Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Politsei andis teada, et Valgas kadunuks jäänud 15-aastane tüdruk on leitud. Tema asukoht tuvastati pühade ajal.

Tüdruk leiti Tallinnast ning on tänaseks tagasi kodukanti toodud.

Politsei palus abi 15-aastase tüdruku leidmisel, kes lahkus teisipäeval, 17. juunil Valga linnas oma kodust ja polnud sinna naasnud. Hiljem selgus, et ta oli sõitnud rongiga Tallinna.

Juba mõnda aega saab dokumentide ja teiste politseitööga seotud küsimustes teavet riigiinfo telefonilt 1247. Alates juulist suletakse politsei vana infotelefoni number 612 3000 lõplikult.

PPA teabehaldusbüroo politseikapten Triin Tõnismäe selgitas, et juba mitu aastat on kõik 612 3000 numbrile tehtud kõned automaatselt suunatud riigiinfo telefonile 1247.

„Inimese jaoks on mugavam meeles pidada üht numbrit, kust saab infot nii politsei kui ka teiste riigiteenuste kohta. Täna näeme, et inimesed on harjunud helistama 1247-le ning eraldi politsei infonumbrit ei ole enam vaja. Seetõttu sulgeme 1. juulist numbri 612 3000 lõplikult.”

Riigiinfo telefonilt saab ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara. Näiteks saab küsida infot dokumentide ja lubade taotlemise kohta, PPA teenuste ja kampaaniate kohta, petukirjade ja -kõnede kohta, PPA teeninduste asukohtade, lahtiolekuaegade ja e-pileti ning maismaapiiri ületamise kohta.

Täpselt kahe nädala pärast, 3. juulil saab alguse laulu- ja tantsupidu „Iseoma”. Nii jätkub UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud laulupeo 156-aastane ja tantsupeo 91-aastane traditsioon.

Statistikaameti andmetest selgub, et viimase kümne aasta jooksul on rahvatantsu harrastajate arv veidi kasvanud, koorilauljaid aga jäänud vähemaks. Laste ja noorte osakaal on alati olnud valdav.

Viimased üldlaulu- ja tantsupeod toimusid Eestis 2014. ja 2019. aastal ning noorte laulu- ja tantsupeod 2017. ja 2023. aastal. „2024. aastal tegeles koorilaulu ja rahvatantsuga kokku ligikaudu 57 900 inimest – koorilaulu harrastas 36 200 ja rahvatantsu 21 700 inimest,” rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest.

Kümme võrdlusaastat tagasi ehk 2014. aastal, kui toimus üle-eelmine üldlaulu- ja tantsupidu, oli harrastajaid kokku 64 400 ning eelmise üldlaulu- ja tantsupeo ajal 2019. aastal oli neid ligikaudu 59 000.

Koorilauljaid on jäänud vähemaks, rahvatantsijaid on tulnud juurde

Viimase kümne aasta jooksul on koorilaulu harrastajate arv Eestis mõnevõrra vähenenud, samal ajal kui rahvatantsijate arv on püsinud suhteliselt samal tasemel ja on viimastel aastatel veidi isegi tõusnud. 2014. aastal üldlaulu- ja tantsupeol oli koorilauljaid suisa ligi 43 000, mis on ka viimase kümne aasta kõrgeim näitaja. Sellele järgnes mitmeaastane langustrend, mida süvendas ka koroonakriis. Erik Lesta sõnul on viimastel aastatel koorilauljate arv siiski taas pisut kasvanud. „Ehkki see ei ulatu veel kriisieelse 37–40 tuhande harrastaja tasemeni, viitab see tagasihoidlikule stabiliseerumisele,” sõnas analüütik.

Tõuseb esile, et kui koorilauljaid oli viimase kümne aasta võrdluses 2014. aastal kõige rohkem, siis rahvatantsijate arv on püsinud ühtlasemana ning 2024. aastal (21 700) oli neid veidi rohkem kui kümme aastat tagasi (ligikaudu 21 500). Rahvatantsijaid oli kõige enam 2017. aastal (ligikaudu 23 000), kui toimus noorte laulu- ja tantsupidu.

Koorilaulu ja rahvatantsu traditsiooni aitavad üleval hoida kollektiivid, mida mõlema valdkonna peale oli möödunud aastal kokku 2700 – koorilauluga tegeles 1262 ja rahvatantsuga 1438 kollektiivi. Sarnaselt koorilauljate arvule on vähenenud ka koorilaulukollektiivide arv, olles möödunud aastal viimase kümne aasta väikseim. 2014. aastal oli koorilauluga tegelevaid kollektiive 176 võrra rohkem kui möödunud aastal – 1438. Rahvatantsukollektiivne, nagu rahvatantsijaidki, on viimase kümne aasta jooksul aga juurde tekkinud. Kõige rohkem oli neid 2017. aasta noorte laulu- ja tantsupeo ajal (ligikaudu 1500).

Andmetest nähtub, et kui koorilauljaid oli kümme aastat tagasi kõige rohkem, siis rahvatantsukollektiive oli 2014. aastal viimase kümne aasta võrdluses kõige vähem (1402). Pärast seda on rahvatantsukollektiivide arv küll kõikunud, aga näiteks koroonakriisi alguses see ei langenud, vaid hoopis tõusis.

Koorilaul on suuresti laste ja noorte pärusmaa

Suurem osa kõigist koorilauluharrastajatest on lapsed ja noored: 2024. aastal oli neid 25 000 ja nad moodustasid kõigist koorilauljatest 69%.  Laste hulka arvatakse kuni 9. klassi õpilased ja noorte rühmas on kuni 25-aastased lauljad. Kõige suurem oli laste ja noorte osakaal 2014. aasta laulupeo ajal, kui nad moodustasid 73,5%  koorilauljatest (ligikaudu 31 600).

Rahvatantsuharrastajatest moodustavad lapsed ja noored samuti üle poole. 2024. aastal tegeles rahvatantsuga ligikaudu 11 100 last ja noort, mis on 51% kõigist rahvatantsuharrastajatest. Ootuspäraselt oli laste ja noorte rahvatantsijate osakaal kõige suurem 2017. aasta noorte laulu- ja tantsupeo aastal, kui neid oli 58% kõikidest tantsijatest. 2023. aasta peol oli laste ja noorte rahvatantsijate osakaal 52% kõigist tantsijatest.

Noorte puhul torkab silma, et nende arv on enne laulu-ja tantsupidusid hüppeliselt kasvanud ja pärast jällegi järsult vähenenud, teiste vanusegruppide puhul need kõikumised nii suured ei ole. „Ilmselt innustab noori täiskasvanutest enam koorilaulu ja rahvatantsuga tegelema soov pääseda suurele peole,” märkis Erik Lest.

Eakate ehk üle 65-aastaste koorilauljate ja rahvatantsijate arv on viimase kümne aasta jooksul üha vähenenud. 2014. aastal olid aktiivsed veidi üle 500 eaka koorilaulja, 2024. aastal aga ligikaudu 280. Eakate hulgas märkimisväärselt populaarsem rahvatants on harrastajaid küll kaotanud, aga väiksemal määral – kui 2014. aastal oli eakaid rahvatantsijaid ligikaudu 2750, siis kümme aastat hiljem harrastas rahvatantsu ligikaudu 2230 eakat.

Tantsivad ja laulavad valdavalt naised

Võrdlusaastate jooksul on koorilaulu harrastavate naiste osakaal püsinud veidi üle 70% ja meeste oma veidi alla 30%. Näiteks 2024. aastal harrastas koorilaulu ligikaudu 26 000 naist ning 10 250 meest. Rahvatantsus on meeste osakaal veidi kõrgem (33–34%), kuid püsinud samuti suhteliselt muutumatuna. Möödunud aastal tegeles rahvatantsuga ligikaudu 14 400  naist ja 7300 meest.

Rahvakultuuri statistika kogumisega tegeleb Eesti Rahvakultuuri Keskus. Saadud andmeid kasutab statistikaamet statistikatöö „Rahvakultuur” tegemiseks kultuuriministeeriumi tellimusel. Rahvakultuurikollektiivid on osalejate vanuserühma järgi jaotatud viide rühma: lapsed, noored, täiskasvanud, eakad ja erinevad earühmad. Laste rühma kuuluvad kollektiivid, kus harrastavad lapsed kuni 9. klassini (k.a). Noorte rühmas on noored kuni 25. eluaastani (k.a). Vanuserühm määratakse selle järgi, kuhu kuulub enamik kollektiivis osalejaid.

Teisipäeval, 24. juunil kell 15.36 toimus liiklusõnnetus Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia tee 24. kilomeetril.

20-aastane mees juhtis mootorratast Honda XRV ja kukkus. Mootorratturile anti esmaabi kohapeal.

Ööl vastu eilset teisipäeva, 24. juunit kell 00.45 toimus liiklusõnnetus Tartus Narva mnt 132a juures.

Elektrilise tõukerattaga Bolt sõitnud alkoholijoobe tunnustega 40-aastane mees libises äärekivil ning kukkus.

Tõukerattur toimetati haiglasse.

Nafta hinnad langesid teisipäeval järsult, jõudes isegi madalamale tasemele kui need olid enne Iraani-Iisraeli konflikti. Hinna pani langema teade relvarahust sõdivate riikide vahel.

Brenti toornafta hind langes teisipäeva varahommikul 4,3 protsenti ehk 68,44 dollarile barreli kohta. Ka USA West Texas Intermediate (WTI) toornafta langes 4,3 protsendi võrra ehk 65,55 dollarile barreli kohta, vahendab ERR.

Alates juulikuust tõuseb käibemaks 22 protsendilt 24 protsendile. Kõige valusamalt tajuvad ostjad seda toidupoodides, kus hinnatõus on tänavu olnud niigi märkimisväärne ja müügimahud langenud. Samuti tõuseb bensiiniaktsiis viis protsenti.

Rimi kauplustes on ostlejad poe ostujuhi sõnul juba ammu tuleviku osas üsna ettevaatlikud ning esmajoones on loobutud maiustuste, snäkkide ja valmistoidu ostmisest. Uus, kahe protsendine käibemaksust tulenev hinnatõus on poel plaanis klientideni viia järk-järgult, vahendab ERR.

Soome põhjaosas asuvast Lapimaast kuni Poola idaosas asuva Lublini vojevoodkonnani on üle Euroopa laskumas uus ja plahvatusohtlik raudne eesriie.

Kõik sellel joonel asuvad NATO riigid on otsustanud, et Venemaa sissetungi heidutamiseks on vaja kaitsemeetmeid, mis oleksid kunagi olnud mõeldamatud. Vajadusel külvavad nad oma piiride ääres asuvatesse rahulikesse männi- ja kasemetsadesse miljonid maamiinid – relvad, mida varem peeti nii jäledaks, et suurem osa maailmast püüdis seda igaveseks keelustada, vahendab Telegraph.

Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola on teatanud, et lahkuvad 1997. aasta Ottawa konventsioonist, mis keelab jalaväemiinid. Hiljem juunis peaksid kõik viis riiki esitama ÜRO-le ametliku teate oma lahkumisest, mis lubab neil sellist laskemoona aasta lõpust toota, varuda ja kasutusele võtta. Koos valvavad nad ligi 3500 kilomeetrit NATO piiri Venemaa ja selle klientriigi Valgevenega.

Sõjalised planeerijad töötavad juba välja, millistele Euroopa metsa- ja järvealadele istutataks need surmavad, lõhkeainete ja šrapnellidega koormatud seadeldised, kui Vladimir Putin peaks oma väed alliansi vastu koondama.

Miiniväljade peatne laialdane naasmine Euroopasse annab märku rahvusvahelise kampaania vaiksest vaibumisest nende relvade keelustamiseks, mille tegi kuulsaks printsess Diana oma Angola visiidi ajal 1997. aasta jaanuaris. „Ma tulen oma südamega ja tahan levitada hädasolijate sõnumit,” ütles ta pärast kitsal rajal miinide vahel kõndimist.

Tony Blair asus selle eesmärgi poole nii innukalt, et oma neljandal nädalal peaministrina samal aastal keelas ta maamiinide tootmise ja ekspordi. Suurbritannia võitles selle keelustamise ülemaailmseks muutmise nimel Ottawa konventsiooni kaudu, millele lõpuks kirjutasid alla 164 riiki. Blair tagas isegi, et Suurbritannia ratifitseeris konventsiooni õigeaegselt printsess Diana esimeseks surma-aastapäevaks.

Üks tulihingeline toetaja oli lord Robertson, Suurbritannia viimase kaitseülevaate kaasautor. Kaitseministrina mõistis ta 1998. aastal maamiinid hukka kui „moraalselt mittekorrektsed ja sõjaliselt kasutud”, lisades: „Me peame kasutama Suurbritannia moraalset autoriteeti, et tagada meie seisukohast rahvusvaheline standard.”

Kuid rahvusvahelised standardid on muutunud pärast Putini rünnakut Ukraina vastu 2022. aastal ja selgub, et maamiinidel on ikkagi oma kasutusala.

Nende keelustamine võis külma sõja järgsetel turvalistel aastatel olla domineeriva Lääne luksus, kuid enam mitte. Suurbritannia ei ole avalikult vastu seisnud viie liitlase otsusele Ottawa konventsioonist loobuda. Selle asemel, kuna Euroopa relvastub Putini heidutamiseks uuesti, on see, mis kunagi oli südametunnistuse puudumine, muutunud vältimatuks.

Kõigist riikidest, kes nüüd end maamiinidega varustavad, on Leedu positsioon ehk kõige tundlikum.

Balti riikidest suurim, peab ta kaitsma kahte vaenulikku piiri, mille kogupikkus on 700 kilomeetrit: idas asub Valgevene ja läänes Venemaa eksklaav Kaliningrad.

Nende vahel asub oluline territoriaalne koridor, mida tuntakse Suwalki lõhena ja mis läbib ainsat maismaad, mille kaudu NATO abiväed Balti riikidesse jõuavad. Kui Putini tankid peaksid tulema, siis ründavad nad seda rahulikku maastikku, kus asuvad hajutatud külad ja lubjatud kirikud keset rohelist puutumatut metsa.

Ja Leedu kõige haavatavam piirkond on ilmselt papagoi noka moodi Valgevenesse ulatuv territoorium, kus ükski küla pole kolmest küljest vaenulikust piirist kaugemal kui paar kilomeetrit.

Peaaegu miski pole piirile lähemal kui Šadžiūnai külakese puitmajad noka otsas.

See tihedalt metsaga kaetud ala, kus elavad hirved ja aeg-ajalt ka hunt, on juba niigi väga tundlik. Kõndides läbi männi- ja kasemetsa, satute äkki sildile kirjaga „STOP” ja: „Sisenemine ainult piirivalve loal”.

Selle loaga võite edasi minna ja näha hõbedast okastraadiga tugevdatud tara läbi metsa teed lõikamas.

See on NATO piir Valgevenega ja sisuliselt läänemaailma rindejoon. Kui siia uued miiniväljad paigutatakse, muutuvad hoiatussildid veelgi ähvardavamaks.

Kõik see täidab kohaliku elaniku Jadvyga Mackevici õudusega. Ta elab ühes Šadžiūnai tagasihoidlikest majadest – tema oma on värvitud roheliseks ja kollaseks – vaid kiviviske kaugusel piiriaiast.

Ta sündis siin 1941. aastal, Hitleri sissetungi aastal Nõukogude Liitu, ja tema varaseim mälestus on sellest, kuidas taganevad sakslased põletasid Šadžiūnai 1944. aastal maha.

„Ma nutsin väga: mu küla oli leekides,” ütleb Mackevic, kes on nüüd 84-aastane. „See on ainus mälestus, mis mul on, et ma nutsin.”

Täna vaatab ta uue sõja väljavaatele hirmu ja fatalismiga. „Kui Jumal tahab, võib-olla see läheb siit läbi,” ütleb ta. „Aga sõda on sõda. Parem on seda mitte kunagi korrata. Ma kardan sõda väga. Meie sureme varsti, aga meie lapselapsed peavad elama.”

Mackevicil on kolm lapselast ja kaks lapselapselast, viie- ja kaheksa-aastased. Tema järeltulijad on piirkonnast ammu lahkunud; nüüd elab Šadžiūnais vaid 13 inimest, kes kõik on eakad. Nende aedadest ja akendest avaneb vaade ühele Euroopa pingelisemale ja vaenulikumale piirile.

Mackevicil pole mingit soovi leida oma välisukse lähedale paigaldatud miine. „Ma ei ole selle ideega rahul,” ütleb ta. „Võib-olla jalutavad loomad läbi ja plahvatavad. Mul pole enam energiat metsa minna. Ma ei käi seal, välja arvatud küttepuude kogumiseks. Aga ma ei saa midagi muuta. See saab olema, nagu see saab olema.”

Ta pole isiklikult halvimaks valmistunud, kuid riigis, kus paljud inimesed näevad Putini rünnakut Ukrainale kohutava endena sellest, mis võib Leedut tabada, on paljud tavalised pered teinud kõik endast oleneva, et olla valmis.

Didieji Baušiai külas, umbes kilomeetri kaugusel piirist, on 37-aastane Jurate Penkovskiene ja tema 41-aastane abikaasa Vladislav kaevanud aeda punkri ja täitnud selle keldri hädaolukorra varudega, sealhulgas 15 liitri vee, esmaabikomplekti ja kolme riiuli konservidega. Ennekõike mõtlevad nad oma vastsündinud lapsele, kes sündis vaid kuus kuud tagasi.

Aeg-ajalt raputab nende aknaid raskerelvade mürin 30 kilomeetri kaugusel asuvas sõjaväebaasis, kus Saksa sõdurid viivad läbi õppusi osana NATO lähetusest Balti riikide kaitsmiseks.

„Miks tahtsid venelased Ukrainat rünnata? Nad tahavad rohkem territooriumi,” ütleb Penkovskiene. „Seega tahavad nad ilmselt ka meie territooriumi.”

Ta usub, et Leedu NATO liikmelisus on riigi julgeoleku parim garantii, rõhutades, et üksi või liitlastega võitlemise vahel on suur vahe, kuid ta pole maamiinide kasutamise põhjendatuses veendunud.

„Kaitse seisukohast võib see hea olla, aga inimeste jaoks mitte, sest miinid võivad sinna jääda,” ütleb Penkovskiene. „Mind paneb see muretsema, sest nüüd saame vabalt metsa minna. Aga pärast seda poleks metsa minek enam psühholoogiliselt nii lihtne.”

Leedu valitsus ei vaidlusta oma otsuse raskust toota miine 22 aastat pärast seda, kui riik allkirjastas Ottawa konventsiooni, mida kunagi toetasid kõik EL-i liikmed.

Ometi esitab kaitseminister Dovile Šakalienė lihtsal vajadusel põhineva argumendi. „Meie julgeolekukeskkond on pärast [konventsiooniga] liitumist 2003. aastal põhjalikult halvenenud,” ütleb ta. „Venemaa ebaseaduslik agressioonisõda Ukraina vastu, rahvusvahelise õiguse süstemaatilised rikkumised ja sõjalised provokatsioonid meie piiridel nii Venemaa kui ka Valgevenega kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu.”

Šakalienė rõhutab, et Venemaa ei ole Ottawa konventsiooni allkirjastamisega kunagi oma käsi sidunud. Vastupidi, isegi kui Euroopa riigid hävitasid omaenda varusid, tootis Venemaa usinalt rohkem miine kui ükski teine ​​riik maailmas, kogudes 2024. aastaks üle 26 miljoni miini, millest paljud nüüd tapavad või sandistavad ukrainlasi.

„Venemaa ei ole konventsiooni osaline ning jätkab jalaväemiinide agressiivset kasutamist ja varumist, mis seab meid strateegiliselt ebasoodsasse olukorda,” ütleb ta. „Selles kontekstis on oluline, et meie relvajõududel oleks paindlikkus ja vabadus kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid meie elanikkonna ja NATO idatiiva kaitsmiseks.”

Leedu, kes plaanib kulutada kaitsele 5,5 protsenti SKP-st – see on enam kui kaks korda rohkem kui Suurbritannia praegune 2,3 protsenti –, on eraldanud tankitõrje- ja jalaväemiinide tootmiseks 800 miljonit eurot.

Šakalienė rõhutab Venemaa ohu külma reaalsust. „Rünnakud juba toimuvad,” ütleb ta. „Kui kaardistada kõik käimasolevad hübriidrünnakud, sealhulgas küberrünnakud, piiriprovokatsioonid ja pidevad infooperatsioonid, siis näeme enneolematut Venemaa vaenulikku käitumist, mis on suunatud Leedu ja piirkonna vastu.”

Šakalienė usub, et Putin võib NATO territooriumi rünnata juba kahe või kolme aasta pärast. „Nii NATO kui ka meie sõjaväeluure on eelmisest aastast alates korduvalt hoiatanud, et Venemaa võib olla valmis sissetungiks NATO territooriumile kolme kuni viie aasta jooksul, umbes aastateks 2028–2030,” ütleb ta.

„Ja see ajakava võib lüheneda. Kui Ukraina läbirääkimised lõpevad halvasti ja Venemaa kasutab mis tahes relvarahu oma vägede taastamiseks ja sõjalis-tööstusliku võimekuse suurendamiseks, millele võib-olla aitab kaasa sanktsioonide tühistamine, siis võib see ohuaken lüheneda vaid kahe kuni kolme aastani,” sõnab ta.

Nagu paljud leedulased, reageerib ka Šakalienė Putini Vene imperialismi taastamisele valuliselt. Tema enda ema sündis Siberis paguluses, üks paljudest tuhandetest leedulastest, kes kannatasid Nõukogude okupatsiooni ajal küüditamise all.

Suurema osa 20. sajandist talus Leedu kas natside või Nõukogude võimu; veel 1991. aasta jaanuaris, kui Nõukogude Liit oli kokkuvarisemise äärel, püüdis Mihhail Gorbatšov riigi vabaduspüüdlusi maha suruda, saates tanke pealinna Vilniusesse, tappes 14 tsiviilisikut.

„Venemaa kavatsused oma Balti naabrite suhtes on avalikult agressiivsed ja imperialistlikud,” ütleb Šakalienė. „Ajalugu näitab, et Venemaa ei austa kokkuleppeid ja austab ainult jõudu. Leedu ja kogu piirkonna jaoks on ainus tõhus vastus vankumatu kaitsevalmidus, liitlaste ühtsus ja usutav heidutus.”

Olles Venemaa käe läbi nii rängalt kannatanud, on Leedu valitsus ja rahvas kindlalt otsustanud oma iseseisvust enam mitte kunagi kaotada. Ohu pakilisusest haaratuna otsustas riigi parlament mais peaaegu ühehäälselt Ottawa konventsioonist lahkuda, 107 poolt-, 0 vastuhäälega ja kolme erapooletuga.

Kaitseministrina koostas Laurynas Kasčiūnas eelmisel aastal plaani, mis nõuab maamiinide kasutamist igasuguse sissetungi vastu seismiseks. Ta kirjeldab, kuidas need relvad on Leedu-vastase mobiilsuse strateegia oluline osa, mille eesmärk on takistada vaenlase vaba liikumist üle riigi territooriumi.

„Kõik miinid – tankitõrjemiinid, transpordimiinid, jalaväemiinid – on omavahel kombineerituna vaenlase jaoks oluline takistus,” ütleb ta. „Nad vajavad aega selle ületamiseks ja te saate neid oma [kaug]tulega purustada, et neid peatada ja võita aega ümbergrupeerimiseks, oma võimete tugevdamiseks liitlaste tulekuks.”

Kasčiūnas selgitab, kuidas maamiinid moodustavad osa „terviklikust kaitsesüsteemist”, mis hõlmab füüsilisi tankitõrjetõkkeid, näiteks draakonihambaid koos tapjadroonide ja pikamaarelvaga.

Tema visiidid Ukrainasse pärast täiemahulise sissetungi veensid teda Leedu käte rumalas seotuses selliste heade kavatsustega lepingutega nagu Ottawa konventsioon,. „Ukrainlased ütlesid mulle väga selgelt: kui teil veel aega on, siis palun astuge kõigist konventsioonidest välja ja olge valmis kasutama kõiki võimeid oma riigi kaitsmiseks,” ütleb ta.

Leedu hakkab ise maamiine tootma – Kasčiūnase sõnul läheb vaja „sadu tuhandeid” – ning seejärel hoiustab need kriisiolukorras kasutamiseks Venemaa ja Valgevene piiride lähedal.

Igasuguse miinide paigutamise tagajärjed võivad olla pikaajalised. 2023. aastal hukkus maamiinide tagajärjel üle maailma vähemalt 2000 inimest, kellest 84 protsenti olid tsiviilisikud ja veerand lapsed. Need relvad vaevavad jätkuvalt selliseid riike nagu Angola, kus kodusõda lõppes enam kui 20 aastat tagasi, Kambodža, Afganistan ning Bosnia ja Hertsegoviina.

Mis puudutab tsiviilisikute ohutust Leedus, siis Kasčiūnas rõhutab, et tavapärastel aegadel jäävad miinid hoiule ilma neid paigaldamata. Isegi kui olukord eskaleerub ja need paigutatakse, saab tänapäevaseid miine kaugjuhtimise teel aktiveerida. Need saab jätta ohutusse seisukorda, kuni valitsus otsustab need aktiveerida, mis toimuks ainult hädaolukorras, elanikkonda nõuetekohaselt hoiatades.

„Nüüd on võimalik sellist ohtu tsiviilelanikele vältida,” ütleb Kasčiūnas. Ja ta rõhutab üht karmi reaalsust: „Kui te miine ei kasuta, siis Venemaa kasutab neid. Nii lihtne see ongi,” ütleb ta. „Nad kasutavad neid niikuinii. Nad ei kavatse kinni pidada humanitaarreeglitest ega millestki sellisest. See on võimatu, see on vastuolus nende filosoofiaga.”

Ukraina pakub traagilise näite sellest vältimatust tõest. Üle 20 aasta tagasi ratifitseeris riik Ottawa konventsiooni ja hävitas enamiku oma maamiinidest. Ometi on Vene sissetungijad tuhandeid ruutkilomeetreid Ukraina territooriumi nende relvadega niikuinii saastanud.

Uues Euroopas, kus iga riik oma kaitset ümber vaatab, on surmav raudne eesriie, mis võib peagi langeda Leedu ja tema NATO naabrite maalilistele metsadele, kõige ilmekam märk sellest, mis ees ootab.

Varem tervet meest tabas eluohtlik aju- ja seljaaju põletik pärast vaid ühte koroonavaktsiini doosi.

60-aastane mees otsis abi Prantsusmaal Pariisis meedikutelt, kuna tal tekkisid neli nädalat pärast AstraZeneca koroonasüsti saamist ootamatult kõndimisprobleemid ja vaimne segasus, vahendab Daily Mail.

Aju skaneerimine näitas, et tal oli meningoentsefaliit – eluohtlik aju ning aju ning seljaaju ümbritseva koe turse –, teatasid arstid, kes jagasid tema lugu meditsiiniajakirjas.

Kuigi seda seisundit võivad põhjustada terviseprobleemid, näiteks nakkushaigus või verevähk, ei näidanud mehe ajukoe analüüs mingeid viiruste ega muude haiguste märke, mis võiksid olla vastutavad.

See pani meedikud uskuma, et mehe turse oli põhjustatud tema koroona vastu vaktsineerimisest, täpsemalt tema immuunsüsteemi ülereageerimisest süstile.

Seejärel diagnoositi tal vaktsineerimisjärgne entsefaliit, ohtlik ajuturse pärast süsti.

Mehel, kellel tekkis meditsiinimeeskonna hoole all olles kaks ajuturse hoogu, raviti kuue kuu jooksul spetsiaalsete ravimitega, mis pärssisid tema immuunsüsteemi, kuni sümptomid saadi kontrolli alla.

Arstid, kes teatasid juhtumist väljaandele JAMA Neurology ütlesid, et mees oli kolm aastat hiljem peaaegu täielikult paranenud.

Siiski märkisid nad, et tal esines jätkuvalt kergeid tähelepanuprobleeme.

Patsiendi seisund paranes algselt pärast ravi, kui tal tekkisid neli nädalat pärast vaktsiini saamist esimesed sümptomid.

Siiski naasis ta kolm kuud hiljem samade kõndimis- ja segasusprobleemidega, mille tõttu meedikud tegid ajubiopsia ja määrasid talle kuueks kuuks ravimeid.

Meedikute sõnul näitas tagasilangus pikaajalise ravi, aga ka kiire diagnoosimise ja agressiivse ravi olulisust selliste patsientide puhul.

Entsefaliiti pärast koroonavaktsiine on varemgi kirjeldatud.

2023.aastal avaldatud 65 patsiendi uuring näitas, et AstraZeneca oli kõige levinum vaktsiinibränd, mis oli seotud reaktsiooniga, moodustades üle kolmandiku juhtudest.

Selle aruande autorid rõhutasid, et pole veel teada, mis täpselt põhjustab vaktsiinist põhjustatud entsefaliiti mõnedel patsientidel.

Siiski lisasid nad, et enamik juhtumeid on täielikult paranenud.

Kuigi viimase aruande koostanud meeskond ei täpsustanud, millal mees koroonavaktsiini sai, oli see tõenäoliselt 2021. aastal.

Prantsusmaa – koos paljude Euroopa riikidega – peatas ja seejärel piiras 2021. aasta alguses Suurbritannias loodud vaktsiini kasutamist.

See järgnes teadetele väikesest arvust patsientidest, kellel esines äärmiselt haruldane, kuid potentsiaalselt surmav verehüübimisreaktsioon.

Tromboosi ja trombotsütopeenia sündroomiks (TSS) kutsutud haigusseisund on see, mille korral inimesel tekivad verehüübed koos madala trombotsüütide arvuga. Trombotsüüdid aitavad tavaliselt verel hüübida.

Tüsistust – mis esialgsetes ohutusuuringutes harulduse tõttu vahele jäi, kuid nüüd on see loetletud vaktsiini võimaliku kõrvaltoimena – on varem nimetatud ka vaktsiinist põhjustatud immuuntrombootiliseks trombotsütopeeniaks (VITT).

Tervishoiuametnikud tuvastasid esmakordselt AstraZeneca vaktsiiniga seotud VITT juhtumid Euroopas juba 2021. aasta märtsis, veidi üle kahe kuu pärast vaktsiini esmakordset kasutuselevõttu Ühendkuningriigis.

