Iirimaa esindaja nõuab Kallaselt vabandamist kohatute märkuste pärast
Iirimaa esindaja Euroopa Parlamendis palus EL-i kõrgeimal välisasjade ametnikul vabandada vihje pärast, et Iirimaa neutraalsuspoliitika on osaliselt tingitud sellest, et Iirimaal puudub tänapäevane arusaam „julmustest, massiküüditamistest, kultuuri ja keele mahasurumisest”.
Euroopa Komisjoni asepresident ja välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas tegi need märkused Euroopa Parlamendis Strasbourgis Prantsusmaal toimuva NATO kohtumise arutelul, vahendab rte.ie.
Vastuseks arutelule, mis hõlmas erinevaid seisukohti NATO, konfliktide, sealhulgas Venemaa sõja Ukrainas, ja selle kohta, kas EL peab suurendama kaitsekulutusi, ütles Eestist pärit Kallas: „Ma tahan pöörduda meie Iiri kolleegide poole. Ma mõtlen, et jah, rahu ei tähenda, et inimkannatused lõppevad.”
„Kui te alistute ja teil on agressor ning ütlete okei, võtke kõik, mida soovite, ei tähenda see, et inimkannatused lõppevad,” märkis ta.
„Meie kogemus raudse eesriide taga [külma sõja ajal Ida ja Lääne vaheline de facto piir], pärast Teist maailmasõda said sellised riigid nagu Iirimaa oma õitsengut üles ehitada, aga meie jaoks tähendas see julmusi, massiküüditamist, kultuuri ja keele mahasurumist.
See juhtubki. See on ka rahu, aga tegelikult mitte vabadus, inimeste valikuvabadus, ja see ongi EL-i mõte ja selle eest me võitleme,” sõnas ta.
Oma avalduses ütles Euroopa Parlamendi liige Kathleen Funchion: „Kallase märkused hämmastasid mind, mis näitasid selget arusaama puudumist Iirimaa ajaloo kohta.”
„Oma kõnes rõhutasin Iirimaa pikaajalist neutraalsuspoliitikat, mille kujundas meie endi kolonialismikogemus ja enesemääramise võitlus.
Asepresident Kallase väide, et Iirimaa lihtsalt õitses sõjajärgsel perioodil ilma trauma või rõhumiseta, on sügavalt ebatäpne ja halvustab meie saare kogemust.
Ka Iirimaa talus julmusi, alates Ballymurphy veresaunast kuni Verise Pühapäevani, kus Briti sõdurid tulistasid ja tapsid süütuid tsiviilisikuid.
Meie rahvas kannatas kohtuta interneerimise ja laialdase diskrimineerimise all eluaseme ja tööhõive osas, eriti põhjas.
Lisaks on iiri keele ja kultuuri mahasurumine olnud pidev võitlus, mida tõendab aastakümneid kestnud kampaania iiri keele seaduse vastuvõtmiseks põhjas.”
„Asepresident Kallase kommentaarid olid läbimõtlematud ja sügavalt tundetud Iiri kogukondade kogemuste suhtes, kes tänaseni õiglust otsivad,” ütles ta.
Parlamendi liige jätkas, et ta on kirjutanud proua Kallase büroole, „paludes tal oma märkused tagasi võtta”.
The suggestion that Ireland prospered in the post-war period without trauma or oppression is deeply inaccurate and dismissive of our island’s experience.
Sõja ülevaade: 1215. päev – vene väed hõivasid mõned majad
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. juuni 2025:
mõned majad kahes asulas saagiks kalli hinnaga ja USA alustas Iraani pommitamist. Tundub, et Siversk-Pokrovsk lõigus üha enam panustab vene pool siinsete suuremate linnade ümberpiiramisele.
1. Ork on ork ehk ei midagi uut…
2. Üks kütuserong ja väljaõppekeskus Kurski oblastis pihta sai.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: mõned hooned kaotati.
9. Lõunarinne: mõned hooned kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. vene väed on alustanud uut tüüpi luuredrooni saatmist.
12. Ukraina alustab suvel sõjatehnoloogia eksporti ja avab tootmise Euroopas.
13. Lühiuudised
USA ründas kolme tuumaobjekti Iraanis, Fordow’d, Natanzi ja Esfahani. Rünnakud, millest Trump teatas vahetult pärast Riikliku Julgeolekunõukogu kohtumist, viidi läbi B-2 vargpommitajatega, ütles Iisraeli ametnik Axiosele. Ainult need lennukid on võimelised kandma Iisraeli taotletud 13-tonniseid punkripurustajaid. Kolm Iraani ametnikku ütlesid New York Timesile, et pommid tabasid Fordow’d ja Natanzi umbes kell 2.30 kohaliku aja järgi. Axiosi allikate sõnul hoiatas Trumpi administratsioon Iisraeli ette. Lähis-Ida on sisenemas uude, ettearvamatusse ajastusse, mis võib probleeme kaasa tuua, ütleb Ray Takeih, USA Välissuhete Nõukogu vanemteadur. Iraani juhte on alandatud igal võimalikul viisil, mis on muutnud nad haavatavaks omaenda rahvastiku ja sisekriisi suhtes, ütleb Takeih. „Nad peavad oma uhkuse kuidagi taastama.” Üks risk on see, et Iraan võib pidada ebaproportsionaalset reageeringut ainsaks viisiks heidutusvõime taastamiseks, ütleb Jonathan Panikoff, Atlandi Nõukogu Scowcrofti Lähis-Ida julgeolekualgatuse direktor: „Sel juhul on meil märkimisväärne eskalatsioonispiraal, mis võib väga kiiresti kontrolli alt väljuda.”
IDF: Alates pühapäevast kella 03.45 hommikul kehtivad Iisraelis uued piirangud, mille kohaselt on kõik riigi piirkonnad viidud ainult esmatarbekaupade režiimile. Pühapäeva õhtul kiitis Iisraeli kaitseminister Israel Katz heaks uued juhised kodanikele, mis näevad ette piirangute olulist karmistamist riigi julgeolekuolukorra tõttu. „Pärast olukorra hindamist otsustati, et alates tänasest kella 03.45 hommikul muudetakse IDF-i juhtimisjuhiseid viivitamatult. Kõik riigi piirkonnad viiakse ainult esmatarbekaupade režiimile. Juhised hõlmavad haridustegevuse, kogunemiste ja institutsioonide tegevuse keeldu, välja arvatud esmatarbekaupade sektorid.”
Eile kokku 171 vene poole rünnakut. Muutusi taktikas pole tuvastanud, ikka põhiliselt soldatid kas jalgsi või kergliikuritel. Videode järgi kipub arvama, et järjest tõuseb pisu suuremate ATV-de hulk, kuhu mahub 2-4 meest+pagas. Neid kasutatakse nii rünnakutes kui tagalatoetuseks. Tihedamaks on läinud 1-3 meheliste gruppide rünnakud, nii jala kui kergliikuritel. Kas see taotluslik, et konveier pidevalt töötaks või ei jagu vahendeid rohkemaks, eip oska kindlalt arvata. Ühes küll kindel, et vene komandöri lahingupäevikusse on vaja rünnakute ettekandeid, et mitte kõrgemalt tuupi saada. Kahjuks päris edukalt ei suuda seni vene pool hakkama saada vene poole liugpommide, kaudtulelöökide ja kamikaze droonide töö piiramisega. Liugpomme eilegi üle 100, kaudtulelööke üle 6 tuhande ja kamikazedroonide arv ei taha langeda alla 3 tuhande. Fiiberoptilise kaabliga droone (kummagi poole omasid) vedelevat maa peal juba niipalju, et sõdurit nende kaablite pärast koperdavad. Õnneks midagi seni vene poolele lihtsalt ei tule ja ikka näeb, et Ukraina maa hind tõuseb kiiresti.
1. 21. juuni õhtul ründasid vene väed Donetski oblastis Kramatorskis mitmekorruselist hoonet. Esialgsetel andmetel on hukkunuid ja vähemalt üks inimene võib olla rusude all.
22. juuni öösel tegid vene väed Donetski oblastis Slavjanskile uue rünnaku. Pommitabamuse tagajärjel hukkus 17-aastane poiss ja sai vigastada veel kolm inimest. Kümned tsiviilinfrastruktuuri rajatised said kahjustada. Donetski oblasti riikliku administratsiooni juht Vadim Filashkin: „Slavjanskis hukkus 17-aastane poiss, kolm inimest sai vigastada. Kahjustada said 32 eramut, 2 administratiivhoonet, 4 mitmekorruselist hoonet, tööstushoone ja 3 autot.”
Hersoni pommitamise tagajärjel sai kahjustada linna veevarustust pakkuv rajatis, mõnes piirkonnas võib esineda veekatkestusi või madal veesurve.
venemaa ründas Krementšukki kobarpommidega, eesmärgiga tekitada tsiviilelanikele maksimaalset kahju. Löögid olid suunatud energiarajatistele. Mõned mänguasjade kujuga submoonid kujutavad endast tõsist ohtu lastele. Sündmuskohalt leiti ka kuni 10 cm laiuste metallkuulidega kilde.
Hukkunute arvud kohalike seas nii rinde kui piiri lähistel on tõusuteel.
2. Ukraina sõjaväe luureandmetel tabati vene kütuserongi. Leegis on 11 tsisternvagunit, suitsu on näha kuni 20 kilomeetri kauguselt. Raudteeliin on väidetavalt hävinud, katkestades kütusetarned rindele vähemalt kaheks nädalaks lõunarindel (tabamuse koht olla Tokmaki lähistel).
venemaa Kurski oblastis asuv Lgov sattus öösel tule alla. Esialgsete teadete kohaselt tabas rünnak kohta, kus vene väed treenisid rünnaküksusi.
3. Kursk/Belgorod: rünnakute arvu tuntav langus, arvatavalt see reorgi seotud ja eks täna või homme uuesti suudetakse rünnakute arvu tõsta.
4. Harkiv: kui varasemalt oli siin sektoris rünnakute arv 3-5, siis nüüd kipub juba üle nädala olema 7-10.
5. Kupjansk-Kreminna: pole juba mitu päeva enam muutusi rindejoones tuvastanud. Surve vene poolelt keskmine.
6. Siversk: kipub selles sektoris üha tihedamalt olema oluliselt kõrgema survega päevasid ning näha on huvi tõusu hakata ohustama esmalt Siverski linna.
7. Bahmut: survet jagus ning tõusnud tempot Tšassiv Jari poole on suutnud juba vene pool mitu päeva tavapärasest kõrgemal hoida. Tundub, et kahele lõigule on antud ühisem ülesanne (teine Pokrovsk-Toretsk vahel), et piirata ümber Kostjantinõvka linn (2001 aastal elas linnas lausa 91 000 elanikku) ning jätkata kombitsate ajamist nii Slovjanski suunal kui Pokrovski suunal.
8. Donetsk: vene väed liiguvad veidi edasi mööda Vovtša jõge Lääne-Donetskis, hetkel käivad lahingudZaporižžja külas, kuhu vene pool juba paar päeva varem sisse sai ning oli üleeilseks jõudnud asula keskele. Jätkuvalt mures, sest selle suuna edenemine on ohuks lõunarinde arvatavalt uuele kaitseliinile Vovtša-Mokrõi Jalõ jõe joonel. Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: Ševtšenko asulas lahingud jätkusid ning vene pool teeb pingutusi, et saada kogu asula oma kontrolli alla ja väidetavalt suutvat hoonekaupa edeneda.
Blogijatelt info, et Ukraina 20. armeekorpus olla jõudnud siia Velika Novosilka ja Donetski sektori kagu-lõuna lõiku appi.
Küll tuleb siinse sektori kesk- ja läänelõigust sõnumeid, et vene pool koondavat üksusi suurema surve avaldamiseks. Eks suurem huvi on saada üle Dnepri ja alustada juba läänekaldal surumist Hersoni-Odessa suunal. Odessani jõudmine on prioriteetne suund juba poliitiliselt, sest vaja on saada maismaa ühendus Transnistriani aga tundub vist see õnneks ulmevaldkonda jäävat.
10. Herson: muutusteta.
11. vene väed on alustanud uut tüüpi luuredrooni saatmist Ukraina kohale enne Shahed-tüüpi kamikaze-droonide rünnakuid. Sellest teatas raadiotehnoloogia spetsialist Sergei Flesh, kes avaldas allatulistatud seadme foto. Uus droon sarnaneb visuaalselt Shahediga, mis võimaldab sellel Ukraina õhukaitseüksusi leida ja eksitada. Drooni peamine ülesanne on ründedroonide marsruutide luuramine, samuti mobiilsete õhukaitse tulegruppide tuvastamine.
Seade lendab 1–3 kilomeetri kõrgusel ja on võimeline edastama videot enam kui 50 kilomeetri kaugusele, kasutades 1,2-sagedusriba analoogsaatjat. Juhtimine toimub ExpressLRS-süsteemi kaudu, mis tagab stabiilse raadioside ja kõrge andmete uuendamise kiiruse. Tänu neile võimalustele võimaldab droon kiiresti hinnata olukorda lähenemistrajektooridel, tuvastada õhukaitse nõrku kohti ja kohandada rünnakuplaani.
Eile, 21. juunil, ütles president Zelenskõi ajakirjanikele, et Ukraina on alustanud spetsiaalsete seireseadmete kasutamist venemaa Shahed-tüüpi droonide hävitamiseks. Tema sõnul on mobiilsed tulegrupid, mis varem kasutasid peamiselt kuulipildujaid, nüüd relvastatud uute seiredroonidega. Tänapäeval tulistavad sellised mobiilsed grupid alla umbes kolmandiku vaenlase rünnakudroonidest.
Selliste pealtkuulamisdroonide tootmisega tegeleb neli ettevõtet ning nende masstootmise kiirendamiseks saab Ukraina peagi täiendavat rahalist toetust Saksamaalt ja Kanadalt.
12. Ukraina plaanib hakata eksportima oma sõjatehnoloogiat partnerriikidesse Euroopas ja kaugemal. See hõlmab droonide, rakettide ja võimalusel ka suurtükiväe tootmisliinide loomist välismaale. President Volodõmõr Zelensõi teatas sellest kohtumisel ajakirjanikega, teatab LIGA.neti korrespondent. „Oleme käivitanud programmi „Ehita koos Ukrainaga” ja suvel allkirjastame vastavad lepingud oma tehnoloogiate ekspordi alustamiseks välismaale tootmisliinide avamise formaadis Euroopa riikides ja võib-olla mitte ainult – nendes riikides, mis meid aitavad, mis rahastavad droonide tootmist ja hakkavad rahastama rakettide tootmist Ukrainas,” ütles president.
Tema sõnul puudutab see ainult sõjatehnoloogiat: „erinevat tüüpi droone, rakette ja võimalusel ka suurtükiväge. Ja me pakume asjakohaseid tehnoloogiaid ja toodame relvi oma riikides meile ja neile. Lepingud on juba olemas,” lisas ta. Samal ajal rõhutas president, et ükski neist tehnoloogiatest ei tohiks sattuda agressoririigi kätte:„”On selge, et tehnoloogiaid ei saa venelastele tarnida ja seetõttu me ei tee koostööd riikidega, kes venemaale kaasa elavad. Sõja ajal plaanime seda kõike Ukraina relvajõududele pakkuda.”
Zelenski keskendus konkreetselt riikidele, kellega on juba olemas kokkulepped või positiivsed signaalid kaitsetööstuse tootmise paigutamise kohta. „Taani on number üks. Positiivsed kokkulepped on Norraga, Saksamaaga ja pärast minu viimast kohtumist Kanadas ilmselt ka Suurbritanniaga. Leedust on signaal – nad tõesti tahavad seda. Samuti on siin oluline, et me räägime erasektoriga,” täpsustas riigipea.
President teatas ka, et 2025. aastal saavutas Ukraina kaitsetööstuse rahastamise rekordtaseme. „Sel aastal leidsime kaitsetööstusest 43 miljardit dollarit. See on raha, mis tuleb Ukraina kaitsetööstuse toetuseks, see rahastab meie kaitsetööstust,” ütles Zelenskõi.
13. Lühiuudised
USA presidendi eriesindaja Keith Kelloggi Valgevene visiidi päeval vabastas aleksandr lukašenko režiim 14 poliitvangi, sealhulgas Sergei Tihhanovski. Esiteks sai teatavaks, et vabastati üks kuulsamaid Valgevene poliitvange, opositsiooniliidri Svetlana Tihhanovskaja abikaasa Sergei Tihhanovski. Selle tulemusel selgus, et vabastati 14 Lukašenko režiimi poliitvangi. Inimõiguste keskuse Viasna andmetel vabastati lisaks Tihhanovskile ka Natalia Dulina, Ihar Karney, Galina Krasnjanskaja, Akihira Gaevski-Hanada ja Kirill Balakhonav. See sai võimalikuks tänu USA presidendi eriesindaja Donald Trump Keith Kelloggi Minski visiidile. Viasna andmetel viidi vabastatud poliitvangid Leetu. USA ametnik ütles varem Reutersile, et Trumpi administratsioon on sisemiselt arutanud võimalusi Minski eemaldamiseks Moskva mõjusfäärist ja selle vähemalt osaliselt Washingtonile lähemale toomiseks.
lukašenko režiimi poolt 14 poliitvangi vabastamise päeval tuletas Leedu välisminister Kęstutis Budrys meelde, et vangistuses on endiselt üle 1000 poliitvangi.
Iraani riigitelevisiooni poliitikadirektori asetäitja Hassan Abedini ütles, et Iraan oli eelnevalt evakueerinud kõik kolm tuumaobjekti, mida Ameerika Ühendriigid ründasid.
Iraani väljaande Nour News andmetel on Iraanis alates vaenutegevuse algusest 13. juunil tapetud vähemalt 430 inimest ja üle 3500 on saanud vigastada.
Politico portaal, viidates anonüümsetele allikatele: Ukraina-NATO nõukogu kohtumine Haagi tippkohtumisel juhtide tasandil ei olnud planeeritud Ameerika Ühendriikide seisukoha tõttu, kes ei soovi keskenduda Ukraina sõjale. „Ukraina-NATO nõukogu kohtumist Haagis ei toimu – see on järjekordne järeleandmine Ameerika Ühendriikidele, kes ei soovi keskenduda sõjale, mida Trump pole ikka veel suutnud lõpetada, nagu ta kampaania ajal lubas.”
Le Monde teatab, et USA koordineeris salaja venemaaga ÜRO resolutsiooni enne sissetungi aastapäeva. Washington surus peale rahule keskendunud eelnõu ja kutsus liitlasi üles Ukraina versioonist loobuma. Prantsusmaa ja Ühendkuningriik panid vastu, toetades Kiievit. Hiljem jäi USA oma teksti hääletamisel erapooletuks.
Ukraina luureandmete kohaselt värbab venemaa Kesk-Aasia migrante jõuga, lubades valedel alustel lühiajaliste lepingute kaudu kiiret raha. Paljud hukkuvad rindel. Viimaste hukkunute seas on Usbekistani ja Tadžikistani kodanikke, keda kasutatakse kõige ohtlikumates sektorites.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
VIDEO: Iraani tuumarajatise juures pole midagi näha
Sotsiaalmeediasse on pandud video Iraani Fordow tuumarajatisest pärast USA rünnakut.
Videos pole midagi näha, ei tulekahju ega midagi.
Iraani võimud väidavad, et rajatis oli eelnevalt evakueeritud ja USA pommitas tühja. Väidetakse, et uraani rikastamine toimub hoopis kusagil mujal.
Põlvas sõitis rattur jalgteel ja kukkus, viidi haiglasse
Laupäeva, 21. juuni õhtul kell 17.07 toimus liiklusõnnetus Põlva linnas Mammaste-Orajõe jalgteel.
Langusel kiirust kogunud jalgrattur, 39-aastane naine sõitis vasakkurvis paremale teelt välja ja kukkus.
Jalgrattur toimetati haiglasse.
USA ründas Iraani
President Donald Trump ütles ööl vastu tänast pühapäeva, 22. juunit, et Ühendriigid viisid edukalt läbi õhurünnakuid kolme Iraani peamise tuumarajatise vastu, lükates Ühendriigid otse Iisraeli ja Iraani vahelisse sõtta ning lõpetades päevi kestnud spekulatsioonid selle üle, kas Trump otsustab Iisraeli nimel sekkuda.
Pöördudes Valge Maja idapoolsest toast rahva poole lühikese kõnega, kus tema sõjakabineti koosseisu kuuluvad asepresident J. D. Vance, riigisekretär Marco Rubio ja kaitseminister Pete Hegseth, lisas Trump, et Iraani sihtmärgid on „täielikult ja lõplikult hävitatud” ning nimetas missiooni „suurepäraseks sõjaliseks eduks”, vahendab Newsweek.
IGASUGUSELE IRAANI KÄTTEMAKSULE AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VASTU VASTUTAKSE PALJU SUUREMA JÕUGA, KUI TÄNA ÖÖSEL NÄHTUD. TÄNAN TEID! DONALD J. TRUMP, USA PRESIDENT.
Paljud arvavad, et pudeliõlu on tervisikum kui purgiõlu. Värske uuring võib panna enne lemmikpudeli haaramist kaks korda järele mõtlema.
Prantsuse toiduohutusameti ANSES teadlased on avastanud, et klaaspudelites müüdavad joogid – sealhulgas vesi, õlu ja vein – sisaldavad rohkem mikroplasti kui plastpudelites olevad joogid, vahendab Daily Mail.
Alguses olid teadlased sellest leiust hämmingus.
Nad said peagi aru, et mikroplasti osakesed sattusid jookidesse pudelite välispinnal oleva värvi kaudu.
„Seejärel märkasime, et klaaspudeli proovidest eralduvad osakesed olid sama kuju, värvi ja polümeerkoostisega – seega sama plastik – kui klaaspudeleid sulgevate korkide välispinnal olev värv,” märkis ta.
Murelikuks teeb see, et nende mikroplastide pikaajaline mõju inimeste tervisele on endiselt ebaselge.
Uuringu jaoks asus meeskond hindama mikroplasti taset Prantsusmaal müüdavates populaarsetes jookides.
Nende analüüs näitas karastusjookide, limonaadi, jäätee ja õlle klaaspudelites keskmiselt umbes 100 mikroplasti osakest liitri kohta.
See oli viis kuni 50 korda kõrgem kui plastpudelites või metallpurkides tuvastatud määr.
Teadlased uurisid klaaspudeleid ja avastasid korkidelt väikesed kriimustused, mis olid tõenäoliselt tekkinud korkide vahelise hõõrdumise tõttu nende säilitamisel.
Nii tavalise kui ka gaseeritud vee puhul oli mikroplasti kogus kõigil juhtudel suhteliselt madal, ulatudes 4,5 osakesest liitri kohta klaaspudelites kuni 1,6 osakeseni plastikpudelites.
Veinijoojad tunnevad kergendust kuuldes, et vein sisaldas vähe mikroplasti – isegi korkidega klaaspudelites.
Karastusjoogid sisaldasid aga umbes 30 mikroplasti osakest liitri kohta, limonaad aga 40 mikroplasti osakest liitri kohta.
Õlu oli kõige hullem, koguni 60 mikroplasti osakest liitri kohta.
Praeguse seisuga ei tea teadlased, kas need mikroplastid kujutavad endast terviseriski.
Siiski on teadlased üha enam mures selliste osakeste võime pärast rakkudesse imenduda, põhjustades muutusi rakkude talitluses, eriti laste organitega suheldes ja täiskasvanueas püsivaid muutusi põhjustades.
Üha rohkem on tõendeid selle kohta, et plastidel võib olla võtmeroll varajases vähi tekkes, kus terved rakud muutuvad vähirakkudeks.
Eelmisel aastal leiti uuringus, et vähirakud levivad soolestikus pärast kokkupuudet mikroplastiga kiiremini.
Asjatundjad on samuti tõstatanud mure mikroplasti ja viljakuse vahelise võimaliku seose pärast. Teadlased hoiatasid juunis, et leidsid meeste spermast pisikesi plastosakesi.
Õnneks väidavad teadlased, et joogitootjad saavad pudelikorkidest eralduva mikroplasti hulka hõlpsalt vähendada.
Uuringu osana testis meeskond puhastusmeetodit, mis hõlmas korkide õhuga puhumist ning seejärel vee ja alkoholiga loputamist.
Leiti, et see vähendas mikroplastiga saastumist 60 protsenti.
Politsei käivitas merel päästeoperatsiooni – üks inimene uppus
Täna pärast kella kahte sai häirekeskus teate, et Suures väinas on ümber läinud plastikpaat nelja inimesega. Paat oli suundumas Muhu saarele.
Üks paadis olnud inimestest jõudis ise ujuda Muhu saarele kaldale.
Teiste meeste päästmiseks käivitas politsei päästeoperatsiooni, kuhu on kaasatud kõik lähipiirkonna merepääste ressursid, sealhulgas PPA kopterimeeskond.
Päästeoperatsiooni käigus leidis otsingumeeskond merel hätta sattunud mehed. Kahjuks ei olnud neist ühe, 38-aastase mehe päästevest avanenud ja ta leiti uppununa. Teised pääsesid eluga, neist üks vajas siiski alajahtumise tõttu haiglaravi.
„Praegu teame, et mehed liikusid kella 14 paiku neljakesi plastikpaadiga Virtsu sadamast Kuivastu poole, et minna kalastama. Kõik olid kained ja päästevestidega. Ühel hetkel, Muhu ja Viirelaiu vahel sõites, hakkas vesi teadmata põhjusel paati valguma nii, et see ei kandnud enam mehi ja vajus vee alla,” kirjeldas Kuressaare politseijaoskonna välijuht Rain Tiirik.
Kolmel mehel olid seljas korkvestid. Neist üks, 54-aastane mees, ujus ise Muhu saare kaldale. Teised kaks meest leiti merelt ulpimast ja päästeti. Neljandal, paukvesti kandnud mehel ei õnnestunud kahjuks eluga pääseda, sest tema vest ei avanenud. Ta leiti merelt uppununa ja toodi kaldale.
„Kahetsusväärne õnnetus, kus päästevestid olid kõigil ju seljas, kuid kahjuks üks neist ei olnud töökorras. Enne merele minekut veenduge alati, et kogu päästevarustus alates vestidest kuni sidevahendite ja signaalrakettideni oleks töökorras ja kergesti kättesaadav,” soovitas politsei välijuht.
Päästeoperatsioonile olid kaasatud politseinike kõrval ka päästjad ja vabatahtlikud merepäästjad erinevatest üksustest.
Saksamaad tabas puugiuputus
Saksamaal on puuke rohkem kui kunagi varem ning verd imevad parasiidid tegutsevad igal pool üle riigi.
Kliimamuutuste tõttu on lõunapoolsematelt aladelt Saksamaale levinud veel ka mitmeid uusi puugiliike.
Puugid varitsevad inimesi kõikjal. Nad on metsades ja aedades, isegi festivalilt võib puugi saada. Puuke leidub üha rohkem ka linnakeskkonnas, vahendab Bild.
“Meil on puukide arv suurem kui kunagi varem. On soe ja äikesetormid. Inimesed peavad olema ettevaatlikud. Oleme puukide populatsiooni mõõtnud 15 aastat ja sel aastal on see tase äärmuslik,” ütles klimatoloog Karsten Brandt.
Bild toob veel välja, et globaalne soojenemine toob riiki uusi puugiliike, koos nendega levivad ka uued haigused. Seni on veel avastatud üksikjuhtumeid, aga teadlased jälgivad juba tähelepanelikult uute liikide levikut.
Putin: kogu Ukraina kuulub Venemaale
Venemaa president Vladimir Putin ütles 20. juunil Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil peetud kõnes, et kogu Ukraina kuulub Venemaale. Ukraina välisminister Andri Sõbiha mõistis Putini sõnavõtu hukka ja kutsus läänt üles karmistama sanktsioone Venemaale.
Putini väide põhines nii tema enda kui ka Venemaa propaganda poolt sageli peale surutud valel narratiivil, et venelased ja ukrainlased on üks rahvas, vahendab ERR.
Kuus ohtlikku toidumüüti
Toidu ja selle ohutusega seotud tõekspidamisi on palju – alates vanaemade tarkustest kuni internetis levivate nõuanneteni. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Anneli Haugas kirjutab Maablogis levinumatest müütidest ja pooltõdedest, mis toidumaailmas liiguvad.
Müüt: mustaks kõrbenud toit on kõhurohi
Tegelikkus: kõrbenud või söestunud toit võib sisaldada kantserogeenseid aineid, näiteks polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (PAHid) või akrüülamiidi, mis võivad soodustada vähi teket. Toitu pole tarvis üle küpsetada, sest enamik haigust tekitavaid mikroobe hävinevad, kui toitu kuumutada vähemalt 70-kraadise sisetemperatuurini. Lisaks ei ole toidu tumepruun värvus seotud maitse tugevusega.
Akrüülamiid tekib peamiselt suure süsivesikusisaldusega taimsete toitude kuumtöötlemisel, eelkõige röstimisel, küpsetamisel ja praadimisel. Akrüülamiidi leidub kartuli- ja teraviljatoodetes – eelkõige friikartulites, kartulikrõpsudes, küpsistes, leivatoodetes, hommikusöögihelvestes –, aga ka kohvis. Akrüülamiidi pole märkimisväärses koguses leitud keedetud, aurutatud, mikrolaineahjus või muul viisil madalal temperatuuril valmistatud toitudest. Akrüülamiidi vältimiseks järgi rusikareeglit: ära kõrveta toitu, vaid pruunista seda kergelt!
PAHid moodustuvad orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel, eelkõige kõrgematel temperatuuridel (üle 200 kraadi). PAHid toidus võivad tekkida toidu kuumutamisel, suitsutamisel või kuivatamisel nii tööstusliku kui ka koduse toiduvalmistamise käigus, aga samas ka pärineda keskkonnast. PAHide sisaldust toidus saab vähendada, kui vältida nii loomset kui ka taimset päritolu toidu kõrbemist.
