Politsei andis teada, et Tartus kadunuks jäänud 72-aastane mees on leitud ning ta on elus ja terve. Mees oli läinud Jõgevale sõbra juurde.

Mees lahkus kodust 8. aprillil kella 15 ajal teadmata suunas ning ei olnud senini sinna naasnud. Kadunul telefoni kaasas ei olnud ning samuti ei olnud ta pöördunud haiglasse.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise eelnõu, millega keelustatakse Eestis alates 2027. aasta 1. jaanuarist koerte püsiv ketis pidamine.

Loomade heaolu parandamiseks suunatud muudatused kehtestavad nõudeid varjupaikadele ning lubavad koera ketti panna vaid ajutiselt ja põhjendatud erijuhtudel, näiteks alarmsõiduki saabumisel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Hedvig Liblikas on eelnõud ettevalmistamise eesmärgina toonud välja loomade heaolu parandamise viisil, mis oleks sisuline, rakendatav ja õigusselge.

„Varjupaikade ja hoiukodude puhul on oluline, et nõuded arvestaksid erinevate tegevusmudelite eripära. Eelnõus on loodud kohandatud lahendus hoiukodude võrgustiku pidajale ning hoiukodu pakkuja ise on loakohustuse alt välja jäetud. Eesmärk ei ole kasvatada põhjendamatut halduskoormust, vaid tagada, et abi vajavaid loomi peetakse tingimustes, mis kaitsevad nende tervist ja heaolu,” ütles Liblikas.

Eelnõus on täpsustatud ka veterinaararsti roll, kes on ainus pädev isik, et nõustada varjupaika loomahaiguste ennetamise ja igapäevaste ravitoimingute osas. Tegevusloale märgitud veterinaararst ei pea olema ainus arst, kes varjupaigale teenust osutab. Täpsustatakse andmed, mis varjupaik väljastab looma kohta tema koju andmisel, et uus omanik saaks kohe kogu vajaliku info. Seaduse jõustumisel toimuvad koos Põllumajandus- ja Toiduametiga täiendavad kohtumised huvigruppidega, et muuta tegevusloa taotlemine võimalikult selgeks ja lihtsaks.

Eelnõu teise olulise muudatusena keelatakse zoofiilia ning vastava materjali tootmine ja levitamine.

Loomakaitseseaduse rikkumise karistusmäärasid tõstetakse, et ennetada loomade heaolu puudutavaid rikkumisi ja karistada selliste tegude toimepanemist proportsionaalselt. Looma eutanaasia üle otsustab edaspidi looma omanik koos veterinaararstiga. Veterinaararst kui loomatervise ekspert saab olukorda hinnata, anda ja anda looma tervisest lähtuvalt soovitusi õigeks käitumiseks keerulises olukorras. Põllumajandus- ja Toiduamet saab täiendavad võimalused asendustäitmise toimingute tegemiseks.

Seaduse üldine jõustumine on kavandatud 2027. aasta 1. jaanuarile, kuid sujuvamaks üleminekuks on ette nähtud erandid. Varjupaikade tegevusloa kohustus rakendub 2028. aastast ning ohtlike või agressiivsete koerte puhul on lubatud ketis pidamine erandkorras kuni 2032. aasta alguseni.

Suvine suusahooaeg võib taas reaalsuseks saada – Tartu linnamuuseum avab Supilinna päevad uue suusarajaga, täites nii supilinlaste ammuse unistuse.

Pühapäeval, 19. aprillil kell 12 avab Tartu Linnamuuseum koostöös Supilinna Seltsi ja Tähtvere Spordipargiga suusamaja kõrval murualal välinäituse „Abelite pärand ja suvised suusarajad” ning sellega koos saab avalikuks ka üks Eesti suusaspordi ajalooline saladus – suvised suusarajad. Näituse raames avatakse näidislõik kunagi eesti sportlastele suurt edu toonud Supilinnas elanud suusatreenerite Erna ja Herbert Abeli rajatud saepuru-suusarajast. Saepururajal alustas oma suusatajateed ka meie armastatud olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi, kes tuleb näitust ning suusarada avama.

Kristina Šmigun-Vähi: „Treenimine Abelite saepururajal oli omamoodi salatreening, kuna see jõud, mida tuli saepurul suusatades rakendada, ületas sageli mägedes suusatanud sportlaste ettevalmistuse.”

Näitus ning installatsioon on osa Tartu linnamuuseumi näituse „Meie Tartu” ettevõtmisest täita supilinlaste kauaaegne unistus tutvustada sportlaste pärandit ja taastada suusatreenerite Herbert ja Erna Abeli rajatud suvised suusarajad. Nagu „Meie Tartu” ettevõtmistele tavaks, on tegu järjekordse koostööprojektiga. Lisaks eelpool mainitutele annavad näitusele oma panuse ka Barrus AS, Swedbank ja A. Le Coq. Näituse kuraatorid on Emil Saaron ja Maria Usk.

2024. aastal avatud näitus „Meie Tartu” jätkab traditsiooni teha koostööd Tartu elanike ja ettevõtetega. Eelmisel kahel aastal on koostatud välinäitusi ja korraldatud aktsioone linnaliinibussides, on avatud ühe päeva jooksul 17 monumenti Tartu linnaosades ning korraldatud mälumänge ja kohtumisi. Käimas on kohtumised linnaosade elanikega, mis said alguse tähtverelaste kogunemisest  A. Le Coq’i Õllemuuseumis ja Kesklinna kohtumisest Püssirohukeldris. Järgmine kohtumine leiab aset Supilinnas. Infot „Meie Tartu” sündmuste kohta saab kodulehelt muuseum.tartu.ee.

Päevakava:

Algus kell 12

• Oluliste inimeste lühikesed kõned
• Kuulsate inimeste näidissõidud
• Lastevõistlused traditsiooniliste auhindadega – Limpa-jookidega
• Kuraatorituur näitusel

Võtke kaasa supipoti kaaned ja muud ergutusvahendid ning tulge nii osalema kui ka kaasa elama. Suusad koha peal, aga võimalus proovida ka, kuidas libisevad saepururajal oma suusad.

Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel laekus 2026. aasta veebruaris riigieelarvesse 1,18 miljardit eurot makse. Aastaga suurenes laekumine 7,2% võrra.

Maksude kogulaekumine suurenes aastases võrdluses  käibemaksu, sotsiaalmaksu, kütuseaktsiisi ja juriidilise isiku tulumaksu laekumiste tõttu.

Käibemaksu laekus veebruaris üle 326 miljoni euro, mida on ligi 50 miljonit eurot enam kui mullu veebruaris. Kõige rohkem panustasid laekumisse energiasektor, jaekaubandus ja eriehitustööd.

MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa sõnul oli energeetikasektor jätkuvalt käibemaksulaekumisele suurima mõjuga. „Elektri- ja gaasitarbimine oli veebruaris oluliselt suurem kui aasta tagasi. Hinnad olid tänavu kõrgemad, mille tõttu suurenes ka maksulaekumine energeetikasektorist. Jaekaubanduses suurendas laekumist eeskätt mootorsõidukite müügi selge elavnemine, võrreldes mulluse veebruariga olid sektori müügimahud märgatavalt kõrgemad,” sõnas ta.

Füüsilise isiku tulumaksu laekus veebruaris 241,7 miljonit eurot, mis on 14,6 miljonit eurot vähem kui mullu. Langus tulenes maksuvaba tulu arvestamise põhimõtte muutusest selle aasta alguses. Palgafond kasvas samal ajal 4,8%, mis suurendas sotsiaalmaksu laekumist 431,4 miljoni euroni ja mida laekus ca 19 miljonit eurot enam kui aasta tagasi.

Juriidilise isiku tulumaksu laekus veebruaris 43,7 miljonit eurot, mida on üle 9 miljoni euro rohkem kui aasta tagasi. Kasvu vedas eeskätt erasektori dividendidelt tasutud tulumaksu laekumise suurenemine. Suurimad panused tulid kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ettevõtetelt, info- ja sidesektorist ning kaubanduse ja energeetikaga tegelevatest ettevõtetest.

Kütuseaktsiisi laekus veebruaris ligi 51 miljonit eurot, mida on 11,4 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Raili Roosimaa sõnul mõjutas kasvutrendi enim nõudluse kasv, mistõttu suurenesid ka kütuse tarbimisse lubatud mahud. „Aastases võrdluses kasvasid tegelikult nii jaanuari- kui ka veebruarikuu bensiini, diislikütuse, erimärgistatud diislikütuse ja kütteõli tarbimisse lubatud kütuse mahud. Veebruaris oli kogukasv 15,1 miljoni liitrit, mis tõstis ka aktsiisilaekumist eriti bensiini ja diislikütuse puhul,” selgitas Roosimaa.

Nii bensiini kui ka diislikütuse jaemüük suurenes veebruarikuus mulluga võrreldes kõige rohkem Harju-, Pärnu- ja Tartumaal. Kütuse jaemüügi andmed esitatakse MTA-le kaks korda kuus, mistõttu amet jälgib turuolukorda kahenädalase sammuga.

Tubaka- ja alkoholiaktsiisi laekumised jäid veebruaris eelmise aasta tasemest madalamaks. Mõlema maksu madalamat laekumist mõjutab detsembris toimunud aktsiisikauba varumine, mis oli veel suurem kui aasta tagasi. Tubakaaktsiisi laekus mullusest vähem seoses sigarettide tarbimisse lubatud koguste vähenemisega. Muude ja alternatiivsete tubakatoodet laekumine jäi aga samal ajal mullusega võrreldavale tasemele.

Tubakaaktsiisi laekumine peaks järgnevatel kuudel suurenema, mida esialgsetel märtsi andmetel on juba näha. Madalama aktsiisimääraga tubakatooteid varuti detsembris vaid kolme kuu jagu – seda mõjutab alates 1. aprillist rakendunud müügipiirang, mis üldjuhul ei luba müüa madalama määraga tarbimisse lubatud tubakatooteid.

Alkoholiaktsiisi laekus veebruaris veidi üle 10 miljoni euro, mis on ligikaudu 647 000 eurot vähem kui aasta tagasi. Muutust mõjutas kange alkoholi ja õlle tarbimisse lubatud koguste vähenemine umbes 12% võrra. Sellegi põhjus oli kaupade varasem ettevarumine. 2025. aasta detsembris varuti  nii kanget alkoholi kui ka õlut rohkem kui aasta varem, mistõttu on tänavu esimestel kuudel tarbimisse lubamine vähenenud ning ka aktsiisitulu väiksem. Alkoholi puhul müügipiirang ei rakendu, mistõttu mõjutab detsembrikuine varumine maksulaekumist pikema aja jooksul kui tubakatoodete puhul.

Maksuvõlg oli 1. märtsi 2026 seisuga kokku 356,4 miljonit eurot, millest 55,6 miljonit eurot on ajatatud.

Veebruaris oli maksuvõlg koondunud peamiselt nelja tegevusalasse – ehitusse, hulgi- ja jaekaubandusse, töötlevasse tööstusse ning veondusse ja laondusse. Need valdkonnad moodustasid kokku ligikaudu 63% kogu maksuvõlast. Suur osa nende sektorite võlgadest oli seotud käibemaksu, erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksudega.

Maksuvõlglasi oli veebruari lõpu seisuga kokku 54 500. Võlglaste arv vähenes veebruari jooksul ca 5500 isiku võrra peamiselt mootorsõidukimaksu tasumise tõttu. Selles maksuliigis vähenes võlgnike arv ca 5300 isiku võrra, mille tulemusel vähenes võlasaldo ca 413 000 euro võrra.

Teavet maksuvõla ajatamise kohta erakliendile ja ettevõttele leiab MTA kodulehelt. Juhendite ja korduma kippuvate küsimustega saab tutvuda ka e-teenuste keskkonda e-MTA sisse logides, valides Abikeskuse rubriigis „Maksuvõla ajatamine”.

Tutvu maksude laekumise ülevaatega MTA kodulehel.

Käesoleval nädalal teevad Eesti õhuruumis treeninglende, sealhulgas madallende, Balti riikides paiknevad NATO õhuturbe lennumeeskonnad. Treeninglendude käigus võib toimuda ka ülehelikiirusel lende, mis toimuvad koordineeritult tsiviillennujuhtimise teenistusega ning selleks ettenähtud lennukõrgustel.

Lennud on planeeritud toimuma 13.–19. aprillini üle Eesti, ajavahemikul kell 10–22. Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga). On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest, kuid võimalusel püütakse asustatud alasid siiski vältida. Ülehelikiirusel lendamisel kaasneb lööklaine ning ülehelipauk, mis võib sarnaneda suurtüki lasu või plahvatusega.

Kõik lennuharjutused viiakse läbi kooskõlas Eesti seadustega ning neid korraldatakse kokkuleppel transpordiameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-iga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennuvahendid baseeruvad Eestis Ämari lennubaasis ja Leedus Šiauliai lennubaasis. Kõik treeninglennud ning nende elemendid on vajalikud selleks, et oleks tagatud NATO lennuvahendite valmidus õhuintsidentidele reageerimiseks.

Terviseamet osaleb OH4Surveillance projektis, mille raames koguti 2025. aastal puuke viies Eesti maakonnas. Kogutud puuke suunati laboriuuringutesse, et analüüsida võimalikku nakatumist puukborrelioosi ja puukentsefaliidi tekitajatega.

Projekti raames korraldati puukide kogumised aprillist oktoobrini eesmärgiga koguda igas maakonnas vähemalt 1000 puuki. Kogumiskohad valiti piirkondadesse, kus üle-eelmisel aastal registreeriti enim puukidega levivaid nakkushaigusi. Puuke koguti Harjumaal (Tabasalu terviserajal), Tartumaal(Tartu Ihaste terviserajal), Lääne-Virumaal (Rakvere Tammiku matkarajal), Pärnumaal (Niidu pargis) ja Saaremaal (Kuressaare Kudjape–Upa terviserajal).

Suurim puukide arvukus koguti Rakveres, Kuressaares ning Tabasalus. Peaaegu kõik kogutud puugid määrati võsapuukideks, ainult üks kuulus laanepuukide hulka. Mõlemad liigid võivad inimesele üle kanda puukentsefaliiti ja puukborrelioosi.

Kõrgeim puukborrelioosi tekitajate levimus tuvastati Lääne-Virumaa puukides, kus ligi pooled analüüsitud puukidest olid positiivsed, madalaim levimus registreeriti Saaremaal.

Värsked uuringu tulemused näitavad, et puukentsefaliidi viirus esines 0,4% analüüsitud puukidest. Kõrgeim piirkondlik näitaja oli eelmisel aastal Saaremaal, samas kui Lääne-Virumaa puukides viirust ei tuvastatud.

Uuringu tulemused kinnitavad, et ka linnakeskkond ei ole puugivaba, puuke leidub nii parkides kui ka terviseradadel. Tuleb olla ettevaatlik ning kaitsta end korralikult. Puugid võivad kanda mitmeid ohtlikke haigustekitajaid, mis võivad üle kanduda ka samaaegselt ning põhjustada tõsiseid tervisehäireid.

2025. aastal registreeriti Eestis kokku 3276 puukborrelioosi ja 143 puukentsefaliidi juhtu.

Puukentsefaliidi vastu kaitseb kõige tõhusamalt vaktsineerimine. Vaktsineerimisskeem koosneb kolmest süstist ning vaktsiinikuuriga on soovitatav alustada varakevadel, et tagada kaitse puugihooaja alguseks. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte doosi on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Vaktsineerida saab paljudes perearstikeskuses, vaktsineerimiskabinettides, erapraksistes ja mitmetes apteekides üle Eesti.

Lisainfot puukidega levivate nakkushaiguste kohta ning soovitusi puugihammustuse vältimiseks leiab Terviseameti kodulehelt.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 13. aprill 2026:

vaherahu kremli moodi: neli tsiviilisikut sai surma ja 35 sai vigastada ning tehti 28 rünnakut.

1. Kõik sihtmärgiks sobib

2. Ei miskit.

3. Sumõ: surve tõusis kõrgele ja ühe küla kaotus.

4. Harkiv: surve tõusis kõrgele.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski idaserva vene pool jõudis.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: vene pool sai vist Kostjantõnivka edelaservas kanna maha, aga eduta polnud ka Ukraina omad.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Komsomolsk-na-Amuuri linnas korraldasid Hiina töölised massiprotesti maksmata palkade vastu.

12. Märtsis ehitati putini residentsi ümber Valdais seitse uut Pantsiri õhutõrjesüsteemi torni.

13. kreml kirjeldas Donetski oblasti okupeerimata osa kui mõne kilomeetri suurust ala ja lubas sõda jätkata kuni piirkonna täieliku okupeerimiseni.

14. Orban kaotas valimised, suurelt…

15. Lühiuudised

Ukraina peastaap teatas 12. aprillil, et 15 tunni jooksul rikkus venemaa hiljuti väljakuulutatud lihavõttepühade vaherahu 2299 korda. Rikkumised, mis registreeriti 11. aprilli kella 16.00 ja 12. aprilli kella 7.00 vahel kohaliku aja järgi, hõlmasid 28 rünnakuoperatsiooni, 479 suurtükitule intsidenti, 747 kamikaze-droonirünnakut ja 1045 lennuvõimetute droonide rünnakut. Raketidest, juhitavatest õhupommidest ega Shahed-tüüpi droonidest ei teatatud.

Samal ajal süüdistasid venemaa võimud Ukrainat relvarahu rikkumises, väites, et Ukraina droonirünnakud olid suunatud Kurski ja Belgorodi oblastisse ning said vigastada viis inimest.

vene z-blogijad jälgivad Ungari hääletust ja vaheprognooside põhjal otsustades näevad mõned juba pettunud välja.

Kokku registreeriti viimase ööpäeva jooksul 107 lahingukokkupõrget (vaherahu lõppes eile kell 16.00). Suur surve tõus nii Sumõ kui Harkivi suunal ja uutel suundadel seal kandis. Hetkel kipub arvama, et soovitakse pigem max siduda Ukraina üksusi, et need ei saaks toetada Ukraina kaitset Ukraina tööstuslinnade komplekti kandis enne vene poole algavat suuremat pealetungi. Jätkuvalt arvamusel, et lõunarindel kasvab ka aktiivsus kõrgemaks.

Eile saatis vaenlane välja 7702 kamikaze-drooni ja viis läbi 1202 kaudtulelasku, sealhulgas 20 mitmekordsete raketisüsteemidega. Õnneks on jätkuvalt kõrged vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamised ning Ukraina maa hind eludes väga kõrge.

1. Pommitamist oli vähem aga hukkunute ja vigasaanute arv ikka keskmine.

2. Ei miskit, mõni varasem asi põleb…

3. Sumõ: vene soldatid jõudsid 4,5 km sügavusse üle Ukraina piiri Sumõ ja Harkivi sektorite vahel Novodmitrivka külla, enne kui neid droonidega rünnati.

4. Harkiv: vahetult vene piiri kõrval hukkasid 11. märtsil Veterinarne külas vene soldatid 4 Ukraina võitlejat (sellest oli juttu eilses loos).

5. Kupjansk-Kreminna: vene poole andmetel jõudsid nad 11. märtsil Kupjanski linna servani Oskili jõe idakaldal olevas linna osas.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Kostjantõnivka linnas uue vene eesmise possa avastas linna edelaservas. Kas seltskond ka peale droonirünnakuid ellu jäi, ei tea. Õnneks tuleb ka infokilde, et Ukraina omadel õnnestub oma eesmisi possasid linna ümber uuesti mehitada, kuigi nende kaotuse tõenäosus on kõrge.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta. DeepState blogikanali teatas küll Mõrne küla kaotusest eile, aga tegelikult sai vene pool küla juba 8. aprillil oma kontrolli alla.

10. Herson: muutusteta.

11. 12. aprilli hommikul marssis Komsomolsk-äär-Amuuri tänavatel üle 100 Hiina töölise. Telegrami kanali „Kasatkin Pisajet” avaldatud kaadris on näha protestijaid, kes kandsid hiina- ja venekeelseid silte, millel paluti abi putinilt ja Rosnefti tegevjuhilt igor setšinilt. Pärast marssi istusid nad Pervostroitelei puiestee kõnniteedel ja muruplatsidel. Sündmuskohal valves olnud politsei ja rahvuskaart ei teinud kedagi vahistamas, kuigi protestiks polnud luba antud.

Pealtnägijate sõnul korraldasid protesti Petro-Hehua ettevõtte töötajad naftatöötlemistehase lähedal asuvast ehituslaagrist. Protesti põhjuseks oli maksmata palk. Linnapea dmitri zaplutajev sõitis protestijatega kohtuma. VKontakte’i postituses (hiljem kustutatud) kirjutas ta, et administratsioon ja õiguskaitseorganid pidasid Hiina töölistega läbirääkimisi.

Komsomolsk-äär-Amuuri prokuratuur on juba algatanud uurimise tööõiguse järgimise kohta. Linnaprokurör Andrei Olgin on sündmuskohale saabunud. „Kui tekib alust, võetakse kasutusele mitmesuguseid prokuratuuri meetmeid,” teatas järelevalveasutus.

See pole esimene kord, kui töötajad venemaal palgavõlgade vastu protesteerivad. Märtsis blokeerisid Murmanskis asuva ehitusfirma Torion töötajad, kellele polnud eelmisest aastast saadik palka makstud, ehitatava onkoloogiakliinikus kraana ja kaklesid politseiga.

Samal ajal ennustavad eksperdid venemaa halveneva majandusolukorra taustal riigis uut koondamislaine. Värbamisfirma Cornerstone juhtivpartner Vladislav Bõhanov märgib, et ettevõtted valmistuvad tulemuslikkuse languseks ja palgaarvestuse koormuse vähendamiseks. Eriti kannatavad väikeettevõtted: 2025. aastaks seisis peaaegu pool neist silmitsi kasumi langusega ning jaemüügisektoris vähenes VKEde arv 11 500 võrra. Ka suurettevõtted koondavad töötajaid: miljardite suuruste kahjudega silmitsi seisev venemaa Raudtee plaanib koondada 15% oma keskkontori töötajatest (umbes 6000 inimest). Mõnes sektoris arutatakse ideed minna üle kolmepäevasele töönädalale, ütleb Bõhanov.

12. 2026. aasta märtsis püstitati putini residentsi ümber Novgorodi oblastis Valdais seitse uut torni Pantsiri õhutõrjesüsteemide paigutamiseks, millega tornide koguarv tõusis 27-ni. Sellele järeldusele jõudis Vabadusraadio, analüüsides satelliidipilte. Kõigi seitsme rajatise ehitus algas samal päeval – 17. märtsil – ja mõned tornid on juba õhutõrjesüsteemidega varustatud.

Nagu Moskva kaitsmisel, on ka Valdai Pantsirid paigutatud kahte ringi – üks väike ja teine suur. Süsteemide tõstmine tornidele on vajalik parema nähtavuse tagamiseks: maapealne Pantsir ei pruugi madalalt lendavaid droone tuvastada metsade, maastiku või hoonete tõttu. Nagu uuriva projekti „Sistema” (Vabadusraadio venemaa teenus) ajakirjanikud varem avastasid, veedab alina kabajeva palju aega Valdai residentsis putini poegadega ja sinna on tema jaoks ehitatud tema kremli kabineti täpne koopia.

Õhutõrje tugevdus järgnes venemaa võimude väidetele putini Valdai residentsile suunatud rünnakukatsete kohta. Näiteks 2025. aasta lõpus teatas venemaa välisminister sergei lavrov, et Kiiev olevat üritanud rajatist droonidega rünnata. lavrov ähvardas, et Moskva vaatab oma läbirääkimispositsiooni Ukraina suhtes ümber, samal ajal kui putin helistas isiklikult USA presidendile Donald Trumpile, et intsidendi üle kurta. Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas Moskva avaldust võltsiks, mille eesmärk oli häirida rahuläbirääkimisi.

kreml keeldus aga tõendeid esitamast, nimetades kahtlusi hulluks. Wall Street Journal teatas peagi, et CIA ei usu venemaa versiooni: Ameerika luure andmetel sihtisid Ukraina relvajõud Novgorodi oblastis asuvat sõjaväerajatist, mis ei asunud Putini residentsi lähedal. Trump teatas peagi, et ta ei usu kremlit. „Ma ei usu, et see rünnak toimus. Midagi juhtus läheduses, aga sellel polnud selle [residentsiga] mingit pistmist,” ütles ta.

Samal ajal tugevdab föderaalne kaitseteenistus turvameetmeid teistes objektides. Märtsi keskel teatati, et FSO plaanib laiendada Sotšis Botšarov Rutšei residentsi ümber olevat turvatsooni. Eriteenistuse korralduse eelnõu kohaselt kehtestatakse piirangud umbes 3 ruutkilomeetri suurusele alale, sealhulgas keelustatakse droonide õhkutõus, teatud rajatiste ehitamine ja mitmesugused tegevused.

Proekti andmetel veetis putin enne sõda Sotšis umbes kuu aastas. Alates 2023. aastast, kui droonid hakkasid linna jõudma, vähendas ta aga järsult oma reise lõunasse. Informeeritud allikas ütles väljaandele, et putin oli hakanud oma elu pärast kartma. Lisaks, nagu teatas Moscow Times kahele kõrgele ametnikule ja kremlile lähedasele allikale viidates, hakkas ta avalikel vabaõhuüritustel kandma kuulivesti.

13. venemaa presidendi pressisekretär peskov teatas, et venemaa jätkab sõjalisi operatsioone kuni kogu Donetski oblasti territooriumi täieliku okupeerimiseni, kirjeldades Ukraina kontrolli all olevat osa kui mõnda kilomeetrit. „Need on tõesti paar kilomeetrit; umbes 17-18% Donetski Rahvavabariigist on see, mida me peame veel vabastama, ja see tähendaks halduspiiride saavutamist,” ütles ta propagandist pavel zarubinile (tsiteeris Interfax). peskov kommenteeris USA asepresidendi J.D. Vance’i avaldust, et läbirääkimised Ukraina sõja lõpetamiseks keskenduvad vaidlusele “mõne ruutkilomeetri” pärast.

kremli pressiesindaja meenutas, et putin rääkis sellest juba üle aasta tagasi ja lisas, et vene väed jätkavad edasiliikumist. Ta lisas, et kui venemaa armee jõuab Ukraina oblasti piirini, algab keeruline läbirääkimisprotsess. „Igal juhul räägime väga keerulistest, hoolikatest ja aeganõudvatest läbirääkimistest,” märkis peskov, lisades, et kõik kokkuleppe üksikasjad selguvad selle protsessi käigus.

Sel aastal pidas Ukraina mitu läbirääkimisvooru venemaa ja Ameerika Ühendriikidega, kuid pooled ei ole suutnud relvarahus kokku leppida, kuna Moskva nõuab Donbassi okupeerimata osa loovutamist, mida ta pole enam kui nelja aasta jooksul kestnud täieulatusliku sõja jooksul suutnud vallutada. Kiiev lükkab need tingimused kategooriliselt tagasi. Märtsi lõpus teatas president Volodõmõr Zelenski, et venemaa ei suuda vallutada Donetski oblasti ülejäänud osa, kus Ukraina relvajõududel on tugevad kindlustusliinid. Moskva saab sellest suurepäraselt aru ja püüab seetõttu mõjutada Washingtoni, et see Ukrainalt järeleandmisi välja pigistaks.

Samal ajal, USA-s asuva Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel, vallutasid venemaa väed märtsis vaid 23 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi, kaotades samal ajal mõned varem okupeeritud alad. Need arvud on venemaa armee halvim tulemus alates 2023. aasta septembrist.

14. Ungari peaministri Viktor Orbáni 16-aastane valitsemisaeg Ungaris lõppes 12. aprillil ajalooliste valimistega, mida iseloomustas rekordiline valimisaktiivsus. Valimistulemused on meie jaoks valusad, aga selged, ütles Orbán pühapäeva õhtul lühikeses kaotusekõnes. „Meile ei antud vastutust ega võimalust valitseda,” ütles ta.

Opositsiooniliider Peter Magyar teatas vahetult enne Orbáni kõnet, et peaminister helistas talle võidu puhul õnnitlemiseks.

Kuigi lõplikku tulemust veel ei selgu, näitavad tulemused, et Magyari Tisza partei saavutas Orbáni ülekaaluka võidu. 95% häältest on töödeldud ja Tisza on teel 137 koha võitmisele riigi 199-kohalises parlamendis – see on 2/3 superenamus.

Ungari parlamendivalimistel oli rekordiline valimisaktiivsus, kus valimistel osales ligi 80% valijatest – see ületas kõigi varasemate parlamendivalimiste valimisaktiivsuse taseme. Magyar nimetas enneolematut valimisaktiivsust demokraatia tähistamiseks. „Kõik ungarlased tunnevad oma südames, et see on imeline ühine võit,” ütles Magyar oma võidukõnes.

15. Lühiuudised

Reuters: Nafta maailmaturuhinnad tõusid 7%, ületades 100 dollarit barreli kohta, kuna USA merevägi valmistus blokeerima laevaliiklust läbi Hormuzi väina.

