Laupäeva, 2. mai hommikul kell 10.29 teatati liiklusõnnetusest Põlva vallas Vana-Koiola külas, kus sõiduauto oli sõitnud läbi kõrvalhoone ja sealt edasi majja.

Juht hukkus kohapeal. Päästjad toestasid hoone sõiduki väljavintsimiseks ning avasid auto elektriliste lõikeriistade abil.

Siin on pildid sündmuskohalt:

 

Tänane kütuse hind Tartus. Bensiini liiter on 1,8 eurot, diisli liiter 1,9 eurot.

Hipodroomi ristmikul Tallinnas suletakse 5.–29. maini linna sisenev suund ning liiklus suunatakse ümber vastassuunale, mis toob kaasa keerulisemad liiklusolud ning liiklejatel tuleb arvestada pikema ajakuluga.

Transpordivaldkonna abilinnapea Joel Jesse sõnul teeb linn kõik endast oleneva, et leevendada ümberehitusega kaasnevat liikluskoormust, vahendab ERR. „Hipodroomi ristmik on väga suure liikluskoormusega sõlmpunkt ning ehituse ajal on liiklus paratamatult häiritud. Oleme selleks ette valmistunud – esimestel päevadel on kohal liiklusreguleerijad ning vajadusel kohandame fooritsükleid nii ristmikul kui ka ümbritseval tänavavõrgul, et hoida liiklus võimalikult toimivana, kindlasti ei ole olukord tavapärane,” ütles Jesse.

Aprillis maksis veiseliha veerandi võrra rohkem kui aasta eest ning kallinenud on ka broileri- ja sealiha. Osa piimatooteid on samas veidi odavnenud.

Konjunktuuriinstituudi hinnaandmed näitavad, et veiselihakilo maksis aasta eest 18,18 eurot, tänavu samal kuul aga 22,55 eurot, vahendab ERR.

Seakarbonaad maksis möödunud kuul 9,14 eurot, olles aastatagusest kaheksa protsenti kallim, kondita sealiha kallines kümne protsendi võrra 8,87 euroni ning sea ribiliha kuus protsenti 9,43 euroni.

15 protsenti hinnalisa tuli aastaga importbroilerile, mille kilo tõusis 4,05 eurolt 4,66 euroni, samas kui Eesti broileri kilohind tõusis kümne protsendi võrra ehk 4,58 eurolt 5,02 euroni.

Kui aasta eest aprillis sai hakkliha osta keskmiselt 7,99-eurose kilohinnaga, siis nüüdseks maksab see 15 protsenti rohkem ehk 9,19 eurot.

Aprill tõi Eesti tarbijatele soodsad ilmaolud ja teist kuud jätkuva elektrihinna languse. Päikesepaisteliste ilmade ning soojemate temperatuuride mõjul kujunes aprilli keskmiseks elektri hinnaks 5,4 senti kilovatt-tunni kohta, mis on ligikaudu 11,4% madalam kui märtsis ja enam kui veerandi madalam kui eelmise aasta aprillis. Viimati oli aprillikuu odavam 2021. aastal, kui kuu keskmine hind oli 4,4 senti kilovatt-tunni kohta.

Soodsa hinna põhjused on selged. Soojade ilmade tõttu vähenes küttevajadus ja sellest tingituna ka elektritarbimine. Päikese- ja tuuleenergia tootmine kasvas kogu regioonis märkimisväärselt ning tõi turule suures mahus soodsa hinnaga elektrit. See vähendas kallimat fossiilkütustel põhinevat elektritootmist. Täiendavalt toetas soodsaid hindu jätkuv Läti hüdroenergia kõrghooaeg, mis tõrjus kallimad fossiilsed tootmisvõimsused turult välja.

Kui võrrelda Balti fossiilkütustel põhinevat elektritootmist jaanuari- ja veebruarikuus ning nüüd aprillis, siis oli vahe pea kümnekordne. Selle aasta jaanuaris ja veebruaris tootsid Balti fossiiljaamad keskmiselt ligikaudu 1000 gigavatt-tundi kuus, aprillis moodustas kogu piirkonna fossiilelektritoodang 120,5 gigavatt-tundi.

Peaaegu kolmandik Balti regiooni aprillis tarbitud elektrienergiast pärines tuuleenergiast, ligi viiendik päikeseenergiast ning teine viiendik Läti hüdroenergiast. Balti elektritootmise struktuuris andis Eesti ligi 18% kogu piirkonna tuuleenergia toodangust ning veidi üle viiendiku kogu piirkonna päikeseenergia toodangust. Peaaegu kogu ülejäänud Balti tuuleenergia tootmine tuli Leedust, mille osakaal ulatus ligikaudu 78%-ni. Kusjuures tuule- ja päikeseenergia toodang moodustas aprillis tervelt 83% Leedu tarbimisest.

 Ameerika mäed elektrihinna graafikul jäävad mõneks ajaks püsima

Vaadates Eesti ja naaberriikide hinnatrende, siis peegeldub sealt väljakujunenud ameerika mägede muster. Talvel on taastuvenergia tootmist puudu, et suuremast küttevajadusest tingitud suurt nõudlust katta. Puudujääv elekter toodetakse fossiilsetest allikatest, mis surub elektrihinnad üles. Suvel võib elektritoodang kohati ületada kohaliku nõudluse, mis langetab hinnad nii madalale, et elektrit hakatakse eksportima. Kevad ja sügis jäävad nende kahe äärmuse vahele – temperatuurid on piisavalt leebed ja küttevajadus väiksem, kuid kombinatsioon tuule- ja päikeseenergia toodangust ei ole veel jõudnud suvise ületootmise tasemeni. Selle tulemusel on hinnad mõõdukamad ja stabiilsemad.

See muster ilmestab hästi, kui tundlik on elektriturg põhitegurite muutuste suhtes. Kuna Balti piirkonnas napib endiselt paindlikke ressursse – nagu akusalvestus või tõhus gaasitootmisvõimsus –, jääb selline hooajaline hinnakõikumine tõenäoliselt veel mõneks ajaks püsima. Samas, arvestades märkimisväärset päikeseenergia lisandumist Lätis ja Leedus, on tõenäoline, et selle suve hinnad on Balti regioonis eelmise aasta tasemel või sellest isegi madalamad.

Maikuu kujuneb sarnaseks aprilliga

 Mais määrab päevasel ajal hinnataseme suures osas päikeseenergia tootlikkus. Öised hinnad sõltuvad aga eelkõige nõudluse tasemest, impordivõimalustest Skandinaaviast, tuuleoludest ning Läti hüdroenergiast. Mais näeme tavaliselt hüdroenergia vähenemist, kuivõrd kevadine suurvee periood on lõppenud.

Nagu öeldud, on päikeseenergia tootmisvõimsuste kiire areng jõudnud nüüdseks kõikidele Balti turgudele. Selle tulemusena tekib turule suurem hulk madala omahinnaga päikeseenergiat, mille geograafiline ulatus on varasemate aastatega võrreldes märksa laiem. Selle mõju näeme tõenäoliselt laiemalt kogu regiooni elektrihindades.

Karl Joosep Randveer, Enefiti energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Enefit parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Enefiti lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Enefit ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.

2026. aastal on kasiino arvustused üha olulisemaks tööriistaks õige online‑platvormi valikul. Eesti hasartmänguturg areneb kiiresti: tekivad uued kasiinod, tuntud platvormid laiendavad pakkumisi ja korraldatakse kampaaniaid. Paljud teenusepakkujad pakuvad nüüd pangapõhist ID-sisselogimist, kiireid väljamakseid ja laia mänguvalikut juhtivatelt arendajatelt. Sellises olukorras seisavad mängijad sageli valiku ees — kas proovida uut saiti või jääda juba usaldusväärse platvormi juurde.

Mis on kasiino arvustused

Sõltumatud online‑kasiinode arvustused on põhjalikud analüütilised materjalid, kus eksperdid hindavad kasiinosid mitmekümne parameetri alusel. Selliseid arvustusi avaldavad spetsialiseerunud saidid, kus on kogutud reitingud, võrdlused ja päris kasutajate tagasiside. Analüüsi kõrval on nende materjalide oluline omadus ka sõltumatus: eksperdid ei tööta konkreetse kasiino heaks ning annavad objektiivse pildi.

Arvustustes võetakse arvesse mitut võtmeparameetrit, näiteks litsentsi ja regulatsiooni, pärismängijate arvamusi ning boonuste ja läbimängimise tingimusi. Hinnatakse ka tehingute kiirust, klienditoe kvaliteeti, mänguvalikut ja mängutootjaid ning saidi mobiilset kohandust. Iga parameeter saab eraldi hinnangu, mille põhjal koostatakse üldine reiting. Selline arvustus annab lugejale kaalutletud ülevaate platvormidest ja peegeldab hasartmänguturu olukorda 2026. aastal.

Milliseid parameetreid tuleb võrrelda, et valida parim platvorm mängimiseks

Selleks, et mõista, kuidas arvustused veebiplatvormidele reitinguid annavad, tuleb põhjalikumalt läbi vaadata kasutatavad parameetreid. Igal kasiinol on omad eripärad, kuid peamised valikukriteeriumid on enamasti samad. Nendeks on:

• Litsents ja regulatsioon;
• Reputatsioon ja kasutajate arvustused;
• Boonuste ja väljamaksete tingimused;
• Tehingute kiirus;
• Kasutajatoe kvaliteet;
• Mänguvalik ja pakkujate nimekiri.

Allpool on nende parameetrite täpsem kirjeldus.

Litsentsid ja regulatsioon

Analüüsides mänguportaale tuleb esmalt kontrollida litsentsi olemasolu. Eestis väljastab litsentse Maksu‑ ja Tolliamet (EMTA), kes jälgib reeglite täitmist, mängijate kaitset ja tehingute seaduslikkust. Kasiinol, millel on EMTA‑luba, on õigus Eestis legaalselt tegutseda ning see tagab, et kohalikke mängijakaitse nõudeid järgitakse. Lisaks võivad platvormil olla ka rahvusvahelised litsentsid, mis annavad lisakindlust teenuse kvaliteedile.

Reputatsioon ja kasutajate arvustused

Iga kasiino mainet kujundavad reaalsete kasutajate arvustused pika aja jooksul. Oluline on uurida mitte ainult üldist reitingut, vaid ka kaebuste sagedust, eriti seoses väljamaksete ja tehniliste tõrgetega. Usaldusväärseteks loetakse platvormid, mis on tegutsenud mitu aastat ning saavad sõltumatutel foorumitel ja ülevaatesaitidel positiivset tagasisidet päris mängijatelt.

Boonuste ja väljamaksete tingimused

Boonuste tingimusi tuleb eriti hoolikalt uurida. Tervituspaketid sisaldavad sageli kingitud deposiidiraha ja tasuta keerutusi, kuid võtmeküsimuseks jääb läbimängimisnõue (nt x0 kuni x100) ja maksimaalne väljamakse summa. Läbimängimisnõue määrab, kui kiiresti mängija saab boonuse välja võtta. Näiteks kui antakse 10 eurot boonust nõudega x10, tuleb boonuse väljavõtmiseks panustada erinevates mängudes kokku 100 eurot; alles pärast seda on võimalik raha välja kanda. Kui mängija võidab boonusearvelt panustades, ei pruugi tal õnnestuda saada kogu võitu välja makstuna. Maksimaalne väljamakse summa on fikseeritud ja sellest suuremat summat välja ei maksta.

Tehingute kiirus

Tehingute kiirus mõjutab otseselt mänguplatvormi kasutusmugavust. Parimad platvormid toetavad koheseid sissemakseid läbi Swedbanki, SEB-i ja teiste kohalike pankade ning kiireid väljamakseid — mõnest minutist kuni 24 tunnini. Arvesse võetakse ka väljamaksete miinimumlimiite ja varjatud tasude puudumist; need tegurid kajastuvad kasiinoarvustustes ja mõjutavad platvormi usaldusväärsust.

Kasutajatugi

Kasutajatugi peaks olema kättesaadav ööpäevaringselt. Eesti mängijatele on eelistatav teenindus emakeeles. Teeninduskanaliteks peaksid olema vestlus (live chat), e‑post ja telefon, et abi oleks võimalik saada igas olukorras. Kvaliteetne tugi reageerib kiiresti, aitab verifitseerimisega seotud küsimustes ja lahendab mängijate probleemid tõhusalt.

Mänguvalik ja pakkujate valik

Suur ja mitmekesine mängukogu võimaldab igal kasiinokliendil leida endale sobiva mängu. Parimad veebimänguplatvormid teevad koostööd juhtivate pakkujatega, näiteks NetEnt, Pragmatic Play, Play’n GO ja Evolution. Nad pakkujad pakuvad mängijatele tuhandeid slotte, lauamänge, live‑kasiinot ja muid meelelahutusi. Eriti oluline on mängude olemasolu kõrge RTP‑ga (mängijale tagastus) ning sertifitseeritud juhuslike arvude generaatorite (RNG) kasutamine.

Tüüpilised vead platvormi valimisel

Eksperdid, kes koostavad kasiino arvustusi, märgivad, et paljud mängijad — eriti kogenematumad — teevad platvormi valikul vigu. Kõige sagedasemad vead on:

• boonus tingimuste ignoreerimine;
• tundmatute või ilma litsentsita saitide valimine;
• ebapiisav arvustuste kontrollimine.

Allpool on nende vigade üksikasjalikum analüüs.

Boonustingimuste ignoreerimine

See on üks levinumaid mängijate vigu. Kasiinoklient näeb ahvatlevat pakkumist ja registreerub, saades lubatud boonuse. Kuid boonuse läbimängimise tingimused võivad olla väga keerulised. Kui mängija ei märka kõrget läbimängimisnõuet, boonuse kehtivusaja piiranguid või seda, et maksimaalne väljamakse on väike, võib boonuse reaalse väärtuse asemel jääda ainult pettumus. Kasutaja kulutab aega, kuid ei saa tegelikku kasumit.

Tundmatute või ilma litsentsita saitide valimine

Tundmatuid või litsentsita saite valides võtab mängija tõsise riski. Sellised platvormid võivad tunduda ahvatlevad ja pakkuda suuri boonuseid, kuid sageli ei maksta võite välja ega tagastata isegi deposiite. Õiguslikult nende vastu tavaliselt midagi ette võtta ei saa. Kui mängija valib tundmatu või ilma litsentsita kasiino, tegutseb ta omaenda vastutusel.

Arvustuste ebapiisav kontroll

Pinnapealne arvustuste uurimine viib sageli pettumuseni. Ebaausad platvormioperaatorid tellivad tasulisi positiivseid kommentaare, mida foorumitel ja ülevaatesaitidel on võimalik tuvastada. Sellised postitused on tavaliselt liialt entusiastlikud ja ei sisalda konkreetseid detaile, kuid petavad siiski paljusid kasutajaid. 

Soovitatav on tugineda sõltumatutele ja ekspertide koostatud ülevaadetele, eriti kui mängija on kogenematu. Need analüütilised artiklid annavad erapooletuma ja põhjalikuma pildi platvormi töökorraldusest.

Millised on hasartmänguturu trendid Eestis 2026. aastal

Hasartmängude veebiturg areneb kiiresti ja muutub. Kasiinoaruandeid koostavad eksperdid toovad välja kolm peamist suundumust 2026. aastal:

1. Mobiilmängude kasv. Üle 70% mängijatest eelistab mängida nutitelefonist. Seetõttu rakendavad platvormid aktiivselt adaptiivset disaini ja loovad spetsiaalseid mobiilirakendusi, et pakkuda sujuvat ja kiiret mängukogemust ka väikestel ekraanidel.
2. Rõhk turvalisusele ja läbipaistvusele. Kasutajaturvalisuse ja operaatorite tegevuse läbipaistvuse tähtsus kasvab. Regulaator on karmistanud finantsmonitooringu nõudeid. Platvormid juurutavad täiendavaid vastutustundliku mängu tööriistu: deposiidi piirangud, eneseväljaarvamine ja mängijakäitumise jälgimine.
3. Tehnoloogiate areng ja personaliseerimine. Andmeanalüütika ja algoritmid võimaldavad platvormidel pakkuda isikupärastatud boonuseid, mängu soovitusi ja kohandatud kasutajaliideseid. Live‑kasiinod reaalsete diileritega levivad laialdaselt ning täiendatud reaalsuse elemendid muudavad mängukogemuse immersiivsemaks — mängija tunneb end veebimängudes tõeliselt kaasatuna.

Kokkuvõte

Valides Eestis 2026. aastal online‑kasiinot, pöörake esmalt tähelepanu litsentsile ja platvormi mainele. Olulised on ka läbipaistvad boonustingimused, väljamaksete kiirus, klienditoe kvaliteet ja mängude mitmekesisus. Sõltumatud arvustused ja kasutajate tagasiside aitavad teha kaalutletud valiku. Hea platvorm võimaldab keskenduda meelelahutusele ja naudingule ning toetab vastutustundlikku mängimist.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas setode esindaja Elena Variksoo istus Vene presidendi Vladimir Putiniga ühe laua taga.

Petseri Eesti kooli ajalooõpetaja ja kohaliku setode ansambli juhendaja Variksoo kiitis mulgi kapsaid, mille peale ütles Putin, et neid võiks levitada üle Venemaa.

Putin kohtus Vene vähemuste esindajatega, Variksoo sai pikalt sõna. Kui talle sõna anti, siis ütles ta seto keeles: „Tere kalli sõbra.”

Variksoo ütles, et on paljulapselisest perest ja elab Pihkva oblastis Petseri rajoonis. Ta tänas kohalike elanike poolt Putinit koolimaja remondi eest.

Putin tundis huvi seto kohaliku toidu vastu. Variksoo seletas, et setodele on iseloomulikud pirukad, näiteks sibulapirukas, mille puhul ei saa arugi, et seal on sibul sees. Siis kõrvitsakompott. Samuti mulgi kapsed – hapukapsad koos tangude ja lihaga.

Putin tundis eriti huvi mulgi kapsaste vastu ja tegi ettepaneku neid levitada üle terve Venemaa.

Video on siin:

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 05. mai 2026:

vaid ühe vene poole edenemise tuvastas ja Ukraina jätkab sügavusse löökide andmisega.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Jälle kaugele ja tabavalt ulatuti.

3. Sumõ: ikka üle piiri üritatakse uusi külasid vallutada.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: pisu paremini sai vene pool Kostjantõnivkas kanna maha linna lääneserval.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: eip lähe vene poolel hästi.

10. Herson: muutusteta.

11. Zelenski vastas venemaa võidupüha „relvarahule” relvarahu kuulutamisega alates 6. maist.

12. venemaa püstitas sõja ajal Rolls-Royce’ide ostude rekordi.

13. venemaa nafta hind püstitas aprillis rekordi alates 2014. aastast.

14. Lühiuudised

Ukraina kaitseministeeriumi nõunik Serhi Sternenko ütles eile, et FP-1 droonid läbisid öö jooksul Moskva kaitseliinide kolm ešeloni ja möödusid 101 kontrollitud õhutõrjepositsioonist, sealhulgas 10 S-400 rügemendist ja enam kui 80 Pantsiri ja Tori süsteemist. Ta avaldas positsioonide kaardi.

Väidetavalt on Ukraina vägedes haavatute ja surnute suhe 5:1. venemaal on see suhe 2:1 – see tähendab, et sureb tervelt 50% venemaa haavatutest, samas kui Ukraina haavatutest langeb vaid 20%.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 149 lahingukokkupõrget. Kõikse tihedam ikka Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huliaipole lõik. Huvitaval kombel pole vene pool suutnud tempot hoida Lõmani ega Siverskist Slovjanski suunal toetamaks Ukraina tööstuslinnade komplekti vallutamist kolmelt suunalt. Õige õrnalt loodab, et pisu on raskusi uute rünnakugruppide loomisega ning võimalik, et need lõigud peavad andma ressrusse Kostjantõnivka ja Pokrovski suunale või siis ei tule neile eriti täiendust, sest suunatakse mujale.

Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, viis läbi 75 õhurünnakut ja heitis maha 273 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9649 kamikaze-drooni ja sooritas 3572 kaudtulelasku, sealhulgas 33 mitme raketisüsteemiga. Njah, pisu rohkem kaudtulelaske ja kaudtulerelvade kaotuse number tõusis kohe kõrgele ning eip armu anta tagala vedudele.

Õhuvõitlus droonide vastu on üha enam tõusmas ning jahitakse nii operaatoreid kui õhus lendavaid droone. Teevad seda mõlemad pooled aga Ukraina videode arv on tunduvalt kõrgem (nemad mõjutavad) ehk siis nemad peaksid enamus lõikudes droonidega domineerima.

1. 4. mai hommikul ründasid vene väed Harkivi oblastis Merefa linna rakettidega, tappes vähemalt seitse inimest ja vigastades veel 35, teatasid oblasti kuberner Oleh Süniehubov ja Ukraina riiklik eriolukordade teenistus. Süniehubov ütles oma hommikuses pöördumises, et päeva jooksul sai vigastada veel viis inimest piirkonna teistes asulates. Merefa linnas asub naftatöötlemistehas. Seda tabati viiendat korda pärast täiemahulise sissetungi algust ja see tekitas 8. aprillil märkimisväärset kahju. 4. mai teadetes ei täpsustata, kas rafineerimistehast tabati.

venelased ründasid täna varahommikul Kiievi lähedal elamurajooni ja ettevõtet: 3 inimest said vigastada.

5. mai öösel Poltaava oblastis toimunud venemaa ühendrünnakus hukkus neli ja sai vigastada 31 inimest.

Loo kirjutamise ajal jätkus Harkivi pommitamine, sestap sealt veel uudiseid pole…

2. Ukraina väed algatasid 5. mai öösel ulatusliku raketi- ja droonirünnaku mitme venemaa piirkonna vastu, tabades väidetavalt venemaa sõjatööstuskompleksi jaoks kriitilisi objekte, teatasid vene Telegrami meediakanalid.

Kohalike elanike sotsiaalmeediasse postitatud fotod ja videod väidetavalt näitavad suurt tulekahju, mis pärineb venemaa riiklikust instituudist JSC VNIIR-Progress, mis toodab komponente Moskva poolt Ukraina ründamiseks kasutatavatele ülitäpsetele relvadele. Pärast õhurünnakuhoiatust, mis teatas piirkonnas raketiohust, oli rajatise piirkonnas kuulda plahvatusi. vene Telegrami meediakanalid teatasid, et Ukrainas toodetud FP-5 Flamingo rakett tekitas rajatisele kahju.

Ukraina peastaabi andmetel arendab instituut, mis asub Ukraina piirist umbes 1200 kilomeetri kaugusel, ka elektroonilise sõjapidamise (EW) süsteeme, sealhulgas Kometa antennimassiive, mida kasutatakse satelliit-, raadio- ja radarisignaalide segamiseks. Kometa antenni kasutatakse Shahed-tüüpi droonides, Iskander-K tiibrakettides ja juhitavates õhupommide moodulites – kõik need on ülitäpsed relvad, mida venemaa kasutab tsiviil- ja sõjaväe sihtmärkide ründamiseks kogu Ukrainas.

Rünnakud toimusid laiema rünnaku ajal mitmetele venemaa piirkondadele, kusjuures plahvatustest on teatatud okupeeritud Krimmis, samuti Voroneži ja Kaasani linnades.

Moskva linnapea ütles samuti, et venemaa pealinnale lähenedes tulistati alla kaks drooni.

venemaa monitooringukanalid teatasid vähemalt kolmest FP-5 Flamingo tiibraketist Rostovi oblasti kohal, mis liikusid Volgogradi oblasti suunas.

venemaa kaitseministeerium teatas 289 drooni allalaskmisest mitmete Venemaa piirkondade kohal.

Kiriši tööstustsoonis puhkes tulekahju mehitamata õhusõidukite (UAV) rünnaku tagajärjel, teatas Leningradi oblasti kuberner aleksandr drozdenko teisipäeval oma Telegrami kanalil. Kiriši rajoonis asub üks venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid, Surgutneftegazi Kirišinefteorgsintez (Kinef). Kinefi nimivõimsus on 20 miljonit tonni naftat aastas ja selle tegelik rafineerimine on viimastel aastatel olnud ligikaudu 18 miljonit tonni ehk umbes 7% venemaa nafta kogurafineerimisest. Tööstusallikate andmetel toodab rafineerimistehas aastas 2 miljonit tonni mootoribensiini, 7 miljonit tonni diislikütust, 6 miljonit tonni kütteõli ja 0,6 miljonit tonni bituumenit.

Primorskis pärast eile öist seal toimunud rünnakuid satelliidipiltidel olulisi kahjustusi ei registreeritud.

3. Sumõ: Ukraina 21. mehhaniseeritud brigaadi võitlejad heiskasid Sumõ oblastis Mõropilja keskosas Ukraina lipu pärast seda, kui vene väed hiljuti teatasid asula vallutamisest. Küla serv asub vene piirist 600 m kaugusel ja pikkust külal u 2 km. Et vene pool päriselt oleks küla viimasel ajal kontrollinud, pole ühtki kinnitust peale vene poole väidete leidnud.

119. territoriaalkaitsebrigaadi lennuvõimetu droonid ründasid 3. mai hommikul seitsmest vene rünnak-ATV-st koosnevat kolonni, mis üritas rünnata Sumõ oblastis Riasne küla (asub Sumõst ida ja kagu suuna vahel). Küla asub vene piiri läheduses (u 500 m piirist on küla idaserv).

Kui Ukraina väge on hõredalt ning seire ja droonimeeskonnad pole valmis, siis päris kaugele võidakse jõuda ja seetõttu peab Ukraina veelgi tihedamalt hoidma siin suuremat väge kogu piiri ulatuses.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.

6. Siversk: muutusteta rindejoones.

7. Bahmut: Kostjantõnivka ida ja keskosas kasvab vene üksuste tihedus. Üleeile sai vene pool lisaks uue eesmise possa linna lääneservas ning üha raskeneb poole linna hoidmine, mis on juba kolmest küljest piiratud. Väidetavalt olla Kostjantõnivka lõik vene poole kõikse kulukam lõik aga sellise suundumuse jätkudes võib linn saada halvima stsenaariumiga mai kuu jooksul vallutatud aga parimaga pigem vene pool loovutab linnas ja selle ümber possasid. Millise otsuse Ukraina väejuhatus teeb, kas toob häid reserve juurde või mitte…

8. Donetsk: muutusteta rindejoones.

9. Lõunarinne: muutusteta rindejoones.

Novopavlivka küla suunas transportisid vene väed jalaväge sõidukitega mahapanekupunkti, kust nad pidid jalgsi Ukraina positsioonidele jõudma. 42. eraldi mehhaniseeritud brigaadi Peruni üksuse operaatorid märkasid ja likvideerisid vene okupandid enne, kui nad jõudsidki edasitungi alustada. See küla on vist juba kahel korral olnud vene poole kontrolli alla aga hetkel Ukraina kontrollib küla ja uued katsed külani jõuda keskmisest suuremate kolonnidega on seni ebaõnnestunud ja üks siis neile ebaõnnestumistele lisandus.

10. Herson: muutusteta.

11. Pärast venemaa kaitseministeeriumi relvarahu väljakuulutamist võidupüha eelõhtul ja ajal kuulutas president Volodõmõr Zelenski Ukraina armeele alates 6. maist relvarahu. Riigipea sõnul ei ole Kiiev saanud Moskvalt ametlikku palvet relvarahu rakendamiseks, kuid Ukraina on valmis vaenutegevuse lõpetama, kui rikkumisi ei toimu.

„Usume, et inimelu on võrreldamatult väärtuslikum kui mis tahes aastapäeva tähistamine. Seetõttu kuulutame välja relvarahu, mis jõustub 6. mai südaööl. On realistlik tagada relvarahu enne seda aega. Tegutseme samamoodi, alates sellest ajast,” kirjutas president Telegramis.

Zelenski kutsus kremlit üles võtma reaalseid meetmeid agressiivse sõja lõpetamiseks. Ta usub, et paraadi korraldamine punasel väljakul, nagu venemaa kaitseministeerium ise teatas, sõltub nüüd Ukraina heast tahtest.

Varem kuulutas venemaa kaitseministeerium ühepoolselt välja relvarahu Suure Isamaasõja võidupüha tähistamise perioodiks 8.–9. mail, ähvardades vastasel juhul korraldada massiivse raketirünnaku Kiievi kesklinnale.

