Sõja ülevaade: 1178. päev – rindel enam-vähem, Krimmis palav
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. mai 2025:
rindel enam-vähem, Krimmis palav.
1. Ikka Kiiev ja egas sadu ka mujal vähenemise märke näita.
2. Krimmis palav.
3. Kursk/Belgorod: survet jagus, muutusi mitte.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunasektoris sammhaaval vene pool edeneb.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: keskmises sektoris üks vene poole samm edasi ja üks samm tagasi.
9. Lõunarinne: väike muutus.
10. Herson: muutusteta.
11. vene riigimeediale anti korraldus venelastele Istanbuli läbirääkimiste nurjumiseks ja uuteks sanktsioonideks ette valmistada.
12. putin vabastas venemaa maavägede ülema.
13. RuNetis on toimunud järjekordne suurem tõrge.
14. venelaste toidukulutuste osakaal hüppas sõjajärgse rekordiliselt kõrgele ja teemaks on toidutalongid.
15. Moskva oblasti elanik mõisteti 13 aastaks vangi, kuna kirjutas bussipeatuses vene armee kaotustest Ukrainas.
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Aleksandr Sõrski teatas, et Moskva on muutnud oma agressiooni Ukraina vastu kurnatussõjaks ning kasutab kuni 640 000 mehelist ühendvägede gruppi.
See lõik jääb kirjutamata, sest läks õppustel jälle pingeliseks ja arvuti läheb kinni…
Järjest enam soomusgruppe jalaväe ja tsiklite/ATV-de vahele pikitakse ja seda mitmetes sektorites, mis on toonud kaasa soomuse kaotuste arvu tuntava tõusu. Suurim grupp oli 10-line ja edu ei saavutanud seegi. Jätkuvalt on rahuldaval tasemel vene poole kaudtuleüksuste kaotused ja muu tagalatoetuse
1. Täna hommikul tegutsesid Kiievis õhutõrjejõud ründedroonide ohu tõttu õhuhäire ajal.
Õhurünnakuhäire kuulutati Kiievis välja kell 6.28.
Rinde ja piiri lähedus on kaartidel ikka punane ehk siis pilvisuse hõrenemist veel loota pole.
2. Krimmis Perevalnes põleb laskemoonaladu. Piirkonnas on kuulda plahvatusi. Simferopoli-Alušta maantee on suletud.
Kohalike teatel on Sevastopolis kuulda plahvatusi Belbeki ja Kacha lennuväljade piirkonnas, neid rünnatakse uuesti.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta. Puudub info, et vene pool oleks suutnud Ukraina üksused Kurski oblastis kahes kohas välja suruda ja vene poole ponnistused edeneda Sumõ oblasti sügavusse pole ka edu toonud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunalõigus vene poole edenemine jätkus.
vene pool jõudis eilseks Torske põhja ossa ja ja järjest kasvab võimalus, et seni suht edukalt Kreminnast läänes asuvates metsades tegutsenud Ukraina SOF peab seal oma töö lõpetama ja ja võidakse kaotada siin lõigus kogu ala Zerebetsi jõest idas.
Lõunapoolseima sillapea laiendamine põhiliselt loodenurgas aktiivselt käib aga eile siin muutusi rindejoones ei tuvastanud. Õnneks pole veel siin lõigus suutnud vene pool hakata kiirelt lainenema, mida kartsin tänu mitmele hargnevale teele.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: seni pole vene pool suutnud uuesti edendada piki Toretskist väljuvat maanteed pidi oma kombitsat ja Ukraina väiksed vasturünnakud linna servadel näivad ka hoidvat ka vene eesmisi possasid vaos.
8. Donetsk: konveier töötab päris suurtel tuuridel ja kõikse enam surutakse ikka Pokrovsk-Tšassiv Jari vahel põhja suunas ja sektori keskmises lõigus lääne poole.
vene poole mehhaniseeritud rünnak Novoserhiivkast läänes, Pokrovski edelas, sai rünnakute osaliseks. Pole selge, kas positsioone vallutati, kuid kui neid üldse hoitakse, siis need ulatuvad alla 2 km kaugusele Dnipropetrovski oblastisse.
Pisu üllatusega suutsid eile Ukraina omad nihutada oma eesmise possa Bahatõri asulast idas üle põllu lükata ja tundub, et jooksvalt jälle pole asulas vene poole paiknemist.
9. Lõunarinne: üks väike muutus.
Velika Novosilka lõigus Vilne Pole külas sai vene pool sammu edasi ja sealt lõuna pool hallis alas on mõned vene poole uued eesmised possad hallis alas aga kas sinna jõudnud ka tänaseks elus on, veel ei tea.
Pisu kohati mõnes lõigus on hakanud surve tõusma.
10. Herson: muutusteta.
11. Meduza vahendab vene presidendi administratsioonilt saadud käsiraamatut, mille meediajuhid said, ning soovitas oma kontrolli all olevatel meediaväljaannetel oma publikut ette valmistada venemaa-Ukraina läbirääkimiste ebaõnnestumiseks Istanbulis. Eelkõige räägitakse „uuest sanktsioonide paketist”, millega Trumpi administratsioon ähvardas kremlit rahuprotsessi saboteerimise korral. Propagandameedial soovitatakse teatada, et uued sanktsioonid „ei kahjusta riigi arengut” ja et eelarve on juba „neid arvesse võttes koostatud”.
Käsiraamatu kohaselt antakse lojaalsetele meediaväljaannetele korraldus veenda publikut, et venemaa „saab edukalt hakkama mis tahes sanktsioonide väljakutsetega”, sealhulgas energiakompleksi puudutavate sanktsioonidega, mis, nagu dokumendis öeldakse, on „stabiilses arengujärgus”.
Meedia peaks putini keeldumist läbirääkimistest, mille idee ta ise välja pakkus, selgitama tema iseloomu tugevuse järgi. putin saatis oma abilise vladimir medinski Istanbuli. Ja seda otsust ei mõjutanud „ei Donald Trumpi sõnad ega Zelenski avaldused”, öeldakse käsiraamatus.
Esimesed otsekõnelused Moskva ja Kiievi vahel pärast 2022. aastat olid peaaegu läbikukkumise äärel pärast seda, kui Zelenski tegi putinile ettepaneku isiklikult kohtuda. Kuid putin ei julgenud Istanbuli minna ja saatis enda asemele neljaliikmelise delegatsiooni, mille koosseis on poole väiksem kui see, mis pidas kolm aastat tagasi ukrainlastega läbirääkimisi. Lisaks medinskile kuulusid delegatsiooni kaitseministri asetäitja aleksandr fomin, välisministri asetäitja mihhail galuzin ja venemaa sõjaväeluure juht igor kostjukov. Zelenski, kes viibis Türgis Recep Erdoğaniga läbirääkimistel, nimetas koosseisu „pettuseks” ja ütles, et tal pole Istanbulis „midagi teha”.
Algselt neljapäevale, 15. maile kavandatud kõnelused on edasi lükatud reedele, ütlesid allikad Kommersantile, TASSile ja Interfaxile. medinski ütles pressiteates, et venemaa näeb kõnelusi 2022. aasta kevadel, mitu nädalat pärast sõja algust, Istanbulis toimunud protsessi jätkuna. Sel ajal nõudis Moskva, et Kiiev loobuks NATO-ga liitumise plaanidest, tunnustaks Krimmi ja Donbassi venemaa omadena ning vähendaks radikaalselt relvajõudude arvu.
12. putin vallandas oleg saljukovi venemaa maavägede ülemjuhataja ametikohalt ja nimetas ta venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu asesekretäriks. Vastav määrus avaldati ametlikul õigusteabe internetiportaalil. Aastatel 2008–2010 juhtis saljukov Kaug-Ida sõjaväeringkonna vägesid, mille järel ta teenis kuni 2014. aastani venemaa relvajõudude peastaabi ülema asetäitjana. 2014. aasta mais määrati ta presidendi dekreediga maavägede ülemjuhatajaks. 2023. aastal määrati ta Ukrainas asuva vene vägede ühendgrupi ülema asetäitjaks. Lisaks juhtis saljukov 9. mail 2025 punasel väljakul toimunud sõjaväeparaadi võidu 80. aastapäeva auks.
Uuele ametikohale nimetamine toimus kindrali läheneva 70. sünnipäeva taustal – 21. mail jõuab saljukov sõjaväeteenistuse maksimaalse ikkani. Seaduse kohaselt peavad selles vanuses ohvitserid relvajõududest lahkuma, välja arvatud juhul, kui neile on ette nähtud isiklik erand. saljukovile on kehtestatud mitmete lääneriikide sanktsioonid seoses venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse.
venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu, kuhu nüüd kuulub ka oleg saljukov, juhib alates 2024. aastast endine kaitseminister sergei šoigu.
13. venemaal on kuu aja jooksul teist korda toimunud suur internetikatkestus. Downdetectori jälgimisteenuse andmete kohaselt tekkisid 15. mai pärastlõunal pangandus- ja mänguressursside, Yandexi teenuste, samuti sotsiaalvõrgustiku VKontakte, riigiteenuste veebisaidi ja muude rakenduste kasutajatel probleemid.
Kasutajatel üle kogu venemaa on olnud raskusi internetiühendusega umbes kella kolmest pärastlõunal Moskva aja järgi. Enim kaebusi tuleb Moskva, Peterburi, Moskva, Sverdlovski ja Nižni Novgorodi oblastist. Kõige sagedamini teatavad venelased Sberbanki rakenduse probleemidest (rohkem kui 1,6 tuhat kaebust tunnis). Inimesed ei saa oma isiklikule kontole sisse logida ja finantstehinguid teha. Samuti registreeritakse juurdepääsuprobleeme Alfa-Panga ja VTB-s. Kaebuste haripunkt oli kella 18.45 ja 19.00 vahel.
Downdetectori andmetel on venemaa suurima sotsiaalvõrgustiku VKontakte ja meelelahutusressursi Fotostrana kasutajad kogenud veebilehtede ja rakenduste tõrkeid, katkestusi esineb ka mänguplatvormil Steam, kõnepostiteenuses Discord, Yandex Mail ja Yandex Music, Kinopoisk platvormil, Gosuslugi veebisaidil ja teistel ressurssidel.
Roskomnadzor (RKN) kinnitas venemaa ja välismaiste teenuste töös esinevaid häireid, märkides, et töö taastatakse.
Varasemad ulatuslikud RuNeti katkestused registreeriti 6. ja 7. mail Ukraina droonide ulatuslike reidide ajal venemaa piirkondades ja Moskvas toimunud võiduparaadi harjutamise ajal. Internetikaitseühingu juhi Mihhail Klimarevi sõnul katkestasid venemaa võimud tahtlikult mobiilse interneti ja side, et takistada Ukraina relvajõudude droonide lendamist ja luureandmete edastamist.
14. Inflatsiooni kiirenemine pärast majanduse pumpamist triljonite dollarite suuruste sõjakulutustega lõi rängalt venemaa tarbijate taskuid. venemaa kodanike toidukaupadele tehtud kulutuste osakaal saavutas 2025. aasta aprillis Ukraina sõja algusest saadik maksimumi, selgub Romiri valdusfirma uuringust. Keskmiselt kulutasid tarbijad toidule 34,6% oma kulutustest, võrreldes 33%-ga aasta alguses ja 28,6%-ga 2024. aasta aprillis. Romiri registreeritud näitaja oli viie aasta statistikarekord, kui jätta välja pandeemiaaegne sulgemisperiood, mil jaemüügivälised kauplused olid suletud (siis ulatus toidukulude osakaal 37%-ni).
„Mida madalam on see näitaja, seda kõrgem on heaolu tase, kuna pere saab endale lubada rohkem kulutada mittetoidukaupadele ja -teenustele,” kommenteerivad Romiri eksperdid. ÜRO metoodika kohaselt peetakse riiki rikkaks, kui inimesed kulutavad toidule vähem kui 20% oma kulutustest, ja jõukaks, kui see osakaal on alla 30%.
venelased on sunnitud üha suurema osa oma sissetulekust toidule kulutama, kuna toiduainete hindade inflatsioon kiireneb: Rosstati andmetel ületas see eelmisel aastal 11% ja saavutas viimase 9 aasta rekordi. Mai keskpaigaks oli toiduainete hindade kasvumäär kiirenenud 12,7%-ni ning teatud esmatarbekaupade hinnad olid tõusnud kümnete ja sadade protsentide võrra. Kartuli hind aprilli lõpuks aastaga tõusnud 173% – see on 20 aasta jooksul kogu statistika ajaloos rekord. Või aastane hinnatõus ulatus 34%, kapsa puhul 28% ja sibula puhul 41%ni. Õunad on aastaga kallinenud 20%, kala 25%, piim ja piimatooted 18% ning leib 15%.
Levada keskuse detsembris läbi viidud uuringu kohaselt kulutab peaaegu kaks kolmandikku venemaa peredest (63%) vähemalt poole oma sissetulekust toidule. 37% vastanutest teatas, et nende pere kulutab toidule „umbes poole“ oma sissetulekust, veel 16% – „umbes kaks kolmandikku” ja 10% – „peaaegu kogu”. Umbes kolmandik peredest (32%) kulutab toidule vähem kui poole oma sissetulekust.
Eelmise aasta lõpus tõusnud toiduainete hindade tõttu tegid saadikud ettepaneku kehtestada toidutalongid kogu venemaal. riigiduuma finantsturgude komitee juht anatoli aksakov toetas toidutalongide tagastamise ideed, nagu NSV Liidus. Varem teatas sellistest meetmetest Kaliningradi oblasti kuberner aleksei besprozvannõhh. aksakovi sõnul on algatusel kindel alus ja seda tuleb laiendada kogu venemaale: nii saavad puudust kogevad inimesed igal juhul teada, et neile pakutakse eluks vajalikku minimaalset hulka tooteid ja kaupu.
15. Teine Lääne ringkonna sõjakohus mõistis Moskva lähedal Elektrostalis elava Sergei Veselovi 13 aastaks vangi, süüdistatuna osalemises venemaa Vabadus Leegionis, mis on Ukraina poolel võitlevatest venemaa kodanikest koosnev vabatahtlik relvastatud rühmitus. Sellest teatab RIA Novosti. Noormeest süüdistati ka armee kohta käivate võltsingute levitamises ja vandalismi korraldamises. Kuulutatud karistuse kohaselt veedab Veselov esimesed kolm aastat vanglas ja ülejäänud karistuse range režiimiga karistuskoloonias. Lisaks keelas kohus tal kolmeks aastaks internetiressursside haldamise. See on täpselt sama karistus, mida prokuratuur varem nõudis.
Juurdluse kohaselt liitus veselov 2023. aasta detsembris venemaa Vabaduse Leegioniga seotud Telegrami kanaliga, täitis küsimustiku ja olles saanud aktiivseks osalejaks, tagas seejärel grupi tegevuse. Muuhulgas süüdistatakse teda Elektrostalis ühistranspordipeatuses markeriga kirjutamises, mis prokuratuuri sõnul diskrediteeris vene armeed. Pealkiri kõlas järgmiselt: „vene armee kaotused langenute arvus on ligikaudu 500 tuhat.”
Kriminaalasja raames esitati Sergei Veselovile süüdistus vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi kolme artikli alusel: artikli 205.5 teine osa (osalemine terroristlikuks tunnistatud organisatsiooni tegevuses), artikli 207.3 teine osa (teadlikult valeandmete levitamine vene Föderatsiooni relvajõudude kohta) ja artikli 214 (vandalism) 2. osa alusel.
Kohtuprotsessil tunnistas Veselov oma süü osaliselt üles. Ta kinnitas oma seost organisatsiooniga, kuid teatas, et ei osale aktiivselt ega värvanud kedagi Leegioni. Ta lükkas tagasi süüdistuse võltsingute levitamises, tuues välja ka, et kiri ei olnud tehtud bussipeatuses, nagu kohtuasja materjalides väideti, vaid lähedal asuval infotahvlil.
Varem karmistas Moskva oblasti sõjaväeapellatsioonikohus 22-aastase Ulan-Ude elaniku Aleksei Badmajevi karistust – tema vangistust pikendati 7 aastalt 14 aastale. Põhjuseks oli prokuratuuri apellatsioonkaebus. Kohtuotsus langetati algselt jaanuaris Moskvas asuva 2. Ida ringkonna sõjaväekohtu poolt. Uurijate sõnul võttis Badmajev sõna Ukraina sõja vastu, postitas VKontakte’is kommentaare venemaa Vabaduse Leegioni kohta ja väidetavalt kandis venemaa Vabatahtlike Korpusele (RVC) 500 rubla. Kohtu pressiteates kirjeldati Badmaevit kui radikaalse natsionalistliku relvastatud rühmituse ideoloogia pooldajat.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Aasta kool 2025 on Kindluse Kool
Tänavuse aasta kooli tiitli pälvis Harjumaal tegutsev 9-klassiline Kindluse Kool, kes suutis nii žüriile kui ka Eesti rahvale kõige mõjusamalt tutvustada oma kooli nüüdisaegseid ja innovaatilisi lahendusi, mis muudavad koolis õppimise huvitavamaks ja tulemuslikumaks.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on 2020. aastal loodud Kindluse Kool suurepärane näide koolist, kus õppimine on seotud eluliste ja mänguliste lahendustega. „Kindluse Kool on eeskujuks, kuidas innovatiivsete lahendustega saab muuta õppe põnevaks ja praktiliseks ning laieneda õppetööga klassiruumist väljapoole. Näiteks on koolipäevad üles ehitatud elulise seikluse võtmes, kus detektiive mängides õpitakse nii arvutamist, kirjutamist, lugemist kui ka loodusõpetust. Nutikas õppimine toimub igal pool ja koostöiselt,” rääkis minister.
Konkursiga sooviti tänavu esile tõsta koole, kus rakendatakse nüüdisaegset õpikäsitust, toetatakse koolipere heaolu ning lõimitakse oskuslikult formaalset ja mitteformaalset õpet. Haridus- ja Noorteameti peadirektori Jaak Raie sõnul suutis Kindluse Kool oma kaaskirjas ja videos fookusteemat hästi esile tuua. „Ainult klassiruumis õppimisest jääb tänapäeval väheseks. Kindluse Kooli puhul on selgelt näha, et koolipere on koosloomelistele ja kaasahaaravatele lahendustele palju rõhku pannud. Selline lähenemine loob väga hea keskkonna hilisemas täiskasvanu elus edukaks toimetulekuks,” märkis Raie.
Kindluse Kooli direktori Reelika Turi sõnul on võit kogu kooliperele väga rõõmustav uudis ja näitab, et nad teevad õiget asja. „Kindluse Kool on veel väga noor kool, kooliteed on käidud vaid kuus õppeaastat. Aasta kooli tiitel on meile suur tunnustus ja teeb kogu koolipere väga rõõmsaks. Kindluse koolis on esikohal õppija ja talle huvitava koolikeskkonna loomine. Loomulikult on kooli õpilaste kiire kasv teinud viimased õppeaastad väljakutsuvaks, kuid mul on hea meel tõdeda, et meie ühine panustamine on kandnud vilja. Meie kogukond usub meisse ja on meiega alati kaasas,” ütles Turi.
Aasta kool 2025 konkursi auväärse teise koha saavutas Tallinna Prantsuse Lütseum ja kolmanda koha pälvis žürii ja rahvahääletuse punktiarvestuse tulemusena Kuressaare Nooruse Kool. Kokku anti kahes hääletusvoorus 20 902 häält.
Varasemalt on aasta kooli tiitli pälvinud Jõhvi Gümnaasium, Metsküla Algkool, Läänemaa Ühisgümnaasium, Uulu Põhikool, Võru Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium ja Tallinna 32. Keskkool.
Žüriisse kuulusid sel aastal Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja Laura Klemmer, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi ülddidaktika kaasprofessor Liina Lepp, ERRi esindaja Raadio 2 saatejuht Marta Püssa, Haridus ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna peaekspert Taavi Kreitsmann, 2024. aasta konkursi võitnud Jõhvi Gümnaasiumi direktor Tatjana Ait, Haridus- ja Noorteameti haridusuuenduste osakonna projektijuht Triin Saar ning investor ja endine õpetaja Kristi Saare.
Haridus- ja Noorteamet on Eesti haridus- ja noortevaldkonna arengute elluviija. Muuhulgas korraldab Harno Aasta kooli konkurssi, mis toob esile Eesti koolide parimad lahendused muutmaks õppimise huvitavamaks ja tulemuslikumaks. Aasta kooli valimist toetab Euroopa Sotsiaalfond. Rohkem infot leiab Haridus- ja Noorteameti kodulehelt harno.ee/aastakool.
Antsla vallas sõitis auto kraavi, kaassõitja viidi haiglasse
Neljapäeval, 15. mail kella 11.43 ajal juhtus liiklusõnnetus Võru maakonnas Antsla vallas Rimmi külas.
21-aastane mees sõitis sõiduautoga Mercedes-Benz 290GD teelt välja kraavi. Sõidukis viibinud 20-aastane mees toimetati haiglasse kontrolli.
Aasias levib taas plahvatuslikult koroona
Tihedalt asustatud Hongkongi ja Singapuri tervishoiuasutused on hoiatanud, et Covid-19 juhtumid sagenevad, kuna uus laine levib Aasias.
Viiruse aktiivsus Hongkongis on praegu „üsna kõrge”, ütles linna tervisekaitsekeskuse nakkushaiguste osakonna juhataja Albert Au sel nädalal kohalikule meediale. Covid-positiivsete hingamisteede proovide protsent Hongkongis saavutas hiljuti aasta kõrgeima taseme, vahendab Bloomberg.
Keskuse andmed näitavad, et rasked juhtumid, sealhulgas surmajuhtumid jõudsid 31-ni nädala jooksul kuni 3. maini, mis on samuti aasta kõrgeim tase. Kuigi uus laine ei vasta veel viimase kahe aasta jooksul täheldatud nakatumise tippudele, viitavad kanalisatsioonivees leitud viiruskoormuse suurenemine ning koroonaga seotud meditsiinilised konsultatsioonid ja haiglaravid sellele, et viirus levib aktiivselt enam kui 7 miljoni elanikuga linnas.
Konkureeriv finantskeskus Singapur on samuti koroona valvel. Linnriigi tervishoiuministeerium avaldas sel kuul oma esimese teate nakatumiste arvu kohta peaaegu aasta jooksul, kuna hinnanguline juhtude arv kasvas nädala jooksul kuni 3. maini 28% võrra 14 200-ni võrreldes eelmise seitsme päevaga, samas kui igapäevane haiglaravi kasvas umbes 30%. Singapur pakub nüüd juhtumite ülevaateid ainult siis, kui on märgatav hüpe.
Kuigi juhtumite sagenemine võib olla tingitud teguritest, sealhulgas elanikkonna nõrgenevast immuunsusest, ei viita miski sellele, et ringlevad variandid oleksid nakkavamad või põhjustaksid raskemaid juhtumeid kui pandeemia ajal, teatas Singapuri tervishoiuministeerium.
Kahes Aasia suurimas linnas on tõus tingitud sellest, et koroonaga nakatumine on viimastel kuudel kogu piirkonnas tõusnud ning praegu endeemilise haiguse lained paisuvad perioodiliselt. Tervishoiuasutused on kutsunud inimesi üles end vaktsineerima, tuletades suure riskiga inimestele meelde, et nad peaksid tegema kordussüste.
Erinevalt teistest hingamisteede haigustekitajatest, mis kipuvad olema külmematel kuudel aktiivsemad, näitab koroona tagasitulek just praegusel ajal, kus suurel osal põhjapoolkerast saabub suvi, et viirus võib siiski levida suures osas elanikkonnast isegi kuuma ilmaga.
Hongkongi laulja Eason Chan nakatus samuti koroonaga ja pidi tühistama oma kontserdid Taiwanis Kaohsiungis, mis oli algselt kavas selle nädala lõpus, teatas kontserdi ametlik konto Hiina sotsiaalmeedias Weibo neljapäeval.
Hiina haiguste tõrje ja ennetamise keskuse andmetel on Hiina teel suunas, et Covidi laine saavutab eelmise aasta suve haripunkti. Viie nädala jooksul kuni 4. maini kasvas positiivsete koroonatestide määr enam kui kahekordseks patsientide seas, kes taotlesid diagnoosi kogu mandri haiglates.
Vahepeal on Tai haiguste tõrje osakond teatanud, et sel aastal on esinenud kaks suuremat puhangut, juhtumite arv on suurenenud pärast aprillis toimunud Songkrani festivali, mis tõi kokku rahvahulgad.
Rõuge saab 17. mail taas jutuvestmise pealinnaks
Laupäeval, 17. mail 2025 toimub Rõuges jutuvestmisfestival „Ööbikuööd”, mille tänavune teema „Maailmade vahel” kutsub külastajaid kohtumisele, kus põimuvad muistne ja kaasaegne, inimene ja loodus, minevik ja tänapäev.
Juubelit tähistav festival toimub Rõuge kuplite ja Ööbikuoru lummavas looduses, kus iga lugu saab oma hinguse.
„Meie festival on seekord kui sild erinevate maailmade vahel – siin kohtuvad jutuvestjad, muusikud, teadlased ja noored loojad, et rääkida lugusid, mis avavad meeli ning puudutavad hinge, Äärmiselt meeldiv on nii maagilises kohas tähistada jutuvestmisfestivali esimest juubelit,” ütleb Eesti Rahvakultuuri Keskuse suulise pärandi spetsialistKadri Suits.
Festivalil astuvad üles jutuvestjad, kelle lood viivad kuulajad rännakule kujutlusvõime ja tegelikkuse piirimail. Esinejate seas on David Vseviov, Triinu Guerrin, Maigi Parts, Brett Hiiob ja Hanna-Reet Ruul, Kairi Leivo ja Maili Metssalu, Erki Kari Kaikkonen, Triinu Remmel ning Eesti Rahvakultuuri Keskuse noortekoda. Päeva jooksul toimuvad nii ettekanded kui rännakud loodusesse, õhtul aga kõlavad kiiksu ja kääksuga lood.
Noorte eriprojektina avaneb maailmade vaheline saarestik. Oma lugude kaudu avavad noored sildu, mõtteid ja tundeid, kutsudes publikut märkama nii iseennast kui ümbritsevat. Lisaks toimub Eesti Rahvakultuuri Keskusetaskuhäälingu „Kõugujõmina” kaks avalikku salvestust. Erki Kari Kaikkoneni loeng on inspireeritud Jakob Streiti raamatust „Muinasjutt lapse elus – kujundite keel ja hingetoit” ning teadlane Triinu Remmel (Eesti Maaülikool) räägib sellest, kuidas looduses valetavad kõik, kes vähegi suudavad – vaikselt, värvides, lõhnades ja silmagi pilgutamata.
Traditsiooniliselt toimub jutuvestmisfestivali raames ka loodusmatk, mis pole pelgalt liikumine ruumis, vaid rännak toimub looduse rütmides, hetkedes ja tähendustes, kus räägitakse toredaid lugusid vanadest kommetest.
„Festival on kõigile tasuta ning oodatud on igas vanuses huvilised. Avalike salvestuste puhul palume saabuda veidi varem, et leida endale sobiv koht ja vältida segavaid liikumisi esinemise ajal. Loodusrännakul osalejatel soovitame riietuda vastavalt ilmastikutingimustele – nagu teada, ei ole olemas halba ilma, vaid ebasobiv riietus. Väikelastega osalejate puhul loodame, et lapsevanemad hoiavad oma väikestel kaaslastel silma peal ning aitavad vajadusel leida sobiva hetke puhkepausiks või vahelduseks. Nii saame kõik koos luua kuulamisrõõmu pakkuva ja meeldiva keskkonna,” täpsustab Suits.