Kuid alles sama aasta aprillis said tõendid piisavalt selgeks, et vaktsiini hakati piirama.

Alguses lõpetasid ametnikud vaktsiini manustamise alla 30-aastastele. Seejärel laiendasid nad seda 2021. aasta mais ainult üle 40-aastastele.

Kuna vaktsiin toimis endiselt koroona vastu, peeti seda siiski väärtuslikuks anda vanematele brittidele, kellel oli suurem risk viirusesse haigestumisest tingitud surma või vigastuste tekkeks.

Prantslase juhtum kerkis esile seoses kasvava murega nn vaktsineerimisjärgse sündroomi pärast.

Teadlaste sõnul näib see seisund, mis on seotud mRNA vaktsiinidega, mida toodavad sellised ettevõtted nagu Pfizer ja Moderna, kuid mitte AstraZeneca, põhjustavat ajukohinat, pearinglust, tinnitust ja treeningtalumatust.

Mõnedel kannatajatel ilmnevad aastaid pärast vaktsiini manustamist ka erinevad bioloogilised muutused, sealhulgas immuunrakkude erinevused ja koroonaviiruse valkude esinemine veres.

Samuti väidetakse, et see seisund suurendab uinunud viiruse Epstein-Barri sündroomi taasäratamise riski, mis võib põhjustada gripilaadseid sümptomeid, lümfisõlmede turset ja närviprobleeme.

Väikese uuringu täielikke tulemusi pole veel avaldatud ega eelretsenseeritud ning autorid rõhutasid, et tulemused on alles pooleli.

Harju maakohus mõistis 30-aastase Läti kodaniku Jānis Ivulise süüdi kahe inimese mõrvas eelmisel aastal Tallinnas ja mõistis talle 18-aastase vangistuse.

Karistust hakatakse arvestama alates eelmise, 2024. aasta 17. maist, vahendab lsm.lv.

Kohtuotsus ei ole jõustunud ja selle peale saab edasi kaevata.

Süüdistusaktis väidetakse, et eelmise aasta mais süütas Ivulis tahtlikult haagissuvila Tallinnas Lasnamäe linnaosas, kui seal magas kolm inimest.

Kui haagis süttis, äratas Ivulis ühe magajatest ja nad lahkusid, jättes sisse kaks Ukraina kodanikku, kes tulekahjus hukkusid.

Kuigi kohtuistungil puudusid otsesed tõendid süüdistatava vastutuse kohta süütamise ja kahe inimese surma eest, jõudis kohus järeldusele, et kaudsed tõendid kinnitasid, et ta süütas haagissuvila kavatsusega tappa kaks sees viibinud inimest.

Prokuratuur kvalifitseeris juhtumi topeltmõrvaks ja nõudis süüdistatavale 18-aastast vanglakaristust. Ivulise advokaat väitis, et kostja ei tunnistanud süüd ja rõhutas tahtluse tõendite puudumist, leides, et tulekahju võis olla õnnetus, kuna kannatanud olid raskes joobes.

Kohus otsustas ka, et Ivulis peab tasuma menetluskulud veidi üle 21 000 euro.

Nädalavahetusel ja jaanilaupäeval said päästjad ligi 300 väljakutset, millest tulekajusid oli 121. Tulekahjusid metsas või maastikul oli 49, kuid enamus neist olid väikesed sündmused. Võrreldes eelmise aastaga oli väljakutseid oluliselt vähem.

Jaanilaupäeval said päästjad 65 väljakutset, millest tulekahjusid oli 39, neist omakorda metsas või maastikul 28. Vähem kui kümnel korral tuli päästjatel käia kustutamas ka liiga suuri või majadele liiga lähedal olevaid lõkkeid.

21. juunil põles Narva-Jõesuu linnas Tõrvajõe külas kahekordse hoone teine korrus lahtise leegiga. Ohus olid ka kaks kõrvalhoonet. Hoones viibinud inimene evakueeriti ja anti üle kiirabile.

22. juunil kell 19.05 anti teada, et Tallinnas Tammsaare tee kortermaja aknast tuleb suitsu. Korter ust keegi ei avanud ja päästjad sisenesid korterisse rõdu kaudu ning leidsid eest pliidil kõrbema läinud toidu. Päästjad tuulutasid korteri, ootasid üürniku ära ning vestlesid temaga toidutegemise ohutuse teemadel.

22. juunil kell 21.43 teatati põlevast heinaküünist Raplamaal Kehtna alevikus. Päästjate saabudes põles hoone lahtise leegiga. Lähedal asuva talli hobused kannatada ei saanud. Kohapeal aitasid küünist heina välja tuua kaks traktorit. Tulekahju lokaliseeriti kell 4.54, seejärel otsiti veel viimaseid tulepesasid ning sündmus lõpetati kell 5.41. Tulekahju tekkepõhjus ei ole veel teada.

24. juuni hommikul kell 6.49 teatati suitsu täis toast Hiiumaal Pärna külas asuvas majutusasutuses. Selgus, et põlema oli süttinud asutuse siseruumidesse toodud elektrijalgratas, mille päästjad majast välja tõid. Õnneks peale ratta midagi muud põlema ei süttinud, ruum sai aga tugevaid tahmakahjustusi. Hoonest evakueeriti 25 inimest, keegi kannatada ei saanud.

Pikk nädalavahetus ja jaanipeod tõid tavapärasest enam väljakutseid ning politseinikud lahendasid nii vägivalla kui ka alkoholiga seotud probleeme.

PPA operatiivjuht Virko Luide vahendas, et politsei oli pikal nädalavahetusel väljas suurendatud jõududega, sest pühade ajal tõuseb väljakutsete arv ja inimesed vajavad enam politsei abi. „Ka tänavu möödusid jaanipühad politseile töiselt. Reageerisime väljakutsetele, kus kakeldi kodus või jaanitulel, tuttavad omavahel või täitsa võõrad seltskonnad. Kallale mindi turvatöötajatele ja lähedastele. Nii nagu ka tavaliselt oli väljakutsete ühiseks nimetajaks alkohol,” võttis Luide kokku.

Ajavahemikul 19.-23. juuni sai politsei ööpäevas keskmiselt 400 väljakutset, tavaliselt on väljakutseid ööpäevas veidi üle 300. Ligi 50 väljakutset oli kõrgeima prioriteediga ehk elus oli inimeste elu või tervis.

Pühade ajakontrollis politsei ligi 30 000 autojuhi kainust, kellest ligi 100 oli tarvitanud alkoholi ehk keskmiselt tabati 20 joobes juhti ööpäevas. Seda on rohkem kui tavalisel päeval. Kiiruseületamistele sekkusid politseinikud pea 300 korral. Liiklusõnnetustes sai viie päevaga viga 13 inimest.

Politseinikud reageerisid pea 170 lähisuhtevägivalla juhtumile, mida on tavapärasest rohkem. Kainestusmajja toimetasid politseinikud ligi 145 inimest, kes olid ohtlikud iseendale või teistele.

Suvehooajale omaselt oli ka väljakutseid merelt, kus inimesed abi vajasid. Kokku reageerisid PPA üksused ja vabatahtlikud merepäästjad 13 juhtumile, kus abi vajas kokku 35 inimest. „Enamik juhtumeid oli seotud veesõidukite mootori- või tehnilise rikkega, kus inimesed ohus ei olnud, kuid vajasid siiski abi tagasi sadamasse saamisel. Laupäeval nõudis üks õnnetus siiski ka inimelu, kui Suures väinas nelja inimesega paat ümber läks. Üks inimene ujus kaldale ja kutsus abi, misjärel reageerisime suurte jõududega ja päästsime veest kaks inimest, ühe inimese leidsime kahjuks uppununa,” rääkis Luide.

„Kahtlemata möödus suurema osa Eesti inimeste jaanipäev turvaliselt ja rahulikult ning selleks, et pühad hästi ka lõppeksid, palume liikluses olla tähelepanelikud. Täna ongi politsei tähelepanu suuresti liiklusel, sest inimesed liiguvad peokohtadest tagasi koju ja autosid on kindlasti teedel palju. Juba hommikul alustasime joobekontrollidega ja oleme päeva vältel väljas liiklust rahustamas. Kõigile, kes täna veel rooli plaanivad minna, palun veenduge, et olete välja puhanud ja kaine ning sõitke rahulikult, et ohutult koju jõuda,” lisas Luide.

Täna Haagis algaval NATO tippkohtumisel on Eesti jaoks esmatähtis, et kõik liitlased kiidaks heaks uue kaitsekulutuste kokkuleppe. Eestit esindavad peaminister Kristen Michal, kaitseminister Hanno Pevkur ja välisminister Margus Tsahkna.

Peaministri hinnangul on algav Haagi tippkohtumine Eesti jaoks väga oluline. „Varasem NATO soovitatud kaitsekulutuste tase on olnud kaks protsenti, tulevikus võiks see jõuda viie protsendini,” sõnas Michal.

„Meie huvi on Eesti eeskujuga ka teistele positiivset survet avaldada. Kui meie liitlased NATOs suurendavad oma kaitsekulutusi ja investeeringuid, siis tähendab see kindlamat julgeolekut ka meile,“ selgitas peaminister. „Meenutan, et eelmisel aastal olid Eesti kaitsekulud inimese kohta NATO kolme esimese riigi hulgas – esimene oli Poola, teine oli Eesti ja kolmas Ameerika Ühendriigid. Tõenäoliselt oleme ka tulevikus tipus,” lisas ta.

Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on tähtis, et kohustuse suurendada oma kaitsekulutusi võtaksid kõik liitlased, et rahastada juba varem kokku lepitud NATO kaitseplaane ja võime-eesmärke.

„Alates järgmisest aastast investeerib Eesti 5,4% rahvuslikust rikkusest kaitsele. Tuleb aga ka jälgida, et kaitsesse suunatav lisaraha läheks õigesse kohta – eelkõige reaalsetesse võimetesse ja varudesse,” ütles kaitseminister Pevkur. „Eesti kaitse-eelarvest investeerime julgelt üle poole just võimetesse,” kinnitas ta.

Välisminister Margus Tsahkna rääkis enne kohtumist, et kaitsekulutuste suurendamine mõjub ka olulise heidutusena kogu alliansile kõige tõsisemat ja pikaajalisemalt ohtu kujutavale Venemaale.

„Täiemahulise sõjaga Euroopas, sabotaažiaktidega NATO liitlaste pinnal, desinfokampaaniate ja jätkuvate sõjaliste võimete arendamisega tõestab Venemaa, et on oht kogu alliansi julgeolekule pikas perspektiivis,” selgitas Tsahkna. „Edukaks vastuseismiseks sellele ohule tuleb liitlastel langetada julgeid otsuseid heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamiseks,” rõhutas välisminister.

24. juuni

Peaminister osaleb elukaaslasega Hollandi kuninga Willem-Alexanderi ja kuninganna Maxima võõrustatud õhtusöögil NATO riigipeadele ja valitsusjuhtidele ning nende kaaslastele.

Kaitseminister osaleb Atlantic Councili korraldatud sessioonil „Adapting an Alliance: Bolstering Whole-of-Society Resilience for 21st Century Challenges”.

Kaitseminister osaleb NATO kaitsetööstuse foorumil.

Kaitseminister allkirjastab NATO innovatsiooniväljade kavatsusleppe.

Kaitseminister osaleb Müncheni julgeolekukonverentsi korraldataval õhtusel vastuvõtul.

Välisminister Margus Tsahkna kõneleb NATO Public Forumi arutelus teemal Making our Societies more Robust, Ready and Resilient.

Välisminister osaleb NATO-Ukraina Nõukogu kohtumisel, millest võtab osa ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

Välisminister osaleb Müncheni julgeolekukonverentsi korraldataval õhtusel vastuvõtul.

25. juuni

Peaminister kohtub Kanada uue peaministri Mark Carneyga.

Peaminister kohtub Põhja-Makedoonia presidendi Gordana Siljanovska-Davkovaga.

Peaminister kohtub Uus-Meremaa peaministri Christopher Luxoniga.

Kaitseminister kohtub Poola kaitseministri Władysław Kosiniak-Kamysziga.

Kaitseminister osaleb kolme Balti riigi kaitseministrite kohtumisel.

Välisministril toimub kahepoolne kohtumine Albaania välisministriga.

Peaminister, kaitseminister ja välisminister osalevad Põhja-Atlandi Nõukogu töösessioonil.

Kagu-Eesti omavalitsustel on üha keerulisem hoida korras kohalikke teid, sest viimaste aastate jooksul on muutunud teede hooldamine märgatavalt kallimaks ning riigi poolne toetus pole aastaid tõusnud.

Võru vallas on ligi 650 kilomeetreid teid, mille hoolduseks ja investeeringuteks kulub aastas üle miljoni euro. Sellest umbes kolmandik on riigi toetus, samas suurusjärgus on ka summa, mis kulub teede talvise hoolduse jaoks, ütles ERR-ile Võru vallavanem Kalmer Puusepp.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 24. juuni 2025:

kahe küla kaotus ühel päeval ja samas sektoris. Pisu ka Iraani suunalt.

1. Sajab tihedalt ja ikka sobib sihtmärgiks kõik…

2. Eip eriti miskit.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: kaks küla korraga kaotati.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Enamik eurooplasi pooldab kaitsekulutuste suurendamist, tuumakilbi loomist ja Ukraina toetamist ilma USA abita.

12. Iraan ründas Kataris asuvat USA sõjaväebaasi.

13. putin nõuab suveräänsuse ja julgeoleku tagamiseks rohkem tuumarakette.

14. venemaa hakkab sanktsioonide tõttu endale teemante müüma.

15. Lühiuudised

Ukraina maaväeohvitser Jaroslavskõi hoiatab, et alates septembrist võib venemaa välja saata kuni 700 Shahedi päevas. „Võime näha 300–400 drooni ründamas linnu nagu Harkivi või Kiiev ülepäeviti. Enamik neist tabab sihtmärke,” ütles ta RBC-Ukrainale.

Numbrites võrreldes üle-eilese päevaga suuri muutusi polnud. Küll on hakanud pisu rohkem kõikuma vene poole intensiivus senistel aktiivsematel lõikudel. Hetkel peab seda pigem reorgi tagajärjeks, et siis jälle numbrid üles saada. Taktikas muutusi pole märganud. Kuna rongid uue tehnikaga rinde poole venemaa sügavustest vuravad, siis ootab seda suuremat pealetungi, sest kuidagi pikalt seisab vene poole soomus jõude ning erinevad artiklid kirjutavad, et kipub seda päris uut tehnikat kasvavas koguses rindele jõudvat. Jätkuvalt arvamusel, et kipub uus taktika olema, et soomus ja kergliikurid (tsikkel, ATV jne) ühiselt ründavad…

1. 24. juuni öösel ründas vene okupatsiooniarmee ründedroonidega Sumõ oblastis asuvat küla, tappes kolm inimest, sealhulgas 8-aastase poisi.

24. juuni öösel ründasid vaenlase droonid Harkivit, tsiviilettevõtte rünnaku kohas puhkes tulekahju ja kolm inimest said vigastada.

venemaa suurtükitule tagajärjel hukkus 23. juunil Donetski oblastis vähemalt neli tsiviilisikut ja veel kolm sai haavata.

24. juuni öösel töötasid Kiievi oblasti õhutõrjeväed vene droonide vastu.

2. Esialgsed teated rongirünnakust Tokmaki lähedal näitavad, et 40 kütusetsisternist hävis umbes pool ja rööpad blokeeriti ajutiselt.

3. Kursk/Belgorod: blogijste hinnagul on Sumõ suund praegu suhteliselt stabiilne, palju hukkunud või alistunud venelasi.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna:vene pool suutis laiendada veelgi põhjapoolset sillapead Kupianski poole ja vallutas Holubivka küla. See on viimane küla sealt suunalt enne Kupjanskit ja hakkab see jätkuv põhjapoolse sillapea laienemine rohkem muret valmistama ning sealt ümber linna suundudes hakatakse läbi lõikama osasid seniseid logistikakoridore. Kuna ka tavalised vene suurtükid ulatuvad linnani, siis sinna sajab kõike ja palju.

Hrekivka küla sektori lõunapoolsemas sillapea põhjaservas vene pool oma kontrolli alla sai

Njah, see ühe päevaga korraga kahe küla kaotus, seda kõlakate juures, et pisu tõusis siin sektoris Ukraina vasturünnakutega surve… homme vast targem.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: tihe lahnigutegevus jätkus ning olla seni dünaamikat, pigem vist rohkem vene poolelt, kes jõub pidevalt uutele possadele aga ei suuda sealt pikalt ellu jääda.

8. Donetsk: jälle pisu üllatusega päev rindejoone muutusi ei toonud.

9. Lõunarinne: muutusteta. Tundub pigem, et senine Ukraina vastu surumine vist sektori idaservas siiski muutusi rindejoonde ei toonud

10. Herson: muutusteta.

11. Donald Trumpi poliitika muudab radikaalselt poliitilist olukorda ja avalikku arvamust mitte ainult Ameerika Ühendriikides endas, vaid ka Euroopas. „Trumpi revolutsioon”, nagu Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) eksperdid seda nimetasid, sunnib eurooplasi rohkem toetuma omaenda jõududele, sealhulgas kaitses, et olla valmis pakkuma Ukrainale ühepoolset sõjalist tuge, ning muudab traditsioonilised parteid Euroopa suveräänsuse kaitsjateks, samal ajal kui äärmusparempoolsed natsionalistid on muutumas rahvusvahelise revolutsioonilise projekti avangardiks.

Kuue kuuga on Ameerika Ühendriigid muutunud liberaalse demokraatia eestkõnelejatest antiliberalismi ja majandusliku protektsionismi toetajateks, õõnestades postulaate, mis on aastakümneid toetanud Euroopa julgeolekut, nagu Ameerika kaitsegarantiid, NATO kui liberaalsete demokraatiate liit, vabakaubanduse edendamine ja agressiivse natsionalismi tabu. See on esile kutsunud Euroopa poliitilise enesemääratluse muutumise, nagu nähtub ECFR-i tellitud uuringu tulemustest 12 mandri riigis, väidavad nõukogu kaasasutajad Ivan Krastev ja Mark Leonard.

Üks olulisemaid muutusi on „üleminek Euroopa rahuprojektilt sõjalisele projektile”, märgivad eksperdid. See algas putini Ukrainas vallandatud sõjaga ja Trump on seda protsessi märkimisväärselt kiirendanud. Nüüd kardavad eurooplased alates 32%-st Taanis kuni 77%-ni Poolas „igapäevaelus” Ukraina konflikti eskaleerumist ulatuslikuks sõjaks Euroopas, 34%-lt 86%-ni – tuumarelvade kasutamist, 32%-lt 82%-ni – kolmanda maailmasõja algust. Sel põhjusel ületab 11 12-st riigist kaitsekulutuste suurendamise toetajate arv selle vastaste arvu (erandiks on Itaalia) ning kaheksas riigis 12-st pooldab suhteline enamus kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamist (ja Prantsusmaal, Saksamaal ja Poolas – absoluutne enamus, üle 50%).

Välisohtude eest paremaks kaitsmiseks toetasid kümne riigi elanikud Ameerika Ühendriikidest sõltumatu Euroopa tuumarelvajõu loomist, kusjuures üheksas neist oli selle poolt 50% või rohkem vastanutest. Ainult Itaalia ja Ungari olid selle vastu. Lisaks on kaheksas riigis paljud isegi valmis arendama riiklikke tuumaprogramme. Poolakad on mõlemal juhul – nii riiklikul kui ka üleeuroopalisel – kõige aktiivsemad: vastavalt 60% ja 68% toetus. Poola peaminister Donald Tusk on avalikult toetanud riigikaitse tugevdamist tuumarelvadega, näiteks laiendades Prantsusmaa ja Suurbritannia tuumakilpi teistele Euroopa riikidele (52% prantslastest on valmis sellist sammu toetama, samas kui britid on selle vastu 43% häälteenamusega). Ukraina raketi- ja kosmosetööstuse rajaja Vladimir Gorbulin pakkus Euroopa liitlastele abi oma tuumarelvade loomisel venemaa heidutamiseks.

Kuigi olukord Euroopas on muutunud ähvardavamaks, võtab uue reaalsusega kohanemine aega ja ECFR-i uuringu vastajad on sellest teravalt teadlikud. Eurooplased on lõhenenud selles osas, kas EL suudab julgeoleku- ja kaitseküsimustes USA-st tõeliselt sõltumatuks saada, ületada sisemised lõhed ja tegutseda globaalse tegijana.

USA võib osa oma vägedest Euroopast välja viia, kusjuures teadaanne tuleb pärast NATO tippkohtumist Haagis 24.-25. juunil, mis lisab eurooplastele närvilisust, kellel on olnud raskusi Trumpi nõudmisega suurendada kaitsekulutusi 2%-lt 5%-le SKP-st 2035. aastaks, vahendab Bloomberg. Euroopa ametnikud valmistuvad võimaluseks, et vägede väljaviimine võib olla ulatuslik ja kujutada endast julgeolekuriski, ütlesid allikad. Mõnes valdkonnas, näiteks kaug täppisrünnakutes, vajavad eurooplased aega relvapuuduse korvamiseks, ütles Saksamaa kõrge kaitseametnik Stefan Schulz. USA vägede väljaviimine Euroopast peaks toimuma korrapäraselt, koos Euroopa kaitsevõime suurendamisega, ütles ta.

Krastev ja Leonard märgivad kolme peamist märki, mis viitavad sellele, et eurooplased tahavad aega võita:

ettevaatlikkus sõjaväeteenistuse suhtes, mida nad ise võivad kohustuda läbima,
soov toetada Ukrainat, et see saaks neid tõhusalt kaitsta,
lootus, et pärast Trumpi naaseb USA Vana Maailma kaitsmise juurde.

Toetus Ukrainale näib olevat peaaegu universaalne. Selle kohta esitati kolm küsimust: kas Euroopa peaks järgima USA eeskuju, kui see astub ühe järgmistest sammudest:

sundima Ukrainat okupeeritud territooriume venemaale loovutama: ükski 12 Euroopa riigist ei toeta sellist sammu; kaotama venemaa vastu suunatud majandussanktsioonid: samuti täielik keeldumine ühinemisest (isegi Ungaris, kus on kõige venemaa-meelsemad ja Trumpi-meelsemad arvamused, oli 40% vastu, samas kui 38% olid poolt);

lõpetama igasugune sõjaline toetus Ukrainale: ungarlased toetasid seda sammu, kuid nad olid ainsad Euroopas.

ECFR-i teadlased kommenteerivad neid tulemusi järgmiselt:

Eurooplastele soodne tõlgendus on see, et nad pooldavad Ukraina toetamisele suunatud iseseisvat poliitikat ega taha pimesi Trumpi eeskuju järgida. Kuid teine (ja sellega kooskõlas olev) tõlgendus nendest andmetest on see, et eurooplased tahavad, et ukrainlased jätkaksid nende huvides võitlemist.

Uuring viidi läbi 2025. aasta mais 12 Euroopa riigi – Suurbritannia, Ungari, Saksamaa, Taani, Hispaania, Itaalia, Poola, Portugali, Rumeenia, Prantsusmaa, Šveitsi ja Eesti – 16 440 elaniku seas.

12. Iraan on vastuseks hiljutistele USA rünnakutele Iraani tuumainfrastruktuuri vastu algatanud raketirünnaku Lähis-Idas asuvatele USA sõjaväebaasidele, teatas Axios Iisraeli ja Araabia ametnikele viidates. Väljaande andmetel tulistas Iraani sõjavägi Kataris asuva USA baasi pihta kuus raketti ja veel üks rakett oli suunatud Iraagi poole. „Valge Maja ja Pentagon on teadlikud võimalikest ohtudest Katari Al Udeidi õhuväebaasile ja jälgivad olukorda tähelepanelikult,” ütles USA administratsiooni kõrge ametnik väljaandele Axios.

Kataris asub Lähis-Ida suurim USA sõjaväebaas, Al Udeidi õhuväebaas. See on USA keskväejuhatuse peakorter ja seal on umbes 10 000 sõdurit. Nagu Reuters pealtnägijatele viidates teatas, on Katari pealinna Doha kohal taevas kuulda plahvatuste helisid – arvatavasti on õhutõrjesüsteemid tegevuses. Agentuur teatab sõjaväeallikatele viidates ka, et Iraagi Ain al-Asadi baasi sõduritele on antud käsk viivitamatult punkritesse varjuda. Rajatis on aktiveeritud õhutõrjesüsteemid.

Riiklik agentuur IRNA teatab ka, et Iraan on algatanud raketirünnaku Ameerika baasidele Kataris ja Iraagis. Avaldati video, mis väidetavalt näitab rakettide väljalaskmist. Agentuuri teatel kandis operatsioon nime „Besharat-e Fatah” – „Hea uudis võidust”. Vahetult enne rünnakut teatasid Katari võimud ettevaatusabinõuna kõigi lendude ajutisest peatamisest riigi õhuruumis seoses Iraani ja Iisraeli konflikti järsu eskaleerumisega. Sellest teatas Katari välisministeerium, avaldades avalduse ministeeriumi ametlikul kontol sotsiaalmeedias. „Pädevad asutused on otsustanud ajutiselt sulgeda riigi õhuruumi osana ennetavatest meetmetest seoses piirkonnas toimuvate arengutega,” seisis avalduses.

Lisaks andis USA saatkond Kataris 23. juunil hoiatuse riigis viibivatele Ameerika kodanikele. Neil paluti otsida varjupaika turvalises kohas ja oodata edasisi juhiseid.

Päev varem lubas ametlik Teheran karmi vastust USA õhurünnakutele Iraani tuumarajatistele. Vastuseks ütles USA välisminister Marco Rubio, et Iraani igasugune sõjaline tegevus oleks „kõige rumalam asi, mida Teheran eales teinud on”.

Reuters teatas Süüria sõjaväeringkondade allikatele viidates, et USA sõjaväebaas Kasrak Süüria Hasaka provintsis on viidud täielikku valmisolekusse seoses võimalike rünnakute ähvardustega Iraanilt või tema toetatavatelt relvastatud rühmitustelt. Agentuuri teatel on maksimaalne lahinguvalmidus välja kuulutatud ka Iraagis asuvas USA sõjaväebaasis Ain al-Asad. Lisaks, nagu IRIB News kirjutab, on häirekella tõstetud USA baasides Kataris, Bahreinis ja Kuveidis.

Eskaleerumise keskel on Pärsia lahe riigid – Iraak, Araabia Ühendemiraadid, Bahrein ja Kuveit – ajutiselt peatanud lennud oma õhuruumis, selgub portaali Flightradar24 andmetest.

New York Times omakorda teatab, et Iraan teavitas Katari võime eelseisvast rünnakust ette ja koordineeris tegevusi Katari ametnikega. Väljaande allikate sõnul püüdis Teheran anda USA tuumainfrastruktuuri rünnakutele sümboolse vastuse, viimata olukorda ulatusliku eskaleerumiseni.

13. venemaa plaanib armee tehnilise moderniseerimise käigus uue ulatusliku riikliku relvastusprogrammi raames pöörata tuumatriaadile erilist tähelepanu. Sellest teatas esmaspäeval putin kohtumisel sõjaülikoolide lõpetajatega. „Strateegilistele raketivägedele tarnitakse sel aastal moodsaid Yars-süsteeme ning strateegiliste tuumavägede lennunduskomponenti täiendatakse moderniseeritud Tu-160M raketikandjatega,” loetles putin. Lisaks käivitatakse presidendi sõnul Orešnik ballistiliste rakettide seeriatootmine, mis, nagu putin ütles, on end lahingutingimustes hästi tõestanud.

putini sõnul survestavad Lääs ja NATO venemaad tegema ulatuslikke investeeringuid armeesse ja relvastusse, mis juba söövad kolmandiku föderaaleelarvest. „Järgmisel NATO tippkohtumisel on kavas teatada ulatusliku programmi algusest alliansi võimekuse edasiseks suurendamiseks. Selle elluviimiseks suurendatakse NATO riikide sõjalisi eelarveid. <…> See teeb selgeks, kes tegelikult globaalset militariseerimist ja võidurelvastumist provotseerib,” ütles putin. Ta lisas, et geopoliitiliste pingete kasvades maailmas võtab venemaa oma julgeoleku tagamiseks ja armee tugevdamiseks piisavaid meetmeid kui suveräänsuse garantiid.

Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) andmetel oli venemaal 2025. aasta jaanuari seisuga teenistuses 592 strateegilist raketikandjat. Neist enam kui pooled – 333 – olid maismaal baseeruvad raketid, sealhulgas putini mainitud 206 Yars raketti, millest igaühel oli neli 250-kilotonnist lõhkepead. Lisaks on venemaal 78 Topol-M raketti, 34 uut Avangardi süsteemi ja 34 Voevoda raketti, mis on olnud teenistuses alates 1980. aastate lõpust.

SIPRI andmetel hõlmab venemaa mereväe tuumavägede hulka 12 strateegilist allveelaeva, mis on võimelised kandma 192 raketti. Moskval on ka Tu-95M (52 ühikut) ja Tu-160 (15 ühikut) strateegiliste pommitajate laevastik.

venemaa poolt kasutusele võetavate rakettide ja lõhkepeade arvu piirab USA-ga sõlmitud strateegilise relvastuse vähendamise leping – vastavalt mitte rohkem kui 700 ja 1550. See leping – viimane kehtiv Moskva ja Washingtoni vahel – aegub aga 2026. aastal ja see tõotab SIPRI vanemteaduri Hans Kristenseni sõnul maailmale uut tuumarelvavõidurelvastumist. „Tuumarelvade arvu vähendamise ajastu maailmas on lõppemas,” märgib ta. „Näeme selget suundumust arsenali suurendamise, tuumaretoorika eskaleerumise ja relvastuskontrolli lepingutest taganemise suunas.”

