Tallinnas algas Hipodroomi kvartali ehitus, mis peaks valmima paari aasta pärast. Ehituse alguse tähistamiseks jooksis hipodroomil viimase ringi hobune kaarikuga, misjärel andis džoki teatepulga üle jooksja Tiidrek Nurmele, kes omakorda ulatas selle pärast ringi läbimist uue arenduse juhile Reigo Randmetsale.

Samal ajal lammutas kopp juba Hipodroomi väravahoonet. Edaspidi saab traavivõistlustele kaasa elada Sauel Tuula külas, vahendab ERR.

Eurosaadik ja endine peaminister Andrus Ansip (RE) rääkis esmaspäeval saates „Otse Postimehest”, et praegune valitsus on riigi rahanduse kordategemisega läbi kukkunud ning rahanduse parandamiseks tuleb koostada tervikplaan, millel peab olema üldrahvalik mõistmine.

Andrus Ansip ütles saates „Otse Postimehest”, et on kurb, mis riigieelarvega on toimunud. „Kui meil oli aastal 2022 defitsiit üks protsent SKP-st, siis järgmisel aastal juba 3,4 protsenti ja sel aastal tuleb 3,5 protsenti ja järgmisel aastal juba 5,3 protsenti. See on tohutu suur defitsiit ja ma ei näe, et valitsusel oleks tahet sellest defitsiidist lahti saada.” Ta ütles, et praeguse riigi rahanduse seisu on tekitanud peaminister Kaja Kallas (RE).

Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni 14 liiget esitasid riigikohtule kaebuse riigikogu ja riigikogu juhatuse otsuse vastu, milles palutakse tühistada riigikogu täiskogu 17. aprilli otsus mitte lubada võtta vaheaegu muudatusettepanekute hääletamise eel.

Samuti palutakse tühistada riigikogu juhatuse otsus panna vaheaegade võtmise küsimus riigikogu täiskogu istungil hääletusele ning tuvastada riigikogu juhatuse, sealhulgas aseesimees Toomas Kivimägi tegevuse õigusvastasus, teatas EKRE.

Uudist vahendas ERR.

Peeter Ernits teatas, et lahkub EKRE-st, tuues põhjusteks, et erakond pole suutnud oma lubadusi valijatele täita, mängides solvamiste ja ärplemistega maha võimaluse valitsuses olla, ning Martin ja Mart Helme tegevuse.

Postituses „Miks ma lahkun Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast”, märkis Ernits, et ta tunnustab erakonna endist esimeest Mart Helmet ja praegust esimeest Martin Helmet, et nad suutsid erakonna üles töötada, kuid tänaseks päevaks on nad Ernitsa sõnul muutunud takistuseks EKRE võimule saamisele.

Järgneb Ernitsa selgitus:

Miks ma lahkun Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast
Peeter Ernits
EKRE juhatuse endine liige
Igal juhil on õigus endale meeskond valida. See kehtib ka erakonna juhtide kohta.
Kuid igal erakonnajuhil on ka kohustus täita oma valijatele antud lubadused.
Neid saab täita kahjuks vaid võimul olles.
2019 aasta valimiste järel pääsesime valitsusse.
Seda võiks meie jaoks võrrelda olukorraga, kui Eesti omal ajal vabaks sai.
Kui me poleks toona suutnud avanenud üürikest ajaakent arukalt ära kasutada, poleks Eesti iial vabaks saanud.
Kahjuks mängisime meile antud aja mõttetu ärplemise ja solvamiste ning katastroofilise kaadripoliitikaga maha.
Kõige suuremaks läbikukkumiseks oli see, et me ei suutnud meile antud ajaloolist võimalust ära kasutada.
Ka viimased Riigikogu valimised osutusid meie jaoks katastroofiks.
Tõsi, konkurendid andsid endast kõik, ei meid demoniseerida, kuid see on vaid pool tõest.
Teine pool puudutab erakonna juhtide – Mart ja Martin Helme tegevust.
Süüdistades oma kaotuses üksnes e-valimisi, ei taha perekond tunnistada, et just nende endi lühinägeliku kaadripoliitika tõttu e-valimistega midagi ei tehtud.
IT-ministriteks, kelle peamiseks ülesandeks oli tagada e-valimiste usaldusväärsus, said inimesed, kes poleks pidanud selleks mingil juhul saama.
Kui Rõuge vallavolikogu esimees Mati Kuklane julges sotsiaalmeedias kirjutada, et „keegi peab julgema meie kaotuse tõelised põhjused välja tuua,” viidates äpardunud valimiskampaaniale ja Mart Helme ebaadekvaatsetele sõnavõttudele, kinnitasid meie juhid, et nemad pole ühtegi vigu teinud.
Tänaseks on ilmselge,et meie läbikukkumiste taga on suuresti erakonnasisese demokraatia nõrkus, et mitte öelda selle puudumine.
Kasvav isikukultus, enesekriitika puudumine ning onupojapoliitika ühelt poolt, teiselt poolt erakonnaliikmete seas valitsev hirm, et järjekordse salakaebuse järel võidakse sulle spiooni tempel otsa ette lüüa ja erakonnast välja heita.
Oleme peletanud eemale mõtlemisvõimelised inimesed, seevastu tunnevad end hästi keskpärased klaköörid.
Meie pink on lühike, meil puuduvad tõsiselt võetavad asjatundjad paljudes olulistes valdkondades.
Otsuseid langetab perekond.
Kui teistes erakondades otsustab juhatus kes ministriks saab, siis meil kuulsid toonased juhatuse liikmed alles volikogus, kes ministriks saab.
Kuigi me oleme täna parlamendi suurim opositsioonierakond, oleme raevus end üha sügavamalt mutta kaevanud.
Oleme kaotanud oma usaldusväärsuse nii Riigikogus kui ka paljude seniste kui ka võimalike uute valijate seas.
Poliitika on kompromisside kunst.
Võimule saamiseks ei pea kõige suurem olema. Oma valijate huvide kaitsmiseks tuleb osata partneritega väärikalt käituda.
Meie pole seda kahjuks suutnud.
Tunnustan Mart ja Martin Helmet, et nad suutsid erakonna üles töötada.
Kuid tänaseks päevaks on nad muutunud takistuseks EKRE võimule saamisel.
Martin ja Mart Helme juhitav erakond ei suuda oma valijatele antud lubadusi täita ja kaitsta Eestit, eestlasi ja meie kultuuri üha jõulisemalt peale tungiva globaliseeruva nivelleerimise ja nn „ uute normaalsuste“ juurutamise eest.
Seega me petame mitte üksnes oma lojaalseid liikmeid, vaid ka meie valijaid. Mis kõige hullem, naeruvääristame ka konservatiivset maailmavaadet.
Täna mina sellises erakonnas endale kohta ei näe.
Parim, mida ma EKRE-le soovida saan, on vahetada juhti!
Ja ma ei mõtle selle all iseennast.

Sel nädalal toimub Tartus Kaitseväe Akadeemia õppus Kõue Turm 2024, mis kaasab esimese ja teise õppeaasta maaväe põhikursuse kadette, kes harjutavad jalaväekompanii koosseisus lahingutegevust. Õppus toimub kahes etapis Tartus ja Nursipalu harjutusväljal ning on fokuseeritud lahingutegevusele pimedal ajal hoonestatud alal.

„Lahingutegevuse läbiviimine hoonestatud alal on oskus, milleta ei saa jalaväeüksus kaasaegses lahinguruumis edukalt tegutseda,„ ütles õppuse juht Kaitseväe Akadeemia õppeosakonna taktika õppetooli jalaväekompanii grupi ülem major Karl-Erik Kirschbaum. „Kadettidele on oluline kogeda väljakutseid mitmekülgses linnakeskkonnas, sealhulgas ka suurtes modernsetes hoonetes – seni on põhiliselt harjutatud linnavõitlusaladel. Lisaväärtuse lisab võimalus harjutada pimeda ajal, sh pimendatud hoonetes.”

Lisaks esimese ja teise õppeaasta kadettidele võtavad õppusest osa ka kolmanda õppeaasta kadetid, kes praktiseerivad vahekohtu pidamist.

Õppuse Kõue Turm 2024 eesmärk on arendada rühma- ja kompaniiülemate koostööd luues tingimused kadetikompanii lahingutegevuse õnnestumiseks järgmisel nädalal algaval õppusel Kevadtorm 2024. Õppuse käigus harjutatakse jalaväekompanii lahingutegevust hoonestatud alal, sealhulgas hoonetele lähenemist ning nende puhastamist vastase üksustest. Harjutuse fookus on juhtimise ja koostöö arendamisel.

Õppuse esimene etapp leidis aset Tartus Chemicumi õppehoones ja Raadi sõjaväelinnakus ning selles keskenduti pealetungivatele tegevustele hoonestatud alal pimedal ajal. Teises etapis harjutatakse Nursipalu harjutusväljal kaevikuliinide ja linnavõitlusala ründamist.

„Keemia instituudil on hea meel, et saab teha koostööd Kaitseväe Akadeemiaga,” ütles Tartu Ülikooli Keemia instituudi direktor Piret Pikma. „Arvestades kõike, mis toimub Ukrainas ja mujal maailmas, mõistab kogu Eesti rahvas kindlasti rahvakaitse olulisust. Seetõttu pakume hea meelega meie riigi kaitsjatele uut keskkonda, kus nad saavad oma oskusi ja teadmisi täiendada. Loodame, et sarnaselt meie tudengitele, tulevad Chemicumis omandatud teadmised ja kogemused ka kaitseväelastele tulevikus kasuks.”

Õppuse Kõue Turm 2024 lõpptulemusena on kõik osalevad teise õppeaasta maaväe põhikursuse kadetid saanud planeerida vähemalt ühe rünnaku ning osad neist ka juhtimiskogemuse jalaväekompanii juhtkonna koosseisus. Kolmanda õppeaasta kadetid on õppuse lõpuks saanud kogemuse vahekohtu pidamise kohta.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.

Esmaspäeval, 29. aprillil kinnitasid kolm ministrit lastele sotsiaal-, tervise- ja haridusvaldkonnas integreeritud vajaduspõhise toe pakkumise ning hindamiste konsolideerimise kava. Kavas olevate ettepanekute eesmärk on tuge vajavatele lastele ja nende peredele tagada õigeaegne ja terviklik abi ning algusest peale toetatud teekond.

Ettepanekud allkirjastasid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, terviseminister Riina Sikkut ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Erivajadusega lastel ja nende peredel on abi saamine tihtipeale keeruline ja aeganõudev, mistõttu jääb osa lapsi õigeaegselt abita. Abi saamine eeldab vanematelt suurt panust ning abivajaduse tõestamiseks või selle hindamiseks tuleb vajalikke andmeid ja dokumente esitada korduvalt. Keeruka ja aeganõudva protsessi tõttu võib aga lapse vajadus tugiteenuste järgi suureneda. Et neid probleemkohti lahendada, pandi paika vastav tegevuskava.

Lähiaastatel on kavas rakendada lapse- ja perekeskset juhtumikorraldust, luues lapse abivajaduse hindamist võimaldavad ning lastekaitse juhtumikorraldust ja menetlust toetavad IT-lahendused. Samuti arendatakse lastekaitse juhtumikorraldusliku töö mudelit, mis on aluseks lapse abivajaduse hindamisel ning vajaduspõhise toe pakkumisel. Olulise muudatusena luuakse valdkondade ülest andmevahetust toetavad IT-lahendused, mille alusel saavad erivajadusega last abistavad spetsialistid enda ülesannetest lähtuvalt kasutada infot (sh hindamiste tulemusi), mille pinnalt on toe pakkumine lapsele ja perele vajaduspõhine, järjepidev ja probleemide süvenemist ennetav. Töös on terviseseisundist tuleneva püsiva toevajadusega lastele ning peredele sündmusteenuse loomine, mis võimaldab neile terviklikku tuge pakkuda hetkest, kui lapse terviseseisund tuvastatakse ilma, et vanem peaks endale iseseisvalt selgeks tegema, kuhu toe saamiseks pöörduda.

„Alates Kaja Kallase esimesest valitsusest on meie eesmärgiks olnud tuge vajavate laste ja perede jaoks teenusteekondade lühendamine, vajaliku toe inimestele lähemale toomine ning valdkondade ülene koostöö. Seetõttu on mul väga hea meel, et lastega seotult täna siia oleme jõudnud. Laste heaolu suurendamine on prioriteet ning eri valdkondade tihedama koostöö läbi parandame ühelt poolt teenuste kvaliteeti ja teisalt saame pöörata suuremat tähelepanu lapse abivajaduse ennetamisele,” sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Tervisevaldkond keskendub tegevustele, mis toetavad lapse tervise jälgimise juhendi paremat rakendamist. Selleks arendatakse perearsti ja kooliõe kvaliteedisüsteemi, ajakohastatakse koolitervishoiuteenuse sisu ning kooliõdede tööd toetavad digitaalsed lahendused. Juba sel aastal piloteeritakse lapse regulaarsete tervisekontrollide kohta lapsevanemate automaatset terviseportaali kaudu teavitamist. Luuakse valdkondade ülene erialade põhiste laste arengu, heaolu ja riskikäitumise jälgimisele suunatud hindamisvahendite ja kontrollküsimustike digitaliseeritud kogu, mis seotakse sotsiaal-, tervise- ning haridusvaldkonna spetsialistide digitaalsete töövahendite ning -keskkondadega. Laste ja noorte vaimse tervise toetamiseks arendatakse väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi. Samuti on Tervisekassa toel maakondadesse tööle võetud haridusasutuste tervisedenduse koordinaatorid, kes pakuvad koolidele ja lasteaedadele tuge tõenduspõhiste programmide valikul ning nügivad seeläbi lapsi ja noori tegema tervislikumaid valikuid.

Terviseminister Riina Sikkut rõhutab, et plaanitavad tegevused on vajalikud toetamaks laste tervist ja heaolu. „Lapse tervis on regulaarselt arstide-õdede jälgimise all, et varakult avastada tervisemured. Terve laps saab võimete kohaselt õppida ja liikuda, tema meeleolu on hea. Tervist ja loomulikku arengut peavad toetama kõik keskkonnad, kus laps viibib, näiteks lasteaed ja kool,” lisas Sikkut.

Haridusvaldkonna tegevused on suunatud hariduse tugiteenuste ning õppenõustamise integreerimisele sotsiaal- ja tervisevaldkonnaga, sh loodavate andmevahetuslahenduste kaudu. Kavas on haridusliku erivajadusega lapsele tagada vajaduspõhise toe pakkumine alus- ja üldhariduses ühtsetel alustel, sh ajakohastades tugispetsialistide teenuse kirjeldust ja teenuse rakendamise korda ning koostades juhendi tugispetsialistide teenuse tagamise võimaluste kohta. Alates 2025. aastast on alushariduse seaduse eelnõu alusel plaanis tagada lastehoius tugispetsialistide teenuse kättesaadavus ning regulaarne logopeedi või eripedagoogi hindamine kõigile lastele. Olulisel kohal on ka abi pakkumine vastavalt lapse vajadusele ning nii ei ole alates 2025. aastast toe saamise eelduseks vaid meditsiiniline diagnoos või puude raskusastme olemasolu. Vajaminevat abi saab edaspidi ka selle alusel, milline on arsti hinnang lapse terviseseisundile. See muudatus  võimaldab lapse abivajadust kiirelt tuvastada ning tagada õigeaegset ja terviklikku abi.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on oluline, et abi vajava lapse ja pere ümber oleks tuge pakkuv võrgustik: „Kui andmed liiguvad asutuste vahel sujuvalt ja teenused toimivad tõrgeteta, siis on see perede jaoks oodatud tugi, mida saame riigina pakkuda. Lisaks aitab koostöö ja dubleerimise vähendamine ka riigi ressursse mõistlikult kasutada ning senisest rohkem abivajavaid lapsi toetada.”

Plaanitavate tegevuste laiem eesmärk on lapse ja pere vajadusi vaadelda tervikuna – et teenuseid pakutaks eri valdkondade koostöös, eelistatult kodu lähedal ja lapse igapäevases keskkonnas.

Tegevuskavas välja toodud tegevused viiakse ühiselt ellu Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning nende haldusala asutuste poolt kaasates koostööpartnereid. Tegevuste elluviimise seiramise ettepanek tehakse valdkondade ülesele ennetusnõukojale. Kava valmimisse panustasid mitmed koostööpartnerid.

Ettepanekute ja plaanitavate tegevustega saab täies mahus tutvuda Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu märkis avalikus kirjas peaminister Kaja Kallasele, et ühe poliitilise liidri isiklik karjäär ei saa võtta pantvangikriisi kogu riiki.

Järgneb Reinsalu kiri Kallasele:

Lugupeetav peaminister,

Vabariigi Valitsus esitab Euroopa komisjonile stabiilsus- ja konvergentsiprogrammi, mis ei vasta tegelikkusele, sisaldades meetmeid, mida rakendada ei kavatseta.

See samm ei ole õige ja peegeldab valitsuse Eestis valetava poliitika jätkumist nüüd juba ka Euroopas.

Valedega soovite te peita valitsuse sisulise otsustusvõime puudumist.

Olukord on tegelikult paradoksaalne: vabanemisjärgses Eestis pole olnud valitsust, millel oleks nii suur parlamendi ülekaal ja mis samas ei ole võimeline suutmatuse või vastuolude tõttu otsuseid langetama.

Juba kuid on teie koalitsioonipartnerid osutanud, et oodatakse teie lahkumist sel aastal Euroopa ametikohale ning kõik otsused on takerdunud selle taha.

Ühe poliitilise liidri isiklik karjäär ei saa võtta pantvangikriisi kogu riiki.

Selle ilmselge ummikseisu lahendamiseks Soovitan Teil peaministri amet maha panna ja teha seda viivituseta.

See oleks vähemasti eelduse loomine riigi valitsemises minimaalse juhtimisvõime tagamiseks.

Eesti riik on täna halvasti juhitud.

Eelmise aasta majanduslangus oli Eestis Euroopa suurim, aasta alguse sisuga on Euroopa kõrgeim ka inflatsioon.

Võrreldes läinud suvise rahandusministeeriumi prognoosiga väheneb majanduse jooksev maht sel aastal üle kahe miljardi euro.

Valitsuse majanduspoliitika on näidanud, et töötab Eesti majanduse taastumise eesmärkidele vastu. Üheks suuremaks majanduse usaldusväärsuse probleemiks on konjunktuuriinstituudi hinnangul kujunenud valitsuse tegevus.

Valitsuse kogu rahandus- ja majanduspoliitika on seisnenud vaid uutes maksutõusudes, mis halvendavad majanduse konkurentsivõimet ning inimeste toimetulekut.

Te olete seda põhjendanud eelarvepoliitiliste eesmärkidega. Ka selles on teie valitsus läbi kukkunud nii prognoositavas 2024. aasta arvestuses kui 2025. aasta vaates.

Valitsus räägib juba pikka aega valitsemiskulude kokkuhoiust.

Tegelikkus on olnud vastupidine.

Tegin ettepaneku juba 2023. aasta sügisel koostada jooksva aasta negatiivne  lisaeelarve. Siis vastas sellele rahandusminister Võrklaev, et need valitsemiskulud hoiti kokku… juba varem.

Samamoodi hoiatasin, et 2024. aasta eelarve on tulude poolt prognoositud ebarealistlik ning Isamaa pani läinud sügisel ette 2024. aasta eelarvet vähendada. Nagu näitas rahandusministeeriumi kevadprognoos, siis selleks aastaks prognoositav eelarve defitsiit kasvabki üle 3 protsendi ning valitsus kukub läbi ka enda püstitatud rahanduspoliitilises eesmärgis.

Jaanuaris kutsusin üles valitsust tegema 2024. aasta negatiivse eelarve. Vastus oli valitsuse poolt vaid aega raiskav vaikus.

Sel nädalal tuleb Riigikogu ette arutamisele Isamaa ettepanek vähendada 2024. aasta eelarvet 0,5% ulatuses SKP-st. Seda valitsus otsustamatuse liinist kinni pidades ei toeta.

Ühtegi sisulist otsust ei ole valitsus olnud suuteline langetama 2023. aastast üle kantavate rahaliste vahendite piiramise kohta. Siiani polegi valitsusel selle kohta ülevaadet, see loodetakse saada alles maikuus.

Valitsus raiskab aega ning tugineb läinud sügisel vastu võetud sisuliselt mittetoimivale eelarvestrateegiale, mille alusel on nüüd ka Euroopa Komisjonile esitatud eksitav info.

Töömeetodiks on valitsus valinud kord kuus toimuva arutelu, mille ainsaks tulemuseks näib olevat keerulises olukorras vaid aega võita ja otsuseid edasi lükata.

Küsimus on selles, kuhu neid otsuseid edasi lükata. Oodata kuni teie lahkumiseni valitsusjuhi ametikohalt?

See ootus on kestnud juba läinud sügisest. Valitsuspoliitikud vaatavad nurgas seistes ootavalt järgmiste kuude sündmuste poole.

Ma arvan, et sellisele absurdisituatsioonile tuleks joon alla tõmmata.

Oma kirjas puudutasin ma valitsuse halba majanduspoliitikat ja läbi kukkunud rahanduspoliitikat.

Kehvast juhtimisest tulenenud probleemide ring on paraku palju ulatuslikum, nagu  majanduslikult läbimõtlematud otsused energeetikas, plaanimajanduslik käsitlus rohepöördest, kaitseväe juhataja nõuannete mittearvestamine riigikaitses, usalduskriisi süvenemine ühiskonnas.

Kokku võttes, ma soovitan Teil tulla Riigikogu ette avaldusega ametist lahkumise kohta.

Urmas Reinsalu

Pettused survestavad ühiskonda aina tugevamalt. Ohvrite püüdmiseks on praktiliselt iga kanali jaoks oma meetod. Sotsiaalmeedias tehakse utoopilisi investeerimispakkumis. Väidetavalt pangast või politseist saabuvate kõnedega kiirustakse probleemi lahendamiseks oma andmeid ja vara jagama. Meili teel palutakse uuendada oma andmeid. Need on vaid mõned näited petuskeemidest, mida kurjategijad igapäevaselt kasutavad, et ohvreid oma võrku püüda. Kui erinevad skeemid pidevalt laienevad ja täienevad, siis kahjuks inimeste teadlikkus nendega koos ei kasva. 

Võrreldes paari aasta taguse ajaga on olukord pettuste vaatest täna hoopis teine – nüüd on vähem efektiivsetesse petuskeemidesse hakatud punuma uuendusi. Näiteks varasemalt lähenes väidetav investeerimisspetsialist potentsiaalsele ohvrile telefoni teel ja tegi enneolematu pakkumise. Nüüd on aga kolitud skeemiga internetikeskkonda ja sotsiaalmeediasse, kus potentsiaalne ohver reageerib ise reklaamile ning jagab oma kontaktandmeid. Reklaamiga konksu otsa saadud inimese raha on nüüd vaid vormistamise küsimus. SEB avastatud investeerimispettuste juhtumite arv kasvas möödunud aastal 85% ning kahjusummad 87% võrra. Skeem toimib üha edukamalt. 

Telefonipettused tõusid enim levinud skeemiks Eestis 

Suurimaid üllatusi on viimaste aastate jooksul pakkunud petukõnedega tehtav andmepüük. See petuskeem haaras 2023. aastal nii suured mõõtmed, et moodustas SEB avastanud pettusjuhtumite kahjude kogusummast lausa 34% ning on tõusnud enim levinud petuskeemiks Eestis.  

Kuigi läbi aastate on selle skeemi tüvi jäänud samaks – esitatakse probleem, mis vajab kiiret lahendust ning sellega saab koheselt aidata helistaja ise – on muutunud detailid. Kuna väidetavad probleemid pangas ei toonud kurjategijatele enam piisalvalt raha sisse, siis hakati kõnesid tegema teiste asutuste ja ettevõte nimel. Ehk algselt ennast telefonikõnes pangatöötajana esitlenud petturitest said väidetavalt politsei-, sideoperaatori töötajad või meilihaldurid ning nii laiendati oma tegevuse haaret. 

Veelgi täienenud skeemi järgi peab ohver kogu arvelduskontol oleva raha välja võtma ja väidetavale salajasele politseitöötajale üle andma, kes summa nõnda nö turvalisse kohta paigutab. Inimesed tulevad üha aktiivsemalt pangakontorisse sooviga välja võtta kõik oma säästud ning lähevad kurjategijate tugeva manipulatsiooni tagajärjel notarisse, et müüa kogu oma vara. Kahjuks selgub hiljem, et pole ei raha ega salajast isikut. 

Kui selle petuskeemi puhul on tavapärane ohver kõrgemas eas inimene, on aina enam hakatud petuskeemidesse kaasama ka noori vanuses 18-25 aastat, kellel tavapäraselt pole märkimisväärseid sääste, kuid keda saab kasutada ideaalselt rahamuulana.  

Finantskuritegevus on mitmesaja miljardi dollari suurune probleem 

Tuleb tõdeda, et kurjategijad on oma tegevuses väga hea ettevalmistusega ja muutunud tänu sellele petuskeemide läbiviimsel üha oskuslikumaks. Petturite seas viiakse läbi psühholoogilise mõjutuse ja enesekehtestamise koolitusi, et sundinda potentsiaalseid ohvreid hirmust skeemiga kaasa minema.  

Petturite kasuks mängib ka tõsiasi, et kuritegelikel gruppidel on üha suurem rahastus, millega end aina laiahaardelisemaks kasvatada, hoides oma mõju all kogu maailma. Nastaq ja Verafin tegid globaalse finantskuritegevuse kohta 2023. aastal raporti, kus tõid välja, et nende andmete kohaselt küündis petuskeemidega tekitatud kahju eelmisel aastal kogu maailmas ligi 500 miljardi USA dollarini. Seega on finantskuritegevus mitmesaja miljardi dollari suurune probleem. 

Tulevikku vaadates võib prognoosida, et järgmine suurem raputus pettuste maailmas tuleb koos tehisintellekti ehk AI-ga, mida saab skeemide ülesehitamisel aina tõhusamalt kasutada. Näiteks võib juba lähiajal hakata nägema juhtumeid, kus kurjategijad jäljendavad ohvrile lähedase inimese häält või nägu, et panna toime pettus. 

Küberpettused on kahjuks uus normaalsus, millega peame õppima toime tulema. Praegune olukord pole kiita, kuid teeme pangana pingutusi selleks, et luua oma klientide jaoks veelgi turvalisemaid lahendusi. Seejuures tasub meeles pidada, et igaühe turvalisus sõltub eeskätt temast endast ja küberkeskkonnas tuleks hakata käituma nii nagu käitume füüsilises maailmas – kodust lahkudes keerame ukse lukku ning pistame võtme taskusse, misjärel katsume korra kindluse mõttes uuesti, kas uks sai ikka lukku.

Kätlin Kukk 
SEB turbejuht

Teisipäevasel Riigikogu istungil on esimesel lugemisel seaduseelnõu, millega kaotatakse ära keskmise pensioni tulumaksuvabastus. „Ainuüksi esimese aastaga võetakse selle sammuga pensionäride taskust 17 miljonit eurot,” ütles rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk.

Kokk rõhutas, et valitsusliidu koalitsioonileppe sotsiaalpoliitika peatükist leiab tänaseni avapunkti, mis lubab hoida keskmise pensioni Eestis tulumaksuvabana. „Tänane eelnõu on järjekordne näide valitsuse valelikust poliitikast. Sealjuures ei piirduta eesmärgiga saada pensionäride taskust tuleval aastal 17 miljonit eurot, sest seaduse seletuskirja kohaselt kaotavad eakad 2028. aastal juba 76 miljonit.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit rõhutas seadusemuudatust kommenteerides, et 2022. aastal olid Eesti pensionärid Euroopa Liidu vaeseimad ja seetõttu on koalitsiooni plaan moraalitu, kuid valitsusparteisid see sõnum ei kõiguta,” nentis Isamaa aseesimees.

„Kaks kõige haavatavamat ühiskonnagruppi Eestis on pered ning pensionärid. Valitsus läks mullu oma kõige esimesel töönädalal halvendama perede kindlustunnet ja seda kiusu on läbivalt oma otsustega jätkatud. Nüüd minnakse ka pensionäride kallale,” lisas Kokk.

Esmaspäeval, 29. aprillil kella 13.16 ajal süttis Antsla vallas Lümatu külas varem tehtud lõkke asemelt tuulega ümbrusele lennanud sädemetest kuluhein ja võsa.

400 ruutmeetrile levinud põleng kustutati veejoaga.

Päästjad juhivad tähelepanu, et lahkudes tuleb lõkke kustumises alati veenduda ning vajadusel lõkkease veega üle valada.

Riigikohus selgitas tänases otsuses, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustus ka siis, kui laps asub omandama tema võimete ja kalduvuste kohast haridust välisriigi kõrgkoolis.

Perekonnaseadus kohustab vanemaid ülal pidama täisealist last, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohtuasjas vaieldi selle üle, kas täisealisel lapsel on õigus vanemalt nõuda välismaal õppimisega kaasnevate kõrgemate kulude hüvitamist.

Kohtu ees olnud vaidluses oleks laps vanema hinnangul võinud õppida Eesti kõrgkoolis, kus õppimisega kaasnevad kulud oleksid tunduvalt väiksemad. Seetõttu polnud vanem enda hinnangul kohustatud kinni maksma lapse soovi õppida välismaal kõrge õppemaksuga koolis.

Riigikohtu tsiviilkolleegium otsustas, et kui laps asub õppima välisriigi kõrgkooli, et omandada tema võimete ja kalduvuste kohast haridust, tuleb vanemal kanda sellega kaasnevad kõrgemad ülalpidamiskulud, kui vanema majanduslik olukord seda võimaldab. Isegi siis, kui samal erialal on võimalik kõrgharidust tasuta või odavamalt omandada Eestis, võib lapse võimetele ja kalduvustele paremini vastata välisriigi kõrgkool. Lahendatud kohtuasjas asus laps õppima kõrgkooli, mis oli toona maailma ülikoolide pingereas 35. kohal, samas pingereas oli Tartu Ülikool aga 285. kohal.

Riigikohus lisas, et seni, kuni vanem on seaduse järgi võimeline last ülal pidama, tuleb tal seda teha ja kui vanemal on see majanduslikult võimalik, tuleb kanda ka lapse välismaal õppimisega seotud mõistlikud kulud. Riigikohus jättis jõusse maakohtu esialgse otsuse, millega mõisteti vanemalt tagasiulatuvalt välja elatis aja eest, mil laps õppis välismaal, ja elatis kuni ajani, mil laps lõpetab õpingud, või ajani, mil laps saab 21-aastaseks.

Kohtuotsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

Otsust on valmis kommenteerima Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees Urmas Volens. Kommentaari soovidest palun esimesel võimalusel märku anda pressiesindajale.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta märtsis 851 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügimaht 4 protsenti.

