Inno Tähismaa, Author at Lõunaeestlane

Siseminister Lauri Läänemets külastas täna hommikul Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalset Naiskloostrit. Visiidi eesmärk on kohtuda kloostri juhi iguumenja Filaretaga, et arutada kloostri tänast alluvussuhet Moskva patriarhile ja kloostri tulevikku olukorras, kus suhted Moskva Patriarhaadiga tuleb katkestada.

Läänemetsa sõnul astub riik samme Moskva terroristliku režiimi vastu, mitte õigeusklike vastu Eestis. „Riigil on kohustus kaitsta Eesti elanikkonda terroristliku režiimi mõjude eest. Moskva Patriarhaadi ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku vahel on kanooniline side – nad on ühe terviku osad ja ranges subordiantsioonis. Riigi eesmärk on katkestada siinsete usuliste ühenduste igasugused suhted Moskvaga – nii kanoonilised kui juriidilised. Sellest täna ka kloostrijuhiga rääkisime.”

Läänemetsa sõnul oli vastuvõtt kloostris soe ja avatud: minister selgitas, miks Eesti riik peab Moskva patriarhi seisukohti vastuvõetamatuks; ning iguumenja selgitas kloostri positsiooni ja suhtestumust Moskva Patriarhaadiga. „Igumeenja kinnitas mulle, et nende jaoks pole patriarh Kirill väljaütlemised kuidagi siduvad, kuid usun, et mõlemad osapooled mõistavad olukorra keerulisust. Ilmaliku õiguse kohaselt pole kloostri eraldumine Moskva Patriarhaadi alluvusest keeruline, kuid kirikuõiguse mõttes on olukord oluliselt keerulisem,” ütles Läänemets.

Ministri sõnul otsib riik koostöös kirikuga nii juriidiliselt kui ka kanooniliselt pädevaid lahendusi, mis välistaks jäädavalt võimalused seostada Pühtitsa kloostri nunnasid Moskva Patriarhaadi poolt levitatavate, sõda ja vägivalda õigustavate avaldustega. „Uute lahenduste leidmiseni jätkab klooster oma tavapärast tegevust,” rõhutas siseminister.

Pühtitsa klooster on otsealluvuses Moskva patriarh Kirillile, seda juhib iguumenja Filareta.

Vene õigeusu kiriku patriarh Kirill kutsus 27. märtsil 2024 üles pühale sõjale, mis seisneb sihtmärgina ka „satanismi” mõju all oleva Läänemaailma vastu võitlemises. See tähendab, et vastandutakse agressiivselt Euroopa väärtusruumile. Nii nagu Moskva patriarhi sõnade kohaselt peab Ukraina olema osa Vene maailmast (Russki Mir), kuulub avalduse kohaselt kogu nn post-sovetlik ruum, sh Eesti, Venemaa Föderatsiooni mõjusfääri. Seega on imperialistliku üleskutse sõnum sisuliselt see, et Eesti pole iseseisev riik ja rahvas vaid osa vene õigeusu ja seega ka Venemaa mõjusfäärist. Moskva Patriaraat saadab sellega sõnumi ka Eestis elavatele Moskva Patriarhaadi õigeuslikele, et Eesti on osa vaenulikust läänemaailmast, mille vastu on kuulutatud püha sõda.

Vastusena patriarh Kirilli avaldusele on Riigikogus tehtud ettepanek kuulutada Moskva Patriarhaat Venemaa Föderatsiooni terroristlikku sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Vastavasisuline avaldus on võetud Riigikogu täiskogu päevakorda ja lõpphääletus toimub 2. mail. Läbimisel seaks see avaldus Eestis tegutsevad Moskva Patriarhaadile otseselt alluvad usuühendused tõsiste valikute ette; aga kindlasti puudutaks see ka kümneid siin tegutsevaid kogudusi ja kirikuid, kes kuuluvad Moskva Patriarhaadile otsealluva Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku alla.

Umbes 85 000 Eesti inimest on kantud mõnda maksehäireregistrisse ning kuigi tegemist ei pruugi olla õigete ega täpsete andmetega, mõjutab nn musta nimekirja sattumine inimest oluliselt. Advokaadibüroo Hedman jurist Kaire Sepper annab nõu, kuidas oma andmeid kontrollida ja millised on võimalused maksehäiretega tegelemiseks.

Eestis ei ole ühtset maksehäireregistrit ning internetist võib leida mitmeid erinevaid allikaid, mis jagavad infot inimese maksekäitumise ja võlgade kohta.

„Olemasolevad maksehäirete registrid ei ole riiklikud ega ühtsed ning piltlikult öeldes võib igaüks luua oma avaliku maksehäireregistri ja küsida selle kasutamise eest tasu. Pangad, erinevad laenu- ja krediidiandjad kontrollivad potentsiaalsete lepingupartnerite maksekäitumist ning nn mustas nimekirjas olemine võib inimest oluliselt mõjutada, eriti siis, kui avaldatud info ei ole õige,” tõi advokaadibüroo Hedman jurist Kaire Sepper välja.

Võlaandmete avaldamiseks ei ole inimese nõusolekut vaja, kuna teiste isikute kaitset halbade tehingute tegemise eest loetakse võlgniku eraelu kaitsest kaalukamaks. „Võlausaldajad peaksid siiski enne maksehäireregistrile võlgnevuse edastamist inimest sellest teavitama. Kui võlausaldaja seda ei tee, on teavitamise kohustus maksehäireregistril,” rõhutas Sepper.

Andmekaitse Inspektsioon on välja toonud, et infot maksehäirete kohta võib avaldada üksnes krediidivõimekuse hindamiseks, kuid mitte survestamiseks. „Näiteks pole lubatud inimese maksehäireandmete avaldamine üksnes survemeetmena võla tasumise saavutamiseks, sealhulgas on taunitav üsnagi tavapärane ähvardamine maksehäireregistrisse lisamisega ning lubadus kustutada andmed kohe, kui võlg on tasutud,” rõhutas Sepper ning lisas, et võlaandmete avaldamise eesmärk ei tohi olla kättemaks või häbistamine.

Kes tohib Sinu andmeid avaldada ja vaadata?

Maksehäireregistritesse saavad andmeid sisestada krediidiandjad erinevatest valdkondadest nagu näiteks pangandus, side, telekommunikatsioon, kütus, kaubandus ja ehitus. Registrites avaldatakse võlgnevused, mille tasumise tähtajast on möödunud vähemalt 30 päeva.

Inimesed ja ettevõtted saavad registrisse teha tasulisi päringuid, mis maksavad alates viis eurot. „Uudishimust ja isiklikust huvist kantud päringud ei ole lubatud ning maksehäireregistrist päringu tegemiseks peab olema õigustatud huvi, mille olemasolu peab vajadusel põhjendama,” ütles Sepper. Enda andmete päring on aga tasuta. „Soovitan kontrollida, kas ja kes on teie andmeid küsinud näiteks taust.ee või creditinfo.ee lehelt,” lisas ta.

Tööandjad ei tohi tööle kandideerijate maksehäireid kontrollida, kuid kõne alla võivad Sepperi sõnul tulla töötajad ametikohtadel, kus on rahaline vastutus.

Kuidas maksehäiretest lahti saada?

Esmalt soovitas Hedmani jurist võlg ära tasuda, kuid arvestada tuleb, et maksehäireid võib avalikustada kuni viis aastat pärast võla tasumist või kohustuse aegumist. „Siin on aga oluline, et võlaandmeid võib pärast aegumist avaldada üksnes siis, kui võlausaldaja astus aegumistähtaja jooksul aktiivseid samme võlgnevuse sissenõudmiseks. Kui võlga ei proovitud tagasi saada, ei ole maksehäire kohta teabe avaldamine põhjendatud,” täpsustas Kaire Sepper. Lisaks, kui tegemist on aastate taguse väikese võlaga ning see on ainus võlgniku võlg, siis seda suurem on riive võlgniku õigustele ning maksehäire avaldamine võib olla ülemääraselt kahjustav.

Kui tegemist on ebaõigete andmetega, võib inimene nõuda ebaõigete andmete parandamist või kustutamist. Selleks tuleb esmalt pöörduda võlausaldaja poole ning taotleda andmete avaldamise lõpetamist. Maksehäire kustutamine võib samuti toimuda vaide esitamisega maksehäireregistri pidajale või Andmekaitse Inspektsiooni ja kohtu kaudu.

Samuti on võlgnikul õigus taotleda andmete avaldamise lõpetamist, kui ta leiab, et tema isikuandmeid on valesti avaldatud ning selle eest võib nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamist. “Kohtud on varasemalt võlainfo avaldamise ees välja mõistnud 200 kuni 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitist, millele lisanduvad menetluskulud,” ütles Sepper ning soovitas sellistel juhtudel pöörduda oma õiguste kaitseks juristi poole.

Võlgadega tegelemiseks soovitas aga Sepper abiks võtta tasuta allalaetava „Täitemenetluse juhend võlgnikule”, mis sisaldab juhiseid ning erinevate avalduste näidiseid. Juhend on leitav advokaadibüroo Hedman kodulehelt: https://hedman.legal/et/hedman-lift/

Seoses talviste ilmastikuoludega on raskendatud Omniva posti- ja pakikullerite töö ning kandes esineb täna tõrkeid.

Omniva Baltikumi logistika- ja kullervõrgu juhi Kristi Undi sõnul on kõige keerulisemad piirkonnad Tallinn, Keila ja kaugemad maapiirkonnad, kus perioodika, kirjade ja pakkide kanne toimub kas osaliselt või alles homme. Samuti on kullerite töö tavapärasest keerulisem Viljandimaal.

„Suurem osa meie autopargist sõidab juba suverehvidega, mis muudab ootamatult tekkinud talvistes ilmastikuoludes liikumise keeruliseks ja ohtlikuks – toimetame kõik saadetised oma klientideni esimesel võimalusel, kuid peame mõtlema ka kullerite ohutusele ja heaolule,” ütles Unt ja palus kõikidelt Omniva klientidelt arusaamist ja mõistvat suhtumist.

2029. aastal toimub Euroopa Kosmoseagentuuri missioon Ariel, mille ettevalmistamisele ja elluviimisele aitavad kaasa ka Tartu Ülikooli teadlased.

Ariel on esimene kosmoseteleskoop, mis hakkab uurima tuhande eksoplaneedi atmosfääri, et mõista nende teket ja analüüsida võimalikke eluks sobivaid tingimusi. 23.–26. aprillini kohtuvad Arieli konsortsiumi teadlased ja insenerid konverentsil Tartus.

Päikesesüsteemist väljapoole jäävate ehk eksoplaneetide uurimine on oluline, et asetada meie elu siin Maal suurde pilti. Kui teame, kuidas teised planeedisüsteemid moodustuvad ja arenevad, saame paremini aru ka oma päikesesüsteemi ajaloost ja evolutsioonist. Eksoplaneetide uurimine võimaldab teadlastel otsida märke elust väljaspool meie päikesesüsteemi või eluks sobivaid tingimusi, mis võimaldab paremini mõista elu levikut ja mitmekesisust universumis.

Kosmosevaldkonna tippteadlased ja -insenerid arutavad Tartus toimuval konverentsil missiooni ettevalmistamist, tehnilisi ülesandeid ja teadusküsimusi. Muu hulgas annavad Tartu observatoorium ja valdkonna ettevõtted ülevaate Eesti tegevusest ja võimekusest kosmosetehnoloogia vallas.

Eestlased aitavad valida vaatluse alla võetavad taevakehad

Missiooni õnnestumiseks tuleb valida uurimiseks sobivad tähed ja planeedid. Tartu observatooriumi tähefüüsikud teevad selleks eeluuringu, milles määratakse planeetide ematähtede põhiparameetrid ja keemiliste elementide sisaldus. Tähefüüsika teaduri Heleri Ramleri sõnul võimaldab ematähe füüsikaliste omaduste määramine rekonstrueerida tema ümber tiirleva planeedi tekkelugu ja tunnuseid: „Tunned tähte, tunned planeeti. Lisaks tagab kõigi ematähtede füüsikaliste parameetrite mõõtmine sama meetodiga eksoplaneetide atmosfääriuuringu täpsuse ja selle tulemuste ühtluse,“ ütles Ramler.

Planeetide vaatluse ajakava koostamiseks kasutatakse Tartu observatooriumi

Kosmoseteleskoop Ariel hakkab tööle Maast umbes 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel, kus ta hakkab eksoplaneetide atmosfääri omaduste uurimiseks mõõtma selle spektrit. Seda saab teha ainult siis, kui tähevalgus atmosfäärist läbi kumab. Seega peavad selle vaatlused toimuma ajal, mil planeet liigub meie poolt vaadates tähe eest läbi. Tartu observatooriumi tähefüüsik Tõnis Eenmäe selgitab eestlaste ülesannet missiooni eel ja ajal: „Et teleskoop ei peaks kosmoses planeedi ematähest üleminekut tarbetult ootama, mõõdavad Tõravere tähefüüsikud sealse teleskoobiga nn varjutusmeetodil eksoplaneetide üleminekute keskmomente. Nende andmete abil koostatakse Arieli kosmoseteleskoobi võimalikult täpne vaatlusgraafik.”

Kuna eksoplaneedi varjutuse keskmoment võib muutuda näiteks mõne teise süsteemis oleva planeedi mõjutuste tõttu, tuleb terve Arieli missiooni vältel jälgida väga paljusid tähesüsteeme. Selleks rakendatakse tööle teleskoobid üle kogu maakera, sh Tõraveres, ja kaasatakse harrastusastronoome.

Euroopa Kosmoseagentuur kinnitas missiooni Ariel ametlikult 2020. aastal. Missiooni käigus soovitakse leida vastused küsimustele, kuidas tekivad planeedid, milline on nende siseehitus ja missuguse keemilise koostisega on nende atmosfäär. Praegu käib töö teleskoobi komponentide prototüüpide ehitamise kallal.

Tartus toimuv konverents on mõeldud Arieli konsortsiumi liikmetele, kuid kõik huvilised on oodatud avalikule teadusõhtule 23. aprillil kl 19 lokaali Jakobi Jalats (Tähe 29, Tartu). Seal räägivad NASA teadlased David R. Ciardi (NASA Exoplanet Science Institute) ja Douglas M. Hudgins (NASA Ames Research Centre) eksoplaneetide valdkonna murrangulistest avastustest ning võimalike elutingimuste otsimisest kosmoses.

Konverentsi toetavad Tartu linn ja Eesti Teadusagentuur projekti „ESA Eesti teaduse konsortsium” raames.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 0,2 protsenti, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,9 protsenti.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutas ehitushinnaindeksit esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta sama ajaga eelkõige tööliste palgatõus, mille mõju indeksi muutusele oli 58%. „Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 2,6%, kulutused materjalidele langesid 1% ja mehhanismidele 0,8% võrra,” täpsustas Paulus. Sisendhindade korrektsiooni panustasid enim betoontoodete tootjad ja suurmehhanismide rendifirmad.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks langes võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 0,1%.

Ehitushinnaindeksi muutus, I kvartal 2024

	IV kvartal 2023 – I kvartal 2024, %	I kvartal 2023 – I kvartal 2024, %
KOKKU	0,2	0,9
tööjõud	2,6	6,5
ehitusmasinad	-0,8	0,8
ehitusmaterjal	-1,0	-0,2
Eramuindeks	1,1	2,1
Korruselamuindeks	0,7	1,3
Tööstushooneindeks	-0,6	-0,1
Ametihooneindeks	0,3	0,6

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, I kvartal 2024

	IV kvartal 2023 – I kvartal 2024, %		I kvartal 2023 – I kvartal 2024, %
KOKKU		-0,2		-0,1
tööjõud		0,3		3,4
ehitusmasinad		-3,3		-1,3
ehitusmaterjal		-0,3		-2,0

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust otsekulude tasemel ja see jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel võetakse arvesse eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.

Ehitushinnaindeksi andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Vaata ka hindade valdkonnalehte.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 23. aprill 2024:

muutusi vaid Donetski rindel (86 rünnakut kokku kogu rindel) ja kremli tuumarusikaga ähvardamised üha tugevamad… jätkuvalt siiski optimistlik Ukraina suunal, aga seljakarvad kipuvad vahel pisu liialt surisema…

1. 120 ja ikka Harkiv ja Odessa ning Kiiev nimekirja lisandus.

2. Päris murevaba siiski Venemaal pole.

3. Kupiansk-Kreminna: vene pool laiendas oluliselt rünnakute ala.

4. Siversk: rünnakuid jagus, muutusi mitte.

5. Bahmut: miks vene pool vaatamata kvaliteedile edasi ei saa, on hetkel väike küsimärk endalegi.

6. Donetsk: Avdiivkast kirdes siiski vene pool edeneb.

7. Lõunarinne: muutusteta.

8. Herson: seni konveier tulemuseta töötab.

9. lavrov ähvardas läänt taas tuumasõjaga.

10. Venemaa on paigutanud Soome piirile taktikalisi tuumarelvasüsteeme.

11. Venemaa üritas GPS-i segada tuhandetel lendudel Läänemere kohal.

12. vene võimud hakkasid valmistuma jälgima venelaste kõnesid Telegramis ja WhatsAppis.

13. Kui kiiresti jõuab USA sõjaline abi pärast Kongressi heakskiitu Ukrainasse?

14. Lühiuudised

Esimesed suurtükimürskude tarned Ukrainasse Tšehhi algatuse raames toimuvad mai lõpus või juuni alguses… alles… ning kahjuks seni pole läbi kemplused Euroopas kes ja kui palju Patriot süsteeme Ukrainale annab ning mille eest…

Eks tasapisi kasvab tunnetus, et miskit eskaleerumist võib mujale suundadesse siiski tulla ja võib-olla maailm suuremale sõjale lähemale seni veel väikeste sammudega läheneb, ööund see siiski veel ära ei võta, sestap ka soovitus, et ärge laske endi igapäeva toimetusi segada ja mõtlemine teemal: kuidas mina panustan meite riigi kaitsesse võiks siiski päeva ja öö üks osa olla…

1. Venemaa jätkab Harkivi tampimist. Kui päeval lasti raketiga Harkivi teletorni pihta, mille ülemine osa (u 1/3 kogu kõrgusest) alla kukkus, siis õhtul algas uus raketirünnak ja kindlasti sai pihta üks suurkanala. Njah, vene uudistes ikka, et tabati vaid sõjalisi sihtmärke… Selline Harkivi oblasti töötlemine kipub tekitama kasvavat kõhklust, et võib-olla ikka üle Venemaa piiri võib mingil ajal suuremat pealetungi oodata. Seni pole vähemalt avalike allikate põhjal piisava löögirusika koondumist sinna veel tuvastanud.

Öösel lasti 16-st sahedist alla 15. Odessas üht kortermaja tabati ja seetõttu on nüüd 14 korterit elamiskõlbmatud ja vist läks õnneks, et piirduti vaid haavatutega, kelle hulgas siiski lapsi oli.

Varahommikul kõlas plahvatusi Kiivi kandis, aga selle kohta veel täpsemat infot polnud.

Hull piiri- ja rindelähedaste Ukraina asulate pommitamine kõige käepärasega jätkus.

2. Täna öises Belgorodis kostus rida plahvatusi ja vene pool andis teada, et kõik lendava ise alla lasi, aga see päris õige ei tundu…

Mariupolis toimus väga suur plahvatus ja öine põleng võis laiuselt olla sadu meetreid.

Eile öösel puhkes Venemaal kaks suurt tulekahju. Moskva lähedal Orehovo-Zujevos asuvas tööstusettevõttes puhkes tulekahju kokku 1200 m². Peterburi Moskva rajooni tanklas puhkes teine tulekahju.

Samuti puhkes Voronežis elektromehaanilises tehases Elmaš tulekahju, põles hooneid üle 3000 m² alal.

3. Kupiansk-Kreminna: vene pool laiendas oluliselt rünnakute ala. Kui Kupianski poole polnud ikka veel ühtki rünnakut (luure ja diversioon ikka), siis rinde keskmises lõigus alagas rünnakute jada Nadijast (Svatovest läänes) ja ulatus kuni Kreminna metsadeni välja. Linnulennult u 50 km laiusel alal toimus Ukraina ametlikel andmetel 19 rünnakut ja muutusi rindejoones selle tagajärjel tuvastada ei suutnud. Ka vene blogijad edust kuskil lõigul teada ei andnud.

4. Siversk: eile jäeti küll Bilohorivka suunal rünnakud tegemata (ju eelmiste päevade kaotuste hulk võttis pisu hoogu maha) ja jätktai nii otse Siverski suunal kui Spirne kandis rünnakuid. Seni pole siin rindel muutusi tuvastanud aga eks siin elukutselisi vene poolel ka vähem…

5. Bahmut: hull surumine jätkus Bahmutist läänes ja edelas ja miks nii dessantnikud (3 polku ja 1 brigaad) kui eriväelased koos tavavägedega edasi enam saanud pole, on isegi pisu meeldivat hämmastust tekitav. Võib-olla on Ukraina põhjusega vähendanud siinse suuna videode hulka ja infot, sest eduvõtmeid peab ka varjus hoidma. Mujal nii Klišiivka ja Andiivka juures ründavad vene tava motolaskurüksused ja siingi rindejoon muutusteta.

6. Donetsk: hull surumine jätkub ja käigus on päris suur hulk vene elukutselisi ehk siis juba mingi aeg surub vene pool kvaliteedile.

Ozeretines suutis vene pool oma edenemist jätkata ja ollakse hetkel end küla keskosas paika saadud ning lahingud jätkusid sealt edasi nii lääne kui põhja suunal. Vähemalt üks Ukraina blogi kanal teatas, et vene pool kasutas ära ebakõla sealse Ukraina üksuse väljavahetamisel, et üksus lahkus enne possade ja ülesannete üleandmist… karm küll, aga hetkel suurt olukorra paranemise lootust veel ei näe. Ka mitmed Ukraina blogijad kahtlevad, et siin veekogude joonel ning kirde suunal Avdiivkast veel vene edenemist kinni saadakse ja pakutakse, et võib-olla teine veekogude taha ehitatud kaitseliin (sinnani hetke rindejoonest 10 km) peab lõpuks vene poole edenemise kinni. Siis on ka juba lootust, et nii USA abi kui miskit Tšehhi algatusest kohale jõuab.

Pisu mõtlikuks teeb, et miks pole vene pool enam veekogude joonest Berdõtsi kuni Tonenkeni ning Pervomaiskest põhjas olevaid põlde enne seda veekogude liini edasi saanud. Kas on pisut lootust, et päris igas suunas kvaliteeti ei jagu…

Krasnohorivka linnas lahingud jätkusid ning siingi vene pool pole juba mitu päeva edasi saanud.

Marinkast lääne suunal olla u 100 m vene pool edasi saanud, aga täpsemat infot kahjuks veel polnud.

Miks pole seni Ukraina kinnitanud Novomõhailivka langemist, jääb endal teadmata, võib olla on seepärast, et külast põhja pool teisel pool paisjärve 300 m kaugusel asuv mitmete kvartalitega u 500×1000 m asustatud osa on veel faktiliselt Novomõhailivka osa, aga seegi jääb juba halli alasse.

Vene pool, andis teada miskist edenemisest Vuhledari suunal lõuna poolt, aga seda kuidagi tuvastada ei õnnestunud.

7. Lõunarinne: tuntav surve langus.

Berdjanski suund: muutusteta.

Tokmaki suund: paar rünnakut ikka ja rinne muutusteta.

Melitopoli suund: vaikne.

8. Herson: rünnakukonveier töötas ja no ei õnnestu „paari mõtetut Ukraina võitlejat” Dnepri idakaldalt välja suruda. Njah, u 12 polku/brigaadi ei saa mõnest võitlejast jagu, lausa hämmastav sõjaline saavutus, millest isegi vene blogijad kirjutada ei taha.

9. USA ja tema NATO liitlaste tegevus Ukrainaga seoses võib üle kanduda otseseks relvakonfliktiks Venemaaga, ütles Venemaa välisminister sergei lavrov Moskva tuumarelva leviku tõkestamise konverentsil. „USA ja selle NATO satelliitidel on endiselt kinnisideeks Venemaale strateegiline lüüasaamine ja on valmis meie riiki tagasi hoidma kuni viimase ukrainlaseni. Samal ajal balansseerivad läänlased ohtlikult tuumariikide vahelise otsese sõjalise kokkupõrke lävel, millel on katastroofilised tagajärjed,” ütles ta.

lavrovi sõnul tekitab erilist muret asjaolu, et kolm lääne tuumariiki – USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa – on Ukraina peasponsorite hulgas. Ta rõhutas, et Venemaa näeb selles „tõsiseid strateegilisi riske, mis viivad tuumaohu taseme tõusuni”.

lavrovi sõnul püüab „USA juhitud kollektiivne Lääs saavutada ühepoolset sõjalist üleolekut, laiendades kolmandate riikide vastu suunatud liitude võrgustikku ja võttes vastu destabiliseerivaid sõjalis-tehnilisi programme”. Viimaste hulgas nimetas ta globaalse raketitõrjesüsteemi ehitamist, USA tuumapotentsiaali rajamist Euroopasse, samuti ettevalmistusi relvade kosmosesse paigutamiseks ning keskmise ja lühimaa maapealsete rakettide paigutamiseks erinevates maailma piirkondades.

Venemaa ärevust põhjustab USA, Suurbritannia ja Austraalia partnerluse AUKUS teke, mis võtab sõjalise bloki jooned ning NATO riikide sõjaliste kulutuste kasv, lisas lavrov.

Samas rõhutas ta, et Venemaa ei näe alust dialoogiks USA-ga relvastuskontrolli teemal, kuna Lääs peab tema vastu totaalset hübriidsõda. lavrov märkis ka, et strateegilise stabiilsuse teemat ei saa vaadata eraldi teistest Moskvat puudutavatest riikidevaheliste suhete aspektidest. Tema sõnul saab dialoog võimalikuks alles pärast seda, kui Ameerika võimud keelduvad avalikult vaenulikust Venemaa-vastasest kursist ja NATO agressiivse idasuunalise laienemise lakkamisest.

