Homne pühapäevane 29. juuni elektri börsihind on midagi ulme valdkonnast.
Nordpooli andmetel langeb hind -21 euro peale MWh eest ehk elektri tarbimisele makstakse peale. Päeva keskmine hind on -2,3 eurot MWh eest.
Hind on miinuses pea terve päeva. Hind langeb alla nulli hommikul ja tõuseb üle nulli alles õhtul.
Viimased peadpööritavad päevad Eesti pealinna poliitikas, lõppakordiga pakkuda Tallinna linnapeaks Urmas Sõõrumaad joonivad alla ühe ajastu lõpu, kus erakonnad suutsid pakkuda suurde poliitmängu üha värskelt sirgunud poliitbroilereid. Nüüd on broilerid üleküpsenud, uusi peale ei tule ja selle tagajärjeks ebamõistlikud otsused ning ainult halvad valikud, kirjutab ERR-i ajakirjanik Taavi Eilat.
2000-ndate lõpus tõusis Eesti poliitfolkloori peamiselt just Reformierakonnaga seoses termin „poliitbroilerid”, mis iseloomustas neid noori, kes kasvasid noorukestest linnaosavalitsuste nõunike, ministrite abide ja muude poliitkohtade abil kiiresti otsustajate ringi, omamata selleks eelnevat pikka kogemust mõnes konkreetses valdkonnas, vaid just keskendudes poliitika tegemisele. Õige pea figureerisid need mehed ja naised juba ise valitsuse ovaalse laua ümber.
Prantsusmaa laiendas suitsetamiskeeluga avalikke alade nimekirja ning homsest pühapäevast on suitsetamine keelatud ka parkides, avalikes randades ja bussipeatustes.
Laupäeval ametlikes teadaannetes ilmunud keelu järgi ei tohi pühapäevast suitsetada lisaks parkidele ja randadele ka raamatukogude, ujulate ja koolide lähedal. Keelu alt jäid välja kohvikute väliterrassid, vahendab AFP.
Keelu eesmärk on kaitsta lapsi passiivse suitsemise eest. Keelu rikkumise korral on ette nähtud trahv 135 eurot.
Praegu ei näita ilmamudelid pikemat soojaperioodi veel kusagilt, kuigi hea õnne korral võib tõelist suvesooja saada juuli teisel poolel või augustis. Üksikud soojemad päevad on aga juba peatselt tulekul, sõnas keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak.
Küllaltki jaheda ja vihmase juunikuu on Eestis tinginud olukord, kus Atlandil moodustuvad jõulised madalrõhkkonnad. Skandinaavia ja Briti saarte kohal pole aga takistuseks jõudnud tekkida kõrgrõhualasid, selgitas Paljak. Samal ajal püsib Kesk- ja Lõuna-Euroopas stabiilselt kõrgrõhkkond, millega kaasnevad seal intensiivsed kuumalained, vahendab ERR.
Leedu ja Euroopa peavad Venemaa vastu kaitsmiseks looma droonide armee, ütles Euroopa kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius neljapäeval Sky Newsile.
„Venemaal võib olla umbes viis miljonit drooni, seega peame võidu saavutamiseks omama suuremaid võimekusi,” ütles ta, lisades, et Venemaal on nüüd „lahingus läbiproovitud” armee, vahendab lrt.lt.
See tähendab, et Leedu vajab oma 900 kilomeetri pikkuse piiri Venemaa ja Valgevenega kaitsmiseks kolme miljonit drooni, ütles ta, andes hinnangu, mis põhineb Ukraina kogemustel Venemaa vastu võitlemisel.
„Kui ukrainlased vajavad 1200 kilomeetri jaoks nelja miljonit drooni, vajame meie umbes kolme miljonit drooni üheks aastaks, kui sõda algab, kui „X päev” on tulemas,“ ütles Kubilius, lisades, et lahingutsoonis ei saa miski liikuda ilma droonide rünnakuta.
„Traditsiooniline tank peab selles tsoonis vastu kuus minutit,” lisas ta.
Voliniku sõnul peaks Euroopa seetõttu oma tööstust hoogustama ja piloote ette valmistama, selle asemel et varuda droone, mis võivad lähitulevikus vananeda.
Leedu relvajõud on hiljuti käivitanud programmid droonide operaatorite integreerimiseks oma üksustesse, kusjuures mitmed kodumaised ettevõtted mängivad tehnoloogia kasutuselevõtul juhtrolli.
Leedu on samuti lubanud osta mitukümmend Saksa Leopard 2 tanki, mis tekitas riigi kaitseringkondades arutelu selle üle, kas need kallid ostud on vajalikud.
Homme jõuavad ligi 10 500 tantsijat üle Eesti Tallinnasse, et üheskoos valmistuda XXI tantsupeo „Iseoma” etendusteks. Vaid Eestist kaugemal elavate eestlaste kollektiivid 522 tantsijaga saabuvad Tallinnasse esmaspäeval.
Tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann sõnas, et homme jõuab kätte kaua oodatud hetk, sest piirkonna tantsijad saavad mitmetest maakondadest kokku, et üheskoos harjutama hakata. „Oleme selle suure tantsijaskonnaga nii pikalt igaüks omaette tööd teinud ja nüüd valdab küll ainult rõõm ja ootusärevus, et me saame kõik lõpuks kokku ja ühise eesmärgi poole liikuda,” rääkis Reimann.
Tantsupeo korraldajate sõnul on kõikidel tantsupeoga seotud osalistel on praegu kibekiire ettevalmistuse aeg. Olgu see tantsijatel kodus koti pakkimine või korraldusmeeskonnal peo jaoks viimaste tehniliste toimetuste tegemine. „Kaks ja pool aastat ettevalmistusi on kiiresti möödunud ja lõpuks on peonädal ukse ees,” tõi tantsutoimetaja Agne Kurrikoff-Hermann esile.
Kalevi Keskstaadionil toimub veel tänagi kibekiire ettevalmistus, et kõik tantsijate tulekuks kenasti valmis oleks. Väljakumärgistuse meistri Mart Saare juhtimisel on staadionil tööhoos märgistustiim, kes seab tantsijate jaoks valmis märgid ehk pidepunktid, mille järgi mustreid moodustama hakata.
Tantsupeoks valmistumine toimub 11 harjutusväljakul, kus Tallinnasse saabunud tantsijad hakkavad enne Kalevi Keskstaadionile suundumist proove tegema.
XXI tantsupeo etendused toimuvad 3. ja 4. juulil 2025 Tallinnas Kalevi keskstaadionil. Tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma” tuli süttis 15. juuni päikesetõusul Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures ja seikles eile Jõgevamaal.
Laulu- ja tantsupeo tuli rändas eile läbi Jõgevamaa, läbides kolm omavalitsust: Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee. Teekond tõi esile Jõgevamaa ajaloolised kihelkonnad ning iga peatus oli isemoodi kummardus meie juurtele ja pärandile.
Sellel ainulaadsel rännakul võis kohata eesti rahva suurkujusid ja kirjandustegelasi – K.A. Hermanni, Carl Robert Jakobsoni, Oskar Lutsu värvikaid karaktereid ning isegi Kalevipoega. Kõikjal oli tunda pidulikkust ja soojust – peeti maha tõeline pulmapidu, kus tõsteti au sisse eesti rahva traditsioonid. Pruudi pärg mängiti maha ning ajalooline rong, millega Avinurmes pruudi järele mindi, kõlas laste lauludest ning kandis endas rõõmu ja ootusärevust. Pruut toodi pidulikult keskväljakule, kus võis alata ehtne pulmapidu. Kaeti rikkalik pidulaud, kust ei puudunud ka kohalik hapukapsapirukas, mille maitse kauaks meelde jääb.
Südamlikke hetki jagus kõikjale, eriti tee äärde kogunenud inimeste sekka. Lehvisid Eesti lipud, kõlasid rõõmsad hõiked ja jagati sooje pilke – hetki, mis rääkisid rohkem kui sõnad. Põltsamaa lossi esisel tervitasid kodutütred tuld oma armsa ja sooja vastuvõtuga.
Jõgevamaa tuletulemine kulges ligikaudu 220 kilomeetri pikkusel teekonnal, mille jooksul tehti 23 peatust eri paigus üle maakonna. Tuld kandsid edasi mitmekesised ja omanäolised transpordivahendid, teiste seas päästeautod, hobukaarikud, mootorrattad, massiivne põllutöömasin, jalgratturid, Rolls-Royce, Volga ning tuld ulatati ka käest kätte. Tuletoomisest võttis osa ligikaudu 1980 inimest.
Täna ja homme liigub tuli Ida-Virumaal.
Lisainfot tuletulemise kohta, sh kaardirakenduse leiab kodulehelt: https://2025.laulupidu.ee/tule-tulemine/.
Laulupeo tule pidulik teekond Tartust Tallinnasse toimus esmakordselt 1969. aastal, mil esimesest laulupeost möödus 100 aastat. 1990. aastast alates on pidulik tuletulemine Tartust Tallinnasse saanud osaks üldlaulu- ja tantsupidude traditsioonist. Tuletulemist korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös kohalike omavalitsuste ning ESTO korraldustoimkonnaga 15. juunist kuni 2. juulini.
Homme sõidavad üle Eesti Tallinnasse kokku tuhanded tantsijad, et juba samal päeval alustada esimeste tantsupeo proovidega. Tallinn täitub peolistega ja liikluses tuleb kõigil olla tähelepanelikum. Kaugemalt tulijatel tasub hoolega läbi mõelda, et kõik vajalik kaasa saaks.
Soovitame üle vaadata, et esinemisriided, jalanõud ja kõik vajalikud aksessuaarid kindlasti kaasa saaksid. Kuna ilm on sel suvel heitlik, tuleks kindlasti valmistuda kõikvõimalikeks ilmastikuoludeks. Kindlasti tuleks kaasa võtta: vihmakeep, vihmajope või muu selline, mis vajadusel kaitseks vihma eest; vahetusriided ja soojemad riided; mitu paari erinevatele ilmastikutingimustele vastavaid jalanõusid; peakate; päikesekreem; isiklik veepudel. Tuletame ka meelde, et vihmavarjud ei ole peol lubatud, seega jätke need parem koju.
Veepudeleid on võimalik täita harjutusväljakutel ja Kalevi staadionil Tallinna Vee paigaldatud kraanidest ning veepaakidest. Veekraanide asukohad leiate siit: https://2025.laulupidu.ee/tantsupidu/kalevi-staadioni-plaanid-osalejale/
Koolimajades ööbijatel peavad kaasas olema ka oma magamistarbed: magamiskott, madrats (laiusega kuni 90 cm), pesuvahendid ja hügieenitarbed.
Kes tarvitavad igapäevaselt mingeid ravimeid, ärge neid unustage kaasa võtta ning jätkake peo ajal nende kasutamist vastavalt arsti ettekirjutustele.
Kaasa tasub pakkida ka väiksem (selja)kott, kuhu koolimaja ja väljakute vahel liikudes veepudel ning riided pista. On oluline, et peopaika kaasavõetaval kotil oleks olemas koti omaniku ja kollektiivi esindaja kontaktandmed. Kotti on tark pista mõni snäkk või vahepala, mis aitaks proovipäevadel toidukordade vahel energiat hoida. Valige midagi sellist, mis päikese käes ei sulaks ja koti sisu ei rikuks.
Kollektiividel tasub nii laulu- kui ka tantsuväljakul leppida kokku oma kindel kogunemiskoht, et eriti noorematel esinejatel oleks lihtne taas oma kaaslased leida. Kui satute hätta, kaotate kaaslased silmist või leiate mõne õnnetu noore osaleja, kes on eksinud, paluge abi turvatöötajatelt, politseilt või vajadusel helistage 112.
Lisainfot saab kodulehelt: https://2025.laulupidu.ee/teekonnajuhend/
Politsei paneb kõigile liiklejatele südamele, et linnas on lähinädalal märgatavalt rohkem inimesi ning palub liigeldes kõigil tähelepanelik olla, eriti koolimajade ja esinemispaikade juures.
Tantsupeo esimene etendus toimub neljapäeval, 3. juulil kell 19. Teine etendus 4. juulil kell 11, kolmas etendus kell 18. Tantsupeo kolmandat etendust kannab üle ka rahvusringhääling.
XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. juuni 2025:
üks arvatavasti varasem asula kaotus kirja läks ning putini varjatud kontsaga king…
1. Kõik sobib sihtmärgiks.
2. Leningradi oblastini ulatuti.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: ühe asula kaotus vist.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks väiksem muutus ikka tuli.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Portugali finantsluureagentuur uurib rahapesujuhtumit Gazpromi tegevjuhi lähedase kaastöötaja vastu.
12. putin teatas tulevasest võimalikust sõjakulutuste kärpimisest pärast seda, kui oligarhid kurtsid majandusprobleemide üle.
13. venemaa sai ligipääsu Donetski oblastis ühe Euroopa suurimale liitiumimaardlale.
14. Lühiuudised
153 vene poole eilsest rünnakust pisu enam kui kolmandik oli Pokrovski kandis, keskmisest pisu tugevam surve oli Sumõ suunal, Kupjansk-Kreminna sektori lõuna lõigus, Toretski juures ja lõunarinde idaservas. Kaotuste järgi tundub, et mõnes lõigus pisu enam soomust abis oli. Ikka surub end edasi jalavägi, tihti abiks igatsugu tsiviilsõidukeid ehk siis muutusi taktikas pole tuvastanud. Muutunud pole ka vene poole peamised rünnakusuunad, kuigi märke mujal aktiivsest kompamisest on, aga enamus vist pigem Ukraina possade tuvastamiseks, et neid nii kaudtule kui droonidega töödelda.
Hetkel veel ei oska miskit arvata mõnede vene poole blogijate kirjetest, et täiendavat elavjõudu on vaja rindele. Võimalik, et on lõike, kus hakkavad üksuste koosseisud liialt kokku kuivama. Küll ei oma see veel piisavalt rolli sarnase taktika jätkamisel, sest jao ikka leiab rünnakule saatmiseks. Viimasel ajal pole eriti enam kirjutatud, kuidas vene poolel värbamistega läheb. Eip näe ei kiitlemist ega kurtmist. Pisu kipub kahtlustama, et numbrid languses. Eks arvata on, kui uus koosseis, kes kuu-paarise väljaõppe läbinud, kohe rünnakutele lükatakse, sest sealne väeosa sisene kultuurinähtus dedovštšina pole kuhugi kadunud. Kuna ikka soomust rohkem töösse ei lükatud pole aga väga tihe kaudtule, lennunduse ja kamikazedroonide töötlus alates rindejoonest sügavusse kuni ulatutakse, siis seda suuremat pealetungi siiski mõnes sektoris ikka ootab ja kipub sisetunne ütlema, et juuli on selleks sobiv kuu.
1. vene ründedroonide rünnaku tagajärjel Odessale 27. juuni õhtul hukkus abielupaar ja vigastatute seas oli kaks last. Tabati 21 korruselist kortermaja.
venemaa tegi eile umbes kell 17.05 Tšuguevi linna raketirünnaku. Tabas tsiviilettevõtet: seal puhkes ulatuslik tulekahju ja ruumid said kahjustada. Kolm selle ettevõtte töötajat said vigastada: kaks neist said vigastada ja üks kannatas ägeda šoki all. Prokuratuur teatas ka, et esialgselt on kindlaks tehtud, et venemaa armee ründas Tšuguevit ballistilise raketiga Iskander-M.
Tihe sajupilv ikka rinde ja piiri läheduses.
2. Ukraina erioperatsioonide väed teatasid, et Volgogradi oblastis Marinovka õhuväebaasi droonirünnakus hävitati kõik neli vene hävitajat Su-34 – mitte ainult kaks, nagu algselt teatati.
Leningradi oblastist Kirovi rajoonist tuli kohalike sõnumeid lendavates droonidest, kuuldi 5-6 plahvatust.
venemaa liigutab pommitajaid Kaug-Idast Ukrainale lähemale. Eile registreeritakse Tu-95MS lennukite aktiivset ümberpaigutamist Olenja lennuväljale. Praeguse seisuga on Olenja lennuväljal vähemalt 7 Tu-95MS lennukit, mis on varustatud rakettidega ja rünnakuvalmis.
3. Kursk/Belgorod: juba mingi aeg pole vene pool suutnud enam edeneda.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks vene poole edenemine siiski kirja läks Kupianskit kagus Oskili jõe idakaldal Hluškivka asulas. Kunas nad sinna sisse said, on endal teadmata, eile tuli info, et siin vene üksusi pommitati. Eks juba pikemat aega imestanud, et vene pool pole suutnud oma suurt ülekaalu kõiges ära kasutada, ja Oskili jõest ida pool asuvaid alasid ära vallutada. Nagu Ukraina omad nii ka vene pool pommitab aktiivselt kõiki jõe ülepääse.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Jablunivka küla (Pokrovski Toretski vahel) lähistel suutis vene pool kanna maha saada üleeile saadud metsaribaga paralleelses metsaribas põldude vahel. Ukraina omad neid kumbagi possat töötleb, sestap vast rindejoone muutust kirja ei lähe… mujal ühtki püsivamat vene poole edenemist ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Portugali prokuratuur ja riigi finantsluureteenistus uurivad rahapesu ja sanktsioonide rikkumise juhtumit Gazpromi juhatuse esimehe Aleksei Milleri ühe lähima kaaslase Mihhail Sereda ja tema abikaasa, Portugali kodaniku Julia vastu, kes töötas Gazprombanki asepresidendina. Sereda on Gazprom Exporti esimene asedirektor, Gazpromi juhatuse liige ja juhtis Milleri kontorit. See sai teatavaks Portugali kohtu dokumentidest. Julia Sereda sisenes riiki „kuldse viisa” programmi alusel 2015. aastal – seejärel ostis ta pealinnas 1 miljoni euro eest korteri ja sai Portugali elaniku staatuse. Sereda probleemid algasid maksetega, mille tema naine sai 2022. aastal. Julia Sereda sai Gazprombankilt kaks ülekannet 170 000 euro väärtuses ja Šveitsi pangalt Julius Baer 1,65 miljoni euro väärtuses makseid uue kinnisvara ostmiseks Lissabonis ja Cascaisis. Uurimine algatati pärast läbiotsimist Sereda abikaasa Portugali kodus. Operatiivtegevuse käigus blokeeriti Portugali pangas BPI olevad rahalised vahendid – 800 000 eurot – ja avati krediidiasutuses isiklik pangaseif, millest leiti 570 000 eurot.
Portugali võimud leidsid, et ta võis saada rahalisi vahendeid Mihhail Seredalt ja Gazprombanki nimetult tippjuhilt. Tal polnud piisavalt oma vahendeid kõigi kinnisvaraobjektide ostmiseks ning ta võis kasutada oma abikaasa raha, kelle suhtes on kehtestatud EL-i sanktsioonid. Portugali võimud uskusid, et sel viisil sisenes venelase raha riigi pangandussüsteemi ja ületas venemaa kodanikele lubatud 100 000 euro piiri.
Pärast Sereda vastu algatatud kohtuasja teatasid Portugali õiguskaitseorganid, et soovivad laiendada sanktsioonide eest määratavaid karistusi. Riik saab iseseisvalt algatada meetmeid venemaa kodanike vastu, kelle vara asub tema territooriumil, kui ta usub, et nad toetavad aktiivselt venemaa režiimi. Julia Sereda üritas tema vastu tehtud otsuseid kohtus vaidlustada, kuid kohtunik lükkas tema nõude tagasi.
12. putin ütles Minskis toimunud Euraasia Majandusühenduse (EAEU) tippkohtumise järgsel pressikonverentsil, et võimud plaanivad vähendada kaitsekulutusi, mille osakaal eelarves on juba saavutanud rekordtaseme pärast Nõukogude aega. Tema sõnul moodustavad venemaa riigikassa praegused kaitsekulutused 13,5 triljonit rubla 223 triljoni rubla suurusest SKP-st (6,3% SKP-st). See on palju, märkis putin. „Me plaanime vähendada kaitsekulutusi. Me planeerime järgmist aastat ja ülejärgmist ja nii edasi, järgmist kolme aastat – kaitseministeeriumi, rahandusministeeriumi ja majandusarengu ministeeriumi vahel pole veel lõplikku kokkulepet –, aga üldiselt mõtlevad kõik selles suunas,” ütles president.
Ta rõhutas ka, et riik „maksis sõjaliste kulutuste suurenemise eest inflatsiooniga”, millega valitsus aga jätkuvalt võitleb. Riigipea sõnul väheneb venemaa SKP kasvumäär sel aastal võrreldes varasemate aastatega, mil, nagu ta ise väitis, kasvas majandus aastas üle 4%. putini sõnul on majanduskasvu aeglustamine sihipärane pingutus, mis on vajalik võitluses inflatsiooni vastu. putin märkis ka, et venemaa püüab lõpetada Ukraina sõda „riigile vajaliku tulemusega” ja kaitsekulutused on suunatud just sellele, mitte agressioonile Euroopa vastu. putin viitas NATO liikmete kokkuleppele kohustuses suurendada iga-aastaseid kaitsekulutusi praeguselt 2%-lt 5%-le SKP-st aastaks 2035.
Varem, Peterburis toimunud rahvusvahelisel majandusfoorumil teatasid mitmed kõrged ametnikud ja suurettevõtete juhid tõsistest probleemidest venemaa majanduses. Näiteks kurtis majandusarengu minister maksim rešetnikov, et riik on juba majanduslanguse äärel. Ja keskpanga juht elvira nabiullina hoiatas ressursside ammendumise eest, mis võimaldasid majandusel sõjalise tegevuse ja sanktsioonide tingimustes kasvada. Tema sõnul on ammendunud tootmise suurendamiseks vajalik vaba tööjõud, ettevõtete vaba tootmisvõimsus ja riikliku heaolufondi reservid, mille likviidsetest varadest kaks kolmandikku on juba ära kulutatud. venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu juht Aleksandr Šohhin ütles omalt poolt, et paljud venemaa ettevõtted on maksejõuetuse-eelses seisundis. Severstali peamine omanik, miljardär Aleksei Mordašov teatas kõrge baasintressimäära ja langeva nõudluse tõttu massiliste pankrottide ohust.
putini sõber, miljardär arkadi rotenberg (venemaa Forbesi nimekirjas 29. kohal), kurtis samuti keerulise majandusolukorra ja ellujäämise vajaduse üle. „Ma ei saa öelda, et ajad on nii lihtsad, et me oleme täna tipus. Aga me proovime, leiame teatud teid ja me jääme nendes tingimustes ellu,” ütles ta RBC-le. Ettevõtja sõnul peavad tema ettevõtted uute projektide jaoks võtma kalleid laene ja see ei ole äri jaoks eriti hea tegur.
13. vene armee vallutas Donetski oblastis Ševtšenko küla, mille lähedal asub liitiumimaagi leiukoht, millel on üks Ida-Euroopa suurimaid varusid. Sellest teatas Le Figaro. „Olles vallutanud selle pealtnäha tähelepandamatu küla, mis asub veidi üle 10 km kaugusel Velõka Novosilkast, said vene väed juurdepääsu ühele Ukraina paljulubavamale liitiumimaardlale,” kirjutab väljaanne.
Vikipeedia märgib, et leiukohas on üks Ida-Euroopa suurimaid varusid – umbes 1,2 miljonit tonni maaki, mille liitiumi osakaal on üle 1,5%. Liitium on üks metalle, mille hinnad on viimastel aastatel järsult tõusnud, kuna sellest on saanud elektriautode akude tootmise võtmekomponent. Lisaks kasutatakse liitiumi elektroonika tootmisel, samuti klaaskeraamikas, lennukisulamites ja energia salvestamiseks.
2022. aastal püstitas liitiumi hind rekordi, ületades 80 000 dollarit tonni kohta. 27. juuni 2025. aasta seisuga on liitiumi tonni hind Hiinas 8500 dollarit.
14. Lühiuudised
Poolas märgati Austraalia kamuflaažis M1 Abramsi tanki. See toimus pärast eelmist teadaannet, et Austraalia saadab Ukrainale 49 Abramsi tanki osana sõjalisest abipaketist Kiievi soomusvõimekuse suurendamiseks.
Ukraina uudistest: kreml on nimetanud Eesti valmisolekut võõrustada tuumarelvi kandvaid NATO lennukeid „ohuks” pärast seda, kui Eesti kaitseminister Hanno Pevkur kinnitas, et riik on valmis selliseid lähetusi vastu võtma. kremli pressiesindaja dmitri peskov ütles, et see kujutab endast „otsest ohtu” venemaale, lisades, et Moskval puuduvad „praktiliselt igasugused suhted” Balti riikidega.
Norra on liitunud EL-i 17. venemaa-vastaste sanktsioonide paketiga, mis on suunatud ligi 200 nn varilaevastiku laeva ja venemaa sõjaväge abistava üksuse vastu. Välisminister Espen Barth Eide nimetas seda oluliseks panuseks Euroopa survesse Moskvale seoses selle agressioonisõjaga.
Eile märgati legendaarseid varjatud kontsaga kingasid, mis lisasid putinile 10 sentimeetrit pikkust. Päris tugev irvitamiste laine rullus selle järel… kes viitsib, see video ise üles leiab… njah, eip hakka siin loos psühholoogiks ja teema intrigeeriks pisu küll…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Eelmisel aastal eraldas kaitseministeerium Nursipalu harjutusvälja laiendamisest tingitud ühe leevendusmeetmena esmakordselt pool miljonit eurot, et aidata elanikel oma kodud müra- ja vibratsioonikindlamaks muuta. Peagi algab uute taotluste vastuvõtt, meetme kogusumma on ka tänavu 500 000 eurot.
„Riigikaitse saab toimida siis, kui kodanikel on riigi vastu usaldus. Nägime esimese taotlusvooruga, et see meede õigustab ennast ja seetõttu pidasime õigeks välja kuulutada ka teine taotlusvoor,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur, kelle sõnul on eesmärgiks leida tasakaal riigikaitse vajaduste ja kohalike elanike huvide vahel, säilitades ühiskonna sidususe.
Meetme kogusumma on ka sel aastal 500 000 eurot. Kuigi toetust võivad taotleda kõik, kelle eluruum paikneb Nursipalu harjutusvälja piirist 4 kilomeetri raadiuses, on eelisjärjekorras need, kelle hoone asub lähemal, sest tõenäoliselt on ka nende müra- ja vibratsioonitase tugevam kui nendel, kelle eluhoone paikneb kaugemal. Selleks et näha, kas eluruum jääb mõjualasse, tuleb vaadata RKIK kaardirakendust. Esimeses voorus toetust saanud koduomanikud teist korda enam toetust taotleda ei saa.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigivara valdkonna juht Tambet Tõnisson ütles, et taotlemise tingimused jäävad varasemaga võrreldes üldjoontes samaks. „Kuid kindlasti saame esimese vooru õppetundidele tuginedes disainida meedet veelgi täpsemaks ja kohalike inimeste vajadustega arvestavaks,” sõnas Tõnisson.
Meetme väljakuulutamise järel korraldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ka meetme infopäevad, teavitades sellest eelnevalt ka kohalikke elanikke.
Nursipalu harjutusvälja laiendamisest tingitud müratoetuse väljatöötamises osalesid kõik neli omavalitsust – Võru linn ning Võru, Rõuge ja Antsla vallad – , kelle territooriumil või vahetus läheduses asub Nursipalu harjutusväli.
Levimas on taas üks pätikiri. Telefoni number on vist Indoneesia oma.
Kirjas on järgmine sõnum:
DPD Eesti
Teie pakk on saabunud postkontorisse. Oleme proovinud seda kaks korda kohale toimetada, kuid see ebaönnestus.
Palun uuendage oma aadressiandmeid:
https://dpd.com-ez.cfd/ ee
Palun uuendage 24 tunni jooksul, vastasel juhul saadetakse pakk tagasi.
85 noort sooritasid tänavu riigieksami sajale punktile. Kuigi viimase paari aasta võrdluses on sajapunktilisi vähem, on eksamite keskmine sooritus siiski kõrgem.
Kui riigi helgemad pead kokku tulevad, tuleb neil loomulikult Rakett 69 stiilis kokku meisterdada iseliikuv sõiduk. Olgugi, et see ülesanne paljudel ei õnnestunud, suutsid kõik 85 noort riigieksamil kätte saada sada punkti. Eriti nutikad tegid lausa kaks eksamit maksimumile, vahendab ERR.
Tallinna linnas valitsenud sotside, Isamaa, Eesti 200 ja Reformi võimuliit lagunes, kui linnapea Jevgeni Ossinovski lasi Reformierakonna abilinnapead lahti.
Nüüd tahab Reform kokku panna uue linnavõimu ja tuua Urmas Sõõrumaa linnapeaks.
Isamaa teatas, et on valmis Tallinna valitsema ka Reformita.
Autoralli MM-hooaeg jätkub Kreekas toimuva legendaarse Akropolise ralliga.
Tänase reede 27. juuni õhtuks juhib rallit Ott Tänak (Hyundai), kellele järgnevad Adrien Fourmaux (Hyundai; +3,0) ja Sebastien Ogier (Toyota; +16,9), vahendab ERR.
Eile avalikustas Euroopa Komisjon 2025. aasta Euroopa Liidu maheauhindade finalistid, kus üheks kandidaadiks kategoorias „Euroopa parim mahepiirkond/biopiirkond” on ka Võru maakond. Maakonna kandidatuuri esitas Võrumaa Arenduskeskus kevadel ning auhinna võitja tehakse teatavaks 23. septembril Euroopa Liidu mahepõllumajanduse päeval Brüsselis.
„On suur rõõm tõdeda, et Võru maakond on üleeuroopalises konkurentsis kolme finalisti sekka valitud,” lausus SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. „Tegemist on suure tunnustusega meie piirkonnale — nii kohalikele omavalitsustele, haridusasutustele, arenduskeskusele kui ka Setomaa Liidule, kes on aidanud 2020. aastal sõlmitud maakondlikku mahekokkulepet ellu viia ning selle eesmärke tänaseks täita, kui ka meie ettevõtjatele, kes on edasi kandnud mahemõtteviisi ning hoidnud mahepõllumajandust meie maakonnas”.
Lisaks Võru maakonnale on „Euroopa parim mahepiirkond/biopiirkond” kategoorias veel kaks tugevat kandidaati: Saksamaalt Bamberger Land Eco Model ja Hispaaniast Murcia piirkond.
2025. aasta Euroopa Liidu maheauhindade konkursil on kokku seitse kategooriat, kus võistleb 21 finalisti 13 liikmesriigist. Lisaks mahepiirkonna tiitlile kuulutatakse 23. septembril Brüsselis välja võitjad järgmistes kategooriates: „Parim naismahepõllumees”, „Parim meesmahepõllumees”, „Parim mahelinn”, „Parim mahetoidu töötlemise väike- ja keskmise suurusega ettevõte (VKE)”, „Parim mahetoidu jaemüüja” ning „Parim maherestoran/toitlustusasutus”.
Euroopa Liidu maheauhinnad loodi 2022. aastal mahetootmise arendamise tegevuskava raames. Auhindade eesmärk on tunnustada tipptaset kogu maheahela ulatuses – alates talunikest ja restoranidest kuni väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ning linnadeni. Samuti aitavad need tõsta mahesektori üldist nähtavust ja suurendada teadlikkust Euroopa Liidu mahemärgise olulisusest.