Müüt: enda kasvatatud või tuttavalt saadud toit on kindlasti ohutu
Tegelikkus: toidu ohutus sõltub mitmest aspektist. Ka kodus kasvatatud „pritsimata“ toit võib sisaldada tõvestavaid mikroobe ja tervist ohustavaid aineid, mida taim on kasvamisel keskkonnast endasse kogunud (nt raskmetallid) või sisaldab looduslikult.
Kui toiduga tegelevad ettevõtjad (tootjad, tarnijad, vedad, müüjad) vastutavad toiduohutuse tagamise eest, siis koduköögis teeb inimene oma valikud ise. Kodus saame süüa valmistades kasutada erinevaid võtteid, et vähendada toidutekkelistesse haigustesse haigestumise riski.
Lihtsad põhimõtted, mida järgida, et kodus toiduohutust tagada:
hoia puhtust – pese käsi;
hoia valmistoit toorest lahus, et vältida ristsaastumist;
kuumuta toitu põhjalikult, eriti suuri lihatükke, kodulinnuliha ja mereande;
säilita toitu ohutul temperatuuril;
sulata toit õigesti – loe juhiseid pakendil;
kasuta puhast vett ja värsket toorainet.
Toore toidu töötlemiseks tuleks kasutada eraldi töövahendeid (nuge ja lõikelaudu) või puhastada neid vahepeal hoolikalt. Seda põhjusel, et töötlemata toit – eriti liha, mereannid ja nende mahlad – võib sisaldada ohtlikke mikroorganisme, mis võivad kanduda kokkamise ajal teistele toitudele.
Puu- ja köögiviljade ning salatite puhastamiseks piisab, kui pesed neid puhta voolava vee all. Kloori ega seebiga pole neid tarvis pesta, sest nii kloorist kui ka seebist võivad jääda toidule omad jäägid. Lisaks võivad mõned klooriühendid olla tervisele kahjulikud ja seebijäägid võivad põhjustada seedetrakti ärritust.
Müüt: toidu lõhna või välimuse järgi saab alati aru, kas toit on ohutu
Tegelikkus: paljud ohtlikud mikroorganismid ei muuda toidu lõhna, maitset ega välimust, mistõttu ei ole võimalik nende esinemist oma meeltega tunnetada.
Seepärast järgi hoolikalt ettevaatusabinõusid, et vältida mikroobide levikut ja hoida toit ohutuna.
Ära pese toorest liha, kala või kana jooksva vee all, sest pritsmed levitavad mikroobe köögipindadele. Mikroobide hävitamiseks küpseta liha ja kala vähemalt 70-kraadise sisetemperatuurini; kala võid enne küpsetamist kuivatada paberrätiga.
Toored munad ei vaja veega pesemist, sest munakoor kaitseb muna sisu mikroobide eest. Pesemine võib seda kaitsebarjääri kahjustada, lastes mikroobidel tungida muna sisse.
Kontrolli konservikarbi seisukorda nii enne ostmist kui ka kasutamist. Mõlgid karbil võivad võimaldada õhu ja mikroobide ligipääsu toidule, mis suurendab riski haigestuda tõsisesse toidumürgitusse, isegi kui konservi sisul on hea lõhn ja välimus.
Müüt: toitu on ohutu süüa, kui sellelt hallitanud või riknemistunnustega koht eemaldada
Tegelikkus: hallituse nähtav osa on vaid jäämäe tipp. Nähtamatud hallitusniidid levivad toidus laiemalt – eriti niisketes ja pehmetes toitudes.
Samuti võivad hallituseened toota tervisele kahjulikke toksiine, mis võivad peituda ka toidu näiliselt kahjustamata osades – neid pole võimalik ära kraapida või lõigata ega kuumutamisega hävitada.
Seetõttu järgi kindlasti toote pakendile märgitud säilitamistingimusi ja -aega ning ära tarvita hallitanud toitu.
Toit, millel on juba riknemistunnused, ei sobi ka „päästmiseks”. Samas – kui sööd kogemata ära väikse hallitustäpiga toidu, ei teki sellest veel otsest tervisekahju.
Müüt: mida looduslikum, seda parem
Tegelikkus: erinevates toitudes võivad esineda erinevad terviseriskid, mida saab kõige paremini maandada mõõduka ja mitmekesise toitumisega. Igas toidus – nii looduslikus kui ka töödeldus – leidub alati midagi soovimatut. Nagu öeldakse – iga ravim on mürk, kõik oleneb annusest.
Paljudes toidutaimedes, nii kodumaistes (nt oad, kartulid, maitsetaimed, pastinaak, rabarber) kui ka eksootilisemates (nt bambus, jamss), leidub looduslikke taimetoksiine, mis võivad kahjustada inimese tervist. Terviseriske vähendab mitmekesine toitumine ja toidutaimede õige töötlemine.
Kevadest sügiseni tasub olla ettevaatlik loodusest või koduõuest korjatud taimede tarbimisega (nt aetakse sageli segamini ohutu karulauk ja mürgine piibeleht või tarbitakse mürgiseid rabarberilehti). Pea meeles, et tundmatuid taimi ei tasu süüa ja et looduslik ei tähenda tingimata ohutut.
Mürgistust võib tekitada ka toorete ubade ning kibedamaitseliste kurkide, kõrvitsate ja suvikõrvitsate tarbimine. Taimetoksiine sisaldab isegi eestlaste lemmik, kartul – seda tasub enne toiduks kasutamist koorida ja puhastada ning roheliseks muutunud kartuleid ei tasu süüa.
Müüt: iga kogemuslugu on teadus – sõber proovis ja temal toimis
Tegelikkus: isiklik kogemus võib olla väärtuslik, aga see ei tähenda, et see kehib kõigile või et olukorra kordudes saad sama kogemuse.
Paljud internetis levivad või tuttava soovitatud näpunäited võivad kujutada endast olulist terviseohtu. Enne, kui ise katsetama hakkad, tasub alati infot hinnata ja allikaid kontrollida. Lükkame siinkohal ümber neli levinumat tõekspidamist.
Kärbseseen ei oma tõestatud toimet nohu ega köha vastu. Küll aga sisaldab kärbseseen neurotoksiine ehk närvimürke, mille söömine võib põhjustada mürgistust.
Maha kukkunud toitu ei ole ohutu edasi süüa, isegi kui selle viie sekundi jooksul üles korjad. Toit saastub mikroobidega kohe, sõltumata maas oldud ajast.
Toidu valmistamisel alkoholi kasutamine ei tapa toidus leiduda võivaid kahjulikke mikroobe. Seda, kas bakterid hävinevad või mitte, mõjutavad alkoholisisaldus ja toidu omadused.
Toorel või töötlemata toidul on oma koht toiduvaliku rikastamisel. Aga näiteks toorpiima juues arvesta, et keetmata kujul võib see sisaldada ohtlikke haigustekitajaid (nt Campylobacter spp., S. Typhimurium, Shiga–toksiini tootev Escherichia coli). Piima kuumtöötlemine hävitab selles leiduvad bakterid ja muud ohtlikud mikroorganismid.
Lõpetuseks: toidust tulenevate riskide maandamiseks hoolitse hea hügieeni eest ning kasuta toidu valmistamiseks ja säilitamiseks õigeid võtteid. Ebaõigete võtetega võivad töövahendid ja -pinnad lihtsasti saastuda tõvestavate mikroobidega. Nähtava mustuse puudumine ei tähenda, et tööpinnad on puhtad ka tõvestavatest mikroorganismidest.
Lisaks pööra tähelepanu mitmekesisele ja mõõdukale toiduvalikule ning suhtu skeptiliselt internetis levivatesse nõuannetesse.
Päästeamet soovitab: kuidas jaanipühad üle elada
Selleks, et jaaniaeg mööduks turvaliselt, kutsub päästeamet inimesi üles ohutult käituma – tegema lõket targalt ja kandma veekogul päästevesti.
Lõkke tegemiseks vali õige koht ja aeg! Jaanilõke tee ettevalmistatud mittepõlevale pinnasele, hoonest või metsast vähemalt 8 meetri kaugusele. Hoia lõkkeaseme ümbrus puhas süttivast materjalist. Tuld võib teha vaid tuuletu või tuulevaikse ilmaga, sest tuul võib keerutada lõkke ruttu ohtlikuks. Jälgi ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke suits ei häiriks naabreid.
Aseta grill õigesse kohta! Grillseadme ohutu kauguse valimisel lähtu kasutusjuhendist ja kui see puudub, siis arvesta ohutuks kauguseks 8 meetrit ümbritsevatest hoonetest, põlevmaterjalidest, metsast jne.
Metsas grilli lubatud kohas! Metsas tohib tuld teha ja grillida vaid selleks ette nähtud ja tähistatud kohtades. Eelista võimalusel kattega lõkkekohti, mida leiab näiteks RMK puhkealadelt.
Hoia kustutusvahendid ligi! Nii lõkke tegemisel kui ka grillimisel hoia käepärast esmased kustutusvahendid nagu näiteks ämbrid veega, veevoolik või kustuti.
Valva tuld! Tuld ei tohi jätta järelevalveta, isegi mitte hetkeks. Viimane pidutseja või grillija peab hoolitsema, et tuli saaks kindlalt kustutatud.
Hoia mobiil käepärast! Jälgi, et alati oleks käepärast laetud mobiiltelefon, et saaksid vajadusel numbrilt 112 abi kutsuda.
Ole oma asukohas kindel! Loodusesse minnes tee endale selgeks, kus sa täpselt oled, sest abi saabumise kiirus sõltub teejuhiste täpsusest.
Ole vee ääres valvas! Veekogu ääres hoia oma sõpradel ja lähedastel silm peal ning ära lase neid purjus peaga vette. Lisaks tuleb eriti hoolikalt silma peal hoida lastel.
Uju ainult kainena! Alkoholi mõjul kaob ohutunne ja sellises olukorras minnakse tihti end veekogusse värskendama, ujuma või oma võimeid proovile panema. Lisaks aitab uppumisele kaasa ka ebapiisav ujumisoskus ning madal veetemperatuur.
Veesõidukis vest selga! Olenemata ujumisoskusest, soost või vanusest, soovitame veesõidukis või SUP lauaga sõites alati päästevesti kanda. Hoolitse, et päästevesti kannaksid ka sinu kaaslased. Veeõnnetused juhtuvad pea alati ootamatult ning paadis või SUP lauaga sõites päästevesti kandmine peaks olema sama loomulik kui autos turvavöö kinnitamine.
Möödunud aastal said päästjad jaanipäeval üle Eesti ühtekokku 124 väljakutset, millest 50 oli seotud jaanituledega. Suuremaid maastikupõlenguid ei olnud.
Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusteemade kohta saab infot küsida ka riigiinfo telefonilt 1247.
Soovitus: jaanipeol on rasvase toidu kõrvale kõige tervislikum valik vee joomine
Jaanipeol, grilliõhtutel ja kuumadel suvepäevadel on vee joomine parim loomulik viis keha mineraalainete varude täiendamiseks. Tallinna Vesi tuletab meelde, et kohalik kraanivesi sisaldab kaltsiumi ja magneesiumi, mis aitavad kurnatuse vastu ning toetavad organismi normaalset talitlust.
Igapäevaseks janu kustutamiseks on värske kraanivesi parim jook ning kõige tervislikum valik rasvase ja kaloririkka toidu kõrvale. Vett peaks tarbima rohkem kui kõiki teisi jooke, sealhulgas teed, kohvi, mahlasid ja limonaade.
Vee joomine annab hea enesetunde, aga vesi on inimesele ka eluliselt vajalik. Kuigi teadlased pole päris ühel meelel, kui palju vett inimene päevas vajab, on laialt levinud arvamus, et terve olemiseks ja enda hästi tundmiseks võiks iga päev juua 6-8 klaasi ehk 1,5-2 liitrit vett.
Eestis on kraanivesi tänu paesele pinnasele kaltsiumi- ja magneesiumirikas – need mineraalained on organismi toimimiseks eluliselt tähtsad. Tallinna kraanivee laboritulemused näitavad, et kui tarbida igapäevaselt 2 liitrit vett, siis saab vee kaudu kätte 13% päevasest kaltsiumi, 5% magneesiumi ja 1% naatriumi vajadusest. Lisaks annab joogivesi kehale vajalikku kaaliumi, mangaani, tsinki ja vaske, aga neid juba oluliselt väiksemas koguses. Joogiveest üksi ei piisa, et katta inimese organismi vajadust mineraalide järele. Mineraalainete omastamiseks on ülioluline ka toituda tasakaalustatult ja tervislikult.
Tervislike mineraalide saamiseks võiks kraanivesi olla aga igal peolaual. Kraaniveest võib valmistada efektse ja tervisliku joogikarahvini, lisades sellele hooajalisi marju, puuvilju, köögivilju ja ürte. Igaüks saab veele anda just endale meelepärase maitse ja välimuse.
Joogivee lisandite puhul on oluline aga jälgida, et maitsevesi valmiks vahetult enne tarbimist – maitsev ja tervislik vesi on värske, mistõttu ei tasu juua päevadeks veekannu seisma jäetud maitsevett, isegi kui seda hoitakse külmikus.
Samuti ei tohiks jätta pudelis vett pikalt seisma, eriti päikese kätte või palavasse autosse. Tallinnas on joogipudeli täitmine värske tervisliku veega eriti lihtne, sest avalikud veekraanid on tasuta kasutamiseks kõikjal üle linna.
Piisav veejoomine on tervisele ülioluline, sest vesi:
on elutähtis toitaine rakkude arenguks ja taastootmiseks;
reguleerib higistamise kaudu kehatemperatuuri;
transpordib hapnikku üle kogu keha;
aitab kehal jääkainetest vabaneda;
mõjub hästi ka lihastele ja seedimisele;
aitab võidelda väsimuse vastu ja saavutada head enesetunnet;
tagab ühtlase jume, sileda naha ja terved juuksed;
aitab vältida enneaegset vananemist;
aitab hoida pH-taset tasakaalus, vältida nahaärritusi ning -tundlikkust;
aitab hoida rakkude niiskustaset;
kehale vajalikud süsivesikud ja valgud jõuavad vereringesse vee abil;
vee abil moodustub ka sülg, mis on oluline seedeprotsessi osa.
President Karis kuulutas välja aasta reservväelase ja reservüksuse
Tänavu esmakordselt välja antud aasta reservväelase tunnustuse pälvis kapral Ilmar Vessin ning aasta reservüksuse tiitel omistati diviisi õhutõrjepatareile.
Aasta reservväelaseks valitud kapral Ilmar Vessin on Põhja maakaitseringkonna tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) üksuses. Kapral Vessin toetab Kaitseliidu erinevaid üksuseid IT-alaste küsimustega, on riigikaitseõpetaja ning on juba sellel aastal ligi 400 tundi vabatahtlikult panustanud Kaitseliidu ja kaitseväe tegevusse.
Aasta reservüksuse tiitli pälvis diviisi õhutõrjepatarei, mille liikmed suhtlevad pea iganädalaselt, käies vabatahtlikult õppekogunemistel, ja kelle reservväelaste osalusprotsent on erinevatel kaitseväe õppustel püsinud läbivalt 90 protsendi juures.
Lisaks anti üle ergutuspreemiad leitnant Elmo Mölderile, kapten Igor Kopõtinile ja lipnik Siim Kruusmannile.
„Tänavu on üle 10 000 reservväelase andnud oma väärtusliku aja riigikaitsesse, näidates üles erakordset panust ja kodanikukohustust. Just nende aktiivsus ja pühendumus kindlustab meie tugeva, enesekindla riigi, mille kaitsevõimega peab arvestama iga vaenlane,” ütles Kaitseressursside Ameti reservteenistuse büroo juhataja Rainer Järvela.
„Tunnustatud reservväelane ja üksus on eeskujuks teistelegi. Küll aga kulgeb reservteenistus kõige paremini siis, kui „tagalas“ on asjad korras. Pered, sõbrad, tööandjad, kool ja kõik muu on reservväelase eemalolekuga mõjutatud,” lisas Järvela ja ütles, et nende osapoolte suhtumine mõjutab otseselt ka reservväelaste enda tahet panustada.
Aasta reservväelase peapreemiaks on 5000 eurot, ergutuspreemiad 1000 eurot ning aasta reservüksuse rahaline preemia on vastavalt üksuse suurusele ühistegevuse korraldamiseks 4500 eurot. Tunnustamist rahastatakse Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse (RKESA) hallatavast Reservväelaste Fondist. Laureaadid valiti kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti ja RKESA esindajatest koosneva komisjoni poolt.
Lisaks presidendile tunnustas reservväelasi ka kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo, Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm ja RKESA nõukogu esimees Toomas Luman.
Suitsusaunade loendus on hoo sisse saanud
Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu eestvedamisel algas kevadisel pööripäeval üle-eestiline suitsusaunade loendus. Vabatahtliku õhinapõhise loenduskampaania käigus plaanitakse kokku lugeda kõik Eesti suitsusaunad ja uurida suitsusaunatavade olukorda nii Vana-Võromaal kui ka kogu Eestis.
Suviseks pööripäevaks on teavet kogunenud juba 500 suitsusauna kohta. Võru Instituudi pärimuseuurijad on jõudnud üle vaadata ligi neljasaja sauna kohta laekunud teavet ja fotosid. Päris hulga on saunaomanikke, kes on jaganud meile oma saunade lugusid ja pannud kirja oma pere saunakombeid. Saadetud on ka põhjalikumaid kirjatöid ja lisatud fotosid suitsusauna renoveerimisest. Põnevad on jäädvustused ehituslikest detailidest, mis on tunnistuseks kunagiste saunaehitajate käteosavusest.
Mida huvitavat on juba teada saadud?
Praeguseks kogunenud andmed viitavad, et tänagi on suitsusaunade levikupilt Eestis sarnane kolme põlvkonna taguse ajaga, mil Tamara Habicht uuris saunade levikut ja saunakombeid. Toona leidus suitsusaunu Eestis kõige sagedamini just Vana-Võromaal ja selle lähinaabruses.
Silma hakkab uute suitsusaunade arvukus. Viimase põlvkonna jooksul (st 25 aasta jooksul) on valminud/renoveeritud 120 suitsusauna, nendest pooled viimase kümne aasta jooksul. Üle saja aasta vanuseid saunu on samas suurusjärgus kui uusi, enamus väärika ajalooga saunu on kasutusel ka täna. Läbi aja on pered oma suitsusaunu korras hoidnud ja koos saunadega on jätkuvalt au sees ka saunakombed.
Loendus kestab! Kui teie perel või tuttavatel on suitsusaun, mis ei ole veel loendatud – võtke suvisel ajal see natuke aega ja tehke ära! Nutiseadmega saab lihtsalt e-ankeedi täita: lingi leiab veebilehelt savvusann.ee, loenduse ankeedi sisu tutvustab videojuhend. Loenduses saab osaleda ka teistel viisidel, mida saab kokku leppida loenduse läbiviijatega.
Vana-Võromaa suitsusaunakombestik kuulub juba 10 aastat UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja, loendusega loodetakse saada täpsemat infot ka siinsete suitsusaunade arvu ja kasutamise kohta. Ettevõtmist toetavad Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.
Ülevaatele on lisatud foto käesoleva aasta mai kuus valminud suitsusaunast, mis asub Saaremaal, selle ehitasid meistrid Vanalt-Võromaalt.
Sõja ülevaade: 1214. päev – mõni vene poole edenemine
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. juuni 2025:
mõni vene poole edenemine ikka tuli ja söögiks kõlbavat ka teine soldat…
1. Odessa ja õhuhäire võimaliku raketirünnaku tõttu üle Ukraina algas u kella 4 ajal.
2. Tuula ja karm küll, aga söögiks kõlbavat ka teine soldat.
3. Kursk/Belgorod: pisu üllatusega aga eilegi rindejoone muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks kindel ja teine ebakindel vene poole edenemine.
6. Siversk: pisu tugevamalt vene pool Siverskist põhjas kanda maha saab ja hakkab linna sealtki suunalt ohustama.
7. Bahmut: muutusteta aga siiski dünaamiline sealne seis.
8. Donetsk: eile rindejoone suuremaid muutusi ei tuvastanud aga suruvad kõvasti.
9. Lõunarinne: maja haaval Malõnivka asulas.
10. Herson: muutusteta.
11. putin keelas venemaa majanduse languse ja stagnatsiooni.
12. venemaa peaprokuratuur hakkab vastutama välismaiste ettevõtete venemaale tulemise eest.
13. Tankid ja praepannid ühelt liinilt?
14. venelasi hakatakse trahvima Instagrami ja Facebooki reklaamide eest.
15. Lühiuudised
188 vene poole rünnakut, Sumõ suunal 38 ehk siis surve kasvab, teine pingelisemaks tõusev sektor on Harkivi suund ja teist päeva järjest ning mujal sarnane intensiivsus varasemaga. Varasema Reutersi teate järgi olla Sumõ ja Harkivi suuna vene poolel koosseis u 100 tuhat soldatit ehk siis miskit pealetungi laadseks tegevuseks rahvast jagub ning isegi kui edenemised tuleksid väikesed, siis palju Ukraina omade reserve sellega seotaks ja antakse siis suurem võimalus mujal edeneda. Ükski hind pole kremli jaoks liialt kallis, et „vabastada” venemaa, sest putini sõnade järgi on vene ja Ukraina rahvas üks ehk siis kõik üks venemaa ning see põhimõte on olnud kremlil läbi aegade ja vastavad on ka olnud nende tegevused viimase 100 aasta jooksul.
Eks võimalikke vene poole läbimurde võimalusi ikka on ja kahjuks tuleb Ukraina pooleltki muresõnumeid, et ei mehi ega vahendeid jätku, korraldused on tihti ebarealistlikud jne.
Leiti jälle liugpommid üles ja eile neid üle 100 heideti, aga kaudtulelöökide arv on kuidagi jäänud 5 tuhande kanti pidama, kamikaze droone ikka 3 tuhande kanti ja eip neid vist vähemaks jää…
1. Odessas oli täna öösel droonirünnaku tõttu seeria plahvatusi. vene okupandid on taas läbi viinud ulatusliku rünnaku Krementšukile Poltaava oblastis; on olnud tabamusi.
2. venemaal Tuulas asuvat olulist kaitsetehast tabasid kolme päeva jooksul kaks korda droonirünnakud, mis sundisid seda tegevust peatama. Tehases arendatakse ülitäpseid relvi, sealhulgas õhutõrjesüsteeme. Kahjustatud on alajaam, laod, administratiivhooned ja laadimisangaar.
Ukraina luureandmed teatavad vene vägede seas aset leidnud kannibalismi juhtumist. Sõdur tappis väidetavalt oma kaaslase ja sõi kahe nädala jooksul tema säilmeid. Hiljem kuulutati ohver kadunuks. Suuremaid järeldusi siiski ei teeks, sest arvatavalt tegu erandliku juhtumiga.
3. Kursk/Belgorod: tihe pommitamine kuni Sumõ linnani ja jalaväe väiksemate gruppidega rünnakud ei ole juba mitmes päev edu toonud. Mingeid infokilde liigub, et Ukraina jalavägi suudab teha vasturünnakuid ning reide, mis ei lase uutel hõivatud possadel vene poolel end püsivamalt paika saada. Vasturünnak on soov edeneda saamaks uusi possasid, reid on soov seda mitte teha ehk siis sisse-välja.
4. Harkiv: muutusteta, aga kipub see surve olema seal suunal pisu vene poolelt kasvamas.
5. Kupjansk-Kreminna: põhjapoolne murekoht…
Põhjapoolses vene sillapeas üle Oskili jõe tuvastas vene poole edenemise u 1,5 km ja hõivati sellega üks suurem metsatukk. Jälgi ajades selgus, et see metsatukk on varemgi käest kätte käinud. Seniks, kuni vene pool ei saa soomust ja muud tagalatoetust üle Oskili jõe, suurt edenemist siiski ei prognoosi.
Hetkel ajab jälgi, sest vene pool väidab end okupeerinud Moskovka (Mõrne) Kupjanskist loodes. See on võimalik, aga eip usu, et seal püsivalt kand maha saadakse. Selleks, et hakata domineerima Kupjanski linna sisenemiseks, peab jalaväe arv Oskili jõe kaldal piisavalt suureks kasvama … kindlasti see võimalik, aga kipub arvama, et seda peaks suutma Ukraina siiski kontrolli all hoida. Jah, tsiklid saavad üle…
Sektori keskmises lõigus on juba mitmeid päevi tulnud teateid, et pisu aktiivsust on näidanud Ukraina omad ja võisid mitmes kohas suuta pisu oma eesmisi possasid ette poole nihutada.
6. Siversk: kahjuks on püsivamalt kanna maha saanud vene pool Serebrianka külas, sest sinna on sisenenud lisaks jalaväele ka soomustehnika. Sellega hakatakse järjest enam ohustama Siverski linna põhja suunalt, mille suhtes linn asub madalam ja see kaitset ei soodusta.
7. Bahmut: Tšassiv Jari ja Toretski kandist tuleb pingelisi teateid, et lahingkontaktid ägenevad. Muutusi rindejoones ei tuvastanud, aga väidetavalt on dünaamikat palju, aga ei miskit püsivamalt.
8. Donetsk: survet jagus nii Toretski-Pokrovski vahel kombitsa suurenemiseks kui keskmises sektoris lääne poole edenemiseks ning ikka see Bahatõri kant sektori kagu-lõuna lõigul, kus tundub, et rindejoon hakkab jälle pisu eenduvate kombitsate vahel sirgenema ehk siis Ukriaina peab kolmest küljest piiratud possadelt lahkuma. Seni arvamusel, et jõe ületus toetamaks eesliini on Ukraina omadel muutunud üha raskemaks tiheda jõuületuste töötluse pärast ning see toob pigem peatse Ukraina taandumise Vovtša ja Mokrõi Jalõ jõe taha, aga muret teeb pigem sealt pisu põhja pool vene kasvav surve edenemiseks piki Vovtša jõe põhjakallast, mis ei laseks Ukrainal jõejoont kagu ja lõuna suuna surve vastu kasutada.
9. Lõunarinne: tundub, et Ukraina vasturünnakud ei toonud siiski edenemisi Velika Novosilka suunal. Ka ei ole olnud juba mitmes päev siin lõigul vene poole edenemisi, kuigi tihe rünnakute konveier siingi. Küll on maja haaval suutnud vene pool edeneda Velõka Novosilkast edelas (30 km kaugusel) Malõnivka asulas ja jõudis asula keskele. Tundub, et siinsel rindel on hakanud pisu mõnes kohas enam vene pool proovima muuta senist pikalt seisunud rindejoont.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa majandus „ei tohi mingil juhul langeda ega stagneeruda,” ütles putin oma Peterburi majandusfoorumi SPIEF-2025 avakõnes. putini sõnul on venemaa SKP keerulisest väliskeskkonnast hoolimata „viimase kahe aasta jooksul kasvanud enam kui 4% aastas, mis tähendab, et see on kasvanud kiiremini kui globaalne keskmine”. Nüüd on olukord aga muutunud: Rosstati andmetel aeglustus majanduskasv märtsi lõpuks 1,4%-ni ja majandus on esimest korda pärast 2022. aastat hakanud kvartaliga kahanema. „Mõned spetsialistid ja eksperdid osutavad stagnatsiooni ja isegi majanduslanguse ohtudele. Seda ei tohi muidugi mingil juhul lubada,” ütles putin.
Majandusarengu minister maksim rešetnikov ütles päev varem Peterburi foorumil, et venemaa on majanduslanguse äärel. Ja keskpanga juht elvira nabiullina hoiatas, et majanduse ressursid, mis võimaldasid tal sõjaliste operatsioonide ja sanktsioonide kiuste kasvada, on „ammendatud”. nabiullina sõnul hõlmab see tööjõudu, kasutamata tehasevõimsust ja Rahvusliku Heaolu Fondi reserve, mille likviidsetest varadest kaks kolmandikku on sõja algusest peale ära kulutatud. Reede hommikul ütles venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu juht Aleksandr Šohhin SPIEFil, et paljud ettevõtted on maksejõuetuse-eelses seisundis ning Severstali peamine omanik, venemaa suuruselt teine miljardär Aleksei Mordašov teatas massiliste pankrottide ohust kõrge baasmäära ja langeva nõudluse tõttu.
Kuid putin kinnitas SPIEF-il kogunenutele, et ta ei usu süngetesse prognoosidesse ja teeb ambitsioonikaid plaane. 2030. aastaks peaks vaesusmäär venemaal langema 7%-ni ja seejärel 5%-ni, riik peaks üle minema kõrgepalgalise majanduse režiimile, suurendama nafta- ja gaasivälist eksporti, jõudma äritingimuste poolest maailma 20 parema hulka, suurendama investeeringuid 60% ning suurendama teadus- ja arendustegevuse rahastamist 2%-ni SKPst, loetles ta.
„Meie selle aasta kõige olulisem ülesanne on tagada majanduse üleminek tasakaalustatud kasvutrajektoorile. <…> Peame saavutama mõõduka inflatsiooni ja madala tööpuuduse,” ütles putin. Mis puutub uutesse sanktsioonidesse, mida USA ja EL arutavad ning mis eeldatavasti mõjutavad varitankerite laevastikku, siis nende all kannatavad ainult venemaa vaenlased, ütles putin. „Katsed meile kahju tekitada toovad kaasa ka ühiseid probleeme. Ja esiteks, neile, kes üritavad, vabandage mind, meile kahju tekitada,” ütles ta.
12. Peaprokuratuur, mis on viimastel aastatel kohtu kaudu kümneid ettevõtteid konfiskeerinud, hakkab tähelepanelikult jälgima välismaiste ettevõtete võimalikku naasmist venemaale. Sellest teatas reedel Peterburi foorumil venemaa peaprokurör igor krasnov. „Jälgime valitsuse tegevust tähelepanelikult. Vaatame, kes tulevad, välispartnerid, kes on juba lahkunud, kes käitusid halvasti – millistel tingimustel nad tulevad,” tsiteerib Reuters Krasnovi sõnu.