Jutuvestmisfestival „Ööbikuööd” on Eesti Rahvakultuuri Keskuse algatus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu suulisele pärandile kui ajatu väärtusega kultuurivormile. Festival julgustab nii noori kui täiskasvanuid oma lugusid rääkima, väärtustades inimest kui keele ja kultuuri kandjat. Suulisel pärimusel on maailmas laiemgi tähendus – seda peetakse elu keerukate olukordade mõtestamise ja sisemise tasakaalu leidmise vahendiks.
Festivali toimub iga ilmaga ning seda korraldab Eesti Rahvakultuuri Keskus. Tänavuse festivali koostööpartneriks on Rõuge vallavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.
Hoiatav juhtum: USA programmeerija kaotas oma 150 000-lise aastapalgaga töö tehisarule – ja uut tööd enam ei leia ning on sunnitud elama haagissuvilas
USA-s teguteva tehisaru (AI) firma Anthropic tegevjuht Dario Amodei on ennustanud, et AI võtab üle kõik programmeerimisülesanded juba järgmiseks, 2026. aastaks, kuid eksistentsiaalne kriis tabab juba praegu mõnda tarkvarainseneri.
Üks mees, kes eelmisel aastal töö kaotas, on pidanud elama haagissuvilas, töötama toidukullerina ja müüma oma asju eBays, et ots otsaga kokku tulla, kuna tema varasem 150 000 dollarine palk on muutunud tolmuks.
Tehnoloogia arengu tõttu vallandamine pole ameeriklase Shawn K jaoks midagi uut. Tarkvarainsener kaotas töö esmalt pärast 2008. aasta finantskriisi ja seejärel uuesti pandeemia ajal, kuid mõlemal korral oli ta vaid paar kuud hiljem uuesti jalul, vahendab Fortune.
Kui aga Shawn K eelmise, 2024. aasta aprillis tööta jäi, mõistis ta kiiresti, et see aeg oli teistsugune: tehisintellekti revolutsioon tehnoloogiatööstuses on tulnud, et jääda.
Vaatamata kahe aastakümne pikkusele kogemusele ja arvutiteaduse kraadile, on ta 800 saadetud avalduse hulgast saanud vähem kui 10 intervjuud. Veelgi hullem, mõned neist vähestest intervjuudest on olnud AI agendiga, mitte inimesega.
„Tunnen end ülimalt nähtamatuna,” ütleb ta väljaandele Fortune. „Tunnen end nähtamatuna. Tunnen, et olen välja filtreeritud enne, kui inimene on ketti sattunud.”
Ja kuigi hirmud, et tehisintellekt asendab töökohti, on kestnud juba aastaid, arvab 42-aastane mees, et tema kogemus on tõenäoliselt „sotsiaalse ja majandusliku katastroofi hiidlaine” algus.
„Suur ümberpaigutamine on juba hästi käimas,” kirjutas ta hiljuti Substackis.
Mehe viimane töökoht oli töötamine ettevõttes, mis keskendus metaversumile – valdkonnale, millest ennustati järgmist suurt asja, kuid ChatGPT esilekerkimine jättis selle varju.
Elades nüüd New Yorgis väikeses haagissuvilas, ilma tööd leidmata, pidi Shawn ots-otsaga kokku tulemiseks kasutama loomingulisi strateegiaid ja püüdma asendada murdosa oma endisest 150 000 dollari suurusest palgast.
Lakkamatu uute töökohtade otsimise, tühja e-postkasti kontrollimise ja viimaste tehisintellekti uudiste uurimise vahepeal toimetab ta kohalikule Holiday Innile kullerfirma DoorDashi tellimusi, nagu Buffalo Wild Wings, ja müüb eBays juhuslikke isiklikke asju nagu vana sülearvuti. Kokku teenib sellega vaid paarsada dollarit kuus.
Ta on kaalunud ka kooli naasmist tehnika-alase tunnistuse saamiseks või isegi CDL-i veokisõiduloa saamiseks, kuid mõlemad variandid kadusid nimekirjast nende kopsaka rahalise sisenemisbarjääri tõttu.
Shawni reaalsus võib mõnda šokeerida, arvestades, et USA tööstatistika büroo on järjekindlalt nimetanud tarkvaratehnikat üheks kõige kiiremini kasvavaks valdkonnaks, kuid tema sarnased lood võivad peagi muutuda levinumaks.
Selle aasta alguses ennustas Anthropici tegevjuht Dario Amodei, et varsti kaob rohkem tarkvaratöökohti. Ta ütles, et tänavuse, 2025. aasta septembriks kirjutab AI 90% koodist. Pealegi, „12 kuu pärast võime olla maailmas, kus tehisintellekt kirjutab sisuliselt kogu koodi,” ütleb ta intervjuus USA välissuhete nõukogule.
Layoffs.fyi andmetel kaotas 2024. aastal töö üle 150 000 IT-töötaja ja tänavusel, 2025. aastal on see arv jõudnud üle 50 000.
„See saabub põhimõtteliselt kõigile ühel ajal ja me oleme juba hiljaks jäänud, et pakkuda ühiskonnas reaalset lahendust, et vältida nendest tagajärgedest kõige hullemat,” kirjutas Shawn.
„Arutelu tehisintellekti töökohtade asendamise üle peetakse ikka veel millekski, mis tuleb ähmases tulevikus, mitte millekski, mis juba käimas on,” märkis ta.
Ent töö kaotamine pole ainus probleem. Hoolimata sellest, et Shawn on olnud üle aasta töötu, ei ole ta ikka veel lootust kaotanud, samuti pole ta ilmtingimata AI peale vihane, et see teda asendas, ning nimetab end endiselt „AI maksimalistiks”.
„Kui tehisintellekt suudab tõesti tegelikult teha paremat tööd kui mina, ei hakka ma siin istuma ja end halvasti tundma, et oh, see asendas mind ja sellel pole inimlikku puudutust,” märgib Shawn.
Ta lisab, et masendav on see, et ettevõtted kasutavad tehisintellekti raha säästmiseks, vallandades talente, selle asemel, et kasutada oma eeliseid ja võtta ametisse küborgitöötajad.
„Ma arvan, et probleem on selles, et inimesed on takerdunud vana maailma ärilise mõtteviisi juurde, et kui ma saan teha sama tööd, mida tegid 10 arendajat ühe arendajaga, siis lõigakem lihtsalt välja arendajameeskond, selle asemel et öelda, et oh, meil on 10 arendajameeskonda, teeme 1000 korda rohkem tööd, mida tegime varem,” lisab Shawn.
Politsei pidas Tartus kinni Leedu autovargad
Eile öösel pidasid politseinikud Tartus kinni 27-aastase ja 32-aastase Leedu kodaniku ja 31-aastase Ukraina kodaniku, keda on alust kahtlustada varguses. Kahtlustuse järgi murdsid kaks Leedu kodanikku sisse BMW sõidukisse ning varastasid autost rooli ja näidikute paneeli ning püüdsid varastada ka Porsche Cayenne esitulesid.
Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juhi Rain Vosmani sõnul on politsei viimastel nädalatel teinud eeltööd ning kogutud info põhjal käivitati eile öösel politseioperatsioon eesmärgiga autovargad kinni pidada. „Kurjategijate eesmärk oli varastada auto osi. Politseinike sekkumisel püüdsid teolt tabatud kaks Leedu kodanikku joostes politseinike eest ära põgeneda ning viskasid juba varastatud näidikute paneeli põõsasse. Lühike tagaajamine lõppes kahe kahtlustatava kinnipidamisega. Tegemist on autovarastega, kelle huviorbiidis on uute Porsche maasturite esituled ning uute BMW sõidukite roolid ning spidomeetrid,” sõnas Vosman.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Lauriine Tšitškani sõnul pidasid politseinikud mõne tunni möödudes kinni ka kolmanda kahtlustatava – Ukraina kodaniku. „Esialgsetel andmetel sõidutas ukrainlanna ühe kahtlustatava oma sõiduautoga Eestisse ning rentis kahtlustatavatele Tartus peatumiseks ning varguse toimepanemiseks kaasa võetud vahendite hoiustamiseks korteri,“ rääkis ringkonnaprokurör Lauriine Tšitškan.
Lõuna ringkonnaprokuratuur taotles kahtlustatavate vahistamist Tartu maakohtult. „Kahtlustatavate puhul oli prokuratuuri hinnangul alust arvata, et nad jätkavad vabaduses uute kuritegude toimepanemist ja hoiavad kriminaalmenetluses tulevikus kõrvale. Juba see, et kahtlustatavad tulid Eestisse ning varastasid väga kindlaid auto osasid, viitab sellele, et tegemist oli koordineeritud ja etteplaneeritud tegevusega. Sestap taotles prokuratuur kolme kahtlustatava vahistamist,” rääkis ringkonnaprokurör Lauriine Tšitškan.
Täna pärastlõunal võttis Tartu maakohus kaks kahtlustatavat 27-aastase ja 32-aastase Leedu kodaniku kaheks kuuks vahi alla. Kohus otsustas, et 31-aastase ukrainlanna puhul ei ole ohtu, et naine hoiaks kriminaalmenetlusest kõrvale või paneks uusi kuritegusid toime ning jättis naise vabadusse.
Vosman lisas, et autovargad tegutsevad peamiselt öösiti, mistõttu soovitab politsei oma sõidukid parkida nii, et need ei oleks varastele lihtne saak. „Eelistada võiks parkimist kinnises hoovis, garaažis või hästi vagustatud kohas,” täpsustas Vosman. Kui märkate enda naabruskonnas ebaharilikku tegevust, näiteks aeglaselt liikuvaid sõidukeid, kahtlaselt käituvaid võõraid inimesi, siis palume sellest kohe teavitada politseid. Iga väiksemgi vihje võib viia kurjategijate avastamise ning tabamiseni. Politsei teeb autovaraste tabamisel tihedalt koostööd Leedu kolleegidega, mis on viinud heade tulemusteni.
Kriminaalmenetlus on alustatud vargust käsitleva paragrahvi alusel ning seda juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.
Politsei otsib Tartus raskes isikuvastases kuriteos kahtlustatavat Rekardot
Politsei palub abi tuvastamaks 25-aastase Rekardo asukohta, kes tekitas kannatanule kehavigastusi ning varastas temalt telefoni. Kahtlustatav hoidub eemale menetlustoimingutest.
Mai alguses sai politsei väljakutse Tartus, kus tundmatu mees lõi teist meest terariistaga. Kannatanu toimetati kiirabiga haiglasse. Seni kogutud tõendid annavad aluse kahtlustada kuriteos 25-aastast Rekardot. Mees võib kasutada ka teisi nimesid.
Kahtlustatav kõneleb eesti keelt ja on kõhna kehaehitusega, tal on pruunid silmad ning pruunid juuksed.
Politsei palub kõigil, kes omavad infot pildil oleva mehe või juhtumi kohta, anda sellest teada numbril 5323 1337 või e-postil deivi.happonen@politsei.ee
Kaitseliitlased harjutasid õppusel Siil 2025 koos liitlastega kopteridessanti
Õppusel Siil 2025 osalevad Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna võitlejad korraldasid Kesk-Eestis kopteridessandi. Ühendkuningriigi üksused toetasid operatsiooni kopteritega Chinook.
„Meie üksustele on see väga väärtuslik kogemus,” ütles Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm. Ta selgitas, et muidu maismaatranspordiga liikuvad võitlejad saavad harjutuse käigus ülevaate vajalikest protseduuridest. „See ei ole ainult kasulik, vaid ka elamus, mis jääb meestele meelde,” ütles Tamm.
Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna võitlejad olid Märjamaa kandis positsioonil 13. mai hommikul. Peagi maandus seal kaks Chinook helikopterit ja võttis mõni hetk hiljem koos kaitseliitlastega suuna Puurmanni lähistele. Pärast maandumist tuli kontrolli alla võtta oluline sild. Piirkonnas paiknevad üksused omakorda pidid dessandi tuvastama ja sissetungijad välja tõrjuma.
Kaitseliitlastest kokku pandud sihtüksus „Hammer” teeb õppuse Siil 2025 raames treenitavatele üksustele vastutegevust, et pakkuda õppusel osalejatele realistlikke väljaõppeolukordi erinevate lahingsituatsioonide näol.
„Me tulime siia kohalikele appi,” ütles reamees Olle Hints, kui oli kopterilt maha jõudnud ja oma positsiooni sisse võtnud. „Praegu tutvume veel olukorraga ja ootame oma varustust.”
Samal ajal, kui esimesena kohale jõudnud võitlejad ala julgestasid, tõid kopterid juurde nii varustust, sõdureid kui maastikusõidukeid.
Operatsioon pakkus väljakutseid mõlemale poolele. Harjutada sai nii vastase tuvastamist kui kiiret planeerimist, et muutlikes oludes võimalikult edukas olla.
„Meil on jaos droon kaasas,” ütles kopteriga saabunud kapral Mihkel Güsson „Üritame nii, et igas jaos oleks droonivõimekus, et vaadata kasvõi nurga taha.”
Mõnes tulekontaktis andsid vahekohtunikud õiguse kohapealsetele maakaitsjatele, mõnes kontaktis dessandi teinud sihtüksusele.
Kaitseliitlased ise jäid õppusega Siil rahule. Võitleja Vahur Puik märkis, et temale on see kolmas suurem õppus. Puik on osalenud kahel eelmisel Kevadtormil. „Pikk õppus annab hoopis teise tunnetuse olme ja rutiini osas,” ütles ta.
Sarnaselt Puikiga liitus ka kapral Güsson Kaitseliiduga alles mõned aastad tagasi. „Kui Ukrainas sõda hakkas, istusime perega, vaatasime telekat ja vanaema ütles: „Ma teadsin, et neid ei saa usaldada,” ütles Güsson. „Mõtlesin, et okei, panin paberid sisse.”
Tänaseks on ta oma üksusega korralikult kokku harjutanud. Seda näitas ka õppus Siil. „Reedel kell viis oli kodus häire. Varustus kapist kaasa ja minek,” rääkis Güsson. „Me olime jaoga kolmekümne minutiga kohal.”
Õppelahing kestis kogu päeva ning pakkus elamusi ka kohalikele.
„Eesti riik valmistub ja teeb kõik selleks, et olla valmis,” sõnas kohalik elanik Kaidi Mägi. „Näeb paugutamist, mehi kraavis jooksmas ja plaani pidamas. Tunneme end tänu sellele väga turvaliselt.”
Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased ja liitlasriikide sõdurid. Rahvusvahelisele õppusel osaleb enam kui 16 000 Eesti ja liitlasvägede võitlejat.
Valitsuse majanduskabinet arutas metsanduse ja oskustööjõu tulevikku
Majanduskabineti nõupidamisel arutati kahte olulist Eesti majandust ja tööjõuturgu mõjutavat teemat: metsandussektori arendamist ning tööpuudusega sektoritesse oskustööliste välismaalt kaasamist.
Tasakaal looduskaitse ja metsamajandamise vahel
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ning ettevõtjate nõukoja ettepanekuid, mille eesmärk on tugevdada metsanduse investeerimiskindlust ja konkurentsivõimet, tagades samal ajal looduskaitse. Valitsus toetas ettepanekut sätestada metsaseaduses, et 70% metsamaast on majandusmets ning looduskaitseseaduses, et 30% metsamaast on kaitse all.
Kevadise linnurahu küsimuses otsustas valitsus oodata Euroopa Kohtu otsust enne võimalikke muudatusi regulatsioonis. Seni jätkub kehtiv vabatahtlik süsteem, kus erametsades järgitakse looduskaitset ning kevadist raiet enamasti välditakse. Keskkonnaameti riskipõhine järelevalve on näidanud, et rikkumisi esineb väga harva. Viimasel 3 aastal tehti keskmiselt 2 500 kontrolli, mille käigus tuvastati rikkumisi vaid 5 korral.
Valitsus toetab osaliselt ka ettepanekut jätkata piiratud ulatuses metsade majandamist kaitsealadel. Kuni uute reeglite kehtestamiseni jääb kehtima senine kord, kus keskkonnaamet teeb piiranguvööndites juhtumipõhiseid otsuseid ja lubab vajadusel väikeseid raielanke. Uuendusraiete täielikust keelustamisest loobutakse.
Kvalifitseeritud tööjõu kaasamine vajab paindlikumat lähenemist
Siseminister Igor Taro tõstatas aruteluks siseministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepaneku muuta oskustööjõu sisserände erisuse regulatsiooni. Kehtiv süsteem ei ole täitnud oma eesmärki ega võimalda kaasata Eesti tööturule piisavalt vajalike oskustega töötajaid, keda majanduse kasvu faasis vajame.
Nii võib Eestis kehtiva erisuse alusel töötada maksimaalselt 3 aastat ning lähedasi pereliikmeid ei tohi kaasa võtta. Samas investeerivad tööandjad töötaja väljaõppesse, kuid erisus selle mõttekust ei toeta.
Uue ettepaneku järgi tuleks erisuse määramisel arvestada tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi (OSKA) tööjõuvajaduse andmeid, ekspordipotentsiaali ja ametiala või maakonna keskmist palka. Samuti võiks piirarvu paindlikumalt kohandada vastavalt majanduskeskkonna muutustele ning täpsustada, millises mahus tohiks elamislube välja anda.
OSKA andmetel on 2030. aastaks Eestis enim tööjõupuudust IKT-spetsialistide, inseneride, elektrikute ja tervishoiutöötajate osas – näiteks on oodata puudujääki kuni kaks kolmandikku inseneridest.
Lõuna-Eesti kunstnikud on oodatud kandideerima Lätis toimuvatesse tampsavi ja puupõletuskeraamika residentuuridesse
Kunstnikud ja kunstitudengid Lõuna-Eestist on oodatud kandideerima suvel Lätis vabaõhu kunstiruumis Savvaļa toimuvatesse rahvusvahelistesse residentuur-töötubadesse, mis keskenduvad tampsavi ehitusele ning puupõletuskeraamikale.
Kahe erineva töötoa eesmärk on tugevdada regionaalseid kunstikogukondi Lätis Vidzeme ja Kurzeme ja Lõuna-Eesti piirkondades. Kandideerima on oodatud kunstnikud ja tudengid, kes elavad või töötavad neis piirkondades. Residentuuride töökeel on inglise keel.
Tampsavi ehitusele keskenduv residentuur toimub 25. juunist 8. juulini 2025 ja selle mentoriteks on Kaarel Kuusk ja Maria Helena Luiga (kuidas.works). Puupõletuskeraamika residentuur toimub kahes osas: 8.–13. juulil ja 10.–17. augustil 2025. Mentoriteks on Marta Prēdele, Eike Eplik, Linda Zelta ja Aleksejs Beļeckis.
Mõlemasse residentuuri valitakse osalema 6 kunstnikku Lõuna-Eestist ja 6 Lätist (Vidzeme/Kurzeme piirkondadest). Kandideerimise tähtaeg on 26. mai 2025.
Residentuurid toimuvad koostööprojekti RuralArtConnect raames, mille eestvedajad on Eesti tehnoloogilise kunsti talu Maajaam ja Läti kunstiruum Savvaļa. Projekti eesmärk on toetada maapiirkondade kunstielu ja rahvusvahelist koostööd. Projekti peatoetaja on Euroopa Regionaalarengu Fondi (Interreg) Eesti-Läti piiriülene koostööprogramm.
Valitsus toetab ettepanekut hoida loodust ning pakkuda metsasektorile kindlust tuleviku osas
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas valitsusele Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Erametsaliidu ning ettevõtjate nõukoja esitatud ettepanekuid, mille eesmärk on suurendada investeerimiskindlust metsanduses ja tugevdada sektori konkurentsivõimet.
Valitsus toetas ettepanekut sätestada metsaseaduses eesmärk, mille kohaselt peaks kogu metsamaast 70 protsenti moodustama majandusmetsad, mida saab majandada metsaseaduse alusel. Looduskaitseseaduses sätestatakse 30% maismaa kaitse eesmärk, mis hõlmab lisaks metsamaale soid, rabasid, siseveekogusid, pärandniite jne.
„See on mõistlik kesktee metsa majandamise ja looduskaitse vahel,” ütles minister Sutt. „Piir kaitstava ja majandatava metsa vahel peab olema paindlik ja võimaldama vastavalt vajadusele ümbertõstmisi. Tänase otsusega saab metsasektor tulevikuks kindluse majandatava metsa mahu osas. See tähendab kindlust äriplaanide ja investeeringute tegemiseks. Looduskaitsjad saavad kindluse kaitstava maismaa, sh metsamaa osas.”
Teine aruteluteema puudutas kevadist linnurahu kohaldamist majandusmetsades. Ettevõtlusorganisatsioonid tegid ettepaneku piirata kevad-suvist raiet üksnes kaitsealadel ning võimaldada metsade majandamist väljaspool kaitstavaid alasid. Kuna samal teemal on käimas ka kohtuvaidlus, jäi Valitsus seisukohale, et lõplike otsuste tegemisel on mõistlik ära oodata ära Euroopa Kohtu otsus ja seejärel kaaluda Eesti regulatsiooni muutmist. Seni jätkub kehtiv vabatahtlik süsteem ja ennast praktikas õigustanud süsteem, mille raames erametsades järgivad metsaomanikud looduskaitseseaduse nõudeid ning praktikas välditakse kevadist raiet.
Keskkonnaameti riskipõhine järelevalve on näidanud, et raierahu rikkumisi tuvastatakse vähe ja kui tekib vajadus, peatakse raie. Viimasel kolmel aastal tehti keskmiselt 2 500 kontrolli, mille käigus tuvastati rikkumisi vaid viiel korral.
Kolmandat ettevõtjate ettepanekut säilitada võimalus majandada piiratud ulatuses metsa piiranguvööndites toetab Valitsus osaliselt. Valitsus toetab senise regulatsiooni jätkumist, kus piiranguvööndites metsade majandamisel lähtutakse kaitse eeskirjadest ja Keskkonnaameti kaalutlusotsusest. Seega jätkub senine praktika kuni looduskaitse seaduse muutmiseni, kus piiranguvööndites teeb Keskkonnaamet juhtumi põhise kaalutletud otsuse ja võimaldab kaitse-eesmärke arvestades väikeste raielankide lubamist. Senisest plaanist uuendusraiete täielikuks keelustamiseks loobutakse.
Valitsus kiitis heaks positiivse krediidiregistri loomise
Valitsus kiitis heaks eelnõu, mille alusel saab Eestis 2028. aastal tööd alustada krediiditeaberegister. Selle peamiseks eesmärgiks on ennetada ülelaenamist.
„Register on vajalik, et laenuandjad saaksid täpsemalt hinnata kliendi võimet laenu tagasi maksta, aga sageli on sellest abi oma kohustuste üle arve pidamiseks ka inimestel endil. Kokkuvõttes aitab see ennetada ülelaenamist,” ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Liigne laenamine ja ülejõukäivate kohustuste võtmine on Eestis probleem. Seda näitavad nii erinevad uuringud kui statistika. Inimesed jäävad hätta just väiksemate tarbimislaenude tagasimaksmisega, mille on andnud mitte-pankadest krediidiandjad. 2024. aasta lõpu seisuga oli eelnimetatud krediidiandjate maksetähtaja ületanud lepinguid ligi 47 000.
Laenuandjad peavad laenu andes lähtuma vastustundliku laenamise põhimõttest ja vaatama üle laenutaotleja kõik senised finantskohustused, aga praktikas see nii lihtne pole, sest puudub juurdepääs teiste teenusepakkujate antud laenudele, liisingutele jms.
Inimesel endal on küll kohustus vastav info laenuandjale esitada, kuid alati seda ei tehta. Võlanõustajad on samuti välja toonud, et nende juurde jõudnud inimesed isegi ei tea millised täpselt nende kohustused on.
Eelnõu võimaldab Eestisse luua krediiditeaberegistri, kuhu kõik laenuandjad peavad esitama info väljastatud laenude kohta. Iga uus laen või lepingumuudatus peab registrisse jõudma 24 tunni jooksul.
Nii tekib terviklik pilt isiku laenukoormusest, mida saab kasutada ka inimene ise. Enne uue laenu väljastamist peab laenuandja registrisse päringu tegema, et usaldusväärsetele andmete tuginedes hinnata inimese võimet laen tagasi maksta. Inimesele tekib juurde ka võimalus lasta endale registris määrata laenukeeld.
Registrit hakkab pidama konkursiga valitud erasektori ettevõtja, kelle tegevusele on ranged reeglid ja nõuded. Igast registrisse tehtud päringust jääb maha elektrooniline jälg ja inimene saab vaadata, kes on tema kohta päringuid teinud.
Uhiuus RMK Harimäe vaatetorn ootab külastajaid
Riigimetsa Majandamise Keskus on saanud valmis Harimäe uue vaatetorni koos juuresasuva lõkkekoha ehitusega Otepää looduspargis ja nüüdsest on kõigil loodushuvilistel taas võimalik pilvepiirilt alla vaadata ümbritsevale lummavale maastikule.
Harimäe vaatetorni uuendus ja lõkkekoha remont algas eelmisel sügisel. Uus torn on ehitatud tugeva metallkonstruktsiooniga, torni fassaad on kaetud puiduga.
RMK uued metallist vaatetornid on küll kulukamad ehitada, kuid metall peab ilmastiku meelevallas puidust kordades kauem vastu, pakkudes seega kauemaks riigimetsa sõpradele külastusrõõmu. Tornil on neli vaateplatvormi, millest kõige ülemine asub 24 meetri kõrgusel. Vaatetorn ise on 27,5 meetrit kõrge.
„Torni igal platvormil asuvad ka istepingid, kus üles ronides hinge tõmmata või niisama mõnusasti puhkepausi pidada,” kirjeldab uut torni RMK külastusala juht Malle Oras.
Ühes uue torni ehitusega võeti käsile ehitustööd ka torni kõrval asuvas lõkkekohas. Sinna rajati täiesti uus varjualune, kuhu mahub laua ümber istuma kümmekond inimest.
Lõkkekohas on ka kaetud tuletegemise koht koos pinkidega, käimla, infotahvlid ning võimalused korraga kuni kümme telki püstitada. Ühtlasi on nüüd ka mugavam parkida, autosid mahub kümmekond.
Harimäe uue vaatetorni ja lõkkekoha ehitus maksis koos käibemaksuga ligi 500 000 eurot.
Harimäe vaatetorn ja lõkkekoht on hea paik ümbritseva uudistamiseks või pikema pausi tegemiseks. Tornist avanevad lummavad vaated Otepää kõrgustikule ning Valga nõole ja Karula kõrgustikule. Tornist möödub Tartu Maratoni trass ja 15 kilomeetri pikkune Kekkosse matkarada (rada haldab Kääriku Spordikeskus).
RMK planeerib looduses liikumist hõlbustavat külastustaristut ja selle uuendamist hoolikalt, arvestades nii looduslikke tingimusi kui ka kehtivaid piiranguid. Samuti näitavad suunda regulaarselt läbiviidavate seirete ja uuringute tulemused. Kõik ikka selleks, et säilitada tasakaal kasutuse ja kaitse vahel – et külastajal oleks hea looduses puhata, tema liikumist suunav külastustaristu oleks turvaline ning esitlemist väärivad loodusväärtused saaksid külastajale ja loodusele võimalikult sobivaimal viisil tutvustatud.
RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu kuulub rohkem kui 8000 ehitist, 3300 km tähistatud loodusradu, sh RMK matkatee erinevad harud:
812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;
613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;
370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;
234 km Heltermaa-Ristna-Sarve.
738 lõkketegemise kohta;
61 telkimisala;
72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;
54 vaatetorni ja platvormi;
15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;
„Õppuse Siil 2025 raames harjutasime kolme uut tegevust, mida varem pole tehtud – konteinerhaigla püstitamist siseruumides, selle ümberpaigutamist olemasolevasse taristusse ning kirurgilise võimekuse viimist patsiendile võimalikult lähedale ehk eesmiste kirurgiameeskondade tegutsemist rinde vahetus läheduses,” ütles välihaigla ülemarst kapten Siim Rinken.