Eraldi osutas lavrov kasvavatele probleemidele tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu (NPT) rakendamisel, mida NATO kasutas väidetavalt poliitiliste probleemide lahendamiseks, sealhulgas surve või otsesed sekkumised seoses ebameeldivate probleemidega ja kontrolli suurendamine tuumaprogrammiga riikide üle, mis ei kuulu lääne blokki.

lavrov nimetas ka alusetuid ja absurdseid süüdistusi, et Venemaa kavatseb paigutada kosmosesse tuumarelvi ning väljendas valmisolekut pöörduda tagasi üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu (CTBT) ratifitseerimise küsimuse juurde niipea, kui USA seda teeb.

larov pole esimene, kes kuulutas välja tuumasõja ohu. Ta ütles juba eelmise aasta augustis, et USA ja NATO võivad Ukraina toetuse tõttu sattuda sellise konflikti osalisteks. Enne seda hoiatas ta, et Venemaa käsitleb hävitajate F-16 üleandmist Ukraina relvajõududele kui tuumaohtu läänest.

Ukraina täiemahulise sissetungi esimestel päevadel andis putin korralduse panna Venemaa tuumaväed erilisele lahingukohustusele ning tund hiljem astus de facto välja viimasest USA-ga sõlmitud lepingust, mis piiras tuumalõhkepeade arvu.

putin kasutas kogu sõja vältel korduvalt tuumaväljapressimist, sealhulgas teatas veel nelja Ukraina piirkonna annekteerimisest. Viimati tõstatas ta selle teema uuesti selle aasta 29. veebruaril liiduassambleele saadetud läkituse ajal. Seejärel kordas ta, et Venemaa tuumarelvad on”täielikus valmisolekus ja ähvardas hävitada tsivilisatsiooni, kui Lääne väed saadetakse Ukrainasse.

10. vene armee on paigutanud taktikalised tuumarelvad piirile Soomega, mis liitus NATO-ga eelmise aasta aprillis ja loobus neutraalsest staatusest. Piiriäärsesse Karjalasse paigutati operatiiv-taktikasüsteemid Iskander-M, vahendab Izvestija kaitseministeeriumi allikatele viidates. Iskanderid, mis olid võimelised tulistama nii tiibrakette kui ka ballistilisi rakette, sealhulgas tuumalõhkepeaga rakette, moodustasid osa eraldi raketibrigaadist, millest omakorda sai osa vastloodud Leningradi sõjaväeringkonnast.

Leningradi sõjaväeringkonnas on ka 11. ja 14. armeekorpus, mis baseeruvad Kaliningradi ja Murmanski oblastis, teatasid Izvestija allikad.

Raketibrigaadi moodustamine on vastus Soome liitumisele NATO-ga, ütles Balti laevastiku ekskomandör admiral Vladimir Valujev: nüüd on Venemaa piir NATO riikidega suurenenud ligi 1300 km-le ja blokile kuulub suurim suurtükivägi Euroopas, mis koosnevad 1500 torust, sealhulgas 700 haubitsast, 700 suurekaliibrist miinipildujast ja 100 raketisüsteemist.

Möödunud aasta lõpus sõlmis Soome kaitsekoostöö lepingu Ameerika Ühendriikidega. Ameerika vägede käsutusse läks 15 rajatist ja tsooni, kus nad saavad hoida sõjavarustust ja laskemoona. Nende hulgas on neli lennubaasi, sõjaväesadam ja raudtee riigi põhjaosas. Venemaa piirini viivate liinide äärde hakkavad paiknema sõjatehnika laod.

Juba 2010. aastate alguse sõjareformi käigus kaotatud Leningradi sõjaväeringkonna taasloomise fakt viitab sellele, et kreml valmistub pikemas perspektiivis ulatuslikuks sõjaks NATO-ga, kirjutasid USA Sõjauuringuteinstituudi eksperdid (ISW) veebruaris.

Kuni viimase ajani kontrollisid kogu Vene Föderatsiooni läänepiiri Lääne ringkonna üksused ja see hägustas vene vägede strateegilise fookuse, märgib ISW. putini 26. veebruari määrusega jagati Lääne sõjaväeringkond kaheks ringkonnaks: edaspidi kontrollib Ukraina ja Poola piiri Moskva ning NATO kirdepiiri Leningrad.

See aitab armeel üheaegselt kontrollida lahingutegevust Ukrainas ja hõivata strateegilisi positsioone Põhja-Atlandi alliansi riikide suhtes, usub ISW. Instituudi eksperdid meenutavad ka, et kreml põhjendas Leningradi sõjaväeringkonna loomise otsust uute liikmete – Soome ja Rootsi – NATOga liitumisega.

11. vene sõjaväe kurikuulus märtsikuine katse segada Briti kaitseministrit vedanud lennuki GPS-signaali on vaid üks 46 000 juhtumist, mil lennukid kogesid Läänemere piirkonnas navigatsioonihäireid. Eksperdid seletavad raadiohäirete tekitamist paljudel juhtudel vene sõjaväe tegevusega.

Alates 2023. aasta augustist kuni 2024. aasta märtsi lõpuni kasvas GPS-signaali segamise või võltsimise juhtumite arv vähem kui 50-lt nädalas enam kui 350-le nädalas, arvutas väljaanne Sun ekspertide abiga, kasutades saidi GPSJAM.org andmeid. Eelkõige teatasid Ühendkuningriiki ja sealt lendavate Ryanairi lendude meeskonnad satelliitnavigatsioonisüsteemi riketest 2309 korral, Wizz Air 1368 korral, British Airways 82 korral jne.

Kuigi ei saa öelda, et kõik intsidendid on tahtlikud, märkis GPSJAM: „Piirkonnad, kus märkimisväärne protsent õhusõidukitest teatab halvast navigatsioonisüsteemi täpsusest, langevad tavaliselt kokku piirkondadega, kus on teada või kahtlustatakse segamist.” Navigeerimise täpsuse halvenemist võib seletada signaali kadumisega Ameerika globaalses positsioneerimissüsteemis GPS või Euroopa Galileos või valesignaali kasutamisega, mis näitab lennukile, et see väidetavalt asub teises kohas kui tegelikult. Lennutööstuse allikas ütles Sunile: „Venelased saadavad võltsinfot. See on väga ohtlik.”

Briti Kuningliku Kaitseuuringute Instituudi sõjalise eksperdi Jack Watlingi sõnul on Venemaa sõjaväel pikk ajalugu GPS-i segamise kui vaenuliku tegevusena, mis on suunatud üle NATO piiride”.

„Võtke suur väeosa – ja üks neist asub Kaliningradi oblastis – ja näete GPS-signaali vastuvõtmises häireid. Neil on see varustus alati peal, sest see on määrus,” ütles Watling.

Kui lennukid kaotavad GPS-signaali, kasutavad nad muid navigatsioonisüsteeme.

RAF Dassault 900LX Falcon, millel oli Briti kaitseminister Grant Shapps ja rühm ajakirjanikke, kaotas märtsis Poolast naastes ja Kaliningradi lähedal lennates signaali. Umbes poole tunni jooksul puudus side satelliitidega ning piloodid pidid kasutama alternatiivseid navigatsioonisüsteeme.

Kuigi Ühendkuningriigi valitsuse sõnul ei olnud lennuk ohus, nimetas Guardiani allikas kaitseministeeriumist signaalide segamise aktsioone, milles kahtlustati vene sõjaväge, „kohutavalt vastutustundetuks”.

12. Roskomnadzor kavatseb Telegramis, WhatsAppis ja Viberis kasutusele võtta Pettusevastase süsteemi, et telefonipettuste vastu võitlemise ettekäändel oleks võimalik kõnesid kuulata, teatas Kommersant. Reguleerija plaanib seda teha 2029. aastaks, nagu selgub riikliku projekti „Andmemajandus” osaks oleva föderaalprojekti „Infoturve” esialgsest versioonist.

Kuidas seda rakendatakse, seda ei teata. Arendajate sõnul on kogu Telegrami ja WhatsAppi edastatav andmemaht, sealhulgas tekstisõnumid ja kõned, kaitstud otsast lõpuni krüpteerimisega. See tähendab, et neile on võimatu ligi pääseda.

Ka eksperdid ja turuosalised kinnitavad, et seni tundub algatust raske ellu viia. Näiteks märkis MegaFon, et operaatorid salvestavad fakti, et abonent kasutab konkreetset messengerit, kuid ei näe ei suhtlejate telefoninumbreid ega seansside intensiivsust ja pikkust, kuna selline „liiklus on krüptitud ja läheb andmeedastuskanalitesse”. Tele2 märkis omakorda, et „selliste kõnede puhul saab kasutada mitte ainult mobiilset internetti, vaid ka muid juurdepääsuviis”, mistõttu nende jälgimine on nii juriidiliselt kui tehniliselt väljaspool operaatorite kontrolli.

Innostage pettusevastaste lahenduste grupi juht Lev Afanasjev ütles, et praegu ei suuda operaatorid kiirsõnumite kaudu tehtavaid kõnesid piltide, videote ja sõnumite allalaadimisest selgelt eristada, kuid need tuvastavad parameetrid nagu andmeedastuse kestus ja edastatava teabe hulka saab kasutada. Küll aga pakkus ta, et selleks oleks vaja operaatorite volitusi laiendavat seadust.

Pettustevastane infosüsteem, mis on loodud häälkõnede ajal toimuva liikluse võltsimise vastu võitlemiseks, käivitati 2022. aasta lõpus. See blokeerib kõned võltsnumbritelt. Pettusevastase ühenduse loomisest keeldumise eest ähvardab operaatoreid trahv või litsentsi tühistamine. Digiarengu ministeerium väitis, et pärast selle käivitamist läksid ründajad üle kiirsõnumitoojatele. Petturite seas on populaarseim WhatsApp, mille kaudu tehakse kuni 80% sellistest kõnedest, ütles osakonnajuhataja Maksut Šadajev.

Roskomnadzori sõnul ei kontrolli 2029. aastaks Antifraud mitte ainult kõnesidet kiirsõnumite kaudu, vaid suudab blokeerida ka kõned numbritelt koodidega 8 800 ja 900. VimpelCom (Beeline’i kaubamärgi omanik) märkis varem, et petturid helistavad sageli Viberile sellistest numbritest. Numbrit 900 kasutav Sberbank teatas, et ei võta klientidega ühendust kiirsõnumite kaudu ning sellelt numbrilt tehtud telefonikõnesid „ei saa võltsida”.

Digiarengu ministeerium teatas, et andmemajanduse raames toimuv lõplik tegevuskava on veel kujunemisel ja esitatakse suvel. Roskomnadzor infopäringutele ei vastanud.

13. Relvade tarnimine võib alata juba sel nädalal: Pentagon väidab, et töötab välja logistikat, oodates, et parlament Kongress võtab vastu Ukrainale abi andmise seaduse. Mürsud, kaugmaaraketid ja õhutõrjeraketisüsteemid aitavad Ukrainal olukorda rindel oluliselt parandada, väidavad ametnikud ja sõjaeksperdid, kuid nendest ei piisa, et kaitsest ründamisele üle minna.

Esindajatekojas laupäeval heaks kiidetud seaduseelnõud lähevad teisipäeval senatisse. Kuigi alamkojas pani spiiker Mike Johnson hääletusele neli dokumenti, et suurendada nende vastuvõtmise tõenäosust, liidetakse need ülemkojas kaalumiseks üheks (Ukrainale eraldatakse 60,8 miljardit dollarit). See on üldjoontes kooskõlas eelnõuga, mille senat kiitis heaks veebruari keskel, seega tuleks see üsna kiiresti heaks kiita.

President Joe Biden ütles, et kirjutab seadusele alla kohe pärast seda. Vahepeal on presidendi administratsioon juba viimistlemas uue Ukraina abipaketi koostamist, et kuulutada see välja niipea, kui seadus jõustub, vahendab Reuters Valge Maja ametnikku.

USA kaitseministeeriumi pressiesindaja Pat Ryder ütles eelmisel nädalal, et Pentagon suudab kiiresti hakata tarnima koguseid, arvame, et nad [ukrainlased] peavad olema edukad. Meil on hästi läbimõeldud tarnesüsteem, mis võimaldab materjalid väga kiiresti kohale toimetada. Seda saame alustada mõne päeva jooksul. Ukraina suursaadik USA-s Oksana Markarova lisas, et kogu selle aja töötati välja vajalikku logistikat: „Pentagon ja meie kaitseministeerium ei lõpetanud igapäevast koostööd relvade leidmisel, nende tuvastamisel ja pakkide ettevalmistamisel.”

Mõned relvad, sealhulgas kaugmaa ATACMS-raketid, võidakse teele panna juba sel nädalal, ütles senati luurekomitee esimees Mark Warner CBS-ile.

USA-s või Euroopas asuvatest USA baasidest pärit relvad ja laskemoon jõudsid Ukrainasse mõne päeva jooksul pärast korralduse andmist, ütles Demokraatiate Kaitse Fondi sõjalise ja poliitilise võimu keskuse vanemdirektor Brad Bowman. Viimastel kuudel on Pentagon täiendanud oma varusid Euroopas, et pärast võimude abipaketi heakskiitmist need kiiresti Kiievile tarnida, märgib AP.

Nagu üks Ameerika ametnik agentuurile ütles, võivad Euroopa baasidest tarned 155-millimeetriste mürskude, suurtükiväesüsteemide ja õhutõrjesüsteemide laskemoonaga alata peaaegu kohe.

Arvestades aga varustuse transportimiseks ja paigutamiseks kuluvat aega, hakkavad uued varud rinde olukorda mõjutama alles mõne nädala pärast, väidavad Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikud. Nende hinnangul plaanib vene armee abi saabumiseni piiratud akent ära kasutada ja olukord Ukraina relvajõudude jaoks võib veel mõnda aega halveneda. Kuid lõpuks võivad Ameerika tarned sundida Moskvat loobuma katsest läbi murda Ukraina kaitseliinist, usub ISW.

Kuna USA abi on neli kuud edasi lükatud, on „Ukraina kaotanud palju verd… kuid vähemalt suudab ta nüüd stabiliseerida rindejoone,” kirjutab Šotimaa ülikooli strateegiliste uuringute professor Phillips O’Brien. Toetuse taastamine võimaldab tema hinnangul Ukrainal naasta aktiivse kaitse kontseptsiooni juurutamise juurde – see tähendab mitte ainult positsioonide hoidmist, nagu viimastel kuudel, vaid ka vene vägedele märkimisväärset kahju tekitamist:

Seega annab see abi isegi siis, kui Donald Trump 2025. aasta jaanuaris võimule naaseb, Ukrainale (ja Euroopale) väärtusliku võimaluse muuta 2024. aasta mitte ainult oma positsiooni hoidmise aastaks, vaid valmistuda ka sõja võitmiseks.

Ukraina peab seda aastat kasutama oma armee ülesehitamiseks ja pikaks sõjaks valmistumiseks, nõustub Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse Euroopa, Venemaa ja Euraasia programmi direktor Max Bergmann. USA seaduseelnõu vastuvõtmine peaks julgustama Euroopat oma abi suurendama, eriti Washingtoni poliitilise olukorra edasise ebakindluse valguses, lisab ta: „Euroopa peab valmistuma täitma tühimikku, kui USA uut toetuspaketti vastu ei võta.”

Oma edu jätkamiseks pärast 2024. aastat vajab Ukraina täiendavat abi, ütles Kiievi riikliku strateegiliste uuringute instituudi sõjalise ja sõjalis-majanduspoliitika osakonna peakonsultant Nikolai Beleskov.

14. Lühiudised

Ukraina sõjalised kulutused 2023. aastal kasvasid sõja tõttu 51 protsenti 64,8 miljardi dollarini ehk 34 protsenti SKT-st. See tõstis selle nominaalnäitajatel põhinevas maailma edetabelis 11. kohalt kaheksandaks, teatas Stockholmi Rahuuuringute Instituut (SIPRI) esmaspäeval avaldatud raportis.

21. Ramsteini kohtumine toimub veebis 26. aprillil.

Kreeka on valmis annetama Ukrainale ühe ja võib-olla teise Patrioti süsteemi, kuid ainult siis, kui USA annab Türgi ohu vastu turvagarantiid. Kreeka valitsusallikas ütleb, et selliseid garantiisid pakub USA, kuid üksikasju täpsustamata.

Ühendkuningriik saadab Ukrainale suure uue sõjalise abipaketi väärtuses 580 miljonit eurot. See sisaldab täiendavaid Storm Shadow rakette, 4 miljonit padrunit, üle 1600 ründe- ja õhutõrjeraketi, 160 patrullsõidukit Husky, 162 soomusmasinat, 78 maastikusõidukit ja 60 paati.

Kuigi Saksamaa valitsus lubas anda Ukrainale 2024. aastal Saksa kaitseettevõtte FFG kaudu 400 MRAP-i (sooomusmasin), on viivitusi USA-st Saksamaale eksporditavate litsentsipiirangute ja miinikaitsega seotud sertifitseerimisprobleemide tõttu. Nüüd 2024. aastal tarnitav arv on vähenenud 100-ni.

Ungari blokeerib EL-i 2 miljardi euro suuruse sõjalise abi eraldamise Ukrainale seni, kuni ta saab garantiid, et Ungari ettevõtteid ei lisata Ukraina musta nimekirja, ütles välis- ja välismajandusminister Peter Szijjártó.

Saksa ehitusmaterjalide tootja Knauf lõpetab „praeguste sündmuste taustal” täielikult Venemaal tegutsemise. Põhjuseid ei täpsustata, kuid ettevõte sattus hiljuti skandaali tarnetega okupeeritud Mariupolisse.

Poola põllumehed on blokeerinud suurima kontrollpunkti Ukraina piiril.

22. aprillil asus mereväe spiiker Dmitri Pletetšuk Lõuna kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni keskuse juhiks Gumenjuki asemel.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Tartu Ülikooli teadlaste loodud hargettevõte Vectiopep kaasas investorite sündikaadilt Ivo Remmelga ja Dag Nurme juhtimisel 450 000 eurot, mis aitab ettevõttel jõuda järgmisesse kasvufaasi. Ülikooli investeerimisettevõtte UniTartu Ventures kaudu saab Vectiopepis osaluse ka Tartu Ülikool.

Vectiopep arendab uut immuunravil põhinevat vähiravimeetodit. Uuendustegevuse aluseks on ainulaadne keemiline ühend, mille abil viiakse terapeutiline RNA eriliste rakku läbivate peptiidide abil patsiendi immuunrakkudesse. Nii saavad immuunrakud infot näiteks selle kohta, millised mutatsioonid kasvajarakkudes esinevad.

Kaasatud investeeringu toel kavatseb Vectiopep teha vajalikku teadus- ja arendustegevust, et oma tehnoloogiat laiendada. Esimene suurem eesmärk on jõuda oma tehnoloogiaga kliinilisse faasi – inimkatsetusteni. Vectiopepi asutaja Kaido Kurrikoffi sõnul on see mitme aasta pikkune teekond ja praegune investeering on alles esimene samm. „Oleme tänulikud kõigile meid toetanud ingelinvestoritele ning Tartu Ülikoolile ning UniTartu Venturesile. Võime olla tänulikud, et Eesti ja Tartu on nii väikesed, et meil on võimalus kõigiga vahetult suhelda ja nõu saada,” sõnas Kurrikoff.

UniTartu Venturesi juhi Mart Maasiku sõnul kinnitab ülikool lepingu sõlmimisega, et on motiveeritud teadlasi ettevõtluses toetama. „Vectiopep on küll varases faasis ja neil on veel pikk tee minna, kuid uues osanikurollis on ülikoolil pikaajaline huvi nende arengule kaasa aidata. Samuti on neile edaspidigi toeks UniTartu Venturesi meeskond, kes annab väärtuslikku nõu ning aitab lahendada ettevõtte kasvu takistavad probleemid, kaasata kapitali ja maandada riske,” lisab Mart Maasik.

Uue ettevõtte lisandumine UniTartu Venturesi portfelli on ülikooli jaoks tähtis, sest see tähendab, et pikalt teadust teinud meeskond alustab nüüd järgmise peatükiga. Senist teadustööd jätkatakse paralleelselt ettevõtte arendamisega, et viia lahendus turule ja ka kasutajale lähemale.

Vectiopepi on asutanud Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased Kaido Kurrikoff ja Piret Arukuusk. 2022. aastal sai meeskond Tartu Ülikooli eksperimentaalarenduse toetuse ja osales eelinkubatsiooniprogrammis „Teadusest äriks!”. 2023. aastal võitsid ettevõtte asutajad esikoha Startup Day süvatehnoloogiateemalisel välkkõnevõistlusel Deep Tech Pitch Match.

2022. aastal loodud Tartu Ülikooli investeerimisettevõtte UniTartu Ventures portfelli kuuluvad lisaks Vectiopepile veel Gearbox Biosciences, UP Catalyst ja Estonian Multiomics Company.

Esmaspäeval, 22. aprillil kell 11.57 toimus liiklusõnnetus Võrus Räpina mnt 11 juures.

54-aastane mees sõitis sõiduautoga Citroen Xsara Picasso otsa ootamatult reguleeritud ülekäigurajale tõukerattaga sõitnud 9-aastasele poisile.

Tõukerattur toimetati haiglasse.

Esmaspäeva, 22. aprilli hommikul kell 08.23 toimus liiklusõnnetus Tartumaal Peipsiääre vallas Aovere – Kallaste – Omedu tee 23. kilomeetril.

Sõiduautot Opel Corsa juhtinud 62-aastane naine kaotas lumelörtsiga kaetud sirgel teelõigul sõiduki üle kontrolli, sõitis vasakule teelt välja kraavi ja rullus katusele.

Sõiduki juht toimetati haiglasse.

Maikuust läheb elu taas natuke kallimaks, sest tõusevad mitmed energiakandjate aktsiisid. Näiteks diislikütus kallineb 3,3 senti liitri kohta. Hinnatõusu suurendavad elektri, diisli, maagaasi ja kütteõli aktsiisid tänavu 0,07 protsenti.

Alates maist suureneb elektri aktsiis 45 protsenti. See tähendab, et kui praegu on ühe megavatt-tunni elektrienergia aktsiis üks euro, siis edaspidi on see 1,45 eurot megavatt-tunni kohta. Aktsiisi mõju kodutarbijale pole suur, sest selle osakaal elektriarvest moodustab väikese osa, ütles Enefit Eesti turu juht Santa Tohver. „Näiteks kui klient tarbib 300 kilovatt-tundi kuus, siis ta maksab 30 senti praegu elektriaktsiisi ja edaspidi ta maksab 44 senti ehk vahe on 14 senti,” lausus Tohver ERR-ile.

Nursipalu harjutusvälja piirist kuni nelja kilomeetri kaugusel elavad inimesed saavad peagi küsida riigilt toetust oma majale helikindlamate akende ja uste paigaldamiseks, fassaaditöödeks või müravalli rajamiseks, teatas riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK). Polügooni lähistel elavad pensionärid saavad uued aknad-uksed tasuta.

Kaitseminister Hanno Pevkur saatis kooskõlastusringile määruse, millega Nursipalu harjutusvälja lähielanikud saavad sel suvel taotleda toetust häiringute mõjude leevendamiseks. Ühekordne toetus on mõeldud akende ja uste paigaldamiseks või müravallide ja -seinte ostmiseks, vahendab Lõuna-Eesti Postimees.

Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem ütles Vikerraadio „Välistunnis”, et järgneval kahel aastal tuleks tõsta Eesti kaitsekulud viiele protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP), et osta 1,5 miljardi euro eest vajalikku laskemoona, mis võimaldaks sõja pidamist vaenlasega mitte kontaktis olles, vaid kaugemal.

Herem rääkis, et protsent millestki on natuke liiga üldine ja kaitsevägi võiks välja öelda konkreetsed summad, mida tuleks riigikaitsesse lähiaastatel panna. „Järgmistel aastatel peaks kaitse-eelarve olema oluliselt suurem kui praegu ja siis oleks ta jälle natuke väiksem, sest me oskame arvestada kui palju läheb hankele ja kui palju ülalpidamisele. See ei peaks olema järgmised 10 aastat viis protsenti, äkki järgmised kaks aastat viis protsenti ja siis natuke allpool,” sõnas Herem ja ütles, et tegemist poleks lihtsalt lisaraha küsimisega, vaid „konkreetselt operatsionaliseeritud vajadusega”.

Kui Stockholmi võimud keelavad alates järgmisest aastast kesklinnas sisepõlemismootoriga autod, siis Tallinki sadam jääb piirangualast välja ning Eestist laevaga Rootsi saabujad võivad takistamatult linnast välja sõita.

„Värtahamnen(i sadam) jääb antud piirangutealast välja ning meie laevadega Stockholmi liikuvad autod saavad terminali lähistel suunduda tunnelisse ja selle kaudu kiirteede E20 ja E4 peale, ehk siis nii Malmö, Göteborgi ja Gävle suunas kui ka põhja poole. Piirangud tulevad mängu alles siis, kui soovitakse sõita päris Stockholmi südalinna,” ütles Tallinki pressiesindaja Katri Link esmaspäeval ERR-ile.

Eelmisel nädalal andis Euroopa Komisjon Stockholmi võimudele loa sellise keelutsooni kehtestamiseks, tunnistades, et piirang ei riku vaba liikumise põhimõtet, vahendas uudisteportaal EurActiv.com.

EAS-i ja Kredexi liitmisel tekkinud ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) töötajate arv kasvas mullu 392 inimeseni ning keskmine palk oli 3616 eurot ehk 380 eurot suurem kui eelnenud aastal.

EISA-s töötas eelmisel aastal keskmiselt 392 töötajat, samas kui 2022. aastal oli töötajaid 364 ehk aastaga on nende arv 28 võrra suurenenud, vahendab ERR.

Üle nädala tagasi suutis Iisrael lääneriikide abiga pea veatult tõrjuda Iraani ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Sellise rünnaku tõrjumine on meeletult kulukas ning keeruline, mistõttu samaväärse õhutõrje loomine Ukrainas või ka Eestis oleks väga raske.

Iisraeli õhutõrjesüsteem Raudkuppel on üsna kuulus, see on juba pikalt tõrjunud Iisraeli linnade vastu sihitud väiksemaid terroristlike rühmituste raketirünnakuid. Tegelikult kaitsevad lisaks Raudkuplile Iisraeli ka süsteemid nimega David’s Sling ehk Taaveti ling ning Arrow ehk nool. Iga süsteem moodustab ühe kihi õhutõrjest ja suudab tõrjuda erinevaid ohte, vahendab ERR.

