If Kindlustuse tellitud uuring paljastab ohumärgi: ametliku haiguslehe võtmine on muutunud haruldaseks ja seda välditakse viimse võimaluseni. Koguni 44 protsenti Eesti elanikest ei suuda meenutada oma viimast ametlikku haiguslehte ning vaid iga kaheksas töötaja jääb haigestudes alati koju. Ekspertide hinnangul on selle põhjuseks majanduslik surve, aegunud seadusandlus ja ühiskonnas juurdunud komme haigust eirata.

Uuringu kohaselt eelistab Eesti töötaja pigem tõbisena tööd jätkata kui kodus terveneda. Kokku 49% vastanutest kuulub gruppi, kes võtab haiguslehte kas harva (32%) või ei tee seda üldse (17%). Eriti selgelt joonistub see välja kõrgharidusega ja kõrgema sissetulekuga spetsialistide seas , mis viitab, et ka suurema vastutuse ja paindlikkusega ametites kiputakse haigena töötamist normaliseerima.

If Kindlustuse isikukindlustuse riskijuht Evelin Strikholm tõdeb, et see viitab süvenevale trendile, kus kaugtöö ja suur vastutuskoorem sunnivad inimesi tervisemuresid eirama. „Me näeme, et paindlikud töövormid on muutunud kahe teraga mõõgaks. Võimalus töötada kodust tähendab sageli seda, et haigust eiratakse ja jätkatakse ekraani taga,” ütleb Strikholm, lisades, et see võib pikemas vaates tervist hoopis halvendada.

Ühe olulise tegurina tuuakse esile ka Eesti haigushüvitiste süsteem, kus esimesed kolm haiguspäeva on töötaja jaoks tasustamata. See on pärand 2009. aasta majanduskriisist, mis toimib täna paljude jaoks majandusliku survena, sundides inimesi valima sissetuleku ja tervise vahel. Kuna esimene haigusnädal tähendab töötajale tuntavat rahalist kaotust, on haigusleht muutunud paljude jaoks ebamõistlikult kalliks.

Strikholm rõhutab, et püstijalu põdemisel on ränk hind nii indiviidile kui ka ettevõttele. „Viirushaiguse eiramine ja pingutus suurendavad drastiliselt riski ohtlikele tüsistustele ning pikendavad taastumisaega. Haigena tööl käiv inimene on vähemefektiivne ja ohustab kolleege, tekitades ettevõttele ühe puuduja asemel laiema probleemi,” märgib ta.

Selles olukorras oodatakse üha enam vastutustundlikku käitumist tööandjatelt, kes saavad tervisepoliitika kaudu töötajate ebakindlust vähendada. Praktikas kasutatakse selleks erinevaid lahendusi, näiteks tasustatud tervisepäevi, paindlikku töökorraldust ning täiendavaid tervisetoetusi. Evelin Strikholmi sõnul on üks võimalik lähenemine kombineerida tööandjapoolseid tervisepäevi ja tööandja tervisekindlustust, mis vähendab töötaja rahalist riski haigestumise esimestel päevadel ning parandab ligipääsu kiirele ravile.

2025. aastal oli Eestis tööandja ravikindlustusega kaetud juba ligi 65 000 töötajat ning makstud hüvitiste maht kasvas aastaga pea poole võrra. See viitab, et tööandjad otsivad üha enam võimalusi töötajate terviseriskide maandamiseks ja töövõime säilitamiseks.

Kokkuvõttes näitavad uuringu andmed, et Eesti tööturg vajab mõttelaadi muutust. „Tööandjate panus tervisekindlustuse ja tervislike eluviiside toetamisse on täna kriitiline, et säästa töötajate pikaajalist tervist ning vältida läbipõlemist,” võtab Strikholm teema kokku. Pikemas perspektiivis mõjutab töötajate tervisekäitumine otseselt ka ettevõtete tootlikkust ja kogu majanduse toimimist.

Uuringu viis If Kindlustuse tellimusel läbi KOG Instituut 2026. aasta veebruaris. Küsitlus on osa regulaarsest sotsiaalmajanduslikust seirest, mis kaardistab Eesti, Läti ja Leedu elanikkonna hoiakuid riskide, tervise ja töökeskkonna suhtes. Eestis osales uuringus 1006 vastajat ning tulemused on esinduslikud vastavalt rahvastiku koosseisule.

Tööstusalade kaardirakendusel valmis lihtsustatud investorvaade, kust ettevõtjal on võimalik mõne hetkega saada ülevaade just talle sobivatest aladest. Sisestades otsingusse soovitud tingimused, leiab rakendus sobivad alad enam kui 460 asukoha hulgast.  

Eelmise aasta lõpust on Maa- ja Ruumiameti geoportaalis avalikuks kasutamiseks tööstusalade kaardirakendus, kust on näha ettevõtluseks sobivad alad üle kogu Eesti. Nüüd on sinna juurde loodud käepärane veebilahedus ettevõtjatele.

Sobivaid ettevõtlusalasid on võimalik otsida kogu Eesti piires, aga ka valitud maakondades. Investoritele loodud kaardilt näeb ala asukohta ja pindala, kaugust linnulennult Tallinna lennujaama ja lähima kaubasadamani, samuti riigitee, kaubaraudteejaama ja alajaamani (vt videost).

Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo hinnangul on investorvaade terviklik ja mugav tööriist, kust saab kõik vajaliku kiirelt kätte. „Investor ei pea enam infot kokku koguma – ta saab hakata kohe otsuseid tegema,” märkis ta. „Esmakordselt on seni killustatud info toodud ühele kaardile, osutades võimalustele ja kiirendades otsuseid. See on signaal, et investeeringud on oodatud.”

Lahendus koondab aladega seonduva kompaktselt ega nõua infoga ümber käimiseks erioskusi. Hetkel on olemas 462 tööstuseks ja tootmiseks sobiva ala ruumiandmed. Enim alasid on Ida-Virumaal, kus kuvatakse 76 asukohta, järgneb Harjumaa 54 tööstusalaga. Vaade koosneb 15 andmekihist, millest enamik tulevad teistest andmekogudest automaatselt. Alasid ja andmeid lisandub jooksvalt.

Andmekaardi vajadus selgus koostöös ettevõtjatega. „Tunnustan riiki operatiivse tegutsemise ja asjaliku lahenduse eest. Reaktsioon tööstussektori ootustele tõestab ilmekalt, et riik kuulab ettevõtjaid ja iga konstruktiivne ettepanek päriselt loeb,” ütles ettevõtte Radius Machining OÜ juht Veljo Konnimois. Info süstematiseerimine ja kättesaadavus säästab tema sõnul ettevõtjate aega ja aitab regionaalsel potentsiaalil oluliselt kiiremini reaalseteks investeeringuteks vormuda.

Kaardilahendus ja investorvaade valmisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maa- ja Ruumiameti ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koostöös. Oma piirkonna andmete kaardile jõudmise eest hoolitsevad maakondlikud arenduskeskused.

Investorvaatest täpsemalt: Leia sobiv asukoht minutitega | Maa- ja Ruumiamet

Valge Maja kaalub plaani karistada mõningaid NATO liikmeid, keda president Trump peab Iraani sõja ajal USA-le ja Iisraelile kahjulikuks, teatasid valitsusametnikud.

Ettepanek hõlmaks USA vägede väljaviimist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikidest, mida peetakse Iraani sõjategevusele kahjulikuks, ja paigutamist riikidesse, mis toetasid seda rohkem. Ettepanek jääb kaugele maha president Trumpi hiljutistest ähvardustest USA täielikult alliansist välja viia, mida ta seaduse järgi ilma parlamendi Kongressi abita teha ei saa, vahendab Wall Street Journal.

Plaan, mis on viimastel nädalatel ringlenud ja pälvinud toetust administratsiooni kõrgemate ametnike seas, on alles väljatöötamise alguses ja üks mitmest, mida Valge Maja NATO karistamiseks arutab. See rõhutab kasvavat lõhet Trumpi administratsiooni ja Euroopa liitlaste vahel pärast presidendi otsust alustada sõda Iraaniga.

NATO peasekretär Mark Rutte sõitis eile kolmapäeval Washingtoni, et kohtuda Trumpiga. Rutte on püüdnud Trumpiga sidemeid süvendada vaatamata pingetele Atlandi-üleses alliansis ja oli üks neist, kes veenis teda Gröönimaad mitte üle võtma.

„On üsna kurb, et NATO on viimase kuue nädala jooksul Ameerika rahvale selja pööranud, samal ajal kui Ameerika rahvas on nende kaitset rahastanud,” ütles Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt kolmapäeval. Ta ütles, et Trump plaanib Ruttega pidada väga „avameelse vestluse”.

USA-l on Euroopas umbes 84 000 sõdurit, kuigi täpne arv varieerub sõjaväeõppuste ja rotatsiooniliste lähetuste lõikes. USA baasid Euroopas on ülemaailmsete USA sõjaliste operatsioonide kriitilise tähtsusega keskus ning pakuvad investeeringute kaudu vastuvõtvale riigile majanduslikku hüve. Ida-Euroopa baasid toimivad ka heidutusena Venemaa vastu.

Kommentaarile vastuseks viitas välisminister Marco Rubio hiljutistele avaldustele, milles ta kritiseeris NATO riike suutmatuse eest USA-le Iraani sõjas rohkem abiks olla.

Ei olnud võimalik kindlaks teha, millised riigid sõdureid kaotaksid, kuid mitmed alliansi liikmed on Trumpile pärast ametisse naasmist pahameelt valmistanud ja hiljuti ka tema viha pälvinud, olles vastu sõjale Iraanis.

Hispaania – ainus NATO riik, mis pole veel teatanud, et kavatseb kulutada 5% oma SKP-st kaitsele – blokeeris Iraani operatsioonis osalenud USA lennukitel oma õhuruumi kasutamise. Valitsusametnikud on pettunud ka Saksamaa suhtes pärast seda, kui tippametnikud kritiseerisid sõda, kuigi Saksamaa on USA sõjaväe üks suurimaid ja olulisemaid keskusi Lähis-Ida operatsioonide toetamiseks.

Itaalia blokeeris samuti lühiajaliselt USA õhuväebaasi kasutamise Sitsiilias ning Prantsuse valitsus nõustus lubama USA-l kasutada baasi Lõuna-Prantsusmaal ainult pärast seda, kui see garanteeris, et seal maanduvad Iraani rünnakutes mitteosalevad lennukid.

Lisaks sõdurite ümberpaigutamisele võib plaan hõlmata ka USA baasi sulgemist vähemalt ühes Euroopa riigis, võimalik, et Hispaanias või Saksamaal, ütlesid kaks valitsusametnikku.

Ametnike sõnul võiksid riigid, mis sellest kasu saavad, kuna neid peetakse toetavateks, olla Poola, Rumeenia, Leedu ja Kreeka. Ida-Euroopa riikidel on alliansi ühed kõrgeimad kaitsekulutuste määrad ja nad olid ühed esimestest, kes andsid märku, et toetavad rahvusvahelist koalitsiooni Hormuzi väina jälgimiseks. Pärast sõja puhkemist kiitis Rumeenia kiiresti heaks USA taotlused lubada USA õhuväel oma baase kasutada.

See plaan võib viia suurema hulga USA sõdurite paigutamiseni Venemaa piirile lähemale, mis tõenäoliselt ärritab Moskvat.

Trump ütles esmaspäeval, et ta on NATO-s „väga pettunud” ja et nende soovimatus toetada USA-d Iraani sõjas jätab „NATO-le jälje, mis ei kao kunagi”. Ta on allianssi sageli kritiseerinud ja viimastel nädalatel oma nõunikega arutanud täielikku lahkumist alliansist.

Eelmisel kuul postitas ta oma Truth Social platvormil, et liikmesriigid pole Iraani sõjas millegagi abistanud, ja lisas: „USA EI VAJA NATO-lt MIDAGI”.

Euroopa kõrgemad ametnikud vaidlesid vastu, et nendega ei konsulteeritud sõja osas kunagi eelnevalt, mis raskendas sõjalise reageerimise koordineerimist konflikti esimestel päevadel. Kaks NATO kaitseministrit, Eesti ja Itaalia omad jäid Dubais hätta, kui USA alustas sõda, kuna Araabia Ühendemiraadid sulgesid oma kaubandusliku õhuruumi.

Iraani sõda on viimane diplomaatiliste kriiside reas, millega allianss on Trumpi ametisse astumisest saadik silmitsi seisnud. Trump vihastas liitlasi Euroopale kehtestatud järskude tollitariifide ja oma suhete pärast Venemaa presidendi Vladimir Putiniga seoses rahu vahendamisega Ukrainas. Trump vallandas ka erakorralise diplomaatilise kriisi NATO liitlase Taaniga oma püüdluste tõttu annekteerida Taani kuningriigile kuuluv Arktika saar Gröönimaa.

Oma esimesel ametiajal 2020. aastal käskis Trump Saksamaalt välja viia umbes 12 000 sõdurit, kuid president Joe Biden tühistas otsuse pärast ametisse astumist 2021. aastal.

USA president Donald Trump teatab ilmselt USA lahku löömisest NATO-st.

Trump arutab Valge Maja teatel NATO peasekretäri Mark Ruttega ajaloolist küsimust – USA võimalikku lahkumist alliansist.

❗️US may withdraw from NATO in the coming hours

Donald Trump is set to discuss a historic issue — a potential US withdrawal from the Alliance — with NATO Secretary General Mark Rutte, the White House reports. pic.twitter.com/0xw6FaeStb

— NEXTA (@nexta_tv) April 8, 2026

Iraani uudisteagentuur Fars teratas, et Hormuzi väin on täielikult suletud.

Tankerid, mis olid juba poolel teel väina keerasid ringi ja pöördusid tagasi.

Hormuzi väina avamine oli USA-Iraani relvarahu kokkuleppe üks peamine eeltingimus. See näitab, et kokkulepe on sisuliselt tühistatud.

Kolmapäeval peeti meeste käsipalli meistriliiga põhiturniiri viimased kohtumised. Põlva Serviti võõrustas Viljandi HC-d. Oma hooaja viimased kohtumised pidanud SK Tapa/Team Kaitsevägi ja HC Viimsi/Alexela sõitsid külla vastavalt HC Kehra/Horizon Pulp&Paperile ja Mistrale.

HC Kehra lõpetas põhiturniiri edukalt

HC Kehra väravavahi Hannes Hapsalo ja SK Tapa puuriluku Madis Valgu töö postide vahel tegi meeskondade kohtumise algusest väravatevaese ning juba neljandal minutil võtsid võõrustajate treenerid aja maha. 15. minutil tõi Trivo Vaigurand tabloole seisuks 6:6. Seejärel võtsid Horizoni mehed 8:3 spurdi abil initsiatiivi enda kätte ning võitsid poolaja 19:13.

Teisel poolajal püsis mäng kodupubliku ees mänginud meeskonna käes. Timo Roomere värava järel juhiti 28:20 ja lõppseisuks vormistati 35:28. HC Kehra eest said käe valgeks 13 mängijat ning nende seas oli resultatiivseim Maksim Tanner Mc Cauley viie väravaga. SK Tapa poolelt tabas Marcus Rättel seitse korda.

Mistra ja Põlva võtsid kindlad võidud

Mistra suutis Vahur Oolupi ja Serhii Orlovskyi nelja värava abil end HC Viimsi vastu 19. minutiks 15:9 ette rebida. Alexela mehed aga favoriitide vastu alla ei andnud, hoides võõrustajad poolaja viimased kaheksa minutit vaid ühe värava peal ja skoorides ise samal ajal kolmel korral. Poolajale minnes juhtis Mistra 18:14.

Teise perioodi alguses aga rebis Mistra end taas kaugemale ning Karl Roosna tabamuse järel juhiti 40. minutil 24:16. Seejärel kohtumine taas võrdsustus, kuid ohtlikuks külalised enam vastastele ei saanud ja lõpuks tunnistati võõrustajate 29:35 paremust. Mistra eest sai Orlovskyi kirja seitse ning HC Viimsi poolel viskas Georg Gustav Kont kaheksa väravat.

Serviti ja Viljandi vahelises kohtumises viis Jürgen Rooba viies värav võõrustajad 18. minutiks 13:9 ette. Valitsevad Eesti meistrid olid sõiduvees ning Stanislav Kholodiuki ja Mathias Rebase tabamuste järel juhiti poolajaks 21:14. Teise perioodi keskpaigaks põlvakad vahet suuremaks ei suutnud teha, kui Ott Variku väravast vahe veel 22:28 peale kahanes.

Seejärel aga tegi Serviti taas väikese vahespurdi ning pani mängule punkti. Stanislav Kholodiuki kaheksa ning Jürgen Rooba ja Mathias Rebase seitsme tabamuse pealt võtsid põhiturniiri kaotuseta läbinud mehed oma viimases kohtumises kindla 39:25 võidu. Viljandi eest viskasid Hendrik Koks 7 ning Aleksander Pertelson 5 väravat.

„Peaprooviks väga hea,” alustas Jürgen Rooba mängujärgset kommentaari. „Kui eelmises kohtumises oli väga kehvasid perioode, siis oli hea, et üks matš oli veel vahel ning saime oma asju läbi teha. Üks trenn on veel minna, et pisidetaile lihvida, kuid usun, et oleme finaalturniiriks valmis.”

„Klassikaline tulemus,” jätkas Viljandi HC poolelt Aleksander Pertelson. „Kui laseme Põlva oma rumalate pallikaotuste ja visete järel jooksma, siis on nende kiirrünnakute vastu rohtu raske leida. Kohati suutsime ka positsioonis lahendusi leida, kuid mingid hetked kaome täiesti ära.”

Põlva Serviti ning Mistra jaoks olid tänased kohtumised suuresti peaprooviks nädalavahetusel eesootavaks Balti liiga finaalturniiriks. Meistriliigas minnakse aprilli teises pooles algavates poolfinaalides minnakse vastamisi HC Kehra ja Viljandiga.

Meeste meistriliiga põhiturniiri viimased kohtumised:
08.04
Mesikäpa Hall 19:00 Põlva Serviti – Viljandi HC 39:25 (21:14)
Kehra Spordihoone 19:00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – SK Tapa/ Team Kaitsevägi
Kalevi Spordihall 19:00 Mistra – HC Viimsi/Alexela 35:29 (18:14)

Meistriliiga tabel (mängud, võidud, viigid, kaotused, punktid):

Põlva Serviti 20 19 1 0 41
Mistra 20 13 1 6 27
Viljandi HC 20 11 1 8 23
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 20 9 0 11 18
SK Tapa/Team Kaitsevägi 20 5 1 14 11
HC Viimsi/Alexela 20 0 2 18 2

Poolfinaalide ajakava:
15.04 19:00 Mesikäpa halli Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
16.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC
18.04 19:00 Kehra spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti
19.04 19:30 Viljandi spordihoone Viljandi HC – Mistra
21.04 19:00 Mesikäpa hallis Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
22.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC

ja vajadusel:
24.04 19:00 Kehra spordihoones HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti
26.04 14:00 Viljandi spordihoones Viljandi HC – Mistra
27.04 19:00 Mesikäpa hallis Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
28.04 19:00 Kalevi spordihallis Mistra – Viljandi HC

Politseile teatati, et vahemikus 23. märts kuni 24. märts on Kanepi vallas Abissaare külas lõhutud ühe talu aknaklaas ja hoonesse sisse tungitud.

Ära viidi televiisor Manta koos toitejuhtme ning HDMI juhtmega, Elisa telekapult, sularaha, sülearvuti Macbook Air, Probuilder akutrell koos tööriistakohvri ning kahe akuga ja Probuilderi elektriline tikksaag koos otsikutega.

Vargusega tekitatud kahju on 2557 eurot.

Tänase 8. aprilli keskpäeval tõid päästjad Tori vallas Pärnu jõest välja uppunud vanemaealise mehe.

Kell 12.37 said päästjad väljakutse Tori valda Tammiste külla Pärnu jõe äärde. Kaldalähedasest veest toodi välja vanem mees, tema elu päästa ei õnnestunud. Õnnetuse põhjus võis olla kõrgemalt kaldalt vette libastumine.

 Sel aastal on Eestis uppunud 8 inimest.

Uppumised leiavad enamasti aset vette kukkumise või kaldalt libastumise tõttu ja seda ka kodulähedaste veekogude ümbruses. Päästjad hoiatavad, et veekogude järskude kallaste ääres tuleb kehvema füüsilise vormi või liikumisraskustega inimestel olla eriliselt ettevaatlik ning võimalusel hoida veepiirist ja kaldast eemale.

„F. Kodari käest leitud kokaiinist oleks saanud narkojoobe enam kui 12 000 inimest. Seetõttu on tegemist olulise leiuga, millega hoiti ära suures koguses ohtliku narkootikumi tänavatele jõudmine,” leidis menetlust juhtinud prokurör Jakob Juksaar. „Süüdistatava käest leitud ainetes oli puhta kokaiini sisaldus ligikaudu 80%. Leitu kinnitab, et kokaiini enam sisuliselt ei lahjendata ning tarbijani jõuab ligi kaks korda kangem ja ohtlikum aine,” nentis prokurör.

Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhi Artur Kamnerovi sõnul näitavad tõendeid, et varasemalt karistamata mees plaanis narkomüüki sotsiaalmeedias. „Sotsiaalmeedia on muutnud narkoturu reegleid ja varem oleks olnud üsna võimatu, et ühe varasema kuritegeliku taustata inimese käest käib läbi üle kilo kokaiini. Küll aga eksivad inimesed, kes arvavad, et nad jäävad sotsiaalmeedias kaubeldes anonüümseks. Politsei tegutseb selle nimel, et narko müügiga seotud inimesed tuvastada ning see on järjekordne näide, et nad ei jää varju,” sõnas Kamnerov.

„Kokaiini tarvitamise kasv viimastel aastatel näitab, et kõik ei saa veel aru, kui ohtliku stimulandiga tegu on. Näiteks nädalavahetuse õhtul tarbitud kokaiin võib kombineerituna alkoholiga tekitada tõsise tervisehäire või lõppeda isegi äkilise surmaga,” tõdes Jakob Juksaar, kes soovitab selliste riskide võtmisest hoiduda.

Prokuröri sõnul saab tarvitamisstatistikat vaadates järeldada, et jätkuvalt leidub inimesi, kes soovivad ühel või teisel põhjusel võtta kokaiini tarvitades riske. „Nii öelda pühapäeva tarvitajad tekitavad nõudluse kasvu, mis on üksnes vesi narkokurjategijate veskile. Seetõttu tuleb mõista, et kokaiini proovimisega ei riskita mitte üksnes enda tervisega, vaid aidatakse kaasa ka narkokurjategijate tegevusele. Seda nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasemel,” ütles Jakob Juksaar.

Täna anti XX Linnade ja Valdade päeva avamisel pidulikult üle Eesti Linnade ja Valdade Liidu teenetemärgid inimestele, kelle töö ja pühendumus on jätnud sügava jälje Eesti kohaliku omavalitsuse arengusse.

 Tunnustuse pälvisid isikud, kelle panus on olnud väljapaistev nii omavalitsussüsteemi kujundamisel, kohalike omavalitsuste koostöö edendamisel kui ka valdkonna järjepidevas arendamises.

Tänavu pälvisid teenetemärgid:

Heikki Telakivi – pikaaegne Eesti omavalitsusliitude toetaja ja rahvusvaheliste suhete arendamisele kaasaaitaja alates 1990. aastast.

Toivo Riimaa – töötas aastatel 2001–2021 Eesti Linnade Liidu, hiljem Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektorina ning kujundas liidu välissuhtluse tugevaks ja tulemuslikuks koostöövõrgustikuks.

Ülle Saar – panustas ligi 45 aasta jooksul Tartu linna ja Eesti omavalitsussüsteemi õigusliku ning praktilise toimemudeli kujundamisse, olles pikaajaline linnasekretär ja volikogu kantselei juht.

Mihkel Juhkami – pikaaegne kohaliku omavalitsuse eestvedaja, kes on alates 1990. aastast panustanud Eesti omavalitsusliitude juhtimisse, Rakvere linna arengusse ning esindanud Eesti kohalikke omavalitsusi mitmes rahvusvahelises organisatsioonis.

Kurmet Müürsepp – pikaaegne omavalitsusjuht ja omavalitsusliitude eestvedaja, kes on panustanud kohaliku omavalitsuse arengusse nii Võrumaal kui ka üleriigilisel tasandil.

Jaak Aab – panustas kohaliku omavalitsuse arengusse nii Võhma linna juhina, Eesti Linnade Liidu tegevdirektorina kui ka ministri ja Riigikogu liikmena riigi tasandil.

Urmas Sukles – pikaaegne Haapsalu linnapea ja omavalitsusliidu juht, kes on panustanud Eesti kohalike omavalitsuste arengusse ning esindanud neid rahvusvahelisel tasandil.

Sulev Lääne – pikaaegne kohaliku omavalitsuse ja haldusreformi ekspert, kes on alates 1988. aastast panustanud omavalitsusliitude taastamisse, õigusloome arendamisse ning valdkonna teadmiste kujundamisse ja õpetamisse.

Silvi Ojamuru – pikaajaline Raplamaa omavalitsuste koostöö ja maakondliku arengu eestvedaja, kes on pühendunult panustanud piirkonna tasakaalustatud arengusse ja omavalitsuste ühistegevuse tugevdamisse.

Urmas Kruuse – panustas kohaliku omavalitsuse arengusse Elva ja Tartu linnapeana ning Eesti Linnade Liidu juhatuse esimehena, jätkates avalikku teenistust ministri ja Riigikogu liikmena.

Georg Pelisaar – pikaaegne omavalitsusjuht ja omavalitsusliidu eestvedaja, kes on panustanud Põlva piirkonna arengusse ning esindanud kohalikke omavalitsusi järjepidevalt ka üleriigilisel tasandil.

Eve East – pikaaegne omavalitsustegelane, kes on panustanud Ida-Viru kohaliku omavalitsuse arengusse ning vedanud haldusreformi järel Toila valla juhtimist ja omavalitsuste ühinemisprotsessi.

Andrus Jõgi – pikaaegne kohalike omavalitsuste rahastamise ekspert, kelle panus on aidanud kujundada omavalitsuste finantsautonoomiat, rahastusmudeleid ja finantsjuhtimise põhimõtteid.

Eesti Linnade ja Valdade Liit tänab kõiki tunnustatuid nende pühendunud töö eest. Nende aastakümnete pikkune panus on aidanud kujundada tugevamat, koostöövõimelisemat ja inimestele lähedasemat kohalikku omavalitsust Eestis.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu teenetemärgi on varasematel aastatel pälvinud Jüri Võigemast, Taavi Aas, Jüri Mölder, Toomas Sepp, Sulev Liivik, Sulev Mäeltsemees, Garri Raagmaa, Pekka Granqvist, Jaanus Tamkivi, Jüri Ellram ja Sirje Tobreluts.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu volikogu valis 7. aprilli üldkoosolekul liidu uue juhatuse esimehe, aseesimehed, juhatuse liikmed ning revisjonikomisjoni liikmed. Üldkoosoleku avas Vabariigi president Alar Karis, kes rõhutas oma sõnavõtus riigi ja omavalitsuste vahelise usalduse ning sisulise koostöö tähtsust.

Liidu juhatuse esimeheks valiti Mihhail Kõlvart. Juhatuse aseesimeesteks valiti Urmas Klaas ja Mihkel Juhkami.

Liidu juhatusse valiti Katrin Krause, Lauri Luur, Mikk Tarros, Andres Laisk, Siim Suursild, Urmas Tali, Sander Kilk, Taavi Aas, Dmitri Dmitrijev ja Peeter Raudsepp.

Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Eve East, Urmas Kristal, Hergo Tasuja, Raimond Tamm ja Toomas Tammik.

President Alar Karis ütles üldkoosolekut avades, et omavalitsuste hääl peab olema Eesti tuleviku kujundamisel selgelt kuuldav. „Pange oma jalg sinna ukse vahele. Olge järjekindlad ja nõudlikud, et võimalikult mitu erakonda võtaksid kaasa ka Tallinnast ja Tartust kaugemate piirkondade tulevikule olulised probleemid.” Samuti rõhutas president, et riigi ja omavalitsuste suhe peab põhinema vastastikusel usaldusel. „Pidev õpetamine asendub kuulamise ja nõu küsimisega. Muidu kaob usaldus riigi ja omavalitsuste vahel.”