Njah, Zelenskilt päris nutikas lüke. kreml on nüüd pisu probleemi ees, sest nende Ukrainale vastutulek ei sobi nende senisesse käitumismutrisse. Lisaks annaks täeindav eelnev aeg aega Ukrainal reageerida vastavalt, sest ei kipu uskuma, et vene pool päriselt relvarahu pidada suudab…

12. Vaatamata kriisile, rahvusvahelistele sanktsioonidele ja majandusraskustele on nõudlus Rolls-Royce’i Briti luksusautode järele venemaal hüppeliselt kasvanud. Avtostati agentuuri direktori Sergei Tselikovi sõnul registreeriti venemaal 2026. aasta esimese kolme kuu jooksul 42 uut Rolls-Royce’i sõidukit, mis on 5% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Osteti 31 Rolls-Royce Cullinani maasturit ja seitse Rolls-Royce Spectre’i elektrikupeed. Nende autode hinnad algavad 30 miljonist rublast (300 tuhandest eurost) ja kallimate lisavarustusega ulatuvad need üle 100 miljoni. „Võib julgelt öelda, et ükski Hiina autotootja ei suuda veel tõelist Briti luksust asendada. Ja ükski ringlussevõtumaks ega luksusmaks ei vähenda venelaste soovi omada seda autoluksust,” naljatab Tselikov.

Viimase 15 aasta jooksul on venemaal müüdud 2018 uut Rolls-Royce’i autot. 2021. aasta jääb müügi tippaastaks, mil venelased ostsid 261 autot. Ukraina sõja tõttu kehtestatud sanktsioonide tõttu müük langes järsult. 2022. aastal müüdi 104 autot ja 2023. aastal 87. Turg hakkas aga 2024. aastal taastuma, müük tõusis 152 autoni. 2025. aastal kasv jätkus, müüdi 225 autot. Eelmine aasta oli rekordiline pärast sõja algust ja sanktsioonide kehtestamist luksuskaupade ja -sõidukite vastu venemaal.

Rolls-Royce’i müük keskendub traditsiooniliselt Moskva piirkonnale. Vaatamata luksusautode müügi ametlikule peatamisele venemaale, sisenevad autod riiki jätkuvalt paralleelimpordi kaudu.

13. venemaa nafta keskmine maksuhind hüppas aprillis 94,87 dollarini barreli kohta, mis on kõrgeim hind alates 2014. aasta septembrist, selgub majandusarengu ministeeriumi avaldatud andmetest.

Võrreldes märtsiga, mil Uurali toornafta maksis 77 dollarit barreli kohta, tõusis hind 17,87 dollarit ehk 23% ja 2,3 korda võrreldes aasta algusega (jaanuaris 40,95 dollarit). Selle tulemusel oli aprilli tegelik hind peaaegu 36 dollarit kõrgem kui 2026. aasta eelarves kavandatud tase.

venemaa nafta praeguse hinna ja dollari kursi juures umbes 78–80 rubla laekub eelarvesse nafta- ja gaasimaksudena ligikaudu 1 triljon rubla (10 miljardit eurot) kuus, hindab AriCapitali tegevjuht Aleksei Tretjakov. See on kaks korda rohkem kui jaanuaris-märtsis, mil riigikassasse laekus keskmiselt ligikaudu 477 miljardit rubla kuus.

Reutersi arvutuste kohaselt oleks eelarve võinud aprillis nafta- ja gaasituludest koguda ligikaudu 850 miljardit rubla – 22% vähem kui eelmisel aastal. See summa on aga arvutatud märtsikuu naftahinna 77 dollari barreli kohta põhjal.

Sellegipoolest näitavad riigikassa esialgsed andmed, et eelarves oli aprillis märkimisväärne ülejääk, väidab majandusteadlane Jegor Susin. Seda tõendab asjaolu, et rahandusministeerium suurendas järsult vahendite paigutamist pankadesse, kus deponeeritakse vabad saldod. Selliste tehingute maht suurenes aprillis 4,3 triljoni rubla võrra, märgib Susin, ületades eelmise aasta taset 1 triljoni rubla võrra.

venemaa rahandusministeeriumi andmetel oli eelarves jaanuarist märtsini 4,576 triljoni rubla suurune puudujääk – 1,2 korda suurem kui kogu aastaks planeeritud.

14. Lühiuudised

President Volodõmõr Zelenski kohtus 4. mail Jerevanis Slovakkia peaministri Robert Ficoga, et arutada kahepoolset koostööd ja tulevasi vastastikuseid visiite, ütles Zelenski. „Arutasime koostööd erinevates valdkondades ja valitsustevahelise komisjoni formaadis valitsuse kohtumise korraldamist lähitulevikus,” kommenteeris Zelenski sotsiaalmeedias. „Samuti käsitlesime Ukraina ELi liikmelisust. Oluline on see, et Slovakkia toetab Ukraina ühinemist Euroopa Liiduga ja on valmis meid sellel teel abistama. Olen selle eest tänulik.” Kaks juhti kohtusid Euroopa Poliitilise Ühenduse tippkohtumise raames Armeenias vaid paar päeva enne Fico kavandatud visiiti Moskvasse võidupüha tähistamiseks 9. mail. Fico ja Zelenski leppisid kokku, et Slovakkia ja Ukraina valitsused peavad läbirääkimisi „juuni lõpuks… kas Bratislavas või Kiievis”, teatas Slovakkia valitsus.

Berliin keelab 8. ja 9. mail võidupüha mälestusmärkidel Nõukogude Liidu ja venemaa-meelsed sümbolid, sealhulgas Nõukogude Liidu, venemaa, Valgevene ja Tšetšeenia lipud, Püha Georgi lindid, Z- ja V-märgid, sõjaväevormid, sõjalaulud ja sõjameelsed kujundid.

venemaal määrati õhu- ja kosmosejõudude ülemaks kindral aleksandr tšaiko, keda süüdistatakse Butšas toime pandud julmuste toimepanemises. 2022. aastal juhtis ta vene rühmitust, mis üritas Kiievi oblastit läänest vallutada. vene Z-blogijad pole aga mingil põhjusel sellest vaimustuses.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Aasta kooli žürii ja Eesti rahvas valis tänavuseks aasta kooliks Pärnu Koidula Gümnaasiumi, mis paistis silma innovaatiliste hariduslahenduste, oskusliku tehisintellekti kasutamise ja tugeva kogukonnaga. 

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on Pärnu Koidula Gümnaasium suurepärane näide koolist, kus innovatiivsete lahenduste ja kaasavate meetoditega muudetakse õpe huvitavaks ja eluliseks. „Gümnaasium tugineb loodusainete õpetamisel uurimuslikule ja praktilisele lähenemisele ning viib ligikaudu 90 protsenti loodussuuna keemiatundidest ja suure osa bioloogiatundidest läbi laborites. Kooli esitatud video andis seda suurepäraselt edasi,” ütles Kallas.

Haridus- ja Noorteameti korraldatavale aasta kooli konkursil jõudsid esikolmikusse ka Tartu rakenduslik kolledž VOCO ning Kaarli kool. Kokku anti kahes hääletusvoorus 25 948 häält.

Konkursiga märgatakse ja tunnustatakse koole, kus koostöiselt ja kogukonda kaasavalt viiakse ellu tõenduspõhiseid haridusuuendusi, toetatakse iga õppija ja koolipere liikme heaolu ning arendatakse õppija eripära väärtustavat koolikultuuri. Haridus- ja Noorteameti peadirektor Jaak Raie sõnul on sel aastal tiitli pälvinud kool lisaks muule eeskujuks ka tehisintellekti kasutuselevõtuga. „Pärnu Koidula Gümnaasium pakub oma õpilastele näiteks tehisintellekti ja robootika kursusi ning õpetajad teevad koostööd õpiringides, mille fookuses on tehisintellekti rakendamine. Lisaks liitus kool TI-Hüpe programmiga. Need on näited uuenduslikest meetoditest, mis aitavad õpilastel tuleviku tööturul edukalt hakkama saada,” ütles Raie.

Koidula kool alustas konkursiks valmistumisega aasta tagasi. „Meile tõi võidu hea visioon, süsteemsus ja strateegiline turundus. Me ei läinud mütsiga lööma, vaid alustasime ideedekorjet aasta tagasi ja filmisime erinevaid sündmusi,” ütles Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktori Indrek Kaldo.

Sel korral tuginesid konkursi enesehindamisankeedi küsimused esmakordselt Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri üldhariduse kvaliteedihindamise mudelile. Koidula Gümnaasiumi direktori sõnul panid need küsimused koolielu hoopis teise nurga alt vaatama ja protsess oli huvitav.

Pärnu Koidula Gümnaasium suutis ühendada terve kogukonna, Pärnu linna ja koostööpartnerite võrgustiku. „Meie strateegia lõpphääletusel oli, et toome esmakordselt võidu Pärnusse. Tegime sellekohast reklaami nii kohalikus ajalehes kui ka sotsiaalmeedias,” ütles Kaldo.

Suvepealinna jõudis tiitel esmakordselt, Pärnu maakonda aga teist korda. 2021. aastal pälvis aasta kooli tunnustuse Uulu põhikool, mis asub Pärnumaal Häädemeeste vallas. Varasemalt on tiitli pälvinud mujalt Eestist veel Jõhvi Gümnaasium, Metsküla Algkool, Läänemaa Ühisgümnaasium, Võru Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Tallinna 32. Keskkool ja Kindluse Kool.

Žüriisse kuulusid sel aastal Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni professor ja haridusteaduste instituudi juhataja Margus Pedaste, tele- ja raadioajakirjanik Anu Välba, 2025. aasta konkursi võitnud Kindluse Kooli juht Reelika Turi, insener, ettevõtja ja kaasaegse tehnoloogiahariduse eestvedaja Taavi Kotka, Haridus- ja Noorteameti haridusuuenduste osakonna juht Liina Kanter ning Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees ja gümnasist Karl Erik Kirss.

Haridus- ja Noorteamet (Harno) on Eesti haridus- ja noortevaldkonna arengute elluviija. Muuhulgas korraldab Harno aasta kooli konkurssi, mis toob esile Eesti koolide parimad lahendused muutmaks õppimise huvitavamaks ja tulemuslikumaks. Aasta Kooli konkurssi korraldab Harno koostöös ERR-iga Euroopa Liidu poolt kaasrahastatud tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ (HANO) raames. 

Võru Muusikakooli kevadkontserdil anti üle LC Võro ILO lions klubi stipendium, millega toetatakse sümfooniaorkestri suvist kontsertreisi Prantsusmaale. Tegemist on juba teist aastat järjest väljaantava summaga, mis on sümboolne osa kogukondlikust panusest noorte muusikute aitamiseks.

Ligi 40-liikmeline sümfooniaorkester sõidab juuni lõpus Provence’i piirkonda Prantsusmaal, kus antakse kolm vabaõhukontserti mainekates kultuuripaikades. Reisi toetavad mitmed osapooled – Võru linn, erinevad fondid ning kohalikud kogukonnaalgatused, sealhulgas Lions klubi tegevus Lindora laadal kogutud vahenditega.

Kuigi Lions klubi 1000-eurone stipendium on kogu eelarves vaid üks osa, on sellel selge sümboolne tähendus – see näitab, et kohalik kogukond panustab oma noorte arengusse.

Kevadkontserdil astus üles umbes 60 noort muusikut koos õpetajatega. Laval olid nii solistid kui ka sümfooniaorkester ning esines mitmeid konkursilaureaate, keda on tunnustatud nii Eestis kui välismaal.

Võru Muusikakooli orkester on viimastel aastatel jõudnud ka rahvusvahelisele areenile – möödunud suvel toodi Viinist koju kuldne preemia.

Võru näide kinnitab, et tugevaid muusikakollektiive ei sünni vaid suurtes linnades. Kui kogukond toetab ja noored pühenduvad, võivad ka väikelinnast kasvada rahvusvaheliselt tunnustatud tegijad.

Aitäh kõigile, kes Lindora laadal meie tegevustest osa on võtnud!

Nele Hendrikson
LC Võro ILO president 2025-2026

Tartus Ülejõe piirkonnas asuvas endises garaažilinnakus, mida on hakatud kutsuma Mikro-Veneetsiaks, valmib galeristideduo Kaili Kase ja Raul Oreškini minimaja MIGA. Paralleelselt Veneetsia kunstibiennaaliga avaneb endise garaaži asemele kerkinud hoones „Eesti paviljon”, kus saab näha Sandra Jõgeva näitust „Kas sa tead, mis Hanif Kureishiga juhtus?”, mis on külastajatele avatud alates 10. maist.

Galeristid Kaili Kask ja Raul Oreškin on algatanud MIGA projekti eesmärgiga ühendada elu- ja tööruumid vaid 36 ruutmeetril. Tegemist on eksperimendiga, kus igapäevane elukeskkond ja loometöö toimuvad samas ruumis ning kus kodu avatakse perioodiliselt ka publikule, muutes selle ajutiselt galeriiks. MIGA avamine märgib ühtlasi galeristide kahanemise teekonna uut etappi, mille eesmärk on liikuda väiksema jalajäljega elu- ja töövormide suunas.

„Väikeste kuludega näitusemaja idee tekkis meil mõned aastad tagasi, kui energiahinnad rekordeid püstitasid. Suuri elektriarveid tasudes saime aru, et meie eelarvest jääb järjest vähem ressursse, mida suunata kunstnikele ja ka iseendale. Sealt sündis mõte rajada väikeste kuludega maja, kus saame ise elada ja mida saame aeg-ajalt publikule avada, et kunstiprogrammiks leitud raha jõuaks eelkõige loojateni,” sõnasid galeristid Kask ja Oreškin.

Lubja tänava garaažibokside asemele kerkivate minimajade idee autor on arhitekt Tiit Sild, kes rajas sinna ka esimesed kaks maja. Tänaseks on tärkavas loomelinnakus valminud neli minimaja ning kolm on ehitusjärgus. Osaliselt rääma jäänud garaažide vahele on viimaste aastatega kujunenud omamoodi vabaõhugalerii, kus saab näha Tartu tänavakunsti. Oma teosed on seal loonud Edward von Lõngus, Kairo, Ralf Sannikov, Maikro ja Viktoria Berezina. Tänavu lisandub avalikku ruumi uusi kunstinähtusi veelgi.

MIGA avanäitus Sandra Jõgeva „Kas sa tead, mis Hanif Kureishiga juhtus?” käsitleb kunsti- ja kultuurivälja võimusuhteid ning nähtavuse küsimusi. Näitus koosneb kahest videoinstallatsioonist, mis on paigutatud minimaja kahele korrusele, kasutades ära ruumi kompaktset arhitektuuri, mis toob vaataja teostele ebaharilikult lähedale.

Sandra Jõgeva näitust „Kas sa tead, mis Hanif Kureishiga juhtus?” saab külastada MIGAs (Lubja 1c/7, Tartu) kuni 26. juulini 2026, laupäeviti ja pühapäeviti kell 12-18. Kuna MIGA tegutseb 36 m² suurusel pinnal, saab näitust korraga külastada kuni 8 inimest. Seetõttu on soovitatav pilet osta eelmüügist, et olla kindel, et saab näitust külastada soovitud ajal.

Näituse ja piletiinfo: https://mikrogalerii.ee/kunstiprogramm/sandra-jogeva-kas-sa-tead-mis-hanif-kureishiga-juhtus

• Osta mänguasju ainult usaldusväärsetest poodidest;
• Veendu, et tootel ja/või pakendil on CE-märgis;
• Hoia kahtlase päritoluga mänguasjad väikelastele kättesaamatuna;
• Ära lase lapsel mänguasja suhu panna;
• Juhul, kui mänguasi on tagasikutsutud toodete nimekirjas, tagasta see kauplejale.

Iganädalane operatiivinfo ülevaade tollikontrolli ja uurimisosakonna silmapaistvamatest sündmustest ja avastustest.

Narva tollipunkt

27. aprillil saabus tollipunkti väljuvale suunale 33-aastane Venemaa kodanik, kelle jaoks oli see korduv piiriületus aasta jooksul. Enne tollikontrolli ei soovinud isik tollile midagi deklareerida. Läbivaatuse käigus avastati tema pagasist endoskoop. Endoskoop kuulub sanktsioonialuste kaupade hulka, mistõttu tõkestati selle väljavedu. Kuna mehel puudusid varasemad rikkumised, tegid ametnikud talle hoiatuse.

3. mail saabus tollipunkti sisenevale suunale 40-aastane Venemaa kodanik, kelle jaoks oli see teine piiriületus aasta jooksul. Naisterahvas ei soovinud ametnikele midagi deklareerida. Läbivaatuse käigus avastati naise pagasist mitu keeldude ja piirangute ning sanktsioonide alla keelatud kaupa: üks sanktsioonide hulka kuuluv nutika kodu ja hooneautomaatika aju ehk kontroller ning keeldude ja piirangute hulka kuuluvad kartulid, viinerid ja suitsuvorst. Kolmandatest riikidest on põllumajandussaaduste või liha toomine Eestisse rangelt keelatud, välja arvatud juhtudel, kui sisseveoks on olemas vastavad fütosanitaarsertifikaadid. Kuna naisel puudusid varasemad rikkumised, tehti talle hoiatus ning ta suundus koos kaubaga tagasi Venemaale.

Luhamaa tollipunkt

28. aprillil saabus tollipunkti väljuvale suunale 26-aastane Lõuna-Korea kodanik, kelle jaoks oli see esimene piiriületus aasta jooksul. Mees deklareeris ametnikele, et temal on kaasas 3550 eurot, mis tema selgituste kohaselt on mõeldud koju viimiseks Koreasse. Ehkki mees ütles, et ei kavatse Venemaal eurosid rublade vahetada, kuid nentis, et läheb Venemaale tuttavaid külastama, tekkis ametnikel põhjendatud kahtlus, et sularaha võib olla kasutatud Venemaa majanduse toitmiseks. Kuna piiriületaja deklareeris ausalt ametnikele kaasas olnud sularaha ning isiku selgitused tundusid usutavad, tehti mehele hoiatus ning ta suundus koos sularahaga tagasi Eestisse.

Lennujaam

28. aprillil saabus lennujaama Türgi–Eesti lennuga 33-aastane Usbekistani kodanik. Pärast pagasi kättesaamist liikus meesterahvas läbi rohelise koridori välja, ent mees suunati tollikontrolli. Enne kontrolli teostamist päriti mehelt, kas tal on deklareerimisele kuuluvat kaupa, mille peale vastas ta eitavalt. Läbivaatuse käigus avastati mehe kohvrist läbipaistmatu kilekott, mille sees oli kaks plastikpudelit. Plastikpudelite sees oli kokku 1027 grammi tubakatoodet nasvaid. Tubakaseaduse kohaselt võib Eestisse tuua mitteärilisel eesmärgil kolmandast riigist ainult ühe paki suitsuvaba tubakatoodet, mis sisaldab kuni 50 grammi tubakat. Seoses avastatud rikkumisega alustati mehe suhtes väärteomenetlust.

Liikuv tollikontroll

29. aprillil pidasid tolliametnikud Koplis hoiulao bokside juures kinni 18-aastase noormehe, kelle puhul oli alust kahtlustada, et mees käitleb suures koguses ühekordseid Eestis keelatud e-sigarette. Vestluse käigus tunnistas noormees, et lisaks hoiustamisboksidele hoiab ta e-sigarette ka enda kodus. Noormees loovutas vabatahtlikult ametnikele kokku 1534 e-sigaretti ehk enam kui 47 liitrit e-vedelikku. E-sigarettide seast sisaldasid viis e-sigaretti ka kannabinoide. Noormehe suhtes alustati väärteomenetlust. Manusesse on lisatud juhtumi pildid.

Varasemad juhtumid

23. aprillil kontrollisid  Maksu- ja Tolliameti kauba ja posti kontrolli ametnikud Hiinast saabunud kaupa, milleks oli 320 mullafreesi. Tollikontrolli käigus pöörduti tooteohutuse kahtlusega Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametisse küsimusega, kas kaup vastab Euroopa Liidu nõutele. Kontrolli käigus tuvastasid TTJA kolleegid, et paljudel freesidel puudus CE-märgis ning need seadmed, millel olid CE-märgised, tegelikkuses ei vastanud kehtivatele EL-i nõuetele. Sellega seoses ei lubatud kaupa vabasse ringlusesse hetkeni, kuni kauba saaja tõendab kaupade vastavust EL-i nõuetele. Kaup paigutati ajutiselt tollilattu.

Sotsiaalmeediasse on pandud video selle kohta, kuidas vares kimbutab rotti.

Videos on näha, kuidas rott on hädas, sest kui ta püüab ära joosta, võtab vares tal sabast kinni ja tirib ta tagasi.

Siin on video:

Eesti automaksukoormus on Euroopa kontekstis tagasihoidlik ja jääb alla enamiku Lääne- ja Põhja-Euroopa riikide automaksu tasemele, näitas rahandusministeeriumis valminud analüüs.

Analüüs tõi välja, et rohkelt kriitikat pälvinud automaksu kohta on üks sagedamini kõlanud argumente, et see moodustab liiga suure osa auto hinnast, kuid rahvusvaheline võrdlus näitab vastupidist, vahendab ERR.

„Eesti automaksu koormus on Euroopa kontekstis tagasihoidlik ning jääb oluliselt alla enamiku Lääne- ja Põhja-Euroopa riikide tasemele,” märgitakse analüüsis, tuginedes 31 Euroopa riigi sõidukitega seotud maksude hinnangule.

Kui rahandusministeeriumi algse arvestuse järgi oleks eelmisel 2025. aastal autode registreerimistasu pidanud laekuma 137 miljonit, siis reaalsuses jõudis riigikassasse 64,2 miljonit eurot.

Eesti autoturg kukkus eelmisel aastal 49 protsenti. Selle põhjustas mootorsõidukimaksu registreerimistasu kehtestamine, vahendab ERR.

Edasimüüja Auto Bassadone tegevjuht Veiko Karu sõnul on autoturg vaikselt taastumas. „Täna me oleme umbes 2022. aasta tasemel ja jõuame enne maksu kehtestamise aegsesse perioodi umbes 2028. aastal, kui on võib-olla sama müügitase,” ütles Karu.

Vōrus Kubija metsa all kompostiväljaku kõrval võib kohata faasanit.

Siin on video:

Täna 4. mail kell 16.01 sai Häirekeskus teate tulekahjust Viljandimaal Parika külas turbarabas. Kell 17.55 tõsteti päästesündmus tulekahju ulatuse ja tugeva tuule tõttu päästesündmus neljanda ehk kõrgeima raskusastme põlenguks. Hinnanguliselt põleb 18 hektari suurune ala.

Suure tuule tõttu levib tuli turbarabas kiiresti edasi ja päästjad avastavad järjest rohkem tulekoldeid. Samal ajal seisavad päästjad silmitsi ulatuslikke põlengutega ka Põlvamaal ja Tartumaal.

Vigastatute kohta hetkel teated puuduvad.

Öösel andis Päästeamet teada, et Viljandimaa Parika turbaraba põlengu levik suudeti peatada kell 01.50.

Kustutustööd jätkuvad.

Auto sõitis täna esmaspäeval, 4. mail Saksamaal Leipzigis rahva hulka, on hukkunuid.

Kohaliku politsei teatel on hukkunud vähemalt kaks inimest.

Kohaliku Radio Leipzigi teatel toimus sündmuskohal ka pussitamine. Meedia teatel nähti õnnetuses kahtlustatavat Volkswageni maasturit jalakäijate alal suurel kiirusel sõitmas.

Saksa väljaande Focus poolt intervjueeritud pealtnägija ütles, et hukkunuid võib olla rohkem, kuna sündmuskohal viibinud inimesed olid riidega kaetud.

Reutersi andmetel on mitmed saanud vigastada.

Politsei pressiesindaja sõnul sõitis õnnetusse sattunud sõiduk läbi kesklinna. Võimude teatel sõitis auto kohalikul ostutänaval rahva sekka.

Siin on video:

🚆 🚦 Une voiture a foncé dans la foule à LEIPZIG, faisant de nombreux blessés. L’incident soulève des questions urgentes sur la sécurité des espaces publics. Les autorités enquêtent sur les circonstances exactes de l’événement. (source : presse) pic.twitter.com/xev0OtU7lF

— Le Média Politique (@LeMediaPolitiFR) May 4, 2026

Breaking: Injuries reported after a car rammed into pedestrians in the city center of Leipzig, Germany. pic.twitter.com/8R9xu0o9hh

— PM Breaking News (@PMBreakingNews) May 4, 2026

Politsei palub abi selgitamaks 46-aastase Priidiku asukohta, kes lahkus 1. mail Tartus asuvast kodust ja pole sinna siiani naasnud.

Politsei on kontrollinud Priidiku võimalikke viibimiskohti ja suhelnud lähedastega, kuid seni pole õnnestunud tema asukohta tuvastada. Hetkel teadaolevalt võib mees olla Tartus.

Priidik on 174 cm pikk, keskmise kehaehitusega ja tal on pruunid juuksed. Seljas on mehel beeži värvi jakk.

Politsei palub kõigil, kes on Priidikut näinud või teavad tema asukohta, võtta ühendust häirekeskusega numbril 112.

Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetus on kuni 60 000€. Võru maakonna voor on suletud, Põlva- ja Valgamaa taotlusvoorud on veel avatud.

Toetust antakse tootearenduse, tootmismahtude tõstmise ja automatiseerimise või digitaliseerimisega seotud investeeringuteks. Omafinantseering on 40 protsenti.

Toetus on mõeldud mikro- ja väikeettevõtetele, mis on tegutsenud vähemalt 3 aastat ja kus on loodud vähemalt 1 töökoht.

Ettevõtlusteenused teatab, et aitab dokumentide koostamise ja taotluse esitamisega. Huvi korral kirjuta info@ettevotlusteenused.ee või täida kontaktivorm.

Euroopa päeva ootuses jagub alanud nädalal sündmusi pea igasse Eestimaa nurka. Alates tänasest saab kaheksas Eesti linnas mängida Euroopa-teemalist orienteerumismängu kooliklassidele, toimuvad vestlusõhtud Euroopa Elamuskeskuses, seminarid ja muud väiksemad sündmused Eesti eri paigus. 7. mail avab oma hooviväravad Stenbocki maja ning 9. mai kulmineerub Tallinnas ja Narvas suure vabaõhukontserdiga.

Tallinnas on 9. mail alates kl 12 Vabaduse väljakul kohal ELi liikmesriikide saatkonnad, ELiga seotud organisatsioonid ja Eesti riigiasutused, kes tutvustavad oma tööd ja tegemisi. Pere nooremaid ootab laste- ja noorteala ning lava täidavad esinejad nii meilt kui mujalt. Välisministeeriumi korraldatud kontserdil Tallinnas astuvad üles An-Marlen ja Boipepperoni, Clicherik & Mäx ja Lexsoul Dancemachine. Laval saavad sõna nii president Alar Karis, välisminister Margus Tsahkna kui ka ELi välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas, kes annab üle ka aasta eurooplase tiitli. Pärast kontserti jätkub pidu Paavli Kultuurivabrikus, kus keerutavad plaate Euroopa riikide DJ-d.

Välisminister Margus Tsahkna: „Euroopa Liit tähendab rahu, julgeolekut ja seda, et me ei ole kunagi üksi. Täna töötame selle nimel, et liituda saaksid kõik, kes jagavad neid väärtusi. See on investeering meie ühisesse tulevikku. Kutsun kõiki 9. mail koos tähistama rahu, vabadust ja ühtsust.”

Neljapäeva,  7. mai lõunal avab Stenbocki maja oma hooviväravad, et kutsuda Euroopa päeva tähistama koos valitsuse liikmete, Florian Wahli ning AI-töötoaga. Peaminister Kristen Michali sõnul ei alga Euroopa kusagil kaugel Brüsselis, vaid meie kodukohast ja igapäevastest valikutest. „Euroopa päeval tähistame meisse sügavalt juurdunud väärtusi: õigusriiki, vabadust, inimväärikust ja võrdseid võimalusi. Ühtlasi tuletab see meelde, miks peame otsustavalt panustama nende väärtuste kaitsesse. Eesti on Euroopa Liidus teenäitajana,” ütles Michal.

Ka Narvas tuleb Euroopa päev taas suurelt ja sisukalt. Päev algab pereüritustega Stockholmi väljakul, TÜ Narva kolledžis leiab aset Ida-Viru tulevikumess ning Raekoja platsil on avatud festivaliala, kus muusikalisi elamusi pakuvad Ida-Viru noortebändid. Õhtu naelaks on suurejooneline kontsert Raekoja platsil Narva Linna Sümfooniaorkestri ning Ott Leplandi ja Tanja Mihhailovaga. Õhtu teises pooles võtab lava üle armastatud NOËP. Euroopa päeval viibib Narvas ka peaminister Michal ning Euroopa Komisjoni põlvkondadevahelise õigluse, noorte, kultuuri ja spordi volinik Glenn Micallef.

„Narva jaoks on Euroopa päeva tähistamine eriti oluline, sest Euroopa algab ju Narvast.  Oma üritusega Narva Raekoja platsil soovime pakkuda Ida-Viru inimestele võimalust vaadata tulevikku ja mõelda nende vabaduste ja väärtuste üle, mida Euroopa Liitu kuulumine meile annab,” ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas, kes ka ise Euroopa päeval Narvas viibib.