Meediauuringu käigus tuvastati Ukrainas hukkunud ligi 209 000 vene sõdurit. Ajakirjanikud märgivad, et tegelikud arvud on tõenäoliselt oluliselt suuremad, kuna nende kontrollitud teave pärineb avalikest allikatest, nagu nekroloogid, sugulaste postitused, piirkondliku meedia teated ja kohalike omavalitsuste avaldused.

Rootsi pidas Läänemerel Ystadi lähedal kinni kaubalaeva Hui Yuan, kui õhusõidukid avastasid laevalt söejäätmete merre viskamise. Laev sõitis venemaa Ust-Lugast Las Palmasesse Panama lipu all.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Lääne-Virumaal Kalvi rannas leiti eile pühapäeval, 12. aprillil Ukraina drooni tükid.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Marta Tuul ütles Postimehele, et hommikul leidis kohalik elanik Kalvi külas, Viru-Nigula vallas, rannale uhutud droonidetaili ja täiendavate otsingute käigus on leitud veel droonitükke.

KAPO esialgsel hinnangul on tegu varem alla kukkunud Ukraina drooni tiivaosadega, mis on mere poolt Eesti rannikule uhutud.

„Hetkel tehakse esmaseid toiminguid ning täpsemaid asjaolusid ei ole veel võimalik kommenteerida,” teatas pressiesindaja.

10. ja 11. aprillil toimusid järjekordsed Toidupanga toidukogumispäevad, mille käigus koguti puudustkannatavate perede toetuseks kokku 30 551 kilogrammi toidukaupa. Aktsioonis osales 78 jaekauplust üle Eesti ning panuse andis ligi 1000 vabatahtlikku.

Eesti Toidupanga tegevjuhi Piet Boerefijni sõnul on iga annetus oluline, arvestades et Toidupanga vahendusel saab toiduabi ligikaudu 15 300 inimest nädalas. „Iga annetus aitab katta toiduvajadust ajal, mil nii paljude inimeste majanduslik olukord pole kiita ja vaesust on palju,” ütles Boerefijn.

Suurim kogus toiduabi koguti Tallinna ja Harjumaa piirkonnas, kus 14 kauplusesse annetati kokku ligi 10 000 kilo toitu. Annetustest moodustasid suurema osa pika säilivusajaga kuivained, sealhulgas pudruhelbed, makaronid ja riis, mida koguti üle Eesti 13 329 kilo. Lisaks annetati ligi 7238 kilo purgitoite ja konserve. Boerefijni sõnul on tegemist toodetega, millest Toidupankadel on pidev puudus. „Need annetused täiendavad igapäevaselt kaubandusest kogutavat päästetud toitu ning võimaldavad pakkuda abivajajatele mitmekesisemat toiduabi,” selgitas ta.

Eesti Toidupank tänab kõiki vabatahtlikke, annetajaid ja koostööpartnereid Rimi, Prisma, Selveri, Coopi ja Maxima kauplustest.

Alates 2010. aastast tegutsev Toidupank on oma 16 piirkondliku keskusega  esindatud kõikides maakondades. Meie missiooniks on vähendada toidu raiskamist ja leevendada vaesust. 2025. aastal jagas toidupankade võrgustik koos oma partnerorganisatsioonidega abivajajatele 3,9 miljonit kilogrammi toitu..

EKRE Võru-, Põlva- ja Valgamaa ringkonna esindajad kogunesid laupäeval Rõugesse, et seal toimuval üldkoosolekul valida ringkonnale uus esimees, kaks aseesimeest ja 12-liikmeline juhatus.

See ringkond on Eesti kõige suurema erakondliku liikmete arvuga ringkond, kus on üle 1700 liikme. Uus ringkonna esimees on Lilia Müller, aseesimehed Rain Epler ja Mati Kuklane. Juhatuse liikmed Kai Paks, Margus Sikk, Heiki Prants, Lembit Lassik, Andrus Ämarik, Allan Illison, Anne Uppin, Einar Pruus, Greg Mattias Murumets, Mare Raid, Üllar Tamm ja Meelis Maranik.

Seega on kõik ringkonna 11 valda esindatud. Valga ja Võru vallast kaks saadikut, Rõugest kolm. Uue juhatuse ülesanne on viia erakond kagu Eestis valimisvõiduni.

Kohal oli ka erakonna esimees Martin Helme.

Peaminister Viktor Orbáni 16 aasta pikkune valitsemisaeg näib olevat lõppenud. Opositsioonipartei Tisza alistas Ungari võimupartei Fideszi ülekaalukalt.

Tisza on samamoodi parempoolne partei nagu Fidesz, aga Orbáni vastane.

Riikliku valimisbüroo andmetel saab Tisza Ungari parlamendis 138 kohta 199-st ehk üle kahekolmandikulise enamuse.

Orbán tunnistas kaotust varakult ja õnnitles Tisza juhti, Euroopa Parlamendi liiget Péter Magyarit paar tundi pärast häältelugemise algust. Fidesz on teel 55 koha võitmisele.

Orbán, keda on nimetatud Venemaa diktaatori Vladimir Putini parimaks sõbraks EL-is, on saanud toetust ka Donald Trumpilt ja USA administratsioonilt.

Magyar, endine Fideszi liige, kes võitles korruptsiooni vastu, lubas oma võidukõnes, et Ungari on edaspidi nii NATO kui ka Euroopa Liidu tugev liitlane.

Reutersi andmetel käskis Magyar koheselt Ungari presidendil, ülemkohtu juhil ja peaprokuröril tagasi astuda.

„Need, kes on meie riiki petnud, võetakse vastutusele,” ütles Magyar.

Arvamusküsitlused ennustasid varakult, et Orbán võib kaotada. Politico erinevate küsitluste keskmise kohaselt toetab Tiszat keskmiselt 49 protsenti ungarlastest ja Fideszit 39 protsenti.

Küsitlustesse suhtuti ka ettevaatlikult, sest paljud Orbáni valitsuse tegevused on suurendanud Fideszi eduvõimalusi. Näiteks on valimisringkonnad ümber joonistatud viisil, mis soosib valitsevat parteid.

Arvukad küsitlused ennustasid õigesti, et Tisza saab parlamendis kahekolmandikulise enamuse. Selle abil saaks partei ise muuta Ungari põhiseadust ja teisi olulisi seadusi.

Valimisaktiivsus oli rekordiline, ligi 80 protsenti. Väljaanne Politico on kirjeldanud pühapäevaseid valimisi kui kogu Euroopa Liidu kõige olulisemaid sel aastal, osaliselt Orbáni ja Putini suhete tõttu.

Mitmed Euroopa juhid, sealhulgas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on Péter Magyarit võidu puhul õnnitlenud. Loodetakse, et Magyarist saab konstruktiivsem partner kui Orbánist, kes on tuntud Ukraina toetamise blokeerimise ja Venemaa toetamise poolest.

After 91.9% of votes counted in Hungary’s elections, Magyar’s Tisza party continues to hold a constitutional majority — 138 seats in parliament.

Fidesz is now deep in the place Orbán tried to drag Hungary into.

He is now rightfully heading to the dustbin of history. pic.twitter.com/6bV83SLeII

— NEXTA (@nexta_tv) April 12, 2026

Reedel siis toimus kultuurimajas Kannel EKRE juhtide kohtumine rahvaga. Kõnetuur, nagu teda reklaamiti. Eeldasin, et ürituse formaat on sama nagu varasematel puhkudel, aga ei.

Oli õpitud oma iidolilt Ameerikas propagandakunsti, lasti tossu ja hõigati loosungeid. Kogu jutt oligi õigupoolest loosunglik. Vana iganädalaselt raadiosaates kasutusel olev klišee „kui meie olime valitsuses” kõlas korduvalt. Ja ega muud ka ette näidata polnudki kui alkoholi ja diisliaktsiisi langetamine. Tõsi, nende majandusprogrammil „on jumet”.

Iseasi, kas kõnedes väljaöeldud plaanid ka tegudeni kanduvad, kui valitsusse saadakse. Nagu me mäletame, siis praegused kõige tulisemad Rail Balticu vastased Helmed leebusid ruttu kui „meie valitsuses olime”. Ei mäleta, et oleks astutud mingeidki samme hullumeelse projekti peatamiseks. Meenub ainult tollane Martin Helme intervjuu AK-s, kust ta kuulutas et „raha taha asi seisma ei jää”.

Siit ka minu suurim hirm, olles siiamaani nende valija, et mis garantiid minul on, et võimule saades ka oma lubadused täidavad. Et ei juhtuks nagu nende suure eeskuju Donald Trumpiga, kes on pea kõiki oma lubadusi rikkunud. Põgusalt sellest Mart Helmega vesteldes ei näinud ta selles mingit probleemi – nii olevat õige teha. Ka ei häirivat nende poliitperekonda absoluutselt asjaolu, et vaid 16 protsenti nende valijatest toetab USA agressioonisõdu maailmas.

Mida nüüd mina harilik ka tean, aga nii vist ei saa poliitiline partei toimida, et seistakse kuueteist protsendi toetajate huvide eest.

Ja siis tuli õhtu kõige huvitavam osa – küsimused. Siis aga selgus mulle üllatusena, et need tuli eelnevalt kirja panna, ehk nii öelda laivis ei saagi küsida. Ja oh imet, et kohalviibijaid huvitas kõige rohkem see, et kas EKRE tühistab ühekordsete toidunõude kasutamise keelu. Tuttavate kaudu kuulsin, et kohtumisel teises linnas oli päritud Martin Helme lemmikfilmi kohta. Olgugi, et on sadu muid tähtsamaid probleeme.

Siit minu järeldus: kas kohalolijad on jüngrid või vastati ainult nö sobivatele küsimustele. Ühesõnaga on partei tegutsemisviis selline, mida teiste puhul jätkuvalt kritiseeritakse. Kui sellist poliitikat jätkatakse, ei maksa imestada, et reitingud langevad.

E.H. , endine EKRE liige

Käesoleval nädalavahetusel, 11.–12. aprillil mängiti Mesikäpa Hallis välja Balti liiga medalid. Eile poolfinaalis Vilniuse VHC Šviesa alistanud Põlva Serviti võitles täna kulla nimel Klaipeda HC Dragunasega. Balti meistriks krooniti kodumeeskond Serviti skooriga 32:29 (17:13).

Noateradel finaal. Kapten Varul: tehke järgi või makske kinni

Avapoolaeg algas kodumeeskonna Serviti jaoks krobeliselt: rivaal Dragunas sai kirja kaks järjestikkust väravat ning juba mängu 6. minutil teenis Serviti mängija Ülljo Pihus punase kaardi. Põlva meeskond leidis oma rütmi rünnakul üles ning juba 10. minutil oli seis 5:5 viigis. Esimest korda läks Serviti juhtima 12. minutil, kui skoori tegi kapten Hendrik Varul, visates seisuks 6:5. Sealt edasi jooksis mäng kahel korral viiki, ent Serviti võitles end juhtima. 22. mänguminutiks saavutas Serviti 4-väravalise edu 12:8, kui käe sai valgeks Kermo Saksing. Esimese poolaja võitis Serviti skooriga 17:13.

Teisel poolajal säilitas Serviti oma edumaad. 41. mänguminutile mindi vastu 21:17 eduga, kui skoori tegi taas Varul. 47. minutiks oli vahemaa Alfred Timmo väravast juba 7-väravaline, numbritega 27:20. 52. minutil täitus Serviti 30. värav, kui taas oli resultatiivne Jürgen Rooba. Seisul 31:24 tegi Dragunas veel 0:5 vahespurdi, jõudes 2-värava kagusele, kuid 38 sekundit enne mängu lõppu vormistas Serviti kapten Hendrik Varul Serviti võidu seisuga 32:29.

Kõige resultatiivseimad Serviti mängijad olid Hendrik Varul 7 väravaga, mängu parimaks valitud Alfred Timmo 6 väravaga, Mathias Rebane 5 väravaga ja Jürgen Rooba 4 väravaga. Eston Varusk tegi 12 tõrjet, saavutades 36%-lise tõrjeprotsendi.

„Ma arvan, et me suutsime ikkagi kained pead säilitada. Alguses oli selline väike mõõn, aga tegelikult täna oli tunne palju parem juba. Mängijatest oli näha seda särtsu ja tegelikult kõik olid valmis. Tegelikult kaitse pealt suutsime neid üllatada: nad tulid enda aktiivse rünnakuga peale, aga ega see ei aidanud neid. Nad avastasid üsna kiirelt, et nemad peavad hakkama meid taga ajama. Lõpp läks ikkagi lotoks natukene, aga eks me ise lasime selle lotoks,” kommenteeris kapten Hendrik Varul. „Tiitlikaitsja olla on hea tunne. Tehke järgi või makske kinni. Et edu järgmistele, ütleme nii.”

All Stars meeskonda valiti vasakäär Jürgen Rooba, joonemängija Hendrik Varul ning treener Kalmer Musting.
Serviti tuli kullale koosseisus: Jürgen Lepasson, Sander Sarapuu, Tõnis Kase, Kermo Saksing, Joonas Vassiljev, Mathias Rebane, Jürgen Rooba, Eston Varusk, Henri Sillaste, Arturs Meiksans, Andero Viljus, Ülljo Pihus, Jaanus Peeter Rüütli, Kristofer Liedemann, Andero Hääl, Carl-Eric Uibo, Karlis Kalk, Jass Einassoo, Hendrik Varul, Alfred Timmo, Stanislav Kholodiuk. Peatreener Kalmer Musting, treener Rein Suvi, füsioterapeut Bäthel-Betty Pirk, esindaja Andres Neeme.

Balti liiga finaalturniir
11. aprill
14:30 Põlva Serviti – VHC Šviesa (LTU) (31:29)
17:00 HC Dragunas Klaipeda (LTU) – Mistra (EST) (39:23)

12. aprill
13:00 Pronksimäng: Mistra – VHC Šviesa (30:29)
15:30 Finaal: Põlva Serviti – HC Dragunas Klaipeda (32:29)

USA president Donald Trump andis mereväele korralduse Hormuzi väina blokeerimiseks, et ükski laev enam sisse ega välja ei pääseks.

Tema väitel kaasatakse ka teised riigid.

Trump märkis, et enamus Iraani juhte nagu Khomeini on surnud. Khomeini suri juba 1989. aastal.

Trump edastas asja kohta järgmise info:

Niisiis, siin see on, kohtumine läks hästi, enamikus punktides jõuti kokkuleppele, kuid ainsas punktis, mis tegelikult oluline oli – TUUMA –, ei jõutud. Alates tänasest hakkab maailma parim merevägi BLOKEERIMA kõiki laevu, mis üritavad Hormuzi väina siseneda või sealt väljuda. Mingil hetkel jõuame põhimõtteni „KÕIGIL ON LUBATUD SISSE MINNA, KÕIGIL ON LUBATUD VÄLJA MINNA“, kuid Iraan ei ole lubanud sellel juhtuda, öeldes lihtsalt: „Kuskil võib olla miin“, millest keegi peale nende endi ei tea. SEE ON MAAILMA VÄLJAPRESSIMINE. Iga iraanlane, kes meid või rahumeelseid laevu tulega lööb, LÜÜAKSE PÕRGUSSE! Iraan teab paremini kui keegi teine, kuidas LÕPETADA see olukord, mis on juba nende riigi laastanud. Nende merevägi on kadunud, nende õhuvägi on kadunud, nende õhutõrje ja radar on kasutud, Khomeini ja enamik nende „juhte” on surnud – kõik nende tuumaambitsioonide tõttu. Blokaad algab peagi. Sellesse blokaadi kaasatakse ka teised riigid. Iraanil ei lubata sellest ebaseaduslikust VÄLJAPRESSIMISEST kasu lõigata. Nad tahavad raha ja mis veelgi olulisem, nad tahavad tuumarelva. Lisaks oleme sobival hetkel täielikult „LUKUSTATUD JA LAETUD” ning meie sõjavägi teeb lõpu sellele vähesele, mis Iraanist alles on! President DONALD J. TRUMP

Euroopa seisab silmitsi suure lennukikütuse puudusega, kui Hormuzi väina lähinädalatel laevaliiklusele ei avata.

Euroopa lennujaamu esindav ühing ACI Europe hoiatas selle eest Euroopa Komisjonile saadetud kirjas, vahendab Financial Times.

„Kui liiklus Hormuzi väinas ei taastu järgmise kolme nädala jooksul märkimisväärsele ja stabiilsele tasemele, ähvardab EL-i ulatuslik reaktiivkütuse puudus,” seisab kirjas.

Tavaliselt imporditakse umbes 40 protsenti Euroopa reaktiivkütusest väina kaudu. ACI Europe’i andmetel on reaktiivkütuse varud juba otsakorral ja „sõjategevuse mõju nõudlusele” muudab olukorra veelgi hullemaks.

See teadaanne on suurendanud muret lendude tühistamise pärast EL-is ja Ühendkuningriigis enne suvepuhkuste hooaega. Guardiani andmetel on Skandinaavia suurim lennufirma SAS juba sunnitud oma lende vähendama.

Euroopa suurim lennufirma Ryanair võib olla sunnitud tühistama 10 protsenti oma suvelendudest, hoiatab tegevjuht Michael O’Leary.

Lennukikütuse hind on viimastel nädalatel Lähis-Ida rahutuste ja Hormuzi väina blokaadi tõttu enam kui kahekordistunud.

Vaatamata kahe nädala pikkusele relvarahule, mis on sõlmitud Ameerika Ühendriikide ja Iraani vahel, on nafta hinnad maailmas püsinud kõrged.

ACI Europe juhib tähelepanu sellele, et lennureisid võimaldavad toimida turismitööstusel, millest paljud Euroopa riigid sõltuvad.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 12. aprill 2026:

vaherahu vene moodi… sihtmärgiks sobib kõik…

1. Kõik sihtmärgiks sobib ka vaherahu ajal

2. Vaid eilse öö info.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: selgus, et Jampil on siiski enamuses Ukraina kontrolli all.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Kostjantõnivkast läänes vene pool sammu edasi sai.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: vähemalt üks vene poole edenemine.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa majanduses on maksehäirete arv tõusnud kõrgeimale tasemele alates 2008. aastast.

12. Pärast Trumpi teadaannet tehisintellekti edukast kasutamisest sõjas Iraani vastu andis putin korralduse sarnase tööriista kiireloomuliseks loomiseks.

13. Riiklikus sõnumirakenduses Max on avastatud sadu haavatavusi, mis võimaldavad sõnumite lugemist.

14. Rakettide ja mehitamata õhusõidukite elektrooniliste komponentide suurtootja sai trahvi kvartsostsillaatorite seeriatootmise käivitamise pika veniamise eest.

15. Suurbritannia valmistab ette uut plaani riigis sõjaseisukorra kehtestamiseks.

16. Lühiuudised

Kütusehinna langust maailmaturul siiski veel oodata pole…

Ukraina peastaap andis oma vägedele käsu järgida lihavõttepühade ajal kehtestatud relvarahu maal, merel ja õhus peegelreageerimise põhimõttel. Vägedel oli lubatud kohe tuli avada, kui vene üksused edasi liiguvad, ümber grupeeruvad, teevad inseneritöid või lasvad välja rakette või ründavad mehitamata õhusõidukeid.

venemaa paigutas Zaporižjas Huljaipole suunas mitmel päeval kuni 65 transpordivahendit ja vähemalt 50 soomukit, mis viitab jõudude jooksvale koondumisele.

Eile oli tanke rohkem rünnakutel, sestap ka nende tabamiste arv tõusis. Ei hakanud rünnakute ja pommitamiste arve ootama, tahaks edasi sõita… küll näitavad kaotuste numbrid jätkuvalt head pilti ning tuntavat Ukraina maa hinna tõusu jätkumist.

1. Kohalike võimude teatel tabas vene droon Sumõ oblastis 12. aprilli öösel kiirabiautot, vigastades kolme parameedikut, hoolimata kehtivast lihavõttepühade vaherahust.

Ukraina ja venemaa vaheline lihavõttepühade vaherahu pidi kehtima 11. aprillil kell 16.00 kuni 12. aprilli lõpuni.

DeepState’i andmetel tapsid venelased 17.30 Zaporižja oblastis Huljaipole lähedal niinimetatud vaherahu ajal Ukraina evakuatsioonirühma, kasutades FPV droone. Projekti avaldatud video näitab, kuidas vaenlane ründab haavatuid.

vene väed hukkasid Harkivi oblastis Veterinaaria küla lähedal neli Ukraina sõjavangi. DeepState: „Taas kord rikkus vaenlane sõja kombeid ja reegleid – Harkivi oblastis Veterinaaria küla lähedal hukati neli Ukraina sõjavangi.”Analüütikute avaldatud videotes on näha, kuidas vene okupandid hukkavad näoli maas lamavaid Ukraina kaitsjaid.

Eile enne vaherahu: 11. aprillil tapsid vene väed Donetski ja Hersoni oblastis kolm ja haavasid 28 inimest. Donetski oblastis haavatute seas oli 11 Kramatorskis, kaks Družkivkas ning üks Dobropilljas ja üks Slovjanskis. Samal ajal, laupäeval, hukkus Hersoni oblastis venemaa agressiooni tõttu kolm ja sai haavata 13 inimest, sealhulgas üks laps.

Võimude teatel sihtisid vene väed kriitilise ja sotsiaalse infrastruktuuri, sealhulgas piirkonna asustatud elamurajoone, kahjustades kaheksat kõrghoonet ja 16 eramut. Okupandid kahjustasid ka hotellihoonet, äripinda, bensiinijaama, gaasitorustikku, kõrvalhoonet, tsiviilsõidukeid, väikebussi ja trollibussi.

2. Ukraina relvajõud teatasid, et viisid 11. aprillil öiseid rünnakuid kahele naftarajatisele venemaal ja venemaa okupeeritud Krimmis. Ukraina peastaabi teatel võtsid Ukraina väed sihikule Krõmskaja naftapumpla ja naftahoidla venemaa Krasnodari krais ning Gvardijskaja naftahoidla Krimmis.

venemaal Komsomolski-na-Amuuri linnas asuva Gagarini lennukitehase töökojas, mis on Suhhoi võtmeobjekt, puhkes tulekahju. Tehases toodetakse seeriatootmiseks vajalikke kriitilisi komponente. Tulekahju põhjust ei tea. OSINT-i analüütikute CyberBoroshno andmetel puhkes KnAAZ-i tulekahju tsehhis 46, kus toodetakse Su-57 komposiitdetaile. Sealsed kahjustused võivad otseselt peatada või aeglustada Su-57 seeriatootmist.

Eile öösel teatati venemaa Tveri oblastis plahvatustest. Droonid tabasid väidetavalt Lazurnõi tööstuspargi piirkonda, sealhulgas Rosrezervi rajatist; üksikasjad plahvatuse põhjuse ja kahju kohta on ebaselged. Kohalikud võimud pole veel kommentaare andnud.

3. Sumõ: muutusteta rindejoones

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: võib-olla eilseks siiski Kupjanskist kagus Kurõlivka asulas Ukraina olukord paranes, homme äkki targem ja Jampilis siiski tundub, et enamuse asula üle Ukraina omad kontrolli hoiavad.

6. Siversk: muutusteta rindejoones.

7. Bahmut: blogijad: Kostjantõnivka suunas tungivad vene väed igast küljest peale, kuid kannavad kohutavaid kaotusi. Vaidlusalused alad on suured. Vähemalt mitu uut vene poole possa tuvastas linnast edelas Stepanivka küla juures ning selle suuna edenemine võib hakata mõjutama Ukraina kaitset Kostjantõnivkas. Jätkuvalt ei tule linnast täpsemaid infokilde.

8. Donetsk: üleeile sai kumbki pool juurde uusi eesmisi possasid. Eks näis, kas mõni neist ka pidama jääb…

9. Lõunarinne: Prilõki külas on jälle vene pool vähemalt korraks kanna maha saanud. Pisu tihedalt on siin sektori ida lõigus uute eesmiste possade tekkimist kummaltki poolelt ja kohati on asi isegi pisu risti-rästi.

Huljaipole suunas on saabunud vene merejalaväe täiendused.

10. Herson: muutusteta.

11. Järsk majanduslangus ja kõrged intressimäärad on halvendanud venemaa ettevõtete finantsseisundit ja toonud kaasa võlgnevuste olulise suurenemise. Viimase aasta jooksul on ettevõtete koguvõlgnevused jäänud praktiliselt samaks, ulatudes 123,8 triljoni rublani võrreldes 123 triljoni rublaga (0,6%), samas kui Rosstati andmetel hüppas võlgnevuste maht veerandi võrra, 6,1 triljoni rublani 7,7 triljoni rublani (euro:rubla kurss 1:90).

Selle tulemusel suurenes võlgnevuste osakaal 10,3%-ni, võrreldes 8,5%-ga 2024. aastal. See on Rosstati andmetel kõrgeim tase alates 2008. aastast, mil algas ülemaailmne finantskriis (venemaa SKP langes järgmisel aastal 7,9%). Sellest ajast alates on võlgnevuste osakaal 2009. aastal ja kriisiaastatel 2014 ja 2015 ulatunud vaid 10%-ni.

Määrangute osakaal hakkas kasvama, kui majanduskasv hakkas aeglustuma. kremliga liitunud mõttekoda CMAKS märkis, et ettevõtete viivisvõlgade kasv kiirenes 2024. aasta keskel. Uuriti ka tarnijatele ja töövõtjatele makstavat võlgnevust, mis samuti kasvas: Rosstati andmetel 48,9 triljonilt rublalt 50,1 triljonile rublale ning viivisvõlgade osakaal selles suurenes 6,9%-lt 8,2%-le. Keskpank märkis juba 2024. aasta lõpus, et ettevõtted naasevad ettemaksete juurde. „Tegevusülevaadete käigus täheldasid ettevõtted makseviivituste kerget suurenemist ja selle tulemusel edasilükatud maksega tarnete vähenemist ning ettemakstud tarnete suurenemist,” seisis detsembrikuu baasintressimäära arutelu kokkuvõttes.

Üks maksete tasumata jätmise põhjustest on ettevõtete halvenev finantsseisund. Nende kasum langeb ja kahjum kasvab, mille tulemuseks on nende üldise finantstulemuse langus. Eelmisel aastal oli see 27,1 triljonit rubla – 4% madalam kui eelmisel aastal ning inflatsiooniga korrigeerituna on reaalne kasumi langus peaaegu 13%.

Ka kõrged intressimäärad avaldavad mõju. Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) andmetel on intressimaksete koormus ettevõtete tuludele lubamatult suur. Keskuse arvutuste kohaselt langes enamiku tööstusharude kasumlikkus aasta tagasi alla laenuintressimäärade ja riskivabade investeeringute tootluse. See mitte ainult ei vähenda kasumit, vaid loob ka stiimuleid maksetega viivitamiseks isegi siis, kui vahendid on olemas: tulusam on paigutada need lühiajalistesse hoiustesse. „Ettevõtted, millel on sularahareserve, suunavad need tootmisest tähtajalistele hoiustele, suurendades samal ajal tarnijatele võlgnevusi,” soovitas CMASF. „Parem on natuke aega oodata ja isegi trahve maksta, aga intressimäär kaalub kõik üles,” ütles venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) juht aleksandr śohhin.

Ta märkis, et kõige rohkem kannatavad selle all väikesed ja keskmise suurusega tarnijad. „Suured ettevõtted võivad muuta maksetingimusi ja pikendada maksetingimusi, mis võib tekitada probleeme väikeettevõtetele, kes ei saa tehtud tööde eest õigeaegselt makseid,” märkis keskpank.

Tulemus: ligi kolmandik (31%) väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKE-dest) lõpetas eelmise aasta märkimisväärsete maksehäiretega vastaspoolte poolt, kusjuures nii maksehäirete arv kui ka suurus aasta jooksul suurenesid. Ligi igal viiendal VKE-l (19%) on arveid tasumata üle kuue kuu. „Käibeajad on pikenenud ja viivisvõlgnevuste osakaal on suurenenud,” märkisid keskpanga ametnikud 2025. aasta oktoobri baasintressimäära arutades.

Aasta lõpuks olid maksehäiretest saanud ettevõtete peamine probleem, selgub venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) uuringust: 42,3% ettevõtetest nimetas neid oma tegevuse peamiseks takistuseks. Esimeses ja teises kvartalis kaebas nende üle 27%, kolmandas kvartalis suurenes see näitaja 10 protsendipunkti võrra ja sellest hetkest alates olid vastaspoolte maksehäiretest saanud venemaa ettevõtete tööd takistavate peamiste tegurite seas esikohal.