14. venemaa valitsus plaanib 2025. aastal eelarve arvelt teemante osta, et toetada riigikorporatsiooni Alrosa, mis on langenud lääne sanktsioonide alla ja mille eksport on enam kui 10 aasta jooksul miinimumini langenud. 2025.–2027. aasta eelarves on Gokhranile vääriskivide ostmiseks ette nähtud 154 miljardit rubla (1,7 miljardit eurot) ning pool sellest summast eraldatakse teemantidele, ütles rahandusministri asetäitja aleksei moissejev. Tema sõnul lepivad pooled praegu kokku konkreetses sortimendis. „See pole lihtne töö. Gokhran tahab osta parimaid ja ainulaadsemaid kive ning ALROSA saab niikuinii parimaid kive müüa. Kuid pooled ütlevad, et on edusamme teinud. Ja ma arvan, et nad lepivad selles peagi kokku,” tsiteerib Interfax moissejevit. Alrosa on olnud lääne sanktsioonide all alates 2024. aasta algusest, G7 riigid kehtestasid tema teemantidele embargo ja 2024. aasta märtsis keelati ka venemaa teemantide import kolmandate riikide kaudu. Selle tulemusel langes Alrosa teemantide eksport eelmisel aastal 30,4 miljoni karaadini – 38% võrreldes sõjaeelse tasemega (48,6 miljonit 2021. aastal).

Aasta lõpus teatas Alrosa 26% suurusest tulude kaotusest, peaaegu poole EBITDA kaotusest ja 4,4-kordsest puhaskasumi langusest 19,3 miljardi rublani. Aasta teisel poolel muutus ettevõte kahjumlikuks, kaotades 17,3 miljardit rubla. BCS-i analüütikute hinnangul võimaldab teemantide ostmine eelarve arvelt ettevõttel sel aastal arvestada umbes 26 miljardi rubla suuruse riigipoolse laekumisega. Need meetmed tunduvad loogilised, kuid need ei paranda olukorda, kuna need kompenseerivad vaid osa kaotatud nõudlusest, usub BCS. Eelmise aasta lõpus oli Alrosa bilansis IFRS-i aruandluse kohaselt müümata teemante 129,9 miljardi rubla väärtuses ning aasta jooksul on need reservid 1,5 korda suurenenud.

Novembris teatas Alrosa tegevjuht Pavel Marinõtšev, et ettevõte on sunnitud peatama mõnede kõige vähem kasumlike ettevõtete arenduse ja koondama ka mõned töötajad. Marinõtševi sõnul vähendab Alrosa oma palgafondi 10% võrra, makstes juhtidele, spetsialistidele ja töötajatele palka, ning kehtestab ka osalise tööajaga töötamise ja tasustamata puhkuse. „Tööstusharu kogeb praegu uut kriisi. See kriis on üsna sügav,” kurtis Marinõtšev. „Muidugi oleme nüüd üsna keerulises olukorras.”

15. Lühiuudised

Iisraeli sõjavägi teatas, et on tuvastanud Iraanist Iisraeli suunas tulistatud rakette, mis tapsid kolm ja vigastasid teisi. Hoiatussireenid kõlasid pärast seda, kui Iraani välisminister vihjas, et vaenutegevus võib olla lõppenud ja et Iraan lõpetab vaenutegevuse, kui Iisrael lõpetab oma rünnakud Iraanile Teheranis kella 4-ks hommikul kohaliku aja järgi. IDF-i hoiatus tuli umbes kell 6 hommikul Iraani aja järgi. Iisraeli hädaabiteenistused teatasid, et kolm inimest hukkusid pärast seda, kui rakett tabas maja Iisraeli lõunaosas Be’er Sheva linnas.

Trump kuulutas välja Iisraeli ja Iraani vahelise vaherahu, millest ta loodab, et see muutub püsivaks. Meedia teatel aitas Katar vaherahu vahendada Iisraeli-Iraani kokkuleppe osana.

Iraani kindralmajor Mousavi kuulutas, et Netanyahu karistamine jätkub täie jõuga kuni täieliku lüüasaamiseni. Iraani relvajõudude staabiülem teatas ka, et Iraan vastab proportsionaalselt igale USA tegevusele tema vastu.

Pärsia lahe laevandust on tabanud tõsine ummik GPS-i segamise ja päevaste liikluspiirangute tõttu, mis on toonud kaasa umbes 1000 laeva ummiku.

NATO jätkab Ukrainale vajaliku sõjalise toetuse osutamist, ütles NATO peasekretär Mark Rutte pressikonverentsil Haagis, kus toimub 24.-25. juunil NATO tippkohtumine. Tema sõnul leppisid osalevad riigid kokku eraldada Kiievile kaitsevajadusteks 35 miljardit eurot.

Zelenski ja Ühendkuningriigi peaminister Starmer kohtusid Ühendkuningriigis väljaõppel olevate Ukraina sõduritega. Operatsiooni Interflex raames, mis toimub nüüd kolmandat aastat ja mida toetab 13 riiki, on väljaõppe saanud umbes 58 000 sõdurit.

Ukraina uus ballistiline rakett Sapsan võib jõuda Moskvani, ütleb presidendi kantselei ülem Andri Jermak intervjuus ajalehele Times. Raketil, mida on juba lahingutegevuses kasutatud, on 480 kg kaaluv lõhkepea – kaks korda suurem võimsus kui ATACMS-il – ja selle kinnitatud tegevusraadius on 300 km, võimalik, et kuni 500 km. „Me jätkame oma vaenlaste üllatamist,” lisas Jermak.

Ungari välisminister Péter Szijjártó teatas, et Ungari ja Slovakkia on blokeerinud venemaa-vastase 18. sanktsioonide paketi vastuvõtmise.

Starboard Maritime Intelligence’i esindaja Mark Douglase teatel eskortis venemaa sõjalaev esimest korda avalikult La Manche’i väinas tankereid „varilaevastikust”. Ta selgitas, et AIS-i andmed paljastasid kahe tankeri ja ühe venemaa sõjalaeva koordineeritud liikumisi alates 16. juunist, mis viitab „tahtlikule ajastusele, et võimaldada kõigil kolmel laeval samaaegselt läbida venemaal naftat laadima suunduvaid reise”. Operatsioonis osalesid Steregustši klassi korvett Boiki, Ühendkuningriigi sanktsioonide all olev tanker Selva (tuntud ka kui Nostos/Naxos) ja tanker Sierra (tuntud ka kui Suvorovski Prospekt), mille suhtes kehtivad Ühendkuningriigi ja EL-i sanktsioonid.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Bitcoin on vaieldamatult krüptomaailma alustala — esimene, tuntuim ja kõige turvalisem digitaalne vara. Kuid aja jooksul on selgunud, et pelgalt väärtuse säilitamisest ei piisa. Web3 ökosüsteem vajab midagi enamat: paremat ligipääsu, kiiremat tehingukiirust ja uuenduslikke tööriistu, mis muudavad krüpto kasutamise igapäevaseks, mugavaks ja kasumlikuks. Just siit hakkavad esile kerkima uued projektid, mis pakuvad Bitcoini baasil täiesti uusi kasutusvõimalusi.

Miks ainult Bitcoinist enam ei piisa?

Kuigi Bitcoin jääb krüptoturu nurgakiviks, on selle roll muutunud. Kui varem nähti seda kui raharevolutsiooni tööriista, siis täna peetakse seda pigem digitaalseks kullaks — väärtuse säilitajaks, mitte igapäevaseks maksevahendiks. Tehingud on aeglased, tasud kõrged ning arenduste tempo konservatiivne.

Samas on turul üha rohkem neid, kes ei soovi lihtsalt vara hoida, vaid tahavad aktiivsemalt osaleda: teenida, katsetada uusi protokolle või saada osa järgmisest suurest tõusust juba enne, kui see peavoolu jõuab. Just see vajadus ongi andnud hoogu projektidele, mis võimaldavad Bitcoini hinnaliikumistest kasu saada uutel viisidel — ilma Bitcoini endaga tegelemata.

BTC Bull Token – kas Bitcoini buumile saab panustada nutikamalt?

Bitcoini hind liigub tsüklite kaupa, ja iga uus tõus toob kaasa laine uute investorite ja projektide jaoks. BTC Bull Token (BTCBULL) on loodud spetsiaalselt selleks, et pakkuda võimalust kasu teenida Bitcoini populaarsuse kasvult — ilma et peaks omama Bitcoini ennast.

Bitcoin Bull. FOTO: https://btcbulltoken.com/

Tegemist on eelmüügi projektiga, mis lubab osalust tulevastes Bitcoini-põhistes airdropides ja kogukonnakampaaniates. BTCBULL on kui kiirendi Bitcoini ökosüsteemi sees: lihtne viis liituda, enne kui massid kohale jõuavad.

Külasta BTC Bull eelmüüki

Best Wallet Token – ligipääs järgmise laine krüptoprojektidele

Krüptoturg premeerib neid, kes liiguvad kiiremini kui teised. Best Wallet Token (BEST) on võtmekomponent, mis avab ligipääsu uutele eelmüükidele ja eksklusiivsetele võimalustele juba enne, kui need massidesse jõuavad. BEST tokeni omanikele pakutakse eeliseid nagu juurdepääs beetaversioonidele, varased airdropid ja partnerkampaaniad.

Best Wallet. FOTO: https://bestwallet.com/

Aga BEST ei toimi eraldiseisvalt – Best Wallet äpp on kogu ökosüsteemi keskpunkt. See on intuitiivne Web3 rahakott, mis võimaldab kasutajatel hoida, kaubelda ja avastada uusi projekte, ilma et peaks kasutama keerulisi DeFi tööriistu või vahetama platvorme. Koos moodustavad nad loogilise silla tavakasutaja ja järgmise generatsiooni krüptoturu vahel.

Lae alla Best Wallet rahakott

BTC Bull Token – kasu Bitcoini liikumistest, ilma Bitcoini ostmata

BTC Bull Token (BTCBULL) on loodud neile, kes usuvad Bitcoini tulevikku, aga otsivad sellest kasu saamiseks nutikamaid ja dünaamilisemaid viise. BTCBULL on spekulatiivne token, mis liigub käsikäes Bitcoini hinnaga – sageli isegi kiiremini –, pakkudes võimalust suuremaks tootluseks lühema ajaga.

See ei ole lihtsalt järjekordne meemimünt – BTCBULLi fookuses on kogukond, airdropide mehhaanika ja preemiad varajastele osalejatele. Projekt panustab aktiivsesse kasvu, pakkudes unikaalseid kampaaniaid ja loogilisi integratsioone teiste Web3 tööriistadega.

Kui sul juba on Best Wallet äpp, siis BTCBULL tokenit on võimalik mugavalt osta ja jälgida otse sealt. See muudab spekulatiivsete võimaluste testimise lihtsaks ka neile, kes alles avastavad Web3 maailma.

Kas oled järgmiseks krüptolainetuseks valmis?

Kuigi Bitcoin jääb krüptomaailma selgrooks, liigub innovatsioon edasi — kiiremate, ligipääsetavamate ja kasutajasõbralikumate lahenduste suunas. BTC Bull Token ja Best Wallet Token koos Best Wallet äpiga on näited sellest, kuidas uued projektid loovad täiesti uusi võimalusi: olgu selleks kasu teenimine Bitcoini hinnaliikumistest või varajane ligipääs järgmise laine Web3 projektidele. Need tööriistad pole mõeldud vaid tehnilistele entusiastidele, vaid kõigile, kes soovivad olla järgmise krüptobuumiga sammu võrra ees.

Esmaspäeva, 23. juuni õhtul kell 17.21 juhtus liiklusõnnetus Tartus Riia ja Optika tn ristmikul.

84-aastane mees juhtis mopeedi TGB ja põrkas kokku kõrval liikunud sõiduautoga Mercedes-Benz, mida juhtis 30-aastane naine.

Mopeedijuht toimetati haiglasse.

Esmaspäeval, 23. juunil kell 11.39 juhtus liiklusõnnetus Võru maakonnas Rõuge vallas Vaalimäe külas Kose-Käbli tee 19. kilomeetril.

Mootorratast Suzuki VZR juhtinud 42-aastane mees libises lahtisel killustikul ja sõitis kraavi.

Mootorrattur toimetati haiglasse.

Täna esmaspäeval, 23. juunil tähistati Võidupüha Võru kalmistul vabadussõja mälestusmärgi juures.

Siin on pildid ja allpool video:

Sotsiaalmeedias lööb laineid video, kuidas itaallane ehitas maailma kõige õhema auto.

Auto on ehitatud Fiat Panda baasil ja sel on peal bensiinimootor. Märgitakse ainult, et tuul võib selle ümber puhuda.

Video on siin:

@cincilele #Panda #pandaapandino #guinnessworldrecords #Tutti_pazzi_per_marazzi ♬ suono originale – cincilele

Hispaania saadik ründas Euroopa Parlamendis kõrget välisasjade ja kaitsepoliitika esindajat Kaja Kallast ning süüdistas teda sõja õhutamises.

Saadik Irene María Montero Gil ütles: „Proua Kallas, USA ja Iisrael on praegu suurimad inimkonna vaenlased ja teie toidate koletist. Iisrael ründas ebaseaduslikult Iraani, samal ajal jätkates palestiinlaste genotsiidi. Ja mida teete teie? Ursula „pomm” der Leyen toetab Iisraeli sõnadega, et neil on õigus end kaitsta, kui Iisrael on agressor, proua Kallas. Saksa kantsler tänab Iisraeli, ja ma tsiteerin: „meie eest musta töö tegemise eest”. Kas need on Euroopa väärtused? Kui vastik ja milline häbi, proua Kallas. Te ütlete, et Iraani tuumarelvad kujutavad ohtu. See kõlab nagu see, mida räägiti Iraagi kohta. Samas on Iisrael see, kellel on tuumarelvad. See on USA, ainus riik maailmas, kes on tuumarelva kasutanud. Järgmisel NATO kohtumisel kehtestate te 5-protsendilise kaitsekulutuste piiri ja te ütlete, et see on meie kaitsmiseks. Aga kas see tõesti kaitseb meid, proua Kallas? Trumpi käsualuseks olemine. Kas raha kulutamine pensionidele ja haiglatele kaitseb meid, nagu ütles NATO juht. Kas see kaitseb meid, kui Iisrael kuulutab, et müüb selle genotsiidi ajal Euroopale rohkem relvi kui kunagi varem, tänu nende „edule”. See tähendab, et relvastumisega toetatakse genotsiidi. Nii et, proua Kallas, lõpetage Trumpi ja Netanyahu poole kummardamine, kes viivad meid kolmandasse ilmasõtta. Kui tahate sõda, sõdige ise.”

Siin on video asja kohta:

Sotsiaalmeedlasse on pandud video, kuidas Kehtnas põles eilse pühapäeva, 22. juuni õhtul hobuste tall.

Märgitakse, et hobused said õnneks päästetud.

Pühapäeva õhtul kell 21.43 sai Päästeamet teate, et Kehtnas põleb suure lahtise leegiga hobusetall, mille sees olid heinapallid. Inimesed ega loomad põlengus vigastada ei saanud.

Sündmuskohale reageerisid kutselised päästjad Järvakandi, Märjamaa, Saku, Rapla, Türi ja Kohila komandodest, samuti Kehtna ja Lõõla vabatahtlikud.

Tulekahju täpne tekkepõhjus ei ole teada, juhtunu asjaolusid uuritakse.

Esialgsed kustutustööd lõpetati täna varahommikul kell 05.45. Kella 08.30 paiku leiti aga hoonest uued tulekolded, mistõttu tehti järelkustutustöid.

Video on siin:

President Alar Karise kõne võidupüha paraadil Pärnus 23.06.2025.

Austatud kaitseliitlased,

head Eesti sõbrad,

armas Eesti rahvas!

Tervitan teid meie võidupüha puhul Pärnus! Meie suvepealinn on igati väärikas paik võidupüha rivistuseks. Meenutame ju täna igal sammul, et Pärnu on Eesti Vabariigi sünnilinn. Siin loeti ette meie rahva julgeim ja õigeim otsus: olla ja jääda iseseisvaks. Ning just Pärnu lähedal Toris süütame igal aastal oma võidutule, mis lisaks meie rahva võitudele tähistab ka meie muistset rõõmu südasuvest ja jaanipäevast.

Paraku näitas ajalugu, et toona iseseisvusmanifestis kirjeldatud soov jääda erapooletuks ja neutraalseks, osutus liigsinisilmseks lootuseks. Iseseisvuse taastamise järgselt valisime teistsuguse tee oma riigi kaitse ja julgeoleku tagamiseks. Mäletades tegevusetuse tagajärgi, me valisime tegevuse; mäletades üksioleku tagajärgi, valisime julgeolekuliidud.

Tänanegi rahvusvaheline pilt ja Venemaa soov lõhkuda meile tuttavat ja turvalist maailmkorda tuletavad igapäevaselt meelde, kui õiged need valikud on olnud.

Seega hea rahvas, tahan täna rõhutada: me oleme õigel teel.

Esiteks on meie kaitsevõimete suurendamine õige tee.

Peagi paneb Eesti rahvas viis protsenti oma rikkusest iga-aastaselt riigikaitsesse. Sellega anname kaitseväele relvastuse ja varustuse, mis ei lase meist kunagi lihtsalt üle sõita, vaid vastupidi, millega seiskame ja sandistame vajadusel vastase sõjamasina tema koduhoovil.  Me ehitame kaitseliini oma ja terve NATO idapiirile, kuhu takerduvad vastase ründeplaanid esimesel meetril. Me toodame aina rohkem omal pinnal laskemoona ja lahingutehnikat, ja seda nii endale kui liitlastele. Toetan kaitseväe juhataja jõupingutusi riigikaitsjate arendamisel ja teenistustingimuste parandamisel. Uuringudki näitavad, et eesti rahvas tunnustab üha rohkem kaitseväelase elukutset ning usaldab oma kaitseväge ja Kaitseliitu.

Rahva usaldus on aga hinnaline vara, mis tuleb raskelt, aga kaob kergelt. Nii tuleb rahvale anda kindlus, et iga riigikaitse-euro, mida praegu on rohkem, kui eales varem, kulutatakse otseselt Eesti julgeoleku parandamiseks.

Head kaasmaalased,

Liitlassuhete kindlustamine on samuti õige tee.

Iseseisev kaitsevõime käib käsikäes sõjaliste liitlastega. Ei iial enam ei kavatse me üksi olla. Siinkohal tänan Eestis alaliselt paiknevaid sõjamehi ja -naisi Suurbritanniast, Prantsusmaalt ja Ameerika Ühendriikidest, kes ka täna siin rivis. Nagu tänan ka Itaalia, Hollandi ja Portugali õhuväelasi, kes eelmisel aastal turvasid meie õhuruumi.

Töötame üheskoos selle nimel homme ja ülehomme NATO tippkohtumisel otsustaksid kõik NATO liitlased oluliselt tõsta omi kaitsekulutusi. Seda nõuavad meilt meie ühised kaitseplaanid.  Ja seda nõuab kõiki liitlasi ühtmoodi ähvardav ja seeläbi meid ühendav oht idast. Ning nagu olen ennegi korduvalt rõhutanud: sõjaliselt tugev NATO, eeldab et ka Euroopa saab sõjaliselt tugevaks.

Olla liitlane tähendab, et Eesti on selgelt valinud poole. See tähendab, et meiegi ei jäta oma liitlasi nende hädas üksi. Eesti kaitseväelased on osalenud mitmekümnel sõjalisel operatsioonil Balkanil, Lähis-Idas, Aafrikas ja maailmameredel. Me oleme saatnud kiirelt oma politseimeeskonnad appi lätlastele, leedulastele, poolakatele, et võidelda migratsioonirünnakutega idapiiril. Ja kui Euroopal tekib vajadus kaitsta ühiselt julgeolekut oma maailmajaos, siis peaks meie jaoks olema iseenesestmõistetav selles osalemine.

Ning lõppeks,

Kaitsetahte näitamine on õige tee.

Kaitsetahe on nagu tammepuu juur, mis peidus sügaval, kuid tõestab igas tormituultes oma tõelist rammu. Olgem täna uhked, et eestlaste kaitsetahe on küsitluste järgi üle 80 protsendi. Olgem uhked, et Kaitseliidu liikmeskond on kasvanud pea tuhande võrra igal taastatud iseseisvuseaastal, ületades tänaseks 30 000 piiri. Olgem uhked meie reservväelaste üle, kes moodustasid õppusel Siil viimasel korral 18 000-mehelise võitlusvõimelise väe. Riigikaitse ei küsi vanust – vanim siilisõdur oli 84 aastane. Ja ta ei küsi ka sugu. Täna on just õige aeg mõtiskleda, kuidas suurendada naiste rolli kaitseväe ja ajateenistuses.

Kaitstud väikeriigis on tema ühiskond ja kaitsevägi tihedalt läbi põimunud. Riigikaitse on laiapindne, ulatudes igaühe koju. Nõnda saame rakendada oma kaitsetahet ka mitmes teises vormis, kui kaitseväe omas, või sootuks ilma vormita, näiteks hoolitsedes siseriikliku turvalisuse, elanikkonnakaitse, kriisivalmiduse, majandusjulgeoleku või kogukonna heaolu eest. Sest laiapindset riigikaitsetki ehitades oleme me õigel teel.

Hea rahvas,

Võidutuli, mille täna siit maakondadesse läkitamine, sümboliseerib oma soojuses justnimelt meie võitlusvõimet, liitlassuhteid, ja kaitsetahet. Ja ta kutsub meid reipalt edasi astuma. Ühendagu võidutuli ka sel aastal meid oma ürgsel väel jälle üksteisega, nagu ta ühendab meid meie esivanematega, meie võitlejatega, ja nagu ta ühendab meid teadmisega meie vabadusest.

Soovin teile head võidupüha, ja meeldivat jaaniõhtut.

Elagu Kaitseliit, elagu vaba Eesti!

Nafta hind tõusis täna esmaspäeval Aasia turgude avanedes. Uudisteagentuuride andmetel tõusis nafta hind esialgu peaaegu 3 protsenti, kuid lõpuks stabiliseerus umbes 2 protsendi juures.

Nafta hind tõusis viimase viie kuu kõrgeimale tasemele. Põhjuseks olid USA rünnakud Iraani tuumaobjektidele ööl vastu eilset pühapäeva 22. juunit.

Esmaspäeval langesid ka Aasia aktsiad ja USA aktsiafutuurid.

Brenti toornafta hind tõusis umbes 2 protsenti, ulatudes veidi üle 78 dollarini barreli kohta. USA toornafta hind tõusis sama palju.

„Me arvame, vähemalt praegu, et see on lühiajaline konflikt. Üks suur ameeriklaste rünnak on efektiivne ja seejärel naaseme normaalse elu juurde, seega pole vaja kohest, paanikalaadset reaktsiooni,” ütles Atris Advisory Japani tegevjuht Neil Newman uudisteagentuurile AP.

Iraan on suur naftariik. Suur osa maailma toornaftast läbib Hormuzi väina ning Iraan võib vastuseks rünnakutele püüda väina laevaliiklusele sulgeda.

Peaminister Kristen Michali kõne pärgade asetamisel Pärnus, 23. juunil 2025.

Austatud kohalviibijad,

head Eesti inimesed!

Täna on rõõmus päev. Saame taas tähistada võidupüha meie vabas ja armsas Eestis. See oli juba 106 aasta eest, mil meie võidutahet täis rahvavägi saavutas otsustava võidu Võnnu lahingus. Peame seda meeles ka täna: see, mis tundus võimatu, sai toona võimalikuks. Väike Eesti jäi Vabadussõjas peale võitluses palju suuremate vastaste vastu. Tänane võidupüha paraad Pärnus – linnas, kus 1918. aastal loeti esmakordselt ette meie iseseisvusmanifest – on selle võidu tähistamiseks sümboolne.

Iga võitlus ja võit nõuab vaprust ja ohvreid. Oleme siin Alevi kalmistul, et mälestada ja tänada meie kangelasi, kes andsid Eesti vabaduse eest oma elu ning kelle viimne puhkepaik on siin või mujal Eestimaa kalmistutel.

Eesti on sõjatuhast tõusnud lausa kahel korral. Me pole seda saavutanud mitte kellegi armust, vaid omaenda tahte ja jõuga. Teame une pealt, milline on vabaduse hind. See karm teadmine peegeldub iga perekonna loos ja meie ühises ajaloolises mälus. Kuid kahjuks on maailm konflikte ja sõdu ikka täis. Ekraanidest küllastunud maailmas ei lase üha võikamate õuduste pidev teadvustamine meil unustada minevikku. Aga kõik sõjad lõppevad – varem või hiljem – ka need, mis täna kestavad.

Briti sõjaajaloolane Michael Howard on kirjutanud, et „rahvusriigi tekkeks tuleb läbida üks olulisemaid riitusi – sõda, mis paneb proovile rahvaste valmisoleku oma iseseisvuse eest võidelda”. Eestlased läbisid selle riituse edukalt Vabadussõjas, ehkki sõja hind oli toonasele ühiskonnale mõistagi raske kanda.

Nüüd elame juba neljandat aastat kaasa Ukrainale, kes on seda karmi riitust nüüd läbimas. Sõda Ukrainas on nimetatud Ukraina vabadussõjaks. On ilmselge, et Venemaa kallaletung on sidunud Ukraina rahva tõeliselt ühtseks rahvaks. Rahvaks, mis ei alistu – ükskõik, mida maailma suured oma mugavates tugitoolides ja kullatud kabinettides ka ei arvaks.

„Kui soovid rahu, valmistu sõjaks” ütleb vana rooma tarkus. Valmistudes kõige hullemaks kriisiks – ehk sõjaks – oleme valmis ka kõigeks muuks. Kinnitan, et võime enesekindlalt öelda, et oleme täna paremini valmis kui kolm aastat tagasi.

Oleme Ukrainas sõjast palju õppinud. Täna on riigikaitse tugevdamine üks meie peamisi sihte. Järgmisest aastast ulatuvad Eesti kaitsekulud vähemalt 5%-ni sisemaisest kogutoodangust. Hangime uusi sõjalisi võimeid ja laskemoona, kasvatame väge ning teeme suuri õppusi, et muuta Eesti ründamine teostamatuks. Hiljutine 16 000 osalejaga suurõppus SIIL tõestas, et võime Eesti kaitseväe ja oma liitlaste üle uhked olla.

Tohutu ressursi kaitsesse suunamine on meile kõigile väga suur väljakutse. Kuid kevadine riigikaitse arvamusuuring näitas, et pea pooled Eesti elanikest toetavad kaitsekulude suurendamist ja ligi veerand soovib kaitsekulutusi säilitada praegusel tasemel. Need arvud tõestavad eestlaste tugevat kaitsetahet ja toetust riigikaitsele. See on väärikas pagas, mille saan sel nädalal Haagis toimuvale NATO tippkohtumisele kaasa võtta.

Võtkem tänasel võidupühal hetk, et rõõmustada Eesti ja meie inimeste üle. Oleme oma jõuga ja tarkusega loonud vaba, demokraatliku ja väga turvalise riigi. Meil on tugevad liitlased ja palju sõpru kogu maailmas. Eestlasele omaselt muretseme igapäevaselt, et see ka tulevikus nii jääks. Teeme oma tööd tublilt edasi ja kinnitan teile, et me saame väga hästi hakkama!

Lõpetuseks tänan südamest kõiki, kes panevad täna oma õla alla Eesti riigi julgeoleku ja kaitse tagamisele – olgu elukutselise või vabatahtlikuna, reservväelase või toetajana. Üheskoos oleme võitmatud.

Soovin kõigile head võidupüha ja ilusat jaanipäeva!

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 23. juuni 2025:

kas teeme kolmanda maailmasõja ära? Pole just hea pealkiri Võidupüha hommikul. Kas Ukraina omad alustasid suuremat vasturünnakute seeriat Sumõ suunalt?

1. Tihe pilv.

2. Eip eriti miskit.

3. Kursk/Belgorod: vähemalt üks küla vabastati.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: tõusnud Ukraina vasturünnakute arv.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: järgmisse külla vene pool sisse sai.

10. Herson: muutusteta.

11. Kolmas Ukrainaga piirnevate piirkondade ametnik peeti kinni kindlustuste ehitusega seotud pettuse eest.

12. Iraani parlament hääletas Hormuzi väina blokeerimise poolt.

13. Iraani välisminister lendas pärast USA rünnakuid kiiresti putini juurde.

14. medvedjev süüdistab Trumpi uue sõja alustamises ja teatab mitme riigi valmisolekust anda tuumarelv Iraanile üle.

15. T-90 tankide tootmisest venemaal.

16. Lühiuudised

Eesti eest surmani! Sobib mõttena igasse päeva, mis peaks pisugi jõudma kõigi tegevustesse, sest riigi kaitse ei teki iseenesest… ja vahel tuleb selleks end rohkem näidata ja seda Kaitseliit ka täna rohkem teeb, head paraadi jälgimist ning Võidutule leidmist kodukandis! Eip Ukrainat unusta… Слава Україні!

Mitmes maailma nurgast kipub tulema uudiseid, mis mitte ei taha kindlustunnet tõsta, mõned neist ka loosse said. Riigid, kes on Lääne kultuuri vastu, kipuvad üha kiiremini relvastuma ja no ei suuda veel Lääs end piisavalt kokku võtta. Muredeks ikka valijate populaarsuse kaotuse kartus (kelledest paljud loevad isiklikku heaolu kõikse tähtsamaks maailmas), tihe bürokraatia sõel, mis siiski takistab kiiret arengut ja kahjuks ka kiirelt vananev ja kahaneva sündimusega kultuur, mis mitte ei soodusta kerksust tulevikus. Kas selle suudab katta teadustegevuse areng ning ettevõtete suutlikus neid töösse lükata? Eriti optimistlik siiski pole, sest seda teevad ka teised, aga massi rohkem…

Ülemjuhataja Sõrski: Ukraina on FPV droonide kasutamises esirinnas, kuid venemaal on eelis fiiberoptiliste droonide osas. venemaa droonide lennuulatus on kuni 40 km, samas kui Ukrainas toodetud versioonid 20 km ulatusega. Töö vahe vähendamiseks käib.

Ukraina luure peavalitsuse HURi andmetel toodab venemaa kuni 195 raketti kuus, sealhulgas:
kuni 60 Iskander-M raketti
kuni 20 Iskander-K raketti
kuni 60 Kh-101 raketti
kuni 10 moderniseeritud Kh-32 raketti;
kuni 30 Kalibri raketti
kuni 15 Kinžali.