Kuigi selliste õhutõrjesüsteemide võimed ning erinevate rakettide hinnad hoitakse kiivalt saladuses, kirjutas uudisteagentuur Reuters, et Iraani rünnaku tõrjumine maksis tõenäoliselt suurusjärgus üks miljard eurot. Võrdluseks, Eesti kaitse-eelarve on veidi üle 1,3 miljardi euro ehk Iisrael kulutas ühe ööga ühe rünnaku tõrjumiseks pea sama palju kui Eesti aastaga.

Täna algas meistriliiga finaalseeria, kus kulla nimel heitlevad tiitlikaitsja Põlva Serviti ja esmakordne finalist Mistra. Avamäng Põlvas lõppes Serviti kindla 35:26 (22:13) võiduga.

Timmo: saime enda mängu peale suruda

Kodumeeskond Serviti läks kiirelt 3:0 ette, kui skoori tegi Jürgen Rooba, Alfred Timmo ja Tõnis Kase trio. Tagaajaja rolli jäänud Mistra sai avavärava kirja 3. minutil, kui värava viskas Andris Celminš. Mäng kulges paar minutit Serviti 2-väravalise eduga kuniks Serhii Orlovskyi vahemaa ühe värava peale vähendas. Serviti kaitsetöö ja kiirrünnakud takistasid viigiseisul juhtumast ning 3-väravaline edu oli 10. minutiks tagasi, numbriteks 8:5. Serviti sai oma 14. värava kirja 17. minutil, kui viske realiseeris Arturs Meikšans. Sellega jäi Mistra 5-väravalisse kaotusseisu. Peale Orlovskyi leidis Mistra poolelt väravasoone üles Arno Vare, kuid Serviti hoog ei raugenud ning 25. minutiks oli seis juba 18:12. Esimese poolaja viimane värav tuli Kaselt, visates seisuks 22:13.

Põlva klubi mängis 10-väravalise vahemaa sisse teise poolaja 2. minutil, kui skoori tegi Rooba. Henri Sillaste värav paisutas vahe peatselt 11-väravaliseks, kuid Orlovskyi tabamus nullis selle. Mängupilt ei teravnenud ning Serviti püsis kindlakäeliselt liidripositsioonil: 40. minutil oli seis 25:17 ja kohtumise 50. minutil 31:21. 10-väravaline vahemaa pidas peaaegu et lõpuni vastu: 1. finaalmängule tõmmati joon alla seisult 35:26 Serviti kasuks.

Võõrustaja Serviti suurimad väravakütid olid Alfred Timmo 7 väravaga ja Jürgen Rooba 6 väravaga. Üleplatsimees ja Mistra resultatiivseim oli Serhii Orlovskyi 12 väravaga.

„Teisel poolajal ja 7-meetri karistusvisetel jättis realiseerimine natukene soovida, aga õnneks üldjoontes kaitse toimis ning saime enda mängu peale suruda,” lausus Timmo. „Kerge enesekindluse ikka annab esimese mängu võit kodus, kuid siiski ootame tugevat lahingut neljapäeval.”

Mistra ja Serviti kohtuvad uuesti 25. aprillil ning siis juba Raasikul. Et meistritiitel kindlustada, tuleb võita 3 kohtumist.

Päev varem, 24. aprillil toimub otsustav pronksiseeria mäng. Kui Viljandil õnnestub võõrustaja Kehra üle kavaldada, on 3. koht nende. Kui Kehra on kodusaalis võidukas, pikeneb seeria.

Eesti meistriliiga finaalseeria mängud

22.04. 19:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – Mistra (35:26)

25.04. 19:00 Raasiku Spordihoone Mistra – Põlva Serviti

28.04. 17:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – Mistra

Vajadusel

01.05. 18:00 Kalevi Spordihall Mistra – Põlva Serviti

05.05. 17:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – Mistra

Peaminister Kaja Kallas kohtus täna õhtul Võru kultuurimajas Kannel kohalike inimestega ning sattus esimesest minutist peale umbes poolesaja kohaletulnu turmtule alla, kus ei puudund nähvakad ja solvangud nagu: „Putini jutupunktid”, „Kutsuste sõda siia!” „Olete teises dimensioonis!”

Paari minutilise sissejuhatuse järel said inimesed esitada küsimusi. Neid tuli seinast seina alates e-valimistest kuni automaksuni välja. Enim küttis aga kirgi Nursipalu harjutusvälja laiendus ja Venemaa võimalik rünnak. Kallaselt sooviti teada, et miks tahetakse rajada piiri äärde punkreid ehk küsija sõnul „kartulikoopaid”, sest tänapäeva sõda käib droonidega. Samuti heideti ette, et miks politsei mätsib kinni liitlassõdurite poolt Võrus toime pandud vägistamisjuhtumeid. Tagumises reas olev mees nuriseb: „Oletame, et Venemaalt tuleb raketisadu. Kus on varjendid? Miljonid antakse Ukrainale, kuhu aga oma rahvas läheb?” Kui kohtumisele planeeritud üks tund saab täis, võtab Kallas kohtumise saali ees kokku: „Olete saanud minu peal end välja elada ja loodan, et teil kõigil on parem olla.”

Kallas ütles, et automaks olla disainitud nii, et maainimene maksaks vähem. Kui selle peale küsiti, et kus seaduses selline koht on, siis tolle peale vastas peaminister, et aga maainimestel on vanemad autod.

Asjast kirjutas Maaleht.

Seitse leedulast kümnest usub, et Venemaa kujutab endast reaalset ohtu Leedu riiklikule julgeolekule, selgus LRT tellitud küsitlusest. Eksperdid ütlevad, et see on nii lai konsensus kui pluralistlikus ühiskonnas on üldse võimalik saavutada, kuigi etniliste leedulaste ja riigi vähemuste vahel on ilmne lõhe.

Leedu elanikkonna esindusliku küsitluse viis 15.–25. märtsini läbi küsitlusfirma Baltijos Tyrimai. Selles osales 1115 täiskasvanud vastajat. Veapiir on 2,9 protsenti.

Vastajatelt küsiti, kas Venemaa kujutab nende arvates reaalset ohtu Leedu riiklikule julgeolekule.

Küsitluse järgi arvab seitse inimest kümnest, et Venemaa kujutab endast reaalset ohtu Leedu riiklikule julgeolekule (29% vastas kindlasti jah, 41% pigem jah), samas kui veerand (23%) ei nõustu väitega (4% vastas kindlasti ei, 19% ütles pigem ei). Seitse protsenti vastanutest ei omanud arvamust või ei vastanud küsimusele.

Sotsiaalmajanduslikult ega vanuseliselt olulisi erinevusi ei esinenud, kuigi naised (74%) nõustuvad tõenäolisemalt kui mehed (65%), et Venemaa kujutab reaalset ohtu Leedu riiklikule julgeolekule, nagu ka alla 50-aastased (74%), maapiirkondade ja väiksemate linnade ning leibkonna madalaima sissetulekurühmaga (77%) elanikud.

Ainus elanikkonna grupp, mis paistis teiste hulgast silma olid mitteleedukeelsed. Pooled neist ei nõustunud sellega, et Venemaa kujutab Leedule tõelist ohtu, samas kui 31% arvas, et see nii on.

Vilniuse ülikooli politoloogiaprofessor Dovilė Jakniūnaitė ütleb, et kui 70 protsenti elanikkonnast on milleski ühel meelel, on see kõrge näitaja.

„See peegeldab nii poliitilist suunda kui ka avaliku inforuumi hoiakuid. Ma arvan, et see pole ootamatu näitaja,”ütleb ta LRT.lt-le.

Vytautas Magnuse ülikooli (VDU) riigiteaduste ja diplomaatia teaduskonna prodekaan Mindaugas Norkevičius ütleb, et Leedu geograafiline asend viib selleni, et riiklik julgeolek on teistest küsimustest ülimuslik.

„Teemad nagu keskkonna-, sotsiaal- või majanduslik julgeolek on Leedu diskursuses varjutatud geopoliitiliste ohtude, territoriaalse terviklikkuse, piirikaitse, teiste riikide ohtude ja regionaalsete konfliktide varju,” räägib Norkevičius LRT.lt-le.

Kuna suurem osa avalikust diskursusest on keskendunud Venemaast tulenevatele ohtudele, hakkavad inimesed seda loomulikult kõige pakilisema probleemina tajuma, ütleb ta.

„Kui me ei räägi palju sellistest probleemidest nagu kliimamuutused, küberjulgeolek, ränne, siis varjutavad kõik muu sellised probleemid nagu oht territoriaalsele terviklikkusele või regionaalse konflikti oht,” ütleb Norkevičius.

Isegi ülekaalukas avalikus diskursuses, milles väidetakse, et Venemaa kujutab Balti riikidele eksistentsiaalset ohtu, tundub suurena 23% vastanutest, kes on sellele seisukohale vastu.

Jakniūnaitė juhib aga tähelepanu sellele, et me ei tea tegelikult, mis nende arvude taga on. Mõned vastajad ei pruugi arvata, et Venemaa on oht, sest Leedut kaitsevad tõhusalt rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks NATO.

„Üheski ühiskonnas ei mõtle kõik samamoodi, välja arvatud juhul, kui meil on selline radikaalne olukord nagu Ukrainas, kus sõja alguses oli [president] Volodõmõr Zelenski toetus üle 90 protsendi,” ütleb ta. „Ma ei ütleks, et 23% inimesi, kes mõtlevad teisiti, on ohuks, või et nendega on midagi valesti.”

Norkevičius usub, et osa neist vastajatest tunnevad end rahvusvaheliste organisatsioonide kaitse all turvaliselt, samas kui teised võivad olla „mõjutatud Venemaa propagandast”.

„On grupp inimesi, kes sooviksid hoida Venemaaga võimalikult tihedaid suhteid ega näe seetõttu ohtu. Seal on propaganda ja esilekerkivate infoohtude element,” ütleb ta.

Kui rääkida märkimisväärsest lõhest selles, kuidas etnilised leedulased ja mitte-leedulased näevad Venemaa ohtu, siis Jakniūnaitė ütleb, et osa sellest võib olla lihtsalt statistiline mõju. Etnilistest vähemustest vastajad moodustasid valimist ligikaudu 10% – vastavalt nende osakaalule elanikkonnas – ja nii väike arv toob kaasa suurema statistilise vea.

Kuigi, lisab ta, on leedukeelse enamuse ja vähemusrühmade vahel tõelisi arvamuste erinevusi.

„Suure tõenäosusega määrab mõne muukeelse inimese suhtumise gruppi kuulumine ning teiseks põhjuseks on veidi erinev info või sotsiaalne ruum, mida nad kasutavad. Need on kõige tõenäolisemad seletused, miks need inimesed ei näe Venemaad ohuna,” ütleb Vilniuse ülikooli professor.

Norkevičius väidab, et etnilised vähemused tarbivad suurema tõenäosusega Venemaa meediat, mis mõjutab nende ettekujutust Venemaast.

„Kui grupp inimesi puutub kokku teise riigi infoväljaga ja kuulab uudiseid vene keeles, võib jääda mulje, et ohtu pole. Kui samas Leedu infoväljas on Venemaa oht domineeriv, kohati isegi ainulaadne julgeolekuprobleem, mis ei jäta ruumi muudele probleemidele,” ütleb ta.

Läti julgeolekuteenistus (VDD) hoiatab ühiskonnas, eriti noorte seas, kasvava paremäärmusluse ohu eest. VDD märkis ka, et tänase esmaspäeva, 22. aprilli avalduse kohaselt hinnatakse paremäärmuslaste poolt Läti demokraatlikule korrale kujutatavat ohtu endiselt madalaks.

Läti politsei pidas nädalavahetusel koostöös riigi julgeolekuteenistusega kinni mitu skinheadide subkultuuri esindajat, keda kahtlustatakse Natsi-Saksamaa avalikus ülistamises, samuti rassiviha õhutamisele suunatud tegude toimepanemises. Uurimise käigus saadud teabest selgus, et kinnipeetavad olid oma radikaalsetest seisukohtadest tulenevalt kasutanud füüsilist vägivalda teiste isikute suhtes.

„Möödunud aastal tuvastasime juba nende noorte arvu kasvu, kes näitavad üles suurenenud huvi paremäärmuslike ideoloogiate vastu ning jagavad oma seisukohti suhtlusportaalides ja suhtlusplatvormides, eelkõige Telegramis, et leida sarnaselt mõtlevad inimesed Lätis ja teistes riikides,” ütles VDD juht Normunds Mežviets.

„Kuigi selliste isikute ohtu meie riigi demokraatlikule korrale hinnatakse praegu madalaks, kujutab paremäärmusluse toetajate arvu suurenemise tendents ohtu avalikule julgeolekule. Ühiskonnas leviva paremäärmusluse tõttu on VDD tõhustanud ennetavaid meetmeid võimaliku radikaliseerumise tuvastamiseks ja ennetamiseks.

Noorte paremäärmusluse kasv võib potentsiaalselt kaasa tuua erineva rassilise taustaga inimeste vastu suunatud vägivaldsete rünnakute sagenemise, hoiatas julgeolekuteenistus.

VDD teeb vägivaldse ekstremismi pooldajate tuvastamisel tihedat koostööd politseiga. Kuna noored on üks radikaliseerumise riskigruppidest, on VDD ametnikud aasta jooksul külastanud mitutsada Läti haridusasutust, teavitades nende juhte ja sotsiaalpedagooge noorte radikaliseerumise tunnustest ja riskidest.

Lähiajal on VDD-l plaanis korraldada parem- või vasakäärmuslusele pöördumise märke käsitlevaid ettekandeid mitmetele riigiasutustele, kelle igapäevatöö hõlmab tegelemist radikaliseerumisriskis olevate rühmade, sealhulgas vangide ja vaimse tervise häiretega inimestega.

Talitus on sel aastal koostanud ka kaks infovoldikut, et teavitada avalikkust parem- ja vasakäärmusluse pooldajate omadustest ja sümbolitest. Need voldikud on läti keeles saadaval teenuse veebisaidil vdd.gov.lv.

Kui kaasinimesel avastatakse radikaliseerumise tunnuseid, soovitab VDD võimaluse piires esimese sammuna püüda rahuliku vestluse kaudu välja selgitada käitumise või välimuse muutumise põhjused. Kui inimese öeldu tugevdab kahtlusi võimalikus radikaliseerumises, tasub teda julgustada pöörduma psühholoogi või sotsiaaltöötaja poole. Kui aga isik ei ole koostööaldis ja näitab suurenenud agressiivsust, tuleb VDD-ga kohe ühendust võtta. Teenusega saab ühendust helistades ööpäevaringselt avatud telefonil 67208964 või saates e-kirja aadressile info@vdd.gov.lv.

Viciunai Group müüs maha oma Sõltumatute Riikide Ühendusse (SRÜ) kuuluvad logistika- ja kaubandusettevõtted, sealhulgas Kaliningradi piirkonnas tegutseva tehase. Müügi tulemusena väljuti Venemaalt ja teistelt SRÜ riikide turgudelt.

Viciunai Group on sõlminud müügilepingu Venemaa investeerimisgrupiga Ocean Group, pärast formaalsuste täitmist sai ostja Viciunai Groupi hallatavate varade täieõiguslikuks omanikuks ja võttis üle ettevõtete juhtimise. Ocean Group omandas ka õiguse kasutada Vici kaubamärki SRÜ riikide territooriumil. Ettevõtete vastastikusel kokkuleppel tehingu maksumust ei avalikustata.

Varade müük nõudis Venemaa valitsuse välisinvesteeringute kontrolli komisjoni heakskiitu ja võttis erinevate takistuste tõttu peaaegu kaks aastat aega.

Müüdud portfelli kuulub kokku 15 ettevõtet, millest seitse tegutseb Venemaal, (Vichiunai-Rus, BaltKo, Fort Trans Logistika, LK Centrus, Frost logistics, RefTerminal ja ViciRusTrans) kolm Valgevenes, (EcoFort, Viciunai Bel, ja Viciunai Logistik) ja üks nii Kasahstanis (VICI-KAZAKHSTAN), Aserbaidžaanis (Vichiunai Aserbaidžaan), Kõrgõzstanis (Vicunai KG), Usbekistanis (Viciunai Vostok) kui ka Gruusias (Vichiunai Sakartvelo).

„Tõtt-öelda oli tegu Viciunai grupi ajaloo kõige keerulisema tehinguga – see toimus ebaselgete reeglite järgi või sootuks ilma nendeta. Nüüd saame lõpuks teatada, et tehing õnnestus. Tahan tänada nõunikke ja ettevõtte spetsialistide meeskonda, kellel oli kannatlikkust ja otsustavust eesmärgi suunas liikuda. Loodame, et saame ülejäänud osaga protsessist sujuvalt ja kiiresti ühele poole ning seejärel jätkame kiiret laienemist lääne turgudel,“ märkis Viciunai Groupi juhatuse liige Dainius Matijosaitis.

„Kui väljumisprotsess algas 2022. aasta suvel, siis näitasid huvi üles meie ettevõtete omandamise vastu 15 potentsiaalset ostjat, kellest 8 ei olnud Venemaa ettevõtted. Juba esimestest päevadest alates sai selgeks, et müügiprotsess ei saa olema lihtne, sest Venemaa institutsioonide positsioon, sisekord ja otsustusstruktuur muutusid protsessi käigus. Protsessi jätkudes vahetusid ootamatult pakkujad ja kolm potentsiaalset ostjat loobusid erinevatel põhjustel, lõpuks kuulutati Ocean Group kõigile kriteeriumitele vastavaks.”

„Oli periood, mil me arvasime, et meid on petetud ning et ettevõtete müük ei õnnestu. Me kaalusime isegi tehase sulgemise võimalusi, kuid selline otsus oleks tähendanud ettevõtte juhtidele kriminaalvastutusele võtmist, hävitanuks suhteid rahvusvaheliste tarnijate ja võlausaldajatega. Ostjaga jõuti kokkuleppele 2023. aasta lõpus, kuid riigikomisjoni luba saadi alles tänavu veebruaris. Kui saime loa, siis tegime endast kõik, et saada võimalikult kiiresti lepingule allkirjad alla, kuid isegi see protsess ei olnud sujuv ega kulgenud ilma ebameeldivate üllatusteta. Täna võin öelda, et me ei tegutse enam Venemaal ja SRÜs. Punkt,” kinnitab Matijosaitis.

Viciunai Grupp plaanib jätkata oma tegevuse laiendamist koduturgudel Baltikumis ja Lääne-Euroopas, kus ettevõte on 33 aasta jooksul juba edukalt oma turusegmendi suurimate tegijate hulka jõudnud. Leedus, Eestis ja Hispaanias asuvates tehastes toodetud tooteid müüakse 57 riigis üle maailma.

Eelmisel nädalal toimus Tartus Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuses esmakordselt koertele mõeldud lahingkannatanu esmaabi kursus ehk K9 TCCC. Kursuse eesmärk oli õpetada koerajuhtidele, kuidas anda teenistuskoerale lahinguväljal viga saamise korral esmaabi.

„Tegemist oli pilootkursusega, mida ei ole sellisel kujul varem Eestis tehtud, kuid mille jooksul omandatud oskused on koerajuhtide töös väga vajalikud,” ütles kursuse korraldaja sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse toetus- ja arendustegevuse jaoskonna ülem kapten Hele-Reet Lille. „Võimaluste piires on osad koerajuhid osalenud sarnastel kursustel välismaal, kuid need kursused ei ole alati olnud kõikidele kättesaadavad.”

Kursusest võtsid osa nii kaitseväe sõjaväepolitsei, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti kui vanglateenistuse koerajuhid, kes said nädala jooksul teoreetilised teadmised algoritmi põhisest kannatanu käsitlusest ning praktikas proovida rakendada erinevaid elupäästvaid esmaabivõtteid nagu veeni punkteerimine, verejooksu sulgemine, hingamisteede avamine ja ventilatsioon. Lisaks oli harjutuste käigus suur roll lahinguvälja ohutusel ja koeraga suhtlemisel.

Koertele mõeldud lahingukannatanu esmaabi kursuse läbiviijateks olid Ameerika Ühendriikide armee veterinaar major Kerri Haider ning kolm veterinaaria tehnikut, kes olid õppevahendina võtnud kaasa kaks simulatsiooninukku Diesel Dog, mis on välimuselt ja anatoomiliselt väga realistlikud ning suudavad teha häält, liigutada ja simuleerida erinevaid tervisehädasid.

„Kursuse instruktorid olid väga üllatunud meie koerajuhtide headest meditsiinialastest oskustest ning lisaks kiideti nende taktikalisi oskusi lahingsituatsiooni simulatsioonides,” ütles kapten Lille lisades, et kõik kursusel osalejad läbisid kirjaliku teadmiste kontrolli ja praktilise testi positiivsete tulemustega. „Tulevikus on meil plaanis veel korraldada sellesarnast kursust Eestis ning kaasata juurde ka Eesti Maaülikool, et õpetada sealseid veterinaare kursuse instruktoriteks.”

Kaitseväe Akadeemia koosseisu kuuluva sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse ülesanne on viia läbi kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiinialast väljaõpet. Lisaks vastutab keskus Eestis ka sõja- ja katastroofimeditsiini valdkonna teadus- ja arendustegevuse eest.

Rõuge valla info alanud nädalaks. Nädalainfo on artiklina leitav valla kodulehel.

Teisipäev, 23. aprill

23.–24. aprillil toimub Vaskna turismitalus kevadvaheaja noortelaager „Linnast ja levist välja”, lisainfo.

Kell 14.00 Vallavolikogu istung Rõuge rahvamajas, ülekande link.

Kolmapäev, 24. aprill

Kell 11.00 Rõuge rahvamaja kohvikus seenioride teehommik – kohtumine vallavanem Britt Vahteriga, lisainfo.

Kell 14.00 Rõuge rahvamaja kinos koguperefilm „Gängster Lucy”, lisainfo.

Kell 16.00 Infopäev Rõuge valla kodukohvikute päeval osalevate kohvikute pidajatele Rogosi mõisas, lisainfo.

Kell 17.30 Energiakogukondade projekti EC4RURAL avaseminar Rõuge rahvamaja kohvikus, lisainfo.

Kell 20.00 Rõuge rahvamaja kinos film „Biwa järve 8 nägu”, lisainfo.

Neljapäev, 25. aprill

Kell 17.30 Rõuge rahvamaja kinos film „Savvusanna sõsarad”, lisainfo.

Kell 20.00 Rõuge rahvamaja kinos uus Eesti film „Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek”, lisainfo.

Reede, 26. aprill

Kell 19.00 Film „Nii ta on” (Eesti 2024) Suure Muna kohviku kinos, lisainfo.

Kell 20.00 Peoõhtu ansambliga Lillelised Mõniste rahvamajas, lisainfo.

Laupäev, 27. aprill

Kell 18.00 Balmerki veinikool Ööbikuoru Villas, lisainfo.

Pühapäev, 28. aprill

Kell 9.00 MTÜ Piiriääre Klubi kutsub: matk ümber Aluksne järve. Kogunemine Misso teenuskeskuse juures, lisainfo.

Kell 10.00 Vanade/heade raamatute laat Viitina külakeskuses, lisainfo.

Kell 18.00 Algajate ja harrastajate naiste võrkpallitreening Rõuge kooli spordihoones, lisainfo.

Tööpakkumised

Rõuge vallavalitsus kuulutas välja konkursi õigus- ja hankespetsialisti leidmiseks. Kandideerida saab 30. aprillini, lisainfo.
Viitina külakeskuses saab tööd majahoidja, kelle ülesandeks on maja ja selle ümbruse korrashoid, talvine ahjude kütmine ja muu. Kandideerida saab 1. maini, lisainfo.
Rõuge Avatud Noorsootöö Keskus teatab, et 29. aprillini on avatud konkursid nii Mõniste kui ka Haanja ja Ruusmäe piirkonna noorsootöötajateametikohtadele, lisainfo.
Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 kutsub kõiki huvilisi kodukandi kultuurisündmustele vabatahtlikeks, lisainfo.

Koolitused, konkursid, tunnustamised

SA Võrumaa Arenduskeskus ootab kandidaate Võru maakonna aasta ema tunnustamiseks kuni 24. aprillini, lisainfo.
Lipuvabrik pakub Eesti lipu 140. aastapäeva puhul ühele kogukonnale, suurperele ning koolile/lasteaiale võimalust võita 8-meetrine lipumast koos lipuga ja nende paigaldamine. Motiveeritud põhjendusi saab saata aprillikuu lõpuni, lisainfo.
Kodanikuühiskonna Sihtasutus kuulutas välja 2024. aasta kogukonna eestvedaja stipendiumi taotlemise. Seda saab teha 6. maini, lisainfo.
SA Võrumaa Arenduskeskus kutsub tunnustama aasta noortevaldkonna tegijaid erinevates kategooriates. Ettepanekuid saab esitada 13. mai südaööni, lisainfo.
Eelinfoks kõigile vanemaealistele: maikuus valitakse Rõuge valla eakate esinduskogu. Selleks toimub senimar 16. mail kell 10.00–14.30 Haanja rahvamajas, lisainfo.