12. 10. aprilli õhtul pidas putin kremlis tehisintellekti (TI) tehnoloogiate arendamise teemalise kohtumise, kus ta käskis luua suveräänse keelemudeli, et tagada riigi julgeoleku- ja kaitsevõime. „Usun, et on oluline tagada siseriiklike fundamentaalsete TI-mudelite loomine ja edasine arendamine. Need peavad olema globaalselt konkurentsivõimelised ja samal ajal omama kõrgeimat suveräänsuse taset,” kuulutas putin. Tema sõnul nõuab suveräänsus, et kogu LLM-i (suurkeelemudeli) arendamise ja koolituse tsüklit viiksid läbi ainult venemaa ettevõtted – „et meie insenerid saaksid hallata kõiki selliste keerukate süsteemide parameetreid”.

putin lõi spetsiaalse komisjoni, mille üheks ülesandeks saab „meie enda tehisintellekti lahenduste väljatöötamine riigikaitseks ja julgeolekuks. Mõni tund enne kremli kohtumist avaldas president Donald Trump Truth Socialis postituse, milles kiitis kaitsetarkvara arendajat Palantir Technologies, mis on tõestanud, et tal on suurepärased lahinguvõimed ja varustus. „Küsige lihtsalt meie vaenlastelt!” kirjutas Valge Maja juht. Palantir on Maven Smart Systemi looja, mida Forbes nimetas USA sõjaliste tehisintellekti operatsioonide aluseks. Tänu sellele süsteemile ründasid Ameerika väed Iraani-vastase kampaania esimese 24 tunni jooksul üle 1000 sihtmärgi, mis oleks ilma tehisintellektita olnud mõeldamatu.

Maveni süsteem ühendab satelliidipildid, droonide videovood, radari ja elektroonilise luure andmed ühte liidesesse. See võimaldab operaatoritel sihtmärke klassifitseerida, sobivaid relvi soovitada ja missioonipakette luua peaaegu reaalajas. Forbesi sõnul vähendab Maveni kasutamine inimressursside vajadust umbes 90%.

11. märtsil kinnitas USA keskväejuhatuse (CENTCOM) ülem Brad Cooper, et tehisintellekt aitab Ameerika vägedel töödelda tohutul hulgal andmeid, et võimaldada ülematel kiiresti rünnakuotsuseid langetada enne, kui vaenlasel on võimalus reageerida. „Inimesed teevad alati lõplikud otsused selle kohta, mida tulistada ja mida mitte tulistada ning millal tulistada, kuid täiustatud tehisintellekti tööriistad saavad muuta protsessid, mis varem võtsid tunde, mõnikord isegi päevi, sekunditeks,” ütles ta.

13. Kommersant teatab, viidates Positive Technologies avaliku sektori arenduse tehnilisele direktorile Aleksei Batjukile, et IT-süsteemide vigu otsivas programmis Bug Bounty osalejad on valitsuse kontrolli all olevas sõnumsiderakenduses Max tuvastanud 213 haavatavust. „Kogemused on näidanud, et see meetod on üsna tõhus, sest valge mütsiga häkkerid ja küberuurijad on huvitatud haavatavuste leidmisest ja selle eest tasu saamisest… Praegu on küberuurijad esitanud selles sõnumsiderakenduses [Max] 213 haavatavuse aruannet,” ütles ta Svjaz-2026 rahvusvahelisel näitusel.

Ühe valge mütsiga häkkeri sõnul on valitsuse sõnumsiderakenduses kõige levinum haavatavus IDOR-i haavatavus – vigade klass, mis võimaldab juurdepääsu teiste inimeste andmetele serveripäringutes olevate identifikaatorite võltsimise teel. Maxi turvakontrollidega tuttava allika sõnul võib see mehhanism avada tee teiste kasutajate sõnumitele, vestlustele ja kasutajafailidele. Standoff365 veapreemia lehel on kõige kallimate stsenaariumitena loetletud juurdepääs konkreetse kasutaja privaatsõnumitele, juurdepääs kogu Maxi kasutaja sisule ja serveri haavatavused, mis lekivad kaitstud isikuandmeid, sealhulgas IDOR-iga seotud juhtumid.

Platvorm märgib ka, et teenuste haavatavuste kontrollid on kehtinud alates 1. juulist 2025 ja 10. aprilliks 2026 oli vastu võetud 288 haavatavusteadet 459 esitatud aruannetest. Valge mütsiga häkkeritele maksti nende töö eest ligi 22 miljonit rubla (keskmise väljamaksega 349 000 rubla). Riiklik sõnumitooja on esindatud ka kahel teisel platvormil – Bi,Zone ja CyberPolygon –, kus koguväljamaksed on olnud umbes 1,5 miljonit rubla.

Max omalt poolt väitis, et katsed kujutada pelgalt haavatavuste avastamist sensatsioonina ja ebakindluse märgina moonutavad veapreemiaprogrammide eesmärki, kuna selliste programmide eesmärk on just potentsiaalsete riskide kontrollitud avastamine ja kiire kõrvaldamine. Kõik Maxi kasutajaandmed on turvaliselt kaitstud, kinnitab messengeri pressiteenistus.

14. venemaa tööstus- ja kaubandusministeerium trahvis venemaa juhtivat piesoelektriliste sagedusstabilisaatorite ja -valikuseadmete tootjat Morion JSC 87,3 miljoni rubla (873 tuhande euro) suuruse trahviga riiklike kaitselepingute alusel mikroelektroonika seeriatootmise käivitamise viivitamise eest, teatab CNews. Peterburis asuv ettevõte on kantud ministeeriumi suletud kaitseettevõtete registrisse ja toodab muu hulgas elektroonilisi komponente Ukraina kohal lastud rakettide ja droonide navigatsioonisüsteemidele. Trahv vastab lepingu täissummale, mis allkirjastati 2017. aastal riikliku programmi „Kaitsetööstuskompleksi arendamine” raames, avastas CNews.

Morion, venemaa peamine kvartsostsillaatorite, filtrite ja resonaatorite tootja, pidi alustama ainult venemaa komponentidest valmistatud miniatuursete temperatuurikompenseeritud kvartsostsillaatorite seeriatootmist, kuid tähtaega lükati edasi. Selle tulemusel pidi valmimisaruanne esitatama 2019. aasta novembris, mitte 2024. aasta mais, see on 1647 päevane hilinemine. Tööstus- ja kaubandusministeeriumi tellitud ülitäpsed sagedusallikad on mõeldud sünkroniseerimiseks ja sageduskalibreerimiseks pardaelektroonikas, navigatsiooni- ja koordinaat-aja seadmetes (GLONASS/GPS), samuti sidesüsteemides ja telekommunikatsiooniseadmetes.

Arenduse eesmärk oli tagada kahe uue klassi standardiseeritud miniatuursete temperatuurikompenseeritud ja juhitavate temperatuurikompenseeritud kvartsostsillaatorite seeriatootmine pinnapealseks paigaldamiseks, mis varem tuli asendada Ameerika, Jaapani ja Euroopa ekvivalentidega. Nende komponentide aastane tootmismaht peaks olema vähemalt 10 000 ühikut aastas (maksimaalse ühikuhinnaga 7000 rubla).

2025. aasta veebruaris kehtestas Morionile Euroopa Liidu sanktsioonid elektroonilise sõjapidamise süsteemide ja mehitamata õhusõidukite vastaste kaitsesüsteemide tootmise ja venemaa sõjatööstuskompleksi varustuse tarnimise eest.

Võimud koguvad venemaa mikroelektroonikatootjatelt massiliselt trahve valitsuse tellimuste täitmisega viivitamise eest. Näiteks määras tööstus- ja kaubandusministeerium elektroonikasüsteemide spetsialiseeritud projekteerimis- ja tehnoloogiabüroole 274 miljoni rubla suuruse trahvi sõjatööstuskompleksi mikrokiibi väljatöötamise tähtaja üle kuue aastase hilinemise eest. Rosteci kontsern Avtomatika hilines samuti krüptograafiliste mikrokiipide seeriatootmise käivitamisega (trahv oli 62,7 miljonit rubla).

Lisaks koguti akutootjalt NIAI Istochnik 181 miljonit rubla sama riikliku kaitsetööstuse arendusprogrammi tähtaegade mittetäitmise eest. OKB Planeta sai trahvi venemaal toodetud mikrolaine-signaali edastuslaseri väljatöötamise edasilükkamise eest, mis asendaks Saksa laserit. Viivitus ulatus nelja aastani.

15. Suurbritannia valitsus töötab välja uut versiooni terviklikust plaanist, et valmistada kogu riik – alates armeest ja politseist kuni haiglate ja tööstuseni – sõjaks ette. Kuninglike õhujõudude ülemjuhataja, õhuväe ülemmarssal Richard Knighton teatas sellest intervjuus Sky Newsile. Ta väitis, et võimud ja kodanikud peavad valmistuma vastase tegudeks Suurbritanniaga sõja äärel, mitte lihtsalt korraldama hübriidrünnakuid.

Knightoni sõnul nõuab „Government War Book” eelseisev läbivaatamine, mida pole uuendatud alates 1976. aastast, Suurbritannia valitsuselt teistsugust lähenemist riiklikule vastupanuvõimele. Ta ütles, et plaan tugineb külma sõja õppetundidele, kuid kaasaegses kontekstis, võttes arvesse tänapäeva ühiskonna ja infrastruktuuri seisundit. See hõlmab kriitilise infrastruktuuri, näiteks elektrijaamade ja veesüsteemide vastupidavuse tagamist mitte ainult loodusõnnetuste, vaid ka sõjaohu korral.

Strateegia eelmine versioon sisaldas üksikasjalikke mobilisatsiooninimekirju ja juhiseid täiendavate plaanide kohta mitte ainult sõjaväe, vaid ka tsiviilelanikkonna ja tööstuse mobiliseerimiseks kriisi ajal. See sisaldas juhiseid koolide sulgemiseks, haiglate tühjendamiseks, toidunormide kehtestamiseks ja isegi rahvuslike aarete ohutuse tagamiseks.

Tsiviilelanikkond peab mõistma, et suhteline rahu, mida Suurbritannia on viimased 30 aastat nautinud, on üha enam ohus, rõhutas Knighton. „See nõuab meilt teadlikkuse tõstmist; me peame aitama avalikkusel mõista nende ohtude olemust, samuti seda, mida nad saavad teha riigi ja potentsiaalselt ka relvajõudude toetamiseks,“ teatas marssal.

Varem lubasid peaminister Keir Starmer ja kaitseminister John Healey suurendada kaitsekulutusi 3,5%-ni SKP-st (praegu veidi üle 2%), kuid mitte enne 2035. aastat.

16. Lühiuudised

Ukraina on oma viimases Moskvaga peetud sõjavangivahetuses koju toonud 175 venemaa sõjavangis viibinud sõdurit ja seitse tsiviilisikut, teatas president Volodõmõr Zelenski 11. aprillil. venemaa kaitseministeerium teatas ka 175 Ukraina sõjavangi vabastamisest vastutasuks 175 vene sõduri vastu, lisades, et vabastati ka seitse tsiviilisikut.

Financial Timesi teatel takerdusid USA ja Iraani kõnelused Hormuzi väina kontrolli üle, kuna Iraan nõudis oma võimu säilitamist ja transiiditasude kehtestamist. Läbirääkijad lükkasid tagasi ühise kontrolli ettepanekud, jättes selle küsimuse peamiseks vaidluspunktiks vaatamata käimasolevatele aruteludele.

Moldova viis lõpule SRÜ asutamislepingutest lahkumise, lõpetades ametlikult oma seadusliku liikmelisuse blokis. See samm järgnes parlamendi heakskiidule ja presidendi seadusele, mis tähistas jätkuvat nihet postsovetlikest struktuuridest Euroopa integratsiooni suunas.

venemaa väitel üritas Ukraina vene satelliidi stardi ajal drooniga Plesetski linna rünnata. Roskosmose juht dmitri bakanov ütles putinile seda enne kosmonautikapäeva.

venemaa välisminister sergei lavrov teatas, et Ukraina sõja lahendamiseks on vaja julgeolekugarantiisid venemaale ja väljendas nördimust, et Euroopa Liit räägib ainult sellistest garantiidest Ukrainale. lavrovi avaldus: „Nüüd, kui poliitilise ja diplomaatilise lahenduse väljavaade on silmapiiril, on Euroopa Liit, otsides kohta läbirääkimislaua taga, rääkinud vajadusest anda Ukrainale kindlad julgeolekugarantiid kui rahumeelse lahenduse põhielementi. Jätan mainimata fakti, et keegi Euroopa Liidus pole öelnud sõnagi julgeolekugarantiide kohta venemaale, ilma milleta ei saa konflikti lahendada.” Oma avalduses tuletas lavrov meelde natsiideoloogia ülimuslikkust, kõige veneliku hävitamist ja vene vähemuste olukorda. Njah, ei miskit uut…

Wall Street Journal, viidates USA ametnikele: Iraanil on USA luurehinnangu kohaselt arsenalis endiselt tuhandeid ballistilisi rakette, mida ta saaks kasutada, eemaldades raketikandjad maa-alustest hoidlatest.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Eile laupäeval, 11. aprillil sisenesid Hormuzi väina kaks USA sõjalaeva, aga nad pidid tagasi pöörduma pärast seda, kui Iraan tulistas nende suunas.

Kohalik luureametnik ütles Bloombergile, et kaks USA mereväe Arleigh Burke’i klassi sõjalaeva, mis üritasid laupäeval Hormuzi väina läbida, olid sunnitud tagasi pöörduma pärast seda, kui nad kohtasid ähvardusi Iraani Islamirevolutsioonikaardilt, kes saatis aluste suunas mehitamata õhusõiduki.

USA asepresident J. D. Vance ütles, et Pakistanis Iraaniga peetud kõnelused ebaõnnestusid.

Vance rääkis sellest ajakirjanikele tänase pühapäeva 12. aprilli varahommikul pärast 21 tundi kestnud kõnelusi, teatas Reuters.

Vance’i sõnul ei nõustunud Iraan USA seatud tingimustega. USA tahab olla kindel, et Iraan ei omanda tuumarelva.

„Halb uudis on see, et me ei jõudnud kokkuleppele. Ma arvan, et see on Iraani jaoks palju halvem uudis kui Ameerika Ühendriikide jaoks,” ütles Vance.

„Seega läheme tagasi Ameerika Ühendriikidesse ilma kokkuleppeta. Oleme väga selgelt öelnud, millised on meie piirid,” sõnas ta.

Vance ütles, et ta rääkis kõneluste ajal USA presidendi Donald Trumpiga pool tosinat korda. Vance väidab, et tema riik on läbirääkimistel olnud paindlik.

Laupäeval, 11. aprillil kella 11.43 ajal juhtus liiklusõnnetus Pärnus Suur-Jõe ja Mere tn ristmikul.

11-aastane poiss ületas sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas ja sai löögi sõiduautolt Peugeot, mida juhtis 33-aastane mees.

Jalakäija toimetati haiglasse.

Käesoleval nädalavahetusel, 11.–12. aprillil mängitakse Mesikäpa Hallis välja Balti liiga medalid. Eesti klubidest astus esimesena võistlustulle põhiturniiri esikohaga lõpetanud ja finaalturniiri korraldav Põlva Serviti, kes kohtus poolfinaalis Vilniuse VHC Šviesaga. Finaali edeneb kodumeeskond Serviti skooriga 31:29 (16:16).

Serviti jätkab kullakursil. Mängu parimaks valitud Rooba: algus oli vaevaline

Kohtumine oli kahtlemata poolfinaali nime väärt. Serviti vajus koduväljakul 0:4 taha kuniks Jürgen Rooba, Kermo Saksing ja Stanislav Kholodiuk Põlva meeskonnale esimesed väravad tõid ja skooriks 3:5 viskasid. Serviti saavutas esimese viigiseisu 15. minutil, mil Kholodiuk seisuks 9:9 viskas. Ent tuline ja tasavägine kohtumine pakkus veel keerde ja käände ning Vilniuse klubi võitles üheväravalise edupositsiooni tagasi. Leedu klubi hoidis Serviti ees edu kuni 21. minutini, mil Hendrik Varul esmalt seisu viigistas ning seejärel meeskonna 13:12 juhtima viis. Siiski lõppes esimene poolaeg 16:16 viigiga.

Teist poolaega alustas kodumeeskond Serviti võrdlemisi paremini. 40. mänguminutiks juhtis Serviti Rooba väravatest 23:20. Mäng püsis tasavägisena, kuid Serviti saavutas publiku ja väravavahi Jürgen Lepassoni tõrjete pealt hea mineku ning hoidis stabiilselt kolme-väravalist edumaad. Rebane viskas 46. mänguminutil seisuks 24:21 ning 50. minutil tegi skoori Alfred Timmo, visates seisuks 27:23. 54. minutil teenis Vilniuse meeskonna mängija Tadas Rasakevičius veel punase kaardi, mil skoor oli 28:25 Servitile. Kuigi 57. minutil jõudis seis veel üheväravalise vaheni, vedasid Ülljo Pihuse väravad Serviti võiduka lõpuni välja. Resultaadiga 31:29 edeneb Serviti finaali.

Serviti üleplatsimees ning ka kohtumise parimaks mängijaks valitud Jürgen Rooba sai kirja 11 väravat. 5 väravat viskas Tõnis Kase ning 4 väravat viskasid Alfred Timmo ja Mathias Rebane.

„Algus oli vaevaline, kuidagi pehmed olime ja visked olid ebakvaliteetsed. Nemad olid väga valmis ja tulid kiirelt peale, kohe olime 0:4 taga,” kommenteeris Rooba. „Võtsime rünnakul natukene hoogu maha, mõtlesime kaine peaga, proovisime lahendusteni jõuda – see õnnestus ja saime väravaid. Kaitses samamoodi: analüüsisime, proovisime augud kinni lappida ja saime kaitse ka enam-vähem pidama, mille pealt saime juba viiki. Sealt edasi läks punkt-punktis mäng ja lõpuks suutsime ka kiirrünnakuid saada, millega saime vahe sisse, mis ka lõpuni püsis. Homme on uus päev ja ootame kõiki saali kaasa elama!”

Homme mängib Serviti finaalis algusega 15:30, vastane selgub Mistra ja VHC Šviesa paarist.

Balti liiga finaalturniir
11. aprill
14:30 Põlva Serviti – VHC Šviesa (LTU) (31:29)
17:00 HC Dragunas Klaipeda (LTU) – Mistra (EST)

12. aprill
13:00 Pronksimäng
15:30 Finaal

USA Keskväejuhatus (CENTCOM) teatas, et alustas täna laupäeval 11. aprillil Hormuzi väina miinide eemaldamise tingimuste loomist, samal ajal kui kaks USA mereväe juhitavate rakettidega sõjalaeva viisid läbi operatsioone.

USS Frank E. Peterson (DDG 121) ja USS Michael Murphy (DDG 112) läbisid Hormuzi väina ja tegutsesid Araabia lahes osana laiemast missioonist, mille eesmärk oli tagada väina täielik puhastamine Iraani Islamirevolutsioonikaardi poolt varem paigaldatud meremiinidest.

„Täna alustasime uue läbipääsu rajamise protsessi ja jagame seda turvalist teed peagi merendusega, et soodustada kaupade vaba liikumist,” ütles CENTCOMi ülem admiral Brad Cooper.

Hormuzi väin on rahvusvaheline meretee ja oluline kaubanduskoridor, mis toetab piirkondlikku ja ülemaailmset majanduslikku õitsengut. Lähipäevil liituvad miinide eemaldamisega täiendavad USA väed, sealhulgas veealused droonid.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas mees lõhkus Iirimaal Shannoni õhuväebaasis kirvega USA sõjaväe transpordilennukit C-130 Hercules.

Teda ei saadud kohe kätte – selleks tuli kohale tuua mobiilne trapp.

Video on siin:

A man with an axe attacked a U.S. military aircraft in Ireland

At Shannon Airport, an unidentified individual managed to get onto a U.S. C-130 transport plane and began striking it with an axe.

He was not detained immediately — security forces had to bring in a mobile stairway… pic.twitter.com/XNfIce7u02

— NEXTA (@nexta_tv) April 11, 2026

Võrus Taara linnakus oli öösel tulekahju. Päästeameti korrapidaja sõnul oli laohoones põleng. Seal süttisid akud.

Päästjad sõitsid kohale, selleks ajaks olid kaitseväe töötajad evakueerunud.

Akud põlesid suure leegiga, need õnnestus kustutada suitsusukeldumise abil.

Päästeameti korrapidaja ütles, et sellist asja varasemast ei meenu. Suurema õnnetuse hoidis ära kiire reageerimine.

See, kas akud võisid süttida laadimise ajal, selgub menetluse käigus.

Väljakutse oli kell 23.18. Sündmuse lõpp kell 1.15.

Lõunaeestlasele teadaolevalt olid ka kasarmud suitsu täis. Suuremast õnnetusest päästis asjaolu, et sõdurpoisid olid metsas. Laoruumidest tuli palju suitsu.

Soome politsei sai täna laupäeval 11. aprillil kell 13.12 häirekeskuse kaudu teate kodanikult, kes arvatavasti leidis Iitti valla metsast alla kukkunud mehitamata õhusõiduki.

Helsingi politsei juhtimiskeskus kinnitas väljaandele Ilta-Sanomat, et metsas on droon. Praeguse info kohaselt sarnaneb droon varem Soomest leitud droonidega.

Politsei on piirkonna isoleerinud ja uurib olukorda koos teiste ametivõimudega. Politsei palub isoleeritud alal liikumist vältida.

Varem kukkusid mehitamata õhusõidukid Soomes alla pühapäeval, 29. märtsil. Kouvola ja Luumäki piirkonnas leiti kaks drooni.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 11. aprill 2026:

rindel enam-vähem ja putini reiting langeb.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Miskit ikka.

3. Sumõ: surve tõusis, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

4. Harkiv: surve tõusis, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

5. Kupjansk-Kreminna: kahes kohas vene pool edenes.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: vist muutusteta.

8. Donetsk: Hrõsõne asulas vist pole vene pool suutnud asula üle kontrolli tagasi saada.

9. Lõunarinne: kumbki pool edenes.

10. Herson: muutusteta.

11. putini tegelik toetusreiting on esimest korda pärast sõja algust langenud alla 30 protsendi.

12. putin käskis ettevõtetele kehtestada liigse kasumi maksu, hoolimata miljardäride pakkumisest annetada eelarvesse vabatahtlikult raha.

13. Telegrami blokeerimismäär venemaal on jõudnud peaaegu 100%-ni.

14. medvedjev määrati uute ühiskonnaõpetuse õpikute peatoimetajaks.

15. kreml on välja tulnud ideega jagada Ukraina sõjas osalejatele Hersoni oblastis tasuta maad.

16. Rostelecomi president teatas elektrienergia puudusest suuremates venemaa linnades.

17. Lühiuudised

Prantsuse analüütiku Clément Molini sõnul on Ukraina alates jaanuarist FP-1 ja FP-2 droonidega läbi viinud üle 415 süvarünnaku, tabades venemaa õhutõrjesüsteeme, radareid, laskemoonaladusid, lennukeid ja muud.

Ukraina 56. brigaadi võitlejad näitasid Donbas Realii’le kaadreid vene sõdurist, kes keeldus oma kaaslast varju laskmast, et vältida oma positsiooni reetmist. Mõlemad surid.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 173 lahingukokkupõrget. Tabatud isikkoosseisu arv laseb aimata, et ründavate gruppide suurused kasvasid. Suurimad rünnakute arvu tõusud Sumõ ja Harkivi sektorites (kummaski 12), mujal sarnaselt eelmistele päevadele.

Eile viis vaenlane läbi 73 õhurünnakut, heitis alla 230 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8162 kamikaze-drooni ja sooritas 3188 kaudtulelasku, sealhulgas 109 mitmikraketiheitjatelt. Üllatavalt kõrged on nii vene poole kaudtuleüksuste kui muu tagalatoetuse tabamise numbrid.

1. Ukrenergo andmetel on venemaa droonirünnakud energiainfrastruktuuri rajatistele põhjustanud elektrikatkestusi Odessa, Zaporižja, Hersoni, Sumõ ja Harkivi oblastis.

Odessas üritas palgamõrvar tappa oma kodu ees kõrgemat mereväeohvitseri, teeseldes end jalgratturina. Ta viskas jalgratta auto alla ja püüdis haarata relva, aga ebaõnnestus ning ta võeti kohapeal kinni. Tegemist oli 37-aastase Balkani kodanikuga, kes töötas vene abilise heaks, teatas SBU.

Prokuratuuri kinnitusel hukkusid venemaa ulatuslikus rünnakus Odessale 11. aprilli öösel mees ja naine. Hukkunud naine oli 38-aastane ja mees 32-aastane. Samuti sai vigastada 69-aastane naine, kes on haiglas. Elamurajoonis teatati märkimisväärsetest kahjustustest. Hävis ühekorruseline elamu, 12-korruselise hoone 10. korrus, 5-korruselise elamu katus ja ülemine korrus said kahjustada ning eramaja aknad purunesid.

Täna hommikul uuendasid politsei ja päästjad teavet Sumõ linnas reede õhtul toimunud löökide kohta: vigastada sai 17 inimest, sealhulgas üks laps. Lisaks said kahjustada 11 korterelamut, lasteaed ja umbes 10 autot. Sumõ oblasti politsei teatas sõna-sõnalt: „Sumõ linnas sai streigi tagajärjel vigastada 17 inimest, sealhulgas 14-aastane laps, kolm meest ja 13 erinevas vanuses naist. Lisaks said kahjustada 12 korterelamut, üks eramu, lasteaed ja 10 autot.”

vene okupatsiooniväed ründasid Poltava oblastis Lubnõi rajooni, tappes ühe ja vigastades teist inimest. Samuti said kahjustada pood ja kohvik.

2. Videokinnitus: Ukraina erivägede droonid ründasid Kaspia meres kahte avamereplatvormi, tabades ligi 1000 km kaugusel rindejoonest asuvaid Graiferi ja Kortšagini naftapuurimisplatvorme.

venemaa meedia kinnitas, et drooni löögid tabasid eile öösel Volgogradi-Tihhoretski naftatorustikku, mis on Lõuna-venemaa peamine diislikütuse tarnimise marsruut ning kulgeb Volgogradi rafineerimistehasest Tinguta kaudu Tihhoretskisse ja edasi Novorossiiski Šešharise eksporditerminali.

Ukraina droonirünnak vallandas eile öösel venemaal Rostovi oblastis Gukovos Vostotšnaja kaevanduse lähedal suure tulekahju, kohalikud elanikud teatasid võimsast plahvatusest.

Vladikavkazis toimunud plahvatuse põhjustas pürotehnika lao detonatsioon ning kohalikud teatasid, et rajatis on täielikult hävinud.

venemaa Transnefti naftajuhtmesüsteemi kuuluva Krõmskaja linnaosas asuvat lineaarset tootmis- ja dispetšijaama (LPDS) rünnati eile õhtul väidetavalt uuesti.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: kahes kohas vene pool edenes.

Viimaste päevade keskmisest tugevam surve on toonud esimesed vene poole edenemised. Saadi sisse Kurilivka asulasse (asub Kupjanski linnast kagus) sellise vene poole edu hoidmine võib tuua peatselt Oskili jõe ida kalda kaotuse, eks näis.

Lõuna lõigus võis vene pool uuesti saada osa Jampili asulast enda kontrolli alla, hetkel selguseta siiski, kui palju.

6. Siversk: muutusteta rindejoones.

7. Bahmut: seni muutustest info puudub, mis vist hästi.

8. Donetsk: Hrõsõne asulas tundub, et uuesti pole vene pool püsivamalt kanda maha saanud, kui asula kagu serval Ukraina jalaväelasi ringi toimetas.

9. Lõunarinne: üllatusega on Dorobilja küla (ida lõik) jälle Ukraina kontrolli all ning suudetud on nihutada enda eesmist possat Olenokostjantõnivka külla. vene pool aga on suutnud pisu nihutada lääne poole end Huljaipole linnast läänes.

10. Herson: muutusteta.

11. Riiklikud sotsioloogid registreerisid putini toetusreitingute langust Telegrami blokeerimise, VPN-sõja ja interneti sulgemiste tõttu.

5. aprillil lõppenud nädalal langes putini ametlik toetusreiting 67,8%-ni – madalaimale tasemele alates 20. veebruarist 2022, teatas venemaa Avaliku Arvamuse Uurimiskeskus (VTsIOM) reedel.

putini toetusreiting on nädalaga langenud 2,3 punkti, viimase nelja nädalaga 4,9 punkti ja võrreldes eelmise aasta lõpuga 10 punkti. Valitsuse (40,3%), Rriigiduuma (41,7%) ja Föderatsiooninõukogu (41,8%) toetusreitingud on alates Ukraina sissetungi algusest langenud uutele madalseisudele.

VTsIOM-i avatud küsitlus, kus vastajatel paluti nimetada poliitik, keda nad „usaldavad” või „ei umbusalda”, näitas, et putini toetusreiting on langenud 29,5%-ni. See on ka madalaim tase alates Ukraina sõja algusest. Võrreldes hiljutise tipptasemega 48,8% märtsis 2024 on see vähenenud enam kui kolmandiku võrra.

