Pikaajalise kogemusega Eesti joogitootja A. Le Coq sõlmis täna 15. septembril ostu-müügilepingu, omandamaks 100 protsenti Eesti ühe tuntuima loodusliku mineraalvee tootja Värska Originaal AS aktsiatest. Tehinguga laiendab A. Le Coq mittealkohoolsete toodete portfelli ja prognoosib eelkõige uusi võimalusi eksporditurgudel.
A. Le Coqi juhataja Jaanus Vihandi sõnul ei ole A. Le Coq seni loodusliku mineraalvee tootmisega tegelenud ja tehing annab hea võimaluse oma tegevust laiendada: „Suurte välisfirmadega pikaajaliseks konkureerimiseks, eriti eksportturgudel, on vajalik laiendada mittealkohoolsete toodete portfelli ning suurendada tootmisvõimekust, mistõttu oleme otsinud võimalusi, kuidas strateegilist ambitsiooni teostada. Värska tervislikke eluviise toetavad mineraalveed laiendavad hästi senist portfelli ning armastatud kodumaise brändi meie katuse alla toomine on väga suur au.”
Värska mineraalvesi on olnud eestlaste armastatuim mineraalvesi juba üle 50 aasta. Selle aja jooksul on arenetud kaasaegseks joogitootjaks, mille portfelli kuulub nii looduslik mineraalvesi kui ka mineraalvee baasil toodetud uuenduslikud ning auhinnatud joogid nagu näiteks Värska Vurtsvasser ja Värska Magneesium.
„Oleme põnevil ettevõtte uue arenguetapi osas. Koostöö annab meile võimaluse kiirendada tootearendust ja viia Värska veelgi rohkemate tarbijateni nii Eestis kui ka väljaspool. Samas jääb tootmine paigale Värskasse, kuna loodusliku mineraalvee tootmine saab toimuda ainult mineraalvee allika juures. Meie inimesed saavad jätkata oma tööd ja meie brändi väärtused jäävad samaks,” ütles Värska Originaal juhatuse liige Rauno Jõgeva.
Jaanus Vihandi arvates loob Värska pikk ajalugu ja professionaalne töötajaskond koos A. Le Coqi meeskonnaga uued võimalused Värska tooteportfelli ja kaubamärgi veelgi laialdasemaks levitamiseks. Lisaks Eestile, nähakse võimalust viia kodumaine bränd laia maailma: „Värskat müüakse juba täna mitmel välisturul, kuid meie hinnangul on ekspordipotentsiaal veelgi suurem. A. Le Coq ekspordib tooteid rohkem kui 70 riiki, meie jooke naudivad kümned miljonid inimesed üle maailma ning usume, et A. Le Coqi senine kogemus ja kontaktid loovad võimaluse armastatud Värska brändil välisturgudel veelgi kasvada.”
Ostu-müügi tehing jõustub lõplikult, kui on saadud Konkurentsiametilt vastav kinnitus, eeldatavasti jõuab tehing lõpule 2026. aasta esimeses kvartalis.
Politseisse pöördus 39-aastane mees, kes sai Booking.com keskkonna kaudu kirja, milles paluti tal oma reserveeringu andmeid täpsustada.
Seejärel suunati ta andmete täpsustamiseks lingile, kus tuli teha kaardimakse kinnitus. Mees käitus vastavalt juhistele, aga avastas hiljem, et tema pangakontolt on kadunud 530 eurot.
Kelmusjuhtumi täpsemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.
Jalgpalliklubi Lootos naiskond kohtus laupäeval, 13. septembril naiste esiliiga 17. vooru mängus FC Levadia võistkonnaga ja sai raske 3:2 võidu.
Naiskonna jaoks oli tegemist juba kolmanda mänguga nädala jooksul, lisaks tuli seekord hakkama saada ilma vahetusmängijateta, kuna viirushaigused olid rivist välja löönud üle poole järelkasvuvõistkonnast.
Vastased läksid mängu avapoolaja üleminuti väravast juhtima.Teisel poolajal viisid kapten Ave-Lii Laas, Glairika Toomemägi ja Marie Rahel Lail Lootose 3:1 juhtima. Kodunaiskond vähendas mõni minut enne mängu lõppu vahe minimaalseks, kuid kolme punkti Lootoselt enam röövida ei õnnestunud.
Liigatabelis hoiab Lootos jätkuvalt teist kohta. Põhihooaja lõpuni jääb kolm kohtumist. Järgmine mäng on 21. septembril kell 12 Lootospargis JK Tallinna Kalev II vastu.
Naiskond mängis koosseisus: Mairit Laanesaar (vv), Isabel Huma, Ave-Lii Laas(k), Elina Kahar, Indra Liz Nemvalts, Kristin Kukli, Gerlin Zoludev, Luiisa Marleen Lepp, Virginia Käst, Marie Rahel Lail, Glairika Toomemägi. Peatreener: Indrek Käo, füsioterapeut Iris Nurmsoo.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti augustis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 798 sündi, neist 399 tütarlast ja 399 poisslast. Möödunud aastal augustis oli sünni registreerimisi 830.
Kaksikuid registreeriti 11 paari, neist viis paari poisse, kolm paari tüdrukuid ja kolm segapaari. Sünnid jagunesid lapse elukoha alusel järgmiselt: Tallinnas registreeriti 275 sündi, Harjumaal 129, Hiiumaal 4, Ida-Virumaal 39, Jõgevamaal 19, Järvamaal 15, Läänemaal 10, Lääne-Virumaal 36, Põlvamaal 9, Pärnumaal 46, Raplamaal 22, Saaremaal 20, Tartumaal 117, Valgamaal 11, Viljandimaal 27 ja Võrumaal 18 lapse sünd. Eesti elukohata sünde registreeriti 1.
Augustis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Mia (12), Emma, Sofia (10) Eliise ja Nora (7). Poistele pandi enim nimeks Mark (13), Gustav, Hans, Hugo, Oliver (9) ja Johannes (7).
Augustikuus sõlmiti 863 abielu, millest 76 notarite ja 67 vaimulike poolt. Lahutati 249 abielu, millest 52 notarite poolt. Eelmisel aastal augustis sõlmiti 1001 ning lahutati 239 abielu.
Augustis registreeriti 1218 surma, möödunud aastal samal ajal 1216.
Uus nimi anti 154 inimesele, neist eesnimi 35, perekonnanimi 104 ning ees- ja perekonnanimi 15 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 115 naist ja 39 meest. Läinud aastal samal ajal anti uus nimi 229 inimesele.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.
Kohus tühistas valitsuse otsused Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks. Samas on juba mitut aastat kestnud harjutusvälja laienduse arendus – rajatud on uusi teid ja raadatud metsa ning enamus harjutusala alla jäänud hoonestatud kinnistuidki on juba riigile müüdud. Maaomanikud möönavad, et tõenäoliselt ei muutu kohtuotsusest midagi.
Tallinna halduskohus rahuldas septembri alguses 81 eraisiku, kahe äriühingu ja kahe keskkonnaorganisatsiooni kaebuse ning tühistas valitsuse otsused Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks. „See kohtuotsus on nüüd esimene selline suurem avalik ja tegelikult märk sellest, et Eestis demokraatia toimib,” lausus üks 81 kaebekirja esitanud eraisikust Tiiu Ritari.
Ritari sõnul läks kohtuasi maksma üle 68 tuhande euro, milleks saadi raha annetustest. Kaitseministeerium on juba öelnud, et kaebab kohtuotsuse edasi, vahendab ERR.
Tartu linn plaanib kesklinna Turu tänaval vähendada lubatud piirkiirust 40 kilomeetrile tunnis ning rajada eraldi liikumiskoridorid nii jalgratturitele, jalakäijatele kui ka autodele.
Turu tänav on üks tihedama liiklusega tänavaid Tartus. Plaanitav piirkiiruse vähendamine peaks vähendama liiklusest tekkivat müra, vahendab ERR.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste eel kipuvad seekord tähelepanu haarama hoopis üleriigilised teemad – elukallidus, maksud ning juttu on tehtud ka valitsuse usaldushääletusest. Lisaks peab omavalitsuse poliitik hakkama tegelema oma kodukoha muredega. „Aktuaalne kaamera” uuris poliitikaekspertidelt, kas Toompea küsimustele keskendudes saab valimised ka päriselt võita.
Tänavused kohalikud valimised ei käi pelgalt tänavapuhastuse ja lasteaiakohtade üle. Laual on seekord ka hoopis teravamad teemad. „Suur kandev pinnas saab väga selgelt olema rahulolematus valitsusega,” lausus poliitikaekspert ja SA Liberaalne Kodanik (SALK) juht Tarmo Jüristo.
Täna esmaspäeval on taevas valdavalt pilves ning sajab vihma. Tuul puhub lõunast ja kagust, saartel ka edelast 4-9, iiliti 13, ennelõunal rannikul ja õhtul saartel 7-12, iiliti kuni 18 m/s. Sooja on oodata 15 kuni 19 kraadi.
Järgnevatel päevadel on taevas võrdlemisi pilvine. Teisipäeval levivad vihmahood edelast kirdesse üle Eesti ning mitmel pool on äikest. Sooja on keskmiselt 17 kraadi. Sajuselt ja äikesega möödub ka kolmapäev. Neljapäeva õhtul sajud harvenevad, kuid seda vaid üürikeseks. Reedel tiheneb pilvisus veelgi ning vihmasadu levib läänest itta üle maa. Sooja on nädala keskel keskmiselt 16 ning reedel 17 kraadi, vahendab ERR.
Ukraina rindel katkes tänase esmaspäeva, 15. septembri hommikul ootamatult Starlinki internetiühendus.
Asjast andis teada Ukraina droonivägede ülem Magyar.
Starlinki ühenduses on tõrkeid üle terve maailma.
Ettevõtte juht Elon Musk on juba kinnitanud ulatusliku rikke olemasolu, mida järk-järgult parandatakse.
Rike on väidetavalt seotud erakodselt tugeva Päikesetormiga.
Siseminister Igor Taro (erakond Eesti 200) tegi täna avalduse, milles teatas, et loobub avaliku vastuseisu tõttu mõttepolitsei loomisest.
Taro avaldus:
Võtan tagasi karistusseadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse. Kriitika näitas, et tegu oli ilmselgelt toore ja läbimõtlemata plaaniga. Enneaegne väljatulek kavaga oli minu viga.
Terroristliku propaganda valmistamine ja selle levitamine on ohuks ka Eesti inimeste julgeolekule, kuid selle piiramise meetmed peaksid olema õigusselged ning proportsioonis mõtte- ja arvamusvabadusega.
Mõttepolitseil, meelsuskontrollil ega põhjendamatul jälitustegevusel ei saa olla demokraatlikus ühiskonnas kohta ning sellesuunaline liikumine polnud kindlasti ka minu eesmärgiks.
Sotsiaalmeediasse on pandud video selle kohta, kuidas NATO koondab vägesid Poola territooriumile.
Selle kohta andis eraldi loa Poola president Karol Nawrocki.
Vägede koondamine on seotud NATO käimasoleva sõjalise operatsiooniga Eastern Sentry (Ida Vahitorn), mille ajendiks oli Vene droonirünnak Poola territooriumile.
Poola on juba sulgenud täielikult piiri Valgevenega.
Video on siin:
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. september 2025:
lõunarinde kummaski otsas vene pool edasi sai ja Taani üllatas meeldivalt.
1. Ikka sadu.
2. Eilsest ööst ja pisu lisa tänasest.
3. Kursk: vist muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eilsed sõnumid, et Kupjanski linnas olukord halvenes.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: hallis alas tihe muutuste laine.
8. Donetsk: hallis alas tihe muutuste laine.
9. Lõunarinne: nii ida kui lääneserval vene poole edenemine jätkus.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa võimud on otsustanud saata SVO (sõjalise erioperatsiooni) veterane massiliselt muuseumidesse ja teatritesse tööle. Tundub, et neid eriti mujale ei taheta.
12. venelastel keelatakse oma isiklikel maatükkidel suures koguses kariloomade ja kodulindude pidamine.
13. putin tegi medvedevist Isamaa Teeneteordeni täiskavaleri.
14. Taani lubas Ukraina raketikütuse tehase ehitamist, möödudes enam kui 20 seadusest. Kas meie oleks nii julged?
15. Miks putin ei lõpeta oma sõda läänes — Politico.
16. Lühiuudised
Jätkuvalt eip suuda ei USA ega Euroopa katkestada venemaaga kaubandussuhteid ja eks süüdistuste loopimisega arvatakse, et sellega vabandab enda tegevusetust… njah, kui valijad ikka „jalgadega” eip hääleta, siis muutusi ei kipugi tulema. „Jalgade” termini all mõtlen, et inimesed (nii ettevõtete juhid kui tarbijad) peaks ka ise näitama eeskuju, et näiteks venemaa ega tema naftat ostavate riikide tooteid ei osteta. Kas keegi meistki on mõelnud, et näiteks üritaks vähem osta Hiina tooteid või ei reisiks ei Indiasse või Türki… njah, tore vähemalt oli lugeda Las Vegasse uudist, et „palun kanadalased, tulge tagasi, meil turismi tuludega juba väga nirusti”, Kanada suunalt langes turisti voog sinna 30 protsenti ehk siis kanadalased kuidagi teadlikumalt käituvad kui paljud eurooplased.
187 vene poole rünnakut ja sarnane isikkoosseisu kaotuste arv kui varasemalt laseb arvata, et ründavad grupid pole suurenenud ning soomustki veel töösse ei lükata. Jätkuvalt on lisaks varasematele väga intensiivsetele lõikudele suudetud tõsta ja hoida viimastel nädalatel ka kõrget survet nii Harkivi kui Siverski suunal ning uuesti tõuseb murelapseks lõunarinde lääneserv.
Järjest enam hakkab tunda anda Ukraina omadel, et reserve ei jagu kõrvalsuundade toetuseks ja sestaap viimasel ajal on vene pool pigem edasi saanudki seal. Nii läks eilegi, kus lõunarindel edenetakse ning olukord Kupianski linnas ja selle ümbruses ei taha sugugi paraneda vaid hoopis halveneb. Pisu siiski panustab tuntavale venemaal oluliste infra objektide ründamisele, sest kuskilt hakkab lõpuks king pitsitama ja kütuse tarnetesse rinde suunas hakkavad augud tekkima. Ukraina tööstuslinnade komplekti kaitseks varasemalt saadetud reservid on tänu nende heale väljaõppele ja motiveeritusele suutnud tuua olukorra, kus vene pool mitte ainult pidama saadud vaid suudetakse tihti ka saada ise edusamme ning hoida kordi suuremat vastast tihedas tegevuses surudes peale enda tempot. Jah, see toob ka tõusnud kaotusi Ukraina omade hulgas ja kaua nii suudetakse, eip oska arvata.
Pisu kuklas mingi tunne on, et kuidagi mõnedes lõikudes on vist Ukraina omadel miskit veel plaanis, sest operatsiooni julgeoleku pilv on hakanud paiguti tihenema.
Jätkuvalt töötleb tihedalt vene pool liugpommidega rinde lähedust, kaudtuleüksused ikka pisu alla keskmise ja neid kamikaze droone ikka palju (6637). Muutusi vene poole taktikas ei tuvastanud ja vaatamata pisu keskmisest kehvematele uudistele ei näe põhjust Ukraina rindereitingut ettevaatlikult optimistlik ühe plussiga alandada.
Ilm on seal seni soe, päeval ikka üle 20 ja vaid paaril päeval pisu vihma lubatakse ja soe ilm läheb seejärel edasi ehk siis suve jagub ja kipub ikka seda suuremat pealetungi ootama. No ei usu, et vaid selliste väikeste jalaväegruppidega lõpmatuseni jätkatakse, sest selliselt saadavad sammude pikkused eip saa kuidagi rahuldada vene kindralite ambitsioone ja lubadusi putinile tulemusi tuua, sest kremlis mõõdetakse tulemusi vaid suuremate linnade vallutamisega ning mõne Ukraina oblasti täieliku vallutamisega…
1. 15. septembri öösel Zaporižja rajooni vaenlase pommitamise tagajärjel süttisid eramud ja üks kogukondadest jäi elektrita. Õnneks polnud inimohvreid.
Väga tihe sadu on Ukraina tööstuslinnade komplekti pihta Slovjanskist kuni Pokrovskini.
2. Üleeile õhtul venemaa Kiriši rafineerimistehases toimunud Ukraina droonilöök on süvendanud üleriigilist bensiinipuudust. venemaa on peatanud bensiiniekspordi, kuulutades välja täieliku embargo kuni 30. septembrini ja kauplejaid mõjutava piirangu kuni 31. oktoobrini.
Ukraina luure peavalitsus (GUR) ja erioperatsioonide väed (SOF) on võtnud vastutuse 13. ja 14. septembril Orjoli ja Leningradi oblastis toimunud raudteerajatiste rünnakute eest, ütles GUR-i allikas Ukrainska Pravdale. Allika sõnul hukkusid Orjoli lähedal Maloarhangelski-Glazunovka raudteelõigul toimunud esimese operatsiooni käigus kolm Rosgvardia insenerimeeskonna töötajat. „Plahvatuse tagajärjel peatati föderaalraudteeühendus, mõlemas suunas hilines üle 15 rongi,” teatas GUR, märkides, et operatsiooni eesmärk oli venemaa raudtee Orjoli-Kurski suunal liikluse takistamine. FPC andmetel hilines kokku vähemalt 17 rongi.
Lisaks teatas luure peavalitsus viieteistkümne kütusepaagi hävimisest Stroganovo – Mšinskaja lõigul. (Peterburi – Pihkva raudtee) Leningradi oblastis 14. septembri öösel rongi rööbastelt mahamineku tõttu. „Raudteeinfrastruktuuri hävimise tagajärjel nendel lõikudel kogevad venelased olulisi logistikaraskusi, mis omakorda mõjutab oluliselt nende võimet läbi viia aktiivseid operatsioone Ukraina kaitseväe vastu Harkivi ja Sumõ suunal,” teatas osakond.
13. septembril ründasid Ukraina luure peavalitsuse võitlejad venemaa Föderatsiooni Permi oblastis asuvat keemiatehast, mis on venemaa sõjatööstuskompleksi jaoks kriitilise tähtsusega. Nende sõnul kasutasid kaitsjad ründedroone venemaa suuruselt teise orgaanilise sünteesi kemikaalide tootja – PAO Metafrax Chemicals – ründamiseks. Esialgsetel andmetel kahjustati karbamiidi (karbamiidi) tootmise seadmeid. Luure Peavalitsuse allikas märkis, et selle ettevõtte tooted on lõhkeainete tootmise peamised komponendid: urotropiin, metanool, pentaerütritool ja eelmainitud karbamiid. Ettevõtte ja venemaa-Ukraina piiri vaheline kaugus on sirgjooneliselt umbes 1500 kilomeetrit:
Donetski oblastis tabati eile päeval suuremat laskemoonaladu.
Augustis kinnitatud Ukraina drooni- ja raketirünnakute kaardil venemaal on kirjas 45 juhtumit. Sihtmärkide hulgas on 8 naftahoidlat ja gaasirajatist, 14 rafineerimistehast, 2 lennuvälja, 12 raudteejaama, 3 sadamat ja ladu ning 6 kaitsetööstusettevõtet.
Täna öösel toimus võimas tulekahju Džan-Kutarani mäel Feodossija lähedal (okupeeritud Krimm).
3. Kursk: no ei suuda seni Ukraina edulugude kõlakatele täpsemaid kohti leida.
4. Harkiv: seniks, kuni vene pool jõgedest püsivamalt üle ei saa, eip ole olukorraga halvasti.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski lähedal jõe läänekaldal olla kõlakate järgi taas olukord halvenenud.
6. Siversk: survet jagus, rindejoone muutusi mitte. Pisu mõtlikuks teeb, et miks vene pool siia täiendavaid dessandiüksusi ei too vaid loodab üldjuhul vaid tavalisele motolaskurüksuste seltskonnale. Njah, eks needki liiguvad enamasti kas jala või kergliikuritel. Küll on nende toetuseks juurde antud siia suunale suurem ports luuret ja drooniüksusi rünnakute toetamiseks.
7. Bahmut: hallis alas tihe lahingutegevus jätkus, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Pärast 22 kuud kestnud pealetungi operatsioone Bahmutist Tšassiv Jarini saadeti venemaa 98. õhudessantdiviis koos oma kolme õhudessantrügemendiga taastumiseks Hersoni. Õige pisu hõlpu siiski, kuigi jah, jagub siin palju nii tavalisi motolaskureid kui kuni SOF-ini välja.
8. Donetsk: jätkuvalt eip suuda tuvastada püsivamaid muutusi rindejoones, sest väga tihe tegevus hallis alas ning sellega seoses uute eesmiste possade tekkimine/hävimine ei anna veel selleks põhjust.
9. Lõunarinne: nii ida kui lääneserval vene poole edenemine jätkus.
Eilseks vallutas vene pool tagasi Andrijivka-Klevtsove asula. Siin lõunarinde idaservas on olukord pisu kaootiline, sest mõned külad on käinud aja jooksul käest kätte, kuigi vene poole edusammud on olnud pisu suuremad. Kui varasemalt arvasin, et Ukraina omad kiiremini taanduvad jõgede taha, siis seda siiski juhtunud pole. Jõe vesi ka nõnda soe, et tihti kasutab ka Ukraina sõdurite üle jõe saatmist ujudes (ikka varustuse parve enda ees lükates).
Kahjuks hakkab rinde lääneserval minema üha nutusemaks, vene pool suutis eilseks kanna maha saada Stepnohirski asulas (enne sõda elas seal u 4300 inimest) ja sellega laienes vene poole sillapea veelgi 1 km võrra ja üha murelikumaks teeb olukord, sest saadakse kuidagi lihtsalt üle nii jõest kui lagedatest väljadest.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa kultuuriministeerium töötab välja programmi Ukraina sõjas osalejate ümberõppeks ja edasiseks töölevõtmiseks kultuuriasutustes, ütles kultuuriminister olga ljubimova. Ta märkis, et ministeeriumi aitab selles kutseühiskond. „Me töötame välja mitmeid SVO osalejate toetusvaldkondi. <…> Esiteks räägime võimalusest töötada meie kultuuriasutustes ja saada lisaharidust, et realiseerida oma võimeid ja andeid, töötades juba selles valdkonnas,” ütles ljubimova TASS-ile 11. Peterburi ühendatud kultuuride rahvusvahelise foorumi raames.
Kultuuriministeeriumi plaani kohaselt saavad Ukraina sõjas osalejad ja veteranid, kellel on juba laialdased hüved töö leidmisel, tööd osakonna jurisdiktsiooni alla kuuluvates muuseumides ja teatrites, samuti töötada restauraatoritena spetsialiseeritud töökodades.
Juulis ütles tööministeeriumi asejuhataja Olga Batalina, et vaid 48 tuhat venemaa sõjaväelast suutsid pärast Ukraina rindelt naasmist leida tööd „tsiviilelus”. Tema sõnul ei hakka kõik demobiliseeritud sõdurid tööle, kuna mõned neist läbivad rehabilitatsiooni ja sotsiaalset kohanemist. Kokku, nagu presidendi administratsiooni avalike projektide juht Sergei Novikov varem märkis, naasis sõjast 137 tuhat sissetungi osalejat. See tähendab, et vaid kolmandik Ukraina rindelt naasnutest suutis vähemalt ametlikult tööd leida.
Märtsis kurtis Tatarstani ombudsman sarija saburskaja, et Ukrainast naasvad sõdurid, kes värvati kolooniates, ei kiirusta töö leidmisega ning mõned neist pole kunagi üldse töötanud, neil puudub haridus ja tööoskused. Tema sõnul on ettevõtted „kõhklevad” aegunud lepingutega „veteranide” vastuvõtmise suhtes, hoolimata sellest, et nende süüdimõistvad kohtuotsused sõjalistes operatsioonides osalemise eest on kustutatud.
12. venemaa riigiduumale on esitatud seaduseelnõu, millega piiratakse linnades ja külades asuvates erafarmides (PSF) peetavate põllumajandusloomade ja -lindude arvu, mida 2021. aasta rahvaloenduse andmetel on riigis umbes 16,2 miljonit. Muudatusi tehakse föderaalseaduses erafarmide kohta (N112-FZ); nende kohaselt määravad maatükkide omanike loomkoormuse standardid piirkondlikud omavalitsused ning on märgitud, et see võtab arvesse geograafilisi, looduslikke ja klimaatilisi tingimusi, kohalikke traditsioone ja eri piirkondade iseärasusi. Algatuse autorid – Krasnojarski Seadusandliku Kogu saadikud – usuvad, et uuendused aitavad kõrvaldada loomade tekitatavat müra ja ebameeldivaid lõhnu ning ennetada ohtlike haiguste puhanguid. Audiitorfirma B1 andmetel on PSF-i osakaal venemaa kogu põllumajandustoodangus umbes 25% ja see näitaja on alates 2002. aastast vähenenud enam kui poole võrra. 2023. aastal ulatus väikepõllumeeste kogutoodang rahalises vääringus 2,1 triljoni rublani. Seadusandjate kavandatud piirangud põhjustavad loodustoodete kohaliku tootmise languse ja nende hindade 10–15% tõusu, usub Pro-Vision Communicationsi tegevjuht Vladimir Vinogradov. See võib suurendada ka venemaa sõltuvust toiduainete impordist, mis muudab kvaliteetse toidu kodanikele vähem kättesaadavaks. Ekspert rõhutas, et seaduseelnõusse on oluline lisada meetmed väikepõllumeeste toetamiseks.
Kavandatud algatus on vastuolus riikliku toidupoliitikaga, osutab otsekoheselt N. E. Baumani nimelise Kaasani Riikliku Veterinaarmeditsiini Akadeemia professor Mihhail Vassiljev. „Täiendavad regulatiivsed meetmed selles küsimuses ei vasta päris meie riigi loomakasvatuse arendamise riiklikule poliitikale. Põllumajandusministeeriumi poolt heakskiidetud veterinaar-eeskirjad kehtestavad juba standardid, mis sõltuvad koha suurusest ja sanitaarlünkadest, kuid standardite rakendamine reguleerivate asutuste poolt on volituste puudumise tõttu äärmiselt keeruline,” märgib ta. Vassiljevi sõnul sõltub sanitaar- ja veterinaarolukorra parandamine kontrolli parandamisest ega nõua uusi piiranguid.
Dokumendi seletuskirjas öeldakse, et uute eeskirjade eesmärk on arendada eramajapidamiste süsteemi, samuti võidelda „kodanike äriregistreerimisest kõrvalehoidumisega, kui põllumajandusloomade ja -lindude arv ületab perekonna loomakasvatussaaduste vajaduse”. Autorid rõhutavad ka, et praegune trahv ebasanitaarsete tingimuste eest eramajapidamistes – 100–500 rubla – kehtestati 18 aastat tagasi ja see ei vasta „avaliku ohu astmele” ega põllumajandusloomi pidavate venelaste sissetulekutasemele. Samuti ei mõjuta seadusandjad sõnniku ja väljaheidete käitlemist käsitlevad seaduse sätted koduloomade omanikke.
13. putin autasustas venemaa julgeolekunõukogu aseesimeest dmitri medvedjevit IV astme ordeniga „Teenete eest isamaale”. Autasustamine ajastati endise presidendi ja venemaa valitsusjuhi 60. sünnipäevaks. medvedjevile anti orden sõnastusega „tema suure panuse eest venemaa riikluse tugevdamisse ja riigi julgeoleku tagamisse”. Enne seda sai ta I, II ja III astme ordeni „Teenete eest isamaale” aastatel 2015, 2005 ja 2020 eelmiste aastapäevade kuupäevadel. Seega sai julgeolekunõukogu aseesimehest selle ordeni täisrüütel.
vene Õigeusu Kiriku pea patriarh kirill autasustas medvedjevit omalt poolt Õnnistatud Vürst Dmitri Donskoi I astme ordeniga. „Igas teenistuskohas olete alati püüdnud olla eeskujuks vastutustundlikus suhtumises võetud kohustustesse. Teie panus venemaa suveräänsuse tugevdamisse, julgeoleku tagamisse ja meie riiklike huvide kaitsmisse on märkimisväärne ja kaalukas,” ütles kirill.
14. septembril postitas päevakangelane ise oma esimese sõnumi riigi sotsiaalmeedia kanalisse Max, milles ta ütles, et räägib tundlikel teemadel oma iseloomulikus otsekoheses stiilis. „Mõnikord, muidugi, nagu kirjutas Vladimir Majakovski, peame rääkima igasugusest jamast, nimelt venemaa vaenlastest. <…> Otse, ilma Talleyrandi keelt kasutamata, tehke kindlaks, kes on kes. Kes on friik ja kes on idioot,” märkis ta.
Nädala alguses tegi medvedjev, kes alates Ukraina sõja algusest hakkas sotsiaalvõrgustikes tegema vastikuid avaldusi ja alustas isegi president Donald Trumpiga poleemikat, oma jälje kahe uue vastuolulise väljaandega.