Muud teated

Rõuge vallavalitsus müüb avalikul enampakkumisel Osta.ee keskkonnas endise koolibussi alghinnaga 6500 eurot. Oksjon kestab 2. maini, lisainfo.
Transpordiamet annab teada, et seoses Uskuna silla ümberehitustöödega on maikuust septembrini 2024 suletud silla koht Võru–Valga maantee 40. kilomeetril. Ligikaudu 5 km pikkune ümbersõit on korraldatud riigiteede nr 25246, 25199 ja 67 kaudu, lisainfo.
Rõuge Vallavalitsus on valmis üle andma KIK projekti „Rõuge valla biojäätmete liigiti kogumise rakendamise” raames hangitud biojäätmete konteinerid valla korteriühistutele ja tiheasustusalade eramajapidamistele. Konteineri saab kätte vallamaja juurest pärast seda, kui on sõlmitud selle üleandmise leping, lisainfo.
Rõuge vallavalitsuselt saavad oma projektidele taotleda kaasrahastust kõik need vallas tegutsevad vabaühendused, kellel on olemas positiivne rahastusotsus mõnelt teiselt rahastajalt. Taotlemine on avatud jooksvalt ja kuni eelarve ammendumiseni, lisainfo.
SA Rõuge valla turism pakub Rõuge Ööbikuoru külastuskeskuse juures rentimiseks reklaamipindu mõõtmetega 1,2*1,4 m, lisainfo.
Rõuge Valla Raamatukogu lõi kõigile lugejatele võimaluse rääkida kaasa kogude kujundamisel, tehes ettepanekuid veebivormi kaudu, lisainfo.
Kuni 24. aprillini saab vastata Eesti rahvusraamatukogu küsitlusele Eesti raamatukogudes pakutavate teenuste kohta. Rõuge vallas pakutava raamatukoguteenuse kohta saab tagasisidet anda siin.
Nursi külalaada ja Rogosi laada korraldajad pakuvad kaugemalt tulevatele kauplejatele võimalust ööbida laadanädalavahetusel, 4. ja 5. mai vahelisel ööl Rogosi mõisas soodustingimustel, lisainfo.
Maa-amet on välja kuulutanud avaliku elektroonilise enampakkumise piirkonnas asuvate kinnisasjade kasutamiseks andmiseks. Rõuge vallas on pakkumisel Madise kinnistu Hürova külas (tähtaeg 07.05.2024), Karja kinnistu Mõniste külas ja Ritsikapõllu kinnistu Ritsiko külas (tähtaeg 09.05), lisainfo.
KaguTehno on välja kuulutanud Võru maakonnas traktorite, liikurmasinate ja nende haagiste tehnoülevaatuste graafiku alanud kevadeks, lisainfo.
Rõuge valla avalikult kasutatavatel teedel kehtib massipiirang sõidukitele, mille registrimass ületab 8 tonni, v.a operatiivsõidukid ja jäätmeveokid, lisainfo.
Rõuge valla koduleheleon lisatud vorm, kuhu kõik sündmuste korraldajad saavad kanda oma planeeritavad üritused esmainfona – nii saab igaüks oma sündmusi paremini planeerida ning õnnestub ehk hoiduda mõnest kattuvast üritusest, lisainfo.
Omniva personaalne postiteenus on kõikjal maapiirkondades tasuta, lisainfo.
MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus annab teada, et alates 1. aprillist 2024 on bussisõit maakonnaliinidel tasuline (v.a tasuta sõidu soodustusega isikud), lisainfo.
Riik pakub Justiitsministeeriumi lepinguliste partnerite kaudu tasuta või soodustingimustel õigusnõustamist erinevatele elanikkonna rühmadele, lisainfo.
Info vallavalitsuse töötajate puhkuste kohta leiab valla kodulehelt.

Anname hoogu!

Haanja kool kogub toetust Ruusmäe lasteaiarühma mänguväljaku atraktsioonide uuendamiseks. Oma panuse selgitusega „Ruusmäe rühma toetus” saab kanda Rõuge vallavalitsuse arvelduskontole Swedbankis EE902200221068425529.
Haanja puhke- ja spordikeskus pakub kõigile sõpradele võimalust toetada keskuse tegemisi, suusaradade hooldamist ja kunstlume tootmist. Toetada saab 10, 20, 50 euroga või vabalt valitud summaga, lisainfo.
Hooandja keskkonnas kogub toetust MTÜ Side ja Laptopi muuseumi laiendamise projekt. Kokku 2284 eurot maksvat projekti saab toetada 28. maini, lisainfo.
Luutsniku Pääste Ennetuskeskus MTÜ ootab lahkete toetajate abi uue depoohoone ehitamisel, vahendeid läheb vaja olmeruumide ja klassiruumi ehituseks ning sisustamiseks. Toetada saab pangaülekandega: Luutsniku Pääste Ennetuskeskus MTÜ, EE771010220260819225, lisainfo.
Meie Nursipalu MTÜ kogub toetust juriidiliseks abiks kohalike elanike ja looduskeskkonna kaitseks seoses riigi kavatsusega laiendada Nursipalu harjutusvälja, lisainfo.
MTÜ Nursi Tegusad kutsub üles toetama vendade Gailititele mälestuspingi valmimist ja paigaldamist. Oma panuse saab tuua Nursi raamatukokku või teha ülekande MTÜ Nursi Tegusad arvelduskontole EE024204278622239304, selgituseks „Mälestuspink”.
MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed palub lahkete inimeste ja ühenduste abi uue päästedepoo ehitamise toetuseks. Ehitust saab toetada, tehes ülekande MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed arvelduskontole EE242200221050059767 (selgitus: Rõuge päästedepoo ehituseks), lisainfo.
MTÜ Varstu Lasteaed-Koolsoovib lasteaia Sipelgas 55. aastapäevaks rajada sealsele õuealale ronimisatraktsiooni „Laev”, milleks kogutakse toetust. Vabalt valitud summas ülekande saab teha MTÜ Varstu Lasteaed-Kool arveldusarvele EE472200221065504566 Swedbank, lisainfo.

Aktiivne puhkus ja külastuskohad

Alaveski loomapark on külastamiseks avatud ainult eelneval kokkuleppel, lisainfo.
Mõniste talurahvamuuseum on avatud iga päev kell 10–14, lisainfo.
RMK Pähni külastuskeskus on avatud K–R kell 11−16, lisainfo.
Rogosi mõisas saab ettetellimisel giidiga ringkäike, toitustust, majutust ning võimalust korraldada üritusi, lisainfo. Mõisa ümbruses ja pargis saab jalutada igal ajal ja ilma ette teatamata.
Rõuge rahvamajas on juunikuuni avatud Maris Välja maalinäitus „Sisemine ärkamine”, lisainfo.
Side ja laptopi muuseum Mustahamba külas on avatud eelneval kokkuleppel, lisainfo.
Suure Munamäe vaatetorn on avatud iga päev kell 10–20, lisainfo.

Tänasel eesti keele riigieksamil tuli eksaminandidel lahendada alustekstidel põhinevaid tekstimõistmis- ja kirjutamisülesandeid. Eksamitöös oli neli varianti ning eksaminand võis nende hulgast valida sobivaima.

Lugemisosa esimese variandi ülesanne lähtus Ave Taaveti lühijutust „Kuidas kureerida metsa” kogumikust „Karikaturisti eine”. Teise variandi ülesandeid pidi lahendama, tuginedes kahele Kristiina Ehini luuletusele kogust „Janu on kõikidel üks” ja Keiu Virro intervjuule autoriga. Lugemisosa kolmanda variandi alustekst oli Hannes Aava arvamuslugu „Pühad mootorid ehk kuidas loodusrahvast sai rallirahvas”. Neljandas variandis tuli ülesandeid lahendada Rahel Aerin Eslase arvamusloo „Kelle käsi juhib maailma? Vastus võib sind üllatada” põhjal. Igas variandis oli kolm ülesannet, mis kontrollisid oskust leida tekstidest vajalikku teavet, teksti põhisisust ja üksikasjadest arusaamist ning analüüsi- ja järeldamisoskust.

Eksami teises osas tuli kirjutada umbes 400-sõnaline kirjand. Esimese variandi valinud eksaminandid pidid arutlema selle üle, kuidas on aja jooksul muutunud looduse tähendus Eesti inimese jaoks. Teise variandi kirjutamisülesandes pidi analüüsima, kuidas on loojatel (kirjanikud ja/või kunstnikud ja/või filmirežissöörid ja/või muusikud) olnud võimalik oma loominguga ühiskonnas toimuvat mõjutada. Kolmanda variandi valinutel tuli analüüsida spordi ja väärtuste omavahelisi seoseid. Neljanda variandi ülesanne eeldas arutlemist selle üle, kuidas ühiskondlikud tõekspidamised mõjutavad inimese igapäevaelu.

Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse eksamitegija lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Eesti keele eksamile registreerus tänavu 7959 eksaminandi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas tänases otsuses, millest oleneb liikluses saadud tervisekahjustuse eest määratava mittevaralise kahju hüvitise suurus.

Riigikohus lahendas juhtumit, kus kannatanu oli saanud liiklusõnnetuses raske tervisekahjustuse. Süüdistatav, kes juhtis maanteel kaubikut, ei arvestanud raskete tee- ja ilmastikuoludega ning sõitis liiga kiiresti. Seetõttu kaotas tema kaubik juhitavuse, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku kannatanu juhitud sõiduautoga. Tagajärjena sai kannatanu raske tervisekahjustuse, mille ravi on kestnud aastaid, kuid mis pole sellele vaatamata täielikult taandunud. Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid, et kannatanu tervisekahjustused põhjustasid tema elukvaliteedi olulise ja püsiva halvenemise.

Kannatanu nõudis liiklusõnnetuse põhjustanud süüdistatavalt ja tema kindlustusandjalt mittevaralise kahju hüvitiseks 30 000 eurot, millest kindlustusandja tasus vabatahtlikult 13 500 eurot. Maakohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi ja mõistis süüdistatavalt ning tema kindlustusandjalt täiendavalt välja veel 16 500 eurot. Ringkonnakohus jättis aga täiendava kahjuhüvitise kannatanule välja mõistmata, leides, et kindlustusandja vabatahtlikult makstud summa on senise kohtupraktika valguses piisav.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas ringkonnakohtu otsuse ja jõustas maakohtu otsuse, leides, et kannatanu nõutud 30 000 euro suurust hüvitist ei saa juhtumi asjaoludel pidada ülemääraseks.

Seejuures märkis kriminaalkolleegium, et mittevaralise kahju hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga, samuti arvestama võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Varem mittevaralise kahju eest välja mõistetud hüvitiste suurused on küll üks tegur, mida kohus peab hüvitist määrates arvestama, kuid see ei ole teistest kaalutlustest tähtsam.

Lisaks selgitas Riigikohus, milline tähendus on liikluskindlustuse seaduses ette nähtud nn eelduslikel mittevaralise kahju hüvitistel, mille suurus ulatub ka kõige raskemate tervisekahjustuste korral üksnes 3200 euroni. Kriminaalkolleegium märkis, et need summad on sisuliselt kahjuhüvitiste alammäärad. Ei liiklusõnnetuse põhjustaja ega tema kindlustusandja vastutus kannatanule tervisekahjustusega põhjustatud mittevaralise kahju eest ei ole piiratud liikluskindlustuse seaduses sätestatud summadega. Kohus võib määrata kannatanule ka palju suurema hüvitise.

Kohtuotsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

Möödunud nädalal toimunud liiklustalgutel trahvis politsei 2500 kiiruseületajat, lisaks vesteldi 400 kiirusepiirangu vastu eksinud juhiga.

Terve eelmise nädala kestnud talgutel osales üle 600 politseiniku, kes kontrollisid enam kui 1200 kohta üle Eesti, millest kodanikud eelnevalt liiklustalgute veebilehel teada olid andnud. Lisaks kiiruseületamistele fikseeriti ka 328 muud rikkumist.

Kuigi politsei räägib kiiruseületamise ohtlikkusest pidevalt, pole liikluspilt oluliselt muutunud. „Samuti pole muutunud autojuhtide suhtumine – kiiruse ületamist peetakse endiselt normaalsuseks, kohati isegi enesestmõistetavaks. Ka talgutel tuli see hästi välja, sest kui korrakaitsjad küsisid juhtidelt kiirustamise põhjust selgus, et tegelikult polnud selleks kellelgi vajadust,” rääkis politseikolonelleitnant Sirle Loigo.

Kõige sagedamini ütlevad kiiruseületamiselt tabatud juhid, et neil on kiire tööle, arsti juurde või lapsi kooli viima. Näiteks Rakveres ütles üks juht politseinikele, et sõitis lubatust oluliselt kiiremini koju, kuna naine käskis ruttu koju tulla. Narvas aga arvas üks juht, et möödasõitu sooritades on esimesed pool minutit kiiruseületamine lubatud. Viljandis väitis roolikeeraja, et sõiduk ise liikus vabakäigul olles 117 km/h. Pärnus aga selgitas sohver, et tal oli kiire lähedal asuvasse värvitöökotta.

„Kohati lausa absurdsetena kõlavad vabandused võivad küll panna kulmu kergitama, aga kindlasti ei aja muigama. Politseinikena oleme näinud kiiruseületamise kõige traagilisemaid tagajärgi. See on tõsine rikkumine ning oma oskamatus oma aega planeerida ei vabanda,” ütles Loigo.

Näiteks Tallinnas Telliskivi tänaval kiiruseületamiselt tabatud juht tõdes lühimenetluse otsusega tutvudes, et töölt koju kiirustamine läks talle maksma kogu tänase päeva palga. Samas jäi juht positiivseks, tõdes oma rikkumist ja kiitis politseid õige tegutsemise eest.

Politsei tänab kõiki, kes edastasid enda tähelepanekuid kohtadest, kus kiirust ületatakse. Nõnda viib liiklustalgute nädal korrakaitsjad kohtadesse, kuhu muidu ehk ei satukski järelevalvet tegema. „Tänu inimeste teadetele avastame ka meie iga aasta uusi probleemkohti, kus edaspidi järelevalvet tihedamalt teeme,” rääkis Loigo.

Lisaks kiirusele pöörati tähelepanu ka kõigele muule liikluses toimuvale. Näiteks tabati alkoholi tarvitanud juhte, telefoni näppivaid roolikeerajaid, kõnniteele parkijaid, ülevaatuseta sõidukeid ja muid väiksemaid rikkumisi. Politseinike tagasisidet kontrollitud kohtadele saab vaadata veebilehelt www.liiklustalgud.ee.

Jüripäeval, 23. aprillil leiab Tallinna Toomkirikus aset ajalooline sündmus, kui ühekorraga pühitsetakse Eesti luterliku kiriku piiskopiks lausa kolm vaimulikku. Teadaolevalt ei ole Eestis kunagi varem nii palju kõrgemaid vaimulikke korraga ametisse seatud.

Kolme uue piiskopi ametisse asumine tähendab põlvkonnavahetust kiriku piiskoplikus juhtimises. Ove Sander, Marko Tiitus ja Anti Toplaan saavad tänaseks emerituuri siirdunud piiskoppide Einar Soone, Tiit Salumäe ja Joel Luhametsa mantlipärijaiks ning hakkavad toetama peapiiskoppi tema töös.

Piiskoppide ametisseseadmise jumalateenistus Tallinna Toomkirikus algab 23. aprilli keskpäeval. Ordinatsiooniteenistusel teenivad peapiiskop Urmas Viilma koos EELK emeriitpiiskoppidega, mitmed teised EELK vaimulikud ning samuti paljude partnerkirikute kõrged esindajad Eestist ja mitmelt poolt maailmast.

Eesti noori muusikuid hinnati Euroopas kõige kõrgemalt. Rahvusvahelisel akordionistide konkursil Kaunases pälvisid Eestit esindanud noored muusikud 3 kõrgeimat autasu – Grand Prix.

19.-20. aprillil toimus Leedus, Kaunases XV Rahvusvaheline akordionistide konkurss „Ascoltate” (XV International Accordionist`s Competition „Ascoltate”). Koju Eestisse sõideti 3 Grant Prix’ga:

Lasnamäe Muusikakooli õpilane Ivan Jermakov (juhandaja Momir Novakovic) 13-14aastaste kategoorias Grand Prix, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudeng Darius Gustaitis (juhendaja Momir Novakovic) 19-20aastaste kategoorias Grand Prix ja Eesti Noorte Akordioniorkester (dirigent Kristel Laas) orkestrite kategoorias Grand Prix!

Eesti Noorte Akordioniorkester loodi 2022. aasta kevadel Eesti Akordioniliidu poolt, seal mängivad 12 -19 aastased noored akordionistid üle Eesti.

Eelnevalt on orkester 2023. aastal saavutanud I koha orkestrite kategoorias rahvusvahelisel akordionikonkursil „Concord of Sounds” Lätis, I koha kuni 19 aastaste klassikalise muusika kategoorias ja III koha vanusepiiranguta kerge muusika žanris IX Rahvusvahelistel akordionipäevadel Prahas.

Eesti Noorte Akordioniorkester koosneb 30st noorest muusikust, kes tulevad kokku üle Eesti – Võrust, Räpinast, Otepäält, Koselt, Arukülast, Keilast, Jõelähtmelt ja Tallinnast.

Kristel Laas, Eesti Noorte Akordioniorkestri dirigent:

„Eesti noored muusikud olid Kaunases tõesti edukad. Arvan, et akordioniorkestri puhul võlus žüriid meie orkestri kõla ja kokkumäng, palade viimistletud muusikaline pool ja oma pilli erinevate kõlavärvide oskuslik näitamine. Noored mängisid siiralt ja südamest.”

Politsei sai teate, et 11. aprillil helistati Raplamaal elavale 26-aastasele mehele ja teatati, et tema telefoninumber blokeeritakse ja selle vältimiseks peab ta tuvastama ennast eesti.ee lehel.

Peale Smart-ID-ga tuvastamist helistati kannatanule uuesti infoga, et tema Smart-ID kontole on lisatud võõras seade ja tema nimele on kelmid vormistanud kiirlaenutaotlusi. Nende tühistamiseks ühendati kannatanu väidetava Swedbanki turvaosakonna spetsialistiga, kes WhatsApp’i rakenduse kaudu soovitas kannatanul jagada enda telefoni ekraanipilti. Seejärel juhendati meest korduvalt sisestama Smart-ID PIN-koode.

Kannatanut veendi turvaliseks hävitamiseks üle andma ka enda Coopi pangakaarti, millele saadeti kokkulepitud kohta järele sõiduauto, mille tagaklaasil olid lõvi kujutised ning kirje „Inkassaator”.

12. aprillil võeti uuesti kannatanuga ühendust ja teatati, et petturid on pantinud ka kannatanu sõidukid, mistõttu tuleb kannatanul maksta sularaha. Kannatanut juhendati raha maksma, viimaks see Tallinnas Omniva pakiautomaati.

Mees avastas hiljem, et tema Coopi pangakontole oli laekunud kiirlaenude väljamakseid ning tema pangakontolt on nii Kohila kui ka Tallinna piirkonna pangaautomaatidest välja võetud sularaha.

Mehele tekitati kahju 17 000 eurot.

Aasta alguses kogusid Eesti kohtute töötajad annetusi, et saata Ukrainasse kaks väikebussi. Esimene sõiduk on soomustatud ja maskeeritud ning asub Ukraina poole teele.

11. jaanuaril toimunud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi visiit oli emotsionaalne meeldetuletus Ukraina kangelaslikkusest. Samal päeval algatasid Riigikohtu töötajad Eesti kohtute ülese annetuskampaania, et ehitada ja sisustada Ukraina jaoks soomustatud väikebuss.

Eesmärk oli raha kokku koguda 24. veebruariks. „Juba enne 24. veebruari oli selge, et ühe bussi raha on koos, aga kuna annetusi tuli nii palju, pikendasime annetuste kogumise aega, et saaksime Ukrainasse saata kaks väikebussi,” rääkis Riigikohtu direktor Üllar Kaljumäe. „Ukraina on üle kahe aasta agressioonile vastu pannud – meie aga ei unusta ja toetame,” sõnas Kaljumäe.

Teisipäeval, 23. aprillil kell 13 on kõik huvilised oodatud Riigikohtu ette, kust saadetakse teele esimene väikebuss ja koos sellega ka muud vajalikku (töökindad, kaitseprillid, universaalõlid jne). Buss läheb Ukrainas meditsiinipersonali käsutusse, et sellega lahinguväljalt haavatuid evakueerida.

Üritus kestab orienteeruvalt pool tundi. Muusikalise vahepalaga astub üles Svjata Vatra solist Ruslan Trochynskyi.

Sõiduki ehitas ümber ja soomustas Respo Haagised AS ning värvimaskeeringu tegid noored Tartu kunstnikud.

Confido Terviselahendusega kindlustatud kliendid saavad alates 22. aprillist soetada Südameapteekidest retseptiravimeid automaatse hüvitamisega.

Confido Terviselahendus on tööandja tervisekindlustus, mis täiendab riiklikku ravikindlustust, võimaldades ettevõtte töötajatel saada kiiremini eriarsti vastuvõtule või kasutada tasulisi raviteenuseid. Uue teenusena lisandus 22. aprillist retseptiravimite automaatne hüvitamine, kui kindlustustatu soetab retseptiravimi Südameapteegist.

„Uus teenus võimaldab automaatselt hüvitada kindlustatule arsti väljakirjutatud retseptiravimid, mis on kantud Euroopa ravimiregistrisse. Confido Terviselahendus katab retseptiravimi maksumuse, mida Tervisekassa ei hüvita, nii et kindlustatu peab tasuma kohapeal vaid kindlustuspaketile vastava omaosaluse ning hiljem kahjuavaldust esitama ei pea,” selgitas Confido Terviselahenduse tootejuht Liis Ader.

Südameapteegi müügijuht Merilin Israel ütles, et uus lahendus on järgmine samm nende pikaajalises plaanis aidata klientide raviteekonda lühendada ning võimalikult mugavaks muuta. Ravimi hüvitamiseks ei pea klient lisategevusi tegema ning kõik toimub apteegis kohapeal. „Oluline on, et teenuse kasutaja teaks, kas ja mis mahus kuuluvad retseptiravimid tema kindlustuspaketti ning apteegis tuleks ravimeid soetades mainida, et ravimit soovitakse osta Confido Terviselahenduse kindlustuskaitse alusel. Ennetustegevuste olulisust silmas pidades on hea meel tõdeda, et hüvitise alla ei kuulu mitte ainult retseptiravimid, vaid ka Südameapteegis teostatavad vaktsineerimised ning arsti kaugkonsultatsiooni teenus Südameapteegi Tervisekabinettides,” kirjeldas protsessi Israel.

Retseptiravimite kindlustuskaitse alusel hüvitatakse retseptiravimi kulud vaid siis, kui retseptiravimite kindlustuskaitse sisaldub kindlustatu kindlustuspaketis. Retseptiravimite kindlustuskaitse olemasolu, kulude katmise ülempiir ja omaosalus sõltuvad kindlustuslepingust ning on välja toodud kindlustustingimustes.

Tervisekindlustuse toob Sinuni Tervisekindlustusagent OÜ. Kindlustusteenuse pakkuja on AS LHV Kindlustus. Tutvu tingimustega Confido kodulehel.

Laupäeval, 20. aprillil tunnustas Politsei- ja Piirivalveamet Tartus Eesti Rahva Muuseumis abipolitseinikke, kes panustanud vabatahtlikuna politseitöösse 25 ja 30 aastat.

30 aastat tagasi ehk 20. aprillil 1994 vastu võetud seadusega loodi abipolitsei staatus ning pandi paika eeldused, õigused ja kohustused vabatahtlikult politseitöös osalemiseks. Aastatega on abipolitseinike arv olnud suhteliselt tõusvas joones ning möödunud aasta seisuga oli PPAs 1184 abipolitseinikku.

Vabatahtliku panuse hindamiseks otsustas PPA alates 2025. aastast anda staažirist sarnaselt politseiametnikele ka abipolitseinikele. Staažirist antakse 5-, 10-, 15-, 20-, 25- ja 30aastase teenistuse eest. Alates 2025. aastast antakse abipolitseinike staažiristid välja sarnaselt politseinikega Eesti Vabariigi sünnipäeval toimuvatel rivistustel üle Eesti.

„Abipolitseinikud tähistavad sel aastal 30. tegutsemisaastat, mistõttu soovisime juubeliaasta puhul erandlikult jagada staažiristid pidulikul kontsertaktusel kõigile neile abipolitseinikele, kes on meiega olnud 25 ja 30 aastat. On oluline väärtustada kõiki neid aastakümneid, mille jooksul enda hinges oldud koos politseiga. Tean, et suur osa vabatahtlikest jagab end mitme organisatsiooni vahel, mis muudab nende inimeste osalemise turvalisuse tagamisel veel rohkem hindamatuks,” sõnas PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Heiko Mihkelson.

„30 tegevusaastaga on abipolitseiniku institutsioon ennast igati tõestanud. See on olnud ainulaadne ja tohutu arenguga teekond. Sel aastal anname esimest korda üle ka abipolitseinike staažiristid, et tähistada pikaajalist panust Eesti turvalisusse, püsivust ja hoolimist. Niisamuti kogemusi ja oskusi, mis on saadud praktika käigus. Tunneme uhkust iga oskuslikult lahendatud sündmuse, politseiametnike ridadesse astumise ning teiste partnerite tunnustuse pärast. Aitäh abipolitseinikele, kes oma vaba tahtega teevad Eestit turvalisemaks, aga ka paremaks ja tugevamaks,” rääkis Lõuna prefekt Vallo Koppel ERMis peetud kõnes.

Ühtekokku tunnustati staažiristiga 35 vabatahtlikku, kellest 16 on olnud abipolitseinikud 30 ja 19 25 aastat. Enim pika staažiga riste läks Lõuna prefektuuri abipolitseinikele. Ristisaajate nimel pidas kontsertaktusel kõne Põhja prefektuur kriminaalbüroo rühma abipolitseinik Urmas Tobias.

„Staažirist on üks motivatsioonitegur, millega saab tunnustada abipolitseinikke, kes on jäänud pikemalt organisatsioonile truuks. Abipolitseinike staaži väärtustamine tõstab kindlasti kuuluvustunnet ja sidusust organisatsiooniga ning annab kinnituse, et tegutsetakse õige eesmärgi nimel,” ütleb PPA vabatahtlike kaasamise teenuse omanik Leena Pukk.

ERMis toimunud abipolitseinike 30. aastapäeva kontsertaktusel pidasid kõne ka president Alar Karis ja siseminister Lauri Läänemets.

