemaa naftajuhtme kaudu Euroopasse, väidavad viis allikat ja Reutersi arvutused. Anonüümsust palunud allikate sõnul võis venemaa toodangut aprillis vähendada umbes 300 000–400 000 barreli võrra päevas, võrreldes aasta esimeste kuude keskmise tasemega. See võib olla venemaa toodangu järsim igakuine langus kuue aasta jooksul pärast COVID-pandeemiat.

Slovakkia minister Denisa Saková teatas, et Ukraina on juba taastanud naftatransiidi Družba torujuhtme kaudu.

Trump üritas kasutada tuumarelva koode, kuid relvajõudude juht peatas ta, vahendab Mirror. CIA endise analüütiku Larry Johnsoni sõnul üritas Trump Valges Majas toimunud erakorralise koosoleku ajal tuumarelva koodidele ligi pääseda, kuid kindral Dan Kaine peatas ta väidetavalt, viidates oma volitustele relvajõudude juhina. Pole teada, miks Trumpil tuumakoode vaja oli.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Eesti ja Soome rahvastikuregistrites korrastati andmed üle 13 000 inimesel, kellel olid erinevates riikides erinevad elukoha andmed. Soome elukoht jäi 6009 inimesele ja Eestis säilitati 7186 inimese elukoht.

„Eesti saatis kokku umbes 7800 kirja inimestele, kellel oli Eesti ja Soome rahvastikuregistrites registreeritud erinev elukoht ning kellel hiliseima aadressina oli esitatud Eesti aadress. Soome saatis omakorda ca 5300 kirja inimestele, kelle hiliseim aadress oli märgitud Soome. Kirjas paluti teha valik, kumma riigi elukoha andmed rahvastikuregistrites isik soovib säilitada. Tegemist oli 2025. aasta detsembris käivitunud kahe riigi rahvastikuregistri vahelise automaatse elukoha andmete vahetamisega paralleelselt toimunud tegevusega, mille tulemusena on tänaseks mõlema riigi rahvastikuregistrites märgitud üks ja sama elukoht,” selgitas Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.

Andmete korrastamise tulemusel vähenes Eesti rahvastikuregistris registreeritud elanike arv ligi 6000 inimese võrra. Enim vähenes inimesi Tallinnas. Seni Eesti rahvastikuregistris nii Soome kui Tallinna aadressiga 4649 inimesest 2631 sai mõlemas registris elukohaks Soome. Nendest 1791 olid Soome kodakondsusega. 1996-st Tallinna aadressile jäänutest olid omakorda enamus Eesti kodanikud – 1432.

„Tallinn on Eesti kõige suurem omavalitsus, mistõttu ei ole see tulemus üllatav, et arvuliselt sai enim mõjutatud just meie pealinn. Nende hulgas, kelle elukohaks on nüüd Tallinna asemel Soome aadress, oli ka neid, kelle elukoht kunagi Eestist Soome rännates jäi muutmata, kuid nüüd viidi see vastavusse tegelikkusega. Kindlasti aitab nüüdne selgus omavalitsustel teenuseid ja toetusi tõhusamalt planeerida. Inimese jaoks muutus aga detsembri algusest kahe riigi vahel elukoha registreerimine mugavaks ja kiiremaks. Kolides piisab uues riigis elukoha registreerimisest, mille järel andmed liiguvad teise riiki X-teel automaatselt,” ütles Pungas.

Oma elukoha andmeid saab vaadata ja muuta kõige mugavamalt e-rahvastikuregistris aadressil www.rahvastikuregister.ee. Seal saab üle vaadata ja vajadusel uuendada ka muid rahvastikuregistrisse kantud andmeid, sh e-posti aadressi.

Eestit külastavate turistide arvu ja välisinvestorite otsuseid mõjutab üha enam sõjahirm Venemaa võimaliku rünnaku ees Balti riikide vastu. Turismisektor näeb broneeringute vähenemist, investorid on muutunud ettevaatlikuks.

Eestisse saabuvat turismivoogu mõjutavad viimastel kuudel negatiivselt sõnumid Ukraina sõjarindelt. Edasi lükati ka juunis Tallinnas toimuma pidanud rahvusvaheline tüdrukute jalgpalliturniir. Turismisektor ütleb, et reisisihtpaiku valides mängivad praegu rolli väiksemadki julgeolekuga seotud juhtumid. Nii loobuti broneeringutest näiteks pärast seda, kui Auvere elektrijaama korstent tabas droon, vahendab ERR.

„Inimesed kardavad siia tulla, et äkki juhtub midagi ehk siis me oleme haavatavad. Kui näiteks Saksamaal on pühapäeva õhtuti selline nädalalõpu show, nagu meilgi Eestis, ja kui seal räägitakse, et midagi on ebastabiilset Balti piirkonnas, siis meie reisifirmadena näeme seda teisipäeva hommikul, kui tulevad annulleeringud lauale. Me näeme seda hotellides, kruiisilaevades, restoranides,” lausus Eesti turismifirmade liidu asepresident Külli Karing.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Aivar Sepp kinnitas raadiosaates „Uudis+”, et politsei alustas altkäemaksu kahtlustusega uurimist Räpina vallavolikogu liikmete osas.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Aivar Sepp sõnas Delfile, et PPA alustas kriminaalmenetlust, kuna neil on alust kahtlustada, et 2026. aastal võidi ühele vallavolikogu liikmele pakkuda altkäemaksu vastutasuks poolthääle vastu hääletuses, kus otsustati endistele juhtivatele vallaametnikele hüvitiste maksmise üle.