Euroopa päeva sündmuste peakorraldajad on riigikantselei, välisministeerium, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Euroopa Parlamendi büroo Eestis, kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Euroopa riikide saatkonnad ja kultuuriesindused ning paljud koostööpartnerid väiksemates linnades.  Kõigi Tallinnas ja mujal Eesti linnades toimuvate sündmuste kohta saab lugeda lähemalt www.euroopapäev.ee.

Ajakirjanikel palume oma tulekust Tallinna kontserdile teavitada välisministeeriumit e-posti aadressilpress@mfa.ee. Narva üritustest huvitatud ajakirjanikel palume ühendust võtta COMM-REP-TLL@ec.europa.eu.

Veel kuni homseni saab anda oma hääle tänavuse aasta eurooplase valimisel. Kandidaadid on ajakirjanik ja Postimehe välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja, välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ning Bolti asutaja ja tegevjuht Markus Villig. Oma hääle saab anda siin!

Euroopa päeva tähistamisest Tallinnas ja Narvas on võimalik osa saada ka ETV ja ETV+ vahendusel.

Mis on Euroopa päev? 

9. mail 1950. aastal pidas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman Pariisis kõne, kus esitas idee asuda Euroopas tegema uut liiki poliitilist koostööd, mis muudaks sõja Euroopa rahvaste vahel mõeldamatuks. Ta tegi ettepaneku luua eraldi institutsioon, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas. Vähem kui aasta pärast allkirjastatigi selle organisatsiooni loomise leping ning algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimumine. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks, 9. maid aga tähistatakse Euroopa päevana.

Lõuna päästekeskuse operatiivsündmused 30. aprill – 4. mai 2026. 

Põlvamaa

1. mail kell 15.47 teatati häirekeskusele järelevalveta lõkkest alguse saanud kulupõlengust Põlva vallas Valgemetsa külas. Teataja suutis kulu kustutada ja tule levikut vee ning ämbri abil kontrolli all hoida. Päästjad kustutasid ca kaheruutmeetrise lõkke.

2. mail kell 10.29 teatati liiklusõnnetusest Põlva vallas Vana-Koiola külas, kus sõiduauto oli sõitnud läbi kõrvalhoone ja sealt edasi majja. Kahjuks juht hukkus kohapeal. Päästjad toestasid hoone sõiduki väljavintsimiseks ning avasid auto elektriliste lõikeriistade abil.

Tartumaa

30. aprillil kell 14.06 said päästjad väljakutse Tartusse Sepa tänavale, kus tööstushoones põles ventilatsiooni väljapuhke mootor. Enne päästemeeskonna saabumist püüdsid kohalolnud inimesed tulekahju ohjeldada tulekustutiga. Hoones sees olid keevitusgaasid ja lähedal gaasitrass, inimesed evakueeriti. Tulekolle asus ventilatsioonišahtis, selleni jõudmiseks avasid päästjad metallkonstruktsiooni. Umbes üheruutmeetrine põleng likvideeriti kella 14.40ks.

30. aprillil kell 16.52 käisid päästjad Tartus Ropka tänaval kustutamas suures prügikonteineris aset leidnud ligi kaheruutmeetrilist põlengut.

1. mail kell 18.56 teatati metsa all põlevast kulust Elva vallas Aakre külas. Tulekahju sai alguse laiali läinud lõkkest, omanik suutis 100-ruutmeetrise põlengu enamjaolt kustutada. Päästjad kastsid maastiku veega üle.

2. mail kell 13.24 teatati kraavi sõitnud sõiduautost Tartu vallas Väägvere külas. Sõiduk oli katuse peal, selles olnud kaks inimest väljas. Kannatanutega tegeles kiirabi, üks patsient viidi haiglasse. Päästjad tegelesid süttimisohu kõrvaldamisega ja bensiini lekke peatamiseks vintsiti auto ratastele.

2. mail kell 15.54 teatati laudapõlengust Nõo vallas Meeri külas. Päästemeeskonna kohale jõudmise ajaks põles kõrvalhoone lahtise leegiga süüdates eluhoone, maapealse keldri ja maastiku. Kiirabi vaatas kohapeal üle ühe kannatanu. Päästjad kaitsesid teist mittesüttinud eluhoonet. Kustutamist takistasid kõrvalhoones asuvad gaasiballoonid, kütusemahutid ning erinevat laadi aerosoolipudelid hoones ja selle vahetus läheduses. Lisaks süttisid ümber olnud viis sõiduautot, põlevmaterjaliga järelhaagised ja maastik. Tulekahju lokaliseeriti kella 19.40ks, lõplikult kustutati see kella 21.18 aegu. Kokku põles ligikaudu 1000 ruutmeetrit. Esialgsetel andmetel sai tulekahju alguse lõkkest. 3. mail kell 00.17 käisid päästjad kõrvalhoones lahti võtmas ja läbi loputamas hõõguvaid laepalke, samal päeval kell 14.51 tuli järelkustutada maapealse keldri seinte saepuru soojustust.

3. mail kell 12.39 käisid päästjad kustutamas Tartus Tervise tänaval umbes 200 ruutmeetri ulatuses metsa all ringina põlenud lehti ja kulu. Kohapeal oli palju välgumihkleid, tõenäoliselt oli tegemist kuritahtliku süütamisega.

3. mail kell 15.19 teatas 11-aastane laps, et Tartus Anton Starkopfi tänaval põleb hein. Lapsed kustutasid ligi kaheruutmeetrise pinnase põlengu enne päästemeeskonna saabumist okstega materdades. Esialgsetel andmetel võis tulekahju saada alguse laste mängimisest tulega.

3. mail kell 17.48 said päästjad väljakutse Kambja valda Ülenurme alevikku, kus raudtee ääres põles kulu ja puudealused põõsad. Tõrvandi vabatahtlikud likvideerisid ligi 200-ruutmeetrise tulekahju kella 18.07ks.

Valgamaa

1. mail kell 17.19 käisid päästjad Otepääl Paju tänaval kustutamas ligi 2,5-ruutmeetrisest lõkkest kulusse levinud tuld. Kohalolnud inimene püüdis tulekollet kustutada käsikustutiga, veega ja materdades, kuid kiiresti liikuvast põlengust ise jagu ei saanud. Päästjad likvideerisid umbes 1500-ruutmeetrise võsaaluse maastiku tulekahju kella 18.48ks. Omanik jäi kohapeale silma peal hoidma.

1. mail kell 21.48 teatati häirekeskusele eraldiseisva haagissauna põlengust Valgas Piiri tänaval. Kohalolnud inimestest keegi viga ei saanud, seina vahel asuvat leeki püüti omal käel kustutada. Päästjad avasid tulekoldele ligipääsemiseks saunaahju ja korstna ümbruses olevad seinakonstruktsioonid. Umbes üheruutmeetrine tulekahju kustutati lõplikult kella 22.22ks, inimestele anti juhised edasiseks jälgimiseks. Tõenäoliselt põhjustas põlengu ehituslik puudus.

2. mail kell 12.02 teatati kulupõlengust Valgas Võru tänaval. Põleng sai alguse tünnis põletatud prügist lendunud sädemest. Kohalolnud inimene oli ligi 30-ruutmeetrise tulekahju omal käel kustutanud, päästjad kastsid ala üle. Inimesega viidi läbi tuleohutusalane vestlus.

2. mail kell 16.42 sai häirekeskus teate metsa tagant tõusvast suurest suitsupilvest ja kulupõlengu lõhnast Valga vallas Valtina külas. Põles suures koguses kulu ja tuli oli läinud ka metsa alla. Tulekahju lokaliseeriti kella 17.59ks, misjärel kustutati tulepesasid. Umbes nelja hektari kulu ja 10-ruutmeetrise metsaaluse võsa põleng likvideeriti kella 18.44ks.

3. mail kell 08.45 said päästjad väljakutse Valga linna Võru tänavale, kus naabri elumajast tuli aknast suitsu ning peremees jooksis veeämbriga ringi ja kustutas tulekahju. Päästemeeskonna kohale jõudmise ajaks oli omanik suurema tule maha saanud, ruumid olid suitsu täis. Põles vannitoas asunud boiler ja selle ümbruses olnud riidekaltsud ca üheksa ruutmeetri ulatuses. Päästjad kustutasid põlengukoha veega üle ning igaks juhuks võtsid boileri maha ja viisid välja, ruumid tuulutati. Tõenäoliselt sai tulekahju alguse kütteseadme rikkest.

3. mail kell 17.46 teatati, et Valgas Saviaugu tänaval põleb vana telekas ja tuli läheb kulusse. Päästjad kustutasid umbes 40-ruutmeetrise maastikupõlengu vee ja kululuudadega. Kohapeal nähti varem poisse aerosoolpudelitega mängimas ning käis pauk. Tõenäoliselt oli tegemist kuritahtliku süütamisega, sündmusest teavitati politsei.

Viljandimaa

1. mail kell 19.24 teatati, et Viljandi vallas Riuma külas tuleb tee peal seisva lägapütti transportinud sadulauto kabiini alt leegid. Päästemeeskonna kohale jõudes oli kabiin lausleegis, inimesed said sõidukist välja ja ohus ei olnud. Päästjad likvideerisid tulekahju kella 19.54ks, misjärel jäädi olukorda natukeseks jälgima. Oletatavalt võis põleng saada alguse pidurisüsteemist.

2. mail kell 16.18 said päästjad väljakutse Mulgi valda Sudiste külla, kus vana töökoja juures põles kuusehekk, heinapallid ja kulu. Inimene oli teinud lõket ja vahepeal ära käinud, tagasi tulles oli tuli levinud autokummidest tehtud aiani. Sündmusest teavitati keskkonnaametit. Tulekahju lokaliseeriti kella 16.47ks, sündmus lõpetati kella 18.02 aegu. Kokku põles ligikaudu 150 ruutmeetrit, sh 40 meetri ulatuses umbes ühe meetri kõrgune autorehvidest aed. Päästjad selgitasid mehele, et tugeva tuulega lõket teha ei tohi ja samuti ei tohi lõket jätta järelevalveta.

Võrumaa

1. mail kell 10.02 käisid päästjad aitamas jões vöökohani mutta kinni jäänud kalastajat Rõuge vallas Punsa külas. Kõigepealt üritati meest nööri ja hansalauaga välja aidata, kuid tulutult. Seepeale kutsusid päästjad välja ka ATV, mille vints pandi hansalaua külge ja ATV abil tõmmati vanem meesterahvas jõemudast välja. Härra pidas enda tervislikku seisundit heaks ja läks sündmuskohalt iseseisvalt ära.

1. mail kell 14.26 teatati leegiga põlevast ühekorruselisest kõrvalhoonest Võrus Männiku tänaval. Peremees püüdis enne päästemeeskonna kohale jõudmist tulekahju omal käel kustutada käsikustutiga. Päästjad kaitsesid kõrvalhoonet, tulekahju lokaliseeriti kella 14.57ks. Kokku põles umbes 60 ruutmeetrit, hävis hoone, selle kõrval olnud sõiduauto ning erinevad läheduses olnud materjalid. Omanik läks kiirabiga haiglasse kontrolli. Esialgsetel andmetel sai põleng alguse küünlast.

2. mail kell 14.10 said päästjad väljakutse Võru linna F. R. Kreutzwaldi tänavale, kus inimene kukkus 2-3 meetri kõrguselt remondis olnud korterites šahti. Šaht oli väga kitsas ning meest selle kaudu kätte polnud võimalik saada. Kannatanu päästmiseks tuli avada alumise korruse korteri uks, selleks kutsuti kohale ka politsei. Päästjad avasid ukse ja toimetasid patsiendi kiirabiautosse.

2. mail kell 19.27 käisid päästjad kustutamas kulupõlengut Võru vallas Alakülä külas. Tulekahju lokaliseeriti kella 19.52ks, kokku põles umbes üks hektar maastikku ja puiduhunnikud. Inimesega vesteldi ja ta tunnistas, et on mitu päeva järjest põletanud kulu ning nõustus, et tema tegevus oli väär. Läbi viidi lühimenetlus ja mehele määrati trahv.

3. mail kell 12.42 teatati lauavirna ja kulu põlemisest Võru vallas Kanariku Külas. Helistaja püüdis tulekollet ämbri ja veega ise kustutada, päästjad likvideerisid tulekahju kella 13.07ks. Põlemise hinnanguline pindala oli 110 ruutmeetrit. Arvatavasti sai põleng alguse sauna kütmisel korstnast kuivade lehtede ja kulu sisse kukkunud sädemest.

Lõuna-Eesti pommigrupp

Möödunud nädalal reageerisid demineerijad lahingumoona väljakutsele.

• Antsla vallas Visela külas tuli pinnase koorimise käigus välja üks mürsk, mis hävitati lõhkamiskohas.
• Tõrva vallas Puide külas avastati võsatööde käigus kaks miinipilduja miini, mis hävitati lõhkamiskohas.
• Tartu vallas Kõrveküla alevikus leidis detektorist ühe mürsu, mis lokaliseeriti hilisemaks hävitamiseks.
• Võru vallas Kääpa külas leidis detektorist ühe mürsu, mis hävitati lõhkamiskohas.
• Antsla vallas Visela külas avastati kaevetööde käigus üks käsigranaat, mis hävitati kohapeal.
• Tõrva vallas Patkülas tuli kivikorjel välja kaks miinipilduja miini, mis hävitati lõhkamiskohas.
• Põltsamaa vallas Lahavere külas leiti metsaistutuse käigus üks mürsk, mis lokaliseeriti hilisemaks hävitamiseks.
• Võru vallas Juraski külas tuli põllutööde käigus välja üks mürsk, mis hävitati lõhkamiskohas.
• Tõrva vallas Koorkülas avastas detektorist ühe miinipilduja miini, mis hävitati lõhkamiskohas.
• Peipsiääre vallas Koosalaane külas tuli põllutööde käigus välja üks mürsk, mis lokaliseeriti hilisemaks hävitamiseks.
• Kanepi vallas Sirvaste külas leiti jalutamiseks ajal üks mürsk, mis lokaliseeriti hilisemaks hävitamiseks.
• Tõrva vallas Koorkülas tuli kivikorje käigus välja üks mürsk, mis lokaliseeriti hilisemaks hävitamiseks.
• Järva vallas Järva-Jaanis avastati puude istutamisel üks mürsk, mis lokaliseeriti hilisemaks hävitamiseks.

NATO õhuturbemissioonil osalevad Prantsuse hävitajad Rafale pidasid kinni kaks Vene hävitajat Su-24, mis olid sisenenud Balti riikide õhuruumi ilma lennuplaanita.

[ 🇫🇷 FRANCE | 🇷🇺 RUSSIE ]

🔸 Deux Su-24 russes ayant pénétré sans plan de vol dans l’espace aérien des pays baltes ont été interceptés par des Rafale français engagés dans la mission de police du ciel de l’OTAN. pic.twitter.com/YpdKhDqr0B

— Little Think Tank (@L_ThinkTank) May 3, 2026

3. mail toimus Järvamaal Naiskodukaitse üle-eestiline esmaabi erialavõistlus, kus selgitati välja parimad esmaabiandjad. Juba kümnendat korda toimunud võistluse võitis Võrumaa ringkond, teise koha sai Harju ringkonna I võistkond ning kolmanda Põlva ringkond.

Naistel tuli rajal läbi ca 15 km ning lahendada teele jäävates tegevuspunktides ülesandeid. Oma esmaabi andmise oskusi, teadmisi ja loovust said osalejad näidata nii mürgistuse, sünnituse, elustamise, lahastamise teemadel kui ka näiteks takistusrajal. Punkte oli igale maitsele ning päeva jooksul jagus naistele nalja ja naerugi. Kokku oli rajal 14 naiskonda 12st ringkonnast, kusjuures Harju ringkond oli esindatud kahe naiskonnaga. Esimesteks suunanäitajateks ehk null-tiimiks olid Järva ringkonna kodutütred.

Võistluse peakorraldaja Karin Kont sõnas, et Naiskodukaitse esmaabi võistluse korraldamine oli vastutusrikas ja väljakutset pakkuv tegevus: „Eelmistest aastatest oli teada, et võistlemas on lisaks baasväljaõppe läbinud naiskodukaitsjatele ka õppinud meedikuid – parameedikuid, õdesid, arste. Seetõttu tuli ülesandeid välja mõeldes eriliselt pingutada.” Peakohtuniku Tiina Silla sõnul oli näha, et raja raskus oli sobiv ja jõukohane kõigile: „Ka punktikohtunikud kiitsid naiskodukaitsjate kõrget taset esmaabi andmises – tundus nagu oleks tuldud otse täiendkoolituselt.”

Võidu viis koju Võrumaa ringkonna võistkond koosseisus Annika Sing, Eleri Dräbtsinski, Kristel-Elis Siidra ja Kelly Silla, võistkonna esindajaks Anne-Ly Rüütli. Võidutiimi sõnul oli võistlus väga hästi korraldatud, igas kontrollpunktis sai soorituse järel ka koheselt tagasisidet ehk võimalusi teadmisi ja oskusi täiendada. Võidu tõi lisaks teadmistele ja vilunud oskustele aga rahulik tempo – enne ülesande sooritust võeti korraks aeg maha ning mõeldi plaan läbi, jagati vastavalt liikmete tugevustele rolle jne.

Teise koha sai Harju ringkonna I võistkond koosseisus Kaire Vahur, Pille Põder, Triin Mölder ja Katrin Naber, võistkonna esindajaks Marge Nõmm.

Kolmanda koha saavutas Põlva ringkonna võistkond koosseisus Ronja Tork, Riina Schmeimann, Triinu Laan ja Carmen Kägo.

Naiskodukaitse esmaabi võistlust korraldatakse üle kahe aasta, sel korral oli korraldajaks Järva ringkond. Võistlust aitasid korraldada Kaitseliidu Järva malev, Kodutütarde Järva ringkond ja Noorte Kotkaste Järva malev.

Naiskodukaitse on üle-eestiline vabatahtlik naisi koondav organisatsioon, mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse läbi Kaitseliidu tegevuses osalemise, kodanike harimise ning isamaaliste traditsioonide hoidmise. Ühe olulise suunana arendab Naiskodukaitse elanikkonnakaitse valdkonda. Iga Naiskodukaitse liige suudab hädaolukorras ise hakkama saada ja ka teisi aidata. Praeguse seisuga on Naiskodukaitses pea 4000 liiget.

Käesoleval nädalal toob kaitseväe sõjaline õppus Kevadtorm 2026 endaga kaasa aktiivse lennutegevuse kogu Eesti territooriumi kohal, mille käigus kasutatakse nii ründe- kui hävituslennukeid ja mehitamata õhusõidukeid. Treeninglendude käigus võib toimuda ka ülehelikiirusel lende, mis toimuvad koordineeritult tsiviillennujuhtimise teenistusega ning selleks ettenähtud lennukõrgustel.

Lennud on planeeritud toimuma 4. – 10. maini üle Eesti, ajavahemikul kell 10–22. Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga). On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest, kuid võimalusel püütakse asustatud alasid siiski vältida. Ülehelikiirusel lendamisel kaasneb lööklaine ning ülehelipauk, mis võib sarnaneda suurtüki lasu või plahvatusega.

Kõik lennuharjutused viiakse läbi kooskõlas Eesti seadustega ning neid korraldatakse kokkuleppel transpordiameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-iga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennuvahendid baseeruvad Eestis Ämari lennubaasis ja Leedus Šiauliai lennubaasis. Kõik treeninglennud ning nende elemendid on vajalikud selleks, et oleks tagatud NATO lennuvahendite valmidus õhuintsidentidele reageerimiseks.

Esmaspäeval, 4. mail algas ligi kuu aega vältav sõjaline õppus Kevadtorm 2026, millel osaleb tipphetkel üle 12 000 Eesti ja liitlasriikide sõduri.

Tänavuse Kevadtormi eesmärk on harjutada Eesti diviisi ja liitlaste koostöös kaitsvate operatsioonide planeerimist ning elluviimist konventsionaalse sõja tingimustes. Paralleelselt tõhustatakse Eesti ja liitlasriikide üksuste vahelist koostööd, kaasates ka teised väeliigid ning väejuhatused. Peamisteks treenitavateks üksusteks on diviisi 2. jalaväebrigaad ja Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkond.

Kevadtorm toimub alates 4. maist kuni 1. juunini peamiselt Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võru maakonnas ning Kirde-Lätis. Õppuse osaline korraldamine Kirde-Lätis võimaldab tugevdada piiriülest sõjalist koostööd ning harjutada ühiselt piiriregioonis opereerimist. Läti territooriumil korraldatavates õppelahingutes osalevad nii Eesti, Läti, Prantsusmaa kui ka Ühendkuningriigi üksused.

Õppusel osaleb ka Ühendkuningriigist Eestisse toodav 4. brigaad, mis võimaldab harjutada nii üksuse kiiret ümberpaigutamist, sealhulgas nii saatva kui vastuvõtva riigi tegevusi, kui ka täiendava brigaadi integreerimist diviisi manöövrisse.

Kevadtormile planeeritud harjutustesse on viidud sisse Ukrainas toimuva Venemaa algatatud sõja käigus saadud õppetunnid nii kaitsetegevuse kui ka mehitamata süsteemide kasutamise osas.

Lisaks korraldab kaitsevägi Kevadtormi raames koos kaitsetööstusettevõtetega mitmete uute lahenduste testimise, mille käigus saavad kaitsetööstusettevõtted koos kaitseväe üksustega oma tooteid maastikul reaalse tegevuse käigus proovile panna. Testimist korraldab tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus ning selle eesmärk on võimalikult reaalelulistes tingimustes välja selgitada toimivad lahendused, mis vastavad kaitseväe vajadustele.

Õppus Kevadtorm 2026 toimub mitmes erineva intensiivsusega etapis. Õppuse alguses, 4. kuni 9. maini on sissejuhatava osana diviisi juhtimispunktiõppus, aga juba alates 10. kuni 22. maini toimub üle kogu Eesti kõigepealt üksuste kokkuharjutamine ning seejärel juba õppelahingud peamiselt Kagu-Eestis ja Kirde-Lätis. Kevadtormi viimases etapis, 23. maist kuni 1. juunini toimuvad määratud üksustele lahinglaskeharjutused kaitseväe keskpolügoonil.

Õppuse vältel kasutatakse erinevaid imitatsioonivahendeid, sealhulgas paukpadruneid, õppegranaate ja valgusrakette. Rasketehnika, lennuvahendite ja imitatsioonivahendite kasutamine võib tekitada tavapärasest rohkem müra. Kuna valjud helid võivad häirida nii lapsi kui koduloomi, palub kaitsevägi hoida võimalusel õppuste piirkondades mürapelglikud loomad siseruumides ning selgitada lastele toimuva põhjust.

Kevadtorm 2026 toob endaga kaasa aktiivse lennutegevuse kogu Eesti kohal, mille käigus kasutatakse nii ründe- kui hävituslennukeid ja mehitamata õhusõidukeid.

Samuti võib õppuse ajal ja järel näha Eesti teedel tavapärasest oluliselt tihedamat kaitseväe ja liitlasüksuste sõidukite liiklust. Militaarsõidukite kolonnid koosnevad reeglina 10-15 sõidukist, mis liiguvad tavapäraselt kuni 70 km/h. Peamised kolonnide liikumised toimuvad:

• 6. – 10. maini Paldiski-Jüri-Tartu-Võru-Valga suunal;
• 10. – 15. maini Ikla-Pärnu-Võru ja Valga-Võru suundadel;
• 12. – 16. maini Tapa-Tartu-Võru-Valga suunal.

Kevadtormil osalejad teevad omalt poolt kõik võimaliku, et vältida liikumiste või väljaõppetegevuste käigus tsiviilkeskkonna sh taristu või muude objektide kahjustamist. Paraku ei ole alati võimalik intensiivse sõjalise õppuse ning rohkearvulise suurte ja raskete militaarsõidukite liikumise juures tekkida võivaid kahjustusi täielikult ennetada või välistada. Kui kellegi omand peaks õppuse kestel õnnetu juhuse tõttu kannatada saama, siis palub kaitsevägi kahjude fikseerimiseks võtta ühendust õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskonnaga kontaktidel kevadtorm@mil.ee või +372 5745 0884.

Kevadtormi planeerib ja juhib Eesti diviisi staap ning õppusest võtavad osa nii maa-, õhu- kui mereväe üksused, sealhulgas 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, küberväejuhatus, õhuvägi, merevägi kui ka teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Liitlas- ja partnerriikidest osalevad õppusel Ameerika Ühendriikide, Kanada, Leedu, Läti, Madalmaade, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi, Ukraina ja Ühendkuningriigi relvajõudude esindajad.

Kevadtorm 2026 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist ning tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui ka liitlas- ja partnerriikide sõdurid. Esimene õppus Kevadtorm korraldati 2003. aastal ning tegu on järjekorras 20. Kevadtormi nime kandva õppusega. Aastatel 2015, 2018, 2022 ja 2025 toimus õppuse Kevadtorm asemel õppus Siil.

Hommikune soojus Võrumaal täna esmaspäeval, 4. mail kell 8.30.

Täna päeval on oodata 23 kraadi sooja. Homsest hakkab ilma jahenema. Reedel on päeval ainult 9 kraadi sooja.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 04. mai 2026:

vene konveier töötas, aga paljus paigus edenes hoopis Ukraina. Punase väljaku hetkeseis peaks olema kodanikes frustratsiooni tekitav…

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Vähemalt üks droon jõudis punasest väljakust 7km kaugusele.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: seis paraneb nii põhja kui lõunalõigus.

6. Siversk: hetkel ok.

7. Bahmut: muutusteta rindejoones aga pisu siiski muret tekitav.

8. Donetsk: võiks öelda, et Ukraina omad ei lase end vene konveierist häirida ja edenevad hoopis ise.

9. Lõunarinne: Ukraina u 4 km edenes.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa riigiduuma süüdistas Balti riike NSV Liidust lahkulöömise lepingute rikkumises.

12. Esimest korda pärast 2024. aastat hakkas venemaa sõjas Ukrainaga territooriumi kaotama.

13. Saksamaa valmistab oma suurimat tsiviilsadamat ette sõjaks ja saadab Leetu tankibrigaadi.

14. venemaa kaitseministeerium soovib saada kontrolli natsionaliseeritud ehitusfirmade üle.

15. vene häkker, kes sihikule võttis ülemaailmseid nafta- ja gaasirajatisi, tunnistas end süüdi.

16. venemaa võimud tahavad muuta interneti riiklikult kontrollitavaks infrastruktuuriks.

17. Lühiuudised

Langenud Ukraina sõduri surnukeha kõrvalt leiti lapse joonistus kirjaga: „Isa, tule koju võiduga.”

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 148 lahingukokkupõrget. Enamus rünnakuid Kostjantõnivkast kuni Huliaipoleni (78). Mujal pigem ütleks, et keskmisest rahulikum. Eilsest päevast polnud veel videosid laekunud, et arvata, miks vene pool 6 tanki kaotas, et kas mõni neist ka kuskil rünnakul osales või tabataksegi neid kuskil possal suurtükiks olemise ajal. Eks näis, mitu päeva veel läheb, et vene pool suudaks mõnes lõigus jälle tugevalt tempot tõsta. Küll on seda vene poole pisu vast segadust ära edukalt kasutanud Ukraina omad aga sellest allpool.

Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku kahe raketiga, viis läbi 86 õhurünnakut ja heitis alla 312 juhitavat pommi (vist uus rekord). Lisaks kasutas vaenlane 10 394 kamikaze-drooni ja sooritas 3384 kaudtulelasku, sealhulgas 37 mitmekordsete raketisüsteemidega. Eks see lennukipommide arvu tasapisi tõus ning ikka tihe droonipilv enim muret teevad. Küll on jätkuvalt kõrged nii vene poole kaudtuleüksuste kui muu tagalatoetuselemendi tabamised ning videodest on näha, et paljus paigus ei oska veel vene pool tunnetada Ukraina tapjadroonide löögikaugusi…

1. venemaa eilne päevane õhurünnak Dniprole tappis ühe ja sai haavata 11 inimest, teatasid piirkondlikud võimud. Ohvrite arv järgnes linnale päevasel ajal sooritatud raketirünnakule, mis kahjustas ka tsiviilinfrastruktuuri.

Pühapäeva pärastlõunal toimunud vaenlase rünnakus Zaporižjale sai vigastada üheksa inimest, sealhulgas 12-aastane tüdruk ja 2-aastane laps.

vene pool on ründas Dnipropetrovski oblasti kolme rajooni droonide ja suurtükiväega enam kui 20 korda, kahjustades infrastruktuuri, elamuid ning tuletõrje- ja päästeteenistusi.

Hersoni oblastis hukkus venemaa agressiooni tagajärjel 24 tunni jooksul üks inimene ja sai vigastada 12 inimest, sealhulgas üks laps.

