Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 24. juuli 2025:

kolmes lõigus olla Ukraina omad alustanud tugevamaid vasturünnakuid ja ühe küla kaotus Toretski lõigus kinnitust sai.

1. Ikka droone ja rakette öises Ukraina taevas.

2. Šotsi kandis palavaks läks.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina olla alustanud tugevamaid vasturünnakuid sektori lõunaosas.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Bila Hora kaotati.

8. Donetsk: Ukraina olla alustanud Pokrovskist lõunas vasturünnakuid.

9. Lõunarinne: Ukraina olla alustanud Velõka Novosilkast loodes vasturünnakuid.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa ostab Hiinalt külmikute seadmeteks maskeeritult droonide mootoreid.

12. India suurim ettevõte hakkas otsima alternatiivi vene naftale.

13. Ukraina korruptsioonivastaste organite iseseisvuse äravõtmine võib kahjustada lääne relvatarneid, aga on lootust, et otsuses võib tulla muutusi.

14. Iisraeli parlament võttis vastu deklaratsiooni, mis nõuab Läänekalda annekteerimist.

15. venemaa käivitas protestide keskel Ukraina vastu valeinfo erioperatsiooni.

16. Lühiuudised

176 vene poole rünnakut ning kõikse tihedam ikka Lõmani suund (28) ja Pokrovski kant (61), mujal kas tavapärasest vähem või tavaline tase. Soomust rünnakutel ei osale (mõni üksik kuskil siiski ringi tolgendas). Pommitamist peaaegu samal tasemel nagu viimasel paaril nädalal ning vene poole taktikas muutusi pole tuvastanud ehk siis ikka väikesed grupid ja kas jala või kergliikuritega. Kui pommitamine õnnestub, siis ka uute possade hõivamine lihtsam, pole lihtsalt enam kedagi ees. Enamuses suudab Ukraina aga uutel possadel soldatite elu lõpetada nii droonide kui kaudtulega.

Veel ei võta julgust arvata, kui tugevad on kolmes lõigus Ukraina alanud vasturünnakud ja kui lootusrikas on seal seis, ootab mõned päevad esmalt ära… lisaks ikka vene poole suurema pealetungi ootel, no ei kipu uskuma, et vaid sellise konveieriga jätkatakse.

Njah, Valge Maja juhtkond pole ammu juba enam maailma hea politseiniku staatuses, vaid sildiks ärimees iga hinnaga… Euroopa liidrid jätkavad retoorikaga, aga teod seni liialt lahjad (hea, et niigi on) ning valijad peavad endale otsa vaatama, väga-väga tõsiselt, kas vaid enda heaolu on kõikse tähtsam või on miskit maailmas (ja ka vaid oma riigis) veel tähtsam…

1. 24. juuli öösel algatasid venelased Odessa vastu ulatusliku rünnaku ründedroonidega – kahjustada sai tsiviilinfrastruktuur ja arhitektuurimälestised ning linnas puhkes mitu tulekahju, sealhulgas mitmekorruselises elamus.

24. juuli öösel ründasid vene väed Tšerkassõt droonide ja rakettidega, linnas puhkesid tulekahjud, 6 inimest sai vigastada. Nagu Ukrinform kirjutab, mürisesid Tšerkassõs suurenenud raketiohu ajal plahvatused ja oli kuulda õhutõrjesüsteemide tööd. Õhurünnakud algasid umbes kell 2.30–2.40. Kell 4.10 mürisesid linna edelaosas kaks võimsat plahvatust. Esines elektrikatkestusi ja internetiühendusw katkestused.

Öösel ründasid vene okupatsiooniväed üheksa „šahediga” Zaporižjat ja Zaporižja oblastit, põhjustades tulekahjusid.

Plahvatusest teatati ka Harkivi kandis.

Rinde ja piiri lähedus ikka tihedas sajus ja sihtmärgiks sobib kõik.

2. Eile öösel ründasid Ukraina droonid Rostovi oblastis Novotšerkasskis olulist raudteesõlme, häirides logistikat sügaval venemaa territooriumil. Leeki jagus.

venemaa Föderatsiooni Krasnodari krais Sotši linna lähedal asuvas Siriuse föderaalterritooriumil tabasid droonid naftahoidlat. Tavritšeskaja tänaval asuv naftahoidla sai tabamuse. Varem teatas föderaalterritooriumi juht õhutõrje tööst. Hiljem märkis ta, et droonide rünnaku oht püsib. Nagu RIA Novosti teatab, kuuldi öösel Sotši territooriumil vähemalt viie plahvatuse helisid.

Lisaks tuli infot, et droonid ründasid ka Adleri linna, teatati sealsegi naftahoidla tabamisest.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta. Kuidagi on taastunud rütm ühel päeval 4 vene poole rünnakut, järgmisel 6-8.

5. Kupjansk-Kreminna: sektori lõunapoolsemais sillapeas läks väga tihedaks, sest lisaks tugevale vene konveierile alustasid ka Ukraina omad tihedamat vasturünnakute seeriat. Tulemuseks oli eile, et vene pool sai pisu juurde ala Ridkodubi küla juures ja Ukraina omad suutsid vene poole tagasi lüüa Karpivka külast lõunas olevatelt aladelt. Hetkel veel vara arvamuseks, kas selles lõigus võib olla tulemas suuremaid muutusi.

Hetkel on teadmata seis Torske asulas, kinnitust, et seal on nii vene soldatid kui Ukraina kaitsjaid, tuleb mitmest allikast.

Mujal rindejoones muutusi ei tuvastanud. Kuidagi on jäänud vene surve viimasel ajal väiksemaks põhjalõigus… võib-olla suudab Ukraina paremini jõe ületamisi kontrollida.

6. Siversk: muutusteta ja selguseta ka seis Bilohorivka küla ümber.

7. Bahmut: eile sai kinnitust, et kogu Bila Hora asula (u 5 km pikk, põhiliselt majapidamised kahel pool peamist teed) on vene poole kontrolli all. Mujal suuremaid muutusi ei tuvastanud.

8. Donetsk: vene poole tihe konveier nii Pokrovsk-Toretsk vahelise kombitsa laiendamiseks kui lõuna suunalt Pokrovskisse sisse saamiseks jätkusid aga paarilt blogijalt tuli kinnitus, et Ukraina on alustanud tugevamaid vasturünnakuid linnast lõuna suunas. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: idasektorist Velõka Novosilkast loodes tuli kinnitust, et Ukraina alustas seeriat vasturünnakuid. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.

Kahjuks seni alles vene sillapea Kamnjaske asulas (sektori lääne servas), mis kipub isegi veel laienema…

10. Herson: muutusteta.

11. Reuters teatas, et venemaa saab Hiinast ründedroonide mootoreid tööstuslike külmutusseadmete varjus, viidates kolmele Euroopa luureametnikule ja mitmetele dokumentidele. Agentuuri andmetel toimuvad tarned varifirmade kaudu ja on mõeldud venemaa kaitsefirmale Kupol, mis on Harpia-A1 droonide tootja. Saatedokumentide – sealhulgas lepingute, arvete ja tollidokumentide – kohaselt toimetatakse tooted Pekingist Moskvasse ja seejärel Iževskisse, kus asub Kupoli tootmine. Nagu kolm Euroopa luureametnikku selgitasid, võimaldas mootorite maskeerimine külmutusseadmeteks neil vältida Hiina ekspordikontrolli.

Agentuuri poolt läbi vaadatud saatedokumendid näitavad, et alates 2024. aasta oktoobrist on Sichuan Airlines ja Hiina suurim lennuettevõtja China Southern Airlines neid komponente regulaarselt sanktsioonide all olevatele venemaa ettevõtetele tarninud.

Kupoli sisedokument, mille Reuters samuti hankis, näitab, et ettevõte on sõlminud venemaa kaitseministeeriumiga lepingu enam kui 6000 Harpia-A1 drooni tootmiseks 2025. aastal. Võrdluseks, 2024. aastal toodeti umbes 2000 drooni. Sama dokumendi kohaselt oli 2025. aasta aprilliks tarnitud juba üle 1500 ühiku.

Nagu Ukraina sõjaväeluure Reutersile teatas, kasutatakse neid pikamaadroone sõjaväe- ja tsiviilsihtmärkide ründamiseks sügaval Ukrainas. Ukraina hinnangul kasutab venemaa umbes 500 sellist drooni kuus.

venemaa ettevõte Ushkuyik, mis asub 750 km kaugusel Ukraina piirist, väidab, et toodab nüüd kümneid tuhandeid fiiberoptilisi droone kuus – võrreldes 500-ga aasta tagasi. Tegevjuht aleksei tšadajev ütleb, et selline hüppeline tootmine oleks võimatu ilma ametliku või mitteametliku toetuseta Hiinalt, kes tarnib võtmekomponente.

12. India ettevõte Reliance Industries, mille suurim toornafta tarnija on venemaa, kavatseb oma oste mitmekesistada. Strateegia muutus tuleb ajal, mil Ameerika Ühendriigid ähvardavad venemaa nafta peamisi ostjaid 100% tollimaksudega ja Euroopa Liit püüab peatada sealt hangitavate naftatoodete voogu. Lääneriikide uued meetmed sunnivad ostjaid keelduma koostööst naftatöötlemistehasega Nayara Energy, milles Rosneft omab peaaegu poolt aktsiatest.

Reliance’i impordiplaanidega tuttavad inimesed ütlesid Bloombergile, et ettevõte otsib võimalusi oma ostude mitmekesistamiseks. Kpleri andmetel on Reliance sel aastal ostnud keskmiselt 603 000 barrelit venemaa naftat päevas, samas kui 2021. aastal, enne Ukraina sõda, oli see näitaja vaid 40 000 barrelit. venemaa moodustab ligi poole Reliance’i toornafta impordist, samas kui umbes 20% tema eksporditud rafineeritud toodetest on sel aastal läinud Euroopasse.

Kauplejad Bloombergile ütlesid, et Reliance tegi eelmise nädala lõpus haruldase ostu, ostes Abu Dhabist Murbani toornafta lasti. Tanker võttis lasti peale vahetult pärast seda, kui Euroopa Liit avalikustas reedel oma 18. venemaa-vastased sanktsioonid, mis hõlmavad Venemaa toornaftast valmistatud naftatoodete impordikeeldu blokki. EL selgitas aga esmaspäeval, et embargo jõustub kuue kuu pärast, 21. jaanuaril.

Reliance ostab harva Abu Dhabi toornafta, mida peetakse premium-klassiks. Peamiselt ostab ettevõte odavamat ja hapumat sorti nii Lähis-Idast kui ka Venemaa Uuralist. Ettevõte restruktureeris end kiiresti pärast seda, kui sanktsioonide tõttu hakati Uuralit suure allahindlusega müüma: juba 2022. aastal ostis Reliance seda keskmiselt 219 000 barreli eest päevas ja 2023. aastal oli venemaa tarnijate seas esikohal 428 000 barreliga.

Teiste suuremate tooraine müüjate hulka kuuluvad Iraak, Saudi Araabia ja Ameerika Ühendriigid (vastavalt 195, 168 ja 79 tuhat barrelit päevas sel aastal).

Reliance, mille peamine aktsionär on miljardär Mukesh Ambani, on India suurim konglomeraat, mille turuväärtus on üle 220 miljardi dollari. Mõni aeg tagasi pidas Reliance läbirääkimisi Rosnefti osaluse (49,13%) ostmiseks teises India ettevõttes Nayara Energy. Kuid Nayara rafineerimistehas sattus viimaste Euroopa sanktsioonide alla ja kauplejad hakkasid keelduma sellega koostööst.

Kaks tankerit, mis pidid Vadinari rafineerimistehasest, mis samuti kuulub Nayarale, kütuselasti peale võtma, on juba ümber pööranud ja lastita lahkunud. Pühapäeval tühistas BP-ga prahitud Talara oma tellimuse sadamale lähenedes.

Seejärel tegi sama ka PetroChina poolt prahitud tanker Chang Hang Xing Yun, teatas Reuters kolmapäeval, viidates kolmele tööstusallikale ja LSEG laevade jälgimisandmetele. Algselt pidi see Vadinaris laadima umbes 35 000 tonni diislikütust ja toimetama selle Kagu-Aasiasse. Nüüd näitab Vadinarist tühjalt teel olev tanker, et kavatseb Kuveidis sarnase lasti peale võtta ja Ida-Aafrikasse suunduda.

India jaemüügikütuse turul domineerivad riigile kuuluvad rafineerimistehased taotlevad nüüd enne Nayaraga uute tehingute sõlmimist valitsuse heakskiitu, ütles ettevõtte ametnik Reutersile. Lisaks EL-i sanktsioonidele võib India, kellest on saanud Hiina järel suuruselt teine venemaa nafta ostja, sattuda USA kriitika alla. President Donald Trump, millele järgnesid administratsiooni ja Kongressi esindajad, on hakanud venemaa nafta ostjaid ähvardama 100% tollimaksudega.

13. Kiievi otsus allutada kaks korruptsioonivastast asutust peaprokurörile on mitte ainult vallandanud esimesed massilised valitsusvastased protestid Ukrainas pärast sõja algust. See võib halvendada suhteid liitlastega, aeglustada EL-iga ühinemise protsessi ja isegi mõjutada relvatarneid, ütlevad lääne diplomaadid.

EL-i laienemisvolinik Marta Kos nimetas asutuste sõltumatuse tagatiste kaotamist „tõsiseks sammuks tagasi” pärast seda, kui parlament kiitis heaks seaduse, mis allutab riikliku korruptsioonivastase büroo (NABU) ja korruptsioonivastase eriprokuratuuri (SAPO), ning Volodõmõr Zelenski sellele alla kirjutas. Nende sõltumatus on Ukraina EL-iga ühinemise jaoks hädavajalik ja „õigusriik jääb läbirääkimiste keskmesse” riigi vastuvõtmise üle, kirjutas Kos sotsiaalmeedias, lisades, et tal oli uue peaministri Julia Svõrõdenkoga „avameelne vestlus”.

Eraviisiliselt on Lääne ametnikud väljendanud veelgi suuremat muret, teatab Washington Post. „Äärmiselt mures,” oli kõik, mida üks Euroopa diplomaat ajalehele ütles. Teise väite kohaselt „õõnestavad sellised teod kindlasti usaldust Kiievi ja lääneliitlaste vahel”, võivad kahjustada Ukraina võimalusi EL-iga liituda ja „isegi vähendada soovi suurendada sõjalist abi”. „Loodame, et seda ei juhtu, kuid sellised teod muidugi ei aita seda sõda võita,” lisas ta. „Sellised sammud nõrgestavad Ukrainat kindlasti veelgi ja me ei vaja seda.”

NABU ja SAP loodi lääneriikide palvel umbes 10 aastat tagasi, vahetult pärast Euromaidani, ja olid seni täiesti iseseisvad. Esmaspäeval korraldasid salateenistused NABU-s läbiotsimisi, öeldes, et ühest büroo osakonnast leiti „vene mutt”. Üks anonüümseks jäänud töötaja peeti kinni. Zelenski selgitas korruptsioonivastaste asutuste alluvust peaprokurörile muu hulgas vajadusega puhastada neid venemaa mõjust. Samal ajal kinnitas ta: „Peaprokurör on otsustanud tagada, et Ukraina tagaks seaduse rikkujate karistuse vältimatuse.” See seletus ei rahuldanud paljusid ukrainlasi, kes vaatamata kehtivale sõjaseisukorrale läksid protestima Kiievis, Odessas, Lvivis, Dnipros ja Ternopilis. Kolmapäeva õhtuks olid plaanis uued protestid.

G7 riikide suursaadikud väljendasid haarangute pärast „tõsist muret”, mis NABU andmetel mõjutasid vähemalt 15 büroo töötajat. Bloombergi teatel teatasid suursaadikud oma kavatsusest arutada toimuvat Ukraina valitsusega. Pärast seda, kui Ülemraada seaduse heaks kiitis, kutsus Ukraina Ameerika Kaubanduskoda Zelenskit üles seda mitte allkirjastama ja jätkama korruptsioonivastaste institutsioonide sõltumatuse tagamist.

President Volodõmõr Zelenski lubab esitada Ülemraadale seaduseelnõu, mis tagab õiguskaitsesüsteemi tugevuse ja säilitab kõik normid korruptsioonivastaste institutsioonide sõltumatuse tagamiseks. Allikas: Zelenski videopöördumine, mille ta edastas eile õhtul sotsiaalvõrgustikes. „Muidugi on kõik kuulnud, mida inimesed tänapäeval räägivad – sotsiaalvõrgustikes, üksteisele, tänavatel. See pole asjata. Analüüsisime kõiki murekohti, kõiki aspekte, mida tuleks muuta ja mida tuleks aktiveerida.

Esitan Ukraina Ülemraadale seaduseelnõu, mis on vastuseks, mis tagab õiguskaitsesüsteemi tugevuse. Ja õiguskaitseasutuste tegevusse ei toimu venemaa mõju ega sekkumist ning – mis on väga oluline – kõik korruptsioonivastaste institutsioonide sõltumatuse normid on olemas. Ja ma ootan tõesti meie õiguskaitse- ja korruptsioonivastaste asutuste juhtide rühmalt, Ukraina peaprokurörilt, ettepanekuid nende normide kohta, mis peaksid toimima. See saab olema presidendi eelnõu ja me rakendame seda osana oma riigi ümberkujundamise strateegiast.”

Presidendi sõnul lepiti hiljutisel kohtumisel õiguskaitse- ja korruptsioonivastaste asutuste juhtidega kokku, et institutsioonide juhid pakuvad ühiselt välja tegevuskava ja konkreetsed sammud, mis võiksid tugevdada Ukraina seaduste jõudu.

NABU ja SAP tervitasid president Volodõmõr Zelenski algatust koostada seaduseelnõu, mille eesmärk on tugevdada õiguskaitsesüsteemi ja tagada korruptsioonivastaste institutsioonide sõltumatus.

14. Iisraeli parlament kiitis heaks resolutsiooni, mis nõuab Läänekalda annekteerimist. Dokumendi poolt, mis teeb ettepaneku laiendada Iisraeli suveräänsust Juudamaa, Samaaria ja Jordani oru territooriumidele, hääletas 71 liiget, vastu aga 17. Nagu The Jerusalem Post märgib, on see resolutsioon deklaratiivse iseloomuga ja sellel puudub õiguslik jõud.

Läänekallast koos Gaza sektoriga peetakse Palestiina riigi osaks, mis on osaliselt tunnustatud riik, mida tunnustab 147 ÜRO 193 liikmesriigist. Tegelik kontroll territooriumi üle on aga jagatud. Palestiina omavalitsus kontrollib vaid umbes 17% Läänekaldast, ülejäänud osa on Iisraeli täieliku või osalise kontrolli all.

ÜRO seisukoha kohaselt on seda territooriumi peetud Iisraeli poolt okupeerituks alates 1967. aastast. Iisraeli pool lükkab termini „okupatsioon” tagasi, pidades neid maid vaieldavaks ja rõhutades oma ajaloolisi ja religioosseid sidemeid piirkonnaga.

2024. aasta juulis otsustas Rahvusvaheline Kohus, et Iisraeli kohalolek Läänekaldal kujutab endast de facto annekteerimist. Kohus kinnitas ka, et Iisraeli asundused piirkonnas on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Iisrael pole aga kunagi ametlikult väljendanud oma kavatsust Läänekallast annekteerida.

15. venemaa režiim on algatanud Ukraina vastu ulatusliku infooperatsiooni, mille teemaks on korruptsioonivastased protestid. Sellest teatas Ukraina Välisluureteenistus (SVRU). Luureteenistus märgib, et lisaks föderaalsetele ressurssidele meelitab kreml aktiivselt ligi kontrollitavat meediat, blogijaid ja mõjutajaid lääneriikidest. venemaa propagandaplatvormid esitlevad korruptsioonivastaste õigusaktide muudatusi kui „Ameerika-vastast riigipööret” ja katset „minimeerida Lääne mõju Ukraina poliitilises süsteemis”. Sellega kaasneb narratiivi levitamine sügavast kriisist Ukraina ühiskonnas, teatab SVRU.

Nende avalduste usaldusväärsuse suurendamiseks võtavad venelased Lääne diplomaatide, poliitikute ja ajakirjanike kommentaarid kontekstist välja ja moonutavad neid. „Seda esitatakse tõendina lääneriikide pettumusest Ukraina reformide elluviimisel, võimalike sanktsioonide ähvardusest ja Ukraina viisavabaduse kaotamisest. Efekti võimendamiseks on protestiürituste videomaterjali manipuleeritult moonutatud,” märgib luureteenistus.

Ukraina välisluureteenistuse juht Oleh Ivastšenko hoiatas ukrainlasi venemaa propagandaga kaasa mängimise eest ja rõhutas, et Ukraina peab nüüd olema ühtne, kuna venelaste ohutase ainult kasvab. „Peame meeles pidama, et peamine ohuallikas on venemaa, mis, pole suutnud meie riiki vallutada, püüab külvata ebakõla ja õõnestada Ukrainat seestpoolt. Agressor on kasutanud ja kasutab iga ettekäänet meie ühtsuse hävitamiseks ja Ukraina diskrediteerimiseks, eelkõige rahvusvahelisel areenil,” märkis ta.

16. Lühiuudised

USA Kongressi liige Marjorie Taylor Greene, kes on Donald Trumpi pikaajaline toetaja ning tuntud vandenõuteooriate ja Ukraina-vastaste avalduste levitamise poolest, ütles, et Kiievi protestid toimuvad väidetavalt seetõttu, et president Volodõmõr Zelenski keeldub venemaaga rahulepingut sõlmimast. Allikas: Taylor Greene sotsiaalmeedias.

40 minutit rahukõnelusi Türgis, tulemus: vahetatakse veel vange ja surnukehasid.

USA välisministeerium on heaks kiitnud kahe sõjalise abi paketi müügi Ukrainale. Esimene pakett hõlmab HAWK III faasi õhutõrjesüsteeme ja nende hooldust, teine Bradley jalaväe lahingumasinaid ja nende remonti. Kogumaksumus on hinnanguliselt 322 miljonit dollarit.

Ukraina riiklik juurdlusbüroo algatas uurimise lennuki Mirage 2000 õnnetuse kohta Volõõnia piirkonnas. Esialgsete andmete kohaselt teatas piloot pärast õhkutõusmist kriitilisest elektroonikarikkest. Lennuk kukkus kaugesse ja soisesse piirkonda. Juhtumit uuritakse lennuohutuse rikkumisega seotud süüdistustega.

Moskva on alustanud oma suurimaid mereväeõppusi aastate jooksul – samaaegselt Poola, Jaapani piiride lähedal ja Arktikas. Õppustel osaleb üle 30 aluse, sealhulgas allveelaevad, lennukid ja raketisüsteemid.

Saudi Araabia ostab rekordkoguses venemaa kütteõli. Juunis sai Ar-Riyadh’st venemaa kütteõli suurim ostja, suurendades importi 9%. Samal ajal vähenesid saadetised Indiasse ja Türki. Miks peaks maailma suurim naftaeksportija venemaalt kütteõli importima? Vastus on lihtne – oma elektrijaamade toiteks. See vabastab ekspordiks rohkem toornaftat, võimaldades Saudi Araabial kõrgetest hindadest rohkem kasu saada. See strateegia tugevdab Moskva ja Ar-Riyadh’ vahelist naftaliitu – hoolimata rahvusvahelistest sanktsioonidest.

Türgi Akkuyu tuumaelektrijaama mäss: töötajad blokeerisid teed ja lõhkusid sõidukeid maksmata palkade tõttu. Märkimisväärne on, et protestis osalevad ka venemaa töötajad. Kuid varem kartsid nad sõna võtta vallandamise ähvarduste ja venemaale tagasisõidupiletite tühistamise tõttu.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Sotsiaalmeediasse on pandud video mehest, kellele Eesti valitsus maksis 30 tuhat peale, ilmselt selleks, et peaminister Kristen Michal saaks temaga mesijuttu ajada.

Videos aga on näide sellest, kuidas mees suhtles Šveitsis kohalike inimestega.

Järgmisena kavatseb mees minna Venemaale. Ilmselt on ka venelased talle maksnud.

Küll on aga selge, et Eesti riigil on raha küllalt, kui seda sellistele meestele kamaluga jagatakse. Automaks selleks kehtestatigi, et selliseid mehi rohkem Eestisse kutsuda.

Video on siin:

Lätis Bauska piirkonnas Kurmene lähedal peeti kolmapäeva 23 juuli hommikul kinni kuus Bangladeshi piiririkkujat ja nende vedaja, teatas omavalitsus uudisteagentuurile LETA.

Umbes kell 8.50 saadi teave, et Nereta-Valle teel sõidab väidetavalt ebaseaduslike sisserändajatega must väikebuss. Teate peale alustasid munitsipaalpolitseinikud piirkonnas patrullimist.

India ettevõte Reliance Industries, millele kuulub maailma suurim naftatöötlemiskompleks, on pärast Euroopa Liidu uue sanktsioonipaketi vastuvõtmist hakanud otsima Venemaa naftale asendust.

Ettevõte ostis eelmise nädala lõpus Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis ammutatavat premium-klassi Murbani toornaftat, mis on tähelepanuväärne, kuna see rafineerimistehas ostab tavaliselt palju odavamat Venemaa Uralsi toornaftat ja Lähis-Ida päritolu raskemaid toornafta sorte, märkis Bloomberg.

Pärnusse metanoolitehast planeerinud Hollandi ettevõte Power2X teatas Pärnu linnale, et projekt jääb katki, mistõttu jääb Eesti ilma järjekordsest võimalikust miljardiinvesteeringust. Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhi Kaido Koppeli sõnul ettevõte oma otsust kuidagi ei põhjendanud.

Plaanist investeerida Eestisse üle miljardi euro ja ehitada Pärnusse metanoolitehas rääkis Hollandi start-up ettevõte Power2X juht Peter Daemen esmakordselt möödunud kevadel. Tehas pidi hakkama tootma kuni 500 000 tonni rohelist metanooli aastas ja looma 200 töökohta. Tootmine pidi algama 2028. aastal. Lõpliku investeerimisotsuse pidi ettevõte tegema järgmise aasta algul, vahendab ERR.

Sotside silmakirjalkikku juttu ei suuda enam kuulata, juba on tekkinud allergia, räägib riigikogu liige Anatassia Kovalenko-Kõlvart.

Ta märgib, et sotsiaaldemokraatidel on nüüd tekkinud mure lastega perede pärast, ebavõrdsuse kasvu pärast, maapiirkondades elavate perede pärast.

Huvitav, et mitte kunagi polnud neil seda muret valitsuses olles. Esimese asjana võeti lasterikaste perede toetus ära, viidi sisse kõikvõimalikud maksud, tõsteti aktsiise, viidi sisse automaks, ja mitte mingeid erisusi ei tehtud lastega peredele.

Ta märgib, et toodi korduvalt muudatusettepanekuid, et toetataks lastega peresid. Kõik hääletati maha. Isegi ei lastud hääletada. Kõik seoti kokku ega lastud eraldi hääletada. Ja nüüd on selline mure, et kuidas piirkondades lastega pered hakkama saavad.

Kaotati ära tasuta ühistransport. Nüüd aga räägitakse, et inimeste toimetulek halveneb, perede toimetulek halveneb, noorte perede toimetulek halveneb. Aga kelle tõttu see toimub? See on teie tõttu, mida te olete koos Reformierakonna ja Eesti 200-ga viimased kaks aastat teinud, sõnas Kovalenko-Kõlvart.

Nüüd tuli meelde tasuta lasteaed. Et meil on programmis sees tasuta lasteaed. Mitte kordagi siiani seda meeles ei olnud. Nüüd tuli meelde, kui Tallinna linnavolikogus Keskerakond ja Reformierakond selle ettepaneku esitasid. Aga Tallinnas ei saa seda toetada, kuna seal on vaja istutada igale lapsele puu, mis maksab kokku 2,4 miljonit eurot. Iga puu maksab 674 eurot. Ja kuna on vaja istutada igale lapsele puu, siis ei saa toetada tasuta lasteaeda.

Nüüd on siis esitatud riiklikult ettepanek tasuta lasteaiale, kuigi on juba teada, et see hääletatakse maha – sotsid ise tegid seda, kui olid võimuliidus. Hääletati maha kõik opositsiooni muudatusettepanekud, isegi kui need olid mõistlikud.

Siin on video:

Leedu haridusametnike ja seadusandjate sõnul võivad haridusametnikud ja seadusandjad muuta oma eelistusi õpilaste eelistuste ja geopoliitiliste murede tõttu ning vene keele õpetamise koolides 2026. aastaks järk-järgult lõpetada.

