Laupäeval, 2. mail jõuab teleekraanile Harno eestvedamisel valminud saatesarja „Noor meister” seitsmes hooaeg. Esimeses saates võistlevad omavahel ehituspuusepad. Saadet juhib Andrei Zevakin.
„Tööturg muutub kiiresti ning uued AI tehnoloogiad suurendavad vajadust inimeste järele, kellel on IT oskused ja tehniline taip. Samas lähevad aina enam hinda praktilised oskused. Professionaalset torulukkseppa, elektrikku või plaatijat ei asenda ükski rakendus – nende töö eeldab päris olukordade lahendamist, oskust ja vastutust,” ütles Harno peadirektor Jaak Raie. „Püüame saadetega anda noortele ja lapsevanematele sõnumi, et kutsekeskharidus ei kitsenda noore valikuid, vaid avardab neid. Nelja-aastane rakenduslik keskharidus ühendab tugeva üldharidusliku baasi, erialased oskused ja võimaluse jätkata soovi korral õpinguid ka kõrgkoolis,” lisas Raie.
Hooaja jooksul võistlevad omavahel ehituspuusepad, rätsepad, elektroonikud, maastikuehitajad, restoraniteenindajad, laotöötajad, puhastusteenindajad ja tarkvaraarendajad. Taaskord on saadetesse oodata ka üllatuskülalisi, kes koos noortega ülesandeid kaasa teevad. Esimeses saates on selleks muusik Mikk Saar, hooaja jooksul löövad veel kaasa Kristjan Jõekalda, Getter Jaani, Õie Pritson, Priit Loog, Tanja Mihhailova, Kristel Aaslaid ja Darya Pastak.
„Mulle on „Noor Meister” väga südamelähedane olnud alates sellest ajast, kui ma ise rätsepa eriala õpilasena võistlesin. On võimas tunne osaleda saates nüüd peaeksperdina. Saade annab noortele võimaluse särada ja end proovile panna ning toob esile ka erialad, mis muidu kipuvad varju jääma. Loodan väga, et saade inspireerib uusi noori ka rätsepakunsti avastama,” sõnas „Noore Meistri” rätsepa eriala peaekspert ja varasem saatevõitja Merilin Kähar-Toomela.
Harno eestvedamisel toimuva saatesarja eesmärk on tutvustada Eesti ägedaid kutsekoole ja nende põnevaid erialasid ning viia kutseharidust kui edasiõppimise võimalust inimestele lähemale. Parimatel võistlejatel on võimalus pürgida Euroopa ja maailma kutsemeistrivõistlustele – EuroSkills ja WorldSkills, kust Eesti noored on aegade jooksul koju toonud mitmeid auhindu ja medaleid.
Muuhulgas tegeleb Harno ka kutsehariduse populariseerimisega, toetab koole kutseõppekavade arendamisel ja väljundipõhisel rakendamisel.
Võistluse korraldamist rahastatakse ESF programmi „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+” vahenditest.
Valitsus kiitis heaks lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muudatused, millega saavad abivajavad lapsed edaspidi kiiremini nende vajadustele vastavat abi ning lapse õigused on kohtulahendite täitmisel paremini kaitstud.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul luuakse muudatustega spetsialistide vahel selgem rollijaotus, mis aitab saada lapsel kiiremini abi just sealt, kus tal seda kõige rohkem vaja on. Nii muutub abi lapse ja pere jaoks kiiremaks ja sisulisemaks ning keerulisemad juhtumid saavad rohkem tähelepanu. „Lisaks, annab uus kord omavalitsustele paindlikumad võimalused tööd paremini korraldada,” ütles Joller.
Eelnõu järgi eristatakse senisest selgemalt olukorrad, kus lapse abistamist juhib lastekaitsetöötaja ja juhtumid, kus tuge saab pakkuda eelkõige haridus-, tervishoiu- või sotsiaalvaldkond. See tugevdab võrgustikuliikmete rolli lapse ümber, võimaldab selgemaid rolle abistamisel ning aitab vabastada lastekaitsetöötajate aega keerukamatele juhtumitele.
Ühelegi spetsialistile ei panda muudatusega uusi kohustusi juurde, vaid pigem toetatakse ka seaduse tasandil paindlikumaid koostöövõimalusi lastekaitse- ja teiste spetsialistide vahel, mis osades kohalikes omavalitsustes sellisel kujul juba toimivad.
Eelnõuga tekib omavalitsustel võimalus, aga mitte kohustus, jagada ülesandeid nii, et lastekaitsetöötajad keskenduvad keerukatele juhtumitele ning lihtsamaid olukordi toetavad teised spetsialistid. See vähendab viivitusi ja aitab last abistada siis, kui seda kõige rohkem vaja on.
Näiteks on mitmetes kohalikes omavalitsustes loodud toetava hariduse keskused, kes korraldavad abi, kui lapsel on tekkinud probleemid koolis.
Saaremaa vallas töötavad toetava hariduse keskuse juures lisaks haridustugispetsialistidele ka kaks juhtumikorraldajat, kes aitavad haridusasutustel keerulisi olukordi lahendada. „Juhtumikorraldus tähendab eri valdkondade spetsialistide koostööd, et toetada lapse arengut koos pere ja vajalike spetsialistidega. Teenust pakutakse haridusasutuse suunamisel lapsele või noorele ja tema perele siis, kui probleemid on seotud eelkõige haridusega ning vajavad laiemat ja süsteemsemat sekkumist. Oleme kokku leppinud, et juhtum antakse lastekaitsetöötajale üle siis, kui lapse elu või tervis võib olla ohus või kui lapsevanem keeldub koostööst,” ütles Saaremaa valla lastekaitseteenistuse juhataja Kerli Gutman-Laht.
„Selline töökorraldus on praktikas aidanud tuge kiiremini pakkuda, parandanud eri osapoolte koostööd ning võimaldanud lastekaitsetöötajatel keskenduda rohkem suurema abivajadusega laste juhtumitele. Varajane märkamine ja kiire reageerimine aitavad ennetada probleemide süvenemist ning vähendada vajadust hilisemate ja mahukamate sekkumiste järele,” lisas Gutman-Laht.
Täitemenetluse seadustiku muudatustega parandatakse lapse õiguste kaitset olukordades, kus täidetakse lapse üleandmise või suhtluskorra kohtulahendeid. Edaspidi saab täitetoimingu peatada, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu, samuti täpsustatakse kohtutäituri, kohaliku omavalitsuse ja politsei rolli sellistes menetlustes.
Muudatused teevad lastekaitsetöö läbipaistvamaks, muuhulgas suureneb laste ja perede kaasatus neid puudutavate otsuste tegemisse ning selgemini tuuakse välja ka lapse enda õigus avaldada arvamust lastekaitsetöö osas.
Eelnõuga täpsustatakse ka Sotsiaalkindlustusameti rolli kohalike omavalitsuste toetamisel ja järelevalves, et lastekaitsetöö oleks üle Eesti ühtlasem ja selgemini korraldatud. Lasteabi, lasteabitelefoni 116111 ja teiste keerulisemate lastekaitsejuhtumitega tegelevatele Sotsiaalkindlustusameti spetsialistidele kehtivad samad nõuded nagu lastekaitsetöötajatele. See aitab kaasa, et lapsi abistavad inimesed on vastava ettevalmistusega ning pered saavad kindlama ja ühtlasema toe.
Muudatused puudutavad eelkõige abivajavaid lapsi ja nende peresid, kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajaid ning haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialiste. Seadusemuudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027 ning on osa valitsuse plaanist parandada lastekaitsetöö kvaliteeti ja tugevdada laste õiguste kaitset.
Järgmise sammuna asub eelnõud arutama Riigikogu.
Link eelnõule.
Riik annab täna valitsuses heaks kiidetud seaduseelnõuga kaitseväele, politseile ja kriitilist taristut omavatele ettevõtetele senisest palju laiemad õigused droone tõrjuda.
Tegemist on olulise sammuga mitmekihilise õhukaitse välja ehitamiseks, millega laiendatakse mehitamata õhusõidukite seire- ja tõrjevõimalusi rahuajal ning täpsustakse erinevate ametkondade vastutust.
Peaminister Kristen Michali sõnul vajavad uued ohud ka uusi reegleid. „Droonid on lühikese ajaga muutnud oluliselt õhust lähtuvaid ohte. Oluline on vaadata tulevikku ning luua õigusruum, mille alusel saame luua mitmekihilise droonikaitse, aga ka võimaldada Eesti ettevõtjal arendada uusi innovatiivseid lahendusi droonitõrjel,” ütles Michal.
„Tulevikus on droonidel oluline roll nii majanduses kui avalike teenuste tagamisel. Meie sooviks on kujundada Eestist Euroopa tõhusaim keskkond nende kasutuselevõtuks. Selleks oleme koostanud ja partneritele tutvumiseks saatnud droonide teekaardi, mis seob omavahel kokku riigi turvalisuse suurendamise, avalike teenuste moderniseerimise ja majanduskasvu,” lausus peaminister.
Valitsuses neljapäeval heakskiidu saanud eelnõu kõrvaldab kõige kriitilisemad puudujäägid seadusandluses ning annab erinevatele ametkondadele piisavad õigused võimaliku drooniõhu varajaseks avastamiseks ja efektiivseks tõrjumiseks.
Luuakse mitmekihiline droonitõrje, kus tsiviildroonidele reageerib esimesena Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Kui PPA ei saa ohtu tõrjuda, teeb seda Kaitsevägi. Sõjaliste droonide puhul on roll vastupidine. Samuti on õigus droone tõrjuda ja droonitõrje süsteeme rajada ka riigikaitseobjektide turvaettevõtetel või siseturvakorraldajatel, nii sõjalise otstarbega kui tsiviildroonide puhul.
Valitsuses neljapäeval heakskiidu saanud eelnõu võimaldab jõustudes Kaitseväel senisest paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega droone, politseil tõhusamalt ennetada kuritegevust ning kaitsta inimeste elu ja tervist.
Samuti tekib ühine seirepilt. Lisaks Kaitseväele ja PPA-le seiravad ja edastavad üksteisele vajalikku teavet õhuruumis lendavate objektide kohta ka Transpordiamet, Lennuliikluseteeninduse AS ja riigikaitseobjektide valdajad.
Luuakse nö droonipolitsei ning PPA saab õiguse, ülesande ja vahendid tõrjuda kogu Eestis ohtlikke mehitamata õhusõidukeid, ka sõjalisi droone. Kui PPA ei suuda ohtu ise või piisavalt kiiresti tõrjuda, saab õiguse reageerida Kaitsevägi, kelle senised õigused olid rahuajal piiratud üksnes sõjaliste ja väljaspoolt Eestit startinud droonide ohule reageerimisega.
Kaitseliit saab õigused reageerida ohtlikele droonidele enda ja oma valvatavate objektide kaitsel, samuti saab nii Kaitseväge kui Kaitseliitu tulevikus kaasata suurüritustel drooniohu korral avaliku korra kaitseks. Riigikaitseobjektide kaitset korraldavad turvaettevõtjad ja siseturvakorraldajad saavad õiguse valvataval objektil droone tõrjuda vahetu olulise ja kõrgendatud ohu korral.
Droonide, õhupallide ja teiste mehitamata õhusõidukite kasutamine on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Eriti on suurenenud nende kasutus tsiviilvaldkonnas ning Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu näitab, et kasvab ka droonide kasutamine kuritegevuses, luures ja sõjalistes rünnakutes. Selliste väljakutsetega tegelemine eeldab selget ja läbipaistvat rollijaotust, seaduslikku vastutust ja head ametkondlikku koostööd, mida valitsuse poolt Riigikokku saadetud eelnõu oluliselt parandab.
Eelnõu on üksnes esimene samm kõige kriitilisemate puudujääkide kõrvaldamisel. Valdkonna strateegiliseks juhtimiseks on Riigikantselei ette valmistanud droonide teekaardi, mis on saadetud tagasisidestamiseks avaliku ja erasektori asutustele ja partneritele. Valmiv teekaart seob omavahel kokku riigi turvalisuse suurendamise, avalike teenuste moderniseerimise, valdkonna arendamise ning toob fookuse ka spetsialistide järelkasvule.
Eesti ambitsiooniks on kujuneda Euroopa tõhusaimaks keskkonnaks mehitamata süsteemide arendamisel ning kasutuselevõtul. Pärast avaliku ja erasektori asutuste ning partnerite tagasisidest laekunud ettepanekute analüüsimist ja teekaardi täiendamist on dokument kavas esitada valitsusele kinnitamiseks tänavu juunis.
Aktiivne elluviimisfaas algab kohe pärast kinnitamist ning esimesed kokkuvõtted riigi uutest võimekustest ja saavutatud tulemustest esitatakse avalikkusele 2026. aasta lõpus.
Riigikohus selgitas täna avaldatud otsuses, et kohalikul omavalitsusel peavad olema detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks veenvad põhjused ka olukorras, kus maaomanik on arenduse elluviimisega pikalt viivitanud.
Arutusel olnud kohtuasi puudutas Viimsi vallas Randvere külas asuvat 1,2 hektari suurust maa-ala, mille detailplaneeringu kiitis vallavalitsus heaks 2007. aastal. OÜ Kaanon Kinnistud sai planeeringuga õiguse ehitada sinna kuus üksikelamut koos abihoonetega.
2021. aastal avaldas arendaja soovi rajada kuue eramu asemel kaks ridaelamut, aga vallavalitsus seda muudatust ei toetanud. 2023. aastal tunnistas vallavolikogu planeeringu hoopis kehtetuks, kuna seda polnud rohkem kui 15 aasta jooksul ellu viidud.
Arendaja vaidlustas volikogu otsuse kohtus, kuid haldus- ja ringkonnakohus andsid õiguse vallale. Riigikohus tühistas täna varasemad otsused ning rahuldas kaebuse.
Valla põhjendused olid üldsõnalised ja pinnapealsed
Riigikohtu halduskolleegium nõustus kohtutega selles, et kaebaja oli detailplaneeringu elluviimisel pikki aastaid tegevusetu. Samas peab vald ka niisuguses olukorras esitama planeeringu kehtetuks tunnistamiseks selged põhjused ja tähelepanuta ei tohi jätta maaomaniku õigusi.
Praegusel juhul olid valla põhjendused planeeringu tühistamiseks Riigikohtu hinnangul üldsõnalised ja pinnapealsed. Valla väitel soovisid nad kõrvaldada õiguskorrast vananenud planeeringu, mida polnud ellu viidud. Ühtlasi viidati valla muutunud prioriteetidele – elamuarenduse asemel seati eesmärgiks looduskeskkonna säilitamine.
Riigikohus selgitas otsuses, et Viimsi vald pole looduskeskkonna kaitseks, liiklusvoogude piiramiseks, veevärgi toimimiseks või muudel kaalutlustel elamuehitust täielikult peatanud. Seetõttu oleks vald pidanud ära näitama, miks on just konkreetses piirkonnas muutunud olukord nii kriitiliseks, et juba vastu võetud planeeringut ei saa enam ellu viia. Selles asjas olid aga valla väited kaebaja kinnistut ümbritseva ruumiga täiesti sidumata.
Samal ajal on planeeringust loobumisel oluline mõju kaebaja omandipõhiõigusele, sest ehitusõigus moodustas suurema osa kinnistu väärtusest ja see lõpetati täielikult. Kokkuvõttes leidis Riigikohus, et valla üldsõnalised ja pealiskaudsed põhjendused ei kaalunud üles omaniku õiguste tõsist riivet ning tühistas volikogu otsuse.
Lisaks juhtis Riigikohus lahendis tähelepanu sellele, et kohalikul omavalitsusel ja avalikel huvidel on märksa tugevam jõuõlg vastupidises olukorras, kus omanik soovib maatükile detailplaneeringu kaudu uue ja endale soodsama kasutusõiguse andmist. Omavalitsus peab sellist taotlust lahendades maaomaniku huve küll arvesse võtma, aga omanik ei saa nõuda endale meelepärase maa kasutusviisi määramist.
Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.
Täna avaldas Statistikaamet olulisi numbreid Eesti majanduse käekäigu kohta: 2026. aasta esimese kvartali sisemajanduse koguprodukti ja aprilli inflatsiooni.
Oodatud esimese kvartali majanduskasvu number jäi prognoositust tagasihoidlikumaks, edastab SEB. Esialgsetel andmetel suurenes Eesti SKP 2025. aasta I kvartaliga võrreldes 1,3%.
Varem avaldatud teiste majandusindikaatorite põhjal oleks see number võinud olla veidi suurem Viimaste aastate väga tagasihoidlike numbrite kõrval on tegemist siiski ühe viimase aja kõrgeima kasvuga. Oluliseks muutuseks varasemate aastatega oli tõenäolisest siiski eratarbimise senisest suurem panus. Eelnevatel aastatel on majapidamiste tarbimisvõimalusi oluliselt pidurdanud järjestikused maksutõusud ja kiire inflatsioon, tänavu on tarbimisvõimalusi avardanud aga tulumaksuvaba miinimumi märkimisväärne tõus.
Positiivse poole pealt jäi prognoositust tagasihoidlikumaks ka aprilli inflatsioon, mis vaatamata kallitele kütusehindadele piirdus 3,3%ga. Suuresti oli see põhjustatud kütusehindade kasvust tanklates ja teistes sektorites pole ettevõtjad kallimaid sisendkulusid lõpptarbijale veel üle kandma asunud. Juhul kui Hormuz’i kriis kiire lahenduseni ei jõua, hakkab hinnatõus peagi üle kanduma ka teistesse valdkondadesse. Sellisel juhul võivad liialt optimistlikuks osutuda ka selleks aastaks tehtud majanduskasvu prognoosid.
Arvestades eelnevate aastate madalat võrdlusbaasi, saab tänavune majanduskasv olema sellegipoolest viimaste aastate kiireim, jäädes tänaste prognooside kohaselt 2,5-3% vahemikku.
Riigikohus tühistas täna ringkonnakohtu õigeksmõistva otsuse kriminaalasjas, milles veekeskust ja selle töötajat süüdistatakse ettevaatamatusest külastaja surma põhjustamises.
11. märtsil 2023 uppus Pärnus OÜ Tervise Paradiis veekeskuses mees, kes oli lükatud nelja meetri sügavusse basseini. Süüdistuse järgi ei saanud kannatanu õigeaegset abi, mis oleks võinud tema elu päästa.
Täpsemalt heitis prokuratuur Tervise Paradiisi vaneminstruktorile ette seda, et ta määras puuduvat valveinstruktorit asendama veekeskuses administraatorina töötanud inimese, kel polnud vajalikku väljaõpet ega oskusi.
Maakohus mõistis vaneminstruktori ja tema tööandja õigeks ning samale järeldusele jõudis ka teine kohtuaste. Hukkunu lähedaste ja prokuratuuri kaebusi arutanud Riigikohus tühistas täna ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja tagasi uueks arutamiseks.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul jätavad kohtuasjas kindlaks tehtud faktid üles tõsise kahtluse, et veekeskuse hoolsuskohustus jäi täitmata, kui kõrge riskiga hüppebasseini pandi valvama piisavate oskuste, väljaõppe ja eelkontrollita inimene.
Veekeskusel tuleb tagada tõhus ja viivitamatu abi
Riigikohus selgitas otsuses pikemalt, milline on veekeskuse hoolsuskohustus külastajate turvalisuse tagamisel. Kolleegium märkis esmalt, et üldised nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele on sätestatud valitsuse määrusega. Samas on need asutused väga erinevad oma suuruse, basseinide arvu ja sügavuse, atraktsioonide olemuse ning külastajate hulga poolest.
Ohutusnõuete täpsemal sisustamisel pole aga Riigikohtu hinnangul võimalik lähtuda ainult asutuste sisemistest dokumentidest, sest vastasel juhul saaksid nad ise oma hoolsuskohustuse äärmiselt väikeseks või suisa olematuks muuta. Seetõttu tuleb veekeskuse vastutuse puhul silmas pidada ka aja jooksul välja kujunenud üldist veeohutusalast tava ja praktikat, samuti kõigilt inimestelt oodatavat üldist hoolsuskohustust.
Eelnevat arvestades ei nõustunud Riigikohus kaitsjate seisukohaga, et veekeskusel polnud veest päästmise kohustust, kuna tollal kehtinud valitsuse määrus vetelpäästevõimekust otsesõnu ei nimetanud. Määruse kohaselt pidi veekeskus külastajatele vajaliku abi tagama. See tähendab, et uppujat tuli märgata õigel ajal, päästa ta ükskõik millisest basseinist ja anda esmaabi enne, kui tal tekivad pöördumatud tervisekahjustused.
Tervise Paradiisil oli seega kohustus tagada külastajatele kõigi atraktsioonide kasutamisel tõhus ja viivitamatu abi. Veekeskuse suurust arvestades ei pruukinud olla piisav, kui tööl olnud kolmest valveinstruktorist oli ainult üks võimeline nelja meetri sügavusele sukelduma. Uppuja päästmisel on kiire reageerimine äärmiselt oluline. Seetõttu on ka küsitav, kas veekeskuse hoolsuskohustus on täidetud, kui uppumisohu korral minnakse alles otsima või kutsuma töötajat, kes suudab inimese basseini põhjast välja tuua.
Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse. Muudatuste eesmärk on tagada kogu Eestis töökindel, kvaliteetne ja mõistliku hinnaga veeteenus.
Praegu sõltuvad veeteenuse hind ja kvaliteet Eestis sellest, kus inimene elab. Eestis on üle 120 veeteenuse pakkuja, kuid vaid ligi 20 neist on piisavalt suured ja võimekad, et tagada pikaajaliselt kvaliteetne teenus mõistliku hinnaga. Väiksematel ettevõtetel on keeruline teha vajalikke investeeringuid ning selle tulemusena on teenuse kvaliteet ja kriisikindlus piirkonniti ebaühtlane ning hind võib erineda enam kui kahekordselt.
„Igal inimesel peab olema kindlus, et kraanist tuleb puhas vesi mõistliku hinnaga, olgu ta Tallinnas või Põlvas. See on regionaalpoliitika kõige praktilisemas tähenduses. Kui me praegu ei tegutse, muutuvad piirkondlikud erinevused lähiaastatel veelgi suuremaks. Hinnad hakkavad kiiresti tõusma just seal, kus inimeste sissetulekud on väiksemad ja langeda võib ka teenuse kvaliteet. Meie eesmärk on seda ebavõrdsust vähendada ja hoida hinnamuutused kontrolli all,” ütles taristuminister Kuldar Leis.
Veeteenuse hinnaregulatsioon muutub selgemaks ja tekib pikem vaade. Edaspidi planeerivad vee-ettevõtted investeeringuid mitme aasta kaupa ette ning nende täitmist jälgitakse regulaarselt. See aitab vältida olukorda, kus hinnad muutuvad järsult või investeeringud jäävad tegemata.
Uue võimalusena planeeritakse seadusega kehtestada vee-ettevõtja tegevusnäitajate avalik võrdlusanalüüs, mis on levinud praktika paljudes riikides. Kogemused on näidanud, et selline võrdlus omab positiivset mõju vee-ettevõtja tegevuse efektiivsusele ja hinnakujunduse läbipaistvusele, kuna inimesed saavad oma piirkonda võrrelda teistega.
„Kavandatavad seadusemuudatused toovad kaasa läbipaistvamad veeteenuse hinnad ja võimaldavad seeläbi tarbijal paremini mõista hinnakujunduse erinevaid aspekte. Uus regulatsioon annab vee-ettevõtjale suurema motivatsiooni efektiivsemaks ja innovaatilisemaks tegutsemiseks, kuna tõhususest saadav kasu jääb vee-ettevõtjale stiimuliks. Liitunud vee-ettevõtted on paremini rahastatud ja teenuse kvaliteet tarbija jaoks kasvab,” selgitas Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee.
Muudatused võimaldavad väiksematel vee-ettevõtjatel liituda suurematega, et jagada kulusid ja planeerida investeeringuid pikema vaatega. Riik toetab liitumist ja taristu uuendamist, et vältida järske hinnatõuse ja hoida veeteenus inimestele taskukohane. Veearve ei tohiks eelnõu järgi ületada 2% leibkonnaliikme netosissetulekust. Selleks luuakse vee-ettevõtetele stiimulid väiksemate piirkondade ülevõtmiseks. Riik toetab liitumiskulusid ja esmaseid investeeringuid.
Eraldi tähelepanu pööratakse ka veeteenuse kriisikindlusele. Praegu sõltub inimese kriisikindlus elukohast ja kohaliku omavalitsuse nõuetest. Muudatustega kehtestatakse kõigile ühisveevärgi teenuse osutajatele ühtsemad kvaliteedi- ja toimepidevuse nõuded ning kohustus koostada riskianalüüs ja kriisiplaan. Kui inimene saab vett ühisveevärgist, peab tal olema kindlus, et teenus toimib ka kriisi ajal.
Investeeringuid tehakse järk-järgult, et vältida järske hinnatõuse. Riik toetab liitumist ja taristu uuendamist ning seab eesmärgiks, et veeteenuse hind jääks ka tulevikus kõikjal Eestis taskukohaseks.
Seaduseelnõu on plaanis esitada valitsusele 2026. aasta sügisel. Muudatused jõustuvad eelduslikult 2027. aastal ning rakenduvad järk-järgult kuni 2035. aastani.
Kolmapäeva, 29. aprilli hommikul Valga kultuurikeskusesse kogunenud enam kui 40 Valga valla ettevõtjat kinnitasid, et piirkonna majanduse ja elukeskkonna edendamine saab toimuda vaid tihedas koostöös.
Valga vallavanem Mart Kase sõnul on see hea võimalus reaalseks dialoogiks. „Valga vald saab areneda ainult siis, kui teeme seda koos. Ettevõtjatel on igapäevane vahetu kogemus ja teadmised, mida vallavalitsus saab arvestada eksperthinnanguna ning oma plaanides arvesse võtta,” rõhutas Kase. Ta lisas, et just selline aus arutelu aitab omavalitsusel teha otsuseid, mis ka tegelikult kohalikku ettevõtlust toetavad.
Kohtumisel räägiti avatult nii võimalustest kui ka väljakutsetest. Oluline fookus oli meetmest atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond toetust saanud suurte Kagu-Eesti ja Lõuna-Eesti projektide tutvustamisel, milles Valga vald on üks partneritest. Projektitegevused toimuvad aastatel 2026-2028.