Oma veerus TASS-ile ütles julgeolekunõukogu aseesimees, et Soome valmistub pärast NATO-ga liitumist ründama venemaa Föderatsiooni riigi kaitse tugevdamise ettekäändel: „Helsingi järgib konfrontatsioonilist kurssi, valmistudes sõjaks venemaaga, valmistades ilmselt ette hüppelauda rünnakuks meie vastu.“ medvedjevi sõnul arendab NATO aktiivselt „maismaad, merd, õhku, kosmosesse ja küberruumi“ Soomes, mis lakkab eksisteerimast „veel ühe agressiooni venemaa vastu” korral.
Kaasaegsete bioloogiliste ohtude vastase osakondadevahelise komisjoni koosolekul teatas medvedjev ka, et „ebasõbralikud” riigid võivad venemaale importida võõrliike taime-, looma- ja mikroorganisme. Julgeolekunõukogu aseesimehe sõnul kasutatakse neid relvana venemaa Föderatsiooni vastu. „Võõrliikide tahtlikku sissetoomist meie territooriumile… peetakse ka bioloogilise sõjapidamise meetodiks meie riigi vastu… Töö siin tuleb teha süstemaatiliselt, kõigi asjaomaste osakondade, ametiasutuste, teadus- ja ekspertringkondade ühiste jõupingutustega,” rõhutas medvedev.
14. Taani valitsus on vastu võtnud otsuse, mis lubab Ukraina ettevõttel Fire Point ehitada tehase Skridstrupi linna, ignoreerides enam kui 20 kehtivat seadust ja määrust. Sellest teatab Taani väljaanne DR. Tehas spetsialiseerub tahke raketikütuse tootmisele, mis on Ukraina rakettide põhikomponent.
Uue seaduse kohaselt on Taani valitsusel õigus tühistada või tagasi lükata muid seadusandlikke norme, kui projekt on oluline riigikaitse jaoks või tsiviilhädaolukordade korral. Dokument piirab ka kodanike võimalusi selliste otsuste peale edasi kaevata. Seadus kehtib kuni 2028. aasta lõpuni.
Seaduste hulgas, mida saab ignoreerida, on keskkonnakaitse, planeerimise ja looduskaitse seadused. Seadus näeb ette võimaluse sundmaa omandamiseks ehitusprojektide elluviimiseks ning lihtsustab ka kaitseettevõtete, sealhulgas Ukraina ettevõtete, asutamise ja sõjaväekasarmute ehitamise protseduure.
Nagu selgitas Kristoffer Badse, Taani mõttekoja Justitia peamine õigusnõunik, vabastatakse Fire Point ajutiselt suurõnnetuste riskijuhtimise määrusest. See tähendab, et ettevõte ei ole kohustatud järgima mitmeid nõudeid, mille eesmärk on ennetada ulatuslikke intsidente ning minimeerida kahju inimestele ja keskkonnale.
Taani ametivõimud plaanivad ehitust pidevalt jälgida, ettevõttega koostööd teha ja otsida praktilisi lahendusi, et arvestada ohutuse, tervise ja keskkonnaküsimustega.
Fire Point on tuntud pikamaa droonide FP-1 ja FP-2 ning raketi Flamingo arendamise poolest, mille lennuulatus on 3000 km. Lisaks arendab ettevõte ballistilisi rakette FP-7 ja FP-9 ning õhutõrjesüsteeme.
15. Miks putin ei lõpeta oma sõda läänes — Politico
venemaa diktaator positsioneerib end sõjapealikuna ja üleminek rahuajale oleks tema jaoks poliitiline ametist tagandamine, väidavad väljaande analüütikud. Kuna venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse läheneb neljandale aastale, on putinil ehk kõige rohkem põhjust optimismiks pärast sõja algusnädalaid, mil kreml lootis riigi mõne päevaga üle vallutada.
Ukraina armee kannatab tõsise relva- ja personalipuuduse all ning venemaa liigub järk-järgult riiki sügavamale. Kuid edasiminek on endiselt aeglane ja äärmiselt kulukas: venemaa armee kaotusi hinnatakse umbes miljonile inimesele ja majandus kõigub majanduslanguse äärel.
Sõja lõpetamine ei too putinile aga kaasa vähem poliitilisi riske. kremli kontroll meedia ja interneti üle võiks teoreetiliselt panna isegi kompromisslepingu paistma võiduna, kuid suurim oht režiimile ei tule mitte tavalistest venelastest, vaid radikaalsetest natsionalistidest, kes ootavad suurt võitu – mitte ainult Ukraina, vaid ka kollektiivse lääne üle. „Sõjalis-poliitilise establišmendi kullilik tiib tahab NATOt hävitada, näidata, et allianss on kasutu,” selgitab endine venemaa diplomaat ja nüüd Carnegie venemaa-Euraasia keskuse ekspert Aleksandr Baunov.
Hiljutised venemaa droonirünnakud Poolale on saanud signaaliks, et Moskva on valmis laiendama vastasseisu Ukrainast kaugemale.
venemaa intensiivistab hübriidrünnakuid, viib Valgevenega läbi ulatuslikke õppusi ja viib osa strateegilisest tootmisest NATO piiridest eemale.
Analüütikute sõnul on selliste tegude eesmärk õõnestada usku alliansi kollektiivkaitsesse ja näidata selle abitust. Trumpi reaktsioon, nimetades Poola piiri intsidenti „eksituseks”, tugevdas vaid putini kindlustunnet, et ta suudab survet jätkata ilma tõsiste tagajärgedeta.
16. Lühiuudised
Poola sõjaväelased õpivad Poolas asuvas NATO väljaõppekeskuses Ukraina kolleegidelt, kuidas venemaa droonidele vastu astuda. Sellest teatas riigi välisminister Radosław Sikorski intervjuus Briti väljaandele Guardian. Tema sõnul õpivad Poola droonivastased meeskonnad Ukraina operaatoritelt, et aidata end Moskva tulevaste rünnakute eest kaitsta. Sikorski märkis, et ukrainlastel on parem varustus venemaa droonide vastu võitlemiseks, samuti palju sügavam ja asjakohasem kogemus vene armee vastupanu osutamisel.
Poola välisminister Radosław Sikorski ütles, et Lääs peaks kaaluma ideed tulistada alla venemaa rakette ja droone Ukraina kohal. Ametnik ütles seda intervjuus Saksa väljaandele Frankfurter Allgemeine Zeitung, vahendab Tagesschau. „Kui te küsite minult isiklikult: peaksime sellele [lennukeelutsoonile Ukraina kohal] mõtlema. Tehniliselt suudaksime meie NATO ja Euroopa Liiduna seda teha, kuid seda otsust ei saa teha Poola üksi, ainult koos oma liitlastega,” ütles Sikorski.
USA Esindajatekoja spiiker Mike Johnson ütles, et venemaa vastu karmide sanktsioonide kehtestamise aeg on ammu möödas, nimetades hetke „meeleheitlikeks aegadeks, mis nõuavad meeleheitlikke meetmeid”. Ta väljendas tugevat kongressi toetust ja valmisolekut teha koostööd Valge Maja ja Senatiga, kuid rõhutas, et ilma Trumpiga kooskõlastamata ei rakendata mingeid meetmeid.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Eesti Maanteemuuseumi õu täitus vanavanemate päeva puhul mootorrataste mürina ja sügise rõõmsa meluga. Päeva tippsündmuseks oli mootorrattaparaad Ihamarust muuseumi, kus osales ligikaudu 130 ratast – nii uusi kui ajaloolisi masinaid.
Väljanäitusel köitis publiku tähelepanu Eesti vanim sõidukorras mootorratas Wanderer (valmistatud ajavahemikus 1905–1910). Külastajatel oli võimalus kuulda ka tsikli tööhäält, sest ratta omanik Anu Koop pani masina korduvalt käima. Paraadil vanim osalenud mootorratas – 1927. aasta FN 350 Sahara –, mille omanik demonstreeris julgelt oma tehnikat ka mootorratturitele mõeldud aeglussõidus.
Meeleolu jätkus mitmeks tunniks. Publiku ja motohuviliste rõõmuks toimusid mängud ja võistlused, kus ette tuli ka lõbusaid hetki – näiteks kerkis nii mõnigi külgkorv maast lahti.
Esimest korda toimunud kohalike tootjate laat pälvis publiku sooja vastuvõtu. Kauplejad jäid päevaga rahule ning avaldasid valmisolekut edaspidigi osaleda. „Esimese mulje põhjal olid nii laadalised kui publik väga rahul – osteldi mõnuga ja elevust jagus,” ütles maanteemuuseumi turundusjuht Kersti Roslender. „Analüüsime nüüd sündmust põhjalikumalt ja kogume tagasisidet, et otsustada, kas ja kuidas sarnase formaadiga edaspidi jätkata.”
Päeva jooksul külastas muuseumi õueala ligi 1500 inimest. „Rõõm oli näha, et kokku tuli nii palju rahvast ning tehnika ikka kõnetab inimesi. Ka ilm toetas igati meie ettevõtmist – jäime päevaga väga rahule,” lisas Roslender.
Sündmuse õnnestumisele aitasid kaasa Eesti Vanamootorrattaklubi UNIC-MOTO ja Rändurid Motoklubi, kelle eestvedamisel toimus hommikul umbes 80 mootorrattaga ühissõit, mis lõppes muuseumis suure paraadiga. Publikumängude auhinnakottide sisusse panustasid sponsorid A. Le Coq ja Motohoov.
Pühapäeva, 14. septembri õhtul kell 17.36 toimus liiklusõnnetus Võrus Olevi tn 30 juures.
Elektrilise tõukerattaga sõitnud 13-aastane poiss kukkus. Ratta juht ja rattal kaassõitjana olnud 10-aastane poiss toimetati haiglasse.
Politsei sai täna pühapäeval, 14. septembril kell 16.53 teate, et Võru bussijaamas on Taisto liinibuss tagurdanud parklas vastu tänavavalgustusposti.
„Bussi juhtinud 62-aastane mees oli joobes. Mees kõrvaldati juhtimiselt ja tema osas alustatakse väärteomenetlust,” lausus Delfile PPA pressiesindaja Barbara Luts.
Õnnetuse hetkel oli bussijuht bussis üksi. Keegi õnnetuses viga ei saanud.
Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis osales kood/Zhytomyri avamisel, mis viib Jõhvist alguse saanud programmeerimisõppe metoodika Ukrainasse. „Tänapäeva maailmas on IT-oskused vabaduse, loovuse ja vastupidavuse võtmed. Need tugevdavad nii inimesi kui ka rahvaid,” ütles riigipea abikaasa avamisel.
Sirje Karis märkis, et paljuski annab iga uus koodikirjutaja oma panuse rahva küberkaitsesse — mõnikord otseselt, sageli kaudselt. „Iga isikliku arengu lugu tugevdab kogu rahva vastupidavuse lugu. Rahvast, mis on üles ehitatud haritud ja tulevikku vaatavate noorte peale, ei saa vaigistada ega ignoreerida,” ütles Sirje Karis.
Riigipea abikaasa sõnul ei ole kood/Zhytomyr tavaline kool – see on midagi palju innovaatilisemat. „Õppimine põhineb täiesti uuel kontseptsioonil: ei ole formaalseid tunde ega traditsioonilisi õpetajaid. Selle asemel toimub õppimine iseseisvalt ja koostöös kaaslastega. Ja ometi – nagu Eesti näide kinnitab – see toimib,” kõneles Sirje Karis. „Tudengid on motiveeritud, nad omandavad uusi oskusi ning need oskused avavad uusi võimaluste uksi.”
kood/Zhytomyr keskendub täiskasvanutele mõeldud praktilisele IT-haridusele. Esimene, ligi 80 õpilasest koosnev lend alustab õpinguid Žõtomõri Polütehnilises Riiklikus Ülikoolis hübriidvormis, et tagada õppe järjepidevus ka sõjast tingitud keerulistes oludes.
Eesti panustab Ukraina õpetajate koolitamisse ja haridusuuenduste elluviimisesse, tehes koostööd Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusega (ESTDEV). Teiste projektide hulgas rajatakse Žõtomõri laste turvakodule kuni 75 inimesele mõeldud pommivarjend, kuhu asetas nurgakivi Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis. Ukraina seaduste kohaselt peavad kõikidel lastega tegelevate asutustel olema korralikud pommivarjendid. Žõtomõri turvakodul on täna varjumiseks vana kartulikelder. Uus pommivarjend valmib 2026. aasta alguses.
Kaitseminister Hanno Pevkur kinnitas kahepäevasel visiidil Ukraina kaitseminister Denõss Šmõhalile, et Eesti jätkab sarnaselt tänavusega ka tuleval aastal Ukraina sõjalist toetamist vähemalt 0,25 protsendiga sisemajanduse kogutoodangust, ehk enam kui 100 miljoni euroga, millest valdav osa suunatakse Ukraina toetamisse Eesti ettevõtete toodanguga.
„Eesti jätkab sihikindlalt Ukraina toetamist Venemaa agressioonisõjas. Ka järgmisel aastal järgime põhimõtet, et 0,25% meie SKP-st läheb Ukraina abiks. Lähtume Ukraina sõjalistest vajadustest ning ka järgmisel aastal on kandev roll Eesti kaitsetööstusettevõttetel. Lisaks jätkame ukrainlaste väljaõppe ning Ukraina kaitsevaldkonna IT-lahenduste toetamisega,” ütles kaitseminister Pevkur.
Kaitseministrid arutasid ka hiljutisi sündmusi Poolas. „Poola ja NATO õhupiiri rikkumine sellises ulatuses on pretsedenditu ja vastuvõetamatu – selle eest lasub täielik vastutus Venemaal. Meie fookus peab püsima Venemaa kui agressori survestamisel ja Ukraina abistamisel, et agressor oma brutaalse sõja lõpetaks,” ütles Pevkur.
Samuti kohtus kaitseminister Ukraina rindel võidelnud sõduritega, kes jagasid vahetuid kogemusi sõjatandrilt ja rõhutasid lääne partnerite abi olulisust. Pevkuril olid ka kohtumised Ukraina rahvusliku julgeoleku ja kaitse nõukogu peasekretäri Rustem Umerovi ja Kiievi linnapea Vitali Klõtškoga, et arutada viimaseid arenguid Ukrainas ja NATO idatiival kujunenud julgeolekuolukorda.
Visiidi raames osales kaitseminister Pevkur Jalta Euroopa Strateegia (Yalta European Strategy, YES) konverentsi aruteludes tuumarelvade ning Ukraina julgeolekugarantiide teemal. Konverentsi raames vestles Pevkur ka USA eriesindaja Keith Kelloggi, Rada spiikri Ruslan Stefantšuki ja USA kongresmeni Jimmy Pannettaga.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. september 2025:
kaks naftatehast lisaks tuli ja rindel enam-vähem.
1. Rinde ja piiri lähedus üha kasvavas sajus.
2. Eile päeval üks naftatehas ja täna öösel veel üks pihta sai.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones aga pisu hakkab sektor muret valmistama.
5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: kipuvad üha kaugemale jõudma enne surma saamist.
8. Donetsk: pisu sõjaudu aktiivses Pokrovskist idas ja kirdes asuvas lõigus jätkus.
9. Lõunarinne: ühest külast vene pool välja löödi ja teises kahjuks vene pool edenemist jätkas.
10. Herson: muutusteta.
11. putin nimetas Ukrainasse sissetungi õigustatud võitluseks.
12. Trump vehib ikka rusikatega, aga unustab ära, et on ka ise ühe NATO riigi juht…
13. Lapseootel venemaa naiste Argentinasse sõitmisele pandi keeld.
14. venemaa pakub Türgile 2017. aastal müüdud raketisüsteemide S-400 tagasiostmist ja Türgi on vist positiivselt meelestatud…
15. Lühiuudised
Loodan, et Ukraina jätkab edukalt vene naftataristu hävitamist… ja Türki reisimisest võiks hoiduda, lihtsalt põhimõtte pärast… mis siis, et odav on… põhimõtted maksavad ka midagi.
184 vene poole rünnakust ikka üle poole Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal. Seni pole pikemalt surve siiski tõusnud ja jätkatakse pigem väiksemate jalaväegruppidega üritusi jõuda hallis alas edasi ja võimaluse korral mööduda ka Ukraina eesmistest possadest. Kohati kasutatakse ka mootorrattaid ja ATV-sid ning harvematel juhtudel neid tankiga toetatakse. Kuna eesmised possad on kummalgi poolel hõredalt mehitud tiheda droonisaju ja kaudtuletöötluse tõttu, siis paari meheliste possade vahelt saab kumbki pool lihtsalt läbi ning hallis alas või vastase eesmiste possade taga kipub selliste possade eluiga siiski lühike olema, sest sinna varude viimine raskendatud. Tuleb vene pooleltki infot, et üritavad nende kaugjuhitavate maapealsete droonidega sinna varusid viia aga kipub arvama, et suurte vahemaade tõttu need pigem harvad juhtumid.
Liugpomme heideti eile tavapärasest rohkem ja lisaks asulatele pommitatakse üha tihedamalt Ukraina tööstuslinnade komplekti. Kamikaze droonide arv ikka üle 6 tuhande, vaid vene poole kaudtuleüksusi suudetakse pisu vaos hoida.
Suurem vene poole pealetung pole siiski veel alanud ja selle ootel.
1. Kiievi oblasti raudteetaristu kahjustuste tõttu tühistati mõned linnalähi- ja piirkondlikud rongid ning mõnede liinide marsruudid olid piiratud.
Eile päeval tabati Dnipro linna ballistiliste rakettiga, puhkes tulekahjusid.
2. Pärast Trumpi ametisse astumist on venemaa WSJ andmetel suurendanud oma õhuterrorismikampaaniat Ukraina vastu. Ainuüksi 2025. aasta juulis lasi venemaa õhku 6300 drooni, aasta varem oli see arv vaid 426.
Laupäeva, 13. septembri pärastlõunal ründasid Ukraina droonid Baškortostani pealinnas Ufaas asuvat naftatöötlemistehast. Sellest teatas vabariigi juht radi habirov oma Telegrami kanalil. Tema sõnul ründas tehast vähemalt kaks lennuki tüüpi drooni, millest esimese tulistasid ettevõtte julgeolekujõud käsirelvadega alla. „Mehitamata õhusõiduk sai kahjustada ja kukkus tehase territooriumile. Ohvreid ei olnud. Tootmiskoht sai väiksemaid kahjustusi, puhkes tulekahju, mida praegu kustutatakse,” ütles habirov avalduses. Alla tulistati ka teine mehitamata õhusõiduk, mille tagajärgi alles hinnatakse.
Kuberner ei täpsustanud, millist Ufaas asuvat naftatöötlemistehast rünnati. Kohalik avalikkus teatas aga rünnakust Novoili (Bašneft-Novoil) tehasele. See ettevõte, mis avalike andmete kohaselt toodab koos Bashneft-Ufaneftekhimi ja Bashneft-UNPZ-ga umbes 10% venemaa kõrge oktaanarvuga bensiini kogumahust ja üle 7% naftast, kuulub PAO ANK Bashnefti (Rosnefti omanduses) naftatöötlemiskompleksi ja asub Ukrainast umbes 1340 km kaugusel. Rünnatud rafineerimistehas saab töötlemiseks toorainet Lääne-Siberist ja Tujmazinskoje leiukohast, tootes lisaks bensiinile ja mootoriõlidele ka madala väävlisisaldusega lennuki- ja diislikütust, kütteõli, lisandeid ja lisandeid, samuti igat tüüpi bituumenit. Ettevõtte rafineerimisvõimsus on 7,4 miljonit tonni.
Mõni aeg enne rünnakut teatas Rosaviatsija Ufa lennujaama sulgemisest tsiviillendude vastuvõtmiseks ja väljumiseks, et tagada lendude ohutus. Umbes samal ajal hakkasid sotsiaalvõrgustikud teatama mobiilse internetiühenduse katkestustest Ufaas.
Eelmine reid Rosnefti objektile Ufaas toimus 3. märtsi öösel. Ukraina OSINT-i analüütikute sõnul tabasid droonid seejärel ühe Ufaa naftatöötlemistehase territooriumil asuvat L-24-7 üksust. Lisaks, nagu öeldud, tabas see naftatoodete ladustamisrajatisi otse, mis viis ulatusliku tulekahjuni ja ettevõtte tehnoloogilise infrastruktuuri osa hävimiseni. Jutt käib kahest vertikaalsest terasest RVSP-3000 mahutist ja tooraine etteande peamistest torujuhtmetest. Analüütikute sõnul plahvatas ka kolmas mahuti, RVSP-2000.
14. septembri öösel ründasid droonid venemaal Leningradi oblastit. Propagandameedia ja kohaliku kuberneri aleksandr drozdenko sõnul võidi tabada naftatöötlemistehast. Kuberneri sõnul tulistati väidetavalt Kiriši rajoonis alla kolm drooni. Ta ütles ka, et KINEF-i naftatöötlemistehase territooriumil toimunud tulekahju, mis tekkis droonitükkide kukkumise tõttu, väidetavalt kustutati. Samal ajal teatab Ukraina-meelne Telegrami kanal Supernova+, et tehas põleb droonide tõttu, avaldades sündmuskohalt fotosid ja videoid. Propagandameedia kirjutab, et Kiriši naftatöötlemistehas kuulub venemaa 10 suurima naftatöötlemistehase hulka. Selle tootmisvõimsus on üle 20 miljoni tonni naftat aastas.
11. septembri öösel ründas Ukraina merevägi Sevastopoolis asuvat venemaa Musta mere laevastiku sidekeskust. Sellest teatas Ukraina mereväe pressiteenistus ja Telegrami kanal Krõmski Veter. “11. septembri öösel ründas Ukraina merevägi ajutiselt okupeeritud Krimmi Autonoomses Vabariigis Sevastoopolis asuva 184. teadusliku uurimis- ja eksperimentaalbaasi territooriumil asuvat venemaa Musta mere laevastiku sidekeskust. Nimetatud sidekeskus tagas kontrolli venemaa Musta mere laevastiku üksuste üle.
Eile kella 12 ja 14 vahel nähti okupeeritud Lääne-Krimmi kohal droone. NASA FIRMS näitas hiljem samas piirkonnas teadaolevate venemaa õhutõrje ja sõjaväe positsioonide lähedal tulemärke. Kohalikud teated viitavad edukatele rünnakutele. Ootab HUR/SBU kinnitust.
Hästi informeeritud kanali Dosye Sphiona andmetel hävitati viimase 24 tunni jooksul kaks vene Pantsir-S1 süsteemi. Esimene rünnak tabas okupeeritud Luhanski lennuvälja umbes kell 02.00 drooniga RAM-2x. Teine rünnak toimus Donetski oblastis Snižnes, hävitades samuti ühe Pantsir-S1, kuigi kasutatud drooni tüüp on teadmata.
Hommikul tuli teateid, et Krimmi kandis oli ports Ukraina droone ja olla kõlakaid põlengutest.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: tundub, et vene pool võib plaanida laiemalt hakata ületama ida-läänesuunalisi jõgesid ning varub paate selleks rindejoone lähistel. Senine kahe kuni kolmekordeks tõusnud surve annab aimdust, et pigem näeb suuremat pealetungi toetamaks Kupianski suuna logistikaühenduste ära lõikamiseks, sest Harkivi ära võtmiseks siin suunal vene poolel ressurssi ei jagu. Lisaks toob selline tegevus (kui nad saavad üle jõgede) kaasa tarviduse Ukrainal siia täiendavaid reserve suunata, millega niigi napib. Siverski Donetsi jõgi, mis seal kandis on põhja-lõunasuunaline (kohati ka kirde-edela) enamasti ja põhja pool laialt üles paisutatud ning sealt üle pole neid sildasid liialt palju, et tagada Kupjanski suunal Ukraina tagalatoetus…
5. Kupjansk-Kreminna: rindejoones siiski muutusi ei toimunud, vähemalt enda arvates.
Ukraina Kindralstaap teatab, et Kupjansk ja selle lähiümbrus on endiselt Ukraina kontrolli all. venemaa katsed koondada jõud põhjapoolsetele lähenemistele on nende sõnul ebaõnnestunud. venelaste kasutatavad torujuhtmed on kahjustatud või Ukraina vägede kontrolli all. Kahe nädalaga kaotas venemaa 395 sõdurit (288 KIA-d). Linnas jätkuvad vastusabotaažioperatsioonid ning selle ümbruses käivad otsingu- ja löögioperatsioonid.
Seni siiski Kupjanski põhjaosa ja sealne ümbruskond jääb halli alasse.
vene pool ründas eile Šandrõholoves väidetavalt Ukraina jalaväelastega maja, kasutades fiiberoptilist FPV-d ehk siis hetkeseisuks on Ukraina siiski omamas kontrolli küla üle (eile kahtlesin selles).
Seis Zaritšnes seni selguseta ja hoiab asulat hallis alas edasi, sest võimalik, et seal kummagi poole jalaväelasi ringi toimetab.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vene väed jõudsid Kostantõnivka linnast kagu pool asuvatesse aianditesse enne kui otsa said ehk siis üha lähemale linnale siit jõutakse.
8. Donetsk: Pokrovskist idas ja kirdes on seni seis hallis alas selguseta, aktiivne tegevus on mõlemapoolselt ning selline segane seis pakub pigem rohkem võimalusi vast Ukraina omadele miskit suuremat lõiget siiski teha.
9. Lõunarinne: ühest külast vene pool välja löödi ja teises kahjuks vene pool edenemist jätkas.
Ukraina väed ründasid Tolstoi külas vene vägesid, viies selle tagasi halli tsooni.
vene pool jätkab piki Novomõhhailivka asulat edenemist ja eilseks olid Ukraina omad sealt lõplikult välja surutud.
10. Herson: muutusteta.
11. Kolm ja pool aastat kestnud sõda Ukraina vastu on vene rahva õiglane ja õigustatud võitlus. Seda ütles putin õnnitluskõnes Moskva 878. aastapäeva puhul. „Soovin tänada moskvalasi nende panuse eest meie ühisesse, õiglasesse ja õigustatud võitlusse, nende valmisoleku eest võidelda ja töötada isamaa nimel,” ütles ta pealinna Zarjadje kontserdisaalis kõneledes. Kõne videosalvestise avaldas kremli uudistekanal.
venemaa riigipea märkis ka, et „SVO-s” osaleb kümneid tuhandeid Moskva elanikke, kes võitlevad vapralt rindel. putin nimetas pealinna vene armee tugevaks tagalaks, rõhutades, et sõjaliste vajaduste rahuldamiseks töötab üle 500 Moskva ettevõtte. „Haavatud sõjaväelased saavad ravi ja taastusravi Moskva haiglates. Sajad Moskva spetsialistid, arstid, eriteenistuste töötajad, ehitajad ja juhid abistavad iga päev Donbassi ja Novorossija elanikke,” ütles president.
Ta avaldas ka toetust teesile, et Moskva on planeedi parim linn, eriti IT-valdkonnas. putin lisas, et pealinna elanike kultuuriline ja moraalne „koodeks” hõlmab kõrget vastutustunnet kodumaa saatuse eest, valmisolekut alati appi tulla, õlg alla ulatada, mida tõendab heategevuse ja vabatahtlike liikumise laialdane areng linnas.
Juulis ütles Moskva linnapea sergei sobjanin, et sõtta on läinud umbes 100 000 moskvalast. Ta nimetas Ukraina sissetungi „kodumaa kaitsmiseks” ja „oma kohuse vääriliseks täitmiseks”.
12. NATO riigid peavad lõpetama nafta ostmise venemaalt ja see on tingimus, et Washington saaks kehtestada Moskva vastu sanktsioonid karistuseks Ukraina sõja lõpetamisest keeldumise eest, ütles president Donald Trump. „Olen valmis kehtestama venemaale tõsiseid sanktsioone, kui kõik NATO riigid on nõus ja hakkavad sama tegema ning kui kõik NATO riigid lõpetavad nafta ostmise venemaalt,” ütles ta oma liitlastele saadetud sõnumis blokis, mis avaldati sotsiaalmeedia Truth Social kanalis.
Valge Maja juht ütles, et ta on „šokeeritud” venemaa nafta jätkuvast ostmisest mõnede NATO liikmesriikide poolt, kuna see nõrgestab USA positsiooni läbirääkimistel venemaaga. „Olen valmis tegutsema, kui olete valmis. Öelge lihtsalt millal,” kirjutas Trump. Ta ütles ka, et teine viis president vladimir putinit rahu sõlmimiseks võiks olla kõigi Põhja-Atlandi Liidu riikide poolt 50–100% tollitariifide kehtestamine Hiinast pärit kaupadele, millest Moskva Trumpi sõnul suuresti sõltub. Nende tariifide kaotamine on võimalik alles pärast sõja lõppu, selgitas Ameerika president.
„Kui NATO teeb nii, nagu ma ütlen, lõpeb sõda kiiresti ja kõik need elud päästetakse! Vastasel juhul raiskate te minu aega ja Ameerika Ühendriikide aega, energiat ja raha,” lõpetas Trump.
CREA uurimiskeskuse andmetel on Türgi vaatamata NATO liikmelisusele üks suurimaid venemaa naftatoodete ostjaid (CREA andmetel 26% ostudest). Energy Intelligence teatas varem, et juunis ostis Türgi venemaalt üle 300 tuhande barreli naftat päevas.