Haridus-, teadus- ja spordiminister Jonas Petkevičius ütles kolmapäeval, et vene keele kui teise võõrkeele võimaliku eemaldamise üle kooli õppekavast peetakse arutelusid nii parlamendi Seimi haridus- ja teaduskomisjoni kui ka laiemalt avalikkuses, vahendab lrt.lt.

„Me jälgime trende ja kaalume kindlasti võimalust vene keel kui võõrkeel välja jätta,” ütles Petkevičius LRT raadiole.

Ta märkis, et viimastel aastatel on vene keelt õppivate õpilaste arv märkimisväärselt vähenenud. Petkevičius hoiatas aga, et otsuse langetamisel tuleb arvestada kvalifitseeritud õpetajate kättesaadavusega alternatiivsete keelte jaoks, eriti maapiirkondades.

„Meil on rohkem saksa ja prantsuse keele õpetajaid, aga hispaania keele õpetajatest on endiselt puudus,” ütles ta. „Mis mõte on vene keele ärajätmisel, kui meil pole seda millegagi asendada? Õppekava kohaselt on lapsed kohustatud õppima teist võõrkeelt. Seega peab see olema hoolikalt kaalutletud ja terviklik otsus.”

Valitsevaid sotsiaaldemokraate esindav Seimi haridus- ja teaduskomisjoni liige Darius Jakavičius tegi ettepaneku, et see muutus võiks jõustuda 2026. aasta septembris.

Ta usub, et see on hea aeg „ära kasutada praegust geopoliitilist võimalust” ja asendada vene keel Euroopa Liidu keelega, ütles Jakavičius LRT raadiole. Ta ütles, et kavatseb selle küsimuse parlamendikomisjonis tõstatada.

„Usun, et peame leidma lahenduse ja alates 1. septembrist 2026 takistama viienda või kuuenda klassi õpilastel – olenevalt sellest, millal nende koolid teise võõrkeele valivad – vene keele valimist,” ütles ta.

Haridusministeeriumi andmetel on viimastel aastatel järsult langenud kuuenda klassi õpilaste osakaal, kes valivad vene keele teiseks võõrkeeleks: 81,7%-lt õppeaastal 2014–2015 vaid 43,5%-le õppeaastal 2024–2025.

Eelmisel nädalal peeti Ukraina linnas Dnipros kinni isik, kes saatis terrori- ja pommiähvardusi sisaldavaid e-kirju tuhandetele haridusasutustele mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Lätis, teatas Läti politsei.

Möödunud 2024. aasta septembris tekitasid massilised ähvarduskirjad laialdast avalikku pahameelt ja muret Euroopa ühise julgeoleku pärast. Kuigi saabunud e-kirju peeti madala riskiga ohuks ning politsei hinnangu ja soovituste kohaselt said koolid oma tööd jätkata, mõjutasid e-kirjad siiski haridusprotsessi ja üldist turvatunnet, vahendab lsm.lv.

Uurimine jõudis algusest peale järeldusele, et tegemist oli vaenuliku kuritegeliku tegevusega, mille eesmärk oli ühiskonna ja institutsioonide destabiliseerimine.

Tänavusel, 2025. aastal loodi Eurojusti toel Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Ukraina ühine uurimisrühm. Läti liitus sellega.

Lätis uuris riikliku politsei küberkuritegevuse direktoraadi 1. üksus haridusasutustele massiliste pommiähvarduste saatmise juhtumit.

Tänavuse, 2025. aasta 16. juulil hõlmas Ukraina operatsioon mitmeid koordineeritud tegevusi ja tõendite eemaldamist, mida analüüsitakse ja kontrollitakse järgneva ühise uurimise käigus, et tagada uurimise edukas tulemus ja toimepanijatele süüdistuse esitamine.

Samal ajal jätkab Läti politsei küberkuritegevuse vastane direktoraat uurimisi teistes kriminaalmenetlustes, mis on seotud massiliselt pommiähvardusi sisaldavate e-kirjade saatmisega erinevatele Läti asutustele.

Juba sel nädalavahetusel, 26.–27. juulil täitub Võru linn sadade laste rõõmu ja saginaga – ees ootab kaheksandat korda toimuv Eesti suurim lastefestival. Kogu linn muutub kaheks päevaks tõeliseks kogupere mängumaaks, kus sõna ja võim antakse lastele.

Võru Lastefestivalist on kujunenud armastatud traditsioon, mille programm pakub igal aastal midagi uut ja inspireerivat. Ka tänavu ootavad ees värsked tegevused, üllatused, armastatud esinejad ning mitmekülgne meelelahutus, mis rõõmustab nii lapsi kui täiskasvanuid.

Festivali projektijuht Kristi Vals rõhutab, et programm on sündinud otse laste ideedest ning Võrumaa kogukonna aktiivsest panusest, see tagab mitmekesisuse ja elurõõmu.

„Lapsed oskavad unistada suurelt ja julgelt – sellest sündiski ka sel aastal eriti tihe ja fantaasiarikas kava. Ja mis veel olulisem – kogu see festival on ehe näide kogukonna jõust. Kui paljud inimesed koos loovad midagi südamega, siis sünnibki midagi sellist, mida mujalt ei leia. Soovitame kindlasti varakult kavaga tutvuda, et võimalikult paljudest tegevustest osa saaks,” ütles Vals.

Maskottide paraadist kuni vahupeoni

Festival saab avastardi laupäeva hommikul uhke maskottide paraadiga, kus osaleb üle saja värvika tegelaskuju. Linnas on üles seatud eraldi teemaalad: mustkunst ja tsirkus, teadus, teater, mängud ja atraktsioonid, kino ja arvutimängud, mini-loomaaed, tehnikapark, noorteala ja palju muud.

Laupäeva õhtul toimub suur koguperekontsert, kus astuvad üles Kaitseliidu Big Band Peeter Saani dirigeerimisel, solistideks Synne Valtri ja Margus Jürisson, ning esinemas on ka Võru maakonna Laulukarusselli 2025 säravamad laululapsed.

Noortealal kulmineerub päev pulbervärvipeoga, kus peaesinejaks on populaarne duo Clicherik & Mäx.
Festivalile pannakse punkt pühapäeval suure vahu- ja mullipeoga Tamula rannas – sündmus, mis on paljudele saanud armsaks traditsiooniks.

Võru linn – laste ja perede linn

Võru linnapea Kalvi Kõva sõnul on laste heaolu linnale alati olnud südameasjaks.
„Võru on lastesõbralik linn, kus pered tunnevad end koduselt ja hoituna. Just lastele mõeldes sündis ka see festival, mille sarnast mujalt Eestist ei leia,” sõnas linnapea.

„Mul on hea meel, et juba kaheksandat aastat sünnib meie linnas midagi nii erilist ja suurt. Festivali õnnestumiseks panustavad kümned korraldajad ja sajad vabatahtlikud – koos teeme sellest üritusest tõelise elamuse,” lisas ta ning lubas anda festivali ajaks linnavõimu üle lastele.

Piletid ja osalemine

Festivalipileteid saab soetada Piletilevist, Võru Kandlest ning ürituse ajal kohapealt. Paljud tegevused on aga täiesti tasuta, et festival oleks kõigile peredele ligipääsetav.

„Oleme püüdnud hoida piletihinna võimalikult soodsana, et ükski laps ei jääks peost ilma,” lisas projektijuht Kristi Vals.

Coca-Cola teatas teisipäeval, et lisab sel sügisel oma Ameerika tootevalikusse roosuhkruga versiooni oma tuntud koolajoogist, kinnitades president Donald Trumpi hiljutist teadaannet.

Trump ütles eelmisel nädalal sotsiaalmeedia postituses, et Coca-Cola on nõustunud kasutama oma Ameerika toodetes kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupi asemel päris roosuhkrut. Coca-Cola ei kinnitanud muudatust kohe, kuid lubas peagi uusi pakkumisi, vahendab AP.

Coca-Cola müüb praegu USA-s Mehhiko Coca-Colat, mis on valmistatud roosuhkruga. USA-s tegutsevad Coca-Cola villijad läksid 1980. aastatel kulude kokkuhoiu tõttu üle kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupile.

Tallinna lahes Russalka juures asuv Inglirand ei ole ametlik supluskoht ja seal rannas suplemine on rangelt mittesoovitatav, edastab terviseamet.

Kolm väikest patsienti sattusid pärast Inglirannas suplemist haiglasse. Saastunud suplusvee kaudu võib nakatuda soolenakkustesse, mis põhjustavad oksendamist ja kõhulahtisust ning eriti on ohustatud lapsed, vanemaealised ja nõrga immuunsüsteemiga inimesed.

Terviseamet võtab täna piirkonnast uued veeproovid, mille tulemusi oodatakse reedeks. Vesi Russalka juures võib kergesti saastuda, sest läheduses on sadam ja mitmed sademevee väljalasked – seetõttu võivad veeproovid normi ületada.

Veendu supluskoha ohutuses ning usaldada ametlikke supluskohti

Igaüks saab ka ise määrata vee puhtust tavapärase vaatluse abil: kahtle vee puhtuses, kui märkad vees hõljuvaid esemeid, vesi on läbipaistmatu või ebameeldiva lõhnaga või lähedal on kanalisatsiooni väljalasketorusid, sadamaid.

Rohkem infot suplusvee kohta: terviseamet.ee/suplusvesi

Siin on video Inglirannast:

Damir on pea kogu oma elu olnud haiglas, varsti juba kaks aastat. Ta sündis gastroskiisiga – haigusega, mille puhul osa kõhu eesseinast puudub ja soolestik on kõhuõõnest väljas.

Mitmed operatsioonid ei ole toonud leevendust ning tänaseks on tüsistused nii karmid, et pisipoisi ainus võimalus on operatsioon Pariisis, kus selle diagnoosi ravikogemus on märksa suurem. Prantsusmaa süsteemi järgi tuleb aga 20% ravikuludest tasuda patsiendil, lisaks reisikindlustus ja kohalik transport: nii jääb u 10 600 eurot lähedaste kanda ning nad paluvad annetajate abi. Ülejäänu eest maksab Eesti Tervisekassa ning Pariisi viib Damiri Lastefondi korduvalt aidanud heasüdamlik eralendur – seda ilma tasu küsimata.

Kui mõnel juhul õnnestub gastroskiisiga laste soolestik kõhuõõnde viia ja avaus sulgeda ühe operatsiooniga, siis Damiri teekond on olnud tulvil tüsistusi: esmalt lümfileke kõhuõõnde, siis soolesulgused ja sealt edasi enterokutaanne fistel ehk ava soole ja kõhunaha vahel, mille kaudu osa soolesisu kehast välja voolab. Mitu operatsiooni fistli sulgemiseks pole toonud soovitud tulemust – see avaneb üha uuesti – ning opereerimine muutub aina keerulisemaks. Vapper poiss ise on kõige selle juures igati tragi, nutikas ja vahva.

Damiri ainus võimalus on operatsioon Pariisis: Hôpital Necker-Enfants malades on valmis ta juuli lõpus vastu võtma. Pisipoissi lahutab eluhoidvast ravist seega 10 600 eurot – palun tule talle annetades appi!

Aidata saab mitmeti: valides lastefond.ee/anneta vormist „Damiri ravi” või helistades Lastefondi heategevuslikele telefoninumbritele: helistades 900 5025 annetad 5 eurot; helistades 900 5100 annetad 10 eurot; helistades 900 5500 annetad 50 eurot. Samuti tehes ülekande SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontodele, märkides selgitusse „Damir”.

Swedbank IBAN EE682200221015828742
SEB IBAN EE261010220014910011
Luminor IBAN EE791700017000285384
LHV IBAN EE527700771000610813
Coop IBAN EE824204278603586607

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 23. juuli 2025:

Sumõ ja Pokrovski suund kipub pisu murduma tugeva surve all.

1. Jagus ikka.

2. Eip ikka Moksvast lennata eriti saa.

3. Kursk/Belgorod: vist seni muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: kaks edenemist lõuna lõigus.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: sammhaaval vene pool edenemist jätkas…

8. Donetsk: Pokrovski suunal vene poole edenemine jätkus.

9. Lõunarinne: sammhaaval Velika Novosilkast kirdes vene poole uued possad hallis alas tekivad.

10. Herson: muutusteta.

11. Ametnikud on otsustanud venelasi aastaringselt armeesse kutsuda.

12. Riigiduuma lubas kultuuriministeeriumil keelata filmid, mis on vastuolus „traditsiooniliste vaimsete ja moraalsete väärtustega”.

13. venemaa valitsus selgitas internetis keelatud sisu lugemise eest trahvide seadust oma vastumeelsusega blokeerida peamisi välismaiseid teenuseid „praegu”.

14. vene vangide sugulased kurdavad vanglates peksmise üle, mille eesmärk on saata nad sõtta.

15. Zelenski allkirjastas vastuolulise seaduse, mis piirab NABU ja SAPi iseseisvust.

16. Lühiuudised

Reuters: USA energeetikaminister Chris Wright ütles, et venemaa naftale kehtestatud sanktsioonid Ukraina sõja lõpetamiseks on „väga reaalne võimalus”. „See on tohutu surve venemaale. See on suurim surve, mida neile avaldada saab,” ütles Wright. Wright ütles, et USA on maailma suurim nafta ja gaasi tootja, mis tähendab, et nad saavad astuda samme, mis olid varem mõeldamatud. „Me saame teha asju, mida me varem ei saanud teha,” ütles ta. Vaatamata sellele seisukohale ei ole Trumpi administratsioon veel venemaale olulisi naftasanktsioone kehtestanud.

167 vene poole rünnakust 74 Pokrovski kandis, aktiivsem ka Lõmani suund, mujal isegi pisu intensiivsuse langust. Pommitamine tavapärasel tasemel. Muutusi taktikas pole tuvastanud ja vaid mõni soomuselukas edasi rühkida üritas.

1. Täna öösel olid idapoolsed Ukraina linnad öise droonirünnaku all.

Naftogazi teatel tegi venemaa üleeile õhtul taas kümneid droonirünnakuid Ukraina gaasitootmise infrastruktuuri vastu, tekitades märkimisväärset kahju.

Kolm vene sõdurit tulistasid Torske külas jalgrattaga sõitnud tsiviilisiku maha. Ukraina 63. brigaadi droon salvestas sõjakuriteo. Õiglus saabus kiiresti – kõik kolm kõrvaldati droonide ja suurtükiväe abil.

Ukraina SBU: Dnipro, Krõvõi Rihi, Poltaava, Tšernihivi ja Hmelnõtski oblastis vahistatud seitse vene sabotööri. Kahtlusalused vanuses 14–30 aastat olid saanud Ukraina vägede sihikule võtmiseks isevalmistatud lõhkeseadeldisi.

Rinde ja piiri lähedus ikka tugevas sajus.

2. UAV-d ründasid täna öösel venemaal Rostovi oblastis Novotšerkasskis asuvat riikliku ringkonna elektrijaama. Samuti tabati raudteejaama.

Moksvas oli öösel jälle lennuliiklus piiratud.

Moskvas süütasid tundmatud isikud venemaa sõjaväele droone ja elektrilisi komponente tootva ettevõtte Petrov Engineering juhi vladimir petrovi auto.

3. Kursk/Belgorod: vist seni muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: kuigi Ukraina teeb vasturünnakuid lõunapoolsemas sillapeas, mis kõige tugevama surve all on selles sektoris, siis eile õnnestus pisu laiendada Karpivka küla juures vene poole peenikest eenduvat sillapead üle Nitriuse jõest ja seda paisveekogude vahel ehk siis pisu enam muret õhku tõusis, et veejooned ei paku enam piisavat kaitset ning arvatavalt ikka ressurssi puudus põhjuseks on.

Veel suurem mure on sealt kagu suunal Torske asula ümber, mis asub Zerebetsi jõe idakaldal. Eile olid sinna sisse saanud esimesed vene soldatid ja kuigi kolm neist surma said, siis kipub arvama, et suur ala asulast ida pool on langenud vene poole kontrolli alla.

6. Siversk: Ukraina omad jätkavad rünnakuid Bilohorivka küla poole, esialgu pole kindel, mis jooksev seis seal on.

7. Bahmut: Toretski ümber tasapisi teeb vene pool samme edasi aga suuri muutusi pole tuvastanud.

8. Donetsk: vene väed sisenesid ka Zvirove asulasse Pokrovskist lõunas, ning jätkuvad sõnumid vene üksuste tegutsemisest linna serval asuvates kvartalites. Hetkel veel kinnitamata infot, et saadi edasi ka Pokrovski-Toretski vahel ja olla vene üksuste rünnakud jõudmas üha sügavamale Ukraina possadeni enne kui need likvideeritakse. Oht Pokrovski kaotamiseks järjest tõuseb…

9. Lõunarinne: tasapsi Velika Novosilkast kirdes vene sammud edasi jätkuvad mõne saja meetri kaupa. Kahjuks on alles sektori lääneservas asuv vene sillapea Kamjanske asulas.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa riigiduumale on esitatud seaduseelnõu, mis muudab täielikult kodanike sõjaväeteenistusse kutsumise korda. Dokumendis eeldatakse, et ajateenistusse kutsumine muutub aastaringseks: traditsiooniliste kevad- ja sügiskampaaniate asemel toimuvad ajateenijate valiku üritused aastaringselt. Algatuse esitasid arutamiseks riigiduuma kaitsekomisjoni esimees andrei kartapolov ja tema esimene asetäitja andrei krassov. Nagu Faridaily märgib, näitab see, et seaduseelnõu on ette valmistanud kaitseministeerium ja selle vastuvõtmise tõenäosus on suur. Selgitavas märkuses on ka märgitud, et dokument töötati välja vastavalt presidendi 6. juuni 2025. aasta juhistele (nr Pr-1271).

Seaduseelnõu kohaselt toimuvad nüüdsest pidevalt meditsiinikomisjonid, psühholoogiline valik ja ajateenistuskomisjonide koosolekud. Ajateenijate lähetamine teenistuskohta toimub nagu varemgi kahel põhiperioodil: 1. aprillist 15. juulini ja 1. oktoobrist 31. detsembrini – vastavalt presidendi dekreedile, milles näidatakse konkreetsed üksused ja saadetavate värvatavate arv. Dokumendis kehtestatakse ajateenijatele ka uus kohustus: kui kodanik on kaotanud õiguse ajapikendusele või ei ole enne armeesse saatmise perioodi algust kutset saanud, peab ta kahe nädala jooksul alates selle perioodi algusest isiklikult ilmuma sõjaväe registreerimis- ja värbamisosakonda andmete kontrollimiseks.

Selgitavas märkuses rõhutatakse, et ajateenistusse võtmine toimub praegu kaks korda aastas ja iga kord hõlmab see korraga mitut etappi: tervisekontrolli, psühholoogilist valikut, ajateenistuse komisjoni tööd, samuti ilmumist sõjaväe registreerimis- ja värbamisosakonda hilisemaks üksusse saatmiseks. Autorite sõnul võimaldab uus kord ajateenistuse komisjonide töökoormust aasta lõikes ühtlaselt jaotada ja suurendab nende töö efektiivsust.

Riigiduuma arutab seaduseelnõu sügisel, kuna alamkoja kevadistungjärk lõpeb homme, 23. juulil. Kui algatus kiidetakse heaks, jõustub uus kord 1. jaanuaril 2026.

12. Riigiduuma kiitis kolmandal ja viimasel lugemisel heaks seaduse, mis annab kultuuriministeeriumile õiguse keelduda levitamistunnistuste väljastamisest filmidele, mis sisaldavad materjale, mis diskrediteerivad või eitavad „traditsioonilisi vene vaimseid ja moraalseid väärtusi”. Sellest teatati parlamendi alamkoja veebisaidil. Vastuvõetud dokumendi kohaselt saab kultuuriministeerium teha muudatusi ka juba väljastatud levitamistunnistustes, kui leitakse, et film sisaldab materjale, mis piiravad selle levitamist laste seas. Samal ajal on filmi rentimine või linastus ilma selliste muudatusteta samaväärne filmi näitamisega ilma levitamistunnistuseta.

Seadus laiendab ka „filmi linastuse” mõistet – nüüd tähendab see ka filmi levitamist audiovisuaalsete veebiteenuste kaudu. Uute eeskirjade kohaselt on veebisaitide või üksikute lehtede omanikud, mille kaudu filme levitatakse tasu eest või reklaamiga, kohustatud neile juurdepääsu blokeerima, kui venemaalt pärit kasutajate arv ületab 100 tuhat päevas ja teosed ise sisaldavad materjale, mis diskrediteerivad „traditsioonilisi väärtusi”. Pärast Roskomnadzorilt vastava taotluse saamist on selliste platvormide omanikud kohustatud filmi levitamise 24 tunni jooksul lõpetama.

Sama kohustus kehtib ka sotsiaalvõrgustike omanikele, kelle publik venemaal ületab 500 tuhat inimest päevas. Antud juhul räägime kasutajate isiklikel lehtedel postitatud videosisu kustutamisest või sellele juurdepääsu piiramisest.

13. venemaa riigiduuma vastuvõetud seadusemuudatused, mis keelavad trahviähvardusel internetis ekstremistlike materjalide otsimise ja vaatamise, on vajalikud selleks, et võimud ei peaks välismaiseid suhtlusteenuseid (näiteks Google ja WhatsApp) täielikult blokeerima, ütles digitaalse arengu ministeeriumi juht maksut šadajev. „Meie arusaamist mööda võimaldab (keelatud sisu vaatamise eest karistamise seaduse vastuvõtmine) meil leida tasakaalu: ühelt poolt takistada ekstremistlike materjalide edasist levikut, teiselt poolt mitte langetada otsust blokeerida suuri lääne platvorme esialgu,” selgitas ta muudatuste arutamisel duumas.

Pärast seaduse vastuvõtmist saavad venelased endiselt kasutada välismaiseid teenuseid, kuid „selle piiranguga”, kinnitas šadajev. Ta ütles ka, et uued piirangud ei mõjuta tavainimesi: „tavakasutajad ei kannata”. Ministri väitel on dokument suunatud eelkõige „ekstremistliku tegevuse korraldajatele”, kes püüavad luua terroristlikke kogukondi. „On selge, et need on isikud, kes on niiöelda õiguskaitseorganite huviorbiidis,” ütles ametnik.

Riigiduuma võttis seaduseelnõu vastu 22. juulil. See näeb ette trahvide kehtestamise 3–5 tuhande rubla (33-55 euro) ulatuses ekstremistlike materjalide „tahtliku” otsimise eest internetist ja neile juurdepääsu saamise eest, sealhulgas VPN-teenuste abil. Sel eesmärgil on haldusõiguserikkumiste seadustikku lisatud artikkel 13.53 „Ilmselgelt ekstremistlike materjalide otsimine”. Seadus jõustub 1. septembril 2025 pärast Föderatsiooninõukogu heakskiitmist ja presidendi allkirjastamist.

Haldusõiguserikkumiste seadustiku artikli 14.3 muudatuse kohaselt kiidetakse VPN-teenuste „kasutamise korra rikkumise“ eest trahvid heaks. Kodanikele määratakse selliste teenuste reklaami levitamise eest trahv 50–80 tuhat rubla (550-880 eurot), ametnikele 80–150 tuhat rubla (880-1650 eurot) ja juriidilistele isikutele 200–500 tuhat rubla (2200-5500 eurot). Saadikud kiitsid heaks ka muudatused, mis tunnistavad VPN-teenuste abil kuriteo toimepanemise „raskendavaks asjaoluks”. Muudatus tehakse kriminaalkoodeksi vastavas artiklis (kriminaalkoodeksi artikkel 63).

Juuli keskel ilmusid taas uudised WhatsApp Messengeri (mis kuulub Meta korporatsioonile, mida võimud on tunnustanud ekstremistlikuks) peatselt keelustatava rakenduse kohta, mida kasutab umbes 80% üle 12-aastastest venemaa elanikest. See juhtus pärast seda, kui putin andis valitsusele korralduse töötada septembriks välja ettepanekud ebasõbralike riikide programmide kasutamise täiendavate piirangute kehtestamiseks. Pärast seda ütles riigiduuma infopoliitika komitee aseesimees anton gorelkin, et WhatsApp satub väga suure tõenäosusega sellesse nimekirja ja peaks valmistuma riigist lahkumiseks.

14. venemaa vanglates viibivate vangide sugulased teatasid süstemaatilistest peksmistest, mille eesmärk oli sundida süüdimõistetuid sõlmima lepinguid kaitseministeeriumiga edasiseks saatmiseks Ukraina sõtta. Sellest teatas „Сибирь.Реалии”, viidates ohvrite sugulastele. Allikate sõnul on massilisi vägivallajuhtumeid registreeritud vähemalt kolme piirkonna kolooniates – Volga piirkonnas, Kesk-venemaal ja Siberis. Väljaande allikate sõnul on alates 2024. aasta sügisest nende piirkondade parandusasutused järsult tühjenenud – vangide arv on vähenenud peaaegu poole võrra. Vangide rühmi hakkas kolooniatesse saabuma palju harvemini ja väiksemates kogustes: kahtlusaluseid ja süüdistatavaid hakati värvata otse eeluurimisvanglasse ja kohe rindele saatma.

Kemerovo oblastis asuvast kolooniast pärit süüdimõistetu ema ütles, et tema poeg, kes kandis vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 105 (mõrv) alusel karistust üle viie aasta, keeldus kolmeaastasele lepingule alla kirjutamast. 2025. aasta kevadel sunniti ta lõpuks nõustuma – naise sõnul vägivalla ja ähvarduste abil. Samal ajal tegi mees eeluurimisvanglas administratsiooniga koostööd ja teenis niinimetatud pressi rollis – vangina, kes osaleb töötajate korraldusel teiste piinamises. Väljaande vestluskaaslane rõhutab, et tema poeg polnud tavaline vang, tal oli vabanemiseni jäänud vähem kui kaks aastat ja ta oli varem põhimõtteliselt keeldunud sõtta minemast. Sellegipoolest oli ta murtud, kurdab naine.

Kolooniates on kehtestatud pideva mahasurumise režiim, nagu väidavad teised sugulased. Näiteks Volga föderaalringkonnas on peksmine muutunud regulaarseks ja sõna otseses mõttes kohustuslikuks, nagu hommikune rivistus. Administratsioon konfiskeerib massiliselt telefone, suurendades kontrolli ja survet. Üks süüdimõistetutest märkis vestluses oma sõbraga vangide seas suurt hirmu ja üksteise hukkamõistu. „Sina sured täna ja mina homme,” tsiteeris naine teda.

Naine nimega Svetlana, kelle sõber kannab karistust Volga oblastis asuvas üldrežiimiga karistusasutustes, ütles, et tingimused on alates 2024. aasta sügisest järsult halvenenud. Varem oli vangikodus suhteliselt mugav: igal teisel inimesel oli telefon ja tööd polnud vaja teha. Isegi välismaalasi ei sunnitud tööle, väidetavalt lubade puudumise tõttu. Siis aga muutus kõik: vange hakati sundima töötama tööstusettevõtetes, sealhulgas õmblema sõjaväevormiriideid. Keegi ei sõlminud aga veel lepinguid.

Hiljem sisenes Svetlana sõnul kolooniasse umbes sada märulipolitseinikku, kes alustasid vangide massilist peksmist. Mõnda peksti väidetavalt luumurdudeni ja viidi otse sündmuskohalt rindele. Teised viidi Moskvasse vägivalla ähvardusel. Tema sõnul allkirjastasid paljud lepingud surmaähvardusel. Svetlana rõhutab, et kui midagi sellist juhtus isegi „pehmes” karistusasutustes, siis karistusasutustes on olukord ilmselt veelgi raskem.

Sarnast pilti kirjeldasid ka Tuula oblastis asuva üldrežiimiga karistusasutuste vangi sugulased. Nende sõnul saabusid ühel hommikul asutusse föderaalse kinnipidamisasutuse, OMONi, FSB ohvitserid ja isegi naaberpiirkonna föderaalse kinnipidamisasutuse esindajad – kokku umbes sada inimest. Nad peksid vange ja viisid ära 15 „mittevene” süüdimõistetut, ähvardades neid ekstremismis süüdistada. Ülejäänute peksmist jätkati individuaalselt, sundides neid lepingule alla kirjutama. Ühe väljaande vestluskaaslase sõnul on umbes 80 inimesest üksuses, kus teenib tema sugulane, alles umbes kümme. Alates 2024. aasta suvest pole praktiliselt ühtegi uut vangi toodud – igas etapis vaid 2-3 inimest, enamikku „pressitakse” veel eeluurimisvanglas viibides, ütles mees.