Lõuna-Eesti Turismiklastri juht Kanni Kallastu andis ülevaate turismivaldkonna suundadest ning sellest, kuidas Lõuna-Eesti ühine sihtkoha arendamine aitab ka Valga ettevõtjateni rohkem kliente tuua. Üheks veduriks on rahastuse saanud Lõuna-Eesti sihtkoha turundamise projekt, mille raames sisustatakse Valga jaamahoone turismi lõunaväravaks ning värvatakse Valka tööle turismispetsialist. Priimetsa tööstus- ja ettevõtlusala projekti ja tugiteenuseid esitles ettevõtjaile Asso Uibo, Valgamaa Arenguagentuuri investorkonsultant.
Pilk suunati ka algavale suvehooajale. Valga Vallavalitsuse kultuurispetsialist Kaisa Kerge tutvustas valla sündmuste kalendrit. Ühiselt arutleti, kuidas kohalikud toitlustajad, majutusettevõtted ja teenusepakkujad saaksid suursündmuste melust maksimaalselt osa saada ja külastajatele veelgi paremat elamust pakkuda. Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuteenistuse juhataja Urmas Möldre tutvustas ettevõtjatele ehituslike menetluste toimimist ning kordas üle, kuidas vajalikke taotlusi esitada.
Kohtumise kõige olulisem osa oli aga vahetu mõttevahetus. Ettevõtjad tõid teravalt esile Valga vallas asuvad kolemajade ümber käiva arutelu. Üheskoos arutati, mida ja kuidas edasi. Samuti said ettevõtjad tutvustada planeeritud arendusi ja arenguid. Selle raames tegi ettevõtja Ürgo Kard ülevaate vana Gomabi kinnistul toimuvatest plaanidest, et luua Valka oma „Kristiine keskus” ehk meelelahutus- ja kaubanduskompleks.
Hommikusöögilaua jutud lõpetas vaba mikrofon, kus Töötukassa tööandjate konsultant Pille Mumm tuletas ettevõtjaile meelde, et nad on abiks ettevõtjaile mitte vaid tööjõu otsingul vaid ka erinevate tööjõu koolituste ja tugimeetmete pakkumisel. Valgamaa Kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots rääkis muutustest kutseharidussüsteemis ja avaldas lootust, et riik suures kärpetuhinas ei liidaks erinevaid haridusasutusi. See oleks ainuke matemaatiline liitmistehe, mis ei tooks paremat tulemust vaid devalveeriks kõigi liidetavate väärtust.
Vallavanem kinnitas, et ettevõtjatega kohtumised hommikusöögilaua taga jätkuvad ning järgmine toimub juba sügisel. Silmast-silma kohtumised on end tõestanud kasuliku koostööformaadina kõigile osapooltele. See on üks võimalusi hoida valla ettevõtluskogukond ühtsena ning parendada koostööd Valga valla arengu nimel.
Täna hommikul toimunud mahukamate otsingute käigus märkasid politseinikud Tartu linnas Emajõe piirkonnas põõsas lamavat meest.
Mees ei reageerinud ning kohale kutsutud kiirabi tuvastas, et mees on surnud.
Politsei selgitas välja, et surnud mehe näol on tegemist veebruarikuus Tartu vallas Kastli külas kadunuks jäänud 57-aastase mehega. Tema surmas ei ole alusta kahtlustada kuritegu. Täpne surmapõhjus selgitatakse lahangul.
Politsei palus veebruari algul abi Tartu vallas Kastli külas kadunud 57-aastase mehe asukoha tuvastamisel.
Viimati nähti meest 1. veebruaril Kastli külas asuva kodu aias, kuid peale seda teda ei nähtud ning puudus kontakt temaga. Mehe telefon oli välja lülitatud.
Lisaks kaamera paigaldamisele jälgis prokuratuuri süüdistuse kohaselt Lõuna prefektuuri Võru patrulligrupi juht vanemkomissar Leo Rätte oma elukaaslast kaardirakendusega.
Prokuratuur süüdistab Rättet kahes asjas. Esiteks selles, et ta toppis 2023. aasta aprillis narivoodi madratsi vahele videokaamera selliselt, et see jäädvustas kannatanu ehk tema endise elukaaslase tegevust voodi peapoolses osas. Endine elukaaslane avastas kaamera järgmisel ööl, vahendab Delfi.
Teiseks süüdistab prokuratuur Rättet, et ta jälgis eksi tegevust vähemalt 2023. aasta suvest 2024. aasta veebruarini. Süüdistuse järgi kasutas Rätte jälgimiseks kannatanu enda tahvelarvutit, mis oli Rätte kätte jäänud.
Täpsemalt kasutas süüdistuse järgi politseinik endise elukaaslase Google’i kontot ning rakendusi Google Maps ja Google Photos. Maakohtu otsuse järgi jälgis Rätte auto GPS-seadme abil kannatanu asukohta, tundis tema tegemiste vastu ka muud moodi pidevalt huvi ning kannatanu kontolt kustutati tema tahte vastaselt hulk fotosid.
Maakohus mõistis eelmise, 2025. aasta jaanuaris Rätte mõlemas asjas süüdi ning karistas teda ühe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega. Maakohus leidis, et Rätte jälgis endise elukaaslase tegemisi, asukohta ja suhtlust kavatsetult. Samuti märkis kohus, et Rätte vastutust ei välista videofailide ähmasus ega see, et kannatanu avastas kaamera järgmisel ööl.
Riigikohtu hinnangul on kõik kohtuastmed üksmeelel, et kaamera abil kannatanu varjatud jälgimine on tõendatud. Samuti nõustus riigikohus, et kaameraga jälgimine täidab karistusseadustiku tunnused.
Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Hiina logistikaettevõttes töötavad inimese sarnased robotid.
Videos olev robot on humanoidne logistikarobot, mille on loonud Hiina ettevõte iCONVEY, mis on spetsialiseerunud logistika automatiseerimisele.
See skannib info lugemiseks viit külge ja sorteerib kaste inimkäe täpsusega, ilma igasuguse mehaanilise mõjuta.
Märgitakse, et nüüd pole kriisis ainult valgekraede töökohad – robotid tungivad agressiivselt ka sinikraede territooriumile, mis hakkab juba paistma.
Lihtsad korduvad ülesanded lähevad kõik kiire tempoga robotitele.
Siin on video:
Hispaanias on maasika hind praegu 2,19 eurot kilo. Värske kurgi hind on 1,39 eurot kilo.
-
-
Lõunaeestlase pilt.
-
-
Lõunaeestlase pilt.
Maasika hind Tallinnas Kristiine keskuses. Kilohind on 10 eurot.
-
-
Lõunaeestlase pilt.
-
-
Lõunaeestlase pilt.
Kuigi ortodontiline ravi, mille eest patsient ise maksma peaks, on paljudele liiga kallis, pole riigil lahendusi, kuidas järjest tõusvaid hindasid alla tuua, sest enamik ortodontiakliinikuid töötavad turutingimusel. Ka tervisekassa eelarvest viib ortodontiline ravi iga aastaga üha rohkem raha.
Üks Tartu pereema kirjutas sotsiaalmeedias, et tema lapse ortodontiline hambaravi kolmeaastase lepinguga läheks perele maksma 11 000 eurot. Sealjuures tuleks perel teha sissemakse 2200 eurot ja edaspidi maksta 250 eurot kuus. Ema sõnul pole perekond veel kindel, kas nad nii suurt väljaminekut endale lubada saavad, vahendab ERR.
Tegemist on pere teise lapsega, kes ortodondi abi vajab, aga esimese lapse puhul oli summa märgatavalt väiksem ehk 4500 eurot. Tõsi, ravi kestis siis kaks aastat ja toimus pooleteise aasta eest.
Tartu ema postituse all räägivad ka teised lapsevanemad oma kogemustest ja hindadest, mis on küll mõnevõrra väiksemad: ühel kulus aastas 4000 eurot kaperavile ja teisele koostati raviplaan, kus silmahammaste positsiooni korrigeerimise hinnaks oleks 5000-6000 eurot.
Kuigi Eestis on laste hambaravi kuni 19 eluaastani tervisekassa rahastatud, siis laste ortodontiline ravi on tasuta vaid raskete diagnoosidega.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo lükkas tagasi ettevõtlusorganisatsioonide ettepaneku langetada ajutiselt diislikütuse aktsiisi. Minister põhjendas seda sellega, et valitsus otsustas niigi ära jätta 1. maiks plaanitud aktsiisitõusu ja et riigieelarve on pingeline.
Eesti transpordi-, logistika- ja kütusesektori organisatsioonid tegid valitsusele ja riigikogule ettepaneku langetada ajutiselt diislikütuse aktsiisi Euroopa Liidu miinimumtasemele, so 330 euroni 1000 liitri kohta, vahendab ERR.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. aprill 2026:
vene pool käivitas vist suurema kevadise surumise ning see tõi ka pisu edenemisi, hetkel suurimad murekohad Kupjanski ja Kostjantõnivka linn.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Perm ja Krimm.
3. Sumõ: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks keskmisest valusam edenemine siiski tuli.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vist Illinivka kaotati.
8. Donetsk: vist muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: kevadine paadiralli jätkus.
11. „Aeglustumine kõigis sektorites.” venemaa majandus lõpetas kvartali kahanemisega, mis oli esimene kord pärast 2023. aastat.
12. Trump kutsus putinit üles lõpetama sõda Ukrainas (helistas talle) ja ütles, et ta ei lõpeta Iraani mereblokaadi ilma tuumaleppeta.
13. venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik kutsus venelasi üles terviseriskide tõttu maipühade ajal välismaale mitte reisima.
14. Saksamaal arreteeriti Kasahstani kodanik, keda kahtlustatakse venemaa heaks spioneerimises ja sabotaažiaktide ettevalmistamises.
15. Euroopa Liidu kultuurivolinik kavatseb Veneetsia biennaali venemaa kohaloleku tõttu boikoteerida.
16. Suurbritannia ja üheksa Euroopa riiki loovad venemaa heidutamiseks uue merealliansi.
17. Lühiuudised
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 177 lahingukokkupõrget. Kuna tugevalt kasvas isikkoosseisu tabamine, siis arvatavalt keskmiselt edeneda üritavate gruppide koosseisud kasvasid. Võrreldes viimaste päevadega sektoriti rünnakute arvud eriti ei muutunud ning senised tihedamad lõigud ikka samad. Kuna suuremate gruppide koondamine on lihtsamini tuvastatav, siis osasid neist tabatakse juba koondamise ajal, kui kogu grupp koos. Kas suuremate gruppidega on soov kulutada Ukraina vahendeid, et anda väiksematele gruppidele parem võimalus edeneda, eip oska vastata aga pillav ressurssi kasutus vene poolel võib seda arvamust toetada. Kahjuks on hakanud viimased 7 päeva tooma pisu murelikumaid uudiseid nii Kupjanski kui Kostjantõnivka suunalt ja päris murevabad pole ka mõned muud lõigud ning üha enam tugevneb arvamus, et mõnedes lõikudes võib vene pool mingi aeg isegi pikemalt edeneda Ukraina ressursside vähesuse tõttu aga läbimurde ohtu eip näe. Kiiresti kasvav Ukraina kaitserajatiste liinide arv toetab seda arvamust.
Eile sooritas vaenlane kaks raketirünnakut, kasutas kahte raketti, viis läbi 69 õhurünnakut, heites alla 226 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta rünnakuteks 9683 kamikaze-drooni ja viis läbi 3326 kaudtulelasku, sealhulgas 48 mitmekordsete raketisüsteemidega.
vene poole kaudtuleüksusi ja muud tagalatoetust vist tabati rekordiliselt, tunnistan ausalt, eip uskunud korraga, et õieti näen aga needki numbrid toetavad arvamust, et miskit vist kevadise pealetungi sarnast on alanud. Eks pidi tooma rohkem kaudtuleüksusi ja tagalatoetustehnikat rindele lähemale toetamaks lahingüksusi rünnakul…
1. 30. aprilli öösel ründasid vene väed ründedroonidega Odessat. Selle tagajärjel said kahjustada elamurajoonid ja tsiviilinfrastruktuur. Esialgsetel andmetel sai vigastada kuus inimest.
Egas eriti tihe pommisadu piiri ja rinde läheduses enam Ukraina suuremate uudiste künnist ületa, siis koosneks uudised vaid neist… õnneks on enamus inimesi sealt ära läinud, sestap neid seal ka vähem surma saab.
2. Ukraina droonid ründasid venemaa Nižni Novgorodi oblastis asuvat Sverdlovi lõhkeainetehast ning sotsiaalmeediakanalite teatel oli ööl vastu 30. aprilli kuulda plahvatusi. Riigile kuuluv tehas on lahutamatu osa venemaa kaitsesektorist, kus toodetakse Ukraina-vastase sõja jaoks laskemoona, lõhkeaineid ja tööstuskemikaale. Dzeržinsk asub umbes 770 kilomeetri kaugusel Ukraina kirdepiirist venemaaga.
Samal ajal oli Novgorodi oblastis kuulda õhutõrjesüsteemide rakendamise tõttu plahvatuste seeriat, teatas sõltumatu Telegrami kanal Exilenova Plus.
Samal ajal jätkub Permi naftapumplas tulekahju, mida tabasid Ukraina droonid.
Krimmis igaöine plahvatuste seeria jätkus, osa plahvatusi kostus ka Kertši silla kandist.
Ukraina kindralstaabi andmetel rünnati eilse öö jooksul venemaa õhutõrjesüsteeme, laskemoonaladu, TES naftaladu Simferopolis ja mitmeid mehitamata õhusõidukite juhtimispunkte. Tabamused hõlmasid MR-10 radarit, Tori süsteemi, PVO juhtimispunkti ja droonide juhtimissõlmi Zaporižjas, Donetskis, Kurskis ja Krimmis.
Ukraina SBS-i operaatorid ründasid vene Mi-28 ja Mi-17 helikoptereid Voroneži oblastis asuvas maandumisplatsil, 150 km kaugusel lahinguliinist. Droonid tabasid tagumist keskset mootoriosa ning vähemalt üks helikopteri hooldusspetsialist hukkus.
429. Achilleuse brigaad tabas venemaa Nebo-M radarit Ukolovos Belgorodi ja Kurski oblasti ristumiskohas, peaaegu 100 km kaugusel Ukraina riigipiirist. Tabamus ulatus sügavale venemaa tagala õhuruumi valvetsooni.
Ukraina teatel avastasid, tabasid ja hävitasid 475. rünnakrügemendi kood 9.2 droonioperaatorid Zaporižžjast lõunas asuva vene P-18 Terek radari. Jaam asus 150 km kokkupuutejoone taga, sügaval rindejoone tagalas.
Ukraina peastaap teatas, et kaitsevägi ründas sanktsioonide all olevat tankerit MARQUISE, kui see triivis väljalülitatud AIS-signaaliga ja ootas Mustal merel venemaa nafta laadimist teiselt laevalt.
3. Sumõ: muutusteta rindejoones. Puudub info, et seni vene poole vallutatud piiriküladest oleks vene pool välja saadud, mis viitab siinse Ukraina kaitse hõredusele.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: üks keskmisest valusam edenemine siiski tuli.
Kupjanski linnas hetkel olukorra paranemist pole ning lisaks jõudis vene pool eilseks kanna maha saada Kupjanski linnast kagus Kivšarivka asulas ning üha enam on näha, et vene pool võib-olla suutmas suruda siin lõigus Ukraina omad Oskili jõe taha.
Lõmani suunas on vene pool tihendamas oma tööd, tundub, et droonioperaatoreid on siia suunda lisandunud ning kohati näeb rohkem parema väljaõppega üksusi toimetamas (kes paljus on seni end tahaplaanile hoidnud). Eks see suund on oluline vallutamaks Slovjansk avaldades survet linnale kirde suunalt.
6. Siversk: infiltreerumise katsed jätkusid aga rindejoone muutusi ei tuvastanud.
7. Bahmut: Kostjantõnivka kandis üha enam suudab vene pool edeneda just külgedel ning jätkab sellega linna hõivamist. Otse peale pole seni tulemust toonud.
Eile vehkisid vene soldatid lipuga Illinivka asulas (asub linnast lääne-loode vahel) ning külgedelt nii kaugele jõudmine hakkab võimaldama vene poolel tuua lähemale nii oma kaudtuleüksusi kui drooneoperaatoreid häirimaks kogu Ukraina logistikaahelat linnas välja-sisse) ning kasvab suundade arv, kus kaudu saab linna väikesi gruppe saata ja see toimub juba kolmelt poolt neljast.
8. Donetsk: üks vene poole kaugemale jõudmine oli keset põlde aga kipub arvama, et tänaseks seal miskit elusat enam pole.
9. Lõunarinne: vene pool kipub jälle jõudma pisu kaugemale enne kui otsa saab. Rindejoone muutusi ei tuvastanud.
10. Herson: kevadine paadiralli jätkus ning tihedamalt tabab Ukraina vene paate Dnepril ja selle lisajõgedel kui vene pool Ukraina omasid.
11. venemaa majandus lõpetas 2026. aasta esimese kvartali kahjumis, teatas majandusarengu ministeerium kolmapäeval. SKP kahanes jaanuarist märtsini aastases võrdluses 0,3%, hoolimata märtsikuu kasvust (+1,8%), mis ei olnud piisav, et kompenseerida jaanuari (-1,8%) ja veebruari (-1,8%) langust. See kvartaline SKP langus oli venemaa esimene alates 2023. aasta algusest ja selle tulemusel kaotas majandus kolmandiku eelmise aasta kasvust (1%).
Saksamaa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi eksperdi Janis Kluge sõnul on venemaa majandusdünaamika viimastel kuudel märkimisväärselt halvenenud. Esmakordselt pärast sõja algust libises mitte-ressursitööstus majanduslangusesse (-0,7% kvartaliga võrreldes) ning mõned tööstusharud kogesid täielikku kokkuvarisemist: rõivatootmine langes 13,9% ja metallurgia toodang 10,1%. Pärast rafineerimistehaste lööke langes naftatoodete tootmine 0,5%, samas kui toiduainete tootmine langes teist aastat järjest (-0,2%).
„Majandus aeglustub kõigis sektorites,” kirjutavad Vector Capitali analüütikud. Isegi eelarvest triljoneid tarbiv sõjatööstuskompleks on läinud kahjumisse: „valmis metalltoodete“ tootmine, mida statistika liigitab mürskude ja pommide alla, langes esimeses kvartalis 0,8%.
Kõige sellega kaasneb investeeringute impordi vähenemine – peamiselt masinate, seadmete ja tehnoloogia osas, märgib Finami analüütik Jaroslav Kabakov: „Me ei räägi enam ajutisest aeglustumisest, vaid majanduse tulevase tootmispotentsiaali järkjärgulisest nõrgenemisest.”
Kluge märgib, et majandus on nüüd sisenenud omamoodi „hämaruse tsooni”: ühelt poolt on süvenevad siseprobleemid, teiselt poolt Iraani sõja ja naftahindade tõusu positiivsed mõjud. vene Uurali toornafta, mis aasta alguses müüdi 40 dollari ja rohkem eest, maksab nüüd üle 100 dollari barreli kohta. venemaa keskpanga arvutuste kohaselt toob see riigile 58 miljardit dollarit täiendavat toorainetulu ja suurendab kaubandusbilansi ülejääki 1,7 korda.
Sberbank usub aga, et majanduskasvu kiirenemiseks pole põhjust. Pank on langetanud SKP kasvuprognoosi 0,5–1%-ni, tõstnud inflatsiooniprognoosi (5–6%-ni) ja teatanud, et ettevõtted näevad esimest korda pärast 2022. aastat käibe langust. „Kui varem võis öelda, et kõik probleemid piirduvad töötlemisega, mis ilmselgelt kannatab kõrgete määrade all ja sõltub vähem tarbijate nõudlusest, siis nüüd näib, et majanduskasv aeglustub ka tarbijate poolel,” kirjutab Vector Capital.
Tõusvad naftahinnad, mis on seotud konfliktiga Iraaniga, võivad 2026. aasta eelarvesse lisada 1–3 triljonit rubla, kuid majandusolukorda see tõenäoliselt ei paranda, ütleb Freedom Finance Globali juhtiv analüütik Natalia Milchakova: „Majandus seisab silmitsi oluliste riskidega, mida kõrged naftahinnad ei aita vältida.“
12. venemaa president vladimir putin peaks keskenduma Ukraina rahumeelsele lahendamisele ja mitte sekkuma Iraani tuumadesarmeerimisse, ütles Donald Trump pärast telefonikõnet oma venemaa kolleegiga. „putin ütles mulle, et ta oleks nõus osalema [Iraani] uraani rikastamisel, kui ta saaks meid selles aidata. Ma ütlesin: „Ma eelistaksin, et te osaleksite Ukraina sõja lõpetamises,”” ütles Trump Valges Majas ajakirjanikele. Iraani uraani rikastamise küsimus on peamine takistus Teherani-vastase sõja lõpetamise kokkuleppe saavutamisel.
Moskva on varem pakkunud Iraani selle materjali varude üle kontrolli võtmist, mida saab kasutada tuumapommi loomiseks. Trump ütles ka Axiosele, et USA ei lõpeta Hormuzi väina mereblokaadi Iraani vastu enne, kui riik nõustub kokkuleppega, mis vastab Washingtoni nõudmistele. President ütles, et peab seda meetodit mõnevõrra tõhusamaks kui pommitamise jätkamist. „Nad lämbuvad nagu topis siga. Ja see läheb neil ainult hullemaks. Neil ei tohiks olla tuumarelvi,” rõhutas ta. Trump teatas ka, et iraanlased otsivad lahendust ja „ei taha, et ma blokaadi jätkaksin”.
USA president kirjeldas oma telefonikõnet putiniga kui head, öeldes, et pakkus venemaa juhile väikest vaherahu. „Ma arvan, et ta võib sellega nõustuda,” ütles Trump, lisades, et putin sooviks näha Ukraina küsimuses lahendust – ja see on hea. Samal ajal andis Valge Maja juht mõista, et putin oli mõnda aega tagasi valmis kokkuleppele jõudma, kuid mõned inimesed takistasid tal seda tegemast.
kreml omalt poolt teatas, et putin ütles Trumpile, et on valmis 9. mail Ukrainas ajutise relvarahu (njah, ikka vene moodi) välja kuulutama, mis on eeskujuks lihavõttevahule. Presidendi nõuniku juri ušakovi sõnul toetas Trump seda algatust. „Trump usub, et kokkulepe, mis lõpetaks Ukraina konflikti, on juba lähedal,” teatas Ušakov USA presidendi öeldust.
Njah, esmalt mõtlesin, kas sellist, mis oleks hea iseloomustus… soovmõtlemise ja pettuse segu, oleks mõistlik loos kajastada, aga sai artikkel siiski siia…
13. Välisreis maispühade ajal ei ole puhkus, vaid vabatahtlik stress, ütles venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik gennadi oništšenko. Ta lisas, et välismaal reisivad venelased võivad temperatuurikõikumiste tõttu oma tervist kahjustada. „Raske on ette kujutada rumalam otsus kui riigist lahkumine maipühadeks. Isegi kui kõikjal on kõik korras, ei ole kliima ja aja järsk muutus puhkus, vaid vabatahtlik stress,” teatas epidemioloog.
Vaatamata oništšenko üleskutsele langes Travelline’i andmetel venemaa hotellide broneeringute maht mai pühadeks 11,1% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Suurima turistide kaotuse eelseisvateks pühadeks kandis Krasnodari krai (-20,7% broneeringutest võrreldes eelmise aasta sama perioodiga), kus Ukraina rünnakute ja Tuapse naftatöötlemistehase tulekahjude põhjustatud keskkonnakatastroof on kestnud juba peaaegu kaks nädalat. Põlevad naftasaadused voolasid kahjustatud mahutite tõttu linnatänavatele; Võimud kuulutasid välja eriolukorra ja teatasid õhus kõrgenenud benseenitasemest. Lekke tagajärjel voolasid naftasaadused ka Tuapse jõkke ja Musta merre ning linnas sadas musta vihma.
Vaatamata kõigele sellele teatas Rospotrebnadzori juht anna popova kolmapäeval, et kodanikele terviseriske ei ole ja amet jälgib olukorda.
oništšenko lisas, et kodanikud peaksid oma järgmise puhkuse suveks planeerima. Samuti soovitas ta maikuus keskenduda väljasõitudele.
Akadeemik teatas eelmisel nädalal, et venemaa on puhkuseks kõige ohutum riik, erinevalt teistest maailma piirkondadest, kus mitmesugused nakkused, näiteks koolera, on levinud. „Peaksime minema kohtadesse, kus vaktsineerimine pole vajalik. Meie armsale venemaale!” rõhutas ta.
14. Saksamaa föderaalprokuratuuri teatel arreteeriti Berliinis Kasahstani kodanik Sergei K. kahtlustatuna venemaa heaks spionaažis. Agentuuri andmetel oli ta vähemalt alates 2025. aasta maist andnud venemaa luurele teavet Ukraina ja Saksamaa kaitsetööstuse sõjalise toetuse kohta. Eriti huvipakkuvad olid droone ja roboteid arendavad ettevõtted.
Lisaks saatis kinnipeetav oma juhendajale korduvalt fotosid Berliini avalikest hoonetest ja maanteedel olevatest sõjaväekonvoidest. Muuhulgas sisaldas kollektsioon NATO riigi konvoid. „Ta teavitas oma luurekontakti ka sobivatest sabotaaži sihtmärkidest Saksamaal ja pakkus sabotaaži- ja spionaažirühmale lisapersonali värbamist,” lisas prokuratuur. Kriminaalpolitsei viis läbi kahtlusaluse ja veel ühe isiku elukoha läbiotsimise.
Der Spiegeli allikad Saksa julgeolekuteenistustes teatasid, et Sergei K. oli valmis täitma iga Moskva soovi, lisades, et suurem osa tema juhendajale edastatud teabest oli avalikult kättesaadav. Kinnipeetav on 47-aastane. Radio Liberty andmetel, viidates julgeolekuteenistuste allikatele, on märke, et ta on varem võidelnud venemaa poolel Ukraina Donetski oblastis.
Lisaks teatas Saksa politsei teisest uurimisest, mille käigus otsiti läbi 43-aastase Leedu kodaniku kodu Nordrhein-Westfalenis. Teda kahtlustatakse ka spionaažis sabotaaži eesmärgil.
Õiguskaitseorganite andmetel paigaldas ta Mindeni raudteesõlme peidetud kaamera, mida kasutatakse varustuse transportimiseks Ukrainasse ja NATO idatiivale. Lähedal asub ka Saksa-Briti lahingupioneeripataljon. See on ainus üksus Põhja-Atlandi liidus, millel on M3 ujuvsillasüsteem, mis suudab töötada nii maal kui ka vees, võimaldades raskete soomusmasinate ja tankide kiiret transporti.