Pärast valimist sõna võtnud vastvalitud juhatuse esimees Mihhail Kõlvart ütles, et liidu järgmiste aastate keskne ülesanne on omavalitsuste tulubaasi tugevdamine ning kohalike omavalitsuste huvide järjekindel kaitsmine riigi tasandil. „Kõige suurem probleem on rahastamine,” ütles Kõlvart. Tema sõnul peab järgmise perioodi suur eesmärk olema see, et omavalitsuste tulu poolt suurendada, ning et valitsuse ja Riigikogu algatused oleksid kooskõlas omavalitsuste arengustrateegia ja huvidega.

Täna ja homme, 8.–9. aprillil, toimuvad Tallinnas Viru Konverentsikeskuses ka Linnade ja Valdade Päevad 2026, mis on kohaliku tasandi aasta suurim kohtumispaik. Kahe päeva jooksul astub üles 207 esinejat ning kavas on arvukalt arutelusid, ettekandeid ja kohtumisi omavalitsusjuhtide, spetsialistide, riigiasutuste esindajate ja koostööpartnerite vahel. Korraldajate sõnul koguneb sündmusele ligi 1000 osalejat üle Eesti.

Eesti Linnade ja Valdade Liit ühendab Eesti kohalikke omavalitsusi ning seisab nende ühiste huvide eest riigi tasandil. Üldkoosolekul tehtud valikud annavad liidule uue juhtimismeeskonna järgmiseks tööperioodiks ajal, mil omavalitsuste roll riigi tasakaalustatud arengus on järjest olulisem.

• Kontrollige alati, kas pakkumine sisaldab tellimust;
• Olge ettevaatlik erakordselt soodsate pakkumistega;
• Uurige, millistel tingimustel saab tellimuse lõpetada;
• Salvestage reklaamid ja pakkumised tõendina.

Võrus oli soovijatel peale kella 10 võimalik puhuda Räpina maanteel ja Tallinna maanteel.

Siin on pildid:

Pärnu Maakohus tunnistas Mardo Merila (21) süüdi liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumises, mille tagajärjeks oli ühe nooruki hukkumine ja teisele tervisekahjustuste tekitamine ning mõistis talle karistuseks kolm aastat vangistust.

Mõistetud karistusest tuleb koheselt ära kanda kolm kuud vangistust, ülejäänud kaks aastat ja üheksa kuud vangistust jääb tingimisi täitmisele pööramata kolme aasta pikkuse katseajaga. Katseajal on M. Merila allutatud käitumiskontrollile.

Lisakaristusena võttis kohus Merilalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse üheks aastaks.

Kohus rahuldas kannatanute tsiviilhagid mittevaralise kahju nõudes mõistes solidaarselt M. Merilalt ja tema kindlustusandjalt lapse kaotanud mõlemale vanemale välja 7000 ja vennale 9000 eurot. Kindlustusandja on kohtueelses menetluses hüvitanud kannatanutele tekkinud varalise kahju ning mittevaralise kahju hüvitisena mõlemale vanemale 20 000 eurot ja vennale 6000 eurot.

Esialgses süüdistuses heideti Merilale ette liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumist ettevaatamatusest, muudetud süüdistus aga tahtlikku rikkumist.

Muudetud süüdistuse kohaselt kasutas Merila 02.08.2024 Sikeldi külas, Raplamaal auto juhtimise ajal mobiiltelefoni, mistõttu liikus hooletusest autoga teepeenra asfaltkattega osale ja sõitis tagant otsa tee parempoolses servas ja teepeenra asfaltkattega osa piiril liikunud kahele jalgratturitele. Õnnetuses sai surma 15-aastane ja tervisekahjustusi 14-aastane poiss.

Kohus leidis, et M. Merila süü on etteheidetud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud.

Merila rikkus tahtlikult keeldu tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita või sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Merila poolt telefoni kasutamine sõidu ajal selgitab seda, miks tema juhitud tehniliselt korras sõiduk sõitis sirgel teelõigul teepeenrale, kus põrkas kokku jalgratastega.

Karistuse mõistmisel tugines kohus Riigikohtu praktikale, võttis arvesse karistust kergendavat asjaolu, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestas õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leidis, et Merila süü on keskmisest suurem. Ta rikkus mootorsõiduki juhina tahtlikult liiklusnõudeid, see tingis kokkupõrke jalgratastega ning tõi kaasa ühe inimese surma, teisele tekitas tervisekahjustusi. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Teo toimepanemise ajal oli Merila 19-aastane, täna on ta 21-aastane noor täiskasvanu, veel välja kujunemata isiksus ning kohus leiab, et teda on võimlik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, kui pöörata mõistetud vangistus täimisele osaliselt, ehk kolm kuud. Liiklusreeglite tahtliku rikkumise eest kohaldati talle lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks aastaks. Kohus leidis, et põhikaristus ja lisakaristus kogumis kannab karistuse eesmärke, mõjutab Mardo Merilat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning tagab õiguskorra kaitsmise eesmärgi.

Menetluskuluna peab Merila tasuma 2816 eurot. Solidaarselt koos oma kindlustusandjaga peab Merila tasuma kannatanute menetluskulud kogusummas 12 375,62 eurot. Kohtuotsus ei ole jõustunud.

CIA faktiraamatu järgi on Ida-Euroopa Venemaa lääneosa, Balti riigid, Valgevene, Moldova ja Ukraina.

Märgitakse, et see määrab nende riikide klassifikatsiooni ja perspektiivi laiemalt.

Keskkonnaamet on kinnitanud lagritsa (Eliomys quercinus) kaitse tegevuskava, mis võimaldab alustada liigi taasasustamiskatset Eestis. Lagrits on III kaitsekategooria liik, kes on praeguseks Eesti loodusest kadunud. 

Kaitse tegevuskava on aluseks pilootprojektile, mille eesmärk on hinnata, kas lagritsat on võimalik Eesti tingimustes edukalt taasasustada ning millised tegurid mõjutavad asurkonna kujunemist ja püsimist. „Taasasustamisega soovitakse paremini mõista liigi ökoloogiat ja võimalusi selle naasmiseks meie loodusesse,” ütles Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Sander Laherand.

Taasasustamine toimub esialgu Pakri saartel riigimaal. Pakri maastikukaitsealal kehtib lagritsale sobiv kaitsekord. Kaitse tegevuskava ja pilootprojekt ei kehtesta uusi piiranguid maaomanikele. Sobivate alade valikul eelistatakse riigimaid. Kui taasasustamiskatseks sobiv ala paikneb eramaal või piirneb sellega, toimub tegevus üksnes kokkuleppel maaomanikuga. „Projekti käigus kogutakse teadmisi liigi käekäigu kohta looduses. Saadud tulemuste põhjal hinnatakse edaspidi, kas ja millises mahus on põhjendatud tegevustega jätkata. Oluline on rõhutada, et käesolev tegevuskava ja taasasustamiskatse ei too kaasa uusi piiranguid maaomanikele. Tegemist on teaduskatsega, mille fookus on teadmiste kogumisel,” selgitas Laherand.

Lagrits on Eesti loodusest kadunud liik, kelle levila piirdub nüüdseks peamiselt Lääne- ja Lõuna-Euroopaga. Lagritsa taasasustamise tegevusi korraldab Tartu Ülikool koostöös Tallinna Loomaaiaga.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 08. aprill 2026:

Ukraina oli edukam rindel ja vene pool jõhkrutseb Ukraina elanike suunal.

1. Eile sihiti palju meedikuid.

2. Päris kaugele ulatuti.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: vist kaks Ukraina edenemist.

6. Siversk: kahes külas Ukraina omad kanna maha said.

7. Bahmut: ikka udu.

8. Donetsk: vist muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa seisab silmitsi 40% rõivakaupluste sulgemisega.

12. Ukrainas venemaa poolel võideldes hukkus 16 kamerunlast, teatasid ametnikud.

13. SBU kindral sabotaažist Euroopas: venelased mängivad hallis tsoonis, kus piir on tahtlikult hägune.

14. Lühiuudised

Ukraina droonitootjad on välja töötanud tehisintellektil põhineva optilise navigatsioonitehnoloogia, mis võimaldab droonidel töötada ilma GPS-ita isegi elektroonilise sõjapidamise keskkondades. Droonitootja Peruni tegevjuht Oleksandr teatas sellest 7. aprillil toimunud telekongressil. Tema sõnul määrab uus süsteem koordinaadid ilma satelliidisignaalita ja on juba näidanud kuni 5% täpsust. Lisaks on droon võimeline tuvastama GPS-signaali võltsimist ja lülituma automaatselt optilisele navigatsioonile.

Z-propagandist möönab, et Starlinki seiskamine venemaal on tõepoolest põhjustanud tõsiseid probleeme rindel. Vaatamata venemaa terminalide olemasolule ei ole Spirit-030 suutnud probleemi lahendada, kuna see analoog töötab kõrgetel orbiitidel, põhjustades märkimisväärset signaali viivitust. Propagandist tunnistab otsesõnu, et venemaa süsteeme on elektroonilise sõjapidamise abil kergem maha suruda.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 170 lahingukokkupõrget. Tihedaim konveier Kostjantõnivka suunal ja keskmine Pokrovski ja Huliaipole kandis. Hersoni suunal on pisu vene poole surve tõusnud, alanud on nn paadiralli hooaeg ning jätkuvalt on soov likvideerida Antonovski silla sillapea. Vaatamata tugevnenud survele ei tuvastanud uusi edenemisi. Jah, paljudes halli ala lõikudes on muutusi aga mitte püsivaid.

Eile viis vaenlane läbi 71 õhurünnakut, heitis alla 245 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8425 enesetapudrooni ja sooritas 3292 kaudtulelasku, sealhulgas 51 mitmikraketiheitjaga.

Üha valusamaks vene poolel kaudtuleüksuste, muu tagalatoetuselemendi, õhutõrje vahendite ning seireseadmete kaotusega. Kõike neist lihtsalt asendada ei saa ja see hakkab tekitama üha enam nõrkusi vene sõjalises võimekuses, mida siiski üritatakse kompenseerida massiga ja hetkel suundumus, et mass kulub kiiremini, kui asendada suudetakse.

1. Üleeilse ööpäeva jooksul hukkus venemaa rünnakutes Nikopolis ja Hersonis 9 inimest ja sai vigastada 49 inimest.

Eile umbes kell 9 hommikul ründas venemaa operaatori juhitud FPV droon Dnipropetrovski oblastis Nikopoli kesklinnas reisibussi, tappes neli ja vigastades 15 inimest. Kolm haavatut on kriitilises seisundis. Varem hukkus oblastis toimunud teises rünnakus 11-aastane poiss ja viis inimest said vigastada, teatas kuberner Oleksandr Hanža.

Zaporižja oblastis Balabõne külas hävitas ja kahjustas venemaa rünnak elamuid ning puhkes tulekahju. Ühe hoone rusude alt leiti surnukeha, teatas OVA juht Ivan Fedorov.

Sumõ oblastis Romnõi kogukonnale suunatud kesköises venemaa droonirünnakus hukkus 42-aastane mees.

OVA teadete kohaselt sai 7. aprilli õhtul Hersonis venemaa suurtükitules vigastada viis meditsiinitöötajat ning Stepanivka äärelinnas sai kahjustada haiglahoone.

Umbes kell 18.00 said Dniprovski rajoonis suurtükitules vigastada kaks meditsiinitöötajat, 26-aastane mees ja 25-aastane naine.

Hiljem, umbes kell 18.50, ründas vene armee drooniga Dniprovski rajoonis kiirabiautot. Kolm meedikut said vigastada: 48-aastane naine ja kaks meest vanuses 24 ja 42. Nad said põrutusi, plahvatusvigastusi ja kinniseid peavigastusi.

Päeva jooksul heitsid vene väed Hersoni äärelinna Stepanivka küla keskele kolm liugpommi. Otsetabamus hävitas kooli ning kahjustas haiglahoonet ja maju. Kolm meest, 14-aastane poiss ja 41-aastane naine said haavata.

Tänasest ööst: Dnipropetrovski oblastis möllasid tulekahjud ning venemaa rünnakute tagajärjel said kahjustada bensiinijaamad, ettevõtted ja eramud. Oblasti kuberneri avaldus: „Vaenlane ründas piirkonna kolme rajooni enam kui 20 korda suurtükiväe, droonide ja rakettidega. Nikopoli rajoonis tabati Nikopoli, Marhanetsi, Krasnohrõhorivska ja Pokrovski asulaid. Kahjustada said bensiinijaamad, eramu ja autod.”

Pavlohradi oblastis ründasid okupandid Ternivkat, kahjustades ettevõtet. Krõvõi Rihi oblastis rünnati Krõvõi Rihi ja Zelenodolski kogukonda, põhjustades tulekahju ja kahjustades infrastruktuuri.

2. Pärast ulatuslikku droonirünnakut ja põlemisi oli venemaa sunnitud peatama toornafta ekspordi Novorossiiski sadamas asuvast Šešharise terminalist. See terminal, mis tavaliselt käitleb umbes 700 000 barrelit naftat päevas, on venemaa peamine ekspordikeskus Mustal merel.

Täna öösel algasid suured tulekahjud okupeeritud Luhanskis peale droonirünnakuid.

Orenburgis teatati plahvatustest ja tulekahjust õhuhäire ajal, plahvatusi oli kuulda üle linna.

venemaa sõjaväeosas 42754, mis väidetavalt asub Vladimiri oblastis 1263. insenermoona arsenali lähedal, teatati plahvatustest ja tulekahjust.

Okupeeritud Krimmis Feodossija naftahoidlas teatati täna öösel tulekahjust.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: vist kaks Ukraina edenemist.

Esmalt mõni Ukraina blogija väidab, et Milove küla ja sealt kandis üldse on vene pool end tõmmanud piiri taha jõe kaitsvasse varju.

Lisaks on parandatud pisu seisu Lõmanist kagus ja Ukraina omad võisid saada kontrolli kogu Jampili asula üle.

6. Siversk: tundub, et hoopis Ukraina omad on suutnud kahes külas kanna maha saada (Fedorivka Druha ja Lipivka). Mõlemad külad asuvad kõrgendikel ja viimane neist kõrgemal ja koht domineerib tugevalt ümbritseva üle ehk siis parandab Ukraina omade olukorda Slovjanski suuna kaitsel.

7. Bahmut: ikka udu varjutab infot Kostjantõnivkas.

8. Donetsk: kahetisi uudiseid, kas Hrõshõne on veel osaliselt Ukraina kontrolli all või mitte. Küll kasvab surve Pokrovskist edelas möödumaks Pokrovskist.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta rindejoones.

11. Aeglustunud majanduskasv, kallid laenud, maksutõusud ja tarbijate üleminek kokkuhoiupoliitikale on viinud tuhanded rõivakauplused üle venemaa kokkuvarisemise äärele. Jaemüügituru osalised ütlesid Shopper’sile, et 2026. aastaks võib kuni 40% riigi rõivakaupmeestest uksed sulgeda. Nende sõnul on turg surve all langeva nõudluse, tõusvate üürikulude, uute maksude ja müügikohtade konkurentsi tõttu.

„Eelmisel aastal said jaemüüjad aru, et kriis on alanud, kuid nad ei teadvustanud selle sügavust,” ütleb Slava Concept rõivakaubamajade asutaja Alexander Peremjatov. „(Nüüd) on olukord halvenenud <…>. Tarbimise vähenemise tõttu muutub üha rohkem kahjumlikke poode kahjumlikuks ja nende toetamiseks pole enam ressursse.”

Üks venemaa suurimaid rõiva- ja jalatsimüüjaid O’STIN sulges eelmisel aastal 62 kauplust ja koondas 15% oma töötajatest. Gloria Jeans plaanis sel aastal sulgeda 150 kauplust. Finn Flare otsustas säilitada kauplused ainult Moskvas ja Peterburis. Concept Group (brändid Concept Club, Acoola ja Infinity Lingerie) likvideeris pooled oma kauplustest. Välismaistest jaemüüjatest sulgesid kõik oma kauplused Türgi Les Benjamins ja Karaca Home, aga ka Kasahstani Gaissina. Kaubanduskeskuste Liidu andmetel on rõivakaupluste poolt kaubanduskeskustes hõivatud pind aastaga vähenenud 15%.

Olukord on kriitiline nõrkade tegijate jaoks, samas kui suurte kettide jaoks on see valus, kuid mitte katastroofiline, märgib konsultatsioonifirma Fashion Advisers asutaja Maria Gerasimenko: turg üleminek kasvumudelilt ellujäämismudelile ja tugevaimad jäävad alles.

NF Groupi jaemüügikinnisvara piirkondliku direktori Jevgenija Hakberdieva sõnul sulges eelmisel aastal venemaal uksed 28 moebrändi, millest 23 olid venemaa omad. 2026. aasta esimese kvartali lõpuks polnud esimest korda paljude aastate jooksul riiki sisenenud ükski uus rõivabränd.

Müük langeb venelaste säästlikkuse tõttu, kes uuendavad oma garderoobe harvemini, valivad mitmekülgsemaid stiile ja on üldiselt ebavajalike ostude suhtes ettevaatlikumad, märkis Fashion Consulting Groupi tegevjuht Anna Lebsak-Kleimans. OFD Platvormi andmetel langesid eelmisel aastal rõivaste, jalatsite ja aksessuaaride ostud 11%, samas kui kaubanduskeskuste rõivapoodide külastatavus vähenes 6%.

venemaa umbes 1000 kaubanduskeskusest koges 80% käibe langust ja iga viies teatas enam kui 20% langusest. „2025. aasta on jaemüügisektorile olnud keeruline: nõudluse märkimisväärne aeglustumine, kokkuhoiumeetmed, ostjate üleminek sooduspoodidesse, kõrge baasmäär ja kasvavad kulud on tööstust oluliselt mõjutanud,” märgib PSB analüütik Laura Kuznetsova.

Jaemüügi käibe kasv aeglustub, märgib ta: eelmisel aastal oli see 2,6% – kolm korda madalam kui 2024. aasta eesmärk (7,7%) – ja 2026. aasta alguses see praktiliselt seiskus: Rosstati andmetel 0,7% aastas. „Oleme täieulatuslikus kriisis,” mis algas 2025. aastal ja jätkub tõenäoliselt ka 2026. aastal, märgib uuringufirma Data Insight partner Fedor Virin: „Tarbijatel pole finatse ja palgad ei kasva. Toidu osakaal nende rahakotis kasvab, samal ajal kui kõige muu osakaal langeb.”

12. Kesk-Aafrika riigi pealinna Yaoundé ametnikud kinnitasid, et Ukrainas vene sõjaväe eest võideldes on hukkunud vähemalt 16 Kameruni kodanikku. venemaa ametnike poolt Yaoundé’le edastatud ja Kameruni riikliku meedia vahendusel 6. aprillil edastatud tunnustus on esimene kord, kui Kamerun on ametlikult rääkinud oma kodanike osalemisest venemaa-Ukraina sõjas.

Moskva on alates oma täieulatusliku sissetungi algusest 2022. aastal värvanud välisvõitlejaid sellistest riikidest nagu Nepaal, Somaalia, India ja Kuuba. Kuigi värbamispüüdluste täielikku ulatust ei ole võimalik kontrollida, tuvastas venemaa sõltumatu väljaande Important Stories 2025. aasta aprillis läbi viidud uurimine enam kui 1500 välisvõitlejat 48 riigist, kes olid liitunud venemaa armeega.

Ukraina sõjavägi avaldas varem 2025. aastal videod, mis dokumenteerisid kahte vangistatud Kameruni palgasõdurit, kes võitlesid venemaa eest.

Reuters teatas 7. aprillil, et Kameruni välisministeerium tegi avalduse, milles palus hukkunud sõdurite pereliikmetel võtta ühendust Yaoundé ministeeriumi ametnikega.

16 hukkunud sõduri osalemise asjaolud sõjas on endiselt ebaselged, sealhulgas see, kas nad liitusid palgaliste palgasõduritega vabatahtlikult või sunniti neid venemaal viibides sõjaväeteenistusse.

Yaoundé ja Moskva on hoidnud häid suhteid, kuna venemaa püüab Aafrika mandril täiendavat mõju avaldada. 2022. aastal, pärast venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse, allkirjastasid need kaks riiki julgeolekulepingu kaitse- ja julgeolekupoliitika, vägede väljaõppe ja hariduse, meditsiini ja topograafia valdkonnas.

Välisminister Andri Sõbiha ütles veebruaris, et venemaa eest võitleb vähemalt 1780 erinevate Aafrika riikide kodanikku.

Kamerun on öelnud, et ta ei saada oma sõdureid Ukrainasse venemaa kõrval võitlema.

Põhja-Korea on endiselt venemaa sõjategevuse suurim välisvägede panustaja, olles varem saatnud Kurski oblastisse 12 000 sõdurit venemaa juhitud vastupealetungi abistamiseks.

13. Euroopa eriteenistused on hakanud paremini töötama venemaa sabotaaži ärahoidmiseks, ütleb Viktor Jagun. Euroopa eriteenistuste töö sabotaaži ärahoidmisel on paranenud, kuid venelased mängivad hallis tsoonis, kus piir erinevate kuritegude vahel on tahtlikult hägune, ütles Ukraina sõjaväelane ja avaliku elu tegelane, Ukraina julgeolekuteenistuse kindralmajor Viktor Jagun. Ta avaldas seda arvamust LIGA.neti analüüsi jaoks venemaa Föderatsiooni sabotaažitegevuse kohta Euroopas.

Jagun on veendunud, et üksikute Euroopa riikide eriteenistused on hakanud ette paremini töötama kui kaks aastat tagasi. Kuid mitte veel nii hästi, kui pika sõja jaoks vaja on, täpsustas ta. Kindrali sõnul on positiivne see, et Euroopa teenistused on juba õppinud kiiremini riikidevahelist pilti kokku õmblema.

„Postipommi juhtumi uurimist koordineeris Eurojust ning kahtlusaluseid ja marsruute jälgisid korraga mitu riiki. See tähendab, et osakondade ja riikidevaheline koostöö on tõesti suurenenud,” rõhutas ta.

Kindral lisas, et üksikud riigid pöörduvad üha enam avalikustamise poole ja see on ka ennetamise element – vaenlase anonüümsus on murtud.

„Kuid peamine probleem on erinev: venelased mängivad nn hallis tsoonis, kus spionaaži, kuritegevuse, süütamise, terrorismi ja sabotaaži piir on tahtlikult hägustatud. Ja just sellel joonel liigub Euroopa õigusmasin kohati ikka veel aeglasemalt, kui peaks,” selgitas Jagun.

Tema sõnul töötavad praegu parimad teenistused need, mis suudavad ühendada vastuluure, politsei, tolli, küberbloki, piirikontrolli ja finantsjärelevalve ühte ringlusse. See on loogika, mida NATO nüüd oma hübriidohtude ja vastupanuvõime materjalides peale surub.

Miks see oluline on? venemaa sabotaaž Euroopas kujutab endast keerulist ohtu – mitte ainult sõjalist, vaid ka poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset.

14. Lühiuudised

The Jerusalem Posti andmetel andis Moskva Teheranile üle nimekirja 55 Iisraeli energiarajatisest, mis on liigitatud kolme kategooriasse – kriitilisest kuni kohalikuni.

USA asepresident J. D. Vance väidab Ungaris, et Ukraina luure üritab mõjutada USA ja Ungari valimisi ning kutsub valijaid üles toetama Viktor Orbánit eelseisvatel hääletustel. JD Vance helistas Trumpile otse Viktor Orbáni toetuseks korraldatud miitingult. Kõne ajal ütles Vance Trumpile, et ta on liinil 5000 Ungari patrioodiga, kes armastavad Trumpi isegi rohkem kui Orbánit. Vance usub, et Orbán ja Trump on teinud kõige rohkem, et venemaa sõda Ukraina vastu lõpetada.

USA, Iraan ja Iisrael leppisid pärast Pakistani vahendust kokku viivitamatus relvarahus, kusjuures Trump kinnitas rünnakute kahenädalast peatamist. Iraan annab märku tingimuslikust olukorra deeskaleerimisest, samal ajal kui mõlemad pooled liiguvad kavandatud raamistikul põhineva laiema kokkuleppe lõpuleviimise poole.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Räpina vallavanem Mikk Tarros on valitud Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) juhatuse liikmeks. See loob nii Räpina vallale kui ka laiemalt Kagu-Eestile täiendava võimaluse osaleda kohalike omavalitsuste jaoks oluliste riiklike küsimuste kujundamises.

ELVL-i juhatus on liidu juhtorgan, mille ülesanne on kujundada organisatsiooni seisukohti, suunata tegevusi ning esindada kohalikke omavalitsusi riigi tasandil. Juhatus osaleb läbirääkimistel valitsusega, annab sisendi poliitikakujundamisse ning aitab kaasa tasakaalustatud regionaalse arengu edendamisele.

Räpina vallavanem Mikk Tarros sõnas: „Eesti Linnade ja Valdade Liit annab nii suurtele aga ka just väiksematele omavalitsustele võimaluse osaleda riikliku tasandi otsustes ja aruteludes. Juhatuse liikmena on mul kindlasti võimalus esindada nii väiksemaid omavalitsusi kui ka laiemalt Kagu-Eesti piirkonna küsimusi, tuues esile kohalikele omavalitsustele olulised teemad. Minu hinnangul on jätkuvalt oluline riigi tasandil rõhutada, et kohalikele omavalitsustele oleks tagatud piisav tulubaas, finantsautonoomia ning investeerimisvõimalused.”

Lisaks valiti Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatusse järgmised liikmed:

• Katrin Krause (Harku)
• Dmitri Dmitrjev (Lüganuse)
• Sander Kilk (Pärnu)
• Siim Suursild (Pärnu)
• Taavi Aas (Põltsamaa)
• Mihkel Juhkami (Rakvere), aseesimees
• Mikk Tarros (Räpina)
• Andres Laisk (Saue)
• Mihhail Kõlvart (Tallinn), esimees
• Urmas Klaas (Tartu), aseesimees
• Lauri Luur (Tori)
• Urmas Tali (Võru)

Lisaks kuulub juhatusse ametikoha järgselt Tallinna linnapea (Peeter Raudsepp).

Turud reageerisid jõuliselt teatele Lähis-Ida kahenädalase relvarahu kohta, nafta hind langes järsult ja aktsiad tõusid, kuna investorid ootavad Hormuzi väina kaudu toimuvate energiavedude normaliseerumist.

USA presidendi Donald Trumpi teadaanne kahe nädala pikkusest pommitamise peatamisest tõi turgudele kergendust. USA toornafta futuurid langesid umbes 16 protsenti 94 dollarini barreli kohta. Dollar nõrgenes investorite ärevuse tõttu, samal ajal kui euro, Austraalia dollar ja krüptovaluutad tugevnesid, vahendab Reuters.

Kuue nädala pikkune konflikt on pannud nafta hinnad tõusma, õhutanud inflatsioonimuresid ja pööranud pea peale ülemaailmse intressimäärade väljavaate, kuna riigid ja ettevõtted näevad vaeva kohanemisega energiašokiga.

USA president Donald Trump loobus oma varasematest ähvardustest viia Iraan kiviaega ja hävitada Iraani tsivilisatsioon ning teatas hoopis sõjategevuse katkestamisest Iraanis kaheks nädalaks ja valmisolekust läbi rääkida Iraani 10-punktilise ettepaneku üle.

Iraani ettepanek näeb muu hulgas ette kõigi sanktsioonide tühistamist ning USA baaside välja viimist Lähis-Idast.