15. 22. juulil teatas Ülemraada veebisait, et president Volodõmõr Zelenski allkirjastas seaduseelnõu nr 12414, mis sisuliselt allutab sõltumatud korruptsioonivastased organid NABU ja SAP peaprokurörile. Teave seaduse allkirjastamise kohta kadus Rada veebisaidilt, kuid nüüd on märgitud, et president Zelenskõi on dokumendile alla kirjutanud. Samuti ilmus peaaegu koheselt seaduse kohta teade Ülemraada ajalehes „Ukraina Hääl” – see tähendab, et see on jõustunud.

Parlamendiliige Jaroslav Železnjak kirjutas, et selle seaduse vastu sõna võtnud saadikud püüavad esitada konstitutsioonikohtule apellatsiooniavalduse. Selleks on vaja koguda 45 parlamendiliikme allkirjad. Železnjaki sõnul rikuti seaduseelnõu nr 12414 arutamisel Radas paljusid kodukorra artikleid. Parlament hääletas vastava seaduseelnõu poolt 22. juulil. Radas toetasid seda peamiselt „Rahva Teenri”, „OPZZhi” ja „Batkivštšõna” saadikud.

Pärast hääletust tulid inimesed Ukraina suuremates linnades kokku, et protesteerida ja üleskutsega seadust vetostada. Meeleavaldused toimuvad Kiievis, Lvivis, Odessas, Dnipros ja isegi, hoolimata pommirünnakutest, Sumõs.

Zelenski allkirjastatud seaduse kohaselt saab peaprokurör:

anda SAP-i prokuröri volitused teistele prokuröridele;
taotleda mis tahes juhtumi materjale ja andma need teistele prokuröridele üle;
andma NABU-le kirjalikke juhiseid, mis on täitmiseks kohustuslikud;
andma NABU kriminaalmenetluse teistele kohtueelse uurimisasutustele.

Taust: 22. juulil võttis Ülemraada 263 saadiku poolthäälega teisel lugemisel vastu seaduseelnõu nr 12414 „Ukraina kriminaalmenetluse seadustiku muutmise kohta seoses isikute kadumisega seotud kuritegude kohtueelse uurimise eripäradega sõjaseisukorras”, mille muudatuste kohaselt hakkavad NABU ja SAP sõltuma peaprokuröri otsustest.

Esindajatekoja spiiker Ruslan Stefantšuk allkirjastas vastuvõetud seaduse viivitamatult.

Riikliku Korruptsioonivastase Büroo ja korruptsioonivastase eriprokuratuuri juhid kutsusid president Volodõmõr Zelenskit üles mitte allkirjastama seaduseelnõu nr 12414, mis sisuliselt hävitab NABU ja SAP-i sõltumatuse.

Kodanikuvabaduste Keskus, mis pälvis 2022. aastal Nobeli rahupreemia, on pöördunud Ukraina presidendi poole nõudes vetostada NABU ja SAP-i käsitleva seaduseelnõu nr 12414. „Kodanikuvabaduste Keskus pöördub Ukraina presidendi poole nõudes vetostada seaduseelnõu nr 12414, mille parlament täna, 22. juulil, vastu võttis, rikkudes parlamendi menetlust. Seaduseelnõu kujutab endast otsest ohtu õigusriigile ja inimõigustele. Pöördume ka Euroopa institutsioonide poole palvega veenda Ukraina valitsust tühistama seaduseelnõu nr 12414, kuna see on vastuolus Euroopa Liidu olemasolu põhimõtetega.”

Nad märkisid, et seaduseelnõu kaotab prokuröride menetlusliku sõltumatuse. Tegelikult on keskuse sõnul peaprokuröril nüüd õigus muuta mis tahes kohtuasja jurisdiktsiooni Ukrainas, mis jätab kõik teised õiguskaitseorganid sõltumatusest ilma.

G7 riikide suursaadikud väljendasid muret SBU uurimistegevuse pärast NABU suhtes. Euroopa Liit väljendas samuti muret Ukraina hiljutiste tegude pärast oma korruptsioonivastaste institutsioonide NABU ja SAPi vastu.

Ukraina riiklik korruptsioonivastane büroo ja korruptsioonivastane eriprokuratuur jätkavad tegevust, kuid need tuleb „venemaa mõjutustest puhastada”. Sellest teatas president Volodõmõr Zelenski öises videopöördumises. Ta märkis, et arutas mitmesuguseid väljakutseid NABU juhi Semen Krõvonosi, SAP prokuröri Oleksandr Klõmenko, peaprokurör Ruslan Kravtšenko ja Ukraina julgeolekuteenistuse juhi Vasõl Maljukiga.

„On oluline, et peaprokurör oleks otsustanud tagada, et Ukraina tagaks seaduserikkujate karistuse vältimatuse. Ja just seda Ukraina tegelikult vajab. Juhtumid, mis on siiani seisnud, tuleks uurida,” märkis president. Tema sõnul on Ukrainast põgenenud ametnikud aastaid rahulikult elanud välismaal „väga heades riikides” ja neil pole selle eest mingeid õiguslikke tagajärgi. Ja see pole normaalne. „Pole ühtegi ratsionaalset seletust, miks miljardite väärtuses kriminaalasjad on aastaid rippunud. Ja pole ka seletust, miks venelased ikka veel vajalikku teavet saavad. On oluline, et see toimuks ilma venelasteta. On oluline, et karistus oleks vältimatu ja et ühiskond seda reaalselt näeks,” resümeeris president.

Ta ei kommenteerinud ukrainlaste meeleavaldusi Kiievis, Lvivis ja Dnipros korruptsioonivastaste organite sõltumatuse likvideerimise seaduse allkirjastamise vastu. Samuti ei kommenteerinud ta liitlaste muret selle otsuse negatiivse mõju pärast Ukraina ühinemisele EL-iga.

16. Lühiuudised

Iisraeli välisminister Gideon Saar on saabunud ametlikule visiidile Kiievisse, kus eeldatavasti kohtub president Zelenskõi ja Ukraina asevälisministri Andri Sõbihaga. Saar on kõrgeim Iisraeli ametnik, kes on külastanud Ukrainat alates 2023. aasta veebruarist.

YouTube eemaldas 2025. aasta teises kvartalis ligi 11 000 kanalit, mis olid seotud Hiina, venemaa ja teiste riikide riiklike propagandakampaaniatega. Üle 2000 neist olid venemaa omad, levitades kremli-meelseid narratiive, rünnates samal ajal Ukrainat, NATO-t ja Läänt.

Ukrainal on ligikaudu 20 ATACM-tüüpi maapealset raketti ja USA piirab nende kasutamist. USA ise ei ole saatnud Ukrainasse ühtegi ATACM-i, kuigi riik vajab neid okupeeritud aladel sügaval asuvate sihtmärkide ründamiseks.

Aserbaidžaan on tuvastanud Groznõi lähedal reisilennuki alla tulistanud Pantsir-S1 komandöri. See on dmitri paladõtšuk, 14. armee 80. õhutõrje raketipolgu (väeosa nr 75564) 274. eskadrilli ülem.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Teisipäeva, 22. juuli õhtul kell 21.07 teatati, et Põlva vallas Mooste alevikus põleb hoovis järelevalveta lõke, mis suitseb poegadega kurepesa poole.

Umbes ühe ruutmeetrises lõkkes põletati kummivoolikuid ja lõdvikuid. Päästjad kustutasid veel lennuvõimetutele kurepoegadele ohtliku tulekolde veega.

SEB tarbijauuringu järgi on kasvanud nende inimeste hulk, kes kulutaks suurema summa vaba raha tekkimisel rahasummat välisreiside ja suurostude asemel esmavajaduste või võlgade katteks. Eksperdi sõnul liigutakse tarbijakindluses vastuvoolu.

SEB tarbijauuringu järgi kasutaks 2000-euro vaba raha saamisel summat igapäevakulutuste katmiseks 20% inimestest. Seejuures on kahe kvartali võrdluses kasvanud inimeste hulk, kes maksaksid suurema rahasumma tekkimisel oma võlgu, ent samas kahanenud summa eest suuroste tegevate inimeste arv.

„Suurema summa vaba raha tekkimisel on majanduslikult kindlas kohas olevatel inimestel finantstervislik suundumus panna raha intressi koguma. See, et inimeste osakaal, kes kasutaks keskmise palga suurust rahasummat igapäevakulutuste katmiseks ja võlgade tasumiseks, on tõusnud, näitab, et liigume tarbijakindluses hetkel vastupidises suunas. Suuremate eesmärkide täitmise ja pikaajalise heaolu saavutamise nimel vaatavad tarbijad varasemast enam, kuidas lühiajaliselt palga ja kulude suhe nulli tuleks,” avas SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.

Puhkus välismaal on ligi neljandiku eestimaalaste jaoks jäänud rahakoti taha

Mida kindlamalt tajuvad tarbijad oma finantsvõimekust, seda sagedamini ollakse valmis vajaduste katmise kõrval kulutama raha ka elamustele. Tarbijauuringu kohaselt on viimase aasta jooksul välismaale reisinud eestimaalaste osakaal 38%. Seejuures reisis 5% inimestest rohkem kui eelmisel aastal ning ligi neljandik eelmise aastaga võrreldes vähem.

„Mõõtsime tänavu esimest korda reisimisharjumusi kui üht võimalikku indikaatorit finantskindlusele. Vaatamata sellele, et Tallinna lennujaama statistika näitab külastatavuse kasvu, on jätkuvalt suur osa neid, kes ei saa endale reisimist lubada. Kuigi ligi kolmandiku jaoks on välisreiside tihedus jäänud samaks ning ka väike osa on reisinud varasemast rohkem, tähistavad arvestatavalt suurt näitajat eestimaalased, kes on reisimisega tagasi tõmmanud. Nõnda saavad lausa 23% inimestest reisida  võrreldes eelmise aastaga vähem,” jagas Visnapuu.

SEB tarbijauuringu viis Norstat läbi 2025. aasta juunis. Küsitluses osales 1000 Eesti elanikku vanuses 18-74 eluaastat.

Sel laupäeval 26. juulil mälestatakse Sinimägede lahingutes 1944. aastal Eesti eest langenud sõdureid.

Soomepoiss ja roomakatoliku preester Vello Salo on ütelnud: „Munder võis ju vale olla, aga vaenlane oli õige”.

Au langenud kangelastele!

Krüptoturule sisenemine on 2025. aastal sama põnev kui segadusttekitav. Bitcoin püsib tugeva usalduse märgina, Ethereum on endiselt nutilepingute alustala ja Solana meelitab uue generatsiooni investoreid tänu kiirusele ja madalatele kuludele. Kuid nende suurte nimede kõrval kerkib esile aina rohkem uusi tööriistu ja tokeneid, mille eesmärk on muuta kogu Web3 kogemus tunduvalt sujuvamaks.

Üheks märkimisväärsemaks uuenduseks selles arengus on Best Wallet – uue põlvkonna krüptorahakott, mis ühendab kasutajasõbralikkuse, turvalisuse ja ligipääsu paljudele uutele võimalustele, sealhulgas tokenite eelmüükidele. Best Walleti sees sündis hiljuti ka Best Wallet Token ($BEST) – kogukonnale suunatud token, mis annab kasutajatele soodsamaid tasusid, eelise varastele investoritele ja ligipääsu mängulistele boonusmehhanismidele.

Sellised uuendused nagu Upcoming Tokens tööriist, edukad koostööd iGaming sektoris ning kiire kasutajate kasv muudavad Best Walleti ja $BEST tokeni ideaalseks väravaks neile, kes soovivad 2025. aastal krüptomaailma siseneda kiirelt, lihtsalt ja läbipaistvalt.

Suured nimed, suur segadus – miks krüptosse sisenemine on endiselt keeruline?

Kuigi Bitcoin, Ethereum ja Solana on saanud krüptomaailma alustaladeks, on uue kasutaja jaoks sisenemine endiselt tehniline, killustunud ja tihti riskantne. Paljud rahakotid nagu MetaMask või Trust Wallet eeldavad, et kasutaja juba tunneb terminoloogiat, oskab valida võrgustikke ja mõistab riske. Lisaks sellele on tokenite ostmine eelmüügi kaudu sageli seotud ebaturvaliste veebilehtedega, tülikate KYC-protsesside ja kõrgete teenustasudega.

2025. aastal otsib kasvav hulk inimesi lihtsamat viisi, kuidas krüptosse investeerida – ilma mitme vaheplatvormita, ilma keeruka rahakoti seadistamiseta ja ilma hirmuta, et kogemata satutakse petuskeemi ohvriks. Just see vajadus lihtsuse ja turvalisuse järele loob ruumi uutele lahendustele, nagu Best Wallet.

Best Wallet: Uue põlvkonna krüptorahakott, mis teeb asjad lihtsaks

Best Wallet on loodud just neile, kes tunnevad, et seni pakutud lahendused on liiga keerulised või ebaintuitiivsed. Kui vanakooli rahakotid nagu MetaMask jätavad uue kasutaja küsimusi täis, siis Best Wallet pakub vastuseid — ja teeb seda turvaliselt, selgelt ning visuaalselt mõistetavalt.

Rakendus ühendab kõik, mida krüptos tegutsemiseks vaja: rahakott, turvaline salvestus, tokenite ostmine, eelvaade trendikatele eelmüükidele ja kogukonna toetus. Lisaks sellele on Best Wallet esimene, kes toob mängu “Upcoming Tokens” tööriista — see funktsioon on osutunud ülipopulaarseks, aidates koguda enam kui 2 miljonit dollarit partnerpresale’ide jaoks juba esimestel nädalatel.

Tänu Fireblocks MPC-CMP tehnoloogiale on rahakott kaitstud ka kõige keerukamate rünnete eest, pakkudes turvalisust, mida vajavad nii algajad kui kogenud kasutajad.

Lae alla Best Wallet krüptorahakott

$BEST Token: Võti tulevikurahakoti ökosüsteemi

$BEST on Best Walleti natiivne token, mille roll pole pelgalt sümboolne — see on kogu platvormi mootor. Tokeni omanikud saavad reaalseid eeliseid, alates madalamatest tehingutasudest kuni varajase ligipääsuni uutele eelmüükidele. Lisaks on kasutajatele avatud stakingu võimalused ja kogukonnal on häälõigus ökosüsteemi arendamises.

Kõige põnevam? Presale toimub esimesed kaks nädalat ainult Best Walleti rakenduses. See tähendab, et kõige varasemad toetajad saavad $BEST tokeni kõige madalama hinnaga, enne kui see üldsusele avaneb. Selline mudel premeerib kogukonda ning loob tugeva ja aktiivse kasutajabaasi.

$BEST Tokeni unikaalsed eelised:

• Varajane ligipääs järgmise laine krüptoprojektidele
• Tasuta keerutused ja boonusmängud iGaming partnerite juures
• Madalamad tasud ja kõrgemad preemiad
• Turvaline ja mugav ligipääs läbi Best Wallet rakenduse

Esmase etapi edu kinnitab tugev turuhuvi: esimese 100 000 dollari väärtuses $BEST tokenid müüdi välja vaid 6 tunniga ning esimese 24 tunni jooksul koguti üle 162 000 dollari.

Osta Best Wallet Tokeneid.

Kuidas Best Wallet aitab vältida presale-pettuseid — ja toob esile tõelised tähed

Krüptomaailmas vohavad pettused, eriti just eelmüükide valdkonnas: võltslehed, kloonitud projektid ja varastatud rahad on saanud paljudele algajatele karmiks õppetunniks. Best Wallet muudab seda.

Rakenduse Upcoming Tokens funktsioon koondab usaldusväärsed presale’id ühte kohta, kus kasutajad saavad otse ja turvaliselt osaleda projektide varajastes etappides — ilma kolmandate osapoolte linkide või mirror-lehtede riskita.

Üks eredamaid näiteid on Bitcoin Hyper — mänguline, ent tõsiselt võetav projekt, mis kogus ainuüksi Best Walleti kaudu esimeste nädalatega muljetavaldava toetuse. Tänu kontrollitud partnerlusele ja Best Walleti ökosüsteemi integreeritusele said investorid varakult kaasa lüüa, ilma et oleks pidanud muretsema pettuste pärast.

Best Wallet annab selge sõnumi: eelmüügid võivad olla turvalised, kui platvorm neid õigesti kureerib.

Külasta Bitcoin Hyper eelmüüki

Best Wallet avab krüpto ukse — ja hoiab selle turvalisena

2025. aasta krüptoturg on küpsem, nutikam ja palju ligipääsetavam. Kui Bitcoini ja Ethereumi roll turuliidritena jääb endiselt tugevaks, siis kasvavad platvormid nagu Best Wallet näitavad, et järgmine arenguetapp seisneb kasutajakogemuses ja usalduses.

Olgu selleks turvaline ligipääs uutele projektidele nagu Bitcoin Hyper, revolutsiooniline $BEST tokeni ökosüsteem või lihtsalt lihtne ja kiire viis oma krüptot hallata — Best Wallet tõestab, et krüptosse sisenemine ei pea olema keeruline ega riskantne.

Kui otsid kindlat, läbimõeldud ja tulevikku vaatavat krüptopartnerit, siis Best Wallet on nimi, mida tasub meelde jätta.

Ööl vastu eilset teisipäeva 22. juulit kella 02.22 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Elva vallas Aakre külas.

Teadmata juht sõitis sõiduautoga Honda Accord T-kujuliselt ristmikult otse teelt välja kivihunnikusse.

Kiirabi toimetas haiglasse kolm sõidukis olnud isikut: 22-aastase ja 20-aastase mehe ning 24-aastase naise.

Liiklusõnnetuse asjaolud on täpsustamisel.

Sotsiaalmeedias lööb laineid video naiste korvpallist Eestis. Videos on näha, kuidas korvpallur vaatab kõrvale ja saab talle söödetud palliga vastu pead.

Korvpallur kukkus selle peale pikali.

Mäng oli Eesti ja Leedu koondiste vahel.

Video on siin. NB! Häirivad kaadrid, nõrganärvilistele mittesoovitav.

„Sõjaväekohustusest kõrvalehoidjatel” pole kuhugi põgeneda – nüüd on Venemaa piirivalvuritel täielik juurdepääs sõjaväelistele registreerimisregistrile, kirjutab Vene meedia.

— Hiljuti hakkasid sõjaväe registreerimis- ja värbamisbürood sisestama ajateenijate andmeid ühisesse elektroonilisse andmebaasi;
— Nüüd on sellega ühendatud ka piirivalvurid – nad kontrollivad teavet kohe passikontrollis, ilma täiendavate taotlusteta;
— Isegi ajateenistuse elektroonilised kutsed on nähtavad;
— Kui isikule on saadetud kutse, peatatakse ta piiril, viiakse eraldi ruumi, teda küsitletakse ja talle antakse protokolliline teade: ilmumata jätmine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse;
— Riigist lahkumine blokeeritakse.

Heavy metali ristiisa ja Black Sabbathi legendaarne solist Ozzy Osbourne suri 76-aastaselt – vaid paar nädalat pärast emotsionaalset hüvastijättu fännidega Villa Parkis.

See verstapostiks olev kontsert, kus esinesid Metallica ja Guns N’ Roses, oli tema viimane kummardus pärast aastakümneid kestnud žanripõhist muusikat ja kurikuulsaid lavalisi trikke, vahendab Newsweek.

„Suurema kurbusega, kui pelgalt sõnad suudavad edasi anda, peame teatama, et meie armastatud Ozzy Osbourne lahkus täna hommikul meie seast,” seisis tema perekonna avalduses. „Ta oli koos oma perega ja ümbritsetud armastusest. Palume kõigil austada meie perekonna privaatsust sel ajal.”

Ozzy Forever! pic.twitter.com/aJKVOCnJiI

— BlackSabbath (@BlackSabbath) July 22, 2025

USA President Donald Trump süvendas oma rünnakuid poliitiliste konkurentide vastu, süüdistades endist presidenti Barack Obamat riigireetmises.

Trump ütles täna teisipäeval 22. juulil, et otsustas pärast 2016. aasta valimisvõitu Hillary Clintoni vastu süüdistusi mitte esitada, kuid usub nüüd, et on aeg oma poliitilised rivaalid vastutusele võtta, vahendab Newsweek.

Ovaalkabinetis peetud kõnes nimetas ta endist FBI direktorit James Comeyt, endist CIA direktorit John Brennanit, Obamat ja teisi, süüdistades neid ebaseaduslikus vandenõus tema vastu.

„Pärast seda, mida nad minuga tegid – olgu see õige või vale – on aeg inimesed vastutusele võtta,” ütles Trump.

Ta kordas seejärel märkusi Venemaa uurimise ja 2020. aasta valimiste tulemuste kohta, väites: „Jõugu juht oli president Obama. Ta on süüdi. … See oli riigireetmine.”

Presidendi märkused tulid pärast seda, kui riikliku luure direktor Tulsi Gabbard avaldas reedel aruande, milles väideti, et Obama ja tema riikliku julgeoleku kabineti liikmed fabritseerisid luureandmeid Venemaa sekkumise kohta 2016. aasta valimistel, et „luua alus sisuliselt aastaid kestnud riigipöördele president Trumpi vastu”. Gabbard ütles, et annab ametnike kohta info süüdistuse esitamiseks justiitsministeeriumile.

Eesti kulutas 2022. aastal peretoetustele 1,9 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide keskmine on aga 2,3 protsenti. Samas moodustasid Eestis peretoetused sotsiaalhüvitistest 12,4 protsenti, millega oli Eesti EL-is eesotsas, selgub Eurostati andmetest.

Eestis kulus 2022. aastal peretoetuseks inimese kohta 518 eurot. EL-is on sama näitaja kõige kõrgem Luxemburgis 3789, Taanis 1878 ja Saksamaal 1616 eurot. Kõige väiksemad on summad Bulgaarias 211, Kreekas 264 and Küprosel 277 eurot, vahendab ERR.

Kanada energiafirma Central European Petroleum (CEP) teatas, et leidis Poola Läänemere ranniku lähistelt suure naftamaardla. Poola võimude teatel võib avastus tugevdada riigi energiasõltumatust.

CEP teatas, et leidis naftat puuraugus Wolin East 1 (WE1). Firma teatel võib seal esialgse hinnangu kohaselt olla 22 miljonit tonni toornaftat ning viis miljardit kuupmeetrit maagaasi, vahendab TVP.

Poola kliimaministeeriumi hinnangul võib kogu Wolini ala peale olla ligi 33 miljonit tonni toornaftat ning 27 miljardit kuupmeetrit maagaasi. Poola võimude teatel on tegu ühe suurima naftaleiukohaga Euroopas viimase kümnendi jooksul.

Sotsiaalmeedias jagatakse pilti, kuidas Eesti pool paigaldas liikluseks suletud Narva sillale tankitõkked ja kaevas üles silla esise asfaldi.

Pildil on näha, kuidas tankitõkked ehk nn draakonihambad on paigaldatud pikalt kuni silla keskosani välja. See annab aimu, et midagi on toimumas ja silda pole kavas niipea avada.

Ühtlasi näitab see, et valmistutakse Vene poole peatseks rünnakuks.

Kommenteerib Narva piiripunkti juht Antti Eensalu:

 Tõkked on sillal juba alates 2024. aasta veebruarist, kui Venemaa Föderatsioon sulges Ivangorodi piiripunkti transpordi piiriületustele. Kuniks sõidukite piiriületus on suletud, jäävad ka tõkked sillale.

Mis puudutab praeguseid kaevetöid, siis käivad ettevalmistustööd piiripunkti sissesõiduteedele Venemaa Föderatsiooni poolt, Peetri platsi poolt ja Tuleviku tänava poolt ülestõstetavate läbisõidutõkete paigaldamiseks. Teetõkked ja väravad peaksid Narva piiripunkti saabuma augusti lõpuks ning siis asutakse neid paigaldama, mis võtab veel umbes poolteist kuud.

Luhamaa ja Koidula piiripunktidesse on sarnased teetõkked juba paigaldatud. Need võimaldavad sulgeda kiiresti läbipääs transpordivahendile, mis üritab ootamatult ja ebaseaduslikult piiripunktist läbi sõita. Tegemist on plaanipäraste töödega.

Eestis, mis on tuntud kui üks Euroopa tehnoloogiliselt arenenumaid riike, on huvi online-hasartmängude vastu pidevalt kasvanud ning Vavada platvormil on selles niššis eriline koht. Kombineerides live-kasiino autentsuse ja võimaluse mängida ükskõik kust riigis, pakub Vavada Eesti kasutajatele ainulaadset kogemust, mis vastab nende kõrgetele nõudmistele turvalisuse, kvaliteedi ja interaktiivsuse osas. See formaat on muutunud eriti oluliseks sotsiaalse suhtluse suureneva digitaliseerimise ja kohaliku hasartmänguturu range reguleerimise taustal.

Lokaliseerimine ja vastavus Eesti standarditele

Eesti online-hasartmängude alaseid õigusakte peetakse üheks kõige rangemaks ELis. Vavada mitte ainult ei vasta täielikult Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) litsentsi nõuetele, vaid kohandab oma teenuseid ka kohalikele eripäradele. Näiteks nõuab platvormil registreerimine isikusamasuse kontrollimist E-Identity süsteemi kaudu, mis pakub kaitset alaealiste ja pettuste vastu. Eesti mängijatele pakutakse personaalset tuge nende emakeeles, sealhulgas võitude maksustamisega seotud küsimuste lahendamist – kohalike seaduste kohaselt ei ole hasartmängutulu maksustatav.

Platvorm on integreeritud Eestis populaarsete makseviisidega: pangaülekanded Swedbanki ja Luminori kaudu, Mifinity e-rahakotid ja krüptovaluutatehingud. Väljavõtete kiirus ei ületa 24 tundi, mis vastab kohaliku, kohese finantstehinguga harjunud publiku ootustele.

Tehnoloogiline baas: stabiilsus ja innovatsioon

Eesti on kiire internetiühenduse leviku poolest ELis esikohal: Eurostati andmetel on 94 protsendil majapidamistest juurdepääs üle 100 Mbit/s kiirusega ühendusele. Kasiino kasutab seda eelist, pakkudes optimeeritud videovooge kuni 4K resolutsiooniga. Iga live-stuudio on varustatud 360° kaamerate, mürasummutussüsteemide ja kohanduva valgustusega, et tekiks tunne, nagu viibiksid nad tõelise mängulaua taga. Vähem stabiilse internetiga piirkondade jaoks, näiteks saarepiirkondade jaoks on olemas vähendatud bitikiirusega „Lite“-režiim, mis säilitab ülekande sujuvuse.

Vavada EE tehnoloogiastrateegia oluline element on platvormideülene. Eesti mängijad, kes kasutavad aktiivselt nutitelefone (Ericssoni uuringu kohaselt 78% elanikkonnast), hindavad platvormi mobiiliversiooni selle kohanduva kasutajaliidese eest. Multitasking-funktsioon võimaldab samaaegselt osaleda live-ruletis ja jälgida turniirilaua ilma vahekaartide vahel vahetamata.

Sotsialiseerimine ja kultuurilised nüansid

Eestlased, vaatamata oma reserveeritud rahva mainele, hindavad võimalust suhelda digitaalses keskkonnas. Vavada muudab traditsioonilise isoleeritud mängimise interaktiivseks kogemuseks:

• Kultuuridevahelise suhtluse alal koolitatud vahendajad peavad dialoogi eesti ja inglise keeles, vältides tarbetut pealetükkivust.
• Vestlusruumid on täiendatud filtritega, mis blokeerivad rämpsposti ja solvanguid vastavalt kohalikele netiketi normidele.
• Turniiride sektsioonis on sõprade jaoks mõeldud privaatseid ruume, mis on populaarsed noorte seas, kes eelistavad mängida tihedas ringis.

Vanema põlvkonna jaoks on tõelise kasiino simulatsioon kriitilise tähtsusega: heliriba sisaldab žetoonide klõbinat ja summutatud vestlusi ning kasutajaliides võimaldab teil reguleerida stuudiovalguse hämarustasemet vastavalt isiklikele eelistustele.

Mängupalett: alates klassikast kuni kohalike eelistusteni

Vavada online-kasiino eesti publik näitab suurt nõudlust strateegiliste mängude järele, kus tulemus ei sõltu ainult õnnest, vaid ka osavusest. Top 3 kategooriat platvormi sisemise analüüsi järgi:

• Live Roulette – 42% kasutajatest valib madala kasiinomarginaaliga (2,7%) Euroopa versiooni, samas kui Ameerika rulett on populaarne ekstreemsete mängijate seas.
• Blackjack – piiramatute kohtadega Infinite Blackjack on saanud hittiks dünaamikat hindavate Tallinna mängijate seas.
• Pokker – Casino Hold’em on teiste pokkeri liikide ees ülekaalus tänu oma lihtsatele reeglitele ja kõrgele kasumlikkusele (RTP 97,8%).