Kauba liikumist jälgiv kaamera avastati 2025. aasta septembris: see oli paigaldatud laternapostile ja peidetud Deutsche Bahni logoga kleebise taha. Julgeolekuteenistused usuvad, et selle tegevuse taga on venemaa. Kahtlusalune elas Detmoldis ja töötas veoautojuhina. Enne läbiotsimist oli ta jälgimise all. Politseil õnnestus tema telefoni installida ka tarkvara vestluste pealtkuulamiseks ja sõnumite lugemiseks.
Märtsis teatas Saksamaa kahe isiku vahistamisest: 43-aastase Ukraina kodaniku Serhi N. ja 45-aastase Rumeenia kodaniku Alla S. Neid kahtlustatakse Ukraina relvajõududele droone tarniva ettevõtte omaniku järel luuramises.
Rahvusvahelise Terrorismivastase Keskuse (ICCT) ja Globseci projekti septembrikuu kokkuvõtte kohaselt on venemaa alates Ukraina-vastase sõja algusest korraldanud Euroopa riikides vähemalt 151 hübriidrünnakut. Nende andmete kohaselt polnud 95%-l toimepanijatest varasemaid ametlikke sidemeid venemaa luureagentuuridega ja 58% neist teadis, keda nad tegelikult koordineerivad. Vähemalt 44 värvatul oli kriminaalne minevik.
15. Euroopa Liidu kultuurivolinik Glenn Micallef teatas 29. aprillil peetud kõnes Euroopa Parlamendi liikmetele, et ta ei osale Veneetsia biennaali avamisel 9. mail seoses otsusega kutsuda biennaalile venemaa.
See pole esimene kord, kui volinik on biennaali kritiseerinud. Märtsis allkirjastas Micallef korraldajate hukkamõistu venemaa kutsumise pärast, mille järel Euroopa Komisjon algatas kahe miljoni euro suuruse toetuse peatamise protsessi. „Oleksin väga tahtnud osaleda, et tähistada seal Euroopa päeva koos Itaalia kultuurisektoriga, mida ma sügavalt armastan ja imetlen. Kuid seni, kuni venemaad ja venemaa võimuesindajaid jätkuvalt kutsutakse ning Ukraina rahvast jätkuvalt sihikule võetakse ja rünnatakse iga päev, ei saa ma kohal olla,” ütles Micallef parlamendiliikmetele.
Need märkused olid osa Euroopa Parlamendi algatatud arutelust teemal venemaaga suhete normaliseerimise oht, sealhulgas tema osalemine suurtel kultuuri- ja spordiüritustel. Ka teisi organisatsioone, näiteks olümpia- ja paraolümpiakomiteesid ning FIFA-d, kritiseeriti Moskvaga suhete normaliseerimise sammude pärast.
Veneetsia biennaal on pälvinud eriti laialdast kriitikat, kuna venemaa sõda on olnud Ukraina kultuurile ja pärandile katastroofiline. 22 riigi allkirjastatud kirjas, milles kutsuti biennaali üles venemaa osalemist peatama, kirjeldati Moskva rünnakuid Ukraina kultuuriobjektidele kui süstemaatiliseid ja hoiatati, et venemaale maineka rahvusvahelise kultuuriplatvormi andmine saadab sügavalt murettekitava signaali.
venemaa kohalolekut biennaalil on samuti ohustatud murede pärast sidemete pärast korraldajate ja riigi sõjatööstuskompleksi vahel. Ukraina kehtestas sanktsioonid viiele venemaa paviljoniga seotud isikule nende sidemete eest mõnede suurimate ettevõtetega, mis toidavad Moskva sõjamasinat.
EL-i protsess biennaali rahastamise lõpetamiseks võtab veidi kauem aega. Üritust korraldaval sihtasutusel on Euroopa Komisjoni kirjale vastamiseks aega mai keskpaigani.
Komisjoni pressiesindaja ütles 23. aprillil, et kui vastus ei ole rahuldav, saab toetuse lõpetada ning et seni pole raha välja makstud.
16. The Guardian: Kuningliku mereväe juht kindral Gwyn Jenkins teatas ühise mereväe loomisest üheksa Euroopa riigiga, et tõrjuda tulevasi venemaa ohte põhjas asuvalt avatud merepiirilt. Jenkins märkis oma kõnes, et 10 Ühendekspeditsiooniväes (JEF) osalevat riiki on allkirjastanud kavatsusavalduse luua mitmerahvuseline merevägi, mis toimib NATO täiendusena.
Alliansi kuuluvad Ühendkuningriik, Holland, kõik viis Põhjamaad (Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi) ja kolm Balti riiki (Läti, Leedu ja Eesti). Ka Kanada kaalub liitumist.
Jenkins märkis, et hoolimata käimasolevast kriisist Lähis-Idas, kus Hormuzi väin on USA-Iisraeli sõja tõttu Iraani vastu endiselt suletud, on venemaa endiselt meie julgeolekule kõige tõsisem oht.
„venemaa sissetungide arv meie vetesse on viimase kahe aasta jooksul suurenenud peaaegu kolmandiku võrra,” ütles Briti mereväe ülem, lisades, et tema arvates on Ühendkuningriigil põhjas avatud merepiir venemaaga.
Uut mereväge juhitakse vajadusel Briti mereväe peakorterist Northwoodis (Loode-Londonis). Jenkins märkis, et see on kavandatud koheseks sekkumiseks, kui vaja, reaalsete võimete, reaalsete sõjaplaanide ja reaalse integratsiooniga.
Samal ajal märgivad väljaande mereväeallikad, et Briti merevägi kogeb laevade puudust varasemate investeeringute puudumise tõttu. Lahinguvalmiduse suurendamiseks teatas Jenkins, et järgmise kahe aasta jooksul hakkavad Briti sõjalaevade kõrval tegutsema mehitamata eskortlaevad – suured meredroonid.
Viiteks: Ühendekspeditsioonivägi (JEF) on Ühendkuningriigi juhitud sõjalis-poliitiline koalitsioon, mis loodi 2014. aastal vastuseks Krimmi annekteerimisele, et kiiresti reageerida ohtudele enne NATO lepingu artikli 5 käivitamist.
17. Lühiuudised
USA on lubanud kuni 100 miljonit dollarit G7 algatusele Tšornobõli tuumaelektrijaama uue ohutu kaitse (NSC) kaare remondiks, teatas välisministeerium 29. aprillil. „Kooskõlas Ameerika Ühendriikide jätkuva juhtrolliga tuumaohutuse ja leviku tõkestamise küsimustes ning koostöös Kongressiga eraldavad Ameerika Ühendriigid ennetavalt 20% ehk 100 miljonit dollarit G7 hinnangulisest 500 miljoni dollari suurusest maksumusest NSC kaare taastamiseks ning Tšornobõli reaktorite ja tuumamaterjali jätkuva ohutuse ja turvalisuse tagamiseks,” seisis avalduses. vene droonirünnak kahjustas NSC-d 2025. aasta veebruaris. Praegune kaitsekonstruktsioon paigaldati esmakordselt 2019. aastal hävinud neljanda reaktori ja selle algse sarkofaagi ümber.
Ukraina peaprokuratuur on palunud Iisraelil arreteerida laev PANORMITIS ja selle lasti, väites, et laev veab osaliselt okupeeritud Ukraina territooriumilt pärit vilja ja on teel pärast laevalt laevale ümberlaadimist Haifasse.
Mitch McConnell ütles, et Pentagon hoiab kinni 400 miljonit dollarit Ukraina julgeolekuabi algatuse fondist, mille Kongress kiitis heaks kuid tagasi 2026. aasta eelarveaastaks. Washington Posti arvamusloos süüdistas ta Elbridge Colby juhitud ministeeriumi poliitikakujundajate konduktorit vastuste otsimise takistamises ning väitis, et aeglane toetus Kiievile nõrgestab nii Ukraina kaitse- kui ka USA julgeolekuhuve.
Kongo diktaator Sassou Nguesso külastas eile putinit juba kolmandat korda viimase aasta jooksul. putin ütles Sassou Nguessole, et esimene leping NSV Liidu ja Kongo vahel allkirjastati 1981. aastal. Teate, mis selle juures naljakas on? Nelikümmend viis aastat tagasi allkirjastas Brežnev lepingu NSV Liidu nimel ja seesama Sassou Nguesso allkirjastas selle Kongo nimel. Ta on võimul olnud alates 1979. aastast.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 3,3 protsenti.
Võrreldes märtsiga oli hinnatõus 0,9 protsenti. Tegemist on kiirhinnanguga, mis aprilli hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (Harmonised Index of Consumer Prices).
„Esialgsel hinnangul on aprilli indeksi tõusu taga peamiselt diislikütuse ja bensiini kõrged hinnad, mille on põhjustanud sõjalised konfliktid Lähis-Idas,” sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski.
Aprilli tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet reedel, 8. mail. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi aprilli andmed avaldatakse 19. mail.
Statistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2026. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,3 protsenti.
„SKP kiirhinnangu põhjal viitavad mitmed märgid majanduse elavnemisele esimeses kvartalis, seda nii võrdluses 2025. aasta esimese kui ka viimase kvartaliga,” ütles statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp.
Võrreldes 2025. aasta neljanda kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kiirhinnangul 0,6%.
Hommikune kütuse hind Tartus. Diisli liiter on 1,8 eurot.
Enimkaubeldud toornafta Brenti hind on kerkinud 125 dollari peale barreli eest. See on viimase kümne aasta kõrgeim tase.
Eile oli hind veel 115. dollari peal.
Naftabarrel on ligi 160 liitrit.
Kolmapäeva, 29. aprilli õhtul kella 17.23 ajal juhtus liiklusõnnetus Viljandi maakonnas Mulgi vallas Anija külas Valga-Uulu mnt 50-kilomeetril.
Mootorsõiduk Toyota Land Cruiser haagisega Tiki ,mida juhtis 19-aastane mees paiskus kraavi. Sõiduki pagasiruumis oli 23-aaastane mees kes toimetati haiglasse.
Teisipäeval, 28. aprillil sai politsei teate, et Valga linnas lõi üks meest teist.
Intsidendi järel eiras lööja juhtunule reageerinud politseinike korraldusi ning käitus nendega agressiivselt, mistõttu paigaldati talle täiendava ohu ennetamiseks käerauad.
Viimaste paigaldamisel hakkas inimene politseile vastu ja lõi jalaga üht teenistujat.
Politsei pidas vägivallatseja kinni.
Kolmapäeval, 29. aprillil toimus Võrumaa kuppelmaastikul Kuperjanovi jalaväepataljoni poolt korraldatud traditsiooniline kiirrännaku vormis võistlus „Murtud saabas”. Tänavuse võistluse võitis Kuperjanovi jalaväepataljoni lahingutoetuskompanii miinipildujarühm.
Võidumeeskonna ülema, lipnik Rasmus Koorti sõnul mindi võistlusele selge eesmärgiga saavutada esikoht ning ükski meeskonnaliige ei olnud valmis alla andma. „Läbi vere, higi ja valu andsime endast kõik ning hoidsime kambavaimu ja võitlustahet üleval. Mehed toetasid üksteist ning ühise pingutuse tulemusel jõudsime kõige kiiremini finišisse,” sõnas lipnik Koort.
Traditsiooniline võistlus toimus esimest korda 1993. aastal ja selle eesmärk on läbi aastate püsinud muutumatuna – selgitada välja pataljoni kiireim rühm jalgsirännakul. Tänavusel võistlusel osales 17 rühma, sealhulgas pataljoni staabi- ja lahingutoetuskompanii tegevväelaste võistkond. Rännak kulges läbi erinevate kontrollpunktide ette määratud rajal ning kogu distants tuli kõigil osalejatel läbida lahingvarustuses.
Võistluse võitnud lahingutoetuskompanii miinipildujarühm läbis raja ajaga üks tund ja kolmkümmend viis minutit. Teise ja kolmanda koha saavutanud B-jalaväekompanii rühmad jäid võitjale alla vaid mõneminutiliste vahedega.
Esikoha saavutanud võistkonda autasustati sümboolse rändkarikaga – vana sõdurisaapa kujulise trofeega, mis legendi kohaselt on läbinud tuhandeid kilomeetreid.
Diviisi 2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksusi. Pataljonis saavad väljaõppe 2. jalaväebrigaadi manööverpataljonide jalaväe-, miinipilduja- ning teistel lahingutoetuse ja lahinguteeninduse erialadel teenivad ohvitserid, allohvitserid ja sõdurid. Kuperjanovi jalaväepataljon paikneb Taara linnakus Võrus, kus tegutsevad ka brigaadi staabi- ja sidekompanii, tagalapataljon ning liitlaste jalaväepataljon.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium avaldas idapiirialade raporti, mille järgi on piirkonna suurim pikaajaline risk rahvastikukadu. Koos muutunud julgeolekuolukorra, katkenud majandussidemete ja nõrgeneva ettevõtluskeskkonnaga vähendab see piirkonna kriisikindlust.
Kui senised trendid jätkuvad, võib rahvaarv mitmes piiriäärses omavalitsuses väheneda enam kui veerandi võrra. See ei ole ainult regionaalarengu küsimus. Hõrenev asustus, nõrgem majandus ja kahanevad teenused mõjutavad ka turvatunnet ja riigi vastupanuvõimet kriisides.
Regionaalpoliitika osakonna juhataja Kai Kalmann-Jotautase sõnul vajavad idapiirialad senisest täpsemat riiklikku fookust. „Idapiirialade tulevikku ei paranda üksikud projektid ega juhuslikud toetused. Kui tahame rahvastikukadu pidurdada, peame suunama riigi raha ja Euroopa Liidu toetusi palju teadlikumalt sinna, kus nende mõju on kõige vajalikum. Idapiirialadel tähendab see töökohtade loomist, ettevõtluse edendamist, ühenduste ja elukeskkonna parendamist ning kogukondade võimestamist,” ütles Kalmann-Jotautas.
Raport soovitab käsitleda idapiirialasid selgelt määratletud sihtpiirkonnana, kuhu kuuluvad Ida-Viru, Põlva, Valga ja Võru maakond, Mustvee vald Jõgeva maakonnas ning Peipsiääre vald ja Piirissaar Tartu maakonnas. Raporti ettepanek on senisest oluliselt teadlikumalt suunata nii riigieelarvelisi vahendeid kui ka Euroopa Liidu toetusi väljapoole Harjumaad.
Kalmann-Jotautase sõnul ei ole mõistlik oodata, et trendid ise pöörduvad. „Piirkonna arengut saab mõjutada, aga mitte lõputult. Iga edasi lükatud otsus teeb hilisema sekkumise kallimaks ja nõrgemaks. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi roll on olla teistele valdkondadele toeks regionaalsete mõjude hindamisel, et otsused sünniksid teadlikult ning arvestaksid eri piirkondade vajadusi. Järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi toetuste kasutamist suunava riigiplaani koostamisel peame vaatama ausalt peale, kas investeeringud jõuavad ka väljapoole Harjumaad, sealhulgas idapiirialadele, või räägime regionaalpoliitikast ainult paberil,” ütles ta.
Raportiga saab tutvuda ministeeriumi kodulehel.
Soomes müüdi 200-ruutmteerise elamispinnaga korralik maja eksklusiivses Helsingi-lähedases Sipoos vaid 266 tuhande euro eest. Tallinnas ei saa selle raha eest õiget korteritki.
Siin on müügi info.
Sarnases majas elas varem näiteks endine peaminister Juha Sipilä.
„See on uskumatu vanurite ahistamine ja keegi ei pööra sellele tähelepanu…” Säärase lausega ehmatasin meie omavalitsuste esindusüritust, mille nimeks „Linnade ja valdade päevad 2026”, meenutab Rein Sikk Vikerraadio päevakommentaaris.
Niisiis, Viru hotelli auväärses ja ajaloolises konverentsikeskuses olid koos kõigi Eestimaa omavalitsuste esindajad. Mina süüdistasin seal vallavanemaid ja linnapäid vanurite ahistamises. Miks? Aga sellepärast, et olin oma konverentsi ülesaste tarvis hoolega valla- ja linnalehti lugenud. Olin sealt midagi korduvat ja koledat välja lugenud. Facebookist ka.
Seega oletame, et meil on vallas või linnas väärikas daam või härra, kes saab saja-aastaseks. Mis juhtub? Tihti tõttab teda õnnitlema vallavanem või linnapea isiklikult. Annab lillekimbu, mis on ostetud maksumaksja raha eest. Annab kommikarbi. Lisab ilusad sõnad sellest, kui tubli inimene on meie väärikas vanainimene, meie sünnipäevalaps. Ja seejärel… seejärel rändab foto eaka õnnitlemisest vallavanema või linnapea sotsiaalmeediasse. Ja ka vallalehte. Sisuks see, et meie hooliv ja märkav linnapea või vallavanem käis õnnitlemas meie saja-aastast.
Pange tähele, et juubilari õnnitleva vallavanema või linnapea pildi juures pole üldjuhul juttu sellest, mille kõige olulisega on meie saja-aastane hakkama saanud. Mida näinud, mida teinud, millised on ta kogemused ja soovitused. Iga saja-aastase inimese loost saaks ju pika ja põhjaliku kirjutise. Aga tihti on pelgalt valla- või linnajuhi enese eksponeerimine vanuri taustal koos lillekimbuga. „Vallavanem käis õnnitlemas! Linnapea viis lilli!”
Kui see pole ahistamine, siis mis see on? Kui see pole vanainimese ärakasutamine enese huvides, siis mis see on?
Enimkaubeldud Brenti toornafta hind kerkis täna kolmapäeval, 29. aprillil 115 dollari peale barrel. Hind on viimastel päevadel kiiresti kerkinud.
Eile oli hind veel 111 dollari peal.
Naftabarrel on ligi 160 liitrit.
Avaliku konkursi tulemusena asub Põlva Gümnaasiumi direktorina tööle praegune Rõngu Keskkooli juht Romet Piller.
Haridus- ja Teadusministeeriumi konkursi komisjoni esimehe Kärt Leppiku sõnul rääkis Pilleri kasuks tema mitmekülgne kogemus haridusvaldkonnas nii õpetaja kui koolijuhina: „Olen kindel, et uus koolijuht tugevdab veelgi Põlva Gümnaasiumi head sidet kogukonnaga ning töötab edasi selle nimel, et olla piirkonnas põhikooli lõpetajate jaoks esimene valik edasiõppimisel,” selgitas Leppik.
Romet Pillerit kõnetavad Põlva Gümnaasiumi eesmärgid ja põhimõtted – õpilane on arenev isiksus, õpetaja on meister ning kool on kogukonna osa. „Põlva Gümnaasium on väärikas ja piirkonnas oluline kool ning tunnen väikest aukartust koolijuhi kingadesse astumisel. Koolil ja minul on sarnased väärtushinnangud, hindan väärikust, hoolivust ja ettevõtlikkust. Esimeste sammudena ongi kavas end koolis toimuvaga ning eesseisvate väljakutsetega kurssi viia ja seejärel juba uusi sihte seadma hakata,” sõnas Piller.
Romet Piller töötas enne Rõngu Keskkooli juhtimist Tõrva Gümnaasiumis ja Tsirguliina Koolis õpetajana ning Tartu Karlova Koolis huvijuhina. Ta on ka Tartumaa koolijuhtide ühenduse juhatuse liige.
Piller alustab Põlva Gümnaasiumi juhina 1. augustil. Konkursil tehti valik 11 kandidaadi seast. Komisjoni kuulusid ministeeriumi, Põlva Vallavalitsuse ja kooli hoolekogu esindajad. Praeguse direktori Raul Kadaste viimane tööpäev on 30. aprillil, misjärel suundub ta juhtima Rajaleidja keskust. Uue koolijuhi ametisse asumiseni täidab direktori ülesandeid kooli õppejuht Florika Kolbakova.
Prokuratuur saatis üldmenetluses kohtusse kriminaalasja, milles esitas neljale mehele süüdistuse jahipidamise nõuete rikkumises, millega on tekitanud keskkonnale olulise kahju. Pärnumaa Jahimeeste Liidu tegevjuhti süüdistab prokuratuur salaküttimisele kaasaaitamises.
Süüdistuse kohaselt on Indrek Lootus, Sven Noormets ja Reigo Paukku 2023. aasta sügisest kuni 2024. aasta alguseni ja Meelis Miil 2022. aasta algusest kuni 2024. aasta alguseni Pärnumaa jahialadel ja Sven Noormets lisaks Viljandimaa jahialadel ilma jahiloata korduvalt jahtinud suurulukeid. Kokku surmati süüdistuse järgi ebaseaduslikult 23 ilvest, 13 põtra ja 7 metssiga. Pärnumaa Jahimeeste Liidu tegevjuht Eero Nõmm, kellel oli kohustus kaitsta metsloomi salaküttimise eest, oli süüdistuse kohaselt teadlik oma usaldusringi kuuluvate jahimeeste salaküttimisest ega teinud midagi selle ärahoidmiseks. Seetõttu süüdistab prokuratuur teda tegevusetusega salaküttimisele kaasaaitamises.
Lisaks esitati Sven Noormetsale süüdistus suures koguses amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises, tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, joobes juhtimises ja MTA-le teadvalt valeandmete esitamises. Eero Nõmme süüdistab prokuratuur ka tulirelva ning selle oluliste osade ebaseaduslikus käitlemises.
Prokurör Rainer Amuri sõnul on ebaseaduslik jahipidamine kuritegu, mis võib kahjustada nii jahinduse mainet kui ka Eesti metsades elavate loomade populatsiooni. „Jahti tohib pidada ainult jahilubade alusel ning kõiki jahipidamise nõudeid järgides. Prokuratuuri hinnangul on süüdistatavad pidanud jahti ebaseaduslikult ja tõendid andsid aluse süüdistuse esitamiseks. Süüdistust asub arutama kohus, kes etteheidetavate tegude üle õigust mõistab,” ütles Amur.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu lisas, et tegemist on viimase kümnendi suurima salaküttimise menetlusega, mille teeb eriti kahetsusväärseks asjaolu, et süüdistused on esitatud ametlikele jahimeestele ning ka jahindusorganisatsiooni tegevjuhile. „Salaküttidel tasub arvestada, et see, mis toimub metsas, sinna ei jää, vaid jõuab varem või hiljem Keskkonnaametini. Palume kindlasti võimalikust salaküttimise kahtlusest Keskkonnaametile võimalikult vahetult teada anda,” rääkis Avarsalu.
Keskkonnaamet esitas keskkonnale tekitatud kahju heastamiseks süüdistatavate suhtes 35 200 euro suuruse tsiviilhagi. Hagi tagamiseks on kohus prokuratuuri taotlusel arestinud kahe süüdistatava vara. Samuti taotleb prokuratuur ebaseaduslikuks jahipidamiseks kasutatud relvade ja varustuse ning tõendamata päritolu jahisaaduste konfiskeerimist.
Euroopa Komisjoni esialgse otsuse kohaselt rikuvad Meta platvormid Instagram ja Facebook digiteenuste määrust, kuna nad ei ole piisava hoolsusega tuvastanud, hinnanud ega maandanud riske, mis kaasnevad alla 13-aastaste juurdepääsuga nende teenustele.
Ehkki Meta enda kasutamistingimuste kohaselt on Instagramile ja Facebookile turvalise juurdepääsu vanuse alampiiriks kehtestatud 13 aastat, ei tundu piirangut jõustavad meetmed kuigi tõhusad. Meetmed ei takista piisavalt alla 13-aastaste alaealiste juurdepääsu ega võimalda neid kiirelt tuvastada ja platvormilt kõrvaldada.
Tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident Henna Virkkunen: „Meta enda üldtingimuste kohaselt ei ole nende teenused mõeldud alla 13-aastastele alaealistele. Meie esialgsed hinnangud näitavad aga, et Instagram ja Facebook teevad väga vähe, et piirata vanusepiirist nooremate laste juurdepääsu oma teenustele. Digiteenuste määruse kohaselt peavad platvormid oma eeskirju ka jõustama: kasutamistingimused ei peaks olema pelgalt kirjalikud avaldused, vaid alus konkreetsete meetmete võtmiseks kasutajate, sealhulgas laste kaitseks.”
Näiteks saavad alla 13-aastased alaealised konto loomisel endiselt sisestada vale sünnikuupäeva, ilma et kohaldataks tõhusat kontrolli deklareeritud sünnikuupäeva õigsuse kindlaks tegemiseks. Meta loodud võimalust alla 13-aastastest alaealistest platvormil teada anda on raske kasutada: teavitusvormile jõudmiseks kulub kuni seitse klikki ning vorm ei ole automaatselt kasutaja teabega eeltäidetud. Puuduvad ka nõuetekohased järelmeetmed ning sageli saab alaealine lihtsalt jätkata teenuse kasutamist ilma igasuguse kontrollita.
Komisjoni arvates on selline olukord põhjustatud mittetäielikust ja ebajärjekindlast riskihindamisest. Meta riskihinnang on vastuolus suure hulga tõenditega kogu Euroopa Liidust, mis näitavad, et Instagrami ja/või Facebooki kasutab umbes 10–12% alla 13-aastastest lastest. Lisaks näib, et Meta on jätnud tähelepanuta kergesti kättesaadavad teaduslikud tõendid, mis näitavad, et nooremad lapsed on haavatavamad võimalike kahjude suhtes, mida Facebooki ja Instagrami teenused põhjustavad.
Praeguses etapis leiab komisjon, et Instagram ja Facebook peavad muutma oma riskihindamismetoodikat, et tuvastada, millised riskid Euroopa Liidus Instagrami ja Facebooki kasutamisega kaasnevad ja kuidas need avalduvad. Lisaks peavad Instagram ja Facebook tugevdama meetmeid, millega ennetada alla 13-aastaste alaealiste pääsemist oma platvormidele. Meta peab tõhusalt tõrjuma ja leevendama alla 13-aastaseid alaealisi ohustavaid riske ning tagama alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse.
Järgmised sammud
Instagramil ja Facebookil on nüüd võimalus tutvuda komisjoni dokumentidega ja vastata kirjalikult komisjoni esialgsetele järeldustele. Kui komisjoni esialgsed seisukohad kinnitust leiavad, võib komisjon teha rikkumisotsuse, mille alusel võib määrata rikkumisega proportsionaalse trahvi, mis ei tohi ületada 6% teenuseosutaja ülemaailmsest aastasest kogukäibest. Komisjon võib määrata ka perioodilisi karistusmakseid, et sundida platvormi nõudeid täitma.
Esialgsed järeldused ei mõjuta uurimise lõpptulemust.