2. 3. mai öösel algatasid Ukraina relvajõud ulatusliku droonirünnaku Leningradi oblastis. Rünnaku sihtmärgiks oli Primorsk, mis on üks Läänemere suurimaid ekspordisadamaid, ütles oblasti kuberneraleksandr drozdenko. Ta ütles, et rajatises puhkes tulekahju, mis kustutati hommikuks. Naftareostust ei toimunud. Samal ajal jätkub tulekahju sadamas NASA FIRMS-i andmete kohaselt, mis jälgib termilisi anomaaliaid. Astra teatab võimalikest kahjustustest naftaterminalile ja Pantsiri õhutõrje raketi- ja suurtükisüsteemile. Kokku tulistati oblasti kohal alla üle 60 drooni, lisas kuberner.

SSO kinnitaseile öösel toimunud rünnakut Karakurti raketilaevale, mis vedas kaheksat Kalibri raketti.

Zelenski ütles eile, et Ukraina väed ründasid Novorossiiski sadama sissepääsu juures kahte vene varilaevastiku laeva. Ta ütles, et tankereid on aktiivselt kasutatud nafta transportimiseks ning need said pihta operatsioonis, mida juhtis peastaabi ülem Hnatov ning viisid läbi merevägi ja SBU.

Täna öösel jälle 240 drooni venemaa ja okupeeritud alade sügavusse liikus.

Ukraina väed algatasid 4. mai öösel Moskva vastu droonirünnaku. Sotsiaalmeediasse postitatud videotes näib olevat näha drooni madalal kõrgusel Moskva poole lendamas vahetult enne kella 1 öösel kohaliku aja järgi. Elanikud teatasid pealinnas varsti pärast seda valjude plahvatuste kuulmisest. Fotod näitavad linnas asuva kõrghoone ülemise korruse kahjustusi, mis annab aimu Mosfilmi tornist, luksushoonest, mis asub linna keskusest läänes. Droonijäänuseid nähti ka allpool tänaval laiali pillutatuna, kui päästemeeskonnad sündmuskohal töötasid. Rünnak näib olevat üks sügavamaid rünnakuid Moskva kesklinna elamurajoonidele, mis toimus umbes seitse kilomeetrit linna kesksest punasest väljakust läänes ja kolm kilomeetrit venemaa kaitseministeeriumi hoonest.

Plahvatuste seeria täna öösel okupeeritud Luhanskis.

3. Sumõ: rindejoones muutusteta, ootab siiski suuremat surve kasvu, sest esmalt on vaja täita putini otsene käsk luua piiriäärne puhvertsoon ja teiseks siduda max Ukraina vägesid.

4. Harkiv: senised uued jõgede ületused pole viimastel päeval vene poolele edu toonud.

5. Kupjansk-Kreminna: nii ja naa.

Kupjanski linnast mõni kõlakas ja video läbi lipsab, aga need mitemid päevi vanad, aga annavad lootust, et kesklinnas haigla territooriumil on Ukraina väidetavate vene possade vahel tugevamalt kanna maha saanud ja võib arvata, et segab seal tuntavalt vene üksuste kvartalite vahelist liikumist. Igatahes on vene pool asunud tihedamalt haiglat pommitama.

Lõuna pool Lõmanist kagus on Ukraina omad suutnud taastada enda possasid ning omavad kontrolli osaüle Ozerne külast (kaotasid kontrolli küla üle u nädal tagasi). Lisaks on infokilde, et Lõõmanist kirdes ja idas suudab Ukraina tasapisi puhastada ala ja võimalik, et mehitada seal uusi eesmisi possasid.

6. Siversk: tundub, et vene soldatite teekonnad on suht ühesugused isegi varjatud aladel ja see soodustab nende leidmist ja tabamist. Njah, ikka on lihtsam juba sissetallatud teeerada pidi liikuda… eks võib arvata, et seal on ka ees piisavalt jalaväemiine, igatahes edeneda pole enam suudetud.

7. Bahmut: FAB-1500 (1,5 tonnine juhitav lennukipomm, millest pool lõhkeaine) viskamine Kostjantõnivkasse linna keskele annab aimu tõusvast frustratsioonist, et no ei saada linna kätte. Purustusi toob selline elukast palju ning mitu suurt kortermaja võib korraga kokku kukkuda. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. Küll pisu hetkel enam mures linnast lääne-edela vahel oleva Dovha Balka külas toimuva üle. Seni pole Ukraina omad nii kaugele jõudnud vene soldateid likvideerida, kuigi neid droonidega töödeldakse ja see on lõik, mis hetkel kõikse ohtlikum linna logistikaahela toimise piiramiseks, eriti kui sealt edasi saadakse.

8. Donetsk: Ukraina omad jätkavad üllatamisega ja on suutnud end nihutada ka Rodõnske linna lõunakvartalitesse. Hetkel ei hakka arvama, kuidas see neil õnnestus aga muutus pole paha ja sellise suundumuse jätkumine võib hakata muutma olukorda nii Pokrovskis kui Mõrnohradis positiivses suusnas.

9. Lõunarinne: idalõigus muutusteta ja läänelõigus on Ukraina omad vähemalt 4 kilomeetrit edenenud.

Idalõigus hallis alas askeldamine jätkus, uusi püsivaid possasid kummagi poole poolt ei tuvastanud.

Läänelõigus Stepnohirski juures on Ukraina omad kanna maha saanud asula suvilate piirkonnas ja hetkel vene pool üritab droonidega ala puhastada. Olukord näitab, et tasapisi siinne vene sillapea väheneb kui suudetakse jõuda vähemalt Kamjanskeni, siis sealne väiksem jõgi annaks võimaluse pisu lihtsamalt olukorda kontrollida.

10. Herson: muutusteta. Eks vast paadiralli jätkus ning mõni vene poole pingutus Antonovski sillapea likvideerimiseks.

11. Balti riigid rikkusid NSV Liidust lahkumisel antud lubadust tagada oma etnilistele vene elanikele õiglased elutingimused, teatas venemaa riigiduuma SRÜ asjade ja kaasmaalastega suhete komitee esimene aseesimees konstantin zatulin. Ta usub, et need riigid laskusid hiljem üha enam russofoobiasse, kusjuures Läti ja Eesti on selles osas eriti silmapaistvad.

„Nad petsid märkimisväärset osa oma elanikkonnast – peamiselt etnilisi vene elanikke –, sest nad lubasid Nõukogude Liidust lahkulöömise arutelude ajal avalikult, et kõik elavad õnnelikus iseseisvas riigis, kuid algusest peale tutvustasid nad mittekodanike mõistet,” märkis zatulin.

Tema hinnangul moodustasid mittekodanikud 30% Eesti ja 40% Läti elanikkonnast. „See oli pettus: et ükskõik kui kaua te Lätis elate ja töötate, olete te autsaiderid ja peate oma lojaalsust mitmel viisil tõestama ning mis kõige tähtsam, me teeme kõik endast oleneva, et teie ellu võimalikult palju raskusi tekitada,” lõpetas zatulin.

Need avaldused tehti samal ajal, kui riigiduumas esitati seaduseelnõu, mis lubaks putinil venelaste tagakiusamise korral välismaal vägesid kasutada. Aprilli keskel kiitsid saadikud dokumendi esimesel lugemisel heaks. riigiduuma spiiker vjatšeslav volodin rääkis vajadusest Balti riikides hullude päid jahutada ja kaitsta seal elavaid venelasi alandamise ja tagakiusamise eest.

Varem hoiatasid lääne luureagentuurid, et putin võib NATO-t rünnata enne 2030. aasta lõppu. Saksa luureagentuuri BND juht hoiatas venemaa provokatsioonide ohu eest Balti riikides, sarnaselt Krimmi stsenaariumiga, samas kui Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius märkis, et see võib juhtuda juba 2028. aastal. Aprilli lõpus andis Poola peaminister Donald Tusk mõista, et putin alustab NATO vastu sõjalist rünnakut lähikuudel.

USA-s asuva Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikute sõnul on venemaa alliansiga konfliktiks valmistumise nn nullfaasis: sõjaväeringkondi reorganiseeritakse, Soome piirile rajatakse baase ning Euroopas teatatakse sabotaažist, GPS-i segamisest ja muudest intsidentidest.

12. Aprillis kandsid venemaa väed sõjas Ukrainaga neto territoriaalseid kaotusi, kaotades kontrolli 116 ruutkilomeetri üle, teatas Ameerika Sõjauuringute Instituut (ISW). Analüütikute sõnul on see esimene kord pärast Ukraina relvajõudude sissetungi Kurski oblastisse 2024. aasta augustis. See arv hõlmab ainult tegelikult kontrolli all olevaid territooriume, välja arvatud tsoonid, kuhu väed võisid tungida vaid ajutiselt ilma tugipunkti kindlustamata.

Samal ajal aeglustub ISW andmetel venemaa armee edasiliikumise tempo jätkuvalt. Kui 2025. aasta alguses liikus see keskmiselt 9,76 ruutkilomeetrit päevas, siis 2026. aasta esimese nelja kuu jooksul oli see näitaja 2,9 ruutkilomeetrit. Viimase kuue kuu jooksul (novembrist aprillini) on venemaa vallutanud 1443,35 ruutkilomeetrit, võrreldes 2368,38 ruutkilomeetriga eelmise aasta samal perioodil.

ISW omistab venemaa pealetungi aeglustumist Ukraina maapealsetele vasturünnakutele ja keskmise ulatusega rünnakutele, sealhulgas droonide aktiivsele kasutamisele. Blogija Mihhail Zvintšuk, kes on lähedal venemaa kaitseministeeriumile, tunnistas samuti, et arvestades Ukraina droonide arvu väikestes õhujõududes ja venemaa ründegruppide väiksust, ei suuda väed füüsiliselt kõrget pealetungitempot säilitada.

Lisaks on juurdepääsu kaotamine Starlinki terminalidele Ukrainas ja Telegrami blokeerimine süvendanud venemaa armee juhtimis- ja kommunikatsiooniprobleeme.

Ilm mõjutab ka pealetungi. 2025.–2026. aasta talv oli külmem ja niiskem kui eelmisel aastal. See süvendas kevadise sula mõju – perioodi, mil vihm ja sulav lumi halvendavad järsult varustuse liikumistingimusi.

Samal ajal on venemaa väed alates 2025. aasta sügisest hakanud aktiivselt kasutama taktikat, mille kohaselt tungitakse väikestesse gruppidesse hallidesse tsoonidesse neid täielikult vallutamata. ISW andmetel kasutab kaitseministeerium selliseid operatsioone, et luua mulje edasiminekust kogu rindel ja teatada kremlile edudest. Praktikas on aga paljud neist tsoonidest endiselt vaidlustatud ja pideva tule all mõlemalt poolt.

ISW andmetel suutis venemaa aprillis edasi tungida või tungida vaid 28,28 ruutkilomeetrile ja viimase kuue kuu jooksul kokku 1716,42 ruutkilomeetrile. Tegelikult kontrollitav territoorium on aga 1443,35 ruutkilomeetrit.

13. Saksamaa on alustanud oma tsiviiltaristu kohandamist relvastatud konfliktides kasutamiseks. Bloombergi andmetel eraldab Berliin 1,35 miljardit eurot Euroopa suurima Põhjamere sadama moderniseerimiseks, mis asub Bremerhavenis ja on spetsialiseerunud sõidukite transpordile. Vahendeid kasutatakse laadimisdokkide tugevdamiseks, et võimaldada sõjavarustuse, sealhulgas 60-tonnise Leopard tanki, transportimist tulevastele rinnetele.

Projekt on osa Saksamaa ulatuslikest ettevalmistustest potentsiaalseks sõjaks. Väljaande andmetel mängiks riik venemaa rünnaku korral Euroopale võtmerolli NATO liitlaste varustamisel, arvestades oma keskset geograafilist asukohta ja tööstusressursse.

Samal ajal on Saksamaa alustanud tankibrigaadi moodustamist Leedus. Bildi andmetel kavatseb Berliin tagada selle lähetamise iga hinna eest 2027. aasta lõpuks. Brigaadi peakorter on juba Vilniuses töökorras. Väljaande andmetel viiakse kõik Bundeswehris, mis pole kindlalt kindlustatud, uude 45. tankibrigaadi. Selle ülem kindral Christoph Huber teatas, et üksus hakkab NATO kohustuste raames kaitsma idatiiva iga sentimeetrit.

Alates 2017. aastast on Leedus paiknenud ka Saksamaa juhtimisel tegutsev rahvusvaheline lahingugrupp. Ukraina sissetungi ajast korraldavad väed vabariigis iga kuue kuu tagant õppusi, harjutades lahingoperatsioone venemaa vastu. Samal ajal ehitab Leedu kiiresti infrastruktuuri Saksa vägede majutamiseks. Valgevene piiri lähedal asuva Rudninkai polügooni lähedale ehitatakse suur sõjaväebaas, mis on mõeldud mitme tuhande sõduri majutamiseks. Eelväeüksus loodetakse sinna moodustada 20 kuu jooksul.

22. aprillil esitles Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius esimest kaitsestrateegiat pärast Teist maailmasõda, mille eesmärk on suurendada Saksa armee suurust 460 000 meheni ja muuta see 2039. aastaks Euroopa tugevaimaks. Dokumendis nimetati venemaad peamiseks ohuks. Pistorius rõhutas, et kreml valmistub sõjaliseks vastasseisuks NATO-ga ja peab sõjalise jõu kasutamist õiguspäraseks vahendiks oma huvide edendamiseks.

14. venemaa kaitseministeerium on teinud ettepaneku anda ehituse ja ehitusmaterjalide tootmisega tegelevate natsionaliseeritud ettevõtete varade haldamine talle üle armee vajaduste rahuldamiseks. See hõlmab korralduse eelnõu kohaselt riigile üle antud aktsiaid, maatükke, masinaid ja seadmeid. Praegu antakse selline vara tavaliselt üle Föderaalsele Riigivara Halduse Agentuurile (Rosimuštšestvo) ning seejärel müüakse või jaotatakse ümber. Uus mehhanism näeb ette selle üleandmise Kaitseministeeriumile ilma igasuguste vaheetappideta, et see saaks omandatud võimsust koheselt kasutada riigikaitse lepingute täitmiseks kapitaliehituses.

„Hindamise, müügi, eelarve laekumiste, uute ostude ja uute lepingute ahel võtab aega ja võib müügil kaasa tuua allahindluse. Varade otsene suunamine sõjalise ehituse sektorisse võimaldab ressursse kiiremini sihtotstarbeliselt kasutada, olgu selleks ekskavaator, ladu, tootmisüksus, seadmed või ettevõtte kontroll töövõtja üle,” selgitas väljaandes „Парламентская газета” venemaa riigiduuma vara, maa ja omandisuhete komitee esimees sergei gavrilov.

Tema sõnul võimaldab see kaitseministeeriumil juhtida ettevõtet aktiivse tootmisüksusena, kasutades selle seadmeid, materiaalseid ressursse ja lepingulisi suhteid. gavrilov rõhutas, et see ei tühista ettevõtte kohustusi. „Loomulikult ei anta töötajaid üle omandina, litsentse ei anta eraldi üle kaitseministeeriumile ning võlad, lepingud ja töösuhted jäävad juriidilise isiku enda sisse,” selgitas asetäitja.

2025. aastal natsionaliseeriti peaprokuratuuri nõuete kohaselt 32 strateegilist ettevõtet väärtusega 2,5 triljonit rubla (25 miljardit eurot), nagu teatas osakonna juhataja aleksandr gutsan aprillis. Märtsis teavitas ta ka putinit 4 triljoni rubla väärtuses eraettevõtete arestimisest. Föderaalse Varahalduse Agentuuri andmetel oli venemaal märtsi keskpaigaks natsionaliseeritud 805 ettevõtet. Nende hulgas võib kaitseministeeriumile huvi pakkuda Tšeljabinski Elektrometallurgiatehas (CHEMP), mis toodab armatuurvarda ja hoonekarkasside tootmisel kasutatavaid ferrosulameid.

15. Bloomberg teatas 1. mail, et mitme riigi kriitilise nafta- ja gaasitaristu kahjustamises süüdistatav vene häkker on nõustunud end süüdi tunnistama USA föderaalses kohtuasjas, mille eest võidakse karistada kuni 27-aastase vangistusega. Artem Vladimirovitš Revenski, tuntud ka kui „Digit”, süüdistati eelmisel kuul vandenõus kaitstud arvutite kahjustamiseks, pettuses interneti teel ja identiteedivarguses. Ta sõlmis 30. aprillil California föderaalprokuröridega kokkuleppe, mis sisaldab soovitust karistuse vähendamiseks.

Prokuröride väitel oli Revenski osa venemaa valitsuse toetatud häkkerirühmitusest nimega Sektor 16, mis sihtis riike, mida peeti venemaa valitsuse vaenlasteks, vastavalt Bloombergile viidatud föderaalkohtu dokumentidele. Võimude sõnul tungis rühmitus USA-s, Ukrainas, Saksamaal, Prantsusmaal ja Lätis nafta- ja gaasitoimingutega seotud tööstussüsteemidesse ja kahjustas neid.

Peamiselt venemaal elanud Revenskii võeti USA-s vahi alla 2. novembril 2025 pärast Dominikaani Vabariigis vahistamist ja New Jerseysse lennutamist.

Kohtudokumentides kirjeldatakse Sektor 16 väidetavaid vandenõusid, sealhulgas plaane Ukraina infrastruktuuri saboteerimiseks. Prokuröride sõnul püüdis rühmitus häirida Kiievi bensiinijaamade tööd ja sulgeda riigi elektrivõrk. Ühes võimude viidatud vestluses rääkis Revenskii kaasosalisele plaanist lülitada Ukrainas elekter kolmeks päevaks välja, kuigi pole selge, kas see katse õnnestus.

Prokuröride sõnul pääsesid Sektor 16 häkkerid 2025. aasta septembris ligi maagaasirajatisele Ukrainas Poltaavas. Uurijate poolt läbi vaadatud sõnumid näitavad, kuidas Revenskii arutas plaane füüsilise kahju tekitamiseks riistvara ründamise, torujuhtmete deformeerimise ning ventilatsiooni- ja gaasi väljatõmbeseadmete ülekoormamise teel.

Sektor 16 pälvis avalikkuse tähelepanu esmakordselt 2025. aastal pärast seda, kui ta väitis pimeveebis, et ründas Texase naftaettevõtet.

USA justiitsministeeriumi andmetel ilmus see algaja tasemel venemaa-meelne häkkerirühmitus avalikkuse ette 2025. aasta jaanuaris, kui postitas video koos venemaa häktivistide rühmitusega Z-Pentest (tuntud ka kui venemaa Taassündinud Küberarmee ehk CARR), mis näitas nende kübersissetungi … Texase naftapumpadesse ja mahutitesse.

venemaaga seotud häkkerirühmitused on aastakümneid läbi viinud küberoperatsioone, keskendudes sageli rahaliselt motiveeritud rünnakutele, näiteks lunavarale.

Pärast Ukraina täiemahulist sissetungi on see tegevus aga üha enam nihkunud häirivamate ja hävitavamate operatsioonide poole, mille eesmärk on edendada venemaa geopoliitilisi huve.

16. venemaa Föderatsiooni digitaalse arengu ministeerium töötab välja meetmete süsteemi, mille eesmärk on muuta venemaa internetisegment täielikult riiklikult kontrollitavaks taristuks. Sellest teatas Ukraina välisluureteenistus.

Ilmselgete takistuste asemel on kavas aeglane majanduslik ja litsentsimisega seotud mahasurumine, mida keskmine kasutaja tunneb järk-järgult: suurenenud arvete, kehva ühenduvuse ja alternatiivide puudumise kaudu.

Luureandmete kohaselt on peamine algatus mobiiliabonentidele rahvusvahelise internetiliikluse kasutamise tasu kehtestamine. Määr on umbes kaks dollarit gigabaidi kohta.

„Ametlikult esitletakse seda tariifimudeli muudatusena, kuid tegelik eesmärk on muuta VPN-i pidev kasutamine rahaliselt talumatuks. Keskmine aktiivne kasutaja tarbib 25–30 GB kuus ja kui VPN on pidevalt sisse lülitatud, võib kogu selle liikluse liigitada rahvusvaheliseks, isegi kui inimene lihtsalt loeb venemaa uudiseid või vaatab telesarju,” märgib ministeerium.

Luureandmed näitavad, et telekommunikatsioonioperaatorid ei olnud selliseks üleminekuks tehniliselt valmis ja palusid edasilükkamist vähemalt 1. septembrini.

Samal ajal edendab venemaa digitaalministeerium radikaalset litsentsireformi: praegust 17 litsentsitüüpi plaanitakse vähendada kolmele, tõstes samal ajal järsult turule sisenemise rahalisi künniseid. Põhilitsents nõuab vähemalt 66 000 dollarit kapitali, universaallitsents umbes 400 000 dollarit ja üldlitsents üle 1,3 miljoni dollari. Täna on telekommunikatsioonioperaatori minimaalne aktsiakapital venemaal umbes 134 dollarit.

Luureprognooside kohaselt on tagajärjed turule laastavad: enam kui 4,2 tuhandest tegutsevast lairibaoperaatorist suudab vaid väike osa uusi nõudeid täita.

Enam kui 90% väikestest pakkujatest – internetiettevõtted, kaabeltelevisioon, piirkondlikud operaatorid – seisavad silmitsi likvideerimise või ülevõtmise ohuga. Turg koondub mitme suure föderaalstruktuuri ümber, mis sisuliselt tähendab selle üleminekut otsese riigikontrolli alla.

Eraldi arutab venemaa sideteenuste osutamise keeldu üksikettevõtjatele ja ettevõtetele, kes ei ole loonud SORM-i – operatiiv- ja uurimismeetmete süsteemi, mis annab föderaalsele julgeolekuteenistusele otsese juurdepääsu liiklus- ja abonentandmetele. Varem eraldati SORM-i rakendamiseks kuni kaks aastat. Uued reeglid võivad seda perioodi oluliselt lühendada.

Muuhulgas soovib venemaa digitaalministeerium jätkata operaatorite plaanilisi kontrolle, hoolimata kuni 2030. aastani kehtivast moratooriumist.

Nagu Ukrinform teatas, plaanivad venemaa võimud kehtestada VPN-teenuste kasutamisele rahalisi piiranguid, mis muudavad tasuta juurdepääsu internetile kalliks ja paljudele kodanikele kättesaamatuks.

17. Lühiuudised

Google Mapsi kasutaja jagas satelliidipilte Siberist, mis paljastavad taiga sakilise maastikuna. 2026. aasta pildid Irkutski oblastist ja teistest piirkondadest näitavad pidevaid metsaraiest tingitud kiilaid laike. Ametlikult raiutakse venemaal igal aastal maha umbes miljon hektarit metsa. Kuid arvestades ebaseaduslikku metsaraiet, tulekahjusid ja haigusi, võivad tegelikud kaod ulatuda 5-6 miljoni hektarini aastas.

Rootslased paigutasid teise varilaevastiku arestitud tankeri JIN HUI (Süüria lipu all sõitev) konfiskeeritud Ukraina teraviljavarga CAFFA (Guinea lipu all sõitev) kõrvale, teatab Krimmi Tuule seiregrupp.

Keskkonnakaitsjad on ametivõimude lubaduse Tuapse rannad turismihooaja alguseks puhastada tagasi lükanud, pidades seda teostamatuks. Vladimir Slivjak usub, et enne 1. juunit on võimalik puhastada väike ala video filmimiseks. „Kuid ma ei usu, et paljusid kilomeetreid rannajoont saab kiiresti puhastada. Minu arvates on see ebareaalne lubadus, kui me räägime kogu saastunud ala, mitte ainult väikese ala puhastamisest. Rannajoone puhastamiseks tuleb eemaldada kogu pealmine liivakiht ja viia prügilasse, millele järgneb uus puhas kiht. Kuid me ei tohi unustada, et meres on suures koguses naftasaadusi, mis tähendab, et järgmine torm põhjustab ranniku uuesti reostuse. Seda tuleb uuesti puhastada – ja see jätkub aastaid. Teise venemaa keskkonnakaitsja sõnul on Tuapse lähedal asuv rannajoon naftareostusega reostunud umbes 60 kilomeetri ulatuses. See pole palju vähem kui see, mida me eelmisel talvel Anapas nägime. Mere täpid kannavad hoovused ja tuuled. Pikaajaline lõuna- või läänetuul uhub need kaldale.”

ABC News/Washington Post/Ipsose küsitlus: USA presidendi Donald Trumpi hukkamõistu reiting on tõusnud rekordiliselt kõrgele 62%-le ja kaks kolmandikku ameeriklastest usub, et riik liigub vales suunas.

Deutsche Welle (DW): Pärast USA vägede osalise väljaviimise teadaannet Saksamaalt kutsus valitsev Sotsiaaldemokraatlik Partei üles venemaaga läbirääkimisi taasalustama. „Bundestagi SPD fraktsiooni endine juht Rolf Mützenich tugineb suhetes venemaaga jätkuvalt diplomaatiale. USA sõjalise kohaloleku kavandatava vähendamise valguses Euroopas kutsus ta üles desarmeerimisläbirääkimistele Moskvaga,” seisab teates. Nüüd on äärmiselt oluline tagada, et venemaa keskmise ulatusega tuumalõhkepeadega raketid viiakse Valgevenest ja Kaliningradi oblastist välja, ütles Mützenich intervjuus Süddeutsche Zeitungile. Tema arvates võiks edasised sammud „integreerida relvastuskontrolli poliitika terviklikku protsessi“.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Esmaspäevasel Riigikogu istungil on kolmandal lugemisel kaks välismaalaste seaduse muutmise eelnõu. Esimesega kolmekordistatakse kolmandatest riikidest Eestisse lubatava odavtööjõu kvooti ja leevendatakse sissetoodava tööjõu tingimusi ning teisega võimaldatakse töö kaotaval välismaalasel viibida Eestis töötuna kuni üheksa kuud ja laiendatakse juurdepääs kõikidele Eestis kehtivatele sotsiaalsetele hüvedele.

„Valitsuskoalitsioon läheb muutma Eesti sisserändepoliitikat olukorras, kus juba mitu aastat pole kehtiv kvoot, 0,1% rahvastikust, täis tulnud. Enamgi veel, juba praegu moodustavad 85% sisserändest kvoodile kehtivad erandid. Sellises olukorras on erakordselt vastutustundetu propageerida täiendavat odava tööjõu sisserännet – just sellega on läbi surutavate seaduste näol tegu, sest kvooti suurendatakse kolmandate riikide kodanikele, kes peavad Eestis teenima kõigest 0,8-kordset keskmist palka,” ütles Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder.

Eestis tegutsevatel ettevõtetel on juba praegu piiranguteta ligipääs vähemalt miljardit inimest hõivavale tööjõuturule – lisaks Euroopa Liidus kehtivale tööjõu vabale liikumisele on meil sarnased kokkulepped USA, Ühendkuningriigi ja Jaapaniga.

Kolmandatest riikidest tuleva sisserände piir on olnud pikka aega määratud 0,1% Eesti rahvastikust. Sellelegi on ohtralt erandeid – näiteks on kvoodi alt väljas iduettevõtjad, IT-sektor ja tippspetsialistid, kes teenivad vähemalt pooleteisekordset Eesti keskmist palka.

„Väide, et nüüd on vaja kvooti kolmekordistada, sest puudu on tippspetsialistidest, on sulaselge vale, sest palgalävend on seatud väga madalale. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud kokku ligi 20 tegevusvaldkonda, kuhu need inimesed tööle peavad minema ja spetsialistide asemel on need sõnastatud võimalikult laialt. Näiteks kogu transpordisektor saab endale palgata odavat tööjõudu kaugemalt. Sealjuures vaatab tänane valitsuskoalitsioon täiesti mööda faktidest, et taolise rände soodustamine paneb täiendava surve alla meie sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi,” tõdes Seeder.

Uue odavjõukvoodi alla minevad sektorid (eelnõu seletuskirja kohaselt):

• Masinate ja seadmete tootmine
• Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine
• Elektriseadmete tootmine
• Mootorsõidukite, haagiste, poolhaagiste tootmine
• Muude transpordivahendite tootmine
• Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine
• Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine
• Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine
• Paberi ja pabertoodete tootmine
• Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine
• Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
• Kanalisatsioon
• Jäätmekogumine, -töötlus ja -kõrvaldus
• Saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused
• Veekogumine, -töötlus ja -varustus
• Maismaaveondus ja torutransport
• Veetransport
• Õhutransport
• Laondus ja veondust abistavad tegevused
• Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine (ehitusmaterjalide tootmine)

Elva Kulbilohu rajal sõideti eile laupäeval, 2. mail rallikrossi Eesti meistrivõistluste esimene etapp.

