„Valitsuse otsus tähendab, et me liigume senisest kiiremini edasi Eesti kaitsevõime ülesehitamisega – nii maa-, õhu- kui mereväe sõjapidamise osas,” ütles peaminister Kristen Michal. „Järgmise nelja aasta jooksul lisandub kaitsekuludesse 2,8 miljardit eurot. Tegu on lähiajaloo suurima kaitsekulude kasvuga, mis lubab meil kiiremini arendada Eesti õhukaitset, suurendada maaväe tulejõudu, luua süvalahingvõime, panna olulist rõhku droonivõitluse ja elektroonilise sõjapidamise arendamisele.”

Eesti kaitsevõimete arendamisel lähtub valitsus kaitseväe juhataja sõjalistest nõuannetest, mis hõlmab lisaks NATO poolt seatud väevõime eesmärkidele ka Ukraina sõja kogemust.

„Iga võimearenduse taga on arvutused ja turu-uuringud, mida me lähiaastatel kaitsevõime arendamiseks praeguses keerulises julgeolekuolukorras kiirendatud korras täiendavalt ära saame teha,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur. „Lisaks õhu-, maa- ja meredomeeni arendamisele, pöörame suurt rõhku inimestele ja arendame ka seda osa kaitseväest, mida paraadil silmaga ei näe. See puudutab laiaulatuslikke taristutöid, küberkaitset, droone, elektroonilise sõjapidamise arendamist jm. Tänaste kokkulepetega on Eesti kindlalt kaitstud ja kinnitab meie vankumatut pühendumust NATO-le.”