Lisateave
Täismahus pressiteade
Maksu- ja Tolliamet (MTA) tuletab meelde, et 30. aprill on viimane päev füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamiseks. Möödunud aasta tulusid on seni deklareerinud pea 742 tuhat inimest.
Enamik tuludeklaratsioonidest on esitatud e-teenuste keskkonna e-MTA kaudu. Paberil esitatud deklaratsioonid moodustavad 2% kõikidest deklaratsioonidest.
MTA tulumaksu osakonna juhataja Madis Laasi sõnul on suur osa enammakstud tulumaksust inimestele juba tagastatud. „Enammakstud tulumaksu kuulub tagastamisele üle 198 miljoni euro enam kui 553 tuhandele inimesele. Sellest ligi 178 miljonit eurot oleme jõudnud juba tagastada. Praeguse seisuga tuleb pea 73 900 inimesel 1. oktoobriks juurde maksta ca 74 miljonit eurot,” sõnas ta.
Kõige mugavam on tulusid deklareerida e-teenuste keskkonna e-MTA kaudu. Petukirjade leviku tõttu soovitab amet e-MTAsse sisse logida üksnes ametliku veebilehe emta.ee kaudu, valides „E-teenused”.
Suur osa andmetest on deklaratsioonil eeltäidetud. Eeltäidetu on oluline üle kontrollida, vajadusel parandada ning lisada andmed näiteks investeeringute ja kinnisvara müügi soetamismaksumuse kohta.
„Juhul, kui eeltäidetud andmetes on puudusi või ebatäpsusi, palume inimesel endal vastava rea kustutada – seda näiteks siis, kui deklaratsioonile on kantud maksuvaba elukoha müük. Kui näiteks üüritulu, platvormi kaudu või välismaal teenitud tulu on deklaratsioonist puudu, tuleb needki andmed endal lisada,” tähendas Madis Laas.
Investeeringute ja krüptovaraga seotud tulude deklareerimine nõuab mõnevõrra rohkem aega ja süvenemist kui muude tulude deklareerimine. Juhiseid väärtpaberite ja investeerimiskonto deklareerimiseks leiab MTA kodulehelt ja videojuhisest. Krüptovara võõrandamisest saadud kasu deklareerimise põhimõtted leiab samuti MTA kodulehelt ja videojuhisest.
Jätkuvalt saab tuludest maha arvata MTA kodulehel nimetatud koolituskulusid, kingitusi ja annetusi kuni 1200 euro ulatuses. Samuti saab tuludest maha arvata pensioni III samba sissemakseid maksimaalselt 15% maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 euro ulatuses. Kui koolituskulude andmed pole deklaratsioonil eeltäidetud või need erinevad teadaolevast, soovitab MTA pöörduda haridusasutuse poole ning paluda andmed parandada ja MTA-le esitada.
MTA ootab jätkuvalt tulusid deklareerima inimesi, kes on möödunud aastal:
- saanud töötasu või platvormi kaudu teenustasu, millelt ei ole tulumaks kinni peetud;
- kasutanud maksuvaba tulu lubatust vähem või rohkem;
- teinud väärtpaberitehinguid või saanud tulu finantsvaralt (sh krüptovaralt);
- kasutanud investeerimiskontot;
- saanud töötasu või muud tulu välisriigis (nt intress, dividend);
- müünud kinnisvara või saanud üüritulu, millelt ei ole tulumaks kinni peetud;
- müünud metsamaterjali või kasvava metsa raieõigust;
- tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana;
- tasunud koolituskulusid ja teinud pensioni III samba sissemakseid.
Deklaratsiooni ei pea esitama inimesed, kelle tulult on tulumaks õigesti kinni peetud. Ka ei tarvitse tulusid deklareerida inimestel, kelle tulu ei ületa üldist maksuvaba tulu 7848 eurot või vanaduspensionieas inimeste puhul 9312 eurot aastas.
Rohkem teavet 2025. aasta tulude deklareerimise kohta leiab MTA kodulehelt.
Larüngiit on hingamisteede põletikuline protsess, mida võib esineda nii täiskasvanutel kui ka lastel. Viimastel on sellesse nakatumisrisk suurem, mistõttu on oluline teada, kuidas potentsiaalselt ohtlikku larüngiiti ära tunda ja ravida. Apteeker selgitab, mis eristab larüngiiti tavalisest köhast ja külmetusest.
Larüngiit esineb kõris ja sellega kaasneb häälepaelte ning kõri limaskesta turse. „Lastel võib larüngiit avalduda kerge, keskmise või raske kõripõletikuna,” räägib Saku Tervisekeskuse Benu apteegi proviisor Kelli-Elen Uuselu. Larüngiiti põhjustavad peamiselt viirused, näiteks gripp, kuid larüngiiti võivad tekitada ka bakterid, allergeenid või muud ärritajad, milleks on näiteks sigaretisuits. „Larüngiit esineb lastel sagedamini ja kulgeb raskemalt kui täiskasvanutel, sest väikelaste hingamisteed on kitsamad ja tursuvad haiguse ajal kergesti. Enim ohustatud on lapsed kuni kuuenda eluaastani,” sõnab Uuselu.
Kuum aur teeb larüngiiti põdevale inimesele karuteene
Larüngiit on salakaval, mis tähendab, et seda võib segi ajada külmetuse või tavalise köhaga. See on aga ohtlik, sest teatud protseduurid võivad larüngiidi kulgu hoopis raskendada. „Larüngiit lööb sageli välja just õhtul või öösel. Sellele on iseloomulik madal ja haukuv kuiv köha, hääle kähedus või isegi selle kadumine, isutus, kahvatus ning vesine nina. Diagnoosi aluseks on tavaliselt häälekas sissehingamine,” loetleb proviisor.
„Kuna larüngiidi üheks sümptomiks on kuiv köha, võivad rögalahtistid köha hoopis raskendada,” hoiatab apteeker. Larüngiidi kulgu leevendavad õlibaasil kurguspreid, ravitoimega pulgakommid ning losengid. Palaviku tekkimise korral aitavad väikelast paratsetamooli suposiit või siirup või ibuprofeeni siirup. Uuselu toonitab, et viimaseid tuleb manustada vastavalt infolehes toodud juhistele.
„Larüngiidi teket soodustab kuiv õhk. See tähendab, et abi on inhalatsiooniaparaadist, sest häälepaelte ja kurgu niisutamine alandab turset,” juhendab proviisor. „Ühtlasi levib väärarusaam, et kuum aur leevendab larüngiidi sümptomeid. Tegelikkuses ei soovitata kuuma auru sissehingamist, sest see võib põhjustada hingamisteede põletust ja turse suurenemist,” lisab ta.
Larüngiit võib väikelastel lühikese aja jooksul korduda
Kui palavik on kolm päeva 38 kraadi juures või kõrgem, larüngiit kipub korduma või kergemad sümptomid kestavad kauem kui seitse päeva, peaks pöörduma perearsti poole. „Üldjoontes saadakse larüngiit siiski koduste vahenditega kontrolli alla, kuid võti peitub lapsevanema virkuses,” julgustab apteeker.
Larüngiidi nakatumise riski alandamiseks tuleb jälgida põhilisi hügieenireegleid, vältida kokkupuudet allergeenide ja ärritajatega. Viimase puhul tähendab see näiteks suitsetajatega kokkupuute vähendamist, et vältida passiivset suitsetamist.
Kui lapsel on haukuv köha või hingamisraskused, on kõige tähtsam ise rahulikuks jääda. „Lapse rahustamiseks on tähtis temaga vestelda, lohutada, hoida teda istuvas asendis ja teha rahulikke tegevusi,” soovitab apteeker. „Lapse seisundit tuleb sel ajaperioodil kogu aeg jälgida, sest larüngiit võib süveneda kõigest mõne tunniga.”
Keskkonnaamet kinnitas võõrnälkjate ohjamiskava, mis koondab parima olemasoleva teadmise võõrnälkjate tõrje korraldamiseks ja nende edasise leviku pidurdamiseks. Invasiivsed võõrliigid on Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas, kelle levik Eestis on ulatuslik ja kelle arvukus on mitmel pool väga suur. Mõlemal liigil on negatiivne mõju inimeste varale.
Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul on esmatähtis võõrnälkjate leviku piiramine. „Vältimaks võõrnälkjate jõudmist uutesse piirkondadesse on vaja rakendada ennetusmeetmeid. Kui aga esimesi isendeid märgatakse, tuleb nad kiiresti tõrjuda, et nälkjad ei saaks uues kohas püsivalt kanda kinnitada,” ütles Vakra.
Ohjamiskavasse on koondatud parim olemasolev teadmine võõrnälkjate tõrjetegevuse elluviimiseks. Lisaks sisaldab ohjamiskava nälkjate määramistabeleid, praktilisi soovitusi leviku piiramiseks ning kokkuvõtlikke juhendeid maaomanikele, kohalikele omavalitsustele ja aiandusettevõtetele võõrnälkjate vastu võitlemiseks.
Selleks, et võõrnälkjate levikut ohjata, saavad panustada paljud osapooled. „Hoovides ja eramaal panustavad maaomanikud ja -valdajad, tiheasustusalade avalikus ruumis saab tõrjetegevusi laiemalt planeerida ja korraldada kohalik omavalitsus koostöös huvigruppidega. Aiandusettevõtted saavad panustada eelkõige müüdavate taimede põhjalikumasse kontrolli ning tõrjemeetmete rakendamisse oma territooriumil,” selgitas Vakra.
Loodusmaastikes on võõrnälkjate tõrje korraldamine äärmiselt keeruline ning riiklikku tõrjet sarnaselt karuputke tõrjele siin rakendada ei ole võimalik. Ohjamiskava järgi jagab riik paremaid teadmisi tõrje korraldamiseks ja võõrnälkjate edasise leviku pidurdamiseks, otsib lisaraha võimalusi ning vajadusel korrigeerib tõrjetegevust toetavat õigusruumi.
Ohjamiskava koostamises osalesid Eesti Maaülikooli teadlased, Eesti Malakoloogia Ühing, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaagentuur ja Kliimaministeerium. Kaasatud olid kohalikud omavalitsused, aiandusettevõtted, haljastajad ning jäätmekäitlejad.
Võõrnälkjate ohjamiskavaga saab tutvuda Keskkonnaameti veebilehel, nende tunnuste ja tõrje kohta saab pikemalt lugeda samuti meie koduleheküljelt. Kui märkad hispaania teetigu või mustpeanälkjat, tee isendist foto ja edasta vaatlus aadressile teokaart.keskkonnaamet.ee.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. aprill 2026:
muutusi rindejoones ei tuvastanud
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Jälle Krimm ja seal kandis kauegmalegi…
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin teatas, et pärast naftavihmasid ja kütuseõli merre leket Tuapses tõsiseid ohte ei ole.
12. mišustinile teatati tervishoiu kriitilisest alarahastamisest ja talle pakuti võimalust puudujääki pensionäride rahaga katta.
13. nabiullina nimetas venelaste sääste ainsaks majanduse rahastamisallikaks.
14. Ukraina ehitab Kiievist Sumõni pidevat kaitseliini juhuks, kui venemaa peaks asuma uuele pealetungile.
15. venemaa valmistub 2026. aastal värbama tuhandeid välisvõitlejaid.
16. venemaal on uus rakett – S-71K.
17. Lühiuudised
Ukraina testis kaheksa kodumaise tootja uue põlvkonna FPV rünnakudroone, millest mõned süsteemid lendasid kuni 25 km kaugusele ja tabasid elektroonilise sõjapidamise surve all sihtmärke. Kaitseminister Mõhhailo Fjodorov ütles, et järgnevad kiirendatud lepingud ja tarned.
Zelenski ütles, et tabatud venemaa peastaabi dokumendid näitavad, et Moskva ise tunnistab, et ta ei suuda oma juhtkonna sõjalisi eesmärke täita. Kiiev ütles, et venemaa valmistab endiselt ette uusi pealetunge, laiemat mobilisatsiooni ja operatsioone NATO riikide vastu, samal ajal Valgevenet üha enam endasse tõmmates.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 189 lahingukokkupõrget. Tihedam ikka Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huljaipole kant, mis andsid kokku pisu üle poole kõigist rünnakutest. Jätkuvalt on tunda kasvavat survet põhja suunalt ehk siis Sumõ ja Harkivi poole ning tõsine pingutus Kupjanski ja Slovjanski suunas, mis peaks arvatavalt tihenema.
Muutusi taktikas polnud, ikka enamasti väikesed grupid kas avalikult või varjatult võimalikult kaugele jõuda üritavad. Mäletamist mööda on juba 100m edenemine preemiaga tasustatav. Kuna aga preemiat jagatakse kõrgemalt tuleva ressurssiga, siis arvatavalt on ka see üks põhjus, miks pidevaid edusamme all olevad üksused kõrgemale ette kannavad…
Eile korraldas vaenlane 84 õhurünnakut, heitis alla 234 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8409 kamikaze-drooni ja viis läbi 3019 kaudtulelasku, sealhulgas 42 mitme raketiheitjaga. Jätkuvalt on keskmisest kõrgemad vene poole kaudtule üksuste ja muu tagalatoetuselemendi kaotused ning Ukraina omad on jätkanud juba paar kuud aktiivsemalt okupeeritud alade taristu ja kõrgema tasuvusega sõjaliste sihtmärkide tabamist. Taristust siis elekter ja raudtee on vist tihedamalt tabatavad objektid.
1. 29. aprilli öösel saatsid vene väed Sumõ oblastis Šostka kogukonnale drooni- ja raketirünnakuid, põhjustades tulekahjusid ja tappes naise.
2. vene meedia teatel tabas plahvatus Habarovski krais Knjaze-Volkonskoje-1 vene sõjaväe garnisoni, sihtmärgiks kindralmajor azatbek omurbekov, kes juhtis 2022. aastal Butšas vene vägesid. Üks inimene hukkus, mitu said haavata ja tema seisund on ebaselge.
Valjud plahvatused täna öösel okupeeritud Sevastoopolis Krimmis ning mitmes sealsel lennuväljal.
Ukraina erioperatsioonide väed teatasid, et kesklöögi üksuse droonid tabasid eile öösel Iskanderi taktikaliste raketisüsteemide hoiukohta Ovražki lähedal, 40 km okupeeritud Simferoopolist idas, kus hoiti varjatult kanderakette.
3. Sumõ: jätkuvad erinevais paigus vene poole piiriületuse katseid vallutamaks piiriäärseid külasid.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linna suht keskel sattusid Ukraina võitlejad vene varitsuse otsa ehk siis järjest tõuseb vene üksuste konsentratsioon linnas.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: pingeline seis jätkus, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Donetsk: survet jagus, uusi eesmisi possasid mitte.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Tuapses, kus naftatöötlemistehas on eelmisest nädalast alates põlenud, on toimunud naftareostus ja linna kohal on sadanud õlivihma, tõsiseid ohte pole, teatas putin teisipäeval, 28. aprillil. putin ütles, et Krasnodari territooriumi kuberner veniamin kondratjev teavitas teda ohtude puudumisest Tuapses. „Tõsiseid ohte pole; inimesed saavad hakkama kohapealsete väljakutsetega,” ütles putin.
Ta lisas aga, et rünnakud Tuapse energiarajatistele võivad põhjustada tõsiseid keskkonnamõjusid ja et Ukraina tekitab neid oma territooriumi kaotuse tõttu rindel. „Kiievi režiim ja selle toetajad on kasutanud avalikke terroristlikke meetodeid. Põhjused on ilmsed ja kõigile selged – vaenlane ei suuda peatada meie vägede, meie meeste edasiliikumist mööda kokkupuutejoont. Nad kaotavad territooriumi iga päev,” tsiteerib Interfax putinit.
Esimesed rünnakud Tuapse naftatöötlemistehases (mis on üks venemaa kümnest suurimast ja kuulub Rosneftile) toimusid 16. ja 20. aprillil. Pärast 20. aprilli rünnakut kustutati rafineerimistehase tulekahju vaid neli päeva hiljem. Mahutite kahjustused põhjustasid naftareostuse, mis jõudis Musta merre. Nädala jooksul oli naftalaik ulatunud mööda rannikut 77 kilomeetrit.
Rospotrebnadzor registreeris õhus benseeni, ksüleeni ja tahma kontsentratsiooni, mis ületas kaks korda lubatud piirnorme. Linna kohal sadas õlivihm ja tulekahjust tekkinud sudu levis praktiliselt kogu Musta mere rannikule, jõudes Sotši, Anapasse, Stavropoli ja Armaviri. Sotši randadest leiti surnud delfiine ning registreeriti kalade ja lindude surma.
28. aprilli öösel ründasid droonid rafineerimistehast kolmandat korda kahe nädala jooksul. Uue tulekahju tagajärjel voolasid kahjustatud mahutitest otse teele põlevad naftatooted, teatas eriolukordade ministeerium.
Pärast 28. aprilli lööki käskisid Tuapse võimud evakueerida mitu tänavat ja katkestasid veevarustuse rafineerimistehase pumbajaama rikke tõttu. Krasnodari krai töörühm kuulutas välja piirkondliku eriolukorra. Kohalikud elanikud nimetavad juhtunut keskkonnakatastroofiks.
12. venemaa Tervishoiujuhtide Riiklik Ühing (NAHM) saatis peaminister mihhail mišustinile kirja, milles kurdetakse riikliku tervishoiusüsteemi rahastamise puudumise üle ja tehakse ettepanek defitsiit sulgeda, suunates osa pensionifondi sissemaksetest tervishoidu.
Medvestniku andmetel väidab NAHM-i dokument, et olemasolevad kohustusliku ravikindlustuse (KKI) rahastamismehhanismid ei kata meditsiiniorganisatsioonide kulusid seadmete uuendamiseks. Selle tulemusel on 2024. aastaks vananenud seadmete osakaal avalikes kliinikutes jõudnud 28,4%-ni ja mõnes piirkonnas 40%-ni magnetresonantstomograafia ja kompuutertomograafia aparaatide puhul.
Ühing teeb ettepaneku koguda vahendeid kindlustusmaksete ümberjaotamise kaudu. Praegu arvavad tööandjad iga töötaja palgast maha 30%: 22% pensionikindlustuse, 5,1% kohustusliku ravikindlustuse ja 2,9% sotsiaalkindlustuse (ajutine töövõimetus ja rasedus- ja sünnituspuhkus) eest.
Riiklik tervisekaitseamet teeb ettepaneku vähendada pensionimakseid 2% ja sotsiaalkindlustusmakseid 0,9%. Ülejäänud 2,9%, mis praegu laekub Sotsiaalfondi (endine pensionifond), suunatakse kohustusliku ravikindlustuse süsteemi. „See ei tekita ettevõtetele ja tööandjatele lisakoormust, vaid tagab tervishoiusüsteemile stabiilse ja prognoositava raha sissevoolu,” seisab kirjas.
Eelmisel aastal kogus Kohustusliku Ravikindlustuse Fond sotsiaalmaksetena 4,447 triljonit rubla (44 miljardit eurot) ja kulutas riiklikele meditsiiniabiprogrammidele ja haiglate rahastamisele 4,366 triljonit rubla. Selle tulemusel sai fondist ainus eelarveväline fond, mis lõpetas aasta ülejäägiga – 81 miljardit rubla.
Sotsiaalfond seevastu registreeris aasta lõpuks rekordilise 1,239 triljoni rubla suuruse puudujäägi. Fondi enda tulud, mis koosnevad iga töötaja palgast tööandjate poolt kinnipeetud sissemaksetest, suurenesid 12,7% 12,412 triljoni rublani. See summa kattis aga vaid 70% fondi pensionide, hüvitiste ja oma tegevuse kuludest – 17,596 triljonit rubla. Ülejäänud osa kaeti föderaaleelarvest tehtud ülekandega (3,186 triljonit rubla) ja fondi enda reservidest (1,218 triljonit rubla).
Kuigi plaan näeb ette sotsiaalfondi sissemaksete vähendamist, võimaldab seadmete kaasajastamine ja arstiabi kvaliteedi parandamine kodanikel vähem haigestuda, kauem produktiivsena püsida ning selle tulemusel rohkem teenida ja pensione suurendada, väidavad algatuse autorid. Riikliku tervisekaitseagentuuri andmetel vähenevad töövõimetusmäära languse tõttu ka sotsiaalkindlustusmaksed.
Medvestnik teatab, et meditsiiniorganisatsioonide juhid on varem hoiatanud kohustusliku ravikindlustussüsteemi alarahastamise ja seadmete rahastamise puuduse eest. Näiteks hindas Medscan Groupi juhatuse liige, et maksutuludest piisab umbes 50% tervishoiuvajaduste katmiseks. Kasumi puudumine ja kohustusliku ravikindlustuse tariifide amortisatsioon takistavad seadmete uuendamist, märkis ta.
13. venemaa säästudest on saanud praktiliselt ainus majanduse rahastamisallikas, kuna lääne kapitaliturud on sanktsioonide tõttu kodumaistele ettevõtetele suletud. venemaa Keskpanga president elvira nabiullina teatas sellest teisipäeval Alfa tippkohtumisel.
„Kuni 2022. aastani oli meie laenuvõtjatel, meie ettevõtetel juurdepääs, nimetame seda nii, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide kodanike säästudele. Nimelt säästudele. Kuna inflatsioon nendes riikides oli madal ja intressimäärad madalad, said meie ettevõtted neid sääste laenata suhteliselt madalate intressimääradega,” ütles nabiullina.
„Otse öeldes, meie ekspordisektor, mis võttis neid laene välismaal, sai laenata Euroopa ja Ameerika Ühendriikide kodanikelt, et suurendada sinna eksporditavate kaupade tootmist,” selgitas ta.
Nüüd on aga globaalsed säästud meile kättesaamatud, rõhutas nabiullina: „Ainus rahastamisallikas, praktiliselt ainus, on venemaa säästud. Ja kõrge inflatsioon, kõrged intressimäärad.” (tsitaadid Reutersist).
14. Ukraina ehitab Kiievi veehoidlast Sumõ linnani pidevat kaitseliini, et takistada venemaa uut pealetungi ja takistada vaenlasel niinimetatud puhvertsooni loomist. Sellest teatas Ukraina relvajõudude tugivägede väejuhatuse insenerivägede ülem brigaadikindral Vasõl Sirotenko, vahendab Ukrinform.
Sõjaväeülema sõnul on ehitustööd nähtavad isegi kosmosest. „Igasugune tegutsemisviis on võimalik. Vaenlane on õppinud looma sobivaid rühmitusi ja kiiresti jõude ühelt küljelt teisele üle kandma. <…> Selle liini võimalikult kiireks ehitamiseks pühendatakse palju pingutusi ja ressursse. Et vältida üllatusi ja takistada vaenlasel meie riiki sellest suunast ohustamast,” ütles Sirotenko.
Põhjasektori tugevdamise vajadus on seotud uue venemaa pealetungi kasvava ohuga. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi teatas 22. aprillil, et venemaa grupeerib oma üksusi ümber ja toob rindele reservvägesid, mis võib viidata ettevalmistustele uuteks pealetungimisteks. Tema sõnul jätkavad venemaa relvajõud edasiliikumiskatseid ja kavatsevad vallutada mitte ainult Donbassi, vaid kogu Ukraina. President Volodõmõr Zelenski teatas teisipäeval, et Kiievil on peastaabi dokumendid, mis näitavad, et venemaa juhtkond plaanib edasisi pealetunge ja valmistub mobilisatsiooni laiendamiseks.
Analüütiline projekt DeepState teatas varem, et venemaa jätkab jõupingutusi Sumõ oblastis riigipiiri äärde puhvertsooni loomiseks. Ühendvägede ülemjuhataja Mõhhailo Drapatii selgitas, et venemaa relvajõud soovivad luua Sumõ ja Harkivi oblastis piiri äärde puhvertsooni, mistõttu nad üritavad praegu vallutada piiriäärseid külasid.
15. Moskva valmistub 2026. aastal venemaa relvajõududesse värbama vähemalt 18 500 välismaalast, teatas Ukraina sõjaväeluureagentuur HUR 28. aprillil. Moskva on värvanud välisvõitlejaid arengumaadest alates oma täieulatusliku sissetungi algusest 2022. aastal, sageli teeseldes, et sõdurid saavad kõrgeid palku, hüvitisi ja venemaa kodakondsuse. Välismaalaste värbamisel on dokumenteeritud ka teateid sunniviisilisest ja ebamõistlikust survest.
Luurearuanne, mis on kogutud ööpäevaringse abitelefoniliini projekti „Ma tahan elada” raames, mis julgustab venemaa poolel võitlejaid Ukraina vägedele alistuma, viitab sellele, et kreml püüab peamiselt sihtida Kesk-Aasia riikides, sealhulgas Kasahstanis, Kõrgõzstanis, Usbekistanis ja Tadžikistanis elavaid kodanikke.
Ukraina sõjaväeluureagentuuri HUR andmetel jätkab venemaa ka värbamise suurendamist Aasia ja Aafrika arengumaadest, keskendudes värbamisele Bangladeshis, Tšaadis, Sudaanis ja Burundis.
Moskva on seadnud värbamisametnikele konkreetsed mobilisatsioonieesmärgid, mille eesmärk on, et välisvõitlejad moodustaksid rindejoone mis tahes piirkonnas 0,5–3,5% personalist, olenevalt piirkonnast, teatas HUR.
Sõjavangide Kohtlemise Koordinatsiooni Peakorteri andmetel on Ukraina 30. märtsi seisuga tuvastanud 27 407 välisriigi kodanikku, kes võitlevad venemaa eest sõjas Ukraina vastu, võrreldes novembris toimunud enam kui 18 000-ga, kusjuures Moskva värbas neid vähemalt 135 riigist.
Varem märtsis teatas peakorter, et ligi pooled tuvastatud välisvõitlejatest pärinesid Aasiast, kuigi värvatuid on tuvastatud ka ELi liikmesriikidest, sealhulgas Itaaliast.
Kuigi värbamispüüdluste täielikku ulatust ei ole võimalik kontrollida, tuvastas venemaa sõltumatu väljaande Important Stories 2025. aasta aprillis läbi viidud uurimise käigus venemaa armeega liitunud üle 1500 välisvõitleja 48 riigist.
Välisminister Andri Sõbiha ütles veebruaris, et venemaa poolel võitleb vähemalt 1780 kodanikku erinevatest Aafrika riikidest.
Põhja-Korea on endiselt venemaa sõjategevuse suurim välisvägede panustaja, olles varem saatnud Kurski oblastisse venemaa juhitud vastupealetungi abistamiseks 12 000 sõdurit.
16. Ukraina sõjaväeluure (HUR) on avalikustanud uue venemaa õhust lastava tiibraketi S-71K „Kavjor” üksikasjad, pakkudes lähemalt ülevaadet selle disainist ja tootmisest.