Siin on pildid. Autor Igmar Matto.

Politsei andis teada, et Põlvamaal kadunuks jäänud 26-aastane mees ja 2-aastane aps on leitud. Kopterimeeskond märkas otsingute käigus last koos isaga. Nendega on kõik korras.

Mees lahkus täna öösel Põlvamaal Kanepi vallas Tõdu külas asuvast kodust koos 2-aastase lapsega teadmata suunas.

Sarnaselt Eestiga käivitus ööl vastu tänast pühapäeva, 3. maid droonilendude tõttu õhuhäire Lätis.

Läti relvajõud teavitasid võimalikust ohust Läti õhuruumile Alūksne, Balvi, Ludza, Rēzekne ja Krāslava piirkondades. Nendes omavalitsustes aktiveeriti mobiiliteated, vahendab lsm.lv.

„Relvajõud jälgivad koos NATO liitlastega pidevalt õhuruumi, et tagada võimekus reageerida viivitamatult potentsiaalsetele ohtudele. Relvajõud on tugevdanud õhutõrjevõimekust idapiiril, paigutades sinna täiendavaid üksusi,” seisis teates.

„Elanikke kutsutakse üles otsima varju siseruumides ning sulgema aknad ja uksed. Kui märkate madalalt lendavat, kahtlast või ohtlikku objekti, ärge sellele lähenege ja helistage numbril 112. Teavitame teid, kui oht on möödas,” teatasid relvajõud.

Relvajõud märgivad ka, et sellised intsidendid, kus välismaine mehitamata õhusõiduk siseneb Läti õhuruumi või läheneb sellele, on võimalikud Venemaa agressiooni jätkudes Ukrainas. Relvajõud andsid hoiatuse võimaliku ohu kohta Läti õhuruumile droonirünnaku ajal Venemaa Leningradi oblastis.

Vene kohalikud võimud andsid teada, et ööl vastu pühapäeva peeti kinni 51 drooni.

Pühapäeva hommikul said ka Võrumaa elanikud hoiatuse võimaliku ohu kohta Eesti õhuruumile. Mõni tund hiljem teatas kaitsevägi ohu lõppemisest.

Läti relvajõud (NBS) teatasid ohu lõppemisest kell 7.19 mobiilisõnumi teel.

„Relvajõud teavitavad, et oht õhuruumis on möödas ja lisateavet avaldatakse NBS-i sotsiaalmeedia kontodel „Latvian Army”,” seisis teates.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 03. mai 2026:

vist Ukraina omad 5 km Pokrovski kandis edenesid.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Suurem laine teele suundus.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta nii põhjas kui lõunas.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: isegi Tšassiv Jaris on Ukraina omadel seni kand maas.

8. Donetsk: kui info õige siis Ukraina omad 5km edasi said.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. putin käskis eelarve täitmiseks avada kuuendas piirkonnas kasiinod.

12. Esmakordselt kuue aasta jooksul ostavad venelased vähem toidukaupu.

13. venemaa riiklik kohustuslik sõnumirakendus Max on alustanud VPN-võtmeid sisaldavate sõnumite kustutamist vestlustest.

14. „Nad põgenevad neoliberaalsete hoiakute eest.” volodin väitis, et tuhanded eurooplased tahavad venemaale kolida.

15. Lühiuudised

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 141 lahingukokkupõrget. Tuntav surve langus ehk siis tugevamat tempot suudeti hoida vaid mõned päevad ja see näitab, et seni pole vene pool suutnud luua paremat süsteemi, kuidas koostada rünnakute gruppe, neid järjestada ja soovitud suundades teele saata. Kuna preemiat makstakse suvalises suunas edenemise eest ja lahingupäeviku täitmisel on vaja edulugusid ettekandmiseks, siis paljus kipub vene pool ründama ka taktikaliselt mittevajalikes suundades.

Keskmisest tihedam ikka Kostjantõnivka, Pokrovsk ja Huliaipole kant.

Nii jätkates rindel suuri muutusi ei too ja ainuke murdehetk võib tulla, kui kuskil lõigus kulub liialt läbi Ukraina koosseis ja vahendid. Aga sealgi eip kipu nägema edenemist mitukümmend kilomeetrit. Nii jätkates sureb enne putin vanadussurma, kui Ukraina vallutatud saab… senise ressrusi kulu juures eip näe ka võimekust sõjaliselt Ukraina vallutada.

Eile viis vaenlane läbi ühe raketirünnaku, kasutades ühte raketti, ja 79 õhurünnakut, heites alla 254 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9870 kamikaze-drooni ja viis läbi 3203 kaudtulelasku, sealhulgas 44 mitmikraketisüsteemidega.

Kõige tagalas tabamisega on Ukrainal seni hästi ja numbrid on ka vastavad. Kuniks vene pool sellele rohtu ei leia, kipub seni arvama, et see hakkab rindele üha enam mõju avaldama ja esmalt peaks kannatama rünnakute kvaliteet ning pisu ka lünklikkus varustamises. Kahjuks ei suudeta veel piisavalt mõjutada vene droonioperaatorite tööd aga tasapisi tõuseb ka tapjadroonide mõjutamine.

Kaua kreml sellist ebaedu kannatab, eip oska öelda aga kipub arvama, et miskit suurema hävitamisvõimsusega välja võtta tahtmine võib kasvada. Eks selline soov kumab ka läbi kaugele kõigega kõige pihta rünnates…

1. Vähemalt kaks inimest hukkus ja kaheksa said vigastada pärast seda, kui vene väed 2. mail Hersonis liinibussidele kaks eraldi droonirünnakut korraldasid.

Laupäeva õhtul algatasid vene väed raketirünnaku tsiviilinfrastruktuurile Sumõ oblastis Krolevetsi kogukonnas. Putõvli kogukonnas toimunud rünnakus teatati kuuest vigastatust ja lisaks sai vigastada üks laps.

Õhutõrjeväed on alates 2. mai õhtust kahjutuks teinud 249 268 droonist, mida vene sissetungijad Ukraina ründamiseks kasutasid.

venemaa algatas 2. mai hilisõhtul Kiievi vastu suurema droonirünnaku. Õhuvägi hakkas hoiatama, et vene droonide parved liiguvad pealinna poole veidi enne kella 22.00 kohaliku aja järgi. Tund hiljem teatasid Kyiv Independenti kohapealsed ajakirjanikud, et linna kohal on õhutõrje aktiivne. Riikliku Eriolukordade Teenistuse teatel kustutasid tuletõrjujad tulekahjud kolmes majas ja kahekorruselises elumajas, kusjuures leegid levisid kahele külgnevale hoonele. Inimohvritest ei teatatud.

Mõkolaivi energiastruktuuri tabasid öösel korduvad rünnakud ja osas paigus pole elektrit.

2. 250 Ukraina drooni ja mõned raketid kaugele suundusid, osa neist möödus isegi Moskvast. Loo kirjutamise ajaks polnud veel teada, mida tabati.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: isegi Tšassiv Jaris on Ukraina omadel seni kand maas.

Ukraina omadel on õnnestunud juba vist üle kahe kuu hoida mehitatuna oma eesmisi possasid Tšassiv Jari serval ja seni siin Kostjantõnivka külje kaitse toimib. Küll on näha, et osa vene paremaid droonioperaatoreid on ka siia suunale appi lükatud.

Kostjantõnivkasse üritab vene pool kolmelt küljelt tõsta linnas mehitatuse arvu. Egas sellest jooksvast seisust on seal keeruline aru saada, vist suuremaid muutusi polnud.

8. Donetsk: tuleb infot, et Ukraina omad on Rodõnskest põhja ja kirde pool saanud edeneda kuni 5 km. Vastu seisab seal Pihkva kandist pärit VDV ja olla nad kandnud kaotusi.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. putin allkirjastas seaduse, millega loodi riigi kuues hasartmängutsoon, mille eesmärk on katta rekordiline 8,2 triljoni rubla (82 miljardi euro) suurune eelarvepuudujääk hasartmängumaksudega.

Õigusinfoportaalis avaldatud dokumendi kohaselt avatakse kasiinod Altai Vabariigis lisaks olemasolevatele hasartmängutsoonidele Krimmis, Kaliningradi oblastis ning Altai, Krasnodari ja Primorski krais.

Uued kasiinod asuvad Manžeroki suusakuurordis, mis kuulub Sberbankile (mida juhib selle tegevjuht herman gref). Algatuse hasartmängutsooni avamiseks Altais esitas rahandusministeerium eelmise aasta lõpus, viidates kasiinode potentsiaalile panustada piirkonna arengusse ja luua töökohti.

Selle aasta alguses tegi rahandusministeerium ettepaneku hasartmängud laialdaselt legaliseerida, et aidata eelarvet: eelmisel aastal oli föderaalkassas 5,6 triljoni rubla suurune puudujääk (viis korda suurem kui algselt plaanitud), samas kui piirkondades oli puudujääk rekordilised 1,5 triljonit rubla.

Rahandusminister anton siluanov tegi putinile ettepaneku tühistada online-kasiinode keeld, luua kihlveokontoritega sarnane ühtne kihlveokeskus ja kehtestada sellistele organisatsioonidele maks, mis moodustab vähemalt 30% tuludest. Selle tulemusel võiks rahandusministeeriumi andmetel föderaaleelarvesse laekuda 100 miljardit rubla aastas.

Altai Vabariik on üks vaesemaid venemaa piirkondi, kus 13,8% elanikkonnast elab allpool toimetulekupiiri. Altai Vabariigi eelarvetulud olid 38,1 miljardit rubla. Ainult kolm piirkonda kogusid vähem makse: Juudi autonoomne oblast (23,5 miljardit rubla), Neenetsi autonoomne ringkond (28,8 miljardit rubla) ja Kalmõkkia (29,3 miljardit).

12. venemaa suurimad toidukaupade jaemüüjad kogesid 2026. aasta esimeses kvartalis esimest korda kuue aasta jooksul külastajate arvu langust, teatab RBC ettevõtete aruannetele ja Infoline’i hinnangutele viidates.

X5, mis haldab kauplusi Pjaterotška ja Perekrestok, koges külastajate arvu langust 1,7%, samas kui Fix Price’i kaupluste külastatavus langes 5,8%. Lenta, mis haldab 3000 kauplusest koosnevat ketti, säilitas külastajate arvu vaevu (+0,1%) tänu agressiivsetele kampaaniatele, samas kui premium-ketid VkusVill ja Azbuka Vkusa kogesid RBC andmetel kõige märkimisväärsemat klientide langust.

Esimesed ohumärgid jaemüügikettide jaoks algasid eelmisel aastal, kui tarbijad hakkasid kokku hoidma ja jaemüügi käibe kasv aeglustus kolm korda – Rosstati andmetel 7,2%-lt 2,6%-le.

2026. aasta alguses olukord halvenes. Võrreldavate kaupluste külastatavus oli negatiivne kõigis tavapärastes jaemüügiformaatides, ütleb Euleri vanemanalüütik Nikolai Kovalev. Inimeste sissetulekud vähenevad, nad käivad harvemini ostlemas ja pööravad rohkem tähelepanu oma ostukorvi sisule, selgitab ekspert.

13. venemaa võimude poolt sunniviisiliselt rakendatav riiklik sõnumsiderakendus Max on hakanud vestlustest automaatselt kustutama sõnumeid, mis sisaldavad VPN-võtmete linke, ilma kasutaja nõusolekuta. Sellele juhiti kanali Proksjatnik tähelepanu.

Sõnum kustutatakse vestlusest otse teie silme all ja uuesti saatmisel visatakse kasutaja kontolt välja. Lisaks toimub kustutamine nii tühjades vestlustes kui ka kontaktidega saadetud privaatsõnumites, selgub kanali postitatud videost.

VK Holdingu poolt presidendi administratsiooni staabiülema asetäitja sergei kirijenko poja juhtimisel käivitatud Max hakkas aprilli lõpus VPN-idega juurdepääsu blokeerima. Sarnaseid piiranguid on kehtestanud ka teised riigiteenistused osana kremli laiemast kampaaniast blokeerimise vältimise vastu võitlemiseks.

kremlile lähedased allikad ütlesid Reutersile varem, et venemaa võimud võtavad internetipiirangute osas eeskuju Iraanist ja Hiinast. Nende sõnul peab kreml sõnumsiderakenduste blokeerimist ja internetitsensuuri kriitiliselt vajalikuks julgeoleku tugevdamiseks ja rahvusliku ühtsuse tagamiseks, kuna usub, et Lääs püüab ühiskonnas ebakõla külvata.

14. venemaa riigiduuma spiiker vjatšeslav volodin teatas, et venemaale kolida soovivate Euroopa kodanike arv on alates 2025. aasta oktoobri lõpust suurenenud. Ta kirjutas oma Telegrami kanalil, et kui 2025. aasta oktoobri lõpuks esitati 2275 tähtajalise elamisloa taotlust, siis nüüd on see arv jõudnud umbes 3400-ni.

„Nad põgenevad pealesurutud neoliberaalsete hoiakute eest,” teatas volodin. Ta lisas, et Euroopa riikide seas on suurim kodanike väljavool venemaale Saksamaalt, kus „iga viies Saksamaa elanik (kohalike uuringute kohaselt) on „kohvrimeeleolus”.”

2024. aastal allkirjastas putin määruse, mis lubab lihtsustatud ümberasustamist venemaale välismaalastele, kes on silmitsi seisnud hävitavate neoliberaalsete hoiakute pealesurumisega ja kes toetavad traditsioonilisi vene vaimseid ja moraalseid väärtusi. Aasta hiljem teatas putin, et tuhanded inimesed lääneriikidest, kes põgenevad lastevastase soolise terrorismi eest, soovivad venemaale kolida.

Muide, venemaa siseministeeriumi statistika näitab, et isegi välismaal elavad venelased on üha vastumeelsemad oma kodumaale naasma. Eelmisel aastal näitas kaasmaalaste ümberasustamisprogramm oma 15 aasta halvimaid tulemusi: seda kasutas ära 26 700 inimest – kolmandik sõjaeelsest arvust 2021. aastal. Lisaks oli pool neist inimestest pärit Kasahstanist ja Tadžikistanist.

Alates sõja algusest on venelased ise püstitanud peaaegu saja-aastase poliitilise emigratsiooni rekordi: Re:Russia hinnangul lahkus ainuüksi 2022. aastal riigist 817 000–922 000 inimest.

15. Lühiuudised

Peruu inimkaubanduse kuritegude eriprokuratuur on algatanud uurimise pärast kaebuste saamist, et Peruu kodanikke värvati petlikult venemaa sõtta Ukraina vastu, teatas valitsus 1. mail. Väidetavalt inimkaubanduse ohvriks langenud isikute sugulased teatasid, et nende lähedased said eksitavaid tööpakkumisi turvatöötajatena või muudel ametikohtadel töötamiseks venemaal koos rahalise tasu lubadustega. Kui värvatud venemaale saabusid, sunniti neid väidetavalt osalema lahingutegevuses täiemahulises sõjas Ukraina vastu.

Peking pole oma edusamme hiiglaslike droonide loomisel varjanud, pannes neid satelliitidele vaatamiseks välja. Selgub, et Hiina töötab praegu hiiglaslike droonide kallal. Näiteks on ühe sellise tiivaulatus umbes 53 meetrit. See on võrreldav Ameerika strateegilise vargpommitaja B-2 Spirit mõõtmetega.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Võrumaal ja Ida-Virumaal said inimesed tänase pühapäeva 3. mai varahommikul kaitseväelt drooniohu hoiatuse. Samal ajal teatasid Venemaa Leningradi oblasti võimud droonirünnakust.

„Võimalik droonidest tulenev õhuoht Võrumaal,” teatas kaitsevägi EE-ALARM-i kaudu. „Drooni nähes varjuge.”

Sarnase sisuga teade tuli kell 03.05 ka Ida-Virumaal asuvate inimeste telefonidele: „Kaitsevägi: Vöimalik droonidest tuleneb öhuoht Ida-Virumaal. Drooni nähes varjuge. Lisainfo kriis.ee ja 1247.”

Umbes kell 5.30 tühistas kaitsevägi häire: „Häire lõpp. Hetkel ohtu Eesti õhuruumis ei ole.”

Sotsiaalmeedias edastatud info kohaselt oli Ida-Virumaal kuulda õhus lendavate objektide mürinat ning näha ja kuulda oli drooni allatulistamist.

Venemaa Leningradi oblasti kuberner teatas hommikul, et Vene õhutõrje tegi kahjutuks üle 60 drooni.

Siseministeerium andis sotsiaalmeedias hommikul teada, et Eestisse võisid ära eksida droonid.

Varem on Ukraina kaugmaadroonid Venemaa piirkondade ründamisel Eesti, Soome ja Läti õhuruumi kandunud.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Eesti kirdeosas Narvas oli taevas õhulahing. Nimelt tulistati alla droon.

Tegemist oli ilmselt Ukraina drooniga, mis ööl vastu tänast pühapäeva, 3. maid ründasid Leningradi oblastit.

Narva kohal oli kuulda droonide põrinat.

Vene võimude info kohaselt oli alla tulistatud 59 drooni.

Siin on video asja kohta:

Laupäeval, 2. mail kella 13.24 ajal toimus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Tartu vallas Väägvere külas.

20-aastane naine kaotas sõiduauto Toyota Celica üle juhitavuse ja sõitis teelt välja.

Kiirabi toimetas sõidukijuhi haiglasse.

Laupäeval, 2. mail toimus Võru kultuurimajas Kannel IX Võrumaa robootikapäev ja leiutamise festival, kus üle 600 külastaja sai osa robootikavõistlustest, leiutiste, loovtööde esitlustest ja praktilistest töötubadest. Üritust korraldasid MTÜ Nuti-Võlur ja Võrumaa Arenduskeskus.

Leiutamist ja loovust täis päeva juhatasid sisse Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots, Triinu Grossmann MTÜ-st Nuti-Võlur ning Võrumaa Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse projektijuht Kadi Kaur. Hüüetega „Tähelepanu! Valmis olla! Start!” kuulutati üritus avatuks.

Tegevusi täis päev

Seejärel asus saalitäis robootikuid agaralt LEGO-sõidukeid ehitama ja programmeerima, et pärast erinevates kategooriates – robotite sumos, mäkketõusus, labürindis, mattidel – omavahel mõõtu võtta. Kokku võistles 62 meeskonda.

Kultuurimaja teisel korrusel sai uudistada FLL Explore hooaja näitust, mis tänavu keskendus arheoloogiale. Näitusel esitlesid oma loovust ühtekokku 18 meeskonda, kes jagasid nägemust nii maapealsest kui ka veealusest arheoloogiast ning arheoloogide igapäevatööst. LEGO loovtööde konkursil teemal „Laps, raamat ja robot” osales 37 meeskonda, kes esitlesid omaloomingulisi töid vabalt valitud raamatu ainetel, sidudes kirjanduse ja tehnoloogia loovlahendusteks.

Leiutajad olid kaasatud teist korda

Päeva teises pooles leidis aset leiutamise festival, mida korraldati teist aastat järjest. „Robotid ning nendega võistlemine ei ole ainuke teekond tehnoloogiani jõudmiseks, vaid ka leiutamine ja lahenduste mõtlemine. Kuidas panna mõtlemine tööle nii, et see näebki probleemide asemel lahendus? See on see, mida meil tulevikus vaja on,” tõdes Kadi Kaur.

Oma leiutusi ning lahendusi esitles neli meeskonda Võru maakonnast, üks Harjumaalt Koselt ning üks Narvast. Esitleti laeva ehitamise mudelit, IT-probleemide tehnilist abimeest, halogrammi tekitamist, aga ka arheoloogidele mõeldud digitaalset kõrguskaarti ning seadet, mis annab teada maa all olevatest leidudest.

Ürituse korraldajate sõnul registreerus robootikapäevale ja leiutamise festivalile kokku 148 last, lisaks juhendajad. Päeva lõpus aset leidnud LEGO-klotside lugemise tulemusena selgus, et üritust külastas kokku üle 600 huvilise.

Aasta pärast suur juubel

Lisaks rohketele tegevustele said osalejad külastada ka kaheksat nutipesa: AS Wermo nutipesas sai VR-prillide abil tutvuda tehase seadmete ja robotlahendustega; Osula Põhikooli CNC-pesas sai meisterdada laserpingi abil; EWERSi elektroonikapesas ehitati lihtsaid vooluringe; EWERSi droonipesas sai proovida droonisimulaatorit; MTÜ Nuti-Võluri robootikapesas tutvuti robootika ja programmeerimisega; Pisila puidupesas meisterdati puidust; Nuti-Võluri DUPLO-pesas said ehitada nii väiksemad kui suuremad külastajad; Võru Keskraamatukogu raamatupesas sai valmistada kevadise järjehoidja. Ka said huvilised sel aastal muude praktiliste tegevuste kõrval kohtuda Starshipi pakirobotiga, mis andis hea ülevaate autonoomsete süsteemide toimimisest päriselus.

Ürituse ühe korraldaja, Jaana Kõvatu MTÜ-st Nuti-Võlur, sõnul on sündmus muutunud iga aastaga üha populaarsemaks. Palju oli osalejaid nii Võru maakonnast, aga ka mujalt Kagu-Eestist, Tartu-, Rapla,- Harju- ning Ida-Virumaalt. „Tänavu leidis robootikapäev aset üheksandat, leiutamise festival teist aastat – oleme ürituse oma meeskonnaga väga hästi tööle saanud, ka oleme jõudnud järeldusele, et praegused ruumid hakkavad meile väikeseks jääma. Nüüd peab mõtlema, kuidas edasi,” kommenteeris Kõvatu ürituse populaarsust.

Järgmisel aastal tähistab Võrumaa robootikapäev oma kümnendat toimumiskorda. Leiutamise festival leiab aset kolmandat aastat ning keskendub senisest enam leiutamisele ja lahenduste prototüüpimisele.

Üritust korraldasid MTÜ Nuti-Võlur ja Võrumaa Arenduskeskus. Teist korda toimunud leiutamise festival leidis aset projekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” (LEEN) raames, mida kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Eile Viljandi HC võiduga HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi üle esimeses pronksimatšis alanud meeste käsipalli meistrivõistluste kohamängud jätkusid täna Mesikäpa hallis, kus Põlva Serviti kolme võiduni peetava finaalseeria avamängus Mistrat võõrustas.

Kümme aastat järjest Eesti meistriks tituleeritud Serviti haaras kohtumise alguses kodupubliku ees intsiatiivi, juhtides 13. minutiks Jürgen Rooba kolmanda värava järel 8:4. Vaid Rasmus Otsa tõrjed Mistra postide vahel päästsid külalised hullemast. Seejärel oli Jüri Lepp sunnitud hetkeks aja maha võtma, kuid Põlva meeskond hoidis edu ja võitis poolaja 16:11.

Teise perioodi alguses suurendasid võõrustajad edu korra ka kaheksale väravale, kui Mathias Rebase realiseeritud karistusviske järel olid 39. minutil tablool numbrid 22:14 olid. Seejärel aga leidis ka Mistra oma mängu ning laialt skoorides tehti järgneva viie minuti jooksul 6:1 spurt. Kohtumise lõpus suutis siiski Serviti oma edu suurendada ning esimesest finaalmängust kindla 33:25 võidu võtta.

Serviti resultatiivseimad olid täna Mathias Rebane seitsme ning Hendrik Varul ja Alfred Timmo kuue väravaga. Mistra poolelt tabas Serhii Orlovskyi kaheksal ning Arno Vare kuuel korral. Väravavahtidest jäi Eston varuski tõrjeprotsendiks 32 ning Rasmus Otsal 26.

Viljandi HC-l on kahe võiduni peetavas pronksiseerias HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi vastu võimalus medalid kaela riputada juba esmaspäeval. Finaalmängud jätkuvad teisipäeval, kui Mistra Kalevi Spordihallis Servitit võõrustab.

Kohamängude ajakava:
Finaalseeria
02.05 Mesikäpa hall 17:00 Põlva Serviti – Mistra 33:25 (16:11)
05.05 Kalevi Spordihall 19:00 Mistra – Põlva Serviti
08.05 Mesikäpa hall 19:00 Põlva Serviti – Mistra
ja vajadusel:
11.05 Kalevi Spordihall 19:00 Mistra- Põlva Serviti
14.05 Mesikäpa hall 19:00 Põlva Serviti – Mistra

Pronksiseeria
01.05 Viljandi Spordihoone 15:00 Viljandi HC – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 30:28 (13:20)
04.05 Kehra Spordihoone 19:00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Viljandi HC
ja vajadusel:
07.05 Viljandi Spordihoone 19:00 Viljandi HC – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper

Sel pühapäeval on ETV saates „Hommik Anuga” külas neli elektrikuõppe läbinud naist, kes soovitavad nii kodu kui ka elektriarvete kontrolli all hoidmiseks eemaldada võrgust seadmed, mis igapäevases kasutuses ei ole. Eriti hoolas tuleb olla laadijate ja teiste akuga seadmete osas, mida kindlasti ei tohiks hooletult vooluvõrgus hoida.

„Nad lähevad ka kuumaks ja võib tekkida põleng. Kõikvõimalikud akuseadmed ka. Kui sul on näiteks kodus robottolmuimeja, ta võiks töötada siis, kui sina oled kodus, mitte siis kui sind ei ole. Ka nendega on juhtunud õnnetusi, et nad lähevad põlema,” hoiatas elektrik.

Täna laupäeval 2. mail kogunes Tallinnas EKRE volikogu, kes esitas presidendikandidaadiks erakonna asjutajaliikme Mart Helme. Presidendikandidaadi peab kinnitama kuu aja pärast kogunev EKRE kongress.

„Meie hakkame vallutama Kadriorgu, me lähme võidu peale ja meil on plaan,” ütles erakonna esimees Martin Helme. Ta rääkis, et EKRE pole nõus mängima kaasa teiste poolt ettevalmistatud mänge. „Meil on oma kandidaat, me ei lähe mängima poliitilisi mänge. Me ajame oma asja, rahvuslikku asja,” lausus ta.

Uudist vahendas ERR.

Päästjad on täna saanud 16 väljakutset kustutama erinevaid kulu- ja metsatulekahjusid. Tori vallas Piistaoja külas levis põleng pea viiele hektarile. Enamasti on põlengud alguse saanud kas lõkkest või grillimisest. Keegi viga pole saanud. Tuleoht püsib ka homme, eeskätt Kesk- ja Lõuna-Eestis.

Päeva seni suurimast maastikutulekahjust Pärnumaal Tori vallas Piistaoja külas sai häirekeskus teate kell 14.52. Teate järgi oli kulu lõkkest põlema läinud ning päästjate jõudes põles umbes 300 ruutmeetrit kulu. Tugeva tuulega levis tulekahju kiiresti ning võttis suuna ka metsa poole. Vändra ja Pärnu kutseliste ning Halinga vabatahtlike ühispingutuse tulemusena õnnestus põlengule kella 15.47ks piir panna ning kella 16.44ks tulekahju likvideeriti. Kokku põles neli hektarit kulu ning 7000 ruutmeetrit metsa.

Asukoha mõttes kõige eriskummalisem põleng toimus Saku vallas Tammemäe karjääris Donquixote saarel. Esimene teade tõusvast suitsusambast laekus päästjatele kell 13.50. Kohale tõttasid Jüri, Kesklinna ja Nõmme kutselised koos Rae vabatahtlikega. Kaasa haarati ka paat, et saarele ligi pääseda. Esmase drooniluurega tuvastati, et saarel põleb kulu ning metsaalune. Varustus ja päästjad laeti paadile, sõideti saarele ning asuti põlengut ohjama. Vesivarustus tagati mootorpumpadega karjäärist. Põleng on praeguseks lokaliseeritud, kuid järelkustutus veel kestab.

„Kulupõlengud ei ole paratamatus, vaid ennetatav õnnetus. Enamik neist saab alguse inimtegevusest ning tule levik võib tuulise ja kuiva ilmaga väga kiiresti kontrolli alt väljuda. Tuleoht püsib ka homme, mistõttu soovitame tungivalt kõigil järgida tuleohutusnõudeid ning hinnata enne iga lõkke tegemist või grillimist sellega kaasnevaid riske. Iga hooletu tegu võib seada ohtu inimelud, kodud ja looduse,” sõnab päästeameti vastutav Indrek Tõnson.

Kulupõlengut märgates tuleb viivitamatult helistada 112 ja abi kutsuda. Tugeva tuulega ei tasu üldse lõket teha. Tuulevaikse ilmaga ohutuks lõkketegemiseks järgi neid lihtsaid näpunäiteid.