Trump edastas järgmise sõnumi:

Lähtudes vestlustest Pakistani peaminister Shehbaz Sharifi ja feldmarssal Asim Muniriga, milles nad palusid mul peatada täna õhtul Iraani saadetav hävitav jõud, ning tingimusel, et Iraani Islamivabariik nõustub Hormuzi väina TÄIELIKU, KOHESE ja OHUTU AVAMISEGA, nõustun ma peatama Iraani pommitamise ja rünnaku kaheks nädalaks. See on kahepoolne RELVARAHU! Põhjus on selles, et oleme juba saavutanud ja ületanud kõik sõjalised eesmärgid ning oleme väga kaugel lõpliku kokkuleppe saavutamiseks pikaajalise rahu kohta Iraaniga ja rahu kohta Lähis-Idas. Saime Iraanilt 10-punktilise ettepaneku ja usume, et see on toimiv alus läbirääkimisteks. Peaaegu kõik varasemad vaidluspunktid on Ameerika Ühendriikide ja Iraani vahel kokku lepitud, kuid kahe nädala pikkune periood võimaldab kokkuleppe lõpule viia ja ellu viia. Ameerika Ühendriikide nimel presidendina ja ka Lähis-Ida riikide esindajana on mul au, et see pikaajaline probleem on lahenduse lähedal. Tänan teid tähelepanu eest sellele küsimusele! President DONALD J. TRUMP

Rootsi valitsus vähendas hiljuti toidukaupade käibemaksu poole võrra ehk kuuele protsendile. Käibemaksu langetamise mõju on tunda ka Rootsi toidupoodides ning keskmine perekond võib aastas säästa sadu eurosid.

Helsingin Sanomat suhtles lapsehoolduspuhkusel oleva Amanda Strömbergiga, kes loodab käibemaksu langetuse tõttu nädalas kokku hoida kaks kuni viis eurot.

Nädalane kokkuhoid võib tunduda väike, kuid Strömberg arvutas, et kuu või aasta lõikes annab see end siiski tunda. Tema sõnul tähendab hinnalangus tegelikkuses seda, et ta ostab lisapaki mähkmeid või veidi rohkem toitu. Kui kõik läheb hästi, siis võib-olla säästab ta isegi raha.

Kui mujal Eestis kohtab sellist olukorda looduses üha vähem, siis Ida- Virus on see tavaline vaatepilt looduses.

USA president Donald Trump lubas sotsiaalmeedias kogu Iraani tsivilisatsiooni surma.

Kogu tsivilisatsioon sureb täna õhtul ja seda ei saa enam kunagi tagasi. Ma ei taha, et see juhtub, aga ilmselt see juhtub, kirjutas Trump.

Trump edastas asja kohta järgmise info:

Terve tsivilisatsioon sureb täna öösel ja seda ei saa enam kunagi tagasi. Ma ei taha, et see juhtub, aga ilmselt see juhtub. Nüüd aga, kus on toimunud täielik ja totaalne režiimivahetus, kus valitsevad teistsugused, targemad ja vähem radikaliseerunud meeled, võib juhtuda midagi revolutsiooniliselt imelist, KES TEAB? Me saame seda täna õhtul teada, mis on üks maailma pika ja keerulise ajaloo tähtsamaid hetki. 47 aastat kestnud väljapressimine, korruptsioon ja surm saavad lõpuks läbi. Jumal õnnistagu Iraani suurt rahvast!

Riigikogu rahanduskomisjon otsustas koalitsioonierakondade häältega mitte toetada Isamaa erakonna muudatusettepanekut, millega oleks diisliaktsiis langetatud kolmeks kuuks Euroopa Liidu miinimummäärani ehk 330 euroni 1000 liitri kohta.

„Lähis-Ida kriisist tulenevalt püstitab diislikütus mitte ainult Eestis vaid ka laiemalt uusi hinnatippe ning olukorra lahenemist või isegi stabiliseerimist ei saa praegu prognoosida. On selge, et veel paar nädalat tagasi Eesti poliitilises konsensuses langetatud otsus jätta ära 1. maiks planeeritud aktsiisitõusud, ei ole täna enam piisav,” ütles rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk (Isamaa). „Sellest tõukuvalt tegime menetluses olevale eelnõule muudatusettepaneku langetada ajutiselt, kolmeks kuuks, diislikütuse aktsiis Euroopa Liidu miinimummäärani, mis tooks kütuse hinda alla enam kui 10 sendi võrra.”

Rahanduskomisjoni istungil valitsuskoalitsiooni esindajad ettepanekut ei toetanud. Kokk rõhutas, et tegu olnuks otsusega, mis ei mõjutaks riigieelarvet negatiivselt. „Sellesisuline väide on vale, sest käibemaks moodustab aktsiisist suurema osa kütusehinnast ja seega teenib riik igal juhul kõrgemast hinnast rohkem tulu, kui kaotaks aktsiisi langetamisest. Seda enam, et ma rõhutan, ettepanek oli teha otsus ajutiselt ja reageerida etteaimamatule olukorrale maailmaturul,” sõnas ta.

Kokk lisas: „Meie ettepaneku eesmärk oli leevendada hinnasurvet Eesti inimestele ja ettevõtjatele ning ma loodan, et ka koalitsioon mõistab järgmisel nädalal Riigikogu istungil toimuval muudatusettepaneku hääletusel selle sammu vajalikkust. Kui kriis jätkub, saame selle teema juurde tagasi tulla täiendavalt, sest Isamaa andis esmaspäeval üle ka eelnõu diisliaktsiisi langetamiseks, mis loodetavasti jõuab samuti lähinädalatel esimese lugemiseni.”

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas määruse, millega on peale kümneaastast pausi võimalik taas jahikoeri treenida kasutades elusaid metssigu. Koerte kasutamine metssea jahil on kriitilise tähtsusega Sigade Aafrika katku (SAK) leviku tõkestamisel.

„Sigade Aafrika katku leviku piiramiseks on vajalik metssigade populatsiooni järjepidev ja intensiivne vähendamine. Selles protsessis on jahimehe asendamatuks abiliseks hästi koolitatud jahikoer,” ütles Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna valdkonnajuht Kadri Kaugerand.

„Seni on Eestis kehtinud range sigade väljaspidamise keeld, mis on takistanud koerte kohapealset treenimist juba kümmekond aastat. See on sundinud Eesti jahimehi käima koeri koolitamas naaberriikides Lätis ja Soomes,” ütles ta.

Kaugerand lisas, et muudatusega antakse oluline panus sigade Aafrika katku leviku piiramiseks.

Määruse muudatus loob õigusliku aluse aedikute rajamiseks, kus metssigu saab pidada välitingimustes just treeningu eesmärgil. Koolitatud koerad muudavad metssigade küttimise tulemuslikumaks, aidates kaasa tauditõrje eesmärkide täitmisele.

Määruse muudatusega ei kaasne riiklikku rahalist toetust aedikute rajamiseks. Kõik jahikoerte koolitamise, testimise ja jahile lubamisega seotud sisulised tegevused ning regulatsioonid kuuluvad Kliimaministeeriumi ja selle allasutuste haldusalasse.

Muudatus on tehtud koostöös Kliimaministeeriumi ja Eesti Jahimeeste Seltsiga. Määruse muudatus jõustus 5. aprillil 2026.

Austraalia võimud vahistasid riigi kõige enam autasustatud sõduri ja teatasid, et talle esitatakse süüdistus viies sõjakuriteo episoodis, mis on seotud relvastamata tsiviilisikute tapmisega Afganistanis missioonil olles.

Politsei arreteeris Austraalia kaitseväe (ADF) endise sõjaväelase Ben Roberts-Smithi (47) tänase teisipäeva hommikul Sydney lennujaamas. Austraalia föderaalpolitsei (AFP) teatel esitatakse talle viies sõjakuriteo episoodis süüdistus seoses viie inimese mõrvaga Afganistanis aastatel 2009–2012. Maksimaalne karistus iga süüdistuse eest on eluaegne vangistus, vahendab Reuters.

Roberts-Smithit tõsteti rahvuskangelase staatusesse pärast seda, kui talle anti mitu kõrget sõjaväelist autasu, sealhulgas Victoria rist tema tegevuse eest kuuel missioonil Afganistanis aastatel 2006–2012.

„Väidetavalt ei osalenud ohvrid tapmise ajal Afganistanis sõjategevuses,” ütles politsei volinik Krissy Barrett pressikonverentsil. „Väidetavalt peeti ohvreid kinni, nad olid relvastamata ja tapmise ajal Austraalia relvajõudude liikmete kontrolli all,” lisas ta.

Euroopa Komisjon kutsub Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi üles vältima ülemääraste toetuste maksmist hüppeliselt tõusvate energiahindade kompenseerimiseks, hoiatades, et Iraani sõja põhjustatud šokk võib viia eelarvekriisini.

Komisjon nõuab liikmesriikidega peetavatel aruteludel, et kavandatavad energiatoetused, maksukärped ja hinnalaed oleksid ajaliselt ja ulatuselt piiratud, edastas väljaanne Financial Times läbirääkimistega kursis olevatele inimestele viidates. Brüssel püüab seeläbi vältida 2022. aasta energiakriisi kordumist, mis tekitas suure inflatsiooni ja paisutas eelarvepuudujääke.

„See on komisjoni ühtne pingutus,” ütles EL-i energiavolinik Dan Jørgensen. „See, mis juhtub ühes majandussektoris, võib kanduda üle ülejäänud ühiskonnale.”

 

Pärast eelmise aasta madalseisu on uute autode müük tänavu Eestis suurema hoo sisse saanud ja märtsis ületas müüdud autode arv eelmise aasta edukaima kuu tulemust, aga ka 2024. aasta märtsis müüdud sõidukite arvu.

Eelmisel aastal tuli automüüjatelt peamiselt nukraid uudiseid, sest pärast 2024. aastal automaksu kehtestamise ootuses tekkinud müügibuumi langes uute autode müük järsult ja jäi kogu aastaks madalseisu, nii et autosid müüdi kokkuvõttes 49 protsenti vähem kui eelnenud aastal.

Käesoleva aasta esimene kvartal on aga läinud paremini. Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) andmetel õnnestus tänavu jaanuaris automüüki kasvatada enam kui 2,5 korda: müügiks läks 1359 uut sõiduautot, samas kui aasta eest oli see arv 531, vahendab ERR.

Soome tarbijaühistute keskliit SOK teatas pressiteates, et kavatseb müüa oma 13 Eestis tegutsevat Prisma kauplust Coop Eestile.

Kui tehing kinnitatakse, saavad Prismadest Coopi kauplused ja praegused 700 töötajat lähevad üle Coop Eestile.

Tehinguks on vaja veel Eesti konkurentsiameti heakskiitu. SOK teatel peaks ameti otsus langetama käesoleval 2026. aastal.

Kuni tehingu kinnitamiseni jätkavad Prisma kauplused tavapärast tööd.

Pärast tehingu lõpuleviimist otsivad SOK ja Coop Eesti ulatuslikku koostööd, et tarnida SOK supermarketite valiku tooteid kuni 300 Coop kauplusele Eestis, seisab pressiteates.

SOK tegevjuhi Hannu Krooki sõnul sõlmiti tehing strateegilistel põhjustel. Eesti Prisma äri on SOK-le olnud rahaliselt kasumlik.

Meil ​​oli kaks võimalust: kas investeerida ise kaupluste võrgustikku oluliselt rohkem või kasvada partnerluse kaudu. Otsustasime investeerida partnerlusse, ütleb Krook.

SOK ja Coop on kokku leppinud, et müügihinda ega muid tehingu tingimusi ei avalikustata.

Täna kell 08.55 sai häirekeskus teate, et Rakveres Päikese tänaval põleb suur puidutööstuse hoone. Päästjad on kohal ja toimuvad kustutustööd.

Rakvere päästemeeskonna saabumise ajaks olid inimesed hoonest väljas ja puidutööstuse angaar põles leegiga. Praeguseks on üks angaaridest sisse kukkunud ja päästjad kaitsevad teist angaari.

Tulekahjule on reageerinud Rakvere, Kunda, Väike-Maarja, Tapa kutselised ning Roela vabatahtlikud päästjad.

Päästetööd lõppesid kell 14.39. Põlengu tagajärjel pika angaari üks osa hävines, teisele vaheseinaga ühendatud angaari osale suudeti tule levik ära hoida. Tulekahjus inimestest keegi viga ei saanud.

Põlengu põhjused selgitatakse välja menetluse käigus.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 07. aprill 2026:

jälle Ust-Luga ja pisu põhjalikumalt rinde sektoritest.

1. 2-aastane Ukraina laps on kremli meelest sõjaline sihtmärk…

2. Ust-Luga aga mitte ainult.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: sillapea Vovtšanski juures jälle pisu kasvas.

5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina omad on muutunud aktiisemaks nii põhja- kui lõunalõigus.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: udu.

8. Donetsk: survet jagub.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaal kogeti juba teist suuremat internetikatkestust kolme päeva jooksul.

12. „Ühtse venemaa” reitingud on pärast interneti, Telegrami ja VPN-i blokaade langenud madalaimale tasemele alates 2021. aastast.

13. venelased ravivad üha rohkem ise oma hambaid.

14. kreml teatas USA sõja tõttu Iraanis läbirääkimistes Ukrainaga pausi tegemisest.

15. Ukraina edestas venemaad droonirünnakute arvus esimest korda.

16. venemaa esitas Balti riikidele varjatud ähvardusi seoses Ukraina droonide võimaliku marsruudiga üle Balti riikide.

17. Lühiuudised

vene sõjaväeblogijad on üha murelikumad. Nad hoiatavad, et Ukraina droonide võimekus areneb kiiresti, rünnates logistikat 40–80 km sügavusele ja laiendades masstootmist, tekitades pidevat survet tagalatele ja varustusliinidele.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 150 lahingukokkupõrget. Intensiivsemad kohad ikka Kostjantõnivka, Pokrovsk ja Huljaipole. Mujal kas varasem keskmine või väiksem surve. Tsikleid rohkem näeb aga suure gruppe koos pole enam olnud. Kolm tsiklit koos on vist keskmine.

Eile viis vaenlane läbi 84 õhurünnakut, heites alla 242 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8625 kamikaze-drooni ja sooritas 3227 kaudtulelasku, sealhulgas 42 mitmikraketisüsteemidega. Huvitav, et mitmikraketiheitjate löökide arv kahanes. Kui võrrelda laskude arvu, siis neid mitmikraketiheitjaid tabatakse tihedalt ning jätkuvalt on kõrged kõige tabamine, mis rindel taga pool.

1. Kõige noorem eilse öö rünnakutes surma saanud Ukraina laps oli 2-aastane. Ei ole lihtne videode vaatamine…

2. Ukraina droonid ründasid eile öösel Novorossiiski sadamas vene fregatti Admiral Grigorovitš, sihtides Kalibri võimekusega laeva. Täiendavad rünnakud tabasid Sivashi avamere puurplatvormi droonide ja mereväe koordineeritud operatsioonis.

Ukraina relvajõudude peastaap teatas eile öösel Be-12 allveelaevatõrje amfiiblennuki tabamisest Katša lennuväljal.

Eile õhtul rünnati Voroneži oblastis Rossošis asuvat keemiatehast Minudobreniya. OSINT-i kogukond CyberBoroshno kinnitab, et peamine väetisehoidla põleb, mis kujutab endast ulatusliku plahvatuse ohtu. See tehas on peamine ammooniumnitraadi tootja, mida kasutatakse nii lõhkeainete kui ka väetiste tootmisel.

Ukraina sõjavägi ründas 7. aprilli öösel venemaa Ust-Luga sadamat Leningradi oblastis, teatasid venemaa Telegrami meediakanalid, uuendades oma rünnakuid naftaterminalile. Viimane rünnak toimus vaid nädal pärast seda, kui Kiiev alustas viimati täieulatuslikku rünnakut piirkonna naftaterminalidele, sealhulgas Ust-Luga sadamale, mida rünnati vähemalt viiel korral ajavahemikus 22.–31. märts. Sotsiaalmeediasse postitatud fotodel ja videotes näib olevat näha plahvatusi, mis elanike aruannete kohaselt algasid sadama piirkonnas umbes kell 5 hommikul kohaliku aja järgi. Oblasti kuberner aleksandr drozdenko väitis, et piirkonna rünnaku käigus tulistati alla 22 Ukraina drooni, täpsustamata rünnaku sihtmärki.

3. Sumõ: pigem lahingupäevikusse kirje saamiseks tegevused.

4. Harkiv: jälle on vene pool suutnud pisu kasvatada oma sillapead Vovtšanski juures. Üleeile pommitasid Ukraina omad 120 miinipildujaga Viltša asula keskust. Videos on näha, et paranduste tegemiseks on droon õhus ja arvatavalt siis jooksvalt infot sihtmärgi korregeerimiseks anti.

5. Kupjansk-Kreminna: nii ja naa.

Sektori põhjaservas on asunud Ukraina pisu aktiivsemalt vasturünnakuid tegema Milove küla lähistel. Küla asub vahetult vastu vene piiri ja piiriks on Kozõnka jõgi ning arvatavalt tahetakse kindlustada sektori põhakülge, sest siin pole risti ees ühtki suuremat jõge lihtsustamaks kaitset ning venemaa sügavusest on lihtsam hetkel üritada uut pealetungi suunda käima lükata, sest sellel suunal pole Ukraina väga aktiivne olnud.

Kupjanski linnas on arvatavalt alles mõned vene üksused. Ukraina omad küll üritavad saada paremat kontrolli linna infiltreerumise takistamiseks aga see täielikult seni õnnestunud pole. Lisaks jätkab vene pool surumist Kupianski linnast idas ja kagus aga kui isegi jõutakse Ukraina possade vahele, siis pole viimasel ajal tuvastanud, et pikalt seal ellu oleks jäädud.

Lõmani suunal näitavad mõlemad pooled aktiivsust. Rindejoone muutusi küll ei tuvastanud aga vene poole pommitamiste järgi tundub, et võib-olla on Ukraina kontrollitav ala Jampilis kasvanud.

6. Siversk: viimase aja keksmisest tihedam surumine pole vene poolele mõned nädalad enam edu toonud. Jah, mõned possad vahetuvad halli ala servades ja hallis alas. Põhjuseks nii tihe töötlus õhust kui ka Ukraina omade jalaväe puhastusoperatsioonid ning võimalusel üritatakse uuesti mehitada seniseid kaotatuid paremini kindlustatud possasid. Reljeefi siin jagub ja iga kõrgendik on oluline tagamaks paremat kaitset. Tihti proovivad väiksemad vene grupid just liikuda piki oru põhjades asuvaid metsaribasid.

7. Bahmut: sõjaudu Kostjantõnivka kohal katab ära tihedalt kogu ala ja no ei leia hetkel infokilde muutustest või toimuvast. Jah, tihe vene poole konveier töötab, lisaks pommitatakse väga aktiivselt nii linna kui sinna suunduvaid teid ning kaugemal asuvaid asustatud punkte.

8. Donetsk: terves sektoris vene poole tihe surumine käib. Proovitakse nii Pokrovskist põhja kui edela poolt mööduda lisaks otse läbi Pokrovski linna surumisele. Senised infokillud näitavad, et tagasi on saadud 2/3 kontroll Hrõsõne asula üle (Pokrovskist loodes) ning pisu vist suunatakse ressursse juurde Pokrovskist edelas surumaks siit suunalt linnast mööda. Sektori lõunaosas pole ka rahulik ning üritatakse siingi leida auke Ukriana kaitses aga jõed pisu risti ees selles takistavad.

9. Lõunarinne: muutusteta rindejoones. Kuna hall ala on siin kõikse laiem, siis jooksvalt hallis alas uusi possasid on keeruline tuvastada. Eks nende eluead on suht lühikesed, sest avatud suured väljad ei soosi varjatult liikumist ning tundub, et Ukraina võtab siin keskmisest rahulikumalt, sest on piisavalt aega reageerida… küll ootab siin sektori keskmises ja lääneosas suuremat surve tõusu.

10. Herson: muutusteta.

11. 6. aprilli õhtul toimus RuNetis ulatuslik katkestus, mis mõjutas muuhulgas panku, telekommunikatsioonioperaatoreid, meelelahutusplatvorme ja valitsusportaale. Sboy.rf andmetel kogesid probleeme Rostelecom, Alfa-Bank, NTV Plus, Tricolor, Gosuslugi, T2 ja Mosenergosbyt. Downdetectori teenus registreeris kaebusi ka katkestuste kohta Sberbankis, Gazprombankis, Okko veebikinos ja World of Tanks mänguplatvormil. Katkestuse põhjus on siiani teadmata.

Varem, 3. aprillil, toimus ulatuslik katkestus venemaa finantsinfrastruktuuris. Downdetectori ja Sboy.rf andmetel kogesid probleeme suuremad pangad – Sberbank, VTB, Alfa-Bank ja T-Bank – ning keskpanga kiiremate maksete süsteem. Forbes teatas peagi küberturvalisuse ja telekommunikatsioonitööstuse allikatele viidates, et katkestuse võis põhjustada Roskomnadzori ohutõrje (TCM) riistvara ülekoormus. Väljaande allikad väitsid, et TCM-i seadmed ei suuda arvukate blokeerimisreeglitega toime tulla ja jooksevad kokku koormuse all. RKS Globali tehniline ekspert märkis, et sellise ulatusega katkestus võib olla venemaal blokeerimise kõrvalmõju, kuna piirangute ulatus on juba nii ulatuslik, et pidevalt esineb tõsiseid vigu ja võrguühendus halveneb.

Interneti katkestused venemaal on toimunud alates 2025. aasta maist. Projekti Online kohaselt rakendavad võimud regulaarselt sulgemisi enam kui 60 piirkonnas ja lubatud veebisaitide valged nimekirjad on juba rakendatud 72 piirkonnas. 2025. aastal sai venemaa katkestuste ulatuse poolest maailmas juhtivaks, mõjutades Top10VPN andmetel 146 miljonit inimest. RKS Globali eksperdid ennustavad, et riik läheb 2028. aastaks täielikult üle liivakastipõhisele internetile. Asjaga tuttavad Reutersi allikad ütlesid Moscow Timesile, et Moskva uuris Hiina, mis tegutseb suure tulemüüri taga, ja Iraani kogemusi, kus internetti sulgetakse regulaarselt vastusena avalikele protestidele. Seejärel anti ametnikele korraldus leida viis, kuidas blokeerida suuri internetisegmente, jälgides samal ajal veebisuhtlust.

Selle taustal esitati venemaa riigiduumas ettepanekuid regulatsioonide karmistamiseks. Perekonnakaitsekomitee juht nina ostanina teatas, et venelastel peaks olema lubatud internetti pääseda ainult passiga, et kaitsta lapsi tema sõnul röövloomade eest. Infopoliitikakomitee aseesimees andrei svintsov tegi ettepaneku võtta vastu seadus ausa, puhta ja seadusliku interneti kohta, mis nõuaks platvormidelt kasutajate anonümiseerimist. Digitaalse arengu ministeerium omakorda nõudis valgesse nimekirja kantud ettevõtetelt juurdepääsu blokeerimist venelastele, kes pääsevad ligi oma ressurssidele lubatud VPN-idega, vastasel juhul võidi teenused nimekirjast eemaldada, teatas Kommersant. Forbesi andmetel tegi ministeerium ka ettepaneku, et pakkujad kehtestaksid tasu VPN-i kasutamise eest mobiilsidevõrkudes üle 15 GB rahvusvahelise liikluse kuus.

12. Internetiühenduse sulgemised, millele järgnes riikliku sõnumsiderakenduse Max kasutuselevõtt, Telegrami blokeerimine ja katsed VPN-e piirata on Ühtse venemaa valimisreitingut kahjustanud.

Riikliku VTsIOM-i andmetel oli võimupartei reiting 22. märtsi seisuga langenud 29,3%-ni – madalaimale tasemele alates 2021. aasta detsembrist. Aasta algusest on Ühtse venemaa reiting langenud enam kui 3 punkti võrra ja võrreldes 2024. aasta alguse rekordkõrgete tasemetega enam kui 14 punkti ehk ligikaudu kolmandiku võrra.

Selle tulemusel langes võimupartei poolt hääletamise soovi avaldanud kodanike osakaal märtsi lõpus tasemele, mis oli madalam kui enne sõda. Nende muutuste taustaks on piiranhute tugevnemine, digitaalsete õiguste küsimused ning frustratsioon interneti katkestuste ja kontrolli pärast, märgib politoloog Ilja Graštšenkov: „See pole ainus rahulolematuse allikas, kuid see oli päästikuks, mis selle nähtavaks tegi.”

Graštšenkov märgib, et Ühtne venemaa on valitsuse toetusreitingute üldise languse tõttu langenud: valitsuse (41,1%), riigiduuma (41,7%) ja Föderatsiooninõukogu (41,8%) toetusreitingud on kõik langenud madalaimale tasemele alates sõja algusest.

putini ametlik usaldusreiting Ülevenemaalise Avaliku Arvamuse Uurimiskeskuse (VTsIOM) andmetel on samuti pärast Ukraina sissetungi langenud põhja – 70,1%. Kuid antud juhul on täpsem rääkida mitte usaldusreitingust, vaid kodanike arvu suurenemisest, kes ei karda sotsioloogidele öelda, et nad ei usalda presidenti, märgib politoloog Abbas Galjamov.

Sisuliselt pole see reiting, vaid hirmuindikaator, leiab ta. Avatud VTsIOM-i küsitlus, kus vastajatele ei öelda putini perekonnanime, mis võimaldab neil lihtsalt presidendi mainimist vältida, annab putinile vaid 32%, juhib Galjamov tähelepanu.

Ühtse venemaa reitinguid survestavad kasvav inflatsioon, eelarve- ja äriprobleemid, blokeeritud sõnumsiderakendused ja üldine empaatia puudumine valitsuse suhtes, mis on eriti ilmne internetipiirangute kontekstis, mille eest keegi vastutust ei võta, märgib Peterburi Poliitikafondi president Mihhail Vinogradov.

Valitsusele lojaalsete venelaste rahulolematus on tõepoolest suurenenud, tunnistas Verstkale Ühtse venemaa allikas. „Endine põhivalijaskond on nüüd veidi kõhklev. Probleem on olemas,” märkis Keskföderaalringkonna parteibüroo allikas. Samas avaldas ta lootust, et rahulolematu publik hajub septembris toimuvate riigiduuma valimiste lähenedes.

13. Vedomosti andmetel, viidates First Data uuringule, kasvas venemaal hambaravitoodete järsu hinnatõusu ajal enesehooldustoodete müük veebi turuplatsidel ja marketites 2026. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 63%. Vaid kolme kuuga sooritasid venelased üle 150 000 sellise ostu kogusummas üle 39 miljoni rubla. Enimmüüdud tooted olid ajutised plommid, moodustades 58% kõigist tellimustest ja mille keskmine hind oli 189 rubla (1,89 eurot). Teisel kohal olid laminaadid (28% ostudest, keskmise hinnaga 325 rubla). Üldiselt oli hambahooldustoodete keskmine hind selles kategoorias 262 rubla (2 eurot).

Peamised ostjad olid naised (64% kõigist ostudest) ja kõige aktiivsem vanuserühm oli 35–45-aastased (30% ostudest). Linnade seas olid veebiostlemise liidrid Moskva (17%), Peterburi (10%), samuti Jekaterinburg, Krasnodar ja Novosibirsk. Uuring viidi läbi enam kui 600 000 tehingu ja anonüümsete andmete analüüsi põhjal, mis käsitlesid hambaravitoodete ostmist aastatel 2025–2026 kogu venemaal.

Kasvav huvi selliste toodete vastu toimub hambaraviteenuste maksumuse olulise tõusu taustal. Kommunikatsioonigrupi Progress uuring näitas, et alates 2025. aasta keskpaigast on hambaravi vastuvõtu hinnad enamikus venemaa suuremates linnades tõusnud. Moskvas tõusis keskmine hind 48% – 1352 rublalt 1996 rublale – ja Peterburis 27%, 1182 rublalt 1509 rublale. Märkimisväärset hinnatõusu registreeriti ka Novosibirskis, Ufas, Naberežnõje Tšelnõis ja Omskis. Kokkuvõttes 35-st linnast, kus elab üle 500 000 elaniku, tõusid hinnad märkimisväärselt 27-s.