Sepp kinnitas Vikerraadio saates „Uudis+”, et et uurimist alustati põhimõtteliselt samas asjas, millest Õhtuleht kirjutas juba jaanuaris.

Väljaanne kirjutas siis, et EKRE pikaaegne kohaliku osakonna juht ning toona volikogu opositsiooni kuulunud Vladimir Kondratjev vahetas poolt.

Nimelt sai seni vallavanema ametit täitnud Enel Liinist (valimisliit Ühtne Vald) volikogu esimees ning enne esimehe kohta täitnud Peeter Sibulast (Reformierakond) volikogu lihtliige. Neile taheti maksta lahkumishüvitist, aga hääletuse ajaks pidid nad end volikogus hääletusel taandama. Sellega kadus aga võimuliidul volikogus napp häälteenamus.

Teise EKRE volikogu liikme Tiit Kala sõnul meelitas Kondratjevi koalitsiooni poole üle volikogu aseesimees Margus Narusing, kes olevat Kala väitel talle pakkunud haljastustööde lepingut 37 000 euro väärtuses.

Kondratjev ise ütles Õhtulehele, et Margus Narusing lubas talle oma firma OÜ Latikas alt tööd.

Narusingile lisaks olevat Kala sõnul olnud pakkumise juures ka Enel Liin ning keskerakondlasest volikogu liige Mait Meensalu ja abivallavanem Riho Luht.

Kuna aga uurimisprotsess on pooleli, siis nimesid Sepp saates ei kinnitanud, ent Narusing kinnitas Delfile, et on kahtlustuse saanud.

Teisipäeval viis politsei läbi esimesed toimingud kahtlustatavate elu- ja tööruumides ning nende käigus esitati neljale inimesele kahtlustus altkäemaksu andmises ning ühele inimesele selle vastuvõtmises

Politsei annab teada, et sel nädalal on tõhustatud kiiruse mõõtmine Lõuna-Eestis.

Sel nädalal mõõdavad politseinikud teedel liiklejate kiirust nii Võru maakonnas kui ka Valga maakonnas.

Kagu politsei teostab kiiruse mõõtmist:
23. aprill Võru maakonnas mõõdab politsei kiirust Võru linnas (lähiümbruses) ning Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel.

28. aprill Valga maakonnas, Otepää vallas, Otepää-Kurevere tee ning Tatra-Sangaste teel.

Täitsa lõpp – EMTA-s ei saa ennast registreerida juhatuse liikmena, aga äriregistris saad see olla.

Paistab, et peenhäälestus on üle tõmmatud. Nii on, kui broiler juhib riiki.

Kui juhatuse liiget pole võimalik valida, saab valida suvalise. Kõige lähedasem vaste OÜ juhatuse liikmele on EMTA-s korteriühistu esimees, selle alla kuulub ka ühistu juhatuse liige.

Eile hilisõhtul läbis Riigikogus esimese lugemise loomakaitseseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on lõpetada kanade puurispidamine Eestis.

Tegemist on märgilise sammuga, mis viib Eesti lähemale kõrgematele loomade heaolu standarditele ning peegeldab selgelt avalikkuse ootusi. Eelnõu peab veel läbima Riigikogus teise ja kolmanda lugemise, et seaduseks jõustuda.

Eelnõu esitas 18 Riigikogu liiget mitmest erakonnast, näidates, et loomade heaolu on teema, mis ühendab erinevaid poliitilisi maailmavaateid. Seaduseelnõu näeb ette üleminekut puurispidamiselt vabapidamissüsteemidele, andes munatootjatele pika ajaraami aastani 2035 muudatustega kohanemiseks.

„Selle I lugemise otsuse taga on Riigikogu liikmete mõistmine, et loomade heaolu on oluline teema. Sellele aitasid kaasa järjepidev teavitustegevus ning kümnete tuhandete inimeste selge sõnum, et loomade kannatused puurides peavad lõppema,” ütles loomade heaolu organisatsiooni Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. „Esimese lugemise läbimine on oluline samm, kuid töö ei ole kaugeltki tehtud. Jätkame sama sihikindlalt, et eelnõu saaks heaks kiidetud ka teisel ja kolmandal lugemisel.”

Kanade puurispidamise keelustamise eelnõu on pälvinud tugeva avaliku toetuse. Veebruaris andsid pea 35 000 inimest oma allkirja petitsioonile, millega kutsuti Riigikogu üles vastav seadusemuudatus vastu võtma. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad samuti selgelt, et enamik Eesti elanikest toetab loomade heaolu parandamist ja puurispidamise lõpetamist.