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu kahanemist enim tööstuskaupade kauplused, kus maht oli 9% väiksem kui eelmise aasta märtsis. „Tööstuskaupade kauplustes vähenes müügimaht kõigil tegevusaladel. Kõige rohkem ehk 16% kahanes see posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes,” lisas Pihlak.

Tööstuskaupadest vähenes müügimaht veel 14% majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes, 9% muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) ning 8% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes. Samuti kahanes müügimaht 4% nii muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ning muuga kui ka kasutatud asjade kauplustes, kioskites, turgudel ja otsemüügil. Apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes vähenes müügimaht 3%.

Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht kahanes eelmise aasta märtsiga võrreldes 2%. Toidukaupade kaupluste müügimaht pöördus aga kergele kasvule, suurenedes 1%.

Selle aasta veebruariga võrreldes kasvas märtsis jaekaubandusettevõtete müügimaht 15%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes maht eelmise kuuga võrreldes 1%.

Selle aasta kolme kuuga (jaanuar – märts) vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5%.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 30. aprill 2024:

115 vene poole rünnakut on toonud suurema läbimurde ohu pisu ootamatus suunas Donetski rindelt Bahmuti poole.

1. 110, Odessa ja Harkiv põhiliselt.

2. Belgorodi oblastis kurtmist jagus.

3. Kupiansk-Kreminna: väike samm suurte kaotuste hinnaga Kislivka küla serval.

4. Siversk: vist rünnakud pigem sidumiseks.

5. Bahmut: hull vene poole surumine seni vilja pole kandnud.

6. Donetsk: pisu ootamatu (ju seda ebapädevust siiski endal jagub) rünnakute edundamise suund ja väga ohtlik.

7. Lõunarinne: hall ala kasvab vene poole kasuks.

8. Herson: njah, see üleeilne vabastatud saar Dnepri deltas enam täielikult Ukraina kontrolli all ei ole.

9. Hiina ettevõtted keelduvad järjest enam makseprobleemide tõttu Venemaale eksportimast.

10. Itaalia vastas Venemaal asuva tehase konfiskeerimisele Ukrainale kaugmaarakettide andmisega.

11. Hetkel veel vaid sõnad seoses Ukraina NATO-ga liitumise teel.

12. The Insider: avalikustati Euroopas toimunud mürgitamiste ja plahvatuste taga olevate vene spioonide isikud.

13. Telegrami juhtkond blokeeris mitmed Ukraina ametlikud juturobotid.

14. Enamikku Euroopa Liidu riike on mõjutanud Venemaa veebipropaganda eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste eel.

15. Lühiuudised

1. Eile jätkas vene pool Harkivi ja selle ümbruse pommitamist ja ikka kõigega, mis sinna ulatus, kaasa arvarud liugpommid.

Päeval üritas vene pool rakettidega tabada Ukraina sõjaväe lennuvälja Mõrhorodis (Kesk-Ukraina). Ukraina ametlikel andmetel vigastatuid ja purustusi polnud, vene pool väidab, et siiski miskit lennuväljal tabasid.

Eile õhtul ründas Venemaa Odessat ballistilise raketiga, esialgu kobarlahingumoonaga. Sellest teatas Odessa piirkondliku sõjaväevalitsuse juht Oleg Kiper. Tema sõnul kasutatakse sellist laskemoona isikkoosseisu hävitamiseks ja ohustavad eelkõige inimesi, mitte tehnikat või hooneid. Keeper ütles, et kella 22 seisuga suri neli inimest. OVA juht märkis, et vigastada sai 32 inimest. 25 haavatut on haiglates, sealhulgas kaks last ja rase naine. Tüdruk, kes pole veel viieaastanegi, on üliraskes seisundis. Veel kuus täiskasvanut on intensiivravis. Lõuna kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni keskuse ülem Dmitri Pletentšuk ütles teletoni vahendusel, et venelased kasutasid Odessa ründamiseks raketti koos šrapnellidega. Tema sõnul teevad eksperdid alles kindlaks, millist tüüpi relvi vallutajad linna tabasid. „Kuid võin öelda, et kahjustatud rajatise seintel on augud, mida kasutatakse inimjõu hävitamiseks ja lahinguoperatsioonide läbiviimiseks, kuid mitte tsiviilinfrastruktuuri ja tsiviilisikute vastu suunatud rünnakuteks,” märkis Pletentšuk.

„Neli tšetšeenide pataljoni saabusid 150-200 km kaugusele Sumõ oblasti piirist, kuid oleme valmis igaks stsenaariumiks,” ütles Sumõ rajooninõukogu aseesimees Bitsak. Njah, tavaliselt need üksused pigem marodöörid, siseturvalisuse tagajad jne, eks näis, kas lükatakse üle piiri vägivallatsema. Kindlasti peab aga Ukraina tõstma jälle siinse suuna mehitatust… ja isikkoosseisuga priisata ei saa… lisaks annavad Ukraina blogijad teada, et piiril on tõusnud vene poolelt diversioonigruppide saatmine ja seni saadakse nendega hakkama.

Eilne vene pool piir lähedaste asulate pommitamine läks väga tihedaks põhiliselt Sumõ kandis ja appi võeti isegi liugpommid ning ulatuti piirist isegi kuni 45 km kaugusele.

Varahommikune info, et Musta mere kandis aktiviseerus vene lennuvägi ja miskit võib Ukraina suunal tulla.

Njah, vene blogijate Ukraina pommitamise kajasid lugedes jääb mulje, et kõik elav ja ehitatu on sõjaline sihtmärk.

2. Eile tuli väga palju kurtmist Belgorodi oblastist, kus olla õhus nii droone, rakette kui tavalist kaudtulemoona. Ju vist pisu üritab Ukraina suruda mingilgi moel maha suruda Harkivi kandi pommitamist.

Reuters teatas, et 2 jaanuaril kasutati Harkivi ründamiseks Põhja-Koreast pärit rakette.

3. Kupiansk-Kreminna: vene poole aktiivne rünnak Kislivkas (Kupianskist 20 km idas) jätkub, järjest uusi üksusi rünnakule paisatakse ja õige väike samm ka edasi saadi üle põldude u 300 m edenemisega edela suunal. Mõned majad külas on veel Ukraina kontrolli all, aga arvatavalt mitte kauaks. Hetkel siin suunal saab Ukraina selle massi ohjamisega hakkama, aga kauaks nii moona kui inimesi jagub, on siiski teadmata.

Jätkuvalt ei saa vene pool edasi ei rinde keskmises ega lõunasektoris. Miski mujal töötav pole seni aidanud.

4. Siversk: eile jagus siiagi rünnakuid aga edu mitte. Tundub, et vist vene pool rünnakuid pigem Ukraina üksuste sidumiseks teeb.

5. Bahmut: seni pole dessantnike tugev rünnakute surve terve päev toonud edenemisi ei Tšassiv Jari, Ivaniske ega Klišiivka suunal. Ei ole aidanud ei liugpommid, kilpkonntankid (need sõrestikule paigutatud raudplaatidega elukad) ega tihedad järjestikused rünnakud.

6. Donetsk: tundub, et olen valesti hinnanud vene poole plaane rinde põhjalõigus ning mitmed märgid näitavad, et vene poole rünnakuteravik on suundumas hoopis põhja ja kirdesse, kus on võimalik enamasti üle põldude põhja-lõunasuunas kulgevate jõge vahelistel aladel ning hakata ohustama Tšassiv Jari suunal edenemise korral suure osa rinde kokkuvarisemast Avdiivkast kuni Bahmutini. Järjest brigaade vene pool siia edu jätkamisesk töösse paiskab ning edeneti eilegi ja pisu pikaks kipuvad need sammud minema.

Nagu kartsin, et kui Keramiku küla (Avdiivkast põhjas) kaitse ei pea, siis saatub ohtu u 5 km kaitselõik koos hea kaitseliiniga külast lõunas asuva 2 km laiuse jõe, oru ja metsade alaga. Njah, eile surus vene pool end läbi suure soomuse massiga kogu suunda enne maruliselt kaudtule ja lennundusega töödeldes (unustamata ka droonidegi tööd) Keramiku küla äärmiste tänavate kaudu mitte küla edasise valluatmise suunas, vaid hoopis otse läände Ozeretine küla suunas, vallutas enamuse Novokalõnove külast ning edenes seal üle põldude u 1,5 km ning Ozeretine külani jääb vaid 2,5 km ja põhiliselt paar suurt põllumassiivi koos paari kitsa metsaribaga ei soodusta eelmainitud kotti jäävast metsa/oru/jõe alast Ukraina üksuste väja tõmbamist. Muret jagub piisavalt ja Ukraina blogijate signaalid, et juhtimisega/koordineerimisega polevat siinsel suunal hästi ning täiendavate mobiilsete reservidega ka mitte…

Teine vene ründeteravik Avdiivkast loodes Ozeretine küla juures jätkab sealt loode suunal jätkas laienemist ning ümbritevatel põldudel ala laienes vähemalt 3-5 km².

Eile siit suunalt rünnakuid lõuna suunal ei tuvastanud, aga kui vene poolel ressurssi jagub, siis võib ka siia suunale survet juurde tulla.

Tundub, et pisu vähenes otse surve Avdiivkast läänes oleva veekogude liini juures ning võimalik, et suunatakse hetkel ressursse põhjapoolsesse läbimurdesse.

Üks väike vene poole edenemine oli Krasnohorivka linna kirdeserval, kus vene pool jõudis äärmise tänavani ning sai kätte ühe hoonete kompleksi linnast pisu kaugemal. Njah, vene pool andis küll teada, et edenes Krasnohorivka linnas u 1,5 km aga seda edenemist seni tuvastada pole suutnud. See, et mõni soomusühik nii kaugele jõuab enne puruks laskmist, on siiski tavapärane.

Muret teeb ka tõusnud rünnakute hulk Novomõhailivkas lõuna pool u 15 km laial rindel, edu küll ei tuvastanud, aga kahjuks näitab see piisavat vaba ressurssi olemasolu vene poolel.

7. Lõunarinne:

Berdjanski suund: vene poole rünnakute arv pisu tõusis, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

Tokmaki suund: võitlused Robotines jätkuvad, küla muutub üha enam üheks suureks halliks alaks.

Melitopoli suund: vaikne.

8. Herson: olukord Nestrõga saarel eskaleerus pärast Ukraina ülemjuhataja eilset teadet vabastamise kohta. Selle järel algas juba hommikul saare massiline pommitamine ja dessantvägede katsed osa sellest hõivata. Õhtuks oli Ukraina kontrollitav ala saarel vähenenud u 3 korda.

Krõnki juures mõni edutu vene poole rünnak registreeriti.

9. USA sekundaarsete sanktsioonide oht, mis sundis Hiina juhtivaid panku oluliselt karmistama Venemaale kaupade tarnimise maksete kontrolli, mõjutas tõsiselt importi. Oodates meeleheitlikult finantstehingute heakskiitu, hakkasid eksportijad keelduma Venemaaga koostööst. Teised pöörduvad abi saamiseks väikeste piirkondlike pankade või põrandaaluste maksetöötlejate poole.

Samal ajal kasvas Hiina ja Venemaa vaheline kaubakäive eelmisel aastal rekordilise 240 miljardi dollarini. Mis on kremli jaoks eriti oluline, hakkas Hiina aktiivselt tarnima tööpinke, seadmeid, mikroelektroonikat ja muid relvade tootmisel kasutatavaid tooteid. See võimaldas Venemaa sõjatööstuskompleksil tootmist märkimisväärselt suurendada ja asetada keerulisse olukorda Ukraina, mis viimastel kuudel on rindel kaotamas ja on läbi elanud koletuid pommitamisi, mis mitte ainult ei tapnud inimesi, vaid jättes elektrist ilma linnad ja tööstuse.

Makseprobleemid tekitavad Hiina eksportijatele, eriti väikestele tõsiseid raskusi, kirjutab Reuters olukorraga kursis olevatele kaubandus- ja pangandussektori allikatele viidates. Guangdongi maakonnast pärit ettevõtte juht ütles agentuurile, et tema ettevõte on alates märtsist avanud kontod seitsmes erinevas pangas, kuid ükski neist ei nõustunud Venemaalt makseid vastu võtma: Loobusime Venemaa turust. Selle tulemusena ei saanud me Venemaa poolelt makseid rohkem kui 10 miljoni jüaani (1,4 miljoni dollari) eest ja lihtsalt astusime ise tagasi. Raha kättesaamise protsess on kohutavalt tüütu.

End Wangi nime all esitlenud elektrotehnikafirma asutaja soovib appi võtta valuutamaaklerid, keda on praegu Hiina-Vene piiri ääres palju. Kuid ta kaalub ka Venemaaga koostööst loobumist. „Ma võin oma äri Venemaal järk-järgult lõpetada, sest nii aeglane raha laekumine on likviidsuse juhtimisele halb,” ütles ta Reutersile. „Ja pole teada, mis tulevikus juhtub. Ühel päeval võidakse kanal [operatsioonide jaoks] lihtsalt blokeerida.”

Hiina suurimates pankades võivad maksed viimastel kuudel nädalaid kinni jääda, ütlesid vene importijad ajalehele Moscow Times. Nad ütlevad, et pole kunagi võimalik öelda, milline makse läbib ja milline mitte, kuid mõlema poole turuosaliste aruanded näitavad, et Hiina pangad ei soovi teatud tootekoodidega kaupade eest tasuda. Ja nende nimekiri mitte ainult ei korda üsna täpselt USA, ELi ja nende liitlaste sanktsioonide loendeid, vaid isegi ületab neid.

Tarbekaupade eest tasumine veel käib, kuid tööstuskaupade eest tasumine on muutunud palju keerulisemaks, ütles Kaubandus-Tööstuskoja ärinõukogu peadirektor Aleksei Jegarmin. Jiangsu maakonnas asuvale keemia- ja inseneriettevõttele on Bank of China alates veebruarist blokeerinud Venemaa klientide makseid, ütles Reutersile selle pressiesindaja Liu. Ta ütles, et pangajuht ütles talle, et raskete masinaehitustoodete eksportijad peavad maksete saamiseks läbima rangema dokumendikontrolli.

Liu ettevõte üritas Jilin Hunchun Rural Commercial Bankis kontot avada, kuid on oodanud kolm kuud. Samuti ootavad mitmed ettevõtjad juba mitu kuud, et Hiina kirdeosas, Venemaa piiri külje all asuksid veel makseid vastu võtvad pangad nendega koostööd tegema. Makseviivituste tõttu langes Hiina eksport Venemaale märtsis 15,7% võrreldes 2023. aasta sama kuuga, vahendas Bloomberg Hiina tolliandmetele viidates. See juhtus esimest korda pärast 2022. aasta juunit.

USA üritab sundida Hiinat vähendama oma sõjalist toetust Venemaale. Kuigi Peking on tõepoolest hoidunud relvamüügist kui sellisest, on Hiina alates 2023. aasta märtsist pärast putini ja Xi Jinpingi isiklikku kohtumist radikaalselt suurendanud nende komponentide ja kaupade eksporti, mis on vajalikud rakettide, laskemoona, tankide ja soomukite tootmiseks. USA välisminister Antony Blinken väljendas eelmisel nädalal Hiina visiidil „tõsist muret”, et see „õhutab Venemaa halastamatut vallutussõda Ukraina vastu”.

10. Itaalia varustab Ukrainat kaugmaarakettidega Storm Shadow, ütles Briti kaitseminister Grant Shapps intervjuus ajalehele Times. Lisaks Itaaliale tarnivad Kiievile sarnaseid relvi Ühendkuningriik ja Prantsusmaa. Minister ei täpsustanud, kui palju selliseid rakette Itaalia Ukrainale edastab. Rooma ei ole veel teatanud oma otsusest rakettide üleandmise kohta. Shapps kutsus ka Berliini üles alustama kaugmaa Taurus rakettide tarnimist – Storm Shadow otseseid analooge.

Itaalia pool otsustas rakettide saatmise Kiievile pärast seda, kui putin andis Itaalia ettevõtte Ariston Venemaa varad (kaubamärgid Ariston, Elco ja Chaffoteaux) üle Gazprom Household Systems JSC-le. Määruse kohaselt antakse 100% Ariston Thermo Rus LLC põhikapitali aktsiatest üle riikliku gaasimonopoli struktuuri.

Aristoni tehas asub Leningradi oblastis Vsevoložskis. Ettevõte on tegutsenud 19 aastat ja toodab aastas üle 600 tuhande seadme. Eelmisel aastal oli Ariston Thermo Rusi kasum 33 miljonit rubla, tulud – 9,4 miljardit rubla. Pärast Venemaa ja Ukraina vahelise sõja algust määrati Ariston Thermo Rus LLC peadirektoriks Sergei Kukut, kes asendas välismaist tippjuhti Emanuele Giommi.

Varem, 29. aprillil, ütles Itaalia-Vene Kaubanduskoja (IRTC) juht Ferdinando Pelazzo, et Rooma on lõpetanud rublade vastuvõtmise Moskvale tarnitud kaupade eest. Tema sõnul tegi otsuse Itaalia finantsjulgeoleku komitee, mis ühendab mitut ministeeriumi. Pelazzo lisas, et võimud tõid rublamaksete blokeerimise põhjenduseks sanktsioonidest kõrvalehoidmise. Selle tulemusena töötas veebruaris käivitatud mehhanism vaid umbes kaks kuud ega elanud üle isegi katseperioodi, mis pidi kestma kuni maini.

Suurbritannia ja Prantsusmaa välja töötatud rakettide Storm Shadow lennuulatus on 250–500 km. Esimesed sellised raketid jõudsid Ukrainasse 2023. aasta mais. Vene pool väitis, et Ukraina relvajõud kasutasid neid isehakanud LPR-i ründamisel ning üritasid nendega rünnata ka Krimmi. Samal ajal väitis Venemaa kaitseministeerium, et vene sõjaväel õnnestus raketid kinni püüda ja tabada lennuvälju, kus põhinesid Storm Shadowi lennutanud lennukid.

11. Põhja-Atlandi allianss tegeleb Kiievile õhutõrjesüsteemide tarnimisega ja loodab, et Ukraina ühineb NATO-ga, ütles organisatsiooni peasekretär Jens Stoltenberg. „Kuid Ukraina peab võimalikult kiiresti NATO armeedega ühilduma. Tulevikus saab Ukrainast NATO liige. See tee liikmeks saamiseni on vältimatu,” tsiteerib UNIAN teda. Tema sõnul töötab NATO selle nimel, et viia Kiievisse suur hulk õhutõrjesüsteeme, kuna Ukrainal on võimalus võita.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles ühisel pressikonverentsil Stoltenbergiga, et initsiatiivi haaramine rindel ja Ukraina relvajõudude võimalik pealetung sõltub Ukrainale õigeaegsest relvatarnetest ja rahvusvahelisest finantsabist. „Täna ei näe ma selles osas veel midagi positiivset. Varud on olemas. Vähehaaval tuleb ka juurde. Seda protsessi tuleb kiirendada,” lisas riigipea. Zelenski ütles varem, et Kiiev ja Washington peavad läbirääkimisi abi mahu üle järgmiseks kümneks aastaks osana tugevaimast kahepoolsest julgeolekuleppest.

Ukraina on pidanud USA-ga läbirääkimisi julgeolekugarantiide andmiseks alates 2023. aasta augustist. Washington Posti andmetel võib dokument sisaldada toetust lühiajalistele sõjalistele operatsioonidele, tulevaste Ukraina vägede loomist, „mis suudavad ära hoida Venemaa agressiooni”, kaitsvate „mullide” teket Ukraina linnade ümber ning oluliste majandussektorite taastamist ja eksporti.

2023. aasta juulis toimunud NATO tippkohtumisel kirjutasid G7 riigid alla deklaratsioonile, millega antakse Ukrainale julgeolekugarantiid. Dokumendi kohaselt peab iga seda algatust toetanud riik pidama Ukraina poolega läbirääkimisi konkreetsete pikaajaliste kohustuste kindlaksmääramiseks.

Pärast seda allkirjastasid kahepoolsed julgeolekugarantii lepingud Ukrainaga Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Taani, Kanada, Itaalia, Holland, Soome ja Läti. Ukraina peaminister Denõs Šmõgal teatas, et Kiiev loodab sõlmida sarnased lepingud enam kui 30 riigiga.

12. Venemaa sõjaväeluure korraldatud plahvatuste ja mürgitamiste seeria Euroopas võis toimuda 1990. aastate alguses Tšehhis poliitilise varjupaiga saanud abielupaar Nikolai ja Jelena Šapošnikovi poolt, selgub The Insideri uurimisest. Abikaasadel on Tšehhi kodakondsus – nad said selle hiljem, varjates siiski mõningaid üksikasju oma eluloost. Nikolai ei rääkinud kohalikele võimudele oma teenistusest Afganistanis ja esitas oma naise poja esimesest abielust võltsitud sünnitunnistuse, esinedes tema isana. Jelena valetas, et loovutas oma Ukraina passi pärast asüüli saamist 1992. aastal ning jätkas selle dokumendi kasutamist Venemaale ja Ukrainasse reisimiseks (kuigi ta väitis, et teda võidakse seal poliitilistel põhjustel taga kiusata). Samal ajal ei saanud Šapošnikova esimese korraga Tšehhi passi ja tema juhtumiga tegelenud immigratsiooniametnik lisas sellele märkuse, milles ütles, et „positiivse tulemuse saavutamiseks mitmesugused inimesed” pidevalt asjasse sekkusid.

2000. aastate alguses sai Nikolai tööle Tšehhoslovakkia riigi julgeolekuaparaadi endise salaagendi Petr Bernatiku Imex gruppi, kes varem töötas vastuluureosakonnas informaatorina ja hoidis tihedaid sidemeid Nõukogude vägedega. Ettevõte tegeles relvakaubandusega ning Šapošnikov töötas seal äriarendusjuhina: otsis Imexile uusi kliente ja nõustas olemasolevaid. Jelena juhtis oma ettevõtet, mis polnud ametlikult abikaasa äriga seotud. Kuid politseil õnnestus hiljem välja selgitada, et naine oli täielikult Imexi tegevusega seotud ja juhtis aktiivselt oma abikaasa tegevust, saades juhiseid GRU sõjaväeosa 29155 juhilt kindral Andrei Averjanovilt.

Vaatamata Nikolai umbes 650 dollari suurusele sissetulekule kuus ostis paar Tšehhi Vabariigis kinnisvara ja Kreekas villa, mille nad rentisid „turistidele”. Villa tõelised külalised olid GRU ohvitserid, kes kasutasid seda turvamajana, ütleb uurimine.

Abielupaar kogus The Insideri andmetel teavet luureohvitseridele ning aitas korraldada ka plahvatusi Tšehhi ja Bulgaaria laskemoonaladudes. Šapošnikovid võivad olla seotud ka Bulgaaria relvakaupmehe Emelyan Gebrevi mürgitamisega, keda mürgitamise ajal peeti Ukraina relvajõudude laskemoona tarnijaks. Gebrev ise teatas hiljem, et lõpetas vahetult enne mürgitamist laskemoona tarnimise Ukrainale.

2014. aastal korraldasid Šapošnikovid Averjanovi korraldusel Miškina ja Tšepiga (tuntud kui Boširov ja Petrov – osalised Sergei Skripali ja tema tütre Julia mürgitamises Salisburys) visiidi Vrbetitsas asuvasse lattu, kust mürsud osteti. Nende ilmumise päeval toimus ühes laos võimas plahvatus, milles hukkus kaks inimest.

Tšehhi korrakaitsjatel õnnestus leida palju tõendeid, mis viitavad Šapošnikovide kontaktidele GRU ohvitseridega ning nende seosele Tšehhi Vabariigis ja Bulgaarias toimunud plahvatustega. Kuna selleks ajaks Kreekas elanud paar keeldus Tšehhisse ülekuulamisele tulemast, küsitleti neid kohalike võimude esindajate kaudu. Paar väitis, et kõik nende sidemed üksuse 29155 liikmetega olid „isiklikud” või ajendatud Imexi ärihuvidest, ning väitis ka, et nad ei aidanud teadlikult GRU-d üheski sabotaažioperatsioonis.

Šapošnikovid süüdistasid Tšehhi võime nende vene päritolu tõttu poliitilises tagakiusamises, kuid The Insideril õnnestus välja selgitada, et Jelena sai salaja vene passi, mida ta hiljem reisides kasutas. Pealegi oli see dokument üksuse 29155 liikmetele reserveeritud numbrite vahemikust. Üks Jelena visiitidest Moskvasse seda passi kasutades leidis aset ajal, mil putin omistas talle oma dekreediga Venemaa kangelase tiitli.

Pärast korrakaitsjate teravdatud tähelepanu pälvimist hakkas Nikolai Šapošnikov alkoholi kuritarvitama, eirama talle määratud ravimeid ja suri 2024. aasta veebruaris infarkti. Jelena Šapošnikova elab praegu Kreekas, Tšehhi võimud ei ole veel tema väljaandmise taotlust esitanud.

29. aprillil süüdistasid Tšehhi politsei ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise riiklik keskus (NCOZ) vene sõjaväeluuret 2014. aasta Vrbetica laorünnakutes. Samas märkisid osakonnad, et see pole ainus selline tegevus, vaid osa Venemaa luure „pikaajalise õõnestustegevuse programmi elluviimisest” Euroopa Liidu ja Ukraina territooriumil. Õiguskaitseametnikud ei saa aga juhtumit veel pikemalt käsitleda, kuna kahtlusalused on Venemaal ja Moskva on keeldunud neid Tšehhi võimudele üle andmast.

2021. aasta aprillis arvas Tšehhi politsei tagaotsitavate nimekirja Aleksandr Petrovi ja Ruslan Boširovi (Miškin ja Tšepigu), keda kahtlustatakse seotuses Vrbetica plahvatustega.

13. Telegrami juhtkond blokeeris mitmed Ukraina ametlikud juturobotid, tänu millele said ukrainlased edastada kaitse- ja luurejõududele andmeid vene okupantide kohta. Ukraina luure peadirektoraat kinnitas teavet. Luureohvitserid ütlesid, et 28. aprillil blokeeris platvormi Telegram juhtkond põhjendamatult mitmeid ametlikke roboteid, mis olid vastu Venemaa sõjalisele agressioonile Ukraina vastu. Blokeeritute hulgas on „peamine luurebot”. „See juhtus vastuolus reeglite ja avalike avaldustega, mille Telegrami juhtkond avalikult teatas,” lisas GUR.

Lisaks ei tööta SBU ja õhutõrje vestlusbotid vaenlase droonide ja rakettide, samuti єVorogi jälgimiseks. Viimane ei avane ka Diya rakenduse kaudu. Samal ajal hoiatasid luureametnikud, et venelased loovad sarnaste nimedega roboteid ja kutsusid inimesi üles neile isikuandmeid mitte saatma.

14. Enamikku Euroopa Liidu riike on mõjutanud Venemaa veebipropaganda eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste eel, mis toimuvad juuni alguses. Seda ütles Prantsusmaa Euroopa asjade riigisekretär Jean-Noël Barrot, tema sõnu tsiteeris Bloomberg. Ajakirjanikega rääkides ütles ta, et Prantsuse valitsuse jõupingutused välismaiste sekkumiste ja desinformatsiooni vastu võitlemisel on viinud enam kui 30 uue veebilehe tuvastamiseni, mis levitavad kremli-meelset propagandat üle Euroopa. Väljaanne märkis, et see täiendab juba tuvastatud 193 domeeni.

Prantsusmaa välisministeerium teatas, et viimastel kuudel on rünnakute sihtmärgiks 25 EL-i 27 liikmesriiki. Barro märkis, et nende Interneti-operatsioonide eesmärk on avaliku arvamuse destabiliseerimine enne hääletust. Ajakirjanikega vesteldes kutsus ta koos oma Saksamaa ja Poola kolleegidega sotsiaalplatvorme üles blokeerima veebisaite, mis tegelevad välismaiste häiretega.

Belgia peaminister Alexander de Croo ütles 28. märtsil, et mõned saadikud levitavad raha eest Venemaa propagandat.

29. märtsil teatas Ameerika Hääl, et Tšehhi vastuluure paljastas EL-is võrgustiku, mis maksis kohalikele saadikutele vene propaganda kajastamise eest. Selle võrgu taga oli Viktor Medvedtšuk.

Belgia peaminister Alexander De Croo ütles 12. aprillil, et riik võib anda kohtu ette need, kes on seotud Venemaa võimaliku sekkumisega tulevastesse eurovalimistesse.

15. Lühiuudised

Tambovi oblastis tõid mustlased vanametalli kogumispunkti vene drooni Orlan-10. Töötajad kutsusid politsei ja sapöörid, kirjutab Baza. Õiguskaitseorganid uurivad, kuidas droon romade kätte sattus. Pärast uuringuid saadetakse see Moskvasse.

GPS signaalide häire tõttu lendude peatumine Soome ja Tartu vahel jõudis rahvusvahelistesse uudistesse, kaasaarvatud venekeelsetesse.

Moskva linnaduuma ühel koosolekul tõsimeeli arutati koolides füüsiliste karituste rakendamist õpilaste suunamiseks „õigele teele”.

Hetkel vene poole Harkivi vallutamise ideega edasi ei lähe, sest märke peale soovmõtlemise veel tuvastada pole suutnud.

29. aprillil andis Saksamaa Ukraina relvajõududele üle uue sõjalise abi paketi, mis sisaldas tankide Leopard laskemoona, granaadiheitjaid ja muid relvi. Sellest teatas riigi valitsus.

Zelenski: Osa Ameerika abi on juba hakanud Ukrainasse voolama.

Ukraina hävitaja Su-27 kohandati iPadiga. Nende tahvelarvutite kasutamist kinnitas USA kaitseministri asetäitja LaPlante. Tänu sellele suudavad vanad Nõukogude hävitajad haarata lääne relvi, paremini navigeerida ja kuvada missioonide ajal rohkem ja kriitilisi andmeid.

Poola põllumeeste piiripunktide blokaad lõppes, hetkel saab Ukriana vilja vedada vaid transiidina läbi Poola. Njah, vene vili siiski vohab Ukrainas ja osa sellest olevat Ukrainast varastatud…

Väidetavalt ostis USA Kasahstanist 1,5 miljoni dollari eest 81 nõukogudeaegset lahingulennukit, mille saab tõenäoliselt üle kanda Ukrainale. Lennukid, mis koosnevad lennukitest Mig-29/27 ja Su-24, on kasutuskõlbmatud ja arvatavasti kasutatavad varuosadena või peibutusvahenditena.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

79 protsenti eestimaalastest plaanivad kodu ostu rahastada kas osaliselt või täielikult pangalaenuga, selgus SEB korraldatud uuringust. Viiendikul (21%) neist, kes plaanivad lähiajal osta uue kodu, on selle soetamiseks võimalik kulutada üle 200 000 euro. 

 SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang tõdes, et sel kevadel läbiviidud uuring kinnitas panga statistikat, et enamik uutest kodudest ostetakse pangalaenu abiga. „Uuringust selgus, et enam kui kolmveerand ehk 79% vastanutest plaanivad uue kodu soetada pangalaenu abiga, 53% plaanivad kodu ostmiseks kasutada isiklikke sääste ning 11% tõid välja, et kodu ostuks võetakse laenu sugulastelt või sõpradelt,” tõi Hallang välja uuringu tulemused.

Oma kodu soetamiseks on inimestel tema sõnul üsnagi erinevad võimalused. „Samal ajal, kui viiendik (21%) vastanutest tõid välja, et neil on oma kodu ostmiseks võimalik kulutada üle 200 000 euro, on peaaegu sama palju (19%) ka neid, kellel on uue kodu soetamiseks vähem kui 30 000 eurot,” tõdes Hallang. 30% vastanutest märkisid, et neil on uue kodu soetamiseks võimalik välja käia 100 000 – 200 000 eurot. Hallang tõi võrdlusena kõrvale Maa-ameti statsitika, mille järgi keskmise kodu hind Tallinnas (korter 53 m2) on täna veidi üle 150 000 euro.

Uuringu järgi peavad Eesti inimesed kodu valides kõige olulisemaks selle asukohta, selle tõi välja suisa 71% inimestest. 46% vastanutest hindas kodu juures oluliseimaks energiatõhusust ja 40% tõid välja, et kodu peaks asuma rohelises ja puhtas looduskeskkonnas ning 35% peab oluliseks parkimiskoha olemasolu. 15% vastanutest tõid välja koolide ja lasteaedade läheduse olulisuse.

SEB tarbijauuring toimus 2024. aasta märtsi lõpust aprilli alguseni ning uuringu viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eestis elavat inimest vanuses 18-74 aastat.

Esmaspäeval, 29. aprillil kell 15.08 toimus liiklusõnnetus Võru maakonnas Setomaa vallas Rääptsova külas Matsuri-Sesniki tee 7. kilomeetril.

60-aastase mehe juhitud veoautol Volvo FM12 lõhkes esimene juhipoolne rehv, sõiduk kaldus vastassuunda ja sealt edasi kraavi.

Juht toimetati haiglasse.

Sotsiaalmeediasse on pandud video selle kohta, kuidas Pihkva oblastis värvatakse Vene armeesse selliseid sõdureid.

Videos on näha, kuidas mõned värvatud pole selgelt venelaste moodi.

Siin on video asja kohta:

🇷🇺 Vùng Pskov của Nga, một nhóm người “sắp thành đồng chí”.

🪖 12 người đàn ông vừa chọn ký hợp đồng gia nhập LLVT Nga. Các “ứng viên” đã trải qua kiểm tra sức khỏe. Mọi người ở đây đều có động lực riêng để ký hợp đồng.

🪖 Một anh Nga nói: “chúng… pic.twitter.com/Nz4drfqsf9

— c0mmand0 (@c0mmand0_2022) April 24, 2024

Leedu president Gitanas Nausėda ja peaminister Ingrida Šimonytė leiavad, et Leedu peaks aitama Ukrainal tagasi saada välismaal elavad sõjaväeealised mehed.

Ukraina parlament muutis hiljuti mobilisatsiooniseadust, alandades mobilisatsiooni vanust 25. eluaastani ja karmistades karistusi ajateenistusest kõrvalehoidjatele, vahendab lrt.lt.

Samuti on Ukraina otsustanud lõpetada välismaal elavatele sõjaväeealistele meestele uute passide väljastamise ning peatada 18–60-aastaste meeste konsulaarteenused.

„Ukraina vajab oma mobilisatsiooniplaani,” ütles Nausėda esmaspäeval LRT raadios toimunud debatil. „Ukrainal peavad olema vahendid, et kutsuda oma noored mehed kodumaad teenima. Peame Ukrainaga igas mõttes koostööd tegema.”

Peaminister usub omalt poolt, et Leedu võiks astuda samme Ukraina abistamiseks, lisades siiski, et mõningaid meetmeid tuleb arutada EL-i tasandil.

„Tõenäoliselt võiksime otsida võimalusi tähtajalise elamisloa pikendamisel, et veenduda, et inimene on oma mobilisatsioonikohustuse täitnud või sellest vabastatud. Kuid me peame tegema koostööd mitte ainult Ukraina ametivõimudega, vaid ka laiemalt, sest praegu on EL-is ukrainlaste jaoks nn ajutine kaitse,” ütles ta.

Leedu migratsiooniameti hinnangul puudub praegu seaduslik alus, mis kohustaks Leedut aitama Ukrainat mobilisatsiooniprotsessis.

„See on poliitiline küsimus. Asjaolu, et Ukraina või mõni muu riik on välja kuulutanud mobilisatsiooni, ei mõjuta meid meie seadusandluse kohaselt. Igasugune reaktsioon, kui üldse, on Leedu poliitiline otsus,” ütles migratsiooniamti juhataja Evelina Gudzinskaitė uudisteagentuurile Elta.

„Nende otsuste elluviimiseks tuleks teha mõningaid riiklikke seadusandlikke algatusi, kuid jällegi oleks suur küsimus, kuidas see oleks kooskõlas EL-i õigusega,” lisas ta.

Eelmisel nädalal ütles Poola kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysh, et Varssavi on valmis aitama Kiievil sõjaväeealisi mehi tagasi tuua.

Leedu kaitseminister Laurynas Kasčiūnas ütles selle peale, et Leedu võiks välismaal elavate sõjaväeealiste ukrainlastest meeste mobiliseerimisel käia Poola jälgedes.

Sellegipoolest ütles Poola välisminister Radosław Sikorski peale seda, et Varssavi abi sõjaväeealiste meeste Ukrainale üleandmisel oli eetiliselt küsitav samm, lisades, et Kiiev peab selles küsimuses juhtrolli võtma.

Migratsiooniameti andmeil on praegu Leedus elamisluba veidi üle 29 000 sõjaväelises eas Ukraina mehel.

Ukraina elanike arv Leedus väheneb. Mõned on Leedust lahkunud teistesse Euroopa riikidesse, kuid paljud on otsustanud vaatamata käimasolevale sõjale Ukrainasse naasta.

Kaunase bussijaamast lastega Ukrainasse lahkuv Marharita elas Leedus ligi aasta. Ta tuli Leetu oma abikaasa juurde, asus elama ja leidis töö. Aga kui ta sai Ukrainas parema pakkumise, otsustas ta tagasi pöörduda, vahendab lrt.lt.

„Ma lähen tagasi oma töö tõttu ja mul oli seal korter. Selle eest tuleb hoolitseda, sest teate, ma olen kinnisvara pärast mures,” ütleb Marharita.

Endiselt ei lenda lennukid Ukrainasse, kuid praegu sõidab ainuüksi Kaunasest kaheksa erinevat bussiliini, rohkem kui enne 2022. aasta veebruari.

„Kõik neist ei tööta igapäevaselt, aga 4–6 väljumist päevas. Nad lähevad erinevatesse linnadesse, nii Lääne-Ukrainasse, Lvivi, Kiievisse, aga ka Lõuna-Ukrainasse, Odessasse, Mõkolaivi,” räägib transpordifirma Kautra rahvusvaheliste vedude juht Edmundas Pavlovas.

„Paljud inimesed lahkuvad, sest siin Leedus on ukrainlastel vähe võimalusi,” ütleb Marharita. „Ja leedulastel endil on raske. Palgad on madalad, üürid kõrged. Minu palk oli 1000 eurot kuus ja korteri eest, laste riietamise ja toitlustamise eest tuleb maksta 300–400 eurot. See on väga keeruline.”

Leetu jäänud mehed lehvitavad bussijaamas lähedasi ära saates. Migratsiooniameti andmetel väheneb Leedus elamisloaga ukrainlaste arv. Seda tendentsi on täheldatud juba viimane aasta.

Eelmise, 2023. aasta jaanuaris oli Leedus ligi 95 000 elamisloaga ukrainlast. Tänavu jaanuaris oli neid umbes 86 000 ja aprillis vaid umbes 74 000. Neist üle poole moodustavad Leetu sõja eest varju otsima tulnud pagulased.

„Ukrainlased ei anna alati oma lahkumisest teada, seega on meil andmeid teistest EL-i riikidest,” märgib migratsiooniameti juht Evelina Gudzisnkatė. „Me teame, et mõned neist lähevad teistesse riikidesse, Saksamaale, Rootsi ja mujale, kuid teame ka, et suur osa neist on läinud tagasi Ukrainasse.”

Kümme ukrainlast töötab Kaunases külmutatud toiduainete poes. Ettevõtte asutanud ukrainlanna Natalia Faier, kes annab tööd kaasmaalastele ütleb, et algul oli keelebarjääri tõttu raske, kuid äri hakkab vaikselt hoogu võtma.

„Lahkujad on enamasti need, kes tulid mõnest teisest riigist, nad ei taha ühele kohale jääda, vaid otsivad paremaid võimalusi,” ütleb ta. „Ma arvan, et igas riigis on inimesi, kes otsivad paremat ja lihtsamat.”

Natalia meeskond on aga valdavalt alalised töötajad. Nad käivad aeg-ajalt Ukrainas oma perekondi külastamas, kuid nende sõnul on siiski liiga ohtlik lõplikult naasta.

„Ma jään magama ja ärkan üles, mõeldes oma kodumaale, tahan tagasi minna,” ütleb üks neist, Liudmõla Holunenko. „Aga mina olen pärit Donetski oblastist, täielikult hävinud, maani maha põlenud Bahmutist. Tahaks küll, süda tõmbab sinna… Elu näitab, kuidas läheb, aga praegu pole enam kuhugi tagasi pöörduda.”

„Kui sõda lõppeks täna, pakiksime kõik asjad ja läheksime otse tagasi, isegi oma varemetes majadesse. Me teaksime, et oleme kodus ja eesmärk on oma riiki uuesti üles ehitada. Arvan, et ka minu meeskond läheks hetkega laiali ja läheksime kõik koju,” usub Natalia.

Leedu migratsiooniameti andmetel registreeritakse iga päev kuni 30 Leetu saabuvat ukrainlast. Leedu elamisloaga välismaalastest moodustavad suurima osa Ukraina kodanikud, kellele järgnevad valgevenelased.

Läti okupatsioonimuuseumi hoone süütamise juhtum on viinud uurijad Daugavpilsi Daugavgrīva vanglasse. Läti Televisiooni (LTV) saade De Facto teatas 28. aprillil, et rünnak muuseumile võidi korraldada otse vanglast.

Veebruari lõpus löödi haamriga puruks Okupatsioonimuuseumi aken ja direktori kabinetti visati Molotovi kokteile. Mõni päev hiljem peeti väidetavad kurjategijad kinni ja vahistati. Neil oli varasem narkootikumidega seotud karistusregister.

Väidetav süütaja on Valentīns Razmerica. Väidetavalt nõustus ta Vitālijs Lukjanovičsi pakkumisega visata muuseumi Molotovi kokteil. Kuritegu toetas Lukjanovičsi abikaasa Marija Dzene.

De Factole on laekunud mitteametlik teave, mis kinnitab, et rünnak võidi korraldada vanglast mobiilsiderakenduse Telegram abil. Riiklik julgeolekuteenistus (VDD) viis aprilli keskel Daugavpilsis Daugavgrīva vanglas läbi uurimistoiminguid. Kahtlustatakse, et üks kinnipeetavatest kasutas Telegrami, et paluda Lukjanovičsil leida isikuid, kes võiksid raha eest muuseumi rünnata.

„Kahjuks ei saa ma neid sündmusi täpsemalt kommenteerida, aga mis puudutab vangidega suhtlemist, siis see pole uus nähtus. See on reaalsus ka mujal. Sellega tuleb võidelda,” ütles siseminister Rihards Kozlovskis.

VDD kinnitab, et juhtunu uurimisel on selgunud uued asjaolud. Seetõttu on politsei uurimisest eraldatud uus kriminaalmenetlus, mille võttis üle VDD.

„Selle kriminaalmenetluse raames viidi Daugavgrīva vanglas läbi kriminaalmenetluse toimingud, kus Läti Vabariigi vastu tegutsenud isikute gruppi kahtlustatakse võõra vara tahtliku kahjustamise korraldamises ja Venemaale abi osutamises,” teatas VDD.

Statistika näitab, et telefonide ebaseaduslik kasutamine vanglates on endiselt probleem.

Seda tunnustab ka vanglaamet kirjalikus vastuses. Eelmisel, 2023. aastal konfiskeeriti vanglatest 1746 mobiiltelefoni ning käesoleva aasta esimese kolme kuuga 452 mobiiltelefoni.

Telegrami sotsiaalmeedia rakendust on Venemaal viimastel aastatel üha enam kasutatud potentsiaalsete spioonide ja vandaalide värbamiseks. VDD analüüsi kohaselt kasutavad Venemaa eriteenistused platvormi isikutele vahetult lähenemiseks, pakkudes raha eest teatud ülesannete täitmist. Dokumenteeritud on juhtumeid ebamäärasetest esialgsetest pakkumistest tasu eest erinevate „lihtülesannete” täitmiseks kuulutustes ja muud tüüpi Telegrami gruppides.

Finnair peatab ajavahemikuks 29. aprill kuni 31. mai 2024 igapäevased lennud Eestisse Tartusse, teatab lennufirma.

Finnairi teatel on Tartu piirkonnas tekkinud GPS-i häired, mis võivad takistada lennuki lähenemist ja maandumist lennujaamas. Eelmisel nädalal pidid kaks Finnairi lendu pöörduma tagasi Helsinki-Vantaale, kuna GPS-i häired takistasid Tartule lähenemist, vahendab Iltalehti.

Kuu jooksul tahetakse Tartu lennujaamas välja ehitada lähenemisviisid, mis võimaldavad lende ohutult ja sujuvalt sooritada ilma GPS-signaalita.

Vabandame klientidele lendude ärajäämisest põhjustatud ebamugavuste pärast. Lennuohutus on alati meie prioriteet ja kui Tartule lähenemine nõuab hetkel GPS-signaali, siis GPS-i häirete korral me sinna lennata ei saa, ütles Finnairi operatiivkeskuse juht Jari Paajanen pressiteate vahendusel.

Ettevõtte teatel on GPS-i häired alates 2022. aastast suurenenud ning Finnairi piloodid on sellest teatanud eelkõige Kaliningradi, Musta mere, Kaspia mere ja Vahemere idaosas.

Finnairi lennukisüsteemid tuvastavad GPS-i häireid, meie piloodid on sellest hästi teadlikud ning lennukitel on ka teisi navigatsioonisüsteeme, mida saab kasutada, kui GPS-süsteem on häiritud, ütles Paajanen.

Finnair teatab, et teavitab lendude tühistamisest oma kliente, kes on broneerinud Helsingi ja Tartu vahelised lennud.

Võru linnavalitsus koos heade koostööpartneritega korraldab kolmapäeval, 1. mail rattapäeva. Juba 12. korda toimuv rattapäev toob kesklinna mitmesuguseid tegevusi kõigile jalgrattahuvilistele. Ühtlasi avab rattapäev lastesõbraliku Võru suveüritused.

Rohke ratta- ja liiklusohutustemaatikaga sisustatud kogu perele suunatud üritusel saab osaleda ratastel linnaorienteerumisel, osavussõitudel, ATLEET laste jalgrattasõidul, rataste tehnilises kontrollis, tutvuda sportlike tõukeratastega ja proovida nendega sõitu. Avatud on Politsei- ja Piirivalveameti ja Punase Risti tegevus- ja teavitustelgid ning Toetuskeskus Meiela heategevuslik supitelk. Kell 13.30 toimub politseikoerte demonstratsioon.

Rattapäev toimub kella 11–14. Osalejate vahel loositakse välja hulgaliselt erinevaid auhindu.

Üritust korraldavad: Võru Linnavalitsus, Transpordiamet, OK Võru, Haanja Rattaklubi, Hawaii Express, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Punane Rist Võrumaa selts, Võru Noortekeskus, Toetuskeskus Meiela, Võrumaa Spordiliit, Eesti Tõukerattaliit, Võru Kesklinna Kool.

Üritust toetavad: Valio Eesti AS, Eesti Maanteemuuseum, Rainer Rahasepp, Transpordiamet, Silja Sport, Võru Lastefestival, Eesti Punane Rist Võrumaa selts, Politsei- ja Piirivalveamet, Maratonsport, Hawaii Express, Võru Tarbijate Ühistu, G4S, Eesti Pagar.

Facebookist leiad rattapäeva: https://www.facebook.com/events/381641481524555

Kaitseväe Akadeemia ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlased avaldasid kompleksuuringu aastaraporti, mis keskendub riigikaitsjate ehk ajateenijate, reservväelaste ja kaitseliitlaste riigikaitselistele hoiakutele ning ajateenijate ootustele, füüsilisele vormile ja teenistusega kohanemisele muutunud julgeolekuolukorras.

Ajateenistuse alguses on ajateenijate ootused seotud eelkõige oma individuaalse arenguga, kuid teenistuse lõpuks mõistetakse, et olulisem saavutatud eesmärk on reservväelaseks kujunemine ja riigikaitsesse panustamine. Ajateenistus avardab suhtlusringkonda, 72% ajateenijatest leidsid endale ajateenistusest häid tuttavaid, kellega soovitakse jätkata suhtlemist ka peale ajateenistuse lõppu. Kümnest ajateenijast kuus leiavad, et nad said ajateenistusest kasulikke teadmisi ja oskusi ning muutusid enesekindlamaks ja füüsiliselt tugevamaks. Siiski on ajateenistuse läbinute seas kolmandik ajateenijaid, kes peavad läbitud ajateenistust enda jaoks aja raiskamiseks, kuid seda erinevatel põhjustel. On neid, kes tulevad kõrgete ootustega teenistusse, ja on seetõttu kriitilised, kui nende ootused ei täitu. Kuid ka neid, kelle eelhäälestus teenistusse tulles on negatiivne, mis kandub üle vastumeelsusesse teenistusülesannete täitmisel ja päädib tunnetusega, et tegemist oli raisatud ajaga nende elus.

Viimase nelja aastaga on paranenud ajateenijate teenistusalased suhted ülematega, varasemast harvemini esineb ajateenijate kritiseerimist ja etteheidete tegemist. Naissoost ajateenijate arv ei ole küll aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud, kuid sellele vaatamata on meessoost ajateenijate suhtumine naiste teenistusse positiivne. Ainult 9% ajateenijatest leiab, et ajateenistus ei ole naiste jaoks sobiv.

Kaitseväe viimaste aastate investeeringud olmetingimustesse peegelduvad selgelt vastu ajateenijate hinnangutes, nt sportimisvõimalustega on rahulolu seitsme viimase aasta jooksul kahekordistunud (38 protsendilt 76 protsendini). Ajateenijate enda hinnang oma füüsilisele vormile on jäänud samale tasemele (pooled hindavad oma füüsilise vorm heaks või üsna heaks), vaatamata sellele, et kuni 19-aastaste osakaal, kelle puhul võiks eeldada paremat treenitust ja terviseseisundit, on teenistusse tulnute seas jõudsalt kasvanud.

Ajateenijatest kolm neljandikku on ajateenistuse lõpus veendunud, et riiki tuleb kaitsta. Isiklik valmidus sõjalisse kaitsesse panustada sõltub üldisest meelsusest ajateenistusse tulekul ning riigikaitse mõtestamisest – 57% on kindlasti valmis riigikaitsesse panustama, 28% ei oska oma selget hinnangut anda ning 15% on neid, kes pigem ei panustaks. Õppustel osalenud kaitseliitlaste ja reservväelaste kaitsetahe on aga kõrge – kaitseliitlaste puhul on valmidus kindlasti või tõenäoliselt osaleda kaitsetegevuses peaaegu 100%. Maakaitseringkondadesse määratud reservväelastest on nõus kaitsetegevuses osalema 91%. Hinnates Venemaad kui julgeolekuohtu, pidas  enamik ajateenijatest ja reservväelastest agressorriigi sõjalist rünnakut Eesti vastu pigem mitte eriti tõenäoliseks.

Aruanne tugineb 2022.–2023. aasta ajateenijate ja õppustele Kevadtorm 2023 ning Ussisõnad 2023 kutsutute küsitlustulemustele. Uurimisrühm tänab kõiki, kes uuringus osalesid ja andsid sellega olulise panuse riigikaitse olukorra kaardistamisesse.

Alates 2016. aastast on Kaitseväe Akadeemia koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudiga läbi viinud Kaitseväe inimressurssi kompleksuuringut. Selle peamine eesmärk on süstemaatiliselt koguda ja analüüsida ajateenistuses olijate ning õppustele kutsutute arvamusi ja hoiakuid, et tagada väljaõppe parem korraldus, tõhustada juhtimist ning arendada laiemalt kaitsevaldkonda.

Kaitseväe inimressurssi kompleksuuringute raportitega saab tutvuda Kaitseväe Akadeemia kodulehel

Viimastel aastatel on sagenenud tarbijavaidluste komisjoni (TVK) poole pöördumised, mis on seotud tekkinud vaidlustega nutirakenduste kaudu erinevate teenuste tellimisel, nt auto või tõukeratta rentimisel, takso tellimisel või vahendaja kaudu süüa tellides. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamees selgitab, kuidas selliste teenuste tarbimisel probleeme ja vaidlusi vältida.

Esmalt tutvu kindlasti põhjalikult teenuse osutamise tingimustega ja omapoolsete kohustustega, veendumaks, et käitud õigesti. Näiteks on sõiduki rentimisel üks olulisemaid nõudeid, et sõiduk tuleb enne sõitma asumist üle vaadata ja selle vead fikseerida. Vastasel juhul võib kaupleja esitada tarbijale kahjunõude, justkui oleks tarbija sõiduki kasutamise ajal sellele vigastused ise tekitanud.

Kui oled aga sõidukit kasutades ise sellele kahju põhjustanud, on Sinu esmane kohustus sellest kauplejat viivitamatult teavitada. Selleks tuleb sõiduki kahjud üles pildistada ja fikseeritud vead kaupleja ametlikule e-postile edastada. Rakenduse kaudu teavitamine on samuti hea võimalus, kuid selguse huvides on siiski korrektsem teavitada kauplejat tekkinud kahjust e-maili teel.

Samuti lasub kauplejal kui kahjunõude esitajal kohustus kahju tekitamist tõendada. TVK on leidnud, et kaupleja peab tõendama nõude aluseid ning leppetrahvi nõue ei tohi olla paljasõnaline. Pooltel on enda esitatud asjaolude ja väidete tõendamiskoormis analoogselt vaidlusega kohtus.

Kui rakenduses esineb tõrkeid, teavita sellest kohe teenuseosutajat

Tõendamine on oluline ka rakenduse tehniliste rikete puhul. Näiteks on kaebuste sisuks olnud rakenduses esinevad tõrked, mistõttu polnud võimalik sõitu lõpetada. Sellisel juhul peaks tarbija proovima probleemist kohe teada anda, kas teenuseosutaja suhtluskanali või ettevõtte ametliku e-maili kaudu. Teatele tuleks lisada kuvatõmmis või muu tõend kinnitamaks rikke esinemist. Eelnev on oluline, kuna vaidluse korral peab tarbija suutma oma väiteid tõendada. Komisjonis on mitmeid lahendeid, kus vaidluse osapoolel puuduvad tõendid oma väidete kinnituseks ning seetõttu on asi lahenenud tarbija kahjuks.

Samuti on kaebustes välja toodud, et teenuseosutajaga ei saa ühendust või tuleb vastus järgmisel päeval. Ei ole mõeldav, et tarbija seisab seni auto kõrval ja ootab, millal probleemile lahendus leitakse. Ka sellisel juhul tuleb tarbijal probleemne olukord jäädvustada ja kaebus saata viivitamata teenuseosutaja ametlikule e-postile ning soovitatavalt küsida teenuseosutajalt kirja kättesaamise kinnitust.

Sõidu lõpetamisel veendu, et sõit on lõpetatud nii nagu kaupleja kasutustingimused ette näevad

Ole hoolikas ja lõpeta sõit selliselt, et sul ei tekiks lisakohustusi. Näiteks on TVK lahendanud vaidluse, kus tarbija ei lõpetanud sõitu veebiplatvormis sõiduki kasutamist ette nähtud tingimuste kohaselt. Tarbija lukustas rakenduses vaid uksed, aga jättis samas vajutamata nupule „lõpeta sõit”. Selle tagajärjel ei toimunud sõiduki kasutamise lõpetamist ja rendimakse tasumise kohustus jätkus. Tarbija leidis, et kauplejal ei ole õigust nõuda rendimakset aja eest, kui tarbija tegelikult sõidukit ei kasutanud. Komisjon selgitas, et vaatamata ebaõnnestunud sõidu lõpetamisele oli sõiduk tarbija käsutuses ning asjaolu, et tarbija seda ei kasutanud, ei muuda kaupleja õigust nõuda üüri. Tarbija pidi tasuma ka aja eest, mil ta sõidukit ei kasutanud ja oli enda arvates sõidu lõpetanud.

Tähelepanelikum tingimuste lugemine aitab ära hoida ülearust renditasu maksmist. Isegi kui tegemist võib olla inimliku eksitusega, ei pea tekkinud kahju teenuse lõpetamisel kandma kaupleja.

Jälgi hoolega, kuhu tohid sõidukit parkida

Sõidu lõpetamisega seoses on TVK-l tulnud lahendada mitmeid kaebusi seoses sõiduki mittelubatud tsooni parkimisega. Parkimise keeluala on tavaliselt tähistatud punasega. Selleks, et mitte trahvi saada, tuleb hoolsalt tingimusi järgida ja parkida sõiduk rakenduses näidatud lubatud tsooni. Hiljem vaidluse korral pole paraku kasu vabandustest, et „lähedal polnud ühtegi kaubikutele mõeldud parkimisala“ või „esimene lubatud tsoon asus liiga kaugel”. Mõistagi tuleb parkimisel arvestada liiklusseadusega ning parkida nii nagu liikluskorraldusvahendid ja teekattemärgistus ette näevad.

Ka tõukeratta rentimisel tuleb järgida teenusepakkuja reegleid, et ei ületataks lubatud sõidupiirkonda ja sõiduk tagastataks lubatud alale. Kui tarbija ei kasuta tõukeratast nii nagu tingimused ette näevad, on kauplejal õigus nõuda leppetrahvi.

Ka taksot, süüa või lilli tellides tuleb olla kursis platvormi tüüptingimustega

Näiteks ei ole võimalik esitada nõuet jahtunud toidu kohta, kui toit on juba ära söödud. Küll aga saab eduka kaebuse esitada, kui kaupleja pakub müüa lillebuketti, mis kohale jõudes on fotol esitatust märksa erinev.

Takso tellimisel tuleks tähelepanelikult jälgida, millised lisatasud võivad teenusega kaasneda. On esinenud olukordi, kus kaupleja on sõidu kestel hinda muutnud. Oluline on jäädvustada toote või teenuse puudus, sest vaidluse lahendamine ilma tõenditeta ei ole võimalik. Kui kaupleja ei ole nõus endiselt tarbija nõuet rahuldama ja tarbijal on olemas tõendid teenuse puuduse kohta, saab pöörduda kaebusega tarbijavaidluste komisjoni poole.

Tarbijavaidluste komisjoni menetlus kestab üldjuhul 90 päeva. Esmalt pöördub komisjon kaupleja poole selgituste saamiseks, mille järel saab tarbija esitada vastuväiteid. Pooltel lasub kohustus oma väidete kinnituseks esitada tõendid. Kokkuleppe mittesaavutamisel saadetakse vaidlus komisjonile otsuse tegemiseks. Tarbijavaidluste komisjoni otsuse täitmiseks on kauplejal aega 30 päeva. Komisjoni otsuse mittetäitmisel lisatakse kaupleja tarbijavaidluse komisjoni otsuseid mittetäitvate ettevõtete nimekirja.

Reedel, 26. aprillil kontrollisid Lõuna prefektuuri migratsiooniametnikud Põlvamaa ettevõtet, et selgitada välja, kas töötajad viibivad ja töötavad Eestis seaduslikult.

Kontrolliti üht juriidilist ning kolme füüsilist isikut. Tuvastati üks inimene, kellel puudus nõuetekohane lühiajalise Eestis töötamise registreering. Inimesele määrati 40-eurone ning ettevõttele 4000-eurone rahatrahv.

Sisekontroll Kohtla-Järve linnas on hõre ja vaatab linnavalitsuse ning linna teenistuste tegevusest mööda, leiab Riigikontroll oma värskes auditiaruandes. Kohtla-Järve linnajuhtidel tuleks lisaks hallatavatele asutustele lasta kontrollida ka linna teenistusi ja linnavalitsust ennast, sest viimastel aastatel pole nende majandustegevust sisuliselt analüüsitud.

Kuigi auditis vaadeldud perioodil viisid mitmeid linnasiseseid kontrolle läbi peamiselt Kohtla-Järve linnavalitsuse revidendid, harvem linnavolikogu revisjonikomisjon, toimusid need kontrollid pea eranditult linna hallatavates asutustes. „On põhjendamatu, et linnavalitsus, kus on linnasüsteemi kõige suuremad hanked ja põhiosa kuludest, sealhulgas üle 60 protsendi majandamiskuludest, on jäänud sisekontrollist sisuliselt puutumata,” leiab Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.

Hallatavate asutuste puhul on probleemiks see, et asutusi küll kontrollitakse, kuid linnajuhid ei ole kontrolli käigus tuvastatud vigu võtnud tõsiselt ja seetõttu korduvad samad vead.

Riigikontroll auditeeris Kohtla-Järve linna sisekontrollisüsteemi võrdluses kohalike omavalitsuste sisekontrollisüsteemi korraldamise soovitusliku juhendiga, mis koondab tunnustatud arusaamu omavalitsuse sisekontrollisüsteemist. Juhendiga võrreldes on Kohtla-Järvel probleeme eelkõige kontrollisüsteemi põhielementidega – riskide hindamisega, tegevuste läbipaistvusega ja nende kontrolliga.

Riigikontrolli hinnangul Kohtla-Järvel riskide hindamine sisuliselt puudub, selleta ei ole aga sisekontrollisüsteemi läbimõeldud arendamine võimalik. Süsteemi toimimist ei ole Kohtla-Järvel omal käel analüüsitud, mistõttu ei ole linnajuhtidel tervikvaadet selle puudujääkide kohta.