Eelmisel aastal pälvis Euroopa Liidu parima mahepiirkonna tiitli Soomes asuv Lõuna-Savo piirkond, kus on mahetegevuste kogemust ligi 40 aastat.
Suvine aeg Eestis annab võimaluse osaleda erinevatel vabaõhuüritustel – suvetendustest laatade ja festivalideni. Sageli tuleb sellistel sündmustel auto jätta heinamaale, kruusateele või metsaserva, kus parkimisolud on ettearvamatud. Pehme pinnas, ootamatud ilmaolud – või hoopis ürituse käigus kaotatud autovõtmed – võivad muuta meeleoluka päeva katsumuseks. Mida tasub enne suviseid sõite ja üritusi oma auto kohta läbi mõelda?
Suvised liiklusmured jõuavad sageli just kindlustusfirmadeni, kellel on kogemusi väga eri tüüpi juhtumite lahendamisel. Gjensidige kindlustuse Eesti filiaali juht Raido Kirsiste sõnul võib auto parkimine tundmatule või ebatasasele pinnasele kaasa tuua mitmesuguseid probleeme.
„Sageli ei oska me ette näha, mis täpselt maapinna all peidus on. Küllap on paljud kogenud, et heinamaadel või metsaservas võib leiduda vanu orke, teravaid kive või juuri. Halbade juhuste kokkusattumisel võivad need aga autorehvile saatuslikuks saada,” jagab Kirsiste kindlustusfirma pikaajalise kogemuse põhjal.
Heinamaal võidakse liiklusreegleid ignoreerida
Kui päikeselise ilmaga võib tunduda, et looduslikul pinnasel parkimine nõuab küll veidi ettevaatlikkust, ent on üldiselt muretu, siis tuleb meeles pidada, et Eesti suvi tähendab sageli ka vahelduvaid ilmaolusid. „Näiteks meenub hiljutine Pühajärve jaanituli, kus vihma tõttu muutus parkla kiiresti mudaväljaks – mitmed autod jäid aga mudasele parkimisplatsile kinni. Lõpuks tuli appi kutsuda traktor, et sõidukid välja vedada,“ kirjeldab Kirsiste.
Lisaks puudub ajutistel parkimisplatsidel tavaliselt liikluskorraldus. „Kui suvekontsert lõppeb ja sajad inimesed suunduvad korraga parklasse, tekib olukordi, kus sõidetakse välja eri suundadest samal ajal. Pimedas või halva nähtavusega võidakse unustada parema käe reegel või manööverdada hooletult – ja nii juhtubki õnnetu kokkupõrge,” nendib Kirsiste.
Kuidas end ootamatuste eest kindlustada?
Kõik see tähendab, et suviste väliürituste külastaja peaks arvestama suurema riskiga sattuda olukorda, kus vajalikke tarvikuid auto kohapeal remontimiseks ei ole. Igaüks meist ei peagi olema mehaanik ning mitte alati ei saa keset ööd tulla appi ka sõber või pereliige. „Kahtlemata on üks nippe enne suveüritustele või looduskaunitesse paikadesse suundumist mõelda ka oma auto võimekusele”“ rõhutab Kirsiste. „Kui näiteks kõrgem, nelikveoline sõiduk saab augulisel kruusateel või märjal heinamaal muretumalt hakkama, siis tagaveoline auto võib mudasel parkimisplatsil kiiremini hätta jääda.” Vajadusel soovitab ta suhelda ka ürituse korraldajaga – uurida, kus oleks just sinu sõidukiga kõige mõistlikum parkida.
Teisalt kõiki ohte ennetada ei saa, vahel on tarvis lihtsalt tagada, et olukorrast oleks väljapääs, mis ei võtaks suurt tükki pere eelarvest. „Autojuhtidel on oluline teada, et kohustuslik liikluskindlustus katab ainult teistele tekitatud kahju. Näiteks kui satud parkimisplatsil õnnetusse, ei kata liikluskindlustus sinu auto remondikulusid,” selgitab Kirsiste. Neil, kes autoga suvisel ajal rohkelt ringi liiguvad, tasub kaaluda kaskokindlustuse võtmist. „Kaskoga hüvitame sinu autole tekkinud kahju siis, kui oled ise avarii põhjustaja või juhtub autoga mõni muu õnnetus,” selgitab Gjensidige esindaja.
Kuidas kindlustust valida?
Kaskokindlustust valides tuleks vaadata hinnast kaugemale, nendib ekspert. „Kindlustust valides tasub jälgida, kui kiiresti ja mugavalt aidatakse sind ootamatutest olukordadest välja. Valikut tehes tuleks tähelepanu pöörata ka kindlustustingimustele ning sellele, millist tuge pakub teenusepakkuja keerulisel hetkel,” rõhutab Kirsiste. Oluline on näiteks omavastutuse suurus ja see, kas kindlustusandja pakub kohapeal praktilist abi.
„Peame oluliseks, et meie kliendid teaksid, et saavad meie toel alati keerulisest olukorrast välja, mistõttu sisaldab Gjensidige kaskokindlustus tasuta ööpäevaringset autoabi,” ütleb Kirsiste. Halva õnne korral võib heinamaale pargitud auto vajada lisakütust, pukseerimist või käivitusabi – kõik need teenused kuuluvad paketti. Kui parkimisel saab kahjustada rehv või muu oluline autoosa, aitab kohapealne remont kiiresti tagasi teele saada, et suvine puhkus ei jääks pooleli ega tuleks kaua ilma autota olla.
Suveürituste parklates tasub arvestada riskiga, et näiteks alkoholijoobes inimesed võivad sõidukile tahtlikult või tahtmatult kahju teha – näiteks klaase lõhkuda või auto kere kriimustada. Kirsiste selgitusel katab Gjensidige kindlustus ka kolmandate isikute tahtlikult tekitatud kahjud.
Kaotasid telkides autovõtmed?
Suvised festivalid tähendavad üldiselt, et liigeldakse palju, pagasit on kaasas rohkem kui tavaliselt – ning võib juhtuda, et autos tuleb ka ööbida. Kui isiklikke esemeid tuleb sageli ühest kotist teise tõsta või looduses liikumisel kaasa võtta, on täiesti inimlik, et autovõtmed võivad kaduda, ununeda valesse kohta või lukustatud autosse.
Sel puhul on oluline jälgida, et kaskokindlustuse juurde kuuluks ka reisijate transport sihtpunkti ning abi sõidukisse saamisel autovõtmete sõidukisse ununemisel või valvepuldi tõrke korral (näiteks puldi patareid on tühjad). „Meie aitame vajaduse korral viia kliendi kokku autoabiga – oluline on, et klient ei jää hätta, eriti öisel ajal või võõras kohas,” selgitab Kirsiste. “Suvi on liikumise ja vabaduse aeg – tee see turvalisemaks teadliku kindlustusvalikuga.”
Kuidas toimida liiklusõnnetuse korral? Juhised Gjensidige ekspertidelt:
- Peata sõiduk ohutus kohas ja lülita sisse ohutuled.
- Tähista sündmuskoht ja taga enda nähtavus ning ohutus.
- Kontrolli, kas keegi on vigastatud.
- Teavita Häirekeskust (112), kui õnnetuses sai vigastada inimesi, kui kahju kannataja ei viibi sündmuskohal või ei ole ta kahju tekitajale teada
- Kui enda ohutus on tagatud, alles siis aita teisi.
- Kui liiklusõnnetuses sai kahjustada üksnes vara, vormista liiklusõnnetus avarii.ee keskkonnas elektrooniliselt.
- Teavita oma kindlustusseltsi ja järgi nende poolt antud juhiseid.
Siin video Pühajärve jaanitule parklast:
Riigikohus lahendas täna kaks kaebust, mis puudutavad elektroonilist hääletust sügisel toimuvatel kohalikel valimistel. Kolmanda kaebuse alusel asub kohus analüüsima valimisseaduse põhiseaduspärasust.
Andre Eli vaidlustas Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) 12. juuni otsust nr 33. Selle otsusega pandi muu hulgas paika, millistele operatsioonisüsteemidele luuakse e- hääletamiseks mõeldud valijarakendus.
Eli taotles VVK otsuse osalist tühistamist, kuna jäeti loomata võimalus hääletada mobiilseadmega. Kaebaja leidis, et seadus lubab kasutada e-hääletamiseks ka mobiilseadet, see on piisavalt turvaline ja niisuguse võimaluse puudumine piirab tema õigust hääletada endale sobival viisil.
Riigikohus jättis Eli kaebuse rahuldamata ja selgitas, et seadus annab VVK-le mobiilseadmetele valijarakenduse loomise otsustamisel ulatusliku kaalutlusõiguse ja komisjonil tuleb lähtuda vaid avalikest huvidest. Seadusest ei tulene kohustust võimaldada mobiilihääletust valija huvides, mistõttu pole valijal ka õigust seda nõuda.
Märt Põder vaidlustas sama valimiskomisjoni otsust. Kaebaja leidis, et tema õigusi on rikutud, kuna VVK otsusega kinnitatud e-hääletamise tehniline lahendus ei võimalda tal vaatlejana valimiste läbiviimise ja tulemuste kindlakstegemise korrektsuses piisavalt veenduda.
Riigikohus jättis Põdra kaebuse läbi vaatamata. Kaebuses keskendus Põder e-valimistel kasutatavate rakenduste väidetavatele puudustele. Samas käsitles vaidlustatud VVK otsus üksnes operatsioonisüsteeme, millele valija- ja kontrollrakendus luuakse, mitte rakendustele endale kehtestatud nõudeid. Tehnilised nõuded on kindlaks määratud hoopis teise VVK otsusega, mis tehti mullu veebruaris.
Sulev Švilponis, Kaspar Kartanas ja Märt Põder vaidlustasid Riigikohtus ka seda, et neil keelati VVK 12. juuni koosolekut salvestada ning nad saadeti enne neljanda päevakorrapunkti arutamist ruumist välja.
See päevakorrapunkt puudutas hääletamissedeli teksti värvi ja turvaelementide kehtestamist tänavusteks kohalikeks valimisteks. Arutusel olnud info oli tunnistatud turvakaalutlustel üksnes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
Riigikohtul tekkis nende kaebuste lahendamisel küsimus, kas kehtivad õigusaktid – eeskätt Riigikogu valimiste seadus – võimaldavad põhiseadusepärasel moel VVK koosolekuid kinniseks kuulutada ja vaatlejatel salvestamist keelata. Seetõttu uuendas kohus menetluse ja küsis ka Riigikogu, õiguskantsleri, justiits- ja digiministri, Vabariigi Valitust esindava ministri ning VVK seisukohti hiljemalt 4. augustiks.
Seaduse järgi tuleks valimiskaebus menetluse uuendamise korral lahendada hiljemalt kahe nädala jooksul. Samas antud juhul ei ole tegu kaebusega, mis vahetult mõjutaks valimistulemuste väljakuulutamist või nende õiguspärasust. Lisaks on Riigikogu põhiseaduslikkuse järelevalves kohustuslik menetlusosaline ja hetkel parlamendi korralisi istungeid ei toimu.
Koostöös Põlvamaa Partnerluskoguga paigaldas Omniva Põlva maakonna küladesse 10 uut pakiautomaati, mis ei vaja elektri- ega internetiühendust ning mida saavad soovi korral kasutada kõik kohalikud inimesed ja pakifirmad. Sügisel alustab Omniva kogukonnaautomaatide võrgustiku loomist üle Eesti.
Kogukonnaautomaadid on väiksemad pakiautomaadid, mille paigaldamiseks ei ole kohapeal vaja interneti- ega elektriühendust. Masinad on akutoitega, seega elektrikatkestustest sõltumatud, vahendab Maaleht.
26. juunil avati Põlva haiglas 3. korrusel renoveeritud kirurgia ja õendusabi osakonnad. Uuendustööd algasid aprillis eesmärgiga parandada ravikeskkonda ja töötingimusi nii patsientidele kui ka haigla personalile.
„Renoveerimine oli hädavajalik – mitmed süsteemid ja sisustus olid ajale jalgu jäänud. Tänaseks on osakonnad saanud värske ilme ja funktsionaalsuse, mis toetab patsientide paranemist ning muudab igapäevase töö ladusamaks ja turvalisemaks,” sõnas õendusabi osakonna juhataja Krister Matto.
Tööde käigus uuendati protseduuri- ja sidumistoad, õepostid, osa palatitest ning töötajate puhketoad. Parandati süsteemide töökindlust, palatitesse paigaldati kaasaegsed õekutsekeskused ja uuendati elektrisüsteem. Uue ilme said ka osakondade koridorid, mis parandasid ruumide üldist ligipääsetavust ja töökorraldust.
„Soovime luua keskkonna, kus on hea olla ja töötada. Täname patsiente, nende lähedasi ja kolleege mõistva suhtumise ja koostöö eest. Ehitustööd tõid kaasa mitmeid piiranguid ja ümberkorraldusi, kuid tulime sellest ühiselt edukalt läbi,” lisas Matto.
Renoveerimistööde kogumaksumus koos käibemaksuga oli 112 000 eurot.
Krister Matto. Foto: Madis Perli/ Põlva haigla
Eelmisel nädalal toimus vestlusring pealkirjaga „Kahejalgne – loomataudide kõige suurem risk!?” ideega arutleda loomataudide, nende ennetuse ja nendeks valmisoleku üle. Osalejad tõid välja, et veelgi rohkem tuleb pöörata tähelepanu loomapidajate, aga ka reisijate teadlikkuse tõstmisele, et hooletu käitumine ei lõppeks loomade massilise haigestumise ja nende hukkamisega.
Loomataudide levik on tõusuteel, mis seab erinevatele osapooltele väljakutseid. Enamik loomataude on väga suure majandusliku mõjuga, sh tuues kaasa loomade massilise hukkamise. See omakorda mõjutab inimeste toidulauda ja toidujulgeolekut. Eestil on kogemus erinevate loomataudidega nagu näiteks lindude gripp ja sigade Aafrika katk. Siiski on kesk-Euroopas levimas suu- ja sõrataud, mida pole Eestis olnud üle neljakümne aasta. Samuti on üha põhjapoole liikumas taudid, mis olid justkui lõunamaade probleemiks, näiteks lammaste katarraalne palavik, väikemäletsejaliste katk, Lääne-Niiluse viiruse palavik.
Inimesel on kõige suurem roll loomataudide levitamises, koguni 40 protsendil juhtumitest on põhjuseks inimtegur. Näiteks on ühe ainsa loomapidaja vastutustundetu käitumine odavama lahenduse otsimisel, mille tagajärjeks oli Ühendkuningriigi suu- ja sõrataudi puhang 2001. aastal, kus laialdane loomataudi levik tõi kaasa 2000 farmis 6 miljoni looma hukkumise või hukkamise ja 8 miljardit naela majanduslikku kahju. PTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda peab oluliseks võtmesõnaks teadlikkust ning ennetust koostöös loomapidajaga ja loomaarstiga. „PTA kohaloleku eesmärk pole kontroll ja karistus, vaid veendumus halvima ärahoidmise võimekuses,” ütles Kalda.
Agrone OÜ juhatuse liige Margus Muld märkis, et kesk-Euroopa suu- ja sõrataudi puhangud olid väga suureks äratuseks nii loomapidajatele, ametnikele kui poliitikutele. Tema sõnul tuleb palju tegeleda tehnika ja inimeste suure liikuvusega lautades ja territooriumitel. Ta lisas, et võrreldes Euroopaga, kus teadlikkus ja hoolsus on langenud, on Eesti farmerid keskmisest kõrgemal tasemel.
Eesti loomapidajate paremat taset kinnitas ka Maaülikooli professor Arvo Viltrop, kes tugines rahvusvahelistele uuringutele. Ta lisas, et Eesti on bioturvalisuses just seakasvatuse võrdluses oluliselt paremal tasemel.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Timo Vunder tõi välja, et ka veisefarmides on tarastamine moodi läinud. Seakasvatajad on aga tagantjärgi tarkusena öelnud, et oleks ka nad ise aedade püstitamise ja territooriumil liikumise piiramisega varem tegelenud, ei oleks vaja Eestis sellises mahus taudidega tegeleda. Vunder tõdes, et riske ei ole võimalik aga nullini viia, sest see tähendaks sisuliselt tootmise lõpetamist. Ta rõhutas usaldusväärsete partnerite olulisust ning lisas, et teenuse osutaja saab hästi aru, et eksimuse puhul ei ole ka nendel enam tööd ja leiba.
Maaülikooli professor Arvo Viltrop rääkis, et uuringutest on selgunud, et otsesuhtlus on loomaarsti ja loomapidaja puhul kõige olulisem.
Loomaarst Mariliis Lepikult tõi välja suhtumise vahe väike- ja suurtootja puhul. Samuti ta lisas, et tootjatel on vaja ka majanduslikku ressurssi, et oma teadmisi praktikasse viia. Ta esitas ka idee, et kuna loomaarstid suhtlevad nii suurte kui väikeste loomapidajatega, võiksid olla nemad olulised ühtse ja kokku lepitud info edasikandjad.
Nii Lepikult kui Viltrop tõid linnugripi valguses suure riskina välja kanad, kelle juurde ei peaks nii lihtsalt pääsema. Riski võib suurendada näiteks peagi saabuv avatud talude päev, mille puhul peab iga loomapidaja oma riske hindama.
Vestlusringis osalesid Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda, Agrone OÜ juhatuse liige Margus Muld, Maaülikooli professor Arvo Viltrop, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Timo Vunder ja Eesti Loomaarstide Koja esindaja ja loomaarst Mariliis Lepikult.
Välismaal reisimine ja autorendi teenuse kasutamine käivad sageli käsikäes, olgu põhjuseks soov iseseisvalt sihtkohta avastada või vajadus paindlikult erinevate linnade vahel liikuda.
Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus tõdeb, et suveperioodi saabumisega suureneb alati ka autorendiga seotud kaebuste hulk. „Kõige enam kurdavad tarbijad ootamatute lisatasude, arusaamatute lepingutingimuste ning selliste olukordade üle, kus tarbijale esitatakse arve sõiduki kahjustamise eest, millest puudub auto rentijal aga igasugune teadmine,” selgitas Heldin Malmet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse valdkonnajuht.
Tarbijakeskus toob välja viis enim esinevat probleemi ning jagab soovitusi nende vältimiseks:
1. Ootamatud lisatasud pärast rendiperioodi lõppu
Paljud tarbijad avastavad hiljem, et nende krediitkaardilt on kinni peetud raha lisatasude, näiteks kütusetankimise, haldustasu või lisakindlustuse eest. Sageli ei olnud need kulud tarbijale lepingut sõlmides piisavalt selged. Näiteks ei tagastanud rendileandja tarbijale broneeritud 120 eurot, viidates, et tarbija tagastas rendiauto tühja bensiinipaagiga.
Soovitus: Tutvu enne rendiauto broneerimist põhjalikult renditingimustega ja lisateenuste hinnakirjaga. Vahetult enne rendilepingu lõppu tasub bensiinipaagi näidikust foto teha, et hilisemates võimalikes vaidlustes oma seisukohti tõendada.
2. Vaidlused kahjustuste osas
Mitmest kaebusest nähtub, et pärast auto tagastamist väidab rendiettevõte, et autole on tekitatud kahjustusi. Tarbijate sõnul olid vead olemas juba enne kasutamist, kuid need ei olnud enne rendiperioodi dokumenteeritud. Näiteks võeti tarbijal pärast rendiperioodi lõppu krediitkaardilt täiendavalt 575 eurot, viidates, et tarbija kahjustas rendiperioodil valuvelgesid. Tarbijal õnnestus antud summa aga tagasi saada, sest ta oli enne rendiperioodi algust valuvelgede kahjustuse üles pildistanud.
Soovitus: Tee auto seisukorrast fotod või video enne ja pärast rendiperioodi. Nõua, et kõik visuaalsed defektid kantaks rendidokumentidesse.
3. Leping võõras keeles või puudulik tutvumine tingimustega
Mitu tarbijat on allkirjastanud lepingu keeles, mida nad ei mõista. Hiljem selgub, et nad on nõustunud tingimustega, mis neile eelnevalt teadmata olid. Näiteks pöördus tarbija nõustamiskeskuse poole murega, kus ta oli allkirjastanud hispaaniakeelse rendilepingu, avastades hiljem, et lepingusse oli lisatud täiendavad maksed kindlustuse eest.
Soovitus: Nõua lepingut inglise või muus endale arusaadavas keeles. Ära allkirjasta dokumenti, kui selle sisu ei ole sulle selge.
4. Vanus ja sõidukogemus – piirangud noortele juhtidele
Mitmed alla 25-aastased tarbijad on jäänud rendiautota, kuigi broneering ja makse olid juba tehtud. Põhjuseks ettevõtte poliitika, mille kohaselt ei tohi autot juhtida teatud vanusest või sõidustaažist noorem isik.
Soovitus: Kontrolli vanuse- ja juhistaaži nõudeid enne broneerimist. Uuri ka, kas noorele juhile kehtivad täiendavad lisatasud.
5. Krediitkaardilt hilisemad mahaarvamised
EL tarbija nõustamiskeskuse pöördumistest selgub ka, et nii mõnigi kord tehakse pärast rendiperioodi lõppu krediitkaardilt mahaarvamisi ilma tarbija eelneva nõusolekuta, näiteks väidetavate liiklustrahvide eest. Kord oli tarbija sunnitud tasuma 200 eurot parkimistrahvide ning trahvide edastamise haldustasude eest.
Soovitus: Palu rendifirmalt kirjalikult auto üleandmise akti koopia. Kui võimalik, loovuta auto rendikoha töötaja kohalolekul ja fikseeri sõiduki seisukord kirjalikult. Võõras riigis autot rentides tasub hilisemate trahvitasude vältimiseks jälgida liikluseeskirju ning parkida vastavalt kehtivale korrale.
Kui tekib vaidlus autorendiettevõttega
Probleemide tekkimisel tasub tarbijal esitada kaebus rendiettevõtjale kirjalikult, näiteks e-posti teel. Kui autorenditeenus osutati teises EL liikmesriigis, Islandil, Norras või Suurbritannias, saab tarbija tasuta nõu ja abi Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuselt: www.consumer.ee. Siseriiklike vaidluste korral saab pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole: www.ttja.ee.
Põlva vallavolikogu otsustas lõpetada 13 aastat kestnud „Saesaare elektrijaama kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu” koostamise menetluse. Detailplaneeringut ei ole võimalik vastu võtta ega kehtestada, sest Keskkonnaamet otsustas jätta detailplaneeringu kooskõlastamata.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olnud lisaks Saesaare paisul vahetult peale liigveelasu voolurahustit sanitaarvooluhulga tagamiseks vajalike ehitiste rajamise võimaluste ja tingimuste väljaselgitamise ka paisule kalapääsu rajamise võimaluste väljaselgitamine.
Keskkonnaamet keeldus Saesaare elektrijaama kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu kooskõlastamisest arvates, et mistahes kalapääsu rajamine Saesaare paisule ei ole ohustatud kalaliikide (hingi ja võldase) kaitse-eesmärkide saavutamise osas eesmärgipärane ja ning leiab, et kaaluda tuleb paisutuse likvideerimist.
Põlva vallavolikogu on seisukohal, et paisutuse likvideerimine muudab oluliselt Saesaare ja selle ümbritseva keskkonna olemasolevat seisukorda ning sellised otsused tuleb teha läbi planeeringumenetluse. Saesaare paisjärve tuleviku üle otsustamine peab toimuma läbi kõiki kaasava protsessi ja kuni konkreetsete tegevuste läbiviimiseni tuleb tagada paisu turvalisus ja korrashoid.
Vallavolikogu võttis istungil vastu ka vastavasisulise deklaratsiooni (lisas), kus on sõnastatud volikogu seisukohad antud küsimuses.
Kui Eestis räägitakse ekspordist, investeeringutest ja üldse sellest, mis suunda majandus liigub, ei saa mööda vaadata ühest väga olulisest riigist – Soomest.
Meie põhjanaaber ei ole lihtsalt lähedal geograafiliselt, vaid ka majanduslikult: ligi 15% kogu Eesti ekspordist suundub üle lahe, Soome on Eesti ettevõtetele kolmas sihtturg otseinvesteeringute mahu poolest, ja samal ajal 7,4 miljardi euroga ka suurim välisinvestor Eestis. Teisisõnu – kui Soome majandus köhib, siis Eesti jääb harva täiesti terveks.
Muutuv majanduse struktuur: rohkem teenuseid, vähem tööstust
Soome majandus ei ole viimastel aastatel lihtsalt aeglustunud – see on ka märgatavalt muutunud. Neli peamist sektorit, mis panustavad enim SKT-sse – töötlev tööstus, kinnisvara, kaubandus ja info/side – on viimase viie aastaga liikunud erinevas suunas. Tööstuse ja kaubanduse osakaal on langenud, samal ajal kui info ja side ning kutsealased ja teadusmahukad teenused on kasvanud. Tegu pole ainult Soome eripäraga – ka Rootsis on samad trendid, ent näiteks töötleva tööstuse osakaalu langus on Soomes olnud märksa järsem. Kinnisvarasektor on Rootsis küll kiiremini kasvanud, ent mahult on Soome siiski veel ees.
Langus, aga mitte vabalangus
Numbrid ei valeta: võrreldes 2019. aasta I kvartaliga on Soome majandus 2025. aastaks langenud 1%. Euroala kontekstis pole see katastroof – Saksamaa näiteks on kukkunud rohkemgi. Peamised pidurid? Metsandus ja põllumajandus. Kui põllumajandust koormab tööjõu puudus ja karmistuvad EL regulatsioonid, siis metsanduses vaevab sektorit vähenev raiemaht ja aeglasem metsakasv. Samal ajal on kasvumootoriteks olnud infotehnoloogia (digitaliseerimise toel) ja masinatööstus, mis saab tuule tiibadesse rohepöördest.
Ehituses terendab potentsiaal
Üks valdkond, kust võiks oodata uut hoogu, on ehitus. Kuigi sektor pole veel kriisieelse tasemeni jõudnud, hakkavad esimesed märgid taastumisest juba paistma. Elukondlike projektide algus on küll veel madal, aga võrreldes Rootsiga on Soome seis veidi parem. Tööstustoodang seevastu on kriisieelse taseme juba ületanud, isegi EL keskmist napilt edestades. Ka jaekaubanduses on esimese kvartaliga toimunud väike pööre paremuse poole.
Töökohtade kriis – eriti noorte seas
Kui rääkida tööturust, siis pilt muutub tumedamaks. Tööhõive määr 20–64-aastaste seas on küll stabiilselt 76,2%, kuid töötus on tõusuteel – 2019. aasta 6,7%-lt on see 2025. aastaks kerkinud 10,5%-ni. Eriti tugevalt on see tabanud noori naisi vanuses 15–24, kelle seas on töötus kasvanud koguni 5,7%. Enim on töökohti kadunud haldus- ja tugiteenustest ning ehitussektorist. Soome töötuse määr on nüüd kõrgem kui Rootsis (8,7%) ja EL keskmisest (6,0%) – mitte just auasi, millega hiilata.
Valitsus pigistab eelarvet, IMF soovitab juurde
Mida siis Soome ette võtab? Valitsus on juba asunud puudujääki ohjeldama: menüüs on maksutõusud, sotsiaaltoetuste kärped ja valitsuse enda kulude koomale tõmbamine. Samal ajal loodetakse, et 2026. aastal, kui majandus taastub, kasvavad koos sellega ka maksutulud. IMF on aga skeptiline ja soovitab veelgi ambitsioonikamat lähenemist: rohkem investeeringuid teadusesse, haridusse ja innovatsiooni, et pikemas plaanis tootlikkust tõsta. Samuti vajab tugevdamist pangandussektor, mille stabiilsus on majanduse tervise seisukohalt kriitilise tähtsusega.
Mis edasi?
Vaatamata senisele langusele ei ole pilt lootusetu. Prognoosid viitavad, et 2025 ja 2026 tulevad veel kannatlikkust nõudvad aastad – ent majanduse põhjast hakkab tasapisi üles rühkima nii SKT kui ka investeeringud, samal ajal kui töötuse määr peaks hakkama vaikselt langema. Kui Soome suudab samal ajal hoida kursil struktuursed reformid ja suurendada investeeringuid tulevikku vaatavatesse sektoritesse, võib järgmisel kümnendil rääkida taas eduloost.
Marcos Mõrd
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestori praktikant
Marcos Mõrd lõpetas Tartu Ülikooli riigiteaduste eriala bakalaureuseõppe, kõrval eriala majanduses. Sügisel plaanib ta asuda magistriõppesse majandusanalüüsi erialal.
Eesti linnad ja vallad on kriisideks rohkem valmis kui kunagi varem, selgus linnade ja valdade 2024. aasta teenustasemete analüüsist. Kümme omavalitsust saavutasid kriisivalmiduses maksimumtulemuse.
„Omavalitsuste jaoks on kriisideks valmistumine väga oluline ja selle nimel on viimastel aastatel tehtud väga suuri pingutusi. Tulemused räägivad ise enda eest – kui aastaid tammus kriisivalmiduse taseme näitaja sama koha peal, siis nüüd on aastaga toimunud suur hüpe,” tunnustas päästeameti elanikkonnakaitse talituse juht Toomas Kääparin.
Kriisiks valmisoleku kriteeriumeid täidab eeskujulikult 50 kohalikku omavalitsust. Seda on 18 võrra rohkem kui möödunud aastal. Kümme kohalikku omavalitsust on kriisivalmiduses saavutanud ka maksimumtaseme: Elva, Harku, Hiiumaa, Häädemeeste, Rakvere ja Viljandi vald ning Pärnu, Rakvere, Sillamäe ja Tartu linn.
„Ehkki suures pildis on olukord läinud palju paremaks, siis on ka neid, kel tuleb veel pingutada. Eelmise aasta lõpust jõustusid olulised hädaolukorra seaduse muudatused, millega lisandub kohalikele omavalitsustele täiendavaid ülesandeid ja väljakutseid, kuid oleme kindlad, et tuleme kõige sellega toime ja kriisideks valmisolek liigub veel rohkem paremuse suunas,” ütles Kääparin.
Arenguruumi on veel psühhosotsiaalse abi andmise korralduses ja elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse õppuse seirega. „Loodame, et sel sügisel saabuvatel valimistel peetakse siseturvalisusesse panustamist jätkuvalt oluliseks prioriteediks,” lisab ta.
Päästeamet toetab omavalitsusi kriisivõimekuse arendamises. Näiteks korraldas päästeamet sel kevadel kriisiõppuse „Kevadmurd 2025”, kus osalesid pea kõik Eesti omavalitsused. Õppuse käigus testiti kriisimeeskondade tööd, kerksuskeskuste käivitamist, generaatoreid, tehnikat ja palju muud. Lisaks on riik toetanud kriisiks vajalike seadmete ostmist ja paigaldamist, kriisispetsialistide palkamist ja korraldanud erinevaid koolitussarju.
Juunis avaldati veebilehel Minuomavalitsus.ee linnade ja valdade 2024. aasta teenustasemete tulemused, mis peegeldavad kohalike teenuste kvaliteeti Eesti eri paigus. Tulemustega saab põhjalikumalt tutvuda portaalis minuomavalitsus.ee.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. juuni 2025:
kaks vene poole edenemist ja USA vist ei vähenda väge Euroopas…
1. Päris paljudes piirkondades droone jagus.
2. Mitmes kohas sadu oli.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: 1 km edasi saadi.
9. Lõunarinne: üks küla tervenisti vene poole kontrolli alla läks.
10. Herson: muutusteta.
11. „Täiuslik torm”: venemaa on suure panganduskriisi äärel.