Oma tipphetkel 2015. aastal ulatus see näitaja 71%-ni, märgib politoloog Abbas Galjamov. Sellest ajast alates on putini tegelik toetusreiting langenud enam kui poole võrra. Gallyamov ei välista võimalust, et nad lihtsalt lõpetavad selle avaldamise.

putini ametlik toetusreiting, mida VTsIOM hoiab umbes 70% juures, ei ole reiting, vaid pigem hirmuindikaator, usub ekspert: see ei peegelda tegelikku avalikku heakskiitu, vaid pigem nende inimeste arvu, kes ei kartnud riiklikele sotsioloogidele öelda, et nad ei toeta presidenti. Küsitlused näitavad aga, et isegi sellised numbrid kasvavad.

Meeleolu muutust saab seletada mitme teguriga: nende hulgas on sõnumsiderakenduste ja interneti sulgemine, täitumata lootused USA-ga Ukraina küsimuses kokkuleppele jõudmiseks ning üldine sõjaväsimus, mis mõjutab üha enam majandust, märgib King’s College Londoni venemaa Instituudi direktor Gulnaz Sharafutdinova.

Võimud sekkuvad üha enam inimeste igapäevaellu, märgib sotsioloog ja venemaa valitsuse endine nõunik Konstantin Gaaze: internetiühenduse katkestused ja piirangud on muutumas trendiks. „Sõda tungib üha sügavamale Euroopa-venemaa südamesse. Droonid, rünnakud naftatöötlemistehastele – kõik see kuhjub aja jooksul,” loetleb Gaaze.

„Täiuslik torm on alanud,” usub sotsioloog Jelena Koneva. Ta võrdleb avalikkuse toetust putinile hiiglasliku lumepalliga, mis nüüd hakkab sulama. „See ei varise kohe kokku; see sulab, sulab ja sulab,” selgitab Koneva. „See on järkjärguline ja tõeliselt oluline muutus. See on esimene märk ja seda ei saa edasise repressiooniga peatada – põhjuseid on liiga palju.”

12. Vaatamata vene miljardäride pakkumisele vabatahtlikult eelarvesse panustada sõja rahastamiseks, kavatseb venemaa valitsus kehtestada suurettevõtetele täiendava ülemäärase kasumi maksu, teatab Interfax, viidates aruteludega tuttavale allikale.

Agentuuri allika sõnul käskis prutin uue maksu välja töötada. See peaks moodustama 20% summast, mille võrra 2025. aasta kasum ületab 2018.–2019. aasta taset.

Kullakaevandusettevõtted, kes teenisid kasumit väärismetallide rekordilistest hindadest, ja metallurgid on tõenäoliselt sunnitud riigikassasse panustama, ütles föderaalametnik ajakirjale Expert.

26. märtsil putiniga toimunud kohtumisel pakkusid valdkonna võtmeettevõtete omanikud – suleiman kerimov, vladimir potanin ja oleg deripaska – eelarvet vabatahtlikult oma isiklikest vahenditest rahastada, kuna aasta alguses langesid nafta- ja gaasitulud järsult. Experti allika sõnul on kolm miljardäri, kelle kogunetoväärtus on Forbesi andmetel 44 miljardit dollarit, rääkinud oma valmisolekust kanda riigikassasse 460 miljardit rubla (4,6 miljardit eurot). Vaatamata sellele pole ülemäärase kasumi maksu küsimust päevakorrast eemaldatud, teatas Experti allikas.

Kuigi Iraani sõda toob venemaa eelarvesse täiendavat naftatulu, ei lahenda see eelarvepuudujääki täielikult, märgib Freedom Finance Globali analüütik Vladimir Tšernov. Jaanuari ja märtsi vahel ulatus föderaalse eelarve puudujääk 4,5 triljoni rublani, ületades kogu aasta plaani. Tšernov rõhutab, et eelarvekulusid on nüüd suurendatud. Ja kreml kaalub sõjakulutuste edasist suurendamist, teatasid Bloombergi allikad varem.

venemaa võimud kehtestasid ülemäärase kasumi maksu juba 2023. aastal, pärast seda, kui toormehinnad Ukraina sõja puhkemise tõttu järsult tõusid. Tol ajal maksid kaevandus- ja metallurgiaettevõtted kokku umbes 300 miljardit rubla, samas kui nafta- ja gaasiettevõtted ning söetööstus said ootamatu tulumaksu vabastuse.

Seekord on kullakaevandusettevõtted kogunud ligikaudu 1 triljoni rubla ulatuses lisakasumit, kuna kulla hind tõusis eelmisel aastal 65%, ütleb majandusteadlane Viktor Tunev. „Ainus küsimus on, kui palju riik otsustab võtta,” rõhutab ta. Sberbank CIB analüütikud usuvad, et kulla maavarade kaevandamise maksumäära tõstmine võiks eelarvesse tuua 1 triljoni rubla, samas kui Norilsk Nickeli värviliste metallide maavarade kaevandamise maksu tõstmine võiks tuua veel 200 miljardit.

13. venemaa võimud karmistavad Telegrami blokeerimist, viies selle taseme peaaegu 100%-ni. Interneti Kaitseühingu juht Mihhail Klimarev avaldas OONI teenuse andmed.

Kuigi katkestuste määr Messengerile juurdepääsul ilma blokeerimist mööda hiilimata oli märtsi lõpus umbes 80%, on see nüüdseks jõudnud umbes 95%-ni. „Näib, et Telegram on venemaal täielikult blokeeritud,” järeldab Klimarev, kuigi ta märgib, et selle mõõtmiseks pole piisavalt andmeid.

Seda kinnitavad Downdetectori andmed. Alates südaööst on Messengerile juurdepääsu katkestuste määr tõusnud 69%-lt 100%-le. See on kõrgeim tase alates blokeerimise algusest sel aastal. Viimase tunni jooksul laekus ligi 800 kaebust Telegrami probleemide kohta. Enamik neist tuli Moskvast, Peterburist ja Samara piirkonnast. Kasutajad teatavad, et Messenger ei ava, saada ega võta vastu sõnumeid ega laadi alla meediafaile.

Roskomnadzor hakkas Telegrami blokeerima 2025. aasta suvel, väidetavalt pettuste ja venelaste sabotaažis osalemise vastu võitlemiseks. Algselt piirati kõnesid ja seejärel aeglustati meediafailide edastuskiirust. 2026. aasta veebruaris suurendas regulaator blokeerimist, väites, et sõnumitooja ei tee venemaa võimudega koostööd ega võta piisavalt meetmeid pahatahtlike isikute vastu võitlemiseks.

Aprilliks oli Telegrami kättesaadavus riigis langenud 20%-ni. Rostelecomi tegevjuht Mihhail Osejevski teatas sõnumitooja liikluse kümnekordsest vähenemisest T2 võrgus. Verstka allikad presidendi administratsioonis ütlesid, et blokeerimine oli julgeolekujõudude otsus.

Paljud venelased kasutavad Telegrami siiski VPN-ide kaudu. Sõnumitooja asutaja Pavel Durov hindas, et seda kasutab iga päev 65 miljonit inimest. Samuti teatas ta digitaalse vastupanu kampaania käivitamisest ja avaldas värskenduse, mis maskeerib Telegrami liikluse Chrome’i brauseriks, aidates blokeerimisest mööda hiilida.

Levada keskuse uuring kinnitab samuti, et peaaegu pooled venelased (49% ehk ligikaudu 71 miljonit) jätkavad Telegrami kasutamist vaatamata valitsuse blokeeringule. Iga viies (20%) külastab sõnumitooja infokanaleid iga päev või mitu korda päevas, 14% peaaegu iga päev ja 15% vähemalt kord nädalas.

14. venemaa Julgeolekunõukogu aseesimehest dmitri medvedjevist on saanud 9.–11. klassile mõeldud uue ühiskonnaõpetuse õpikute sarja peatoimetaja, teatas haridusministri asetäitja olga koludarova. „Eelmisel aastal pöördusime dmitri anatoljevitši poole palvega hakata õpikute sarja peatoimetajaks. Ta vastas meie palvele,” ütles ta (RIA Novosti tsiteerides). koludarova lisas, et kõik poliitiku muudatused ja kommentaarid kajastusid nii õpiku lõplikus versioonis kui ka uutes ühiskonnaõpetuse föderaalsetes standardites ja õppekavades.

Eelmise aasta lõpus analüüsis Verstka 9. klassile mõeldud ühiskonnaõpetuse õpikut, mis oli koostatud venemaa presidendi abilise ja vene rahva lisakromosoomi kontseptsiooni autori vladimir medinski juhtimisel. Väljaande andmetel mainitakse putini nime 27 korda – kolm korda rohkem kui Peeter Suure nime ja peaaegu viis korda rohkem kui eelmises Bogoljubovi toimetatud õpikus. Õpik väidab ka, et terminit totalitarism kasutati vahendina Lääne infosõjas NSV Liidu vastu, samas kui kaasaegne vene teadus eitab, et Nõukogude Liit oli totalitaarne riik. Lisaks toob õpik perekonnastruktuuri näitena tsitaate teosest Domostroi ja nimetab Immanuel Kanti saksa ja vene filosoofiks. Õpik sisaldab ka osa Ukraina sissetungis osalejate hüvitistest ja võimalusest sõlmida leping ilma sõjaväeteenistuseta.

Varem teatas haridusminister sergei kravtsov, et alates 1. septembrist õpetatakse ühiskonnaõpetust ainult 9.–11. klassis; 8. klassi õpilastele eemaldatakse see aine kooli õppekavast.

15. venemaa presidendi administratsiooni riigi- ja õigusosakond on koostanud seaduseelnõu, mis võimaldaks Ukraina-vastases sõjas osalejatel ja nende perekondadel saada tasuta riigi- ja munitsipaalmaad Hersoni oblasti okupeeritud osas. Sellest teatas Novaja Gazeta Evropa, kes tutvus dokumendi koopiaga.

Maaomandiõigused on kavas anda sõjaväelastele, vabatahtlikele ja julgeolekujõudude töötajatele, kes osalesid lahingutegevuses, samuti hukkunute perekondadele. Maaomandiõigused väljastatakse ühekordselt, omandiõiguse või rendiõigusega, olenevalt taotleja kategooriast. Maad saab kasutada elamuehituseks, isiklikuks põllumajanduseks, aianduseks ja köögiviljakasvatuseks. Maaomandi saamisel eelistatakse haavatuid, ordeni saanud ja teistesse kategooriatesse kuuluvaid sõjaväelasi. Nõukogude sõjaväeringkonna kangelase surma korral lähevad maaomandiõigused üle tema pereliikmetele.

Maaomandi saamiseks peab olema registreeritud okupeeritud Ukraina oblastis. Maaomandiõigused jagatakse saabumise järjekorras. Seaduseelnõu seletuskirjas on öeldud, et algatuse eesmärk on toetada sõjaväelasi „üleminekuperioodil” (mida see täpselt tähendab, pole täpsustatud).

Teave okupeeritud Hersoni oblastis asuva riigi- ja munitsipaalvara kohta ei ole avalikult kättesaadav. venemaa katastrikaart näitab seda territooriumi Ukraina osana, kinnitas Novaja Evropa. venemaa-meelsete võimude sõnul on okupatsiooni algusest saadik piirkonnas tekkinud mitu tuhat mahajäetud maatükki – krundid, mille ukrainlased venemaa rünnaku tõttu maha jätsid. Neid kinnistuid on juba hakatud kasutama eluasemeprobleemi lahendamiseks: seal majutatakse õpetajaid, arste ja kommunaalteenuste töötajaid.

Samal ajal, 5. märtsil, esitas sergei mironovi juhitud Õiglase venemaa saadikute rühm riigiduumale föderaalseaduse, mis näeb ette tasuta maa jagamist sõjaveteranidele kogu venemaal. Seaduseelnõu esimene lugemine on kavandatud 14. aprillile.

16. Suurtes venemaa linnades on saadaolev elektrienergia võimsus otsakorral, mis piirab uute andmekeskuste ehitamist ja sunnib neid otsima lahendusi väljaspool Moskvat. Sellest teatas Rostelecomi president mihhail osejevski Data Fusion konverentsil. Ta väitis, et tehisintellektil põhinevate lahenduste laiaulatuslikuks rakendamiseks on vaja täiendavat võimsust. Järgmise projekti maksumuseks hinnatakse 100 miljardit rubla, kuna see nõuab kuni 100 MW võimsust.

Võimsuspuudus mõjutab turgu juba praegu. 2026. aasta veebruaris teatas CNews, et energiavõrgu ettevõtted on hakanud keelduma Moskvas uute andmekeskuste lepingute allkirjastamisest, kuna pealinnas pole praktiliselt enam vaba võimsust. Väljaanne hindab, et 2025. aasta lõpuks on uute äriliste andmekeskuste avamiste arv peaaegu kolmekordistunud.

Probleem ulatub andmekeskustest kaugemale. 2024. aastal avaldatud venemaa energia arendamise üldkava aastani 2042 eelnõu kohaselt võib Moskva lähiaastatel silmitsi seista elektrienergia puudusega. Süsteemihalduri arvutuste kohaselt võib pealinnas 2030. aastaks tekkida 1,6 GW ja 2042. aastaks 4,2 GW võimsuspuudus.

Üheks põhjuseks tuuakse imporditud seadmete – peamiselt soojuselektrijaamade gaasiturbiinide – hooldusprobleemid, mis jäid pärast lääneriikide sanktsioonide karmistamist 2023. aasta juunis varuosade ja remondita. General Electric ja Siemens on keeldunud neid turbiine hooldamast. Operaatori hinnangul moodustasid välismaised turbiinid umbes 9% venemaa elektrivõrgu võimsusest. Teiseks probleemiks on elektrivõrgu kõrge kulumise tase – umbes 70% jaotusvõrkudest ja pool ülekandevõrkudest on kulunud.

Moskva elektrivarustuse puudujäägi katmiseks tuleb üldplaani kohaselt ehitada uus gaasiküttel töötav elektrijaam aurujõuseadmetega koguvõimsusega 1 GW. Lisaks tuleb Kurski ja Novovoroneži tuumaelektrijaamadest pikendada kahte alalisvoolu ülekandeliini. Ehitusmaksumus on hinnanguliselt 174–351 miljardit rubla.

17. Lühiuudised

Zelenski ütleb, et Ukraina otsus tuumarelvadest loobuda oli pettus, väites, et NATO liikmelisus oleks pidanud olema minimaalne garantii, ning kritiseerib allakirjutanuid julgeoleku tagamata jätmise pärast, kuna venemaa kasutab nüüd sõjas üle antud ressursse.

venemaa käsib piirkondadel moodustada võlgnikest ja üliõpilastest vabatahtlike nimekirju, kasutades võlgade kustutamist ja stiimuleid värbamisele survestamiseks; sihikule võetakse ka sugulasi, samal ajal kui ülikoolid survestavad vähemalt 2% üliõpilastest sõjaväelepinguid sõlmima.

President Zelenski teatas märkimisväärsetest edusammudest Družba naftajuhtme remondis ning kahjustatud lõikude taastamistööd peaksid lõppema sel kevadel.

Ungari luureteenistused on kasutanud Iisraelis toodetud jälgimisvahendeid sadade miljonite inimeste jälgimiseks, teatab @OsintFlow, viidates VSquare’i ja Citizen Labi uurimisele. Kõige võimsam tööriist on Webloc, mis ammutab GPS-i, WiFi ja reklaamiandmeid enam kui 500 miljonilt telefonilt üle maailma. See loob üksikasjalikke profiile, mis sisaldavad koduseid aadresse, igapäevast rutiini, poliitilisi vaateid ja tervislikku seisundit. Ostud teostati SCI-Network Ltd. kaudu, mida juhib endine vastuluureametnik, kellel on sidemed Orbáni kabinetiülema Antal Roganiga, kes kontrollib nii tsiviilluuret kui ka peaministri propagandamasinat. Litsentsid uuendati 2026. aasta märtsis – vaid nädalad enne Ungari valimisi.

Iraani delegatsioon saabus Pakistani, et pidada USA delegatsiooniga läbirääkimisi võimaliku rahuleppe arutamiseks.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

NATO väejuht hoiatas, et Eesti ei pea Läänemerel kinni Venemaa nn varilaevastiku laevu. Ta on mures, et kui nad seda teeksid, võiks Moskva neid laevu sõjaliselt kaitsta.

Suurbritannia on koos teiste Euroopa riikidega nagu Prantsusmaa, Belgia ja Rootsi intensiivistanud jõupingutusi vanade tankerite arestimiseks, mida Moskva kasutab oma nelja-aastase Ukraina-vastase konflikti jaoks oluliste vahendite kogumiseks, vahendab Reutersi uudist MarineLink.

Eesti, kõige põhjapoolsem Balti riik, mis asub Venemaa peamise nafta- ja kütuseekspordirajatise lähedal Soome lahes, ilmutab vaoshoitust pärast ebaõnnestunud katset eelmisel aastal Vene laeva pardale tungida.

Eesti mereväe ülem Ivo Vark ütles: „Sõjalise eskalatsiooni oht on liiga suur.”

Eelmise, 2025. aasta mais väitis Eesti, et Moskva saatis hävituslennuki NATO õhuruumi Läänemere kohal, kui Eesti püüdis peatada Venemaale suunduvat liputa naftatankerit, mis ignoreeris Lääne sanktsioone.

Lennuk eskortis naftatankeri Venemaa vetesse.

Värk väitis, et sellest ajast alates on Moskva paigutanud Soome lahe patrullimiseks kaks või kolm relvastatud mereväe laeva ning lisaks veel laevu teistesse Läänemere osadesse, mööda Vene naftatankerite kasutatavaid marsruute.

Värk väitis, et Venemaa sõjaline kohalolek Soome lahes on muutunud ilmsemaks.

Eesti sekkub ainult hädaolukorras, näiteks veealuse infrastruktuuri kahjustuse või naftareostuse korral, ütles ta.

Värk väitis, et Venemaa kohalolek Põhjamerel ja Atlandi ookeanil on väga väike. See annab Ameerika Ühendriikidele rohkem aega nende laevade vastu tegutsemiseks, kuna sõjalise sekkumise riskid on väiksemad.

Eesti mereväe laeval Soome lahes viibinud reporterid täheldasid Vene korvetti suure hulga seisvate naftatankerite lähedal, mis ootasid oma korda lähedalasuvatesse Venemaa sadamatesse sisenemiseks ja nafta laadimiseks.

Värki sõnul on Vaindloo ankrupaigas Eesti majandusvööndis asuvate tankerite arv sel nädalal kolmekordistunud 30-lt 40-le, kuna hiljutised Ukraina droonirünnakud Venemaa sadamale häirisid nende laadimisgraafikut.

Kreml peab sanktsioone katseks oma majandust halvata ja väidab, et tema laevadel on õigus Läänemerest vabalt läbi sõita. Samuti vastab Venemaa igale katsele nende reise peatada.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja USA kaitsetööstusettevõte Lockheed Martin allkirjastasid lepingu kolme täiendava HIMARS raketiheitja soetamiseks. Leping näeb ette ka ligi 11 miljoni dollari suurust investeeringut Eesti kaitsetööstusesse.

„Täiendavad HIMARS süsteemid kindlustavad Eesti kaitseväele ja NATO-le vajaliku süvalöögivõime, tugevdades oluliselt nii meie iseseisvat kaitsevõimet kui heidutust. Koostöö süvendamine Lockheed Martiniga toetab vahetult ka Eesti kaitsetööstuse arendamist,” sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.

Eelmisel kevadel saabusid Eestisse esimesed kuus Lockheed Martinilt ostetud HIMARS raketiheitjat. Kolme uue HIMARSi raketiheitja ja lisalaskemoona soetamisega jätkub Eesti koostöö maailma suurima relvatootjaga. „Tegemist on sihipärase ja pikaajalise tööga, mis toetab NATO kaitseplaanide rakendatavust. Samuti on ülioluline Lockheed Martini otseinvesteering Eestisse, sest sellised investeeringud riigikaitsesse ja kaitsetööstusesse muudavad Eesti tervikuna turvalisemaks,” lisas Pevkur.

Lockheed Martiniga sõlmitud leping aitab kaasata kohalikku kaitsetööstust. „Lisaks raketiheitjatele ja laskemoonale hõlmab uus leping ka investeeringut Eesti kaitsetööstusesse, mille tulemusel luuakse Eestisse HIMARSi komponentide hooldusvõimekus, mida saavad pakkuda meie enda ettevõtted,” ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) lahingplatvormide kategooriajuht Janari Kasemets.

Tema sõnul on tervitatav, et Lockheed Martin on valmis kaasama kohalikke ettevõtteid. „11 miljoni dollari suurune investeering Eestisse kombineeritakse Lockheed Martini ettepanekul investeeringutega teistesse lähiriikidesse nagu Läti, Leedu, Poola ja Soome, et luua regioonis laiaulatuslikum kompetents ning tagada vajalikud teenused kohapeal,” lisas Kasemets.

Mobiilne ja lahingutes testitud HIMARS pakub kaasaegseid võimekusi, sealhulgas täppisrelvastust, mis võimaldab toetada integreeritud tuleülesandeid, tabades punkt- või alasihte enam kui 300 kilomeetri kaugusel. Tänu heale ühilduvusele NATO ja liitlaste süsteemidega saab HIMARSi hõlpsasti integreerida ning vastavalt vajadusele kiiresti kasutusele võtta.

Täiendavad HIMARS raketiheitjad on planeeritud Eestisse jõudma 2027. aastal.

Aprilli alguses täienes Tervisekassa hüvitatavate ravimite loetelu. Ravimeid lisandus nii soodus- kui ka haiglaravimite sekka, parandades vähki ning eri silma- ja autoimmuunhaiguseid põdevate patsientide ja vaimse tervise muredega inimeste ravivõimalusi. Uued soodus- ja haiglaravimid moodustavad Tervisekassa eelarvest esimesel aastal kokku üle 1 528 000 euro.

Soodusravimite loetellu lisandus ravim Ryjunea (toimeaine atropiinsulfaat), mis on mõeldud laste lühinägevuse ehk miinussilma süvenemise aeglustamiseks. „Lühinägevuse levimus on tänapäeva eluviisiga seotud tegurite (vähene õues viibimine, nutiseadmed) tõttu viimastel aastakümnetel mitu korda suurenenud. Seisund tekib reeglina varases koolieas ning süveneb lapse kasvamise ajal. Mida varem see algab, seda suuremaks võib nägemishäire kujuneda täiskasvanueas, mis omakorda suurendab silmahaiguste riski ka hilisemas elus. Ravim aitab pidurdada lühinägevuse edasiarenemist ja vähendada tõsisemate silmahaiguste kujunemise riski,” selgitas Tervisekassa ravimite hüvitamise teenusejuht Getter Hark.

Eestis on aastas kuni 300 patsienti, kellel on ravimist abi. Võrreldes olemasoleva, haiglaapteekides valmistatava ravimiga, on Ryjunea kasutamine inimeste jaoks mugavam. Ravimi parem kättesaadavus jaeapteekides toob kaasa mõningase lisakulu, ligikaudu 150 000 eurot aastas.

Teise olulise ravimina on alates aprillist kasutusel Jakavi (toimeaine ruksolitiniib). See on abiks siirik-peremehe-vastu haiguse ravis patsientidele, kellel varasem ravi ei ole olnud piisavalt tõhus. „Siirik-peremehe-vastu haigus võib tekkida pärast luuüdi või vereloome tüvirakkude siirdamist, kui siirdatud immuunrakud hakkavad ründama patsiendi organismi, põhjustades põletikku ja kahjustusi erinevates elundites. Ravim aitab vähendada immuunsüsteemi reaktsiooni ning parandab inimese enesetunnet,” selgitas Hark. Ravi vajab hinnanguliselt viis-kuus patsienti aastas.

Aprill tõi uuenduse ka aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) patsientide ravis. Soodusravimite nimekirja lisati ravim Tentin (toimeaine deksamfetamiin), mida kasutatakse alternatiivse ravivalikuna nii lastel kui täiskasvanutel. „ATH on neuroloogiline arenguhäire, mille puhul on lapsel raske keskenduda, püsida paigal või kontrollida oma käitumist. See võib mõjutada nii õppetööd kui ka igapäevast toimetulekut. Ravi aitab parandada lapse tähelepanuvõimet ning vähendada impulsiivsust, olles osa terviklikust ravist, kuhu kuuluvad lisaks ravimile ka vaimse tervise alane nõustamine ja tugiteenused,” ütles Hark.

Uusi ravivõimalusi lisandus veel psoriaatrilist artriiti ja hiidrakulist arteriiti põdevatele patsientidele, samuti immunoglobuliin Hyqvia immuunpuudulikkuse asendusraviks ja ravimküünelakk seene küünhaiguse raviks.

Haiglaravimite uuendused

Tervisekassa täiendas ka haiglaravimite loetelu mitme uuendusliku ravimiga, mis parandavad raskeid ja harvaesinevaid haiguseid põdevate patsientide ravivõimalusi. Lisandus uus variant neovaskulaarse ealise maakula degeneratsiooni ehk kollatähni kärbumise raviks patsientidele, kellel praegu on ravivõimalused ammendunud. Tegemist on nägemise kadu põhjustava levinud haigusega vanemaealistel. Haiguse korral esineb patsientidel raskusi lähedale vaatamisel, nägude ära tundmisel ja auto juhtimisel. Ravimit Vabysmo (toimeaine faritsimab) vajab hinnanguliselt 1000 patsienti aastas, seejuures kasvab patsientide arv pidevalt seoses elanikkonna vananemisega.

Haiglaravimite sekka lisandus ka ravim nägemisnärvi neuromüeliidi spektri häire raviks. Tegemist on haigusega, mille korral ründab inimese immuunsüsteem kesknärvisüsteemi ning eelkõige nägemisnärvi ja seljaaju. See võib põhjustada nägemise halvenemist, liikumisraskusi ja püsivat puuet. Ravim on oluline nendele patsientidele, kelle senine ravi ei ole olnud piisavalt tõhus. Eestis on teadaolevalt viis patsienti, kellel aitab ravim Ultomiris, (toimeaine ravulizumab) pidurdada haiguse progresseerumist ja vähendada närvikahjustuse tekkimise riski.

Samuti lisandus haiglaravimite valikusse veel ravim Libtayo (toimeaine tsemiplimab) kaugelearenenud mitteväikerakk-kopsuvähi raviks ja ravim Eylea (toimeaine aflibertsept) enneaegsete laste võrkkestahaiguse raviks.

Lõunaeestlane esitas tehisarule ChatGPT küsimuse Kaja Kallase sobivuse kohta Eesti presidendiks. Vastus oli järgmine.

Küsimus, kas Kaja Kallas oleks Eestile sobiv president, ei ole ühese vastusega – see sõltub eelkõige sellest, milliseid omadusi presidendilt oodatakse.

👍 Tugevused, mis räägivad tema kasuks

• Rahvusvaheline kogemus ja nähtavus – peaministrina on ta olnud väga aktiivne eriti julgeoleku- ja välispoliitikas (nt Ukraina toetamine).

• Selge kommunikatsioon – oskab keerulisi teemasid arusaadavalt selgitada.

• Kindel väärtusruum – rõhutab demokraatiat, Euroopa Liitu ja NATOt.

⚠️ Võimalikud miinused

• Tugev parteiline taust – Eesti president peaks olema pigem tasakaalustaja ja kõigi ühiskonnagruppide ühendaja, mitte selgelt ühe poliitilise leeri esindaja.

• Konfliktne kuvand – tema juhtimisstiil ja otsused on tekitanud ka kriitikat, mis võib presidendi rollis olla takistuseks.

• Presidendi roll on teistsugune – Eestis on president pigem:
• • sümboolne riigipea

  • ühiskonna ühendaja

  • põhiseaduse hoidja, mitte igapäevapoliitika tegija

🧭 Kokkuvõte

• Kui hinnata rahvusvahelist esindusvõimet ja selget liidrirolli, siis oleks ta kindlasti tugev kandidaat.

• Kui aga rõhk on rahustaval, ühendaval ja parteipoliitikast distantseerunud rollil, siis võib tema profiil olla liiga terav.

👉 Lõppkokkuvõttes sõltub vastus rohkem väärtushinnangutest kui faktidest.

Kui tahad, võin  võrrelda teda ka mõne teise võimaliku presidendikandidaadiga.

Jah, võrdle Alar Karisega.