Välihaigla koosneb peamiselt reservväelastest – arstidest, õdedest ja parameedikutest-autojuhtidest. Meditsiinipersonal pärineb erinevatest Eesti haiglatest ning koosneb oma valdkonna tippspetsialistidest. Välihaigla pakub abi erakorralise meditsiini, esmase kirurgia, intensiivravi, põetusravi ja ambulatoorse ravi valdkondades. Lisaks tagab haigla nii enda kui ka teiste brigaadi meditsiiniüksuste varustamise steriilsete kirurgiamaterjalide ja meditsiinilise hapnikuga, mida on võimalik toota ka välihaiglas kohapeal.
„Olen õppusel saanud hea ülevaate, kuidas kaitseväe välihaigla toimib ja kuidas töötada ühtse meeskonnana erineva taustaga inimestega. Meie meedikud on välja õpetatud samadel põhimõtetel, kuid õppus andis väärtusliku kogemuse, kuidas koordineerida ja juhtida mitmekesist meeskonda,” ütles reservväelasena õppusel osalev välihaigla anestesioloog ja intensiivraviarst kapten Villem Nigu. „Eesti kaitseväelased võivad kindlad olla, et meie välihaigla on hästi üles ehitatud ja komplekteeritud. Teeme kõik endast oleneva, et vigastatud sõjamehed saaksid parimat võimalikku ravi.”
Ajateenistuse parameedikuna läbinud ning tsiviilelus ärianalüütikuna töötav seersant Meelis Jakobson, kes tegutseb välihaigla intensiivravimooduli parameedikuna, rõhutas: „Meditsiin on valdkond, millest on kasu ka igapäevaelus. Kui midagi peaks juhtuma näiteks kodus, oskan aidata. Siin välihaiglas on meil palju spetsialiste ja me oleme valmis abi tagama.”
Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased ja liitlasriikide sõdurid. Rahvusvahelisele õppusele oodatakse enam kui 16 000 Eesti ja liitlasvägede võitlejat.
Päästeamet hoiatab petukõnede eest ohuteavituse testimise teemal
Eilse ohuteavituse terviksüsteemi käivitamise järel on päästeametini jõudnud info, et inimestele tehakse pääste nimel petukõnesid, kus neil palutakse ohuteavituse tagasisidena erinevatele küsimustele vastata.
Päästeamet tuletab meelde, et ohuteavituse tagasiside küsitlus viiakse läbi ainult veebilehel www.kriis.ee ning selleks ei ole inimesel vaja jagada oma andmeid ega kuhugi ka sisse logida.
Politsei tuletab meelde, et mitte mingil juhul ei tohi telefoni kaudu jagada enda isiklikke ega pangakontoga seotud andmeid. Samuti tuleb vältida võõrastega enda koduse aadressi jagamist, rahaliste tehingute tegemist ning sularaha üle andmist. Kahtlase kõne saades on mõistlik see kohe lõpetada.
· Kui saad kahtlase kõne, siis lõpeta see kohe ära!
· Ära jaga kunagi kellelegi oma PIN 1 ja PIN 2 koode
· Ära nõustu telefoni teel ühegi rahalise tehingu või pangaülekandega
· Ära anna telefoni teel kellelegi oma pangakontoga seotud andmeid
· Ära mitte kunagi lae alla oma seadmetesse programmi, mida keegi telefoni teel palub sul teha.
Ukraina veebilehed kutsuvad inimesi üles mitte hääletama Eurovisioonil Tommy Cashi poolt
Eurovisiooni esimese poolfinaali päeval hakkasid Ukraina inforuumis levima üleskutsed mitte hääletada Eesti esindaja Tommy Cashi poolt. Selgus, et Cashi-vastase plakati taga on Telegrami kanal UA War Infographics.
Telegrami kanal, mis on tuntud oma sõjandusteemaliste infograafikute poolest, avaldas teisipäeval plakati, millega kutsuti ukrainlasi üles mitte hääletama osa riikide esindajate poolt. Sellel seisab ka väidetav info selle kohta, kuidas nende riikide esindajatel on sidemed Venemaaga. Ligi 25 000 tellijaga kanali avaldatud graafikal mainitakse Eestit, Austriat, Armeeniat, Gruusiat ja Iirimaad, vahendab Kroonika.
Vaesematel emadel sünnivad talvel õblukesemad lapsed
Suvel ja kevadel sündinud lapsed on kooliealistena eakaaslastest raskemad, suurema rinnaümbermõõdu ning laiemate õlgade ja puusadega, osutab Eesti teadlaste uuring. Aastaaegade mõju kehamõõtmetele tuleb välja aga vaid kehvemal järjel perre sündinud lastel.
„D-vitamiin on tähtis kaltsiumi ainevahetuses, luude kasvuks ja arenguks. Sellega seoses on väga levinud hüpotees, et kui ema puutub raseduse ajal kokku päiksevalgusega ja saab piisavalt UV B-kiirgust, toodab tema organism rohkem D-vitamiini,” ütleb Tartu Ülikooli käitumisökoloogia professor Peeter Hõrak. Samamoodi on loote ja lapse arenguks tähtis folaat, mida leidub rohkelt suvel valmivas värskes puu- ja köögiviljas, vahendab Novaator.
Bussijuht võib saada õiguse lasta reisija bussilt maha ka teepervel
Regionaalministeerium pakub välja, et maapiirkonnas võiks bussijuhtidel olla õigus lasta inimestel bussist väljuda ka kohtades, kus ametlikku bussipeatust ei ole. Ühistranspordikeskuse juhi sõnul võiks sarnaselt võimaldada inimestel ka peatuste vahel bussi peale tulla.
Külast külla või alevikust linna sõitev bussireisija saab praegu avalikust liinibussist väljuda ainult nendes kohtades, kus on ette nähtud ametlik bussipeatus. Suvalises teeotsas praegu liinibussijuht reisijat sõidukist välja lasta ei tohi, kui tegu ei ole just koolibussiga, vahendab ERR.
Circle K: USA-Hiina kaubandussõja pausile panek kergitas jõuliselt nafta hinda
Nafta hinnad maailmaturul kerkisid viimase kahe nädala kõrgeimale tasemele pärast seda, kui USA ja Hiina otsustasid mõneks ajaks kaubandussõja pausile panna ning alandasid teineteisele seatud röögatuid tollitariife. Võimalik USA-Iraani tuumalepe aitas aga neljapäeval hinnakasvu korrigeerida.
Circle K mootorikütuste hinnastamisjuhi Indrek Sassi sõnul süstis turgudesse optimismi USA ja Hiina vahel nädala alguses sündinud kokkulepe, millega USA alandas tariife 145%-lt 30%-le ning Hiina omakorda 125%-lt 10%-le.
„Kaubandussõja vähemalt ajutiselt 90 päevaks pausile panek pani aktsiaturud tõusma, aga samamoodi ka toornafta hinna. Kuna tariifisõjas kannatasid eeskätt pihta globaalsed tootjad ning vahepealne kauplemisperiood oli loid, siis nüüd nähakse tariifide alandamisel võimalust rohkem müüa ja kaupa üle maailma transportida, mis viis nafta hinna koheselt tõusule,” selgitas Sassi.
Siiski saabus neljapäeval hinnatõusule väikel leevendus, kui potentsiaalne USA-Iraani tuumalepe tõstis väljavaateid globaalse toornafta pakkumise suurenemise osas, sest Lähis-Ida ringreisil viibiv USA president Donald Trump ütles, et on jõudmas Iraaniga kokkuleppe sõlmimisele väga lähedale ja Teheran on tingimustega „enam-vähem” nõustunud. Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei lubas omalt poolt, et Iraan lubab mitte arendada tuumarelva ning loobuda olemasolevast rikastatud uraanist.
Kui nädala algul tõusis Brent toornafta kauplemishind 66 USA dollari juurde barreli kohta, siis hetkel kaupleb hind 64 USA dollari ligidal barreli kohta. Siiski hoiab globaalne optimism turgude suhtes nafta hinda kõrgemal kui mai alguses, mil Brent toornafta barreli hind kukkus 60 USA dollari lähedale.
„Oleme sel aastal näinud korduvalt, et täna tehtud lubadused ei pruugi homme enam kehtivad olla, seega on tõenäoline, et turu volatiilne üles-alla kõikumine jääb lähiajal kestma,” ütles Sassi.
Peamine faktor, mis hakkab tulevikus nafta hinda määrama, on see, milline saab olema globaalne majanduskasv. Praegune tariifide alandamine peaks ootuste kohaselt globaalset majanduskasvu ergutama, kuid ebaselgus Trumpi kaubanduspoliitika kohta hoiab tarbijate ja tootjate kindlustunnet madalal.
SMIT: Üleriigilise ohuteavitussüsteemi testimisel käivitus 72% sireenidest – Põlvas ei käivitunud üldse
Esmakordse üleriigilise ohuteavitussüsteemi EE-ALARM raames käivitati eile sireenid 22 asulas ja nende lähipiirkonnas. Sireenidest käivitus 72%, neist 10% viivitusega. Samuti oli helitugevus plaanitust madalam.
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) tooteomanik Timmo Tammemäe märkis, et 72% sireenidest käivitusid hästi või väikese viivitusega. „Täpsed põhjused, miks osa sireene ei käivitunud, on veel selgitamisel. Suure tõenäosusega on selle taga tarkvaraga seotud kitsaskohad. Analüüsime põhjalikult edasi ja hakkame esimeses järjekorras võimalikke probleemkohti lahendama juba sellel nädalal.”
Päästeametile on jõudnud ka tagasiside, et helitugevus ei olnud piisavalt tugev, ei kostunud väga kaugele ja osade sireenide puhul oli kuulda raginat. „Ragina osas oleme teadlikud ja põhjus veel selgitamisel, kuid helitugevuse osas saame praeguse seisuga öelda, et helitugevus oli 72% maksimumist. Põhjuseks oli helifaili vahetusel toimunud automaatne helitugevuse muutus seadmete tarkvaras. Algselt plaanitud helitugevus sellel testimisel oli 90%,” lisas Tammemäe.
Koostöös päästeametiga tegime ka mõõtmisi neljas Eesti asulas. Iga suur infotehnoloogiline süsteem vajab testimist ja häälestamist. Mõõtmiselt saadavad andmed on sisendiks sireenivõrgustiku edasisel arendamisel, kuid kindlasti tuleb korraldada lisateste ning mõõtmisi ka tulevikus,” lisas Tammemäe.
Osaliselt käivitusid sireenid Haapsalus, Paldiskis, Maardu linnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Kuressaares, Sakus, Tallinnas, Tapal, Tartus, Valgas, Viljandis.
Üldse ei käivitunud sireenid Jõhvis, Kohtla-Järvel, Luunja vallas, Põlvas, Laagris, Sauel.
„Vabandame inimeste ees, kes oma asulas või piirkonnas tahtsid kuulda ohusireeni tegelikku toimimist.”
„Tegemist on üldse esimese korraga, kui käivitati üheaegselt kogu ohuteavituse terviksüsteem. Loomulikult on kahju, et esimesel korral saime ka keerulisi õppetunde, kuid sellises mastaabis test oli väga oluline. Leidsime kriitilisi õpikohti, et tagada päris kriisis süsteemi töökindlus. Sellised õppused on väga vajalikud, et kui kriis päriselt peaks tulema, siis oleksime selleks valmis,” ütles Tammemäe.
Koostöös päästeameti ja teiste partneritega hindab ka SMIT lähinädalatel nii süsteemi elementide kui ka terviku toimimist ning kriitilised parendus- ja arendustööd on juba käivitunud.
Taust:
Ohuteavituse terviksüsteem on üles ehitatud viimase paari aastaga ja see koosneb mitmetest erinevatest kanalitest ja lahendustest. Peamised elemendid on täna mobiilirakendused, teavitused ERR-i kanalitel ja sireenivõrgustik. Samuti ohualapõhine SMS. Täpsem info olevalmis.ee.
Ohuteavituse kanalid ongi mõeldud teineteist katma nii sisuliselt kui ka tehnoloogiliselt. Osad levivad kiiremini ja osad aeglasemalt. Osad jõuavad kohale ka siis, kui andmeside on maas ja osad nõuavad andmesidet.
Terviksüsteemi testi järel tegeleb päästeamet koostöös siseministeeriumi ja teiste osapooltega nii süsteemi erinevate elementide kui ka terviku analüüsiga.
Häirekeskus: Riigiinfo telefoni 1247 kõnekoormus kasvas suurõppuse Siil ajal 16-kordseks
Eile 14. mail toimunud suurõppuse Siil ajal kasvas 1247 kõnekoormus kohati tavapärase päevaga võrreldes pea 16-kordseks. Hädaabinumbri 112 kõnekoormus püsis päeva jooksul stabiilsena.
Kui tänavu on riigiinfotelefonile laekunud päevas keskmiselt ligikaudu 360 kõne ja aasta rekord on 608 kõne päevas, siis 14. mail laekus ligi seitse korda rohkem kõnesid kui keskmiselt. Kokku helistati riigiinfotelefonile pea 2600 korral.
Häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas sõnas, et enim laekus kõnesid ajavahemikel kell 11–12 ja kell 15–16, mis langesid kokku ohuteavituse sõnumite saatmise ja sireenide katsetamise ajaga.
„Kella 11 ja 12 vahel küsiti infot saadetud sõnumi kohta: miks see üldse saadeti, miks ühes või teises keeles ning küsiti, kus ja millal sireene kuulda võib. Kella 15–16 ajal laekunud kõned puudutasid valdavalt mure või ka pettumust, et sireene polnud kuulda või neid oli kuulda oodatust vaiksemalt. Siiski oli nii hommikusel kui ka pealelõunasel ajal ka inimesi, kes andsid teada, et olid teavitused kätte saanud ja tänasid testimise korraldamise eest. Kahjuks pidime tegelema ka laste poolt tehtud naljakõnedega,” tõi Murakas välja pöördumiste sisu.
Muraka sõnul näitas riigiinfo telefoni 1247 suurenenud kõnekoormus selgelt, kui oluline on elanikkonna teavitamine ja inimeste teadlikkus kriiside korral. „Me olime kõnede arvu kasvuks valmistunud ja riigiinfo telefonile olid abiks vastamas ka vabatahtlikud,” lisas ta.
Lisaks kõnede arvule kasvas ka hüppeliselt e-kirja teel teavitajate hulk, kes andsid teada kas ja kus oli sireene kuulda ning saatsid pilte saabunud sõnumite kellaaegadest. Hädaabinumbrile laekunud kõnede koormus seoses õppusega märgatavalt ei suurenenud. Kõnede arv oli vaid veidi keskmisest kõrgem.
Kriisijuhi sõnul andis ohuteavituse ulatuslik testimine meile väärtuslikku infot praegustest kitsaskohtadest ja kinnituse, et infotugi riigiinfo telefonina on Eesti inimestele kriisides väga oluline.
Valga-Valka piirilaada noortelaat toob kokku rekordarvu ettevõtlikke noori Eestist ja Lätist
Laupäeval, 17. mail toimub juba kolmandat korda Valga-Valka piirilaada noortelaat, mis on kujunemas üheks suurimaks noorte ettevõtlust edendavaks sündmuseks Lõuna-Eestis. Sellel aastal on laadal rekordarv osalejaid, oma tooteid ja teenuseid tuleb esitlema 73 õpilaste firmat Eestist ja Lätist.
Noortelaadal osalevad firmad on loodud LEEN (Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored) projektis osalevates maakondades –Tartumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal, Valgamaal ja Võrumaal. Lisaks on oma tooteid müümas õpilasfirmad Harjumaalt ja Lätist. Sel aastal on lisaks minifirmade (13 – 16 aastased) ja Õpilasfirmade (16 – 21 aastased) noortele laadal esindatud ka Valgamaa noorimad ettevõtjad – pisiminifirmad (6 – 9-aastased) ja miniminifirmad (10 – 12 aastased) kokku pea kahekümne firmaga.
„Valga-Valka piirilaada noortelaat on muutumas noorte jaoks väga oodatud sündmuseks. Meil on hea meel, et saame pakkuda neile võimalust oma ideid testida ja avalikkusele tutvustada. Tänavune osalejate hulk näitab, et noorte ettevõtlikkus on tõusuteel,” sõnas Valga Arenguagentuuri noortevaldkonna projektijuht Rasmus Onkel.
Valga-Valka piirilaada noortelaada raames toimub võistlus, kus kolmes vanusegrupis (Õpilas- ja minifirmad, miniminifirmad ja pisiminifirmad) selguvad laada parimad tooted, müügimehed ja müügiletid. Lisaks kuulutatakse juba kümnendat korda välja ka Valgamaa parim Õpilas-/minifirma.
Noortelaadal saavad külastajad osta näiteks käsitööseepe, looduslikke õhuvärskendajad, disainitud vihikuid, šokolaadist pulgakomme, kuivatatud puuvilju, tootmisjääkidest kassipesasid, taaskasutusmaterjalist ehted ja aksessuaare, seltskonnamänge, 3D-prinditud tooteid, erilise disainiga sokke, T-särke ja palju muud.
Valga-Valka piirilaada noortelaat toimub 17. mail 2025 kell 10.00-15.00 Valga linna keskväljakul. Rohkem infot leiab Valgamaa Arenguagentuuri kodulehelt. Noortelaat toimub osana suurest Valga-Valka piirilaadast, mis toimub tänavu juba 21. korda ja meelitab igal aastal kohale tuhandeid külastajaid mõlemalt poolt piiri.
Valga-Valka piirilaada noortelaata korraldab Valgamaa Arenguagentuur koostöös Valga ja Valka vallaga. Noortelaat viiakse läbi meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” koostööprojekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored (LEEN)” vahenditest Tartumaa Omavalitsuste Liidu, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse, SA Põlvamaa Arenduskeskuse, Tartu Ärinõuandla SA, SA Valgamaa Arenguagentuuri, SA Viljandimaa Arenduskeskuse, SA Võrumaa Arenduskeskuse koostöös. Kaasrahastab Euroopa Liit.
Ukraina droonieksperdid jagasid õppusel Siil 2025 lahinguväljalt saadud kogemusi
Õppuse Siil 25 raames tegutseb kaitseväe väljaõppealal ka üks eriline sihtüksus nimega Kullisilm, mille ülesanne on harjutada tänapäevase ja tulevikku suunatud sõjapidamise võtete rakendamist mehitamata süsteemidega. Üksuses on koolitajateks Ukraina sõjamehed ja eksperdid, kes on kogenud droonisõda kõige vahetumal kujul – rindejoonel.
„Oleme siin, et näidata oma varustust ja õpetada NATO liitlastele droonidega sõjapidamist,” ütleb endine Azovi võitleja ja ukrainlasest drooniekspert kutsungiga Ranger. Tema sõnul ei jagata ainult teadmisi, vaid ka praktilist kogemust: „Meie droonid on end lahingutes tõestanud. Kuna olukord sõjaväljal kogu aeg areneb, tuleb ka meie droone pidevalt täiustada. Meie eesmärk siin on õppida ja üksteist õpetada. Seega on vaid aja küsimus, millal olete meiega samal tasemel.”
Ukrainlaste varustuse hulka, mis nad Eestisse kaasa võtsid, kuulub mitmesugune FPV (First Person View) varitsev õhuründemoon, mida rahvakeeli kutsutakse ka kamikaze-droonideks, luuredroonid ja signaalipikendajad, mis aitavad sideulatust suurendada.
„FPV-droon on lihtne vahend, mida igaüks suudab algeliselt juhtida, aga selles täpsuse ja osavuse saavutamiseks tuleb kõvasti treenida. Meil on kaasas ka suuremad 22-tollised droonid, mis on ehitatud maksimaalset efektiivsust arvesse võttes, et lennuaega võimalikult pikaks teha,” ütles Ukraina drooniekspert kutsungiga Insener ning isas, et selle maksimaalne lennuaeg on 55 minutit. Lisaks on droon varustatud kahe kaamega, millest ühel on 50-kordne optiline suurendus ja öövaatlusvõime. Fikseeritud tiivaga lennuvahend, mille ukrainlased samuti Eestisse kaasa võtsid, on katsejärgus õhuründemoona projekt, mis suudab 2,5 kg lõhkeainet toimetada 65 km kaugusele.
Kaitseväe mehitamata õhusõidukite valdkonna juhi, kolonelleitnant reservis Arbo Probali sõnul on sõjategevuse tulevik mehitamata süsteemide päralt: „Iga sõjavägi tahab oma mehi ju säilitada. See annab võimaluse saata võitlusesse robotid või kaugjuhitavad masinad. Tehnika arenguga muutuvad nad aina autonoomsemaks ja on võimelised masinmõtlemise ja -nägemise abil teatud otsuseid iseseisvalt vastu võtma, kui inimene need kinnitab.”
Probali sõnul on Eesti kaitsevägi droonisõja poole teel: „Pikkade ja rutakate sammudega kogeme harjutustel erinevad õppetunde ja vaatame, mida teevad meie liitlased ukrainlased. Ka sellel õppusel Siil 25 oleme siia toonud ukrainlased, et nad saaksid meile näidata ja õpetada, kuidas droonidega, aga ka nende vastu, võidelda. Me saame oma meestele õpetada läbi Ukraina lahingukogemuse, kuidas toimuks näiteks iseseisev rünnakuahel – vastase leidmine, kinnitamine ja hävitamine ühe meeskonna poolt.”
Ukraina ja Eesti drooniekspertide koostöös toimuvad ühised harjutused, kus Eesti üksused kasutavad Mavic-tüüpi droone sihtmärkide avastamiseks ning Ukraina meeskonnad reageerivad FPV-ründedroonidega. Tegemist on kombineeritud taktikalise praktikaga, mis on Ukrainas standardse protseduurina osutunud lahinguväljal väga tõhusaks.
Lahingukogemusega Ukraina drooniekspert Ivani sõnul on eestlased kiired õppijad: „Me näeme nende silmis sära ja uudishimu. Nad üritavad meilt võimalikult palju õppida ning tõesti soovivad, et asjad muutuksid paremaks, mistõttu rakendavad uuendusi käigu pealt.” Ta lisab, et õppusel osalemine on kasulik ka ukrainlastele. Nimelt said nad õppuse alguspäevadel tutvuda ühe Eesti tootja toodetud seadmega, mis teisendab analoog VTX-saatjate standardsagedusi. Nende soov on katsetada seadet enda droonidega: „Kui see tõesti töötab, võib see anda tohutu edumaa vähemalt pooleks aastaks või võib-olla isegi rohkemaks meie sõjas.”
Arbo Probali sõnul annab ukrainlastega kogemuste vahetamine Eesti kaitseväele otsetee väärtuslike õppetundideni: „Me ei pea neid kogemusi otsima ajaleheartiklitest, vaid saame need otse kätte. Ja võib-olla me juba elimineerime mõne vea, mida nemad on teinud.” Ta lisas, et õppus aitab muu hulgas tuvastada ka mõningaid võimelünki ning mõista, kui palju ressursse ja millist koolitust on vaja, et kogu süsteem oleks toimiv. Sest nagu ta tõdeb, droonid ei saa olla iseseisev lahinguvahend, vaid oluline osa suuremast kaitsesüsteemist.
Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist, kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid. Kokku osaleb Siilil enam kui 16 000 võitlejat.
Eestist osaleb õppusel kaitseväe peastaap, diviisi staap ja diviisi allüksused, samuti küberväejuhatus, toetuse väejuhatus, merevägi ja õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, kaitseväe luurekeskus, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Akadeemia ning Kaitseliit, samuti on õppusel esindatud NATO lahingugrupp Eestis ja NATO eelpaigutatud staabielement Eestis. Liitlas- ja partnerriikidest on õppusele tulemas Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Portugal, Taani, Rootsi, Soome, Läti, Ameerika Ühendriigid ja Kanada, lisaks esindajad vaatlejate või instruktorite näol Jaapanist, Iisraelist ning Ukrainast.
Sõja ülevaade: 1177. päev – Donetski sektoris pingeline
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. mai 2025:
Donetski sektoris pingeline ja Eestigi uudistesse jõudis…
1. Kiire hommik, sestap ilmateade jääb ära, aga arvatavalt on see muutusteta.
2. Kiire hommik, sestap ilmateade jääb ära, aga arvatavalt on see muutusteta.
3. Kursk/Belgorod: muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: tugevaim surve ikka lõunapoolseimas sillapeas.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: hall ala kasvas Ukraina kahjuks.
8. Donetsk: muresid pisu on aga ei miskit hullu.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa kaotas pooleteise aastaga 400 000 sõdurit, vallutades 1% Ukraina territooriumist.
12. venemaa salastas rekordiliselt 32% eelarvest.
13. venelased kasutasid rubla tugevnemist ära, et osta 2 miljardi dollari väärtuses välisvaluutat.
14. solovjovi meediaettevõte teatas lastele suunatud propagandaprojekti käivitamisest.
15. Droonirünnakud on venemaa lennujaamu Ukraina sõja algusest saadik rekordarvul sulgenud.
16. Lühiuudised
Kiire õppuste päev käib, aga miskit lugu siiski jõudis teha…
168 vene poole rünnakut, neist 100 Donetski sektoris ehk siis mujal tuntav langus. Liugpomme 108 ehk siis tavapärane arv hakkab taastuma. Kaudtuld varasemale keskmisele tasemele uuesti jõuti ehk siis langus sai läbi ja kamikazedroone jälle tipulahedaselt üle 3 tuhande.
Rünnakutesse on tasapisi hakkanud rohkem tanke lisanduma, aga kogu soomuse kasutamine üldjuhul piirdub kuni kolmese grupiga. Tsikleid lisandub järjest rohkematesse lõikudesse ja rünnatakse nendega ka pimedal ajal ja ikka tuled põledes, sest egas seal kandis öövaatluse seadmega ei sõida, sest teeolud olematud ja egas neid vaatlusseadmeid niipalju ka seal ei jagu.
Kaotustest, kaudtuleüksusi ja muud tagalatoetuselementi ning eritehnikat tabatakse edukalt ja palju.
1. Kiire hommik, sestap ilmateade jääb ära, aga arvatavalt on see muutusteta.
2. Kiire hommik, sestap ilmateade jääb ära, aga arvatavalt on see muutusteta.
3. Kursk/Belgorod: rindejoone muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: tugevaim surve ikka lõunapoolseimas sillapeas, siiagi järjest enam tsikleid lisandub rünnakutesse ning hetkel selguseta, kas eile edasi saada ehk siis kui kaua edasi jõudnud elus püsisid.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: veel ei märgi rindejoone muutusi, aga oht selleks tõuseb.
vene soldateid märgati Zorjast lõunas, Toretskist läänes, seega tõenäoliselt hall ala suureneb ja Ukraina tõmbub veidi tagasi (see on see võimalik 200 ruutkilomeetri suuruse ala kaotuse jätkumine, mida oli eeldada), kuna nende külg on hõivatud kahelt ja Ukraina possade taga olev jõgi oma ületuskohtade vähesusega raskendab oluliselt logitikaahela toimimist, mis on pidevas sajus.
8. Donetsk: muresid pisu on aga ei miskit hullu.
vene pool surub edasi nii Novoolenivkas kui ka Malõnivkas Pokrovskist idas, sest otse Pokrovski poole ollakse juba kuid nii kinni kui kinni ja ei õnnestu enam ka selle lõunast loode poole sirutuva kombitsa pikendamine. Videode ja piltide järgi kipub arvama, et seni suudab selle lõigu kogu vene poole logistikaahela toimimist Ukraina edukalt häirida. Küll mõni blogija tunneb muret, et Pokrovski-Tšassiv Jari vahel on Ukraina kaitset pisu palju hõredalt.