Päev varem väljendas Trump taas oma rahulolematust putiniga ja oma kannatuse lõppemist seoses tema keeldumisega sõda peatada, samuti vene droonide sissetungiga Poolasse. Valge Maja juht ütles, et venemaale võivad kehtestada uued sanktsioonid finants- ja energiasektori vastu.
„Me kavatseme kehtestada väga karmid sanktsioonid, mis on suunatud pankadele, ja me kavatseme lüüa ka naftat ning kehtestada ka tariife,” ütles Trump, meenutades oma varasemaid kõrgeid kaubandustariife Indiale, kellest on saanud venemaa nafta suurim ostja.
Njah, eks see Trumpi sõnavõttude jada pisu halenaljaks ole, esmalt nagu poleks USA enam NATO riik. Teiseks panna vaid Euroopa Hiinale sanktsioone kehtestama ise selles mitte osaledes… No on julgeoleku pilt maailmas muutumas ja selles pole süüdi ainult venemaa ja Hiina. Lisaks kasvab tunne, et Trump võib pidada plaane, kuidas olla võimul kauem kui nende seadus lubaks…
13. Argentina võimud on oma rändepoliitikat läbi vaadanud ja võtnud meetmeid venemaalt lähtuva „sünnitusturismi” peatamiseks, ütles riigi suursaadik Venemaal Enrique Ignacio Ferrer Vieira RBK-le. „Argentina, nagu paljud teised Ladina-Ameerika riigid, on sõlminud venemaaga viisanõude kaotamise lepingu, et ergutada kultuuri- ja turismivahetust. Seda aga ei tehtud selleks, et piiril kõhtu varjavad vene naised Argentinasse sõidaksid,” rõhutas suursaadik.
Valitsuse vastuvõetud uute eeskirjade kohaselt peavad täiskasvanud välismaalased Argentina kodakondsuse saamiseks naturalisatsiooni teel tõendama, et neil on Argentinas seaduslik alaline elamisluba ja et nad on seal elanud kaks aastat enne naturalisatsiooni taotlemist. Vieira sõnul on Buenos Aires kodakondsuse saamise protseduuri keeruliseks muutnud, kuna paljud Argentinasse saabuvad inimesed kuritarvitasid riiklikku haridus- ja tervishoiusüsteemi. Argentina suursaadik venemaal märkis, et mõned Argentinasse saabuvad inimesed kavatsesid sünnitada lapsi riiklikes haiglates või saada haridust riiklikes koolides ja seejärel riigist lahkuda, et vältida maksude maksmist. „Ja see on teenuste rahastamise allikas,” selgitas diplomaat.
Varem nägid seadusandlikud normid ette Argentina automaatse kodakondsuse riigis sündinud lastele ning nende vanemad naturaliseeriti perekonna taasühinemise protseduuri kaudu. Argentina passiga saab viisavabalt siseneda 170 maailma riiki, sealhulgas EL-i, Suurbritanniasse, Jaapanisse ja Uus-Meremaale, ning saada ka pikaajalise turismiviisa Ameerika Ühendriikidesse.
2023. aastal püstitasid venemaa kodanikud Argentinas elamislubade arvu rekordi – 3700 juhtu (kellest aga lahkus riigist ligi 75%). 2022. aastal saabus riiki 10 500 rasedat venemaa naist, kes eemaldati lendudelt ja kellel ei lubatud riiki siseneda põhjuse varjamise tõttu. Kokku saabus aastatel 2022–2023 riiki üle 23 000 venelase. „Valdav enamus tegi seda üksnes passi pärast, kuid paljud jäidki riiki elama,” märkis Vieira.
14. venemaa on pöördunud Türgi poole ettepanekuga tagastada kaks S-400 õhutõrjeraketisüsteemi, mille Ankara ostis 2017. aastal 2,5 miljardi dollari eest ja sai 2019. aastal. Sellest teatas „Military” viidates Türgi väljaandele Nefes. Algatuse põhjuseks on selliste süsteemide nappus venemaa ladudes ja kasvav nõudlus nende järele kolmandates riikides. Türgis pole kompleksid integreeritud NATO struktuuridesse ja nende rakettide säilivusaeg on juba jõudnud pooleni kehtestatud ressursist. Lisaks vajavad need hooldust, mis tekitab Türgi poolele lisakulusid.
Samal ajal arendab Ankara oma õhutõrjesüsteemi „Çelik Kubbe” (Teraskuppel), mis vähendab sõltuvust venemaa tehnoloogiast. Türgi püüab saavutada ka Ameerika sanktsioonide kaotamist, mis kehtestati CAATSA seaduse alusel pärast S-400 ostmist. Sanktsioonid viisid riigi väljajätmiseni F-35 hävitajate programmist.
Moskva on huvitatud S-400 varude kiirest täiendamisest, kuna kaotused rindel ja välisnõudlus tekitavad puuduse. Reservis pole ühtegi valmiskompleksi, välja arvatud need, mis on juba töös.
Türgi ametlikku vastust pole veel tulnud, kuid allikad teatavad ettepaneku suhtes positiivsest suhtumisest.
„Military” andmetel on venemaa varem oma vajaduste tõttu viimaste S-400-de tarnimise Indiale edasi lükanud, nihutades need aastatesse 2026–2027.
Muide, Ukraina kaitsevägi on viimasel ajal aktiivselt hävitanud venemaa õhutõrjesüsteeme, sealhulgas S-400 komplekse. Hiljuti õnnestus Ukraina kaitseministeeriumi GUR-i hävitajatel tabada Krimmis asuvast S-400 õhutõrjeraketisüsteemist pärit venemaa radarjaama. Hiljem hävitas GUR-i eriüksus „Primari” Krimmis uusi venemaa õhutõrjerajatisi, mille hulgas oli ka S-400 õhutõrjesüsteemi radarjaam.
15. Lühiuudised
Hispaania peakonsulaat Moskvas on teadmata ajaks viisataotluste vastuvõtmise peatanud, teatab BLS-i viisataotluskeskuse veebisait. „Pange tähele, et tehnilistel põhjustel ei võta Hispaania peakonsulaat Moskvas taotlusi vastu kuni edasise teatamiseni,” seisab avalduses. Piirangute täpset põhjust ega eeldatavat kestust ei avaldata.
Euroopa Komisjoni (EK) 2024. aasta statistika kohaselt väljastasid venemaa kodanikele kõige rohkem Schengeni viisasid Itaalia (152 tuhat) ja Prantsusmaa (124 tuhat). Kolmandal kohal on Hispaania 111 tuhande avatud viisaga, samas kui keeldumismäär tema konsulaadis oli 13%. Kokku sai eelmisel aastal Schengeni viisa üle poole miljoni venelase (üldine keeldumismäär oli 7,5%), mis on oluliselt rohkem kui 2023. aasta näitaja.
Argentina võimud kaaluvad oma sõjaväe Ukrainasse rahuvalvajatena saatmise stsenaariumi juhul, kui valitsusele esitatakse vastav palve, ütles riigi suursaadik venemaal Enrique Ignacio Ferrer Vieira intervjuus RBC-le. Küsimus puudutab Kiievi julgeolekugarantiisid ja võimude tegevust tulevase rahulepingu raames.
Rumeenia välisminister Oana-Silvia Tsoiu nimetas eile öist venemaa drooni sisenemist riiki provokatsiooniks ja kutsus üles kiiresti vastu võtma 19. sanktsioonide paketti. Ta kirjutas sellest sotsiaalmeedias. Zelenski kinnitab, et vene droon rikkus Rumeenia õhuruumi umbes 10 km ulatuses ja püsis seal ligi 50 minutit.
NATO on alustanud õppust Grand Eagle 25, mille keskmes on vägede ja varustuse toomine Leetu. Hollandis asuva NATO ühendvägede väejuhatuse juhitud õppus tugevdab alliansi valmisolekut idatiival.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Sotsiaalmeediasse on pandud video selle kohta, kuidas Poola asus sulgema raudteeühendusi Valgevenega.
Märgitakse, et suletakse kõik ühendused.
Siin on video:
Kõrghariduse riiklik rahastamine on viimasel kümnendil kasvanud sisemajanduse kogutoodangust ja keskmisest palgast ligi kaks korda aeglasemalt. Kui riigi panus kõrgharidusse pärast 2026. aastat enam ei kasva, on alternatiiviks õppemaksude kehtestamine, nendib Arenguseire Keskus uues lühiraportis.
Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane selgitas, et majanduse oodatust nõrgem käekäik ning kasvanud kulud julgeolekule on kärpinud riigi ja kõrgkoolide vahel kokku lepitud kõrghariduse rahastuse kasvumäära. „Eraraha osakaal on Eesti kõrghariduses suhteliselt väike ning kõrgkoolide rahastamine sõltub eelkõige riigi tegevustoetusest, mille kasv jäi tänavu varem kokkulepitust väiksemaks,” ütles Varblane.
2022. aastal otsustas valitsus suurendada aastatel 2024–2026 kõrgkoolide tegevustoetust 15% aastas, kuid tänavu vähendati kasvumäära 13%-le ning lisaks kaotati osa ülikoolide sihttoetustest. Aastatel 2027–2030 aga kõrgkoolide tegevustoetus praeguste plaanide järgi enam ei kasva.
Riigipoolse rahastuse külmutamise mõju leevendamiseks on arutatud võimalust kehtestada õppemaks. Arenguseire Keskuse arvutused näitavad, et 1300-eurose õppemaksu kehtestamine, mis kataks umbes viiendiku õppekoha keskmisest kulust, tooks kõrgkoolidele kuni 40 mln eurot lisatulu aastas.
„Samas on oluline, et õppemaksude sisseseadmine ei halvendaks juurdepääsu kõrgharidusele. Üheks võimaluseks on pakkuda õppemaksu katteks soodsatel tingimustel õppelaenu ning siduda tagasimaksmine lõpetaja hilisema sissetulekuga,” tõi Varblane välja.
Arenguseire Keskus lõi uurimissuuna „Kõrghariduse tulevik” raames kõrghariduse rahastamise kalkulaatori ning analüüsis selle abil eri stsenaariumide tähendust kõrgkoolide tuludele ja riigi kuludele.
„Säästurežiimi” stsenaariumis kõrghariduse rahastus 2027. aastast külmutatakse ning ka õppemaksu arvelt lisaraha ei tule. Inflatsiooni tõttu hakkab selles stsenaariumis kõrgkoolide ostujõud järk-järgult vähenema. „Kuni 65% kõrgkoolide tegevuskuludest moodustab personalikulu ning antud stsenaariumi puhul oleks õppejõududele konkurentsivõimelise palga maksmine väga keeruline, mis mõjutaks otseselt kõrgkoolide järelkasvu,” tõdes Varblane.
Stsenaariumis „Tudeng maksab viiendiku” kasvaks kõrgkoolide tulu 284 miljonilt eurolt 2026. aastal 324 miljoni euroni 2030. aastal ning õppemaks kataks 20% õppekoha kuludest. Õppemaksuna laekuv raha kompenseeriks osaliselt tegevustoetuse külmutamist.
Stsenaariumis „Jätkusuutlik tasuta kõrgharidus” kasvab riigi tegevustoetus edaspidi 7% aastas, tänu millele jõuab kõrgkoolide rahastus 2030. aastaks 368 miljoni euroni. Täiendavaid õppemakse antud stsenaariumi puhul ei kehtestata.
Kõrgkoolide tulud oleks 2030. aastaks suurimad „Kõrge õppemaksukoormuse” stsenaariumis, milles ülikoolid kehtestaks tudengitele õppemaksu 5000 eurot aastas, millest oleks vabastatud 20% üliõpilastest. Samas ei oleks see stsenaarium riigi jaoks kõige soodsam, sest riigil tekib potentsiaalne tulevikukohustus õppelaenude põhiosa tagasimaksmiseks nende laenuvõtjate eest, kelle sissetulek ei ületa seatudlävendit. Näiteks tekib 2030. aastal selles stsenaariumis õppemaksudest kõrgkoolidele 144 miljonit eurot lisatulu, kuid riigile kaasneb 53 miljonit eurot potentsiaalset lisakulu õppelaenude ja intresside katmiseks.
Lühiraport „Kõrghariduse rahastamise tulevik: eri stsenaariumide tähendus kõrgkoolide tuludele ja riigi kuludele” tugineb Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Kõrghariduse tulevik” raames välja töötatud kõrghariduse rahastamise kalkulaatoriga tehtud simulatsioonidel.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.
13. septembril Taanis Herningis lõppenud Euroopa kutsemeistrivõistlustel EuroSkills 2025 saavutasid Eesti noored muljetavaldavaid tulemusi. Võistlejad tõid koju ühe hõbemedali ja viis meisterlikkuse medalit. Eesti õpilaste võistkondlik keskmine tulemus oli läbi aegade parim.
Hõbemedali võitis florist Jarko Ilves Räpina Aianduskoolist. Meisterlikkuse medali, mis antakse välja võistlejatele, kes saavutavad oma erialal rahvusvahelise kõrgtaseme, said kokk Anette Raasik (Tartu Rakenduslik Kolledž), restoraniteenindaja Getter Juhe (Haapsalu Kutsehariduskeskus), graafiline disainer Arli Orlovski (Tartu Kunstikool), sõiduautotehnik Romario Voksepp (Kuressaare Ametikool) ja IT süsteemide administraatorid Andreas Gabriel Vannas ja Andreas Laaniste (Haapsalu Kutsehariduskeskus ja Tallinna Polütehnikum).
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas, et noorte edu näitab Eesti kutsehariduse tugevust ja vajalikkust: „Eesti õpilased on taas näidanud, et nende oskused ja teadmised on rahvusvahelisel tasemel. Need medalid ei ole ainult võistlustulemus, vaid kinnitavad, et kutseharidus annab noortele kindla tee tööturule ja avab uksi kogu Euroopas. Õnnitlen õpilasi, nende juhendajaid ja koolide tugimeeskondi, kes noorte arengusse panustavad.”
Harno haridusuuenduste osakonna juht Liina Kanter lisas: „Medalid on suur tunnustus, aga sama oluline on kogemus ise. EuroSkills tähendab kolm päeva rahvusvahelisel areenil, täis närvi, täpsust ja keskendumist. Meie noored tulid sellega hiilgavalt toime ja tõestasid, et Eesti kutseharidus võib olla sama tugev kui suuremates riikides.”
Jarko Ilves ise soovib oma teadmisi uutele floristidele edasi anda: „Oma lillepood oleks tore, kuid näen ennast tulevikus kindlasti õpetajana. Mulle väga meeldib see valdkond, need inimesed ja emotsioonid, mis sellega kaasas käivad. Ma ei välista, et lähen kunagi end eksperdina EuroSkillsile proovile panema.”
EuroSkills Herning 2025 tõi kokku ligi 600 noort professionaali 32 riigist, kes võistlesid kolmel päeval 38 erineval alal. Eesti tulemused paistsid silma oma püsivuse ja kvaliteediga, mis tõestab, et meie noored on valmis konkureerima Euroopa parimatega.
Meie medaliste juhendasid Pille Peterson, Gen Lee, Kristi Tiido, Kairi Timusk, Karl-Kevin Miinpuu, Kersti Õim, Janika Nõmmela ja Margus Kivi.
Eesti võistkond naaseb koju pühapäeva (14.09) õhtul kell 20.45, kui nende lend maandub Tallinna lennujaamas. Kõigil huvilistel on võimalus tulla noori meistreid lennujaama tervitama.
Eesti tiimi osalemist EuroSkillsil koordineeris Haridus- ja Noorteamet (Harno). EuroSkills on Euroopa suurim kutsemeistrivõistlus, mida korraldatakse üle aasta. Võistlus toob kokku noored kuni 25-aastased kutseõppe õpilased ja noored spetsialistid, kes on oma riigi parimad erinevates oskusalades – alates tehnoloogia ja inseneriteaduste erialadest kuni teenindus- ja loomevaldkondadeni. Kolme päeva jooksul täidavad noored keerukaid ülesandeid vastavalt oma eriala kõrgeimatele standarditele. Võistlus aitab tõsta kutsehariduse mainet, tutvustada tööoskusi ning avardada noorte karjäärivõimalusi kogu Euroopas.
EuroSkillsi ametlik fotogalerii on siin
Eile reedel, 12. septembril algas sõjaväeõppus Zapad 2025, milles osalevad agressorriigid Venemaa ja Valgevene, kes mõlemad piirnevad Lätiga.
Nagu kõik varasemad õppused, on need sama palju suunatud mõõgapõristamisele, propagandale, pealkirjade haaramisele ja üldisele püüdele ajada kõiki teisi paanikasse ja panna Venemaa end tähtsana tundma, vahendab lsm.lv.
Arvestades asjaolu, et Venemaa saatis alles sel nädalal droone NATO õhuruumi ja lennutas need Poolasse, ei saa välistada, et edasised provokatsioonid on võimalikud. Idee, et terve ründedroonide laine saadeti kogemata sadu kilomeetreid kursilt kõrvale, on usutav ainult neile, kellel on vankumatu soov arvata president Putinist ja tema mõrvarlikust režiimist parimat.
Läti riigikaitse uudisteportaal Sargs.lv on uurinud, millised eesmärgid võivad Venemaal Zapadi õppustel olla, sealhulgas uurinud õppuse ajalugu ja võimalust, et Venemaa ja Valgevene võivad proovida oma demokraatlike naabrite vastu rohkem provokatsioone korraldada.
Vaatamata Venemaa ja Valgevene avalikele teadetele õppuse väidetava kaitselise iseloomu kohta on mõte, et kummagi diktatuuri teateid tegelikult uskuda taas kord vaid patoloogiliselt kergeusklikele vastuvõetav, arvestades nende järjepidevat valede ning pettekujutluste ajalugu.
Tänapäeva Venemaa, kui sellist asja üldse saab öelda, taaskäivitas Zapadi õppused 1999. aastal, simuleerides tuumarelvade kasutamist NATO riikide vastu.
Zapadist sai Venemaa ja Valgevene regulaarne ühisõppus 2009. aastal. Selle peamine eesmärk – valmistuda sõjaks NATO riikidega – jäi samaks. Kuigi avalikult väideti, et Zapadi eesmärk oli tugevdada kaitsevõimet, lihvis see tegelikult rünnakut „tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud vastase” vastu, kelle rollis on piiratud arv kandidaate.
Sõjaväeanalüütikute sõnul harjutab Venemaa selle õppusega teadlikult oma relvajõude sissetungiks Balti riikidesse ja Poola ning nende riikide hilisemaks okupeerimiseks, mis on järjekordne tõend Venemaa poliitikakujundajate võimsa fantaasiaelu kohta.
Samuti on tähelepanuväärne fakt, et 2021. aasta Zapadi õppused ei olnud kaugeltki kaitseotstarbelised, vaid jäävad meelde Venemaa armee ettevalmistamise poolest kurikuulsaks sissetungiks Ukrainasse. Õppuse ajal nõudis Venemaa ka, et NATO vähendaks alliansi kohalolekut Balti riikides ja Poolas.
Omakorda kasutati õppust kattevarjuna Ukraina täiemahulise sissetungi jaoks 24. veebruaril 2022, mis samuti toimus Valgevene territooriumilt.
Alates 2022. aastast on lääneriigid pidanud Zapadit võimaliku Venemaa sõjalise ohu eelkäijaks. Selle vältimiseks on nii NATO riikide luureteenistused kui ka relvajõud kõrgendatud valmisolekus.
Valgevene defineerib tänavust õppust kui „meedet, mille eesmärk on tagada riigi sõjaline julgeolek”, mis muidugi ei ole väärt paberit, millele see on kirjutatud. Pole veel täpselt teada, kui palju Venemaa sõjaväelasi ja millist tüüpi varustust õppusel osaleb, kuid arvatakse, et sõdurite koguarv on väiksem kui eelmistel aastatel, kuna Vene sõdurid on endiselt hõivatud sõjakuritegude toimepanemisega mujal, olles seotud Kremli jätkuva agressiooniga Ukraina vastu.
Nagu varem teatatud, väidab Läti kolmest julgeolekuteenistusest ühe, Konstitutsioonilise Kaitse Büroo (SAB) koostatud analüüs, et Zapad 2025 oht Lätile ja NATO-le on väike.
Pärast Venemaa droonide sissetungi Poola õhuruumi nädala keskel teatas Läti oma õhuruumi sulgemisest piki idapiiri kuni 18. septembrini, võimalusega sulgemist pärast seda pikendada. Otsust põhjendatakse vajadusega parandada õhukaitsejõudude võimet tulistada alla droone, mis üle piiri eksivad.
Zapadi ajal viivad Läti riiklikud relvajõud (NBS) läbi intensiivsemat luuretegevust ja luureinfo põhjalikku analüüsi. Samal ajal suurendatakse NBS-i üksustes lahinguvalmidust, korraldades ulatusliku riigikaitse õppuse Namejs, mis toimub 2. septembrist 8. oktoobrini.
NBS-i peastaabi ülema asetäitja brigaadikindral Egils Leščinskis ütles, et asjaolu, et kaua planeeritud õppus Namejs toimub Lätis samaaegselt piiri taga toimuva Zapadiga, annab teatud eeliseid, sest üksusi on teavitatud, lahinguvalmiduse katsed on läbi viidud ja õppuse ajaks komplekteeritakse isikkoosseisu, sealhulgas mitmesuguseid lahinguvalmiduse üksusi.
„Relvajõud koos vastutavate riigiasutustega on jälginud õppust Zapad juba ettevalmistusfaasist, varakevadest alates,” ütleb Leščinskis. „Meie luureohvitserid jälgivad toimuvat nii otsese ettevalmistuse kontekstis Venemaal, Valgevenes kui ka võimalike hübriidtegevuste kontekstis siin Baltikumis, sealhulgas Lätis, ning uurime ka seda, milliseid paralleele nende tegevuste vahel tõmmata võiks. Teisisõnu, me jälgime.”
Lõunaeestlase lugeja andis teada, et just tuli selline sõnum, kus OMNIVAST on saanud OMNEVA.
Tegu on puhtakujulise petusõnumiga.
Iga päev, kui inimesed asuvad tööle, võivad nad enesele teadmata riskida oma tervise tulevikuga.
Kujutage ette töölist, kes töötas iga päev, hingates sisse tammepuidu tolmu – aastatepikkuse vaeva järel kuulis ta arstilt sõnu, mida keegi ei taha: „Teil on vähk”. See pole väljamõeldis, vaid peegeldab reaalsust, sest igal aastal võib Eestis ligi 800 vähijuhtu olla seotud just töökeskkonnaga.
Selleks, et vähendada teadmatusest tulenevat riski ja päästa inimelusid, alustab Tööinspektsioon sügisel teavituskampaaniaga, mis juhib tähelepanu nähtamatutele ohtudele töökohal. Sõnum on lihtne: kutsevähki saab ennetada.
„Vähist rääkides mõtleme enamasti suitsetamisele, alkoholile või pärilikkusele. Vähem teatakse aga, et sadade vähijuhtude taga võib olla hoopis töökeskkond. See on ehmatavalt suur arv,” ütles Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep. „Kutsevähk on salakaval – ta ei anna endast kohe märku, kuid võib aastate pärast võtta inimese tervise ja elu.”
Mis teeb töökeskkonna ohtlikuks?
Kantserogeensed ained võivad sattuda organismi sissehingamisel, allaneelamisel või naha kaudu. Levinumad töökeskkonna vähiriski tekitajad on:
Kõige sagedamini avaldub kutsevähk hingamisteedes. Mõjutatud on väga erinevad ametid – alates ehitajatest, keevitajatest ja metallitöölistest kuni transpordi-, iluteeninduse- ja põllumajandustöötajateni.
„Praegused otsused töökohal kujundavad meie tervist tulevikus,” rõhutas Saarep. „See puudutab meid kõiki – nii tööandjaid kui töötajaid.”
-
Tööandja peab riskianalüüsi käigus hindama ohtu kantserogeenidega kokkupuutele ja rakendama ennetusmeetmeid.
-
Töötaja peab järgima ohutusnõudeid, näiteks kasutama tööandja antud isikukaitsevahendeid ning käima regulaarselt tervisekontrollis.
„Riskianalüüs ei ole linnukese pärast – see on investeering meie inimeste tervisesse,” selgitas Saarep. „Kui teeme täna õiged otsused, hoiame ära kümneid ja sadu tulevasi vähijuhtumeid.”
Kutsevähk ei pea olema traagiline paratamatus. Iga töökoht saab panustada ohutusse tulevikku. Tööinspektsiooni iseteeninduses on võimalik koostada ja uuendada riskianalüüsi, mis on tööandjale toeks ohutegurite varajasel tuvastamisel ja vajalike abinõude kindlaks määramisel.
Meie tervis sõltub otsustest, mida teeme täna.
Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) toetuse andmise tingimuste (TAT) „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine 2021–2027” vahenditest.
Justiits- ja digiministeerium ei ole nõus andma ettevõtjatele infot, kas rahapesu andmebüroo (RAB) on nende pangakontodel nuhkinud, kuid nüüd nõuavad ettevõtjad ministeeriumilt neid andmeid kohtu kaudu.
Tänavu juuli algul tuli tänu õiguskantsleri kantselei tehtud kontrollile ilmsiks, et täitmisregistri kaudu pääsevad mõned riigiasutused ligi pangakonto väljavõtetele, ehkki seadused ei anna selleks konkreetset õiguslikku alust.
Postimees kirjutas reedel, et mõnedel ettevõtjatel tekkis huvi teada saada, kas ka nende pangakontodel on ringi luusitud.
Sarnaselt eelmise aastaga avaneb ka sel sügisel toetusmeede Nursipalu harjutusväljalt kostuva militaarmüra mõjude leevendamiseks. Lisaks pensionäridele ja vähekindlustatutele saavad meetmest abi pered, kes kasvatavad alaealisi lapsi. Kõigile neile on toetuse osakaal 100 protsenti.
Meetme kogusumma on 500 000 eurot.
Nagu varasemalt, on müratoetuse eelisjärjekorras inimesed, kes elavad harjutusvälja piirist kuni 2 kilomeetri kaugusel ning on toetuse taotlemise hetkel kas vanadus-, toitjakaotus- või rahvapensioni või töövõime- või toimetulekutoetuse saajad või pered, kasvatavad vähemalt ühte alaealist last. Sel juhul on toetuse osakaal 100 protsenti.
„Tahame toetusmeetmega pakkuda esmajärjekorras leevendust just nende inimeste murele, kes vajavad oma kodude akende-uste remondiks tuge kõige enam. Esimese vooru õppetundidele ja omavalitsuste tagasisidele tuginedes disainisime meedet kohalike inimeste vajadustega veelgi arvestavamaks,” selgitas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigivara valdkonna juht Tambet Tõnisson.
Teises järjekorras on kõik ülejäänud inimesed, kelle eluruumid asuvad harjutusvälja piirist kuni 2 kilomeetri kaugusel. Sel juhul on toetuse osakaal 90 protsenti ja omaosalus 10 protsenti.
Kolmandas järjekorras on inimesed, kelle eluruumid asuvad harjutusvälja piirist 2–4 kilomeetri kaugusel. Sel juhul on toetuse osakaal 70 protsenti ja omaosalus 30 protsenti.
Toetuse taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht peab olema 1. jaanuari 2025. aasta seisuga eluruumis, millele toetust taotletakse. Maksimaalne toetussumma on 8000 eurot taotleja kohta.
Toetusmeetme tingimusi tutvustatakse oktoobri lõpus toimuvatel infopäevadel, millest teavitatakse avalikkust eraldi.
Eesti esirallisõitjast Ott Tänakust levib sotsiaalmeedias nukker pilt.
Autoralli MM-i pretendent Ott Tänak haaras eile reedel 12. septembril pärastlõunase kiiruskatse avaringil juhtohjad ja suurendas järgmisel kiiruskatsel edu.
Kuid tema teekond lõppes päeva viimasel kiiruskatsel. Tänaku sõnul purunes Hyundai mootori üks silinder katse alguses. Peagi kadus ka teine. Sellega oli tema sõit sõidetud.
Lõpuks pidi Tänak oma auto sirgel tee äärde parkima ja peatuma. See oli Hyundai staarile tohutu löök.
Pärast peatumist hakkas sotsiaalmeedias levima pilt Tänakust, kes pettunult murul istub, pea langetatud.
Seda on raske seedida, tunnistas Tänak. Kõik oli tugeva tulemuse saavutamiseks valmis ja auto töötas suurema osa päevast hästi. Probleemi märke polnud ja esimeste märkide ilmnemisel püüdsime jätkata. Kuid lõpuks sai rike saatuslikuks, lisas ta.
Tänak alustas maailmameistrivõistluste Tšiili etappi neljandalt kohalt, 18 punktiga liidrist Elfyn Evansist maas. Eestlasel on võimalus Superpühapäeval rohkem punkte koguda, kuid tõenäoliselt suureneb vahe esikohaga märkimisväärselt.
Halvimal juhul võib mootoririke Tänaku meistrivõistluste konkurentsist jäädavalt välja lüüa.
On tõesti kahju päeva niimoodi lõpetada, eriti kui võitlus meistritiitli nimel on nii tihe. Aga nagu ikka, teeme kõik endast oleneva, et pühapäeval hea tulemus saavutada, ütles Tänak.
Reede oli Hyundai jaoks kahetsusväärne päev. Adrien Fourmaux ja Thierry Neuville lõpetasid päeva liidrina, kuid Tänaku kahetsusväärne katkestamine koormas meeli.