„Me näeme kindlasti, et tingimused, mille alusel meie äri tegutseb, on paremad. Noh, vähemalt selleks, et meie, meie ettevõtjate õigusi ei rikutaks, vaid austataks. Ja et nad töötaksid samadel tingimustel, nagu nad praegu töötavad. Et neil oleks kasumlik töötada. Sest nad on need nišid juba hõivanud,” ütles krasnov, kes hiljuti teatas 2,4 triljoni rubla väärtuses varade tagastamisest riigi omandisse.
Hoolimata asjaolust, et võimud räägivad suurest huvist ja valmistavad ette reegleid lahkunud välismaiste ettevõtete tagasipöördumise puhuks, pole lääne investorite poolt veel mingit elevust, ütlesid kaks energiasektori ja pangandussektori allikat Reutersile. Kumbki neist pole konkreetseid tagasipöördumistaotlusi näinud. Nad naasevad ainult ametnike kõnepuldist, ütles üks allikatest. „Võib-olla on neid, kes tahaksid tagasi pöörduda, sest see on raha neile, aga mitte praeguses olukorras, ilmselt,” ütles teine allikas. „Sissepääsutaotlusi pole veel esitatud,” tunnistas minister anton siluanov SPIEF-il. „Kuid ma tunnen, et olukord on muutumas ja huvi venemaale investeerimise vastu kasvab,” lisas ta.
Majandusteadlane ja venemaa keskpanga endine aseesimees Sergei Aleksašenko usub, et isegi kui sõjategevus Ukrainas homme lõpeb, on vähesed tõsised suurettevõtted valmis venemaad investeerimiskohana kaaluma. „Kõik näevad selgelt, et omandiõiguste olukord läheb iga päevaga ainult hullemaks,” ütles Aleksašenko Reutersile. Viimase kolme aasta jooksul on kreml arestinud umbes tosin välismaist ettevõtet ja kiirendanud kodumaiste varade konfiskeerimise tempot: riik on üle võtnud teraviljakaupleja Rodnye Polya, Domodedovo lennujaama, riigi suurima laovarade omaniku Raven Russia, plii- ja tsingitootja GMK Dalpolimetall ning naftaväljade teenindusettevõtte Borets. „venemaal pole tänapäeval midagi üliatraktiivset, seega peaksid välismaised ettevõtted ninast veri väljas kõik maha jätma ja venemaale raha teenima minema,” lisas Aleksašenko.
13. putin on teinud ettepaneku kasutada Nõukogude Liidu viimaste aastate retsepte, et saavutada venemaa majanduse kasv, mis on nüüdseks üle läinud sõjalisele teele. Järgnevatel aastatel peaksid kaitsetööstuse tehased hakkama tootma tooteid tsiviiltööstusele, ütles putin Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil (SPIEF) peetud peaettekandes. „On vaja saavutada kaitsetööstuskompleksi ja tsiviilsektori ühendamine, hakata tootma kaheotstarbelisi tooteid, mille järele on nõudlust mere- ja jõetehnika valdkonnas, lennukite tootmises, elektroonikatööstuses, meditsiiniseadmete tootmises, põllumajanduses jne,” loetles putin.
Ta lisas, et kaitsetööstuskompleks „on hea hoo sisse saanud”, on oma toodangut mitu korda suurendanud ja valdab uut tüüpi relvi ja varustust. Tulevikus on aga vaja loobuda „ettevõtete jagamisest puhtalt kaitsetööstuseks ja ainult tsiviilsektoris tegutsevateks ettevõteteks”, ütles president. Kaitsetehaste ümberkorraldamine sai NSV Liidu majanduspoliitika nurgakiviks 1980. aastate lõpus, vahetult pärast seda, kui naftahindade langus vallandas riigis terava välisvaluutapuuduse ja tarbekaupade impordi võimatuse.
Seejärel hakkasid kaitsetööstuse ettevõtted lisaks sihtotstarbelistele toodetele tootma ka tarbekaupu. Näiteks Novosibirskis asuv Tškalovi lennundustehas hakkas tootma alumiiniumpanne ja Krasnojarski lähedal asuv Rešetnevi tehas hakkas tootma „tervisekettaid” (kaks laagriga ühendatud metallplaati). See idee oli riigi huvides, kus kõige lihtsamad asjad, sealhulgas mööbel, kergetööstuse tooted ja kõik koduks vajalik, tuli osta ja importida, põhjendas NSV Liidu viimane peasekretär Mihhail Gorbatšov 2016. aastal. „Me pidime õppima neidsamu praepanne ise tootma. See oli kooskõlas riigi ja ühiskonna kultuurilise arenguga,” ütles ta.
14. Alates selle aasta 1. septembrist loetakse venemaal keelatud platvormidel, sealhulgas Instagramis ja Facebookis (mis kuuluvad vene Föderatsioonis „ekstremistlikuks” peetavale Meta korporatsioonile), paigutatud reklaami haldusõiguserikkumiseks. Nagu Roskomnadzori asejuhataja vladimir logunov Peterburi rahvusvahelise majandusfoorumi raames ütles, tuleb varem avaldatud integratsioonid enne seda kuupäeva eemaldada – vastasel juhul määratakse rikkujatele trahv.
„Me arvestame faktiga: kas internetis on reklaami? Jah. Kas seda levitatakse keelatud ressursil? Vastavalt sellele kas see märgistatakse, tunnistatakse reklaamiks ja selle eest määratakse trahv, sest reklaam on sellistel ressurssidel alates 1. septembrist keelatud. Või see ei ole märgistatud – märgistamata jätmise eest määratakse trahv,” selgitas logunov (tsiteeris RBC). Tema sõnul teeb Roskomnadzor nüüd aktiivselt koostööd suurte reklaamijatega „selgitava ennetava seire” raames, et veenda neid selliseid integratsioone eelnevalt – enne seaduse jõustumist – eemaldama.
Eelmisel kevadel keelas venemaa seadusandlikult reklaami välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide platvormidel, mida riigis peetakse soovimatuteks või äärmuslikeks. Märtsi lõpus võttis riigiduuma vastava seaduseelnõu teisel ja kolmandal lugemisel vastu, seejärel 2. aprillil kiitis Föderatsiooninõukogu dokumendi heaks ja 7. aprillil allkirjastas selle putin.
Seaduseelnõu seletuskirjas märkisid autorid (saadikud aleksandr hinštein, andrei lugovoi, vassili piskarev, anton gorelkin ja andrei klišas), et venelased kasutavad jätkuvalt Instagrami ja Facebooki VPN-i kaudu, mis võimaldab Metal reklaamist tulu saada. Samal ajal võib reklaamitulu nende hinnangul ulatuda 50–90% kogutulust. Uute eeskirjade rikkumise eest karistatakse rahatrahvidega: üksikisikutele 2–2,5 tuhat rubla, ametnikele 4–20 tuhat rubla ja juriidilistele isikutele 100–500 tuhat rubla. Rubla kurss euroga: 1:0,011.
Riigiduuma esimees vjatšeslav volodin nimetas seadust meetmeks riigi huvide kaitsmiseks. Mais suurendasid venemaa võimud tooraine ekspordist saadavate tulude järsu languse kompenseerimiseks 2025. aasta trahvide ja sanktsioonide kogumise kava enam kui kolmandiku võrra. Eelarveseaduse heakskiidetud muudatuste kohaselt loodab valitsus trahvidest, sanktsioonidest ja kahjude hüvitamisest saada 257,9 miljardit rubla – see on 66,25 miljardit rubla (ehk 34%) rohkem kui algselt planeeritud (191,7 miljardit rubla).
15. Lühiuudised
Euroopa riikide läbirääkimised Iraaniga lõppesid ebaõnnestumisega. Vastatikune üksteise pommitamine jätkus ka täna öösel.
20. juunil pidas ÜRO Julgeolekunõukogu istungi Ukraina sõja ja venemaa rünnakute sagenemise teemal. Põhjuseks venemaa sagenenud rünnakud linnade ja külade pihta. Viimase aasta surmavaim rünnak Kiievi vastu toimus 16. juuni öösel vastu 17. juunit: hukkus vähemalt 28 tsiviilisikut, üle 130 sai vigastada ja kümned on endiselt rusude all.
venemaa alaline esindaja ÜRO juures vassili nebenzja ütles, et lahendusmemorandum koos relvarahu ettepanekutega on Kiievi jaoks parim pakkumine. nebenzja ütles seda ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel, tsiteeritud venemaa meedia poolt. „venemaa-Ukraina otsekontaktide käigus Istanbulis andsime üle oma rahumeelse lahenduse memorandumi kavandi,” sõnas ta. nebenzja tsitaat: „See on parim pakkumine, mille Ukraina täna saada saab. Soovitame teil see vastu võtta.” nebenzja tuletas meelde ka, et venemaa teeb ettepaneku pidada järgmine läbirääkimiste voor Ukrainaga Istanbulis pärast 22. juunit.
putin ütles, et venemaa territoorium on koht, kuhu „astub vene sõduri jalg”. Ukraina välisminister Andri Sõbiha vastas, et „putinil pole vahet vene sõduritel ega nende jalgadel, mis on Ukraina droonide poolt puruks rebitud.” Tema sõnul paistavad kõigist putini hiljutistest hullumeelsetest avaldustest silma sõnad „vene sõduri jala” kohta.
Ukraina uudistest: Eesti on alustanud kaitseliini ehitamist venemaa piirile. Esimene 4,4 miljoni euro suurune etapp hõlmab 3 meetri sügavusi kaevikuid ja 28 betoonpunkrit. Samuti on planeeritud kümme hoiukohta. Sarnaseid kindlustusi on oodata ka Lätis ja Leedus.
Itaalia kaitseminister Guido Crosetto sõnul ei ole NATO praegusel kujul enam mõttekas. Ta väljendas seda arvamust Padova konverentsi ajal, vahendab Sky tg24. „NATO-l pole enam põhjust praegusel kujul eksisteerida. Atlandi ookean oli kunagi maailma keskpunkt, nüüd on see kogu maailm,” ütles Crosetto. Ta lisas, et USA ja Euroopa olid kunagi maailma keskpunkt, „nüüd on kõik teised, kellega peame suhteid looma”. Crosetto rõhutas, et kui allianss loodi rahu ja vastastikuse kaitse tagamiseks või on see organisatsioon, mis võtab selle ülesande enda peale ja suhtleb Lõunaga, muutub NATO millekski põhimõtteliselt erinevaks. „Vastasel juhul ei saavuta me eesmärki tagada julgeolek kõigile kehtivate reeglite raamistikus,” selgitas minister. Ta lisas, et „me räägime tihti nii, nagu elaksime 30 aastat tagasi, aga kõik on muutunud. Me räägime Euroopast nii, nagu see ikka veel midagi tähendaks. Võib-olla oleks see võinud midagi tähendada, kui see oleks kunagi omandanud poliitilise subjektiivsuse, ühise välispoliitika ja kaitsesüsteemi. Aga seda ei juhtunud. Ja mul on kahju seda öelda – selle aeg on möödas,” teatas minister.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Midagi positiivset: täna algas ametlikult suvi
Täna hommikul kell 6 paiku oli suvine pööripäev ehk algas ametlikult suvi.
See tähendab, et täna on aasta kõige pikem päev.
Jaanipäev prügivabalt: testi end, kas oled prügivabaks jaanipäevaks valmis
Seoses aasta valgeima öö tähistamisega tekib igal aastal märkimisväärselt palju ka jäätmeid: ühe grillipeo käigus tekib jäätmeid sama suur hulk kui tavaliselt majapidamises mitme nädalaga. Pidude käigus tekib kindlasti rohkem biojäätmeid, plast- jm pakendeid ja klaastaarat. On oluline, et need jäätmed jõuaksid kõik sordituna eraldi konteineritesse.
Miks on liigiti kogumine eriti oluline?
„Suvepidude käigus tekib paratamatult rohkem jäätmeid kui igapäevaselt. Muidugi ei pea pidutsemisest loobuma, aga kui olla teadlik oma valikutest, saab teha väikseid muudatusi, mille mõju on suur,” sõnas Eesti Keskkonateenused juhatuse liige Bruno Tammaru. „Kindlasti peab ka meelde tuletama, et jäätmed ei tohi kindlasti sattuda lõkkesse: lõkkes põletatud plastpudel eraldab samas koguses kahjulikke ühendeid kui kümne kilomeetri autosõit. Kõik jäätmed peavad jõudma õigesse konteinerisse, sest kui jäätmed visata kõik ühte prügikasti, kaob võimalus neid taaskasutada,” lisas Tammaru.
Testi end: kui prügivabad on sinu jaanid?
Milliseid nõusid ja söögiriistu sa peol kasutad?
a)Ühekordsed plastnõud
b)Kartongnõud või biolagunevad
c)Oma korduskasutatavad nõud
Kuhu paned klaaspudelid pärast pidu?
a) Prügikotti koos muu kraamiga
b) Viin koju kaasa, ehk leian klaasikonteineri.
c) Viin kindlalt lähimasse klaasi kogumispunkti
Kas sul on peol jäätmete sorteerimiseks eraldi kotid või anumad?
a) Ei, kõik läheb ühte kotti.
b) Paar kotti on – vähemalt pakend ja muu.
c) Jah! Eraldi bio, pakend, klaas ja olme.
Mis juhtub toidujääkidega peale sööki?
a) Viskan need muu kraamiga kokku prügikotti – pole aega jamada.
b) Panen komposti või eraldi biojäätmetesse.
c) Planeerin toidu koguseid nii, et jääke ei tekigi
Kui lõke on kustunud, siis…
a) Jätan kõik nii, nagu on – keegi ikka koristab.
b) Koristan suuremad asjad ära.
c) Kontrollin hoolikalt, et plats jääks puhtaks – nagu enne pidu.
Tulemused:
Enamasti A: Jaanipeo järel jääb sinust maha rohkem kui tohiks. Loe, kuidas käituda vastutustundlikumalt: muutus võib palju head teha!
Enamasti B: Oled teadlik, aga veel arenguruumi. Mõtle, mida saaks lihtsasti paremini.
Enamasti C: Sinu jaanid on keskkonnasõbralikud – eeskujuks teistele!
Kuidas vastutustundlikult pidutseda
Tõeline pidu ei lõppe suure sodikorjamisega – pidu peaks jätma hea tunde ka järgmisel päeval. Kui kogume jäätmed liigiti ja väldime ühekordseid nõusid, on esiteks jäätmeid vähem ning ka nendega toimetamine pärast pidu lihtne ning korrektne.
Liigiti kogudes saame jäätmed ringlusesse suunata, säästes sellega nii loodust kui ressursse. Näiteks saab plastpakenditest toota uusi plasttooteid, ja biojäätmetest biogaasi ja komposti ning klaaspudelitest ja -purkidest uusi pudeleid ja purke.
Klaaspakendi eraldi kogumine on väga oluline, sest klaas on lõputult taaskasutatav ilma oma kvaliteeti kaotamata. Kui klaas visata segaolmekonteinerisse, satub see prügilasse või põletusse, raisates väärtuslikku materjali ja suurendades keskkonnajalajälge.
Kuidas koguda jäätmeid liigiti siis, kui pead piknikku, oled matkal või peokohas?
Pidu kestab ühe õhtu, aga prügi, mida see tekitab, võib looduses püsida aastakümneid. On oluline, et kõik jäätmed jõuaksid pärast pidu konteinerisse – et anda neile võimalus minna materjalina ringlusse. Kuidas seda õigesti teha:
Paki kaasa eraldi kotid: võta kaasa vähemalt kolm kotti – pakendite, biojäätmete ja segaolme jaoks.
Väldi ühekordseid nõusid: kasuta korduskasutatavaid taldrikuid, tasse ja söögiriistu. Nendega on meeldivam süüa ning koormus loodusele samuti oluliselt väiksem.
Too jäätmed tagasi: Kui pidutsed looduses või suvekohas, kus pole jäätmejaama või -konteinereid, sordi jäätmeid juba peo käigus eri kottidesse ning võta jäätmed kaasa ja vii need hiljem õigetesse konteineritesse.
Teavita ka teisi: Jaga liigiti kogumise põhimõtteid ka sõprade ja perega – iga teadlik tegu loeb.
Tartumaal sai autolt löögi 8-aastane poiss, kes viidi haiglasse
Reede, 20. juuni õhtul kell 21.32 toimus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Puhja alevikus Viljandi tee 21 juures.
32-aastase naise juhitud sõiduautole BMW 320D jooksis maja hoovist ette 8-aastane poiss. Juht pidurdas, kuid poiss sai autolt löögi.
Kannatanu toimetati haiglasse.
Tartus sai autolt löögi jalgrattaga sõitnud 16-aastane tüdrduk, kes viidi haiglase
Reede, 20. juuni õhtul kell 18.47 toimus liiklusõnnetus Tartus Jakobi tänav 38 juures.
16-aastane neiu sõitis jalgrattaga ja sai löögi sõiduautolt Volkswagen mida, juhtis 46-aastane mees.
Jalgrattur toimetati haiglasse.
Lipud Võrus ja Otepääl eripidi – kumb on õige?
Sarnaselt Otepääga on nüüd ka Võrus pandud sini-must valged lipud tänavate äärde välja. Ainult et kummaski linnas on need eripidi.
Eesti lipu pealinnas Otepääl on need sõidutee poolt vaadates sini-must-valges järjestuses. Võrus aga vastupidi.
Huvitav, kumb on õige?
Selles osas võiks eeskuju võtta Otepääst, aga nagu naljahambad räägivad, siis Võru puhul muidugi valitsevate sotside jaoks vahet pole, kumba pidi punalipp vardasse on tõmmatud.
Lugeja kommentaar:
Kui me vaatame lipule siis valge on all ja kui tõstame lipu püsti siis valge vajub lipuvarda poole. Antud juhul on tegu valgusti postiga ehk siis lipuvardaga. Valge peab olema valgusti posti poole. Nii on õige.
Lugeja fotod: Otepääl maasikas juba punetab
Lõunaeestlase lugeja saatis pildid, kuidas Otepääl Tehvandi jooksurade ääres maasikas juba punetab.
Pildid on siin:
Lugeja foto.
Lugeja foto.
Võrumaal Osulas samuti maasikas punetab:
Lugeja foto.
Tallinn-Tartu maanteel oli raske avarii, palju vigastatuid, nende hulgas lapsed
Jõgeva maakonnas Tallinn-Tartu- Võru- Luhamaa maantee 115 km oli täna reedel, 20. juunil kella 18.50 ajal raske avarii, liiklus on suletud.
Politsei andis teada, et täna kella 18.50 ajal sai häirekeskus teate liiklusõnnetusest Põltsamaa vallas Kalme külas, kus põrkasid kokku kolm sõiduautot, Volvo, Toyota ja Škoda.
Päästjad aitavad viga saanud inimesi autodest välja, praegu teadaolevalt said kuus inimest viga, neist üks raskemalt. Viga saanutest kaks on lapsed.
Liiklus on avariipaigal mõlemas suunas takistatud, liiklust reguleerib politsei.
Politsei teatas hiljem, et esialgsetel andmetel pidurdas Toyota juht oma sõnul tehnilise rikke tõttu, mispärast sõitis tema taga liikunud Škoda juht kokkupõrke vältimiseks vastassuunda, kuid põrkas seal kokku vastu tulnud Volvoga.
Kiirabi kontrollis kohapeal üle kõik autodes olnud inimesed, üks täiskasvanu ja üks laps viidi täiendavaks tervisekontrolliks haiglasse.
Politsei teatas hiljem, et kell 18.51 toimus liiklusõnnetus Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kalme külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 114,7. km, kus 58-aastase naise juhitud sõiduauto Toyota CH-R jäi võimaliku rikke tõttu ootamatult teele seisma. Sõiduki taga sõiduautot Škoda Octavia juhtinud 34-aastane naine üritas kokkupõrget vältida ja pööras vastassuunavööndisse, kus sõiduk põrkas kokku vastu liikunud sõiduautoga Volvo V70, mida juhtis 77-aastane mees. Volvos viibinud 61-aastane mees ja Škodas viibinud 9-aastane tüdruk toimetati haiglasse.
President Alar Karis andis Kaitseväe Akadeemia lõpetajatele üle auastmetunnused
Reedel, 20. juunil said Tartus rakendusliku kõrghariduse sõjaväelises juhtimises ja nooremleitnandi auastmetunnused Kaitseväe Akadeemia 60 maa-, õhu- ja mereväe põhikursuse lõpetajat ning magistrikraadi 20 ohvitseri.
„Juhtimine ei tähenda mitte niiväga käskimist ja keelamist, vaid pigem koostöö ehitamist ning õige asja nimel võimalikult paljude mõttekaaslaste kaasahaaramist,” ütles Eesti Vabariigi president Alar Karis lõpetajatele peetud kõnes. „Ning see oskus ei ole tähtis mitte ainult kaitseväes või riigiteenistuses, vaid igas eluvaldkonnas.”
Kaitseväe Akadeemia maaväe põhikursuse parimaks lõpetajaks tunnistati cum laude lõpetanud nooremleitnant Ott Süvari ning mereväe põhikursusel cum laude lõpetanud nooremleitnant Mark Jalakas. Kursuste parimatele andis kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus üle ohvitseri mõõgad.
Õhuväe põhikursuse parimaks lõpetajaks tunnistati cum laude lõpetanud nooremleitnant Artur Vink, kellele kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus andis üle ohvitseri vestu.
Magistrantuuris tunnistati parimaks õppuriks cum laude lõpetanud kapten Robin Kinnunen, keda tänati hinnalise kingitusega.
Aktusel pidas ka kõne Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Viktor Kalnitski. „Te olete valinud tee, mis nõuab pühendumist, distsipliini ja valmisolekut teenida midagi suuremat kui iseennast,” ütles brigaadikindral Kalnitski. „Oma teenistuses peate olema eeskujuks oma alluvatele, head kamraadid kolleegidele ja usaldusväärne tugi ülematele. Teist sõltub, kas Eesti jääb kindlaks ja iseseisvaks ka siis, kui ajad muutuvad tumedamaks.”
Sel aastal andis Kaitseväe Akadeemia kaheksandat korda välja ka erukolonelleitnant Ülo Tamre ja proua Tamara Tamre loodud sihtfondi rahalise preemia põhikursuste parimate juhiomadustega lõpetajatele. Kaitseväe Akadeemia kõrgharidusastme põhikursuste õppuritest sai preemia nooremleitnant Karlis Sootalu.
Aktusel tunnustati ka 2025. aasta parimaid lõputööde autoreid. Rakenduskõrgharidusõppe parima lõputöö autoriks osutus cum laude lõpetanud nooremleitnant Mari-Ann Lillemägi uurimistööga „Kuuse-, männi- ja kasemetsade termovarjeomaduste hindamine õhuvaatlusel”. Töö juhendajaks oli hr Mikk Antsov, PhD.
Parima magistritöö tiitli pälvis kapten Robin Kinnunen tööga „Mehhaniseeritud jalaväepataljoni kasutamine maa-alakaitse lahingus Eesti tingimustes”. Töö juhendajateks olid kolonelleitnant Eero Aija ja pr Ülle Säälik, PhD.
Rakenduskõrgkoolide rektori nõukogu stipendiumi „Parim rakenduskõrgkooli lõputöö 2025” pälvis cum laude lõpetanud nooremleitnant Agneliis Pilt tööga „Suurtükiväe tuletegevuse kiiruse ja efektiivsuse hindamine automaatse andmetöötluse tingimustes liikursuurtükipataljoni näitel”.
Kaitseväe Akadeemia lõpetanud ohvitserid asuvad teenistusse erinevatesse kaitseväe ja Kaitseliidu väeosadesse.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevust. Tänavu on huvilistel võimalik esitada sisseastumisdokumente akadeemia maa-, mere- ja õhuväe põhikursustele kuni 30. juunini.
Aviaator tähistas sarikapidu – Raadile kerkib lennundusest inspireeritud elukeskkond
Neljapäeval tähistas Tartu suurim elamuarendaja Reterra Aviaatori elukeskkonnas sarikapidu. ERMI vahetusse lähedusse kerkiva Aviaatori kvartali ehitab Mapri Ehitus OÜ, sinna kerkib tulevikus rohkem kui 600 kaasaegset kodu.
Koostöös maineka arhitektuuribürooga KUU Arhitektid on valminud lahendus, kus hooned on paigutatud lennundusajaloost inspireeritud grid-formaati. „Aviaatori teeb eriliseks hooviala innovaatiline lahendus. Kodude juurde tuleb haljastatud roheline linnak, mida täiendab väikelaste pump-track rada ja liivamänguala, kasvuhoone, välijõusaal ja mõnus istumisala. Maastikuarhitektuuri lahenduse autorid on TajuRuum arhitektid. Parkimine on nutikalt lahendatud endisele lennujaama rajale, mis jätab hooviala avaraks ja turvaliseks,” kirjeldabReterra müügi- ja turundusdirektor Kaspar Markus. Tema sõnul on näha, et inimesed hindavad Raadi elukeskkonna rohelust, head infrastruktuuri ning turvalisust. Ühtekokku valmib Aviaatori elukvartalis veidi üle 600 kodu. „Me näeme, et Raadi piirkond on üks Tartu atraktiivsemaid elupiirkondi ja meil on hea meel, et saame just seal jätkata oma visiooni luua terviklikke ja kaasaegseid elukeskkondi,” lisab Markus.
„Oleme sarikapeoga jõudnud märgilise sammuni Aviaatori elukeskkonna ehitamisel. See on ehitajale põnev, iseloomuga projekt, mis ühendab ajaloolise lennunduspärandi kaasaegse arhitektuuriga,” kommenteerib Mapri Ehituse müügijuht Margus Väärsi. Esimeses järgus valmivad kahe- kuni nelja-toalised korterid suurusega 42–84 ruutmeetrit, kõik asuvad liftiga majades, kus trepikodasid valgustab loomulik valgus läbi keskse aatriumlahenduse. Igal korteril on rõdu või terrass, paljudel on ka oma privaataed, mille suurus ulatub muljetavaldava 25 kuni 186 ruutmeetrini. Esimesed korterid valmivad 2026. aasta kevadeks
Aastakümneid suletud militaaralast on tänaseks saanud kõigile avatud kultuurne ja innovatiivne elurajoon, mille domineerivateks maamärkideks on Eesti Rahva Muuseum ning lennuvälja ruleerimisrajast arendatud tänavaruum. Juba praegu on Reterra loonud Raadile üle 360 kodu rohkem kui 1000 inimesele. Raadi on koht, kus kultuur, lennundus ja ajalugu põimuvad täiesti unikaalsel viisil. Reterra on viimastel aastatel olnud Tartu suurim elamuarendaja, luues kokku ligi 500 uut kodu.
Kuperjanovi jalaväepataljoni juhtimise võttis üle kolonelleitnant Lauri Teppo
Reedel, 20. juunil võtsid kaitseväe Taara linnakus peetud tseremoonial kolonelleitnant Lauri Teppo ja staabiveebel Mario Mõttus üle 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni juhtimise kolonelleitnant Jaan Kesselilt ning staabiveebel Taavi Murult.
„Olen uhke ja õnnelik asudes juhtima kuperjanovlaste meeskonda, sest just siin väeosas alustasin ma oma ohvitseri karjääri ning küpsesin kompaniiülemana,” ütles pataljoni juhtimise üle võtnud kolonelleitnant Lauri Teppo. „Võtan vastu kolonelleitnant Kesselilt eeskujulikus korras ja pühendunud meeskonnaga väeosa. Kavatsen jätkata oma eelkäija poolt algatatud üleminekut uuele struktuurile, eeskätt soomustransportööride kasutuselevõttu. Samal ajal peame lähitulevikus keskenduma ka mehhaniseeritud jalaväe lahingut mõjutavate elementide integreerimisele, nagu uudsed droonidel põhinevad relvasüsteemid, võitlus elektromagnet-spektrumis ja hukukindluse tõstmine.”
Kolonelleitnant Teppo on kaitseväes teeninud alates 2003. aastast, mil ta läbis ajateenistuse Tapa väljaõppekeskuses. Oma kaitseväeteenistuse kestel on kolonelleitnant Teppo teeninud erinevatel ametikohtadel Scoutspataljonis, Kuperjanovi jalaväepataljonis, Kaitseväe Akadeemias ja diviisi staabis. Enne Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema ametikohale asumist teenis kolonelleitnant Teppo diviisi staabi planeerimisjaoskonna ülemana.
„Otsustavaks teguriks jääb endiselt motiveeritud ja hästi välja õpetatud jalaväeüksus. Veidi pikemas vaates ootavad meid ees kaitseväe juhataja poolt kästud ajateenistuse uuendamisega seonduvad tegevused. Kõik eelpool mainitu panustab otseselt meie eesmärki: lüüa vastast lahinguväljal ja võita. Vaenlase hirmuks!” lisas kolonelleitnant Teppo.
Kolonelleitnant Lauri Teppo on lõpetanud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes jalaväe eriala miinipilduja õppesuuna ja Kaitseväe Akadeemias keskastme juhtimiskursuse. Oma kõrgeima sõjaväelise haridustaseme omandas ta USA armee juhtimise ja staabikolledžis (U.S. Army Command and General Staff College). Kolonelleitnant Teppo on osalenud välisoperatsioonil Afganistanis ning ta on pälvinud muuhulgas kaitseväe pikaajalise teenistuse medali, maaväe ohvitseri hõberisti, kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti, rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medali ning Kaitseliidu teenetemedali.
„Kuperjanovlased on tegude inimesed, kes mõistavad vastutuse kaalu, mis neil lasub Eesti rahva ja riigi vabaduse hoidmisel,” ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni juhtimise üle andnud kolonelleitnant Jaan Kessel. „Kodanike väljaõpetamisel kodumaa kaitsjaks ja lahinguvalmiduse alalhoius järeleandmisi ei tehta. Lahingus teiseks jäämine tähendab kaotust, mida me endale lubada ei saa. Sestap peavad tänased ja homsed kuperjanovlased pingutama, et olla täna paremad kui eile.”