Riigikontroll leiab, et korruptsiooniriskide maandamiseks kehtestatud reeglistik on Kohtla-Järvel juhendiga võrreldes puudulik. Näiteks ei ole linna sisekordades reegleid, mis täpsustavad, kuidas vältida huvide konflikti korral otsuse või toimingu delegeerimist alluvale või vältida olukorda, kus töötaja täidab üksinda mõnda olulist ülesannet, tema tegevust ei kontrollita ega määrata ka asendajat, sest ta puhkab harva.

Riigikontrolli hinnangul on vähene konkurents linnavaratehingute puhul riskikoht. Auditeeritud perioodi suurimal hankel (12,5 miljonit eurot) ja suurimal linnavara müügil (0,6 miljonit eurot) saadi mõlemal juhul vaid üks pakkumus. Riigikontroll ei hinnanud tehingute õiguspärasust, kuid vaadates hanketingimusi ja teisi asjaolusid, tekib võrdluses teiste omavalitsuste praktikaga küsimus, kas konkurentsi ärakasutamiseks on Kohtla-Järve linnas tehtud kõik vajalik.

Näiteks oleks selles hankes saanud konkurentsi soodustamiseks jagada hankeobjekti nii sisu kui ka piirkonna põhjal sama hankemenetluse piires osadeks, seda soovitab ka riigihangete seadus. Kõnealuses linnavara müügitehingus oleks aga saanud müügihuvist teada anda üleriigilise levikuga väljaannetes või veebiportaalides.

Riigikontroll soovitab Kohtla-Järve linnavalitsusel hallatavate asutuste oste liita ja teha riigihangete registri kaudu keskseid hankeid, et saada rohkem pakkumusi. Praegu ostavad näiteks linna 19 haridusasutust toiduaineid, kontoritarbeid ja muud seesugust igaüks eraldi, kuigi ostude sisu asutuste kaupa kordub. Audit näitas, et enamasti ei ole hankivad asutused eelnevalt turgu uurinud ega mitut pakkumust küsinud.

Riigikontroll soovitab Kohtla-Järve Linnavolikogul töötada välja sisekontrolli kord või toimemudel, mis järgib kohalike omavalitsuste sisekontrollisüsteemi korraldamise soovitusliku juhendi põhimõtteid. Selline kord on näiteks Viimsi, Saku ja Lääne-Nigula vallal, ning korra väljatöötamine on hea võimalus mõelda juhendi suunised oma töökorraldust arvestades paremini läbi ja anda neile praktiline tähendus. Kohtla-Järve Linnavolikogu lubas soovitust järgida ja esitas ühtlasi auditis välja toodud probleemide lahendamiseks Riigikontrollile detailse tegevuskava.

Taustaks

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi peab omavalitsusüksusel olema sisekontrollisüsteem. Selle olemasolu tuleb tagada valla- või linnavolikogul ning süsteemi rakendamise ja tulemuslikkuse eest vastutab valla- või linnavalitsus.

Seadused ei täpsusta, mida omavalitsus sisekontrollisüsteemi loomiseks ja rakendamiseks täpselt tegema peab, kuid Rahandusministeeriumi tellimusel koostati 2018. aastal „Kohalike omavalitsuste sisekontrollisüsteemi korraldamise soovituslik juhend”.

Kui üldistada juhendit, siis sisekontrollisüsteem on terviklik abinõude kompleks, mis hõlmab nii tegevuse seaduslikkust kui ka otstarbekust ja võimaldab tagada (a) õigusaktidest kinnipidamise ja täitmise kontrolli; (b) vara kaitstuse kahju eest, mille võib põhjustada vara raiskamine, ebasihipärane kasutamine, ebakompetentne juhtimine ja muu selline; (c) asutuse tegevuse otstarbekuse oma ülesannete täitmisel ja (d) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse info kogumise, säilitamise ja avaldamise.

Auditis hinnati juhendi alusel Kohtla-Järve linna sisekontrollisüsteemi ülesehitust ja toimimist. Ülesehitust hindas Riigikontroll audititoimingute läbiviimise hetke seisuga. Süsteemi toimivust testis Riigikontroll perioodi jaanuar 2022 kuni juuni 2023 tegevuste ja tehingute (hanked, vara võõrandamine ja kasutusse andmine) põhjal. Auditis ei analüüsitud linnale kuuluvate ühingute tegevust (näiteks on linn üks kahest asutajast ca 1300 töötajaga SAs Ida-Viru Keskhaigla).

Aruande täisteksti leiab siit: https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19403&AuditId=6571

Tööinspektsiooni küsimus-vastus rubriik annab vastuse ühele konkreetsele töökeskkonda, tööohutust või tööõigust puudutavale küsimusele, mida inimesed on uurinud. Küsimusele vastab nõustamisjurist.

Töötaja küsib: Töötan ühe ettevõtte kõnekeskuses ja olen üks vähestest meestest kollektiivis. Meie tööandjal on kombeks küsida abi kontoris olijatelt asjadega, mis ei lange konkreetselt ühegi töötaja vastutusalasse. Näiteks pöördutakse pidevalt meessoost töötajate poole, kui on vaja saabuvat kaupa vastu võtta ja ära paigutada (kusjuures laekuv kaup on kerge ja jõukohane igaühele). Kui väljendasin, et see segab minu töö tegemist ja küsisin, et miks tööandja pöördub alati meessoost alluvate poole, vastas ta, et kuna tegemist on meestetööga ja naissoost konsultandid aitavad muude nendele kohaste ülesannetega, näiteks kastavad kontoris lilli. Kas see on normaalne?

Vastab Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Jaana Vaus Madureira Silva:

Milliseid ülesandeid või korraldusi üks või teine töötaja peab konkreetse töösuhte raames täitma, oleneb eelkõige sellest, millised on kokkulepitud tööülesanded. Samas kõiki konkreetse tööga seonduvaid ülesandeid ei saa töölepingus ega ametijuhendis kirjeldada, seega tuleb arvestada, et täita tuleb ka korraldusi, mis on mõistlikus seoses ja mille täitmine on mõistlikult eeldatav antud töö puhul (tööiseloomust tulenevaid ülesandeid). Kui eraldi kokkulepet kauba vastuvõtmise ja paigutamise kohta ei ole, ei saa tööandja selle korralduse täitmist töötajalt ka nõuda.

Samas nähtub, et tööandja lähtub abi palumisel sooga seotud aspektidest, täpsemalt sellest, mis tema hinnangul kvalifitseerub „meestetööks” ja „naistetööks”, mitte aga objektiivsetest asjaoludest – näiteks sellest, kellele on konkreetse ülesande täitmine jõukohane väljaõppe, eelneva töökogemuse, kauba üleliigse raskuse vms asjaolu tõttu. Samuti paistab, et tegemist on süstemaatilise käitumisega ehk mitte juhuslikkusega, nt olukorraga, kus tööandja pöördub kauba paigutamiseks esimese mööduva isiku poole või kus tööandja palub enne nädalavahetusele minekut viimasena kontorisse jäänud töötajal lilled ära kasta.

Kahjuks võib öelda, et kokkupuude töö jaotamisega lähtuvalt traditsioonilistest soorollidest ja -stereotüüpidest ei ole harv nähtus. Ei ole saladus, et sageli seostatakse mehi vastusrikaste ülesannete, näiteks nagu juhtimise, ohte sisaldava tööga, füüsiliselt koormavate ülesannetega või töödega, kus on oluline tehniline taip. Naisi seostatakse ülesannetega, mis seonduvad teiste eest hoolitsemise, teenindamise ning koristamise või puhastamisega. Näiteks kui otsustatakse laste jõulukingituste üle, kiputakse sageli arvamust küsima pigem naissoost töötajatelt või kui kontoris on vaja nõudepesumasinat tühjendada või lilli kasta palutakse seda samuti pigem naissoost töötajal teha. Samas kui on vaja kolleegid koolitusele tööautoga sõidutada, palutakse rooli pigem meessoost töötaja, seda ka olukorras kus vastava kategooria juhtimisõigus on olemas ka vastassoo esindajatel. Kui on vaja välja selgitada, miks tööarvutilt läks pilt eest ära või kaupa ära paigutada, pöördutakse samuti pigem meesoost töötaja poole.

Sotsiaalministeeriumi avaldatud väljaandes¹ on välja toodud, et tavaliselt ei pruugi erineva kohtlemise põhjuseks on olla teadlik eesmärk kedagi diskrimineerida, vaid hoopis teadmatus, eelarvamused ja traditsiooniline ettekujutus sellest, milline on teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluv indiviid. Väga tihti leiab sooline diskrimineerimine aset ettekujutuste tõttu selle kohta, millised õigused või kohustused ühel naisel või mehel peaksid olema ning milliseid rolle peaks ta elus täitma. Samas on tuleb silmas pidada, et diskrimineerimise tuvastamine ei eelda tahtlust või eesmärki kedagi diskrimineerida. Nimelt võib diskrimineerimisega tegemist olla ka juhul, kui tegevuse mõju või tagajärg on diskrimineeriv².

Seega, kuigi tööandja võib leida, et käitub õiglaselt paludes konkreetse soo esindajalt täita teatud korraldust, kuna traditsiooniliselt seostatakse seda konkreetse sooga ja seetõttu peaks justkui konkreetne töötaja sellega paremini hakkama saama, võib tulemus siiski olla vastupidine. Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seadusele (SoVS) loetakse tööandja tegevust diskrimineerivaks, kui tööandja juhib tööd, jaotab tööülesanded või kehtestab töötingimused nii, et ühest soost töötaja või töötajad on vastassoost töötaja või töötajatega võrreldes halvemas olukorras. Ka seaduse kommenteeritud väljaandes on rõhutatud, et organisatsioonisisese töökorralduse kujundamisel ei tohi üldjuhul toimuda soost tingitud eristamist, mis tähendab, et tööülesannete jaotamisel ning töötingimuste kujundamisel ei või lähtuda stereotüüpilistest arusaamadest, mis on naistele või meestele sobivad tegevused.

Tööde jaotus, sh ka lisaülesannete jaotamine, mõjutab otseselt naiste ja meeste kuvandit ettevõttes ning võib määravaks osutuda nii töötasustamisel (nt lisatasude määramisel) kui ka edutamisel. Seadusega on tööandjale pandud roll edendada soolist võrdõiguslikkust. Selle eesmärgiks on edendada sugudevahelist võrdsust kõigis töötingimuste aspektides². Seega on oluline, et tööandjad rakendaksid töökohal võrdse kohtlemise põhimõtet ning lähtuksid tööalaste tegevuste jaotamisel ja töö korraldamisel töötajate individuaalsetest võimetest, teadmistest, oskustest ning soovidest ja huvidest, mitte aga soost. See aitab luua mitmekesisust soosiva ja kaasava töökeskkonna, mis võimaldab kõigil võrdsetel tingimustel realiseerida oma potentsiaali ning panustada ettevõtte edukusse.

¹ NAISED & MEHED Võrdsed õigused, võrdne vastutus Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest. Tallinn 2010: Sotsiaalministeerium

² Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaanne

Täiendav informatsioon võrdse kohtlemise kohta on leitav Tööelu portaali võrdse kohtlemise teemalehelt.

26.-28. aprill 2024 toimus Viimsi Kooli Spordikeskuses noormeeste B (2007 ja hiljem sündinud mängijad) vanuseklassi teine ja ühtlasi viimane etapp Eesti 2024 meistrivõistlustel käsipallis. Kuus meeskonda selgitasid paremusjärjestuse omavahel kaks korda turniirisüsteemis läbi mängides.

Lõppjärjestus:

1. Põlva Käsipalliklubi/Põlva Spordikool, treenerid Rein Suvi, Henri Sillaste

2. HC Viimsi, treenerid Jarno Nurm, Melvin Teepere

3. Mustamäe Käsipalliklubi, treenerid Vahur Vetevool, Andres Joosep, Ragnar Põldma

4. SK Tapa/Tapa valla SK, treenerid Aron Jaanis, Marten Saar

5. Tallinna Käsipalliakadeemia, treener Heldur Sepp

6. HC Tallas, treenerid Jüri Lepp, Mihkel-Matteus Luik, Kaspar Lees

Turniiri parimaks mängijaks valiti Jass Einassoo Põlva KPK/Põlva SK meeskonnast ning parimaks väravavahiks Tõnis Valk SK Tapa/Tapa valla SK meeskonnast.

Lisainfo: https://www.handball.ee/eesti-mv/emv-poisid-b

Valga linn tähistab sel aastal oma 440. sünnipäeva ning väärika sündmuse puhul kutsutakse kõiki 6.–11. juunil toimuvale Valga-Valka kaksiklinna festivalile.

Festival toob kaasa kuue päeva jagu põnevat ja mitmekesist tegevust üle kogu kaksiklinna. Festivali programm on kirev ja pakub midagi igale maitsele ja huvile.

Valga vallavanem Monika Rogenbaum kinnitab, et suvi saab tänavu oma meeleoluka alguse just Valga-Valka kaksiklinnast, kus linnapäevade sisukas programm peaks kõnetama väga erinevaid inimesi. „Mõeldud on nii linnaelanikele kui külalistele, nii noortele kui suurtele, Suuri tegusid teevad meie enda kultuuri- ja spordiinimesed, kuid programmi on põimitud ka Tartu kui 2024. aasta kultuuripealinna elemente,” selgitas vallavanem.

Kunstihuvilistele on avatud kunstinäitus, muusikasõbrad saavad nautida mitmeid kontserte, kus esinevad nii kohalikud talendid kui ka tuntud artistid. Spordisõpru ootavad ees erinevad spordisündmused ja võistlused, kus saab proovile panna oma oskused ja vastupidavuse.

Festivali tipphetkedeks on 7. juunil toimuv paraad ja vägev piirideta pidu. 8. juunil toimub Liivimaa laat ja juba möödunud aastal tuntust kogunud üritus „Saunatänav 24”, kus saab avastada erinevaid käsitöötooteid ning nautida saunaelamust. Lisaks ootab ees veel palju muudki ning kõige toimuma hakkava osas leiab täpsemat infot Valga valla kodulehelt.

Hooajaline allergia on üks levinumaid terviseprobleeme, millega inimesed kevadest kuni sügiseni võitlevad. Õietolmu ja õitsvate taimede lendlemine õhus võib põhjustada mitmeid ebameeldivaid sümptomeid, alates nohust ja aevastamisest kuni silmade sügeluseni ja nahalööveteni.

Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku vanemarst-õppejõud, sisearst-allergoloog dr Mare Pauklin rääkis, mis on hooajaline allergia ja kuidas sellega toime tulla.

Kevadest sügiseni on õhus erinevad allergeenid ja laias laastus jaguneb hooajaline allergia kolmeks. Märtsist maini domineerivad varaõitsvad puud nagu kask, lepp ja sarapuu, mis tekitavad paljudel inimestel allergilisi reaktsioone. Suvel võtab ohjad enda kätte heintaimede õitsemise periood, mil peamiseks ärritajaks on timut. Sügisel põhjustavad rohttaimed, eriti puju, allergiat. „Õietolmu allergia avaldumine sõltub suuresti ilmast – millal lumi ära sulab. Piisab üksikutest ilusatest päevadest, kui õietolmu kontsentraat on õhus kõrge ja tõelised allergikud tunnevad selle ära. Sel perioodil tuleks aknad kinni hoida ja õues pesu mitte kuivatada,” kirjeldas dr Pauklin. Hooajalise allergia põhilised sümptomid on allergiline nohu, nina kinnisus, aevastamine ja silma sidekesta põletik ehk konjunktiviit. „Inimesed tulevad õietolmu allergiaga arsti juurde, sest nende vastu on raske võidelda ja õietolmust ei saa väga hästi hoiduda. On oluline, et patsiendid võtaksid juba ennetavalt allergiavastaseid ravimeid ja tunneksid ära selle õige momendi, kui nina läheb kinni. Tähtis roll on ka lokaalse hormooni tarvitamisel,” selgitas sisekliiniku vanemarst-õppejõud.

Talvel Eestis õitsvaid taimi pole, kuid siiski võib õietolmuallergikutel välja lüüa ristreaktsioon puu- ja juurviljadega, mille tulemusel võib immuunsüsteem reageerida toiduainetes olevatele allergeenidele ja tuua esile allergilisi reaktsioone. „Tänapäeval on võimalik teha immuunteraapiat, millega tekitatakse allergikul tolerantsus teatud allergeeni, näiteks heintaimede või varaõitsvate puude, suhtes, vähendades seeläbi sümptomite raskust ja sagedust. Vastavalt patsiendi kaebustele hooajal valib arst allergeeni välja,” ütles dr Mare Pauklin. Seejärel hakatakse väikeste koguste kaupa seda allergeeni inimese immuunsüsteemile tutvustama, kuniks inimesel tekib tolerantsus ja ta ei reageeri enam selle allergeeni suhtes üle. „Tegemist on pikemaajalise raviga, mis kestab kolm kuni viis aastat ja see on käesoleva aja kõige tõhusam ravi,” lisas dr Pauklin. Allergiaks nimetatakse immuunsüsteemi ülereageerimist muidu kahjutule tegurile ning õige ravi õigel ajal on väga oluline selleks, et ei tekiks kaugtüsistusi. „On näha, et meesterahvad eriti ei kipu õigel ajal allergoloogile või perearstile minema. Tullakse siis, kui kaebused jäävad püsima – tekib pidev nohu ja raskus hingamisel,” rääkis dr Pauklin, lisades, et arstile tullakse liiga hilja ja ravimata hooajalisest allergiast kujuneb välja astma.

Allergia diagnoosimisel on oluline arvestada nii patsiendi kaebuste kui ka meditsiiniliste testide tulemustega. Nahatorke testid ja vereseerumi antikehade määramine võivad aidata tuvastada allergiat, kuid diagnoosi paneb arst, arvestades kaebusi ja testitulemusi koos. „Väga oluline on patsiendi enda jutt, kas esinevad klassikalised kaebused. Tavaliselt inimeste kaebused ja nahatorke leid läheb kokku ning kaebused on igal aastal üldiselt samal ajal,” selgitas dr Pauklin. Kui test näitab reaktsiooni, kuid patsiendil pole kaebusi, siis allergiat diagnoosida ei saa.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 29. aprill 2024:

sel nädalal on oodata vene poole suurema pealetungi algust Kupianski suunal ja Bahmuti ning Donetski rinde mitmes lõigus (njah, eile juba 131 vene poole rünnakut kirja läks), pisu muret tekivalt vene pool veelgi edenes Donetski rindel ning Ukraina vabastas ühe saare Dnepri deltas.

1. 120.

2. Juba teine päev ja öö on Venemaal kuum.

3. Kupiansk-Kreminna: muutusi küll rindejoones polnud, aga kipub päris palavaks minema.

4. Siversk: vene poole rünnakud pigem Ukraina ressurssi sidumiseks.

5. Bahmut: muutusteta, kuigi tugev surumine jätkus ja ootab siingi surve tõusu.

6. Donetsk: järjest rindele lähemale rünnakute jätkamiseks vene pool reserve juurde toob ja mitu muret tekitavat edenemist lisaks tuli.

7. Lõunarinne: vaikne.

8. Herson: üks saar läks Dnepri deltas Ukraina kontrolli alla.

9. Riigiduuma tegi ettepaneku luua režiim välismaalaste Venemaalt väljasaatmiseks.

10. Briti kaitseministeerium: Venemaa kaotused Ukrainas ulatusid 450 tuhande inimeseni.

11. Tadžikistani välisministeerium teatas, et Moskva lennujaamades hoitakse kinni üle tuhande riigi kodaniku.

12. Kaks suuremate Lääne uudisteagentuuride ajakirjanikku vahistati „ekstremismi” süüdistustega.

13. Tbilisis protesteeritakse välisagentide seaduse vastu. Puhkesid kokkupõrked ja politsei kasutas gaasi.

14. vene blogikanali „dva majora” muutmata kokkuvõte saabunud täiendava USA paketi rakettide võimalikust mõjust Krimmi suunal.

15. Saksamaa on kategooriliselt kremli varade konfiskeerimise vastu.

1. Peale lõunat tabas Venemaa Zaporižjas asuvat tööstusrajatist, inimohvreid ei olnud. Piiri- ja rindelähedaste Ukraina asulate pommitamine kõige käepärasega jätkus. Pisu üllatusena jäi seekord Harkivi linn pommitamata ja kogu oblastile langenud metalli hulk oluliselt kahanes. Põhjust ei tea. Varahommikul küll tuli infokild, et vene lennundus oli taevas võimalikuks uueks raketilöögiks, aga peale seda juba paar tundi vaikus.

2. Ligi 20 Ukraina drooni ründasid 28. aprilli öösel Venemaal Belgorodi, Brjanski, Kurski ja Kaluga piirkondi, teatab Venemaa kaitseministeerium. „Kohalikud õhutõrjesüsteemid hävitasid ja pidasid kinni seitseteist Ukraina drooni, millest üheksa Brjanski oblasti territooriumil, kolm Kurski oblasti territooriumil, kaks Belgorodi oblasti territooriumil ja kolm Kaluuga oblasti territooriumil,” seisab sõnumis. Kaluuga oblasti kuberner Vladislav Šapša ütles, et droonid kavatsesid rünnata Ljudinovo linnas asuvat naftabaasi ja ettevõtte piirkonda langesid rusud. Brjanski oblasti kuberner Aleksandr Bogomaz märkis, et droonid hävitati Sevski rajooni kohal. „Vigastusi ega kahjustusi ei olnud. Operatiivteenistused töötavad kohapeal,” lisas ta.

Moskva oblasti metsadest avastati pärast lume sulamist umbes 10 drooni, teatab piirkonna regionaalse julgeoleku peadirektoraat (GURB MO).

Vene Orenburgis ja Vladikavkazis põletasid tundmatud isikud kaks diiselvedurit, mis piirab sissetungijate sõjalist logistikat. Sellest teatas Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi pressiteenistus. Orenburgis põles pühapäeval, 28. aprillil maani maha 2TE10M marki diiselvedur. Kaks päeva varem, 26. aprillil, põletas keegi Vladikavkazis diiselveduri ChME-3. Luureohvitserid väitsid, et Venemaa raudtee diiselvedurite hävitamine piirab sissetungijate sõjalist logistikat.

Teatatakse, et eile varahommikust põleb Tatarstanis Naberežnõje Tšelnõis KamAZ-i autode koostetehas. See on veoauto, mida kasutab ka vene sõjavägi. Tulekahju põhjust ei tea.

Okupeeritud Krimmi Tarhankuti poolsaarele suunatud eile hommikuses raketilöögis (ATACMS) olid väidetavalt sihikul õhutõrjepositsioonid ja vene blogija andis teada, et on hukkunuid. Ju siis ikka miskit tehnika ka pihta sai.

3. Kupiansk-Kreminna: eilne karm rünnakute päev tervel rindel siiski muutusi rindejoones ei toonud. Maantee Svatove-Kupiansk lähistel Kislivka küla ümber (20 km Kupianskist idas) koondab vene pool täiendavat löögirusikat. Väikesel maa-alal on lausa kolm motolaskurpolku, üks tankipolk ja iseliikuvate suurtükkide polk ning mõne päeva jooksul peaks see rusikas surumist veelgi kasvatama lääne suunal.

Samaaegselt jätkusid ka rünnakud nii põhjasektoris asuva Sinkivka küla (Kupianskist kirdes) kui rinde keskmises ja lõunalõigus. Juba pikemat aega imestab, miks vene pool siiski vaatamata väga tihedale kaudtule ja lennunduse tööle sammugi edasi ei saa. Kuna vene poole edusamme pole, siis ei leia eriti ka siit rindelt vene videosid ning egas Ukrainagi oma eduvõtmetega väga kiidelda taha, sest kogu sotsmeediat jälgib ka vaenlane.

4. Siversk: siingi terve rinne vene rünnakute all, lisandunuid vene üksusi rinde lähedusse täiendavalt siiski ei tuvastanud, tundub, et pigem seotakse Ukraina üksusi, et neid jaguks vähem nii Kupiansk-Kreminna kui Bahmuti rindele.

5. Bahmut: eile jätkas vene pool Tšassiv Jari poole rünnakuid ja siingi pole elukutselisi seni edu saatnud. Päris kaugele ulatuvate Ukraina droonide hävitustööd siiski näeb ning tundub juba mitu nädalat, et kaudtulemoona seis siin rindel on parem kui meedias kirjeldatakse. Kuna vene dessantnikud sugugi enam edasi saa, siis selle-võrra on tõusnud vene lennunduse mõju rindele ja enamuses liugpommidega sektorit töödeldakse. Loodan, et üks Patriot siin sektoris oleks abiks.

Veel sel nädalal ootab surve tõusu Klišiivka-Andriivka küla juures, täienduseks lisandus siiagi üks dessantnike brigaad (83.) + 2 motolaskurbrigaadi.

6. Donetsk: 70 vene poole rünnakut! vene pool paiskab läbimurde kasvatamiseks rinde põhjalõiku järjest uusi brigaade ning eilegi see täiendavat edu tõi, kui Ozeretõne külast kirde suunal üle põldude suudeti u 1,5 km edasi saada. Suurema koosseisuga soomusrusikast võib siiski läbi saada ka paar terveks jäänud soomusühikut, mis võivad hoida saadud possasid käes uue seltskonna saabumiseni. U 5 km pärast peaks nii veekogude ja risti ees olev org koos metsaste nõlvadega andma soomuse vastu parema kaitsevõimaluse, sestap veel väga ei muretse. Ka on enne kohal ports USA abi ning Tšehhi diili moona.

Ozeretõnest lõunas veekogude liini ääres Avdiivkast läänes rindejoone muutusi eile tuvastanud, kuigi rünnati kõvasti. Kahjuks lisandub siiagi suunale täiendavaid soomusüksusi. Küll hakkab tasapisi jääma sellega seoses hõredamaks tagumine reserv, mida täienduste mittesaabumisel võiks jaguda selliste kaotuste korral veel kahjuks mitmeks kuuks.

Pervomaiskest suutis eile vene pool lääne suunal edeneda u 1,5 km ja hõivata u 1/3 Netailove küla. Panustab siingi 5 km kaugusel asuva veekogude liini peale, kus peaks paiknema järgmine veel jooksvalt täiendatavalt kindlustatav Ukraina kaitseliin.

Novomõhailivkast põhjas suutis vene pool ühe 3 km laia põllulapi enda valdusesse saada ning 1 km lääne pool samm oli. Siingi nihutab vene pool ründeüksusi rindele lähemale ja seni seegi lõik muretsema paneb, et pisu julgemaks on siin lõigul mindud üksuste suurema koondamisega rinde lähistele ehk siis Ukraina pole suutnud neid koondumisalasid piisavalt kimbutada. Siin sektoris ei näe kahjuks häid maastiku elemente, mis Ukraina kaitset soodustaks ning suured avarad alad annavad soomusüksustele hea manööverdamise võimaluse surumaks suure massiga laialt alalt peale. Küll pole seni vene pool suutnud siiski läbimurret tekitada.

7. Lõunarinne: suht vaikne ja enamuse helist annavad nii kaudtuli kui droonipõrin.

Berdjanski suund: pisu ikka vastatiku jalaväega prooviti.

Tokmaki suund: vene blogijad andsid teada, et vähenenud olla Ukraina kamikaze droonide rünnakud, aga ööpäevaselt olla õhk tervel rindel luuredroone täis ning pidev nii kobarmoonaga kui kaudtulega laiali puistetavad miiniväljad on parajaks peavaluks. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.

Melitopoli suund: vaikne.

8. Herson: eile suutis vene pool 5 rünnakut teha, aga kõik edutud. Hersoni oblastis asuv Nestrõha saar (Dnepri deltas) vabastati. Relvajõududel õnnestus Veletensyist sinna edasi liikuda ja kontroll kehtestada, ütles ülemjuhataja Sõrski.

9. Saadikud on esitanud seaduseelnõu, mis teeb ettepaneku kehtestada Venemaalt ebaseaduslike migrantide „väljasaatmise režiim”. Dokument avaldati Vene Föderatsiooni Riigiduuma veebisaidil. „Selle režiimi olemus on piirata välisriigi kodaniku võimalust ebaseaduslikult Vene Föderatsioonis viibida teatud õiguste kasutamisel, samuti laiendada oluliselt tema suhtes kohaldatavaid meetmeid tema asukoha kontrollimiseks Venemaal,” seisab seletuskirjas. Välisriigi kodanikud, kelle suhtes hakkab kehtima uus õiguskord, kantakse spetsiaalsesse registrisse. Sellistel kodanikel piiratakse õigust muuta elukohta, juhtida transporti, abielluda ja avada pangakontosid. Oma Venemaa kontodelt saavad nad kulutada kuni 30 tuhat rubla kuus või piletile teise riiki.

Kui välismaalane rikub uue korra nõudeid rohkem kui kaks korda, saadetakse ta riigist välja. Kui välisriigi kodanik lahkus Venemaalt või asus oma õigusliku staatuse elama Vene Föderatsiooni territooriumile, tuleks ta registrist välja arvata. Lisaks on õiguskaitseorganitel õigus kontrollida välismaalaste dokumente, sealhulgas maksu- või pangasaladust.

Pärast 144 inimelu nõudnud ja kahe aastakümne pealinna veriseimaks muutunud terrorirünnakut Moskva lähedal Crocuse kontserdimajas valmistab siseministeerium juba ette muudatusi rändeseadusandluse karmistamiseks. Vene Föderatsiooni siseministeeriumi ametlik esindaja Irina Volk ütles, et neil on kavas keelata töömigrantidel viibimine Venemaal üle 90 päeva kalendriaasta jooksul ning selle normi rikkumise korral saadetakse nad ilma viivitamata riigist välja. Kohtumäärus. Tema sõnul loob dokument õigusliku aluse välismaalase biomeetrilise tuvastamise kasutuselevõtuks Venemaa territooriumile sisenemisel, samuti sisserändaja digitaalse profiili loomiseks. Lisaks kehtestatakse saabuvate välismaalaste suhtes haldusjärelevalve, mida peab teostama politsei.

Lisaks plaanivad Venemaa võimud luua uue osakonna, mis hakkab tegelema rahvustevaheliste ja rändepoliitika küsimustega ning alluks vahetult presidendile. Vedomosti allikate andmeil võib uut osakonda juhtida õiguskaitseorganites kõrgel ametikohal olev isik.

10. vene armee kaotused sõjas Ukrainaga ulatusid 450 tuhande inimeseni. Ühendkuningriigi kaitseajakirja andmetel andis selle hinnangu Briti relvajõudude minister Leo Docherty. Tema sõnul hõlmab see arv nii hukkunuid kui ka haavatuid, kuid see ei hõlma kaotusi eraettevõtete võitlejate seas nagu Wagner, kes värbas vanglatest ja kolooniatest kümneid tuhandeid vange, kes seejärel paisati „liharünnakutele”. Docherty ütles, et pärast konflikti algust on rindelt lahkunud veel kümned tuhanded sõdurid.