Agentuur avaldas oma portaalis War&Sanctions raketi 3D-mudeli koos selle komponentide jaotusega. Kaks peamist järeldust on raketi sõltuvus välismaal toodetud elektroonikast ja selle suhteliselt lihtne konstruktsioon.
HURi andmetel töötas raketi välja venemaa United Aircraft Corporation ja seda kasutati esmakordselt Ukraina vastu 2025. aasta lõpupoole.
S-71K oli kavandatud integreerimiseks Suhhoi Su-57-ga, mis on üks venemaa kõige arenenumaid lahingulennukeid.
S-71K rakett kasutab lõhkepeana OFAB-250-270 lõhkeainega kildpommi, mis kaalub 250 kilogrammi ja on paigaldatud raketi esiosale.
Ukraina sõjaajaloolane ja kaitseekspert Andrii Haruk ütles väljaandele Kyiv Independent, et see lähenemisviis peegeldab laiemat nihet lihtsamate ja odavamate tiibrakettide poole. „Traditsioonilised tiibraketid on kallid,” ütles ekspert, viidates sellistele süsteemidele nagu Kh-101 ja Kalibr. „Nüüd näeme kontseptsiooni lihtsamatest ja odavamatest rakettidest, mida saab suuremas koguses välja lasta.”
Raketi kere on valmistatud mitmekihilistest klaaskiust komposiitmaterjalidest, sisemised elemendid on valmistatud alumiiniumisulamitest. Selle pardasüsteemide hulka kuuluvad lennujuht ja suhteliselt lihtsatel anduritel põhinev inertsiaalne navigatsioonisüsteem.
Haruk kirjeldas selliseid süsteeme sillana Shahed-tüüpi droonide ja tavapäraste tiibrakettide vahel, ühendades madalamad kulud droonidest suurema löögivõimega. „Need on loodud õhutõrje ülekoormuse tekitamiseks,” ütles ekspert, lisades, et selliste sihtmärkide mõjutamine võib nõuda kallimaid õhutõrjerakette, mitte mobiilseid tulegruppe.
Raketti käitab R500 turboreaktiivmootor ja selle hinnanguline lennuulatus on kuni 300 kilomeetrit, mida toetavad peamine kütusepaak ja kaks abipaaki.
Samal ajal hoiatas ekspert, et tootmispiirangud on endiselt ebakindlad. „Peamine kriitiline komponent on reaktiivmootor,” ütles ta, märkides, et venemaal on ajalooliselt olnud raskusi väikeste turboreaktiivmootorite ulatuslikul tootmisel.
HUR lisas, et venemaa kaalub raketi kohandamist stardiks mehitamata lahingumasinalt Suhhoi S-70 Ohhotnik.
Vaatamata sellele, et rakett on projekteeritud Su-57 jaoks, ütles ekspert, et seda ei kasutata tõenäoliselt ainult sellelt platvormilt, kuna teenistuses on vähe Su-57 lennukeid, ja selle asemel võiks seda kasutada laiemalt kasutatavatelt lennukitelt, näiteks Su-34.
Sõltuvus välismaistest komponentidest
HUR teatas, et valdav enamus raketi elektroonilistest komponentidest on välismaist päritolu, sealhulgas osad, mis on toodetud Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Šveitsis, Jaapanis, Saksamaal, Taiwanil ja Iirimaal. „Jätkuv juurdepääs välismaistele tehnoloogiatele ja komponentidele võimaldab agressorriigil arendada uusi relvi ja laiendada nende kasutamist Ukraina-vastases sõjas,” teatas agentuur.
Vaatamata ekspordipiirangutele ja sanktsioonidele, mis venemaale pärast täiemahulist sissetungi kehtestati, on uurimised korduvalt leidnud Ukrainas kasutatavates venemaa relvades lääne päritolu mikrokiipe ja elektroonikat. Need komponendid sisenevad venemaale sageli vahendajariikide, tsiviiltarneahelate või varifirmade kaudu, mis kõik raskendab jõustamispüüdlusi.
Ukraina võimud on kehtestanud sanktsioonid välismaistele ettevõtetele ja võrgustikele, keda süüdistatakse venemaa rakettide ja droonide komponentide tarnimises, sealhulgas ettevõtetele, mis tegutsevad kolmandate riikide, näiteks Hiina, Araabia Ühendemiraatide ja endiste Nõukogude Liidu vabariikide kaudu.
Vahendajad aga reekspordivad piiratud kaupu sageli ülemaailmsete kaubanduskeskuste kaudu, võimaldades kahesuguse kasutusega tehnoloogiatel, näiteks pooljuhtidel, jõuda venemaa kaitsetööstuse tootjateni.
17. Lühiuudised
Araabia Ühendemiraadid, üks maailma suurimaid naftatootjaid, lahkub Naftatootjate Riikide Organisatsioonist (OPEC) ja laiemast OPEC+ kartellist, mille liikmete hulka kuulub üle 20 riigi, sealhulgas venemaa. Ootamatu otsuse OPECist lahkuda, mille liige AÜE on olnud kuus aastakümmet, teatas teisipäeval Araabia Ühendemiraatide riiklik meedia ja hiljem kinnitas seda energeetikaminister Suhail Al Mazrouei Bloombergile. Araabia Ühendemiraadid on pikka aega olnud rahulolematud sellega, et nende OPECi ja OPEC+ liikmelisus sunnib neid naftatootmist piirama. 2010. aastate lõpus avalikustatud tootmisplaanide hulka kuulus tootmisvõimsuse suurendamine 5 miljoni barrelini päevas. Selle aasta alguses pumpas AÜE vaid 3,5 miljonit barrelit päevas ja 2024. aastal oli ta sunnitud vähendama tootmist 2,9 miljonile, järgides OPECi ja OPEC+ kehtestatud kvoote.
Financial Timesi teatel lahkub USA Ukraina saadiku kohusetäitja Julie Davis ametist erimeelsuste tõttu Donald Trumpiga ja pettumuse tõttu tema toetuse puudumise pärast Kiievile. Tema eelkäija Bridget Brink astus samuti 2025. aasta aprillis tagasi pärast vastuseisu Trumpi Ukraina-poliitikale.
Nagu arvata võis, kardetakse droone õhutõrje suure puudujäägi tõttu. venemaa kaitseministeerium teatas, et 9. mail punasel väljakul toimuval paraadil ei osale ükski sõjatehnika kolonn. Üritusel osalevad marssikolonn, akrobaatikameeskonnad ja Su-25 hävitajad, samas kui kadetid, Suvorovi ja Nahhimovi õpilased on operatiivse olukorra tõttu kõrvale jäetud.
Kuningas Charles III ütles USA Kongressile, et sama kindlameelsust, mida näidati pärast seda, kui NATO rakendas 11. septembri järgselt artiklit 5, on nüüd vaja Ukraina ja selle rahva kaitsmiseks, sidudes tänase võitluse sajandi pikkuse Ühendkuningriigi ja USA ühistegevusega suurtes sõdades ja julgeolekukriisides.
Reutersi andmetel nõuab IMF Ukrainalt 8,1 miljardi dollari suuruse rahastamise tagamiseks 20% käibemaksu kehtestamist kõigile imporditud pakkidele, olenemata nende väärtusest. See meede on Ukraina rahastamisprogrammi juuni läbivaatamise peamine tingimus.
Wall Street Journali andmetel on USA president Donald Trump andnud oma abilistele korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks, kuna Teheranilt nõutakse tuumaküsimuses järeleandmisi.
@JayinKyiv postitas video venemaa kaootilisest taandumisest Põhja-Malist. Kohalikud said endale vene helikoptereid, mitme miljoni dollari väärtuses droonide juhtimisbaase, soomukeid ja relvaladusid. Koostöös kohaliku huntaga on Wagneri grupp Mali kaevandustes orjapidamist sundinud – mille kasum läheb Moskvasse. Nüüd taandub Wagner ja tuareegi mässulised piiravad pealinna Bamakot.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu märtsis 975 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 7%. Jaekaubandusettevõtete müügimahu kasvu mõjutasid märtsis enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted.
Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul suurenes vaatamata kütusehinna järsule tõusule mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht eelmise aasta märtsiga võrreldes 15%. „Üheks mõjutajaks oli tarbijate ebakindlus ning hinnatõusu jätkumist kartes hakati kütust varuks ostma,” tõi Pihlak välja.
Tööstuskaupade kaupluste müügimaht suurenes 2025. aasta märtsiga võrreldes 10%. Samas toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine märtsis jätkus ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2%. „Nende ettevõtete müügimahu vähenemisele avaldas mõju toidukaupade hinnatõus,” selgitas Pihlak.
Selle aasta veebruariga võrreldes suurenes märtsis jaekaubandusettevõtete müügimaht 15%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel kasvas müügimaht eelmise kuuga võrreldes 1%.
Aasta kolme esimese kuuga (jaanuar – märts) on jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud 7%.
Sellest aastast muutus jaekaubanduse andmete avaldamise jaotis
Alates 2026. aastast ei avaldata enam tööstuskaupade ja toidukaupade kaupluste detailsemaid tegevusalasid, need andmed avaldatakse üldisemate tegevusalade all. Tulenevalt Euroopa Liidu õigusaktidest jätkab statistikaamet kaubanduse andmete avaldamist tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2008 järgi kuni 2027. aasta lõpuni, kuid äriregister kasutab alates 2025. aastast üksnes EMTAK 2025 versiooni.
EMTAK 2025 keskne põhimõte on, et klassifitseerimine toimub selle järgi, mida müüakse, kuid EMTAK 2008 põhineb sellel, millise müügikanali (kaupluse, turu või e-poe) kaudu müük toimub. Nii ei ole EMTAK 2008 ja EMTAK 2025 vahel alati võimalik luua üks ühele vastavust ja andmed ei ole enam võrreldavad, sest puudub info ettevõtte müügikanali kohta. Näiteks võib EMTAK 2008 järgi posti või interneti teel kaupu müüv ettevõte EMTAK 2025 järgi kuuluda hoopis elektroonika, rõivaste või kodukaupade jaemüügi alla, sõltuvalt müüdavast kaubast. Kuna registrites puudub info müügikanali kohta, siis on keeruline ettevõtet klassifitseerida tegevusala „Jaemüük posti või interneti teel” järgi.
Jaekaubanduse andmete avaldamisel võetakse EMTAK 2025 kasutusele 2028. aastal, mil on olemas uue klassifikaatori alusel arvutatud kaalud hinnaindeksite koostamiseks tegevusalade lõikes. See võimaldab hakata arvutama mahuindekseid EMTAK 2025 järgi. Täpsemalt saab statistika avaldamisest EMTAK 2025 järgi lugeda statistikaameti veebilehelt.
20.–26. aprillil toimunud SA Eesti Terviseradade jooksunädal pani üle Eesti liikuma enam kui 1400 inimest. Kevadine ilm näitas oma kõiki külgi – nädalasse mahtus nii vihma, tuult kui ka lund, kuid see jooksuhuvilisi ei peatanud. Kokku toimus 157 tasuta jooksutreeningut ja ühisjooksu, millega liitusid nii algajad kui ka kogenud jooksjad. Eelmise aasta jooksunädalaga võrreldes osales treeningutel üle 500 inimese rohkem.
Tänavune jooksunädal eristus varasematest veelgi mitmekesisema programmiga: lisaks juhendatud jooksutreeningutele toimusid üle Eesti ühisjooksud koos sörgigruppidega. Toetav juhendamine, praktilised nõuanded ja ühine liikumisrõõm näitasid, et jooksmine on kõigile jõukohane ja nauditav viis oma tervise eest hoolitseda.
Treeningud toimusid üle Eesti: terviseradadel, parkides ja kergliiklusteedel. Osalejaid juhendasid kogenud treenerid ja jooksugruppide eestvedajad, nende seas näiteks Bert Tippi, Franko Reinhold, Kaspar Vaher, Kelly Nevolihhin, Leonid Latsepov, Roman Fosti, Toomas Tarm ja paljud teised.
„Jooksunädalal oli eriti äge näha, kuidas inimesed tulid rajale ka muutliku kevadilma kiuste. See näitab, et kui otsus on tehtud, siis ei takista enam väga miski. Paljud osalesid jooksunädalal esimest korda ja just nii kõik algabki – tekib enesekindlus, rutiin ja lõpuks ka päris liikumisrõõm,” ütles Eesti pikamaajooksja Leonid Latsepov.
SA Eesti Terviseradade juhataja Assar Jõepera sõnul kasvab nii jooksmise kui jooksunädala populaarsus iga aastaga. „Üha rohkem inimesi huvitub jooksmisest kui kõige lihtsamast ja kättesaadavamast tervise ja heaolu toetamise harrastusest. Selle parimaks näiteks on sörgigruppides osalevate inimeste arv. Jooksunädal inspireerib huvilisi ja teeb paljude jaoks esimesed jooksusammud lihtsamaks ja julgustavamaks,” ütles Jõepera.
Kõik jooksunädala treeningud ja ühisjooksud olid osalejatele tasuta ning toimusid iga ilmaga.
Kui jooksunädal seekord vahele jäi, pole midagi katki – Eesti terviseradade kodulehelt www.terviserajad.ee leiab tasuta jooksuõppe videod ja treeningnõuanded, et alustada liikumist endale sobival ajal.
SA Eesti Terviserajad – 21 aastat tervislikke liikumisvõimalusi
Eestis on 120 hooldatud terviserada, kokku rohkem kui 1100 kilomeetrit. Rajad on tähistatud kaartide ja viitadega ning nende juurde kuuluvad jõulinnakud, ratta-, madalseiklus- ja orienteerumisrajad. SA Eesti Terviserajad asutati 2005. aastal Merko, Enefiti ja Swedbank koostöös. 21 aasta jooksul on terviseradade arendamisse panustatud üle 8,5 miljoni euro, millele on lisandunud riigi, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu fondide toel enam kui 75 miljonit eurot investeeringuid.
Määrus kohustab sügisest koolipäeva alustama kell 9. Kuigi varasem koolipäeva algus on lubatud vaid erandkorras, ei kavatse haridusministeerium hakata koolipäeva algust kontrollima ega varasemaid alustajaid karistama.
Kui varem oli paika pandud, et kool ei tohi alata enne kella kaheksat, siis eelmisel suvel otsustas haridusministeerium, et koolipäeva algus olgu kell üheksa. Nii peavad hiljem alustama ka need koolid, kus seni algasid tunnid pool või kolmveerand üheksa, vahendab ERR.
Kui paljud koolid oma tundide algust muudavad, haridusministeerium ei tea. Lääne-, Harju-, Raplamaal ning Lääne-Virumaal bussiliiklust korraldav ühistranspordikeskus IIL palus koolidel oma hilisemast alustamisest teada anda.
Lõuna-Kuramaa piirkonnas pühapäeval alla kukkunud tuuliku turbiin rüüstati, ütles kliima- ja energeetikaminister Kaspars Melnis Läti Televisioonile.
Nagu varem teatatud, kukkus Bunka vallas pühapäeval 27. aprillil tugeva tuule ajal kokku tuulik. Riikliku ehitusjärelevalve teenistuse ekspert selgitas, et tuulikul oli korrosioonist tingitud pragu ja tuuleparki pole suure tõenäosusega korralikult kontrollitud, vahendab lsm.lv.
„Me kõik olime mures selle pärast, kuidas see generaator lahti võetakse. See on juba öösel osaliselt lahti võetud, kuna kõik väärtuslik on varastatud. Omanik on politseile avalduse esitanud, milles väidab, et keegi tuli öösel kohale ja võttis ära enamiku väärtuslikest osadest. Raud, generaator, juhtmestik: kõik väärtuslik on ära võetud. Suur osa sellest kõigest. Sellest tuulikust pole midagi alles,” märkis Melnis.
Omanik vastutab turbiini kontrollimise ja utiliseerimise eest ning neid protsesse peab jälgima ka kohalik ehitusamet.
Varastatud on umbes kaks tonni kaaluv peageneraator koos elektrikaablite ja värvilise metalliga, mis katavad tuulikut alt üles. Väiksemad osad on samuti lahti keeratud.
Vargusest tingitud kahju võib ulatuda umbes 3000 euroni, ütles tuuleparki haldava ettevõtte „Jaunmiki” omanik Jānis Meisters.
Politseid on juhtunust teavitatud ja nad on juba sündmuskohta kontrollinud. Kukkunud tuuliku lahtivõtmine on plaanis lähipäevil.
USA valitsus avaldas pildi allkirjaga „kaks kuningat”, kus on Inglise kuningas Charles ja USA presiden t Donald Trump.
Kui Põlva Serviti marssis Eesti meeste käsipalli meistrivõistluste finaali kindlalt, siis teises paaris põhiturniiri teise Mistra ning nende seljataga lõpetanud Viljandi HC vahel peeti otsustav viies mäng, kus Kalevi Spordihallis kullamängule pääseja selgus.
Mistra alustas Rasmus Otsa tõrjete ning kiirrünnakutega mängu võimsalt ning võttis esimeste minutitega 3:0 eduseisu. Vaatamata Sten Maasalu tabamustele Viljandi HC poolel, viisid Alvar Soikka kolm väravat võõrustajad poolaja keskpaigaks 10:6 ette. Külalised suutsid kahel erineval korral vahe ka ühele väravale vähendada, kuid Mistra võitis perioodi siiski Arno Vare tabamusest 16:13.
Kuigi Viljandi viskas teise poolaja esimese värava, siis seejärel hoidis Mistra vastased kaheksa minutit kuival ja skooris ise samal ajal seitsmel korral ning võttis 23:16 edu. Külaliste rünnakuefektiivsus oli perioodi keskpaigaks vaid 50 protsenti (Mistral 79) ning väravavahi tõrjeprotsent jäi vaid kaheksa juurde, kui Mistral oli see 38. Selle pealt kindlustas Mistra endale kindla 30:25 võidu.
„Suutsime lõpuks korralikult realiseerida,” alustas Mistra meeskonnas Serhii Orlovskyi ja Karl Roona kõrval kuue väravaga enim tabanud Alvar Soikka. “Kaitse toimis, Rasmus Ots oli omal kohal ning teisel poolajal mängisime lähes perfektse esituse. Kui suudame sama jätkata, siis võime Servitiga finaalis mängida küll.”
„Väravavahid,” oli Marko Koksi lühike vastus sellele, mis täna määravaks sai. „Kokku oli platsil kolm Viljandi puurilukku ning täna mängis Mistra koosseisus mängiv viljandlane meid üle.” Külalisete poolelt viskasid Hendrik Koks ja Sten Maasalu täna neli ning Aleksander Pertelson ja Andrei Basarab kolm tabamust.
Mistra liigub seega Põlva Serviti vastu kolme võiduni peetavasse finaalseeriasse, mis algab 2. mail Mesikäpa hallis ning Viljandi HC alustab 1. mail võitlust kahe võiduni peetavas seerias pronksmedalite eest HC Kehra/Horizon Pulp&Paperiga.
Poolfinaalide ajakava:
15.04 19:00 Mesikäpa halli Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 37:22 (20:9)
16.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC 21:26 (9:13)
18.04 19:00 Kehra spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti 22:35 (12:20)
19.04 19:30 Viljandi spordihoone Viljandi HC – Mistra 26:24 (12:14)
21.04 19:00 Mesikäpa hallis Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 35:24 (23:11)
22.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC 23:22 (14:9)
26.04 14:00 Viljandi spordihoones Viljandi HC – Mistra 23:27 (12:14) 28.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC 30:25 (16:14)
Kohamängude ajakava:
Finaalseeria
02.05 Mesikäpa hall 17:00 Põlva Serviti – Mistra
05.05 Kalevi Spordihall 19:00 Mistra – Põlva Serviti
08.05 Mesikäpa hall 19:00 Põlva Serviti – Mistra
ja vajadusel:
11.05 Kalevi Spordihall 19:00 Mistra- Põlva Serviti
14.05 Mesikäpa hall 19:00 Põlva Serviti – Mistra
Pronksiseeria
01.05 Viljandi Spordihoone 15:00 Viljandi HC – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
04.05 Kehra Spordihoone 19:00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Viljandi HC
07.05 Viljandi Spordihoone 19:00 Viljandi HC – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
Põhiturniiri lõppseis (mängud, võidud, viigid, kaotused, punktid):
Põlva Serviti 20 19 1 0 39
Mistra 20 13 1 6 27
Viljandi HC 20 10 1 9 21
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 20 10 0 10 20
SK Tapa/Team Kaitsevägi 20 5 1 14 11
HC Viimsi/Alexela 20 0 2 18 2
Kaitsepolitseiamet esitas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo grupijuhile kahtlustuse kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete avaldamises, grupis narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ning altkäemaksu võtmises.
Kahtlustuse kohaselt on 32-aastane politseiametnik avaldanud kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse käigus kogutud andmeid, mille tõttu asusid narkokuriteos kahtlustatavad kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma ja põgenesid Eestist. Samuti on talle esitatud kahtlustus selles, et ta võis tööalaste andmete ebaseadusliku avaldamise eest võtta altkäemaksu. Narkokuriteo kahtlustus seisneb selles, et ta on esialgsetel andmetel teadlikult toetanud nii rahaliselt kui ka muul moel narkokuritegudes kahtlustatavat, kelle tegevusest narkootiliste ainete müümisel sai ametnik vastutasuks raha.
Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuröri Gerd Raudsepa sõnul tuleb niivõrd kaaluka kahtluse korral viia läbi põhjalik ja igakülgne uurimine. „Kahtlustus puudutab ühe politseiametniku tegevust. Kogume koostöös kaitsepolitsei ja Lõuna prefektuuriga vajalikud tõendid, et selgitada välja, kas ja mil määral ametnik oma ametikohustusi kuritarvitas,” ütles Raudsepp.
Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Andres Ratassepp sõnas, et Eestis usaldatakse politseid kõrgelt ja põhjusega, nagu kinnitab ka praegune kaasus. „Kahtlusest anti teada, järelevalve toimis ning oleme jõudnud uurimisega avalikku etappi,” sõnas Ratassepp. „Korruptsiooni tase on madal ega ohusta meil vahetult riigi julgeolekut suuresti just sellepärast, et Eestis avastame ja uurime neid kuritegusid hoolimata sellest, kes on teo toimepanemises kahtlustatav.”
Tegemist on esialgse kahtlustusega, mis võib menetluse käigus muutuda. Ametnik on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud ja kaitsepolitsei viib läbi menetlustoiminguid. Kuna kriminaalmenetlus on algusjärgus, tõendite kogumine pooleli ja kõik asjaolud selgitamisel, ei saa kahtlustuse sisu hetkel põhjalikumalt avada.
PPA Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juhi Rain Vosmani sõnul tuvastati ametikohustuste kuritarvitamise kahtlusega ametnik PPA sisemise järelevalve käigus ning sellest teavitati Kaitsepolitseiametit.
„Tegutsesime kohe, kui tekkis kahtlus, et meeskonnas võib olla inimene, kes töötab politseisüsteemis meile vastu. Pingutasime, et selline tegevus lõpetada ning jätkame partneritega koostööd, et selgitada välja kahtlustatava politseiametniku kuriteo võimalik ulatus. Usaldus on politseitöö alus. Seda on rängalt rikutud, mistõttu ei saa see inimene politsei ridades jätkata,” ütles Vosman.
Kohtueelset menetlust viib läbi Kaitsepolitseiamet ning menetlust juhib majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur.
President Alar Karis rõhutas kohtumisel Soome riigipea Alexander Stubbiga Soome ja Eesti olulist rolli Põhjala ja Baltimaade koostöö tihendamisel ja piirkonna tugevdamisel.
„Meil on soomlastega palju ühist – keel, kultuur ja mõtteviis – mistõttu saame teineteisest sageli aru poolelt sõnalt. Meil on ühine ajalugu ja mälu, meid seovad sajandite pikkused sidemed, tuhanded nähtavad ja nähtamatud niidid. Meie kultuur, majandus ja julgeolek on põimunud, meie riikide koostöö on praktiline ja tulevikku suunatud,” märkis president Karis.
„Eesti ja Soome saavad koos täita olulist rolli ka Põhja- ja Baltimaade riikide liitmisel tugevaks piirkondlikuks jõuks. NB8 on kujunemas üheks sidusamaks ja strateegiliselt olulisemaks piirkondlikuks partnerluseks Euroopas. Selle eripära ei seisne üksnes geograafilises läheduses, vaid ühises arusaamas ohtudest ja kõrges riikidevahelises usalduses. Tugevam piirkondlik koostöö tähendab ka tugevamat NATO-t ja võimekamat Euroopa Liitu,” märkis riigipea.
„Venemaa osas on meie seisukoht selge. Venemaa kujutab jätkuvalt kõige tõsisemat ohtu Euroopa julgeolekule. Selle agressioon Ukraina vastu seab kahtluse alla Euroopa stabiilsuse aluspõhimõtted. Meie vastus peab jääma kindlaks: jätkuv toetus Ukrainale, püsiv surve Venemaale ning selge pühendumus Euroopa kaitsevõime tugevdamisele koos tugeva Atlandi-ülese koostööga,” ütles president Karis.
„Euroopa peab olema esindatud igas lauas, kus arutatakse Euroopa julgeolekut. Ukraina rahuläbirääkimised ei näi praegu edenevat, kuid peame olema valmis kõigiks arenguteks. Euroopa peab võtma tugeva positsiooni, et aidata Ukrainal saavutada õiglane ja püsiv rahu. Edasi vaadates on Ukraina tulevik NATOs ja Euroopa Liidus,” lausus Eesti riigipea.
Soome peaministri Petteri Orpoga kõneles president Karis ühise naabri Venemaa püsivast ohust, Ukraina toetamisest ja sanktsioonidest ning riikidevahelistest ühendusest, elektri- ja sidekaablitest ja Rail Balticast. Eelkõige aga kaitsekoostööst. „Nii nagu meie majandused on seotud, on meil palju ühiseid huvisid ja võimalusi ka kaitsetööstuste teadmiste ühendamiseks ja koostööks,” ütles Eesti riigipea.
Kohtumisel Soome parlamendi spiikri Jussi Halla-ahoga arutati Euroopa julgeolekut, toetus Ukrainale ja Läänemere piirkonna koostööd. „Eesti ja Soome parlamentide pikaajaline koostöö on tihe ja sisukas nii komisjonide kui ka sõprusrühmade tasandil,” märkis president Karis.
President Alar Karis on Soome riigipea Alexander Stubbi kutsel koos abikaasa Sirje Karisega täna ja homme riigivisiidil Soomes. Riigipead saadavad visiidil Riigikogu liikmed Henn Põlluaas ja Mati Raidma, kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo ning mitmekümneliikmelised äri- ja kultuuridelegatsioonid. Soome presidendipaar oli riigivisiidil Eestis 2024. aastal.