Turuosalised ootavad edasist hinnatõusu. Kliinikute Assotsiatsiooni „presiDENT” tegevdirektor Oleg Zinov ennustab 2026. aasta lõpuks 10–20% hinnatõusu. Sarnase hinnangu annab ka Refformat kliiniku asutaja Maksim Hõšov. Stomatoloogia na 22-Fetža kliiniku arst Tigran Šmavonjan omistab selle suundumuse tööstusharu suurele sõltuvusele imporditud materjalidest ja seadmetest. Ta selgitab, et vahetuskursi kõikumised, logistilised raskused ning tõusvad üüri-, kommunaal- ja tööjõukulud suurendavad otseselt ravikulusid.

14. venemaa ja Ukraina ei pea ajutiselt läbirääkimisi sõja lõpetamiseks, kuna vahendajaks olev Ameerika Ühendriigid on hõivatud Iraani-vastase sõjalise operatsiooniga, ütles venemaa presidendi pressisekretär peskov. „Mis puutub läbirääkimisprotsessi, siis jah, see on praegu ootel. Ameeriklastel on palju muid asju teha ja on selge, mis nad on. Seetõttu on praegu keeruline kolmepoolselt kohtuda,” selgitas ta. peskov märkis ka, et nii venemaa kui ka Ukraina jätkavad Ameerika Ühendriikidega teabe vahetamist.

Temalt küsiti ka, kas Valge Maja eriesindaja Steve Witkoffi ja USA presidendi väimehe Jared Kushneri visiit Kiievisse pärast lihavõtteid võiks läbirääkimisprotsessi taaselustada. peskov vastas, et ta ei tea kindlalt, kas selline reis on plaanis. 1. aprillil nõudis kreml Ukraina presidendilt Volodõmõr Zelenskilt Donbassi viivitamatut loovutamist, et peatada sõja kuum faas. Ukraina juht ise teatas, et venemaa on esitanud ultimaatumi: kui Ukraina relvajõud Donetski oblastist suveks ei lahku, vallutatakse piirkond ja rahutingimusi karmistatakse. Zelenski märkis ka, et tema arvates ei ole putini armee võimeline jõustsenaariumi ellu viima.

Kolmepoolsete kõneluste viimane voor toimus Genfis 17.-18. veebruaril ja lõppes patiseisuga. Bloombergi allikate teatel ähvardas venemaa isegi rahuprotsessist taganeda, kui Ukraina keeldub Donbassi loovutamast. Järgmine kohtumine, mis oli kavandatud 5. märtsiks Abu Dhabisse, lükati Lähis-Ida lahingute tõttu edasi ja uut kuupäeva pole veel määratud.

Märtsi keskel teatasid Financial Timesi allikad, et Ukraina rahuprotsess on sisuliselt takerdunud ja läbirääkimised on tõsises ohus, kuna USA on oma tähelepanu Iraanile nihutanud. Kõrge Euroopa ametnik ütles väljaandele, et president Donald Trump on hakanud vahenduse vastu huvi kaotama ning Lähis-Ida sõda pole mitte ainult leevendanud survet venemaale, vaid on isegi kremlile kasuks tulnud tänu naftahindade tõusule, USA sanktsioonide peatamisele ja Pentagoni arsenali kiirele ammendumisele, mis mõjutab relvatarneid Ukrainale.

Selle taustal on putin käskinud armeel ette valmistada uus pealetung rindel, teatasid kremli aruteludega kursis olevad Bloombergi allikad 1. aprillil. Ühe agentuuri allika sõnul võib sõda ilma läbirääkimistel läbimurdeta kesta veel aasta või kaks.

15. Märtsis, esimest korda pärast täiemahulise sissetungi algust, lasi Ukraina venemaa sihtmärkide vastu välja rohkem ründedroone kui venemaa Ukrainasse. Sellele järeldusele jõudis ABC telekanal pärast Ukraina õhujõudude ja venemaa kaitseministeeriumi igapäevaste andmete analüüsimist.

venemaa sõjaväe statistika kohaselt tulistasid õhutõrjesüsteemid märtsis alla 7347 Ukraina drooni – keskmiselt 237 päevas. See on Moskva ajaloo kõrgeim igakuine näitaja. Samal ajal teatasid Ukraina õhujõud 6462 venemaa drooni rünnakust riigile samal perioodil (keskmiselt veidi üle 208 päevas). venemaa kasutas ka 138 erinevat tüüpi raketti. Õhurünnakute koguarvust peatas või neutraliseeris Ukraina õhutõrje umbes 90% droonidest (5833) ja peaaegu 74% rakettidest (102).

Lisaks oli venemaa relvajõudude poolt Ukraina pihta märtsis tulistatud rakettide ja mehitamata õhusõidukite koguarv rekordiline. Kõige märkimisväärsem rünnak toimus 24. kuupäeval, kui registreeriti 948 drooni ja 34 raketti. Nagu ABC aga märgib, hakkavad Kiievi pikaajalised pingutused mehitamata süsteemide ja rakettide kodumaise tootmise arendamiseks vilja kandma ning võimu tasakaal selles valdkonnas on järk-järgult Ukraina kasuks nihkumas.

President Volodõmõr Zelenski teatas 2025. aasta oktoobris, et Ukraina droonide ja rakettide tootmispotentsiaal ulatub järgmisel aastal 35 miljardi dollarini. „Vaatamata kõigile raskustele loovad ukrainlased oma riigikaitsetooteid, mis mõnes mõttes juba ületavad paljusid teisi maailmas,” rõhutas ta.

Ukraina kaitseministeerium teatas, et märtsis tabasid kaitseväed enam kui 151 000 venemaa sihtmärki. Ministeerium märkis, et need arvud on sõjaväe süstemaatilise töö, olemasolevate lahenduste täiustamise ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tulemus. Ukraina relvajõud rõhutasid ka pealtkuulamisdroonide kasvavat tõhusust, mis on üha tõhusamad venemaa ründedroonide, näiteks Shahed ja Gerbera, hävitamisel.

Samal ajal algatas Ukraina rea rünnakuid venemaa energiainfrastruktuuri vastu, sealhulgas Balti riikide sadamate Ust-Luga ja Primorski vastu, mille kaudu läbib märkimisväärne osa venemaa naftaekspordist. Satelliidipildid kinnitasid kümnete kütusemahutite kahjustusi, mis kauplejate hinnangul sunnivad venemaad saadetisi vähendama ja võivad viia tootmise languseni, teatas Reuters. Soome Energia ja Puhta Õhu Uurimiskeskuse (CREA) andmetel moodustavad Ust-Luga ja Primorsk kokku umbes 42% venemaa kogu naftaekspordist.

16. Kyiv Independent: venemaa välisministeerium esitas 6. aprillil Balti riikidele varjatud ähvardused pärast Moskva vihjet, et Kiievi liitlased lubavad oma õhuruumi kasutada venemaa sadamate ründamiseks Läänemerel – väide, mida Balti riigid on korduvalt nimetanud desinformatsiooniks.

venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova ütles Moskvas ajakirjanikele rääkides, et Balti riigid on saanud vastava hoiatuse. „Kui nende riikide režiimidel on piisavalt mõistust, siis nad kuulavad. Kui mitte, peavad nad leppima vastusega,” lisas zahharova venemaa riigimeedia teatel.

Vaatamata Ukraina vankumatule toetusele on Balti riigid – Eesti, Läti ja Leedu – võitlusest eemale hoidnud, pakkudes Kiievile alates täiemahulise sissetungi algusest vaid sõjalist abi, luuretuge ja humanitaarabi, hoides samal ajal oma territooriumi venemaa-vastaste rünnakute jaoks eemal.

Zahharova kommentaarid tulevad ajal, mil Ukraina sõjavägi on viimastel nädalatel intensiivistanud rünnakuid venemaa naftaterminalidele Läänemere rannikul, kuna Kiiev püüab piirata venemaa poolt nafta maailmaturuhindade tõusust saadavat ootamatut tulu.

Rünnakud on suunatud peamiselt venemaa loodeosas asuvale Leningradi oblastile, mis asub Läänemere ääres ja piirneb Eestiga.

Eesti sõjaväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg kinnitas 6. aprillil ERR-ile antud intervjuus, et Tallinn ei ole lubanud oma territooriumi ega õhuruumi kasutada venemaa vastu suunatud rünnakuteks. „Oleme soovitanud valida rünnakukoridorid nii, et (Ukraina droonid) ei siseneks Eesti õhuruumi,” ütles Kiviselg, lisades, et droonirünnakute sagenemise tõttu on võimatu välistada, et Ukraina droonid ei sisene kunagi Eesti õhuruumi.

Need kommentaarid tulevad ajal, mil kaks Ukraina drooni eksisid vastavalt Lätti ja Eestisse venemaa siseste sihtmärkide vastu suunatud massirünnaku käigus 25. märtsil. Eesti välisminister Margus Tsahkna nimetas juhtunut “venemaa täiemahulise agressioonisõja konkreetseks tagajärjeks”.

Eelmisel nädalal avaldas Läti ka avalduse, milles lükkas ümber Moskva väited oma õhuruumi kasutamise lubamise kohta. „Läti lükkab tagasi venemaa levitatud valeväited, et Läti on lubanud oma territooriumi kasutada droonirünnakuteks venemaa vastu, kui täiesti alusetud, ja nõuab selle räigelt valeinfo viivitamatut tagasivõtmist,” teatas Läti kaitseministeerium 31. märtsi avalduses.

Ukraina sõjavägi alustas väidetavalt 7. aprilli öösel uuesti rünnakuid Leningradi oblastile, kusjuures Ust-Luga sadama lähedal, kus asub silmapaistev venemaa naftaterminal, nähti plahvatusi. Kohalike ametnike väitel tulistati rünnaku käigus piirkonnas alla 22 Ukraina drooni.

17. Lühiuudised

WSJ väidab, et Ukraina peab sõda jätkama, et Euroopale aega võita. Samal ajal püüab Euroopa saavutada strateegilist eelist, kasutades Ukrainat kilbina, kuulutades samal ajal oma pühendumust demokraatlikele väärtustele.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga samale tasemele ning võrreldes 2025. aasta sama kuuga tõusis 3,6%. Eelmise aasta märtsiga võrreldes olid kaubad 3,4% ja teenused 3,8% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski sõnul on sõjalised konfliktid Lähis-Idas tõstnud diislikütuse ja bensiini hinna rekordtasemele, millel oli suur mõju ka märtsi tarbijahinnaindeksile.

Võrreldes eelmise aasta märtsiga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu kõige rohkem toidukaupade 4,2%, transpordi 7% ja tervishoiu 11,7% kallinemine. „Transpordi hinnatõusu taga oli peamiselt diislikütuse ja bensiini kallinemine, tervishoius aga möödunud aasta aprillis toimunud tervisekassa hinnakirjade korrigeerimine. Indeksi tõusu pidurdasid riiete ja jalatsite hinnad, mis on aastaga 5,6% langenud,” rääkis Veski.

Aastaga on värske või külmutatud liha hind tõusnud 9,2%, šokolaadil 12,2% ja kohvil 14,2%. Või hind on langenud viis kuud järjest, olles märtsis 24,9% odavam kui aasta tagasi samas kuus.

Võrreldes veebruariga mõjutas märtsis tarbijahinnaindeksit enim elektri 14,1% hinnalangus ning toidu ja mittealkohoolsete jookide 0,6% odavnemine. Vastupidist mõju avaldasid diislikütuse 26,8% ning bensiini 14,2% hinnatõus.

Toidukaupade kuise hinnalanguse taga on peamiselt köögivilja 2,6%, kohvi 6,1% ning või 13,3% odavnemine.

Eesti Lasterikaste Perede Liidu liikmete seas tehtud küsitlus näitab väga selgelt, et pered toetavad toidukaupade käibemaksu langetamist ning peavad kõige olulisemaks just tervisliku ja igapäevase toidulaua taskukohasust.

Küsitlus viidi läbi 23.03-29.03.2026 liidu liikmete seas ning sellele vastas 1205 inimest, kellest 98,3% toetab toidukaupade käibemaksu langetamist.

Pered peavad kõige olulisemaks põhitoidu taskukohasust

Kõige enam toetavad pered käibemaksu langetamist värskele lihale, kalale ja munale, piimale ja piimatoodetele, värsketele puu- ja juurviljadele ning leivale ja teraviljatoodetele. Need on toidugrupid, mis kuuluvad perede igapäevasesse toidulauda ja mille kättesaadavus mõjutab otseselt laste heaolu, tervislikku toitumist ja pere igapäevast toimetulekut. Samal ajal ei näe vastajad vajadust langetada käibemaksu valmistoidule, kiirtoidule, magustoodetele ega alkoholile. See näitab, et perede sõnum on väga selge: leevendust oodatakse esmavajalike ja tervislike toiduainete hinnas, mitte kogu ostukorvile.

Eesti Lasterikaste Perede Liidu presidendi Raili Maasingu sõnul tunnetavad suurpered toiduhindade mõju eriti teravalt, sest iga hinnatõus puudutab korraga mitut last ning kogu pere igapäevast toidulauda.

„Kui peres kasvab mitu last, siis ei ole toit koht, kust saab lihtsalt natuke vähem võtta. Pered ütlevad selle küsitlusega väga selgelt, et kõige olulisem on hoida taskukohasena just värske ja tervislik toit – puu- ja juurviljad, piimatooted, leib, liha ja kala. Need ei ole mugavuskaubad, vaid laste kasvamise ja pere igapäevaelu alus,” ütles Maasing.

Toidukulu võtab suure osa pere-eelarvest

Küsitluse tulemused peegeldavad ka seda, kui suur osa pere-eelarvest kulub toidule. Enam kui pool vastanutest märkis, et toidule kulub 25 kuni 50 protsenti pere igakuisest eelarvest, ning üle kolmandiku peredest ütles, et toidule läheb üle poole kuu eelarvest. See tähendab, et toidu hind ei ole paljude perede jaoks pelgalt ebamugavus, vaid otsene toimetuleku küsimus.

„Kui perel kulub nii suur osa sissetulekust toidule, siis mõjutab iga hinnamuutus otseselt seda, millised valikud kodus üldse võimalikud on. Me räägime siin laste igapäevasest toidulauast, kindlustundest ja võimalusest pakkuda oma lastele täisväärtuslikku toitu. Põhitoiduainete käibemaksu langetamine oleks perede jaoks päris ja tuntav leevendus,” lisas Maasing.

Käibemaksulangetus aitaks tugevdada perede kindlustunnet

Eesti Lasterikaste Perede Liidu hinnangul vajavad pered praegu otsuseid, mis aitavad vähendada survet esmavajalikele kuludele. Põhitoiduainete käibemaksu langetamine oleks selge samm selle suunas, et tervislik toit oleks peredele paremini kättesaadav, laste võimalused võrdsemad ning perede igapäevane toimetulek kindlam.

Esmaspäeva, 6. aprilli õhtul algas nädal aega kestev Naiskodukaitse heategevuslik veebioksjon, mis toimub Sinilillekampaania „Anname au!” raames. Oksjon toob kokku erakordselt mitmekesise valiku elamusi, spordimeeneid, kunstiteoseid, koolitusi ja pereelamusi üle Eesti.

Prantsuse keskpank (BdF) teatas eelmisel nädalal, et teenis 12,8 miljardi euro suuruse kapitalikasumi pärast 129 tonni kulla – umbes 5 protsendi Prantsusmaa kogureservidest – müüki ajavahemikus juuli 2025 kuni jaanuar 2026.

See kuld oli viimane New Yorgis hoitud Prantsuse reservidest. See asendati samaväärse kogusega, mis osteti Euroopast ja hoitakse Pariisis, vahendab Reuters.

BdF on alates 2005. aastast järk-järgult asendanud vanemat, mittestandardset kulda kaasaegsetele rahvusvahelistele standarditele vastavate kangidega. Pank viis suurema osa oma kullavarudest USA Föderaalreservist ja Inglismaa Pangast välja aastatel 1963–1966.

USA-sse jäänud kulla töötlemise ja transportimise asemel otsustas pank selle müüa ja osta Euroopa turult uusi, nõuetele vastavaid kullakange.

26 tehinguga teenis BdF märkimisväärse kasumi, kasutades ära selle perioodi rekordiliselt kõrgeid kullahindu.

Prantsusmaa umbes 2437 tonni suurused kullavarud – mis on suuruselt neljas maailmas – asuvad nüüd kõik Pariisis. See hõlmab 134 tonni vanemaid kullakange ja -münte, mille pank kavatseb 2028. aastaks standarditele vastavaks muuta.

Saksamaal, kus asuvad maailma suuruselt teised kullavarud, on mõned majandusteadlased kutsunud valitsust üles samuti oma kulda USA-st välja viima, viidates murele president Donald Trumpi ettearvamatu poliitika pärast.

Saksamaa keskpank Bundesbank hoiab USA-s umbes 1236 tonni kulda ehk umbes 37 protsenti riigi koguvarust.

„Trump on ettearvamatu ja ta teeb kõik, et tulu teenida. Seetõttu pole meie kuld enam Fedi hoidlates turvaline,” ütles nii Saksamaa Maksumaksjate Assotsiatsiooni kui ka Euroopa Maksumaksjate Assotsiatsiooni juht Michael Jäger.

Prantsuse keskpanga juht Francois Villeroy de Galhau rõhutas, et otsus Prantsusmaa kuld USA-st välja viia ei olnud poliitiliselt motiveeritud.

Selle asemel põhines see asjaolul, et Euroopa turul kaubeldakse kõrgema kvaliteediga kullaga ja uue kulla ostmine on lihtsam kui olemasoleva varu töötlemine.

Erakordne kapitalikasum aitas kaasa panga 2025. aasta puhaskasumile 8,1 miljardit eurot, võrreldes eelneva aasta 7,7 miljardi euro suuruse puhaskahjumiga.

Keskerakond, EKRE ja kuus Riigikogu fraktsioonitut saadikut taotlevad presidendi otsevalimiste kehtestamist, andes täna menetlusse vastavasisulise seaduseelnõu. Algatajad on veendunud, et Eesti kodanikele tuleb anda täiendav võimalus kõrgeima riigivõimu teostamiseks.

„Praegune kaudne valimissüsteem on osutunud keerukaks ja poliitilistest kokkulepetest sõltuvaks,” lausus Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats. „Hiljuti saime meedia vahendusel teada, et kehtivat seadust üritasid endale mugava kandidaadi leidmise huvides ära kasutada Reformierakond ja sotsid. Säärased poliitilised sobingud vähendavad Vabariigi Presidendi institutsiooni mainet ja võõrandavad rahvast poliitikast. Otsevalimised muudaksid protsessi selgemaks ja läbipaistvamaks ning tugevdaksid presidendi sidet rahvaga. Seda põhimõtet on toetanud nii Lennart Meri, Arnold Rüütel kui ka Alar Karis.”

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme lisas, et otsevalimised suurendavad inimeste otsest osalust riigielus, tugevdavad presidendi demokraatlikku mandaati ning lähendavad riiki ja rahvast. „Leiame, et presidendi valimise õigus peaks kuuluma rahvale. Ka avaliku arvamuse küsitlused on aastaid näidanud tugevat ja stabiilset toetust presidendi otsevalimisele, mis viitab ühiskondlikule ootusele muuta senist korda. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on presidendi otsevalimisi järjepidevalt toetanud ning esitanud vastavasisulisi algatusi ka varem. See punkt on olnud algusest peale ka EKRE programmis,” rõhutas Martin Helme.

Eelnõu kohaselt võib presidendikandidaadi üles seada vähemalt 10 000 hääleõiguslikku Eesti Vabariigi kodanikku. Kandidaatide registreerimine algab 60 päeva enne valimispäeva ja lõpeb 40 päeva enne valimispäeva. Valituks osutub kandidaat, kes saab üle poole hääletamisel osalenute häältest. Kui ükski kandidaat ei saavuta nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Teises voorus osutub valituks kandidaat, kes saab enam hääli. Häälte võrdsuse korral eelistatakse vanemat kandidaati.

Lisaks Keskerakonna ja EKRE saadikutele on eelnõule allkirja andnud Riigikogu fraktsioonitud saadikud Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Tõnis Mölder, Jaak Valge, Kalle Grünthal ja Leo Kunnas.

Iganädalane operatiivinfo ülevaade tollikontrolli ja uurimisosakonna silmapaistvamatest sündmustest ja avastustest.

Narva tollipunkt

30. märtsil saabus tollipunkti väljuvale suunale 20-aastane Soome kodanik, kelle jaoks oli see esimene piiriületus aasta jooksul. Enne tollikontrolli ei soovinud isik ametnikele midagi deklareerida. Läbivaatuse käigus avastati mehe pagasist nutiprillid „Ray-Ban Meta Wayfarer”, mille väljavedu on sanktsioonidega keelatud. Kuna mehel puuduvad varasemad karistused ning hoiatused, keelati kauba väljavedu ning mees pöördus koos kaubaga tagasi Eestisse.

31. märtsil saabus tollipunkti väljuvale suunale 19-aastane Ukraina kodanik, kelle jaoks oli see esimene piiriületus aasta jooksul. Mees ei soovinud tollile midagi deklareerida. Läbivaatuse käigus avastati tema pagasist virtuaalreaalsuse komplekt „Meta Quest 3s”. Tehnoloogia ning elektroonika välja- ja sissevedu on sanktsioonidega keelatud. Kuna isikul puuduvad varasemad rikkumised, tõkestati kauba väljavedu ning mees suundus koos kaubaga tagasi Eestisse.

3. aprillil saabus tollipunkti sisenevale suunale 66-aastane Itaalia kodanik, kelle jaoks oli see teine piiriületus aasta jooksul. Naisterahvas suunati rohelisest koridorist tollikontrolli. Enne tollikontrolli teostamist ei soovinud ta ametnikele midagi deklareerida. Läbivaatuse käigus avastati naisterahva kohvris olnud kampsuni seest 200 Vene päritolu sigaretti, samuti avastati piiriületaja jope taskust veel 18 sigaretti. Isiku selgituste kohaselt oli ta sanktsioonidest teadlik ning soovis kaasas olnud sigarette teadlikult üle piiri omatarbeks vedada. Sigaretid konfiskeeriti ning naisele määrati trahv 160 eurot.

4. aprillil saabus tollipunkti väljuvale suunale 51-aastane Venemaa kodanik, kelle jaoks oli see mitmes piiriületus aasta jooksul. Enne tollikontrolli ei soovinud ta midagi deklareerida. Läbivaatuse käigus avastati reisija pagasist uus käekott „JimmyChoo” koos sertifikaadiga. Kuna üle 300-euroste luksuskaupade Venemaale viimine on sanktsioonide all, määrati isikule rahatrahv ning isik suundus kaubaga tagasi Eestisse.

Koidula tollipunkt

31 märtsil saabus tollipunkti väljuvale suunale Leedu registreerimisnumbriga veok, mis oli teel Belgiast Kõrgõzstani. Kaubaks deklareeriti üle 10 tonni istikuid. Kuivõrd varasemalt on Leedu ja Läti tollid tuvastanud sama ettevõtte katseid vedada kaupa Venemaale või Valgevenesse, tõkestati kauba väljavedu seoses ohuga, et kauba tegelikuks sihtkohaks võib olla Venemaa või Valgevene.

5. aprillil saabus samuti tollipunkti väljuvale suunale Leedu registreerimisnumbriga veok, mis oli teel Belgiast Kõrgõzstani ning deklareeris üle 20 tonni taimi; samal päeval saabus tollipunkti väljuvale suunale ka Tšehhist Aserbaidžaani suunduv Leedu registreerimisnumbriga veok, millel kaubaks ligi 17 tonni istikuid ning 4. aprillil Belgiast Aserbaidžaani suunduv Leedu registreerimisnumbriga veok, millel kaubaks üle 12 tonni erinevaid taimi. Tegemist on eksportööridega, kelle puhul on tuvastatud katseid toimetada sanktsioneeritud kaupu Venemaale või Valgevenesse. Kauba väljumine tõkestati ning kaup suunati tagasi Euroopa Liitu.

Liikuv tollikontroll

31. märtsil teostasid ametnikud Lasnamäel 22-aastasele mehele kontrollostu. Isik müüs ametnikele e-sigarette. Seepeale teostati isiku sõiduki läbivaatus, mille käigus leiti sõiduki tagaistmelt ja pagasiruumist 101 ühekordset maitsetega e-sigaretti. E-sigaretid võeti asitõendina hoiule ning mehe suhtes alustati väärteomenetlust.

1. aprillil peatasid MTA uurimisosakonna Lõuna talituse ametnikud Valga vallas kaubiku, mida juhtis Eesti kodanik. Kaubikus olnud kaubale teostati tollikontroll, mille käigus tulid nähtavale erinevate märgistustega pappkastid. Markeeritud pappkastidest avastati maksumärkideta sigaretid Marlboro punane, Marlboro kuldne ning Winston sinine. Kokku oli kastides 1 000 000 sigaretti. Alustati kriminaalmenetlust.

2. aprillil peatasid MTA uurimisosakonna Lõuna talituse ametnikud Valga vallas veoki, mida juhtis Poola kodanik. Kaubaks oli deklareeritud 42 ühikut mööblit kogukaaluga 430 kilogrammi. Veokile otsustati teha tollikontroll. Pärast mööblikastide väljatõstmist tulid nähtavale pruunid pappkastid, mille sees olid maksumärkideta sigaretid Marlboro punane, Marlboro kuldne ning Winston sinine. Kokku avastati kastidest 1 000 000 sigaretti. Alustati kriminaalmenetlust.

Varasemad juhtumid

3. märtsil kontrollisid postitolli ametnikud kaks Valgevenest saabunud postisaadetist. Deklaratsioonil olid saadetistena deklareeritud elektroonikaseadmed. Kokku avastati kahest saadetised 55 erinevat elektroonikaseadet kogukaaluga 40 kilogrammi. Kuna elektroonika sissevedu on sanktsioonidega keelatud, peeti saadetised kinni edasiste asjaolude väljaselgitamiseni.

28. märtsil saabus Luhamaa tollipunkti sisenevale suunale Aserbaidžaani registreerimisnumbriga veok. Kaubaks deklareeriti 6,1 tonni riisi, lähtekohaks oli märgitud Aserbaidžaan ning sihtriigiks Läti. Kuivõrd riis kuulub toidukaupade hulka, suunasid tolliametnikud kauba Põllumajandus- ja Toiduameti kontrolli. Kontrolli käigus tuvastasid PTA ametnikud nõuetele mittevastavusi, mistõttu suunati kaup tagasi Venemaale.

USA kosmoseagentuur NASA kannab reaalajas üle USA kosmoselaeva Orion lendu ümber Kuu.

Videos on näha Kuu tagumine külg.

Kosmoselaev püstitab rekordi, lennates Maast 400 171 kilomeetri kaugusele.

Video on siin:

Antsla vallavolikogu liige ning Põlva vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja Kurmet Müürsepp (erakond Isamaa) kirjutab, mis ta arvab postifirma Omniva erastamisest.

Head Omniva erastamist!

Võtsin just postkastist värske ajalehe (lisaks ka paar reklaamlehte Eesti ettevõtetelt) ja on väga mõnus tunne lugeda eestikeelset ja eestimeelset ajalehte, mida olen aastakümneid lugenud ja õigeaegselt postkastist leidnud. Viimastel aastatel on küll pealkirjad juba hommikul internetist üle vaadatud, aga oma silm ajalehe veergudel on ikkagi kuninagas.

Ajalehte kätte võttes tuli kohe meelde, et Omniva on järjekordeslt erastamislaines, mille üks peamiseid põhjuseid on see, et need, kes veel kirju saadavad ja ajalehti tellivad, toodavad Eesti riigile kahjumit. Televisioonis hiljaaegu teatati nukral häälel, et tervelt 2,1 miljonit eurot aastas.

Kuidas aga peale erastamist kasumlikult lehed maale jõuvad, võib vaid ette kujutada. Tuleb sõita või kõndida kilomeetreid kuhugi, kus need mingisugusest pakiautomaadist kätte saab. Miks ma aga hämmingus olen, on see, et minu postkast asub prügikastide kõrval ja neid on juba kolm. Segaolmejäätme veo eest pean tasuma teenustasu, paberi- ja pakendiprügikastid tühjendatakse tasuta. Tasuta asju pole olemas – tean, olen 30-aastase staažiga omavalitsustöötaja.