Ukraina sõjaväeluure andmetel oli venemaal 15. juuni seisuga üle 6000 Geran-2 (Shahed-136) ja Harpia-A1 tüüpi ründedroonide ning üle 6000 peibutusmasina (Gerbera). Luure Peavalitsuse (HUR) hinnangul on venemaa praegu võimeline tootma kuni 170 drooni päevas – sealhulgas nii ründedroonid kui ka peibutusmasinaid. Moskva plaanib aga selle aasta lõpuks suurendada päevast tootmist 190 ühikuni. Ukraina luure andmetel suudab vaenlane ühe päeva jooksul välja lasta kuni 300 ründedrooni. Peibutusmasinaid arvestades võib kasutusele võetavate droonide koguarv ulatuda kuni 500-ni päevas. HUR märgib, et venemaa on märkimisväärselt suurendanud ründedroonide ja nende peibutusmasinate tootmist, luues suletud ahelaga tootmistsükli, mis on peaaegu täielikult sõltumatu Iraani tarnetest.

142 vene poole rünnakut ehk siis tuntav arvu langus ja see oli kõigis sektorites. Võimalik, et pisu mõjutas olusid alanud tugevamate vihmahoogude seeria koos tõusvate iilidega, mida peaks jaguma terveks nädalaks üle Ukraina (pole laussadu). Ehk siis täpne ilmaprognoos jälle ülioluline,et mida ja millal teha saab, sest seire ja droonide lennuvõimekus on osadel hetkedel tugevalt mõjutatud. Kuidagi järjest enam näeb rünnakule saadetavata ka üksikuid soldateid nii jala kui tsikliga ja vähemalt nähtud videodes nad üle põldude Ukraina possade poole suunduvad ja see üks soldat ka rünnaku numbri statistikat tõstab, kuigi surve tõusu sellega eriti ei kaasne.

Ukraina on alustanud Sumõ suunalt tugevamat vasturünnakute seeriat ning on pisu enam aktiviseerunud nii Kupjansk-Kreminna sektoris, Toretski ja Pokrovski ning vist Donetski sektori lõuna-kagu ja lõunarinde idaservas. Sumõ suunal arvatalt on suurem plaan siiski vene pool riigist välja saada, mujal vast enamuses ohjata vene poole edenemist. Varasemate kirjete järgi on kõigile neile neljale suunale Ukraina toonud juurde reserve. Eks mures ikka, sest ka tõusnud vasturünnakute aktiivsus toob kaasa rohkem kaotusi nii elavjõus kui tehnikas, aga võib-olla on hind siiski vajalik… jätab hetkel miskit arvamata, eks tagantjärgi ikka lihtsam olla tark.

Liugpomme eile jälle vähe ja eip tea, kas mõned Ukraina tegevused on mõjutanud eelmisel nädalal nende hulka. Kaudtuld üle mitme päeva suudeti jälle üle 6 tuhande tõsta ja vastavad ka kaudtuleüksuste kaotused. Kamikazedroone kahjuks ikka liialt palju õhus.

Juba mitu päeva on pisu rahulikum olnud venemaal, sestap miskit vist juba kipub ootama. Njah, Tokmaki kandis tabatud kütuserong on seni erandlik aga selle suunaline tihe tegevus annaks efekti küll, sest kõik pikad vahemaad läbib vene vägi üldjuhul raudteed pidi…

1. 23. juuni öösel korraldasid vene okupatsiooniväed Kiievile järjekordse ulatusliku rünnaku (saheedid+raketid). Pealinna eri piirkondades said kahjustada elamud, ärikeskus, metroojaam ja muud objektid. Ohvreid on teada vähemalt viis.

Pühapäeval, 22. juunil tegid vene väed raketirünnaku Ukraina armee ühe mehhaniseeritud brigaadi polügoonile – vähemalt kolm inimest hukkus ja 14 sai haavata. Ukraina relvajõudude maavägede sideosakonna ülem kolonel Vitali Sarantsev teatas UP kommentaaris, et tegemist oli ajutise polügooniga lisaväljaõppe läbiviimiseks isikkoosseisuga riigi lõunaosas. Telefoni eetris teatas Sarantsev, et esialgsetel andmetel tabasid venelased polügooni Iskander-M raketiga. „See ei olnud alaline, vaid ajutine polügoon. Sõjaväelased ei ela seal, vaid saabuvad ainult teatud väljaõppeülesannete täitmiseks. Peaaegu kogu personal oli hajutatud ja viibis paar minutit enne rünnakut varjualustes. Kahjuks eirasid mõned sõjaväelased ohutusmeetmeid. Enamik ohvreid olid nemad.”

Mõkolaivi oblastis Otšakovole toimunud raketirünnaku tagajärjel sai vigastada kolm inimest, sealhulgas kaks last.

Zaporižja oblastis toimunud vaenlase rünnaku tagajärjel jäi elektrita ligi 5000 abonenti.

Tihe on see pilv Ukraina piiri ja rinde läheduses.

2. Eip miskit. Ok, Tjotkinos suuremat portsu (millegi pärast haigla hoones) vene väge tabati raketilöögiga.

3. Kursk/Belgorod: esialgset teavet, et Ukraina on alustanud pealetungioperatsioone Sumõ piirkonnas. Andrijivka oli juba Ukraina relvajõudude AFU kontrolli all, kuid DeepState kinnitas seda. Samuti saab kinnitada, et Ukraina viib Sumõ oblastis läbi vasturünnakuid neljas erinevas kohas.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina vasturünnakuid tavapärasest rohkem. Kõlakaid liigub, et võib-olla kuskil ka edeneti, aga vast homme targem.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: ei suutnud leida muutusi rindejoones.

8. Donetsk: survet vene poolelt jagus, rindejoone muutusi mitte.

9. Lõunarinne: Komarist põhja pool Perebudova asulasse vene pool sisse sai. Kuidas nad üle Mokri Jalõ jõe said, on veel teadmata, aga suutsid kahjuks sellega Ukraina omasid üllatada. Tihe on see lahingutegevus lõunarinde lääne servas ja Donetski sektori kagu-lõuna nurgas.

10. Herson: muutusteta. Seni ole vene pool suutnud likvideerida sillapead Dnipro jõe idakaldal suure purustatud maantee silla (Antonovski) juures. Eks abiks ka see, et üks lisajõgi veel vahel on.

11. TASS-i teatel pidasid korrakaitsjad kinni Belgorodi oblasti vara- ja maasuhete asekuberneri Rustem Zainullini. „Kohus võttis uurimise taotlusel ta pettuse kriminaalasja raames vahi alla,” ütles agentuuri allikas. Ta lisas, et koos ametnikuga peeti kinni kaks ärimeest. Süüdistuste kohta üksikasju ei avaldatud. Esimesena teatas Zainullini kinnipidamisest Belgorodi blogija ja ettevõtja Andrei Malikov allikatele viidates 21. juuni õhtul. Tema sõnul on vahistamine seotud uurimisega kuritarvituste kohta Ukraina piiril asuvate kindlustuste ehitamisel. See hõlmab kaitseliini jaoks ostetud raudbetoontoodete ülehindamist. Varguse summa võib ulatuda üle poole miljardi rubla (5,5 miljoni euro) . Zainullin töötas kuberner Vjatšeslav Gladkovi meeskonnas alates oma valimiste algusest 2021. aastal. Malikov lisas, et juhtumis kuulati üle ka Kurski oblasti asekuberner Vladimir Bazarov, kes kolis oblastisse veebruaris Belgorodi oblastist, kus ta vastutas ka ehitussektori eest.

Zainullinist sai kolmas kõrge oblastiametnik, kes peeti kinni pettusejuhtumis seoses piirile kindlustuste ehitamisega. Aprilli keskel vahistas kohus Kurski oblasti endise kuberneri Aleksei Smirnovi ja tema asetäitja Aleksei Dedovi. Neile esitati süüdistus ulatuslikus pettuses (kriminaalkoodeksi artikli 159 neljas osa) seoses kindlustuste ehitamiseks eraldatud enam kui miljardi rubla (11 miljoni euro) vargusega. Selle kuriteo maksimaalne karistus on 10 aastat vangistust.

Kokku on võimud alates Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse kulutanud Belgorodi oblastis kaitseliini ehitamiseks 10,2 miljardit rubla, arvutas Pepel. Mai keskel teatas Gladkov, et ehituse käigus avastati 109 miljoni rubla väärtuses rikkumisi. Ta süüdistas töövõtjaid ebaausas tegutsemises, suurendades kasumi saamise eesmärgil tööde mahtu.

Enne seda saatis kohus eeluurimisvangistusse Stroiinvestrezervi direktori Sergei Petrjakovi, kes oli üks töövõtjatest. Uurimise kohaselt paisutas ettevõte tööde maksumust, saades eelarvest 11,5 miljonit rubla. Kriminaalasja materjalidest selgus, et töövõtja ja tuvastamata isikud, kasutades oma sidemeid Belgorodi oblasti valitsuses, sõlmisid lepinguid seotud ettevõtetega. Tööde eest tasuti ettemaksuna kuni 70% maksumusest, kuid neid ei teostanud keegi. Seejärel leidis uurimine, et pettusega võib olla seotud Belgorodi oblasti ehitusminister Oksana Kozlitina. Kohalik kohus keeldus aga andmast luba tema maja läbiotsimiseks.

Naaberoblastis algatati üle 10 Kurski oblasti arenduskorporatsiooniga seotud kriminaalasja kindlustuste ehitamiseks mõeldud vahendite varguse tõttu. Eelmise aasta lõpus peeti kinni korporatsiooni endine tegevjuht Vladimir Lukin ja kaks tema asetäitjat, Igor Grabin ja Snežana Martjanova. Lisaks vahistati mitu ärimeest ja endine oblasti duuma saadik Maksim Vassiljev. Kurski oblastis kindlustuste ehitamiseks tehtud varguste summa ületas 4 miljardit rubla (44 miljonit eurot), teatas kuberneri kohusetäitja Aleksandr Hinštein.

12. Pärast USA rünnakuid tuumarajatistele kiitis Iraani parlament heaks Hormuzi väina sulgemise, mille kaudu liigub veerand maailma naftatoodetest, ütles riikliku julgeoleku ja välispoliitika komitee liige Ismail Kousari, vahendab Press TV. Ta täpsustas, et lõpliku otsuse selles küsimuses teeb riigi riiklik julgeolekunõukogu. Omakorda ütles Islamirevolutsioonikaardi (IRGC) mereväe ülem brigaadikindral Alireza Tangsiri, et Hormuzi väin suletakse mõne tunni pärast, kirjutab TRHaber.

Varem tegi sellise ettepaneku Iraani ülemjuhi nõunik Hossein Shariatmadari. Ta kutsus üles sulgema Ameerika, Briti, Saksamaa ja Prantsuse laevanduse jaoks ühe maailma naftakaubanduse peamise marsruudi ning toetas ka raketirünnakuid Bahreinis asuvatele USA mereväe laevadele. Iraani välisminister Abbas Araghchi lubas Hormuzi väina sulgeda. Sarnase hoiatuse andis välja ka kaitseministeerium, rõhutades, et naftatankerid ei sõida enam seda marsruuti Euroopasse.

Hormuzi väin ühendab Pärsia lahte Omaani merega ja edasi avamerega. Bloomberg kirjutas, et umbes veerand maailma nafta ja naftatoodete meretranspordist Iraanist, Iraagist, Kuveidist, Saudi Araabiast ja Araabia Ühendemiraatidest läbib seda väina iga päev. Financial Times hindas selle näitaja 21%-le. Pärast USA rünnakut Iraani rajatistele lahkus Marine Trafficu andmetel Pärsia lahest kohe 17 naftatankerit. Veel 37 laeva seisid Hormuzi väina ees, püüdes ohtu hinnata.

Analüütikud nimetasid väina võimalikku sulgemist Iisraeli ja Iraani konflikti eskaleerumise äärmuslikuks stsenaariumiks, märkides, et Pärsia lahest väljumise täielik blokeerimine võib põhjustada ühe oluliseima häire tänapäevase turu ajaloos, mis oleks võrreldav 1970. aastate kriisidega. JPMorgan Chase & Co. andmetel võivad naftahinnad selle stsenaariumi korral tõusta 130 dollarini barreli kohta. Lisaks naftale läbib seda marsruuti kuni 30% ülemaailmsetest veeldatud maagaasi tarnetest. Iraani katse sulgeda Hormuzi väin oleks vabariigi majandusele enesetapumõte, ütles USA asepresident J.D. Vance pühapäeval. Tema arvates on ebatõenäoline, et Teheran sellist sammu astuks.

Varem teatasid Jeemeni huthid Iraani-vastaste rünnakute tõttu USA-ga sõlmitud vaherahu lõppemisest ja soovitasid Washingtonil hoida oma laevu Jeemeni territoriaalvetest eemal Punases meres.

13. Iraani välisminister Abbas Araghchi lendab kiiresti venemaale, et pidada läbirääkimisi putiniga pärast seda, kui USA otsustas ühineda rünnakutega Iraani tuumaobjektidele, mida Iisrael on pommitanud enam kui nädal aega. „Lähen täna (lugu ilmus eile) Moskvasse ja homme hommikul kohtun president putiniga. venemaa on Iraani sõber ja meil on strateegiline partnerlus,” ütles Araghchi pühapäeval pressikonverentsil. Ta lisas, et kavatseb pidada kremliga tõsiseid konsultatsioone ning ütles, et Trump on diplomaatia õhku lasknud ja reetnud mitte ainult Iraani, vaid ka Ameerika valijaid. „Nad on ületanud väga suure punase joone,” ütles Araghchi. „Peame vastama oma seadusliku enesekaitseõiguse alusel” (tsitaadid BBC Newsist ja CNN-ist).

venemaa sooviks Iraaniga seotud olukorda sekkuda, kuna rünnaku all on lähedane partner ja liitlane. kremli välispoliitikablokile ja venemaa välisministeeriumile lähedased allikad ütlesid Moscow Timesile, et tehakse palju diplomaatilisi pingutusi, kuid kõik katsed on lõppenud asjatult. Ühe allika, praeguse valitsusametniku sõnul võib kreml siiski proovida toimuvat mõjutada koostöös sõbralike riikidega – Hiina, Brasiilia ja Indiaga. „Püüame luua omamoodi rinde riikidest, kes pooldavad Iraani tuumaprobleemi rahumeelset lahendamist,” ütles allikas. „On väga oluline proovida kuidagi veenda Ameerika partnereid (Pärsia) lahe piirkonnas, et ka nemad püüaksid Washingtoni suurema vaoshoituse osas mõjutada.”

venemaa-Iraani strateegilise partnerluse leping ei näe ette sõjalist abi ja on ebatõenäoline, et Moskva näitab oma lihaseid Iraani toetuseks, ütles Boriss Bondarev, endine diplomaat venemaa alalisest esindusest ÜRO juures Genfis. „Iraani sõjaline abistamine – näiteks S-400 süsteemide üleandmisega – on äärmiselt keeruline. Esiteks pole teada, kui palju neid süsteeme venemaal laos on ja kui võimalik on neid üle anda ilma oma õhukaitset kahjustamata. Ja see on venemaa jaoks üha valusam küsimus. Teiseks pole kindlust, et neid ei jälitata ja hävitata,” usub Bondarev.

14. USA president Donald Trump tõmbas USA uude konflikti maapealse operatsiooni väljavaatega, andes käsu rünnata Iraani tuumarajatisi, ütles venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev. „Trump, kes tuli rahusobitaja presidendina, alustas uut sõda,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis. medvedjev väidab, et absoluutne enamus maailma riike on Iisraeli ja USA tegude vastu ning mõned riigid on isegi valmis Iraanile otse oma tuumarelvi tarnima. Ta ei täpsustanud aga, kas nende hulgas on venemaa, mis on Islamivabariigi strateegiline partner.

medvedjev väljendas ka veendumust, et Ameerika rünnak ei tekitanud tõsist kahju, vaid ühendas iraanlased ajatolla režiimi ümber ja et nüüd loob Teheran kindlasti tuumarelvad. „Selliste edusammudega Trump Nobeli rahupreemiat ei näe… Hea algus, palju õnne, härra president!” lõpetas ta.

Ameerika Ühendriigid ühinesid Iisraeliga Iraani tuumarajatiste hävitamisel 22. juuni öösel, rünnates kolme võtmetehast – Natanzis, Isfahanis ja Fordowis –, kasutades muu hulgas punkripomme. Trump kuulutas operatsiooni edukaks. Ta tegi selgeks, et peab selliseid tegevusi õigustatuks, arvestades, et Iraan on 40 aastat öelnud „surm Ameerikale, surm Iisraelile”. Samal ajal kutsus Trump Teherani üles kiiresti tuumaleppe sõlmima, ähvardades keeldumise korral uute rünnakutega.

Vastuseks teatas Iraani Aatomienergiaagentuur, et riik jätkab uraani rikastamise programmi hoolimata juhtunust. Islamivabariik nõudis ka, et maailma üldsus mõistaks Ameerika Ühendriigid hukka ja taotles ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralist kohtumist. Iraani välisminister Abbas Araghchi süüdistas Washingtoni organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õiguse rikkumises, rõhutades, et Teheran jätab endale õiguse kasutada kõiki võimalikke võimalusi oma huvide ja suveräänsuse kaitsmiseks.

ÜRO peasekretär António Guterres nimetas Iraani tuumarajatiste rünnakut otseseks ohuks rahule ja julgeolekule. IAEA direktor Rafael Grossi on määranud agentuuri juhtkonna erakorralise koosoleku 23. juuniks, kuigi organisatsioon ei ole kolme rünnatud objekti välisel ajal registreerinud liigset kiirgustaset. Iraani riikliku ringhäälingu asejuht Hassan Abedini väitis, et võimud olid rikastatud uraani varud sealt eelnevalt eemaldanud. Sarnast teavet andis Iraani parlamendi spiikri nõunik Mehdi Mohammadi, märkides, et Fordow’ tuumatöökoda oli eelnevalt evakueeritud.

Samal ajal valmistub Trumpi administratsioon võimaluseks, et Iraan võib järgmise 48 tunni jooksul rünnata Ameerika rajatisi, ütlesid kaks Pentagoni allikat ja Valge Maja kõrge ametnik NBC Newsile. Siiski ei tea nad veel, mis täpselt võiks olla sihtmärgiks. USA sõjaväebaasid välismaal on olnud maksimaalses valmisolekus juba mitu kuud.

15. Uurimisrühm Conflict Intelligence Team (CIT), mis on jälginud venemaa sõjalisi asju üle kümne aasta, on avaldanud uue aruande T-90 tankide tootmise kohta. Lühikokkuvõte nende peamistest järeldustest venemaa tankide tootmise ja laiendamise kohta:

2022. aasta alguseks, vahetult enne sissetungi, oli Uralvagonzavod alustanud täiustatud T-90M „Prorõv” masstootmist. Armee oli saanud 66–85 tanki, lisaks 10 Kaasani tankikooli saadetud tanki. Kokku oli venemaal 2022. aasta veebruari paiku umbes 65–85 T-90M-i ja 370–380 vanemat T-90-t.

CIT hinnangul ehitas Uralvagonzavod 2022. aastal 60–70 T-90M tanki. Tootmine tõusis 2023. aastal väidetavalt 140–180 tankini. 2024. aastal võis toodang ulatuda 250–300 tankini. Kõik praegused T-90M-id on äsjaehitatud ja kere tootmine ei tundu olevat piirav tegur.

Alates sissetungi algusest on venemaa tootnud hinnanguliselt 540–630 T-90M tanki, nii uusi kui ka täiustatud. Vähemalt 130 kinnitatud kaotuse juures on teenistuses endiselt 410–500 tanki – see moodustab umbes 15% kõigist rindele saadetud venemaa tankidest.

Uralvagonzavod töötab selle nimel, et tootmist veelgi laiendada. Ettevõte on välja kuulutanud hanked uute keevitusjaamade ja töötluspinkide jaoks, mis on kavandatud ööpäevaringselt töötama. Täieliku rakendamise korral võiksid need uuendused lähiaastatel toetada veelgi kõrgemaid tootmistasemeid.

Eeldades, et tankide kaod 2025. aastal aeglustuvad tankide vähesema kasutamise tõttu, võimaldaksid praegused tootmismahud venemaal oma tankiväge veel mitu aastat säilitada. Tootmise järsk suurendamine nõuaks aga suuri investeeringuid uutesse rajatistesse ja kaasaegsetesse masinatesse.

Selles kontekstis on sanktsioonide jõustamise tugevdamine võtmeelement venemaa kaitsepotentsiaali kasvu ohjeldamisel ning uue rünnaku Ukraina vastu või sõjalise konflikti NATO riikidega ärahoidmisel.

Kogu lugu leitav: https://notes.citeam.org/eng_t90

16. Lühiuudised

USA välisministeerium on pärast USA rünnakuid Iraani tuumarajatistele ja Iraani ähvardusi andnud välja „globaalse hoiatuse”, kutsudes ameeriklasi üles olema välismaal suuremat ettevaatlikkust. „Iisraeli ja Iraani konflikt on toonud kaasa reisihäireid ja perioodilisi õhuruumi sulgemisi Lähis-Idas. On oht, et välismaal toimuvad meeleavaldused on suunatud USA kodanike ja huvide vastu. Välisministeerium soovitab USA kodanikel kogu maailmas olla suuremat ettevaatlikkust.” Sellised globaalsed hoiatused on haruldased. Välisministeerium andis viimati sellise hoiatuse välja 2023. aasta oktoobris pärast Hamasi rünnakut Iisraelile Gaza sektorist.

USA on teada saanud, et Iraani toetatud võitlejad valmistuvad ründama USA sõjaväeobjekte Iraagis ja võimalik, et ka Süürias. Sellest kirjutas New York Times, viidates USA sõjaväe- ja luureametnikele. USA ametnike sõnul valmistuvad Iraani toetatud võitlejad ründama USA baase Iraagis. Samal ajal ei välista allikad, et sihikule võidakse võtta ka Süürias asuvaid sihtmärke. Need rühmitused on aga seni tegutsemisest hoidunud ning ühe USA ametniku sõnul teevad Iraagi võimud märkimisväärseid pingutusi, et võitlejaid rünnakutest loobuda.

Teated näitavad, et Iraani linnas Bushehris, kus asub Rosatomi ehitatud tuumaelektrijaam, on kuulda plahvatusi. Varem teatas Moskva, et putinile kinnitati, et sellele rajatisele rünnakuid ei tehta. Seen, mis sealt kandis üles kerkis, oli päris-päris kõrge…

President Zelenski avaldus pärast kaitseministeeriumi luureosakonna juhi Kõrõlo Budanovi aruannet: Ukraina luure andmetel valmistab venemaa ette uusi sõjalisi operatsioone Euroopas. „Me registreerime venemaa juhtkonna edasist intellektuaalset allakäiku ja meil on tõendeid, et nad valmistavad ette uusi sõjalisi operatsioone Euroopas.”

Reuters: Süüria pealinnas Damaskuses kristlikus kirikus toimunud enesetapurünnakus hukkus vähemalt 20 ja sai vigastada üle 50 inimese. See oli esimene enesetaputerrorist Damaskuses pärast seda, kui islamistide juhitud ülestõus kukutas detsembris Bashar al-Assadi. Süüria siseministeerium teatas, et enesetaputerrorist oli Islamiriigi liige. Ta sisenes kirikusse, avas tule ja seejärel õhkis oma lõhkevesti.

Reuters: NATO riigid võtsid pühapäeval vastu avalduse eelseisvaks tippkohtumiseks, milles seati eesmärgiks suurendada iga-aastaseid kaitse- ja julgeolekukulutusi 5%-ni SKP-st aastaks 2035, ületades Hispaania vastuväited.

Iraan lasi esimest korda Iisraeli pihta Kheibari raketi. Kheibar ehk Khorramshahr-4 on keskmise ulatusega ballistiline rakett, mille tegevusulatus on 2000 km ja manööverdusvõime kõrge. See on tuntud oma raske lõhkepea ja avastamise vältimise võime poolest ning on Iraani arsenali oluline osa.

Toornafta hinnad on maist saadik pidevalt tõusnud, lähenedes 80 dollarile barreli kohta, mida ajendas USA, Iisraeli ja Iraani vahelise konflikti eskaleerumine Lähis-Idas – mis on peamine naftat eksportiv piirkond. Kui see trend püsib, võib see elavdada venemaa majandust ja aidata säilitada tema sõjalist pingutust.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Pühapäeva, 22. juuni õhtul kell 17.07 toimus liiklusõnnetus Jõgevamaal Mustvee vallas Raja külas Kalda tn 72 juures.

15-aastane poiss sõitis elektrilise tõukerattaga vastu tagurdavat 45-aastase mehe juhitud sõiduautot Ford S-MAX.

Tõukerattur toimetati haiglasse.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis teada, et Ukraina luurel on tõendeid Venemaa kavandatavate uute sõjaliste operatsioonide kohta Euroopas.

Avaldus põhineb Ukraina sõjaväeluure (HUR) juhi Kyrõlo Budanovi raportil.

Venemaa juhtkonna intellektuaalne allakäik jätkub ja meil on tõendeid, et nad valmistavad ette uusi sõjalisi operatsioone Euroopa piirkonnas, kirjutas Zelenski sotaiaalmeedias.

Hõbemedaliga Võru gümnaasiumi lõpetanud Markel Hanimägi tunnistusel on kaks sajaprotsendilist tulemust: inglise keel ja matemaatika. Ka eesti keeles saavutas ta maksimumilähedased punktid, saades kirja 93 protsenti.

Võru gümnaasiumi direktor Karl Kirt rääkis, et nii edukat lõpetajat pole koolis varem olnud. „Ühel eksamil on saadud sada protsenti, kuid kaht pole ükski õpilane kunagi maksimumpunktidele teinud. Matemaatikaõpetaja arvas juba enne eksamit, et Markel saavutab väga hea tulemuse. Ta on osalenud paljudel olümpiaadidel. Markel on andekas, kuid ainult sellest ei piisa. Oma osa on ka noormehe töökusel,” rääkis Karl Kirt väljaandele Lõuna-Eesti Postimees.

Eesti piiri ääres Venemaal Pihkva oblastis kurdetakse, et internet on täielikult välja lülitatud.

Pihkva linnas ei tööta internet ja osaliselt ka WiFi. Kõned, navigeerimine ja kaardimaksed – miski ei tööta.

Märgitakse, et linn on nagu kiviaega tagas viidud. Probleemid on kestnud juba nädal aega.

Teenusepakkuja „MART” blokeeris Steami, Telegrami ja teised välismaised teenused, selgitades seda „kaitsega väliste ohtude eest”.

Iirimaa esindaja Euroopa Parlamendis palus EL-i kõrgeimal välisasjade ametnikul vabandada vihje pärast, et Iirimaa neutraalsuspoliitika on osaliselt tingitud sellest, et Iirimaal puudub tänapäevane arusaam „julmustest, massiküüditamistest, kultuuri ja keele mahasurumisest”.

Euroopa Komisjoni asepresident ja välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas tegi need märkused Euroopa Parlamendis Strasbourgis Prantsusmaal toimuva NATO kohtumise arutelul, vahendab rte.ie.

Vastuseks arutelule, mis hõlmas erinevaid seisukohti NATO, konfliktide, sealhulgas Venemaa sõja Ukrainas, ja selle kohta, kas EL peab suurendama kaitsekulutusi, ütles Eestist pärit Kallas: „Ma tahan pöörduda meie Iiri kolleegide poole. Ma mõtlen, et jah, rahu ei tähenda, et inimkannatused lõppevad.”

„Kui te alistute ja teil on agressor ning ütlete okei, võtke kõik, mida soovite, ei tähenda see, et inimkannatused lõppevad,” märkis ta.

„Meie kogemus raudse eesriide taga [külma sõja ajal Ida ja Lääne vaheline de facto piir], pärast Teist maailmasõda said sellised riigid nagu Iirimaa oma õitsengut üles ehitada, aga meie jaoks tähendas see julmusi, massiküüditamist, kultuuri ja keele mahasurumist.

See juhtubki. See on ka rahu, aga tegelikult mitte vabadus, inimeste valikuvabadus, ja see ongi EL-i mõte ja selle eest me võitleme,” sõnas ta.

Oma avalduses ütles Euroopa Parlamendi liige Kathleen Funchion: „Kallase märkused hämmastasid mind, mis näitasid selget arusaama puudumist Iirimaa ajaloo kohta.”

„Oma kõnes rõhutasin Iirimaa pikaajalist neutraalsuspoliitikat, mille kujundas meie endi kolonialismikogemus ja enesemääramise võitlus.

Asepresident Kallase väide, et Iirimaa lihtsalt õitses sõjajärgsel perioodil ilma trauma või rõhumiseta, on sügavalt ebatäpne ja halvustab meie saare kogemust.

Ka Iirimaa talus julmusi, alates Ballymurphy veresaunast kuni Verise Pühapäevani, kus Briti sõdurid tulistasid ja tapsid süütuid tsiviilisikuid.

Meie rahvas kannatas kohtuta interneerimise ja laialdase diskrimineerimise all eluaseme ja tööhõive osas, eriti põhjas.

Lisaks on iiri keele ja kultuuri mahasurumine olnud pidev võitlus, mida tõendab aastakümneid kestnud kampaania iiri keele seaduse vastuvõtmiseks põhjas.”

„Asepresident Kallase kommentaarid olid läbimõtlematud ja sügavalt tundetud Iiri kogukondade kogemuste suhtes, kes tänaseni õiglust otsivad,” ütles ta.

Parlamendi liige jätkas, et ta on kirjutanud proua Kallase büroole, „paludes tal oma märkused tagasi võtta”.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 22. juuni 2025:

mõned majad kahes asulas saagiks kalli hinnaga ja USA alustas Iraani pommitamist. Tundub, et Siversk-Pokrovsk lõigus üha enam panustab vene pool siinsete suuremate linnade ümberpiiramisele.

1. Ork on ork ehk ei midagi uut…

2. Üks kütuserong ja väljaõppekeskus Kurski oblastis pihta sai.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: mõned hooned kaotati.

9. Lõunarinne: mõned hooned kaotati.

10. Herson: muutusteta.

11. vene väed on alustanud uut tüüpi luuredrooni saatmist.