Nii hästi ei lähe Bahatõri asulas, mis siiski veel paljus kipub olema hallis alas
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Käimasolev pealetung Ukrainas nõuab venemaa sõjaväelt üha kõrgemat hinda, kuna see on juba kandnud oma suurimaid kaotusi pärast Teist maailmasõda. Alates 2024. aasta algusest, mil Ukraina vastupealetung ebaõnnestus ja vene väed haarasid lahinguväljal initsiatiivi, on vene kindralid suutnud enda kontrolli alla võtta vaid 4731 ruutkilomeetrit ehk vähem kui 1% Ukraina territooriumist, märgib New York Times (NYT), viidates Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetele.
NYT kirjutab, et venemaa vägede kaotused samal perioodil – 16 kuud jaanuarist 2024 kuni aprillini 2025 – ületasid USA valitsuse hinnangul 400 000 hukkunut ja haavatut. Seega maksis armee iga äsjavallutatud territooriumi ruutkilomeetri eest 84 inimese „kaotustega”.
vene armee kogukaotused alates sissetungi algusest 2025. aasta jaanuariks ulatusid 783 tuhande inimeseni, mis on lähedane Tjumeni või Saraatovi elanike arvule. Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) hinnangul kaotas armee 172 000 inimest, mis on võrdne Norilski või Južno-Sahhalinski elanike arvuga.
Kokku on IISS-i hinnangul venemaa meelitanud sõjategevuses osalema ligi miljon inimest: arvestades okupeeritud Donbassis sundmobiliseeritud, 2022. aasta sügisel mobilisatsiooni käigus vägedesse saadetud ja vanglates värvatud lepingulisi sõdureid, saadeti rindele 976 tuhat inimest. Neist iga kolmas sai IISS-i hinnangul rindel tõsiseid haavu ja jäi invaliidiks. Kokku on see 376 tuhat inimest – Brjanski või Tveri elanikkond.
2025. aasta mai seisuga kontrollib vene armee umbes 20% Ukraina territooriumist, kuid peaaegu kõik need saavutused saavutati sõja esimestel nädalatel. Reuters arvutas ISW andmete põhjal, et peaaegu kogu Luhanski oblast, samuti umbes 70% Donetski, Zaporižja ja Hersoni oblasti territooriumist on venemaa armee kontrolli all.
12. venemaa valitsus jätkab salajaste eelarvekulutuste suurendamist, varjates „peites” Ukraina sõja triljoni dollari suurust arvet, mis on venemaa maksumaksjatele juba maksma läinud üle 20 triljoni rubla (200 mijardi euro). Esimeses kvartalis kulutati föderaalkassast salastatud eelarve ridadel 3,6 triljonit rubla (25 mijardit eurot), selgub Saksa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi teaduri Janis Kluge arvutustest, mis põhinevad rahandusministeeriumi andmetel ja eelarveseaduse muudatusettepanekute materjalidel.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (2,5 triljonit rubla) hüppasid salajased kulutused 44% ehk 1,1 triljoni rubla võrra ning nende osakaal saavutas uue rekordi – 32% 11,2 triljonist rublast, mille eelarve kolme kuuga kulutas. Selle tulemusel said varjatud kulutused suuruselt teiseks eelarveartikliks pärast „sotsiaalpoliitikat” (4,4 triljonit rubla). Need ületasid tervishoiukulusid enam kui 7 korda (0,5 triljonit rubla) ja hariduskulusid peaaegu 9 korda (0,4 triljonit rubla). Kuigi eelarve üldkulutused suurenesid esimeses kvartalis aastases võrdluses 2,2 triljoni rubla võrra (+24%), läks iga teine rubla sellest kasvust nn varieelarvesse.
Peaaegu kõik salajased kulutused on seotud kaitsega ning nende suurenemine esimeses kvartalis on tõenäoliselt tingitud relvade tootmise ja ostmise lepingute kiirenenud rahastamisest, märgib Kluge. Avalike kaitsealaste artiklite kohaselt kulutati eelarves jaanuaris-märtsis 810 miljardit rubla (8,1 miljardit eurot), selgub duuma veebisaidil avaldatud materjalidest. Seega ulatusid kaitsekulutused kolme kuu jooksul 4,4 triljoni rublani (44 mijardit eurot) ehk 40%-ni eelarvest. Keskmiselt „sõi” sõjamasin nädalas 338 miljardit rubla (3,38 miljardit eurot) – summa, mis on võrreldav selliste jõukate venemaa piirkondade nagu Novosibirski või Rostovi oblasti aastaeelarvetega (vastavalt 333 ja 336 miljardit rubla).
Kluge märgib, et kasvav salajane kulutus viitab eelarve edasisele militariseerimisele. Sel aastal on valitsus plaaninud kulutada 13,2 triljonit rubla (132 miljardit eurot) ehk peaaegu iga kolmanda rubla „riigikaitse” punkti all, mida pole Nõukogude Liidu lagunemisest saadik mitte kordagi juhtunud. Bloombergi andmetel on salajased kulud kavandatud 12,9 triljoni rubla ulatuses aastas – 16% kõrgemad kui 2024. aasta eelarves. Nende osakaal peaks olema 30%. Võrdluseks: eelmisel aastal oli see 27,6%, 2023. aastal – 22,6%.
13. Rubla tugevnemist – aasta algusest on dollari kurss langenud umbes 20% – pidasid venelased heaks võimaluseks valuutat varuda. Aprillis ostsid nad 68,5 miljardi rubla (685 miljoni euro) väärtuses valuutasid rohkem kui nad müüsid, teatas keskpank. Märtsis ulatusid netoostud tema andmetel 88,2 miljardi rublani (882 miljoni euroni) ja veebruari keskpaigast alates 19 miljardini. Kokku ostsid nad selle aja jooksul valuutat 175,7 miljardi rubla ehk ligikaudu 1,75 miljardi euro eest.
Rubla vahetuskurss on aasta algusest peale tõusnud, kuid pärast putini ja Donald Trumpi telefonivestlust 12. veebruaril tekkis lootus, et see korrektsioon pärast kursi langemist eelmise aasta lõpus 115 rublani/dollarini muutub trendiks, kui sõda õnnestub peatada. Ja venelased, kes olid viis kuud peamiselt valuutat müünud, muutsid oma taktikat ja läksid üle ostmisele.
Isegi keskpanga juhtkond ei oska öelda, kui jätkusuutlik on rubla praegune tugevnemine, nagu näitab 25. aprillil toimunud baasintressimäära arutelu kokkuvõte. „Meie karm poliitika ja positiivsed ootused geopoliitika osas töötavad rubla tugevdamise suunas, samal ajal kui ülemaailmsed kaubandussõjad ja naftahinnad seda nõrgestavad,” ütles keskpanga esinaine elvira nabiullina aprilli lõpus.
Kuid nagu keskpank on korduvalt märkinud, on inimesed viimastel aastatel valuutaturul töötamisel osavamaks muutunud: nad kipuvad valuutat ostma rubla tugevnemise perioodidel, kui see on odav, ja vastupidi, müüvad seda siis, kui see kallineb. nabiullina märkis samuti järgmist: „Inimesi juhib kõige paremini terve mõistus ja tuleb öelda, et meie rahvalt ei saa seda eitada. Me näeme seda nende tegudes valuutaturul: nad tegutsevad täiesti ratsionaalselt, enda kasuks – majandusteadlased nimetavad seda antitsükliliseks käitumiseks.” Njah, unustatakse, et sama palju ka müüakse ehk siis kas pooled on siiski terve mõistuseta… sai pisu emotsiooni välja elatud…
Keskpank nimetab ostude mahtu suureks, kuid märgib, et need olid väiksemad kui kahel eelmisel aastal. Tema andmetel ostsid venelased 2023. aastal ligi 1,5 triljoni rubla väärtuses valuutat, eelmisel aastal – üle triljoni rubla.
Ka teised pankade kliendid (reaal- ja finantssektori ettevõtted ning mitteresidendid) vähendavad sel aastal järk-järgult oma valuutanõudlust, märgib keskpank. Aprillis langes see madalaimale tasemele alates 2024. aasta juulist, mis oli esimene kuu pärast Moskva börsile sanktsioonide kehtestamist. „Aprillis kulutati siseturult valuuta ostmiseks 1,8 triljonit rubla,” kirjutab keskpank. Võrdluseks toob ta esimese kvartali andmed: keskmiselt ulatusid ostud 2,5 triljoni rublani.
Enamik eksperte on kindlad, et rubla tugevnemine ei ole jätkusuutlik ja üleminek selle nõrgenemisele on aja küsimus. Siis on õigus venelastel, kes valuutat ostsid. „On veel liiga vara lõõgastuda,” hoiatab investeerimispankur Jevgeni Kogan. – Keskpanga andmetel mängib peamist rolli impordi vähenemine. Ja see kasvab: mida tugevam on rubla, seda suurem on nõudlus välismaiste kaupade ja reiside järele. Kõrged panused ei ole igavesed, nafta on odav ja rahuläbirääkimised võivad ebaõnnestuda. Siis toimub kapitali väljavool ja venemaa ekspordi vastased sanktsioonid karmistuvad. Aleksei Antonov ettevõttest Alor Broker peab rubla vahetuskursi langust lähitulevikus „vältimatuks”, kuid pole veel selge, millal see algab.
14. „Poliitiline teadlikkus hällist peale” ootab vene lapsi tänu SolovjovLive meeskonna uuele lastele mõeldud propagandasaatele „Liivakast/Песочница”. vladimir solovjov teatas sellest oma Telegrami kanalis. Programm loodi osana projektist SolovjovKids, mis propagandisti sõnul on mõeldud lastele sisendamiseks „patriotismi juba varasest east peale” ja „analüütilise mõtlemise” oskuseks. „Liivakast” on positsioneeritud kui „meistriklass”, mis selgitab eelkooliealistele lastele arusaadavas keeles praegust poliitilist tegevuskava. „Kus mujal saavad lapsed geopoliitikast nii lihtsalt rääkida kui liivas labida pärast tülitseda?” — seisab teadaandes.
Saates selgitavad „geopoliitika” peensusi maailma liidrid, sealhulgas Ameerika Ühendriikide, venemaa, Prantsusmaa ja Türgi presidendid, aga ka laste kehastuses joonistatud KRDV juht ja Tesla juht. Vähemalt avaldas selle fragmendi, kus need tegelased videolingi vahendusel vestlevad ja arutavad „puhkust Istanbulis 15. mail”.
Kuvatõmmis.
2024. aasta oktoobris kuulutas putin, et venemaa riigi „põhiväärtusi” tuleb hakata sisendama juba eelkoolieast alates, toetades algatust, mille väidetavalt esitas „Aasta õpetaja“ konkursi finalist, Vologda lasteaiaõpetaja Nadežda Vorontsova, laiendada „Vestlusi olulisest” lasteaedadesse.
Haridusministeeriumi teatel alustas õpetajatest, psühholoogidest ja teadlastest koosnev töörühm oktoobris kursuse kasutuselevõtu teostatavuse uurimist eelkoolides. Agentuuri resolutsioonis on öeldud, et 1. septembril 2023 venemaa koolides käivitatud programmi eesmärk on edendada patriotismi ning vaimseid ja moraalseid väärtusi riikliku julgeolekustrateegia raames. Juba selle aasta jaanuaris tutvustati kõigis 78 Vologda lasteaias programmi „Vestlused olulistest asjadest”.
15. 2025. aasta esimestel kuudel olid venemaa lennujaamad sunnitud Ukraina droonide rünnakute tõttu sulgema vähemalt 217 korda ehk keskmiselt kaks korda päevas. See arv on kogu Ukraina sõja perioodi rekord, arvutas Novaja Gazeta Evropa föderaalse õhutranspordiagentuuri andmete ja meediakajastuse põhjal.
Selle aasta jaanuarist 10. maini olid venemaa lennujaamad suletud rohkem kordi kui kogu 2023. ja 2024. aastal kokku – vastavalt 58 ja 91 korda. Ainuüksi mai esimestel päevadel kehtestati lennujaamade käitamisele piiranguid ligi 50 korda, sealhulgas seoses Ukraina relvajõudude suurima droonirünnakuga venemaa piirkondadele sõja ajal 6.-7. mail. 2025. aastal mõjutasid õhurünnakute tõttu lennujaamade sulgemised suurt osa Kesk-venemaast, Saratovist ja Volgogradist Nižni Novgorodi ja Penzani. Kokku on sel aastal häireid kogenud 37 tsiviillennujaama.
Kokku on alates 2023. aasta veebruarist toimunud vähemalt 366 sellist intsidenti. Kõige sagedamini (101 korda) suleti Moskva lennujaamu (Vnukovo – 33, Domodedovo – 32, Žukovski – 22, Šeremetjevo – 14). Teisel kohal on Kaasani lennujaam 41 sulgemisega, järgnevad Saratov – 25, Nižnekamsk – 24 ja Volgograd – 20 intsidenti.
Aastatel 2023–2024 võeti peamiselt Moskvas ja Kaasanis kasutusele nn vaibaplaan, mis nõuab tsiviillennukitelt ohutsoonist lahkumist või viivitamatut maandumist. Teiste linnade lennujaamades esines Novaja Gazeta märkis, et häireid oli oluliselt vähem.
Ajakirjanikud on arvutanud, et alates Ukraina-vastase agressiooni algusest 2022. aastal on „Vaiba” väljakuulutamise tõttu suunatud vähemalt 920 venemaa lennufirma lendu alternatiivsetele lennujaamadele. Droonirünnakuähvarduste tõttu lennujaamade sulgemised kestsid keskmiselt 3,5 tundi.
7. mail teatas venemaa Reisikorraldajate Assotsiatsioon (ATOR), et Ukraina droonirünnakud, mille arv on sõja algusest saadik rekordiline, mõjutasid enam kui 60 tuhat venemaa reisijat. Hilinemised ja tühistamised mõjutasid vähemalt 350 lendu. 8. mail teatas Rosaviatsia, et olukord Moskva sõlmlennujaamades on stabiliseerunud.
16. Lühiuudised
kremli teatel juhib 15. mail Istanbulis Ukrainaga toimunud kõnelustele venemaa delegatsiooni presidendi abi vladimir medinski, kes osales 2022. aastal Valgevenes ja Türgis toimunud kõnelustel Kiieviga. Delegatsiooni kuuluvad ka venemaa Föderatsiooni välisministri asetäitja mihhail galuzin, venemaa relvajõudude peastaabi ülem igor kostjukov ja kaitseministri asetäitja aleksandr fomin (kes osales ka 2022. aastal Ukrainaga peetud läbirääkimistel), välisministeeriumi, peastaabi, kaitseministeeriumi ja presidendi administratsiooni „eksperdid”. Jutt käib peastaabi infoosakonna esimesest asejuhist aleksandr zorinist, presidendi riikliku poliitika humanitaarvaldkonna osakonna asejuhist jelena podobreevskajast, venemaa välisministeeriumi SRÜ riikide teise osakonna direktorist aleksei polištšukist ja kaitseministeeriumi rahvusvahelise sõjalise koostöö peadirektoraadi asejuhist viktor śevtsovist. Njah, ei tundu isegi ametikohtadest tulenevalt päris rahuläbirääkimiste seltskonnana.
kremli meedia teatel suundub GRU juht kostjukov homme koos venemaa delegatsiooniga Istanbuli. Talle on kehtestatud USA, EL ja Ühendkuningriigi sanktsioonid seoses osalemisega USA valimissekkumises (2016), Skripalide mürgitamises (2018), küberrünnakutes ja Krimmi annekteerimise planeerimises.
Reuters teatas öösel allikatele viidates, et president Zelenski on juba teel Türki – enne eeldatavaid kõnelusi venemaaga Istanbulis.
Eesti merevägi ja NATO lennukid üritasid peatada venemaa sadamasse teel olnud Venemaa varilaevastiku tankerit, millel oli tundmatu last. Meeskond ignoreeris käsku Eesti poole pöörduda. Euroopa väed üritasid pardale minna, kuid kohale ilmus vene Su-35 ja rünnak katkestati. Njah… mõni kirjutab heast reageerimisest… sellega päris nõus pole…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Esmakordne avatud tehaste päev toob Eesti tööstuse varjust välja
15.–16. mail toimub Harno eestvedamisel Tartumaal esmakordne avatud tehaste päev. Kahe päeva jooksul tutvustavad 13 kohalikku tööstusettevõtet tehasetuuridel oma tootmisprotsesse, kaasaegset tehnoloogiat ja töökeskkonda paarile tuhandele inimesele. Oma telgitaguseid avavad huvilistele näiteks A. Le Coq, Thermory, Salvest ja GPV Estonia.
Avatud tehaste päeva eesmärk on tuua Eesti tööstus ja inseneeria karjäärivõimalused inimestele lähemale – pakkuda vahetut kokkupuudet valdkonnaga, mis jääb tavaliselt avalikkuse silme alt varju.
Haridus- ja Noorteameti Inseneriakadeemia arendusjuhi ja sündmuse korraldaja Juta Asuja sõnul on huvi ürituse vastu olnud muljetavaldav. „Tehasetuuride kohad läksid nagu soojad saiad ja kokku saab sündmusest osa ligi 2000 inimest,” ütles ta ja lisas, et kõik tehasetuuride kohad broneeriti esimese nädalaga ära.
Asuja sõnul motiveerib sündmuse soe vastuvõtt seda järgmisel korral veelgi suuremalt korraldama. „Avatud tehaste päev on pilootprojekt, mida soovime võimalusel laiendada üle Eesti. Eesmärk on murda barjääre ja näidata noortele, et inseneeria ei ole midagi abstraktset – see on midagi, mida saab katsuda, kogeda ja milles saab kujundada tähendusrikast karjääri.”
Avatud tehaste päeval on esindatud erinevad sektorid: nii metalli-, puidu-, toidu-, trüki-, pakendi- kui ka elektroonikatööstuse ettevõtted. Oma uksed avavad näiteks Tarmetec, A. Le Coq, Tiksoja Puidugrupp, Gustav Cafe, Estiko-Plastar ja mitmed teised tootmisüksused, mis panustavad igapäevaselt Eesti majandusse ja samuti globaalsesse tarneahelasse.
Tehasetuuridel näevad külastajad, kuidas valmivad tooted, millega puutume kokku argielus, näiteks taaraautomaadid, külmutatud toitude pakendid ja magamistoa mööbel. Esimesel päeval on tehased avatud koolirühmadele ning teisel päeval kõikidele huvilistele.
Elektroonika tootmisteenuseid pakkuva ettevõtte GPV Estonia personalijuht Gaile Vijar märkis, et nende jaoks on avatud tehaste päev võimalus näidata, et Eesti tööstus pole midagi üksluist ega vanamoodsat. „Oleme pikisilmi oodanud, et sündmusel osalejad, eriti järelkasv, näeksid kaasaegset tootmist. Näitame oma tehase tuuridel, kuidas toimub tööstuselektroonika tootmine, milliseid tipptehnoloogiaid me kasutame ja kuidas panustavad sellesse meie insenerid ja spetsialistid. Avatud tehaste päeval osalemisega loodame anda inseneeria huvilistele tugeva tõuke,” sõnas ta.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuhi Ave Schank-Lukase sõnul on Euroopa majanduskasvu mootor nutikad ja heade oskustega inimesed, sealt saab alguse innovatsioon ja areneda tööstus. „Selleks on meil vaja rohkem tähelepanu pöörata oskustele ja arenguvõimalustele tööstussektoris. Euroopa Liit toetab kutseharidust, teadust ja innovatsiooni, aga sama oluline on ka teadlikkuse tõstmine. Loodan, et avatud tehaste päev tekitab noortes huvi inseneeria vastu ja nad kasutavad oma unistuste elluviimiseks, õpinguteks ja teadmiste rakendamiseks võimalusi, mida pakub Euroopa,” lausus ta.
Tehasetuure täiendavad kõrvalsündmused
Avatud tehaste päeva kõrvalsündmustena toimus aprilli lõpus jalgratastel Retrotuur Tartu ajaloolistesse tootmishoonetesse ning 15.–16. mail pakub Eesti Töötukassa Lõuna-Eesti Karjäärikeskuses huvilistele eksponaatide tuuridel interaktiivseid karjääritegevusi. Lisaks tutvustab sündmuse ajal õppimisvõimalusi 15. mail Tartu Rakenduslik Kolledž VOCO.
Avatud tehaste päeva korraldavad Haridus- ja Noorteamet (Inseneriakadeemia), Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Inseneride Liit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Masinatööstuse Liit ja Tartu Linn. Sündmust kaasrahastab Euroopa Liit.
Statistikaamet: Töötute arv on viimase 12 aasta suurim
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 8,6%, tööhõive määr 67,4% ja tööjõus osalemise määr 73,7%.
Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. „Töötute arv suurenes mullu sama ajaga võrreldes 5300 inimese võrra ning töötuse määr tõusis 8,6% peale, mis on 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta varem ja 1,2 protsendipunkti rohkem kui mullu viimases kvartalis,” tõdes ta.
Vassiljeva lisas, et meeste töötuse määr oli 9% ja naiste oma 8,2%. „Piirkondadest ainukesena vähenes töötuse määr Ida-Virumaal, kus see oli 12,7%. Langusest hoolimata on töötuse määr seal endiselt Eesti kõrgeim,” täpsustas ta.
Kõige rohkem suurenes aasta aega või kauem töötu olnud inimeste arv, keda oli esimeses kvartalis 16 000 ehk 3200 võrra rohkem kui mullu samal ajal. „Vähem kui kuus kuud tööta olnud inimesi oli 38 100, mis on 1700 võrra rohkem kui aasta varem ja 4800 võrra rohkem kui eelmise aasta viimases kvartalis,” lausus analüütik
Hõivatute arv oli tänavu esimeses kvartalis 681 600. Hõivatute arv vähenes aastaga kogu Eestis 11 700 inimese võrra — kõige enam Lõuna-Eestis (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas) ja Lääne-Eestis (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonnas), aga ka Tallinnas. Tööhõive määr ehk hõivatute osatähtsus kõigist 15–74-aastastest oli 67,4% ja see vähenes kogu Eestis võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga ühe protsendipunkti võrra.
Hõivatute arv üldiselt vähenes, suurenemine toimus vaid teenuste sektoris
Piirkonniti olid erinevused suured: tööhõive määr suurenes Tallinnast väljapoole jääval Harjumaal ja Kesk-Eestis (Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakonnas), kõige enam aga – 3,3 protsendipunkti võrra –traditsiooniliselt teistest Eesti piirkondadest tunduvalt madalama hõivatute osakaaluga Ida-Virumaal. Langus toimus tänavu esimese kvartali andmetel Lääne-Eestis, kus tööhõive määr vähenes 3,4 protsendipunkti võrra. Väiksemaks jäi tööhõive määr ka Lõuna-Eestis ja Tallinnas.
Hõivatud naisi jäi vähemaks 6900 ja mehi 4800 inimese võrra. Majandussektoritest vähenes hõivatute arv tööstuses ja ehituses ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis, samas suurenes hõivatute arv teenuste sektoris, kus töötas kokku ligi kolmveerand, täpsemalt 73,8% kõigist hõivatutest.
Analüütik selgitas, et hõivatute arvu üldine vähenemine toimus peamiselt ettevõtjate arvelt: palgatöötajaid jäi võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga vähemaks 1000 võrra, samas kui üksikettevõtjate arv vähenes 2100 inimese ja palgatöötajatega ettevõtjate arv 7400 inimese võrra.
„Esimeses kvartalis suurenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4300 inimese võrra majanduslikult mitteaktiivsete arv, keda ei loeta tööjõu hulka kuuluvaks. Kõige enam mitteaktiivseid tuli juurde Tallinnas ja Lõuna-Eestis, samas vähenes nende arv Ida-Virumaal,” selgitas Vassiljeva. Tööjõus osalemise määr oli kogu Eestis 73,7%, mis on võrreldes mulluse esimese kvartaliga 0,5 protsendipunkti vähem.
Kuna rahvaarv üldiselt võrreldes 2024. aastaga vähenes, siis vähenes ka tööealiste ehk 15–74-aastaste koguarv 1900 inimese võrra. „See ei toimunud aga ühtlaselt igal pool. Kõige suurem tööealiste arvu vähenemine võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga toimus Lõuna-Eestis (-4400 inimest) ja Kirde-Eestis (st Ida-Virumaal, kokku -1900 inimest),” tõdes ta.
Tööealiste arv suurenes Kesk-Eestis (+2400 inimest) ja Tallinnas (+2000 inimest). Vanuserühmadest suurenes 15–24-aastaste arv 4300 inimese võrra ja 65–74-aastaste arv 1300 inimese võrra, samas 25–64-aastaste arv vähenes 7600 võrra.
Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Tööjõu-uuringusse kaasatud ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenike arv on nende kohta hinnangute andmiseks liiga väike. Rohkem statistikat Eesti tööturul olevatest ukrainlastest leiab statistikaameti kiirstatistika valdkonnalehelt.
Ainus ja eriline: kas Tommy Cash saab ennast ära patenteerida?
Kui keegi saab nii kuulsaks nagu Tommy Cash, muutub ta brändiks, mida võidakse püüda kopeerida ja ära kasutada. Selle vastu on artist juba tegutsema asunud, kaitstes ära oma nime kaubamärgina. Tema loomingus on aga veel paljugi – rõivadisainist laulupealkirjadeni –, mis jäljendajate eest kaitset vajab.
Tommy Cash ei ole lihtsalt muusik, vaid kõndiv kunstiteos ja äratuntav bränd. Kuulsusega käivad sageli käsikäes kopeerimine ja soov artisti tuntuselt kasu lõigata. Selle vastu iseennast kui tervikut „patenteerida” pole võimalik, küll aitab oma loomevara ehk kaubamärkide, disainide, autoriõiguste jm kaitsmine artistidel kontrollida, kes ja kuidas nende loomingut kasutab ning sellelt tulu teenib.
Nimi on kaubamärk
Tommy Cash on juba astunud olulise sammu oma identiteedi kaitsmiseks – 2022. aastal registreeris ta tähise TOMMY CASH kaubamärgina Patendiametis. Kaitse sai ta sellega mh kaupadele ja teenustele nagu meediasisu, rõivad, kultuuritegevus, meelelahutus ja muusikateenused (aga ka spordialane tegevus!).
Kaitstud kaubamärk annab võimaluse takistada teistel samas või sarnases valdkonnas tähist kasutamast. See tähendab, et keegi kolmas ei tohi hakata tootma Tommy Cashi nime alt T-särke ega korraldada kontserte ilma artistilt luba küsimata või temaga kokku leppimata.
„Kaubamärgikaitse aitab artistidel võidelda oma nime väärkasutuste vastu sotsiaalmeedias ja veebiplatvormidel ning annab kindluse, et keegi kolmas nime ei registreeri.Online platvormidest on saanud omamoodi kohtumõistjad, ja kui tavapärane kohtumenetlus on aeglane ja kulukas, siis platvormid sulgevad kontosid teinekord lihtsa avalduse alusel tundide jooksul ning nende taasavamine on keerukas ja teinekord ka võimatu,” hoiatab patendibüroo AAA patendivolinik Almar Sehver artiste oma kaubamärgi hooletusse jätmise eest.
Finantsteenused paraku juba lukus
Oluline on seejuures teada, et kaubamärgikaitse on territoriaalne. TOMMY CASH kaubamärk on registreeritud Eesti Patendiametis, seega kehtivad omaniku õigused vaid Eestis.
„Näiteks Eurovisiooni toimumiskohas võiks teoreetiliselt alustada TOMMY CASH T-särkide tootmist ja müüki ilma kaubamärgiõigust rikkumata. Kui Cash aga mõtleks oma nime alt hakata finantsteenuseid pakkuma, peab ta arvestama, et seda ta Mehhikos teha ei saa – seal on ettevõte nimega GRUPO TOMMY CASH SAS DE CV 2023. aastal juba tähisele TOMMY CASH finantsteenuste osas kaubamärgitaotluse esitanud,” selgitab Sehver kaubamärgi territoriaalsuse põhimõtet.