Võrdleme Kaja Kallase ja Alar Karise rolli ja sobivust Eesti presidendiks:

🧭 Taust ja profiil

Kaja Kallas

• Karjääripoliitik, olnud peaminister

• Tugev parteiline identiteet (Reformierakond)

• Väga nähtav rahvusvahelisel areenil

Alar Karis

• Teadlane ja riigiametnik (endine riigikontrolör, Eesti Rahva Muuseumi direktor)

• Parteitu taust

• Vähem poliitiliselt terav, rohkem institutsionaalne

🤝 Presidendi roll: ühendaja vs liider

Kallas

• Harjunud olema otsustaja ja poliitiline liider

• Võib olla keerulisem võtta neutraalset „kõigi president” rolli

Karis

• Sobib hästi tasakaalustajaks ja ühendajaks

• Väldib teravat poliitilist vastandumist

🌍 Rahvusvaheline esindamine

Kallas

• Väga tugev – tuntud ja mõjukas, eriti Euroopa Liidus ja julgeolekuteemadel

• Võiks presidendina olla väga nähtav ja aktiivne

Karis

• Rahulik ja korrektne esindaja

• Vähem mõjukas rahvusvahelises poliitikas, kuid stabiilne

🗣️ Suhtlusstiil ja kuvand

Kallas

• Otsekohene, vahel terav

• Inspireeriv toetajatele, aga võib vastandada ühiskonda

Karis

• Rahulik, akadeemiline, konsensust otsiv

• Vähem polariseeriv

⚖️ Kokkuvõte

• Kaja Kallas

  👉 tugev, nähtav ja mõjukas liider, kuid riskiga, et ei suuda olla piisavalt neutraalne ühendaja

• Alar Karis

  👉 klassikaline Eesti presidendi tüüp: tasakaalukas, parteitu ja ühendav, kuid vähem jõuline rahvusvaheliselt

🎯 Lihtsustatud valik

• Kui tahta aktiivset ja tugevat välispoliitilist häält → Kallas

• Kui tahta rahulikku tasakaalustajat ja ühiskonna ühendajat → Karis

Võru haridusringkond on sattunud uude tülli: sahistatakse, et tuntud fotograaf ja noortekirjanik Grethe Rõõm on oma töökaaslastega silmnähtavalt vastuollu läinud.

Mõned aastad tagasi koondatud kolleegi asemele „ausa konkurssi” kaudu ametisse nimetatud noortekirjanik on hakanud haridusse sisse juurutama isiklikke lemmikteooriaid, jättes kolleegidele mulje, et proua Rõõm ei ole senini aru saanud, millist ametit ta tegelikult täidab. Klassikalist haridust alavääristades propageerib ta nn „uhhuu-teooriaid”, jättes vastuseta küsimuse, kas selline praktika on koolipidaja jaoks üldse vastuvõetav.

Viimastel aastatel pääsevad Võru linnas ametisse valdavalt kas sotsiaaldemokraadid või Rõugest pärit kandidaadid, mistõttu valitsev vaikus on ehk mõistetav. Kuidas see töökius ja hariduskorralduse kaos mõjutab laste õpitulemusi, näitab aeg. Samuti tekib küsimus, miks peab Võru linn olema paik, kus elus mitte hakkama saanud rõugelased või sotsiaaldemokraadid saavad uue võimaluse. Ei ole saladus, et selliseid inimesi on linna toodud hulgakaupa.

Lõppkokkuvõttes on küsimus selge: kas haridus peab teenima poliitilisi ja isiklikke eelistusi, või peaks see ikkagi olema laste huvides? Võru kogemus näitab, et vastus ei ole sugugi lihtne.

Endine president Toomas Hendrik Ilves on pakkunud välja, et Eesti president võiks olla Kaja Kallas. See ettepanek pole ootamatu, sest Kallasest tahetakse Brüsselis lahti saada.

NATO juhiks ta ei kõlvanud USA vastuseisu tõttu. Nüüd on Kallasele vaja sooja maandumiskohta. See võiks olla Eesti presidendi ametikoht.

All on küsitlus, kas Kallas sobib Eesti presidendiks?

Kolm neljast Euroopa kodanikust leiab, et valitsused peaksid kehtestama sotsiaalmeedia kasutamisele vanuse alammäära, näitavad väljaande Politico avaldatud arvamusuuringu tulemused, mis viidi läbi EL-i kuues suuremas riigis.

Pool vastanutest ütlesid, et vanuse alammäär peaks olema 16 aastat, aga iga neljas leidis, et vanusepiir peaks olema vahemikus 13–15 aastat. Ainult neli protsenti vastanutest ütles, et sotsiaalmeedia kasutamisel ei tohiks olla vanusepiiranguid, samas kui 22 protsenti ütles, et piirangud peaksid jääma vanemate otsustada.

Politico avaldas uuringu tulemused ajal, mil üha rohkemate Euroopa riikide valitsused kaaluvad meetmeid, et takistada lastel juurdepääsu sotsiaalmeediale.

Hansabuss lõpetab alates juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud. Neil liinidel töötanud inimestele pakutakse töökohti teistes Hansabussi üksustes.

Hansabussi juhatuse esimees Indrek Halliste ütles, et viimastel aastatel on Viljandi-suunalised veod olnud väljakutsuvad, reisijate arv on piirkonnas väike ning konkurents paljude bussiliinide ja doteeritud rongiliiklusega tihe, vahendab ERR.

Eile registreeriti politseis 40 teadet telefoni- ja internetikelmusest, millest kuuel juhul said inimesed varalist kahju kokku summas ligi 132 620 eurot.

Politseile teatati, et inimene märkas autotulede müügikuulutust ning kontakteerus nende ostmiseks sõnumite teel müüja poole. Mees tasus tulede eest, kuid lubatud kaupa ta kätte ei saanud. Samuti pole talle tagastatud ka raha. Kelmusega tekitatud kahju on 220 eurot.

Politseisse pöördus Vinni vallas elav 81-aastane naine, kellele laekus Facebook Messengeri kaudu temale tuttava inimese kontolt sõnum osaleda Ikea loosis, kus on võimalus võita raha. Selleks pidi naine avama veebilehe ning sisestama oma isikukoodi ja ID-kaardi PIN-koodid. Seejärel loodi kannatanu teadmata talle Smart-ID konto. Naine sai aru, et tegu võib olla kelmusega ning võttis kohe ühendust pangaga, kuid selleks ajaks oli tema kontolt juba erinevad rahasummad broneeritud, mida ei ole õnnestunud tagasi saada. Esialgne kahju on vähemalt 3000 eurot.

9. aprillil teatati, et 69-aastase naisega hakkas 2021. aastal Facebooki ja Whatsapp kaudu romantilise suhte loomise eesmärgil suhtlema meesterahvas, kes väitis, et töötab Norras natfaplatvormil. Ligi viis aastat kestnud suhtluse jooksul mõjutas armukelm kannatanut erinevatel ettekäänetel talle raha saatma, lubades kõik hiljem intressidega tagasi maksta. Ühel hetkel võttis kelm kannatanuga uuesti ühendust ning väitis, et sattus raskesse õnnetusse, mille tagajärjel oli mitu nädalat koomas. Ravikulude katteks palus armukelm taas rahalist abi, mille jaoks võttis naine laenu. Mõne aja möödudes palus kelm rahalist abi advokaadi palkamiseks, et saada naftaplatvormil teenitud raha kätte. Selleks saatis kannatanu kelmile mitmel korral pakiautomaadiga sularaha ja kinkekaarte. Kelmusega tekitatud kahju on esialgsel hinnangul üle 50 000 euro.

9. aprillil teatati, et 52-aastane mees otsis veebruari alguses Facebookis mööbli tellimise võimalust ja nägi reklaami, kuhu jättis enda kontaktid. Mõne aja pärast võttis temaga Telegramis ühendust tundmatu inimene, kes palus paigaldada telefoni Zoom Workplace rakenduse, mille kaudu toimus edasine suhtlus. Vestluse käigus mõjutas kelm kannatanut, et ta hakkaks raha teenima Zentara platvormil. Väidetava maakleri juhendamisel avas kannatanu krüptorahakoti ja konto kauplemisplatvormil ning teostas esimese sissemakse summas 1000 eurot. Peale seda umbes kuu aja vältel vormistas kannatanu väidetava maakleri mõjutusel enda nimele mitu laenu ja avas krüptorahakoti Trust Wallet keskkonnas, kuhu teostas ülekandeid. Kannatanu platvormilt teenitud raha üle kanda ei saa ning temalt nõutakse täiendavate maksete tegemist. Kelmusega tekitatud kahju on esialgsel hinnangul 37 620 eurot.

9. aprillil teatati, et 81-aastasele Pirital elavale naisele helistasid näiliselt politsei ja Maksu- ja Tolliameti nimel kelmid sularaha deklareerimise ettekäändel. Kelmide mõjutusel andis kannatanu tema juurde koju tulnud võõrale inimesele sularaha summas 6750 eurot.

Kui saad kahtlase kõne, katkesta see kohe! Kontrolli alati e-kirja saatja aadressi ning vajadusel küsi info kohta üle asutuse ametlikult kodulehelt leitud kontaktnumbril.

• Ära jaga enda PIN-koode mitte kellegagi. Riigiasutused ega pangad ei küsi kunagi inimestelt PIN-koode.
• Ära jaga enda kodust aadressi võõrastega.
• Ära tee võõrastega rahalisi tehinguid.
• Ära anna võõrale raha.

Politsei ootab inimestelt kelmuste vihjeid – sh kuvatõmmiseid ja kõnesalvestisi aadressil kelmused@politsei.ee.

Neljapäeval, 9. aprillil toimus Valga kultuurikeskuses Politsei- ja Piirivalveameti ning Valga Vallavalitsuse eestvedamisel kogukonnaga kohtumine, millest võttis osa ligikaudu 50 kohalikku elanikku.

Kohtumine toimus seoses eelmisel nädalal linnas toimunud traagilise sündmusega, mis on puudutanud paljusid ning tekitanud kogukonnas muret ja küsimusi. Kohtumise eesmärk oli pakkuda inimestele võimalust turvalises keskkonnas oma mõtteid jagada, küsimusi esitada ning saada selgitusi toimunu ja edasiste sammude kohta.

Lõuna prefekt Vaiko Vaher andis kohtumisel esmalt värskeima ülevaate laupäeva öösel toimunud tapmisest, kus kinnitas, et kahtlustatavad on tabatud ja oht kogukonnale on möödas. Seejärel rääkisid Valga piirkonna grupijuht Kairi Ruus ning Valga vallavanem Mart Kase fookusesse inimeste turvatunde taastamine.

Aruteludes käidi läbi mitmeid teemasid, sealhulgas politseipatrullide kohalolek Valgas, ettepanekud turvalisuse suurendamiseks ning kogukonna roll turvalise elukeskkonna kujundamisel.

Piirkonnavanem Kairi Ruus tõdes, et kogukonnal on mõistetavalt turvalisusele suured ootused, seega on lahenduste otsimisel igati oluline kuulata ka nende ettepanekuid ja neid töösse kaasata. „See on usaldusliku suhte alus. Mida rohkem märkame, seda paremini saame reageerida ja probleeme juba eos ennetada,” ütles Ruus. „Siinkohal on tähtis ka rollide selgus. Iga osapool peab teadma, milline roll on politseil, kohalikul omavalitsusel, haridusasutustel ja valgalastel endil turvalisuse loomisel ning kuidas üheskoos olukorda parandada.”

„Valga vald teeb igapäevaselt tööd selle nimel, et meie inimesed tunneksid end turvaliselt. Sellised kohtumised on olulised, et kuulata kogukonda, mõista nende muresid ning leida koos lahendusi, mis aitavad turvatunnet taastada,“ sõnas Valga vallavanem Mart Kase.

Emotsionaalselt raskete sündmuste puhul, on oluline hoolida iseendast ja oma lähedastest. Kui tunned, et vajad tuge, siis on abi olemas:

• Ohvriabi telefon: 116 006
• Hingehoiu telefon: 116 123
• Lasteabi telefon: 116 111
• Veebinõustamine: hingehoid.ee/vajad-toetust või noustamine.peaasi.ee

Eestis on ilm harva igav. Novembri udu Tallinnas, veebruari lumetorm, mis sulgeb Pärnu-Tallinna maantee, äkilised kevadüleujutused Emajõel või juuli õhtul tekkiv vihmasadu, mis katab terve Hiiumaa – kliima siinmail on muutlik ja inimesed on sellega aastasadade jooksul õppinud arvestama. Küll aga on muutunud vahendid, mille abil ilma jälgitakse.

Reaalajas ilmaandmed ja nutikad digilahendused on viimase kümne aastaga põhjalikult muutnud seda, kuidas eestlased oma päeva planeerivad. See ei ole väike nüanss – see on sisuline muutus põllumehe, bussijuhi, ehitustöölise ja kõikide teiste igapäevaelus.

Rohkem kui temperatuur – mida kaasaegne ilmateade tegelikult näitab

Vanasti tähendas ilmateade seda, et keegi luges raadios ette järgmise päeva temperatuuri ja ütles, kas tuleb vihma või mitte. Tänapäeval pakuvad platvormid nagu ilm.ee, Foreca ja Yr.no täpset tunniprognoosi, sademeradari kaarti, tuule käigu animatsiooni, õhuniiskuse, UV-indeksi ja mereolude andmeid.

Eesti tingimustes on just tuuleandmed sageli kriitilise tähtsusega. Väinamerel ja Läänemere rannikul võib tuul tugevneda mõne tunniga normaalsest tormitugevuseni. Parvlaevaoperaatorid Tallinn–Helsingi või Virtsu–Kuivastu liinil jälgnevad neid andmeid pidevalt. Samuti kalamehed, kes pärast tööpäeva lähevad õhtul Peipsile – valesid tingimusi mõistmata võib see olla ohtlik otsus.

Talvine liiklus ja jääteed – kus ilmateave päästab aega ja elusid

Eesti talv toob kaasa eripalgeline väljakutseid liiklusele. Jaanuaris võib öösel temperatuur langeda −20 kraadini, hommikul aga tulla vihm, mis kõikidel teedel jääkihi tekitab. Sellistes tingimustes ei ole märgistus „pukseerimine võib vajalikuks osutuda” pelgalt jäite hoiatus – see on reaalne prognoos, mis mõjutab kümnete tuhandete inimeste hommikust liikumist.

Maanteeameti ja ilm.ee koostöös loodud teeolude kaart on hea näide sellest, kuidas reaalajas andmed muudavad liikluse ohutumaks ja prognoositavamaks. Juht, kes teab, et Rapla–Järvakandi lõik on juba lund täis, võib valida alternatiivse marsruudi või lahkuda kodust varem. Jääteede avamist Saaremaale ja Hiiumaale jälgivad sajad inimesed päevas – see mõjutab otseselt nende tööd, ostlemist ja perekondlike ürituste korraldamist.

Põllumajandus ja metsatöö – ilm kui äriökonomia

Eestis on ligi 20 000 põllumajandusettevõttet, kellest suur osa tegeleb teravilja, rapsi või kartuli kasvatamisega. Üks saagikust mõjutav tegur – pidev vihm koristuse ajal – võib tähendada sadu tuhandeid eurosid kahju. Tänapäeval on enamikul suurematel taludel ligipääs eritellimuslähedastele ilmaandmetele, mis arvestavad konkreetse maatüki kõrgust, mullaniiskust ja mikroklimat.

Metsatöös määrab ilm, millal on mõistlik alustada langetamist, et metsamasin ei jääks pehme pinnasega metsa kinni. Ehitusettevõtted planeerivad betoonivalamisi ja katusetöid vastavalt prognoosile. Logistikaettevõtted arvestavad jäätingimusi Narva sõitudel. Kõik see tähendab, et täpne ilmateave on otsene majandusliku efektiivsuse tegur.

Linnakodaniku hommik – kuidas ilm mõjutab 10 miljonit väikest otsust

Tallinna ühistranspordiamet kasutab ilmaandmeid bussivoorude kohandamiseks tormiprognoosi korral. Jalgrattaringlus Tallinn Bike Share on ilmast sõltuv teenus – vihmasel päeval võib kasutajate arv langeda üle 80%. Need pole abstraktsed numbrid: need tähendavad, et tööandja peab arvestama hilinevate töötajatega või et lasteaiaõpetaja otsustab, kas minna lastega õue või mitte.

Mobiilirakendused nagu ilm.ee äpp, AccuWeather või Weather Underground pakuvad tänapäeval hoiatusi konkreetseks asukohaks – mitte lihtsalt „Tallinnas tuleb vihma”, vaid „Kadriorus algab vihm kell 14:20, kestvus 40 minutit”. See täpsus muudab planeerimise võimalikuks teisel tasandil.

Vaba aeg, sport ja õuetegevused

Eestlased on aktiivsed välitegevuste harrastajad – suusatamine Otepääl, jõeretked Soomaal, rattamatkad läänesaartel või suvised laagripäevad Läänemaa rabas. Kõigi nende tegevuste puhul on ilm määrav tegur, mis mõjutab nii ohutust kui ka elamõnu.

Otepää Spordikeskus avaldab ilmaanduritel põhineva lumikatte informatsiooni suusamäärete valikuks – näide sellest, kuidas täpsed ilmaandmed integreeruvad konkreetsetesse teenustesse. Kanuuklubid Emajõel jälgivad veetaset ja voolukiirust reaalajas, enne kui saadavad gruppe vee peale. Merepäeva või rattasõidu planeerijad teavad, et üks vale otsus halva ilma tõttu võib rikkuda nädalavahetuse. Täpne ilmateave on nende puhul otsene elukvaliteedi tegur.

Digitaalne sisekeskkond halva ilmaga – kuidas inimeste käitumine muutub

Huvitav nähtus, mida ilmateenuste analüütikud on täheldanud: selge korrelatsioon halva ilma ja digitaalse tegevuse vähenemise vahel. Kui väljas on tuisk või külm vihm, kasvab veebi- ja nutiseadme kasutus märgatavalt. Inimesed piiravad õueviibimist, liiguvad rõõmusamatesse sisekeskondadesse ja otsivad värskeid digitaalseid tegevusi.

Just sellistel hetkedel näevad kasutajad rohkem aega erinevate veebiplatvormide uurimiseks ja võrdlemiseks. Üks selliseid ressursse on Läti kasiinod Luckylatvian.com veebilehel, mis koondab ülevaateid erinevatest meelelahutusplatvormidest – näide sellest, kuidas digitaalne võrdluskeskkond töötab sarnaselt hästi nagu ilmateenuste agregaatorid: andes kasutajale kõige olulisema info ühes kohas, ilma et peaks külastama kümneid eri lehekülgi.

Personaliseeritud ilmateenused – üldisest eriprogrammini

Kaasaegsed ilmarakendused on läinud kaugelt kaugemale üldisest prognoosist. Ilm.ee mobiilirakendus võimaldab seadistada teavitusi konkreetseteks tingimusteks – näiteks hoiatus, kui temperatuur langeb alla nulli, või teade, kui UV-indeks tõuseb üle ohupiiri. AccuWeather’i MinuteCast annab minutipõhise vihmaennustuse kasutaja täpsele asukohale.

Põllumajandustootjatele pakuvad teavet spetsialiseeritud lahendused nagu DTN või Meteoblue kaardid, mis arvestavad mikroklimaatilisi tegureid. Sadamatele ja laevandusele pakub Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) professionaalseid meretuuleennustusi kuni viie päeva ulatuses. See eritiäpsus muudab tootmis- ja logistikaotsused andmepõhiseks.

Tulevik – tehisintellekt ja hüperlokaliseeritud ilmaennustus

Ilmaennustuse täpsus on viimase 30 aastaga dramaatiliselt paranenud. Viiepäevane prognoos tänapäeval on täpsem kui kolmepäevane prognoos 1990ndatel. Tehisintellekti kasutuselevõtt mudelites – mida katsetab näiteks Google DeepMind oma GraphCast süsteemiga – lubab järgmisel kümnekonnal aastal veelgi suuremat kiirust ja paremaid lokaalseid prognoose.

Eesti jaoks tähendab see potentsiaalselt seda, et tulevikus on võimalik ennustada, millal täpselt hakkab sadama konkreetse talu kohal või millal Tallinna kesklinna kohal murdub pilvkate lahti. EMHI osaleb Euroopa Keskpika Ilmaprognoosi Keskuse (ECMWF) rahvusvahelises koosstruktuuris, mis tagab, et Eesti saab juurdepääsu maailma parimatele ilmamudelitele.

Kokkuvõte

Reaalajas ilmaandmed ei ole enam pelgalt uudishimu rahuldav lisainfo – need on muutunud Eesti igapäevaelu, majanduse ja ohutuse lahutamatuks osaks. Parvlaevad, põllumajandus- ja ehitusettevõtted, koolid ja rattamatka planeerijad kasutavad kõik samu andmeid – igaüks vastavalt oma vajadustele.

Eesti on selles valdkonnas hästi positsioneeritud: EMHI pakub kvaliteetseid andmeid, ilm.ee on usaldusväärne kohalik platvorm ja rahvusvahelised teenused täiendavad seda pilti. Inimesed, kes oskavad neid vahendeid kasutada, säästavad aega, väldivad riski ja elavad mõnevõrra mõistlikumalt – sõltumata sellest, mida ilm järgmiseks toob.

Automaks ja viimaste aastate kõrge inflatsioon on muutnud ka liikluskindlustuse turgu ning inimesed otsivad võimalusi, kuidas selle pealt kokku hoida. Õnnetuse korral sündmuskohalt lahkumine või erimeelsused asjaolude väljaselgitamisel tekitavad seega üha rohkem sekeldusi, nentis Europcar Eesti juht Argo Rebane.

„Kõige keerulisemaks on nii-öelda sõna sõna vastu olukorrad, mille puhul ka politseil ei ole suurt midagi teha ning õnnetuse süüdlane võibki jääda välja selgitamata. See tähendab halvemal juhul seda, et kannatanu peab katma oma sõiduki remondikulud ise,” tõdes Rebane.

Kuigi Europcari täisteenusliisingu klientidele sõitmiseks antud autod on kaitstud kaskokindlustusega, siis liiklusõnnetuse täpsete asjaolude väljaselgitamine on ikkagi  vajalik.

„Sageli kulub süüdlase väljaselgitamiseks ja remonttöödeks päris kaua aega ning seetõttu tekib vajadus asendusauto järele. Kliendid ei oska seda sageli isegi küsida ega ole teadlikud, et selline võimalus üldse on,” sõnas Rebane.

Inimene, kellel autot igapäevaselt vaja on, võiks mõelda, kuidas muutub tema elu siis kui tal autot enam käepärast ei ole. „Ka esmapilgul väikese plekimõlkimise asjaolude väljaselgitamine ja remont võib võtta mitu kuud. Kui pead samal ajal omast taskust autorenti või taksot kinni maksma, siis võivad kulud minna päris suureks ja säärase riski vastu kindlustamine ei tundugi enam nii kallis,” nentis Rebane.

IIZI: plekimõlkimiste üle vaieldakse üha enam

Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel esitati möödunud aastal kindlustuslepitusele 527 lepitusavaldust, mis on suurim arv kogu lepitusorgani tegutsemisaja jooksul. Kasv on olnud märgatav ka aastases võrdluses: liikluskindlustuse vaidluste arv suurenes ligi 17%.

See näitab, et igal aastal tekib üha rohkem juhtumeid, kus kliendi ja kindlustusandja nägemus intsidendist ei lange kokku.

„Kõige sagedamini tekivad vaidlused just väiksemate kahjude ehk nn plekimõlkimiste puhul, kus olukord ei ole üheselt tõendatav. Seda kinnitab ka statistika. Eesti Liikluskindlustusfondi andmetel 42% kõigist liikluskindlustuse juhtumitest on seotud parkimisega,” sõnas IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse ekspert Triin Kääramees.

Oluline roll on ka teadlikkusel. IIZI ja Norstati uuringu kohaselt ei ole ligikaudu kolmandik autojuhtidest enne kahjujuhtumit oma kindlustustingimustega piisavalt kursis, mis mõjutab ootusi ja arusaamu vastutusest.

Kuigi selliste kahjude suurus jääb sageli sadade kuni mõne tuhande euro vahele, võib ebaselge vastutuse korral see kulu jääda täielikult sõiduki omaniku enda kanda.

„Seda kinnitavad ka reaalsed juhtumid. Näiteks tekitavad segadust olukorrad, kus tanklast lahkudes unustatakse tankimispüstol paaki või parklas mõlgitakse autouksega teist sõidukit. Sageli arvatakse ekslikult, et sellised juhtumid ei kuulu liikluskindlustuse alla, kuigi tegelikult on liikluskindlustusega kaetud enamasti kõik kahjud, mida teistele tekitatakse,” ütles Kääramees.

Enamus õnnetusse sattunud juhte on kogenud süü omaksvõtmises erimeelsusi 

IIZI ja Norstati uuring näitab, et ligi 70% autojuhtidest on kogenud kahjujuhtumit, kus olukorra tõlgendamine ei ole üheselt selge. See tähendab, et vaidlusalused olukorrad ei ole erandlikud vaid pigem igapäevased.

„Praktikas saab otsustavaks see, kui hästi on sündmus dokumenteeritud. Kõige sagedamini jääb probleemiks just puudulik info: näiteks on tehtud liiga vähe fotosid, puudub selge kirjeldus või ei ole võetud tunnistajate kontakte,” selgitas Kääramees.

Seetõttu tasub õnnetuse hetkel koguda võimalikult palju infot ja teha fotod erinevate nurkade alt, et oleks näha kahjustused, sõidukite asend ja teekattemärgistus. Lisaks panna kirja täpne sündmuste kirjeldus ning võimalusel võtta tunnistajate kontaktid.

Lisaks tasub tähele panna, kas läheduses võib olla turvakaameraid, mille salvestised võivad hiljem aidata juhtunu täpsustamisel.

Kui kokkulepet ei sünni, on mõistlik kaasata ka politsei, et juhtum fikseeritaks ametlikult.

Saue riigigümnaasium läheb haridusministeeriumi soovil sügisest üle kella üheksasele koolipäevale, kuigi 75 protsenti kooliperest oleks soovinud alustada tundidega jätkuvalt kell 8.30. Koolipäeva hilisem algusaeg toob pingeid ka maakonna bussiliinide korraldajatele.

Saue riigigümnaasiumi direktori Taavi Vilba sõnul on koolipere ja lapsevanemad koolipäeva alguse nihutamise suhtes kriitilised, vahendab ERR.

Eesti riigiteenistujate seadmetesse prooviti õngitsuskirjadega tuntud mõttekoja juhi nime kasutades sisse saada. Sihitud küberoperatsioon oli rahvusvahelise ulatusega, jõudes ka Venemaa opositsionääri Aleksei Navalnõi endise kampaaniajuhini.

Sel nädalal saatis Riigi infosüsteemi amet (RIA) erinevatesse asutustesse meili, milles hoiatas leviva õngitsuskirja eest. Ka ERR-i jõudnud õngitsuskiri kutsub rahvusvaheliselt tuntud mõttekoja Atlantic Councili juhi Frederick Kempe nime all üles registreerima kinniste uste taga peetavale strateegilisele arutelule.

Iroonilisel kombel on kelmide väljamõeldud arutelu nimi „Rikkejooned & tulemüürid: kaitstes Euroopa turvalisust keset rahvusvahelist ebastabiilsust.” Iseenesest pole õngitsemises enam midagi erakordset, kuid juhtumi muudab tavatuks, et tegemist on nn harpuunimisega (inglise k. spear phishing).

Naiskodukaitse korraldab sel suvel kolm ohutushoiulaagrit organisatsiooni mitte kuuluvatele naistele, et arendada nende individuaalseid oskuseid kriisiolukorras hakkama saamiseks. Esimene laager toimub 4.-5. juulil Harjumaal, teine laager toimub 11. juulil Saaremaal ja kolmas 15.-16. augustil Põlvamaal.

Laagrite korraldamise eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust ning valmisolekut erinevateks kriisiolukordadeks. Ohutushoiulaager on hea võimalus saada koolitust eluks vajalikel teemadel. Sarnast laagrit on Naiskodukaitse korraldanud juba kümme korda ning aastate jooksul on kokku koolitatud üle 1000 naise üle Eesti.

Laager on osalejatele tasuta ja praktilise suunaga – iga teema juures saab käed külge panna ja kõike ise proovida. Võimalus on harjutada esmaabi andmist, proovida ise tuld kustutada ja õppida, kuidas metsas hakkama saada. Lisaks on osalejatel võimalik piiluda militaarmaailma ehk ööbida sõduritelgis või sellega tutvuda, proovida, kuidas sõdurid metsas ise süüa teevad, koolitada end sidepidamises ja tutvuda relvadega.

Kuna Saaremaa laager on ühepäevane ning Harjumaa ja Põlvamaa laagrid kahepäevased, on programmis pisut erinevusi. Täpsemalt saab laagrite sisuga tutvuda Naiskodukaitse kodulehel: https://www.naiskodukaitse.ee/Ole_valmis_laager_4733.

Registreerumine Harjumaa laagrisse lõpeb 16. juunil, Saaremaa laagrisse 28. juunil ja Põlvamaa laagrisse 13. juulil.

Naiskodukaitse arendusspetsialisti Reelika Rohuste sõnul on laagris osalemine järjest populaarsemaks muutunud. „Kriisideks valmistumine on oluline ning laagrist saab palju teadmisi ja praktilisi oskusi esmaabist tuleohutuseni ning metsatarkusteni välja,” lisas Rohuste. „Kellel laagris õpitud teemade osas suurem huvi tekib, siis neid ootame liituma Naiskodukaitsega. Kõik Naiskodukaitse liikmed läbivad süvendatult sarnastel teemadel baasväljaõppe ning lisaks on võimalik end täiendada erinevatel koolitustel ja õppustel,” rääkis Rohuste.