Põllumajandus- ja Toiduamet kehtestab alates 1. maist muudetud tingimused metssigade peibutussöötmisele. Eesmärgiks on vähendada sigade Aafrika katku (SAK) jõudmise riski seafarmidesse ning tagada Eesti sealihatootmise jätkusuutlikkus.
Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Raimo Heinami sõnul on lisasöötmise keeld ja peibutussöötmise tingimuste muutmine hädavajalik. „Alates mai algusest kuni septembri lõpuni on metssigade peibutussöötmiskohtadele lubatud viia korraga kuni 25 kilogrammi sööta. Lisaks peavad peibutussöötmiskohad nüüdsest olema enamikest seafarmidest minimaalselt 3 km kaugusel. Seda selleks, et suunata metssigu seafarmidest ja põldudelt eemale ja lihtsustada küttimist peibutussöötmiskohtades,” selgitas Heinam.
Uute nõuete kohaselt keelatakse metssigade peibutussöötmiskohad:
- seemendusjaamadest 5 km raadiuses,
- taastootmis- ja nuumafarmidest 3 km raadiuses.
Heinam kutsub kõiki jahimehi ja seapidajaid üles järgima kehtestatud nõudeid ning panustama ühiselt loomataudide leviku tõkestamisse. „Keegi meist ei soovi, et eelmise suve sündmused korduksid. Selleks, et taudi levikut ohjata, on ära tehtud suur töö, kuid sellele vaatamata tuleb jätkuvalt tõsiselt pingutada.” Koostöös Keskkonnaametiga tõhustatakse ka söödaplatside järelevalvet, et kehtestatud nõudeid järgitaks.
Otsusega on võimalik tutvuda siin.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. aprill 2026:
vene poole tihe konveier hõrendamaks Ukraina väge võib tuua suuremaid muutusi.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Ülipalav Krimmis ja Tuapse jälle pihta sai.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks nõks pikem vene poole edenemine tuli.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Kostjantõnivkas üha enam muret.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. SIPRI: venemaa sõjalised kulutused ulatusid aastas 190 miljardi dollarini, mis on rekord alates nõukogude ajast.
12. venemaa võimud võivad Moskvas toimuvat võidupüha paraadi tseremooniat tugevasti lühendada.
13. Pärast uurimiskomitee kontrolli tormasid venelased Grigori Osteri raamatuid ostma.
14. Ukraina ja Iisraeli vahelised suhted pingestuvad.
15. Lühiuudised
Soome president Alexander Stubb ütles, et olukord on põhjalikult muutunud, kinnitades, et Euroopa vajab Ukrainat rohkem kui Ukraina Euroopat. Ta lisas, et ta ei oota rahulepingut niipea ega näe putinit meelt muutmas.
Möödunud ööpäeva jooksul registreeriti kokku 226 lahingkokkupõrget. Järjest tõuseb surve Vovtšanski kandis ning Lõmani suunal ja tihedad päevad ikka Kostjantõnivka ja Huljaipole kandis ning ikka tihedaim Pokrovski kant.
Järjest enam on näha, et vene pool on asunud tihedama kurnamistaktika juurde, saates üha enam väikesi gruppe katsetega infiltreerudes jõuda max kaugele kus iganes (on ka taktikaliselt olulisi kohti, kus üritatakse). Tundub, et Ukraina vähenev isikkoosseis võib mõnes lõigus sellega mitte hakkama saada. Seni pole näinud ka märke, et Ukraina omadel oleks paranenud värbamine ehk siis võib arvata, et kaotused on suuremad kui neid katta suudetakse ning see võib saada saatuslikuks.
Eile tegi vastane 76 õhurünnakut, visates 247 juhitavat õhupommi. Lisaks kasutas 6251 kamikaze drooni ja teostas 2283 kaudtulelasku, sealhulgas 34 reaktiivtulesüsteemist. Miks kaudtulelaskude arv nii madalale langes, eip oska hetkel arvata ning oluliselt madalam keskmisest oli ka tapjadroonide arv. Ilm mõjutaja polnud.
1. Ukraina õhuvägi Telegramis: Alates 27. aprilli õhtust on vene okupandid rünnanud Ukrainat 123 Shahed, Gerbera ja Italmas tüüpi ründedrooniga, aga ka muud tüüpi droonidega. 95 drooni on kahjutuks tehtud, kuid mõned on tabatud. „Kella 8.00 seisuga on õhutõrje alla tulistanud või summutanud 95 vaenlase drooni… riigi põhja-, lõuna- ja idaosas. Tabamusi on registreeritud 19 ründedroonist 16 asukohas, samuti on allatulistatud droonide (prügi) allakukkumist neljas asukohas.” Sissetungijad lasid oma droonid välja venemaa linnadest Kurskist, Orjolist, Šatalovost, Millerovost, Primorsko-Ahtarskist, aga ka Gvardeiskojest ajutiselt okupeeritud Krimmis.
Linnapea Artjom Semenihhin Telegramis: Konotopi linna ründavad venelased – kahjustada on saanud elamud, haigla, administratiivhooned ja trammivõrk; kogu ühistransport on hetkel peatatud. „Plahvatus plahvatuse järel… Elamutele on tekitatud kahjustusi… Trammiliiklusele on tekitatud kahjustusi! Tramm number 2 ei sõida ajutiselt (kuni remondini) Žilmassivisse!” Hiljem lisas ta, et kahjustada said ka administratiivhooned ja keskhaigla.
venemaa rünnakutes Zaporižja ja Hersoni linnadele ning Dnipropetrovski oblastis sai vigastada neli inimest.
2. 28. aprilli öösel ründasid Ukraina droonid Tuapse naftatöötlemistehast. Droonijäänused kukkusid alla ja põhjustasid tehase territooriumil tulekahju. Krasnodari krai töörühma andmetel ohvreid ei olnud. Tulekahju kustutamisega tegeleb 122 inimest ja 39 seadet. Rosnefti naftatöötlemistehas, mis on üks riigi kümnest suurimast ja ainus Venemaa Musta mere rannikul, sai varem rünnakuid 16. ja 20. aprillil.
Esimene rünnak põhjustas tulekahju, teine aga lisaks tulekahjule nõudis ühe inimese surma. Kahjustada sai ka Tuapse sadama naftaterminali infrastruktuur, millega naftatöötlemistehas moodustab ühtse tootmiskompleksi. Täpsemalt süttis põlema naftatoodete mahutipark. Reutersi allikate andmetel peatas rafineerimistehas nafta rafineerimise. 20. aprilli rünnaku tulekahju kustutati täielikult alles neli päeva hiljem. Kahjustatud mahutid põhjustasid naftareostuse, mis voolas merre. Nädala jooksul ulatus naftalaik mööda rannikut 77 kilomeetri ulatuses. Krasnodari territooriumi võimud teatasid, et nad olid kogunud umbes 4200 kuupmeetrit saastunud pinnast ja vee-õli segu.
Krimmis toimunud öise rünnaku järel põletati maha sõjaväeüksus, kuhu venemaa Iskanderi rakette peidab, teatas jälgimisgrupp Crimean Wind satelliidipiltidele viidates. Tulekahju leidis aset Belogorski rajooni Mežgorje külast lõunas endise raketiüksuse – sõjaväeüksuse 82717 – territooriumil. See rajatis oli varem tabamuse saanud. 16. aprillil ründasid SBS-i droonid kahte Iskanderi operatiiv-taktikaliste raketisüsteemide (OTRK) baasi Mežgorje ja Kurortne külade lähedal.
Krimmi öiste plahvatuste nimikiri on nii pikk, et ei hakanud kajastama…
3. Sumõ: jätkub vene poole kompimine piki Ukraina piiri aga ka Ukraina on hakanud tihedamalt droonidega objekte ja soldateid üle piiri ründama.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunas vene pool edenes.
Keeruline olukord Kupjanskis ja selle ümber jätkus, rindejoone muutusi ei tuvastanud.
vene soldatid liikusid eile ringi Ozerne külas (jääb Lõmanist kagusse) ja kipub kinnitama varasemaid kahtlusi, et Jampil võib-olla vene poole kontrolli all.
6. Siversk: survet jagus aga muutusi rindejoones ei tuvastanud.
7. Bahmut: Kostjantõnivkas hakkab muret tegema vene poole jõudmine linna kirde ja lääne kvartalitesse ning sellega võidakse suuta hakata lammutama linna keskosas olevat Ukraina kaitset.
8. Donetsk: rindejoones muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa sõjalised kulutused ulatusid 2025. aasta lõpuks 190 miljardi dollarini, prognoosivad Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) eksperdid.
Võrreldes 2024. aastaga suurenesid sõjalised kogukulutused 5,9% ja võrreldes sõjaeelse perioodiga 96%. See on rekordiline näitaja alates Nõukogude Liidu viimastest aastatest, mil SIPRI andmetel kulutas Nõukogude Liit aastatel 1987–1990 kaitsele 218–245 miljardit dollarit aastas.
SIPRI arvutuste kohaselt kulutas venemaa sõjamasin keskmiselt 15,8 miljardit dollarit kuus, 3,65 miljardit dollarit nädalas, 520 miljonit dollarit päevas ja ligi 22 miljonit dollarit tunnis. Instituudi eksperdid kirjutavad, et esimest korda riigi lähiajaloos kulutati 20% kõigist valitsuse kulutustest sõjaväele.
Föderaaleelarve kulutas sel aastal otse riigikaitsele 13,5 triljonit rubla ehk iga kolmas rubla. Sellest summast 79% kulutati salastatud asjadele, mille osakaal riigikassas suurenes aastaga 6 protsendipunkti võrra.
Lisaks otsesele sõjalisele eelarvele paigutasid võimud veel 2,5 triljonit rubla (25 miljardit eurot) avalikustamata sõjalisi kulutusi teistesse eelarveosadesse – ehitusest, haridusest ja tervishoiust kuni kultuuri ja sotsiaalpoliitikani. Selle tulemusel ulatusid kremli sõjalised kogukulutused SIPRI arvutuste kohaselt 15,963 triljoni rublani ehk 38%-ni föderaaleelarvest.
See on 2,5 korda suurem kui elanikkonna sotsiaaltoetusele eraldatud kulutused (6,492 triljonit rubla), 3,6 korda suurem kui majandustoetusele eraldatud eraldised (4,354 triljonit rubla), 8,5 korda suurem kui kogu kõrgharidussüsteemi aastaeelarve (1,864 triljonit rubla) ja ligikaudu 30 korda suurem kui suurte piirkondade, näiteks Sverdlovski oblasti või Krasnojarski krai aastaeelarved.
Oma sõjalise eelarve kogumahu poolest on venemaa maailmas kolmandal kohal, jäädes alla Ameerika Ühendriikidele (954 miljardit dollarit) ja Hiinale (336 miljardit dollarit). kremli sõjaliste kulutuste kasvumäär oli aga eelmisel aastal madalaim alates sõja algusest, märgib SIPRI.
„Vaatamata jätkuvale majanduslikule survele ja sanktsioonidele on venemaa seni suutnud oma sõjalisi kulutusi igal aastal suurendada, kuid tema hanke- ja operatiivstrateegia on muutunud. Kuna Ukraina sissetung muutus järk-järgult kurnatussõjaks, hakkas venemaa operatiivkulude piiramiseks ostma suuremaid koguseid odavamaid relvasüsteeme,” kirjutab SIPRI.
Näitena toovad instituudi eksperdid droone, mille kasutamine laienes kiiresti, osaliselt kompenseerides varasemaid kallima varustuse, näiteks lennukite ja soomukite kaotusi.
12. venemaa võimud võivad 9. mail Moskvas toimuvat traditsiooniliselt uhket võidupüha paraaditseremooniat märkimisväärselt vähendada, kirjutab ajakirjanik ja venemaa eliidist rääkiva raamatu „Accomplices” autor Aleksandra Prokopenko allikatele viidates.
Tema sõnul võib tänavune paraad toimuda ilma sõjavarustuseta: Punast väljakut läbivad ainult marssikolonnid. Paraadikülaliste arv väheneb traditsiooniliselt tuhandetelt sadadele ja kogu tseremoonia võib kesta vähem kui tunni. Propagandas, kirjutab Prokopenko, väidetakse, et see oli algne plaan ja lühendatud paraadil pole drooniähvardustega mingit pistmist.
Z-blogijad teatasid varem, et traditsiooniline paraad võidakse täielikult ära jätta. Fighterbomberi kanali autor Ilja Tumanov teatas aprilli alguses, et paraadi õhudessantosa proov on tühistatud. Tema sõnul pidi see toimuma 5. aprillil, kuid sõjaväelased said käsu naasta oma alalistesse baasidesse kuni edasiste juhiste saamiseni.
Agentuuri andmetel ei teatatud sel aastal Moskvas toimuvast esimesest proovist, mis tavaliselt toimub hiljemalt kaks nädalat enne 9. maid.
Proovid algavad tavaliselt Moskva oblastis asuval Alabino polügoonil. 20. aprilliks teatab Moskva transpordiministeerium paraadiproovide tõttu teede sulgemise kuupäevad ning sel ajal paigaldatakse spetsiaalsed teekattemärgised. Sel aastal polnud aga midagi sellest 27. aprilliks tehtud.
Märtsi lõpus teatas kreml, et paraadi peaproov toimub 7. mail. 27. aprillil ei osanud presidendi pressisekretär peskov nimetada välisriikide juhte, kes paraadil koos putiniga osalevad. „Me teatame neist hiljem,” lubas peskov. Presidendi abi juri ušakov teatas, et putini külalisteks on mitu välispoliitikut, kuid nimesid ta ei avaldanud.
Slovakkia peaminister Robert Fico oli varem teatanud plaanist Moskvat külastada. 19. aprillil teatas ta, et Läti ja Leedu keelduvad tema lennukit läbi laskmast. Eesti tegi hiljem sarnase otsuse ning Fico taotles Poola kaudu lendamiseks koridori. Eelmisel nädalal teatas Fico oma otsusest paraadil mitte osaleda. Peaminister pole aga loobunud plaanist Moskvat külastada ja kavatseb asetada lilli Tundmatu Sõduri hauale.
13. Pärast seda, kui uurimiskomitee juht aleksandr bastrõkin käskis lastekirjaniku Grigori Osteri teoste uurimise algatada, nägid venelased tema raamatute järele järsku nõudluse kasvu. Nagu RWB (mis ühendab Wildberries’i ja Russ’i) pressiteenistus RBC-le teatas, kasvas Osteri raamatute müük Wildberries’is 21.–26. aprillini võrreldes eelmise aasta sama perioodiga peaaegu 500%. Võrreldes aprilli algusega oli kasv 220%. „Me räägime tuhandetest sel aastal müüdud eksemplaridest. Kõige populaarsemad on „Kahjuliku nõuande” erinevad väljaanded,” selgitas pressiteenistus.
Sarnaseid trende registreeriti ka raamatupoodide ketis Chitai-Gorod. Nad teatasid RBC-le, et 16.–23. aprilli nädalal kasvas „Kahjuliku nõuande” müük eelmise nädalaga võrreldes 223% ja autori müüdud raamatute koguarv enam kui kolmekordistus.
Osteri loomingu uurimise korraldus anti 21. aprillil. Uurimiskomitee pressiteenistuse teatel algatas bastrõkin uurimise luuletsükli „Kahjulik nõuanne“ tõttu – see on üks kirjaniku kuulsamaid teoseid, mis humoorikalt soovitab lastel teha vastupidist sellele, mida nad peaksid tegema (mitte käsi pesta, tapeedile joonistada jne). Seetõttu jõudis uurimiskomitee järeldusele, et Osteri teosed sisaldavad pedagoogilisest vaatenurgast küsitavaid õpetusi ning et nende uurimine oli vajalik alaealiste tuvastamiseks kuritegudeks ettevalmistumise etapis ja „teismelise keskkonna kriminaliseerimise vastu võitlemiseks“.
Pärast täieulatusliku sõja puhkemist Ukrainas hakkasid venemaa raamatukogud ja raamatupoed saama keelatud kirjanduse nimekirju, mis hõlmasid peamiselt sõjavastaseid autoreid ja neid, keda nimetati välisagentideks. Hiljem keelasid võimud LGBT-propaganda ja narkopropaganda, mis viis kümnete tuhandete teoste müügilt eemaldamiseni – Boccaccio „Dekameronist“ kuni Stephen Kingi ja Haruki Murakami romaanideni. Suured kirjastused (Eksmo, AST) hakkasid trahvide ja kriminaalsüüdistuste kartuses massiliselt kirjandust tagasi kutsuma.
14. Ukraina on kutsunud Iisraeli suursaadiku Michael Brodski välja, et nõuda tegutsemist laeva suhtes, mis üritab Haifa sadamas varastatud Ukraina vilja lossida, teatas välisminister Andrii Sõbiha 27. aprillil. „Sõbralikud Ukraina ja Iisraeli suhted võivad olla kasulikud mõlemale riigile ning venemaa ebaseaduslik kauplemine varastatud Ukraina viljaga ei tohiks neid õõnestada,” ütles Sõbiha X-is.
Iisraeli välisminister Gideon Sa’ar vastas Andrii Sõbihale avalikult hiljem 27. aprillil, lükates tagasi Kiievi süüdistused ja öeldes, et diplomaatilisi suhteid „sõbralike riikide“ vahel ei tohiks pidada sotsiaalmeedia ega ajakirjanduse kaudu. „Süüdistused ei ole tõendid,” kirjutas Saar X-is. „Süüdistuste toetuseks pole tõendeid veel esitatud.” Ta lisas, et asja uuritakse ja ütles, et Iisraeli võimud tegutsevad kooskõlas seadusega.
Panama lipu all sõitev puistlastilaev Panormitis, mis väidetavalt vedas venemaa okupeeritud Ukraina aladelt varastatud vilja, sisenes selle nädala alguses Haifa lahte. Mereliikluse jälgimise teenused näitavad, et laev seisab Iisraeli ranniku lähedal tühikäigul.
Kiiev on hoiatanud diplomaatiliste tagajärgede eest, kui Iisrael lubab laeval oma lasti dokkida ja lossida, teatas Axios varem 27. aprillil, viidates avalikustamata Ukraina allikale. Panormitise puistlastilaevale tagasisaatmata jätmine toob kaasa kriisi Ukraina ja Iisraeli suhetes, ütles allikas Axiose reporterile Barak Ravidile.
Kyiv Independenti diplomaatiline allikas on seda teavet kinnitanud.
Uudis tuleb pärast seda, kui teine laev, vene puistlastilaev Abinsk, dokkis aprilli alguses Haifas ligi 44 000 tonni varastatud Ukraina nisuga, mis teenis Kiievilt noomituse. Iisraeli ajalehe Haaretz uurimine leidis, et sel aastal on Iisraelis juba lossitud vähemalt neli varastatud Ukraina teravilja saadetist.
„On raske mõista Iisraeli ebapiisavat vastust Ukraina õigustatud taotlusele seoses eelmise laevaga, mis toimetas Haifasse varastatud kaupa,” ütles Sõbiha. “Nüüd, kui veel üks selline laev on Haifasse saabunud, hoiatame Iisraeli veel kord varastatud teravilja vastuvõtmise ja meie suhete kahjustamise eest.”
Ukraina pool kavatseb 28. aprillil toimuval kohtumisel Iisraeli suursaadikuga esitada protestikirja ja nõuda asjakohaseid meetmeid, lisas minister.
Panormitis väljus algselt venemaa Krasnodari krais asuvast Kavkazi sadamast, vedades üle 6200 tonni nisu ja 19 000 tonni otra, teatas ajakirjanik Katerõna Jaresko Mürotvoretsi keskuse projektist SeaKrime 25. aprillil.
Jaresko kirjutas, et laev laaditi okupeeritud Ukraina aladelt pärit viljaga, mis saadi teistelt laevadelt.
Axiosi allikas ütles, et Ukraina jätab endale õiguse rakendada kõiki diplomaatilisi ja rahvusvahelisi õiguslikke meetmeid, kui Panoramitisel lubatakse dokkida, märkides, et Iisrael sisuliselt kehitas õlgu Kiievi nõudmistele eelmise laeva osas.
venemaa on okupeeritud aladelt konfiskeerinud miljoneid tonne Ukraina teravilja, eksportides seda oma varilaevastiku laevadega maailmaturgudele.
Ukraina ja Iisraeli suhted on täieliku sõja ajal olnud keerulised. Iisrael on hoidunud Kiievile otsese sõjalise abi andmisest, püüdes säilitada tasakaalu suhetes venemaaga, hoolimata Moskva toetusest Teheranile.
President Volodõmõr Zelenski jättis Iisraeli tähelepanuväärselt välja oma Lähis-Ida ringreisist selle aasta kevadel, mille eesmärk oli süvendada julgeolekukoostööd võtmeisikutega Iraani õhurünnakute ajal.
15. Lühiuudised
Saksamaa rahandusminister Friedrich Merz ütles 27. aprillil, et Ukraina võib venemaaga rahuleppe saavutamiseks territooriumi kaotada, kuid vihjas, et see aitaks avada ukse EL-i liikmelisusele. „Loodetavasti sõlmitakse lõpuks venemaaga rahuleping. Siis ei pruugi osa Ukraina territooriumist enam Ukraina oma olla,” ütles Merz Saksamaal Marsbergis toimunud arutelul üliõpilastega.
putin kohtus Peterburis Iraani välisministri Abbas Araghchiga, öeldes, et Iraan talub USA survet ja venemaa tegutseb rahupüüdluste kiirendamiseks kooskõlas piirkondlike huvidega. Sõnumeid vahetati ka Mojtaba Khamenei ja Teherani juhtkonnaga.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Rooste vastu paistab aitavat ka vana hea mägiaivari teip.
Enimkaubeldud Brenti toornafta hind kerkis täna teisipäeval, 28. aprillil 111 dollari peale barrel. Hind on viimastel päevadel taas kiiresti kerkinud.
Naftabarrel on ligi 160 liitrit.
XXX Võru pärimustantsu festivali eel, 29. aprillil rahvusvahelise tantsupäeva tähistamisel Võru kesklinna pargis kutsutakse Võru kogukonnas tuntud inimesi liituma erilise väljakutsega – õppima mängima Teppo tüüpi lõõtspillil. Sündmuse käigus sõlmitakse avalik kokkulepe julgetega, kes lubavad festivali 30. juubeli auks lõõtsamängu selgeks õppida.
Homme, 29. aprillil kell 18 tähistatakse Võru kesklinna pargis rahvusvahelist tantsupäeva. Selle käigus esitatakse Võru kogukonna inimestele ka lõõtsa väljakutse, mille täitmiseks tuleb juulikuus toimuvaks Võru pärimustantsu festivaliks selgeks õppida lõõtsamäng Teppo tüüpi lõõtspillil, seda päris nullist. Lubaduse kinnitamiseks sõlmitakse julgetega avalik kokkulepe.
Väljakutse keskmes on lihtne, kuid nõudlik idee: öelda „jah” ja proovida midagi täiesti uut. Just nii alustasid 2007. aastal, kui toimus esimene lõõtsa väljakutse, ka Allar Toomik ja Kersti Kõosaar, kelle kogemused näitavad, et esialgu juhuslikust otsusest võib kujuneda erakordselt tähenduslik teekond.
Allar Toomiku sõnul algas kõik ühest telefonikõnest. „Vastasin kohe „jah”. Alles mõni hetk hiljem taipasin, mida lubanud olin,” meenutab ta. Kuigi algus oli keeruline ja nõudis igapäevast harjutamist, tõi visadus tulemuse. Täna mängib ta lõõtsa koos oma lapselapsega, kelle huvi pilli vastu on saanud alguse just vanaisa toonasest eeskujust.
Kersti Kõosaar rõhutab omakorda katsetamisjulgust ja õppimisrõõmu. „Mulle meeldib uusi asju õppida ja ma ei ole väga hea eeldaja, vaid pigem katsetaja,” ütleb ta. Tema sõnul oli suurimaks väljakutseks koordinatsioon, kuid järjepidev harjutamine ja toetav õpetaja aitasid edasi ja panid veensid, et võimatu võib saada võimalikuks.
Mõlema sõnul oli esimene avalik esinemine närvesööv, kuid samas vaimustav. Kogemus andis enesekindlust ning kinnitas, et uute oskuste omandamine ei sõltu niivõrd varasemast taustast kui valmisolekust pingutada.
XXX Võru pärimustantsu festival toimub Võrus 9.–12. juulil 2026. Festivali koduleht: https://vorufolkloor.ee
Võru pärimustantsu festival on Eesti üks pikima ajalooga iga-aastane folkloorifestival, mida korraldab MTÜ Võru Folkloorifestival. Festivalil kohtuvad erinevate rahvaste tantsijad ja muusikud, tuues kokku tuhandeid külastajaid nii Eestist kui ka välismaalt. Võru pärimustantsu festival on UNESCO ametliku partneri CIOFFi tunnustusega festival.
Ehkki Kagu-Eesti tegevuskava, mis lubab piirkonnale eritähelepanu, on saanud Vabariigi Valitsuse heakskiidu, on see jäänud suuresti vaid paberile, leiab Riigikontroll täna avaldatud aruandes. Tegevuskava pole ministeeriumide valikuid suuremat mõjutanud ja Kagu-Eesti mahajäämus ülejäänud Eestist nii rahvastiku- kui majandusarengu mitmete näitajate osas püsib.
„Eritähelepanu kindla piirkonna arengule on poliitiline valik, kuid kui mõnele regioonile on otsustatud pöörata sellist tähelepanu, ei peaks see jääma praktilise sisuta ja näiliseks,” leidis riigikontrolör Janar Holm. „Sama kehtib regionaalarengu kohta üldiselt. Ilma mõjuta ja asjatut lootust andvate riigi strateegiadokumentide kiht on paraku juba üsna paks.”
Kagu-Eesti mahajäämus paistab välja mitmete statistiliste näitajate põhjal, millega regionaalarengut jälgitakse. Näiteks tervena elada jäänud aastate arvestuses asuvad kolm kõige kehvema näitajaga maakonda kõik Kagu-Eestist, tööviljakuse näitaja poolest kuuluvad kolme kõige kehvema sekka kaks Kagu-Eesti maakonda. Samuti on muu Eestiga võrreldes Kagu-Eestis rohkem elektririkkeid 1000 elaniku kohta ning suuremad raskused kruusateede tolmuvabaks muutmisel ja kiire internetiühenduse väljaarendamisel.