12. Ukraina alustab suvel sõjatehnoloogia eksporti ja avab tootmise Euroopas.

13. Lühiuudised

USA ründas kolme tuumaobjekti Iraanis, Fordow’d, Natanzi ja Esfahani. Rünnakud, millest Trump teatas vahetult pärast Riikliku Julgeolekunõukogu kohtumist, viidi läbi B-2 vargpommitajatega, ütles Iisraeli ametnik Axiosele. Ainult need lennukid on võimelised kandma Iisraeli taotletud 13-tonniseid punkripurustajaid. Kolm Iraani ametnikku ütlesid New York Timesile, et pommid tabasid Fordow’d ja Natanzi umbes kell 2.30 kohaliku aja järgi. Axiosi allikate sõnul hoiatas Trumpi administratsioon Iisraeli ette. Lähis-Ida on sisenemas uude, ettearvamatusse ajastusse, mis võib probleeme kaasa tuua, ütleb Ray Takeih, USA Välissuhete Nõukogu vanemteadur. Iraani juhte on alandatud igal võimalikul viisil, mis on muutnud nad haavatavaks omaenda rahvastiku ja sisekriisi suhtes, ütleb Takeih. „Nad peavad oma uhkuse kuidagi taastama.” Üks risk on see, et Iraan võib pidada ebaproportsionaalset reageeringut ainsaks viisiks heidutusvõime taastamiseks, ütleb Jonathan Panikoff, Atlandi Nõukogu Scowcrofti Lähis-Ida julgeolekualgatuse direktor: „Sel juhul on meil märkimisväärne eskalatsioonispiraal, mis võib väga kiiresti kontrolli alt väljuda.”

IDF: Alates pühapäevast kella 03.45 hommikul kehtivad Iisraelis uued piirangud, mille kohaselt on kõik riigi piirkonnad viidud ainult esmatarbekaupade režiimile. Pühapäeva õhtul kiitis Iisraeli kaitseminister Israel Katz heaks uued juhised kodanikele, mis näevad ette piirangute olulist karmistamist riigi julgeolekuolukorra tõttu. „Pärast olukorra hindamist otsustati, et alates tänasest kella 03.45 hommikul muudetakse IDF-i juhtimisjuhiseid viivitamatult. Kõik riigi piirkonnad viiakse ainult esmatarbekaupade režiimile. Juhised hõlmavad haridustegevuse, kogunemiste ja institutsioonide tegevuse keeldu, välja arvatud esmatarbekaupade sektorid.”

Eile kokku 171 vene poole rünnakut. Muutusi taktikas pole tuvastanud, ikka põhiliselt soldatid kas jalgsi või kergliikuritel. Videode järgi kipub arvama, et järjest tõuseb pisu suuremate ATV-de hulk, kuhu mahub 2-4 meest+pagas. Neid kasutatakse nii rünnakutes kui tagalatoetuseks. Tihedamaks on läinud 1-3 meheliste gruppide rünnakud, nii jala kui kergliikuritel. Kas see taotluslik, et konveier pidevalt töötaks või ei jagu vahendeid rohkemaks, eip oska kindlalt arvata. Ühes küll kindel, et vene komandöri lahingupäevikusse on vaja rünnakute ettekandeid, et mitte kõrgemalt tuupi saada. Kahjuks päris edukalt ei suuda seni vene pool hakkama saada vene poole liugpommide, kaudtulelöökide ja kamikaze droonide töö piiramisega. Liugpomme eilegi üle 100, kaudtulelööke üle 6 tuhande ja kamikazedroonide arv ei taha langeda alla 3 tuhande. Fiiberoptilise kaabliga droone (kummagi poole omasid) vedelevat maa peal juba niipalju, et sõdurit nende kaablite pärast koperdavad. Õnneks midagi seni vene poolele lihtsalt ei tule ja ikka näeb, et Ukraina maa hind tõuseb kiiresti.

1. 21. juuni õhtul ründasid vene väed Donetski oblastis Kramatorskis mitmekorruselist hoonet. Esialgsetel andmetel on hukkunuid ja vähemalt üks inimene võib olla rusude all.

22. juuni öösel tegid vene väed Donetski oblastis Slavjanskile uue rünnaku. Pommitabamuse tagajärjel hukkus 17-aastane poiss ja sai vigastada veel kolm inimest. Kümned tsiviilinfrastruktuuri rajatised said kahjustada. Donetski oblasti riikliku administratsiooni juht Vadim Filashkin: „Slavjanskis hukkus 17-aastane poiss, kolm inimest sai vigastada. Kahjustada said 32 eramut, 2 administratiivhoonet, 4 mitmekorruselist hoonet, tööstushoone ja 3 autot.”

Hersoni pommitamise tagajärjel sai kahjustada linna veevarustust pakkuv rajatis, mõnes piirkonnas võib esineda veekatkestusi või madal veesurve.

venemaa ründas Krementšukki kobarpommidega, eesmärgiga tekitada tsiviilelanikele maksimaalset kahju. Löögid olid suunatud energiarajatistele. Mõned mänguasjade kujuga submoonid kujutavad endast tõsist ohtu lastele. Sündmuskohalt leiti ka kuni 10 cm laiuste metallkuulidega kilde.

Hukkunute arvud kohalike seas nii rinde kui piiri lähistel on tõusuteel.

2. Ukraina sõjaväe luureandmetel tabati vene kütuserongi. Leegis on 11 tsisternvagunit, suitsu on näha kuni 20 kilomeetri kauguselt. Raudteeliin on väidetavalt hävinud, katkestades kütusetarned rindele vähemalt kaheks nädalaks lõunarindel (tabamuse koht olla Tokmaki lähistel).

venemaa Kurski oblastis asuv Lgov sattus öösel tule alla. Esialgsete teadete kohaselt tabas rünnak kohta, kus vene väed treenisid rünnaküksusi.

3. Kursk/Belgorod: rünnakute arvu tuntav langus, arvatavalt see reorgi seotud ja eks täna või homme uuesti suudetakse rünnakute arvu tõsta.

4. Harkiv: kui varasemalt oli siin sektoris rünnakute arv 3-5, siis nüüd kipub juba üle nädala olema 7-10.

5. Kupjansk-Kreminna: pole juba mitu päeva enam muutusi rindejoones tuvastanud. Surve vene poolelt keskmine.

6. Siversk: kipub selles sektoris üha tihedamalt olema oluliselt kõrgema survega päevasid ning näha on huvi tõusu hakata ohustama esmalt Siverski linna.

7. Bahmut: survet jagus ning tõusnud tempot Tšassiv Jari poole on suutnud juba vene pool mitu päeva tavapärasest kõrgemal hoida. Tundub, et kahele lõigule on antud ühisem ülesanne (teine Pokrovsk-Toretsk vahel), et piirata ümber Kostjantinõvka linn (2001 aastal elas linnas lausa 91 000 elanikku) ning jätkata kombitsate ajamist nii Slovjanski suunal kui Pokrovski suunal.

8. Donetsk: vene väed liiguvad veidi edasi mööda Vovtša jõge Lääne-Donetskis, hetkel käivad lahingudZaporižžja külas, kuhu vene pool juba paar päeva varem sisse sai ning oli üleeilseks jõudnud asula keskele. Jätkuvalt mures, sest selle suuna edenemine on ohuks lõunarinde arvatavalt uuele kaitseliinile Vovtša-Mokrõi Jalõ jõe joonel. Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: Ševtšenko asulas lahingud jätkusid ning vene pool teeb pingutusi, et saada kogu asula oma kontrolli alla ja väidetavalt suutvat hoonekaupa edeneda.

Blogijatelt info, et Ukraina 20. armeekorpus olla jõudnud siia Velika Novosilka ja Donetski sektori kagu-lõuna lõiku appi.

Küll tuleb siinse sektori kesk- ja läänelõigust sõnumeid, et vene pool koondavat üksusi suurema surve avaldamiseks. Eks suurem huvi on saada üle Dnepri ja alustada juba läänekaldal surumist Hersoni-Odessa suunal. Odessani jõudmine on prioriteetne suund juba poliitiliselt, sest vaja on saada maismaa ühendus Transnistriani aga tundub vist see õnneks ulmevaldkonda jäävat.

10. Herson: muutusteta.

11. vene väed on alustanud uut tüüpi luuredrooni saatmist Ukraina kohale enne Shahed-tüüpi kamikaze-droonide rünnakuid. Sellest teatas raadiotehnoloogia spetsialist Sergei Flesh, kes avaldas allatulistatud seadme foto. Uus droon sarnaneb visuaalselt Shahediga, mis võimaldab sellel Ukraina õhukaitseüksusi leida ja eksitada. Drooni peamine ülesanne on ründedroonide marsruutide luuramine, samuti mobiilsete õhukaitse tulegruppide tuvastamine.

Seade lendab 1–3 kilomeetri kõrgusel ja on võimeline edastama videot enam kui 50 kilomeetri kaugusele, kasutades 1,2-sagedusriba analoogsaatjat. Juhtimine toimub ExpressLRS-süsteemi kaudu, mis tagab stabiilse raadioside ja kõrge andmete uuendamise kiiruse. Tänu neile võimalustele võimaldab droon kiiresti hinnata olukorda lähenemistrajektooridel, tuvastada õhukaitse nõrku kohti ja kohandada rünnakuplaani.

Eile, 21. juunil, ütles president Zelenskõi ajakirjanikele, et Ukraina on alustanud spetsiaalsete seireseadmete kasutamist venemaa Shahed-tüüpi droonide hävitamiseks. Tema sõnul on mobiilsed tulegrupid, mis varem kasutasid peamiselt kuulipildujaid, nüüd relvastatud uute seiredroonidega. Tänapäeval tulistavad sellised mobiilsed grupid alla umbes kolmandiku vaenlase rünnakudroonidest.

Selliste pealtkuulamisdroonide tootmisega tegeleb neli ettevõtet ning nende masstootmise kiirendamiseks saab Ukraina peagi täiendavat rahalist toetust Saksamaalt ja Kanadalt.

12. Ukraina plaanib hakata eksportima oma sõjatehnoloogiat partnerriikidesse Euroopas ja kaugemal. See hõlmab droonide, rakettide ja võimalusel ka suurtükiväe tootmisliinide loomist välismaale. President Volodõmõr Zelensõi teatas sellest kohtumisel ajakirjanikega, teatab LIGA.neti korrespondent. „Oleme käivitanud programmi „Ehita koos Ukrainaga” ja suvel allkirjastame vastavad lepingud oma tehnoloogiate ekspordi alustamiseks välismaale tootmisliinide avamise formaadis Euroopa riikides ja võib-olla mitte ainult – nendes riikides, mis meid aitavad, mis rahastavad droonide tootmist ja hakkavad rahastama rakettide tootmist Ukrainas,” ütles president.

Tema sõnul puudutab see ainult sõjatehnoloogiat: „erinevat tüüpi droone, rakette ja võimalusel ka suurtükiväge. Ja me pakume asjakohaseid tehnoloogiaid ja toodame relvi oma riikides meile ja neile. Lepingud on juba olemas,” lisas ta. Samal ajal rõhutas president, et ükski neist tehnoloogiatest ei tohiks sattuda agressoririigi kätte:„”On selge, et tehnoloogiaid ei saa venelastele tarnida ja seetõttu me ei tee koostööd riikidega, kes venemaale kaasa elavad. Sõja ajal plaanime seda kõike Ukraina relvajõududele pakkuda.”

Zelenski keskendus konkreetselt riikidele, kellega on juba olemas kokkulepped või positiivsed signaalid kaitsetööstuse tootmise paigutamise kohta. „Taani on number üks. Positiivsed kokkulepped on Norraga, Saksamaaga ja pärast minu viimast kohtumist Kanadas ilmselt ka Suurbritanniaga. Leedust on signaal – nad tõesti tahavad seda. Samuti on siin oluline, et me räägime erasektoriga,” täpsustas riigipea.

President teatas ka, et 2025. aastal saavutas Ukraina kaitsetööstuse rahastamise rekordtaseme. „Sel aastal leidsime kaitsetööstusest 43 miljardit dollarit. See on raha, mis tuleb Ukraina kaitsetööstuse toetuseks, see rahastab meie kaitsetööstust,” ütles Zelenskõi.

13. Lühiuudised

USA presidendi eriesindaja Keith Kelloggi Valgevene visiidi päeval vabastas aleksandr lukašenko režiim 14 poliitvangi, sealhulgas Sergei Tihhanovski. Esiteks sai teatavaks, et vabastati üks kuulsamaid Valgevene poliitvange, opositsiooniliidri Svetlana Tihhanovskaja abikaasa Sergei Tihhanovski. Selle tulemusel selgus, et vabastati 14 Lukašenko režiimi poliitvangi. Inimõiguste keskuse Viasna andmetel vabastati lisaks Tihhanovskile ka Natalia Dulina, Ihar Karney, Galina Krasnjanskaja, Akihira Gaevski-Hanada ja Kirill Balakhonav. See sai võimalikuks tänu USA presidendi eriesindaja Donald Trump Keith Kelloggi Minski visiidile. Viasna andmetel viidi vabastatud poliitvangid Leetu. USA ametnik ütles varem Reutersile, et Trumpi administratsioon on sisemiselt arutanud võimalusi Minski eemaldamiseks Moskva mõjusfäärist ja selle vähemalt osaliselt Washingtonile lähemale toomiseks.

lukašenko režiimi poolt 14 poliitvangi vabastamise päeval tuletas Leedu välisminister Kęstutis Budrys meelde, et vangistuses on endiselt üle 1000 poliitvangi.

Iraani riigitelevisiooni poliitikadirektori asetäitja Hassan Abedini ütles, et Iraan oli eelnevalt evakueerinud kõik kolm tuumaobjekti, mida Ameerika Ühendriigid ründasid.

Iraani väljaande Nour News andmetel on Iraanis alates vaenutegevuse algusest 13. juunil tapetud vähemalt 430 inimest ja üle 3500 on saanud vigastada.

Politico portaal, viidates anonüümsetele allikatele: Ukraina-NATO nõukogu kohtumine Haagi tippkohtumisel juhtide tasandil ei olnud planeeritud Ameerika Ühendriikide seisukoha tõttu, kes ei soovi keskenduda Ukraina sõjale. „Ukraina-NATO nõukogu kohtumist Haagis ei toimu – see on järjekordne järeleandmine Ameerika Ühendriikidele, kes ei soovi keskenduda sõjale, mida Trump pole ikka veel suutnud lõpetada, nagu ta kampaania ajal lubas.”

Le Monde teatab, et USA koordineeris salaja venemaaga ÜRO resolutsiooni enne sissetungi aastapäeva. Washington surus peale rahule keskendunud eelnõu ja kutsus liitlasi üles Ukraina versioonist loobuma. Prantsusmaa ja Ühendkuningriik panid vastu, toetades Kiievit. Hiljem jäi USA oma teksti hääletamisel erapooletuks.

Ukraina luureandmete kohaselt värbab venemaa Kesk-Aasia migrante jõuga, lubades valedel alustel lühiajaliste lepingute kaudu kiiret raha. Paljud hukkuvad rindel. Viimaste hukkunute seas on Usbekistani ja Tadžikistani kodanikke, keda kasutatakse kõige ohtlikumates sektorites.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Sotsiaalmeediasse on pandud video Iraani Fordow tuumarajatisest pärast USA rünnakut.

Videos pole midagi näha, ei tulekahju ega midagi.

Iraani võimud väidavad, et rajatis oli eelnevalt evakueeritud ja USA pommitas tühja. Väidetakse, et uraani rikastamine toimub hoopis kusagil mujal.

Siin on video:

Laupäeva, 21. juuni õhtul kell 17.07 toimus liiklusõnnetus Põlva linnas Mammaste-Orajõe jalgteel.

Langusel kiirust kogunud jalgrattur, 39-aastane naine sõitis vasakkurvis paremale teelt välja ja kukkus.

Jalgrattur toimetati haiglasse.

President Donald Trump ütles ööl vastu tänast pühapäeva, 22. juunit, et Ühendriigid viisid edukalt läbi õhurünnakuid kolme Iraani peamise tuumarajatise vastu, lükates Ühendriigid otse Iisraeli ja Iraani vahelisse sõtta ning lõpetades päevi kestnud spekulatsioonid selle üle, kas Trump otsustab Iisraeli nimel sekkuda.

Pöördudes Valge Maja idapoolsest toast rahva poole lühikese kõnega, kus tema sõjakabineti koosseisu kuuluvad asepresident J. D. Vance, riigisekretär Marco Rubio ja kaitseminister Pete Hegseth, lisas Trump, et Iraani sihtmärgid on „täielikult ja lõplikult hävitatud” ning nimetas missiooni „suurepäraseks sõjaliseks eduks”, vahendab Newsweek.

Trump lisas pärast seda sotsiaalmeedias:

IGASUGUSELE IRAANI KÄTTEMAKSULE AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VASTU VASTUTAKSE PALJU SUUREMA JÕUGA, KUI TÄNA ÖÖSEL NÄHTUD. TÄNAN TEID! DONALD J. TRUMP, USA PRESIDENT.

Trumpi sõnavõtt:

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kus vene vanaema räägib, kuidas lapselaps kinkis talle Hiina auto.

Vanaema lööb jalaga vastu auto esiosa, kust lendab tükke. Ta võtab kokku, et auto on täielik jama.

Siin on video:

https://www.facebook.com/reel/24375535038719972

Paljud arvavad, et pudeliõlu on tervisikum kui purgiõlu. Värske uuring võib panna enne lemmikpudeli haaramist kaks korda järele mõtlema.

Prantsuse toiduohutusameti ANSES teadlased on avastanud, et klaaspudelites müüdavad joogid – sealhulgas vesi, õlu ja vein – sisaldavad rohkem mikroplasti kui plastpudelites olevad joogid, vahendab Daily Mail.

Alguses olid teadlased sellest leiust hämmingus.

Nad said peagi aru, et mikroplasti osakesed sattusid jookidesse pudelite välispinnal oleva värvi kaudu.

„Me ootasime vastupidist tulemust,” ütles uuringu läbiviija Iseline Chaib agentuurile AFP.

„Seejärel märkasime, et klaaspudeli proovidest eralduvad osakesed olid sama kuju, värvi ja polümeerkoostisega – seega sama plastik – kui klaaspudeleid sulgevate korkide välispinnal olev värv,” märkis ta.

Murelikuks teeb see, et nende mikroplastide pikaajaline mõju inimeste tervisele on endiselt ebaselge.

Uuringu jaoks asus meeskond hindama mikroplasti taset Prantsusmaal müüdavates populaarsetes jookides.

Nende analüüs näitas karastusjookide, limonaadi, jäätee ja õlle klaaspudelites keskmiselt umbes 100 mikroplasti osakest liitri kohta.

See oli viis kuni 50 korda kõrgem kui plastpudelites või metallpurkides tuvastatud määr.

Teadlased uurisid klaaspudeleid ja avastasid korkidelt väikesed kriimustused, mis olid tõenäoliselt tekkinud korkide vahelise hõõrdumise tõttu nende säilitamisel.

Nii tavalise kui ka gaseeritud vee puhul oli mikroplasti kogus kõigil juhtudel suhteliselt madal, ulatudes 4,5 osakesest liitri kohta klaaspudelites kuni 1,6 osakeseni plastikpudelites.

Veinijoojad tunnevad kergendust kuuldes, et vein sisaldas vähe mikroplasti – isegi korkidega klaaspudelites.

Karastusjoogid sisaldasid aga umbes 30 mikroplasti osakest liitri kohta, limonaad aga 40 mikroplasti osakest liitri kohta.

Õlu oli kõige hullem, koguni 60 mikroplasti osakest liitri kohta.

Praeguse seisuga ei tea teadlased, kas need mikroplastid kujutavad endast terviseriski.

Siiski on teadlased üha enam mures selliste osakeste võime pärast rakkudesse imenduda, põhjustades muutusi rakkude talitluses, eriti laste organitega suheldes ja täiskasvanueas püsivaid muutusi põhjustades.

Üha rohkem on tõendeid selle kohta, et plastidel võib olla võtmeroll varajases vähi tekkes, kus terved rakud muutuvad vähirakkudeks.

Eelmisel aastal leiti uuringus, et vähirakud levivad soolestikus pärast kokkupuudet mikroplastiga kiiremini.

Asjatundjad on samuti tõstatanud mure mikroplasti ja viljakuse vahelise võimaliku seose pärast. Teadlased hoiatasid juunis, et leidsid meeste spermast pisikesi plastosakesi.

Õnneks väidavad teadlased, et joogitootjad saavad pudelikorkidest eralduva mikroplasti hulka hõlpsalt vähendada.

Uuringu osana testis meeskond puhastusmeetodit, mis hõlmas korkide õhuga puhumist ning seejärel vee ja alkoholiga loputamist.

Leiti, et see vähendas mikroplastiga saastumist 60 protsenti.

Täna pärast kella kahte sai häirekeskus teate, et Suures väinas on ümber läinud plastikpaat nelja inimesega. Paat oli suundumas Muhu saarele.

Üks paadis olnud inimestest jõudis ise ujuda Muhu saarele kaldale.

Teiste meeste päästmiseks käivitas politsei päästeoperatsiooni, kuhu on kaasatud kõik lähipiirkonna merepääste ressursid, sealhulgas PPA kopterimeeskond.

Päästeoperatsiooni käigus leidis otsingumeeskond merel hätta sattunud mehed. Kahjuks ei olnud neist ühe, 38-aastase mehe päästevest avanenud ja ta leiti uppununa. Teised pääsesid eluga, neist üks vajas siiski alajahtumise tõttu haiglaravi.

„Praegu teame, et mehed liikusid kella 14 paiku neljakesi plastikpaadiga Virtsu sadamast Kuivastu poole, et minna kalastama. Kõik olid kained ja päästevestidega. Ühel hetkel, Muhu ja Viirelaiu vahel sõites, hakkas vesi teadmata põhjusel paati valguma nii, et see ei kandnud enam mehi ja vajus vee alla,” kirjeldas Kuressaare politseijaoskonna välijuht Rain Tiirik.

Kolmel mehel olid seljas korkvestid. Neist üks, 54-aastane mees, ujus ise Muhu saare kaldale. Teised kaks meest leiti merelt ulpimast ja päästeti. Neljandal, paukvesti kandnud mehel ei õnnestunud kahjuks eluga pääseda, sest tema vest ei avanenud. Ta leiti merelt uppununa ja toodi kaldale.

„Kahetsusväärne õnnetus, kus päästevestid olid kõigil ju seljas, kuid kahjuks üks neist ei olnud töökorras. Enne merele minekut veenduge alati, et kogu päästevarustus alates vestidest kuni sidevahendite ja signaalrakettideni oleks töökorras ja kergesti kättesaadav,” soovitas politsei välijuht.

Päästeoperatsioonile olid kaasatud politseinike kõrval ka päästjad ja vabatahtlikud merepäästjad erinevatest üksustest.

Saksamaal on puuke rohkem kui kunagi varem ning verd imevad parasiidid tegutsevad igal pool üle riigi.

Kliimamuutuste tõttu on lõunapoolsematelt aladelt Saksamaale levinud veel ka mitmeid uusi puugiliike.
Puugid varitsevad inimesi kõikjal. Nad on metsades ja aedades, isegi festivalilt võib puugi saada. Puuke leidub üha rohkem ka linnakeskkonnas, vahendab Bild.

“Meil on puukide arv suurem kui kunagi varem. On soe ja äikesetormid. Inimesed peavad olema ettevaatlikud. Oleme puukide populatsiooni mõõtnud 15 aastat ja sel aastal on see tase äärmuslik,” ütles klimatoloog Karsten Brandt.

Bild toob veel välja, et globaalne soojenemine toob riiki uusi puugiliike, koos nendega levivad ka uued haigused. Seni on veel avastatud üksikjuhtumeid, aga teadlased jälgivad juba tähelepanelikult uute liikide levikut.

Venemaa president Vladimir Putin ütles 20. juunil Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil peetud kõnes, et kogu Ukraina kuulub Venemaale. Ukraina välisminister Andri Sõbiha mõistis Putini sõnavõtu hukka ja kutsus läänt üles karmistama sanktsioone Venemaale.

Putini väide põhines nii tema enda kui ka Venemaa propaganda poolt sageli peale surutud valel narratiivil, et venelased ja ukrainlased on üks rahvas, vahendab ERR.

Toidu ja selle ohutusega seotud tõekspidamisi on palju – alates vanaemade tarkustest kuni internetis levivate nõuanneteni. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Anneli Haugas kirjutab Maablogis levinumatest müütidest ja pooltõdedest, mis toidumaailmas liiguvad.

Müüt: mustaks kõrbenud toit on kõhurohi

Tegelikkus: kõrbenud või söestunud toit võib sisaldada kantserogeenseid aineid, näiteks polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (PAHid) või akrüülamiidi, mis võivad soodustada vähi teket. Toitu pole tarvis üle küpsetada, sest enamik haigust tekitavaid mikroobe hävinevad, kui toitu kuumutada vähemalt 70-kraadise sisetemperatuurini. Lisaks ei ole toidu tumepruun värvus seotud maitse tugevusega.

Akrüülamiid tekib peamiselt suure süsivesikusisaldusega taimsete toitude kuumtöötlemisel, eelkõige röstimisel, küpsetamisel ja praadimisel. Akrüülamiidi leidub kartuli- ja teraviljatoodetes – eelkõige friikartulites, kartulikrõpsudes, küpsistes, leivatoodetes, hommikusöögihelvestes –, aga ka kohvis. Akrüülamiidi pole märkimisväärses koguses leitud keedetud, aurutatud, mikrolaineahjus või muul viisil madalal temperatuuril valmistatud toitudest. Akrüülamiidi vältimiseks järgi rusikareeglit: ära kõrveta toitu, vaid pruunista seda kergelt!

PAHid moodustuvad orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel, eelkõige kõrgematel temperatuuridel (üle 200 kraadi). PAHid toidus võivad tekkida toidu kuumutamisel, suitsutamisel või kuivatamisel nii tööstusliku kui ka koduse toiduvalmistamise käigus, aga samas ka pärineda keskkonnast. PAHide sisaldust toidus saab vähendada, kui vältida nii loomset kui ka taimset päritolu toidu kõrbemist.

Müüt: enda kasvatatud või tuttavalt saadud toit on kindlasti ohutu

Tegelikkus: toidu ohutus sõltub mitmest aspektist. Ka kodus kasvatatud „pritsimata“ toit võib sisaldada tõvestavaid mikroobe ja tervist ohustavaid aineid, mida taim on kasvamisel keskkonnast endasse kogunud (nt raskmetallid) või sisaldab looduslikult.

Kui toiduga tegelevad ettevõtjad (tootjad, tarnijad, vedad, müüjad) vastutavad toiduohutuse tagamise eest, siis koduköögis teeb inimene oma valikud ise. Kodus saame süüa valmistades kasutada erinevaid võtteid, et vähendada toidutekkelistesse haigustesse haigestumise riski.

Lihtsad põhimõtted, mida järgida, et kodus toiduohutust tagada:

Toore toidu töötlemiseks tuleks kasutada eraldi töövahendeid (nuge ja lõikelaudu) või puhastada neid vahepeal hoolikalt. Seda põhjusel, et töötlemata toit – eriti liha, mereannid ja nende mahlad – võib sisaldada ohtlikke mikroorganisme, mis võivad kanduda kokkamise ajal teistele toitudele.

Puu- ja köögiviljade ning salatite puhastamiseks piisab, kui pesed neid puhta voolava vee all. Kloori ega seebiga pole neid tarvis pesta, sest nii kloorist kui ka seebist võivad jääda toidule omad jäägid. Lisaks võivad mõned klooriühendid olla tervisele kahjulikud ja seebijäägid võivad põhjustada seedetrakti ärritust.

Müüt: toidu lõhna või välimuse järgi saab alati aru, kas toit on ohutu

Tegelikkus: paljud ohtlikud mikroorganismid ei muuda toidu lõhna, maitset ega välimust, mistõttu ei ole võimalik nende esinemist oma meeltega tunnetada.

Seepärast järgi hoolikalt ettevaatusabinõusid, et vältida mikroobide levikut ja hoida toit ohutuna.

Müüt: toitu on ohutu süüa, kui sellelt hallitanud või riknemistunnustega koht eemaldada

Tegelikkus: hallituse nähtav osa on vaid jäämäe tipp. Nähtamatud hallitusniidid levivad toidus laiemalt – eriti niisketes ja pehmetes toitudes.

Samuti võivad hallituseened toota tervisele kahjulikke toksiine, mis võivad peituda ka toidu näiliselt kahjustamata osades – neid pole võimalik ära kraapida või lõigata ega kuumutamisega hävitada.

Seetõttu järgi kindlasti toote pakendile märgitud säilitamistingimusi ja -aega ning ära tarvita hallitanud toitu.

Toit, millel on juba riknemistunnused, ei sobi ka „päästmiseks”. Samas – kui sööd kogemata ära väikse hallitustäpiga toidu, ei teki sellest veel otsest tervisekahju.

Müüt: mida looduslikum, seda parem

Tegelikkus: erinevates toitudes võivad esineda erinevad terviseriskid, mida saab kõige paremini maandada mõõduka ja mitmekesise toitumisega. Igas toidus – nii looduslikus kui ka töödeldus – leidub alati midagi soovimatut. Nagu öeldakse – iga ravim on mürk, kõik oleneb annusest.

Paljudes toidutaimedes, nii kodumaistes (nt oad, kartulid, maitsetaimed, pastinaak, rabarber) kui ka eksootilisemates (nt bambus, jamss), leidub looduslikke taimetoksiine, mis võivad kahjustada inimese tervist. Terviseriske vähendab mitmekesine toitumine ja toidutaimede õige töötlemine.

Kevadest sügiseni tasub olla ettevaatlik loodusest või koduõuest korjatud taimede tarbimisega (nt aetakse sageli segamini ohutu karulauk ja mürgine piibeleht või tarbitakse mürgiseid rabarberilehti). Pea meeles, et tundmatuid taimi ei tasu süüa ja et looduslik ei tähenda tingimata ohutut.

Mürgistust võib tekitada ka toorete ubade ning kibedamaitseliste kurkide, kõrvitsate ja suvikõrvitsate tarbimine. Taimetoksiine sisaldab isegi eestlaste lemmik, kartul – seda tasub enne toiduks kasutamist koorida ja puhastada ning roheliseks muutunud kartuleid ei tasu süüa.

Müüt: iga kogemuslugu on teadus – sõber proovis ja temal toimis

Tegelikkus: isiklik kogemus võib olla väärtuslik, aga see ei tähenda, et see kehib kõigile või et olukorra kordudes saad sama kogemuse.