„Eesti inimesed ootavad seda muutust. Seetõttu ei vaibu ka kampaania, järgmiste lugemiste eel muutub see veelgi intensiivsemaks. On oluline, et iga Riigikogu liige tunnetaks oma vastutust ja toetaks otsust, mis lõpetab aastakümneid kestnud ja meedias laialdaselt kajastatud loomade kannatused,” lisas Mering.

Kanade puurispidamine on keelustatud Taanis, Sloveenias, Austrias, Saksamaal, Luksemburgis, Šveitsis, Belgia regioonis Wallonias ning Tšehhis. Arutelud seadusemuudatuse kohta käivad Lätis, Norras, Itaalias ja Rumeenias.

Nähtamatud Loomad jätkab aktiivset teavitustööd, kaasates avalikkust ja tehes koostööd poliitikakujundajatega, et toetada eelnõu edasi liikumist ka Riigikogu teisel ja kolmandal lugemisel.

Kolme võiduni peetavas Eesti Meistrivõistluste poolfinaalseerias tagas Põlva Serviti finaali koha alistades HC Kehra Horizon Pulp&Paperi seerias 3:0. Teises poolfinaalpaaris kohtusid Mistra ja Viljandi HC kolmandat korda, kus Viljandi HC-l ei õnnestunud seeriat lõpetada. Mistra võitis 23:22 (14:9).

Kohtumine algas koduvõistkonna dikteerimisel ja mõneti võib olla üllatuslikult jäi Viljandi HC tagaajaja rolli. Kuid Viljandi kogus end ning juba 14. mänguminutil vaatas tabloolt vastu viigiseis 7:7, viigiseisule aitas kaasa ka väravavaht Maru Reinupi tõrjed väravas. Seejärel saabus väravates paus kui kumbki võistkond ei suutnud realiseerida ning väravavahid jätkasid tõrjetega. Kristo Voika väravast läks Viljandi küll korraks juhtima kuid Serhii Orlovskyi viigistas taaskord. Seejärel võttis juhtohjad enda kätte taaskord Mistra. Mistra eduseisul 26. minutil sai Ott Varik punase kaardi. Viljandi võitles fännide marulisel toel, kuid poolajale mindi koduvõistkonna eduseisus 14:9.

Teisel poolajal õnnestus Viljandil vahet vähendada küll üheväravaliseks kuid seejärel vahe jälle kärises ning võitu kirja ei saadud. Seeria jätkub juba pühapäeval Viljandis.

Karl Roosna sõnul oli võidu üheks võtmeks see, et suudeti esimesel poolajal realiseerida: „Esimeses kahes mängus see nii ei olnud. Teise poolaja alguses tulime riietusruumist välja ja tundus et kõik on nagu kontrolli alla ning siis teeme täpselt samu vigu nagu kahes esimeses mängus. Ja seda kuni lõpuni välja. Täna õnneks oli õnn meie poolel.” Järgmise mängu osas Roosna nii optimistlik ei olnud: „Aga anname endast parima.”

Ott Varik, kes seerias juba teise punase kaardi sai ei olnud tulemusega rahul: „Tänane tulemus jäi pisidetailide taha – paar pallikaotust, positsiooni pealt paar korda mööda visatud ning ühega kaotus. Selle taha võit jäigi.” Neljandal mängul tuleb Variku sõnul rünnakul juurde panna. 

Mistra väravad: Serhii Orlovskyi 12, Vahur Oolup 4, Patrick Padjus, Karl Roosna, Alvar Soikka 2, Arno Vare  1

Viljandi HC väravad: Hendrik Koks 7, Aleksander Pertelson 5, Sten Maasalu, Johannes Pertelson 3, Simon Drõgin 2, Urmas Rõuk, Kristo Voika 1.

Poolfinaalide ajakava:

15.04 19:00 Mesikäpa halli Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 37:22 (20:9)

16.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC   21:26 (9:13)

18.04 19:00 Kehra spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti 22:35 (12:20)

19.04 19:30 Viljandi spordihoone Viljandi HC – Mistra    26:24 (12:14)

21.04 19:00 Mesikäpa hallis Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 35:24 (23:11)

22.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC (23:22)

Vajadusel:

26.04 14:00 Viljandi spordihoones Viljandi HC – Mistra

28.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC

Leedu Caritase tellitud Baltijos Tyrimai uuringu kohaselt kardab umbes pool Leedu elanikkonnast kõige rohkem raskelt haigestuda või kodutuks jääda. Samas küsitluses ütlesid vastajad, et nad toetaksid kõige tõenäolisemalt haigeid ja kodutuid, samas kui piiri ületavad migrandid saaksid kõige vähem tuge – neid toetaks vaid vaid 2% elanikkonnast.

Üle 40% kardab puuet, samas kui kolmandik kardab sõja tõttu pagulasteks muutumist. Uuring näitas ka, et sõltuvuste – alkoholi, narkootikumide või hasartmängude – all kannatavad inimesed ei saa tõenäoliselt avalikku tuge, kusjuures vaid 7% vastanutest ütles, et nad oleksid valmis aitama, vahendab lrt.lt.

Veerand vastanutest kardab kõige rohkem alkoholi-, narkootikumide või hasartmängude sõltuvust, samas kui 13% kardab väljarände vajadust. Iga kümnes kardab üksi jäämist ja 9% ütleb, et vanadus on nende suurim hirm.