Minister lisas, et Briti hinnangul kaotas vene armee ka vähemalt 10 tuhat ühikut varustust. Nende hulgas on peaaegu 3 tuhat tanki, 109 lennukit, 136 helikopterit, 346 drooni, 23 erinevat tüüpi sõjalaeva ja 1,5 tuhat suurtükisüsteemi. Seadmed on „hävitatud, maha jäetud või Ukraina poolt kätte saadud konflikti algusest saadik”, ütles Docherty.

Lääne luure hinnangul alustas Venemaa sissetungi 360 tuhandest inimesest koosneva väega. Armee täiendamiseks kuulutas kreml 2022. aasta septembris välja mobilisatsiooni, millega saadeti rindele 300 tuhat venelast. 2023. aastal läks lepinguliste sõdurite ja vabatahtlikena sõtta kaitseministeeriumi andmetel ligi pool miljonit kodanikku rohkem.

Venemaa armee praeguseks suuruseks Ukrainas hinnatakse 470 tuhat inimest, ütles NATO vägede ülem Euroopas Christopher Cavoli varem. kreml loodab tänavu saata rindele veel sadu tuhandeid kodanikke, värvates lepingulisi sõdureid vaestes piirkondades, kus elanikele pakutakse palka 200 tuhat rubla (2000 eurot) kuus ja ühekordset lisatasu kuni miljoni (10 000 eurot) väärtuses.

Võimud loodavad vältida uut mobiliseerimist, mis on järsult vähendanud avalikkuse toetust sõjale ja pannud sadu tuhandeid inimesi välismaale põgenema, ütlesid Bloombergile Venemaa valitsusele lähedal seisvad allikad.

Uue ulatusliku pealetungi jaoks Ukrainas, mis võib sihikule võtta Harkivi, peab Venemaa aga läbi viima teise mobilisatsioonilaine, usub Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali vanemteadur ja sõjaline analüütik Dara Massicot. USA valitsuse ja Pentagoni korraldusi täitva Ameerika mõttekoja Rand Corp endise eksperdi Massicoti sõnul vajab Venemaa kindralstaap vaid ühes suunas toimuvaks suurpealetungi operatsiooniks vähemalt 100 tuhat sõdurit.

„Kui kremlil on ambitsioone võtta Harkiv või Ukraina lõunaosa, mis on veelgi keerulisem, tuleb neil koondada väga suured jõud,” usub ekspert.

11. Venemaa võimud hoiavad pealinna lennujaamades kinni üle tuhande Tadžikistani kodaniku, teatab vabariigi välisministeerium. „vene pealinnas asuva Vnukovo rahvusvahelise lennujaama kodanike ajutises kinnipidamistsoonis viibib 954 Tadžikistani kodanikku ilma korralikke sanitaartingimusi tagamata. Kodanike hulgas on Tadžikistani üliõpilasi, kes õpivad Venemaal Venemaa valitsuse hariduskvootide arvelt,” seisab sõnumis. Selles märgitakse, et pärast mitmetunnist ootamist lubati Venemaale 322 inimest, kuid Venemaa võimud kavatsevad kanda 306 inimest niinimetatud väljasaatmisnimekirja, samas kui Venemaa Föderatsioon on juba 27 inimest välja saatnud.

„Keerulist olukorda täheldatakse ka Venemaa pealinna Žukovski, Domodedovo ja Šeremetjevo lennujaamades, kus kümneid Tadžikistani kodanikke hoitakse ilma korralike tingimusteta kinnipidamistsoonides,” selgitas välisministeerium. Nad lisasid, et Tadžikistani diplomaatilise esinduse konsulaarteenistus avas Moskvas ööpäevaringse operatiivstaabi. Päev varem soovitas vabariigi välisministeerium kaaskodanikel Venemaale reisimisest hoiduda.

Varem teatas Tadžikistani välisministeerium riigi kodanike Venemaale sisenemise „põhjendamatute keeldumiste” järsust suurenemisest. Ministeeriumi esindajad tõstatasid selle küsimuse 26. aprillil kohtumisel Venemaa suursaadiku Semjon Grigorjeviga. Nad märkisid, et viimastel nädalatel on vabariigi kodanikel probleeme Vene Föderatsiooni riigipiiri ületamisel. Välisministeerium väljendas muret selliste juhtumite pärast, mis „on laialt levinud”.

Asia Plusi andmetel on Kasahstani ja Orenburgi piirkonna piiril Sagartšini kontrollpunktis kinni umbes 1000 Tadžikistani kodanikku. Vabariigi põliselanikud kurdavad, et FSB ohvitserid ei ole neid süsteemi rikke tõttu alates 22. aprillist sisse lubanud, kuid alla 14-aastased, üle 60-aastased ja teiste riikide kodanikud pääsevad sinna vabalt. Pealtnägijate sõnul kuulatakse tadžikid üle, piirivalvurid kontrollivad ka nende nutitelefone. Seoses tugevdatud kontrolliga piiril on kogunenud enam kui 180 vabariikliku numbrimärgiga auto järjekord, iga auto veab 5–12 reisijat.

Pärast Crocuse kontserdimajas toimunud terrorirünnakut, milles FSB süüdistas Tadžikistanist pärit immigrante, otsustasid Venemaa võimud karmistada kontrolli migrantide üle: politsei korraldas külastajate kogunemispaikades rea haaranguid, mille järel saadeti laagrist välja mitu tuhat inimest. riik. Riigiduumasse esitati seaduseelnõu migrantidelt vande rikkumise eest kodakondsusest ilma jätmiseks ning siseministeerium tegi ettepaneku lühendada nende ajutise riigis viibimise aega 90 päevani ja võtta kasutusele „digitaalne profiil” kõikidele Venemaale sisenevatele välismaalastele.

12. Venemaa kohtud vahistasid Associated Pressi (AP) ajakirjaniku Sergei Karelini ja Reutersi produtsendi Konstantin Gabovi süüdistatuna „äärmusliikumises” osalemises, kuna nad valmistasid materjale Aleksei Navalnõi toetajate kanali jaoks. Nagu AP märgib, vahistati Karelin Navalny Live Youtube’i kanalile materjalide ettevalmistamise eest. Ajakirjanik on 41-aastane, ta töötas paljudes meediaväljaannetes ja tegi koostööd agentuuriga AP, enne seda oli ta väljaande Deutsche Welle operaator. „Associated Press on väga mures vene videoajakirjaniku Sergei Karelini kinnipidamise pärast. Otsime lisateavet,” seisis agentuuri avalduses.

Päev varem võttis Moskva Basmannõi kohus 27. juunini vahi alla uudisteagentuuri Reutersi uudistetoimetuse produtsendi Konstantin Gabovi. Talle esitati süüdistus artikli 2 alusel Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 282.1 (äärmusliikumises osalemine). „Gabov K.V. osales foto- ja videomaterjalide ettevalmistamisel avaldamiseks NavalnyLIVE YouTube’i kanalil. Kohus valis tõkendi aresti näol,” teatas kohus.

Varem vahistas kohus sarnase süüdistuse alusel väljaande SotaVision töötaja Antonina Kravtsova (Favorskaja). Teda süüdistatakse Korruptsioonivastase Sihtasutuse (FBK) ressurssidel avaldamiseks videote monteerimises. Kravtsova ise eitab süüdistusi ja peab neid „absurdseks”.

13. 28. aprilli õhtul toimus Gruusia Tbilisi kesklinnas massimeeleavaldus „välisagentide” seaduseelnõu vastu, mida propageerib riigi juhtiv partei Gruusia Unistus. Ehho Kavkaza korrespondendid kirjutavad, et kella 22.30-ks algasid kokkupõrked Gruusia parlamendi juures. Protestil osalevad opositsiooni esindajad, avaliku elu tegelased ja tavakodanikud loosungi „Ei Venemaa seadustele, jah Euroopale” all.

Gruusia parlament toetas oma 17. aprilli istungil esimesel lugemisel Venemaa omaga sarnast „välisagentide” seaduseelnõud. Selle võiks teisel lugemisel vastu võtta juba 30. aprillil. Gruusia poliitik Khatia Dekanoidze, Ukraina riikliku politsei juht aastatel 2015-2016 ütles, et protestid on „oluline viis Gruusia suveräänsuse ja iseseisvuse säilitamiseks”.

„Kuigi kõik meie rahvusvahelised partnerid ütlevad, et kui Gruusia võimud võtavad selle seaduse vastu, siis sellel on väga tõsised tagajärjed, kuid kui sellest räägib meie strateegiline partner USA, kellega meil on 30-aastased suhted, siis Mdinaradze nendib, et Gruusia Unistus (võimupartei) on selle seaduse nimel valmis ohverdama Euroopa Liidu ja suhted Ameerikaga,” ütles ta.

Gruusia unistus valmistab omakorda ette „vastust”: 29. aprillil oodatakse Rustaveli kesksele avenüüle umbes 100 000 kodanikku, kes toetavad „välisagentide” seaduseelnõud.

Umbes kella 22.30 ajal jõudsid meeleavaldajad parlamendihoone juurde, kus nad üritasid mitu korda lammutada seadusandliku hoone lähedusse paigaldatud kunstlikke piirdeid, vahendab Ehho Kavkaza. „Politsei seas ilmusid maske kandnud korrakaitsjad. Aktsioonis osalejad väidavad, et protestijate suunas lasti välja mingisugune gaas,” kirjutasid ajakirjanikud.

7. märtsil 2023 toetas Gruusia parlament esimesel lugemisel Venemaa omaga sarnast eelnõu, mis kuulutas valitsusvälised organisatsioonid ja osa meediast „välismõju agentideks”. Parlamendi juures algasid protestid.
10. märtsil lükkas Gruusia parlament protestide tõttu selle eelnõu teisel lugemisel tagasi.
3. aprillil 2024 teatas parlamendifraktsiooni juht Mdinaradze, et Gruusia Unistus esitab uuesti läbivaatamiseks „välisagentide” seaduseelnõu.
16. aprillil Tbilisis „välisagentide seaduse” vastase meeleavalduse ajal hakkasid eriüksused meeleavaldajaid laiali ajama.
17. aprillil kiitis Gruusia parlament oma istungil „välisagentide” seaduseelnõu esimesel lugemisel heaks.

14. vene blogikanali „dva majora” muutmata kokkuvõte saabunud täiendava USA paketi rakettide mõjust Krimmi suunal:

Välismeediast ilmub info, et USA on lubanud Ukraina relvajõududel rünnata sihtmärke Krimmis ATACMS-i kaugmaarakettidega (lennuulatusega kuni 300 km), mis viidi hiljuti üle Kiievisse. USA kaitseministeeriumi teatel on pikema tegevusraadiusega ATACMS-ide kasutamise eesmärk poolsaarele „surve suurendamine” ja see on tõhus rünnakul Krimmis.

Ametlikult antud rakettide arvu ei avalikustata, kuid välismeedia andmetel tarniti üle 100 raketi juba enne uue sõjalise abi paketi kinnitamist Ukrainale, mis viitab sellele, et tegemist ei ole enam tükitarnetega, kuid täielikuks kasutamiseks täiesti piisav hulk rakette.

Arvestades Venemaa meedias ilmunud infot NATO luurelennukite lendude arvu kasvu ja simuleeritud startide kohta (selleks kasutatakse kuuldavasti ADM-160 MALD peibutusvahendeid, mis on võimelised kehastama lennukit või tiibraketti. Need võimaldavad luurelennukitel saada tohutul hulgal teavet Venemaa õhutõrje kohta).

On põhjust arvata, et Krimmi Vabariigi vastu valmistatakse ette väga tõsist rünnakut. Millised objektid võivad saada selle rünnaku sihtmärgiks?

1) Krimmis asuvad õhutõrjesüsteemid.
Oleme kindlad, et see on esmane eesmärk. Üsna võimas Venemaa õhutõrjerühm asub kogu vabariigis, mis tegelikult muudab võimatuks vaenlase droonide eduka kasutamise ning nõuab ka suure hulga tiibrakettide samaaegset kasutamist, et vähemalt mõni piiratud arv neist jõuaks sihtmärgini (arvestades Storm Shadow rakettide ja nende kandjate puudust – Ukraina relvajõud pole pikka aega suutnud seda probleemi lahendada, kuna üldiselt on see nende jaoks väga raske, kui mitte võimatu selliste rünnakute suurendamiseks). See on edukas löök õhutõrjesüsteemidele (S-300, S-400) ja radaritele, mis suudab tekitada maksimaalselt kahju Vene Föderatsiooni kaitsevõimele Krimmis. Kõiki kaitset vajavaid objekte on palju keerulisem katta lühema ulatusega õhutõrjesüsteemidega.

Ööl vastu 16.-17.aprilli tabasid suure tõenäosusega ATACMS-i raketid Džankois Venemaa õhutõrjesüsteeme. Seda sündmust võib pidada omamoodi läbimurdeks. Õhutõrjesüsteemide võimalik edukas tabamine Krimmi Vabariigis võimaldab korraldada väga valusaid rünnakuid teistele sihtmärkidele, olgu need siis sõjalennuväljad või hoiubaasid, sõjaväeüksused või infrastruktuuri rajatised. See löök ei ole piisavalt suur, et tekitada korraga kriitilist kahju. Kuid arvestades selliste rünnakute sagenemist, on see iga kord üha valusam. Eeldame, et rünnakud viiakse läbi kohe, kui need on valmis, üksikutel õhutõrje koondumisaladel. Samal ajal teostatakse pidevat monitooringut, kasutades kõiki võimalikke luureliike (alates tavapärastest NATO luurelendudest kuni maapealsetelt isikutelt info hankimiseni).

2) Sõjaväe lennuväljad. Vaenlase jaoks võib oluline sündmus olla Krimmi Vabariigi territooriumil asuva lennunduse mängust väljatõmbamine. Sellega seoses peaksime ootama rünnakuid sõjaväelennuväljadele. Loomulikult on siin peamine oht ballistiliste rakettide kiirus. Reageerimiseks ja õhusõidukite õhku tõstmiseks või kuhugi teisaldamiseks on jäänud väga vähe aega. Nii et katsed kasutada ATACMS-i rakette lennuväljade tabamiseks on üsna ootuspärased.

3) Krimmi sild.
Löök Krimmi sillale pole sõjalise vajaduse seisukohalt oluline, kuid Krimmi silla edukal tabamisel on meedias tohutu mõju. Seetõttu võite olla kindlad, et Ukraina relvajõud jätkavad rünnaku katseid sillale, isegi kui arvestada meiepoolset tõsist julgeolekut.

4) Muud militaar- ja infrastruktuurirajatised. Kuigi rünnakud sõjaliste asukohtade ja võtmetaristu vastu võivad olla strateegiliselt olulised, ei ole need praegu prioriteetsed.

Usume, et põhitähelepanu on suunatud õhutõrjevõimekuste mahasurumise katsetele ja sõjalennuväljade tegevusvõime häirimisele. See otsus võib muutuda sõltuvalt olukorra arengust ja varasemate rünnakute tulemustest. Siiski säilib võimalus, et tarnitud relvade arvu suurenemisega, samuti õhutõrjele suunatud eduka rünnaku korral võidakse neid sihtmärke sagedamini tabada, et demoraliseerida nii sõjaväelasi kui ka tsiviilelanikkonda Krimmis.

Hiljutiste meediaväljaannete artiklite kohaselt kasutasid Ukraina relvajõud ööl vastu 28. aprilli õhutõrjepositsioonidele Tarhankutile ATACMS-i rakette, mis arvatavasti olid kobarlõhkepeaga. See näitab, et tarnitud ATACMS-i rakettide kasutamisel on peamine prioriteet õhutõrjerajatised. Sellest järeldame, et just nende sihtmärkide neutraliseerimine on vaenlase jaoks võtmetähtsusega ja loob tingimused edasisteks operatsioonideks.

15. Saksamaa on kategooriliselt vastu plaanidele konfiskeerida kremli külmutatud varad Ukraina ülesehitamiseks ja sõjaliseks toetamiseks, kirjutas Wall Street Journal pühapäeval, 28. aprillil. Saksa võimud leiavad, et see raha peaks jääma puutumata, et seda saaks hiljem kasutada hoovana sõja lõpetamise ja Ukraina alade tagastamise läbirääkimistel. Berliini varade tagasinõudmisest keeldumise teiseks motiiviks võib olla soov kaitsta endiselt Venemaal tegutsevaid Saksa ettevõtteid kättemaksukonfiskeerimise eest. Lisaks võib see luua pretsedendi ja provotseerida uusi kohtuasju Saksamaa vastu Teise maailmasõja aegsete kuritegude eest, seisab väljaandes.

Ukraina justiitsminister Denõs Maljuška kirjeldas laupäeval, 27. aprillil ühes telesaates kolme stsenaariumi külmutatud Venemaa varade kasutamiseks. Neist esimene, mida Maljuška nimetas ülioptimistlikuks, näeb ette kogu Venemaa külmutatud vara konfiskeerimise Ukraina kasuks. Neutraalne võimalus on kasutada sissetulekut tagatisena Ukraina laenufinantseerimise soodustamiseks. Sel juhul kogutakse tulu 10 aastat ette, kuid kohe ühe osamaksena. Pessimistliku stsenaariumi kohaselt saab Ukraina Venemaa varadest kogunenud tuludest ainult jooksvaid mahaarvamisi. See on maksimaalselt 5 miljardit eurot aastas.

Euroopa Liit järgib praegu pessimistlikku stsenaariumi, kuid G7 kohtumistel tegi USA ettepaneku kaaluda neutraalset varianti ning USA Kongress andis Valgele Majale volitused konfiskeerida Venemaa varad (mida USA-l väga palju ei ole).

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Taaskord täitub Vana-Võromaa võrratute kohalike maitsetega ning algab UMA MEKK Kevadgurmee. Tegemist on UMA MEKK kohvikute ja restoraninädalaga, mis on läbinud uuenduskuuri ning särab nüüd uue nimega. Selle aasta UMA MEKK Kevadgurmee toimub 3.-12. mai, kus kümme restorani pakuvad kohalikust toorainest kolmekäigulist maitseelamust ning lisaks toimub ka üks eriüritus.

UMA MEKK Kevadgurmee peakorraldaja Kristin Krinal jagab uue nime kohta: „UMA MEKK Kevadgurmee võtab suurepäraselt kokku sündmuse olemuse: kevadised kohalikust toorainest restoraniväärilised maitseelamused.”

Uuendusi on lisaks nimele veelgi: traditsiooniliselt aprillis toimunud üritus leiab sel korral aset mai alguses, võimaldades restoranidel menüüdesse rohkem kevadist värskust tuua. Seetõttu võib selle aasta menüüdes kohata näiteks naati, kuusevõrseid, karulauku ja muud põnevat, mida aedadest ja metsadest juba korjata saab.

Vaatamata uuendustele on üldine kontseptsioon säilinud: iga roog sisaldab vähemalt 50% kohalikku Vana-Võromaa toorainet ning tippkokkade käe all valmivad sellest imelised road. Uma Mekk Kevadgurmee peakorraldaja: „Restoranid on sellel aastal tõesti vaeva näinud ja ma usun, et enim paistavad silma need, kes on julgenud kastist välja mõelda. Tore on tõdeda, et kohalik kvaliteetne tooraine inspireerib!”

Kevadgurmee kolmekäigulist erimenüüd pakuvad juba varasemast tuntud ja inimeste poolt armastatud kohad nagu Suur Muna, Mõisaait, Ööbikuoru Villa, Pesa hotelli restoran, Mooste Viinavabriku restoran ja Haanjamehe talu. Uute tulijatena on lisandunud veel mitmed värkselt avatud restoranid nagu Ilmaveere, Lihuniku Äri ja Piusa külastuskeskuse kohvik Mahlaveski. Esmakordselt osaleb UMA MEKK restoraninädalal ka Ugandi Resto Otepäält. Krinal lisab: „Haanja ja Rõuge kandi rahval läheb valiku tegemine keeruliseks, sest sellel aastal on juhtunud nii, et Kevadgurmee 11. restoranist viis on kõik antud piirkonnast.”

Lisaks korraldab Haanjamaal eriürituse ka Uue-Saaluse veinitalu koostöös Ulgumaaga. Üritus on suunatud peredele ja loodussõpradele, kes soovivad nautida kevadilma ja looduse tärkamist. Ürituse raames toimub matk koos linnulauluga ning Kevadgurmeele omaselt heade maitsete keskel, sest õhtu lõpetab vahvlipidu.

Krinal lisab, et tulevikus on plaan restoraninädalaga ühendada veelgi enam selliseid eriüritusi, mis lisaks maitseelamustele pakuvad inimestele ka muud meelelahutust, olgu selleks siis näiteks kontsert, loeng või midagi täiesti uut.

Lisaks restoranidele on sellel aastal projekti kaasatud ka mitmed majutusasutused. „Võrumaa reklaamlause on: aigu om ehk aega on. See on mõtteviis, mis võiks levida Võrumaalt kaugemalegi ning kutsume üles inimesi võtma aega nautimiseks. Nautige õhtusööki, broneerige majutus, tundke rõõmu maalilisest Vana-Võromaa kevadisest loodusest ning külastage meie põnevad toidutootjad UMA MEKK maitsete teekonnalt,” ütleb lõpetuseks Krinal.

Rahandusministeerium plaanib Koidula piiripunkti öisel ajal sulgeda, kuna viimasel ajal on öine piiriliiklus vähenenud ning piiripunkti ainult päeval lahti hoidmine aitaks kulusid kokku hoida. Vallale tähendaks see aga maksutulu vähenemist.

Kui mõni nädal tagasi otsustas valitsus sulgeda öisel ajal Narva piiripunkti, siis nüüd on valitsusele tehtud samasugune ettepanek Koidula piiripunkti kohta, ütles ERR-ile rahandusminister Mart Võrklaev.

Arvestades seda, et Euroopa riigid ei ole endiselt andnud oma kaitsetööstusettevõtetele täit kindlust tellimuste kohta, peab sõjamoona varuma igal võimalikul moel. Taas mõtlevad Balti riigid ka tootmisele oma territooriumil ning juba sel aastal võib Eestis kohapeal alata otsast lõpuni lahingmoona tootmine, vahendas „Aktuaalne kaamera. Nädal”.

Kaitseväe ülem kindral Martin Herem ei tegele paar kuud enne ametist lahkumist vaikselt asjade pakkimisega, vaid võitleb lõpuni. Eestil pole praegu piisavalt kaudtule- ja täppismoona vastasele selliste kaotuste tekitamiseks, et too oma üksusi meie territooriumilt välja peaks tõmbama, ütles kindral. Meil on moona vaja ja kiiresti. Me oleme varustust ja moona ära andnud, aga Ukrainat peab toetama, ütles Herem.

Oma moona tootmiseks on vaja leida 1,5 miljardit eurot.

Sotsiaalmeediasse on pandud pilt selle kohta, mis võib hommikul auto armatuurlaualt vastu vaadata.

Saksamaal leidsid mitme Lidli supermarketi töötajad banaanikastidest kuni 100 kilo kokaiini, kirjutavad Saksa väljaanded BZ ja Ekstra Bladet.

Kokaiin leiti neljapäeva, 25. aprilli hommikul Brandenburgi ja Berliini linnade supermarketitest.

Hetkel levib politsei nimel petukiri, millega kurjategijad püüavad inimestelt välja petta raha.

Politsei edastas skeemi kirjelduse:

Saadetakse e-kiri, kus saajat süüdistatakse mõnes tõsises kuriteos.
Levinum süüdistus on, et inimene vaatas lastega seotud pornograafilist videot. Nüüd on lisandunud väide, et inimese meiliaadress on sattunud pornograafilisele slaidile, kus on alaealistega seotud videod.
Selles kirjas on väljamõeldud veebilehe link, millele vajutades avaneb e-kirja põhi. Kui inimene kirjutab vastu, siis peagi veenavad petturid inimest kandma neile raha, et karistusest pääseda.

Tegemist on petukirjaga ja see sisu ei vasta tõele. Kustuta taoline e-kiri.

Oluline info:
Politsei- ja Piirivalveameti töötajate meiliaadressid lõppevad nii: @politsei.ee
Politsei- ja Piirivalveameti veebileht on politsei.ee

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) XXXI Kirikukogu tänavuaastane kevadistungjärk toimub teisipäeval, 30. aprillil Jõgeva uues kirikus.

Lisaks peapiiskopi ülevaatele olukorrast kirikus ning tavapärastele kiriku töökorraldust puudutavatele päevakorrapunktidele on seekordse istungjärgu päevakorras ka mitu ajaloolise kaaluga küsimust.

Esiteks vajab otsustamist, kas taastada kiriku juhtimistasandina piiskopkonnad, mida Eesti luterlikus kirikus pole olnud Rootsi ajast saadik. Võimalus piiskopkondade moodustamiseks on ette nähtud kirikuseadustikus ja nüüd on kirikuvalitsus ehk konsistoorium teinud ettepaneku moodustada kokku neli piiskopkonda: Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ning Saare-Lääne piiskopkonnad ja Tallinna peapiiskopkond. Nõnda jagataks EELK piiskoplik teenimine ära peapiiskopi ning eelmisel nädalal pühitsetud piiskoppide vahel.

Kirikukogu ees on ka küsimus sellest, kuidas tuua kiriku juhtimise juurde rohkem noorema põlvkonna esindajaid. Konkreetse ettepanekuna on peapiiskop esitanud eelnõu valida ühena kahest uuest kirikuvalitsuse liikmest assessoriks Viljandi praostkonna ilmiksaadik Mattias Haamer, kes 26-aastasena oleks teadaolevalt noorim inimene selles ametis. Tema vastutusvaldkonnaks konsistooriumi liikmena saavad laste- ja noorsootööga seotud teemad. Teise kandidaadina on peapiiskop esitanud Põlva koguduse õpetaja Toomas Nigola, kes 43-aastasena aitab samuti kaasa kirikuvalitsuse liikmete keskmise vanuse alanemisele.

Praegu 169 kogudusega EELK Kirikukogule on esitatud ka eelnõu veel ühe koguduse asutamiseks ja kirikusse vastu võtmiseks. Nimelt on juba mitmeid aastaid käinud ettevalmistused luterliku koguduse rajamiseks Lasnamäele ning nüüdseks on toimunud juba ka ametlik asutamiskoosolek. Kui Kirikukogu Lasnamäe Püha Markuse koguduse asutamise ja EELK-sse vastuvõtmise heaks kiidab, on tegemist EELK 170. kogudusega, mis taastab kiriku sõjaeelse suuruse.

Kirikukogu kuulutab kava kohaselt välja ka uue valimiste perioodi EELK-s, mis algab koguduste nõukogude, juhatuste jt juhtorganite valimisega käesoleva aasta novembrist järgmise aasta märtsini ning tipneb Kirikukogu komisjonide, konsistooriumi valitavate assessorite ja kantsleri valimistega juba uue Kirikukogu korralisel sügisistungjärgul 2025. aasta novembris.

Kirikukogu on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ, mis valitakse neljaks aastaks ja selle kutsub kokku peapiiskop vähemalt kahel korral aastas. Seekordne istungjärk algab 30. aprillil kell 11 kõigile avatud jumalateenistusega Jõgeva kirikus (Turu 2a, Jõgeva).

Esmaspäeval, 29. aprilli hilisõhtul algab Tartus Chemicumi õppehoone territooriumil ja lähiümbruses Kaitseväe Akadeemia õppus, mille raames võib piirkonnas näha tegutsemas tavapärasest rohkem relvastatud kaitseväelasi.

Hilisõhtu ja öö vältel toimuvad erinevad tegevused Chemicumi piirkonnas ning varahommikul liiguvad kaitseväelased Raadi linnaku piirkonda. Harjutuse käigus võidakse kasutada ka paukpadruneid, kuid seda ainult hoones sees, mistõttu ei kaasne tegevusega olulist müra.

Kõik tegevused on Tartu Ülikooli ja Tartu linnavalitsusega eelnevalt kooskõlastatud.

Soome justiitsministeeriumi demokraatia ja avaliku õiguse osakonna peadirektor Johanna Suurpää ütles intervjuus Postimehele, et ei saa muuta turvaliseks valimisi, kus tuleb neti kaudu luua ühendus iga hääletaja arvutiga.

Kui lööb kõikuma valimiste turvalisus ja usaldusväärsus, on see suur probleem demokraatiale, rääkis ta.

Rahvusvaheline huvi ja surve e-hääletuse kasutuselevõtmiseks on Suurpää sõnul praegu üsna olematu.

Suurpää juhtis 2017. aastal ekspertide töörühma, mille ülesanne oli koostada Soome e-hääletuse rakendamise eelaruanne. Aruande põhjal otsustas Soome e-hääletust mitte kasutusele võtta.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 28. aprill 2024:

88 vene poole rünnakut tõid jälle üle tuhande soldati kaotuse ning kahjuks ka mitu edenemise jätkumist, õnneks pole ka Venemaal vaikne.

1. Päris karm raketirünnak eile öösel ja täna öösel pisu droone ning 110.

2. Rostovi oblastis tabamusi jagus.

3. Kupiansk-Kreminna: tundub, et suurema pealetungi eelmäng käib.

4. Siversk: muutusteta, kuig rünnakuid jagus.

5. Bahmut: eile võeti pisu rahulikmalt.

6. Donetsk: siin tugev surumine Avdiivkast põhjas ja loodes jätkus ning mitu edenemist lisaks kahjuks tuli.

7. Lõunarinne: vaikne.

8. Herson: ei ühtki maapealset rünnakut.

9. Neljas šoigu lähiringi isik peeti altkäemaksu süüdistusega kinni.

10. Mišustin andis suurimatele eksportijatele neli kuud valuuta Venemaale tagastamiseks.

9. maini enam palju pole ja ootab, kuidas siis pisu uudiste hädas kreml seda püha tähistab ja kas üldse julgevad paraadi korraldada, mitmed suured vene linnad on selle ära jätmisest juba teada andnud.

Kipun arvama, et veelgi enam peab Ukraina ründama Venemaa taristut (raudtee, sadamad, lennuväljad ja nafta/gaasi rajatised) ning pisu kasvas lootus tänu uuele lainele kerglennukite vallas selle ülesande täitmiseks.

1. Eile öise Ukraina pommitamise kokkuvõte: kombineeritud rünnak Ukrainale erinevat tüüpi rakettidega. Kokku kasutas vaenlane 34 raketti – Ukraina relvajõudude õhuvägi hävitas neist 21. Sellest teatas õhujõudude ülem Mõkola Olestšuk.

Kokku kasutas vaenlane 34 õhu-, maa- ja mereraketti:

→ üheksa Kh-101/Kh-555 tiibraketti Tu-95 MS strateegilistelt lennukitelt;
→ üheksa Kh-59/Kh-69 juhitavat õhuraketti;
→ kaks S-300 õhutõrjeraketti;
→ kaks „Iskander-K” tiibraketti;
→ neli Kh-47M2 „Kinžal” aeroballistilist raketti MiG-31K lennukitelt;
→ kaheksa Kalibri tiibraketti Mustalt merelt.