Keskvalitsus soodustab veel, et telliksin ka banaanikoore prügikasti oma majapidamisele, seni olen suutnud sellest hoiduda ja komposteerida lubatakse veel omal kinnistul.

Loo iva on selles, et riigil jätkub oidu ja raha igas Eesti nurgas prügivedu korraldada, aga ajalehe väravataha toomine on nagu saatanast.

Kurmet Müürsepp

Valgas tapetud mehe ema kirjutab sotsiaalmeedias, et elab väga raskelt seda üle.

Tapetud mehe nimi on Maido Miljand (37). Tema ema Sirje Miljand kirjutab sotsiaalmeedias: „Minu poeg tapeti väga raskelt elan seda üle.”

Meedias on avaldatud info, et Maido palus politseilt abi nende isikute eest kaitseks, kes ta lõpuks tapsid.

Kütuse hinnad muudkui tõusevad. Aovere tankla Tartu-Jõhvi maanteel täna esmaspäeval, 6. aprillil.

Bensiin 95 on 1,9 eurot liiter, diisel 2,3 eurot liiter.

Tartus oli sama hind.

Lea Danilson-Järg (Isamaa) esitas täna esmaspäeval Riigikogu menetlusse seaduseelnõu, mis tõstab järjestikuste sündide puhul vanemahüvitist vastavalt keskmise palga kasvule.

„Eesti on üha süvenevas rahvastikukriisis ja kuigi erinevad poliitilised jõud pakuvad oma nägemused kriisi ületamiseks aasta lõpuks valmivates Riigikogu valimiste programmides, tuleb mõistlikke ning riigieelarve vaatest kuluneutraalseid samme astuda viivitamata,” sõnas Danilson-Järg.

Danilson-Järgi sõnul on positiivne, et kõik parlamendierakonnad on nüüdseks tunnistanud, et rahvastikukriisile lahenduste otsimisega tuleb tegeleda. „Kahjuks lõhkus 2023. aastal võimule saanud Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide kolmikliit oma otsustega olulisel määral perede kindlustunnet. Meie esmane ülesanne on selle kindlustunde taastamine,” ütles ta.

Praegune vanemahüvitiste kord näeb ette, et järjestikkuste sündide puhul (kui kahe lapse sünni vahele jääb alla kolme aasta ning vahepeal pole vanem töötanud vähemalt aasta ja üheksa kuud) saab lapsega koju jääv vanem püsivalt sama suurt vanemahüvitist, nagu esimese lapse eest. Menetlusse antava eelnõu kohaselt võetakse edaspidi uue vanemahüvitise määramisel arvesse vahepeal toimunud keskmise palga tõusu.

„Eestis sünnib aasta-aastalt rekordväike arv lapsi, mis tähendab, et ka riigieelarvesse planeeritud hüvitisi jääb tegelikult kümnete miljonite eurode osas välja maksmata. Seda raha tuleks kasutada turvatunde tagamiseks – vanemahüvitise puhul keskmise palga muutust arvesse võttes aitaks see oluliselt kaasa perede toimetuleku parandamisele,” sõnas Danilson-Järg.

Täiendavalt annab Isamaa sisse ka eelnõu, millega valitsus peaks vastavalt sotsiaalministeeriumis koostatud analüüsile „Laste saamise ja kasvatamise toetamine: analüüs ja ettepanekud” välja töötama riikliku perepoliitika tegevuskava rahvastikukriisi ületamiseks.

„Reformierakond on alustanud oma valimiskampaaniat noppides analüüsis välja käidud ettepanekuid ja esitades neid enda omadena, mida küll väidetavalt pole võimalik ellu viia, sest koalitsioonipartner pole nõus. See on küüniline lähenemine, sest hääled rahvastikukriisiga tegelemiseks on Riigikogus koos. Peredele kindlustunde andmisega ei tohi viivitada ja veel üht aastat kaotada,” rõhutas Danilson-Järg.

Laupäeval sai politsei teate tapmisest Valga linnas. Politsei pidas tapmises kahtlustavana kinni 17-aastase, 19-aastase ja 15-aastase noormehe.

Asja kohta andis lisainfot Kagu jaoskonna juht Tamar Tamm:

Politsei on pidanud kuriteos kahtlustatavana kinni viis inimest. 17-aastase, 19-aastase ja 15-aastase noormehe ning lisaks ka 24-aastase mehe ja 43-aastase naise. Noormehed on politseile varasemast tuttavad ning kahtlustatavatel ja kannatanul on olnud ka varasemaid kokkupuuteid.

Jätkame uurimist ning tõendite kogumist, et teha kindlaks, kuidas sündmused arenesid ning missugune oli kahtlustavate roll laupäeva öösel toime pandud jõhkras kuriteos. Mehe surma täpne põhjus on samuti selgitamisel, aga sellele annab vastuse ekspertiis.

Arusaadavalt riivab selline traagiline sündmus kohaliku kogukonna turvatunnet, kuid politsei hinnangul ei ole ohutase Valgas tõusnud. Inimesed võivad jätkata oma igapäevaseid tegevusi. Turvatunde hoidmiseks suhtleb politsei koolide ja kohaliku omavalitsusega ning suurendab Valga linnas oma nähtavust.

Juhul, kui keegi märkab midagi kahtlast või tunneb ohtu, siis palun helistage kohe 112. Sel juhul saab politsei sekkuda ja olukorda kontrollida.

Vanemprokurör Ingmar Laas:

Prokuratuur taotles täna Tartu maakohtult 15-, 17- ja 19-aastase noormehe ning 43-aastase naise vahistamist.

Menetluses oleme välja selgitanud, et seltskond veetis ööl vastu laupäeva Valgas Pedeli jõe lähistel ühiselt aega ja tarvitas alkoholi. Praegustel andmetel tekkisid alkoholi tarvitamise käigus isiklike suhete pinnalt erimeelsused, mis eskaleerusid jõhkraks vägivallaks. Kannatanu peksmises osales vahetult mitu kahtlustatavat, kuid juhtunul oli ka pealtvaatajaid. Mõni aeg pärast peksmist pussitas üks kahtlustatavatest kannatanut ja ta visati Pedeli jõkke.

Peksmist ja pussitamist filmiti. Palun ärge jagage vägivaldse sisuga videoklippe edasi ega kirjeldage sotsiaalmeedias või ajakirjanduses nende sisu. Tapmisega seotud teabe levitamine taasohvristab kannatanut ja raskendab tõe tuvastamist.

Tõendite kogumine kriminaalmenetluses jätkub, mistõttu on paljud juhtumi asjaolud ja peksmises osalenute rollid veel selgitamisel ja kontrollimisel.

Täiendav info:

Tartu maakohus rahuldas prokuratuuri vahistamistaotlused. Kohtu loal võeti vahi alla kolm noormeest, kellele on esitatud kahtlustus tapmises, ja naine, kellele on esitatud kahtlustus raske tervisekahjustuse tekitamises. Kahtlustatavad võeti esialgu kuni kaheks kuuks vahi alla.

4.-5. aprill 2026 toimus Kehra Spordihoones noormeeste U19 (2007 ja hiljem sündinud mängijad) teine ja ühtlasi viimane etapp Eesti 2026 meistrivõistlustel käsipallis. Viis meeskonda selgitasid paremusjärjestuse omavahel kaks korda turniirisüsteemis läbi mängides.

Lõppjärjestus:

1. Põlva KPK/Põlva SK  treener Henri Sillaste

2. HC Kehra  treener Indrek Lillsoo

3. HC Viimsi/Vitamin Well  treenerid Martin Noodla, Heldur Sepp, Jarno Nurm

4. HC Tallas  treenerid Mihkel-Matteus Luik, Jüri Lepp

5. Mustamäe Käsipalliklubi  treenerid Vahur Vetevool, Andres Joosep, Ragnar Põldma

Turniiri parimaks mängijaks valiti Tom-Simion Treiman HC Kehra meeskonnast ning parimaks väravavahiks Romet Klement HC Kehra meeskonnast.

Lisainfo: https://www.handball.ee/voistlused/eesti-mv/emv-poisid-u19?season=2025-2026

Külmaperioodi taandumisega saavad Eesti tarbijad nautida märgatavalt madalamaid elektrihindu, eriti päevastel tundidel, mil piirkonna päikeseenergia tootmine on jõuliselt kasvama hakanud.

Märtsis kujunes Eesti keskmiseks elektrihinnaks 6,1 senti kilovatt-tunni eest, mis tähendab enam kui kahekordset langust võrreldes aasta esimeste kuudega, mil hinnatase püsis veidi üle 15 sendi kilovatt-tunni kohta.

Võrreldes 2025. aasta märtsiga langes hind 32 protsenti. Hinnalanguse tõid soojematest õhutemperatuurist vähenenud tarbimismahud, importelekter Soomest ning taastuvenergia suurem osakaal tarbimises.

Tarbimise järsk langus viis hinnad alla

Elektrihinna languse suurim mõjutaja oli märkimisväärselt vähenenud tarbimine nii Eestis kui kogu Balti piirkonnas. Kui jaanuaris ja veebruaris küündis Eesti tarbimine 847–944 gigavatt-tunnini, siis märtsis oli see vaid 696 gigavatt-tundi – ligi 20% madalam kui eelmiste talvekuude näitajad. Baltikumi kogutarbimine ulatus märtsis 2292 gigavatt-tunnini, mis on samuti umbes viiendiku võrra väiksem kui veebruaris. Võrreldes möödunud aasta märtsiga püsis Baltikumi tarbimine sama taseme juures.

Aasta alguses nähtud hüppeline nõudluse kasv ja sellele järgnenud järsk langus avaldavad elektriturule väga selget mõju. See ilmestab hästi, mis juhtub meie piirkonna turgudel siis, kui tarbimine on kõrge ja selle katmiseks vajalikus mahus soodsa hinnaga kohalikku tootmist napib.

Teine oluline hindu langetav mõju oli taastuvenergia osakaalu kasv tarbimises. Märtsis katsid tuule-, päikese ja hüdroenergia Baltikumi elektritarbimisest 63% ja kogu elektritoodangust koguni 75%. Suurenenud taastuvenergia osakaal tõi kaasa ka soodsamad turuhinnad ning vähendas vajadust käivitada kallimaid fossiilkütustel põhinevaid elektrijaamu.

Ilmastiku soojenemine ja päikeseenergia kasv viitavad jätkuvale hinnalangusele

Kui soojemad ilmad ja päikesepaistelised perioodid jätkuvad ning piirkondlikud elektriühendused toimivad tavapäraselt, võib oodata hinnalanguse jätkumist, eriti võrreldes aasta esimeste kuudega. Seda toetavad mitmed olulised tegurid. 

Esiteks, Eestis ja Baltikumis kasvab päevade pikenedes päikeseenergia tootmine. See toob tagasi suvele iseloomuliku kahetipulise päeva hinnamustri. See tähendab, et keskpäevastel tundidel, kui päikeseenergiat on rohkelt, võivad hinnad langeda isegi alla 1–2 sendi kilovatt-tunni kohta, samas kui päikeseta tundidel kujundavad hinna kallimad reguleeritavad tootmisüksused või importelekter.

Märtsis ulatus Eesti päikeseenergia toodang 105 gigavatt-tunnini – enam kui 5,5 korda kõrgemaks võrreldes veebruari 19 gigavatt-tunniga. Ajalooliste mustrite põhjal võib oodata, et see kasv jätkub ka kevade ja suve lähenedes.

Lisaks tõi märts märgatava tõusu ka Läti hüdroenergia tootmises, mis on kogu Baltikumi hinnataset tugevalt mõjutav odav tootmisallikas. Hüdroenergia toodang kasvas Lätis ligi neljakordseks, ulatudes 487 gigavatt-tunnini ning kattes peaaegu 20% kogu Baltikumi märtsikuisest elektritarbimisest.

Kuna Baltimaad moodustavad valdava osa ajast ühise elektrisüsteemi ja hinnapiirkonna, aitab Läti hüdroelekter automaatselt kaasa kogu piirkonna hinnalangusele. 

Importelekter Soomest hoiab Eesti hindu Baltikumi keskmisest madalamal

Balti riikide jaoks on jätkuvalt väga oluline Põhjamaade soodsama elektri kättesaadavus, mis mitmel juhul kujundab ka meie piirkondliku hinna. Eelkõige mõjutab meie turgu Soome hinnapiirkonnast tulev Estlinki ühenduste kaudu saabuv importelekter.

Kuna märtsis püsisid ülekandevõimsuste kitsaskohad Eesti ja Läti vahel, jäi osa Soome odavast elektrist Eestisse suuremas mahus pidama. Selle tulemusel oli Eesti märtsi keskmine hind ligikaudu viiendiku võrra madalam Läti hinnast ja umbes 25% madalam Leedu hinnast. Piirangud Balti riikide vahel tekitasid olukorra, kus ülejääk püsis kõige suuremana Eestis, väiksemas mahus Lätis ning kõige vähem jõudis Leeduni.

Fossiilkütustel põhinev tootmine taandus

Kõigi eeltoodud tegurite koosmõjul vähenes fossiilne elektritootmine Baltikumis ligi 80%, kuna turgu valitsesid taastuvenergiaallikad – eeskätt päikese- ja hüdroenergia – ning Põhjamaadest pärinev odavam importelekter. Seetõttu langesid olulisel määral ka keskmised tiputundide hinnad.

Mida oodata aprillis?

 Aprillis võib turult oodata märtsiga sarnast dünaamikat. Päikeseenergia toodang jätkab kasvamist ning impordivõimalused Põhjamaadest püsivad. Seetõttu on eeldatavasti päevased hinnad jätkuvalt madalad, eriti päikesepaistelise ilmaga. Öised ja hommikused tipptunnid sõltuvad aga kohalikust tarbimisest, hüdroenergia toodangust, piirkondlikust tuuleenergiast, samuti ka reguleeritavate tootmisüksuste kättesaadavusest ja Põhjamaade impordivõimekusest.

Lähis-Idas toimuv sõjategevus Balti elektriturgu märkimisväärselt ei mõjuta, kuna taastuvenergia toodang on tugev ning fossiilkütustel põhineva elektri osakaal on oluliselt väiksem kui talvekuudel.

Karl Joosep Randveer, Enefiti energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Enefit parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Enefiti lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Enefit ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.

Käesoleval nädalal teevad Eesti õhuruumis treeninglende, sealhulgas madallende,Balti riikides paiknevad NATO õhuturbe lennumeeskonnad. Treeninglendude käigus võib toimuda ka ülehelikiirusel lende, mis toimuvad koordineeritult tsiviillennujuhtimise teenistusega ning selleks ettenähtud lennukõrgustel.

Lennud on planeeritud toimuma 6.–12. aprillini üle Eesti, ajavahemikul kell 10–22. Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga). On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest, kuid võimalusel püütakse asustatud alasid siiski vältida. Ülehelikiirusel lendamisel kaasneb lööklaine ning ülehelipauk, mis võib sarnaneda suurtüki lasu või plahvatusega.

Kõik lennuharjutused viiakse läbi kooskõlas Eesti seadustega ning neid korraldatakse kokkuleppel transpordiameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-iga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennuvahendid baseeruvad Eestis Ämari lennubaasis ja Leedus Šiauliai lennubaasis. Kõik treeninglennud ning nende elemendid on vajalikud selleks, et oleks tagatud NATO lennuvahendite valmidus õhuintsidentidele reageerimiseks.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 06. aprill 2026:

oodata on suuremat vene poole pealetungi Zaporižja suunal.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Novorossiiski sadam sai valusalt pihta.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: tihe lahingute päev, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: vene pool kipub idalõigus edenema.

10. Herson: muutusteta.

11. vene Õigeusu Kirik on kutsunud üles asendama keskkooli ühiskonnaõpetuse tunnid õigeusu kristlike tundidega.

12. Jekaterinburgis on ekstremismi avastamiseks kehtestatud privaatvestluste ööpäevaringne jälgimine.

13. venemaa armee on alustanud satelliitterminalide Spirit-030 massilist tarnimist rindele.

14. Ukraina rindel kasutatakse Läti sõjaväe elektrirollereid.

15. Lühiuudised

vene väed hakkasid neljandat päeva järjest Donetskist Zaporižja telje suunas ümber paigutama suuri sõjatehnika kolonne, keskmiselt 50–60 sõidukit, sealhulgas soomukeid vedavaid transportijaid ehk siis juba pikalt üleval olev kahtlus, et algab suurem pealetung Zaporižja linna suunal, mis on sama nimelise oblasti pealinn ja mille vallutamine on üks vene poole suurtest eesmärkidest. kreml on vahe-etapina teatanud, et 4 Ukraina oblastit peab olema võetud ja see on üks neist… suundadest.

vene väed levitavad Nikopolis lendlehti, milles ähvardatakse Dnipro jõe kiiret ületamist ja teatatakse, et linna rünnatakse kahe nädala jooksul ning kõiki sõidukeid peetakse sihtmärkideks. Nikopol tugevdab turvameetmeid, sulgeb turge ja soovitab elanikel vältida avatud alasid.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 120 lahingukokkupõrget. Rünnakute arvu vähenemine. Vaid Kostjantõnivka ja Pokrovski suund oli keskmise survega. Järjest enam on näha, et tugevamat survet ei suudeta mitmeid päevi hoida. Jah, on kahtlus, et mitte ainult Zaporižja suunal ei käi üksuste ümberpaigutamine, mis võib avaldada mõju ja tulemuseks on vähenenud rünnakuarvudega päevad.

Eile viis vaenlane läbi 72 õhurünnakut, heites alla 242 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8367 kamikaze-drooni ja sooritas 3404 kaudtulelasku, sealhulgas 52 mitmikraketisüsteemidega. Küll näitab tõusnumbreid nii kaudtuleüksuste kui muu tagalatoetuselemendi tihe tabamine, mis peaks hakkama lõpuks mõju avaldama esmalt logistikatõrgete tõusuks.

1. Pärast venemaa rünnakuid piirkonna energiainfrastruktuurile jäi 6. aprilli öösel elektrita üle 340 000 abonendi Põhja-Ukrainas asuvas Tšernihivi oblastis. Oblasti Novhorod-Siverskõi rajoonis sai kahjustada energiajaam ja samas rajoonis jäi elektrita üle 10 000 abonendi, seisis kohaliku energiaettevõtte Chernihivoblenerho avalduses. Hiljem tabati veel ühte jaama Nižõni rajoonis, jättes elektrita 340 000 inimest, sealhulgas abonendid Tšernihivi ja Prõluki linnades, teatas ettevõte.

6. aprilli öösel ründas venemaa droonidega Odessat, mille tagajärjel tabati ühes linnaosas kõrghoonet. Sellest teatas linna sõjaväevalitsuse juht Serhii Lõsak. Hoone sai märkimisväärseid kahjustusi viiendast kuni kolmanda korruseni. Inimesed võivad rusude alla lõksu jääda. Samas linnaosas tabati ka mitut eramut. Teadaolevalt on viis inimest vigastatud ja haiglasse viidud.

7:18. Lõsak teatas, et teadaolevalt on hukkunud kolm inimest, sealhulgas laps. Samuti sai vigastada kümme inimest. Kaks inimest viidi haiglasse raskes seisundis: üks patsient on neurokirurgia osakonnas, teine põletuste intensiivravi osakonnas. Kaheksa inimest on mõõdukas seisundis, sealhulgas kaheaastane laps ja kaks teismelist vanuses 17 ja 18 aastat.

Primorski rajoonis said kahjustada mitmekorruseline elamukompleks ja seitse eramut.

Kiievi rajoonis said kahjustada üks mitmekorruseline hoone, viis eramut, eralasteaed, pood ja 27 autot.

2. venemaa poolt ametisse nimetatud kuberneri volodõmõr saldo sõnul uppus okupeeritud Hersoni oblasti ranniku lähedal nisu vedav puistlastilaev. „Aasovi mere vetes uppus Volgo-Balt-klassi laev,” selgitas ta. Ta ütles, et 35-aastane vanemtüürimees hukkus ja kaks meeskonnaliiget on kadunud. Ülejäänud üheksal õnnestus laev maha jätta ja kaldale jõuda. Kõik on venemaa kodanikud, lisas saldo. Hiljem tõusis hukkunute arv kaheni, teatas TASS-i allikas hädaabiteenistustes. Allika sõnul uppus puistlastilaev droonirünnaku tagajärjel umbes 500 kilomeetrit Kertšist põhja pool. Üheksa meeskonnaliiget evakueeriti kapsellaevale, mis uhuti Schastlivtsevo küla lähedale, kuid ainult kaheksa jäi ellu, selgitas agentuuri allikas.

Päev varem kahjustasid Ukraina drooni rusud Aasovi mere Taganrogi lahes kuiva kaubalaeva, teatas Rostovi oblasti kuberner juri sljusar. Laev asus rannajoonest mitu kilomeetrit eemal. Taganrogi linnapea svetlana kambulova sõnul sai vigastada üks välisriigi kodanik, kellele tehti operatsioon. Mashi andmetel oli Ukraina sõjaväe sihtmärgiks Libeeria lipu all sõitev teraviljavedaja Blacksea Star. Rünnaku ajal tabas droon lastiruumi, põhjustades tulekahju. Vigastada sai üks Sri Lanka meremees. Laev oli väidetavalt teel Bulgaaria sadamast venemaale laadimiseks.

6. aprilli öösel teatati Lõuna-venemaa sadamalinnas Novorossiiskis plahvatustest, kohalikud elanikud teatasid droonirünnakust naftaterminali vastu ja elamu kahjustustest. Šešharise naftaterminali tabasid droonid, teatas sõltumatu venemaa uudistekanal Telegram Astra, viidates pealtnägijate videote avatud lähtekoodiga analüüsile. See on suur naftaekspordi terminal, mis on maailma suurima naftajuhtmeettevõtte venemaa riikliku Transnefti torujuhtmete lõpp-punkt. Kõige intensiivsem põleng toimub terminali esimesel kai ääres ja ka teine kai sai pihta, teatas sõltumatu väljaanne Exilenova Plus. Tabati ka järelevalve- ja andmekogumissõlmi, mis toimivad saidi arvutijuhtimisriistvarana. Kahjustatud infrastruktuuri tõttu ei saa Šešharise naftaterminal vedusid jätkata, teatas väljaanne.

CyberBoroshno täiendava analüüsi kohaselt tabasid droonirünnakud Novorossiiskis asuva Šeškarise naftaterminali kolme võtmeobjekti, sealhulgas kahte peamist kaid ja torujuhtme juhtimissõlmi, peatades toornafta laadimise ja häirides eksporti.

Linnavõimud teatasid, et droonijäänused tabasid linna Južnõi (lõuna) linnaosas asuvat kortermaja ja sündmuskohale saadeti päästeteenistused.

Astra andmetel teatati tulekahjudest ka Musta mere rannikulinna teisest piirkonnast.

Krasnodari krai kuberneri veniamin kondratjevi sõnul olid kõrgendatud valmisolekus ka teised piirkonna linnad, sealhulgas Anapa, Gelendžik ja Sotši, lisades, et Novorossiiskis sai vigastada kaheksa inimest.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: vene pool jätkab üksuste saatmist üle Oskili jõe ja kirde suunalt Kupianskisse sisenemist. Eile andis vene pool teada, et sai linnast kirdes ka mõned Ukraina võitlejad vangi võtta. Muutusi rindejoones siiski ei tuvastanud.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: uudiseid Kostjantõnivka linna keskelt polnud, tihedad lahingud jätkusid nii linnas kui selle ümber.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: Berezove külla on vene pool uuesti sisse saanud sektori idaservas. Lisaks väidab vene pool (4. aprillil), et suutsid u 2 km edeneda Mõrne küla juures, mis jääb Huliapole linnast edelasse. Kui see on tõsi, siis kahjuks suudeti arvatavalt sellega tuua kaasa peatne Mõrne küla kaotus lisaks Ukraina omade lükkamisele Huljaipole linnast kaugemale suuremal maa-alal.

10. Herson: muutusteta.

11. vene Õigeusu Kiriku Ülemnõukogu liige, Jekaterinburgi ja Verhoturje metropoliit jevgeni (kulberg) OTV saates ütles: „Elu mõtte küsimused, mida Jumal meile ilmutas, on palju olulisemad kui eetika, etikett või isegi ühiskonnaõpetuse tundmine või mittetundmine. See on tõsine alus, mida teades inimene ei pane toime ühiskonnaõpetuse tundides õpetatavaid kuritegusid,” märkis preester.

Tema sõnul õpib praegu 46% riigi neljanda klassi õpilastest õigeusu kultuuri aluseid, kuid seda arvu tuleb kogu koolisüsteemis suurendada, arvestades, et 75% venelastest samastub õigeusu kristlusega. Ta rõhutas, et noorem põlvkond peab teadma oma usu põhitõdesid.

Metropoliit tuletas meelde ka, et alates 1. septembrist 2026 võetakse koolides kasutusele uus kohustuslik õppeaine venemaa vaimne ja moraalne kultuur. „Lühendatult „venemaa DNA”. Usun, et see kursus aitab nii õpetajatel kui ka lastel avastada meie rahvale omaseid põhiväärtusi,” lõpetas preester.

2025. aastal eemaldati kuuenda ja seitsmenda klassi õppekavast ühiskonnaõpetus. Kaheksandas ja üheksandas klassis lühendati kursuse kestust 136 tunnilt 68 tunnile. Õpilased lõpetasid selliste teemade nagu „Ühiskondlikud väärtused ja normid”, „Isik kui õigussuhete osaleja” ja „venemaa õiguse põhitõed” õppimise. Vabanenud aeg pühendati ajaloo õppimisele, kasutades venemaa presidendi nõuniku vladimir medinski õpikuid, mis sisaldavad propagandat Ukraina sõja kohta.

Alates järgmisest õppeaastast (2026/2027) jäävad ühiskonnaõpetus alles ainult 9.–11. klassis. Haridusministeerium on andnud korralduse, et õppekava keskenduks venemaa kujutamisele püha võimuna ja võimaluste maana. Moraali ning õiguste ja vabaduste kaitse teemasid õppekava ei hõlma.

Ühiskonnaõpetuse ühtne riigieksam (USE) kohandatakse samuti uue õppekavaga. Õpilastelt nõutakse võime näitamist iseloomustada traditsioonilisi vene vaimseid ja moraalseid väärtusi ning otsida meediast teavet, järgides samal ajal veebis töötades infoturbe reegleid.

Vana ühiskonnaõpetuse õppekava on presidendi administratsioon varem kritiseerinud. Presidendi administratsiooni ajaloo- ja humanitaarvaldkonna riikliku poliitika osakonna juhataja vladislav kononov ütles, et kursus õpetab teadmisi ja oskust kaitsta oma õigusi, tuginedes lääne ideaalse õigusriigi mudelile. „Selle tulemusena loome passiivsete tarbijate põlvkonna, kes usuvad, et kõik on neile midagi võlgu,” märkis kononov. Ta rõhutas, et uus ühiskonnaõpetuse programm räägib sellest, et maailma parim riik on venemaa ja see ehitatakse üles langevarjurite moto järgi: „Kes siis veel, kui mitte meie?”

12. Jekaterinburgi võimud on kehtestanud ööpäevaringse elamute jututubade, sotsiaalmeedia, blogide ja meediaväljaannete jälgimise, teatas linnavalitsuse infopoliitika osakonna direktori asetäitja arseni vaganov. Ta ütles, et jälgimist teostatakse ekstremistlike materjalide ja valeinfo leviku tõkestamiseks internetis.

Jekaterinburgi siseministeeriumi asejuhataja andrei jeršov omakorda ütles, et sõnumirakendused on peamine kanal ebaseadusliku tegevusega tegelemiseks ja et noored on peamine riskirühm.

Koduste jututubade jälgimine kehtestati pärast seda, kui putin allkirjastas 2025. aasta detsembris seaduse, mis kohustab kõiki venemaa kinnisvarahaldusettevõtteid edastama elanikega suhtlemise riigile kuuluvale Max messengerile, mis edastab andmeid FSB-le ja siseministeeriumile. See mõjutab ligi miljonit korterelamut.