Sotsioloog professor Boguslavas Gruževskis ütles, et tulemused olid üllatavad.

„Üksindus on neist hirmudest kõige kergemini hallatav, sest keegi ei taha haigestuda ja kodutus on jällegi väga raske. Kuid üksindus muutub Leedus üha olulisemaks. Sotsioloogidena oleme seda jälginud vaid viis kuni seitse aastat – eriti alates koroona algusest – kui riski ja hirmu, kuid nüüd muutub see üha olulisemaks,” ütles Vilniuse Ülikooli professor Gruževskis.

Uuring näitas ka, et kõrgem sissetulek ja sotsiaalne staatus ei vähenda hirmu sattuda haavatavasse olukorda – pigem suurendavad seda. Gruževskise sõnul võivad need tulemused olla kasulikud poliitikakujundajatele näiteks progressiivse maksustamise otsuste tegemisel.

„Ebakindlates olukordades kaotavad kokkuvõttes rohkem need, kellel on rohkem, seega peaks nende panus turvalisusse olema suurem. Kuid praegune maksusüsteem ei võta seda piisavalt arvesse, kuigi need inimesed ei olnud sellele vastu,” ütles ta.

Vilniuse peapiiskop Gintaras Grušas ütles, et tulemustes on ka midagi positiivset: uuring näitas, et 17% inimestest usub, et kõiki tuleks aidata, olenemata sellest, kas nad on migrandid või raskelt haiged.

„On oluline, et me ise seda aktsepteeriksime ja oleksime valmis teisi aitama, olenemata sellest, kuidas nad raskustesse sattusid või haigestusid – et tõeliselt abikäsi ulatada,” ütles ta.

Tegelikkus näitab aga vastupidist – veerand ütles, et nad pole kedagi toetanud.

Ometi ütles umbes veerand vastanutest, et nad on toetanud pagulasi ja raskelt haigeid inimesi, samas kui umbes viiendik on toetanud eakaid inimesi.

Kaitseminister Hanno Pevkur algatas riigi asutatud lõhkeainetootja Hexest Materialsi strateegilise investori leidmiseks valikpakkumise, huvitatud ettevõtted saavad taotlusi esitada kuni 25. maini 2026.

Hexest Materialsi ülesanne on rajada Eestisse sõjalise lõhkeaine tehas, et vähendada lõhkeaine puudujääki Euroopa kaitsetööstuses, suurendada Eesti kaitsetööstust ja kaitsevõimet ning elavdada Eesti majandust. Tegu on praegu 100-protsendise riigi äriühinguga, millesse edaspidi kaasatakse strateegiline investor nii, et riik säilitab enamusosaluse.

„Strateegiline investor peaks tulema meie liitlas- ja partnerriikide lõhkeaine, laskemoona või sõjarelva tootjate hulgast. Sõjalise lõhkeaine RDX tootmine on võtmetähtsusega võimekus, kuid meie eesmärk on samuti, et Hexest Materials oleks konkurentsivõimeline ja teeniks tulu,” ütles kaitseminister Pevkur.

Strateegilise investori leidmiseks korraldab kaitseministeerium Hexest Materialsi aktsiate märkimise eesõiguse võõrandamiseks valikpakkumise, milles osalejad peavad täitma mitu eeltingimust, et tagada nii finantsstabiilsus kui ka võime siseneda ja tegutseda kaitsetööstusturul. Tingimuste kohaselt peab strateegilisel investoril olema võimekus investeerida vähemalt 50 miljonit eurot. Lisaks peab tal olema pädevus toota ja müüa sõjalist lõhkeainet, sõjalist laskemoona või sõjarelvi ja relvasüsteeme. Kuna valikpakkumine on seotud julgeolekukaalutlustega, siis strateegilisele investorile kehtestatakse usaldusväärsuse ja päritoluga seotud tingimusi.

Vabariigi Valitsus on andnud kaitseministrile samuti volituse suurendada edaspidi Hexest Materialsi aktsiakapitali. Strateegiline investor pälvib Hexest Materialsis 49-protsendise osaluse, saades aktsiate märkimiseks eesõiguse kooskõlas valikpakkumise tulemusel sõlmitud investeerimislepinguga. Riik säilitab enamusosaluse, märkides ülejäänud aktsiad. Täpne omakapitali sissemakse ja lõplik aktsia hind selgub valikpakkumise käigus.

Hexest Materials AS on 2025. aastal riigi asutatud äriühing, mille osaluse valitsejaks on kaitseministeerium ning tegevusala on sõjalise lõhkeaine RDX tootmine. Tehase täpne asukoht ei ole veel otsustatud, võimalikud asukohad kaalutakse läbi käimasoleva riigi eriplaneeringu raames. Plaan on alustada lõhkeainetehases tootmist 2028. aastal.

Lõuna-Eesti ettevõtja ja Võru linnavolikogu liige (Isamaa) Tarmo Piirmann leidis RMK langilt metsaistutuse käigus vana Saksa kuulipilduja MG 34.

Piirmann rääkis Lõunaeestlasele, et see oli Vastseliina-Meremäe tee ääres. Relv on nüüdseks politseile üle antud.