• Lõkke tegemisel veendu, et lõkkekoht on põlevast materjalist puhastatud, hoonetest piisaval kaugusel ning tule tegemisega ei kaasne tuleohtu loodusele.
• Tuleohu vältimiseks jälgi tule tegemisel või grillimisel tuule suunda, et sädemed ei lendaks hoonele, metsale või põlevmaterjalile.
• Koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit. Kulu põletamine on aastaringselt keelatud!
• Lõkke tegemisel hoia käepärast tulekustutusvahend (näiteks ämber veega, tulekustuti, survestatud veevoolik).
• Enne lõkkekohast lahkumist veendu, et lõke oleks täielikult kustunud.
• Lõkke tegemisel tuleb jälgida, et lõkkesuits ja -lõhn ümberkaudseid elanikke ei segaks.

Sotsiaalmeediasse on pandud video sõjalisest värbamisest Ukraina moodi. Videos on näha, kuidas käiku lähevad rusikad ja jalad, et vastupanu maha suruda.

Maskis ja sõjaväevormis turske mees peksab tänaval poissi, kes vastupanu asutab.

Häda peab olema ikka väga suur, et sellised meetodid käiku lähevad. Igasugune inimlikkus on kadunud.

Video on siin:

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 02. mai 2026:

kuna rindejoone muutusi ei tuvastanud, siis pisu pikemalt igast rindelõigust…

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Tuapse ikka põleb ja vene hävitajaid 1700 km kaugusel tabati, aga mitte ainult.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Ukraina luure tappis kümneid „Ahmati” võitlejaid tänu agendi infiltreerumisele alaudinovi saatjaskonda.

12. venemaa ühe suurima põllumajandusettevõtte asutanud miljardäri vara konfiskeeritakse.

13. Põhjused, miks Trumpi saadikud Ukrainasse ei lähe.

14. Ukraina ettevõte avalikustas uue keskmaa drooni, mis on loodud venemaa õhutõrjesüsteemide kurnamiseks.

15. Lühiuudised

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 138 lahingukokkupõrget. Suuri muutusi surve muutuses sektorite kaupa polnud. Nagu viimasel ajal tavaks, siis päris arvestatavat kogust soldateid tabatakse enne rünnakule minemist või tagalas toimetamas. Kuumus jõuab sinna alates kolmäevast ja kuni 23-26 pügalat sooja hakkab päeval rohkem mõjutama termoseiret. Veekogud lähevad üha soojemaks ja soodustavad veekogude läbimist jalaväel ning eks on oodata joogivee muresid, sest lähiajal ei paista ka vihma.

Eile viis vaenlane läbi 89 õhurünnakut, heitis alla 270 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9976 kamikaze-drooni ja sooritas 3379 kaudtulelasku, sealhulgas 42 mitmekordsete raketisüsteemidega. Selliseid rekordnumbreid eilne päev ei pakkunud aga kaudtulestaffi ja muud tagatoetust ikka tugevalt üle keskmise tabati ning 6 mitmikraketisüsteemi tabamine ühel päeval on tugev number.

1. vene väed korraldasid 1. mail Ukrainas massilise päevase droonirünnaku, mille käigus sai Ternopilis, umbes 130 kilomeetri kaugusel Poola piirist asuvas linnas, vigastada vähemalt 12 inimest, teatasid kohalikud võimud. Linnas teatati plahvatustest varahommikul, mis jätkusid, kusjuures linnas registreeriti mitu plahvatust. Ternopili linnapea Serhii Nadali sõnul oli kella 17.00 seisuga kuus vigastatut erakorralise meditsiini osakonnas ja üks piirkondlikus haiglas. Nadal ütles, et linna ründas üle 50 Shahed-tüüpi drooni, registreeriti üle 20 plahvatuse. Linnapea lisas, et tööstuspiirkonnad ja infrastruktuur said kahjustada. Kohalik sõjaväevalitsus selgitas hiljem, et rünnaku ajal tuvastati linna kohal 36 õhusihtmärki, millest Ukraina õhutõrje tulistas alla 27.

Monitooringukanalid teatasid eile kell 14.54, et venemaa väed koondavad droonirünnaku Lääne-Ukrainas Ternopili ja Žõtomõri linnadele ning piirkonnas on teatatud suurest hulgast droonidest ja rünnakutest. Nad hoiatasid edasiste rünnakute eest lähitundidel seoses teadetega venemaa strateegilise lennutegevuse kohta.

Ukraina peastaap teatas, et rünnakus osales 409 drooni kella 8.00 ja 15.30 vahel mitmest suunast venemaalt ja venemaa okupeeritud aladelt. Esialgsetel andmetel tulistas Ukraina õhutõrje alla 388 drooni ja 16 tabas sihtmärke.

Päevane rünnak järgnes öisele massirünnakule, milles hukkus üks ja sai vigastada 52 inimest. venemaa lasi öösel välja Iskander-M ballistilise raketi ja 210 drooni, millest 190 peatati, teatasid Ukraina õhuväed.

2. mai öösel algatasid vene okupatsiooniväed droonirünnaku Mõkolaivi energiainfrastruktuurile. Keegi surma ei saanud.

2. mai öösel ründasid vene okupatsiooniväed Odessa oblastis Izmaili linna sadamainfrastruktuuri. Ametlik uudis: Õhutõrjeväed reageerisid väga tõhusalt – enamik vaenlase mehitamata õhusõidukeid tulistati alla. Kahju praktiliselt ei tekkinud.

2. mai öösel ründasid vene okupandid droonidega Harkivit. Täpsemalt registreeriti vaenlase drooni rünnak Ševtšenkivski rajoonis 12-korruselise hoone vastu. Teatatakse, et üks inimene sai vigastada, kui šahed-tüüpi droon tabas Ševtšenkivski rajoonis kortermaja 12. korrust. Šahed ei plahvatanud, mis hoidis ära palju tõsisemad tagajärjed. Hiljem lisas Terekhov, et ründedroon tabas ka sõidukeid Harkivi Holodnohirski rajoonis. Sündmuskohal puhkes tulekahju. Rünnaku tagajärjel hävis kaks sõidukit ja seitse sai kahjustada.

Riiklik hädaolukordade teenistus lisas hiljem, et vene droonirünnaku tagajärjel mitmekorruselisele hoonele sai vigastada kaks inimest.

Hersonis ründas vaenlane väikebussi, kaks inimest sai surma: haavata sai ühe kommunaalettevõtte töötaja ja tundmatu naine, kelle isikut selgitatakse. „Umbes kell 7.00 kasutasid vene terroristid drooni, et rünnata Dniprovski rajoonis väikebussi,” seisab teates. Lisaks sai vigastada veel seitse väikebussi reisijat: kuus meest ja üks naine. Neist neli on kommunaaltöötajad. Nad kõik on praegu haiglas.

vene armee ründas Krõvõi Rihis taristuobjekti, linnas oli kuulda plahvatusi.

2. Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et 25. aprillil tabasid Tšeljabinski oblastis Šagoli lennuväljal Ukraina mehitamata õhusõidukid mitut venemaa hävitajat – Su-57 ja Su-34. „Kahjude ulatust selgitatakse. Sihtmärgid asusid Ukraina riigipiirist umbes 1700 km kaugusel,” märgiti avalduses.

Ukraina mehitamata süsteemide vägede ülem Robert Brovdi (hüüdnimi „Madjar”) selgitas, et Ukraina droonid tabasid nelja Su lennukit. Need olid kaks Su-57 hävitajat, üks Su-34 ja teine Su lennuk, mille mudelit ei täpsustatud. Brovdi avaldas ka satelliidipildid, mis näitasid rünnaku tagajärgi. Ukraina Telegrami kanal Exilenova+ jagas sarnaseid pilte kahjustatud lennukitest.

Olukorda kommenteerides märkis sõjaanalüütik Jan Matvejev rünnaku ulatust ja täpsust. „Satelliidipilt kinnitab rünnakut osaliselt. Muide, see asub Ukrainast 1700 kilomeetri kaugusel. Ja küsimus pole isegi droonide lennuulatuses, vaid täpsuses,” kirjutas ta oma Telegrami kanalil.

Su-57 on venemaa uusim viienda põlvkonna mitmeotstarbeline hävitaja, mis tegi oma esmalennu 2010. aastal. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt oli venemaa õhuväel 2025. aasta alguse seisuga teenistuses umbes 30 sellist lennukit. See pole esimene kord, kui Su-57 on alla tulistatud: 2024. aasta juunis teatas Ukraina luure peadirektoraat rünnakust Ahtubinski lennuväljale, mis kahjustas vähemalt ühte sellist lennukit. Sel ajal kinnitasid kahjustusi ka mõned Z-propagandistid.

Ukraina mehitamata süsteemide üksused ründasid Nebo-M radarit Ukolovos Belgorodi oblastis, Buk-M3 raketti okupeeritud Donetski oblastis, laskemoonaladusid, enam kui 30 sõidukiga peidupaika Bahmutis ning venemaa mehitamata õhusõidukite ja vägede paigutuspunkte okupeeritud territooriumil.

Tuapse ikka põleb tugevalt.

Õised plahvatused Krimmis jätkusid.

3. Sumõ: rindejoone muutusi ei tuvastanud. Seni tundub olevat vene poole põhipingutus piirikülade üle kontrolli saamine.

4. Harkiv: vene pool jätkab pingutusi põhiliselt juba vallutatud alade külgmistel servadel laiendamaks piiri äärset kontrollitavat ala ning üritavad laiendada oma sillapead Vovtšanski linna juures. Eile kummagi suuna tegevus edu ei toonud.

5. Kupjansk-Kreminna: rindejoone muutusi ei tuvastanud.

vene pool jätkab pingutusi saamaks kontrolli kogu Kupjanski üle koos sooviga suruda Ukraina omad seal kandis Oskili jõe taha. Ukraina omade jõe taha surumine vähendaks nende maapealseid vasturünnakuid. Kahjuks pole seni Ukraina omad suutnud likvideerida pikalt piki jõge laiuvat vene sillapead Kupianskist põhja pool ja sealne ala on hetkel parim lõik, kust vene pool saab linna varjatult siseneda.

Sektori keskmisest osast pole enam pikal-pikalt kirjutanud. Surve on seal madalam ja mõned liikumised viimastel kuudel on üldjuhul edasi-tagasi nihkumise tõttu jäänud kajastamata. Osa põhjust võib keksmises sektoris olla ka selles, et siin keskendus vene pool varasemalt põhiliselt soomusele ja koguti kokku palju rasketehnikat aga isikkoosseisu nii palju neis pole, et hoida pidevat konveierit ning kipub arvama, et pigem toetatakse isikkoosseisuga nii põhja- kui lõunapoolset lõiku hoidmaks konveieri tempot.

Lõmani kant: vene poolel on viimasel paaril nädalal õnnestunud metsasemal alal edeneda ja selle sisse jäi ka Jampili asula ning sealsed külad. Kuna liikumisvahendite üle toomine Zerebetsi jõest ei tohiks kõikse lihtsam olla, siis see ei ole veel toonud kaasa veelgi sügavamale saamist, sest vahemaa vene eesmise possa ja jõe vahel kasvab vaid jalgsi läbimiseks päris pikaks.

6. Siversk: muutusi rindejoones ei tuvastanud. Keskmisest tihedamalt Slovjanski poole surumist vene pool jätkab aga kuniks Ukraina suudab kontrollida kõrgendike, on vene poolel pisu keerulisem hoida uusi eesmisi possasid. Küll raskendab mets droonide tööd ja seda seal jagub.

7. Bahmut: rindejoones muutusi ei tuvastanud. Kui linna suunas idast ja edelast on toonud varasemalt mitmed uued vene possad ja raskendavad Ukraina kaitset hoidmaks linna keskust kolmest suunast surve all (kagu-lõuna suunalt ka vene poole surumine jätkus), siis pole vene pool suutnud siiski tuua neis lõikudes lähemale ei droonioperaatoreid ja kaudtuleüksusi ning Ukrainal õnnestub linna lõuna osas oma eesmisi possasid hoida.

8. Donetsk: rindejoones muutusi ei tuvastanud. Survet jagub palju aga enamuses avatud alad teevad infiltreerumise keskmisest keerulisemaks ning raskendab uute eesmiste possade hoidmist. Egas labidaga piisavat drooni või kaudtulevastast kaitset tekita. Jah, üritatakse kasutada ka Ukraina omade varasemaid kaitserajatisi ning kui need on korralikult tehtud, siis pakuvad paremat kaitset.

9. Lõunarinne: rindejoones muutusteta. vene poole konveier töötab ida lõigus küll tihedalt aga seni pole tagasi saadud kontrolli enamuse varasemalt kaotatud alade üle ning suurem osa sellest on hall ala. Siingi valmistab vene poolele raskusi suured avatud alad ning Ukraina võimekus avastada kaugelt ning kogu teekonnal mõjutada. Kesmises lõigus mõnel päeval on paar tugevamat kompimist aga üldiselt kahtlaselt rahulik. Kuidagi on sektori läänelõigus suutnud Ukraina pool piirata tuntavalt vene poole aktiivsust sealse sillapea laiendamiseks Dnepri jõe ääres. Seni pole vene pool aidanud ka eriti tihe kaudtule ja lennunduse töö ja egas droonipilvgi seal väike ole.

10. Herson: rindejoones muutusteta, jätkus kevadine paadiralli.

11. Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus viis läbi ulatusliku erioperatsiooni vene erivägede üksuse „Ahmat” vastu, mille tulemusel kannatas venemaa üksus suurimaid kaotusi alates täiemahulise sissetungi algusest. Luurepeavalitsuse andmetel värbas Ukraina luure 2025. aasta alguses Ahmati sõjaväelase, kes seejärel paigutas peakorterisse drooni abil kohale toimetatud pealtkuulamisseadme. Kolme kuu jooksul – veebruarist aprillini 2026 – nurjasid Ukraina väed saadud luureandmeid kasutades järjekindlalt vaenlase rünnakuid. Luureandmete kohaselt kaotas Akhmat 41 meest, sai haavata 87 ja üle saja inimese jäi kadunuks. Samuti hävitas või kahjustas agent üle 160 soomusmasina ja sõiduki, üle 25 drooni, sidevahendeid, elektroonilise sõjapidamise süsteeme ning relva- ja kütusehoidlaid.

Pealkuulamisseade paigutati Ahmati juhtimisruumi. Üksuse ülem, venemaa kaitseministeeriumi sõjalis-poliitilise peavalitsuse asejuht apti alaudinov sattus samuti GURi tähelepanu alla. Luure avaldatud salvestistes tunnistab ta muuhulgas, et „enamik meie suurtükiväe- ja tankimeeskondi ei oska isegi korralikult tulistada”. „Nad pole põhimõtteliselt neli aastat võidelnud,” kurdab Alaudinov. Ta teeb ka karme märkusi vene langevarjurite kohta, nimetades neid „suurimateks jobudeks siin maailmas, sest nad ei võitle kusagil”. Samal ajal kiitleb sõjaväejuht, et ainus üksus, mida vaenlane pole nelja sõja-aasta jooksul suutnud purustada, on Ahmati eriväed, ning juhib tähelepanu sellele, et ta on lõpetanud kolm akadeemiat ja tal on politoloogia doktorikraad. „Las keegi teine uhkustab niimoodi. Mina võin uhkustada,” ütleb alaudinov.

Operatsioon toimus Sumõ oblastis ja selle viis läbi GUR-i üksus „Šamanbat”, kuhu kuuluvad Itškeeria iseseisvuse toetajad, koos 104. eraldi territoriaalkaitsebrigaadiga „Gorin“. venemaa pealetungikatsed selles rindeosas algasid 2026. aasta veebruaris osana putini korraldusest luua puhvertsoon. Pärast operatsiooni saadeti agent edukalt Ukraina kontrolli all olevale territooriumile. Tulemusi kommenteerides pöördus Shamanbati komandör Abdul Khakim oma kaasmaalaste poole tšetšeeni keeles: „Kui teid Sumõ oblastisse saadeti, teadsime teile määratud ülesannetest. Olime teadlikud kõigest – 15 külast, mida te üritasite okupeerida, ja meetoditest, mida te selleks kasutasite.” Ta kordas ka, et ukrainlased ei ole Tšetšeeniale midagi halba teinud, ja kutsus tšetšeene üles Ukrainasse üle minema.

12. Põllumajandusettevõtte Rusagro asutaja ja miljardär Vadim Moškovitši, kes on alates eelmise aasta märtsist altkäemaksu ja pettuse süüdistustega eeluurimises viibinud, konfiskeeritakse mitme miljardi rubla väärtuses vara.

Interfaxi andmetel arutab Moskva Hamovnitšeski kohus Moškovitši vara arestimise hagi 4. mail. Lisaks Moškovitšile, kelle netoväärtust Forbes hindab 2,9 miljardile dollarile, on kohtuasjas kostjaks ka Rusagro endine tegevjuht Maksim Basov.

Kostjate vallas- ja kinnisvara, maatükid, sularaha ja ettevõtte varad, mille koguväärtus ületab mitut miljardit rubla, plaanitakse riigile üle anda, selgitas Interfaxi õiguskaitseallikas.

Interfaxi allikas ei täpsustanud, kas nimekirjas on ka Rusagro Holding ise, mis on üks venemaa suurimaid suhkrutootjaid, suuruselt teine lihatootja ja 700 000 hektari põllumajandusmaa omanik.

58-aastane Moškovitš, kes on üks venemaa 60 rikkaimast inimesest, vahistati eelmisel kevadel. Uurijate sõnul omandasid Moškovitš ja Basov 85% Solnechnje Produktõ Grupi aktsiatest soodushinnaga võla tagasimaksmise ja investeeringute eest, kuid ei täitnud oma kohustusi. Seejärel usuvad uurijad, et Moškovitš andis Tambovi oblasti administratsiooni endisele asejuhile Sergei Ivanovile altkäemaksu 2,6 miljoni rubla väärtuses jahipüssiga. Aprillis arestis kohus juhtumis üle 6,7 miljardi rubla (67 miljoni euro) väärtuses vara.

Rusagro peamise aktsionäri Moškovitši vahistamine on seotud plaanidega tema ettevõte konfiskeerida, ütlesid Novaja Gazetale Euroopale varem põllumajandusturu allikad. Nende sõnul võib miljardäri ründamise taga olla patruševi klann, kes püüab arestida olulisi varasid toidu- ja põllumajandussektoris.

Võimude surve all, kes kandsid Rusagro strateegiliste ettevõtete nimekirja ja ähvardasid kuulutada Moshkovitši välisagendiks, viis ärimees oma varad vabatahtlikult Küproselt venemaale ümberasustamise protsessi kaudu. Peagi pärast seda esitasid talle aga nõudmisi julgeolekutöötajad, kes algatasid suurima varade ümberjaotamise pärast 1990. aastate erastamist.

2025. aastal natsionaliseeriti peaprokuratuuri nõuete kohaselt 32 strateegilist ettevõtet väärtusega 2,5 triljonit rubla, teatas peaprokurör aleksandr gutsan aprillis. Märtsis teatas gutsan putinile 4 triljoni rubla väärtuses eraettevõtete arestimisest. Föderaalse Kinnisvarahalduse Agentuuri andmetel oli venemaal märtsi keskpaigaks natsionaliseeritud 805 ettevõtet. Nende hulgas olid autoesindus Rolf, Tšeljabinski elektrometallurgiatehas (CHEMK), Južuralzoloto, riigi suurim teraviljakaupleja Rodnõje Polja, suurim laooperaator Raven venemaa, Domodedovo lennujaam ning Petropavlovsk-Kamtšatski, Murmanski ja Kaliningradi sadamad.

„Nende välismaised omanikud tegutsesid venemaa huvide kahjustamise teel, viisiddividende välismaale, hoidusid maksudest kõrvale, suurendasid võlgnevusi“ ning „toetasid Ukraina relvajõude ja muud venemaa-vastast tegevust,” ütles gutsan.

 

13. USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner ei kiirusta Kiievit külastama, kuna Washingtonis kasvab mure, et Ukraina rahuläbirääkimiste uuendamine ei pruugi taas käegakatsutavaid tulemusi anda, sai Kyiv Independent teada.

Kõhklused tulenevad kuude pikkustest sisemistest aruteludest võimaliku reisi üle, mis tähistaks nende esimest visiiti Ukrainasse, isegi kui mõlemad saadikud on juba korduvalt Moskvasse putiniga kohtuma sõitnud.

„Nad on lubanud (Kiievit külastada) mitu korda, kuid seni pole nad lubadust mitte kordagi täitnud,” ütles asjaga tuttav Ukraina kõrge ametnik, rõhutades Kiievi frustratsiooni diplomaatilise suhtluse tasakaalustamatuse pärast.

See frustratsioon on ka avalikkuse ette jõudnud. President Volodõmõr Zelenski on saadikute suhtumist avalikult kritiseerinud, nimetades nende korduvaid visiite venemaale ilma vastava reisita Ukrainasse hoolimatuse märgiks. „On lugupidamatu minna Moskvasse, aga mitte tulla Kiievisse, see on lihtsalt lugupidamatu,” ütles ta.

Visiidi eesmärk oli teha enamat kui lihtsalt näidata head tahet. Ühe asjaga tuttava isiku sõnul oli see mõeldud Ukraina, venemaa ja USA vahelise kolmepoolse diplomaatia taaskäivitamise käivitamiseks ajal, mil kõnelused olid sisuliselt seiskunud.

Läbirääkimised on olnud külmutatud üle kahe kuu, kusjuures Washingtoni tähelepanu on nihkunud sõjale Iraaniga ja sellega seotud diplomaatilistele pingutustele. Kolmepoolsete kõneluste viimane voor toimus 16. veebruaril ja veebruari lõpuks kavandatud järelkohtumine lükati edasi vahetult enne USA ja Iisraeli rünnakut Iraanile.

Kahe allika sõnul pidid Witkoff ja Kushner esmalt Kiievisse reisima, kohtuma Zelenskiga ja alles seejärel jätkama Moskvas läbirääkimisi putiniga.

Visiiti raskendavad nüüd mitmed tegurid.

Strateegilisel tasandil on mõlemad saadikud endiselt sügavalt seotud USA-Iraani läbirääkimistega, mis domineerivad jätkuvalt Washingtoni välispoliitikas. Nagu üks ametnik ütles, on administratsiooni fookus nii tugevalt nihkunud, et Ukraina ei ole enam diplomaatilise tegevuskava juhtpositsioonil.

Samal ajal on sõjaaegse reisimise reaalsus küll igapäevasem, kuid siiski takistuseks. Alates venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aastal on Ukraina oma õhuruumi sulgenud, jättes raudtee ainsaks elujõuliseks teeks Kiievisse. „Neil on oma probleem rongiga sõitmisega,” ütles üks aruteludega tuttav inimene. „Witkoffil on see keeruline.”

Ainuüksi logistika ei seleta viivitust. Sügavam probleem seisneb läbirääkimiste edusammude puudumises – ja ohus, et visiit lihtsalt paljastaks selle ummikseisu.

Ummikseis on endiselt territoriaalse küsimuse keskmes.

venemaa nõuab jätkuvalt Ukraina vägede lahkumist Ukraina kontrolli all olevatest Donbassi osadest mis tahes kokkuleppe eeltingimusena. Kiiev on selle nõudmise tagasi lükanud, väites, et praeguse rindejoone külmutamine on ainus realistlik alus relvarahuks.

„venelased väidavad kindlalt, et nad tahavad kogu Donbassi; meie seisukoht on: leiame korraliku lahenduse,” ütles üks Ukraina ametnik. „Seega on praegu ebaselge, miks (Trumpi saadikud) peaksid tulema nii kaugele siia, et uuesti sama asja kuulda.”

See kalkulatsioon näib olevat ka Washingtoni poolel. Ilma uute ettepanekuteta on oht, et visiit muutub pigem sümboolseks kui sisuliseks. „Sisulist asja pole veel,” ütles sama Ukraina ametnik.

Valge Maja ametnik ütles Kyiv Independentile, et visiit on endiselt arutlusel, kuid rõhutas, et seda pole veel planeeritud.

Vaatamata takerdunud kõrgetasemelisele suhtlusele ei ole Kiievi ja Washingtoni vaheline suhtlus peatunud. Mõlema poole ametnikud jätkavad oma tegevuse koordineerimist mitme kanali kaudu, isegi kui Ukraina otsib võimalusi koostööformaadi muutmiseks. Ühe Ukraina ametniku sõnul otsib Kiiev nüüd uusi formaate, et taaselustada suhtlust Ameerika Ühendriikidega. „Praegu ei ole olukord USA-s neile sobiv, just Iraani sõja tõttu,” lisas sama ametnik.

14. Kyiv Independent: Ukraina üks suurimaid kaitsetehnoloogiaettevõtteid General Cherry avalikustas oma esimese keskmise ulatusega ründedrooni „Kmarõnka”, mis ettevõtte sõnul suudab kanda seitse korda suuremat kandevõimet ja kaks korda suuremat ulatust kui tavalised FPV droonid.

Kuigi ettevõte esitleb süsteemi uuendusena, pole tehnoloogia ise uus.

Ukraina turul on juba mitu analoogi. Need kõik on kerged, hinnaga umbes 1000 dollarit, võimelised kandma 5–8 kg laskemoona kuni 50 km kaugusele ja kõik, sealhulgas Kmarõnka, on vaieldamatult inspireeritud kurikuulsast venemaa droonist Molnija.

venemaa Molnija droon hakkas ilmuma 2024. aastal, suurendades järk-järgult oma kohalolekut ja täites Ukraina taevast. Sel ajal polnud Ukrainal otseseid vasteid. Suuteline kandma viis kuni kümme korda rohkem lõhkeainet kui tüüpilised kvadrokopter-FPV droonid ja tabama sihtmärke kuni 50 kilomeetri kauguselt, kujutas see endast ootamatut ohtu piirkondadele, mida varem peeti suhteliselt ohutuks tagala tsooniks, ja sai kiiresti väljakutseks Ukraina vägedele.

Peamine põhjus oli selle võime töötada laias sagedusalas, mis muutis elektroonilise sõjapidamise (EW) tõkestamise ja parodeerimise vähem efektiivseks ja energiamahukamaks, kulutades kiiresti generaatoreid, mida kasutatakse EW süsteemide toiteks rindel. vene Molnija mehitamata õhusõiduki vrakk jäi droonitõrjevõrku Kostjantõnivka-Kramatorski tee kohal Donetski oblastis Ukrainas 24. aprillil 2026.

„Me ei tea, millisel sagedusel Molnija töötab. Seda seetõttu, et see võtab vastu ainult juhtsignaale ja ei edasta midagi tagasi. Sagedus võib olla vahemikus 150 MHz kuni 2800 MHz,” ütles raadiotehnoloogia spetsialist ja Ukraina kaitseministri nõunik Serhi Beskrestnov. Ta lisas, et võimalik vastumeede on dispetšeri signaali tuvastamine, et teha kindlaks, millist sagedust segada.

Molnija esimene Ukraina adaptsioon, tuntud kui „Blõskavka”, töötati välja vallutatud vene drooni pöördprojekteerimise teel. General Cherry versioon, Kmarõnka, on loodud kiireks, odavaks ja suuremahuliseks tootmiseks – omadused, mis on tehnoloogiapõhises sõjas olulised.

„Hinnapunktid ja tootmise kiirus on see, mis muudab need sarnased lahendused turul konkurentsivõimeliseks,” ütles Ukraina Kaitsetööstuse Nõukogu tegevjuht Ihor Fedirko Kyiv Independentile antud kommentaaris.

Kmarõnka kuulub laiemasse odavate kamikaze-droonide klassi, mis on loodud massiliseks kasutuselevõtuks, sealhulgas venemaa õhukaitsesüsteemide kurnamiseks ja selliste sihtmärkide nagu soomukite, ladude ja jalaväepunkrite ründamiseks.

„Kerge, aga mis kõige tähtsam – odav,” ütles teaduste doktor ja lennundustehnika professor Vitali Zaitsev Kyiv Independentile antud kommentaaris fikseeritud tiibadega mehitamata õhusõidukite väärtuse kohta.

Kmarõnka, mille nimi tähendab eesti keeles “pilve”, tiibade siruulatus on 196 sentimeetrit, maksimaalne lennuulatus kuni 50 kilomeetrit ja lennuaeg kuni 60 minutit. See võib saavutada tippkiiruse 140 kilomeetrit tunnis.

Drooni hind on avaldamise ajal avalikustamata. Praegu teatas ettevõte, et annab Ukraina kaitseväele tasuta 150 droonist koosneva esialgse partii, et koguda pärast lahingutingimustes testimist tagasisidet.

2023. aasta septembris asutatud General Cherryst on saanud üks Ukraina suuremaid droonitootjaid, tootes tõrjedrooni Bullet ja suurt hulka FPV-sid. Märtsis sõlmis ettevõte lepingu USA kaitsetootja Wilcox Industriesiga droonide tootmiseks New Hampshire’is, mis on osa Ukraina kaitsefirmade laiemast püüdlusest laiendada tootmist välismaale.