Õhutõrjetegevuse tulemusena hävitati 21 õhusihtmärki:

→ kuus tiibraketti Kh-101/Kh-555;
→ kaheksa Kh-59/Kh-69 juhitavat õhuraketti;
→ üks tiibrakett „Iskander-K”;
→ kuus Kalibri tiibraketti.

Rünnakus Harkivile läks õnneks haiglal, kus oli üle tuhande inimese, mille lähedusse kaks vene raketti kukkusid. Kahjuks tabati energiarajatisi Dnipropetrovski, Ivano-Frankivski ja Lvivi oblastis. DTEK teatas, et löögi tagajärjel kahjustas Venemaa tõsiselt nelja soojuselektrijaama seadmeid.

Öösel ründasid vene okupandid järjekordselt Ukrainat – kasutasid 4 Shahed tüüpi ja 5 tundmatut tüüpi drooni. Ukraina õhutõrje väed ja vahendid hävitasid kõik Shahed tüüpi droonid ja 1 tundmatut tüüpi drooni. Rünnaku suundadeks nii Odessa kui Krementšuk, tabamustest hommikuks info puudus.

Piiri- ja rindelähedus ikka eluohtlik on ja 110 kipub tavaline number olevat.

2. Eile öisest Venemaa suunalisest õhurünnakust: Ukraina korraldas massilise rünnaku Krasnodari oblastis asuvate energia- ja sõjaliste objektide vastu. Venemaa kaitseministeeriumi teatel tulistasid õhutõrjejõud öö jooksul piirkonna kohal alla 66 lennuki tüüpi drooni.

Slavjanski naftatöötlemistehas (ORP) oli taas rünnaku all. Seal oli tulekahju. Slavjanski rajooni juht Roman Sinjagovski selgitas, et selle tagajärjel sai vigastada destilleerimiskolonn, kuid reservuaaride süsteem jäi terveks. Ohvreid ei olnud.

Kahjustuste tõttu lõpetas rafineerimistehas osaliselt töö, ütles Slavjansk ECO ettevõtete grupi integreeritud ohutuse direktor Eduard Trudnev Interfaxile. Tema sõnul ründas tehast 10 drooni, sealhulgas selliseid, mis tabasid naftatöötlemisrajatisi. Praegu kogutakse rafineerimistehase territooriumil prahti ja töötavad korrakaitseorganid. „Seal võib olla varjatud kahjustusi. Kahjude hindamisest on veel vara rääkida,” lisas Trudnev.

Enne seda sattus 17. märtsil rünnaku alla Slavjanski rafineerimistehas, mis kuulub regiooni viie suurima naftatöötlemisettevõtte hulka oma võimsusega 5,2 miljonit tonni aastas. Süttis põlema tootmiskoht ja üks inimene suri südamerabandusse.

Krasnodari territooriumi kuberner Veniamin Kondratjev ütles, et laupäeva õhtul toimus drooniretk ka Severski ja Kuštševski rajoonis. „Nad püüdsid rünnata naftatöötlemistehaseid ja infrastruktuurirajatisi. Nagu väljakult teatati, inimohvreid ega tõsiseid purustusi ei olnud. Operatiivteenistused kustutavad mehitamata õhusõiduki allakukkumisest põhjustatud tulekahjusid,” kirjutas ta.

Pealtnägijad rääkisid Astrale, et Severski linnaosas rünnati Ilski naftatöötlemistehast: tehase territooriumile kukkus droon ja puhkes tulekahju. Rünnaku alla sattus ka sõjaväelennuväli Kuštševskaja külas, teatasid kiirabiteenistuse telegrammikanali allikad. Selle tagajärjel said kannatada lennukid – nende arv ja kahjustuste ulatus on väljaselgitamisel.

Ukraina energeetikaministeeriumi teatel korraldati rünnakud Slavjanski ja Ilski naftatöötlemistehastele, samuti bituumenitehasele.

3. Kupiansk-Kreminna: vene pool jätkab surve hoidmist nii rinde põhja-, kesk- kui lõunalõigul ja üritab leida läbimurde kohti. Arvatavalt pole küll veel tegu nn surve tipuga ja pigem prognoosib ründavate üksuste suuruste kasvu ning uute erinevates kohtades rünnakute alustamisega. Ainuke lõik, kus vene poole sammhaaval edenemine jätkus oli üleeilsegi edenemise sektoris, kus Kislivka külas jätkati enda kontrolli all oleva ala suurust ning eile lausa 600m tänav koos selle ümber olevate majadega kätte saadi. Enim loeb Ukraina blogijate kurtmist, et kaudtulemoona aga ka relvade puudus on suurim põhjus, miks vene pool edasi saab. Lisaks ei suudeta seni vene lennukeid piisavalt kaugele rindejoonest suruda. Sellist infot tuleb ka vene blogijatelt, et peavad ära kasutama Ukraina kaudtulemoona puudust. Siin rindel on vene poolele piisavalt ressurssi suure pealetungi alustamiseks ning arvangi, et hetkel käib tõusva pingega selleks ettevalmistus. Kipub ootama ka võimalikku vene dessanti üle Oskili jõe Kupianskist põhja pool, sest terve insenervägede polk siia juba mingi aeg tagasi lisaks toodi. Eks Ukraina miiniväljad ole ka probleemiks.

Eile ei suutnud vene pool Ternõ juures üleeile kaotatud possasid tagasi saada ning Kreminnast edelas asuval metsaalal on pisu aktiivsust näitamas ka Ukraina üksused.

4. Siversk: eile jäeti Bilohorivka küla rahule aga mujal siiski rünnakuid jagus ja see rindejoon kipub seni olema betooni valatud.

5. Bahmut: eile oli vist vene poolel puhkepäev ja piirduti vaid paari rünnakuga. Njah, huumoriga pooleks vist loevad ellu jäänud dessantnikke üle ja eks näis, kas lükkavad vahelduseks vangidest mobiliseeritud üksused töösse või tavalisi motolaskurüksusi.

6. Donetsk: rinde põhjalõik jätkuvalt suurima surve all ning Avdiivkast loodes ja põhjas asuv eenduv ründeteravik hargneb järjest suuremal ala ning sunnib mitmes lõigus Ukraina omasid taanduma, et mitte jääda kotti. Nii lahkusid suht soodsatelt maastikuliselt headelt kaitsepossadelt Novokalinove küla juures Ukraina üksused ja arvavalt kahel põhjusel. Esimene, et vene otsetuli hakkas juba mõjutama kogu selle sektori tarneahelat ja tõusnud kottijäämise oht mitte väiksem polnud.

Sama mure oli Berdõtsi küla ümber, kus peaaegu kõik hooned on nüüd vene poole kontrolli alla ning külast lõunas u 6 ruutkilomeetrit põldusid veel lisaks saadi. Käib vaidlus blogijate ja ametlike kanalite vahel, kas mitmed Ukraina külad selles sektoris siis on vallutatud või mitte. Njah, kui üks või mitu hoonet suuremast kogumist väljas veel kaotatud pole, siis juriidiliselt ametlikel uudistel õigus aga sõjaliselt siiski mitte.

Pisu rahulikum oli rinde lõunapoolsemas osas ja juba paar päeva pole siin muutusi tuvastanud, kuigi vene pool on hakanud siingi otsima uusi kanaleid rünnakuks ja mitmele seni pikemalt rahulikumalt olnud sektoris surve tõusis.

7. Lõunarinne: vaikne.

Berdjanski suund: üks väiksem vene poole edutu rünnak.

Tokmaki suund: üks väiksem vene poole edutu rünnak.

Melitopoli suund: vaikne.

8. Herson: ei ühtki vene poole rünnakut…

9. Basmannõi kohus võttis vahi alla mitme kaitseministeeriumile alluva ettevõtte juhi Anton Filatovi, süüdistatuna suures omastamises (kriminaalkoodeksi 160. osa 4), vahendab Kommersant. Ei ole täpsustatud, mis summast on jutt. Samuti ei täpsustata ajaperioodi ja mõjutatud struktuuri. Kuni 2019. aastani töötas Filatov ettevõttes Oboronlogistics LLC, mille üks juhendajatest oli altkäemaksu eest vahistatud asekaitseminister Timur Ivanov. Nad olid mõlemad ka Moskva oblasti valitsuse liikmed, eelkõige oli Filatov kirjas Ivanovi nõunikuna, kes oli sel ajal piirkonna kabineti aseesimees.

Aastatel 2002–2010 töötas kostja juhtivatel ametikohtadel Venemaa sõjatööstuskompleksi ettevõtetes ja asus seejärel kaheks aastaks kaubandusse. Pärast seda, kui Ivanov sai 2013. aastal Oboronstroi JSC juhiks, hakkas Filatov saama juhtivaid kohti kaitseministeeriumile alluvates ettevõtetes: 1470 UMTO JSC, Spetstransleasing JSC ja Oboronlogistics LLC. Viimasest organisatsioonist sai Venemaa valitsuse korraldusel aastatel 2019–2020 kaitseministeeriumi vägede ja veoste tarnimisega seotud hangete, tööde ja teenuste ainus täitja Arktika tsooni ja Kaug-Itta.

2018. aasta novembris üritati Filatovit juba eriti suure omastamise eest kohtu ette anda – siis saatis kohus ta koduaresti. Jutt oli rikkumistest kaitseministeeriumi vajadusteks tehtud hangete käigus. Seejärel astus Filatovi poolt välja peaprokuratuur, kes tunnistas, et kriminaalasja algatamiseks puudub alus, ja kaebas kohtu otsuse tõkendi kohta edasi. Selle tulemusena loobuti Filatovi vastu esitatud nõuetest.

Tegemist on neljanda tähtsa kaitseministeeriumi asekaitseministri kohtuasjas vahistatud isikuga. Varem saatis kohus eeluurimisvanglasse ANO SK Red Starsi peadirektori ja asutaja Sergei Borodini, keda meedia nimetas Ivanovi usaldusisikuks ja rahakotiks. Vahi all oli ka Olimpstroy LLC kaasomanik Aleksander Fomin, keda süüdistatakse eriti suures ulatuses altkäemaksu andmises. TASS-i allikad teatasid varem, et Timur Ivanovi juhtumisse võivad ilmuda uued süüdistatavad.

Ministri asetäitja peeti kinni 23. aprillil ning järgmisel päeval võttis kohus ta kaheks kuuks vahi alla. Uurimise hinnangul andis Ivanov patronaaži mitmele ettevõttele, et need saaksid kaitseministeeriumilt tulusaid riigihankelepinguid ning vastutasuks ehitaksid ja taastaksid talle ja tema perekonnale kuulunud kinnisvara tasuta. Sel viisil saadud altkäemaksu summa ulatus 1,185 miljardi rublani (11,85 miljoni euroni). 24. aprillil tagandas Šoigu Ivanovi asetäitja ametikohalt, mida ta oli täitnud 2016. aastast. Nüüd ootab endist ametnikku 8-15-aastane vanglakaristus, ta ei ole end süüdi tunnistanud.

2022. aasta lõpus avaldas Aleksei Navalnõi korruptsioonivastane sihtasutus uurimise Ivanovi ja tema endise naise Svetlana Zahharova luksusliku elu kohta. Materjalis öeldi, et paarile kuulus kallis kinnisvara, sealhulgas datša Rubljovkal (1 miljard rubla), aadlimõis Moskva kesklinnas (600 miljonit rubla) ja kinnistu Tveri oblastis (2 miljardit rubla). Lisaks kuulus Ivanovile elamu pindalaga 1,5 tuhat m² ja rohkem kui tosin autot, sealhulgas haruldane ZiS-110 limusiin hinnangulise väärtusega 18 miljonit rubla – sama, mis Jossif Stalinil ja NSVL kõrgeim juhtkond sõitis.

Samuti selgitas FBK välja, et aastatel 2010–2018 rentisid Ivanov ja Zahharova igal suvel Cote d’Azuril villasid ning kulutasid ainuüksi Saint-Tropez’s üürikorteritele vähemalt 850 tuhat eurot. Samal ajal maksid nende eest arveid teised inimesed ja ettevõtted.

10. Sõjaaegset valuutakontrolli pikendati veel aasta võrra. Venemaa valitsus kiitis presidendi dekreediga heaks korralduse, mille kohaselt on suurimad eksportijad kohustatud 30. aprilliks 2025 Venemaale tagasi pöörduma ja suurema osa välisvaluutatuludest maha müüma. Nõue kehtib sarnaselt 43 ettevõtete grupile kütuse- ja energiasektoris, keemia- ja metsatööstuses ning teraviljakasvatuses. Nad peavad oma Venemaa pangakontodele krediteerima vähemalt 80% ekspordilepingutest saadud valuutast.

Ainus mööndus on see, et välisvaluutatulu kontodele kandmise perioodi on suurendatud 90 päevalt 120 päevale alates kauba üleandmisest mitteresidentidele või neile teenuse osutamisest. Ilmselgelt on see sunnitud: probleemid arveldustega väliskaubanduses süvenevad. Arvelduste tingimused on pikenenud, märkis keskpanga aseesimees Aleksei Zabotkin, nüüd on need ühest kuni kahe kuuni, „kahele lähemal”. Seejärel kulub selle tulu väliskontodelt Venemaa pankadesse ülekandmine aega.

Välisvaluutatulu kohustusliku müügi nõue kehtestati 2023. aasta oktoobris, et peatada rubla kukkumine, mis seejärel langes alla 100 rubla/$. Võimud positsioneerisid selle ajutiseks: see kehtis aprilli lõpuni. Kuid juba aasta alguses hakkasid ametnikud rääkima vajadusest seda pikendada. „See meede on näidanud oma tõhusust. See aitas stabiliseerida olukorda kodumaisel valuutaturul <…> ja võimaldas katta importijatele tootevarude säilitamiseks vajalikku välisvaluutapuudust,” märgitakse valitsuse kommentaaris. „Otsus aitab säilitada vahetuskursi stabiilsust ja Venemaa finantsturu stabiilsust.”

„Selle meetme tähtsus turgude jaoks on teisejärguline. Pigem on sellel psühholoogiline tähendus mõne majandusüksuse jaoks, kes ei analüüsi kaubandusbilanssi,” ütles keskpanga esimees Elvira Nabiullina eile. Peamine põhjus, miks vahetuskurss on stabiliseerunud, on naftahinna tõus, kõrge baaskurss ja muud fundamentaalsed tegurid, on ta kindel. Kui võrrelda eksporditulude müüki enne ja pärast kohustusliku müügi kehtestamist, pole peaaegu midagi muutunud: „Jaanuaris-veebruaris müüsid nad veidi üle 91% tulust, aga kui eemaldada ühekordsed tegurid – dividendimaksed ja konversioon, on see kuskil 78% – ligikaudu tasemel, mis oli aastatel 2022–2023.”

Rosfinmonitoringu „valuutavolinikel” pole eksportijate nõuete täitmise kohta pretensioone. Nad „kinnitasid oma heausksust – dekreeti rakendab valdav enamus täies mahus, isegi mõningase ülejäägiga,” teatas teenistuse direktori asetäitja German Negljad: „Me ei registreerinud ühtegi tõsist rikkumist.”

Kohustuslikku müüginõuet oli aga väga raske tühistada: see oleks olnud ränk löök pikenduses kindel olnud valuutaturule. Nabiullina arvestas vaid nõuete järkjärgulise nõrgenemisega: „See tekitab ka ettevõtlusele haldusraskusi. Nüüd on meil juba probleeme maksetega, kui on vaja konverteerida ja teha makseid ühes või teises suunas. Need on täiendavad ja sanktsioneeritud riskid ja piirangud.”

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Kagu-Eestis paigaldatakse piiriäärsete teede äärde piirivööndi teetähised. Piirivöönd on Eesti riigipiiri äärne ala, kus piirivalvurid võivad kontrollida dokumente ning kus tuleb näiteks rahvaürituste korraldamine, drooni lennutamine või mingi muu piirivalve tööd häiriv tegevus piirivalvega kooskõlastada.

PPA Lõuna piirivalvebüroo juht Meelis Saarepuu ütles, et piirivööndi mahamärkimine ei kitsenda mitte kuidagi seal elavate inimeste õigusi ega too kaasa kellelegi täiendavaid kohustusi, vahendab ERR.

Laupäeval, 27. aprillil kella 12.41 toimus liiklusõnnetus Valgamaal Pühajärve külas Neitsi/1 juures.

51-aastane naine sõitis jalgrattaga ja kukkus.

Kiirabi andis jalgratturile kohapeal esmaabi.

Kaks Finnairi lennukit, mis olid teel Helsingist Tartusse, on pidanud GPS-häirete tõttu tagasi pöörama.

Finnairi kommunikatsioonijuht Päivyt Tallqvist ütles, et ööl vastu reedet ja laupäeva väljunud lennud pidid tagasi pöörduma Helsingi-Vantaale. Nad pidid maanduma Tartu lennujaamas graafiku järgi kell 00.40, vahendab Yle.

Tallqvisti sõnul on GPS-i häired muidu tavaline nähtus ega tekita selliseid olukordi. Üldiselt on lennujaamadel lähenemiseks mitu süsteemi ja see ei nõua tingimata GPS-signaali.

Tartu lennuväli on üks väheseid, kus muid lähenemismeetodeid ei ole, ütles Tallqvist.

Reedestel päevastel lendudel ei olnud segamist ja lennati normaalselt. Tühistatud lendude reisijate reisid suunatakse ümber.

Finnair alustas Tartu lennujaama lende üsna hiljuti, märtsi lõpus.

Hindame, kas see toob kaasa vajaduse graafikute või muude asjade muutmiseks, kuid otsuseid pole tehtud. Jälgime olukorda, ütles Tallqvist.

Alates 2022. aastast on ka Soomes suurenenud GPS-i häired lendudel. Venemaad on kahtlustatud häirete põhjustajana.

Välisminister Margus Tsahkna sõnul ei puuduta kõnealused GPS-rünnakud ainult Eestit, vaid neid esineb ka mujal maailmas. „Kõige halvem on see, et ta reaalselt hakkabki mõjutama lennuliiklust ning seega tuleb teema tõstatada liitlastega ja rahvusvaheliselt, et mida sellega ette võtta,” märkis ta.

Tsahkna sõnul esialgu palju teha ei saagi. „Kui Venemaa oma territooriumilt neid hübriidrünnakuid korraldab, siis on väga raske midagi ette võtta, aga kindlasti see ei jää märkamata ja me tegeleme sellega. Venemaa üritab igatpidi häirida meie igapäevast normaalset elu, see on tema agressiooni üks osa,” leidis välisminister.

Asjast kirjutas Delfi.

GPS-signaali häired on tõenäoliselt tingitud riikide vastastikusest signaalide segamisest, et takistada luuretegevust; Eesti riik aga peab leidma Tartu lennuväljale kiirelt lahenduse, et seal saaks lennutegevus jätkuda, ütles ERR-ile lennundusekspert Sven Kukemelk.

Ööl vastu reedet ja laupäeva pidi Helsingist Tartusse teel olnud Finnairi reisilennuk GPS-häiringu tõttu tagasi Helsingisse pöörama, sest ei saanud Tartus maanduda.

Läti president Edgars Rinkēvičs andis neljapäeval kohtumisel peaprokurör Juris Stukānsiga korralduse uurida süüdistusi võimalike katsete kohta mõjutada 2014. aasta seimivalimiste tulemusi.

Läti president palus prokuratuuriseaduse paragrahvi 16 alusel rakendada peaprokuröril vajalikud meetmed ja kontrollida, kas riigi julgeolekuasutused ja korrakaitseorganid on saanud teateid või teavet katsete kohta mõjutada 2014. aasta seimivalimisi, vahendab ERR.

Infotehnoloogiaettevõte SOAAR peadirektor Renārs Kadžulis väitis Läti televisiooni saates „Mis toimub Lätis?”, et ligi kümme aastat tagasi soovitas tollane erakonna Ühtsus peasekretär Artis Kampars valimistarkvara pakkujal SOAAR 12. seimi valimiste tulemusi kohendada, et tagada toonase erakonna Ühtsus esinaise Solvita Āboltina pääsemine parlamenti.

Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi vastas välisminister Margus Tsahknale Bolti lobitöö teemal, et klišee, kus poliitikud ja ametnikud on ettevõtjate palgal, on sisult korruptiivne, ning soovitas Tsahknal pugemise asemel oma ministritele tööülesandeid selgitada.

„Propagandistil on muidugi keeruline tunnistada, mille eest ta palka saab. See ei ole huvigruppidele ja valijatele pugemine, vaid kodanike ühiste asjade, mida kutsutakse (Eesti) riigiks, omakasupüüdmatu korraldamine. See klišee, et poliitikud ja ametnikud on ettevõtjate palgal, on sisult korruptiivne ja siin eriti juhm, sest etteheide konkreetsele ametnikule just oli, et ta riigiametis konkreetse ettevõtte nimel töötas,” kirjutas Ligi. „Mina ei teadnud seda ette heita, minu etteheide selle peale oli ainult selles, et ta ajab vastuseks jälle lolli juttu, justkui see olekski ta amet ja et ka minister ei jaga teemat üldse,” lisas ta.

Asjast kirjutas ERR.

Eesti riigi palgal on sadu kommunikatsioonitöötajaid, kes tegelevad ametite ja riigi hallatavate asutuste avaliku suhtluse kujundamisega. Riigiasutuste palgauuringu järgi teenisid kommunikatsioonitöötajad sõltuvalt kogemusest ja organisatsiooni suurusest eelmisel aastal keskmiselt 1887-3802 eurot kuus.

ERR võttis luubi alla Eesti riigiasutused ja põhiseaduslikud institutsioonid ning riigi sihtasutused ja äriühingud, saamaks teada, kui palju on seal ametis kommunikatsiooniga tegelevaid inimesi ja millised on nende palgad.

Vandeadvokaat ja õigusteadlane Carri Ginter kritiseeris teravalt transpordiameti kava minna edasi keskmise kiiruse kaamerate paigaldamise ettevalmistustega. Tema sõnul on tegemist ebaproportsionaalse meetmega, sest piirkiirust ületanud juhtidest tegi seda 96 protsenti veapiiri lähedal.

Analüüsist selgus, et väga minimaalne osa inimesi tegelikult ületab keskmiselt kiirust sellisel määral, mis tekitaks arvestatavat liiklusohtu. Transpordiameti järeldus aga oli uuringust, et nüüd hakkame ikkagi uusi kaameraid panema, ehk siin loogika jada ei jookse kokku, märgib Ginter intervjuus ERR-ile.

Tallinna halduskohus rahuldas osaliselt nelja eraisiku kaebuse Tallinna linnaplaneerimise ameti vastu ja tühistas Pirita tee 28 keskpaviljoni C halli lammutamise, sest see rikuks naabrite õigusi. Kinnistule kavandab Metro Capital elamukvaralit, mille vastu on kohalikud pikalt protesteerinud.

Tallinna halduskohus rahuldas oma otsusega kaebuse osaliselt nelja eraisiku puhul, kelle hulka kuulub ka IT-ettevõtja Priit Alamäe, vahendab ERR.

Täna öösel kell 00.40 pidi Tartu lennujaamas maanduma mõni minut enne südaööd Helsingist õhku tõusnud Finnairi lennuk, mis aga GPS-häirete tõttu poole lennu pealt otsa ringi keeras. Seega pole Soomest lennukiga Emajõelinna saanud juba kaks ööd järjest, sest sama probleem oli ka ööl vastu eilset reedet, 26. aprilli.

Mõlemal ööl möödus lend sama mustri järgi: lennuk tõusis Helsingist kell 23.55 õhku, ent ei maandunud plaanitult kell 00.40 Tartus, vaid pidi tõrke tõttu tagasi Soome lendama. Nagu teavitas piloot reisijaid esimesel ööl, et probleem oli GPS-seadmetega, juhtus nüüdki, kinnitas Tartu Postimehele Lennuliiklusteeninduse ASi kommunikatsioonijuht Lotte-Triin Narusk.

Politsei andis teada, et juhuslik mööduja leidis Tõrva terviseraja lähedalt metsast mehe surnukeha. Politseinikud tuvastasid, et tegemist on kadunud 72-aastase mehega.

Tema surmas ei ole alust kahtlustada kuritegu.

Politsei palus enne seda abi selgitamaks 72-aastase mehe asukohta, kes lahkus esmaspäeval, 22. aprillil oma kodust Tõrvas ning ei olnud sinna seni naasnud.

Ööl vastu reedet, 26. aprilli Helsingist Tartusse lennanud Finnairi lennuk ei saanud Tartus maanduda GPS-i segamise tõttu ja pidi tagasi Helsingisse lendama.

Helsingi-Tartu lennuk jõudis Põltsamaa lähedusse, tegi seal paar ringi ja suundus tagasi Helsingisse. Planeeritud väljalend Helsingist oli kell 23.55, tegelik õhkutõus aga kell 00.34, vahendab Delfi.

Lennuk pidi saabuma Tartu lennuväljale kell 00.40 ning veel ööselgi oli eeldatavaks saabumisajaks märgitud kell 01.45.

Lennufirma Finnair kinnitas GPS-i häiret. „Piloodid on GPS-häiretest teadlikud ja lennukite süsteemid tuvastavad GPS-häired kiiresti,” teatas ettevõte.

Ettevõte lisas, et kahjuks pole neil võimalik hinnata GPS-häirete allikat või põhjust. Enamikul lennujaamadel on olemas tavapärased lähenemistehnikad, mis võimaldavad maandumist ilma GPS-ita. „Tartu on siiski üks väheseid lennujaamu, kus lähenemisprotseduurid nõuavad GPS-signaali, mistõttu maandumine ei olnud võimalik,” teatas lennufirma.

Käesoleva aasta esimese kvartali lõpuga on Kaitseliidul ja selle nais- ning noorteorganisatsioonidel liikmeid kokku 30 175.

Viimase kahe aasta jooksul ehk pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on Kaitseliiduga liitunud üle nelja tuhande inimese. Ligi kahekümne aasta jooksul on organisatsiooni liikmete arv pea kolmekordistunud.

„Kaitseliidu liikmeskonna kasv peegeldab Eesti inimeste pragmaatilisust, mis on tingitud julgeolekuolukorrast ja teadlikust tahtest panustada riigikaitsesse,” üles Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm.

Kaitseliitlaste puhul on vähemalt 30% kasvu näha Tallinnas, Tartus ja Harjumaal, samas naiskodukaitsjate ridades on kasv veelgi märkimisväärsem, kus viieteistkümnest ringkonnast seitsmes on üle 30 protsendine kasv, kusjuures Tallinnas on olnud kasv lausa 100%.

„See ilmestab, et lisaks sõjalisele kaitsele on liikmeskonnas suur huvi riigikaitse laiemale toetusele.  Märkimist väärib ka küberkaitseüksuse liikmeskonna pea 70% kasv. Noored kotkad ületasid 4000 piiri ja Kodutütred on lähedal 4500. Kokkuvõttes pole number eesmärk iseenesest,  sest Kaitseliit pakub võimalust kõigile, kes saavad aru, et Eesti riigi julgeolek algab meist endist,” lisas kindralmajor Tamm.

Enim liikmeid on Kaitseliidul Tallinnas ja Harjumaal, kuid see on seletatav ka piirkonna elanike arvuga. Samas suurim protsent elanikkonnast kuulub Kaitseliitu Lääne maakonnas ja Hiiumaal. Mõlema maakonna elanikest kuulub Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Noorte kotkaste või Kodutütarde ridadesse 5,4 protsenti. Enne aastat 2022 olid suuremad liikmeskonna kasvud pärast pronksiööd 2007, Venemaa sissetungi ajal 2008 ja Krimmi hõivamise järel 2014.

Kaitseliit loodi 1918. aastal ja Nõukogude okupatsiooni alguseks oli organisatsioonil koos nais- ja noorteorganisatsioonidega liikmeid pea sada tuhat. Pärast taasloomist 1990 kasvas Kaitseliidu liikmete arv kuue ja poole tuhandeni kolme aastaga ning kõikus läbi 90ndate seitsme ja üheksa tuhande vahel. Kümne tuhande liikme piir ületati 2005 aasta lõpul.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 27. aprill 2024:

vene poole edenemine jätkus ja mitu küla kahjuks Ukraina kaotas, õhurünnak ulatus kuni Lvivini ning Venemaal plahvatuste seeria jätkus.

1. Öine vene õhurünnak ulatus kuni Lvivini.

2. Õnneks pole ka Venemaal rahulik.

3. Kupiansk-Kreminna: rinde põhja sektoris hakkas teine tugev vene rünnakutepäev edu tooma.

4. Siversk: no ei saada edasi.

5. Bahmut: Ivaniske küla hoonete hõivamine hallis alas jätkus.

6. Donetsk: mitu muret tegevat vene poole edenemist ja kolme küla kaotused.

7. Lõunarinne: muutusteta.

8. Herson: muutusteta

9. Venemaa keskpank muudab pankade laenuandmise veelgi keerulisemaks, et peatada venelaste võlakoormuse kasv.

10. USA välisministeeriumi juht ähvardas Xi Jinpingi Venemaale kauba tarnimise eest sanktsioonidega.

11. Ukraina suudab uut pealetungi korraldada mitte varem kui aastatel 2026–2027.

12. šoigu süüdistas läänt sabotaažide organiseerimises Venemaal.

13. Venemaa hakkas ründama Ukraina raudteid, et häirida Lääne abitarneid.

14. Lõik Zelenski kõnest Ramsteini 21 kohtumisel.

15. Veel üks vangerdus Ukraina juhtkonnas.

16. Lühiuudised

1. Öösel ründas vene pool Harkivit S-300 rakettidega ja tabamuse sai ka üks haigla.

Kiievi piirkonnas ja Hmelnõtski piirkonnas töötas öösel õhutõrje ning riburada pidi jõudsid vene raketid kuni Lvivini. Varahommikuks veel täpsemalt infot polnud (tuli ka teine laine varahommikul), aga rakette olla jagunud nii kesk, lääne kui lõuna-Ukrainale. Selle tagajärjel tõstis ka Poola oma õhuväe taevasse.

Lisaks ikka 110 piiri- ja rinde lähedast Ukraina asulat sajus.

2. Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat põletas eile maha Venemaa mitmeotstarbelise helikopteri Ka-32. See oli Moskva Ostafjevo rahvusvahelises lennujaamas. Kopterit kasutati vene okupatsiooniarmee õhutoetuseks, nimelt: logistiliste vajaduste ja evakuatsioonioperatsioonide pakkumiseks. Ostafjevo lennuväli, kus helikopter asus, kuulub Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumile.