Erilist huvi pakuvad eksklusiivsed Eesti-teemalised mängud, näiteks Viru Bogs, mis on kohaliku maastiku visualiseeringutega baccarat’i variatsioon. Arendamisel on loteriid „Tallinna rulett“, kus numbrite asemel kasutatakse pealinna vaatamisväärsusi.

Turvalisus: andmekaitse ja läbipaistvus

Riigis, kus küberturvalisus on riiklik prioriteet, rakendab Vavada mitmekihilist turvasüsteemi:

• Kõik tehingud krüpteeritakse TLS 1.3 protokolliga ja andmeid hoitakse ISO 27001 nõuetele vastavates Tallinna andmetorni andmekeskustes asuvates serverites.
• Mängusessioonid salvestatakse ja säilitatakse 90 päeva jooksul vaidluste lahendamiseks.
• Režiim „Anonüümne sisselogimine“ võimaldab mängida ilma registreerimiseta, kasutades ühekordseid külaliskontosid.

Selline lähenemine kõrvaldab eestlaste skeptilisuse, kellest 68% kardab TÜ Techi uuringu kohaselt isikuandmete lekkimist.

Live hasartmängude tulevik Eestis läbi Vavada prisma

Eesti Panga analüütikud ennustavad online-hasartmängude kahekordset kasvu riigis aastaks 2026. Juhtpositsiooni säilitamiseks investeerib Vavada virtuaalreaalsuse tehnoloogiasse – VR-kasiino pilootprojekti testitakse juba suletud beetasüsteemis. Plaanid hõlmavad ka integratsiooni Eesti digitaalse identiteediga kohese kontrollimiseks ja partnerlussuhteid kohalike mänguarendajatega, et muuta sisu veelgi asjakohasemaks piirkonnas.

Kuna 53% Eesti kasutajatest alustab oma online-hasartmängude teekonda live-teenindajatega (GamblingCompliance 2023 andmed), keskendub Vavada hariduslikule sisule: Akadeemia sektsioonis on saadaval algajatele mõeldud õppevoolud ja strateegiasimulaatorid.

Kokkuvõte

Vavada ei järgi lihtsalt trende – platvorm kujundab neid, pakkudes Eesti mängijatele täiuslikku tasakaalu tehnoloogia ja inimsuhtluse vahel. Kohalike eeskirjade range järgimine, uuenduslik sisu ja kultuuritundlikkus ei tee sellest pelgalt mänguruumi, vaid digitaalse ökosüsteemi, kus põnevus kohtub usaldusega. Kasuta nüüd Vavada bonus code ja suurenda oma võiduvõimalusi oma lemmik lauamängudes!

Venemaal tuli müügile uus Moskvitš 8 ja seda kolmes varustuse tasemes.

Baasiversiooni hind algab 2,98 miljonist rublast (32 500 eurot), keskmise versiooni hind alates 3,21 miljonist (35 000) ja tippversiooni hind 3,37 miljonist (36 700).

See on seitsmekohaline crossover 1,5-liitrise turbomootoriga (174 hj), 7-käigulise „robotkäigukasti” ja esiveoga.

Lisaks on olemas soojendusega istmed, kliimaseade, kaks 12,3-tollist digitaalset paneeli, kaamera, dioodoptika ja multimeedia Apple CarPlay, Android Auto ja juhtmevaba laadimisega.

Auto maksimaalne kiirus on 160 km/h, kütusekulu on 7,9 liitrit 100 km kohta. Mudel on Hiina auto Sehol X8 kloon.

Siin on pildid:

Valge Maja teatas, et president Donald Trump on otsustanud USA UNESCO-st välja viia pärast Ameerika osalemise läbivaatamist organisatsioonis, viidates „woke” (äratuse) tegevusele.

See pole Trumpi esimene lahkumine UNESCO-st, olles USA sealt välja viinud oma esimesel ametiajal, kuid tema mantlipärija president Joe Biden astus uuesti organisatsiooni, et seista vastu kasvavale Hiina mõjule, vahendab Newsweek.

Trump on USA välja viinud mitmetest rahvusvahelistest organisatsioonidest ja lepingutest, näiteks Maailma Terviseorganisatsioonist ja Pariisi kliimakokkuleppest, väites, et Ameerika huvides ei ole neis osaleda.

Kuid tema kriitikud ütlevad, et sellised sammud vähendavad USA mõjuvõimu maailmas, loovad tühimikke, mida Ameerika konkurendid ja vaenlased täidavad, ning seega õõnestab lahkumine riiklikke huve.

„President Trump on otsustanud Ameerika Ühendriigid UNESCOst välja viia – UNESCO toetab woke, lõhestavaid kultuurilisi ja sotsiaalseid eesmärke, mis on täiesti vastuolus terve mõistuse poliitikaga, mille poolt ameeriklased novembris hääletasid,” ütles Valge Maja pressiesindaja asetäitja Anna Kelly väljaandele New York Post.

„See president seab Ameerika alati esikohale ja tagab, et meie riigi liikmelisus kõigis rahvusvahelistes organisatsioonides on kooskõlas meie riiklike huvidega,” lisas ta.

USA valitsuse ülevaade tuvastas probleeme UNESCO mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasatuse (DEI) poliitikas ning seda, mida peeti Palestiina ja Hiina toetuseks, teatas New York Post.

Esmaspäeva, 21. juuli õhtul kell 22.26 sai häirekeskus teate, et Tartus Sõpruse puiesteel on auto sõitnud vastu posti.

Autos olnud juht anti üle kiirabile. Päästjad tegelesid süttimisohu eemaldamisega ja puhastasid tee, sõiduki viis ära treiler.

Ohtlikust kõverast postist teavitati linnavalitsust.

Leedu seadusandjad on Valgevene opositsiooniliidri Siarhei Tsihhanouski hiljutise ettepaneku luua välismaal autonoomsed Valgevene „saared” tagasi lükanud kui „absurdse”, kuigi nad ei pea opositsiooni ohuks riigi julgeolekule.

Juuli alguses ütles hiljuti vanglast vabanenud Tsihhanouski YouTube’i intervjuus, et kui president Aleksandr Lukašenko režiimi kukutamise katsed ebaõnnestuvad, võivad paguluses elavad valgevenelased luua poolautonoomseid kogukondi väljaspool oma kodumaad, vahendab lrt.lt.

„Ma tahan elada Valgevenes – ma mõtlesin sellele vanglas palju,” ütles Tsihhanouski. „Kui valgevenelased ei taha võidelda või minusse uskuda, las nad usuvad kedagi teist. Asi on selles, et jätkata võitlust ja saavutada tulemusi. Kui see ei toimi… hakkan neid saari ehitama. Venemaal oli Saksa autonoomne ringkond, midagi sellist. Oli ka juudi omasid. Me saame nii areneda. Riik on tema rahvas.”

Leedu parlamendi riikliku julgeoleku ja kaitsekomisjoni esimees Giedrimas Jeglinskas nimetas ideed absurdseks ja kutsus üles selliste avalduste tõlgendamisel ettevaatlikkusele.

„Me peame ennekõike kaitsma oma riigi huve – see on meie peamine ülesanne,” ütles ta BNS-ile. „Meil on nüüd Leedus 20 000 venekeelset inimest, kes on saabunud viimastel aastatel. See pole mitte ainult majanduslik võimalus, vaid ka riigi julgeolekurisk. Kui me hakkame rääkima saartest ja autonoomsetest piirkondadest… ma ei tea, see kõlab minu jaoks üsna uskumatult.”

Väliskomisjoni juht Remigijus Motuzas kordas kriitikat.

„Me oleme Euroopa Liidus, mis on tugevalt integreeritud. Ajalooline ja rahvusvaheline kogemus näitab, et sellised „saared” ei osutu kunagi jätkusuutlikuks. Ainult integratsioon on seda,” ütles Motuzas.

Ta hoiatas, et sellised ideed võivad õõnestada Valgevene opositsiooni eesmärke.

„Kui me need saared rajame, võime jätta mulje, et loobume Valgevenes demokraatlikest muutustest või ei näe riigil tulevikku,” ütles ta. „Usun, et ainult koostöös Leedu, selle demokraatlike jõudude ja rahvusvaheliste partneritega saame luua demokraatliku Valgevene.”

Motuzas lisas, et Leedu poliitikutega pole selliste enklaavide loomise üle arutelusid peetud.

„Oleme Seimis [parlamendis] loonud Valgevene Sõprade grupi ja kohtume regulaarselt, aga see teema pole kunagi üles kerkinud,” ütles ta.

Kirjalikus vastuses BNS-ile teatas välisministeerium, et valgevenelastel on õigus oma tuleviku üle arutleda.

„Valgevene kodanikel on õigus arutada oma riigi ja kaasmaalaste tulevikku. Leedu toetab järjekindlalt visiooni iseseisvast, suveräänsest ja demokraatlikust Valgevenest, kus austatakse kõigi kodanike õigusi,” teatas ministeerium.

Hiljutine avalik arutelu on keskendunud ka Leedus asuva Valgevene opositsiooni väljastatud nn passidele. Need dokumendid tekitasid 2023. aastal vastureaktsiooni Leedu ja Valgevene piiride ebatäpse kujutamise pärast. Pahonia sümboli – Valgevene vaste Leedu sümbolile Vytis – kasutamine passikaantel ärritas samuti mõningaid leedulasi.

Motuzas usub, et need vaidlused tulenevad pigem harjumatusest kui tegelikust ohust.

„Ma ei arva, et siin on reaalne oht, aga me peame jääma valvsaks. Ma arvan, et suur osa sellest on tingitud teadmiste puudumisest,” ütles ta.

46-aastane Tsihhanouski vabanes juunis vanglast pärast enam kui viit aastat vangistust. Talle määrati 2021. aastal 18-aastane vangistus väidetava rahutuste korraldamise ja vihkamise õhutamise eest, millele lisati hiljem 18-kuuline karistus sõnakuulmatuse eest.

Ta plaanis kandideerida Lukašenko vastu Valgevene 2020. aasta presidendivalimistel, kuid arreteeriti vaid nädalad enne hääletust. Tema abikaasa Svjatlana Tsihhanouskaja astus tema asemel võistlustulle ja temast sai hiljem üks opositsiooniliidreid. Pärast vaidlusaluseid valimisi põgenes ta Leetu.

Pärast vabanemist kinnitas Tsihhanouski, et tema abikaasa jääb opositsiooni poliitiliseks juhiks.

Jahe suve algus on avaldanud negatiivset mõju turismiettevõtetele kogu Lätis ja Kuldīga on üks linnu, kus see annab kõige enam tunda.

Kuldīga turismiettevõtted näevad, et geopoliitiline olukord on muutnud ka UNESCO pärandist huvitatud külastajad Balti riikidesse reisimise suhtes ettevaatlikumaks, teatas Läti Raadio 21. juulil.

Restorani ja hotelli „Jēkaba sēta” juhataja Jolanta Lange haldab Kuldīga vanalinnas kolme hoonet. Oma üheteistkümnendal hooajal pereettevõttes on ta kogunud kogemusi majutussektoris ning tal on oma järeldused turismitööstuse praeguste sündmuste, sealhulgas geopoliitiliste olude kohta.

„Enne kogu seda geopoliitilist olukorda olid meie peamised turistid sakslased. See oli tõesti nii, 60–70%. Pärast sõda ja koroonat on nüüd meie peamine turist kohalik. Ma vaatasin täna veel üle – umbes 65% on lätlased, neile järgnevad leedulased, sakslased, eestlased, Ühendkuningriik ja siis on veel teised riigid.”

Perenaine põhjendab, et nad suudavad restorani üleval pidada, kuna see asub hotellis, samal ajal toitlustades gruppe ja hoides talvel tööd oma pikaajalist personali. Talvel kasutavad hotelli mitmed ettevõtted, seega õnnestub neil säilitada stabiilsus. Samal ajal kiidab „Jēkaba sēta” esindaja Kuldīga turismisektoris töötavaid inimesi, kelle panus on ilmne ja on üks põhjusi, miks inimesed valivad sihtkohaks Kuldīga.

Kuldīga turismiarenduskeskuse juht Jana Bergmane ütleb, et see aasta on kindlasti teistsugune, mõjutatud ilmast ja muudest teguritest.

„Turistide voog, mida ma ise jälgin näitab, et Leedu turiste on kindlasti vähem kui varem, samas kui Saksa matkaautoturiste on suhteliselt rohkem ja neid võib näha paljudes linna parklates, eriti Krasta tänaval torni ümbruses. Muidugi on siin arutelu selle üle, mida ainuüksi seda tüüpi turistid linnale ja ettevõtlusele annavad, sest nad on üsna isemajandavad,” ütles Bergmane.

„Majutust kindlasti ei kasutata ja toitlustusteenuseid kasutatakse vähem. See on omamoodi komistuskivi, sest pole ühte keskset kohta, kus nad ööbiksid, ja nad oleksid ilmselt väga huvitatud infrastruktuuri kasutamisest, ja Kuldīgas seda pole, ainult mõned eraettevõtted ja need on väga madala intensiivsusega,” märkis ta.

Mis puutub Kuldīga UNESCO tiitli võitmisse ja varasematesse ennustustesse, et turistide arv kasvab kiiremini, siis praegu pole seda juhtunud. Üks peamisi põhjuseid on geopoliitiline olukord, kus paljud inimesed on endiselt ettevaatlikud.

„Praegune publik on selgelt, võiks öelda, keskealine ja vanem. Muidugi tahavad nad näha UNESCO paiku, aga nad tahavad reisida turvaliselt, nad on sihtkohtade suhtes väga valivad,” ütles Bergmanis. „See pole saladus – piir ja olukord, mis võib-olla aeg-ajalt veidi valjemaks muutub, aga me ei tea ka nii sügavalt, kuidas seda millises riigis kujutatakse.”

Bergmane leiab, et praegustes oludes vajab turismitööstus tugevat riigi tuge ja samal ajal välist reklaami, et näidata Lätit turvalise sihtkohana. Riiklikul tasandil tuleb rohkem ära teha, usub ta.

„Ma ütleksin, et see on Läti enda valdkond – turismiamet, mitte ainult Kuldīga või Kuramaa piirkond, peaks sellest rääkima, see peaks olema kogu riik. Riik peab välisturgude osas palju rohkem ära tegema,” ütles Bergmane.

Üldiselt kogeb Kuldīga juulis turistide voogu, aga nagu ka teistes Läti osades, mõjutab ilm kindlasti hooaja üldisi numbreid. Kuldīga turismi pressiesindaja Bergmane möönab, et inimesed hoiavad raha kokku ning et valitseb näiliselt nähtamatu majanduskriis, mida mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas geopoliitiline olukord.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 22. juuli 2025:

eip vist enam Moskvast kuhugi lennata saa… loodan, et pikalt…

1. Ork on ork…

2. Ikka Moskvani.

3. Kursk/Belgorod: vist muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: üks küla kaotati ja Kostantõnivka linnani vaid 6 km.

8. Donetsk: surve Toretski-Pokrovski vahel tõuseb.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. putin muutis sõjaseisukorra seadust laiendades FSB volitusi.

12. Suurbritannia kehtestas Lukoili Dubai üksusele ja 135 varitankerile sanktsioonid.

13. Pärast uusi sanktsioone lakkasid ühe venemaa suurima riigipanga Hiina kaardid Euroopas töötamast.

14. Lühiuudised

176 vene poole rünnakut ehk siis arv tõusis, aga vist osalev mass isegi pisu väiksem oli, sest kaotusi oli vähem nii elavjõus kui soomuses, sestap surve muutust ei tuvastanud. Senised aktiivsemad lõigud on sama tugevusega surve all peale Toretski-Pokrovski lõigu, kus väga tugev vene poole edenemise tahe näha ning üha enam veendumusel, et siit võiks tulla suurema pealetungi üks suundi, ahvatlevaid sihtmärke lihtsalt niipalju ja egas venemaal ole ka sisejulgeoleku tagamiseks vaja edulugusid põhjendamaks kraanide kinni keeramist… Pommitamises kõigega muutusi ei tuvastanud.

1. 22. juuli öösel mürisesid Odessas plahvatused jälle vene droonide tõttu, linnas puhkesid tulekahjud. Sumõ sai jälle tihedalt ja valusalt. Kramatorskit pommitati liugpommidega ja üks laps surma sai. Eks mujalgi piiri ja rindeläheduses ilma paranemise märke ole.

2. Ukraina droonid ründasid Rostovi oblastis Millerovos asuvat sõjaväelennuvälja. Kohalikud teatasid vähemalt 10-st plahvatusest ja video järgi leeki jagus. Droone lendas öösel mujalgi ja kaugeim sihtmärk oli ikka Moskva.

venemaa transpordiministeerium, mida pärast eelmise osakonnajuhataja roman starovoiti surma juhtis tema asetäitja andrei nikitin, ei suuda mõjutada olukorda venemaa lennujaamades, mis on taas silmitsi seisnud Ukraina relvajõudude droonide ulatuslike reididega. nikitin ise väitis seda, kinnitades ajakirjanikele, et transpordiministeerium proovib midagi ette võtta koostöös kaitseministeeriumiga. Tema arvates kohanevad lennujaamad, mis eelmisel nädalavahetusel kogesid selle aasta neljandat transpordi kokkuvarisemist koos ulatuslike lendude hilinemistega, praeguste oludega, aidates lennujaamades kinni jäänud reisijatel toitu ja puhkust saada. Olla hilinenud viimastel päevadel või üldse ära jäänud u 1000 lendu.

3. Kursk/Belgorod: vist muutusteta. Eip hetkel sõjaudus kindlamat infot leidnud, kindel vaid selles, et Ukraina ka aktiivselt vasturünnakuid teeb. Seni arvamisel, et vähemalt Sumõ tahab vene pool enda kontrolli alla saada ja kõik ümbritsevad asulad, maanteed ja linn ise on väga tihedas sajuspilves ning no ei taha isegi väikeste lastega Ukraina pered linnast lahkuda…

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: on hakanud pidev ja tihe surve tooma tasapisi Toretski juures vene poolele edu ja vene jalavägi vallutas Bila Hora küla, mis asub Toretskist põhja pool ning ollakse lähemal sammu võrra (jäänud on veel 6 km) Kostantõnivka linnale, mis on suur tööstuslinn ja seal elas 25 aastat tagasi 95 000 elanikku. Tundub, et tasapisi aga järjekindlalt kipub esmalt langema Toretski linn, mis on juba mitmeid kuid kauem vastu pidanud, kui oleks eeldanud, vist juba talvel sai linn „maha kantud” aga õnneks nii ei läinud. Kipuvad need uued eesmised possad Toretskist põhja pool üha kauem vastu pidama ja suudavad suruda Ukraina omasid üha taha poole.

8. Donetsk: Toretski ja Pokrovski vaheline kombits tundub olevat peamine prioriteet siinsel suunal ja kõikse paremad ja võimekamad droonid nii seireks kui rünnakuteks on vene pool siia koondanud ja rünnakutel osaleb siin soomust pisu rohkem kui mujal. Eile küll siin lõigus vene poole edenemisi ei tuvastanud aga oht jõuda edasi lõikamaks ära ühendusteed nii Kostjantõnivka kui Pokrovski linnal ning luua olukord, kus Ukraina üksused kummagi linna maha jätaks tagalatoetuse puudumise pärast. Jätkuvalt arvamusel, et Ukraina peab tooma reserve kuskilt selle kombitsa läbilõikamiseks kaitsmaks enda väga olulist tööstusala.

Jätkuvalt tuleb infot vene luure DGR tegutsemisest Pokrovski linnas, aga seni äärmistes kvartalites. Linn ise tihedas sajus. Mujal surve pisu väiksem.

9. Lõunarinne: muutusteta aga sektori ida ja lääneserval rohkem vene poole pingutust edenemiseks on.

10. Herson: muutusteta.

11. putin muutis sõjaseisukorra seadust, et laiendada julgeolekuteenistuste volitusi venemaa sadamate ja merekaubanduse jälgimiseks. 21. juulil putini allkirjastatud dekreedi kohaselt lubatakse välisriikide laevadelvenemaa sadamatesse siseneda ainult FSB loal. Need meetmed kehtestatakse vastavalt 30. jaanuari 2002. aasta föderaalse põhiseaduse 1-FKZ artiklile 8 „Sõjaseisukorrast”, öeldakse õigusinfoportaalis avaldatud määruses.

Sõjaseisukorra seaduse artikkel 8, millele putin viitab, lubab presidendil kehtestada praktiliselt igasuguseid ajutisi piiranguid majandustegevusele riigi vajadusteks kaupade tootmiseks või armee varustamiseks. Eelkõige saab president piirata vara ringlust, kaupade vaba liikumist, juurdepääsu teabele, muuta organisatsioonide omandivormi, töörežiimi, finants-, maksu- ja panganduseeskirju. Samal ajal, seaduses öeldakse, et selliseid meetmeid võib rakendada nii sõjaseisukorra ajal kui ka enne selle kehtestamist.

Praegu kehtib sõjaseisukord Ukraina neljas okupeeritud oblastis – DPR-is, LPR-is, Zaporižja ja Hersoni oblastis. President kehtestas selle määrusega 2022. aasta oktoobris. Samal ajal kehtestati Keskföderaalringkonnas (sealhulgas Moskvas) ja Lõunaföderaalringkonnas kõrgendatud valmisoleku režiim. Ringkond, mis laiendab õiguskaitseorganite volitusi ja võimaldab kodanike õigusi täiendavalt piirata.

Eelkõige saavad võimud tugevdada õiguskaitset; viia kriitilised rajatised (transport, side, energia jne) üle erirežiimile; kontrollida sõidukeid ja vajadusel piirata liiklust; viia transpordi-, side-, arvutuskeskused jne üle erikontrollile ja kasutada neid kaitseotstarbel.

Ukraina sissetungi algusest peale on võimud mitu korda muutnud sõjaseisukorra seadust. 2023. aasta mais kehtestati kodanike poolt sõjaseisukorra rikkumise eest 30-päevane arest ning kehtestati inimeste sundümberasustamine territooriumidelt, kus kehtib sõjaseisukord.

Detsembris kiitis putin heaks muudatused, mille kohaselt võib valitsuse ja ametivõimude tööd sõjaseisukorra ajal salastada. Ja mais allkirjastas ta seaduse ettevõtete konfiskeerimise kohta omanikelt riiklike korralduste mittetäitmise eest sõjaseisukorra ajal.

12. Suurbritannia on uuendanud venemaa-vastaste sanktsioonide nimekirja, lisades sinna kaks nafta- ja transpordiettevõtet ning 135 naftatankerit Moskva varilaevastikust, mis on seotud lääneriikide sanktsioonide vältimisega. Uute piirangute eesmärk on häirida naftatulude voogu putini sõjakirstu ja halvata tema varilaevastiku töö, teatas Suurbritannia valitsus avalduses.

Uued sanktsioonid mõjutasid Dubais asuvat Litasco Middle Easti, Lukoili naftakaubanduse divisjoni, mis on spetsialiseerunud kauplemisele Aasia riikides. Alates 21. juulist on pärast Ukraina sõja algust Šveitsist Dubaisse kolinud Litasco Middle Easti varad külmutatud; lisaks on ettevõttel keelatud pakkuda usaldusteenuseid. EL ei lisanud ettevõtet varem Ungari vastuseisu tõttu 17. ELi sanktsioonide paketti.

Piirangutele allus ka laevandusettevõte Intershipping Services, mis asub samuti AÜE-s. EL-i ametivõimude andmetel tegeleb ettevõte venemaa nafta transportimisega Gaboni ja Komooride saarte lippe kandvatel laevadel. Briti valitsuse pressiteate kohaselt veavad Intershipping Servicesi tankerid aastas 10 miljardi dollari väärtuses kaupu.

Londoni uus sanktsioonide nimekiri sisaldab veel 135 naftatankerit, mis on seotud venemaa nafta transportimisega. Mõned neist on juba EL ja/või Ameerika Ühendriigid blokeerinud. Nagu Briti valitsus märkis, on venemaa varilaevastik alates 2024. aasta algusest vedanud kaupu 24 miljardi dollari väärtuses.

13. Hiina maksesüsteemi UnionPay pangakaardid, mida väljastab venemaa Föderatsiooni üks suurimaid riigile kuuluvaid panku Rosselkhozbank, on 27 EL-i riigis töötamise lõpetanud, teatas krediidiasutuse Frank Media tugiteenistus. Rosselkhozbank kinnitas seda teavet Interfaxile. Krediidiasutuse tugiteenistus teatas, et Austrias, Belgias, Bulgaarias, Ungaris, Saksamaal, Kreekas, Taanis, Iirimaal, Hispaanias, Itaalias, Küprosel, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Maltal, Hollandis, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias, Sloveenias, Soomes, Prantsusmaal, Horvaatias, Tšehhi Vabariigis, Rootsis ja Eestis kehtivad ajutised piirangud. Samal ajal toimivad UnionPay kaardid jätkuvalt Türgis, Kataris, Indias, Lõuna-Koreas, AÜE-s, Tais, Serbias, Malaisias, Usbekistanis ja paljudes teistes riikides.

Vc.ru märgib, et Telegrami vestluse „UnionPay venemaal” osalejad teatasid samuti probleemidest Rosselkhozbanki kaartide teenindamisel EL-is. Ühe kasutaja sõnul ei saanud ta Gruusias Rosselkhozbankist UnionPay kaardilt sularaha välja võtta.

2024. aasta lõpus lakkasid Gazprombanki UnionPay kaardid välismaal töötamast. Primsotsbank ja VTB hoiatasid samuti võimalike probleemide eest selliste kaartide teenindamisel. Piirangud järgnesid venemaa pankade lisamisele USA ja EL-i sanktsioonide nimekirjadesse.

EL kehtestas Rosselkhozbankile sanktsioonid ja ühendas selle SWIFT-ist lahti 2022. aasta juunis kuuenda sanktsioonide paketi osana. Varem väljastas venemaal UnionPay kaarte enam kui 10 panka. Pärast seda, kui enamik neist langes USA sanktsioonide alla, jäi alles vaid kaks krediidiasutust, mis jätkavad selliste kaartide väljastamist – RSHB ja Asia-Pacific Bank (ATB).

Eelmisel nädalal avaldas EL nimekirja 22 venemaa pangast, kelle suhtes kehtestati piirangud uue 18. paketi osana, mille eesmärk on vähendada kremli eksporditulusid. See hõlmas T-Bank, Dom. RF, Surgutneftegazbank, Yandex-bank, Zenit Bank, Ozon Bank, Transstroibank, Tatsotsbank ja mitmeid teisi finantsorganisatsioone.

14. Lühiuudised

Ukraina ja venemaa delegatsioonide järgmine kohtumine sõjalise konflikti lahendamise küsimuses toimub 23. või 24. juulil Türgis. Eip sealt miskitki oota…

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Esmaspäeval, 21. juulil kella 13.37 ajal juhtus liiklusõnnetus Viljandi maakonnas Viljandi vallas Viljandi-Rõngu tee 1 km.

ootorratast Triumph juhtinud 55-aastane mees kaotas sõiduki juhitavuse ja kukkus. Mootorrattur toimetati haiglasse.

Esmaspäeva, 21. juuli hommikul kella 08.34 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartus Kalevi tn ja Tehase tn ristmikul.

21-aastane naine sõitis reguleeritud ülekäigurajale elektrilise tõukerattaga ja ei andnud teed otse liikunud veoautole Ford Ranger, mida juhtis 46-aastane mees.

Tõukerattur toimetati haiglasse.

Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere andis sotsiaalmeedia vahendusel teada, et astub ametist tagasi, kuna ei saa enda sõnul Tallinnas ellu viia seda, mida soovis saavutada.

„Olen otsustanud astuda tagasi Tallinna abilinnapea ametist. Teen seda, et pealinna insenerid, arhitektid ja linnastrateegid saaksid oma tööd teha. Astun tagasi, sest ma ei saa ellu viia seda, milleks ma siia tulin. Ma ei näe võimalust jätkata linnavalitsuses, kus kokkulepped ei pea,” edastas Pere sotsiaalmeedias.

21.–25. juulil toimub Põlvas rahvusvaheline noorte jalgpalli suvelaager Soccer Aid 2025, mis ühendab Inglismaa jalgpallikogemuse kohaliku noortespordiga.