Aga muusika, videod ja… tantsuliigutused?
Tommy Cashi laulud, muusikavideod, laulutekstid ja visuaalne kunst kuuluvad autoriõiguse kaitse alla, eeldusel, et need on originaalsed ja fikseeritud mingis vormis (nt üles kirjutatud, filmitud). Sehver lisab, et autoriõiguse kaitse all on ka heli- ja videosalvestised ning autoriõigus kaitseb kaasnevate õigusega ka esitajaõigusi: „Autor, tootja ja esitaja võivad astuda vastavate kollektiivsete esindusorganisatsioonide liikmeteks ja raha tiksub regulaarselt teose kasutuse pealt.”
Kuid kuidas on lood tema eriliste tantsuliigutustega, mida sageli tema „kaubamärgiks” nimetatakse? Koreograafia võib samuti olla autoriõiguse objekt, kui see on piisavalt originaalne ja keerukas. Kui lugeda, et Tommy Cashi lavaliikumised või tantsunumbrid on üles filmitud ja neil on selgelt äratuntav koreograafia, võib teoreetiliselt autoriõigus neidki kaitsta.
Lips kui disainilahendus või lihtsalt drip?
Cash on kahtlemata tuntud ka oma eripärase rõivastiili poolest. Artist on toonud välja omaenda rõivakollektsioone ja tema veebipoes on müügil fännidele disainitud särke, kingi, mütse, aga ka tema eriti pikk lips, mida ta oma eurolaulu show’s kasutab. Nagu öeldud, on tal artistinimega rõivastele kaubamärgikaitse saadud, kuid kui ta loob unikaalseid disainrõivaid, võiks nende puhul mõelda ka disainikaitsele.
Tööstusdisainilahendus kaitsebki just toote välimust – vormi, värvilahendust, ornamenti, faktuuri vm kas üksikuna või omavahel kombineerituna.
„Espresso Macchiato” sobib laulu, aga mitte kohvi kaubamärgiks
Üldjuhul ei ole üksikud sõnad või fraasid, nagu laulude pealkirjad, autoriõigusega kaitstud. Autoriõigus kaitseb originaalseid loomingulisi teoseid, kuid pealkirjad on tavaliselt liiga lühikesed ja üldised, et neid saaks pidada autoriõiguse objektiks.
Kuna aga pealkiri „Espresso Macchiato” on väga iseloomulik ja selle ümber on loodud bränd (nt kui seda kasutatakse rõivastel, lavashow’des, reklaamides), võiks Cash kaaluda selle registreerimist kaubamärgina, nii nagu oma nimegi kaitses.
Kohvi kaubamärgiks „Espresso Macchiato” paraku aga ei sobi, sest annab tarbijale üksnes kirjeldavat infot toote liigi kohta – kaupade-teenuste omadusi kirjeldavaid tähiseid kaubamärgina kaitsta ei saa. Seega, kui Cash sooviks oma brändiportfelli lisada ka kohvijoogid ja taotleks nendele kaitset tähisega „Espresso Macchiato”, lükkaks Patendiamet selle taotluse tõenäoliselt tagasi.
Soome tõstab kaitseväe reservi vanusepiiri 65. eluaastani
Soome soovib suurendada reservväelaste arvu ja valitsus tõstab kaitseväe reservi vanusepiiri 65. eluaastani.
Praegu on reservis lihtsõdurid 18–50-aastaselt. Ohvitserid ja allohvitserid on reservis kuni 60. eluaastani.
Valitsus plaanib nüüd vanusepiiri tõsta. See puudutab 1966. aastal ja hiljem sündinud inimesi, vahendab Soome meedia.
Reform laiendaks reservi 125 000 inimese võrra ning prognooside põhjal eeldatakse, et Soome kogureserv ulatub 2031. aastaks ligi miljoni inimeseni.
„Reservi tugevdamine tõstab Soome kaitsevõimet. Ei piisa ainult varustuse ostmisest, vajame soomlaste tugevat kaasalöömist,” ütles Soome kaitseminister Antti Häkkänen.
Vastav seadusemuudatus peaks jõustuma järgmise, 2026. aasta algul.
Keskerakond kaebab riigikohtu otsuse Euroopa inimõiguste kohtusse
Keskerakond otsustas kaevata riigikohtu erakonna kriminaalkorras süüdimõistnud otsuse edasi Euroopa inimõiguste kohtusse, teatas ERR-ile Keskerakonna peasekretär Anneli Ott.
„Me rääkisime oma advokaatidega ja lõpuks jõudsime seisukohale, et tegelikult on põhjust selles teemas edasi minna. Ja nüüd oleme esitanud Euroopa inimõiguste kohtule pöördumise seoses riigikohtu otsusega,” ütles Ott.
Tartu Veevärk kontrollib reostusallikat otsides mitut võimalust
Tartu ümbruse kraanivee reostuse allikat otsiv Tartu Veevärk kaevas Soinaste lasteaia juures lahti ühe toru, mille puhul torkas mõõtmisel silma rõhkude vahe. Veevärgi juhi Toomas Kapi sõnul tundub, et midagi hakkab välja kooruma, kuid samaaegselt kontrollitakse asju mitmel rindel.
Tartumaal on alates aprilli keskpaigast sadu inimesi haigestunud oksendamist, kõhulahtisust, iiveldust ja palavikku põhjustavasse tõppe, mille põhjuseks on ilmselt reostunud kraanivesi. Alates 8. maist on haigestumisest teavitanud kaks-kolm inimest päevas, vahendab ERR.
Politsei: Viljandimaal kadunud 14-aastane tüdruk on leitud
Politsei andis teada, et Viljandimaal kadunud 14-aastane tüdruk on leitud. Ta tuli koju tagasi ja temaga on kõik korras.
Politsei palus täna abi selgitamaks tüdruku asukohta, kes ei naasnud peale kodukülastust enam Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusesse.
Tüdruk lubati kodukülastusele Viljandimaale 2. mail ning tagasi kooli pidi ta pöörduma 4. mail. Kooli tagasi aga tüdruk seni läinud ei olnud, ka ei viibi ta Viljandimaal, kuhu kooli naasmiseni jääma pidanuks.
PILTUUDIS: maasika hind Võru Kagukeskuses
Võru Kagukeskuses müüdavate maasikate hind on 4,9 eurot 500-grammise karbi eest. See teeb kilohinnaks 9,8 eurot.
Samas on võimalik osta 5-kilone kast maasikaid 35 euro eest, mis teeb kilohinnaks 7 eurot.
Põlvas Edu poe juures maksab kilo maasikaid 7,9 eurot.
Lõunaeestlase pilt.
Kaitseliidu ülem: õppus Siil võimaldab meil rakendada õppetunde Ukrainast
Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm kohtus õppusel Siil 2025 osalevate Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna kaitseliitlastega ning sai ülevaate õppuse käigust.
Kindralmajor Tamm külastas Lõuna maakaitseringkonna ja Põlva maleva staape, kust juhitakse kaitseliitlaste tegevusi õppusel.
„Täna nägin, et eelmisest aastast rakendatud juhtimissüsteem ehk malevkonna tasandil loodud juhtimispunktid ja elemendid, töötavad,” ütles kindralmajor Tamm. Ta lisas, et kaitseliitlased suudavad koostööd teha nii naaberüksustega kaitseväest kui ka liitlastüksustega. Samuti rõhutas Kaitseliidu ülem organisatsiooni eestvedavat rolli droonide kasutamisel Eesti riigikaitses.
„Ukrainlastelt saame õppida, mida tähendab droonipilt õhust, kuidas peaksid meie positsioonid olema paremini varjatud, aga ka seda kuidas droone kõige efektiivsemalt ründevahendina kasutada,” ütles kindralmajor Tamm.
„Loodetavasti saame Ukrainlaste reaalsed sõjalised kogemused ja õpitunnid ning meie kaitseliitlaste õppusel saadud teadmised kasutada ära meie enda võimearenduses ja tuua need vastavatesse struktuuridesse,” lisas ta.
Käimasoleval õppusel osalevad Lõuna-Eestis Lõuna maakaitseringkonna staabi ning Põlva ja Võrumaa malevate juhtimisgruppide vabatahtlikud ja tegevväelased koos neile määratud maakaitse rühmade ehk ussisõdalastega.
Koos kindraliga külastas kaitseliitlasi ja maakaitseväelasi ka Kaitseliidu veebel ülemveebel Andri Harkmann. „Ma ei tee liiga, kui ma annan meie võitlejatele viie palli skaalal hindeks neli ja see on väga hea hinnang. Tihti meie vormikandjaid omavahel võrreldes saan otsekoheselt välja öelda, et täna pole enam võimalik kindlat vahet teha, kas on tegemist Kaitseliidu võitlejaga või kaitseväe tegevväelasega, sest nad on ühel ja samal tasemel,” ütles ülemveebel Harkmann.
Kaitseliitlased alustasid õppust reservväelastele täiendväljaõppe andmisega, misjärel alustasid kaitseliitlased ja ussisõdalased koos lahingülesannete täitmist. Samuti toetavad maakaitseüksused naaber- ja liitlasüksusi julgestusülesannete täitmisega.
Ühtekokku osaleb erinevates paikades üle Eesti õppusel Siil 2025 rohkem kui 2000 kaitseliitlast. Seda nii reservüksuste kui ka Kaitseliidu sihtüksuste koosseisus.
Vene Föderatsiooni hävitaja rikkus Eesti õhupiiri
Teisipäeva, 13. mai õhtul sisenes Juminda poolsaare piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi Venemaa õhuväe hävitaja Su-35, mis viibis Eesti õhuruumis alla minuti.
Hävitajal puudus lennuplaan ning hävitaja transponder oli välja lülitatud. Rikkumise hetkel puudus lennukil ka kahepoolne raadioside Eesti lennuliiklusteenindusega.
Intsidendile reageerisid hetkel Ämaris NATO Balti õhuturbemissioonil viibivad Portugali õhuväe hävituslennukid F-16 ning sooritasid tuvastuslennu.
Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa saatkonna asjuri Eestis ja andis talle üle noodi.
See oli tänavu esimene Eesti õhupiiri rikkumine Venemaa Föderatsiooni lennuvahendi poolt.
Eesti Maanteemuuseum kutsub muuseumiööl avastama teid ja tehnikat
Laupäeval, 17. mail avab Eesti Maanteemuuseum muuseumiöö raames uksed kell 18.00–23.00. Üle-eestilise muuseumisündmuse tänavune teema on „Öös on raamatut”.
Õhtu keskmes on uus näitus „Tee keskkonda”, mis käsitleb teede, masinate ja inimtegevuse mõju meid ümbritsevale looduskeskkonnale. Näituse pidulik avamine toimub kell 19.00, sellele järgneb kell 19.30 kuraatorituur, mis tutvustab lähemalt näituse sisu ja tausta.
Kell 18.00–21.00 toimub masinahalli autokultuuri osas suur raamatumüük. Müüki tulevad Eesti Maanteemuuseumi väljaanded eriti soodsate hindadega.
Kell 19.00–21.00 saab Valkla kõrtsi juures kirjutada ja lugeda gooti kirjas ning meisterdada isikupärase järjehoidja.
Kell 21.00 algab Varbuse postijaama eest giidituur „Reisimuljed läbi aegade”.
Avatud on kogu muuseumi ekspositsioon ning Varbuse Teemaja.
PS! Et keegi ei jääks ilma ühestki kultuurihetkest – olgu see siis näitus, giidituur või Eurovisioon – on mõeldud ka suure lauluvõistluse fännide peale. Masinahalli liikluskasvatuskeskuses saab kogu õhtu vältel jälgida Eurovisiooni otseülekannet.
Sissepääs muuseumiööl kell 18.00–23.00 on tasuta.
Päästeamet: Ohuteavituse terviksüsteemi testil tuli välja mitmeid kitsaskohti
Täna, 14. mail käivitati Kaitseväe õppuse Siil raames esmakordselt üleriigiline ohuteavituse süsteem EE-ALARM, sealhulgas sireenid 22 asulas ja Tallinna lähipiirkonnas.
Eelteavituse raames edastati info Eesti äpi, ERRi uudisterakenduse, err.ee, ETV ja ETV+ ning SMSi kaudu. „Ole valmis!” rakenduse kaudu tuli eelteavitus tehniliste probleemide tõttu plaanitust suurema hilinemisega. SMSi jõudsid lõpuks hinnanguliselt 1,5 miljoni seadmeni, kuid sellise koguse teadete samaaegne välja saatmine tähendab, et viimased võivad saada selle kätte enam kui poole tunni pärast. Esimese 15 minutiga olid SMS-teavituse saanud umbes 700 000 mobiiltelefoni.
Põhiteavituse juures rakendusid „Eesti äpp” ja „Ole valmis!” äpp. Samuti edastasid ETV, ETV+, err.ee ja ERRi uudisterakendus infoteate. SMSi levik peegeldas hommikuse eelteavituse dünaamikat. Äpiteavituste juures oli viivitusi, mida nii Riigi Infosüsteemi Amet kui ka Naiskodukaitse analüüsivad.
Põhiteavituse raames käivitas riik ka sireenivõrgustiku. Kahes kolmandikus kohtades hakkasid ohusireenid tööle õigeaegselt, kuid enamikes teistes asukohtades käivitumine hilines. Mõnes kohas sireenid ei käivitunud. Täpsema ülevatega tegeleb Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus (SMIT). Samuti hakkas SMIT tekkinud kitsaskohti tervikuna üle analüüsima.
Esmakordne käivitamine andis hädavajaliku teadmise ja kogemuse meie olemasolevate protsesside ja kanalite kohta. Välja tulnud kitsaskohti hakkavad analüüsima Siseministeerium, Päästeamet, Häirekeskus, Riigi infosüsteemi amet ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ning Naiskodukaitse.
Kutsume inimesi andma tagasisidet leheküljel kriis.ee.
Tegemist oli süsteemi esmakordse sedavõrd ulatusliku käivitamisega, mis lubab analüüsida ka selle toimimist päriselulises olukorras ning aitab seejuures tuvastada kitsaskohti. Lisainfo www.olevalmis.ee ja riigiinfo telefonilt 1247.
Minister: Munakanade puurispidamine keelustatakse alates 2035. aastast
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium saatis ministeeriumitele kooskõlastamiseks loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis keelab Eestis munakanade puurides pidamine alates 2035. aastast.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on olnud tihedas suhtluses suuremate munatootjatega ja eelnõud on vastavalt kokkulepetele täiendatud. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles, et loomade heaolu peab olema tagatud kõrgel tasemel. „Teeme selleks kõik, mis meie kätes. Olen kohtunud sektori esindajatega ja jõudnud ühele nõule, et keelustame munakanade puurispidamise alates 2035. aastast. Samas ei tohi põhjendamatult kahjustada sektori jätkusuutlikkust ega toidujulgeolekut,” lisas ta.
Üleminek puurivabale pidamisele toimub reaalolukorda arvestades. Seetõttu koostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium hiljemalt 2030. aasta lõpuks järelhindamise, et selgitada välja keelustamise mõju munatootmissektorile.
Eelnõu saadetakse ministeeriumitele kooskõlastamiseks teist korda – lisaks sisulistele täiendustele on uuesti saatmine kooskõlas valituse vahetuse hea tavaga. Kooskõlastusi oodatakse teistelt ministeeriumitel 27. maiks. Eelnõu heakskiidu korral Riigikogus keelustatakse munakanade puurispidamine Eestis alates 2035. aastast.
Munakanade puurispidamise keelamisega soovib Eesti mõjutada munakanade heaolu parandamist kogu Euroopa Liidus.
Riigikohus: Töötuskindlustuse seadus on osaliselt põhiseadusega vastuolus
Riigikohtu üldkogu leidis, et töötuskindlustuse seadus on osaliselt põhiseadusega vastuolus, sest vanemapuhkuse ajal töötanud inimesele makstakse töötuskindlustushüvitist lubamatult vähe.
Kohtusse pöördunu viibis vanemapuhkusel, kuid samal ajal töötas väikese tasu eest. Tal tekkis õigus töötuskindlustushüvitisele, mille Eesti Töötukassa ka määras. Lapsevanem oleks aga saanud märgatavalt suuremat töötuskindlustushüvitist, kui ta ei oleks vanemapuhkuse ajal väheses ulatuses tööd teinud. Vanema arvates ei olnud selline olukord põhiseadusega kooskõlas.
Riigikohtu üldkogu hinnangul oli töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamise kord vastuolus võrdse kohtlemise nõudega. Nii ema-, isa-, vanema- kui ka lapsendajapuhkuse võimaldamine ja nende puhkuste kestel hüvitiste maksmine on töö- ja pereelu ühitamise soodustamise meetmed, millega riik aitab alla kolmeaastase lapse vanemal ning lapsendajal pühenduda tööelu asemel perekonnale, leevendades märkimisväärselt survet teha sissetuleku saamiseks tööd.
Töö- ja pereelu ühitamise eesmärgiga ei ole aga kooskõlas see, kui nende puhkuste kestel töötamine muutub kindlustatule kahjulikuks, sest vähendab puhkuse lõppemise järel töötuks jäämisel makstava töötuskindlustushüvitise suurust. Lubamatu oli kohelda kaebajat vanemapuhkuse ajal töötasu teenimise tõttu ebasoodsamalt, võrreldes nende inimestega, kes vanemapuhkuse ajal tööd ei teinud.
Riigikohus kinnitas, et seadusandjal on töötuskindlustussüsteemi kujundamisel avar otsustusruum. Vajalik on vältida kuritarvitusi, kuid inimesi tuleb kohelda võrdselt.
VIDEO: Raekoja plats täitus nädalavahetusel Tartumaa maitsetega
Möödunud nädalavahetusel tervitas tartlasi Suudlevate tudengite ette kaetud kohalikke maitseid täis toidulaud, mis tõi kohale sajad uudistajad.
Kohapeal sai mekkida 12 toidutootja valikut juustudest kuni mullijookideni. Toidulaual olid esindatud Viinamärdi Talu, Kaimi Linnutalu, Torditoimetus, Luke Farmimeierei, Maidu kastmed, Sepamäe talu, Linnupete, Andre Farm, A. Le Coq, Annami, Assor Kondiiter ja Eesti Põllumajandusmuuseum.
Tartumaiste maitsete tervitus kevadlaadal oli sissejuhatus Tartumaa toidupiirkond 2025 mahukasse programmi. Maikuust detsembrini toimub piirkonnas üle 100 turismi- ja toidusündmuse, mille leiab peagi kultuuriaknast. Programm täieneb pidevalt ja sündmused leiab „Tartumaa toidupiirkond” kategooria järgi.
Aasta jooksul tuuakse fookusesse Tartumaa toiduajaloo põnevad leiud, kohalikud retseptid, toidumärgise kandjad ja palju muud.
Harno toetab 10 000 noore haridusse ja tööturule naasmist
Haridus- ja Noorteamet soovib mobiilse noorsootöö abil jõuda rohkemate noorteni, kes ei õpi ega tööta – eesmärk on toetada neid haridusse ja tööturule naasmisel. 2024. aasta andmetel on NEET-noorte osatähtsus 15–26-aastaste hulgas 10,5%.
15–26-aastaste noorte elus toimub palju olulisi muutusi: kooli lõpetamine, esimene töökoht, iseseisev elu. Suured ootused võivad tekitada segadust – kes ma olen ja mida ma tegelikult tahan. Nii võivadki noored ühel hetkel sattuda olukorda, kus nad ei õpi ega tööta (NEET-seisund).
Haridus- ja Noorteamet (Harno) soovib pakkuda sihipärasemat tuge noortele, kes on haridusest või tööturult kõrvale jäänud või kellel on risk sellesse olukorda sattuda. Eesmärk on jõuda mobiilse noorsootööga rohkematesse Eesti piirkondadesse – kokku 35 omavalitsusüksusesse –, et aidata noortel naasta õppima või tööle ning ennetada olukorra kordumist. Eraldi tähelepanu pööratakse põhihariduse või sellest madalama haridustasemega noortele, kelle puhul on oluline toetada haridustee jätkamist.
Toetust pakutaksegi eelkõige mobiilse noorsootöö kaudu, mis koosneb tööst avalikus ruumis, grupitööst, individuaalsest ja kogukonnatööst ning võrgustikutööst. Noortega kontakti loomiseks lähevad mobiilsed noorsootöötajad sinna, kus noored oma aega veedavad – näiteks kaubanduskeskustesse või sotsiaalmeediasse. Kui kontakt on loodud, tehakse noorega personaalselt tööd, et toetada tema naasmist õppima, tööturule või koolitustele. Protsessi pikkus sõltub noore olukorrast ja sellest, miks ta sellesse seisu on sattunud.
Selle tegevuse laiendamiseks otsib Haridus- ja Noorteamet teenusepakkujat mobiilse noorsootöö arendamiseks ja elluviimiseks omavalitsustes. Hanke eesmärk on leida partnerid jõudmaks rohkemates piirkondades noorteni, kes ei õpi ega tööta või kellel on risk sellesse olukorda sattuda. Mobiilse noorsootöö kaudu toetatakse neid noori teel tagasi õppima ja/või tööle.
Rahvusvahelise hanke planeeritud maksumus on ligi 3,2 miljonit eurot, millest 70% kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Pakkumisi saab esitadariigihangete registriskuni 18. juunini kell 10.00. Hanke sisu tutvustamiseks toimuvad infopäevad: 21. mail Tartus, 23. mail Tallinnas, 27. mail veebis ja 28. mail Jõhvis, kuhu saab registreeruda siit.
„Meie lõppeesmärk on, et noortel oleksid kõik võimalused kujundada endale just selline tulevik, millest nad unistavad. Selleks on aga oluline, et nad omandaksid hariduse ja/või oleksid tööturul aktiivsed. Harnos tegutseme selle nimel, et igal noorel oleks ligipääs maailma parimatele võimalustele õppida ja rakendada oma täit potentsiaali,” selgitas tegevuste ulatuslikumat mõju Haridus- ja Noorteameti noorteprogrammide keskuse juht Reet Kost. „Töö tulemusena on 2029. aastaks vajalikku tuge saanud vähemalt 10 000 noort, kes ei õpi ega tööta. Näeme, kui oluline on jõuda noorteni varakult – just seal, kus nad on. Mobiilne noorsootöö pakub Eestis suurt potentsiaali noortega kontakti loomiseks nende endi keskkonnas ning aitab ennetada kõrvalejäämist. Noorte toetamine ongi eelkõige usalduse ja kohalolu küsimus,” lisas ta.
Noore toetamisel tehakse koostööd ka teiste osapooltega: näiteks noortevaldkonna organisatsioonide, noorte heaoluspetsialistide, töötukassa ja haridusasutustega. Lisaks saavad tuge noortega töötavad spetsialistid, kellele pakutakse ettevalmistust mobiilse noorsootöö rakendamiseks ning teadmisi, kuidas toetada mitteõppivaid ja -töötavaid noori. Samuti toetatakse noorsootöö korraldajaid ja organisatsioone tegevuste planeerimisel ning luuakse vajalikke tugimaterjale.
Hange viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks” raames. Programmi eesmärk on parandada noortevaldkonna teenuste kättesaadavust kõigi noorte jaoks ning suurendada kolmanda kooliastme õpilaste teadlikkust vaimse tervise teemadel.
Harno on haridus- ja noortevaldkonna arengute elluviija. Muuhulgas käivitas Harno eelmisel aastal mobiilse noorsootöö arengut toetavad tegevused, et igal noorel oleksid maailma parimad võimalused oma potentsiaali rakendamiseks.
Politsei: Valgamaal kadunud 70-aastane mees on leitud
Politsei andis teada, et Valgamaal kadunuks jäänud 70-aastane mees on leitud.
Politsei kontrollis tänase päeva jooksul erinevaid kohti Valga linnas ning ühe võimaliku viibimispaiga kontrollimisel õnnestuski kadunud mees leida. Ta veetis aega oma sõpradega ning temaga on kõik korras.
Politsei palus täna abi selgitamaks 70-aastase mehe asukohta, kes lahkus eile hommikul oma elupaigast Valga vallas Koikkülas ning ei olnud sinna seni naasnud.
VIDEO: õhuväe radar manööverdas häire korras maastikul
Eesti õhuväe mobiilne radar manööverdas õppusel Siil 2025 häire korras läbi nelja maakonna Võrumaalt Lääne-Eestisse ja kohates rännakul „jälitajaid”, peitus ööpimeduses Viljandimaa metsadesse õhuseiret tagama.
„Radarposti kiire mobiilsus tähendab, et me oleme iga kell valmis välja hüppama enda rahuaja tingimustelt maastikule, vahet ei ole millisesse punkti, et toota õhuseiredivisjonile radariinfot, mis läheb edasi töötlemisele ja laialijagamisele ka liitlastele ning mujale,” ütles õhuseiredivisjoni radarposti ülem leitnant Ken Areng.
„Reservväelastega olen ma väga rahul, nad on väga motiveeritud. Väga kiiresti tuleb neil meelde, mida on varem õpitud. Üldjoontes tuletame koostegevusharjutusega reservväelastele meelde radarpostiga väljas olemist,” kommenteeris leitnant Areng õppuse Siil kulgu oma üksuse vaates.
Õhuseiredivisjon on Eesti õhuväe allüksus, mis koostöös teiste radarpostide ja juhtimisüksusega tagab Eesti õhuruumi puutumatust olukorrateadlikkuse tagamisega. Eesti õhuseire eelhoiatusvõime tagab õhuturbe kiirreageerimisvõime. Praegu tagab Eestist Balti riikide õhuturvet Portugali eskadrill F-16 hävitajatega.
Õppuse Siil 2025 ajal soovib õhuvägi Ukraina sõja kogemusele tuginedes ka kodanike abi, kes saavad 10.-20. maini naiskodukaitse loodud rakenduse „Ole valmis!” abil anda teada õhus märgatud lennuvahenditest, olgu selleks siis lennukid, helikopterid või droonid.
Riigikogu võttis vastu Isamaa algatatud jahiseaduse muudatuse
Riigikogu kolmapäevasel istungil läbis kolmanda lugemise jahiseaduse muutmise eelnõu, millega lubatakse tulevikus nuhtlusisendite jahtimine aastaringselt.
„Hundipopulatsioon on Eestis aasta-aastalt kasvanud, mis näitab meie looduse head seisu. Mündi teine külg on aga kahjud karjapidajatele ning kodumajapidamistele, kelle loomad hundi lõugade vahel hukkuvad. Senine seadusandlus lubas nuhtlusisendeid küttida vaid väljaspool jahiaega ning jahiajal tuli kinni pidada määratud ulukijahi mahust. Edaspidi saab Keskkonnaamet õiguse korraldada nuhtlusisendite jahti aastaringselt,” sõnas seadusemuudatust eest vedanud keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja (Isamaa).
Opositsioonierakonnad on Metsoja sõnul praeguses Riigikogu koosseisus oma esitatud eelnõudega näidanud, et tegeletakse Eesti riigi ja inimeste tegelike vajaduste täitmiseks lahenduste leidmisega. „Tuletan meelde, et ka põhiseaduse muutmine hääleõiguse küsimuses sündis üksnes Isamaa vedamise tulemusel. Piisava avaliku surve puhul on selge, et valitsusliit on valmis opositsiooni algatusi toetama. Seega peame seda survet jätkama – ka näiteks maksukoormuse tõusu ümber pööramisel. Sellest kantuna andis Isamaa kolmapäeval uuesti sisse automaksu tühistamise eelnõu, mille vajalikkust toetab selgelt Eesti avalikkuse ülekaalukaalukas enamus,” ütles Metsoja.
Põllumajandus- ja Toiduamet: meie partneriks on kogu ühiskond
PTA tegevuse keskmes eelmisel aastal oli Eesti inimeste toidulaua turvalisus, meie riigi loomade heaolu, taimede tervis ning põllumajanduskeskkonna tasakaal. Möödunud aastal tugevdati seda rolli süsteemsema arendustöö ja ennetamisega, korraldades üle-eestilise teavituskampaania „Tee teadlik valik!”.