12. putin: venemaa külmutatud varade konfiskeerimisest saab kasu maailmamajandus.
13. kremli propagandist väidab, et operatsioonis „Toru” osalejatel on vähk ja nad saavad 100 000 rubla hüvitist.
14. Trumpi administratsioon soovitab lõpetada venemaa sõjakuritegude uurimise programmide rahastamise Ukrainas.
15. Trump nõustus USA vägede Euroopas hoidmisega pärast NATO lubadust kaitsekulutusi suurendada.
16. 30 Euroopa riiki on mures venemaa sekkumise pärast satelliitside kommunikatsiooni.
17. Lühiuudised
187 vene poole rünnakut, aga see ei näita siiski surve tõusu, sest paljudes suundades jätkab vene pool väga väikest gruppidega (2 soldatit kuni jagu) torkimist leidmaks tühimikke Ukraina kaitses. Vaid kahes lõigus (kummaski edasi saadi) surutakse suurema seltskonnaga ning näeb ka mõnda soomukit. Järjest enam kasutatakse jalaväe taksodena halli ala ületamiseks nii UAZ kuudikaid kui muid sõiduautosid.
Miks tuntavalt langes vene poole kaudtuleüksuste löökide arv (u 4500), eip tea, võib-olla päevane anomaalia ja sama seis kamikaze droonidega (ka u 2500). Sestap tabati ka kaudtuleüksusi ülivähe. Liugpomme kahjuks ikka palju.
1. Ports droone juba alates eile õhtust Ukraina poole teele läks ja õhuhäire lõppes alles täna hommikul kell 6. Rünnaku alla oli ka Kiievi kant. Rinde ja piiri lähedus ikka tihedas sajupilves ja sihtmärgiks sobib kõik. Mitmes sektoris jahitakse spetsiaalselt nii kohalike kui nendega seotud taristut.
2. 26. juuni õhtul tabasid ründedroonid venemaa armee 1061. logistikakeskuse raketikütuse ja määrdeainete ladusid Brjanskis. UP allika sõnul teatasid kohalikud elanikud sotsiaalvõrgustikes esmalt tundmatute droonide lendudest. Hiljem hakkasid Brjanski elanikud kurtma plahvatuste ja tulekahju üle ühes linnaosas. Mõned kohalikud elanikud ei varjanud isegi rünnaku täpset asukohta ja sihtmärki. Brjanski sõjaväeobjektil toimunud plahvatuste ja tulekahju põhjuseks olid Ukraina Bober, Baklan ja Gorizont tüüpi droonid. UP allika sõnul on Brjanski raketikütuse ja määrdeainete lao hävitamine osa meetmetest, mille eesmärk on vähendada vene okupatsiooniarmee logistilist võimekust.
Ukraina kaitseministeeriumi luureosakonna erivägede üksuse Prizraki droonid nõrgestasid ajutiselt okupeeritud Krimmis venemaa õhutõrjet. Luurelennuk tabas kahte multifunktsionaalset juhtimisradarit 92N2E; kahte tuvastusradarit 91N6E; S-400 kompleksi raketikandjat. Radarid on vaenlase õhutõrjesüsteemi „silmad”. Ilma nendeta muutuvad õhutõrjesüsteemid võitlusvõimetuks.
FPV droon tabas Tatnefti bensiinijaama Pjatnõtskoje külas Belgorodi oblastis – 18 km kaugusel Ukraina piirist.
Luhanski oblastis ajutiselt okupeeritud Troitske linnas ründasid täna 15 drooni, hävitades niinimetatud administratsiooni hoone ja kahjustades venemaa sõjatehnikat.
3. Kursk/Belgorod: vist on suudetud pisu vene poolt pidama saada.
4. Harkiv: tavapäraselt muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: jälle muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: täpsem seis nii Tšassiv Jari kui Toretski kandis seni teadmata, siiski tundub, et püsivamaid muutusi eriti pole.
8. Donetsk: üks väiksem muutus sektori idaservas Toretski suunas, kus vene pool suutis Jablunivka küla juures saada kanna maha ühes metsaribas põldude vahel ning lükata sellega rindejoont u 1 km edasi.
9. Lõunarinne: Ševtšenko küla sai vene pool tervenisti enda kontrolli alla.
10. Herson: rindejoone muutusteta. Pärast kuude pikkust vaikust on Ukraina toonud Bayraktar TB2 drooni tagasi rindele. Ukraina mereväe avaldatud kaadrid näitavad, kuidas TB2 ründab ja hävitab Hersoni jõepiirkonnas venemaa sõjaväepaadi.
11. venemaa pangad seisavad silmitsi üha suurenevate raskustega laenuvõlgade tõttu ning näevad riigis järgmise 12 kuu jooksul täieulatusliku panganduskriisi ohtu, teatab Bloomberg, viidates mitmele pangale ja mitteavalikku statistikat kajastavatele dokumentidele. Agentuuri allikate sõnul hinnatakse probleemi ulatust triljonitele rubladele: pankurid on mures, et üha rohkem ettevõtteid ja jaekliente ei suuda kõrgete intressimäärade tõttu oma laene tagasi maksta.
Keskpanga ametlikud andmed ei näita potentsiaalse katastroofi tegelikku ulatust, rõhutavad Bloombergi allikad. Regulaatori statistika kohaselt oli aprilli lõpus probleemsete ettevõtete võlgade osakaal 4% ja praktiliselt ei kasvanud ning eraisikutele antud laenude osakaal oli 5,5%. Tegelikkuses on aga kõik palju hullem: laenuvõtjad lükkavad makseid edasi ja seetõttu ei kajastu laenud veel statistikas probleemsetena, samas kui tegelikult ei maksta suurt osa laenudest juba graafikujärgselt tagasi, väidavad Bloombergi allikad.
Pangandussüsteemi olukord muutub ohtlikuks, rõhutavad nad: ehitusettevõtetel on probleeme, tööstus ja isegi venemaa majanduse sõjandussektor hakkavad stagneeruma. Seetõttu on üha suurem oht, et võlakriis hakkab järgmisel aastal levima kogu finantssüsteemis, kui tingimused ei muutu, rõhutavad Bloombergi allikad. Riigipankurid räägivad juba avalikult laenudega seotud probleemidest. Sberbanki tegevjuht German Gref nimetas Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil venemaa majanduses toimuvat „täiuslikuks tormiks”. Ja VTB tegevjuht Andrei Kostin ütles, et paljudel ettevõtetel pole laenude teenindamiseks tulu ja nad on sunnitud intresside maksmiseks veelgi rohkem võlga võtma.
„Paljud on maksejõuetuse-eelses seisundis,” hüüdis häirekella venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu juht Aleksandr Šohhin, riigi suurima äriühenduse, mille juhatuses on Forbesi nimekirjas olevad miljardärid. Sõja algusest peale on venemaa pangad väljastanud juriidilistele isikutele 34 triljoni rubla ulatuses uusi laene, mis moodustab 17% riigi SKP-st. 1. juuni seisuga ulatus juriidiliste isikute koguvõlg pangandussüsteemile 86,2 triljoni rublani (948 miljardi euroni), mis on 65% rohkem kui 2022. aasta algus.
Keskpanga andmetel langeb sellest summast peaaegu pool 78 suurimale venemaa ettevõttele. Ja nende hulgas on iga kuues sunnitud maksma intresside maksmiseks vähemalt kolmandiku oma maksueelsest kasumist ning 8% võlast langeb ettevõtetele, kes isegi intressi ei teeni.
„Üksikisikute pankrotid on võimalikud,” hoiatas keskpank mai lõpus. Reitinguagentuuri ACRA hinnangul võivad probleemseks muutuda 3,7 triljoni rubla väärtuses laenud – summa, mis võrdub 20%-ga pangandussüsteemi kapitalist.
12. venemaa kulla ja välisvaluutareservide arestimine lääneriikide poolt käivitab maksesüsteemide kiirendatud ja pöördumatu regionaliseerimise, millel on positiivsed tagajärjed maailmamajandusele. Selle avalduse tegi putin oma kõnes Euraasia majandusfoorumil Minskis. „Nad räägivad pidevalt, et kavatsevad meie raha varastada. Aga niipea kui see juhtub, kiireneb liikumine maksesüsteemide regionaliseerimise suunas ja muutub kahtlemata pöördumatuks. Ja see on üldiselt hea maailmamajandusele. Võib-olla tasub selle eest maksta,” tsiteerib RBK putinit.
Riigipea selgitas ka, et juriidilisest vaatepunktist on õigem rääkida pigem röövist kui vargusest. „Minu põhiharidus on õigusteaduses. Vargus on võõra vara salajane äravõtmine. Aga siin toimub kõik avalikult, mis tähendab, et see on röövimine,” selgitas ta. putin ütles ka, et sellega seoses jätkab venemaa aktiivselt oma rahvusvaheliste finantsarvelduste instrumentide väljatöötamist. Ta osutas ka piiratud võimalustele suhelda rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega, näiteks Maailmapangaga, viidates nende „poliitilisele eelarvamusele”. putini sõnul on Moskva järjekindlalt püüdnud vähendada oma sõltuvust lääne majandusstruktuuridest.
Pärast venemaa rünnakut Ukrainale 2022. aasta veebruaris kehtestasid lääneriigid venemaa keskpangale ja Rahvusliku Heaolu Fondile sanktsioonid, blokeerides G7 riikides hoitavaid varasid. venemaa keskpanga andmetel olid venemaa rahvusvahelised reservid 2022. aasta alguses järgmised: 207 miljardit dollarit eurodes, 67 miljardit dollarit USA dollarites, 37 miljardit dollarit Briti naelades ja 64 miljardit dollarit teistes valuutades, sealhulgas Jaapani jeenis, Kanada dollaris ja Austraalia dollaris.
2024. aastal leppisid G7 riigid kokku mehhanismis, mille abil külmutatud venemaa varadest saadud tulu Ukraina abistamiseks kasutatakse: neid vahendeid kasutatakse Kiievile antud laenu tagasimaksmiseks umbes 50 miljardi dollari ulatuses. 2025. aasta märtsis nõudis nii Vabariiklaste kui ka Demokraatliku Partei esindajate rühm USA senaatoreid president Donald Trumpi administratsioonilt otsustavamaid meetmeid. Nad kutsusid üles mitte piirduma ainult varadest saadava tuluga, vaid kasutama kogu külmutatud summat – üle 300 miljardi dollari – Ukraina abistamiseks ning veenma ka G7 liitlasi eeskuju järgima.
Eelmise aasta detsembris EL-i tippkohtumisel otsustati venemaa varasid mitte vabastada enne, kui Moskva on nõus Ukrainale reparatsioone maksma. Reutersi andmetel on kreml väljendanud valmisolekut kaaluda osa nendest vahenditest ülekandmist hävitatud infrastruktuuri taastamiseks, kuid tingimusel, et 200 miljardit dollarit sellest summast suunatakse venemaa okupatsiooni all olevatele aladele.
13. vene sõjaväelased, kes osalesid operatsioonis Potok (tuntud ka kui Truba), seisid silmitsi tõsiste terviseprobleemidega. Propagandisti Anastasia Kaševarova sõnul diagnoositi mõnel neist kopsuvähk ja kopsuemboolia (PE). Samal ajal maksis riik Kaševarova sõnul ohvritele vaid 100 tuhat rubla (1100 eurot) ega andnud mingeid hüvitisi. „100 tuhat rubla kopsuvähi hüvitist ja mingeid hüvitisi ei makstud. Kurski haiglates diagnoositi sõduritel mõõduka raskusega äge bronhiit, neile visati 100 tuhat rubla nagu koertele ja mõnel sõduril oli see pseudobronhiit juba arenenud kopsuvähiks, trombembooliaks,” kurdab ta oma Telegrami kanalil, märkides, et kõik operatsioonis osalenud said kopsukahjustusi ja mõned surid torus. Propagandisti eriti nördib asjaolu, et neid haigusi ei tunnustata ametlikult ei sõjaväevigastuse ega tõsise lüüasaamisena, mis välistab hüvitise või sotsiaaltoetuste saamise võimaluse. Isegi lahkunu sugulased ei saa tema väitel hüvitisi oodata, kuna surma põhjuseks ei ole ametlikult märgitud lahinguvigastused, vaid kopsuvähk, kopsuemboolia või äge bronhiit. Kaševarova süüdistas toimuvas venemaa relvajõudude peastaapi, kes tema sõnul käitub sobimatult ja võttis seisukoha, et meie ei saatnud neid sinna.
Aprilli lõpus teatas ka venemaa relvajõudude sõjalis-poliitilise peadirektoraadi ülema asetäitja ja Ahmati erivägede ülem kindralleitnant apti alaudinov, et enamik operatsioonis osalenud Aida rühmituse võitlejatest viidi raskete hingamisprobleemide tõttu haiglasse. Operatsioon Potok viidi läbi 2025. aasta märtsis. Selle eesmärk on viia Kurski oblastis asuv Sudža linn, mis on alates 2024. aasta augustist olnud Ukraina relvajõudude kontrolli all, tagasi venemaa armee kontrolli alla. Operatsiooni, mille käigus vene väed roomasid umbes 15 kilomeetrit mööda kasutamata gaasitorustikku, kajastas kremli propaganda aktiivselt kui näidet sõjalisest oskusest, mis on ajalooraamatut väärt.
Ukraina relvajõudude peastaap teatas aga, et Ukraina sõdurid teadsid eelseisvast läbimurdest ette, mille tagajärjel hukkus palju vene sõdureid. Z-kanalid teatasid ka, et mõned vene sõjaväelased said kopsudesse keemilist kahjustust ja mõned lämbusid torusse endasse. Operatsioonis osalenute arvu hinnangud on erinevad. RTVI, viidates Wagneri PMC endisele ülemale, teatab osalenute arvust umbes 800 inimest. Ukraina OSINT-i projekt Dnipro OSINT hindas arvu oluliselt väiksemaks – umbes 100 inimest. venemaa relvajõudude peastaabi ülem valeri gerassimov väitis, et operatsioonis osales üle 600 sõjaväelase.
14. Valge Maja Haldus- ja Eelarvebüroo on soovitanud USA välisministeeriumil lõpetada ligi kahekümne rahvusvahelise sõjakuritegude uurimise programmi rahastamise, teatab Reuters, viidates sisedokumentidele ja olukorraga tuttavatele allikatele. Eelkõige on sulgemisohus projektid, mille eesmärk on leida ja kohtu ette võtta Ukraina territooriumil toime pandud sõjakuritegudes süüdi olevaid vene sõjaväelasi.
Agentuuri teatel on rahastamise kaotamise ohus programmide hulgas Global Rights Compliance, mis dokumenteerib Ukrainas toime pandud inimsusevastaseid kuritegusid, sealhulgas seksualiseeritud vägivalla ja piinamise juhtumeid. Samuti on ohus rahvusvaheline projekt Legal Action Worldwide, mis pakub Ukraina õiguskaitseasutustele õigusabi sõjakuritegudes kahtlustatavate vene sõjaväelaste kohtu ette toomisel.
Nagu Reuters märgib, ei ole Valge Maja soovitus lõplik otsus – välisministeeriumil on võimalus see vaidlustada. Kahe USA ametniku sõnul on aga äärmiselt väike võimalus, et välisminister Marco Rubio toetab enamiku nende programmide säilitamist. Samal ajal ei välistanud üks agentuuri vestluskaaslastest, et välispoliitika osakonna juht võiks toetada kõige olulisemate algatuste rahastamise jätkamist – eelkõige nende, mis on seotud Ukraina sõjakuritegude võimalike kohtuprotsessidega.
Pärast Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja külmutas USA välisabi ja vähendas seejärel oluliselt selle mahtu. Varem selliste vahendite jagamise eest vastutav Rahvusvahelise Arengu Agentuur (USAID) reorganiseeriti. Mõned selle funktsioonid anti üle välisministeeriumile. Veebruaris teatas Reuters, et abiprogrammide külmutamine tõi kaasa järsu toetuse vähenemise projektidele, mille eesmärk on aidata Ukrainal uurida sõja ajal toime pandud kuritegusid. Eelkõige seati kahtluse alla kuue suure programmi, mille kogueelarve oli 89 miljonit dollarit, väljavaated. Need meetmed hõlmasid kümnete asjaomaste juhtumitega tegelevate spetsialistide vallandamist.
15. USA armee väejuhatus ei oota riigi juhtkonnalt Euroopas asuva kontingendi vähendamist. Kolmapäeval lõppenud NATO tippkohtumisel tegid alliansi juhtkond ja eurooplased kõik, et Donald Trumpile meeldida ja saavutada kinnitus Ameerika Ühendriikide pühendumusest kollektiivkaitse põhimõtetele.
Ameerika vägede arv Euroopas jääb samaks, hoolimata asjaolust, et Pentagon püüab saata Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda rohkem vägesid ja ressursse, ütles USA maavägede ülem Christopher Donahoe Euroopas ja Aafrikas. „Ma ei usu, et meie vägede olukord üldse muutub,” tsiteerib teda USA relvajõudude väljaanne Stars and Stripes. Donahoe sõnul kohtus ta kõigi tippjuhtidega ja keegi ei öelnud talle midagi vähendamise kohta.
Teel NATO juhtide kohtumisele Haagis rääkis Trump mitmetähenduslikult oma valmisolekust täita oma kohustusi alliansis. Kuid pärast „fantastilist” tippkohtumist muutsid tema sõnul vestlused teiste juhtidega tema meelt. „Tulin siia, sest see oli see, mida ma pidin tegema, aga lahkusin siit natuke teistsugusena,” ütles ta. „Need inimesed tõesti armastavad oma riike, see pole pettus. Ja me oleme siin, et neid aidata.”
USA-l on Euroopas umbes 80 000 sõdurit. Trumpi kommentaarid, et ta ei aitaks NATO riike, mis ei kuluta piisavalt kaitsele, ja tema kaebused, et teised riigid varastavad USA-lt, on muutnud eurooplased ettevaatlikuks USA sõjalise kohaloleku vähendamise suhtes. USA on taganud Euroopa julgeoleku alates Teisest maailmasõjast ja selle toetus on eriti oluline ajal, mil putin alustas mandri veriseimat sõda peaaegu 80 aasta jooksul, kus ohvrite arv läheneb 1,5 miljonile.
Pentagon viib praegu läbi USA sõjalise positsiooni ülevaadet kogu maailmas, mille tulemusi oodatakse peagi. Euroopa armeed peaksid valmistuma saama mandri selgrooks, ütles kaitseminister Pete Hegseth varem. Haagis kolleegidega peetud õhtusöögil tunnistas ta, et ameeriklased teadsid, et neil on NATO liitlastega raske, kuid nad olid oma töö teinud ja Ameerika administratsioon hindas seda, ütles kohtumisel viibinud ametnik Bloombergile.
Donahoe ütles, et ta on kindel, et USA sõjavägi jätkab oma missioonide täitmist Euroopas. „Ma ei usu, et mingeid muutusi tuleb,” ütles ta, lisades, et mandril heidutuse tagamiseks „peavad kõik astuma sammu ja andma oma panuse”. Pärast tippkohtumist otsustasid NATO riigid suurendada kaitsekulutusi 2035. aastaks praegusest 2%-st 5%-ni SKPst (peaaegu sama palju kui nad kulutasid 1980. aastatel) ja kinnitasid oma „vankumatut pühendumust kollektiivkaitsele”.
16. Šveits ja 29 muud Euroopa riiki on väljendanud muret venemaa tahtliku sekkumise pärast satelliitside side ja satelliitraadionavigatsiooni signaalidesse. Enne Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) nõukogu kohtumist toetas Šveits ühisdeklaratsiooni, milles kutsuti organisatsiooni üles võtma meetmeid venemaa vastu. Deklaratsioonis öeldakse, et alates 2023. aastast on süstemaatiline ja tahtlik sekkumine ja häired mõjutanud Euroopa tsiviilsatelliitvõrke. Nende häirete allikad leiti mitmest venemaa linnast ja okupeeritud Krimmist. Need kujutavad endast ohtu avalikule julgeolekule, samuti õhu- ja mereliikluse ohutusele, öeldi avalduses.
Deklaratsiooni allkirjastajad märgivad, et juunis halvenes häirete olukord märkimisväärselt ja levis peaaegu kogu Poola ja Leedu territooriumile. Samuti väljendasid nad kahetsust, et mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige ITU, ja riikide pingutusi venemaaga dialoogi loomiseks on ignoreeritud või pole need viinud muutusteni.
Euroopa satelliidifirmad on teatanud venemaa katsetest telesignaale pealt kuulata juba eelmisel aastal, mis on viinud saadete katkemiseni ja lastele suunatud propaganda levitamiseni.
Rootsi on samuti väitnud, et venemaa on pahatahtliku sekkumise taga, mis on tahtlikult suunatud riigi satelliidivõrkudele ja mida Rootsi märkas esmakordselt paar päeva pärast NATOga liitumist.
17. Lühiuudised
Kaks Ukraina juurtega ettevõtet Haiqu ja Respeecher on Maailma Majandusfoorumi (WEF) andmetel kantud maailma 100 kõige lootustandvama tipptehnoloogia valdkonna idufirma nimekirja.
Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on lubanud Ukrainale tugevat toetust teel EL-i liikmelisuse poole.
Teated viitavad võimalikule droonirünnakule eile õhtul, mille sihtmärgiks oli Teherani Farmaniehi linnaosas kõrghoones asuv korter. Kuulujuttude kohaselt võisid sihtmärgiks olla IRGC kõrgemad ametnikud või tuumateadlased. Ükski rühmitus pole vastutust võtnud.
CNN-i andmetel on Trump Iraanile väidetavalt uue pakkumise teinud: 30 miljardit dollarit tsiviiltuumaprogrammi abiks – tingimusel, et uraani rikastamine keelustatakse. Kulud katavad Pärsia lahe Araabia liitlased. Külmutatud 6 miljardit dollarit Iraani vahenditest tagastatakse. Uus tuumaobjekt asendaks pommitatud Fordow’ rajatise, kuid ilma rikastamisvõimalusteta.
EL-i riikide arvates vedas Iraan suure osa oma rikastatud uraanist Fordow’st minema enne USA rünnakut, mis seab kahtluse alla Trumpi väite, et tuumaprogramm hävitati. Esialgse luureandmete kohaselt oli kahju ulatuslik, kuid mitte täielik.
Holland ja Belgia on Hollandi kaitseministri Brekelmansi teatel Ukrainale üle andnud kaks miinijahtijat. Ukraina meeskonnad ja tehniline personal lõpetasid väljaõppe rekordajaga. Belgia andis üle BNS Narcise ja Holland andis Zr.Ms. Vlaardingeni. Vlaardingeni nimi muudetakse Melitopoliks ja Narcis hakkab nüüd sõitma nime Mariupol all.
Slovakkia peaminister Robert Fico vetostas Brüsseli tippkohtumisel Euroopa Liidu 18. venemaa-vastase sanktsioonide paketi, teatab Index.
IBRiS-i uue küsitluse kohaselt toetab 46% poolakatest Ukrainale sõjalise abi andmise vähendamist või peatamist, viidates murele Poola kaitsevalmiduse ja abi läbipaistvuse pärast. 52% toetab endiselt diplomaatilist toetust; ainult 15% pooldab Poola vägede saatmist.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Eesti parandas oma positsiooni iga-aastases digikümnendi e-tervise edetabelis, saavutades maksimaalsed 100 protsenti. Digikümnendi 2024. aasta ülevaates märgitakse, et Eestil õnnestus eelmisel aastal täita e-tervises Euroopa Liidu liikmesriikidele 2030. aastaks seatud sihid ja Eesti jätkab ka tänavuses raportis „suunanäitajana”.
Täieliku e-tervise valmiduse ehk 100 protsenti võimalikust sajast on saavutanud vaid kaks liikmesriiki – Eesti ja Belgia, neile järgneb 98-protsendilise valmidusega Taani. Sealjuures tõusis 2024. aastal Euroopa Liidu riikide keskmine näitaja 83 protsendini.
Digikümnendi (Digital Decade) e-tervise valmiduse hinnang põhineb kümnetel erinevatel näitajatel, mis peegeldavad inimeste võimalusi ja mugavust digitaalselt ligi pääseda oma peamistele terviseandmetele.
„Meeldiv ja motiveeriv on olla Euroopa suunanäitaja, kuid samas on meil jätkuvalt palju võimalusi parandada digilahendustega nii meie tervishoiuteenuste kättesaadavust ja tõhustust kui ka tänu uute tehnoloogiate nagu tehisintellekti arengule panustada veelgi rohkem personaalmeditsiini ja ennetusse,” kommenteeris Sotsiaalministeeriumi digipoliitika juht Jaanika Merilo.
„Igapäevaselt meie digilahenduste väljakutsete ja muredega tegeledes jääb kergesti tähelepanuta, kui mugav on tegelikult Eestis asju ajada, eriti oma tervisega seonduvaid toimetusi.
Terviseteemadel on meie väikse Eesti lahendused eeskujuks, teerajajaks mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas. See on aastate jooksul süsteemselt tehtud töö tulemus millesse on panustanud nii meie arstid, õed, patsiendid kui ka erinevad ettevõtted.
Digilahendused tervishoius hoiavad kokku raha, aitavad kiiremini teavitada vabanenud arstiajast, hoiatavad ravimite koostoimetest, võimaldavad meil retseptiravimeid välja osta teises riigis, ja palju muudki,” sõnas innovatsiooni asekantsler Nele Labi.
Euroopa digikümnendi e-tervise pingerea koostamist eestvedaja on Euroopa Komisjon.
Lõunaeestlane esitas tehisarule ChatGPT küsimuse madala sündimuse kohta. Sündimus on Eestis langenud rekordmadalale, näiteks Võru linnas sünnib igas kuus vaid mõni üksik laps.
Küsimus oli järgmine:
Sündimus Eestis on rekordmadal, mis on selle põhjus?
Siin on vastus:
Eestis on sündimus tõepoolest viimastel aastatel langenud rekordmadalale tasemele. 2024. aastal oli see statistikaameti andmetel madalaim alates taasiseseisvumisest. Sellel on mitu omavahel seotud põhjust:
1. Majanduslik ebakindlus
-
Elukalliduse tõus: Inflatsioon, kõrged kinnisvarahinnad ja kasvavad igapäevakulud tekitavad noortes peredes ebakindlust.
-
Töö- ja pereelu ühildamise raskused: Kuigi Eestis on vanemahüvitis üks parimaid Euroopas, tunnetavad paljud, et karjäär ja lapsevanemaks olemine on keeruline ühendada.
2. Demograafiline struktuur
-
Vähem sünnitusealisi naisi: 1990ndate madala sündimusega põlvkond on jõudnud viljakasse ikka, kuid neid on lihtsalt vähem.
-
Rahvastiku vananemine: Vanemaealiste osakaal kasvab, mis omakorda kahandab potentsiaalsete lapsevanemate arvu.
3. Hiline pereloomine ja väärtuste muutus
-
Lapsesaamine lükkub edasi: Hariduse ja karjääri tähtsustamine tähendab, et esimene laps sünnib sageli 30. eluaastates või hiljem.
-
Individuaalsuse ja isikliku vabaduse eelistamine: Paljud noored eelistavad vabadust, reisimist ja eneseteostust enne (või asemel) lapsevanemaks saamist.
4. Riiklik poliitika ja usalduskriis
-
Toetusmeetmete ebapiisavus: Kuigi on olemas toetused, tajuvad paljud pered, et neist ei piisa pikaajaliselt turvalise keskkonna loomiseks.
-
Usaldamatus riigi ja valitsuse vastu: Kui ühiskonnas valitseb segadus või poliitiline ebastabiilsus, ei soovi paljud alustada peret.
5. Regionaalne ebavõrdsus
-
Maapiirkondade tühjenemine: Noored kolivad linnadesse, kus eluasemekulud on kõrgemad ja tugivõrgustik nõrgem.
-
Töökohtade ja teenuste kättesaadavus: Pereloomise otsust mõjutab ka see, kui keeruline on leida lasteaeda, arsti või tööd.
Kui soovid, võin teha ka võrdluse teiste riikidega või pakkuda võimalikke lahendusi, mida demograafid ja poliitikakujundajad on pakkunud.
Lõunaeestlane: jah, palun.
Suurepärane! Siin on:
📉 Eesti sündimuse languse võrdlus ja võimalikud lahendused
📊 Võrdlus teiste riikidega
1. Eesti vs Põhjamaad (nt Soome, Rootsi):
-
Eestis oli 2023. aastal kogusündimuskordaja umbes 1,3 last naise kohta.
-
Soomes on see samuti langenud ja oli 2023. aastal umbes 1,26, kuid Rootsis püsib see veidi kõrgemal (~1,5).
-
Põhjamaad pakuvad paremat perepoliitikat: riiklikult toetatud lapsehoiud, isa ja ema võrdsed vanemapuhkused, tööpaindlikkus jne.
2. Eesti vs Ida-Euroopa (nt Leedu, Poola):
-
Poolas oli sündimus 2023. aastal rekordmadal, umbes 1,2, Leedus samuti langustrendis.
-
Põhjused on sarnased: majanduslik ebakindlus, hiline pereloomine, riigi usalduskriis, noorte lahkumine välismaale.
3. Erandlikud näited – Prantsusmaa ja Iisrael:
-
Prantsusmaal on sündimus kõrgem (~1,8) tänu heldetele peretoetustele ja tasuta lastesõimedele.
-
Iisraelis on sündimus Euroopas kõrgeim (üle 3 lapse naise kohta), kuid seal on mõju ka kultuuril ja religioonil.
🧩 Võimalikud lahendused (mida soovitavad eksperdid)
1. Parem perepoliitika
-
Pikemad ja paindlikumad vanemapuhkused (ka isadele).
-
Riiklikult toetatud lastehoiu kohad kõigile.
-
Suurem lapsetoetus, mis ei kaoks pärast esimest või teist last.
2. Taskukohane elamine
3. Paindlik ja toetav töökeskkond
4. Hariduse ja tööelu ühildamine
5. Riigi ja ühiskonna usaldusväärsus
📌 Kokkuvõte
Eesti madal sündimus pole erandlik, vaid osa kogu Euroopa trendist. Kuid riigid, kes on investeerinud süsteemselt peresõbralikku poliitikasse (nagu Prantsusmaa või Rootsi), suudavad hoida sündimust veidi kõrgemal. Eesti seisab silmitsi valikuga: kas leppida rahvastiku kahanemisega või investeerida pikaajalisse rahvastikupoliitikasse.
Hispaanias on kirsid valminud ja hind on poes 4,36 eurot kilo.
Tuleb arvestada seda, et Hispaanias on enamike toiduainete käibemaks vaid 4 protsenti.
AvtoVAZ esitles uut sportautot Lada Niva Sport Turbo.
Autol on 280 hj mootor, järjestikkäigukast, sõltumatu vedrustus ja sportpidurid.
Auto loodi Siiditee maratoniks.
Siin on pildid:
Pilt: AvtoVAZ
Pilt: AvtoVAZ
Lõunaeestlane esitas tehisarule ChatGPT küsimuse, miks on ohtlik, kui valitsuse toetus langeb 20 protsendini, nagu see praegu Eestis on.