Kolonelleitnant Jaan Kessel jätkab teenistust kaitseväe peastaabis.
Pataljoniveebli kohustused üle võtnud staabiveebel Mario Mõttus alustas teenistust kaitseväes 2004. aastal Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis ning on teeninud erinevates kaitseväe üksustes muuhulgas rühmavanem-instruktori, taktikainstruktori ja staabiallohvitserina. Pataljoniveebli ametikohale asub staabiveebel Mõttus Kaitseväe Akadeemia ülema käsundusallohvitseri ametikohalt.
Staabiveebel Mario Mõttus on lõpetanud Kaitseväe Akadeemia vanemallohvitseride keskastmekursuse ja vanemstaabiallohvitseride kursuse ning täiendanud enda väljaõpet välismaal. Ta on osalenud välisoperatsioonil Kuveidis ja Iraagis ning pälvinud muuhulgas kaitseväe teeneteristi nii riigikaitseliste teenete kui ka eeskujuliku teenistuse eest ning kaitseväe peastaabi teeneteristi ja Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni rinnamärgi.
Diviisi 2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe 2. jalaväebrigaadi manööverpataljonide jalaväe, lahingutoetuse ja lahinguteeninduse erialadel teenivad ohvitserid, allohvitserid ja sõdurid. Kuperjanovi jalaväepataljon asub Võrus Taara linnakus.
Vene ja Valgevene kodanikel keelati Lätis kinnisvara ostmine
Neljapäeval, 19. juunil võttis Läti parlament Seim viimasel lugemisel vastu uue seaduse, mis keelab Venemaal ja Valgevenel ning nende kodanikel omandada kinnisvara Lätis.
See keeld kehtib ka Venemaal või Valgevenes registreeritud juriidilistele isikutele. Samuti on kavas seda laiendada juriidilistele isikutele, mille aktsiakapitalist kuulub vähemalt 25% nende riikide kodanikele ja mille tegelikeks kasusaajateks on Venemaa või Valgevene kodanikud, samuti Venemaal või Valgevenes asutatud juriidilistele isikutele. Keeld kehtib tehingutele, mis on sõlmitud pärast selle seaduse jõustumist, vahendab lsm.lv.
Nagu seaduse autorid märkisid, peab Venemaa Föderatsioon paralleelselt sõjaliste operatsioonidega Ukrainas hübriidsõda teiste demokraatlike ja suveräänsete riikide vastu, kes ei toeta ja mõistavad hukka Venemaa agressiooni ning toetavad Ukrainat võitluses selle vastu. Läti on nende riikide hulgas. Üks Venemaa mittesõjalise mõju instrumente ja hübriidsõja elemente on kinnisvara kaudne omandamine teistes riikides.
Venemaa on kasutanud oma kodanike viibimist välismaal ka ettekäändena sõdade alustamiseks, õigustades oma sõjalisi aktsioone oma kodanike kaitsmisega. Seaduse autorite sõnul on Seim varem rõhutanud, et Venemaa algatatud sõda Ukraina vastu nõuab erilise tähelepanu pööramist Läti riikliku julgeoleku kaitsmisele ja uute riiklike julgeolekumeetmete kaalumist.
Läti kodanik esitas piiril võltsitud juhiloa, pidi maksma 490 eurot
Neljapäeval, 19. juunil saabus Luhamaa piiripunkti Eestist väljuvale suunale Läti kodanik mootorrattaga Suzuki ning esitas dokumendikontrolli käigus piirivalvurile juhiloa, mis oli võltsitud.
Juhiluba võeti hoiule ning inimene tasus riigituludesse 490 eurot. Seejärel lükkas Läti kodanik mootorratta käekõrval tagasi Eestisse ja jäi ootama transporti.
Tuletulemise Valgamaa kokkuvõte
XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma” tuli süttis 15. juuni päikesetõusul Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures ja seikles eile Valgamaal.
19. juunil jõudis laulu- ja tantsupeo tuli Valgamaale, kus kulges läbi kolme valla – Otepää, Valga ja Tõrva. Hommik algas Koigu küla bussipeatuses, kus Võrumaa kohtus Valgamaaga. Vahetati soojad, murdekeelsed sõnad ning sooviti teineteisele õnne ja edu tuleteekonna läbimisel.
Seejärel suundus tuli ringkäigule Otepää valda. Tuld saatsid Otepää Motoklubi mootorratturid ning abipolitseinik, kandjateks olid Otepää vallavanem Jorma Riivald ja Mart Juur. Esimene peatuspunkt oli Otepää kiriklas, kus noored rahvatantsijad tegid vaatajatele lõbusa etteaste. Muuhulgas esitati ka ühe noore tantsija enda loodud imeilusat koreograafiat. Seejärel külastas tuli Väikest Munamäge, mis on Otepääle oluline talispordikeskus, ning Pühajärve, kus tantsiti tantsumemm Eha Ojavee auks „Pühajärve valssi”, taustal sätendamas nimeline veekogu. Käidi ka Sangaste mõisas, kus tuld tervitas Eesti Rukki Seltsi esimees ning viimaks ootas Puka laululaval kõiki mõnus hoovipiknik.
Valga vallale anti tuli üle August Gailiti sünnikodus. Tuld transporditi Gailiti tegelaskuju Nipernaadi autos ning teda saatis ei keegi muu kui Nipernaadi koos oma naise ning armukesega. Vahvate tegelaskujude jutustuse saatel sõideti läbi Tsirguliina, Hargla ja Lüllemäe külade. Viimases tehti tulega isegi väike rongkäik, et õige laulu- ja tantsupeo mekk kätte saada. Tänase põhjal võib julgelt öelda, et tuleteekonnal juhtub kõike – Valga vald üllatas tuld Raketibaasis R12 isikliku Nipernaadi-teemalise reiviga. Lisaks käis tuli ka lõunanaabrite juures Lätis, kui Valga-Valka piirikiigul kiiguti kord Eesti, kord Läti poole.
Õhtupoolikul anti tuli Hummuli lossi juures üle Tõrva vallale, kust see transporditi muusikute saatel Tõrva linna. Vaatajad said osa maagilisest vaatepildist: tulega sõuti üle Veskijärve Tõrva ahju juurde, samal ajal kui taamal saartel tantsisid rahvatantsijad. Õhtu lõpuks viidi tuli Tõrva tuletõrjujate hoole alla ööbima tuletõrjespordi torni – see on ainus tuli, mida tublid tuletõrjujad ära ei kustuta!
Valgamaa tuletulemine kulges ligikaudu 200 kilomeetri pikkusel teekonnal, mille jooksul tehti 13 peatust eri paigus üle maakonna. Tuld kandsid edasi mitmekesised ja omanäolised transpordivahendid, teiste seas hobune, Nipernaadi auto, bagid, vanaaegne maastikuauto, kanuud ning tuld ulatati ka käest kätte. Tuletoomisest võttis osa ligikaudu 1247 inimest.
Laulupeo tule pidulik teekond Tartust Tallinnasse toimus esmakordselt 1969. aastal, mil esimesest laulupeost möödus 100 aastat. 1990. aastast alates on pidulik tuletulemine Tartust Tallinnasse saanud osaks üldlaulu- ja tantsupidude traditsioonist. Tuletulemist korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös kohalike omavalitsuste ning ESTO korraldustoimkonnaga 15. juunist kuni 2. juulini.
Laulupeo tuli Otepääl. Foto: Valju Aloel
Laulupeo tuli Valgas. Foto: Andero Ojamets
Laulupeo tuli baasis R12. Foto: Andero Ojamets
Sõja ülevaade: 1213. päev – rindejoones muutusi ei tuvastanud
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. juuni 2025:
rindejoones muutusi ei tuvastanud, kulu ikka kõrge. Murepilved venemaa majanduse kohal tihenevad.
1. Sajab, sajab, sajab… karm on see kohalike elu rinde lähedal.
2. Hetkel vaid kõlakas huvitavast kohast.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. „See ei saa kaua jätkuda.” Gref teatas uute investeeringute täielikust peatumisest venemaal.
12. Välisinvesteeringute sissevool venemaale on langenud madalaimale tasemele alates sajandi algusest.
13. nabiullina teatas venemaa majanduse viimaste ressursside ammendumisest.
14. Läti keelab venelastel kinnisvara osta.
15. Lühiuudised
Huvitaval kombel on hakanud sektoriti/lõiguti rünnakute arvud kõikuma. Eile langes tuntavalt surve Sumõ suunal, aga tõusis nii Harkivi kui Lõmani suunal, mujal Harju keskmine. Veel ei hakkaks sellest järeldusi tegema, kuigi tahaks, liialt tihti kipub nii näppu lõikama ja selliseid eksivaid prognoose on vist kõik kirjutajad kamaluga teinud, aga egas tuleviku ennustamine kipubki tänamatu töö olevata, aga kui sada kirjutab, siis mõnel läheb ka täppi… õnneks rohkem neil, kes professionaalsemad, aga need ei kipu tuleviku suhtes kindlas kõneviisis rääkima/kirjutama… eks seetõttu ei kipu ka paljusid jutupunkte kommenteerima ning arvata võib, et kes viitsib neid igapäevaseid lugusid lugeda, on ka pisu haritumad ja leiavad järelduste tegemiseks vajalikku infot tooremal ehk siis töötlemata kujul…
Suuri muutusi vene poole kaotustes polnud, nõks keskmisest rohkem siiski soomust, kaudtuleüksuste kaotuse number pisu üle keskmise. Kuidagi eriti edutu vene poole eilne päev, eip usu, et vaid nii pikalt jätkatakse, kuigi ka see taktika, mida kurnamise nime all tuntakse, on toonud edu, aga ühel ammuse aja kuningal, nimega Pyrrhos, oli sellest nii mõndagi rääkida… vaatame, mis homne päev toob… kas jätkub liugpommide heitmise langus ning pisugi suudetakse hoida kaudtuleüksusi rohkem vaos… ja üks paarisaja eurone droon mootorratta hävitamiseks võib ka olla pisu edulugu (kui vaid neid piisavalt jagub).
1. Päeva algusest on venemaa armee Harkivit droonidega kahes laines rünnanud.
Täna öösel mürisesid Odessas plahvatused venemaa ründedroonide tõttu (ja neid oli palju), linnas puhkesid tulekahjud ja registreeriti tsiviilinfrastruktuurile tekitatud kahju.
Üks näide olukorrast rinde läheduses: Suurtükitule ja venemaa õhuväe droonide sagenemise tõttu, eriti elanike evakueerimise vastu, muutub Kupjanskist evakueerimine üha raskemaks. Kupjanski RVA juht Andrei Kanaševitš avalik-õigusliku ringhäälingu Suspilne eetris: Evakueerimisse plaanitakse kaasata päästjaid ja politseid soomustranspordiga – Kanaševitši sõnul pole seda enam võimalik läbi viia ainult vabatahtlike gruppide abil.
See näitab, et olukord muutub keerulisemaks, venelased on üsna aktiivselt ja märkimisväärselt suurendanud pommitamist, kasutades kõike, mis neil on. Kab’id (liugpommid), ütleb Kanashevitš, ründavad Kupjanskit ja ümbritsevaid asulaid iga päev. Kõiki Oskoli jõe paremkalda äärse piirkonna asulaid pommitatakse ja rünnatakse droonidega. „Peamine probleem on FPV droonide ja täpsemalt fiiberoptilistel alustel liikuvate FPV droonide märkimisväärne suurenemine. (Nad ründavad – toim.) liikuvaid sihtmärke. Me näeme, et neil pole tegelikult valikut ja tule alla satuvad tsiviilautod ja ka sõjaväe omad.”
Kupjanski ja teiste Oskoli jõe paremkalda asulate pommitamise ohu tõttu ei ole alati võimalik taastada elanike vee-, gaasi- või elektrivarustust, mida pommitamine on katkestanud, ütleb Kanashevitš. „Raske on öelda, kuidas nad sellistes tingimustes elada üritavad.” Näiteks Petropavlovski kogukond, mis deokupeeriti 2022. aasta septembris. Pärast deokupatsiooni ei ole julgeolekuolukorra tõttu suudetud taastada ei elektri-, vee- ega gaasivarustust. Inimesed olid seal tänaseni.
RVA juhi sõnul on alates 2022. aasta septembrist venemaa agressiooni tagajärjel Kupjanski rajoonis hukkunud umbes 349 inimest ja vigastada on saanud kolm korda rohkem inimesi. Juba mais teatati, et Harkivi oblastis asuv Kupjanski linn hävis või sai kahjustada 90% ulatuses, olukord kogukonnas on kriitiline.
2. Kinnitamata teated venemaa Orenburgi oblastist: Kohalikud kanalid väidavad, et Ukraina sabotaažiüksused võisid siseneda Kasahstanist. Väidetavalt märgati droone venemaa strateegiliste raketivägede baaside lähedal.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Praegune venemaa majanduse jahtumine ähvardab lähitulevikus suurteks probleemideks muutuda. Paberil kogeb venemaa investeerimisbuumi: esimeses kvartalis kasvasid investeeringud põhivarasse 8,7% võrreldes 2024. aasta jaanuari-märtsiga, kuid tegelikkuses pole kõik nii ilus. Äri on praktiliselt uute projektide käivitamise lõpetanud, ütles Sberbanki president German Gref. Sber hindab oma osakaalu investeerimisprojektide finantseerimisel 60–65%-le.
„Ettevõtted on investeerimistsükli peatanud,” ütles Gref. „Meie, riigi suurim investeerimisprojekte finantseeriv pank… esimest korda pikka aega, alates selle aasta algusest, pole me finantseerinud ühtegi uut investeerimisprojekti. Me finantseerime ainult vanu projekte lisaks.” Ta märkis, et ärikäitumine on muutunud ja finantseerimistaotlusi praktiliselt pole. „See on ratsionaalne, mõistetav. Kuid see ei saa kaua jätkuda,” hoiatas Gref, „sest investeerimistegevuse peatumise maksame järgmise kahe kuni kolme aasta majanduskasvuga kinni.”
venemaal on peamine investeeringute allikas ettevõtete omakapital, mis moodustab üle poole investeeringutest (eelmisel aastal 56,7%). Peamine kaasatud vahendite allikas on kõigi tasandite eelarved (16,6%), pangalaenud on tähtsuselt alles kolmandal kohal (10,9%) ja muud laenud on olulised (8,8%). Tavaliselt võetakse projektide vahendeid erinevatest allikatest.
Ettevõtete kasum kahaneb: eelmisel aastal ületas see kahjumit 30,4 triljoni rubla võrra – see on 6,9% vähem kui aasta varem –, hoolimata asjaolust, et inflatsioon oli 9,5%. Laenude intressimäärad ei ole mitte ainult muutunud kättesaamatuks, vaid paljudes tööstusharudes võrdusid eelmisel aastal kasumlikkusega või ületasid seda, märkis võimudele lähedal olev analüütiline keskus CMACS, märkides, et see võtab erainvesteeringutelt mõtte. Kõrged määrad demotiveerivad ettevõtlust, kurtis majandusarengu minister maksim rešetnikov. See ongi see ratsionaalsus, millest Gref rääkis.
Keskpank vastab, et kasum, kuigi väheneb, on ajalooliselt kõrge ning paljud ettevõtted on viimase kahe kiire kasvu aasta jooksul kogunud finantsreserve. Panga regulaarsed tuhandete ettevõtete küsitlused loovad pildi, mis sarnaneb Grefi kirjeldatule, kuid mitte sellises ulatuses: „Uuringute kohaselt jätkavad ettevõtted oma investeerimisplaanide optimeerimist, keskendudes valmimisjärgus projektidele,” märkisid keskpanga juhid märtsi lõpus baasintressimäära arutades. Kõik see nende arvates „aitab kaasa investeerimistegevuse kasvu sujuvamale aeglustumisele sel aastal”.
Samal ajal lisab keskpank investeeringute aeglustumisele veel kaks olulist põhjust: kõrge inflatsioon ja täielik ebakindlus. „Ettevõtted teatavad, et investeeringute laienemist piiravaks oluliseks teguriks on materjalide ja seadmete maksumuse märkimisväärne tõus,” seisab kokkuvõttes. Veidi varem, jaanuaris näitas keskpanga ettevõtete monitooring, et investeerimistegevust piiravate tegurite hulgas on suurenenud investeerimislaenude intressimäärade taseme mõju ja majandusolukorra ebakindlus. Samal ajal suurendavad pangad ettevõtetele laene.
Esimese nelja kuuga kasvas ettevõtete laenuportfell, sealhulgas võlakirjad, 1 triljoni rubla ehk 1,1% võrra. Nii nõrk kasv on tingitud asjaolust, et sel ajal edendati eelarves aktiivselt valitsuse tellimusi ning paljud ettevõtted maksid vanu laene tagasi või kaasasid vähem uusi. Sberbank suurendas oma ettevõtete laenuportfelli viie kuuga 1,5% võrra (välja arvatud valuuta ümberhindamine). Need on aga laenud mitte investeeringuteks, vaid jooksvaks tegevuseks, selgitas Grefi esimene asetäitja Aleksandr Vedjahhin: „Näeme portfelli struktuuri muutust, investeerimiskomponendi vähenemist ja käibekapitali suurenemist. See näitab, et praeguste tempode juures pole ettevõtetel piisavalt raha oma äri arendamiseks, nad lähevad käibekapitali saamiseks panka.”
12. ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (UNCTAD) tegi neljapäeval alanud Peterburi rahvusvahelisele majandusfoorumile ainulaadse kingituse. ÜRO avaldatud aruandes välismaiste otseinvesteeringute kohta maailmas näitas, et venemaa suutis eelmisel aastal oma majandusse meelitada vaid 3,3 miljardit dollarit – madalaim näitaja alates 2001. aastast, mil riik alles hakkas kolm aastat varem aset leidnud finantskriisist väljuma.
Need arvud annavad igati põhjust panna SPIEF-i pealkirjas sõna „rahvusvaheline” jutumärkidesse. Välismaiste otseinvesteeringute (FDI) sissevool langes eelmisel aastal 62,8% võrreldes 2023. aastaga ja 11,7 korda võrreldes sõjaeelse 2021. aastaga, mil see ulatus 38,8 miljardi dollarini.
„venemaal pole tänapäeval midagi ülimalt atraktiivset, mis paneks välismaised ettevõtted kõik maha jätma ja venemaale raha teenima minema,” ütles majandusteadlane ja venemaa Panga endine aseesimees Sergei Aleksašenko Reutersile. Keskpanga enda andmetel on mitteresidentide investeeringud venemaa Föderatsiooni reaalsektorisse viimase kolme aasta jooksul vähenenud 57%: ettevõtete 497,7 miljardilt dollarilt otseinvesteeringutelt (kumulatiivne kogusumma) 1. jaanuari 2022. aasta seisuga oli 2025. aasta alguseks alles vaid 216 miljardit dollarit – see on minimaalne summa alates 2009. aastast.
Isegi kui sõjategevus homme lõppeks, oleksid vähesed tõsised suurettevõtted valmis venemaad investeerimiskohana kaaluma, usub Aleksašenko: Kõik näevad selgelt, et omandiõiguste olukord läheb iga päevaga ainult hullemaks. Natsionaliseerimine kogub hoogu. Viimase kolme aasta jooksul on võimud arestinud üle tosina välismaise ettevõtte, viimane selles nimekirjas oli Domodedovo lennujaam. Vähem kui kuu aega tagasi kutsus putin üles kägistama välismaiseid IT-ettevõtteid, mis tema sõnul tegutsevad venemaa vastu, kuid pole venemaa turult täielikult lahkunud.
Alates 2001. aastast oli otseinvesteeringute sissevool väiksem ainult aastal, mil putin Ukrainas sõja alustas: 2022. aastal oli see negatiivne, ulatudes -15,2 miljardi dollarini, vastavalt UNCTAD-ile. Negatiivne väärtus näitab, et välismaised ettevõtted, kes olid varem venemaale raha investeerinud, repatrieerisid selle kiiresti.
13. venemaa Panga juht elvira nabiullina ütles neljapäeval Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil, et ressursid, mis võimaldasid venemaa majandusel kaks aastat sõja ja sanktsioonide ajal kasvada, on ammendunud. „Me kasvasime kaks aastat üsna kiiresti, kuna kasutati vabu ressursse,” ütles ta. nabiullina sõnul puudutab see tööjõudu, tootmisvõimsust, pangandussüsteemi kapitalireserve, aga ka Rahvusliku Heaolu Fondi raha, mille abil valitsus lappis eelarves „auke” ja maksis triljoni dollari suuruste megaprojektide eest.
„Me peame mõistma, et paljud neist ressurssidest on tegelikult ammendunud,” ütles nabiullina (tsiteeris TASS). Rosstati andmetel on töötuse määr langenud ajalooliselt madalale tasemele 2,3%-ni ning massiline väljaränne ja meeste sõtta värbamine on tekitanud personalipuuduse, milleks valitsus hindab 2 miljonit inimest.
Rosstati andmetel ületas ettevõtete tootmisvõimsuse rakendusaste 80%, mis sai tänapäeva ajaloo rekordiks. Rahvusliku Heaolu Fondi likviidsed varad on sõja algusest saadik vähenenud kolm korda – 2,8 triljoni rublani. Fondi valuutareservid on langenud 153,7 miljardi jüaanini – miinimum alates selle loomisest 2008. aastal – ja Rahvusliku Heaolu Fondi kullareservid on kahanenud 139,5 tonnini, kuigi enne sõja algust ületasid need 400 tonni. RANEPA eksperdid hoiatavad, et fond võib 2026. aastal täielikult ammenduda.
venemaa majandus on „languse äärel”, ütles majandusarengu ministeeriumi juht maksim oreškin SPIEF-i kohtumisel nabiullinaga. Rosstati andmetel aeglustus SKP kasvumäär esimeses kvartalis kolm korda – 4,1%-lt 1,4%-le ning kvartalist kvartalisse hakkas majandus esimest korda alates 2022. aastast kahanema. Ettevõtete kasum langes märtsis kolmandiku võrra ja peamise nafta- ja gaasisektori puhul poole võrra. Tööstus oli stagnatsiooni äärel (jaanuaris-aprillis 1,2% kasv) ja tsiviiltööstus hakkas kahanema. Jaekaubanduse käive aeglustus kolm korda – aprilli lõpus 2,4% võrreldes detsembri lõpu 7,2%-ga.
Sisuliselt ütlevad majandusbloki ametnikud putinile, et on aeg valida – sõda või majandus, ütles ühe venemaa ekspertkeskuse juht Novaja Gazeta.Europe’ile. „Selliseid hääli kuuleb aina valjemini,” on ekspert kindel. „Nad räägivad esooplikus keeles (Esoopia keel on suhtlusvahend, mille eesmärk on anda vandenõu või põrandaaluse liikumise teadlikele liikmetele edasi varjatud tähendust, säilitades samal ajal kõrvalseisjatele süütu tähenduse varjundi), et me ei saa enam kulusid endale lubada, riiklik heaolufond saab otsa ja seda pole kusagilt täiendada.”
Pärast kolmeaastast sõjalist mobilisatsiooni jahtub venemaa majandus, ütleb Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse teadur Alexander Koljandr. „Majandus saab auru otsa ja majanduslangus võib kergesti muutuda kokkuvarisemiseks,” hoiatab ta. „Ametnike halvad otsused, naftahindade edasine langus, hooletus inflatsiooniga – ja venemaa võib sattuda suurtesse raskustesse.”
14. Läti Seim võttis kolmandal ja viimasel lugemisel vastu seaduse, mis keelab venemaa ja Valgevene kodanikel ning nendes riikides registreeritud ettevõtetel riigis kinnisvara ostmise, teatab LSM portaal. Dokumendi kohaselt, mida toetas 69 saadikut (kaheksa vastuhäält), kehtib piirang ka juriidilistele isikutele, milles venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanikele kuulub vähemalt 25% aktsiakapitalist ja kus nad on soodustatud isikud.
Seaduses tehti mitmeid erandeid. Eelkõige saavad venelased ja valgevenelased vara omanikuks, kui selle on pärinud sugulased või kui kohus on selle varaks tunnistanud. Lisaks tehti leevendus venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanikele, kellel on Lätis alaline elamisluba või Euroopa Liidu alalise elaniku staatus: neil on endiselt võimalus osta oma ainus kodu.
Uue seaduse vastuvõtmise põhjendusena nimetasid autorid – Edmunds Jurevičsi juhitud parempoolse „Uue Ühtsuse” saadikud – ohtu Läti riigi julgeolekule. Dokumendis öeldakse, et valgevenelaste ja venelaste kinnisvara ostmist saab kasutada hübriidsõja vahendina. Moskva kasutab oma kodanike viibimist välismaal ka sissetungi ettekäändena, õigustades sõjalist tegevust vajadusega neid kaitsta, märkisid algatuse autorid. Seadus ei kehti enne seaduse vastuvõtmist sõlmitud tehingute kohta.
2025. aasta kevadel võtsid Soome parlamendiliikmed sarnase seaduse vastu. See tähendab, et kinnisvara omandamine riigis on lubatud ainult neil Venemaa kodanikel, kellel on alaline elamisluba. Alates 2023. aastast kehtivad sarnased reeglid ka Leedus. Erinevalt Soomest ja Lätist on need aga vastu võetud ajutiste sanktsioonidena, mitte alalise seadusena. Seetõttu ei kehti keeld ühegi elamisloa, sealhulgas ajutise elamisloa omanikele.
15. Lühiuudised
President Zelenski nimetas Gennadi Šapovalovi Ukraina relvajõudude maavägede ülemaks.
NBC uudised: Iisraeli Raudkuppel peatas vaid 65% Iraani rakettidest.
Põhja-Korea võib saata venemaa droonitehasesse 25 000 töötajat mehitamata õhusõidukite (UAV) kogemusi omandama – NHK. Väidetavalt kaalub Pyongyang töötajate saatmist Tatarstanis Alabugas asuvasse „Shahed” droone tootvasse tehasesse vastutasuks droonide opereerimise väljaõppe eest.
Ukraina katsetab koos NATO partneritega uusi vastumeetmeid venemaa pikamaa-liulaskepommide (KAB) vastu, mida on praegu raske mõjutada. Kaitseministeeriumi teatel on tehnoloogiad testimisfaasis ja nende kasutuselevõtt on planeeritud hiljem sel aastal.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Statistikaamet: Tootjahinnaindeksit mõjutas mais enim puidutöötlemise ja puittoodete tootmise hinnatõus
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta mais võrreldes aprilliga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta maiga 0,5%.
Mais mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta maiga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide tootmise ja elektrienergiaga varustamise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,1%, sealhulgas toiduainete tootmises4,4%.
„Pikema perioodi vaates ehk võrdluses 2023. aasta maiga kasvasid töötlevas tööstuses hinnad 0,4%, sealhulgas toiduainete tootmises 1,5% ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises 1,4%,” selgitas statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman.
Võrreldes aprilliga mõjutas mais tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus toiduainete, metalltoodete ning puittoodete tootmises. Veel mõjutas indeksit hinnalangus elektrienergiaga varustamises, masinate ja seadmete remondis ning kütteõlide tootmises.
Ekspordihinnaindeks tõusis mais võrreldes aprilliga 0,4%. Kõige rohkem tõusid mäetööstuse, kemikaalide ja keemiatoodete ning elektroonikatoodete hinnad. Enim langesid elektrienergia, naftasaaduste ja mittemetalsetest mineraalidest toodete hinnad. Võrreldes 2024. aasta maiga tõusis ekspordihinnaindeks 2,1%.
Impordihinnaindeks langes mais võrreldes aprilliga 0,4%. Enim langesid kuuga naftasaaduste, põllumajandussaaduste ja elektrienergia hinnad. Kõige rohkem tõusid mäetööstuse, nahktoodete ja jalanõude ning tööstusmasinate ja seadmete hinnad. Võrreldes eelmise aasta maiga tõusis impordihinnaindeks 0,3%.
MTA ootab MTÜdelt andmeid annetuste kasutamise kohta
Maksu- ja tolliamet (MTA) ootab 1. juuliks MTÜdelt andmeid 2024. aastal saadud kingituste ja annetuste ning muude tulude kasutamise kohta. Õigeaegselt esitatud andmed on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas püsimise eeldus.
Saadud kingituste ja annetuste ning muude tulude kasutamise deklaratsiooni INF 9 peavad MTAle esitama kõik tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud ühingud. Aruanne INF 9 tuleb esitada ka ühingutel, kes on alates 1. jaanuarist 2025 nimekirjast kustutatud. Aruanne tuleb esitada ka siis, kui nimekirja kantud ühing eelmisel aastal kingitusi ja annetusi ning muid tulusid ei saanud.
Sel aastal nimekirja kantud ühingud esitavad aruande esimest korda 2026. aasta 1. juuliks.
Tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas on 2837 organisatsiooni, kes tegutsevad heategevuslikult ja avalikes huvides. Nimekirjas olevatele ühingutele saavad juriidilised isikud teha annetusi teatud piires maksuvabalt ning füüsilised isikud saavad nendele ühingutele tehtud annetused oma maksustatavast tulust maha arvata.
Nimekirja kantud ühingud ei tasu annetustelt tulumaksu juhul, kui nad teevad annetusi teistele nimekirja kantud ühingutele või muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud ühingule, keda käsitletakse tulumaksusoodustusega ühinguna.
Deklaratsiooniga INF 9 esitatud andmed on avalikud, nendega on võimalik tutvuda MTA e-teenuste keskkonnas e-MTA.
Apteeker selgitab: reisiapteeki ei tohi autos pikemat aega hoida
Suvel tõmbavad meid kohad, kuhu teistel aastaaegadel töö või muu rutiini tõttu jõuda ei pruugi. Mõni soovib näiteks jaanidel avastada meie kaunist Eestimaad, teised tormavad aga Vahemere äärde. Igal juhul nõuab reisiks valmistumine põhjalikku eeltööd, mille hulka kuulub ka kõikidele kiiretele tervisemuredele leevendust pakkuva reisiapteegi komplekteerimine, sest õnnetus ei hüüa tulles. Mis esmaabivahendeid võtta, mida jätta, et kohvrisse mahuks ka lisapaar ujumispükse?