PPA tunnustas pikaajalise tegevuse eest abipolitseinikuna:

30-aastase teenistusristiga

Andrus Rebane, Põhja prefektuur kriminaalbüroo rühm
Urmas Tobias, Põhja prefektuur kriminaalbüroo rühm
Robert Targijainen, Ida prefektuur Jõhvi politseijaoskonna rühm
Ove Tomson, Ida prefektuur Jõhvi politseijaoskonna rühm
Enn Meitern, Lõuna prefektuur Kagu politseijaoskonna rühm
Helmut Koplimets, Lõuna prefektuur Kagu politseijaoskonna rühm
Lembit Rätsep, Lõuna prefektuur Kagu politseijaoskonna rühm
Margus Lõiv, Lõuna prefektuur Kagu politseijaoskonna rühm
Tiit Mähar, Lõuna prefektuur Kagu politseijaoskonna rühm
Valdeko Paats, Lõuna prefektuur Kagu politseijaoskonna rühm
Raivo Kunst, Lõuna prefektuur piirivalvebüroo rühm
Vello Truu, Lõuna prefektuur Viljandi politseijaoskonna rühm
Ats Hordo, Lõuna prefektuur Tartu politseijaoskonna patrullitöö rühm
Aivar Kaus, Lääne prefektuur Haapsalu politseijaoskonna rühm
Ain Pajo, Lääne prefektuur Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla rühm
Jaak Kirsipuu, Lääne prefektuur Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla rühm

25-aastase teenistusristiga

Aavo Sirel, Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 1. Rühm
Madis Viinamägi, Põhja prefektuur operatiivbüroo liikluse rühm
Arvo Pass, Põhja prefektuur Lääne-Harju politseijaoskonna 1. rühm
Oleg Kuznetsov, Ida prefektuur Jõhvi politseijaoskonna rühm
Arvo Pani, Ida prefektuur Rakvere politseijaoskonna rühm
Aivar Tumanov, Lõuna prefektuur Kagu politseijaoskonna rühm
Olev Pindis, Lõuna prefektuur Kagu politseijaoskonna rühm
Vello Saarman, Lõuna prefektuur Kagu politseijaoskonna rühm
Ain Banhard, Lõuna prefektuur piirivalvebüroo rühm
Andu Värton, Lõuna prefektuur piirivalvebüroo rühm
Egon Taal, Lõuna prefektuur piirivalvebüroo rühm
Margus Nurk, Lõuna prefektuur Viljandi politseijaoskonna rühm
Urmas Feldmann, Lõuna prefektuur Viljandi politseijaoskonna rühm
Eno Väli, Lõuna prefektuur Tartu politseijaoskonna patrullitöö rühm
Jüri Ketner, Lõuna prefektuur Tartu politseijaoskonna patrullitöö rühm
Sulev Kaio, Lõuna prefektuur Tartu politseijaoskonna patrullitöö rühm
Margus Palmsaar, Lääne prefektuur Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide rühm
Aadi Kaasik, Lääne prefektuur Kärdla politseijaoskonna rühm
Erkki Noor, Lääne prefektuur Kuressaare politseijaoskonna rühm

Tööinspektsiooni küsimus-vastus rubriik annab vastuse ühele konkreetsele töökeskkonda, tööohutust või tööõigust puudutavale küsimusele, mida inimesed on meilt uurinud. Küsimusele vastab nõustamisjurist.

Tööandja küsib: pean autoremonditöökoda. Lisasin hiljuti töökuulutuse tööpakkumiste portaali, et leida mehaanikut. Minu üllatuseks kandideeris ametikohale naisterahvas. Arvestades tegevusvaldkonda ja seda, et meil töötavad üksnes mehed, arvan, et meie meeskonda sobiks paremini meesterahvas. Kas ma võin valiku tegemisel jätta naiskandidaadi kõrvale? Kas sellega kaasneb ka mingi oht?

Vastab Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Jaana Vaus Madureira Silva:

Küsimuses, kas või mis juhul võib töökohale valiku tegemisel kandidaadi sugu arvesse võtta, tuleb juhinduda soolise võrdõiguslikkuse seadusest. Sobiva kandidaadi valikul tuleb tööandjal lähtuda eelkõige omadustest, mis on vajalikud konkreetse töö tegemiseks. Sellisteks omadusteks on muuhulgas tööle kandideerija haridus, töökogemus, isikuomadused, muud tööks vajalikud oskused (nt mõne võõrkeele oskus vms) või muud selgeid eeliseid andvad oskused või põhjused. Kindla sooga kandidaadi eelistamine võiks kõne alla tulla näiteks olukorras, kus tööst või tööülesannete laadist tulenevalt ei ole mõeldav, et seda täidaks teise soo esindaja. Näiteks kui rõivabränd avaldab uue rõivakollektsiooni meestele ja otsib meessoost modelli reklaampildistamiseks. Kui kaalukad põhjendused puuduvad, kujutab kandidaadi kõrvale jätmine üksnes soost tuleval põhjusel diskrimineerimist.

Kandidaadil, kes kahtlustab, et teda on värbamisprotsessis diskrimineeritud, on õigus nõuda kirjalikku seletust selle kohta, milliste kriteeriumide alusel värbamisotsus tehti ning mille poolest olid teised kandidaadid paremad. Sellisel juhul peab olema tööandja valmis selgitama, millised töö tegemiseks vajalikud kriteeriumid (nt kõrgem kvalifikatsioon, spetsiifiline töökogemus vms) andsid valituks osutunud isikule eelise.

Vaidluse korral, kui kandidaat esitab faktid ja asjaolud, mille alusel võib oletada, et toimunud on sooline diskrimineerimine, peab tööandja tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui tööandja keeldub tõendamast või ei suuda tõendada, et ühest soost isiku kõrvale jätmiseks esines kaalukas põhjus, tuvastatakse diskrimineerimine. Kui tööle kandideerija õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, ei saa ta enda töölevõtmist nõuda, küll aga võib kõne alla tulla näiteks kahju hüvitamise nõue. Töövaidluskomisjon on lahendanud vaidlust¹, kus isik ei osutunud töökohale valituks seksuaalse sättumuse tõttu. Antud vaidluses tõendas kandidaat diskrimineerimist kirjavahetusega, töövaidluskomisjon tuvastas otsese diskrimineerimise avaldaja seksuaalse sättumuse tõttu tööle saamisel ning mõistis avaldaja kasuks välja hüvitise summas 800 eurot arvestades diskrimineerimise ulatust, laadi ja kestvust.

Unustada ei tasu ka tööandja rolli võrdõiguslikkuse edendajana. Võrdõiguslikkuse edendajana peab tööandja tegutsema nii, et tema tegevus toetaks nii meeste kui ka naiste kandideerimist vabadele töökohtadele ning et tööle võetakse mõlemast soost isikuid. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandes on välja toodud, et: „Värbamisel toimuda võivat soolist diskrimineerimist vähendavad töö analüüsile ja töökohtade hindamisele toetuvad ametikohtade kirjeldused, milles on keskendutud oskustele ja kompetentsidele, mida konkreetse ametikoha tööülesannete täitmine eeldab, mitte niivõrd oletustele nõutavate võimete kohta.“ Samuti, et: „valikuprotsessis tuleb kinni pidada varem kindlaksmääratud valikukriteeriumidest, vältida eelarvamusi ühele või teisele soogrupile stereotüüpselt omaseks peetavate omaduste kohta ja lähtumist sellest, mis soost töötajad on nimetatud ametikohtadel seni domineerinud“. Täpsemalt on võimalik soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta lugeda soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandest.

Täiendav informatsioon võrdse kohtlemise kohta on leitav Tööelu portaali võrdse kohtlemise teemalehelt.

¹ Töövaidluskomisjoni 7. veebruari 2019.a otsus nr 4-1/2709/18 on leitav järgmiselt leheküljelt: https://www.ti.ee/asutus-uudised-ja-kontaktid/info/isikuandmete-tootlemine#dokumendiregister-ja (Dokumendi register ja avaandmed → Dokumendiregister → TVK töövaidlusotsus)

Reede, 20. aprilli õhtul kella 23.12 ajal põles Võru vallas Osula külas täisleekides kõrvalhoone (10×20 m).

Päästjate saabudes oli tuld võtnud kõrvalasuva elumaja otsasein.

Kõigepealt aitasid päästjad majast välja naisterahva ning seejärel piirasid tulekahju leviku.

Kõrvalhoone kustutati kell 1.46. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

: Foto: Lõuna päästekeskus

: Foto: Lõuna päästekeskus

Reede, 19. aprilli õhtul kell 19.18 teatati häirekeskusele, et Võrus Tallinna mnt asuvas tanklas lõhkus vastu piiret sõitnud veokijuht kütusepaagi, kust hakkas välja lekkima kütus.

Päästjad sulgesid lekke spetsiaalse pastaga ning katsid välja voolanud vedeliku absorbentainega. Ligi 100 kilo kütusega segunenud ainet koguti 200 liitrisesse vaati.

Keskkonnaameti inspektori hinnangul keskkonnale tõsisemat ohtu ei tekkinud. Olukorra lõplik lahendamine jäi tankla juhtkonna korraldada.

: Foto: Lõuna päästekeskus

: Foto: Lõuna päästekeskus

: Foto: Lõuna päästekeskus

Laupäeva, 20. aprilli õhtul kell 17.15 teatati, et Kastre vallas Haaslava külas põleb elumaja. Selgus, et süttinud oli varjualune, selle osaks olev kõrvalhoone ning elumaja sein.

Inimesed said hoonest välja ja summutasid leeke pulberkustutitega. Päästjad kustutasid tulekahju kell 18.31.

Esialgsetele andmetel sai põleng alguse elektriseadme rikkest. Täpsema põhjuse selgitavad sündmuskohale suunduvad inspektorid.

: Foto: Lõuna päästekeskus

: Foto: Lõuna päästekeskus

Aasta ema tiitel antakse pereemale, kes on andnud oma lastele armastust, hoolt, eeskuju ja õpetusi ning on ühtlasi heaks eeskujuks ka ühiskonnale.

Konkursile sobivad kandidaadid on Eesti Vabariigi kodanikud, kelle elukohaks rahvastikuregistris on Valga vald ning kes on tunnustatud oma ametis ja perekonnas ning on ühiskonnale positiivseks eeskujuks. Kandidaadiks võib esitada ka emasid, kes ei ole abielus ja kelle peres kasvavad kasulapsed.

Olete oodatud esitama kandidaate, saates kirjalikud taotlused koos piltide ja lähedaste (laste, abikaasa, töökaaslaste) iseloomustustega e-posti aadressile valga@valga.ee või paberkandjal Valga vallavalitsuse aadressile Puiestee 8, Valga.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 28. aprill 2024.

Põlva haigla ja Lootose jalgpalliklubi sõlmisid Lootose naiskonna hooaja esimesel kodumängul koostöölepingu, mille raames asub Põlva haigla osutama Lootosele tervishoiuteenuseid ja klubi meditsiinialaselt nõustama.

„Soovime Põlva Lootose naiskonnale olla abiks vigastuste ennetamisel ja raviteekonna leidmisel. Seisame selle eest, et klubi treenerid, abilised ja mängijad saaksid keskenduda jalgpalli mängimisele. Kuid kui midagi juhtub, siis oleme olemas ja aitame mängijad kiiresti jalgpalliväljakule tagasi,” ütles Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp.

„Meil on äärmiselt hea meel, et Põlva haigla on liitunud meie toetajate ringiga ja pakkumas meile äärmiselt professionaalset ja kaasaegset meditsiinilist tuge. Omalt poolt proovime olla abiks Põlva haigla taastusravi keskuse arendamisel,” sõnas Lootose president Annika Aust.

Põlva haiglas on sise-, kirurgia, õendusabi ja erakorralise meditsiini osakonnad, ämmaemandus- ja günekoloogiakeskus ning taastusravi ja tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonnad. Samuti pakub haigla töötervishoiu, radioloogia- ja labori ning koduõenduse teenuseid.

Teade Jõgevamaal Tartu-Jõgeva mnt 36 kilomeetril Kassinurme külas juhtunud liiklusõnnetusest laekus häirekeskusele täna kella 8.55 ajal.

42-aastase mehe juhitud sõiduauto Citreon Berlingo põrkas möödasõitu sooritades kokku vastu liikunud sõiduautoga Seat Ibiza ST, mida juhtis 53-aastane naine.

Sõidukite juhid ja Seatis kaassõitjana viibinud 49-aastane naine toimetati haiglasse.

Päästjad aitasid kokkupõrkes muljutud autodest eritööriistade abil välja juhid, kelle kiirabi haiglasse toimetas. Ühtlasi tagati tuleohutus.

: Foto: Lõuna päästekeskus

: Foto: Lõuna päästekeskus

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi projekt „Kasvades oma toiduga” kutsub samanimelisel viktoriinil osalema, et mõtestada, kuidas me toitu kasvatame ja tarbime. Viktoriin „Kasvades oma toiduga” on avatud Maa päevast, 22. aprillist kuni 18. maini 2024, mil tähistatakse rahvusvahelist taimede lummuse päeva.

Mitmed viktoriinis olevad teemad on välja kasvanud õpetajate omavahelistest vestlustest, kuidas lastele erinevaid ellujäämiskunste, sealhulgas toidu kasvatamist, tutvustada. Küsimused aitavad meelde tuletada, kuidas loodusseaduste toimimist aias ära tunda, lükkavad ümber erinevaid väärarusaamasid ja meenutavad ajas ununevaid töövõtteid. „Oma toidulauda saab rikastada ka aknalaual maitsetaimi kasvatades. Loodame, et viktoriini küsimused ärgitavad mõtlema, kust ja kuidas igapäevane toit taldrikule jõuab. Julgustame seda teemat nii kodus pereringis, kui ka koolitunnis käsitlema,” rääkis Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja ja „Kasvades oma toiduga” projektijuht Elen Peetsmann.

Viimastel aastatel on linnapildis märgata aina rohkem potipõllumajanduse ja toidutaimede kasvatamisega tegelejaid. Seda näeb nii õppeasutuse aedades, kui ka paneelmajade vahel liikudes. „Kevadine peenarde vahel müttamine ja meid ümbritsevas tärkavas roheluses viibimine on muutunud õppeasutustes tänu õpetajatele normaalsuseks ning aina vähem kohtab õpilasi, kes ei julge lepatriinut kätte võtta või ilma kühvlita mullas sonkida. Õpilased on need teadmised koju viinud. Selle tulemusena on nii mõnedki pered linnaaeda peenraid looma hakanud või kasvuhoone püsti pannud,” ütles Tartu loodusmaja õppejuht, taimetarkade huviringi õpetaja ning viktoriini enamike küsimuste autor Pille-Riin Pärnsalu.

Viktoriinist on võimalik osa võtta Tartu loodusmaja kodulehel 18. maini 2024. Osalema on oodatud kõik huvilised sõltumata eelteadmistest ja vanusest. Viktoriinil saab osaleda neljas vanuseastmes: õpilased kuni 3. klass, 4.-6. klass, 7.-12. klass ning täiskasvanud. Tublimate vastajate vahel loositakse välja erinevaid auhindu. Kõige keerulisemale küsimustikule on võimalik vastata ka inglise keeles.

„Kasvades oma toiduga” kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Projekti eesmärgiks on suurendada laste ja perede teadlikkust toidu kasvatamisest. Tegevused toetavad Tartu ja Lõuna-Eesti lasteaedade ja koolide juurde aedade rajamist ning soodustavad Tartu kogukonnaaedade võrgustiku loomist. Projekti viivad ellu Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja Tartu loodusmaja koordineeritav Rohelise kooli programm.

Projekti Facebooki leht: https://www.facebook.com/kasvadesomatoiduga
Projekti koduleht: https://kasvadesomatoiduga.emu.ee/

Otselink viktoriinide alamlehele: https://www.tartuloodusmaja.ee/viktoriin-kasvades-oma-toiduga-iii/

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on tihedalt seotud inimese vaimse ja füüsilise tervisega ning seda saadab sageli terve hulk kaasuvaid haigusi. Tartu Ülikooli teadlased leidsid, et see peab paika ka nende inimeste puhul, kel puudub küll kinnitatud diagnoos, aga on suur geneetiline risk ATH avaldumiseks.

ATH on lapseeas algav neuroarenguline häire, mida diagnoositakse poistel sagedamini kui tüdrukutel. Sageli võib see põhjustada raskusi ka täiskasvanutel, kuid on neil tihti aladiagnoositud. ATH-le on iseloomulik nii liigne hüperaktiivsus, impulsiivsus kui ka keskendumisraskused. Varasematest uuringutest on teada, et ATH-ga on seotud suur hulk haigusi, mis mõjutavad olulisel määral inimeste elukvaliteeti. Diagnoosimata inimeste seas ei ole aga kaasuvaid haigusi varem laialdaselt uuritud.

Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlased võtsid Eesti geenivaramu andmete põhjal vaatluse alla ATH-le viitava geneetilise riski ja otsisid selle seoseid kõigi Tervisekassa andmebaasis leiduvate diagnoosidega ajavahemikus 2004–2020. Uuringu valimisse kuulus 111 000 geenidoonorit. Kokku leiti ligi 80 diagnoosi, mis on seotud ATH suure geneetilise riski ja teiste uuringute andmeil ka ATH diagnoosiga. „Kui varem on uuritud seoseid ATH diagnoosi ja kaasuvate haiguste vahel, siis meie uuring näitab, et need haigused esinevad sagedamini ka inimestel, kellel on ATH suur geneetiline eelsoodumus. Seda tähtsam on ATH sümptomite avaldumist ja nendest põhjustatud raskusi õigel ajal märgata ja ravida, sest neil on oluline tervisemõju kogu inimese elukaare jooksul,” selgitas uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor Kelli Lehto.

„Huvitav oli ka see, et nii meeste kui ka naiste puhul leidsime üsna sarnased seosed, kuigi ATH-d diagnoositakse poistel oluliselt sagedamini. See näitab, et ilmselt jääb ATH naiste puhul sageli märkamata, kuid kaasuvad terviseprobleemid kimbutavad neid sellegipoolest,” lisas Tartu Ülikooli psühhiaatrilise geneetika teadur Elis Haan. Teadlaste sõnul võib nii mõnigi leitud seostest olla seletatav ATH-le iseloomuliku keskmisest suurema impulsiivsuse ja ebatervisliku eluviisiga. Sellest võib olla ajendatud näiteks sagedasem tubaka- ja alkoholitarvitamine, aga ka impulsiivne söömiskäitumine, mis võivad viia rasvumise, II tüüpi diabeedi, südamehaiguse, kopsuhaiguse või põletikeni.

„ATH seos kaasuvate haigustega viitab sellele, et nii mõnegi tervisemure puhul tuleks tähelepanu pöörata ka võimalikule ATH-le,” selgitas Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku psühhiaater Tuuli Sedman. Seejuures tuleks olla iseäranis tähelepanelik tüdrukute ja naiste suhtes, kel esineb geneetilise riski analüüsi põhjal ATH-ga kaasuvaid haigusi sama palju kui meestel. Teadlased tõdevad, et praegu on ATH diagnoosimine endiselt üsna aeganõudev protsess. Senised uuringud annavad siiski lootust, et tulevikus võiks selle diagnoosimine tänu personaalse geneetilise riski hindamisele muutuda kiiremaks ja täpsemaks.

Uuring avaldati ajakirjas Psychological Medicine aprilli alguses.

Pühapäeval, 21. aprillil andis Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (Kredex) teada, et avab 23. aprillil kell 9.00 kodumajapidamiste energiatõhususe parandamiseks mõeldud taotlusvooru.

Voorus läheb koduomanike vahel jagamisele ligikaudu 28 miljonit eurot ja see jagatakse põhimõttel, „kes ees, see mees”. 300 000 toetuse saamisele kvalifitseeruvast koduomanikust jätkub toetust ligi 0,3 protsendile. Toetatakse ka energiasäästu mitteandvaid töid nagu näiteks elektriautode laadimistaristu, päikesepaneelidele akupangad või soojuspumba vahetus.

Omanike liit soovib näha eluasemevaldkonnas valitseva ebavõrdsuse vähenemist. Seetõttu tegid omanikud toetusmeetme kooskõlastusfaasis ettepaneku toetada keskmisest madalama sissetulekuga- ja riiklikel muinsuskaitsealadel asuvate väikeelamute omanikke.

Liidu juhi Andry Krassi sõnul ei leidnud see ettepanek aga kliimaminister Kristen Michali toetust, ja nii võib eeldada, et riigi eraldatav 28 miljonit annab kodumajapidamiste ebavõrdsuse kasvule uut hoogu.

Ka ei kohtle riik kõiki koduomanikke võrdselt, kui avab toetuste vastuvõtu tööpäeva hommikul kell 9, kui enamusel puudub toetuse esitamiseks töö katkestamise võimalus. Olukord, kus Kliimaministeerium ei arvesta keskmisest madalama sissetulekuga-, kultuuriväärtusliku hoone- ega ka tööl käiva omaniku huviga, on saanud reegliks, ning näitab kõnekalt, kuidas riigi toetused ei lahenda, vaid hoopis suurendavad kodumajapidamiste ebavõrdsuse probleemi, ütles Krass.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2024. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,4 protsenti ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9 protsenti.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit veebruariga võrreldes eelkõige hinnalangus elektrienergiaga varustamises ja metalltoodete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas indeksile hinnatõus kütteõlide, elektriseadmete ja kemikaalide tootmises,” täpsustas Šokman.

Võrreldes 2023. aasta märtsiga mõjutas tootjahinnaindeksit enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, puidutöötlemises ja puittoodete ning metalltoodete tootmises. Veel avaldas mõju elektroonikaseadmete tootmise ja masinate ning seadmete remondi teenuse hinnatõus. Töötlevas tööstuses kokku oli hinnalangus 2,0% ja toiduainete tootmises 3,6%.

Ekspordihinnaindeks kasvas märtsis võrreldes veebruariga 0,4%. Kõige rohkem tõusid hinnad mäetööstuses, naftasaadustel ning põllumajandussaadustel. Enim langesid hinnad elektrienergial, muudel mittemetalsetest mineraalidest toodetel ning kummi- ja plasttoodetel. Võrreldes 2023. aasta märtsiga vähenes ekspordihinnaindeks 4,1%.

Impordihinnaindeks langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4%. Enim kahanesid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ning kemikaalidel ja keemiatoodetel. Kõige rohkem tõusid hinnad rõivastel, põllumajandussaadustel ning puittoodetel. Võrreldes 2023. aasta märtsiga langes impordihinnaindeks 2,3%.

Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2023. aastal 13,1 protsenti väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 4,6 protsendipunkti võrra.

Möödunud aastal oli naiste keskmine brutotunnitasu 10,27 eurot ja meestel 11,82 eurot. Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi (25,5%), info ja side (25,1%) ning finants- ja kindlustustegevuse (24,9%) tegevusalal.

Neljal tegevusalal teenisid naised meestest rohkem: põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (-1,1%), kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (-2,4%), veondus ja laondus (-5,6%) ning muud teenindavad tegevused (-18,4%). Naiste keskmine brutotunnitasu oli põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis 8,49 eurot, samas kui meeste puhul oli see 8,39 eurot. Kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusel olid naiste keskmised brutotunnitasud 13,95 eurot, samas kui meeste puhul oli see 13,61 eurot. Veonduses ja laonduses teenisid naised keskmiselt 9,96 eurot tunnis, mehed aga 9,43 eurot. Muudel teenindavatel tegevustel olid naiste keskmised brutotunnitasud 8,90 eurot ja meeste omad 7,52 eurot.

Statistikaameti analüütiku Liina Kuusiku sõnul on palgalõhe Eestis alates 2013. aastast vähenenud 11,7 protsendipunkti võrra. „Võrreldes 2022. aastaga vähenes palgalõhe mullu kõige enam muude teenindavate tegevuste tegevusalal ning suurenes kõige rohkem haldus- ja abitegevuste tegevusalal.”

Sooline palgalõhe arvutatamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk. Saadud arv jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ja väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe arvutamisel ei võeta arvesse ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid.

Statistika aluseks on uuring „Töötasu struktuur”. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Statistikaamet korraldab uuringut „Töötasu struktuur” rahvusvahelise metoodika alusel alates 2005. aastast. Uuring toimub oktoobri kohta. Alates 2010. aastast korraldatakse uuringut iga nelja aasta järel. Tegemist on põhjaliku töötasude uuringuga, mis annab tarbijate käsutusse kvartaalse palgastatistikaga võrreldes oluliselt detailsemad andmed. Uuringu andmestik kajastab palgatöötajate arvu, struktuuri ja töötasu ametiala, tegevusala, vanuse, soo, lepingu liigi, täis- ja osalise tööaja ning hariduse järgi. Töötasu struktuuri uuringu vahepealsetel aastatel kogutakse andmeid ainult mees- ja naistöötajate arvu, töötatud tundide ja töötasu kohta küsimustikuga „Mees- ja naistöötajate brutotunnitasu oktoobris”.

Statistikaameti ja Eurostati metoodikad soolise palgalõhe arvutamisel erinevad. Meeste ja naiste palgalõhes, mida avaldab Eurostat, ei ole arvestatud alla kümne töötajaga ettevõtete ning asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Laupäeval, 20. aprillil toimus arvult 19. Võhandu maraton, kus osales tuhandeid osavõtjaid. Startis 1178 paati, finišeerus 1032.

Võhandu Maraton on 2006. aastal alguse saanud 100-kilomeetrine aerutamise maraton, mis toimub Võhandu jõel. Start antakse Võru linnast Tamula järvelt ning maraton lõpeb Võõpsu paadisadamas Põlvamaal. Distantsi pikkus on ligi 100 km.

Maratoni läbisid kõige kiiremini prantslased Pieter Paauw ja François Boucher ajaga 07:42:01. Teiseks tulid tšehhid Lukas Horak ja Oldrich Dasek ning kolmandaks eestlased Andres Kaju ja Indrek Kermon. Kõik meeste kaheses kajaki klassis.

Tulemused on siin.

Siin on pildid, autor Igmar Matto.

: Foto: Igmar Matto

: Foto: Igmar Matto

: Foto: Igmar Matto

: Pildid: Igmar Matto

23. aprillil avab EASi ja KredExi ühendasutus taotlusvooru väikeelamute renoveerimiseks, mille eesmärgiks on saavutada elumajade energiatõhusus ja parem sisekliima, aidata kaasa energiakulude vähendamisele ja soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu. SEB laenuekspertide juht Aivo Renser selgitas, millised võimalused on renoveerimistööde rahastamiseks ning milliste tööde teostamiseks saab toetust taotleda.

Aivo Renser tõdes, et igal kodul on teatav mõju keskkonnale ning kodus tarbitav soojus- ja elektrienergia hulk mõjutab kasvuhoonegaaside heitkoguseid: „Seega on väga oluline, et keskkonnamõju vähendamiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks soodustaksime energiatõhusate kodude ehitamist, ostmist ja renoveerimist.”

Enne KredExi toetuse taotlemist tuleb leida tööde teostamiseks rahastus, sest toetussumma makstakse välja, kui taotleja on esitanud oma kulude tegemise tõendamiseks vajalikud dokumendid ning tööde üleandmise-vastuvõtuaktid. „See eeldab aga, et taotlejal oleks olemas finantseering tööde teostamiseks. Võimalik on töid ise rahastada või siis kasutada pangalaenu abi,” selgitas Renser.