15. Lühiuudised

Tšehhi lubab Fico Moskva lennu, kuigi naabrid sulgevad võidupühaks õhuruumi. „Slovakkia pool esitas ülelennuloa saamiseks standardse taotluse ja see väljastati viivitamata,” ütles Tšehhi välisministeeriumi pressiesindaja 1. mail.

USA plaanib Saksamaalt 5000 sõdurit välja viia kasvavate transatlantiliste pingete tõttu. Pentagon teatas vägede väljaviimisest 1. mail pärast nädal aega kestnud teravaid sõnavahetusi USA presidendi Donald Trumpi ja Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi vahel.

Trump ähvardab EL-i 25% autode tollitariifidega ja süüdistab blokki kaubanduslepingu mittetäitmises. „Kui nad toodavad autosid ja veoautosid USA tehastes, siis MINGIT TOLITARIIFI EI KEHTESTATA,” ütles USA president Donald Trump.

USA ametnikud kinnitasid, et 2027. aasta eelarvetaotlus ei sisalda Ukraina julgeolekuabi algatuse rahastamist. Kaitseminister Pete Hegseth ütles, et Washington soovib, et Euroopa rahastaks Ukrainat ja kannaks suuremat osa selle toetamisest.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Täna kell 10.29 sai häirekeskus teate raskest liiklusõnnetusest Põlva maakonnas Vana-Koiola külas, kus hukkus inimene.

Räägib Lõuna prefektuuri operatiivjuht Tarmo Loim:

Täna kell 10.29 sai häirekeskus teate, et Põlvamaal Vana-Koiola külas juhtus liiklusõnnetus, kus hukkus 18-aastane noormees.

Esialgsetel andmetel liikus sõiduauto Audi A3 Põlva poolt Võru suunas. Praeguse info põhjal kaotas Audi A3 kurvis juhitavuse ja kaldus teelt välja paremale vastu maja seina. Sõiduautot juhtinud 18-aastane noormees hukkus kohapeal saadud vigastustesse. Esialgsetel andmetel oli juhi turvavöö kinnitamata ja sõidukiirus võis olla lubatust suurem.

Mees oli autos üksi. Õnnetuse hetkel ei olnud elumajas inimesi ja keegi teine viga ei saanud. Juhil oli vastava kategooria juhtimisõigus.

Õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Reedel, 1. mail kell 13.48 juhtus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Kastre vallas Melliste külas.

87-aastane mees sõitis traktoriga kraavi ja sõiduk vajus külili.

Kiirabi toimetas juhi haiglasse.

Täna laupäeval, 2. mail on elekter Eestis eriti odav. Päeval vajub hind miinusesse.

Hommikul kella 10 ajal läheb elektri hind miinusesse ja kella 14-15 ajal on see lausa miinus 5 eurot MWh. Kella 16 ajal on hind taas nullis ja õhtul kella 20 ajal pluss 20 eurot MWh.

Põhjamaade elektribörsi NordPool andmetel on keskmine hind täna Eestis 5,5 eurot MWh. Soomes on hind sama, Lätis isegi veidi madalam.

Võrumaal hommikul kell 9 varjus 15 kraadi sooja. Lõunasse lennata pole mõtet, piisab autosõidust Võrumaale.

Täna päeval peaks tulema 22 kraadi sooja.

Riigikogu liige Peeter Ernits kirjutab, kuidas Eesti lasi eurooplased paljaks varastanud ukrainlase Artur Jermolajevi vabadusse.

Jermolajev lahkus Eestist eralennukiga. Selle kohta kehtib ütlus: väiksed sulid ripuvad võllas, suured sõidavad tõllas.

Ukraina meedia kirjutab asja kohta järgmist:

Ukrainska Pravda andmetel kuulub Jermolajev nn Monaco pataljoni. Sinna kuulub sadakond Ukraina VIP- põgenikku, miljonäri ja miljardäri kes seal redutades avalikult oma tuttuute Bentleyte ja Maybachidega eputavad.
Kiievi südalinnas töötab Jermolajevil 30 kõnekeskust.

Jermolajev on Ukrainas lugupeetud ettevõtja, Ukraina e-spordi föderatsiooni president.

Tema isa Vadim Jermolajev on Ukraina mõjukas oligarh, kes tegeleb kinnisvaraga, kellele kuulub nii oma pank kui ka kaevandused Dnipro, Žõtomõri kui Poltaava oblastites ja tema kaevandustest pärit marmorit kasutatakse Kiievi lähistel asuva sõjaväememoriaali rajamisel.

Ukraina korruptsioonivastane portaal kirjutas eile et eestlasi,soomlasi, leedukaid ja sakslasi nülginud Jermolaev ostis end sisulselt vabaks:

„Otsuses, mis šokeeris Balti riikide õigussüsteeme ja seadis kahtluse alla Euroopa õigusemõistmise usaldusväärsuse, kiitis Eesti kohus heaks kokkuleppe, mis meenutab pigem puutumatuse hinnakirja kui süüdimõistvat kohtuotsust. 35-aastane Ukraina kodanik Artur Jermolajev, keda süüdistatakse ülemaailmse telefonipettuste impeeriumi juhtimises, mille käigus ta varastas Euroopa Liidu kodanikelt ligi 100 miljonit dollarit, pääseb vabadusse. Selle asemel maksab ta Eesti riigile 8,5 miljonit eurot.”

Eesti käsipalli meistrivõistlustel alustasid Viljandi Spordihoones pronksmedali jahti Viljandi HC ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper.

Kodupubliku ees kohtumist kahvatu algusega alustanud Viljandi tegi teisel poolajal kohati uskumatuna näiva tagasituleku ning võitis kohtumise 30:28 (13:20) asudes sellega pronksiseeriat juhtima 1:0. Pronksiseeria mängitakse kahe võiduni.

Enne kohtumist ütles Viljandi HC peatreener Marko Koks, et meeskonnal on seljataga ulmeline nädal: „Kehra sai põhimõtteliselt poolfinaalidest alates olla juba mõttega pronksimängus, meie saime kaks päeva puhata, valmistuda ning taastuda eesootavaks medaliseeriaks.”

Kodusaalis mänginud Viljandi jaoks algas kohtumine vaevaliselt ning esimesel poolajal oldi tagaajaja rollis. Kui Kehra eest David Mamporia viskas juba 17 värava 20. minutil, siis kärises vahe juba üheksa väravaliseks. Teisel poolajal aga mängupilt hakkas muutuma, Viljandi vähendas vaikselt kuid stabiilselt vahet ning 57. minutil Mikk Variku väravast vaatas tabloolt vastu mängu viigiseis 28:28. Hendrik Koks kasvatas eduseisu veelgi ja Ott Variku viimaselt mänguhetkel visatud värav tõi Viljandile pronksiseeria esimese võidu.

Marko Koks oli peale raskelt tulnud võitu tulemusega rahul, kuid mängu enda osas leidis peatreener, et parandamise ruumi on: „Tuleb uskuda. Kindlasti mõjutas mängu alguses meid poolfinaalseeria, sest kahe päevaga end koguda ja alustada uut võitlust, see pole kerge. Natuke vaatasime nende poolfinaalmänge ja meie enda mänge Kehraga. Esimesel poolajal tegime samu vigu, mis ennegi. Meil ei olnud ka üldse emotsiooni. Tulid lihtsad vead ja siis aina vajusime ja vajusime. See ongi meie mäng, peame selle emotsiooni saama kuidagi üles. Teisel poolajal leidsime emotsiooni ja väga hea, et see nii läks. Teine poolaeg näitas, et kõik on võimalik.” Järgmine kohtumine pronksiseerias on juba esmaspäeval. „Peame mängima samamoodi nagu teisel poolajal. Nemad mängivad kodus, neil on selg vastu seina. Samas poolfinaalis me olime põhimõtteliselt samasuguses seisus nagu praegu, juhtisime seeriat. Seega midagi otsustatud veel ei ole. Tuleb pea selge hoida,” analüüsis Koks mänge.

Viljandi HC väravad: Hendrik Koks 12, Andrei Basarab 6, Kristo Voika, ott Varik 3, Johannes Pertelson 2, Aleksander Pertelson, Mikk Varik, Sten Maasalu, Sivert Raide 1.

HC Kehra Horizon Pulp&Paper väravad: David Mamporia 7, Oskar Luks 5, Jaan Pirk, Markus Leidsaar, Sigmar Seermann 4, Martin Kikkas 2, Martin Lepik, Rasmus Eensaar 1.

Pronksiseeria ajakava

01.05 Viljandi Spordihoone 15:00 Viljandi HC – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (30:28)

04.05 Kehra Spordihoone 19:00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Viljandi HC

07.05 Viljandi Spordihoone 19:00 Viljandi HC – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper

Ukraina on maailma edetabelis esimesel kohal rahvaarvu vähenemise poolest. Viimase 25 aastaga on rahvaarv vähenenud 33 protsenti ehk kolmandiku võrra.

Esikümnesse mahuvad veel Läti (vähenemine 22 protsenti), Moldova (-19%) ja Leedu (-18%).

Eesti on edetabelis 23. kohal (kahanemine 2 protsenti), olles eespool Venemaast, kus kahanemine on olnud 1 protsent.

📉 Top 24 Countries with Biggest Population Decline (2000–2025)

1. 🇺🇦 Ukraine: -33%
2. 🇲🇭 Marshall Islands: -29%
3. 🇧🇬 Bulgaria: -23%
4. 🇱🇻 Latvia: -22%
5. 🇲🇩 Moldova: -19%
6. 🇱🇹 Lithuania: -18%
7. 🇵🇷 Puerto Rico: -17%
8. 🇷🇴 Romania: -16%
9. 🇷🇸 Serbia: -13%
10. 🇦🇱 Albania: -13%…

— World of Statistics (@stats_feed) April 27, 2026

2025. aastal oli avaliku sektori kõige suurem palk riigikohtu esimehel Villu Kõvel ja vabariigi presidendil Alar Karisel. Avaliku teenistuse palgakasv oli 5,7 protsenti, selgub rahandusministeeriumi avaldatud andmetest.

Rahandusministeerium avalikustas täna reedel 1. mail riigi ja kohaliku omavalitsuste ametnike 2025. aasta kogupalga ja 2025. aasta põhipalgad 1. aprilli seisuga, vahendab ERR.

Rahandusministeerium teatas, et 2025. aastal oli avaliku teenistuse palgakasv 5,7 protsenti ning erasektoris esialgsetel andmetel 5,8 protsenti.

2025. aastal oli avaliku sektori kõige suurem palk riigikohtu esimehel Villu Kõvel ja vabariigi presidendil Alar Karisel, kes said mõlemad 115 118 eurot.

Neile järgnes Tallinna ringkonnakohtu esimees Kristjan Siigur, kes teenis 108 737 eurot.

Järgmisena pingereas on peaminister Kristen Michal, kes sai palgana 107 394 eurot.

Nädalavahetusel läheb Eestis ilm väga soojaks. Lõuna-Eestis on oodata lausa 22 kraadi sooja. Öösel on sooja 11 kraadi.

Tänase reede 1. mai päeval on selge ja vähese, Ida-Eestis vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Tuul puhub läänekaarest 3 kuni 9, rannikul iiliti 12 meetrit sekundis. Sooja on oodata 15 kuni 20, rannikul kuni 10 kraadi, vahendab ERR.

Nädalavahetus tuleb soe – plusskraade on 15 kuni 21, pühapäeval isegi kuni 22. Vaid rannikul võib õhutemperatuur kohati 10 kraadi juurde jääda.

Laupäev tuleb päikesepaisteline, pühapäev muutliku pilvisuse ja esmaspäev on pilves. Lõuna-Eestis on esmaspäeval oodata 22 kraadi sooja..

Järgmise nädala keskel läheb ilm jahedamaks. Kokmapäeval on Lõuna-Eestis oodata 13 kraadi sooja.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 01. mai 2026:

vene poole kaotuste kasv on muljet avaldav ja ei muhvigi edasi…

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Jälle Tuapse ja Krimm.

3. Sumõ: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Nafta rafineerimine venemaal on pärast Ukraina õhurünnakuid rafineerimistehastele ja torujuhtmetele langenud 17 aasta madalaimale tasemele.

12. putin vallandas Dagestani juhi Melikovi ja on kinnitamas vabariigi valitsusjuhi ametikohale endist FSB ohvitseri.

13. venemaa valitsus keelas Starlinki terminalide impordi venemaale.

14. venemaa suurim terasetehas on muutunud kahjumlikuks.

15. Kiiev ostab Ukraina sõjaväele 8000 Octopus tüüpi tõrjedrooni.

16. Lühiuudised

vene allikate sõnul kasutab Ukraina okupeeritud lõunaosas ja Krimmis rünnakuteks üha enam pikamaadroone FP-1 ning on nüüd neid kohandanud nii, et need suudavad tiibade all kanda kahte FPV drooni, millel on Starlinki signaalivõimendi, et rünnakuvõimalusi laiendada.

President Volodõmõr Zelenski usub, et kreml taotleb ühe- või mitmepäevast relvarahu peamiselt selleks, et kaitsta oma iga-aastast sõjaväeparaadi Moskvas võimalike Ukraina rünnakute eest. „Nad tahavad, et paraad kulgeks rahumeelselt mitu tundi ja seejärel jätkaks rünnakuid. Me ei taha, et ükski relvarahu muutuks venemaa Föderatsiooni taktikaliseks pettuseks.” Samal ajal märkis Zelenski oma toetust relvarahu algatustele, mis aitavad kaitsta tsiviilelanikke ja hõlbustavad vangide vahetust. „Me reageerime alati positiivselt ettepanekutele venemaaga sõlmida tõeline relvarahu, kui neid üldse on,” ütles ta.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 138 lahingukokkupõrget. Sektoriti survete tugevused eriti ei muutunud. Näeb nii jala, tsiklite kui ATV-dega üritamisi, teesid, põldusid ja metsasid pidi. Tundub, et palju kaotatud isikkoosseisu ei tabata enam mitte rünnakutel vaid tagalas toimetamas. Hetkel tundub, et Ukraina seire ja mõju kvaliteet on veelgi paranenud, sest üldjuhul kaugemale jõudnud vene grupid pikalt ellu ei jää ja kiputakse enamus gruppe tabama juba teel rünnakule….

Eile korraldas vaenlane 76 õhurünnakut, heitis alla 255 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9499 kamikaze-drooni ja viis läbi 3304 kaudtulelasku, sealhulgas 49 mitmikraketisüsteemiga. Kaudtuleüksuste tabamise number on väga kõrge aga uue rekordi lõi muu tagalatoetuselemendi tabamine, 403 on päris pikk samm edasi.

Nii venemaa kui okupeeritud aladesse sügavusse ründamine on jätkuvalt tihe ja peaks juba mitte ainult mõjutama vene sõjalise logistikaahela toimimist kui tõstma ka rahulolematust vägedes, et ebaedu nii totaalne on ja eip vasta sugugi kremli narratiividele.

1. 1. mai öösel ründasid venemaa ründedroonid Odessas kahte kõrghoonet, põhjustades tulekahjusid.

vene väed ründasid Odessa oblastis Izmaili rajoonis sadama infrastruktuuri. Esialgsetel andmetel inimohvreid ega vigastatuid pole.

1. mai hommikul hukkus Hersonis venemaa droonirünnakus mees. Linnavõimud: „Umbes tund aega tagasi tapsid vene terroristid Hersonis mehe. Okupandid ründasid drooni abil jalgrattal olnud tundmatut meest, kes sai surmavaid vigastusi.” Kohaliku sõjaväevalitsuse juht Oleksandr Prokudin teatas hiljem, et mees oli 65-aastane.

2. 250 pikamaadrooni ja 10 reaktiivmootoriga elukat venemaa ja okupeeritud alade poole suundus.

Musta mere sadama Tuapse mereterminalis puhkes tulekahju mehitamata õhusõidukite (UAV) rünnaku tagajärjel, teatas Krasnodari territooriumi töörühm reedel. „Ohvreid pole ning sündmuskohal töötavad hädaabi- ja eriteenistused,” seisis avalduses.

Okupeeritud Mariupolis teatatakse plahvatustest. Kaadrid jäädvustasid ühe mehitamata õhusõiduki kokkupõrkehetke, kusjuures nähtavat ega kuuldavat õhukaitset ei olnud.

Öösel tuli teateid jälle Krimmist, et mitmes kohas kostus plahvatusi, mõned neist ikka sõjaväelennuväljade või väeosade kandis.

venemaal Permi linnas naftapumplas puhkenud tulekahju jätkub endiselt.

Ukraina droonid ründasid okupeeritud Zaporižja oblastis asuvat olulist venemaa droonide arenduskompleksi, tekitades kahju mitmele rajatisele, teatas Ukraina mehitamata süsteemide vägede 413. „Reidi” rügement 30. aprillil. Sotsiaalmeedias avaldatud rünnak tabas venemaa mehitamata süsteemide vägede koosseisu kuuluva BARS-Sarmati eriotstarbelise keskuse rajatisi, mis asuvad täpsustamata asukohas Zaporižja oblastis Aasovi mere ranniku lähedal. Rügemendi teatel on 2024. aastal loodud BARS-Sarmati keskus võtmekompleks venemaa droonide, robot- ja elektroonilise sõjapidamise süsteemide, samuti juhtimis- ja sidevahendite arendamisel. Rünnakus kinnitati kahjustusi mitmele keskuse töökojale, mis varustasid ja tootsid tehnoloogiat, sealhulgas droone ja mehitamata maismaasõidukeid. Rügement ei täpsustanud, millal rünnak täpselt läbi viidi. Tekitatud kahju täielik ulatus ei olnud kohe selge.

Ukraina mereväe mehitamata meredroonid ründasid eile öösel Kertši väinas Projekt 21980 „Gratšonok” ja Projekt 12200 „Sobol” klassi aluseid. Kas aluseid ka tabati, kahjuks videost ei selgunud. Lähedale küll jõuti.

3. Sumõ: muutusteta, surve pigem jätkuvalt madal ja enamus survest ikka piirikülade suunal. Pommitamist siiski tavapäraselt tihedalt.

4. Harkiv: muutusteta, surve keskmine.

5. Kupjansk-Kreminna: surve keskmine.

6. Siversk: surve vähenes, vist korraks hingetõmbepaus.

7. Bahmut: tavapärane tihe surumine, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

8. Donetsk: tavapärane tihe surumine, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: tavapärane tihe surumine, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

10. Herson: kevadine survetase säilis.

11. venemaa rafineerimistehaste naftatöötlemismahud on langenud madalaimale tasemele alates 2009. aastast pärast droonirünnakuid, mis tabasid rafineerimistehaseid, naftahoidlaid ja torujuhtmeid Leningradi oblastist Uuraliteni.

Bloombergi andmetel, viidates OilX-i andmetele, on nafta rafineerimine venemaal langenud 4,69 miljoni barrelini päevas. Võrreldes aasta algusega on mahud langenud 11%, aastases võrdluses 12% ja võrreldes sõjaeelse 2021. aastaga 18% ehk ligi 1 miljon barrelit päevas.

Aprillis ründasid Ukraina relvajõud venemaa naftataristut vähemalt 21 korda, teatas Bloomberg. Rünnakute arv oli aasta alguse rekord ja üks kõrgemaid alates sõja algusest: ainult novembris ja detsembris 2025 (vastavalt 23 ja 26) oli rohkem.

Droonirünnakutes tabati vähemalt üheksat naftatöötlemistehast, millest viis peatasid tootmise täielikult või osaliselt. Need olid Permnefteorgsintez (30. aprill), Sõzrani naftatöötlemistehas (22. aprill), Novokuibõševski naftatöötlemistehas (18. aprill), Tuapse naftatöötlemistehas (16. aprill) ja Norsi (5. aprill).

Vähemalt viis rünnakut sel kuul olid suunatud venemaa naftajuhtmesüsteemile, mis on üks maailma pikimaid ja ehitatud külma sõja ajal. Droonid ründasid kuus korda avamere naftataristut, sealhulgas Läänemere sadamaid, mille kaudu eksporditakse iga teine naftabarrel.

Läänemere ääres asuvad Primorsk ja Ust-Luga peatasid naftasaadetised aprillis, kuigi seejärel jätkasid eksporti. Ka Novorossiiski sadam oli seisma jäänud ja kuu lõpus tabati Tuapse sadamat, mis on Rosnefti naftatoodete ekspordikeskus. Lisaks tabas Bloombergi andmetel aprillis droonirünnakus ühte tankerit ja märtsis kolme laeva.

Löökide tagajärjel langesid venemaa rafineerimistehaste kasutusmäärad veelgi madalamale kui eelmise aasta sügisel toimunud bensiinikriisi haripunktis (4,88 miljonit barrelit päevas). Seejärel, pärast mitmeid õhurünnakuid, tekkis riigis kütusepuudus, piirkondade bensiinijaamad naasid nõukogudeaegse normeerimise juurde ja bensiinihinnad börsil jõudsid ajaloolistele kõrgeimatele tasemetele.

Märtsi lõpus ja aprilli alguses toimunud Ukraina löökide tagajärjel oli venemaa sunnitud naftatootmist vähendama, kuid on sellest ajast alates taastunud, märgib Sergei Vakulenko, Carnegie Euraasia keskuse vanemteadur, kes on varem töötanud nafta- ja gaasitööstuses.

Ukraina rünnakud sadamatele ja naftatöötlemistehastele võivad avaldada mõju, kuid selleks peaks Kiievi korraldama samaaegselt väga intensiivseid rünnakuid mitme võtmesihtmärgi vastu, ütles Vakulenko The Wall Street Journalile: „Kui neil õnnestub säilitada droonide voog Ust-Lugagaga samal tasemel ja laiendada seda Primorski ja Novorossiiskisse, võivad nad tekitada üsna märkimisväärset kahju. Kuid kõik sõltub sellest, kui palju droone nende käsutuses on.”

12. putin teatas, et Dagestani juht Sergei Melikov astub tagasi ja siirdub teisele tööle. Kommersanti andmetel teatas riigipea sellest neljapäeval kohtumisel vabariigi Rahvakogu esindajatega. putin ei täpsustanud, kuhu täpselt 60-aastane Melikov, kes on piirkonda juhtinud alates 2020. aastast, kolib. „Praeguse vabariigi juhi Sergei Alimovitš Melikovi ametiaeg lõpeb septembris. Ta on palju saavutanud. Ja me oleme talle selle eest tänulikud. Aga ta kolib teisele tööle; elu läheb edasi,” märkis president.

Parlamendi spiiker Zaur Askenderov pakkus piirkonna juhi ametikohale Dagestani ülemkohtu esimehe Fjodor Štšukini. putin on esitanud vabariigi valitsuse juhiks ka Kaug-Ida föderaalringkonna (FEFD) presidendi täievolilise esindaja asetäitja magomed ramazanovi. ramazanov töötas varem FSB korruptsioonijuhtumeid menetlevas K-osakonnas. Askenderov avaldas arvamust, et selline tandem oleks edukas. putin toetas mõlemat kandidaati, vahendab Kommersant.

Ajaleht VChK-OGPU väidab, et FSB-s töötamise ajal juhtis ramazanov tööd suurtes ettevõtetes, mis kuulusid Kaukaasia või Taga-Kaukaasia inimestele.

Aprilli alguses teatasid presidendi administratsioonile lähedased allikad RBC-le, et temast on saanud Dagestani juhi ametikoha juhtiv kandidaat. putin ise ütles toona, et kutsus ta kohtumisele vabariiki laastava üleujutuse tagajärgede arutamiseks. Samuti märgiti, et otsus Melikovi asendamise kohta tehti juba enne piirkonnas toimunud loodusõnnetust.

Varem teatas venemaa ametlik meedia ka Belgorodi oblasti kuberneri vjatšeslav gladkovi ja Brjanski oblasti kuberneri aleksandr bogomazi tõenäolisest vallandamisest.

13. venemaa valitsus on keelanud välismaiste sidesatelliitide signaalide vastuvõtmiseks ja edastamiseks mõeldud seadmete, sealhulgas Starlinki terminalide impordi. „vene Föderatsiooni on keelatud importida raadioelektroonikaseadmeid, mis on mõeldud raadiolainete edastamiseks ja/või vastuvõtmiseks välisriikide kosmosesideobjektidelt (sidesatelliitidelt, sealhulgas kaheotstarbelistelt), mis on loetletud lisas ja millel puudub Riikliku Raadiosageduste Komisjoni otsus raadiosagedusalade eraldamise kohta,” seisab valitsuse pressiteenistuse levitatud dokumendis.

Starlinki terminalide keeld tuleb venemaal rangema internetikontrolli ajal. Alates 2025. aasta maist on võimud Ukraina droonide vastase võitluse ettekäändel mobiilse interneti teenuseid sulgenud. Projekti „On the Line” andmetel on sulgemised mõjutanud enam kui 60 piirkonda. Top10VPN andmetel mõjutasid sulgemised 2025. aastal peaaegu kõiki riigi elanikke, kokku kestes 37 166 tundi. 26. aprillil teatati, et mobiilsideoperaatorid ise on hakanud piirama abonentide juurdepääsu globaalsele võrgule.

Informeeritud allikad ütlesid Reutersile, et Moskva oli uurinud Hiina („Suur tulemüür”) ja Iraani (regulaarsed internetiühenduse sulgemised protestide ajal) kogemusi, misjärel anti ametnikele korraldus leida viis võrgu suurte segmentide blokeerimiseks. venemaa presidendi pressisekretär peskov kutsus kodanikke üles valmistuma pikemateks sulgemisteks. RKS Globali eksperdid ennustavad, et täielik üleminek nn valgesse nimekirja kantud internetile venemaal võib toimuda 2028. aastaks.

14. venemaa suurim ja maailma 20 suurima hulka kuuluv Novolipetsk Steel teenis 2026. aasta esimeses kvartalis kahjumit. NLMK Grupi venemaa raamatupidamisstandardite (RAS) kohaste finantsaruannete kohaselt, mis hõlmavad ainult Lipetski tehast, teenis ettevõte kvartalis 5,9 miljardit rubla (59 miljonit eurot) kahjumit. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (1,23 miljardit rubla) suurenes tehase kahjum 4,8 korda.

1930. aastatel ehitatud ja 17 miljonit tonni vedelat terast aastas tootma suutev Novolipetsk Steel teenis eelmisel aastal RAS-i kohaselt 86,7 miljardit rubla kasumit. Jaanuaris-märtsis kaotas ettevõte aga 10% oma tuludest (see langes 145,57 miljardi rublani) ja müügikahjum oli 6,1 miljardit rubla.

Alfa Banki analüütikute sõnul halveneb terasetootjate tööstuskeskkond jätkuvalt. Esimeses kvartalis kaotas Severstal peaaegu kogu oma kasumi (see langes 370-kordselt), kaotas poole oma EBITDA-st ja kannatas 40 miljardi rubla suuruse negatiivse rahavoo all. Eelmisel aastal vähendas Magnitogorski raua- ja terasetehas (MMK) terasetootmist 10 aasta madalaimale tasemele ja puhaskahjum oli 14,9 miljardit rubla.

„venemaa terasetööstus on sisenemas raskesse perioodi ja see trend võib jätkuda veel aastaid,” ütleb BCS-i analüütik Kirill Tšuiko. „Ilma edasise valitsuse toetuseta on oht naasta 2000. aastate alguse oludesse.”

Majanduslangus, mis lõpetas kvartali esimest korda kolme aasta jooksul kokkutõmbumisega, on vähendanud siseriiklikku terasenõudlust 15%. Teraseeksport on sõja algusest peale kehtestatud sanktsioonide tõttu langenud kolmandiku ehk 10 miljoni tonni võrra.

„venemaa terasetootjate tootmisvõimsus on kaks korda suurem kui turunõudlus,” kurtis MMK tegevjuht Pavel Šiljajev märtsis. Ta teatas, et ettevõte vähendas tootmisvõimsuse rakendusastet 60%-ni, oli peaaegu täielikult peatanud investeeringud ja seadmete hoolduse ning valmistub koondama 10% juhtkonnast.

Märtsi lõpus teatas Severstal sunniviisilistest kulude kärpimistest: remondifondi kärbiti 15% ja kapitalikulusid 24%. Ettevõte loobus palkade indekseerimisest, külmutas värbamise ja peatas strateegilise rauamaagi graanulite tootmisprojekti Tšerepovetsis.

Forbesi allika andmetel on terasetootjad hakanud üle minema lühemale töönädalale, koondanud umbes 3000 inimest ja panevad kõrgahjud üle kuumenemise säästmise režiimile. Veebruaris valitsusega toimunud kohtumisel taotlesid terasetootjad maksusoodustusi, kuid rahandusministeerium keeldus.

15. Ukraina kaitseministeerium teatas 30. aprillil, et ostab Ukraina sõjaväele 8000 Octopus (kaheksajalg) tõrjedrooni. Octopus on Ukrainas toodetud isejuhtiv pealtkuulamisdroon, mis on loodud Shahed-tüüpi ründedroonide allatulistamiseks. Ukraina alustas Octopus droonide masstootmist 2025. aasta sügisel.