Reisiapteeki tuleb kokku panna vastavalt käesoleva suve iseloomule, kuid üldjoontes leiab Tõrva Benu Keskapteegi proviisor Virge Sokk, et valmis tuleks olla putukahammustusteks, marrastusteks, kriimustusteks, kuid nii päikese- kui ka olmepõletusteks, viimast võib ootamatult ette tulla näiteks grillimisel. „Eesti suvi toob meile tihti vihmasemaid ja jahedamaid ilmasid, mistõttu pole sugugi üllatav, kui apteeki tuleb südasuvel inimene, keda kimbutab kurguvalu, nohu või köha,” sõnab apteeker.
„Just seetõttu on ühe korraliku reisiapteegi võlusõna universaalsus,” räägib Benu Tõrva Keskapteegi proviisor Virge Sokk. Apteekri sõnul on kõige olulisem lähtuda pere vajadustest. „Olemas võiks olla valuvaigisti, päikesekaitsevahend, kindlasti mõni haava puhastamiseks mõeldud vahend, sidemed, plaastrid, liiga ei tee ka villiplaastrid,” loetleb Sokk. Proviisor Sokka sõnul on oluline valmis olla ka erinevateks kõhuhädadeks, mille esinemine suvisel grilliõhtul sõltub tõsiselt grillmeistri oskustest. Sobiva ravimina nii kõhulahtisuse kui ka oksendamise vastu toob ta välja Enterosgeli.
Väikelastega reisivate perede jaoks on lisaks eelmainitule Sokka sõnul olulisteks toodeteks putukatõrjevahend, putukahammustuste leevendaja, päikesekaitsevahend ning ka niisked salvrätikud, sest need abivahendid aitavad säilitada vanemate meelerahu.
Ravimite varumisel tuleb arvestada ka sihtkohaga
Maale või välismaale sõites tuleb arvestada võimalustega, mida sihtkoha taristu pakub. Tihtipeale pole paljude maakohtade apteegid igapäevaselt lahti, mistõttu võib juhtuda, et kergema esmaabi saamine kujuneb ootamatult keerukaks. Ka mõningais Lääne-Euroopa riikides on apteegid pühapäeviti kas kinni või on avatud vaid piiratud tunde. „Sellisel juhul tuleb kindlasti ravimite ja esmaabivahendite vajadust kriitilisemalt hinnata,” rõhutab proviisor Sokk. „Kroonilistel haigetel tuleks kindlasti läbi mõelda, kas retseptiravimeid jagub varuga, juhuks kui peaks esinema reisitõrge või muu ootamatu olukord,” lisab ta.
Kindlasti on mugav autos hoida varu erinevatest ravimitest, mida Eestis või isegi Euroopas autoga reisides vajadusel kasutada, kuid Virge Sokka sõnul on see lähenemine vale, isegi ohtlik. „Ma ei soovitaks autos üldse ravimeid hoida. Kuumus, niiskus, külm – need kõik on ravimitele ebasobivad säilitamistingimused,” toonitab proviisor. „Samuti juhin tähelepanu sellele, et ravimeid ei tohiks säilitada aknalaual, kus need võivad jääda päikese kätte. Ravimid vajavad toatemperatuuri ja normaalset õhuniiskust. Parim on neid hoida kapis või sahtlis, sest osa retseptiravimeid on temperatuuri ja valguse suhtes eriti tundlikud,” ütleb apteeker kokkuvõtteks, tuues välja, et autoga sihtkohta saabudes tuleks ravimid endaga masinast kindlasti kaasa võtta.
TAI: Eesti inimesed kaotavad üha rohkem eluaastaid ainevahetusega seotud haigustele
Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistika põhjal kaotas Eesti rahvastik enneaegsete surmade ja haigestumise tõttu 2024. aastal 422 232 eluaastat. Murettekitavalt on tõusuteel närvisüsteemiga ja ainevahetusega seotud haigustega seotud tervisekaotus. Ainevahetusega seotud tervisekaotus kasvas aastaga 5% ja võrreldes 2019. aastaga 50%.
Tervisekaotus oli 2024. aastal veidi väiksem kui aasta varem (langus 0,4%), kuid siiski 2% kõrgem kui 2019. aastal. Mehed kaotasid enneaegsete surmade ning haigestumise tõttu 196 754 ja naised 225 486 aastat. Enneaegsete surmade tõttu on kaotatud eluaastate arv viie aastaga meestel vähenenud üks ja naistel kaks protsenti. Naiste suurem tervisekaotus on seotud nende pikema elueaga.
Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks on endiselt vereringeelundite haigused ja kasvajad
Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks on juba aastaid olnud vereringeelundite haigused (33%) ja kasvajad (18%), meestel lisaks vigastused ja mürgistused (10%) ning naistel nii sisesekretsiooni, toitumis- ja ainevahetusehaigused (7%) kui ka lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%). Närvisüsteemihaigused põhjustasid 2024. aastal ligi 16 600 kaotatud eluaastat ning see number kasvas 2024. aastal 38% võrreldes eelneva aastaga ning 41% võrreldes 2019. aastaga.
„Kuigi peamised tervisekaotuse põhjused püsivad aasta-aastalt samad, siis täheldame siiski olulisi muutusi haigusepõhistes trendides. Kõige silmatorkavam muutus on seotud närvisüsteemihaigustes. Sellisteks haigusteks on näiteks dementsus, Parkinsoni tõbi ja epilepsia,” selgitas TAI tervisestatistika osakonna analüütik Maria Lepnurm.
Ülekaalulisus ja rasvumine mõjutavad inimesi
Samuti olid jätkuvalt tõusuteel sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused (sh diabeet), mille tõttu kaotatud eluaastad ulatusid 25 268-ni, kasvades aastaga 5% ja võrreldes 2019. aastaga juba poole võrra. Selle kasvu taga on eeldatavalt ülekaalulisuse ja rasvumise sagenemine Eesti elanikkonnas.
„Suurt osa tervisekaotusest saaks vältida ning tegurid, mis kahju tekitavad, on suures osas universaalsed. Olgu selleks tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus või alkoholi ning tubaka tarvitamine. Võimalused tervisekaotuse vähendamiseks on nii inimeste endi, organisatsioonide kui ka riigi käes ning kindlasti ei ole kõiki võimalusi selleks piisavalt ära kasutatud,” sõnas Lepnurm.
Paranemismärke tervisekaotuse trendides näitavad hingamiselundite haigused
Positiivsema poole pealt oli näha olulist langust hingamiselundite haiguste puhul. Võrreldes 2023. aastaga vähenes nende tõttu kaotatud eluaastate arv 13% ning võrreldes 2019. aastaga on seis püsinud stabiilsena. Samuti vähenes tervisekaotus 2024. aastal psüühika- ja käitumishäiret haigusrühmas 7% võrreldes eelneva aastaga, ehkki jääb siiski 10% kõrgemaks kui 2019. aastal.
Silmatorkavalt oli kahanenud ka raseduse, sünnituse ja sünniperioodi seisunditega seotud tervisekaotus. 2024. aastal kaotati sel põhjusel 4 416 eluaastat, mis on 11% vähem kui 2023. aastal ja tervelt 41% vähem kui 2019. aastal.
Vereringeelundite haigused ja vähk on endiselt tervisekaotuse vedurid
Kõige suurema absoluutarvuga haigusrühmad olid endiselt vereringeelundite haigused, mis põhjustasid üle 146 000 kaotatud eluaasta, kuigi siin oli näha mõõdukat langust nii aasta kui viie aasta lõikes. Veidi alla poole kõikidest surmadest ehk 7222 oli põhjustatud vereringeelundite haigustes. Kasvajate osakaal on samuti püsinud kõrge (74 160 eluaastat), olles siiski viie protsendi võrra väiksem kui 2019. aastal.
Kõige vähem eluaastaid kaotatakse haigustele Harju maakonnas, enim Jõgevamaal
Piirkondlikus vaates on kaotatud eluaastate arv ehk tervisekaotus 1000 maakonna elaniku kohta suurim Jõgeva maakonnas (394 eluaastat 1000 elaniku kohta), millele järgnevad Ida-Viru (391) ja Hiiu maakond (375). Nimetatud piirkondades on rahvastiku tervisenäitajad jätkuvalt Eesti keskmisest halvemad. Kõige vähem on surmade, haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Harju maakonnas (264), millele järgnesid Tartu (296) ja Saare maakond (301).
„Jõgevamaa, Ida-Virumaa ja Hiiumaa suurem tervisekaotus võib olla seotud nii vanema elanikkonna osakaaluga, madalama sotsiaalmajandusliku olukorraga kui ka piiratud terviseteenuste kättesaadavusega,” kommenteeris andmeid Lepnurm. „Maakondade vaheline erinevus viitab vajadusele piirkondlike tervisealaste sekkumiste järele, mis võtavad arvesse kohalikke riskitegureid ning teisalt võimalusi, kuidas elanike tervist toetada,” lisas ta.
Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotuse andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi kodulehel tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis teema „Rahvastikunäitajad” all.
VIDEO: Politsei liikluslaul kutsub üles surmale vaba päeva andma
Politsei ja loovagentuuri koostöös valmis meeleolukas liiklusohutuse laul, milles Surm tänab kõiki eeskujulikke liiklejaid, kelle ohutud sõiduvõtted võimaldavad ka Surmal puhata ja jaanipühi pidada.
„Politsei on pühade ajal olemas ja kiirelt reageerimas seal, kus inimesed meid enim vajavad. Rahustame liiklust, tagame avalikku korda ja reageerime kiirelt, kui kellegi tervis või elu on ohus. Suurimad ohuallikad on liikluses tihti just joobes juhtimine, kihutamine, väsimus, kõrvalised tegevused autoroolis. Selleks, et ohutud sõiduvõtted pikkade jaanipühade ajal kõigil meeles püsiks ja kõrvus kõlaks, andis politsei koostöös loovagentuuriga Not Perfect Tallinn välja meeleoluka liiklusohutusest kõneleva laulu. Kutsume sellega kõiki üles liikluses eeskujulikult liiklema ja seeläbi ka Surmale vaba päeva andma,” rääkis PPA liikluskoordinaator Taavi Kirss.
Keith Prits loovagentuurist Not Perfect Tallinn selgitas, et liiklusohutuse teemat on käsitletud küll autojuhtide, kaasreisijate ja teiste liiklejate kaudu. „Nüüd pakume värsket vaatenurka näidates liikluses toimuvat läbi Surma silmade. Tema jaoks tähendab kellegi suremine tööd ning mida rohkem inimesi võtab liikluses liigseid riske, seda kõvemini peab Surm töötama. Mõistagi on ta õnnelik, kui inimesed liiklevad eeskujulikult, sest siis saab Surmgi puhata,” kirjeldas ta.
Liikluskampaania „Anna Surmale vaba päev” hõlmab lisaks meeleolukale laulule ka vastava üleskutsega autokleebiseid ning postkaarte, mida politsei jagab jaanipühadel pisteliselt tänutäheks eeskujulikele liiklejatele.
Hoiatus: eeloleval ööl võib maha sadada suur kogus sademeid
Keskkonnaagentuuri ilmateenistus andis öölolevaks ööks vastu reedet, 20. juunit suure saju hoiatuse.
Tihe sajuala liigub Põhja-Eestist järk-järgult lõuna poole. Ööl vastu reedet sajab laialdaselt vihma, sadu on mitmel pool tugev. Hommikuks taandub sajuala lõuna poole.
Homme ennelõunaks ennustatakse Mandri-Eestis 15-35, Põhja-Eestis kohati üle 40 mm sademeid.
Enne keskööd tugevneb ühtlasi loode- ja põhjatuul sisemaal puhanguti 15-18, rannikul kuni 23 m/s.
Sõda Lähis-Idas tõstis hüppeliselt Eesti tanklates hindasid
Eesti tanklates tõusid neljapäeval hüppeliselt kütusehinnad. Alexela energiamüügi juhi Tarmo Kärsna sõnul on hinnatõus otseselt tingitud Iisraeli ja Iraani sõjast.
Neljapäevase seisuga maksab bensiin 95 tanklates 1,629, bensiin 98 1,679 ja diislikütus 1,499 eurot liitri eest. Postimehe andmetel oli veel reedel bensiin 95 liiter 1,584 eurot, diislikütuse liiter 1,424 eurot.
Eesti Jalgpalli Liidu presidendina jätkab Aivar Pohlak
Eesti Jalgpalli Liidu presidendiks valiti neljapäeval Tallinnas toimunud üldkogul senine alaliidu juht Aivar Pohlak, kes täidab kohuseid järgmised neli aastat.
Pohlaku poolt hääletas 68 ja tema vastaskandidaadi Ragnar Klavani poolt 34 delegaati. Kokku osales hääletusel 102 delegaati, kehtetuid sedeleid ei olnud, vahendab ERR.
Valik jaanisündmusi Lõuna-Eestis
Siin valik jaanipidusid Lõuna-Eestis. Tõrva valla jaanituli on Tantsumäel juba homme reedel, 20. juunil.
Kanepi valla jaanituli on Krootusel laupäeval, 21. juunil.
Lõunaeestlase pilt.
Lõunaeestlase pilt.
Leedu põllumehed avaldavad meelt maksutõusu vastu
Leedu teraviljakasvatajate ühing koos Põllumeeste Keskliidu ja Põllumajandusnõukoguga korraldavad parlamendi Seimi juures hoiatusmeeleavalduse.
Põllumehed märgivad, et kui Seim võtab vastu planeeritud tulumaksu, sotsiaalkindlustusmaksus ja teemaksu muudatused, ei ole paljudel enam võimalik sellist koormust taluda, edastab Leedu Põllumeeste Keskliit.
Lekksid 16 miljardit Apple’i, Facebooki, Google’i ja teiste ettevõtete parooli – tegutse kohe
Kui arvasite, et 23. mai raport, mis kinnitas 184 miljoni parooli leket oli hirmutav, siis nüüd tuleks korraks maha istuda. Uurijad on just kinnitanud kõigi aegade suurimat andmetega seotud leket, mille käigus paljastati peaaegu uskumatud 16 miljardit ühikut sisselogimise andmeid, sealhulgas paroole.
Aasta alguses alanud käimasoleva uurimise osana on uurijad oletanud, et ulatuslik paroolide leke on mitme infovarga töö. Siin on nüüd see, mida peate teadma ja tegema, vahendab Forbes.
Paroolide leke pole naljaasi; see viib kontode haavatavuseni ja see omakorda viib peaaegu kõige selle haavatavuseni, mis teile selles tehnoloogiakeskses maailmas kallis on. Seepärast käsib Google miljarditel kasutajatel oma paroolid turvalisemate pääsukoodidega asendada. Seepärast hoiatab FBI inimesi SMS-sõnumites olevatele linkidele klõpsamise eest. Seepärast on varastatud paroole müügil miljonites eksemplarides tumeveebis kõigile, kellel on nende ostmiseks vaja vaid väga väikest rahasummat. Ja seetõttu on see viimane paljastus ausalt öeldes kõigi jaoks nii murettekitav.
Cybernews on leket aasta algusest peale uurinud ja avastatud 30 paljastatud andmekogumit, mis sisaldavad kümneid miljoneid kuni üle 3,5 miljardi kirje. Ettevõtte esindaja Vilius Petkauskase sõnul on lekkinud kirjete arv jõudnud kokku 16 miljardini. See paneb õhku ahmima. Need sisselogimisandmete kogumid, need lekkinud paroole täis andmebaasid moodustavad arvatavasti ajaloo suurima sellise lekke.
See 16 miljardi suurune leke, mis asub mitmetes ülimassiivsetes andmekogumites, sisaldab miljardeid sisselogimisandmeid sotsiaalmeediast, VPN-idest, arendajaportaalidest ja kõigi suuremate ettevõtete kasutajakontodest. Tähelepanuväärne on see, et ühtegi neist andmekogumitest pole varem lekkinud, need on kõik uued andmed. Noh, peaaegu mitte kõik: artikli alguses mainitud 184 miljoni parooli andmebaas on ainus erand.
„See pole lihtsalt leke – see on massilise ärakasutamise plaan,” ütlesid teadlased. Ja neil on õigus. Need sisselogimisandmed on andmepüügirünnakute ja kontode ülevõtmise epitsenter. „Need pole lihtsalt vanad rikkumised, mida taaskasutatakse,” hoiatasid nad, „see on uus, relvana kasutatav ulatuslik luureteave.”
Suurem osa sellest teabest oli struktureeritud URL-idena, millele järgnevad sisselogimisandmed ja parool. Uurijate sõnul avab sisalduv teave ukse „peaaegu igale ettekujutatavale veebiteenusele, alates Apple’ist, Facebookist ja Google’ist kuni GitHubi, Telegrami ja mitmesuguste valitsusteenusteni”.
Kõik parooliandmebaasid ei ole pahavara ja infovarastega seotud ohtude tagajärg, nagu see 16 miljardi suurune megahulk. Juurdepääsu haldusplatvormi Keeper Security tegevjuht ja kaasasutaja Darren Guccione ütles, et see GOAT-i paroolide leke oli sobiv meeldetuletus sellest, „kui lihtne on tundlikke andmeid tahtmatult veebis paljastada”. Ja Guccione’il pole kindlasti õigus, tegelikult on see hoopis vastupidine. See võib olla vaid suurima turvajäämäe tipp, mis ootab veebimaailma kukkumist. Kujutage ette, kui palju avalikustatud andmeid, sealhulgas paroole on pilves või isegi valesti konfigureeritud pilvekeskkondades ootamas, et keegi need leiaks. Kui meil veab, on see keegi turvauurija, kes vastutustundlikult avalikustab teabe omanikule või vaenulik tegutseja; kui mitte, siis on see pahatahtlik tegelane. Kellele teie oma panused teeksite?
„Asjaolu, et kõnealused andmed on laialdaselt kasutatavate teenuste jaoks väga väärtuslikud, kannab endas kaugeleulatuvaid tagajärgi,” ütles Guccione, mistõttu on tarbijate jaoks olulisem kui kunagi varem investeerida paroolide haldamise lahendustesse ja tumeveebi jälgimistööriistadesse. Viimased aitavad kasutajaid hoiatada, kui nende paroolid on veebis avalikuks tulnud, loodetavasti võimaldades neil võtta otseseid meetmeid ja uuendada oma konto sisselogimisandmeid, kui parooli on mitmes teenuses korduvalt kasutatud.
Organisatsioonid ei pääse aga samuti investeerimisvajadusest. Nad peaksid kaaluma nullusalduslike turvamudelite kasutuselevõttu, mis pakuvad privilegeeritud juurdepääsu kontrolli, et „piirata riski, tagades, et juurdepääs tundlikele süsteemidele on alati autenditud, autoriseeritud ja logitud,” lõpetas Guccione, „sõltumata andmete asukohast.”
Lõppkokkuvõttes kinnitab see, et küberturvalisus ei ole ainult tehniline väljakutse, vaid ühine vastutus. „Organisatsioonid peavad andma oma panuse kasutajate kaitsmisse,” ütles KnowBe4 juhtiv turvateadlikkuse eestkõneleja Javvad Malik, „ja inimesed peavad olema valvsad ja teadlikud igasuguste sisselogimisandmete varastamise katsete suhtes. Valige tugevad ja unikaalsed paroolid ning rakendage võimaluse korral mitmeastmelist autentimist.”
Lisaks veel: muutke oma konto paroole, kasutage paroolihaldurit ja minge võimaluse korral üle pääsukoodidele. Nüüd on aeg seda tõsiselt võtta, ärge oodake, kuni teie paroolid ilmuvad nendesse pidevatesse lekkeandmekogumitesse – asuge oma paroolide turvalisuse eest kohe hoolt kandma.
Eesti alustas kagupiiril tõkestuskraavide rajamist
Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) alustasid see nädal Eesti kagupiiril tõkestuskraavide rajamist. Rajatavad tõkestuskraavid toetavad Balti kaitsevööndit, mille eesmärk on seisata vastase võimalik sõjaline rünnak riigipiiri esimestest meetritest.
Tõkestuskraavid rajatakse Setomaa valda Eesti-Vene piiri vahetusse lähedusse. Tulevikus saavad tõkestuskraavid osaks laiemast kaitsevööndist ehk strateegiliselt paigutatud kaitsetugipunktide süsteemist, mille juurde kuuluvad majutuspunkrid, tõkestuselemendid, ladustamisalad ja muud rajatised.
„Balti kaitsevööndi arendamine liigub hoogsas tempos edasi. Eelmise aasta lõpus jõudis kohale suures koguses tõkestustraate, suuri draakonihambaid ja T-Wall teetõkkeid. Kohe kuulutame välja betoonpunkrite hanke ja esimesed tugipunktid peaksid sügisel valmis saama. Rajatavad tõkestuskraavid toetavad Balti kaitsevööndi terviklikkust,” ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) Balti kaitsevööndi projektijuht Armin Siilivask.
Kaitsevööndi eesmärk on tõsta võimalikule sõjalisele rünnakule reageerimise kiirust ja efektiivsust – nii suudab kaitsevägi koos liitlastega seisata vastase juba esimestest meetritest. Samuti vähendab kaitsevöönd nii isikkoosseisu kui tehnika kaotusi kaitsval poolel.
„Tõkestuskraavide rajamine ei tähenda, et Eestile oleks tekkinud vahetu sõjaline oht. Küll aga on selliste meetmete planeerimine ja ettevalmistamine rahuajal kõige efektiivsem viis heidutuseks, esmaseks enesekaitseks ning mobiliseeritud põhiüksuste positsioonidele saabumise tagamiseks sõjalise ohu korral. Samuti on see järjekordne kinnitus Eesti valmidusele kaitsta ohu korral oma iseseisvust,” ütles kaitseväe diviisi pioneerijaoskonna ülem, kolonelleitnant Ainar Afanasjev.
Tõkestuskraavid rajatakse koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga piiriribale, kus piiritaristu äärne maa on idapiiri väljaehitamise käigus varasemalt puhastatud selleks, et parandada nähtavust ning vältida puude kukkumist piiritaristule.
Piirivalve juht Veiko Kommusaar sõnas, et PPA toetab kõiki tegevusi, mis aitavad Eestis turvalisust tagada: „PPA ülesanne piiril on takistada piiriülest kuritegevust ja ebaseaduslikke piiriületusi. Meie naaberriigid seisavad aastaid silmitsi ränderündega ning kuigi Eesti piiridele pole sellisel moel inimesi siiani suunatud, ei saa me välistada, et see nii ka alati jääb. Mõistagi aeglustaksid kaitseväe rajatavad tõkestuskraavid ka ebaseaduslike piiriületajate liikumist, mistõttu on need ebaseadusliku rände tõkestamisel toeks ka piirivalvele.”
Võru linna teenetemärgi pälvis Silvi Jansons
Täna 19. juunil toimunud Võru linnavolikogu istungil otsustati anda 2025. aasta Võru linna teenetemärk Silvi Jansonsile – kultuurielu edendajale, harrastusteatri vedajale, näitlejale, õpetajale, jutuvestjale ja ajalootalletajale.
Silvi Jansons on sündinud 6. septembril 1951 ja elab Võrus. Haridusteed alustas ta Kanepi Keskkoolis ning jätkas Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Kuigi ta ei ole enam igapäevaselt palgatööl, on ta jätkuvalt aktiivne osaline Võru linna kultuurielus, olles oma tegevusega jätnud sügava jälje linna kultuurilukku.
Silvi Jansonsi panus on märkimisväärne mitmes valdkonnas. Aastakümneid tegutses ta Võru Kandle kollektiivide juhendajana, korraldas sisukaid kontserte ja propageeris ka võru keele kasutamist. 1975–1988 töötas ta eesti keele õpetajana Võru I Põhikoolis ning hiljem ka Pikakannu koolis.
Silvi on aastakümnete jooksul osalenud harrastusnäitlejana väga paljudes Kandle Rahvateatri, hiljem Võru Linnateatri etendustes. Silvi enda ettevõtmine on MTÜ Papa Kreutzwaldi Õueteatri asutamine 2002. a ja selle töö juhtimine. Nagu nimigi näitab, on selle teatri tegevus seotud Kreutzwaldi loominguga. Silvi on koostanud stsenaariumid ja lavastanud umbes 20 erinevat etendust ja lavakava nii täiskasvanutele kui ka lastele. Silvi on tegutsenud ka filmimaailmas.
Ladusa jutuga sõnaka lõunaeestlasena on Silvi tuntud ka jutuvestjana. Hea väljundi selleks on andnud Võru pärimustantsu festival, mille kavas on alati olnud jututoad, jututunnid, jutujalutuskäigud. Silvi on neid üritusi aastaid korraldanud ja neis ka ise aktiivselt jutuvestjana osalenud.
Silvi on koostanud mitmeid olulisi trükiseid, sealhulgas „Avastage Võru Kannel” (2002), näidendikogumiku „Näitemängud I” (2019) ning 2024. aastal ilmunud väärtusliku kogumiku „Võru linnaruumi lood”, mis dokumenteerib linna kultuuriloolist pärandit ja inimesi selle kujunemise taga.
Silvi Jansonsi tegevust iseloomustab sügav missioonitunne, armastus pärimuse vastu ja sihikindlus ajaloo talletamisel ning põlvkondade ühendamisel. Silvi on ka varasemalt pälvinud mitmeid kõrgeid tunnustusi.
Võru linna teenetemärki antakse välja alates 1994. aastast. Võru linna teenetemärk on kõrgeim tunnustus linna poolt neile, kes on silmapaistvalt panustanud kogukonna ja linna arengusse. Teenetemärk antakse üle Võru linna sünnipäevale pühendatud pidustustel. Teenetemärgiga kaasneb aumärk ja preemia 3000 eurot.
PILDID: Piibe maanteele maandusid kaks liitlaste transpordilennukit
Kolmapäeval, 18. juunil toimus Tallinna lähistel Piibe maanteel rahvusvaheline maandumisharjutus, mille raames maandati kaks liitlaste lennukit avalikule maanteele.
„Maandusid meie heade sõprade ja liitlaste lennuvahendid Casa ja C-130. Säärane harjutus tõestas, et koostöö Eesti kaitseväe ja erinevate ametkondade vahel on väga hea. Suured tänud kohalikule omavalitsusele, Politsei- ja piirivalveametile ning loomulikult liitlastele ja kõikidele teistele, kes selle harjutuse planeerimisel ja läbiviimisel abiks olid,” ütles Eesti õhuväe staabiülem kolonel Fredi Karu.
Tegemist oli planeeritud harjutusega, mille eesmärk oli harjutada Eesti erinevate ametkondade vahelist koostööd ning kiiret reageerimisvõimet maandumise korraldamiseks.
C-130J on laialdaselt kasutusel olev taktikaline transpordilennuk. Lennuk on nelja turbopropellermootoriga ja suudab vedada kuni 20 tonni lasti ning maanduda ebastandardsetel radadel.
Casa C-212 on väiksem aga väga manööverdamisvõimeline transpordilennuk. Sellel lennukil on kaks turbopropellermootorit ning suudab mahutada kuni 26 inimest või umbes 2,8 tonni lasti.
Siin on pildid:
Kaitseväe pilt.
Kaitseväe pilt.
Kaitseväe pilt.
PILDID: Lääne-Virumaal hukkus autoga teelt välja sõitnud mees
Täna hommikul juhtus Kadina vallas raske liiklusõnnetus, kui teelt välja sõitnud autos hukkus selle juht.
Info raskest liiklusõnnetusest laekus häirekeskusele täna hommikul kell 7.34, kui anti teada teelt välja sõitnud ning küljele paiskunud sõiduautost. Masinas oli vaid juht ning tema oli õnnetuses paraku hukkunud.
Praegu teadaolevalt liikus 67-aastase mehe juhitud sõiduauto Dacia mööda Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteed Pärnu suunal, kui juht kaotas veel teadmata põhjusel oma masina üle kontrolli ning sõitis üle vastassuunavööndi vasakule poole teelt välja. Masin paiskus küljele. Masinas oli vaid juht, paraku sai ta õnnetuses nii raskelt viga, et suri sündmuskohal.
Mehe kainus ning täpsem terviseseisund selgitatakse välja lahangul.
Teada on, et juhtimisõigus oli mehel olemas. Õnnetus juhtus valgel ajal, asfaltkattega ning kuival teelõigul.
Siin on pildid:
Pilt: PPA
Pilt: PPA
Riigikohus: elektrooniline valve ei pruugi olla tõsise põgenemisohu puhul piisav
Riigikohus selgitas täna avaldatud määruses, millal on põhjendatud pakkumineku vältimiseks vahistatud süüdistatava lubamine elektroonilise valve alla.
Arutusel olnud kohtuasi puudutas meest, kelle maakohus mõistis süüdi narkokuriteos, arvutikelmuses ja rahapesus ning karistas kokku 13-aastase vangistusega. Kohtuotsus pole veel jõustunud, kuna see on vaidlustatud ringkonnakohtus.
Karistuse täitmise tagamiseks võttis maakohus süüdistatava siiski kohe vahi alla, aga ringkonnakohus asendas kaitsja taotlusel vahistamise elektroonilise valvega. Prokuratuur vaidlustas tõkendi muutmise omakorda Riigikohtus.
Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et ringkonnakohtu põhjendused olid ebapiisavad ja vastuolulised, arvestades seda, kui suureks pidas ringkonnakohus põgenemisohtu. Seetõttu saatis Riigikohus asja teise astme kohtule tagasi uueks arutamiseks.
Senises kohtupraktikas on elektroonilist valvet peetud sobivaks tõkendiks eelkõige siis, kui süüdistav on viibinud vahi all juba nii pikalt, et sellega on jõutud õigusriiklikult lubamatu valuläveni. Varasemas menetluse järgus tuleb elektrooniline valve kõne alla üksnes juhul, kui see välistab pakkumineku ohu vahistamisega samaväärselt.
Põgenemisohtu suurendab maakohtu mõistetud pikk vangistus
Riigikohus selgitas, et elektroonilise valve kasutamise võimalust tuleb hinnata iga kord eraldi, arvestades muu hulgas süüdistatava varasemat elukäiku. Elektrooniline valve eeldab paratamatult teatud usaldust inimese suhtes, sest valveseade küll lihtsustab valvetingimuste rikkuja tabamist, aga ei garanteeri seda.
Kolleegiumi hinnangul võib osutuda määravaks see, mis on inimese jaoks tõkendi seadmise hetkel kaalul. Mida kergem on võimalik eesootav karistus, seda väiksem on oht, et inimene hakkab karistuse hirmus menetlusest või otsuse täitmisest kõrvale hoidma. Samamoodi on pakkumineku oht väiksem, kui suurem osa võimalikust karistusest on juba eelvangistuses ära kantud.
Selle juhtumi puhul suurendab põgenemisohtu maakohtus mõistetud karistuse pikkus. Süüdistatava ilmumine maakohtu otsuse kuulutamisele ei välista, et ta võib hakata karistust vältima, sest otsusele eelnev ja järgnev olukord on erinevad. Enne otsust on prokuratuur üksnes taotlenud karistust ja kohtu seisukoht ei ole veel teada. Kui maakohus on juba teinud süüdimõistva otsuse ja määranud pika vangistuse, muudab see reaalsemaks võimaluse, et süüdistaval tulebki sellist karistust kanda.
Riigikohtu hinnangul on oluline ka see, millised on kahtlustatava või süüdistatava võimalused muuta end Eesti õiguskaitseasutustele kättesaamatuks. Ainuüksi välisriigi külastamine ei anna alust arvata, et inimene võib menetlusest või karistusest kõrvale hoida. Samas peaks tähelepanu pälvima reisid, mis viitavad tihedatele isiklikele või varalistele sidemetele teise riigiga. Eriti ettevaatlik tasub olla riikide puhul, millega Eestil rahvusvaheline õigusalane koostöö ei toimi – selline riik on näiteks Venemaa.
Väljaspool kaebuse lahendamise piire juhtis Riigikohus tähelepanu veel sellele, et seadusandja võiks kaaluda Eestis vahistamise alternatiivide ringi mitmekesistamist.
Kere- ja värvitöökoda pakub EAOL liikmetele soodushinda
Eesti autoomanike liiduga (EAOL) liitunud kere- ja värvitööde ettevõte MyPowers OÜ pakub EAOL-i uute liikmete liitumise toetamiseks kere- ja värvitöid EAOL olemasolevatele ja uutele liikmetele omahinnaga.
MyPowers OÜ juhatuse liige Artem Porobanyuki sõnul on autoomanike liit end mootorsõidukimaksu vastases võitluses näidanud võimeka ja inimesi ühendava organisatsioonina. „Saksamaal kuulub sarnasesse organisatsiooni iga neljas sakslane. Ka Eestis on potentsiaal mitmekümne tuhande liikme värbamiseks olemas,” ütles Porobanyuk. „Tänane mootorsõidukimaks saab ühel hetkel saatuslikuks mitte ainult uute autode müüjatele, vaid ka remonditöökodadele. Seetõttu leiame, et meie ülesanne on soodustada Eesti ainsa autoomanikke hoidva organisatsiooni laienemist.”
Kampaania kestab 18. juulini, sel ajal kokkulepitud tööde puhul värvitakse EAOL liikme sõiduki keredetailid omahinnaga. „Loomulikult ei ole tasuta detailide demontaaž ja montaaž, kuid ka seal pakume EAOLi liikmetele 25-protsendilist allahindlust,” ütles Porobanyuk.
EAOL juhatuse esimees Simmo Saare sõnul on viimasel ajal autoomanike liiduga liitunud mitu autondusega tegelevat ettevõtet. „On arusaadav, et kui kaotavad autoomanikud, kaotavad ka automüüjad ja teised autondusega seotud ettevõtted,” ütles Saar, kes kutsus üles ka teisi ettevõtteid sarnase kampaaniaga EAOLi toetama. „Autoomaniku eest seismine ei ole ainult autoomaniku enda asi. Koos oleme tugevamad.”
EAOL liige või uus liituja saab soodushinnaga tööde tegemiseks sõiduki ette näidata Tallinnas Suur-Sõjamäe 19a ja Peterburi tee 71 asuvates töökodades enne 19. juulit 2025.
Eesti autoomanike liidu liikmed jagunevad tegev- ja toetajaliikmeteks. Tegevliikmed osalevad üldkoosolekul hääleõigusega ning nende aastamaksu suurus on 20 eurot (pensionäridel, lasterikaste perede liikmetel, kuni 26-aastastel noortel ja erivajadustega tegevliikmetel 10 eurot). Toetajaliige aastamaksu tasuma ei pea, kuid ei saa ka üldkoosolekul hääleõigusega osaleda.
Lisainfo kampaania kohta: Näidishinnad väiksematele A/B-segmendi autodele (nt Yaris, Polo):
• Tiib — alates 130 €
• Uks — alates 135 €
• Kapott — alates 145 €
C/D-segmendi autodele (nt Corolla, Superb):
• Tiib — alates 140 €
• Uks — alates 145 €
• Kapott — alates 165 €
E-, F- ja S-segmendi autode puhul arvutatakse omahind individuaalselt, vastavalt töömahule ja detaili keerukusele.
⸻ Lisatööd:
Kui auto vajab rooste eemaldamist, keevitust, lahti-/kokkupanekut või muid ettevalmistustöid, arvestatakse need tunnitasu alusel, millele kehtib 25% soodustus.
Riigikohus: omavalitsus võib nõuda kinnisvaraarendajalt sotsiaalse taristu rajamist
Riigikohus selgitas täna avaldatud otsuses, et kohalik omavalitsus võib uue elurajooni planeerimisel seada kinnisvaraarendajale tingimuseks ka sotsiaalse taristu rajamise, kui see käib linnale või vallale endale üle jõu.
Riigikohus jättis otsusega rahuldamata Kiili vallavolikogu taotluse, millega sooviti planeerimisseaduse osaliselt põhiseadusevastaseks tunnistamist.
Valla hinnangul ei võimaldanud praegu kehtiv seadus omavalitsusel sõlmida halduslepingut, millega saaks kinnisvaraarendaja võtta endale kohustuse ehitada välja ka sotsiaalne taristu – lasteaiad, koolid, raamatukogud, sotsiaalteenuste osutamiseks vajalikud hooned ja spordirajatised – või siis kanda osaliselt nende rajamise kulud.
Teiseks oli valla arvates ebamõistlikult keeruline keelduda detailplaneeringu kehtestamisest juhul, kui sellega kaasneksid omavalitsusele suured sotsiaalse taristu rajamise kulud. Valla hinnangul polnud keeldumine võimalik, kui üldplaneeringu järgi oli tegu elamumaaga või omavalitsus ei suutnud selgelt näidata arenduse seost elanike arvu kasvu ja sotsiaalse taristu väljaehitamise kuludega.
Omavalitsus võib elurajooni planeeringust keelduda
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis täna avaldatud otsuses, et omavalitsuste võimalused planeeringust keeldumisel ja sotsiaaltaristu rajamise kulude arendajate kanda jätmisel on märksa avaramad, kui vald oma taotluses kirjeldas.
Kolleegium selgitas, et üldplaneeringu juhtotstarbega ei määrata maakasutust veel täpselt ja lõplikult. Ülekaalukas avalik huvi detailplaneeringu kehtestamata jätmiseks võib esineda olukorras, kus sotsiaalne taristu on juba üle koormatud ning omavalitsus ei suuda või ei pea põhjendatuks järsult suurenevale elanike hulgale avalikke teenuseid pakkuda.
Riigikohus märkis, et eelkõige puudutab keeldumise võimalus suuri uute elamupiirkondade arendusprojekte. Sel juhul peab omavalitsus näitama ära ka prognoositavate kulude ja tulude ligikaudse suuruse ning põhjendama veenvalt oma rahanappust või kulude ebaotstarbekust.
Sotsiaalse taristu kulude prognoosimine võib küll olla keeruline, aga see on vajalik planeeringust huvitatud isikute õiguste kaitseks: alusetud piirangud ja keelud võivad rikkuda ettevõtlusvabadust ja omandiõigust.
Arendajalt saab nõuda mõistlikku panust
Samuti on Riigikohtu hinnangul omavalitsusel võimalik kehtestada planeeringule kõrvaltingimusi või sõlmida haldusleping, mis kohustab kinnisvaraarendajat rajama mõistlikus ulatuses sotsiaalset taristut või katma selle kulusid. Säärase kohustuse panemine on lubatav, kui vastasel juhuks võiks planeering üldse kinnitamata jääda.
Kulude jagamise kasuks räägib õigluse argument: õiglane poleks, kui kogu planeeringu elluviimisest teenitav kasu jääb arendaja käsutusse, aga arenduse tagajärjel ühiskonnale põhjustatavad kulud jäävad omavalitsuse ning kaudselt kõigi maksumaksjate kanda. Kui planeeringut ei viidaks üldse ellu, tähendaks see arendajale märksa suuremat põhiõiguste riivet.
Samas rõhutas kolleegium, et planeeringu sisu ja arendajale pandud sotsiaalse taristu rajamise kohustuse suuruse vahel peab olema tihe seos. Arendajalt võib nõuda vaid õiglast osa, mis on määratud läbipaistval, arusaadaval ja kontrollitaval moel. Arvesse tuleb võtta planeeringu elluviimise majanduslikku mõju nii omavalitsusele kui ka arendajale: muu hulgas kinnisvara väärtuse tõusu ning elanike arvu kasvu ja sellega kaasnevat omavalitsuse tulude suurenemist.
Riigikohtu hinnangul tasuks seadusandjal kaaluda sotsiaalset taristut puudutavatele halduslepingutele ka täpsemate tingimuste seadmist, et vältida arendajate ebavõrdset kohtlemist, kuritarvitusi ja korruptsiooniohtu.
Tallinna Ringkonnakohus jättis jõusse Aivar Alavere, Eerik Heldna ja Elmar Vaheri õigeks mõistva otsuse
Tallinna Ringkonnakohus jättis tänase otsusega muutmata Harju Maakohtu õigeks mõistva otsuse Eerik Heldna, Elmar Vaheri ja Aivar Alavere kriminaalasjas.
Maakohtu lõppjäreldusega nõustunud ringkonnakohus asus seisukohale, et prokuratuuri vastuväited ei ole õiguslikult põhjendatud ja osaliselt olid need ka tõendamata.
Eerik Heldna rotatsiooni ja ametisse nimetamise kohta PPA-sse leidis ringkonnakohus, et prokuratuuri seisukoht näilikkusest pole õige. Ei ole tõendatud, et Eerik Heldna ei soovinud PPA-sse naasta. Ringkonnakohus rõhutas, et maakohus hindas kõiki tõendeid korrektselt.
Harju Maakohus mõistis 25. märts 2025 Aivar Alavere, Eerik Heldna ja Elmar Vaheri neile etteheidetavates kuritegudes õigeks.
Prokuratuur heitis neile ette, et nad korraldasid Heldna näilise rotatsiooni Politsei- ja Piirivalveametisse (PPA), et võimaldada talle tulevikus politseipensioni saamine. Kohus leidis, et rotatsioon oli seaduspärane, sest selle eesmärgiks võis olla üksnes ametniku pädevuse ja motivatsiooni suurendamine. Tõendid ei kinnitanud, et Heldna ei kavatsenud tulevikus PPA-s töötada ega et käskkirjad oleksid olnud võltsitud.
Riigiprokurör Jürgen Hüva:
Tallinna ringkonnakohus nõustus tänases otsuses Harju maakohtu seisukohtadega. Riigiprokuratuur on selles menetluses olnud läbivalt seisukohal, et Eerik Heldna roteerimine Luurekeskusest Politsei- ja Piirivalveametisse (PPA) ja kohe tagasi Luurekeskusesse ei olnud õiguspärane, sest seda tehti näiliselt ja üksnes selleks, et tekitada talle võimalus saada politsei eripensioni.
Prokuratuuri hinnangul oli selles asjas kohtult õigusliku hinnangu küsimine vältimatu. Kohtueelses menetluses kogutud tõendid viitasid, et E. Heldna roteerimine tehti ainult talle varalise kasu loomiseks. Samuti viitasid tõendid, et E. Heldna ei soovinud üldse PPAsse naasta. Kaks kohtuastet pole nende seisukohtadega nõustunud.
Riigiprokuratuur tutvub ringkonnakohtu otsuse õiguslike seisukohtadega ja otsustab seejärel, kas esitada riigikohtule kassatsioon või mitte.
See menetlus on toonud ametnike roteerimisega seotud reeglitesse oluliselt rohkem selgust. Nii on ka PPA praeguseks vaadanud üle ametnike roteerimisega seotud reeglid, mistõttu pole praegu kehtivate normide kohaselt selline asutuste vaheline edasi-tagasi kiirrotatsioon enam võimalik.
Olgem tähelepanelikud: jaanipäevaks varem valmiskuhjatud lõkkematerjalis võib peituda linnupesa!
Kivitäksid, laulurästad ja paljud teised linnud vaatavad lõkkematerjaliks kokkukuhjatud risu- või oksahunnikule kui sobivale kiskjate eest varjul olevale paigale, kuhu oma pesa rajada ning ei oska aimata, et aasta lühimal ööl võiks nende järeltulev põlv tuleroaks jääda. Eesti Ornitoloogiaühing palub pidulistel enne tule süütamist veenduda, et lõkke jaoks valmis pandud oksa- või risuhunnikusse pole mõni lind või pisiloom oma pesa teinud. Vaata tähelepanelikult, kas näed lõkkematerjalis pesa, märkad oksahunnikus linde askeldamas või kuuled linnupoegi või vanalinde häälitsemas. Kui miski viitab sellele, et mõni lind või loom on sinna pesa teinud või tegutseb seal, siis jäta tuli süütamata. Lõke tasuks võimalusel valmis seada alles mõni päev enne tule süütamist. Kui olemasolevas lõkkematerjalis on kellegi pesa, siis tee uus lõkkekoht kaugemale ja kasuta uut materjali. Nii teed heateo lindudele ja loomadele ning järgid ka looduskaitseseadust. Lõkke tegemisel jälgi kindlasti tuleohutusnõudeid ja vajadusel määra keegi lõkkevalvuriks.
Haridus- ja Noorteamet avaldas sellekevadiste eksamite tulemused
Nii riigi- kui ka põhikoolieksamite esmased tulemused on selgunud. Võrreldes eelmise aastaga on riigieksamite keskmised punktisummad mõnevõrra tõusnud, pisut on langenud vaid matemaatika kitsa eksami keskmine punktisumma.
Gümnaasiumi lõpetajatel oli võimalus sooritada riigieksam eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ning võõrkeeles. Riigieksameid tegi sel aastal kokku 11 680 eksamitegijat, kellest 9314 on gümnaasiumiõpilased, 1830 kutseõppeasutuste õpilased ja 537 on keskhariduse varem omandanud. Eelmise aastaga võrreldes eksamitegijate arv tänavu ei kahanenud, vaid tõusis pea tuhande inimese võrra.
„Viimasel paaril aastal on tulemused kõigi eksamite lõikes tasapisi, aga stabiilselt tõusnud, lähenedes koroonaeelsele tasemele. Sel aastal oli rõõmustav näha, et eesti keel teise keelena keskmine eksamitulemus ja ka sooritusprotsent on kasvanud. Korralikku punktitõusu näitasid ka laia matemaatika ning Cambridge keeleeksami tulemused,” tundis Harno hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar heameelt.
Haridus- ja Noorteamet ootab riigieksamil maksimumtulemuse ehk 100 punkti saanuid pidulikule tänuüritusele, mis toimub 27. juunil Rakett69 Teadusstuudios. Kokku oli maksimumtulemusi sel aastal 85.
Kui riigieksamite tulemused olid stabiilselt tõusvas trendis, siis Ilosaare sõnul põhikoolide eksamite puhul seda ette näidata ei ole ja muret teeb aina suurenev lõhe vene- ja eestikeelsete laste matemaatika eksamisoorituses. „Kuigi põhikooli õppetöö korraldamine on koolide vastutada, vajab sellise lõhe süvenemine tähelepanu ka riigi tasandil, seega peame tegelema põhjuste väljaselgitamisega,” lisas Ilosaar.
Ilosaare sõnul tekitab muret ka see, et 2025. aastal oli Eestis 135 kooli, kus rohkem kui 30% õpilastest ei ületanud matemaatika eksamil lävendit.
Nii riigieksamite kui ka põhikooli lõpueksamite eksamitööd koostab vastava õppeaine eksamikomisjon, kuhu kuuluvad ülikoolide eksperdid ja tegevõpetajad, lähtudes eksami eristuskirjast. Eksamite eesmärk on anda õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest. „Ülesannete koostamisel on oluline lähtuda põhimõttest, et eksam annab igale õpilasele võimaluse näidata oma omandatud teadmisi ja oskusi, mitte aga kontrollida nende toimetulekut erandlike või tavapärasest keerukamate olukordadega,” märkis Ilosaar.
Käesolevate tulemuste näol on tegemist esmaste tulemustega 19. juuni seisuga. Sügisel avalikustatakse lisaks riigieksamite kokkuvõttev statistika ja põhjalikumad analüüsid.
Haridus- ja Noorteamet (Harno) on haridus- ja noortevaldkonna arengute üks elluviijatest, et Eesti haridussüsteem oleks nutikas, paindlik ja maailmatasemel. Harno vastutab Eestis enamiku eksamite ja tasemetestide läbiviimise eest, sealhulgas kodakondsus- ja eesti keele tasemeeksamid ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid. Korraldame aastas eksameid ja teste enam kui 150 000 inimesele.
Politsei: punane signaalrakett on abi kutsumiseks
Politsei tuletab meelde, et punase signaalraketi kasutamine on mõeldud üksnes abi kutsumiseks ja seda ei ole lubatud kasutada lõbu pärast.
Eelmisel aastal anti politseile 22 korral teada võimalikust punase signaalraketi kasutamisest ning tänavu on selliseid juhtumeid olnud kuus. Mitte ühelgi korral neist pole raketi kasutamise põhjus olnud merehädast teavitamise vajadus.
7. juuni hilisõhtul sai häirekeskus teate, et Läänemaa ja Harjumaa piiril asuval Keibu lahe piirkonnas nähti kahte ja mõnikümmend minutit hiljem ka kolmandat punast signaalraketti. Politsei lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskus kaasas sündmusele Lääne-Eesti Reservpäästerühma Nõva Vabatahtlike merepäästeüksuse ning Päästeameti Nõva, Haapsalu ja Risti komandod. Esimesena jõudsid kohale Nõva päästekomando liikmed, kes tegid kindlaks, et merel abivajajaid pole.
Päästjad leidsid sündmuskoha läheduses olevalt RMK lõkkeplatsilt alkoholijoobetunnustega seltskonna, kelle juures oli ka kasutatud ja kasutamata punaseid signaalrakette. Selleks, et korrarikkumine lõpetada, võeti signaalraketid hoiule ning politsei alustas juhtunu uurimiseks väärteomenetlust.
Lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskuse (JRCC) juhi Tanel Rosenbladi sõnul on punane signaalrakett rahvusvaheline merenduses kasutatav hädasignaal, mis on võrreldav hädaabikõnega numbrile 112. „Juhul, kui saame info, et kuskil märgatud punast signaalraketti, siis alustame kohe info kogumist, saadame välja merepäästjad ning kaasame abivajaja otsimisse rohkelt ressurssi, et veenduda, kas kellegi elu on ohus. Olukorras, kus keegi kasutab signaalraketti lõbu pärast, kulutab see asjatult väärtuslikku päästeressurssi ja aega, et päriselt jõuda nende abivajajateni, kes seda tegelikult vajavad,” kirjeldas Rosenblad.
„Punane signaalrakett on mõeldud ainult abi kutsumiseks ja selle kasutamine muul eesmärgil on keelatud. Rikkumise korral on võimalik sellise teo eest määrata karistuseks kuni 800-eurone rahatrahv või arest,” lisas politseikapten.
Merele minnes:
Võta kaasa täislaetud akuga mobiiltelefon, et vajadusel abi kutsuda;
Juhul, kui satud merehätta, siis helista esimesel võimalusel hädaabinumbril 112 või JRCC numbril +372 619 1224;
Kui telefoni kasutamine ei ole mingil põhjusel võimalik, siis kasuta abi kutsumiseks punast signaalraketti.
Mart Saarma: ilma tööstuse ja patentideta me Eesti majandust ei päästa
Eesti inimesed on väga targad, kuid nutikate ideede rahaks tegemisel oleme kehvakesed, leiab tipp-leiutaja ja mitmete patentide omanik, professor Mart Saarma. Ilma patentideta Eesti majandus Saarma meelest miinusest välja ei tule.
Viimasel ajal on mitmelt poolt kostnud kriitikat Eesti teadlaste, ettevõtjate, aga ka riigi suunal: patenditaotlusi esitatakse meil liiga vähe. Eestist mullu Euroopa Patendiametisse (EPO) esitatud taotluste arv näitab ilmekalt, et meie teadlased ja ettevõtjad ei ole motiveeritud oma leiutisi kaitsma ja neilt tulu teenima. 74 patenditaotlusega jääme kaugelt maha paljudest riikidest, sh oma põhjanaabrist Soomest, kust EPOsse esitati kakskümmend korda rohkem patenditaotlusi.
Patendiametile antud intervjuus ütleb Saarma, et tegu sümptomiga suuremast probleemist: vajakajäämisega strateegilises mõtlemises Eesti teadlaste, ettevõtjate ja riigi tasandil.
Patent tõi sisse miljoneid
Saarma, kes juhib Eesti Teaduste Akadeemiat ja tegutseb paralleelselt Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi teadusdirektori ja professorina, on oma teadustöös jõudnud pea kahekümne patendini, nende hulgas kasvufaktoritele, retseptoritele, uutele keemilistele ühenditele jm. Koroonaviiruse eri serotüüpide testimiseks mõeldud diagnostilisele meetodile võetud patendi müüs ta ameeriklastele pea 800 miljoni dollari eest.
„Miks peaksin panema sadu miljoneid ravimiarendusse, kui keegi võib võtta minu leiutatud ravimi ja seda odavalt tootes lõigata sellest tohutut kasu?” selgitab Saarma patentimise olulisust. Ta meenutab, et kui avastas närvikasvufaktori CDNF ja avaldas avastuse aastal 2007 ajakirjas Nature, sai ta samal päeval viis telefonikõnet Ameerika farmaatsiatööstuselt: „Esimene küsimus, mida nad kõik küsisid: kas oled patenteerinud?”
Just leiutise kaitsmine patendiga on see, mis annab avastusele turuväärtuse – ilma selleta pole arendustöö Saarma sõnul lihtsalt mõttekas ega tasuv.
Eesti riik ei püsi ainult IT peal
Saarma tõdeb, et meie kasina patendistatistika taga pole see, et Eesti leiutajad oleksid vähem andekad või targad kui välismaised kolleegid.
Peamise põhjusena näeb Saarma hoopis tõsiasja, et Eestis on terav puudus teaduspõhisest kõrgtehnoloogilisest tööstusest. „Oleme praegu ainus Euroopa Liidu riik, kelle majandus on miinuses. Miks? Sellepärast, et oleme kogu aeg arvanud, et võime riiki ülal hoida ilma tööstuseta. Ei või. Eesti riik ei püsi ka ainult IT peal. Me vajame Eestisse hädasti kõrgtehnoloogilist tööstust,” rõhutab Saarma.
Kui sellist tööstust napib, ei teki ka vajadust leiutisi kaitsta: „See on ka põhjus, miks meil patente nii vähe on, kuna ei ole neile tarbijaid ega tellijaid. Allhankijana juppe valmistaval tehasel pole ju omi patente vaja.”
Saarma nendib samas, et praegu on palgad nii kõrgeks läinud, et Eesti ei paku enam huvi ka allhankijana. Seetõttu on teadlase sõnul nüüd tagumine aeg lõpetada „allhankijaks olemine” ja hakata panustama oma originaalsetele leiutistele ja avastustele.
Teadlastel pole tahet ega oskusi oma leiutisi turustada
Samuti ei soosi Eesti ülikoolide struktuur Saarma sõnul teadlaste initsiatiivi leiutisi kaitsta. Erinevalt näiteks Rootsist või Soomest kuuluvad leiutised Eestis sada protsenti ülikoolile, sestap pole teadlastel isiklikku huvi patenditaotlusi teha. Tulemuseks on olukord, kus teadust tehakse küll kõrgtasemel, aga see ei jõua praktilise rakenduseni.
Lisaks puudub Saarma sõnul Eesti teadlastel ja ülikoolidel sageli ligipääs sobivatele äripartneritele ja piisav läbirääkimisvõimekus, et oma leiutisi rahvusvahelisel tasandil müüa.
Riik lükaku kiiresti lumepall veerema
Saarma leiab, et kui Eesti tahab mängida muu maailmaga samas liigas, tuleb hakata järgima samu reegleid. Nüüd, kui me oleme käpuli nii patentide kui moodsa tööstuse osas, oleks Saarma meelest vaja riiklikku tuge, et see lumepall veerema panna.
„Kui me ei arenda patendivaldkonda, ei sünni Eestis kunagi märkimisväärset kõrgtehnoloogilist tööstust, kus üks gramm toodet võib maksta miljon eurot. Ja ka vastupidi, kui tööstust ei teki, pole ka midagi patenteerida. Ja jääme ikka oma miljonitest ilma,” on Saarma veendunud, et riigi jaoks peaks see teema praegu prioriteetne olema.
Riigikogu võttis seadusena vastu Isamaa kestlikkusaruannete edasi lükkamise eelnõu
Riigikogu kevadistungjärgu viimasel istungipäeval võeti seadusena vastu Isamaa fraktsiooni algatatud raamatupidamise seaduse muutmise eelnõu, millega lükatakse kahe aasta võrra edasi ettevõtetele langev kestlikkusaruannete esitamise kohustus ja säästetakse Eesti ettevõtetele üle 30 miljoni euro.
„Bürokraatia juurde tekitamine pole kunagi mõistlik ja Isamaa soov oleks olnud kestlikkusaruannete plaan lõplikult tühistada või muuta aruandlus vabatahtlikuks. Poliitiline reaalsus Riigikogus on aga selline, et parlamendi enamus oli nõus toetama aruandekohustuse edasi lükkamist. Seega, praegu tuleb tõdeda, et parem pool muna kui tühi koor,” ütles Mart Maastik (Isamaa).
„Teise poole munast võtame Eestis ette juba pärast 2027. aasta parlamendivalimisi ja seisame selle kohustuse tühistamise eest ka Euroopa Liidu tasandil. Bürokraatia vohamine, selle täitmisele aja ja ressursi kulutamine ei tule kasuks meie ettevõtete konkurentsivõimele ega ka laiemalt Euroopale,” lisas Maastik.
Võidupüha ja jaanipäeva tähistamine Tartus
23. juuni pidulikud üritused algavad pärgade asetamisega Vabadussõjas langenute mälestusmärkidele, päeval toimub maakaitsepäev Elvas ning õhtu lõpeb jaanituledega Rahingel ja ERMi välialal Raadi järve kaldal.
Lilled Vabadussõja mälestusmärkidele
Kell 9 asetavad Tartu linna, Kaitseliidu Tartu maleva ja teiste organisatsioonide esindajad pärjad Pauluse kalmistul Vabadussõja monumendile, kell 9.20 Raadi kalmistul Julius Kuperjanovi hauale, kell 9.25 Lõuna-Eesti vabastajate monumendile ning kell 9.50 Vabadussõja mälestussambale Kalevipoeg.
Maakaitsepäev
Kell 11–15 toimub maakaitsepäev Elvas vallavalitsuse hoone ees. Kavas on temaatilised sõnavõtud, esinemised, loterii, tehnika- ja relvanäitus jmt.
Kell 13 toimub ka Kaitseliidu Tartu maleva pidulik rivistus ja kell 14.30 jagatakse võidutuld.
Maakaitsepäeva korraldab Kaitseliidu Tartu malev koos partneritega.
Tartu linnas toimub jaanipäev Eesti Rahva Muuseumi välialal Raadi järve kaldal.
Jaanipäeva ala Eesti Rahva Muuseumi kõrval avatakse kell 12, pakutakse jaanipäevatoite ja saab tutvuda kohaliku käsitööga.
Kell 13 alustatakse laulu- ja tantsumängude ning jaanimängudega, saab osa võtta jaanitöötubadest ning sõita ponide või hobuvankriga.
Õhtune programm algab kell 19, kui lavale astuvad Regina Mänd ja Andre Maaker.
Kell 20 süütab linnapea Urmas Klaas jaanitule ja esineb ansambel Tintura. Kell 22 astub lavale jaanipäeva peaesineja Curly Strings ning kell 23.45 tantsutab jaanipäevalised öösse MeisterJaan & Normaalsete Inimeste Klubi.
NB! Jaanitulelised on oodatud peole tulema rattaga või linnaliinibussiga. Rattaga tulijaid ootab ERMi A-sissepääsu juures rattaparkla ning täiendav ala rattaringluse rataste ja Bolti tõukerataste jaoks. Ühistranspordiga saab mugavalt kohale bussiga nr 7 või 25, mis sõidavad nädalavahetuse graafiku alusel.
Jaanituli Rahinge järve ääres
Kell 19 algab Rahinge järve ääres Rahinge jaanituli. Jaanituli süüdatakse kell 21. Tantsumuusikat teeb Karilatsi bänd.
Uuel õppeaastal saab taotleda õppelaenu kuni 6000 eurot
Valitsuse tänase otsuse kohaselt kahekordistub riigi poolt tagatud õppelaenu maksimaalmäär. 2025/2026. õppeaastal saab taotleda õppelaenu kuni 6000 eurot laenutaotleja kohta.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et õppelaen peab pakkuma õppijatele piisavalt tuge eluks vajalike kulutuste katmisel. „Õppelaenu suurus peab võimaldama keskenduda õppimisele, mitte õppimise kõrvalt töötamisele,” ütles Kallas. „Lisaks laenusumma tõstmisele oleme algatanud suurema reformi, et muuta õppelaen õppijate jaoks paindlikumaks ja atraktiivsemaks.”
Viimati muudeti õppelaenu maksimaalmäära 2022. aastal, siis tõsteti see 2500 eurolt 3000 eurole.
Praeguse korra kohaselt kehtestab valitsus iga aasta 1. juuliks õpelaenu maksimaalmäära algavaks õppeaastaks. Kui õppelaenu reform jõustub, siis hakatakse alates 2026/2027. õppeaastast kehtestama õppelaenu maksimummäära koos riigieelarve seadusega.
Õppelaenu reform näeb ette õppelaenu tagasimaksmise perioodi pikendamist, intressi langetamist ning eraisikust käendaja või kinnisvaratagatise nõude kaotamist. Seaduseelnõu on praegu ametkondlikul kooskõlastusringil. Muudatused peaksid jõustuma 1. septembrist 2026. Lisainfo reformi kohta.
Häirekeskus: pikad jaanipühad veeda mõistlikult ning 112-le helistades varu kannatust!
Prognoositavalt võivad tänavused pikad jaanipühad kasvatada tunduvalt pöördumiste arvu hädaabinumbrile 112 ning kõnekoormuse kasvades on oluline helistajal püsida liinil kuni kõnele vastatakse.
Häirekeskuse kriisijuht Janek Muraka sõnul laekus 2024. aastal jaanipühade ajal nelja päeva jooksul hädaabinumbrile 112 keskmiselt 3060 kõnet ööpäevas, seejuures aasta ööpäeva keskmine kõnede arv oli 2700. „Tänavune jaaniaeg on päeva võrra pikem ning prognoositav helistajate arvgi võib seetõttu olla suurem. Kuigi oleme selleks perioodiks Häirekeskusesse tööle planeerinud rohkem inimesi, siis hädaabi vajajad peavad arvestama ooteajaga, püsima liinil ning kõne mitte katkestama,” toonitab Murakas.
„Möödunud aastal vastati sel ajal hädaabikõnedele keskmiselt 5,2 sekundi jooksul, kuid ootaja aeg on teadupärast pikk. Palume inimestel 112 valida juhul, kui on kiiresti vaja kiirabi, politseid või päästet. 112-le pöördujad peavad arvestama, et tekkivatel ajutistel ooteaegadel tuleb püsida liinil kuni kõnele vastatakse ning kõne mitte katkestada, sest vastasel juhul liigub helistaja ootejärjekorra lõppu,” selgitab ta.
„Inimestel on oluline teada sedagi, et ööl vastu 24. juunit öörahu ei kehti. Kodune või reisiapteek olgu alati nii kergemate kui ka kroonilisemate tervisemurede lahendamiseks kindlustatud olulisemate ravimitega. Et kiirabi, pääste või politsei kiirelt hädasolijat aidata saaks, on oluline teada oma asupaika. Google Mapsi või iPhone`i kompassi rakendused on siinkohal koordinaatide täpseks määramiseks head abivahendid,” toob Murakas välja olulisemad soovitused.
Möödunud aastal helistati enim hädaabinumbrile seoses erinevate traumade ja vigastustega, kõhu- ja seljavalude, aga ka rindkerevalu ja südamehaigustega. Politsei väljakutsetest moodustasid suurema osa joobes inimestega seotud probleemid, (lähisuhte)vägivalla juhtumid ning öörahu rikkumised. Päästjatele laekus neil päevil enim väljakutseid tulekahjude kohta väljaspool hooneid, sealhulgas peamiselt tuleohutusenõuete eiramise kohta lõkke tegemisel, aga oli ka teateid tulekahju alarmi kohta ning teateid võimalike tulekahjude kohta hoonetes.
Konkurentsiamet: Tootjad ja tarbijad vabastatakse 2025. aasta lõpuni sagedusreservide hankimise kulu kandmisest
Konkurentsiamet kooskõlastas 18. juunil 2025 Elering AS-i elektrienergia bilansiteenuse hinnaarvutamise ühtse metoodika muudatused, mille alusel tarbijad ja tootjad vabastatakse sagedusreservide kulu kandmisest käesoleva aasta lõpuni ning vastav kulu jääb sellel aastal Elering AS-i kanda.
Metoodika muudatustega kehtestatakse kuni 2025. aasta lõpuni leevendusmeede, mille raames kaetakse nii tootjate kui ka tarbijate kantav sagedusreservide (reservvõimsuste) hankimise kulu Elering AS-i ülekoormustulust ehk tarbijad ja tootjad ei pea käesoleval aastal tasuma sagedusreservide hankimisega kaasneva kulu eest.
Eesti elektrivõrgu lahtiühendamine Venemaa ja Valgevene sagedusalast ning sünkroniseerimine mandri-Euroopaga toimus selle aasta veebruari alguses, millest tingituna on Elering AS-il vajalik hankida sagedusreserve, mis aitavad elektrisüsteemi juhtida. Sagedusreserve kasutatakse elektrisüsteemis tarbimise ja tootmise tasakaalu saavutamiseks.
Konkurentsiamet teeb riiklikku järelevalvet konkurentsi, elektri, maagaasi, kaugkütte, posti, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, raudtee, lennunduse ja sadama valdkondades ning tõkestab ebaausaid kaubandustavasid põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas. Amet kuulub Justiitsministeeriumi valitsemisalasse.
MTA: Suvel tuleb idapiiril arvestada pikemate tollikontrolli järjekordadega
Suvekuudel tõuseb piiriületajate arv ning sellega ka tollikontrolli koormus. Maksu- ja Tolliameti (MTA) esmane prioriteet on tagada, et üle piiri ei liiguks sanktsioonialust kaupa, mistõttu tollikontrollis järeleandmisi ei tehta. MTA palub kõigil piiriületajatel kontrollida, et kaasas ei oleks keelatud kaupa.
Tänaseks on keskmine ooteaeg piiril kuni 12 tundi ning suveperioodil võivad ooteajad veelgi pikeneda. MTA tollikontrolli osakonna juhataja Voldemar Linno sõnul on ootejärjekordade põhjuseks täielik piiriületajate, sõidukite ja kaupade tollikontroll ning selle käigus avastatud rikkumised. „Iga päev tuleb ette olukordi, kus püütakse üle piiri viia nii Euroopa Liidu liikmesriikide pangatähti kui ka muud sanktsioonide alla kuuluvat kaupa. Kuna MTA-l on võimalik sanktsioonide rikkumisi menetleda nii väärteo- kui ka kriminaalkorras, ei piisa vabandustest, et sularaha jäi kogemata taskusse,” rõhutas Linno.
Viimase kahe kuu jooksul on Narva, Koidula ja Luhamaa tollipunktides avastatud 340 sanktsioonidega seotud rikkumist. Kahe kuuga on MTA tõkestanud 193 000 euro väärtuses sularaha väljaveo Venemaale, alustatud on 213 väärteomenetlust ning määratud trahve kokku 42 000 euro ulatuses.
MTA soovitab jätkuvalt hoiduda Venemaale reisimisest. Kui piiriületus on vältimatu, tuletab MTA meelde, et enne reisi tuleks hoolikalt tutvuda rahvusvaheliste sanktsioonide nõuetega, et vältida keelatud kaupade kaasa võtmist. Kaupade loetelu, mille sissevedu Venemaale on keelatud, on leitav MTA kodulehel. Täiendavat infot saab ka tolli klienditoest.
Sünoptik: jaanide ajal tuleb valmis olla vihmaks
Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak rääkis „Terevisioonis”, et praeguse seisuga tasub valmis olla märgadeks jaanipäevapidustusteks.
Paljaku sõnul on siiani paras küsimärk, kas jaanipäeva saab kuivalt mööda saata. „Kui kolmapäeva õhtul vaatasin, siis kahjuks olid, jah, jaaniööks korralikud vihmad meie poole saadetud. Neljapäeva hommikul heitsin uuesti pilgu ja sealt vaatas vastu 25 või 26 kraadi ja ainult selleks jaanilaupäevaks. Aga seda ei tasu veel kindlasti puhta kullana võtta. Kõik on piiripealne ja ma siis kahtlustan, et see suur soe jääb Kesk-Euroopa piirile kõikuma,” rääkis Paljak.
Sõja ülevaade: 1212. päev – ühe küla kaotus
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. juuni 2025:
ühe küla kaotus, kas teine ka, veel ei tea, uudised mujalt rohkem juba kipuvad muret valmistama…
1. Piiri ja rinde lähedus ikka hullus sajus.
2. Miskit ikka.
3. Kursk/Belgorod: pisu vist on toonud kasvanud Ukraina omade aktiivsus rindejoone pidamist.
4. Harkiv: muutusteta, eip iga hoone käest-kätte käimist uuri.
5. Kupjansk-Kreminna: tundub pisu muutuste hõngu õhus, ikka positiivsema poole.
6. Siversk: kas kand järgmises külas maha saadi, veel ei tea.
7. Bahmut: ühe küla kaotus lisandus ja oht Kostjantõnivka linna suunas kasvab.
8. Donetsk: eip ühtki edenemist tuvastanud.
9. Lõunarinne: vist muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa rahandusministeerium laenas kuue kuuga sõjalise eelarve täitmiseks ligi 3 triljonit rubla.
12. Euroopa Liidu välisministri sõnul valmistub venemaa pikaajaliseks sõjaks Euroopas.
13. IAEA juht: pole tõendeid selle kohta, et Iraan oleks tuumarelva välja töötanud.
14. USA saadab Lähis-Itta kolmanda lennukikandja pärast seda, kui Iraan lükkas Trumpi ultimaatumi tagasi.
15. vene luuregrupp paljastati Argentinas.
16. Suurbritannia otsustas keelduda julgeoleku kaalutlustel venelaste ja hiinlaste palkamise.
17. Slovakkia arreteeris kaheksa inimest Ukrainale laskemoona hindade võltsimise eest, neist 4 sealse kaitseministeeriumi ametnikud.
18. Lühiuudised
Esmakordselt leiti Shahed-tüüpi droon, millel on arvutinägemise graafiline protsessorüksus, kaamera ja otsene raadioside.
Esimene suurem soomuse ja tsiklite kombineeritud rünnak kinnitust sai ja eip läinud neil hästi, lõid sellega lausa paari päeva taguse soomuse kaotuse numbrite tavapärase nivoo paigast. Mujal lõikudel siiski jätkatakse vaid kas jalaväe või kergliikuritega rünnakuid.
Rünnakuid eile kokku vaid 163 ja Sumõ suunal, Kupjansk-Kreminna sektoris ning lõunarindel rünnakute arv vähenes, tõusuteel Siverski suund ja Tšassiv Jari lõik, mujal suht sama tase. Liugpommide heitmine järjest väheneb, eile vaid 58, eip tea, kas tarneraskused… kaudtuld keskmisel tasemel ehk siis u 20% langus viimaste nädalate keskmisest ning kamikaze droonide arv ikka üle 3 tuhande ehk siis palju. Kipuvad jälle soomust pisu rünnakutesse lisama… aga meeldivalt kõrge oli eile vene poole kaudtuleüksuste tabamise number…
Järjest enam tuleb ka vene blogijatelt kurtmist, et vene väed annavad üha enam teada uutest vallutatud punktidest, mida siiski tehtud pole… kas soov saada preemiat või kõrgema juhtkonna tõusvad nõudmised edenemise vajalikkusest venemaa hüvanguks või lihtsalt kiitust ka pisu vaja…
Mõni vene poole edenemine küll kirja läks, aga kui vene pool nii kaua jätkab, siis näeb vaid ruutmeetri hinnatõusu ja selliselt küll Ukraina iseseisvust ohustada ei suudeta ning arvata võib, et miskit enamat siiski plaanitakse. Soomus seisab paljus jõude, keemiaga täidetuid rakette hakkab lisanduma ja võib-olla pole kaugel aeg, et miskit viirust töösse lasta või proovida rünnata mõnd Ukraina tuumajaama jne. Lisaks riigipöörde võimalik ettevalmistamine ning Ukraina oluliste võtmeisiskute kõrvaldamine… ja lääne liidrite ja avalikkuse töötlemine, et lõpetataks Ukraina toetamine…
Kunas paljus on maailma tähelepanu pöördunud Iisrael-Iraan suunale, siis seda lihtsam on vene poolel oma manipulatsioonidega jätkata. Seni pole pikemalt eelnimetatud sõjast kirjutanud, mõned killud siiski, tundub, et siis läheks peaaegu terve tööpäev lugemisele ja kirjutamisele ning vabatahtlikuna ja tasuta vist ei teeks kumbagi liini korraga… eks mõned päevad tagasi juba oli üks hommik, kus kirjutamise särtsu ei leidnud… kuidagi rahulikum oli, kuigi pisu siiski kripeldas… no on inimene üks keerukas ilming…
1. Piiri ja rinde lähedus ikka hullus sajus.
2. Ukraina kauglöögi droonid tabasid eile öösel Moskva metroopiirkonnast idas asuvaid tööstuslikke sõjaväe sihtmärke.
Täna öösel oli kohalike teatel Sevastoopolis alates kella 0.51-st vali. Toimus kolm plahvatust: kaks mitte eriti tugevat ja üks väga vali, kõlades nagu saabumine. Nad teatavad, et vali plahvatus toimus Cape Fiolenti piirkonnas.
Ukraina luureohvitseride juhitud partisanid kõrvaldasid okupeeritud Berdjanski linnapea kohusetäitja Mõhhailo Hrõtsai. Hrõtsai liitus vene vägedega 2022. aastal. Kollaborandina tegutseva linnapeana oli ta seotud Ukraina-meelsete kodanike tagakiusamise ja piinamisega.
3. Kursk/Belgorod: pisu vist on kasvanud Ukraina omade aktiivsus rindejoone pidamist ja eilne päev möödus tiheda üksteise kompamisega.
4. Harkiv: muutusteta ehk siis mõned rünnakud päevas ikka.
5. Kupjansk-Kreminna: hetkel on miskit muutunud juba mitmeid päevi selles sektoris. Lõunapoolseim vene sillapea lõigus tõusnud Ukraina vasturünnakud on vähemalt mingiks ajaks peatanud vene poole edenemise ning ei ole enam näinud ka põhjapoolse sillapea laienemist. Rünnakuid nagu jagub vene poolelt aga edu mitte.
6. Siversk: Serebrjanka külas nähti vene vägesid enne droonide tabamust. Hetkel on teadmata, kas seal ka kand maha saadi, aga selle suuna edenemine hakkab üha enam muret valmistama seoses Siverski linna kaitsmisega.
7. Bahmut: survet jagub nii Tšassiv Jari suunalt lääne poole kui Toretski kandis ning ühe küla kaotus kirja läks.
vene pool jõudis välja Stupotškõ lõunaossa (Tšassiv Jarist lõunas) ja tõenäoliselt vallutas kogu asula. Siin suunal soodustab surumist Siverski Donetski-Donbass kanali puudumine maapeal veetakistusena ning tuntav osa panustamisest on õhudessantnikud, kel parem väljaõpe. Kipuvad sellega ohustama Kostjantõnivka linna ümberpiiramist.
Toretski ümber lahinguid jagus kuid ühtki vene poole edenemist need kaasa ei toonud.
8. Donetsk: eile vene poole tihe rünnakute päev neile edu ei toonud.
Selgus, kust tulid paari päeva tagused vene soomuse kaotuse numbrid: Ukraina ametlikud uudised: 17. juunil tõrjusid kaitseväed pealetungi Jablonovka ja Aleksandro-Kalinovo asulate suunas (eenduv põhjasuunaline vene poole kombits Pokrovski-Toretski vahel) ning hävitasid 18 venemaa Föderatsiooni soomukit. Ajavahemikul 19.00–21.20 viis vaenlane läbi ulatusliku pealetungioperatsiooni mitmes laines erinevate intervallidega, mida toetas 23 soomusmasinat (SSM) ja 13 mootorratast. Rünnakus osales kuni 100 okupatsioonivägede sõjaväelast. Kaitseväe üksused tõrjusid vaenlase rünnaku, hävitasid 18 soomusmasinat ja kõik 13 mootorratast koos vaenlase personaliga.
Jätkub vene poole siin suunal pealetung piiramaks ümber esmalt Kostjantõnivka linna (rünnakud on tihenenud ka teisel pool linna Tšassiv Jari suunalt) aga piiramaks ümber ka Pokrovskit.
9. Lõunarinne: tundub, et vene pool on siiski veidi kaugemale edenenud Komari külas ja Bahatõrist läänes. Ukraina vasturünnakutest tuleb ka infot vene blogijatelt, aga siiski pole suutnud leida nende edenemisi Velika Novosilka suunal. Küll tuleb infot, et eriti tihedaks on läinud juba vaid sellel lõigul vene droonipilv lisaks tihedale kaudtule ja lennunduse tööle aga miskit on hakanud Ukraina paremini tegema, et hetkel pikemaid samme pole enam vene pool edasi saanud. Kõlakad räägivad, et olla siin paranenud kamikaze droonide maha võtmine… homseks vast pisu targem, kus rindejoon umbes on…
10. Herson: muutusteta.
11. Nafta- ja gaasieelarve tulude kokkuvarisemine suurenenud sõjaliste kulutuste taustal sunnib venemaa rahandusministeeriumi üha rohkem laenama. Selle aasta laenuplaan on 4,8 triljonit rubla ja ministeeriumi isu on suurem. Kolmapäeval emiteeris rahandusministeerium kaks OFZ emissiooni kogumahus 195 miljardit rubla ja täitis kvartaliplaani, mis oli 1,3 triljonit rubla. Esimeses kvartalis plaaniti laenata triljonit, kuid õnnestus kaasata rohkem – 1,4 triljonit rubla. Seega on rahandusministeerium vähem kui kuue kuuga laenanud üle 2,7 triljoni rubla (29,7 miljardit eurot) – 56% aastaplaanist.
Kõrge baasintressimäära tõttu on laenud rahandusministeeriumile sel aastal kallid. Kuueks aastaks laenati 15,2% aastas ja 11 aastaks – 15,5%. Kummagi emissiooni kupong ei ole seotud rahaturu intressimääradega, mis sõltuvad baasintressimäärast ja ei muutu, kui see langeb.
Rahandusministeerium püüab aga võimaluse korral paigutada just neid väärtpabereid konstantse kupongiga. Kui nõudlus on madal, pakutakse turule muutuva tuluga (ujuva intressiga) OFZ-sid. Rahandusministeeriumile ei meeldi, et need moodustavad peaaegu poole emiteeritud OFZ-idest ja ta püüab neid mitte ilma äärmise vajaduseta kasutada, püüdes vähendada nende osakaalu, selgitas aseminister vladimir kolõtšev. Eelmisel aastal, kui inflatsioon kiirenes ja keskpank tõstis baasintressimäära, ei paigutanud rahandusministeerium mitu kuud peaaegu üldse OFZ-sid ning alles aasta lõpus andis järele ja müüs ujuva intressiga võlakirju 2 triljoni rubla eest.
Sel aastal on olukord rahandusministeeriumile soodne. Alguses ei läinud asjad hästi, kuid pärast putini ja Trumpi telefonivestlust tekkisid lootused sõja lõpule ning riskikaltimad investorid otsustasid sellele kaasa mängida. Veebruaris ostsid mitteresidendid oksjonitel alates 2019. aastast maksimaalse koguse OFZ-sid ja märtsis ostsid nad väärtpabereid järelturult. Lootused rahule pole täitunud, kuid inflatsioon on hakanud aeglustuma, turg on seatud baasintressimäära langetamisele ja nõudlus valitsuse võlakirjade järele on kasvanud. Kuigi nõudlus on suur, suurendab rahandusministeerium laenamist – see võimaldab tal olla paindlikum, luues manööverdamisruumi olukorra halvenemise korral. Gazprombanki analüütikute arvates loob see tulevikuks ohutusvaru.
Tulevik näeb murettekitav välja. Mais heaks kiidetud eelarve muudatused näevad ette kulutuste edasist suurendamist 826 miljardi võrra, mis on tingitud nafta- ja gaasivälistest tuludest saadavatest liigsetest tuludest. Majanduskasv aga aeglustub, inflatsioon aeglustub ja see võib kaasa tuua nafta- ja gaasiväliste tulude puudujäägi. Uuendatud eelarve on arvutatud 7,6% inflatsiooni alusel, kuid majandusarengu ministermaksim rešetnikov ütles, et prognoosi alandatakse augustis. MMI analüütikud kahtlevad, kas eelarve täidab kavandatud kulutusi, eeldades, et need ületavad plaani 1,7–2,7 triljoni rubla võrra ning puudujääk on 2–3 triljoni rubla võrra oodatust suurem. Samal ajal on puudujääk juba kolmekordistunud – 3,8 triljoni rublani, viie kuu lõpuks oli see 3,4 triljonit.
Nafta- ja gaasitulude prognoosi on madalate naftahindade ja tugeva rubla tõttu vähendatud 2,6 triljoni rubla võrra. Kui nafta- ja gaasitulud jäävad alla baastaseme, kompenseeritakse vahe riiklikust heaolufondist (NWF), milleks on eelarve uues versioonis eraldatud 447 miljardit rubla. Likviidsete varade fondi on jäänud 2,8 triljonit rubla ja rahandusministeerium püüab seda päästa. Teatud asjaoludel võib tal selline võimalus tekkida.
Bloomberg Economicsi venemaa ja SRÜ majandusteadlane Aleksandr Isakov tuletab meelde, et eelarvereegli kohaselt (nagu seda enne pandeemiat kirjeldati) tuleks tugevama rubla tõttu tekkinud nafta- ja gaasitulude baaskao kompenseerida täiendava laenamisega. Isakovi sõnul suurendab iga dollari rubla vahetuskursi kõrvalekalle keskmisest aastaprognoosist selle reegli kohaselt laenamist ligikaudu 100 miljardi rubla võrra. Rahandusministeerium ei ole aga kohustatud seda reeglit järgima ja pole seda alati järginud, märgib Isakov, et tugeva rubla tõttu kaotatud nafta- ja gaasitulude eest on ette nähtud ka kompensatsioon. Majandusarengu ministeerium ennustab sel aastal keskmiseks vahetuskursiks 94,3 rubla dollari kohta (aasta lõpus 98,7) ja enam kui 30 keskpanga küsitletud analüütiku hinnangul 91,5 rubla dollari kohta.
12. venemaa plaanib laiendada sõjaliste operatsioonide teatrit Euroopas, mida tõendavad tema tohutud kaitsekulutused, ütles EL-i välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas. „See on pikaajaline plaan pikaajaliseks agressiooniks. Sa ei kuluta relvajõududele nii palju, kui sa ei plaani neid kasutada,” ütles ta Strasbourgis Euroopa Parlamendi liikmetele peetud kõnes (tsiteeris Associated Press). Kallas täpsustas, et venemaa sõjalised kulutused on juba niigi kõrgemad kui kõigil 27 EL-i riigil ning sel aastal investeerib kreml armeesse „rohkem kui tervishoidu, haridusse ja sotsiaalpoliitikasse kokku”. Ta ütles ka, et venemaa president vladimir putin „ehitab pidevalt oma relvajõude ja laiendab oma tuumaarsenali”.
Kallas kutsus liitlasi üles kiiresti saavutama uut kaitsekulutuste eesmärki 5% SKP-st, millele NATO peasekretär Mark Rutte ja USA president Donald Trump nõuavad. Tema arvates on EL-il selle ülesande täitmiseks piisavalt ressursse – ainuüksi uute finantsmehhanismide abil saavad liikmesriigid nelja aasta jooksul mobiliseerida kaitseks kuni 650 miljardit eurot. „Me elame väga ohtlikel ja rasketel aegadel. venemaa on juba otsene oht EL-ile: ta rikub meie õhuruumi, viib läbi provokatiivseid sõjalisi manöövreid EL-i piiride lähedal, sihib meie ronge ja lennukeid, torujuhtmeid, veealuseid kiudoptilisi kaableid ja elektrivõrke, meie tööstust, sealhulgas Ukrainat toetavaid ettevõtteid, ning värbab kurjategijaid sabotaažirünnakuteks,” loetles Kallas.
Ta kutsus ka liitlasi üles suurendama toetust Ukrainale, märkides, et vastasel juhul peavad kõik Euroopa riigid hakkama vene keelt õppima. „EL annab siin oma panuse eelkõige seetõttu, et Ukraina on Euroopa esimene kaitseliin. Me teame, et venemaa reageerib ainult jõule ja mitte millelegi muule,” lisas ta. Lisaks rõhutas Kallas EL-i sanktsioonide 18. paketi olulisust, märkides, et iga piirang nõrgestab putini võimet sõda pidada.
venemaa kaitsekulutuste kogumaht 2024. aastal kasvas reaalselt 42%, ulatudes 13,1 triljoni rublani (462 miljardi dollarini). See on 5 miljardit dollarit rohkem kui kõigi Euroopa riikide, sealhulgas Ühendkuningriigi, kaitse-eelarve kokku, mis kasvas eelmisel aastal 12% 457 miljardi dollarini, teatas Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut (IISS).
2025. aastal on venemaa kaitseks eraldanud 13,2 triljonit rubla (6,2% SKP-st) ehk peaaegu iga kolmanda rubla, mida pole juhtunud pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Bloombergi andmetel on salajased kulutused kavandatud 12,9 triljonile rublale – 16% rohkem kui 2024. aasta eelarves.
13. Rahvusvahelisel Aatomienergiaagentuuril (IAEA) puuduvad lõplikud tõendid selle kohta, et Iraan üritab tuumarelvi toota, kuid agentuuri peadirektori Rafael Grossi sõnul on selle tekitatud ebakindlus „alati halb märk”. Iisrael sai aga enne Iraani-vastast sõjalist operatsiooni luureandmeid, et riik on alustanud aatomipommide süütenööride valmistamist. Ameerika Ühendriikidel sellist teavet pole, mis osaliselt seletab nende vastumeelsust Iisraeli rünnakutega liituda. Ükski riik maailmas ei rikasta uraani 60 protsendini nii nagu Iraan, mis on tehniliselt peaaegu samaväärne 90 protsendiga, mis on tuumarelvade valmistamiseks vajalik tase, ütles Grossi pressikonverentsil, kui temalt küsiti, kui lähedal Iraan sellele eesmärgile on. „Samal ajal oleme inspektorid, mitte poliitikaanalüütikud ega valitsusametnikud. Me vajame konkreetseid tõendeid aktiivse tuumarelvaprogrammi deklareerimiseks. Ja me pole neid näinud,” lisas ta, lisades: „Aga see ei tähenda, et nad [Iraan] ei asu tõsise murega piirkonnas.”
Iisraelis ollakse kindlad, et Iraan jätkab sellist tööd, ning usutakse ka, et riik on alustanud uuringuid selle kohta, mida on vaja tuumapommi valmistamiseks – et see saaks detoneerida ja plahvatada. Tel Aviv hoiatas Ameerika Ühendriike selle eest eelmisel kuul saadud luureandmete põhjal, teatab Wall Street Journal.
Kuid iisraellaste poolt teavitatud Ameerika ametnikud ei olnud veendunud, et teave viitas Teherani otsusele pommi ehitada, ütlesid ajalehele üks kõrgem luureametnik, teine Ameerika ametnik ja kaks asjaga kursis olevat kongressi abilist. Nende sõnul usub Washington, et luureandmed näitavad vaid seda, et Iraan viib endiselt läbi tuumarelvade uuringuid, sealhulgas vaatab uuesti läbi töö, mida ta tegi enne tuumarelvaprogrammi sulgemist 2003. aastal.
Iraani teaduslik töö ei näita, et riik on valmis kiiresti tuumarelva tootmist alustama niipea, ütles Middlebury rahvusvaheliste uuringute instituudi tuumaekspert Jeffrey Lewis. „See kõik näeb välja nagu uurimistöö,” ütles ta, kuid lisas: „Iraan tahab selgelt pommi valmistada.”
Grossi lisas pressikonverentsil:
Paljud Teherani kõrgemad ametnikud on öelnud, et Iraanil on niiöelda kõik pusletükid olemas. See tekitab palju ebakindlust, mis pole kunagi hea märk.
Ta ütles, et IAEA ei tea, kus asub praegu 409 kilogrammi kõrgelt rikastatud uraani, millest piisaks 10 tuumalõhkepea valmistamiseks, kuna Iisraeli sõjaline operatsioon takistab agentuuri inspektoritel neid jälgida ning Teheran on hoiatanud, et varusid võidakse teisaldada.
14. CNN teatab Ameerika ametnikule ja kahele teisele informeeritud allikale viidates, et Ameerika Ühendriigid on otsustanud paigutada Lähis-Itta, kus puhkes Iisraeli ja Iraani konflikt, järjekordse, kolmanda lennukikandja. See juhtus pärast seda, kui Islamivabariigi kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei lükkas tagasi USA presidendi Donald Trumpi ultimaatumi tingimusteta alistumise kohta. Nüüd suunduvat Ameerika kalleim lennukikandja, 333-meetrine Gerald R. Ford, mille väärtus on 13 miljardit dollarit, ja selle löögigrupp Vahemere idaossa. Laeva nimetatakse linnaks mere ääres. See on varustatud kahe Bechtel A1B PWR tuumareaktoriga ja on võimeline saavutama kiirust kuni 30 sõlme (56 km/h). Lennukikandja on relvastatud nelja RIM-116 RAM ja RIM-162 ESSM õhutõrjesüsteemiga, kolme 20 mm Phalanx CIWS õhutõrje suurtükiväesüsteemiga ja nelja 12,7 mm kuulipildujaga. See mahutab kuni 90 lennukit ja helikopterit, sealhulgas viienda põlvkonna F-35 hävitajaid, samuti üle 4000 inimese.
Varem saatis Ameerika Ühendriigid Lähis-Itta lennukikandja Nimitz, mis on võimeline pardale võtma hävitajaid F/A-18E/F Super Hornet, elektroonilise sõjapidamise lennukeid EA-18G Growler, õhudessant-eelhoiatuse lennukeid E-2D Hawkeye ja raskeid transpordihelikoptereid. Araabia meres on ka lennukikandja Carl Vinson, mille pardal on 36 hävitajat F/A-18 ja 12 uusimat F-35. Sellega kaasnevad raketiristleja ja kaks hävitajat, mis on varustatud Tomahawk tiibrakettidega, mille lennuulatus on 1,6 tuhat km.
Samal ajal saatis Ameerika Ühendriigid piirkonda täiendavaid hävitajaid ja pikendas seal juba olevate lahingulennukite: F-16, F-22 ja F-35, kasutuselevõtu perioodi. Lisaks viidi tankerlennukid Ameerika baasidest Euroopasse. Military Watchi andmetel said liitlaste lennuväljad 16. juuni hommikuks 30 KC-135 ja KC-46 lennukit, mis suudavad abistada nii USA kui ka Iisraeli õhuvägesid.
Ameerika Ühendriigid kasutavad lennukikandjaid jõu demonstreerimiseks kõikjal maailmas ja on üks esimesi, kes neid kriisiolukordades kasutab. Selliste laevade juhitud rünnakugrupid võimaldavad saada võimsa rühmituse, mis on võimeline pakkuma kaitset merel ja vee all, raketitõrjet, õhuülekaalu ja ründama ka vaenlase tagalat.
18. juunil esitas Trump Iraanile lõpliku ultimaatumi. Ta rõhutas, et nõuab endiselt Islamivabariigi tingimusteta alistumist. „See on lihtne – Teheran peab alistuma,” ütles Trump. Ta ähvardas, et kui USA nõuet Iraan keeldub, ründab ta Iraani sõjaväe- ja tuumarajatisi, tuletades meelde, et ameeriklastel on täielik kontroll selle riigi õhuruumi üle.
15. Argentina riiklik luureteenistus (SIDE) on tuvastanud venelaste grupi, kes lõi Moskva huvides mõjutusvõrgustikku, teatas Argentina presidendi administratsiooni pressiesindaja Manuel Adorni. Tema sõnul hõlmas see sihipärast tööd, et moodustada venemaa huvidele lojaalsete kodanike grupp. Grupi peamine eesmärk oli korraldada desinformatsiooni ja mõjutuskampaaniaid Argentina riigi vastu. Muuhulgas tegelesid grupi liikmed sisu loomise ja levitamisega sotsiaalvõrgustikes ning püüdsid mõjutada ka kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide, sihtasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide tegevust. Argentina luure andmetel osales selles skeemis Argentinas elav venemaa kodanik Lev Konstantinovitš Andrjašvili.
Ta vastutas võrgustiku rahastamise ja sidemete loomise eest kohalike aktivistidega. Tema liitlane oli tema abikaasa Irina Jakovenko, kes on samuti venemaa kodanik ja Argentina elanik. Teiste hulgas on selles juhtumis osalenud Jevgeni Brõgozin, kes suri 2023. aasta augustis. Võimude sõnul võisid paljastatud venelased olla seotud jevgeni prigožinile kuuluvate struktuuridega. Adorni keeldus täpsustamast, kas kahtlusalused on kinni peetud, viidates allesjäänud teabe salastatud olemusele.
Viimastel aastatel on venemaa oma spionaažitegevust mitmes riigis üle maailma intensiivistanud. Mais teatas New York Times (NYT), et venemaa luureteenistused on muutnud Brasiilia omamoodi inkubaatoriks ebaseaduslike spioonide koolitamiseks. SVR-i töötajad said ehtsad Brasiilia dokumendid – sünnitunnistused ja passid – ning elasid aastaid salaja, teeseldes end tavakodanikena. NYT andmetel saadeti paljud neist „uinuvatest agentidest” seejärel missioonidele Ameerika Ühendriikidesse, Euroopasse ja Lähis-Itta. Pärast venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse intensiivistasid Brasiilia võimud aga vastuluuretegevust, mis võimaldas neil tuvastada mõned varjatud agentidest.
Veebruaris teatas CNN, viidates praegustele ja endistele USA ametnikele, et Moskva teeb suuri pingutusi täieliku diplomaatilise kohaloleku taastamiseks USA-s, et taastada oma spioonivõrgustik Ameerika linnades. Anonüümse lääne luureametniku sõnul on USA spioonivõrgustiku taastamine venemaa jaoks endiselt prioriteet. Ametnik märkis ka, et kreml paneb endiselt suurt rõhku ohvitseride kohapeal viibimisele ja kontaktidega kohtumise võimalusele.
16. Suurbritannia töövaidluskomisjon on lubanud ettevõtetel keelduda venelaste ja hiinlaste palkamisest, kui ettevõtted töötavad salastatud teabega, ning kutsus neid üles seda mitte pidama rassismiaktiks, kirjutab Guardian.
Hiinast pärit programmeerija, kes on tehisintellekti spetsialist, esitas hagi. Tianlin Xu süüdistas Suurbritannia tehisintellekti ettevõtet Binary AI, millel on sidemed Suurbritannia ja USA kaitseministeeriumidega, rassismis, kuna see keeldus julgeolekukaalutlustel töötajat palkamast. Xu kandideeris tööle, kuid ettevõtte asutaja James Patrick-Evans lükkas ta tagasi ja palkas hoopis briti. Ta kirjutas talle e-kirja: „Kahjuks olen otsustanud teie avaldust teie kodakondsuse alusel mitte arvesse võtta.” Patrick-Evans selgitas, et ettevõte teeb tihedat koostööd valitsustega ja soovib äritegevust jätkata. Tema sõnul on ta väikeettevõte ja ei saa pakkuda piisavat turvalisust, kui nad töötavad „teie kodakondsusega” töötajatega. Kohus kuulis, et julgeolekuametnikud olid Patrick-Evansile tungivalt soovitanud mitte palgata Hiina kodanikku.
Kohtunik Batey leidis, et e-kiri oli kahetsusväärne, öeldes: „Kontekstist välja rebituna näib see olevat otsese rassilise diskrimineerimise tunnistamine rahvuse alusel.” Ta lisas, et Xule keelduti julgeoleku loa andmisest, kuna talle poleks tema rahvuse tõttu julgeoleku luba antud. Kohus märkis, et keeldumine kehtib iga rahvuse kohta, kellele julgeoleku luba ei anta, sealhulgas venelastele, põhjakorealastele, iraanlastele ja hiinlastele.
Binaarsel tehisintellektil on tehisintellekti arendamiseks kehtiv leping Ühendkuningriigi sõjaväe salajase kaitseteaduse ja -tehnoloogia labori ning kaitseministeeriumiga. Leping hõlmas tarkvara salajaste „tagauste” tuvastamist ja käsitles tundlikke küsimusi.
Kokkuvõtteks ütles Batey, et oluline on kaitsta tarkvara pahatahtlike ja riiklike osalejate rünnakute eest, kes püüavad poliitikat mõjutada või tundlikku teavet hankida. Kohtuotsus ütles, et kaitsesektoris kellegi palkamisest keeldumine Briti julgeolekuriski tõttu ei ole diskrimineerimine. Xu nõue jäeti rahuldamata.
17. Euroopa Prokuratuur (EPPO), European Pravda: Slovakkias on Euroopa Prokuratuuri uurimise raames, mis käsitleb Ukraina sõjaliseks abiks mõeldud vahendite võimalikku väärkasutamist, kinni peetud 8 inimest, sealhulgas kaitseministeeriumi töötajaid. Aruande kohaselt viis prokuratuur 18. juunil läbi tõendite kogumise toiminguid Ukraina sõjaliseks abiks mõeldud vahendite kahtlustatava väärkasutamise uurimise raames. Hinnanguline kahju on 7,4 miljonit eurot. Kinni peeti kaheksa inimest, kellest neli on Slovakkia kaitseministeeriumi ametnikud.
2025. aasta aprillis algatas Euroopa Prokuratuur uurimise kaitseministeeriumi kõrgete ametnike suhtes, keda kahtlustatakse Ukraina sõjaliseks abiks mõeldud vahendite väärkasutamises. Slovakkia kaitseministeeriumi kõrged ametnikud esitasid 2022. aasta veebruarist sama aasta märtsini Euroopa Rahurahastule (EPF) taotlusi Ukrainale osutatud sõjalise abi kulude, nimelt tarnitud laskemoona eest hüvitamiseks.
Kahtlusalused rikkusid väidetavalt tahtlikult oma ametikohustusi ja eelarveeeskirju, andes kahelt eraettevõttelt alusetuid korraldusi laskemoona ostmiseks. Euroopa Prokuratuur kahtlustab, et riigihankemenetlus oli võltsitud ja et laskemoon võidi osta ülepaisutatud hinnaga. Uurimine toimub koostöös Slovakkia politseidirektoraadi organiseeritud kuritegevuse bürooga. Kõiki kahtlusaluseid peetakse süütuks, kuni nende süü on Slovakkia pädevates kohtutes tõestatud. Euroopa Prokuratuur on Euroopa Liidu sõltumatu prokuratuur, mis vastutab EL-i finantshuvide vastaste kuritegude uurimise, süüdistuse esitamise ja süüdistuse esitamise eest.
Eelmisel aastal sai teatavaks, et Slovakkia võimud palusid politseil uurida endise valitsuse ja kaitseministri Jaroslav Nadi tegevust seoses hävitajate MiG-29 ja õhutõrjesüsteemi Kub üleandmisega Ukrainale.
18. Lühiuudised
Üks populaarsemaid automarke venelaste seas enne sõda, Lõuna-Korea Kia, soovib ametlikult venemaa turule naasta 2026. aastal. Ettevõtte esindajad rääkisid sellest kohtumisel oma endiste edasimüüjatega, ütles selle ürituse osaleja. Sama kirjutas autoanalüütik, venemaa autokaupmeeste ühingu endine president Oleg Mosejev.
putin kohtus maailma uudisteagentuuride esindajatega, teatas venemaa riiklik propagandaagentuur RIA Novosti. Kohtumisel välisajakirjanikega küsiti putinilt venemaa arvukate rünnakute kohta Ukraina tsiviiltaristule, eriti elamutele, mille tagajärjel hukkusid tsiviilisikud. Sellele küsimusele naeratades vastas putin, et „kui teie ajakirjanikud oleksid näinud, kuidas meie raketid hävitasid terveid elamurajoone, siis vaevalt nad oskaksid teile selle kohta midagi öelda.” Samal ajal väitis ta traditsiooniliselt, et venemaa armee ründab väidetavalt kaitsetööstuse rajatisi, mitte elamuid – putini sõnul tegeleb venemaa Ukraina demilitariseerimisega ja seetõttu võtab ta raketirünnakutega Ukrainalt võimaluse omada relvajõude, mis ohustavad venemaad. Lisaks teatas putin oma valmisolekust pidada läbirääkimisi Volodõmõr Zelenskiga, kuid keeldub tunnistamast praegust Ukraina presidenti piisavalt legitiimseks, et lepinguid allkirjastada.
Semafor: USA senat lükkab venemaa ja tema kaubanduspartnerite vastaste sanktsioonide seaduseelnõu arutamist edasi. Dokumendi kaasautorid Lindsey Graham ja Richard Blumenthal püüavad teha tehnilisi muudatusi, mis peaksid leevendama survet Ukraina liitlastele. Kuid isegi laialdasest toetusest hoolimata lükatakse arutamine edasi vähemalt juulini. Põhjuseks oli Iisraeli ja Iraani vahelise sõja eskaleerumine, samuti vabariiklaste uued maksualgatused. Senaator John Thune’i sõnul on senat muutustele avatud, kuid ootab Trumpi administratsioonilt signaali.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeks tõusis esimeses kvartalis 4,6 protsenti
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 3% ning võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga 4,6%.
Korterite hinnad tõusid esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 2,7% ja majade hinnad 8,9%.
Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja ütles, et võrreldes eelmise kvartaliga tõusid 2025. aasta esimeses kvartalis korterite hinnad 1,8% ja majade hinnad 5,4%. „2024. aasta neljanda kvartaliga võrreldes jäid samale tasemele vaid Tallinna korterite ruutmeetrihinnad. Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga ning ülejäänud Eestis korterite hinnad tõusid, olles enne seda, eelmise aasta kolmandas ja neljandas kvartalis omakorda langenud rohkem kui Tallinnas,” lisas Umbleja.
Tehingute rahaline maht oli 2025. aasta esimeses kvartalis suurem kui 2024. aasta esimeses kvartalis, kuid väiksem eelmisest kvartalist. „Tavapäraselt tehaksegi aasta lõpus rohkem tehinguid kui aasta alguses,” selgitas Umbleja.
Eluaseme hinnaindeks näitab, kui palju on kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute puhul ruutmeetrihinnad ajas muutunud. Seda arvutatakse korterite ja majade kohta.
Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 1,7% ja võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga 3,8%.
Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab seda, kuidas on muutunud kodumajapidamiste jaoks uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtud muude kulutuste hinnad. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.
Lidl: hüpermarketite ajastu on läbi, kasvu veavad omamärgitooted
Värskest kaubandusuuringust selgub, et kõige kasumlikumad Euroopa jaeketid ei laiuta suurtel pindadel ning müüvad valdavalt omamärgitooteid. Lidliga on need trendid ka Eestisse jõudnud.
Maailma juhtiva ärinõustamisettevõtte McKinsey & Company aprillis ilmunud jaekaubandusuuringust selgub, et kitsamates majandusoludes on enamik tarbijaid pöördunud odavamate toodete poole. See survestab suuri hüpermarketeid ning annab eelise kodupoodidele ja väiksema formaadi kauplustele, mis suudavad pakkuda kuluefektiivsust, head hinda ja tugevat kaubamärki.
Uuringust selgus, et jaeketil, kelle omamärgitoodete osakaal on üle turu keskmise, on 2,8 korda suurem tõenäosus turuosa kasvatada, võrreldes konkurendiga, kellel see osakaal on madalam.
„Euroopa turgude andmed näitavad selgelt, et kaubanduse kasvu veavad ketid, kelle sortimendis on valdav osa omamärgitooteid ning kelle ärimudel on kuluefektiivne,” ütleb Lidl Eesti juhatuse liige Alexis Latorre, kelle vastutusalas on ketti sisseost. „Lidli edu saladus peitub lihtsuses ja süsteemsuses: me ei hajuta kliendi tähelepanu, vaid pakume täpselt seda, mida ta poest otsib.”
Nii rahvusvahelise turu-uuringute ettevõtte NielsenIQ kui McKinsey andmetel on omamärgitoodete turuosa Euroopas kerkinud ligi 40 protsendini. Mõnes riigis nagu Hispaanias, Šveitsis või Ühendkuningriigis moodustavad need juba üle poole kogu toidukaupade käibest. Kõige kiiremini kasvatavad Euroopas oma turuosa tänu sellele just odavketid nagu Lidl, Aldi ja Mercadona, kuna omamärgitoodete osakaal ületab nende sortimendis kohati juba 80 protsendi piiri.
„See tähendab, et tarbijad ei otsi enam tuntud brände vaid usaldusväärset poodi. Jaekett ise ongi muutunud brändiks,” märkis Latorre.
Hüpermarketid kiratsevad ka Eestis
Suuremate super- ja hüpermarketite kasv on aeglustunud. Seda on näha ka Eestis, kus nii mõnigi suurinvesteering ei ole oodatult käivitunud. „Mis neist hüpermarketitest tulevikus saab, võib vaid ennustada Euroopa trendide põhjal. Näiteks Prantsusmaal tegutsev Groupe Casino on oma hüpermarketeid pidanud sulgema, Suurbritannia Tesco ja Sainsbury’s on hakanud oma hiigelkauplusi ümberstruktureerima, et tõmmata pidurit klientide lahkumisele discounter-kauplustesse.”
Eestis on samad muutused alles algamas. Lidli kiire laienemine ja klientide omamärgitoodete lojaalsus kinnitavad, et muu Euroopa trendid on siingi kanda kinnitamas. „Näeme, et Eesti klient hindab aina enam läbipaistvat hinnastust ja kõrget kvaliteeti. Seetõttu ei saa ka meie endale lubada ruutmeetrite raiskamist. Meie poes peab iga nurk töötama eesmärgipäraselt, mis tagabki kuluefektiivsuse,” rõhutas Latorre.
Ka hiljutised Eesti tarbijakäitumise uuringud (RAIT uuring, veebruar 2025) näitavad, et Lidl on püsinud liider ausa hinnastuse ja hinna-kvaliteedi suhte osas. „Omakaubamärgi strateegia on ebastabiilses turuolukorras osutunud edukaks lähenemiseks nii globaalselt kui ka kohalikul tasandil. Suhteliselt piiratud valik, mis põhineb umbes 90% ulatuses omakaubamärgi toodetel, välistab vahendajad, kes võivad tarnete ja muude tegurite tõttu tõsta kauba lõpphinda. Selline mudel annab meile täieliku kontrolli tootmis- ja turunduskulude üle. Piiratud tootevalik võimaldab osta kaupa konkreetsetelt tootjatelt või tellida suuremaid koguseid väiksema tootevaliku raames,” selgitas Latorre.
Aina enam võetakse jaekaubanduses kasutusele automatiseerimistehnoloogiaid, et suurendada tõhusust ja tuua alla tegevuskulusid. Eesti ei ole erand, Lidli jaoks on see üks esimesi turge, kus pakutakse mitmeid uusi digitaalseid lahendusi. „Näiteks saab tuua meie tehisintellektil põhinevad kaalud, mis tasapisi kõikidesse Lidli kauplustesse lisanduvad. Taolised uuendused paistavad tulevikus aina enam silma. Eestile on iseloomulik nn nähtamatute maksesüsteemide kasutuselevõtt, kus traditsioonilisi kassaprosesse asendatakse. Samal ajal ei tohi unustada eripõlvkondadele kohandatud lähenemisi,” ütles Latorre.
„Eesti lähiaastate jaekaubandust ei maksa iseloomustada kui suurt, valjut ja aina laienevat – pigem annavad tooni hoopis nutikad asukohavalikud, kuluefektiivne ehitamine ja usaldusväärne pakkumine. Kes turuosalistest nendes kriteeriumites valearvestuse teeb, on sunnitud oma mittekäivitunud suurpoe kas väiksemaks ehitama või sulgema,” lisas Latorre.
Viljandimaal sõitis liinibuss otsa autole, mille juht viidi haiglasse
Kolmapäeva, 18. juuni õhtul kella 17.38 ajal juhtus liiklusõnnetus Viljandi maakonnas Viljandi vallas Sinialliku külas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee 56. kilomeetril.
Liinibussi Higer Scania Touring juhtinud 59-aastane mees sõitis tagant otsa ees vasakpöörde võimalust oodanud sõiduautole Seat Leon, mida juhtis 24-aastane naine.
Seati juht toimetati haiglasse.
Sellised on arvamused Eesti Vabariigis
Sellised on arvamused meie Eesti Vabariigis e-valimiste turvalisuse kohta.
PILTUUDIS: laulu- ja tantsupeo tuli jõudis Võrru
Laulu- ja tantsupeo tuli jõudis täna kolmapäeval, 18. juunil Võrru Kreutzwaldi parki.
Vene Pihkva oblasti kuberner ütles, et ei tea, millal internet tagasi tuleb
„Sellele küsimusele pole vastust,” vastas Võrumaaga piirneva Pihkva oblasti kuberner Mihhail Vedernikov küsimusele, millal mobiilne internet uuesti tööle hakkab.
Ta ütles seda intervjuus PLN FM-ile. Vedernikov ütles, et see on „sama, mis püüda pandeemia alguses vastata küsimusele, millal see lõpeb”. Ta lisas, et maailm muutub ning miski „pole enam endine”.
Pihkvas paigaldatakse internetiühenduse loomiseks väiksemaid WiFi-jaamu, vahendab Pskovskaja Gubernija.
„Mõtleme, kuidas seda teha nii, et see tekitaks minimaalselt ebamugavusi. Palun kõigil veel kord mõistvat suhtumist. Ohutus on tänapäeval esmatähtis ja me ei tohiks seda kindlasti unarusse jätta. Püüame lähitulevikus ebamugavusi minimeerida,” ütles Vedernikov.
Ta viitas eriteenistustele, kellel „on teatud operatiivteave, neil on õigus tegutseda oma volituste piires, mille president neile on andnud”.
Eile oli uudis, et kolmandik Venemaast jäi mobiilse internetita.
Riigikaitseõpetus sai juurde 21 diplomeeritud õpetajat
Täna toimus Eesti sõjamuuseumis Tallinna ülikooli riigikaitseõpetuse mikrokraadi lõpuaktus, mille tulemusena sai riigikaitseõpetaja kvalifikatsiooni 21 inimest.
Lõpetajate seas on nii tegevväelasi, aktiivseid kaitseliitlasi kui ka juba koolis töötavaid aineõpetajaid, kes soovivad lisaks oma tundidele hakata ka riigikaitsetunde andma.
„Riigikaitseõpetus, olles kohustuslik osa õppekavast nii gümnaasiumides kui ka kutsekoolides, nõuab üha enam pädevaid õpetajaid klassiruumide etteotsa,” ütles Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski. „Tänased lõpetajad on kõrgelt motiveeritud ja nende teadmised on ühtlustatud, mis loob aluse stabiilse kvaliteediga riigikaitseõpetusele,” lisas Rannaveski.
„Riigikaitseõpetuse mikrokraad annab vajaliku pedagoogilise aluslava neile, kel on juba olemas baasteadmised riigikaitsevaldkonnast. Keskendume sellele, kuidas õpetada riigikaitset kaasavalt ja mõtestatult nii, et noortel kujuneks arusaam riigikaitsest kui ühiskondlikust koostööst ning oma rollist selles protsessis,“ sõnas Tallinna Ülikooli kutsehariduse dotsent Meidi Sirk. „Just selle mõtestatud õpetamise oskuse kaudu saab õpetaja toetada noore arusaama ja valmisolekut panustada ühiskonda – kasvõi igapäevastes valikutes.”
Riigikaitseõpetus on õppeaine, mida õpetatakse gümnaasiumides ja kutsekoolides. Õppeaine koosneb kahest kursusest: kõigile kohustuslik „Riigikaitse” ja vabatahtlik „Praktiline õpe välilaagris”. Kursuste vältel pakutakse õpilastele teadmisi riigikaitsest, Eesti julgeolekukorraldusest ning kriisides toimetulekust läbi praktiliste oskuste õppimise.
Läti pakub raskustes Air Balticu aktsiaid Eestile ja Leedule
Läti valitsus otsustas suletud uste taga pakkuda naaberriikidele võimalust osta airBalticu aktsiaid, teatas Läti Televisioon 17. juunil.
Läti transpordiministeerium (SM) juhtis tähelepanu sellele, et airBalticu üldiseks strateegiliseks eesmärgiks on nüüd nimetatud kasumlikkus ja airBalticu lendude tagamine Riia lennujaamast.
SM teeb Leedule ja Eestile ametliku pakkumise liituda Lufthansaga airBalticusse investeerimisel enne IPO-d.
Balti partneritele pakutakse struktureeritud osalemismehhanismi, mis tugevdab piirkondlikku koostööd ja parandab IPO investeerimislugu, teatas SM.
Peaminister Evika Siliņa on veendunud, et see pakub huvi naaberriikidele. „Nende jaoks on oluline ka see, et nende lennujaam areneks. Me teame, et lennufirma, vedaja on see, mis toob kaasa olulise arengu. Ma austan Eesti ja Leedu peaministrite soovi mitte arutada neid küsimusi poliitiliselt, vaid jätta see kapitaliettevõtete otsustada.”
Kuigi huvi on olnud ka varem, on transpordiministeerium alles nüüd andnud rohelise tule pakkumise tegemiseks. Põhimõtteliselt on see sama, mis tehti Lufthansale. Täisväärtuslik strateegiline partner maksaks 14 miljonit eurot ja saaks 5–10% ettevõtte aktsiatest, olenevalt sellest, kuidas airBalticut börsile minnes hinnatakse.
AirBalticu juhatuse esimehe Andrejs Martinovsi sõnul oleks praegu – suvel – ideaalne aeg naaberriikidega suhtlemiseks. Juhatus usub, et sügis pärast edukat ja heade tulemustega suvehooaega oleks õige aeg börsile minna. Siiski tuleb hinnata turuolukorda – kas sügisel leidub ostjaid või on globaalsed sündmused aktsiaturgu raputanud. Alternatiiviks oleks kevad.
LETA teatel on eelmisest strateegilisest eesmärgist eemaldatud aspektid, mis on seotud ettevõtte strateegilise laienemisega väljaspool Lätit. Samal ajal säilitab ettevõte paindlikkuse, et ära kasutada ärivõimalusi teistel turgudel, näiteks arendada täisteenust pakkuvaid lennukite liisinguteenuseid, kuid see ei ole enam riiklikul tasandil strateegilise eesmärgina määratletud.
„See strateegiline eesmärk ei pane enam nii suurt rõhku innovatsioonile ja lugematutele sihtkohtadele. (..) See tähendab, et sihtkohtade laiendamisele rõhku ei panda. Tulevikus läheneme sellele hoolika ja hoolsa juhtimisega ning liigume realistlikumate eesmärkide poole. Samal ajal keskendume airBalticu mõjule Põhja regioonis ja Riias,” ütles peaminister Evika Siliņa valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil.
Transpordiminister Atis Švinka märkis, et varasemad eesmärgid olid üldised – geograafiline laienemine baaside loomise kaudu uutes asukohtades ja uutes sihtkohtades. Nüüd on eesmärgiks konkurentsivõime, kasumlikkus ja isemajandamine.
Võidupüha toob Pärnusse tuhatkond riigikaitsjat ning rasketehnika ja lennuvahendid
Esmaspäeval, 23. juunil tähistab Kaitseliit Pärnus võidupüha, mille kulminatsiooniks on Keskväljakul kell 11.00 algav paraad.
Paraadil marsivad kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad Lääne maakaitseringkonnast. Liputoimkondadega on esindatud Kaitseliidu kool, küberkaitseüksus ja valveteenistus. Pärnus marsivad partnerid politsei- ja piirivalveametist, vanglateenistusest ning päästeametist ja päästeliidust. Liitlasriikidest osalevad võidupühal esindused Soomest, Leedust, Lätist, Taanist, Poolast, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt ja Rootsist.
Sobiva ilma korral teevad paraadist ülelennu Eesti ja liitlaste lennuvahendid. Näha saab helikoptereid UH-60 Black Hawk, kopterit Augusta Westland 139, lennukeid KingAir B350 ja M28 ja hävituslennukeid F-16. Kell kaks algab Pärnu rannas (lahe kohal) Türgi õhuväe vigurlennugrupi „Turkish Stars” õhushow, mida on kõige parem vaadata Pärnu rannapromenaadilt ja selle esiselt rannaalalt.
Eesti ja liitlaste tehnikast saab paraadile järgneval maakaitsepäeval uudistada soomukeid NMS 4×4 ja ARMA 6×6, jalaväelahingumasinat CV9035, tanki Challenger 2, õhutõrjesoomukit Stormer, soomukit Griffon, soomukit VBL ja jalaväelahingumasinat Bradley.
Võidupüha tähistamine algab lipuheiskamisega kell kaheksa Iseseisvuse väljakul ja sellele järgneb pärgade asetamine Vabadussõja mälestussambale ja võidutule ühendamine Alevi kalmistul kell üheksa hommikul. Kell kümme peetakse Eliisabeti kirikus oikumeeniline jumalateenistus.
Vabariigi President annab paraadil Kaitseliidu liikmetele üle võidutule, mille nad viivad edasi oma kodumaakondadesse. Tänavused tuletoojad on Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! vabatahtlikud kaasautorid, sest ajakirjal täitub sel aastal 100 aastat, mis teeb Kaitse Kodust ühe vanima seni ilmuva Eesti ajakirja. Võidutuli süüdatakse paraadipäeva hommikul, ühendades selle jaoks muinastule ja mälestustule.
Kaitseliit peab Pärnus võidupüha paraadi neljandat korda. Varasemalt on linn kaitseliitlasi võõrustanud 1995., 2001. ja 2012. aastal. Traditsiooniliselt rivistuvad üksused ümber Vaasa pargi ja möödamarss läheb Endla teatri eest suunaga Pikale tänavale. Paraadi peaproov algab 22. juunil kell seitse õhtul.
This website uses cookies to improve your experience while you navigate through the website. Out of these, the cookies that are categorized as necessary are stored on your browser as they are essential for the working of basic functionalities of the website. We also use third-party cookies that help us analyze and understand how you use this website. These cookies will be stored in your browser only with your consent. You also have the option to opt-out of these cookies. But opting out of some of these cookies may affect your browsing experience.
Necessary cookies are absolutely essential for the website to function properly. These cookies ensure basic functionalities and security features of the website, anonymously.
Cookie
Duration
Description
cookielawinfo-checkbox-analytics
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Analytics".
cookielawinfo-checkbox-functional
11 months
The cookie is set by GDPR cookie consent to record the user consent for the cookies in the category "Functional".
cookielawinfo-checkbox-necessary
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookies is used to store the user consent for the cookies in the category "Necessary".
cookielawinfo-checkbox-others
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Other.
cookielawinfo-checkbox-performance
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Performance".
viewed_cookie_policy
11 months
The cookie is set by the GDPR Cookie Consent plugin and is used to store whether or not user has consented to the use of cookies. It does not store any personal data.
Functional cookies help to perform certain functionalities like sharing the content of the website on social media platforms, collect feedbacks, and other third-party features.
Performance cookies are used to understand and analyze the key performance indexes of the website which helps in delivering a better user experience for the visitors.
Analytical cookies are used to understand how visitors interact with the website. These cookies help provide information on metrics the number of visitors, bounce rate, traffic source, etc.
Advertisement cookies are used to provide visitors with relevant ads and marketing campaigns. These cookies track visitors across websites and collect information to provide customized ads.