Astudes vastu oma viiendale tegevusaastale pöörab amet veelgi rohkem tähelepanu, et olla avatud ja mõjus partner ettevõtjale, tarbijale, kui ühiskonnale tervikuna. Ameti põhitegevus on küll järelevalveasutusena kontrollida, kas õigusnõuded on täidetud, kuid teisalt pakkuda usaldust ja tasakaalu tarbijatele ja ettevõtjatele. „Meie tegevuse fookus ei ole pelgalt järelevalves, vaid samavõrd ka ennetuses, harimises ja partnerluses. Amet ei tegutse üksinda – me kujundame koos kõigi osapooltega usaldusväärset ja kestlikku toidu- ja põllumajandusvaldkonda. Usume, et teadlik ja kaasatud ühiskond on meie parim partner ohutuma ja kestlikuma tuleviku kujundamisel,” kirjutab PTA peadirektor Raimo Heinam 2024. aasta aastaraamatu eessõnas.
Möödunud aastal pööras amet suuremat tähelepanu loomade heaolu teemale ning korraldas oma esimese üle-eestilise teavituskampaania, et tõsta loomapidajate ja teadlikkust sellest, et looma võtmine on pikaajaline otsus ning suur vastutus. Tegemist on suurt ühiskonda kõnetava teemaga, mille lahendamine eeldab erinevate osapoolte vastutust, loomapidamiskultuuri parendamist, teadlikkuse tõstmist ja loomapidajate vastutustundlikku käitumist. Selleks astusime möödunud aastal lisaks tavapärasele tööle veel ühe olulise sammu – käivitasime ameti esimese ja seni suurima teavituskampaania „Tee teadlik valik”, mis pälvis ühiskonnas märkimisväärset tähelepanu ja tunnustust. Loomapidamisega seotud murekohtade lahendamiseks kaasasime kampaania raames toimunud vestlusringi ka teised valdkonnaga seotud eksperdid.
PTA teeb igapäevaselt tööd selle nimel, et märgata riske ja võimalikke rikkumisi varakult ning seeläbi neid pigem ennetada, et tarbija oleks teadlikum ja nõudlikum ning tootja-käitleja oleks teadlik ning usaldusväärne partner oma klientidele. „Me ei tee kontrolle mitte kellegi kiusamiseks, vaid ikka selleks, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid ja usaldada meie turul olevaid tooteid,” rõhutab Heinam. Näiteks tegi PTA taimekaitse valdkonnas 2024. aastal ühtekokku 1021 kontrolltoimingut, keskendudes nii taimekaitsevahendite turustamisele kui ka kasutamisele. Turustamisel olid peamiseks probleemiks vead taimekaitsevahendi märgistamisel ja kasvava e-kaubandusega seotud ohud, kus ligikaudu pooltes kontrollitud veebipoodides tuvastati rikkumisi. Toiduvaldkonnas kontrolliti 2024. aastal väikelastele mõeldud toidulisandeid ja nende vitamiinide ja mineraalainete sisaldust ning märgistusel toodule vastavust. Selgus, et 30-st analüüsitud tootest 14 (47%) ei vastanud nõuetele, kuna sisaldasid märgitud kogustest oluliselt vähem vitamiine ja/või mineraalaineid. Tagamaks, et Eestis müüdav toit on ohutu, saatis PTA 2024. aastal piiripunktidest päritoluriiki tagasi 143 saadetist ning hävitamisele suunas 29 saadetist. Nende hulgas oli ka 23 tonni India päritolu riisi, mis läks hävitamisele.
PTA aastaraamat 2024 võtab kokku ameti neljanda tegevusaasta. Lisaks eelmainitule leiab aastaraamatust ülevaate loomataudidest, taimekaitse olukorrast, taimekahjustajatest ja huvitavaid fakte järelevalve tegevustest.
Politsei: Valgas kadunud 16-aastane tüdruk on leitud
Politsei andis teada, et Valgas kadunud 16-aastane tüdruk on leitud. Lapsevanemad andsid teada, et nad leidsid tüdruku Valga bussijaamast ning viisid ta tagasi koju.
Politsei palus eile abi selgitamaks 16-aastase tüdruku asukohta, kes lahkus oma kodust möödunud nädala lõpus ning ei olnud sinna seni tagasi läinud.
EL lihtsustab ühist põllumajanduspoliitikat, et toetada tootjaid ja konkurentsivõimet
Euroopa Komisjon esitas täna suure meetmepaketi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamiseks ja põllumajandustootjate konkurentsivõime suurendamiseks.
Meetmed hõlmavad sektori halduskoormust, järelevalvet, rakendamist, kriisidele reageerimist ja investeerimisvajadusi. Muudatused võimaldavad põllumajandustootjatel aastas säästa kuni 1,58 miljardit eurot ning riiklikel haldusasutustel 210 miljonit eurot, muutes samal ajal maksed, nõuded ja kriisivahendid paindlikumaks ja hõlpsamini hallatavaks. Algatus on osa laiemast lihtsustamispüüdlusest, mis on kooskõlas ELi konkurentsivõime kompassiga, ning toetab põllumajandussektori, eelkõige noorte ja mahepõllumajandustootjate konkurentsivõimet, kerksust ja digiüleminekut.
Ühtekuuluvuspoliitika ja reformide valdkonna juhtiv asepresident Raffaele Fitto: „Tänaesitatud pakett avab põllumajandustootjatele uusi võimalusi. Meie eesmärk on saavutada konkreetseid tulemusi lühikese aja jooksul. Me tahame tegutseda kohe, sihikindlalt ja tõhusalt. Kuulame põllumajandussektori vajadusi ja oleme valmis reageerima tootjate nõudmistele, et tagada neile parimad töötingimused, suurendada sektori konkurentsivõimet ning võimaldada Euroopas kaasaegset ja tõhusat põllumajandust, mis keskendub tootele, mitte bürokraatiale.”
Kõigi ELi põllumajandustootjate regulatiivse koormuse vähendamiseks pakub komisjon välja sihipärased lahendused konkreetsete seadusandlike muudatuste kaudu, mis põhinevad praktilistel kogemustel ning sidusrühmadelt ja liikmesriikidelt saadud ulatuslikul tagasisidel.
Lihtsustatud toetuskava väiketootjatele
Väiketootjate iga-aastast kindlasummalise toetuse piirmäära suurendatakse 1250 eurolt 2500 eurole. Väiketootjatele makstavate toetuste eesmärk on edendada toetuste tasakaalustatumat jaotust, tugevdada nende maapiirkondade elujõulisust, kus väikestel põllumajandusettevõtetel on oluline majanduslik roll, ning vähendada nii põllumajandustootjate kui ka ametiasutuste halduskoormust. Väiketootjad vabastatakse ka teatavate keskkonnaeeskirjade täitmisest (tingimuslikkus), kuid nad säilitavad õiguse saada toetusi, millega premeeritakse keskkonnasõbralikku põllumajandust (ökokavad).
Lihtsustatud keskkonnanõuded ja -kontroll
Lihtsustamispaketi eesmärk on võtta paremini arvesse erinevaid põllumajandustavasid ja kohalikke tingimusi, vähendades samal ajal kattuvust kehtivate riiklike eeskirjadega. Näiteks loetakse sertifitseeritud mahepõllumajandusettevõtted automaatselt vastavaks teatavatele ELi rahastamisnõuetele.
Kontrollidega seotud halduskoormuse vähendamiseks ühtlustatakse kontrolle satelliidi ja tehnoloogia kasutamise abil. Lisaks võetakse kasutusele uus põhimõte, mille kohaselt tehakse aastas ainult üks kohapealne kontroll põllumajandusettevõtte kohta.
Tugevam kriisiohjamine ja lihtsamad menetlused riikide haldusasutuste jaoks
Looduskatastroofidest või loomahaigustest mõjutatud ELi põllumajandustootjaid toetatakse edaspidi tõhusamalt tänu ÜPP strateegiakavade raames antavatele uutele kriisitoetustele ning paindlikumatele ja kättesaadavamatele riskijuhtimisvahenditele.
Liikmesriigid saavad paindlikumalt kohandada oma ÜPP strateegiakavasid, kusjuures komisjoni eelnev heakskiit on vajalik üksnes strateegiliste muudatuste tegemiseks. Sellel on positiivne mõju põllumajandustootjatele, kes saavad tehtud muudatustest kiiremini kasu.
Suurem konkurentsivõime ja digiüleminek
Väikepõllumajandustootjatel on lihtsam saada rahalist toetust uue hõlpsa rahastamisvõimaluse kaudu, mis pakub põllumajandusettevõtjatele kuni 50 000 euro suurust ühekordset toetust, mille abil parandada oma konkurentsivõimet.
Riikide ametiasutusi julgustatakse arendama koostalitlusvõimelisi digisüsteeme. Vastavalt põhimõttele „üks aruanne, mitu kasutusviisi“, peavad põllumajandustootjad esitama oma andmed ainult üks kord ühtse süsteemi kaudu. See säästab aega, vähendab halduskulusid ja parandab põllumajandusettevõtte juhtimist.
Järgmised sammud
Seadusandlik ettepanek esitatakse nüüd vastuvõtmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Lisaks ÜPP peamiste eeskirjade muutmisele teeb komisjon käesoleva aasta lõpus ettepaneku täiendavate lihtsustamismeetmete kohta, sealhulgas väljaspool põllumajandust asuvates valdkondades, et vähendada aruandlus- ja kontrollikoormust ning hõlbustada ÜPP lihtsustamise koondõigusaktiga pakutavate uute paindlikkusmeetmete kasutuselevõttu. Need sammud on esitatud tegevuskavas.
Taust
Praeguse ametiaja jooksul tegeleb komisjon esmajärjekorras kattuvate, tarbetute või ebaproportsionaalsete eeskirjadega, mis koormavad põhjendamatult ELi ettevõtjaid ja takistavad arengut. Komisjon võtab uue suuna eeskirjade lihtsustamiseks, et muuta ELi majandus konkurentsivõimelisemaks ja jõukamaks. Eesmärk on vähendada halduskoormust vähemalt 25% ja VKEde puhul vähemalt 35% enne komisjoni käesoleva ametiaja lõppu, kahjustamata sellega seotud poliitikaeesmärke. Veebruaris vastu võetud esimene koondpakett hõlmas ulatuslikku lihtsustamist kestliku rahanduse aruandluse, kestlikkusega seotud hoolsuskohustuse, süsiniku piirimeetme, taksonoomia ja Euroopa investeerimisprogrammide valdkonnas.
Tänane pakett tugineb lihtsustamismeetmetele, mille Euroopa Komisjon võttis kasutusele juba 2024. aastal. See on osa laiemast protsessist, mis jätkub käesoleva aasta lõpus valdkondadevahelise õigusaktide lihtsustamise paketiga, mis on suunatud muudele põllumajandustootjaid, põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtjaid ja haldusasutusi mõjutavatele poliitikameetmetele.
Häirekeskus: Ohuteavituse eelteavituse järel on sagenenud laste naljakõned riigiinfo telefonile 1247
Suurõppuse SIIL raames saadetud ohuteavituse eelteavituse järel on suurenenud laste poolt tehtud naljakõnede hulk riigiinfo telefonile 1247.
„Palume lapsevanematel selgitada, et sellele numbrile tuleks helistada vaid tegeliku infovajaduse korral. Naljakõned võivad takistada olulise teabe edastamist neile, kes seda tõesti vajavad,” selgitas 1247 arendusekspert Keidi Kütt.
14. mail testitakse suurõppuse SIIL raames üle-eestilist ohuteavitust erinevates kanalites. Ohuteavituse süsteemi testimise eesmärk on anda Eesti inimestele esmakordselt päriseluline kogemus sellest, kuidas riik ohuolukorras elanikkonda hoiatab ning milline näeb ohuteavitus tegelikkuses välja. Testimise ajal tekkinud küsimuste korral tuleks helistada kindlasti riigiinfo telefonile 1247, kust saab usaldusväärset ja kontrollitud infot.
Kindlustus: automaksu tulek asetas sõidukikindlustuse turu surve alla
Käesoleva aasta algusest Eestis kehtima hakanud mootorsõidukimaks ja sellele eelnenud ostubuum läinud aasta lõpus mõjutasid tugevalt sõidukikindlustuse turgu, tuues kaasa kindlustusmaksete vähenemise.
„Jaanuaris registreeriti Eestis vaid 531 uut sõiduautot, mis on kolm korda vähem kui eelmise aasta jaanuaris. Tarbesõidukite müük langes samal ajal 53,3% võrra. See müügilangus tõi kaasa ka kindlustusmaksete vähenemise, eriti kasko- ja liikluskindlustuse segmendis, mis moodustavad olulise osa kahjukindlustuse portfellist,” kommenteeris PZU Kindlustuse kindlustusosakonna juht Elo Raitviir.
Pehme talv vähendas kahjujuhtumite hulka
Samal ajal, kui esimene kvartal oli Eesti kindlustusturul kindlustusmaksete poolest keeruline, tõi möödunud soe ja lumevaene talv kaasa vähem ilmaoludest tingitud kahjusid. „Vähem oli näiteks libedusest tingitud liiklusõnnetusi, veekahjusid ning lume raskuse tõttu tekkinud hoonekahjustusi,” märkis Raitviir. Tänu sellele vähenes nii eraklientide kui ka ettevõtete kahjujuhtumite arv, seda eelkõige kodu-, liiklus- ja kaskokindlustuse valdkonnas.
Inflatsioon paisutab kahjusummasid
Teisalt ei saa tähelepanuta jätta, et hoolimata madalamast kahjusagedusest on kahjude kogumaksumus püsinud kõrge. Selle peamine põhjus on püsivalt kõrge inflatsioon, mis tõstab nii varuosade, remonditööde kui ka ehitusmaterjalide hindu. „Näiteks on kaskokindlustuses ja kodukindlustuses keskmine kahjusumma suurenenud, sest asenduskulud ja parandustööd on kallinenud. See tähendab, et kuigi kahjude arv võib olla väiksem, on iga üksiku kahju rahaline maht suurem,” nentis Raitviir.
Loodusjõududest tingitud kahjude hulk kasvab
Suve lähenedes muutuvad Eestis taas aktuaalseks erinevad loodusjõududest tingitud riskid, mis võivad põhjustada ootamatuid ja ulatuslikke kahjusid nii kodudele kui ka sõidukitele. „Viimastel aastatel on sagenenud suvised tormid, millega võivad kaasneda tugevad tuuleiilid ja rahe. Need võivad põhjustada kahjustusi nii hoonetele – eelkõige katustele ja akendele – kui ka sõidukitele,” märkis Raitviir.
Suviste äikesevihmadega võib Raitviiru sõnul väikestel maa-aladel kiiresti maha sadada väga suur hulk vihma, mis põhjustab nii-öelda mikroüleujutusi, nagu juhtus näiteks Tartus Riia ja Vaksali tänava ristmiku läheduses. „Eriti ohustatud on madalamad piirkonnad ja hooned, kus kanalisatsioon ei tule vee ärajuhtimisega toime.“
Suvised ilmastikunähtused võivad tabada ootamatult ja väga lokaalselt. Seetõttu tasub oma vara kaitsmisele läheneda ennetavalt, seda nii füüsiliste meetmete kui ka kindlustuskaitsete kaudu. Hoolikalt läbi mõeldud ja õigeaegselt uuendatud kindlustuskaitsed võivad säästa suuri summasid ning pakkuda meelerahu, kui ilm peaks ootamatu vingerpussi,” sõnas Raitviir.
Kuidas kaitsta oma vara suviste loodusjõudude eest?
Kontrolli ja hoolda regulaarsetelt hoovi ning keldri kanalisatsioonisüsteeme.
Veendu, et sinu kodu äravoolutorustikul on tagasilöögiklapp, mis hoiab ära vee tungimise hoonesse kanalisatsiooni kaudu.
Kodukindlustuse puhul veendu, et poliis katab ka vihmaveest ja kanalisatsiooni tagasivoolust põhjustatud kahjud.
Ära sõida autoga sügavasse vette, sest see võib kaasa tuua kuluka remondi, mida kaskokindlustus ei pruugi hüvitada.
Kui ilmateenistus on andnud äikesehoiatuse, siis pargi auto võimalusel varju alla või kasuta rahekaitsekatet.
Sulge tormiohu korral aknad, kinnita või vii siseruumidesse õues olevad esemed ja grilli- või aiavarustus, mis võib tugeva tuule käes liikuma hakata.
Kontrolli, et kodukindlustus hõlmab kaitset ka loodusjõudude, sh tormi ja rahe tekitatud kahjude vastu.
Kaitseks välgulöögist tingitud kahjude eest kasuta kvaliteetseid ülepinge- ja piksekaitsmeid nii kodu peakilbis kui ka elektroonikaseadmete puhul.
Tugeva äikese ajal tasub tundlikud elektroonikaseadmed vooluvõrgust üldse lahti ühendada.
Kontrolli, et kindlustus sisaldab kaitset äikesest ja pingekõikumistest tingitud elektriseadmete kahjude vastu.
Võru maakonna Laulukarussellil keerleb üle saja laulja
Sel pühapäeval 18. mail täitub Puiga põhikool rõõmsa meeleolu ja lauluhäältega – toimumas on Võru maakonna Laulukarussell. Lavale astub üle saja noore laulja alates eelkooliealistest kuni gümnaasiuminoorteni.
Päev algab kell 10 hommikul ning publikut ootab kuus kontserti, kus astuvad üles laululapsed eri vanuserühmades. Iga kontserdi lõpus teeb žürii vahekokkuvõtte ning eripreemiate saajad kuulutatakse välja järgmise kontserdi alguses.
Vanuserühmad on järgmised:
I vanuserühm: eelkooliealised
II vanuserühm: 1.–2. klass
III vanuserühm: 3.–4. klass
IV vanuserühm: 5.–6. klass
V vanuserühm: 7.–9. klass
VI vanuserühm: gümnaasiuminoored
Laulukarusselli žüriis hindavad noori andekaid lauljaid tunnustatud muusikainimesed: helilooja, dirigent ja vokaalpedagoog Toomas Voll, laulja, dirigent ja saatejuht Tõnis Sarap ning dirigent Saidi Tammeorg. Žürii valib päeva jooksul välja ka need noored lauljad, kes saavad võimaluse esineda suurel laval Võru lastefestivali koguperekontserdil 26. juulil Tamula rannas koos tuntud Eesti artistidega. Pärast kontserte on pisematel osalejatel võimalus lustida Puiga kooli võimlas koos päevajuhi, näitleja Anne-Mai Tevahiga.
Laulukarusselli eesmärk on tutvustada Võru maakonna noori laulusõpru ja anda Võru maakonna lastele ja noortele esinemisvõimalus ning innustada neid muusikaga tegelema.
Sündmust korraldavad Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võru valla kultuuri- ja noorsootöö keskusega. Sündmust toetavad Võrumaa Arenduskeskus, Eesti Kultuurkapital ja Valio. Üritus on tasuta.
Kas teadsid? Eesti levinumad nimed on Aleksandr ja Olga
Eelmisel, 2024. aastal langes rahvaarv esmakordselt pärast kaheksa aastat kestnud kasvu. Vähenemise põhjustasid madal sündimus ja varasemast suurem väljaränne. Siiski leidub Eestis piirkondi, kus rahvaarv kasvas sisserände toel edasi.
Rahvaarv jätkas kasvu kahes suurimas maakonnas – Harjumaal ja Tartumaal. 2025. aasta alguse seisuga elab Harjumaal 47% ja Tartumaal 12% Eesti rahvastikust. Ida-Virumaal elab 10% ning Pärnumaal 6% rahvastikust. Ülejäänud maakondade elanike osakaal jääb vahemikku 1–4% kogu rahvaarvust, edastab statistikaamet.
60% välisrändest jääb pidama Harjumaale
„Kuna sündimus on langenud kõigis maakondades, on Harju- ja Tartumaa rahvaarvu kasvu peamiseks põhjuseks kõrge sisseränne – nii teistest Eesti maakondadest kui ka välismaalt,” kommenteeris statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuht Terje Trasberg ning lisas, et Harjumaale jääb pidama 60% kõigist välismaalt saabunud sisserändajatest. Tartumaale suundub 11% sisserändest, Ida-Virumaale 7% ja Pärnumaale 6%.
Sarnases suurusjärgus panustavad need maakonnad ka väljarändesse. „Välisrände saldo oli positiivne kaheksas maakonnas, mis tähendab, et pooled maakonnad võidavad rahvastikku välisrände arvelt,” selgitas analüütik.
Siseränne ehk elukoha muutus Eesti sees jaotub mõnevõrra hajusamalt, kuid ligi pool sellest suundub siiski Harjumaale (35%) või Tartumaale (16%). Siserände saldo oli eelmisel aastal positiivne vaid Harju-, Pärnu-, Tartu- ja Saare maakonnas.
Harjumaal on esindatud 215 rahvust, Hiiumaal 40
Rände jaotumine muudab ka rahvastiku kooseisu. Eestis on esindatud 217 rahvust. Pea kõik need rahvused on esindatud Harjumaal. Tartumaal, Ida-Virumaal ja Pärnumaal on eri rahvuste arv üle 100, ülejäänud maakondades jääb see alla 100. Näiteks Hiiumaal on esindatud 40 rahvust ning Põlva- ja Läänemaal veidi üle 50. Samas on need kolm maakonda ka rahvaarvult suhteliselt väikesed.
Kogu rahvastikust 68% peab end rahvuselt eestlaseks. Kõige suurem eestlaste osakaal on Hiiumaal (98%) ja väikseim Ida-Virumaal (20%).
Vene rahvusest inimesed moodustavad rahvastikust 21%. Arvuliselt elab enim vene rahvusest inimesi Harju maakonnas, kuid nende osakaal on suurim Ida-Virumaal, kus nad moodustavad 69% elanikkonnast. Just Harju- ja Ida-Virumaale koondub kokku 88% Eestis elavatest vene rahvusest inimestest. Ülejäänud 12% elavad ülejäänud 13 maakonnas.
Kõigis maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal, on levinuim rahvus eestlased. Rahvuselt teisel kohal on venelased, kuid neljas maakonnas – Viljandimaal, Järvamaal, Hiiumaal ja Saaremaal – on rohkem ukraina rahvusest inimesi kui vene rahvusest. Ukraina rahvusest inimesed moodustavad rahvastikust 5%.
Eestlastele, venelastele ja ukrainlastele järgnevad rahvuse levikult valgevenelased, soomlased ja lätlased.
Vanim elanikkond elab Ida-Virumaal, noorim Tartumaal
Rahvaarvu ja rahvusliku koosseisu kõrval on oluline ka rahvastiku vanuseline jaotumine. Keskmine Eesti elanik on 42-aastane. Vanim elanikkond elab Ida-Virumaal (keskmine vanus seal on 47 aastat), noorim Tartumaal (40 aastat).
Kogu rahvastikust on 19% alaealised (0 – 17 aastased), 60% tööealised (18 – 64) ja 21% 65-aastased ja vanemad. Harjumaal on tööealiste osakaal kõrgeim – 62%, samas kui madalaim tööealiste osakaal on Lääne maakonnas (55,8%) ja Ida-Virumaal (56%).
Alaealiste osakaal on suurim Tartumaal, kus nad moodustavad 21% rahvastikust, ja madalaim Hiiumaal – 15%. Pooltes maakondades on alaealiste arv viimase kümne aasta jooksul kasvanud.
Aleksandr ja Andres, Olga ja Sirje
Piirkondlikud erinevused tulevad esile ka nimestatistikas. Kuigi levinuim mehenimi Eestis on Aleksandr ja naisenimi Olga, peitub nende populaarsuse taga eelkõige suur levik Harjumaal ja Ida-Virumaal. Eesti kirjandusest tuntud mehenimi Andres on aga levinuim mehenimi koguni seitsmes maakonnas ning naisenimi Sirje kuues maakonnas.
NB! Uuri andmeid ja täienda uudist maakondade kaupa Exceli failist manuses:
MKM ootab avalikele aruteludele Eesti asustuse tuleviku kujundamisel kaasa rääkima
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kutsub inimesi üle Eesti osalema uue üleriigilise planeeringu visiooni avalikel aruteludel. Üleriigiline planeering „Eesti 2050” määrab arengusuuna ja aitab otsustada, kuidas kujundada tasakaalustatud asustust, tugevdada piirkondi ja tagada kestlik elu- ning ettevõtluskeskkond.
Piirkondliku majanduse ja ettevõtluse arendamine on majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul üks üleriigilise planeeringu võtmeküsimusi. „Üleriigilise planeeringuga lepime kokku, kuhu võiksid tulevikus tulla näiteks ettevõtluse arendamiseks uued tööstusalad ning kuhu jäävad nende kõrval elamupiirkonnad, kus saavad olema ennekõike paigad looduskeskkonna nautimiseks ning kuidas luua neist terviklik võrgustik. See annab kõigile selgema pildi, kuhu midagi kavandatakse ning saame seeläbi hõlpsamini kasvatada üle Eesti mitmekülgset ja konkurentsivõimelist majandust,” ütles Keldo.
Eesti eri paikade elujõulisus on tema sõnul riigi jaoks oluline julgeolekutagatis ja selle tugevdamiseks on vajalik ühine arusaam Eesti ees seisvatest valikutest. „Kutsun kõiki osa võtma avalikest aruteludest, et kujundada koos, milline saab olema Eesti elu ja asustus järgmistel aastakümnetel,” lisas Keldo.
Üleriigilise planeeringu jaoks valminud alusuuringud näitavad, et kui Eesti jätkab senisel kursil, võib aastaks 2050 rahvastik väheneda 79 omavalitsusest 41-s enam kui veerandi võrra, samal ajal kui suuremate linnade ümbruses kasvab elanikkond üle 50%. „Sellised muutused toovad kaasa väljakutseid kogu ühiskonna kestlikule arengule. Uus üleriigiline planeering pakub alternatiivse arengu suuna, mille üle soovime aruteludes ühiselt mõtteid vahetada,” ütles üleriigilise planeeringu projektijuht Anna Semjonova.
Üleriigiline planeering „Eesti 2050” aitab suunata riigi arengut, et tagada tasakaalustatud asustus, tugevad piirkonnad, kestlik elukeskkond ja majanduslik konkurentsivõime. See seab pikaajalised sihid näiteks liikuvusele, elamuarendusele, ettevõtlusele, looduskeskkonnale ja energiaarengule, et kogu Eesti oleks elujõuline ja hästi toimiv. Nüüd on kõigil võimalus avaldada arvamust ja anda oma panus tuleviku kujundamisse avalikel aruteludel üle Eesti.
Aruteludel küsitakse:
Millises suunas peaks arenema Eesti asustus?
Kas meie elujõulisuse võti on pealinnastumine või tugevad piirkondlikud keskused?
Mida peaks muutma võrreldes kehtiva planeeringuga „Eesti 2030+”?
Kuidas tasakaalustada majanduslik konkurentsivõime ja kestlik elukeskkond?
Üleriigiline planeering 2050 on valitsuse 2023. aastal algatatud protsess, mille eesmärk on määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050. Planeering valmib koostöös Hendrikson DGEga.
Arutelude ajakava ja toimumiskohad:
mai Jõhvi riigimajas (Pargi 15)
mai Tartu laululava ruumides (Laulupeo pst 25)
mai Paide riigimajas (Tallinna tn 18)
mai Pärnu riigimajas (Akadeemia 2)
mai MS Teamsi veebikeskkonnas
juuni Tallinnas ministeeriumide ühishoones (Tamme saalis, Suur-Ameerika 1)
Kõik arutelud toimuvad kell 14–17.