Paljud internetis levivad või tuttava soovitatud näpunäited võivad kujutada endast olulist terviseohtu. Enne, kui ise katsetama hakkad, tasub alati infot hinnata ja allikaid kontrollida. Lükkame siinkohal ümber neli levinumat tõekspidamist.

Lõpetuseks: toidust tulenevate riskide maandamiseks hoolitse hea hügieeni eest ning kasuta toidu valmistamiseks ja säilitamiseks õigeid võtteid. Ebaõigete võtetega võivad töövahendid ja -pinnad lihtsasti saastuda tõvestavate mikroobidega. Nähtava mustuse puudumine ei tähenda, et tööpinnad on puhtad ka tõvestavatest mikroorganismidest.

Lisaks pööra tähelepanu mitmekesisele ja mõõdukale toiduvalikule ning suhtu skeptiliselt internetis levivatesse nõuannetesse.

Selleks, et jaaniaeg mööduks turvaliselt, kutsub päästeamet inimesi üles ohutult käituma – tegema lõket targalt ja kandma veekogul päästevesti.

Möödunud aastal said päästjad jaanipäeval üle Eesti ühtekokku 124 väljakutset, millest 50 oli seotud jaanituledega. Suuremaid maastikupõlenguid ei olnud.

Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusteemade kohta saab infot küsida ka riigiinfo telefonilt 1247.

Jaanipeol, grilliõhtutel ja kuumadel suvepäevadel on vee joomine parim loomulik viis keha mineraalainete varude täiendamiseks. Tallinna Vesi tuletab meelde, et kohalik kraanivesi sisaldab kaltsiumi ja magneesiumi, mis aitavad kurnatuse vastu ning toetavad organismi normaalset talitlust.

Igapäevaseks janu kustutamiseks on värske kraanivesi parim jook ning kõige tervislikum valik rasvase ja kaloririkka toidu kõrvale. Vett peaks tarbima rohkem kui kõiki teisi jooke, sealhulgas teed, kohvi, mahlasid ja limonaade.

Vee joomine annab hea enesetunde, aga vesi on inimesele ka eluliselt vajalik. Kuigi teadlased pole päris ühel meelel, kui palju vett inimene päevas vajab, on laialt levinud arvamus, et terve olemiseks ja enda hästi tundmiseks võiks iga päev juua 6-8 klaasi ehk 1,5-2 liitrit vett.

Eestis on kraanivesi tänu paesele pinnasele kaltsiumi- ja magneesiumirikas – need mineraalained on organismi toimimiseks eluliselt tähtsad. Tallinna kraanivee laboritulemused näitavad, et kui tarbida igapäevaselt 2 liitrit vett, siis saab vee kaudu kätte 13% päevasest kaltsiumi, 5% magneesiumi ja 1% naatriumi vajadusest. Lisaks annab joogivesi kehale vajalikku kaaliumi, mangaani, tsinki ja vaske, aga neid juba oluliselt väiksemas koguses. Joogiveest üksi ei piisa, et katta inimese organismi vajadust mineraalide järele. Mineraalainete omastamiseks on ülioluline ka toituda tasakaalustatult ja tervislikult.

Tervislike mineraalide saamiseks võiks kraanivesi olla aga igal peolaual. Kraaniveest võib valmistada efektse ja tervisliku joogikarahvini, lisades sellele hooajalisi marju, puuvilju, köögivilju ja ürte. Igaüks saab veele anda just endale meelepärase maitse ja välimuse.

Joogivee lisandite puhul on oluline aga jälgida, et maitsevesi valmiks vahetult enne tarbimist – maitsev ja tervislik vesi on värske, mistõttu ei tasu juua päevadeks veekannu seisma jäetud maitsevett, isegi kui seda hoitakse külmikus.

Samuti ei tohiks jätta pudelis vett pikalt seisma, eriti päikese kätte või palavasse autosse. Tallinnas on joogipudeli täitmine värske tervisliku veega eriti lihtne, sest avalikud veekraanid on tasuta kasutamiseks kõikjal üle linna.

Piisav veejoomine on tervisele ülioluline, sest vesi:

Tänavu esmakordselt välja antud aasta reservväelase tunnustuse pälvis kapral Ilmar Vessin ning aasta reservüksuse tiitel omistati diviisi õhutõrjepatareile.  

Aasta reservväelaseks valitud kapral Ilmar Vessin on Põhja maakaitseringkonna tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) üksuses. Kapral Vessin toetab Kaitseliidu erinevaid üksuseid IT-alaste küsimustega, on riigikaitseõpetaja ning on juba sellel aastal ligi 400 tundi vabatahtlikult panustanud Kaitseliidu ja kaitseväe tegevusse.  

Aasta reservüksuse tiitli pälvis diviisi õhutõrjepatarei, mille liikmed suhtlevad pea iganädalaselt, käies vabatahtlikult õppekogunemistel, ja kelle reservväelaste osalusprotsent on erinevatel kaitseväe õppustel püsinud läbivalt 90 protsendi juures.  

Lisaks anti üle ergutuspreemiad leitnant Elmo Mölderile, kapten Igor Kopõtinile ja lipnik Siim Kruusmannile.  

„Tänavu on üle 10 000 reservväelase andnud oma väärtusliku aja riigikaitsesse, näidates üles erakordset panust ja kodanikukohustust. Just nende aktiivsus ja pühendumus kindlustab meie tugeva, enesekindla riigi, mille kaitsevõimega peab arvestama iga vaenlane,” ütles Kaitseressursside Ameti reservteenistuse büroo juhataja Rainer Järvela. 

 „Tunnustatud reservväelane ja üksus on eeskujuks teistelegi. Küll aga kulgeb reservteenistus kõige paremini siis, kui „tagalas“ on asjad korras. Pered, sõbrad, tööandjad, kool ja kõik muu on reservväelase eemalolekuga mõjutatud,” lisas Järvela ja ütles, et nende osapoolte suhtumine mõjutab otseselt ka reservväelaste enda tahet panustada. 

Aasta reservväelase peapreemiaks on 5000 eurot, ergutuspreemiad 1000 eurot ning aasta reservüksuse rahaline preemia on vastavalt üksuse suurusele ühistegevuse korraldamiseks 4500 eurot. Tunnustamist rahastatakse Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse (RKESA) hallatavast Reservväelaste Fondist. Laureaadid valiti kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti ja RKESA esindajatest koosneva komisjoni poolt.   

Lisaks presidendile tunnustas reservväelasi ka kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo, Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm ja RKESA nõukogu esimees Toomas Luman. 

Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu eestvedamisel algas kevadisel pööripäeval üle-eestiline suitsusaunade loendus. Vabatahtliku õhinapõhise loenduskampaania käigus plaanitakse kokku lugeda kõik Eesti suitsusaunad ja uurida suitsusaunatavade olukorda nii Vana-Võromaal kui ka kogu Eestis.

Suviseks pööripäevaks on teavet kogunenud juba 500 suitsusauna kohta. Võru Instituudi pärimuseuurijad on jõudnud üle vaadata ligi neljasaja sauna kohta laekunud teavet ja fotosid. Päris hulga on saunaomanikke, kes on jaganud meile oma saunade lugusid ja pannud kirja oma pere saunakombeid. Saadetud on ka põhjalikumaid kirjatöid ja lisatud fotosid suitsusauna renoveerimisest. Põnevad on jäädvustused ehituslikest detailidest, mis on tunnistuseks kunagiste saunaehitajate käteosavusest.

Mida huvitavat on juba teada saadud?

Praeguseks kogunenud andmed viitavad, et tänagi on suitsusaunade levikupilt Eestis sarnane kolme põlvkonna taguse ajaga, mil Tamara Habicht uuris saunade levikut ja saunakombeid. Toona leidus suitsusaunu Eestis kõige sagedamini just Vana-Võromaal ja selle lähinaabruses.

Silma hakkab uute suitsusaunade arvukus. Viimase põlvkonna jooksul (st 25 aasta jooksul) on valminud/renoveeritud 120 suitsusauna, nendest pooled viimase kümne aasta jooksul. Üle saja aasta vanuseid saunu on samas suurusjärgus kui uusi, enamus väärika ajalooga saunu on kasutusel ka täna. Läbi aja on pered oma suitsusaunu korras hoidnud ja koos saunadega on jätkuvalt au sees ka saunakombed.

Loendus kestab! Kui teie perel või tuttavatel on suitsusaun, mis ei ole veel loendatud – võtke suvisel ajal see natuke aega ja tehke ära! Nutiseadmega saab lihtsalt e-ankeedi täita: lingi leiab veebilehelt savvusann.ee, loenduse ankeedi sisu tutvustab videojuhend. Loenduses saab osaleda ka teistel viisidel, mida saab kokku leppida loenduse läbiviijatega.

Vana-Võromaa suitsusaunakombestik kuulub juba 10 aastat UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja, loendusega loodetakse saada täpsemat infot ka siinsete suitsusaunade arvu ja kasutamise kohta. Ettevõtmist toetavad Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Ülevaatele on lisatud foto käesoleva aasta mai kuus valminud suitsusaunast, mis asub Saaremaal, selle ehitasid meistrid Vanalt-Võromaalt.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 21. juuni 2025:

mõni vene poole edenemine ikka tuli ja söögiks kõlbavat ka teine soldat…

1. Odessa ja õhuhäire võimaliku raketirünnaku tõttu üle Ukraina algas u kella 4 ajal.

2. Tuula ja karm küll, aga söögiks kõlbavat ka teine soldat.

3. Kursk/Belgorod: pisu üllatusega aga eilegi rindejoone muutusi ei tuvastanud.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: üks kindel ja teine ebakindel vene poole edenemine.

6. Siversk: pisu tugevamalt vene pool Siverskist põhjas kanda maha saab ja hakkab linna sealtki suunalt ohustama.

7. Bahmut: muutusteta aga siiski dünaamiline sealne seis.

8. Donetsk: eile rindejoone suuremaid muutusi ei tuvastanud aga suruvad kõvasti.

9. Lõunarinne: maja haaval Malõnivka asulas.

10. Herson: muutusteta.

11. putin keelas venemaa majanduse languse ja stagnatsiooni.

12. venemaa peaprokuratuur hakkab vastutama välismaiste ettevõtete venemaale tulemise eest.

13. Tankid ja praepannid ühelt liinilt?

14. venelasi hakatakse trahvima Instagrami ja Facebooki reklaamide eest.

15. Lühiuudised

188 vene poole rünnakut, Sumõ suunal 38 ehk siis surve kasvab, teine pingelisemaks tõusev sektor on Harkivi suund ja teist päeva järjest ning mujal sarnane intensiivsus varasemaga. Varasema Reutersi teate järgi olla Sumõ ja Harkivi suuna vene poolel koosseis u 100 tuhat soldatit ehk siis miskit pealetungi laadseks tegevuseks rahvast jagub ning isegi kui edenemised tuleksid väikesed, siis palju Ukraina omade reserve sellega seotaks ja antakse siis suurem võimalus mujal edeneda. Ükski hind pole kremli jaoks liialt kallis, et „vabastada” venemaa, sest putini sõnade järgi on vene ja Ukraina rahvas üks ehk siis kõik üks venemaa ning see põhimõte on olnud kremlil läbi aegade ja vastavad on ka olnud nende tegevused viimase 100 aasta jooksul.

Eks võimalikke vene poole läbimurde võimalusi ikka on ja kahjuks tuleb Ukraina pooleltki muresõnumeid, et ei mehi ega vahendeid jätku, korraldused on tihti ebarealistlikud jne.

Leiti jälle liugpommid üles ja eile neid üle 100 heideti, aga kaudtulelöökide arv on kuidagi jäänud 5 tuhande kanti pidama, kamikaze droone ikka 3 tuhande kanti ja eip neid vist vähemaks jää…

1. Odessas oli täna öösel droonirünnaku tõttu seeria plahvatusi. vene okupandid on taas läbi viinud ulatusliku rünnaku Krementšukile Poltaava oblastis; on olnud tabamusi.

2. venemaal Tuulas asuvat olulist kaitsetehast tabasid kolme päeva jooksul kaks korda droonirünnakud, mis sundisid seda tegevust peatama. Tehases arendatakse ülitäpseid relvi, sealhulgas õhutõrjesüsteeme. Kahjustatud on alajaam, laod, administratiivhooned ja laadimisangaar.

Ukraina luureandmed teatavad vene vägede seas aset leidnud kannibalismi juhtumist. Sõdur tappis väidetavalt oma kaaslase ja sõi kahe nädala jooksul tema säilmeid. Hiljem kuulutati ohver kadunuks. Suuremaid järeldusi siiski ei teeks, sest arvatavalt tegu erandliku juhtumiga.

3. Kursk/Belgorod: tihe pommitamine kuni Sumõ linnani ja jalaväe väiksemate gruppidega rünnakud ei ole juba mitmes päev edu toonud. Mingeid infokilde liigub, et Ukraina jalavägi suudab teha vasturünnakuid ning reide, mis ei lase uutel hõivatud possadel vene poolel end püsivamalt paika saada. Vasturünnak on soov edeneda saamaks uusi possasid, reid on soov seda mitte teha ehk siis sisse-välja.

4. Harkiv: muutusteta, aga kipub see surve olema seal suunal pisu vene poolelt kasvamas.

5. Kupjansk-Kreminna: põhjapoolne murekoht…

Põhjapoolses vene sillapeas üle Oskili jõe tuvastas vene poole edenemise u 1,5 km ja hõivati sellega üks suurem metsatukk. Jälgi ajades selgus, et see metsatukk on varemgi käest kätte käinud. Seniks, kuni vene pool ei saa soomust ja muud tagalatoetust üle Oskili jõe, suurt edenemist siiski ei prognoosi.

Hetkel ajab jälgi, sest vene pool väidab end okupeerinud Moskovka (Mõrne) Kupjanskist loodes. See on võimalik, aga eip usu, et seal püsivalt kand maha saadakse. Selleks, et hakata domineerima Kupjanski linna sisenemiseks, peab jalaväe arv Oskili jõe kaldal piisavalt suureks kasvama … kindlasti see võimalik, aga kipub arvama, et seda peaks suutma Ukraina siiski kontrolli all hoida. Jah, tsiklid saavad üle…

Sektori keskmises lõigus on juba mitmeid päevi tulnud teateid, et pisu aktiivsust on näidanud Ukraina omad ja võisid mitmes kohas suuta pisu oma eesmisi possasid ette poole nihutada.

6. Siversk: kahjuks on püsivamalt kanna maha saanud vene pool Serebrianka külas, sest sinna on sisenenud lisaks jalaväele ka soomustehnika. Sellega hakatakse järjest enam ohustama Siverski linna põhja suunalt, mille suhtes linn asub madalam ja see kaitset ei soodusta.

7. Bahmut: Tšassiv Jari ja Toretski kandist tuleb pingelisi teateid, et lahingkontaktid ägenevad. Muutusi rindejoones ei tuvastanud, aga väidetavalt on dünaamikat palju, aga ei miskit püsivamalt.

8. Donetsk: survet jagus nii Toretski-Pokrovski vahel kombitsa suurenemiseks kui keskmises sektoris lääne poole edenemiseks ning ikka see Bahatõri kant sektori kagu-lõuna lõigul, kus tundub, et rindejoon hakkab jälle pisu eenduvate kombitsate vahel sirgenema ehk siis Ukriaina peab kolmest küljest piiratud possadelt lahkuma. Seni arvamusel, et jõe ületus toetamaks eesliini on Ukraina omadel muutunud üha raskemaks tiheda jõuületuste töötluse pärast ning see toob pigem peatse Ukraina taandumise Vovtša ja Mokrõi Jalõ jõe taha, aga muret teeb pigem sealt pisu põhja pool vene kasvav surve edenemiseks piki Vovtša jõe põhjakallast, mis ei laseks Ukrainal jõejoont kagu ja lõuna suuna surve vastu kasutada.

9. Lõunarinne: tundub, et Ukraina vasturünnakud ei toonud siiski edenemisi Velika Novosilka suunal. Ka ei ole olnud juba mitmes päev siin lõigul vene poole edenemisi, kuigi tihe rünnakute konveier siingi. Küll on maja haaval suutnud vene pool edeneda Velõka Novosilkast edelas (30 km kaugusel) Malõnivka asulas ja jõudis asula keskele. Tundub, et siinsel rindel on hakanud pisu mõnes kohas enam vene pool proovima muuta senist pikalt seisunud rindejoont.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa majandus „ei tohi mingil juhul langeda ega stagneeruda,” ütles putin oma Peterburi majandusfoorumi SPIEF-2025 avakõnes. putini sõnul on venemaa SKP keerulisest väliskeskkonnast hoolimata „viimase kahe aasta jooksul kasvanud enam kui 4% aastas, mis tähendab, et see on kasvanud kiiremini kui globaalne keskmine”. Nüüd on olukord aga muutunud: Rosstati andmetel aeglustus majanduskasv märtsi lõpuks 1,4%-ni ja majandus on esimest korda pärast 2022. aastat hakanud kvartaliga kahanema. „Mõned spetsialistid ja eksperdid osutavad stagnatsiooni ja isegi majanduslanguse ohtudele. Seda ei tohi muidugi mingil juhul lubada,” ütles putin.

Majandusarengu minister maksim rešetnikov ütles päev varem Peterburi foorumil, et venemaa on majanduslanguse äärel. Ja keskpanga juht elvira nabiullina hoiatas, et majanduse ressursid, mis võimaldasid tal sõjaliste operatsioonide ja sanktsioonide kiuste kasvada, on „ammendatud”. nabiullina sõnul hõlmab see tööjõudu, kasutamata tehasevõimsust ja Rahvusliku Heaolu Fondi reserve, mille likviidsetest varadest kaks kolmandikku on sõja algusest peale ära kulutatud. Reede hommikul ütles venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu juht Aleksandr Šohhin SPIEFil, et paljud ettevõtted on maksejõuetuse-eelses seisundis ning Severstali peamine omanik, venemaa suuruselt teine miljardär Aleksei Mordašov teatas massiliste pankrottide ohust kõrge baasmäära ja langeva nõudluse tõttu.

Kuid putin kinnitas SPIEF-il kogunenutele, et ta ei usu süngetesse prognoosidesse ja teeb ambitsioonikaid plaane. 2030. aastaks peaks vaesusmäär venemaal langema 7%-ni ja seejärel 5%-ni, riik peaks üle minema kõrgepalgalise majanduse režiimile, suurendama nafta- ja gaasivälist eksporti, jõudma äritingimuste poolest maailma 20 parema hulka, suurendama investeeringuid 60% ning suurendama teadus- ja arendustegevuse rahastamist 2%-ni SKPst, loetles ta.

„Meie selle aasta kõige olulisem ülesanne on tagada majanduse üleminek tasakaalustatud kasvutrajektoorile. <…> Peame saavutama mõõduka inflatsiooni ja madala tööpuuduse,” ütles putin. Mis puutub uutesse sanktsioonidesse, mida USA ja EL arutavad ning mis eeldatavasti mõjutavad varitankerite laevastikku, siis nende all kannatavad ainult venemaa vaenlased, ütles putin. „Katsed meile kahju tekitada toovad kaasa ka ühiseid probleeme. Ja esiteks, neile, kes üritavad, vabandage mind, meile kahju tekitada,” ütles ta.

12. Peaprokuratuur, mis on viimastel aastatel kohtu kaudu kümneid ettevõtteid konfiskeerinud, hakkab tähelepanelikult jälgima välismaiste ettevõtete võimalikku naasmist venemaale. Sellest teatas reedel Peterburi foorumil venemaa peaprokurör igor krasnov. „Jälgime valitsuse tegevust tähelepanelikult. Vaatame, kes tulevad, välispartnerid, kes on juba lahkunud, kes käitusid halvasti – millistel tingimustel nad tulevad,” tsiteerib Reuters Krasnovi sõnu.

„Me näeme kindlasti, et tingimused, mille alusel meie äri tegutseb, on paremad. Noh, vähemalt selleks, et meie, meie ettevõtjate õigusi ei rikutaks, vaid austataks. Ja et nad töötaksid samadel tingimustel, nagu nad praegu töötavad. Et neil oleks kasumlik töötada. Sest nad on need nišid juba hõivanud,” ütles krasnov, kes hiljuti teatas 2,4 triljoni rubla väärtuses varade tagastamisest riigi omandisse.

Hoolimata asjaolust, et võimud räägivad suurest huvist ja valmistavad ette reegleid lahkunud välismaiste ettevõtete tagasipöördumise puhuks, pole lääne investorite poolt veel mingit elevust, ütlesid kaks energiasektori ja pangandussektori allikat Reutersile. Kumbki neist pole konkreetseid tagasipöördumistaotlusi näinud. Nad naasevad ainult ametnike kõnepuldist, ütles üks allikatest. „Võib-olla on neid, kes tahaksid tagasi pöörduda, sest see on raha neile, aga mitte praeguses olukorras, ilmselt,” ütles teine allikas. „Sissepääsutaotlusi pole veel esitatud,” tunnistas minister anton siluanov SPIEF-il. „Kuid ma tunnen, et olukord on muutumas ja huvi venemaale investeerimise vastu kasvab,” lisas ta.

Majandusteadlane ja venemaa keskpanga endine aseesimees Sergei Aleksašenko usub, et isegi kui sõjategevus Ukrainas homme lõpeb, on vähesed tõsised suurettevõtted valmis venemaad investeerimiskohana kaaluma. „Kõik näevad selgelt, et omandiõiguste olukord läheb iga päevaga ainult hullemaks,” ütles Aleksašenko Reutersile. Viimase kolme aasta jooksul on kreml arestinud umbes tosin välismaist ettevõtet ja kiirendanud kodumaiste varade konfiskeerimise tempot: riik on üle võtnud teraviljakaupleja Rodnye Polya, Domodedovo lennujaama, riigi suurima laovarade omaniku Raven Russia, plii- ja tsingitootja GMK Dalpolimetall ning naftaväljade teenindusettevõtte Borets. „venemaal pole tänapäeval midagi üliatraktiivset, seega peaksid välismaised ettevõtted ninast veri väljas kõik maha jätma ja venemaale raha teenima minema,” lisas Aleksašenko.

13. putin on teinud ettepaneku kasutada Nõukogude Liidu viimaste aastate retsepte, et saavutada venemaa majanduse kasv, mis on nüüdseks üle läinud sõjalisele teele. Järgnevatel aastatel peaksid kaitsetööstuse tehased hakkama tootma tooteid tsiviiltööstusele, ütles putin Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil (SPIEF) peetud peaettekandes. „On vaja saavutada kaitsetööstuskompleksi ja tsiviilsektori ühendamine, hakata tootma kaheotstarbelisi tooteid, mille järele on nõudlust mere- ja jõetehnika valdkonnas, lennukite tootmises, elektroonikatööstuses, meditsiiniseadmete tootmises, põllumajanduses jne,” loetles putin.

Ta lisas, et kaitsetööstuskompleks „on hea hoo sisse saanud”, on oma toodangut mitu korda suurendanud ja valdab uut tüüpi relvi ja varustust. Tulevikus on aga vaja loobuda „ettevõtete jagamisest puhtalt kaitsetööstuseks ja ainult tsiviilsektoris tegutsevateks ettevõteteks”, ütles president. Kaitsetehaste ümberkorraldamine sai NSV Liidu majanduspoliitika nurgakiviks 1980. aastate lõpus, vahetult pärast seda, kui naftahindade langus vallandas riigis terava välisvaluutapuuduse ja tarbekaupade impordi võimatuse.

Seejärel hakkasid kaitsetööstuse ettevõtted lisaks sihtotstarbelistele toodetele tootma ka tarbekaupu. Näiteks Novosibirskis asuv Tškalovi lennundustehas hakkas tootma alumiiniumpanne ja Krasnojarski lähedal asuv Rešetnevi tehas hakkas tootma „tervisekettaid” (kaks laagriga ühendatud metallplaati). See idee oli riigi huvides, kus kõige lihtsamad asjad, sealhulgas mööbel, kergetööstuse tooted ja kõik koduks vajalik, tuli osta ja importida, põhjendas NSV Liidu viimane peasekretär Mihhail Gorbatšov 2016. aastal. „Me pidime õppima neidsamu praepanne ise tootma. See oli kooskõlas riigi ja ühiskonna kultuurilise arenguga,” ütles ta.

14. Alates selle aasta 1. septembrist loetakse venemaal keelatud platvormidel, sealhulgas Instagramis ja Facebookis (mis kuuluvad vene Föderatsioonis „ekstremistlikuks” peetavale Meta korporatsioonile), paigutatud reklaami haldusõiguserikkumiseks. Nagu Roskomnadzori asejuhataja vladimir logunov Peterburi rahvusvahelise majandusfoorumi raames ütles, tuleb varem avaldatud integratsioonid enne seda kuupäeva eemaldada – vastasel juhul määratakse rikkujatele trahv.

„Me arvestame faktiga: kas internetis on reklaami? Jah. Kas seda levitatakse keelatud ressursil? Vastavalt sellele kas see märgistatakse, tunnistatakse reklaamiks ja selle eest määratakse trahv, sest reklaam on sellistel ressurssidel alates 1. septembrist keelatud. Või see ei ole märgistatud – märgistamata jätmise eest määratakse trahv,” selgitas logunov (tsiteeris RBC). Tema sõnul teeb Roskomnadzor nüüd aktiivselt koostööd suurte reklaamijatega „selgitava ennetava seire” raames, et veenda neid selliseid integratsioone eelnevalt – enne seaduse jõustumist – eemaldama.

Eelmisel kevadel keelas venemaa seadusandlikult reklaami välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide platvormidel, mida riigis peetakse soovimatuteks või äärmuslikeks. Märtsi lõpus võttis riigiduuma vastava seaduseelnõu teisel ja kolmandal lugemisel vastu, seejärel 2. aprillil kiitis Föderatsiooninõukogu dokumendi heaks ja 7. aprillil allkirjastas selle putin.

Seaduseelnõu seletuskirjas märkisid autorid (saadikud aleksandr hinštein, andrei lugovoi, vassili piskarev, anton gorelkin ja andrei klišas), et venelased kasutavad jätkuvalt Instagrami ja Facebooki VPN-i kaudu, mis võimaldab Metal reklaamist tulu saada. Samal ajal võib reklaamitulu nende hinnangul ulatuda 50–90% kogutulust. Uute eeskirjade rikkumise eest karistatakse rahatrahvidega: üksikisikutele 2–2,5 tuhat rubla, ametnikele 4–20 tuhat rubla ja juriidilistele isikutele 100–500 tuhat rubla. Rubla kurss euroga: 1:0,011.

Riigiduuma esimees vjatšeslav volodin nimetas seadust meetmeks riigi huvide kaitsmiseks. Mais suurendasid venemaa võimud tooraine ekspordist saadavate tulude järsu languse kompenseerimiseks 2025. aasta trahvide ja sanktsioonide kogumise kava enam kui kolmandiku võrra. Eelarveseaduse heakskiidetud muudatuste kohaselt loodab valitsus trahvidest, sanktsioonidest ja kahjude hüvitamisest saada 257,9 miljardit rubla – see on 66,25 miljardit rubla (ehk 34%) rohkem kui algselt planeeritud (191,7 miljardit rubla).

15. Lühiuudised

Euroopa riikide läbirääkimised Iraaniga lõppesid ebaõnnestumisega. Vastatikune üksteise pommitamine jätkus ka täna öösel.

20. juunil pidas ÜRO Julgeolekunõukogu istungi Ukraina sõja ja venemaa rünnakute sagenemise teemal. Põhjuseks venemaa sagenenud rünnakud linnade ja külade pihta. Viimase aasta surmavaim rünnak Kiievi vastu toimus 16. juuni öösel vastu 17. juunit: hukkus vähemalt 28 tsiviilisikut, üle 130 sai vigastada ja kümned on endiselt rusude all.

venemaa alaline esindaja ÜRO juures vassili nebenzja ütles, et lahendusmemorandum koos relvarahu ettepanekutega on Kiievi jaoks parim pakkumine. nebenzja ütles seda ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel, tsiteeritud venemaa meedia poolt. „venemaa-Ukraina otsekontaktide käigus Istanbulis andsime üle oma rahumeelse lahenduse memorandumi kavandi,” sõnas ta. nebenzja tsitaat: „See on parim pakkumine, mille Ukraina täna saada saab. Soovitame teil see vastu võtta.” nebenzja tuletas meelde ka, et venemaa teeb ettepaneku pidada järgmine läbirääkimiste voor Ukrainaga Istanbulis pärast 22. juunit.

putin ütles, et venemaa territoorium on koht, kuhu „astub vene sõduri jalg”. Ukraina välisminister Andri Sõbiha vastas, et „putinil pole vahet vene sõduritel ega nende jalgadel, mis on Ukraina droonide poolt puruks rebitud.” Tema sõnul paistavad kõigist putini hiljutistest hullumeelsetest avaldustest silma sõnad „vene sõduri jala” kohta.

Ukraina uudistest: Eesti on alustanud kaitseliini ehitamist venemaa piirile. Esimene 4,4 miljoni euro suurune etapp hõlmab 3 meetri sügavusi kaevikuid ja 28 betoonpunkrit. Samuti on planeeritud kümme hoiukohta. Sarnaseid kindlustusi on oodata ka Lätis ja Leedus.

Itaalia kaitseminister Guido Crosetto sõnul ei ole NATO praegusel kujul enam mõttekas. Ta väljendas seda arvamust Padova konverentsi ajal, vahendab Sky tg24. „NATO-l pole enam põhjust praegusel kujul eksisteerida. Atlandi ookean oli kunagi maailma keskpunkt, nüüd on see kogu maailm,” ütles Crosetto. Ta lisas, et USA ja Euroopa olid kunagi maailma keskpunkt, „nüüd on kõik teised, kellega peame suhteid looma”. Crosetto rõhutas, et kui allianss loodi rahu ja vastastikuse kaitse tagamiseks või on see organisatsioon, mis võtab selle ülesande enda peale ja suhtleb Lõunaga, muutub NATO millekski põhimõtteliselt erinevaks. „Vastasel juhul ei saavuta me eesmärki tagada julgeolek kõigile kehtivate reeglite raamistikus,” selgitas minister. Ta lisas, et „me räägime tihti nii, nagu elaksime 30 aastat tagasi, aga kõik on muutunud. Me räägime Euroopast nii, nagu see ikka veel midagi tähendaks. Võib-olla oleks see võinud midagi tähendada, kui see oleks kunagi omandanud poliitilise subjektiivsuse, ühise välispoliitika ja kaitsesüsteemi. Aga seda ei juhtunud. Ja mul on kahju seda öelda – selle aeg on möödas,” teatas minister.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Täna hommikul kell 6 paiku oli suvine pööripäev ehk algas ametlikult suvi.