Kõiki neid probleeme peaks aitama lahendada Kagu-Eesti tegevuskava, kuid paraku see nii ei ole. Kava annab küll hea ülevaate nendest probleemidest, ent jätab need paljuski meetmetega katmata. Tegevuskava toimeloogika on püüda seostada valdkonnapoliitikates juba nii või teisiti olemasolevad tegevused ja meetmed Kagu-Eesti probleemidega, mitte aga vastupidi, et probleemist lähtudes kujundataks sobilik meede või töötataks välja täiesti uus sobiv meede probleemi lahendamiseks. Sellisel kujul jätab tegevuskava avalikkusele eksliku mulje, et probleemidega tegeletakse ja osa näitajaid isegi paranevad, kuigi tegelikult ei ole probleemid, meetmed ja seirenäitajad kavas omavahel seostatud, meetmeid on vähe ning nendegi mõju seirenäitajatele ei ole kindlaks tehtud. Järeldus Kagu-Eesti tegevuskava kohta on põhimõtteliselt laiendatav ka Ida-Viru tegevuskavale ning üldisele regionaalse arengu tegevuskavale, kuna kõigi nende kavade toimeloogika on sarnane. Juba 2015. aastal osutas Riigikontroll oma iga-aastases ülevaates Riigikogule, et nende kavade lisandväärtus on küsitav.
Ehkki nende kavade koostamist ja täitmist koordineeriv Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei ole vähese mõjuga rahul, ei ole ministeerium suutnud olukorda Vabariigi Valitsuses arutelule tuua. Samas on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel otsitud võimalusi uuteks regionaalarengu strateegilise juhtimise lahendusteks (regionaalsed arengulepped), mis käsitlevad osalt samu probleeme. Ei ole selge, mis saab olemasolevatest ja on oht, et ilma mõjuta strateegiadokumentide hulk kasvab veelgi.
Riigikontroll soovitas regionaal- ja põllumajandusministril esitada 2026. aasta jooksul Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise päevakorda ettepanek kujundada Vabariigi Valitsuse tasemel seisukoht, kas ja kuidas Kagu-Eesti tegevuskava, Ida-Virumaa tegevuskava ja regionaalse arengu tegevuskavaga edaspidi jätkata. Suures plaanis on kaks võimalust. Panna need kavad siduvate kokkulepetega Vabariigi Valitsuse tasemel sisuliselt toimima, nii et probleemid on meetmetega vastavuses, meetmete mõju on võimalik seirata ja vajaduse korral meetmeid korrigeerida või kui selliseks sisuliseks lähenemiseks valmisolek puudub, ei ole mõtet piirkondade elanikele võltslootust pakkuda ning pigem võiks selliste ilma mõjuta kavadest koostamisest loobuda.
Regionaal- ja põllumajandusminister möönis oma vastuses, et Kagu-Eesti tegevuskava ei ole dokumendina, mis ei kuulu riigi strateegilise planeerimise raamistiku dokumentide hulka ning on kinnitatud regionaalministri käskkirjaga, piisav regionaalarengu suunamiseks, kui puuduvad kokkulepped valdkonnaministeeriumidega vajalike meetmete rahastamiseks ning lubas esitada 2026. aasta novembriks täpsema tegevusplaani ning vastavad ettepanekud valitsuskabineti aruteluks.
Taustaks:
Riigikontroll analüüsis, kuidas on täidetud Vabariigi Valitsuse otsust osutada Kagu-Eesti regionaalarengule eritähelepanu ja mil määral aitab antud eesmärgile kaasa selleks otstarbeks välja töötatud Kagu-Eesti tegevuskava.
Regionaalpoliitika kujundamine ja elluviimine on üks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi REM) põhiülesannetest. Eesmärk on jälgida piirkondlikku arengut üle Eesti ning sekkuda meetmetega, mis piirkondade arengueeldusi tasakaalustavad ja mahajäämust arengus vähendavad.
Regionaalpoliitika või piirkondade tasakaalustatud areng on viimase kümne aasta tagasivaates olnud eraldi teemaplokina pea kõikides Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammides. Sagedamini korduvad väljakutsed on olnud maapiirkondade arengu ja rahvastiku püsimine, regionaalsete töökohtade loomine ja ettevõtluse soodustamine, avalike teenuste ja infrastruktuuri kättesaadavus üle Eesti, riigiasutuste ja investeeringute hajutamine ning regionaalsete eripärade arvestamine Euroopa Liidu toetuste rakendamisel.
Aastatel2014–2020 kehtis Vabariigi Valitsuse korralduse alusel regionaalarengu strateegia ja selle rakendusplaan, mis olid samaväärsed riigi muude valdkondlike arengukavadega. Aastate 2014–2020 regionaalarengu strateegia lõppedes leiti, et regionaalarengut koordineerivate tegevustega tuleb jätkata, kuid edaspidi tegevuskava vormis. 2022. aastal tegi Vabariigi Valitsus regionaalministrile ülesandeks kehtestada regionaalse arengu tegevuskava, samuti uuendatud Ida-Virumaa tegevuskava ja Kagu-Eesti tegevuskava ning nende ühine rakendusplaan oma käskkirjaga. Valdkondlikele ministeeriumitele pandi kohustus arvestada valitsemisalade tegevustes rakendusplaaniga ja osaleda kavade seires. Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus näitab, et regionaalareng vajab keskset koordinatsiooni ning Ida-Viru ja Kagu-Eesti piirkond selles eritähelepanu.
Aruande täisteksti leiab siit:
https://www.riigikontroll.ee/auditiaruanded/regionaalarengu-juhtimine-kagu-eesti-naitel
Iganädalane operatiivinfo ülevaade tollikontrolli ja uurimisosakonna silmapaistvamatest sündmustest ja avastustest.
Narva tollipunkt
21. aprillil saabus tollipunkti väljuvale suunale 49-aastane Eesti kodanik, kelle jaoks oli see korduv piiriületus aasta jooksul. Mees ei soovinud tollile midagi deklareerida. Tema isiklike asjade läbivaatuse käigus avastati pagasist uus naiste käekott „Tory Burch”, mille eeldatav maksumus on ligi 1400 eurot. Samuti avastati mehe pagasist kaks kõnekaarti, mille väljavedu on samuti sanktsioonidega keelatud. Kuna mehel puuduvad varasemad rikkumised, tehti talle hoiatus ning mees suundus koos kaubaga tagasi Eestisse.
22. aprillil saabus tollipunkti väljuvale suunale 55-aastane Venemaa kodanik, kelle jaoks oli see korduv piiriületus aasta jooksul. Enne tollikontrolli ei soovinud piiriületaja midagi deklareerida. Läbivaatuse käigus avastati naisterahva pagasist kaks pudelit veini „Vega Sicilia Unico 2016”. Ühe pudeli ligikaudne hind on 420 eurot. Kuna naisterahval puudusid varasemad rikkumised, tehti talle hoiatus ning ta suundus koos kaubaga tagasi Eestisse.
25. aprillil saabus tollipunkti sisenevale suunale 58-aastane Venemaa kodanik, kelle jaoks oli see korduv piiriületus aasta jooksul. Enne tollikontrolli ei soovinud ta midagi deklareerida. Läbivaatuse käigus avastati naise pagasist 27 aedleeklille istikut. Kõiksugu seemnete ja taimede sissevedu kolmandatest riikidest on lubatud vaid siis, kui nendega on kaasas fütosanitaarsertifikaat, mis tõendab, et taim on terve ning vastab kõikidele EL-i nõuetele. Taimede sissevedu tõkestati ning naine pöördus koos taimedega tagasi Venemaale.
Luhamaa tollipunkt
22. aprillil saabus tollipunkti sisenevale suunale 44-aastane Põhja-Makedoonia kodanik, kelle jaoks oli see korduv piiriületus aasta jooksul. Enne tollikontrolli alustamist ei soovinud ta ametnikele midagi deklareerida. Isiku pagasi ning tema juhitud veokile teostati tollikontroll, mille käigus avastati veoauto kabiinist juhi isiklike asjade seest peidetud kujul kokku 200 Vene päritolu sigaretti. Sigaretid võeti hoiule ning mehe suhtes alustati väärteomenetlust.
25. aprillil saabus tollipunkti sisenevale suunale 53-aastane Venemaa kodanik, kelle jaoks oli see korduv piiriületus aasta jooksul. Enne tollikontrolli ütles naisterahvas, et tal ei ole kaasas deklareerimisele kuuluvat kaupa, sealhulgas sigarette. Läbivaatuse käigus leiti tema pagasist riiete vahele peidetud kokku 200 Vene päritolu sigaretti, mis isiku selgituste kohaselt olid ostetud omatarbeks. Sigaretid võeti hoiule ning isiku suhtes alustati väärteomenetlust.
Koidula tollipunkt
22. aprillil saabus tollipunkti sisenevale suunale 65-aastane Läti kodanik. Reisija deklareeris tolliametnikele, et tal on kaasas kaks pudelit viina „Beluga”. Pagasi läbivaatusel avastati aga kolm liitrit viina „Beluga” ning veel 40% alkoholisisaldusega vedelikku, mis oli villitud veepudelisse. Kange alkoholi sissevedu Venemaalt on sanktsioonidega keelatud. Seetõttu peeti kaup kinni ning naise suhtes alustati väärteomenetlust.
Lennujaam ja sadamad
25. aprillil kontrolliti Paldiski Põhjasadamas Eesti-Rootsi laevale minevaid sõidukeid. Ühe sõiduki kontrollimisel esitas 51-aastane Läti kodanik ametnikele Ukraina juhiloa, mis oli esialgse hinnangu kohaselt võltsitud. Kuivõrd dokumentide võltsimisega seotud juhtumeid menetleb Politsei- ja Piirivalveamet, anti isik koos sõidukiga üle PPA kolleegidele.
Varasemad juhtumid
4. märtsil saabus Narva tollipunkti väljuvale suunale 20-aastane Venemaa kodanik, kelle jaoks oli see korduv piiriületus aasta jooksul. Isik ei soovinud ametnikele enne kontrolli midagi deklareerida. Tolliläbivaatuse käigus avastati aga reisija seljakotist kaks pakendatud veinipudelit – „Arnoux-Lachaux Vosne-Romanee Recolte” ja „Arnoux-Lachaux Nuits-St-Georges Recolte”. Pudelid olid ilma maksumärkideta. Ametnikud palusid esitada arve, mis tõendaksid, et veinide maksumus ei ületa lubatud piirmäära 300 eurot. Ehkki isik alguses näitas oma telefonist ette veinide arve, siis ametnike palve peale saata arve e-postile ütles piiriületaja, et kustutas kogemata arve ära. Kuna veinide ligikaudne hind oli kokku umbes 1000 eurot, tõkestati nende väljavedu. Mehele määrati trahv 360 eurot ning ta suundus koos veinidega tagasi Eestisse.
President Alar Karis on Soome riigipea Alexander Stubbi kutsel koos abikaasa Sirje Karisega täna ja homme riigivisiidil Soomes. Riigipead saadavad visiidil Riigikogu liikmed Henn Põlluaas ja Mati Raidma, kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo ning mitmekümneliikmelised äri- ja kultuuridelegatsioonid.
Riigivisiit kinnitab kahe riigi väga lähedasi suhteid ning selle eesmärk on julgeolekukoostöö, majandus-, haridus- ja kultuurisidemete edasine tugevdamine.
Soome presidendipaar oli riigivisiidil Eestis 2024. aastal.
Täna kohtub president Alar Karis Soome riigipea Alexander Stubbiga, parlamendi spiiker Jussi Halla-ahoga, peaminister Petteri Orpoga ning Helsingi linnapea Daniel Sazonoviga. Kohtumistel keskendub arutelu Eesti ja Soome kahepoolsete suhete tihendamisele, koostööle NATOs, majandus- ja kaitsekoostööle, Läänemere piirkonna julgeolekule, Ukraina toetamisele Venemaa agressioonisõjas, Lähis-Ida konflikti mõjudele Euroopa majandusele ja julgeolekule ning atlandiülestele suhetele.
Homme hommikul asetab president Karis koos abikaasaga pärjad Hietaniemi kalmistule ning Eesti Vabadussõjas langenud Soome vabatahtlike mälestusmärgile Vanas kirikupargis.
President Karis ja president Stubb osalevad kaitsetööstuste koostöö teemalisel ärifoorumil. Samuti on kavas Santahaminas asuva Soome Riigikaitse kõrgkooli ja Aalto Ülikooli külastus. Santahaminas esineb president Karis kõnega, osaleb koos Soome riigipeaga paneeldiskussioonis ja vastab kadettide küsimustele. Aalto ülikoolis tutvutakse satelliidilaboriga ning laevade ja mererajatiste uurimiseks loodud jääkatsebasseiniga.
Soome ja Eesti presidendipaar külastavad ühiselt kaasaegse kunsti muuseumi Kiasmat ja Helsingi Keskraamatukogu Oodi, kus presidendid arutlevad kirjanduse ja lugemise teemadel ning kohtuvad soome-eesti õppekeelega Latokartano põhikooli õpilastega.
Riigipea abikaasa Sirje Karis osaleb visiidi raames koos Soome presidendi abikaasa Suzanne Innes-Stubbiga programmis, mis keskendub kultuuri-, haridus- ja sotsiaalvaldkonnale, sealhulgas laste vaimse tervise toetamisele. Nad külastavad Ateneumi kunstimuuseumi, SOS Lasteküla Espoos ja Diakooniafondi, mis keskendub haavatavate sihtrühmade toetamisele.
Riigipead saatvasse kultuuridelegatsiooni kuuluvad kultuuriministeeriumi, Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli muuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Fotografiska Tallinna, Tartu Kunstimuuseumi, Vabamu, Eesti Arhitektuurimuuseumi, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Meremuuseumi ning Eesti Loodusmuuseumi esindajad.
Eesti äridelegatsiooni kuuluvad ettevõtted DefSecIntel Solutions, Milrem Robotics, Threod Systems, Maru, Toci, Rantelon, Nortal, CybExer, BLRT Grupp, Meridein Group, Frankenburg Technologies ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit.
Tagasi Eestisse jõuab presidendipaar homme hilisõhtul.
Täna kell 20.23 sai häirekeskus teate, et Pärnus Suur-Jõe tänaval põleb vana tehasehoone. Päästjad on kohal ja toimuvad kustutustööd.
Pärnu päästemeeskonna saabumise ajaks oli majast juba leek väljas. Suitsusukeldunud päästemeeskond avastas, et teiselt korruselt alguse saanud tuli on levinud juba katuse alla.
Tulekahjule on reageerinud Pärnu, Häädemeeste, Pärnu-Jaagupi ning Vändra päästjad.
Teated kannatanutest puuduvad.
Mahajäetud mööblivabriku põleng likvideeriti 28. aprillil kell 00.29.
Tulekahju lokaliseeriti ja tule levikule pandi piir kell 22.44. Aktiivne kustutustöö kestis veel edasi, päästjad avasid katusekonstruktsioone ja kustutasid tulepesi.
Päästetööde juhi sõnul sai tulekahju tõenäoliselt alguse majas tehtud lõkkest ja levis katusekonstruktsioonidesse.
Siin on pildid:
-
-
Pilt: Päästeamet
-
-
Pilt: Päästeamet
Hiina autofirma BYD tõi turule Lamborghini konkurendi, hind on vaid murdosa sellest.
BYD avalikustas elektrilise kabrioleti Denza Z, millel on Lamborghini võimsus. Sellel on üle 1000 hobujõu, kiirendus 0–100 km/h alla 2 sekundi ja sõiduulatus 599 kilomeetrit.
Hinnad algavad 40 000 eurost, mis on kümme korda odavam kui Euroopa sarnastel mudelitel.
Ja disaini töötas välja muide endine Audi peadisainer Wolfgang Egger, kes töötab nüüd BYD-is.
Siin on video:
Soomes on maapiirkonnas asuvate vanade eramajade hinnad kohati madalamad kui Eestis. Eestis ei kiirusta müüjad hinda alla laskma, sest tühjalt seisev maja ei nõua eriti kulutusi.
Oma kodu ostmist kaaluvad inimesed oleksid valmis laenu tagasimakseks kulutama umbes 500 eurot kuus, selgub Luminori tellimusel aprillis tehtud küsitlusest. Pankade laenukalkulaator näitab, et kui võtta laenu 20 aastaks ja maksta sisse 15 protsenti, siis võiks sellise laenumaksega osta umbes 100 000-eurose hinnaga maja.
Otsing Soome suures kinnisvaraportaalis etuovi.com näitab, et selle raha eest saab Soomes valida rohkem kui 900 maja vahel, Eesti suures kinnisvaraportaalis kv.ee on väljas aga vaid 185 samas hinnavahemikus kuulutust, vahendab ERR.
Toimetuselt:
Lõunaeestlane on korduvalt toonud välja, et kinnisvara on Soomes odavam kui Eestis. Kas on põhjus mälestuste müümises või rikkamates inimestes, jääb iga ühe enda arvata.
Telia on sunnitud Bigbanki suuromaniku Parvel Pruunsillaga kohut käima, sest edastab õiguskaitseorganitele andmeid inimeste telefonikõnede kohta, kuid Tele2 ja Elisa tunnistavad, et sellistel asutustel on otseligipääs ka nende sideandmetele.
Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Marta Tuul kinnitas eelmisel nädalal ERR-ile, et õiguskaitseasutused ei pea saatma iga telefoninumbri kontrollimiseks Teliale päringut, vaid saavad elektroonilisest süsteemist kontrollida, kas konkreetne number on üldse Telia klient ja kui on, siis pärida telefoninumbri omanikku ja muud infot.
Telia ütles, et neil ei jää muud üle, kui kehtivat seadust täita ja nad leiavad, et käituvad õiguspäraselt, vahendab ERR.
Pihkvas ehitatakse uut silda üle Velikaja jõe Krimmi silla eeskujul, teatas Pihkva oblasti kuberner Mihhail Vedernikov oma sotsiaalmeedia kanalis Max.
Märgitakse, et Vene presidendi riikliku projekti „Elu infrastruktuur” toel jätkub Pihkvas 8,7 kilomeetri pikkuse olulise transpordiarteri, põhjapoolse ümbersõidu ehitus, vahendab Pihkva Infoagentuur.
Ehitajad paigaldavad praegu neljandat ja viiendat tugiposti – neid tuleb kokku kuus. Kaldal monteeritud metallist pealisehitis lükatakse tõukurite abil järk-järgult sammastele ning langetatakse projekteeritud kõrgustele. Pärast seda alustavad ehitajad raudbetoonist sõiduteeplaadi ehitamist ning kommunikatsioonide ja valgustussüsteemide paigaldamist.
„Seda tehnoloogiat kasutati edukalt Krimmi silla ehitamisel. See mitte ainult ei lühenda ehitusaega, vaid minimeerib ka mõju jõele ja mis kõige tähtsam, muudab konstruktsiooni töökindlaks,” selgitas Vedernikov.
-
-
Foto: Pihkva Infoagentuur
-
-
Foto: Pihkva Infoagentuur
-
-
Foto: Pihkva Infoagentuur
Politsei andis teada, et Ahjal toimus kontrollreid Rahunemispeatus. Vähem, kui tunni ajaga kohtuti viie juhiga, kellel kiirus kippus ununema. Kolm neist valisid trahvi asemel rahunemispeatuse.
See 45 minutit järelemõtlemist on sageli palju väärtuslikum kui paberil kviitung. See on hetk iseendale, et mõelda: „Kuhu mul nii kiire on?”
Kui kiiruseületamine jääb alla 20 km/h, pakub politsei võimalust valida paus. Hetkeks peatumine ja oma tegude üle mõtlemine aitab kõigil olla parem ja hoolivam liikleja.
Täna esmaspäeval toimunud Eesti Olümpiakomitee (EOK) erakorralisel täiskogu istungil toimus president Kersti Kaljulaidi umbusaldushääletus, mis sai häälteenamuse.
Täna oli A. Le Coq Arena konverentsisaali kogunenud 123 EOK liikmest 114, mis tähendas, et president Kaljulaidi umbusaldamiseks läks vaja 58 poolthäält. Häälteenamus täideti ning presidendi umbusaldamise poolt hääletas 61 liiget. Kolm sedelit oli kehtetud, vahendab ERR.
25.-26. aprill 2026 toimus Aruküla Spordihoones noormeeste U17 (2009 ja hiljem sündinud mängijad) teine ja ühtlasi viimane etapp Eesti 2026 meistrivõistlustel käsipallis.
Kaheksa meeskonda mängisid üks kord omavahel läbi turniirisüsteemis. Seejärel selgitati vastavalt põhiturniiri kohtadele A-finaalturniiri grupis kohad 1.-4. ja B-finaalturniiri grupis kohad 5.-8.
Lõppjärjestus:
1. Põlva KPK/Põlva SK, treener Henri Sillaste
2. HC Tallas, treenerid Jüri Lepp, Mihkel-Matteus Luik
3. SK Tapa/Tapa valla SK, treener Elmu Koppelmann
4. HC Viimsi/Vitamin Well, treenerid, Heldur Sepp, Jarno Nurm
5. Aruküla SK, treenerid Toivo Järv, Andrus Rogenbaum
6. Mustamäe Käsipalliklubi, treenerid Vahur Vetevool, Andres Joosep, Ragnar Põldma
7. Valga Käval, treener Veiko Luik
8. Viljandi KK/Viljandi SK/Pärnu, treenerid Marko Koks, Toomas Heinla
Turniiri parimaks mängijaks valiti Gabriel Haabma Põlva KPK/Põlva SK meeskonnast ning parimaks väravavahiks Eke Varusk Põlva KPK/Põlva SK meeskonnast.
Lisainfo: https://www.handball.ee/voistlused/eesti-mv/emv-poisid-u17
-
-
EMV 2026 PU17 meister Põlva KPK/ Põlva SK. Foto: Mari Möls/ Eesti Käsipalliliit
-
-
EMV 2026 PU17 II koht HC Tallas. Foto: Mari Möls/ Eesti Käsipalliliit
-
-
EMV 2026 PU17 III koht SK Tapa/ Tapa valla SK. Foto: Mari Möls/ Eesti Käsipalliliit
-
-
EMV 2026 PU17 parim mängija Gabriel Haabma. Foto: Mari Möls/ Eesti Käsipalliliit
-
-
EMV 2026 PU17 parim väravavaht Eke Varusk. Foto: Mari Möls/ Eesti Käsipalliliit
Politsei sai teate, et 19. aprillil laekus Põlva linnas elavale naisele e-kiri näiliselt LHV-lt.
Kirja sisus oli arve ning teade, et inimese andmed aeguvad peagi ning mitte-uuendamise korral piiratakse tema internetipanga kasutamist.
Naine klõpsas kirjas olevale lingile, et vajalik toiming sooritada ja sisestas järgnevalt enda andmed ning kinnitas need Smart-ID parooliga.
Päev hiljem avastas naine, et tema ettevõtte kontolt on kadunud 3500 eurot.
Piimahindade järsk langus on viinud Leedu piimatootjad pankroti äärele. Eelmise 2025. aasta sügisest alates on tootjahinnad langenud umbes kolmandiku võrra, jättes paljud tootjad jänni kütuse-, väetise- ja söödatarnijatele makstavate maksetega. Mõned juba loobuvad tootmisest, teised aga lihtsalt ootavad, kas suudavad saagikoristuseni vastu pidada.
Liiter tavalise rasvasisaldusega piima, mis aasta tagasi maksis üle 40 sendi, toob nüüd põllumeestele 12–30 senti – olenevalt mahust ja kvaliteedist. Põllumeeste sõnul on sama liitri tootmise maksumus 32–35 senti. See vahe ei ole jätkusuutlik, vahendab lrt.lt.
Kollapsi ulatus on rabav. Leedu piimatootjate ühingu andmetel on ainuüksi viimase aasta jooksul sektorist lahkunud umbes 5000 talu. Vähem kui 7400 müüb nüüd piima kaubanduslikult, samas kui töötlejad, kes ei suuda kodumaalt piisavalt toorpiima hankida, impordivad juba umbes 50 000 tonni kuus Lätist, Eestist ja Poolast, et oma tehaseid töös hoida.
Šiauliai rajoonis asuvas ettevõttes Ginkūnai Agrofirm juhib juhataja Arūnas Grubliauskis umbes 1000 veise karja, kellest umbes pooled on lüpsilehmad, kes annavad päevas 10–15 tonni piima. Ta on asja suhtes avameelne.
„Pole saladus – asjad on halvasti. Me saame 29 senti liitri kohta ja meie tootmiskulud on 32–35 senti,” ütles ta.
Aasta tagasi plaanis talu laieneda. Nüüd tullakse vaevu toime, kompenseerides piimatootmise kahjusid põllukultuuride kasvatamisest ja tõukarja müügist saadava tuluga. Kõigil taludel pole sellist võimalust.
Grubliauskis on pettunud, et jaemüügihinnad pole peaaegu muutunud, samal ajal kui taluhinnad – põllumajandustoodete otsemüük talunikelt tarbijatele – on langenud. Liiter piima maksab Leedu supermarketites endiselt umbes 1,50 eurot.
„Kasumi jagamise viis ei ole õiglane. Me näeme suurepäraselt, et saame sente, samal ajal kui müügihind on 1,50 eurot. Bensiinijaamade kütusehinnad reageerivad alati toornafta hinna muutustele. Piimahinnad ei näi samamoodi toimivat,” ütles ta.
Kuigi ta ei anna alla, tunnistab ta, et loodab olukorra paranemisele pärast Ukraina sõja lõppu ja turusurve leevenemist.
„Me ei saa tulesid kustutada ja uksi sulgeda. See on võrdselt raske nii suurtel kui ka väikestel taludel. Väiksemate jaoks on ehk veidi lihtsam lihtsalt paar lehma maha müüa ja minema kõndida,” sõnas ta.
Telšiai rajoonis Buožėnai külas peab Svetlana Burbienė koos abikaasa ja väimehega 44 lehmaga piimakarja. Perekond on siin talu pidanud alates 2008. aastast, kuid ta ütleb, et nad pole kunagi varem nii raskes seisus olnud.
Talust väljub iga päev umbes 500 liitrit piima. 24-sendise liitrihinna juures ei kata sissetulek kulusid ja pere on tarnijatele maksetega võlgu jäänud.
„Oleme kütuse, väetise ja söödalisandite eest tasumisega kuu või kaks hiljaks jäänud. Õnneks on meie tarnijad mõistvad ja ootavad,” ütles ta.
Talus ei ole välistöölisi – pere teeb kõik ise ja lapsed panustavad kõige kiirematel perioodidel. „Oleme tänulikud, et saame ikka magada,” ütles Burbienė.