Alates 1. septembrist hakkavad haldusettevõtted ja korteriühistud (HOA-d) elanikke trahvima kuni 300 000 rublaga Max-vestluste puudumise eest. Ehitusministeeriumi andmetel olid need organisatsioonid 2026. aasta esimese kvartali lõpuks loonud riiklikus sõnumitooja rakenduses üle 11 300 infokanali, millel oli 1,4 miljonit tellijat. Elanike osalemine vestlustes on praegu kohustuslik.

Maxi privaatsuspoliitika sätestab selgesõnaliselt, et ettevõte edastab andmeid taotluse korral föderaalsele julgeolekuteenistusele, siseministeeriumile, föderaalsele maksuteenistusele ja venemaa Pangale, ütles Interneti Kaitseühingu juht Mihhail Klimarev. GitHubi teadlased avastasid pärast rakenduse analüüsimist, et see jälgib geograafilist asukohta, installitud programme ning suudab salvestada ka heli, videot ja tekstisisestust.

Alates 1. septembrist 2025 peab Max olema eelinstallitud kõikidesse riigis müüdavatesse elektroonikaseadmetesse. Sõnumitooja pressiteenistus teatas, et 2026. aasta märtsi lõpuks oli rakenduses registreerunud 107 miljonit inimest. Paljud venelased, sealhulgas valitsusametnikud, kardavad aga jälgimist ja laadivad rakenduse alla eraldi seadmesse.

13. venemaa armee on alustanud Spirit-030 satelliitterminalide massilist tarnimist rindele, teatas sõjaväe raadiotehnoloogia spetsialist ja kaitseministri nõunik Sergei (Flash) Beskrestnov.

venelased ei saa enam kasutada Ameerika Starlinki satelliitsidesüsteemi pärast seda, kui Mihhail Fjodorovi juhitud kaitseministeerium sõlmis eelmisel talvel Ameerika ettevõttega SpaceX kokkuleppe iga seadme kontrollimiseks. Vabatahtlik Sergei Prõtula selgitas LIGA.netile antud intervjuus, kuidas Starlinki sulgemine mõjutas venemaa armeed.

Miks see on oluline: Ivan Kiritševski, Reidi meeskonna liige ja Defense Expressi relvaekspert, kommenteeris LIGA.net artiklit, et venelaste jaoks on Starlinki terminalid vahend ühiseks vägede juhtimiseks ja kontrolliks. See võimaldas kombineerida väikeseid jalaväerühmi rünnakumehita õhusõidukitega, nii et neid vahendeid saaks õhu- ja suurtükiväerünnakutega peaaegu reaalajas toetada.

„Pärast seda, kui me vaenlase Starlinkist ilma jäime, muutus satelliitside küsimus venelaste jaoks äärmiselt pakiliseks,” märkis Flash 5. aprillil.

Tema sõnul on venemaa uued terminalid Spirit-030 mobiilsed ja transporditavad. Samuti opereerivad nad geostatsionaarset sidesatelliiti, mis võimaldab neil kasutada 30 cm läbimõõduga antenne 90 cm asemel.

Ptahi Madyara mehitamata süsteemide vägede 414. brigaadi piloodid on aga juba suutnud esimese sellise satelliitside terminali hävitada. Flash kutsus üles tähelepanu pöörama ka teistele Spirit-030 süsteemidele.

27. veebruaril teatas Fjodorov, et pärast Stalinki sulgemist vähenes venemaa droonide voogude arv 11 korda (kahjuks pole ise seda voo vähenemist tuvastanud, küll kahanes mõju) ja Ukraina relvajõud hakkasid sagedamini pealt kuulama venemaa armee raadiosaateid.

14. Olga Katsimon, LIGA.net uudistetoimetaja: Ukraina üksused kasutavad Läti sõjaväe elektrirollereid Ukraina rindel luureks ja transpordiks.

Läti sõjaväe elektrirollerid (foto: Mosphera)

Läti ettevõte Global Wolf Motors suurendab Mosphera elektrirollerite tootmist, mida kasutatakse sõjaväes, eriti Ukraina rindel. Sellest teatas LSM.

Nagu väljaanne märgib, on Ukraina üksused Lätis välja töötatud elektrirollereid luureks ja transpordiks kasutanud alates 2022. aastast – neid hinnatakse vaikse töö, suure manööverdusvõime ja maastikul tõhusa toimimise võime poolest.

Need elektriplatvormid ühendavad tõukeratta, jalgratta ja mootorratta omadused, mis on võimelised keerulisel maastikul hakkama saama. Neid saab kasutada ka kaasaskantavate toiteallikatena seadmete laadimiseks.

Ettevõte asutati 2020. aastal vastusena meelelahutustööstuse kriisile COVID-19 pandeemia ajal. Asutaja Klavs Ašmanis keskendus äritegevusele nišitranspordi loomisele sõjaväebaasidele, kuid pärast venemaa täiemahulise sõja puhkemist Ukraina vastu leidsid tooted reaalset lahingukasutust.

Praegu eksporditakse elektritõukerattaid enam kui 20 riiki, klientide hulka kuuluvad sõjavägi, päästeteenistused ja põllumehed. Ettevõte peab läbirääkimisi laiendatud koostöö üle Euroopas, Austraalias ja Lähis-Idas ning loodab sõlmida uusi lepinguid ka kaitsesektoriga.

15. Lühiuudised

Ukraina reetur, kaastöötaja ja endine SBU kindralmajor volodõmõr ljapkin, kes põgenes venemaale, hukkus sõjas koos venemaa hädaolukordade ministeeriumi polkovniku eduard maloviga 17. märtsil. Nende surma asjaolusid ei avalikustatud.

Zelenski pidas Damaskuses kõnelusi Süüria presidendi Ahmed al-Sharaaga, leppides kokku koostöö süvendamises julgeoleku- ja toidusektoris ning arutasid võimalikku sõjaliste kogemuste vahetust.

Ukraina välisministeerium eitas seotust lõhkekehade leidmisega Serbia TurkStreami gaasijuhtme lähedalt, viidates sellele, et tegemist võib olla venemaa valelipu operatsiooniga.

venemaa välisministeeriumi teatel rääkis lavrov telefonitsi Iraani välisministri Abbas Araghchiga. Nad kutsusid üles lõpetama nn hoolimatuid rünnakuid tööstus- ja energiaobjektidele, sealhulgas Bushehri tuumaelektrijaamale.

Varem ütles Zelenski, et venemaa andis Iraanile luureandmeid umbes 50–53 Iisraeli energiaobjekti kohta ja aitas tal rünnata tsiviilinfrastruktuuri.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2026. aasta veebruaris püsivhindades 0,5 protsenti vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 1,3% ja energeetikas 3,1%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 1,1%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Riin Kadariku sõnul hakkas kolm kuud kasvanud töötleva tööstuse tootmine veebruaris kahanema. „Olulistest tööstusharudest avaldasid sellele mõju toiduainete tootmise 5,3% ja elektriseadmete tootmise 9,5% vähenemine. Toiduainete tootmise kahanemise taga oli jaemüügi mahu ja nõudluse vähenemine koos hinnatõusuga. Elektriseadmete tootmine kahanes peamiselt eelmise aasta kõrge võrdlusbaasi tõttu ehk 2025. aasta veebruari suurte tootmismahtude tõttu,” põhjendas Kadarik.

Veidi rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades tootmine kasvas. Suurematest tegevusaladest kasvasid puidutöötlemine 1,5%, metalltoodete tootmine 4%, arvutite ja elektroonika- ning optikaseadmete tootmine 1,1%.

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2026. aasta veebruaris 67% välisturule.

Võrreldes 2025. aasta veebruariga kahanes töötlevas tööstuses toodangu müük jooksevhindades 3,1% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule suurenes 0,8%, kuid müük ekspordiks vähenes 5,2%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti veebruaris võrreldes jaanuariga tööstuses kokku 0,7% ja töötlevas tööstuses 0,8% vähem toodangut.

Energeetika valdkonnas püsivhindades küll toodang suurenes, aga koguseliselt (MWh) vähenes veebruaris elektri tootmine 3,8%. „Soojuse tootmine aga kasvas veebruaris aastaga 10,2%, mille taga oli tavapärasest külmem talv,” lisas Kadarik.

Mõttekoda Praxis avaldab täna, 6. aprillil uuringu „Meheks olemise pingeväli: maskuliinsuse normid ja narratiivid Eestis”, mis näitab, et jäigad mehelikkuse normid mõjutavad Eestis jätkuvalt poiste ja meeste haridus- ja töövalikuid, isadust, lähisuhteid ning seda, kui turvaline on emotsioone väljendada ja abi otsida.

Mehelikkust seostatakse endiselt sageli tugevuse, iseseisvuse, enesekontrolli ja majandusliku toimetulekuga, samal ajal kui hoolivus, haavatavus ja abi küsimine võivad jääda tahaplaanile.

Ent traditsiooniliste mehelikkusenarratiivide kõrval on olemas ka uued, hoolivamat mehelikkust kandvad arusaamad. Osa mehi mitte ainult ei soovi sellist mehelikkust, vaid juba elab seda – väärtustades hoolivust, avatust ja partnerlust. Vanad ja uued ootused ei välista teineteist, vaid eksisteerivad sageli korraga, tihti ka ühe ja sama mehe sees.

„Eestis on mehelikkus paljude meeste jaoks pingeväli. Ühelt poolt püsivad tugevad ootused olla iseseisev, edukas ja mitte näidata haavatavust, teiselt poolt otsitakse järjest enam võimalusi olla kohalolev isa, võrdne partner ja emotsionaalselt aus inimene. Avalikus ruumis on vaja rohkem selliseid mehekujusid, mis ei suru mehi kitsasse rolli,” ütles Praxise programmijuht Maarja Tinn.

Uuringus kombineeriti kvalitatiivseid (34 intervjueeritavat) ja kvantitatiivseid andmeid (398 vastajat) ning viidi läbi meediaanalüüs (portreelood).

Eesti avalikus ruumis on meeste kujutamine sageli kas idealiseeritud või problemaatiline. Eriti napib nähtavust nö tavalisele hoolivale mehele ja isale. See omakorda võib võimendada tunnet, et ühiskonnas tunnustatakse endiselt vaid kitsast ja jäika mehelikkuse mudelit. „Kuvandid loevad. Kui mees paistab avalikus ruumis kas ideaali või probleemina, jääb tavaline hooliv mees lihtsalt nähtamatuks,” ütles uuringu kaasautor Kaarel Lott.

Raport rõhutab, et muutus ei sünni üksnes üksikisiku tasandil ning jagab selleks ka soovitusi (ptk 8 ja 9). Vaja on ka poliitikaid, haridus- ja noorsootööpraktikaid, tööandjate samme ning avalikku arutelu, mis toetaks poiste ja meeste emotsionaalset kirjaoskust, abiotsimist, hoolivat isadust ja mitmekesisemaid mehelikkuse kuvandeid.

Praxise varasem raport „Alfamehed ja lillekesed” osutas samuti, et noorte soohoiakuid kujundavad tugevalt stereotüübid ning meedia- ja veebikeskkonnad.

Uus uuring lisab siia järgmise kihi, näidates, kuidas need normid ja narratiivid elavad edasi poiste ja meeste igapäevastes valikutes, suhetes ja enesetajus.

Uuringu tellija ja rahastaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Hea uudis kõigile, keda on nende Gmaili konto nimi häirinud: Google võimaldab nüüd muuta meiliaadressi esimest osa andmeid kaotamata.

Paljud meist kasutavad Gmaili kontot – seejuures on see tihti tehtud noorusajas ja nimega, mis toona oli kas irooniline või asjakohane, kuid ei kõlba enam kuhugi. Mõni meist on vahepeal nime muutnud, aga meiliaadress on endiselt vana nimega.

Nüüd on Google teinud otsuse, millega saab seda kõike muuta, vahendab Iltalehti.

Google on lubanud kasutajatel muuta oma meiliaadressi esimest osa ja seda e-kirju või muud Google’i kontoga seotud teavet kaotamata.

Funktsiooni testiti mõnes maailma osas juba eelmisel 2025. aastal, kuid 31. märtsil muutus see laiemalt kättesaadavaks Ameerika Ühendriikides. Google pole veel öelnud, kas e-postiaadressi saab muuta ka mujal maailmas, kuid seda võib pidada üsna tõenäoliseks.

Kasutaja vana e-posti aadressi ei anta teistele kasutada, vaid see jääb kontoga seotuks.

Ilm püsib jahe ja aina jahedamaks läheb. Kui esmaspäeval ja teisipäeval on öine õhutemperatuur veel plusspoolel, siis kolmapäev ja neljapäev toovad öödesse taas kerged miinuskraadid.

Päeva keskmine õhusoe langeb neljapäevaks kolmele kraadile, kohati võib olla ka vaid üks kraad sooja, vahendab ERR.

Praeguse prognoosi järgi tulevad sajusemad esmaspäev ja teisipäev, mil sajab nii vihma kui ka lörtsi, esmaspäeval puhub ka väga tugev tuul, seda eriti saartel ja läänerannikul, ning tuul nõrgeneb teisipäeva õhtuks.

Kolmapäev tuleb olulise sajuta ja neljapäeval on lörtsi võimalus Kagu-Eestis.

Eesti Pank soovitab inimestel hoida kodus sularahavaru ning valmistub samal ajal ka digieuro kasutuselevõtuks. Mõlemal on oluline roll juhuks, kui tavapärased makselahendused ei tööta.

Kuigi Eestis tehakse enamik igapäevaseid makseid juba kaardi või mobiiliga, ei tähenda see, et sularaha oleks oma tähtsuse kaotanud. Vastupidi – Eesti Pank rõhutab, et kriisideks valmisolek tähendab ka alternatiivsete maksevõimaluste olemasolu, vahendab ERR.

Saksamaa valmistub sõjaks: meedia teatel on 17–45-aastastel meestel keelatud riigist ilma loata lahkuda.

Kui plaanite lahkuda kauemaks kui kolmeks kuuks (õppimiseks, tööks või pikaks reisiks), peate saama loa Bundeswehri karjäärikeskusest, vahendab Berliner Zeitung.

See nõue on alaline ja ei kehti enam üksnes kaitseolukorra ajal. Muudatus jõustus tänavuse 2026. aasta algusest peaaegu märkamatult osana sõjaväeteenistuse moderniseerimise seadusest.

Riigi kaitseministeerium selgitab seda nõudena reservväelaste täpseks arvestamiseks „tõsise ohu korral”.

Aasta alguses jõustus sõjaväeteenistuse moderniseerimise seadus, mis tähistas pöördepunkti Saksamaa kaitsepoliitikas. Taaskehtestatakse sõjaväekohustus ja noortele meestele kehtestatakse kohustuslik tervisekontroll. Sellest hoolimata jääb kehtima vabatahtlikkuse põhimõte – kedagi ei sunnita relvajõududes teenima, vahendab Frankfurter Rundschau.

Saksamaa valitsuse eesmärk on suurendada Bundeswehri (Saksamaa relvajõudude) suurust praegusest 184 000 sõdurist 255 000–270 000 sõdurini aastaks 2035. Seetõttu on kõik 2008. aastal või hiljem sündinud noored mehed ja naised alates sellest aastast saanud küsimustiku. Muuhulgas küsitakse selles nende valmisoleku kohta ajateenistust läbida. Küsimustikule vastamine on meestele kohustuslik, naistele aga vabatahtlik. Põhjus: Saksamaa põhiseadus sätestab ajateenistuse ainult meestele.

Juba on jõustunud oluline ​​muudatus – ja ilma et keegi oleks seda märganud. Selle sõjaväeteenistuse seaduse (WPflG) muudatuse tagajärjed on tohutud paljude vanuserühmade meestele.

Täpsemalt puudutab see sõjaväeteenistuse seaduse paragrahvi 3. See paragrahv reguleerib kohustusliku sõjaväeteenistuse sisu ja kestust Saksamaal. Paragrahv 1 sätestab: „Kohustuslik sõjaväeteenistus täidetakse sõjaväeteenistuse või […] tsiviilteenistusega.” See regulatsioon on kehtinud umbes 70 aastat ja kehtib kõigile ajateenistusealistele meestele vanuses 18–45 aastat. Paragrahv 2 on palju vähemtuntud:

„Meessoost isikud peavad pärast 17-aastaseks saamist saama Saksamaa relvajõudude vastutavalt karjäärikeskuselt loa, kui nad kavatsevad Saksamaa Liitvabariigist lahkuda kauemaks kui kolmeks kuuks […]. Sama kehtib ka juhul, kui nad kavatsevad viibida väljaspool Saksamaa Liitvabariiki kauem kui heakskiidetud aeg või pikendada väljaspool Saksamaa Liitvabariiki viibimist, mis ei vaja luba, kauemaks kui kolm kuud.”

See ulatuslik enesemääramisõiguse piirang kehtis enne 1. jaanuari 2026 vaid kahel äärmuslikul juhul. Sõjaväeteenistuse seaduse (WPflG) paragrahv 2 sätestas lihtsalt, et paragrahvi 3 kohaldatakse „pinge- või kaitseolukorra korral”. Põhiseaduse kohaselt viitab pingeseisund olukorrale, kus Saksamaa Liitvabariigile on suurenenud väline oht, mille on kindlaks määranud Bundestag või NATO – st olukord, kus teise riigi rünnak on väga tõenäoline. Kaitseseisund on seevastu olukord, mille Bundestag – Bundesrati nõusolekul – on kindlaks määranud, et föderaalterritooriumi rünnatakse relvajõududega. Mõlemad juhtumid viitavad seega absoluutselt erandlikele olukordadele.

Kuid ajateenistuse seaduse 1. jaanuari 2026. aasta seisuga muudeti paragrahvi 2. Nüüd on lisaks sätestatud: „Väljaspool pingelist või kaitseolukorda kohaldatakse paragrahve 3 […].” See tähendab lihtsalt seda, et paragrahvi 3 sätted kehtivad nüüd üldiselt alati.

See tähendab, et kõik üle 17-aastased ja alla 45-aastased mehed, kes soovivad Saksamaalt lahkuda kauemaks kui kolmeks kuuks, peavad saama Saksamaa relvajõududelt loa. Pole vahet, kas plaanite semestrit välismaal, tööd välismaal või seljakotireisi ümber maailma: eelnevalt on kohustuslik külastada Saksamaa relvajõudude karjäärikeskust.

Kuidas seda täpselt praktikas rakendatakse, on ebaselge, eriti kuna enamik alla 45-aastaseid mehi ei ole sellest regulatsioonist tõenäoliselt teadlikud. Seetõttu küsiti kaitseministeeriumilt, kuidas seda uut ajateenistuse eeskirja praktikas rakendatakse.

Ministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et „sõjaväeteenistuse seaduse (WPflG) paragrahvi 3 lõikes 2 sätestatud loanõue kehtib põhimõtteliselt ka väljaspool pinge- ja kaitseseisundit”. „Selle määruse taust ja juhtpõhimõte on tagada usaldusväärne ja informatiivne sõjaväeregister hädaolukordadeks. […] Hädaolukorras peame teadma, kes võib viibida välismaal pikemat aega,” märkis pressiesindaja.

Ka kaitseministeerium on tunnistanud, et selle määruse tagajärjed on „sügavad”. Seetõttu kavatseb ta „praegu välja töötada täpsemaid eeskirju loanõude erandite tegemiseks”, et vältida ka „tarbetut bürokraatiat”. Ministeeriumi pressiesindaja palub aga „mõistmist, et me ei saa ette näha käimasolevat läbivaatamis- ja arendusprotsessi. Seetõttu pole integreeritava protsessi lõplik ülevaade veel võimalik”.

Ministeerium kinnitab ka, et „vastavad load [väljumiseks] tuleb üldiselt saada”. Küsimus, millised tagajärjed võivad tekkida, kui sellist luba enne lahkumist ei taotleta, jäi aga vastuseta.

Miljonite meeste puhul on ajateenistuse seaduse muudetud paragrahvide 2 ja 3 konkreetsete tagajärgede osas endiselt märkimisväärne ebakindlus.

🇩🇪BREAKING | Starting January 1, 2026, all men aged 17 to 45 must obtain permission from a Bundeswehr career center if they plan to leave Germany for more than three months — whether for studying abroad, work, or extended travel — Berliner Zeitung.

This requirement is now in… pic.twitter.com/g8U4GhjzpN

— Visioner (@visionergeo) April 3, 2026

Pühapäeval, 5. aprillil kella 16.16 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Tartu vallas Äksi alevikus.

47-aastane mees kaotas mootorratta SYM XS125 üle kontrolli ja paiskus külili.

Juht toimetati haiglasse.

Pühapäeva, 5. aprilli hommikul kella 09.18 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Elva vallas Ervu külas.

32-aastane mees hakkas sõiduautoga Volkswagen Caravelle koduhoovist liikuma ja sõitis otsa 1-aastasele tüdrukule.

Tüdruk toimetati haiglasse kontrolli.

Valgas ööl vastu eilset laupäeva tapetud ja siis Pedeli järve visatud 37-aastane mees oli sotside erakonna liige, vahendab Lõuna-Eesti Postimees.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Valga osakonna esimees Katre Kikkas ütles, et tapetud Maido oli aastaid erakonna lihtliige. „Äärmiselt tore, soe ja südamlik noormees. Väga rahulik, rõõmsameelne, abivalmis. Aastaid käinud erakonna suvepäevadel kogu perega – vennaga, vanematega.”

Kikkasel polnud infot, mis täpsemalt juhtus. Väidetavalt pandi raske kuritegu toime Pedeli paisjärve lähedal metsatukas, seejärel lohistati kannatanu paarsada meetrit eemale silla peale ja visati vette.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Venemaal Kaliningradis süttis täna pühapäeval, 5. aprillil suur kaubanduskeskus Giant.

Tulekahju levis kiiresti 1000 ruutmeetrile. Tuli möllab keskuse kahel korrusel.

Siin on video:

🚨‼️A massive fire engulfed a shopping center in Kaliningrad, western Russia, and the cause of the fire is still unknown. pic.twitter.com/RmS8OPp1Ep

— MOSCOW NEWS 🇷🇺 (@MOSCOW_EN) April 5, 2026

❗️⚠️🇷🇺 – Massive Fire Engulfs Giant Shopping Center in Kaliningrad, Western Russia

A large blaze broke out Sunday at the Giant shopping center on Moskovsky Prospekt in Kaliningrad, an exclave of western Russia.

The fire quickly spread across roughly 500 square meters,… pic.twitter.com/shJEBzjHcI

— 🔥🗞The Informant (@theinformant_x) April 5, 2026

Tänasest kehtima hakkavad jahieeskirja muudatused teevad karujahi täielikult loapõhiseks, jahirelvade autos vedamise nõuded muutuvad mõistlikumaks ning looduskaitsealadel tekivad paremad võimalused lindude kaitsmiseks väikekiskjate eest.

„Muudatuste eesmärk on viia jahireeglid paremini vastavusse nii looduskaitse vajaduste kui ka tegeliku praktikaga. Loapõhine lähenemine annab riigile täpsema võimaluse sekkuda seal, kus konfliktid loomade ja inimeste vahel on suurimad, samal ajal kui väikekiskjate ohjamine aitab kaitsta haavatavaid linnuliike nende pesitsusajal. Samavõrd oluline on, et relvade käsitlemise reeglid oleksid arusaadavad ja proportsionaalsed – keskendume tegelikule ohutusele, mitte formaalsetele eksimustele,” ütles Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming.

Eelnõuga loobutakse pruunkaru puhul senise kindla jahiaja kehtestamisest. Edaspidi toimub karu küttimine üksnes Keskkonnaameti eriloal. See viib Eesti regulatsiooni kooskõlla Euroopa Liidu loodusdirektiiviga, mis käsitleb karu rangelt kaitstava liigina. Loapõhine lähenemine võimaldab Keskkonnaametil lahendada püsivaid kiskjakonflikte paindlikumalt, suunates vajaliku küttimise kahjustuste piirkondadesse ja bioloogiliselt sobivaimasse aega. Samuti lubatakse ohutuse ja jahieetika tagamiseks kasutada karujahil koera, et haavatud ja seetõttu eriti ohtlik loom ohutult üles leida.

Oluline muudatus puudutab jahirelva transportimist sõidukis. Transpordivahendis peab relv olema laadimata, kuid loobutakse ebamõistlikust lisanõudest, et laadimata relv peab tingimata olema püssikotis või kabuuris.

„Muudatused aitavad ühtlustada jahindust puudutavaid õigusnorme ja viia need paremini vastavusse praktilise jahipidamisega. Laadimata relva kotist väljas transportimise lubamine sõidukis ka individuaaljahil on sisuline ja põhjendatud muudatus. Seejuures on meie jaoks väga oluline rõhutada, et ohutu relvakäsitlus on jätkuvalt aluspõhimõte ning selles ei saa ega tohi teha ühtegi järeleandmist,” ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Samuti kaotatakse relvale kinnitatud padrunitega salve puudutav piirang, mis oli vastuolus relvaseaduse põhimõtetega. Senised sätted on toonud kaasa olukordi, kus jahimehi on formaalsete eksimuste eest karistatud sedavõrd rangelt, et neilt on võetud relvaluba ja nad on pidanud relvadest loobuma, ehkki relv oli laadimata ja tegelikku ohtu ei eksisteerinud. Muudatus tagab proportsionaalsuse ning suunab järelevalve ressursi tegelike rikkumiste nagu salaküttimise avastamisele.

Kolmanda olulise teemana annab muudatus Keskkonnaametile õiguse lubada kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades kevadisel perioodil (1. märtsist 30. aprillini) väikekiskjate küttimist. See puudutab näiteks rebaseid, kährikuid, nugiseid ja šaakaleid. Eesmärk on kaitsta maaspesitsevaid linde, kellele väikekiskjad avaldavad pesitsusperioodi ajal väga suurt negatiivset survet, aidates seeläbi kaitsta meie kaitsealuseid liike.

Lisaks eelnevale tehakse eeskirjas veel mitmeid täpsustusi:

• Lükatakse šaakalijahi algus 1. septembrilt bioloogiliselt põhjendatumale ajale, 1. oktoobrile, kuna septembris sõltuvad šaakalikutsikad veel oluliselt vanematest.
• Lubatakse Keskkonnaametil rakendada lindude letaalset heidutust põllukahjustuste piirkondades ennetavalt, mitte alles pärast kahjude tekkimist.
• Täpsustatakse jänese-, kopra- ja kaelustuvijahi tingimusi, viies koerte kasutamise nõuded vastavusse tegeliku jahipraktikaga.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 05. aprill 2026:

kuigi külasid kaotati, on rindel ok.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Sihtmärke jagus.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: Ukraina omad järjest vähendavad vene sillapead.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: kuidagi udu valitseb lahinguvälja kohal.

8. Donetsk: muutusteta rindejoones.

9. Lõunarinne: kaks küla Ukraina omad kaotasid.

10. Herson: muutusteta.

11. Saksamaal peavad 17–45-aastased mehed pikaajaliseks välismaale reisimiseks taotlema luba.

12. Lubinets teatas inimõiguste rikkumistest Užhorodi sotsiaaltoetuse- ja värbamiskeskuses.

13. Valgevene eelarve saab venemaalt rahasüste.

14. Lühiuudised

Alates täiemahulise sõja algusest on venemaa armee kasutanud ukrainlaste, peamiselt positsioonidel olevate sõdurite vastu ohtlikke keemiamürke enam kui 13 000 korral. Ainuüksi märtsis registreeriti ligi 400 sellist intsidenti, teatas Ukraina relvajõudude peastaap 4. aprillil. Vaenlane kasutab gaasigranaate nagu K-51 ja RG-Vo, samuti isevalmistatud CS- ja CN-täidisega anumaid. Neid aineid kasutatakse peamiselt droonide abil langevate rünnakute jaoks. Kuigi need ei ole surmavad, on need ohtlikud: põhjustavad tõsist silmade ja hingamisteede ärritust, pisaravoolu, köha, lämbumist, desorientatsiooni ja ajutist lahinguvõime kaotust.

Väidetavalt plaanivad venemaa väed rünnata Ukraina veeinfrastruktuuri, suurendades haiglate sulgemise, kanalisatsioonirikete ja linnades põhiteenuste katkemise ohtu.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 149 lahingukokkupõrget. Kõige tihedamaks läks Kostjantõnivka suunal, Pokrovski suunal keskmine surumine ning langus Huliaipole kandis ja nagu tavaliselt ilmade soojemisega juhtud, on hakanud tõusma vene poole rünnakud Hersoni suunal, eile neid lausa 6 kirja läks. Keskmisest enam oli kontakte ka Kupjanski linna kandis, aga seal kipub surve ülepäevaselt kõikuma. Mõnes lõigus aga vaid rünnak/paar kirja läks.

Põhiliselt ikka väiksemad jala liikuvad grupid ja sekka ka mõned seltskonnad kergliikuritel. Soomus kaasas pigem erand ehk siis ei miskit muutust rünnakute ilmes.

Eile viis vaenlane läbi 91 õhurünnakut, heitis alla 275 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9678 enesetapudrooni ja sooritas 3913 kaudtulelasku, sealhulgas 114 mitmikraketiheitjaga. Õnneks on jätkuvalt kõrged nii kaudtuleüksuste kui muu tagalatoetuselemendi tabamised ning leitakse kaugemal asuvaid kõrgema tasuvusega sihtmärke ehk siis õhutõrje vahendid ja suure ulatusega seireseadmed, lisaks on muutunud igapäevaseks, et erinevaid vene poole juhtimispunkte leitakse ja tabatakse. Jah, egas pataljoni tasemest kõrgemate pihta mitte, enamasti kipuvad tabamused olema kompanii ekvivalendi juhtimispunktide pihta.

1. Kui kõik kohalike ning nende eluasemete, poodide, haiglate jne tabamised loosse paneks, siis loo maht saaks oi kui pikk….

vene väed ründasid Dnipropetrovski oblastis asuvat Nikopoli linna, tappes viis ja vigastades 19 inimest, teatas Dnipropetrovski oblasti sõjaväevalitsuse juht Oleksandr Ganža. „Vaenlane kasutas rünnakuks FPV droone. Puhkes tulekahju. Hävisid kaubanduspaviljonid ja pood. Hukkus viis inimest – kolm naist ja kaks meest,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis. Haavatute seas oli 14-aastane tüdruk; ta viidi raskes seisundis haiglasse, märkis ametnik.

4. aprilli öösel ründas venemaa ka Sumõt: droon tabas kesklinnas asuva 16-korruselise elamu 13. korrust, vigastades 11 inimest, sealhulgas ühte last, teatasid kohalikud võimud.

Eelmisel päeval, 3. aprillil, ründas vene droon Kiievi oblastis veterinaarkliinikut, tappes umbes 20 looma.

venemaa ründab regulaarselt tsiviilsihtmärke Ukrainas. 28. märtsi öösel kahjustas Odessas toimunud ulatuslik droonirünnak elamuid ja sünnitushaiglat, tappes kaks ja vigastades 11 inimest, sealhulgas ühte last. 14. märtsi öösel tappis Kiievi ja selle ümbruse ühendrünnakus neli inimest ja sai vigastada veel 15 elanikku.

4. aprilli õhtul pommitasid venelased droone Tšernihivi oblastis Korjukovski rajoonis asuvat Snovski linna. Hukkus 1985. aastal sündinud mees, ütles Suspilnõle Korjukovski rajooni sõjaväeringkonna ülem Pavel Mirošnitšenko.

vene väed algatasid 5. aprilli öösel Odessa linnale droonirünnaku, kahjustades elamuid ja vigastades vähemalt kolme inimest, teatasid kohalikud ametnikud. Odessa linna sõjaväevalitsuse juht Serhii Lõsak teatas, et linna Hadžibeiske linnaosas on kortermajades täielikult hävinud neli rõdu ja veel 25 saanud kahjustada. Rünnakus süttis ka mitu sõidukit.

2. Eilsest ööst

4. aprilli öösel ründasid Ukraina droonid Samaara oblastis Togliattis kahte keemiatehast – Togliattikauchuki ja KuibyshevAzoti. Sellest teatas Astra, kes geolokaliseeris plahvatuskohad. Linnaelanikud postitasid sotsiaalmeediasse videoid mitmest plahvatusest ja tulekahjust ning videot levitas Supernova+ kanal. Togliattikauchuk toodab sünteetilist kummi ning rehvide ja kummitoodete komponente. KuibyshevAzot toodab lämmastikväetisi, kaprolaktaami ja polüamiide. Need kaks tehast asuvad teineteisele lähedal.

Samuti ründasid droonid samal ööl Rostovi oblastis Taganrogi. Regionaalkuberner juri sljusar teatas tulekahjust logistikaettevõtte ladudes. Tema sõnul kukkus allatulistatud drooni praht ka mitu kilomeetrit rannikust kaugemal asuva välisriigi lipu all sõitvale puistlastilaevale, põhjustades laeval tulekahju.

Ukraina mehitamata raketivägede ülem Robert Brovdi (kutsung Madjar) teatas, et öösel tabati kahte Šahedi stardibaasi Brjanski ja Kurski oblastis – Navlja ja Halino lennuväljadel. Ta teatas ka, et annekteeritud Krimmis hävis S-400 õhutõrjesüsteemi radarijaam ja Donetski oblasti okupeeritud osas Tor õhutõrjerakettide süsteem.

venemaa kaitseministeeriumi andmetel tulistati öösel alla 85 drooni venemaa oblastite – Belgorodi, Brjanski, Voroneži, Kurski, Orjoli, Rostovi, Samara, Saratovi ja Tula – kohal, samuti annekteeritud Krimmi ja Musta mere kohal.

Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU) ohvitserid koos Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide vägedega viisid kuu jooksul teist korda läbi droonirünnaku Altševski raua- ja terasetehasele okupeeritud Luhanski oblastis, mille tagajärjel tehas seiskus.Väidetavalt tarnitakse tehase toodangut venemaa Uralvagonzavodile, mis toodab venemaa armeele sõjavarustust, täpsemalt T-90M Prorõv tanke ja Msta-S haubitsasid. Pärast tehase kriitiliste tootmisüksuste asukohtade kindlakstegemist sihtisid neid Fire Pointist FP-2 droonid.

Tänasest ööst

Teatati u 250 droonist, mis suundusid Leningradi oblasti, Penza, Saraatovi, okupeeritud Krimmi jne poole.

Crimean Wind teatas võimsast plahvatusest Krimmi Sakõ rajoonis, seal paikneb vene sõjaväelennuväli.

Sevastoopolis kõlas poolteist tundi õhurünnakuhäire ja Cape Fiolenti piirkonnas toimus mitu plahvatust. Lisaks kostus plahvatusi mujalgi mitmes kohas ümber linna.

venemaa Telegrami meediakanalid teatasid, et Ukraina droonid ründasid ööl vastu 5. aprilli Lukoili naftatöötlemistehast venemaa linnas Kstovos. Sotsiaalmeediasse postitatud fotodel ja videotes näib olevat näha rafineerimistehasest väljuvaid suuri leeke. venemaa Novgorodi oblastis asuva väidetava Lukoili-Nižhegorodnefteorgsintezi rafineerimistehase kohal nähti öötaeva valgustavat suurt plahvatust.

venemaa Leningradi oblast teatas 19 drooni rünnakust ja naftajuhtme kahjustustest Primorski sadama lähedal. Pärast kella 5.00 hommikul (Kiievi aja järgi – toim.) anti Leningradi oblastis välja õhuhäire. Hommikul teatas venemaa kuberner, et oblasti kohal väidetavalt tulistati alla 19 mehitamata õhusõidukit. Tema sõnul kahjustasid rusud Primorski sadama lähedal asuva naftajuhtme ühte lõiku.

Viimane rünnak toimus ajal, mil Ukraina ametnikud on tunnistanud, et välisliitlased on palunud Kiievil peatada droonirünnakud venemaa naftatöötlemistehastele, kuna USA-Iisraeli sõda Iraanis tõstab kütusehindu kogu maailmas. „Vastame sellele diplomaatiliselt. Me saame selle kohta teatud signaale,” ütles presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov Bloombergile 4. aprillil avaldatud intervjuus, täpsustamata, millised riigid on palunud Ukrainal oma rünnakud peatada.

3. Sumõ: muutusteta. Küll on Belgorodi onlastis alustatud võrkudega peamiste maanteede katmist. Põhjuseks öeldi kohalike elanike kaitse, aga tegelikult tabab Ukraina nende jaoks liialt tihedalt kõike sõjalist, mis neil teedel liigub. Kas aga selline teedele täiendava kaitse panemine võib-olla märk soovist siin suunal survet tugevdada loomaks ohutumaod logistikakoridore või on tegu nn profülaktikaga, eip oska hetkel arvata.

4. Harkiv: Ukraina omad jätkavad Vovtšanski juures oleva vene sillapea vähendamist ning puhastavad territooriumi.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: hetkel puudub täiendav info olukorrast Kostjantõnivka linnas. Tihedad lahingute päevad jätkuvad.

8. Donetsk: muutusi rindejoones ei tuvastanud ja vene pool surub nii Pokrovskist põhjapool, loode suunas üle Hrõsõne ja selle ümber ning Pokrovskist edelas.

9. Lõunarinne: pisu seis sektori idaserval selgines ja kahjuks on vene pool suutnud uuesti saada enda kontrolli alla nii Privolje kui sealt pisu lõunas Zlahoda külad, mis mõlemad asuvad Jantšuri jõe ääres. Jõest abi pole, sest see ongi kahjuks rünnaku suunaga paralleelselt. Küll annab see kinnitust, et Ukraina võib olla end uuesti tõmbamas pisu tagasi, sest suured lagedad väljad ei soosi ilma suurte kaotusteta siin possade hoidmist.

Eilseks aga puhastasid Ukraina omad Boikovke küla, kus vene soldat lehvitas 1. aprillil lippu. Küla asub 14 km Ukraina possade sügavuses ning kaugele jõudmine oli pisu üllatuslik. vene pool kasutas seda oma uudistes suure eduloona ära ja sai rinnet korraks kaugele nihutada.

10. Herson: muutusteta.

11. Saksamaal jõustus 1. jaanuaril uus reegel: kõik 17–45-aastased mehed peavad ajalehe Berliner Zeitung andmetel taotlema Bundeswehri karjäärikeskuselt luba, kui nad kavatsevad riigist lahkuda kauemaks kui kolmeks kuuks. Nõue on sätestatud ajateenistuse seaduse artikli 2 uues versioonis, selgitab ajaleht. Varem kehtis pikaajalise välismaal viibimise loa taotlemise nõue vaid kahel erandjuhul: pingelistes olukordades või kaitsekaalutlustel.

Frankfurter Rundschau märgib, et uue eeskirja praktiline rakendamine tekitab küsimusi, eriti arvestades, et enamik alla 45-aastaseid mehi ei pruugi sellise eeskirja olemasolust isegi teadlikud olla. Saksamaa kaitseministeeriumi allikas ütles Ippen.Mediale, et meetme eesmärk on luua ajakohane sõjaväeregister vajaduse puhuks. Ametlikult on Bundeswehr teatanud, et väljumislubasid tuleb taotleda, kuid nende puudumise tagajärgi pole veel kindlaks määratud.

Selle taustal on Saksamaast saanud esimene NATO riik, kes kutsub Ukraina sõjaväe instruktoreid ette valmistama oma armeed võimalikuks Venemaa rünnakuks. Sellest teatas Saksa armee ülemjuhataja kindralleitnant Christian Freuding. Tema sõnul saavutati vastav kokkulepe Berliini ja Kiievi vahel veebruaris. Nagu Reuters märgib, tähistab see rollide pööret: kui varem treenisid Ukraina vägesid lääne väed, siis nüüd jagavad Ukraina instruktorid venemaa agressiooni vastases võitluses omandatud lahingukogemust.

„Ukraina väed on praegu ainsad maailmas, kellel on lahingukogemus venemaa vastu suunatud rindel,” rõhutas Freuding. Ta hindab, et instruktorite esialgne kontingent on tõenäoliselt mitukümmend, kes treenivad Saksa vägesid mitmes piirkonnas mitme nädala jooksul. Freuding seostas sellise väljaõppe vajadust luurehinnangutega, et venemaa võiks olla valmis NATO riike ründama juba 2029. aastal. „Meil pole aega – vaenlane ei oota, et me oma valmisolekut deklareeriksime.“ „Seetõttu peame kasutama iga võimalust ettevalmistusteks,” ütles kindral.

Njah, kahjuks on meiegi sotsiaalmeedias hakatud uudisloo taustal hüsteeriat üles kütma ja arvatakse, et kohe algab sõda. Täiendavalt kommentaariks: Euroopas puudub riikidel teadmine, kas tema inimesed asuvad riigis või mitte. Võib ju vaielda, kas peakski teadma ja meie vaba liikumine soodustabki seda, et jooksvat seisu ei teagi keegi. Arvata võib, et riigiaparaati selline seis ei rahulda, sest riigi tegevuste planeerimine tahab võimalikult täpset seisu. Lisaks, kui kutsud isegi reservõppekogunemisele mehed ja selgub, et kolmandik on neist kuskil kaugel ära, siis on keeruline viia läbi isegi üksuse väljaõpet… muideks, seaduse muudatus võeti vastu Saksamaa seadusandja poolt ehk siis enamus sealse parlamendi liikmeid selle heaks kiitis…

12. Lubinets teatas inimõiguste rikkumistest Užhorodi värbamiskeskuses. Sõjavägi reageeris.

Užhorodi territoriaalses värbamiskeskuses (Foto: Dmõtro Lubinets)

Ombudsmani büroo kontroll näitas rikkumisi Užhorodi rajooni territoriaalses värbamis- ja sotsiaaltoetuste keskuses (RTRCS ja SP). Sellest teatas 4. aprillil Ülemraada inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets. „Ühiskonnas on endiselt laialt levinud arvamus, et selliste faktide esiletõstmine on venemaa propagandale kasuks mängimine. Tegelikkuses on see seadusetus, mis mängib vaenlase kätte, kuna õiguskaitsemehhanismid ei tööta ja olukord läheb iga päevaga ainult hullemaks,” usub ombudsman.

Lubinetsi sõnul tuvastas tema esindaja Taga-Karpaatias Andri Krjutškov mitmeid probleeme:

→ kohalike ametnike poolt jälgimise takistamine;

→ inimeste pikaajaline kinnipidamine: 21, 24, 30 ja isegi 50 päevaks. Ombudsman märkis, et nende dokumendid ja telefonid konfiskeeriti, jättes nad ilma õigusest kaitsele;

→ ebasanitaarsed tingimused: üks tualett ja üks dušš, voodipesu puudub;

→ 40–60 inimese kohta on kolm kruusi ja kaheksa metalltaldrikut, seega on inimesed sunnitud kordamööda samadest söögiriistadest sööma; toitlustamise kohta pole mingeid tõendeid. Lubinetsi sõnul on sellised tingimused inimväärikust alandavad;

→ kinni peeti füüsilise puudega mees; ta viidi haiglasse 190/100 vererõhu ja eluohtliku seisundiga pärast Krjutškovi sekkumist;

→ Teine mees näitas lahinguveterani ID-kaarti, kuid ka tema peeti kinni.

Vastuseks Lubinetsi tehtud avaldusele teatas operatiivväejuhatus „Lääne”, et on moodustanud erikomisjoni ombudsmani esitatud faktide kontrollimiseks. Komisjoni järelduste põhjal edastatakse kõik materjalid õiguskaitseorganitele Užhorodi kaubandus- ja meelelahutuskeskuses toimunud sündmuste õiguslikuks hindamiseks.

Organisatsioonikomisjoni avalduses öeldi, et keskus järgib järjepidevalt nulltolerantsi põhimõtet inimõiguste rikkumiste, ametialase hooletuse või võimu kuritarvitamise ilmingute suhtes.

Lubinets teatas, et pärast tuvastatud rikkumisi esitas tema büroo avalduse kriminaalasja algatamiseks Ukraina kriminaalkoodeksi artikli 146 (ebaseaduslik vabaduse võtmine või inimrööv), 127 (piinamine), 344 (avaliku ametiisiku tegevuse takistamine – see ametikohtade loetelu hõlmab ka ombudsmani) ja 426-1 (sõjaväelase poolt võimu või ametliku võimu kuritarvitamine) alusel.

Ametnik kutsus üles mobilisatsiooni läbi viima seadusliku raamistiku piires, et vähendada konflikte kodanike ja Piirivalveteenistuse töötajate vahel ning vältida riigisiseseid lõhesid. Užhorodi oblast Piirivalveteenistus ja Riigikontrollikoda pole sündmuse kohta veel ametlikke kommentaare andnud.

Miks see on oluline: Praegu on Ukraina mobilisatsioonipoliitikas ja avalikkuse suhtumises sõjaväeteenistusse täheldatud teatud lünki. Konfliktid ja isegi kaklused ajateenijate dokumentide kontrollimisel, aga ka muude mobilisatsiooniürituste ajal on juba toonud kaasa vigastusi ja surmajuhtumeid nii sõjaväelaste kui ka reservväelaste seas. Armee, Konversiooni ja Desarmeerimise Uuringute Keskuse direktor Valentin Badrak rääkis LIGA.net-ile, kuidas leida inimesi ilma range mobilisatsioonita ajal, mil relvajõududel on rasked ajad.

Näide eilsest päevast: Vinnõtsjas pussitas mees mobilisatsioonitegevuse käigus territoriaalse värbamis- ja sotsiaaltoetuskeskuse kahte teenistujat. Üks neist viibib intensiivravil keskmises seisundis, teatas Vinnõtsja piirkondlik värbamis- ja sotsiaaltoetuskeskus.

Olemasoleva teabe kohaselt üritasid territoriaalse värbamiskeskuse teenistujad kontrollida mehe dokumente, seejärel tõmbas mees ootamatult noa välja ja pussitas kahte teenistujat mitu korda. Ohvrid viidi haiglasse: üks teenistuja viibib intensiivravil mõõdukas seisundis, teine aga rahuldavas seisundis. Ründaja tuvastati isikuna, kes oli alates 2025. aastast rikkunud sõjaväeregistri reegleid.

Njah, sellised rünnakud on Ukrainas sagedased, mitte küll iga päev, aga nädalas kordi…

13. Valgevenes kompenseerivad maksutulude langust osaliselt mittemaksutulud, peamiselt venemaalt tulevad ülekanded. Nagu Ukrinform teatab, teatas sellest Ukraina Välisluureteenistus.

MacroBy algatuse analüütikute sõnul ületasid Valgevene konsolideeritud eelarve kulud esimest korda pärast 2010. aastat 30% SKPst, samas kui majandus kasvas vaid 1,3% – tulemus, mis ei õigusta mingil moel ulatuslikke fiskaalsüste.

Maksutulud, mis moodustavad üle 80% riigikassa tuludest, on mõnevõrra langenud – peaaegu 25%-lt SKPst aastatel 2023–2024 24%-le 2025. aastal – välismaise majandustegevuse tulude vähenemise tõttu.

Nagu märgitud, kompenseerisid langust osaliselt mittemaksutulud, peamiselt venemaalt tulevad ülekanded, eelkõige Valgevene rafineerimistehaste pöördaktsiisi hüvitis. Nende osakaal ulatus 1,8%-ni SKPst – tasemele, mida viimati täheldati 2018. aastal, kui kehtis vene nafta „trans-salakaubaveo” skeem.

Seega on Valgevene eelarve sõltuvus venemaa ülekannetest 2025. aastal suurenenud, märkis SZRU.

Kulupoole peamine liikumapanev jõud oli riigiteenistujate töötasu: see suurenes nominaalväärtuses 18% ja võib ulatuda 10%-ni SKPst, see tähendab kolmandikuni kõigist konsolideeritud eelarve kuludest.

Maksudega täitmata jäänud tühimiku katmiseks ostis Riigipank 2,3 miljardi rubla eest (umbes 0,8% SKPst) valitsuse võlakirju, rahastades puudujääki sisuliselt nende emiteerimisega.

„Olukord halveneb. Analüütikud prognoosivad 2026. aastal puudujäägi suurenemist 1–1,5%-ni SKPst: tulude kasv aeglustub majanduse jahtumise tõttu, samas kui kulud jäävad kõrgeks. Teatud puhver on olemas, kuid kulusid oluliselt suurendada ei ole enam võimalik,” rõhutas SZRU.

Nagu Ukrinform teatas, väheneb luureandmete kohaselt maksutulude osakaal Valgevene eelarves, samal ajal kui õiguskaitseorganite ja kohtute kulutused suurenevad.

14. Lühiuudised

Presidendi kantselei juht Budanov teatas, et Witkoff ja Kushner, kellega võib liituda ka senaator Lindsey Graham, võivad pärast lihavõtteid USA delegatsiooni koosseisus Kiievit külastada, kusjuures USA julgeolekugarantiid on Ukraina jaoks võtmeküsimus.

Ukraina ja Türgi leppisid kokku uutes sammudes julgeolekukoostöös ja gaasitaristu projektides, ütles president Zelenski pärast kohtumisi Recep Tayyip Erdoğaniga. Aruteludel käsitleti piirkondlikku julgeolekut Euroopas ja Lähis-Idas.

Ukraina luure teatel hakkas venemaa andmekeskuste infrastruktuur vananevate, 10–15 aastat vanade seadmete tõttu rikki minema, kusjuures katkestused mõjutasid umbes 20% ärihoonetest. Katkestused võivad viia tootmise seiskamiseni, logistikatõrgeteni ja finantssüsteemi katkestusteni, samas kui impordi asendamise lahendused näitavad piiratud usaldusväärsust.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Vene majandusmees ja presidendi eriesindaja Ukraina läbirääkimistel Kirill Dmitrijev prognoosib seoses Iraani sõjaga Euroopa energiakollapsit.

Ta märgib sotsiaalmeedias, et viimased Lähis-Ida kütuselaevad jõuavad Euroopasse nädala pärast 11. aprillil. Kütus saab tanklates otsa 20. aprilli paiku.

Itaalias on juba alanud lennukikütuse müügi piiramine. See tähendab, et puhkuselennud jäävad suvel tegemata.

The last Hormuz shipments will reach the EU in 1 week on Apr 11th. But this would be a leisurely Saturday, so not much “monitoring” by EU bureaucrats.

Fasten your seat belts as the “real monitoring” in the EU will start Monday, Apr 13 – Ursula & Kaja Day.⛽️ will empty ~Apr 20. https://t.co/0feAbc6KLw

— Kirill Dmitriev (@kadmitriev) April 4, 2026

BP BEGINS AIR FUEL RATIONING IN ITALY

Priority will be given to flights for health purposes, carrying government officials, and flights of over 3 hours duration.

The masses will face drastically reduced short haul flights in the airports of Bologna, Milano Linate, Venice &… https://t.co/L1KT7YGRS5

— Robin Monotti (@robinmonotti) April 4, 2026

Täna laupäeval sai politsei teate raskest kuriteost Valga linnas. Politsei pidas kinni tapmises kahtlustavana 17-aastase, 19-aastase ja 15-aastase noormehe.

Politsei sai laupäeval kella 14 paiku teate, et eelneval ööl toimus Valga linnas võimalik tapmine. Politsei selgitas välja võimalikud kahtlustatavad ning kella 17 olid nad kinni peetud. Surnukeha leidmiseks alustati piirkonnas otsinguid ning õhtul leidis politsei Pedeli paisjärvest 37-aastase mehe surnukeha.

Lõuna prefektuuri operatiivjuhi Urmas Solovjovi sõnul asus politsei kohe pärast raskest kuriteost info laekumist infot koguma ja asjaolusid välja selgitama. „Alustasime paralleelselt tegevusi nii kahtlustatavate välja selgitamiseks ja kinni pidamiseks kui ka võimaliku kannatanu leidmiseks. Kuriteos kahtlustatavad pidasime mõne tunni jooksul kinni ning jätkasime võimaliku surnukeha otsinguid. Kuna oli teada, et surnukeha võib olla järves, kaasasime tuukrid, kes veel samal õhtul surnukeha ka leidsid,” kirjeldas Solovjov.

Kõik kuriteo täpsemad asjaolud on selgitamisel, sealhulgas see, kas kuriteo toimepanijad ja ohver olid omavahel tuttavad ja mis niivõrd raskete tagajärgedega sündmuseni viis.

Ligi kaks kolmandikku Maalehe küsitlusele vastanutest ütles, et nad kas mõtlevad kolimisele, kaaluvad seda või teeksid seda, kui olukord halveneks.

Maalehe teatel on hüppeliselt tõusnud elukallidus, pingeline tööturg ja ebakindel turvatunne vaid mõned tegurid, mis on tekitanud avaliku arutelu selle üle, kas jääda Eestisse või kolida mujale.

Kuigi mõned inimesed ütlevad, et jäävad, mis ka ei juhtuks, on teised hakanud mõtlema riigist välja kolimisele või isegi teinud selleks konkreetsemaid plaane.

Maaleht viitas ka Statistikaameti andmetele, mis näitasid, et 2024. aastal emigreerus Eestist 17 260 inimest, mis on rohkem kui viimastel aastatel. Peamised sihtkohad olid Soome, Saksamaa, Hispaania, Portugal ja mitmed Aasia riigid.

Kuigi ilmad on kevadised, on Pärnumaal suusarajad heas korras ja suusatajaid jagub. Siiski, kogu see pidu saab lähemate päevadega otsa.

Jõulumäel on lumeolud head, avatud on 1,5 kilomeetri pikkune kunstlumerada ja suusafanaatikud naudivad, vahendab ERR.

„Kui oleks täna esimene aprill, siis vist arvaks, et see on nali, aga tegelikult on ikka erakordne elamus suusatada päikesega kevadel,” lausus suusataja Margit.

„Rada on kõige parem. Paremat rada ei ole, et rajameistritele 5+ nagu öeldakse. Suvel ei saa suuski alla panna, siis tuleb teha nii kaua kui võimalik. Soovitan kõigil mitte tulla, siis on meil rohkem ruumi,” sõnas Tõnis.

Kolmapäeval, 1. aprillil tulistati Riias Latgale tänav 427B asuva tankla territooriumil meest, teatas Läti politsei.

Politsei on kindlaks teinud, et tulistaja ja ohver olid omavahel tuttavad ning nende vahel tekkis tüli. Mõrvakatse oli tankla territooriumil hoone ees, vahendab lsm.lv.

Politsei kinnitas, et sündmuskohalt leiti ka tulistamisel kasutatud tulirelv, mis saadeti kohtumeditsiinilisse ekspertiisi.

Politsei on tuvastanud ratastooliga liikuva kahtlusaluse ja pidas ta neljapäeva õhtul kinni.

Juhtunuga seoses on algatatud kriminaalmenetlus mõrvakatsega seoses.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 04. aprill 2026:

rindel muutusteta ja putini usaldusreiting venemaal jätkuvalt kõrge, kuigi väikeses langustrendis.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Togliatti, Taganrog, Sevastoopol…

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa varilaevastikule kuuluva tankeri rünnakus hukkus GRU kindral, kes juhtis välismaal sabotaaže ja atentaate.

12. putini toetusreiting langes seitsme aasta madalaimale tasemele pärast Telegrami ja VPN-ide blokeerimist, aga on kõrge ikkagi.

13. venemaa suurimad Läänemere sadamad on droonirünnakute tõttu teist nädalat halvatud.

14. Ufaa tudengit süüdistati armee diskrediteerimises pärast seda, kui ta esitas taotluse interneti blokaadide vastase meeleavalduse korraldamiseks.

15. USA senaatorid küsivad Valgelt Majalt vastuseid pärast sanktsioonide all olevate venemaa seadusandjate visiiti Washingtoni.

16. USA suurendab sõjalisi kulutusi.

17. Lühiuudised

Zelenski sõnul tabas Ukraina ainuüksi märtsis 274 venemaa õhutõrjesüsteemi.

Ukraina kaitseministeeriumi teatel tõid eelmisel kuul putinile ülima ohvri 35 000 venelast. Üks venelane tapeti iga 74 sekundi järel, 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas. Ainuüksi droonirünnakutes hukkus või sai raskelt haavata 33 988 vene sõdurit, lisaks veel 1363 okupanti hukkus suurtükiväe ja muude rünnakute tagajärjel.