Nädal tagasi leiti tema sõnul aga Lindora laadaplatsi juurest vana miinipilduja miini osa (alumistel piltidel).

Lõunaeestlase meeskond istutab tänavu Piirmanni eestvõttel 60 000 kuusetaime.

Siin on pildid:

Teisipäeva, 21. aprilli õhtul veidi enne kella 21 sai politsei teate, et Tartus Oa tänaval võttis jalgrattaga sõitnud joobes 71-aastane mees välja relvataolise eseme ning tegi sellest kahe mehe suunas laske.

Enne politseipatrulli saabumist pidas 29-aastane mees laske teinud mehe kinni ja relv oli tema käest ära võetud.

Väljakutsele reageerinud politseinikud pidasid 71-aastase mehe kuriteos kahtlustatavana kinni ja võtsid kinnipidamise käigus ära õhkrelva.

Juhtunu täpsemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Teisipäeva, 21. aprilli hommikul kell 07.55 kiirustasid päästjad Rõuge valda Haanja külla, kus teataja eluruumidesse tungis naaberkorterist sisse suits.

Naabri aken oli lahti ja sellest tuli suitsu, koputamise peale keegi uksele ei tulnud. Helistaja liikus õue ja teavitas teisi majaelanikke.

Päästjad avastasid korterist suitseva voodi, selles elav meesterahvas oli tulekahju omal käel kustutanud veega. Põlenud voodi viidi õue ja ventileeriti ruumid. Kiirabi vaatas kannatanu kohapeal üle.

Tulekahju sai alguse hooletust suitsetamisest voodis, hullemast päästis ülemine naaber, kelle korteris hakkas tööle suitsuandur. Korteri ja inimesega tegeleb edasi sotsiaaltöötaja, päästjad teevad kodukülastuse ja paigaldavad suitsuanduri.

Päästjad panevad inimestele südamele, et siseruumides suitsetamine on erakordselt ohtlik. Hõõguv koni või kuum tuhk võib väga kiiresti süüdata ümberkaudse põlevmaterjali nagu näiteks teki, mööbliesemed, ajalehed jms. Suitsetamiseks on soovitatav minna õue ja ohutusse kaugusesse trepikojast ning naabrite akendest. Kindlasti peab kodus olema õigesti paigaldatud ja töökorras suitsuandur, mida soovitame vähemalt kord kuus testnupule vajutamisega kontrollida.

Euroopa Kaitsefondi (European Defence Fund, EDF) 2025. aasta taotlusvoorus pälvis rahastuse 26 Eesti osalusega rahvusvahelist projekti. Nendele algatustele eraldab Euroopa Liit kokku üle 700 miljoni euro, moodustades enam kui poole kogu konkursi raames väljajagatavast summast. Eesti ettevõtete tööpakettide rahaline kogumaht on seejuures üle 28 miljoni euro.

Edukatele projektidele pani õla alla ka kaitseministeerium. Eesti osalusega projektidest 12 toetab kaitseministeerium kaasfinantseeringuga kokku enam kui 1,5 miljoni euro ulatuses.

Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsleri Siim Suklese sõnul näitavad äsja selgunud tulemused, et Eesti kaitsetööstusel on selge ja käegakatsutav roll Euroopa kaitsetööstuses.

„Meie ettevõtete ekspertiisi ja võimekust märgatakse rahvusvahelises konkurentsis üha enam. Seda kinnitavad ka möödunud aasta taotlusvooru tulemused, Eesti ettevõtete osalusega projektid on rahvusvahelises konkurentsis suutnud kaasata pea kaks kolmandikku kogu toetusfondist. Võrreldes aasta varasemaga kaasati Eesti osalusega algatustesse pea kaks korda suurem Euroopa poolne rahastus, enam kui 700 miljonit eurot. Samamoodi saame tõdeda, et ka ettevõtete haare on märgatavalt laienenud. 2025. aasta voorus edukaks osutunud projektidest pea igas teises osaleb ka mõni Eesti ettevõte,” sõnas Sukles. Ta rõhutas, et Eesti ettevõtete ja teadusasutuste edu põhineb pikaajalisel kogemusel ja innovaatiliste lahendustega silmapaistmisel.

2025. aasta taotlusvooru raames valiti rahastatavateks projektideks 57 rahvusvahelist algatust, mida toetati kokku enam kui miljardi euroga. Edukaks osutunud projektidest 26 sekka on kaasatud ka Eesti ettevõtted ja asutused Frankenburg Technologies, Krattworks, DSI, Talgen Cybersecurity, Milrem, Wayren, Falconers, Cafa Tech, Cybernetica, SpaceIT, Skycorp Technologies, Power-UP Fuel Cells, TrackDeep, DefsecIntel, Skudotech ja Eesti Kaitsetööstuse Liit (EKTL). Eesti ettevõtete osalusega projektide raames luuakse uued lahendused nii sensorite, küber, kosmose, energia, õhukaitse, materjaliteaduse kui ka allvee kategooriates.