Täna öösel rünnati Krasnodari territooriumil mitut naftatöötlemistehast, teatab Venemaa meedia. Tabamuse said Slovjansk-ECO rafineerimistehas, bituumenitehas, rafineerimistehas Ilja ja hulk muid objekte. Nende hulgas ka sõjaväelennuväli Kuštševskis.

3. Kupiansk-Kreminna: tugev rünnakutelaine nii Kupianski poole kui rinde keskmises ja lõuna sektoris jätkus. Kuna Kupianski suunal oli varasemalt ootel päris suur vene kontingent, siis paari päeva tugev rünnakutelaine puhanud üksustel peale nn musta maa taktikat tõi ka ühe tuntava edenemise. Kislivka külast vallutati eile üle poole ja mure, et kuidagi lihtsalt sai vene pool üle raudteetammi. Kui küla kaotatakse (seda kipub arvama), siis kasvab ka oht selle kõrval lõuna pool oleva Kotljarivka küla kaotuseks. Suures plaanis see veel miskit rinde üldises plaanis ei muuda, aga väga tugev Ukraina blogijate kurtmine, et kaudtulemoonaga ikka väga kitsas ja seetõttu ei suudeta vastast piisavalt mõjutada, et kaitsta oma eesmisi possasid, rääkimata vene lennuväe tööst.

Miks aga edasi ei saada Ternõ lähistel, pole täpselt teada, aga vähemalt videosid edukast ja tihedast droonide tööst vastase hävitamisel jagub ning tuli ka info, et pisu hoopis Ukraina külast vene poolt kaugemale u 500 m lükkas.

4. Siversk: siingi rindel 4 suunas vene rünnakud ilma edu toomata jätkusid.

5. Bahmut: väga tugev rünnakute laine jätkus ilma suuremaid muutusi rindejoones toomata. Hallis alas olev veel osaliselt hõivatama Ivaniske külas vene pool siiski uusi hooneid hõivab, aga see käib päris vaevaliselt, sest miine olla Ukraina omad palju „maha unustanud”.

6. Donetsk: kahjuks vene poole edenemine rinde põhjapoolsemas sektoris jätkus ning muret jagub.

Esmalt siis Avdiivkas põhjas jätkas vene pool edenemist minnes mööda Novokalinove küla idapoolsemat tänavat pidi ja surus end edasi u 500 m põhja poole ning keeraski ühe ründeteraviku läände ja jõudis Keramiku küla servani. Nagu eileseski loos tundsin muret, et selle küla kaotus kukutab siinse kaitse kokku, siis mure vaid tõusis. Heaks kaitseks sobiva maastikuliini saab vene pool siis ümber minnes ohtu seada. Tundub, et siia järjest vene pool soomust edasi lükkab ja rünnakuteraviku kahes suunas edenemine selle lõigul näitab, et ressurssi seni jagub rünnakute jätkamiseks.

Parem seis pole ka Ozeretine ja Solovjove juures. Tundub, et Ukraina võitlejad on Ozeretine külast lahkunud ning vene pool jätkab küla puhastamist liikudes edasi kiirusega u 300 m 2 km lõigul. Solovjove küla kaotati lõplikult ning järjest kasvab oht, et siin ründeteravikku lääne poole trügimise tagajärjel hakkab see mõjutama kogu Avdiivkast lääne pool oleva ala kaitset.

Kolmas suur murekoht on sillapea laienemine Avdiivkast lääne pool oleva veekogude liini läänekaldal ja eile selle liini taga olev Semenivka küla tervenisti ära vallutati.

Mujal rindel vene edenemisi ei tuvastanud, aga Ukraina blogijad muutuvad üha pahasemaks Ukraina ametlike uudiste peale, kus külade kaotusest miskit teada anda ei taheta.

7. Lõunarinne: muutusteta.

Berdjanski suund: pisu torkimist vaid.

Tokmaki suund: pisu torkimist vaid.

Melitopoli suund: vaikne.

8. Herson: muutusteta ehk siis 4 vene edutut rünnakut.

9. Venemaa keskpank pingutab taas kruvisid, püüdes peatada miljonite venelaste võlgadesse vajumist. Alates juulist karmistatakse nõudeid tagatiseta tarbimis- ja autolaenu väljastamisel. Jutt käib riskikoefitsientide preemiate suurendamisest (neid võetakse arvesse kohustuslike suhtarvude arvutamisel): laenude väljastamiseks vajavad pangad rohkem kapitali.

Meetme eesmärk on piirata kodanike laenukoormust, koguda kapitalireserve ja suurendada pankade stabiilsust tarbimislaenude kahjumi suurenemise korral, selgitab keskpank. Ta on korduvalt märkinud elanikkonna kasvavat laenukoormust: pangad suurendavad oma portfelle suures osas juba niigi võlgades olevate inimeste arvelt.

Regulaator üritab selle vastu võidelda, kuid miski ei aita – ei kõrged intressimäärad, koefitsientide suurendamine ega otsesed piirangud: alates oktoobrist hakkas keskpank kasutama õigust piirata pankade osakaalu suure isikliku sissetulekuga inimestele väljastatavates laenudes. Aasta alguse aktiivne eralaenu andmine tuli keskpanga juhtidele üllatusena, märgitakse baasintressi arutelu kokkuvõttes. Märtsis kasvas tagatiseta tarbimislaenude portfell 1,8%. „Kirjutasime varem, et tarbimislaenu dünaamika muutub ebatervislikuks. Nüüd ütleme, et pilt näeb juba täiesti sündsusetu välja,” kommenteerisid MMI analüütikud. Kasvavad palgad ja suur kindlustunne tuleviku sissetulekute vastu on viinud selleni, et inimestel jätkub säästmiseks (pankades hoiused kasvavad kiiresti) ja tarbimiseks, sh laenuks. Veel veebruaris ootas keskpank, et kodumajapidamiste tarbimine väheneb tänavu 1%, kuid reedel korrigeeris prognoosi ja ootab nüüd 2,5–3,5% kasvu. Ta tõstis ka eraisikute laenude prognoosi (7–12%).

Keskpanga esimees Elvira Nabiullina rõhutas, et keskpangale ei valmista muret väljastatud laenude kasv iseenesest, vaid nende kvaliteedi halvenemine: „See otsus tehti vastusena signaalidele riskantsemate laenude kuhjumisest pankade portfellidesse. Esialgsed näitajad näitavad alates eelmise aasta oktoobrist välja antud laenude viiviste kasvu.”

Kuue kuu jooksul kolmekordistus kolmandal kuul laenu väljastamise kuupäevast üle 30 päeva viivises olevate sularahalaenud: juulis väljastatud laenude 0,4%-lt jaanuaris väljastatud laenude puhul 1,2%-ni (oktoobri laenude puhul oli see 0,7 %), märgib keskpank. Intressid on hüppeliselt hüpanud ja siin on tulemus: „Kõrgemate intressimääradega laenu võtavad kõrgema riskitasemega laenuvõtjad, maksejõulisemad kodanikud aga lükkavad laenu saamise otsuse edasi,” teatab regulaator. Tema sõnul „pehmendavad pangad nõudeid, andes laenu riskantsematele kodanikele ja kompenseerides suurenenud riski kõrge laenuhinnaga”.

„Meie jaoks on oluline, et riskid ei kuhjuks pankadele ja kodanikele ning see kahjuks toimub,” ütles Nabiullina. Vaevalt, et riskimäärade preemiad probleemi lahendavad: sel aastal võivad pangad korrata eelmise aasta kasumirekordit, seega on neil, millega oma kapitali täiendada.

10. USA välisminister Antony Blinken ähvardas Hiina juhtkonda sanktsioonidega, kui see ei lõpeta Venemaale kaupade tarnimist, mis võimaldavad tal „taas ehitada oma tööstusbaasi”, kirjutab Politico. Hiina-visiidi raames kohtus välisminister Hiina presidendi Xi Jinpingi ja Hiina välisministri Wang Yiga. Kohtumise käigus tegi Blinken selgeks, et president Joe Bideni administratsioonil hakkab Pekingi keeldumise tõttu kannatus otsa saama, teatab väljaanne. Välisminister ütles ka, et Hiina poolt Venemaa Föderatsioonile tarnitud kahesuguse kasutusega kaupade tõttu kasvab „oht, mida Venemaa Euroopa riikidele kujutab”.

„Oleme juba kehtestanud sanktsioonid enam kui 100 Hiina ettevõttele. <…> Oleme igati valmis võtma kasutusele lisameetmeid,” rõhutas Blinken. Pärast sõja algust Ukrainaga sai Hiinast Venemaa suurim kaubanduspartner, kes asendas sanktsioonide tõttu Venemaa turult lahkunud lääne ettevõtteid. 2024. aasta jaanuari lõpus-veebruaris moodustasid Hiina kaubad 43% kogu Venemaa impordist ehk 24,4 miljardit dollarit, arvutasid Gaidari Instituudi eksperdid. Umbes kolmandik Venemaa ekspordist läks Hiinasse, peamiselt nafta/gaas – need moodustasid 74% kõigist Hiina poolt Vene Föderatsioonist ostetud kaupadest.

Sekundaarsete sanktsioonide oht on juba toonud kaasa probleeme Vene-Hiina kaubanduses: Hiina pangad hakkasid makseid blokeerima, järgides Türgi, Araabia Ühendemiraatide ja teiste riikide krediidiasutusi, mida kreml nimetab „sõbralikuks”.

Selle tulemusena langesid juba märtsis tarned Hiinast Venemaale 14,2%, seadmete (va autod) eksport langes üle 15%. Hiina jaoks jääb Venemaa müügiturg teisejärguliseks, vaid 3% Hiina ekspordist, märgivad Gaidari Instituudi eksperdid. „Hiina kaubakäibe juhtivatel kohtadel on kindlalt Venemaa suhtes ebasõbralikud riigid, mis suurendab tarnete vähenemise ohtu teiseste sanktsioonide ähvardusel,” hoiatavad nad.

11. USA uus sõjalise abi pakett väärtusega 61 miljardit dollarit võimaldab Ukrainal peatada vene vägede edasitungi ja tasandada olukorra rindel. Kuid see on „kaitsepakett” ja sellisest toetusest okupeeritud alade vabastamiseks ei piisa, väidavad sõjaväeeksperdid. Pikaajaline visioon, mis võimaldaks Ukrainal võita sõda Venemaaga, on nende hinnangul endiselt puudu, mistõttu pole kavas Kiievit vastavate relvadega varustada.

Kuigi vene armee on praegu nõrgem ja kehvemini varustatud kui sissetungi alguses, puudub Ukraina armees mitte ainult laskemoon, vaid ka väljaõppinud sõdurid. Äsja mobiliseeritute väljaõpetamine võtab aega. Kõik see tähendab, et sõda võib venida veel mitu aastat (muidugi juhul, kui mõni sündmus selle kulgu kardinaalselt ei muuda).

Elvajõu tegur

Vajalike ründevõimete arendamiseks kuluvcad Ukrainal tõenäoliselt aastad 2026-2027, kirjutab The Economist Ukraina sõjalise planeerimisega kursis olevale isikule viidates. Üks 2023. aasta ebaõnnestunud vastupealetungi probleeme on see, et Ukraina relvajõud (AFU) ei ole õppinud vajalikul määral läbi viima kombineeritud relvastusoperatsioone, kuigi Lääne sõjaväebaasides on väljaõppe saanud kümneid tuhandeid sõdureid. Viis nädalat mitteprofessionaalsete sõdurite väljaõppeks ei piisanud ja paljud on sellest ajast peale surnud. Koolitada tuleb ka neid, keda uue mobilisatsiooniseaduse alusel värvatakse.

Uued relvatarned USA-st võimaldavad Ukrainal stabiliseerida olukorda rindel ja vähendada läbimurdevõimalusi oma kaitses, ütles sõjaekspert  Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali vanemteadur Michael Kofman. Kuid okupeeritud alade tagastamiseks neist ei piisa ja isikkoosseis saab sel aastal „otsustavaks teguriks”, usub Kofman.

Samal ajal, kui vägesid välja õpetatakse, peavad Ukraina relvajõud lääne relvade abil Venemaa lahinguvõimet õõnestama. Tõsi, see suutis sõja algusest peale suurendada armeed 15%, 470 000 inimeseni, ütles hiljuti NATO liitlasvägede Euroopa ülemjuhataja kindral Christopher Cavoli.

Mobilisatsiooni käigus ja lepingu alusel värvatud sõduritel puudub aga sissetungis osalenud vägede erialane ettevalmistus. Armee on endiselt halvasti organiseeritud, sunnitud kasutama vanemat ja lihtsamat sõjavarustust kui sõja alguses, ütles üks lääne ametnik Financial Timesile: „2022. aasta veebruaris oli Venemaal palju paremini varustatud ja väljaõpetatud armee”.

Selleks, et Venemaa ei tekitaks tugevat armeed, peaksid Ukraina relvajõud sundima teda kandma iga poole aasta tagant kaotusi hukkunute ja raskelt haavatute osas 50 000 inimese võrra, hindas Eesti kaitseministeerium. Seni on seda „plaani” ületatud: USA ja Suurbritannia andmetel ulatusid Venemaa kahjud 315 000 inimeseni. Samuti kaotas see Oryxi andmetel ligi 15 500 ühikut varustust ning praegu rindele saabuvad tankid, soomusmasinad ja suurtükiväesüsteemid on suures osas ladudest kaasa võetud vana nõukogude varustus.

Kuigi Venemaa toodab praegu rohkem mürske kui Ukraina, EL ja USA kokku, oli tema mürsuvõimsus kuni 2022. aasta sügiseni 60 000 padrunit päevas ja praegu vaid 10 000 (ja seda vaatamata laskemoona ostmisele Põhja-Koreast), ütles Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse vanemteadur Pavel Luzin.

Kofman usub, et Ameerika abipaketis olevad suurtükimürsud kestavad tõenäoliselt aasta. Olukorra stabiliseerimiseks rindel peab Ukraina jätkama Venemaa sihtmärkide tabamist kaugemal Venemaal, kasutades eelkõige Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja nüüd ka USA tarnitud rakette. Washington viis juba enne ametlikku teadet Kiievisse ATACMS-i raketid, mille lennuulatus on 300 km.

Vaja plaani

Ilma Ameerika abita ületaks vene armee lähinädalatel Ukraina armeed kümnekordselt, ütles Cavoli aprilli keskel. Meeleheitel olukord, kuhu Ukraina relvajõud sattusid laskemoona puudumise tõttu, on muutnud putini viimastel kuudel „enesekindlaks ja õnnelikuks”, ütles teda hästi tundev inimene FT-le. Ja ta lisas: Vaatame, kas (USA) sõjaline abi muudab seda.

CIA direktor William Burns, kes hoiatas hiljuti Ukraina võimaliku kaotuse eest sel aastal, ütles pärast abipaketi heakskiitmist, et Ukraina relvajõud suudavad rindel „hoida kinni” ja kummutavad putini „ülbe seisukoha”, et „aeg on tema poolel”.

„Kuigi USA uuendatud toetus aitab vältida võimalikku sõjalist lüüasaamist 2024. aastal, on viimased kuud selgelt näidanud USA sõjalisest abist (üle)sõltumise ohte”” ütles konsultatsioonifirma Teneo Kesk- ja Ida-Euroopa nõunik Andrius Tursa. Samuti puudub Kiievil ja tema liitlastel ühine nägemus sellest, mis on Ukraina „võit” ning milliseid samme ja ressursse selle saavutamiseks vaja läheb. Ametlikult on Kiiev pühendunud kõigi alates 2014. aastast okupeeritud territooriumide vabastamisele, kuid vähesed peavad seda lühikeses ja keskmises perspektiivis realistlikuks.

Ukraina-meelse koalitsiooni muutumine putini-vastaseks on Lääne sõjas võidu saavutamise kõige olulisem tingimus, ütleb Postindustriaalse Ühiskonna Uurimise Keskuse direktor Vladislav Inozemtsev: „Kuni Venemaa mõistab, et küsimus ei ole selles, millise joone Donbassis või selle lähistel võtab Venemaa – Ukraina piiri, ning selles, kas temale isiklikult jääb võim ja elu, ei sunni ükski globaalsete koalitsioonide pingutus teda taganema. Tuhandete inimeste surm ei häiri teda sugugi, tal on ressursse sõja jätkamiseks.”

Pikaajaliste plaanide väljatöötamise vajadust mainitakse ka Atlandi Nõukogu väljaandes. Veenmaks putinit eduka sissetungi lootuste mõttetuses, „peavad Ameerika ja Euroopa juhid võtma Ukraina armee varustamisel palju süstemaatilisema ja pikaajalisema lähenemise ning kaitsma seda ka muutuvate poliitiliste tuulte eest mõnes lääne pealinnas”.

Märkimisväärseid võite on võimalik saavutada vaid Lääne sõjalise toetuse ulatusliku laiendamisega, mistõttu tuleb neid oodata veel mitu aastat, nendib Economist.

Pole vaja kurta selle üle, et puudub plaan, mis kirjeldaks, kuidas täpselt Ukraina sõjas võidu saavutab, väidab Briti kaitsestaabi ülem admiral Anthony Radakin. „Te ei tohiks eeldada, et keegi ütleks avalikult: „Siin on plaan ja see ja see juhtub”,” ütles ta FT-le. „[Ukraina lähenemise mõningaid aspekte] peidetakse, teisi dikteerivad taktikalised või operatiivsed eelised, teised aga sõltuvad fundamentaalsematest aspektidest. [Mõned tegurid] on järgmisel aastal rohkem väljendunud kui tänavu, kuid võimaldavad Ukrainal sõjaliste operatsioonide käiku senisest palju rohkem mõjutada.”

12. Lääne instruktorid aitavad otseselt Ukrainat Venemaa territooriumil sabotaaži korraldamisel, ütles Venemaa kaitseminister sergei šoigu. „Nõunike otsesel osalusel planeeritakse ja valmistatakse ette sabotaaži. <…> Peaaegu iga päev kasutab Kiiev Lääne vaikival nõusolekul saadud relvi, et tekitada kahju Vene Föderatsiooni tsiviilinfrastruktuurile,” ütles šoigu SCO liikmesriikide kaitseministrite kohtumisel (tsiteeris TASS). Lisaks väljendas ta rahulolematust asjaoluga, et „Lääne sõjaväe spetsialistid ja palgasõdurid on lahingutsoonis” ning Ukraina liitlased edastavad oma relvajõududele luureandmeid ja koolitavad välja Ukraina relvajõudude võitlejaid.

Varem tegi sarnase avalduse Venemaa julgeolekunõukogu sekretär nikolai patrušev. Ta süüdistas NATO instruktoreid palgasõdurite ja diversantide koolitamises Venemaa-vastaste operatsioonide läbiviimiseks. patruševi sõnul on Põhja-Atlandi allianss „de facto Ukraina konflikti osapool”, „osaleb aktiivselt Venemaa territooriumi pommitamise korraldamises” ja kasutab väidetavalt ka terroriorganisatsioone oma huvides.

Pärast ebaõnnestunud vasturünnakut muutis Ukraina oma strateegiat ja liikus puhtsõjaliste sihtmärkide likvideerimiselt okupeeritud aladelt nii tsiviilelanikkonda teenindava Venemaa infrastruktuuri kui ka sõjatööstuskompleksi hävitamisele. Alates jaanuarist on droonid regulaarselt rünnanud kütuse- ja energiarajatisi. 3,5 kuu jooksul rünnati Venemaa naftatöötlemistehaseid ja naftabaase umbes 20 korda. Tabamuse said kõik suuremad naftatöötlemistehased riigi Euroopa osas.

Selle tulemusena langes nafta rafineerimine järsult, kütuse hinnad hüppasid üles ja valitsus keelas kuueks kuuks bensiini ekspordi. Venemaa võimud taotlesid ka täiendavaid kütusetarneid Valgevenelt ja Kasahstanilt.

Teine levinud sabotaaži liik pärast sõja algust Ukrainas oli sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroode, haldushoonete ja releekappide süütamine raudteedel. Hiljuti lubas riigiduuma sellistel juhtudel kehtestada muudatused karistuste karmistamiseks. Kui see vastu võetakse, ähvardab sabotaažis süüdistatuid senise 25 aasta asemel kuni 35-aastane vanglakaristus. Valitsus on võimalikke muudatusi juba toetanud. Enne seda kiitis valitsuskabinet heaks parlamendi algatuse langetada sabotaaži eest kriminaalvastutuse vanust 16 aastalt 14 aastale.

13. Vene sõjavägi ründas raudteerajatisi kolmes Ukraina piirkonnas pärast seda, kui Venemaa kaitseminister sergei šoigu lubas rünnakuid intensiivistada seoses Ameerika relvatarnete taastamisega rindele. 25. aprillil tulistasid vene väed Donetski oblastis Udatšnoje küla raudteejaama raketiga. Selle tagajärjel hukkus kolm Ukrzaliznõtsja töötajat: 26-aastane Bogdan Kovaljov, 26-aastane Mihhail Bandrivski ja 37-aastane Sergei Kuznetsov. Veel neli said erineva raskusastmega vigastada ja viidi haiglasse.

Vene väed korraldasid Harkivi oblastis Balakleja raudteejaamale teise raketirünnaku. Kolm Ukrzaliznõtsja töötajat ja kümme tsiviilisikut said vigastada. Harkivi oblasti administratsiooni juhi Oleg Sinegubovi sõnul viibisid haavatud inimesed tulistamise ajal Harkivi-Izjumi lähirongis. Rakett, oletatavasti Iskander-M, kukkus rongist 15 meetri kaugusele, hävitades Harkivist Donbassi viiva haru rööpad.

Vene sõjavägi tabas ka Tšerkassõ oblasti Smela raudtee infrastruktuuri. Piirkonna juht Igor Taburets teatas kuuest hukkunust. Kõik nad said kergemaid vigastusi ja keeldusid haiglaravist.

Venemaa kaitseministeerium kinnitas rünnakuid raudteerajatiste vastu Donetski ja Harkivi oblastis. Ministeerium teatas, et Udatšnõis sai „tabamuse lääneriikide relvade ja sõjatehnikaga rong” ning Balaklejas Ukraina relvajõudude 67. mehhaniseeritud brigaadi personal ja varustus, mida isikkooseis sel ajal väidetavalt rongile „laadis”.

26. aprilli pärastlõunal teatas Kiievi linnapea kahe pealinna haigla kiireloomulisest evakueerimisest. Põhjuseks oli internetis ilmunud video Valgevene KGB juhi Ivan Terteli kõnest: ta ütles, et nendes raviasutustes on väidetavalt „terroristide ja nende kaasosaliste pesa”, kes „peidavad end haigete laste selja taga”. Ukraina julgeolekuteenistus nimetas seda avaldust „valeinformatsiooniks ja psühholoogiliseks erioperatsiooniks, mis mängib Venemaa kasuks”.

USA president Joe Biden kirjutas 24. aprillil alla seaduseelnõule, millega eraldatakse Ukrainale sõjalist abi summas 61 miljardit dollarit, mille kongress oli varem heaks kiitnud. Senati luurekomitee juhi Mark Warneri sõnul jõuab esimene relvapakk Kiievisse enne kuu lõppu.

Ukraina ei saa abi mitte ainult USA-lt. 24. aprillil sai teatavaks, et Ühendkuningriik annab Ukraina relvajõududele üle kõrge täpsusega juhitavad Paveway IV kõrgendatud läbitungimisvõimega pommid. Enne seda teatas Ühendkuningriigi peaminister Rishi Sunak 500 miljoni naelsterlingi (umbes 620 miljoni dollari) suuruse abi eraldamisest Ukrainale, millest sai riigi ajaloo suurim sõjaline osamakse. Uue paketi raames saab Kiiev ka õhutõrjeraketid Storm Shadow.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus varem liitlasi üles muutma oma väljakuulutatud kohustused võimalikult kiiresti relvade ja laskemoona tegelikeks tarnideks. Ukraina väed loodavad sõjalise abi võimalikult kiirele saabumisele rindejoonele, kuna neil on ägedad lahingud ja neil on raskusi kaitseliinide hoidmisega mitmes asustatud piirkonnas. Vene väed on viimastel kuudel vallutanud Donetski oblastis Avdejevkast läänes mitmeid külasid. Jutt käib Pervomaiskist, Bogdanovkast ja Novomõhailovkast. Järgmine suurem sihtmärk selles suunas on umbes 30 km kaugusel asuv Pokrovsk.

Surve jääb ka Tšassiv Jarile, mis on Bahmuti suunal strateegiliselt oluline linn. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Aleksandr Sõrski väitis, et Venemaa juhtkond oli võtnud eesmärgiks see asula 9. maiks vallutada. Kontroll Tšassiv Jari üle aitab Venemaal korraldada täiendavaid rünnakuid suuremate linnade vastu, nagu Konstantinovka, Kramatorsk ja Slavjansk.

14. President Volodõmõr Zelenski rääkis Ramsteini formaadis 21. kohtumisel osalejatele, kuulutades, et liitlaste roll sõjas Venemaaga on võtmetähtsusega. Riigipea kirjeldas kolme peamist vajadust Ukraina armee võitluse jätkamiseks. Zelenski kinnitas oma liitlastele, et Ukraina vajab kõige kiiremas korras kaugmaarelvi, õhutõrjesüsteeme ja suurtükimoona.

„Venelased on sel aastal Ukraina vastu kasutanud umbes 9000 juhitavat õhupommi. Ja me peame nende sõjalennukid alla tulistama, et nad ei satuks meie positsioonide ja piiride lähedale. Vajame neile kiiresti Patrioti süsteeme ja rakette, sest see on see, mis võib praegu päästa elusid,” ütles president. Ukraina vajab riigi suuremate linnade kaitsmiseks vähemalt seitset Patrioti süsteemi. Liitlastel on need süsteemid olemas ja need võivad olukorda paremaks muuta, märkis ta.

15. President Volodõmõr Zelenski vabastas Oleksandr Jakovetsi kaitseväe toetusjõudude ülema kohalt ja määras ta riikliku eritransporditeenistuse administratsiooni juhiks. Vastavad seadlused avaldatakse presidendi kantselei veebilehel. 26. aprilli dekreediga vabastas Zelenski Jakovetsi toetusvägedest – vähem kui kaks kuud pärast ametisse nimetamist. Jakovetsist sai komandör alles 4. märtsil. Teise dekreediga määras Zelenski Jakovetsi riikliku transpordi eriteenistuse administratsiooni juhiks. Sellel ametikohal oli Bohdan Bondar, ta vabastati ametist 26. aprilli dekreediga. Aastatel 2009–2018 oli Jakovets 91. eraldi operatiivtoetusrügemendi ülem.

Idasõja ajal täitis Jakovets mitmeid lahinguülesandeid, mis olid seotud esimese kaitseliini miiniplahvatustõkete paigaldamisega. Tema juhtimisel viidi läbi Donetski oblastis teise kaitseliini demineerimisoperatsioone ja kindlustamise varustust. Ta jälgis mehitatud tõkete loomist, neid ülesandeid täideti vene vägede pideva tule all. Aastatel 2018-2020 oli Jakovets logistikaosakonna juhataja, operatiivväejuhatuse „Ida” staabiülema asetäitja ning alates 19. veebruarist 2020 väejuhatuse inseneriväe osakonna juhataja ametit

Riiklik transpordi eriteenistus on spetsialiseerunud sõjaväeline formatsioon, mis tegeleb sõjalise ja tsiviilinfrastruktuuri (näiteks sildade) rekonstrueerimisega. Selle eelkäija on Ukraina Relvajõudude Raudteeväed, mis 2004. aastal läks transpordiministeeriumi alla riikliku eritransporditeenistusena. 2017. aastal tagastati see kaitseministeeriumi struktuuri.

23. aprillil vabastas valitsuskabinet ametist Vitali Polovenko, kes oli kaitseminister Umerovi asetäitja alates 2023. aasta detsembrist.

16. Lühiuudised

Gazpromi tütarettevõte sai Itaalia ettevõtte Ariston (kaubamärgid Ariston, Elco ja Chaffoteaux) ning Saksa BSH Hausgerate (kaubamärgid Bosch, Siemens ja NEFF) Venemaa varad. Dekreedile Euroopa kodumasinate tootjate äritegevuse üleandmise kohta Gazprom Household Systems JSC ajutisele juhtimisele kirjutas alla putin. Dokumendi kohaselt kantakse 100% Ariston Thermo Rus LLC aktsiakapitalist ja sama palju BSH Household Appliances LLC põhikapitalist üle riikliku gaasimonopoli struktuuri. Määrus jõustub avaldamise kuupäeval.

Eesti kaitseministeerium on koostöös Taaniga teatanud kahe patrullkaatri tarnimisest Ukrainasse.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Reedel kogunenud Isamaa Tallinna piirkonna juhatus otsustas esitada Mustamäe linnaosa vanema kandidaadiks Marja-Liisa Veiseri ning Haabersti linnaosa vanema kandidaadiks Anna Levandi.

„Marja-Liisa on töötanud kohalikes omavalitsuses kokku üle 20 aasta ning olnud ka Lüganuse vallavanem. Elu on ta nüüdseks toonud Tallinna ja mul on väga hea meel, et Marja-Liisa oli valmis võtma vastu selle vastutusrikka rolli olla Isamaa kandidaat Mustamäe linnaosa vanema kohale,” sõnas Isamaa Tallinna piirkonna esimees Riina Solman.

„Anna Levandit ma muidugi pikemalt tutvustama ei pea – ta on olnud maailma absoluutses tipus nii sportlase kui ka treenerina. Isamaa liige on Anna juba aastast 2002 ning mind siiralt rõõmustab, et ta saab oma kogemusi rakendada Haabersti ning laiemalt Tallinna hüvanguks,” lisas Solman.

„Järgmised poolteist aastat saavad olema tegusad: Mustamäel vajavad muuhulgas lahendamist parkimiskohtade küsimus, paneelmajade renoveerimistele uue tõuke andmine ja uusarendustega kaasnevate transpordilahenduste välja töötamine. Minu uksed on linlastele valla, sest Mustamäe saab paremaks ainult meie kõigi ühises koostöös,” sõnas Marja-Liisa Veiser.

Anna Levandi sõnul on ta terve oma elu olnud tulemustele orienteeritud. „Seda kavatsen silmas pidada ka Haabersti linnaosa vanemana – ma tahan, et minu ametiaja jooksul tajuksid linlased, et nende elu läheb päriselt paremaks.

Erilise tähelepanu all hoian kindlasti haridusteemasid, nii pedagoogide hoidmist kui ka kohalikku haridusvõrku. Haabersti gümnaasiumid, lasteaiad ja sportimisvõimalused ei paikne paraku linnaosas ühtlaselt ja see on probleem, millega tuleb tegeleda,” rõhutas Levandi.

Neljapäeval, 25. aprillil pöördus politseisse Tartus elav naine, kes sai Whatsappi teel kõne väidetavalt telefonioperaatorilt.