Laagri korralduses on hoolitsetud ka selle eest, et naistel ei jääks laagris osalemata lapsehoidja puudumise tõttu – osalejad saavad laagrisse kaasa võtta oma 7+ aasta vanused lapsed, kellele on korraldatud ohutusteemalised õppetoad sobivas mängulises võtmes.

Naiskodukaitse on üle-eestiline vabatahtlik naisi koondav organisatsioon, mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse läbi Kaitseliidu tegevuses osalemise, kodanike harimise ning isamaaliste traditsioonide hoidmise. Ühe olulise suunana arendab Naiskodukaitse elanikkonnakaitse valdkonda. Iga Naiskodukaitse liige suudab hädaolukorras ise hakkama saada ja ka teisi aidata. Praeguse seisuga on Naiskodukaitses pea 4000 liiget.

• võta hoog maha ning vajaduse korral jää seisma, et veenduda liikumise jätkamise ohutuses;
• järgi liiklusmärke ja valgusfoore;
• anna alati lähenevale raudteesõidukile teed;
• pea meeles: kõik rongid ei peatu peatuskohtades;
• ole tähelepanelik jaamades ja kohtades, kus on mitu paari rööpaid – ühe mööduva rongi tagant võib tulla kohe teine.

Valitsus andis kaitseminister Hanno Pevkurile nõusoleku korraldada riigi asutatud lõhkeainetootja Hexest Materialsi strateegilise investori leidmiseks valikpakkumine.

Hexest Materialsi ülesanne on rajada Eestisse sõjalise lõhkeaine tehas, et vähendada lõhkeaine puudujääki Euroopa kaitsetööstuses, suurendada Eesti kaitsetööstust ja kaitsevõimet ning elavdada Eesti majandust. Tegu on praegu 100-protsendise riigi äriühinguga, millesse edaspidi kaasatakse strateegiline investor nii, et riik säilitab enamusosaluse.

„Eesti riik kavandab sõjalise lõhkeaine RDX tehase rajamist strateegilise tootmisvõimsusena. Aeg on küps astuda järgmised sammud Hexest Materialsi arengus. Strateegilise investori leidmiseks vaatame lõhkeaine, laskemoona või sõjarelva tootjate poole, kes tegutsevad meie liitlas- ja partnerriikides. Tulevase võtmepartneri oskusteave aitab Hexest Materialsil siseneda edukalt kaitsetööstusturule, olla konkurentsivõimeline ja teenida tulu,” ütles kaitseminister Pevkur.

„Hexest Materialsi fookus on viimastel kuudel olnud läbirääkimistel põhitehnoloogia partneriga, samal ajal oleme täpsustanud äriplaani ning laiendanud meie tuumikmeeskonda. Oleme teinud ettevalmistusi strateegilise investori kaasamiseks. Liigume heas tempos, et jõuda eesmärgini alustada lõhkeaine tootmist 2028. aastal,” ütles Hexest Materialsi juhatuse liige Randel Veerits.

Strateegilise investori leidmiseks korraldab kaitseministeerium Hexest Materialsi aktsiate märkimise eesõiguse võõrandamiseks valikpakkumise, milles osalejad peavad täitma mitu eeltingimust, et tagada nii finantsstabiilsus kui ka võime siseneda ja tegutseda kaitsetööstusturul. Tingimuste kohaselt peab strateegilisel investoril olema võimekus investeerida vähemalt 50 miljonit eurot. Lisaks peab tal olema pädevus toota ja müüa sõjalist lõhkeainet, sõjalist laskemoona või sõjarelvi ja relvasüsteeme. Kuna valikpakkumine on seotud julgeolekukaalutlustega, siis strateegilisele investorile kehtestatakse usaldusväärsuse ja päritoluga seotud tingimusi.

Valitsus andis kaitseministrile samuti volituse suurendada edaspidi Hexest Materialsi aktsiakapitali. Strateegiline investor saab Hexest Materialsis 49-protsendise osaluse, saades aktsiate märkimiseks eesõiguse kooskõlas valikpakkumise tulemusel sõlmitud investeerimislepinguga. Riik säilitab enamusosaluse, märkides ülejäänud aktsiad. Täpne omakapitali sissemakse ja lõplik aktsia hind selgub valikpakkumise käigus.

Hexest Materials AS on 2025. aastal riigi asutatud äriühing, mille osaluse valitsejaks on kaitseministeerium ning tegevusala on sõjalise lõhkeaine RDX tootmine. Tehase täpne asukoht ei ole veel otsustatud, võimalikud asukohad kaalutakse läbi käimasoleva riigi eriplaneeringu raames. Plaan on alustada lõhkeainetehases tootmist 2028. aastal.

Tartu Rakenduslik Kolledž VOCO on jõudnud konkursi „Aasta Kool 2026“ finaalis kolme parima kooli hulka. Lisaks VOCO-le pääsesid finaali Kaarli Kool ja Pärnu Koidula Gümnaasium. 

Konkursiga märgatakse ja tunnustatakse koole, kus koostöiselt ja kogukonda kaasavalt viiakse ellu tõenduspõhiseid haridusuuendusi, toetatakse iga õppija ja koolipere liikme heaolu ning arendatakse õppija eripära väärtustavat koolikultuuri.

VOCO jaoks on tegemist ajaloolise saavutusega. „Aasta Kooli” konkurss toimub tänavu üheksandat korda ning varasematel aastatel on tiitli pälvinud üksnes üldhariduskoolid.

See ei ole oluline tunnustus ainult VOCO-le, vaid kogu kutse- ehk rakenduslikule haridusele laiemalt. Kutsekoolid tõestavad iga päev, et praktiline haridus ei ole lihtsam tee, vaid väärtuslik ja sageli väga nõudlik valik. „Aasta Kooli” tiitel oleks tunnustus sellele põhimõttele kogu kutsehariduses.

Kutseharidusest tulevad inimesed, kes ehitavad meie maju, hoiavad töös elektrisüsteeme, valmistavad toitu ja hoolitsevad meie lähedaste eest. Nad on ühiskonna selgroog ning väärivad, et nende tööst ja haridusteest räägitaks uhkusega. VOCO poolt hääletamine ei ole ainult ühe kooli toetamine, vaid ka selge seisukohavõtt: kutseharidus on väärtuslik, nähtav ja uhkust vääriv valik.

Rahvahääletus on avatud 10. aprillist kuni 17. aprillini kell 12.30 ERR Novaator portaalis.  „Aasta Kool 2026” võitja kuulutatakse välja 5. mail ETV saates „Terevisioon”, mis läheb eetrisse tiitli pälvinud koolist. Tiitli annab üle haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Ukraina teatas, et ei peata rünnakuid Venemaa naftatehaste vastu, kuigi partnerid seda nõuavad.

Ukraina presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov teatas, et partnerid on nõudnud Venemaa energiataristu ründamise peatamist, kuid Ukraina on sõjas, seega ei saa ta loobuda sellistest rünnakutest.

Budanov tuletas ka meelde, et alates 2022. aastast on Ukraina silmitsi seisnud olukordadega, kus partnerid on palunud mitte kasutada oma relvi Venemaa Föderatsiooni territooriumil.

„Neid (liitlasi – toim.) võib mõista, see on nende tõde. Aga on ka meie tõde ja meie riiklik huvi,” sõnas ta.

❗️Budanov on strikes against the Russian Federation: “We will not stop”

The Head of the Office of the President of Ukraine stated that requests from partners to stop strikes on Russian energy infrastructure do indeed exist, but Ukraine is at war, so it will not refuse such… pic.twitter.com/VfPjaJgQwD

— 🪖MilitaryNewsUA🇺🇦 (@front_ukrainian) April 9, 2026

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 10. aprill 2026:

rindejoones muutusteta ja kaugele ulatuti ning Valge Maja toetuse puudumine Ukraina suunal.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Kaugele ulatuti.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. putin käskis Ukrainas kõigil rinnetel sõjategevuse lõpetada seoses õigeusu lihavõttepühadega.

12. venemaa pensionifondi eelarves on rekordiline 1,2 triljoni rubla suurune auk.

13. venelased peavad kiirmaksete süsteemi kaudu ülekannete tegemisel sisestama oma maksukohustuslase numbri.

14. venemaa keskpank registreeris majanduse rahavoogude tugeva languse.

15. Tšehhi president ütles, et Trump on NATO usalduse õõnestamiseks teinud rohkem kui putin paljude aastate jooksul.

16. USA sõjalisest abist Ukrainale.

17. Lühiuudised

Kindral Sõrski sõnul on venemaa suurendanud oma mehitamata õhuväeüksuste koosseisu 101 000-ni ja plaanib aasta lõpuks jõuda 165 000-ni.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 163 lahingukokkupõrget. Suuri muutusi intensiivsuses sektoriti polnud. Pisu rohkem surutakse Kupianski poole ning ikka Kostjantõnivka, Pokrovsk ja Huljaipole kant tihedaimad. Kevadiselt on rohkem rünnakuid Hersoni kandis, kus vene pool on hakanud üritama likvideerida Ukraina sillapead Dnepri idakaldal ja saama kontrolli Dnepri deltas asuvate saarte üle ehk siis tavapärane kevad. Küll tundus eilsegi kohta, et vene pool otsib piki rindejoont rohkem uusi kohti surveks ja proovib.

Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutades ühte raketti, ja 70 õhurünnakut, heites alla 210 juhitavat pommi. Lisaks kasutas vaenlane 10 340 kamikaze-drooni ja sooritas 3580 rkaudtulelasku, sealhulgas 56 mitmikraketisüsteemidega.

Täna lubab Ukrainas vihma ja lörtsi ning see pakub paremat varjatust droonide eest.

1. venemaa rünnakute tagajärjel Dnipropetrovski oblastis hukkus kaks ja sai haavata kolm inimest… ikka tabatakse kortermaju, eramuid, muinsuskaitseobjekte, kauplusi jne.

2. Ukraina droonirünnakud tabasid okupeeritud Melitopolis elektrialajaama, põhjustades linna osades elektrikatkestusi.

Ukraina droonid ründasid eile õhtul Luhanski oblastis okupeeritud Dovžanskis asuvaid sihtmärke. Päris suur tulekahju järgnes.

Esimesed öised infokillud, et Ukraina omad ulatusid Moskvast kaugemale.

Laekusid teated Neptuuni laevatõrjerakettide laskmise kohta.

Volgogradi naftatöötlemistehases teatati droonide rünnakust.

Saranskis teatati suuremast suitsusambastst vahetult pärast raketihäire väljakuulutamist.

Õhutõrje töötas Nižnekamskis, Tatarstanis.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: ikka Kupjanskisse mõni vene väike üksus jõuab ja seni jätkab nende hõrendamist Ukraina droonide ning kaudtulega ja hoiab elavjõudu. Seni on suudetud hoida soldatite arvu linnas ühel tasemel.

6. Siversk: muutusteta rindejoones.

7. Bahmut: jätkuvalt udus… eip tea, kas hakata rohkem muretsema või rõõmustama.

8. Donetsk: muutusteta, aga infolillud lasevad aimata, et Ukraina ka jätkab vasturünnakuid, mis pigem küll alade puhastamised ehk siis eip lasta soldatitel eesmistel possadel rahulikult olla.

9. Lõunarinne: vist muutusteta. Sektori ida osas hallis alas toimetamisi jagus ning tundub, et vene pool on suurendamas survet Huljaipole linna kandis suunaga loodesse. Kuidagi väga suure tüki haukamise plaan tundub olevat, aga seda suutlikkust tõenäoliseks ei pea.

10. Herson: muutusteta.

11. putin käskis Ukrainas kõigil rinnetel sõjategevuse lõpetada seoses õigeusu lihavõttepühadega. Vastav määrus avaldati kremli veebisaidil. Relvarahu algab 11. aprillil kell 16.00 ja kestab 12. aprilli 2026 päeva lõpuni.

Dokumendi kohaselt andis putin vastava käsu kaitseminister andrei belousovile ja peastaabi ülemale ning ühendvägede grupi ülemale valeri gerassimovile. Vägedele anti ka korraldus olla valmis maha suruma vaenlase võimalikke provokatsioone ja agressiivseid tegusid. „Eeldame, et Ukraina pool järgib venemaa Föderatsiooni eeskuju,” rõhutas Kreml.

Varem, 6. aprillil, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Kiiev on Moskvale teinud ettepaneku sõlmida energiarelvarahu. „Kui venemaa lõpetab rünnakud Ukraina energiasektorile, vastame samaga,” ütles ta. Samal ajal rõhutas Ukraina president, et Ukraina relvajõudude pikamaarünnakud avaldavad olulist mõju venemaa majandusele, vähendades kasumit, peamiselt naftast. Zelenski teatas ka, et Ukraina oli varem venemaale teinud ettepaneku kuulutada lihavõttepühadeks välja relvarahu, kuid Moskva polnud sel ajal positiivselt vastanud.

Njah, verise mõtteviisiga putin pakub välja poolteise ööpäeva pikkuse vaherahu, sest temale see sobib… pehmelt öeldes tooks võrdluse terroristist, kellel on näiteks 100 pantvangi ja teatab usupühade ajal poolteist päeva ta ühtki pantvangi ei tapa aga peale seda jätkub kõik sama moodi… lisaks arvata, et vene pool miskit siis sõjalist ei tee…

12. venemaa pensioni- ja sotsiaalkindlustusfond (PSI, endine pensionifond), mis pakub hüvitisi 40 miljonile venemaa pensionärile, lõpetas 2025. aasta rekordilise puudujäägiga.

Fondi kulud ületasid tulusid 1,239 triljoni rubla (12,39 miljardi euro) võrra, teatas Kontodekoda oma PSI eelarve täitmise operatiivaruandes. Võrreldes 2024. aastaga (369 miljardit rubla) suurenes fondi puudujääk 3,4 korda ja selle lõplik suurus ületas varasemaid rekordeid enam kui kaks korda – 543,7 miljardit rubla 2015. aastal ja 593 miljardit rubla 2023. aastal.

Fondi enda tulud, mis koosnevad tööandjate iga töötaja palgast kinnipeetavatest sissemaksetest, suurenesid 12,7% 12,412 triljoni rublani. See summa kattis aga vaid 70% fondi pensionide, hüvitiste ja oma tegevuse kuludest – 17,596 triljonit rubla.

Föderaaleelarve pidi fondile vahe kompenseerima, kuid nafta- ja gaasitulude kokkuvarisemise tõttu tekkisid probleemid. Selle tulemusel vähendati Fondi aastast ülekannet 40% võrra – 5,479 triljonilt rublalt 3,186 triljonile rublale. Tekkinud puudujääk tuli katta Fondi kogunenud reservidest: aasta alguses oli see 1,936 triljonit rubla ja Fond kulutas sellest summast kaks kolmandikku – 1,218 triljonit rubla.

Võttes arvesse Fondi puudujääki ja rekordilisi puudujääke piirkondlikes eelarvetes (1,5 triljonit rubla aastas), ulatus venemaa eelarvesüsteemi kogu”auk” eelmise aasta lõpuks 8,3 triljoni rublani. Sisuliselt on tegemist varjatud föderaalse eelarve puudujäägiga, kirjutavad MMI analüütikud: rahandusministeerium on vähendanud ülekandeid eelarvevälistele fondidele ja piirkondadele, et saavutada föderaalse riigikassa puudujäägi eesmärk 2,6% SKPst.

Sisuliselt kasutab rahandusministeerium SFR-i eelarvet täiendava nn salakassana, märgib Saksamaa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi ekspert Janis Kluge: kõrgete naftahindadega aastatel koguneb fondis pangakontodel hoitavate ülekannete kaudu ülejääk. Kui riigikassa kahaneb, vähendab rahandusministeerium oma sissemakseid SFR-i, sundides seda oma reserve kasutama.

Kluge märgib, et piirkonnad ja venemaa sotsiaalkindlustussüsteem on venemaa praeguse majanduslanguse suhtes eriti tundlikud: „Üks selle põhjuseid on inflatsioon. Sotsiaalmakseid korrigeeritakse inflatsiooniga umbes aastase viivitusega.” Kui majandus õitseb, kasvavad kasumid ja palgad, mis aitab piirkondlikke eelarveid ja suurendab sotsiaalkindlustussüsteemi makseid, samal ajal kui pensionikulud jäävad esialgu stabiilseks. Kui majanduskasv aeglustub, jõuavad hüvitised varasema inflatsioonini ja tulud vähenevad, mis toob kaasa eelarvepinged.

13. Alates 1. juulist 2026 ei saa venelased enam teha ülekandeid ja makseid keskpanga kiiremate maksete süsteemi (FPS) kaudu ilma oma maksumaksja identifitseerimisnumbrit (TIN) esitamata. Sellest teatas Nikita Jurkov, riikliku maksekaardisüsteemi (NSPK) FPS-i osakonna juhataja, vahendab RIA Novosti.

„Alates selle aasta 1. juulist muudab FPS TIN-i sisestamise kohustuslikuks,” ütles Jurkov NSPK (maksesüsteemi Mir operaator) pettustevastasel foorumil. Esineja ettekandes öeldi, et 12-kohalist numbrit on vaja nii eraisikutevaheliste kui ka juriidiliste isikute ja eraisikute vaheliste ülekannete ja maksete tegemiseks. Jurkovi sõnul on selle muudatuse eesmärk võidelda varastatud raha väljavõtmisega, mis tähendab oma pangakonto üleandmist petturitele varastatud raha väljavõtmiseks.

NSPK esindaja sõnul on väljavõtjatel keeruline oma maksumaksja identifitseerimisnumbrit (TIN) muuta, erinevalt telefoninumbritest, pangakaartidest ja muudest sarnastest numbritest. „TIN on universaalne identifikaator, mis võimaldab meil kontrollida teatud riske samaaegselt nii Mir-maksesüsteemis kui ka kiirmaksete süsteemis (FPS),“ ütles ta.

Märtsis teatas rahandusministri asetäitja aleksei sazanov, et ministeerium kaalub käibemaksu kehtestamist FPS-i tehingutele. Enne seda tühistas putin käibemaksuvabastuse pangakaarditehingutele ja -teenustele, samuti ettevõtete pakutavatele teenustele, mis hõlbustavad andmete edastamist ja töötlemist maksepartnerite vahel (töötlemine ja omandamine).

Lisaks keelatakse pettustevastase võitluse ettekäändel alates septembrist venelastel omada kokku rohkem kui 20 pangakaarti ja ühes pangas rohkem kui viit kaarti. Nagu teatas keskpanga president elvira nabiullina, luuakse 2027. aastaks ühtne pangakaartide registreerimise süsteem, mis võimaldab näha ja jälgida antud kodaniku omatavate kaartide koguarvu.

Vaatamata valitsuse pingutustele ja pidevalt suurenevatele piirangutele varastasid petised 2025. aastal 29,3 miljardit rubla (kogusumma suurenes 2024. aastaga võrreldes 1,8 miljardi rubla võrra). Keskpanga ja turuosaliste andmetel nihutavad petised oma tähelepanu üha enam pangakaartidelt kaugpangandusteenustele (RBS) ja kiirmaksete süsteemile (FPS).

14. venemaa keskpank teatas oma maksesüsteemi kaudu laekuvate maksete järsust langusest. Esimeses kvartalis olid sissetulevad maksed keskmiselt 5% madalamad kui neljanda kvartali keskmine, kusjuures langus kiirenes iga kuuga: jaanuaris 2,4%, veebruaris 4,5% ja märtsis 8,1% madalamad. Nii järsk langus registreeriti eelmise aasta juulis ja enne seda pandeemia ajal.

Aasta jooksul vähenesid sissetulevad maksed 11,4% (I kvartal võrreldes 2025. aasta jaanuari-märtsiga). Võttes arvesse selle perioodi akumuleerunud inflatsiooni, ulatub reaalne langus 17%-ni.

Keskpank omistab languse madalatele toormehindadele. Keskpanga andmetel jõuavad eksporditulud venemaale umbes kahekuulise viivitusega, mis tähendab, et esimeses kvartalis saadud tulud pärinesid novembrist jaanuarini, mil venemaa naftahinnad olid madalaimad. Välisnõudluse sektorites vähenesid rahavood märtsis 19% ja kvartaliga võrreldes 13,5% võrreldes neljanda kvartali keskmisega.

Isegi naftatootmist ja rafineerimist arvestamata vähenesid rahavood märtsis 2,8% ja kvartaliga võrreldes 1%.

Tarbijanõudlusega seotud sektorid kannatasid kahjumit: märtsis 6,4% ja kvartaliga võrreldes 1,5%. Keskpanga andmetel oli see peamiselt tingitud kinnisvaratehingute vähenemisest ja jaekaubanduse langusest. Dom,RF andmetel langes uute kodude müük pärast jaanuarikuu hüpet enne perehüpoteegi tingimuste karmistamist veebruaris kolmandiku võrra; märtsi andmed pole veel kättesaadavad.

Jaemüügitulude langus erineb aga märtsikuu tarbijanõudluse teiste operatiivsete näitajate dünaamikast, märgib keskpank üllatusega. Majandusteadlane Jegor Susin märgib märtsis sularaha kasvu olulist kiirenemist majanduses interneti ja sularahata maksete probleemide tõttu: keskpanga andmetel 1,6% kuus ja 12,2% aastaga võrreldes. Kuigi sularaha osakaal rahapakkumises püsib äärmiselt madal (14,1%), pole trend eriti positiivne – ühe kuuga 250–300 miljardit rubla kõrgem normaalsest tasemest, kirjutab Susin.

T-Banki peaökonomist Sofia Donetsk märgib klientide tehingute analüüsi põhjal märtsis kõigi tarbijakategooriate kulutuste tagasihoidlikku kasvu: „Kõik ostud inimese kohta suurenesid aastaga 1% ja supermarketites 4%. Mõlemad arvud jäävad inflatsioonist madalamaks.”

Keskpank ei kommenteeri finantsvoogude vähenemist, kuid see peegeldab selgelt majanduses käimasolevaid protsesse: kasvu praktiliselt peatumist ja tsiviilsektori jätkuvat väljatõrjumist sõjatööstuskompleksiga seotud tööstusharude poolt. Need tööstusharud pehmendasid langust. Keskpanga andmetel olid kasvumootoriteks sissetulevad maksed muude sõidukite ja seadmete, valmismetallitoodete, teadus- ja arendustegevuse ning hoonete ehituse tootmises.

Keskpanga ettevõtlusmonitooringu kohaselt on venemaa majanduse äritegevus sel aastal praktiliselt paigal püsinud. Jaanuaris oli nende andmete põhjal arvutatud ärikliima indikaator (BCI) vaid 0,2 punkti ja veebruaris -0,1 – esimene negatiivne näit alates 2022. aasta septembrist, mil mobiliseerimine algas (null eraldab äritegevuse kasvu langusest). Eraettevõtetes on äritegevus S&P Globali uuringute kohaselt eelmise aasta keskpaigast alates langenud.

15. Tšehhi president Petr Pavel, NATO sõjalise komitee endine esimees ja NATO erukindral teatas, et USA president Donald Trump on viimastel nädalatel Põhja-Atlandi alliansile rohkem kahju tekitanud kui vladimir putin paljude aastate jooksul. Praha Karli ülikoolis Tšehhi ajalehe Seznam Zprávy korraldatud üritusel kõneledes rõhutas Pavel, et Trumpi kriitika NATO suhtes Iraani-vastase sõja osas oli pehmelt öeldes ebaõiglane. „Tuleb märkida, et Donald Trump on viimastel nädalatel alliansi usaldust rohkem õõnestanud kui vladimir putin paljude aastate jooksul. See on muidugi halb uudis,” ütles Pavel (tsiteeris Guardian).

Ta selgitas, et NATO on kaitseliit, mitte liit, mis automaatselt abistab sõdades, mida peetakse väljaspool oma territooriumi. Tšehhi presidendi sõnul ei teavitatud Euroopa liitlasi eesmärkidest ja operatsioonidest algusest peale ning tegelikult ei palunud keegi neilt isegi koostööd teha. „Alles siis, kui sõda hakkas eskaleeruma ehk ootamatus suunas, kuulutas Donald Trump, et Euroopa liitlased peaksid tagama ohutu navigatsiooni Hormuzi väinas,” lisas Pavel, rõhutades, et kuna Trump ei saanud positiivset vastust, hakkas ta väljendama pettumust NATO suhtes.

Selle taustal ütlesid informeeritud allikad varem Wall Street Journalile, et Trumpi administratsioon kaalub plaani karistada NATO liikmesriike, kes ei toetanud Iraani-vastast sõjalist operatsiooni. Väljaande andmetel võiks Washington Ameerika väed sellistest riikidest välja viia ja need ümber paigutada soodsamatesse riikidesse, samuti sulgeda sõjaväebaasid vähemalt ühes Euroopa riigis – tõenäoliselt Hispaanias või Saksamaal. Poola, Leedu, Rumeenia ja Kreeka võiksid ümberpaigutamisest kasu saada. Euroopas paikneb praegu umbes 84 000 Ameerika sõdurit.

Päev varem, 8. aprillil, kohtus Trump NATO peasekretäri Mark Ruttega, misjärel kirjutas ta oma sotsiaalmeedia kontol Truth Social: „NATO-d polnud seal, kui me seda vajasime, ja seda ei ole seal, kui me seda uuesti vajame.” Rutte omakorda teatas, et Euroopa riigid kukkusid Trumpi testis läbi, keeldudes Iraani-vastases sõjas abistamast, lisades, et ta mõistab Ameerika presidendi pettumust. Ka välisminister Marco Rubio kritiseeris liitlasi toetuse puudumise pärast ja märkis vajadust ümber mõelda USA osalemine NATO-s pärast Iraani sõda, rõhutades, et lõpliku otsuse langetab Trump.

16. „Live Ukraine battle map” blogikanalist: USA 🇺🇸 peatas Ukrainale 100% sõjalise abi Ukrainale ja luureandmeid on oluliselt vähendatud.

Mingil hetkel eelmisel aastal asendasid Suurbritannia ja Prantsusmaa USA-d Ukraina peamiste välismaiste sõjaväeluure pakkujatena. Praegu pärineb valdav enamus luureandmetest, mida Ukraina kogub, omaenda luureteenistuselt, aga ka Suurbritannialt ja Prantsusmaalt.

venemaa sisemaal asuvate pikamaarünnakute sihtmärgid on tavaliselt teada, näiteks naftahoidlad ja rafineerimistehased. Seevastu ülejäänud sihtmärkide kohta annab Euroopa kõige rohkem luureandmeid ja USA vähem. Bideni presidendiajal kohtusid Ukraina kindralid sageli Ameerika kindralitega, et arutada sõjalist koostööd ja sõjaplaane, kuid Trumpi ajal seda enam ei juhtu.

Üldiselt ei saada USA abina mingit sõjavarustust, sealhulgas õhutõrjet, ja annab vaid väikese osa luureandmetest. Enne Trumpi ametisseastumist 2025. aasta alguses saatis suurem osa Ukrainale saadetud sõjavarustusest USA ja suurem osa luureandmetest pärines USA-st.

Veelgi hullem on see, et USA on hiljuti edasi lükanud märkimisväärse hulga sõjavarustuse tarnimist Ukrainale, mille eest maksis täielikult Euroopa USA tootjatele. Veelgi hullem on see, et USA on viimase kuue nädala jooksul kasutanud Iraani vastu märkimisväärsel hulgal Patriot-rakette ning umbes 90% Pärsia lahe riikide Patriot-tüüpi pealtkuulajatest on kasutatud, mis tähendab, et Ukraina ei saa USA-lt abi ega müügina ühtegi Patriot-tüüpi pealtkuulajat veel mitu kuud või aastat, mis tähendab, et Ukraina on venemaa ballistiliste rakettide vastu peaaegu täielikult kaitsetu.

Praegu on Ukraina Patriot-tüüpi õhutõrjesüsteemide püüdurid otsakorral. Viimase nädala jooksul lasi venemaa ühe päevaga Ukraina mitme linna pihta 11 ballistilist raketti ja ühtegi neist ei tabatud. Samal ajal on venemaal üle 600 Iskander-M ja Kinžal ballistilise raketi, mis ootavad Ukraina pihta laskmist. Trumpi Ukraina-vastase hoiaku tõttu on häving kümme korda suurem.

17. Lühiuudised

venemaa saadik kirill dmitrijev kohtus Washingtonis Trumpi administratsiooni ametnikega, et arutada võimalikku Ukraina rahuleppet ja majanduskoostööd, samal ajal kui USA kaalub sanktsioonide leevendamise pikendamist.

Ukraina ei lõpeta rünnakuid venemaa territooriumil vaatamata partnerite palvetele, ütles presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov. Ta rõhutas, et Kiiev tegutseb käimasoleva sõja ajal oma riiklikes huvides, hoolimata liitlaste erinevatest seisukohtadest.