Seekordses EDF taotlusvoorust sai teiste hulgas toetuse kaks Eesti juhitavat projekti. Projekti EURODAMM eestvedajaks on ettevõte Frankenburg Technologies. Projekti eesmärgiks on luua lahendus, mis ühendab korduvkasutatavad mehitamata õhuplatvormid laskemoonaga, et pakkuda taskukohaseid ja skaleeritavaid täppislahendusi elektroonilise sõjapidamise ja GNSS-i mittevõimaldavates keskkondades. Teise Eesti juhitud projekti STRATUS (Swarm Threat Resilience and Adaptive Tactical UxV Security) eesmärk on tagada julgeoleku kontekstis järgmise põlvkonna virtuaalne küberkaitsesüsteem, mis võimaldaks mehitamata sõidukite parvedel rünnaku korral ellu jääda ja oma missioon täita.

Ülevaade edukatest projektidest, mida toetab tahtekirjaga kaitseministeerium:

• Eesti juhtprojekt European Drone-Based Affordable Mass Munitions (EURODAMM), mida juhib Frankenburg Technologies. Lisaks osalevad projektis Eestist ka Talgen ja CybExer;
• Small Pitch Improved Resolution for Infrared Technology (SPIRIT) – Eestist osaleb projektis Falconers;
• Shipborne Multiband AESA Demonstrator (SHIMBAD) – Eestist osaleb projektis Cafa Tech;
• European Cyber Command and Control System (ECC2) – Eestist osalevad projektis Cafa Tech ja Cybernetica;
• Autonomous System for Inspection, Maintenance, Defence Operations and Manoeuvers (ASIMOV) – Eestist osaleb projektis SpaceIT;
• Space-based Persistent ISR for Defene and Europe Reinforcement (SPIDER2) – Eestist osaleb projektis Falconers;
• Drone-Based Scalable Tactical Operations Responsive Munitions (D-STORM) – Eestist osaleb projektis Falconers;
• Land Tactical Collaborative Combat Phase 2 (LATACC2) – Eestist osaleb projektis Milrem;
• Subsea Heterogeneous Integrated Ecosystem Link Development (SHIELD) – Eestist osaleb projektis Skycorp Technologies;
• Neuromorphic Event-Driven Vision for Multiple Defence Applications (NEVMA) – Eestist osaleb projektis DefsecIntel Solutions;
• Lightweight Secure Communication Protocol with HW-Backed Post-Quantum Crypthography (SEQUILITE) – Eestist osaleb projektis DefsecIntel Solutions ja Skudo;
• Sonobuoy Optimization for Unmanned Deployment and Underwater Detection (SOUND2) – Eestist osaleb projektis DefsecIntel Solutions.  

Euroopa Liit investeerib kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse aastatel 2021–2027 EDF kaudu orienteeruvalt 8 miljardit eurot. Programm aitab vähendada Euroopa Liidus kaitsetööstuse arendamise killustumist ning panustab Euroopa konkurentsivõime ja koostöö suurendamisse kaitsealases teadus- ja arendustegevuses.

Täpsem ülevaade EDF 2025. aasta taotlusvooru tulemustest: Result of the EDF 2025 Calls for Proposals

Kristi Rekand, Eesti Puuetega Inimeste Koja jurist

Puuetega inimeste arv kahaneb – miks ja kelle jaoks?

Statistika järgi on puuetega inimeste arv viimase kümne aasta jooksul vähenenud 145 000-lt 101 017-le, mis tähendab, et osakaal kogu elanikkonnast on langenud 11%-lt 7,4%-le. Tekib küsimus, kas sellel on mingid objektiivsed põhjused ja mida tähendavad puude tuvastamine ja vastav menetlus inimese jaoks igapäevaelus.

Olles töötanud enam kui 15 aasta sotsiaalõiguse valdkonnas juristina ja aidanud inimesi, kellel on puue (puue laiemas mõttes), realiseerida oma õigusi erinevates elulistes valdkondades, on tekkinud teadmine ja tunnetus sellest, mida inimesed vajavad ning kuidas ennast määratlevad.

Süsteemilt oodatakse stabiilsust, õigeaegset märkamist ja abi, eneseteostust ning võrdseid võimalusi ning asjaajamistes inimese arvamusega arvestamist, menetluse läbipaistvust ning otsuse puhul selgust ja arusaadavust inimese jaoks. Süsteemi muudatused on vajalikud siis, kui need muudavad inimeste elu paremaks ja aitavad inimestel senisest iseseisvamalt hakkama saada. Muudatused peavad olema inimestele, keda need puudutavad, selged, arusaadavad ja õigel ajal kommunikeeritud.