Oleme Oti pärast tõeliselt pettunud, ta domineeris sellel rallil ja oli saavutanud kindla edumaa. Kahjuks lõpetas mootoririke tema päeva enneaegselt, kahetses Hyundai tehniline direktor Francois-Xavier Demaison.
Ta naaseb teistsuguse mootoriga ja selge eesmärgiga pühapäeval punkte koguda, lisas ta.
Tšiili ralli jätkub täna laupäeval kuue kiiruskatsega.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. september 2025:
edulugusid tuli mõlemapoolselt ja kremlile teps mitte ei meeldi siiski suuremad rahvakogunemised (vt p 15).
1. Rinde ja piiri lähedus ikka tihedas sajus.
2. Eile öisest rünnakust.
3. Kursk: tundub, et Ukraina on saanud initsiatiivi endale.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linnas üha enam domineerib vene pool.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: 2 km vene pool edasi sai.
8. Donetsk: vist muutusteta.
9. Lõunarinne: kumbki pool ühe küla sai.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa keskpank valmistub eelarvepuudujäägi järsuks kasvuks.
12. putin suurendas eluea pikendamise projektide rahastamist kaheksa korda.
13. venemaa rukkisaak langes ajalooliselt madalaimale tasemele.
14. Pärast elektroonilise sõjaväeregistri käivitamist ja elektrooniliste sõjaväekutsete levitamist hakati venelaste välismaale reisimist takistama.
15. Patriarh ütles, et ta tõi Moskva kesklinnas toimunud rongkäigule ligi pool miljonit inimest.
16. Donald Trumpi administratsioon teeb ettepaneku, et G7 riigid alustaksid venemaa kulla- ja välisvaluutareservide otsest konfiskeerimist.
17. Lühiuudised
Järjest kasvab vene poole surve nii Harkivi kui Siverski suunal, kust tulid vist poole aasta kõrgeimad numbrid. Kokku kuivas Sumõ suunal vene poole edenemine ning üha enam hakkab tekkima lootus, et vähemalt selles lõigus võidakse suuta vene pool Ukrainast välja lüüa. Kuna vene poole enamus tähelepanu on suunatud (kokku 108 rünnakut 183-st) Ukraina tööstuslinnade komplektile (Siverskist Pokrovskini, Lõman kaasaarvatud), ning kahjuks jagub tempot lisaks veel kolmel suunal, siis oht mingiteks murdehetkedeks on küll õhus ja seda siis kokku neljas lõigus. Pilti on siiski hakanud muutma Ukraina endagi tõusnud intensiivsem vasturünnakute korraldamine ja see toob tulemusi juba mitu nädalat ja võib murendada vene poole suurema pealetungi plaane ning tekitada järjest rohkem võimalusi ära lõigata vene üksusi, sest palju väge ühes kohas tähendab ka koordineerimatust ning olukorra teadlikkuse puudumist. Kui palju aga Ukrainal omadel väheste ressursside juures sellist vastupealetungi tihedamat korraldamist jagub, on küsimus, millele vastata ei oska. Nii siis tulebki kummagi poole siin ja seal edusammudest infot.
Veel pole vene pool suuremate soomusjõududega üritanud, mõnes kohas jah, tank ja mõned tsiklid koos aga pigem ikka jalavägi ja eip näe veel suuremte gruppide üritamist ehk siis ikka 2 soldatist kuni 6-ni need numbrid olema kipuvad.
Ukraina sõdimisvõimekuse reitingut peab seni ettevaatlikult optimistlikuks ühe plussiga. Kõlakaid liigub positiivses võtmes, aga eip miskit kindlat ja eks Ukraina oskab oma võimalikke edulugusid pisu vaka all hoida tagamaks operatsiooni julgeolekut.
1. Rinde ja piiri lähedus ikka tihedas sajus.
2. Eile öösel Leningradi oblastis Primorskis sai pihta venemaa varilaevastiku tanker, mille tagajärjel tekkis tihe suits ja naftareostus. Samuti sai pihta pumpla. Teadetes mainitakse kolme haavatud meremeest. Reuters teatas, et kaks tankerit või kaid, mida Ukraina droonid täna hommikul Primorskis kahjustasid, olid sanktsioonidega hõlmatud Cai Yun ja Kusto, põhjustades väikese naftareostuse. Lisaks tuli eile teateid, et sadamas peatati nafta laadimine laevadele. Primorskil on võimsus laadida umbes 1 miljon barrelit toornaftat päevas, mis teeb sellest venemaa nafta peamise ekspordikeskuse ja Lääne-Venemaa suurima sadama.
Droon ründas Smolenski tuumaelektrijaama töötavat üksust. Rosatom teatas, et abihoonetes purunes mitu akent, kuid rünnak ei mõjutanud jaama tööohutust.
3. Kursk: Ukraina surve tasapisi uuristab.
Pressiesindaja teatas, et venemaa väed on hiljuti hakanud maapealsete rünnakute toetamiseks logistika läbiviimiseks kasutama mehitamata maapealseid sõidukeid (UGV).
vene blogija, kes on väidetavalt seotud venemaa Põhja Väegrupeeringuga, väitis, et Põhja Väegrupi uus ülem kolonel kindral jevgeni nikiforov ei ole parem kui tema eelkäija, kolonel kindral aleksandr lapin ning et nikiforovi peamine ambitsioon on saada venemaa kangelase aunimetus. Eks see toob kaasa jäärapäise väikeste jalaväegruppide rünnakule saatmise. Lisaks tuleb signaale üha kasvavast rahulolematusest ja erinevate üksuste vaheliste pingete tõusust. Miskit seal mäda on, sest vene poole rünnakute intensiivsus on oluliselt langenud ning kiputakse järjest taanduma. Kuna seda tehtavat koordineerimata (ülevalt luba pole), siis segadust jaguvat.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: järjest enam hakkab vene pool domineerima Kupianski linna põhjaosas.
DeepState’i andmetel kasutavad vene väed Oskili jõest möödahiilimiseks ja Kupjanskisse infiltreerumiseks gaasitorustikku hüüdnimega „Tube 3.0”. Sisenemispunktid asuvad Lõman Peršõi lähedal. Sees kasutavad nad ratastel platvorme ja elektritõukerattaid, kus kõrgus seda lubab, ning neljapäevase marsruudi ääres on puhkepeatused ja varustuspeidikud. DeepState’i andmetel on Kupjanskis juba olemas stardipositsioonid venemaa FPV pilootidele. Samuti teatatakse, et probleemiks on vaenlasega samades majades elavate kohalike elanike sundevakueerimise puudumine, mistõttu on lüüasaamist võimatu läbi viia.
Lõunas muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Otse Torske suunal põhja poole sai vene pool edasi u 2 km ja nende eesmist possat töödeldi drooniga Nelipivka külast põhja pool – pole selge, kas külast mööda mindi või see vallutati.
8. Donetsk: seni on pisu vastuolulise info voog Pokrovskist idas ja kirdes asuvas lõigus.
Donetskis valitseva veepuuduse tõttu pöörduvad paljud venemaa üksused esmatarbekaupade saamiseks vabatahtlike poole. Selle kaudu said blogijad kinnitada, et 61. ja 336. mereväe jalaväebrigaad on Donetskis ning liituvad venemaa mereväe jalaväegrupeeringuga ehk siis ründavat parema relvastuse ja väljaõppega üksusi lisaks.
9. Lõunarinne: Ukraina omad puhastasid Filia külas majad ja sai kogu küla enda kontrolli alla tagasi.
Küll suutis vene pool kahe üleeile vallutatud küla vahel asuva Ternove küla eile ära vallutada.
vene blogijad teatavad ise siin oluliselt suurematest edusammudest, aga pole neid siiski tuvastanud.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa keskpanga ootamatu otsus langetada baasintressimäära vaid ühe protsendipunkti võrra 17%-ni on suuresti seletatav hirmuga eelarvest tulenevate ebameeldivate üllatuste ees. Analüütikud arutasid, kas keskpank langetab määra 16%-le või 17%-le, kuid keskpank ei kaalunud esimest varianti isegi, ütles esinaine elvira nabiullina. Tema sõnul valis juhatus 17% ja 18% vahel – praeguse inflatsiooniga umbes 4%.
„Määra säilitamise argument oli [ebakindlus] selle suhtes, milline saab olema eelarvepoliitika lõppkokkuvõttes,” selgitas nabiullina. Tema sõnul takistas määra edasist langetamist eelarve ebakindlus: „Meie otsus peegeldab arusaama (täna kättesaadava teabe põhjal), kuidas eelarve 2025. aasta lõpuks kujuneb, selle parameetreid aastateks 2026–2027.“”Keskpangal on arusaam olemas. „Osaleme valitsusega eelarvepoliitika suundade arutelul, kuid lõplikud otsused avalikustab valitsus,” ütles nabiullina.
Kaheksa kuu tulemuste kohaselt ulatus eelarvepuudujääk 4,2 triljoni rublani, mis ületab aastaplaani. Seitsme kuu tulemuste kohaselt oli puudujääk veelgi suurem – 4,9 triljonit. Analüütikud ei pea augustikuist ülejääki indikatiivseks: sel ajal on kulud traditsiooniliselt mõõdukad ja dividende laekub riigile kuuluvatelt ettevõtetelt, peamiselt Sberbankilt (kokku ulatusid need umbes 0,5 triljoni rublani), selgitas majandusteadlane Jegor Susin.
Rahandusministeeriumi andmetel suurenesid jaanuari-augusti eelarvekulud võrreldes eelmise aastaga 21%, sealhulgas valitsuse ostud – 31%. Ministeerium selgitab seda kasvu aktiivsete ettemaksetega valitsuse lepingute eest ja lubab plaani aasta lõpuks täita, kuid turg seda ei usu. Selle saavutamiseks peavad ülejäänud nelja kuu kulutused olema 16% madalamad kui eelmisel aastal ning nominaalsed, see tähendab inflatsiooni arvestamata, nagu MMI analüütikud arvutasid. Nad nimetasid seda võimatuks.
Lisaks on rahandusminister anton siluanov juba hoiatanud, et laenud ületavad sel aastal plaanitut, ja putin ütles, et nii väikese võlataseme korral nagu venemaal on, pole eelarvepuudujäägi suurendamises midagi muretseda. Seega pole küsimus selles, kas kulutused ja eelarvepuudujääk kasvavad, vaid selles, kui palju ja kuidas eelarves olev auk suletakse.
„Lähtume sellest, et aasta eelarve on disinflatsiooniline, kuid mil määral see selgub eelarvemuudatuste tegemisel,” kirjeldas nabiullina keskpanga lähenemist probleemile. Ta meenutas siluanovi sõnu laenude kasvu kohta ja kui palju, selgub eelarveseaduse vastuvõtmisel. See peaks juhtuma enne 30. septembrit. Seni pole valitsuse kulutuste disinflatsiooniline mõju ilmnenud, teatas nabiullina.
Keskpank on juba juhtinud tähelepanu selle aasta eelarve intensiivsele kulude täitmisele, milles nähti ohtu, et tegelikud kulud aasta lõpuks plaanitust ületavad. „Jaanuarist juunini täideti kulusid 50,3% ulatuses aastaks ette nähtud mahust, samas kui aastatel 2011–2024 moodustas täitmine keskmiselt 44,2% aastasest tegelikust mahust,” märkis pank oma põhidokumendis „Ühtse raha- ja krediidipoliitika põhisuunad” kolmeks aastaks.
Eelarve ja intressimäär avaldavad inflatsioonile vastupidist mõju. nabiullina võrdles neid omavahel ühendatud anumatega: suurem puudujääk nõuab (kõik muu samaks jäädes) väiksemat krediidi panust rahapakkumise kasvu, mis sunnib keskpanka hoidma kõrgemat intressimäära. „Kui eelarvepuudujääk on suurem kui meie baasstsenaarium, on meie võimalused baasintressimäära vähendada piiratud,” hoiatas nabiullina.
Samal ajal on kõige olulisem puudujääk, mitte kulud ise, rõhutas ta. Kui kulud kaetakse maksudega, ei muuda see keskpanga jaoks midagi. Valitsus arutab juba uut maksutõusu, eelkõige käibemaksu tõstmist 20%-lt 22%-le. nabiullina ei arutanud konkreetseid makse, kuid hoiatas: „Oktoobri kohtumisel sõltub palju sellest, millised eelarveparameetrid lõpuks välja pakutakse.”
12. venemaa Teadusfondi (RSF) vananemise ja eluea pikendamise valdkonna uuringute rahastamine on viimase viie aasta jooksul suurenenud enam kui kaheksa korda. Novaja Evropa arvutuste kohaselt, mis põhinevad fondi veebisaidi andmetel, on toetuse summa kasvanud 21 miljonilt rublalt aastatel 2016–2020 172 miljoni rublani aastatel 2021–2025. Tegelikkuses võib vahe olla veelgi suurem, märgib väljaanne. RSF-i hoolekogu juhib andrei fursenko, putini kauaaegne sõber ja liitlane.
Praegusel viieaastasel perioodil toetas RSF 43 vananemisega seotud fundamentaalmeditsiini projekti, samas kui aastatel 2016–2020 oli selliseid projekte vaid seitse. Enamik neist (34 taotlust) kiideti heaks aastatel 2021–2023. Standardtoetuste suurus suurenes 3–6 miljonilt rublalt 2017. aastal 4–7 miljoni rublani aastas 2024. aastal. Toetatud projektide hulka kuuluvad uuringud kaasasündinud immuunsuse mehhanismide kohta füsioloogilise ja patoloogilise vananemise kujunemisel, vananemise kulgu ennustavate markerite otsimine ning aju ja silma muutuste seose uurimine Alzheimeri tõvega.
RSF-i raha läks ka putini vanimale tütrele maria vorontsovale. Ta juhib projekti „Rakkude uuenemisprotsesside reguleerimine kehas, mis on elundite ja kudede funktsionaalse aktiivsuse pikaajalise säilitamise, inimese tervise ja aktiivse pikaealisuse alus”. T-Invarianti andmetel sai vorontsova toetuse maailmatasemel teaduslaborite rahastamise programmi raames, kus toetuse summa võib ulatuda 30 miljoni rublani. Samal ajal märgib väljaanne, et tema Hirschi indeks on oluliselt madalam kui teistel konkursi võitjatel.
putini huvi eluea pikendamise teema vastu on korduvalt avalikult väljendatud. Nii arutas ta hiljutisel Pekingi visiidil eraviisiliselt Xi Jinpingiga eluea pikendamise väljavaateid ja püsivate elundisiirdamiste võimalikkust. Hiljem ajakirjandusega vesteldes avaldas putin veendumust, et tänu meditsiinilisele arengule on inimestel võimalik elada kuni 150-aastaseks. Vahetult pärast Hiina reisi külastas putin Krasnodari oblastis asuvat Siriuse laborikompleksi, kus talle näidati noorendavaid maasikaid.
The Times teatas 2024. aasta septembris, et kõrge venemaa ametnik oli andnud instituutidele korralduse kiirendada eluea pikendamise uuringuid. Pärast seda nõudis väljaande andmetel tervishoiuministeerium instituutidelt aru oma tööst rakkude vananemise vastaste meetodite osas.
Programmi kuraatoriteks on väidetavalt Kurtšatovi Instituudi president mihhail kovaltšuk, putini kauaaegne sõber, kes juhib riiklikku geneetikaalaste uuringute programmi. Meduza andmetel propageerib kovaltšuk aktiivselt vene genoomi ja eluea olulise pikendamise ideid. Projektis osaleb ka maria vorontsova.
13. venemaa rukkisaak langes 2024. aastal lähiajaloo rekordiliselt madalale tasemele – 1,166 miljonit tonni. Sellest teatas Forbes, viidates põllumajanduse eksperdi- ja analüüsikeskuse AB-Center andmetele. Keskuse peadirektori Aleksei Plugovi sõnul langes see näitaja enam kui 30% võrreldes 2023. aastaga, mil rukkisaak oli juba langenud 21,4%. Prognoos 2025. aastaks on veelgi pessimistlikum – oodatakse umbes 1 miljoni tonni suurust saaki, mis tähendab Plugovi hinnangul täiendavat 16% langust. Analüütiline keskus RUSEED annab veidi optimistlikuma hinnangu 1,16–1,17 miljonit tonni.
1990. aastal oli rukkisaak 16,4 miljonit tonni ja sellest ajast alates on saak langenud 10 korda. Selle põllukultuuri kasvupind riigis vähenes 2025. aastal veel 28,7% ja see olukord pani liikuma hinnad „teravili-jahu-leib” ahelas, märgib Plugov.
Rukki hulgihinnad tõusid Rosstati juulikuu andmetel aastaga 64,6% ja kahe aastaga 80,6%, ulatudes 12 303 rublani tonni kohta ilma käibemaksuta. Rukkijahu maksumus tõusis kahe aastaga 41,8%. Ja rukkileib hakkas maksma 96,2 rubla kilogrammi kohta, olles aastaga tõusnud 15%, ütleb Rusprodsojuzi ühingu juhatuse aseesimees Dmitri Leonov. „Nii hulgi- kui ka jaemüügis kasvasid rukkileiva hinnad oluliselt kõrgemaks kui riigi keskmine inflatsioonimäär,” märgib ta.
Viimase 10 aasta jooksul on rukkijahu tootmine riigis vähenenud 29,4%, ütleb Plugov. 2025. aasta jaanuaris-juulis toodeti 250,6 tuhat tonni, mis on 13% vähem kui aasta varem samal perioodil. Isegi kui saagikuse vähenemist ei toimu samaväärselt pindala vähenemisega, kasvab leiva hind järgmisel aastal 10–15%, ennustab Plugov.
„Rukki hinna otsene mõju leiva maksumusele on umbes 7%,” ütles Forbesile investeerimisfirma Rikom-Trust analüüsiosakonna juhataja Oleg Abelev. Kuid see mõjutab suurt valikut leiba ja küpsetisi, sest rukkijahu lisatakse paljudele toodetele, isegi nisuleivale, et parandada struktuuri.
14. Pärast elektroonilise sõjaväe registreerimisregistri käivitamist ja elektrooniliste kutsete levitamist hakati venelasi välismaale reisimast takistama. Esimesest sellisest juhtumist, mis leidis aset 11. septembril Šeremetjevo lennujaamas, teatas Pogranitšnõi Kontrol. 28-aastane mees, kes oli varem sõjaväeteenistusest kõrvale hoidnud, sai elektroonilise kutse sõjaväe registreerimis- ja värbamisametisse tervisekontrollile. Tema sõnul oli kutsete veebisaidil kuvatud riigist lahkumise keeld, kuid ta otsustas praktikas kontrollida, kas see toimib või mitte, kuna ta oli juba mais välismaale puhkusele plaaninud.
„Šeremetjevo passikontrollis kutsuti kohe ja sõnatult ametnikud kohale, kes pidasid selgitava vestluse ja ütlesid, et keeld on tõepoolest nende andmebaasis kuvatud, nad ei saa midagi teha ja et see on selle uue teenistusega esimene selline juhtum,” ütles mees. Samal ajal ütlesid piirivalve töötajad, et riigist lahkumise keeldu saab sõjaväe registreerimis- ja värbamisamet tühistada ainult isiklikul kohalolekul.
„Piirikontroll”
Sõjaväe registreerimis- ja värbamisametid hakkasid venelasi sõjaväe registreerimisregistrisse elektrooniliste kutsete abil kandma suvel. Postituses pakuti sõjaväekohustuslastele võimalust läbida volitus ja saada väljavõte oma andmetega. Juristid ja inimõiguslased märkisid, et tegemist oli ulatusliku kampaaniaga andmebaasi täitmiseks enne sügisest kutset. Nende sõnul võib selline tegevus viidata võimude kavatsusele käivitada kutsete register 2025. aastal, mis lõpuks ka juhtus.
venemaalased hakkasid esimesi elektroonilisi kutseid saama selle aasta augustis. Nende kohta hakkasid saabuma teated Gosuslugi ja SMS-ide kaudu. Nad teatasid riigist lahkumise keelust ja märkisid sõjaväe registreerimis- ja värbamisametisse ilmumise kuupäeva. Lisaks esitati piirangute loetelu kutsest kõrvalehoidumise korral. Eelkõige keeld registreerida füüsilisest isikust ettevõtjana, saada välispassi, registreerida kinnisvaratehinguid, laene ja füüsilisest isikust ettevõtja staatust. Samuti võib kutsest kõrvalehoidujale määrata haldustrahvi 10–30 tuhat rubla.
putin andis pärast 2022. aasta sügisel väljakuulutatud mobilisatsiooni käskinud luua ühtse digitaalse sõjaväekohustuslaste registri, mille tõttu võis erinevate hinnangute kohaselt venemaalt lahkuda 700 000 kuni 1 miljon inimest. 2023. aasta aprillis võrdsustas riigipea elektroonilised kutsed paberkandjal kutsetega ja kiitis heaks piirangud kodanike suhtes, kes ajateenistusest kõrvale hoiavad.
15. Moskva ja kogu venemaa patriarh kirill teatas, et 7. septembril Moskvas toimunud linnaülesel religioossel rongkäigul osales umbes 400 tuhat inimest. „Hiljuti toimunud religioosne rongkäik kõnetas väga selgelt paljusid kahtlejaid, mitteusklikke, neid, kes küüniliselt statistikat ette nägid ja ütlesid: „Noh, nad kogunevad sinna umbes viiskümmend tuhat, noh, nad marsivad sinna koos kirilliga.” Aga kui 400 tuhat möödus, ehmusid nad ja hakkasid nimetama hoopis teisi isikuid. Me ei ole nende isikute suhtes edevad, aga me ei tohiks ka neist vaikida,” ütles patriarh pärast liturgiat Danilovi kloostris. Tema sõnul ei suuda ükski teine suurlinn tänapäeval maailmas koguda nii palju osalejaid, isegi mitte üheski riigis, traditsiooniliselt kristlikus. kirill seostas seda vene usklike märtrisurma ajalooga revolutsioonijärgsetel aastatel. „Kas märtrite verd ei nimetatud kristluse seemneks?” küsis retooriliselt vene Õigeusu Kiriku juht.
Moskvas toimus religioosne rongkäik Moskva Pühakute Nõukogu päeval. Usklikud kõndisid Soimonovski proezdist läbi Prechistenskaja kaldapealse Novodevitši kloostrisse.
venemaa Rahvuskaart teatas, et rongkäigus osales üle 40 tuhande inimese. VChK-OGPU kirjutas informeeritud allikale viidates umbes 120 tuhandest osalejast. Samal ajal tekitas kanali andmetel kremlis ärevust nii massiline kogunemine, kus märgati nii radikaalseid natsionaliste kui ka Ukraina sissetungi osalisi. Allikas väidab, et see võib kaasa tuua tõsiseid personalimuutusi presidendi administratsioonis ja FSB-s.
Njah, liiga suur rahvahulk võib hakata tegema miskit prognoosimatut ja soovimatut ning kremli lähedus selleks väga ebasobiv paik, sest selline mass jookseb kremlist lihtsalt läbi ja selle peatamiseks peaks tegema suurema massitulistamise rahvahulga pihta. Arvata on, et peatselt võib oodata rahvahulkade suuruse piiramist üritustel, sest neid, kes erinevatel põhjustel võib rahvahulga nn käima tõmmata protestideks või lihtsalt vandaalitsemiseks suures mahus. Kuna aga seltskonnad seal erinevad nii veelgi karmimat Ukraina suunalist tegevust nõudjatest ning NKVD laadse korra taastamisest kui hinnatõusude ja kaotud poegade pärast muretsevatest kodanikest.
16. Donald Trumpi administratsioon teeb ettepaneku, et G7 riigid alustaksid venemaa kulla- ja välisvaluutareservide otsest konfiskeerimist, mis sanktsioonide tõttu külmutati. Sellest teatas Bloomberg, viidates USA ettepanekute mustandile G7-le ja Euroopa diplomaatidele, kes on läbirääkimistega tuttavad. Agentuuri allikate sõnul on ameeriklased oma ideed juba väljendanud ametnikele Euroopas, kus asub umbes kaks kolmandikku venemaa külmutatud riiklikest varadest. Praegu kasutab Euroopa Liit Ukraina abistamiseks ainult nende vahendite investeerimisest saadud kasumit.
Bloombergi allikate sõnul teeb USA ettepaneku alustada põhisumma järkjärgulist konfiskeerimist. Nende sõnul teeb Washington ettepaneku ka selleks, et G7 riigid töötaksid välja õigusliku aluse venemaa varade arestimiseks ja hakkaksid seejärel neid kasutama Kiievi sõjalise toetuse kulude katmiseks.
putini läbirääkimislaua taha toomiseks teeb Trump ettepaneku kehtestada Indiale ja Hiinale kuni 100% tollimaksud venemaa nafta ostmisel. Ameerika presidendi ja Euroopa juhtide vestlusega tuttavad allikad ütlesid aga, et ta on valmis seda tegema ainult siis, kui Euroopa järgib Ameerika Ühendriikide eeskuju.
Kokku külmutasid lääneriigid umbes 300 miljardit dollarit ehk umbes poole venemaa rahvusvahelistest reservidest. Euroopa Liit blokeeris umbes 200 miljardit eurot, kehtestades sõja esimestel päevadel sanktsioonid rahandusministeeriumile, venemaa Föderatsiooni keskpangale ja riiklikule heaolufondile.
Vaatamata sellele arvab venemaa keskpank seda raha jätkuvalt oma kulla- ja välisvaluutareservidesse, mis regulaatori andmetel ulatusid septembri alguse seisuga 689,4 miljardi dollarini. Selle käsutuses olevate reservide tegelik suurus võib aga olla peaaegu poole väiksem: blokeeriti kõik valuutad peale Hiina jüaani, mille väärtus on umbes 100 miljardit dollarit. Lisaks on keskpangal üle 2000 tonni kullareserve, mille suuruseks hinnati oktoobri alguse seisuga 254,9 miljardit dollarit.
17. Lühiuudised
Kuni kaks kolmandikku (66%) venemaal vastanutest usub, et on aeg liikuda rahuläbirääkimiste poole, mis on selle näitaja rekordiline väärtus. Ainult 27% arvab, et sõjaline tegevus peaks jätkuma, mis on madalaim tase. Arvud pärinevad Levada keskusest, mis on tuntud oma metodoloogilise ranguse poolest.
Kuigi India eirab Donald Trumpi ähvardusi ametlikult venemaa nafta ostmise lõpetada, ilmub viimase teele üha uusi takistusi. Riigi suurim erasadamate operaator Adani Group on keelanud kõigil lääneriikide sanktsioonide all olevatel tankeritel oma sadamatesse siseneda, teatas Reuters, viidates kolmele asjaga kursis olevale isikule ja agentuuri poolt hangitud dokumentidele. 14 sadamat haldava Adani teod peaksid mõjutama venemaa varilaevastiku tarneid. Seega saab India naftatöötlemistehas HPCL-Mittal Energy, millele kuulub 226 000 barrelit päevas tootva rafineerimistehase, kogu oma tooraine ühe Adani sadama kaudu. See asub Mundra linnas ja on kaubamahu poolest India suurim kaubandussadam.
Põhja-Korea juht Kim Jong-un teatas, et Põhja-Korea kehtestab uue poliitika, mille eesmärk on samaaegselt arendada nii tuumarelvi kui ka tavarelvi.
ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni, mis toetab Palestiina loomist. USA, Iisrael ja kaheksa teist riiki hääletasid New Yorgi deklaratsiooni toetava resolutsiooni vastu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Ööl vastu eilset reedet, 12. septembrit kell 00.29 toimus liiklusõnnetus Tartus Pargi tn 13 juures.
Isikliku jalgrattaga kõnniteel sõitnud alkoholijoobe tunnustega 44-aastane naine kaotas sõiduki üle kontrolli ja kukkus.
Jalgrattur toimetati haiglasse.
Keeni Punkri 45. aastapäeva puhul olid reede, 12. septembri õhtul laval Peeter Volkonski ja Propeller.
Teiste seas kõlasid laulud Eila veel ja Miks Mona Lisa naeratab.
Siin on videod:
Euroopa Parlamendis taheti eile neljapäeval, 11. septembril korraldada leinaseisak USA-s mõrvatud avaliku elu tegelase Charlise Kirki mälestuseks, aga selle nurjasid sotsid.
Parlamendi sotsist asepresidendi Katarina Barley keeldumine lubada mõnel parlamendiliikmel Charlie Kirki mälestuseks minutilist vaikust pidada on tekitanud paljude konservatiivsete parlamendiliikmete seas pahameelt, sealhulgas Euroopa Rahvapartei fraktsiooni sees. Ameerika poliitiline aktivist Kirk sai kolmapäeval Utah’ ülikoolilinnakus kõnet pidades kaelahaava ja suri peagi pärast seda haiglas, vahendab Euronews.
Paljud süüdistavad sotsialistlikku parlamendiliiget Barleyt ja teisi vasakpoolseid parlamendiliikmeid juhusliku tegevuse politiseerimises ja reeglite taha peitmises, et boikoteerida poliitilisi tegelasi, keda nad ei salli.
Sotsiaalmeedias tuuakse välja, et Eesti ametnik õigustab avalikult ameeriklase mõrva, aga see on lubamatu.
Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii tiimijuht Liis Seeme, kes ise on ERR-is öelnud, et iga noor on väärtus ja ühiskonna oluline osa, postitas TikTokki video, kus ta voodis lesides kommenteerib USA avaliku elu tegelase Charlie Kirki surma: „Ise küsis seda!” Pärast ütleb ta, et pisar olevat tal siiski tulnud, aga see olevat „ebanormaalne”./
Märgitakse, et kõik, kes Charlie Kirki mõrva vähimalgi määral õigustavad ning naeruvääristavad, end selle arvel lõbustavad on tülgastavad, moraalses pankrotis olevad inimesed. Mõrva õigustamisele ei ole mitte mingit õigustust. Mõrv on kuritegu ning mitte keegi „ei küsi” enda tapmist, kui ta just ise enne seda teist tappa ei ürita – sel juhul on tegu hädakaitsega. Kuid muidu – mõrvale pole mitte mingisugust õigustust. Õige otsus USA valitsuse poolt.
Enne seda teatas USA, et Kirki mõrva õigustajate USA viisad tühistatakse.
Politsei andis teada, et Tartus kadunuks jäänud 16-aastane tüdruk on leitud. Tüdruk pöördus ise tagasi koju.
Politsei palus täna abi Tartus kadunud 16-aastase tüdruku leidmisel. Lähedased andsid politseile teada, et ta lahkus Tartus asuvast kodust pühapäeval, 7. septembril ja ei olnud sinna tänaseni naasnud.
Põllumajandus- ja Toiduamet viib 15.–21. septembril 2025 läbi metsloomade suukaudse vaktsineerimise marutaudi vastu. Vaktsineerimine toimub Kirde- ja Kagu-Eestis Venemaa piirialadel eesmärgiga vältida metsloomade seas esineva marutaudi levikut Eestisse ning hoida Eesti marutaudivabana.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialist Ave-Ly Toomvap tuletab meelde, et marutaud on surmaga lõppev haigus, mis ohustab ka inimest. „Kuna marutaud on maailmas endiselt levinud võib haigus Eestisse tagasi jõuda ka kaugema vahemaa tagant, näiteks lemmikloomade mittenõuetekohasel sisseveol või siis metsloomadega vahetult üle piiri,” selgitab Toomvap. Loomade marutaudi vastu vaktsineerimine on ainus viis nii loomi kui ka inimesi selle ohtliku haiguse eest kaitsta.
Järgmise nädala jooksul külvatakse Kirde- ja Kagu-Eestis, 50 km ulatuses riigipiirist, väikelennukitelt maapinnale spetsiaalselt rebastele ja kährikutele mõeldud peibutussöötasid, mille sisse on peidetud kapsel marutaudivastase vaktsiiniga. Peibutussööt on umbes tikutopsisuurune, hallikaspruuni värvi ja spetsiifilise kalalõhnaga. Rebased ja kährikud leiavad vaktsiinipala lõhna järgi. Pala söömisel purustab loom selle sees asuva kapsli, vaktsiin satub loomale suhu ja organism hakkab tootma antikehi viiruse vastu.
Toomvap lisas veel, et kindlasti välditakse vaktsineerimise käigus asustatud alasid. Külvamist ei tehta linnade, asulate, teede, veekogude ja karjakoplite kohal, et vältida vaktsiinipala sattumist kohtadesse, kus selle võivad leida koduloomad. Kuna peibutussööt on mõeldud ennekõike rebastele ja kährikutele, siis palume koerad ja kassid hoida vaktsineerimisperioodil sisehoovides. Üksiku sööda allaneelamine ei ole üldjuhul lemmikule ohtlik, kuid vähendab metsloomadele mõeldud vaktsiini kättesaadavust.
Meeldetuletuseks vaktsiinipala leidjale:
Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti, sest väikekiskjad ei puutu söödapala, kui sellel on inimese lõhn, ning vaktsineerimine ebaõnnestub.
Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala varjatumasse kohta ümber paigutada, kasutades kummikindaid.
Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud suu-, nina-, või silma limaskestadele, tuleb piirkonda pesta rohke veega vähemalt 15 minutit. Kui vaktsiinilahus satub kahjustunud nahale või lahtisele haavale tuleb haava pesta rohke vee ja seebiga vähemalt 15 minutit, seejärel puhastada 70 protsendilise alkoholilahusega. Kindlasti võtta ühendust perearstiga.
Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.
Lisaks metsloomade vaktsineerimisele on oluline, et ka lemmikloomad (koerad, kassid ja valgetuhkrud) oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. „Lemmikuid tuleb marutaudi vastu vaktsineerida iga kahe aasta tagant ja see on loomaomaniku vastutus,” tuletab Toomvap meelde.
Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.
Täna reedel 12. septembril registreeris Otepää valla valimiskomisjon Otepää vallavolikogu valimisteks registreerimiseks esitatud kandidaadid.
Otepää vallavolikogu 17 kohale kandideerib tänavu 76 kandidaati. Kokku osaleb valimistel 4 erakonda ja 1 valimisliit: EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Erakond Parempoolsed, ISAMAA Erakond Eesti Reformierakond ja Valimisliit Meie Kogukonnad.
Kõikide kandidaatide andmed on alates 15. septembrist nähtavad valimiste lehel www.valimised.ee
Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 13.-19. oktoobril 2025.
Otepää Valla Valimiskomisjoni 12.09.2025 protokoll
Otepää Valla Valimiskomisjoni 12.09.2025 otsus nr 8 „Kandidaatide registreerimine“
Suvi tõi lastele palju toredaid hetki – mängud õues, uued sõbrad ja laagrid. Ent paraku loob tihe kokkupuudet teiste lastega ka soodsa pinnase täide levikuks. Nii võib pärast suvevaheaga lasteaeda ja kooli naastes laps saada koju kaasa nii mõnegi kutsumata külalise. Südameapteegi proviisor Leilika Kuznetsov jagab nõu, kuidas täisid õigeaegselt märgata, ennetada ja ravida.
„Täid on levinud parasiidid, kellega võib kokku puutuda iga laps. Nende tekkimine ei ole seotud halva hügieeniga, vaid nakkusega, mis levib peamiselt otsese pea- või juustekontakti kaudu,” selgitas proviisor. Kuna lapsed mängivad koos, jagavad sageli mütse, patsikumme või padju, on levik eriti lihtne. Pikkade juustega lastel on risk suurem, kuna juuksekarvad puutuvad kergesti kokku.
Kuidas ennetada?
- Kontrolli regulaarselt lapse pead, eriti juuksejuuri, kõrvade taguseid ning kukalt. Varakult märgatud nakkust on lihtsam ravida.
- Puhastage kamm peale iga kasutuskorda leiges seebivees.
- Selgita lapsele, et ta ei jagaks teistega mütsi, kammi, juuksekaunistusi ega patju.
- Pikki juukseid tasub koolis ja laagris kanda patsi või krunnis – nii on vähem kokkupuuteid teiste laste juustega.
Mida teha, kui täid on juba peas?
Kui nakatumine on toimunud, siis tuleb tegutseda kiiresti ja järjekindlalt. Apteegis on saadaval silikoonõli – dimetikooni baasil spreija šampoon, mis aitavad täidest vabaneda. „Toimeaine on inimesele ohutu, kuid surmav täidele – see ummistab nende hingamisteed ning põhjustab parasiitide lämbumise. Samuti blokeerib dimetikoon tingude hingamisavasid ja takistab nende arengut ja koorumist. Preparaate tuleb kanda rohkelt peanahale ja kuivadele juustele kogu pikkuses, jätta 10 minutiks ning seejärel pesta maha tavalise šampooniga. Peale pesu tuleb juukseid kammida preparaadi pakendis oleva tihedate piidega kammiga, mis aitab eemaldada surnud täid ja munad. Kammimist tuleb jätkata regulaarselt mitu päeva, kuni kõik parasiidid on kadunud. Protseduuri soovitatakse korrata 7 – 10 päeva pärast, et katkestada täide elutsükkel,” juhendas proviisor.
Raviga samaaegselt on väga oluline vahetada ja pesta voodipesu, padjapüürid, peakatted, riided ja juuksekummid vähemalt 60ºC juures ja võimalusel ka triikida. Kaisuloomad ja pehmed mänguasjad võiks kas pesta või ajutiselt kõrvale panna – ilma toiduta täid kaua ei ela. Proviisor toonitas, et kindlasti on oluline kontrollida ka teiste pereliikmete päid.
Rahu ja järjepidevus
Täid võivad tunduda ebameeldiv ja piinlik probleem, kuid muretsemiseks pole põhjust. „Täid on levinud parasiidid, kellega võib kokku puutuda iga laps. Õige ja järjekindla tegutsemisega saab neist aga kiiresti jagu,” kinnitas Kuznetsov.
Lapsevanemad peaksid sügise alguses olema tähelepanelikud ja varuma veidi kannatust, nii ei lase tüütud täid rikkuda koolirõõmu ega pere meelerahu.
Alates tänasest hakkab kehtima ELi andmemäärus, mis annab kasutajatele suurema kontrolli oma ühendatud seadmete, näiteks nutikellade ja autode loodud andmete üle. Väikeettevõtjatele annab see võimaluse kasutada andmeid uuenduslike müügijärgsete teenuste väljatöötamiseks.
Andmemäärus parandab juurdepääsu kvaliteetsetele andmetele ja suurendab seeläbi andmepõhise innovatsiooni potentsiaali. Määruses on sätestatud õiglased eeskirjad andmete laiema kättesaadavuse kohta, et ergutada innovatsiooni, konkurentsivõimet ja majanduskasvu Euroopa digimajanduses.
Tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia valdkonna juhtiv asepresident Henna Virkkunen:„Andmemäärus suurendab kasutajate mõjuvõimu, avab turge ja annab ettevõtjatele juurdepääsu andmetele, mida on vaja uuenduslike teenuste loomiseks – alates arukamast autoremondist kuni uute energiatõhususe lahendusteni. Samuti on meie kohustus aidata ettevõtetel kohaneda uute eeskirjadega, et nad peaksid vähem tegelema vastavusnõuetega ja saaksid keskenduda sellele, kuidas muuta andmed inimeste ja ettevõtjate jaoks tegelikeks võimalusteks kogu Euroopas.”
Ühendatud seadmete, näiteks autode, nutitelerite ja tööstusmasinate tarbijad ja ärikasutajad saavad nüüd juurdepääsu oma seadmete loodud toorandmetele ning see võimaldab neil neid kasutada ja jagada. Sel eesmärgil sätestatakse ELi andmemääruses järgmist:
- tagatakse, et ELi turul olevad ühendatud seadmed on projekteeritud nii, et need võimaldavad andmete jagamist;
- antakse tarbijatele võimaluse valida kulutõhusamad remondi- ja hooldusteenuste pakkujad või täita neid ülesandeid ise, ilma et nad peaksid pöörduma seadme tootja poole;
- antakse tootmises, põllumajanduses jms sarnastes valdkondades tegutsevatele kasutajatele juurdepääs andmetele tööstusseadmete toimivuse kohta;
- võimaldatakse kasutajatel vahetada pilvandmetöötluse pakkujaid või kasutada mitme teenuseosutaja teenuseid paralleelselt;
- keelustatakse ebaõiglased lepingud, mis võivad andmete jagamist takistada.
Komisjon avaldas ka suunised sõidukiandmete jagamise kohta, et hõlbustada remondi- ja hooldustöid, autode ühiskasutust ja liikuvust kui teenust.
Järgmised sammud
Komisjon töötab välja täiendavaid vahendeid, et andmemääruse rakendamine kulgeks sujuvalt. Komisjon loob andmemäärusega seotud õigusküsimuste kasutajatoe, et anda ettevõtetele otsest abi uute meetmete rakendamisel. Sealt antakse suuniseid ka andmete kasutamise kohta seoses ärisaladuste kaitsega. Täpsemalt selgitatakse, millal saab kohaldada andmemäärusega kehtestatud uut ärisaladuse kaitse mehhanismi. Samuti avaldab kasutajatugi täiendavaid lepinguvorme, et hõlbustada andmete jagamist.
Komisjon võtab vastu ka andmeliidu strateegia, et veelgi parandada ja lihtsustada ELi andmeraamistikku.
Taust
Komisjon on teinud koostööd igas suuruses Euroopa ettevõtjate, tööstusühenduste ja kodanikuühiskonnaga, et selgitada andmemääruse sätteid ja töötada välja praktilised vahendid selle kohaldamiseks. Sidusrühmade kaasamine jätkub.
Komisjon on juba andnud liikmesriikidele, ettevõtjatele ja muudele sidusrühmadele selgitusi, sealhulgas korduma kippuvate küsimuste ja eelkõige sõidukiandmete kohta. Järgmisel kuul käivitab komisjon andmeliidu strateegia, mis pakub rohkem vahendeid kehtivate andmeeeskirjade ühtlustamiseks ja selgitamiseks.
Andmemäärus täiendab andmehalduse määrust. Andmehalduse määrus suurendab usaldust vabatahtlike andmejagamismehhanismide vastu, andmemäärus aga pakub õigusselgust seoses andmetele juurdepääsu ja nende kasutamisega.
Lisateave
Täismahus pressiteade
Neljapäeval, 11. septembril kell 16.36 kiirustasid päästjad Antsla valda Uhtjärve külla, kus põles koristatud viljapõld.
Tugeva tuulega levis tuli kiiresti, päästjad kaitsesid läheduses olnud maja.
Naabertalu peremees püüdis oma traktoriga pinnast mullaseks saada, mille abil õnnestus tulekahju lokaliseerida.
Umbes 2,5-hektarilise kõrrepõllu põleng sai alguse lähedal tehtud lõkkest.
Päästeamet tuletab meelde, et iga lõkkepõletaja peab tagama, et tuli loodusesse või hoonetele ei leviks. Selleks tuleb teha lõke hoonetest eemale, arvestada tuule suuna ja tugevusega, puhastada lõkkeaseme ümbrus kuivast taimestikust ja piirata see võimalusel kivide või mullaga. Põlevat lõket tuleb valvata ning hoida käepärast esmased kustutuvahendid – näiteks käsikustutid, ämbrid veega või survestatud veevoolik.
Pilt: Lõuna päästekeskus
Pilt: Lõuna päästekeskus
Pilt: Lõuna päästekeskus
Neljapäeva, 11. septembri õhtul kell 17.22 said päästjad väljakutse Viljandi valda Tänassilma külla, kus Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme teel sõitis auto teelt välja.
Auto oli maha sõitnud umbes 50 meetrit teepiirdeid ning sellest lekkis jahutusvedelikku. Juhil vigastusi polnud.
Päästjad eemaldasid süttimisohu ja lõikasid trossi katki, et puksiir saaks teepiirde vahel kinni olnud sõiduki ära viia.
Neljapäeval, 11. septembril kell 16.52 teatati, et Mustvee vallas Ninasi külas sõitis auto teelt välja kõrvalhoonesse.
Sõiduk rammis aeda, hekki, maja vundamenti ja peatus saunahoones. Juht viga ei saanud ning hoones kedagi sees polnud.
Sõiduki esiots oli nii palju maja sees, et auto süttimisohu likvideerimine polnud võimalik. Päästjad kontrollisid ja hoidsid olukorral silma peal.
Kahjustada oli saanud ka elektriliin, millest teavitati elektrikuid. Sündmusega tegeles edasi politsei.
Siin on pildid:
Pilt: Lõuna päästekeskus
Pilt: Lõuna päästekeskus
Pilt: Lõuna päästekeskus
Sotsiaalmeedias jagatakse Postimehe hinnavõrdlust, kus võrreldavad toidukaubad on Grossi poes 30% odavamad kui Rimis.
Isegi kui Rimi toidukaubad oleks käibemaksust täielikult vabastatud, oleks Grossi pood ikka odavam.
Märgitakse, et käibemaksu langetus ühele ettevõttele ei ole muidugi lubatav, aga põhimõtteliselt näitavad sellised hinnavahed, et hind on müüja ja ostja vaheline kokkulepe ja toidukaupade puhul on hinnaerinevused nii suured, et käibemaksulangetus ei pruugi tarbija rahakotti jõuda.
Samas on Gross lubanud hinda veelgi madalamale lasta, kui käibemaks alla tuleb.
Sotsiaalmeediasse on pandud video ägedast hobist teha vanarauast eriliste autode koopiaid.
Video on siin:
Haridusministeeriumile teeb muret kiiresti süvenenud hariduslik kihistumine ja ühe selle vähendamise võimalusena nähakse esimesse klassi koolikatsete keelamist. Kui riik tahab katsed keelata, siis Tallinn käitub risti vastupidi.
Haridusministeerium tahab lõpetada igakevadise koolikatsete ralli 1. klassi, sest puuduvad sisulised põhjendused kooliminejate nii varajaseks selekteerimiseks. Ka on koolikatsed üheks põhjuseks, miks viimastel aastatel on kiiresti süvenenud hariduslik ebavõrdsus, vahendab ERR.
Transpordiameti ja kliimaministeeriumi kolmapäeval avaldatud liiklusohutusprogramm aastateks 2026-2035 näeb taas muuhulgas ette veapunktisüsteemi kehtestamist, uusi kiiruskaameraid, keskmise kiiruse kaamerate paigaldamist ning piirkiiruse langetamist.
Kolmapäeval kooskõlastusringile saadetud liiklusohutusprogrammi tutvustades ütles transpordiamet, et fookus on liiklussurmade vähendamine, nagu ka eelnevatel sarnaste programmide puhul. Kuigi varasemate programmide soovitud sihttasemeid ei ole saavutatud, mitmedki kavandatud tegevused on ära jäänud, ütles transpordiameti juht Priit Sauk, et ta on optimistlik, vahendab ERR.
Täna toimunud värskeima üleriigilise jäätmete sortimisuuringu tulemuste tutvustamisel anti ülevaade eriliiki jäätmete, sh võõriste* sisaldusest Eestis kogutud jäätmetes.
Võrreldes varasemate üle-eestiliste segaolmejäätmete sortimisuuringute tulemustega on kõige suuremaks muutuseks biojäätmete osakaalu vähenemine segaolmejäätmetes. Kui varasemates uuringutes oli biojäätmete osakaal segaolmejäätmetes üle 30%, siis 2025. aasta uuring näitab, et see on olulisel määral langenud (keskmine 23%).
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala toob välja, et biojäätmete osakaalu vähenemise põhjuseks võib suure tõenäosusega lugeda üleriigilise biojäätmete liigiti kogumise kohustuse rakendumist 2024. aasta algusest. „Uuringust selgub, et aina rohkem visatakse segaolmejäätmetesse pakendeid (tõus ca 6%) ja liigiti kogutud toidujäätmetes leidub ligi 19% võõriseid. Jäätmetes leiduva materjali kasutamise üheks oluliseks eelduseks on nö materjali puhtus ja selles osas saab meist igaüks oma panuse anda,” lisas Ala.
Taristuminister Kuldar Leis rõhutas, et uuring annab riigile teadmispõhise aluse jäätmereformi elluviimiseks: „Uuring annab selge pildi, kuidas Eesti inimesed oma jäätmetega ümber käivad. Näeme, et kui sorteerimine on inimesele mugav, jõuab jääde suurema tõenäosusega õigesse konteinerisse ja liigub sealt edasi uuele ringile. See ongi jäätmereformi eesmärk – luua inimesele mugav süsteem ja suurendada seeläbi jäätmete ringlussevõttu, et kasutada olemasolevat materjali targemalt.”
Uuringu tulemused näitavad muu hulgas, et kvaliteetsema jäätmevoo tagamiseks on palju efektiivsem viis koguda jäätmeid kohtkogumise teel. Nii kogutud (pakendikott, isiklik konteiner) segapakendid sisaldavad poole vähem võõriseid kui avalikud konteinerid. Sortimisuuringu tulemused toetavad jäätmereformiga kavandatud pakendijäätmete kohtkogumise sisseviimise vajadust korraldatud jäätmeveo raames. Eeldatavasti selle tulemusel suureneb edaspidi oluliselt majapidamistes tekkiva ja seni valdavalt segaolmejäätmetesse visatava müügipakendi liigiti kogumine ja ringlussevõtt.
Üleriigilisi sortimisuuringuid on läbi viidud alates 2008. aastast ning seda tehakse iga nelja aasta tagant. Uuringu tulemuste põhjal saab hinnata jäätmete kogumise (sh liigiti kogumise) efektiivsust ja tulemuslikkust. See omakorda annab alusraamistiku jäätmekäitluse kavandamiseks ja arendamiseks ning jäätmetekke arvestuse pidamiseks nii piirkondlikul tasandil kui üleriigiliselt.
Materjalid leiab Keskkonnaportaalist.
* Võõris – liigiti kogutud jäätmetesse sattunud mittesobilikud jäätmed. Näiteks pakend, mis on pandud liigiti kogutud toidujäätmete hulka.
Töö rahastati välisvahenditest (EL struktuurifondid 2021–2027, Projekt „Jäätmete liigiti kogumise edendamine”, Kliimaministeeriumi 29.12.2023. a käskkiri nr 1-2/23/555, projekt nr 2021–2027.2.04.24-0005). Uuringu viis läbi Jäätmeanalüüsid OÜ.
Eesti Vabariigi võlakirjade omanikud, kes on soetanud riigivõlakirju investeerimiskonto kaudu, peavad hiljemalt 12. septembriks esitama avalduse, et saada intressimaksed oma kontole tulumaksuvabalt. Avalduse esitamata jätmisel peab riik eraisikute intressidelt kinni tulumaksu.
„Tulumaksu ei peeta kinni Eesti residendist investoritelt, kes on soetanud võlakirjad investeerimiskonto kaudu ja esitanud tulumaksukohustuse edasilükkamise avalduse. Sellisel juhul laekuvad Eesti riigi võlakirjade intressid investeerimiskontole täissummas ja tulumaksukohustust on võimalik edasi lükata. See tähendab, et kogu summa on võimalik edasi investeerida,” ütles rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.
Rahandusministeerium maksab võlakirjade omanikele intresse kord aastas, tänavu 16. septembril.
Selleks, et investorid saaksid intressitulu täies ulatuses oma investeerimiskontole ja tulumaksukohustust edasi lükata, tuleb emitenti oma soovist teavitada.
Tulumaksuvabastuse saamiseks peavad kõik investorid, kes pole varem oma soovist teada andnud, täitma ja esitama avalduse. Riigi võlakirjade avaldusi kogub LHV Pank, mille vormi leiab siit. Avaldus tuleb esitada ka juhul, kui investoril on mitu investeerimiskontot – iga konto kohta eraldi.
2025. aasta intressimaksel on avalduse esitamise viimane päev 12. september kell 23.59. Hiljem laekunud avaldusi saab arvestada alles järgmise aasta intressimakse puhul.
Pensioni investeerimiskonto (PIK) kaudu võlakirju soetanud Eesti residendist investoritelt ei peeta kinni tulumaksu, seetõttu ei ole konto omajatel vaja esitada tulumaksukohustuse edasilükkamise avaldust.
Rohkem infot intressimaksetelt tulumaksukohustuse edasilükkamiseks leiab siit.
Eelmise aasta septembris kaasas Eesti riik jaeinvestoritele suunatud pakkumise käigus 200 miljonit eurot. Võlakirjade lunastamistähtaeg on 16. september 2026, mil Eesti riik maksab võlakirja omanikule tagasi algse võlakirja nimiväärtusele vastava summa. Lisaks maksab riik võlakirjadelt fikseeritud intressi 3,3% aastas, väljamakse tehakse üks kord aastas.
Tartu Maakohus mõistis täna süüdi Rometi (19a), kes tappis Jõgeval noalöögiga 21-aastase kannatanu. Rometil tuleb karistusena kanda 5 aastat, 3 kuud ja 27 päeva vangistust.
Tartu Maakohtus oli arutlusel kriminaalasi, milles süüdistati Rometit selles, et ta tappis 23. novembril 2023. a Jõgeval noalöögiga 21-aastase noormehe. Teo toimepanemise ajal oli Romet alaealine. Romet lõi süüdistuse kohaselt kannatanut noaga kahel järjestikusel korral. Esimese noalöögi suutis kannatanu tõrjuda enesekaitsena labakäega, kuid teine löök tabas kannatanut rindkerre. Löögi tagajärjel kannatanu suri.
Kohus asus asja arutades seisukohale, et Romet on toime pannud KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise. Peamine vaidluskoht kujunes kohtus aga selles, kas Romet tegutses hädakaitseseisundis.
Kohus asus asja arutades seisukohale, et tuvastatav ei ole, et kannatanu oleks Rometit vahetult enne rünnanud või süüdistatav oleks pidanud tõrjuma vahetult eesseisvat rünnet. „Nii ei kinnita süüdistatava versiooni toimunud sündmustest mitmed usaldusväärsed tõendid. Ennekõike ei ole tuvastatud, et tal oleks esinenud mingeid vigastusi, ka ei kinnitanud tunnistajad kanntanu poolt vägivalla kasutamist,” tõi kohus välja.
Kriminaalasjas leidis tuvastamist, et süüdistatav oli see, kes soovis kannatanuga kontakti, ka oli ta selleks ettevalmistanud, võttes kaasa ründe-enesekaitse relva, so karambit tüüpi noa. „Mitmed tõendid kinnitavad, et Romet oli arvestanud, et kannatanuga kohtumisel võib minna vägivalla kasutamiseks,” selgitas kohus.
Kohtu hinnangul pani Romet kuriteo toime tahtlikult ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et ta ei oleks arvestanud võimalusega, et kannatanu rünnaku tagajärjel sureb.
Karistuseks mõistis kohus Rometile toimepandud teo eest 8 aastat vangistust, mida vähendati seaduse alusel ühe kolmandiku võrra, kuivõrd asja arutati lühimenetluses. Lisaks arvestati karistusest maha aeg, mil noormees oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega jääb lõplikuks karistuseks 5 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust.
Lisaks tuleb noormehel tasuda menetluskuludena 4523 eurot ja 69 senti.
Kohtuotsus ei ole jõustunud.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Maarja-Liisa Kõiv:
„Kohtueelses menetluses seadsime eesmärgiks taastada kuriteo ajajoon, tuvastada kuriteomotiiv ja tahtlus. Kohtuotsus kinnitab, et see õnnestus. Selge motiiv ja süsteemne ettevalmistus näitavad noormehe kavatsetust panna toime karistusaktsioon. Tänane lahend saadab ühiskonnale selge sõnumi: vägivald ei jää karistuseta ning varem või hiljem tuleb igaühel kohtu ees aru anda.”
Matmispaik hetkel kasutusse ei lähe. Iru koostootmisjaamas nakatunud sigu kahjutustama ei hakata. Jätkub sigade ümbertöötlemine AS Vireenis ja Atria Eesti ASi loomsete kõrvalsaaduste käitlemise tehases.
Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Raimo Heinam sõnas, et hetkel uusi tabandunud farme pole ning liigume edasi senise võimekusega. „Jätkub nakatunud sigade ümbertöötlemine AS Vireenis ja Atria Eesti AS Hummuli loomsete jäätmete ümbertöötlemise tehases. Kui uusi tabandunud farme ei lisandu, siis matmist hetkel ei rakendaks. Metsküla matmispaiga lähedal elavate inimestega kohtusime eile. Selgitasime, miks on matmispaik oluline ning andsime ülevaate tehtud uuringutest ja pinnase sobivusest matmiseks. Kuivõrd täiendavaid uuringuid matmispaiga osas ei telli, siis tegeleme aktiivselt ennetava meetmena lähedal asuvatele inimestele puurkaevude rajamise võimalusega.”
Enefit Greeni tootmise ja varahaldusejuhi kohusetäitja Siim Ots:
„Iru koostootmisjaam on elutähtsa teenuse osutaja, mis tagab kaugkütte Tallinna ja Maardu piirkonnas. Jaamas läbi viidud test kinnitas üheselt meie hüpoteesi: jaama tehnoloogia sea korjuste töötlemiseks ei sobi ja selline tegevus seab ohtu jaama töökindluse. Testi viisime läbi sel teisipäeval, 9. septembril viie mittenakatunud sea korjusega. Korjused ei põlenud täielikult ning jäid alles suured poolpõlenud tükid, mis vajavad käsitsi sorteerimist ja täiendavat utiliseerimist.”
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius kinnitas, et kui matmispaik tuleb Metskülas kasutusele võtta, siis on seal keskkonnariskid hästi maandatud. „Uuringu põhjal teame, et põhjavesi on Metsküla matmispaigas kaitstud tänu paksule savikihile. Kõrge savisisaldusega pinnases liigub pinnavesi väga aeglaselt ning suunaga kaevudest matmispaiga poole, mitte vastupidi. Ettevaatusabinõuna jälgitakse matmispaigas vee koostist ja omadusi veel 5 aasta vältel. Kui seire näitab veeomaduste püsivat muutust, on võimalik sellele aegsasti reageerida,” kinnitas Kosenkranius.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsler Triin Kõrgmaa: „Tegeleme jätkuvalt ka taudileviku tõkestamise ja sektori toetamisega kriisis. Kuna sigade Aafrika katku laialdase leviku aluseks on metssigade suur arvukus, oleme aktiivselt tegelenud valitsuses otsustatud lisameetmete elluviimisega, et metssigade küttimist suurendada. Metsseakonservide kokkuostu hankele laekus kolm pakkumist ja lähme pakkumistega edasi. Trichinella ehk keeritsussiproovide uuringute ajutine kompenseerimine algab esmaspäevast. Metsseakonservid loovad täiendava väljundi kütitud lihale, keeritsussiproovid on vältimatud, et veenduda liha ohutuses tarbijale. Proovide kompenseerimisega motiveerime jahimehi hoidma küttimismahte kõrgel.”