Vastus oli järgmine:
Kui valitsuse toetus langeb 20 protsendini, tähendab see poliitilises ja ühiskondlikus plaanis üsna keerulist olukorda. Selline madal toetus võib kaasa tuua järgmisi tagajärgi:
1. Legitiimsuskriis
-
Valitsust võib tajuda ebalegitiiimsena suure osa elanikkonna silmis, mis õõnestab selle autoriteeti ja otsustusvõimet.
-
Opositsioon ja kodanikuühiskond võivad hakata nõudma enneaegseid valimisi või peaministri tagasiastumist.
2. Suurenenud rahulolematus ja protestid
-
Meeleavaldused ja streigid võivad sageneda, eriti kui valitsus kehtestab ebapopulaarseid otsuseid (nt maksutõusud, kärped).
-
Väheneb inimeste usalduse tase riigi institutsioonide vastu, mis võib soodustada populismi ja äärmusliikumisi.
3. Raskused seadusandluses
-
Kui valitsusparteid kaotavad parlamendis toetust, võib neil tekkida probleeme seaduste vastuvõtmisel.
-
Tulemus võib olla poliitiline paralüüs, kus olulisi reforme ei suudeta ellu viia.
4. Sisepinged koalitsioonis
-
Madal toetus võib tekitada pinget valitsuserakondade vahel, kuna osapooled võivad hakata üksteist süüdistama toetuse kaotuses.
-
Võimalik, et koalitsioon laguneb, mis viib uue valitsuse moodustamise või ennetähtaegsete valimisteni.
5. Mõju majandusele ja investeerimiskeskkonnale
-
Poliitiline ebastabiilsus võib vähendada välisinvestorite usaldust ja panna ettevõtted ootele.
-
Reitinguagentuurid võivad hinnata riiki suurema riskiga, mis omakorda mõjutab laenukulusid.
6. Tõenäosus populistlike jõudude esiletõusuks
Kokkuvõte:
Valitsuse 20-protsendiline toetus on ohumärk. See ei tähenda automaatselt valitsuse lagunemist, kuid viitab tugevale kriisile usalduses, mis võib lõppeda valitsuse vahetuse, poliitika muutuse või ühiskondlike pingete kasvuga. Reageerimata jätmine süvendab probleeme veelgi.
Kui soovid, võin seda ka Eesti praeguse poliitilise olukorra kontekstis analüüsida.
Lõunaeestlane: Jah, palun.
Eesti kontekstis tähendab valitsuse toetus vaid ~20 % peaaegu kriisiõhkkonda – ja see pole pelgalt teoreetiline võimalus, vaid tegelikkus. Vaadates viimaseid andmeid:
📉 Valitsuse madal toetus – mis juhtub Eestis?
-
Uue Reformi + Eesti 200 koalitsiooni toetust hinnatakse ~19–20 % märtsis 2025. See on viimase 6 aasta madalaim tase.
-
Koalitsiooni parimaks partneriks on peetud SDE’d, aga see visati välja novembris 2024 – osalt madalate toetustulemuste tõttu. Nüüd juhib valitsust Reform+E200, kogudes vaid 52 mandaati 101-st.
Mida see tähendab?
-
Legitiimsuse kriis ja protestid
Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et usaldus valitsuse ja Riigikogu vastu langes märtsis kõigest 29 %-le – see on murettekitav nähtus. Rahulolematus võib meid viia protestideni, massimeeleavaldusteni või nõudmisteni ennetähtaegsete valimiste järele.
-
Poliitiline ebastabiilsus
Koalitsioon Reformi ja Eesti 200 vahel on kitsas (52 mandaati), puudub enam laiem tugistruktuur. See avab tee potentsiaalseks lagunemiseks, mis võib viia valitsuse varem tagasiastumiseni või ennetähtaegsete valimisteni.
-
Reformide pidurdumine või takerduv seadusandlus
Madal toetus raskendab seadusandluse läbisurumist. Kui valitsusel puudub veenev avalik mandaat, võib Riigikogu takistusi tekitada ja pillapärast opositsiooni nõudmised enchantid.
-
Majandusliku kindlustunde kõikumine
Kuigi majanduslik kindlustunne on stabiliseerunud (52 % inimestest tunneb end majanduslikult kindlalt), siis 49 % inimestest lükkavad edasi suuremaid oste. See võib pärssida sisetarbimist ja majanduskasvu.
-
Populistide tõus
Kui valitsejad kaotavad ära inimestel julgeolekutunde ja usalduse, tõuseb populistlike või äärmuslike jõudude atraktiivsus. Eestis on EKRE juba jõudnud 11–16 % tasemele.
🇪🇪 Kokkuvõte Eesti olukorrast
-
Jaanuarist märtsini 2025 langes valitsuse toetus ajaloolisse põhja – alla 20 % tasemeni, mis peetakse kriitiliseks piisavuseks.
-
Seega ei ole tegemist ainult paberil „madala toetus-rollercoasteriga”, vaid reaalse, otseste tagajärgedega poliitika-, usalduse- ja majanduskeskkonnas.
-
Valitsusel seisavad ees rasked valikud: kas taastada usaldust läbi otsustavate reformide ja selge sõnumiga, või riskida senise poliitilise ebastabiilsuse süvenemisega.
Lõunaeestlase toimetusele saabus huvitav e-kiri. See on koostatud küllalt asjalikult, mistõttu on suur kiusatus selle õnge minna.
Kiri on siin:
Tervitused
Lubage mul end tutvustada: olen hr Hervé Souche, sündinud 24. aprillil 1951 Prantsusmaal. Ma saan aru, et see sõnum võib tunduda kummaline, aga ma usun, et see oli vajalik teile saata. Tõepoolest, teie profiilis olev aadress valiti elektroonilise turvasüsteemi (QVRX) poolt, et tagada selle sõnumi konfidentsiaalne edastamine.
Me ei tunne teineteist, seega võib see teid üllatada, aga mul on teiega jagada saladus: mul on praegu ajukasvaja. Meditsiinilised tulemused näitavad, et minu päevad maa peal on nüüd loetud. See kurvastab mind sügavalt, sest mul pole ei perekonda ega lapsi, kes päriksid seda, mida olen aastate jooksul kogunud.
Üks patsient minu haiglapalatis soovitas mul jätta oma varad kellelegi väljaspool organisatsiooni, kes saaks neid hästi kasutada ja mingil moel avaldada austust headele asjadele, mida olen oma elus teinud. Seepärast pöördun täna teie poole. Ma ei tea, mis valdkonnas te töötate, aga tahaksin pakkuda teile abi, mis võib teile kasulik olla. Mul on deposiitkonto 3 510 000 euroga, mille olin kogunud humanitaarprojekti rahastamiseks varjupaikade, abikeskuste ja lastekodude ehitamiseks.
Soovin teile seda summat annetusena pakkuda. See on lihtsalt minu poolt südamest tehtud žest, ilma igasuguse vastutasuta, kui see on vastutasuks palve Issanda poole, et ta annaks mulle koha Tema kuningriigis.
Kutsun teid üles minuga võimalikult kiiresti ühendust võtma minu isiklikul e-posti aadressil: hervesouche5@gmail.com
Kui olete oma nõusoleku andnud, saadan teile oma notari kontaktandmed, kes juhendab teid selle annetuse saamiseks vajalikes sammudes.
Palun teil see pakkumine vastu võtta ja võimalikult kiiresti vastata. Issanda rahu olgu teiega. Kogu minu tänuga,
HERVE SOUCHE
Riigiprokuratuur analüüsis Pihlakodu AS suhtes tehtud teist kuriteoteadet ja ei tuvastanud selliseid uusi asjaolusid, mis annaksid karistusseadustiku järgi aluse hooldekodu suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks.
Kuriteoteates heideti Pihlakodu AS-le ette tegevusetuks jäämisega vägistamisele kaasaaitamist. Prokuratuur hindas kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks kuriteoteatele lisatud dokumente ja e-kirju, teistes kriminaalmenetlustes kogutud teavet ning Sotsiaalkindlustusameti järelevalve dokumente.
Analüüsitud materjal viitab sellele, et Pihlakodu AS juhid said võimalikust seksuaalkuriteost teada 2023. aasta detsembri alguses, misjärel esitas praeguseks vägistamises süüdistuse saanud abihooldaja lahkumisavalduse ja hooldekodu pöördus politseisse. Kriminaaltoimiku materjalide põhjal tegutses süüdistatav varjatult ja temale etteheidetavate tegude ennetamiseks oleks pidanud hooldekodu rakendama hooldaja suhtes sisuliselt pidevat järelevalvet. Sellist nõuet hooldekodudele seatud ei ole. Kuigi Pihlakodu AS töökorraldus oli puudulik, ei olnud puudujäägid põhjuslikus seoses endisele abihooldajale etteheidetavate seksuaalkuritegudega. Seega isegi kui hooldekodu oleks tegutsenud kõikide nõuete kohaselt, ei oleks see hoidnud ära seksuaalkuritegude toimepanemist.
Juhtiva riigiprokuröri Alar Lehesmetsa sõnul saab prokuratuur teha otsuseid ainult seaduse alusel ja kui ühiskond ootab hooldekodudelt suuremat vastutust või järelevalvekohustust, siis tuleb seadusandjal teha vastav seadusemuudatus.
„Tabasalu Pihlakodus toimunu on kahtlusteta põhjustanud palju kannatusi ja üleelamisi. On täiesti mõistetav, et avalikkus ja eelkõige kannatanute lähedased tajuvad, et hooldekodus toimunud võimalike kuritegude eest peab vastutama ka hooldekodu, kelle kohustus oli tagada hoolealuste turvalisus. Oleme korduvalt kontrollinud kogu meile teadaolevat informatsiooni, mille põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et hooldekodu oleks ignoreerinud, soosinud või aidanud kaasa seksuaalkuritegude toimepanemisele. Kui aga kellelgi on veel teavet, et hooldekodu võis võimalikest kuritegudest varem teada, siis oleme valmis ka edaspidi iga infokildu põhjalikult kontrollima,” kinnitas Lehesmets.
Kokkuvõtvalt ei ole riigiprokuratuuri hinnangul võimalik kuriteoteate põhjal väita, et Pihlakodu AS juhtivtöötajad oleksid seksuaalkuritegude kahtlusest teadnud enne 2023. aasta detsembrit, mil teavitati ka politseid. Seetõttu ei ole alust heita hooldekodule ette kuritegu ehk tegevusetusega vägistamisele kaasaaitamist.
Endisele abihooldajale on Põhja ringkonnaprokuratuur esitanud süüdistuse vägistamises, mida Harju maakohus arutab kinnises kohtumenetluses. Korduvas vägistamises süüdimõistmisel võib kohus karistada kuue kuni viieteist aasta pikkuse vangistusega.
Ukraina võimud hoiatavad, et paneelmajad võivad tabamuse korral kokku kukkuda. Seetõttu tuleb selliste majade elanikel igal juhul varjuda kuskil mujal.
Venemaa rünnaku ajal Kiievile 23. juunil tabas Kiievi kõrghoonet vaenlase rakett, mis oli juba õhutõrje poolt alla tulistatud. Otsetabamuse korral oleksid tagajärjed olnud hullemad.
Seda väitis Ukraina relvajõudude õhuväe kommunikatsiooniosakonna juhataja kolonel Juri Ihnat, vahendab trueua.info.
„Kuigi rakett tegelikult hävitati, näeme, et hoone mitu korrust on puudu. Asjaolu, et rakett tulistati alla õhus, viis selliste tagajärgedeni,” rõhutas sõjaväelane.
Ihnat kinnitas ka, et kui see oleks olnud otsetabamus, oleksid tagajärjed olnud palju hullemad.
„Seetõttu kutsuvad õhuvägi ja linnavõimud inimesi varjuma. See kehtib eriti paneelmajade kohta, millel on vähe võimalusi isegi Shahedi drooni tabamuse vastu,” lisas õhuväe kommunikatsiooniosakonna juhataja.
Esmaspäeva, 23. juuni öösel ründasid Vene okupandid Kiievit massiliselt Shahedi droonidega ja tulistasid ka rakette. Ševtšenkivski linnaosas toimunud pommitamise tõttu hävis viiekorruselise elamu üks sissepääsudest. Lisaks kahjustas lööklaine naabruses asuva 25-korruselise hoone aknaid, põletas maha lähedal pargitud autod ja purustas piirkonna seitsme teise maja aknad.
Svjatosõnski rajoonis said kahjustada kontoriruumid, restoran ja ühe metroojaama lähedal asuv kaubanduspaviljon.
Solomjanski ja Holosõivski rajoonis said kahjustada ärikeskused ja autod ning Podilskis purunesid vaenlase rünnaku tagajärjel elamute aknad.
Darnõtskõi rajoonis sai kahjustada eramu.
Kiievi linna sõjaväevalitsuse ülema Timur Tkatšenko sõnul oli kella 11.00 seisuga Kiievis teadaolevalt vigastada saanud 31 inimest. Hukkus veel seitse inimest.
Samuti said Venemaa öise rünnaku käigus pealinnale kahjustada Solomjanski rajoonis asuva Igor Sikorski nimelise Kiievi Polütehnilise Instituudi ülikoolilinnaku hooned. Täpsemalt said kahjustada spordikompleks, mitu õppehoonet ja neli ühiselamut.
Ukraina relvajõudude õhujõudude teatel ründasid Vene okupandid esmaspäeva, 23. juuni öösel Ukrainat 16 ballistilise ja tiibraketi, 352 Shahed ründedrooni ja simulaatordrooniga. Rünnaku peamine suund oli Kiiev.
President Volodõmõr Zelenskõi ütles, et vaenlane ründas riiki tõenäoliselt Põhja-Koreas toodetud ballistiliste rakettidega. Tema sõnul kahjustas öine pommitamine rajatisi neljas piirkonnas.
President Alar Karis ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tunnustasid Kadrioru roosiaias tänavusi silmapaistvaid koolilõpetajad.
Riigipea tõi esile, et hariduse väärtus ei seisne ainult hinnetes ja tunnistustes, vaid avaramas maailmapildis ning sügavamates valikuvõimalustes. „Olete oma koolist saanud palju enamat kui hindeid ja diplomi. Isegi rohkem kui teadmised ja oskused. Te olete saanud juurde vabadust. Vabadust teha valikuid, vabadust viia ellu oma soove ja unistusi,” sõnas Vabariigi President silmapaistvamaid koolilõpetajaid tunnustades.
„Vähesed on selle vabaduse olemust osanud sõnastada paremini kui kirjanik ja luuletaja Artur Alliksaar: ‘Vabadus tähendab võimete sõltumatust, teadmist oma peaga, tundmist oma südamega ja astumist oma jalgadel’,” tsiteeris president Karis.
Hariduse ja haritusega tuleb riigipea sõnul ka tarkus, et vabadus ei ole kunagi absoluutne. „Riigina ja indiviidina on mõistlik mõningaid vabadusi loovutada, et tugevdada julgeolekut, toetada ühiselu ja kindlustada ühtlane areng,“ sõnas president Karis. „Praeguse aja avalik vaidlus on, kui palju võime loovutada tehnoloogiale, ilma et kaotaksime midagi olulist. Kas see, kui palume keelemudelitel meie eest midagi koostada, on nutikas ajasääst või põrgutee, mille lõpus on mõtlemisvõime minetanud inimesed?” sõnas Vabariigi President.
„See küsimus on liiga värske, et oskaksime sellele veel vastata. Seetõttu on see oma kõigis nüanssides ka teie ees, head noored. Need valikud ei ole kunagi must-valged ega üheplaanilised. Lisaks peame meeles pidama, et see, mida otsustame hariduses, kiirgab kõikjale mujale ühiskonda. Sellest kujuneb meie riigi toimetulek ja vabadus,” kõneles president Karis.
Riigipea meenutas veel Artur Alliksaare öeldut: „Vabadus on otsimine. Vabadus on eksimine. Vabadus on südamevalu kergema võimaluse pärast, mis ikka jäi peale.”
„Eks teinekord jäävad kergemad võimalused ikka peale, aga kuniks meil on Alliksaare kirjeldatud südamevalu, on veel hästi. Ja pole oluline, kas räägime siis tehnoloogia kasutusest, riigijuhtimisest või isiklikest suhetest – võime valida loovutada paljugi, kuid me ei saa loovutada vastutust. Vastutus oma sõnade ja tegude eest on võõrandamatu,” lausus president Karis.
President Karis sõnas, et raamatu- ja laulupeoaasta kannavad endas sõnumit tulevastele põlvedele. „Neis on sõnum igale tulevale põlvkonnale: soovime kuulda, millised on teie viisid ja teie sõnad. Te ei ole vaikiv lehekülg aegade raamatus. Teil on iseoma teotahe ja tarkus. Kõige õigemat teed ei pea teile tutvustama. See on see, mis on teid juba toonud siia – haridus. Head teed, tublid lõpetajad!” sõnas riigipea.
Riigikohus selgitas täna avaldatud määruses, et seaduse järgi on omakäelise testamendi kehtivusaeg kuus kuud ja seejärel tuleb testament algusest lõpuni uuesti kirjutada – ainult vanale testamendile uue kuupäeva ja allkirja lisamisest ei piisa.
Kohtus oli arutusel juhtum, kus tütred vaidlesid isa päranduse üle. Eakas mees kirjutas 2019. aastal omakäelise testamendi, millega ta jättis oma korteri ühele tütardest. 2022. aastal lisas pärandaja testamendile uue kuupäeva ja allkirja ning ta suri neli kuud hiljem. Teine tütar pöördus testamendi tühistuse tuvastamiseks kohtusse ja tema hagi rahuldati.
Riigikohus nõustus maa- ja ringkonnakohtuga, et omakäeline testament kaotab kehtivuse, kui selle koostamisest on möödunud kuus kuud ja testamendi tegija veel elab. Samuti on testament kehtetu, kui see ei vasta seaduses kirjeldatud vorminõuetele.
Omakäeline testament tuleb kirjutada algusest lõpuni oma käega, lisada kuupäev ja aasta ning allkirjastada. Kogu testament peab olema kirja pandud ka ajaliselt lähestikku – üldjuhul samal päeval. Need nõuded muudavad testamendi võltsimise raskemaks ja annavad kindlust, et inimene oli oma viimse tahte vormistamise ajal teo- ja otsusevõimeline.
See tähendab, et kui omakäelise testamendi tegemisest on möödunud kuus kuud ja inimese viimne tahe on jäänud samaks, ei piisa ainult testamendile uue kuupäeva, aasta ja allkirja lisamisest, vaid see tuleb algusest lõpuni uuesti kirja panna.
Notari poole pöördumine aitab probleeme vältida
Testamendi iga poole aasta tagant uuesti kirjutamist on võimalik vältida, kui esitada omakäeline testament notarile, kes koostab selle kohta notariaalakti. Sel juhul kehtib testament notariaalselt tõestatud testamendina.
Samuti võib inimene kohe pöörduda notari poole, et panna testament kirja notari abiga või anda oma viimse tahte avaldus notarile hoiule kinnises ümbrikus. Notariaalsed testamendid kehtivad tähtajatult ja nende säilimise tagab notar. Viimse tahte muutumise korral saab nii koduse kui ka notariaalse testamendi tühistada sama lihtsalt.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees Kaupo Paal märkis, et kuigi koduse testamendi koostamine on mugav ja soodne, ei taga see alati inimese viimse tahte elluviimist. Notariaalse testamendi puhul hoolitseb vorminõuete täitmise eest notar, aga koduse testamendi tegemisel on see inimese enda õlul. Pärimine saab aga toimuda ainult kehtiva testamendi järgi.
„Seadus annab inimesele oma viimase tahte vormistamisel mitu erinevat võimalust, aga kindlam on ikkagi testamendi tegemine notari juures. See tagab, et testament on õige sisuga ja jõuab pärijateni ning vähem on ka ruumi hilisemateks vaidlusteks,“ selgitas Paal.
Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-23-8876/16
Eesti Lasterikaste Perede Liit valis juba viiendat aastat järjest peresõbralikke toidukohti. Tänavu püüdis märgist rekordilised 74 toidukohta üle Eesti, kelle hulgast pälvis perede tunnustuse 55 toidukohta, nende seas kaheksa kuldmärgise väärilist.
Iga toidukohta külastas kampaania jooksul kaks perekonda, kes hindasid, kui lapse- ja peresõbralik on vastava toitlustusasutuse klienditeenindus, menüü, interjöör ja kas lastele on tagatud ooteajaks tegevusi, mis ei nõua ekraane. Restoranikriitikute ehk lastega perede tagasisidet arvesse võttes otsustas hindamiskomisjon, millised on sel aastal märgise väärilised toidukohad.
„Iga lapsega pere teab, kui suur väärtus on toidukohal, kus ollakse päriselt arvestanud laste ja perede vajadustega. On rõõmustav näha, et peresõbralikkus ei ole enam erand, vaid üha enamate toidukohtade teadlik valik. Tänavune rekordiline osalejate arv kinnitab, et Eesti restoranid ja kohvikud soovivad pakkuda kvaliteetset ja hoolivat teenust ka kõige väiksematele külastajatele,” ütles Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap
Kuldmärgise ehk perede ja hindamiskomisjoni kõrgeima tunnustuse pälvisid kaheksa toidukohta:
Harjumaalt – Lucca Restoran
Järvamaalt – Tikupoiss restoran
Saaremaalt – Chameleon Cafe, GOSPA restoran ja Kliff Butiik Majutus&Restoran
Tallinnast – Restoran Pann&Kook
Valgamaalt – Ugandi Resto
Võrumaalt – Ilmaveere restoran
„Oleme väga tänulikud ja rõõmsad nii suure tunnustuse eest. Kuna oleme ise samuti suur pere ja reisime palju koos lastega, teame hästi, kui oluline on lastesõbralik ja arvestav keskkond. Ilmaveerel oleme püüdnud seda luua mitte ainult siseruumides, vaid ka õues – tuues maja ümber loomi ja linde ning pakkudes lastele toredaid ja sisukaid tegevusi ka vabas õhus,” ütleb sel aastal esimest korda osalenud ja Kuldmärgise pälvinud Ilmaveere restorani omanik Lenna Kuurmaa.
Eesti Lasterikaste Perede Liit annab juba viiendat aastat välja peresõbraliku toidukoha märgist, et leida üles ja tunnustada restorane ja kohvikuid üle Eesti, kes pööravad oma tegemistes tähelepanu lastega peredele. Märgisega soovib liit anda peredele usaldusväärse kompassi Eesti restoranimaastikul orienteerumiseks, tuues esile need toidukohad, kuhu on perega alati mõnus sööma minna. Kõik sel ja ka eelmistel aastatel Peresõbraliku märgise saanud toidukohad leiad www.peresobralik.ee
2025. aasta Peresõbralikud toidukohad:
Tallinn ja Harjumaa:
1. Lore Bistroo
2. OKO resto
3. Ott&Matilda Kohvik Laulasmaal
4. Padise Kastelli kohvik
5. City Grill House
6. MOOS Resto
7. MuSu resto
8. Restoran Pann&Kook- kuldmärgis
9. Bopp kohvik
10. Lucca Restoran- kuldmärgis
11. Allee restoran
12. Nero restoran
13. Snoob Resto
14. Laki Reval Café
15. Da Vinci Kristiine restoran
16. Rocca al Mare Da Vinci restoran
17. Järve keskuse Da Vinci restoran
18. Vapiano Foorum
19. Vapiano Solaris
20. Vapiano Ülemiste
21. Vapiano Viimsi
Tartumaa:
1. Restoran Joyce
2. Kolm Tilli restoran Tartu
3. Juulamõisa kohapärimuskohvik
4. Cafe Truffe
5. Krempel
6. Elva Keegel ja Resto
7. Tartu Da Vinci pasta & pizza restoran
8. Vapiano Kvartal Tartu
Pärnumaa:
1. Villa Wesset
2. Pärnu Rannahotell
3. Alexela Täkupoiss
Võrumaa:
1. Seto Tsäimaja
2. Ilmaveere restoran- kuldmärgis
Viljandimaa:
1. Raamatukohvik Novell
2. Restoran-kohvik Villa Maria
3. Raudnael Arena
4. Raudnael Kõrts
Valgamaa:
1. Ugandi Resto – kuldmärgis
2. Pühajärve Spa & Puhkekeskuse pubi
3. Kohvik Johanna
Saaremaa:
1. Saaremaa Veski
2. Restoran Sabba
3. Kliff Butiik Majutus&Restoran – kuldmärgis
4. Restoran SÄRG
5. GOSPA restoran – kuldmärgis
6. Chameleon Café – kuldmärgis
Põlvamaa:
1. Restoran La Storia
Lääne-Virumaa:
1. Bamboo Garden
Läänemaa:
1. Roosta Puhkeküla/ Roosta Resto
2. Hapsal Dietrich
Järvamaa:
1. Kohvik-Resto Ajatu
2. Tikupoiss OÜ – kuldmärgis
Ida-Virumaa:
1. Tulivee restoran
Hiiumaa:
1. Hiiumaa Pruulikoja Resto
Kolmapäeval, 25. juunil kontrollisid piirivalvurid Luhamaa piiripunktis Soome numbrimärkidega Ford kaubikut ning avastasid, et kolme lubatud reisija asemel viibis masinas viis inimest.
Kontrolli käigus avastati, et kaubik on omavoliliselt ümberehitatud, mistõttu määrati juhile liiklusseaduse rikkumise eest kiirmenetluses rahatrahv.
Peale menetlustoiminguid lubati masinal ja inimestel Venemaale suunduda.
20. juunil leidis Viljandi vallas elav mees miniekskavaatori müügikuulutuse Soome veebilehelt. Mees võttis müüjaga ühendust ning tegi samal päeval masina eest ka 5000-eurose ülekande müüja kontole, kuid tänaseni ei ole mees oma kuulnud midagi müüjast ega oma soetatud masinast.
Kelmusjuhtumi üksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.
Politseile laekus teade, jaanipühade ajal võeti Elva vallas elava naise arvelduskontolt tema teadmata välja sularaha kokku 4000 euro ulatuses.
Suvi on veel ees. Juunis algas üle-eestiline Eesti Terviseradade liikumiskampaania „Rajavallutaja”, mis kutsub veetma suve aktiivselt ja koguma kilomeetreid Eesti eri paigus paiknevatel liikumisradadel. Kampaania eesmärk on julgustada inimesi regulaarselt liikuma ja avastama uusi terviseradasid üle kogu Eesti.
Osalemiseks tuleb võimalikult paljudel terviseradadel liikuda jalgsi, joostes või rattaga ning skaneerida rajal asuva kampaaniaplakati QR-koodi. Iga lisatud uus rada terviserajad.ee/rajakampaania annab osalejale 2 € väärtuses Sportlandi kinkekaardi boonust.
Kampaania kestab terve suve ja septembris võidavad 1000 enim radu kogunud osalejat kinkekaardi, mille väärtus sõltub kogutud radade arvust. Näiteks: kui läbida 30 erinevat rada ja kuuluda edetabeli 1000 parima hulka, saab kampaanias osaleja septembris 60 € väärtuses kinkekaardi.
„Soovime, et värskes õhus liikumine muutuks igapäeva loomulikuks osaks. Terviserajad pakuvad selleks suurepäraseid võimalusi – olgu see kodulähedane, hommikune sörkjooks või suvine rattaring mõnes uues Eestimaa paigas. „Rajavallutaja” kampaanias osaleb 120 terviserada ja loodame, et usinamad radade avastajad jõuavad septembriks koguda kolmekohalise radade arvu. 15–25 raja kogumine võiks suve jooksul olla jõukohane väga paljudele osalejatele,” ütles SA Eesti Terviserajad juhataja Assar Jõepera.
Kampaania on mõeldud igas vanuses liikumisharrastajatele ning sobib nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Kaasa saavad lüüa nii üksikisikud kui ka sõpruskonnad ja pered – eesmärk on koguda võimalikult palju erinevaid terviseradu ning nautida liikumisrõõmu üle kogu Eesti.
Jaga oma liikumishetki ka sotsiaalmeedias! Tähista postitusi teemaviitega #rajavallutaja ning märgi ära #terviserajad, et kampaania korraldajad saaksid sind märgata ja ka teised osalejad saaksid sinu liikumisrõõmust inspiratsiooni.
Lisainfo ja osalemisjuhised: terviserajad.ee/rajakampaania
Eesti Terviserajad – 20 aastat tervislikke liikumisvõimalusi
Eestis on üle 130 hooldatud terviseraja, kokku rohkem kui 1100 kilomeetrit. Rajad on tähistatud kaartide ja viitadega ning nende juurde kuuluvad jõulinnakud, rattarajad ja pumptrack’id. SA Eesti Terviserajad asutati 2005. aastal Merko, Swedbanki ja Enefiti koostöös. 20 aasta jooksul on terviseradade arendamisse panustatud üle 8,5 miljoni euro, millele on lisandunud riigi, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu fondide toel enam kui 65 miljonit eurot investeeringuid.
6 päeva tööd, kella 9-21, 72 tundi nädalas. Kuidas selline töönädal tundub?
Briti riskikapitalist Harry Stebbings alustas portaalis LinkedIn skandaalse 996 mudeli üle tulihingelist arutelu, vahendab Fortune.
„Euroopa juhid peavad mõistma, et Silicon Valley on oma tempot taas kiirendanud. Võitmiseks on vaja seitset päeva nädalas,” kirjutas Stebbings.
Mudeli toetajate sõnul peab Euroopa Hiina ja Ameerika Ühendriikidega sammu pidamiseks 996 mudeli kiiresti omaks võtma.
996 on Hiina tehnoloogiaettevõtetes nagu Alibaba ja Bytedance tavaline praktika. Hoolimata asjaolust, et Hiina ülemkohus kuulutas mudeli 2021. aastal ebaseaduslikuks.
Kuigi Rootsi tehnoloogiaettevõtjad seavad 996 kultuuri põhimõtteid kahtluse alla, on see tava Svenska Dagbladetiandmetel ka Rootsis juurdunud.
Väljaande Breakit andmetel ütles Rootsi tehisintellekti ettevõtte Sana AI tegevjuht Joel Hellemark oma töötajatele, et kiireks kasvuks on „optimaalne 60 töötundi nädalas”.
Tööturgu uurinud Anders Parment hindab, et ettevõtlikkus ja efektiivsus on noorte seas muutunud trendiks.
Meile söödetakse ette pilte edukatest noortest: tehnoloogiaettevõtjatest, mõjutajatest ja inimestest, kes börsil rikkaks saavad. Loomulikult mõjutab see liikumapanevaid jõude. Rasket tööd peetakse suurepäraseks asjaks, sõnab ta.
Teadlane ei näe probleemi selles, et väike protsent inimesi valib range töökultuuri. Rootsis on endiselt tugev traditsioon töö- ja eraelu tasakaalu kaitsmisel, mis osaliselt soodustab ka tootlikkust, hindab Parment.
Siiski on Parment märganud, et mõned tööandjad on hakanud eemalduma „pehmetest ideaalidest”, nagu töö- ja vaba aja tasakaalustamine.
Tänase neljapäeva, 26. juuni hommikul kell 04.04 käisid päästjad Elva vallas Tilga külas kustutamas lahtise leegiga põlevat saunahoonet.
Suitsusaun asus elumajast eraldi, kedagi saunas ei viibinud. Põlemise hinnanguline pindala oli 16 ruutmeetrit, hävis sauna katus.
„Olen suutnud viimase paari aasta jooksul umbes 3000 eurot kõrvale panna ning hoian seda raha lihtsalt oma tavalisel pangakontol. Samas öeldakse, et raha kontol hoidmine ei ole hea mõte. Miks see nii on?” küsis lugeja.
Küsimusele vastab SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu: „Kui arvelduskontol võiks hoida raha igapäevakulutuste katmiseks, siis raha kogumisel meelerahufondiks või suurema eesmärgi nimel, nagu seda on kodu või auto, tuleks endalt küsida, kas soovin, et kogutud raha kaotaks seistes oma väärtust?”
SEB kevadise uuringu järgi on kõige levinum kogumisviis raha hoidmine pangakontol – tervelt 58 protsenti Eesti inimestest kasutab kogumiseks oma tavalist arvelduskontot. Samas kahaneb inflatsiooni tõttu jõudsalt raha ostujõud.
„Arvestades tänaseid tarbijahindu ja nendele lisanduvat inflatsiooninäitajat, saab täna kogutud 3000 euro eest näitlikult terve köögi remondi asemel paari aasta pärast vaid kapiuksed ette. Kuna kasvavate hindade vastu ei saa meie ise suurt midagi ära teha, siis on ainus võimalus raha ostujõudu säilitamiseks enda kogutud summa kasvama panna. Lihtsaim viis selleks on kogumis- ja tähtajaline hoius või näiteks ka kolmas pensionisammas. Hoiuste intresside langeva trendi tõttu tasub samaaegselt suunata pilk ka investeerimise poole, kui sellega ei ole veel jõudnud alustada.”
Oma raha mitte kasvama panemise taga on hirm see kaotada
Uuringus tõi 44% naistest välja, et neil pole investeerimisega alustamiseks piisavalt teadmisi, 58% noortest nentis, et nad ei tea, kust alustada ja tervelt 35% noortest, kes investeerinud ei ole, kardab rahakaotust.
„Kui erinevaid kogumislahendusi kasutavad teadlikud ja eesmärgipärased kogujad võrdlemisi aktiivselt, siis investeerimisega alustamisel võib tekkida takistusi. Meie ühiskonna eesotsas on endiselt generatsioon, kes kasvasid üles teadmisega, et investeerimine on pankurite ja finantsanalüütikute teema. Nõnda ei hoiduta investeerimisest mitte sellepärast, et raha ei oleks, vaid teadmatusest ja ebakindlusest. Et oma hirmudele samm-sammult vastu astuda, tasuks alustada regulaarselt väikeste summadega, kasvõi 1-eurost. Nõnda on riske võttes kooliraha väike, samas teadmiste- ja kogemuste pagas oma raha kasvatamisel ainult tõuseb,” selgitas Visnapuu.
SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna uuring toimus 2025. aasta kevadel ja selle viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eesti elanikku vanuses 18-65 eluaastat.
Prognoositust väiksem sündimus vähendab riigi kulusid perepoliitikale ja haridusele, kuid pikaajaliselt tähendab see kuni 1,3 miljardit eurot väiksemat maksutulu ning rahvastiku vananemine toob kaasa avaliku sektori kulutuste kasvu pikaajalisele hooldusele ja tervishoiule, toob Arenguseire Keskus välja uues lühiraportis „Rahvastiku vananemise ning madala sündimuse mõju riigi pikaajalistele kuludele ja tuludele”.
Aastatel 2022–2024 sündis Eestis kuni 7500 last prognoositust vähem ning riigil jäi seetõttu maksmata 100 miljonit eurot toetusi ning lisaks vähenevad tulevikus ka haridusega seotud kulud. Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppel selgitas, et viimasel kolmel aastal on Eesti sündimus jäänud alla nii Eurostati kui ka Statistikaameti rahvastikuprognoosidele. „Paraku tähendab madalam sündimus ka maksutulu vähenemist lähikümnenditel ning lisaks toob rahvastiku vananemine kaasa avaliku sektori kulutuste kasvu pikaajalisele hooldusele ja tervishoiule,” tõi Koppel välja.
Iga sündimata jäänud laps tähendab konservatiivsete arvutuste kohaselt Eestile umbes 100 000–190 000 eurot saamata jäänud maksutulu. Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et kokku tähendab praegune prognoosidega võrreldes väiksem sündimus Eestile järgmise 40–60 aasta jooksul vähemalt 750 miljoni–1,3 miljardi euro võrra väiksemat tulubaasi.
Euroopa Komisjon toob hiljutises prognoosis välja, et Eesti rahvastiku vananemine toob kaasa muutuse avaliku sektori kulude struktuuris.
Prognoosi kohaselt võivad pikaajalise hoolduse kulud Eestis aastaks 2050 kasvada kuni 15 korda. Tervishoiukulud kasvavad samas mõõdukalt, kuid stabiilselt. Pensionikulud jäävad lähikümnenditel samale tasemele, ent pikaajaliselt vähenevad, kuna pensionireformide tõttu on oodatav tulevane pensioni asendusmäär madalam. Suureneb individuaalsete pensionikontode roll ja panus tuleviku pensionitesse, kuid see ei kajastu avaliku sektori pensionikuludes. Haridus- ja perepoliitika kulud aga vähenevad oluliselt madalama sündimuse ja nooremaealise elanikkonna vähenemise tõttu.
Riskistsenaariumi korral, kui lisaks demograafilisele muutusele laiendatakse ka teenuste katvust või mahtu, võib pikaajalise hoolduse kulu 2070. aastaks tõusta enam kui 6%-ni Eesti SKP-st ning ületada pensionikulude kasvu. „Madalam sündimus toob samas kaasa pere- ja hariduskulude vähenemise kuni kaks korda, mis aga ei kompenseeri eakatega seotud kulude kasvu,” tõi Koppel välja.
Lühiraport „Rahvastiku vananemise ning madala sündimuse mõju riigi pikaajalistele kuludele ja tuludele” on osa Arenguseire Keskuse järelseirest, mille käigus uuendatakse Arenguseire Keskuse tööturu tuleviku ning Ukraina sõja mõjude seiretöödes koostatud rahvastikustsenaariumide mõjuhinnanguid riigi tuludele ja kuludele.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.
Võru maakonna silmapaistvate noorte pidulikul tunnustusüritusel tänas Võrumaa Arenduskeskus koostöös maakonna omavalitsustega 102 noort, kes sel aastal lõpetasid kesk-, kutse-, kõrg-, huviharidusasutuse või on andnud märkimisväärse panuse nii enda kui ka kogukonna arengusse. Õhtu jooksul kuulutati välja ka need noored ja noorteühendused, kes esitati sel kevadel aset leidnud noortevaldkonna tunnustuskonkursile.
„Kui ma vaatan teid siin saalis, näen potentsiaali ja tahet muuta nii enda, maakonna kui ka Eesti elu paremaks. Head tulemused ei tule tühja koha pealt, selle taga on teie endi suur tahe ning oskus eesmärke seada – kasutage seda mudelit elus ka edaspidi,” sõnas Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. „Loodan, et need teod, mida ellu hakkate viima, aitavad ka Võru maakonnal areneda. Kui elu viib kaugele, olete alati tagasi oodatud. Ja kui elukorraldus ei võimalda tagasi tulla, ootame teid alati maakonna tegevustes kaasa lööma.”
Tunnustati üle saja noore
Maakondliku tunnustuse said üle Eesti erinevate koolide poolt esitatud kuni 26-aastased päevases õppes ning maakonna sissekirjutusega kesk-, kutse- ja kõrgkooli lõpetanud õppijad, samuti meie omavalitsuste huvikoolide silmapaistvad lõpetajad. Tunnustusettepanek saadeti 102 õppija kohta 26 haridusasutusest üle Eesti. Meie maakonnast on lisaks kuld- ja hõbemedaliga koolilõpetajatele esile toodud nii häid olümpiaadidel osalejaid kui ka õppijaid erinevatelt erialadelt, näiteks molekulaarsed bioteadused, psühholoogia, füsioteraapia, sõjaväelise juhtimise maaväe eriala, informaatika, kirjandus- ja kultuuriteadused, hooldustöötaja, lapsehoidja ja palju muud. Huvikoolide lõpetajate seas on säravaid õppijaid nii spordi, kunsti kui muusika erialadelt.
Noorsootöö tegijad
„Kevadel noortevaldkonna tunnustamiskonkursi välja kuulutades otsisime neid, kes on aasta jooksul millegi erakordsega silma paistnud – olgu selleks tegu, koostöö, noor või noorteühendus. Täna on see hetk, kus me esmakordselt toome samale üritusele tunnustamiseks kokku nii haridus- kui ühiskondliku elu säravaimad noored. Noore elu on ju tervik, sidudes omavahel nii koolis õppimise kui koolivälise tegevuse,” lausus Võrumaa Arenduskeskuse haridusuuendaja Kerli Kõiv koolilõpetajate tunnustamise järgselt.
Õhtu jooksul kuulutati välja ja anti üle tunnustused neljas noortevaldkonna kategoorias: aasta koostöö noorsootöös, aasta tegu noorsootöös, aasta noor ning aasta noorteühendus. Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati ühtekokku 19 kandidaati.
Laureaadid:
Aasta koostöö noorsootöös: Ilmaveere ja Vastseliina noored muusikud
Aasta tegu noorsootöös: Rõuge valla noorte omaalgatus „Vinur – Suvekool, kui teatepulk” (nominendid: Võru SPIN, Gerd Palok ja Katarina-Lee Saarekivi, Rõuge Noortemalev 2024)
Aasta noor: Kert Kits ja Markus Post (nominendid: Helir Hoop, Pärtel Palolill, Kenert Tuik, Krisse Kangro, Anni Linnus, Pilleriin Palok, Robin Kala, Hugo Laugamets, Marti Kukk, Airis Piigli)
Aasta noorteühendus: Võru HUUB (nominent: Setomaa Koolide Värska õppekoha õpilasesindus)
Koolilõpetajate poolt pidas kõne tänavu Võru gümnaasiumi lõpetanud Lasse Richard Sissas. Noortevaldkonna tunnustuse saajate poolt pidas kõne Võru HUUBi tegevjuht Emil Aništšenko. Mõlemad sõnavõtjad tõid oma kõnes esile Võru maakonna erilisust ning kutsusid noori panustama Võru maakonna heaks oma erialast tulenevalt, kas siis ettevõtjate, spetsialistide, teadlaste või ühiskonnategelastena.
Maakonna tänukirjad andsid üle Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ja nõukogu esimees Raul Kudre. Muusikalist vahepala pakkusid laulustuudio Häälepärlid noored lauljad Eva-Lotta Vunder juhendamisel ning sündmust jäädvustas läbi kaamerasilma Tiina Männe.
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja muudatuse, millega hoitakse elektriarvestite väljavahetamise protsessis kokku 14,2 miljonit eurot, lükatakse edasi 100 miljonit eurot investeeringuid ning luuakse tarbijatele võimalus saada reaalajalähedast infot oma elektritarbimisest.
Eesti on koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega elektrituru toimimise tõhusamaks muutmisel üle minemas 15-minutilise intervalliga elektriarvestitele. Praegused kauglugemisseadmed on 60-minutilise intervalliga. Arvestite vahetamise ajaraami määrav eelnõu arvestab paigas olevate arvestite loomuliku vahetustsükliga, mis algab aastal 2029, ning suurema vahetusperioodiga, mis jääb vahetustsükli järgi aastatesse 2030-2034, kus asendatakse ligikaudu 90% arvestitest.
„Muudatus võimaldab Elektrilevi näitel tarbijate jaoks hoida kokku 14,2 miljonit eurot, lükata edasi 100 miljoni euro mahus kulusid ning seeläbi leevendada survet võrgutasude tõusuks,” selgitas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
„Arvestite väljavahetamise ajatamine võimaldab Elektrilevil toimivate arvestite ennetähtaegse väljavahetamise asemel keskenduda lähiaastatel veelgi rohkem just võrgu töökindluse tagamisega seotud investeeringutele, mis on tänases kitsastes investeerimisoludes olulise mõjuga. Samuti annab see kulude kokkuhoiu kõrval võimaluse veelgi sisulisemalt ja tõhusamalt ette valmistada uue süsteemi tehnilist lahendust ning hankimisel paremini arvestada ka julgeolekuriskide ning ohuhinnangutega,” selgitas Elektrilevi juhatuse liige Rudolf Penu.
Elektrilevi võrgus on tänaseks 15-minutilise mõõteperioodiga seadmeid umbes 100 000, mis katavad 99,6% elektri tootmisest ning 71,7% tarbimisest. Ülejäänud energia läbib ligikaudu 590 000 mõõtepunkti, mille üleviimiseks on arvestite vahetus veel ees. Väiksemad võrguettevõtjad on elektriarvestid tänaseks juba vahetanud, mistõttu neid see muudatus ei mõjuta.
„Muudatusega aitame vähendada ebavajalikke kohustusi ettevõtetele, toetades Vabariigi Valitsuse laiemat bürokraatia ja halduskoormuse vähendamise eesmärki. Kokkuhoitud raha saab Elektrilevi suunata elektrivõrgu tugevdamisesse,” ütles minister Sutt.
Lisaks seatakse määrusega võrguettevõtjatele kohustus võimaldada tarbijatel saada elektriarvesti liidese kaudu ligipääs kontrollimata reaalajalähedastele mõõteandmetele. Muudatus on plaanitud jõustuma 2026. aasta 1. augustil, misjärel saab tarbija esitada võrguettevõtjale taotluse paigaldada arvesti, mis võimaldab lisaseadme ning lisaseadme jaoks vajaliku sideühenduse olemasolul reaalajalähedastele andmetele ligipääsu. Ligipääs andmetele võimaldab tarbijal jooksvalt jälgida oma elektritarbimist ja teha need andmed kätte energiatõhususe ja tarbimise juhtimise teenuste osutajatele.
Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik aadressil kalaluba.ee soetada alates esmaspäevast, 1. juulist.
Ka sel aastal saab Saaremaale või piirarvuga veekogule osta üks inimene ühe kalastuskaardi. Enne kalastuskaardi ostmist palutakse veenduda, et valitud koht, aeg ja veekogu on õiged, kuna kalastuskaarti tühistada ei saa.
Jõevähi püük on lubatud vaid augustis ning üksnes kalastuskaardi alusel. Iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki.
Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Kerli Pettai ütles, et sellel aastal suuri muudatusi jõevähi kalastuskaardi ostmisele seatud ei ole. „Ka sellel aastal on kehtestatud, et kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki. 25 mõõdulise vähi püüdmine ei tohiks püüdjat kuidagi piirata, sest kätte saab nii püügikogemuse kui hiljem maitseelamuse. Loodetavasti aitab püütavate vähkide hulga vähendamine loobuda liiga väikeste vähkide püügist, neid nagunii ka püüda ei tohi,” selgitas Pettai.
Kerli Pettai meenutas, et veekogule kalastuskaardi ostmine ei garanteeri veel saaki. „Jõevähke ei ole kõigis veekogudes ühtlaselt. Enne püügiõiguse soetamist palume veenduda, kas veekogus ka tegelikult soovitud ajal on võimalik püüda. Lisaks on oluline, et enne kalastuskaardi ostmist ollakse veendunud ning tähelepanelikud, et valitud koht, aeg ja veekogu on õiged, kuna kalastuskaarti tühistada ei saa.”
Põhjust kalastuskaardi hankimisega kiirustada on neil, kes soovivad vähki püüda veekogudel või maakondades, kus lubade arv on piiratud. Sel aastal on piirarvud seatud kõigile Saaremaa olulisematele veekogudele ning lisaks Pangodi järves, Pärnu jões, Reopalu jões, Väinjärves, Võhandu jões, Aheru järves, Pühajärves, Väike-Emajões ja Kasaritsa Verijärves. Piirarvuga veekogule või Saaremaale saab üks inimene osta ainult ühe kalastuskaardi. Ülejäänud veekogudel pole kalastuskaartide arv piiratud.
Enamus kalastuskaartidest jaotataksegi kalaluba.ee kaudu, paberil taotluse esitajatele Keskkonnaameti kontorites on võimalik jagada vaid üksikud kalastuskaardid igas maakonnas. Kalastuskaartide piirarv eri veekogudele on paika pandud keskkonnaministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2025. aastal” peatükis.
Kõige mugavam ja kindlam ongi soetada vähipüügiks vajalik kalastuskaart veebiaadressil kalaluba.ee. Püügiloa taotleja saab keskkonda sisse logida kas ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID vahendusel. Vähipüügiks vajaliku kalastuskaardi soetamiseks tuleb portaalis kalaluba.ee klõpsata esmalt valikul „kalastuskaart“, seejärel valida püügivahendina vähinatt ja vähimõrd ning siis sobiv maakond ja veekogu. Ära tuleb märkida ka püügikuupäev ja püügi alguse kellaaeg. Kalastuskaart kehtib 24 tundi.
Keskkonnaametis saab kohapeal esitada taotlusi Tartu ja Kuressaare kontorites 1. juuli hommikul kell 9–10. Teistes Keskkonnaameti kontorites saab taotluse jätta kontori postkasti või saata posti või e-postiga aadressile info@keskkonnaamet.ee.
15 või 20 eurot (hind sõltub püügikohast) maksev kalastuskaart annab õiguse asetada 24 tunniks püügile kokku kuni viis vähinatta või vähimõrda. Kalastuskaarti ei saa osta need, kellel on mõne varasema kalastuskaardi kohta kohustuslik püügiaruanne esitamata. Kalastuskaart on seotud isikukoodiga.
Jõevähi püük on lubatud 1. augustist kuni 31. augustini. Loe vähipüügist lähemalt ning leia püügikeelualad Keskkonnaameti kodulehelt.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. juuni 2025:
suuri muutusi rindejoones ei tuvastanud ja sellegi hind kallis. venemaal bensiiniga pisu nirusti.
1. Eip muutusi ilmateates.
2. Miskit ikka.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vist muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: tundub, et Ukraina end ühes lõigus tõmbab jõgede joone taha.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa võimud arutavad venemaa bensiiniekspordi täielikku keelustamist pärast seda, kui hinnad on aasta algusest tõusnud 25%.
12. Macron soovitab NATO riikidel kaaluda putiniga dialoogi taastamist.
13. ÜRO peasekretär teatas Ukraina laste vastu suunatud kuritegude sagenemisest.
14. Tetjana Bugaenko: Piiritagune lõks. Kuidas Kreeka takistab sõja tõttu varjupaikadest evakueeritud lastel Ukrainasse naasmast.
15. Rumeenia naeruvääristas venemaa süüdistusi väidetavas „ideoloogilises tsensuuris”.
16. Lühiuudised
Viimase aja rünnakute iseloom ja suurus jätkus, kaotuste numbridki suht sarnased, küll viimased kaks päeva näitavad vene poole kaudtuleüksuste kaotuste meeldivamaid numbreid. Ikka soomus peidus ja rindele seda järjest juurde tuleb. Üksi märk ei näita hetkel, et väheneks rindejoone ja selle lähima tagala töötlus, tihe kompamine kõikjal kne ehk siis kipub seda suuremat pealetungi siiski ootama. Küll on teadmata, kus ja kas ainult ühes kohas. Kas teha otsus poliitiliselt või vaid sõjaliselt (suunad võivad sel juhul olla erinevad)? Ukraina seire suutlikkus, mida toetab nii USA kui muu Euroopa võimekus, peaks andma piisava eelhoiatuse, et jõuaks nii reserve kui vahendeid mingisse lõiku rohkem koondada. Senised videod ja kirjutised näitavad, et kui droone jagub piisavalt, neid suudetakse oskulikult koostöös teiste relvaliikidega kasutada ning suudetakse seda teha nii varjatult, et ise surma ei saada, siis suuremat rindejoone muutust lühema aja jooksul siiski ei peaks tulema. Kahjuks aga ei lähe kõik alati soovitud suunas, sestap kõrge oht ikka olemas.
1. Kõik sobib sihtmärgiks. Loetelu jälle pikk, ikka hukkunuid kohalike seas jne.
2. venemaal Taga-Baikali krais on teatatud plahvatustest. vene meedia andmetel puhkes tulekahju sõjaväeobjektil Velikaja Tura küla lähedal. Ametlikes avaldustes seostatakse juhtunut „kulupõlenguga”, samas kui pealtnägijad väidavad, et kuulsid vähemalt 50 plahvatust. Piltidelt paistis tulekahju ala olema päris suur ja leek ulatus mitu korda kõrgemale puude latvadest.
venemaa gaasi- ja keemiatöötlemistehas Nižni Novgorodi oblastis põleb. Jälle.
Budapestis kinni peetud mees väitis end olevat Ukraina diplomaat. Ungari ähvardus ta Ukrainasse välja saata pani ta tunnistama, et on FSB spioon ja venemaa kodanik.
3. Kursk/Belgorod: eip rindejoone muutusi tuvastanud.
4. Harkiv: nagu ikka, muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: jälle muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: pisu udune seis Toretski ümber, aga suuri muutusi kindlasti polnud.
8. Donetsk: seni eriti ei kipu vene soldatite elu uutel possadel eriti pikk olevat, sestap rindejoon muutusteta.
9. Lõunarinne: vene pool sai veidi edasi Jalta asulas ning viimase info järgi on põhjapoolses servas veel alles Ukraina omasid. Nagu arvata oli, siis Ukraina tõmbab siin end Mokri Jalõ ja Vovtša jõgede tagant välja, sest vähesed ühendusteed üle jõgede on tiheda saju all ning nende ära lõikamine võib tuua lisaks varustuse puudumisele ja võimetusele võitlejaid välja vahetada ka ümberpiiramise ohu. Kui Ukraina suudaks kinni hoida Vovtša jõe põhja kallast pidi vene poole edenemise, siis peaks nende kahe eelnimetatud jõgede joonel vene poole siin lõigus pidama saama küll.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa võimud arutavad taas võimalust keelustada täielikult bensiini eksport venemaalt seoses kütuse börsihindade järsu tõusuga, mis on aasta algusest ulatunud 25%-ni. See küsimus tõstatati föderaalse monopolivastase teenistuse (FAS) börsikomitee koosolekul, mis esitab oma ettepanekud asepeaminister aleksandr novakile, teatasid turuallikad Interfaxile. Väljaande allikate sõnul pöördusid valitsusametnikud naftaettevõtete poole eelmise nädala lõpus bensiinihindade järsu tõusu tõttu. Alates juuni algusest on AI-95 hind Peterburi kauba- ja toorainebörsil tõusnud 11% ning teisipäeval, 24. juunil saavutas selle hind aasta rekordi 67 456 rubla tonni kohta. AI-92 hind hüppas 12%, saavutades maksimumi alates 2023. aasta sügisesest bensiinikriisist – 64 462 rubla tonni kohta. Alates aasta algusest on AI-92 hind tõusnud üle 25% ja AI-95 hind 24%.
Interfaxi allikate andmetel arutab FAS vastuseks bensiini ekspordi kehtivate piirangute karmistamist. Kaupmeestel, vahendajatel ja naftahoidlatel on praegu bensiini eksport keelatud. Uute eeskirjade kohaselt võivad ka bensiinitootjad, sealhulgas suurimad riiklikud naftakorporatsioonid, jääda ekspordist ilma.
Bensiin muutub börsil kallimaks, kuna selle tarned vähenevad, väidavad Reutersi naftakauplejate allikad: Gazpromi Astrahani gaasitöötlemistehas ja Surguti tehas on remondiks seiskunud ning Kuibõševi naftatöötlemistehase remont on planeeritud juulis. Lisaks vähendasid Rosnefti naftatöötlemistehased Reutersi allikate andmetel eelmisel nädalal järsult oma tarneid börsile: Samara kontsern kolm korda ja Saratovi tehas poole võrra.
Ühelt poolt põhjustavad rafineerimistehaste sulgemised börsil bensiini pakkumise vähenemist ja teiselt poolt hakkavad neid rafineerimistehaseid omavad ettevõtted aktiivselt börsimahtusid ostma, et varustada oma bensiinijaamavõrke, selgitab NEFT Researchi juhtivpartner Sergei Frolov. Seega, märgib ta, põhjustavad rafineerimistehaste sulgemised samaaegselt pakkumise vähenemist ja nõudluse suurenemist börsil.
venemaa valitsus kehtestas bensiini ekspordile piirangud alates 1. märtsist 2024. Erandiks tehti tarned valitsustevaheliste lepingute alusel, sealhulgas Euraasias Majandusühenduse (EAEU) riikidega, kodanike isiklikuks tarbeks eksporditava kütuse ja rahvusvaheliseks humanitaarabiks mõeldud mootoribensiini tarned. Embargo peatati ajutiselt 20. maist kuni 2024. aasta juuli lõpuni ja alates 2024. aasta detsembrist oli mootorikütuse eksport lubatud ainult tootjatele. Praegu kehtib venemaa Föderatsioonist bensiini ekspordi keeld mittetootjatele. Reutersi arvutuste kohaselt suurenes venemaa bensiinieksport jaanuarist maini 2025 veerandi võrra 2,51 miljoni tonnini.
12. EL-i riigid peaksid määratlema tingimused kontaktide taastamiseks Moskvaga, mis katkesid pärast Ukraina sõja algust 2022. aastal. Seda ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron ajakirjanikega vesteldes NATO tippkohtumisel Haagis. Tema arvates võimaldab see EL-il pidada dialoogi mandri uue julgeolekusüsteemi üle. „Me peame ümber mõtlema julgeolekuarhitektuuri Mustast merest Arktikani ulatuvates piirkondades, määrama kindlaks, mil määral oleme valmis ennast kaitsma ja millistel tingimustel pidada venemaaga dialoogi relvade piiramise ja usalduse taastamise osas. Me peame sellele praegu mõtlema,” ütles Prantsusmaa president (kõne videosalvestuse on esitanud France24).
Samal ajal peab Euroopa nüüd relvi koguma Moskva „relvastuse taseme lõhe” tõttu, rõhutas Macron. EL peaks mõtlema ka enda julgeolekugarantiidele. Sellised garantiid peaksid hõlmama relvade leviku ja nende mahtude piiramist, nagu see oli külma sõja ajal, ütles Prantsuse riigipea.
Kolmapäeval, 25. juunil lõppes Hollandis Haagis NATO tippkohtumine. Pärast sündmust avaldati 32 alliansi riigi ühisavaldus, milles öeldi, et venemaa kujutab endast „pikaajalist ohtu Euro-Atlandi julgeolekule”. Selle ohu vastu võitlemiseks leppisid NATO riigid kokku suurendada iga-aastaseid kaitsekulutusi praeguselt 2%-lt 5%-le SKP-st aastaks 2035. 2% eesmärk võeti vastu 2014. aastal, kui putin annekteeris Krimmi ja alustas sõda Ida-Ukrainas. Nüüd, NATO ja venemaa vahelise otsese kokkupõrke kasvavate ohtude kontekstis, millest bloki liikmesriikide juhid regulaarselt räägivad, on allianss sunnitud suurendama kulutusi külma sõja ajastu tasemele.
13. ÜRO peasekretär António Guterres on taas lisanud venemaa relvajõud nn häbinimekirja laste õiguste massiliste ja süstemaatiliste rikkumiste tõttu Ukraina-vastase relvastatud agressiooni ajal. Allikas: Ukrinform, viidates ÜRO peasekretäri António Guterrese aastaaruandele, mille esitas laste ja relvastatud konfliktide eriesindaja Virginia Gamba ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel New Yorgis. Aruandes registreeriti relvastatud konfliktipiirkondades laste õiguste raskete rikkumiste arvu märkimisväärne suurenemine aastatel 2024–2025. Eelkõige Ukrainas oli kasv võrreldes eelmise perioodiga 105%. Suurim selliste rikkumiste kasv registreeriti Liibanonis (545%), Mosambiigis (525%), Haitil (490%) ja Etioopias (235%).
„Olen sügavalt mures lastevastaste raskete rikkumiste järsu suurenemise pärast Ukrainas, eriti laste tapmise ja sandistamise, samuti koolide ja haiglate ründamise pärast,” ütles peasekretär Ukrainat käsitlevas osas. „Aruandeperioodil (2024–2025) dokumenteeris ÜRO 94 lapse tapmise ja 577 lapse vigastamise. Selle eest pannakse vastutus venemaa relvajõududele ja nendega seotud rühmitustele,” öeldakse aruandes. Samuti toimus 559 rünnakut koolidele ja 303 haiglatele. Aruandes pööratakse erilist tähelepanu Ukraina laste venemaale deporteerimise küsimusele. Dokumendis märgitakse, et paljusid neist pole siiani leitud ja peredele tagastatud.
„Kutsun venemaa Föderatsiooni tungivalt üles tegema ÜRO-ga koostööd Ukraina laste tagastamiseks ja nende taasühendamiseks perede ja/või eestkostjatega,” märkis Guterres. Arvestades rikkumiste süstemaatilist olemust ja ulatust, on ÜRO peasekretär lisanud venemaa relvajõud taas laste õigusi rikkuvate riiklike struktuuride nimekirja (nn „häbinimekiri”).
14. Pärast täieulatusliku sissetungi algust evakueeris Ukraina välismaale üle 4000 orvu. Sel ajal ei mõistnud ei Ukraina ega partnerriigid, kui kaua sõda kestab ja kui kaua lapsed „külalistena” elavad. Hiljem otsustas Ukraina lapsed järk-järgult tagasi saata, ootamata sõjategevuse lõppu. 2024. aastal töötas valitsus välja tagasisaatmiskava ja kiitis heaks resolutsiooni, mille kohaselt lapsi ei saadeta tagasi internaatkoolidesse ega lastekodudesse – neile leitakse kohe pered. Kuid selgus, et partnerriigid ei ole kõigil juhtudel valmis väikestest ukrainlastest lahti laskma. Nii blokeeris Kreeka 2025. aasta kevadel kaheksa Kiievi oblastis asuva Slavutõtši linna „Родинний затишок” (Perekonna hubasus) varjupaiga elaniku tagasisaatmise.
Miks see juhtus? Kas Ukraina suudab lapsed koju tagasi saata ja mida selleks erinevatel tasanditel tehakse? Ja kui levinud on sellised olukorrad? „УП.Життя” uuris üksikasju.
Kuhu lapsed läksid ja millistel tingimustel?
Kümme lastekodust last evakueeriti 2022. aasta aprillis. Nad paigutati Ateenas asuvasse varjupaika osana toetusprogrammist „Koduprojekt”, mida tol ajal rahastas Hollandi valitsus, ütleb lastekodu „Perekonna hubasus” praegune juht Jana Polegenko. „Pärast pikka ja ohtlikku teekonda jõudsid nad Nisose varjupaika,” kirjutasid organisatsiooni esindajad 26. aprillil Facebookis ja avaldasid mitu fotot lastega. Ukraina laste varjupaigas viibimise kestust tol ajal ei arutatud, sest polnud selge, kui kaua sõda kestab.
Lapsed elasid lastekodu töötajaga samas majas. Aja jooksul hakkasid lapsed käima Kreeka lasteaedades ja koolides ning igal laupäeval oli neil „Ukraina kool”. „Lastele pakuti vaba aja tegevusi. Ma tean, et need, kes olid tantsimisest huvitatud, käisid tantsutrennides. Poisid käisid spordiklubides,” ütleb Jana Polegenko.
Milliste probleemidega lapsed varjupaigas elades silmitsi seisid?
Elu välismaal Euroopa riigis, juurdepääs haridusele, huvitavad vaba aja tegevused – kõlab peaaegu nagu unistus. Kuid kõik osutus mitte nii ideaalseks, ütleb Tetjana Petljašenko, kelle lapselaps käib lastekodu lastega samas koolis. „Tulime eelmisel aastal kooli. Sain teada, et Ukrainast on seitse last. Hakkasin teiste emadega rääkima ja nad väljendasid muret, et lapsed on näljas, külmetavad ja keegi ei hoolitse nende eest,” jagab naine. Naine kinnitab, et nägi hiljem oma silmaga selle kinnitust. „Ühel tüdrukutest on kõht haige, ta ei söö praktiliselt midagi. Lapsi tuuakse sageli kooli haigena. Neil ei lubata haigena koju jääda. Nad kõik on alati näljased. Nad küsivad teistelt lastelt toitu,” ütles naine.
Mõistes, et lapsed on alatoidetud, püüdis ta lastele ise süüa anda, kuid tema sõnul keelasid kreeklased tal seda teha. „Selleks, et neile süüa anda, tuleb läbi viia erioperatsioon – kreeklased keelasid nendega suhtlemise. Lapsed on näljased ja räbaldunud. Olen seda õudust kaks aastat jälginud. Võib-olla on see valitsusväline asutus, aga mingisugune hoolitsus peaks olema,” kurdab Tetjana Petljašenko.
Mida nad varjupaigas selle kohta ütlevad?
Lastekodu juhataja Jana Polegenko kinnitas, et toitumisega on probleeme, aga ainult alguses, sest lapsed harjuvad uue toiduga. „Lastel oli raske kohaneda, sest Kreeka toitumine on erinev. Seal on erinevad tooted ja toitumisrežiimid. Kui meil on tavaline süüa hooajal palju puu- ja köögivilju, siis neis domineerivad kaunviljad. Me pole kunagi sellistes kogustes kaunvilju söönud. Nüüd on lapsed kohanenud ja taluvad neid roogasid normaalselt,” ütleb ta. Tema sõnul sagenesid kaebused ka siis, kui Ukraina lastega majja paigutati ka Lähis-Idast pärit pagulasi. Kokku paigutati mitu last. Varjupaiga sõnul ei olnud nad seal kaua, kuid selle aja jooksul tekkisid konfliktid.
„Näete, kui meie lapsed elasid omaette meie saatjaga, oli see üks asi. Aga kui Iraani päritolu lapsed sinna jõudsid, muutus olukord drastiliselt. Lapsed hakkasid kurtma, et alguses sõid nad kogu toidu ära. Seejärel hakkasime häirekella lööma ja aktiivselt otsima võimalusi nende tagasisaatmiseks,” ütleb Jana Polegenko.
Millal ja miks nad otsustasid lapsed Ukrainasse tagasi saata?
Kreeka Ukraina diasporaa esindajad esitasid 2024. aastal Ukraina ombudsmani büroole kaebuse, viidates laste õiguste tagamata jätmisele. „Eriti murettekitav on teave, et mõned õpilased (eriti nooremad ja keskmises vanuserühmas) ei räägi ukraina keelt,” tsiteeritakse diasporaa pöördumist inimõiguste voliniku büroole. Samuti ilmnes 2024. aastal üks oluline tagasisaatmise põhjus: varjupaiga rahastamine peatus, selgitas „УП.Життя”-le Ukraina riikliku sotsiaalteenistuse juht Vasõl Luzik. „Meil on vastuvõtvalt organisatsioonilt ametlik pöördumine, et nad peatavad varjupaiga rahastamise. Meie seadusandluse kohaselt on see üks laste tagasisaatmise alustest,” selgitas ta.
Hiljem leidis The Home Project muid rahastamisallikaid, kuid Ukraina teenistused olid juba otsuse teinud: nad otsustasid lapsed koju viia. Sõjaseisukorra tingimustes on see mitmeastmeline protsess. Peamine raskus seisneb selles, et Ukraina peab sõna otseses mõttes tõestama, et lapsed elavad paremini mitte rahulikus Kreekas, vaid Ukrainas. 2024. aasta kevadeks olid sugulased juba kaks last ära võtnud. Seega hakkas Ukraina bürokraatlik masin tööle, et ülejäänud kaheksa last ära viia. Saabumisel pidid nad suunatama perekondlikesse kasvatusvormidesse – see tähendab, et kõigile leiti pered.
Tagasipöördumine oli kavandatud 24. märtsiks. Kuid päev varem sekkus Kreeka ja tegelikult katkestas protsessi.
Miks lapsed koju ei naasnud?
Välisministeerium teavitas „УП.Життя”-t, et Ukraina laste tagasisaatmise otsus blokeeriti Kreeka prokuratuuri poolt. „Otsuse blokeeris Ateena linna alaealiste prokurör, kes andis 23.03.2025 välja resolutsiooni Ukraina laste rühma ajutise üleandmise kohta heategevusorganisatsiooni The Home Project hoole alla, et võtta ammendavaid meetmeid alaealiste laste parimate huvide hindamiseks ja kindlaksmääramiseks, eriti seoses nende repatrieerimise võimalusega. Otsuses on sätestatud, et lapsed jäävad majutusstruktuuri, kuni iga lapse kohta tehakse individuaalne otsus, mis põhineb nende olukorra hindamisel, et kaitsta nende parimaid huve,” teatas välisministeerium.
Diplomaatilised teenistused reageerisid olukorrale. Ukraina saatkond Kreekas püüdis kohe korraldada kohtumist Kreeka migratsiooni- ja varjupaigaministriga, et olukorda arutada. „Kahjuks Kreeka poolelt vastust ei saadud, seega saatis diplomaatiline esindus Kreeka välisministeeriumile ja migratsiooniministeeriumile kiireloomulise suulise noodi,” märkis ministeerium. Omalt poolt saatis ombudsmani büroo pöördumise ka Kreeka inimõiguste voliniku poole, kuid pole veel vastust saanud.
Seejärel tõstatas Ukraina pool laste tagasisaatmise teema Ukraina ja Kreeka välisministeeriumide asejuhtide kohtumisel. Kreeka pool teatas, et viivitus oli tõenäoliselt bürokraatliku iseloomuga ja küsimus lahendatakse positiivselt. 2025. aasta juuni seisuga pole aga positiivset lahendust tulnud. „Kohtumisel saatkonna juhiga märkis Kreeka välisministeeriumi Ukraina eriesindaja, et laste repatrieerimise küsimus kuulub Kreeka justiitsasutuste pädevusse, mis välistab olukorrale välise mõju avaldamise võimaluse,” märkis välisministeerium.
Selle aja jooksul õnnestus saatkonna töötajatel varjupaigas viibivaid lapsi külastada. Nende sõnul suhtlevad lapsed oma seaduslike esindajatega Ukrainas. Kuid nad ei saa endiselt Ateenast tagasi pöörduda, kuna Kreeka riik blokeerib otsuse langetamist. Praegu ei ennusta keegi, millal Kreeka laste saatuse kohta lõpliku otsuse langetab. „Kuni iga lapse jaoks pole leitud püsivat, individuaalset ja pikaajalist lahendust, hoolitsetakse nende eest jätkuvalt meie varjupaigas,” ütles Home Projecti esindaja organisatsioonile „УП.Життя”.
Kaheksa vanemliku hoolitsuseta jäänud Ukraina last elab endiselt Ateenas. Lapsed elavad varjupaigas neljandat aastat.
See pole esimene kord, kui Euroopa riigid keelduvad Ukraina orbudest lahti laskmast. Näiteks olukord Itaalias tekitas märkimisväärset vastukaja, kus 2024. aasta augustis otsustas kohus jätta Berdjanskist pärast venemaa täiemahulist sissetungi saabunud 57 Ukraina orbu enda hoole alla. Samuti oli 2025. aasta mai lõpus varjupaika haldav organisatsioon Senecura vastu otsusele saata 52 Ukraina last tagasi Austriast. Organisatsiooni juht põhjendas oma seisukohta sellega, et Ukrainas on lastel sõja tõttu ebakindel tulevik. Kohalikud võimud nõustusid selle väitega, kuid andsid lõpuks lastele tagasipöördumiseks loa. Nad saabusid Ukrainasse 1. juunil.
„Selliseid olukordi juhtub. Nende jaoks on kõik Ukrainas toimuvad sündmused – šaheedide, rakettide ja nii edasi rünnakud – automaatselt ülekantavad kogu Ukraina territooriumile. Seetõttu on nende vaatenurgast kogu Ukraina territoorium ohtlik. See on suhtlusküsimus, mida tuleb meie välispartneritega tõstatada. Selgitage, et Ukrainas on suhteliselt ohutud piirkonnad ning et ametivõimud, valitsus ja kohalik omavalitsus toimivad ja suudavad tagada lapse huvid,” ütleb riikliku sotsiaalteenistuse juht Vasõl Luzik.
Riikliku sotsiaalteenistuse andmetel on Ukraina 2025. aasta mai lõpu seisuga välismaalt tagasi saatnud juba üle 3129 orvu ja vanemliku hoolitsuseta lapse. Praegu töötavad Ukraina teenistused veel 1683 lapse tagasisaatmise nimel.
15. Rumeenia välisministeerium reageeris venemaa välisluureteenistuse ajakirjas ilmunud artiklile, milles riiki süüdistati ideoloogilises tsensuuris hiljutistel presidendivalimistel. Rumeenia välisministeeriumi esindaja Andrei Tsarnea ütles sotsiaalmeedias, et Bukarestis märgiti venemaa Föderatsiooni välisluureteenistuse kaudu Rumeenia valimiste vastu üles näidatud järeleandmatut huvi. „Selles kontekstis väärib märkimist olukorra absurdsus, kui demokraatia õppetunde õpetatakse riigis, kus vabu valimisi on simuleeritud enam kui 20 aastat, ning opositsioon vaigistatakse, arreteeritakse või füüsiliselt hävitatakse,” märkis ta.
Tsarnea tuletas meelde ka, et venemaal karistatakse vangistusega loomulike, lihtsate inimlike asjade eest nagu Ukraina tsiviilisikute abistamine või lillede asetamine Boriss Nemtsovi monumendile. Varem kolmapäeval juhtis Rumeenia massimeedia tähelepanu artiklile ajakirjas „Разведчик” (luuraja), mida annab välja venemaa välisluureteenistus.
See kritiseerib ideoloogilist tsensuuri EL-is, tuues näiteks teisitimõtlejate ja poliitiliste vastaste hirmutamise hiljutiste Rumeenia presidendivalimiste ajal. Märtsis kommenteeris Rumeenia välisministeerium juba kremli avaldusi, milles kaheldi Rumeenia presidendivalimiste legitiimsuses seoses Kelin Georgescu tagandamisega.
16. Lühiuudised
„Võib julgelt eeldada, et sõjaline abi Ukrainale ületab sel aastal eelmise aasta 50 miljardit dollarit,” ütles NATO peasekretär Mark Rutte.
President Zelenski teatas, et Taani eraldab sel aastal Ukrainas 1,26 miljardit eurot pikamaadroonide tootmise toetamiseks.
venemaa käivitas Kõrgõzstanis sanktsioonidest möödahiilimiseks krüptovaluuta A7A5, mille tehingute maht ületas 9 miljardit dollarit, teatab FT. Promsvjazbanki (kaitsega seotud) ja petturi Ilan Shori loodud krüptovaluuta võimaldab sanktsioonidega hõlmatud venemaal teha ülemaailmseid makseid.
Reuters teatab, et putin ei osale Brasiilias toimuval BRICS-i tippkohtumisel ICC vahistamismääruse tõttu. Tema abi juri ušakov ütles, et otsus tehti Brasiilia võimude julgeolekugarantiide puudumise tõttu. 2023. aastal jättis putin vahele ka Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuva BRICS-i tippkohtumise, mis on veel üks ICC liikmesriik, kes on kohustatud ta vahistamismääruse alusel vahistama.
Ukraina katsetab oma versiooni venemaa liugpommist (KAB/UMPK), teatab Defense Express. Ukrainas toodetud laskemoon ulatub juba 60 km kaugusele ja plaanitakse seda pikendada 80 km-ni.
vene väed on hakanud mereväe automaatkahureid AK-630 kasutama statsionaarsete kaitsepositsioonidena maismaal. AK-630 on kuuetoruline 30 mm kahur, mille tulekiirus on kuni 1000 lasku minutis. Need süsteemid eemaldatakse laevadelt ja paigutatakse Ukraina okupeeritud lõunapiirkondadesse maismaale. Oli isegi pilt sellisest kahurist veoki kastis.
venemaa on suurendanud Iskanderi rakettide tootmist tänu Hiinast, Taiwanist ja Valgevenest imporditud varustusele, teatab Kyiv Independent. Ainuüksi viimase aasta jooksul toodeti üle 700 raketi – kolm korda rohkem kui 2023. aastal.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Elering plaanib esimesena Balti riikides soetada mobiilsed 110-kilovoldised kõrgepingealajaamad, mis tõstavad energiataristu kriisikindlust.
„Elering peab ka keerulistel hetkedel energiasüsteemi töös hoidma ja tagama elutähtsa teenuse jätkamise, selleks on vaja tagada taristu stabiilne töö,” ütles Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk. „Mobiilsed alajaamad suurendavad Eleringi kriisivalmidust ja võimekust erakorralistele olukordadele operatiivselt reageerida,” tõdes Eleringi juht.
Alajaamad asuvad treileritel ning on mõeldud kasutamiseks nii katkestust nõudvate hooldustööde kui avariide puhul. See tähendab, et plaanilisi töid on võimalik kavandada selliselt, et katkestusaeg on viidud miinimumini ning samal ajal säilib võimekus reageerida ka mõnele muule avariisündmusele.
Lepingu maksumus on 9,1 miljonit eurot ja see kaetakse ülekandeteenusetariifist.
„Muutunud geopoliitilistes tingimustes on Elering viimastel aastatel soetanud kriitiliste seadmete varusid ja avariitaastesüsteeme, et tulla toime ka keerulistes tingimustes,” rääkis Eleringi juht. „Samas on paratamatu, et investeeringud elektrivõrgu töökindlusesse on praegu kuni kolm korda kallimad kui mõned aastad tagasi,” selgitas Kilk investeeringute mõju tariifi kujunemisele.
Riigihanke tulemusena tarnib mobiilsete alajaamade lahenduse kolme aasta jooksul Hitachi Energy Estonia AS.
Tartu Ülikool kutsub suurepäraste õpitulemustega noori juba kuuendat aastat toimuvasse programmi „Talendid Tartusse!”, mis pakub võimalust rikastada oma ülikooliaega ja osaleda juba esimesel kursusel teadus-, ettevõtlus- või noore õpetaja projektis. Avaldusi oodatakse kuni 24. juulini.
Programmi on oodatud 2025. aasta sügisel Tartu Ülikoolis bakalaureuseõpinguid alustavad üliõpilased, kes on gümnaasiumi jooksul osalenud Eesti olümpiaadide lõppvoorudes või rahvusvahelistel olümpiaadidel, saanud eesti keele ja matemaatika riigieksamil vähemalt 90 punkti või kelle akadeemilise testi tulemus on vähemalt 80 punkti.
Osalejad saavad valida kolme suuna vahel – teadussuund, ettevõtlussuund ja noore õpetaja suund. Teadussuunal saab ühineda Tartu Ülikooli teadlaste juhitavate teadusprojektidega ja teha teadustööd. Näiteks
meditsiiniüliõpilane Georg Metsaorg, kes liitus bio- ja siirdemeditsiini instituudis Parkinsoni tõve uurimisgrupiga, leidis programmist endale mõttekaaslased ja võimaluse ise teadustegevuses aktiivselt kaasa lüüa. Tema sõnul pakub programm „Talendid Tartusse!” just kõike seda, mis on oluline tuleviku kujundajale – uusi tutvusi, sõpru ja põnevat aju ragistamist. Loe rohkem Georgi kogemuste kohta
ülikooli veebilehelt.
Ettevõtlussuuna üliõpilased saavad töötada meeskonnana SEB Panga juhendamisel, lahendades andmepõhiseid ülesandeid, mis on seotud ettevõtluse ja ühiskonna arenguga. Õigusteadust õppiva Jaagup Konksi valis ettevõtlussuuna seepärast, et selle teemad tundusid universaalselt olulised. Ühe teise osaleja sõnul jättis talle sügava mulje töövarjuks käimine SEB Pangas ja võimalus näha ettevõtte sisemist toimimist.
Noore õpetaja suund pakub võimalust katsetada õpetamist turvalises keskkonnas. Programmis osalejad saavad kavandada ja korraldada teadushuviringi kooliõpilastele. Erialal „Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis” õppiv Airi Saar sai rõõmustava kogemuse, kui nägi, et tema kokku pandud huviring lastele päriselt meeldis. „Programm andis mulle innukust ja julgust midagi ise ette võtta, nullist üles ehitada ja seda teistele edasi anda,” tõdes ta.
„Talendid Tartusse!” aitab noortel viia ellu neid huvitavaid ettevõtmisi, kasutada ära oma tugevaid külgi ja luua väärtuslikke kontakte. Ühised seminarid ja koosviibimised pakuvad võimalusi nii teadmiste vahetuseks kui ka koostööks teiste andekate üliõpilastega.
Kandideerimiseks tuleb esitada avaldus ja motivatsioonikiri. Avaldusi oodatakse 24. juulini ja programmi valituks osutunud selguvad 15. augustil.
Rõuge valla info alanud nädalaks. Kogu infot koos viidetega lisainfole saab lugeda valla kodulehel artiklina.
Kolmapäev, 25. juuni
Kell 19.00 Mägilaste maja suvemälumängu II etapp.
Laupäev, 28. juuni
Kell 11.00 Pärandoskuste päev Mõniste Talurahvamuuseumis: saunavihad, vikatid ja loogarakend.
Kell 11.00 Mudilaste Akordioniakadeemia Kõrvipalu Loometalus.
Pühapäev, 29. juuni
Kell 11.00 V Rõuge Golfisarja etapp Rõuge golfiväljakul.
Tööpakkumised
Rõuge Hooldekodu töökasse naiskonda oodatakse rõõmsameelset hooldustöötajat.
Tunnustamine, koolitused, rahastusvõimalused ja muu
- Päästeamet kuulutas välja sihtasutuste ja mittetulundusühingute projektikonkursi veekogude ohutumaks muutmiseks, et ennetada õnnetusi. Konkurss kestab 12. juulini, toetust saab taotleda 1000–5500eurot.
- Käimas on registreerimine Tartu 2024 kultuurikompassile “Kas me sellisest kultuuripealinnast unistasimegi” 18.–19. septembril 2025 Heino Elleri Muusikakoolis.
- Alanud on ideede esitamine IX Vunki Mano! loometalgutele, mis toimuvad 10.–11. oktoobril Võrus.
- Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu eestvedamisel on käimas üle-eestiline suitsusaunade loendus. Vabatahtliku õhinapõhise loenduskampaania käigus plaanitakse kokku lugeda kõik Eesti suitsusaunad ja uurida suitsusaunatavade olukorda nii Vana-Võromaal kui ka kogu Eestis. Loendus kestab talve alguseni.
Rõuge Vallavalitsuse ja muu info
- Varstu postipunkt on raamatukogu puhkuse ajal suletud 30.06.–31.07 ja 21.08.–02.09.2025.
- Alates 1. juulist 2025 alustab AS Võru Vesi tegutsemist üheksas uues piirkonnas Rõuge vallas: Rõuge, Varstu ja Misso alevikud ning Krabi, Nursi, Viitina, Mõniste, Saru ja Kuutsi külad. Seoses sellega muutub ka teenuse hind.
- Info Rõuge valla kalmistutel toimuvate surnuaiapühade kohta leiab valla kodulehelt.
- Seoses Nursipalu harjutusväljal toimuvaga – laskmised, laiendamine, elanike mured ja muu – saavad Rõuge valla elanikud küsimustega pöörduda kahe selleks määratud kontaktisiku poole.
- Misso sotsiaalkeskuses on vabu elukohti inimestele, kellel oma kodus toime tulemine on raskendatud. Elanikele on tagatud toitlustus, koristus, pesupesemine ja muu, kohatasu 580 eurot kuus.
- Rõuge vallavalitsuselt saavad oma projektidele taotleda kaasrahastust kõik need vallas tegutsevad vabaühendused, kellel on olemas positiivne rahastusotsus mõnelt teiselt rahastajalt. Taotlemine on avatud jooksvalt ja kuni eelarve ammendumiseni.
- Rõuge valla kodulehele on lisatud vorm, kuhu kõik sündmuste korraldajad saavad kanda oma planeeritavad üritused esmainfona – nii saab igaüks oma sündmusi paremini planeerida ning õnnestub ehk hoiduda mõnest kattuvast üritusest.
- Misso teenuskeskuses saavad soovijad rentida tööruumi või töökoha kaugtöö tegemiseks ning päevakeskuse nõupidamisteruumi kas koosolekuteks või päevasteks sündmusteks.
- HUGO.Legal pakub koostöös justiitsministeeriumiga tasuta või soodustingimustel õigusabi elanikele, kelle keskmine brutosissetulek on kuni1200 eurot kuus (lapsi puudutavate perekonnaasjade puhul inimestele sissetulekuga kuni 2000 eurot kuus).
- Info vallavalitsuse töötajate puhkuste kohta leiab valla kodulehelt.
- Info Rõuge Valla Raamatukogu haruraamatukogude puhkuste kohta leiab valla kodulehelt.
Anname hoogu!
- Haanja puhke- ja spordikeskus pakub kõigile spordisõpradele võimalust toetada keskuse tegemisi. Toetada saab 10, 20, 50 euroga või vabalt valitud summaga.
- Luutsniku Pääste Ennetuskeskus MTÜ ootab lahkete toetajate abi depoohoone ehitamisel, vahendeid läheb vaja olmeruumide ja klassiruumi ehituseks ning sisustamiseks. Toetada saab pangaülekandega: Luutsniku Pääste Ennetuskeskus MTÜ, EE771010220260819225.
- Meie Nursipalu MTÜ kogub toetust juriidiliseks abiks kohalike elanike ja looduskeskkonna kaitseks seoses riigi kavatsusega laiendada Nursipalu harjutusvälja.
- MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed palub lahkete inimeste ja ühenduste abi uue päästedepoo ehitamise toetuseks. Ehitust saab toetada, tehes ülekande MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed arvelduskontole EE242200221050059767 (selgitus: Rõuge päästedepoo ehituseks).
Aktiivne puhkus ja külastuskohad
- Alaveski loomapark on külastamiseks avatud ainult eelneval kokkuleppel.
- Mõniste talurahvamuuseum on avatud E–P kell 10–17.
- RMK Pähni külastuskeskus on avatud K–R kell 11−16.
- Rogosi mõisas saab ettetellimisel giidiga ringkäike, toitustust, majutust ning korraldada üritusi. Mõisa ümbruses ja pargis saab jalutada igal ajal ja ilma ette teatamata. Mõisa kohvik ootab lõunale argipäeviti kell 11–14.
- Rõuge Kunstikuur alustas hooaega ja on avatud K–P kell 11–18. Samas tegutsev Kuuri kohvik on avatud teisipäevast pühapäevani.
- Rõuge Ööbikuoru külastuskeskuses on avatud kohvik ja Haanimehe Puut.
- Side ja laptopi muuseum Mustahamba külas on avatud K–P kell 11–18.
- Suure Munamäe vaatetorn on avatud iga päev kell 10–20.
NATO tippkohtumisel Haagis leppisid liitlased kokku uues kaitsekuluste sihtmääras 5% sisemaisest kogutoodangust. Peaminister Michali sõnul on tegu ajaloolise otsusega, mis kindlustab oluliselt Eesti ja terve NATO julgeolekut.
„Venemaa eesmärgid ei ole muutunud. Et Putinil ei tuleks pähegi NATO meelekindlust testida, on vaja ise rohkem ja kiiremini kaitsesse panustada,” selgitas peaminister. „Oma kaitsekulusid peavad liidrite ühisavalduse kohaselt suurendama kõik liitlased,” kinnitas Michal.
Uus kaitsekulude sihttase jaguneb kokkuleppe järgi kaheks. Vähemalt 3,5% SKTst tuleb investeerida sõjalisele kaitsele ja varasemalt kokkulepitud võime-eesmärkide täitmiseks, ning kuni 1,5% SKTst laiemasse riigikaitsesse. Liitlased peavad 5% eesmärgi täitma hiljemalt 2035. aastaks, kuid riikide tehtud edusamme hakkab NATO kontrollima iga-aastaselt.
„Eesti kaitsekulud on juba täna uuele sihttasemele väga lähedal. Tuleval aastal suurendame puhtalt sõjalisele kaitsele minevaid kulutusi üle 5% SKPst,” rääkis Michal.
Veel kinnitasid liitlased jätkuvat tugevat pühendumust NATO aluslepingu artikkel 5 põhimõttele – rünnak ühe liitlase vastu on rünnak kõigi vastu. Samuti lubati jätkata Ukraina pikaajalist toetamist ning panustada senisest enam kaitsetööstuse arendamisesse.
Järgmine NATO tippkohtumine toimub tuleva aasta suvel Türgis.
Haagi tippkohtumise deklaratsioon (inglise keeles).
Vabaduse puiestee lõigus Kaarsild–Lai tn alustatakse neljapäeval, 26. juunil rekonstrueerimistöödega. Teelõik suletakse liiklusele augusti lõpuni.
Vabaduse pst lõigus Kaarsild–Gildi tn plaanitakse liiklusele avada 31. augustiks, millega paraneb ka Magistri parklasse ja südalinna juurde- ja väljapääs. Kogu ehituse ajal on võimalik parklat kasutada Gildi tänava kaudu.
Valgusfoorid Kaarsilla ees ja Lai–Vabaduse pst ristmikul lülitatakse välja.
Ümbersõiduna saab kasutada Rahu sild–Narva mnt–Vabaduse sild ja vastupidi. Gildi tn lõigus Magasini–Vabaduse pst ja Munga tn lõigus Magasini–Vabaduse pst muudetakse kahesuunaliseks.
Pääs Magistri parklasse on Jakobi ja Ülikooli tänava kaudu. Väljapääs on Gildi–Magasini–Munga tn kaudu.
Bussiliinide info
Bussiliinid, sealhulgas ööliinid suunatakse ümbersõiduteekonnale esimesest väljumisest alates 26. juunist. Bussiliinide ümbersõit lõppeb 31. augusti õhtuse seisuga. Augusti alguses, kui avatakse Kroonuaia tänav, siis muutub ka bussiliinide teekond.
Bussiliin nr 6 ajutine teekond väljuval suunal on Rahu sild–Narva mnt–Vene ring–Vabaduse sild–Lai. Läbimata jäävad peatused Vabaduse pst, Raeplats, Palmihoone. Palmihoone ajutine peatus linnast väljuval suunal on Lai tänaval botaanika aia juures. Kloostri peatuse ajutine peatus on Kloostri–Lai ristmiku lähistel (Laial tänaval). Vabaduse pst ja Raeplatsi asenduspeatuseks on Linnamuuseum. Linna siseneval suunal on bussiliini nr 6 ümbersõiduteekond: Lai–Vabaduse sild–Narva mnt–Rahu sild. Palmihoone ajutine peatus paigaldatakse Laiale tänavale (botaanika aia juurde).
Bussiliin nr 7 ajutine teekond on Rahu sild–Narva mnt ja vastupidi. Väljuval suunal jäävad läbimata peatused Vabaduse pst, Raeplats, Vabaduse sild. Asenduspeatusena kasutada peatust Linnamuuseum. Linna siseneval suunal läbimata peatused on Palmihoone, Raeplats. Palmihoone asenduspeatuseks on Vene ja Raeplatsi asenduspeatuseks on Atlantis.
Bussiliin nr 13 ajutine teekond linnast väljuval suunal on Rahu sild–Narva mnt– Ujula-Sauna–Emajõe–Kartuli-Herne. Läbimata jäävad peatused Vabaduse pst, Raeplats, Palmihoone, Kroonuaia, Herne. Palmihoone ja Kroonuaia asenduspeatus on Meltsiveski. Vabaduse pst ja Raeplatsi asenduspeatuseks on Linnamuuseum. Bussiliin nr 13 ajutine teekond linna siseneval suunal on Herne–Kartuli–Emajõe–Sauna–Ujula–Narva maantee– Rahu sild.
Bussiliin nr 21 ajutine teekond on Jakobi–Lai–Vabaduse sild–Vene ring–Narva mnt–Fortuuna. Läbimata peatused on Palmihoone, Raeplats. Palmihoone ajutine peatus paigaldatakse Lai tänavale (botaanika aia juurde). Bussiliin peatub peatustes Vene ja Atlantis.
Bussiliin nr 22 ajutine teekond on Raatuse–Narva mnt–Vene ring–Vabaduse sild–Kroonuaia. Läbimata peatused Atlantis, Vabaduse pst, Raeplats, Palmihoone. Palmihoone asenduspeatus on botaanika aia juures. Atlantise, Vabaduse pst ja Raeplatsi asenduspeatuseks on Linnamuuseum.
Linnas südames asuv Vabaduse puiestee kujundatakse ümber tema asukohale vastavaks tänavaks, kus esmatähtis on jalakäijate heaolu ning meeldiv ajaveetmise keskkond. Sel aastal uuendatakse Kaarsilla ja Laia tänava vahelist lõiku. Loe uue tänavaruumi kohta rohkem Tartu kodulehelt.
Töid teeb OÜ Kivipartner.
Jooksvat liiklusinfot näeb kaardilt: liikluspiirangud.tartu.ee.
Liiklusskeemid: https://tartu.ee/et/uudised/algavad-vabaduse-puiestee-rekonstrueerimistood
Riik registreeris äriühingu Hexest Materials AS, mille ülesandeks saab sõjalise lõhkeainetehase rajamine Eestisse, et tugevdada siinset kaitsetööstust ja suurendada kaitsevõimet.
Hexest Materials AS on esialgu 100-protsendise riigiosalusega ühing, kuhu aga edaspidi kaasatakse strateegiline investor – eelduslikult mõni Euroopa lõhkeaine- või moonatööstuses tegutsev ettevõtja.
Aktsiaseltsil on kolmeliikmeline nõukogu. Nõukogu esimees on Bioforce Groupi juhatuse esimees Henry Uljas, liikmed Operaili juhatuse esimees Merle Kurvits ja kaitseministeeriumi esindajana kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp.
Nõukogu eesmärk on leida konkursiga nii kiiresti kui võimalik püsiv juhatuse liige, seni täidab juhataja ülesandeid advokaadibüroo Triniti partner, vandeadvokaat Tõnis Tamme.
Eesti riik kavandab sõjalise lõhkeaine RDX tehase rajamist strateegilise tootmisvõimsusena. Selle eesmärk on vähendada lõhkeaine puudujääki Euroopa kaitsetööstusest, suurendada Eesti kaitsetööstust ja kaitsevõimet ning elavdada Eesti majandust. Plaan on alustada lõhkeainetehases tootmist 2028. aastal.
Häirekeskus oli ka tänavustel jaanipühadel valmis kõrgemaks kõnekoormuseks hädaabinumbrile 112, kuid kõnejärjekordasid tekkinud ja kõik pöördujad said kiirelt abi.
Häirekeskuse arendusosakonna teenuste juht Karmen Oks sõnas, et tänavused jaanipühad üheskoos eelneva nädalavahetusega möödusid Häirekeskuse jaoks rahulikult. „Kui hädaabinumbri kõnekoormus on sel aastal olnud keskmiselt ööpäevas 2700 kõnet, siis jäi see ka jaanide ajal samale tasemele. Kõne ootejärjekordasid ei tekkinud ning hädaabikõnedele vastati keskmisel 4,5 sekundi jooksul.”
Ta lisas: „Enim kõnesid ehk ligi 3000 saime 23. juunil, kuid otseselt sündmustega seotud oli sel päeval jällegi kõige vähem ehk tehtud kõnedest 63% puhul oli vaja kiirabi, politsei või pääste sekkumist.”
Ajavahemikul 22.–24. juuni helistati enim hädaabinumbrile seoses erinevate rindkerevalu ja südamehaiguste ning kõhu- ja seljavaludega. Politsei väljakutsetest moodustasid suurema osa joobes inimestega seotud probleemid, (lähisuhte)vägivalla juhtumid ning öörahu rikkumised. Päästjatele laekus neil päevil enim väljakutseid tulekahjude kohta väljaspool hooneid.
Riigiinfo telefoni töiseim päev oli 23. juuni, mil enim küsiti infot inimeste kohta, kelle politsei oli kainenemisele või arestimajja toimetanud. Lisaks uuriti, kas teenindused töötavad, anti teada kaotatud ja leitud rahakottidest ning teavitati petukõnedest.
Venemaa on kõige tõsisem pikaaegne oht, millega me silmitsi seisame, ütles Eesti peaminister Kristen Michal Haagi tippkohtumisel NATO liitlastele.
„Elame aina ohtlikumas maailmas. Venemaa ei ole üles näidanud huvi rahu vastu ning jätkab tapmist Ukrainas. Enamgi veel, koos Iraani, Hiina ja Põhja-Koreaga püüab ta ümber kirjutada senist reeglitepõhist maailmakorda,” rõhutas Eesti peaminister.
Michali sõnul peab NATO vastus olema enda tugevamaks muutmine. „Meie vaenlased austavad NATO-t, kuna me oleme koos tugevad, kuid tänases maailmas nõuab see meilt ühiselt veelgi rohkem pingutusi,” rõhutas ta.
„Ukrainlased on näidanud, et suudavad Venemaale vastu seista. Peame neid selles toetama, kuid samal ajal suurendama ka enda kaitsevõimet ja panust kaitsetööstusesse. Täna toodab Venemaa kolme kuuga sama palju moona kui NATO terve aastaga,” rääkis Michal.
Samuti tänas Michal eraldi Ühendkuningriigi peaminister Kier Starmerit, Prantsusmaa president Emmanuel Macroni ja USA president Donald Trumpi nende panuse eest meie regiooni julgeolekusse Eestis paiknevate sõduritega.
Enne liidrite arutelu kohtus Eesti peaminister uue Kanada peaministri Mark Carney ning Põhja-Makedoonia presidendi Gordana Siljanovska-Davkovaga. Pärastlõunal seisab Michalil ees veel kohtumine Uus-Meremaa peaministri Christopher Luxoniga.
Esmaspäeval, 23. juunil kell 14.56 anti teada, et Tõrva vallas Helme alevikus töötab kortermajas suitsuandur ja tuleb kärsahaisu.
Korteris ajas suitsu sisse järelevalveta ahi, kedagi kodus polnud. Ahjus põles ehitusmaterjal, mille päästjad võtsid välja ja kustutasid õues.
Töötava suitsuanduriga kõrvalkorteris avastati kõrge vingugaasisisaldus. Tuulutati trepikoda ja ruumid, kütmine keelati kuniks korstnapühkija on süsteemid üle vaadanud.
Siin on pildid:
Foto: Lõuna päästekeskus
Foto: Lõuna päästekeskus
Foto: Lõuna päästekeskus
Teisipäeval, 24. juunil kell 13.53 käisid päästjad Võrus Väike tänaval kustutamas lausleekides põlevat kahekordset elumaja.
Inimesed olid hoonest väljas. Tulekahju sai tõenäoliselt alguse teise korruse eluruumi elektrijuhtmetest.
Põlemise hinnanguline pindala oli 80 ruutmeetrit. Päästesündmus lõpetati kell 16.33.
Siin on pildid:
Foto: Lõuna Päästekeskus
Foto: Lõuna Päästekeskus
Foto: Lõuna Päästekeskus
Foto: Lõuna Päästekeskus
Foto: Lõuna Päästekeskus
Lõuna-Eestis registreeriti pühade ajal terve rida juhtumeid, millest tõsisem oli Valgas, kus konflikti tagajärjel suri 63-aastane mees.
Tartumaa
Vargused
18. juunil varastati Tartus Soola tänavalt lukustatud elektritõukeratas. Kahju on 1200 eurot.
14. juunil varastati Tartus Vabriku tänavalt elektriline tõukeratas. Kahju on 600 eurot.
Ööl vastu 14. juunit varastati Tartus Veeriku tänava rattaparklast lukustatud tõukeratas ja kiiver. Kahju on 719 eurot.
Kelmus
Politseisse pöördus Tartus elav mees, kes oli Facebookis märganud Coop Loto võidumängu. Mees võttis mängust osa, sisestas sinna oma andmed ning kinnitas seejärel kõik mobiili ID-koodidega. Peale seda laekus mehe kontole 888 eurot, kuid teisipidi kadus kontolt 1188 eurot. Tekitatud kahju on 299 eurot. Kelmusjuhtumi täpsemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.
Asja rikkumine ja hävitamine
Ööl vastu 24. juunit sai häirekeskus teate, et Luunja vallas Kavastu külas põleb sõiduauto Mercedes. Päästjad kustutasid tulekahju ning selle tekkepõhjuseid selgitab politsei kriminaalmenetluses.
Kehaline väärkohtlemine
23. juuni õhtul puhkes Luunja alevikus alkoholi tarvitanud majanaabrite vahel tüli, mille käigus lõi 63-aastane mees tuttavat naist. Politsei pidas mehe kuriteos kahtlustatavana kinni.
Valgamaa
Raske tervisekahjustuse tekitamine
22. juunil sai häirekeskus teate, et Valgas Pikal tänaval tekkis 33-aastase ja 63-aastase mehe vahel konflikt, mille tagajärjel 63-aastane mees sündmuskohal suri. Politsei pidas sündmuskoha lähistel kinni kuriteos kahtlustatava 33-aastase mehe.
Võrumaa
Kehalised väärkohtlemised
23. juuni õhtul sai politsei väljakutse Võru linna jaanitulele, kus olid külastajad omavahel rüselema läinud. Konflikti käigus lõi 45-aastane mees naist. Politsei pidas lööja kuriteos kahtlustatavana kinni.
21. juuni puhkes Võru vallas naabrite vahel tüli, mille käigus 65-aastane mees lõi teist meest. Politsei pidas lööja kuriteos kahtlustatavana kinni.
Piiriturvalisus
Pühade ajal tõkestati riiki sisenemine seitsmel Moldova kodanikul, kuna neil puudusid dokumendid piiriületuseks. Neile väljastati sisenemiskeeld ning nad saadeti tagasi Venemaale. Lisaks tõkestati pühade ajal riiki sisenemine ühel Aserbaidžaani veokijuhil ning ühel Ukraina ja ühel Usbekistani kodanikul, kuna kellelgi neist ei olnud piiriületuseks tarvilikke dokumente.
21. juunil avastasid piirivalvurid Ulitina külas piirilõigul liikumas kaks inimest. Nad peeti kinni, tegu oli Eesti turistidega, kes olid piirialale sattunud ekslikult. Neile tehti hoiatus.
21. juunil kontrollisid piirivalvurid Koidula piiripunktis Venemaa kodanikku ning avastasid, et ta on viibinud Schengeni alal ebaseaduslikult ühe päeva. Naisele koostati ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning peale seda läks ta tagasi Venemaale.
23. juunil märkasid piirivalvurid Verhulita külas liikumas kahte inimest, kes muuhulgas käisid ka piirimärkide vahelisel alal. Piirivalvepatrull pidas inimesed kinni, tegu oli Eesti turistidega, kes tunnistasid oma eksimust. Neile määrati rikkumise eest rahatrahvid.
24. juunil said piirivalvurid kohalikult info, et Mustvee vallas Kasepää laululava juures on lahti pääsenud ujuvsild, mis mööda Peipsit triivib. Piirivalvepatrull reageeris juhtunule ning ujuvsild pukseeriti tagasi kalda äärde.
Majandusaasta aruande esitamise kohustus äriregistrile on Eesti ettevõtjatele hästi teada. Ometi on vaid mõned päevad enne 2024. majandussaasta aruande esitamise tähtaega suurel osal ühingutest aruanne veel esitamata. Advokaadibüroo RASK partner ja vandeadvokaat Annika Vait selgitab, mida teha olukorras, kus osanikud või aktsionärid aruannet ei kinnita.
E-äriregistri andmetel on praeguseks majandusaasta aruande esitanud umbes 40% Eestis registreeritud ühingutest. Esitamata jätmise põhjused on erinevad – alates raamatupidajate ja audiitorite suurest töökoormusest kuni teadliku kohustuse eiramiseni. Viimasel juhul loodetakse sageli, et riik kustutab ühingu registrist kiirkorras.
2024. aastal toimunud ulatusliku registripuhastuse käigus kustutati riigi poolt äriregistrist üle 31 000 ühingu. Tagasi on neist registrisse ennistatud vähem kui 7%, mis viitab, et paljudele ühingutele oli riigi poolt kustutada jätmine teadlik ja oodatud samm.
Samas ei pruugi oma kohustuste riigile jätmine olla loodetud odav lahendus. 2024. aastal on registripidaja hakanud märgatavalt rohkem trahvima. Eelmisel aastal määrati ligikaudu 43 000 trahvi majandusaasta aruande õigeaegse esitamata jätmise eest. Trahvi võivad saada nii ühing ise kui ka juhatuse liikmed ning mõnel juhul isegi osanikud.
Üheks sagedaseks probleemiks aruande kinnitamisel on osanike või aktsionäride vahelised lahkhelid. Sellisel juhul ei kinnitata juhatuse poolt koostatud aruannet ning juhatus satub olukorda, kus tal puudub võimalus oma seaduslikku kohustust täita – nimelt võib äriregistrile esitada vaid kinnitatud aruande.
Selle olukorra lahendamiseks jõustus 2023. aastal seadusemuudatus, mis lubab teatud ühinguvormide juhatustel esitada registrile ka kinnitamata majandusaasta aruande koos vastava märkega. Selline võimalus kehtib osaühingutele, aktsiaseltsidele, mittetulundusühingutele, erakondadele, tulundusühistutele, maaparandusühistutele ja ametiühingutele. Näiteks korteriühistutele ja sihtasutustele see võimalus ei laiene.
Uus regulatsioon annab juhatuse liikmetele seega selge tegutsemisraamistiku erandlikes olukordades. Samas tuleb meeles pidada, et juhatusel on jätkuvalt kohustus aruanne kõrgemale organile kinnitamiseks esitada ning vajadusel selleks koosolek kokku kutsuda. Kui aruanne jääb siiski kinnitamata, on juhatusel enamiku ühingute puhul võimalus see esitada registrile kinnitamata kujul koos vastava märkega. Nii on võimalik vältida trahve ja ühingu võimalikku registrist kustutamist.
Oluline on ka teada, et kinnitamata aruande esitamine ei lõpeta juhatuse kohustusi. Seadusemuudatuse seletuskiri rõhutab, et kui aruanne hiljem kinnitatakse, tuleb juhatusel see registrile kordusaruandena uuesti esitada. Usaldusväärsuse ja maine seisukohast tasub arvestada, et märge kinnitamata aruande esitamise kohta on äriregistris aruande juures nähtav ka kolmandatele isikutele.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) avas täna uue infosüsteemi Tarvik, kuhu on majandustegevuse registrist (MTR) üle toodud 25 majandustegevusteatega seotud toimingud.
Täna avatud Tarvikusse on MTR-ist üle toodud nii 25 majandustegevusteatega seotud toimingud (esitamine, muutmine, loobumine jne) kui ka kõik vastavad dokumendid. Ülejäänud majandustegevusteadetega ja kõigi tegevuslubadega seonduvad toimingud tuleb teostada MTR-is samamoodi nagu varem.
„Tarviku lansseerimisega astusime suure sammu edasi TTJA digiteenuste kaasajastamisel. Meie eesmärk on Tarviku kaudu pakkuda kõrge kasutusmugavusega teenuseid kodanikele, era- ja avalikule sektorile. Püüame ülemineku teha võimalikult sujuvalt, et sellega ei kaasneks ebamugavusi. Siiski pole meist keegi tehniliste viperuste eest kaitstud, seega palume ette vabandust, kui üleminekuperioodil ilmnevad mõned tõrked või kaasneb segadust,” kommenteeris TTJA digiteenuste osakonna juhataja Raul Kallas.
Tarvik kujutab endast koondnime platvormile, mis hakkab tulevikus hõlmama kõiki TTJA infosüsteeme (järelevalve infosüsteem JVIS, majandustegevuste register MTR, numbri broneerimise andmekogu NBA ja nimemärgiste register NMR). Eesmärk on luua ühtse kasutusloogika ja disainiga iseteeninduskeskkond. Tarvik valmib Euroopa Regionaalarengu fondi kaasrahastuse toel.
25 üle viidud majandustegevusteadet (MTT):
- valdkond biotsiid: kahjulike organismide tõrje teenuse osutamise MTT.
- valdkond ehitus: avalikult kasutatavate teede korrashoiu MTT; ehitamise MTT; ehitise auditi MTT; ehitusprojekti ekspertiisi MTT; ehitusuuringute MTT; liikluskorraldusprojektide tegemise MTT; omanikujärelevalve MTT; projekteerimise MTT.
- valdkond muinsuskaitse: muinsuskaitse MTT.
- valdkond post ja side: postiteenuse MTT; sideteenuse osutamise MTT.
- valdkond seadmetööd: elektritööde MTT; gaasitööde MTT; masinatööde MTT; surveseadmetööde MTT.
- valdkond sotsiaalhooldus: töötervishoiuteenuse MTT.
- valdkond transport: alarmsõidukijuhi koolituse korraldamise MTT.
- valdkond tuleohutus: ehitamise ja hooldamise MTT; kontrollimise ja hooldamise MTT; projekteerimise MTT; tuleohutusteenuse MTT.
- valdkond turvateenused: siseturvakorraldamise MTT; turvaauditi läbiviimise MTT; valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise MTT.
Riigikohus selgitas 18. juunil avaldatud määruses, et korteriühistu võib ajakohastamise eesmärgil võtta kasutusele teist liiki küttesüsteemi ka juhul, kui olemasolev lahendus pole veel amortiseerunud.
Kohtuasi puudutas ühe Tallinna korteriühistu otsust minna üle lokaalselt gaasiküttelt kaugküttele. Selle vaidlustasid kohtus kaks eraisikust korteriomanikku ning kinnisvaraarendusettevõte, millele kuulub ühistu valitsevates majades mitu korterit, kus asub ka elamute gaasiküttesüsteem.
Peamine vaidlusküsimus seisnes selles, kas küttesüsteemi asendamine eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut või piisab üldkoosoleku otsusest, mida toetavad rohkem kui poolte korterite omanikud, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 9 lg 3).
Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis, et teatud tingimustel saab küttesüsteemi vahetust käsitleda kaasomandi ajakohastamiseks vajaliku muudatusena, mille puhul piisab ka korteriomanike häälteenamusega tehtud otsusest.
Seejuures ei nõustunud Riigikohus ringkonnakohtu seisukohaga, et tehnosüsteemi muudatus saab olla ajakohastamine ainult juhul, kui olemasolev süsteem on amortiseerunud või muudatusega kaasneb oluline rahaline kokkuhoid.
Riigikohus selgitas, et ajakohastamine hõlmab uuendusi, mis lähevad kaugemale tavapärasest korrashoiust ja remondist. Samas erinevalt kõigi korteriomanike kokkulepet nõudvatest olulistest ümberkorraldustest peavad need suurendama ka korterite turuatraktiivsust, parandama elamistingimusi või võimaldama ressursse tõhusamalt kasutada.
- Turuatraktiivsust suurendavad uuendused tõstavad korterite turuväärtust, võimalikku üüritootlust või likviidsust müügi- või üüritutul võrreldes teiste sarnaste korteritega.
- Elamistingimusi parandavatel uuendustel on olmetingimustele püsiv ja oluline mõju ning need teevad majas elamise märgatavalt meeldivamaks, mugavamaks ja turvalisemaks.
- Ressursside tõhusamat kasutamist võimaldavate uuenduste tulemusel väheneb oluliselt korterelamus tarbitava vee, elektri- ja soojusenergia kogus.
Riigikohtu hinnangul võib lokaalse gaasikütte asendamine kaugküttega suurendada korterite turuatraktiivsust ja parandada elamistingimusi. Näiteks võib positiivne mõju olla kaugkütte pakutaval paremal hinna- ja varustusstabiilsusel, sest kaugküte on Eestis seadusega reguleeritud teenus. Kaugkütte lahendused on üldjuhul ka tehniliselt lihtsamad, mistõttu võivad väheneda hooldus- ja majanduskulud. Samuti võib kaugküttele üleminekuga väheneda majas tule- ja plahvatusoht.
Samas lahendis puudutas Riigikohus ka küsimust, kuidas on võimalik korteriühistul juurde pääseda tehnosüsteemidele, mis asuvad ühe korteriomaniku korteris.
Riigikohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-23-11510 saab täismahus tutvuda siin.
Pühapäeva, 22. juuni hommikul sisenes Vaindloo saare piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi Venemaa eriolukordade ministeeriumi transpordilennuk IL-76, mis viibis Eesti õhuruumis ligi 4 minutit.
Lennukil oli esitatud lennuplaan ning selle transponder oli sisse lülitatud. Rikkumise hetkel puudus lennukil kahepoolne raadioside Eesti lennuliiklusteenindusega. Rikkumise järel suundus lennuk edasi Venemaa õhuruumi.
Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa saatkonna asjuri Eestis ja andis talle üle noodi.
See oli tänavu teine Eesti õhupiiri rikkumine Venemaa Föderatsiooni lennuvahendi poolt.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. juuni 2025:
paar õige väikest vene poole sammu edasi, Dnipros sai tabamuse reisirong ning Iisrael ja Iraan peavad kumbki rahu „venemaa moodi”.
1. Rong.
2. Läks palavaks.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: mõned sammhaaval edenemised, aga muutusi rindejoones ei teinud.
8. Donetsk: üks küla veel tervenisti vene poole kontrolli all.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Trumpi kandidaat USA vägede juhtimiseks Euroopas: Ukraina suudab venemaa vastu sõja võita.
12. NATO luure: putin saab sõda jätkata kuni 2027. aastani.
13. „Uus raudne eesriie”: NATO riigid mineerivad kogu venemaaga piire Soomest Poolani.
14. putini sõda NATO-ga läheks maailmamajandusele maksma 1,5 triljonit dollarit.
15. „Vahend kodanike kontrollimiseks.” putin allkirjastas seaduse riigi sõnumitooja loomise kohta.
16. putin kiitis heaks majanduskulude kärpimise pärast nafta- ja gaasieelarve tulude kokkuvarisemist.
17. venemaal lõpetas töö ettevõte, mis tarnib sõjaväele ja Superjetidele mikroelektroonikat.
18. Lühiuudised
NATO luureandmed näitavad, et putin usub venemaa armee võimesse läbimurret saavutada ja seetõttu intensiivistab rünnakuid vaatamata kaotustele. Seda ütles NATO kõrge ametnik, kes soovis jääda anonüümseks, ütles ajakirjanikele NATO tippkohtumisel, teatab European Pravda. Allianss märgib, et venemaa kannab märkimisväärseid kaotusi, kuid kavatseb üldiselt oma taktikat säilitada. Selle põhjal ootab allianss Ukrainale rasket suve. „Me eeldame, et venemaa jätkab väikeste vallutuste taktikat vaatamata suurtele kaotustele, mida ta kannab,” lisas ta. Allianss usub, et putin juhindub tegutsemisstrateegia vastuvõtmisel valeinfost ja seetõttu on tema ootused suvekampaaniale palju suuremad. NATO ei usu aga, et venemaa suudab oma eesmärke saavutada. „Üldiselt on venemaa jaoks peamine piirav tegur see, et tal pole piisavalt reserve mingisuguse läbimurde saavutamiseks,” selgitas alliansi esindaja.
151 vene poole rünnakut ja tihedaim Donetski sektoris, mujal kas varasem tase või väike langus. Kui ründavate koosseisude kaotuste numbrid pisu langesid, siis muu seltskonna kaotused kasvasid. Seni jätkab vene pool pigem kuni jao suuruste üksustega ründamist ja proovib kõikjal, et leida tühimikke Ukraina kaitses uute possade hõivamiseks. Paljudes suundades ei loodetagi taktikalisele edule, tähtsam on saada samm edasi ning teha ettekanne, et jälle edenesime. Jätkuvalt näeb, et isegi üle poole koosseisu tabamine ei mõjuta ellujäänute edasi liikumise püüdlusi ning kaaslaste aitamine (peale tabamust) rünnakul on välistatud igas olukorras. Kohati tundub, et droonidelt pillatavad laengud on nii tugeva mõjuga, et paljudel juhtudel polegi enam midagi päästa. Ikka on veel vene soomus peidus.
Serebrjanski mets on nüüd kaetud fiiberoptiliste liinidega, mis pärinevad tohutult hulgalt FPV droonidelt.
1. vene rakett plahvatas reisirongi lähedal, klaasikillud kõikjal vagunites. Jaamas valitseb kaos. Inimesi ravitakse otse seal, kus nad kukkusid, kui rong nr 52 Odessast Zaporižjasse tabamuse sai. Videos on näha palju väikeseid lapsi. Selles venemaa õhurünnakus hukkus 17 inimest ja sai vigastada 200, sealhulgas 19 last, teatavad piirkondlikud ametnikud.
Rünnatavate Ukraina linnade nimekirjas muutusi polnud ning tihe sadu kogu piiri ja rinde läheduses jätkus.
2. venemaa kaitseministeerium teatas, et vähem kui pooleteise tunniga tulistas nende õhutõrje väidetavalt alla 22 Ukraina drooni. „Ajavahemikul kell 21.15 Moskva aja järgi (Moskva aja järgi – toim.) kuni kell 22.40 Moskva aja järgi hävitasid ja pidasid kinni teenistuses olevad õhutõrjesüsteemid 22 Ukraina mehitamata õhusõidukit.” Nende andmetel tulistati väidetavalt Belgorodi oblasti kohal alla 12 drooni. 4 – Tatarstani kohal, 2 – Uljanovi oblasti kohal ja väidetavalt üks droon Belgorodi, Saraatovi, Brjanski oblasti ja okupeeritud Krimmi territooriumide kohal.
Aga tegelikult:
Esialgsete teadete kohaselt tabati Krimmis asuvat Džankoi lennuvälja, öises taevas miskit plahvatuse laadset maapinnal võis arvata.
Rostovi oblastis Taganrogis asuvas Atlant AERO tehases teatati plahvatustest. Droone – sealhulgas kosmosevõimelisi mudeleid – ja nendega seotud seadmeid tootvas tehases puhkes tulekahju.
Teatatakse plahvatustest ja tulekahjudest. Taganrogis põleb naftatöötlemistehas. Tatarstanis rünnatakse droonide tehaseid.
Öine raketirünnak tabas venemaa mereväe erivägede Española baasi okupeeritud Krimmis Tšornomorskes. vene allikate väitel tänu „eelhoiatusele” ja evakueerimisele ohvreid ei olnud.
3. Kursk/Belgorod: eip ühtki rindejoone muutuse sõnumit. Küll on märke, et ründavate tsikiliste gruppid on kasvama hakanud ja juba tervet jagu rünnakul nägi, vist eip ühtki ellujäänut.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: rindejoone muutusi ei tuvastanud. Küll oli huvitav vaadta videot Serebrjanski metsamassivist, kus päris suurel alal olid puude latvades tihe kaabli, jõhvi muu samalaades kaootiline võrgustik. Blogijad kirjutasid, et see tiheda fiiber-optimiste kaablitega droonide tegevuse tagajärg, aga kuna need niidistikud puude latvades olid päris pikad, mitukümmend kuni sada meetrit, siis pigem vast droonide poetatud ja veetud… vähemalt seni pole Ukraina omasid Kreminna küle all asuvast suurest metsamassivist välja saadud.
6. Siversk: senine lahingute käik näitab, et vene pool soovib Siverski linna kahelt poolt ümber piirata, eile siiski rindejoone muutusi ei tuvastanud.
7. Bahmut: blogikanalist otse: Vähese tähelepanu all on Tšassiv Jari ja Toretski vaheline piirkond, kus Ukraina üksused kaitsevad end tugevalt mitmekordselt endast suurema arvu vägede vastu. Väikesed vene väed on aga leidnud liinil lünki ning hiljuti on registreeritud edasitungi Stupotšõs ja Mõkolaivkas Tšassiv Jarist lõunas, samuti edasitungi Toretskist lõunas.
8. Donetsk: vene väed said edasi Novoserhiivka külas (sektori keskmine osa), suutes jõuda lõpuks küla lääneserval asuvate hooneteni. Kuna see suund asub ida suunalise pöörde tegeva Solona jõe põhjakaldal, siis siit edenemine seaks raskustesse Ukraina kaitse kasutamaks Solona jõge eamuse Donetski sektori vene poole rünnakute peatamiseks sealt lõuna pool.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. President Donald Trumpi Euroopa Liitlasvägede Ülemjuhataja kandidaat, kindralleitnant Alexus Grynkevich, väljendas veendumust, et Ukraina suudab sõja venemaa vastu võita. Ta tegi selle avalduse 24. juunil USA Senatis toimunud kuulamisel, kus tema kandidatuuri kaaluti. „Ma arvan, et Ukraina suudab võita. Iga kord, kui nende kodumaad ähvardatakse, võitlevad nad visadusega, mida on meil raske ette kujutada,” ütles Grynkevich, vastates vabariiklasest senaator Tommy Tuberville’i küsimusele sõja tulemuse väljavaadete kohta (tsiteeris USA Today).
Ameerika kindrali avaldus on vastuolus Donald Trumpi meeskonna retoorikaga, mis väidab, et konfliktil pole sõjalist lahendust ja see nõuab poolte vahelist rahuleppet. Vaatamata sellele oli Trump see, kes 5. juunil ametlikult Grynkevichi sellele võtmetähtsusega sõjalisele ametikohale nomineeris. Kui ta kinnitatakse, ei juhi ta mitte ainult NATO ühendatud väejuhatust Euroopas, vaid saab ka USA Euroopa väejuhatuse ülemaks. Nagu Pentagon märkis, lepiti selles kandidatuuris kokku nii NATO partnerite kui ka Trumpi meeskonnaga.
Seni oli kindralleitnant Grynkevich USA staabiülemate ühendkomisjoni operatsioonide osakonna juhataja, kelle asukoht on Columbia ringkonnas.
Ameerika sõjaväejuhi perekonna ajalugu ulatub Ida-Euroopasse. Tema vanavanaisa Ilja Grinkevitš sündis 1873. aastal Minskis Stepan ja Agata Grinkevitši perre. 1899. aastal emigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse, kus ta võttis nimeks Elias Grinkevitch. Hiljem muudeti perekonnanimi ingliskeelsetes dokumentides Grynkevichiks.
1906. aastal abiellus Elias 22-aastase Anastasia Snigirevitšiga, kes oli pärit Vilniusest ja saabus New Yorki 1901. aastal. Paaril oli neli last, kellest üks, Nikolai Grinkevitš (1915–1969), sai tulevase kindrali vanaisaks. Alexus Grynkevichi isa Gregory Wayne Grynkevich (1949–2012) oli tuntud pooljuhtide insener ja leiutaja. Ta patenteeris 14 tehnoloogiat, mis olid seotud elektroonikatootmise efektiivsuse suurendamisega.
12. venemaa suudab säilitada praeguse sõjaliste operatsioonide ulatuse Ukrainas vähemalt kuni 2027. aastani. Selle hinnangu Moskva võimekusele andis NATO Haagi tippkohtumisel üks ametnik, kirjutab BBC. Allianss, tuginedes luureandmetele, usub, et venemaa majandus võimaldab tal sõda veel mitu aastat rahastada, hoolimata kasvavatest sisemistest raskustest. NATO märgib aga ka seda, et venemaa kaitsetööstus töötab juba oma piiril ja relvatootmise edasine suurendamine on võimatu.
Samal ajal meenutas üks NATO kõrgeid ametnikke BBC-ga vesteldes, et seni pole lääne diplomaatilised pingutused Ukraina konflikti lõpule lähemale viinud. Tema sõnul on putin huvitatud ainult lühiajalistest kokkulepetest, mis võimaldavad Moskval saada hingetõmbeaega ja säilitada kontrolli okupeeritud alade üle. Samal ajal, nagu NATO usub, on putin kindel, et ta on sõda võitmas. Allikas selgitas, et allianss usub, et selline enesekindlus on moonutatud pildi tulemus, mida venemaa luureteenistused kremlile annavad. Eraldi märkis BBC allikas, et Ukraina armees on personalipuudus. „Kui kriitiline see on, sõltub sellest, mida Ukraina kavatseb sellega ette võtta. Ta peab astuma konkreetseid samme,” ütles alliansi esindaja.
Varem, aprillis ütles USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütik George Barros, et venemaa suudab praegusel kujul sõda pidada veel 12–16 kuud. Tema sõnul võivad pärast seda kremlil otsa saada nii eelarveressursid kui ka inimreservid, sealhulgas nn vabatahtlikud, keda praegu heldete maksetega rindele meelitatakse.
24. juunil allkirjastas putin 2025. aasta föderaaleelarve muudatused, mis viitavad kasvavatele majandusraskustele. Dokumendi kohaselt kärbitakse kavandatud nafta- ja gaasitulusid ligi veerandi võrra: oodatud 10,8 triljoni rubla asemel läheb eelarvesse vaid 8,3 triljonit. Eelarve tasakaalustamiseks kärbivad võimud kulutusi viiele suurele riiklikule programmile, mille eesmärk on toetada majandust.
Samal ajal halveneb eelarvepuudujäägi prognoos: see peaks nüüd ulatuma 3,8 triljoni rublani – kolm korda rohkem kui varem planeeritud 1,2 triljonit. Rahandusministeerium kasutab praegu Rahvusliku Heaolu Fondi (NWF) vahendeid, et katta puudujäävaid nafta- ja gaasitulusid, kui venemaa Uurali nafta hind langeb alla 60 dollari barreli kohta. Kuid alates 2025. aastast võidakse seda läve langetada 50 dollarini, ütles Bloombergile informeeritud allikas.
Juuni alguse seisuga oli rahandusministeeriumi käsutuses vaid 2,8 triljonit rubla NWF-i likviidseid varasid. Aastatel 2022–2024 on fond rublades vähenenud enam kui poole võrra ja dollarites kolm korda (113,5 miljardilt dollarilt 37,4 miljardi dollarini). RANEPA majandusteadlased hoiatavad, et kui toormehinnad jäävad madalaks, võib NWF 2026. aastaks täielikult ammenduda.
13. Viis Ida-Euroopas venemaa ja Valgevenega piirnevat riiki plaanivad taganeda Ottawa konventsioonist, mis keelustab jalaväemiinid, et neid oma piiride kaitsmiseks kasutada. Nad plaanivad ÜRO-le oma taganemisest ametlikult teatada juuni lõpuks, et saaksid selle aasta lõpust alates hakata mineerima putini armee võimalikke sissetungimarsruute, kirjutab Telegraph.
Põhja-Soomes Lapimaalt Lublini vojevoodkonda Ida-Poolas, mööda kogu Euroopa ja NATO alliansi idapiiri, mis ulatub umbes 3440 km ulatuses, on ajalehe andmetel „laskumas uus ja plahvatusohtlik raudne eesriie”. Kõik EL-i riigid on juba ammu allkirjastanud ÜRO lepingu, mille eesmärk on keelustada jalaväemiinide kasutamine, kuid olukord on Ukraina sõja tõttu, mis on kestnud neli aastat, radikaalselt muutunud. Lääne sõjaväe ja luure hinnangute kohaselt võib venemaa alustada sõjalist tegevust ühe või mitme NATO riigi vastu 2-5 aasta jooksul.
venemaa ise pole kunagi ühinenud rahvusvahelise lepingu raamistikuga. Landmine Monitor 2024 aruande kohaselt on Euroopa riigid viimase kahe aastakümne jooksul oma jalaväemiinide varusid hävitanud, samas kui venemaa on neid vaid suurendanud. Eelmisel aastal varusid kogus venemaa üle 26 miljoni sellise miinide ühiku ja kasutab neid aktiivselt Ukrainas. Võrdluseks, teisel kohal oleval Pakistanil on 6 miljonit sellist miini, kolmandal kohal oleval Hiinal aga 5 miljonit.
Ottawa konventsioon (ametlikult jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon) on rahvusvaheline leping, mis allkirjastati 1997. aastal ja jõustus 1999. aastal. Konventsiooniga on liitunud 164 riiki.
Üks aktiivsemaid jalaväemiinide keelustamise eest võitlejaid oli printsess Diana. Briti peaministri Tony Blairi valitsus ühines tema kampaaniaga, keelates neli nädalat pärast võimuletulekut 1997. aastal selliste miinide tootmise ja ekspordi. Praegu ei ole Briti võimud avalikult vastu astunud viie Ida-Euroopa riigi otsusele Ottawa konventsioonist taganeda. Vastupidi, Euroopa riigid relvastuvad kiiresti, et seista vastu venemaa agressioonile. Enamik eurooplasi on avalikult toetanud kaitsekulutuste suurendamist, tuumakilbi loomist ja Ukraina toetamist ilma USA abita
NATO sõjalised planeerijad hindavad, et Balti riigid võivad saada selle esimesteks ohvriteks. Endine Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis pakkus Bloombergile välja, et putini valitsus võiks ettekäändena kasutada läbi Leedu kulgevat Moskva-Kaliningrad rongi: selle peatamiseks ja vägede saatmiseks venemaa kodanike „päästmiseks”. venemaa võiks proovida saata vägesid teistesse Balti riikidesse, võtta kontrolli Läänemere üle ja vallutada Suwalki lõhe (maa-ala Leedu ja Poola vahel, mis eraldab Valgevenet Kaliningradi oblastist).
Leedu on selles olukorras kõige keerulisemas olukorras. Balti riikidest suurim peab mineerma oma piiri Valgevenega, mida putin on juba Ukraina sissetungimiseks kasutanud ja mida ta võiks taas hüppelauana kasutada, samuti oma piiri Kaliningradiga. „Alates Ottawa konventsiooniga liitumisest 2003. aastal on meie julgeolekuolukord märkimisväärselt halvenenud,” ütles Leedu kaitseminister Dovile Šakalienė ajalehele Telegraph. „venemaa ebaseaduslik vallutussõda Ukraina vastu, süstemaatilised rahvusvahelise õiguse rikkumised ja sõjalised provokatsioonid meie piiridel venemaa ja Valgevenega kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu.” Leedu, kes plaanib suurendada kaitsekulutusi 5,5%-ni SKP-st, on eraldanud 800 miljonit eurot tankitõrje- ja jalaväemiinide tootmiseks.
14. venemaa võib olla kahe kuni viie aasta pärast valmis sõjaks NATO riikide vastu, hoiatavad lääne sõjaväelased, luureametnikud ja poliitikud. Kõige tõenäolisemalt võivad endised Balti vabariigid saada putini uue agressiooni sihtmärgiks, kes unistab Nõukogude suuruse taaselustamisest. Isegi kui Donald Trumpi administratsioon ei toeta NATO liitlasi, seisavad teised Euroopa riigid nende eest välja.
Bloomberg Economics arvutas välja kahju, mida putini järgmine sõda majandusele põhjustada võiks. Lahingutsoonis toimunud hävingust, venemaa tarnete lakkamisest tingitud energiahindade tõusust ja finantsturgude kokkuvarisemisest tulenevad kaotused võivad konflikti esimesel aastal viia ülemaailmse SKP vähenemiseni 1,3% ehk 1,5 triljoni dollari võrra. See on võrreldav venemaa täiemahulise sissetungi tagajärgedega Ukrainasse, kui sarnased kaotused moodustasid 2022. aastal 1,5% ülemaailmsest SKP-st.
Kaotuste jaotus on ebaühtlane. Kõige rängemalt tabab see muidugi Balti riike, kelle SKP võib kokku kukkuda 43,4% (Ukrainas langes 2022. aastal IMF-i andmetel 28,8%). Teised konflikti kaasatud Euroopa riigid, sealhulgas Soome, Rootsi, Poola ja Saksamaa, saavad väiksema, kuid siiski märkimisväärse löögi, märgib Bloomberg. Kokkuvõttes võib EL-i SKP kahaneda 1,2%: suurenenud kaitsekulutused leevendavad mõnevõrra energiahindade tõusust, turušokkidest ja infrastruktuuri hävimisest tulenevaid kaotusi.
venemaa kaotab 1% oma SKP-st, kuna tema majandus on juba suures osas isoleeritud, sanktsioonidega kohanenud ja majanduslangust kompenseerib osaliselt sõjaline tootmine. Turušokid võtavad USA SKP-st umbes 0,7% ning karmistuvate finantstingimuste ja tõusvate energiahindade tõttu Hiina SKP-st 0,8%.
Kaotused on palju suuremad, kui sõda levib teistesse Euroopa riikidesse. Ilma USA kohese sõjalise toetuseta võib konflikt eskaleeruda. Vastuseks võimalikele venemaa katsetele saata vägesid Baltimaadesse, võtta kontroll Läänemere üle ja vallutada Suwalki laht (maariba Leedu ja Poola vahel, mis eraldab Valgevenet Kaliningradi oblastist) astuksid sõtta vähemalt lähedalasuvad Euroopa riigid. venemaa võiks korraldada raketirünnakuid Euroopa baasidele, taristurajatistele ja linnadele ning viia läbi sabotaaži, mille eesmärk on õhkida torujuhtmeid ja sidekaableid.
Lisaks hävingule, mida see põhjustaks, lakkaks kaubandus Läänemerel, paljud sadamad suletaks, tarneahelad oleksid häiritud, nafta ja gaasi eksport venemaalt väheneks järsult ning Euroopa võlakirjade tootlus tõuseks, mis tooks kaasa kitsamad finantstingimused. Ebakindluse ja ebastabiilsuse tugev kasv õõnestab investeeringuid paljudesse sektoritesse (ilmselgeks erandiks on sõjatööstuskompleks).
Euroopa luureagentuuridel pole veel teavet selle kohta, et putin oleks juba ette valmistanud plaanid sõja pidamiseks NATO territooriumil. Näiteks Leningradi sõjaväeringkonnas aga valmistutakse juba vastasseisuks alliansiga. Balti riikide ja Soome piiride lähedale ehitatakse sõjaväebaase, relvade ja varustuse ladusid, kümnete tuhandete sõdurite haldamiseks mõeldud armee peakorterit, rajatakse uusi raudteid ja laiendatakse olemasolevaid.
NATO peasekretäri Mark Rutte sõnul võib venemaa olla valmis alliansi ründamiseks viie aasta jooksul. Sarnaseid hinnanguid on andnud ka Saksamaa võimud ja mitmed Euroopa luureagentuurid. Taani luureteenistuse andmetel võib venemaa sattuda kohalikku konflikti naaberriigiga isegi kuue kuu jooksul ning paari aasta pärast kujutab see endast reaalset ohtu ühele või isegi mitmele NATO riigile. Praegu toodab venemaa laskemoona neli korda kiiremini kui kõik alliansi riigid kokku, ütles Rutte hiljuti, olles saanud peaaegu kõigilt organisatsiooni liikmetelt nõusoleku suurendada kaitsekulutusi 5%-ni SKP-st.
NATO tippkohtumine Haagis, mis toimub 24.-25. juunil, peaks heaks kiitma selle eesmärgi, mis peaks saavutatama 2035. aastaks: 3,5% riigi SKP-st tuleks kulutada otse kaitse-eesmärkidele ja veel 1,5% sellega seotud tegevustele.
15. putin allkirjastas seaduse riikliku sõnumitooja (messenger) loomise kohta, mis ühendatakse riigiteenuste süsteemiga, koondab digitaalse valitsuse platvormid ja saab aluseks kodaniku digitaalse ID – paberpassi analoogi – rakendamisele. Seaduse kohaselt töötab rakenduse välja venemaa ettevõte, millel on 500 000 inimese suurune internetipublik ja õigused unikaalsele tarkvarale. Võimud plaanivad sõnumitooja arendada VK holdingu baasil, mida juhib presidendi administratsiooni asejuhi sergei kirijenko poeg vladimir kirijenko.
See on „enam kui riiklik sõnumitooja”, lubas Riigiduuma infopoliitika komitee juht sergei bojarski varem: „Selle rakenduse abil saate oma vanust supermarketi kassas kinnitada või isegi hotelli sisse registreerida ilma paberdokumente esitamata. Teenuse ühendamine Gosklyuchi süsteemiga võimaldab kodanikul kasutada täiustatud digitaalallkirja lepingute allkirjastamiseks tehingutes teiste inimeste või ettevõtetega.” Teenuse kasutajad saavad selle kaudu oma isikut kinnitada, kui nad pääsevad ligi valitsuse teenustele ja teenustele ilma paberdokumentideta, tuleneb seadusest.
Süsteemi, kus salvestatakse andmeid inimese elu kõigi valdkondade kohta, on vaja kodanike jälgimise vahendina, et korraldada nende üle järelevalvet, ütleb Internetikaitse Ühingu juht Mihhail Klimarev. „Platvormi privaatsuspoliitikas on otse öeldud, et nad edastavad kogu teabe kõigile, kes seda küsivad. FSB, siseministeerium, keskpank, maksuteenistus ja isegi Rosalkoregulirovanie saavad MAX-i kasutajate andmeid vastu võtta,” loetleb Klimarev. Ta ei välista, et MAX-i messengeri käivitamine on ettevalmistus Telegrami blokeerimiseks venemaal, mille tööd eksperdi sõnul saavad võimud aeglustada, et julgustada kodanikke uuele platvormile üle minema.
16. putin kiitis heaks 2025. aasta föderaaleelarve muudatused, mis hõlmavad nafta- ja gaasitulude kava järsku vähendamist ning riigi majanduse toetamiseks mõeldud võtmeprojektide rahastamise peatamist. Teisipäeval putini allkirjastatud eelarvemuudatuste seaduse kohaselt kärbitakse viit riiklikku programmi. Tööstusarengu programm, mille raames kreml nõudis tsiviilkaupade tootmise 40% suurendamist 2030. aastaks, kaotab rahastamises 97,15 miljardit rubla.
venemaa „teadusliku ja tehnilise arengu” riiklik programm, mille eesmärk on viia venemaa teadusuuringute mahu poolest maailmas 8. kohale, kaotab eelarveraha 22,17 miljardit rubla.
Lennundustööstuse arendamise riikliku programmi kulutusi, millelt kreml ootas tuhande tsiviillennuki ilmumist lääne omade asendamiseks, kärbitakse 20%. Nüüd kulutatakse sellele 39,4 miljardit rubla algse 49 miljardi asemel.
Laevaehituse arendamise riikliku programmi kulutusi on vähendatud 4,1 miljardi rubla võrra 24,1 miljardi rublani. Energiaarendusprogrammi eelarvet on vähendatud 7,2 miljardi rubla võrra: see on nüüd 62,6 miljardit rubla.
kreml kärbib kulutusi mittesõjalistele asjadele, kuna tooraine renditulud eelarvesse vähenevad. Muudatuste kohaselt saab riigikassa sel aastal nafta- ja gaasitulu 8,3 triljonit rubla, mis on 24% vähem kui algselt kavandatud 10,8 triljonit. Eelarvepuudujääk ületab esialgset plaani kolm korda – 3,8 triljonit rubla 1,2 triljoni asemel.
Eelarve, mis koostati eeldusel, et Uurali nafta hind on 70 dollarit barreli kohta ja dollar jääb umbes 95 rubla juurde, sattus kevadel probleemidesse: Uurali noteeringud langesid 50 dollarini ja rubla tõusis kahe aasta kõrgeimale tasemele, alla 80 dollari dollari kohta. Selle tulemusel langesid nafta- ja gaasitulud jaanuarist mais 14% ning mais ulatus langus 34%-ni.
Vastuseks arvutas rahandusministeerium eelarveparameetrid ümber, võttes keskmise naftahinna 56 dollarit barreli kohta, ja alustas kulutuste kärpimise ettevalmistusi alates järgmisest aastast.
anton siluanovi sõnul kaalutakse eelarvereegli reformimise võimalust, mis määrab, kui palju valitsus saab riiklikust heaolufondist kulutada. Praegu „avab” rahandusministeerium riikliku heaolufondi, et katta kaotatud nafta- ja gaasitulud, kui Uurali nafta hind langeb alla 60 dollari barreli kohta. Alates järgmisest aastast võidakse seda „piirväärtust” langetada 50 dollarini, ütles olukorraga tuttav Bloombergi allikas. Agentuuri allikas rõhutas, et see nõuab valitsuse kulutuste vähendamist: valitsus kulutab fondist de facto vähem, kuid selleks tuleb kärpida mõningaid eelarvepunkte. Alfa Panga hinnangul ulatub arestimine 50 dollari suuruse piirmäära korral 1,5–1,6 triljoni rublani.
17. Elektroonikatootja Optron-Stavropol on pankroti äärel, kirjutab CNews. Alates 2025. aasta märtsist on ettevõte kuulutanud seisaku: riikliku kaitsekorralduse täitmine tõi kaasa üle 149 miljoni rubla suuruse kahju, lepingujärgsed tarned olid häiritud ja juuni seisuga oli võlgnevuste jääk 230 miljonit rubla. Seetõttu ei saa ettevõte oma tegevust jätkata – kontod on külmutatud ning kogunenud on maksude, palkade ja kommunaalteenuste võlad.
Tehase võimsuspooljuhte kasutatakse lennunduses ja need paigaldatakse lennukite elektrisüsteemidesse. Neid kasutatakse MiG, Tu, Su, Suhhoi Superjet ja MS-21 lennukitel. Ettevõtte tegevjuhi Pavel Bondarenko sõnul on kriisi peamiseks põhjuseks sõjatarvikute toodete alahinnatud hind. Ühe dioodi maksumus on 3600 rubla, kuid sõjavägi kehtestas hinnaks 2600 rubla. Selle tulemusel ulatusid kahjud 2023. aastal 102 miljoni rublani ja 2024. aastal suurenesid need 149 miljonini. „Ettevõte ei suuda kulusid katta ja on sunnitud töötajaid vähendama,“ ütles Bondarenko.
Riiklike kaitsehangete seaduse kohaselt määrab toodete hinna sõjavägi. „Kaitseministeerium nõuab, et hinnas sisalduvaid kulusid vähendataks nii palju kui võimalik, ja sõjaväe esindajad kuritarvitavad seda sageli, mis viib lõpuks kahjumliku tootmiseni,” selgitab PKK Milandri tegevjuht Aleksei Novoselov. Ettevõte ei saa keelduda osalemast riiklikes kaitsehangetes – see ähvardab lepingute kaotamise ja riigi sanktsioonidega.
Optron-Stavropoli tegevjuhi sõnul toimus pärast tööstus- ja kaubandusministeeriumile esitatud pöördumist üheksa kohtumist ja peaprokuratuuri kontroll. „Prokuratuuri uurimine ei leidnud meie tegevuses kuritegelikku tegevust ning ettevõtte tegevuses ei ole märke riiklike kaitsehangete vahendite väärkasutamisest,” ütles Pavel Bondarenko CNewsile.
Ettevõte on alates 2016. aastast kõikunud kokkuvarisemise äärel ning tehas hoiatas 2021. aasta sulgemisohtude ja ka töötajate koondamise eest. Varasematel aastatel jäi tehas üldse tellimusteta. 2021. aastal ulatus lepingute maht mitmekümne miljoni rublani.
Optron-Stavropoli tehas toetas kaitsetööstuse nn sabatehnoloogiaid – need on turu seisukohast aegunud tehnoloogiad, mida tuleb toetada spetsiaalselt sõjaväe jaoks, – selgitas venemaa Elektroonika Arendajate ja Tootjate Assotsiatsiooni direktor Ivan Pokrovski. – Kahjuks ei ole need peale kaitsetellimuste ära kukkumist konkurentsivõimelised. Kui vara antakse üle ühele edukamale ja suurimale venemaa jõuelektroonika tootjale, on võimalik meeskond ja tehnoloogilised seadmed päästa. Kardan aga, et aktsionäridel on lihtsam ja tulusam müüa tehase poolt hõivatud kinnisvara.
18. Lühiuudised
CNN: USA sõjalised rünnakud kolmele Iraani tuumaobjektile nädalavahetusel ei suutnud hävitada Iraani tuumaprogrammi olulisi komponente kuid võisid programmi edasi lükata kuude kaupa. Pentagoni luureagentuuri koostatud hinnangu kohaselt ei suutnud USA rünnakud täielikult hävitada tsentrifuuge ja kõrgelt rikastatud uraani Iraani tuumaobjektidel. Põhimõtteliselt kahjustasid rünnakud tõsiselt ainult maapealseid ehitisi, eriti objektide elektriinfrastruktuuri ja hooneid, mida kasutatakse uraani pommimaterjaliks muutmiseks, ütlesid CNN-i allikad. Kaks USA luurehinnanguga tuttavat CNN-i allikat ütlesid, et Iraani rikastatud uraani varusid ei hävitatud. Üks ütles, et Iraani tsentrifuugid olid suures osas terved. Valge Maja pressisekretär Caroline Levitt kinnitas, et Pentagoni luureteenistus viis tõepoolest läbi esialgse hinnangu Iraani-vastaste rünnakute tagajärgede kohta, kuid ütles, et see oli täiesti vale. „Selle väidetava hinnangu lekkimine on selge katse alandada president Trumpi ja diskrediteerida vapraid hävituslendureid, kes viisid läbi laitmatu missiooni Iraani tuumaprogrammi hävitamiseks,” ütles Levitt CNN-ile. USA kaitseluureagentuuri hinnang, mille CNN-i teada sai, on vastuolus Trumpi administratsiooni väidetega, et rünnakud hävitasid täielikult ja lõplikult Iraani uraani rikastamise rajatised.
Euroopa Nõukogu kinnitas, et 25. juunil kirjutavad Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Euroopa Nõukogu peasekretär Alain Berset alla lepingule Ukraina-vastaste agressioonikuritegude uurimiseks eritribunali loomise kohta. Avaldus Euroopa Nõukogu eritribunali kohta tehti pärast seda, kui Euroopa Nõukogu ministrite komitee volitas teisipäeval peasekretäri allkirjastama lepingu, mis käsitleb selle tribunali põhikirja. „See Euroopa Nõukogu raames loodud tribunal võtab vastutusele need, kes on kasutanud jõudu ÜRO põhikirja rikkudes, kohaldades rahvusvahelist õigust ilma topeltstandarditeta ja kinnitades, et Euroopa julgeolek ei põhine vaikimisel ega karistamatusel, vaid seadusel, põhimõtetel ja tegudel,” rõhutas Berset. Varem teatas Ukraina pool eritribunali lepingu allkirjastamisest.
NATO usub, et venemaa on saavutanud soomusmasinate toodangu tipu – nüüd toodetakse umbes 130 tanki kuus, millest enamik on vanad, restaureeritud või täiustatud mudelid. Vaatamata sellele ülemmäärale suudab venemaa väidetavalt seda tempot veel vähemalt aasta säilitada.
Iisrael ja Iraan peavad kumbki rahu „venemaa moodi” või siis Trumpi moodi. Sõnumeid vastastikuste rünnakute kohta jätkuvalt laekub. Kuna Pentagoni avates ei suudetud Iraani tuumavõimekust eriti mõjutada, siis eip näe veel sõja lõppu…
Bloombergi arvamusartikli kohaselt on NATO kollapsis, kuna USA-s ja Euroopas kasvavad hirmud alliansi kokkuvarisemise pärast Trumpi võimaliku pöörde korral. Analüütikud osutavad usalduskriisile, kuna eurooplased seavad kahtluse alla alliansi kaitse, valmisoleku kriisile EL-i nõrga kaitsevõime tõttu, kasvavale julgeolekuohule Ukraina sõjast ja globaalsete prioriteetide nihkumisele, kuna majanduslik jõud kaldub Aasia poole.
venemaa kasutab nüüd Ukrainas uut Iraani Shahed-136 varianti, mis on tähisega „MS”. See on vanematest mudelitest samm edasi, varustatud täiustatud satelliitnavigatsiooni ja Nvidia Jetsoni mooduliga ühendatud kaameraga visuaalseks sihtmärgi jälgimiseks. Mootor ja lõhkepea näivad olevat muutmata. On märke, et Iraan saadab need täielikult kokkupandud droonid venemaale vastutasuks muude relvade eest.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Politsei andis teada, et Valgas kadunuks jäänud 15-aastane tüdruk on leitud. Tema asukoht tuvastati pühade ajal.
Tüdruk leiti Tallinnast ning on tänaseks tagasi kodukanti toodud.
Politsei palus abi 15-aastase tüdruku leidmisel, kes lahkus teisipäeval, 17. juunil Valga linnas oma kodust ja polnud sinna naasnud. Hiljem selgus, et ta oli sõitnud rongiga Tallinna.
Juba mõnda aega saab dokumentide ja teiste politseitööga seotud küsimustes teavet riigiinfo telefonilt 1247. Alates juulist suletakse politsei vana infotelefoni number 612 3000 lõplikult.
PPA teabehaldusbüroo politseikapten Triin Tõnismäe selgitas, et juba mitu aastat on kõik 612 3000 numbrile tehtud kõned automaatselt suunatud riigiinfo telefonile 1247.
„Inimese jaoks on mugavam meeles pidada üht numbrit, kust saab infot nii politsei kui ka teiste riigiteenuste kohta. Täna näeme, et inimesed on harjunud helistama 1247-le ning eraldi politsei infonumbrit ei ole enam vaja. Seetõttu sulgeme 1. juulist numbri 612 3000 lõplikult.”
Riigiinfo telefonilt saab ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara. Näiteks saab küsida infot dokumentide ja lubade taotlemise kohta, PPA teenuste ja kampaaniate kohta, petukirjade ja -kõnede kohta, PPA teeninduste asukohtade, lahtiolekuaegade ja e-pileti ning maismaapiiri ületamise kohta.
Täpselt kahe nädala pärast, 3. juulil saab alguse laulu- ja tantsupidu „Iseoma”. Nii jätkub UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud laulupeo 156-aastane ja tantsupeo 91-aastane traditsioon.
Statistikaameti andmetest selgub, et viimase kümne aasta jooksul on rahvatantsu harrastajate arv veidi kasvanud, koorilauljaid aga jäänud vähemaks. Laste ja noorte osakaal on alati olnud valdav.
Viimased üldlaulu- ja tantsupeod toimusid Eestis 2014. ja 2019. aastal ning noorte laulu- ja tantsupeod 2017. ja 2023. aastal. „2024. aastal tegeles koorilaulu ja rahvatantsuga kokku ligikaudu 57 900 inimest – koorilaulu harrastas 36 200 ja rahvatantsu 21 700 inimest,” rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest.
Kümme võrdlusaastat tagasi ehk 2014. aastal, kui toimus üle-eelmine üldlaulu- ja tantsupidu, oli harrastajaid kokku 64 400 ning eelmise üldlaulu- ja tantsupeo ajal 2019. aastal oli neid ligikaudu 59 000.
Koorilauljaid on jäänud vähemaks, rahvatantsijaid on tulnud juurde
Viimase kümne aasta jooksul on koorilaulu harrastajate arv Eestis mõnevõrra vähenenud, samal ajal kui rahvatantsijate arv on püsinud suhteliselt samal tasemel ja on viimastel aastatel veidi isegi tõusnud. 2014. aastal üldlaulu- ja tantsupeol oli koorilauljaid suisa ligi 43 000, mis on ka viimase kümne aasta kõrgeim näitaja. Sellele järgnes mitmeaastane langustrend, mida süvendas ka koroonakriis. Erik Lesta sõnul on viimastel aastatel koorilauljate arv siiski taas pisut kasvanud. „Ehkki see ei ulatu veel kriisieelse 37–40 tuhande harrastaja tasemeni, viitab see tagasihoidlikule stabiliseerumisele,” sõnas analüütik.
Tõuseb esile, et kui koorilauljaid oli viimase kümne aasta võrdluses 2014. aastal kõige rohkem, siis rahvatantsijate arv on püsinud ühtlasemana ning 2024. aastal (21 700) oli neid veidi rohkem kui kümme aastat tagasi (ligikaudu 21 500). Rahvatantsijaid oli kõige enam 2017. aastal (ligikaudu 23 000), kui toimus noorte laulu- ja tantsupidu.
Koorilaulu ja rahvatantsu traditsiooni aitavad üleval hoida kollektiivid, mida mõlema valdkonna peale oli möödunud aastal kokku 2700 – koorilauluga tegeles 1262 ja rahvatantsuga 1438 kollektiivi. Sarnaselt koorilauljate arvule on vähenenud ka koorilaulukollektiivide arv, olles möödunud aastal viimase kümne aasta väikseim. 2014. aastal oli koorilauluga tegelevaid kollektiive 176 võrra rohkem kui möödunud aastal – 1438. Rahvatantsukollektiivne, nagu rahvatantsijaidki, on viimase kümne aasta jooksul aga juurde tekkinud. Kõige rohkem oli neid 2017. aasta noorte laulu- ja tantsupeo ajal (ligikaudu 1500).
Andmetest nähtub, et kui koorilauljaid oli kümme aastat tagasi kõige rohkem, siis rahvatantsukollektiive oli 2014. aastal viimase kümne aasta võrdluses kõige vähem (1402). Pärast seda on rahvatantsukollektiivide arv küll kõikunud, aga näiteks koroonakriisi alguses see ei langenud, vaid hoopis tõusis.
Koorilaul on suuresti laste ja noorte pärusmaa
Suurem osa kõigist koorilauluharrastajatest on lapsed ja noored: 2024. aastal oli neid 25 000 ja nad moodustasid kõigist koorilauljatest 69%. Laste hulka arvatakse kuni 9. klassi õpilased ja noorte rühmas on kuni 25-aastased lauljad. Kõige suurem oli laste ja noorte osakaal 2014. aasta laulupeo ajal, kui nad moodustasid 73,5% koorilauljatest (ligikaudu 31 600).
Rahvatantsuharrastajatest moodustavad lapsed ja noored samuti üle poole. 2024. aastal tegeles rahvatantsuga ligikaudu 11 100 last ja noort, mis on 51% kõigist rahvatantsuharrastajatest. Ootuspäraselt oli laste ja noorte rahvatantsijate osakaal kõige suurem 2017. aasta noorte laulu- ja tantsupeo aastal, kui neid oli 58% kõikidest tantsijatest. 2023. aasta peol oli laste ja noorte rahvatantsijate osakaal 52% kõigist tantsijatest.
Noorte puhul torkab silma, et nende arv on enne laulu-ja tantsupidusid hüppeliselt kasvanud ja pärast jällegi järsult vähenenud, teiste vanusegruppide puhul need kõikumised nii suured ei ole. „Ilmselt innustab noori täiskasvanutest enam koorilaulu ja rahvatantsuga tegelema soov pääseda suurele peole,” märkis Erik Lest.
Eakate ehk üle 65-aastaste koorilauljate ja rahvatantsijate arv on viimase kümne aasta jooksul üha vähenenud. 2014. aastal olid aktiivsed veidi üle 500 eaka koorilaulja, 2024. aastal aga ligikaudu 280. Eakate hulgas märkimisväärselt populaarsem rahvatants on harrastajaid küll kaotanud, aga väiksemal määral – kui 2014. aastal oli eakaid rahvatantsijaid ligikaudu 2750, siis kümme aastat hiljem harrastas rahvatantsu ligikaudu 2230 eakat.
Tantsivad ja laulavad valdavalt naised
Võrdlusaastate jooksul on koorilaulu harrastavate naiste osakaal püsinud veidi üle 70% ja meeste oma veidi alla 30%. Näiteks 2024. aastal harrastas koorilaulu ligikaudu 26 000 naist ning 10 250 meest. Rahvatantsus on meeste osakaal veidi kõrgem (33–34%), kuid püsinud samuti suhteliselt muutumatuna. Möödunud aastal tegeles rahvatantsuga ligikaudu 14 400 naist ja 7300 meest.
Rahvakultuuri statistika kogumisega tegeleb Eesti Rahvakultuuri Keskus. Saadud andmeid kasutab statistikaamet statistikatöö „Rahvakultuur” tegemiseks kultuuriministeeriumi tellimusel. Rahvakultuurikollektiivid on osalejate vanuserühma järgi jaotatud viide rühma: lapsed, noored, täiskasvanud, eakad ja erinevad earühmad. Laste rühma kuuluvad kollektiivid, kus harrastavad lapsed kuni 9. klassini (k.a). Noorte rühmas on noored kuni 25. eluaastani (k.a). Vanuserühm määratakse selle järgi, kuhu kuulub enamik kollektiivis osalejaid.
Teisipäeval, 24. juunil kell 15.36 toimus liiklusõnnetus Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia tee 24. kilomeetril.
20-aastane mees juhtis mootorratast Honda XRV ja kukkus. Mootorratturile anti esmaabi kohapeal.
Ööl vastu eilset teisipäeva, 24. juunit kell 00.45 toimus liiklusõnnetus Tartus Narva mnt 132a juures.
Elektrilise tõukerattaga Bolt sõitnud alkoholijoobe tunnustega 40-aastane mees libises äärekivil ning kukkus.
Tõukerattur toimetati haiglasse.
Nafta hinnad langesid teisipäeval järsult, jõudes isegi madalamale tasemele kui need olid enne Iraani-Iisraeli konflikti. Hinna pani langema teade relvarahust sõdivate riikide vahel.
Brenti toornafta hind langes teisipäeva varahommikul 4,3 protsenti ehk 68,44 dollarile barreli kohta. Ka USA West Texas Intermediate (WTI) toornafta langes 4,3 protsendi võrra ehk 65,55 dollarile barreli kohta, vahendab ERR.
Reload document 
Open in new tab