Uus EL-i mastaabis tehtud küsitlus näitab, et USA presidenti Trumpi peetakse suuremaks ohuks kui Hiinat: 36% vastanutest nimetas USA-d tema juhtimisel, võrreldes Pekingi 29%-ga. venemaa on endiselt peamine mure, mida nimetas üle 70% küsitletud riikidest.

President Zelenski teatas, et ettevalmistused järgmiseks talvehooajaks on alanud, kuid neid raskendab energiasektori taastamiseks ja kaitsmiseks mõeldud EL-i abi blokeerimine.

Euroopa Komisjon nõuab Ungarilt kiireloomulisi selgitusi pärast seda, kui lekkinud salvestised paljastavad välisminister Péter Szijjártó jaganud venemaaga aastatel 2023–2025 EL-i ja riikide siseseid arutelusid. Seadusandjad suruvad peale ka venemaa-meelsete ametnike juurdepääsu tundlikule teabele EL-i institutsioonides piiramist.

Suurbritannia kaitseminister John Healey ütles, et kuningliku mereväe väed ja P8 merepatrulllennukid jälgisid kolme vene allveelaeva enam kui kuu aega, sundides neid loobuma tegevusest, mis sihikule võeti Põhja-Atlandi veealuseid kaableid ja torujuhtmeid. Ta ütles, et kahjustusi ei leitud, kuid hoiatas, et iga kriitilise infrastruktuuri saboteerimise katse toob kaasa tõsiseid tagajärgi.

vene mereväe fregatt Admiral Grigorovitš eskordib sanktsioneeritud naftatankereid läbi La Manche’i väina, saates venemaa varilaevastikuga seotud aluseid. See samm annab otsese signaali vastuseisust Ühendkuningriigi plaanidele peatada oma vetes läbisõitvaid sanktsioneeritud laevu.

Küsitlus näitab, et Ungari opositsioonierakond Tisza juhib parlamendivalimiste eel valitsevat Fideszit. Ungari opositsioonierakonnal Tisza on 9. aprillil avaldatud avaliku arvamuse küsitluse kohaselt enne 12. aprillil toimuvaid parlamendivalimisi peaminister Viktor Orbáni valitseva Fideszi partei ees 13-protsendiline edumaa.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti märtsis Eestis kokku 788 sündi, neist 404 tüdrukut ja 384 poissi. Möödunud aastal märtsis oli sünni registreerimisi 805. 

Kaksikuid registreeriti 9 paari, neist kolm paari poisse, viis paari tüdrukuid ja üks segapaar. Registreeriti ka ühed poiste kolmikud. Sünnid jagunesid lapse elukoha alusel järgmiselt: Tallinnas 264 sündi, Harjumaal 135, Hiiumaal 7, Ida-Virumaal 39, Jõgevamaal 19, Järvamaal 21, Läänemaal 2, Lääne-Virumaal 24, Põlvamaal 14, Pärnumaal 49, Raplamaal 15, Saaremaal 15, Tartumaal 118 Valgamaal 15, Viljandimaal 23 ja Võrumaal 28 lapse sündi.

Märtsis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Amelia (9), Mia, Nora, Olivia, Sofia (8) ja Loore (6). Poistele pandi enim nimeks Sebastian (8), Johannes, Oliver (7), Mark ja Oskar (6).

Märtsikuus sõlmiti 237 abielu, millest 24 notarite ja 5 vaimulike poolt. Lahutati 255 abielu, millest 50 notarite poolt. Eelmisel aastal märtsis sõlmiti 208 ning lahutati 244 abielu.

Märtsis registreeriti 1358 surma, möödunud aastal samal ajal 1427.

Uus nimi anti 166 inimesele, neist eesnimi 29, perekonnanimi 122 ning ees- ja perekonnanimi 15 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 113 naist ja 53 meest. Läinud aastal samal ajal anti uus nimi 113 inimesele.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.

Värsket väliskaubanduse statistikat kommenteerinud majandusanalüütik Heido Vitsur tõdes, et Eesti on kallis riik ning olukord Eesti konkurentsivõimega on juba pikemat aega murettekitav.

„Viimased neli kuud väikeste kõikumistega on trend kaubanduses, ekspordis läinud allamäge ja see on juba nukram kui see, et praegu natuke läks veebruaris alla. Tulen ikka selle juurde tagasi, et Eesti on kaotamas konkurentsivõimet ja turge ja see kestab juba tükk aega,” lausus Vitsur.

Vitsur möönis, et Eesti on kallis riik ning kui Eesti ei suuda olla väga innovaatiline, siis Eesti majanduse konkurentsivõime Euroopas ja maailmas väheneb. Mis omakorda tähendab, et Eesti kasvu kiirus jääb nõrgaks, vahendab ERR.

IMF analüüsis ülemöödunud suvel juba, et Eesti on alates finantskriisist (2009. aasta kriis – toim.) kaotanud turge võrreldes oma konkurentsriikidega. „Nii et meil on midagi konkurentsivõimes väga murettekitavat,” tõdes Vitsur.

Venemaa president Vladimir Putin kuulutas eile neljapäeval välja kahepäevase õigeusu lihavõttepühade vaherahu ja ootab Ukraina poolelt sama, teatas Kreml.

„Seoses lähenevate õigeusu lihavõttepühadega kuulutatakse välja vaherahu 11. aprillist kell 16.00 kuni 12. aprilli päeva lõpuni,” seisis Kremli teadaandes. „Lähtume eeldusest, et Ukraina pool järgib Venemaa Föderatsiooni eeskuju.”

Küll aga lisati teates, et vajadusel on Venemaa väed siiski valmis provokatsioonidele reageerima.

Täna ja homme toimuvate toidukogumispäevade raames saavad inimesed annetada toidukaupu 78 kaupluses üle Eesti. Aktsiooniga on liitunud Eesti suurimad jaeketid nagu COOP, Maxima, Prisma, Rimi ja Selver, kus annetusi aitavad koguda ja sorteerida enam kui tuhat pühendunud vabatahtlikku.

Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn: „Oleme tänulikud kõigile headele inimestele, kes meile neil päevil appi tulevad, nii vabatahtlikele kui ka kauplusekülastajatele, kes oma pere sisseoste tehes leiavad võimaluse ka meie kogumiskärusid täita.”

Boerefijn jätkas, et vajadus abi järele on kriitiline: „Toidupanga vahendusel saab toiduabi ligikaudu 15 300 inimest nädalas. Kahjuks on mitmendat aastat kestnud elukalliduse tõus ja aasta alguse püsikulude kasv pannud paljud leibkonnad raskesse seisu. Juba märtsist alates on toidukaupade lõpphinda täiendavalt kergitanud Lähis-Ida sündmustest tingitud kütusehindade järsk kõikumine, mis on tootmis- ja transpordikulude kaudu nüüdseks poelettidele jõudnud. 

Vaesemate perede eelarves moodustavad toit ja eluase üle poole sissetulekust – kui kütusehinnast tingituna tõuseb toidukorvi maksumus kasvõi mõne protsendi võrra, tähendab see sageli sunnitud valikut sooja toa ja tervisliku õhtusöögi vahel. Eriti teravalt tunnetavad seda lastega pered.”

Igapäevaselt on meie eesmärk lisaks abi andmisele päästa toitu, mis läheks muidu raisku. 2025. aastal jagas toidupankade võrgustik koos oma partnerorganisatsioonidega 3,9 miljonit kilogrammi toitu. Toidukogumispäevadel annetatud kaup on väärtuslikuks täienduseks meie iganädalastele abipakkidele, et leevendada puudust kannatavate perede olukorda sel ebakindlal ajal.

Info toiduainetest, mida annetada: https://www.toidupank.ee/anneta-ja-paasta-toitu/eraisikule/

Eesti Toidupank tegutseb alates 2010. aastast, et leevendada vaesust ja võidelda toidu raiskamise vastu. Võrgustikku kuulub 16 kohalikku toidupanka üle Eesti.

Toidupanka on võimalik toetada annetades kodulehel: https://www.toidupank.ee/rahalised-annetused/ või helistades annetustelefonidele: 900 9005 – 2 eurot | 900 9010 – 8 eurot

Valitsus saatis eile Riigikogule karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõu, et tugevdada inimkaubanduse ohvrite kaitset. Nii on edaspidi karistatav ka asendusemaduse ärakasutamine või ebaseaduslik lapsendamine inimkaubanduse eesmärgil.

Justiits- ja digiministri Liisa Pakosta sõnul on muudatuste keskmes inimkaubanduse ennetamine ja ohvrite jõulisem kaitse. „Nõudlus toidab inimkaubandust, seega tuleb karmilt vastutusele võtta ka need, kes teadlikult ohvrite teenuseid kasutavad ja seeläbi sisuliselt kuritegelikku maailma toetavad. Isegi toimingute puhul nagu massaaž või maniküür – kui seda teenust osutab inimkaubanduse ohver ja klient on sellest teadlik, võib see viimase jaoks lõppeda kuni viieaastase vangistusega,” sõnas ta.

Heauskne teenuse kasutamine ei ole ka edaspidi karistatav, sama kehtib ohvrite poolt toodetud kaupade ostmisele.

Lisaks karistusele  inimkaubanduse ohvri teenuse teadliku kasutamise eest täpsustatakse eelnõus, milliseid ärakasutamise vorme loetakse inimkaubanduseks. Uutena lisanduvad:

• ärakasutamine asendusemaduse eesmärgil, mille eest võib karistada kuni 7-aastase vangistusega;
• ärakasutamine ebaseadusliku lapsendamise eesmärgil, mille eest võib karistada 7-aastase vangistusega;
• digivahendeid kasutades inimkaubanduse ohvri ähvardamine ja kontrollimine (nt seksuaalse sisuga materjaliga) onraskendav asjaolu, mille eest võib inimkaubanduse kuriteos karistada kuni 15-aastase vangistusega.

Muudatused on osa laiemast plaanist vähendada inimkaubanduse nõudlust. Paraneb inimkaubanduse ohvrite varajane tuvastamine ning abi on edaspidi ohvrile kättesaadavam ja süsteemsem. Selleks luuakse selge riiklik suunamismehhanism, mis aitab ametkondadel paremini koostööd teha inimkaubanduse ohvri tuvastamisel ja nende suunamisel abi saamiseks. Samuti tugevdatakse rahvusvahelist koostööd ja infovahetust inimkaubanduse juhtumite ning kahtluste korral. Eestis koordineerib koostööd Sotsiaalkindlustusamet.

Minister Pakosta kutsub üles kaaskodanikke hoolivusele: ,,Kui märkate inimeste kuritegelikku ärakasutamist, andke sellest palun teada.”

Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliini number on 660 7320.

Muudatustega viiakse Eesti õigus kooskõlla 2024. aastal muudetud Euroopa Liidu inimkaubandusvastase võitluse direktiivi ning Euroopa Nõukogu inimkaubanduse konventsiooniga.

Kui eilne blogipostitus rääkis sellest, kuidas netojuurdekasvu ja raie tasakaal on vaid üks jätkusuutlikku metsamajandust kirjeldav näitaja ning et selle mõistmiseks tuleks seda vaadelda pikaajalises vaates, siis tänases sissekandes selgitatakse, mida tähendab jätkusuutlik raiemaht?

Metsa raievõimaluste analüüsimiseks on loodud erinevad matemaatilised valemid ning erinevate lankide mõisted. Olulisemad kolm on:

1. küpsuslank – eeldatakse, et kõik praeguseks küpsusvanuse saavutanud puistud raiutakse lähima kümne aasta jooksul;
2. arvestuslank – mõistlik kasutusmäär arvestades puistute vanuselist jagunemist praegu ja lähimatel aastakümnetel;
3. ühtlase kasutuse lank – keskmine aastane kasutusmäär kogu raieringi jooksul. Raieringi pikkuse määrab ära raievanus – hall-lepikutel on raiering 30, männikutel peaaegu 100 aastat. Raiudes ühtlase kasutuse järgi uuendusraiete pindala ajas ei muutu.

Langid optimeerivad erinevaid eesmärke: küpsuslank paneb rõhu efektiivsele puidukasutusele, ühtlase kasutuse lank aga ühesugusele uuendusraiete pindalale. Ühtlase kasutuse lank väldib suuremat ühele perioodile koondunud negatiivset ökoloogilist mõju, samas arvestab ta vähe metsade vanuselist struktuuri. Nendevahelise kompromissina on kasutuses arvestuslangi mõiste.

Raie ökoloogilise mõju osas on mõistlikes piirides varieeruvast raiemahust olulisemaks küsimuseks „kuidas“ raiuda? Ökoloogilise negatiivse mõju vähendamiseks on mitmeid metsa seadusest tulenevaid kohustusi, kuid lisaks on veel ka omanikel vabatahtlikult võimalus võtta kasutusele mitmeid täiendavaid meetmeid häiringu vähendamiseks.

Loe põhjalikumalt Keskkonnaagentuuri blogist.

Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon tunnustas pidulikul hooaja lõpetamisel 2025/26 parimaid sportlasi. Naistest pälvis parima laskesuusataja tiitli Regina Ermits, meestest Kristo Siimer.

2025/2026 hooaja parimad:

N13 – MARTA RAUDIK

M13 – ANDRE VANASAUN

N15 – MIRTEL SAAR

M15 – ANDORRES VEERPALU

N17 – JETTE LEE BAUMANN

M17 – MATIS MÄNDMETS

N19 – ROSIBEL MARII KALDVEE

M19 – DANIEL VARIKOV

N21 – KRETEL KALJUMÄE

M21 – JAKOB KULBIN

Naised – REGINA ERMITS

Mehed – KRISTO SIIMER

Naisharrastajad – MARIE ELISE AUG

Meesharrastajad – KAUPO SIREL

Naisveteranid – KRISTA SUPPI

Meesveteranid – MAREK PARKSEPP

Parim treener – KAREL VIIGIPUU ja HÅVARD GUTUBØ BOGETVEIT

Parim klubi – SPORDIKLUBI BIATHLON / NÕMME SPORDIKLUBI

Hooaja tegu – EMBACH ARENA ÕHKRELVA LASKETIIRU RAJAMINE TARTUS

Ürituse ülekanne on järelvaadatav Postimehe veebist.

Kui eelmise aasta septembris läbi viidud küsitluses toetas rohepöörde läbiviimist 45 protsenti Eesti elanikest, siis tänavu märtsis 35 protsenti, selgus riigikantselei tellitud Emori uuringust. Samas on kõrge nende vastajate osakaal, kes peavad elurikkust oluliseks.

Kui liita kokku toetan täielikult + pigem toetan vastused, toetas rohepöörde läbiviimist märtsikuises uuringus 35 protsenti vastanutest. Sealjuures oli eestlastest vastajate seas toetus rohepöörde läbiviimisele kõrgem (39 protsenti) kui muust rahvusest vastajate seas (26 protsenti). 54 protsenti vastas, et nad ei toeta rohepöörde läbiviimist ning 11 protsenti ei osanud oma seisukohta avaldada, vahendab ERR.

Pärast enam kui aasta kestnud langust näitas Eesti kasutatud autode turg tänavu märtsis esimesi kindlaid taastumise märke. Balti riikide suurima kasutatud autode müüja Longo Groupi Eesti üksuse müük ületas 2024. aasta märtsikuu tulemust kahe protsendiga, jõudes tagasi mootorsõidukimaksu eelsele tasemele.

„Kui aasta algus oli veel tagasihoidlik, siis märts tõi turule selge elavnemise. Üle pika aja saame öelda, et turg on hakanud päriselt taastuma,” ütles Longo Groupi Eesti tegevjuht Rainer Uukkivi.

Longo müüs märtsis Eestis 63 kasutatud autot. Võrreldes eelmise aasta märtsiga on see kahekordne kasv, ületades esimest korda ka mootorsõidukimaksu eelse 2024. aasta sama kuu tulemust. Esimese kvartali kokkuvõttes müüs Longo 120 kasutatud autot, mis on üle kahe korra parem kui mullu samal ajal. Kuigi kasv võrreldes möödunud aastaga on muljetavaldav, peegeldab see Uukkivi sõnul eelkõige 2025. aasta äärmiselt madalat võrdlusbaasi.

Elavnemine ei piirdu ainult kasutatud autode turuga. Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu andmetel müüdi märtsis 1753 uut sõiduautot, ületades mulluse märtsikuu tulemust 81,5 protsendiga. Esimese kvartaliga on Eesti automüüjad andnud klientidele üle kokku 4250 uut sõiduautot, mis on sada protsenti enam kui möödunud aasta samal perioodil.

„Inimesed ei lükka enam kõrge registreerimistasu tõttu oma ostuotsuseid edasi. Kõrged kütusehinnad ja üldine elukalliduse surve suunavad inimesi otsima ökonoomsemaid sõidukeid. Samuti on võrreldes varasema perioodiga paranenud finantseerimise kättesaadavus,” selgitas Uukkivi.

Tema sõnul toetas tugevat märtsitulemust ka Longo enda tegevus. „Oleme suutnud pakkuda klientidele paremat autovalikut soodsamate hindadega ning liisinguga ostetud autode osakaal on kasvanud. Huvi on märgatavalt suurenenud nii veebis kui ka müügiplatsidel,” lisas ta.

Longo enimmüüdud mudelite kolmiku moodustasid märtsis Škoda Octavia, Peugeot 308 ja Volkswagen Passat – kõik mõistliku kütusekulu ja madala maksukoormusega sõidukid.

„Kevad on traditsiooniliselt tugevam müügiperiood. Eeldan, et positiivne trend jätkub ka aprillist juunini. Suurt hüpet ei pruugi tulla, kuid stabiilne kasv ja tugev nõudlus ökonoomsemate sõidukite järele püsivad,” prognoosis Uukkivi.

Kuigi märtsi tulemused annavad põhjust ettevaatlikuks optimismiks, pidurdab registreerimistasu turu taastumist endiselt. Uukkivi hinnangul võivad ka 2027. aasta valimistega seotud poliitilised lubadused, mis puudutavad mootorsõidukimaksu võimalikku muutmist, panna osa autoostjaid ostuotsust taas edasi lükkama.

Longo Group on Balti riikide suurima kasutatud autode müüja. 2018. aastal asutatud ja kolmes Balti riigis ning Poolas tegutseva ettevõtte müügikeskkonda külastab veebis järjepidevalt üle 100 000 unikaalse külastaja nädalas. Lisaks on ettevõttel neljas riigis ka müügiplatsid.

Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport tänavu veebruaris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1%, import aga suurenes 6%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Eesti päritolu kaupu eksporditi veebruaris vähem kui aasta varem.

Kaubavahetuse puudujääk oli veebruaris 426 miljonit eurot, mis on 132 miljoni euro võrra suurem kui eelmise aasta samas kuus.

Statistikameti väliskaubandusstatistika teenusejuht Evelin Puura tõi välja, et tänavu veebruaris moodustasid Eesti päritolu kaubad koguekspordist 61% ja aastaga vähenes nende osatähtsus nelja protsendipunkti võrra. „Eesti päritolu kaupade eksport kahanes aastaga 8%. Kõige rohkem ehk 62 miljoni euro võrra vähenes Eesti päritolu mineraalsete toodete, sh põlevkivikütteõli ja töödeldud kütteõlide väljavedu,” lisas Puura.

Veebruaris vähenes enim mineraalsete toodete väljavedu

Enim eksporditi veebruaris elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%) ning puitu ja puittooteid (11%). Aastases võrdluses kahanes kõige rohkem ehk 48 miljoni euro võrra (29%) mineraalsete toodete, sh põlevkivikütteõli eksport. Mineraalsete toodete alla kuuluvad näiteks elektrienergia, maagaas, turvas ning erinevad kütused ja kütteõlid. Veel vähenes transpordivahendite, sh sõiduautode (20 miljoni euro võrra ehk 14%) ning puidu ja puittoodete, sh puitpelletite (17 miljoni euro võrra ehk 10%) väljavedu Eestist. Veebruaris kasvas enim ehk 42 miljoni euro võrra väärismetallide, sh kulla ja investeerimismüntide ning 24 miljoni euro võrra elektriseadmete, sh kommunikatsiooniseadmete eksport.

Peamised ekspordipartnerid olid veebruaris Soome (17% koguekspordist), Läti (12%) ja Rootsi (9%). Soome ja Lätti viidi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning Rootsi elektriseadmeid. Aastaga vähenes kaupade väljavedu enim Hollandisse (36 miljoni euro võrra) ja Singapuri (35 miljoni euro võrra), kuhu viidi mullusest vähem mineraalseid tooteid. Hollandisse kahanes töödeldud kütteõlide ning Singapuri põlevkivikütteõli eksport. Enim suurenes kaupade eksport Lätti (24 miljoni euro võrra) ja Belgiasse (22 miljoni euro võrra). Lätti viidi rohkem mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat ning Belgiasse väärismetalle, sh kulda.

Kõige rohkem kasvas elektriseadmete import

Veebruaris imporditi kaupadest kõige rohkem mineraalseid tooteid (14% koguimpordist), elektriseadmeid (13%) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%). Võrreldes 2025. aasta veebruariga kasvas enim ehk 38 miljoni euro võrra (17%) elektriseadmete, sh akude sissevedu. Kõige rohkem vähenes transpordivahendite, sh raudteevagunite import (17 miljoni euro võrra ehk 8%).

Veebruaris imporditi kaupu enim Lätist (13% koguimpordist), Soomest (13%) ja Saksamaalt (10%). Lätist ja Soomest toodi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid. Enim suurenes kaupade import Soomest (40 miljoni euro võrra), kust toodi mullusest rohkem mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat. Kõige rohkem vähenes import Leedust (18 miljoni euro võrra), kust toodi vähem mineraalseid tooteid, sh mootoribensiini.

Lõuna-Eesti elektrienergia tootja annab teada, et temalt kasseeriti märtsis 627 kWh energia võrku müümise eest 0,9 eurot.

See meenutab Vilde „Pisuhända”, kus Piibeleht tuli papa Vestmannile viimase oma rahadega kosja. Nüüd tuleb Eestis elektri väiketootjatele Enefit nende oma rahadega kosja.

Nimelt suudab Enefit müüa kliendi toodetud energia 627 kWh, mille ta ilma ühtegi senti maksmata omastas, tagasi hinnaga 10 senti kWh (fikseeritud hind). Lisaks ülekandetasu 3,7 senti ja käibemaks, kokku siis 16,98 senti iga kliendi toodetud kWh eest, ehk kokku 106,4 eurot Enefitil nagu maast leitud, kliendi oma toodetud energiat tagasi müües.

Märgitakse, et Ostap Bender oli selle kõrval ikka päris algaja.

Kommentaarides märgitakse, et 2000 kwh võrku müües jääb kätte, maksud jm. koormised maha võttes 8 eurot. Mis selle rahaga nüüd peale hakata? Ostke akud…. saate veelkord lüpsta!

Kokkuvõttes on tulemus see, et väiketootjal investeering end tagasi ei teeni. Saab kasutada ainult enda tarbeks.

Tallinn läheb üle eestikeelsele õppele, rääkis linnapea Peeter Raudsepp. Ta lükkas ümber väited, et jätkatakse venekeelse õppega.

Siin on video:

Uudis USA ja Iraani kahenädalasest relvarahust tõi kaasa naftahinna järsu languse maailmaturul. Terminali juhatuse liige Alan Vaht ütles, et järsk hinnalangus võib mingil määral täna neljapäevast Eesti tanklatesse jõuda, kuid märkis, et Eesti kütusehinnad on Iraani sõja algusest saadik olnud maailmaturu hindadest allpool.

„Emotsioon tõi kütuse hinna alla, aga väljavaade tulevikuks on paraku üpris kehv. Kütuse impordisõltuvusest tulenevalt võib Euroopat suure tõenäosusega tabada kütuse puudujääk juba aprillikuus, kindlasti maikuus. Ehk me ei ole veel kõrgeid hindu näinud,” lausus Vaht.

Vaht lisas, et praegune kütuse hind ei võta veel arvesse kütuseturu tegelikku täbarat seisu. „Sest taristu on saanud kannatada, toru on saanud tühjaks, ühtegi uut laeva ei ole tulnud ja seega kahjuks pean ma olema dramaatiline ja kahe jalaga tulema maa peale,” rääkis ta ERR-ile.

Kaks suuremat gaasimüüjat Elenger ja Alexela tõstavad alates maikuust paindliku ja muutuva paketiga kodutarbijatele maagaasi hinda.

Elenger tõstab alates 1. maist paindliku paketiga kodutarbijale maagaasi hinda seniselt 0,598 eurolt kuupmeetri kohta 0,795 eurole kuupmeetri kohta. Teine suurem maagaasi müüja Alexela tõstab oma muutuvhinnaga paketi hinda. Kui aprillis oli see 0,550 eurot kuupmeetri kohta, siis alates maikuust 0,820 eurot kuupmeetri kohta, vahendab ERR.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 09. aprill 2026:

Hormuzi väina blokaad on vene eelarve päästja, rindel enam-vähem.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Miskit ikka.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: Ukraina omad vist võtavad „külma kõhuga”.

5. Kupjansk-Kreminna: Jampilis üha enam Ukraina domineerib.

6. Siversk: vene poole väitel kahes kohas 1km edeneti.

7. Bahmut: ikka udu.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa eelarvepuudujääk ületas kolme kuuga 4,5 triljonit rubla.

12. Belgorodi oblastis on raha otsa saanud, et pagulastele üüriraha hüvitada.

13. venemaa suurimate pankade juhtkonna palgad ja boonused ületasid 16 venemaa piirkonna aastaeelarvet.

14. Kubanis peavad alaealised ülikooli õpilased nüüd allkirjastama kirjaliku kohustuse teenida mehitamata õhusõidukite vägedes.

15. venemaa naftatulud saavutasid kõrgeima taseme alates 2022. aastast.

16. Ungari väidab, et arestitud Ukraina pangakonvoi juhtumis on uusi „tõendeid”, Oschadbank nimetab neid väljamõeldisteks.

17. Lühiuudised

Ukraina tõrjeroonid hävitasid märtsis üle 33 000 venemaa mehitamata õhusõiduki, mis kahekordistab varasemaid näitajaid, samal ajal kui ametnikud hoiatavad kasvava ohu eest kiiremate reaktiivmootoriga Shahedi variantide poolt, kinnitas kaitseminister Mõhhailo Fjodorov.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 164 lahingukokkupõrget. Aktiivsuses sektoriti suuri muutusi polnud. Põhiliselt ikka jala või kergliikuritel konveier töötab. Kindlasti vene poole sõjaline juhtkond murrab pead, kuidas saavutada edu. Kas selleks üritatakse kuskil uues suunas proovida või võetakse „musta maa” taktikaks kasutusele veelgi suurema mõjuga relvi või siis näiteks rohkem koondatakse lennunduse tööd mingi konkreetse suuna töötlemiseks, et tekitada piisavalt auke ja logistilisi tõrkeid Ukraina poolel, et siis konveier saaks lõpuks läbi minna…

Eile viis vaenlane läbi 75 õhurünnakut, heites alla 250 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 10 100 kamikaze-drooni ja sooritas 3625 kaudtulelasku, sealhulgas 107 mitmikraketiheitjatelt. Muret teeb tapjadroonide hulk aga vähemalt kõlakad räägivad, et paljudes lõikudes pole esmalt vene poole droonioperaatorid piisavalt oskuslikud ning Ukraina kasvav suutlikus mõjutada nii vene droone kui droonioperaatorid on kasvamas.

1. 8. aprilli õhtul ründasid venemaa väed drooni abil Odessa oblastis energiainfrastruktuuri.

9. aprillil Dnipropetrovski ja Zaporižja oblastis toimunud venemaa rünnakutes hukkus üks inimene ja kuus sai haavata.

2. Ukraina Kindralstaap kinnitab: Ukraina väed ründasid eile öösel Krimmis Feodossia (see põles veel mõned tunnid tagasi) ja Hvardiiske naftahoidlaid, tabasid Bastioni rannikurakettide süsteemi ning kahjustasid logistikakeskusi, mehitamata õhusõidukite depood, suurtükiväe- ja laskemoonaladusid okupeeritud Zaporižja, Donetski ja Luhanski oblastis.

Ukraina HURi üksused tegid Kertši väinas droonide rünnakutega kahjutuks viimase venemaa raudteeparvlaeva „Slavjanin”, sihtides olulist logistikaobjekti, mis varustas okupeeritud Krimmi kütuse, relvade ja varustusega. Parvlaev oli pärast varasemaid rünnakuid sarnastele laevadele jäänud töökorda. vene pool ei taha üle Kertši silla eriti kütust vedada, kartes, et Ukraina võib sillal olevat rongi rünnata ja selliselt jälle silla töökorrast välja viia, sestap on selliste parvlaevade ründamine oluline vähendamaks Krimmi poolsaarele naftatarneid aga ka laskemoona vedu, sest sedagi ei taheta üle silla vedada samadel põhjustel.

Sõltumatu Telegrami kanal Astra teatas, et 9. aprilli öösel tabasid Ukraina droonid Krõmskis Krasnodari krais asuvat naftapumplat. Rünnaku tagajärjel süttis Krõmskaja naftapumpla territooriumil asuv elektrialajaam, teatas väljaanne. Linnaelanikud teatasid, et droonirünnaku käigus kuuldi mitut plahvatust. Lähedalasuvas Sauk-Dere külas hukkus üks inimene, ütles Krasnodari krai kuberner veniamin kondratjev. Kohalikud võimud pole teatanud, et droonid oleksid naftapumplat tabanud. kondratjev väitis, et droonijäänused kukkusid Krõmski äärelinnas asuvale põllule ja ettevõtte territooriumile.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: seni suudab osa vene soldateid ikka jõuda Viltša asulasse, kus neid Ukraina omad droonidega jahivad. Kipub tunduma, et paranenud Ukraina võimekus siin lõigus on toonud kaasa olukorra, kus suurte kaotustega lastaksegi vene poolel jõge ületada ja on pikemalt aega sillapeasse jõudnud soldateid jahtida ehk siis võetakse olukorda „külma kõhuga” ja võib-olla sillapead likvideerida ei tahetagi, et hoida siin lõigus vene pole ressursse kinni.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones ja üha enam kinnitusi tuleb, et Ukraina tasapisi jätkab Jampilis edenemist. Kipub arvama, et siin lõigul mõjutab vene poole suutlikust maanteede vähesus ning jõgi, kuigi jah, mets siin kipub pakkuma keskmisest paremat varjet aga seda oskavad ka Ukraina omad ära kasutada.

6. Siversk: vene pool väidab, et said kahes kohas üleeile edasi, esmalt Krõva Luka küla juures ja Lipivka küla juures. Kummagi puhul väidetakse, et 1 km edasi saadi ja satuti seejärel Ukraina omade tule alla. Jooksvat seisu ei tea aga on näha, et vene pool Slovjanski poole just siit edeneda on tõusuteel ja käib võitlus kõrgendike üle domineerimaks alal.

7. Bahmut: Kostjantõnivkas seni uusis infokilde, mida uskuda, ei tule. Linna pommitab vene pool jõhkralt, isegi 3 tonnised liugpommid on abiks. Seni pole aga suudetud maha suruda Ukraina droonioperaatoreid, kes peavad tihedalt jahti linna poole suunduvate vene üksuste peale.

8. Donetsk: muutusteta rindejoones.

9. Lõunarinne: hallis alas muutusi toimub aga need jäävad pigem ajutisteks.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa jaanuari-märtsikuu föderaaleelarve suleti 4,576 triljoni rubla (45,76 miljardi euro) suuruse defitsiidiga, teatas venemaa rahandusministeerium kolmapäeval.

8,309 triljoni rubla suuruste tulude juures kulutas valitsus 1,5 korda rohkem – 12,885 triljonit rubla. Selle tulemusel jäi iga kolmas rubla eelarvekulutustest maksutuludeta ja riigikassa „auk” suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 133%, ületades kogu aasta plaani 700 miljardi rubla võrra.

Eelarve nafta- ja gaasitulud langesid 45%, saavutades madalaima taseme pärast pandeemiat – 1,445 triljonit rubla. Vaatamata maksutõusudele kasvasid majanduse ressursiväliste sektorite tulud vaid 7,1%, ulatudes 6,866 triljoni rublani. Selle tulemusel langesid eelarve kogutulud 8,2%. Samal ajal hüppasid kulud 17%. Majandusteadlane Sergei Aleksašenko juhib tähelepanu sellele, et venemaa maksuseadusandlus on loodud nii, et nafta- ja gaasitulud kasvavad või vähenevad naftahindade muutustega võrreldes viivitusega. Seega tunneb riigikassa naftahindade tõusu mõju alles aprillis. Märtsikuu keskmine Uurali hind (hind, mida kasutatakse aprillikuu maksude arvutamiseks) oli 77 dollarit barreli kohta, mis toob Aleksašenko hinnangul kaasa 215–220 miljardit rubla täiendavat maavarade kaevandamismaksu (MET).

Aprillis laekub eelarvesse ligikaudu 1 triljon rubla nafta- ja gaasitulu – kaks korda rohkem kui jaanuari-märtsi keskmine, ennustab Aricapitali tegevjuht Aleksei Tretjakov. Naftaraha sissevoolu tõttu on valitsus kulutuste kärpimise plaanid kõrvale heitnud ja võib suurendada sõjakulusid, ütlesid kremlile lähedased allikad varem Bloombergile.

Aprilli alguses ulatusid Uurali toornafta hinnad 116 dollarini barreli kohta – rekordile alates 2012–2013. aastast –, samal ajal kui vene nafta hind India sadamates oli ligi 150 dollarit. Uurali hinna hoidmine üle 110 dollari isegi mõne nädala jooksul võiks teises kvartalis nafta- ja gaasitulusid oluliselt toetada ning ajutiselt eelarvesurvet leevendada, väidab Freedom Finance Globali analüütik Vladimir Tšernov. Kui aga Iraani kokkulepe saavutatakse ja nafta hind langeb kiiresti alla 100 dollari, on see mõju lühiajaline ning eelarvepuudujäägi probleem tõuseb selle aasta suveks taas esile, hoiatab ta.

12. „Pepeli” teatel on Belgorodi oblasti võimud piiripõgenikele üürihüvitiste maksmise kolmandat korda edasi lükanud. Algselt lubati inimestele makseid veebruari alguses, seejärel 5. märtsiks ja seejärel 5. aprilliks. Nüüd on sotsiaalkaitseminister olesja mitjakina määranud jaanuari-aprilli kohustuste täitmise tähtajaks 5. mai.

Pagulaste ja nende sugulaste sõnul peatati maksed tegelikult juba 2025. aasta detsembris. Sellest ajast alates pole paljud hüvitist saanud, hoolimata vajalike dokumentide vormistamisest. Inimesed kurdavad, et ka makseid pikendada ei saa. Need, kes esitasid veebruaris Gosuslugi kaudu taotlused, teatavad, et nende taotlused on endiselt staatuses „Läbivaatamiseks vastu võetud”, hoolimata ametlikust menetluseajast, mis on 20 päeva. Sotsiaalteenustega ühendust võttes öeldakse neile, et neile öeldakse „istuda ja oodata”. Lisaks on asutusega telefoni teel ühenduse võtmine problemaatiline: töötajad kas ei vasta või panevad kõne kinni.

„Mina ja mu lapsed oleme pärit Malinovkast (küla Belgorodi rajoonis). Üürime korterit. Sain üüri, aga nüüd on see kadunud. Helistan sotsiaalteenustesse, aga nad ei vasta,” kurtis üks ohvritest. „Krasnaja Jaruga külas pole me üüri saanud alates 2026. aasta jaanuarist,” ütles teine.

Varem teatati, et Belgorodi piiriäärse piirkonna avaliku sektori töötajad lõpetasid jaanuaris oma „kaevikutoetuse” (10 000 rubla kuus) saamise. Eriti kurtsid Šebekino elanikud, keda Ukraina regulaarselt pommitab. Nende sõnul omistasid ametnikud kärpe eelarvepuudujäägile.

Võimud on lõpetanud ka haavatud sõjaveteranide ravimise toetuste maksmise Belgorodi meditsiinitöötajatele. Need valitsuse poolt 2023. aasta märtsis heaks kiidetud maksed tulid föderaaleelarvest ja olid vahemikus 20 000 kuni 100 000 rubla.

Nagu enamiku teiste venemaa oblastite, on ka Belgorodi oblasti riigikassas auk. 2026. aasta eelarve on koostatud 17,4 miljardi rubla suuruse puudujäägiga, mis moodustab 9,5% kuludest (182,3 miljardit rubla).

13. Kommersanti andmetel said 15 venemaa suurima panga tippjuhtkond 2025. aastal kokku 63 miljardit rubla (630 miljonit eurot) hüvitist, sealhulgas palgad ja boonused, viidates krediidiasutuste finantsaruannetele.

Peaaegu pool sellest summast – 29 miljardit rubla – läks Sberbanki juhtkonnale. Võrreldes eelmise aastaga suurenes panga tippjuhtkonna hüvitis 3,7 miljardi rubla (+14,6%) ja võrreldes 2023. aastaga 12,3 miljardi rubla (+73%) võrra. Selle tulemusel said Sberbanki juhid rohkem tulu, kui venemaa vaeseimate piirkondade – Juudi autonoomse oblasti (23,5 miljardit rubla) ja Neenetsi autonoomse ringkonna (28,8 miljardit) – eelarved 2025. aastal kogusid.

Kokkuvõttes ületas 15 suurima panga tippjuhtkonna tulu venemaa Föderatsiooni 16 moodustava üksuse aastaeelarvet. Lisaks Juudi Autonoomsele Oblastile ja Neenetsi Autonoomsele Oblastile kuuluvad nende hulka Kalmõkkia (29,3 miljardit rubla), Inguššia (35,7 miljardit rubla), Altai Vabariik (38,1 miljardit rubla), Karatšai-Tšerkessia (38,9 miljardit rubla), Adõgee (41,2 miljardit rubla), Põhja-Osseetia-Alaania (46,9 miljardit rubla), Pihkva oblast (55 miljardit rubla), Kostroma oblast (55,3 miljardit rubla), Hakassia (57,5 miljardit rubla), Novgorodi oblast (58 miljardit rubla), Orjoli oblast (58,5 miljardit), Mari El Vabariik (59,5 miljardit rubla), Tšuktši (60,9 miljardit rubla) ja Kabardino-Balkaaria (62,2 miljardit rubla).

Suurematest pankadest on Gazprombank, mis varem tegeles Gazpromi tohutute ekspordivoogudega, järsult vähendanud juhtide palku. 2025. aastal langes selle kasum 32% (132,6 miljardi rublani). Tipppangajuhid said aasta jooksul 10 miljardit rubla – kolmandiku võrra vähem kui eelmisel aastal (14,3 miljardit) ja peaaegu poole vähem kui 2023. aastal (19,5 miljardit).

Kaitsetööstusele keskendunud Promsvyazbanki tippjuhtide töötasu, mis on ainus kümne suurima krediidiasutuse hulgas, mis aasta kahjumiga lõpetas, vähenes 1,7 miljardilt rublalt 1,1 miljardile rublale. PSB kaotas laenumaksete tõttu 19,2 miljardit rubla, mille katteks pank eraldas reservidesse 300 miljardit rubla – kolm korda rohkem kui eelmisel aastal.

Üldiselt lõpetas venemaa pangandussüsteem 2025. aasta kasumiga, ehkki väiksema kasumiga kui eelmisel aastal – 3,5 triljonit rubla võrreldes 3,8 triljoniga. Sellest hoolimata seisid suuremad pangad silmitsi laenumaksete mittemaksete lainega: jaanuarist septembrini suurenes nende bilansis olevate halbade võlgade maht 1,9 triljoni rubla võrra, ulatudes 10,9 triljonini.

kremliga seotud mõttekoja CMAKS eksperdid hoiatasid veebruaris, et riigis on sisuliselt alanud varjatud panganduskriis. Bloombergi allikate sõnul hakkasid pankurid, sealhulgas riigile kuuluvad, eelmisel suvel eraviisiliselt häirekella lööma, kui suurettevõtete laenuvõlgnevused hakkasid kasvama. Maksehäirete laine mõjutas ka kaitsetööstust, mis oleks võinud saada sõjaliseks tootmiseks laene üle 20 triljoni rubla.

14. Krasnodari territooriumil sunnitakse alaealisi üliõpilasi allkirjastama 18-aastaseks saamisel kaitseministeeriumiga lepingu sõlmimise kohustust. Üliõpilased rääkisid inimõiguste projektile Molnija, et sõjaväelased külastavad õppeasutusi ja värbavad mehitamata süsteemide vägedesse (UST) üliõpilasi, kutsudes neid ükshaaval vestlustele. Alla 18-aastastel palutakse kirjutada sõjaväe registreerimis- ja värbamisameti juhatajale adresseeritud avaldus, milles taotletakse dokumentide vormistamist vabatahtlikuks värbamiseks ja milles on kirjas: „Kohtustun lepingule alla kirjutama”.

Projekt märgib, et selline kohustus ei ole õiguslikult siduv, kuid seda saab hiljem kasutada surve avaldamiseks ja manipuleerimiseks. Inimõiguslased soovitavad avaldusele mitte alla kirjutada ning need, kes on seda juba teinud, peaksid selle tagasi võtma, võttes ühendust sõjaväe registreerimis- ja värbamisameti ning prokuratuuriga. Samuti rõhutavad nad, et seaduse kohaselt ei ole sõjaväeteenistus võimalik enne täisealiseks saamist, seega ei saa selliseid üliõpilasi armeesse kutsuda.

Mehitamata jõudude värbamine algas pärast seda, kui kaitseministeerium teatas novembris selle loomisest. Kampaaniaga on liitunud sajad haridusasutused, sealhulgas riigi juhtivad ülikoolid – Moskva Riiklik Ülikool ja Peterburi Riiklik Ülikool. Üliõpilastele, eriti neile, kes õpingutes maha jäävad, pakutakse võimalust saada droonioperaatoriteks, kinnitusega, et leping sõlmitakse aastaseks ajaks. Kaitseministeerium ise kinnitas aga hiljuti, et neil ei ole kohustust pärast seda perioodi mehitamata vägedes teenivaid isikuid vabastada. putini määruse kohaselt pikendatakse lepinguid mobilisatsiooni ajal automaatselt.

Faridaily allikate teatel olid suuremad ülikoolid kohustatud saatma sõtta vähemalt 2% oma üliõpilastest. „Важныe историй” andmetel plaanib venemaa kaitseministeerium 2026. aasta lõpuks värvata relvajõudude uude harusse 78 800 inimest, kellest 58 000 on droonioperatsioonide kursuste tudengid ja lõpetajad. Vabatahtlikke on aga vähe: haridusasutused teatavad üldiselt ühest või kahest VBS-i registreerunud vabatahtlikust.

Z-blogija alexander vaskovski sõnul liitus valitsuse mitmekuulise kampaania jooksul ülikoolides ja kolledžites VBS-iga vähem kui 2000 üliõpilast. Tema kolleeg aleksei tšadajev kinnitas, et värbamine on takerdunud. Ta märkis, et piirkondades registreerub sõtta vaid üsna spetsiifiline kontingent, kes on kõige vähem sobiv uue kõrgtehnoloogilise sõjaväeharu selgrooks, samal ajal kui potentsiaalselt paljulubavad kodanikud keelduvad lepingutest, kartes üleminekut rünnakjalaväkke ja tähtajatut teenistust.

15. venemaa sadamate naftaeksport taastus aprilli alguses osaliselt võrreldes märtsi lõpuga, kui Ukraina droonirünnakud takistasid Ust-Luga ja Primorski Balti sadamate võimsuse langust. See jääb aga märtsi keskpaiga tasemest oluliselt madalamaks. Naftahindade hüppeline tõus on aga aidanud mahtude langust kompenseerida. Jääb siiski selgusetuks, kas venemaa suudab müüa praegu eksporditavat naftat: praegu toimub suurem osa müügist merel asuvatelt tankeritelt.

Bloombergi laevade jälgimisandmete ja laevandusagentide andmete kohaselt lahkus 5. aprillil lõppenud nädalal sadamatest 28 tankerit, vedades 20,88 miljonit barrelit. Ukraina droonide poolt pommitatud Ust-Lugast ei lahkunud ükski tanker, võrreldes eelmise nädala kahe ja üleeelmise nädala kaheksa tankeriga. Primorsk on aga tarned taasalustanud, viimastel nädalatel on lahkunud vastavalt üheksa, neli ja kümme tankerit. 29. märtsil lõppenud nädalal suutis venemaa vedada vaid 16,62 miljonit barrelit 22 laeva pardal, võrreldes eelmise nädala 37 tankeriga.

Lähis-Ida sõjast tingitud järsk hinnatõus tõstis nafta keskmise nädalase ekspordihinna 2,02 miljardi dollarini nädalas (eelmise nelja nädala põhjal, mis aitab lühiajalisi kõikumisi siluda). See on kõrgeim tase alates 2022. aasta juunist.

Pärast sõja puhkemist Iraani vastu ja Hormuzi väina sulgemist leevendas USA venemaa nafta vastaseid sanktsioone, lubades India ettevõtetel osta seda 30 päeva jooksul enne 5. märtsi laaditud tankeritelt ja seejärel teistel riikidel osta seda enne 12. märtsi laaditud tankeritelt. India kasutas seda ära: selle keskmine päevane import tõusis märtsis 1,9 miljoni barrelini, mis on kõrgeim tase alates 2025. aasta juunist.

Hiina tarned langesid veebruarikuu rekordiliselt 2,1 miljonilt barrelilt 1,9 miljoni barrelini.

Selle tulemusel lossiti varilaevastiku tankeritelt märkimisväärsed naftakogused. Viimastel kuudel on paljusid neist kasutatud ujuvmahutitena, kuna toornafta leidis USA sanktsioonide tõttu Rosnefti ja Lukoili vastu ning India impordi olulise vähenemise tõttu, sealhulgas Donald Trumpiga sõlmitud kaubanduslepingu tulemusel, vähem ostjaid.

Alates eelmise aasta augusti lõpust, mil Trump kahekordistas India tariife, kuni jaanuari keskpaigani suurenes tankeritel hoitava venemaa nafta maht 85 miljonilt barrelilt 140 miljoni barrelini. See püsis sellel tasemel märtsi alguseni, mil see langes 105 miljoni barrelini, sealhulgas 26 miljoni barreli langus viimase kahe nädala jooksul.

venemaa ei saavuta tõenäoliselt sel nädalal ekspordimahtude olulist taastumist. Ust-Lugast on seni lahkunud vaid üks tanker, samas kui Novorossiiski naftaterminal, mis süttis pärast droonirünnakut 6. märtsi öösel, on laadimisoperatsioonid peatanud.

Lisaks langesid naftahinnad kolmapäeval 15% pärast seda, kui USA ja Iraan teatasid kahenädalasest relvarahust. Brenti toornafta kaubeldi täna õhtul umbes 95 dollari eest barreli kohta, mis on langus võrreldes eelmise päeva umbes 110 dollariga.

Kui relvarahu lubab Hormuzi väina kaudu laevaliiklust jätkata, põgenevad Pärsia lahes kinni jäänud tankerid – „kuid nad ei pruugi tagasi pöörduda enne, kui nad saavad selgema pildi sellest, kui tugev on relvarahu,“ ütleb investeerimisuudiskirja Fuller Treacy Money väljaandja Jon Treacy. See tähendab, et naftahindade suundumus on suuremate hindade poole (kui enne sõda). Ma ootasin, et see jääb vahemikku 80–90 dollarit. Turu esialgse reaktsiooni (relvarahuteatele) põhjal otsustades võib see olla lähemal 90 dollarile barreli kohta.

16. Ungari väitis 8. aprillil, et tal on uusi tõendeid, et märtsis arestitud Ukraina pangakonvoi oli osa rahapesu operatsioonist.

Ungari valitsuse pressiesindaja Zoltan Kovacs kirjutas, et uurijad leidsid värskelt trükitud eurosid ja dollareid, mis polnud kunagi ringlusse läinud, ja väitis, et need olid seotud mitme pangaga, sealhulgas Ukraina Oschadbankiga, samuti Poola ja Gibraltaril asuvate institutsioonidega.

Uute tõendite hulgas on väidetavalt ka video Ukraina ametnikust, kes võltsib bensiinijaama tualettruumis dokumente, ja tema kaaslased arutavad korruptsiooniga seotud makseid.

Ukraina Oschadbank avaldas 8. märtsil vastuseks avaliku teate, milles lükkas Ungari esitatud tõendid ümber kui võltsitud tõendid. „Video sisaldab raha sissenõudmise meeskonna liikmete vahelise vestluse helisalvestist. Ungari publikule avaldamiseks lisati ungarikeelsed subtiitrid, sealhulgas fraas „korruptsiooniraha”, mida heliribal ei eksisteeri,” seisab panga avalikus teates. „Just see tahtlikult lisatud fraas on aluseks (Ungari) järeldustele, mis seovad video Oschadbanki raha ebaseadusliku kinnipidamise juhtumiga.”

Ungari võimud konfiskeerisid 5. märtsil kaks Ukraina soomusautot, mis vedasid Austriast Ukrainasse ligikaudu 82 miljonit dollarit sularaha ja kulda.

Kuigi sõidukitega kaasas olnud Ukraina töötajad vabastati järgmisel päeval kinnipidamisest, ei ole Ungari ametnikud veel raha tagastanud, väites, et see on osa käimasolevast uurimisest. Ukraina Oschadbank on öelnud, et algatab raha tagasinõudmiseks õiguslikke meetmeid.

Oschadbanki andmetel ei ole Ungari vastanud ka mitmetele päringutele pangatöötajate isikliku vara edasise omamise õigusliku aluse kohta.

Ungari 12. aprillil toimuvate parlamendivalimiste lähenedes on peaminister Viktor Orbán üha enam kasutanud Ukrainat poliitilise afäärina, kasutades naaberriiki oma toetajaskonna ergutamiseks.

Märtsi alguses ilmusid uurivad aruanded, mille kohaselt venemaa on sekkunud valimistesse, et aidata neid Orbáni kasuks kallutada, ning EL-i ametnike seas on pidevalt olnud muret, et Budapest võib jagada luureandmeid Moskvaga.

17. Lühiuudised

Ukraina monopolivastane komitee blokeeris AÜE EDGE Groupi 760 miljoni dollari suuruse tehingu, mille tulemusel omandaks osalus Fire Pointis, viidates läbivaatamise käigus regulatiivsete nõuete rikkumisele. Ettevõttel on keskne roll Ukraina droonide ja rakettide rünnakuvõimekuse ning kiiresti laieneva relvaarenduse seisukohast.

Ukraina pole veel saanud ühtegi kuuest hävitajast F-16, mida Norra 2023. aastal lubas, ning kõik lennukid on praegu Belgias hoolduses. Kahte neist kasutati pilootide väljaõppeks, neli aga võeti lahti ning remondiga kaasnevad viivitused võivad kesta veel aasta.

Lekkinud vestlus viitab sellele, et sergei lavrov koordineeris Ungari välisministriga Ukraina EL-iga liitumise läbirääkimiste blokeerimist, arutades vähemuste õiguste sõnastust läbirääkimiste peamise hoovana. See suhtlus viitab Moskva ja Budapesti ühisele seisukohale Kiievi EL-iga ühinemise teekonna aeglustamisel.

Allikad ütlesid väljaandele Daily Mirror, et Moskva GRU agentid üritasid Ukrainat süüdistada kavandatud plahvatuses piirilinnas Kaniža asuvas olulises gaasijuhtmes. Serbia sõjalise julgeolekuagentuuri juht ütles, et Ukraina ei olnud vahejuhtumiga seotud.

USA president Donald Trump pidas 8. aprillil Washingtonis kinnise uste taga kohtumise NATO peasekretäri Mark Rutte’iga. Rutte visiit toimus Valge Maja ja alliansi vaheliste pingete eskaleerumise ajal, kusjuures Trump ütles 1. aprillil, et kaalub tõsiselt USA lahkumist NATO-st. Trump, kes on olnud pikaajaline NATO kriitik, oli alliansi peale pettunud, kuna liikmesriigid ei toetanud USA sõda Iraanis. „See oli sõprade kohtumine,” ütles Rutte CNN-i ajakirjanikule Jake Tapperile. NATO juht lisas, et ta imetleb Trumpi juhtimist ja et USA president on jätnud alliansile olulise pärandi. Küsimusele, kui mures ta Trumpi NATO-st lahkumise pärast on, keeldus Rutte vastamast. „Ta on selgelt pettunud paljudes NATO liitlastes ja ma saan tema seisukohast aru,” möönis Rutte.

maria zahharova väidab, et YouTube’i keeld Valgevene meediakanalitele on täielik barbaarsus ja põlastusväärne infosabotaažiakt. Njah, venemaa ise on Youtube venemaal keelustanud…

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Põnev pallimängunädal Lõuna-Eestis kulmineerub Põlvas, kui eesoleval nädalavahetusel, 11.–12. aprillil mängitakse Mesikäpa Hallis välja Balti liiga medalid. Põhiturniiri esikohaga lõpetanud ja finaalturniiri korraldav Põlva Serviti astub silmitsi pealtnäha võimatu missiooniga: kaitsta tiitlit.

Favoriidikoorem õlul. Varul: väike pinge on ikka õhus

Viimati jõudis Balti liiga Final Four Põlvasse aastal 2024. Tollal tuli elektrilises Mesikäpas vastu võtta mõru üheväravaline kaotus, kui finaalis jäädi napilt alla Läti ZRHK Dobele Tenaxile. Ent seda magusam oli järgmise hooaja kuld, mis võideti seitsmemeetri karistusviseteseerias korraldaja HC Klaipeda Dragunase vastu. Nüüd on turniir taas Põlvas ning Serviti asub tiitlit kaitsma. Ülesanne pole kergete killast, sest viimase kuue aasta jooksul pole ühelgi klubil õnnestunud tiitlit kaitsta.

„Meeskond on Balti liiga nädalavahetuseks valmis. Väike pinge on ikka õhus, sest favoriidikoorem tuleb meil enda õlule võtta. Esiteks kuna lähme tiitlit kaitsma, teiseks kuna me võitsime põhiturniiri ja kolmandaks kuna me mängime kodusaalis. Kindlasti ootame suurt publikut ja teeme ühe korraliku käsipallipeo,” lausus meeskonnakapten Hendrik Varul.

Võrdsete võitlus. Musting: meie eesmärk tiitlit kaitsta saab olema raske

Tänavune Balti liiga hooaeg on olnud põnev ning mitmete käändude ja keerdudega, mis annab alust arvata, et ka finaalturniir kujuneb äärmiselt tasavägiseks ja pingeliseks. Võistlustulle astuvad lisaks Põlva klubile Vilniuse VHC Šviesa, Klaipeda Dragunas ning Serviti kodune rivaal Mistra.

Kui põhiturniiri 2. koht Dragunas võitis novembris Servitit skooriga 32:31, siis veebruaris mängis Serviti vastase üle resultaadiga 31:29. Põhiturniiri 3. koha omaniku Mistraga on Serviti mänginud nii 30:30 viiki kui ka hiljem ülekaalukalt võitnud skooriga 32:22. VHC Šviesale kaotas Serviti septembris 20:26, kuid detsembris võideti Leedu klubi peaaegu et sama suurelt seisuga 34:29. Kelle sõna jääb selleks hooajaks lõplikult peale näitab nädalavahetus.

„Meil oli märtsikuus hästi hõre mängude graafik ja osad mängijad ravisid sel perioodil ka vigastusi. Kuigi paus ja mängijate vigastused on jätnud oma jälje, on kõik mängijad nüüd taas rivis ja liigume parema mänguvormi poole. Takistusi terviseprobleemide näol pole, mis on positiivne,” kommenteeris peatreener Kalmer Musting. „Tugevamad võistkonnad on kõik finaalturniirile pääsenud ja meie eesmärk tiitlit kaitsta saab olema raske. Treenerina ootan nädalavahetusel head meeskondlikku kaitset ja rünnakuliidritelt head esitust.”

Serviti poolfinaal leiab aset sel laupäeval, 11. aprillil algusega 14:30, kui vastamisi minnakse Leedu VHC Šviesaga.

Balti liiga finaalturniiri ajakava
11. aprill
14:30 Põlva Serviti – VHC Šviesa (LTU)
17:00 HC Dragunas Klaipeda (LTU) – Mistra (EST)

12. aprill
13:00 Pronksimäng
15:30 Finaal

Siseministeerium saadab täna vähemalt 15-aastaste laste vanematele kirjad, kus palub noortel lisada rahvastikuregistrisse oma kontaktandmed. 

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungase sõnul on enamasti noorte kontaktideks nende ema või isa andmed ja seepärast saadetakse ka kirjad täna vanemate e-posti aadressidele palvega, et info antaks lastele edasi. „Alates eelmise aasta lõpust on ka 15-17 aastastel noortel õigus rahvastikuregistrisse ise sisse logida, oma andmeid vaadata ja kontaktandmeid muuta. See on noortele oluline võimalus riigi ja kohalike omavalitsuste teavituste isiklikuks kättesaamiseks ja kutsume seda võimalust agaralt kasutama,” selgitas Pungas.

„Noored iseseisvuvad järk-järgult. Täisealiseks saamise sünnipäeval tekivad hetkega uued õigused. Ühiskonna aktiivseks liikmeks olemist, asjaajamist ja riigiga suhtlemist saab ja peab harjutama aga juba varem. Ka Tartu Ülikooli värske uuring^[1] näitab, et Eesti 16-aastased noored on valmis tegema keerulisi otsuseid, kuid riiklikud eapiirid ei paku selleks piisavalt võimalusi. Nüüd on noortel üks võimalus juures, kuidas olla rohkem oma asjade peremees,” rääkis Pungas.

Selleks, et vaadata ja muuta oma rahvastikuregistris olevaid andmeid, tuleb e-rahvastikuregistrisse sisse logida aadressil www.rahvastikuregister.ee.