Puumat jäi Põlvamaal auto pardakaamera salvestisele. Looma näinud naine rääkis Maalehele, et see oli uskumatu, kuid see, et tegemist oli puumaga, on üsna kindel.
„Sõitsime Põlva-Saverna teel Piigaste kandis. Looma keha oli tumepruun, ta oli sileda karva ja pika sabaga. Eksimisvõimalust pole, sest ilves see kindlasti polnud ja koer samuti mitte. Nägime teda nii lähedalt, saime aru, et ta oli tunduvalt suurem,” sõnas ta ja hoiatas, et just Põlvamaal elavad inimesed võiksid olla ettevaatlikud, sest puuma liigub endiselt ringi.
Metsküla matmispaiga läheduses elavate elanikega kohtuti eile, 11. septembril selgitamaks hetkeolukorda. Kohtumisel käsitleti sigade Aafrika katku olukorda ja matmispaiga olemuslikku vajadust, selgitati teostatud uuringutulemusi ja keskkonnaseiret ning tänaste salvkaevude tegelikku veekvaliteeti.
Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori Raimo Heinam sõnas, et kohtumine oli igati konstruktiivne. „Mõistame inimeste muret oma kodu ja kodukandi pärast ning üritame omaltpoolt viia kõik võimalikud riskid miinimumini. Tänases taudialases olukorras peame olema valmis nakatunud loomi matma, kuid see on siiski viimane abinõu. Elanike mure joogivee pärast on mõistetav ning tegeleme aktiivselt selle nimel, et salvkaevude asemele saaks ennetava meetmena rajatud puurkaevud,” selgitas Heinam.
„Taludesse ulatuva reostuse oht on väga väike ka lähimates asukohtades, kus elamud paiknevad ligikaudu 500-700 meetri kaugusel matmispaigast. Riigil on praeguseks olemas piisavalt taustaandmeid, hea maapinnamudel ning kaasaegsed töövahendid, mis võimaldavad 2015. a tehtud uuringute tulemusi hinnata. Uued uuringud ei annaks senistele tulemustele kvalitatiivselt midagi sisulist juurde,” selgitas Eesti Geoloogiateenistuse hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi. Tema sõnul tuleks riigil keskenduda pigem lahenduste leidmisele, et tagada elanike joogivee püsiv ja usaldusväärne kvaliteet juba ennetavalt.
Metsküla külavanem Mehis Vinni sõnas, et kohalikud elanikud mõistavad matmispaiga vajadust, kuid eelistaksid, et see oleks mujal. „Kui see ei ole võimalik, on oluline, et ka siinsed lähimad kümme talu saaksid nn talumistasuna võimaluse, et nende puurkaevude ehitamisele annab riik oma poolse panuse. See peab olema kirjalikult kinnitatud ja kõiki talusid hõlmav lahendus, mitte ajutine abinõu.”
Kohtumisel anti ülevaade taudialasest olukorrast, 2015. aasta matmispaiku käsitlevast uuringust, keskkonnaseire ja veeproovide tulemustest. Kohtumisel osalesid Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Eesti Geoloogiateenistuse, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad, Põhja-Sakala vallavalitsuse esindajad ning asjasse puudutavate kinnistute omanikud.
Juulis tasuti maksu- ja tolliametile 1,3 miljardit eurot makse, mis on 3,2 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Tulu kasvu toetasid eelkõige käibemaksu- ja tulumaksumäära muudatused.
Rait Kiveste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Palgad kasvasid juulis 5,4 protsenti, sealhulgas oli töökohtade arv sarnaselt esimesele poolaastale väikeses languses. Kui sotsiaalmaks kasvas juulis veidi kiiremini kui palgafond, siis kohalikele omavalitsustele laekuv füüsilise isiku tulumaks mõnevõrra aeglasemalt, sest viimast mõjutab juuni palgakasv. Alates 2025. aasta algusest kehtiva majanduse tegevusalade uue klassifikaatori (EMTAK) järgi kasvas juulis palgafond kõige rohkem energeetikas – 10,3 protsenti.
Juulis laekus riigieelarvesse füüsilise isiku tulumaksu 36% rohkem kui mullu samal ajal. Tõusu mõjutas peamiselt aasta alguses muutunud tulumaksumäär, mis suurendab ainult riigieelarvesse laekuvat, mitte kohalike omavalitsuste osa, samuti maksuvaba tulu piiri ületavad tulud. Hoiuseintressidelt saadav tulu on hakanud kahanema, sest rahaturu intressimäärad on langenud. Juulis laekus intressidelt tulumaksu vähem kui eelmisel aastal, ehkki tulumaksumäär on nüüd kõrgem.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine oli juulis oluliselt madalam kui aasta varem, sest pangad ei jaotanud erinevalt eelmisest aastast selle aasta juulis kasumit. Suurima panuse andsid info- ja sidesektor, finants- ja kindlustusvaldkond ning kaubandusettevõtted.
Juuli käibemaksutulu kasvu vedasid standardmäära tõus ja piiriülene e-kaubandus. Kasvu pidurdasid enne maksumäära tõusu sõlmitud ehitus- ja kinnisvaratehingud. Nende mõju vähendab laekumisi ka järgnevatel kuudel. Sektor on siiski tervikuna tõusuteel, sest eraisikud ostavad rohkem kinnisvara, kuigi osa tehinguid tehti juunis ette.
Käibemaksumäära tõus 24 protsendini toob sel aastal riigile juurde umbes 105 miljonit eurot, keskmiselt 17,5 miljonit eurot kuus. Juulis toetas käibemaksu laekumist veel e-kaubanduse kasv ja hulgikaubandus. Piiriülese e-kaubanduse käibemaks kasvas aastaga ligi kolmandiku ning moodustas juba 8,1 protsenti kogu käibemaksust.
Juulis kasvas tubaka- ja kütuseaktsiisi tulu, alkoholiaktsiisi tasumine jäi eelmise aasta tasemele. Bensiini aktsiisitõus ei toonud kaasa varude soetamist, sest eratarbijad ei saa palju kütust ladustada ja hinnatõus oli väike – umbes 3 senti liitri kohta. Mootorikütuse deklareerimine püsis juulis sarnases mahus nagu juunis. Müügimahud olid tagasihoidlikud: jaemüük peaaegu aastatagusel tasemel, hulgimüük aga vähenes, sest suuremad ostjad soetavad kütust pigem vajadusepõhiselt. Hinnad püsisid madalamad kui eelmisel aastal, vaatamata aktsiisitõusule.
Tubakaaktsiisid tõusid juulis 5 protsendi võrra. Seetõttu osteti juunis ette madalama aktsiisiga tooteid. Juulis tasuti aktsiisi ühe protsendi võrra vähem kui aasta varem, seejuures vähenes juulis sigarettide kogus aastases võrdluses 21%. Kokkuvõttes on aktsiisitulu siiski kasvanud, sest aktsiismäär tõusis ja teiste tubakatoodete müük suurenes.
Alkoholiaktsiisi laekumine püsis mullusega sarnasel tasemel, ületades seda vaid ühe protsendi võrra. Suvine sesoonne müük püsis tagasihoidlikuna, õlleaktsiisi tasuti juulis ligikaudu 4 protsenti ja kange alkoholi aktsiisi 6 protsenti vähem kui eelmisel aastal.
Toimetuselt:
Rahvalt on riik suutnud veel ära võtta 912 miljonit eurot. Näis kuna rahvas enam välja ei kannata ja tänavale tuleb. Kui vaadata, kuidas valitsuses raha ei loeta, peaks vimm mingi hetk plahvatama. 🙁
Sotsiaalkindlustusamet ja Sotsiaalministeerium ei täida seadusest tulenevat kohustust tagada erihoolekandeteenuseid psüühikahäiretega inimestele. Ehkki erihoolekande eelarve osakaal valitsussektori tegevuskuludest on püsinud, pole see taganud kättesaadavust, sest abivajajate arv kasvab. Valitsus ja Riigikogu on probleemidest aastaid teadnud, kuid otsusteni, mis tooksid kaasa muutusi, pole jõutud.
Riigikontroll otsis ülevaates vastust küsimusele, kas riigi korraldatud erihoolekandeteenused on kättesaadavad. „Lühike vastus on ei,” tõdes Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni. „Intellektipuudega ja psüühikahaigustega inimestele mõeldud teenuskohtadest on suur puudus, inimeste arv erihoolekandeteenuste järjekorras on aastatel 2018–2024 kasvanud ligi kaks korda. Seejuures on järjekorrad ebamõistlikult pikad, ooteaja mediaanpikkus ulatub eri teenuste puhul 14 kuust kuni 53 kuuni,” lisas ta.
Pikimad järjekorrad on ööpäevaringsetele teenustele, mis on mõeldud suure toetusvajadusega inimeste jaoks ja kuhu tavajärjekorras ootaval inimesel ei pruugi praeguse olukorra jätkudes olla võimalik eluaja jooksul pääseda.
Puuetega ja psüühikahäiretega inimeste esindusorganisatsioonid kirjeldasid Riigikontrollile mitmeid juhtumeid, kus inimesed peavad sobiva koha leidmiseks läbima aastatepikkuse katsumusrohke teekonna. Näiteks ei õnnestunud autismispektrihäirega noorele täiskasvanule nelja aasta jooksul sobivat teenuskohta leida. Proovitud oli mitut eri teenuskohta, kuid ükski neist ei osutunud sobivaks. Näiteks ühel juhul ei saanud üks teenuseosutaja noorele teenuse osutamisega hakkama. Teises kohas oli aga ülejäänud teenusel olevate inimeste arengutase sedavõrd erinev, et iseseisvam ja liikuvam inimene sinna ei sobinud.
Sellised keerukad olukorrad ei ole haruldased. Samas on asjaajamine ja suhtlus ametiasutustega peredele sageli katsumuseks, mistõttu on teenuse saamiseks kaasatud isegi õigusabi. Kui kõige sobivamaks teenuseks on autismispektrihäirega inimestele mõeldud ööpäevaringne erihooldusteenus, kuhu tavajärjekorra alusel pole näha lootust kohta saada, otsivad pered abi juba välismaalt. „Need on vaid paar näidet paljudest, kuid näitavad ilmekalt, kui raske võib abi saamine olla. Riigiasutuselt riikliku teenuse saamine ei tohi olla nii keeruline, et inimene peab selle jaoks advokaadi palkama või viimases hädas välisriigist teenuskohta otsima,” möönis auditijuht Rauno Vinni.
Sotsiaalhoolekande seaduse järgi tuleb erihoolekandes – nagu ka ülejäänud sotsiaalhoolekandelise abi puhul – lähtuda esmajärjekorras inimese abivajadusest. „Tegelikult sõltub abi pakkumine aga raha ja teenuskohtade olemasolust. Sotsiaalkindlustusamet on olukorras, kus tal ei ole võimalik kõigile abivajajatele teenust pakkuda. Inimeste abivajadus aga jääb ja vajaliku teenuse puudumisel süveneb,” tõdes auditijuht Vinni. Seetõttu leiab Riigikontroll, et olukorras, kus riigil raha napib, tuleb riigi seadusjärgsete kohustuste täitmine prioriteediks seada ning suunata abi suurima abivajadusega inimestele, et minimeerida võimalikku kahju. Sotsiaalkindlustusamet ega Sotsiaalministeerium pole aga selleks lahendusi leidnud.
Seejuures tuleb seadusega ette nähtud abi viibimist inimestele selgitada. Riigikontroll küsis erihoolekannet korraldavalt Sotsiaalkindlustusametilt, kas nad seda ka teevad. „Amet vastas, et nad kohtlevad kõiki järjekorras ootavaid inimesi võrdselt ehk ei selgita neist kellelegi, miks just tema jaoks ei jätku raha ega kohta,” kirjeldas Vinni. „Selline käitumine pole väärikas. Inimesed ootavad neile määratud riiklikku abi ja väärivad vähemasti ausat selgitust, miks nad seda mõistliku aja jooksul ei saa,” lisas ta.
Eraldi oluline küsimus erihoolekandes ongi see, kui pikk on mõistlik aeg abi saamiseks. 2013. aastal andis Tallinna Ringkonnakohus ühes vähestest selleteemalistest vaidlustest mõistlikule tähtajale hinnangu ja nentis, et piisav aeg Sotsiaalkindlustusametile raha leidmiseks pärast teenuse osutamise otsust on kolm kuud. Inimestel tuleb erihoolekandeteenuste järjekorras oodata aga siiani aastaid. „Riigi kohustuste täitmata jätmisega ei tohi ära harjuda,” toonitas Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni. „Ei ametiasutused ise, aga kindlasti mitte inimesed ja nende lähedased – nõudlik tuleb olla.”
Riigikontroll leiab, et riik ei saa jätta oma kohustusi omavalitsuste kanda ja nõuda neilt rohkem, kui ise suudab teha.Sotsiaalministeerium on küll läbi aastate esitanud erihoolekande lisarahataotlusi, kuid senine lisarahastus ei ole lubanud teenuste mahtu suurendada ega kvaliteeti parandada. Samas, kui Sotsiaalkindlustusamet on abivajaduse tuvastanud, siis abi andmisel tulekski sellest lähtuda ja tagada sobiv teenuskoht mõistliku ajaga. Kui riik nõuab omavalitsustelt, et need abivajajaile kohest sotsiaalhoolekandelist abi osutaks, siis ta peaks ta samal ajal ka omi kohustusi täitma.
Riigikontrolli hinnangul eeldab valdkonna areng teenuste vajaduspõhisemaks muutmist ning järjekorra süsteemi korrastamist. Teenuste areng on raha- ja huvipuuduse tõttu aastaid takerdunud. Kuid asi pole ainult rahas, lisaks täiendavatele ressurssidele vajab valdkond sisulisi muutusi ja Sotsiaalministeeriumi tulevikuplaanid vajaks suuremat otsustavust.
Taust
Erihoolekandeteenused on riigi korraldatav abi, mida korraldab Sotsiaalkindlustusamet, kes väljastab tegevuslube, menetleb inimeste taotlusi ja hindab taotleja abi- ja toetusvajadust, korraldab teenustele suunamist ja haldab järjekordasid. Teenuseid osutavad nii eraettevõtted, omavalitsused kui ka riigi äriühing. Erihoolekandeteenuseid eristatakse koos seadusest tulenevate põhiliikide ning diagnooside ja vajaduste põhjal alamliikidega kokku 11. Riigikontroll analüüsis neist kümmet, mille saamiseks peab inimene taotluse esitama.
Üldisemalt võib erihoolekandeteenused jagada kahte rühma: toetavad teenused ja ööpäevaringsed teenused. Aastatel 2018–2024 on inimeste arv erihoolekandeteenuste järjekorras nii toetavate kui ka ööpäevaringsete teenuste puhul suurenenud ligi kaks korda: toetavate teenuste järjekord on kasvanud 832 inimeselt 1614-ni ja ööpäevaringsete teenuste järjekord 613 inimeselt 1101-ni.
Toetavate teenuste täidetud kohtade arv on veidi suurenenud: 2018. aasta alguses oli neid 4445 ja 2024. aasta alguses 5132. Samal ajal on ööpäevaringsete täidetud teenuskohtade arv vähenenud 2379-lt 2171-ni. Üks inimene võib korraga saada erinevaid teenuseid, näiteks töötamise toetamise ja kogukonnas elamise teenust ning täidetud teenuskohtade arv e näita unikaalsete teenust saavate inimeste arvu. Riigikontroll tuvastas, et teenuskohtade arv ja asukohad ei vasta nõudlusele.
Aruande täisteksti leiab siit:
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19828&AuditId=6603
12.–14. septembrini toimub üle Eesti muinsuskaitsepäevade raames ligi 80 kultuuripärandit tutvustavat sündmust. Osaleda saab nii ekskursioonidel, töötubades, näitustel, matkadel kui mitmetel teistel muinsuskaitseüritustel.
Tänavune pärandifestival „Aken minevikku, uks tulevikku” toob inimesteni arhitektuurimaailma põnevaid lugusid nii minevikust, olevikust kui mõnel puhul ka tulevikust. 2025. aasta teema toob arhitektuuri esile nii kunstilise kui ka tehnilise saavutusena – alates uhketest monumentidest kuni lihtsate talumajadeni – ning näitab, et arhitektuur pole ainult praktiline, vaid oluline ka meie ajaloo, kultuuri ja ühise mälu säilitamisel. Arhitektuur on sel aastal valitud European Heritage Days teemaks üleeuroopaliselt, sest tähistatakse 50 aasta möödumist Euroopa Nõukogu ellukutsutud Euroopa arhitektuuripärandi aastast. See oli tollal oluline algatus, tänu millele hakati rohkem tähelepanu pöörama hoonete ja ajaloolise keskkonna säilitamisele.
„Muinsuskaitsepäevad on suurepärane võimalus tuua pärand inimestele lähemale – avada uksi, mis muidu jäävad suletuks, ja jagada lugusid, mida tavaliselt ei kuule,” rääkis Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson. Festivali raames saab sisse piiluda näiteks mitmesse mõisa ja kultuuriväärtuslikku koju, aga ka tööstushoonesse ja militaarrajatisse. Samas ei tohi Mihkelsoni sõnul unustada, et pärandi hoidmine ei toimu vaid kord aastas, vaid iga päev. „Seda teevad pühendunult nii muinsuskaitse valdkonna spetsialistid kui ka kõik need inimesed, kes hoolitsevad oma kodu, hoone või ajaloolise keskkonna eest. Olen südamest tänulik kõigile, kes sel aastal oma ukse avavad ja aitavad pärandit nähtavaks teha – just teie panus muudab muinsuskaitsepäevad elavaks ja tähenduslikuks,” lisas ameti peadirektor Marilin Mihkelson.
Muinsuskaitsepäevad on kord aastas toimuv festival, mille keskmes on meid igapäevaselt ümbritsev rikas ja mitmekesine kultuuripärand. Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ellu kutsutud ühisalgatus European Heritage Days koondab iga-aastaselt ühise katusteema alla pärandisündmusi üle Euroopa. Eestis sai muinsuskaitsepäevade traditsioon alguse 1993. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel. Alates 2015. aastast koordineerib Eestis muinsuskaitsepäevi Muinsuskaitseamet.
Täpne info sündmuste kohta on leitav festivali kavast aadressil www.muinsuskaitsepaevad.ee/kava.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. september 2025:
nii palju külasid ühe päevaga vist pole Ukraina ammu kaotanud.
1. Põhiliselt rinde ja piiri lähedus tihedas sajus.
2. Päris valusalt pihta saadi.
3. Kursk: tundub, et Ukraina vasturünnakud on pisu edu toomas.
4. Harkiv: muutusteta, aga surve tõuseb.
5. Kupjansk-Kreminna: poolteist küla langes.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: keskmisest suurem rindejoone sirgenemine vene poole kasuks.
8. Donetsk: üks küla vallutati.
9. Lõunarinne: kaks küla vene pool vallutas.
10. Herson: muutusteta.
11. Bloomberg: NATO valmistub Poolas toimunud drooniintsidendile sõjaliseks vastuseks.
12. „Muidu auku kinni ei saa.” venemaa valitsus valmistub käibemaksu tõstma 22%-ni.
13. Enamiku oluliste kaupade tootmine venemaal on vähenenud.
14. vene rahvuskaart sai relvastatud tankidega.
15. Njah, täitsa tore kohe, kuidas kreml muretseb Poola heaolu eest…
16. USA senaatorid valmistavad ette seaduseelnõu, mis tunnustaks venemaad ja Valgevenet terrorismi toetajatena.
17. Lühiuudised
195 vene poole rünnakut ehk siis senistes intensiivsetes lõikudes tihe ründetegevus jätkus. Pinge tõusu on tunda lisaks varasemale lisandunud Siverski suunale ka Harkivi suunal. Eile kahjuks suutis see konveier tuua vähemalt 7 kohas edenemisi ning vene pool kipub üha enam suutma Ukrainat kurnata oma suure ülekaaluga ja tehes seda jooksvalt paljudes lõikudes seab see üha keerulisemasse olukorda Ukraina kõrgema väejuhatuse, kuhu reserve suunata. Lisaks järjest enam tuleb kirjeid, et kiirelt arenev vene droonindus lubab neil üha mõjusamalt ja kaugemale ulatuvalt töödelda Ukraina logistikaahelat rinde lähistel. Vastukaaluks pole vene pool veel jõudnud uute Ukraina tugevdatud kaitseliinideni, vene juhtimispunkte ja olulist tagalatoetuselementi ning kaudtuleüksusi tabatakse tihedalt ning jätkuvalt tuleb sõnumeid, et äsja värvatud soldatid saavad juba kuu möödudes rindel surma ehk siis tugev kvaliteedi langus rünnakutele saadetavate soldatite hulgas. Eip saa märkimata jätta ka juba kordamist, et vene naftataristu tabamine hakkab tooma suure kolossi tehnika liikuvusele piiranguid ja selle suunaline tihe tegevus peaks hakkama üha rohkem tooma otsest mõju vene poole sõjalisele võimekusele.
vene soomus ikka veel peidus, mõned rünnakud siiski olid soomus+tsiklid/ATV-d aga vähe.
1. Kramatorski korduva pommitamise käigus ründas venemaa päästjaid, kes kustutasid eelmisest pommitamise tagajärjel tekkinud tulekahju. Tuletõrje redelauto sai kahjustada ja linnas sai vigastada kokku kuus inimest.
Sumõs tabasid venelased drooniga Püha Ülestõusmise katedraali, linna vanimat hoonet ja riikliku tähtsusega monumenti. Hoone sai kahjustada.
Piiri ja rinde lähedus ikka tihedas sajus.
2. Ukraina sõjaväeluure (HUR) droon tabas 10. septembril Novorossiiski lähedal venemaa Musta mere laevastiku multifunktsionaalset alust, tekitades laevale ulatuslikku kahju, teatas agentuur. HURi andmetel jälgiti ja tabati projekti MPSV07 laeva luure- ja patrullimisoperatsiooni ajal Novorossiiski lahes venemaa Krasnodari krai lähedal, kus Musta mere laevastik praegu baseerub. Agentuur avaldas mustvalge kaadri kodumaal toodetud õhudroonist, mis tabas laeva silda. „Rünnaku tagajärjel hävisid venemaa laeva elektroonilised luuresüsteemid ning laev muudeti töövõimetuks ja saadeti kulukasse remonti,” teatas HUR oma 11. septembri avalduses.
Hilisõhtune info: Ukraina droonid jätkavad venemaa ja okupeeritud territooriumile sisenemist, peamiselt Brjanski oblastisse. Teated on erinevad, kuid vähemalt 150 Ukraina drooni on juba teel venemaa sihtmärkide ründamisele.
venemaa monitooringukanalid teatavad suurest hulgast Ukraina droonidest, mis lendasid Brjanski ja Smolenski oblasti kaudu Tveri, Pihkva ja Leningradi oblasti suunas.
12. septembri öösel teatati venemaa Föderatsioonis ulatuslikust droonirünnakust. Täpsemalt kuuldi plahvatusi Smolenskis ja Moskva lähedal. Samal ajal teatavad videos pealtnägijad droonirünnakust venemaa naftakompanii Lukoil rajatistele. venemaa Föderatsiooni Smolenski oblasti kuberner vassili anohin teatas droonirünnakust: „Praegu töötavad venemaa kaitseministeeriumi õhutõrjesüsteemid Ukraina relvajõudude õhurünnaku tõrjumiseks,” teatati.
venemaa linna Smolenski kohal on taevas näha välgatusi. Pealtnägijad avaldasid ka plahvatuste ja tulekahju kaadreid. Väga kõrge leegiga põleng oli vähemalt kahes kohas.
Droonirünnakud olid suunatud ka venemaa pealinnale. Linnapea sergei sobjanini sõnul on Moskva lähedal alla tulistatud vähemalt üheksa Ukraina drooni. sobjanin ütles Telegramis, et päästemeeskonnad suundusid kohale, kuhu droonijäänused kukkusid. Linnapea ei andnud üksikasju selle kohta, kuhu droonid alla tulistati, ega andnud teavet võimalike kahjude kohta. vene Telegrami kanalid teatasid elanike aruannetele viidates plahvatustest Možaiski ja Dedovski asulates Moskva oblastis, mis asuvad pealinna äärelinnast veidi läänes.
venemaa Leningradi oblasti kuberner aleksandr drozdenko teatas, et üks Primorski sadamas asuvatest laevadest on droonirünnaku tõttu leekides. Esmalt ütles ta, et pärast droonirünnakut kustutatakse tulekahju ühel Primorski sadamas asuval laeval. Tulekahju kustutatakse automaatse süsteemi abil. Ja seejärel ütles ta, et laeva lahtine tuli on kustutatud ning üleujutuse või naftareostuse ohtu pole.
Primorski sadam on üks venemaa suurimaid naftalaadimissadamaid Läänemerel, mis on Balti torujuhtmesüsteemi lõppsihtkoht.
Samuti tulistati drozdenko sõnul Leningradi oblasti kohal alla üle 30 drooni: „Droonide killud langesid Vsevoložskis, Tosnos, Pokrovskoje ja Uzmino külades, samuti Lomonossovi rajoonis. Keegi vigastada ei saanud.”
Varahommikuse info järgi droonirünnak jätkus endiselt, seega võib mobiilse interneti kiirus vene Föderatsiooni piirkonnas väheneda. Pulkovo lennujaamas kehtib endiselt plaan „Vaip” – 36 väljuvat ja 12 saabuvat lendu on hilinenud.
venemaa riigimeedia tunnistab venemaal kasvavat bensiinipuudust, kuid vähendab Ukraina süvarünnakute kampaania rolli nende puuduste tekitamisel.
3. Kursk: kuna eile rünnati vene possasid droonidega Jablunivka küla põhjaserval, siis kipub arvama, et vene pool on küla maha jätmas. vene blogijad kirjutavad jätkuvatest Ukraina vasturünnakutest ka Junakijivka ja Oleksijivka külade suunal.
4. Harkiv: jätkuvalt on tõusmas pingelisus siingi sektoris, sest püsivalt teeb vene pool pingutusi Vovtša jõest üle saamiseks ning kuna siia suunale on saabunud võimekamad vene droonid, siis kipub kahtlustama, et suurem surve veel alles algab, sest kaks armeegruppi siiski seisab väikesel alal ootel. Võimalik, et surve suurendamise põhjuseks Ukraina üksuste tihedam sidumine või plaan jõuda lähemale Harkivile või mõlemad korraga.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linna keskusest põhja pool on seni olukord pisu selguseta ja ala jääb halliks. Infot tuleb, et vene pool jätkab väikeste jalaväegruppidega (2-6 soldatit) Ukraina kontrollitavasse alasse sisseimbumist. Lisaks suudetakse üle Oskili jõe tuua ATV-sid ja mootorrattaid. Ka tuleb jätkuvalt sõnumeid, et tegevused järjest enam koonduvad pimedale ajale ning kasutatakse ka tsiviilriideid.
vene blogijad teatasid eilsetest edusammudest sektori lõunalõigus, et olla vallutanud Serednie küla ning suutnud saada tagasi osaliselt kontrolli Zaritšne asula üle ning pisu edenenud ka Serebrjanski suures metsaalas, sest ühendusteede puudumine on sundinud Ukraina üksusi sealt lahkuma. Hetkel on teadmata olukord Šadrõholove asulas. Kahjuks kipub arvama, et veelgi niigi tihedat survet Lõmani suunal tõstetakse toetamaks Ukraina tööstuslinnade komplekti vallutamist nende ümberhaaramisega põhja poolt.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: Tšassiv Jarist lõunas suutis vene pool teha pikema hüppe edasi ja saades selles lõigus üle Siverski Donetsi-Donbass kanali ning arvata on, et pigem tegu oli rindejoone sirgenemisega, sest olla väikeses alas kolmelt poolt surve all, pole pikalt mõistlik.
8. Donetsk: Kui Pokrovskist kirdes ja idas on tihe tegevus hallis alas mõlemapoolselt ja rindejoone püsivamaid muutusi pole tuvastanud, siis kahjuks Pokrovskist edelas suutis vene pool uuesti saada enda kontrolli alla Udatšne küla.
9. Lõunarinne: eile tuli kinnitus, et korraga kahe küla üle vene pool kontrolli sai. Nii Sosnivka kui Novomõhailivka küla kaotati. Tundub, et tihe vene poole konveier on hakanud uuesti tooma rohkem tulemust ning suurelt kaardilt vaadates tekib arvamus, et siit suunalt pigem tahetakse teha lõiget paralleelselt lõunarindega läänesuunal ära lõikamaks suuremat ala…
10. Herson: muutusteta.
11. Põhja-Atlandi Allianss töötab pärast venemaa droonide ulatuslikku sissetungi Poola õhuruumi välja „kaitselist sõjalist vastust”, et tugevdada heidutust oma idatiival. Sellest teatas Bloomberg, viidates informeeritud allikale. Agentuuri teatel koordineerib meetmeid NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Alexus Grinkevich, kes vastutab kõigi alliansi operatsioonide planeerimise ja läbiviimise eest. Tema staap hindab praegu olukorda ja määrab kindlaks vajalikud varustuse kogused heidutuspotentsiaali tugevdamiseks.