2026. aasta märtsis õnnestus venemaa armeel vallutada ligikaudu 160 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi, hoolimata sõjategevuse järsust suurenemisest. Sellest teatas Ukraina kaitseministeerium. Ministeerium märgib, et see ala vastab ruudule, mille küljepikkus on veidi üle 12 kilomeetri, ja see on kuu aega kestnud aktiivsete pealetungi operatsioonide tulemus.

Märtsis suurendas venemaa armee oma õhurünnakute intensiivsust, kasutades aasta algusest saadik suurimat arvu juhitavaid õhupomme – 7987. See on 1500 pommi rohkem kui veebruaris.

Kõlakas ringleb, et vene pool on asunud tagalatoetusüksuste koosseise kasutama rünnakuüksuste komplekteerimiseks.

Üleeilsest tihedamast rünnakute päevast ühtki vene pool uut püsima jäänud eesmist possat ei tuvastanud. Eile juba surve langus tavapärasele tasemele. Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 157 lahingukokkupõrget. Sektoriti intensiivsused sarnased varasema perioodiga.

Eile viis vaenlane läbi kolm raketirünnakut, kasutades 37 raketti, ja 80 õhurünnakut, heites alla 260 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 10 491 kamikaze-drooni ja viis läbi 3850 kaudtulelasku, neist 119 mitmikraketiheitjaga. Kahjuks keskmine tapjadroonide kasutamise arv tõuseb ja pisu vastukaaluks kasvab vene poole kaudtuleüksuste tabamise arv.

1. venemaa viis 3. aprillil läbi õhurünnaku Donetski oblastis asuvale Kramatorski linnale, tappes neli tsiviilisikut ja vigastades veel nelja, teatasid piirkondlikud võimud. Üks rünnakus hukkunutest oli 16-aastane poiss. vene väed heitsid linnale neli FAB-250 õhupommi kobarmoonaga kella 18.17 ja 18.25 vahel kohaliku aja järgi, teatas Donetski oblasti prokuratuur. Õhurünnakus hukkusid abikaasa vanuses 71 ja 68 ning 45-aastane naine. 16-aastane poiss suri haiglas rünnakus saadud rasketesse vigastustesse.

Sumõ linnas ründas vene armee droonide abil 16-korruselist hoonet ja elamurajooni. Riikliku eriolukordade teenistuse teatel põhjustas rünnak tulekahju. Esialgsetel andmetel sai venemaa rünnakus vigastada seitse inimest, sealhulgas laps.

venemaa ründas täna hommikul Kiievit droonidega, teatas Kiievi linnapea Vitali Klitško. Esialgsetel andmetel puhkes Darnõtski linnaosas tulekahju pärast seda, kui droonijäänused kukkusid neljakorruselise büroohoone katusele.

2. venemaa Telegrami kanalite teatel ründasid Ukraina väed 4. aprilli öösel venemaa linnades Taganrogis ja Togliattis kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi.

Togliattis näitasid sotsiaalmeediasse postitatud videod tulekahjusid Togliattikauchuki ja KuibõševAzoti keemiatehaste piirkonnas, mis asuvad Samaara oblastis üksteise lähedal.

Samaara oblast, mis on regulaarne rünnakute sihtmärk venemaa territooriumil sügaval, asub umbes 750 kilomeetri kaugusel Ukraina-venemaa piirist. vene allikad teatasid, et piirkonda ründas mitu drooni, põhjustades tulekahjusid tööstusrajatistes, kuigi kahju täielik ulatus on endiselt ebaselge.

Taganrogis said nädala alguses eraldi droonirünnakus kahjustada kaks kaitsega seotud ettevõtet. Teadaolevalt tabati nii Atlant-Aero tehast, mis arendab ja toodab droone, kui ka Berievi lennukitehast, kus moderniseeritakse Tu-95 pommitajaid ja A-50 luurelennukeid. Sõltumatu Telegrami väljaande Astra teatel hukkus Taganrogi rünnaku ajal elamule kukkunud droonis üks tsiviilisik ja mitu said vigastada.

Taganrog asub venemaa lõunaosas Aasovi mere rannikul, vaid 40 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist Venemaaga.

Jälgimiskanalid teatasid eile õhtul okupeeritud Krimmis toimunud mitmest plahvatusest. „Crimean Windi” teatel toimus Šturmove kohal Sevastoopoli lähedal Balaklava elektrijaama lähedal kolm plahvatust.

3. Sumõ: paar kontakti kirja läks.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: uut infot Kostjantõnivast ei olnud.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. 2025. aasta detsembris toimunud rünnakus venemaa varilaevastiku tankerile Qendil hukkus andrei averjanov, GRU pealuuredirektoraadi kindral, kes vastutas välismaal sabotaaži ja mõrvade eest. Sellest teatas Prantsuse raadiojaam RFI informeeritud allikatele viidates. Ajakirjanike sõnul võisid operatsiooni taga olla Ukraina sõjaväelased, kes tegutsesid Liibüas ja tegid koostööd Tripoliga. Lisaks meeskonnale viibis tankeri pardal umbes kümme kõrget vene luureohvitseri, kes olid maskeerunud meremeesteks. „See on vene luureohvitseri jaoks parim viis reisida,” selgitas üks allikas. Rünnakus hukkus kaks inimest ja seitse sai vigastada. Hukkunute seas oli ka averjanov. Moskva pole seda teavet ametlikult kommenteerinud.

RFI allikad märgivad, et vahetult pärast intsidenti järgnes vastus: 23. detsembril kukkus Türgis alla Liibüa peastaabi ülemat kindral Mohammed al-Haddadi vedanud lennuk. Raadiojaama allikate sõnul oli põhjuseks pardal toimunud plahvatus ja venemaa võis olla seotud, kuigi ametlikku kinnitust sellele pole. Teine intsident oli 19. märtsil, kui Liibüa suurimal naftaväljal El Shararas puhkes torujuhtme tulekahju. Sündmuskohalt leiti vene laskemoona, kuid Liibüa võimud pole süüdlase kohta veel ametlikke avaldusi teinud.

andrei averjanov sündis 1966. aastal Türkmenistanis ja lõpetas Taškendi kõrgema üldvägede juhtimiskooli. 2013. aastal sai temast Radio Liberty andmetel salajase sõjaväeüksuse 29155 juht, mis vastutas GRU operatsioonide eest Euroopas. New York Times teatas lääne luurele viidates, et see üksus oli muu hulgas seotud Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamisega Ühendkuningriigis, Bulgaaria ärimehe Emilian Gebrevi atentaadikatsega ja 2016. aasta riigipöördekatsega Montenegros. The Insideri uurimise kohaselt osales averjanov plahvatuste korraldamises laskemoonaladudes Bulgaarias ja Tšehhi Vabariigis. 2024. aastal pani Tšehhi politsei ta tagaotsitavate nimekirja seoses Vrbětice plahvatustega. Viimastel aastatel oli ta GRU asejuht, kes juhtis selle Aafrika operatsioone. RFI andmetel pidi ta juhtima ka venemaa kaitseministeeriumi loodud Aafrika korpust pärast Wagneri erarelvakompanii laialisaatmist.

RFI andmetel lõi Ukraina 2025. aastal Liibüasse sõjalise kohaloleku koostöös Abdel Hamid Dbeibahi valitsusega. Allikate sõnul on riigis paiknemas üle 200 Ukraina spetsialisti, kes töötavad mitmes rajatises, sealhulgas Misratas asuvas õhuväebaasis ja Mellita lähedal asuvas mere- ja õhudroonide stardi infrastruktuuris. Rünnakud venemaa laevadele Vahemerel, sealhulgas õhurünnak Qendilile ja gaasilaevale Arctic Metagaz, viidi väidetavalt läbi just nendelt positsioonidelt.

12. Telegrami ja VPN-ide blokeerimise tõttu venemaal langes putinit usaldavate venelaste osakaal nädalaga 5 protsendipunkti võrra, 76%-lt 71%-le. See selgub Avaliku Arvamuse Fondi (FOM) 27.–29. märtsil läbi viidud uuringust. Nagu Kommersant märgib, pole fond nii järsku langust registreerinud vähemalt 2019. aastast saati. Samal ajal suurenes nende osakaal, kes ütlesid pigem, et ma ei usalda, 13%-lt 17%-le.

Positiivsed hinnangud putinile, valitsusele ja peaminister Mišhustinile langesid samuti umbes 2 protsendipunkti võrra. FOM-i parteireitingute kohaselt kaotas Ühtne venemaa 3 protsendipunkti (38%-le), LDPR kaotas 1 protsendipunkti (9%-le), Kommunistlik Partei jäi 8%-le ja Uued Inimesed kasvasid 6%-ni. Sotsioloogid registreerisid ka protestiootuste kasvu: nende osakaal, kes usuvad, et protestides osaleb „palju” inimesi, tõusis 15%-lt 17%-le, samas kui nende osakaal, kes usuvad, et „keegi ei osale”, vähenes 3 protsendipunkti võrra (12%-lt 9%-le).

Ka VCIOM märgib sarnaseid trende. Nende andmetel langes putini toetusreiting märtsis nädalaga 1,9 protsendipunkti võrra 70,1%-ni, samas kui usaldus langes 1,7 protsendipunkti võrra 75%-ni. Aasta algusest on usaldus vähenenud 4,3 protsendipunkti võrra. Samal ajal suurenes putini tegevust hukka mõistvate vastajate osakaal jaanuari 14,8%-lt märtsi 18,3%-le. Ka mihhail mišustini ja valitsuse reitingud langesid, samas kui Ühtse venemaa toetus langes 29,3%-ni.

Reitingute langus toimub laialdaste internetipiirangute ja Telegrami sõnumitooja blokeerimise keskel. Roskomnadzor hakkas oma tegevust piirama 2025. aasta suvel ja OONI projekti andmetel oli blokeerimismäär 2026. aasta kevadeks jõudnud 80%-ni. Rostelecomi tegevjuht Mihhail Osejevski teatas Telegrami liikluse kümnekordsest langusest T2 võrgus.

Samal ajal on venemaal alates 2025. aasta maist toimunud internetiühenduse katkestusi. Projekti Online andmetel rakendavad võimud regulaarselt sulgemisi 62 piirkonnas ning lubatud veebisaitide nn valged nimekirjad on juba rakendatud 72 piirkonnas. 2025. aastal sai riigist maailma juhtiv katkestuste ulatus, mõjutades Top10VPN andmetel 146 miljonit inimest. RKS Globali eksperdid ennustavad, et venemaa läheb 2028. aastaks täielikult üle isoleeritud internetile.

Samal ajal on digitaalse arengu ministeerium alustanud meetmete rakendamist, mille eesmärk on piirata blokeerimisvahendite kasutamist. Nende meetmete hulka kuulub mobiilsideoperaatorite keeld Apple ID saldode täiendamiseks telefonikontodelt. Selle sammu eesmärk on muuta VPN-teenuste eest maksmine keerulisemaks. Lisaks on operaatoritele soovitatud kehtestada tasuta VPN-andmetele 15 gigabaidine kuulimiit. Forbesi allikate sõnul tuleb blokeeringutest möödahiilimise teenuste piiramise algatus isiklikult putinilt, kes andis selleks välja salajase korralduse.

13. Reuters teatas tööstusallikatele viidates, et venemaa suurimad ekspordisadamad Läänemerel Primorsk ja Ust-Luga ei ole teist nädalat suutnud vastu võtta venemaa rafineerimistehastest pärit naftasaadusi pärast seda, kui neid märtsis tabas Ukraina droonirünnakute seeria.

Nende sõnul ei ole rafineerimistehased alates 22. märtsist suutnud tarnida diislikütust ekspordiks Primorski kaudu Transnefti süsteemi. Mõjutatud on ka suured rafineerimistehased Siberis ja venemaa Euroopa osas, kuna neilt on enam kui 1,5 nädala jooksul võetud ära kõige mugavam ja kiirem viis diislikütuse ekspordiks tarnimiseks.

Saadetised Ust-Luga naftaekspordi terminali on peatatud alates 27. märtsist: venemaa Raudtee, mis toimetab sadamasse naftasaadusi sisaldavaid tsiterne, kehtestas tarnepiirangud, mida pikendati hiljem 14. aprillini, teatasid allikad Reutersile.

Mehitamata õhusõidukite (UAV) rünnakud Primorskis ja Ust-Lugas märtsi viimase kümne päeva jooksul kahjustasid sadama infrastruktuuri. Agentuuri allikate sõnul võivad ekspordipiirangud koos häiretega suuremates rafineerimistehastes viia naftatootmise languseni venemaal.

Satelliidipiltide kohaselt on 40% Primorski naftamahutite mahutavusest – kaheksa mahutit iga mahutavusega 50 000 kuupmeetrit – ära põlenud. Sadamas, mille päevane ekspordivõimsus on 1 miljon barrelit (peaaegu 1% ülemaailmsest tarbimisest), on 14 toornafta- ja neli diislikütuse mahutit.

Reutersi allikate andmetel on venemaa Ukraina rünnakute tagajärjel sadamaterminalidele, torujuhtmetele ja rafineerimistehastele kaotanud 20% oma naftaekspordi võimsusest (mis võrdub 1 miljoni barreliga päevas). Varem oli see näitaja ulatunud 40%-ni, kuid osa võimsusest on taastatud.

14. Ufa Kirovski ringkonnakohus määras 18-aastasele kohalikule üliõpilasele Mariale (mitte tema pärisnimi) 30 000 rubla (300 euro) suuruse trahvi haldusõiguserikkumiste seadustiku (CAO) artikli 20.3.3 1. osa alusel venemaa relvajõudude diskrediteerimise eest. See juhtus pärast seda, kui Maria esitas Rassveti partei piirkondliku haru teatel taotluse korraldada 12. aprillil meeleavaldus interneti blokeerimise vastu. Maria esitas teate Ufaa administratsioonile 1. aprillil, misjärel saabusid kolledžisse turvajõud, pidasid ta kinni ja konfiskeerisid tema telefoni. Seadmelt leiti TikToki video, kus oli näha laulja Naokot, ning tudengi sõnul hashtagid #freedomforNaoko, #NoWar, #FreedomforRussia. Tema väitel olid need hashtagid trahvi aluseks.

Vestluses OVD-Infoga ütles Maria, et pärast vahistamist ähvardasid turvatöötajad teda maksimaalse trahviga, kui ta ei tee koostööd, ja üritasid sundida teda oma advokaadist loobuma. „Nad olid ebaviisakad, ropendasid ja süüdistasid mind korduvalt valetamises,” lisas ta. Tudengit sunniti ka hoiatusteates allkirjastama oma protestiavalduse loobumisavalduse. Ta tunnistas, et ei plaani enam selliseid teateid esitada, kuid tunneb nüüd muret: „Ühiselamu ette pargitakse perioodiliselt imelikke autosid,” selgitas Maria. Ülikoolis teavitati teda võimalikust väljaviskamisest.

See on vaid üks episood märtsi lõpus ja aprilli alguses venemaad haaranud interneti blokeerimise vastaste protestide mahasurumise kampaanias. Võimud keeldusid lubamast meeleavalduste korraldamist 17 piirkonnas, kus aktivistid olid avaldusi esitanud. Penzas, Krasnodaris, Vladimiris ja Muromis väljastati algselt lube, mis seejärel tühistati. Ametnikud omistasid keeldumistele potentsiaalsetes meeleavalduspaikades läbiviidud treeningvideoid, droonide ohtu, lähedalasuvate mänguväljakute olemasolu ning Moskvas ja Peterburis COVID-19 piiranguid. Tomskis pidasid nad vaba interneti, mõtte- ja sõnavabaduse meeleavalduse eesmärke eksitavaks.

1. aprillil andsid julgeolekujõud hoiatuse Veliki Novgorodi elanikule Assol-Anastasia Krepetsile, kes oli samuti avaldanud soovi 12. aprilli miitinguks. Märtsi lõpus peeti kinni viis Sarkani Luige liikumise liiget, kes korraldas 29. märtsil protestidele kutsuva TikToki kampaania. Kohus mõistis Jevgeni Ladõginile, Artem Neverovile, Maksim Heifetsile, Nikita Ulanovile ja Aleksandra Meštšerjakovale (kõik vanuses 18–20) 15 päeva pikkuse vangistuse politsei eiramise eest. Kahele neist esitati süüdistus dokumentide esitamisest keeldumises ja kahele osalemises loata üritusel Bolotnaja väljakul. Sarkani Luige administraator, 19-aastane Sofia Tšepik, peeti varem kinni ja vabastati hoiatusega. Kahel teisel korraldajal, Stepan Razinil ja endisel koordinaatoril Timofeil, õnnestus venemaalt lahkuda.

15. USA Senati välissuhete komitee liikmed nõuavad Trumpi administratsioonilt läbipaistvust pärast seda, kui grupp venemaa seadusandjaid külastas valitsusametnikke Washingtonis, selgub 3. aprillil Kyiv Independentiga jagatud avaldusest. Senaatorite uurimine järgneb venemaa Riigiduuma esindajate kahepäevasele visiidile Washingtoni – neile kõigile on USA kehtestanud sanktsioonid seoses nende rolliga täiemahulises sõjas Ukraina vastu.

USA välisministrile Marco Rubiole ja rahandusministrile Scott Bessentile adresseeritud kirjas väljendasid senaatorid muret venemaa delegaatide visiidi riikliku julgeolekuga seotud tagajärgede pärast. „Delegatsioon saabus USA pinnale ühel eesmärgil: edendada kremli strateegilisi eesmärke – sealhulgas koguda täiendavat kasulikku luureteavet,” kirjutasid senaatorid Jeanne Shaheen ja Roger Wicker.

Delegatsiooni kuulusid venemaa väliskomisjoni aseesimees vjatšeslav nikonov, mihhail deljagin ja boriss tšernõšov – ametnikud, keda senaatorid kirjeldasid kui „kaugel süütust”.

„(N)eid isikuid sanktsioneeriti, kuna nad osalesid käitumises, mida peetakse USA riikliku julgeoleku seisukohast kahjulikuks,” kirjutasid senaatorid. „On murettekitav, et hoolimata nendest muredest andis USA valitsus neile isikutele juurdepääsu USA valitsusasutustele.”

Senaatorid kutsusid Rubiot ja Bessenti üles põhjendama sanktsioonide tühistamist, mis lubab seadusandjatel riiki siseneda ja oma lennukiga USA lennujaamas maanduda. Kirjas paluti administratsioonil ka üksikasjalikult kirjeldada võetud turvameetmeid ja esitada täielik nimekiri kõigist venemaalt reisinud isikutest. Lisaks paluti kirjas kokkuvõtet enne visiiti läbi viidud vastuluure hindamisest ja teavet administratsiooni ametnikega peetud kohtumiste kohta.

„On oluline, et Kongress ja avalikkus mõistaksid venemaa delegatsiooni tegevuse ulatust siin Ameerika Ühendriikides ja juurdepääsu, mis neil võis olla tundlikule teabele,” kirjutasid nad.

Välisministeeriumi ametnik teatas 25. märtsil ajalehele Kyiv Independent, et venemaa seadusandjad kohtuvad kahepäevase Washingtoni-visiidi ajal USA Kongressi liikmete ja USA föderaalvalitsuse delegatsiooniga. Visiidi korraldas vabariiklasest esindaja Anna Paulina Luna, kes on tuntud oma vastuseisu poolest USA abile Ukrainale.

Arutelud Trumpi administratsiooni ametnikega pidid toimuma 27. märtsil Ameerika Ühendriikide Rahuinstituudis (USIP).

venemaa riigiduuma tegutseb suures osas kremli-meelse organina ning kogu poliitilise spektri seadusandjad on järjekindlalt toetanud sõda Ukraina vastu.

Nagu senaatorid oma kirjas märkisid, ei riku visiit mitte ainult Ukraina-alaseid sanktsioone, vaid toimub ka ajal, mil koguneb tõendeid selle kohta, et venemaa aitab aktiivselt oma liitlasel Iraanil sihikule võtta USA varasid Lähis-Idas.

16. CNN: Iraani sõja ajal taotleb Valge Maja oma 2027. aasta eelarveettepanekus ligikaudu 1,5 triljonit dollarit kaitsekulutusteks – see on riigi lähiajaloo kõrgeim tase. Väljaanne märgib, et reedel avaldatud eelarveettepanek – mis suuresti sümboolselt peegeldab presidendi (Donald Trumpi – toim.) prioriteete – näeb ette kaitsekulutuste suurendamist enam kui 40% võrreldes eelmise aastaga.

Selle eesmärk on täiendada laskemoonavarusid ja laiendada USA mereväge, samuti alustada Trumpi kavandatud Golden Dome’i raketitõrjesüsteemi ehitust. Samuti näeb see ette kõigi sõjaväelaste märkimisväärse palgatõusu 5–7%, et edendada värbamist ja hoidmist.

„Ajalooliselt kõrged kaitsekulutused langevad kokku käimasoleva sõjaga Iraaniga, mis näitab Valge Maja vähest huvi tähelepanu ja ressursside mujale suunamise vastu, hoolimata Trumpi korduvatest kinnitustest, et ta kavatseb Lähis-Idas vaenutegevuse nädalate jooksul lõpetada.”

Samal ajal näeb eelarve ettepanek ette mittesõjaliste kulutuste 10% kärpimist – 73 miljardi dollari suurune kärbe, mis mõjutaks peamiselt eluaset, sotsiaalteenuseid, tervishoidu ja muid siseriiklikke programme, mida administratsioon on kriitiliselt „ärganud” programmideks nimetanud.

17. Lühiuudised

venemaa suuremad pangad seisid 3. aprillil silmitsi ulatuslike elektrooniliste teenuste katkestustega, selgub veebipõhistest jälgimisandmetest ja klientide aruannetest. Katkestus ilmnes ajal, mil venemaa valitsus on üha enam karmistanud kontrolli internetiühenduse üle riigis, kehtestades piiranguid populaarsetele rakendustele ja püüdes piirata virtuaalsete privaatvõrkude (VPN-ide) kasutamist. Umbes kell 10 Moskva aja järgi hakkasid kliendid teatama probleemidest mobiilipanga rakenduste, maksete ja sularahaautomaadist sularaha väljavõtmisega. Mitmes linnas tekkisid kauplustes, restoranides ja bensiinijaamades pikad järjekorrad, kuna asutused said vastu võtta ainult sularahamakseid.

medvedjev ütleb nüüd, et Trump ei vii USA-d NATO-st välja, kuid EL on muutumas vaenulikuks sõjaliseks blokiks, võib-olla hullemaks kui NATO. Seega peaks venemaa loobuma oma tolerantsest hoiakust naabrite, sealhulgas Ukraina, suhtes, kes EL-iga ühinevad. Njah…

Exilenova+ väidab, et Moskva sõjaväeparaad jääb sel aastal turvakaalutlustel tõenäoliselt ära. Nad viitavad sama väite postitanud Z-blogijale Fighterbomberile.

Visegrad24 teatel hõivasid Rootsi väed pärast Rootsi ranniku lähedal toimunud naftareostust venemaa naftatankeri FLORA 1. Samuti lisati, et vananevad varilaevastiku laevad kujutavad endast üha suuremat julgeoleku- ja keskkonnariski.

Ukraina loodab, et venemaa agressioonikuriteo eritribunali seaduslik moodustamine toimub juba mais Euroopa Nõukogu välisministrite kohtumisel Chişinăus. Sellest teatas välisminister Andrei Sõbiha 3. aprillil toimunud telesaates. Tema sõnul on venemaa vastutusele võtmise mehhanismi põhielementide loomisel juba tehtud märkimisväärseid edusamme. See hõlmab eelkõige eritribunali, kahjude registri ja hüvituskomisjoni loomist – need institutsioonid peaksid moodustama asjakohase rahvusvahelise infrastruktuuri aluse.

USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli büroo (OFAC) teatel eemaldas USA endise venemaa rahandusministri mihhail zadornovi oma sanktsioonide nimekirjast. 2022. aastal töötas Zadornov Venemaa panga Otkritie FC tegevjuhina. Samal aastal, pärast venemaa sissetungi Ukrainasse, kehtestasid USA tema vastu sanktsioonid. Nende hulka kuulusid reisikeeld ja varade külmutamine USA-s.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Rootsi piirivalve peatas tänase reede 3. aprilli varahommikul Läänemerel laeva Flora 1 ja läks laeva pardale Rootsi lõunaosas Ystadist lõunas.

Riigi tsiviilkaitseminister Carl-Oskar Bohlin teatas sotsiaalmeedias, et laeva kahtlustatakse keskkonnakuriteos, mis on seotud Gotlandi idaosas toimunud naftareostusega.

Laeva lipuriik on endiselt selgusetu. Minister kahtlustab ka valelipu varianti.

Venemaa varilaevastik, mis koosneb vanematest ja ebapiisavalt kindlustatud tankeritest ning mis väldib sanktsioone, kujutab endast märkimisväärset julgeoleku- ja keskkonnaohtu. Valitsus suhtub juhtumisse tõsiselt, kuigi seekord pole tegemist ulatusliku naftareostusega, kirjutab Bohlin.

Piirivalve andmetel on lekke suurus hinnanguliselt umbes 1,7–18 kuupmeetrit.

Suurem leke oleks võinud mereökosüsteemidele ja Rootsi rannikule laastavaid tagajärgi avaldada, märgib ta.

Rootsi piirivalve teatel oli laev lahkunud Soome lahe sadamast. Samuti väidetakse, et see on EL-i sanktsioonide nimekirjas.

Juhtumi osas on algatatud eeluurimine ja laeva hoiavad võimud praegu kinni.

Kustbevakningen har idag, tidigt på morgonen, bordat det misstänkt falskflaggade fartyget Flora 1, strax söder om Ystad. Fartyget kvarhålls och misstänks för miljöbrott efter ett oljeutsläpp öster om Gotland, i svensk ekonomisk zon. Ingripandet har skett i samverkan med berörda… pic.twitter.com/0b09q0O5qc

— Carl-Oskar Bohlin (@CarlOskar) April 3, 2026

Reedel, 3. aprillil lõppes küberväejuhatuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskuse (IKTKe) kahenädalane välilaager Kloogal ja Paunkülas, kus üksused harjutasid erialaste teenistusülesannete täitmist väljaspool harjumuspärast töökeskkonda.

„Kahenädalasel välilaagril oli kaks peamist eesmärki. Esiteks, et keskuse võitlejad saaksid meelde tuletada ja korrata sõduri baasteadmiseid ning õppida ja omandada uusi oskuseid võitluses nii maastikul kui ka hoonestatud alal. Teiseks õpielemendiks oli teenistusülesannete täitmine väljaspool alalist teenistuskohta,” ütles välilaagri vastutav nooremleitnant Adrian Alexander Kargin.

Välilaagris harjutati sõja- ja rahuaja teenistusülesannete täitmist, sealhulgas püstitati töökohad ja monitooringuvõime alternatiivsel taristul ning tagati ööpäevaringselt kaitseministeeriumi valitsusala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) toetus. Sõjaline väljaõpe hõlmas lisaks võitlusele hoonestatud alal ka laskeosavustesti sooritamist automaatrelvadega ning lahingupaari ja pooljao lahinglaskmisi, kus osales kogu IKTKe suvise kutse isikkoosseis.

„Igapäevaste teenistusülesannete kõrval jääb intensiivseks väliõppeks vähe aega, kuid sellest hoolimata tulid sõdurid maastikul manöövrite sooritamisega üle ootuste hästi toime,” ütles IKTKe tarkvaraarendussektsiooni ajateenija nooremseersant Pert Koduvere. „IKT tagamine võõras keskkonnas tõi enesega kaasa praktilisi väljakutseid. Kasutajatoe jaoks tähendas see pikemat reageerimisaega, sest suur osa kasutajatest paikneb Tallinnas ning probleemide lahendamiseks, mis eeldab füüsilist kohalolekut, tuli leida alternatiivseid lahendusi.”

Kahe nädala jooksul meelde tuletatud ja juurde õpitud teadmised pannakse proovile üsna peatselt toimuvas küberväejuhatuse väikeüksuse taktikalaagris, kus ajateenijad saavad rakendada seekordse välilaagri käigus omandatud oskuseid.

Küberväejuhatuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus tegeleb kaitseministeeriumi valitsemisalas IT- ja sidealaste lahenduste ning teenuste tagamisega ja ajateenijate väljaõppega valdkonnas.