Puuetega inimeste arvu vähenemine on arvestades elanikkonna vananemist ja vaimse tervise probleemide sagenemist, arusaamatu. Eesti Puuetega Inimeste Koja juhtumite ja praktika alusel ning puuetega inimeste esindusorganisatsioonide esindajate ja ka teiste meie poole pöördunud puudega inimeste seisukoht on selge – ei mõisteta, kuidas, miks ja mille alusel neil puude raskusastet vähendatakse või puue üldse tuvastamata jäetakse. Me ei tea, kas põhjus on karmimas hindamises ja muutunud hindamispraktikas, töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise süsteemide ühildamatuses või aitavad tõesti tervishoid, abivahendid ja teenused nii palju, et puude raskusastme tuvastamiseks on alust järjest vähem. Samas inimeste hinnangul ravi, abivahendid ja teenused piiranguid ei kompenseeri või teevad seda üksnes teataval määral ehk inimese jaoks on piirangud jätkuvalt reaalsed ning igapäevaelu olulisel määral mõjutavad, mistõttu on puuetega inimeste arvu vähenemine ja muutunud otsused inimeste jaoks sageli arusaamatud. Need ei ole üksikute inimeste arvamused, vaid läbivad seisukohad, mis sõltumata puudeliigist ja sellest, kus piirkonnas inimene Eestis elab, Eesti Puuetega Inimeste Kotta jõuavad.

Pinge laes – puude raskusastme otsuse ootel

Meieni on jõudnud lugematu arv juhtumeid ja kogemuslugusid, kus inimesed on hirmul, ärevuses ja mures, kui peavad taaskord puude raskusastme tuvastamist taotlema. Näiteks 30-aastane mees, kes on 1-aastasest vanusest alates olnud pime, peab regulaarselt läbima puude raskusastme tuvastamise protsessi ehk pidevalt oma piirangut tõestama. Viidatud menetlus põhjustab stressi ja ärevust, mis on viinud depressioonini. Teine juhtum, kus tööealisel mehel oli neljajäsemehalvatuse ja käelise tegevuse piirangute tõttu tuvastatud korduvalt sügav puude raskusaste, korduvhindamisel tuvastati ootamatult üksnes raske puude raskusaste. Inimene pidi läbima kohtuvaidluse selleks, et nn saaks sügava puude raskusastme tagasi. Pikaajaline menetlus tekitas  pinget ja ärevust ning usaldamatust nii otsustava asutuse kui ka riigi suhtes tervikuna. Kahjuks ei ole viidatud lood erandid, vaid näited paljudest.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on teinud puuetega inimeste arvu vähenemise teemal nii Sotsiaalministeeriumile kui Sotsiaalkindlustusametile korduvaid pöördumisi ning korduvalt ka teemat kohtumistel arutanud, kuid üheselt arusaadavat vastust ja selgitusi senini saanud ei ole. Nõustamiste raames aitame inimesi ka juhtumipõhiselt puude raskusastme tuvastamise otsuste vaidlustamisel vaide- ja kohtumenetlustes. Viidatud vaidlused näitavad muutunud hindamiste praktikat ehk korduvhindamistel tuvastatakse varasemast väiksem puude raskusaste või ei tuvastata puude raskusastet üldse, kuigi inimese hinnangul on piirangud samad. Sageli esineb ka juhtumeid, mil tuvastatud on puuduv töövõime maksimaalseks perioodiks, kuid puude raskusastet ei tuvastata üldse.

Kohtusse jõudvad juhtumid on sageli tingitud ebaselgusest: tööealiste otsused on ilma sisuliste põhjendusteta; kui otsustes on toodud viited ekspertarvamusele, siis on need sedavõrd üldised või napisõnalised, et otsuse tagamaa jääb jätkuvalt  ebaselgeks; puudub terviseandmete seotus metoodikaga ning viited algandmetele; puuduvad viited metoodikale ja selgitused oluliste asjaoludega arvestamise või mittearvestamise kohta.

Kuna vaidlustaja on tihti korduvtaotleja, kelle seisund pole tema enda hinnangul paranenud, on otsuse tagamaa mõistmine väga oluline. Enamasti selliseid selgitusi otsusest ei leita. Ebaselgust ja läbipaistmatust suurendavad sageli inimese kahjuks tehtavates otsustes toodud põhjendused, kas puude raskusastme vähendamiseks või mitte tuvastamiseks, näiteks:

• piirang on ravi, teenuste, abivahenditega kompenseeritud;
• kui kaebaja suudab nii ennast kui autot liikluses kontrollida ja seejuures otsustada, kuhu sõidab ja miks ning kuidas seda teeb, siis oleks meelevaldne tuvastada puude raskusaste psüühikahäire esinemise tõttu;
• ärevus on ravi foonil stabiilne, ägenemiste ajal korrigeeritakse ravi haiglas, kus seisund paraneb;
• ööpäevaringne kõrvalabi vajadus sügava liikumispuude puhul tähendab vajadust liigutada abivajajat voodis (kuna ta ise ei suuda asendit vahetada), teda toita ja joota. Kuna taotleja käib korra nädalas saunas, istub hommikust õhtuni ratastoolis, teeb koduseid toimetamisi nagu tolmuimejaga koristamine, ahju kütmine ja mu analoogne, siis ei ole ta täielikult voodikeskne;
• vanaduspensioniealise inimese puhul hinnatakse isiku võimet süüa iseseisvalt talle ette serveeritud toitu, mitte võimet toitu valmistada.

Vaidemenetlus ja kohtusse pöördumine võib võtta viimasegi tervise

 Sotsiaalõiguse valdkonna otsustest arusaamine on inimese jaoks eluliselt oluline. Seetõttu on lubamatu, kui haldusorgan suhtub otsuste põhjendamise kohustusse pealiskaudselt või ükskõikselt, leides, et menetluslikult ja õiguslikult on lubatav asuda otsust põhjendama alles siis kui inimene pöördub kaebusega kohtusse.