See tähendab, et täna on aasta kõige pikem päev.

Seoses aasta valgeima öö tähistamisega tekib igal aastal märkimisväärselt palju ka jäätmeid: ühe grillipeo käigus tekib jäätmeid sama suur hulk kui tavaliselt majapidamises mitme nädalaga. Pidude käigus tekib kindlasti rohkem biojäätmeid, plast- jm pakendeid ja klaastaarat. On oluline, et need jäätmed jõuaksid kõik sordituna eraldi konteineritesse. 

Miks on liigiti kogumine eriti oluline?
„Suvepidude käigus tekib paratamatult rohkem jäätmeid kui igapäevaselt. Muidugi ei pea pidutsemisest loobuma, aga kui olla teadlik oma valikutest, saab teha väikseid muudatusi, mille mõju on suur,” sõnas Eesti Keskkonateenused juhatuse liige Bruno Tammaru. „Kindlasti peab ka meelde tuletama, et jäätmed ei tohi kindlasti sattuda lõkkesse: lõkkes põletatud plastpudel eraldab samas koguses kahjulikke ühendeid kui kümne kilomeetri autosõit. Kõik jäätmed peavad jõudma õigesse konteinerisse, sest kui jäätmed visata kõik ühte prügikasti, kaob võimalus neid taaskasutada,” lisas Tammaru.

Testi end: kui prügivabad on sinu jaanid?

  1. Milliseid nõusid ja söögiriistu sa peol kasutad?
  2. a)Ühekordsed plastnõud
  3. b)Kartongnõud või biolagunevad
  4. c)Oma korduskasutatavad nõud
  5. Kuhu paned klaaspudelid pärast pidu?
    a) Prügikotti koos muu kraamiga
    b) Viin koju kaasa, ehk leian klaasikonteineri.
    c) Viin kindlalt lähimasse klaasi kogumispunkti
  6. Kas sul on peol jäätmete sorteerimiseks eraldi kotid või anumad?
    a) Ei, kõik läheb ühte kotti.
    b) Paar kotti on – vähemalt pakend ja muu.
    c) Jah! Eraldi bio, pakend, klaas ja olme.
  7. Mis juhtub toidujääkidega peale sööki?
    a) Viskan need muu kraamiga kokku prügikotti – pole aega jamada.
    b) Panen komposti või eraldi biojäätmetesse.
    c) Planeerin toidu koguseid nii, et jääke ei tekigi
  8. Kui lõke on kustunud, siis…
  9. a) Jätan kõik nii, nagu on – keegi ikka koristab.
    b) Koristan suuremad asjad ära.
    c) Kontrollin hoolikalt, et plats jääks puhtaks – nagu enne pidu.

Tulemused:

Enamasti A: Jaanipeo järel jääb sinust maha rohkem kui tohiks. Loe, kuidas käituda vastutustundlikumalt: muutus võib palju head teha!

Enamasti B: Oled teadlik, aga veel arenguruumi. Mõtle, mida saaks lihtsasti paremini.

Enamasti C: Sinu jaanid on keskkonnasõbralikud – eeskujuks teistele!

Kuidas vastutustundlikult pidutseda

Tõeline pidu ei lõppe suure sodikorjamisega – pidu peaks jätma hea tunde ka järgmisel päeval. Kui kogume jäätmed liigiti ja väldime ühekordseid nõusid, on esiteks jäätmeid vähem ning ka nendega toimetamine pärast pidu lihtne ning korrektne.

Liigiti kogudes saame jäätmed ringlusesse suunata, säästes sellega nii loodust kui ressursse. Näiteks saab plastpakenditest toota uusi plasttooteid, ja biojäätmetest biogaasi ja komposti ning klaaspudelitest ja -purkidest uusi pudeleid ja purke.

Klaaspakendi eraldi kogumine on väga oluline, sest klaas on lõputult taaskasutatav ilma oma kvaliteeti kaotamata. Kui klaas visata segaolmekonteinerisse, satub see prügilasse või põletusse, raisates väärtuslikku materjali ja suurendades keskkonnajalajälge.

Kuidas koguda jäätmeid liigiti siis, kui pead piknikku, oled matkal või peokohas?

Pidu kestab ühe õhtu, aga prügi, mida see tekitab, võib looduses püsida aastakümneid. On oluline, et kõik jäätmed jõuaksid pärast pidu konteinerisse – et anda neile võimalus minna materjalina ringlusse. Kuidas seda õigesti teha:

Reede, 20. juuni õhtul kell 21.32 toimus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Puhja alevikus Viljandi tee 21 juures.

32-aastase naise juhitud sõiduautole BMW 320D jooksis maja hoovist ette 8-aastane poiss. Juht pidurdas, kuid poiss sai autolt löögi.

Kannatanu toimetati haiglasse.

Reede, 20. juuni õhtul kell 18.47 toimus liiklusõnnetus Tartus Jakobi tänav 38 juures.

16-aastane neiu sõitis jalgrattaga ja sai löögi sõiduautolt Volkswagen mida, juhtis 46-aastane mees.

Jalgrattur toimetati haiglasse.

Sarnaselt Otepääga on nüüd ka Võrus pandud sini-must valged lipud tänavate äärde välja. Ainult et kummaski linnas on need eripidi.

Eesti lipu pealinnas Otepääl on need sõidutee poolt vaadates sini-must-valges järjestuses. Võrus aga vastupidi.

Huvitav, kumb on õige?

Selles osas võiks eeskuju võtta Otepääst, aga nagu naljahambad räägivad, siis Võru puhul muidugi valitsevate sotside jaoks vahet pole, kumba pidi punalipp vardasse on tõmmatud.

Lugeja kommentaar:

Kui me vaatame lipule siis valge on all ja kui tõstame lipu püsti siis valge vajub lipuvarda poole. Antud juhul on tegu valgusti postiga ehk siis lipuvardaga. Valge peab olema valgusti posti poole. Nii on õige.

Lõunaeestlase lugeja saatis pildid, kuidas Otepääl Tehvandi jooksurade ääres maasikas juba punetab.

Pildid on siin:

Võrumaal Osulas samuti maasikas punetab:

Lugeja foto.

Jõgeva maakonnas Tallinn-Tartu- Võru- Luhamaa maantee 115 km oli täna reedel, 20. juunil kella 18.50 ajal raske avarii, liiklus on suletud.

Politsei andis teada, et täna kella 18.50 ajal sai häirekeskus teate liiklusõnnetusest Põltsamaa vallas Kalme külas, kus põrkasid kokku kolm sõiduautot, Volvo, Toyota ja Škoda.

Päästjad aitavad viga saanud inimesi autodest välja, praegu teadaolevalt said kuus inimest viga, neist üks raskemalt. Viga saanutest kaks on lapsed.

Liiklus on avariipaigal mõlemas suunas takistatud, liiklust reguleerib politsei.

Politsei teatas hiljem, et esialgsetel andmetel pidurdas Toyota juht oma sõnul tehnilise rikke tõttu, mispärast sõitis tema taga liikunud Škoda juht kokkupõrke vältimiseks vastassuunda, kuid põrkas seal kokku vastu tulnud Volvoga.

Kiirabi kontrollis kohapeal üle kõik autodes olnud inimesed, üks täiskasvanu ja üks laps viidi täiendavaks tervisekontrolliks haiglasse.

Politsei teatas hiljem, et kell 18.51 toimus liiklusõnnetus Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kalme külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 114,7. km, kus 58-aastase naise juhitud sõiduauto Toyota CH-R jäi võimaliku rikke tõttu ootamatult teele seisma. Sõiduki  taga sõiduautot Škoda Octavia juhtinud 34-aastane naine üritas kokkupõrget vältida ja pööras vastassuunavööndisse, kus sõiduk põrkas kokku vastu liikunud sõiduautoga Volvo V70, mida juhtis 77-aastane mees. Volvos viibinud 61-aastane mees ja Škodas viibinud 9-aastane tüdruk toimetati haiglasse.

Reedel, 20. juunil said Tartus rakendusliku kõrghariduse sõjaväelises juhtimises ja nooremleitnandi auastmetunnused Kaitseväe Akadeemia 60 maa-, õhu- ja mereväe põhikursuse lõpetajat ning magistrikraadi 20 ohvitseri.

„Juhtimine ei tähenda mitte niiväga käskimist ja keelamist, vaid pigem koostöö ehitamist ning õige asja nimel võimalikult paljude mõttekaaslaste kaasahaaramist,” ütles Eesti Vabariigi president Alar Karis lõpetajatele peetud kõnes. „Ning see oskus ei ole tähtis mitte ainult kaitseväes või riigiteenistuses, vaid igas eluvaldkonnas.”

Kaitseväe Akadeemia maaväe põhikursuse parimaks lõpetajaks tunnistati cum laude lõpetanud nooremleitnant Ott Süvari ning mereväe põhikursusel cum laude lõpetanud nooremleitnant Mark Jalakas. Kursuste parimatele andis kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus üle ohvitseri mõõgad.

Õhuväe põhikursuse parimaks lõpetajaks tunnistati cum laude lõpetanud nooremleitnant Artur Vink, kellele kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus andis üle ohvitseri vestu.

Magistrantuuris tunnistati parimaks õppuriks cum laude lõpetanud kapten Robin Kinnunen, keda tänati hinnalise kingitusega.

Aktusel pidas ka kõne Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Viktor Kalnitski. „Te olete valinud tee, mis nõuab pühendumist, distsipliini ja valmisolekut teenida midagi suuremat kui iseennast,” ütles brigaadikindral Kalnitski. „Oma teenistuses peate olema eeskujuks oma alluvatele, head kamraadid kolleegidele ja usaldusväärne tugi ülematele. Teist sõltub, kas Eesti jääb kindlaks ja iseseisvaks ka siis, kui ajad muutuvad tumedamaks.”

Sel aastal andis Kaitseväe Akadeemia kaheksandat korda välja ka erukolonelleitnant Ülo Tamre ja proua Tamara Tamre loodud sihtfondi rahalise preemia põhikursuste parimate juhiomadustega lõpetajatele. Kaitseväe Akadeemia kõrgharidusastme põhikursuste õppuritest sai preemia nooremleitnant Karlis Sootalu.

Aktusel tunnustati ka 2025. aasta parimaid lõputööde autoreid. Rakenduskõrgharidusõppe parima lõputöö autoriks osutus cum laude lõpetanud nooremleitnant Mari-Ann Lillemägi uurimistööga „Kuuse-, männi- ja kasemetsade termovarjeomaduste hindamine õhuvaatlusel”. Töö juhendajaks oli hr Mikk Antsov, PhD.

Parima magistritöö tiitli pälvis kapten Robin Kinnunen tööga „Mehhaniseeritud jalaväepataljoni kasutamine maa-alakaitse lahingus Eesti tingimustes”. Töö juhendajateks olid kolonelleitnant Eero Aija ja pr Ülle Säälik, PhD.

Rakenduskõrgkoolide rektori nõukogu stipendiumi „Parim rakenduskõrgkooli lõputöö 2025” pälvis cum laude lõpetanud nooremleitnant Agneliis Pilt tööga „Suurtükiväe tuletegevuse kiiruse ja efektiivsuse hindamine automaatse andmetöötluse tingimustes liikursuurtükipataljoni näitel”.

Kaitseväe Akadeemia lõpetanud ohvitserid asuvad teenistusse erinevatesse kaitseväe ja Kaitseliidu väeosadesse.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevust. Tänavu on huvilistel võimalik esitada sisseastumisdokumente akadeemia maa-, mere- ja õhuväe põhikursustele kuni 30. juunini.

Neljapäeval tähistas Tartu suurim elamuarendaja Reterra Aviaatori elukeskkonnas sarikapidu. ERMI vahetusse lähedusse kerkiva Aviaatori kvartali ehitab Mapri Ehitus OÜ, sinna kerkib tulevikus rohkem kui 600 kaasaegset kodu. 

Koostöös maineka arhitektuuribürooga KUU Arhitektid on valminud lahendus, kus hooned on paigutatud lennundusajaloost inspireeritud grid-formaati. „Aviaatori teeb eriliseks hooviala innovaatiline lahendus. Kodude juurde tuleb haljastatud roheline linnak, mida täiendab väikelaste pump-track rada ja liivamänguala, kasvuhoone, välijõusaal ja mõnus istumisala. Maastikuarhitektuuri lahenduse autorid on TajuRuum arhitektid. Parkimine on nutikalt lahendatud endisele lennujaama rajale, mis jätab hooviala avaraks ja turvaliseks,” kirjeldab Reterra müügi- ja turundusdirektor Kaspar Markus. Tema sõnul on näha, et inimesed hindavad Raadi elukeskkonna rohelust, head infrastruktuuri ning turvalisust. Ühtekokku valmib Aviaatori elukvartalis veidi üle 600 kodu. „Me näeme, et Raadi piirkond on üks Tartu atraktiivsemaid elupiirkondi ja meil on hea meel, et saame just seal jätkata oma visiooni luua terviklikke ja kaasaegseid elukeskkondi,” lisab Markus.

„Oleme sarikapeoga jõudnud märgilise sammuni Aviaatori elukeskkonna ehitamisel. See on ehitajale põnev, iseloomuga projekt, mis ühendab ajaloolise lennunduspärandi kaasaegse arhitektuuriga,” kommenteerib Mapri Ehituse müügijuht Margus Väärsi. Esimeses järgus valmivad kahe- kuni nelja-toalised korterid suurusega 42–84 ruutmeetrit, kõik asuvad liftiga majades, kus trepikodasid valgustab loomulik valgus läbi keskse aatriumlahenduse. Igal korteril on rõdu või terrass, paljudel on ka oma privaataed, mille suurus ulatub muljetavaldava 25 kuni 186 ruutmeetrini. Esimesed korterid valmivad 2026. aasta kevadeks

Aastakümneid suletud militaaralast on tänaseks saanud kõigile avatud kultuurne ja innovatiivne elurajoon, mille domineerivateks maamärkideks on Eesti Rahva Muuseum ning lennuvälja ruleerimisrajast arendatud tänavaruum. Juba praegu on Reterra loonud Raadile üle 360 kodu rohkem kui 1000 inimesele. Raadi on koht, kus kultuur, lennundus ja ajalugu põimuvad täiesti unikaalsel viisil. Reterra on viimastel aastatel olnud Tartu suurim elamuarendaja, luues kokku ligi 500 uut kodu.

Reedel, 20. juunil võtsid kaitseväe Taara linnakus peetud tseremoonial kolonelleitnant Lauri Teppo ja staabiveebel Mario Mõttus üle 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni juhtimise kolonelleitnant Jaan Kesselilt ning staabiveebel Taavi Murult.

„Olen uhke ja õnnelik asudes juhtima kuperjanovlaste meeskonda, sest just siin väeosas alustasin ma oma ohvitseri karjääri ning küpsesin kompaniiülemana,” ütles pataljoni juhtimise üle võtnud kolonelleitnant Lauri Teppo. „Võtan vastu kolonelleitnant Kesselilt eeskujulikus korras ja pühendunud meeskonnaga väeosa. Kavatsen jätkata oma eelkäija poolt algatatud üleminekut uuele struktuurile, eeskätt soomustransportööride kasutuselevõttu. Samal ajal peame lähitulevikus keskenduma ka mehhaniseeritud jalaväe lahingut mõjutavate elementide integreerimisele, nagu uudsed droonidel põhinevad relvasüsteemid, võitlus elektromagnet-spektrumis ja hukukindluse tõstmine.”

Kolonelleitnant Teppo on kaitseväes teeninud alates 2003. aastast, mil ta läbis ajateenistuse Tapa väljaõppekeskuses. Oma kaitseväeteenistuse kestel on kolonelleitnant Teppo teeninud erinevatel ametikohtadel Scoutspataljonis, Kuperjanovi jalaväepataljonis, Kaitseväe Akadeemias ja diviisi staabis. Enne Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema ametikohale asumist teenis kolonelleitnant Teppo diviisi staabi planeerimisjaoskonna ülemana.

„Otsustavaks teguriks jääb endiselt motiveeritud ja hästi välja õpetatud jalaväeüksus. Veidi pikemas vaates ootavad meid ees kaitseväe juhataja poolt kästud ajateenistuse uuendamisega seonduvad tegevused. Kõik eelpool mainitu panustab otseselt meie eesmärki: lüüa vastast lahinguväljal ja võita. Vaenlase hirmuks!” lisas kolonelleitnant Teppo.

Kolonelleitnant Lauri Teppo on lõpetanud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes jalaväe eriala miinipilduja õppesuuna ja Kaitseväe Akadeemias keskastme juhtimiskursuse. Oma kõrgeima sõjaväelise haridustaseme omandas ta USA armee juhtimise ja staabikolledžis (U.S. Army Command and General Staff College). Kolonelleitnant Teppo on osalenud välisoperatsioonil Afganistanis ning ta on pälvinud muuhulgas kaitseväe pikaajalise teenistuse medali,  maaväe ohvitseri hõberisti, kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti, rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medali ning Kaitseliidu teenetemedali.

„Kuperjanovlased on tegude inimesed, kes mõistavad vastutuse kaalu, mis neil lasub Eesti rahva ja riigi vabaduse hoidmisel,” ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni juhtimise üle andnud kolonelleitnant Jaan Kessel. „Kodanike väljaõpetamisel kodumaa kaitsjaks ja lahinguvalmiduse alalhoius järeleandmisi ei tehta. Lahingus teiseks jäämine tähendab kaotust, mida me endale lubada ei saa. Sestap peavad tänased ja homsed kuperjanovlased pingutama, et olla täna paremad kui eile.”

Kolonelleitnant Jaan Kessel jätkab teenistust kaitseväe peastaabis.

Pataljoniveebli kohustused üle võtnud staabiveebel Mario Mõttus alustas teenistust kaitseväes 2004. aastal Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis ning on teeninud erinevates kaitseväe üksustes muuhulgas rühmavanem-instruktori, taktikainstruktori ja staabiallohvitserina. Pataljoniveebli ametikohale asub staabiveebel Mõttus Kaitseväe Akadeemia ülema käsundusallohvitseri ametikohalt.

Staabiveebel Mario Mõttus on lõpetanud Kaitseväe Akadeemia vanemallohvitseride keskastmekursuse ja vanemstaabiallohvitseride kursuse ning täiendanud enda väljaõpet välismaal. Ta on osalenud välisoperatsioonil Kuveidis ja Iraagis ning pälvinud muuhulgas kaitseväe teeneteristi nii riigikaitseliste teenete kui ka eeskujuliku teenistuse eest ning kaitseväe peastaabi teeneteristi ja Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni rinnamärgi.

Diviisi 2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe 2. jalaväebrigaadi manööverpataljonide jalaväe, lahingutoetuse ja lahinguteeninduse erialadel teenivad ohvitserid, allohvitserid ja sõdurid. Kuperjanovi jalaväepataljon asub Võrus Taara linnakus.

Neljapäeval, 19. juunil võttis Läti parlament Seim viimasel lugemisel vastu uue seaduse, mis keelab Venemaal ja Valgevenel ning nende kodanikel omandada kinnisvara Lätis.

See keeld kehtib ka Venemaal või Valgevenes registreeritud juriidilistele isikutele. Samuti on kavas seda laiendada juriidilistele isikutele, mille aktsiakapitalist kuulub vähemalt 25% nende riikide kodanikele ja mille tegelikeks kasusaajateks on Venemaa või Valgevene kodanikud, samuti Venemaal või Valgevenes asutatud juriidilistele isikutele. Keeld kehtib tehingutele, mis on sõlmitud pärast selle seaduse jõustumist, vahendab lsm.lv.

Nagu seaduse autorid märkisid, peab Venemaa Föderatsioon paralleelselt sõjaliste operatsioonidega Ukrainas hübriidsõda teiste demokraatlike ja suveräänsete riikide vastu, kes ei toeta ja mõistavad hukka Venemaa agressiooni ning toetavad Ukrainat võitluses selle vastu. Läti on nende riikide hulgas. Üks Venemaa mittesõjalise mõju instrumente ja hübriidsõja elemente on kinnisvara kaudne omandamine teistes riikides.

Venemaa on kasutanud oma kodanike viibimist välismaal ka ettekäändena sõdade alustamiseks, õigustades oma sõjalisi aktsioone oma kodanike kaitsmisega. Seaduse autorite sõnul on Seim varem rõhutanud, et Venemaa algatatud sõda Ukraina vastu nõuab erilise tähelepanu pööramist Läti riikliku julgeoleku kaitsmisele ja uute riiklike julgeolekumeetmete kaalumist.

Neljapäeval, 19. juunil saabus Luhamaa piiripunkti Eestist väljuvale suunale Läti kodanik mootorrattaga Suzuki ning esitas dokumendikontrolli käigus piirivalvurile juhiloa, mis oli võltsitud.

Juhiluba võeti hoiule ning inimene tasus riigituludesse 490 eurot. Seejärel lükkas Läti kodanik mootorratta käekõrval tagasi Eestisse ja jäi ootama transporti.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma” tuli süttis 15. juuni päikesetõusul Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures ja seikles eile Valgamaal.

19. juunil jõudis laulu- ja tantsupeo tuli Valgamaale, kus kulges läbi kolme valla – Otepää, Valga ja Tõrva. Hommik algas Koigu küla bussipeatuses, kus Võrumaa kohtus Valgamaaga. Vahetati soojad, murdekeelsed sõnad ning sooviti teineteisele õnne ja edu tuleteekonna läbimisel.

Seejärel suundus tuli ringkäigule Otepää valda. Tuld saatsid Otepää Motoklubi mootorratturid ning abipolitseinik, kandjateks olid Otepää vallavanem Jorma Riivald ja Mart Juur. Esimene peatuspunkt oli Otepää kiriklas, kus noored rahvatantsijad tegid vaatajatele lõbusa etteaste. Muuhulgas esitati ka ühe noore tantsija enda loodud imeilusat koreograafiat. Seejärel külastas tuli Väikest Munamäge, mis on Otepääle oluline talispordikeskus, ning Pühajärve, kus tantsiti tantsumemm Eha Ojavee auks „Pühajärve valssi”, taustal sätendamas nimeline veekogu. Käidi ka Sangaste mõisas, kus tuld tervitas Eesti Rukki Seltsi esimees ning viimaks ootas Puka laululaval kõiki mõnus hoovipiknik.

Valga vallale anti tuli üle August Gailiti sünnikodus. Tuld transporditi Gailiti tegelaskuju Nipernaadi autos ning teda saatis ei keegi muu kui Nipernaadi koos oma naise ning armukesega. Vahvate tegelaskujude jutustuse saatel sõideti läbi Tsirguliina, Hargla ja Lüllemäe külade. Viimases tehti tulega isegi väike rongkäik, et õige laulu- ja tantsupeo mekk kätte saada. Tänase põhjal võib julgelt öelda, et tuleteekonnal juhtub kõike – Valga vald üllatas tuld Raketibaasis R12 isikliku Nipernaadi-teemalise reiviga. Lisaks käis tuli ka lõunanaabrite juures Lätis, kui Valga-Valka piirikiigul kiiguti kord Eesti, kord Läti poole.

Õhtupoolikul anti tuli Hummuli lossi juures üle Tõrva vallale, kust see transporditi muusikute saatel Tõrva linna. Vaatajad said osa maagilisest vaatepildist: tulega sõuti üle Veskijärve Tõrva ahju juurde, samal ajal kui taamal saartel tantsisid rahvatantsijad. Õhtu lõpuks viidi tuli Tõrva tuletõrjujate hoole alla ööbima tuletõrjespordi torni – see on ainus tuli, mida tublid tuletõrjujad ära ei kustuta!

Valgamaa tuletulemine kulges ligikaudu 200 kilomeetri pikkusel teekonnal, mille jooksul tehti 13 peatust eri paigus üle maakonna. Tuld kandsid edasi mitmekesised ja omanäolised transpordivahendid, teiste seas hobune, Nipernaadi auto, bagid, vanaaegne maastikuauto, kanuud ning tuld ulatati ka käest kätte. Tuletoomisest võttis osa ligikaudu 1247 inimest.

Täna liigub tuli Viljandimaal ja homme Pärnumaal.

Lisainfot tuletulemise kohta, sh kaardirakenduse leiab kodulehelt: https://2025.laulupidu.ee/tule-tulemine/.

Laulupeo tule pidulik teekond Tartust Tallinnasse toimus esmakordselt 1969. aastal, mil esimesest laulupeost möödus 100 aastat. 1990. aastast alates on pidulik tuletulemine Tartust Tallinnasse saanud osaks üldlaulu- ja tantsupidude traditsioonist. Tuletulemist korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös kohalike omavalitsuste ning ESTO korraldustoimkonnaga 15. juunist kuni 2. juulini. 

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 20. juuni 2025:

rindejoones muutusi ei tuvastanud, kulu ikka kõrge. Murepilved venemaa majanduse kohal tihenevad.

1. Sajab, sajab, sajab… karm on see kohalike elu rinde lähedal.

2. Hetkel vaid kõlakas huvitavast kohast.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. „See ei saa kaua jätkuda.” Gref teatas uute investeeringute täielikust peatumisest venemaal.

12. Välisinvesteeringute sissevool venemaale on langenud madalaimale tasemele alates sajandi algusest.

13. nabiullina teatas venemaa majanduse viimaste ressursside ammendumisest.

14. Läti keelab venelastel kinnisvara osta.

15. Lühiuudised

Huvitaval kombel on hakanud sektoriti/lõiguti rünnakute arvud kõikuma. Eile langes tuntavalt surve Sumõ suunal, aga tõusis nii Harkivi kui Lõmani suunal, mujal Harju keskmine. Veel ei hakkaks sellest järeldusi tegema, kuigi tahaks, liialt tihti kipub nii näppu lõikama ja selliseid eksivaid prognoose on vist kõik kirjutajad kamaluga teinud, aga egas tuleviku ennustamine kipubki tänamatu töö olevata, aga kui sada kirjutab, siis mõnel läheb ka täppi… õnneks rohkem neil, kes professionaalsemad, aga need ei kipu tuleviku suhtes kindlas kõneviisis rääkima/kirjutama… eks seetõttu ei kipu ka paljusid jutupunkte kommenteerima ning arvata võib, et kes viitsib neid igapäevaseid lugusid lugeda, on ka pisu haritumad ja leiavad järelduste tegemiseks vajalikku infot tooremal ehk siis töötlemata kujul…

Suuri muutusi vene poole kaotustes polnud, nõks keskmisest rohkem siiski soomust, kaudtuleüksuste kaotuse number pisu üle keskmise. Kuidagi eriti edutu vene poole eilne päev, eip usu, et vaid nii pikalt jätkatakse, kuigi ka see taktika, mida kurnamise nime all tuntakse, on toonud edu, aga ühel ammuse aja kuningal, nimega Pyrrhos, oli sellest nii mõndagi rääkida… vaatame, mis homne päev toob… kas jätkub liugpommide heitmise langus ning pisugi suudetakse hoida kaudtuleüksusi rohkem vaos… ja üks paarisaja eurone droon mootorratta hävitamiseks võib ka olla pisu edulugu (kui vaid neid piisavalt jagub).

1. Päeva algusest on venemaa armee Harkivit droonidega kahes laines rünnanud.

Täna öösel mürisesid Odessas plahvatused venemaa ründedroonide tõttu (ja neid oli palju), linnas puhkesid tulekahjud ja registreeriti tsiviilinfrastruktuurile tekitatud kahju.

Üks näide olukorrast rinde läheduses: Suurtükitule ja venemaa õhuväe droonide sagenemise tõttu, eriti elanike evakueerimise vastu, muutub Kupjanskist evakueerimine üha raskemaks. Kupjanski RVA juht Andrei Kanaševitš avalik-õigusliku ringhäälingu Suspilne eetris: Evakueerimisse plaanitakse kaasata päästjaid ja politseid soomustranspordiga – Kanaševitši sõnul pole seda enam võimalik läbi viia ainult vabatahtlike gruppide abil.

See näitab, et olukord muutub keerulisemaks, venelased on üsna aktiivselt ja märkimisväärselt suurendanud pommitamist, kasutades kõike, mis neil on. Kab’id (liugpommid), ütleb Kanashevitš, ründavad Kupjanskit ja ümbritsevaid asulaid iga päev. Kõiki Oskoli jõe paremkalda äärse piirkonna asulaid pommitatakse ja rünnatakse droonidega. „Peamine probleem on FPV droonide ja täpsemalt fiiberoptilistel alustel liikuvate FPV droonide märkimisväärne suurenemine. (Nad ründavad – toim.) liikuvaid sihtmärke. Me näeme, et neil pole tegelikult valikut ja tule alla satuvad tsiviilautod ja ka sõjaväe omad.”

Kupjanski ja teiste Oskoli jõe paremkalda asulate pommitamise ohu tõttu ei ole alati võimalik taastada elanike vee-, gaasi- või elektrivarustust, mida pommitamine on katkestanud, ütleb Kanashevitš. „Raske on öelda, kuidas nad sellistes tingimustes elada üritavad.” Näiteks Petropavlovski kogukond, mis deokupeeriti 2022. aasta septembris. Pärast deokupatsiooni ei ole julgeolekuolukorra tõttu suudetud taastada ei elektri-, vee- ega gaasivarustust. Inimesed olid seal tänaseni.

RVA juhi sõnul on alates 2022. aasta septembrist venemaa agressiooni tagajärjel Kupjanski rajoonis hukkunud umbes 349 inimest ja vigastada on saanud kolm korda rohkem inimesi. Juba mais teatati, et Harkivi oblastis asuv Kupjanski linn hävis või sai kahjustada 90% ulatuses, olukord kogukonnas on kriitiline.