„Meil on edaspidi veel palju teha. Riigid täiustavad juba oma relvi, et vähendada sõjapidamise kulusid, ja me jätkame selle nimel tööd koos kogu alliansiga,” ütles Grinkevich 11. septembril Vilniuses. Ta lisas, et NATO „õpib õppetunde“ ja hindab, mida on vaja parandada, et sellistele „piiratud sissetungidele” vastu astuda.
Nagu agentuur märgib, järgnes alliansi poliitiline vastus varem: 10. septembril mõistsid NATO peasekretär Mark Rutte ja liikmesriikide juhid hukka venemaa „hoolimatu käitumise”.
Pärast droonide sissetungi otsustas Poola paigutada 40 000 sõdurit Valgevene ja venemaa piirile. Lisaks palus Varssavi oma liitlastel pakkuda täiendavaid õhutõrjesüsteeme ja droonide vastast tehnoloogiat.
Mitmed riigid, sealhulgas Saksamaa, Holland, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, on teatanud oma valmisolekust toetust suurendada. Eelkõige teatasid Pariis ja London oma kavatsusest saata vabariiki Rafale ja Eurofighteri hävitajaid ning Amsterdam – kaks Patrioti õhutõrjesüsteemi. Berliin lubas laiendada õhupatrulli Poola kohal ja töötada välja uue venemaa-vastase sanktsioonide paketi.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron selgitas hiljem, et otsustas paigutada kolm Rafale hävitajat Poola õhuruumi ja Euroopa idatiiva kaitsmiseks. Poola peaminister Donald Tusk ütles, et riik on sõjalisele konfliktile lähemal kui ühelgi ajal pärast Teist maailmasõda. Bloombergi allikas märkis, et vaatamata intsidendi enneolematule ulatusele oli Moskva kavatsusi raske kindlaks teha. Samal ajal väidab venemaa kaitseministeerium, et ei plaaninud Poolat rünnata ja välisministeerium teatas, et neil pole huvi Varssaviga pingeid eskaleerida.
Saksa meediaväljaanded Spiegel ja Welt teatasid 11. septembril, et Poola kohal alla tulistatud vene droonid suundusid väidetavalt Rzeszówi lennujaama, mis on Ukraina abistamise peamine logistikakeskus.
Njah, arvan, et kremli seltskond siiski tõstis pitsi ja ütles tooste stiilis, no me neile alles näitasime jne…lisaks said vene sõjaväe- ja luureanalüütikud hulga uut materjali jne. Kas sellest vahejuhtumist aga piisab Euroopa või USA äratamiseks?
12. venemaa valitsus on hakanud välja töötama uue maksutõusu võimalusi, et täita föderaaleelarvet, mis on silmitsi seisnud nafta- ja gaasitulude järsu langusega ning mille defitsiit on kolme ja poole aasta jooksul kestnud sõjas olnud üle 14 triljoni rubla (140 miljardi euro).
Nagu The Bell kremlile lähedastele allikatele viidates teatab, on kõige tõenäolisem variant käibemaksu (käibemaksu) teine tõus viimase seitsme aasta jooksul. Kuni 2019. aastani oli see 18%, nüüd on see 20% ja nüüd kaaluvad ametnikud selle tõstmist 22%-ni, ütles üks The Belli allikatest. „Maksusid kindlasti tõstetakse,” vastasel juhul ei suleta eelarves olevat auku, selgitavad väljaande allikad. Valitsus kaalub ka võimalust tõsta kasumimaksu ja üksikisiku tulumaksu (PIT). Neid on aga sel aastal juba sõna otseses mõttes tõstetud: kasumimaksu 20%-lt 25%-le ja PIT-le kehtestati progresseeruv skaala maksimaalse määraga 22%.
Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt pidi see maksureform sel aastal riigikassasse tooma 3,6 triljonit rubla ja kuue aasta jooksul 17 triljonit rubla. Kuid sellest ei piisanud eelarvele, mis kulutab 40% kõigist kuludest armeele ja relvade ostmisele. Augusti lõpuks ulatus selle puudujääk 4,2 triljoni rublani ja enam kui kolmekordistas esialgset aastaplaani (1,2 triljonit).
Käibemaksu tõus – baasmaks, mis sisaldub kõigi riigis müüdud kaupade maksumuses ja annab eelarvele iga kolmanda rubla tulu – toob valitsusele järgmisel aastal umbes 1 triljon rubla tulu, hindas The Bellile anonüümseks jääda soovinud venemaa analüütilise keskuse majandusteadlane. Väljaande allikate sõnul võidakse käibemaksumäära tõstmisest teha erand sotsiaalselt oluliste kaubakategooriate puhul, kuid üldiselt pole maksukoormuse suurendamisele alternatiivi. „Maksud on paremad kui raha trükkimine,” selgitas allikas The Bellile.
Väljaande allikad rõhutavad, et lõplikku otsust pole veel tehtud, kuigi aeg hakkab otsa saama: septembri lõpuks peab valitsus esitama riigiduumale 2026. aasta eelarve eelnõu. Eelmisel nädalal nõudis putin riigikassa tulude suurendamist ilma makse tõstmata. Rahandusminister anton siluanov lubas juunis, et maksutingimused järgmise 6 aasta jooksul ei muutu.
Rahandusministeeriumi andmetel tekkis augusti lõpus venemaa Föderatsiooni föderaaleelarvesse 4,2 triljoni rubla suurune auk – 150 korda rohkem kui aasta varem samal kuupäeval (28 miljardit rubla). Tugeva rubla ja langevate naftahindade tõttu langesid toorainetulud 8 kuu jooksul 20% ja eelarvetulude üldine kasv praktiliselt peatus (+3%). Kulud hüppasid 21,1%, ulatudes 27,92 triljoni rublani.
12 kuu jooksul kogunenud föderaaleelarve puudujääk ulatus 7,64 triljoni rublani. Regioonide eelarved (kuue kuuga 400 miljardi rubla võrra), samuti sotsiaalfond ja kohustusliku ravikindlustuse fond (237 miljardi rubla võrra) on muutunud defitsiidiks.
Võimud ei plaani 2026. aastal vähendada sõjalisi kulutusi, mis on alates Ukraina sissetungi algusest lähenenud 30 triljonile rublale, ütles valitsusele lähedal seisev allikas varem Reutersile. Tema sõnul võib sõjaline eelarve alates 2027. aastast väheneda, kui vaenutegevuse aktiivne faas lõpeb, kuid vähenemist tasemele, mis oli „enne SVO-d”, ei ole oodata.
13. venemaa majanduse aeglustudes muutuvad selles kuhjunud probleemid üha ilmsemaks. Tööstus kasvab jätkuvalt, kuid omapärasel viisil: ametivõimudele lähedal asuva analüütilise keskuse CMASF arvutuste kohaselt on viimasel ajal enamiku tööstusharude ja kaupade puhul registreeritud toodangu vähenemine. CMASF võrdles, kuidas 129 peamise tooteliigi toodang muutub võrreldes eelmise aastaga. Selgus, et enamik kaupu on miinuses ja mida kaugemale minna, seda suurem on nende osakaal. Jaanuaris-aprillis oli see 66% ja seitsme kuu lõpuks juba 73%.
Rosstati andmetel oli toodang jaanuaris-juulis 0,8% suurem kui aasta varem. Tasakaal säilib tänu kasvule väikeses arvus suurtes sektorites (näiteks energia kaevandamine, energeetika, laevaehitus ja lennukitootmine), märgib CMASF.
Rosstati andmetel on seitsme kuu tulemuste põhjal kahjumis toiduainete ja jookide, naha- ja tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite, sõidukite ja rehvide, mööbli ja ehitusmaterjalide, külmikute ja pesumasinate, metallurgia jms tootmine.
CMAS-i andmetel oli venemaa tööstus kolmandaks kvartaliks majanduslanguse äärel. „venemaa majanduse struktuurilise ümberkorraldamise aeglustumine on paljastanud probleeme tsiviilsektorite arengudünaamikas, mis on turutingimustest suuresti sõltuvad,“ järeldab CMAS. Varem arvutasid selle eksperdid, et tsiviiltootmissektorite (välja arvatud nafta rafineerimine) toodang langes kõigil seitsmel kuul alates aasta algusest.
CMAS usub, et peamiseks põhjuseks on kõrge baasintressimäär, mis vähendas ettevõtete kasumlikkust ja tõstis riskivabade instrumentide intressimäärasid. Keskuse arvutuste kohaselt langes ettevõtete keskmine kasumlikkus teiseks kvartaliks alla OFZ tootluse. See halvendas investeerimisstiimuleid ja vähendas nõudlust. Praegu ületab kasumlikkus riskivaba tootlust peamiselt toorainesektoris, samas kui töötlevas tööstuses on vastupidi, märgib Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus, järeldades: „Finantsinstrumentide kõrge kasumlikkus pärsib jätkuvalt töötleva tööstuse arengut majanduse tsiviilsektoris.” Keskpanga ettevõtete monitooring näitab, et enamiku ettevõtete olukord on halvenenud juba aasta ning augustis langesid nende hinnangud madalaimale tasemele alates 2022. aasta oktoobrist. S&P Globali arvutatud töötleva tööstuse PMI indeks on püsinud majanduslanguse tsoonis kolmandat kuud ja ulatus augustis 48,7 punktini (piir on 50 punkti). PMI saavutas juulis kohaliku miinimumi. S&P Global märgib toodangu ja tellimuste, sealhulgas ekspordi jätkuvat langust.
14. vene Rahvuskaart on taaselustanud tankiüksused, teatas selle juht viktor zolotov. Tema sõnul juhtus see tänu raskerelvade liini laiendamisele, mida võitlejatel lubati kasutada. zolotov märkis, et viimase kahe aasta jooksul on venemaa Rahvuskaart märkimisväärselt suurendanud ka oma tulejõudu. „Esmakordselt on kasutusele võetud tanki- ja tankitõrjekahurid, iseliikuvad suurtükiväekahurid ja mitmekordsed raketisüsteemid,” ütles ta. vene Rahvuskaardi reform, mis sisuliselt muudab selle teiseks armeeks, algas pärast Wagneri PMC asutaja jevgeni prigožini mässu, kes saatis 2023. aasta juunis Moskvasse tanke. Seejärel palus zolotov putinilt raskerelvi ja soomukeid. Lisaks SOBR-ile ja OMON-ile anti venemaa Rahvuskaardile ka siseministeeriumi eriväed Grom. 2024. aasta seisuga teenis neis kokku 370 000 inimest ja zolotov lubas seda arvu suurendada, et kontrollida olukorda mitte ainult venemaal, vaid ka Ukraina okupeeritud aladel.
vene Rahvuskaart loodi 2016. aastal presidendile otse alluva sisejulgeolekuagentuurina. Zzlotov on putini ja tema eelkäija Boriss Jeltsini endine ihukaitsja. Ta oli juba 1991. aastal silmitsi seisnud mässukatsega. Neid sündmusi meenutades ütles zolotov, et rünnaku korral oleks „ГКЧП” (Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee oli kaheksast Nõukogude Liidu kõrgest riigitegelasest koosnenud isehakanud organ, mis püüdis 1991. aastal augustiputšiga võimu haarata) putši võinud läbi viia 15-20 minutiga.
Samal ajal ei näidanud vene Rahvuskaart end Rostov-na-Doni ääres alanud Wagneri PMC mässu ajal kuidagi. zolotov väitis, et tema osakond koondas kõik jõud Moskva lähenemistele, et seda ei vallutataks. „Kui rühmitused laiali ajada, läheksid nad läbi nagu nuga võist,” õigustas ta end.
Wagneri mäss ise oli vene Rahvuskaardi juhi sõnul ette valmistatud, lääne luureteenistuste poolt inspireeritud. „prigožinit ennast julgustati selleks või olid tema ambitsioonid liiga suured, niiöelda tahtis ta veelgi kõrgemale tõusta,” ütles zolotov.
15. venemaa välisministeerium saatis Poolale avalduse, mille kohaselt sulgeb Poola alates 12. septembri südaööst kõik Valgevene piiril asuvad kontrollpunktid seoses õppuste Zapad-2025 algusega. Ministeerium nõudis, et Varssavi mõtleks tagajärgede üle ja vaataks oma otsuse ümber. Välisministeeriumi ametliku esindaja maria zahharova sõnul kahjustab liikluse piiramine väidetavalt Poola rahvusvahelisi partnereid ja vabariigi enda äritegevust.
zahharova ütles ka, et Poola võimud “gnoreerisid Moskva ja Minski hea tahte žesti, mis väidetavalt viisid osa manöövritest piirist kaugemale ning vähendasid sõdurite ja varustuse hulka. Ministeerium väidab, et piiri sulgemine näitab Varssavi kurssi pingete eskaleerimiseks Euroopas.
Poola otsus on seotud venemaa-Valgevene ühisõppuste Zapad-2025 algusega, mis toimuvad 12.–16. septembrini. Ametlike andmete kohaselt hõlmab nende programm tuumarelvade ja uue Oreshnik raketisüsteemi kasutamise harjutamist. Poola peaminister Donald Tusk nimetas manöövreid oma sõjalise doktriini poolest agressiivseteks ja rõhutas, et need simuleerivad Suwalki ava vallutamist, mis ühendab Balti riike ülejäänud NATO-ga.
16. Axios: Kaheparteiline senaatorite rühm surub peale venemaa nimetamist terrorismi riiklikuks sponsoriks seoses Ukraina laste röövimisega. Sen. Lindsey Graham (R-GA). Lindsey Graham (R-GA), Richard Blumenthal (D-CA), Amy Klobuchar (D-CA) ja Katie Britt (R-CA) esitasid neljapäeval uue seaduseelnõu, mis avaldaks venemaale uut survet. Seaduseelnõu nimetaks venemaa ja Valgevene terrorismi riiklikuks sponsoriks, kui nad ei tagastaks rohkem kui 19 000 last, kes Ukraina väitel sõja ajal rööviti.
Praegu on USA seaduse kohaselt terrorismi riiklikuks sponsoriks määratud ainult Kuuba, Iraan, Põhja-Korea ja Süüria. Grahami sõnul on venemaa teeninud õiguse olla selles nimekirjas. „Me palume mõlema partei juhtidel anda meile võimalus seda arutada ja hääletada ning me tahame alustada kohe,” sõmas ta. Graham jätkab tööd ka selle nimel, et Valge Maja toetaks tema eraldi kaheparteilist venemaa-vastaste sanktsioonide eelnõu, millel on üle 80 toetaja.
Eelnõu kehtestaks venemaale majandussanktsioonid, kui venemaa president vladimir putin keeldub Ukrainaga läbirääkimisi pidamast, ning 500% tariifi kaupadele, mis imporditakse riikidest, mis ostavad vene naftat.
Graham ütles neljapäeval ajakirjanikele, et tal oli Valge Majaga väga hea vestlu”. Graham ütles, et kavatseb neljapäeval rääkida enamusliidri John Thune’iga (R-CA) eelnõu hääletusele panemise kohta: „Me püüame luua uue rinde putini venemaa vastu.”
Njah, pole sugugi kindel, et selle ka Trump allkirjastaks…
17. Lühiuudised
Iiri avalik-õiguslik ringhääling RTÉ teatas, et riik ei osale Viinis toimuval 70. aastapäeva Eurovisiooni lauluvõistlusel, kui Iisrael kohal on.
Financial Times: USA avaldab G7 riikidele survet, et need kehtestaksid Indiale ja Hiinale järsult suurenenud tariifid Vene nafta ostmisel, et sundida Venemaad Ukrainaga rahuläbirääkimistele.
Zelenski kohtus Keith Kelloggiga, et arutada venemaale avaldatava surve suurendamist ja partneritega koostöö tegemist sõja kiiremaks lõpetamiseks. Läbirääkimistel käsitleti ka PURL-i algatust Patriot-süsteemide hankimiseks, ühist droonide ja relvade tootmist ning uut kolmepoolse koostöö formaati.
Euroopa Kohus tühistas komisjoni heakskiidu Ungari Rosatomi ehitatud Paks II tuumaelektrijaamale, öeldes, et Brüssel ei suutnud põhjendada ELi hanke-eeskirjade eiramist. Budapesti sõnul püsib projekt ajakavas ja ta teeb komisjoniga koostööd vastavuse tõendamiseks. Brüssel vaatab läbi järgmised sammud.
Novaja Gazeta Europe teatab, et ramzan kadõrov põeb rasket haigust, kasutab uriinikotti ja on suures osas Tšetšeenia haldamise lõpetanud. FSB jälgib tähelepanelikult tema seisundit, kuna ta ignoreerib Moskva arste ja loodab eneseravile, mis on korduvalt viinud tervisekriisideni. Hiljuti on ta märkimisväärselt kaalust alla võtnud ning avalikes videotes on teda enamasti näha paigal seismas või aeglaselt liikumas „nagu aegluubis”.
Rootsi on Ukrainale tarninud oma 20. sõjalise abi paketi, mille väärtus on 836 miljonit dollarit. See sisaldab 18 uut Archeri haubitsat (kokku 44), 155 mm mürske, mobiilseid radareid, granaadiheitjate ja mehitamata mereväesüsteeme, relvi ja varustust 32 lahingupaadile, 500 mootorrattast, õhuväebaasi varustust, Tridon Mk 2 õhutõrje andureid ja juhtimissüsteeme, programmeeritavaid 40 mm mürske ja täiendavaid salastatud süsteeme.
Valgevene vabastas 52 vangi, kes on nüüdseks Leedu piiri ületanud, teatas president Gitanas Nausėda. Vabanenute seas oli kuus leedulast ja teisi välisriikide kodanikke. Nausėda tänas USA presidenti Trumpi tema rolli eest vabastamise tagamisel, märkides samal ajal, et Valgevenes on endiselt üle 1000 poliitvangi.
Eile rõõmustas venemaa tsiviillennundus, kuna Trump tühistas sanktsioonid Valgevene riiklikule lennufirmale Belaviale, millel on kaheksa Boeingu lennukit. Ütlematagi selge, et Belavia tellib lähitulevikus Aerofloti koguses varuosi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Kui veel hiljuti tegelesid kindlustajad kahjujuhtumitega peamiselt kodu-, reisi-, kasko- ja õnnetusjuhtumi vallast, siis nüüd potsatab kahjukäsitlejate postkasti üha sagedamini ka Hiina e-poodidest tehtud ostudega seotud juhtumeid. Kindlustusjuhtumiks aga ebakvaliteetne kaup ei kvalifitseeru.
Temu ja Aliexpress on eestlaste seas ääretult populaarsed. Hiljuti meedias ilmunud artiklist ilmnes, et ainuüksi Temu lennutab iga nädal Eestisse 100 tonni olematu hinnaga Hiina kaupa. Pidevalt kasvavate tellimusmahtude tõttu võib aga juba peatselt senise kahe Boeingu asemel maanduda Tallinna lennujaamas iganädalaselt neli tellitud kaupadest tulvil raudlindu.
„Paraku kaasneb massilise tellimisega odavate kaupade paradiisist risk, et pakikest avades ei vasta kaup ootustele. Peamiselt näevad tooted teistsugused välja, kui kaunitel reklaampiltidel lubati, tihti on tootekirjeldused eksitavad, esemed lihtsalt kehva kvaliteediga või ka transpordi käigus vigastada saanud. Viimase poole aasta jooksul ei ole möödunud nädalatki, mil mõni hiina odavpoest tellinud klient meie poole oma murega ei pöörduks. Ootustele mittevastav kaup paraku aga kindlustusjuhtumiks ei kvalifitseeru,” rääkis Seesami varakahjude valdkonnajuht Kristel Kobi Hiina e-poodide populaarsusest.
Lubatakse üht, aga saadetakse midagi muud
Kindlustaja sõnul on valdav enamus juhtumitest sellised, kus inimesele lubatakse üht, aga kohale tuleb midagi muud. Näiteks ei saa alati uskuda, et toode on päriselt siidist või nahast valmistatud kuigi tootekirjeldus seda lubas. Ühele Seesami poole pöördunud kliendile saabus näiteks kauni nahast koti asemel hoopis kohutavalt haisev kunstnahast kott, mis kõigele lisaks ei näinud välja pooltki selline nagu pildid lubasid.
„Kuna toode ei vastanud kliendi ootustele, ei olnud tegemist varakindlustusjuhtumiga, vaid müüjal tulnuks see reklamatsioon lahendada. Tihti leiavad nad aga põhjuse, miks tellimust tagasi ei võeta või tehakse tagastamisprotsess inimese jaoks lihtsalt ebamõistlikult keeruliseks ja kulukaks,” lisas Kobi.
Kodukindlustus ei hüvita ebakvaliteetseid kaupasid
Kuigi peamiselt tellitakse Hiinast soodsalt aiakaupasid, kodutarbeid, väiksemat elektroonikat, rõivaid, jalanõusid ja aksessuaare, tuleb ka ette kallimate esemete tellimist. „Meie poole pöördus klient, kes oli väidetavalt oma hobiseadme jaoks Aliexpressist kalli varuosa tellinud. Saatja aga jättis õrna asja saates pakendile klaasi märgistuse panemata ning transpordi käigus oli ese katki läinud. Kaupmees soovitas kliendil seadme tagasi saata, aga kas klaasipuru Hiina saatmine on otstarbekas ja ohutu? Müüja aga keeldus tagasimaksest ilma seadet tagasi saamata,” tõi Kobi näite.
Kindlustaja sõnul tuleb arvestada, et ei kodukindlustus ega ükski teine kindlustustoode kata olukordi, kus e-poodidest tellitud kaup ei vasta ootustele või kui müüja keeldub kaupa tagasi võtmast.
„Kodukindlustus on mõeldud kaitsma kodu ja koduseid esemeid ootamatute kahjude eest, näiteks tormi, tulekahju või varguse korral,” selgitas Seesami esindaja.
Kui otsustad siiski Hiinast kaupa tellida, soovitab Kobi arvestada, et madal hind võib tähendada kompromissi nii kvaliteedi kui ka tagastusvõimaluste osas.
Presidendi abikaasa Sirje Karis jagas Ukrainas toimunud riigijuhtide abikaasade haridusteemalisel tippkohtumisel Eesti kogemust ja kõneles, kuidas uuendused hariduses aitavad kujundada vastupanuvõimet, toetada loovust ja edendada rahu. „Haridus on meie tugevaim tööriist, mis aitab muuta kriisi võimaluseks. Eesti on valmis jagama oma kogemust ja haridusuuenduste teekonda koos Ukrainaga käima,” ütles Sirje Karis.
Sirje Karis märkis, et Eesti haridust peetakse maailmas eeskujuks nii kõrge kvaliteedi kui ka tugeva digitaalse baasi poolest. „Meie teekond digihariduses sai alguse juba kolmkümmend aastat tagasi Tiigrihüppega, mis tõi arvutid koolidesse. See ei olnud ainult tehnoloogiline samm, vaid muutis ka mõtteviisi — hariduses tuleb olla julge ja vaadata tulevikku,” ütles riigipea abikaasa.
Presidendi abikaasa rääkis tänavu sügisel Eesti koolides käivitatud haridusprogrammist TI-hüpe, mille kaudu saavad 20 000 õpilast ja tuhanded õpetajad ligipääsu tehisaru tööriistadele. „Meie eesmärk ei ole üksnes tehisaru kasutamine, vaid see, et lapsed õpiksid juba varakult olema uudishimulikud, lahendama probleeme ja tundma end enesekindlalt digimaailmas,” rõhutas ta.
Sirje Karis rõhutas samas, et tehnoloogia üksi ei ole uuendus. „Kui tehnoloogia ei toeta õppimist, võib see olla kasutu või isegi kahjulik. Tähtsaim on, kas see aitab õpilastel arendada oskusi, mida tänapäeva maailm vajab – kriitilist mõtlemist, loovust ja valmisolekut pidevalt õppida,” kõneles Eesti riigipea abikaasa. „Seetõttu on iga eduka haridusmuutuse tuumaks investeering õpetajatesse. Õpetajad on uuenduste tegelikud elluviijad. Just nemad annavad lastele mitte ainult teadmisi, vaid ka motivatsiooni ja usku iseendasse.”
Presidendi abikaasa Sirje Karis osales Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska kutsel Kiievis viiendal rahvusvahelisel Esileedide ja Esihärrade tippkohtumisel „Haridus kujundab maailma”. Lisaks Eesti riigipea abikaasale osalesid Soome presidendi abikaasa Suzanne Innes-Stubb, Austria presidendi abikaasa Doris Schmidauer, Leedu presidendi abikaasa Diana Nausediene, Saksamaa presidendi abikaasa Elke Büdenbender ja Taani peaministri abikaasa Bo Tengnerg.
Eesti kogemusi haridusuuenduste elluviimisel jagasid haridus- ja teaduministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige ning Pelgulinna Riigigümnaasiumi direktor Indrek Lillemägi. Lisaks tippkohtumisele külastas Sirje Karis Ukraina Rahvuslikku Kunstimuuseumi, kus räägiti muuseumide tähtsusest huvihariduses ja vaimse tervise toetamisel.
Riigijuhtide abikaasade kohtumised algatas Olena Zelenska 2021. aastal eesmärgiga luua koostöövorm kogemuste vahetamiseks ja uute projektide käivitamiseks humanitaar-, meditsiini-, haridus- ja kultuurivaldkonnas.
Kaitseministeerium on riigi esindajana otsustanud edasi kaevata Tallinna halduskohtu otsuse, mis puudutab Nursipalu harjutusvälja laiendamist.
„Oleme ühiskonnana täna selles punktis, kus meil on vastutus riigikaitse arendamiseks maksimaalselt kiiresti. Nursipalu harjutusvälja arendamine on üks neist selgetest vajadustest liikuda edasi nii tempokalt kui võimalik. Ka Riigikogu andis seadust muutes selge signaali, et viivitusi olla ei tohi. Seetõttu peame õigeks halduskohtu otsus vaidlustada ja selgitada järgmises astmes, miks valiti kiirmenetlus ja anda kõik muud vajalikud põhjendused valitsuse tehtud otsuste selgitamiseks,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Valitsus otsustas 2023. aasta oktoobris Nursipalu harjutusvälja laiendada julgeoleku kaalutlustel kiirendatud korras, tuginedes riigikaitselisele erandile relvaseaduse alusel.
Kaitseminister Pevkur rõhutas, et tegemist on Eesti riigikaitse seisukohalt äärmiselt olulise objektiga. „Nursipalu harjutusväli on Eesti kaitsevõime arendamisel vältimatult vajalik. See on koht, kus harjutavad nii meie enda kaitseväelased kui ka liitlaste üksused. Laiendamine ei ole kellegi kapriis, vaid hädavajalik tingimus selleks, et meil oleks hästi väljaõpetatud sõdur ja koos tegutsev vägi,” lisas Pevkur.
„Mõistame, et inimestel on mured ning loomulikult soovime leida tasakaalu kohalike huvide, häiringute talumise hüvitamise ning julgeoleku vajaduste vahel, kuid Eesti riigi kaitsevõime arendamine ei saa seisma jääda,” toonitas kaitseminister. Nursipalu harjutusvälja laiendamist on arutatud kohalike omavalitsuste ja kogukondadega ning lahenduste leidmiseks on kõik pooled kaasatud töögruppi. Läbiviidud mõjude hindamine hõlmab Natura asjakohast hindamist, kaitsealuste lindude inventuure ning asjakohaseid uuringuid, nagu mürauuring ja arheoloogiline uuring.
Samuti otsustas valitsus juba 2023. aastal kompensatsioonimeetmed kohalikele omavalitsustele, et leevendada harjutusvälja kasutamisega kaasnevaid olulisi häiringuid. See iga-aastane meede suurenes miljoni euro võrra 1,35 miljoni euroni, samuti laienes seda saavate kohalike omavalitsuse ring üheksalt 16-le. Lisaks valitsuses kinnitatud iga-aastasele toetusele said neli Nursipaluga seotud kohalikku omavalitust kogukonna elukvaliteedi parandamiseks ühekordse investeeringutoetuse kogusummas 10 miljonit eurot. Samuti on käivitatud toetus, mida makstakse otse elanikele eluhoonete heli ja vibratsioonihäiringu leevendamiseks.
Eestis on asutatud seitse harjutusvälja, millest kuus asuvad Põhja- või Kirde-Eestis. Juba täna toimiv Nursipalu harjutusväli on ainus omataoline Lõuna-Eestis.
Valgevene vabastas 52 poliitvangi, sealhulgas Leedu kodanikke, teatas Leedu president Gitanas Nausėda eile neljapäeval 11. septembril erakorralisel pressikonverentsil.
Rühma kuulusid opositsiooniliidrid, ajakirjanikud ja valitsusvastastes protestides osalejad, samuti mitme Euroopa riigi kodanikud. Vabastatute seas oli Leedu kodanik Elena Ramanauskienė, Valgevenele kuuluva sanatooriumi Belorus endine turundusjuht. Tema poeg oli varem pöördunud otse Nausėda poole, et saada abi vabastamise saavutamiseks, vahendab lrt.lt.