 Kahjuks loeb meie kohtupraktika õiguslikult lubatavaks, kui haldusorgan asub põhjendamispuudustena käsitlevaid hinnanguid selgitatama alles vaidemenetluses. Inimese vaatest on viidatud olukord aga enam kui keeruline, kuna vaide esitamiseni ning kohtusse jõuavad ja jaksavad minna vaid vaimselt tugevamad. Seega paljude inimeste õigused jäävad realiseerimata, kuivõrd nad on hirmul kohtusse pöördumisega seotud  pingete ees, samuti on inimese jaoks äärmiselt raske, kui tema delikaatsed terviseküsimused,  igapäevaelu piirangud ja kaasuvad mured saavad arutelude keskpunktiks.

Kahetsusväärselt palju on juhtumeid, mil vaidemenetluse raames soovitud tulemust ei saavutata, kuid kohtusse pöördumisel teeb haldusorgan koheselt uue, inimese vaatest ootuspärase otsuse. Viidatud juhtumid tekitavad ebaselgust just põhjusel, et vaidemenetluse raames oli haldusorganil juba võimalus oma algset otsust muuta, kuid siis seda ei tehtud ning ebaselgeks jääb, miks otsustaja arvamus kohtusse jõudes muutub.

Ka on tekkinud mõned juhtumid, mil inimene vaidleb sisuliselt sama asja kohtus kahel korral ehk esitab vaide, mis jäetakse rahuldamata. Seejärel esitab kaebuse kohtusse, kohus rahuldab kaebuse, haldusorgan teeb uue otsuse mille inimene taas vaidlustab kuna otsus jäi sisuliselt samaks. Inimene pöördub mitterahuldava vaidemenetluse tulemusel taas kohtusse ning seejärel teeb haldusorgan ise omal initsiatiivil ehk enne kohtuotsust uue otsuse, millega määrab inimese poolt soovitud puude raskusastme. Seega on menetlus kestnud umbes aasta, vaieldud on vana otsust, ja korduva kohtumenetluse jooksul leiab haldusorgan ühtäkki, et siiski esineb alus puude raskusastme tuvastamiseks.

Kuigi halduskohtumenetlus on õiguskaitse seisukohast lihtne, kuna ei eelda õiguslikku põhjendamist ja riigilõivu ei pea maksma, siis on see inimese jaoks väga koormav. Enamus pöördujaid on ebakindlad, mures ja pelgavad kriitiliselt vastata otsuse tegija seisukohtadele, sest seda nähakse vastandumisena. Ka on tegemist menetlusega, mis tekitab vaimset pinget ja stressi kuna tegemist on väga isikliku ja tundliku vaidlusega, inimese emotsionaalne seotus on ilmselge. Seega ei ole vaide- ja kohtumenetlused reaalses elus inimese jaoks lihtsad ega kerged enda õiguste eest seismise võimalused.

Kaasav ja selge menetlus ning ootuspärased otsused võrduvad usaldusega riigi suhtes

Inimese ootused on selged: abi ja toetuse otsustamise/osutamise süsteem peab olema toetav ja läbipaistev ning süsteemsete probleemide lahendamine ei tohi jääda üksikisiku tasandile. Seda eriti sotsiaalõiguse valdkonnas, mis puudutab iga pöördujat otseselt ja eluliselt. Lubamatu on eeldada, et kuna inimesel on võimalik ootustele mittevastavat otsust vaidlustada, siis enne vaide- ja kohtumenetlust otsuseid põhjendama ei pea.

Lisaks on ootus, et sotsiaalõiguse valdkonnas tehtavaid otsuseid ka sisuliselt, sh inimese arvamusest eriarvamusele jäämisel hoolikalt põhjendatakse. Oluline on ka suhtlus ja avatus inimese vaatest muutunud otsuste selgitamisel ning süsteemsete, sh praktika muudatuse puhul üheselt selge ja piisava ajavaruga teavitamine. Läbipaistev ja kaasav menetlus tekitab usaldust nii riigi kui haldusorgani suhtes, vastupidine praktika ja suhtumine aga vastandumist ja viha. Kui haldusorgan teeb eksliku otsuse, tuleb seda tunnistada – see näitab haldusorgani tugevust.

Sotsiaalõiguse valdkonda puudutavad muudatused ja otsused peavad olema hoolikalt läbi mõeldud, võimalikud kitsakohad avatult aruteludesse toodud ning inimese vaatest mittesoodsad otsused alati ja igas asjaajamise etapis inimese jaoks arusaadavalt põhjendatud. Abi korraldamise/osutamise süsteemi ei saa üles ehitada nii, et otsuste ebaselgus jääb inimese enda mureks ning menetluslik ja sisuline selgusetus muutub uueks normaalsuseks. Iga inimene ja tema juhtum on olulised, õiguskindlus ja õigusselgus ning hea halduse tava ei saa olla ainult osa õigusteooriast, vaid peavad realiseeruma ka elus.