Osalemine on kõigile huvilistele tasuta, kuid eelnevalt palutakse registreeruda: Registreerimislink
Tule, avalda oma arvamust ja aita kujundada Eesti tulevikku! Üleriigiline planeering puudutab kõiki – osale ja räägi kaasa, et Eesti oleks 2050. aastal elujõuline ja hästi toimiv riik.
Päevakava:
13.50 -14.00 Kogunemine
14.00 – 14.05 Tervitussõnad, arutelu eesmärgi selgitus Anna Semjonova, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
14.05 – 14.50 Üleriigilise planeeringu visiooni, ruumilise arengu eesmärkide ja läbivate planeerimispõhimõtete tutvustus Anna Semjonova, MKM ja Pille Metspalu, Hendrikson DGE
15.40 – 16.20 Ruumilise arengu eesmärkide ja läbivate planeerimispõhimõtete arutelud laudkondades
16.20 – 16.50 Laudkondades kõlama jäänud arvamuste ettekandmine ja arutelu
16.50 – 17.00 Päeva lõpetamine
Looduskaitse all olevate objektide arv kasvas 2024. aastal 51 ala võrra
Valminud on iga-aastane kaardilugu möödunud aastal looduskaitselistes objektides toimunud muudatustest. Tegu on juba seitsmenda ülevaatega, mis koostatakse just looduskaitsekuu alguseks.
„Looduskaitse arvudes 2024” toob esile muudatused kõigis kaitstavate objektide kategooriates: kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid, lõheliste kudemis- ja elupaigad ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad objektid. Lisaks leiab kaardiloost infot nii I kaitsekategooria liikide kui 2025. aasta liikide leviku kohta ning muidugi ka selleaastase looduskaitsekuu „Elurikas maaelu“ teemale pühendatud peatüki.
2024. aasta lõpu seisuga oli Eestis kokku 4 506 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 650 123 ha, mis moodustab 23,4% Eesti kogupindalast (maismaa koos territoriaalmerega). Võrreldes 2023. aastaga suurenes kaitstavate objektide arv 51 ja pindala 561 ha võrra. Eesti maismaast (koos Peipsi ja Võrtsjärvega) on kaitstud 20,8% ning merealast 28,1%.
Eelmisel aastal toimus kaitstavates alades muudatusi võrreldes varasemate aastatega oluliselt vähem. Enamike objektitüüpide arvud ning pindalad möödunud aastal ei muutunud või hoopis vähenesid. Näiteks ei moodustatud möödunud aastal ühtegi uut kaitse- ega hoiuala ning kaitse alt arvati välja 16 kaitstavat üksikobjekti ning 13 kaitsealust parki ning puistut. Kõik need Tartumaal.
Kõige suurem muudatus toimus püsielupaikade statistikas, mille arv suurenes aastaga 83 võrra. Kuigi 2024. aastal ministri määrusega ühtegi uut püsielupaika kaitse alla ei võetud ning kehtetuks tunnistati üks käpaliste ning kolm kanakulli püsielupaika, siis looduskaitseseadusest tulenevate automaatsete kotkaste, lendorava ja musta-toonekure pesade ümber moodustuvate ringikujuliste kaitsetsoonide tõttu suurenes püsielupaikade arv aastaga 83 ning pindala 429 ha võrra.
Aastaga lisandus ka 135 uut I kaitsekategooria liigi leiukohta.
Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate alade nimekirja lisandus Harku vallas asuv Suurupi merekindluse metsa kaitseala, mis võeti kaitse alla küll juba 2023. aastal, kuid mille kohta Keskkonnaagentuurile esitati info möödunud aastal.
Kaardiloo viimased peatükid keskenduvad 2025. aastale. Erinevatest andmekogudest pärit info põhjal on koostatud selle aasta liikide levikukaardid. Aasta liigid valitakse välja erinevate keskkonnaühenduste poolt, et tutvustada nende eluolu ja seisundit. 2025. aasta tegijad on kormoran, põder, euroopa angerjas, harilik saar, juurepess, püramiid-koerakäpp, harilik roossammal ning rohe-samblikuöölane. Täiendavad loodusvaatlused selle aasta liikide, eriti aasta liblika ja sambla kohta on väga oodatud, et saada paremat ülevaadet nende levikust ja seisundist.
Looduskaitsekuu „Elurikas maaelu” pöörab sel aastal tähelepanu kultuurmaastike elurikkuse hoidmisele ja suurendamisele ning pärandniitude taastamisele ja hooldusele, seetõttu leiab kaardiloost selle teemaga seotult ülevaate meie hooldatavatest pärandniitudest ning niitude ja põldude seisundist.
Eesti Energia kasvatab vabatahtliku ülevõtmispakkumisega oma osaluse Enefit Greenis 97,2 protsendini
12. mail lõppenud Eesti Energia vabatahtlik ülevõtmispakkumine Enefit Greeni väikeaktsionäridele kasvatas emaettevõtte Eesti Energia osaluse Enefit Greenis 97,2 protsendini.
Pakkumises osalenud aktsionärid otsustasid Eesti Energiale müüa kokku 52 940 905 aktsiat, mis moodustab ligikaudu 20% kõigist aktsiatest. Kokku esitasid aktsionärid vabatahtliku ülevõtmispakkumise raames 34 103 müügikorraldust, mis puudutas 88% kõigist Enefit Greeni vabalt kaubeldavatest aktsiatest. Pakkumises osalesid kõik suuremad institutsionaalsed investorid.
Pakkumises osalenud aktsionäridele tasutakse ostuhind 3,40 eurot tehnilise korralduse sujumisel 16. mail 2025. Vabatahtliku ülevõtmispakkumise kogumahuks kujunes ligi 180 miljonit eurot, mida Eesti Energia rahastab omavahenditest.
Eesti Energia finantsjuhi Marlen Tamme sõnul kinnitavad vabatahtliku ülevõtmispakkumise tulemused, et Eesti inimesed usaldavad Eesti Energiat. „Täname Enefit Greeni aktsionäre suure huvi ja usalduse eest. See annab meile kindluse ja võimaluse liikuda edasi integreeritud energiakontserni ülesehitamisega ja võimaldab jätkata regiooni jaoks oluliste investeeringutega,” ütles Tamm.
Ülevõtmispakkumise eesmärk oli omandada vähemalt 90%-line osalus Enefit Greenis. Pakkumise järgselt kavatseb Eesti Energia omandada 100% Enefit Greeni aktsiatest eesmärgiga luua integreeritud energiakontsern, mis võimaldab pakkuda konkurentsivõimelisema hinnaga elektrit, tõsta kasumlikkust ja taastada kontserni investeerimisvõimekus.
„Tegemist oli ühe suurima ülevõtmispakkumisega Balti kapitalituru ajaloos, seda eriti arvestades Enefit Greeni laiapõhist jaeinvestorite baasi. Kuigi tehing võib lühiajaliselt vähendada kohaliku turu valikuvõimalusi, on sellised ülevõtmised aktsiaturgude loomulik osa. Meil on hea meel, et pakkumine sai investoritelt tugeva vastuvõtu – see peegeldab usaldust nii ettevõtte kui ka kogu protsessi vastu. Eesti Energia osaluse kasv 97,2 protsendini loob tugeva aluse edasisteks strateegilisteks sammudeks,” ütles pakkumist nõustanud LHV panga investeerimispanganduse üksuse juht Mihkel Torim.
Vabatahtliku ülevõtmispakkumise hinna kujunemise aluseks oli kolm lähtekohta: turuanalüüs, analüüsimajade hinnasiht ja aktsionäride võimalus tehingust kasumlikult väljuda. Võrreldes 26. märtsi 2025 (päev enne ülevõtmispakkumise kavatsuse väljakuulutamist) Nasdaq Balti börsi sulgemishinnaga oli pakkumishind 47% kõrgem ja võrreldes viimase kolme kuu keskmise kauplemishinnaga 27% kõrgem.
Eduka vabatahtliku ülevõtmispakkumise järel toimub vastavalt kohalduvatele seadustele aktsiate ülevõtmine rahalise hüvitise eest. Lisaks kavandab Eesti Energia jaeinvestorile pakkuda Balti börsil noteeritava Eesti Energia kontserni võlakirja märkimise võimalust. Võlakirjade märkimine algab esialgse kava järgi pärast vabatahtliku ülevõtmisperioodi lõppu hiljemalt juunis. Võlakirjade pakkumise puhul on hetkel tegemist kavatsusega. Võlakirjade pakkumise prospekti peab vastavalt kehtivatele õigusaktidele samuti enne kinnitama Finantsinspektsioon.
Eesti Energia on energiaettevõte, mille koduturgudeks on Baltimaad ja Poola. Kontsern tegeleb nii energiatootmise kui müügiga, vedelkütuste tootmise ja arendamisega ning klientidele kasulike ja mugavate energialahenduste pakkumisega.
Sõja ülevaade: 1176. päev – vene pool pisu palju edasi sai
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. mai 2025:
pisu palju vene pool edasi sai ja rahu veel ei tule…
1. Ikka sadu.
2. Infot polnud.
3. Kursk/Belgorod: vene pool suutis pisu end sügavamale Sumõ oblastisse suruda.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskist põhjapoolne vene sillapea üle Oskili sammhaaval kahaneb, siis lõunapoolne kahjuks üle Zerebetsi jõe järjest kasvab.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris sai vene pool linna lääneserva veel ühes kohas.
8. Donetsk: sektori põhja ja keskmises sektoris sammhaaval edenemine jätkus.
9. Lõunarinne: veel üks samm edasi vene pool sai.
10. Herson: muutusteta.
11. putin: venemaa saadab rindele peaaegu kaks korda rohkem sõdureid kui Ukraina.
12. Euroopa Komisjoni teavitati venemaa majanduse kasvavast haprusest.
13. EL kahtleb venemaa-vastaste uute Euroopa sanktsioonide ohu tõhususes.
14. Lühiuudised
Tekkis hetk loo jaoks…
Nõustun nende analüütikutega, kes arvavad, et enne kui venemaa ei ole Ukraina suunal oma soove ellu viia suutnud, nad tegelikult rahulepingust huvitatud pole.
Ukraina luureametnikud ütlesid eelseisvate rahuläbirääkimiste ajal Financial Timesile, et venemaa näib valmistuvat suuremaks pealetungiks, paigutades vägesid ümber lahinguvälja võtmekolletesse, selle asemel et anda märku rahuläbirääkimiste valmisolekust.
163 vene poole rünnakut ehk siis varasem tase jätkus ja endiselt on varasemad pingelised lõigud on sama surve all.
Suuremaid muutusi kaotuste arvus vene poolel polnud, pisu rohkem soomukeid mitmes lõigus rünnakutel osales, enamus ikka jalavägi ja tsiklid
1. Odessat rünnati eile päeval ballistiliste rakettidega. Teatatakse plahvatustest. Sadama lähedal tõusis tohutu suitsusammas.
14. mai hommikul Rivne oblastis toimunud venemaa rünnakus sai vigastada kaks inimest.
Öösel ulatus uus droonilaine pisu enam lääne poolegi.
2. Infot polnud.
3. Kursk/Belgorod: vene väed liiguvad Sumõs taas Bilvodõ poole. Seal valitseb mõlemalt poolt tõeliselt suur segadus blogijate väitel ning täpsemat ülevaadet pole.
Ukraina väed on endiselt Tjotkinos ja Kurski oblasti serval.
4. Harkiv: pisu kipub vene pool Vovtšanski linnas sammhaaval Ukrainat suruvat rohkem üle jõe, seni see kõikjal veel õnnestunud pole ja tihe linnalahing jätkub.
5. Kupjansk-Kreminna: kui Kupjanskist põhjapoolne vene sillapea üle Oskili sammhaaval kahaneb, siis lõunapoolne kahjuks üle Zerebetsi jõe järjest kasvab.
vene poole väga tihe ja pikalt kestnud konveier toob järjest lõunapoolseima sillapea laiendamisel edu. Eilseks jõuti sisse Ridkodubi ja Kolodiazi külast Ukraina omad välja suruti ja tundub, et järjest enam on vene poolel võimalik siin rohkem soomusega toimetada ja kahjuks on jalaväel võimalik väga tihedas metsaribade ja väikeste orgude vööndis konveierina surudes lõpuks leida Ukraina kaitses auke. Juba varasemalt on siinne rindelõik paistnud silma pisu keskmisest parema vene poole lennunduse, kaudtule ja lahingüksuste koostööga. Ka soomust seisab siin jõude väga palju ja kui uskuda Ukraina luureametnike sõnu, siis arvatavalt tõstab vene pool ka siia ressursse juurde ing suhe vene pool versus Ukraina omad võib tõusta isegi 15:1-le.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris on suutnud vene pool lõpuks astuda sammu edasi ja jõuda keskmises osas linna lääneserva. Kogu linna kaotust see siiski ei tähista ja eks näis, kaua seal uuel eesmisel possal vene pool vastu peab.
8. Donetsk: sektori põhja ja keskmises sektoris sammhaaval edenemine jätkus.
venemaa jätkas Pokrovski ja Tšassiv Jari vahel enda surumist põhjasuunas ja suutis saada tervenisti Malõnivka asula enda kontrolli alla. Muret teeb see, et selles 13km laias lõigus järjest ja järjest vene pool edasi saab. Eks see on ka üks väga tiheda konveieriga lõik, kus kas jala, tsiklite või soomusega üritatakse edasi saada. Võimalik, et on suudetud ka pisu paremini töödelda siin Ukraina possasid ja logistikakanaleid. Õnneks on vastavad ka kaotused ja isegi nii väikestel lõikudel võib vene pool kaotada päevas mitusada soldatit haavatute ja surnutena.
Sammhaaval edenemised kahjuks jätkuvad ka sektori keskmises lõigus, siin küll sammud lühemad ja edasi on saadud lühema aja jooksul ning veel väga muretsema ei pane aga … õnneks on selleski lõigus ülitihe droonivõrk töötlemas vene poolt kuni 20km kaugusele rindejoonest.
9. Lõunarinne: tihedam surumine idasektoris on hakanud tooma järjest edenemist ning koos Donetski sektoris Bahtõri asula kaotusega kipub siinne rindelõik üha enam muret tegevat. Eileks suudeti teha veel üks kahe kilomeetri pikkune samm edasi Velika Novosilkast läänes Novosilka küla juures, eks näis, kas uus eesmine possa ka pika jääb.
10. Herson: muutusteta.
11. Kohtumisel Delovaja Rossija esindajatega teatas putin, et venemaa Föderatsioon saadab rindele peaaegu kaks korda rohkem sõjaväelasi kui Ukraina. Riigipea lisas, et Ukraina võimud tegelevad väidetavalt „sundmobilisatsiooniga”, samas kui venemaal lähevad inimesed tema sõnul sõtta vabatahtlikult. „Nad püüavad seal praegu kinni 30 tuhat inimest, aga siin tulevad tüübid ise meile 50–60 tuhandega kuus,” ütles putin.
Need väited on aga vastuolus lääne luureandmetega. Wall Street Journali andmetel, viidates USA ja EL-i luureandmetega tuttavatele allikatele,on venemaa armees värvatavate tegelik arv 30 000–40 000 inimest kuus. Peamine stiimul vägedega liitumiseks on helded sularahamaksed. Lisaks toimub aktiivne värbamine parandusasutustes. Kuid need meetmed võimaldavad vaid korvata ulatuslikke kaotusi rindel, mis Briti luure hinnangul lähenes kolme sõja-aasta jooksul miljonile hukkunule ja haavatule.
Vaatamata nii kõrgele hinnale ei ole venemaa armee suutnud saavutada märkimisväärset territoriaalset edu: 2024. aasta lõpuks oli nende edasiliikumine vähenenud vaid 0,5% Ukraina territooriumi vallutamisele.
Samal ajal ei suuda venemaa praegust värbamismäära kaua säilitada, hoiatas aprillis Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) venemaa analüüsirühma juht George Barros. Tema arvutuste kohaselt on Moskval praeguses režiimis sõjaliste operatsioonide jätkamiseks aega 12–16 kuud. „venemaad piiravad majanduslikud reaalsused, ressursside nappus ja piiratud inimpotentsiaal,” selgitas ta.
Kuna kaotused kasvavad ja inimressursside reservid on piiratud, on peastaap ja kaitseministeerium avaldanud kremlile survet, et see algataks uue mobilisatsioonilaine, vahendab Economist. Wall Street Journali andmetel tegi sõjavägi ettepaneku see 2024. aasta mais edasi lükata. Pärast konsultatsioonide algust Donald Trumpi administratsiooniga hakkas seda ideed propageerima niinimetatud „patriootide partei“ – rühm kõrgeid julgeolekuametnikke, kirjutas Meduza jaanuaris kremli ja valitsuse allikatele viidates.
Alates putini osalise mobilisatsiooni väljakuulutamisest 2022. aasta septembris on venemaalt erinevate hinnangute kohaselt lahkunud 650 000 kuni 1,1 miljonit inimest. The Belli arvutuste kohaselt, mis põhinevad 70 riigi migratsiooniteenistuste andmetel, ei olnud 2024. aasta juuliks vähemalt 666 tuhat neist oma kodumaale naasnud.
12. venemaa majandus muutub pikaleveninud sõja ja lääneriikide sanktsioonide kontekstis üha haavatavamaks. Seda väidab Stockholmi Üleminekumajanduse Instituudi (SITE) raport, mis koostati spetsiaalselt Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumiseks, vahendab Reuters. Aruande autorid märgivad, et vaatamata näilisele stabiilsusele kannatab venemaa majandus üha enam sisemise tasakaalustamatuse ja struktuuriliste moonutuste all. Lühiajaliselt hoitakse seda pinnal ulatuslike eelarveliste stiimulitega, mis on seotud riigi üleminekuga „sõjaolukorrale”. Pikas perspektiivis muutub see mudel aga üha ebaefektiivsemaks kahanevate finantsreservide ja läbipaistmatu rahastamismehhanismi tõttu, mis moonutab ressursside jaotust. „kreml väidab, et aeg on tema poolel, aga tegelikkuses on vastupidi,” rõhutatakse raportis.
Alates Ukraina täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris on EL kehtestanud 16 sanktsioonipaketti, mis on tabanud venemaa peamisi sissetulekuallikaid – nafta, gaasi ja söe eksporti. Sanktsioone kehtestasid ka Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Kanada, Jaapan ja teised lääneriigid. Nende piirangute taustal püüab Moskva näidata vastupidavust: ametlike andmete kohaselt kasvas riigi SKP 2023. aastal 3,6% ja 2024. aastal 4,3%.
Nagu aga ütles SITE majandusteadlane Thorbjørn Becker, kes esitles aruannet Euroopa ministritele, tekitab nende arvude usaldusväärsus tõsiseid kahtlusi. Tema sõnul alahindavad venemaa võimud inflatsiooni taset, mis võimaldab neil kunstlikult paisutada reaalse SKP kasvu näitajaid.
„Nad väidavad, et inflatsioon on 9–10%, aga siis jääb arusaamatuks, miks keskpank kehtestab baasintressimääraks 21%. Ükski normaalne keskpank ei tegutse suurema kui 11 protsendipunkti vahega. Kui mõni meie keskpankadest oleks seda teinud, oleks selle juht kohe töö kaotanud,” ütles Becker. Ta rõhutas, et nii kõrge määr peegeldab suure tõenäosusega tegelikku inflatsioonitaset, mitte ametlikult avaldatud taset.
Lisaks seisab venemaa Beckeri sõnul silmitsi üha suurenevate eelarvepiirangutega: nafta- ja gaasiekspordi tulud vähenevad, samal ajal kui sõjalised kulutused jätkuvalt kasvavad. Sellest hoolimata näitab ametlik statistika eelarvepuudujääki vaid 2% SKP-st. SITE majandusteadlane usub aga, et need arvud on alahinnatud, kuna märkimisväärne osa sõjalistest kulutustest võib ametlikust eelarvest mööda minna – pangandussüsteemi kaudu.
Kui arvesse võtta varjatud rahastamismehhanisme, võib tegelik puudujääk ulatuda kuni 4% SKP-st, ütleb Becker. Tema sõnul toob see olukord kaasa pangandussüsteemi riskide suurenemise ning pankade teatatud laenumahtude kiire kasv võib viidata lähenevale kriisile.
SITE järeldusi toetas Euroopa Komisjoni majandusvolinik Valdis Dombrovskis. Tema sõnul jagab Euroopa Komisjon muret venemaa statistika usaldusväärsuse pärast ja tunnistab venemaa majanduse kasvavat haavatavust. Ta märkis, et sellised hinnangud vaid rõhutavad vajadust säilitada rahvusvahelist survet kremlile, et piirata selle võimet jätkata agressiooni Ukraina vastu.
13. Uued ulatuslikud sanktsioonid, millega EL-i juhid on Moskvat ähvardanud, kui putin keeldub Ukraina relvarahuga nõustumast, seisavad silmitsi tõsiste poliitiliste takistustega ja nende rakendamiseks on vaja koordineerida tegevust Ameerika Ühendriikidega. Reuters teatab sellest, viidates Euroopa ametnikele ja diplomaatidele. Nad ütlevad, et pärast 16 sanktsioonipaketi kehtestamist, mille eesmärk on piirata venemaa majanduslikke võimalusi seoses Ukraina sissetungiga, on EL-il üha raskem saavutada kõigi 27 liikmesriigiga kokkulepet uute piiravate meetmete osas. Üks peamisi takistusi on endiselt Ungari, kellel on kremliga tihedad sidemed. Agentuuri allikad märgivad, et ainult otsene surve Washingtonist võiks Budapesti seisukohta muuta, kuid praegu sellist survet ei täheldata. Samuti jääb selgusetuks, kas USA president Donald Trump on valmis eurooplastega sünkroonis tegutsema.
Reutersi allikad rõhutavad, et EL-i karmid avaldused uute sanktsioonide kohta võivad kaasa tuua mainekaotuse, kui neid ei toeta reaalsed teod. „Hoida sanktsioone laual mõjutusvahendina, aga kui esitad ultimaatumi ilma võimenduseta seda ellu viia, tundub see kergemeelne,” selgitas üks diplomaat. Ta lisas, et isegi elementaarsete piiravate meetmete osas puudub EL-i tasandil ühtsus. „Oht seisneb selles, et Moskva võib selliseid avaldusi blufiks pidada,” ütles teine Euroopa kõrge ametnik.
10. mail toimus Kiievis niinimetatud „tahte koalitsiooni” kuuluvate riikide tippkohtumine. Pärast kohtumist esitati Moskvale ühine üleskutse kuulutada alates 12. maist välja 30-päevane eeltingimusteta relvarahu. Vastasel juhul lubasid tippkohtumisel osalejad kehtestada karmimad sanktsioonid ja suurendada Ukrainale antava sõjalise abi mahtu.
11. mai õhtul lükkas putin selle algatuse aga tagasi. Selle asemel väljendas ta valmisolekut pidada 15. mail Istanbulis Ukrainaga otsekõnelusi. Reutersi teatel toetas seda sammu USA president Donald Trump, seades kahtluse alla Ameerika poole valmisoleku toetada Euroopa survejoont.
Vaatamata sellele kordas Saksamaa kantsler Friedrich Merz 13. mail EL-i seisukohta, öeldes, et kui sel nädalal reaalset edu ei saavutata, karmistab EL sanktsioonide survet. Tema sõnul võivad meetmed mõjutada venemaa majanduse energia- ja finantssektorit.
14. mail kavatsevad EL-i riikide esindajad kokku leppida 17. sanktsioonide paketis. Reutersi andmetel keskendutakse venemaa “varilaevastikule”, mida kasutatakse naftapiirangutest möödahiilimiseks.
14. Lühiuudised
kremli pressiesindaja dmitri peskov: „kreml ei ole veel avaldanud venemaa delegatsiooni koosseisu Istanbuli läbirääkimisteks. venemaa delegatsioon viibib Istanbulis neljapäeval, oodates Ukraina poolt.”
Zelenski eile õhtuses kõnes: „Meie meeskond valmistub aktiivselt Türgi visiidiks, kuid see pole veel alanud. Täna esitasime oma partneritele Ukraina seisukoha üksikasjalikult ja tänan neid toetuse eest. Iga signaal pikaajalise ja tingimusteta relvarahu kohta on ülioluline, nagu ka otsekõnelused kõrgeimal tasemel. putin otsustab venemaal kõik – läbirääkimised peavad toimuma temaga. Samuti hindan Euroopa juhtide ja USA tugevat toetust. Ukraina on valmis sisukateks kõnelusteks.”
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Siseminister peatab numbrituvastuse kaamerate kasutamise
Siseminister Igor Taro peatas politsei- ja piirivalveameti (PPA) numbrituvastuskaamerate kasutamise vajalike seaduste muutmiseni, võttes arvesse õiguskantsleri esindaja ja andmekaitse inspektsiooni välja toodud õigusliku regulatsiooni täpsustamise vajadust.
„Praeguseks on selgeks saanud, et numbrituvastuskaamerate kasutamine ja neilt saadud teabe talletamine tuleb täpsemalt ja sisulisemalt reguleerida,” ütles siseminister Igor Taro. „Ettevaatusprintsiip inimeste põhiõiguste riive osas kaalub antud olukorras üle otstarbekuse põhimõtte. Eesti ühiskonnas on sisejulgeoleku ja -turvalisuse eest vastutavate ametiasutuste usaldusmäär traditsiooniliselt väga kõrge. Inimesed tunnevad, et meie riik on turvaline tänu korrakaitsjatele, kes teenivad kõiki Eesti elanikke ja teevad seda ausalt. Seetõttu leiangi, et korrakaitseorganid vajavad oma töö tegemisel nüüdisaegsete tehnoloogiliste vahendite kasutamiseks ühiskonna selget mandaati, mida saab anda ainult rahvaesindus Riigikogu näol. See eeldab seaduse muudatusi, mille ettepanekuid hakkab Siseministeerium kohe ette valmistama, arvestades nii õiguskantsleri büroo esindaja kui Andmekaitse inspektsiooni välja toodud ettepanekuid.”
PPA numbrituvastuskaamerate kasutamise õiguslik regulatsioon oli teemaks Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni avalikul ühisistungil 13. mail.
Siseministeerium on olnud seisukohal, et numbrituvastuse regulatsioon ja kehtivad normid võiksid olla seadustes selgemalt ja detailsemalt sätestatud. Andmete kogumine, säilitamine ja kasutamine on õiguspärane, kui see toimub kehtiva õiguse raames, lähtub selgest korrakaitselisest või süüteomenetluslikust eesmärgist ning on proportsionaalne.
Eeltoodut arvestades, peatas PPA tänasest numbrituvastuskaamerate kasutamise ajutiselt kuni õigusselguse saavutamiseni.
„PPA on lähtunud kaamerate kasutamisel politsei ja piirivalveseadusest ja korrakaitseseadusest ning praegu kehtivast politsei andmekogu põhimäärusest. Õiguskantsleri büroo ja andmekaitse inspektsioon on eilse seisuga tugevalt väljendanud seisukohta, et numbrituvastuse kasutamiseks pole senine õiguslik alus piisav. Politsei jaoks on turvalisus ja kuritegude avastamine tähtis, kuid tähtis on ka see, et Eesti inimesed usaldaksid neid meetodeid, mida uurimistes kasutame. Esitame siseministeeriumile oma järeldused ja ettepanekud esimesel võimalusel ning loodame, et vajalikud muudatused jõuavad kiiresti ka õigusaktidesse. Politsei jaoks on numbrituvastus väga oluline tööriist ja selle kõrvale jäämine vähendab otseselt nii meie võimalust kurjategijaid tabada kui riivab ka üldist turvalisust Eestis,” sõnas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev.
Siseminister Igor Taro tänab Riigikogu õigus- ja põhiseaduskomisjoni, õiguskantslerit ja AKI-t, kes on olnud numbrituvastuskaamerate õiguslikus arutelus konstruktiivsed kaasamõtlejad.
Toimetuselt:
Siseministeerium ise rikub seadust. Hea eeskuju.
Natura aladel metsamajandamist keelav eelnõu jõuab vaidluste saatel riigikokku
Riigikogus tuleb esimesele lugemisele eelnõu, mis näeb Natura 2000 aladel ette raiekeelu. Ehkki muudatuste tagamaaks on Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus, pole keskkonnakomisjoni aseesimehe Andres Metsoja sõnul komisjoni liikmetel menetlusdokumentidega tutvuda võimaldatud ning eelnõu osas ei ole üksmeelt.
Kolmapäeval jõuab riigikogus esimesele lugemisele eelnõu, mis näeb Natura 2000 aladel ette metsaelupaikade range kaitse ning majanduslik raie keelatakse, vahendab ERR.
Toimetuselt:
Paras pauk Haanjamaa metsaomanikele. Aitäh Taro ja kliimaministeerium. Kitsendatakse veelgi eraomandi käsutamist – pärisorjus on saabumas Natura aladele – maa on, aga kasutada ega müüa pole kellelegi. Natura alad on kaotanud oma varalise väärtuse, mis juba täna on pool oma algsest väärtusest.
Inkassosse jõudnud mõneeurone prügivõlg võib viia võlgniku maksehäirete registrisse
Inkassofirmadesse jõudvatest nõuetest umbes 10 protsenti moodustavad võlad, mist tekivad prügiveoteenuse või maksmata parkimistrahvi tõttu. Ülekohtust väikest võlga saab vaidlustada, kuid kinnitatud võlg tasub kindlasti ära maksta, vastasel juhul võib võlgnik sattuda aastateks maksehäirete registrisse.
Juhul kui te pole saanud mingil põhjusel kuist prügiarvet maksta, võib prügifirma saata nõude inkassosse, vahendab ERR.
Läti rahvaarv kahanes aastaga enam kui 15 000 võrra
Läti statistikaameti 13. mail avaldatud värskeima statistika kohaselt vähenes Läti rahvaarv aastaga enam kui 15 000 inimese võrra.
1.aprillil 2025 elas Lätis esialgsetel andmetel 1 miljon 847 tuhat elanikku, mis on 15 300 inimest vähem kui 1. aprillil 2024, vahendab lsm.lv.
Selle aasta esimese kolme kuuga sündis 2756 last, mida on 398 last (12,6%) vähem kui 2024. aasta I kvartalis, mil sündis 3154 last. Märtsis oli aga 985 sündi, mis ületab jaanuaris (881) ja veebruaris (890) registreeritud näitajaid.
Tänavuse, 2025. aasta I kvartali suremus oli väiksem kui aasta varem – registreeriti 6870 surma, mida on 513 surma (6,9%) vähem kui 2024. aasta I kvartalis (7383).
Seega jääb rahvastiku loomulik juurdekasv (sündide ja surmade arvu erinevus) negatiivseks tasemel -4114.
Kuid üks valdkond, kus arvud olid väga suures kasvus, olid abielud. 2025. aasta I kvartalis registreeriti 1417 abielu – 343 abielu (31,9%) rohkem kui 2024. aasta I kvartalis. Lisaks registreeriti igal kolmel kuul rohkem abielusid kui 2024. aasta samadel kuudel. Jaanuaris sõlmiti 466 abielu (55,3% ehk 166 rohkem kui aasta tagasi), veebruaris 467 (24,9% ehk 93 rohkem) ja märtsis 484 (21,0% ehk 84 rohkem).
Täna käivitatakse Eestis õhuhäire sireenid. Vaata, milline sõnum saabub mobiiltelefonidesse
Täna, 14. mail kell 15.00 käivitatakse Kaitseväe õppuse Siil raames esmakordselt üleriigiline ohuteavituse süsteem EE-ALARM, sealhulgas hakkavad 22 asulas ja Tallinna lähipiirkonnas tööle sireenid. Ennelõunal saadetakse eelteavitus sireenide käivitamisest ka ohuteavituse kanalitesse.
Riikliku ohuteavituse käivitamisel saavad inimesed täna kaks testsõnumit läbi mitme erineva kanali: mobiilirakendustes „Ole valmis!” ja „Eesti äpp”, SMS-teavitusena mobiiltelefonidesse, tekstiribana Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) telekanalites ETV ja ETV+, veebilehel err.ee ja mobiilirakenduses „ERR Uudised”. Lisaks pannakse 22 Eesti asulas ja Tallinna lähiümbruses tööle sireenivõrgustik. Sõnumi saatjaks on Eesti SIM-kaardi omanikele EE-ALARM, võõramaise SIM-kaardi puhul saabub sõnum numbrilt +372 5950 0000. Sõnum sisaldab ka tagasisidelinki.
Tegemist on süsteemi esmakordse sedavõrd ulatusliku käivitamisega, mis lubab analüüsida ka selle toimimist päriselulises olukorras ning aitab seejuures tuvastada kitsaskohti. Lisainfo www.olevalmis.ee ja riigiinfo telefonilt 1247.
Täpsem ajakava
Kell 11 algab eelteavitus, millega antakse ohuteavituse kanalite kaudu inimestele teada, et kell 15.00 algab test, kus käivituvad ka sireenid.
Kõigile Eestis olevatele mobiiltelefonidele saadetakse järgnev SMS-sõnum ja „Ole valmis!” ja/või „Eesti äpp” olemasolul teavitus:
· SÕNUM 1: „Kaitsevägi: täna, 14. mail kl 15.00 toimub õppuse Siil raames ohuteavituse test, käivitatakse ka sireenid. Tegelikku ohtu pole! Lisainfo kriis.ee ja tel 1247”
Kell 15 käivitatakse kogu ohuteavitusesüsteem ja sealhulgas käivituvad 22 asulas ja Tallinna lähiümbruses sireenid ning Kaitsevägi saadab inimestele uue sõnumi.
· SÕNUM 2: „Kaitsevägi: See on ohuteavituse test õppusel Siil. Täna 14.05 kl 15.00 kõlavad sireenid. Tegelikku ohtu pole! Lisainfo kriis.ee ja tel 1247. Tagasiside kriis.ee”
Sireeni heli koosneb üheminutilisest tõusva ja langeva tooniga signaalist, mida korratakse vähemalt kolm korda 30-sekundiliste pausidega. Kokku kestab sireenide heli umbes 4 minutit. Kuula sireenide heli olevalmis.ee veebilehelt.
Sireenide asukohad ja ligikaudne ulatus:
Haapsalu, Jõgeva, Jõhvi, Keila, Kohtla-Järve ja Ahtme, Kuressaare, Kärdla, Maardu, Narva, Paide, Paldiski, Pärnu, Põlva, Rakvere, Rapla, Sillamäe, Tapa, Tartu, Valga, Viljandi, Võru, Tallinn ja selle lähiümbruse tiheasustusalad (sh Tabasalu, Harkujärve piirkond, Saue ja Laagri, Peetri alevik, Saku, Viimsi).
Hoiatame petuskeemide eest! Tuletame meelde, et sõnumi saatjaks on EE-ALARM. Juhul, kui saate sõnumi, kus palutakse kuhugi sisse logida, siis ärge seda tehke, sest õppuse raames sellist vajadust ei ole. Kui kahtlete saadud sõnumi sisus, saate selle õigsust alati kontrollida veebilehelt kriis.ee või helistades riigiinfo telefonile 1247.
Kuidas valmistuda?
· Aita infot levitada ja räägi pere ning lähedaste ringis üle, kas kõigini on info ohuteavituse süsteemi käivitamisest jõudnud ning kas nad on selleks valmistunud.
· Laadi enda telefoni mobiilirakendused „Ole valmis!” ja/või „Eesti äpp”. Veendu, et oled andnud loa mobiilirakendusel endale teavitusi saata. Vajadusel aita ka lähedasel telefoni seadistada.
· Vaata oma mobiilioperaatori iseteeninduses üle keele-eelistus. Riik saadab ohuteavituse välja kolmes keeles. Kui oled eelnevalt oma keele-eelistuse paika pannud, saad teavituse ainult selles keeles. Muul juhul tuleb sõnum eesti ja inglise keeles. Keele-eelistuse muutmise juhised on kättesaadavad iga mobiilioperaatori kodulehel.
· „Ole valmis!” rakenduse kaudu harjutavad kaitsevägi ja Naiskodukaitse vahemikus 10.-20. maini ka õhuohtude tuvastamist. Lisainfo “Ole valmis!” äpist ja Naiskodukaitse veebilehelt.
Võrumaal sõitis auto otsa jalgratturile, kes sai viga
Teisipäeval, 13. mail kella 11.00 ajal toimus liiklusõnnetus Võrumaal Sõmerpalu vallas Võru – Kuigatsi – Tõrva tee 10. kilomeetril.
19-aastane mees sõitis sõiduautoga BMW 530D otsa jalgratturile, 59-aastasele mehele. Jalgrattur läks hiljem iseseisvalt haiglasse.
Soome tõstab sõjalise reservi vanusepiiri 65. eluaastani
Soome valitsus tõstab sõjalise reservi vanuse ülempiiri. Vanusepiir tõuseb 65. eluaastani.
Praegu on ohvitserid ja allohvitserid reservis kuni 60. eluaastani ning reaväelased kuni 50. eluaastani, vahendab Ilta-Sanomat.
Reservteenistuse vanusepiirangud ajateenistuse seaduses on olnud samad alates 1960. aastatest.
Eelnõu kohaselt saaksid kaadriteenistusest lahkunud reservväelased ja sõdurid tava- ja erandolukordades täita kaitseväes ülesandeid 65-aastaseks saamise aasta lõpuni.
Kaitseminister Antti Häkkänen peab homse kolmapäeva 14. mai hommikul pressikonverentsi reservväelaste vanusepiiri tõstmise edenemise teemal.
Valitsus esitab eelnõu parlamendile sügisperioodi alguses ja seadus jõustub järgmise, 2026. aasta alguses.
VIDEO: Martin Helme raju kõne riigikogus – kas tunned ära, kellest käib jutt?
Sotsiaalmeediasse on pandud video EKRE juhi Martin Helme rajust kõnest riigikogus, kus ta võtab ette end maameestena esitlevad tegelased.
Kas tunned ära, kellest käib jutt?
Helme kõne oli järgmine:
„Teate, meil siin Riigikogu saalis on üsna mustriks, et meil istub seal akna all terve hulk selliseid muhedaid, ennast maameestena esitavaid punaseid, kes käivad oma valimisringkonnas seal Lõuna-Eestis ringi: ei noh, mina olen sihuke normaalne inimene, ega mina seda homoasja ei aja seal, mina olen normaalne, mina olen normaalne, mulle ka see automaks ei meeldi, usu, vaata, mul on omal ka džiip, näe, ja teate, ma olen selline normaalne, ma seda transuvärki üldse ei aja, mina siin, tead, ma olen siin maamees, võtan teiega koos õukat.
Aga siis, kurat, tuled siia ja hääletad automaksu poolt, hääletad homoseaduse poolt, hääletad transideoloogia poolt, istud ministriametis ja lased ametnikel teha seda transuasja.
Mingi normaalne mees sa ei ole, valetaja oled lihtsalt!”
Ministeerium: koolipäeva alguse üheksaks nihutamine lükkub ilmselt edasi
Haridusministeeriumi esialgse plaani järgi oleks alates 1. septembrist koolipäev alanud kell üheksa. Valdade ja linnade liidu sõnul pole aga nii suur muudatus nii kiiresti võimalik ning täna tunnistab ka haridusministeerium, et ilmselt juhtub see millalgi hiljem.
Saaremaal läheb enamus inimesi tööle kella kaheksaks ja ka koolipäeva algus on kas kell kaheksa või 8.30. Tundide alguse nihutamine kella üheksale tähendab, et koolilapsi tuleb hakata eraldi sõidutama, vahendab ERR.
Toimetuselt:
Pea seljas otsuste tegemine. Päris eluga enam ametnik arvestada ei oska, mis see otsus endaga kaasa toob.
Eesti piiri taga lülitatakse homme samuti õhuhäire sireenid sisse
Homme kolmapäeval, 14. mail testitakse Eestis kell 15 õhuhäire sireene. Eesti piiri taga Venemaal Pihkva oblastis lülitatakse sireenid sisse kell 8 hommikul.
Asjast teatas sotsiaalmeedias Pihkva oblasti kuberner Mihhail Vedernikov.
„Homme viiakse Pihkva oblastis läbi piirkondliku automatiseeritud tsentraliseeritud avaliku teavitamissüsteemi plaaniline kontroll,” märkis ta.
Kell 08.00 ja 08.10 (piirkondlik tasand) ja 08:20 (omavalitsuse tasand) lülitatakse sisse elektrisireenid ja sireeni-häälsüsteemid signaali „TÄHELEPANU KÕIK” edastamiseks.
Seejärel edastatakse teade „Tehniline kontroll”.
Kell 12.00 ja 12.10 testitakse Pihkva ja Velikije Luki massikogunemiskohtade hoiatussüsteemide toimimist.
Kirde-Eestis rullus lahti Siili õppelahingute etapp
Pühapäeval algas õppuse Siil 2025 õppelahingute etapp, kus Kirde-Eestis, peamiselt kaitseväe keskpolügoonil toimuvatest manöövritest võtab osa üle 5500 kaitseväelase ning pea 3000 tehnikaühikut.
Õppelahingute stsenaariumi disainimisel lähtuti ülesannetest, mis on püstitatud osalejatele Eesti kaitseplaanis ning võeti arvesse tähtsamaid õppe-eesmarke.
„Üksusi on palju, keskpolügooni ala on nende jaoks väike, aga ma olen kindel, et seal lähipäevil toimuv annab igale osalejale – alates sõdurist ja lõpetades ülematega – võimaluse ennast proovile panna ning vajalikud oskused kinnistada. Ma soovin kõikidele rahulikku meelt, proaktiivset toimetamist ja võimekust muutustega kohaneda, “ ütles õppuse Siil keskpolügoonil toimuva faasi peakorraldaja, 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Tarmo Kundla.
1. jalaväebrigaadi juhtimisel osalevad õppelahingutes Kalevi jalaväepataljon, tankitõrjekompanii, staabi- ja sidekompanii, õhutõrjepataljon, pioneeripataljon, lahinguteeninduspataljon, diviisi suurtükiväepataljon ning rekkekompanii, samuti liitlaste lahingugrupp.
Õppuse käigus pakub 1. jalaväebrigaadile lahingulisi väljakutseid Kaitseliit, mille Kirde-Eestis tegutsevaid üksuseid juhib Kirde maakaitseringkonna ülem kolonelleitnant Jaanus Ainsalu. „Meie ühise löögirusika moodustavad pühendunud kaitseliidu vabatahtlikud ja reservväelased, keda toetavad liitlaste kaitseväelased Taanist, Leedust, Ameerika Ühendriikidest ja Prantsusmaalt,” ütles kolonelleitnant Ainsalu.
Täna ühineb keskpolügoonil õppelahingutega ka Scoutspataljon, mille koosseisus osaleb õppusel ka Soome jalaväekompanii.
Kokku osaleb Siili Kirde-Eestis toimuvates õppelahingutes üle 5500 kaitseväelase ning pea 3000 tehnikaühikut, mille seas on üle 10 tanki Challenger 2, poolsada jalaväe lahingumasinat, pea 300 soomustransportööri ning lisaks hulk erinevad kaitseväe logistikat tagavaid sõidukeid.
Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased ja liitlasriikide sõdurid. Rahvusvahelisele õppusele oodatakse enam kui 16 000 Eesti ja liitlasvägede võitleja.
Läti idapiiril on läinud olukord kuumaks
Läti piirivalve oli nädalavahetusel, 10.-11. mail töös, peatades 124 ebaseaduslikku katset ületada piiri Valgevenest Euroopa Liitu, teatab Läti raadio.
Üks inimene lubati Lätti humanitaarsetel põhjustel. Tänavu on seni tõkestatud üle 2900 ebaseadusliku piiriületuse.
Jätkuvad arvukad ebaseaduslikud piiriületuskatsed, mida toetab ja õhutab Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenka režiim, kes pole varjanud oma soovi ujutada EL üle kolmandate riikide kodanikega, sageli Aasiast.
Eelmisel nädalal juhtus Läti idapiiril Venemaa ja Valgevenega veel mitmeid märkimisväärseid intsidente.
Neljapäeval, 8. mail pidasid piirivalvurid koostöös politseiametnikega Krāslava piirkonnas kinni ühe kolmanda riigi kodaniku ja takistasid neljal isikul ebaseaduslikult riigipiiri ületanud isikute transportimist.
Ebatavalise juhtumiga Ludza piirkonnas hoidsid piirivalvurid ära Hispaania kodaniku katse ületada ebaseaduslikult Läti riigipiiri Venemaale.
Zaļesje vallas läks piirivalveüksus koheselt infot kontrollima isiku kohta, kes liikus mööda Riia-Moskva raudteerööpaid riigipiiri poole. Nad leidsid piiritsoonist Hispaania kodaniku. Intervjuu käigus selgus, et isik soovis ületada Läti riigipiiri Venemaale.
Isiku suhtes on algatatud haldusõiguserikkumise menetlus Läti Vabariigi riigipiiri seaduse § 36 alusel piiritsooni režiimi rikkumise eest.
Samal ajal teatas Läti lõunanaaber Leedu illegaalse migratsiooni surve tõttu vägede saatmisest Valgevene piirile, teatab LRT.
Scoutspataljoni võitlejad ja Soome jäägrid lihvisid õppusel Siil 2025 koostööd
Eile õhtul lõppes Tapa linnaku lähiharjutusalal Scoutspataljoni ja Soome kaitseväe Pori brigaadi jäägrikompanii kahepäevane koostööõpe, et harjutada üheskoos Eesti kaitsmist.
„Soomlastega oleme varemgi koos harjutanud – meie üksus käib ka Soomes õppustel. Hea on tunda oma naabrit,” ütles Scoutspataljoni veebel staabiveebel Kaido Õim. „Parandamiskohti on alati, aga just selleks me harjutamegi – et saada paremaks.”
Muude ülesannete hulgas pidid eestlased ja soomlased ühiselt hõivama kolm erinevat positsiooni. Soomlased ületasid selle käigus sillamasina abil tingliku veetakistuse ning ründasid esimest positsiooni, misjärel liikusid Scoutspataljoni võitlejad lahingumasinatega CV90 üle avatud maastiku. Kergemalt varustatud Soome jäägrikompanii aga survestas vastast tiivalt.
„Eesti maastik on Soome omast üsna erinev – siin on rohkem lagedaid alasid, aga samas on ka metsad tihedamad,” ütles Soome jäägrikompanii ülem leitnant Leevi Pohja. Vaatamata võõrale keskkonnale kohandusid Soome üksused kiiresti ja reageerisid erinevatele olukordadele paindlikult.
Harjutuses osalenud kaitseväelaste sõnul sujus teise õppusepäeva lõpuks koostöö juba ladusalt. „Harjutus oli suurepärane, õppisime palju kuidas Eesti üksustega koos saab toimetada,” kiitis Soome jäägrikompanii ülem.
„Ma arvan, et me oleme valmis. Peamegi olema valmis,” ütles staabiveebel Õim vastuseks küsimusele, kas eestlased ja soomlased on valmis pidama Siili õppelahinguid koos ühes üksuses. „Eks harjutused näitavad, kui hästi me valmis oleme.”
Scoutspataljoni ja Soome kaitseväelased on varasemalt koos teeninud rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, mehitades Soome-Iiri ühispataljoni manööverkompaniisid, samuti on tehtud koostööd Iraagis, operatsioonil Inherent Resolve.
Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased ja liitlasriikide sõdurid. Rahvusvahelisele õppusele oodatakse enam kui 16 000 Eesti ja liitlasvägede võitlejat.
Lisaks Eestile ja Soomele osalevad õppusel enam kui kümne liitlas- ja partnerriigi üksused. Esindatud on Ühendkuningriik, Prantsusmaa, USA, Kanada, Läti, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola ja Portugal. Vaatlejaid ja instruktoreid liitub õppusega ka Jaapanist, Iisraelist ja Ukrainast.
Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon toob koondiste etteotsa Norra treenerid
Eesti laskesuusatamise rahvuskoondist hakkavad juhtima norralane Håvard Gutubø Bogetveit ja Karel Viigipuu. Järelkasvukoondise treenerina asub ametisse norralane Martin Gultvedt Winger, keda toetab Kalev Ermits.
Håvard Gutubø Bogetveit on endine laskesuusataja, kelle saavutuste hulka kuulub viis medalit laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlustelt ning pronksmedal maailmakarikasarja segateatesõidust. 2021/22 hooajal teenis ta IBU karikasarja üldarvestuses teise koha. Viimastel aastatel on Bogetveit olnud ametis Norra eratiimi Team 1.5 peatreenerina (endise nimega Team Maxim). Martin Gultvedt Winger on samuti pidanud Team 1.5 peatreeneri ametit ning juhendanud sportlaskarjääri viimastel aastatel Håvard Gutubø Bogetveiti. Team 1.5 koosseisu on kuulunud näiteks Ida Lien, Lotte Lie, Marit Ishol Skogan, Sverre Dahlen Aspenes, Ukaleq Slettemark ja Sondre Slettemark.
Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni spordidirektori Kauri Kõivu sõnul on Norra treenerite kaasamine loogiline jätk Eesti ja Norra alaliitude senisele koostööle. „Nüüdseks juba kaks aastat kestnud koostöö Norra ja Eesti alaliidu vahel on olnud kasulik ja uute treenerite valikul konsulteerisime samuti Norra alaliiduga,” ütles Kõiv. „Kuna Bogetveit ja Winger on omavahel juba varasemalt tihedalt koostööd teinud, siis eeldame, et see jätkub ka Eesti rahvuskoondise ja järelkasvukoondise juhendamisel,” lisas Kõiv.
Rahvuskoondise ettevalmistusprogrammi kutse on saanud Regina Ermits, Johanna Talihärm, Hanna-Brita Kaasik, Mirtel Kärsna, Kretel Kaljumäe, Rene Zahkna, Kristo Siimer, Jakob Kulbin, Mark-Markos Kehva ja Yaroslav Neverov. Tuuli Tomingas ja Susan Külm jätkavad treenimist Indrek Tobrelutsu juhendamisel, Mehis Udam harjutab Norras. Järelkasvukoondise ettevalmistusprogrammi kutse on saanud Kätrin Kärsna, Pillerin Vilipuu, Vibeke Marie Välbe, Violetta Konopljova, Rasmus Vainomäe, Oskar Orupõld, Frederik Marten Välbe ja Maanus Udam.
Koondiste esimene tutvumislaager peetakse Otepääl, millele järgnevad pikemad treeninglaagrid Norras Lillehammeris.
Käesoleva aasta juulist kahe protsendipunkti võrra tõusev käibemaksumäära tõus tähendab, et Läti satub alkoholimüügis sel suvel võrreldes Eestiga veelgi soodsamasse positsiooni ning oodata on piirikaubanduse tõusu, mis kerkis märgatavalt juba tänavu aprillis. Eriti puudutab see lahjasid alkohoolseid jooke, mille hinnaerisus kahe riigi vahel käriseb suureks.
Kui täna kehtib Eestis 22% käibemaksumäär ning Lätis on käibemaks 21%, siis juulist Eestis tõusev käibemaks koos alkoholiaktsiisiga paneb hinnatundlikumad kliendid senisest veelgi rohkem Läti piirikaubanduse poole vaatama. Eriti kehtib see õlle puhul, mille aktsiis Eestis on võrreldes Lätiga ligi 43% suurem. Piirikaubanduse kasvu tõusu oli näha juba tänavu aprillis, mil see kerkis võrreldes eelmise aasta aprilliga üle 10%.
„Piirikaubandus pole kuhugi kadunud ning kui 1. juulist käibemaksumäär Eestis veelgi tõuseb, annab see piirikaubandusele üha rohkem hoogu. Maksutõus tähendab, et ühtpidi teenib riik seeläbi justkui rohkem tulu, ent teistpidi hakkab senisest veelgi enam maksuraha Eestist välja voolama,” arvab Valkas ja Ainažis SuperAlko piiripoode pidava Aldar Latvia juhatuse liige Lauri Uibo.
Tema sõnul mängivad olulist rolli Läti kaupmeeste tarneahelad ehk see, kust ja mis hinnaga kaupa hangitakse. Mida suuremad on mahud, seda soodsamalt on võimalik tooteid pakkuda ning Uibo sõnul teevad meie lõunanaabrid hangetega head tööd. Aktsiisivahe ning suurenev käibemaksumäära vahe seab Läti kaupmehed veelgi soodsamasse positsiooni.
„Kliendi jaoks on hind kõige olulisem tegur. Käibemaksumäära tõus ei puuduta ainult alkoholi, vaid ka muid toidu- ja esmatarbekaupu. Kui me vaatame praegu kavandatavat uut riikliku alkoholipoliitika kava, millega tahetakse piirata näiteks kaugmüüki ning müügi keelustamist osades kohtades, nagu bensiinijaamad, siis tähendab see, et inimene hakkab senisest rohkem mõtlema varudele soetamisele ning kui ta saab näiteks kuu toidu- ja joogivaru tunduvalt soodsamalt soetada Lätist, tasub piiril käik ennast ära,” selgitas Uibo.
Uibo kinnitab, et Eesti elanikud pole ainsad, kes Läti märgatavalt soodsamast hinnatasemest kasu üritavad lõigata. Aktiivsed piiripoodide külastajad on ka soomlased, kes soetavad reeglina alkoholi korraga suurtes kogustes.
„Poolenisti naljaga võime öelda, et longero müük läks aasta esimeses kvartalis pärast eestipoolset aktsiisimäära tõusu väga hästi ning ootame heade müüginumbrite jätkumist ka suvel,” kommenteeris Uibo. „Läti suunaline turism on soodsa hinnataseme tõttu tõusutrendis ning Läti restoranid ja hotellid teevad kõvasti tööd, et algaval turismihooajal võimalikult palju kliente endale napsata, sealhulgas Eestist, Soomest ja mujalt lähiriikidest.”
Võrreldes Lätiga kehtib Eestis õllele 42,9%, veinile 14,9% ning muudele alkohoolsetele jookidele 6,1% kõrgem aktsiisimäär.
This website uses cookies to improve your experience while you navigate through the website. Out of these, the cookies that are categorized as necessary are stored on your browser as they are essential for the working of basic functionalities of the website. We also use third-party cookies that help us analyze and understand how you use this website. These cookies will be stored in your browser only with your consent. You also have the option to opt-out of these cookies. But opting out of some of these cookies may affect your browsing experience.
Necessary cookies are absolutely essential for the website to function properly. These cookies ensure basic functionalities and security features of the website, anonymously.
Cookie
Duration
Description
cookielawinfo-checkbox-analytics
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Analytics".
cookielawinfo-checkbox-functional
11 months
The cookie is set by GDPR cookie consent to record the user consent for the cookies in the category "Functional".
cookielawinfo-checkbox-necessary
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookies is used to store the user consent for the cookies in the category "Necessary".
cookielawinfo-checkbox-others
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Other.
cookielawinfo-checkbox-performance
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Performance".
viewed_cookie_policy
11 months
The cookie is set by the GDPR Cookie Consent plugin and is used to store whether or not user has consented to the use of cookies. It does not store any personal data.
Functional cookies help to perform certain functionalities like sharing the content of the website on social media platforms, collect feedbacks, and other third-party features.
Performance cookies are used to understand and analyze the key performance indexes of the website which helps in delivering a better user experience for the visitors.
Analytical cookies are used to understand how visitors interact with the website. These cookies help provide information on metrics the number of visitors, bounce rate, traffic source, etc.
Advertisement cookies are used to provide visitors with relevant ads and marketing campaigns. These cookies track visitors across websites and collect information to provide customized ads.