Naiselt küsiti isikukoodi ja paroole, mille naine ka edastas. Seejärel sai kannatanu kõne juba väidetava ametniku poolt, milles paluti ühe uurimise tarvis raha pakuautomaati viia.

Naine viis 8500 eurot pakiautomaati. Kelmusjuhtumi üksikasju selgitab politsei kriminaaluurimises.

Täna lõppes Tallinnas rahvusvaheline küberkaitseõppus Locked Shields 2024, kus küberväelase juhitud Eesti-Pranstusmaa meeskond saavutas koos kahe teise meeskonnaga kõrgeima punktisumma.

„Treeni nagu sõdid ja seda see õppus meile pakkus,” ütles õppuse Eesti-Prantsusmaa sinist meeskonda juhtinud küberväejuhatuse ülema asetäitja Mihkel Tikk ja lisas, et tõhusal küberohtude eest kaitsmisel on oluline ettenägelikkus ja meeskonnatöö ning iga lahendatud ülesanne suurendab meie kaitsevõimet ning aitab luua olulisi tulevikustrateegiaid.

Kolm parimat meeskonda olid Eesti-Prantsusmaa, Soome-Poola ja Läti-NATO üksuste meeskonnad.

Õppus Locked Shield tugineb stsenaariumile, mille järgi õppusel osalevad eri riikide eksperdid kaitsevad fiktiivse riigi arvutivõrke ja infosüsteeme keeruliste küberrünnakute eest. Sinised meeskonnad kaitsesid võrke ja süsteeme ning punased ründasid.

Intensiivseid kriise simuleerides rakendasid rahvusvahelised meeskonnad riiklikke strateegiaid ja tegid lahenduste leidmiseks tihedat koostööd. Lisaks tehnilistele ülesannetele said osalejad ka juriidilist, strateegilist ja kommunikatsioonitaktikat käsitlevat kogemust, koordineerides teavet ja tegevusi juhtimistasandite vahel taktikalisest strateegiliseni. Stsenaariumid nõudsid kiiret, kognitiivset mõtlemist, kohanemisvõimet uute tehnoloogiatega ja pidevat suhtlemist.

Õppuse eesmärk on anda realistlik ettekujutus sellest, kui suure mõjuga võivad olla küberründed ja intsidendid ning kui keeruline on nende tõrjumine ja lahendamine. Selleks kasutatakse realistlike tehnoloogiaid, arvutivõrke ning kaitse- ja rünnakumeetodeid.

NATO küberkaitsekoostöö keskuse (CCDCOE) alates 2010. aastast korraldataval üleilmsel reaalajas toimunud küberkaitseõppusel osales ligi 4000 eksperti 40 riigist ning hõlmab küberturvalisuse, digitaalse kohtuekspertiisi, õigusküsimuste, strateegilise kommunikatsiooni valdkondi. Osalejaid oli nii kaitseväest, kaitseliidust ning era- ja avaliku, tööstuse ja akadeemilistest ringkondadest, samuti kõigist NATO liitlasriikidest ja partnerriikidest.

Homme 27. aprillil avab maanteemuuseum oma suvehooaja ja kutsub vaatama kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluvat näitust „Peedist pesumasin: leidlikkus teel”.

„Peedist pesumasin” on Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammi kuuluv Eesti Maanteemuuseumi, Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Tartu linnamuuseumi ühine näituseprojekt leiutamisest, leidlikkusest, taaskasutusest ja isetegemisest.

„Peedist pesumasin: leidlikkus teel” toob esile leiutamise, leidlikkuse, taaskasutuse ja isetegemise teemad, näidates, kuidas kodune nokitsemine ja putitamine võivad kaasa aidata parema elu loomisele nii täna kui tulevikus.

„Tahame näidata, kuidas argine leidlikkus võib ka täna ja tulevikus parema eluni viia. Kodune nokitsemine ja putitamine on igasuguse innovatsiooni aluseks. Suurte ja ärevust tekitavate probleemide raames on isetegemine käegakatsutav ja rahuldust pakkuv lahendus, mis on igaühele jõukohane,” ütles näituse kuraator Paavo Kroon.

Avamispäeva eriprogrammis saavad külastajad osaleda erinevates töötubades, kus saab õppida või meelde tuletada ratta sisekummi parandust-vahetust, proovida kätt peeditrükis ja osaleda näituse „Peedist pesumasin: leidlikkus teel” giidituuridel. Eriprogramm kestab kell 11.00-15.00.

Avapäeval on külastajatele avatud värskenduse läbinud vabaõhunäituse keskkond koos laste liikluslinnakuga, suur ja avar masinahall ning ajalooline postijaama hoonete kompleks.

Muuseumi selle hooaja suursündmused:

27. juulil tähistab maanteemuuseum oma 24ndat sünnipäeva „Teed karavanide lummuses” teemapäevaga, mil ootame endale külla erinevaid huvitavaid karavane-matkaautosid.

17. augustil toimub koostöös Transpordiametiga Teerajajate päev.

Muuseum lõpetab oma suvehooaja vanavanemate päevaga 8. septembril, kus tähistame koos Audi 115. aastapäeva.

Aprillikuus pidasid kriminaalpolitseinikud Tartus kinni kolm meest, keda kahtlustatakse suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Lõuna ringkonnaprokuratuuri taotlusel ja kohtu loal võeti kuriteos kahtlustatavad kuni kaheks kuuks vahi alla.

Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Steven Ilves rääkis, et aprillikuu jooksul pidasid politseinikud Tartus kahe politseioperatsiooni käigus kinni kolm meest vanuses 31-, 35- ja 44-eluaastat. Mahukam politseioperatsioon toimus seejuures Tartus üleeile, 24. aprillil, mil linna eri paigus peeti kinni kolmest mehest kaks.

„Seni kriminaalmenetluses kogutud andmete põhjal on alust kahtlustada, et mehed käitlesid suures koguses rasket narkootilist ainet nitaseeni. Lisaks võimalikele narkootilistele ainetele leidsime ühe mehe kodust nii relvataolise kui ka granaaditaolise eseme. Millega täpsemalt tegu, selgub edasistes ekspertiisides,” märkis talituse juht.

Ilvese sõnul on murettekitav möödunud aasta lõpust Tartus levima hakanud uus ohtlik narkootikum isotonitaseen ehk rahvakeeli nitaseen, millega saab seostada ka vähemalt ühte narkoüledoosi surma siin samas ülikoolilinnas. „Möödunud aastal suri üle Eesti üledoosi tõttu 117 inimest, kellest 56 puhul on tuvastatud seos nitaseenide tarvitamisega,” lisas Ilves.

Talituse juhi selgitust mööda on nitaseen väga ohtlik ning kõigest milligrammi kogusega eksimise tagajärjeks on surm. „Meie tarbivatel narkomaanidel puudub kogemus nitaseeni doseerimisel ja üledoos on väga kerge tulema. Eriti surmav on aga kui kasutada samal ajal ka teisi ravimeid, eelkõige bensodiasepiine või muid opioidanalgeetikume,” rääkis Ilves.

Ta rõhutas, et politsei eesmärk on ühest küljest peatada aine levik, aga veel tähtsam on säästa inimelusid. „Kui liikvel on rasked narkootikumid, siis reageerime alati resoluutselt ja jõuliselt ning vastutusele võetakse kõik, kes inimesi tapvaid aineid vahendavad, müüvad ja maale toovad. Tegeleme selleks paralleelselt nii organiseeritud narkokuritegevuse kui ka tänavamüügi vastu võitlemisega,” toonitas ta.

Kriminaalmenetlus täpsemate asjaoludes selgitamiseks aga jätkub.

Esmaspäevast, 29. aprillist 18. maini suureneb Eestis lennutegevus seoses õppustega Swift Response ja Kevadtorm, kus osalevad Eesti kaitseväe ja liitlaste lennuvahendid.

Lisaks ülelendudele on plaanis ka madallennud ja helikopterite maandumised, et harjutada liitlasüksuste kiirsiirmist ja dessantoperatsioone.

Madallennud toimuvad peamiselt keskpolügoonil, Kiltsi ja Nurmsi ümbruses, Lõuna-Eestis ning Lääne-Eesti saartel.

Õppustel osalevad hävituslennukid Eurofighter Typhoon ja F16, transpordilennukid Airbus A400M, Boeing C17 ja M28. Helikopterid WildCat, CH47 Chinook ja Apache. Mehitamata lennuvahenditest Puma ja Stream C.

Pühapäeval, 28. aprillil saab Vabaduse väljakul kell 11 kaitseväe tehnika väljapanekuga alguse sel aastal esmakordselt toimuv reservväelaste nädal, mille eesmärk on tunnustada ja tõsta ühiskonnas esile reservväelasi. Reservväelaste nädala raames saavad riigikaitsjad enne Kevadtormi õppust soodustusi üle 200 ettevõttelt.

„Reservväelased on meie sõjalise riigikaitse põhijõud, kelle valmidusest osaleda Eesti riigikaitses sõltub meie kõigi julgeolek. Reservväelaste nädalal on võimalus kõigil toetada reservväelasi osaledes erinevatel sündmustel, toetades reservväelaste fondi või ostes digilaigus tooteid ning ettevõtete puhul pakkudes reservväelastele soodustusi,” ütles kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna juhataja Martin Reisner.

Kokku on Eestis üle 90 000 väljaõpetatud reservväelase, kelle valmidus riigikaitses osaleda sõltub nii nende kaitsetahtest kui ka nende lähedaste, tööandjate ja terve ühiskonna toetusest. Kaitseministeerium koostöös kaitseväe ja Kaitseressursside Ametiga korraldab 28. aprillist 6. maini reservväelaste nädala, mille eesmärk on tunnustada ja tõsta ühiskonnas esile reservväelasi. Tunnustamist väärivad aga ka kõik teised riigikaitsjad ja seetõttu pakub üle 200 erineva ettevõtte reservväelaste nädala jooksul soodustusi, mis on nähtavad kaitsevaeteenistus.ee kõigile tegevväelastele, ajateenistuse läbinud reservväelastele, ajateenijatele ja sõjaajametikohale määratud kaitseliitlastele. Reservväelase ja riigikaitsja staatuse tõendamiseks on võimalik lisaks vormi kandmisele näidata tegevväelase kaarti, Kaitseliidu liikmekaarti või näidates ajateenistuse läbimise tõendit, mis on alla laetav kaitseväeteenistuse veebist. Täpsed tingimused sätestavad kaupmehed ise.

„See, et sooduspakkumisi pakub üle 200 väga erineva ettevõtte, näitab ühiskonna kõrget toetust riigikaitsele ja riigikaitsjatele. Näiteks pakub Elron nädala raames tasuta sõiduvõimalusi ajateenistuse läbimise tõendi alusel ja Tallinna linn kõigile riigikaitsjatele tasuta külastust linnamuuseumides ning looma- ja botaanikaaias. See on hea võimalus kõigile reservväelastele enda perega koos aega veeta, enne kui nad Kevadtormile sõidavad,” lisas Reisner.

Samuti loodi hiljuti reservväelaste fond, mille eesmärk on toetada reservväelaste võitlusvõime ja võitlustahte tugevdamist. Fond on loodud Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse ja kaitseministeeriumi koostöös ning fondile laekunud annetusi kasutatakse lähtudes kaitseväe ja Kaitseliidu sisendist ja vajadustest. Fondi on võimalik annetada kõigil kodanikel ja ettevõtetel ning tänaseks on sõlmitud koostöölepingud mitme ettevõttega, kes annetavad osa müügitulust fondile.

Fondile on võimalus teha annetusi tulumaksuvabalt:

Saaja: Riigikaitse Edendamise Sihtasutus

EE704204278634045502

Registrikood: 90008494

Lähemat info reservväelaste nädala ja fondi kohta leiab kaitseministeeriumi kodulehelt.

Kas olete valmis seikluseks avatud teedel? Road trip’id ehk autoreisid on suurepärane võimalus avastada uusi paiku ja nautida vabadust omas tempos.

Selleks, et muuta teie järgmine autoreis võimalikult sujuvaks ja meeldejäävaks, on nutikad mobiilirakendused asendamatud abimehed. Need aitavad mitte ainult marsruuti optimeerida, vaid pakuvad ka teavet huvitavate peatuspaikade, kohalike söögikohtade, ööbimisvõimaluste ja palju muu kohta. Olgu teie plaaniks kiire väljasõit lähedal asuvasse loodusparki või põhjalikult planeeritud ekspeditsioon läbi mitme riigi, õiged rakendused on justkui digitaalsed teejuhid, mis muudavad iga kilomeetri lihtsamaks ja põnevamaks. Siin on mõned kasulikud rakendused, mida tasuks kindlasti proovida, et muuta iga road trip nauditavaks seikluseks.

Google Maps

Alustuseks ei saa üle ega ümber Google Maps’ist. See rakendus pakub mitte ainult täpseid juhiseid ja reaalajas liiklusinfot, vaid ka võimalust salvestada kaarte offline kasutamiseks, mis on eriti kasulik piirkondades, kus mobiililevi on nõrk. Google Maps aitab leida ka läheduses asuvaid bensiinijaamu, söögikohti ja muid huvipunkte.

Waze

Waze on veel üks kasulik navigeerimisrakendus, mis töötab kogukonnapõhiselt. Erinevalt Google Maps’ist, kus infot uuendatakse perioodiliselt, pakub Waze reaalajas teavet, mida jagavad teised kasutajad. See hõlmab teavet liiklusummikute, politsei asukohtade ja õnnetuste kohta. Waze on eriti kasulik tiheda liiklusega aladel, aidates leida kiiremaid teid sihtpunktini.

Spotify või Audible

Pikad maanteesõidud nõuavad head taustaheli. Spotify pakub lugematul hulgal muusikavalikuid, podcast‘e ja isegi valmis road trip’i playliste. Kui eelistad midagi rahulikumat, võib Audible olla suurepärane valik kuulata audioraamatuid, mis muudavad tunnid asfaldil lennukamaks.

Airbnb 

Airbnb on ideaalne rakendus neile, kes otsivad road trip’il ainulaadseid peatuspaiku. Erinevalt traditsioonilistest hotellidest pakub Airbnb võimalust ööbida kohalikes kodudes, mis võivad pakkuda autentsemat ja personaalsemat kogemust. Rakendus võimaldab lihtsalt otsida, broneerida ja suhelda majutajatega üle kogu maailma. Olgu selleks siis hubane korter südalinnas, eraldatud maja mägede vahel või isegi bangalo looduse keskel, Airbnb muudab need kättesaadavaks vaid mõne klikiga. Lisaks aitab rakendus leida viimase hetke majutusi, mis on eriti kasulik spontaansetel road trip’idel.

Booking

Booking.com rakendus on üks populaarsemaid valikuid hotellide ja muude majutusasutuste broneerimiseks. Rakendus pakub laias valikus majutusvõimalusi alates luksushotellidest ja lõpetades taskukohaste hostelitega, kattes sellega kõik eelarved ja eelistused. Kasutajasõbralikud filtrid, nagu hinnavahemik, asukoht, hinnangud ja saadavus, aitavad kiiresti leida just need majutused, mis vastavad teie vajadustele. Booking.com rakendus pakub tihti ka eksklusiivseid allahindlusi ja eripakkumisi, mis võivad teie road trip’i eelarvet oluliselt säästa. Lisaks on reaalajas klienditugi alati valmis aitama igasuguste küsimuste või probleemide korral.

TripAdvisor

TripAdvisor on ülemaailmne reisirakendus, mis pakub arvustusi ja soovitusi hotellide, restoranide ja vaatamisväärsuste kohta. Kasutajad jagavad oma kogemusi, aidates sellega teistel teha teadlikke otsuseid. Lisaks pakub platvorm foorumeid, kus reisijad saavad omavahel suhelda ja nõuandeid jagada. Samuti on võimalik teha broneeringuid otse läbi TripAdvisor’i tihti soodsamate hindadega. Selle kasutajasõbralik funktsionaalsus teeb TripAdvisorist asendamatu tööriista iga reisija jaoks.

Kasutades neid rakendusi on teie järgmine road trip kindlasti meeldejääv ja nauditav. Pakkige auto ja laadige alla vajalikud rakendused, mis aitavad optimeerida teie marsruuti ja avastada uusi huvipunkte. Ärge unustage enne teele asumist kontrollida, et teie liikluskindlustus oleks kehtiv. Need digitaalsed tööriistad mitte ainult ei tee teie reisi lihtsamaks, vaid ka rikastavad seda, pakkudes teavet ja mugavusi, mis on teel olles hindamatud. Alustage oma seiklust kindla teadmisega, et olete valmis igaks seikluseks, olgu see siis linnatänavatel või maalilistel mägiteedel.

„Keeruline portfell, kus on koos omavalitsused ja põllumajandus, mõlemad ootavad riigilt suuremat kaasamist ja rohkem usaldust,” ütles riigipea. „Olin eile-üleeile Raplamaal ning kõigil kohtumistel kohalike ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega kõlas see soov nagu refrään. Sama olen kuulnud Eesti erinevates servades.”

President Karis meenutas mitmetes valdades kuuldud tõdemist, et riik annab omavalitsustele küll pikaajalised kohustused, kuid lühiajalist raha. Näiteks elanikkonnakaitsega on riigil valdadele-linnadele suured ootused, kuid mitmed vallavanemad on tunnistanud, et neil napib kompetentsi, raha vajaliku töötaja palkamiseks, aga ka võimalikeks ümberehitusteks. Samuti ei tule iga omavalitsus toime omaette IT-arendusega, eriti käib see üle jõu väiksematele valdadele, kus napib asjalikke IT-töötajaid ja ressurssi.

President Karise sõnul tasuks üle vaadata ka riigi kontrollibürokraatia, et kas kõik see on ikka põhjendatud. „Põllumehed ja kohalikud ettevõtjad on nõutud ning ei mõista, miks riik neid ei usalda,” ütles riigipea.

Nublu ja Mikael Gabrieli täna avalikustatud uue loo „Yao Ming” video toob fookusesse nii Tartu kultuuripealinna kui ka hiljuti avatud lennuühenduse. Räpparid külastasid Tartut nädala alguses, saabudes hilisõhtuse lennuga Helsingist.

Kui Nublu on Tartuga ülikooliajast rohkem tuttav, siis Mikael Gabriel pole siin käinud enam kui paarkümmend aastat. Kuna Mikaeli ema on pärit Võrust, siis käis ta lapsepõlves vanavanematel tihti külas. Tema sõnul on Tartu väga huvitav ja ajaga palju muutunud ja arenenud. „Loodan õige pea kauemaks Tartusse tagasi tulla ja külastada ka oma lapsepõlvemaid mujal Lõuna-Eestis.”

Artistide Tartusse kutsumine algas ideest tutvustada 31. märtsil avatud Tartu ja Helsingi vahelise lennuühenduse võimalusi. Muusikud olid koostööga päri ja kuna samal ajal tehti nende uuele loole „Yao Ming” muusikavideot, leidsid nad selleks inspiratsiooni ka kultuuripealinnast. „See koostöö on suurepärane võimalus tutvustada kahe muusikamaastiku tipptegija kaudu Tartut ka laiemale rahvusvahelisele publikule,” sõnas Tartu linna turundusjuht Marleen Otsus.

Videos võib näha „Sürrealism 100” näitusel olevat Jüri Palmi teost „Alasti naine”, korpallimatši kultuuripealinnas ja lendamist Helsingist Tartusse. Artistid külastasid Tartus käies Eesti Rahva Muuseumi, Teaduskeskust AHHAA, restorani Pompei ja ööbisid hotellis Lydia.

Mikael Gabrieli ema on Liidia Sohlman, kes asus paarkümmend aastat tagasi elama Soome ja tegeleb rõivadisainiga.

Siin on video:

Kolmeaastane Loviise põeb haruldast haigust nimega akondroplaasia, mis pärsib käte ja jalgade kasvu ning toob kaasa tugevad valud ja muudki tõsised tervisemured juba lapseeas. Haigust aitab ohjeldada ravim, kuid selle hind on ligi 200 000 eurot aastas.

Annetused on täna Loviise ainus võimalus, sest ravi toimub TÜ Kliinikumi Lastefondi toel.

Haiguse tekkepõhjus ei ole teada. Tegemist on geenimuutusega, mis mõjutab keha, kuid mitte lapse vaimseid võimeid. Ravim Voxzogo toob haiguse kulgu pöörde: see soodustab käte ja jalgade kasvu ja aitab nii parandada kehaproportsioone. Seeläbi väheneb ka valulik koormus seljale ja jalgadele ning paraneb igapäevane toimetulek. Ainus alternatiiv ravimile on jäsemete pikendamise operatsioon, kuid sellest taastumine on raske ja pikaajaline ning tüsistuste tõenäosus väga suur, mistõttu tehakse operatsioon üksnes möödapääsmatu vajaduse korral.

Loviise alustas ravimi võtmist möödunud aasta augustis. Ema sõnul on tüdrukutirts sellest ajast muutunud iga päevaga üha tugevamaks ja tegusamaks ning pikkust on lisandunud lausa 5,5 sentimeetrit! Enam ei pea Loviise lasteaias võimlemistunde pingilt vaatama, vaid teeb tublisti kaasa ja jõuab rühmakaaslastega sammu hoida ka lühematel jalutuskäikudel.

Kui aga ravi katkeb, ei saa Loviise tulevikus iseseisvalt teha ka kõige lihtsamaid toiminguid: siduda kingapaelu, küündida lülitite ja poeriiuliteni. Samuti võib haigus mõjutada vaimset tervist, kuna lapse teistsugused kehaproportsioonid võivad teisi kohutada ja teha sõprade leidmise keeruliseks.

Palun aita Loviisel kasvada – et tüdruk ei peaks taluma valu ja saaks eakaaslastega koos maailma avastada!

Annetuse saab teha mugavalt TÜ Kliinikumi Lastefondi kodulehe kaudu, valides annetusvormist „Loviisele ravim“: https://www.lastefond.ee/anneta/
Või helistades heategevuslikele annetusnumbritele:

helistades 900 5025, annetad 5 eurot
helistades 900 5100, annetad 10 eurot
helistades 900 5500, annetad 50 eurot

Loviise kasvuteekonda saab toetada ka pangaülekandega, märkides selgitusse „Loviise“:

Saaja: SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

Swedbank IBAN EE682200221015828742
SEB IBAN EE261010220014910011
Luminor IBAN EE791700017000285384
LHV IBAN EE527700771000610813
Coop IBAN EE824204278603586607

Akondroplaasiat põdevad lapsed olid ka Lastefondi 2023. aasta põhikampaania keskmes.

SEB Panga algatatud Balti riikide väike- ja keskmise suurusega ettevõtete uuring näitab, et tuleviku suhtes on kõige positiivsemad Läti ettevõtjad – 78 protsenti, samas kui Eesti ettevõtetest prognoosib käibekasvu 73 protsenti.

76 protsenti Leedu väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest ootab sel aastal tegevusmahtude kasvu. Vaatamata jätkuvale ebakindlusele turgudel on Leedu ettevõtted võrreldes eelmise aastaga optimistlikumad äri arenguväljavaadete suhtes, planeerides rohkem uusi tooteid või teenuseid ning otsides uusi turge.

Läti ja Leedu ettevõtete meeleolu on võrreldes eelmise aastaga paranenud ning Eesti ettevõtjad hindavad ettevõtete arenguväljavaateid halvimaks alates 2015. aastast. Meeleolud ja prognoosid sõltuvad ettevõtte tegevusvaldkonnast – teenindusettevõtete esindajad ennustavad seda aastat optimistlikumalt kui tööstus- või ehitusettevõtted.

„Uuring näitab, et Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti (SKP) languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid. Leedu ja Läti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted näevad aga mõõdukalt kasvavat optimismi – ettevõtted loodavad laiendada oma tegevust, säilitada stabiilsust või suurendada töötajate arvu, tutvustada uusi tooteid ja teenuseid,” ütles SEB ärisegmendi juht Maarja-Maria Aljas.

Aljase sõnul on pessimismi põhjuseid mitmeid: „Venemaa kolmas sõja-aasta Ukrainas; ümberorienteeritud tarneahelad, tooraine- ja müügiturud; passiivne ja mõnes riigis jätkuv nõudluse langus Euroopa eksporditurgudel; samuti endiselt juhitamatu inflatsioon. Kõik need mõjutavad ettevõtete plaane ja väljavaateid.”

„Sel aastal võime veel vähehaaval näha kasvumärke, kuid ettevõtted on endiselt ettevaatlikud, et tulla toime nõudluse aeglustumise, madalama käibe ja suuremate kuludega. Võib olla rahul Eesti ettevõtete küpsuse, vastupidavuse ja vastutustundlike otsustega, mis võimaldasid neil edukalt vastu pidada pingetele ettevõtluses,” ütles Aljas.

Arengutakistused – maksukoormus

Sel aastal nimetavad kõigi kolme Balti riigi väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ettevõtluse kiire kasvu peamiste takistustena kõrget maksukoormust ja kõrget inflatsiooni ning endiselt kõrgeid energiaressursside hindu. Väärib märkimist, et need tegurid ei ole aastate jooksul muutunud, muutunud on vaid nende tähtsusejärjekord – eelmisel aastal oli ettevõtete suurim mure kasvav inflatsioon. Veel üks täiendav takistus ettevõtluse arengule, mis toodi sel aastal esmakordselt välja kõigis kolmes riigis, on õiguslikud piirangud ja liigne bürokraatlik reguleerimine.

Potentsiaalse turunõudluse hindamisel ei näidanud kõigi kolme riigi ettevõtted eriti positiivseid väljavaateid, kuid ootasid siiski tarbijate vajadustes teatavat stabiilsust. Eestis ja Lätis suhtub nõudluse väljavaatesse positiivselt 13% ettevõtetest, mis on kehvem tulemus kui eelmisel aastal. Leedu ettevõtted elavad positiivsemas meeleolus – 17 protsenti usub, et nõudlus nende kaupade ja teenuste järele sel aastal kasvab. Väärib märkimist, et kaks kolmandikku kõigi kolme riigi ettevõtete esindajatest ennustavad, et nõudlus sel aastal ei muutu, kuid veerand usub, et see väheneb. Kõige rohkem kardavad nõudluse vähenemist Eesti ettevõtted.

Kulude optimeerimine ja töötajate palkamine

Tegevuse peamise prioriteedina näevad Eesti väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted kulude optimeerimist (68%). Lätis on selle prioriteediks seadnud 52% ja Leedus 51% ettevõtteid.

Naabritest kõige positiivsemalt hindavad tänavuste töötajate palkamise väljavaateid Leedu ettevõtted. 23 protsenti ettevõtetest – rohkem kui eelmisel aastal ja suurim osakaal Balti riikide seas – plaanib sel aastal palgata rohkem töötajaid. Lätis plaanib sel aastal oma meeskondi kasvatada 16% ettevõtetest, meil Eestis vaid 13% ning võrreldes eelmise aastaga on trend töötajate arvu vähenemine.

Üldine positiivne suhtumine selles valdkonnas on aga tunda kõigis kolmes riigis – töötajate arvu vähendada plaanivate ettevõtete osakaal ei ületa 9 protsenti. Enam kui kaks kolmandikku ettevõtetest ütleb, et nad hoiavad töötajate arvu sel aastal muutumatuna. „See näitab mitte ainult ettevõtete vastupidavust oma töötajate säilitamisel, vaid ka pikaajalist lähenemist ettevõtte tulevikule, kui tarbimise nõudlus taastub, et pakkuda turule konkurentsivõimelisi tooteid ja teenuseid, mitte hakata tegelema uuesti töötajate värbamisega,” kommenteeris Aljas.

Prioriteedid ja uued turud

Eesti ja Läti ettevõtted on rohkem huvitatud rahavoogude juhtimisest ja likviidsuse pakkumisest. Leedu ettevõtted elavad positiivsemas meeleolus ja ettevõtted ennustavad ning ilmselt juba plaanivad arendada uusi tooteid või teenuseid, et suurendada praeguste tegevuste mahtu, otsida uusi turge rohkemate töötajate abiga. Ka eelmisel aastal eristas Leedu ettevõtteid teistest Balti riikidest soov otsida uusi turge ja seeläbi kasvatada müügimahtusid, mitmekesistada tegevusi, tooteid, turge jne. Leedu ettevõtete prioriteet ei muutu ka sel aastal, 18% Leedu ettevõtteid plaanib sel aastal uutele turgudele siseneda, Eestis ja Lätis on see protsent 11. Need Eesti ettevõtted, kes välisturgudele suunduvad, vaatavad pigem Euroopa poole, aga huvi Skandinaavia riikide vastu on asendunud pigem USA-ga. Lätis ja Leedus järgneb Euroopa Liidule Baltikum.

„Erinevalt Lätist ja Leedust on Eesti majanduslikult kõige tihedamalt seotud Skandinaavia riikidega, kelle majanduslik olukord hetkel kõige parem ei ole. Seetõttu on ka loogiline, et ettevõtted hakkavad uusi sihtturge vaatama ning riske hajutama,” kommenteeris piirkondade eelistusi Aljas.

Uuringu „Baltimaade majandusbaromeeter” (Baltic Business Outlook) viis läbi SEB Pank, kes küsitles veebruaris 2487 väikest ja keskmise suurusega ettevõtet Leedus, Lätis ja Eestis.

Tänase reede, 26. aprilli hommikul kell 5.31 teatati Tartumaal Varnja alevikus Kesk tänaval majas vingumürgistuse saanud elanikest.

Kokku tundsid ennast halvasti kaks hoones olnud meest, naist ja laps. Kannatanutel esines pearinglust ja teadvuse osalist kaotust, edastas Lõuna päästekeskus.

Päästjate saabumise ajaks olid elanikud hoonest välja tulnud, kõigil iiveldas ja esines köha. Õhtul oli üle kahe nädala ahju köetud, tõmme oli kehv ja ruumidesse sattus suitsu, kuid elanike sõnul olid nad ruume tuulutanud.

Siiski oli ilmselt siiber liiga vara suletud ja ruumidesse imbus täiendavalt nähtamatut ja lõhnatut vingugaasi, mis hakkas elusid ohustama. Kiirabi viis lapse koos vanematega haiglasse, päästjad tuulutasid ruumid. Kahjuks puudus majast sellistel puhkudel oluline elupäästja – vingugaasiandur, mis on tahke- ja gaasikütteseadmetega hoonetes kohustuslik.

Päästjad juhivad lisaks tähelapanu, et enne kütteseadme siibri sulgemist peavad leegid olema sütel täielikult kustunud. Vastasel juhul põleb alles jäänud küttematerjal puudulikult edasi ja tekib rohkelt ülimürgist vingugaasi, mis ruumidesse satub.

Nähtamatut ja lõhnatut, kuid ülimürgist vingugaasi aitab õhust tuvastada ainult vingugaasiandur. Loe rohkem www.vingugaas.ee.