Aasta tagasi, kui liitri hind oli üle 40 sendi, majandas talu hästi ega vajanud edasilükkamisi ega erakorralist tuge. Nüüd, ütleb ta, on sulgemismõtteid üha raskem kõrvale tõrjuda. Mitu naabrit on juba otsustanud müüa.
Burbienė perekond ei saa selle eeskujuga kergesti kohaneda – nad said seadmete ostmiseks riiklikku toetust ja on sellega seotud tingimustega seotud.
Ta naasis hiljuti Poolast, kus teda hämmastas igas külas endiselt tegutsevate väikeste talude arv.
„Leedus näib, et ellu jäävad ainult kõige suuremad. Kuid suured talud pole haiguste suhtes immuunsed. Kujutage ette, mis juhtuks, kui tuhande loomaga kari tuleks hävitada. Kust siis piim tuleb?“ küsis ta.
Ühistu Rešketėnai, mis kogub piima umbes 700 farmist Lääne-Leedu Žemaitia piirkonnas, tunneb teravat survet. Ühistu esimees Algirdas Leščiauskas ütleb, et viimane sama tõsine kriis oli umbes kaks aastakümmet tagasi.
Langus algas eelmise aasta septembris ja pole vaibunud. Ühistu tarnib praegu Leedu, Läti ja Poola töötlejatele umbes 75 tonni piima päevas – suvisel karjatamishooajal tõuseb see arv umbes 160 tonnini päevas.
Väiksemad talunikud, kes pakuvad jahutamata piima, saavad liitri kohta vaid 15 senti. Suuremad tarnijad saavad kuni 30 senti – samas saab ühistu ise töötlejatelt vaid 27 senti.
„Oleme tootmiskulude arvutamise lõpetanud, sest me ei saa nendega enam midagi teha. Oleme juba nii palju pingutanud, kui võimalik. Kütusekulude tõus on meid eriti rängalt tabanud – läbime aastas üle miljoni kilomeetri. Nüüd kaalume, kas Lätist oleks odavam kütust osta,” ütles Leščiauskas.
Ühistu on valitsusele esitanud kütusekulude kompenseerimiseks taotluse, kuid pole midagi saanud.
Ta ennustab, et talud peavad vastu suvise karjatamishooaja jooksul, mil tootmine on suurem ja kulud suhteliselt madalamad, kuid sügisel hakkavad sulgemised plahvatuslikult kasvama.
„Töötlejad saavad endale ootamist lubada – nad varuvad piimapulbrit ja võid ning saavad varusid hoida aasta aega. Põllumehed ei saa sama teha,” märkis ta.
Leedu piimakarjakasvatajate ühingu direktor Eimantas Bičius ütles, et sektor on tõelises kriisis – ja et ohumärgid on juba mõnda aega nähtavad olnud.
„Lehmi peab endiselt umbes 14 000 farmi, kuid ainult umbes 7400 neist müüvad piima kaubanduslikult. Ülejäänud tarbivad ise enda toodetud piima või on lihtsalt selle tootmise lõpetanud,” ütles ta.
Ta osutab struktuursele probleemile: Leedu töötlev tööstus on kasvanud nii suureks, et kodumaine piimatootmine ei suuda seda enam rahuldada. Töötlejad impordivad naaberriikidest umbes 50 000 tonni kuus, et tühimikku täita – isegi kui Leedu põllumeestel on raskusi mõistlike hindadega ostjate leidmisega.
„Pean olukorda väga tõsiseks, sest tunneli lõpus pole valgust. Räägitakse, et nõudlus kasvab aasta või kahe pärast, aga küsimus on selles, kui palju talusid selleks ajaks veel alles on. Põllumees peab paaki kütust panema juba täna, mitte 2027. või 2028. aastal,” ütles Bičius.
Ta märkis, et hiljutine avalik protest Vilniuses – kus põllumehed jagasid möödujatele tasuta piima – oli mõeldud tarbijate tähelepanu juhtimiseks lahknevusele tootjate saadava ja jaemüüjate küsitava hinna vahel.
„Mingil põhjusel hinnad poodides ei lange,” ütles ta.
Riigikohus leidis täna avaldatud otsuses, et uurimisasutustel ja prokuratuuril on teatud tingimustel lubatud küsida kuritegude uurimiseks sideettevõtjatelt andmeid, mis on vajalikud IP-aadressi kasutaja tuvastamiseks.
Arutusel olnud kohtuasjas süüdistatakse üht meest eraviisilises jälitamises. Muu hulgas kasutas ta süüdistuse järgi kannatanu tahvelarvutit selleks, et pääseda ligi tema Google’i kontole ning jälgida tema tegevust Google’i kaardi- ja fotorakenduste kaudu.
Maakohus tunnistas mehe kuriteos süüdi, kuid ringkonnakohus mõistis ta Google’i kontoga seotud juhtumis õigeks. Nimelt leidis teine kohtuaste, et politseil polnud õigust küsida sideettevõtjatelt andmeid, mille abil tehti kindlaks, et kannatanu kontole sisenemiseks kasutatud IP-aadresside taga oli just süüdistatav.
Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas täna ringkonnakohtu otsuse, sest seal oli valesti tõlgendatud sideandmete kogumist ja kasutamist puudutavat kohtupraktikat.
Riigikohus otsustas 2021. aastal, et sideettevõtjatelt ei tohi kuritegude uurimiseks nõuda telefoniside liiklus- ja asukohaandmeid, mida nad peavad elektroonilise side seaduse järgi aasta jooksul säilitama, sest Eestis kehtiv sideandmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Samas ei hõlma see piirang andmeid, mis on vajalikud ainult telefoninumbri või IP-aadressi kasutaja tuvastamiseks, nagu kliendi nimi ja aadress. Ka Euroopa Kohus on leidnud, et sellise teabe säilitamine ja väljanõudmine kuritegude uurimiseks on põhimõtteliselt lubatav, sõltumata nende tegude raskusest.
Tingimuseks on siiski see, et kasutaja tuvastamiseks vajalik teave peab olema muudest sideandmetest selgelt eraldatud. Inimese eraelu raske riive võib tekkida juhul, kui IP-aadress seostatakse muude sideettevõtja poolt säilitatud liiklus- ja asukohaandmetega, mis võimaldab teha inimese eraelu kohta täpseid järeldusi.
Praegusel juhul soovis politsei tuvastada IP-aadresside kasutajat, kes sisenes kannatanu loata tema Google’i kontole. Selleks küsiti kõigepealt välisriigist Google Ireland Ltd. käest konto kasutamisega seotud logiandmeid ja IP-aadresse. Seejärel esitati Eesti sideettevõtjatele päringud nende IP‑aadresside kohta, mille kaudu siseneti konkreetsetel kuupäevadel ja kellaaegadel kannatanu Google’i kontole.
Otsuse tegemise ajaks kogutud tõendite põhjal leidis Riigikohus, et sideettevõtjatelt saadud andmed piirdusid üksnes IP-aadressi kasutaja tuvastamiseks vajalikuga. See teave ei võimaldanud saada ülevaadet võrguaadressi kasutaja muust tegevusest – näiteks millal ja missuguseid veebilehekülgi ta külastas, kellega ta suhtles, missuguseid rakendusi ta kasutas jne. Lisaks ei saa välistada, et sideettevõtjad säilitasid osa neist andmetest mitte riigi sunnil, vaid ärilisel eesmärgil.
Kuna ringkonnakohus ei selgitanud välja kõiki sideandmete säilitamise ja sideettevõtjatelt väljaküsimise üksikasju, saadeti kohtuasi neile tagasi uueks arutamiseks.
Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.
Eestlased kasutavad pakisaatmist üha enam selleks, et kedagi meeles pidada ja rõõmustada. 34 protsenti inimestest saadab vähemalt kord aastas oma lähedasele midagi tähendusrikast, selgub SmartPosti tellitud Norstati uuringust.
Veelgi enam, ligi veerand ehk 23% vastanutest teeb seda mitu korda aastas. SmartPosti Baltikumi kliendikogemuse juhi Triinu Luidalepa sõnul peegeldab see laiemat muutust tarbijakäitumises.
„E-kaubanduse kasv toob kaasa suuremad pakimahud, kuid koos sellega muutub ka see, mida pakiga edasi antakse. Üha sagedamini ei liigu saadetisega ainult kaup, vaid ka isiklik sõnum ja tähelepanu, mis annab kogu tarnekogemusele inimeste jaoks teise kaalu,” ütleb Luidalepp.
Norstati uuringust selgub, et kõige agaramad tähendusrikaste pakkide saatjad on Põlvamaal, kus 8% inimestest saadab sellise paki koguni kord kuus.
Kui vaadata viimase 12 kuu tarbijakäitumist laiemalt, siis 37% vastanutest ütleb, et enim on neile korda läinud tavalise veebipoe tellimuse kohaletoimetamine. Samas on emotsionaalsem mõõde selgelt olemas, sest 18% vastanutest toob esile sellise paki saabumise, mis sisaldab midagi lapsele või pereliikmele. 15% vastanutest toob välja paki kohaletoimetamise, mis sisaldab kingitust kellelegi lähedasele.
Regionaalselt joonistuvad välja selged erinevused. Kõige suuremat rõõmu paki kohaletoimetamise üle, mis sisaldab kingitust kellelegi lähedasele, tunnevad Läänemaa elanikud. Seda kinnitab 33% sealsetest elanikest. Hiiu maakonnas tunneb aga 40% kõige suuremat rõõmu paki kohaletoimetamisest, mis sisaldab midagi lapsele või pereliikmele.
Huvitava erinevusena selgub, et mehed tunnevad kingituse kohale toimetamise üle veidi suuremat rõõmu kui naised – vastavalt 16% ja 14%.
„Need tulemused näitavad, et paki saatmine loob inimestele päriselt väärtust. See on võimalus hoida sidet ja jagada tähelepanu ka siis, kui ollakse teineteisest eemal,” lisas SmartPosti esindaja.
SmartPosti tarbijauuringu viis läbi Norstat märtsikuus ja selles osales 1000 vastajat Eestist, 1005 Lätist ja 1000 Leedust.
Käesoleval nädalal teevad Eesti õhuruumis treeninglende, sealhulgas madallende Balti riikides paiknevad NATO õhuturbe lennumeeskonnad. Treeninglendude käigus võib toimuda ka ülehelikiirusel lende, mis toimuvad koordineeritult tsiviillennujuhtimise teenistusega ning selleks ettenähtud lennukõrgustel.
Lennud on planeeritud toimuma 27. aprillist–3. maini üle Eesti, ajavahemikul kell 10–22. Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga). On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest, kuid võimalusel püütakse asustatud alasid siiski vältida. Ülehelikiirusel lendamisel kaasneb lööklaine ning ülehelipauk, mis võib sarnaneda suurtüki lasu või plahvatusega.
27.–29. aprill ja 2. mail toimub Rakvere linna ümbruses aktiivne lennutegevus seoses diviisi õppusega.
Kõik lennuharjutused viiakse läbi kooskõlas Eesti seadustega ning neid korraldatakse kokkuleppel transpordiameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-iga.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennuvahendid baseeruvad Eestis Ämari lennubaasis ja Leedus Šiauliai lennubaasis. Kõik treeninglennud ning nende elemendid on vajalikud selleks, et oleks tagatud NATO lennuvahendite valmidus õhuintsidentidele reageerimiseks.
Eesti edastas Venemaale karmi nõudmise: Venemaa peab viivitamatult lahkuma kõigist Ukraina elektrijaamadest ja tagastama täieliku kontrolli Ukrainale.
Nõudmise edastas välisminister Margus Tsahkna.
Tsahkna edastas sotsiaalmeedias järgmise seisukoha:
40 aastat on möödunud Tšornobõli tuumakatastroofist, tragöödiast, mis mõjutas ligi 8,5 miljonit inimest kogu Euroopas. Nõukogude režiimi hooletuse tõttu on selle laastavad tagajärjed tunda tänaseni.
Venemaa jätkuvad rünnakud Ukraina energiainfrastruktuurile ja Zaporižja tuumaelektrijaama okupeerimine näitavad, et Kreml ei ole 1986. aasta õppetunde omaks võtnud. Selle asemel suurendavad tema teod jätkuvalt uue tuumakatastroofi ohtu.
Venemaa peab viivitamatult lahkuma kõigist Ukraina elektrijaamadest ja tagastama täieliku kontrolli Ukrainale.
Me vajame Venemaa energiasektori suhtes rangemaid sanktsioone koos jätkuvate pingutustega selle isoleerimiseks rahvusvahelistel energiafoorumitel. Me ei tohi lubada Tšornobõli tragöödial korduda.
1. maist saavad ultraharuldasi ravimeid vajavad inimesed uusi ravimeid lihtsama asjaajamisega. Selgemaks muutub ka plaanilise välisravi taotlemine. 1. juunist saavad Tervisekassa toel soodsamalt ravimeid lapsed ja neelamisraskuste all kannatajad, kellele valmistatakse apteegis ravimeid standardse retsepti põhjal.
Ultraharuldane haigus on seaduse tähenduses haigus, mis mõjutab kõige rohkem viit inimest miljonist ja on eluohtlik või viib raske puude kujunemiseni.
Seni on selliste ravimite rahastamine olnud keeruline, sest väike Eesti turg on ravimitootjate jaoks vähe atraktiivne ja tootja ei pruugi ise taotlust ravimi rahastamiseks esitada. Samuti oli teatud juhtudel probleemiks, et üksikute patsientide ravi rahastamiseks tuli ravimid õigusaktis kindlasse nimekirja lisada, mis pikendas inimeste abini jõudmise aega. Nüüd saab Tervisekassa võtta patsiendi või tema esindaja ja vähemalt kahest arstist koosneva eksperdikomisjoni taotluse alusel ravimi hinna osaliselt enda kanda. Seda juhul, kui ravimil on Eestis kehtiv müügiluba, tõendatud efektiivsus ja ohutus ning hind põhjendatud. Vajaduse korral konsulteerib Tervisekassa nõuandva ravimikomisjoniga ning sõlmib ravimitootjaga tähtajalise kokkuleppe.
Teine oluline muudatus puudutab apteegis valmistatavaid ravimeid
Enimkasutatavatele apteegis valmistatavatele ravimitele luuakse standardretseptid. Igale sellisele ravimile antakse kood, mis teeb ravimi välja kirjutamise arsti jaoks kiiremaks ja apteekrile valmistamise hõlpsamaks. Edaspidi saab Tervisekassa erialaseltside taotluse alusel võtta osa sellise ravimi hinnast enda kanda.
Muudatus puudutab kõige otsesemalt väikelapsi ja neelamisraskustega inimesi, kes vajavad krooniliste haiguste raviks ravimeid, mida tööstuslikult ei toodeta. Eesti Lastearstide Seltsi president dr Chris Pruunsild selgitas, et sageli keelduvad väikelapsed tablettide neelamisest või vajavad kehakaalule vastavat doosi, kuid tabletti pole lubatud poolitada. „Sellistel puhkudel on kriitilise tähtsusega apteegis valmistatavad ravimilahused ehk suspensioonid. Need võivad olla üsna kallid ning seni on suurema abi vajadusega inimesed pidanud nende eest täielikult ise maksma,” nentis dr Pruunsild.
Tema sõnul on praegune olukord olnud ebaühtlane. „Hetkel maksavad paljud pered ravimi eest ise, kuid on ka lapsi, kelle suspensiooni valmistamise kulud on sotsiaalsetel põhjustel või väga komplitseeritud juhtudel katnud raviasutus. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus on meil selliseid juhtumeid ette tulnud, kuid uus kord muudab süsteemi stabiilsemaks ja peredele kättesaadavamaks,” lisas dr Pruunsild.
Plaanilise välisravi eelloa taotlemise tingimused muutuvad selgemaks
Kui Eestis pole ühtegi võimalust diagnostikaks või inimese raviks ja ei leidu ka sobivat alternatiivi, võib Tervisekassa kaaluda uuringute või ravi rahastamist välisriigis. Sellises olukorras tuleb edaspidi patsiendil taotlus esitada koos arstliku hinnanguga. Taotluse menetlemise aluseks on kolme eriarsti meditsiiniline hinnang vähemalt kahest eri raviasutusest.
„Nii ultraharuldaste haiguste ravimite rahastamine kui ka välisravi taotlemine muutuvad selgemaks ja läbipaistvamaks. Ultraharuldaste haiguste puhul ei pea patsient enam lootma, et ravimitootja Eesti väikese turu jaoks ise taotluse esitab. Plaanilise välisravi puhul ühtlustatakse taotluste hindamiskriteeriumid, lähtudes meditsiinilisest tõenduspõhisusest, tervishoiuteenuste kulutõhususest ja ravikindlustuse eelarvelistest võimalustest,” ütles Tervisekassa ravimite hüvitamise teenusejuht Getter Hark
Ravikindlustuse seaduse ja ravimiseaduse muudatused jõustuvad 1. mail 2026. Erandina jõustub apteegis valmistatud ravimi juurdehindluse piirmäära määrus 1. juunist, mis annab soodustuste praktikasse rakendamiseks piisava üleminekuaja.
Statistikat 2025. aasta kohta:
– Tervisekassa tasus 95 kindlustatu eest välisriigis saadud plaanilise ravi, uuringute, konsultatsioonide ja analüüside maksumuse.
– Ultraharuldaste haiguste ravimeid summas 8 miljonit eurot vajas 70 inimest.
– Vähemalt ühe apteegis valmistatava ravimi ostis 16 351 inimest. Kõige rohkem vajati salve (49%), lahuseid, tilku, emulsioone 20% ja kreeme 11%. Pulbrite osakaal oli 7% ja suspensioonid moodustasid 3%.
Vaata kuidas võib erineda kindlustuse hind erinevates kindlustusseltsides. Tasub kasutada LKF-i kindlustuskalkulaatorit – hoiad raha kokku.
Aasta baasil on ühes hind 64 eurot, teises 364 eurot.
Täna pühapäeval 26. aprillil avastati Estlink 2 jahutussüsteemis rike, mistõttu ei toiminud ühendus veidi rohkem kui üks tund. Õhtul teatas Elering uuest rikkest ning parandustöödele kulub paar tundi.
Estlink 2 lülitus välja pühapäeval kell 15.23. Jahutussüsteemis tuvastati klapi rike, mis parandati kella 16.50-ks. „Ühendus on praeguseks taastatud ja hoiame silma peal,” sõnas Eleringi kommunikatsioonijuht Karin Veskimäe kommentaaris ERR-ile.
Kell 20.45 teatas Elering uuest rikkest, mistõttu on Estlink 2 ühendus jälle katkenud. Parandustöödega läheb paar tundi. Rike on tuvastatud Eesti poolel konverterjaamas.
Täna, 26. aprillil teatati häirekeskusele, et Kuressaare linna elumajast tuleb paksu suitsu. Päästjad tõid majast välja hukkunud naise ja mehe.
Kell 17.54 häirekeskuse antud teate järgi tuli Saare maakonnas Kuressaare linnas Nooruse tänaval kahekorruselisest viilkatusega elumajast paksu suitsu. Teataja sõnul võis majas olla ka inimesi.
Sündmuskohale jõudnud päästjad alustasid suitsusukeldumisega inimeste otsimiseks ja kustutustöödeks. Elumajast toodi välja kaks kannatanut, kes anti üle kiirabile. Kahjuks inimeste elusid päästa ei õnnestunud.
Tulekahju oli elumaja esimesel korrusel. Põleng likvideeriti kella 19.20ks. Sündmuskohale reageerisid kutselised päästjad Kuressaare, Kihelkonna ja Orissaare komandost, Pihtla vabatahtlikud päästjad, politsei ja kiirabi.
Tulekahju põhjus ei ole esialgu teada. Täpsema põlengu tekkepõhjuse selgitab välja edasine menetlus.
Sel aastal on Eestis tulekahjudes hukkunud 15 inimest.
Täna, 26. aprillil möödub 40 aastat Tšornobõli tuumakatastroofist, mida meenutati jaama juures rahvusvahelisel konverentsil. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt kinnitas visiidil Tšornobõli jaama, et Eesti panustab Ukraina energiataristu taastamisse. Sealjuures toetab Eesti rahaliselt ka Vene drooni kahjustatud uue metallsarkofaagi parandustöid.
„Nelikümmend aastat tagasi maksime kõik Nõukogude režiimi ebakompetentsi ja salatsemise eest erakordselt kõrget hinda, aga täna laseb katastroofil jätkuda puhas kurjus,” ütles täna endise tuumajaama veerel energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Möödunud aasta 14. veebruaril sai jaama ümbritsev kaasaegne kaitsekest tabamuse Vene droonilt, mis seda oluliselt kahjustas. Kesta täielik taastamine on väga kulukas ja aeganõudev projekt.
Minister Sutt lisas, et Tšornobõl ei olnud Eesti jaoks kunagi lihtsalt kauge tragöödia. „Tuhanded eestlased osalesid katastroofi tagajärgede likvideerimisel. Kodus otsisid inimesed võimalusi end radioaktiivse saaste eest kaitsta, kuid ennekõike otsiti usaldusväärset teavet. Seda oli vähe. Parimal juhul jõudis see inimesteni läbi raudse eesriide pragude. Kõik see on siiani osa meie kollektiivsest mälust.”
Suti sõnul on Tšornobõli jaama õppetunnid endiselt vajalikud. „Tšornobõli jaama kõrval asub Prometheuse kuju. Katastroof omakorda on üks ehedamaid näiteid, et inimkonna tõsiste vigade tagajärjed võivad olla tagasi pöördumatud. Tšernobõli õppetund ei tohi kunagi tuhmuda – läbipaistvus, teaduspõhisus ja pühendumine ohutusele ei saa olla pelgalt hüüdlaused,” rõhutas Sutt.
„See ei tähenda pimedat hirmu. Ukrainal on tuumaenergia riskidega väga lähedane kogemus, aga eelmisel aastal täitis tuumaenergia 60% nende elektrivajadusest. Oleme ka Eestis jõudnud arusaamani, et tuumaenergia võiks tulevikus kuuluda meie energiaportfelli, mistõttu hindame rahvusvahelist kogemust ja teadmisi senisest isegi enam,” lisas minister.
Rahvusvahelisel konverentsil osalejad kinnitasid ühisavalduses toetust Ukrainale, mõistsid hukka rünnakud tuumataristule ning rõhutasid Venemaa vastutusele võtmise olulisust. Jätkatakse ka rahalist panustamist rahvusvahelisse fondi Ukraina taastamiseks. Ministri kinnitusel toetab Eesti metallsarkofaagi taastetöid 75 000 euroga. „Jätkuvad rünnakud Ukraina energiataristu vastu näitavad, kui haavatav võib olla meie ühine energiaruum. Seetõttu on oluline, et seisame Ukraina kõrval nii tema taastamisel kui kaitsmisel. Ukraina energiataristu taastamine ei ole pelgalt ühe riigi üles ehitamine, vaid investeering Euroopa julgeolekusse ja energiasõltumatusse,” rääkis Sutt.
Pühapäeval toimus Kiievis ka Eesti-Ukraina energiakoostöö foorum, mille avas minister Sutt. Foorum tõi kokku riigiasutused, ettevõtted ja eksperdid, et arutada konkreetseid koostöövõimalusi Ukraina energiataristu taastamisel ja moderniseerimisel. Ministri sõnul on Eesti ja Ukraina koostöö energiapartneritena viimastel aastatel oluliselt süvenenud ning saame ukrainlastega jagada juba ka reaalseid lahendusi.
Delegatsiooni kuuluvad lisaks ministrile Kliimaministeeriumi, Välisministeeriumi ja Riigikantselei esindajad ning Eesti suursaadik Ukrainas Annely Kolk. Visiidil osalevad ka mitmed Eesti energiaettevõtted, kes otsivad võimalusi aidata kaasa Ukraina energiataristu taastamisele ja Ukrainalt õppida.
Pühapäeval, 26. aprillil avati Rimi Eesti Linnajooksude sari Valga Valka City Runil. Päeva jooksul toimusid Valga Puu lastejooksud, 5 kilomeetri ning 10 kilomeetri distants. Jooksule andis hoogu Utilitas.
Naistest võitis 5 kilomeetri distantsil esikoha Läti olümpiasportlane Agate Caune ajaga 00:17:05. Aeg jäi ligi minuti võrra kehvemaks, kui Caune poolt joostud rajarekord kaks aastat tagasi. „Rada oli väga tuuline ehk tuli joosta taktikaliselt. Püüdsin hoida kogu aeg kellegi seljataha,” selgitas lätlanna. „Sellegi poolest nautisin võistlust ning mul oli hea meel siin tagasi olla,” sõnas Caune.
Caune hooaja põhieesmärk on septembris toimuvad maanteejooksu maailmameistrivõistlused Kopenhaagenis.
Teise koha 5 kilomeetri distantsil sai Agate õde Asnate Caune ajaga 00:18:44 ning kolmanda Bianka Uhtjärv ajaga 00:19:23. Kolmandat korda toimunud jooksul pole veel kordagi 5 kilomeetri naiste võit Eestisse tulnud.
Meeste arvestuses võidutses samuti lätlane. Roberts Glazers jooksis üle mulluse Indrek Tobrelutsu rajarekordi kolme sekundiga, jõudes finišisse ajaga 00:15:24. Talle järgnes lätlane Agnis Stulpinskis ajaga 00:17:10 ning kolmanda koha sai Markus Ritval ajaga 00:17:30.
10 kilomeetri distantsil läks võit Itaaliasse. Tartu Ülikooli doktorant Michele Donnini ületas finišijoone ajaga 00:32:44. Teise koha sai Riho Kirsipuu (00:33:20) ning kolmanda Keijo Järve (00:34:13).
Naiste 10 kilomeetri distantsil võitis esikoha Minna Kelk ajaga 00:38:31. Kelk ütles peale võistlust, et talle rada väga meeldis: „Rada oli väga vaheldusrikas ning kuna tuul oli väga tugev, siis tore, et pikki sirgeid ei olnud,” sõnas Kelk.
Teise koha sai samal distantsil soomlanna Juliet Lehtonen (00:39:48) ning kolmanda Maria Veskla (00:40:43).
Võistlusele registreerus ligi 1300 võistleja ning lisaenergiat andis sündmusele Utilitas. Triatloniakadeemia järgmine võistlus toimub Tõrvas, kus avatakse triatlonihooaeg. Jooksuvõistlust korraldatakse taas 26.-27.september, kui toimub 44.Viking Window Paide-Türi rahvajooks.
Täpsem Triatloniakadeemia kalender on leitav triatloniakadeemia.ee.
Valga Valka City Runi esialgsed tulemused: https://www.racetecresults.com/results.aspx?CId=16573&RId=635