Laagrist võtab osa enam kui 100 last seitsmes vanuseklassis, kelle seas on ka 12 tüdrukut. Laagri eesmärk on pakkuda kvaliteetseid treeninguid, arendada osalejate jalgpallioskusi ning edendada rahvusvahelist koostööd.

Treeninguid viivad läbi Inglismaalt saabunud Newcastle United Foundationi professionaalsed treenerid koostöös FC Lootose noortetreeneritega, pakkudes mitmekülgset ning inspireerivat õpikogemust. Kõik osalejad saavad laagriks spetsiaalsed T-särgid ning jalgpallivarustuse.

Laagri korralduslikku poolt toetavad mitmed partnerid. COOP Põlva varustab noori puuviljade, energiabatoonide ja jäätisega, värskendava vee toob laagristele Värska Originaal. Toitlustamise eest hoolitseb kohvik „Põlva” ning trükised valmivad Charlot OÜ-s. Projekti kaasrahastab Põlvamaa Partnerluskogu.

Lootose jalgpalliklubi tegevjuht Indrek Käo rõhutab: „Soccer Aid toimub juba viiendat korda. Meie eelmise aasta laager pälvis Põlvamaa aasta spordisündmuse tiitli. Koostöö inglise partneritega on muutunud järjest sisulisemaks ning selle mõju on tunda meie noortetöö kvaliteedi tõusus. Treenerite ühistöö, kus omavahel põimuvad inglise jalgpallitraditsioonid ja eestlaste õpihimu, on andnud suure tõuke Lootose jalgpallilise näo kujunemisel. Soovime tänada Põlvamaa Partnerluskogu, kes jätkuvalt väärtustab noortele suunatud ja rahvusvahelisi koostööprojekte. Projekti raames saavad lisaks treeneritele meie parimad mängijad võimaluse tutvuda jalgpallitreeningutega Inglismaal ja treenida koos sealsete noortega. Soccer Aid 2025 on oluline samm Lootose jalgpalliklubi rahvusvahelise koostöö tugevdamisel ning noortespordi väärtustamisel Põlvamaal ja Eestis tervikuna.”

Tallinna linnavolikogu kiitis heaks linna heakorraeeskirja määruse muutmise, millega võtab linn endale kohustuse tulevast talvest koristada lund kõigilt linnale kuuluvatelt teedelt. Sellega lõppeb pikaaegne teoorjus, kus kohustus linnateid lumest puhastada langes nendega piirnevatele kinnistuomanikele.

„Mul on hea meel, et Tallinn on lõpuks liitunud nende Eesti omavalitsustega, kus linn ei koorma oma elanikke ja koduomanikke linnale kuuluva vara puhastamisega. Loodan, et Tallinn saab eeskujuks ka neile linnadele, kes seda otsust pole veel tahtnud või suutnud langetada,” ütles eelnõu kaasettekandja Priidu Pärna (Isamaa).

Pärna sõnas, et Isamaa on aastaid võidelnud selle eest, et talvine teoorjus lõppeks, kuid alati on algatused tagasi lükatud vabandusega, et see läheb liiga kalliks. „Eelmise linnavõimu ajal kuulsime me väiteid, et see võib maksma minna üle 20 miljoni euro. Tuli välja, et need numbrid olid laest võetud. Tänane koalitsioon vaatas lumekoristuslepingutele otsa, tegi reaalse analüüsi ja selgus, et summa on vähemalt kaks korda väiksem. Ka veel viimastel eelarveläbirääkimistel suutsime säästa kaks miljonit eurot, aga ikkagi tagada, et juba eesootavast talvest vabastatakse tallinlased kohustusest linnatänavaid puhastada,” rõhutas Pärna.

Tänapäeval on kasiinod spetsiaalselt loodud selleks, et kõrvaldada levinud kitsaskohad, mis aeglustavad sissemakseid, väljamakseid ja kasutajate registreerimist. Pikkade kinnitamisprotsesside või päevadepikkuse väljamakseootuse asemel saavad mängijad teha sujuvaid tehinguid, mis võtavad vaid minuteid.

Veebikasiinodes on üha enam võimalik kogeda kiirust, mida esindab kiirkasiino – platvorm, kus sissemaksed ja väljamaksed toimuvad sageli 1 kuni 5 minutiga. See pole juhuslik areng, sest makseid teostatakse avatud panganduse teenustega nagu Trustly või Brite, aga ka krüptovaluutade kaudu, mis võimaldavad reaalajas tehinguid.

Millised makselahendused võimaldavad sellist kiirust?

Üks olulisemaid uuendusi nende kasiinode taga on avatud panganduse platvormide, nagu Trustly, kasutuselevõtt. Trustly abil saavad kasutajad kasiino liideses otse oma pangakontole sisse logida. See võimaldab kohest autentimist ja vahendite ülekandmist ilma vajaduseta luua eraldi kasiinokontot või sisestada kaardiandmeid.

Teine võtmetegija selles valdkonnas on Brite, mis asutati Rootsis 2019. aastal ja laieneb kiiresti üle Euroopa. Aastaks 2025 eeldatakse, et Brite on laialdaselt kasutusel kogu kontinendil. Brite pakub sarnaseid koheseid ülekandeid nagu Trustly, ent selle eeliseks on lihtsus ja kättesaadavus. See ei nõua kolmandate osapoolte rakendusi ega keerulisi autentimisprotsesse, kuid tagab siiski tugeva turvalisuse ja minimaalsed tehingutasud.

Krüptovaluutad, nagu Bitcoin ja USDT (Tether), koguvad populaarsust alternatiivsete maksemeetoditena. Plokiahela tehnoloogia võimaldab neil tehingutel toimuda ja kinnituda reaalajas, sõltuvalt võrgu koormusest. See detsentraliseeritus lisab veel ühe tõhususe kihi, mis on eriti atraktiivne kasutajatele, kes väärtustavad privaatsust ja anonüümsust.

Miks on oluline, et maksed toimuvad 1 kuni 5 minutiga?

Traditsioonilised maksemeetodid, nagu SEPA või SWIFT ülekanded, võivad võtta aega mitmest tunnist kuni mitme tööpäevani. Mängijate jaoks, kes soovivad kohe mängima hakata või oma võidud välja võtta, võivad sellised viivitused olla frustreerivad.

Veebikasiinod muudavad seda olukorda, tagades, et rahalised tehingud toimuvad koheselt või maksimaalselt viie minuti jooksul. See loob sujuva ja rahuldustpakkuva kasutajakogemuse. Eesti turg sobib selle mudeliga eriti hästi.

Viimased avalikud arutelud, mida on ajendanud mure liigselt laialdase riigipoolse ligipääsu üle isiklikele finantsandmetele, toovad esile usalduse, läbipaistvuse ja tugeva andmekaitse üha kasvava olulisuse kiirete, kuid kasutaja privaatsust austavate maksesüsteemide ülesehitamisel.

Kuidas on võrreldavad traditsioonilised kasiinod ja kiirkasiinod?

Traditsioonilised veebikasiinod nõuavad sageli, et uued kasutajad registreeruksid, tõendaksid oma isikut (KYC) ja ootaksid maksete kinnitamist. Kuigi need sammud on nõutavad vastavuse tagamiseks, tekitavad need viivitusi, mis halvendavad kasutajakogemust.

Veebikasiinod eemaldavad suure osa sellest hõõrdumisest, võimaldades mängijatel kohe sissemakse teha ja mängima hakata. Väljamaksed on sama tõhusad – need jõuavad mängija pangakontole või krüptorahakotti vaid mõne minuti jooksul. Selline reageerimiskiirus loob vahetu ja rahuldust pakkuva kogemuse, millega traditsioonilised mudelid ei suuda võistelda.

Eesti sobivus selle turumudeli jaoks ja tulevikutrendid

Eesti on digitaalne pioneer ja üks finantstehnoloogia uuenduste omaksvõtu liidreid. Tänu tugevatele õigusraamistikele, avatud panganduse laialdasele toele ja suurele interneti levikule on Eesti ideaalne keskkond veebikasiinode arenguks. EMTA (Eesti Maksu- ja Tolliamet) kaudu toimuv litsentsimine ja regulatsioon tagavad, et mängijad on kaitstud ja teenusepakkujad järgivad kohalikke seadusi.

2024. aastal oli 92,9% Eesti leibkondadest internetiühendusega, võimaldades laialdast kohese panganduse ja e-teenuste kasutust – see on oluline alus kiirsissemaksete ja -väljamaksete toimimiseks.

Kokkuvõte

Need kasiinod tähistavad revolutsioonilist sammu edasi nii Eesti veebihasartmängude turul kui ka kogu tööstuses. Need ühendavad ülikiired maksetöötlused sujuvate kasutajakogemuste ja tipptasemel tehnoloogiliste lahendustega, kõik turvalises regulatiivses keskkonnas.

See tähistab olulist ja kestvat muutust selles, kuidas mängijad veebikasiinodega suhtlevad. Koheste sissemaksete ja väljamaksete mudel defineerib mugavuse ümber ja seab uue standardi.

Lätis ilmus ühele teadetetahvlile venekeelne tekst kirjaga: „Surm lätlastele.”

See on üleskutse lätlaste tapmiseks pärast seda, kui Läti alustas läti keele oskuseta venelaste massilist Venemaale küüditamist.

Rõuge valla info alanud nädalaks. Kogu infot koos viidetega lisainfole saab lugeda valla kodulehel artiklina.

Esmaspäev, 21. juuli

Kolmapäev, 23. juuli

Laupäev, 26. juuli

Pühapäev, 27. juuli

Tööpakkumised

• MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja konkursi tegevjuhi leidmiseks. Kandideerida saab 21. juulini.
• Rõuge Põhikooli Rõuge õppekoht ootab alates uuest õppeaastast kooliperega liituma II ja III kooliastme matemaatikaõpetajat, Kandideerida saab 1. augustini.
• Rõuge Põhikooli Haanja õppekoha meeskonda oodatakse uueks õppeaastaks juhiabi / õppekorralduse assistenti, kes täidab ka majandusspetsialisti ülesandeid. Kandideerida saab 5. augustini.
• Rõuge Põhikooli Haanja õppekoha meeskonda oodatakse uueks õppeaastaks õpetajaabi/pikapäevarühma õpetajat. Kandideerida saab 5. augustini.

Tunnustamine, koolitused, rahastusvõimalused ja muu

• Laupäeval, 6. septembril toimuvale Rõuge kogukonnafestivali Uma Mekk laadale oodatakse kohalikke väiketootjaid oma tooteid müüma. Rõuge valla ettevõtted saavad kogukonnafestivali laadal kaubelda tasuta! Lisainfo ja registreerimine.
• Nursipalu harjutusvälja läheduses elavad inimesed saavad peagi taas müratoetust taotleda. Meetme kogumaht on 500 000 eurot, esimeses voorus toetust saanud koduomanikud teist korda enam toetust taotleda ei saa. Toetuse infopäevad toimuvad siis, kui meede välja kuulutatakse.
• Käimas on registreerimine Tartu 2024 kultuurikompassile „Kas me sellisest kultuuripealinnast unistasimegi” 18.–19. septembril 2025 Heino Elleri Muusikakoolis.
• Alanud on ideede esitamine IX Vunki Mano! loometalgutele, mis toimuvad 10.–11. oktoobril Võrus.
• Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu eestvedamisel on käimas üle-eestiline suitsusaunade loendus. Vabatahtliku õhinapõhise loenduskampaania käigus plaanitakse kokku lugeda kõik Eesti suitsusaunad ja uurida suitsusaunatavade olukorda nii Vana-Võromaal kui ka kogu Eestis. Loendus kestab talve alguseni.

Rõuge Vallavalitsuse ja muu info

• Rõuge Vallavalitsus annab teada, et korraldab Rõuge kirikumaa ja Pihlaka detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku 04.08.–01.09.2025 Rõuge valla veebilehel ja avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu 03.09.2025 kell 17.00 Rõuge vallavalitsuses.
• Rõuge Vallavalitsus annab teada, et korraldab Andre-Aotähe detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku 30.07.–27.08.2025 Rõuge valla veebilehel ja avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu 28.08.2025 kell 18.00 Rõuge vallavalitsuses.
• Maa-  ja  Ruumiamet  on  välja  kuulutanud  avaliku  elektroonilise  enampakkumise  piirkonnas asuvate  kinnisasjade  kasutamiseks  andmiseks. Rõuge vallas on pakkumisel 29,92 ha suurune maatulundusmaa Kadõni külas ning 0,48 ha sihtotstarbeta maa Parmupalu külas. Pakkumiste  esitamise  tähtaeg  on 11.08.2025 kell 10.00.
• Info Rõuge valla kalmistutel toimuvate surnuaiapühade kohta leiab valla kodulehelt.
• Seoses Nursipalu harjutusväljal toimuvaga – laskmised, laiendamine, elanike mured ja muu – saavad Rõuge valla elanikud küsimustega pöörduda kahe selleks määratud kontaktisiku poole.
• Misso sotsiaalkeskuses on vabu elukohti inimestele, kellel oma kodus toime tulemine on raskendatud. Elanikele on tagatud toitlustus, koristus, pesupesemine ja muu, kohatasu 580 eurot kuus.
• Rõuge vallavalitsuselt saavad oma projektidele taotleda kaasrahastust kõik need vallas tegutsevad vabaühendused, kellel on olemas positiivne rahastusotsus mõnelt teiselt rahastajalt. Taotlemine on avatud jooksvalt ja kuni eelarve ammendumiseni.
• Rõuge valla kodulehele on lisatud vorm, kuhu kõik sündmuste korraldajad saavad kanda oma planeeritavad üritused esmainfona – nii saab igaüks oma sündmusi paremini planeerida ning õnnestub ehk hoiduda mõnest kattuvast üritusest.
• Misso teenuskeskuses saavad soovijad rentida tööruumi või töökoha kaugtöö tegemiseks ning päevakeskuse nõupidamisteruumi kas koosolekuteks või päevasteks sündmusteks.
• HUGO.Legal pakub koostöös justiitsministeeriumiga tasuta või soodustingimustel õigusabi elanikele, kelle keskmine brutosissetulek on kuni1200 eurot kuus (lapsi puudutavate perekonnaasjade puhul inimestele sissetulekuga kuni 2000 eurot kuus).
• Info vallavalitsuse töötajate puhkuste kohta leiab valla kodulehelt.
• Info Rõuge Valla Raamatukogu haruraamatukogude puhkuste kohta leiab valla kodulehelt.
• Varstu postipunkt on raamatukogu puhkuse ajal suletud 30.06.–31.07 ja 21.08.–02.09.2025.

Anname hoogu!

• Hooandja keskkonnas kogub toetust Eesti esimese krimifestivali „Hea inglise krimilugu” projekt. Festival toimub Rõuges 23. augustil ja Hooandja toetab seda 5. augustil, kui see on kogunud kokku 1400 eurot.
• Haanja puhke- ja spordikeskus pakub kõigile spordisõpradele võimalust toetada keskuse tegemisi. Toetada saab 10, 20, 50 euroga või vabalt valitud summaga.
• Luutsniku Pääste Ennetuskeskus MTÜ ootab lahkete toetajate abi depoohoone ehitamisel, vahendeid läheb vaja olmeruumide ja klassiruumi ehituseks ning sisustamiseks. Toetada saab pangaülekandega: Luutsniku Pääste Ennetuskeskus MTÜ, EE771010220260819225.
• Meie Nursipalu MTÜ kogub toetust juriidiliseks abiks kohalike elanike ja looduskeskkonna kaitseks seoses riigi kavatsusega laiendada Nursipalu harjutusvälja.
• MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed palub lahkete inimeste ja ühenduste abi uue päästedepoo ehitamise toetuseks. Ehitust saab toetada, tehes ülekande MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed arvelduskontole EE242200221050059767 (selgitus: Rõuge päästedepoo ehituseks).

• Alaveski loomapark on külastamiseks avatud ainult eelneval kokkuleppel.

• AnitiW galeriis Viitinas on 10. augustini avatud Sille Luiga isikunäitus „Ülestähendusi: pidu ja peokaunistused”.
• Mõniste talurahvamuuseum on avatud E–P kell 10–17.
• RMK Pähni külastuskeskus on avatud K–R kell 11−16.
• Rogosi mõisas saab ettetellimisel giidiga ringkäike, toitustust, majutust ning korraldada üritusi. Mõisa ümbruses ja pargis saab jalutada igal ajal ja ilma ette teatamata. Mõisa kohvik ootab lõunale argipäeviti kell 11–14.
• Rõuge Kunstikuur on avatud K–P kell 11–18. Samas tegutsev Kuuri kohvik on avatud teisipäevast pühapäevani.
• Rõuge Ööbikuoru külastuskeskuses on avatud kohvik ja Haanimehe Puut.
• Side ja laptopi muuseum Mustahamba külas on avatud K–P kell 11–18.
• Suure Munamäe vaatetorn on avatud iga päev kell 10–20.

Eilne pühapäev 20. juuli oli Rally Estonia viimane päev. Ralli võitis rootslane Oliver Solberg (Toyota; 2:36.35,1), kes edestas Ott Tänakut (Hyundai; +25,2) ja Thierry Neuville’i (Hyundai; +48,3).

Solberg näitas Lõuna-Eesti teedel läbi kolme päeva muljetavaldavat kiirust. Ta asus kohe reede hommikul juhtima ega lasknud enam kellelgi enesele ohtlikuks saada. Kui eelnevalt polnud tal MM-sarjas ainsatki katsevõitu, siis nädalavahetusega kogunes neilt tervelt kümme, vahendab ERR.

Olukorra teeb hämmastavamaks, et tegemist oli tema esimese MM-ralliga Toyota Rally1 kategooria autos. Viimati sõitis ta kõrgeima taseme masinaga 2022. aastal Hyundais ja keskendus vahepeal Rally2 kategooriale. „Nii palju aastaid püüdmist ja unistamist… aitäh Toyotale!” olid Solbergi emotsionaalsed sõnad.

MM-sarja kokkuvõttes kerkis liidriks Tänak, kel on nüüd koos 162 punkti ja peab kahe nädala pärast Soomes startima teepuhastaja positsioonil. Vaid ühe punktiga jääb temast maha Evans. Kolmandaks langes Sebastien Ogier (141), kellele kaotab kolme silmaga Rovanperä. Neuville on 114 punktiga viies.

Võistkondlikult juhib 399 punktiga jätkuvalt Toyota. Hyundai jääb maha 52 silmaga.

Siin on pildid, autor Igmar Matto:

Eile pühapäeval 20. juulil avastasid piirivalvurid Luhamaa piiripunktis Venemaa kodaniku sõidukit kontrollides kleebise, millel oli kujutatud Venemaa piirimärk, Venemaa piirivalve paraadmüts ja automaat.

Inimese tähelepanu juhiti asjaolule, et Eestis on taoline sümboolika keelatud, mispeale ta loobus kleebisest ja jätkas teekonda Venemaale.

Eile pühapäeval 20. juulil tõukas tundmatu mees Tartus Narva maanteel 83-aastast naist, kes oli parasjagu võtmas välja sularaha automaadist ning seejärel mees võttis 700 eurot sularaha ning jooksis minema. Temale järgnes teine tundmatu mees.

Naine tõukamise tagajärjel viga ei saanud. Politsei selgitab vargusjuhtumi täpsemad asjaolud kriminaalmenetluses.

Laupäeval, 19. juulil toimus Tõrva Tulede ÖÖ, mis pakkus meeleolukat vaatemängu muusikast, tulest ja valgusinstallatsioonidest tuhandetele pealtvaatajatele. 

Sel aastal oli elamusi rohkem kui kunagi varem – avatud olid kaks valguskunstirada, millest Raketibaasi R-12 lõik kulges mööda Kevade tänavat ja peamine valguskunstirada lookles taas ümber looduskauni Veskijärve. Teekonnal võis kohata Henri Asurit & Interaktiivsed Tõrva trumme ning metsalava panid põksuma Tõrva vallavanem Helen Elias, Rewaved, Kims Mentality, Oscilla, TNT ja Maiken DJ NOR.

Valguse ja kunsti lõi elama muljetavaldav loojate nimistu: Herko Leesment, Kerli Jaani, Ines Villido, Indrek Leht, Maagia Kuubis, PUUST Stuudio & Loovruum, Kristjan Klemets, Kertu Laanela, Heikki Gross, Eva Reiska, KXK Entertainment, Wagenküll Spa, Raketibaas R-12 ja MULGI REIV. Veskijärvele loodud purskkaevu peale projitseerisid Artistic Latvia meeskond silmapaistva vaatemängu ja järvel võis märgata sõitmas ka valgustatud paate, millelt soovijad said kogeda vaatemängu otse selle keskelt.

Enne maagilise valgusraja algust andsid keskväljakul kontserdi Jarek Kasar, Liis Lemsalu ja  NOËP – kolm artisti, üks erakordne õhtu. Antud kontserdi energia kandus hiljem edasi Munitsipaalööklubi telki, kus hoidsid tempot üleval DJ Rauno Märks ja Tõrva vallavolikogu esimees Maido Ruusmann.

Tulede ÖÖ valguskunsti- ja muusikarada oli kulminatsiooniks mitmepäevasele festivalile Tõrva Tule-Päevad, mis hõlmas nii kultuuri-, spordi- ja vabaajaüritusi.

2025. aasta esimese kuue kuuga on MTA määranud äriühingutele kokku 27,5 miljonit eurot tulumaksu. Lisaks on mitmed äriühingud pärast MTA-ga suhtlemist korrigeerinud maksudeklaratsioonides andmeid, mis on aluseks maksuvabastuse saamisele. Sellega on hoitud ära 24 miljonit eurot maksukahju, mis oleks võinud tulevikus tekkida.

MTA tulumaksu riskijuhi Airi Lepassare sõnul on peamiselt tegu äriühingute kasumi varjatult väljaviimisel tekkivate tulumaksukohustustega, aga ka eksimustega dividendide maksuvabastuse ning omakapitali sisse- ja väljamaksete arvestamisel. „Rekordilise tulumaksu määramiseni oleme jõudnud pea 800 juriidilise isikuga suhtlemisel, kellest ligi kolmandikul on tulnud oma maksuandmeid parandada,” tõdes Lepassar.

Suurimad tuvastatud rikkumised on seisnenud teadlikult planeeritud skeemides, mille eesmärk oli maksueelise saamine. Näiteks  on kuritarvitatud siirdehindade regulatsioone, liigutatud kasumit soodustingimustel kontsernikontole või antud soodustingimustel laenu emaühingule. Samuti on kasumi väljaviimiseks kasutatud äriühingute ümberstruktureerimisi, mille kaudu on püütud tekitada õigust maksuvabastusele.

Jätkuvalt tuleb ette juhtumeid, kus äriühingud kasutavad teadlikult piiriüleseid skeeme dividendi maksuvabastuse saamiseks. „Näiteks selleks, et firma müügi korral ei tekiks kasumit Eestis, kus selle väljamaksmine maksustatakse, luuakse vahefirmasid riikidesse, kus osade müük on maksuvaba. Eksitakse ka mitterahaliste omakapitali sissemaksete deklareerimisel, kui suurendatakse põhjendamatult omakapitali väärtust ja seega ka õigust maksuvabastusele. Samuti eksitakse jagunemise käigus varaga tehtud sissemaksete maksuõiguslikus käsitluses – äriõiguslikult tehakse omakapitali sissemakse, kuid sellest ei teki õigust maksuvabastusele,” selgitas Lepassar.

„On kummastav, et jätkuvalt kasutatakse maksueelise saamiseks skeeme, mille kohta on kohtupraktika olemas. Sellised skeemid satuvad riskianalüüside toel varem või hiljem meie vaatevälja, muuhulgas näiteks maksudeklaratsioonide TSD ja INF 14, aga ka majandusaasta aruannete, registrikannete ja äriregistrile esitatud dokumentide kaudu,” ütles Lepassar.

Lisaks teadlikele pettustele esineb äriühingutel ka selliseid eksimusi, mis suure tõenäosusega tulenevad teadmatusest. Sellised eksimused on seotud oma osade või aktsiate tagasiostuga. „Pahatihti ei teata või ei teadvustata, et maksuõiguse kohaselt tuleb omakapitali sissemakset ületavas summas väljamakse tegemisel sellelt tasuda tulumaksu. Näiteks esimesel poolaastal oleme tuvastanud 44 sellist maksuarvestuse eksimust,” sõnas Lepassar. MTA sekkumise järel tuleb selliste eksimuste tõttu juurde maksta ligi 748 000 eurot tulumaksu. MTA tuvastas ka, et ettevõtted on jätnud deklareerimata kokku 5,8 miljoni euro väärtuses väljamakseid, mis on tehtud oma osade tagasiostmisel., Sellega ennetati maksukahju, mis ulatanuks 1,47 miljoni euroni. Kuna oma osade või aktsiate tagasiost võib kaasa tuua maksuarvestuse muutuse füüsiliste isikute tuludeklaratsioonidel, on oluline, et äriühingu tasandil oleks see õigesti tehtud. Täpsemat informatsiooni tekkiva maksukohustuse ja maksuarvestuse kohta leiab MTA kodulehelt maksukäsiraamatu „Deklaratsiooni TSD esitamine” peatükist „Oma osa/aktsia tagasiost”.

MTA soovitab äriühingutel igakuisesse maksuarvestusse hoolikalt suhtuda. Alati tasub veenduda, kas deklareeritud omakapitali sissemaksed on ka tegelikult deklareeritud ulatuses makstud, kas õigus maksuvabastusele on saadud ja kas mitterahalise sissemakse väärtus on õiglane ning kontrollitav.

Dividendide ja omakapitali väljamaksete maksustamise kohta saab lähemalt lugeda MTA kodulehel.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 21. juuli 2025:

pisu pikem rindeülevaade ja terve öö Ukraina kohal kõike lendas, aga ka Moskva viies öö sajus.

1. Uus suurem kombineeritud rünnak Ukrainale kestis terve öö.

2. Jälle kuni Moskvani.

3. Kursk/Belgorod: lainetab.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: Pokrovski ümber läheb üha karmimaks ja alanud on linnalahingud.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Z-patrioodid ähvardavad Aserbaidžaani sõjaga pärast Alijevi Ukrainat toetavat avaldust.

12. Kolm endist Belgorodi oblasti ametnikku arreteeriti seoses omastamisega kindlustuste ehituse ajal.

13. Jaapani Trumpi fänni partei saavutas valimistel edu.

14. Lühiuudised

Ka vene pool on hakanud kasutama madalaid kaugjuhitavaid maapeal liikuvaid platvorme.

Hetkel ei nägevat Ukraina suuremat vägede koondumist seoses Valgevene ja venemaa ühisõppustega, aga septembris oodatava aktiivse faasi tõttu tõusvat ohutase.

Pole ammu kirjutanud ilmast Ukrainas. Hetkel seal karm kuuma laine, u 33 kraadi päeval ja ei kipu ööselgi alla 20 langema, vihma vähe ja arvatavalt on suurimaks mureks nii valvsuse säilitamine kui joogivee nappus mitte ainult possadel vaid ka tagalas ning selle ära kasutamine võiks anda Ukraina omadele eelise.

Päris tuntavalt mures, et Ukraina omad ei suuda neid eenduvaid vene kombitsaid ega sillapeasid likvideerida. Kui suurema eenduva kombitsa saaks ära lõigata, siis jääks kotti päris palju ja sillapea likvideerimine lihtsustaks jõejoone kontrolli aga edu pole kummagiga pikalt Ukraina poolelt enam näinud. Eks see ole ka üks märk sellest, et rindel ressurssi ei jagu. Kipub arvama, et ka Ukraina omad valmistuvad kuskil vene poolt üllatama ja lõike, kus seda teha, on päris palju. Loodan, et tähtsamaks ei saa neid valides vaid poliitiline kasu (mida ka vahel siiski vaja).

vene poole taktikas pole viimasel ajal suuremaid muutusi olnud, jätkatakse kaotustest hoolimata Ukraina kurnamisega terve rindejoone ulatuses, aktiivsetes rindelõikudes suuri muutusi pole olnud, küll teeb ettevaatlikuks, et mõnedes seni aktiivsetes lõikudes (näiteks Toretsk ja lõunarinne) on tihedamalt rünnaku aktiivsuse kõikumist. Kas põhjuseks on suurem üksuste koondamine peatseks pealetungiks või on siiski pisu koosseisudega neilgi nirusti, hetkel arvata ei oska. Pokrovski suund läheb üha pingelisemaks ja alanud linnalahingud linna serval meenutab hetkel pisu Bahmuti stsenaariumi kordust. Küll oleks Ukrainal siiski võimalus neid kahte eenduvat kombitsat linna ümber lõhkuda…

Rünnakute arvus ega kaugemalt töötluses numbrite muutusi polnud. Tasapisi tõuseb vene kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuse tabamine ehk vast on Ukraina üha kaugemale ulatuvate droonide arvu tõus selle toonud. Kuna vene õhutõrjet suudetakse ka mõjutada, siis pisu on olnud tõusu Ukraina lennuväe tegevus, mis täpsemaid rakette ja pomme vene poole tagalasse saadab. Soomust on viimase nädala jooksul olnud rünnakutes pisu aga siiski vähe.