Valgevene opositsiooniportaal afn.by ja ONT televisioon teatasid, et Ramanauskienėt süüdistatakse korduvas teabe edastamises kuurorti külastavate külaliste, sealhulgas Valgevene kõrgete ametnike kohta. Nausėda sõnul tegi ta tohutuid pingutusi tema vabastamiseks.
„Soovin siiralt tänada USA presidenti Donald Trumpi, kes oli selle vabastamisoperatsiooniga algusest lõpuni seotud,” ütles Nausėda. „See, mis juhtus, on suur diplomaatiline võit Ameerika ja meie kõigi jaoks.”
Lisaks Leedu kodanikele vabastati ka Ühendkuningriigi, Läti, Poola, Saksamaa ja Prantsusmaa vangid, kes koos Valgevene opositsiooniaktivistidega üle piiri Leetu läksid, ütles Nausėda.
Ta märkis siiski, et Valgevenes on endiselt üle tuhande poliitvangi ja kutsus Leedu kodanikke üles riiki reisimisest hoiduma.
Nausėda tänas ka Leedu välisministrit Kęstutis Budryst, kes viibis vangide vabastamise ajal Valgevene piiril. Ta rõhutas, et see samm ei ole seotud lääneriikide Minski-vastaste sanktsioonide tühistamise või leevendamisega.
„See on kahtlemata positiivne uudis, mis tuleb nii sünges kontekstis [Venemaa-Valgevene Zapadi õppuste algus], positiivne signaal Valgevene poolt, kes tõenäoliselt ei oota vastutasuks mingeid erilisi järeleandmisi,” ütles Nausėda.
Kuid samal ajal, kui Leedu president rääkis, saabusid teated, et USA tühistab Valgevene riikliku lennufirma Belavia suhtes kehtestatud sanktsioonid. Teadaanne järgnes Valgevene juhi Aleksandr Lukašenko ja Valge Maja esindaja John Cole’i kohtumisele.
Pressikonverents sundis presidendi ajakava viimasel minutil muutma. Nausėda pidi neljapäeva pärastlõunal vastu võtma Tai suursaadiku Suphanvasa Chotikajan Tangi volikirja, kuid tseremoonia lükati edasi.
Varem samal päeval kohtus Nausėda NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja kindral Alexus G. Grynkewichiga, kes viibis Vilniuses julgeolekuläbirääkimistel.
Üks 52 vabastatud poliitvangist on inimõigusorganisatsiooni Viasna andmetel tuntud opositsiooniliige Mikalai Statkevitš.
Sõltumatu portaal Nasha Niva väidab aga, et 69-aastane mees keeldus riigist lahkumast.
Leedu piirivalveteenistus (VSAT) teatas, et mees ilmus Medininkai kontrollpunkti, kuid ei ületanud Leedu piiri. Selle asemel pöördus ta tagasi sügavamale Valgevene territooriumile koos mitme Valgevene ametnikuga.
Leedu välisministeerium kinnitas, et üks vabastatud vangidest otsustas Valgevenest mitte lahkuda. „Võin kinnitada, et on üks inimene, kes soovib jääda. Ta viibib praegu Valgevene territooriumil, mitte Leedus,” ütles uudisteagentuurile ELTA välisministriks määratud Kęstutis Budryse pressiesindaja Kristina Belikova.
Statkevitš, kes kandideeris 2010. aastal presidendiks, mõisteti pärast vaidlustatud 2020. aasta valimistele järgnenud proteste 14 aastaks vangi.
Läinud nädalal Võru keskväljakul kukkudes haiget saanud pensionär pahandab tõsimeeli, miks ei tee linnavalitsus juba aastaid korda auru lekkivat soojatoru.
Tegelikult on see aga hoopiski kümneid tuhandeid eurosid maksnud udupeen udupurskkaev, kirjutab Lõunaleht.
Täna, 12. septembril kell 4.41 teatati häirekeskusele põlengust Valga vallas Londi külas asuvas Lekto jäätmejaamas.
Esimesena sündmuskohale jõudnud Valga päästjad tuvastasid põlengu jäätmejaama mitmes osas. Põleb suur angaar, milles on kile, paber, papp ja ehitusmaterjalid ning selle kõrval asuv prügihunnik. Sündmus on tõstetud kõrgeimale, 4. astmele.
Päästjad on reageerinud suurte jõududega – kohal on 8 põhiautot, 4 paakautot, tõstukauto ja ka 2 vabatahtlike meeskonda. Hetkel käivad kustutustööd.
Päästjad paluvad lähipiirkonna elanikel hoida uksed ja aknad kinni ning sulgeda ventilatsioon.
Siin pildid:
Foto: Lõuna päästekeskus
Foto: Lõuna päästekeskus
Foto: Lõuna päästekeskus
Valitsusliidu liige Annely Akkermann Reformierakonnast tunnistas tänases neljapäevases 11. septembri Reporteritunni saates üles, et automaksu taga olid sotsid.
Akkermann ütles saatejuht Mirko Ojakivi küsimusele vastates, et Reformierakond on olnud kogu aeg automaksu vastu.
„Sotsiaaldemokraatide valimisprogrammis on mootorsõidukimaks olnud pikalt sees ja see koalitsioon selle automaksu ka lõi,” tunnistas Akkermann. Koalitsiooni kuulusid siis Reform, sotsid ja Eesti 200.
Ta rääkis, et kui seda maksu tegema hakati, siis telliti ülevaade vastavatest maksudest Euroopas. Seal oli näha, et Eestis peetakse kütuseaktsiisi automaksuks.
Eesti 200 automaksu ei lubanud, ometi hääletas selle poolt. Erakonna esimees Kristina Kallas on tunnistanud, et erakonna soov oleks see maks tühistada. Erakonna esindaja Toomas Uibo ütles, et erakonna programmis on kirjas, et autoomanikke ei karistata uute maksudega. Ta ütles samas, et poliitikas tuleb alati midagi ära anda ja kokku leppida.
„Toonases koalitsioonis oli see sotsiaaldemokraatide väga tungiv soov ja see sai nii kokku lepitud,” ütles Uibo. Ta lisas, et põhimõtteliselt pole Eesti 200 automaksu vastu. Küsimus on selles, millisel kujul ta on. Tänasel kujul on see totaalselt ebaõnnestunud, sõnas ta. Maks ei ole arusaadav ja on liiga kõrge. Tegemist on täiesti uue maksutüübiga üle 30 aasta, mis inimestele ei meeldi.
Kaitsevägi tegi täna Transpordiametile ettepaneku kehtestada Eesti idaosa õhuruumis ajutine lennukeeluala, et võimaldada tõhusamat õhupiiri rikkumistele reageerimist.
Lennupiiranguala on aktiivne järgnevatel nädalatel ajavahemikus kell 20.00-07.00. Lennupiirang kehtib kuni 6000 meetri kõrgusele. Ala hõlmab õhuruumi põhjast lõunasse Pedassaare-Võrtsjärve idakalda joonest Eesti idapiirini. Antud perioodil on alas piiratud liinilennundus, hobilennundus ning hobidroonide lennutamine. Tartu Ülenurme lennuvälja piirkonnas on tavapärane lennutegevus taas lubatud alates 12. septembri hommikul kella 7-st.
Lennupiiranguala kehtestamine tuleneb kaitseväe vajadusest korraldada lähinädalatel antud alas täpsemat õhuseiret, harjutustegevust ja paindlikumat õhuturvet, tagades samas lennuliikluse ohutus.
Kaitseväe ohuhinnang ei ole muutunud. Eestile puudub vahetu ja kohene sõjaline oht. Küll aga on meie regioonis tõusnud õhuintsidentide sagedus, mis on tingitud Venemaa sõjategevusest Ukraina vastu. Sarnase lennukeeluala on kehtestanud Soome ja Läti, teatas kaitsevägi.
Politsei andis teada, et Valgas kadunuks jäänud 51-aastane mees on leitud. Temaga on kõik hästi.
Politsei palus täna abi Valgas kadunud 51-aastase mehe leidmisel. Tema kadumisest anti politseile teada kolmapäeval ning viimati nähti teda esmaspäeval, 8. septembril Lätis Valkas.
Nõuetele mittevastavused tuvastati tuunikalas, konserveeritud maasikates ja magusas popkornis. Mittevastavused tervisele ohtu ei kujutanud, kuid tooted kõrvaldati turult.
Nõuetele ei vastanud kolm proovi. Seire käigus tuvastati ühel juhul tuunikalas liiga suures koguses askorbiinhapet ja askorbaate, konserveeritud maasikates oli kasutatud selles toidugrupis keelatud toiduvärvi ja magusas popkornis ületati toiduvärvile kehtestatud piirnormi.
Toidukäitlejate juures plaaniliste kontrollide raames kontrolliti lisaainete, lõhna- ja maitseainete kasutust 170 korral. Puuduseid tuvastati 25 protsendil kontrollidest. Näiteks tuvastati kuuel korral keelatud toiduvärvi titaandioksiidi E 171 kasutus, ei järgitud lisaainete kasutamise tingimusi, lisaainete spetsifikatsioonid puudusid või ei vastanud lisaained puhtuskriteeriumitele ja lisaaineid sisaldava toidu märgistus ei vastanud nõuetele. Kontrollidel koostati kuus ettekirjutuse hoiatust. Kuna hoiatuse saanud toidukäitlejad parandasid need puudused, siis ettekirjutusi ei tehtud.
Põllumajandus- ja Toiduamet teeb lisaainete seiret igal aastal. Seire eesmärk on tagada, et toidus kasutatavad lisaained, lõhna- ja maitseained vastaksid nõuetele ja et nende kasutamine ja märgistamine vastaks tingimustele.
2023. aastal vastas nõuetele 93,5 protsenti seire raames võetud proovidest ja 2024. aastal 94 protsenti. Nõuetele mittevastavate proovide arv on jäänud aastate lõikes samaks.
Lisaainete aruanne on siin. Lisaainete teabematerjalid on leitavad siin.
Läti õhuruum suletakse 50-kilomeetrisel lõigul Venemaa ja Valgevenega idapiiril täna 11. septembril kell 18.00 kuni vähemalt 18. septembrini, võimalusega sulgemist pärast seda pikendada, teatas kaitseminister Andris Sprūds täna neljapäeval 11. septembril pressikonverentsil.
Sprūds juhtis tähelepanu sellele, et kolmapäevased sündmused Poolas, mille käigus ületas Valgevenest piiri Vene droonide laine, on NATO õhuruumi räige rikkumine ja Läti peab vastavalt tegutsema, vahendab lsm.lv.
Minister kinnitas, et praegu ei ole Lätile otsest ohtu, kuid ennetavad meetmed on vajalikud.
Nagu LSM varem teatas, olid relvajõud juba kõrgendatud valmisolekus Läti territooriumil toimuva sõjaväeõppuse Namejs ajal.
Idapiiri õhuruumi sulgemine võimaldab täielikku kontrolli piiratud õhuruumitsooni üle ja lihtsustab loata lendavate objektide märkamist, samuti vabastab piiratud õhuruumitsooni NATO Balti õhupatrullmissiooni hävituslennukitele ja Läti õhutõrjesüsteemidele, selgitas Sprūds.
See samm võimaldab ka akustiliste õhuruumi jälgimissüsteemide, droonide ja droonidevastaste simulatsioonide suuremat testimist ning täiendavate mobiilsete lahinguüksuste kasutamist ja väljaõpet.
„Venemaa droonid NATO õhuruumis on äratuskell ja me peame tegema kõik endast oleneva, et ära hoida droonirünnakute eskaleerumist,” ütles Sprūds.
Droonide ohu vähendamiseks on Läti idapiiril pidevas valves relvajõudude õhutõrjeüksused, et vajadusel alla tulistada agressorriikide droone. Viimase aasta jooksul on tehtud muudatusi regulatiivsetes aktides, mis koostöös Läti lennujuhtimisega võimaldavad õhuruumi kiiret sulgemist teatud piirkondades.
„Relvajõud on juba aasta aega viinud läbi õhutõrjeoperatsiooni Ida-Lätis. Õhuruumi sulgemine kiirendab õhutõrje lahingugruppide reageerimist potentsiaalsele ohule. Samal ajal testitakse intensiivselt varem väljatöötatud õhutõrje protseduure, teavitusalgoritme ja sensoriandmete analüüsi,” ütles relvajõudude ülem kindralmajor Kaspars Pudāns.
Lisatud pildi (ülal) kohaselt mõjutavad piirangud ka osa Läti kirdepiirist Eestiga ja kagupiirist Leeduga.
Statistikaameti andmetel peatus juulis Tartu majutusasutustes 32 057 külalist, kes viibisid siin kokku 56 102 ööd. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli külalisi 9,5% rohkem ning huvi Tartu vastu püsib suur ka välisturistide seas, keda oli majutumas 13,6% rohkem kui mullu juulis.
„Juulikuu külastusi hoogustasid toimunud sündmused, eesotsas Rally Estoniaga, turundustegevused sise- ja välisturgudel, hea ilm ning meie külalislahked turismiettevõtjad oma kvaliteetsete teenustega,” ütles Tartu turismivaldkonna juht Annika Ojasaar. „Möödunud kultuuripealinna aasta tõi Tartu rahvusvahelisele kaardile ja huvi linna vastu on jätkuvalt suur ka aasta hiljem,” lisas ta.
Välisriikidest valis oma sihtkohaks Tartu 18 566 välismaalast (58% kõikidest külalistest) ja 13 491 eestlast (42% kõikidest külalistest). Kõige rohkem väliskülalisi saabus Tartusse Soomest (6354), Lätist (3041) ja Saksamaalt (2015). Soomlased on nii Eestis kui ka Tartus peamised väliskülastajad ning kui Eestis üldiselt oli soomlaste arv võrreldes eelmise aastaga languses (7,5%), siis Tartus jäi soomlaste arv eelmise aastaga võrreldes samaks.
Alates maikuust on Tartus tõusnud siseturistide osakaal, seda nii arvu kui ka siin viibitud ööde osas. Juunis tõusis siseturistide arv 5,7% ning juulis 4,4%. Eestis üldiselt oli siseturistide arv majutusasutustes languses 4,9%.
Aastataguse ajaga võrreldes veetsid nii sise- kui ka väliskülastajad siin ka ööde arvu mõttes rohkem aega – nende ööbimiste arv kasvas vastavalt 10% ja 20%.
Kuigi külastajate arv jääb veel alla koroonaeelse aja numbritele, on siiski näha, et siia tulnud külastajad veedavad Tartus aega pikemalt kui 2019. aasta juulis. Võrreldes kuue aasta taguse ajaga on keskmine ööbimiste arv tõusnud 1,6 pealt 1,8 ööni. Võrreldes 2019. aasta juuliga on ööpäeva keskmine hind tõusnud 11 eurot – 40 eurolt 51 eurole.
Kogu Lõuna-Eesti turismipiirkonnas tervikuna (Jõgeva-, Tartu-, Põlva-, Võru ja Valgamaal) on külastajate arv võrreldes eelmise aasta juulikuuga tõusnud 4,5%. Siseturistide arv tõusis 1,2% ja välisturistide arv 11.8%. Siin viibitud ööde keskmine arv oli 1,9 ning ööpäeva keskmine hind 38 eurot.
Andmed pärinevad Statistikaametist ning kajastavad ainult ametlikult registreeritud majutusasutustes viibinud külaliste infot. Majutusstatistika töölaua ja andmetega saab tutvuda siin.
Eile õhtul tunnustasid siseminister Igor Taro ja päästeameti peadirektor Margo Klaos päästeteenistuse aumärgiga 117 silmapaistvat inimest, kes on viimase aasta jooksul päästnud keerulistes oludes inimelusid, paistnud silma erilise hoolivuse ja vaprusega või on andnud märkimisväärse panuse päästevaldkonda.
Lisaks kolmele päästeteenistuse kuldristile, 11-le päästeteenistuse hõberistile ja 33-le päästeteenistuse medalile anti üle ka 70 elupäästemedalit.
Elupäästja medali saanud 70 inimese seas oli 16 eraisikut, kutselisi ja vabatahtlikke päästjaid, politseinikke ja turvatöötajaid. Sündmused, mille käigus elusid päästeti, panid proovile julguse nii tules, vees, kõrgustes kui ka psühholoogiliselt keerulistes olukordades.
„Aumärgiga tunnustame kõiki päästjaid ja vabatahtlikke, kes iga päev panustavad Eesti inimeste turvalisusesse ja aitavad hoida elusid. Teie töö ja koostöö teevad meie kogukonna tugevamaks ja turvalisemaks. Oleme tänulikud teie pühendumise eest nii kodus kui ka rahvusvahelistes kriisides. Iga päästetud elu on oluline ja annab lootust. Suur tänu teile kõigile!” ütles oma kõnes päästeameti peadirektor Margo Klaos.
Päästeteenistuse aumärkide jagamisega tähistati 106 aasta möödumist organiseeritud tuletõrje loomisest. Organiseeritud tuletõrje loomise alguseks loetakse 7. septembrit 1919, mil Estonia kontserdimajas said kokku Eesti vabatahtlikud, riiklikud ja ettevõtete tuletõrjeorganisatsioonid, et luua Eesti Üleriikline Tuletõrje Liit.
Päästeteenistuse aumärke on antud välja alates 1998. aastast.
Aumärkide saajad:
Päästeteenistuse Kuldrist
Intars Zitans – endine Läti riikliku tuletõrje- ja päästeteenistuse peadirektori asetäitja
Heldur Lomp – Sisekaitseakadeemia turvataktika õppetooli vanemõpetaja
Kaino Zilmer – Võru-Põlvamaa päästepiirkonna juhataja
Päästeteenistuse Hõberist
Julia Fredriksson – Rootsi tsiviilkriiside ameti (MSB, Swedish Civil Contingencies Agency) strateegiline nõunik
Raigo Paimla – Kaitseliidu Pärnumaa maleva Lääne maakaitseringkonna ülem
Veiko German – Kaitsepolitseiamet
Kady Danilas – Sisekaitseakadeemia Päästekolledži direktori asetäitja
Kaljo Lalin – MTÜ Voore Tuletõrje Seltsi vabatahtlik päästja
Holger Enok – Lilleküla päästekomando meeskonnavanem
Vilve Kirs – Ida päästekeskuse päästetöö büroo peaspetsialist
Aleksandr Iljin – Lõuna päästekeskuse päästetöö büroo välijuhtide grupi juht
Illar Mikson – Lõuna päästekeskuse Võru-Põlvamaa päästepiirkonna vanemspetsialist
Raivo Pavlovitš – endine Valga päästekomando komandopealik
Tõnis Tatar – Elva päästekomando meeskonnavanem
Päästeteenistuse Medal
Alari Viigipuu – Kaitseväge staabiallohvitser
Carl Jürgen Rautam – Kaitseväe kompaniitehnik
Kaido Kaugerand – Kaitseväe tehnik
Riho Juurik – Kaitseväe lahinguteeninduspataljoni ülem
Andrus Gross – Kaitseliidu Lõuna Maakaitseringkonna staabiveebel
Liivi Pregel – Tallinna Tuletõrjeühingu juhatuse liige ja tegevjuht
Kristel Võsang – Saku vabatahtliku päästekomando vabatahtlik päästja
Enri Tiitson – Torgu vabatahtliku päästekomando vabatahtlik päästja
Ivar Ilves – MTÜ Avinurme Pritsimeeste Seltsi vabatahtlik päästja
Jako Vernik – päästeameti kriisiosakonna elanikkonnakaitse talituse nõunik
Maris Uuetoa – päästeameti arendusosakonna nõunik
Vivian Uustal – päästeameti dokumendihaldur-arhivaar
Tormi Soekõrv – päästeameti päästetöö osakonna ekspert
Jan Raidloo – päästeameti demineerimiskeskuse ekspert
Marek Kaldmäe – Pärnu päästekomando päästja
Jüri Hiiesalu – Pärnu päästekomando meeskonnavanem
Uno Tomingas – Järvakandi ja Märjamaa päästekomandode pealik
Tõnis Tomson – Kärdla päästekomando meeskonnavanem
Priit Palusalu – Haapsalu päästekomando meeskonnavanem
Taivo Leppik – Pirita päästekomando pealik
Harri Vaino – Loksa päästekomando päästja
Marek Muzakko – Jüri päästekomando meeskonnavanem
Pavel Leontjev – Ida päästekeskuse välijuht
Priit Pilden – Kunda päästekomando meeskonnavanem
Raul Koppen – Rakvere päästekomando päästja
Alar Üleoja – Iisaku vabatahtliku päästekomando päästja
Erik Valmsen – Rakvere päästekomando päästja
Andres Sulg – Ida päästekeskuse välijuhtide grupi juht
Andres Arak – Viljandi päästekomando meeskonnavanem
Joel Sarik – Võru päästekomando päästja
Kalev Tiirmaa – Antsla päästekomando meeskonnavanem
Meelis Viitak – Alatskivi päästekomando meeskonnavanem
Toomas Suigusaar – Tartu päästekomando rühmapealik
Elupäästja Medali Eriklass
Siim Künnapas – endine Pärnu päästekomando päästja
Elupäästja I klassi Medal
Allan Jõgi – Pärnu päästekomando päästja (täna on ta Häädemeeste komandos)
Ranno Lall – Valga päästekomando päästja
Elupäästja II klassi Medal
Henri Kukke – Pärnu päästekomando päästja
Eimar Täht – Tõstamaa päästekomando päästja
Maksim Veršinin – Nõmme komando päästja
Gregor Pent – Tartu päästekomando päästja
Kaido Kaust – Tartu päästekomando päästja
Ilmar Tafenau – Viljandi päästekomando päästja
Ragnar Kikas – Tartu päästekomando päästja
Ranno Lall – Valga päästekomando päästja
Elupäästja III klassi Medal
Silver Kalju – eraisik
Kristofer Laine – eraisik
Ragnar Vinkler – eraisik
Marten Matto – eraisik
Miroslav Provotorov – eraisik
Ülar Kond – eraisik
Vitali Basanets – eraisik
Andrei Nikitin – eraisik
Aivo Möllits – eraisik
Annika Tamm – eraisik
Eduard Noormägi – eraisik
Rait Kalda – eraisik
William Koval – eraisik
Hannes Ojala – eraisik
Ats Käär – eraisik
Juri Omann – eraisik
Maksim Sedoi – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju jaoskonna patrullpolitseinik
Carl Põder – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju jaoskonna patrullpolitseinik
Marelle Posti – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju jaoskonna patrullpolitseinik
Andreas Preisfreund – Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere jaoskonna patrullpolitseinik
Sander Järvis – Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuuri Tartu jaoskonna patrullpolitseinik
Madis Rehepapp – Muhu Merepääste Selts
Mihkel Jürisson – Muhu Merepääste Selts
Taavi Vunk – Muhu Merepääste Selts
Vaido Zimmermann – sündmusel AS G4S Eesti turvatöötajana, Jõgeva päästekomando päästja
Indrek Raag – sündmusel eraisikuna, Võru päästekomando päästja
Teet Tetsmann – Tõstamaa päästekomando päästja
Priit Raavel – Tõstamaa päästekomando päästja
Germo Künnap – Tõstamaa päästekomando päästja
Andres Kurg – Orissaare päästekomando meeskonnavanem
Jüri Rajanok – endine Orissaare päästekomando päästja
Rivo Keerd – Orissaare päästekomando päästja
Siim Saaremäel – Orissaare päästekomando päästja
Margus Ollema – Nõva päästekomando päästja
Keijo Greim – Pärnu päästekomando päästja
Ervin Ambach – Lilleküla päästekomando rühmapealik
Eero Pajuviidik – Nõmme päästekomando meeskonnavanem
Kalev Välk – Nõmme päästekomando päästja
Marko Luige – Paldiski päästekomando päästja
Timo Kitsemets – Paldiski päästekomando päästja
Rando Vaher – Muuga päästekomando päästja
Vitali Uljanov – Muuga päästekomando päästja
Lev Kislenkov – Kohtla-Järve päästekomando päästja
Maksim Tšehhonin – Kohtla-Järve päästekomando meeskonnavanem
Sergei Pollok – Kohtla-Järve päästekomando päästja
Andreas Pärn – Kunda päästekomando päästja
Ivo Eermaa – Kunda päästekomando päästja
Rain Pajula – Kunda päästekomando meeskonnavanem
Janek Pikas – Tartu päästekomando rühmapealik
Raul Vahi – Tartu päästekomando päästja
Taavi Rubeika – Tartu päästekomando päästja
Madis Likk – Tartu päästekomando päästja
Romet Liin – Elva päästekomando päästja
Mikk Varik – Viljandi päästekomando päästja
Mikk Sarv – Abja-Paluoja päästekomando päästja
Ormes Kängsep – Valga päästekomando päästja
Aavo Genrihov – Valga päästekomando päästja
Rainis Liir – Viljandi päästekomando meeskonnavanem
Kristo Roosimägi – Kose päästekomando meeskonnavanem
Politsei andis teada, et Tartus kadunuks jäänud 13-aastane tüdruk on leitud. Temaga on kõik hästi. Laps naasis kooli ja politseinikud viivad ta nüüd koju.
Politsei palus täna abi Tartus kadunud 13-aastase tüdruku leidmisel. Kolmapäeva, 10. septembri hommikul andsid lähedased politseile teada, et laps läks teisipäeva hommikul kooli, aga ei olnud pärast seda koju naasnud. Samuti ei õnnestunud lapsega telefoni teel ühendust saada.
Kolmapäeval, 10. septembril kontrollisid Lõuna prefektuuri migratsiooniametnikud Võrumaa ettevõtteid, et selgitada välja, kas inimesed töötavad ning viibivad Eestis seaduslikult.
Kontrolli käigus avastati, et 13 Bosnia ja Hertsogoviina kodanikel puudusid nõuetekohased lühiajalise töötamise registreeringud.
Kõikidele välismaalastele määrati rahatrahvid 480 eurot.
Kuigi kasutatud autode hinnad püsivad hetkel veel stabiilsed, ähvardab autoturgu peatselt kasutatud autode defitsiit, mis hakkab kergitama eelkõige 4-5 aasta vanuste autode hinda, prognoosib Topauto.
Topauto müügijuhi Janek Eskori sõnul on kasutatud autode turule jõudnud kriis, mis hakkab aja möödudes aina enam mõjutama 4-5 aasta vanuste autode ostu. Tendents seab löögi alla enim need inimesed, kes on harjunud endale sõidukit soetama nii-öelda teiselt ringilt ehk siis, kui masina esimene liisinguperiood on läbi ning see 4-5 aasta vanuselt järelturule jõuab.
„Täna on olukord sama nagu koroona ajal ehk kui uusi autosid ei müüda ning välismaalt kasutatud sõidukeid sisse ei tule, siis tekib paratamatult defitsiit, sest needsamad 4-5 aasta vanused autod ei jõua nii kiiresti ringlusesse,” selgitas Eskor. „Kohapealsel turul ei ole hetkel suurt midagi võtta ning näiteks Saksamaal on autod nii kallid, et neid pole mõtet siia tuua.”
Kui eelmisel aastal toodi perioodil jaanuar-august Eestisse välismaalt 16 403 autot, siis sel aastal 8595, mis teeb languseks ligi 48%. Kui tarbesõidukid maha arvata, siis M1 ja M1G kategooria sõidukeid imporditi eelmisel aastal kuni augusti lõpuni 14 034 ja sel aastal 6942, mis on veelgi sügavam langus 51%.
„Kasutatud autode müük kukkus meil aasta esimese kuue kuuga 11%, kaheksa kuuga kokku juba 20%. Samas tempos langus jätkub eeldatavasti kogu sügise jooksul. See ei ole tingitud sellest, et inimesed ei tahaks kasutatud autosid osta, vaid sobiv valik jääb aina väiksemaks,” rääkis Eskor.
Tema sõnul tegid need inimesed, kes plaanisid oma liisingusõiduki uuema vastu välja vahetada, tehingud automaksu ootuses eelmise aasta lõpus või käesoleva aasta alguses ära ning nüüd on hakanud kasutatud autode nappus endast teravamalt tunda andma.
„Kui kellelgi on auto täitsa läbi, siis ta saab hõlpsamini endale uue, eriti olukorras, kus hinnad ei ole tõusnud ning automüüjatel on ladudes piisavalt mudeleid. Näiteks meil on piisavalt saada kõiki populaarsemaid mudeleid, nagu Hyundai i20, i30 Tucsoni ja CUPRA Leon,” ütles Eskor. „Kuid kes on harjunud ostma 4-5 aasta vanust autot, siis peagi on valik väga kasin, sest inimesed lihtsalt ei müü neid ja sõidavad oma autodega pigem kauem.”
Mõningast hinnalangust ennustab Eskor uutele võimsamatele autodele, sest nende ostjaskond on kitsam ja selle kliendisegmendi võitmise pärast teevad turul pingutusi kõik müüjad.
Topauto tegutseb Eesti autoturul aastast 1994 ning müüb Hyundai, SEATi, CUPRA, Suzuki, Isuzu, Citroëni, Mitsubishi, Honda, Opeli ja KGMi mudeleid. Ettevõte toetab regulaarselt kultuuri ja sporti.