8000 Octopus tõrjedrooni hankimine Ukraina vägedele on suunatud õhukaitse võimekuse tugevdamisele ja hävitatavate vaenlase sihtmärkide arvu suurendamisele, teatas ministeerium.

Ministeerium teatas, et lahingutes testitud süsteemid on näidanud õhusihtmärkide tõrjumisel püsivat tõhusust erinevates tingimustes. Octopus suudab edukalt töötada nii päeval kui öösel, madalatel kõrgustel ja elektroonilise sõjapidamise (EW) süsteemide mõjul.

Ministeerium teatas, et Ühendkuningriigi valitsusega on tootmistegevuses partnerluse sõlminud 29 Ukraina ettevõtet, kellel on vajalikud litsentsid. Neli tootjat on sõlminud droonide tarnimiseks riiklikud lepingud.

See võimaldab tehnoloogia kiiret laiendamist, teatas ministeerium. „Kaitseministeerium tagab täieliku skaleerimistsükli – alates tehnoloogia ülekandest kuni hankimise ja vägedele tarnimiseni,” ütles kaitseminister Mõhhailo Fjodorov. „See võimaldab meil kiiresti tootmist suurendada ja rahuldada rinde vajadusi. Samal ajal esindab see Ukraina kaitsetööstuskompleksi arengut ja on näide tõhusast avaliku ja erasektori partnerlusest, kus lahingutehnoloogiaid skaleeritakse kiiresti seeriatootmiseni.”

Kiiev on alates 2022. aastast kiiresti arendanud oma droonivõimekust, arenedes kommertslennukite modifitseerimisest ründedroonide ja luuresüsteemide laiaulatusliku tootmiseni. Ukraina on teinud koostööd ka välispartneritega, et edendada kaitsevaldkonna arendus- ja tootmisvõimekust.

Ukraina ja Ühendkuningriik allkirjastasid 2025. aasta novembris litsentsilepingu Octopus tõrjedroonide tootmiseks.

Octopus on vaid üks mitmest arendusjärgus tõrjedroonist. Fedorov teatas 23. aprillil, et Ukraina on esimene riik, kes on laiendanud kaugjuhtimisega tõrjedroonide kasutamist, mis on võimelised tegema pikamaa rünnakuid.

Octopus andmed: automaatne sihtimine, maksimaalne kiirus üle 300 km/h, võitlusraadius 30 kilomeetrit, lennu kestus 15 minutit, lennukõrgus kuni 4500 m, kaamera tüüp päev / öö.

16. Lühiuudised

1. maist kuni 30. septembrini kehtib Ufaas alla 17-aastastele lastele ja noorukitele liikumiskeeld. Linnapea kantselei pressiteenistuse teatel on neil keelatud viibida avalikes kohtades kella 23.00 ja 6.00 vahel ilma vanemate või seaduslike eestkostjateta. Nende keelatud alade hulka kuuluvad tänavad, mänguväljakud, spordiväljakud, rannad, pargid, sisehoovid, ühistransport, rongijaamad ja muud sarnased kohad. Linnavalitsus hoiatas, et kui politsei peab alaealise öösel kinni ilma täiskasvanuta, rakendatakse tema vanematele halduskaristusi. Protokoll saadetakse läbivaatamiseks alaealiste asjade komisjonile. Sarnane piirang kehtis linnas ka 2025. aastal – 1. maist kuni 30. septembrini kella 23.00 ja 6.00 vahel. 2009. aastal võeti vastu üleriigiline seadus, mis lubab alaealistele komandanditundi. Föderaalsed eeskirjad keelavad lastel ja noorukitel viibida avalikes kohtades ilma täiskasvanuteta kella 22.00 ja 6.00 vahel, kuid piirkondadel on õigus neid ajalisi piiranguid iseseisvalt kohandada.

Iisraeli Teraviljaimportijate Assotsiatsioon teatas, et okupeeritud Ukraina aladelt eksporditud nisu vedaval vene laeval ei lubata Iisraelis lossida. Avalduse kohaselt oli Iisraeli importija Zenziper sunnitud Kiievi surve all laeva sisenemise keelama. „Praegustes oludes oli Zenziper sunnitud keelama sisenemise venemaa laevale, mis vedas nisusaadetist, mis on Ukrainaga vaidluse objektiks. Lasti venemaa tarnija peab leidma lossimiseks alternatiivse sadama,” teatab Jerusalem Post.

30. aprillil televisioonis edastatud briifingul andis venemaa Leningradi oblasti kuberner aleksandr drozdenko ülevaate endisele venemaa presidendile medvedevile Ukraina rünnakute järgselt halvenenud olukorrast piirkondlikes energiaettevõtetes. „Leningradi oblast ei ole nüüd mitte ainult piiriala, vaid ka rindepiirkond,” ütles drozdenko medvedjevile, kes on venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees. „Ja märtsi ja aprilli keskpaiga rünnakute intensiivsuse põhjal otsustades pakuvad kütuse- ja energiakompleksi rajatised ning sadamate infrastruktuur vaenlasele huvi kahju tekitamise seisukohast,” lisas kuberner. drozdenko väitis lisaks, et 2026. aasta esimese kolme kuu jooksul tulistati Leningradi oblasti kohal alla 343 drooni.

venemaameelne Euroopa Parlamendi liige Fernand Kartheiser saatis 30. aprillil oma kolleegidele e-kirja, milles kutsus neid Peterburis toimuvale isiklikule kohtumisele venemaa poliitikutega. Kutse, mida nägi Kyiv Independent, mainib 17. aprillil Istanbulis toimunud edukat ja konstruktiivset kohtumist, mille järel ta loodab, et teised Euroopa Parlamendi liikmed liituvad temaga ja venemaa parlamendi alamkoja riigiduuma liikmetega Peterburi majandusfoorumi äärealadel. Luksemburgi poliitik Kartheiser ütles Facebookis, et tema ja teised Euroopa Parlamendi liikmed kohtusid Istanbulis venemaa duuma rahvusvaheliste suhete komisjoni juhi leonid slutski ja teiste venemaa poliitikutega. Ta ei täpsustanud aga, millised teised Euroopa Parlamendi liikmed temaga liitusid. Samuti pole Kartheiseri suhtlus venemaa võimudega uus. Ta kohtus 17. märtsil venemaa ELi saatkonna ametnikega ja 26. veebruaril duuma liikmetega. Euroopa Parlamendi liige on tunnistanud ka, et 1980. aastatel oli ta seotud spionaažiga nii Nõukogude Liidu salateenistuse kui ka USA Luure Keskagentuuri (CIA) juures.

Pärast venemaa täiemahulist sissetungi on EL-i toetus Ukrainale ulatunud 200,6 miljardi euroni, sealhulgas 75,2 miljardit eurot sõjalist abi, 104,6 miljardit eurot majandusliku, sotsiaalse ja rahalise vastupidavuse tagamiseks ning 3,8 miljardit eurot külmutatud venemaa varadest. See ületab USA eraldatud umbes 187 miljardit dollarit.

Rootsi konfiskeeris kaubalaeva Caffa pärast välisriigi õigusabi taotlust, teatasid prokurörid. Laev arestiti märtsis kahtlustatuna varastatud Ukraina teravilja vedamises vale-Guinea lipu all.

USA president Donald Trump teatas, et sõda Ukrainas jätkub, kuna tema eelkäija Joseph Biden olevat andnud Kiievile 350 miljardit dollarit rahalist abi.

Reuters, viidates Hiina välisministeeriumi ametlikule avaldusele: Telefonivestluses USA välisministri Marco Rubioga kutsus Hiina välisminister Wang Yi Washingtoni üles Taiwani küsimuses õiget valikut tegema, rõhutades, et see on vajalik koostöö tugevdamiseks ja maailma rahu tagamiseks. Diplomaatide telefonivestlus toimus neljapäeval, 30. aprillil, mitu nädalat enne USA presidendi Donald Trumpi ja Hiina presidendi Xi Jinpingi vahelist kavandatud tippkohtumist Pekingis. „Taiwani küsimus puudutab Hiina põhihuve. USA peab täitma oma lubadusi ja tegema õige valiku, et avada uus ruum Hiina ja USA koostööle ning teha vajalikke pingutusi maailma rahu saavutamiseks.” Wang Yi rõhutas, et Taiwani küsimus on endiselt suurim riskiallikas kahe riigi suhetes. „Mõlemad pooled peavad kaitsma oma raskelt saavutatud stabiilsust, valmistuma hästi olulisteks kõrgetasemelisteks kohtumisteks, laiendama koostööd ja lahendama erimeelsused,” ütles Wang.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Autojuhid ja kullerid korraldasid eile neljapäeval 30. aprillil Vilniuses väikese protesti, kutsudes ametivõime ja ametiühinguid üles tegelema digitaalsete platvormide kaudu töötavate inimeste õiguste ja töötingimustega.

Sotsiaalkindlustus- ja tööministeeriumi ees toimunud meeleavaldusel, kus kolmepoolse nõukogu liikmed kohtusid, et arutada EL-i platvormitöö direktiivi rakendamist, osales kuni 10 inimest, vahendab lrt.lt.

Protestijate sõnul seisavad platvormitöötajad sageli silmitsi ebakindluse, ebaselge õigusliku staatuse ja piiratud sotsiaalkaitsega ning teenivad mõnel juhul vähem kui miinimumpalka.

Leedu platvormitöötajate ametiühingu liige Gintaras Rukšėnas ütles, et autojuhtide ja kullerite töö sarnaneb töösuhetega, kuid puuduvad vastavad garantiid.

„Loodame, et kui tööle läheme, teame, kui palju saame teenida,” ütles ta ajakirjanikele. „Täna me ei tea, mida me saame – 10 tellimuse täitmisega teenime 12 eurot. Inimene, kes töötab kaheksa tundi ja ei teeni isegi miinimumpalka, on tragöödia.”

Ta lisas, et kaebused külma või mahavalgunud toidu kohaletoimetamise kohta peegeldavad survet kiiruse ja madalate kulude järele.

„Sa ei saa odavat, kiiret ja produktiivset korraga,” ütles ta.

Ametiühingu esimees Linas Mazgeika ütles, et platvormid peaksid töötajatega suhtlema, võimaldama neil tagasi lükata sobimatuid tellimusi ja andma täielikku teavet tarnete kohta.

„Samuti peaksid nad pidama läbirääkimisi hindade üle, et need kajastaksid meie huvi teenida korralikku sissetulekut,” ütles Mazgeika avalduses.

End Ignasena tutvustanud autojuht ütles, et töötingimused on mobiilirakenduste levikuga dramaatiliselt muutunud, väites, et platvormid teenivad kasumit ilma nõuetekohase töökaitse tagamiseta.

„Meie töö ei ole reguleeritud töösuhtena ja platvormid teenivad kasumit nii kohalikelt kui ka välismaistelt töötajatelt,” ütles ta. „Kui see oleks töösuhe, oleksid sotsiaalsed garantiid kohustuslikud ja sissetulek stabiilsem.”

Protestijad panid pitsad „Bolti” autole koos siltidega „Kuni meie pitsat sööme, otsustate teie meie tuleviku” ja „Ärge andke platvormilobistidele järele”.

Sotsiaalkindlustuse ja töö aseminister Aušra Putk ütles, et ametivõimude eesmärk on selgitada, millal tuleks platvormitööd käsitleda töösuhtena.

„Teeme ettepaneku muuta tööseadustikku, sealhulgas lisada eeldus, et teha kindlaks, millal on füüsilisest isikust ettevõtja tõeliselt iseseisev ja millal on ta tegelikult töötaja,” ütles ta ajakirjanikele.

Ta ütles, et muudatused käsitlevad ka algoritmilist haldamist ja andmekaitset, tagades kaitsemeetmed olenemata töösuhte staatusest.

Ettepaneku kohaselt kehtestatakse kriteeriumid, et eristada tegelikku füüsilisest isikust ettevõtjat ja varjatud töösuhteid. Kui töötaja ei vasta iseseisvuse kriteeriumidele, koheldakse teda töötajana ja talle antakse täielikud tööõigused.

Putki sõnul loodetakse tööseadustiku muudatused vastu võtta septembriks.

Neljapäeva, 30. aprilli hommikul kella 10.35 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Tartu vallas Väägvere külas Aovere-Kallaste-Omedu tee 2. kilomeetril.

60-aastane mees juhtis sõiduautot Toyota ja sõitis teelt välja vastu puud. Toyota juht ja sõidukis kaassõitjana viibinud 86-aastane mees toimetati haiglasse kontrolli.

Neljapäeva, 30. aprilli hommikul kella 08.13 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Elva vallas Käo külas Angaste teel.

Sõiduautoga Kia Rio manöövrit sooritanud 87-aastane mees sõitis kraavi. Juht toimetati haiglasse.

Brasiilia mees on pannud sotsiaalmeediasse pildid, kuidas läks firmapeaole omamoodi kostüümis, aga lasti järgmisel päeval lahti.

Siin on pildid:

https://t.co/mali1mYwk2 KKKKKKKK pic.twitter.com/dfORzCXjtd

— aildesol (@aildesol) April 30, 2026

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus kutsus koostöös Kultuuriministeeriumiga kohalikke omavalitsusi üles paigaldama avalikele spordirajatistele pallikaste, et soodustada igapäevast liikumist ja sportimist.

Otepää vald haaras võimalusest kinni ning sai oma valdusesse viis pallikasti. Pallikastid on paigaldatud Otepää valla avalikele spordirajatistele ning igas kastis on kohapeal kasutamiseks neli jalgpalli ja neli korvpalli.

Pallikastid paigaldati Otepää linnas Palupera tee korvpalliväljakule, Keskuse palliplatsile ja Aedlinna Arenale. Lisaks viidi pallikastid Keeni miniarenale ning Puka Kooli korvpalliplatsile. Pallikaste paigaldasid ja pallide töökindlust kontrollisid vallavanem Jorma Riivald ning spordi- ja tervisedenduse spetsialist Jaak Teppan.

„Ilmad lähevad kohe soojemaks ja palliplatsid kutsuvad mängule. Kasutage palle heaperemehelikult ning rõõmuga ja pange palun pallid nende koju, pallikasti tagasi. Palliplatsil näeme!” sõnas vallavanem Jorma Riivald.

Otepää vald jätkab sihipärast tööd palliväljakute korrastamisel. Näiteks vahetati Keskuse palliplatsil välja korvpallilauad ning Palupera tee palliväljakule lisati kaks laste korvpallilauda. Kevadised hooldus- ja korrastustööd ootavad ees ka Keeni miniarenat ning Puka staadioni.

Tallinna Ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 31.03.2025 otsuse osas, millega mõisteti Kersti Kracht, Hillar Teder ja Toomas Tamm õigeks altkäemaksu tegudes ning Jüri Põld õigeks altkäemaksu teos kaasaaitajana.

Samuti jäi muutmata maakohtu otsus osas, millega mõisteti Kracht, Teder ja Põld õigeks rahapesu kokkuleppe süüdistuses, ning Põld õigeks relvade ebaseadusliku käitlemise süüdistuses.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse Kersti Krachti süüdimõistmises toimingupiirangu rikkumises suures ulatuses. Krachtile heideti toimingupiirangu rikkumise süüdistuses ette kahte tegu. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistis Krachti õigeks toimingupiirangu rikkumises seoses pensionireformi eelnõu õigusanalüüsi tellimisega advokaadibüroolt ning lõpetas kriminaalmenetluse toimingupiirangu rikkumise süüdistus, mis seisnes avaliku ja erasektori koostööprojekti (PPP) juhendmaterjali hankimises. Kohus leidis, et see tegu võib vastata väärteo tunnustele.

Kohus tühistas maakohtu otsuse ka osas, mis puudutas Toomas Tammele süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus rahuldas taotluse ja mõistis Tamme kasuks välja õigusvastase menetlustoiminguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitise 1500 eurot.

Kohus mõistis Eesti Vabariigilt Krachti kasuks välja tema vahistamise ja kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise 2285,80 eurot. Samuti mõistis kohus Eesti Vabariigilt Krachti kasuks välja 92331,68 eurot valitud kaitsjatele enne apellatsioonimenetlust makstud tasu katteks, mis jäeti hüvitamata seoses toimingupiirangu rikkumises süüdimõistmisega.

Ringkonnakohtule esitasid maakohtu otsuse kohta apellatsioonid prokuratuur ja Krachti ning Tamme kaitsjad. Kohus rahuldas Krachti ja Tamme kaitsjate apellatsioonid osaliselt. Prokuratuuri  apellatsioon jäi rahuldamata.

Ringkonnakohus rahuldas osaliselt Tederi, Põllu ja Tamme taotlused menetluskulude hüvitamiseks. Ringkonnakohus määras Tederi valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks 8804,60 eurot, Põllu valitud kaitsjale 6114 eurot, Tamme kaitsjale 15057,21 eurot ja Krachti kaitsjale 25296 eurot.

Kohtuotsus ei ole jõustunud ja seda on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus.

Eesti riik liigub edasi Aktsiaseltsi Eesti Post (Omniva) erastamisprotsessiga, mille eesmärk on leida ettevõttele tugev ja pikaajaline omanik, kes toetab ettevõtte kasvu ja innovatsiooni konkurentsitihedal logistikaturul.

Erastamisprotsessi nõustajateks on valitud Superia, Redgate Capital ja Ellex Raidla Advokaadibüroo, kellel on laialdased kogemused nii kapitaliturgudel kui ka keerukate tehingute struktureerimisel ja läbiviimisel.

Erastamise käigus valmistatakse ette vajalikud materjalid aktsiate müügiks, sealhulgas ettevõtte finants- ja ärialane teave. Seejärel viiakse läbi avalik enampakkumine, mille raames saavad võimalikud investorid esitada oma pakkumused. Protsessi lõppfaasis sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkujaga aktsiate müügileping.

2. aprillil otsustas valitsus jätkata ettevõtte aktsiate võõrandamise ettevalmistamist avaliku enampakkumise teel. Erastamisprotsessi täpsem ajakava ja tingimused avalikustatakse edasistes teadetes. Valitsuse eesmärk on tagada, et Eesti postivõrk toimiks ka tulevikus ning et postiteenused jääksid inimestele kättesaadavaks ja usaldusväärseks kogu riigis.

Aktsiaselts Eesti Post, mis tegutseb kaubamärgi Omniva all, on 100% Eesti riigile kuuluv ettevõte. Omniva teenindab kliente kõigis kolmes Balti riigis ning tegutseb rahvusvahelise logistikavõrgustikuna enam kui kümnes riigis. Ettevõtte 2025. aasta müügitulu oli 155 miljonit eurot, millest universaalne postiteenus moodustas ligikaudu 5 protsenti. Praegune leping universaalse postiteenuse osutamiseks kehtib kuni 2029. aastani.

Möödunud nädalavahetusel puhastasid demineerijad ja abidemineerijad Valgamaad lõhkekehadest. Kokku leiti 58 lõhkekeha, ligi 2000 padrunit ning püstolkuulipilduja.  

Kolme päeva jooksul kontrolliti üle ligi 46 000 ruutmeetri suurune ala, kust leiti 39 mürsku, 9 miinipilduja miini, 10 granaati, 39 sütikut, 1962 padrunit, 1 pürotehniline signaalrakett ja 1 püstolkuulipilduja.

„Konsulteerisime enne tööde läbiviimist Valga Sõjamuuseumiga, kus analüüsiti erinevaid sõjaaegseid kaarte. Sealt saadud info põhjal valisime välja kaks ala, kus töid läbi viisime – Hummuli mõisapargi ja Hummuli Järve järve ümbrus,” selgitas Lõuna-Eesti pommigrupi peademineerija Veikko Allik.

„Enamus leide tuli välja Hummuli Järve järve ümbrusest. Hummuli mõisapargi ümber olevatest alades lootsime leida rohkem, kuna alad on nii muinsus- kui ka keskkonnakaitse alad, mis eeldaks, et hobiotsijad on seal vähem otsinud, kuid mõningad leiud sealt ikkagi tulid. Küll aga leidsime sealt palju lõhkekehade tükke, mis annavad märku, et suured lahingud nendel aladel ka toimusid,” rääkis Allik ning tänas ka kohalikke elanikke mõistva suhtumise eest.

Demineerimistöid juhtis Lõuna-Eesti pommigrupp, töödel osalesid nii kutselised- kui ka abidemineerijad kõikidest pommigruppidest üle Eesti. „Panime seekord suurt rõhku vabatahtlike demineerijate kaasamisse. Kõik olid väga tublid ja näitasid, kui suur jõud on vabatahtlikkusel. Inimestel silmad särasid ja kõigil oli suur soov midagi leida.”

Oma panuse andsid tööde läbiviimisse Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Tõrva kohalik omavalitsus, Valga Sõjamuuseum eesotsas Meelis Kiviga ning eraisikud Andres Olesk ja Siim Saavaste, kelle maa-aladel demineerijad tegutseda said.

Kahtlase eseme leidmisel:

• ära eset puuduta
• liigu ohutusse kaugusesse
• teavita viivitamatult hädaabinumbril 112

Valitsus kiitis heaks regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase esitatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise eelnõu. Eelnõuga keelustatakse Eestis alates 2027. aasta 1. jaanuarist koerte püsiv ketis pidamine, keelustatakse zoofiilia ning tõstetakse loomakaitseseaduse rikkumiste karistusmäärasid.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõunik Hedvig Liblikas ütles, et muudatused annavad selgema õigusliku raami loomade heaolu kaitseks.

„Looma suhtes lubamatu tegu peab saama õiglase karistuse. Kõrgemad karistusmäärad aitavad rikkumisi ennetada ja annavad selge sõnumi, et loomade väärkohtlemist ei saa käsitleda kergekäeliselt,” ütles Liblikas.

Eelnõu täpsustab ka looma eutanaasiaga seotud otsustamist. Edaspidi teeb selle otsuse looma omanik koos veterinaararstiga.

„Ükski loomaomanik ei peaks sellist otsust tegema üksi. Eutanaasia selgem sõnastus seob selle raske otsuse tegemisel veterinaararsti kui loomatervise eksperdi ja looma omaniku kui oma looma kõige paremini tundva inimese hinnangu,” ütles Liblikas.

Varjupaikadele kehtestatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist tegevusloa nõue. Selle eesmärk on tagada loomadele varjupaikades head pidamistingimused. Samuti täpsustab eelnõu, millised andmed peab varjupaik looma uuele omanikule kaasa andma.

Seaduse jõustumise järel jõustudes teeb ministeerium koos Põllumajandus- ja Toiduametiga huvigruppidega täiendavad kohtumised, et tegevusloa taotlemine oleks võimalikult selge.

Seaduse üldine jõustumine on kavandatud 2027. aasta 1. jaanuarile. Ohtlike või agressiivsete koerte puhul võib ketis pidamine olla erandkorras lubatud kuni 2032. aasta alguseni.

„Looma pidamine on inimese vastutus. Meie ülesanne on seada seaduses selged piirid seal, kus looma heaolu ei ole seni piisavalt kaitstud. Ükski koer ei peaks veetma tervet elu ketis ning loomade julm kohtlemine peab saama selge ja õiglase vastuse,” ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks kaitseministeeriumi esitatud eelnõu kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise osas. Muuhulgas tõhustatakse eelnõuga kaitseväe julgeolekuala kaitse meetmeid ning sätestatakse võimalus liitlaste kaasamiseks piirivalvesse ja korrakaitsesse.

„Täna heaks kiidetud seaduse muudatus kujutab julgeolekualaselt kaht väga olulist punkti. Esiteks loob tänane otsus selged tingimused kaasamaks liitlaseid vajadusel meie piirivalve ja korrakaitse tegevustesse. Näiteks 2014. aasta Krimmi „roheliste mehikeste” või 2021. aasta Valgevene ränderünde taoliste sündmuste puhul on meil võimalik kaasata ka liitlaste abi,”  ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

„Teiseks tagame, et kaitseväel on efektiivsed võimalused julgeolekult oluliste objektide kaitseks. Seejuures ei peaks tavakodanikud muret tundma, meie eesmärk ei ole seenelisi või koerajalutajaid jälgida, vaid tagada, et kaitseväel oleks õigus kaitseväe alade lähiümbruses näiteks luuramisega tegelevaid isikuid juba eos peatada,” sõnas Pevkur.

Tuvastades julgeolekuala ümbruses kahtlane tegevus (näiteks territooriumi jäädvustamine või korduv viibimine eri kaitserajatiste ümbruses) on kaitseväel õigus näiteks isiku küsitlemiseks ja dokumentide kontrollimiseks. Seaduse muudatuse järel on kaitseväel õigus vajadusel ka näiteks vara konfiskeerimiseks või isiku kinni pidamiseks.

Seaduse muudatuse raames defineeritakse kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ja laevade ohutusala mõisted, laiendamaks kaitseväe õigusi ka julgeolekuala lähiümbruses toimuvate tegevuste kontrollimiseks. „Vahetu läheduse” definitsioon sõltub olukorrast ja tulenevast ohuhinnangust ega pruugi alati olla fikseeritud arv meetreid. Seejuures lähtutakse ka piirkonna asustatusest.

Lisaks kiideti seaduse muudatusega heaks meetmed tagamaks kaitseväe mereolukorrateadlikkus ja õigus suurenenud ohu korral laevaliikluse korraldamiseks ning selleks vajalike meetmete määramiseks. Kaitseväel on õigus anda vastav ülesanne ka transpordiametile.

Kevadel on autoturg näidanud paranemise märke, kuigi müügibuumist on veel vara rääkida. SEB Liisingu hinnangul on uute sõiduautode turg aprillis tõusnud mootorsõidukimaksu eelsele tasemele. Vähekasutatud autode turul pakuvad fossiilsete kütuste hinnakriisist tulenevalt varasemast rohkem huvi elektriautod.

SEB Liisingu juht Rein Karofeld ütles, et käesoleva kuu läbimüük lubab Eestis prognoosida aprilli tulemuseks 1750 uut müüdud sõiduautot. Eelmise aasta aprillis müüdi 1075 autot ja kaks aastat tagasi, enne mootorsõidukimaksu kehtestamist, 1734 sõidukit. Täpsed aprilli andmed avaldab Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liit (AMTEL) mai alguses.

Tänavu märtsis müüdi 1753 uut sõiduautot, mida oli kolme protsendi võrra rohkem kui 2024. aasta märtsis, mil müüdi 1699 sõidukit. AMTEL pidas seda hüpet ühekordseks, millega Karofeld nõustub. „Esiteks vahetasid või täiendasid mitmed suured ettevõtted autoparke, mis mõjutab väikesel Eesti turul statistikat märkimisväärselt. Teiseks ei olnud kõik märtsis registreeritud autod mõeldud Eesti lõpptarbijatele ja ei jää meie turule,” selgitas Karofeld.

Sarnaselt eelnenud kuudele moodustasid märtsis müüdud autodest 68% hübriidid ehk autod, millel on nii sisepõlemis- kui ka elektrimootor.

Karofeldi teatel on sõda Lähis-Idas tõstnud inimeste huvi elektriautode vastu, et olla sõltumatu fossiilsete kütuste hindadest või tarnetest. „Automüüjate sõnul on üha rohkem pöördumisi, kus inimesed huvituvad elektriautodest. Liisingustatistikasse jõuavad tellitud autod teatavasti väikese viitega. Küll aga oleme oma statistikas märganud kõrgendatud huvi ja soovi vähekasutatud elektriautode osas,” ütles Karofeld.

Eesti Panga andmetel liisisid märtsis majapidamised autosid kokku 27 miljoni euro eest, mida on ligikaudu sama palju kui enne seda, kui mootorsõidukimaks hakkas liisinguturgu mõjutama. Ehkki liisinguturg on möödunud aastaga võrreldes silmanähtavalt kosunud, jääb liisingusse võetud sõidukite arv mootorsõidukimaksueelsele perioodile veel siiski alla. Autoliisinguturul sõlmitakse juba mitu aastat suhteliselt rohkem liisingulepinguid kasutatud autode kui uute autode soetamiseks, märkis keskpank.

Kolmapäeval, 29. aprillil kell 16.25 teatati häirekeskusele mahajäetud saunahoone põlengust Elva vallas Piigandi külas.

Päästemeeskonna kohale jõudes põles 5×10 meetrine palkhoone lahtise leegiga ja selle katus oli sisse kukkunud.

Umbes saja ruutmeetri ulatuses oli tuld võtnud ka ümbritsev maastik, ohtu kõrvalhoonetele polnud. Päästjad likvideerisid tulekahju kella 17.23ks.

Kohalike jutu järgi kohapeal kedagi ei elanud, kuid sealt oli nähtud poisse liikumas. Esialgsetel andmetel võis tegemist olla süütamisega, sündmusega tegeles edasi politsei.