2. Kinnitamata teated venemaa Orenburgi oblastist: Kohalikud kanalid väidavad, et Ukraina sabotaažiüksused võisid siseneda Kasahstanist. Väidetavalt märgati droone venemaa strateegiliste raketivägede baaside lähedal.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Praegune venemaa majanduse jahtumine ähvardab lähitulevikus suurteks probleemideks muutuda. Paberil kogeb venemaa investeerimisbuumi: esimeses kvartalis kasvasid investeeringud põhivarasse 8,7% võrreldes 2024. aasta jaanuari-märtsiga, kuid tegelikkuses pole kõik nii ilus. Äri on praktiliselt uute projektide käivitamise lõpetanud, ütles Sberbanki president German Gref. Sber hindab oma osakaalu investeerimisprojektide finantseerimisel 60–65%-le.

„Ettevõtted on investeerimistsükli peatanud,” ütles Gref. „Meie, riigi suurim investeerimisprojekte finantseeriv pank… esimest korda pikka aega, alates selle aasta algusest, pole me finantseerinud ühtegi uut investeerimisprojekti. Me finantseerime ainult vanu projekte lisaks.” Ta märkis, et ärikäitumine on muutunud ja finantseerimistaotlusi praktiliselt pole. „See on ratsionaalne, mõistetav. Kuid see ei saa kaua jätkuda,” hoiatas Gref, „sest investeerimistegevuse peatumise maksame järgmise kahe kuni kolme aasta majanduskasvuga kinni.”

venemaal on peamine investeeringute allikas ettevõtete omakapital, mis moodustab üle poole investeeringutest (eelmisel aastal 56,7%). Peamine kaasatud vahendite allikas on kõigi tasandite eelarved (16,6%), pangalaenud on tähtsuselt alles kolmandal kohal (10,9%) ja muud laenud on olulised (8,8%). Tavaliselt võetakse projektide vahendeid erinevatest allikatest.

Ettevõtete kasum kahaneb: eelmisel aastal ületas see kahjumit 30,4 triljoni rubla võrra – see on 6,9% vähem kui aasta varem –, hoolimata asjaolust, et inflatsioon oli 9,5%. Laenude intressimäärad ei ole mitte ainult muutunud kättesaamatuks, vaid paljudes tööstusharudes võrdusid eelmisel aastal kasumlikkusega või ületasid seda, märkis võimudele lähedal olev analüütiline keskus CMACS, märkides, et see võtab erainvesteeringutelt mõtte. Kõrged määrad demotiveerivad ettevõtlust, kurtis majandusarengu minister maksim rešetnikov. See ongi see ratsionaalsus, millest Gref rääkis.

Keskpank vastab, et kasum, kuigi väheneb, on ajalooliselt kõrge ning paljud ettevõtted on viimase kahe kiire kasvu aasta jooksul kogunud finantsreserve. Panga regulaarsed tuhandete ettevõtete küsitlused loovad pildi, mis sarnaneb Grefi kirjeldatule, kuid mitte sellises ulatuses: „Uuringute kohaselt jätkavad ettevõtted oma investeerimisplaanide optimeerimist, keskendudes valmimisjärgus projektidele,” märkisid keskpanga juhid märtsi lõpus baasintressimäära arutades. Kõik see nende arvates „aitab kaasa investeerimistegevuse kasvu sujuvamale aeglustumisele sel aastal”.

Samal ajal lisab keskpank investeeringute aeglustumisele veel kaks olulist põhjust: kõrge inflatsioon ja täielik ebakindlus. „Ettevõtted teatavad, et investeeringute laienemist piiravaks oluliseks teguriks on materjalide ja seadmete maksumuse märkimisväärne tõus,” seisab kokkuvõttes. Veidi varem, jaanuaris näitas keskpanga ettevõtete monitooring, et investeerimistegevust piiravate tegurite hulgas on suurenenud investeerimislaenude intressimäärade taseme mõju ja majandusolukorra ebakindlus. Samal ajal suurendavad pangad ettevõtetele laene.

Esimese nelja kuuga kasvas ettevõtete laenuportfell, sealhulgas võlakirjad, 1 triljoni rubla ehk 1,1% võrra. Nii nõrk kasv on tingitud asjaolust, et sel ajal edendati eelarves aktiivselt valitsuse tellimusi ning paljud ettevõtted maksid vanu laene tagasi või kaasasid vähem uusi. Sberbank suurendas oma ettevõtete laenuportfelli viie kuuga 1,5% võrra (välja arvatud valuuta ümberhindamine). Need on aga laenud mitte investeeringuteks, vaid jooksvaks tegevuseks, selgitas Grefi esimene asetäitja Aleksandr Vedjahhin: „Näeme portfelli struktuuri muutust, investeerimiskomponendi vähenemist ja käibekapitali suurenemist. See näitab, et praeguste tempode juures pole ettevõtetel piisavalt raha oma äri arendamiseks, nad lähevad käibekapitali saamiseks panka.”

12. ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (UNCTAD) tegi neljapäeval alanud Peterburi rahvusvahelisele majandusfoorumile ainulaadse kingituse. ÜRO avaldatud aruandes välismaiste otseinvesteeringute kohta maailmas näitas, et venemaa suutis eelmisel aastal oma majandusse meelitada vaid 3,3 miljardit dollarit – madalaim näitaja alates 2001. aastast, mil riik alles hakkas kolm aastat varem aset leidnud finantskriisist väljuma.

Need arvud annavad igati põhjust panna SPIEF-i pealkirjas sõna „rahvusvaheline” jutumärkidesse. Välismaiste otseinvesteeringute (FDI) sissevool langes eelmisel aastal 62,8% võrreldes 2023. aastaga ja 11,7 korda võrreldes sõjaeelse 2021. aastaga, mil see ulatus 38,8 miljardi dollarini.

„venemaal pole tänapäeval midagi ülimalt atraktiivset, mis paneks välismaised ettevõtted kõik maha jätma ja venemaale raha teenima minema,” ütles majandusteadlane ja venemaa Panga endine aseesimees Sergei Aleksašenko Reutersile. Keskpanga enda andmetel on mitteresidentide investeeringud venemaa Föderatsiooni reaalsektorisse viimase kolme aasta jooksul vähenenud 57%: ettevõtete 497,7 miljardilt dollarilt otseinvesteeringutelt (kumulatiivne kogusumma) 1. jaanuari 2022. aasta seisuga oli 2025. aasta alguseks alles vaid 216 miljardit dollarit – see on minimaalne summa alates 2009. aastast.

Isegi kui sõjategevus homme lõppeks, oleksid vähesed tõsised suurettevõtted valmis venemaad investeerimiskohana kaaluma, usub Aleksašenko: Kõik näevad selgelt, et omandiõiguste olukord läheb iga päevaga ainult hullemaks. Natsionaliseerimine kogub hoogu. Viimase kolme aasta jooksul on võimud arestinud üle tosina välismaise ettevõtte, viimane selles nimekirjas oli Domodedovo lennujaam. Vähem kui kuu aega tagasi kutsus putin üles kägistama välismaiseid IT-ettevõtteid, mis tema sõnul tegutsevad venemaa vastu, kuid pole venemaa turult täielikult lahkunud.

Alates 2001. aastast oli otseinvesteeringute sissevool väiksem ainult aastal, mil putin Ukrainas sõja alustas: 2022. aastal oli see negatiivne, ulatudes -15,2 miljardi dollarini, vastavalt UNCTAD-ile. Negatiivne väärtus näitab, et välismaised ettevõtted, kes olid varem venemaale raha investeerinud, repatrieerisid selle kiiresti.

13. venemaa Panga juht elvira nabiullina ütles neljapäeval Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil, et ressursid, mis võimaldasid venemaa majandusel kaks aastat sõja ja sanktsioonide ajal kasvada, on ammendunud. „Me kasvasime kaks aastat üsna kiiresti, kuna kasutati vabu ressursse,” ütles ta. nabiullina sõnul puudutab see tööjõudu, tootmisvõimsust, pangandussüsteemi kapitalireserve, aga ka Rahvusliku Heaolu Fondi raha, mille abil valitsus lappis eelarves „auke” ja maksis triljoni dollari suuruste megaprojektide eest.

„Me peame mõistma, et paljud neist ressurssidest on tegelikult ammendunud,” ütles nabiullina (tsiteeris TASS). Rosstati andmetel on töötuse määr langenud ajalooliselt madalale tasemele 2,3%-ni ning massiline väljaränne ja meeste sõtta värbamine on tekitanud personalipuuduse, milleks valitsus hindab 2 miljonit inimest.

Rosstati andmetel ületas ettevõtete tootmisvõimsuse rakendusaste 80%, mis sai tänapäeva ajaloo rekordiks. Rahvusliku Heaolu Fondi likviidsed varad on sõja algusest saadik vähenenud kolm korda – 2,8 triljoni rublani. Fondi valuutareservid on langenud 153,7 miljardi jüaanini – miinimum alates selle loomisest 2008. aastal – ja Rahvusliku Heaolu Fondi kullareservid on kahanenud 139,5 tonnini, kuigi enne sõja algust ületasid need 400 tonni. RANEPA eksperdid hoiatavad, et fond võib 2026. aastal täielikult ammenduda.

venemaa majandus on „languse äärel”, ütles majandusarengu ministeeriumi juht maksim oreškin SPIEF-i kohtumisel nabiullinaga. Rosstati andmetel aeglustus SKP kasvumäär esimeses kvartalis kolm korda – 4,1%-lt 1,4%-le ning kvartalist kvartalisse hakkas majandus esimest korda alates 2022. aastast kahanema. Ettevõtete kasum langes märtsis kolmandiku võrra ja peamise nafta- ja gaasisektori puhul poole võrra. Tööstus oli stagnatsiooni äärel (jaanuaris-aprillis 1,2% kasv) ja tsiviiltööstus hakkas kahanema. Jaekaubanduse käive aeglustus kolm korda – aprilli lõpus 2,4% võrreldes detsembri lõpu 7,2%-ga.

Sisuliselt ütlevad majandusbloki ametnikud putinile, et on aeg valida – sõda või majandus, ütles ühe venemaa ekspertkeskuse juht Novaja Gazeta.Europe’ile. „Selliseid hääli kuuleb aina valjemini,” on ekspert kindel. „Nad räägivad esooplikus keeles (Esoopia keel on suhtlusvahend, mille eesmärk on anda vandenõu või põrandaaluse liikumise teadlikele liikmetele edasi varjatud tähendust, säilitades samal ajal kõrvalseisjatele süütu tähenduse varjundi), et me ei saa enam kulusid endale lubada, riiklik heaolufond saab otsa ja seda pole kusagilt täiendada.”

Pärast kolmeaastast sõjalist mobilisatsiooni jahtub venemaa majandus, ütleb Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse teadur Alexander Koljandr. „Majandus saab auru otsa ja majanduslangus võib kergesti muutuda kokkuvarisemiseks,” hoiatab ta. „Ametnike halvad otsused, naftahindade edasine langus, hooletus inflatsiooniga – ja venemaa võib sattuda suurtesse raskustesse.”

14. Läti Seim võttis kolmandal ja viimasel lugemisel vastu seaduse, mis keelab venemaa ja Valgevene kodanikel ning nendes riikides registreeritud ettevõtetel riigis kinnisvara ostmise, teatab LSM portaal. Dokumendi kohaselt, mida toetas 69 saadikut (kaheksa vastuhäält), kehtib piirang ka juriidilistele isikutele, milles venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanikele kuulub vähemalt 25% aktsiakapitalist ja kus nad on soodustatud isikud.

Seaduses tehti mitmeid erandeid. Eelkõige saavad venelased ja valgevenelased vara omanikuks, kui selle on pärinud sugulased või kui kohus on selle varaks tunnistanud. Lisaks tehti leevendus venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanikele, kellel on Lätis alaline elamisluba või Euroopa Liidu alalise elaniku staatus: neil on endiselt võimalus osta oma ainus kodu.

Uue seaduse vastuvõtmise põhjendusena nimetasid autorid – Edmunds Jurevičsi juhitud parempoolse „Uue Ühtsuse” saadikud – ohtu Läti riigi julgeolekule. Dokumendis öeldakse, et valgevenelaste ja venelaste kinnisvara ostmist saab kasutada hübriidsõja vahendina. Moskva kasutab oma kodanike viibimist välismaal ka sissetungi ettekäändena, õigustades sõjalist tegevust vajadusega neid kaitsta, märkisid algatuse autorid. Seadus ei kehti enne seaduse vastuvõtmist sõlmitud tehingute kohta.

2025. aasta kevadel võtsid Soome parlamendiliikmed sarnase seaduse vastu. See tähendab, et kinnisvara omandamine riigis on lubatud ainult neil Venemaa kodanikel, kellel on alaline elamisluba. Alates 2023. aastast kehtivad sarnased reeglid ka Leedus. Erinevalt Soomest ja Lätist on need aga vastu võetud ajutiste sanktsioonidena, mitte alalise seadusena. Seetõttu ei kehti keeld ühegi elamisloa, sealhulgas ajutise elamisloa omanikele.

15. Lühiuudised

President Zelenski nimetas Gennadi Šapovalovi Ukraina relvajõudude maavägede ülemaks.

NBC uudised: Iisraeli Raudkuppel peatas vaid 65% Iraani rakettidest.

Põhja-Korea võib saata venemaa droonitehasesse 25 000 töötajat mehitamata õhusõidukite (UAV) kogemusi omandama – NHK. Väidetavalt kaalub Pyongyang töötajate saatmist Tatarstanis Alabugas asuvasse „Shahed” droone tootvasse tehasesse vastutasuks droonide opereerimise väljaõppe eest.

Ukraina katsetab koos NATO partneritega uusi vastumeetmeid venemaa pikamaa-liulaskepommide (KAB) vastu, mida on praegu raske mõjutada. Kaitseministeeriumi teatel on tehnoloogiad testimisfaasis ja nende kasutuselevõtt on planeeritud hiljem sel aastal.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta mais võrreldes aprilliga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta maiga 0,5%.

Mais mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta maiga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide tootmise ja elektrienergiaga varustamise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,1%, sealhulgas toiduainete tootmises 4,4%.

„Pikema perioodi vaates ehk võrdluses 2023. aasta maiga kasvasid töötlevas tööstuses hinnad 0,4%, sealhulgas toiduainete tootmises 1,5% ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises 1,4%,” selgitas statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman.

Võrreldes aprilliga mõjutas mais tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus toiduainete, metalltoodete ning puittoodete tootmises. Veel mõjutas indeksit hinnalangus elektrienergiaga varustamises, masinate ja seadmete remondis ning kütteõlide tootmises.

Ekspordihinnaindeks tõusis mais võrreldes aprilliga 0,4%. Kõige rohkem tõusid mäetööstuse, kemikaalide ja keemiatoodete ning elektroonikatoodete hinnad. Enim langesid elektrienergia, naftasaaduste ja mittemetalsetest mineraalidest toodete hinnad. Võrreldes 2024. aasta maiga tõusis ekspordihinnaindeks 2,1%.

Impordihinnaindeks langes mais võrreldes aprilliga 0,4%. Enim langesid kuuga naftasaaduste, põllumajandussaaduste ja elektrienergia hinnad. Kõige rohkem tõusid mäetööstuse, nahktoodete ja jalanõude ning tööstusmasinate ja seadmete hinnad. Võrreldes eelmise aasta maiga tõusis impordihinnaindeks 0,3%.

Maksu- ja tolliamet (MTA) ootab 1. juuliks MTÜdelt andmeid 2024. aastal saadud kingituste ja annetuste ning muude tulude kasutamise kohta. Õigeaegselt esitatud andmed on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas püsimise eeldus.

Saadud kingituste ja annetuste ning muude tulude kasutamise deklaratsiooni INF 9 peavad MTAle esitama kõik tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud ühingud. Aruanne INF 9 tuleb esitada ka ühingutel, kes on alates 1. jaanuarist 2025 nimekirjast kustutatud. Aruanne tuleb esitada ka siis, kui nimekirja kantud ühing eelmisel aastal kingitusi ja annetusi ning muid tulusid ei saanud.

Sel aastal nimekirja kantud ühingud esitavad aruande esimest korda 2026. aasta 1. juuliks.

Tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas on 2837 organisatsiooni, kes tegutsevad heategevuslikult ja avalikes huvides. Nimekirjas olevatele ühingutele saavad juriidilised isikud teha annetusi teatud piires maksuvabalt ning füüsilised isikud saavad nendele ühingutele tehtud annetused oma maksustatavast tulust maha arvata.

Nimekirja kantud ühingud ei tasu annetustelt tulumaksu juhul, kui nad teevad annetusi teistele nimekirja kantud ühingutele või muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud ühingule, keda käsitletakse tulumaksusoodustusega ühinguna.

Deklaratsiooniga INF 9 esitatud andmed on avalikud, nendega on võimalik tutvuda MTA e-teenuste keskkonnas e-MTA.

Suvel tõmbavad meid kohad, kuhu teistel aastaaegadel töö või muu rutiini tõttu jõuda ei pruugi. Mõni soovib näiteks jaanidel avastada meie kaunist Eestimaad, teised tormavad aga Vahemere äärde. Igal juhul nõuab reisiks valmistumine põhjalikku eeltööd, mille hulka kuulub ka kõikidele kiiretele tervisemuredele leevendust pakkuva reisiapteegi komplekteerimine, sest õnnetus ei hüüa tulles. Mis esmaabivahendeid võtta, mida jätta, et kohvrisse mahuks ka lisapaar ujumispükse?
Reisiapteeki tuleb kokku panna vastavalt käesoleva suve iseloomule, kuid üldjoontes leiab Tõrva Benu Keskapteegi proviisor Virge Sokk, et valmis tuleks olla putukahammustusteks, marrastusteks, kriimustusteks, kuid nii päikese- kui ka olmepõletusteks, viimast võib ootamatult ette tulla näiteks grillimisel. „Eesti suvi toob meile tihti vihmasemaid ja jahedamaid ilmasid, mistõttu pole sugugi üllatav, kui apteeki tuleb südasuvel inimene, keda kimbutab kurguvalu, nohu või köha,” sõnab apteeker.
„Just seetõttu on ühe korraliku reisiapteegi võlusõna universaalsus,” räägib Benu Tõrva Keskapteegi proviisor Virge Sokk. Apteekri sõnul on kõige olulisem lähtuda pere vajadustest. „Olemas võiks olla valuvaigisti, päikesekaitsevahend, kindlasti mõni haava puhastamiseks mõeldud vahend, sidemed, plaastrid, liiga ei tee ka villiplaastrid,” loetleb Sokk. Proviisor Sokka sõnul on oluline valmis olla ka erinevateks kõhuhädadeks, mille esinemine suvisel grilliõhtul sõltub tõsiselt grillmeistri oskustest. Sobiva ravimina nii kõhulahtisuse kui ka oksendamise vastu toob ta välja Enterosgeli.
Väikelastega reisivate perede jaoks on lisaks eelmainitule Sokka sõnul olulisteks toodeteks putukatõrjevahend, putukahammustuste leevendaja, päikesekaitsevahend ning ka niisked salvrätikud, sest need abivahendid aitavad säilitada vanemate meelerahu.
Ravimite varumisel tuleb arvestada ka sihtkohaga
Maale või välismaale sõites tuleb arvestada võimalustega, mida sihtkoha taristu pakub. Tihtipeale pole paljude maakohtade apteegid igapäevaselt lahti, mistõttu võib juhtuda, et kergema esmaabi saamine kujuneb ootamatult keerukaks. Ka mõningais Lääne-Euroopa riikides on apteegid pühapäeviti kas kinni või on avatud vaid piiratud tunde. „Sellisel juhul tuleb kindlasti ravimite ja esmaabivahendite vajadust kriitilisemalt hinnata,” rõhutab proviisor Sokk. „Kroonilistel haigetel tuleks kindlasti läbi mõelda, kas retseptiravimeid jagub varuga, juhuks kui peaks esinema reisitõrge või muu ootamatu olukord,” lisab ta.
Kindlasti on mugav autos hoida varu erinevatest ravimitest, mida Eestis või isegi Euroopas autoga reisides vajadusel kasutada, kuid Virge Sokka sõnul on see lähenemine vale, isegi ohtlik. „Ma ei soovitaks autos üldse ravimeid hoida. Kuumus, niiskus, külm – need kõik on ravimitele ebasobivad säilitamistingimused,” toonitab proviisor. „Samuti juhin tähelepanu sellele, et ravimeid ei tohiks säilitada aknalaual, kus need võivad jääda päikese kätte. Ravimid vajavad toatemperatuuri ja normaalset õhuniiskust. Parim on neid hoida kapis või sahtlis, sest osa retseptiravimeid on temperatuuri ja valguse suhtes eriti tundlikud,” ütleb apteeker kokkuvõtteks, tuues välja, et autoga sihtkohta saabudes tuleks ravimid endaga masinast kindlasti kaasa võtta.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistika põhjal kaotas Eesti rahvastik enneaegsete surmade ja haigestumise tõttu 2024. aastal 422 232 eluaastat. Murettekitavalt on tõusuteel närvisüsteemiga ja ainevahetusega seotud haigustega seotud tervisekaotus. Ainevahetusega seotud tervisekaotus kasvas aastaga 5% ja võrreldes 2019. aastaga 50%.

Tervisekaotus oli 2024. aastal veidi väiksem kui aasta varem (langus 0,4%), kuid siiski 2% kõrgem kui 2019. aastal. Mehed kaotasid enneaegsete surmade ning haigestumise tõttu 196 754 ja naised 225 486 aastat. Enneaegsete surmade tõttu on kaotatud eluaastate arv viie aastaga meestel vähenenud üks ja naistel kaks protsenti. Naiste suurem tervisekaotus on seotud nende pikema elueaga.

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks on endiselt vereringeelundite haigused ja kasvajad

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks on juba aastaid olnud vereringeelundite haigused (33%) ja kasvajad (18%), meestel lisaks vigastused ja mürgistused (10%) ning naistel nii sisesekretsiooni, toitumis- ja ainevahetusehaigused (7%) kui ka lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%). Närvisüsteemihaigused põhjustasid 2024. aastal ligi 16 600 kaotatud eluaastat ning see number kasvas 2024. aastal 38% võrreldes eelneva aastaga ning 41% võrreldes 2019. aastaga.

„Kuigi peamised tervisekaotuse põhjused püsivad aasta-aastalt samad, siis täheldame siiski olulisi muutusi haigusepõhistes trendides. Kõige silmatorkavam muutus on seotud närvisüsteemihaigustes. Sellisteks haigusteks on näiteks dementsus, Parkinsoni tõbi ja epilepsia,” selgitas TAI tervisestatistika osakonna analüütik Maria Lepnurm.

Ülekaalulisus ja rasvumine mõjutavad inimesi 

Samuti olid jätkuvalt tõusuteel sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused (sh diabeet), mille tõttu kaotatud eluaastad ulatusid 25 268-ni, kasvades aastaga 5% ja võrreldes 2019. aastaga juba poole võrra. Selle kasvu taga on eeldatavalt ülekaalulisuse ja rasvumise sagenemine Eesti elanikkonnas.

„Suurt osa tervisekaotusest saaks vältida ning tegurid, mis kahju tekitavad, on suures osas universaalsed. Olgu selleks tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus või alkoholi ning tubaka tarvitamine. Võimalused tervisekaotuse vähendamiseks on nii inimeste endi, organisatsioonide kui ka riigi käes ning kindlasti ei ole kõiki võimalusi selleks piisavalt ära kasutatud,” sõnas Lepnurm.

Paranemismärke tervisekaotuse trendides näitavad hingamiselundite haigused

Positiivsema poole pealt oli näha olulist langust hingamiselundite haiguste puhul. Võrreldes 2023. aastaga vähenes nende tõttu kaotatud eluaastate arv 13% ning võrreldes 2019. aastaga on seis püsinud stabiilsena. Samuti vähenes tervisekaotus 2024. aastal psüühika- ja käitumishäiret haigusrühmas 7% võrreldes eelneva aastaga, ehkki jääb siiski 10% kõrgemaks kui 2019. aastal.

Silmatorkavalt oli kahanenud ka raseduse, sünnituse ja sünniperioodi seisunditega seotud tervisekaotus. 2024. aastal kaotati sel põhjusel 4 416 eluaastat, mis on 11% vähem kui 2023. aastal ja tervelt 41% vähem kui 2019. aastal.

Vereringeelundite haigused ja vähk on endiselt tervisekaotuse vedurid

Kõige suurema absoluutarvuga haigusrühmad olid endiselt vereringeelundite haigused, mis põhjustasid üle 146 000 kaotatud eluaasta, kuigi siin oli näha mõõdukat langust nii aasta kui viie aasta lõikes. Veidi alla poole kõikidest surmadest ehk 7222 oli põhjustatud vereringeelundite haigustes. Kasvajate osakaal on samuti püsinud kõrge (74 160 eluaastat), olles siiski viie protsendi võrra väiksem kui 2019. aastal.

Kõige vähem eluaastaid kaotatakse haigustele Harju maakonnas, enim Jõgevamaal

Piirkondlikus vaates on kaotatud eluaastate arv ehk tervisekaotus 1000 maakonna elaniku kohta suurim Jõgeva maakonnas (394 eluaastat 1000 elaniku kohta), millele järgnevad Ida-Viru (391) ja Hiiu maakond (375). Nimetatud piirkondades on rahvastiku tervisenäitajad jätkuvalt Eesti keskmisest halvemad. Kõige vähem on surmade, haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Harju maakonnas (264), millele järgnesid Tartu (296) ja Saare maakond (301).

„Jõgevamaa, Ida-Virumaa ja Hiiumaa suurem tervisekaotus võib olla seotud nii vanema elanikkonna osakaaluga, madalama sotsiaalmajandusliku olukorraga kui ka piiratud terviseteenuste kättesaadavusega,” kommenteeris andmeid Lepnurm. „Maakondade vaheline erinevus viitab vajadusele piirkondlike tervisealaste sekkumiste järele, mis võtavad arvesse kohalikke riskitegureid ning teisalt võimalusi, kuidas elanike tervist toetada,” lisas ta.

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotuse andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi kodulehel tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis teema „Rahvastikunäitajad” all.

Politsei ja loovagentuuri koostöös valmis meeleolukas liiklusohutuse laul, milles Surm tänab kõiki eeskujulikke liiklejaid, kelle ohutud sõiduvõtted võimaldavad ka Surmal puhata ja jaanipühi pidada.

„Politsei on pühade ajal olemas ja kiirelt reageerimas seal, kus inimesed meid enim vajavad. Rahustame liiklust, tagame avalikku korda ja reageerime kiirelt, kui kellegi tervis või elu on ohus. Suurimad ohuallikad on liikluses tihti just joobes juhtimine, kihutamine, väsimus, kõrvalised tegevused autoroolis. Selleks, et ohutud sõiduvõtted pikkade jaanipühade ajal kõigil meeles püsiks ja kõrvus kõlaks, andis politsei koostöös loovagentuuriga Not Perfect Tallinn välja meeleoluka liiklusohutusest kõneleva laulu. Kutsume sellega kõiki üles liikluses eeskujulikult liiklema ja seeläbi ka Surmale vaba päeva andma,” rääkis PPA liikluskoordinaator Taavi Kirss.

Keith Prits loovagentuurist Not Perfect Tallinn selgitas, et liiklusohutuse teemat on käsitletud küll autojuhtide, kaasreisijate ja teiste liiklejate kaudu. „Nüüd pakume värsket vaatenurka näidates liikluses toimuvat läbi Surma silmade. Tema jaoks tähendab kellegi suremine tööd ning mida rohkem inimesi võtab liikluses liigseid riske, seda kõvemini peab Surm töötama. Mõistagi on ta õnnelik, kui inimesed liiklevad eeskujulikult, sest siis saab Surmgi puhata,” kirjeldas ta.

Liikluskampaania „Anna Surmale vaba päev” hõlmab lisaks meeleolukale laulule ka vastava üleskutsega autokleebiseid ning postkaarte, mida politsei jagab jaanipühadel pisteliselt tänutäheks eeskujulikele liiklejatele.

EMTA pärimusmuusikud – Surma vaba päev

Lisaks: Klipid televisiooni ja raadio tarbeks

Hakka jälgijaks: Surma fännileht

Siin on video:

Keskkonnaagentuuri ilmateenistus andis öölolevaks ööks vastu reedet, 20. juunit suure saju hoiatuse. 

Tihe sajuala liigub Põhja-Eestist järk-järgult lõuna poole. Ööl vastu reedet sajab laialdaselt vihma, sadu on mitmel pool tugev. Hommikuks taandub sajuala lõuna poole.

Homme ennelõunaks ennustatakse Mandri-Eestis 15-35, Põhja-Eestis kohati üle 40 mm sademeid.

Enne keskööd tugevneb ühtlasi loode- ja põhjatuul sisemaal puhanguti 15-18, rannikul kuni 23 m/s.

Eesti tanklates tõusid neljapäeval hüppeliselt kütusehinnad. Alexela energiamüügi juhi Tarmo Kärsna sõnul on hinnatõus otseselt tingitud Iisraeli ja Iraani sõjast.

Neljapäevase seisuga maksab bensiin 95 tanklates 1,629, bensiin 98 1,679 ja diislikütus 1,499 eurot liitri eest. Postimehe andmetel oli veel reedel bensiin 95 liiter 1,584 eurot, diislikütuse liiter 1,424 eurot.

Eesti Jalgpalli Liidu presidendiks valiti neljapäeval Tallinnas toimunud üldkogul senine alaliidu juht Aivar Pohlak, kes täidab kohuseid järgmised neli aastat.

Pohlaku poolt hääletas 68 ja tema vastaskandidaadi Ragnar Klavani poolt 34 delegaati. Kokku osales hääletusel 102 delegaati, kehtetuid sedeleid ei olnud, vahendab ERR.

Siin valik jaanipidusid Lõuna-Eestis. Tõrva valla jaanituli on Tantsumäel juba homme reedel, 20. juunil.

Kanepi valla jaanituli on Krootusel laupäeval, 21. juunil.

Leedu teraviljakasvatajate ühing koos Põllumeeste Keskliidu ja Põllumajandusnõukoguga korraldavad parlamendi Seimi juures hoiatusmeeleavalduse.

Põllumehed märgivad, et kui Seim võtab vastu planeeritud tulumaksu, sotsiaalkindlustusmaksus ja teemaksu muudatused, ei ole paljudel enam võimalik sellist koormust taluda, edastab Leedu Põllumeeste Keskliit.