Renoveerimistööde teostamiseks on eraisikul võimalik taotleda pangast kinnisvara tagatiseta laenu ehk väikelaenu, kinnisvara tagatisega laenu ehk hüpoteeklaenu ning eluasemelaenu ehk kodulaenu, mida võib lisaks eluaseme soetamisele taotleda ka olemasoleva eluaseme ümberkujundamiseks. Ekspert tõi välja, et erinevaid panga poolt pakutavaid laenutooteid saab renoveerimisel kasutada ka nii, et klient tasub tööde eest osa omavahenditest ja osa laenurahast või kogu ulatuses laenuga.

KredExi toetusmeetme väljamakse järel saab klient osa laenusummast ennetähtaegselt pangale tagasi maksta. „Pärast laenusumma osalist tagastamist saab koos pangaga üle vaadata ka laenujäägi tähtaja ja igakuise laenumakse summa ning leida kliendi jaoks sobivaim lahendus allesjäänud laenu tagasi maksmiseks,” ütles Renser.

Väikeelamute renoveerimistoetus lihtsustab energiatõhususe saavutamist

KredExi toetust saab taotleda üksikelamu, kuni kahe korteriga elamu või ridaelamu renoveerimiseks nii osaliselt kui ka terviklikult. Osalisel renoveerimisel on toetuse määr 20% toetatavatest kuludest ja maksimaalne toetussumma 20 000 eurot elamu kohta. Tervikliku renoveerimise korral on toetuse määr sõltuvalt elamu asukohast kuni 50 000 eurot ja kuni 50% toetatavatest kuludest.

Tervikliku renoveerimise toetuse saamise eelduseks on välisseinte ja katuse soojustamine, akende vahetamine, küttesüsteemi rekonstrueerimine ja ventilatsioonisüsteemi paigaldamine. Osalise rekonstrueerimise puhul toetatakse üksikuid töid või komplekstöid, mis aitavad elamu energiatõhususeväärtust kasvatada vähemalt ühe klassi võrra.

Kõige olulisem tingimus toetuse saamiseks on elamu energiatõhususe parandamine. „Tervikliku renoveerimise korral peaks maja pärast tööde teostamist jõudma C-energiaklassi, osalise renoveerimise puhul peaks energiaklass tõusma vähemalt ühe klassi võrra, näiteks F-ist E-ni,” kirjeldas Renser toetuse saamise tingimusi.

Lisaks renoveerimistoetusele on avatavas taotlusvoorus võimalik taotleda toetust päikesepaneelide ja akupanga soetamiseks ning paigaldamiseks. „Päikesepaneelide ja akupanga soetamisel makstakse fikseeritud summas toetust ning eraldi hinnapakkumisi ei ole vaja esitada,” tõi SEB laenuekspert välja.

EAS-i ja KredExi ühendasutuse väikeelamute rekonstrueerimistoetuse täpsemate tingimustega saab tutvuda KredExi kodulehel.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 22. aprill 2024:

85 vene poole rünnakut tõid neile paar edenemist ja üks neis kahjuks Novomõhailivka kaotus, Odessa sadamataristu ikka mitmel korral ööpäevas sihtmärgiks ja Harkivit maatasa teha üritatakse, Sevastoopolis jälle üks laev suitses…

1. 100 ja Odessa ning Harkiv ikka sihtmärkideks.

2. Veel üks vene laev Sevastoopoli sadamas pihta sai ja Ukraina luuredroonid jälle päris kaugel uitasid.

3. Kupiansk-Kreminna: lõuna sektoris päris tugev surumine laial lõigul, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

4. Siversk: rünnakuid jagus, rindejoone muutusi mitte.

5. Bahmut: ootab uut surve tõusu.

6. Donetsk: Novomõhailivka kaotati.

7. Lõunarinne: muutusteta.

8. Herson: muutusteta.

9. USA esindajatekoda kiitis heaks Venemaa reservide konfiskeerimise ja Ukrainale antava 61 miljardi dollari suuruse abi.

10. USA kavatseb saata Ukrainasse kümneid uusi sõjalisi nõustajaid.

11. putin lõpetas pärast valimisi kremlist ja elukohtadest lahkumise.

12. ISW: USA abi Ukrainale võib putini suvise pealetungi rööpast välja lüüa.

13. Washington ähvardas Pekingit Venemaale tehnoloogia tarnimise eest sanktsioonidega.

14. Orban usub, et lääs on „sammu kaugusel vägede saatmisest Ukrainasse”.

15. Lühiuudised

Pisu tore lugeda vene poole uudiseid seoses USA abi protsessi õiges suunas jätkumisega… kuidagi kippus ahastuse moodi olevat ja läbi mitme vaateprisma leiti huvitavaid nurki, kuidas see üldse Ukrainale kasulik ei olevat…

1. Odessa oblasti administratsiooni juht Oleg Kiper kinnitas, et Venemaa korraldas linnale raketirünnaku. „Ta sihtis taas sadama infrastruktuuri transpordi- ja logistikaobjekti. Plahvatuslaine ja raketirusud kahjustasid eramuid.” Ohvrite arv on kasvanud neljani: kolm meest ja üks naine. Kaks päeva tagasi ründasid venelased Odessa lähedal asuvat Južnõi sadamat. Siis oli sihiks kaks põllumajandussaaduste ümberlaadimise terminali, millest üks kuulub Singapuri Delta Wilmarile. Taristuministeerium teatas, et tegemist oli 39. rünnakuga Odessa oblasti sadamatele.

Eile õhtul kella 20 ajal sai Harkivi linn liugpommide sihtmärgiks, teatati vähemalt ühest hukkunust.

Öösel uus droonilaine Odessa suunal, täpsemat infot veel varahommikuks polnud.

Kella 7 ajal hommikul tuli info, et vene lennundus rakettide saatmiseks jälle õhus ja oodatakse lööki kuhugi Zaporižja kanti.

Piiri ja rinde lähedus ikka kõige sajus ning seda tihedalt.

2. Ukraina armee ründas Venemaa Musta mere laevastiku koosseisu kuuluvat Kommuna päästelaeva, ütles Ukraina mereväe pressiesindaja Dmitri Pletentšuk. Sotsiaalmeedia Telegrami kanal VChK-OGPU avaldas omakorda video, mis näitab põlevat laeva. Videomaterjali põhjal on raske mõista laeva vigastuse olemust. Kommuna on Venemaa laevastiku vanim laev ja vanim kasutusel olev laev maailmas. See lasti käiku 1915. aastal Peterburis. Laeva on mitu korda moderniseeritud, viimati 2016. aastal. Allveelaev on varustatud allveerobotiga Seaeye Panther Plus. 2022. aastal uuris Kommuna ristleja Moskva hukkumispaika.

Eile hommikune info: vene õhutõrje tulistas alla ühe drooni Pihkva oblastis ja teise Velikije Lukõ naftabaasi kohal.

Eile olla vene poole väitel mitu drooni alla lastud Brjanski kandis. Lisaks kasvas miskipärast mitme vene blogija hüsteeria peatsest suurest Ukraina õhurünnakust Belgorodi linnale, kus ei olevat ühtki vene soldatit…

3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta ja see isegi pisu meeldivat hämmingut põhjustab. Kupianski suunal ikka veel pole vene pealetung alanud.

Ternõst kuni Siverski Donetsi jõeni vene rünnakute intensiivsus tuntavalt tõusis ja Ukraina andis teada lausa 17 rünnakust siin sektoris. Muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud.

4. Siversk: siin rindelgi vene surve oluliselt tõusis ja olla neid u 10 kanti olnud ning üritati nii siit kui sealt 4 suunalt. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.

5. Bahmut: paar päeva pole siin rindel vene pool edasi saanud, aga kuna mitmed brigaadid vene pool Tšassiv Jari sektoris rinde vahetusse lähedusse lükkas, siis juba täna ootab väga tugevat rünnakutelainet.

6. Donetsk: intensiivne rünnakutelaine jätkus ja ja kaks muret tekitavat edenemist oli.

Piki Avdiivkast loode suunas kulgevat raudteed veelgi vene pool edasi sai ja kasvatas enda kontrollitavat ala Ozeretine asulas 500×500 m suuruseks.

Nagu oli märgata juba mõned nädalad tagasi, et vene sõjalennukid saavad suht karistamatult toimetada Bahmuti rindel, siis nüüd loeb sarnastest muredest ka siin rindel ja lennukid julgevad toimetada rindest 3 km kaugusel suht vabalt. Näeb ka videotelt, et kaudtulemoonaga on raskusi ja enamuse tööd teevad seni ära droonid. Küll pani pisu imestama, et pidama hetkel on saadud veekogude liin Avdiivkast läänes ja ei ole edasi saadud Berdõtsi juures. Pisu kosunud vene 114. eraldiseisev motolaskurbrigaad lükati siin uuesti täiendavalt rindele (paiknes seni Avdiivkas) ja arvatavalt täna nemad rünnakuid jätkavad.

Pervomaiske juures suutis vene pool saada välja asulast pisu (mõnisada meetrit) lõuna poole aga selle suuna pärast veel väga ei muretse, sest peatselt jääb ette jõgi koos kahel pool oleva metsaribaga.

Krasnohorivka juures jätkus vene rünnakute laine saamaks kanda maha linna keskel. Njah, vene poole paar blogijat andsid teada, et nüüd kontrollivad u 30% linna territooriumist kuid seda enda loetavad Ukraina ja välismaised blogijad ei kinnita. See, et jõutakse linna peaaegu keskosani ja seal nende eksistents lõpeb, siis seda küll videodest näeb.

Novomõhailivka asula kahjuks eile kaotati, kui vene pool suutis äärmistest läänepoolsetest kvartalitest Ukraina välja suruda. Muret teeb, sest üleeile suutis vene pool asulast u 20 kvartalit vallutada ja eile u 10 ehk siis edenemise tempo oli üllatavalt suur.

Lisaks sai vene pool u 1 km edasi üle põldude asulast lõunas 8 km laiuselt. Kuidas nii laial rindel selline edu saavutati, oli kahjuks endal varahommikuks teadmata. Võimalik, et moona ja õhutõrjevahendite nappus selle tingis. Läbimurret küll õnneks pole, aga kahjuks see võimalik, sest olemasolev veekogude liin pisu kõhna (põhja-lõunasuunaline jõgi liialt väike) ja ning enamus väikseid jõgesid siin ida-läänesuunalised. Avatud põllumaastikul kipuvad põllulapid metsaribade vahel olema isegi mitmeid kilomeetreid pikad ja kui ikka millegiga soomust mõjutada pole, siis seis raske.

Videodest ja piltidelt näeb, et jälle on tõusnud rindel vene soldatitel seljas olev varustuse vanus ja kvaliteet, sest kuidagi on muster kadunud ja on ühtset rohelist värvi. Võimalik, et vangidest komplekteeritud üksustele ei anta kvaliteetsemat staffi. Ka näeb järjest enam igatsugu teiste riikide mustriga vorme, mida arvatavalt soldatid enda täiendavalt selga ostavad.

Hiina UTV ikka laialdaselt kasutusel ja üritatakse ende abil nii kiireid jõudmisi Ukraina possadele kui moona ja muu staffi veoks rinde eesmistes üksustes.

7. Lõunarinne: muutusi ei tuvastanud

Berdjanski suund: vaid paar torkimist.

Tokmaki suund: siingi vaid paar torkimist ja vene blogijate kurtmist, et olla Ukraina droone kordades rohkem õhus kui vene omi ning muretsevad, et Ukraina suudab rohkem õhus toimuvat oma EW vahenditega mõjutada.

Melitopoli suund: vaikne.

8. Herson: pisu vene poole surve isegi langes. Põhjust ei tea. Rindejoones pole juba pikalt muutusi tuvastanud.

9. USA parlamendi Kongressi esindajatekoda võttis pärast mitu kuud kestnud ägedat sisepoliitilist võitlust ja telgitaguseid läbirääkimisi kremliga siiski vastu Ukrainale antava lisaabi seaduse. Häältega 312 112 vastu kiitsid kongresmenid heaks 61 miljardi dollari suuruse toetuse Kiievile osana laiemast ligi 100 miljardi dollari suurusest eelnõust, mis hõlmab ka abi Iisraelile ja Taiwanile.

Umbes veerand kogusummast – 14 miljardit dollarit – läheb Ukraina relvajõududele relvadele, sealhulgas kaugmaa ATACMS-rakettidele, mis on võimelised tabama sihtmärke kuni 300 km kaugusel.

Veel 13 miljardit dollarit plaanitakse kulutada Pentagoni ladude täiendamiseks ja 7 miljardit USA sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks piirkonnas, sealhulgas Ukraina sõjaväelaste koolitamiseks, märgib Bloomberg.

Samal ajal kiitis Kongressi alamkoda heaks REPO seaduse, mis võimaldab Joe Bideni administratsioonil konfiskeerida USA-s külmutatud Venemaa suveräänsed varad. Jutt käib vaid väikesest osast Vene Föderatsiooni Keskpanga sanktsioneeritud 300 miljardi dollari suurusest kulla- ja välisvaluutareservist – see on umbes 6 miljardit dollarit, mida keskpank hoidis kinni USA-s alates Ukrainasse sissetungist.

Suurem osa summast – umbes 200 miljardit dollarit – on blokeeritud Euroopas ja selle konfiskeerimine on küsimärgi all: EL-i võimud käivitavad mehhanismi, mille abil arestida sanktsioneeritud reservidest kasumit, kuid mitte varasid ennast. Valge Maja saab Ameerika seaduste raames konfiskeerida Vene Föderatsiooni keskpanga külmutatud vahendid Ameerika pankades ja kanda need üle Ukraina jaoks mõeldud erifondi, kirjutab CNBC.

Senat arutab eelnõu 23. aprillil, ütles demokraatliku enamuse liider Chuck Schumer. Heakskiit peab toimuma kiiresti, et Washington saaks võimalikult kiiresti relvi Ukrainasse saata, ütles Biden.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tänas USA Esindajatekoda „otsuse eest, mis saadab ajaloo õiges suunas”. „Lihtsalt rahu ja turvalisust saab saavutada ainult jõuga. Loodame, et eelnõud leiavad senatis toetuse ja saadetakse presidendi Joe Bideni lauale,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.

USA võib järgmise nädala lõpus alustada Ukrainasse sõjavarustuse, sealhulgas kaugmaa ATACMS-rakettide saatmist. USA senati luurekomitee juht demokraat Mark Warner ütles seda intervjuus CBS Newsile.

10. Washington kaalub Kiievi saatkonda täiendavate sõjaliste nõustajate saatmist, kuid nad ei osale lahingutegevuses, ütles Pentagoni pressiesindaja Patrick Ryder. „Kaitseministeerium on kogu selle konflikti jooksul analüüsinud ja kohandanud julgeolekutingimuste muutudes meie kohalolekut riigis. Praegu kaalume võimalust saata saatkonna kaitsekoostöö büroo laiendamiseks mitu täiendavat nõunikku,” vahendas Ryder Politico sõnu. Tema sõnul hakkavad nõustajad täitma erinevaid nõuande- ja tugifunktsioone ning vaatamata sellele, et nad on kaitseministeeriumi töötajad, juhib neid diplomaatilise esinduse juht.

Väljaande allikate sõnul hakkab USA-st tulevaid logistika- ja relvatarneid jälgima täiendav sõjaväenõunike kontingent. Teine allikas selgitas, et nad aitavad ka Ukraina armeed relvade hooldamisel. Üks nende ülesannetest on aidata Ukraina relvajõududel paigutada Ameerika Ühendriikidest saabuvat keerukat varustust, kuna Washington eeldab sõjategevuse intensiivistumist sel suvel.

Ryder ei avalda turvakaalutlustel konkreetseid töötajate numbreid. Veel kaks Politico allikat väidavad aga, et Ukrainas on 60 Ameerika sõjalist nõunikku.

Varem ütles USA president Joe Biden, et Ameerika väed Ukraina poolel sõjas ei osale, kuna see suurendab Ameerika ja Venemaa vägede otsese vastasseisu ohtu.

11. putin naasis enne valimiskampaania algust juhitud elustiili juurde – lõpetas kremlist ja oma residentsidest lahkumise, märkis amet riigipea ajakava analüüsides. Viimase kahe nädala jooksul pole putin korraldanud ainsatki külastusüritust ning valimiskampaania algusest kuni 20. aprillini teatas kreml 100 presidendi osavõtul toimunud külastusüritusest. 17. veebruarist 17. märtsini osales putin väljaspool kremlit ja eluasemeid 31 üritusel. Viimasel nädalal enne valimisi jäi president kremlisse ehk Novo-Ogarjovosse.

Analüüsi järgi on reiside arv pärast valimisi kümme korda vähenenud. Ajavahemikus 17. märtsist 17. aprillini kuulutas kreml välja vaid 10 väljaspool sündmust, millest üks oli Krimmi annekteerimise aastapäeva kontsert Punasel väljakul. President lahkus kogu perioodi jooksul Moskva piirkonnast vaid korra – 27. märtsil külastas ta Toržoki.

Viimase kahe nädala jooksul on putin osalenud kohtumistel videolingi kaudu. Presidendi pressisekretär dmitri peskov teatas, et riigipea ei reisi üleujutustest mõjutatud piirkondadesse. Nagu Projekt märkis, vähendas putin eelmisel aastal oma reise märkimisväärselt vaid 147 päevani ja ülejäänud aja väljaspool oma elukohti ei reisinud.

12. Vene armee tugevdab lähiajal rünnakuid, kuni USA sõjaline abi saabub Ukrainasse, öeldakse Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) raportis.

„vene sõjavägi jõudis tõenäoliselt järeldusele, et Ukraina väed ei suuda praeguste ja tulevaste pealetungi operatsioonide eest kaitsta USA sõjalise abi viivituste või täieliku äravõtmise tõttu. See eeldus oli tõenäoliselt suve operatiivplaneerimise lahutamatu osa,” märgitakse aruandes. ISW teatel kavatseb Venemaa „piiratud akent ära kasutada”, enne kui USA uus sõjaline abi saabub. Abi andmise taasalustamine võib sundida vene vägesid loobuma läbimurdekatsest, mis võib viia kaitseliini hävitamiseni, usuvad autorid.

Siiski võib vene armee saavutada märkimisväärseid edusamme rinde prioriteetses sektoris, kus Ukraina kaitse tundub ebastabiilne, üheks selliseks kohaks võiks olla Tšassiv Jari linn. Möödunud esmaspäeval ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski, et Venemaa sõjaväelased on saanud korralduse Tšassiv Jar vallutada 9. maiks.

13. USA välisminister Antony Blinken hoiatab Hiinat, et Washington on valmis Hiina vastu sanktsioone kehtestama, kui Peking ei keeldu Venemaale kahesuguse kasutusega tehnoloogiaid tarnimast, kirjutab Financial Times. Blinken külastab Hiinat 24. – 26. aprillini. Nagu allikas väljaandele ütles, on USA ja tema liitlased muutumas üha kannatamatumaks Pekingi suhtes seoses Moskva varustamisega kõigega alates kiipidest kuni tiibrakettide mootoriteni. Blinken tõstatab selle küsimuse eeldatavasti Hiina välisministri Wang Yiga.

Samas ei plaani USA välisminister avalikustada, milliseid meetmeid Washington ette võtab. Allikate sõnul kaalub USA sanktsioonide kehtestamist Hiina finantsasutustele. USA sõnum on selgeim hoiatus, mille Washington on kunagi Hiina ametnikele isiklikult edastanud. Asevälisministri Kurt Campbelli sõnul õõnestab Hiina Euroopa julgeolekut, varustades Venemaad kahesuguse kasutusega tehnoloogiatega, püüdes samal ajal arendada Euroopaga tihedaid majanduslikke ja poliitilisi sidemeid.

„Oleme püüdnud Euroopa ja Hiina vestluspartneritele rõhutada, et need kaks eesmärki on kokkusobimatud ja et me tahame, et Hiina mõtleks väga hoolikalt edasiste sammude üle,” ütles ta. Campbell lisas, et USA on olnud oma murede suhtes „väga avatud” ja on pühendunud Pekingi tegude eest vastutusele võtmisele.

Teine Ameerika kõrge ametnik ütles, et G7 liikmed tõstatavad kahesuguse kasutusega tehnoloogiate tarnimise küsimuse Hiinaga. Teine allikas märkis, et Hiina on mures võimalike sanktsioonide pärast oma pankade vastu.

Detsembris andis president Joe Biden välja korralduse, milles hoiatas välisriikide finantsasutusi, et nad „riskeerivad kaotada juurdepääsu USA finantssüsteemile, kui hõlbustavad olulisi tehinguid, mis on seotud Venemaa sõjatööstusbaasiga”.

14. Ungari peaminister Viktor Orban väidab, et lääneriigid on väidetavalt „vägede Ukrainasse saatmise äärel”. Ta ütles Facebookis, et ei luba oma riiki sellesse segada. „Raha, raha, relvad, aga olukord ei parane, vaid läheb veelgi hullemaks. Oleme ühe sammu kaugusel sellest, et Lääs saadab väed Ukrainasse. See on sõjakeeris, mis võib tõmmata Euroopa põhja,” kirjutas Orban. Tema sõnul on Euroopa liidrid väidetavalt „sukeldunud” Vene-Ukraina sõtta, pidades seda „omaks”.

Ungari peaminister rõhutas, et täiemahulise sissetungi algusest peale oli tegemist vaid kiivrite saatmisega, mis hiljem jõudis „karmide sanktsioonideni, lennukite üleandmiseni ja miljarditesse eurodesse”. „Meie, ungarlased, teame, mis on sõda. Sellest meile piisab. Olen veendunud, et me peame sellest sõjast eemale hoidma. See ei ole meie sõda. Me ei taha sõda ja me ei taha, et Ungarist saaks suurriikide mängukann. Seetõttu peame taas propageerima rahu – kodus, Brüsselis, Washingtonis, ÜRO-s ja NATO-s,” ütles ta.

15. Lühiuudised

Roskomnadzor piiras juurdepääsu rahvusvahelise organisatsiooni Reporters Without Borders (Piirideta Reporterid) veebisaidile, teatab projekt Roskomsvoboda. Piirideta Reporterid teatas märtsi alguses tasuta satelliittelevisiooni paketi „Svoboda” („Vabadus”) käivitamisest, mis hakkab edastama sõltumatut venekeelset meediat. „Vabaduse” paketti kuuluvad sellised meediakanalid nagu „Kaja”, „Raadio Sahharov”, „Praegune aeg”, „Euroraadio”, „TV8”, „Ost/West 24”, aga ka koondkanalid Dmitri Gordoni osalusel, Irina Shikman, IStories, Holod Media, Novaja Gazeta Europe jt. Lähikuudel sisaldab pakett uudistekanalit ja lõpuks hakkab Svoboda edastama 25 sõltumatut venekeelset meediat. Hot Bird 13.0E satelliidi signaali võetakse vastu Venemaa keskosas ja Uuralites.

Taani tarnib Ukrainale kõik lubatud hävitajad. Esimesed tarned jõuavad kohale suvel, ütles Taani suursaadik Ukrainas Ole Egberg Mikkelsen. „Ärge muretsege. Ukrainale tuleb kindlasti lennukeid. See on kogu meie F-16 lennukipark, mis on praegu kasutusest kõrvaldatud, kuna saame uue põlvkonna F-35 lennukid. Pole põhjust muretseda. F-16-ned toimetatakse nagu lubatud.”

Saksamaa asekantsler ning majandus- ja kliimaminister Robert Habeck pakkus, et jagab Ukrainale vajalikke seadmeid Saksamaal asuvatest suletud energiaobjektidest, teatas energeetikaminister Herman Galuštšenko.

Täna kell 10.00 algab eesti keele riigieksam, kuhu on registreerunud 7959 eksaminandi. 23. aprillil toimub eesti keele kui teise keele riigieksam, kuhu on ennast kirja pannud 2650 eksamitegijat. Inglise keele eksam toimub 2. mail ja matemaatika riigieksam 23. mail.

Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakonna juht Aimi Püüa nendib, et sellel kevadel sooritatakse riigieksameid üle Eesti juba 28. korda. „Soovin eksaminandidele jõudu ja edu eelseisvateks eksamiteks! Nüüd on kõigil õppuritel võimalus kaheteistkümne aasta jooksul hoolega omandatud teadmisi ja oskusi näidata. Kindlat meelt ja külma närvi kõigile!”

Gümnaasiumilõpetajatel on võimalus teha eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja inglise keele riigieksam. Inglise keele riigieksami asemel on võimalik valida ka rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksam.

Inglise keele riigieksamile on registreerunud 4570 ja matemaatika eksamile 9867 eksaminandi.

Riigieksamitele on sel aastal kokku registreerunud 12 131 eksamitegijat, kellest 9727 on gümnaasiumiõpilased, 730 gümnaasiumi varem lõpetanud ning 1674 kutseõppeasutuste õpilased.

Eksamiperioodi alguse puhul tervitab eksaminande ka haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Ministri pöördumist saab kuulata täna kell 10.00 Vikerraadios ning Haridus- ja Teadusministeeriumi Facebooki ja YouTube´i kanalil. 23. aprillil kell 10.00 saab pöördumist kuulata Raadio 4-s.

Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse eksamitegija lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada.

Eesti keele riigieksam algab kell 10.00 ja lõppeb kell 16.00. Täpsem info eksami teemade kohta avaldatakse Haridus- ja Noorteameti kodulehel hiljemalt kell 16.00.

23. aprillil toimub eesti keele kui teise keele riigieksami kirjalik osa, suuline osa viiakse läbi 23.-26. aprillil. Eksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine.

Kui abituriendil ei ole võimalik põhieksamipäeval osaleda, siis saab ta end kirja panna lisaeksamile. Eesti keele riigieksami lisaeksam toimub 20. mail ning eesti keele kui teise keele lisaeksam 27. ja 28. mail. Lisaeksamil osalemiseks tuleb Haridus- ja Noorteametile esitada avaldus.

Selle õppeaasta võõrkeelte rahvusvahelised eksamid on suures osas juba toimunud, vaid saksa keele Goethe Zertifikat B1- ja B2-taseme eksam toimub 13.-17. maini.

Riigieksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 18. juunil eksamite infosüsteemis ja riigiportaalis eesti.ee.

Riigieksamil maksimumtulemuse ehk 100 punkti saanud eksamitegijad on oodatud Haridus- ja Noorteameti korraldatavale tänuüritusele „100 punkti pidu”.

Riigieksamite kohta leiab lisainfot Haridus- ja Noorteameti kodulehelt.

19. korda toimunud Võhandu maratonil osales rekordarv võistlejaid. Jahedast ilmast hoolimata alustas laupäeva varahommikul üle 2800 aerutaja mööda Võhandu jõge 100 kilomeetri pikkust teekonda.

Tamula järvel alustasid pärast stardipauku ligikaudu 1200 paatkonda võistlust, et võimalikult kiiresti sõita kiirevoolulist Võhandu jõge mööda Võõpsu sadamasse, vahendab ERR.

USA endine president Donald Trump on muutnud oma meelt Ukraina toetamise osas, edastavad erinevad meediakanalid, näiteks New York Times.

Varem oli Trump öelnud, et USA ei peaks Ukrainale otsest toetust andma. Trumpi sõnul oleks tulnud toetust anda maksimaalselt laenuna, mis makstakse tagasi.

Trump aga ei vaielnud vastu laupäeval esindajatekojas heaks kiidetud ligikaudu 56 miljardi euro suurusele toetuspaketile, kuigi tegemist on valdavalt tasuta abiga.

Selle asemel toetas Trump esindajatekoda spiikrit Mike Johnsoni, kes pani paketi paljude vabariiklaste vastuseisust hoolimata hääletusele.

Trump on ka hiljuti sotsiaalmeedias väitnud, et USA-le on oluline Ukraina püsimajäämine ja tugevus.

Tavapäraselt kritiseerib Trump aga Euroopat, mis peaks tema arvates kandma suuremat vastutust Ukraina toetamise eest.

Miks on USA kulutanud Ukraina sõjale üle 100 miljardi dollari rohkem kui Euroopa, kuigi meie vahel on ookean? kirjutas Trump sotsiaalmeedias.

Trump on väitnud, et Venemaa poleks Ukrainasse tunginud, kui ta oleks 2019. aastal tagasi valitud. Ta on ka öelnud, et suudaks sõja kohe lõpetada, kui ta novembris presidendiks tagasi valitakse.

Täna käivitasid meistriliiga pronksiseeria Viljandi HC ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. Seeria esimese võidu kindlustas kodus mänginud Viljandi skooriga 29:21 (16:10).

Seeria algas veenva võiduga Viljandi poolt

Skoori avas Kehra, kui Indrek Normak 7-meetri karistusviske realiseeris. Viljandi avavärava autor oli Robert Lõpp. Mängu 5. minutiks juhtis kohtumist külalismeeskond – Oskar Luksi ja Sigmar Seermanni väravatest oli skooriks 3:1. 3 minutit hiljem oli seis juba viigis numbritega 3:3. Viigistavad väravad tõid Viljandile Mikk Varik ja Hendrik Koks. Kodumeeskonna viis esimest korda matši vältel juhtima Aleksander Pertelsoni värav 11. minutil, seisuks 5:4. 15. minutil saavutas Viljandi edumaa uue taseme, kui Andrei Basarab viskas seisuks 8:6. 16. minutil tuli Hendrik Koksilt lisa ja vahemaa oli 3-väravaline. 20. minutiks oli seis juba 10:6 Viljandile. Kehra oli hädas realiseerimisega ning Viljandi jätkas edumaa kindlustamist. Esimene poolaeg lõppes seisuga 16:10 Viljandi kasuks.

Teist poolaega alustas paremini koduvõistkond: 5 minutiga oli seis jõudnud numbriteni 20:12 ning 41. minutiks oli skoor kärisenud 23:14 peale. Koksi ja Variku väravad võitlesid 10-väravalise edu välja 49. minutil seisuga 25:15. Kaua see ei kestnud, sest Kehra eest skoorisid Mihkel Parm, Martin Kikkas ja Kristofer Liedemann, uuendades seisu 25:18 peale. 5 minutit oli jäänud mängida ning vahemaa oli kahanenud 6 värava peale. Kohtumist jäid lõpetama väravad Kristo Voikalt ja Martin Braunilt, mis taastasid 8-väravalise edu. Viljandi alistas Kehra skooriga 29:21 ning teenis seeria esimese võidu.

Võõrustaja Viljandi resultatiivseimad olid Hendrik Koks 6 väravaga ja Aleksander Pertelson 5 väravaga. Kehra suurimaks väravakütiks kujunes Indrek Normak 4 väravaga.

„Vältisime rohkem lihtvigu, mida Mistra vastu tegime. Suur osa oli ka mänguplaanist kinnipidamisel, mis eelmine mäng vahepeal täiesti kadunud oli. Erilist siin paari päevaga muuta ei saa,” lausus Hendrik Koks.

Viljandi ja Kehra 2. kohamäng toimub 24. aprillil Kehras. Mängitakse 2 võiduni. Kui Viljandi ka võõrsil võidab, on poodiumikoht nende.

Homme, 22. aprillil algab meistriliigas ka finaalseeria, kus kulla eest võitlevad tiitlikaitsja Põlva Serviti ja Mistra.

Eesti meistriliiga pronksiseeria mängud

21.04. 16:00 Viljandi Spordihoone Viljandi HC – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (29:21)

24.04. 19:00 Kehra Spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Viljandi HC

Vajadusel

27.04. 19:00 Viljandi Spordihoone Viljandi HC – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper

USA parlamendi kongressi esindajatekoda kiitis eile laupäeval, 20. aprillil toimunud hääletusel heaks 60,8 miljardi dollari suuruse abipaketi Ukrainale.

Poolt hääletas 311 saadikut, nende seas oli 210 demokraati ja 101 vabariiklast. Vastu oli 112 esindajatekoja liiget. Lisaks kiitis esindajatekoda heaks 8,1 miljardi dollarilise abipaketi Taiwanile ja 26,4 miljardi dollarilise abipaketi Iisraelile, vahendab ERR.

Soome avalikus sektoris toimuvad järgmisel aastal olulised struktuurimuutused, mille tagajärjel koondab riik tuhandeid töötajaid, vahendab Yle.

Muudatused puudutavad nii ministeeriumide kui ka riigihaldusasutuste ametnikke. Ümberkorralduskõnelused ja koondamised võivad alata juba sel aastal. Koondamised on osa valitsuse laiaulatuslikust kärpeplaanist – Soome valitsus loodab leida umbes 9 miljardi euro väärtuses maksutulu ja kulude kärpeid.

Venemaal Eestiga piirnevas Pihkva oblastis lendasid öösel droonid Pskovnefteprodukti Velikije Luki naftabaasi.

Kohalike elanike ja kohaliku omavalitsuse infokanalite teatel töötas ööl vastu tänast pühapäeva, 21. aprilli piirkonnas väidetavalt õhutõrje, üks droon lendas vastu Pskovnefteprodukti Velikije Luki naftabaasi piirdeaeda ning ettevõtte territooriumilt leiti teise drooni rusud, vahendab Pskovskaja Gubernija.

Piirkondlikud võimud ei ole seda ametlikult kommenteerinud. Veel 28. märtsil teatas piirkondliku siseasjade osakonna juht Aleksei Ovsjannikov, et Pihkva oblastis puudub õhutõrje.

: Pilt: Telegram

: Pilt: Telegram

: Pilt: Telegram

Kavandatava rahastuse juures ei ole võimalik lähiaastatel riigi teedevõrku parandada, ütles riigiettevõtte „Latvijas Valsts ceļi” (LVC) juhatuse esimees Mārtiņš Lazdovskis 19. aprillil maanteesektori konverentsil, teatab Läti Raadio.

Järgmiste aastate põhieesmärk on seega hoida pindamistöödega viimasel neljal-viiel aastal saavutatud taset ning hoida suuremad piirkondlikud keskused ligipääsetavad piisavalt hea kattega teedel.

Paraku jäävad praegu halvas seisukorras teed pikaks ajaks selliseks, kuna pindamisega nende seisukorda parandada ei saa.

Nagu nentis LVC juhatuse esimees Mārtiņš Lazdovskis, jääb tavapäraseks teehoolduseks vahendeid paraku järjest vähemaks. Suurprojektide jaoks nagu näiteks Riia ümbersõit tuleb aga leida muud rahastamisallikad.

„Avalikkus nõuab üha enam investeeringuid ja kulutusi talvisesse hooldusesse. Me ei saa enam 1-sentimeetrise lumega kaetud teel sõita, näitame seda sotsiaalvõrgustikes väga kangelaslikult, mis loomulikult avaldab survet ka meile kui teehooldajatele. Koolireform nõuab rohkem ressursse ka talvise teede korrashoiu osas. See tähendab, et meil jääb suvisteks töödeks suhteliselt vähe raha ja seda tunneme eriti kruusateedel”“ ütles Lazdovskis, lisades, et teeolud kannatavad halva hoolduse tõttu.

Eelmisel aastal investeeriti teedeehitusse viimased 13 miljonit eurot Euroopa Liidu (EL) vahendeid. Sel ja järgmisel aastal päästab ELi taastumis- ja vastupanuvõime mehhanism 47,2 miljoni euroga sel aastal ja 39,5 miljoni euroga 2025. aastal.

Samas on alates 2025. aastast kavandatud avaliku kapitali investeeringuteks teedesse 125,1 miljonit eurot aastas.

Tänavu on eri tüüpi töid ette nähtud ligikaudu 450 kilomeetri ulatuses riigimaanteedel. Sel aastal on riigi teedevõrku planeeritud kapitaliinvesteeringuid kokku 163 miljonit eurot, sealhulgas 47 miljonit eurot taastumis- ja vastupidavusrahastust.

Kõige mahukamad tööd tehakse 220 kilomeetril piirkondlikel maanteedel ja 159 kilomeetril kohalikel maanteedel. Riigi põhimaanteedel tehakse töid 71 kilomeetril. Keskendumine üleriigilistele kohalikele ja regionaalsetele teedele on tingitud rahastamise struktuurist – sel aastal on riigieelarvest kohaliku mobiilsuse ja kihelkondade keskuste ühendamise programmi elluviimiseks kasutada veel 3 miljonit eurot, selgitas LVC.

Seevastu suur osa riigi regionaalteede investeeringutest tehakse haldusterritoriaalse reformi raames.

Viis silda renoveeritakse ja seitse lammutatakse ja ehitatakse uuesti üles.

Laupäeval, 20. aprillil toimus Hiiumaal Kapasto lasketiirus Naiskodukaitse üle-eestiline võistlus lahingrelvadest. Kokku oli tulejoonel 11 Naiskodukaitse ringkonda.

Võisteldi automaatrelvaga AK4 ja püstoliga Glock P80. Automaatrelvaga lasti 3×10 (lamades, püsti ja põlvelt) ning lisaks võistkondlikule arvestusele võisteldi ka individuaalselt. Püstoli harjutuses toimus ainult võistkondlik arvestus. Lisaks olid korraldajad välja mõelnud kaks meelelahutuslikumat lisaülesannet, millest ühes võeti mõõtu meditsiiniteadmistes ja teises lasti sileraudse jahipüssiga puruks taldrikuid (millest osa kahjuks või õnneks jäid terveks). Jahipüssist laskmine oli paljudele naistele esmakordne kogemus.

Üldkokkuvõttes tuli võitjaks Tartu ringkond 1202 silmaga (harjutus 1 ja 2), nii et rändkarikas, mille nad hommikul lauale tõid, rändas Tartusse tagasi. Tartu ringkonna koosseisus olid: Liis Kruuse, Silja Möllits, Miina Voltri, Linda Pärn.

Teiseks tuli Alutaguse võistkond 1183 silmaga (koosseisus Jekaterina Tihhomirova, Kristina Polunina, Natalja Skvortsova, Katrin Smirnova) ja kolmandaks Tallinna ringkond 1086 silmaga (koosseisus Anu Asu, Külli Davel, Sirle Baldesport-Märss, Berit Cavegn).

Harjutuses 1 ehk automaatrelvast AK4 laskmises oli parim Tartu võistkond (1054 silma), teine Alutaguse (1030 silma) ja kolmas Tallinn (951 silma). Harjutuses 2 ehk püstoli Glock P80 laskmises oli parim Alutaguse (153 silma), teine Tartu (148 silma) ja kolmas Tallinn (135 silma).

Individuaalarvestuses oli esikuuik järgmine:

1. Silja Möllits, Tartu (269 silma)

2. Natalja Skvortsova, Alutaguse (268 silma)

3. Karme Hain, Võrumaa (267 silma)

4. Jekaterina Tihhomirova, Alutaguse (265 silma)

5. Linda Pärn, Tartu (264 silma)

6. Miina Voltri, Tartu (261 silma)

Märkimisväärne on, et 44-st võistlejast lausa 29 täitsid mõne laskur- või kütiklassi normi. Kokku täitsid naised neli Laskur II, neli Laskur I, kaheksa Esilaskuri, viis Küti II ja kaheksa Küti I klassi normi.

Naiskodukaitse karikavõistlusel lahingrelvadest laskmises võisteldi endise Kaitseliidu ülema kindralmajor Riho Ühtegi poolt 2020. aastal annetatud rändkarika nimel. Karikavõistlus toimub igal aastal erinevas Naiskodukaitse ringkonnas. Sel aastal korraldas võistlust Naiskodukaitse Lääne ringkond koostöös Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna meestega.

Naiskodukaitse on üle-eestiline vabatahtlik naisi koondav organisatsioon, mille eesmärgiks on naiste kaasamine riigikaitsesse ning laiemalt kogu ühiskonna turvalisemaks muutmisse. Igal liikmel on kindel roll kriisi- ja sõjaajal. Naiskodukaitsjad saavad osaleda sõjalises riigikaitses, kuuludes Kaitseliidu poolt ettevalmistatavatesse üksustesse. Praeguse seisuga on Naiskodukaitses enam kui 3800 liiget.

Eesti inimesed on hakanud kõrge elektrihinnaga tundidel oma elektritarbimist teadlikumalt juhtima, mis on aidanud vähendada kulutusi ning tasakaalustada energia nõudlust ja pakkumist. Elektritarbimise juhtimise potentsiaal Eestis on aga seni avaldunust üle kahe korra suurem, selle valla päästmine vajab seadusmuudatusi.

Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso tõi välja, et kõige aktiivsemalt reageerivad elektrihinna hüpetele töötleva tööstuse ettevõtted ja kodumajapidamised, eriti soojuspumpadega eramud. „Kui elektrienergia börsihind ületas tänavu jaanuaris 1000 EUR/MWh piiri, vähendasid kodumajapidamised ja tööstusettevõtted oma tarbimist 10–12%. Samas tarbimise juhtimise potentsiaal on sellest palju suurem – näiteks päikeseelektrit tootvad kodumajapidamised vähendasid oma tarbimist tavalise börsihinnaga elektrit ostvate kodutarbijatega võrreldes 2,5 korda rohkem,” sõnas Märt Masso.

Eesti Energia andmete alusel läbiviidud elektritarbijate käitumise analüüs näitas, et börsihinnaga tarbijad kogu Eestis vähendasid tänavu 5. jaanuarilülikõrge hinnaga tundidel oma tarbimist kokku 30–40 MW ja säästsid kokku umbes 1,5 miljonit eurot. Arvestades Eesti Energia turuosa võib hinnata, et kogu elektrienergia tarbimise muutmise võimsus sel päeval oli Eestis erinevatel tundidel vahemikus 75–100 MW.

Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis välja, et kuigi Eesti tarbijate teadlikkus, motivatsioon ja võimekus vähendada oma elektriga seotud kulutusi tarbimise juhtimise teel on kasvanud, on see täna siiski jätkuvalt napp. Lisaks puudub ülikõrge hinnaga tundidel tarbimise vähendamise motivatsioon fikseeritud elektrihinnaga tarbijatel, kelle tarbimine moodustab ligikaudu kolmandiku kogutarbimisest. Negatiivselt paistab silma ka avalik sektor, kus erinevalt teistest tarbijagruppidest tarbiti kõrge hinnaga tundidel elektrit baastasemest hoopis rohkem.

Elektritarbimise juhtimise mahu suurendamiseks tuleb ekspertide arvates luua tarbijate jaoks täiendav rahaline motivatsioon. Selle alusel makstaks kõrge elektrihinnaga tundidel oma tarbimist vähendanud või madala elektrihinnaga tundidel tarbimist suurendanud tarbijatele boonust.

„Motivatsioonisüsteemi loomiseks oleks vaja elektrituruseadusesse sisse viia tarbijate ühispakkumiste ehk agregeerimise täpsem regulatsioon, mis muuhulgas kaasaks tarbimise juhtimisse ka fikseeritud hinnaga elektripakettide kasutajad,” tõi välja FinEst Targa Linna Tippkeskuse partnerlussuhete ja strateegia juht Einari Kisel. „Samas tuleks regulatsiooni loomisel ennetada ka uusi potentsiaalseid tarbimise juhtimisega seotud probleeme elektriturul,” lisas ta.

Lühiraportis „Elektritarbimise juhtimise väljavaated Eestis” juhitakse tähelepanu, et Eestis toimib praegu ainult tarbijate iseseisev elektritarbimise muutmine vastusena börsihinna hüpetele. Tarbimist on võimalik juhtida ka nii, et eri tarbijate tarbimiskoormused koondatakse teenusepakkuja kaudu, mis võimaldaks tarbimise juhtimisse kaasata ka fikseeritud hinnaga elektripakettide kasutajaid. Agregaatori teenuse kasutamise võimalused on aga Eesti turumudeli ja seadusandluse puudujääkide tõttu piiratud.

Lühiraport „Elektritarbimise juhtimise väljavaated Eestis” on valminud Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis” raames. Eesti tarbimiskaja potentsiaali analüüsi viis Arenguseire Keskuse tellimusel läbi Tallinna Tehnikaülikooli koosseisus tegutsev FinEst Targa Linna Tippkeskus koos ülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudiga.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib erinevatel teemadel läbi uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.

Laupäeval, 20. aprillil kella 11.25 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartus Kalda tee 1b juures.

Sõiduautot Volvo V70 juhtinud 70-aastane mees kaotas Sõpruse pst ringristmikult välja sõites terviserikke tõttu sõiduki üle kontrolli.

Sõiduk liikus aeglaselt üle ohutussaare vastassuunavööndisse ja peatati Neste tankla juures haljasalal.

Volvo juht toimetati haiglasse.

Neljapäeval, 18. aprillil põles maha Leedu-Valgevene oluline piiripunkt Medininkai. Tulekahju puhkes öösel kell 02.40.

Maha põlesid piiripunkti adminhoone ja tolliangaar. Piiriületus peatati pärast põlengut, aga siis taastati esialgu bussidele ja veokitele. Piiri peal tekkis järjekord.

Siin on video asja kohta:

Last night, there was a fire at the Medininkai border crossing on the Belarus-Lithuania border. It’s known that the fire broke out at around 02:40. As a result, the customs hangar and the administrative part of the building burned down. The traffic through Medininkai is… pic.twitter.com/GuBklyz12v

— Belarusian Hajun project (@Hajun_BY) April 18, 2024

Täna on loomade vaktsineerimise päev. Koerte ja kasside marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik. Loomade vaktsineerimine on oluline nende tervise ja heaolu tagamiseks ning kaitsmaks nii enda kui ka looma tervist.

Vaktsineerimisega ennetatakse nakatumist erinevatesse haigustesse, mida võivad levitada nii kodu- kui ka metsloomad. Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul on koerte ja kasside marutaudivastane vaktsineerimine kohustuslik. „Marutaud on haigustunnuste ilmnemisel surmaga lõppev haigus nii loomadele kui ka inimestele. Loomaomaniku kohustus on tagada oma lemmiku marutaudivastane vaktsineerimine. Inimesed võivad marutaudi nakatuda marutaudis koera või kassi hammustuse kaudu. Vaktsineerides loomi, kaitseme ka inimesi marutaudi nakatumise eest.”

Euroopas, sh ka Eestis, on marutaudi alane olukord viimase paarikümne aasta jooksul oluliselt paranenud tänu süsteemsele vaktsineerimisele nii koerte-kasside kui ka metsloomade hulgas. Siiski toob Kristian välja, et jätkuvalt tuvastatakse marutaudis loomi mõnedes Euroopa riikides. „Sellel aastal on marutaudi Euroopas avastatud koduloomadel Ungaris ja Rumeenias ning metsloomadel Ungaris, Rumeenias ja Poolas.”

Ka meie naaberriigis Venemaal esineb endiselt marutaudi nii mets- kui ka lemmikloomade hulgas. Mistõttu on olemas võimalus, et vaktsineerimata lemmikutega või nakatunud metsloomaga võib marutaud ka Eestisse taaslevida.

Marutaudi vastu on võimalik lasta loom vaktsineerida nt loomakliinikus. Lisaks viib amet läbi kampaaniaid, et suurendada vaktsineerituse hõlmatust. PTA viib taaskord läbi lemmikloomade marutaudivastase vaktsineerimise kampaania Kagu-Eestis. Kampaania toimub 7.-9. juunini Võru-, Valga- ja Põlvamaal. Täpsem info kampaania toimumise kohta avaldatakse marutaud.ee lehel ja kohalikes ajalehtedes.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis pole ravitav ning lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid ja koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on oluline, et ka lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud kaitsmaks loomade ja inimeste elu. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Täna laupäeval, 20. aprillil anti Võrus start Võhandu Maratonile, mis toimub 19. korda. Stardis oli tuhandeid paadihuvilisi.

Siin on pildid ja videod asja kohta:

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

„Valitsus otsustas mäletatavasti harjutusväljade arendamisega seotud kompensatsioonimeetmete paketi, millega kohalike omavalitsuste iga-aastased toetused suurenesid 1,35 miljoni euroni ning neli Nursipaluga seotud omavalitsust said kokku 10 miljoni euro suuruse investeeringutoetuse. Mul on väga hea meel, et koostöös kohalike omavalitsuste ja Võrumaa Arenduskeskusega saab teoks ka paketi kolmas meede, mis aitab Nursipalu kandi inimestel oma kodud heli- ja vibratsioonikindlamaks muuta,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

„Riik peab oma sõna ning oleme kohalikele elanikele koostöö ja riigikaitsesse panustamise eest väga tänulikud,” lisas kaitseminister.

Määrus sündis koostöös kohalike omavalitsustega. „See on väga hea näide kohalikega koostööst, kus riik ja kohalik omavalitsus jõudsid kaasamise abil soovitud ja osapooli arvestava tulemuseni,” rääkis riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.

Vajadust meetme järgi tunnistasid ka kohalikud omavalitsused. „Selline konkreetselt eluruumide parandamiseks mõeldud toetusmeede on igati tervitatav ja annab võimaluse meie inimeste elamistingimuste parandamiseks. Läbi hea kaasamistava näitas riik, kuidas erinevad osapooled saavad üheskoos riigikaitsesse panustada,” ütles Antsla vallavanem Avo Kirsbaum.

Meetme kogusumma on 500 000 eurot ja seda saavad taotleda esmalt lähimõjualasse jäävad ning enim abivajavad inimesed. Kui eelisjärjekorra taotlustest jääb vahendeid üle, siis vaadatakse esmalt üle teise järjekorra taotlused ja seejärel ka kolmanda järjekorra taotlused

Eelisjärjekorras on inimesed, kes on toetuse taotlemise hetkel vanadus-, toitjakaotus- või rahvapensioni või töövõime – või toimetulekutoetuse saajad ning kelle eluruumid asuvad harjutusvälja piirist kuni 2 kilomeetri kaugusel. Sel juhul on toetuse osakaal 100 protsenti.

„Toetusega tahame aidata eelkõige neid, kes elavad toimetuleku piiril ning kellel tõenäoliselt puuduvad võimalused oma kodu parandamiseks,” rääkis Kalmaru.

Teises järjekorras on kõik ülejäänud inimesed, kelle eluruumid asuvad harjutusvälja piirist kuni 2 kilomeetri kaugusel. Sel juhul on toetuse osakaal 90 protsenti ja omaosalus 10 protsenti.

Kolmandas järjekorras on inimesed, kelle eluruumid asuvad harjutusvälja piirist 2-4 kilomeetri kaugusel. Sel juhul on toetuse osakaal 70 protsenti ja omaosalus 30 protsenti.

Kõigi kolme grupi puhul eelistatakse neid eluruume, mis asuvad harjutusvälja piirile lähemal.

Toetuse taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht peab olema 1. jaanuari 2024. aasta seisuga eluruumis, millele toetust taotletakse. Maksimaalne toetussumma on 8000 eurot taotleja kohta. Korteriühistutele on müravalli või -seina puhul toetussummaks kuni 7000 eurot ja fassaaditööde puhul kuni 14 000 eurot. Korteriühistutele kehtib toetuse osakaal 70 protsenti ja omaosalus 30 protsenti.

Taotlusi hakkab pärast määruse vastuvõtmist menetlema SA Võrumaa Arenduskeskus, kes annab muuhulgas teada ka taotlemise täpsest ajaraamist.

Siseministeeriumis kogunesid Eestis varjumise korraldamise plaane arutama arendajate, ehitajate, omavalitsuste, arhitektide ning teiste teemaga seotud esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajad. Kavas on kehtestada varjendi rajamise kohustus uutele ehitistele ja varjumiskoha nõuded olemasolevatele hoonetele ning jõustada regulatsioon tulevast aastast.

Siseminister Lauri Läänemets ütles päeva avades, et praegust julgeolekuolukorda arvestades ei saa me panustada lahendustele, mis realiseeruvad alles aastakümnete pärast. „30 aastat keskendusime sõjalisele riigikaitsele, nüüd tuleb elanikkonnakaitses suurte sammudega järele rutata, sest meie vastane arvestab kõigega. Ka Ukraina kogemus näitab, et rindel saab olla tugev siis, kui tagala on kaitstud,” märkis ta.

Minister lisas, et varjumise korraldus on üks kiiret lahendust vajav küsimus, mille kõrval on sama oluline kiire ohuteavituse süsteemi arendamine ja elanikkonna koolitamine, et oleksime riigina igasugusteks kriisideks paremini valmis.

Kaitseväe esindaja, major Taavi Moor andis kohaletulnutele ülevaate, millise purustusjõuga relvi sõjas kasutatakse. Ta tõi välja, et ruumi varjumiseks kohandamiseks on oluline lagede toestamine, varuväljapääsu olemasolu, akende sulgemine või katmine ning tuleohtlike materjalide vähendamine. Moor rõhutas, et varjumine on lühiajaline meede, sest rindealalt tuleb evakueeruda.

Siseministeeriumi elanikkonnakaitse nõunik Priit Laaniste märkis, et kogu varjumise korraldus Eestis on õiguslikult reguleerimata. „Seaduse tasandil tuleb panna paika vastutav asutus ning muuhulgas sisustada varjendi ja varjumiskoha mõiste – üks on spetsiaalselt varjumiseks ehitatud ja kindlatele kriteeriumitele vastav ruum ning teine varjumiseks kohandatud olemasolev ruum,” sõnas ta. Laaniste sõnul on praegu plaan eelnõu üldiste varjumise korralduse põhimõtetega valitsusse viia suve hakul ning täpsed nõuded määrusega paika panna hilissügisel.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Maret Rannala sõnul tegutseb amet varjumise korraldamisel hetkel hea tahte kokkuleppe alusel, kuivõrd õigusruum praegu puudub. „Teiste riikide kogemusele tuginedes oleme asunud varjumiskohtade loomisega tegelema. Oleme sõlminud kokkuleppeid ehitiste omanikega avalike varjumiskohtade kasutamiseks, mis on mõeldud ohu korral tänavalt kiireks varjumiseks. Hetkel oleme neid märgistanud 210 tükki kokku 90 asulas. Neis on ruumi kokku umbes 160 000 elanikule,” rääkis Rannala. Lisaks on Päästeamet andnud TalTechi teadlaste analüüsi põhjal soovitused korterelamute keldrite varjumiseks kohandamiseks – need on leitavad ameti kodulehelt.

Arhitekt Margit Mutso ütles, et avalikke varjumisvõimalusi luues võiks mõelda, mida need ka tavaolukorras linnaruumi juurde annavad. Ta pakkus ühe ideena välja väiksemad moodulvarjendid, mis võiksid olla tavakasutuses avalikud tualetid, millest on suur puudus. Ohu korral on aga sanruumide olemasolu suureks plussiks. Seetõttu soovitab Mutso ka juba varjumiskohtadena märgistatud jalakäijate tunnelitesse tasuta avalikud tualetid rajada.

Ettevalmistamisel oleva varjumise eelnõuga soovitakse kehtestada varjendi rajamise nõue kõigi üle 1200 m2 pinnaga hoonete ehitamisel. Varjend peab olema minimaalselt 2% ehitise pinnast. Pindalalt sama suurte juba olemasolevate hoonete puhul kehtestatakse nõuded võimalusel varjumiskoha loomiseks. Varjumise korraldamine saab Päästeameti ülesandeks, sh meetmete rakendamine ja järelevalve.

Transpordiamet sai graniitkillustiku koristuse eest 1,6 miljoni euro suuruse arve, sest ametnikud ei pannud tähele teenuse hinda: 100 eurot iga ruutmeetri eest. Amet hiigelsummat aga välja käia ei taha, mistõttu on puhastusfirma esitanud riigiameti vastu ligi kahe miljoni euro suuruse hagi.

2020. aasta kevadel asus maanteeamet (praegune transpordiamet) otsima ettevõtteid, kes nende teenindusbüroosid koristaks. Põhja teeninduspiirkonnas tegi neljale hoonele parima pakkumise Krausberg Eesti, kes lubas ruumide koristuse, muru niitmise, põrandapesu, libedusetõrje ja muu säärase ära teha kõige odavama hinnaga. 36 kuud kestva lepingu eest küsiti 290 705 eurot. Kuna koroona tuli peale ning pakutava koristusteenuse maht jäi prognoositust kordades väiksemaks, kujunes tegelikuks lepingu hinnaks vaid 74 594 eurot, vahendab Ärileht.

Ometi seisab transpordiamet praegu silmitsi hagiga, mis võib neile tuua ligi 20 korda suurema väljamineku. Nimelt küsis riigiamet hanke tegemise käigus pakkujatelt peale koristusteenuse ka nii-öelda lisateenuste hindasid. Säärased tööd olid näiteks puude lõikamine ja graniitkillustiku koristamine parkimisplatsidelt. Tegu oli vabatahtlike teenustega, mida transpordiamet võis, kuid ei pidanud tellima. Kuna lisateenuste hinnad ei halvendanud kuidagi hanke võitmise väljavaateid, määras Krausberg Eesti graniitkillustiku koristamise hinnaks absurdsena näiva 100 eurot ruutmeetri eest. Juhtus nii, et Krauberg võitiski hanke, ning kui kevadel oli vaja killustik kokku korjata, oldi transpordiametis ära unustatud, mis hinnaga neile teenust pakuti. Nii telliski ameti haldusosakond Krausbergilt graniitkillustiku kevadist koristust mahus 16 000 m². Ettevõte tegi töö kenasti ära ja saatis seepeale teate: palun tasuda meile 1,6 miljonit eurot.

Tänavu Tartus 30. korda peetaval Maamessil on väljas ligi 500 ettevõtet. Maamess algas eile neljapäeval ja kestab homse laupäeva, 20. aprillini.

Nagu varem, on messil väljas põhiliselt põllumajandus- ja metsatehnika, samuti tõuloomad ja ehitusmaterjalid.

Siin on pildid:

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

Homme laupäeval, 20. aprillil saab Võrust Tamula järvel alguse järjekordne paadimaraton mööda Võhandu jõge, mille pikkus on ligi 100 kilomeetrit ja finiš on Võõpsus.

Võrru on aegsasti kogunenud juba paadiralli sõbrad, keda stardis on tuhandeid. Võhandu Maraton toimub homme 19. korda.

Siin on pildid:

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

: Lõunaeestlase pilt.

Kuigi julgeolekukeskkond on muutunud, pole paljud Eesti ettevõtted sellest aru saanud ja ootavad võimalust Venemaaga äri ajada, nentis kindralmajor reservis Veiko-Vello Palm.

Hiljuti kaitseväe tegevteenistusest lahkunud kindralmajor Veiko-Vello Palm astus esimest korda pärast reservi siirdumist neljapäeval üles Parempoolsete korraldatud konverentsil, kus rääkis sellest, kas kaitsetööstuse näol võib olla tegemist potentsiaalse kasvava majandusharuga Eestis. „Oleme kaitsetööstusega paisu taga – kohe võib torm tulla, võivad tulla suured muutused, aga need ei ole veel aset leidnud ja ei ole kindel, et aset leiavad,” rääkis Veiko-Vello Palm.

Palm selgitas, et kaitsetööstusettevõte, mis plaanib müüa ainult Eesti kaitseväele, on juba ette läbikukkunud. „On võimalik müüa välismaale ja natukene ka Eestimaale või teha nii nagu jalatsiettevõte ja müüa osaliselt kaitseväele,” ütles Palm.

Ta rääkis, et kaitsetööstuses on neli suurt osalist – pangad ja erakapital, kaitseväed, kaitsetööstus eraettevõtete näol ning poliitiline juhtkond.

Palm ütles, et kuigi julgeoleku keskkond on muutunud, pole paljud ettevõtted sellest aru saanud ja ootavad võimalust Venemaaga äri ajada. „Eestis on ridamisi ettevõtteid, kes ainult ootavadki, et saaks jälle Venemaaga normaalselt asju teha,” ütles ta.

Erakapital ja pangad – kaitseväe kuvand on muutunud eetilisemaks, aga mitte veel täielikult. On esinenud olukordi, kus Eesti riik üritas välisettevõttele maksta, aga pangad keeldusid ülekandeid tegemast, põhjendades, et see on ebaeetiline, rääkis Palm.

Samuti ei ole Euroopa pensionifondid huvitatud kaitsetööstusesse investeerimisest. „Ei neelata alla, et pensioniraha investeeritakse tuumarelvadesse. See raha ei ole turule tulnud,” ütles Palm. Ta lisas, et see ootab poliitilisi signaale.

Kaitsetööstuse kõige suurem probleem on integratsioon – tehnika ei tööta omavahel koos. “Kõikides Euroopa riikides tehakse rätsepatööd ehk hangitakse ülispetsiifilisi asju. Leopard 2 lahingutank – see on müriaad erinevaid modifikatsioone ja erinevaid variante. Ja need ei räägi omavahel juttu, osad ei ole vahetavad,” lausus ta.

Palm rääkis, et erinevatel kaitsevägedel on väga spetsiifilised vajadused ning see ei meelita valdkonda raha juurde.

Ta ütles, et hinnad ajab üles see, kui sõjaväed nõuavad asju, mille jaoks neil tegelikult vajadust ei ole. „Kas on vaja küsida, et õhutõrje rakett tingimata laseks miinus 60-kraadise temperatuuri juures, lumetormis ja öösel jne. See ajab raketi hirmsalt kalliks,” lausus ta.

„Kõige kallim asi maailmas on roheline värv – sel hetkel, kui te midagi värvite roheliseks, läheb hind kuue- või kümnekordseks. Kui tootel on kiri, et see vastab sõjaväe standardile, siis on hind kohe kallim,” ütles Palm.

Ta rääkis, et mil-standard on tulnud väiksest riskitaluvusest. „Ehitame lasketiirusid sellistel tingimustel, et sealt ei lenda miljoni aasta jooksul ükski kuul välja – see teeb hinnad mitmekordseks,” sõnas Palm.

Palm rääkis, et poliitilisel tasandil on tehtud lubadusi, kuid raha pole tegelikult juurde tulnud. „Enamus poliitilisi juhtkondasid, ma ei räägi ainult Eestist, ootaksid hetke, et kaitseväelt raha ära võtta.”

„Kuna 30–40 aastat on kaitsekulud langenud ja kaitsetööstus kahanenud, siis kaitsetööstus ja kaitsevägi ei kipu rabelema. Nad ootavad, kas see on päris raha või need on ainult lubadused,” ütles Palm.

Ta lausus, et praegu on revolutsiooniline situatsioon. „Ühed ei taha ja teised enam ei suuda – nüüd oodatakse, kes esimesena pilgutab,” lõpetas ta.

Siin on video asja kohta:

Sotsiaalmeediasse on pandud video sellest, kuidas mees seletab telefoni teel oma ülemusele, et ei saa tööle tulla, kuna vett on tänaval liiga palju.

Video põhjal on mees jäänud autoga teele ja auto on vett täis.

Dubais on ootamatult maha sadanud vihma tõttu üleujutused.

Dubais sadas ööpäevaga maha pooleteise aasta norm. Kõik kohad on üle ujutatud.

Dubai employee trying to explain to his English employer why he isn’t coming to work because of the flood 😂😂😂

Araujo De Jong Laporata Nima Camp Nou pic.twitter.com/ReavxraCnR

— Mr. Right (@Ghana_Ba_Right) April 17, 2024

Täna, 19 aprillil toimus Võru Kultuurimajas kannel konverents „Noorte heaks lõimitud maakond”, millega võeti pidulikult kokku 2022-2024 ellu viidud projekt „Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas” (LÕIM).

Sündmuse fookuses oli Võru maakonna olukord, kogemus ning tulevikuvaade laste ja noorte õpiteekonna hoidmisel ja jätkamisel. Projektijuhi ja Võrumaa Arenduskeskuse haridusuuendaja Kerli Kõivu sõnul ületati kõiki projektis seatud eesmärke. Näiteks osutusid väga populaarseteks laste-ja noortega töötavatele spetsialistidele suunatud metoodikaseminarid. „Kui me projekti kirjutades eeldasime, et kolmel metoodikaseminaril osaleb kokku 150 spetsialisti, siis ainuüksi viimasel seminaril oli osalejaid 260,” rõõmustas Kõiv. Ühtlasi taaselustas projekt haridusmaastiku olulise traditsiooni, mis on olnud aastaid osa haridustöötajate koolivaheaegadest. Ka konverentsile „Noorte heaks lõimitud maakond” registreerunuid oli pea 100.

Projekti ideestik tulenes sellest, et laste heaolu on maakonnas küll prioriteet, kuid heaolu tagamisel ei toimu valdkondadeülest laste ja peredega seotud teemade käsitlemist, puudub koostöö kohalike omavalitsuste vahel ja metoodiline lähenemine on ebaühtlane. Samuti on projektijuhi sõnul murettekitav, et maakonna elanike haridustase on Eesti keskmisest madalam. Projekti eesmärk oli tõsta Võru maakonna kohalike omavalitsuste suutlikkust ennetada koolist väljalangemist.

Haridusuuendaja Kerli Kõivu arvates oli eriti oluline võtta projekti käigus loodavate mudelite loomisel arvesse siinsete omavalitsuste eripärasid, juba olemasolevaid struktuure ja organisatsioone ning õpilaste vajadusi.

Kahe aasta jooksul disainisid kõik Võru maakonna omavalitsused teenusmudeleid. Omavalitsuste esindajad pidasid erinevate mudelite loomisel osalemist väga väärtuslikuks võimaluseks ning tänaseks on mudelid ka kasutuses nii omavalituseti kui ka maakonnaüleselt.

Setomaa Noorsootöö Keskuse juhataja ja LÕIM-projekti koordinaator Triinu Arundi arvates aitas projekt esile tõsta noorsootöö olulisust: „Kui vähe on kasutatud noorsootööd ja kui vähe on vaadatud noorsootöötajatele otsa kui ressursile, kui võimalusele noort toetada ja see projektialane koostöö on olnud väga võimas ja tulemuslik ning nüüd väärtustatakse noorsootööd rohkem.”

Ülikooli esindajate sõnul oli projektil oluline mõju ka igasuguste koostöösuhete arendamisel nii maakondlikult kui laiemalt. „See projekt on lõiminud mitte ainult teid, vaid ülikoole ka. Üks Tartu Ülikoolist teine Tallinna Ülikoolist ja siin me seisame rõõmsad näod peas ja olemegi lõiminud oma teadmised selle projekti tarvis,” ütles konverentsi ettekande alguses projekti põhjal uurimistöö koostanud Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö dotsent Marju Medar. Lisaks Medarile oli uurimistöö protsessi kaasatud ka Tartu Ülikooli kaasprofessor Katrin Saks. Teadusasutuse ja praktikute koostöös valmib ka protsessi analüüsiv teadusartikkel.

Projekti rahastati Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Finantsmehhanismi 2014-2021 toel läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse.

Edukas LÕIM-projekt saab ka jätku ning tehtut rakendatakse projektis LÕIM 2.

Eesti Toidupank loob Tartusse uue piirkondliku toidupanga keskuse, et jagada abi veel efektiivsemalt ja jõuda enamate abivajajateni. Lõuna-Eesti toidujagamiskeskus hakkab tulevikus pakkuma tuge kogu Lõuna-Eesti piirkonna toiduabi jagamisel.

„Viimastel aastatel on toiduabi vajavate inimeste arv märkimisväärselt kasvanud ning ulatub mõnes maakonnas mitmekordse tasemeni. Suurenenud abivajajate hulk eeldab loomulikult ka suuremat toidukogust,” selgitab Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn.

„1100 toiduabi vajajat inimest nädalas on meile teadaolevalt ainuüksi Tartumaal, kogu Lõuna-Eestis on see number palju suurem. Iga numbri taga on inimene. Meie plaan on teha Tartust piirkonna keskus, kust saavad toiduabi ja toetust edaspidi ka teised Lõuna-Eesti toidupangad,” ütleb Boerefijn.

Uue keskuse jaoks otsitakse ruume ja koordinaatorit, ka on lahkelt oodatud panustama kõik piirkonna vabatahtlikud. Keskus loodetakse käiku saada 1.maist 2024.

Eesti Toidupank seisab selle eest, et annetatud toiduabi jõuaks kõikide abivajajateni delikaatselt, kiirelt ja kõiki toiduohutuse reegleid silmas pidades. „Raskustesse sattunud inimesed vajavad iga päev abi, tahame neile lähemal olla,” tõdeb Boerefijn.

Toiduabipakk sisaldab iga kord erinevaid tooteid, see võib sisaldada näiteks: purgisuppe, pannkoogijahu, pudruhelbeid, makarone, konserve, õlisid ja ka moose, mahlu, kohvi, pähkleid, rosinaid ja muud sarnast.

Seni töötas Toidupank Lõuna-Eestis mitme koostööpartneri kaudu. Seoses toidujagamise keskuse loomisega lõpetati kokkuleppel koostöö Valgas ja Tartus toiduabi korraldada aidanud partneritega MTÜ Iseseisev Elu ja MTÜ Valga Abikeskus.

Toidupanga 16 esindust jagavad iganädalaselt üle Eesti abi 19 604 inimesele. 2023. aastal jagati ainuüksi Lõuna-Eestis abivajajatele ligi 1000 tonni toitu. Tegelik vajadus on palju suurem, sest Statistikaameti kohaselt elab Eestis suhtelises vaesuses 309 000 inimest ning absoluutses vaesuses 48 000 inimest. Tartumaal elab 1100 inimest, kes saavad iganädalaselt Toidupanga abi. Möödunud aastal on neile Toidupanga poolt jagatud 591 000 kg toitu.

Iga nädal aitab Toidupank Lõuna-Eestis sadu abivajajaid, neist 800 elab Valgamaal, 350 Võrumaal, 260 inimest Põlvamaal, 340 Jõgevamaal ja 640 Viljandimaal. Kui panna iga numbri asemele inimene, siis on need väga suured arvud. Abi küsimine pole kellegi jaoks kerge ja kõik, kel läheb hetkel kenasti on väga oodatud nõrgemaid aitama.

Eesti Toidupank tänab koostöö ja suure panuse eest toidupanga tegevuste korraldamisel seniseid koostööpartnereid, kelleks olid MTÜ Iseseisev Elu ja MTÜ Valga Abikeskus.

Eesti Toidupank tegutseb alates 2010. aasta märtsist, et leevendada vaesusprobleemi Eesti ühiskonnas ja võidelda toidu raiskamise vastu. Toidupank on päästnud ja abivajajatele jaganud ligi 29 miljonit kg toitu ja aidanud seeläbi tuhandeid rasketes majanduslikes oludes elavaid peresid ja üksisikuid üle terve Eesti.

Riigikohus leidis, et tsiviilasjades peab olema võimalik hüvitada sellise esindaja kulusid, kes ei ole kohtumenetluses osalenud.

Riigikohtus vaieldi selle üle, kas teiselt poolelt tuli välja mõista menetluskulu õigusteenuste eest, mida osutasid advokaadid, kes ei olnud kohtumenetluses poole esindajaks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi senine praktika ei ole võimaldanud hüvitada menetluskuludena õigusabile tehtud kulusid, mis ei ole seotud poole esindamisega kohtus.

Määruses leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et tsiviilasjades peab olema võimalik, et hüvitatavaks loetakse nende toimingute kulu, mille on teinud vandeadvokaat või büroo töötaja, kes ei ole kohtus lepingulise esindajana osalenud. Seda aga tingimusel, et need toimingud on menetluses olnud vajalikud ja mõistlikud ning ei ole tekitanud lisakulusid, vaid on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud.

Näiteks juhul, kui kogenum advokaat toetab lepingulist esindajat ja see hoiab omakorda menetluskulu madalamana, võib olla mõistlik mõista vastavas osas kulud vastaspoolelt välja. Välistatud ei ole ka võimalus, et büroo madalama tunnihinnaga töötaja toetab kõrgema tunnihinnaga töötajat abistavate või ettevalmistavate toimingute tegemisel. Kulude hüvitamist taotleva menetlusosalise ülesanne on esile tuua, miks oli mitme esindaja kasutamine vajalik ja kuidas mitme esindaja kasutamine kokkuvõtlikult menetluskulude vähendamisele kaasa aitas.

Selliste menetluskulude väljamõistmist peab kohus eraldi hindama ja põhjendama, sealhulgas peab kohus hindama, millised on need toimingud, mida teeb üks või teine esindaja. Kohus saab mitme esindaja kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid juhul, kui kulude hüvitamist taotlev menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme esindaja kasutamine oli vajalik.

Kohtumäärusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

Cookie	Duration	Description
cookielawinfo-checkbox-analytics	11 months	This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Analytics".
cookielawinfo-checkbox-functional	11 months	The cookie is set by GDPR cookie consent to record the user consent for the cookies in the category "Functional".
cookielawinfo-checkbox-necessary	11 months	This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookies is used to store the user consent for the cookies in the category "Necessary".
cookielawinfo-checkbox-others	11 months	This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Other.
cookielawinfo-checkbox-performance	11 months	This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Performance".
viewed_cookie_policy	11 months	The cookie is set by the GDPR Cookie Consent plugin and is used to store whether or not user has consented to the use of cookies. It does not store any personal data.

Rubriigid

Siseminister Pühtitsa kloostris: Igasugused sidemed Moskvaga tuleb katkestada

Jurist soovitab: mida teha, kui oled sattunud „musta nimekirja”?

Omniva: lumeolud takistavad kullerite tööd, paki- ja postikanne on raskendatud

Tartu muutub kosmosemissiooni keskuseks

Statistikaamet: Esimese kvartali ehitushindade tõusu talitsesid vähenenud kulud materjalidele ja masinatele

Sõja ülevaade: 790. päev – jätkuvalt optimistlik Ukraina suunal

Tartus uudset vähiravi tehnoloogiat arendav Vectiopep kaasas 450 000 eurot

Võrus sõitis auto ülekäigurajal otsa tõukerattaga sõitnud 9-aastasele poisile, kes viidi haiglasse

Tartumaal sõitis auto libedal teel kraavi ja rullus katusele, juht viidi haiglasse

Maist tõuseb mitme energiakandja aktsiis

Nursipalu polügooni lähistel elavad pensionärid saavad uued aknad-uksed tasuta

Kaitseväe juhataja: järgnevatel aastatel võiks kaitsekulutused tõsta 5 protsendile SKP-st

Stockholmi sisepõlemismootorite keeld Eesti laevalt tulijaid ei puuduta

EISA keskmine palk tõusis 3616 euroni

Üks öö pea veatut õhutõrjet maksis Iisraelile miljard eurot

Käsipalli meistriliiga: Põlva Serviti ei jätnud Mistrale finaalseeria avamängus võimalustki

Peaminister Kallas sattus Võru inimeste turmtule alla

Valdava osa leedukate arvates kujutab Venemaa reaalset ohtu riigile

Läti julgeolekuteenistus hoiatab parempoolse radikaliseerumise eest

Viciunai Group lahkus Venemaa turult

Koerajuhid õppisid andma esmaabi lahinguväljal viga saanud teenistuskoertele

Kuhu minna ja mida teha alanud nädalal Rõuge vallas? 22.–28. aprill 2024

Teisipäev, 23. aprill

Kolmapäev, 24. aprill

Neljapäev, 25. aprill

Reede, 26. aprill

Laupäev, 27. aprill

Pühapäev, 28. aprill

Tööpakkumised

Koolitused, konkursid, tunnustamised

Muud teated

Anname hoogu!

Aktiivne puhkus ja külastuskohad

Ülevaade selleaastase eesti keele riigieksami teemadest

Riigikohus: mittevaralise kahju hüvitised peavad ajaga kaasas käima

Politsei tabas liiklustalgudel ligi 2900 kiiruseületajat

EELK saab jüripäeval korraga kolm uut piiskoppi

Eesti noored akordionistid olid Kaunases võidukad

Mehele helistati, et telefoninumber blokeeritakse, kahju 17 000 eurot

Eesti kohtute töötajad annetavad Ukrainale kaks väikebussi

Confido Terviselahendus hüvitab nüüd ka retseptiravimeid

PPA tunnustas 25 ja 30 aastat abipolitseinikuna tegutsenud vabatahtlikke

Tööinspektsioon vastab: kas autoremonditöökoda võib eelistada naismehhaaniku asemel meest?

Võru vallas süttis suur kõrvalhoone

PILDID: Võru tanklas purunes veoki kütusepaak

Tartumaal põles elumaja

Valga vald kutsub üles esitama kandidaate aasta ema konkursile

Põlva Lootose jalgpalliklubi ja Põlva haigla sõlmisid koostöölepingu

PILDID: Jõgevamaal oli raske liiklusõnnetus, mitu inimest said viga

Toidutaimede viktoriin kutsub toidu kasvatamist ja tarbimist mõtestama

Tartu teadlaste uuring: Aktiivsus- ja tähelepanuhäire suur geneetiline risk viitab võimalikele kaasuvatele haigustele

Eesti Omanike Keskliit: Väikeelamute toetusvoorus on töötava koduomaniku õigused kaitsmata, väiksema sissetulekuga omanikust rääkimata

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes märtsis aastaga 3,9 protsenti

Statistikaamet: Sooline palgalõhe on aastaga vähenenud

GALERII: 19. Võhandu maraton

Kodu energiatõhususe parandamist saab rahastada kodulaenuga

Sõja ülevaade: 789. päev – 85 vene poole rünnakut tõid neile paar edenemist ja üks neis kahjuks Novomõhailivka kaotus

Täna toimuv eesti keele eksam avab riigieksamite perioodi

Võhandu maratonil osales rekordarv võistlejaid

Trump muutis Ukraina suhtes meelt

Käsipalli meistriliiga: Viljandi on pronksist ühe võidu kaugusel

USA esindajatekoda kiitis Ukraina abipaketi heaks

Soome plaanib koondada tuhandeid riigitöötajaid

PILDID: Pihkva oblastis ründasid droonid naftabaasi

Lätis on teed kehvad ja jäävad kehvaks, sest raha pole

Naiskodukaitsjad võistlesid lahingrelvadest laskmises

Raport: Elektri hinnahüpped panevad inimesi oma tarbimist juhtima

Tartus kaos mees terviserikke tõttu auto üle kontrolli ja sõitis teelt välja, viidi haiglasse

VIDEO: Leedu-Valgevene oluline piiripunkt põles maha

Põllumajandus- ja Toiduamet: vaktsineerid oma lemmiku, kaitsed ka ennast haiguste eest

VIDEO: Võru paadimaratoni start

Nursipalu harjutusvälja lähielanikud saavad riigi toel kodud helikindlamaks muuta

Siseministeeriumis arutati varjumise korraldust Eestis – algab suur varjumiskohtade ehitus

Uskumatu hooletus: Transpordiamet tellis 2500-eurose teenuse kogemata 1,6 miljoni eest

PILDID: Maamess 30

PILDID: Võru on vallutanud paadimaratoni sõbrad

Reservkindral Palm: Eestis on ettevõtteid, mis tahaks Venemaaga „normaalselt” äri ajada

VIDEO: mees selgitab Dubais ülemusele, et ta ei saa tööle tulla, kuna vett on liiga palju

Võru maakonnas lõppes pea 400 000 eurot maksnud haridusprojekt