1. 21. juuli öösel algatas venemaa Ukraina vastu ulatusliku kombineeritud õhurünnaku. Okupandid kasutavad erinevat tüüpi ründedroone ja rakette. Plahvatused mürisesid mitmes piirkonnas. Esialgsete andmete kohaselt on Kiievis üks hukkunu ja kaks vigastatut. Ukraina relvajõudude õhuväe andmetel suunduvad mehitamata õhusõidukid Borõspili, Glevaha, Vasilkovi, Brovarõ, Kiievi, Zolotonoša, Balakleja, Tšernobai ja Monastõrõštše poole.

Kella 02.18 seisuga lasi Venemaa Mustalt merelt välja tiibrakette Kalibr. Kell 03.00 seisuga lasi venemaa MiG-31K hävitajatelt välja hüperhelikiirusega aeroballistilised raketid Kh-47M2 Kinžal. Õhuvägi teatas kiirsihtmärkidest, mis suundusid Kiievi ja Rivne/Dubno poole. Mustalt merelt liikus Odessa oblastist Vinnõtsa oblasti suunas tiibrakettide rühm.

Droonirünnak jätkus. Harkivist kostus palju plahvatusi.

Kell 03.34 hoiatas õhuvägi MiG-31K hävitajate teisest õhkutõusmisest. Seisuga 03.50 sisenesid strateegilisest lennundusest lastud raketid Ukraina õhuruumi ja liiguvad läbi Harkivi oblasti Poltaava suunas. Läbi Tšernihivi oblasti Kiievi oblastisse. Kell 04.18 hoiatas õhuvägi Kiievi suunas liikuvate rakettide eest. Kell 04.20 müristas võimsate plahvatuste seeria. Kell 04.23 hoiatas Ukraina õhuvägi Kiievi kohal aset leidvate ballistiliste rünnakute eest. Kella 05.30 seisuga on teada, et venemaa rünnaku tagajärjel on Kiievis hukkunud üks ja vigastada saanud kaks inimest.

Kell 05.51 hoiatas Ukraina õhuvägi sel ööl neljandat korda MiG-31K hävitajate õhkutõusmise eest.

Mõni minut hiljem teatas sõjavägi rakettidest, mis suundusid Starokostantõnivi ja Ivano-Frankivski poole.

venemaa ulatusliku ühendatud rünnaku tagajärjel Ivano-Frankivski kogukonnale said kahjustada tsiviilinfrastruktuuri rajatised, on ka ohvreid. Linnapea sõnul kasutasid venemaa okupatsiooniväed erinevat tüüpi rakette, samuti Shahed tüüpi ründedroone. „Kahjuks oli palju rünnakuid. See on suurim rünnak pärast täiemahulist sissetungi,” ütles Martsinkiv. Linnapea sõnul said rünnaku tagajärjel kahjustada tsiviilinfrastruktuuri rajatised. Esialgsetel andmetel on ohvreid vähemalt kolmes Ivano-Frankivski kogukonna külas.

On hukkunuid. Viimased uudised Ukrainast olid, et veel kell kuus õhuhäire Ukraina töötas.

2. Ukraina droonid ründasid jälle venemaad, Moskvat pommitati viiendat ööd järjest, Rostovi oblastis põles raudteejaam.

venemaal Nižni Novgorodi oblastis plahvatas Dzeržinski linna lähedal ohtlikke kemikaale vedanud rong – vaid 40 km kaugusel 1,2 miljoni elanikuga suurest linnast. Tuletõrjujad saabusid kaitseriietuses, kuid kohalikus meedias pole ametlikku teadet olnud. Kohalike väitel vedas rong kemikaale venemaa kaitsetööstusele.

Allikate teatel on 7. õhudessantdiviisi ülem venemaa kindralmajor Aleksandr Kornev surnud südameseiskumisse. 7. õhudessantdiviisi oli seotud sõjakuritegudega tsiviilisikute vastu Hersoni ja Zaporižja oblastis.

3. Kursk/Belgorod: rindejoone muutusi eilsest päevast ei tuvastanud, infot, et aktiivsed mõlemad pooled tuleb ning on hakanud rindejoon seal pisu enam lainetama. Hetkel on endal teadmata, miks kõrvalsuuna edenemine pole vene poolel juba mitu nädalat õnnestunud, kuigi seal nii merejalaväge kui dessantnike jagub. Võimalik, et koosseisude rotatsioon suure suremuse tõttu on viinud kvaliteedi nii alla, et tavaliste „liha” rünnakutega vaid proovitakse. Kuna Sumõ suund on väga tiheda vene lennunduse ja drooninduse töötluse all, siis kipub siin üht pealetungi suunda tulevat või vähemalt tugevat soovi võtta ära vähemalt Sumõ linn.

4. Harkiv: siin sektoris on viimasel kuul olnud surve u kaks korda tugevam kui varasemalt ning see tõi kuu jooksul sillapea Vovtšanski linnas üle Vovtsa jõe, mida aga pole seni suudetud laiendada. Kipub arvama, et siinset sektorit võib vene pool hakata laindama ja rünnakuid hakkab sagenema üle vene piiri. Seni on piirdutud reididega (korraks sisse ja siis välja tagasi). Tundub küll pisu uskumatu plaan olevat, aga Harkivi suuna pommitamine kuni linnani on juba palju kuid ülitihe ja linn oleks vähemalt poliitiliselt ahvatlev sihtmärk.

5. Kupjansk-Kreminna: midagi teeb nüüd Ukraina lõunapoolsemas sillapeas paremini, sest väga tihe konveier pole enam edasi saanud. Pole edasi saadud enam ka mujal. Nii Kupjasnki kui Lõmani linnad on esmased sihtmärgid.

6. Siversk: Juba mitmes päev on Ukraina teinud pingutusi saamaks tagasi kontroll Bilohorivka küla üle domineerimaks madalamal asuvate alade üle lõuna pool takistamaks seal Siverski suunalist vene poole edenemist, mis viimastel päevadel on pisu vene poolel õnnestunud. On tunda, et vene poole huvi siin survet suurenda on olemas toetamaks nii Toretski kui Pokrovski suunda.

7. Bahmut: seni pole vene pool suutnud saada täielikku kontrolli ei Tšassiv Jari ega Toretski üle. Vaatamata tihedale pommitamisele ja kamikazedroonide tööle pole suutnud vene pool Ukraina kaitsjaid olulistest punktidest välja tõrjuda. vene 20. ühendatud relvaväe armee rühm keeldus käsust alustada toetuseta rünnakut Tšassiv Jari juures, mõrvas oma rühmaülema ja andis seejärel suures koosseisus alla Ukraina vägedele. See annab aimu, et tegelikult on nii koordineerimise kui juhtimisega vene poolel siin lõigus päris nirusti. Üldjuhul näeb vangi langenud vene soldateid väga kõhnade ja kurnatutena vangi langemise hetkel ja kinnitab arvamust, et tagalatoetusega on väga nirusti.

8. Donetsk: Pokrovski ümber läheb üha karmimaks. Tugev rünnakutelaine jätkus linnale ida, lõuna ja edela suunalt ning eile suudeti idasuunalt pisu rindejoont sirgendada seoses mõnede Ukraina eesmiste possade maha jätmisega ümberpiiramise ohu ja järelvedude suutmatuse tõttu ning uuesti on hakanud vene pool jõudma sisse Pokrovski linna edela suunalt. Võitlustest sealses sektoris infot tuleb aga kas püsivamalt on vene pool linnas kanna maha saanud, on hetkel endal teadmata. Olla aktiviseerunud veel linnas kohalike hulgas olevate diversantide töö.

Mujal rindejoone muutusi ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: eile muutusteta rindejoones. Seni pole leidnud kinnitust Ukraina uudistele üleeilsest, et olla nad kuskil Orivihi kandis edenenud. Kahjuks on alles ka sillapea sektori lääneserval Kamjanskes, kus vene pool teeb jätkuvalt tugevaid pingutusi liikumaks edasi põhja suunas. Tugevalt tõusnud vene poole lennunduse tegevus kahel suunal põhjasuunas hävitamaks nii asustatud alasid kui logistikakoridore laseb aimata, et üheks pealetungi suunaks see kipub kujunevat. Pisu kipub arvama, et mitte ainult Zaporižja linn ei ole sihtmärgiks, vaid ka ümber Dnepri Hersoni-Odessa suund on tähelepanu all ning suvi on soodne ületamaks Dneprit ka mujal sidumaks nii Ukraina üksusi kui toetamaks võimalikku algavat pealetungi. Jõe joone pikkus alates Kahhovka tammist kuni Kamjanskeni on 180 km ja kohti peale tammi lõhkumist kitsaks jäänud Dnepri ületamiseks on päris palju ja üks suurem maantee jookseb paralleelselt jõega ja selle läbilõikamine oleks vene poolele abiks küll.

10. Herson: muutusteta.

11. Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi nõuanne ukrainlastele „mitte kunagi alla anda, mitte nõustuda okupatsiooniga ja mitte leppida territoriaalsete väärtuste rikkumisega” tekitas sõjameelse venemaa avalikkuse seas nördimust. Z-blogijad hakkasid vabariiki sissetungiga ähvardama, pidades riigipea avaldust vaenulikuks ja russofoobseks, märkis agentuur. Samuti ei meeldinud neile Alijevi kavatsus kaevata venemaa rahvusvahelisse kohtusse Azerbaijan Airlinesi reisilennuki õnnetuse pärast, milles hukkus 38 inimest.

Z-blogija Juri Podoljaka ütles, et Alijev on aktsepteerinud eskalatsioonijoont ja ainult talle näidatud jõud saab panna teda seda muutma. „Tänapäeval ei ole Aserbaidžaani riik venemaa jaoks mitte ainult ebasõbralik riik, vaid ka geopoliitiline vastane,” kirjutas Podoljaka. Kanali Zapiski Veterana autor märkis, et Bakuu on kiiresti muutumas NATO haruks ja järgib teadlikult Ukraina jälgedes ning blogija Aleksei Živov hoiatas, et Kaspia merest võib peagi saada järjekordne sõjaliste operatsioonide teater.

Postitus konflikti paratamatuse kohta Bakuuga ilmus ka Semjon Pegovi kanalil WarGonzo. „Aserbaidžaan on avalikult võtnud russofoobse seisukoha. Ja mida varem me selleks konfliktiks valmistuma hakkame, seda parem,” seisab tekstis. Äärmusparempoolne blogija Vladislav Pozdnjakov omakorda kutsus üles Orešniku rünnakule Bakuu kesklinnale.

venemaa kaitseministeeriumile lähedal seisev kanal Rybar kirjutas, et oma avaldustega süvendab Alijev venemaa-vastast kurssi, mis sai ilmseks pärast AZAL-lennuki allakukkumist ja diasporaa liikmete kinnipidamist Jekaterinburgis. „Mõlemad on tegelikult muutunud vaid ettekäändeks Aserbaidžaani võimudele, et teha lääne ja Türgi ees ilmsemat kummardust,” märkis autor. Omakorda lubas sõjakorrespondent Dmitri Stešin avada teise rinde Kaspia meres ning valitsusmeelne politoloog Vadim Truhhatšov ei välistanud, et Aserbaidžaan saadab vabatahtlike varjus Ukraina relvajõudude abistamiseks suure sõjaväeüksuse.

Alijevi avaldusele reageeris ka venemaa Föderatsiooni presidendi alluv inimõiguste nõukogu. Inimõiguste nõukogu liige kirill kabanov kutsus üles läbi viima auditi kõigi vabariiki suunduvate finantsvoogude kohta ning võtma Aserbaidžaani juurtega oligarhid ja diasporaa mõjuvõimust igal tasandil. „See riik ja selle juhtkond toetavad avalikult meie vaenlasi (nii sõnas kui teos), on avalikult venemaa-vastasel seisukohal ja on lahutamatu osa venemaa-vastasest süsteemist, mida kontrollivad peamiselt britid ja türklased ning mis on nüüd ka uute Süüria võimudega lähedased sõbrad,” selgitas kabanov kavandatavaid meetmeid.

Kommenteerides sõjameelse avalikkuse reaktsiooni Alijevi avaldustele teatas politoloog Abbas Galljamov, et venemaa patriootlik kogukond on lõpuks hüsteeriasse sattunud. „Mida Aserbaidžaan tegi, et relvadega ähvardada? Äkki aserbaidžaanlased tungisid venemaale kallale? Tulistasid meie piirivalvureid? Tulistasid alla vene lennuki? Ei, nad otsustasid pöörduda venemaa vastu nõudega rahvusvahelisse kohtusse. Lisaks ütlesid nad, et nende arvates ei tohiks Ukraina loobuda hõivatud territooriumidest. Ja selle eest – pomm! vene patrioodidest on saanud hüsteeriline naine (njah, eip ole vahet, kas hüsteeriline on naine või mees), kellele ei saa vastu vaielda,” võttis ekspert kokku.

12. Belgorodi oblasti Kapitaliehitusosakonna (KES) endine juht Aleksei Šošnikov ja kaks tema alluvat, Larisa Streletskaja ja Andrei Rešetko saadeti eeluurimisvanglasse süüdistatuna eriti ulatuslikus omastamises Ukraina piirile kaitseliini ehitamise korraldamisel (kriminaalkoodeksi artikli 160 neljas osa), teatasid õiguskaitseorganid TASS-ile. Süüdistatavad viidi Moskvasse koos Novosibirski ärimehe Sergei Petrjakoviga, kes samuti vahistati. Ennetava meetme valimise otsuse tegi Meštšanski ringkonnakohus. Endisi ametnike ähvardab kuni 10-aastane vangistus. Streletskaja töötas KES-i analüütilise osakonna, kulunormide ja hinnakujunduse juhina. Rešetko oli tootmisjuhi asetäitja. Uurijate sõnul andsid nad koos oma ülemuse ja teiste ametnikega lepinguid kontrollitavatele ja varifirmadele ning võtsid vastu ka töid, mis ilmselgelt polnud lõpetatud. Algselt oli Sošnikovil tunnistaja staatus. Varem arreteeriti asekuberner Rustem Zainullin ja tema lähedased ärimehed Ivan Novikov ja Konstantin Zimin Belgorodi oblastis kindlustuste ehitamisel toimunud omastamise juhtumis. Teine ärimees, Dmitri Borovlev, on põgenenud ja tagaotsitav. Oblasti juhi asetäitjat süüdistatakse eriti suures ulatuses pettuses (kriminaalkoodeksi artikli 159 neljas osa, kuni 10 aastat vangistust). Uurimise kohaselt omastas ta vähemalt 32 miljonit rubla (352 tuhat eurot).

Kokku eraldati Belgorodi oblastile aastatel 2022–2024 föderaaleelarvest 19,5 miljardit rubla (214 miljonit eurot) Ukraina piiri äärde kindlustuste ehitamiseks. Töövõtjaks oli UKS, mida Soshnikov juhtis kuni 2022. aasta detsembrini. Uurimise kohaselt kasutasid tema ja Zainullin oma ametiseisundit isiklikel eesmärkidel ja kolmandate isikute huvides ebaseaduslikuks rikastumiseks riigiraha arvelt. Täpsemalt sõlmisid nad Borovlevi ja Petrjakovi ettevõtetega Region Siber ja Stroyinvestrezervo 26 lepingut 1,14 miljardi rubla ulatuses. Sellest summast said ärimehed Zainullini ja Sošnikovi võimu kuritarvitamise tõttu ligi 925 miljonit rubla (10 miljonit eurot). Petrjakov tegi kohe suuri oste: ta kulutas raha korterile Moskvas ja Jeep Grand Cherokee’le.

Hiljem kanti osa rahast üle asekuberneri usaldusisikutele Ziminile ja Novikovile kuuluvate ettevõtete kaudu ning 32 miljonit kanti Zainullinile. Peaprokuratuur on juba esitanud tsiviilhagi 925 miljoni rubla suuruse summa kohta, nõudes selle sissenõudmist kostjate grupilt riigi hüvanguks.

13. Jaapani paremäärmuslik Sanseito partei on ülemkoja valimistel edu saavutanud, mida toetavad väited migrantide vaikse sissetungi kohta ning lubadused maksude kärpimiseks ja sotsiaalkulutuste suurendamiseks. Partei juht Shohei Kamiya on öelnud, et teda inspireeris USA president Donald Trump, teatab Reuters. Olles esinenud YouTube’is koroonapandeemia ajal ja levitanud vandenõuteooriaid vaktsineerimise ja globaalse eliidi vandenõu kohta, on partei oma kampaaniaga „Jaapan esimesena” (analoogiliselt Trumpi kasutatud väljendiga „Ameerika esimesena” – toim.) murdnud poliitilisse peavoolu.

„Fraas „Jaapan esimesena” tähendas Jaapani rahva heaolu taastamist globalismile vastupanu kaudu. Ma ei ütle, et peaksime välismaalastel täielikult sissesõidu keelama või et iga välismaalane peaks Jaapanist lahkuma,” selgitas partei juht Kamiya pärast valimisi. Avalik-õiguslik ringhääling NHK ennustab, et Sanseito saab ülemkojas 22 kohta lisaks ainsale seadusandjale, kes võitis parteist kolm aastat tagasi toimunud valimised. Ülemkojas on 248 kohta ja mõjukamas alamkojas on parteil vaid kolm kohta.

Peaminister Ishiba Shigeru Liberaaldemokraatlik Partei (LDP) ja selle koalitsioonipartner Komeito kaotavad tõenäoliselt oma enamuse ülemkojas, mis muudab nad pärast 2024. aasta oktoobris toimunud alamkoja valimiste kaotust opositsiooni toetusest veelgi sõltuvamaks. Samal ajal on peaminister väljendanud oma kavatsust ametis püsida, kuna riik seisab silmitsi poliitilise ebastabiilsusega, teatas Kyodo meedia.

Sanseito juht, endine supermarketi juhataja ja inglise keele õpetaja ütles enne valimisi Reutersile, et teda inspireeris USA presidendi Trumpi julge poliitiline stiil. Ta võrdles oma parteid ka Saksamaa Alternatiiv Saksamaale ja Suurbritannia Reform UK-ga, kuigi parempoolne populistlik poliitika Jaapanis pole veel nii juurdunud kui Euroopas ja Ameerika Ühendriikides.

Pärast valimisi ütles Kamiya, et kavatseb järgida Euroopa uute populistlike jõudude eeskuju, luues liite teiste väiksemate parteidega, selle asemel et teha koostööd valitseva LDP-ga, mis on riiki juhtinud suure osa Teise maailmasõja järgsest ajastust. Kuid Sanseito keskendumine immigratsioonile on Jaapani poliitikat juba paremale nihutanud: paar päeva enne valimisi teatas valitsus uue valitsusrühma loomisest, et võidelda välismaalaste kuritegude ja avaliku korra rikkumisega, ning LDP lubas saavutada „null” ebaseaduslikku immigratsiooni.

Kamiya ütles, et Sanseito läbimurre ülemkotta oli alles algus. „Me suurendame järk-järgult oma liikmete arvu ja vastame inimeste ootustele. Kui oleme loonud tugeva organisatsiooni ja kindlustanud 50 või 60 kohta, usun, et meie poliitika saab lõpuks reaalsuseks,” ütles parteijuht.

14. Lühiuudised

Financial Timesi allikate sõnul avaldas Pentagon Jaapanile ja Austraaliale survet, et nad selgitaksid selgelt, millist rolli nad mängiksid, kui USA ja Hiina peaksid Taiwani pärast sõtta minema, mis tekitab frustratsiooni kahele Washingtoni kõige olulisemale liitlasele Indo-Vaikse ookeani piirkonnas.

Iisraeli kaitsevägi teatas maaväeoperatsiooni alustamisest Deir el-Balahi provintsis ja samanimelises halduskeskuses esimest korda pärast sõja algust. Sellest teatas IDF-i pressiesindaja kolonel Avichai Edrai H. võrgus. Iisraeli sõjavägi kutsus Deir el-Balahi edelaosas elavaid elanikke evakueeruma. Al-Mawasi on Gaza rannikul asuv piirkond, kus peidavad end Palestiina sisepõgenikud. The Times of Israeli andmetel arvati varem, et Hamas hoiab Deir el-Balahis pantvange, kes rööviti 7. oktoobril 2023. Seetõttu vältis IDF piirkonnas maapealseid operatsioone, et vältida nende ohtu seadmist, kuigi nad viisid linnale mitu korda läbi õhurünnakuid. Hamas on lubanud vangid hukata, kui IDF neile lähedale jõuab.

AfD partei juhi Alice Weideli sõnul plaanib Saksamaa osta Ukrainale 5 miljardi euro väärtuses Patriot rakette.

Ukraina parlament pöördub USA Kongressi poole palvega saada rohkem relvi, karmimaid sanktsioone ja NATO tuge. Kiiev palub Patriot-süsteeme ja F-16 hävitajaid, jätkuvat abi, varade arestimist, okupatsiooni mittetunnustamist ning toetust NATO liikmelisusele ja sõjajärgsele taastumisele.

vene meedia avaldas kaadreid Shahedi rakettide stardist pikap tüüpi autodelt, mis sõistsid suurel kiirusel.

Zelenski: Ukraina on saavutanud venemaa ja Gazpromi vastu 6,9 miljardi dollari suuruse rahvusvahelise arbitraaživõidu – see on selge tõend vastutusest ja rahvusvahelise õiguse jõust. Nüüd valmistame ette konkreetseid samme nende vahendite tagasinõudmiseks ning diplomaadid saavad homme uued juhised.

venemaa on avalikustanud oma Shahedi tootmise ulatuse – terved tehasehallid Alabugas on pühendatud Shahed/Geran-2 kloonide masstootmisele. See toimub samal päeval, mil Saksa kindral hoiatas, et venemaa kavatseb samaaegselt Ukraina pihta lasta kuni 2000 drooni.

Ukraina relvastuse kuulujutud läksid sel nädalal hoogu, kui teatati, et USA president Donald Trump kaalub Kiievi varustamist tiibrakettidega Tomahawk, mis analüütikute sõnul võiksid Ukraina arsenali oluliselt täiendada.

Alates 2. septembrist langeb venemaa nafta hinnalagi 60 dollarilt 47,60 dollarile barreli kohta (27% langus). Ühendkuningriik teatab, et see mõjutab otseselt venemaa naftatulusid, mis on mai seisuga juba niigi 35% madalamad kui aasta varem.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Kasiinotööstus sõltub suuresti tehnoloogilisest arengust. Uued lahendused aitavad muuta koostööd sujuvamaks ja tõhusamaks. Viimastel aastatel on esile tõusnud tehisintellekt (TI), mis mõjutab paljusid sektori aspekte, sealhulgas partnermarketingit ja operaatorite töökorraldust.

Partnerlussüsteemid põhinevad andmetel. Seetõttu sobib tehisintellekt eriti hästi nende automatiseerimiseks. Tänapäeval kasutavad juhtivad sidusprogrammid TI abil analüütilisi tööriistu, mis aitavad ennustada kasutajate käitumist ja määrata täpseid sihtrühmi. Sellest on kasu nii reklaamijatele kui ka operaatoritele. Üks suurema tähelepanuga platvormidest, mida mainitakse analüüsides, on vivatbet partners, mis on integreerinud TI lahendused oma toimingutesse just sidusettevõtjate töö lihtsustamiseks.

Tehisintellekt aitab muuta andmed kasumlikeks tegevusteks. See muudab koostöömudeli dünaamikat. Sidusettevõtted ja operaatorid saavad vastastikku kasulikku teavet, mis võimaldab kiiremat kohandumist muutuvate oludega.

Tehisintellekt turunduses ja sihtimises

TI võimaldab automatiseerida turundustegevusi ja teha täpsemaid otsuseid. Eesmärgiks on maksimeerida igast külastajast saadavat tulu.

• TI analüüsib külastajate käitumist reaalajas
  • Automatiseeritud süsteemid soovitavad sobivaid pakkumisi konkreetsetele kasutajagruppidele
  • Sidusettevõtted saavad soovitusi kampaaniate optimeerimiseks

Suur hulk platvorme on integreerinud masinõppe algoritme oma reklaamihaldustesse. Need algoritmid määravad, milliseid pakkumisi näidata ja millal. See vähendab raisatud klikkide hulka ja suurendab konversioonimäärasid. Operaatorid saavad kohandada boonuspakkumisi vastavalt kasutajate varasemale käitumisele, võimaldades personaalsemat lähenemist ilma käsitööta.

Automatiseeritud aruandlus ja läbipaistvus koostöös

Aruandlus ja jälgimine on igas sidusprogrammis keskse tähtsusega. TI on teinud andmete jälgimise täpsemaks ja vähem ajamahukaks.

Masinõpe võimaldab partneritel saada reaalajas andmeid, nagu:
• Registreerumised, esimene sissemakse ja kampaaniate jõudlus
• Liikluse päritolu ja allikate võrdlus
• Tulu jagunemine ja trendide jälgimine

Tänu automatiseeritud aruandlusele saavad mõlemad pooled kiiresti reageerida kõrvalekalletele. Lisaks aitab see vältida võimalikke arusaamatusi. Ühised eesmärgid ja läbipaistvus tagavad usaldusliku koostöö, mis aitab säilitada pikaajalisi suhteid.

Siduspartnerite valik ja koolitus TI abil

TI ei mõjuta ainult tehnilist poolt. See aitab ka strateegilistes otsustes, näiteks siduspartnerite valikul ja nende arendamisel.

Keskmise suurusega operaatorid saavad kasutada TI tööriistu, et hinnata potentsiaalsete partnerite töö kvaliteeti. Süsteemid hindavad järgmisi tegureid:
• Liikluse allikad ja kvaliteet
• Kasutajakäitumine pärast suunamist
• Kampaania tõhusus võrreldes turu keskmisega

Lisaks pakuvad mõned platvormid automaatset sisuanalüüsi, mis aitab partneritel parandada oma lehtede struktuuri ja sõnastust. Nutikas tagasiside võimaldab partnereil paremini mõista, miks mõni kampaania töötab ja teine mitte.

Riskide ennetamine ja reeglite järgimine

Koostöö ei tähenda ainult kasvu. Oluline on ennetada riske. TI aitab kiiresti avastada ebatavalist tegevust, mis võib viidata pettusele või reeglite rikkumisele.

Näiteks saavad süsteemid avastada:
• Samalt IP-aadressilt mitmekordsed registreerimised
• Anomaaliad liiklusmustrites
• Robotliikluse ja automaatsete klikikampaaniate jäljed

Sidusettevõtted saavad teateid ja soovitusi, kuidas oma tegevust korrigeerida. Operaatorid saavad tihedamat kontrolli süsteemide abil, säilitades koostöö usaldusväärsuse. See teeb partnerlussuhted turvalisemaks.

Uute partnerlusmudelite kujunemine TI toel

Tehisintellekti mõju ulatub ka koostöövormide ümberkujundamiseni. Klassikaline mudel, kus sidusettevõte toob liiklust ja saab tasu klikkide või registreerumiste põhjal, on muutumas. Tänu TI-le muutuvad need suhted rohkem dünaamiliseks ja tulemuslikkust arvestavaks.

Platvormid saavad nüüd pakkuda hübriidlahendusi, kus tasu arvestatakse mitme kriteeriumi alusel – näiteks liikluse kvaliteet, kasutaja aktiivsus pärast liitumist ja panustamise sagedus. See lähenemine on võimalik ainult siis, kui süsteemid jälgivad kasutaja käitumist reaalajas ja loovad usaldusväärseid profiile.

Lisaks on TI avanud võimaluse niinimetatud mikropartnerluseks. See tähendab, et ka väiksemad sisuloojad või suunamudijad, kellel on kitsas, kuid lojaalne jälgijaskond, saavad liituda sidusprogrammidega. Platvormid hindavad nende mõju mitte mahu, vaid tulemuse põhjal. See soodustab mitmekesisemat ökosüsteemi ja annab võimaluse turule siseneda ka uutel tegijatel.

Muudatused, mis jäävad kestma

Tehisintellekti integreerimine ei ole ajutine trend. See loob uue standardi. Koostööpartnerid ootavad rohkem läbipaistvust, paindlikkust ja tehnilist tuge.

Platvormid, mis suudavad pakkuda:
• Reaalajas andmeid
• Tõhusaid sihtimis- ja mõõtesüsteeme
• Riskihindamist

võidavad lojaalsemaid partnereid. Samuti pikeneb sidusettevõtjate keskmine aktiivne periood, kui nad tunnevad, et neid toetatakse nii tehniliselt kui strateegiliselt. Koostöö muutub süsteemsemaks, andmepõhisemaks ja tulemuslikumaks.

Tehisintellekt ei ole enam tulevik. See on osa tänasest kasiinoäri koostööstruktuurist. Partnerlussuhted, mis põhinevad infol ja usaldusel, määravad järgmist arengufaasi.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Narvas võetakse Eesti-Vene piiril asfalti üles. Väidetavalt on kavas rajada piiritõkkeid, et kaitsta Eestit Vene sissetungi eest.

Video on siin:

🇪🇪 – 🇷🇺 Narva-Ivangorod Bridge, the Estonia-Russia border – Estonians are laying asphalt on their half of the bridge in order to install fortifications on the site. pic.twitter.com/8GVrRw9QAV

— Visioner (@visionergeo) July 19, 2025

Odavlennufirma Ryanair teatas, et maksab oma töötajatele lisatasu selle eest, kui nad leiavad reisijatelt ülemõõdulist pagasit, mille eest firma kasseerib täiendavat raha.

„Me maksame vahendustasu oma töötajatele, kes tuvastavad ülemõõdulise pagasi ja võtavad selle eest tasu, kuid neid tasusid maksab vähem kui 0,1 protsenti reisijatest, kes ei järgi meie kokkulepitud pagasireegleid,” ütles Ryanairi esindaja väljaandele Times.

Nii mõneski aias korjatakse tänavusel vihmasel suvel Hispaania teetigusid liitrite kaupa. Kuigi ametlik soovitus on hukatud kahjurid kas labida sügavuselt maha matta või komposteerida, siis linnatingimustes pole see nii suure koguse puhul võimalik.

Mõne aasta eest, kui võõrtigude pealetung Harjumaal algas, panid mitmed omavalitsused nende kogumiseks välja spetsiaalsed konteinerid ning teod hävitati väikeloomade krematooriumis. Seda aega meenutavad krematooriumi töötajad siiani suure ebameeldivusega, vahendab ERR.

Prügifirmade kinnitusel tuleks tapetud teod panna biojäätmete konteinerisse, mis peaks iga majapidamisel tänapäeval olema.

Toiduainete käibemaksu langetamine on üks kõige rumalamaid asju, mida poliitikas praegu võiks teha, ütles rahandusminister Jürgen Ligi intervjuus Maalehele.

„Esiteks, riigil ei ole raha, see on kõige lihtsam vastus,” ütles ta. „Eestlased võitlevad ju pigem ülekaaluga kui näljaga – see on aus vastus.”

Rootsi rallisõitja Oliver Solberg krooniti Rally Estonia võitjaks. See oli tema esimene WRC etapivõit. Eesti esisõitja Ott Tänak tuli teiseks.

Varasemate aastate võitja soomlane Kalle Rovanperä oli seekord neljas.

Siin on Rally Estonia lõppjärjestus:

1. Oliver Solberg, Toyota 2.36.35,1

2. Ott Tänak, Hyundai +25,2 sekuntia

3. Thierry Neuville, Hyundai +48,3

4. Kalle Rovanperä, Toyota +55,6

5. Adrien Fourmaux, Hyundai +1.33,0

6. Elfyn Evans, Toyota +1.43,4

7. Sami Pajari, Toyota +2.55,6

8. Mārtiņš Sesks, Ford +3.36,0

9. Josh McErlean, Ford +5.29,8

10. Grégoire Munster, Ford +5.57,5

SENSATIONAL! 🤯👏

Oliver Solberg and Elliott Edmondson score a remarkable first WRC victory at Rally Estonia on debut in the GR Yaris Rally1! 🏆#ToyotaGAZOORacing #GRYaris #WRC #RallyEstonia 🇪🇪 pic.twitter.com/sp67a1tOfD

— TOYOTA GAZOO Racing WRT (@TGR_WRC) July 20, 2025

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 20. juuli 2025:

üldjuhul kindral teab, mida ta räägib… ja rindel läks nii ja naa.

1. Kõik sihtmärgiks sobib ehk ei miskit uut…

2. Tihe on see sajupilv isegi Moskva kandis.

3. Kursk/Belgorod: vist muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: sai vene pool Siverski linnale lähemale.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: õnneks muutusteta rindejoones.

9. Lõunarinne: üks vene poole edenemine ja Ukraina teated nende edust.

10. Herson: muutusteta.

11. 18. sanktsioonide pakett, kõhna, vähemalt kirjutaja arvates…

12. Saksa kindral: venemaa plaanib Ukraina pihta samaaegselt 2000 drooni lasta.

13. GUR-i küberrünnak Gazpromi süsteemile. LIGA.net luureallikas avaldas üksikasjad.

14. 41. armee numbrid ehk siis seltskond on mitu korda vahetunud…

15. „Tegelikkuses ei olnud see 2022. aastal mobilisatsioon – see oli Donbassi elanikkonna genotsiid.”

16. Lühiuudised

154 vene poole rünnakut, enamusel lõikudel rünnakute numbrid kahanesid aga kaotuste suurus laseb arvata, et kokku osales rünnakutel sama palju rahvast kui varasemalt. Muutusi pole ka vene poole lennunduse töötlusel, kaudtulelöökide arvus ega kamikaze droonide numbrites ja kipub neid ühtlaselt palju olema ning võib-olla pisu hakkab eristuma mõnede lõikude tihedam töötlus. Kas põhjuseks on nn kogemata ebaühtlasem (nii koguselt kui professionaalsuses) seltskonna jaotus, kes kaugemalt kõike töötleb või hakkab joonistuma prioriteetsemate tulevaste pealetungide suundade tihedam ettevalmistamine…

1. Saheede ikka erinevate linnade kohal lendas, aga seekord keegi surma ei saanud. Nii hästi ei läinud aga kõikjal piiri ja rinde lähedal.

2. Okupeeritud Zaporižja tuumaelektrijaama kohal tõusis suits ning eile teatati elektrikatkestusest kõigis Zaporižja oblasti okupeeritud piirkondades.

Ukraina droonid on suurendanud rünnakuid Moskva oblastis. 19. juulil, alates kella 18-st, tulistasid õhutõrjejõud poole tunni jooksul pealinnale lähenedes alla kolm drooni, teatas Moskva linnapea sergei sobjanin oma Telegrami kanalis.

Moskva lähedal asuva Troitski elanikud teatasid plahvatustest ja alla kukkunud droonist. Samal ajal teatas Rosaviatsia „Vaiba” plaani kehtestamisest Domodedovo ja Vnukovo lennujaamades, mis hõlmab tsiviillendude stardi ja vastuvõtmise keeldu. Varem kehtestati lennupiirangud Kaluuga lennujaamas. Varahommikul sulgesid Ukraina relvajõud järjekordse droonirünnaku käigus ka Šeremetjevo lennujaama.

18. juulil hävitati Moskva linnapea sõnul piirkonnas samuti 13 drooni ja neljapäeval veel neli sihtmärki.

venemaa kaitseministeerium teatas omalt poolt, et laupäeva öösel ja päeval õnnestus õhutõrjesüsteemidel Moskva oblastis hävitada 20 Ukraina drooni. Osakonna aruande kohaselt tulistati piirkonnas 18. juulil alla veel 14 drooni. Neljapäevast reedeni öösel hävitati Moskvale lähenedes 10 mehitamata õhusõidukit ja enne seda, 17. juulil, veel neli, teatas kaitseministeerium. Seega tulistati kolme päeva jooksul pealinna ümbruses alla ligi 50 Ukraina relvajõudude drooni.

Moskva õhurünnakute sagenemise ja Moskva lennujaamade sulgemise ajal algasid taas tõsised lendude hilinemised. Selle taustal ähvardas Rosaviatsia Turkish Airlinesi sanktsioonidega ettekäändel, et lennufirma rikub reisijate õigusi, kes ei saanud peaaegu terve päeva Vnukovost Bodrumisse lennata.

Ukraina relvajõudude rünnakute tagajärjed mõjutasid ka Rostovi oblastit, kus pärast mehitamata õhusõidukite rusude kukkumist ja kontaktvõrgu kahjustamist Lihhaja-Zamtšalovo lõigul halvati raudteeliiklus. Vaatamata venemaa Raudteede avaldustele rongiliikluse taastamise kohta kurdavad reisijad endiselt hilinemiste üle ja selle üle, et nad peavad tundide kaupa istuma vagunites, mille konditsioneerid ei tööta, üle 30-kraadises kuumuses.

3. Kursk/Belgorod: vist muutusteta…

4. Harkiv: muutusteta ja kahjuks on seni alles ka Vovtšanki linnas asuv üle Vovtša jõe saadud vene sillapea.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta, aga väga tugev konveier koos ülitiheda pommmitamisega Izjumi suunal annab alust arvata, et veelgi enam ressurssi on vene pool rünnakutele suunamas ja seda seltskonda seal kahjuks jagub.

6. Siversk: kui sektori põhjaservas on suutnud pisu Ukraina oma vasturünnakutega lükata vene poolt tagasi Bilohorivka külla, siis sealt lõuna pool avatud aladel kipub vene pool lõpuks suutma astuda Siverski linna poole ning eile teatati 1km pikkusest sammust 4km laial alal. Tegu uue põlluosa ületusega ja kanna maha saamisega selle taga asuvas metsaribas. See lõik on üks vähestest, kus vene pool mõndasid soomusühikuid rünnakutel kasutab lisaks tihedale jalaväe ja kergliikurite seltskondadele.

7. Bahmut: tundub, et eilegi rindejoone muutusi polnud, aga uue tugevama vene poole surve ootel.

8. Donetsk: Ukraina väed hävitasid Pokrovski linnapiirkonda siseneda üritanud vene erivägede üksuse. Edeneda üritati kahel pool Pokrovskit, aga seal edenemisi eilel päeval ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: vene pool sai eile sisse Voskresenka asulasse (Velika Novosilkast loodes).

Ukraina väed on tagasi vallutanud mitu positsiooni Orihivi linna lähedal Zaporižja oblastis, teatas Lõuna kaitsevägi. Pressiesindaja Vladõslav Vološyn märkis, et kuigi üksikasjad on veel piiratud, saavutavad Ukraina üksused piirkonnas edu. Eip neid kohti üheltki kaardilt veel tuvastada suutnud…

10. Herson: muutusteta aga kipub pisu rohkem vene poole aktiivsust olevat ja edasine Kinpurni säärel toimuv ka teadmata.

11. Euroopa Liit avaldas nimekirja 22 venemaa pangast, kelle suhtes on uue 18. paketi osana kehtestatud sanktsioonid. See hõlmab ühte venemaa Föderatsiooni süsteemselt olulist krediidiasutust – T-Bank (USA sanktsioonide all alates 2023. aasta suvest), samuti Dom,RF Banki, mis on varade poolest esikümnes, teatab EL ametlik väljaanne.

Piirangud said ka Surgutneftegazbank, Yandex Bank, Zenit Bank, Ozon Bank, Transstroibank, Loko-Bank, Severgazbank, Tatsotsbank, Finam Bank (sanktsioonide all olemise kohta tehtud avalduses märkis ta, et samanimelist maaklerit ei ole EL-i nimekirjas) ja mitmed teised finantsasutused. Nende pankadega on keelatud igasugused rahalised tehingud.

Samuti kinnitati, et EL kehtestas esimest korda sanktsioonid kahe Hiina panga – Heilongjiang Suifenhe Rural Commercial Banki ja Heihe Rural Commercial Banki – vastu. Dokumendis öeldakse, et organisatsioonid pakuvad krüptovaradega seotud teenuseid, mis õõnestavad oluliselt EL-i keeldude eesmärke.

Lisaks pani EL musta nimekirja 18 isikut ja 41 ettevõtet (sealhulgas 18 registreeritud AÜE-s, Singapuris, Mauritiusel, Hiinas, Indias ja Aserbaidžaanis). Piirangud mõjutasid muuhulgas Mosfilmi tegevjuhti karenšahnazarovit, Territoriaalse Arengu Fondi endist tegevjuhti ilšat šagiahmetovit, annekteeritud Krimmi kultuuriministri asetäitjat olga burovat, PhosAgro aktsionäri tatjana litvinenkot ning mitmeid Hiina, India ja Iraani kodanikke. Sanktsioonid hõlmavad sisenemiskeeldu EL-i ja varade külmutamist Euroopas.

Sanktsioonide nimekirjas on ka elektroonikaseadmete tootja NPP Rubin, AO Polimer, pooljuhtseadmete uurimisinstituut, Uljanovski tööpinkide tehas, Smolenski telekommunikatsioonitehnoloogiate uurimisinstituut, Moskva eriseadmete mehaanikatehas jne. Piirangud on kehtestatud ka 105 nn varilaevastiku tankeri suhtes – neil on keelatud siseneda ELi riikide sadamatesse ja Euroopa ettevõtted ei tohi enam laevadele teenuseid osutada.

EL kiitis reedel ametlikult heaks 18. venemaa-vastaste sanktsioonide paketi. „Me vähendame veelgi kremli sõjalist eelarvet <…> ja piirame ka venemaa pankade juurdepääsu rahastamisele,” ütles Euroopa diplomaatia juht Kaja Kallas. Ta lisas, et uus pakett on üks tugevamaid pärast sõja algust. Uute piirangute osana kavatseb EL langetada venemaa nafta hinnalage – umbes 47,6 dollarini barreli kohta – ja blokeerida Nord Streami gaasijuhtmete kasutamise.

Sanktsioonid mõjutavad ka Hiina droonitehnoloogia eksporti ja Rosnefti 400 000 barreli päevas tootvat India naftatöötlemistehast, mida peetakse ettevõtte peamiseks välisvaraks.

Pakett 18 keelab ka kõik tehingud venemaa presidendi läbirääkija kirill dmitrijevi juhitava venemaa otseinvesteeringute fondi (RDIF) ja selle tütarettevõtetega.

Njah, kahjuks järjekordne liialt nõrk sanktsioonide rida, mille mõju ei muuda miskit kremli tegevuses Ukraina suunal ja kui veel kriitikat lisada, siis saaks küsida, miks te neid sanktsioone juba näiteks kaks aastat tagasi ei teinud. Demokraatia on hea asi, aga vaid konsensuslike otsustega on jõulisi samme üldjuhul on keeruline teha, sest ikka kipub olema keegi vastu ja nii tulevadki otsused piisavalt nõrgad.

12. Saksamaa kaitseministeeriumi Ukraina olukorrakeskuse juht, Bundeswehri kindralmajor Christian Freuding ütles, et venemaa kavatseb Ukraina pihta korraga lasta kuni 2000 drooni. Allikas: Freuding laupäeval, 19. juulil Bundeswehri taskuhäälingus Nachgefragt. Freudingi sõnul laiendab venemaa oluliselt oma tootmisvõimsust droonide massiliseks kasutamiseks sõjas Ukraina vastu. Tema sõnul plaanib Moskva korraga lasta õhku 2000 drooni, mis seab Ukraina õhutõrjesüsteemile tõsise väljakutse.

Kindral märkis vajadust töötada välja mõistlikud vastumeetmed, kuna traditsiooniliste vahendite, eelkõige Patriot õhutõrjesüsteemi rakettide kasutamine on ebaloogiline Shahedide vastu, mis maksavad 30-50 tuhat eurot, samas kui üks Patriot rakett maksab üle 5 miljoni. Tema hinnangul vajab Ukraina odavaid droonide vastase võitluse vahendeid, mille maksumus on 2–4 tuhat eurot ja mis võimaldavad tal tõhusalt reageerida massiivsetele rünnakutele.

Freuding nimetas teise vastutegevuse meetodina rünnakuid venemaa sügavale tagalasse – sõjalennukitele, lennuväljadele ja kaitsetehastele. Kindralmajor juhtis tähelepanu ka asjaolule, et Hiina on lõpetanud droonide komponentide tarnimise Ukrainale ja on nüüd oma ekspordi täielikult venemaale koondanud. „Praegune olukord on selline, et Hiina ekspordib tegelikult ainult venemaale, samas kui Ukraina on sellest turust välja jäetud,” märkis Freuding.

Njah, kui riikide poliitilised juhtkonnad ka lõpuks aru saaksid, et Ukrainale on vaja kaugele ulatuvaid vahendeid, et suuta piisavalt mõjutada sõja käiku… aga eip, kartus võimaliku kolmanda maailmasõja ees on nii suur, et kahjuks lastakse tegelikult kremlil vabalt laamendada kogu Ukraina ulatuses ja nagu ikka, eip ole muretki, et sihtmärkideks sobib kõik… sõnades ikka muretsetakse…

13. Ukraina Luure Peavalitsuse operatsioon venemaa Gazpromi infosüsteemi hävitamiseks võis viia hädaolukorrani ja raskendada agressorriigi tervete piirkondade transporti ja gaasivarustust. Sellest teatas LIGA.netile Ukraina luure allikas. Tema sõnul õnnestus küberspetsialistidel saavutada maksimaalseid tulemusi võrguinfrastruktuuri kahju ulatuse tõttu.

„Nagu avaldatud videost näha, on Ukraina küberspetsialistide tungimise aste Gazpromi infosüsteemidesse enneolematult sügav, sellist taset pole varem olnud võimalik saavutada,” lisas ta. Allikas rõhutas, et küberoperatsiooni tulemusena hävitati korporatsiooni lepingute, ajakavade ja tariifide andmed, sealhulgas andmed selle kohta, kellele ja kui palju gaasi või naftat tuleks tarnida, andmed maksete, maksude, Gazpromi finantsjääkide, teabe korporatsiooni litsentside ja juriidiliste lepingute kohta.

Lisaks hävisid andmed SCADA ja GIS-süsteemidest, mis kontrollivad rõhku, kulusid, gaasi- ja naftabilansse, ning andmed Gazpromi puurkaevude ja võrkude kohta. GUR-i vestluskaaslase sõnul võib operatsioon selle tulemusel kaasa tuua agressorriigi eelarve tulude olulise vähenemise.

„Võime rääkida riikliku korporatsiooni Gazpromi uute lepingute sõlmimise võimatusest, korporatsiooni süsteemide avariirežiimist ning transpordi ja gaasivarustuse probleemidest tervetele venemaa Föderatsiooni piirkondadele, kohustuste täitmata jätmisest, aktsiate väärtuse olulisest langusest, Gazpromile laene andvate pankade stabiilsuse õõnestamisest ja paljudest muudest negatiivsetest tagajärgedest agressorriigile,” selgitas allkas.

Gazpromi infosüsteemid on tarkvara, riistvara ja infrastruktuuri kogum, mis tagab ettevõtte ja selle tütarettevõtete tegevuse automatiseerimise ja juhtimise. Nende hulka kuuluvad gaasi tootmise, transpordi, jaotamise ja müügi haldamise süsteemid, samuti finants-, personali-, turvalisuse ja muude ettevõtte tegevusvaldkondade haldamise süsteemid.

Allikas rõhutas, et kübereksperdid said täieliku juurdepääsu korporatsiooni kõikidele infosüsteemidele, mis võimaldas kopeerida sadu terabaite andmeid. Saadi täielik juurdepääs sisemisele analüütilisele võrgule ja serveritele ning kopeeriti üle 20 000 kasutajaprofiili koos nende elektrooniliste digitaalallkirjadega – Gazpromi infosüsteemi kõigi tasandite töötajad.

Lisaks eemaldati enam kui 390 Gazpromi tütarettevõtte ja filiaali andmebaasid. Saadi juurdepääs süsteemidele, mis toetavad ettevõtte infrastruktuuri tehnilist toimimist (torud, ventiilid, andurid jne), samuti abisüsteemidele – andmekaitse, serveri juhtimine, administreerimine ja palju muud. Kübereksperdid kustutasid Gazpromi korporatsiooni infosüsteemist ka kõik andmed, mis olid salvestatud füüsilistele serveritele ja pilveplatvormidele, sealhulgas varukoopiad.

14. venemaa 41. ühendrelvastuse armee on Ukrainas kandnud märkimisväärseid kaotusi, selgub Ukraina projekti „Ma tahan elada” ja Kyiv Independenti lekkinud dokumentidest.

1. juuni 2025. aasta seisuga on dokumenteeritud kaotused järgmised:
Hukkunud: 8625 sõdurit
Lahingus kadunud: 10 491 sõdurit
Deserteerunud: 7846 sõdurit
Haavatud: venemaa kaotuste (hukkunute, haavatute, kadunud jne) koguarvuks teatatakse sageli umbes kaks korda rohkem haavatuid kui sarnastes olukordades hukkunute arv.

41. armee, mis koosnes peamiselt 35., 55., 74. ja 137. mootorlaskurbrigaadist, koosnes sõjaeelselt ligikaudu 12 000–14 000 sõdurist (põhineb tüüpilistel brigaadi suurustel 3000–3500). Kasutades konservatiivset hinnangut 12 000 sõduri suuruse koondväe kohta: Kogukaotused (hukkunud + kadunud + deserteerunud): 8625 + 10 491 + 7846 = 26 962
Kaotuse protsent: (26 962 / 12 000) × 100 ≈ 224,7%

See protsent viitab sellele, et armee on kaotanud oma algsest koosseisust rohkem kui kaks korda rohkem, tõenäoliselt tänu asenduste ja täienduste tsüklilisele sissetoomisele, kuna mõned brigaadid (nt 74.) on teadete kohaselt läbinud mitu rotatsiooni.

Njah, see kokkuvõte annab alust arvata, et nii on seis paljudes vene poole üksustes.

15. Niinimetatud Donetski Rahvavabariigi (DPR) nõunik Maksim Davõdov andis intervjuu, milles ta rääkis 2022. aastal Donbassis toimunud ebaseaduslikust mobilisatsioonist ning kuritegudest ja seadusetusest, mida pani toime „DPR-i” ennasthakanud juht deniss pušilin ja tema kaasosalised.

Ligikaudu 70–80% DPR-i meessoost elanikkonnast kutsuti rahvamiilitsasse. Siiski ei teostatud mingeid seaduslikke mobiliseerimisprotseduure. Meditsiinilistelt ega kutsete komisjonidelt ei saadud tulemusi. Sõjaväkke võeti sunniviisiliselt inimesi, kellel oli ajapikendus, vabastus, tudengeid, haigeid ja füüsiliselt võitluskõlbmatuid.

Enamikul neist polnud mingit sõjaväelist väljaõpet – ometi saadeti nad võitlema Ukraina armee ja territoriaalkaitseüksuste vastu. Nad heideti rünnakuoperatsioonidele – see on üks keerulisemaid ja ohtlikumaid sõjalise tegevuse aspekte. Neid kasutati „liharünnakutes”.

Paljud surid. Esialgsetel hinnangutel on tapetud üle 200 000 mehe, kes tollal mobiliseeriti ja rindele saadeti, ütles Davõdov. Teadete kohaselt murdis FSB pärast intervjuud tema koju sisse.

16. Lühiuudised

Riikliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu sekretär Rustem Umerov tegi venemaale ettepaneku korraldada järgmisel nädalal uus läbirääkimiste kohtumine. Sellest teatas president Volodõmõr Zelenski. „Läbirääkimiste dünaamikat tuleb suurendada. Peame tegema kõik, et saavutada relvarahu. Ja venemaa pool peab lõpetama otsuste eest varjamise,” ütles ta. Praegu käivad ka läbirääkimised venemaa poolega vangide vahetamise üle. Ukraina täidab esialgseid kokkuleppeid ja valmistub ette uueks vahetuseks, ütles president. Ta rõhutas, et tapmiste peatamiseks ja püsiva rahu tagamiseks on vaja kohtumist juhtide tasandil.

Alates täiemahulise sõja algusest on venemaa tapnud 274 Ukraina sõjavangi ja süüdi on mõistetud vaid kaks okupanti, teatas luure peadirektoraat vastuseks LIGA.neti päringule.

Droonioperaatorid hävitasid haruldase elektroonilise sõjapidamise süsteemi KOP-2. Sellest teatasid mehitamata süsteemide väed. 424. Svarogi pataljoni operaatorid avastasid rinde ühes suunas eksperimentaalse venemaa avastamis- ja summutuskompleksi-2, tuntud ka kui KOP-2. See elektroonilise sõjapidamise süsteem skaneerib laias vahemikus eetriaega, tuvastab drooni töösageduse ja üritab seda võimsa signaaliga segada. Sõjavägi märkis, et see on haruldane ja kallis varustus, mida venelased kasutavad oluliste objektide, näiteks õhutõrjerajatiste, katmiseks.

venemaa plaanib suurendada Grom-1 hübriidrakettide tootmist 300 ühikuni aastas, teatas Ukraina luureteenistus. Vaenlasel on praegu 200 sellist raketti. Luure märkis, et vaenlane toodab seda raketti mitmetes ettevõtetes üle kogu riigi, kuid peamised neist on aktsiaselts Taktikalise Raketirelvastuse Korporatsioon Moskva oblastis Korolevi linnas ja aktsiaselts „Gosudarstvennõi nautšno-issledovatelski institut mašinostrojenija imeni V.V. Bahõrev” Nižni Novgorodi oblastis Dzeržinski linnas. Ajavahemikul 2023–2025 tootis venemaa umbes 300 KAR „Thunder-1” raketti. Selle raketi kaal on 594 kg, pikkus 4,2 meetrit ja lõhkepea mass 315 kg. Maksimaalne lennuulatus on 120 km ja stardikõrgus 500–12 000 meetrit. Keskmine lennukiirus on 300 m/s ja maksimaalne hälve sihtmärgist on kuni 10 meetrit.

Ukraina poksimaailmameister Oleksandr Ussõk (24-0, 15 KO) võitis kordusmatšis nokaudiga Briti poksijat Daniel Dubois’d (22-3, 21 KO). Poksimatš toimus Londonis Wembley staadionil. Matšis olid kaalul kõik raskekaalu meistrivõistluste vööd. Ussõkil olid WBA, WBC, WBO ja IBO vööd ning nüüd võttis ta Dubois’lt IBF tiitli.

Ukraina on Katari abiga toonud venemaa okupeeritud aladelt ja venemaalt tagasi veel 11 last.

venelased leidsid Ukraina R-360 Neptune raketi rusud, mis väidetavalt tabas maapealset sihtmärki. Algselt laevadevastase relvana kavandatud Neptune’i on üha enam kasutatud maismaa sihtmärkide vastu, mille tegevusraadius on suurenenud.

Moldova valimiskomisjon keelas oligarhi ja petturi Ilan Shori venemaa-meelsel Pobeda blokil valimistel osaleda. Shor on väidetavalt seotud Kõrgõzstani krüptovaluutaprojektiga, mida venelased kasutavad sanktsioonidest möödahiilimiseks.

Ungari ei kiida heaks Ukraina huvides koostatud EL-i eelarvet, ütles peaminister Viktor Orbán. „Ma ei nõustu kunagi eelarvega, mis saadab Ungari raha Ukrainale või mis hävitab Ungari põllumehed,” teatas Orbán.

Moskva lähedal Krasnogorski kalmistul hooldamata metsaaluses eemal hooldatud osast on maetud palju vene soldateid, kellede hauadele on pandud vaid toki küljes olev plaat nime ja daatumitega. Video üles riputanud vene hääl oli päris ahastuses.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Laupäeva, 19. juuli õhtul kell 21.47 toimus liiklusõnnetus Tartumaal Kambja vallas Külitse alevikus Järve tee 3 juures.

Isikliku jalgrattaga sõitnud alkoholijoobe tunnustega 46-aastane mees kaotas sõiduki üle kontrolli ja kukkus.

Jalgrattur toimetati haiglasse.

Laupäeval, 19. juulil kell 13.13 toimus liiklusõnnetus Tartumaal Kambja vallas Reola külas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa teel.

20-aastane mees jäi sõiduauto BMW 318D roolis magama ja sõitis paremale teelt välja vastu tänavavalgustusposti.

Sõiduki juht toimetati haiglasse kontrolli.

Laupäeval, 19. juulil kell 12.39 toimus liiklusõnnetus Tartus Teguri tänav 9 juures.

37-aastane mees sõitis sõiduautoga Hyundai Tucson otsa teeservale pargitud sõiduautole Honda Civic.

Hyundais kaassõitjatena viibinud 1-aastane tüdruk ja 3-aastane tüdruk toimetati haiglasse kontrolli.

Eile laupäeval 19. juulil oli WRC Rally Estonia kolmas päev. Ott Tänak on võistluses kokkuvõttes teine.

Seis 17. katse järel: 1. Solberg 2:08.05,4, 2. Tänak +21,1, 3. Neuville +25,1, 4. Rovanperä +51,6, 5. Fourmaux +1.08,2, 6. Katsuta +1.16,8, 7. Evans +1.30,4, 8. Pajari +2.14,5, 9. Sesks +2.48,5, 10. McErlean +4.13,6.

Siin on pildid, autor Igmar Matto.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas USA-s tegelesid panga töötajad töö ajal millegi põnevaga.

Nagu selgus, jagasid töötajad intiimsusi panga klientide nõustamisruumis ning kliendid nägid seda kõike pealt.

Nad toimetasid Tennessee osariigis Eastman Credit Unioni panga nõustamisruumi läbipaistmatu klaasi taga. Külastajad aga nägid kõike, üks neist filmis toimuvat ja naljatas: „Ilmselt on see spermapank.”

Juhtkond vabandas ja lubas asja uurida. Sotsiaalmeedias tehakse juba nalja: „Pangad tavaliselt panevad meid, aga mitte nii sõna otseses mõttes.”

Siin on video. NB! Häirivad kaadrid, nõrganärvilistele mittesoovitav

Eastman credit union in Tennessee goes above and beyond to satisfy their customers pic.twitter.com/V0Pm40bb3s

— TaraBull (@TaraBull808) July 19, 2025

Ilm keerab Lõuna-Eestis ära sajule. Ilmateenistuse andmetel on sadu oodata juba homme pühapäeval, 20. juulil.

Edasi sajab terve nädal, välja arvatud reede. Sellist ligi 30-kraadist sooja nagu oli viimastel päevadel pole silmapiiril näha. Sooja tuleb valdavalt 23-24 kraadi.

Poola piirivalve teatas, et pidas Leedu piiril kinni hulga Lätist saabunud migrante.

Neljapäeva, 17. juuli õhtul pidasid piirivalveametnikud ja sõjaväelased Markiszkis kinni Läti kodanikust kulleri, kes vedas nelja Afganistani kodanikku. Operatsioonid on käimas.

Pärast südaööd pidasid piirivalveametnikud ja sõjaväelased Wołyniecis kinni 7 isikut (4 Somaalia kodanikku ja 3 Maroko kodanikku). Kinnipidamise käigus saabus migrante peale võtma Läti kodanikust kuller. Ta peeti kinni. Operatsioonid on käimas.

Alates piirikontrolli ajutisest taastamisest, st 7. juulist, on Poola-Leedu piiril kinni peetud üle 60 isiku, sealhulgas 10 kullerit.

🟢GRANICA Z LITWĄ❗️

W #Markiszki 1⃣7⃣ lipca wieczorem funkcjonariusze Straży Granicznej i @terytorialsi zatrzymali kuriera ob. Łotwy, który przewoził 4 ob. Afganistanu❗️. Trwają czynności.

W #Wołyniec po północy funkcjonariusze Straży Granicznej i @terytorialsi zatrzymali 7… pic.twitter.com/PqbiCjXRec

— Straż Graniczna (@Straz_Graniczna) July 18, 2025

Liiklus hakkas eilse reede 18. juuli hommikul Leedu ja Poola vahelisel piiripunktis Kalvarija ja Budzisko vahelisel marsruudil (Via Baltica) ummistuma, mis ajendas ametivõime suunama osa sõiduautosid alternatiivsetele teedele.

Leedu piirivalve (VSAT) andmetel võivad viivitused olla tingitud tolli- ja piirikontrollidest Poola poolel, samuti suurenenud liiklusest Poola suunas enne nädalavahetust, vahendab lrt.lt.

Poola taastas piirikontrolli Leeduga 7. juulil, kusjuures sõidukite kontrolle viiakse läbi valikuliselt 13 määratud kontrollpunktis.

Kella 16.00-ks teatas VSAT, et järjekord Leedu poolel ulatus piirist umbes 12 kilomeetrini, kuigi järjekorras oli palju lünki. Kalvarija piiripunkti ametnikud on aidanud autojuhtidel Poola suunas tõhusamalt liikuda.

Kalvarija lähedal on politsei suunanud osa sõiduautosid Lazdijai–Aradninkai teele.

Varem keskpäeval teatasid piirivalvurid, et järjekord Leedust Poola suunduvale autole on umbes 7 kilomeetrit pikk ja koosneb peamiselt veoautodest.

Leedu politsei ja piirivalvurid jätkavad olukorra kohapealset haldamist ning VSAT kinnitas, et teistel Poolasse viivatel marsruutidel olulisi järjekordi ei ole.

Põhjalikum kontroll kehtib endiselt kolmes Leedu-Poola piiripunktis: Budzisko-Kalvarija ja Lazdijai-Ogrodniki maanteepiiripunktides ja Mockava-Trakiszki raudteepiiripunktis.

Siseminister Vladislavas Kondratovičius on öelnud, et kontroll kehtestati üheks kuuks kuni 5. augustini, kuid Poola siseminister Tomasz Siemoniak andis hiljem mõista, et meetmeid võidakse pikendada.

Schengeni piirieeskirjade kohaselt võib piirikontrolli vajadusel pikendada 30 päeva kaupa, maksimaalselt kuueks kuuks.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 19. juuli 2025:

eile edenes Ukraina vist rohkem kui vene pool.

1. Odessa sai valusalt aga juba tuli uus õhuhäirete laine üle Ukraina.

2. On hakanud vihmapilved tihenema venemaal.

3. Kursk/Belgorod: vene pool vist paar edenemist kahel viimasel päeval kirja sai.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta aga pisu aktiivsemaks on ka Ukraina omad muutunud.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud, aga oht Pokrovskist kirdes tõuseb.

9. Lõunarinne: ühe küla suutsid Ukraina omad vabastada.

10. Herson: Kinburni säärele maabus DGR.

11. putin käskis ette valmistada piiranguid välismaistele sõnumite keskkondadele venemaal.

12. venemaal on sanktsioonide tõttu tekkinud probleeme naftatöötlemistehaste remondiga.

13. venemaal ei suuda ettevõtted enam palku tõsta.

14. The Times: Trump võib kohtuda putini ja Xiga Hiinas.

15. Lühiuudised

177 vene poole rünnakut. Suurim surve tõus Sumõ suunal, kus uuesti vene pool tõmbas konveieri töösse ja see hakkas tooma edenemisi. Pisu meedliva üllatusega pole viimaste päevade tihe ja tugev rünnakutekonveier toonud vene poolele edenemisi Lõmani suunal kastavamaks sealset sillapead. Toretski ümber läks rahulikumaks ja tihe surumine ümber Pokrovski jätkus. Ukraina omad suutsid eile siiski pisu üllatada. vene poole taktikas muutusi pole tuvastanud, kõike kaela langes samas mahus ning paaris lõigus jälle pisu soomusega proovitakse, aga grupid väikesed. Ikka ootab suuremat pealetungi ja no kipub seda tulevat mitmes kohas kas või selleks, et rohkem siduda Ukraina reserve ja kuna ressurssi siiski jagub, siis saab kõigile suundadele panna ootele piisav kogus täiendavat seltskonda, et vajadusel muuta mingi suund võimaluse korral peasuunaks, kui selliselt enam miskit nimetada saab… ja hakata edundama suunda, mis hakkab edu tooma. Pisu siiski mingi kõhutunne ütleb, et ka Ukraina omadel miskit üllatust plaanis võib olla…

1. Vaenlase droonirünnaku tagajärjel said öösel Odessas kahjustada kortermajad, põles kõrghoone, üks inimene hukkus ja on ka vigastatuid.

19. juulil umbes kell 4 hommikul hakkas üle Ukraina levima õhurünnakuhoiatus raketi- ja droonirünnakute ohu tõttu, mis hõlmas seejärel peaaegu kogu riiki.

2. venemaa kaitseministeerium teatas, et 18. juuli õhtul tulistas nende õhutõrje väidetavalt alla 87 Ukraina drooni. Nende andmetel tulistasid need droonid väidetavalt alla: 48 Brjanski oblasti, 12 Orjoli oblasti, 10 Kaluuga oblasti, 8 Rostovi oblasti, 5 Moskva oblasti territooriumi kohal, üks mehitamata õhusõiduk Tuula, Kurski, Smolenski ja Voroneži oblasti territooriumi kohal.

Eile 18. juuli öösel ründasid droonid venemaa üheksat piirkonda, sealhulgas Moskva, Brjanski, Orjoli ja Nižni Novgorodi oblastit; lennujaamades kehtestati lennupiirangud.

3. Kursk/Belgorod: pisu sõjaudus. Tundub, et vene pool on suutnud jälle enam aktiveeruda ja võimalik, et mõnes kohas võidi suuta edeneda. Esmalt on uuesti selguseta seis Kindrativka külas, mis mõned päevad tagasi sai „vene vabaks” ja nüüd vist osaliselt uuesti vene poole kontrolli all ning vene pool võis kanna maha saada Andrijivka küla kõrval. Mõnede kanalite teated, et vene pool suutis eile vallutada Jablunivka… hm, peaks juba vist u kuu olema juba vene poole kontrolli all, eip hakanud täpsemat kuupäeva taga ajama. Kas Ukraina annab viimasel kahel nädala tõusnud aktiivsuse käest ära, eks näis…

4. Harkiv: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.

5. Kupjansk-Kreminna: pisu hea üllatusena pole vene pool enam suutnud mitmetel päevadel edenda üheski lõigus, kuigi survet ja pommitamist jagub palju.

6. Siversk: vene pool hakkas siin osas rohkem soomust kaotama, kui nelja soomuse kaotust saab selleks lugeda… aga viimase kahe kuu kontekstis vast küll ehk siis vene poole huvi siin lõigus siiski lõpuks Siverskini jõuda on üha tõusmas. Vähemalt tuleb kõlakaid, et ka Ukraina omad üritavad Bilohorivka küla tagasi enda kontrolli alla saada, mis seal kõrgustiku serval domineerib ja annaks parema võialuse sealt lõuna pool asuvate avarate väljade kontrolliks takistamaks vene Siverski suunalisi üritusi.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: Olukord Pokrovskist kirdes on endiselt keeruline ja tõenäoliselt halveneb veelgi. Eile muutusi rindejoones siiski ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: Ukraina omad üllatasid ja suutsid vabastada Jalta küla, teisel pool Vovtša jõge, kuna vene väed ei suutnud oma tiiba kaitsta. Veel ei ole liialt optimistlik, kas miskit pisu murrangut võiks tulla soodsas suunas. Mujal rindejoone muutusi ei tuvastanud.

10. Herson: Kinburni poolsaarel asuvas Pokrovskes heisati Ukraina lipp, väidetavalt sinna maabunud Ukraina diversioon-luuregrupp. Sinna kanti on varemgi Ukraina omad reide teinud, aga püsivamat kanna maha saamist vist varasemalt plaanitud pole ja vist mitte ka seekord, aga eks näis.

11. venemaa võib kehtestada piiranguid „ebasõbralikes riikides” välja töötatud sõnumitoojate kasutamisele. See on kirjas putini venemaa valitsusele saadetud juhises. Dokument avaldati kremli ametlikul veebisaidil. „vene Föderatsiooni valitsus esitab ettepanekud täiendavate piirangute kehtestamiseks ebasõbralikes välisriikides toodetud tarkvara (sealhulgas sideteenuste) kasutamisele venemaa Föderatsioonis,” seisab juhises. Peaminister mihhail mišustin on määratud rakendamise eest vastutavaks. Ta peab esitama aruande 1. septembriks.

Juuni lõpus allkirjastas putin seaduse riikliku sõnumitooja loomise kohta. Enne seda võttis riigiduuma teisel ja kolmandal lugemisel vastu riikliku digitaalse platvormi loomise seaduseelnõu. Uue süsteemi keskseks elemendiks saab venemaa sõnumitooja MAX. See integreeritakse olemasolevate riiklike digitaalsete platvormidega ja võimaldab näiteks edastada andmeid riigiteenuste portaalist, kinnitada isikut, vanust või õigust sotsiaaltoetustele.

Sellise süsteemi kasutuselevõtt tekitab aga inimõiguste aktivistide seas muret. Internetikaitseühingu juht Mihhail Klimarjov nimetas MAX-projekti kodanike luuramise tööriistaks. Tema sõnul sätestab uue platvormi privaatsuspoliitika selgesõnaliselt, et kogu kasutajainfot saab taotluse korral valitsusasutustele edastada. „Andmetele pääsevad ligi FSB, siseministeerium, keskpank, maksuamet ja isegi Rosalkoregulirovanie,” ütles Klimarjov.

Samal ajal hakkas riigiduuma rääkima populaarsete välismaiste platvormide vastaste meetmete võimalikust karmistamisest. riigiduuma infopoliitika komitee esimees sergei bojarski ei välistanud, et Telegrami ja WhatsAppi suhtes võidakse pärast kodumaise süsteemi käivitamist rakendada karmimaid sanktsioone „venemaa õigusaktide rikkumise” eest. Varsti pärast seda teatas projekt „On the Line” Telegrami ja WhatsAppi juurdepääsupiirangute testimisest venemaal.

12. venemaa naftakompaniidel on sanktsioonide tõttu probleeme naftatöötlemistehaste remondiga, ütles energeetikaminister sergei tsiviljov Föderatsiooninõukogule peetud kõnes. Tema sõnul on rafineerimistehastes esinevad „rikked” seotud seadmete tarnimisega seotud probleemidega. See oli Euroopa sanktsioonide objektiks osana Ukraina sissetungi esimesest paketist – 2022. aasta veebruaris.

„Miks esineb mõnikord rikkeid? Sest praegu, sanktsioonide režiimis, milles me oleme: oletame, et remondiks on planeeritud 4 kuud, aga midagi viibib, midagi ei tarnita meile,” tsiteerib Reuters tsiviljovi. Minister lisas, et sanktsioonide tõttu nihkuvad naftatöötlemistehaste remondi tähtajad. „Ja me oleme sunnitud neid nihkeid kompenseerima,” ütles tsivilev.

Reutersi andmetel langesid eelmisel aastal venemaa rafineerimistehaste naftatöötlemismahud 12 aasta madalaimale tasemele pärast seda, kui Ukraina droonirünnakute seeria pani töövõimetuks vähemalt 10 suurimat tehast, millest mõned olid sunnitud kuude kaupa seisma jääma. Reutersi tööstuse allikate sõnul tulenevad remondiga seotud raskused asjaolust, et rafineerimistehased on imporditud seadmetest kriitiliselt sõltuvad: need ehitati ja moderniseeriti Euroopa ja Ameerika ettevõtete, näiteks UOP ja ABB, osalusel, kes pakkusid tehnoloogiat ja tarkvara igale 40 suurimale tehasele.

2000. aastatel moodustasid välismaised disainilahendused 80% naftatöötlemise seadmetest ja isegi nõukogude ajal osteti rafineerimistehnoloogiat läänest, eriti katalüütilise reformimise seadmeid, märgib Energeetika ja Rahanduse Instituudi majandusosakonna juhataja asetäitja Sergei Kondratjev.

Tehased ei suutnud kunagi üle minna kodumaistele seadmetele, hoolimata riiklikust impordi asendamise poliitikast. Kondratjevi hinnangul oli 2024. aastaks vaid 45% naftatöötlemistehaste pumpamisseadmetest, 40% kompressoritest ja ainult 30% reaktoritest ja koksikambritest kodumaised.

13. Palgavõidujooks, mille käigus venemaal palgad kasvasid reaalselt 8,2% ja 9,1% (inflatsiooniga korrigeerituna) aastatel 2023–2024, võib lõppeda. Tööjõupuudus püsib, kuid keskpanga hinnangul on see vaibumas, majanduskasv aeglustub ja nõudlus langeb – sellistes tingimustes on ettevõtetel rublades vähem stiimuleid töötajaid alles hoida ja paljudel lihtsalt pole seda võimalust. Üha rohkem ettevõtteid langeb „palgavõidujooksust” välja, kuna võime kanda kasvavad tööjõukulud müügihindadesse on järk-järgult ammendumas, teatas keskpank. Aprillis kasvas reaalpalk aastaga 4,6%.

Keskpanga andmetel on viimastel kuudel tööturul pingete leevenemise märgid muutunud selgemaks. Regulaator arvestab tööandjate töötajate vajaduse vähenemist ja nende seas aktiivsete vabade töökohtade arvu vähenemist. Sellest järeldab regulaator, et selle tulemusel on töökohtadele konkurentsi tase suurenenud ja enamikus piirkondades muutunud mõõdukaks. Keskpanga regulaarsed uuringud enam kui 10 000 ettevõtte seas näitavad personalipuuduse üle kurtjate osakaalu vähenemist (jaanuari 69%-lt juuni 66%-le). Keskpanga andmetel täheldasid ettevõtted teises kvartalis personalivajaduse suurenemist. See on suuresti tingitud järsust majanduslangusest. „Paljud vastajad on näinud töötajate vajaduse vähenemist toodete nõudluse vähenemise tõttu,” kirjutab keskpank ja märgib, et nendes tingimustes on tegelike ja kavandatud palkade kasv aeglustunud ning „ettevõtete tööhõive- ja palgatõusuplaanid on muutunud vaoshoitumaks”. Mitmed ettevõtted, kes plaanisid palkade tõstmist, loodavad nüüd sellest loobuda, teised aga keelduvad töötajate palkamisest, võtavad kasutusele osalise tööajaga töötamise režiimi, pakuvad ettenägematuid puhkusi või on koondamisele üle läinud. Nende osakaal, kes eeldavad töötajate arvu muutumatuks jäämist, on suurenenud (65% versus 62% jaanuaris) ja plaanivad töötajate arvu vähendada (jaanuari 6,9%-lt 11,5%-ni). Keskpank täpsustab, et see on kõige tüüpilisem mäetööstuses, masinaehituses ja farmaatsiatööstuses.

Jakuutias asuv suur kaevandus on langeva nõudluse ja söehindade tõttu loobunud kavandatud palgatõusust; langeva nõudluse tõttu on Uljanovski oblastis asuv toiduainetööstusettevõte aprillikuu kavandatud palgaindekseerimise edasi lükanud septembrisse ja Kirovi oblastis asuv puidutöötlemisettevõte on selle täielikult tühistanud; Siberi arendajad on hakanud keskpanga andmetel tõstma palku ainult hooajaliste meeskondade töötajatele (5–10%). Kaubanduses hõivatute arv on aasta jooksul vähenenud, peamiselt autoesinduste massilise sulgemise tõttu; Vladimiri oblastis asuv suur instrumentide valmistamise tehas on loobunud plaanidest palgata lisapersonali pärast tellimuste arvu vähenemist, toob keskpank näiteid. Lõuna-Venäjä suur põllumajandustehnika tootja (keskpank ei nimeta kunagi konkreetseid ettevõtteid – see oli Rostselmash) pidi põllumajandustehnika müügi languse kontekstis kulude optimeerimiseks ja personali säilitamiseks töötajate puhkused augustist septembrini edasi lükkama.

S&P Globali uuring näitas, et ettevõtted vähendasid juunis oma tööjõudu ja seda kiireimas tempos alates 2022. aasta aprillist.

14. Hiina president Xi Jinping võib korraldada kolmepoolse kohtumise USA presidendi Donald Trumpi ja vladimir putiniga osana Teise maailmasõja lõpu tähistavatest pidustustest, mis toimuvad Pekingis 3. septembril. Sellest teatab Times, märkides, et putin on juba kinnitanud oma osalemist pidulikul üritusel. Valitud kuupäev langeb peaaegu kokku Trumpi kremlile esitatud ultimaatumi lõppemisega: ta oli varem andnud putinile 50 päeva aega vaenutegevuse lõpetamiseks Ukrainas.

Väljaande andmetel kutsuvad mõned Hiina analüütikud ja avaliku elu tegelased üles kasutama 3. septembri paraadi rahvusvahelise diplomaatilise žesti võimalusena. Kuulus Hiina natsionalist Jin Canrong ütles: „Miks mitte ajastada Trumpi visiit selle paraadiga kokku? Kui ta tuleb ja osaleb, on see võimas positiivne signaal maailmale. Hiina, venemaa ja Ameerika juhtide koos seismise pilt võib sümboliseerida rahu ja stabiilsust.”

Ka Jaapani agentuur Kyodo teatas varem kavatsusest kutsuda Trump Pekingisse. Times rõhutab aga, et Hiina võimud pole sellele teabele ametlikku kinnitust andnud.

Taiwani analüütik Wen-Ti Song usub, et selline visiit mängiks pigem putini ja Xi kui Trumpi enda kätte. Tema arvates võivad nõunikud USA presidenti osalemisest eemale peletada. „Ma arvan, et võimalused on väikesed. Hiina võib Trumpi kutsuda, aga ta tõenäoliselt ei nõustu. On oluline, et ta tunneks end ajaloolise tegelasena, suure inimesena. Ta kohtuks pigem putini ja Xiga oma territooriumil, mitte ei oleks üks kolmest külalisest Xi Jinpingi peol,” selgitas Song.

14. juulil väljendas Trump putini tegude suhtes „sügavat pettumust”, öeldes, et ta ootab Ukrainaga rahuleppe sõlmimist kaks kuud tagasi. Ta andis kremlile vaenutegevuse lõpetamiseks veel 50 päeva, ähvardades vastasel juhul uute meetmetega – 100-protsendiliste tollimaksude kehtestamisega Venemaalt ja temaga koostööd tegevatest riikidest pärit kaupadele. Trump mainis ka senaator Lindsey Grahami seaduseelnõu, mis karmistaks neid sanktsioone 500% võrra, märkides, et ta loodab ilma selliste radikaalsete meetmeteta hakkama saada.

Samal ajal kinnitas Trump plaane suurendada Ameerika sõjalist abi Ukrainale, märkides, et relvatarneid rahastavad Euroopa partnerid. Abi põhielemendiks peaksid olema Patriot õhutõrjeraketisüsteemid.

Nende ähvarduste taustal väljendas Hiina president Xi Jinping valmisolekut suurendada toetust venemaale. Samal ajal kutsutakse Euroopas Trumpi üles mitte ootama 50-päevase perioodi lõppu ning kehtestama venemaa ja tema liitlaste vastu sanktsioonid nii kiiresti kui võimalik. Ka Trump ise ei välistanud, et ultimaatumiperioodi võidakse lühendada.

15. Lühiuudised

18. EL-i sanktsioonide pakett on heaks kiidetud.

Järgmine Ukraina kaitsekontaktgrupi kohtumine (Ramstein) on kavandatud esmaspäevaks, 21. juuliks ja eeldatavasti osaleb seal ka USA kaitseminister Hegseth. Kohtumist juhivad Ühendkuningriik ja Saksamaa ning see toimub tõenäoliselt veebis.

Ukraina sõjaväe teenistuses on nüüd Ukraina kamikaze-droon „Bulava”, mis on venemaa „Lanceti” analoog. Selle tegevusraadius on 35–55 kilomeetrit.

Poola relvajõudude operatiivjuhatus teatas, et tõstis oma lennuki õhku seoses täna öise venemaa ühendrünnakuga Ukraina vastu.

Austraalia kaitseminister Richard Marles teatas Reutersi teatel, et Austraalia on annetanud Ukrainale M1A1 Abramsi tanke osana 245 miljoni Austraalia dollari (160 miljoni USA dollari) suurusest abipaketist. Marlesi sõnul on Ukraina saanud kätte enamiku Austraalia poolt antud 49 tankist ning ülejäänud tarnitakse lähikuudel.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Reedel, 18. juulil kella 14.25 ajal toimus liiklusõnnetus Tartumaal Kambja vallas Tallinn – Tartu- Võru – Luhamaa maantee 185. kilomeetril.

47-aastane mees sõitis sõiduautoga Fiat Ducato 13 tagant otsa sõiduautole BMW X5 XDRIVE50E, mida juhtis 65-aastane mees.

Kokkupõrke tagajärjel sõitis BMW otsa ees liikunud sõiduautole Škoda Enyaq 80, mida juhtis 40-aastane mees.

Škoda põrkas omakorda kokku ees liikunud sõidukiga Ford Transit Custom, mida juhtis 52-aastane mees.

Fiati kaassõitjad, 69-aastane naine ja 21-aastane naine ning Škoda kaassõitja, 40-aastane naine toimetati haiglasse.

Eile reedel, 18. juulil oli WRC Rally Estonia teine päev. Ott Tänak (Hyundai) lõpetas Rally Estonia reedese teise võüistluspäeva teisel kohal. Kaotust liider Oliver Solbergile on 12,4 sekundit ja tiimikaaslane Thierry Neuville jääb selja taga vaid 1,8 sekundi kaugusele.

Seis teise võistluspäeva järel: 1. Solberg 1.06,33,4, 2. Tänak +12,4, 3. Neuville +14,2, 4. Rovanperä +20,1, 5. Fourmaux +29,8, 6. Katsuta +30,0, 7. Evans +41,4, 8. Pajari +1.05,1, 9. Sesks +1.11,4, 10. McErlean +1.30,0.

Siin on pildid, autor Igmar Matto:

Sigade Aafrika katku (SAK) nakatumine tuvastati Kastre vallas, Kisla seafarmis. Seafarmile on seatud kitsendused. Farmist ei tohi sigu välja ega sisse tuua, samuti on taudipunkti likvideerimiseni piiratud inimeste ja transpordi liikumine. 

Teave sigade haigestumisest jõudis Põllumajandus- ja Toiduametisse (PTA) täna 18. juulil. „Sigade Aafrika katku tekitaja leidu kinnitavad laboratoorse uuringu tulemused laekusid täna. Proov võeti passiivse seire raames. Taudi tõttu hukatakse kõik farmis peetavad sead, sest haigusele puudub ravi,” selgitas PTA lõuna regiooni juhataja Inge Saavo. PTA korraldab farmi ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid sigadega taasasustada. Taudi tõttu surnud ning hukatud sigade eest on võimalik taotleda kompensatsiooni.

„Taudipunkti ümber kehtestatakse kümne kilomeetri raadiuses piirangutsoonid, aga tsoonidesse ei jää ühtegi seapidamise ettevõtet. Võimalikud sigade liikumised ja kontaktsed ettevõtted on välja selgitamisel ja vajadusel seatakse neile asjakohased piirangud,” kinnitas Saavo.

Amet juhib kõigi tähelepanu asjaolule, et taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult PTA poolt volitatud isikud. Vastutustundliku käitumisega saab vähendada riske Eesti seakasvatusele. Farmi ümbruses võib liiklus olla häiritud, mistõttu vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.

SAKi peamised sümptomid:

• palavik üle 40 °C
• isutus, loidus, naha sinakaks muutumine
• köha, hingamisraskused
• verevalumid nahal, kõrvade laiguliseks muutumine
• silmapõletik koos nõre eritumisega

SAK ei ole nakkav teistele loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda kui puutuvad kokku viirusega nakatunud materjalidega.

Kõik SAKi puhangud Eesti kodusigadel alates epideemia algusest on diagnoositud suveperioodil, ajavahemikus juunist septembrini. See tähendab, et alanud on seapidajatele kõige ohtlikum periood, kus tuleb eriti tähelepanelikult järgida loomade tervislikku seisundit ja taudikahtluse tekkides kindlasti informeerida enda farmi teenindavat loomaarsti või PTAd.

Viirust levitab haigestunud loom, samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.

Korduva kippuvad küsimused: https://pta.agri.ee/sigade-aafrika-katk

Viimane SAKi kolle kodusigadel tuvastati juunis Viljandimaal Tempo farmis, kus hukati üle 2700 kodusea.

Tartumaal on 2025. aastal SAK diagnoositud kokku kolmel metsseal, viimane viiruspositiivne metssiga  Tartumaal diagnoositi 15.07.2025 Tartu vallas Kärevere külas. Kokku on Eestis 18. juuli 2025 seisuga SAK diagnoositud 57 metsseal. Viimased SAK  positiivsete metssigade leiud Eestis pärinevad käesolevast nädalast, mil SAK diagnoositi kokku neljal metsseal Valgamaal, Tartumaa, Jõgevamaal ning Pärnumaal. Leiud näitavad, et SAK on Eestis metssigadel laialt levinud ning kodusigade nakatumise risk on kõrge.

Suurbritannias esitleti maailma kiireimat elektritõuksi – The Turbo sõidab kiirusega 160 km/h.

Mudelil on kaks 24 000 W mootorit, stabiliseerimissüsteem ja keerukad pidurid. Kaherattalise boliidi hind on 30 000 dollarit.

Siin on pildid, allpool video: