Hispaaniat on raputanud maavärin. Asja kohta info avaldanud Briti meedia teatab, et turistid on „hirmunud”.

Väljaande Mirror andmetel on maavärina tagajärgi tunda vähemalt turistide seas populaarses Costa Blancas, mis asub riigi idarannikul.

Väljaande Sun andmetel asus maavärina epitsenter populaarsest turismisihtkohast Torreviejast vaid viie kilomeetri kaugusel.

Mirrori teatel kommenteeris üks kohalik, et maavärina põhjustatud värinad olid „kõige tugevamad, mida ma oma elus tundnud olen”.

Hispaania riikliku geograafiainstituudi andmetel oli maavärina intensiivsus esmaspäeva, 14. aprilli hilisõhtul 2,8 palli.

Hispaania meedia andmetel toimus maavärin kell pool üks öösel vastu tänast 15. aprilli.

🔔#Earthquake (#terremoto) M3.0 occurred 5 km SE of #Torrevieja (#Spain) 2 min ago (local time 00:23:43). More info at:
📱https://t.co/QMSpuj6Z2H
🌐https://t.co/gh2mnNnciY
🖥https://t.co/976KkRtxG3 pic.twitter.com/4ysbxhgueW

— EMSC (@LastQuake) April 14, 2025

#Earthquake (#terremoto) possibly felt 22 sec ago in #Spain. Felt it? Tell us via:
📱https://t.co/QMSpuj6Z2H
🌐https://t.co/AXvOM7I4Th
🖥https://t.co/wPtMW5ND1t
⚠ Automatic crowdsourced detection, not seismically verified yet. More info soon! pic.twitter.com/aLmvuHXsed

— EMSC (@LastQuake) April 14, 2025

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 15. aprill 2025:

Atlandi ookean laieneb veelgi kiiremini… rindel vaid üks vene poole edenemine, tuntav vene poole surve langus, aga nii see ei jää.

1. Piiri ja rindeläheus ikka sajus.

2. Uus droonilaine venemaa kohal.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta, kuigi survet jagus.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta, kuigi survet lõunasektoris jagus.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta, tuntav surve langus.

9. Lõunarinne: muutusega.

10. Herson: muutusteta.

11. Trump süüdistab sõja alustamises taas Zelenskit.

12. venemaad ootab ees dramaatiline naftatootmise langus.

13. Ameerika-Austria metallpakendite tootja venemaa tehased anti üle riigile.

14. vene võimud on asunud metsatööstust päästma.

15. USA-sse reisivatele EL-i ametnikele anti nuhkimishirmu tõttu uued tühjad telefonid.

16. Reuters: EL võib naasta venemaa gaasiostude juurde.

17. USA seadusandjad esitasid eelnõu Ukraina toetamise ja venemaa-vastaste sanktsioonide kohta.

18. Lühiuudised

„Meie linnadele korraldatakse iga päev venemaa rünnakuid. Nad on rünnanud üle 1700 kooli, tapnud üle 600 lapse ja tabanud 780 meditsiiniasutust. Oleme kaotanud 13 000 tsiviilisikut ja koguni 100 000 oma sõdurit. Maksame kõrgeimat võimalikku hinda,” Zelenski CBS-ile.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski teatas, et alates aasta algusest on Ukraina kaitsevägi hävitanud 11 583 vastase sõidukit ja eritehnikat. Kokku on alates 2024. aasta algusest viga saanud üle 35 tuhande ühiku vaenlase sõidukeid.

Kuniks Ukrainal jagub kõigis sektorites võitlustahtelisi sõdureid, kaudtulemoona ja droone, eip kuskil suuremat vene poole läbimurret tulemas ei usu.

99 vene poole rünnkut ehk siis langus kõigis sektorites. Küll jätkub väga kõrgel tasemel pommitamine lennukitelt (liugpomme 191) ja kaudtuleüksustega (6590) ning droonipilve tihedus (3275) ei taha ka väheneda ehk siis soov uuesti tempo üles saada on vene poolel ikka olemas.

vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi kaotused jätkuvalt kõrged ja muu tagala osa vist uue rekordi tõi.

Eile langesid rünnakutel osalevate üksuste suurused. Tundub, et eip nii lihtsalt enam konveierit töös hoida suudeta, et kompanii kompanii järel rünnakutele saata. Kipub aga jätkuma taktika, et kas paar ühikut soomust ja suur ports kergliikureid või ainult kergliikurid avatud maastikel ja maanteedel. Jätkuvalt näeb, et juhtimismuresid rünnakutel olevatel üksustel jagub. Njah, kui juhtsoomuk pihta saab või ka kergliikurite seltskonna juhi tabamisel eip teata enam, mida edasi teha ning tihti ikka kogunetakse esmalt kokku, saadakse veel miskit kaela ja laiali valgutakse ning tundub, et juhtimist enam pole ning ei teata kohati isegi vist seda, kus endi possad asuvad, sest läbitud on päris pikk tee ning neid värskeid jälgi jagub kõikjale ja kuhu siis minna?

Järjest tõuseb maskeerimisoskuse vajadus, sest kumbki pool kasutab üha enam AI-d, et tuvastada anomaaliad maastikul või linnaruumis või siis ka igasugused liikumised. Kui võimekust jagub, siis üritatakse ikka oodata, kuniks keegi kuhugi majutusalasse läheb, et korraga tabada suurem ports seltskonda ja sedagi teeb kumbki pool.

1. Sumõ kant saab ikka väga palju liugpomme.

2. Kurskis oli öösel kuulda plahvatusi ja tulekahju puhkes elumajas; venemaa kaitseministeerium teatas ulatuslikust droonirünnakust sellele piirkonnale. Astra kanali sõnul teatasid Kurski elanikud kella 2.30 paiku öösel suurest hulgast plahvatustest. Internetis avaldati ka fotod ja videod väidetavalt droonirünnakust põhjustatud elukorrusmaja tulekahjust. venemaa avalikud lehed ei teatanud muudest tagajärgedest. Hiljem teatas venemaa kaitseministeerium, et Kurski oblasti kohal tulistati väidetavalt alla 109 Ukraina UAV drooni. Lisaks tulistati väidetavalt alla kolm drooni Voroneži oblasti kohal ning üks Moskva, Brjanski ja Orjoli piirkonna kohal.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta, kuigi survet jagus. Tundub, et põhitrassid Sumõs on suutnud Ukraina pool sarnaselt vene poolele ära piirata õhus traatvõrkudega (arvatavasti kohati ka kalavõrgud) kaitsmaks trassi droonide eest ja tundub, et see töötab, sest eip näe enam nii palju puruks lastud masinad seal. 89 liugpommi Sumõ oblastisse.

4. Harkiv: muutusteta kuid surve on siingi tõusma hakanud ning Vovtšanski linnas ja selle ümber üritatakse saada kanda maha Vovtša jõe lõunakaldal. Seni see neil õnnestunud pole.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta, kuigi survet jagus.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: jätkuvalt tõstab vene pool survet ümber Toretski ning on asunud mitmes päev järjest suruma Toretskist kirdes Kurdjumivka alal. Õnneks pole seal palju kohti, kus üle Siverski Donetsi-Donbass kanali saab.

8. Donetsk: survet jagus, muutusi mitte.

9. Lõunarinne: muutusteta. Väga tugevaks on läinud surve Velika Novosilka piirkonnas.

Surutakse nii linnast kirdes kui loodes. Loodes suudeti tänu suurele kogusele tehnikale siiski saada enda kontrolli alla u 2×2 km põlde.

Loode suunal 13. aprillil osales ründeoperatsioonides vähemalt 20 ühikut sõjatehnikat ja 41 mootorratast. Põhirünnak toimub Privolnoje ja Burlatskoje vahel. Eilseks vist enam sel suunal uut soomusega surumist läbi viia ei suudetud ja töösse lükati mootortattad ja Hiina golfikärud aga need hävisid veelgi kiiremini.

Tokmaki suund: muutusteta.

Melitopoli suund: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Ukraina president Volodõmõr Zelenski on üks süüdlastest venemaa sissetungi pärast Ukrainasse venemaa presidenti vladimir putini järel, ütles Valge Maja juht Donald Trump, heites Zelenskile seda taas ette tema relvatarnete taotluste pärast. „Kolm meest tapsid miljoneid inimesi,” ütles Trump pressikonverentsil El Salvadori presidendi Nayib Bukele’iga ovaalkabinetis. „Nimetagem putinit number üheks. Nimetagem ka Biden, kellel polnud õrna aimugi, mida ta teeb. Ja Zelenski.” Samuti ütles ta, et kahtleb Ukraina presidendi pädevuses.

Trumpi sõnul poleks Zelenski tohtinud venemaa sõjalise ja majandusliku üleoleku kontekstis sõda alustada. „Kui alustate sõda, peate teadma, et võite võita. Te ei alusta sõda endast 20 korda suurema vastase vastu ja siis loota, et inimesed kingivad teile mõne raketi,” ütles ta. USA president ütles veel kord, et ta tahab tapmise peatada, mida Biden ei suutnud teha. Trump väljendas sama mõtet TruthSociali postituses. „See ei ole minu sõda,” rõhutas ta, kuulutades, et Zelenski ja Biden tegid täiesti kohutavat tööd, mis sai alguse farsiga. Njah, väga-väga keeruline on jääda viisakaks…

Samuti ütles Trump pressikonverentsil, et andis putinile tähtaja relvarahu sõlmimiseks Ukrainas. Konkreetseid ajakavasid ta siiski ei andnud.

Zelenski ütles omakorda, et Trumpi administratsioon on muutunud reaalsuses ja ütles CBS-i saates 60 minutit antud intervjuus, et Ameerika presidendi meeskond on langenud putini retoorika mõju alla. Ta kutsus Trumpi Ukrainasse, et ta näeks ise venemaa agressiooni tagajärgi: „Palun vaadake enne otsuste tegemist tapetud inimesi, tsiviilisikuid, sõjaväelasi, lapsi, haiglaid, kirikuid, mis hävitati,” ütles ta. Zelenski meenutas ka, et Ukraina on agressiooni ohver ega rünnanud kedagi.

Jaanuaris, paar päeva pärast ametisse astumist, ütles Trump ka, et Zelenski ei oleks tohtinud lubada sõjal venemaaga alata, vaid otsustas siiski sõdida suurema riigi vastu. „Zelenski võitleb palju suurema üksuse vastu, palju suurema, palju võimsama. Ta poleks tohtinud seda teha, sest oleksime võinud kokkuleppele jõuda. <…> Ja Zelenski otsustas: „Ma tahan sõdida”,” ütles Trump Fox Newsile antud intervjuus.

12. Nafta õitseng, milles venemaa on elanud enam kui pool sajandit, müües seda välismaale valuuta, tehnoloogia ja tarbekaupade eest, läheneb murettekitava kiirusega lõpule. Ilma oluliste investeeringute, tehnoloogiliste läbimurrete, regulatiivsete muudatuste ja lääneriikide sanktsioonide kaotamiseta võib venemaa lähikümnenditel silmitsi seista naftatootmise järsu langusega ja halvimal juhul globaalselt naftaturult täielikult kaduda. vene Valitsus lisas selle prognoosi energiastrateegiasse aastani 2050, mille peaminister mihhail mišustin esmaspäeval heaks kiitis.

Dokumendi kohaselt väheneb stressistsenaariumis, mis eeldab kütuse- ja energiasektoris olemasolevate trendide ja praeguste lähenemisviiside säilimist, naftatootmine 2036. aastaks praeguselt 530-540 miljonilt tonnilt aastas 477 miljoni tonnini ja 2050. aastaks peaaegu pooleni 287 miljoni tonnini praegusest tasemest. Sel juhul tuleb naftaeksporti vähendada kolm korda – 234 miljonilt tonnilt 79 miljonile tonnile aastas.

Stressistsenaariumis, mis hõlmab Lääne sanktsioone ja maailma kiirendatud üleminekut naftast, toodab venemaa 2050. aastaks aastas vaid 171 miljonit tonni naftat – kolm korda vähem kui praegu. Ja ekspordiks ei jää enam midagi: selle maht langeb nulli.

Nafta- ja gaasisektor annab kolmandiku eelarvetuludest, kolmandiku kõigist riiki tehtavatest investeeringutest ja kaks kolmandikku majanduse valuutatulust. Kuid „nafta tootmise ja ekspordi osas on seniste suundumuste jätkumisel olulised riskid tootmismahtude vähenemiseks”, seisab strateegias. Nõukogude ajal avastatud vanad maardlad ammenduvad tasapisi ning uusi odava ja lihtsalt kaevandatava naftaga ei leita. Lisaks sellele avaldavad mõju naftaettevõtete kõrged maksud ja „piiratud juurdepääs tehnoloogiale nii varude arendamiseks kui ka uurimiseks”, öeldakse dokumendis.

Strateegia kohaselt on venemaa maapõues 31 miljardit tonni tõestatud naftavarusid, millest võiks piisata 65 aastaks tootmiseks. Kolmandik ehk enam kui 10 miljardit tonni on aga praegu kahjumlikud. Naftatootmise praeguse taseme (sihtstsenaarium) säilitamiseks on strateegia kohaselt vaja suuri investeeringuid, aga ka tehnoloogilise suveräänsuse saavutamist. Kokku on dokumendi kohaselt vaja asendada rohkem kui 1500 kriitiliselt vajalikku seadet.

Praegu on venemaa toorainetööstus peaaegu täielikult sõltuv välismaistest tehnoloogiatest. Imporditud puurimisseadmete, aga ka kaevandamise analüütilise tarkvara osakaal ületab praegu 90%. Loodusvarade ministeeriumi andmetel oli 50% kaevandusseadmetest ja 30% maapealsetest geofüüsikalistest seadmetest imporditud. Veidi väiksem sõltuvus tehnoloogiliste uuringute seadmete (20%) ja kaevude uurimise geofüüsikaliste seadmete impordist (10%).

venemaa peamises naftaregioonis, Hantõ-Mansi autonoomses ringkonnas, mis moodustab ligi poole maapõuest kaevandatavatest naftast, väheneb tootmine juba praegu kiiresti, märgib nafta- ja gaasituru ekspert Mihhail Krutihhin: aastatel 2007-2008 pumbati seal aastas 280 miljonit tonni, eelmisel aastal aga vaid 205 miljonit tonni. Ja Hantõ-Mansi autonoomse ringkonna võimude prognooside kohaselt väheneb tootmine halvimal juhul 2030. aastaks veel 40 miljoni tonni võrra ja 2050. aastaks enam kui kolm korda.

venemaal on 9,1 miljardit tonni A-kategooria naftavarusid, st juba tootmises olevad ja hästi uuritud omadustega tõestatud varud. Põldudel tegutsevate ettevõtete kogemus näitab aga, et tegelikkuses on riigis alles poole vähem äriliselt tasuvaid varusid – umbes 4,3 miljardit tonni ning need võivad ammenduda umbes kaheksa aastaga, hoiatab Krutihhin.

13. Austria-Ameerika toiduainete metallpakendite suurtootja Silgan Holdingsi venemaa varad, mis 2024. aasta suvel läksid üle Föderaalsele Kinnisvarahaldusagentuurile, sattusid Adõge Vabariigile kuuluva ettevõtte kontrolli alla. Seda tõendavad ühtse riikliku juriidiliste isikute registri (USRLE) andmed, millele juhtis Interfax tähelepanu. Jutt käib Moskva lähedal Stupino tehastest ja Adõges Enemist. Nüüd hakkab neid haldama OOO Engo (Moskva), mis kuulub 99% ulatuses Adõge Vabariigi JSC Development Corporationile (1% vabariigi Takhtamukaiski rajooni administratsioonile). Tehased jätkavad toiduainete tootmise piirkondlike koostööahelate stabiilsuse tagamist, märkis Adõge Vabariigi Arengukorporatsiooni pressiteenistus.

Ettevõtted Silgan Metal Packaging Stupino (asutatud 2011. aastal) Moskva regioonis ja Silgan Metal Packaging Enem Adõges (2009) viidi Föderaalsele Kinnisvarahaldusagentuurile üle 2024. aasta juulis. Adõge juhi Marat Kumpilovi pressiteenistus süüdistas seejärel Silgan Holdingut tehaste tegevusetuses ja osavõtmatuses ning ebasõbralike riikide residendiks olemises. See viis tootmistegevuse peatamiseni, märkis administratsioon.

Pärast venemaa sissetungi algust Ukrainasse hakkas Silgan Holdings oma äritegevust venemaa Föderatsioonis vähendama: 2022. aastal langes kogutulu 4,3 miljardilt 3,6 miljardile rublale. 2023. aasta alguses sulges ettevõte kaks venemaal metallkonteinereid tootvat tehast. Pärast seda vähenes toodete müügitulu 2022. aastaga võrreldes 54,3 miljoni dollari võrra.

Silgan Holdings on üks viiest suurimast toiduainete metallpakendite tootjast. Ettevõte, mille aastakäive ületab 6 miljardit dollarit, toodab muu hulgas konteinereid ja purke. Silgan Holdingsi peakontor asub Ameerika Ühendriikides, kuid enamik selle tegevust asub EL-is.

2023. aasta aprillis andis putin välja dekreedi, mis andis võimudele õiguse kehtestada välisosalusega venemaa ettevõtete ajutine juhtimine. kreml teatas, et dokument võeti vastu vastuseks USA ja tema liitlaste “ebasõbralikule ja rahvusvahelise õigusega vastuolus olevale tegevusele” kui peegelaktsioonina venemaa varade arestimisele välismaal.

14. venemaa võimud on alustanud sanktsioonidest ühe enim mõjutatud puidutöötlemistööstuse suurimate ettevõtete päästmist. Tööstus- ja kaubandusministeerium on keskpanga ja kreeditorpankadega kokku leppinud ühe juhtiva ettevõtte Segezha Group võlgade restruktureerimises. „Vaatasime hiljuti Segeža ettevõtete grupi konkreetset projekti ja leidsime koos võlausaldajate ja selle grupi omanikega lahenduse,” ütles tööstus- ja kaubandusministeeriumi juht anton alihanov putini ja valitsuse kohtumisel, lubades seda kogemust jätkata. „Nüüd on plaanis ette valmistada kaalumiseks veel üks ettevõte – see on ULK ettevõtete grupp.”

Segezha Groupi netovõlg ulatus kolmanda kvartali lõpus 143,5 miljardi rublani (1,43 miljardi euroni). Ettevõte ei ole oma aasta tulemusi veel avalikustanud, kuid Interfax teatas allikatele viidates, et praegu ületab see 150 miljardit rubla. 2024. aasta üheksa kuu müügitulu ulatus 76 miljardi rublani. Segeža suurimad võlausaldajad on Sberbank, VTB, Alfa-Bank ja Moskva krediidipank.

alihanov ei öelnud, milline lahendus leiti. Tema sõnadest järeldub, et võimalikud on nii võlgade restruktureerimine kui ka aktsiateks konverteerimine: võlausaldajapangad võivad saada ettevõtte aktsionärideks. „Küsimus seisneb selles, et Segezha peab oma laenud ümber struktureerima, kas võlgade konverteerimises osaletakse – see küsimus pole lahendatud,” ütles VTB president Andrei Kostin.

Praegu kontrollib osalust Vladimir Jevtušenkovi AFK Sistema, kellele kuulub üle 62% aktsiatest. Veebruaris registreeris keskpank Segezha aktsiate lisaemissiooni, mille eesmärk oli ettevõtte sõnul võlakoormuse vähendamine. Sügisel ütles AFK Sistema esindaja, et AFK ei kavatse oma osalust alla kontrolliva osaluse vähendada. Segezha aktsia tõusis võlgade restruktureerimise uudise peale 16%, kuid kaotas siis suurema osa tõusust.

Puidutööstus on sanktsioonidest üks enim mõjutatud, eriti Loode-Lääne ettevõtted, selgitas majandusgeograaf ja Moskva Riikliku Ülikooli professor Natalia Zubarevitš. Nende tooted olid suunatud Euroopale ja nende Aasiasse suunamine osutus liiga kulukaks. Teine firma, millest alihhanov rääkis, ULK grupp, on samuti pärit Arhangelski oblastist.

Olukorda raskendas baaskursi tõus. venemaa töötlev tööstus loovutab neljandiku oma kasumist laenuintressidele, prognoosisid valitsusele lähedase analüüsikeskuse CMAKS eksperdid sügisel ning puidutöötlemistööstus kulutab teenitavast 44% intressimaksete peale. Märtsis märkis majandusarenguminister maxim reshetnikov aeglustumist mitmes tööstusharus, sealhulgas puidutöötlemises. Rosstati andmetel ületas tööstusettevõtete tarnitud toodete maht 1 triljonit rubla.

Olukord majandussektorites ja süsteemselt olulistes organisatsioonides on üldiselt stabiilne, rahustas asepeaminister aleksandr novak. Tema sõnul on valitsus jätkanud finantssektori ja üksikute majandusharude stabiilsuse tõstmise alakomisjoni tööd: „Oleme juba üle vaadanud üheksa majanduse võtmevaldkonda – tööstus, transport, põllumajandus, masinaehitus jt.” Puidutööd ta nende hulgas ei maininud.

Isegi keskpank pidi Segeža päästmises osalema. See nõuab pankadelt suurenenud reservide loomist restruktureeritud laenudeks ja investeeringuteks ebastabiilse finantsseisuga ettevõtete aktsiatesse. Pangad arutasid keskpangaga järeleandmiste võimalust Segezhaga tehingu puhul. Tõenäoliselt juhtub sama ka teiste selle valdkonna ettevõtetega. „Tahan tänada venemaa Panka, nad kohtusid meiega Segeža juhtumi puhul poolel teel, loodan, et saame sama töö ära teha ka ULK ettevõtete grupis.”

15. Euroopa Liit ei pea praegu USA-d Hiinast vähem vaenulikuks ja ohtlikuks. Euroopa Komisjoni töötajatele kehtestatud keeld reisida USA-sse oma tavapäraste töö nutitelefonide ja sülearvutitega näitab, kui halvasti on pikaaegsete liitlaste suhted pärast Donald Trumpi võimuletulekut halvenenud, vahendab Financial Times.

Euroopa Komisjon annab USA-sse reisivatele töötajatele spionaažiohu vältimiseks välja ühekordsed telefonid ja lihtsad tühjad sülearvutid. Uued juhised anti komisjoni liikmetele ja kõrgematele ametnikele, kes osalevad järgmisel nädalal New Yorgis toimuval IMF-i ja Maailmapanga kevadisel tippkohtumisel, ütles FT-le neli asjaga kursis olevat inimest. Nende sõnul kasutatakse sarnaseid meetmeid reisides Hiina või Ukrainasse, kus on suur oht Hiina või venemaa luureteenistuste jälgimiseks. „Nad on mures, et USA võib tungida Euroopa Komisjoni süsteemidesse,” ütles üks allikatest. Viies EL-i ametnik lisas: „Atlandi-ülene liit on läbi.”

Euroopa Komisjon kinnitas, et ohutusnõuandeid on hiljuti ajakohastatud, kuid keeldus lisateavet andmast. Ametnikud ütlesid, et juhised kõigile USA-sse reisivatele töötajatele hõlmavad oma telefonide väljalülitamist piiril ja nende paigutamist spetsiaalsetesse ümbristesse, et kaitsta neid luuramise eest, kui nad jäävad järelevalveta. „Washington ei ole Peking ega Moskva, kuid see on vastane, kes on altid oma huvide edendamiseks ja võimu edendamiseks kasutama õigusvastaseid meetodeid,” ütleb Brüsseli Geopoliitika Instituudi direktor Luc van Middelaar.

USA piiriametnikud saavad vaadata sisu elektroonilistes seadmetes ning viimastel nädalatel on olnud mitmeid juhtumeid, kus turistidel või ülikoolide ja teaduskeskuste töötajatel on Donald Trumpi ja tema administratsiooni kohta kriitiliste kommentaaride tõttu riiki keelatud siseneda. Seetõttu tuletati Euroopa Komisjoni töötajatele meelde, et nende viisad oleksid diplomaatilistes dokumentides, mitte riigi passides.

Trump ise ütles veebruaris: „Olgem ausad, Euroopa Liit loodi selleks, et Ameerika Ühendriike lämmatada. See oli tema eesmärk ja nad tegid seda hästi. Aga nüüd olen mina president.”

16. EL-i suurfirmade juhid on hakanud rääkima võimalusest taasalustada teatud koguse venemaa gaasi importi, sealhulgas venemaa riigihiiu Gazpromilt. Sellest teatab Reuters. Pärast Trumpi valimist USA presidendiks on ta muutnud energia kaubandusläbirääkimistel läbirääkimiskiibiks ja ettevõtted kardavad, et sõltuvusest USA-st on saanud veel üks haavatav punkt. Samal ajal on läbirääkimised Katariga gaasitarnete suurendamiseks takerdunud ja kuigi taastuvenergia kasutuselevõtt on kiirenenud, ei ole tempo piisavalt kiire, et EL saaks end turvaliselt tunda.

Selle taustal räägivad mõned Euroopa ettevõtted avalikult võimalusest taasalustada teatud koguse venemaa gaasi importi. „Kui Ukrainas valitseb mõistlik rahu, võime tagasi minna 60 miljardi kuupmeetrini, võib-olla 70 miljardi kuupmeetrini aastas, sealhulgas LNG,” ütles Prantsusmaa gaasifirma Engie tegevjuhi asetäitja Didier Gollo Reutersile. Gollo sõnul suudab venemaa katta umbes 20-25% EL-i vajadustest, kui enne sõda oli see näitaja 40%.

„Euroopa ei hakka kunagi importima venemaalt 150 miljardit kuupmeetrit, nagu enne sõda… aga ma panustaksin 70 miljardi kuupmeetri peale,” lisas teine Prantsuse ärimees, naftafirma Total Energies juht Patrick Pouyanné. Lisaks soovib Mecklenburg-Vorpommernis, Saksamaa idaosas, kus Nord Streami gaasijuhe pärast venemaalt mööda Läänemere põhja kulgemist kaldale jõuab, 49% sakslastest naasta venemaa gaasitarnete juurde, näitas Forsa Instituudi uuring. „Me vajame vene gaasi, vajame odavat energiat – olenemata sellest, kust see tuleb. Meil on vaja Nord Stream 2,” ütles keskmise suurusega naftakeemiaettevõtte Leuna-Harze tegevdirektor Klaus Paur.

17. USA Kongressis on Demokraatliku Partei esindajad esitanud eelnõu, mille eesmärk on tugevdada toetust Ukrainale sõjas venemaaga, samuti kehtestada karmid sanktsioonid Moskva vastu. Allikas: Reuters, viidates seaduseelnõu koopiale, mida pole veel avalikustatud. Kongressi liige Greg Meeks, esindajatekoja väliskomisjoni kõrgeim demokraat, esitas seaduseelnõu, mis annab Ukrainale mitmekihilist abi alates julgeolekuvajaduste rahastamisest ja sõjajärgsest ülesehitustööst kuni tugevdatud sanktsioonideni venemaa vastu.

Eelnõu kohaselt kinnitatakse esimeses osas toetust Ukrainale ja NATO-le ning tehakse ettepanek luua Ukraina taastamise erikoordinaatori ametikoht. Teine osa käsitleb julgeolekuabi, eelkõige otselaene ja sõjalist rahastamist. Kolmas nõuab rangeid sanktsioone ja ekspordikontrolli, mis mõjutaksid venemaa panku, energeetika- ja kaevandustööstust ning venemaa ametnikke.

Agentuuri informeeritud allikate sõnul on tegemist järjekordse katsega survestada president Donald Trumpi administratsiooni, et see võtaks selgema seisukoha Kiievi poolel. Kongressi sammud peegeldavad mõlema partei seadusandjate kasvavat muret Ukraina saatuse pärast, kuna vabariiklasest president Donald Trump on võtnud Moskva suhtes leplikuma hoiaku alates oma teise ametiaja algusest 20. jaanuaril.

18. Lühiuudised

USA haridusministeerium teatas Harvardi ülikooli valitsuse 2,2 miljardi dollari suuruse rahastamise külmutamisest pärast seda, kui kool lükkas tagasi Trumpi administratsiooni nõudmised. Allikas: USA haridusministeeriumi pressiteade: „Antisemitismi ühine töörühm teatab Harvardi ülikoolile 2,2 miljardi dollari pikaajaliste toetuste ja 60 miljoni dollari pikaajaliste lepingute külmutamisest.” Eelmisel nädalal saatis Valge Maja Harvardile nimekirja nõudmistest, mille eesmärk oli valitsuse rangem järelevalve ja radikaalsed muudatused ülikooli juhtimises. Esmaspäeval, 14. aprillil lükkas Harvard need nõudmised aga tagasi, öeldes, et Donald Trumpi administratsioon rikub USA põhiseaduse esimest muudatust, ületab valitsuse volitusi kodanikuõiguste seaduse alusel ja ähvardab erainstitutsiooni autonoomiat.

Euroopa Liidu tippdiplomaat Kaja Kallas kutsus 14. aprillil Euroopa liidreid mitte osalema 9. mail Moskvas toimuvatel sõjalistel pidustustel, vaid näitama üles solidaarsust Ukrainaga. Allikas: Politico, viidates Kallase avaldusele ajakirjanikele Luksemburgis pärast välisministrite kohtumist.

Ungari ähvardab panna veto Ukraina EL-i liikmelisusele, keeldub liitumast EL-i väljaõppemissiooniga ja lubab blokeerida abi Kiievile. Budapest on ka vastu sanktsioonidele venemaa tuumasektorile ja jätkab selle energia ostmist, ütles Ungari välisminister Péter Szijjártó.

Iraani välisminister Abbas Araqchi külastab enne tuumaprogrammi läbirääkimiste teist vooru Moskvat venemaa ametnikega konsultatsioonideks, teatas Iraani välisministeeriumi pressiesindaja 14. aprillil.

Päev pärast seda, kui venemaa tapab Sumõ tsiviilisikuid, toob kremli väitel Tauruse rakettide tarnimine kaasa eskalatsiooni. Saksamaa kantsler Friedrich Merz väitis varem, et need raketid võivad sihtida venemaa sõjalist infrastruktuuri.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Täna, 15. aprillil teevad Eesti õhuruumis lende, sealhulgas madallende Ämari lennubaasis teenivad Portugali õhuväe piloodid hävituslennukitel F-16 ja Leedu õhuväe piloodid transpordilennukiga C-27J Spartan.

Madallennud toimuvad ajavahemikul 10.00 kuni 13.00 Ida-, Edela-, Lõuna- ja Kesk-Eestis, selleks ettenähtud aladel, ning mitte madalamal kui 152 meetrit. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest, kuid võimalusel püütakse asustatud alasid siiski vältida.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Madallennuharjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Transpordiameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennukid baseeruvad Eestis Ämari lennubaasis ja Leedus Šiauliai lennubaasis. Alates aprilli algusest asus Eestisse rotatsiooni korras neljaks kuuks Portugali õhuväe 201. ja 301. eskadrilli koosseisu kuuluv lennusalk.

Eesti julgeoleku tagamine algab Võrumaast, kus on valmimas idapiiri taristu, arendatakse kaitseväe harjutusala ning peagi algab ka punkrivööndi ehitus. Peame oskama seda erilist positsiooni ülejäänud Eestile selgitada, et inimesed jääksid siia elama ega rändaks välja, ütleb intervjuus Lõuna-Eesti Postimehele Võrumaal elav politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht politseikolonelleitnant Meelis Saarepuu.

„Kui paar aastat tagasi nägime teisel pool Vene Föderatsiooni piirivalvureid, siis nüüd näeme seal väga erinevate üksuste inimesi piiril patrullimas. Seda on näha nii vormiriietusest, kehahoiakust, siltidest, embleemidest. Praegu näeme Vene eriüksusi piiril, küll mitte kogu aeg, ja on selge, et see on ärevust tõstnud,” ütles Saarepuu. „On selge, et kui kõige halvem peaks juhtuma, siis need, kes esimesena pihta saavad, oleme meie, Võrumaa elanikud. Meil ei ole alternatiivi, peame sellega kohanduma ja otsima võimalusi, kuidas sellest oleks võimalik piirkonnale midagi positiivset välja võluda.”

Võru linnas jätkub kole areng: märtsis sündis vaid 2 last, suri 16 inimest. Aasta esimese kolme kuuga sündis 10 last, suri 53 inimest.

See tähendab, et surmade arv on 5 korda suurem kui sündide arv. Märtsis oli surmade arv lausa 8 korda suurem.

Tõnu Kaljuste koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga toob Suurel Reedel Tartus ettekandele James MacMillani „Stabat mater’i”. 

Teost loetakse maailma parimate 21. sajandi klassikateoste hulka. Seitse aastat tagasi valis Vatikan selle oma esimeseks Sixtuse kabeli live-kontserdiks.

Esmakordselt Eestis

MacMillani „Stabat mater” tuleb ettekandele 18. aprillil Tartus Pauluse kirikus ning päev varem, 17. aprillil Tallinnas EMTA teatri- ja kontserdimaja suures saalis.

Selle kontserdi dirigent Tõnu Kaljuste osutab, et kõige erakordsem selle muusika juures on mitmekihilisus ja kirg, kuidas MacMillan end oma loomingus väljendab.

„Suure Reede muusikat on maailmas palju. James MacMillani loomingus on teosele „Seitse viimast sõna ristil” lisandunud „Stabat mater”. Kui esimese teose helipilt on oma mitmekihilisuses on nagu video, milles samaaegselt toimuvad mitmed tegevused, siis järgnev teos kulgeb samas kires ja kirevuses edasi,” räägib dirigent.

„Eriliselt puudutab see, mis moodi muusikaline teekond jätkub sealt, kus see kunagi teoses „Seitse viimast sõna ristil” pooleli jäi – „Seitse viimast sõna ristil” lõppes Jeesuse viimaste hingetõmmetega, „Stabat mater” algab nendega. Saame jälgida Maarja valu ja kaastunnet, mis on selles teosed väljendatud väga nüansirikkalt ja jõuliselt.”

„Hea muusika teeb head, nagu mulle meeldib öelda ning kus see iganes sünnib, on tähtis seda märgata ja esitada,” ütleb Kaljuste.

21. sajandi parimate klassikateoste hulgas

Briti väljaanne The Guardian on paigutanud MacMillani „Stabat materi” selle sajandi muusikaliste meistriteoste nimistus 23. kohale ja märgib, et MacMillan on mõjutanud koorimuusikat, kogudes inspiratsiooni roomakatoliku religioonist.

„Muusika on kaasahaarav, sõnum selge, otsekohene, lummav ja tuline,” märkis Guardian teose kohta, nimetades seda ühtaegu iidseks ja modernseks meie aja „Stabat materiks”.

Muusika on loodud 13. sajandist pärit tekstile, mis kujutab Kristuse ema kannatusi oma poja risti jalamil. Sellega jutustab MacMillan loo kannatustest. Emotsioon antakse edasi tohutu väljendusrikkusega kogu tunneteskaala ulatuses – alates vaiksest ja piinavast valust kuni raputava kannatustetormini. Poeem ei piirdu kirjeldusega, vaid see kutsub kuulajat ka vaimsele rännakule.

Kaljuste: MacMillani muusika puudutab

„Kui esitasime 2001. aastal esmakordselt MacMillani „Seitset viimast sõna ristil”, oli selle mõju niivõrd suur, et soovisin seda juhatada veel ja veel. Panin teose kavadesse nii Lätis, Norras, Rootsis, Soomes kui ka Kanadas, tuues selle lavale sealsete kollektiividega. Igal pool oli mõju nii sügav, et see teos jäi kohalike muusikute repertuaari. „Stabat mater” on ajaliselt ja mõtteliselt „Seitse viimast sõna ristil” järg, mida nüüd on võimalik kuulata,” kutsub Kaljuste kontserti kuulama.

MacMillani „Stabat materi” toovad Eestis esiettekandele dirigent Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester. Solistidena on laval Marie Roos, Yena Choi (sopranid), Cätly Talvik (alt), Danila Frantou, Raul Mikson, Toomas Tohert, Danny Zhizhong Xie (tenorid) ja Kim Sargsyan (bass).

„Oleme Tallinna Kammerorkestriga kutsunud MacMillanit ka siia dirigeerima, et temaga põhjalikumalt tutvuda. Meil on MacMillaniga tihe loominguline koostöö, sest tema muusika puudutab,” rääkis Tõnu Kaljuste.

MacMillani ja Eesti muusikute koostöö üks väljundeid saab toimuma ka 10. mail, kui MacMillan koos Tallinna Kammerorkestri ja solisti David Childs’iga toob Eestis kuulajate ette oma eufooniumikontserdi “Where the Lugar meets the Glaisnock”, mille maailmaesiettekanne toimub vaid kaheksa päeva varem Ühendkuningriigis Walesi suurimas Swansea kontserdimajas.

James MacMillan (s 1959) on maailmas kõrgelt hinnatud šoti helilooja. Laiemat tähelepanu äratas ta juba üsna oma loometee alguses teosega „The Confession of Isobel Gowdie”, mille esiettekanne 1990. aastal BBC Promsil läks erakordselt edukalt. Eesti publik on tema loomingust seni kuulda saanud muuhulgas veel neljakeelse tekstiga koorisümfooniat „Symphony No. 5 „Le grand inconnu” („Suur tundmatu“, 2018), mis on autori juhatusel ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori osalusel Eestis kõlas. Samuti Lembit Petersoni lavastatud ooperit „Halastus”, mida mängiti autori juhatusel ja Tallinna Kammerorkestri  ja solistide Andrea Lauren Browni, David Hackstoni, Benjamin Kirki, Valter Soosalu ja Olari Viikholmi esituses 2023. aasta Birgitta festivalil. Samuti teleekraani vahendusel, kui Šoti parlament 1999. aastal, pärast 292-aastast vahet taas kokku kutsuti, saatsid kuninganna Elizabeth II liikumist MacMillani komponeeritud fanfaarid. Loomulikult on tema teosed kohal ka olulistel riiklikel sündmustel, olgu selleks siis paavst Benedictus XVI visiit Suurbritanniasse 2010. aastal või kuninganna Elizabeth II matused. 

Tänasel eesti keele riigieksamil tuli eksaminandidel lahendada alustekstidel põhinevaid tekstimõistmis- ja kirjutamisülesandeid. Eksamitöös oli neli varianti ning eksaminand võis nende hulgast valida sobivaima.

„Eksamiteemad on valitud taotluslikult selliselt, et need suunaksid noori mõtlema ühiskonnas olulistele küsimustele. Nii toetab eksam lisaks keeleoskusele ka kriitilise mõtlemise ja argumenteerimisoskuse arengut – oskusi, mis on tänapäevases hariduses ja ühiskonnas üha olulisemad,” ütles Harno õppe kvaliteedi juht Maiki Udam.

Lugemisosa esimese variandi ülesanded lähtusid Arvo Valtoni novellist „Sõnade filtreerija” novellisarjast „Meie isemõtlejad” ja Wole Soyinka artiklist „Uuskeele ohud”. Teise variandi ülesanded tuli lahendada Airika Harriku artikli „Eesti laste koolirõõmu viivad alla edu ootus ja kehvad suhted” põhjal. Lugemisosa kolmanda variandi alustekstiks oli Angela Hollo artikkel „Digimugavus või digiautonoomia?” ning neljandas variandis tuli ülesandeid lahendada Elisabeth Kaukoneni artikli „Õigekiri on vaid üks kujund keeleteaduse kindakirjas” ja Arvi Tavasti artikli „Milleks meile eesti keel?” katkendi põhjal. Igas variandis oli kolm ülesannet, mis kontrollisid oskust leida tekstidest vajalikku teavet, teksti põhisisust ja üksikasjadest arusaamist ning analüüsi- ja järeldamisoskust.

Eksami teises osas tuli kirjutada umbes 400-sõnaline kirjand. Esimese variandi valinud eksaminandid pidid arutlema, kuidas sõnavabadus ja/või selle piiramine mõjutab ühiskonnas toimuvat. Teise variandi kirjutamisülesandes tuli arutleda tänapäeva Eesti hariduselu võimaluste ja/või probleemide üle. Kolmanda variandi ülesanne eeldas arutlemist selle üle, kuidas digitehnoloogia areng mõjutab inimeste turvalisust ja/või loovust. Neljanda variandi valinutel tuli analüüsida, kuivõrd võimalik ja vajalik on väikerahval hoida oma keelt tänapäeva globaliseeruvas maailmas.

Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse eksamitegija lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Eesti keele eksamile registreerus tänavu 8431 eksaminandi.

Homme, 15. aprillil toimub eesti keele kui teise keele riigieksami kirjalik osa, suuline osa viiakse läbi 15.-17. aprillil. Eksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine. Eksamit sooritab 2869 eksaminandi.

Riigieksamite kohta leiab lisainfot Haridus- ja Noorteameti kodulehelt https://harno.ee/eksamid-testid-ja-uuringud/eksamid-testid-ja-lopudokumendid/riigieksamid.

Haridus- ja Noorteamet (Harno) on haridus- ja noortevaldkonna üks elluviijatest, et Eesti haridussüsteem oleks nutikas, paindlik ja maailmatasemel. Harno vastutab Eestis enamiku eksamite ja tasemetestide läbiviimise eest, sealhulgas kodakondsus- ja eesti keele tasemeeksamid ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid. 

Reedel toimus Tartu Kaubamajas ettevõtlik pärastlõuna, kus nelja tunni jooksul selgitati välja Tartumaa 2025. aasta parimad mini- ja õpilasfirmad 2025. Konkursi raames esitlesid oma tooteid ja teenuseid 7 minifirmat ja 10 õpilasfirmat, keda sai kohapeal uudistada ja toetada 1. korrusel toimunud laadal.

Võistlus tõi kokku noored ettevõtjad järgmistest koolidest: Tartu Erakooli Peedu kool, Juhan Liivi nim. Alatskivi Kool, Puhja Kool, Tartu Waldorfgümnaasium, Luunja Keskkool, Tartu Karlova Kool, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Rakenduslik Kolledž, Hugo Treffneri Gümnaasium, Nõo Reaalgümnaasium ja Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium.

Noorte poolt pakutud ideed olid mitmekesised ja nutikad – alates käsitöö kottidest, teepommidest ja energiapallidest kuni säästmise äpi, magnetiliste nugade hoidjate ning isesoojenevate toidupakkideni. Silma paistsid ka 3D-prinditud tooted, keeleõppe vestluskaardid memoriinimänguna, siidiga vooderdatud karvamütsid ning koguni strateegiamäng.

Žürii andis välja mitmeid eripreemiaid ning tunnustas silmapaistvamaid osalejaid. Unikaalseima toote eripreemia pälvis ÕF Leole Nõo Reaalgümnaasiumist, kes tõi turule ajaloolise taustaga strateegiamängu, mis kujutab Muinas-Eesti talupoegade ja Saksa ristirüütlite vahelise konflikti lahendamist. Jätkusuutlikkuse eest tunnustati samuti Nõo Reaalgümnaasiumist pärit ÕF Toidumootorit, kes arendas välja nutika säästmisäpi toidumootor.ee. Platvorm aitab kasutajatel lihtsalt jälgida Eesti toidupoodide allahindlusi, soodustades nii teadlikku tarbimist ja toiduraiskamise vähendamist.

Parima esitluse eripreemia sai MF MMG Art Luunja Keskkoolist, kes toodab taaskasutatud materjalidest keskkonnasõbralikke kotte. Parima minifirma tiitli pälvis MF Vestlusvõti Tartu Karlova Koolist. Nende eesti- ja venekeelsed vestluskaardid teevad keeleõpe mängulisemaks ning toetavad integratsiooni.

Parima õpilasfirma tiitli vääriliseks tunnistati sel aastal kaks tugevat tegijat: ÕF Warmas (Nõo Reaalgümnaasium) ja ÕF Hawi (Hugo Treffneri Gümnaasium). Warmas toodab siidivoodriga mütse, Hawi aga meisterdab puidujäätmetest kvaliteetseid haugipüügi lante. Parimaks juhendajaks valiti Kristel Milk Nõo Reaalgümnaasiumist, kelle õpilased särasid mitmes kategoorias.

„Igal aastal üllatavad noored meid oma loovuse ja julge pealehakkamisega. See võistlus ei ole ainult parimate selgitamiseks, vaid on ka suurepärane võimalus näha, kuidas ideed päriselt ellu viiakse,” sõnas võistluse korraldaja Janeli Virnas SA Tartu Ärinõuandlast. „Tänaste finalistide seas on mitmeid, kellel on potentsiaali kasvada edukateks ettevõteteks.”

Võistlust korraldas SA Tartu Ärinõuandla ning see toimus toimus koostööprojekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” (LEEN projekt) raames, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”. Ettevõtmist toetasid ka Tartu linn ja Tartu Kaubamaja.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov vastas Saksamaal uueks kantsleriks kandideerivale Friedrich Merzi avaldusele ähvardusega. Nimelt lubas Merz kantsleriks saades saata Ukrainasse kaugmaarakette, mis Peskovi sõnul sõda eskaleeriks.

Paremtsentristliku Kristlik-Demokraatliku Liidu juht Friedrich Merz on lubanud kantslerina suuri ja kiireid muutusi Saksamaa poliitikas ja majanduses. Merz on lubanud arendada kaitsetööstust, vähendada jõuliselt sisserännet ja muuta Saksamaa jälle usaldusväärseks partneriks Euroopa Liidus. Ühtlasi on Merz teatanud, et võib saata Ukrainasse Tauruse kaugmaarakette, vahendab ERR.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi teatel eskaleeriks see olukorda sõjarindel.

Kokkuleppe kohaselt lammutab Mapri Ehitus praeguse maja ning ehitab selle asemele järgmise aasta sügiseks uue, kirjutas Tartu Postimees.

Mapri ehitab uue maja, kasutades sellist vundamendilahendust, mis oli esialgses kavas, aga millest loobuti.

„Maja esialgsel ehitamisel mindi soodsama lahenduse teed,” sõnas Lubja tänava elanike kaitsja Margo Lemetti. „Oleme jõudnud vahefinišisse.”

Tartus Lubja tänaval asuv elumaja on vajunud viltu ning muutunud elanikele ohtlikuks. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet ei lubanud elanikel alates aprillist majas edasi elada. Elanike sõnul on maja üks pool vajunud 37 sentimeetrit ning muutunud nii ohtlikuks, et kui vajumist peatada ei suudeta, variseb see kokku.

Stockholmis kirsid õitsevad ja paistab, et inimesed naudivad seda. 

Toodud on hinnad pargi kõrval kohvikus. Kurss 1 eur – 11 krooni (ligikaudu).

Eestis probleem, et tõuksiga sõidavad noored kahekesi. Pildil on näha, kuidas Stockholmis kõlbab kahekesi sõita ka vanemas eas.

Siin on pildid:

Elektriarvel on tarbija jaoks muutumas või tekkimas mitmed lisakulud. Kui reservsageduste ostmise eest maksmine lükkuski vähemalt aasta lõpuni Eleringi õlgadele, siis riigikogus on arutelul uue, saartalitlustasu kehtestamine elektritarbijale.

Alexela juhatuse esimees Marti Hääl tegi hiljuti postituse, kus kutsus üles võtma kasutusele kiireid lahendusi, et vähegi pidurdada elektrienergia kogukulu „pretsedenditut kasvu”.

Hääl tõi välja rea lisakulusid, mis on tekkinud viimasel ajal kas energiafirmadele või süsteemioperaator Eleringile ning mis jõuavad ühte või teist teed mööda lõpuks tarbijani, vahendab ERR.

Esmaspäevasel Riigikogu istungil andis Urmas Reinsalu Isamaa fraktsiooni nimel üle eelnõu tühistamaks lähikuudel ees ootavad aktsiisitõusud elektrile, gaasile ja bensiinile-diislile.

„Härra peaminister, teie valitsusel puudub relevantne käsitlus, kuidas valitsus oleks võimeline tõkestama selle aasta Euroopa Liidu kõrgeimat hinnatõusu, mis Eesti Panga analüüsi kohaselt ulatub sel aastal 6%, toidukaupade puhul 7%,” pöördus Reinsalu istungil viibinud peaminister Kristen Michali poole.

Isamaa esimehe sõnul tuleb valitsusel loobuda otseste ja kaudsete maksude tõusudest. „1. mail seisab Eesti inimestel ja ettevõtetel ees uus kuupäev Reformierakonna maksukalendris, energiaaktsiiside tõus: 45% elektriaktsiisi, 18% gaasiaktsiisi, 7% diisliaktsiisi puhul. Ning 1. juulil seisab ees juba 5% bensiiniaktsiisi tõus. Isamaa teeb ettepaneku need aktsiisitõusud, kui inflatsiooni suurendavad, ära jätta,” lisas Reinsalu.

Politsei andis teada, et тäna pärastlõunal sai häirekeskus teate, et Väino on leitud. Teataja leidis mehe Tartus Annelinnas asuvast bussipeatusest ja temaga on kõik korras.

Politsei palus eile abi Tartus Vana-Jaani kalmistul kadunud 89-aastase Väino asukoha tuvastamisel.

Nafta hind jätkas tänase esmaspäeva hommikul langust, kuna USA ja Hiina vaheline kaubandussõda on kärpinud lootust ülemaailmse majanduskasvu suhtes.

Brenti toornafta futuurid langesid hommikul 29 senti ehk 0,45 protsenti ja jäid pidama 64,47 dollari juures barrelist. Ameerika Ühendriikide naftahindu kajastava West Texas Intermediate (WTI) toornafta futuuridega kaubeldi 61,23 dollari ümber barrelist, mis tähendab, et WTI oli kukkunud 27 senti ehk 0,44 protsenti, vahendab ERR.

Kodumaine Coop Pank avab Valga kesklinnas kontori, mis hakkab asuma Valga muuseumiga samas majas, aadressil Vabaduse 8.

Pidulik avamine toimub kolmapäeval, 23. aprillil kell 11.00–16.00, kuhu kõik kohalikud on oodatud pangaga tutvuma ning kohvi ja torti sööma.

Coop Panga kontor hakkab Valgas avatud olema iga kuu 1. ja 3. kolmapäeval kell 11.00–16.00.

Rõuge valla info alanud nädalaks. Kogu infot koos viidetega lisainfole saab lugeda valla kodulehel artiklina.

Teisipäev, 15. aprill

Kell 10.00      Teehommik – taaskasutuskäsitöö entusiast Ere Raag Misso raamatukogus.

Kolmapäev, 16. aprill

2. jalaväebrigaad annab teada, et Kaitseväe Akadeemia korraldab Nursipalu harjutusväljal kolmapäeval, 16. aprillil lahinglaskmised.

Neljapäev, 17. aprill

Rõuge vallamajas ja teenuskeskustes on lühendatud tööpäev – oleme avatud kell 8–14.

Kell 10.00       Koolivaheaja üritus – lihavõtted Mõniste Talurahvamuuseumis.

Kell 15.30       Võrumaa jooksu- ja kõnnisarja I etapp, 29. ümber Vaskna järve jooks Haanjas.

Kell 17.00       Grethe Rõõmu raamatu „Viimane” esitlus Ööbikuoru Villas.

Kell 19.00       Perimüsõdak-tandsuklubi – traditsiooniline – lühifilmide ja muusikaga Kõrvipalu loometalus.

Reede, 18. aprill

Suur reede – Rõuge vallamaja ja teenuskeskused on suletud.

Kell 19.00       Film „Leelo. Ükskord me naerame niikuinii” (Eesti 2025) Suure Muna kohviku kinos.

Kell 20.00       Tule tähista suurt reedet Rõuge moodi Mägilaste majas!

Laupäev, 19. aprill

Kell 13.00       Terminali Lõuna-Eesti Rahvaliiga korvpallilahing: Rõuge/Mountain Ehitus mängib Lähte spordihoones VMT Maaehituse vastu; otseülekanne Postimehe spordiportaalis.

Kell 18.00       64. jüriöö teateorienteerumisvõistlus Haanjas.

Pühapäev, 20. aprill

Kell 12.00       Suure Munamäe vaatetorni 86. hooaja avaveeretamine – lustakas programm kogu perele!

Tööpakkumised

• Rõuge Hooldekodu ootab oma naiskonda rõõmsameelset abihooldustöötajat, kandideerida saab 24. aprillini.
• Rõuge Vallavalitsus kuulutas välja konkursi sotsiaalnõuniku ametikoha täitmiseks, kandideerida saab 20. aprillini.
• Suure Munamäe vaatetorni kohvikusse võetakse algavaks suvehooajaks tööle kaks külalisteenindajat, kandideerida saab 20. aprillini.
• Rõuge Noorsootöö Keskus otsib Varstu-Mõniste piirkonda noorsootöötajat, kandideerida saab 18. aprillini.

Kampaaniad, koolitused, rahastusvõimalused

• SA Rõuge valla turism on alustanud ulatuslikku piirkonna ettevõtjate küsitlust, et paremini planeerida ühiseid turundus- ja müügitegevusi külalistele. Küsimustele saab vastata 24. aprillini.
• Kõik Rõuge valla vahvad ja ettevõtlikud pered on oodatud osalema valla teisel Kõvõra Tii kodukohvikute päeval, mis toimub 19.–20. juulil. Soovijaid oodatakse end kirja panema hiljemalt 20. aprilliks.
• Natura 2000 võrgustiku alal piiranguvööndis, sihtkaitsevööndis ja projekteeritaval alal ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala looduskaitseliste piirnagute tõttu saamata jääva tulu toetuste taotlusi võetakse vastu e-PRIA keskkonnas kuni 30. aprillini. Taotluste täitmisel aitab Võrumaa Metsaühistu.
• Rõuge Valla Raamatukogu kutsub kõiki osalema näituse „…raamat” kokku panemisel – koostamisel on rändnäitus igasugustest trükistest, mille nimes on sõna RAAMAT.
• SA Võrumaa Arenduskeskus koos Võru maakonna omavalitsustega ootab ettepanekuid Võru maakonna aasta ema 2025 tunnustamiseks. Kandidaate saab esitada 23. aprillini.
• Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ kuulutas välja Vana-Võromaa käsitöökonkursi „Silmäilo”, millega kutsutakse kohalikke käsitöömeistreid looma erilisi, silmailu pakkuvaid tooteid. Konkursi lõpptähtaeg on 30. aprill.
• Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu eestvedamisel algas kevadisel pööripäeval üle-eestiline suitsusaunade loendus. Vabatahtliku õhinapõhise loenduskampaania käigus plaanitakse kokku lugeda kõik Eesti suitsusaunad ja uurida suitsusaunatavade olukorda nii Vana-Võromaal kui ka kogu Eestis. Loendus kestab talve alguseni.
• Rõuge vallavalitsuselt saavad oma projektidele taotleda kaasrahastust kõik need vallas tegutsevad vabaühendused, kellel on olemas positiivne rahastusotsus mõnelt teiselt rahastajalt. Taotlemine on avatud jooksvalt ja kuni eelarve ammendumiseni.

Rõuge Vallavalitsuse info

• Rõuge Vallavalitsus kuulutas välja kirjaliku enampakkumise Rõuge bussijaama hoones asuvate ruumide kasutusse andmiseks. Pakkumusi oodatakse kuni 23.04.2025 kell 10.00.
• Rõuge Vallavalitsus annab teada, et korraldab Harjomäe ja Taltsi-Mäe detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku 28.04.–28.05.2025 Rõuge valla veebilehel ja avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu 10.06.2025 kell 17.00 Haanja teenuskeskuses.
• Misso sotsiaalkeskuses on vabu elukohti inimestele, kellel oma kodus toime tulemine on raskendatud. Elanikele on tagatud toitlustus, koristus, pesupesemine ja muu, kohatasu 580 eurot kuus.
• Rõuge valla avalikult kasutatavatel teedel kehtib ajutine liikluspiirang sõidukitele, mille registrimass ületab 8 tonni.
• Info Rõuge valla kohalike teede hoolduse kohta leiab valla kodulehelt.
• Misso teenuskeskuses saavad soovijad rentida tööruumi või töökoha kaugtöö tegemiseks ning päevakeskuse nõupidamisteruumi kas koosolekuteks või päevasteks sündmusteks.
• Info vallavalitsuse töötajate puhkuste kohta leiab valla kodulehelt.

Muud teated

• Rõuge Valla Raamatukogu annab teada, et alates 1. aprillist on ajutiselt, kuni raamatukoguhoidja paranemiseni, Haanja raamatukogu avatud ainult neljapäeviti ning Rõuge raamatukogu ainult kolmapäeviti ja reedeti.
• KaguTehno OÜ on avalikustanud traktorite, liikurmasinate ja nende haagiste tehnoülevaatuste graafiku 2025. aasta kevadeks.
• Rõuge valla kodulehele on lisatud vorm, kuhu kõik sündmuste korraldajad saavad kanda oma planeeritavad üritused esmainfona – nii saab igaüks oma sündmusi paremini planeerida ning õnnestub ehk hoiduda mõnest kattuvast üritusest.

Anname hoogu!

• Haanja puhke- ja spordikeskus pakub kõigile spordisõpradele võimalust toetada keskuse tegemisi. Toetada saab 10, 20, 50 euroga või vabalt valitud summaga.
• Hooandja keskkonnas on käimas Rõuges tegutseva Kuuri Kohviku projekt kohviku laiendamiseks. Kokku soovitakse 1800 eurot, Hooandja toetab projekti 13. mail juhul, kui selleks ajaks on koos kogu vajalik summa.
• Luutsniku Pääste Ennetuskeskus MTÜ ootab lahkete toetajate abi uue depoohoone ehitamisel, vahendeid läheb vaja olmeruumide ja klassiruumi ehituseks ning sisustamiseks. Toetada saab pangaülekandega: Luutsniku Pääste Ennetuskeskus MTÜ, EE771010220260819225.
• Meie Nursipalu MTÜ kogub toetust juriidiliseks abiks kohalike elanike ja looduskeskkonna kaitseks seoses riigi kavatsusega laiendada Nursipalu harjutusvälja.
• MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed palub lahkete inimeste ja ühenduste abi uue päästedepoo ehitamise toetuseks. Ehitust saab toetada, tehes ülekande MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed arvelduskontole EE242200221050059767 (selgitus: Rõuge päästedepoo ehituseks).

Aktiivne puhkus ja külastuskohad

• Alaveski loomapark on külastamiseks avatud ainult eelneval kokkuleppel.
• Mõniste talurahvamuuseum on oktoobrist aprillini avatud E–R kell 10–14.
• RMK Pähni külastuskeskus on avatud K–R kell 11−16.
• Rogosi mõisas saab ettetellimisel giidiga ringkäike, toitustust, majutust ning korraldada üritusi. Mõisa ümbruses ja pargis saab jalutada igal ajal ja ilma ette teatamata.
• Rõuge Ööbikuoru külastuskeskuses on ilusate ilmadega avatud kohvik ja Haanimehe Puut.
• Side ja laptopi muuseum Mustahamba külas ootab külalisi eelneva etteteatamisega.
• Suure Munamäe vaatetorn on avatud iga päev kell 10–20.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti märtsis Eestis kokku 805 sündi. Sündis 407 tüdrukut ja 398 poissi. Möödunud aasta märtsis registreeriti 746 sündi.

Kaksikuid registreeriti 14 paari, neist kaks paari poisse, seitse paari tüdrukuid ja viis segapaari. Sünnid jagunesid lapse elukoha alusel järgmiselt: Tallinnas 265 sündi, Harjumaal 130, Hiiumaal 2, Ida-Virumaal 42, Jõgevamaal 14, Järvamaal 21, Läänemaal 12, Lääne-Virumaal 47, Põlvamaal 13, Pärnumaal 53, Raplamaal 17, Saaremaal 16, Tartumaal 122, Valgamaal 11, Viljandimaal 23 ja Võrumaal 16 lapse sündi. Eesti elukohata sünde registreeriti 1.

Märtsis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia (12), Amelia (7) ning Marta, Olivia ja Saara (6). Poistele pandi enim nimeks Miron ja Oliver (7) ning Robin (6) ja Robert (5).

Märtsis sõlmiti 208 abielu, millest 11 notarite ja 5 vaimulike poolt. Lahutati 244 abielu. Mullu märtsis sõlmiti 261 ning lahutati 240 abielu.

Märtsis registreeriti 1427 surma, möödunud aastal samal ajal 1327.

Uus nimi anti 113 inimesele, neist eesnimi 23, perekonnanimi 84 ning ees- ja perekonnanimi 6 inimesele. Nime vahetas 80 naist ja 33 meest. Läinud aastal samal ajal anti uus nimi 194 inimesele.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.

 

Täna esmaspäeval oli Pärnumaal Häädemeeste vallas Urissaare külas elumaja tulekahju, milles hukkus inimene.

Täna hommikul kell 8.32 andis möödasõitja teada, et Urissaare külas põleb maja. Päästjate saabudes oli hoone tules täielikult hävinenud. Järelkustutuse käigus leiti majast hukkunu.

Päästetööde juhi Andrus Laanepõllu sõnul sai tulekahju alguse juba mitu tundi varem. „Maja asus eemal teistest naabritest, mistõttu märgati tulekahju alles hommikul, mil inimesed suundusid tööle. Tulekahju oli hävitanud kõik, seetõttu on keeruline ka öelda, kas majas oli suitsuandur või mitte.”

Järelkustutustööd lõpetati kell 11.41 ning tulekahju üksikasjad on selgitamisel.

Täna kell 10.44 sai häirekeskus teate, et Kiviõlis Turu tänaval põleb keemiatööstuses üks hoone.

Esialgsete teadete kohaselt süttis konveinerlint, mille peal transporditi materjali ühest hoonest teise. Samuti võttis tuld ka hoone välisfassaad, kus peal on gaasitorud. Gaasivarustus tollesse hoonesse on nüüdseks peatatud.

Sündmusele on reageerinud Kiviõli, Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva ja Rakvere kutselised päästjad koos Aasukalda vabatahtlikega. Suitsusukeldujad on hoonesse sisenenud töötajaid evakueerima, tulekoldeid otsima ja likvideerima.

Teated kannatanutest puuduvad.

Politsei sai teate 39-aastaselt Tartumaa naiselt, kellele saadeti Messengeri rakenduse vahendusel sugulase nime alt sõnum, milles väideti, et ta on võitnud 1300 eurot ning küsiti naise telefoni numbrit.

Naist juhendati kinnitama Smart-ID koodidega tehing, mille peale läks tema pangakontolt ülekanne 1500 eurot Läti panka.

Eesti Keskkonnateenuste andmetel on Tartu linnas viimasel viiel kuul biojäätmete kogumise mahud vähenenud – eeldatavasti on põhjuseks see, et sügisesed aiasaaduste-, oksa- ja puulehehejäägid ei jõua enam biojäätmete konteinerisse. Jäätmevedaja tuletab aga linlastele meelde, et aiast ja haljastusest pärit risu, pruunide puulehtede jmt koristusjäätmete jaoks võiks tellida nende eraldi äraveoteenuse. 

Tartu biojäätmete kvaliteet on parem kui eelmisel aastal

„Sooviks kiita Tartu linna elanikke: kuigi talvekuudel on biojäätmete kogused mõnevõrra vähenenud, on kvaliteet viimastel kuudel oluliselt paranenud. Kodumajapidamistest pärit köögijäätmetest teeme Maardu biogaasitehases transpordigaasi ning väetiseid. On oluline, et biojäätmete konteinerisse ei satuks aia- ja haljastusjäätmeid. Vanad puulehed, peenikesed oksad – need on küll looduslikku päritolu ja samuti biojäätmed, kuid sobivad paremini komposti- kui gaasitootmiseks. Tartu linna aia- ja haljastusjäätmed võiks ikkagi minna äraveoteenusega Aardlapalusse, kus neist saab väga hea kompostmuld, mida linn kasutab kalmistutel ja haljastusobjektidel,” rääkis EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents.

Kivid ei sobi ei kompostiks ega gaasi tootmiseks

Riisudes satuvad biojäätmete konteinerisse tihti ka kivid, mõnikord ka rauast esemed jmt. Need ei sobi ei kompostimiseks ega gaasitootmiseks. „Kivid, ka killustikukivid, kondid, rehad ja muu taoline ei tohiks kindlasti sattuda biojäätmete hulka, sest need tõesti ei lagune. Gaasi ega komposti neist ei saa, küll aga  lõhuvad masinaid ja tekitavad protsessides tõrkeid,” rääkis Kalle Grents.

Aia- ja haljastusjäätmeid ei tohi panna segaolmekonteinerisse

Riisumisjääke ning ka teisi aia- ja haljastusjäätmeid ei tohiks panna segaolmejäätmete konteineritesse. Olmejäätmete konteinerisse peaks jõudma ainult sortimisjääk – s.o sellised jäätmed, mis ei sobi ühessegi muusse konteinerisse, näiteks mähkmed, määrdunud ja katkised riided/jalanõud, katkised mänguasjad jmt.

Aia- ja haljastusjäätmed kompostiks

Soovituslik oleks puulehed ja oksad teha kompostiks. Võimalik on tellida aia- ja haljastusjäätmete äravedu jäätmevedajalt – selle teenuse hind on Tartus umbes samas suurusjärgus, mis biojäätmete konteineri tühjenduse hind. Sellisel juhul viiakse biojäätmed Aardlapalu käitlusplatsile, kust neist valmib kompost.

Kindlasti ei tohiks biojäätmeid viia metsa või võssa! 

Biojäätmeid – ei köögi-sööklajäätmeid ega ka mitte aia- ja haljastusjäätmeid ei tohi kindlasti viia suvalisse kohta. See kehtib ka õunte ja muude aiasaaduste kohta. Nii levivad võõrliigid ja aiakahjurid, samuti võib kahjustada pinnast, aga ka kutsuda kohale soovimatuid metsaelanikke.

President Alar Karise kutsel koguneb teisipäeval, 15. aprillil pärastlõunal korraline Riigikaitse Nõukogu, et arutada rahvusvahelist julgeolekuolukorda ja Eesti iseseisva kaitsevõimega seonduvat.

Riigikaitse Nõukogu on nõuandev organ riigipea juures. Selle koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, julgeolekuga seotud valdkondade eest vastutavad ministrid ning kaitseväe juhataja. Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 14. aprill 2025:

Sumõ kesklinnas üle 30-ne hukkunu raketirünnaku tagajärjel ja rindel kaks küla kaotati.

1. Sumõ

2. Info puudus.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: vist lõunasektoris vene pool sammu edasi sai.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Valentinivka küla kaotati.

8. Donetsk: Jelizavetivka küla kaotati.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa ja Ukraina võivad pidada esimesed otsekõnelused kolme aasta jooksul.

12. Ukrainas tõstati teema naiste kohustuslikust ajateenistusest.

13. Lühiuudised

158 rünnakut, 123 liugpommi, u 7000 tuhat kaudtulelööki ja üle 3400 kamikazedrooni ehk siis kogumina vist kõige tihedam päev viimasel ajal. Annab aimu, et uus tugevam surve laine on tõustrendis. Aktiivsetes sektorites muutusi polnud. Lihtsalt seni rahulikumates lõikudes oli veelgi rahulikum.

Soomusega surumine tugevas tõusutrendis (ka nende kaotused) ja tundub et reorg mitmes sektoris on jälle läbi ning on suudetud ründavad üksused pisu suuremaks saada (rühmast suuremad) ning tõsta ka lõikude arvu, kus rünnakud toimuvad. Järjest enam näeb ka seda, et rünnakutel vaid kas mootorrataste või ATV-dega osaletakse.

Jätkuvalt on kõrged kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi numbrid.

1. vene armee ründas eile kell 10.15 hommikul ballistiliste rakettidega Sumõ kesklinna. Kella 18.00 seisuga oli teadaolevalt hukkunud 34 inimest, sealhulgas kaks last, teatas kiirabi. Veel 117 inimest, sealhulgas 15 last, said vigastada. Kaadritel on näha hävinud hooneid, põlenud autosid ja inimkehi. Raketirünnaku tagajärjel said kannatada eluhooned, õppeasutused ja autod.

Ülemraada parlamendisaadik Maryana Bezugla teatas, et löögi sihtmärgiks olid Ukraina sõjaväelased, kes olid kogunenud auhinnatseremooniale. Ta pöördus Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski ja territoriaalkaitse ülema poole nõudega lõpetada selline tegevus, eriti „tsiviillinnades”, märkides, et on toimunud teabeleke.

venemaa kaitseministeerium ei kommenteerinud rünnakut Sumõle. Z-kanal „Kaks majorit” kirjutas rünnakust Sumõ oblasti ülikooli kongressikeskusele, mida väidetavalt kasutati ka erinevate sõjaväe peakorterite asukohana, märkides, et samuti tapeti tsiviilisikuid. Sarnase avalduse tegi z-blogija boriss rožin: „Nad tegid löögi mingisugusele sõjaväekogunemisele, hoone juures on näha kahjustatud maastureid. Tsiviilisikute seas on õnnetusjuhtumeid.” Sõjakorrespondendid jevgeni lisitsõn ja juri kotenok väitsid, et sihtmärk oli tööstusrajatis.

14. aprilli õhtul ja öösel ründas vene armee ründedroonidega taas Odessat; linnas oli kuulda plahvatusi. Rünnaku tagajärjel sai vigastada 5 inimest ja kahjustada sai tsiviilinfrastruktuur. Ka ühele haiglale tekitati kahjustusi.

Öösel tabas Harkivis droon toiduaineid sisaldanud ladu. Lööklaine kahjustas mitut lähedalasuvat eramaja.

Kramatorsk sai liugpomme, Siversk sahede ehk siis rinde ja piiri lähedus igatsugu sajus.

Kiievi kandis lasti öösel alla u 40 saheedi.

2. Info puudus.

3. Kursk/Belgorod: tugev vene poole surve eile muutusi rindejoones ei toonud.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: eile võis vene pool saada edasi lõunasektoris ja jõuda uues kohas Zerebetsi jõeni Jampolivka ja Ternõ vahel. Homme vast targem. Enim survet ongi lõunasektoris, kus vene pool teeb tugevaid pingutusi siinse sillapea laiendamiseks ning lisaks kogu Zerebetsi jõe idakalda vallutamiseks.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: eile sai vene pool enda kontrolli alla New-Yorkist läänes-Toretskist edelas asuva Valentinivka küla. Edasi saadi u 1,5 km.

8. Donetsk: Jelizavetivka küla Tšassiv Jari ja Pokrovski vahel sai vene pool eile enda kontrolli alla. Samm edasi u 1 km.

Mujal eile paaris kohas vene pool küll sammu edasi sai aga edenemised jäid mõnesaja meetristeks ning eks homme targem, kas neis ka kand tugevamini maha saadi. Toimusid need Pokrovskist edelas ja keskmises sektoris.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Ukraina ja venemaa ametnikud kohtuvad Ankaras 15.-16. aprillil, et arutada Musta mere julgeolekuküsimusi, ütlesid CNN-i Türgi allikad Türgi kaitseministeeriumist. Kes täpselt läbirääkimistel osaleda võib, pole täpsustatud. Ei Moskva ega Kiiev ei teinud sel teemal ühtegi teadaannet ning nende poolt pole sellele infole ka kinnitust. Otseläbirääkimisi venemaa ja Ukraina vahel pole peetud alates kevadest 2022. Mõned kokkulepped, näiteks Musta mere viljatehing, saavutati vahendajate kaudu.

Hurriyet kirjutab kaitseministeeriumi avaldusele viidates, et kohtumine peaks toimuma pärast venemaa ja Ukraina vahelise relvarahu sõlmimist. See toimub Türgi mereväe väejuhatuse peakorteris välisriikide sõjaväelaste esindajate osavõtul. Välja antud eesmärk on arutada ühiseid samme rahu säilitamiseks Musta mere piirkonnas, sealhulgas mereväe planeerimist ja laevanduskontrolli.

Varem teatas Türgi välisminister Hakan Fidan oma valmisolekust pakkuda platvormi läbirääkimisteks venemaa ja Ukraina vahel. Tema sõnul on vabariigil suhted mõlema riigiga ja ta võiks seda positiivselt ära kasutada eesmärgiga konflikt rahumeelselt lahendada. „Kui osapooled tahavad Türgis kohtuda, on meie uksed alati avatud,” rõhutas Fidan.

Hiljem lükkas selle info välisminister Andrei Sõbiha TSN-ile antud kommentaaris ümber.

12. Ukraina peaks üle võtma Iisraeli kogemused ja kehtestama naistele kohustusliku ajateenistuse, ütles presidendi kantselei juhataja asetäitja Pavlo Palisa intervjuus Bihus.Infole. Oma algatust selgitades tõi ta välja venemaa pikaajalise ohu. Palisa sõnul peavad ukrainlased järgmise 10 või isegi 30 aasta jooksul elama arusaamaga, et kõik võib korduda naabri tõttu, kes tahab hävitada nende riiki kui suveräänset riiki. „Selleks, et olla piisavalt tugev ja mitte tekitada probleeme kodanike sõjaväkke värbamisega, peame läbi mõtlema teatud üleminekuperioodi, et kodanikel oleks selge arusaam, et kõik peavad teenima,” ütles Palisa.

Ta tuletas meelde, et selline nõue on põhiseaduses kirjas ja kutsus üles laiendama seda ka naistele. Palisa hinnangul tuleks ajateenistus seada ka kohustuslikuks tingimuseks sotsiaaltoetuste, riigiametikohtade ja eelarve arvelt hariduse saamiseks. „Olgu, seal on miinimumleping, oletame, et see on aasta. Sõjaväes nii mehed kui naised. Eriti tänapäeva maailmas, kus igaühe jaoks on palju erinevat tööd,” märkis ta.

Palisa lisas, et sel viisil saab kogu elanikkond paremini mõista, mis on relvajõud. „Jällegi, kui tahame üles ehitada riiki, kus meie lapsed on õnnelikud, siis tuleb seda arusaamist põlvest põlve edasi anda,” jätkas ta ja lisas, et kõik ukrainlased peavad saama nii tugevaks, et keegi nende naabritest või teistest „ebastabiilsetest isikutest” ei mõtlekski 2022. aasta kordamisele. Palisa andis samas mõista, et see on tema isiklik arvamus ning ta pole kindel, et presidendi kantselei temaga nõustub.

Septembri lõpus oli Ukraina relvajõudude ridades 68 tuhat naist, neist 48 tuhat olid sõjaväelased, umbes 5 tuhat oli otse lahingutsoonis, ütles Ukraina kaitseministeeriumi riigisekretär Ljudmila Daragan. „Naised on tänapäeval kõikjal: nad hoiavad tagalas, töötavad rasketel ametikohtadel ja võitlevad Ukraina relvajõudude ridades. Nad tõestavad, et inimesi tuleb hinnata nende võimete, tulemuslikkuse ja intelligentsuse, mitte soo järgi,” märkis ta.

13. Lühiuudised

DW: Tõenäoline tulevane Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles, et on alati valmis toetama rakettide TAURUS viimist Ukrainasse, kui selles otsuses Euroopa partneritega kokku lepitakse.

Ukraina avalikustas kaks uut süsteemi: mereväe laevatõrjeplatvorm Alligator-9, mis on võimeline kandma 6–10 torpeedot, ja Project Cessna UAV pommitaja, mis suudab visata kuni 250 kg õhupomme. Drooni tegevusulatus on pommitaja režiimis 600 km ja kamikazena kuni 2200 km.

Ukraina mehitamata süsteemide väed avalikustasid esimest korda oma uue laserrelva „Trizub” (Kolmhark). See suudab hävitada droone, pomme ja rakette kuni 3000 meetri kaugusel ning lennukeid, helikoptereid ja luuredroone kuni 5000 meetri kaugusel.

President Trump pikendas Bideni 2021. aasta sanktsioone venemaale, jätkates erakorralist seisukorda, et võidelda venemaa pahatahtliku tegevuse vastu. Määruse sihtmärgiks on küberrünnakud, korruptsioon, valimistesse sekkumine ja rahvusvahelise õiguse rikkumine ning meetmed USA julgeoleku ja demokraatia kaitsmiseks.

venemaa suursaadik Ühendkuningriigis Andrei Kelin ei vaielnud vastu sellele, et venemaa jälgib Ühendkuningriiki ümbritsevates vetes Briti tuumaallveelaevu.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Kuusakoski algatatud ja Eesti suurim noortele suunatud hariduslik keskkonnaprogramm Rohejaht tõi Eestis sel aastal kokku üle 15 400 noore, kes kogusid ja suunasid taaskasutusse üle 1,5 miljoni küünlaümbrise ning tuhandeid vanaelektroonikaseadmeid.

Teist aastat järjest toimunud Rohejahi keskkonnaprogramm kasvatas aastaga osalejate arvu 6,5%, tuues kokku rekordilise 15 405 noort kõigist Eesti maakondadest. Osalevaid gruppe oli 510 ehk 5,4% rohkem kui eelmisel aastal. Noored kogusid ja suunasid taaskasutusse üle 1,52 miljoni alumiiniumist küünlaümbrise (+19,4% võrreldes eelmise aastaga) ning tuhandeid vanaelektroonikaseadmeid.

„Rohejahi programm on näidanud järjepidevat kasvu ning selle mõju Eesti noorte keskkonnateadlikkusele on olnud märkimisväärne,” ütles Kuusakoski juhatuse esimees Urmo Viisitamm. „Järjest rohkem koole ja lasteaedu liitub meie algatusega, kuna näevad, et noortele meeldib mänguline ja praktiline lähenemine keskkonnateemadele. Kogutud küünlaümbriste ja vanaelektroonika hulk näitab, et programm omab reaalset mõju jäätmete sorteerimisele ja ringlussevõtule. Meie eesmärk on jätkata Rohejahi senist edu ja veelgi laiendada programmi ulatust. Kuusakoski on laste ja noorte keskkonnateadlikkuse tõstmiseks kaasanud viimase kümne aasta jooksul rohkem kui 100 000 noort üle Eesti.”

Sel aastal koguti Rohejahi raames lisaks küünlaümbristele ligi 2000 vana telefoni, üle 1100 arvuti ja nendega seotud lisaseadme, ligi 5000 laadijat ja juhet ning üle 740 kõrvaklapi ja kõlari. Samuti toimetati taaskasutusse muud elektroonikaprügi nagu monitorid, veekeetjad, fotoaparaadid, elektrilised hambaharjad, nutikellad, mängukonsoolid jms.

Rohejahis osalejad jagunesid kahte vanuserühma: nooremad (lasteaialapsed ja õpilased kuni 4. klassini) ning vanemad (5.-12. klassi õpilased). Programmi oluliseks osaks on ka vabatahtlikud noored vanuses 15-20 aastat, kes loovad mängulisi õppematerjale, lühivideoid ja muud inspireerivat sisu.

Maakondade lõikes oli enim osalejaid Harjumaal (8544 noort), järgnesid Lääne-Virumaa (1354) ja Tartumaa (1230). Kõige suurema hüppe osalejate arvus tegi Saaremaa, kus osalejate arv kasvas 407%.

Rohejahi osalejad maakondade kaupa

Maakond	Osalenud gruppide arv	Osalejate arv
Harjumaa	227	8544
Hiiumaa	2	30
Ida-Virumaa	21	580
Järvamaa	24	405
Jõgevamaa	10	151
Läänemaa	13	216
Lääne-Virumaa	37	1354
Pärnumaa	57	1068
Põlvamaa	9	178
Raplamaa	16	535
Saaremaa	3	71
Tartumaa	40	1230
Valgamaa	15	306
Viljandimaa	19	422
Võrumaa	17	315

„Rohejahi eesmärk on motiveerida noori märkama ja mõtestama keskkonnasäästlikku eluviisi läbi kaasavate tegevuste,” lausus Rohejahi korraldaja Mari-Liis Vaher. „Eriti rõõmustav on näha, et programm on kasvanud noortelt-noortele liikumiseks, kus noored ise panustavad nii ideede planeerimisse, arendamisse kui ka elluviimisesse. Toetame ka õpetajaid, pakkudes neile vajalikku abi ning mängulisi õppematerjale.”

Lisaks loositud auhindadele saavad kõik osalejad Rohesõbra märgise ning 600 noorel on 2. mail võimalik osaleda lõpusündmusel, mis toimub Tallinnas Energia avastuskeskuses.

Lõpusündmusel osalevatele noortele toimuvad vastavalt vanuserühmale mängulised tegevused alates Energiakeskuse Planetaariumist ja Teadusteatrist, samuti rohenoorte poolt koostatud aaretejaht ning hariduslik programm (mitmed töötoad ja paneelvestlus „Tuleviku töökohad ja karjäärivõimalused”). Linnahalli esisel platsil leiab aset Kuusakoski, Päästeameti, Tallinna Kiirabi ja Politsei- ja Piirivalveameti korraldatud suur päästedemonstratsioon.

Kuusakoski kõrval löövad Rohejahis kaasa: Stillabunt, Kalev Spa, Energia avastuskeskus, Wagenküll Lossispa, Pakendikeskus, Tallinna linn, Prügihunt, Eesti Disaini Keskus, Mahtra Talurahvamuuseum, Valgeranna Seikluspark, Kallaste hobitalu, Tallinna Teletorn, RMK, Roheline kool, Tartu Loodusmaja, MyFitness, Valemivihik, TÜ Loodusmuuseum ja botaanikaaed, MaiWistik, Mõttepärl, Tere, Proto avastustehas, HappyFly batuudikeskus, Allikasilma elamustalu, Tallinna Ringmajanduskeskus, Akvile, Läähe-Harju Vald, Ringhäälingumuuseum, Ronimistehas.

Lõpuüritust kaasfinantseerib Tallinna linn INTERREG välisprojekti BaltiPlast eelarvest.

Eesti vanametallituru suurus on 350 000-400 000 tonni aastas. Kuusakoski on Eesti suurim ringlussevõtuteenuste pakkuja, kes suunab ümbertöötlemisele ligi poole Eesti vanametallist. Kuusakoskil on üle Eesti avatud 12 teeninduspunkti: Haapsalus, Jõhvis, Narvas, Paides, Paldiskis, Pärnus, Rakveres, Raplas, Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Võrus.

Täna kell 10.00 algab eesti keele riigieksam, kuhu on registreerunud 8431 eksaminandi. 15.-17. aprillil toimub eesti keele kui teise keele riigieksam, kuhu on ennast kirja pannud 2869 eksamitegijat. Inglise keele eksam toimub 5. mail ja matemaatika riigieksam 21. mail.

Haridus- ja Noorteameti õppe kvaliteedi osakonna juht Maiki Udam sõnas, et eksam on eelkõige õppija jaoks võimalus kinnistada 12 aasta jooksul õpitut, panna ilus punkt oma senisele haridusteele ja kujundada seeläbi oma tulevikku. „Iga õpilane loob ise oma haridusteed. Soovime kõigile eksaminandidele rahulikku meelt ja külma närvi. Muidugi tuleb tänada ka meie suurepäraseid õpetajaid, kelle panus noorte arengu- ja õpiteel on hindamatu!” lisas ta.

Eesti keele riigieksam koosneb kahest osast, millega mõõdetakse eksaminandi lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400-sõnaline arutlev kirjand ja see pealkirjastada.

Täpsem info eksami teemade kohta avaldatakse Haridus- ja Noorteameti kodulehel kell 16.00, pärast eksami lõppu.

Gümnaasiumilõpetajatel on võimalus teha eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja inglise keele riigieksam. Inglise keele riigieksami asemel oli võimalik valida ka rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksam.

15. aprillil toimub eesti keele kui teise keele riigieksami kirjalik osa, suuline osa viiakse läbi 15.-17. aprillil. Eksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine.

Inglise keele riigieksamile on registreerunud 5168 ja matemaatika eksamile 10 469 eksaminandi.

Riigieksamitele on sel aastal kokku registreerunud 12 920 eksamitegijat, kellest 10 232 on gümnaasiumiõpilased, 804 gümnaasiumi varem lõpetanud ning 1884 kutseõppeasutuste õpilased.

Eksamiperioodi alguse puhul tervitab eksaminande ka haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Ministri pöördumist saab kuulata täna kell 10.00 Vikerraadios ning Haridus- ja Teadusministeeriumi Facebooki ja YouTube´i kanalil. 15. aprillil kell 10.00 saab pöördumist kuulata Raadio 4-s

Kui abituriendil ei ole võimalik põhieksamipäeval osaleda, siis saab ta end kirja panna lisaeksamile. Eesti keele lisaeksam toimub 26. mail ja eesti keele teise keelena riigieksami lisaeksam 27. ja 28. mail. Lisaeksamil osalemiseks tuleb Haridus- ja Noorteametile esitada avaldus.

Võõrkeelte rahvusvahelised eksamid on suures osas juba toimunud, vaid saksa keele Goethe Zertifikat B1- ja B2-taseme eksam toimub 12.-16. maini.

Riigieksamite esialgsed tulemused avalikustatakse hiljemalt 18. juunil eksamite infosüsteemis ja riigiportaalis eesti.ee. Maksimumtulemuse ehk 100 punkti saanud eksamitegijad on oodatud Haridus- ja Noorteameti korraldatavale tänuüritusele „100 punkti pidu“.

Riigieksamite kohta leiab lisainfot Haridus- ja Noorteameti kodulehelt https://harno.ee/eksamid-testid-ja-uuringud/eksamid-testid-ja-lopudokumendid/riigieksamid.

Haridus- ja Noorteamet (Harno) on haridus- ja noortevaldkonna üks elluviijatest, et Eesti haridussüsteem oleks nutikas, paindlik ja maailmatasemel. Harno vastutab Eestis enamiku eksamite ja tasemetestide läbiviimise eest, sealhulgas kodakondsus- ja eesti keele tasemeeksamid ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid. 

Ilmaprognoosi järgi tuleb Lõuna-Eesti ilmas sel nädalal suur muutus. Võrreldes eelmise nädala talvise ilmaga saabub suvi.

Ilm on Eestis isegi soojem kui Hispaanias. Täna esmaspäeval on oodata veel 17 kraadi ja sajab. Homme teisipäeval on kraade 18 ja paistab päike. Kolmapäeval on kraade 19 ja pilves.

Neljapäeval tuleb juba 22 kraadi ja on vahelduv pilvisus, reedel on oodata 25 kraadi, laupäeval 26 kraadi ning pühapäeval 24 kraadi. Ilm on kuiv, vahelduva pilvisusega.

Ööd on samuti soojad, 13 kraadi.

Võrdluseks, Hispaania pealinnas Madriidis on laupäeval vaid 15 kraadi sooja, öösel 6.

Nii et Eestisse saabub tõeline suvi.

Võrumaal Luutsniku külas avati vabatahtlike päästjate depoohoone, mille keldrikorrusele ehitati Eestis esimene nõuetekohane pommivarjend.

Rõuge vallas vaid paari kilomeetri kaugusel Läti piirist asuvas Luutsniku külas avati vabatahtlike päästjate eestvõtmisel ehitatud uus depoo. Selle keldrikorrusel olevad ruumid on kaetud mitme meetri paksuse betoonikihiga ning varustatud ventilatsiooni- ,vee- ja elektrisüsteemiga, et sõjaolukorras mahuks sinna varjuma kogu külarahvas, vahendab ERR.

Varjendis on pinda ligi 100 ruutmeetrit ja see mahutab ilusti ära 65 külaelanikku.

Ehitusel on aluseks võetud Soome nõuded, sest Eestis veel vastavad nõuded puuduvad.

Mäeväe poolt kinnipeetud väidetav Vene varilaevastiku tanker Kiwala on Viimsi poolsaare otsas. Eesti laev on seda turvamas.

Siin on pildid:

Sel nädalavahetusel toimus Klaipedas Balti liiga finaalturniir. Täna võitlesid kulla nimel Põlva Serviti ja turniiri võõrustaja HC Dragunas, pronksimängus kohtusid Viljandi HC ja Läti ZRHK Tenax Dobele.

Ülipingelisest finaalmängust, mis läks karistusviseteni välja, väljus võitjana Serviti tulemusega 27:25 (9:13). Pronksi napsas eelmise aasta võitja Tenax, alistades Viljandi skooriga 24:22 (12:9).

Tiitel tuleb Eestisse
Juba algusminutitest saati oli tempo kiire, saal elektrit täis ja pinge laes. Servitil oli tükk tegemist Dragunase aktiivse kaitsega ning jäi 7. minutil 2:4 taha. Viimati 3. minutil skoori teinud Serviti sahistas Dragunase väravavõrku uuesti 11. minutil, kui Jürgen Rooba seisuks 3:5 viskas. Põlva meeskond leidis seejärel väravasoone üles ja viigistas 13. minutil seisu, kui skoori tegid Ülljo Pihus ja Henri Sillaste. See kannustas Dragunast ning 16. minutiks oli Serviti jällegi kaotusseisus, skooriks 5:8. Dragunase väravavaht mängis Eesti klubi üle ning vahemaa kasvas veelgi – 23. minutiks oli Serviti taga seisuga 7:12. Enne poolaja lõppu õnnestus Servitil vähendada vahemaa 4 värava peale ning seisuga 9:13 mindi vahepausile.

Teise poolaja kuulutas avanuks värav Hendrik Varulilt, millele järgnes väravavahi Eston Varuski edukas tõrje. Serviti kaitse oli muutunud agressiivsemaks ning väravad Roobalt ja Kermo Saksingult tõid võistkonna vaid värava kaugusele viigist. Dragunas vastas 2 väravaga, kuid Serviti püsis kannul. Mängu 45. minutisse siseneti seisuga 15:17. 50. minutil võitles Tõnis Kase värav Serviti seisule 19:20 ning minuti pärast vormistas Rooba värav 20:20 viigi. 55. minutiks oli Dragunas taas 2 väravaga ees. Normaalaja lõpuminutid kulgesid 1–2-väravalise kõikumise saatel. Uskumatu viimase sekundi väravaga, mis sündis Eston Varuski ja Henri Sillaste koostööst, võlus Serviti välja 24:24 viigi, viies finaali karistusviseteni. Serviti tegi võimsa tagasituleku ja võitis finaali tulemusega 27:25, tulles 4-kordseks Balti meistriks.

Serviti resultatiivseimad olid Kermo Saksing 7 väravaga ja Jürgen Rooba 6 väravaga. Serviti parimaks mängijaks valiti taas Eston Varusk. All Star meeskonna paremääreks valiti Jürgen Rooba, joonemängijaks Hendrik Varul ning treeneriks Kalmer Musting.

„Ei olegi sõnu. Eks väike ulme oli. Esimesel poolajal jäime hullult hätta üks-ühele olukordadega, sealt ka selline 4-väravaline kaotus. Tempo oli tugev, aga teisel poolajal hakkasime sisse saama. Mäng läks lõpuks loteriiks ja loterii kaotasid nemad,” kommenteeris peatreener Kalmer Musting. „Ülikõva meeskonnatöö, kõik mängijad käisid platsil ja andsid oma panuse.”

Viljandi jäi medalita
Heitlus pronksi nimel oli võrdne. Skoor avati alles 4. minutil, kui käe sai valgeks Hendrik Koks, mille pealt haaras Viljandi napi 1-väravalise edumaa. Mõlema meeskonna väravavahid hoidsid vahemaad minimaalsena ning kuigi Viljandil õnnestus 8. ja 9. minutil 2-väravalist edu nautida, oli 13. minutiks seis viigis numbritega 5:5. Seejärel vajus Eesti klubi kaotusseisu, kui 15. mänguminutil läks skooriga 7:6 mängu juhtima Tenax. Läti klubi suurendas vahemaa mitmel korral 2 värava peale, millest sai 3-väravaline minut enne poolaja lõppu. Nõnda kaotas Viljandi mängu esimese poole seisuga 9:12.

Teise poolaja esimese 3 minutiga suurenes 3-väravaline vahemaa 6 värava peale skooriga 10:16. Sealjuures sai Viljandi kirja vaid 1 värava, autoriks Kristo Voika. Kaotusseisu aitasid 4 värava peale vähendada Karl Roosna, Simon Drõgin ja Andrii Basarab, kes viskasid 41. minutil seisuks 14:18. 43. minutil tuli Viljandi viigist isegi 3 värava kaugusele, kui Hendrik Koks 7-meetri karistusviske realiseeris, visates seisuks 15:18. Ent siis tuli meeskonnal uus mõõnaperiood ja vahemaa kärises uuesti. 50. minutil oli skooriks 16:22. Viljandi sellega ei piirdunud ning Basarabi, Roosna ja Koksi väravate abil oldi 57. minutiks numbritega 21:23 õige lähedal viigile. Koksi järjekordne edukas 7-meetri karistusvise tõi Eesti klubi 58. minutil veelgi lähemale, tehes skooriks 22:23. Võitlus kestis viimaste sekunditeni, millele pani punkti otsustav värav Tenaxilt. Pronksi võitis sedapuhku Tenax skooriga 24:22.

Viljandi resultatiivseim skoorija oli taas Hendrik Koks 10 väravaga. 5 väravat sai kirja Andrii Basarab. Viljandi parimaks mängijaks valiti väravavaht Rasmus Ots. Ots valiti ka All Star meeskonna väravavahiks. Lisaks valiti Hendrik Koks All Star meeskonna tagamängijaks.

„Kui midagi positiivset välja tuua, siis 24 lastud väravat ei ole palju. Suutsime lõpus veel natuke pinget mängu tuua, aga nii eilne kui tänane mäng jäid mentaalse poole ja realiseerimise taha,” kommenteeris Karl Roosna. „Nende elementidega peame enne meistriliiga poolfinaale kindlasti tööd tegema. Suured tänud kaasa sõitnud fännidele!”

Balti liiga esineliku lõppjärjestus kujunes järgnevaks: esikohale tuli Põlva Serviti, hõbeda võttis Leedu HC Dragunas, pronksile tuli Läti ZRHK Tenax Dobele ning 4. kohale platseerus Viljandi HC.

Balti liiga finaalturniiri tulemused:
12.04. 15:00 HC Dragunas – ZRHK Tenax Dobele (34:31)
12.04. 17:30 Põlva Serviti – Viljandi HC (26:19)

13.04. 11:45 Viljandi HC – ZRHK Tenax Dobele (22:24)
13.04. 14:15 Põlva Serviti – HC Dragunas (27:25)

Riigikogu korruptsioonivastase komisjoni liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart selgitab, kuidas erakonna Eesti 200 poliitikutega seotud ettevõte sai riigilt ettenähtust enam toetust.

Kovalenko-Kõlvart edastas järgmise info:

Kuidas E200 poliitikutega seotud ettevõte sai riigilt 39 miljonit eurot toetust, kuigi toetuse maksimaalne piirmäär on 13 miljonit. Selle piirangu vältimiseks loodi 3 ettevõtet 10-päevase vahega ja vähem kui kahe kuu pärast esitati kolm projekti.

Ei minister Keldo ega Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) selles probleemi ei näe.

Eesti 200 poliitik Tarmo Tamm täna väidab, et ta pole enam ettevõttega seotud. Aga kahtlusi äratab novembris toimunud Eesti Vabariigi ametliku äridelegatsiooni visiit Saudi Araabiasse, kus koosseisu kuulusid nii Tarmo Tamm kui ka tema poeg Johan Mattias Tamm.

Kummalisel kombel Tarmo Tamm ei mäleta, kuidas sai temast ametliku delegatsiooni liige. Tema poeg Johan Mattias Tamm esindas ametliku info kohaselt just seda ettevõtet, mis hiigeltoetuse sai.

Pikantseks muudab teema asjaolu, et ettevõtte juhi sõnul ei teadnud ta sellest esindamisest midagi ja ta ei tunne ka Tarmo Tamme poega.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 13. aprill 2025:

vene poole survet jagus, aga rindejoone muutusi need ei toonud, pisu ikka lainetas.

1. Sadu jätkus.

2. Miskit ikka kuskil põleb.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Reuters: Hiina saatis Ukrainasse ohvitserid venemaa sõjataktikat jälgima.

12. WhatsApp ja Steam venemaal langes maha.

13. Nižni Novgorodis saadeti vangi kaks noorukit sõjast rääkiva video eest, mida vaatas 30 inimest.

14. NATO peasekretär hoiatab venemaa tuumarünnakute ohu eest kosmoses.

15. vene armee eksperimenteerib Ukrainas šaheedide erinevat taktikat – ISW.

16. Lühiuudised

120 vene poole rünnakut ehk siis paljudes sektorites tuntav rünnakute arvu langus. Järjest tugevam vene poole survet tõuseb Kurski suunalt Sumõ poole ning rünnakute ala järjest laieneb. Kuna siin seisab „jõude” u 50 000 soldatit päris kitsal alal, siis on keda edasi saata. Lisaks mindi siin suunal liugpommide heitmisega „hulluks”, lausa 133 kokku 249-st siia kanti visati ehk siis tahet edeneda sel suunal jagub. Kaudtuleüksuste töö jälle kisub viimase aja tippude kanti (6600) ja kamikaze drone ka üle keskmise (2700).

Lisaks on tugev surve nii Kupjansk-Kreminna lõunasektoris, pisu tõusis Tšassiv Jaris, Toretskis ja paaris lõigus Donetski sektoris, kus eile langes tuntavalt rünnakute arv.

vene pool hakkab tasapisi üha enam soomust rünnakutel kasutama ehk siis uus surve tugevnemine, aga õnneks mitte kõigis sektorites. Vaid jalaväge kasutatakse linnalistel aladel ja metsades, üle lagedate hetkel enam suuri gruppe ilma masinateta (igasugustega) teele ei saadeta. Kummagi poole võimekuste kasvuga drooninduses, muutuvad hallid alad üha laiemaks ning eesmistel possadel pole mõtekas üle lahngupaari hoida. Kaotab lihtsalt korraga vähem koosseisu. Seetõttu on ka uute eesmiste possade eluiga tihti väga lühike ning selline lainetus hallide alade servadel on jooksev.

Ikka on kõrgel vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi kaotused. Kahjuks pole nende kaotuste suur arv veel piisavalt mõjus, et tooks kaasa kaudtulelöökide languse. Kuna vene pool kasutab üha enam igatsugu tsiviiltranspordivahendeid, siis tagalaveod ka suudetakse jooksvalt töös hoida. Õnneks näeb jätkuvalt väga palju arvatavalt rikki läinud vene soomustehnikat mitte ainult hallis alas, vaid ka eesliini taga ja need on Ukraina droonidele lihtsad sihtmärgid, sest rikkega masin on vaja lõplikult rivist välja viia, et remont enam võimalik poleks. Küll ei saa aru, miks vene soldatid tihti luugud soomusel lahti jätavad ja lihtsustavad sellega oluliselt droonide mõjusust, mis ikka luugist sisenevad ja seetõttu kipub piisama vaid ühest droonist masina hävitamiseks.

Pisu tuleb ka vene poole kurtmist, et Ukraina vasturünnakud mitmetes sektorites pole lõppenud ning tuntakse muret, et Euroopa relvastub ründamaks venemaad.

1. Hukkunud piloodi Pavlo Ivanovi lennutatud hävitaja F-16 tulistati tõenäoliselt alla vene raketi poolt. BBC Ukraina teatab sellest oma allikatele viidates. „Kokku tulistasid venelased lennuki pihta kolm raketti. See oli kas maapealse kompleksi S-400 juhitav õhutõrjerakett või õhk-õhk-rakett R-37,” ütles Ukraina valitsusallikas meediale. BBC allikas välistab „sõbraliku tule” antud olukorras, kuna piirkonnas, kus Ivanov oma missioone täitis, ei saanud Ukraina õhutõrjesüsteemid tegutseda. Hetkel sellele teabele ametlikku kinnitust ei ole.

Täna öösel toimusid õhurünnaku häire ajal plahvatused Mõkolaivis ja Odessas.

2. Arhangelskis süütas tundmatu isik 4 autot, mis kuulusid putiniga seotud ametnikele. Aruannetes mainitakse ka politseijaoskonna väidetavat süütamist Molotovi kokteiliga.

Saraatovi lennuväljal puhkes tulekahju pärast teatatud plahvatusi. vene meedia väidab, et see oli lihtsalt kütteõli süttimine. Tulekahju leidis tõenäoliselt aset Engels-2 lennubaasis. Sõjaväebaas, kus asuvad venemaa strateegilised pommitajad, mida kasutati Ukraina-vastaste löökide jaoks.

venemaal Orenburgis asuvas soojuselektrijaamas toimus plahvatus ja tulekahju. Nagu venemaa Telegrami kanalid märkisid, põleb kohalike elanike sõnul Sakmarskaja soojuselektrijaam. Osades piirkondades puudub elekter.

3. Kursk/Belgorod: siinne sektor muutub üha tugevama vene surve piirkonnaks, eile muutusi rindejoones ei tuvastanud ning jätkuvalt arvamusel, et „tavalisi” Ukraina üksusi Kurski oblastis pole. SOF ikka võib toimetada. Hetkel pole leidnud kinnitust, kas vene poole rünnakud piki piiri lääne pool senist aktiivsest piirkonnast Sumõ oblastisse sügavusse õnnestusid. Erinevaid kilde siit ja sealt küll tuli…homme vast targem.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: seni on vene poole eenduv kombits u 6 km kaugusel põhja suunas Toretskis. Lisaks teeb vene pool tugevaid pingutusi kõige liikuvaga möödumaks linnast kahel küljel. Muutusi rindejoones eile siiski ei tuvastanud.

8. Donetsk: rünnakuid jagus, rindejoones muutusi mitte. Jätkuvalt on jooksev seis selline, et vene pool saab üldjuhul hallis alas, aga vahel ka Ukraina eesmiste possade vahel korraks kanna maha, aga seni püsivalt mitte.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Hiina valitsus saatis oma Rahvavabastusarmee (PLA) ohvitserkonna liikmed uurima venemaa sõjataktikat Ukraina vastu. Reuters teatab sellest, viidates endisele Lääne luureohvitserile. Allika sõnul teevad venemaa territooriumil tagalas viibivad PLA sõjaväelased „reise” vene-Ukraina lahingkontaktide liini lähedal. Sellised reisid viiakse läbi „ainult Moskva ja Pekingi nõusolekul”, väidab allikas. Hiina sõjavägi õpib seega sõjast taktikalisi õppetunde.

Veel kaks endist luurega kursis olevat Ameerika ametnikku ütlesid, et umbes 200 vene poolel sõdivat hiinlast on palgasõdurid. Allikad ütlesid, et neil ei paista olevat otsest sidet Hiina valitsusega. Anonüümseks jääda soovinud USA ametnikud ütlesid samuti, et Hiina sõdurite väljaõpe oli minimaalne ja neil ei olnud sõjategevusele olulist mõju.

President Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval, et venemaa sõjaväkke on juba värvatud vähemalt 155 Hiina kodanikku. Tema sõnul tuvastati nad passiandmete abil. 8. aprillil sai teatavaks, et Ukraina relvajõudude sõdurid vangistasid kaks hiinlast Donetski oblastis toimunud lahingute käigus. Need on 1991. aastal sündinud Wang Guangjun ja 1998. aastal sündinud Zhang Renbo. Esimene neist rääkis Ukraina sõjaväelastele, et maksis vene sõjaväkke pääsemise eest vahendajale 300 tuhat rubla. Enda sõnul soovis ta saada venemaa kodakondsust. Sõdur läbis sõjalise väljaõppe Luhanski oblasti okupeeritud territooriumil Hiina kodanikest moodustatud rühma koosseisus, kellest paljudel oli kodumaal probleeme seadustega.

venemaa välisministeerium keeldus tunnistamast Kiievi esitatud fakte Hiina kodanike sõjas osalemise kohta. Ministri asetäitja andrei rudenko sõnul on teave selle kohta täiesti vale. Ta ütles, et Hiina võtab Ukraina lahenduse suhtes tasakaalustatud ja kaalutletud seisukoha. Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Lin Jian ütles omalt poolt, et Peking ei saatnud oma sõjaväge Ukraina lahingutes osalema.

12. Eile registreeriti RuNetis järjekordne rike: venemaa populaarseim messenger WhatsApp ja mänguplatvorm Steam lakkasid töötamast, teatasid kasutajad. Downdetectori andmetel hakkas WhatsApp tõrkema kella kolme paiku päeval Moskva aja järgi. Kaebuste tipphetk saabus kell 18.15 – kasutajad teatasid enam kui tuhandel korral probleemidest teenusele juurdepääsuga. Sboy,rf-is esitati viieteistkümne minuti jooksul WhatsAppi kohta peaaegu 350 kaebust. Enam kui pooled kaebustest puudutavad probleeme teadetega, ülejäänud päringud viitavad sõnumitooja üldisele rikkele ja rakendusele juurdepääsu puudumisele. Kõige rohkem teateid riketest tuli Peterburist ja Moskvast, samuti Novosibirski, Nižni Novgorodi ja Sverdlovski oblastist. Inimesed kirjutavad, et grupivestlustes ei laadita videoid, fotosid ega teksti ning sõnumid saadetakse, kuid need ei jõua adressaadini.

Umbes kella 17.15 paiku teatasid kasutajad ka Steami krahhist. Enamik kaebusi tuli Irkutskist, annekteeritud Sevastoopolist, Pihkvast ja Doni-äärsest Rostovist. 70% juhtudest esines üldine platvormi rike, teatati mittetöötavast veebisaidist ja juurdepääsu puudumisest mobiilirakendusele.

See on vähemalt kaheksas venemaa Interneti rike alates aasta algusest, mis toimub Roskomnadzori (RKN) blokeerimise taustal. Viimati fikseeriti probleeme 10. aprillil. Siis jooksis kokku (kolmandat korda kahe nädala jooksul) kiirmaksete süsteem, samuti PSB, T-Pank ja T-Investmentsi teenused. Märtsi lõpus tekkis rike Yandexi, Rosteleki, MTS, T2, Beeline’i, MegaFoni ja Yota ressurssides. Roskomnadzor, mis blokeerib Ameerika teenust Cloudflare, selgitab probleeme välismaise serveri infrastruktuuri kasutamisega.

13. Kaks Nižni Novgorodi elanikku mõisteti 2,5 aastaks vangi üldrežiimiga paranduskoloonias vene armee kohta käivate võltsingute levitamise eest (vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 207.3 2. osa punkt „b”) video eest, milles nad arutasid Ukraina sõda Adolf Hitleri ja putini taustaga. Otsuse tegi 10. aprillil linna Sormovski ringkonnakohus.

2023. aastal postitasid Jegor Staršinov ja Kirill Smirnov veel alaealistena Telegrami kanalisse 26 liikmega video, kus nad köögis istudes arutasid venemaa sissetungi üle Ukrainasse ja lütseumi nr 82 õpetajate üle. See kogus umbes 30 vaatamist. Hiljem saadeti video kooli meilile ja kooli direktor teatas noorukitest politseisse. Neile koostati haldusprotokollid sõjaväe diskrediteerimise eest 30 tuhande rubla trahviga ja veidi vähem kui aasta hiljem, 2024. aasta augustis, kui koolilapsed said 18-aastaseks, said nad kriminaalasjas süüdistatavateks. Noored peeti kinni, nende kodud otsiti läbi ja varustus konfiskeeriti.

Piirkondlik juurdluskomitee teatas, et venemaa juurdluskomitee uurijate ja FSB operatiivohvitseride, Nižni Novgorodi oblasti siseministeeriumi peadirektoraadi ja venemaa rahvuskaardi väetoetuse ühistöö käigus tuvastati ja peatati ebaseaduslik tegevus.

14. venemaa püüab paigutada kosmosesse tuumarelvi, mis võib ohustada tuhandeid ümber Maa tiirlevaid satelliite. Selle avalduse tegi NATO peasekretär Mark Rutte. „Oleme teadlikud teadetest, et venemaa uurib tuumarelvade kosmosesse paigutamise võimalust. See on väga murettekitav,” ütles ta intervjuus Welt am Sonntagile. Rutte sõnul on satelliidid üliolulised nii NATO liikmesriikide kaitseks, sealhulgas Ukraina kaitse tagamiseks venemaa agressiooni eest, kui ka inimeste igapäevaelus.

Rutte lisas, et kosmose tuumarelvade väljatöötamine madalal Maa orbiidil, kus tiirleb umbes 7000 kosmoselaeva, on Moskva jaoks viis oma võimekuse suurendamiseks. „Kosmos on meie heidutuse ja kaitse seisukohalt samuti väga oluline – sama oluline kui maa, meri, õhk ja küberruum. Me teame, et konkurents kosmoses on karm,” sõnas NATO peasekretär ja lisas, et viimastel aastatel on see muutunud üha ülerahvastatumaks ja ettearvamatumaks.

Rutte mainis ka alliansi väikeste, kuid manööverdatavate ja hästi kaitstud satelliitide väljatöötamist, et astuda vastu väljakutsetele kosmoses. NATO riigid töötavad ka riiklike kosmosejuhtimiskeskuste loomise nimel ja vahetavad kosmoseluure andmeid.

Rahvusvaheline leping võidurelvastumise ennetamiseks kosmoses jõustus 1967. aastal. Sellele kirjutasid alla 114 riiki, sealhulgas venemaa. Siiski ei piira leping täielikult sõjalist tegevust kosmoses. Lepingu kriitikud väidavad, et dokument ei pruugi adekvaatselt kajastada tänapäevaste satelliidisüsteemidega kaasnevaid ohte, vahendas Politico.

Varem ütles USA kosmoseoperatsioonide juhi asetäitja kindral Michael Getlein, et Hiina on alustanud madalal Maa orbiidil asuvate eksperimentaalsete satelliitide vahel koeravõitlusi, mis on osa oma võimete laiendamisest kosmoses.

15. Sõjauuringute instituudi (ISW) eksperdid on analüüsinud, kuidas venemaa sõjavägi katsetab ja muudab taktikat Shahed-tüüpi ründedroonide saatmisega Ukrainasse, et kurnata ja maha suruda Ukraina õhutõrjet. Tsitaat raportist: „2025. aasta märtsi lõpus ja aprilli alguses pöördusid vene väed tagasi tüüpilisema löögimustri juurde pärast venemaa kauglöögipakettide mahu ajutist tõusu 2025. aasta veebruari keskel ja märtsi alguses.”

vene väed andsid 2025. aasta veebruari keskel ja märtsi alguses oluliselt suuremaid lööke, kuid viimastel nädalatel on nad andnud 2025. aasta jaanuaris ja veebruari alguses nähtud mustriga sarnasemaid lööke, ehkki kasutades vähem rakette. vene väed ei andnud Ukrainale ühtegi lööki 7. aprillil – päev pärast kuu suurima löögi andmist 6. aprillil –, kuid on sellest ajast alates jätkanud igapäevaseid lööke.

Energeetikataristu vastu suunatud kauglöökide kavandatav lõpetamine ei nõuaks venemaalt kõigi kaugmaa droonide ja rakettide rünnakute lõpetamist, kuid kavandatav üldine relvarahu praegusel rindejoonel ning õhus ja merel eeldaks tõenäoliselt, et venemaa lõpetaks kõik löögid Ukraina vastu.

Tsitaat raportist: „vene väed venitavad tõenäoliselt läbirääkimistel laiaulatusliku relvarahu sõlmimiseks, et jätkata võitu Ukraina eesliinil ning jätkata hävitavate pikamaarünnakute sooritamist Ukraina kaitsetööstuse ja tsiviilobjektide vastu, et hirmutada tsiviilelanikke ja õõnestada Ukraina võimet kaitsta end venemaa tulevaste rünnakute eest.”

vene väed on väidetavalt viimastel nädalatel kohandanud oma kauglöögi taktikat, tõenäoliselt üritades tekitada märkimisväärset kahju samasuguste löögipakettidega kui need, mida nad kasutasid selle aasta alguses, ja hirmutada Ukraina tsiviilelanikke.

Ukraina allikad ja Saksa väljaanne BILD teatasid 2025. aasta märtsi lõpus ja aprilli alguses, et vene väed paigutasid enne mitme drooniga sünkroonlööke mitme kilomeetri kaugusele Ukraina suurlinnadest ja muudest sihtmärkidest suurel kõrgusel pikamaa droone.

Ukraina allikad teatasid ka, et vene väed kasutavad Ukraina õhutõrjesüsteemide hävitamiseks tihedas koosseisus Shahedi droone ning vene väed koondavad enne linna ründamist linnast välja 10-15 droonist koosneva rühma.

Ukraina relvajõudude väejuhatuse kommunikatsiooniosakonna ülem kolonel Juri Ignat teatas 6. aprillil, et vene väed täiustavad pidevalt oma Shahedi droone, ballistiliste rakettide ja löögitaktikat, mistõttu on Ukraina vägedel raske neid alla tulistada.

Tsitaat raportist: „vene sõjavägi on varem igal ööl laineid löönud kaugmaa Shahed droone erinevate sihtmärkide vastu ja need teated droonide kasutamisest tihedamates koosseisudes viitavad sellele, et vene väed usuvad, et see uus taktika on Ukraina õhutõrje mahasurumisel tõhusam.”

16. Lühiuudised

Kõnelused „tahte koalitsioonis” Ukrainat toetada kukkusid kokku, ütles EL-i välispoliitikajuht Kallas. Vaatamata sellele, et 200 sõjaväeeksperti 30 riigist töötavad Ukraina taeva, mere ja maa strateegia kallal, on lahkarvamused ühise plaani seisanud.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Osta.ee keskkonnas on oksjonil pool tundi kopterisõitu ettevõtja Raivo Heinaga Suurupi kohal.

Tegemist on Eesti vigastatud võitlejate ühingu toetuseks korraldatud nn Sinilille oksjoniga, mille võitja saab pooletunnise kopterisõidu koos Raivo Heinaga Harjumaal Suurupi ümbruses.

Oksjon algas 7. aprillil ja lõppeb täna 13. aprillil kell 16. Viimane hind oli täna kell 9 seisuga 472 eurot.

Oksjoni selgituses on märgitud, et Eesti ettevõtja, investor ja visionäär Raivo Hein paneb oksjonile pooletunnise kopterisõidu Harjumaal. Raivo Hein on aastakümneid tegelenud ettevõtluse ja investeerimisega ning praegu jagab ta aktiivselt oma teadmisi ja kogemusi nii sotsiaalmeedias, koolides kui ka mentorina. Tema peamiseks valdkonnaks on rahatarkus ja ta on inspireerinud tuhandeid järgijaid püüdlema finantsvabaduse poole ja elama täisväärtuslikku elu.

Sel nädalavahetusel toimub Klaipedas Balti liiga finaalturniir. Kui esimeses poolfinaalis läksid kokku Leedu HC Dragunas ja Läti ZRHK Tenax Dobele, siis päeva teises poolfinaalis kohtusid Eesti klubid Põlva Serviti ja Viljandi HC. Kohtumist domineerinud Serviti võitis tulemusega 26:19 (11:6).

Eesti klubide tuline lahing. Varul: selle mehe varbad lähevad tähtsates mängudes kasvõi kaela taha
Põnev poolfinaal jõudis koheselt viigiseisuni. Pärast Serviti esimest luhtunud rünnakut avas skoori Viljandi, kui värava sai kirja Hendrik Koks. Talle vastas omakorda Serviti Carl-Eric Uibo. Väravaid tuli juurde aegamisi, sest mõlema meeskonna kaitse pidas tugevalt vastu, mille arvelt tuli ka esimese 5 minuti jooksul juba 2 kollast kaarti. Serviti murdis end 9. minuti lõpuks viigist lahti, kui skoori tegid Hendrik Varul ja Jürgen Rooba, viies Põlva meeskonna 4:2 juhtima. Viljandil oli hoo maha võtnud Serviti puurilukk Eston Varusk, kelle tõrjed hoidsid Viljandit 7 minutit väravata. Sellele tegi lõpu kiirrünnak Kaspar Leesilt, kes 11. minutil seisuks 3:4 viskas. Ent Serviti ei lasknud mängul uuesti viigini jõuda ning 15. minutist hakati edumaad kasvatama – Stanislav Kholodiuki ja Ülljo Pihuse väravad teenisid Servitile 17. minutiks välja 8:3 edu. Kohtumise 22. minutil venitas vahemaa 6 värava peale Serviti Tõnis Kase, visates seisuks 10:4. Vahemaad hoidis stabiilsena Viljandi väravavaht Rasmus Ots, kes tõrjus Serviti 7-meetri karistusviskeid. Esimene poolaeg lõppes seisuga 11:6 Servitile.

Teise poolaja algul Viljandi resultatiivsus paranes ning Kristo Voika, Karl Roosna ja Hendrik Koksi tabamused võitlesid Viljandile välja 4-väravalise vahemaa skooriga 10:14. Serviti ei jäänud vastust võlgu ja taastas 41. minutil 6-väravalise vahemaa numbritega 17:11. Mängu 51. minutiks oli seis Kermo Saksingu väravast 23:15, tähistades 8-väravalist vahemaad. Hendrik Koks ja Kristo Voika vähendasid selle taas 6 värava peale, mis aga mängu lõpu eel suurenes 7 värava peale. Nii võitis kohtumise Serviti tulemusega 26:19 ning tagas sellega edasipääsu finaali.

Serviti resultatiivseimad olid 5 väravaga Tõnis Kase ja Stanislav Kholodiuk. Viljandi suurimaks skoorijaks kujunes Hendrik Koks 8 väravaga. Serviti parimaks mängijaks valiti väravavaht Eston Varusk, Viljandi parimaks tunnistati Hendrik Koks.

„Tänase edu võti oli meeskondlik kaitse ja Eston Varusk väravasuul. Eston tegi maagilisi tõrjeid – selle mehe varbad lähevad tähtsates mängudes kasvõi kaela taha,” kommenteeris Hendrik Varul. „Emotsioonid on head, kuid mõtted on juba homsel. Peame kaitses seisma nii nagu täna ja siis on meil kõik võimalused olemas, et homme võita.”

„Me ei suutnud esimesel poolajal mängida välja häid olukordi ning kaitses jäime samuti passiivseks. Homme uus päev, uus mäng. Tuleb võtta maksimum,” lausus Hendrik Koks.

Homme toimuvad Balti liiga kohamängud. Finaalis ootab Servitit ees turniiri võõrustaja HC Dragunas, kes on terve hooaja vältel enesekindlalt esinenud. Pronksimängus lähevad vastamisi Viljandi ja Läti ZRHK Tenax Dobele.

Balti liiga finaalturniiri kohtumised:
12.04. 15:00 HC Dragunas – ZRHK Tenax Dobele (34:31)
12.04. 17:30 Põlva Serviti – Viljandi HC (26:19)

13.04. 11:45 Viljandi HC – ZRHK Tenax Dobele
13.04. 14:15 Põlva Serviti – HC Dragunas

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) poolt Riigi Laboruuringute ja Riskihindamise Keskuselt tellitud hinnangu põhjal on hetkesisuga risk taudi levikuks Eestis korraldatavate põllumajandusloomadega seotud suuremahuliste näitustega ja muude suveüritustega väike. Seda eeldusel, et põllumajandusloomadega seotud näitustel ja muudel suveüritustel järgitakse rangelt bioohutusnõudeid ning eksponeeritakse üksnes Eestist pärit loomi. Iga loomapidaja peab hindama oma riske ise ning võib vajadusel seada oma farmiga seotud piirangud.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna sõnul telliti riskihinnang, et jõuda selgusele taudi levikut ennetavate täiendavate meetmete põhjendatuses ning veendumaks, et põllumajandusloomadega seotud ürituste korraldamine oleks võimalikult ohutu. „Suured üritused nagu avatud talude päev, maamess, Luige maaelu näituslaat on kohe saabumas ning meelitavad kohale nii külastajaid kui ka loomapidajaid, kes soovivad oma põllumajandusloomi tutvustada,” selgitas Kalda hinnangu olulisust.

Hinnangul võeti arvesse suu- ja sõrataudi olukorda Euroopas, kehtestatud kaitsemeetmed Euroopa taudikolletes, nõutavate taudi sissetoomist vältivate kaitse- ja bioturvameetmete rakendamist ja muud olulised asjaolud. „Nende alusel on põllumajandusloomade näituste jt loomade eksponeerimisega seotud üritustega seotud suu- ja sõrataudi nakkuse leviku risk on hinnanud väikeseks ning hetkesisuga ei pea PTA põhjendatuks täiendavate piirangute seadmist. Seda eeldusel, et tegu on Eestist pärit loomadega, enne näitust või muul viisil näitamist on loomad veterinaararsti poolt terveks tunnistatud ning korraldaja või loomapidaja poolt järgitakse üldisi bioturvanõudeid,” selgitas Kalda.

Koostatud riskihinnangu põhiselt on vastuvõtlike loomade nakatumise risk suu- ja sõrataudi näitustel osalevate või farme külastavate inimeste vahendusel väga väike arvestades, et lähimad taudipuhangud on Eestist enam kui 1000 km kaugusel. On vähetõenäoline, et ettevõtmisi külastavad inimesed nakatunud aladelt Slovakkiast ja Ungarist, kuivõrd antud riigid pole ka Eesti elanike peamised turismisihtriigid.

Kalda rõhutas, et otsuse langetab ikkagi ürituse korraldaja või loomapidaja. „Vaieldamatult on otsus, kas üldse ettevõtmist korraldada või külalisi oma majapidamisse lubada, näituste korraldaja või loomapidaja teha, vastavalt omapoolsele ohu tajule.”

Tõendatult saab peetavate loomade igasugust nakatumise riski vähendada mitmete bioturvameetmete samaaegsel rakendamisel, nagu näiteks:

• loomadele tervise ülevaatuse tagamine enne näitusele toomist või enne näitamist farmis;
• loomade näitamise ala füüsiline eraldamine muust näitusealast;
• otsese ja kaudse kontakti vältimine erinevatest karjadest pärit loomade vahel;
• inimeste sisenemisel näituse territooriumile/loomanäituse alale või farmi jalanõude ja käte desinfitseerimine;
• inimeste ligipääsu piiramine loomadele;
• puhastamine ja desinfitseerimine – transpordivahendid, mis sisenevad näituse territooriumile desinfitseeritakse;
• keeld välisriigist saabunud isikutel osaleda looma-näitusel/farmikülastusel enne 48 tunni möödumist Eestisse saabumisest;
• keeld külastajatele tuua näituse territooriumile/farmi toiduaineid.

Siinjuures tuleb meeles pidada, et riskihinnang tugineb hetkeolukorrale. Dokument kirjeldab juhud, mil on asjakohane suu- ja sõrataudi leviku riski arvestades näitused või ära jätta ning millal tuleb koostada uus hinnang ja ka vastavalt reageerida.

Suu- ja sõrataudiga seotud info, sh leviku, kliinika ning juhised ja soovitused on leitav ameti veebilehel.

Lõuna prefektuur on pannud sotsiaalmeediasse video sellest, kuidas Viljandis põgenes autojuht politseinike eest.

Politsei edastas asja kohta järgmise seletuse:

Liiklustalgud said Viljandimaal avapaugu selliselt, et üks autojuht otsustas korraldada jooksuvõistluse ja seda suisa kahes vaatuses.

Nimelt olid Viljandi jaoskonna politseinikud end alanud töönädala esimesel hommikul sättinud parasjagu Viljandi linnas ühele tänavale autojuhtide kainust kontrollima, kui ühtäkki puhumisrivis oodanud Audi ootamatult järjekorrast minema keeras, juht oma auto suvalisse hoovi parkis ja ise sellest ummisjalu putku pani.

Kummalist manöövrit märkas kontrollaktsiooniga liitunud teine politseinik, kes mehele järele jooksis ning peale mõningast silkamist majade vahel mehe ka kätte sai. Mees toimetati tagasi puhumiskoridori ja tema enda auto juurde, kus tal tuvastati raske joove. Veel enne, kui toimingud purjus juhiga jätkuda said, otsustas mees taaskord taldadele valu anda ning pistis uuesti jooksu.

Seegi kord olid politseinike jalad kiiremad ning mees saadi uuesti kätte. Ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni ning keskpäevase jooksuvõistluse korraldamise eest oli ta nüüd välja teeninud sõidu politseimaja kinnipidamiskohta.

Miks 32-aastane mees politseinikele kahes vaatuses jooksuvõistluse otsustas korraldada, seda selgitame lähemalt juba alustatud menetluses. Kuid seda võime kohe öelda, et olgugi idee kui geniaalne tahes, on igal sündmusel pealtnägijaid ning sekkujaid ja ka sedapuhku levis jutt põgenevast sohvrist kulutulena üle piirkonna ning nii mitmedki majaelanikud andsid politseile operatiivselt teada, millises õues või tänavavahes mees parasjagu oma kiiremaid jooksusamme katsetas.

Video on siin:

„Naer, närv ja aplaus” saatsid reedest päeva Antsla Kultuurikeskuses, kus toimus Võrumaa laste ja noorte näitemängupäev. Lavale astus 14 näitetruppi üle maakonna, pakkudes publikule elamusterohkeid ja üllatavaid hetki.

„On südantsoojendav näha, kui elujõuline on noorte teatritegevus Võrumaal – iga lavastus oli oma nägu ja oma lugu,” sõnas sündmuse peakorraldaja ja Antsla Kultuurikeskuse kultuurikorraldaja Kertu Reva.

Nii lava ees kui taga käis vilgas sagimine, särasid kostüümid ja kõlas naer – noorte teatriharrastajate looming pulbitses ideedest ja isikupärastest lähenemistest. Päeva juhtisid Antsla Gümnaasiumi õpilased Lenne-Liina Udu ja Kerli Rimm.

Teater õpetab eluoskusi – korraldajad ja toetajad rõhutasid kooliteatri olulisust

„Sellised sündmused annavad noortele eneseväljenduseks väärtusliku võimaluse ning toovad kogukonna kokku,” ütles Antsla Valla Kultuurikeskuse direktor Kaspar Kurve.

Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals rõhutas kooliteatri rolli: „Teater õpetab kuulama, mõistma ja iseendaga tööd tegema – need on oskused kogu eluks. On imetlusväärne, kui palju loovust ja pealehakkamist peitub meie laste, noorte ja juhendajate seas.”

Eesti Rahvakultuuri Keskuse Võrumaa rahvakultuurispetsialist Aigi Palli sõnul on Võrumaa laste ja noorte näitemängupäev on pika traditsiooniga maakonnaülene žanripäev. „Mul on väga hea meel, et tänavu osales näitemängupäeval nii palju truppe. Laval olid nii koolide näiteringid, kui ka terve klassi trupid. Koostegemine liidab ja õpetab noori üksteisest hoolima ja üksteist toetama meeskonnatöös. Näitekunstiga tegelemine annab noortele terveks eluks juurde esinemisjulgust, väljendusoskust ja enesekindlust,” sõnas ta.

Parimad selgunud – maakonda esindavad riiklikel teatrifestivalidel „Cipollino” ja „Klassikokkutulek”

Algklasside arvestuses pälvis laureaadi tiitli Leiutajate Külakooli Lasteteater, kes tõi lavale mängulise ja tervikliku lavastuse „Cipollino seiklused” (Eero Spriidi ainetel, lavastaja Kadi Noor).

Lavastaja Kadi Noor: „Sibulapoiss Cipollino lugu jõudis meie kooli läbi selle, et jooksval õppeaastal on meil projekt sõpruskooliga Itaalias. Mõtlesime, et lisaks Itaalia kultuuri, kunsti ja ajaloo uurimisele võiksime lugeda itaalia lastekirjandust. Kuna tegeleme koolis teatriga, siis panime Cipollino-loo lavale. Raamatu pöörane sisu ja palju erinevaid karaktereid on nii lavastajale kui ka näitlejatele tõeliseks maiuspalaks. Äge on see, et oleme laval peaaegu kogu kooliga (igapäevaõppest). Itaaliakeelne laul on lavastuses just tänu sellele, et uurida Itaaliat igast nurgast. Reedest näitemängupäeva ootasime väga ning oleme tänulikud, et sellist lastele nii olulist päeva ikkagi korraldatakse.”

Žürii liige Karel Käos sõnas: „See oli kõige terviklikum ja mängurõõmust pakatavam lavastus – dekoratsioonid, kostüümid ja muusika toetasid tervikut suurepäraselt.”

„Cipollino seiklused” esindab Võrumaad algklasside kooliteatrite riigifestivalil „Kooliteater 2025 TALLINN” 25.–26. aprillil.

Põhikooli arvestuses valiti laureaadiks Võru Kreutzwaldi Kooli 6.b klassi näitetrupp lavastusega „Klassikokkutulek” (autor ja lavastaja Marken Mürk). Žürii tõstis esile, et tükk oli oma kirjutatud, lavastatud ja suure pühendumusega esitatud. Etenduse idee tekkis lavastaja Markeni sõnul sügisel kui Võru linna koolidel oli tulemas vilistlaste kokkutulek. „Mõtlesin, et oleks huvitav teha ka selle teemaline näidend”. Žürii liikme Karel Käose sõnul mõjus noore lavastaja oma algatus ja ühtne esituslik keel siiralt ja kaasahaaravalt.

„Klassikokkutulek” esindab Võrumaad põhikooli- ja gümnaasiumiastme kooliteatrite riigifestivalil “Kooliteater 2025 Jõgeva” 16.–18. mail.

Eripreemiad – lavalt kõlasid julged teemad ja eriline energia

Žürii tunnustas näitetrupp mitmete eripreemiate ja auhindadega, mis toovad esile lavastuste isikupära ja osalejate erilise panuse:

Algklasside arvestuses

ERIPREEMIAD

Muusikalise kujunduse eest:

Kuldsed Kuldrekad, muusikaline etendus „Kadunud unenäod”, Vilve Aavik-Vadi, lavastaja Agnes Kirsbaum, muusikaline juht Erma Kallasse

Parima lavapartneri toetuse ja tunnetamise eest: 

Osula Põhikooli näitering „Pühajõe – Võhandu lugu”, lavastaja Karin Peterson

Rüütel Tomati rolli eest:

Aade Melts – Leiutajate Külakooli Lasteteater „Cipollino seiklused”, Eero Spriidi ainetel, lavastaja Kadi Noor

Kõige õpetlikum lugu: 

Vastseliina Gümnaasiumi 4.b klass „Lugu lumememmest, kes ei tahtnud ära sulada” Kertu Torn Henri van Daele raamatu „Lumememm, kes ei tahtnud ära sulada” ainetel, lavastaja Kertu Torn

Parim kultuuri kandja:

Rõuge Põhikool „Hirmus matk”, trupi omalooming, lavastaja Heino Pall

Põhikooli arvestuses:

ERIPREEMIAD

Kõige julgem teemakäsitlus:

Kuldsed Kuldrekad (vanemad) „Heldur ja naised”,  inspireeritud Margus Oopkaup näidendi kogumikest, lavastaja Agnes Kirsbaum

Kõige punk-im:

Osula Põhikool (vanemad), „Kust sa tuled?” tekst: Kairit Thealane, muusika (erinevad autorid), lavastaja Kairit Thealane

Samuel Pliuhkami rolli eest

LEVAR LAND, Võru Kreutzwaldi Kool, „Kapstapää” Oskar Luts, võrukeelseks teinud Liina Saksing, lavastajad: Liina Saksing, Isabel Rauk, Joanna Luts

Kõige ausam enesepeegeldus: 

Parksepa Keskkooli 6. klass, „Hakka või uskuma”, Leiu Sulg, lavastajad: Mariina Kõrs, Airi Pütsep

Hunt kriimsilma eripreemia:

Marken Mürk, Võru Kreuztwaldi Kooli 6.b näitetrupp, „Klassikokkutulek”, autor ja lavastaja: Marken Mürk

Kõige parem grupilooming:

Rõugõ Põhikool, „Pagana opipoiskõnõ”, lavastaja Heino Pall

Kõige haaravam ja naljakam: 

Väike Werrone Kool, REPORTERI ERI, Lee Saarts 6. klassi õpilane, lavastaja Ave Saluorg ja lapsed

Kõige julgem materjalivalik:

Väike Werrone Kool, VIII klass, A. de Saint-Exupery „Väike prints”, lavastaja Merje Ilves

Kõige terviklikum muusika ja visuaal:

Vastseliina rahvamaja näitering, „SOO SONJA JA LAUKA LAILA UDUSED SEIKLUSED VEETEEL”. Autor ja lavastaja Kairi Kuusk

Etendusi hindas kolmeliikmeline žürii koosseisus Agu Trolla, Kristiina Oomer ja Karel Käos. Nende tööd toetas näitleja Maria Teresa Kalmet, kelle kohalolek pakkus noortele ka vahetut inspiratsiooni.

Sündmust korraldas Antsla Kultuurikeskuse meeskond Kertu Reva eestvedamisel. Sündmust toetasid Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võrumaa Arenduskeskus, Eesti Kultuurkapital, Antsla Tarbijate Ühistu, Antsla Vald ning Liikluslinn Võrumaal.

Pildigalerii üritusest: Võrumaa laste ja noorte näitemängupäev

Tallinn-Tartu maanteel Laeva ligidal 2+1 teelõigu alguses oli tänase laupäeva, 12. aprilli hommikul avarii.

Tee oli sündmuskohal lumine ja libe.

Tallinna linn alustas eelmisel aastal koondamisi, millega jõuab lõpule juunis ning kokku kaob selle käigus üle 200 töökoha. Linnapea Jevgeni Ossinovski sõnul on enamik kärpeid tehtud sisemiste reformide kaudu, kuid koondatavate seas on ka töötajaid, kelle funktsioonid olid küsitavad.

Tallinna linnasüsteemis eelmisel ja sellel aastal toimunud ning kuni juunini veel ees olevate koondamiste käigus kaob kokku 200,7 töökohta. Kõige enam, 42 võrra vähenes linnaosavalitsuste töötajaskond. Jevgeni Ossinovski ütles ERR-ile, et siht on lõpetada struktuurireformid hiljemalt juuniks, sest varsti tuleb lisaeelarve ja siis saab eelarveraha asutuste vahel ümber jagada.

Tartus kaugkütteteenust pakkuv Gren Eesti tõstab järgmisel kuu sooja hinda ligi 10 protsenti. Ettevõtte sõnul on hinnatõus vajalik, et katta tegevuskulud ja investeeringutele tehtud kulutused.

Kui praegu on tartlastele soojuse müügihind 58,97 eurot megavatt-tunni eest, siis kuu aja pärast tõuseb see 64,69 euroni ja lisandub ka käibemaks. Nii hakkab tarbija maksma ligi 80 eurot megavatt-tunni eest, vahendab ERR.

USA erisaadik Steve Witkoff tegi president Donald Trumpile ettepaneku nõustuda nelja Ukraina oblasti omandiõiguse loovutamisega Venemaale, et saavutada sõjas kiire relvarahu, edastas uudisteagentuur Reuters viitega mitmele allikale.

Witkoff ütles seda eelmisel nädalal pärast seda, kui ta võõrustas Washingtonis Vene presidendi Vladimir Putini esindajat Kirill Dmitrijevit.

Vähem kui 48 tundi pärast mitteametlikku kohtumist Dmitrijeviga kohtus Witkoff Valges Majas Trumpiga ja esitas selle ettepaneku kui kõige kiirema tee rahuni.

Leedu valmistab ette seadusemuudatusi, mis lubaksid kehtestada Venemaale ja Valgevenele riiklikud majandussanktsioonid, kui Euroopa Liit ei suuda oma piiranguid pikendada.

Kavandatavad muudatused, mida BNS nägi, täiendaksid praegu Leedu parlamendis Seimis arutlusel olevat Ukraina-vastase sõjalise agressiooni piiravate meetmete seaduse eelnõud. Seadusandlus sisaldab juba sätteid kehtivate sanktsioonide pikendamiseks kuni 2026. aasta maini, vahendab lrt.lt.

Eelnõu koostas välisministeerium, kuid seda loodetakse tutvustada mõne parlamendiliikme või seadusandjate rühma kaudu, kuna eelnõu on parlamendis seimis jõudmas lõpphääletusele.

Eesmärk on luua siseriiklik mehhanism Venemaa ja Valgevene vastu suunatud majandussanktsioonideks juhuks, kui EL ei suuda oma kollektiivseid meetmeid säilitada. Ettepanekus kirjeldatakse selliseid riiklikke sanktsioone kui „äärmuslikku meedet”.

EL-i sanktsioonid Kremlile aeguvad juuli lõpus. Kuid hiljutised EL-i jõupingutused meetmete pikendamiseks on leidnud Ungari vastuseisu, tekitades muret, et sarnane vastupanu võib ohustada tulevasi pikendamisi.

„Kuigi Euroopa Liit on jätkuvalt pühendunud surve suurendamisele Venemaale, sealhulgas täiendavate sanktsioonide kaudu, võib EL-i sanktsioonide pikendamata jätmine tuleneda teatud liikmesriikide süstemaatilisest takistamisest, mis on vastuolus Euroopa kollektiivsete julgeolekuhuvidega,” seisab eelnõus.

Selle tulemusena peaks Leedul olema seaduslik volitus kehtestada rahalisi ja majanduslikke piiranguid Venemaa ja Valgevene üksikisikutele ja juriidilistele isikutele, kes toetavad Kremli sõda Ukraina vastu või õõnestavad Ukraina suveräänsust ja julgeolekut.

Kavandatavate muudatuste kohaselt määrab Leedu valitsus nimekirja isikutest, üksustest ja organisatsioonidest, kelle suhtes kohaldatakse varade külmutamist ja muid majanduslikke meetmeid.

Leedu kehtestas esmakordselt riiklikud sanktsioonid Venemaa ja Valgevene kodanike suhtes 2023. aastal. Neid meetmeid uuendati ja pikendati hiljem samal aastal vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse ja Valgevene toetusele sõjale.

Riiklikud sanktsioonid on suunatud peamiselt üksikisikutele, kuid on viinud ka parlamendis aruteluni Venemaalt ja Valgevenest pärit põllumajandustoodete impordipiirangute üle.

Pärast seda, kui Venemaa alustas 24. veebruaril 2022 täiemahulist sissetungi Ukrainasse, on EL kehtestanud 16 sanktsioonivooru, mis on suunatud üksikisikutele, Venemaa majanduse võtmesektoritele ja Kremliga seotud ettevõtetele.

Läti talitused tegelevad praegu Riia kanalisatsioonikaevude tundmatu haisu allika väljaselgitamisega, teatas riigi tuletõrje- ja päästeteenistus (VUGD) reedel.

Riigi tuletõrje sai neljapäeval kell 16.38 teate, et Riias Zilupe tänavast Dzirkaļu tänavani on tunda teadmata päritoluga haisu. Sündmuskohale saabudes otsisid tuletõrjujad koostöös teiste talituste ja Riia tsiviilkaitsekomisjoni esindajatega piirkonnast haisu allikat, vahendab lsm.lv.

Kontrolliti sündmuskoha lähiümbruses olevaid tänavalõike, kus tänaval asuvatest kanalisatsioonikaevudest tuvastati tundmatu päritoluga aine lõhn. Riigi relvajõudude (NBS) massihävitusrelvade kaitseüksus lähetati kohale ainest proove võtmiseks ning laboratoorseks uurimiseks ja õhuanalüüsi kontrollimiseks.

Inimese tervist ohustava aine kontsentratsioonitasemeid ei tuvastatud ning seetõttu otsustati, et sündmuskohal ei ole vaja edasi tegutseda ning haisu intensiivsus ei suurenenud.

Riia kodanikukaitsekomisjon saadab proovid riiklikule keskkonnateenistusele.

Sündmuskohale loodi operatiivstaap, mis koordineeris tööd sündmuskohal. Operatiivstaapi kuulusid politsei, NBS, Riia tsiviilkaitsekomisjoni ja veefirma „Rīgas ūdens” veevarustuse esindajad.

Veefirma Rīgas ūdens kommunikatsiooniosakonna juhataja Sandris Vanzovičs ütles LETA-le, et ettevõte sai ohtlike ainete proovid, mis viidi laborisse. Teavet selle kohta, millised ained on kanalisatsiooni lekkinud, võiks oodata hiljem.

Juhtunust uuritakse praegu kahte versiooni: kas toimus omavoliline liitumine kanalisatsioonivõrguga või toimus tehnoloogiline õnnetus ettevõttes ja kanalisatsiooni sattus ohtlikke aineid.

Ettevõtte esindaja kutsus elanikke üles andma Rīgas ūdens’ile teada, kui näevad kanalisatsioonivõrguga seoses ettevõtte logoga märgistamata autosid. Sellistel juhtudel võivad olla ohtlikud tagajärjed.

Reedel 11. aprillil tehti teatavaks tantsurühmad, kes saavad oma õpitud tantse esitada juuli algul Tallinnas aset leidval XXI tantsupeol „Iseoma”. Võru maakonnast on tantsupeole ühtekokku minemas üle 500 tantsija 33 rühmast: kaks noorte segarühma, seitse laste segarühma, neli pererühma, kümme täiskasvanute segarühma, viis võimlemisrühma ning viis naisrühma.

Tänavuse tantsupeo ülesehitus on varasematest erinev – väljakul ei ole ainult traditsioonilisi liike, vaid iga piirkond kannab tantsudena ette oma paikkonna tavad ja traditsioonid. Selline piirkondlik lähenemine on võrreldes varasemaga võimaldanud kaasata Eesti eri paigust rohkem tantsijaid kui kunagi varem. „Eesti on jagatud erinevateks piirkondadeks ja tantsijate peoks valmistumine toimub seekord piirkonna põhiselt. Seega tantsupeo liigid moodustuvad lisaks traditsioonilistele üle-eestilistele liikidele piirkondade põhiselt. Igal piirkonnal on täita eriline roll ja karakter meie suguvõsa kokkutulekul,” lausus XXI tantsupeo „Iseoma” pealavastaja Helena-Mariana Reimanni. Meie piirkonda iseloomustab Kagukandi tantsuplokk, mille pealavastaja on tantsujuht Maire Udras.

Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialisti ning suure peo maakondlik kuraator Kristi Vals sõnas, et kõige rohkem soovijaid tantsupeole oli just naisrühmade seas. Need rühmad, kes peole ei saanud, saavad osa tantsupeo peaproovi-etendusest, mis leiab aset 3. juulil kell 14.00 Kalevi keskstaadionil. „Tantsurühmasid on ees ootamas veel mitmed kevadpeod, meie ühine maakonna tantsupidu Kubija lauluväljakul 24. mai. Pidu lavastavad noored tantsujuhid Kaisa Hallop ja Elina Keerpalu,” märkis Vals.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas lauluväljakul, Kalevi staadionil ja Vabaduse väljakul.

Kagukant tantsuplokis tantsivad peol järgmised kollektiivid:

Võru gümnaasiumi noorterühm „Hopser A”, noorte segarühm, juhendaja Anne Tolk

Võru gümnaasiumi noorterühm „Hopser B”, noorte segarühm, juhendaja Anne Tolk

Parksepa keskkooli 3.-4. klassi laste tantsurühm, 3.-4.klassi segarühm, juhendaja Helle Liloson

Väike Werrone kooli 3.-4. klassi segarühm, 3.-4.klassi segarühm, juhendaja Ave Saluorg (esmakordselt)

Laste rahvatantsurühm „Riburadapidi”, 3.-4.klassi segarühm, juhendaja Kadri Mähar, Kadi Kronberg (esmakordselt)

Võru Kreutzwaldi kooli laste tantsurühm „Kagukant”, 3.-4.klassi segarühm, juhendaja Kaisa Hallop ja Brita Kaljuvere (esmakordselt)

Osula põhikooli 4. klassi tantsurühm, 3.-4.klassi segarühm, juhendaja Kristina Siska (esmakordselt)

Rõuge laste tantsurühm „Präänikud”,  5.-6.klassi segarühm, juhendaja Kaisa Hallop

Parksepa keskkooli 7.-9. klassi rahvatantsurühm, 7.-9. klassi segarühm, juhendaja Airi Pütsep

Rõuge põhikooli tantsurühm „Ööbikud”, pererühm, juhendaja Merike Helekivi

MTÜ Tantsuselts Pärliine pererühm, pererühm, juhendaja Leili Väisa

Seto pererühm, pererühm, juhendaja Piret Torm-Kriis

Vastseliina gümnaasiumi pererühm, juhendaja Annika Laanpere

Võru segarahvatantsurühm „Siisik”, täiskasvanute segarühm, juhendaja Marianne Jaanson

Segarühm „Hopser”, täiskasvanute segarühm, juhendaja Anne Tolk

Lasva segarahvatantsurühm, täiskasvanute segarühm, juhendaja Ulvi Toomik

Segarahvatantsurühm „Kannel”,  täiskasvanute segarühm, juhendaja Kadri Mähar

Haanja Tantsu Mängu Laulu Selts, täiskasvanute segarühm, juhendaja Ulvi Toomik

Vastseliina segarahvatantsurühm „Kullerid”, täiskasvanute segarühm, juhendaja Inga Leelanss

Rõuge segarühm „Käsikäes”, täiskasvanute segarühm, juhendaja Kaisa Hallop (esmakordselt)

Segarühm „Tuulispääd” , täiskasvanute segarühm, juhendaja Elina Keerpalu (esmakordselt)

Vastseliina vilistlaste segarahvatantsurühm „Kae noh”, täiskasvanute segarühm, juhendaja Inga Leelanss

Segarühm „Hopser 2”, täiskasvanute segarühm, juhendaja Anne Tolk

Lasva rahvamaja naisrühm „VURR”, naisrühm N1, juhendaja Ulvi Toomik

Võru naisrahvatantsurühm „Tsõõr”, naisrühm N1, juhendaja Maie Pau

Naisrahvatantsurühm „Viire”, naisrühm N2, juhendaja Maire Udras

Antsla kultuurikeskuse naisrühm „LINDA”, naisrühm N2, juhendaja Tanel Puura

Võru tantsukeskuse naisrühm „Vunki mano”, naisrühm N2, juhendaja Andre Laine

Võimlemisklubi „Sirutus” suur võimleja, naiste võimlemisrühm, juhendaja Tea Kõrs

Võimlemisklubi „Sirutus”, neidude võimlemisrühm, juhendaja Tea Kõrs

VK Janika Vōru, neidude võimlemisrühm, juhendaja Eliise Abel

MTÜ Tantsuselts Pärliine 7.-12. klassi võimlejad, neidude võimlemisrühm, juhendaja Leili Väisa

VK Janika valik Võru, valik võimlemisrühm, juhendaja Eliise Abel

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 12. aprill 2025:

Toretskis kärisemine vaikselt jätkub.

1. Eip muutusi sajus ole.

2. Väga tihedaks läinud NATO luurelennukite lennud Musta mere sektoris.

3. Kursk/Belgorod: muutusta, kuigi vene poole survet jagus.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: lisaks varasemale tihedale lõunasuunale kasvas surve ka põhjasektoris.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: veelgi vene pool läbimurde pead pikendada suutis.

8. Donetsk: survet jagus, muutusi mitte, aga miskit pisu vene poole taktika muutust.

9. Lõunarinne: muutusega.

10. Herson: muutusteta.

11. Witkoff pakkus Trumpile „rahu saavutamiseks” nelja Ukraina piirkonna loovutamist venemaale.

12. venemaa sündimus langes enam kui 200 aasta madalaimale tasemele.

13. venemaa Uurali nafta hind langes alla 50 dollari barreli kohta.

14. NATO riigid teatasid 21 miljardi euro suurusest abist Ukrainale.

15. Läbimurre USA-Ukraina läbirääkimistel maavarade juurdepääsu üle on ebatõenäoline – Reuters.

16. Lühiuudised

Jätkuvalt on kõrged vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi kaotused. Isikkoosseisu ja soomuse kaotused annavad jätkuvalt aimu, et sektoreid, kus aktiivselt rünnatakse on vähem ehk siis kitsamatel aladel vaid suudetakse tempot hoida. Kindlasti see nii ei jää.

Ok, ära ise ka õppustele sest harjutada ja veel kord harjutada, täna selleks aega on…

1. Tänane öö:

Kiievis saheedid. venemaa rünnaku tagajärjel puhkesid tulekahjud pealinna Svjatošinski ja Darnitski linnaosas. Kaks inimest said vigastada.

Shahed-tüüpi droonide abil löögi Harkovile. Kolm tabamust, millest kaks olid linna Nemõšljanski linnaosas. Üks inimene sai kergemaid vigastusi.

Lisaks Krivõi Rih, Dnipro, Sumõ jne.

2. Infot varahommikuks polnud. Küll on väga tihedaks läinud NATO luurelennukite lennud Musta mere sektoris ehk siis peatselt miskit ootab…

3. Kursk/Belgorod: rindejoon muutusteta. Jätkub tugev vene poole surumine laiendamaks enda kontrollitavat ala Sumõ oblastis ning surumaks Ukraina omasid välja Belgorodi oblastist. Eip nõustu ringlevate väidetega, et Ukraina toob siia suunale täiendavaid jõudusid vene poole võimaliku pealetungi tagasisurumiseks, sest üksusi selleks peaks siin jaguma, võib-olla on tegu tähelepanu kõrvale juhtumisega ja miskit muud siiski Ukraina oma reservidega plaanib.

Ukraina relvajõudude erioperatsioonide vägede üksused on viimastel päevadel venemaa Föderatsioonis Kurski oblastis vangi võtnud 14 vene sõdurit, sealhulgas kolm ohvitseri. Märgitakse, et erioperatsioonide vägede operaatorid viisid Kurski oblastis läbi rea erioperatsioone. Planeeritud ja kooskõlastatud aktsioonide tulemusena hävitati ka umbes 30 vaenlase kaitseväelast. Njah, uudis pigem toetab arvamust, et konventsionaalseid Ukraina üksusi enam Kurski oblastis pole.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: tõusnud on oluliselt vene poole surve otse Kupjanski poole Oskili idakaldal Svatove-Kupjansk maantee sektoris. Eilseks suutis vene pool tänu soomus+jalavägi+muud liikuvvahendid hallis alas paaris kohas edeneda ja vist isegi Ukraina mõne eesmise possa kaotas. See suund on juba palju kuid kindlalt pidanud ja eks näis, kas vene poolel õnnestub veel edeneda, kindel küll vaid selles, et kergelt see neil ei tule, sest juba praegused kõlakad ütlevad, et kaotused olid juba nende edenemistega väga kõrged.

Sektori lõunaosas Zerebetsi jõest ida pool jätkab vene pool oma jalaväe ette poole lükkamist leidmaks hallis alas uusi (üldjuhul metsatukad või ribad). Seni pole need eriti pikalt seal vastu pidanud aga suuremat soomusega surumist peatselt ootab. Kogu seda rinde sektorit iseloomustab pisu parem koordineeritud tegevus lennuväega ja väga suur mass soomust, mis hetkel siiski veel paljus jõude seisab.

6. Siversk: muutusi rindejoones ei tuvastanud, aga tundub, et pisu enamat siiski ka siin lõigus vene pool plaanib. Lisaks motolaskuritele jagub SOF-i, droonimeeskondi ning kaudtuletoetust. Küll ei tohiks olemasolevast koosseisust läbimurdeks siiski jaguda.

7. Bahmut: kui Tšassiv Jaris on ok, kus enamus kanali lähedust on Ukrainal päris hea kontrolli all ning suudab hoida linnas olevat vene üksust sellises suuruses, et edenemiseks hetkel jaksu pole, siis Toretski juures nii hästi juba terve nädal pole läinud.

Kui eile kirjutasin, et vene pool sai Toretskist edasi põhja suunas u 6 km siis eile suudeti veel u 1 km edeneda ehk siis etteulatuv nina on mehitatud ja kipub soomusega laienema. Lisaks jätkab vene pool kahel pool linna tugevaid pingutusi (ikka palju soomust ja kõike muud liikuvat) sellest möödumiseks. Kui Ukraina omad ei suuda seda põhja poole eenduvat nina läbi lõigata, siis kipub arvama, et Toretski linna rusud saavad peatselt täielikult vene poole kontrolli alla.

8. Donetsk: vene poole rünnakuid jagub tervele sektorile. Siin näeb kõige rohkem lisaks soomusele ATV-sid ja maastikusuutlikke autosid rünnakutes osalemas. Nii palju ATV-de ja autode taga kärusid polegi varem näinud ehk siis panustatakse varude kohesele kaasa vedamisele, et pidada ette poole saadud eesmisi possasid pisu pikemalt varudega tagatud, sest seni on Ukraina suutnud need eesmised possad just varude puudumise pärast hävitada. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: Velika Novosilkast loodes vene pool üle pika aja edasi sai ning see ei üllatanud, pigem on üllatanud, et Ukraina on siin hästi vastu pidanud varem kui prognoosisin. Sektori lääneservas küll aktiivselt vene pool jätkab põhiliselt SOF-iga urgitsemist, aga enam muutusi rindejoones tuvastanud pole. Senine kaudtule ja droonide ning lennukite töötlust laseb siiski arvata, et miskit enamat võib vene poolele plaanis olla, sest ka vaba ressurssi rünnakuteks jagub.

10. Herson: muutusteta.

11. USA eriesindaja Lähis-Idas ja üks peamisi venemaaga peetavate Ukraina-teemaliste läbirääkimiste osalejaid Steve Witkoff soovitas pärast kohtumist venemaa läbirääkija kirill dmitrijeviga, et president Donald Trump toetaks ideed anda rahu saavutamiseks kontroll nelja Ukraina piirkonna – Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni – üle venemaale. Sellest teatas Reuters, viidates kahele Ameerika ametnikule ja veel viiele vestlusega tuttavale allikale. Witkoff väljendas sarnast seisukohta varem, eriti intervjuus Tucker Carlsonile, kuid Kiiev lükkab sellised tingimused kategooriliselt ümber, märgib agentuur.

USA Ukraina eriesindaja Keith Kellogg astus samal ajal Witkoffi pakutud variandi vastu. Ta rõhutas, et hoolimata valmisolekust pidada läbirääkimisi teatud territooriumiga seotud vaidlusküsimustes, ei nõustu Ukraina nende piirkondade täieliku üleandmisega venemaa kontrolli alla. Selle tulemusena lõppes kohtumine Reutersi andmetel ilma, et Donald Trump oleks teinud lõplikku otsust Ameerika strateegia läbivaatamise kohta Ukraina olukorra lahendamiseks. Seejärel sõitis Witkoff venemaale kõnelustele putiniga, mis toimusid 11. aprillil.

Agentuuri allikad viitavad kasvavale hulgale erimeelsustele Trumpi lähikonnas seoses Moskva ja Kiievi vahelise konflikti ummikseisust väljumisega. Eelkõige lähevad Witkoffi ja Kelloggi seisukohad märkimisväärselt lahku edasiste relvarahule suunatud tegevuste osas.

Witkoff on pikka aega kuulunud Trumpi siseringi, kuid tema ettepanekud Ukraina kohta on tekitanud pahameelt teiste vabariiklaste seas, kes usuvad, et Trumpi administratsioon on liiga järsult nihkunud Moskva poole, vahendab Reuters. Reaktsioon Witkoffi intervjuule Tucker Carlsoniga oli nii negatiivne, et mitmed vabariiklased võtsid ühendust riikliku julgeoleku nõuniku Mike Waltzi ja riigisekretär Marco Rubioga, et väljendada oma pahameelt, ütles üks allikatest.

Varem ütlesid kremlile lähedal seisvad allikad ajalehele Moscow Times, et venemaa pool nõudis USA-ga Saudi Araabias peetud läbirääkimistel täieliku kontrolli üleandmist Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblastite üle. Ühe allika sõnul loodab kreml, et USA avaldab Kiievile survet, nõudes Ukraina vägede täielikku väljaviimist neilt aladelt. „Või öeldakse meile: „Sisenege pikalevenivatesse läbirääkimistesse ja kasutage paralleelselt kontrolli loomiseks sõjalist jõudu.” See on meie jaoks halvim variant, sest jõgede ületamine on alati valus operatsioon,” selgitas allikas.

Samal ajal, kui rahukõnelused Ukraina üle venivad, on Fox Newsi allikate sõnul Donald Trump putini tegude pärast üha enam ärritunud. Axiose allikad lisavad, et Valge Maja vaatab nüüd aprilli lõppu kui sihtkuupäeva, milleks kreml peaks otsustama relvarahu üle. Kui Moskva ei nõustu relvarahuga kuu lõpuks, võib USA kehtestada venemaa vastu uue sanktsioonide paketi.

12. „Traditsiooniliste väärtuste propaganda”, abordipiirangud ja üleskutsed saada 8 last, nagu Vanal-venemaal, on osutunud jõuetuks venemaa demograafilisest august välja tõmbamisel. 2025. aasta jaanuaris-veebruaris langes sündide arv riigis aastaga veel 3%, 195,4 tuhande lapseni, teatas Rosstat reedel. Statistika järgi langes sündimus veebruaris 7,6%: kuus sündis 90,5 tuhat last, 7,4 tuhat vähem kui aasta varem. Veelgi enam, mõnes piirkonnas langes sündide arv kahekohalise kiirusega: Arhangelski oblastis 18,7%, Karjala Vabariigis 19,4%, Orjoli piirkonnas 18,6%, Kostroma oblastis 21,6% ja Smolenski oblastis 26,6%.

2025. aasta esimene kvartal seab suure tõenäosusega „18.–19. sajandi vahetusel sündinute antirekordi,” märgib demograaf Aleksei Rakša. Veebruaris oli sündide arv üle 200 aasta madalaim ja see antirekord kordus ka märtsis, viitab ta perekonnaseisuametite suletud statistikale. Rakša andmetel registreeriti eelmisel kuul 95-96 tuhat sünnitunnistust ja kvartali kogusumma on 293-294 tuhat. Rosstat ei ole veel märtsi andmeid avaldanud. Ka suremus vähenes ametliku statistika järgi jaanuaris-veebruaris 5,2%, 331,1 tuhandeni. Sellest aga sündimuse languse kompenseerimiseks ei piisanud ja selle tulemusena kaotas riik kahe kuuga rahvastiku loomuliku kahanemise tagajärjel veel 118,8 tuhat inimest.

Kokkuvõttes oli venemaal jaanuaris-veebruaris surmade arv 1,6 korda suurem kui sündide arv, selgub Rosstati andmetest. Piirkondlikul tasandil on see vahe aga kordades suurem: näiteks Kaluuga ja Ivanovo piirkonnas oli suremus kaks korda kõrgem kui sündimus ning Vladimiri ja Belgorodi oblastis kolm korda kõrgem.

Ametliku statistika järgi sündis venemaal eelmisel aastal 1,222 miljonit last, mis oli madalaim tase aastast 1999. Võrreldes 2014. aastaga on sündimus vähenenud kolmandiku võrra, loomulik rahvaarvu kahanemine on aastatel 2016-24 ületanud 3 miljoni inimese piiri ning isegi valitsuse demograafid ei näe tunneli lõpus valgust.

Rosstati ametlik prognoos, mis on koostatud 2020. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal, viitab sündimuse edasisele langusele – 1,14 miljoni lapseni 2027. aastal. Aeglane kasv, nagu osakonna ennustas, algab 2020. aastate lõpus, kuid isegi 2045. aastal sünnib veerandi võrra vähem lapsi kui enne Krimmi anneksiooni.

Selle tulemusel sureb venemaa isegi stabiilse suremuse korral umbes 1,8 miljonit inimest aastas ja inimeste arv väheneb keskmiselt umbes 500 tuhande inimesega aastas ja jõuab 21. sajandi keskpaika rahvaarvuga, mis on viimase 70 aasta madalaim. Rosstati põhiprognoosi järgi väheneb aastaks 2046 venemaa Föderatsiooni alaliste elanike arv 138,8 miljoni inimeseni ja pessimistliku stsenaariumi järgi 130 miljonini vene impeeriumi 1897. aasta tasemele.

Kahe sajandi suurim sündimuse langus tõotab venemaa muutumist vanade inimeste riigiks: laste ja teismeliste arv väheneb riigis 2040. aastate alguseks 26% võrra, 20 miljonini ning nende osakaal rahvastikus langeb 18,5% pealt 14,2%ni. Pensionäride osakaal kasvab 2046. aastal 24,5 protsendilt 26,9 protsendile, prognoosib Rosstat.

13. Trumpi administratsiooni tariifiorkaani järel naftaturgu vallutanud täiuslik torm lükkab venemaad täiemahulise eelarvekriisi suunas. venemaa naftatootjate peamise ekspordiklassi Uurali toornafta hind langes esimest korda pärast 2023. aasta juulit alla 50 dollari barreli kohta, vahendab RBC Arguse andmetele tuginedes. Kolmapäeval, 9. aprillil müüdi Primorski sadamast veetud Uuralid hinnaga 47,54 dollarit barreli kohta, Novorossiiskis aga 48,39 dollariga. Võrreldes jaanuari keskpaigaga, mil Uural maksis 70 dollarit ja rohkem, on vene sort odavnenud üle 20 dollari ehk ligi 33%. Neljapäeval, 10. aprillil tõusid Uurali noteeringud vastavalt 50,35 ja 51,2 dollarini barreli kohta, kuid jäid ligi kolmandiku võrra alla eelarvestatud taseme (69,7 dollarit barreli kohta).

Kuna naftahinnad langevad, Trumpi kaubandussõjad ja OPEC+ tootmine kasvab, seisab venemaa silmitsi majanduskriisiga, kirjutab Saksa Rahvusvaheliste Julgeolekuuuringute Instituudi teadur Janis Kluge. Iga neljas rubla föderaaleelarves sõltub naftast ning sel aastal tuleb armeele ja relvadele kulutada 13 triljonit rubla (130 miljardit eurot). Ja kui naftahinnad ei stabiliseeru, peab valitsus „suure osa kulutustest üle vaatama ja liikuma range eelarve konsolideerimise poole”, hoiatab Carnegie venemaa Euraasia keskuse teadur Alexandra Prokopenko.

Kui nafta on alla 50 dollari, peab rahandusministeerium käivitama eelarve sekvestreerimise, nõustuvad MMI analüütikud. Selliste noteeringutega kaotab eelarve toorainerendis 1,9 triljonit rubla ja kui Uural langeb 45 dollarile, siis ligi 3 triljonit, hindab Raiffeisenbank. (Rubla kurss euroga u100:1)

Juba märtsis, kui Uurali keskmine hind langes 59 dollarile, langesid nafta- ja gaasimaksude laekumised 17% ning rahandusministeerium alustas puudujäägi katmiseks esimest korda alates 2024. aasta jaanuarist igapäevaselt riikliku hoolekandefondi valuuta müüki. Esimese kvartali tulemuste järgi jäi eelarve puudujäägiks 2,17 triljonit rubla – peaaegu kaks korda rohkem kui kogu aasta plaanis (1,1 triljonit).

Naftahinna langus vähendab eelarvetulusid ja tabab naftaettevõtteid, kuid tõenäoliselt ei mõjuta see sõjamajandust, ütleb Bloomberg Economicsi venemaa ökonomist Aleksandr Isakov. Sõjatööstuskompleksi jooksva aasta lepingud on ilmselt esimese kvartali hiiglaslike väljaminekute tõttu suures osas juba tasutud, toob ta välja. Kaitseartiklid on sekvestreerimise järjekorras viimased, nõustub Prokopenko.

Kui rahandusministeerium kavandas eelarvet 70 dollari baasil vene nafta barreli kohta, siis juba öeldi, et võimud lähenesid küsimusele agressiivselt ja „panevad üsna julgeid oletusi”, märgib Berliini Carnegie keskuse ekspert Sergei Vakulenko: „Juba siis mõeldi, et võib-olla tehti seda meelega – nii et hiljem poleks eelarvet lihtsam kärpida.”

14. 11. aprillil Brüsselis toimunud Ukraina kaitsekontaktrühma (UDCG) kohtumisel leppisid osalejad kokku Kiievile enneolematult suures toetuses. Kokku eraldavad liitlased Ukraina kaitse tugevdamiseks üle 21 miljardi euro, vahendab BBC. Sellest summast üle poole – ligikaudu 11 miljardit eurot – tuleb Saksamaalt. Ühendkuningriik kavatseb eraldada ligikaudu 5,2 miljardit eurot. Saksamaa kaitseministri Boris Pistoriuse sõnul saab Kiiev peagi Berliinist: 100 tuhat suurtükimürsku; 25 jalaväe lahingumasinat; 15 peamist lahingutanki; 100 maapealset radarvaatlusjaama; 120 kaasaskantavat õhutõrjeraketisüsteemi. Saksamaa annab Ukrainale üle ka neli IRIS-T õhutõrjesüsteemi koos 300 raketikomplektiga. Lisaks rahastatakse Ühendkuningriigi ja Norra ühispaketist väärtusega 523 miljonit eurot radarite, tankitõrjemiinide tarnimist, sõjatehnika remonti ja sadade tuhandete droonide ostmist.

„Ukraina vajab tugevat armeed – ainult sel juhul suudavad läbirääkimised viia õiglase ja jätkusuutliku rahuni,” ütles Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius. Ta lisas: „venemaa peab mõistma, et Ukraina on võimeline võitlust jätkama – ja me toetame teda selles.”

Briti kaitseminister John Healey süüdistas oma kõnes venemaa juhtkonda USA pakutud ja kuu aega tagasi Kiievi poolt kokku lepitud rahualgatuste lõhkumises. „putin ütleb, et tahab rahu, kuid tema väed jätkavad Ukraina ründamist nii sõjaliste sihtmärkide kui ka tsiviilinfrastruktuuri pihta,” ütles Healy, vahendab Politico.

Berliini ja Londoni kokku kutsutud kontaktrühma 27. kohtumine tõi kokku 50 riigi kaitseministeeriumide esindajad. Pentagoni sekretär Pete Hegseth osales videolingi kaudu ja tänas liitlasi tehtud töö eest.

Ukraina kaitse kontaktrühm, mida mitteametlikult nimetati Ramsteini formaadiks, kutsuti esmakordselt kokku 2022. aasta aprillis USA Ramsteini õhuväebaasis Saksamaal. Sellest ajast alates on kohtumisi peetud regulaarselt ja neist on saanud Ukrainale antava abi koordineerimise peamine rahvusvaheline platvorm. Gruppi kuuluvad NATO riigid, Euroopa Liidu liikmed ja teised Ukraina rahvusvahelised partnerid. Formaadi peamisteks eesmärkideks on tagada relvade varu, koolitada Ukraina sõjaväelasi, arutada riigi praegusi ja tulevasi kaitsevajadusi ning töötada välja pikaajaline strateegia venemaa-vastases sõjas toetamiseks.

15. Ukraina ja Ameerika ametnike vahelised kõnelused USA juurdepääsu üle Ukraina maavaradele on toimunud antagonistlikus õhkkonnas, mis muudab igasuguse läbimurde keeruliseks. Allikas: Reuters, viidates informeeritud allikale ja USA rahandusministeeriumi esindajale. Allikas märgib, et õhkkond oli „väga vastandlik” ja seetõttu tundub praeguses etapis läbirääkimiste tõsine edasiminek ebatõenäoline.

Allika sõnul on erilist pinget tekitanud Trumpi administratsiooni ettepaneku viimane kavand, mis on esialgsest versioonist oluliselt „ekspansiivsem” ja „maksimalistlikum”. Leppe viimane versioon näeb ette, et USA saab eelisjuurdepääsu Ukraina maavaradele ning kogu tulu – nii riigi- kui ka eraettevõtetelt – tuleb suunata ühisesse investeerimisfondi. Samas ei sisalda leping Ukrainale julgeolekugarantiid – see on Ukraina võimude põhinõue.

Allika sõnul on üks projektis leitud „peidetud punktidest” nõue, et Ameerika Rahvusvaheline Arengu Finantskorporatsioon (DFC) võtaks oma kontrolli alla Gazpromi gaasitoru, mis kulgeb läbi Ukraina territooriumi Euroopasse. USA rahandusministeeriumi pressiesindaja kommenteeris kõnelusi, kirjeldades neid lühidalt kui „tehnilist laadi”. Allika sõnul palkas Ukraina pool tehingu välisnõustajaks advokaadibüroo Hogan Lovells.

11. aprillil saabus Washingtoni Ukraina delegatsioon uuele läbirääkimisvoorule Ukraina ja USA vahel maapõue lepingu üle, mis kestab eeldatavasti kaks päeva, on suures osas tehniline ja ei hõlma valitsusametnikke.

16. Lühiuudised

Ukraina saab nüüd iseseisvalt toota FrankenSAMi õhutõrjesüsteeme. Kiiev on saanud tehnilise dokumentatsiooni ja on täielikult võimeline projekti iseseisvalt ellu viima, ütles presidendi nõunik Oleksandr Kamõšin.

Valge Maja Witkoffi kõneluste kohta venemaal: USA näeb neid järjekordse sammuna relvarahu ja lõpliku lahenduse suunas Ukrainas, ütles pressisekretär Caroline Leavitt. Ta lisas, et Trump on nii Moskvas kui ka Kiievis pettunud.

Ukraina uudistest: Eesti saadab Ukrainasse 10 000 mürsku 155 mm suurtükiväe laskemoona ja 750 000 toiduportsjonit, ütles kaitseminister Hanno Pevkur. Ühtlasi teatas ta, et kohtub Ukraina kaitseministri Umeroviga ja arutab Ukraina armee vajadusi.

Hiina haruldaste muldmetallide ekspordipiirangud ohustavad USA plaane 6. põlvkonna hävitaja jaoks. See samm tehti pärast seda, kui Trump hakkas tariife kehtestama, riskides sellega, et Boeingi F-47 programm viivitab. Peking kontrollib 90% maailma haruldastest muldmetallidest.

Saksamaa avalikustab uue sõjalise abi paketi 🇺🇦 jaoks, mida rahastatakse märtsis heaks kiidetud 11 miljardi euroga:

4 IRIS-T SAM süsteemi (+300 raketti)
30 Patrioti raketti
300 luuredrooni
120 MANPAD-i
25 Marder IFV-d, 15 Leopard 1A5 MBT-d
14 suurtükisüsteemi, 130K 155mm kestad
100 maapealse seire radarit (1100 plaanis)

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Ukrainas Žõtomõri oblastis viskas vihane rahvahulk kohaliku haiglajuhi prügikasti.

Põhjuseks oli asjaolu, et haigla sulges neuroloogia osakonna ja koondas selle töötajad. Vihased elanikud korraldasid protestiaktsiooni ja selle käigus visati haiglajuht prügikasti.

Videos on näha, et rahvaga on ühinenud ka sõjaväelased.

Kommentaarides kiidetakse ukrainlasi ja märgitakse, et neist tasub eeskuju võtta ja ka teistes riikides tuleks nii teha.

Siin on video:

😱In Ukraine’s Zhytomyr region, a local hospital director was thrown into a dumpster

The reason? The closure of the neurology department and staff layoffs. Outraged residents held a protest and dumped the official who signed the order into the trash. pic.twitter.com/Eb1G2tpqxQ

— NEXTA (@nexta_tv) April 11, 2025

Washingtoni ja Pekingi vaheline kaubandustüli kogub hoogu ning Hiina teatas täna reedel, et kehtestab USA-st pärit impordile 125-protsendilise tollimaksu.

Kaubandustüli puhkes eelmisel nädalal, kuna USA president Donald Trump kirjutas siis alla korraldusele, millega kehtestas kaitsetollid baastariifiga 10 protsenti kõigile maailma riikidele. Hiinale oli esialgu kaitsetolli määr koos eelnevalt kehtestatud 20 protsendiga 54 protsenti. Seejärel teatas Hiina vastutollidest ja Trump tõstis tariife veelgi, vahendab Wall Street Journal.

Suurriigid tõstavad nüüd pidevalt panuseid. USA imporditollid Hiinale ulatuvad praegu 145 protsendini. Reedel selgus, et Hiina kehtestatud tollid on kerkinud 125 protsendini.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Eesti sõjalaev Admiral Cowan peatas Aegna saare juures Vene varilaevastiku tankeri Kiwala.

See oli esimene kord, kui Eesti hõivas Vene varilaevastiku tankeri.

Miinijahtija Admiral Cowan on Eesti mereväe lipulaev.

Kiwala sõitis varem väidetavalt Djibouti lipu all, aga nüüd enam mitte. Laeva kapten on Hiina kodanik ja meeskonnaliikmed Mauritaaniast.

Kiwala juhiti Muuga sadamasse.

Video on siin:

⚡️BREAKING: Estonia seizes Russian “shadow” tanker in the Baltic Sea for the first time

The vessel KIWALA was heading to the Russian port of Ust-Luga, sailing near Estonia’s territorial waters.

At the time of the seizure, there were 24 third-country nationals on board. The… pic.twitter.com/6XPf9fE2p7

— NEXTA (@nexta_tv) April 11, 2025

Euroopa Liidu kõrgeim diplomaat ütles, et viimane „tahte koalitsiooni” kohtumine ei suutnud esitada selgeid plaane sõjajärgse lahenduse jõustamiseks Ukrainas.

Kaja Kallase käest küsiti täna reedel 11. aprillil, kas päev varem Brüsselis toimunud kogunemine on seiskunud plaanide osas segaduse klaarinud, vahendab Telegraph.

„Ei,” vastas Kallas ajakirjanikele, kui temalt küsiti, kas neljapäevane kohtumine on toonud valgust rahukokkuleppe kontrollimise strateegiale.

„Erinevatel liikmesriikidel on erinevad arvamused ja arutelud veel käivad,” sõnas ta.

Tema märkused lükkas ümber Briti kaitseminister John Healey, kelle sõnul on Prantsuse-Briti juhitud koalitsiooni plaanid „tõelised” ja „hästi edenenud”.

Brüsseli välisasjade juht ütles, et pole kindel, kas Euroopa juhitud jõude tuleks Ukrainas kasutada rahu säilitamiseks, relvarahu jälgimiseks või kohapeal võitlemiseks.

Healey ja tema Prantsusmaa kolleeg Sébastien Lecornu juhtisid neljapäeval 30 riigi kaitseministrite ja ametnike kohtumist „tahte koalitsioonis”.

Kuid kahtlused on kasvanud kõneluste kiiruse suhtes, mida on osaliselt takistanud Vladimir Putini keeldumine vaherahu vastuvõtmisest.

Donald Trumpi diplomaatiline saadik sõitis reedel Venemaale üllatuskõnelustele Putiniga.

Eeldati, et Steve Witkoff edastab sõnumeid Donald Trumpi pahameele kohta, et Moskva ei ole Ukrainas relvarahu sõlminud.

Pärast kõnelusi, viimaseks märgiks oma kasvavast frustratsioonist Venemaa juhi vastu, kirjutas Trump oma platvormil Truth Social: „Venemaa peab liigutama. Liiga palju inimesi sureb, tuhandeid nädalas, kohutavas ja mõttetus sõjas – sõjas, mida poleks pidanud kunagi juhtuma ja mida poleks juhtunud, kui ma oleksin olnud president!!!”

Väljaanne Axios teatas, et Witkoff hoiatab Putinit, et ta allkirjastaks kuu lõpuks vaherahu, vastasel juhul ähvardab uute rahaliste sanktsioonidega.

Brüsselis läbirääkimistel osalenud Ukraina kaitseminister Rustem Umerov ütles, et sai Witkoffi reisist teada alles täna.

Belgia pealinnas teatas Healey, et Euroopa liitlased lubasid Kiievile 18 miljardit naela (21 miljardit eurot) sõjalist abi.

See oli ka esimene kord, 27 korra jooksul, mil koalitsioon on pärast sõja algust kohtunud, kus USA kaitseminister ei osalenud, Pete Hegseth helistas välismaalt „päevakava probleemide” tõttu.

Tema otsust NATO peakorterisse mitte sõita peeti sümboliks Washingtoni otsusele astuda tagasi oma juhtivast rollist Ukraina sõjategevuse toetamisel.

Healey avas kohtumise üleskutsega Kiievi liitlastele esitada uusi annetusi, samuti teatas 450 miljoni naelsterlingi suurusest paketist Suurbritannialt, mis sisaldab sadu tuhandeid droone ja raha enam kui 3000 sõiduki hooldamiseks.

„Täna suurendame selles Ukraina kontaktrühmas oma toetust Ukrainale võitluses. Meie ülesanne kaitseministritena on saada kiireloomuline sõjaline abi Ukraina sõjavõitlejate kätte,” ütles ta reedel.

„Ja neile riikidele, kes täna uusi kohustusi ei võta, kutsun teid üles uuesti vaatama, mida veel saate teha,” märkis ta.

„Kogu praegune sõjaline abi aitab Ukrainat võitluses täna ja aitab tagada püsiva rahu homme, sest Ukraina relvajõud peavad olema nende enda tugevaim heidutusvahend edasiste Venemaa rünnakute vastu,” lisas ta.

President Alar Karis andis Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis üle presidendi rahvaluule kogumispreemiad, millega tunnustatakse neid, kes on andnud märkimisväärse panuse eesti rahvapärimuse kogumisse, säilitamisse ja edasikestmisse.

Vabariigi President rõhutas rahvaluule kogumise kultuurilist ja ajaloolist tähtsust ning selle kandvat rolli eesti identiteedi hoidmisel. Ta märkis, et Eesti Rahvaluule Arhiivis on hoiul mitme põlve lood ja teadmised, mis on tänapäevalgi väärtuslikuks allikaks. „Nimelt leiab siinne vaimne vara tänulikku kasutust „uue aja vaimu” loomisel just selleks, et too „uue aja vaim” oleks elav ja rikas ning oma juurtega seotud meie oma maaga.”

Rahvapärimuses leiduv rikkus loob president Karise sõnul tulevikku, mis on mitmekesisem ja sügavamalt juurdunud kultuuripinnases. „Meie pärimuses, meie lugudes ja lauludes, murretes ja keeltes on seda rikkust, mis tuleviku ka tegelikult palju huvitavamaks ja rikkamaks loob. Näiteid ei pea kaugelt otsima, seda kõike näeme igal aastal kasvõi Viljandi Folgil ja muidugi tunneme seda ka tänavusel laulu- ja tantsupeo aastal,” lisas ta.

Tänavusel Eesti raamatu aastal ning laulu- ja tantsupeo aastal kõnetab pärimus president Karise sõnul eriti vahetult. „Nagu me hästi teame – rahvas algab raamatust. Kuid ma lisan siia olulise täienduse – rahvas algab lugemisest. Ilma lugemata on raamatud lihtsalt hulk paberit. Hoiame siis raamatu ja lugemise ühes, et rahvas kestaks. Siin on ka teil, mu head rahvaluule arhiivi kaastöölised, tähtis roll kanda,” ütles riigipea.

President Karis tänas kogujate kogukonda, kelle töö annab rahvapärimusele ka teadusliku ja ajaloolise väärtuse. „Teie mõistate, kui ütlen, et üles kirjutamine on ju teaduslikus mõttes tõestus. Ajalooteaduses ei maksa suuline allikas paraku suurt midagi. Rahvaluule kontekstis on see problemaatiline, aga siin tulevadki appi rahvaluulekogujad. Teie annate ajaloolises mõttes mingile nähtusele eluõiguse,” lausus ta.

Kristel Kotta ja Merilin Kotta pälvivad tunnustuse 2024. aasta kogumisvõistluse „Kunsti puudutus” võidutöö ning 2019. ja 2022. aastal žüriide preemiad pälvinud kaastööde eest.

Heiki Maiberg saab preemia kauaaegse kogumistöö korraldamise eest Maalehe rubriigile „Piibujutt” ning selle käigus laekunud ainese arhiivile üleandmise eest.

Valter Parve autasustatakse silmapaistvate tööde eest 2022.–2024. aasta kogumisvõistlustel „Muusika minu elus”, „Minu saunalugu” ja „Kunsti puudutus”.

Vabariigi Presidendi autasu parimatele rahvaluulekogujatele anti aastatel 1935–1940 enam kui sajale Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisele. Preemia taastati Eesti Kirjandusmuuseumi initsiatiivil 1993. aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu toel.

Riigiasutused harjutavad 28. aprillist kuni 2. maini Ida- ja Lääne- Virumaal kriisiolukorras tegutsemist. Õppuste ajal on suletud Narva piiripunkt ning Rakvere, Jõhvi ja Narva klienditeenindused.

Pikalt ette planeeritud ühisõppusel KILP harjutavad PPA Ida prefektuur, Kaitseliit ja Kaitsevägi rändekriisis tegutsemist 28. aprillist kuni 2. maini ning Kaitseliit ja Päästeamet õppuse Miljon miksi raames 29.-30. aprillini inimeste evakuatsiooni. Õppuse stsenaariumi järgi algab Eesti piiril ränderünne ja kriis eskaleerub. Varem on seda mängitud lauaõppusel ja nüüd harjutatakse need situatsioonid reaalselt läbi.

„Kaitseliidu Kirde maakaitseringkond kutsus õppused Kilp ja Miljon Miksi ellu aastaid tagasi selleks, et harjutada vastavalt Eesti kaitseplaanile ja laiapindsest riigikaitsest tulenevaid ülesandeid. Need õppused annavad meile ja kõikidele koostööpartneritele hea võimaluse planeerituid tegevusi päriselt maastikul läbi harjutada,” ütles ringkonna pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu.

PPA õppuse juhi Indrek Püvi sõnul on ränderünde oht viimaste aastate jooksul kasvanud ning seetõttu tuleb sellisteks olukordadeks harjutada. „Kuigi Eesti pole samasuguse ründeründe surve all olnud nagu näiteks Soome, Läti, Leedu või Poola, ei ole välistatud, et midagi sellist tehakse ka meie vastu. Õppuse eesmärk on koostöös Kaitseliidu ja Kaitseväega harjutada rändesurve ja riigikaitselise kriisi lahendamist, et me oskaksime reaalses olukorras tegutseda,” rääkis Püvi.

„Jõuame õppuse käigus stsenaariumiga ka sõjaeelse ajani, mis tähendab, et PPA annab Narva piiripunkti üle Kaitseliidule. Samuti kaasub Kaitseväe 1. jalaväebrigaad, kes harjutab meile ametiabi osutamist ja tegutsemist riigikaitselise kriisi olukorras. Näiteks hakkavad pioneeripataljoni kaitseväelased toetama riigipiiri tugevdamist ja piiripunkti tõkkeid rajama. Samuti kaasuvad vastavalt õppuse stsenaariumile ka teised 1. jalaväebrigaadi üksused,” kirjeldas õppuse juht.

Õppusega seoses on ajutiselt 30. aprillist 2. maini suletud Narva piiripunkti ning 29. aprillist 1. maini PPA Jõhvi, Narva ja Rakvere klienditeenindused.

„Sulgeme piiripunkti, et võimalikult reaalsetes oludes läbi harjutada olukord, kus meil tuleb massilise sisserände ohu tõttu piiripunkt sulgeda ning suunata piiripunkti ametnikud piirile, kus võib esineda ebaseaduslikke katseid riiki siseneda. Teenindused on suletud, et harjutada läbi tegevusi PPA objektidel kõrgendatud ohu puhul,” selgitas Püvi.

30. aprillist kuni 2. maini on võimalik kasutada Koidula ja Luhamaa piiripunkte, mis on ööpäevaringselt avatud ning kus saab piiri ületada ka sõidukitega. Dokumentide taotlejad saavad sel perioodil dokumentide taotlemiseks kasutada PPA iseteenindust ning valida kättesaamiseks Selveri.

Kaitseliidu ja Päästeameti evakuatsiooniõppus Miljon miksi toimub nii staabi- kui ka väliõppusena ning kaasatud on ka kohalikud omavalitsused. Õppuse stsenaarium näeb 30. aprillil ette inimeste evakueerimist Narvast ja Sillamäelt, kust nad viiakse Jõhvi ja Rakverre. Evakueeritavate rollis on 200 tsiviilriietes ajateenijat ning inimeste ümberpaigutamine ei puuduta kohalikke elanikke.

„Päästeameti eesmärk on harjutada Kaitseliiduga evakuatsiooniprotseduure. Käesoleval aastal on fookuses transpordi-ja kogunemispunktide töö korraldus ning infovahetus regionaalse staabiga. Punktides on meile abiks Kaitseliidu evakuatsiooni sihtüksus, mille ülesandeid täidavad naiskodukaitsjad, evakueeritavate rollimängijad on ajateenijad. Kohalike linnaelanike igapäevatoimetusi evakuatsiooniõppus ei sega,” selgitas Ida päästekeskuse kriisibüroo juhataja Indrek Pung.

PPA, Päästeamet, Kaitseliit, Kaitsevägi paluvad õppuse ajal lähtuda korraldajate juhistest ning arvestada, et õppustega seoses võib avalikel teedel olla rohkem liiklust ning liikumine õppusega seotud objektide läheduses on tavapärasest rohkem piiratud.

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid rõhutasid täna kohtumisel Riias tungivalt soovitust vältida loomafarmide külastamist 48 tunni jooksul pärast välisriigist naasmist. See vähendab haigusetekitajate sissetoomise riski.

Kohtumisel arutati muutuvat loomataudide olukorda Euroopas ning kinnitati kõrgendatud valmisoleku ja ranget bioohutusmeetmete järgimise vajalikkust kõigis kolmes riigis.

„Suu- ja sõrataud on äärmiselt nakkav ja majanduslikult laastav loomahaigus. Kuigi Eestis hetkel taudi ei ole, peame olema kõrgendatud valmisolekus, et kaitsta oma loomi ja põllumajandussektorit,” ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

„Tihe koostöö naabritega, kiire infovahetus ja ühtlustatud ennetustegevused on parim kaitse võimaliku taudipuhangu eest. Kutsun kõiki loomapidajaid üles järgima bioohutusnõudeid täie rangusega,” lisas minister

Minister Terras selgitas, et kohtumisel analüüsiti taudi leviku riskitegureid Euroopas. Samuti lepiti kokku tõhustatud piiriüleses infovahetuses ja koostöös veterinaarjärelevalve vallas. Lisaks arutati võimalikke ühtlustatud samme bioohutuse tugevdamisel farmides ja loomade liikumisel.

Kohtumisel tervitati sel nädalal kõigis kolmes Balti riigis astutud lisasamme bioohutuse tagamiseks. Eesti valitsus arutas eile ettepanekut eraldada reservist 1,5 miljonit eurot suu- ja sõrataudi ennetuse investeeringutoetusteks põllumajandustootjatele. Läti valitsus teatas kahe miljoni euro eraldamisest bioturvalisuse tagamiseks. Ka Leedu rakendab sarnaseid toetusmeetmeid, et aidata loomapidajatel oma bioturvalisust parandada. Need rahalised panused ja meetmed võimaldavad tõhustada ennetustööd ning parandada seirevõimekust. Samuti aitavad need tõsta üldist valmisolekut haiguspuhanguteks, sealhulgas suu- ja sõrataudi leviku ohuks.

Ministrid rõhutasid riiklike meetmete kõrval ka teiste osapoolte rolli. Määrava tähtsusega on loomapidajate, vedajate, jahimeeste ja reisijate teadlikkus ning vastutustundlik käitumine. Kõiki osapooli kutsutakse üles järgima kehtestatud bioohutusnõudeid. Kahtlastest haigusnähtudest tuleb viivitamatult teavitada veterinaararsti või kohalikku veterinaarkeskust.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Läti põllumajandusminister Armands Krauze ja Leedu põllumajandusminister Ignas Hofmanas kinnitasid kohtumise lõpus oma pühendumust jätkata tihedat koostööd loomataudide tõrjel.

Viimastel nädalatel on Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusele laekunud ligikaudu 20 kaebust e-poe Moodtallinn.ee tegevuse kohta. Tarbijate sõnul ei vasta tellitud tooted lubatud kvaliteedile ega veebilehel kuvatud fotodele. Samuti ei võimalda kaupleja tarbijatel kasutada seadusest tulenevat 14-päevast taganemisõigust.

Mitme kaebuse kohaselt erinevad saadetud rõivad oluliselt veebipoes kuvatud toodetest. Näiteks on kasutatud materjalid odavad ja ebakvaliteetsed, võrreldes ostuhetkel lubatuga. Kaupleja keeldub raha tagastamisest ja pakub selle asemel järgmiseks ostuks 20% soodustust, mis ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele.

Veebipoe MoodTallinn tegevust korraldab Leedus registreeritud ettevõte Vilvid LT MB, kes müüb peamiselt naisterõivaid ja aksessuaare. Kuna tegemist on piiriülese kauplejaga, saavad Eesti tarbijad, kellel on ettevõttega lahendamata vaidlus, pöörduda lisainfo ja abi saamiseks EL tarbija nõustamiskeskuse poole, mis tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures.

EL tarbija nõustamiskeskus soovitab võimalusel vältida ostude tegemist veebilehelt moodtallinn.ee kuni olukorra selginemiseni.

Millele pöörata tähelepanu e-poest tellimisel?

• Alati tuleb enne ostmist veenduda, et kaupleja kontaktandmed on leitavad ja korrektsed. Kui lehel puudub kaupleja e-postiaadress ning ühenduse võtmiseks on avaldatud vaid kontaktivorm, kuhu tarbija saab sisestada enda andmed ning küsimuse või tagasiside, tuleks ostust loobuda.

• E-poe tippdomeen .ee või lehe eestikeelne sisu ei anna alati alust arvata, et tegemist on Eesti ettevõttega. Samuti veebipoed, mille veebiaadressis sisaldub näiteks .lv või .de, ei pruugi olla Läti või Saksamaa ettevõtted ning veebilehel kasutatud keele järgi ei saa hinnata kauplejate päritolu.

• Kui veebipoega puudub varasem kogemus, tasub internetist kindlasti otsida teiste tarbijate kommentaare ja hinnanguid ning kahtluse korral ostu mitte sooritada.

• Küsi kauplejalt küsimusi – enne ostu sooritamist tasub küsida kauplejalt kas e-kirja või telefoni teel mõni täpsustav küsimus kauba omaduste või müügitingimuste kohta. Nii saab selgeks, kas kaupleja kodulehel esitatud kontaktandmed üldse kehtivad ning kas kauplejal on tahtmist tarbija pöördumistele reageerida.

• Enne kauba tellimist tutvu kindlasti tähelepanelikult tellimistingimustega ning kõige rohkem pööra tähelepanu sellele, kuidas ja millal peab kauba eest maksma ning millised lisakulud (posti- või teenustasud) võivad lisanduda.

Alates reedest, 11. aprillist saavad kõik reisijad reisiplaneerimise lehel peatus.ee jälgida maakonnaliinide busside asukohta liinide kaupa.

„Bussi asukoha teadmine reaalajas annab reisijatele kindlustunde ja muudab ühistranspordi igapäevase kasutamise mugavamaks ning stressivabamaks,” ütles Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordiosakonna arenduste projektijuht Andrus Raamat.

Busside reaalajas asukoha teave võimaldab reisijatel paremini arvestada hilinemistega või muude erakorraliste olukordadega, mis on seotud bussi väljumisega. See teadmine omakorda aitab reisijatel vajadusel kiiresti oma reisiplaane kohandada.

Reisijatel palume arvestada, et probleemide korral tasub ühendust võtta vedaja kasutajatoe või dispetšeriga, kuna kaardirakenduses esitatud teave ei pruugi alati olla lõplik ega ajakohane.

Keskkonnas Peatus.ee on saadaval ka juhend, kuidas liinide kaupa busside asukohta reaalajas jälgida. Vaata lähemalt https://web.peatus.ee/content/reaalaeg.

Seoses enam kui poolteist aastat kestnud globaalse satelliitnavigatsiooni (GNSS/GPS) süsteemide häiretega Eesti ja lähiriikide õhuruumides saatsid Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) koostöös Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga (ICAO) ÜRO peasekretärile António Guterresele kirja, milles juhitakse ÜRO tähelepanu GPS-häirete kasvule ja sellest lähtuvate negatiivsete mõjude suurenemisele telekommunikatsiooni, merenduse ja lennunduse sektoris.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ja Välisministeerium on Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblastist Eesti õhuruumi kanduvate GPS-häiretega seoses järjepidevalt pöördunud Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste poole. Kuivõrd see ei andnud tulemust, tegi TTJA koos Läti ja Leedu kolleegidega ühispöördumise ÜRO telekommunikatsiooniorganisatsiooni ITU poole, mille liige on ka Venemaa Föderatsioon. Juhtimaks tähelepanu GNSS-häirete mõjule tsiviillennunduses, on ka Kliimaministeerium esitanud valdkonna rahvusvahelistesse organisatsioonidesse sarnased teematõstatused.

ITU põhikirja artikkel 45 alusel ei tohi ükski liikmesriik naaberriikidele raadiohäireid põhjustada ning peaks kasutusele võtma meetmed häirete likvideerimiseks. Balti riikide ühispöördumisele tuli ITU poolt tugev toetus ja GPS-häirete tekitamine Venemaa Föderatsiooni poolt mõisteti hukka ning koostöös Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga (ICAO) saadeti ühispöördumine ÜRO peasekretärile António Guterresele.

Satelliitnavigatsiooni häirimine Venemaa poolt külvab segadust ja mõjutab tsiviillennundust.

TTJA on täheldanud GPS-häirete kasvu alates 2023. aasta juunist. Sellised häired on tuvastatavad kõrgemal Eesti õhuruumis, alates kõrgusest 5000 jalga, ning võivad mõjutada Eesti õhuruumis lendavate lennukite asukohatäpsust. 2024. aastal lisandusid teated ka Soome lahelt, kus laevadel esines häireid GPS-ga. Segaja mõju saab likvideerida üksnes selle välja lülitamisega ning üle piiri seda mõju tehniliste vahenditega neutraliseerida ei ole võimalik.

Tänaseks on häirete mõju endiselt olemas, kuid need esinevad põhiliselt Eesti õhuruumis teatud lennukõrgustel. Maa peal ei ole häirete mõju igapäevases kasutuses olevate navigeerimisseadmetega, näiteks mobiiltelefonide või autode navigatsiooniseadmetega tunda. Häirete mõju võib olla drooni lennutades tuntav ka idapiiri äärsetel aladel, mujal kesk- ja lääne-Eestis pigem mitte.

2024. aastal jõudis TTJA raadiosageduste järelevalveni 307 häireteadet, millele lisanduvad teavitamata häired. Ametlikest teadetest 85% (261 teadet) olid seotud GPS-süsteemidega.

Mereväe ülem kommodoor Ivo Värk andis teada, et tänase reede 11. aprilli varahommikul peeti Soome lahes kinni naftatanker Kiwala, mis liikus Venemaa poole. Uurimine pole seotud kriitilise infrastruktuuri kahjustamisega.

Pressikonverentsil andsid sündmusest ülevaate transpordiameti merendusteenistuse direktor Kristjan Truu, politsei- ja piirivalveameti piirivalve juht Veiko Kommusaar ja mereväe ülem kommodoor Ivo Värk, vahendab Delfi.

Tankeri sihtsadamaks oli Ust-Luga. Värk ütles, et tanker on suunatud Eesti territoriaalvetesse. Kinnipidamise eesmärk on kontrollida dokumente ja õiguslikku staatust. „Laev liikus meie majandusvööndis ja suunasime ta Eesti territoriaalvetesse selleks, et kontrollida seda lähemalt ja turvalisemas keskkonnas. Laeva kapten on siiamaani olnud koostööaldis,” lisas ta.

Värk lisas, et operatsiooni aktiivne faas algas öösel kell 3. Laev sisenes Eesti territoriaalvetesse pärast kella nelja.
„Laev on ankurdatud Muuga lahes. Kinnipidamine ja teostatavad uurimised pole kuidagi seotud kriitilise infrastruktuuri kahjustamisega,” ütles Värk ja lisas, et rutiinse kontrolli käigus oli alust kahtlustada, et laeval puudub lipuriik ja kindlustus.

Laeval on 24 inimest, kapten on pärit Hiinast.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) kasutas operatsiooni käigus ka helikopterit. Piirivalve juhi Veiko Kommusaare sõnul on laev osa varilaevastikust. „Saime eile oma mereväe kolleegidelt teate, et selline laev Eesti poole teel on ja meie abi võib vaja minna laeva kinnipidamisel ja toimingute julgestamisel. Meie poolt osalesid laevatoimingutes nii inimesed, kes julgestavad operatsioonide läbiviimist kui ka inimesed, kes kontrollivad inimeste dokumenti ja nende õigsust, kui inimesed meie vetesse satuvad,” ütles ta.

Laev on sanktsioneeritud Euroopa Liidu, Suurbritannia, Kanada ja Šveitsi poolt.

Tanker oli teel Indiast Sikka sadamast Venemaale Ust-Luga sadamasse ehk ilmselt lasti peal polnud, vahendab ERR.

„Laeval puudus lipuriik. Liputa laev. Sellised laevad tegelikult liigelda ei tohigi. Eesti rakendas aluse suhtes õigust seda laeva laeva kinni pidada kontrolliks,” selgitas Veiko Kommusaar.

Kinnipidamise käigus kontrollib transpordiamet laeva tehnilist olukorda ja kindlustust ning selle liikmete dokumente. Operatsiooni käigus kasutati ka helikopterit.

Laeva peal on 24 inimest. Laeva kapten on Hiinast ja on olnud Eesti ametivõimude teatel uurimisel kooistööaldis. Ülejäänud laeva meeskonna liikmed on ilmselt Myanmari kodanikud.

Laeva peetakse kinni senikaua kuni tehnilised puudused kõrvaldatakse.

Ukraina riikliku portaali WarSanctions andmetel on tegemist Vene varilaevastiku laevaga, mis tegeleb sanktsioneeritud Vene toornafta ja naftaasaaduste ekspordiga kolmandatesse riikidesse. Ukraina portaali andmetel on laeva omanikud ja haldajad pidevalt vahetunud, millega üritatakse vältida otseseid seoseid Venemaaga ja varjata tegelikke kasusaajaid.

Viimati sõitis laev Djibouti lipu all.

Laeva pikkus on 244 meetrit ja laius 42 meetrit. Kandevõime on 115 577 tonni.

Politsei palub abi 3. aprilli õhtul Tartus Ihaste sillal kihutanud ja politseinike eest ära sõitnud mootorratturi tuvastamiseks.

Eelmise nädala neljapäeva, 3. aprilli õhtul kella poole üheksa ajal liiklus musta värvi mootorratas parasjagu üle Ihaste silla suunaga Annelinna poole, kui märkas enda taga liikumas vilkuritega lähenenud politseimasinat. Selle asemel, et väljasõidule kiirustanud politseisõiduk mööda lasta, tõstis rattur hoopis kiirust ning liikus mööda silda kiirusega 172 km/h. Patrull andis masinale peatumismärguande, mida juht eiras ning asus peatumise asemel eest ära sõitma. Tagaajamine toimus Annelinnas mööda kõnni- ja autoteid, kuniks ratas Annelinna Selveri juures liiklusvoos politseinike silmist kadus.

Senise uurimise ja kaamerasalvestiste ülevaatamise käigus on politsei selgeks teinud, et rattur liikus enne Ihaste sillale saabumist Tõrvandist mööda Papli tänavat välja ning peale Selveri juures silmist kadumist liikus üle Vabaduse silla Emajõe tänavale.

Seega palub politsei nendes piirkondades elavatel inimestel, kel on majakaamerad või autode pardakaamerad, vaadata võimalusel üle, et ega 3. aprilli õhtul alates kella 20.30-21.30 ei ole sinna vaatevälja jäänud pildil kujutatavat ratast ühes juhiga. Lisaks on politsei huvitatud kaamerasalvestistest Tõrvandis Ringtee tänav majade number 12 ja 15 ümbrusest 3. aprilli õhtul ajavahemikus kell 18.40-19.00.

Abistavat infot mootorratturi kohta või videosalvestisi ootab politsei meiliaadressile aare.sulg@politsei.ee.

Politsei andis teada, et uurimise käigus kogutud info pinnalt õnnestus Valgas Raja tänava röövikatses kahtlustatav mees tuvastada.

Politsei palus tuvastada meest, kes käis 12. märtsil Valgas Raja tänava Tele2 esinduses ning proovis varastada mobiiltelefoni.

12. märtsi päeval kella 14.30 paiku sisenes tumedates riietes mees Valgas Raja tänava Tele2 esindusse ning avaldas soovi osta mobiiltelefoni. Klienditeenindaja näitas talle telefoni ja seejärel püüdis mees seda haarata. Tekkis rüselus mehe ja klienditeenindaja vahel, mille peale ta loobus telefonist ning jooksis minema. Röövimise katse ning täpsete asjaolude selgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetluse.

Tartumaal elav naine märkas Facebook Marketplaces telefonimüügikuulutust ning soovis seeläbi endale soetada iPhone 13 telefoni.

Ta suhtles müüjaga, kes saatis talle tellimuse ja kohaletoimetamise vormistamiseks DPD kullerfirma QR-koodi.

Naine skaneeris koodi, sisenes veebilehele ning sisestas ka enda SMART ID-koodid. Peale andmete sisestamist avastas naine, et tema kontolt on võõrale arvelduskontole kantud tema teadmata üle 710 eurot.

Kelmusjuhtumi täpsemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Läti epidemioloogid ja veterinaarid teatasid, et on leidnud ohtliku kolibakteripuhangu võimaliku allika. Lehmadelt saadud nakkus toodi piimaühistusse.

Straupe piimandusühistu seitsmel töötajal leiti kolibakter, kolm neist töötasid pakendamisliinil korduvkasutatavate anumatega, vahendas „Aktuaalne kaamera”.

Tegu on ainsa ettevõttega, kes müüs piimatooteid kõigile 14 lasteaiale, kus tuvastati haigestumine. Epidemioloogide hinnangul on inimesed tõenäoliselt nakkuse saanud lehmadelt.

Häirekeskus otsib 12 hädaabinumbrile 112 vastavat tulevast päästekorraldajat, kes alustavad õpet Sisekaitseakadeemias 2025. aasta augusti lõpus.

Häirekeskuse vajadus hädaabinumbrile 112 vastavate päästekorraldajate järele on jätkuvalt suur – puudu on ca 20% päästekorraldajatest.

Päästekorraldaja eriala on 10 kuud kestev kutseõpe ning lõpetanuid ootab stabiilne töökoht Häirekeskuse neljas regioonis: Tallinnas, Jõhvis, Tartus ja Pärnus asuvates keskustes. Päästekorraldaja erialal õppijatele makstakse õppimise ajal stipendiumit 1000 eurot kuus. Lisaks on õppijatele tagatud tasuta toitlustus ja majutus Sisekaitseakadeemia Tallinna õppehoones.

Päästekorraldaja kutseõppes õpitakse kiirabi, politsei ja pääste valdkondade hädaabiteadete menetlemist ning suur roll on praktilisel keeleõppel. Õppima on oodatud nii alles tööturul esimesi samme astujad kui ka elukogenud karjääripöörajad, kes soovivad läbi igapäevase töö inimesi aidata. Sobival kandidaadil on vähemalt keskharidus, Eesti kodakondsus, laitmatu taust, eesti keele oskus kõrgtasemel ja vene keele oskus kesktasemel.

Häirekeskuse Põhja ja Ida keskuse juhi Anne-Liis Taalmanni sõnul vastab Häirekeskus aastas ligi miljonile 112 kõnele, et päästa inimeste elu, tervist ja vara. „Päästekorraldaja töö nõuab vastutust ja kiiret otsustusvõimet, aga ka empaatiat ja rahulikku meelt. Meie väärtused – asjatundlikkus, kiirus ja inimlikkus – on põhimõtted, millest iga päev juhindume. Iga kõne hädaabinumbrile võib muuta kellegi elu ja just seepärast otsime meeskonda inimesi, kes tahavad teha tähendusrikast tööd, kus igaühe panus loeb,” sõnas Taalmann.

Kandideerimisavalduse saab esitada ja rohkem infot töö sisu kohta leiab Siseturvalisuse karjäärikeskuse veebilehelt aadressil https://siseturvalisus.ee/organisation/hairekeskus/. Sooviavaldus päästekorraldaja kutseõppeks tuleks esitada hiljemalt 5. maiks.    

Nõuetele vastavate soovijatega viiakse läbi värbamisvestlused maikuu jooksul ning sobivatel kandidaatidel on võimalus tulla Häirekeskuse regionaalsetesse keskustesse töövarjupäevale. Õpe algab 25.08.2025 ning on paindlik, toimudes osaliselt e-õppena kodus, aga ka Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekeskuses ning Häirekeskuse regionaalsetes keskustes.

Päästekorraldajad jagavad oma inspireerivaid lugusid – loe lähemalt: https://www.112.ee/et/karjaar#paastekorraldaja-keio-karjaaripooramise-kogemuslugu-19 ja https://www.112.ee/et/karjaar/#kodumaale-naasnud-sirli-paastekorraldaja-too-on-andnud-minu-elule-sihi-20

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 11. aprill 2025:

Toretskis võis vene pool saada läbimurde.

1. Eip sajus muutusi ole.

2. Miskit olulist siiski üleeile tabati.

3. Kursk/Belgorod: vist enam Kurski oblastis Ukraina üksusi pole.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Nadija asula jälle kaotati.

6. Siversk: muutusteta aga pisu rohkem muret tekkis.

7. Bahmut: vene väed võisid saada läbimurde Toretski sektoris.

8. Donetsk: üks tubli Ukraina edenemine kirja läks.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Haagis keelduti putini üle kohut mõistmast, kuni ta jääb presidendiks.

12. Suurbritannia toetab Nürnbergi stiilis putini tribunali.

13. venemaa julgeolekujõududele anti raamatupoodidest konfiskeeritavate raamatute nimekiri.

14. USA Kongress esitas seaduseelnõu nafta konfiskeerimiseks sanktsioonide alla sattunud vene tankeritelt.

15. Kuidas venemaa meelitab hiinlasi Ukrainas sõtta.

16. Lühiuudised

148 vene poole rünnakut, heitis 165 juhitavat pommi, kuus tuhat kaudtulelööki, neist 96 reaktiivsüsteemidest ja 2388 kamikaze drooni.

vene poole kaotused näitavad, et rünnakud toimuvad vähemas arvus rindelõikudes, aga seal, kus toimuvad, on need seniselt aktiivsed ja kohati ikka konveierit meenutavad. Küll on rünnakugruppide suurused kahanenud rühm või vähem suuruseks. Seni arvamusel, et viimastel päevadel on vene poolel pisu suurem reorg, et jätkata edasist tugevamat survet rohkematel lõikudel. Kas rünnakugruppe suurendama hakatakse, eip tea, aga kipub arvama, et edu võib neile hoopis tuua rohkemates lõikudes üheaegsete rünnakutega proovimine, sest selliselt seotaks enim Ukraina üksusi ja võib-olla suudetakse arvuline ülekaal lõpuks maksma panna. Läbimurret küll nii ei saada, aga sammhaaval edenemisi ikka.

Jätkuvalt on kõrged vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi kaotused. 16 ühikut ründesoomust versus kaudtule ja muu tagalatoetuselemendi 226 vastu on suhtarvuks 1:14-le ehk siis no peaks see king juba pisu pitsitama hakkama, sest tegelikult on vene üksustes proportsioonid vastupidised ehk siis ründesoomust ikka rohkem kui muud staffi.

Pisu rohkem suudab Ukraina oma lennundusega heita liugpomme, nende arvudest siiski teadmist pole, aga neid videosid järjest rohkem ringleb.

ATV, mootorrattad, jalgrattad on vene poolel üha enam kasutuses nii tagalatoetuseks kui rünnakutel osalemiseks.

1. vene armee andis raketilöögi igapäevaseid kaupu, näiteks mähkmeid ja salvrätikuid tootva ettevõtte Biosphere laohoonele Dnipros. Dnepropetrovski oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Sergei Lõsaki sõnul hukkus rünnaku tagajärjel üks ja sai vigastada vähemalt kaheksa inimest.

10. aprilli õhtul ründasid venelased droonidega Žõtomõri piirkonda; mitmekorruselise maja tabamuse tagajärjel hukkus 1 inimene ja sai vigastada 5, sealhulgas laps.

Jagus droone ka mujale kuni Kesk-Ukrainani.

Ukraina siseministeerium hoiatas uut tüüpi lõhkekehade eest, mida vene väed pillavad droonidelt. Vaenlane saab neid kasutada riigi mis tahes piirkonna ründamiseks. Samuti on oht äärmiselt suur, kuna sellise laskemoona plahvatuse aeg pole teada. Korrakaitsjad on avaldanud fotod sellest, millised need plahvatusohtlikud objektid välja näha võivad. Märgitakse, et sellised plahvatusohtlikud esemed leiti Kiievis ja nende välimus võib erineda.

Kuigi peskov väidab, et venemaa kohtleb Ukraina sõjavange hästi, registreeriti veel üks sõjakuritegu ehk siis riburada lisandub sõjavangide hukkamise videosid. AP avaldas video nelja Ukraina sõjavangi hukkamisest Zaporižja oblastis Pjatõhhatki piirkonnas 13. märtsil.

2. venemaal Amuuri-äärses Komsomolskis asuvas naftatöötlemistehases puhkes tulekahju. Põlengu põhjus jääb teadmata.

Üleeilsel rünnakul Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodi oblastis Dzeržinskis asuvat Sverdlovi lõhkeainete tehast, väidavad asjaga kursis olevad Ukraina allikad. Väidetavalt tabas rajatist vähemalt kolm mehitamata õhusõidukit, kahjustades torujuhtme viadukti ja kahte töökoda.

Musta mere rannad on seni naftareostusega palistatud päris paljude kilomeetrite ulatuses ja saaste tõttu hukkub seni nii kalu kui delfiine. Kardetakse veel suuremat saaste tekimist, sest põhjas olevad aluseid võivad neid iga hetk rohkem eritama hakata.

3. Kursk/Belgorod: vist enam Kurski oblastis Ukraina üksusi ole. Küll ei õnnestu vene poolel saada enda kontrolli alla viimaseid lõunapoolsemaid hooneid Basivka külas Sumõ oblastis. Tihe kaudtule ja droonitöötlus on suutnud seal vene poole edenemist hetkel ohjata ning jätkuvad ka Ukraina jalaväe vastutorked. Belgorodi oblastis rindejoone muutusi ei tuvastanud ehk siis ühe küla üle seni Ukraina kontroll.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: üks rindejoone muutus.

Kupjanski suunal üritab vene pool nii sillapead laiendada kui surub Kupjanski linna Oskili jõe idakaldal oleva osa poole. Eile muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud, aga vene poole suurt kulu küll. Linn ise pidevas kõige sajus ja no ei taha kõik kohalikud seni linnast välja kolida. Eks see paras peavalu ole nii päästjatele, meditsiinitöötajatele, toidu toojatele jne.

Sektori keskmises osas vene väed said tagasi kontrolli Nadija küla üle, mille mõned nädalad tagasi suutis Ukraina vabastada.

Lõunasektoris kõikse tihedam surve jätkub ning hallis alas Zerebetsi jõest ida pool siiski mõned uued eesmised vene possad tekkisid. Eks näis, kas püsivad, Ukraina eesmisi possasid see veel ei muutnud, aga oht selleks kasvas.

6. Siversk: tasapisi pikenevad hallis alas vene uute eesmiste possade eluead, sestap pisu enam hakkab muretsema.

7. Bahmut: vene väed võisid saada läbimurde Toretski sektoris.

vene väed jõudsid Toretskist kuus kilomeetrit põhja pool asuva Pleštšiivkani. Fikseeriti seal soomukid, enne kui need hävitati. Kindel hetkel selles, et edenemine seal suunal toimus ja vähemalt 2 km kaugusel linnast kand maha saadi aga kas ka 6 km kaugusel, on hetkel veel selguseta. Pisu paneb imestama, et seal soomuskolonn pisu vist maha magati. Eks seni on põhiliselt jalaväega siin sektoris madistatud. Kui olukord kohe ei parane, siis peatselt saab vene pool teatada, et on saanud täieliku kontrolli Toretski linna rusude üle.

8. Donetsk: üks tubli Ukraina edenemine kirja läks.

Ukraina väed võtsid Kotlõnest edelas asuva raudtee- ja maantee lõigu täielikult kontrolli alla ja liiguvad mööda puuridu lõunasse. Teatatud on sügavamatest edusammudest, kuid geolokatsiooniga kaadrid neid veel ei kinnita.

Seal lõunapool keskmises sektoris jätkab vene pool tugevaid pingutusi üle suurte lagedate alade Uspenivka ja Bohdanivka kandis põhiliselt soomuse ja kergliikuritega rünnakuid ja jõutakse kohati isegi mitme kilomeetri ulatuses Ukraina possade vahele sisse, enne kui lõplikult hävitatakse. Seni enda arvates siiski pole viimased vene poole ponnistused vilja kandnud.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Eritribunal, mille lääneriigid kavatsevad luua Ukraina-vastase agressiooni kuriteo eest vastutusele võtmiseks, ei saa vladimir putini vastu tagaseljamenetlust alustada seni, kuni ta on vene Föderatsiooni presidendi ametikohal. Sellest rääkisid Euronewsile kaks algatuse ettevalmistamisega kursis olevat Euroopa ametnikku. Tribunal loodetakse asutada Haagis. putini praegune puutumatus riigipeana teeb aga võimatuks tema vastutusele võtmise ilma tema isikliku kohalolekuta kohtusaalis – seda nõuavad tulevase kohtuprotsessi arhitektid. Need piirangud kehtivad ka venemaa peaministrile mihhail mišustinile ja välisminister sergei lavrovile. Nagu väljaanne rõhutab, keeldub venemaa, kes ei tunnista Ukraina sissetungi ennast kuriteoks, tegemast koostööd lääne struktuuridega, mis teeb igasuguste kõrgete tegelaste väljaandmise praktiliselt võimatuks.

Kõik need tingimused on sätestatud rahvusvahelise lepingu eelnõus, mis peaks looma Euroopa Nõukogu egiidi all oleva tribunali töö õigusliku aluse. Dokumendi tehniline ettevalmistus viidi lõpule märtsi lõpus Strasbourgis toimunud nn tuumikrühma koosolekul. Osalejad valmistasid ette kolm põhidokumenti: kahepoolne leping Ukraina ja Euroopa Nõukogu vahel, tribunali enda põhikiri ja selle haldamise korda reguleeriv leping. Dokumentide allkirjastamine on kavandatud 9. maiks Kiievis, kuigi kuupäevad võivad edasi lükata.

Tagaseljaprotsesside keeld oli läbirääkimistel osalenud riikide kompromissi tulemus. Ühe Euroopa diplomaadi sõnul ei kuulu see säte enam läbivaatamisele ja see lisatakse lepingu lõppversiooni. „Lõpuks on see poliitika ja läbirääkimised,” ütles allikas Euronewsile.

Agressioonikuritegu erineb teistest rahvusvahelistest kuritegudest, nagu sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod või genotsiid. Kui viimaseid süüdistatakse otseste toimepanijate – sõdurite, ohvitseride, palgasõdurite – arvele, siis liigitatakse agressioon sõjalis-poliitilise juhtimise kuriteoks. Agressioon võib esineda sissetungi, okupatsiooni, anneksiooni, blokaadi või muude relvastatud rünnakutena ühe riigi poolt teisele.

Kuigi Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) pädevusse kuuluvad sellised juhtumid nn Kampala muudatuste alusel, laieneb see ainult Rooma statuudi ratifitseerinud riikidele. venemaa, nagu ka USA, ei ole osaline. Seetõttu kaaluvad Ukraina lääneliitlased eraldiseisva sõltumatu tribunali loomist.

Njah, kipub arvama, et putin on eluaegne president, sestap see päris nii ei toimi. Küll pisu siiski sellega Euroopa hambaid näitab ning järjest enam tekib veendumus, et ka Euroopal siiski võib olla miskit plaan seoses Ukraina maavaradega… ja lisaks tekib juurde üks argumente, miks ei peaks venemaa sanktsioone leevenedama ning miskit hirmu kremli suunal pole kunagi paha.

12. Vaatamata USA presidendi Donald Trumpi vastuseisule toetab Suurbritannia Nürnbergi protsesside põhjal rahvusvahelise tribunali loomist putini üle kohut mõista. Telegraph teatab sellest informeeritud allikatele viidates. Väljaande teatel kavatseb London juba mais Euroopa Nõukogus sõna võtta resolutsiooni toetuseks, mis näeb ette venemaa sõjalis-poliitilise juhtkonna vastutusele võtmise Ukraina-vastase agressiooni kuriteo eest. Ettepanek nõuab spetsiaalse rahvusvahelise kohtu loomist, mis oleks sarnane Nürnbergi tribunaliga, kus pärast Teist maailmasõda mõisteti kohut natside sõjakurjategijate üle.

Suurbritannia toetus oli Londoni ülikooli kolledži rahvusvaheliste kohtute ja tribunalide keskuse direktori Philippe Sandsi intensiivse lobitöö tulemus. Pärast novembris toimunud USA valimisi kohtus ta Ühendkuningriigi peaprokuröri Richard Hermeriga, et arutada sellise tribunali loomise väljavaateid, vahendab The Telegraph. Tribunali ideed toetasid ka endine leiboristide peaminister Gordon Brown ja mitmed endised Konservatiivse Partei ministrid.

„Ukraina on järjekindlalt otsinud vastutust venemaa otsuse eest see ebaseaduslik sõda pidada ja Ühendkuningriik on seda üleskutset järjekindlalt toetanud. Rahvusvaheline üldsus on selgelt otsustanud tagada, et see agressiooniakt saaks karistada. Ja USA seisukoht on USA siseasi,” tsiteerib väljaanne üht oma allikat Briti valitsuses.

Briti praeguse peaministri Keir Starmeri sõber Philippe Sands oli üks esimesi, kes tegi ettepaneku luua eraldi kohus, mis oleks spetsiaalselt loodud agressioonikuritegude käsitlemiseks – kategooria, mille ÜRO on määratlenud kui ühe riigi relvastatud rünnakut teise riigi territooriumile, sealhulgas sissetung või sõjaline okupatsioon. Mitmed lääneriigid, sealhulgas Suurbritannia, peavad vajalikuks hinnata venemaa juhtkonda konkreetselt sõja alustamise poliitilise otsuse pärast, mitte piirduda ainult Ukraina territooriumil toimunud sõjaliste operatsioonide käigus toime pandud sõjakuritegude uurimisega.

Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) ei saa arutada Ukraina kontekstis agressioonikuriteoga seotud juhtumeid. Seda väitis varem Ukraina endine välisminister Dmõtro Kuleba. Pealegi ei tunnusta ICC ametlikult ei venemaa ega USA, rõhutab The Telegraph.

Idee luua agressioonikuritegude käsitlemiseks eraldi kohus kõlas Ühendkuningriigis esmakordselt juba 2022. aastal. Toona toetasid teda nii Ukraina võimud kui ka Bideni administratsioon, kes rahastas ja saatis korraldustööle appi Ameerika prokurörid. Donald Trumpi naasmisega Valgesse Majja aga lõpetas USA algatuses osalemise. Märtsis teatas Washington oma lahkumisest Rahvusvahelisest Agressioonikuritegude Prokuratuuri Keskusest (ICPA), mis koordineerib tribunali loomist.

13. venemaa prokuratuur tuli kontrollima Peterburi raamatupoodi „Подписные издания”. Mashi info kohaselt oli järelevalveagentuuri töötajate visiidi põhjuseks kaebus seoses „LGBT propagandat” sisaldavate raamatute levitamisega. Kaupluse asutaja Mihhail Ivanov kinnitas vestluses Rotondaga, et poodi on inspektorid tõepoolest tulnud. Ta ütles, et asutus on saanud teate, et mõned müüdavad raamatud võivad sisaldada keelatud teemasid.

Poe töötajad teatasid, et said prokuratuurilt nimekirja 48 kaubast, mis tuleb pärast kontrollimist riiulitelt eemaldada. Nende hulgas on kuus feminismile pühendatud raamatut, sealhulgas filosoof Susan Sontagi „Naistest” ja esseekogumik „7 teksti feminismi kohta”. Disarming Gender, mille kaasautor on aktivist Daria Serenko, keda tunnustatakse venemaal „välisagendina”. Lisaks on tehtud ettepanek kõrvaldada müügilt ajakirjanike Valeri Panjuškini ja Sergei Parkhomenko teosed, kellel on samuti välisagentide staatus, ning kirjanik Vladimir Sorokini romaan „Doktor Garin”.

Ajakirjanik ja telesaatejuht Ksenia Sobtšak täpsustas oma Telegrami kanalis, et prokuratuuri töötajatel tekkis küsimusi Ad Marginemi välja antud raamatute kohta. Kirjastuse peatoimetaja Mihhail Kotomin märkis Sobtšakile antud kommentaaris, et Ad Marginemi raamatud on regulaarselt kantud erinevatesse „hulludesse nimekirjadesse”, mis „nagu lendav hollandlane” ringlevad läbi erinevate struktuuride.

2023. aasta novembris tunnistas venemaa Föderatsiooni ülemkohus rahvusvahelise LGBT-liikumise „äärmuslikuks”. Pärast seda hakkasid õiguskaitseorganid sulgema geiklubisid ja algatama aktivistide vastu kriminaalasju. Kehtivate seaduste kohaselt ähvardab organisatsioone LGBT propaganda levitamise eest kuni miljon rubla (10 tuhat eurot).

2024. aasta suvel toetasid riigiduuma saadikud seaduseelnõu, mis reguleerib välisagentide raamatute hoidmise ja levitamise korda raamatukogudes. Dokumendis tehakse ettepanek sellised trükised lahtistelt riiulitelt eemaldada ja paigutada eranditult spetsiaalsetesse hoidlatesse, nagu tehti nõukogude ajal. Algatuse seletuskirjas rõhutati, et välisagentide raamatud on rahvaraamatukogudes vabalt kättesaadavad, mis eelnõu autorite sõnul aitab kaasa vene Föderatsiooni julgeoleku vastu suunatud positsioonide edendamisele.

14. USA senaatorid esitasid kongressile seaduseelnõu, millega tugevdatakse sanktsioonide jõustamist venemaa varilaevastiku vastu, mis Soome keskuse CREA teatel veab kolmveerand kogu venemaalt eksporditavast naftast. Reutersi viidatud eelnõu kohaselt on USA võimudel õigus konfiskeerida naftat laevadelt, mis on USA rahandusministeeriumi musta nimekirja kantud. Sel juhul müüakse tooraine maha ja saadud tulu kasutatakse USA riigivõla tasumiseks.

Sanktsioonide kontrollimiseks teevad eelnõu autorid ettepaneku luua rahandusministeeriumi juurde fond (venemaa sanktsioonide jõustamise fond), mille eelarve on 150 miljonit dollarit. Seadus laiendab luureandmete vahetamist ja annab õiguskaitseorganitele vahendi ebaseadusliku naftakaubanduse ebaseaduslike võrgustike vastu võitlemiseks, ütles dokumendi üks autoreid, vabariiklane Joni Ernst. „Lisaks Moskva pahatahtlike katsete nurjamisele USA seadusi õõnestada, annab see eelnõu ka meie riigile võimaluse kasutada konfiskeeritud vara,” lisas Ernst.

Jaanuari lõpu seisuga oli USA sanktsioonide all 200 tankerit, kes vedasid venemaalt naftat piirangutest möödahiilimisel, sealhulgas G7 riikide kehtestatud hinnalagest 60 dollarit barreli eest. Kõige ambitsioonikama sanktsioonide paketi võttis Joe Bideni administratsioon kasutusele oma eesistumise viimastel päevadel. Toona määrati sanktsioonid korraga 180 laevale, mis moodustas S&P Globali andmetel poole venemaa meretranspordist naftaekspordist ehk 1,5 miljonit barrelit päevas.

Üks neist, Panama lipu all sõitev tanker Eventin võeti Saksamaa mereteenistuste kontrolli alla märtsi lõpus. Pardal olnud naftalast – umbes 100 tuhat tonni – konfiskeeriti.

15. Ukraina sõja esimestel aastatel üritasid venemaa võimud täiendavaa mobilisatsiooni vältimiseks värvata vaestes riikides rindele palgasõdureid. Sri Lanka, India, Nepali ja Kuuba elanikke meelitati venemaale sageli pettusega, lubades rahumeelset tööd, kõrget palka ja kodakondsust. Nüüd on kord selle riigi elanikel, kelle juht lubas putinile piiramatut partnerlust.

Hiina sotsiaalvõrgustikes ringlevad videod: mõnedes tehakse osavalt venemaa propagandat, kuidas olla kõva mees; teised on pigem blogijate lood rahateenimise ja lõõgastumise võimalusest; kolmandaks kogutakse ekraanipilte Hiinast lahkuvatest tavainimestest. Neil kõigil on üks ühine joon: lugu palgasõduriks olemise eelistest venemaal, kirjutab The Guardian, mis uuris, kuidas meelitatakse hiinlasi Ukraina vastu võitlema.

President Volodõmõr Zelenski teatas sel nädalal esimest korda, et Ukraina relvajõud võtsid kinni kaks venemaa poolel võidelnud hiinlast. Vangi võetud hiinlane teatas, et oli värvatud TikToki kaudu võitlema vähemalt 155 Hiina kodanikku ja et Peking teadis sellest. Hiina välisministeeriumi esindaja kinnitas vastuseks võimude pühendumust rahumeelsele lahendusele Ukrainas, lisades, et “asjaomased osapooled peaksid vältima vastutustundetute avalduste tegemist”.

Vahepeal on Hiina sotsiaalvõrgustikud täis videoid venemaal tööle värbamisest, kirjutab Guardian. Kõik nad rõhutavad, et palk on 60 000 kuni 200 000 jüaani (7-23 tuhat eurot) esialgse maksena ja umbes 18 000 jüaani (2100 eurot) kuus. See vastab vene lepingulistele sõduritele pakutavatele maksetele dokumentide allkirjastamisel ja kuu tasust sõltuvalt auastmest ja ametikohast (venemaal võivad kohalikud omavalitsused lisada ka piirkondlikke lisatasusid).

Üks videotest, mida on mitmel platvormil vaadatud sadu tuhandeid, näib meenutavat venekeelset lepingulise teenuse reklaami, mille peal on hiinakeelsed subtiitrid. See näitab valgeid mehi, kes lahkuvad töölt, et võidelda, ja küsib vaatajatelt: „Kas soovite siin oma jõudu näidata? Kas see on tee, mida otsite? Sa oled lahe mees, ole nagu nemad!”

Teises populaarses videos ütleb juba teenistusse astunud hiinlane, et läheb pärast aastavahetust Ukrainaga sõtta ja näitab ekraanipilte teabega, kuidas teenusesse registreeruda. Teises videos pöördub venelanna oma enam kui 300 000 jälgija poole mandariini hiina keeles, propageerides vene sõjaväes teenimise rahalist kasu.

Kommentaarides kirjutavad paljud, et värvatutest saab lihtsalt kahuriliha, kuid on ka palju postitusi, mis ütlevad, et pakutavad tasud ületavad selle, mida autorid Hiinas teenivad, märgib Guardian.

Hiina ajakirjanik ja kirjanik Chai Jing on viimastel nädalatel intervjueerinud kaasmaalasi, kes sõdisid nii venemaa kui ka Ukraina poolel. Chai ja vene palgasõdur märkisid, et palju vähem hiinlasi võitleb Ukraina eest; võib-olla sellepärast, nagu soovitas ajakirjaniku allikas, endine Bahmuti ründerühma liige, venemaale on lihtsam viisat saada, ja tunne, et venemaa on Hiina sõber ja abiline.

16. Lühiuudised

Suurbritannia ja Prantsusmaa juhitud kolmest tosinast riigist koosneval „tahte koalitsioonil” on neli peamist eesmärki, millega Ukraina tulevased julgeolekujõud silmitsi seisavad: turvaline taevas, ohutud mered, rahu maa peal ja tugev Ukraina armee.

Suurbritannia kaalub välisvägede paigutamist Ukrainasse viieks aastaks plaanide kohaselt, mida arutavad „tahte koalitsiooni” liitlased, vahendab Telegraph.

Nagu Briti kaitseminister John Healey ütles 10. aprillil Brüsselis koalitsiooni kaitsejuhtide kohtumisel, on Ukrainas asuval välisriigi sõjaväekontingendil neli eesmärki – kaitsta julgeolekut taevas ja merel, edendada rahu kohapeal ja toetada Ukraina relvajõude, et neist saaks tugevaim heidutus. Pärast missiooni täitmist tõmmatakse heidutusjõud järk-järgult välja ning viimased „tahte koalitsiooni” väed lahkuvad Ukraina territooriumilt umbes viie aasta pärast.

President Volodõmõr Zelenski teatas, et Ukraina valmistab ette sanktsioonipakette venemaa, eelkõige selle varilaevastiku vastu. „Me valmistame ette oma, Ukraina, sanktsioonipakette – eriteenistuste poolt on vastav põhjendus, need on tugevad paketid – nii varitankerite laevastiku kohta, mida Moskva kasutab sõja rahastamiseks, kui ka sõjapropagandistide kohta – need, kes tegelikult üritavad nõrgestada meie kaitset ja aidata venemaad, ja ka mõnede funktsionääride kohta – need on ukrainlaste nimed, mida nad kõik teadsid. Samuti töötame selle nimel, et sünkroniseerida oma sanktsioonipaketid partnerite otsustega eelkõige Euroopa Liidus ja teistes tugevates jurisdiktsioonides üle maailma,” märkis Zelenski. 4. aprillil avaldas Ukraina luure peadirektoraat andmed 11 vene kapteni ja 31 laeva kohta, mis osalesid venemaa nafta ekspordi sanktsioonidest kõrvalehoidmise skeemides.

Financial Times: USA suursaadik Ukrainas Bridget Brink astus tagasi seoses kasvavate poliitiliste erimeelsustega president Donald Trumpi administratsiooniga, teatasid tema otsusega tuttavad inimesed. FT andmetel avaldasid suursaadikule Trumpi administratsiooni kõrgemad ametnikud survet, kes seadsid kahtluse alla tema valmisoleku toetada Valge Maja uut Ukraina-strateegiat. Trumpi poliitika on oluline kõrvalekalle eelmisest Bideni administratsioonist, mis andis Kiievile miljardeid dollareid sõjalist ja finantsabi ning kehtestas venemaale sanktsioonid. Ka Ukraina ametnikud pidasid suursaadikut nende suhtes liiga kriitiliseks, eriti seoses riigi jõupingutustega võidelda korruptsiooniga.

New York Times (NYT) allika sõnul arutati Gröönimaa USA kontrolli alla võtmise plaani mitmel riikliku julgeolekunõukogu koosolekul ning see hõlmab mitmeid ministeeriume, kellele saadeti konkreetsed juhised. Plaani kohaselt on USA jõupingutused suunatud saare 57 000 elaniku veenmisele, et nad peaksid taotlema USA-ga liitumist, kirjutab väljaanne. Muuhulgas arutles Trump reklaami ja kampaaniate paigutamise üle sotsiaalvõrgustikesse ning USA sõnumite hulgas oli üleskutse Alaska põlisrahva gröönilaste ja inuiitide ühisele pärandile. Trumpi administratsioon kaalub ka võimalikke rahalisi stiimuleid gröönilaste jaoks, nagu aastane toetus 10 000 dollarit saare elaniku kohta, mitte 600 miljoni dollari suuruse subsiidiumi, mida Taani igal aastal saarele annab, vahendab New York Times. „Mõned Trumpi ametnikud usuvad, et need kulud võiksid korvata Gröönimaa loodusvarade kaevandamisest saadavate uute tuludega, mis hõlmavad haruldaste muldmetallide mineraale, vaske, kulda, uraani ja naftat,” märgib NYT.

Hollandi relvajõudude peastaabi ülem kindral Onno Eichelsheim ütles, et Hollandi sõjavägi peab kiirendama valmisolekut võimalikuks lähetuseks. Sellest teatas European Pravda viitega NOS-ile. Rohkem kui 76 000 Hollandi relvajõudude sõjaväelasele ja tsiviilisikule antud korralduses kutsub Eichelsheim neid hoolikalt kontrollima oma isiklikku valmisolekut. See hõlmab põhioskuste harjutamist, sealhulgas õppuste arvu suurendamist, ja väeosade väljaõpet erinevatel tasemetel, täpsustab NOS. Hollandi relvajõudude peastaabi ülem rõhutas, et venemaast lähtuva ohu osas pole viimasel ajal midagi radikaalselt muutunud, kuid kutsus üles olema valmis sellele vastu astuma kiiremini, kui varem arvasime. Eichelsheim nimetab oma korralduses kaks võimalikku sündmuste arengu stsenaariumi, kirjutab Hollandi ringhääling. Kui venemaa ja Ukraina vahel sõlmitakse rahu, peaks Holland olema valmis ühinema rahvusvahelise koalitsiooniga, et saavutada kestev rahu. Kuid nad töötavad ka operatsiooniplaani kallal, kui NATO territoorium ise on ohus. Varem väitis Holland, et venemaa võis teha 2024. aasta jooksul teha üle 30 sabotaaži, vandalismi või välise sekkumise katse. Samal ajal kaalub Holland tuhandete uute välisteadlaste väljasõelumist, kes tulevad kohalikesse ülikoolidesse teadustööd tegema – kartes, et nende hulgas võivad olla spioonid.

Põhja-Korea kavatseb saata venemaale tuhanded lühimaa ballistilised raketid, ütles USA INDOPACOMi komandör admiral Paparo. Need raketid on teadaolevalt väga ebatäpsed ja võivad tabada tsiviilsihtmärke.

FT: venemaa kiirendab varade natsionaliseerimist. venemaa peaprokuratuur nõuab suurettevõtete, näiteks Moskva Domodedovo lennujaama arestimist selle omanikult Dmitri Kamenštšikilt, kes keeldus 25% aktsiatest riigile üle andmast. Alates sõja algusest on venemaal natsionaliseeritud juba üle 85 ettevõtte, mis toovad eelarvesse 27,9 miljardit dollarit. Samal ajal kutsub putin lääne ettevõtteid venemaale tagasi. Natsionaliseerimisest saavad kasu peamiselt putini lähedased liitlased, oligarhid vennad rotenbergid, kes on omandanud palju konfiskeeritud varasid, sealhulgas suurettevõtteid ja isegi osa suurimast Šeremetjevo lennujaamast. Paljud ärimehed, isegi suured, ei suuda neile rünnakutele vastu seista, eriti kui tegemist on poliitiliselt võimsate mängijatega. venemaa majanduses toimuvad järsud muutused ja mõned kasutavad seda olukorda isikliku kasu saamiseks.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Riigimetsa Majandamise Keskus peatab aprilli keskpaigast juuni lõpuni raietööd, et mitte häirida linde tundlikul pesitsusperioodil. Sel ajal on riigimetsa kasvatamisel fookus istutustöödel.

Pesitsusrahu on riigimetsas peetud alates 2002. aastast. Pesitsusrahu algab 15. aprillil ja kestab kaks ja pool kuud. Raierahu ajal ei tehta ka suuremahulisi looduskaitsetöid, näiteks elupaikade taastamisi või taristu ehitust.

„RMK hoiab jätkuvalt seda joont, et metsalinnustiku kõige aktiivsemal pesitusajal me tavapäraseid raietöid ei tee, küll aga tegeleme edasi metsamaterjali kokkuveoga. Samuti teeme hädavajalikke töid metsakahjustuste likvideerimiseks ja edasise leviku piiramiseks,” lausus RMK juhatuse liige Erko Soolmann.

Pesitsusrahu perioodil on metsakaitseekspertiisi alusel lubatud aktiivse üraskikolde likvideerimine, sest üraskite tõrjeks on hädavajalik just kevadine raie.

„Pesitsusrahust on riigimetsas kinni peetud juba enam kui kakskümmend aastat. Juba neljandat aastat peame raietöödega pausi varasemast kaks nädalat kauem – 30. juunini. RMK on selles osas eeskujuks ka paljudele erametsaomanikele,” lisas Soolmann.

Kevad on ühtlasi metsade uuendamise kõige aktiivsem aeg. Igal aastal istutatakse riigimetsa üle 20 miljoni uue puu. RMK investeerib metsade uuendamisse ja noorte metsade kasvatamisse sel aastal 23 miljonit eurot.

Fluoriidiga töödeldud veega leibkondade lastel näib olevat palju suurem autismirisk, selgub šokeerivast värskest uuringust.

Teadlased avastasid autismispektri häire (ASD) diagnooside jahmatava kuuekordse tõusu laste seas, kes kasvasid üles fluoriidiga kokku puutudes, võrreldes nendega, kes töödeldud vett ei tarbinud, vahendab Daily Mail.

Marylandis asuva mittetulundusliku meditsiinilise uurimisrühma Institute of Chronic Illnesses Inc meeskond uuris terviseandmeid aastatel 1990–2012, uurides Floridas üle 73 000 lapse andmeid nende esimese 10 eluaasta jooksul.

Tulemused näitasid, et fluoritud veele täieliku juurdepääsu omavate laste seas on ASD risk hüppeliselt 526 protsenti suurem võrreldes nendega, kellel seda ei olnud.

Vaimupuude (102 protsenti) ja arengupeetuse (24 protsenti) riski suurenemine avastati ka Florida maakondades, kus kraanivees on fluoriidi.

Mõned uuringud viitavad sellele, et fluoriid võib olla seotud autismi ja muude ajuga seotud probleemidega, kuna see võib ajurakke koormata ning mõjutada nende kasvu ja toimimist.

USA tervishoiuminister Robert Kennedy Jr on olnud riigi fluoripoliitika otsekohene kriitik ja avaldas sel nädalal, et kavatseb ametlikult taotleda, et CDC lõpetaks fluoriidi lisamise soovitamise üleriigilistesse veesüsteemidesse.

Fluoriidi on USA-s lisatud joogivette alates 1940. aastatest. Seda on peetud üheks 20. sajandi suurimaks meditsiinisaavutuseks, mis vähendab järsult hammaste lagunemise määra – eriti laste seas.

Ligikaudu kahel kolmandikul USA elanikkonnast on juurdepääs fluoritud veele, mida teenindavad kogukonna veesüsteemid.

Pinnases, kivimites ja vees leiduv mineraal muudab hambad hapete suhtes vastupidavamaks. Samuti hoiab see ära bakteriaalse erosiooni ja asendab hambaemailis mineraale, mis võivad aja jooksul kaduda.

Hoolimata selle laialdasest ja aktsepteeritud kasutamisest 80 aastat, on Kennedy ja teised liitunud kasvava vastuseisuga fluoriidi kasutamisele, kuna on vähe, kuid üha rohkem tõendeid, mis seovad seda laste aju kehva arenguga.

Eelmise aasta valitsuse ülevaates leiti, et kõrgema fluoritasemega joogivee tarbimine oli seotud IQ langusega kuni viie punkti võrra.

Sellel uuringul ei olnud mingit seost autismiga.

Ajakirjas BMC Pediatrics avaldatud uus uurimus käsitles konkreetselt seda, kuidas joogivees sisalduv fluoriid mõjutab laste hambaid ja aju arengut.

Dr Mark Geier, kes oli 10 aastat riiklike tervishoiuinstituutide teadur, keskendus 73 254 lapsele, keda jälgiti sünnist kuni 10. eluaastani.

Need lapsed elasid kogu uuringu ajal ühes Florida 67 maakonnast ja külastasid arsti vähemalt 10 korda.

Meeskond kontrollis, millistes maakondades oli veele fluoriidi lisatud ja kui suur osa elanikkonnast seda igal aastal jõi.

Need leiud aitasid meeskonnal luua uuringus kaks erinevat lasterühma: need, kes jõid alati fluoritud vett (25 662) ja need, kes seda kunagi ei joonud (2 509).

Nende laste seas, kes ei elanud kunagi fluoritud veega piirkondades, oli ainult viis diagnoositud autismijuhtu.

Kuid need, kes olid fluoriidiga täielikult kokku puutunud, mis tähendab, et nad elasid piirkondades, kus üle 95 protsendi elanikest oli selle 10 aasta jooksul tarbinud fluoritud vett, diagnoositi 320 lapsel autism.

Dr Geier ja tema poeg, uuringu kaasautor David Geier on varem avaldanud teadusartikleid, milles väidetakse, et vaktsiinid suurendavad autismiriski – mõnele neist viitas RFK Jr.

Washington Posti andmetel palkas terviseministeerium hiljuti Geieri poja andmeanalüütikuks, kes uuris autismi ja vaktsineerimise vahelist seost.

Rohkem kui kümme aastat tagasi karistasid Marylandi tervishoiuasutused nooremat Geierit ilma litsentsita meditsiinipraktika eest.

Kuigi alati fluoritud vett joonud rühmas vähenes hammaste lagunemise oht üle 70 protsendi, leidsid Geierid ka ärritava seose ASD ja muude puuetega.

Lisaks palju suuremale autismiriskile avastas meeskond murettekitava intellektipuude (102 protsenti) ja arengupeetuse (24 protsenti) riski suurenemise nende laste seas, kellel oli lapsepõlves täielik juurdepääs vees sisalduvale fluoriidile.

Kuigi BMC Pediatricsi uus uuring ei süüdista otseselt fluoriidi lisamist autismi väljakujunemise tõenäosuse suurenemises, näitavad tulemused selget korrelatsiooni numbrite vahel.

Mõned meditsiinieksperdid on uute leidude ja ka RFK Jr terviseministeeriumi juhtimise suhtes skeptilised.

Perearst ja sõltumatu meditsiiniajakirjanik dr Faith Coleman ütles, et uuel raportil on mitmeid puuduseid.

Nende hulka kuulub teadmatus, kui palju fluoriidi iga laps uuringu ajal jõi, ega teadmine, kas ASD tekkeks on geneetilisi põhjuseid.

„Ma oleksin selle usaldusväärsuse suhtes skeptiline,” ütles dr Coleman. „On oluline teada katsealuste joomisharjumusi.”

Coleman lisas, et mõnikord kirjutavad arstid fluoritablette lastele, kes joovad kaevuvett, mis moonutab tulemusi veelgi.

Arst seadis kahtluse alla ka iga lapse autismi diagnoosimise ajakava. Kuigi Coleman ütles, et ASD algab ja seda diagnoositakse tavaliselt ühe kuni kahe aasta vanuselt, oli selles uuringus diagnoosimise keskmine vanus 6,13 aastat.

„Fluoriidi tuleks lisada kraaniveele selle hambaravi eeliste tõttu, mida on tõestanud paljud uuringud,” väitis arst.

„Hea hammaste tervis on üldise tervise jaoks hädavajalik ja sellel on palju seost lapse toitumisega,” jätkas dr Coleman.

Laste halb hambahügieen võib põhjustada laiemaid terviseprobleeme, sealhulgas põletikke teistes kehaosades, südamehaigusi, diabeeti ja isegi hingamisteede probleeme.

Mis puudutab RFK Jr vastuseisu fluoriidile, siis Coleman ei nõustunud endise keskkonnajuristi ja aktivisti sobivusega ministeeriumi juhtima.

„RFK ei ole pädev meditsiinilistel teemadel vaidlema,” teatas arst.

Autismispektri häire on arenguseisund, mis mõjutab seda, kuidas inimene suhtleb ja maailma kogeb, ilmnedes tavaliselt varases lapsepõlves.

Seda nimetatakse spektrihäireks, kuna sümptomid võivad tüübi ja raskusastme poolest väga erineda.

Tavalisteks märkideks on raskused teistega sotsiaalsel suhtlemisel, raskused kõnega ja erinevate sensoorsete tundlikkuste arenemine, näiteks valju müra või tekstuuride tõttu.

ASD on viimastel aastakümnetel muutunud USA-s palju levinumaks probleemiks kui teistes riikides.

Haiguste ennetamise keskuse CDC andmetel sai umbes üks 36-st lapsest 2020. aastal autismispektri häire diagnoosi.

Tervishoiuametnike sõnul on see määr viimase 25 aasta jooksul murettekitava kiirusega kasvanud.

2000.aastal teatas CDC, et ainult üks 150-st USA lapsest sai autismidiagnoosi ja ainult ühel 68-st tekkis ASD 2010. aastal.

Võrreldes teiste riikidega on Ameerika praegune autismi diagnoosimise määr palju kõrgem: Ühendkuningriigis (1 lapsel 100-st), Rootsis (1:110), Saksamaal (1:139), Prantsusmaal (1:144), Kanadas (1:66) ja Austraalias (1:70)

Märkimisväärne on see, et enamik Euroopa riike ei lisa joogivette fluoriidi. Saksamaa on selle praktika isegi keelanud.

Ainult umbes 10 protsendil Ühendkuningriigi elanikkonnast on juurdepääs fluoritud veele. Kuid juurdepääs fluoriidile on palju suurem Kanadas ja Austraalias, kus autismi esinemissagedus on samuti väiksem kui üks 100-st lapsest.

Fluoriid kraanivees on tegelikult fosfaatväetiste tööstuse kõrvalsaadus. Enne lahjendamist ja joogivette lisamist nimetatakse seda vesinikfluoränihappeks. See on puhtal kujul nii ohtlik, et töötajad peavad seda veepuhastusjaamades käsitsedes kandma kaitseülikondi.

„Fluoriid on tööstuslikud jäätmed, mis on seotud artriidi, luumurdude, luuvähi, IQ languse, närvisüsteemi arenguhäirete ja kilpnäärmehaigustega,” kirjutas RFK Jr novembris sotsiaalmeedias.

„Minister Kennedy on pikka aega olnud selles küsimuses esirinnas. Tema poolehoid aitas kaasa meie otsusele vaadata üle fluoriidiga kokkupuute riskid ja oleme pühendunud temaga koos töötamisele, kasutades usaldusväärset teadust, et edendada oma missiooni kaitsta inimeste tervist ja keskkonda,” ütles Zeldin esmaspäeval.

Dr Greier kordas neid üleskutseid rohkem uurida fluoriidi potentsiaalset ohtu, öeldes oma uuringus, et „tuleks teha uued vee fluorimise riski/kasu analüüsid”.

Juhtiv lastehambaarst dr Staci Whitman märkis märtsis, et ta avastas, et paljudes USA kogukondades on fluoriidisisaldus tunduvalt kõrgem kui ohutu soovitatav piir 0,7 milligrammi liitri kohta (mg/l).

CDC vee fluorimise aruandlussüsteem jälgib kuu keskmisi näitajaid ja on leidnud, et keskmine fluoriidi tase Ameerika joogivees jääb vahemikku 0,6–1,2 mg/l, olenevalt osariigi määrustest ja kohalikest tingimustest.

Keskkonnakaitseagentuur (EPA) on määranud nende soovitatavaks fluoriiditasemeks palju kõrgema, 4,0 mg/l, samas kui Maailma Terviseorganisatsioon on määranud nende ohutuks piiriks 1,5 mg/l.

Jaanuaris leiti 74 uuringu analüüsis, et kõrgem fluoriidiga kokkupuude on pidevalt seotud laste madalama IQ skooriga.

Ajakirjas JAMA Pediatrics avaldatud aruanne näitas, et iga 1 mg/l fluoriidisisalduse suurenemise korral lapse uriinis langes nende IQ 1,63 punkti võrra.

Uuringus leiti ka kognitiivseid probleeme lastel, kelle tase on alla 2 mg/l, mis tõstab veelgi suuremat muret USA praeguste fluoriidi käsitlevate tervisesuuniste pärast.

Florida ja Utah on juba vastu võtnud seaduse, mis keelab fluoriidi lisamise osariigi veevarustusse.

Eesti Autoomanike Liit MTÜ (EAOL) juhatus tegi valitsuskoalitsiooni kuuluvatele riigikogu Reformierakonna ja Eesti 200 fraktsioonidele avaliku pöördumise vormis ettepaneku tühistada 1. jaanuaril 2025 jõustunud mootorsõidukimaksu seadus.

EAOL juhatuse esimees Priit Tammeraidi sõnul tasub koalitsioonil täna tõsisemalt kui varem mõelda automaksu tühistamise peale. „Valitsuskoalitsiooni toetus on täna alla 20 protsendi, riigikogus toetab 101 riigikogu liikmest automaksu kõigest 52. Samas on enam kui neli viiendikku Eesti elanikkonnast automaksu vastu,” ütles Tammeraid, kelle sõnul ei saa jätta tähelepanuta ka tõsiasja, et mootorsõidukimaks on karjuvas vastuolus reaalsusega, olles kujunenud ebaõigluse sünonüümiks. „Mootorsõidukimaksu osas on sõna võtnud ka Eesti Vabariigi õiguskantsler, kes EAOL pöördumisele toetudes juhtis tähelepanu mootorsõidukimaksu vastuolule põhiseadusega. Lisaks on täna riigikogus toimuvat vaadates selge, et automaksu ei taha omaks võtta ei Reformierakond, Eesti 200 ega koalitsioonist lahkuma sunnitud sotsiaaldemokraadid.”

Pöördumisele allakirjutanud autoomanike liidu juhatuse liikmed juhivad riigikogu saadikute tähelepanu ka tõsiasjale, et mootorsõidukimaks omab iseseisvuse taastanud Eestis erilist staatust. „Ühegi teise maksu kehtestamisele ei ole eelnenud samalaadset ühiskondlikku vastuseisu: Eesti Autoomanike Liit kogus automaksu kehtestamise vastu kokku 77 442 allkirja,” ütles Tammeraid. „Tegemist on Eesti absoluutse allkirjade kogumise rekordiga. Võrdluseks – abieluvõrdsuse rahvaalgatusele andis allkirja 35 805 inimest. Rõhutame, et selle rahvaalgatuse kiitis Riigikogu heaks.”

10. aprillil peetud istungil otsustas riigikogu otsustas 68 poolthäälega toetada õiguskantsleri ettepanekut viia automaks põhiseadusega vastavusse ja suunas eelnõu rahanduskomisjoni, kus hakatakse arutama, mil moel seda teha. „Selles valguses tasub kõigil riigikogulastel kaaluda selle vildaka maksu täielikku tühistamist,” ütles Tammeraid.

Avaliku pöördumise tekst: