2025. aasta I kvartali jooksul toimus liiklejatega kokku 5 õnnetusjuhtumit, millest 3 olid sõiduki ja rongi kokkupõrked ülesõidukohtadel ja 2 otsasõidud inimestele. Kokkupõrgetes hukkunud ja vigastatud puudusid. Otsasõitude tagajärjel sai 2 inimest vigastada, teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).

„Õnnetusjuhtumitest toimus 1 Raplamaal, 1 Ida-Virumaal, 1 Valgamaal ning 2 Harjumaal. Raudteel juhtuvate õnnetuste peamisteks põhjusteks on liiklejate tähelepanematus ja valesti valitud sõidukiirus. Ülesõidukohale lähenedes peab autojuht arvestama võimaliku rongi tulekuga ja valima ilmastikuoludele vastava sõidukiiruse, mis võimaldab vajadusel ohutul kaugusel seisma jääda. Probleemiks on endiselt ka nutiseadmete ja kõrvaklappide kasutamine ning viibimine raudteel selleks mitte ettenähtud kohas.” kommenteerib TTJA raudteetalituse juhataja Kadi Zavadskis.

„Aprillis tihenenud reisrongiliiklus läänesuunal nõuab veelgi rohkem liiklejate tähelepanu, et tagada ohutus raudtee ületamisel,” lisab Zavadskis.

TTJA tuletab meelde, et raudtee ületamisel ja raudtee läheduses tuleb olla äärmiselt tähelepanelik.

Raudteeülesõidule lähenedes: 

• Vähenda kiirust, et vajaduse korral sõiduk peatada;
• Järgi liiklusmärke ja valgusfoore;
• Vaata, kuula ja ole tähelepanelik, et veenduda liikumise jätkamise ohutuses;
• Anna alati lähenevale raudteesõidukile teed.

Raudteed on keelatud ületada väljaspool ülekäigu- või ülesõidukohta.

Halva nähtavuse (nt pimeda ajal, tiheda saju, pimestava päikesega) ning libedaga tuleb raudtee ületamisel olla eriliselt tähelepanelik.

Eestile on valitud esimene riigiarhitekt – Tõnis Arjus asub tööle Maa- ja Ruumiametis ning hakkab kujundama ja ellu viima riiklikku ruumilise arengu strateegiat.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on riigiarhitekti ametikoht oluline samm targema ja paremini toimiva ruumiloomesüsteemi suunas. „Mul on väga hea meel, et uueks riigiarhitektiks valiti kogenud ja visioonikas valdkonna ekspert, kes aitab meil kujundada ja ellu viia tarka ruumiloomet, tänu millele saab Eestist tervikuna parem elupaik,” tunnustas Keldo.

Keldo rõhutas riigiarhitekti rolli strateegiliste eesmärkide elluviimisel ja koostöös kohalike omavalitsuste ning ettevõtjatega: „Meie jaoks on oluline, et Eesti maakasutus oleks targalt läbimõeldud ning planeerimisprotsessid kiired ja tõhusad. Riigiarhitekt on selles meile väga oluline partner, kes aitab nõu ja jõuga neid strateegilisi eesmärke ellu viia ning on vajadusel oma meeskonnaga abiks ka omavalitsustele või ettevõtjatele nende murede lahendamisel. Lisaks oleme just praegu ministeeriumis koostamas uut üleriigilist planeeringut aastani 2050, kus lepime koos huvi- ja sidusrühmadega kokku, millisena me soovime Eesti arengut perspektiivselt näha. Riigiarhitektil saab olema ka nende ühiselt kokkulepitavate kvaliteetse ruumi põhimõtete, arengusuundade ja eesmärkide elluviimiseks vastutusrikas ja kandev roll.”

Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik toob esile Tõnis Arjuse pikaajalise kogemuse kohalikes omavalitsustes ning selle olulisuse uues rollis: „Tõnisel on pikaajaline kohaliku omavalitsuse töökogemus, mis on riigiarhitekti töös väga väärtuslik, sest riigiarhitekti üks olulisemaid rolle on kohalike omavalitsuste nõustamine ja nende poolt läbi viidavate planeerimismenetluste tõhustamine. Kuna MaRu roll on pakkuda andme- ja teaduspõhist planeerimist, siis riigiarhitekti töö ei ole ainult nõu andmine, vaid ka koostöö edendamine ja kogu ruumivaldkonna võimestamine. Valdkonna eksperdina väärtustab Tõnis ka kaasamise rolli planeerimises, sest planeerimine on oma olemuselt ühiskondlik kokkulepe.”

Riigiarhitekt Tõnis Arjus näeb riigiarhitekti rolli kui usaldusväärse ja koostööl põhineva partnerluse kujundajat: „Suur au on olla Eesti esimene riigiarhitekt. Pean oluliseks töötada selle nimel, et riigiarhitekti tiimist Maa- ja Ruumiametis kujuneks usaldusväärne partner erinevatele osapooltele hea ruumikultuuri edendamisel. Sealjuures on oluline esiteks toetada neid, kes rohkem tuge vajavad, teiseks kujundada eelkõige nõustavaid, mitte järelevalvelisi teenuseid ja viimaks ehitada võimalikult palju sünergiaid erinevate osapoolte vahel,” sõnas Arjus. „Viie aasta pärast on riigiarhitekti insititutsioon tugev kompetetsikeskus, mis hoiab Eesti ruumivisiooni, toob kokku parimad praktikad ja levitab teadlikkust üle riigi ja tutvustab head Eesti ruumi ka väljapoole,” lisas ta. Arjuse sõnul algab konkreetsete teenuste kujundamine koostöös arhitektuuri- ja planeerimispartneritega kohe tööle asumisel. 

Riigiarhitekti roll

Riigiarhitekt on Eesti ruumilise arengu strateeg ja kvaliteetse elukeskkonna eestkõneleja. Ametikoha loomise vajadusest hakati rääkima juba 2006. aastal, kui jõuti järeldusele, et arhitektuuri- ja ruumivaldkonna tõhusamaks korraldamiseks riigi tasandil on vaja riigiarhitekti institutsiooni.

Alates 2025. aastast kuulub riigiarhitekt Maa- ja Ruumiameti juhtkonda ning juhib strateegilise ruumiplaneerimise teenistust. Tema ja tema meeskonna eesmärk on tagada, et riiklikud ruumilised otsused oleksid läbimõeldud, kestlikud ja kooskõlas kvaliteetse elukeskkonna põhimõtetega.

Riigiarhitekti ülesandeks on ühendada arhitektuur, planeerimine ja ruumiloome riiklikul tasandil, toetada kohalikke omavalitsusi, edendada kvaliteetset elukeskkonda, lahendada ruumilisi väljakutseid ning tõhustada planeerimisprotsesse. Lisaks hoolitseb riigiarhitekt riigi omandis oleva maa hea halduse eest.

Tõnis Arjuse taust

Tõnis Arjus on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala, töötanud arhitektina ja Tartu linnaarhitektina, nõustanud eksperdina Eesti üleriigilist planeeringut ja erinevaid projekte tulevikukindla ja kestliku ruumiloome teemadel. Tõnis on olnud ekspert valitsuse rohepoliitika töörühmas ning Kliimanõukogu loomisel oli selle juht, käesoleval hetkel on ekspert. Ta omab volitatud arhitekt tase 7 kutsetunnistust ning on lõpetamas Tartu Ülikoolis eriala muutuste juhtimine ühiskonnas. Kuni riigiarhitekti ametisse asumiseni 9. juunil on ta kestliku elukeskkonna ekspert ettevõttes Miltton New Nordics.

Arjuse senise töökogemuse hulgas on olnud nii loamenetlused, ehitusõiguse määramine, kodanike nõustamine, üldplaneeringute koostamises osalemine, linnakujunduslike projektide juhtimine, avaliku ruumi projekteerimises osalemine ja palju muud. Olulist rolli on mänginud tema töös ka kõneisiku roll, sealjuures artiklite kirjutamised, loengute ja ettekannete pidamine. Ta viib läbi ka taskuhäälingut „Ruumilood”. Arjuse tööülesannete hulka on samuti kuulunud arhitektuuri- ja planeeringuvõistluste tingimuste koostamine ja ta on osalenud üle 50 arhitektuurivõistluse žüriitöös.

Politseisse pöördus Tartus elav mees, kellele oli telefonitsi pakutud investeerimisvõimalust.

Mees haaras pakkumisest kinni ning tegi nädala jooksul oma pangakontolt BestTrade4You platvormile makseid kogusumas 22 800 eurot.

Kelmusjuhtumi täpsemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Alates 1. maist tõuseb elektri, diislikütuse, maagaasi, vedelgaasi, kerge kütteõli, raske kütteõli ja maagaasi aktsiis.

Uus kuu toob kõrgemad aktsiisid: nii kerkib diislikütuse aktsiis praeguse 0,399 euro juurest 0,428 euroni liitri eest. Bensiiniaktsiis jääb endiseks, ent tõuseb alates 1. juulist viis protsenti ning järgmisel kolmel aastal veel viis protsenti aastas, vahendab ERR.

45 protsendi võrra tõuseb elektrienergia aktsiis, mis praegu on 1,45 eurot, alates maist aga 2,1 eurot megavatt-tunni kohta.

Maagaasiaktsiis tõuseb 18 protsendi võrra 56,42 euroni tuhande kuupmeetri eest ja vedelgaasi aktsiis üle 20 protsendi 79,91 euroni tuhande kilogrammi vedelgaasi kohta.

Kerge kütteõli aktsiisimäär tõuseb 428 euroni tuhande liitri kohta ning raske kütteõli aktsiis 490 euroni tuhande kilogrammi kohta. Põlevkivikütteõli aktsiis kerkib 481 euroni tuhande kilogrammi kohta.

Veeldatud olekus mootorimaagaasi aktsiis on alates 1. maist 60,90 eurot tuhande kilogrammi kohta ning mootorimaagaasi aktsiis tõuseb 43,66 euroni tuhande kuupmeetri kohta.

Aktsiisitõusude tagamaaks on 2020. aasta kevadel valitsuses otsustatud aktsiisilangus, et leevendada koroonakriisi mõjusid. 2021. aastal pikendas riigikogu vähendatud aktsiisimäärade kehtivust veelgi, kuid eelmise aasta mais need tõusid ja kerkivad igal edasisel aastal, kuni jõuavad tagasi koroonaeelsele tasemele.

Eesti on valmis saatma lääneriikide tahtekoalitsiooni raames Ukrainasse kompanii suuruse maaväeüksuse, ütles peaminister Kristen Michal.

Michal kinnitas pressiteate vahendusel, et Eesti on valmis panustama Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa juhitava Ukrainale julgeolekugarantiisid pakkuva tahte koalitsiooni heidutusväkke, vahendab ERR.

Peaministri sõnul on tahtekoalitsiooni planeerimine poole peal, aga Eesti on valmis panustama kuni kompanii suuruse maaväe lahingüksuse, väljaõppe instruktorite ja staabiohvitseridega. „Enne üksuse saatmist küsime mõistagi mandaati riigikogult,” lisas ta.

Michal ütles, et Eesti jääb endiselt seisukohale, et kõige parem viis Ukraina julgeolekugarantiideks on NATO liikmesus. „Juhul, kui NATO liikmesus võtab aega, peavad olema Ukrainale tagatud heidutus- ja kaitsemeetmed kohapeal baseeruvate liitlaste vägedega,” sõnas peaminister.

„Ukraina julgeolek on Euroopa julgeolek. Iseseisev, sõltumatu ja Euroopa perekonda kuuluv Ukraina on parim strateegiline garantii Moskva imperialismi vastu meile kõigile. Peame näitama, et suudame heade mõtete kõrval teha ka tegusid,” lisas Michal.

Kompanii koosseis võib varieeruda 50 kuni 250 sõjaväelaseni, tavalisest jääb selle suurus 150 võitleja kanti.

Vene armee koosseisus 2024. aasta sügisel Ukrainas ebaseaduslikus sõjategevuses osalemise ja riigi välispiiri tahtliku ebaseadusliku ületamise eest vahistatud Läti kodanikule määrati karistuseks kuueaastane vangistus ja kaheaastane katseaeg, teatas prokuratuur.

Riia linnakohus kiitis heaks prokuröri ja süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppe Venemaa sõjaväe koosseisus Ukrainas sõjategevuses ebaseadusliku osalemise ja riigi välispiiri tahtliku ebaseadusliku ületamise kriminaalasjas süüdi tunnistamise ja karistamise kohta, vahendab lsm.lv.

Prokuratuuri hinnangul rikkus süüdistatav seadusandlusega kehtestatud välisriigi relvajõududes ajateenistuse keeldu ja asus teenistusse Vene Föderatsiooni relvajõududes 2023. aastal. Ta lähetati Tšeljabinskisse, kus ta liitus Venemaa relvajõudude 80. tankirügemendiga.

Donetski oblastis võideldes rikkus ta kriminaalseaduse artiklit, mis keelab aktiivselt osaleda väljaspool Läti Vabariigi territooriumi toimuvas relvakonfliktis, mis on suunatud riigi territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise iseseisvuse vastu ning on vastuolus Läti Vabariigile siduva rahvusvahelise õigusega.

Süüdistuse järgi ehitas mees Vene relvajõududele kaitsekindlustusi, täitis Vene armee välja antud teenistuspüssi ja laskemoonaga valveülesandeid ning osales taktikalistes lahingutes ja laskeharjutustes.

Lisaks ületas süüdistatav eelmise, 2024. aasta sügisel tahtlikult ebaseaduslikult riigi välispiiri, et siseneda Venemaalt Lätti. Piirivalve pidas mehe kinni eelmise aasta 7. oktoobril Šķilbēni vallas.

Kõigi kolme süüteo puhul loetakse süüd kergendavaks asjaoluks seda, et süüdistatav tunnistas end süüdi, tunnistas avalikult üles ja kahetses.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 30. aprill 2025:

rindejoones muutusi ei tuvastanud, aga pingeline olukord mitmes sektoris jätkus. Trumpi eilseid väljaütlemisi ei hakanud kajastama aga Eesti rahvusvahelise uudisekünnise jälle ületas.

1. Eip muutusi sajuilmas.

2. Krimm.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta. Täiendav olukorra kirjeldus Ukraina omadelt.

11. Bloomberg: putin keeldus sõda rindel külmutamast ja nõuab nelja Ukraina piirkonna territooriumi alistamist, njah, eip tea, keda see Eestimaal üllatab…

12. vene sõjaväeluurele anti käsk koguda kremli kriitikute isikuandmeid Euroopas.

13. Kaks kolmandikku venemaa tööealisest elanikkonnast on pankadele ja mikrokrediidiorganisatsioonidele võlgu.

14. venemaa püstitas rahvusvahelisele propagandale kulutamisel rekordi.

15. Murmanski oblasti arstidele makstakse abordist keelduvate naiste eest.

16. Prantsusmaa süüdistab venemaa sõjaväeluuret regulaarsetes küberrünnakutes kümme aastat järjest.

17. Lühiuudised

Wall Street Journal: „USA hinnangul registreerub iga kuu umbes 30 000 venelast, mis on rohkem kui eelmise aasta suvel, kui see arv oli umbes 25 000. Mõned Ida-Euroopa luureametnikud ütlevad, et read kasvavad nüüd umbes 40 000 sõduri võrra kuus. Lisavägi on võimaldanud sõjaväel uusi vägesid Ukrainasse ja sealt välja saata ning luua uusi üksusi, mis on välja õpetatud ja majutatud venemaal, selgub mõnest Euroopa luurehinnangust.” Njah, tundub, et enda arvamus oli ekslik, et pigem on need numbrid vähenemas…

177 vene poole rünnakut ja neist 88 Donetski sektoris, enamus survet mujal suht sama, pisu pigem langes Toretski kandis. Liugpomme, kaudtuld ja kamikaze droone ikka tipu lähedaselt.

Tundub, et soomuse kasutamine vene poolel jätkuvalt juba neljas päev languses, aga seda enam igat tüüpi muid liikureid rünnakule saadetakse. Seni arvamusel, et suuremate soomusrusikate koondamine pisu enam aega võtab ja hetkel jätkub Ukraina poole kulutamine, et peatselt suuremalt üritatada. Kuna ründavad üksused väiksesed, siis jagub neid rohkematesse kohtadesse proovima kui tavapäraselt ja sellega hoitakse pinget kõrgemal kõigis sektorites ja võimalik, et osa tahet on lihtsalt ka väsitada. Enda teada siiski Ukraina poolel rotatsioon rindel toimub (eks ikka kõlakaid, et mitte kõikjal) ja see annab võimaluse puhkuseks. Hea aga on lugeda vangi langenud vene soldatite kommentaare, et isegi elukutseliste üksustes sunnitakse rünnakutele relvasuu ees (pigem siis ikka seljataga…) ehk siis kohatine lootusetus, et rünnakutel ellu jääb, kipub järjest enam kasvama.

Eip tea, miks madalale langes vene kaudtuleüksuste tabamine, muu tagalatoetuselemendi tabamine ikka kõrge.

Tuleb infokilde, et nii mõnigi vene linn plaanib Ukraina ohu tõttu suurema paraadi siiski ära jätta ja eile õhtune Zelenski kõne sisaldas vist vihjet, et miskit ikka ka 9. mail menüüs pakutakse. Kuna Ukraina enam nii tihedalt pole venemaa ja Krimmi kohal tegutsenud, aga droonide arv liinilt tõstab kogust, mis ootel, siis peatselt mitmed ööd ja päevad seal kandis väga palavaks lähevad.

1. 29. aprilli õhtul tegi vene armee Dnipro linnale ulatusliku droonirünnaku, milles hukkus üks inimene.

Eile õhtul lasid vene väed Harkivi pihta ründedroonid, linnas mürisesid plahvatused ja 39 inimest sai vigastada.

Täna hommikul saheedilaine Kiievi kandis.

Jätkuvalt on üli tihe piiri ja rindelähedaste alade pommitamine ja iga linn ja küla, mis kaudtule ulatusse jääb, seda ka kaela saab ja kui toru ei ulatu, siis droonid ja liugpommid ning raketid ikka. Ukrainal on küll mingi ports väiksemaid liugpomme: AASAM-i juhitavat pommi „Hammer” (Prantsusmaa) ja kirjutavad kogusest 600, aga selle mahu laseb vene pool ära kahe päevaga ja paljud kordades raskemad elukad. Kui vene pool aga pommitab suht suvaliselt, siis Ukraina vaid täpset sihtmärki teades ja eks neid videosid sellistest tabamustest vahel läbi lipsab.

Videode arv, mis rindelt tuleb, ikka kahanemise trendis ning eks kumbki pool üritab enda ebaedu varjata ning olulisi nüansse, mis rindel neile positiivset mõju avaldavad. Sestap on üha keerulisem nende järgi miskit järeldada ja palju peab arvama tuginedes nii vene poole relvastusele ja taktikale (mida siiski üldjuhul enam ei järgita, aga mõju siiski avaldab), rindejoone muutustele, rünnakute arvudele ning kaotuste numbritele ning erinevate blogikanalite uudistele.

2. vene kanalite väitel lasti eile hommikul poolsaare poole välja Neptuuni rakett.

Üleeile õhtul sai Ukraina droonide rünnaku käigus kahjustada Nõukogude rajooni Dmitrovka küla piirkonnas õhutõrje radarijaam (Krimmi idaserval).

3. Kursk/Belgorod: rindejoones muutusi ei tuvastanud ja vene poole surve varasematel suundadel jätkus. Ootab põhja-korealaste massi…

4. Harkiv: muutusteta, aga vist pisu on hakanud viimastel päevadel surve tõusma.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: survet jagub nii otse kui ümber Pokrovski ja lisaks sealt lõuna pool lääne suunas. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: muutusteta, aktiivsemateks lõikudeks nii sektori ida- kui lääneosa.

Olukord Orehhovi suunal (lõunarinde idaserval), kus on Malje Štšerbaki, Lobkovo, Stepnoje, üsna ebastabiilne. Vaenlane püüab seal lahinguliinist läbi murda, sillapeani jõuda ja selle vallutada, see pole Zaporižjast kaugel. Ja sealt edasi on võimalus tulistada Ukraina logistikamarsruute, mis kulgevad Zaporižjast oblasti idaossa, ning tulistada Zaporižjat ennast ja selle äärelinnu.

10. Herson: rindejoon muutusteta.

Ukraina kaitseväe lõuna suuna pressiesindaja Vladislav Vološin rääkis televisioonis, tsiteerib Ukrinform: olukord Dnepri ehk Hersoni suunal viimastel päevadel üsna teravnenud. Seega muutusid vaenlase katsed Dnepri saarte vallutamiseks Hersoni suunas sagedasemaks. Ja kuigi kaitsevägi uputab peamiselt vaenlase paate, õnnestub üksikutel venelastel saartele maabuda.

„Nendel saartel on veel vaenlasi, üks või kaks inimest. Nad mängivad seal niinimetatud Robinsone. Neid on võimatu sealt evakueerida ja nende juhtkond viskab neile droonidelt laskemoona, vett ja toitu. Nad jäävad sinna mitmeks päevaks ja siis on juhtumeid, kus nad isegi alistuvad meie omadele. Ja venemaa propaganda kasutab neid fakte katsena saarevööndit kontrollida. Kuid sellised katsed on viimastel päevadel sagenenud,” märkis esindaja.

Ohvitser väljendas ka muret vaenlase kahekordsete rünnakute pärast Hersonile juhitavate õhupommidega, millele järgnevad suurtükiväe ja droonirünnakud. Tsitaat: „…vaenlane kasutab sellist alatut taktikat, et esmalt ründab pommidega ja kui päästjad ja kiirabi saabuvad, siis mõne aja pärast sooritavad suurtükitule. Vaenlane sooritab suurtükitule ja ründab kamikaze-droonidega juba neid teenistusi, mis seal evakueerimis- ja päästetöid teevad. Üleeile oli üks juhtum ja täna… sooritas vaenlane sarnase rünnaku kolme juhitava õhupommiga.”

11. putin lükkas tagasi USA ettepaneku külmutada sõda rindel ning jätkab maksimaalsete territoriaalsete nõudmiste esitamist Ukrainale, teatab Bloomberg kolmele olukorraga tuttavale allikale viidates. Agentuuri allikate sõnul soovib putin endiselt oma halduspiiridesse saada neli Ukraina oblastit – Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja, kuigi vene armee ei kontrolli ühtegi neist piirkondadest täielikult. Donald Trumpi erisaadik Stephen Witkoff püüdis putinit veenda praegustel piiridel tule lõpetama; 25. aprillil vestles ta kremlis venemaa presidendiga kolm tundi. Kuid tulutult: kõnelused on jõudnud ummikusse ning edasine edu eeldab tõenäoliselt putini ja Trumpi isiklikku kontakti, ütles üks Bloombergi allikatest.

Trumpi administratsiooni putinile pakutava „kokkuleppe” kohaselt tunnustavad Ühendriigid ametlikult Krimmi, mille nad 2014. aastal annekteerisid, venemaa territooriumina, tühistavad mõned sanktsioonid ja loobuvad plaanidest võtta Ukraina NATO-sse. Moskva säilitab de facto kontrolli 20% Ukraina territooriumi üle, mille armee on sissetungi algusest saadik vallutanud.

Siiski pole veel märke, et putin oma ambitsioonidest taganeks ja Ameerika ettepanekud vastu võtaks, ütlesid asjaga kursis olevad Euroopa ametnikud Bloombergile. Nad rõhutasid, et läbirääkimised käivad ja olukord võib muutuda. Järgmised kaks nädalat on otsustavad: selgub, kas USA suudab putinit veenda kokkuleppega nõustuma, kas nad suurendavad survet venemaale või lahkuvad läbirääkimistest täielikult.

Valge Maja lootis Ukrainas täieliku relvarahu saavutada aprilli lõpuks. Kuid hoolimata putinile tehtud heldetest järeleandmistest on Trumpil oma 100-päevase presidendiaja jooksul õnnestunud lihavõttepühade ajal saavutada vaid lühiajaline relvarahu. Valge Maja pressisekretär Carolyn Levitt ütles esmaspäeval, et Trump on nii putinis kui ka Volodõmõr Zelenskis „üha enam pettunud”.

Pikaajaline relvarahu on võimatu ilma putini varem räägitud „nüansse” arvesse võtmata, ütles kremli pressisekretär dmitri peskov teisipäeval. Ta nimetas „manipulatsiooniks” Kiievi ideed kuulutada välja 30-päevane relvarahu kolme päeva asemel, 8.–10. maini, nagu putin pakkus välja.

USA välisministeeriumi sekretär Marco Rubio ütles esmaspäeval, et Trumpi administratsioon võib loobuda läbirääkimiste vahendamise pingutustest, kui Venemaa ja Ukraina läbirääkimistel edusamme ei saavuta. „See peaks juhtuma peagi,” rõhutas ta. „Me ei saa jätkata aja ja ressursside pühendamist nendele pingutustele, kui need tulemusi ei anna.”

12. venemaa kaitseministeeriumi alla kuuluv venemaa luure peadirektoraat (GRU) käskis 2025. aasta alguses oma agentidel Euroopas kiiresti koguda üksikasjalikku teavet venemaa valitsuse mõjukate kriitikute kohta. Dossier Centeri andmetel on jutt inimestest, kes kujundavad avalikku arvamust – poliitikutest, ajakirjanikest, blogijatest, kultuurikeskkonna esindajatest ja teistest avaliku elu tegelastest, kes peavad kinnikremli-vastasest seisukohast.

Väljaande andmetel on agendid kohustatud lisaks eluloo- ja kontaktandmete, sealhulgas kodu- ja töökoha aadresside kogumisele ka kindlaks tegema nende inimeste rahastamisallikad ja võimalikud sponsorid. Eeldatakse, et teavet võidakse kasutada salajastes operatsioonides, mille eesmärk on opositsiooniliikmete hirmutamine, diskrediteerimine või füüsiline kõrvaldamine. Selliste operatsioonide potentsiaalsete toimepanijate hulka võivad kuuluda interneti kaudu värvatud isikud, samuti kuritegelike rühmituste või paremäärmuslike radikaalsete liikumiste esindajad.

Veebruaris avaldas venemaa välisluureteenistus (SVR) avalduse, milles süüdistas Ukraina luureteenistusi välismaal viibivate venemaa opositsioonitegelaste vastu rünnakute kavandamises. Agentuuri veebisaidil avaldatud teate kohaselt plaanib Ukraina koos Lääne luureagentuuridega väidetavalt „kõrge profiiliga venemaa-vastaseid provokatsioone”.

Vastuseks nimetas Ukraina kaitseministeeriumi luureosakonna ametlik esindaja Andri Jusov Insiderile antud kommentaaris SVR-i avaldust „primitiivseks katseks luua alibi venemaa eriteenistuste võimalikele tulevastele operatsioonidele Euroopa riikides ja teistes piirkondades”. Jusov rõhutas, et oma avaldusega tunnistas vene luure sisuliselt, et kreml peab paguluses elavaid opositsiooniliikmeid ohuks.

„Kui me räägime Ukraina Luure Peavalitsusest, siis selle peamine ülesanne on tõrjuda putini agressiooni ja paljastada kremli genotsiidse sõja plaanid. venemaa opositsiooni teema ei ole Ukraina eriteenistuste prioriteet. Siiski teeb Ukraina tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas inimõiguste kaitse küsimustes,” ütles Jusov.

The Insider teatas varem seeriast rünnakutest venemaa opositsioonitegelaste vastu välismaal, kasutades mürgiseid aineid. Nii mürgitati 2023. aasta oktoobris Münchenis Novaja Gazeta ja Meduza ajakirjanik Jelena Kostjatšenko. Nädal hiljem kannatas Tbilisis sarnaste sümptomite käes endine Ehho Moskvõ saatejuht Irina Bablojan. 2024. aasta kevadel langes ohvriks Vaba venemaa Fondi juht Natalia Arno, kes elab Ameerika Ühendriikides: tema kehast leiti neurotoksilist ainet.

Lisaks valmistas venemaa sõjaväeluure Dossier Centeri andmetel 2024. aasta kevadel ette atentaadikatset VChK-OGPU Telegrami kanali administraatori, Baltimaades elavale Aleksandr Švarevile.

13. venemaa Föderatsiooni keskpank teatas teisipäeval, et 2024. aasta lõpuks suurenes pangalaenude ja mikrokrediidiorganisatsioonide laenudega venemaa kodanike arv 800 tuhande inimese võrra ning ületas esimest korda ajaloos 50 miljoni piiri. 1. jaanuari 2025. aasta seisuga oli venemaa „võlglaste” armees 50,1 miljonit inimest ja aasta jooksul ulatus see 50,8 miljonini, mis moodustab 66% riigi tööealisest elanikkonnast (majandusarengu ministeeriumi andmetel 76,1 miljonit inimest). Kolme sõja-aasta jooksul võtsid mikrokrediidiorganisatsioonidelt laene ja krediiti veel 6,8 miljonit venelast ning eraisikute koguvõlg suurenes 14 triljoni rubla ehk 57% võrra 38,5 triljonini 1. jaanuari seisuga.

Pangalaenude võtjate arv langes eelmisel aastal veidi esimest korda kolme aasta jooksul: neid oli 200 000 võrra vähem (40,1 miljonit) pärast seda, kui keskpank tõstis baasintressimäära 21%-ni aastas, tarbimislaenude täismaksumus pankades ulatus peaaegu 40%-ni ja hüpoteeklaenude intressimäärad tõusid tasemele, mida pole nähtud 2000. aastate algusest saadik.

Samal ajal on aga suurenenud mikrokrediidiorganisatsioonide poole pöördujate arv, kus lühimate laenude keskmine maksumus ulatub 280%-ni aastas. Aasta jooksul said mikrokrediidiorganisatsioonide klientideks veel 500 tuhat venelast ja nende koguarv ulatus 5,2 miljonini. Keskpanga statistika kohaselt on veel 4,8 miljonil kodanikul nii mikrolaenud kui ka pangalaenud. Aastaga kasvas nende arv 300 tuhande võrra.

Vähem kui poolel laenuvõtjate armeest on ainult üks laen: 2025. aasta alguses oli neid 21,8 miljonit ehk 43%. Iga viies „võlgnik” võttis kaks laenu (10,4 miljonit inimest) ja igal neljandal on kolm või enam laenu (12,7 miljonit). Keskpanga andmetel oli 1. jaanuari seisuga 21,5 miljonil venelasel sularahalaen, 28,4 miljonil krediitkaardivõlg, 10,2 miljonil hüpoteeklaen ja 2,7 miljonil autolaen.

Freedom Finance Globali analüütiku Vladimir Tšernovi sõnul on tõusnud intressimäärad, inflatsioon ja venelaste reaalsissetulekute aeglustumine toonud kaasa raskusi laenude teenindamisega. Aasta lõpuks suurenes viivises olevate tarbimislaenude maht 1,5 korda, 150 miljardi rublani, ja viivises olevate hüpoteeklaenude maht hüppas 63%, peaaegu 100 miljardi rublani.

2025. aasta esimeses kvartalis registreerisid riigi kaks suurimat riigile kuuluvat panka, Sber ja VTB, hüpoteeklaenude ja tagatiseta laenude maksehäirete uue hüppe. Esimeses kvartalis kasvas bilansis probleemsete tunnustega hüpoteeklaenude maht 90%, 285 miljardi rublani ja probleemsete tarbimislaenude maht kasvas kvartaliga 22,5%, 610 miljardi rublani. Teises kvartalis suurenes viivislaenude osakaal 3,9%-lt 4,8%-le.

Maksehäirete, sealhulgas tagatiseta laenude puhul, põhjuseks on nii kõrged intressimäärad kui ka asjaolu, et laenuvõtjatel on vähem refinantseerimisvõimalusi, ütles ACRA finantsasutuste reitingugrupi direktor Mihhail Poluhhin RBK-le.

„Regulaatori poolt makrotasandi usaldatavusmeetmete karmistamine on vähendanud kõige potentsiaalsemalt riskantsemaid emissioone. Sama tegur piiras halva finantsprofiiliga laenuvõtjate võla refinantseerimise võimalust,” märkis ekspert. Tema sõnul kehtivad endiselt kõrged intressimäärad ja keskpanga regulatiivsed piirangud, mis tähendab, et pankade halbade võlgade kasvu soodustavad tegurid jäävad kehtima.

14. 2024. aastal kulutas propagandist margarita simonjani juhitud telekanal russia Today (RT) kremli narratiivide levitamisele kogu maailmas oma ajaloo rekordilise summa: 31,7 miljardit rubla (4,2 miljardit rubla rohkem kui 2023. aastal). See tuleneb kanalit haldava mittetulundusühingu TV-Novosti finantsaruannetest, mida uuris Mozhem Obysheniya (MO).

RT eelarvet rahastatakse peaaegu täielikult riigieelarvest. See on võrreldav tervete venemaa Föderatsiooni piirkondade aastaeelarvetega. Näiteks Inguššia, Kalmõkkia, Neenetsi autonoomse ringkonna ja Juudi autonoomse ringkonna rahastamise maht jääb simonjani meediale alla (vastavalt 27,7; 26,6; 23,4 ja 20,2 miljardit rubla). Rahandusministeeriumi otsusega sai RT 2024. aastal riigilt 28,6 miljardit rubla. 2025. aastal peaks kanali ülalpidamine eelarveseaduse kohaselt maksumaksjatele maksma 31,1 miljardit rubla.

Kui dokumente uskuda, oli RT viimase aasta kasum suurim pärast Ukraina sissetungi algust. Kanal teenis kaks korda rohkem kui 2023. aastal – 410 miljonit rubla. RT lõpetas 2022. aasta 25 miljoni rubla suuruse kahjumiga. Samal ajal varjas RT andmeid eelarvevahendite kulutamise kohta, kuigi mittetulundusühinguna on tal kohustus saata justiitsministeeriumile aruandeid. MO märgib, et kanali 2024. aasta aruannet ei ole ministeeriumi portaalis veel avaldatud. Olemasolevate aruannete kohaselt sai telekanal 2023. aastal Znanie seltsilt poole miljoni rubla suuruse toetuse ja suurendas oma töötajate arvu 3774-lt 4088-le.

MO allikad teatasid, et RT on hakanud aktiivselt araabia riikidest pärit vaatajaid „arendama”. Viimastel kuudel on ANO TV-Novosti aktiivselt värbanud kanali araabiakeelsesse toimetusse uusi töötajaid ja suurendanud oma sisu tootmist. Seda mõjutasid Ameerika ja Euroopa sanktsioonide kehtestamine RT vastu, mille tõttu RT America, RT France ja RT UK suleti.

15. Murmanski oblasti valitsus on välja töötanud resolutsiooni eelnõu, mis näeb ette meditsiinitöötajatele sularahamaksete maksmise abordi ennetamises osalemise eest. Dokument, millele 7×7 kanali tähelepanu juhiti, avaldati Avatud Elektroonilise Piirkonna ametlikus portaalis. Eelnõu kohaselt saavad arstid, kellel õnnestub naist veenda rasedust säilitama, arvestada preemiaga: 5 tuhat rubla (50 eurot) antakse meditsiinitöötajale, kes veenis naist abordi tegemisest, ja 25 tuhat rubla (250 eurot) antakse sünnitusarst-günekoloogile või günekoloogile, kes veenis patsienti aborti mitte tegema ja saatis teda kogu raseduse vältel.

Sarnast algatust esitleti varem Vologda oblastis. 2024. aasta novembris teatasid piirkondlikud võimud programmi „Perekond – venemaa põhjaosa kindlus” käivitamisest, mis pakub sarnaseid stiimuleid meditsiinitöötajatele. Nagu kuberner Georgi Filimonov teatas, saab arst iga päästetud elu eest 5000 rubla ja pärast päästetud lapse sündi veel 25 tuhat rubla.

Vologda oblasti programm hõlmab ka otseseid toetusmeetmeid sünnitusel olevatele naistele. Seega on alla 25-aastasel naisel esimese lapse sünni korral õigus saada 100 tuhande rubla (1000 euro) suurust makset. Kui laps sünnib tudengiperre, hüvitavad võimud ühele alla 25-aastasele vanemale õppemaksu – kuni 91 tuhat rubla.

Rosstati andmetel sündis venemaal 2024. aastal 1,2 miljonit last, mis on 3,4% vähem kui aasta varem. See on üks madalamaid näitajaid venemaa lähiajaloo jooksul: vähem lapsi sündis vaid 1999. aastal. Nagu rõhutab demograaf Aleksei Rakša, kui jätta statistikast välja Tšetšeenia ja annekteeritud Krimmi (mida 1990. aastatel arvesse ei võetud), selgub, et praegune sündimus on viimase kahe sajandi madalaim.

Rosstati andmetel langes kogusündimuskordaja – st keskmine laste arv naise kohta – 2025. aasta alguseks 1,399-ni. See on viimase 18 aasta madalaim näitaja.

venemaa halveneva demograafilise olukorra taustal intensiivistuvad katsed piirata juurdepääsu abordile. Trahvid „raseduse katkestamise esilekutsumise” eest on juba kehtestatud 14 piirkonnas ja sarnaseid meetmeid arutatakse praegu mitmes teises piirkonnas. Vologda oblasti kuberner Georgi Filimonov on teatanud oma kavatsusest keelustada piirkonnas abordid täielikult ning Riigiduuma on teinud ettepaneku jätta abordid kohustusliku ravikindlustuse (KKI) rahastatavate meditsiiniteenuste nimekirjast välja.

16. Prantsuse võimud süüdistavad venemaa sõjaväeluuret seotuses kümne aasta jooksul kestnud küberrünnakutega riigi vastu. Kõnealune rühmitus on APT28 (Fancy Bear), mis on tuntud oma rünnakute poolest Euroopa ja Ameerika valitsusressurssidele, teatas riigi välisministeerium. Välisministeeriumi andmetel on venemaa relvajõudude peastaabi luuredirektoraadi (GRU) üksus, mis tegeleb küberrünnakutega, alates 2021. aastast rünnanud umbes kümmet Prantsuse organisatsiooni, sealhulgas „kaitse-, finants- ja majandussektorist. „Prantsusmaa mõistab kõige karmimalt hukka venemaa sõjaväeluure poolt APT28 rühmituse kasutamise, mis on olnud mitmete küberrünnakute põhjuseks Prantsuse huvide vastu,” teatas ministeerium avalduses.

GRU on mitu aastat korraldanud Prantsusmaa vastu küberrünnakuid, kasutades APT28 häkkereid, teatas Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot sotsiaalmeedias, süüdistades esimest korda ametlikult venemaa sõjaväeluuret küberrünnakutes. Välisministeerium rõhutas ka, et „presidendivalimiste haripunktis osales APT28 ulatuslikus häkkimisoperatsioonis” eesmärgiga mõjutada avalikku arvamust. „Valijate manipuleerimise eesmärgil varastati ja levitati tuhandeid dokumente, kuid sellel manöövril polnud valimisprotsessile reaalset mõju,” seisis avalduses.

Ministeerium lisas, et GRU ründas ka Prantsuse rahva igapäevaeluga seotud organisatsioone – valitsusasutusi, eraettevõtteid, aga ka 2024. aasta olümpia- ja paraolümpiamängudel osalevaid spordiorganisatsioone. „Koos oma partneritega on Prantsusmaa kindlalt otsustanud kasutada kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et takistada venemaa pahatahtlikku käitumist küberruumis ja vajadusel sellele reageerida,” teatas Prantsuse välisministeerium.

Fancy Beari on seostatud kümnete globaalsete küberrünnakutega, sealhulgas 2016. aasta USA valimistega, kui rühmitust süüdistati Donald Trumpi abistamises Demokraatliku Partei e-kirjade ja Hillary Clintoni kampaaniaga seotud failide lekitamise kaudu. Grupp ründab isiklikke e-posti kontosid, et hankida andmeid ja e-kirju või pääseda ligi teistele süsteemi arvutitele. 2017. aastal, Emmanuel Macroni esimese presidendikampaania ajal, said vene häkkerid kätte tuhandeid dokumente ja avaldasid need vaid 24 tundi enne hääletust. 2024. aasta septembris hoiatasid mitmed rahvusvahelised luureteenistused, sealhulgas Saksamaa, NATO riikidele suunatud küberrünnakute ohu eest.

17. Lühiuudised

Välismeediasse jõudis uudis: Eesti harjutab inimeste evakueerimist venemaa piiri lähedastest linnadest.

putin nõustus Volgogradi lennujaama Gumraki nimeks nimetama Stalingradiks. kremli pressiteenistus teatas sellest pärast riigipea visiiti Volgogradi. Algatuse esitas Volgogradi oblasti kuberner andrei botšarov, kes kohtus putiniga tema tööreisi lõpus. Kuberneri sõnul sai ta väidetavalt kohalikelt elanikelt ja teiste piirkondade elanikelt palju taotlusi lennujaama nime „Stalingrad” taastamiseks. Ümbernimetamise algatajate seas mainis ta „veterane ja erioperatsioonis osalenud sõjalisi isikuid”. Vastuseks ütles putin: „Nende sõna on minu jaoks seadus. Seda me teemegi: niipea kui ma Moskvasse tagasi pöördun, koostatakse ja allkirjastatakse määrus lennujaama Stalingradi järgi nimetamiseks.”

Ukraina ja Ungari alustavad konsultatsioone ELiga liitumise läbirääkimiste blokeerimise lõpetamiseks – meedia. Kiiev ja Budapest leppisid kokku regulaarsetes kohtumistes Ungari vastuväidete lahendamiseks. Läbirääkimised jätkuvad seni, kuni kõik 11 vaidlusküsimust on lahendatud.

Ungari lahkub Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust. Péter Szijjártó: Parlament hääletas politiseeritud Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust lahkumise poolt, väites, et see kaotas erapooletuse ja usalduse.

lukašenko: „Baltimaades ja Ukrainas lehvitavad noored SS-lippe ja ehitavad monumente fašistlikele timukatele – lääne vaikival nõusolekul.”

kreml arutab väidetavalt plaani „vallutada Odessa referendumi teel”. putini abi patrušev väidab, et linna asutas Katariina Suur ja see kuulub venemaale.

Fortune’i andmetel kannavad rikkad ameeriklased raha Šveitsi pangakontodele ja ostavad majanduslanguse üleelamiseks kulda.

ÜRO Julgeolekunõukogu peab Prantsusmaa presidendi kutsutud istungi, mille teemaks on venemaa agressioon Ukraina vastu ja terrorism tsiviilelanike vastu. Sellest teatas välisminister Andri Sõbiha.

80% ukrainlasi ei usalda Trumpi.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,2 protsenti.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et 2025. aasta esimeses kvartalis jätkus Eesti majanduse seisundi paranemine. „Võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga suurenes SKP 1,2% ja võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud 0,1%,” selgitas Müürsepp.

SKP 2025. aasta esimese kvartali andmed avaldab statistikaamet 30. mail.

SKP kiirhinnang koostatakse statistiliste mudelite abil ja see ei ole metoodiliselt võrreldav ametliku SKP aegreaga.

30. aprillil alustab Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel Kanal 2 eetris saate „Noor meister” kuues hooaeg, kus omavahel võistlevad Eesti parimad pagar-kondiitrid, erakorralise meditsiini tehnikud, müürsepad, stilistid, küberkaitse spetsialistid ja veevärgi tehnikud. Saadet juhib Andrei Zevakin.

„„Noor meister” on suurepärane formaat, et tutvustada laiemalt erinevaid karjäärivõimalusi, mida meie ägedad kutsekoolid pakuvad. Neid võimalusi on sageli rohkem, kui me arvatagi oskame, mis annab igale noorele võimaluse kujundada just temale sobiv haridus- ja elutee. Tahan tänada meie tublisid kutsekoole ja õpetajaid, kes pakuvad maailmatasemel oskusi, mille toel noored end realiseerida saavad ja tulevikus endaga toime tulevad,” lausus Haridus- ja Noorteameti peadirektor Jaak Raie.

Esimeses osas võistlevad Tallinna Teeninduskoolis noored pagar-kondiitrid. Ka sel hooajal panevad õpilaste kõrval oma oskused proovile Eesti kuulsused. Esimeses saates on selleks raadiohääl Maris Kõrvits. Hooaja vältel löövad veel kaasa Silver Laas, Oskar Seeman, Laura Põldvere, Eleryn Tiit ja Robin Valting.

„Haapsalu Kutsehariduskeskuse jaoks oli suur au võõrustada sel õppeaastal kahte kutsemeistrivõistluste „Noor Meister” saadet: müürsepa eriala võistlust ning küberkaitse kutsemeistrivõistlust. Sellised sündmused toovad tähelepanu kutseharidusele ja annavad noortele võimaluse oma oskusi laiemale publikule tutvustada. Oleme väga rõõmsad ja tänulikud, et saime olla võõrustajad ning teha koostööd pühendunud korraldajatega. Meil on hea meel olla osa inspireerivatest ja tulevikku suunatud ettevõtmistest,” sõnas Haapsalu kutseharidusekeskuse turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Maris Siemes. „Usume, et igas noores on meister, vaja on vaid võimalust ja julgust proovida,” lisas ta.

Saatesarja eesmärk on tutvustada Eesti kutsekoole ja nende põnevaid erialasid ning viia seeläbi kutseharidust kui edasiõppimise võimalust inimestele lähemale. Parimatel võistlejatel on võimalus pürgida Euroopa ja maailma kutsemeistrivõistlustele: EuroSkills ja WorldSkills.

Saate tellis Haridus- ja Noorteamet ning tootis produktsioonifirma RUUT. Saatesarja tootmist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Telesaate varasemaid hooaegu saab järgi vaadata „Noore meistri“ Youtube´ i lehel. Lisainfot leiab ka „Noore meistri” Instagramist.

Harno on haridus- ja noortevaldkonna arengute elluviija. Muuhulgas tegeleb Harno kutsehariduse populariseerimisega, toetab koole kutseõppekavade arendamisel ning koole ja õpetajaid õppekavade väljundipõhisel rakendamisel erinevate tegevuste kaudu. 

Teisipäeva, 29. apriili õhtul kell 23.15 toimus liiklusõnnetus Tartus Turu tänaval Aida bussipeatuse juures.

Elektrilise tõukerattaga sõitnud 19-aastane naine kaotas sõiduki üle kontrolli ja kukkus.

Kiirabi andis tõukeratturile kohapeal esmaabi.

Aprilli lõpuga saabub eraisikute ja FIEde möödunud aastal teenitud tulude deklareerimise tähtaeg.

Praeguseks on Maksu- ja Tolliametile (MTA) esitatud 739 tuhat deklaratsiooni. Nendest 98 protsenti esitati e-teenuste keskkonnas e-MTA, millest omakorda 37 protsenti esitati nutiseadme kaudu. Enammakstud tulumaksu on tänaseks inimestele tagastatud 182 miljonit eurot, juurde maksmisele kuulub 75 miljonit eurot.

Tuludeklaratsiooni peavad esitama inimesed, kes on saanud maksustatavat tulu. Näiteks:

• saanud töötasu või platvormi kaudu teenustasu, millelt ei ole tulumaks kinni peetud;
• teinud väärtpaberitehinguid või saanud finantsvaralt tulu;
• kasutanud investeerimiskontot;
• saanud töötasu või muud tulu välisriigis;
• müünud kinnisvara või saanud üüritulu, millelt ei ole tulumaks kinni peetud;
• müünud metsamaterjali või kasvava metsa raieõigust;
• tegutsenud FIEna ehk füüsilisest isikust ettevõtjana.

Samuti on tuludeklaratsiooni oodatud esitama inimesed, kel on õigus tulumaksutagastusele. Need on inimesed, kes on tasunud koolituskulusid, teinud annetusi või pensioni III samba sissemakseid või kasutanud maksuvaba tulu lubatust vähem.

MTA teenusejuht Riina Randver-Sõer juhib tähelepanu, et sel aastal 2024. aasta kohta esitatavas tuludeklaratsioonis on maksumäär 20%. „Möödunud aastal nn maksuküür ja maksuvaba tulu arvestus ei muutunud. See tähendab, et üldine maksuvaba tulu on kuni 7848 eurot aastas, kuid see sõltub maksumaksja sissetuleku suurusest. Aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0. Vanaduspensionieas inimestele on maksuvaba tulu 9312 eurot aastas, see ei sõltu sissetuleku suurusest,” ütles Riina Randver-Sõer.

Võrreldes varasemate aastatega ei saa möödunud aasta tuludest enam maha arvata eluasemelaenu intresse ja täiendavat maksuvaba tulu laste ega abikaasa eest. Jätkuvalt saab tuludes maha arvata koolituskulusid, kingitusi ja annetusi kuni 1200 euro ulatuses. Samuti saab tuludest maha arvata pensioni III samba sissemakseid maksimaalselt 15% maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 euro ulatuses.

Juhul, kui hiljemalt 30. aprillil jääb osa möödunud aasta tulust deklareerimata, siis võtab MTA maksumaksjaga ühendust. „Kui selgub, et osa tulust ongi jäänud deklareerimata, siis tuleb ka seni deklareerimata tulu pealt tasuda tulumaksu, millele alates oktoobrikuust lisanduvad ka intressid. Seetõttu on juba praegu mõistlik veenduda, kas kõik möödunud aasta tulud on õigesti deklareeritud ja vajadusel teha parandusi,” sõnas MTA teenusejuht Riina Randver-Sõer.

Deklaratsiooni ei pea esitama inimesed, kelle tulult on tulumaks korrektselt kinnipeetud. Ka ei pea tulusid deklareerima inimesed, kelle tulu ei ületa üldist maksuvaba tulu 7848 eurot või vanaduspensionieas inimeste puhul 9312 eurot aastas.

Kogu enammakstud tulumaksu tagastab MTA deklaratsioonis märgitud pangakontole hiljemalt 1. oktoobriks 2025. Samaks kuupäevaks tuleb tasuda juurdemaksmisele kuuluv maksusumma.

Novaatori lugeja avastas sel kevadel juba endal ja oma pereliikmetel maal olles kehalt puuke. Tal tekkis küsimus, mida on teadusel viimasel ajal puukide vastu ette näidata. Miks istutakse käed rüppes, kuni puugid üha mürgisemaks ja arvukamaks lähevad? Vastab terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Julia Geller.

Viimase 20 aasta jooksul on teadlaste huvi puukide uurimise vastu märgatavalt kasvanud. Varem uuriti puuke valdavalt kui haigustekitajaid. Nüüd uuritakse üha enam puukide enda bioloogiat ja füsioloogiat ning püütakse mõista nende rolli haiguste edasikandumises.

1. mai ei ole enam mägede taga ja naastrehvide hooaeg saab selleks korraks läbi. Loodetavasti paneb postitusele lisatud pilt Sind rehvivahetust plaanides ka kriitiliselt hindama seda, millised rehvid Sa sõidukile paigaldad, edastab Liiklusjärelevalvekeskus.

Mõned soovitused, millega rehvivahetusel arvestada:

Üldine soovitus on mõelda uutele rehvidele, kui rehvimustri sügavus on 3 mm või väiksem. Kohas, kus uute rehvidega sõiduk on vihmase ilmaga peatunud, on 3 mm mustrisügavusega rehvidega sõiduki kiirus samades teeoludes veel 30+ km/h.

Jälgi rehvi vanust. Rehvi haardevõime langeb vananedes oluliselt, kuigi rehvi mustrit võib olla piisavalt ning üle 7-10 aasta vanust rehvi enam kasutada ei soovitata. Vanuse leiad rehvilt DOT tähise juurest ovaalsest kastist ning märgitud on rehvi tootmise nädal ja aasta.

Kui rehvid on erinevalt kulunud, siis paremad rehvid pane tagasillale. Kui kasutad püsiva nelikveoga sõidukit, veendu, et kõik rehvid on ühtlaselt kulunud.

Lamellrehve võib kasutada ka suvel, kuid liiklusohutuse seisukohalt ei soovitata lamelle suvel kasutada.

Lamellrehv kulub suvel 60% kiiremini kui talvel. Mida kõrgem on temperatuur, seda pikem on pidurdusmaa lamellrehviga. Kui suverehv saab „põdrakatsega” muretult hakkama ka kiirusel 80+ km/h, siis lamellrehv jääb samas kohas lootusetult hätta juba kiirusel 70 km/h. Lamellrehvide veeretakistus on 15% suurem kui suverehvil
Sõiduki ühel ja samal teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve. (ees lamellid, taga suverehvid jne).

Rehv on ainuke asi, mis hoiab Sinu sõidukit kontaktis teepinnaga. Ka suures koguses kolmetähelisi abimehi sõidukis ei tee imet, kui rehvil puudub pidamine. Osaledes liikluses mittesobivate rehvidega, sead Sa lisaks endale ohtu ka kaasliiklejad. Ära hoia rehvi pealt kokku.

Veebruaris avatud Balti sagedusreservide turg on pakkunud halbu hinnaüllatusi, sest tunnihinnad on kõikunud mõnekümnest sendist mitme tuhande euroni megavatt-tunnist. Elektritootjad ja asjatundjad hindavad, et Eleringi kulu paisub prognoosituga võrreldes mitmekordseks. Võrreldes Soome samalaadse turuga on hinnavahe mitmekümnekordne.

Veebruari alguses, vahetult enne Balti riikide elektrivõrgu lahtiühendamist Venemaa elektrisüsteemist käivitus Baltimaade ühine sagedusreservide turg, kust kolm Balti süsteemioperaatorit, Eesti puhul Elering, hakkasid ostma elektritootjatelt reserve, et hoida elektrisüsteemis tootmist ja tarbimist tasakaalus ning süsteemi sagedust 50 hertsi peal, vahendab ERR.

Hispaania ja Portugal lülitasid pärast ajaloo halvimat elektrikatkestust elektri uuesti sisse, kuigi võimud on andnud vähe selgitusi selle kohta, mis selle põhjustas või kuidas nad selle kordumist ära hoiaksid.

Valgusfoorid töötavad uuesti, rongi- ja metrooteenused taastuvad aeglaselt ning koolid avati. Töölesõitjad olid hädas viivitustega, et naasta tööle pärast katkestust, mille tõttu inimesed jäid kinni liftidesse ja kaotasid telefonikontakti oma peredega, vahendab Reuters.

Ootamatu katkestuse tõttu kadus Hispaanias esmaspäeva keskpäeva paiku viie sekundiga 60% tarbimisest.
Kuigi Hispaania võrguoperaator REE välistas teisipäeval põhjusena küberrünnaku, teatas Hispaania ülemkohus, et uurib, kas riigi energiainfrastruktuur on langenud terrorirünnaku ohvriks, samal ajal kui peaminister Pedro Sanchez ütles, et tema valitsus pole ühtegi hüpoteesi välistanud.

„Me ei tohi kiirustada (järelduste tegemisega) ja kiirustades vigu teha,” ütles Sanchez teisipäeval. „Me saame teada, mis selle viie sekundi jooksul juhtus.”

REE teatas, et tuvastas Hispaania edelaosas kaks tõenäoliselt päikeseelektrijaamade põhjustatud elektritootmise katkestust, mis põhjustasid elektrisüsteemis ebastabiilsuse ja tõid kaasa ühenduse katkemise Prantsusmaaga.

Hispaania on üks Euroopa suurimaid taastuvenergia tootjaid ja elektrikatkestus tekitas arutelu selle üle, kas päikese- või tuuleenergia tarnete kõikumine muutis riigi elektrisüsteemid haavatavamaks.

Võrguoperaatorit Red Electrica omav Redeia hoiatas veebruaris oma aastaaruandes, et on oht „katkestusteks taastuvates energiaallikates, millel puudub tehniline võimsus, mis on vajalik häirete korral adekvaatseks reageerimiseks”.

Investeerimispank RBC märkis, et elektrikatkestuse majanduslik hind võib ulatuda 2,25–4,5 miljardi euroni, süüdistades Hispaania valitsust liigses leplikkuses taristu osas päikeseenergiast sõltuvas süsteemis, millel on vähe akusid.

SEAT teatas, et vool taastus Barcelona autotehases teisipäeval kell 1 öösel, kuid see ei saavutanud ikka veel täistootmist.

Volkswagen teatas, et Navarras asuv tehas kaotas ühe päeva tootmisvõimsuse, mis võrdub 1400 autoga, kuna see suudeti taaskäivitada alles teisipäeval kell 14.30.

24-aastane üliõpilane Javier Diaz oli sunnitud magama Madridi kontserdikeskuses Movistar Arena pärast seda, kui ta leidis end pealinnas ummikus. Õnneks oli ta just lõpetanud Põhja-Hispaania kristliku palverännaku Camino de Santiago ja tal oli magamiskott, „nii et meil oli päris tore öö”.

Madridi võimud käivitasid teisipäeval tasuta bussid, et inimesed tööle saaksid ning metroo ja mõned rongid jätkasid tööd, kuigi hilinemisega. Ehitustööline William Galicia (39) oli näinud, kuidas kolm täiesti täis bussi sõitsid peatusest mööda.

„Meil peaks olema natuke rohkem ruumi, et saaksime sisse pääseda,” ütles ta.

Esmaspäeval kuulutati paljudes Hispaania piirkondades välja eriolukord, kuhu lähetati 30 000 politseinikku.

Madridi Atocha jaamas jagasid politsei ja Punase Risti töötajad tekke ja veepudeleid.

Kolm inimest suri arvatavasse vingugaasimürgistusse Galicia loodeosas pärast seda, kui lülitasid ühe ohvri hapnikumasina toiteks generaatori sisse, teatasid piirkondlikud päästeteenistused.

Baarid ja restoranid lugesid kaotatud toodete maksumust pärast seda, kui külmikud ja sügavkülmikud olid enam kui kaheksa tundi välja lülitatud.

„(Me) kardame, et see läheb halvasti, et peame kõik minema viskama. Me ei tea, kas kindlustus katab,” ütles esmaspäeva õhtul uksed sulgema pidanud Barcelona baari Granja Isabel omanik Maria Luisa Pinol (63).

Portugalis teatas valitsus, et haiglad on taas tööle hakanud, lennujaamad töötasid, kuigi Lissabonis esines hilinemisi, samal ajal kui pealinna metroo alustas uuesti tegevust ja rongid sõitsid.

Energeetikaekspert Carlos Cagigal ütles, et katkestus juhtus tõenäoliselt seetõttu, et Hispaania tuumajaamad sel ajal ei töötanud, mis tähendab, et kogu elektrienergia tuli taastuvatest allikatest, mis toitsid küllastunud alajaamu.

Kui üks neist alajaamadest üles ütles ja piisavat tagavara polnud, läksid turvaprotokollid tööle ja süsteem katkes, ütles ta.

„Arvestades seda süsteemi tasakaalustamatust… on väike risk, et see võib korduda,” ütles ta.

Opositsioonilise konservatiivse Rahvapartei juht Alberto Nunez Feijoo ütles, et valitsus peaks tuumajaamade sulgemise plaani ümber mõtlema.

Kuid teisipäeval välistas Sanchez võrgu kokkuvarisemise põhjusena taastuvenergia liigse kasutamise.

Ta ütles, et Hispaania tuumaelektrijaamad ei olnud teisipäeval ikka veel tööd alustanud, mis tema sõnul näitas, et need ei ole taastuvatest energiaallikatest vastupidavamad.

Ta ütles, et nõudlus oli elektrikatkestuse ajal suhteliselt väike ja pakkumist oli piisavalt.

„See, mis eile juhtus, oli tavalistes igapäevaoludes erakordne sündmus,” ütles Sanchez.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles Valencias toimuval Euroopa Rahvapartei kongressi ees peetud kõnes, et kui ka relvad Ukraina rinnetel peaksid vaikima, siis ei saa Euroopa naasta Venemaaga „tavalise asjaajamise” juurde.

„Ukraina võitlus on meie võitlus. Peame järjekindlalt jätkama meie sõjalist tuge ja karmistama sanktsioone Venemaale. Putin manipuleerib, aga me ei tohi seda konksu alla neelata. Peame selgelt välja ütlema: isegi kui aktiivne lahingtegevus peatub, ei tohi olla naasmist Venemaaga „tavalise asjaajamise” juurde. Tegu on režiimiga, mis pani korda genotsiidi ja kelle juhid peaksid olema tribunali all. Kui me neid fakte enda mugavuse nimel eirame, hülgame oma väärtused,” rõhutas Reinsalu.

Ta lisas, et Euroopa peab taasrelvastuma ja seda kohe – ning kaitsetööstuse arendamine ei saa olla ajutine prioriteet, vaid põhimõtteline paradigmamuutus.

„Euroopa on rahuprojekt, kuid rahu püsib vaid siis, kui seda on võimalik kaitsta,” nentis Reinsalu.

Euroopa majandusest kõneldes tõdes Isamaa esimees, et meil peab olema piisavalt julgust vaadata üle roheleppe pakett.

„Energeetikas ei saa Euroopa leppida olukorraga, kus meil on regiooni kõrgeimad elektrihinnad. Peame lõpetama Euroopa deindustrialiseerimise ja tegema seda elujõuliselt, mitte avaliku arvamusega kaasa minekuks mõeldud silmapettena,” ütles Reinsalu. „On tõsiasi, et meie SKT inimese kohta on kaks kolmandikku Ameerika Ühendriikide omast. Vajame vähem piiranguid, kasvu ja usku inimloomusesse.

Keerulistel aegadel ootavad Euroopa inimesed meilt juhtimist, mis tuginev väärtustele ja loob turvatunnet ja õitsengut.”

Järgneb Urmas Reinsalu kõne täistekst:

Hea esimees, kallid eurooplased

Suured tänud Partido Popularile meid siin Valencias võõrustamast.

Hispaania vajab muutust. Euroopa vajab selget vaimsust.

Esmalt julgeolekust.

Peame Euroopa taasrelvastama – ja tegema seda täna, mitte mõtteharjutuse vormis ülehomseks. Mitmed riigid on seadnud kaitsekulude sihiks 5% SKT-st. See peaks saama ka Liidu strateegiliseks eesmärgiks. Peame hankima ja arendama oma kaitsetööstust ning võtma seda kui põhimõttelist paradigma muutust, mitte kui ajutist prioriteeti. See on meie Liidu ees seisev ülesanne ja Euroopa Rahvapartei peamine prioriteet.

Sellest kantuna peame looma nii käesolevas kui järgmises finantsraamistikus võimalusi kaitsevõimekusse investeerimiseks. Euroopa on rahuprojekt, kuid rahu püsib vaid siis, kui seda on võimalik kaitsta.

Ukraina võitlus on meie võitlus. Peame järjekindlalt jätkama meie sõjalist tuge ja karmistama sanktsioone Venemaale. Putin manipuleerib, aga me ei tohi seda konksu alla neelata. Peame selgelt välja ütlema: isegi kui aktiivne lahingtegevus peatub, ei tohi olla naasmist Venemaaga „tavalise asjaajamise” juurde. Tegu on režiimiga, mis pani korda genotsiidi ja kelle juhid peaksid olema tribunali all. Kui me neid fakte enda mugavuse nimel eirame, hülgame oma väärtused.

Ukrainast saab Euroopa Liidu liige ja isegi kui see võtab veidi kauem aega, ei reeda me neid teel NATO liikmelisuseni. Me ei tunnusta kunagi de facto või de jure iseseisva Ukraina okupeerimist. Peame kaitsma ka Valgevene ja Gruusia rahva vabadusi.

Lõpetuseks meie majandusest.

Meie inimesed ootavad kasvu ja töökohti. Peame leidma endas julguse avada ja vaadata üle roheleppe pakett. Energeetikas ei saa Euroopa leppida olukorraga, kus meil on regiooni kõrgeimad elektrihinnad. Peame lõpetama Euroopa deindustrialiseerimise ja tegema seda elujõuliselt, mitte avaliku arvamusega kaasa minekuks mõeldud silmapettena.

Peame naasma turumajandusse, sest plaanimajandus ei tööta.

On tõsiasi, et meie SKT inimese kohta on kaks kolmandikku Ameerika Ühendriikide omast. Vajame vähem piiranguid, kasvu ja usku inimloomusesse.

Keerulistel aegadel ootavad Euroopa inimesed meilt juhtimist, mis tuginev väärtustele ja loob turvatunnet ja õitsengut.

Aitäh teile!

President Alar Karis osales Varssavis peetud Kolme mere algatuse kümnendal tippkohtumisel, kus ta tõstis esile taristuühenduste, digiarengu ja energiajulgeoleku tähtsuse Euroopa tulevikus.

Oma sõnavõtus rõhutas Eesti riigipea taristu ajakohastamise ja põhja-lõunasuunalise ühenduvuse arendamise vajadust, viidates muuhulgas Rail Baltica raudteeprojektile.

„Kolme mere algatuse keskmes on taristuühenduste loomine ja parandamine. Tulevik, kus teed, raudteed, energiasüsteemid ja digitaalsed ühendused seovad tõhusalt piirkonna riike, ei ole pelgalt ideaal – see on hädavajalik,” kõneles president Karis. „Investeerides projektidesse nagu Rail Baltica, Via Baltica, Via Carpatia ja paljud teised, suurendame piirkonna sidusust, vastupanuvõimet ja konkurentsivõimet.”

President Karis märkis ka tehisaru kasvavat rolli. „Tehisaru aitab tugevdada nutikaid linnu, energiasüsteemide juhtimist ja logistikat, muutes piirkonna tõhusamaks ja vastupidavamaks,” ütles Eesti riigipea.

President Karis tõi esile Kolme mere algatuse rolli rahvusvahelise koostöö edendamisel ja kutsus üles tugevdama Atlandi-üleseid sidemeid ning leidma uusi investeerimisvõimalusi. Samuti juhtis Eesti riigipea tähelepanu taristu haavatavusele ja soovitas tugevdada seiresüsteeme ja tegema koostööd, sealhulgas NATOs.

Eesti riigipea rõhutas ka vajadust toetada Ukrainat, kasutades Kolme mere algatust Ukraina taristu taastamiseks ja Euroopa Liiduga ühendamiseks. President Karis tänas eesistujamaad Poolat tippkohtumise korraldamise ja pühendumise eest Kolme Mere Algatusele. Järgmise tippkohtumise korraldab Horvaatia.

Vabariigi President kohtus Varssavis ka Horvaatia peaministri Andrej Plenkovićiga, kellega arutas kaitsekoostööd ning Euroopa Liidu laienemisega seonduvat. Samuti räägiti jätkuvast vajadusest toetada Ukrainat võitluses Venemaa agressiooni vastu.

Eesti riigipea tunnustas Horvaatia juhtrolli Kolme mere algatuse käivitamisel. „Horvaatial on olnud oluline roll algatuse käivitamisel. Soovin edu eesistumise ettevalmistamisel 2026. aastal,” lausus ta. President Karis tutvustas kohtumisel Eesti kandidatuuri ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks saamiseks aastateks 2026–2028.

Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis osales Varssavis riigipeade abikaasade programmis, kuulates Poola Lastefondi stipendiaatide kontserti Belwederi palees ja külastas kuningas Jan III muuseumi. 

Kolme mere algatus (Three Seas Initiative, 3SI) on piirkondlik koostööformaat, mis ühendab Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahel asuvaid riike. Algatuse raames loodi 2019. aastal investeerimisfond, mille kaudu on rahastatud ka Eestiga seotud ettevõtteid. Praegu on loomisel uus fond energia-, transpordi-, digi- ja sotsiaaltaristu investeeringuteks, kaasates lisaks riikidele ka erainvesteeringuid.

Homme kolmapäeval, 30. aprillil on elektri hind Eestis taas kõrgustes. Elektribörsi NordPool andmetel püüab hind 300 euro taset.

Hind on öösel 100 euro ringis MWh eest. Siis kell 5 tõuseb 262 euro peale ja kell 6 juba 300 euro peale MWh eest. Hind püsib kõrge kell 8-ni, siis hakkab vaikselt langema.

Õhtul kell 18 on hind 67 eurot MWh eest. Päeva keskmine hind on 156 euro MWh eest.

Haridus- ja Teadusministeeriumi konkursi läbi viinud komisjon valis loodava Maarjamaa Riigikooli direktoriks Kristin Hollo. Uus kool luuakse alates 1. juulist seitsme väikese haridusliku erivajadusega laste kooli liitmisel.

Riigi peaprokurör esitas täna õiguskantslerile taotluse teha Riigikogule ettepanek Kalle Laanetilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks.

Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur viis lõpule kohtueelse menetluse kriminaalasjas, milles Kalle Laanetile esitati kahtlustus kelmuse toimepanemises.

Vabariigi Valitsuse liikme ja Riigikogu liikme eluasemekulude hüvitamise kordade kohaselt ei tohi taotleda eluasemekulude hüvitamist, kui üürileping on sõlmitud korruptsioonivastase seaduse mõttes seotud isikuga. Kahtlustuse kohaselt esitas Kalle Laanet 2022. ja 2023. aastal Riigikogu liikmena ja justiitsministrina eluaseme üürikulude hüvitamiseks taotlusi, mille aluseks olev üürileping oli sõlmitud seotud isikuga. Kuivõrd Riigikogu Kantselei ja Justiitsministeeriumi ametnikud ei olnud sellest teadlikud, hüvitati kahtlustuse kohaselt õigusliku aluseta eluaseme üürikulusid üle 13 000 euro.

Riigi peaprokurör Astrid Asi selgitas, et prokuratuuri hinnangul on kriminaalasjas kogutud vajalikud tõendid ning kriminaalmenetluse jätkamine eeldab järgneva menetlustoiminguna süüdistuse esitamist.

„Vastavalt põhiseadusele on Riigikogu liige puutumatu ning talle saab süüdistuse esitada vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Esitasin õiguskantslerile taotluse teha Riigikogule ettepanek Kalle Laanetilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt esitab õiguskantsler Riigikogule ettepaneku või tagastab taotluse riigi peaprokurörile ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest,” ütles riigi peaprokurör Astrid Asi.

Esmaspäeva, 28. aprilli õhtul kell 21.26 märgati Tartus Võru tänaval mahajäetud majas leeke. Päästjate kohale jõudes oli maja katusest ja teise korruse akendest leegid väljas.

Elektrikud võtsid hoonest elektri välja. Põlengu kustutasid Tartu ja Annelinna kutselised ning Tõrvandi vabatahtlikud päästjad kella 00.13-ks.

Kasutuseta elumaja katus varises tulekahju tagajärjel kokku, osaliselt ka vahelagi. Põlengu põhjus on selgitamisel.

Viimaste suvede jooksul on mitmel korral esinenud hetki, kus elektrihind langeb miinusesse ja elektritootjad peavad turule elektrit müües peale maksma. See paneb paljusid paneelide omanikke küsima, kas nende päikesepark üldse tasub end sellistes tingimustes enam ära.

Lühike vastus: Jah, tasub küll – aga tuleb vaadata tervikpilti.

1. Päikesepargi tasuvus ei sõltu ainult börsihinnast

Esiteks tasub rõhutada, et miinushinnad esinevad harva ja kestavad tavaliselt lühikest aega – mõni tund päevas, ja sedagi vaid teatud ilmastiku- ning turutingimuste kokkulangemisel. Ülejäänud aja toodab päikesepark siiski positiivse turuhinnaga elektrit, mida saab kasutada tarbimispunktis kohapeal või müüa võrku.

Miinushind mõjutab vaid võrku müüdavat osa elektrist. Tarbides paneelidega toodetud elektrit ise, saad tootjana ikkagi kasu: iga toodetud ja tarbitud kilovatt-tund tarbimispunktis kohapeal tähendab säästu ostuhinna arvelt. Räägime sellest lähemalt järgmises punktis.

2. Võti peitub omatoodangu tarbimises

 Kui elektrienergiat võrku müües saab üldjuhul teenida tulu, on tasuvusaja vaatest kõige kasumlikum siiski kogu isetoodetud energia kohapeal ära tarbida. Põhjuseks asjaolu, et võrgust elektrit tarbides tuleb lisaks elektrile alati juurde tasuda ka:

• võrgutasu,
• aktsiis,
• taastuvenergia tasu,
• käibemaks.

Ainuüksi nende kulude pealt kokku hoides on võimalik saavutada suur kasumlikkus. Erinevalt elektrihinnast, mis kõigub üles-alla, on muud elektri tarbimise tasud olemuslikult stabiilsed, ent ajas pigem kasvavad. Näiteks on võrgutasu viimase viie aastaga tõusnud keskmiselt 7% aastas.

Seega – isetoodetud elekter tähendab endiselt kulude kokkuhoidu, isegi kui börsihind ajutiselt langeb.

3. Investeering tasub end ära aja jooksul

 Investeering päikesepaneelidesse on pikaajaline. Keskmise päikesepargi eluiga on üle 25 aasta, mis tähendab, et kogu selle aja vältel lukustab omanik olulise osa oma elektriarvetest ja säästab nii elektrikuludelt aastaringselt.

Päikesepargi tasuvusaeg jääb Eestis tavaliselt vahemikku 7–12 aastat, sõltuvalt paigalduskuludest, paneelide efektiivsusest ja tarbimisprofiilist.

Isegi kui suvekuudel teenitakse võrku müügi pealt vähem või üksikutel tundidel koguni kahjumit, kompenseerib ülejäänud aasta (eriti kevad ja sügis) ning kohapeal tarbitav elekter selle mõju.

Näide: Kui kiiresti päikesepark end ära tasub?

Võtame ühe keskmise Eesti eramaja, kuhu on paigaldatud 5 kW päikesepark. Vaatame, kuidas võiks selle tasuvus välja näha:

Näitaja	Väärtus
Paigalduskulu (sh inverter, töö, KM)	~6 000 €
Aastane toodang	~5 000 kWh
Omal tarbimisel kokku hoitud kulu (0,18 €/kWh)	~900 € aastas
Võrku müüdava ülejäägi tulu (1 500 kWh, keskmiselt 0,05 €/kWh)	~75 € aastas
Kokku saadav rahaline kasu aastas	~975 €
Orienteeruv tasuvusaeg	~6–7 aastat

Isegi kui 1/3 elektrist läheb võrku tagasi madala hinnaga (või suvel ajutiselt miinusega), tuleb enamik säästust just omatarbimise pealt, kus hind on tavaliselt vähemalt 2–3 korda kõrgem kui börsihind.

• Kui suvel müüd osa elektrit miinushinnaga, väheneb aastane müügitulu näiteks 75 eurolt 50 eurole.
• Selle mõju kogu tasuvusele on väike – tasuvusaeg pikeneb maksimaalselt mõne kuu võrra.
• Aga kui samal ajal suurendad oma päevast tarbimist või lisad väikese aku, siis võid isegi kasumit suurendada, sest kohapeal tarbitud elekter on kõige väärtuslikum.

Kuidas miinushindade mõju vähendada?

1. Tarbimise ajastamine – Kui võimalik, kasuta elektrit oma tarbimispunktis just siis, kui toodangut on turul palju ja elektrihind madal.
2. Salvestussüsteemid – Akusalvesti aitab energiat varuda ja kasutada seda hiljem, kui hind on kõrgem. Nii saad odaval ajal toodetud elektri hiljem kallima hinnaga võrku müüa. Tutvu salvestite valikuga siin.
3. Tark juhtimine – Nutikad lahendused võimaldavad maksimeerida omatarbimist ja vähendada võrku müüdava energia hulka. Loe lähemalt siit.

Kokkuvõttes tasub päikesepark end ära ka siis, kui suvised elektrihinnad ajutiselt miinusesse langevad. Kogu investeeringu tasuvust tuleks vaadata pikemas perspektiivis, arvestades nii enda tarbimisharjumusi kui ka energiahindade kõikumist aasta lõikes.

Tegemist on Enefiti Energiatarkuse blogis ilmunud looga. Loe täispikka artiklit siit.

Driftihooaeg 2025 saab võimsa avapaugu 2. mail Raassilla Motokeskuses. Kohale on tulemas Eesti, Läti ja Leedu parimad driftisõitjad nii pro2 kui pro klassist. Reede on street klassi päralt kuhu kaarte segama tulevad ka Läti sõitjad.

„Sel hooajal on uuendused keskmises võistlusklassis. Autode tase on tõusnud nii kõrgele, et senise keskmise klassi semipro asemel on klassi uueks nimeks PRO2. See viitab masinate võimekusele kui ka sõitjate oskustele. Pro2 klassis on maksimaalne lubatud rehvimõõt 225 ja kasutusel on ainult tänavarehvid,” kommenteeris EAL drifti meediaesindaja Kerli Mängel ja lisas: „Mulgi Drift on esimeseks etapiks mitmele võistlussarjale: Eesti Drifti Street klassi karikasari, Eesti Drifti Meistrivõistlused Pro2 ja Pro klassis, Balti Drifti Meistrivõistlused ning Livonia Drifti Meistrivõistlused.”

„Raassilla rada on väljakutsuv, sest seal on erinevaid tempo vahetusi. Rajal on nii kiireid kui aeglaseid ja tehnilisi kohti mis panevad sõitjate oskused proovile õige sõidu tempo leidmisel. Rada on sellel aastal ka teistsugune kui eelnevatel aastatel mis tõstab ka kiirust,” kommenteerib Eesti PRO klassi 2024 aasta meister Frederik Strelkov.

Reede, 02. mai 2025
10:00 väravad avatakse pealtvaatajatele
12:30 STREET Kvalifikatsioon
15:00 STREET Top 32
17:45 STREET Autasustamine
18:00 Pro2 Treening
19:30 PRO Treening

Laupäev, 03. mai 2025
08:00 Väravad avatakse pealtvaatajatele
08:00 Pro2 Soojendus
08:30 Pro2 Kvalifikatsioon
11:15 Pro2 Top 32
13:45 Pro2 Autasustamine
14:00 PRO Soojendus
14:45 PRO Kvalifikatsioon
17:30 PRO Top 32
20:30 PRO Autasustamine

Asukoht:
Raassilla Motokeskus, Vilimeeste küla, Viljandi vald (Waze: Raassilla Rallikrossirada)

Lisainfo ürituse kohta: www.driftime.ee

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 29. aprill 2025:

Zelenski vastas putini „paraadi rahule” ja lavrov teatas, et kõik sõja algpõhjused tuleb jätkuvalt likvideerida jne.

Aga rindel ok.

1. Kiiev, Odessa,
2. Miskit tabati ka venemaal.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene poole üks sillapea laienes.
6. Siversk: muutusteta aga… .
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. FT: Euroopa usub, et Trump on lähedal Ukraina kõnelustelt lahkumisele.
12. venemaa valitsus kiitis heaks seaduse, mis piirab venelaste kõrghariduse omandamist.
13. venelased jäävad ilma viimastest imporditud ravimitest riiklikus tervishoiusüsteemis.
14. „putini palee” kaasinvestor sõlmis Burkina Faso sõjaväehuntaga kullakaevandamise lepingu.
15. Ukraina relvajõud suurendavad mehitamata vägesid 3,5 korda, et kompenseerida USA sõjalise abi vähenemist.
16. Reuters: Pakistan hoiatab pärast Kashmiri rünnakut India peatse sissetungi eest.
17. lavrov kordas 28. aprillil venemaa pikaajalisi nõudmisi Ukraina alistumiseks ja lääneriikide järeleandmiste tegemiseks, samal ajal kui venemaa ise järeleandmisi ei tee.
18. Lühiuudised

President Volodõmõr Zelenski kommenteeris putini avaldust 8.–10. maini kestva „vahurahu” kohta ning ütles, et Ukraina ei vaja Moskvas toimuva paraadi nimel ajutist „vahurahu”, vaid täielikku ja viivitamatut relvarahu vähemalt 30 päevaks. President rõhutas oma pöördumises, et Ukraina ei soovi teist sellist sõda ning on valmis tegema kõigi partneritega koostööd rahu ja julgeoleku tagamiseks. venemaa aga lükkab sellised algatused pidevalt tagasi ja manipuleerib maailma üldsusega, püüdes petta eelkõige Ameerika Ühendriike. Presidendi sõnul ei tohiks relvarahu olla ajutine ega venemaa mugavuse huvides, vaid kohene, täielik ja tingimusteta, vähemalt 30 päevaks. „Nüüd on siin järjekordne manipuleerimiskatse: mingil põhjusel peavad kõik ootama 8. maini ja alles siis tule lõpetama, et putinile paraadi ajal vaikust pakkuda.” Me väärtustame inimeste elusid, mitte paraade. Seepärast usume – maailm usub –, et pole mingit põhjust 8. maini oodata. Ja tulekahju tuleb peatada mitte mõneks päevaks, et nad saaksid hiljem uuesti tappa. Viivitamatu, täielik ja tingimusteta relvarahu – vähemalt 30 päevaks, et see oleks garanteeritud ja usaldusväärne – on see, mis saab luua aluse tõelisele diplomaatiale.

Hm, hakka või Ukraina reitingut ++ettevaatlikult optimistlik tõstma…

178 vene poole rünnakut, aga kuna enamus siiski väikese koosseisuga, siis pigem ütleks, et surve langus ja seda juba vähemalt kolmas päev. Paljudes sektorites ei taha vene pool tuua rünnakutele soomust sest arvatavalt on tänu Ukraina heale seirele ja mitme relvaliigi tihedale koostööle (droonid, kaudtuleüksused ja jalavägi (põhiliselt miinidega)) on nende kaotuste arv liialt kõrge ja edenemist ikka kirja ei lähe. Sestap siis üritatakse paljudes kohtades kasvõi paarikaupa leida auke Ukraina kaitses. Eks lootust ikka selleks on, sest vene poole kaudtuli ja lennunduse tihe töö rindejoone töötlemisel on jätkuvalt väga karm.

Sektoriti suuri muutusi rünnakute arvudes polnud. Kus tihedam, seal ikka sama. Liugpomme kahjuks ikka ohtralt (201), kaudtuld keskmisest rohkem (6010) ja kamikaze droonegi keskmisest rohkem (2858) ehk siis tihe kaugemalt rinde töötlus käib ning kipub siiski ootama suuremaid soomusgruppe koos igatsugu kergete liikuritega. Selleks, et Ukrainat siiski üllatada, peab vene pool suutma Ukrainat suuremate jõududega uutes suundades ründama lootuses, et võib-olla pole massilise rünnaku tagasi löömiseks seal piisavalt ressurssi. Küll tuleb selleks vene vägi koondada rindest mõnekümne kilomeetri kaugusel ja teelt eksimise võimalusi, formatsioonide segamini minemist ja sellega kaasnev juhitamatus ning tehnika lagunemine pisu leevendab sealt tulenevat survet… ja tagasi ka oi kui pikk teekond, mida ka Ukraina rahulikult läbida ei lase.

Kaudtulevahendeid ja muud tagalatoetuselementi siiski tabatakse keskmisest rohkem.

1. Kiievis ja selle ümber töötas õhutõrje sahedide suunal. Odessa suunal nii saheede kui rakette.

2. Jeletsi kohal on aktiivne õhutõrje ning venemaa Lipetski oblastis on teatatud drooniohust. Eile õhtul tegutsesid piirkonnas Ukraina pikamaadroonid, mille sihtmärkideks on sõjaväeinfrastruktuur.
Novorossiiskis asuvas naftahoidlas möllab suur tulekahju. Enne tulekahju teatasid vene kanalid raketiohust, mainides „pikamaa-Neptuuni”. Kohalikud teatasid ka kolmest plahvatusest.

3. Kursk/Belgorod: muutusi rindejoones ei tuvastanud. Jätkuvalt ei kontrolli vene pool tervenisti Kurski oblastit, sest liialt lihtsalt seal Ukraina SOF toimetada saab ja ka mõni vene blogija kirjutab, et siin ja seal siiski mõne Ukraina possa piiri läheduses veel leiab. Päris välja Belgorodi oblastist pole ka seni Ukraina omasid suudetud välja tõrjuda, kuigi külasid seal enam Ukraina ei kontrolli.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: vene poole üks sillapea laienes.

vene pool on vallutanud pool Kamjanka külast(Kupjanskist kirdes vene piiri lähedal) ja kasvatas sellega sillapead teisel pool Oskili jõge. Seniks, kuni üle saab vaid jalavägi, see suurt ohtu ei kujuta aga tõuseb otse venemaalt Oskili jõest lääne pool uueks pealetungiks soov.

Tihedamaks on läinud surve terves sektoris aga enamuses toimuvad põhjasektoris rünnakud kas lahingpaaridena või kolmikutena ning tihti abiks neil igat masti liikurid.

Lõunasektoris töötab aga vene konveier tihedamalt ja üksuste suuresed lahingpaarist rühmani kogu aeg muutuvad. Ukraina omad andsid teada, et siin on jõudude vahekord lausa 1:10-le vene poole kasuks.

vene spetznaz on väga aktiivseks muutunud Zerebetsi jõe ja Kreminna vahel olevas suures metsa-alas ning üritab sealt Ukraina SOF-i toimetamist lõpetada.

6. Siversk: vene pool jätkab edasi surumist üle Bilohorivka küla hõivamaks kogu sektori põhja osas olevat domineerivat kõrgustiku Hryhorivka küla poole. Tundub, et sealses hallis alas on vene possade eluiga hakanud pikenema.

7. Bahmut: vene pool jätkab traditsioonilistes suundades ja juba teist päeva on tihedam surumine ka Tšassiv Jari kandis. Kõlakad, et siia sektorisse oli vene pool toonud täiendavat jõudu.

8. Donetsk: terves sektoris igal pool väikeste gruppidega vene pool proovib ja seni on rinne pidanud. Tuleb ka infot, et vene pool aktiivsemalt vahetab välja eesliinil olevaid üksusi tempo hoidmiseks aga egas neil pikalt kosuda lasta ja tagasi tuuakse.

9. Lõunarinne: muutusteta, suurem surve ikka sektori idaosas. Küll on hakanud tulema vene poolelt rohkem sõnumeid, et on tihenenud Ukraina vasturünnakud ja pisu langevast vene poole survest.

10. Herson: muutusteta.

11. Euroopas ja Ukrainas kasvavad hirmud, et USA president Donald Trump valmistub sõja lõpetamise läbirääkimistest taganema. Sellest teatas Financial Times, viidates Ukraina ja Euroopa ametnike hulgast pärit allikatele. Väljaande andmetel võib Trump kasutada läbirääkimistel saavutatud edusamme ametliku ettekäändena, et kuulutada oma missioon täidetuks, isegi kui pikaajalist rahu ei saavutata. Üks Euroopa ametnik selgitas, et Ameerika president „loob tingimused, mille alusel ta saab oma lahkumist õigustada, jättes Ukraina ja Euroopa probleemi omapäi lahendama”.

Financial Timesi allikate sõnul mõjutas Trumpi seisukoha muutust kaks tegurit: esiteks putini keeldumine täita Ukraina ja Ameerika Ühendriikide peamisi nõudmisi, sealhulgas säilitada Ukraina relvajõudude suurus pärast sõda; teiseks, konfliktide lahendamise üldine keerukus.

Kuna Ameerika loobumise oht läbirääkimistest kasvab, on mõned Euroopa pealinnad oma taktikat ümber vaadanud. Allikate sõnul on prioriteediks nüüd „õige asja tegemine, mitte Trumpile meeldimine”. Kiiev omakorda hakkas valmistuma võimalikuks ühepoolseks tegutsemiseks, suurendades kodumaist relvatootmist ja süvendades dialoogi Euroopa liitlastega pikaajalise abi osas.

„Ukrainas on tõepoolest tõsine mure, et Trump võib relvarahu läbirääkimistelt taganeda. Ukraina ja Ameerika suhete halvim stsenaarium on Trumpi täielik huvi kadumine Ukraina vastu. putin võib seda tajuda kui USA vaikivat nõusolekut sõja eskaleerimisele,” ütles Ülemraada esimehe asetäitja Aleksandr Merežko.

Donald Trump püüab Ukraina sõda võimalikult kiiresti lõpetada. Valimiskampaania ajal lubas ta saavutada rahu 24 tunni jooksul, kuid pärast Valgesse Majja naasmist on kokkuleppe ajaraami pikendatud: nüüd räägime tema presidendiaja esimesest sajast päevast, mis lõpeb aprilli lõpus.

18. aprillil hoiatas Trump oma kavatsusest läbirääkimisprotsessist taganeda, kui Moskva või Kiiev peaksid rahu saavutamist takistama, kuid konkreetset ajaraami tol ajal ei seatud. Hiljem ütles ta, et USA-l on kokkuleppele jõudmiseks sisemine tähtaeg, rõhutades, et pärast selle lõppemist „on lähenemisviis erinev”.

24. aprillil ajakirjanikega vesteldes teatas USA president, et Washingtoni võimaliku läbirääkimistelt lahkumise küsimus muutub aktuaalseks „paari nädala pärast”, kuid ei välistanud võimalust selle aja jooksul rahuleppele jõuda. 26. aprillil teatas ajaleht The Times informeeritud allikatele viidates, et Donald Trump võib läbirääkimistelt taganeda juba sel nädalal, see tähendab 28. aprilli ja 4. mai vahel, kui pooled kokkuleppele ei jõua.

12. „Kommersant” kirjutab, et seaduseelnõu, mis annab venemaa valitsusele õiguse piirata ülikoolide tasulisele haridusele vastuvõttu, et vähendada „mittenõudlike” spetsialistide arvu, on heaks kiidetud ministrite kabineti seadusandliku tegevuse komisjoni poolt. Varem toetasid haridusseaduse muudatusettepanekute eelnõu duuma haridus-, kodanikuühiskonna arengu- ja tervisekaitsekomisjonid.

Seaduseelnõu kohaselt saab venemaa valitsus määrata nii avalike kui ka eraülikoolide tasuliste kohtade arvu majanduslike vajaduste põhjal. Nagu ütles Riigiduuma hariduskomisjoni esimene asejuht Mihhail Berulava, võimaldab see võimudel reguleerida spetsialistide koolitamist, kes on „riigi arenguks vajalikud”. Riigiduuma plaanib seaduse lõplikul lugemisel vastu võtta augustis ning ministrite kabineti uued volitused peaksid jõustuma 1. septembril 2026.

Praegu otsustab ülikooli juhtkond tasuliste kohtade jaotuse iseseisvalt. Umbes pooled venemaa tudengitest õpivad lepingu alusel, neist 42,5% valisid majandus- ja õigusvaldkonnad, mille lõpetajatele putini sõnul „puudub majanduses ja tööturul nõudlus”. Muudatused esitasid duumale venemaa parlamendi mõlema koja juhid valentina matvijenko ja vjatšeslav volodin, kes esindasid 346 saadikut ja viit senaatorit.

13. venemaa võimud valmistuvad imporditud ravimite osakaalu riiklikus tervishoiusüsteemis veelgi vähendama. Elutähtsate ja oluliste ravimite nimekirjas (VED), mida kasutatakse tasuta arstiabi riiklike garantiide programmi raames, peaks 90% ravimitest olema kodumaised, ütles venemaa peaminister mihhail mišustin esmaspäeval. „Et pakkuda inimestele kvaliteetset arstiabi, vajame omaenda tõhusaid ravimeid,” ütles mišustin teadmisteühiskonna maratonil kõneledes. „Peamine ülesanne on muuta täiustatud ennetus- ja ravimeetodid kodanikele kättesaadavamaks” (tsitaadid TASS-ilt).

Eelmise aasta aprillis riigiduumas valitsuse töö kohta aruande andnud mišustin ütles, et elutähtsate ja oluliste ravimite nimekirjast on 80% toodetud kodumaal. Imporditud ravimite kasutamisest keeldumine viiakse läbi riikliku projekti „Uued tervise säilitamise tehnoloogiad” raames, täpsustas ta.

Kuigi Lääne sanktsioonid ei ole otseselt mõjutanud ravimitarneid venemaale, on vähemalt 28 välismaist ravimifirmat venemaa turult täielikult lahkunud ning imporditud ravimite valik venemaa apteekides on vähenenud. DSM Grupi arvutuste kohaselt moodustasid välismaised ravimid 2024. aastal venemaa apteekide müügist rublades 51% ja füüsilises müügis (pakendid) 33%. Välismaised tootjad müüvad jätkuvalt rohkem „ainulaadseid” tooteid, sealhulgas originaalravimeid, samas kui venemaa ravimeid toodetakse suurtes kogustes „kaubamärgita geneeriliste ravimite” kujul, kirjutavad DMS Groupi analüütikud.

Välismaiste kaupade osakaalu vähendamine majanduses oli lisatud putini uude kuueaastasesse plaani, mis esitati vahetult pärast tema viiendaks ametiajaks ametisseastumist. putin on kuulutanud üheks oma „riikliku arengu eesmärgiks” impordi vähendamise 17%-ni SKP-st, mis on madalaim tase pärast Nõukogude aega.

„Kodumaiste kaupade osakaal meie siseturul peab suurenema: seadmed, tööpingid, sõidukid, ravimid, tarbekaubad. Me suudame ja toodame kõike seda ise, palju suuremas koguses kui praegu,” ütles putin.
14. Burkina Faso sõjaväeline valitsus andis vene oligarhi aleksei mordašoviga seotud ettevõttele Nordgold litsentsi kullaprojekti, Niou leiukoha arendamiseks. Selle pindala on 52,8 ruutkilomeetrit ja asub suures käsitööndusliku kaevandamise piirkonnas. Projekti elluviimine jätab kohalikud maavaraotsijad tõenäoliselt tööta.

Burkina Faso ministrite nõukogu andmetel peaks maardla kaheksa aasta jooksul tootma umbes 20 tonni kulda ning projekt toob riigieelarvesse 89 miljonit dollarit. „Koostöö Nordgoldi ja teiste tööstusettevõtetega on oluline, sest riik seisab silmitsi eelarvekriisiga,” ütles Reutersile Saksamaal asuva Konrad Adenaueri Fondi Saheli programmi juht Ulf Lessing.

Nordgoldi peamised aktsionärid olid seotud aleksei mordašovi perekonnaga – tema enda, tema naise või poegadega. Nordgoldi tulu oli 2023. aastal 1,437 miljardit dollarit. Burkina Faso on olnud suur kulla tootja alates 2015. aastast. Valitsusvälise organisatsiooni Swissaid andmetel tootis riik 2023. aastal üle 57 tonni kulda.

vene ärimeeste osalemine näitab venemaa ja Burkina Faso vaheliste sidemete süvenemist. 2022. aastal võimu haaranud sõjavägi hülgab järk-järgult traditsioonilisi lääneliitlasi. Burkina Faso president Ibrahim Traoré võttis 9. mail vastu putini kutse külastada Moskvat ja kohtus temaga ka 2023. aastal venemaa-Aafrika foorumil. 2024. aasta oktoobris teatas venemaa valitsus sõjaväeinstruktorite arvu suurendamisest Aafrika riigis ning Burkina Faso kaitseminister Kassoum Coulibaly kinnitas vene relvade ostmist „hea hinnaga” 2023. aasta augustis.

Vedomosti andmetel oli lääneriikide sanktsioonide nimekirjades olev mordašov seotud putini projektide rahastamisega. mordašovi Severstal tegi putini lähimate sõprade asutatud Rosinvesti fondi 14,9 dollari suuruse sissemakse. Fondi kasutati Gelendžikis asuva miljardi dollari maksumusega „putini palee” ehituse rahastamiseks. Kompleksi kuulusid Itaalia stiilis palee, tervisekeskus, viinamarjaistandus, hokiväljak ja kopteriväljak.

15. Droonidest on saanud Ukrainas kasutusele võetud sõja peamine uuenduslik tehnoloogia. Need põhjustavad rohkem inimohvreid kui kõik muud relvaliigid kokku. Ukraina relvajõud (UAF), kes ootavad probleeme USA sõjalise abiga, laiendavad radikaalselt mehitamata vägesid ja droonide kasutamist, et kompenseerida raskemate relvade puudust.

Uus programm „Drone Line”, mis on olnud väljatöötamisel juba eelmise aasta sügisest, kuid ametlikult kuulutati välja veebruaris, on plaan „B” juhuks, kui sõja lõpetamise läbirääkimised ebaõnnestuvad või uus USA administratsioon kaotab huvi Ukraina edasise toetamise vastu, kirjutab New York Times, mille korrespondendid vestlesid Ukraina sõjaväeametnikega. Donald Trumpi rahukõnelused on uuelt drooniprogrammilt tähelepanu kõrvale juhtinud, kuid see on juba andnud käegakatsutavaid tulemusi. Sõjaväeekspertide sõnul on suuresti tänu temale venemaa armee edasitungi praktiliselt peatanud: kui novembris vallutasid nad 722 ruutkilomeetrit, siis märtsis – vaid 132 ruutkilomeetrit, selgub DeepState projektist.

Drooniliini alluvuses reorganiseeritakse neli droonipataljoni rügementideks, millest igaühes on umbes 700–2500 sõdurit, kes on relvastatud esimese isiku vaatega droonide, pommide heitmise masinate ja maapealsete süsteemidega, sealhulgas kuulipildujatega relvastatud kaugjuhitavate sõidukitega.

Ukraina armee on palju väiksem kui vene oma ja sõja neljandal aastal on seda üha raskem täiendada. Vägivallast on saanud massiline nähtus. Kaks kuud pärast programmi käivitamist, mille eesmärk on värbada 18–24-aastaseid vabatahtlikke aastaseks teenistuseks (mis hõlmab ühekordset 1 miljoni grivna ehk 24 000 dollari suurust makset, 2900 dollari suurust kuupalka, intressivaba hüpoteeklaenu ja mobilisatsioonist vabastamist pärast teenistust), on lepingule alla 500 inimese, teatas Reuters, viidates president Volodõmõr Zelenski sõjalisele nõunikule Pavlo Palytsiale.

Kuid NYT märgib, et mehitamata jõududesse, mis võitlevad kattevarju alt, on lihtsam värvata sõdureid kui jalaväelasi, kes peavad kaevikutes istuma. Strateegia hõlmab luure- ja ründedroonide abil kontrolli saavutamist kuni 30 km rindejoone taga asuva territooriumi üle. See peaks takistama vene üksuste koondumist pealetungiks. Kuni 130 km/h kiirusega lendavad droonid suudavad edestada kõike maapinnal liikuvat.

„Ausalt öeldes see toimib,” ütles Drone Line’i kohta Carnegie Berliini venemaa ja Euraasia keskuse vanemteadur Michael Kofman. Ta lisas, et vene armee edasitungi takerdumisel mängisid rolli ka varustuse puudus ja talvine ilm.

Kofmani sõnul on Ukraina relvajõudude eesmärk luua jõud, mis „suudavad blokeerida suuri rindelõike” ja saavad hakkama ilma USA sõjalise abita – vähemalt rindel. Samal ajal on Ukraina endiselt suuresti sõltuv Ameerika Ühendriikidest ja Euroopa riikidest õhutõrjesüsteemide osas, mis kaitsevad linnu kaugel rindejoone taga asuvate rakettide eest.

Samal ajal toodab Ukraina droone enamasti ise. Ukraina sõjaväe andmetel moodustavad droonid umbes 70% mõlema poole hukkunutest ja haavatutest – rohkem kui kõik muud relvaliigid kokku, sealhulgas tankid, haubitsad, miinipildujad ja miinid.

Programmi loodetakse aja jooksul laiendada, kusjuures kogenud piloodid jagavad oma kogemusi teiste üksuste sõduritega, et tõhusamalt häirida venemaa sõjaväe varustusahelat, õhutõrjesüsteeme ja elektroonilist sõjapidamist, ütles Achilleuse rügemendi ülem Juri Fedorenko NYT-le: Idee on katta kogu rindejoon droonidega.

16. Reuters: Pakistani kaitseminister Khawaja Muhammad Asif ütles pärast hiljutist rünnakut turistidele Kashmiris, et India sõjaline sissetung on peaaegu vältimatu, mis süvendab veelgi pingeid kahe tuumariigi vahel. „Oleme oma vägesid tugevdanud, sest see on praegu vältimatu. Seetõttu tuleb selles olukorras langetada mõned strateegilised otsused ja need otsused langetatigi.”

Indias on puhkenud pahameel pärast rünnakut Kashmiris, milles hukkus 26 inimest. Hindu enamusega riigis nõutakse karme meetmeid moslemi enamusega Pakistani vastu. India süüdistab oma naabrit Kashmiri vaidlusaluse piirkonna võitlejate toetamises, mille pärast riigid on pidanud mitu sõda. Pakistani kaitseminister Khawaja Muhammad Asif ütles Reutersi teatel, et India karmistab vaenulikku retoorikat ning Pakistani sõjavägi on valitsust võimalikest rünnakuettevalmistustest teavitanud. Kuigi ta üksikasju ei avaldanud, nimetas ta indialaste sissetungi „vältimatuks”.

India kaitseministeerium ja välisministeerium pole neid avaldusi veel kommenteerinud. Pärast rünnakut teatas India, et ründajad olid Pakistani kodanikud. Islamabad eitab seda ja nõuab sõltumatut uurimist. India peaminister Narendra Modi on lubanud süüdlased leida ja karistada. Asif rõhutas, et Pakistan on kõrgendatud valmisolekus, kuid kasutab tuumarelva ainult siis, kui riigile on otsene oht. Ta ütles ka, et Islamabad on juba palunud tuge oma liitlastelt – Pärsia lahe riikidelt, Hiinalt, USA-lt, Suurbritannialt ja teistelt. Tema sõnul on mõned piirkonna riigid juba vahendajatena tegutsenud.

Samal ajal, pärast terrorirünnakut, lõpetas India Hindu veelepingu, mis oli oluline riikidevaheline kokkulepe jõevarude jaotamise kohta. Pakistan vastas sellele oma õhuruumi sulgemisega India lennukitele.

Asif ütles, et veelepingu lõpetamine oli „sõjaakt”, sest see oli rahva jaoks eluliselt tähtis. Pakistan on lepingu kaitsmiseks juba pöördunud rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas Maailmapanga poole.

India süüdistas Pakistani taas radikaalsete rühmituste toetamises, mis olid 2008. aasta Mumbai rünnakute taga, milles hukkus üle 166 inimese. Islamabad eitab seda.

17. ISW: lavrov kordas 28. aprillil venemaa pikaajalisi nõudmisi Ukraina alistumiseks ja lääneriikide järeleandmiste tegemiseks, samal ajal kui venemaa ise järeleandmisi ei tee. venemaa ametnikud, sealhulgas putin, on kordanud venemaa pikaajalisi nõudmisi, et Ukraina sõja igasugune lahendus peab hõlmama Ukraina režiimivahetust, demilitariseerimist, loobumist püüdlustest liituda NATO või mis tahes julgeolekublokiga ning territooriumi loovutamist venemaale. lavrov kordas neid nõudmisi 28. aprillil avaldatud intervjuus Brasiilia väljaandele O Globo ja väitis, et sõja igasugune lahendus peab tegelema sõja „algpõhjustega”. lavrov ja teised venemaa ametnikud on korduvalt määratlenud Ukraina sõja „algpõhjuseid” kui NATO väidetavat rikkumist kohustustest mitte laieneda Ida-Euroopasse ja venemaa piiride äärde 1990., 2000. ja 2010. aastatel ning Ukraina valitsuse väidetavat diskrimineerimist etniliste venelaste ja vene keele, meedia ja kultuuri vastu Ukrainas. venemaa ametnikud on kasutanud väiteid, et Ukraina on venekeelseid väärkohelnud, et õigustada venemaa sissetunge, okupatsiooni ja ebaseaduslikku Ukraina territooriumi annekteerimist alates 2014. aastast.

lavrov nõudis 28. aprilli intervjuus lisaks, et rahvusvaheline üldsus tunnustaks Luhanski, Donetski, Zaporižja ja Hersoni oblastit ning Krimmi venemaa osana ning et Lääs tagastaks külmutatud venemaa varad. lavrov nõudis ka, et Lääs annaks venemaale „julgeolekugarantiid” NATO ja EL-i väidetavate ohtude vastu. lavrovi avaldused peegeldavad putini 2021. aasta detsembri nõudmisi, et NATO kohustuks mitte aktsepteerima Ukrainat ega ühtegi teist riiki uute liikmetena; et Ameerika Ühendriigid kohustuksid järgima NATO laienemiskeeldu; et NATO ei paigutaks sõjalisi jõude riikidesse, mis said NATO liikmeteks pärast 1997. aasta maid; et NATO hoiduks sõjalisest tegevusest Ukrainas, Ida-Euroopas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias; et NATO riigid hoiduksid keskmaarakettide paigutamisest piirkondadesse, kust need võiksid venemaale jõuda; ja et Ameerika Ühendriigid hoiduksid keskmaarakettide paigutamisest Euroopasse või tuumarakettide paigutamisest väljaspool USA territooriumi.

putini 2021. aasta detsembri nõudmised ulatuvad märkimisväärselt Ukrainast kaugemale ja nende eesmärk on NATO survestamine. kreml püüab neid nõudmisi tõenäoliselt Ameerika Ühendriikidega peetavate läbirääkimiste ajal intensiivistada, et manipuleerida lääne liidreid putini nõudmistega nõustuma. Need nõudmised nõrgestaksid NATO-t rahuläbirääkimiste tingimuste varjus, mille eesmärk on lõpetada venemaa sissetung Ukrainasse ja võimaldada venemaal luua tingimused oma positsiooni tugevdamiseks tulevaseks agressiooniks Ukraina ja NATO vastu.

18. Lühiuudised

Ungari ja Slovakkia peaministrid Viktor Orbán ja Robert Fico ütlesid esmaspäeval Bratislavas toimunud kohtumisel, et ühehäälsuse reegli muutmine EL-i otsuste tegemisel on vastuvõetamatu. Orban ütles, et ühehäälsuse nõudest loobumine EL-i välispoliitika küsimustes „võtaks meie riikidelt sisuliselt suveräänsuse”.

„Kujutage ette, et välispoliitika küsimustes pole ühehäälsus kohustuslik… Kui mõned liikmesriigid ei suuda oma huve esindada, võidakse meid sõtta tõmmata,” väljendas Ungari peaminister oma muret. Fico omakorda teatas, et „vetoõiguse kaotamine on samm Euroopa Liidu kaotamise suunas”.

Hiina tippametnikud on öelnud, et riik saab hakkama ilma Ameerika põllumajandustoodete ja energia impordita ning lubanud saavutada 5% SKP kasvu eesmärgi vaatamata kaubandussõjale Ameerika Ühendriikidega.

ABC teatel pole Austraalia 245 miljoni dollari suuruse abipaketi osana Ukrainale lubatud M1A1 Abrams tankid veel riigist lahkunud. Viivitused on tingitud Trumpi administratsiooni sõjalise abi heakskiitmise peatamisest. Austraalia plaanib siiski tarnida 59 tanki.

Wall Street Journal: venemaa valmistab ette uut armeed NATO piiride lähedal ning luureandmed viitavad konfliktiks valmistumisele. Petroskoi baase laiendatakse, ehitatakse uusi sõjaväeobjekte ning Soome, Eesti ja Norra piiridel uuendatakse raudteid.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Võru linnavalitsus koos koostööpartneritega korraldab neljapäeval, 1. mail rattapäeva. Juba 13. korda toimuv rattapäev toob kesklinna mitmesuguseid tegevusi kõigile jalgrattahuvilistele. Ühtlasi avab rattapäev lastesõbraliku Võru suveüritused.

Rohke ratta- ja liiklusohutustemaatikaga sisustatud kogu perele suunatud üritusel saab osaleda ratastel linnaorienteerumisel, osavussõitudel, ATLEET laste jalgrattasõidul, rataste kontrollis, tutvuda tõukeratastega ja proovida nendega sõitu. Avatud on Politsei- ja Piirivalveameti ja Punase Risti tegevus- ja teavitustelgid ning Toetuskeskus Meiela heategevuslik supitelk.

Rattapäev toimub kella 11–14. Päev kulmineerub kell 14 toimuva auhinnaloosiga, kus kõigi osalejate vahel loositakse välja hulgaliselt vahvaid auhindu.

Päeva korraldavad ja toetavad: Võru linnavalitsus, Võru linna noortevolikogu, Transpordiamet, Orienteerumisklubi Võru, Haanja Rattaklubi, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Punase Risti Võrumaa Selts, Toetuskeskus Meiela, Võrumaa Spordiliit, Võru Kesklinna Kool, Silja Sport, Eesti Tõukerattaliit, Oma King, Eesti Pagar, Võru Tarbijate Ühistu, Rainer Rahasepp, G4S, Võru Lastefestival, Võru Kannel ja Võru Vesi. Ürituse peasponsor on Valio Eesti AS.

Facebookist leiad rattapäeva: https://www.facebook.com/events/1770044980240649

Eelmisel kolmapäeval 23. aprillil kirjutas tundmatu inimene Mustvees elavale mehele, kes müüs auto24.ee portaalis oma sõidukit.

Ostja soovil liikus suhtlus üle Whatsappi keskkonda, mille kaudu jagas müüja oma pangakonto andmed, vajutas deposiidi kinnitamiseks talle saadetud veebilingile ning kinnitas talle arusaamatuid tehinguid mitmel korral Smart ID-koodidega.

Mõni hetk hiljem märkas automüüja, et tema pangakontolt püütakse teha makset summas 884 eurot. Müüja püüdis seda küll tühistada, kuid see siiski ei õnnestunud.

Kelmusjuhtumi täpsemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Elektri hind kukub täna teisipäeval, 29. aprilli börsi andmetel päeva nulli. Õhtul hakkab hind tõusma.

Hommikul on hind börsi andmetel 100 euro ringis MWh eest, siis keskpäeval langeb nulli. Hind hakkab uuesti tõusma kell 16 ajal ja kella 21 ajal on hind 226 eurot MWh eest.

Sotsiaalmeedias jagatakse pilti, mis on tehtud kaubanduskeskuse juures Narvas. Kommentaar on, et 90ndad on tagasi.

Pildil on näha, kuidas autol on rattad alt võetud ja asendatud kividega. See pilt oli Eestis tavaline 1990ndatel aastatel.

Eestis maksab elekter kolm korda rohkem kui Soomes ja seetõttu on siia väga keeruline investeeringuid tuua, ütles konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp. Ta usub, et toiduainete käibemaksu langetatakse Eestis tulevikus niikuinii, ehkki tulevik näitab, kes ja millal seda teeb.

Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp ütles toidutööstuse aastakonverentsil „Kuidas säilitada konkurentsivõime”, et Eestis on väga pikalt räägitud erinevatest kriisidest, olgu selleks tervishoiukriis, Covid, julgeolekukriis või kobarkriis, kuid täna pole meil põhjust oodata, et midagi ise üle läheks, sest meil on juhtimiskriis valitsuse tasandil, vahendab ERR.

Läti rajab riigi lõunaossa laskemoonatehase ning kavatseb alustab juba aasta teises pooles rajatise ehitamist. Läti loodab, et Iecava valda rajatav tehas alustab tegevust juba järgmisel aastal.

Projekti viib ellu riigile kuuluv äriühing Valsts aizsardzības korporācija ehk VAK. Tehas peaks alustama tööd 2026. aasta sügisel ning peaks hakkama tootma umbes 50 000 mürsku aastas. Tehas hakkab varustama Läti kaitseväge. Osa toodangust peaks minema ka ekspordiks, vahendab ERR.

2025. a. I kvartalis Viljandi maakonna korteriturul tehingute arv aastases võrdluses suurenes.

2025. aasta I kvartalis tehti Viljandi maakonnas kui tervikus kokku 97 korteritehingut, mida oli hooajaliselt küll 7,6% vähem kui eelnevas kvartalis, kuid siiski 4,3% enam kui 2024. aasta samal perioodil. Taoline muutus on selgelt kirjeldanud olukorda, kus langustsüklist on väljutud. 2024. aasta I kvartalist alates on tehingute arv suurenenud aastases võrdluses pelgalt kolmes kvartalis.

2024. aasta II pooles pakkumismahu edasine kasv hooajaliselt peatus, kuid 2025. aasta I pooles ootuspäraselt siiski taas mõnevõrra suurenes, viidates lähitulevikus marginaalsetele hinnakasvu võimalustele.

Väljaspool maakonnakeskust tehti 2025. aasta I kvartalis paralleelselt 52 korteritehingut, mida oli 27% enam kui eelnevas kvartalis.

Viljandi linnas tehti 2025. aasta I kvartali tehingute taustal korteritehinguid mediaanhinnaga 1055 €/m2, mida oli ajutiselt koguni 16% vähem kui eelmises kvartalis ning 15% vähem kui 2024. aasta I kvartalis. Aasta alguses mõjutas hinnastatistikat aga peamiselt olukord, kus laialdasemalt soetati madalamahinnalisi varasid nende madalama kvaliteedi tõttu, mille juures tegelikkuses siiski taolist üleüldist hindade langust ei saanud jällegi turul märgata.

Elamispinna kättesaadavuse halvenemise trend on 2023. aasta keskpaigast pöördunud taas vaikselt paremuse poole, võimaldades lähiaastatel ka piirkondliku elanikkonna ostujõul kosuda ja toetades ajutiselt veidi enam Viljandi linna üürituru efektiivsuse paranemist. Olukorras aga, kus prognoositavalt 2025. aastal veel korterite pakkumis- ega ka tehinguhinnad märkimisväärselt ei tõuse, ei ole ka veel lähikvartalitel potentsiaalsetel koduostjatel niivõrd põhjust üüripinnalt ära kolida (kodu soetada), sest taolises turukeskkonnas ei ole alanevate intressimäärade taustal põhjust oodata ka märkimisväärselt tõusvaid üürihindu.

Viljandi linna ja Viljandi maakonna korterituru tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika.

* 2025. aasta andmed on toodud I kvartali seisuga.
Allikas: Maa- ja Ruumiamet, tehingute andmebaas

Üürihindade osas võib uus kasvutsükkel alata 2025. aastast varasemalt kui ostu-müügiturul

2025. aasta esimeses kvartalis oli 55 üüripakkumist, mille juures üürihinnad on viimastel aastatel üsna järjepidevalt pigem alanenud. Võrreldes aastatagusega olid 2025. aasta alguses üürihinnad ligi 5% madalamad. Üürihindade tõus võib kiireneda eeskätt 2025. aasta Il või 2026. aasta I poolest.

Kinnisvaraarendajad on uute projektide algatamise ootuses, kuid kindlustunne on nõrk

Piirkondlike kinnisvaraarendajate huvi uusi korterelamuid püstitada on jätkuvalt laialdane, kuid ettevõtjate kindlustunne oli siiski ka veel 2024. aastal võrdlemisi nõrk, mille juures võib tulevikus saabuda hetk, kus ühel ja samal ajahetkel alustatakse üsna suures mahus uute arendusprojektide läbiviimist (ehk 2025. aasta sügisel või 2026. aasta kevadel).

Kohalike kinnisvaraarendajate poolt on mitmeid rekonstrueeritavates hoonetes paiknevaid kortereid nii avalikult kui ka mitteavalikult müügipakkumises. Pakkumishinnad jäid 2025. aasta alguses valdavalt vahemikku 2700 – 4000 €/m2, mille juures hinnad on eelnevate aastatega võrreldes selgelt tõusnud. Keskmisest kõrgema hinnatasemega varade müügitempot ja ostuhuvi võib suhteliselt tagasihoidliku turundustegevuse taustal pidada pigem madalaks.

Elamuturg on järginud suhteliselt sarnaseid trende nagu korteriturg

Passiivne ostuhuvi on olnud ennekõike uusehitiste osas hinnaklassis 200 000 – 275 000 eurot, mida aga turul ei ole piisavalt pakkuda ja mille pakkumisse lisandumine taolises hinnavahemikus on ka lähitulevikus olenemata taandunud ehitusaktiivsusest ja alanenud ehitushinnast 2025. aasta vaates suhteliselt marginaalne. Spekulatiivse müügipakkumise suurenemist hoiab tagasi eeskätt hoonestamata elamumaade viimaste aastate tempokas hinnakasv ning jätkuvalt kõrge ehitushind.

Sagedasti on maapiirkondades elamutehingud endiselt ära jäämas, sest krediidiasutused ei soovi vastavaid varasid finantseerida või on probleemiks ostjaskonna kõrgem krediidirisk.

Viljandi linna ja Viljandi maakonna elamuturu tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

* 2025. aasta andmed on toodud I kvartali seisuga.
Allikas: Maa-ja Ruumiamet, tehingute andmebaas

Prognoosid

2025. aastal võib Viljandi maakonna korteriturul oodata võrreldes 2024. aastaga mõnevõrra positiivsemat turukeskkonda, mille juures on oodata turuaktiivsuse mõningast võimalikku piirkondlikku suurenemist. Korterituru pakkumismahu osas saavutati arvatavalt senine tipptase juba 2024. aastal, mille juures edasise turuaktiivsuse kasvu taustal on oodata pakkumise vähenemist ja sellest tulenevalt teatava ajalise viitega ka taaskordset hinnatõusu tsüklit, mis seniste prognooside kohaselt algab ehk esmalt 2025. aasta II või 2026. aasta I poolest.

Piirkondlikul üüriturul püsib pakkumismaht 2025. aastal endiselt ulatuslik, kuid siiski perspektiivis vähenev, mille juures üürihindade taaskordsest võimalikust kasvutsüklist saab selgemal kujul rääkida ehk sarnaselt ostu-müügitehingute turule peamiselt 2025. aasta II või ka 2026. aasta I poolest. Tänases turukeskkonnas on veel siiski üürimine võrreldes kinnisvara laenurahaga soetamise osas kohati selgelt soodsam, kuid intressimäärade edasise mõningase taandumise ja ka peatse üürihindade kasvu kiirenemise taustal ehk vastav olukord veidi leeveneb, tuues osa üürijaskonda tagasi ka potentsiaalsete ostuhuviliste sekka.

Uusehituse osas võib 2025. aastal oodata taaskordselt kasvutsükli algust, millele ajalise viitega järgneb ka ehitushindade kallinemine. Lähikvartalitel jäävad turuaktiivsust hoidma peamiselt keskmise ja keskmisest madalama hinnaklassi üksikelamud ning seda jätkuvalt peamiselt Viljandi linnast väljaspool, mille juures halvenenud elamispinna kättesaadavuse taustal on eriti atraktiivsed piirkonnad just vahetult maakonnakeskuse lähiümbruses.

Elamute järelturu kasvu jäävad takistama jätkuvalt aktuaalsed probleemid juurdepääsuservituutide puudumise või tagantjärele seadustamist vajavate ehitustööde tõttu, mis takistavad varade soetamist eluasemelaenuga.

Artikli autor Sirli Leevit on Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ Viljandi esinduse nooremmaakler. 

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ja ekspert Kaupo Koppel kirjutavad arvamusartiklis, et riigil on inimeste kohta palju erinevaid andmeid ning neid saaks kasutada, et pakkuda paremaid avalikke teenuseid ja toetusi. Seda võimalust kasutatakse aga täna meie e-riigis väga vähe ning artiklis analüüsitakse, mis on selle põhjused ja kuidas saaks olukorda parandada ja olemasolevad andmed inimese heaks tööle panna.

Tea Danilov, Arenguseire Keskuse juhataja

Kaupo Koppel, Arenguseire Keskuse ekspert

Riigil on inimeste kohta palju andmeid, mille abil saaks pakkuda inimestele sobivamaid avalikke teenuseid, aga neid andmeid ei tohi kasutada, kui inimene pole selleks ise esmalt nõusolekut andnud. Kui inimesed saaksid hõlpsasti märku anda, milliseid nende andmeid ja kuidas riik võib kasutada, paraneks nii inimeste heaolu kui ka riigi rahakasutuse tõhusus.

Miks on see oluline?

Kuuleme sageli üleskutseid, et kasutagu riik kogutud andmeid paremini. Praegu aga ei tohi riik kasutada ühel eesmärgil kogutud andmeid teisel eesmärgil. Samal ajal küsivad eraettevõtted inimestelt igapäevaselt andmekasutuse nõusolekuid – seda eeskuju võiks ka riik  järgida. Arenguseire Keskuse raport toob välja, et andmeanalüüsi abil saaks riik soovitada inimese tervise- või sotsiaalmajanduslikule olukorrale sobivaid teenuseid, mille leidmine jääks muidu inimese enda  ülesandeks. Võime ette kujutada olukorda, kus inimene ei pea enam avalike teenuste ja toetuste süsteemis orienteeruma ega otsima, millele tal õigus on. Selle asemel soovitab süsteem talle automaatselt neid teenuseid ja toetusi, millele ta parasjagu kvalifitseerub. See vähendab bürokraatiat ja parandab teenustele juurdepääsu abi vajavate inimeste jaoks.

Vananev ühiskond nõuab andmepõhist ennetust

Üks peamisi põhjuseid, miks avalike teenuste ja toetuste täpsem sihtimine isikuandmeid kasutades on järjest tähtsam, on ühiskonna vananemine. Tervishoiusüsteem seisab silmitsi suure rahalise survega – Tervisekassa on sel aastal sunnitud kasutama üle 160 miljoni euro ulatuses reserve ning 2027. aastaks võib ta olla sunnitud tervishoiuteenuste pakkumist märgatavalt kärpima. Inimestele tähendab see hinnatõusu ja ravi kättesaadavuse vähenemist.

Andmepõhine ennetus võiks olla lahenduse üks osa. Näiteks saaks praegu vaid soo ja vanuse järgi sõeluuringutele kutsumise asemel kaasata otsustesse ka muid andmeid, mis viitavad kõrgemale vähiriskile. Täpsus paraneks ja ennetuse tulemuslikkus suureneks.

Hariduses võiks kasutada andmeanalüüsi tööriistu, et märgata paremini varakult õpilaste probleeme ja andeid. Sotsiaalvaldkonnas saaks varakult pakkuda ennetavat ümberõpet või karjäärinõustamist, et vähendada töökaotuse riski.

See kõik viib juba väikeste edusammude korral suure rahalise võiduni. Näiteks, kui parema ennetuse abil väheneksid südame-veresoonkonna haiguste kulud kuuendiku võrra, säästaks Eesti tervishoid 50 miljonit eurot aastas. Või kui andmepõhine ennetus vähendaks tööpuudust ühe protsendipunkti võrra, suureneks Eesti SKP ligi 800 miljoni eurot. Leidub ka hinnanguid[1], et kui õnnestuks vähendada keskhariduse õpingute katkestamist poole võrra, võidaks riik iga vanusekohordi kohta üle 50 miljoni euro.

Andmekasutuse piirangud ja võimalik lahendus

Andmepõhise ennetuse keskmes on riigi proaktiivne ehk teisene andmekasutus, mis eeldab, et riik analüüsib inimeseandmeid omal algatusel, lähtudes tema eeldatavast tahtest. Kuid praegu on see üldjuhul lubamatu – andmete töötlemiseks peab inimene ise esmalt esitama taotluse või nõusoleku. Alles seejärel tohib riik tema andmeid analüüsida, näiteks kontrollida, kas inimene kvalifitseerub mõnele teenusele või toetusele ning paremal juhul pakkuda ka muid sobivaid lahendusi.

Sündmusteenustega on tehtud esimene samm – lapse sünni, abiellumise või välismaalt Eestisse kolimise korral saab inimene teavituse talle kohalduvatest toetustest ja teenustest, mis vajavad vaid kinnitust, ilma et oleks vaja eraldi taotlusi esitada. Selle loogika võiks laiendada ennetusele, näiteks saaks inimene riigilt teavitusi teenuste kohta, mis aitavad tal vältida töötuks jäämist või suuremaid terviseprobleeme.

Proaktiivne andmekasutus kui senistest normidest lahknev riigipoolne sekkumine inimese autonoomiasse vajab aga põhjalikku ühiskondlikku arutelu. Riik, mis hindab inimeste olukorda ja vajadusi andmete alusel ning suhtleb nendega peamiselt digikanalite kaudu, võib ohustada põhiõigusi nagu autonoomia, andmekaitse ja eraelu puutumatus. Digisüsteemid võivad teha vigu ja väiksema digipädevusega inimesed võivad jääda teenustest ilma. Samuti võib riigi kätte koonduda andmemonopol, mis suurendab riski võimu koondumiseks tehnokraatide kätte.

Nõusolekute andmise süsteem – samm parema tasakaalu poole

Selleks, et inimesed saaksid olla oma andmeid puudutavates otsustes võrdne osapool, peab neil olema võimalus hõlpsasti näha ja mõista, milliseid nende andmeid riik kasutada soovib, mida see nende jaoks tähendab ning seejärel otsustada, kas nad sellega nõustuvad. Nii jääks kontroll andmete töötlemise ulatuse üle täielikult inimesele. Eestis on juba olemas tööriistad nagu andmejälgija ja ettevõtetele mõeldud nõusolekuteenus. Neid saaks kasutada ehituskividena terviklahenduse loomisel, mis võimaldaks inimesel näha, milliseid tema isikuandmeid riigi erinevad teenused kasutavad ning kuidas ta saab vajadusel nõusolekuid anda või tagasi võtta. Selline lahendus suurendaks inimeste andmekirjaoskust ning võimaldaks neil teenuste ja toetuste arengus kaasa rääkida, suurendades ühtlasi avalike teenuste tõhusust ja loodetavasti ka inimeste usaldust riigi vastu.

Mitu kärbest ühe hoobiga

Vähese andmekirjaoskusega on hädas kogu Euroopa: kuigi isikuandmed kuuluvad seaduslikult inimestele endile ning privaatsus on põhiõigus, ei süvene enamik inimesi sellesse, kellele ja mis tingimustel nad oma andmeid jagavad ning mida andmete saaja nendega teeb. Üks põhjus on mugavate ja lihtsate võimaluste puudumine, mis aitaks inimestel oma andmeid hallata ja näha, kes ja kuidas tema andmeid kasutab.

Riigile antavate nõusolekute süsteem võiks olla Eesti riigi samm selles suunas, et inimestel tekiks teadlik suhe oma andmetega ning arusaam sellest, millist väärtust need talle luua saavad. Nii edeneks ka Eesti digiriigi maine, tõhustuks haiguste ja sotsiaalprobleemide ennetus ning eelkõige paraneks inimeste elukvaliteet.

[1] Anspal, S., Kallaste, E., Kraut, L., Räis, M., Seppo, I. 2011 „Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis”

Hispaania ulatusliku elektrikatkestuse põhjuseks peetakse rohepööret, millega riik hiljuti kiitles. See lõppes massiliste katkestustega üle terve riigi, kus rongid ei sõitnud ja lennukid ei lennanud ning linnades kustusid foorid.

Riik kuulutas eile õhtul välja eriolukorra ja teatas, et saadab osana turvameetmetest välja 30 000 politseinikku, et toime tulla katastroofilise katkestuse põhjustatud kaosega, vahendab Daily Mail.

Kui elektrivõrgud katkesid kogu Hispaanias ja Portugalis, näidati dramaatilistes videotes kaost, kus valgusfoorid olid välja lülitatud ning kauplused ja raudteejaamad läksid pimedaks. Paanikas ostjad tühjendasid supermarketite riiulid, lennujaamad suleti ja rongid peatusid.

Väidetavalt on Hispaania üha suurenev sõltuvus päikese- ja tuuleenergiast elektrikatkestusi süvendanud, kuna taastuvenergia võib muuta võrgu vähem stabiilseks.

Elektrikatkestus tabas lõuna ajal, kui päikeseenergia ja tuul moodustasid koos enam kui 60 protsenti elektritootmisest.

Elektrivõrgud hoiatasid, et häire võib kesta mitu päeva. Nad süüdistasid „äärmuslikke temperatuurikõikumisi” Hispaanias, põhjustades „tugeva võnkumise” elektrivõrgus – kuigi see on pannud kulmu kergitama, kuna temperatuur oli suhteliselt leebe 22 kraadi, jahedam kui mõnes kohas Ühendkuningriigis.

Hispaanias on taastuvenergia osakaal Euroopas üks kõrgemaid – keskmiselt 56 protsenti.

Ja vaid mõni päev tagasi, 16. aprillil, kiideldi, kuidas Hispaania elektrivõrk töötas esimest korda täielikult taastuvenergial, sealhulgas tuule-, päikese- ja hüdroenergial.

Sõltumatu energiakonsultant Kathryn Porter ütles: „Mida rohkem on võrgus tuult ja päikest, seda ebastabiilsem on võrk ja seda raskem on rikkeid hallata.”

„Ma ütleksin, et on suur tõenäosus, et süsteemi suur hulk päikeseenergiat lõi tingimused laialdaseks elektrikatkestuseks ja muutis selle palju hullemaks,” märkis ta.

Traditsioonilised generaatorid, nagu söe- ja hüdroelektrijaamad või gaasiturbiinid on otse võrku ühendatud raskete turbiinide kaudu, mis salvestavad inertsi, mis toimib amortisaatorina, kaitstes elektrilise sageduse muutumisest tulenevate tarnehäirete eest.

Porter lisas: „Kui olete madala stabiilsusega olukorras, on palju raskem kontrollida, mis juhtub. Elektriasjad ei armasta suuri sageduse muutusi ja lülitavad end välja. Nad kõik hakkavad äparduma.”

„Nii et teie võrguoperaator on seal olnud ja püüdnud sageduse muutustele reageerida, kuid nad ei suuda seda piisavalt kiiresti teha. Nii et see põhjustab ulatusliku rikke,” sõnas ta.

Portugali võrguoperaator REN süüdistas „äärmuslikke temperatuurikõikumisi Hispaania sisemaal”, mis põhjustas „anomaalseid võnkumisi”. Kuid kommunaalmajanduse analüütik Steve Loftus ütles: „Ma ei näe ilma juures midagi ebatavalist, mis selle probleemi põhjustaks. Minus olev küünik mõtleb, kas on inimesi, kes ei taha tunnistada, et see on taastuvenergia probleem – kui see nii on –, sest paljud inimesed on selle edusse väga panustatud.”

„Päikeseenergia osakaal võrgus oli elektrikatkestuse ajal väga kõrge,” märkis ta.

Hispaania parlament pandi kinni ja Madrid Openi tenniseturniiril mäng katkestati. Linnapea kutsus inimesi üles jääma sinna, kus nad olid, kui linn katastroofiga tegeles. Kuid poodide, pankade ja bensiinijaamade juurde tekkisid tohutud järjekorrad, kuna elanikud ja turistid üritasid toitu varuda ja sularaha välja võtta.

Rongid ja metrooteenused suleti mõlemas riigis ning reisijad jäid lõksu tunnelitesse ja raudteele.

Väidetavalt suleti ajutiselt Lissaboni peamine lennujaam ja lennud peatati.

Briti puhkaja Adrian Coles, kes oli pärast nädalavahetust Madridis tagasi Ühendkuningriiki suundumas, ütles: „Inimesed sõdivad taksode pärast ja tänavatel liiklus seisab.”

„Politsei on ristmikel, kuid mõnel pool nad lihtsalt seisavad ja ei juhi, samas kui teistel on viled ja nad juhivad liiklust,” märkis ta.

„Meie taksojuht ütles, et ta ei ürita linna tagasi sõita, sest tema arvates pole see mõistlik. Ta pani meid maha ja läks koju,” lisas ta.

Ta ütles, et neil õnnestus jõuda lennujaama, mis töötas endiselt varutoiteallikaga, kuid „energia säästmiseks suleti palju asju”.

„Tundub, et lauatelefonid ei tööta, kuna hotellid on hädas abi paluvate külaliste arvuga,” lisas ta. „Linnas läks mobiilivõrk maha. Ruuterid on linnas välja lülitatud ja nii paljude inimeste mobiilne internet ei tööta.”

Ta ütles, et kuna juurdepääs internetile oli katkenud, levisid kohalike ja turistide seas kuulujutud.

Hispaania peaminister Pedro Sanchez ütles, et katkestuse põhjust veel selgitatakse, kuid hüdroelektrijaamad on taasaktiveeritud, „mis peaks võimaldama meil varsti taastada varustus kogu Hispaanias”.

Samal ajal tegi Portugali riiklik küberjulgeolekukeskus avalduse, milles öeldi, et ei ole märke, et katkestus oleks tingitud küberrünnakust.

Hispaania elektrijaotusettevõtte Red Electrica esindaja Eduardo Prieto ütles, et see oli enneolematu ja nimetas sündmust erakordseks.

Elektrikatkestused tabasid Hispaaniat eile kohaliku aja järgi kella 12.30 paiku, viies miljonid inimesed pimedusse. Hispaania tuumaelektrijaamad seiskusid automaatselt, kuid diiselgeneraatorid käivitati, et hoida neid ohutus seisukorras, ütlesid ametnikud.

Kuid riigi tuumaohutuse nõukogu on kinnitanud, et kõik seitse riigi tuumareaktorit on väljaspool ohtu.

Neli neist lõpetas elektrikatkestuse korral automaatselt töötamise, kuid avariigeneraatorid läksid kohe tööle.

Ülejäänud kolm reaktorit sel ajal ei töötanud, kuid avariigeneraatorid lülitusid sisse, et neid ohutus seisukorras hoida, lisas nõukogu.

Kuigi elekter on taastatud umbes 75 protsendil Hispaaniast, on Portugali peaministri kohusetäitja Luis Montenegro öelnud, et riik loodab, et vool taastub täielikult „tundide jooksul”.

Kuid ta lisas, et see võib võtta kauem aega kui Hispaanias, mis tugineb osalt Prantsusmaa ja Maroko elektrile, mitte ainult omavahenditele nagu Portugal.

Hispaania peaminister Pedro Sanchez ütles riiklikus pöördumises: „Meil ei ole veel lõplikku teavet selle (elektri)katkestuse põhjuste kohta, seega palun inimestel, nagu oleme teinud varasemate kriiside puhul, hankida infot ametlike kanalite kaudu.”

„Praegu puuduvad tõendid kodanikukaitseprobleemide kohta. Kordan, ebakindluse probleeme pole,” sõnas ta.

Pärast eilseid katkestusi on kaht riiki laastanud kaos.

Piltidel olid näha bensiinijaamade juures järjekorras autod, kui inimesed lootsid oma sõidukeid ja kütusekanistreid tankida ning riigis elavad välismaalased kirjeldasid üksikasjalikult, kuidas nad on püüdnud oma kodude töös hoidmiseks generaatoreid toita.

Hispaania peaminister kutsus kodanikke üles vältima reisimist ja kasutama oma mobiiltelefone säästlikult, kirjeldades telekommunikatsiooni kui „kriitilist momenti”.

Briti puhkaja Madridis kirjeldas olukorda kesklinnas kui „hävingut”, öeldes: „Inimesed hakkavad paanikasse minema. See läheb väga halvaks, kui nad ei taasta kiiresti elektrit.”

Veebivideotes oli näha, kuidas raudteevõrgud Hispaania linnades langesid kaosesse ning inimesi evakueeriti tunnelite kaudu, kuna metroojaamu tabasid elektrikatkestused ja rongid peatusid.

Londonis elav Maddie Sephton oli elektrikatkestuse ajal Madridi metroos ja rääkis Sky Newsile, et jäi rongis 20 minutiks kinni, enne kui töötaja uksed käsitsi avas.

„Istusime rongi ja kõik oli korras. Aga siis läks kõik pimedaks,” rääkis naine. Reisijad pidid metroost väljumiseks üles ronima 15 korrust mööda treppi.

Lesley, kes on oma abikaasaga 11 aastat Hispaanias elanud, ütles BBC-le, et nad on katkestuste tagajärgede pärast mures.

„Oleme mures toidu, vee, sularaha ja bensiini pärast, kui see paar päeva jätkub,” ütles ta.

„Mu abikaasa sõidab praegu ringi ja üritab leida avatud bensiinijaama, et saada generaatori jaoks bensiini, et saaksime külmkapi vooluvõrku ühendada,” sõnas ta.

Barcelonas elav Briti emigrant ütles, et „keegi ei tea, mis Hispaanias toimub, sest kellelgi pole mobiilisignaali”.

Inglise keele õpetaja ütles, et sai Euroopa elektrikatkestusest teada alles Briti teadete põhjal: „Ma sain signaali oma katusel, kuid ma ei saa signaali alla. Üks korrus allpool mul pole midagi.”

„Foorid töötavad endiselt… Ilmselt ei tööta metroo. Paljud ühistranspordi osad ei tööta,” märkis ta.

23-aastane Lottie Feist, kes elab Lissabonis, rääkis paanikast Portugali pealinnas, kuna fooride töö katkes.

Nova ülikooli tõlketudeng ütles: „Elektrit pole, miski ei tööta. Me ei tea, mis toimub või miks meil on elektrikatkestus.”

„Teedel on täielik häving, sest ükski foor ei tööta. Kogu võimsus on katkenud ja ettevõtted on hädas. See on hirmutav, inimesed jäävad liftidesse kinni ja kõik on täielikult välja lülitatud.”

NET ZERO IN SPAIN

🔺Spain hits 100% renewables

1 week later….

🔺State of emergency in Spain & Portugal after major Blackout with millions losing power pic.twitter.com/66N0qhFvYB

— Lozzy B 🇦🇺𝕏 (@LaurynBahen) April 29, 2025

Hispaania, suur osa Portugalist, Andorra ja osa Prantsusmaast jäid eile esmaspäeval 28. aprillil elektrita.

Massilise elektrikatkestuse põhjust veel uuritakse. Esialgse info kohaselt on katkestus seotud katkestusega Hispaania ja Prantsusmaa vahel.

Prantsusmaa ja Hispaania vahelisel võrguühendusel katkes esmaspäeval ootamatult elektrivarustus, mis põhjustas riikidevahelise ühenduse krahhi, teatas Hispaania elektrivõrguettevõte REE uudisteagentuuri Reutersi teatel.

Mingil põhjusel kadus Hispaania elektrivõrgust viiesekundilise aknaga 15 gigavatti ehk ligikaudu 15 000 megavatti võimsust. Sellest teatas Hispaania energeetikaministeerium. Mis võimukaotuse põhjustas, ministeerium ei selgitanud.

REE väitel oli kukkumine nii suur, et Euroopa süsteemid pole loodud sellele vastu pidama. Selle tulemuseks oli elektrikatkestus Hispaania ja Prantsusmaa vahel, mis omakorda tõi kaasa Hispaania elektrivõrgu kokkuvarisemise.

Hispaania võimsuse suur kukkumine on tõenäoliselt üks elektrikatkestuse tagamaid, kuid see ei seleta kõike, ütles Kristian Ruby Euroopa elektritööstust esindavast Eurelectricust Briti ringhäälingule BBC.

Konkreetse tehnilise probleemi tõttu langes Hispaania elektrivõrk Euroopa laiemast võrgust välja, kommenteeris Ruby BBC vahendusel.

Ei arvaks, et see põhjustab elektrikatkestuse kogu Pürenee poolsaarel, nii et minu arvates olid selles võrrandis tõenäoliselt muud elemendid, mis selle olukorra põhjustasid, märkis ta.

Politico andmetel on EL varem survestanud Pürenee poolsaart parandama oma ühendusi Euroopa elektrivõrguga. Väljaanne kirjeldab poolsaart grupisiseselt oma „energiasaarena”.

Elektrikatkestus on tekitanud spekulatsioone selle üle, kas tegemist oli küberrünnakuga. Ametivõimude sõnul pole küberrünnakule või sabotaažile viiteid leitud.

Hispaania peaminister Pedro Sánchez ütles pressikonverentsil, et elektrikatkestuse põhjustas „tugev tehniline kõikumine Euroopa elektrisüsteemis”, kuid rõhutas, et täpne põhjus on alles selgitamisel.

„Kõiki võimalikke põhjuseid uuritakse [––], välistamata ühtegi hüpoteesi,” ütles Sanchez esmaspäeva hilisõhtul.

Hispaania valitsus kogunes esmaspäeval erakorralisele istungile. Riigi võimud palusid inimestel rahulikuks jääda.

Euroopa Liit teatas, et on ühenduses Hispaania ja Portugaliga, et selgitada välja elektrikatkestuse põhjus.

Portugali suurim elektriülekandevõrgu ja energiataristu operaator REN teatas esmaspäeval, et massilise elektrikatkestuse põhjustasid haruldased „äärmuslikud temperatuurikõikumised” Hispaania sisemaal, vahendab Reuters.

Hispaania elektrioperaatorid teatasid, et teevad energiaettevõtetega elektrijaotuse taastamiseks koostööd.

„See on üleeuroopaline probleem,” märkis elektrifirma E-Redes avalduses.

Hispaania raudtee teatel peatati raudteeliiklus kogu riigis. Liiklus Madridi pealinnas oli täis ummikuid ja kaootiline, sest foorid ei töötanud. Linna metroo evakueeriti.

Portugalis peatusid Lissaboni ja Porto metrood.

Hispaania elektrioperaator Red Electrica teatas esmaspäevaõhtuses avalduses, et riigi põhja- ja lõunaosas on hakatud taastama elektrijaotust.

Ettevõtte hinnangul võib voolu taastamine kesta kuni kümme tundi.

Seoses Hispaania ja Portugali elektrikatkestustega oli probleeme ka Prantsusmaa elektrijaotuses. Prantsusmaa elektrioperaatori RTE info kohaselt on elektrijaotus taastatud.

Hispaania siseministeerium kuulutas esmaspäeva õhtul elektrikatastroofi tõttu välja eriolukorra, edastab BBC. Ministeeriumi teatel rakendatakse eriolukorda piirkondadele, kes seda taotlevad.

Vähemalt Madrid, Andaluusia ja Extremadura palusid keskvalitsusel võtta üle vastutus avaliku korra tagamise ja muude ülesannete täitmise eest.

Elekter tuli tagasi eilse esmaspäeva hilisõhtul. Ööseks oli taastunud mobiilside ja internet. Kokku oli elekter ära ligi 10 tundi.

Katkestuse ajal jäi rongid Hispaanias keset sõitu seisma, siin on video:

Just in.

Mass Blackouts in Spain, Portugal and in part of France.

Every single part of digital life from shops, to traffic lights, hospitals, airports, phones, and trains, all down.pic.twitter.com/ETDgtfE9wk

— Massimo (@Rainmaker1973) April 28, 2025

Venemaa president Vladimir Putin kuulutas Ukrainas välja ajutise relvarahu, teatab uudisteagentuur Reuters.

Vaherahu peaks algama 8. mail ja lõppema mõni päev hiljem 11. mail. Põhjuseks on Venemaal 9. mail tähistatav võidupüha, millega meenutatakse Natsi-Saksamaa langemist Teises maailmasõjas.

Tänavu möödub tähistamisest 80 aastat.

Kremli sõnul viitab teade sellele, et Venemaa on valmis eeltingimusteta rahuläbirääkimisteks.

Venemaa väitel peaks Ukraina austama väljakuulutatud relvarahu. Kreml lubas ka, et Venemaa annab vastulöögi, kui Ukraina otsustab relvarahu rikkuda.

Hispaaniat ja Portugali on tabanud laialdane elektrikatkestus, paljudes suuremates linnades on katkenud elektrivarustus.

Elektrita on pealinnad Madriid ja Lissabon.

Veebivideotes on näha, kuidas Hispaania linnade raudteevõrgud on langenud kaosesse, metroojaamades on näha elektrikatkestusi ja platvormidel tekivad tohutud järjekorrad.

Hispaania riiklik võrk teatas sotsiaalmeedias tehtud avalduses: „Elektrivarustuse taastamise plaanid on käivitatud koostöös sektori ettevõtetega pärast poolsaare süsteemis toimunud katkestust.”

„Põhjuseid analüüsitakse ja selle lahendamiseks suunatakse kõik ressursid. Jätkame teavitamist.”

Väidetavalt on katkestus tabanud suuri keskusi, sealhulgas Barcelonat, Sevillat ja Valenciat.

Hispaania meedia teatas ka, et mõned kohad Prantsusmaal näisid olevat mõjutatud.

Osa Madridi metroosüsteemist on evakueeritud ja pealinna foorid on lakanud töötamast, mis kujutab endast ohtu suurematel sõiduteedel.

Väidetavalt on katkenud ka telefoniliinid üleriigiliselt.

Lisaks tulevad teated, et elekter on katkenud ka Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas, Saksamaal, Hollandis, Belgias, Poolas ja Tšehhis.

❗️🇪🇸⚡️🇫🇷 – On April 28, 2025, Spain and parts of France experienced a brief, widespread power outage lasting only a few seconds.

This blackout disrupted internet access and other services, including 5G networks, for all users in the affected areas.

Services have since been… pic.twitter.com/lcF4viFSKi

— 🔥🗞The Informant (@theinformant_x) April 28, 2025

❗️⚡️🇪🇸🇵🇹🇫🇷🇦🇩 – On April 28, 2025, a significant power outage continues to affect Spain, Portugal, Andorra, and parts of France, with no immediate resolution in sight.

The blackout has disrupted electricity supply in major cities, including Madrid, Valencia, and Barcelona, as… pic.twitter.com/fAxRdUd1oB

— 🔥🗞The Informant (@theinformant_x) April 28, 2025

Total power outage across Spain and Portugal. Currently waiting for a train and all trains suspended. pic.twitter.com/tF9Feo1lRr

— Crypto Trader Simon (@cryptotrader_si) April 28, 2025

BREAKING: Massive — really, massive — electricity outage hits Spain, which large part of the country suffering blackouts (including Madrid and Barcelona).

Data from Spain’s national grid shows a lost of >10 GW of demand, from ~26GW to ~12GW in a few seconds. Reason unknonw. pic.twitter.com/KwvDxOOLQJ

— Javier Blas (@JavierBlas) April 28, 2025

Kagu-Eesti omavalitsuste korteriühistute renoveerimistuhin on piirkonniti väga erinev. Kui näiteks Põlvas on palju korterelamuid juba renoveeritud ja Võrus on praegu paljud tööd käimas, siis Valgas on tempo aeglasem.

Eelmise, 2024. aasta oktoobris avatud kortermajade renoveerimise taotlusvooru kogusumma on 170 miljonit. Valgamaale on sealt mõeldud seitse miljonit eurot. Eilse seisuga oli Valga maakonnast esitatud 20 taotlust, kuid mitte ühtegi neist Valga linnast, vahendab ERR.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis toob muudatusi toimetulekutoetuse süsteemi. Näiteks säilib muudatuste järgi edaspidi kuni 19-aastasele õppivale noorele kõrgemais piirmääras toimetulekutoetus.

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu sisaldab kokku ligi 20 muudatust, mille eesmärk on tervikuna ajakohastada toimetulekutoetuse süsteemi. Nii näiteks luuakse muudatustega võimalus arvestada ka toimetulekutoetuse maksmisel lapseks neid 18-aastaseks saanud inimesi, kel keskharidust veel pole, kuid kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes. Muudatuste järgi makstakse neile õppivatele täisealistele toimetulekutoetust edasi lapse piirmääras ehk 240 eurot kuus, vahendab ERR.

Koolides käivad eksamid, samas on justkui üheks noorte küpsuseksamiks kujunenud kokkuleppe leidmine, kuidas kool lõpetada – kas ühise reisi või peoga ja millisega täpsemalt, nii et see kõigile sobiks.

Kui eelmisel aastal põhjustas klassiekskursiooni valimine Saue kooli 9. B-s tõelise kirgede tormi, siis sügisel sai üsna kiiresti paika, et koolilõpus minnakse neljaks päevaks Maltale ja maksma läheb see 400 eurot. Reisiraha sai tasuda viies osas ja nii ei pidanud keegi kõrvale jääma, vahendab ERR.

Esmaspäevast, 28. aprillist kuni 30. juunini saab esitada sisseastumisdokumente Kaitseväe Akadeemia rakenduskõrgharidusõppe maa-, mere- ja õhuväe õppekavadele, mille lõpetamisel saadakse bakalaureusekraad sõjateaduses ning nooremleitnandi auaste.

„Kolme aasta jooksul saavad kadetid põhjalikud teadmised juhtimisest ja planeerimisest kolmel tasandil – eelkõige rühm ja kompanii, kuid baasteadmised ka pataljoni tasemest,” ütles Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Viktor Kalnitski. „Juhendamine toimub oma ala ekspertide käe all ning igapäevane õppimine ei ole ainult klassiruumis, vaid pea pool aega praktiseeritakse teadmisi reaalses keskkonnas maastikul.”

2025.-2026. õppeaastal on maa-, mere- ja õhuväe õppekavadele kandideerimiseks avatud kokku 150 õppekohta. Õpingute kestvus on kolm aastat.

„Kaitseväe Akadeemia vilistlasi ootab eest kindel, huvitav ja väljakutserohke karjäär kaitseväes, samuti pidev enesetäiendamine ning rahvusvaheline koostöö liitlastega. Karjääri jooksul saab teenida erinevates kaitseväe üksustes üle Eesti või rahvusvahelistes staapides pikaajalises välislähetuses ning osaleda välisoperatsioonidel,” lisas brigaadikindral Viktor Kalnitski. „Tervikuna areneb kaitsevägi kiiresti, mis omakorda pakub huvitavaid ning mitmekülgseid teenistus- ja karjäärivõimalusi!”

Akadeemias õppivatele kadettidele on tagatud igakuine palk alates 1050 eurot, tasuta elamiskoht akadeemia ühiselamus Tartu kesklinnas ning arsti- ja hambaravi. Kooli lõpetajad saavad õpingute lõpus bakalaureusekraadi sõjateaduses ja nooremleitnanti auastme ning neid ootab ees kindel karjäär kaitseväes.

Brigaadikindral Kalnitski sõnul on akadeemiasse oodatud õppima nii keskhariduse omandanud heas füüsilised vormis ja riigikaitsest huvitatud noored, kes on läbimas või läbinud ajateenistuse, kui ka juba pikema kaitseväe töökogemusega mehed ja naised, kes soovivad end viia karjääris järgmisele tasemele. „Kaitseväe Akadeemia on õppeasutus, mis annab rakenduslikud oskused ja teadmised ning õpetab kaitseväele välja liidreid ja juhte. Pikas perspektiivis on saadud teadmised kasulikud ka teistes valdkondades, mitte ainult riigikaitses,” lisas akadeemia ülem.

Sisseastumiskatsed toimuvad 14.-16. juuli Tartus Kaitseväe Akadeemias. Katsetel tuleb sooritada vaimse võimekuse test ning kutsesobivusvestlus, mille tulemuste põhjal kujuneb kandideerijate paremusjärjestus. Sisseastumiseks vajaliku lävendi ületavad need, kelle kahe katse koondtulemus on vähemalt 46,66%. Õppurid võetakse vastu paremusjärjestuse alusel vastavalt õppekohtade arvule.

Sisseastumisdokumente saab Kaitseväe Akadeemia rakenduskõrgharidusõppesse esitada läbi infosüsteemi SAIS 28. aprillist kuni 30. juunini. Täpsem informatsioon sisseastumistingimuste ja -katsete kohta on leitav Kaitseväe Akadeemia kodulehelt www.kvak.ee või www.ohvitser.ee.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.

Reedel täitus Võru Festari maja investeerimishuviliste noortega, sest aset leidis Võrumaa Arenduskeskuse ja Võru HUUBi koostööna sündinud esimene noortele suunatud investeerimiskonverents InvestFEST.

Eelkõige 13–26-aastastele mõeldud konverents tõi kohale sadakond osalejat, kellele jagasid teadmisi Eesti investeerimismaastiku tuntud tegijad, teiste seas blogija ja rahatarkuse edendaja Rahakratt.

Konverentsi ellukutsumise taga on soov tuua rahatarkuse ja investeerimisalased teadmised ka väljapoole pealinna. „Kõikidel, eriti noortel, ei ole võimalik sõita Tallinnasse investeerimisüritustele ning tihtipeale on sellised üritused tänapäeval juba ka üsna krõbeda piletihinnaga. Aga ka siinsed noored vajavad samalaadseid üritusi,” sõnas InvestFESTi üks korraldajaid, Võrumaa Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse spetsialist Kadi Kaur.

Parksepa keskkooli 12. klassis käiv Brent Piigli saabus konverentsile lootusega kuulda rohkem investeerimisvõimalustest, vähem tähtis ei olnud päeva jooksul laval üles astunud mainekad esinejad. „Võrus varem sellist üritust toimunud ei ole, samas on see teema noorte seas väga aktuaalne. Minu ootused ongi vaadata ning kuulata, mida kaasahaaravad esinejad räägivad,” sõnas Piigli päeva alguse kohta. Noormehele endale pakkus huvi krüptovaluuta.

Saal täitus rahvaga

Rahast, krüptovaluutast ja investeerimisest huvitatud noori kogunes Festarisse arvukalt ning euro- ja dollarimotiivides dekoreeritud saal täitus kiiresti. Publiku hulgas tehtud küsitlus näitas, et paljud noored on iseseisvalt investeerimisega juba alustanud, kuid otsisid juurde inspiratsiooni ja uusi vaatenurki.

Päeva avas rahatarkuse koolitaja ja mentor, naistele suunatud rahatarkuse kogukonna Pre-rich Klubi eestvedaja Ilona Tint. Ta jagas investeerimise baasteadmisi, tegi ülevaate portfellist ja viis läbi ka mängulise live-tehingu, et näidata, kuidas käib aktsiate ostmine ning müümine tegelikult. „Kas Kagu-Eestis investeerimise alal midagi teha saab, kas teie asukoht mõjutab seda? Ei, igal pool saab ägedaid asju teha!” rõhutas Põlvas elav Tint. Ta rääkis, et hakkas investeerimisega tegelema pärast läbipõlemist, et võtta oma elu taas kontrolli alla. „Täna võin öelda, et olen kalendrivaba, ma olen saanud tagasi oma tervise ning oma elu juhin mina ise.”

Aktsiast, indeksfondist, riskist, liitintressidest rääkimise kõrval tutvustas ta ka aktsiate ostu-müügitehingut Eesti Coop panga ning Leedu Siauliu Bankas panga näitel. „Mulle meeldib investeerimine töövahendina, aga analüüse teha mitte. Ma olen selles mõttes väga laisk investor, et tahan miinimumvaevaga maksimaalset tootlust kätte saada,” tõdes Tint.

Swedbanki finantshariduse valdkonnajuht ja Eesti suurima rahatarkuse grupi Kogumispäevik üks eestvedaja Grete Koho innustas noori erisuguste säästmisnippidega tegema targemaid finantsotsuseid. „Säästmise juures on oluline, et sul tekiks mingigi harjumus raha üldse kõrvale panna,” toonitas ta.

Lisaks motiveerivatele kõnelejatele sai Festari majas tutvuda eksponentide alaga. kood/Võru laua juures oli võimalik oma mõtlemisteravust näidata veebimängu läbides, Swedbanki alal räägiti panga erisugustest investeerimisvõimalustest ning Eurodesk andis ülevaate Euroopa Liidu poolsetest võimalustest, mis aitavad noortel Euroopat näha ning kogeda. Ka said noored küsida küsimusi Rõuge noortekeskuses toimetavalt Põhja-Makedoonia vabatahtlikult. Oma tegevusi tutvustas Võrumaa Arenduskeskus ning Võru HUUB.

Investeerimises ei toimu asjad loogiliselt

„Kui te arvate, et raha paigutamine ja investeerimine on tegevus, mis toimub loogiliselt, on välja kalkuleeritav, siis kahjuks on see vale. See on esimene mõte, mis ma tahan teie peadesse panna – tulevik ei ole väljaarvutatav,” lausus pärastlõunal lavale astunud tunnustatud Eesti majandusekspert ja finantsanalüütik Peeter Koppel. „Investeerimine on teadus ja kunst koos – kui annet ei ole, siis teadusega väga kaugele ei pruugi jõuda. Aktsiaturg on koht, kus kannatlikud võtavad kannatamatutelt raha ära, head asjad sünnivad pikema aja jooksul,” tõdes ta. Koppel soovitas neil, kes soovivad investeerimisega tegelema hakata, end kurssi viia esmalt ka investori manifestiga. „Mida viielisem oled, seda rohkem saad vastu pükse. Investeerimisel on distsipliin tähtsam kui geniaalsus. Seetõttu võib kolmeline tegelane olla väga edukas.”

Ettevõtja, saatejuht ja podcasti „Blondcast” looja, Äripäeva aasta investor 2023 tiitli omanik Katri Teller julgustas võtma vastutust oma elu ja finantsilise vabaduse eest, samuti jagas ta lihtsaid ja praktilisi samme noorena investeerimise alustamiseks. „Lapsepõlves mul ei olnud oma kodu, me kolisime iga aasta ühest kohast teise. Ma usun, et see jättis minu ellu jälje: parem elu on võimalik, ma pean paremaks saama,” rääkis Teller. Tema sõnutsi ei ole tänapäeval probleem investeerimisega alustades informatsiooni puudus, vaid edu aluseks on mõtteviis. „Peeter rääkis eelnevalt ka kannatlikkusest, minul seda ei ole. Kui tahaksin enda nooremale minale midagi öelda, siis seda, et ole kannatlikum.” Ta tõi näite aastakümnete tagusest ajast, mil ostis tehnoloogiaettevõtte Apple´i aktsiaid ning kui need ühel hetkel väärtust kaotama hakkasid, müüs kõik korraga maha. „Praegu on need 82 korda tõusnud. See kogemus minu kannatamatusest on mul teravalt meeles. Nüüd alati mõtlen, mis on minu pikaajaline strateegia, et vältida selliseid juhtumisi,” tõdes Teller.

Alusta väiksemate summadega

Võru esimese InvestFESTi lõpetas tuvimaski taha peitunud investor ja Eesti populaarseima rahablogi autor Rahakratt. Ta rääkis humoorikas võtmes oma tegemistest ning teekonnast esimese miljonini, samuti andis mitmeid vajaminevaid nippe. Näiteks soovitas ta täiesti tavalist asja: teha tabel, kuhu panna kirja oma tulud ja kulud. Ka rõhutas ta mitme erineva sissetuleku tähtsust, sest kui ühega midagi juhtub, jääb teine alles. Algajatel soovitas ta investeerimist alustada näiteks 50 euroga – rahasumma ei ole piisavalt suur, et jääks vaeseks, samas annab põrumise korral hea õppetunni. „Kui 2015. aastal alustasin, ostsin ühe Tallinna kaubamaja aktsia. Teadmine, et sul on aktsia ja sa saad dividende, teeb sind enesekindlaks,” sõnas ta. „Esimesel aastal sain investeerimisega pangakontole 11 eurot, aga eelnevad aastad olin teeninud null eurot. See 11 eurot tundus ikka väga palju parem.”

Päeva lõpetuseks andis ta noortele veel mõned soovitused: kui teenid rohkem raha, hakka investeerima, mitte rohkem kulutama; mõtle hoolikalt, miks sa tahad rikkaks saada; enne luksusauto ostmist veendu, et muud baasvajadused on kaetud; heaks eluks ei pea olema miljonär; ära jää koolitajate ja raamatute lõksu; kui võtad midagi liiga suurelt ette, on ka suur tõenäosus läbi kukkuda.

InvestFEST tuleb taas

Võru HUUBi tegevjuhi ning InvestFESTi ühe korraldaja Emil Aništšenko sõnutsi möödus konverents hästi. „Lavaline kujundus oli väga hea, esinejad andsid väärtuslikku infot, noori tuli piisavalt. Oli väga hea näha, et noored ei istunud telefonis, vaid teemad ning esinejad pakkusid neile huvi,” sõnas Aništšenko ning lisas, et InvestFEST on plaanis korraldada tulevalgi aastal.

Ka Parksepa keskkooli õpilane Brent Piigli jäi üritusega rahule. „Paljud esinejad tõid välja seda, mida igapäevaselt ehk ei mõtle. Katri Teller rääkis enesekindlusest ning sellest, kuidas see tuleb ajaga, samuti vaba aja olemasolust. Ma usun, et see aitab väga palju kaasa, kui soovitakse investeerimise valdkonnas edukalt tegutseda.”

Võru InvestFEST on Võru HUUBi ja Võrumaa Arenduskeskuse koostöös korraldatud festival, mis toimus projekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” raames ning mida toetatakse EL meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”.

Keskkonnaamet maksab välja üle 400 tuhande euro hüvitisi majapidamistele, kus eelmisel aastal kiskjad kahju tekitasid või kus tehti kulutusi kiskjakahjude ennetusmeetmete rakendamiseks. Hüvitise taotlejate hulk on võrreldes varasemaga jäänud samaks. Rekordsummas kompenseeriti kulutusi ennetusmeetmetele.

„Mida rohkem panustame tõhusatesse aedadesse, valvekoertesse ja peletitesse, seda vähem tekitavad kiskjad kahjusid. Nii on ka vähem konflikte ja lihtsam hoida tasakaalu looduse kaitsmise ja mõistliku majandamise vahel,” ütles Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi. „Seetõttu on ka hüvitiste kord üles ehitatud nii, et suurem tähelepanu on kahjude ärahoidmisel.”

Kiskjate tekitatud kahjuhüvitisi maksab Keskkonnaamet tänavu esmakordselt uue korra järgi, rakendades korduvate rünnete puhul kasvavalt loomapidaja omavastutuse määra. Muutuse eesmärk ongi suunata mesinikke ja karjakasvatajaid panustama kiskjarünnaku ennetamisse.

2024. aasta eest maksab Keskkonnaamet 95 mesinikule, karjapidajale või kalurile efektiivsete ennetusmeetmete rakendamiseks välja enam kui 130 tuhat eurot. See on läbi aegade suurim ennetusmeetmete hüvitisteks kulunud summa. Kiskjate poolt tekitatud kahjusid kompenseerib Keskkonnaamet ligi 360 inimesele või ettevõttele üle 265 tuhande euro ning hülgekahjude hüvitamiseks veidi üle 22 tuhande euro.

Hundi ja pruunkaru tekitatud kahjude statistika näitas eelmisel aastal langustrendi, kuigi kahjudest andis teada ligikaudu sama palju kahjusaajaid. See viitab, et juhtumi kohta murti vähem kariloomi või rüüstati mesitarusid ning kahjujuhtumid samas kohas olid vähem korduvad.

„Keskkonnaameti loomakahjude statistika põhineb kahjuteadetel – kui tekkinud kahjudest teada ei anta, siis ei saa nende juhtumitega arvestada ei kompensatsioonide maksmisel ega küttimismahtude kujundamisel. Keskkonnaameti andmetel jäi sarnaselt varasematele aastatele erinevatel põhjustel kahju hüvitamise protseduur algatamata kuni 15% kiskjakahju juhtumite puhul,” rääkis Talvi.

Hundi tekitatud kahjudest andis möödunud aastal teada 124 kahjusaajat ning karu tekitatud kahjude kompenseerimist taotles 128 kahjusaajat. Toetust ennetusmeetmete rakendamiseks – näiteks kiskjakindlate tarade püstitamiseks, karjakoerte hankimiseks või hülge- ja linnupeletite soetamiseks – küsiti 95 taotleja poolt. Lisaks teavitasid 27 kalurit hüljeste poolt lõhutud püünistest ning 7 kalatiikide haldajat andsid teada meri- ja kalakotka tekitatud kahjude kohta. Esimest korda üle mitmete aastate leidsid kinnitust ilvesekahju juhtumid: ilvese saagiks langes 2 lammast ja 7 kodulindu.

2024. aastal registreeritud hundi poolsetest murdmistest 5% puhul oli samas kohas tekkinud kiskjakahju neljandat korda või enam. 2023. aastal oli samasuguseid suure korduvusega juhtumeid 11% kõikidest murdmisjuhtudest. Ka maksimaalne murdmisjuhtude arv ühel kahjusaajal oli 2023. aastal suurem kui 2024. aastal.

Ennetusmeetme maksumusest hüvitab Keskkonnaamet kuni 50% ja maksimaalne võimalik toetussumma on 9600 eurot. Ennetustööde ning kiskjakahjude hüvitamisest on meie kodulehel pikemalt juttu siin.

Joonisel on toodud välja viimastel aastatel Keskkonnaametile teadaolev huntide poolt murtud lammaste arv ja karude kahjustatud mesilaspered ja silopakendid.

Põlva FC Lootos naiskond alustas nädalavahetusel oma 18.hooaega Eesti naiste meistrivõistlustel. Avakohtumises võõrustati kodusel Lootospark staadionil Tallinna FC Levadia naiskonda.

Põlvkonnavahetusega algust teinud kodunaiskond asus mängu Kätriin Altsaare avapoolaja väravatest 2:0 juhtima. Külalised lõid teise poolaja alguses ühe värava tagasi, aga Altsaare kübaratrikk ja Elina Kahari kolmandal lisaminutil löödud tabamus jätsid 4:1 võidu ja kolm punkti Põlvasse. Kohtumises tegid debüüdi U17 Eliitliigas osaleva järelkasvuvõistkonna mängijad Gerlin Zoludev ja Kairi Tobreluts.
.
Lootos mängis koosseisus: Mairit Laanesaar, Isabel Huma, Elina Kahar, Ketlin Pindis (83`Kairi Tobreluts), Kristin Kukli (76` Gerlin Zoludev), Indra Liz Nemvalts (66`Glairika Toomemägi), Ave-Lii Laas, Anette Laureen Linnuste, Luiisa Marleen Lepp, Marie Rahel Lail, Kätriin Altsaar. Kasutamata vahetused: Anette Oidekivi, Krisete Külm, Eleanor Lutsar. Peatreener: Indrek Käo, treener: Kert Preeden.

Lootose järgmine mäng on 30. aprillil Põlvas. Kell 18.00 algavas mängus võõrustatakse JK Tallinna Kalevi duubelnaiskonda.

Pühapäeva, 27. aprilli õhtul kell 18.19 tuli häirekeskusesse ATeS häire teade Tartu L.Puusepa tänava haiglahoonest.

Patsientide puhkeruumis oli mikrolaineahjus valmistatud popkorn süttinud.

Enne päästemeeskonna saabumist suutsid töötajad pulberkustutiga põlengu kustutada. Päästjad aitasid ruume ülerõhuventilaatoriga tuulutada ning taastasid ATeS süsteemi.

Pühapäeval, 27. aprillil kell 14.29 anti teada, et Valga vallas Laanemetsa külas on süttinud hakkepuiduks mõeldud oksahunnik.

Mõniste päästjate saabumise hetkel põles oksahunnik lahtise leegiga ligi 15 meetri ulatuses. Põlema läks ka ümbruses olev kulu. Kohalik talunik aitas oma tehnikaga hunnikut laiali laotada. Põleng kustutati kella 17.22-ks.

3. mail 2025 tähistab Värska Kuurortravikeskus 45. sünnipäeva. Ravimuda, mineraalvesi ja teaduspõhine lähenemine on aastakümnete jooksul toonud leevendust ligi miljonile külastajale. Tähtpäeva puhul ootavad ees pidu ja eripakkumised.

Värskast on kujunenud üks tunnustatumaid terviseturismi sihtkohti Eestis. Ravimuda ja mineraalvesi toetavad igapäevaselt sadade inimeste tervenemist ja elujõu taastumist.

„Meil on siiralt hea meel tähistada seda olulist verstaposti koos meie külaliste ja töötajatega. Oleme uhked, et saame jagada Värska ravimuda ja mineraalvee tervendavat väge, et pikendada oma klientide tervena elatud elu,” ütles Värska Kuurortravikeskuse juht Kairi Ustav.

Tänaseks on Värska Kuurortravikeskuses käinud pea miljon külastajat. Need on inimesed, kes on otsinud leevendust tervisemuredele, saanud taastusravi või soovinud lihtsalt lõõgastuda puhta looduse keskel. Kuurortravi nurgakiviks on olnud kohalikud loodusvarad – 45 a jooksul on kaevandatud protseduurideks rohkem kui 10 000 m³ ravimuda ning aastas kuni 6000 m³ Värska looduslikku mineraalvett nr 6, mis on oma soolasuselt sarnane ookeaniveele ja on kümme korda kangem kui Värska lauavesi. Värska ravimudal ja mineraalveel on teaduslikult tõestatud tervendav mõju liigestele, lihastele ja üleüldisele tervisele.

„Meie visiooniks on pakkuda Setomaal midagi ainulaadset – raviteenuseid, mis ühendavad endas loodusjõu ja teaduse. Koostöös teadusasutustega töötame selle nimel, et Värska muda- ja mineraalveeprotseduurid oleksid tulevikus veelgi tõhusamad ning kättesaadavamad kõigile, kes hoolivad oma tervisest,” lisas Kairi Ustav.

Sünnipäeva puhul ootab Värska Kuurortravikeskus kõiki 2. mail tantsuõhtule Lahe restorani, kus meeleolu loob ansambel Lillelised. Ansambel alustab kell 20.00 ning pidu on kõigile tasuta.

Värska Kuurortravikeskuse 45. tegutsemisaasta juubeli puhul on maikuu lõpuni kehtiv ka eripakkumine kõige populaarsemale kuurortravipaketile „Värska Hõpõ”, millest saab lähemalt lugeda spavarska.ee kodulehel.

Pühapäeval 27. aprillil avastasid piirivalvurid Setomaa vallas Võmmorski külas piiriribal liikumas inimese.

Vene kodanikust noormees peeti kinni ning viidi menetlustoiminguteks Võru politseimajja.

Täna esmaspäeval algab Virumaal 28. aprillist kuni 2. maini kestev ühisõppus KILP, kus PPA harjutab koostöös Kaitseliidu ja Kaitseväega rändekriisis tegutsemist. Õppuse ajal on suletud Narva piiripunkt ning Rakvere, Jõhvi ja Narva klienditeenindused.

PPA õppuse juhi Indrek Püvi sõnul on pikalt ette planeeritud ühisõppuse KILP eesmärk koostöös Kaitseliidu ja Kaitseväega harjutada läbi erinevaid situatsioone tavaolukorrast kuni riigikaitselise kriisi ja sõjaeelse ajani. „Ränderünde oht on viimaste aastate jooksul kasvanud, mistõttu tuleb ka Eestis sellisteks olukordadeks harjutada. Me pole küll olnud samasuguse ründeründe surve all olnud nagu näiteks Soome, Läti, Leedu või Poola, aga ei ole välistatud, et midagi sellist tehakse ka meie vastu,” rääkis Püvi.

„Õppuse käigus tõstame PPA objektide valmidusastet ja ohutaset, harjutame tegevusi maa-ala sulgemispunktides, piirivalvamise tõhustamist, piirivööndis koostööd Kaitseliiduga ning PPA tegevuste ümberpaigutamist turvalistele varuasukohtadele,” selgitas PPA õppuse juht.

Õppusega seoses on ajutiselt 30. aprillist 2. maini suletud Narva piiripunkt ning 29. aprillist 1. maini PPA Jõhvi, Narva ja Rakvere klienditeenindused.

„Sulgeme piiripunkti, et võimalikult reaalsetes oludes läbi harjutada olukord, kus meil tuleb massilise sisserände ohu tõttu piiripunkt sulgeda ning suunata piiripunkti ametnikud piirile, kus võib esineda ebaseaduslikke katseid riiki siseneda. Teenindused on suletud, et harjutada läbi tegevusi PPA objektidel kõrgendatud ohu puhul,” selgitas Püvi.

30. aprillist kuni 2. maini on võimalik kasutada Koidula ja Luhamaa piiripunkte, mis on ööpäevaringselt avatud ning kus saab piiri ületada ka sõidukitega. Dokumentide taotlejad saavad sel perioodil dokumentide taotlemiseks kasutada PPA iseteenindust ning valida kättesaamiseks Selveri.

Õppuse ajal harjutab PPA koostöös Kaitseliiduga Ida-Virumaa avalikel teedel maa-ala sulgemispunktide moodustamist. Kokku pannakse püsti kaheksa kontrollpunkti. Neist kaks asuvad Tallinn-Narva maanteel, üks Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa teel, kaks Narva-Auvere teel, üks Jõhvi-Vasknarva teel ja üks Kauksi-Vasknarva teel. Info kontrollpunktide täpse asukoha ja liikluspiirangute kohta leiab Transpordiameti portaalist Tark Tee.

Lisaks on õppusega seoses 30. aprillil muudetud liikluskorraldus Narva linnas Tuleviku, Vestervalli ja Vahtra tänaval, Jõhvi linnas Rahu ja Nooruse tänaval ning Rakveres F. R. Kreutzwaldi tänaval.

„Palume inimestel õppuse ajal lähtuda korraldajate juhistest ning arvestada, et mingites kohtades võib liiklemine olla häiritud või ümber suunatud, mistõttu võib teekond ja sõiduaeg veidi pikeneda. Samuti tasub olla valmis selleks, et politseinikud ja kaitseliitlased võivad õppusega seoses pisteliselt kontrollida nii inimeste kui sõidukite dokumente. Teeme seda täpselt samamoodi nagu igapäevases politseitöös,” rääkis PPA õppuse juht.

Õppuse kohta saab infot PPA kodulehelt www.politsei.ee või infotelefonilt 1247.

Paralleelselt õppusega KILP toimub Ida- ja Lääne-Virumaal Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna ja Päästeameti evakuatsiooniõppus Miljon miksi, mis kestab vahemikus 28.-30. aprillini.

Pealinna veemonopoli 2025 I kvartali majandustulemused, mis näitasid puhaskasumi 14,1 protsendilist kasvu tänu linnaelanike arvelt saadud tulu 17,6 protsendilisele suurenemisele, sunnib Eesti Omanike Keskliitu pöörduma selgitustaotlusega Justiits- ja Digiministeeriumi poole, mille valitsemisalasse kuulub monopolide hinnapoliitika ja nende ohjamine.

Arvestades, et Konkurentsiamet on viimase kahe aasta jooksul kooskõlastanud kolm Tallinlastele veehinna tõusu ning veevaldkonna supermonopolide ülikasumid on juba aastakümneid uudiskünnise ületanud, soovib tarbijate õiguste eest seisev liit teada, kas ministeeriumi eesmärgiks on monopolide kasumi maksimeerimine või nõrgema osapoole, so tarbijate huvide kaitsmine.

Omanike liidu juhi Andry Krassi sõnul räägib Tallinna veemonopoli pikaaegne ülikasumlikkus kõnekalt Konkurentsiameti võimetusest monopole ohjata. Et tegu ei ole üksikjuhtumiga, kinnitab Krassi sõnul fakt, et tarbijate õiglustunnet riivavat 23%-list tulukusmäära pakub amet kõigile vee-ettevõtetele. Samuti ei tunne amet monopolide võimalike hinnakuritarvituste vastu huvi ka siis, kui need majandustulemuste kaudu neile otse näkku karjuvad.

Omanike liit soovib seoses pöördumisega juhtida avalikkuse tähelepanu kahele asjaolule, mis seab kahtluse alla Konkurentsiameti tahte ja suutlikkuse kaitsta tarbijaid pahatahtlike monopoolsete ettevõtete vastu. Esiteks on tarbijate jaoks vastuvõetamatud Konkurentsiameti hinnametoodikad, mis lubavad ebamõistlikult kõrget tulukust (vt joonis: Eesti keskmine veehinna struktuur).

Teiseks ei täida Konkurentsiamet piisava hoolsusega konkurentsiseadusest tulenevat kohustust veenduda, et monopol ei kuritarvita valitsevat seisundit kõrgete ostu- või müügihindade rakendamise kaudu.  Seadusest tulenevalt peavad monopolid pidama eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest. Nagu nähtub Konkurentsiameti selgitustest, siis ei tunne amet tarbija osutatavate teenuste hindu kooskõlastades huvi selle vastu, kas monopol osutab hinnajärelevalvele mittealluvad teenuseid õiglaste hindadega ning sellega rikub amet nii seadust, kui tarbija usaldust.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 28. aprill 2025:

väiksemad grupid edutult torkisid, aga siiski suurema surve ootel.

1. Sadu jätkus.

2. Brjansk.

3. Kursk/Belgorod: survet jagus, muutusi rindejoones mitte.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina muutus ka pisu aktiivsemaks.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: vist muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. lavrovi intervjuust CBS Newsile.

12. Malta müüs passe sanktsioonide all olevatele venelastele – FT.

13. Nädala jooksul tegi teine Pobeda lennuk rõhu languse tõttu hädamaandumise.

14. Lühiuudised

168 vene poole rünnakut ning suurima muutusena rünnakute arvu tugev tõus Tšassiv Jari sektoris. Mujal tavapärane. Kaudtuld tavapärane tase, liugpomme pisu alla 200 ja kamikazedroonegi keskmiselt. Juba nii paar päeva, aga veel miskit ei järeldaks…

Seni pole vene pool suuremate soomusgruppidega enam rünnakuid teostanud, siin ja seal mõned siiski proovivad aga tavaliselt nende hävitamiseks jagub Ukraina omadel ressurssi lihtsamalt. Eks juba ootab suuremate soomusgruppide rünnakuid koos suure portsu tsiklite, ATV-de ja sõiduautodega. Enamus kerget ees ikka lootuses, et miinid/droonid võtavad ära odavama ressursi ja siis neid vast ei jaguvat piisavalt, et siis soomus äkki suuremas portsus kaugemale jõuab. Lihtsalt selline suht edutu rinde kõikjal torkimine pole toonud juba mingi aeg suuremaid edenemisi aga kulu ikka kõrge.

Ikka proovitakse jalaväega ka metsasematel lõikudel ja piki põldude vahelisi metsa/võsa ribasid, mille on profülaktiliselt varem nii kaudtuli kui lennundus töödelnud. Üldjuhul tundub, et Ukraina suudab eesmised possad vajadusel kiirelt uuesti mehitada ehk siis hoitaksegi tihti eesmisi possasid meeste vabalt või on paari võitleja punker seda võrd kaugemal, et ei jää tabamuse piirkonda ja muututakse alles siis aktiivseks, kui seire teada annab, et kuskilt miskit tulema hakkas.

Pisu langes vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamine aga numbrid siiski keskmisest kõrgemad. Njah, näeb ka soldatite ja staffi veol igat tüüpi busse vuramas, veel pole maha võetud katusega neid liikumas näinud aga kuidagi vaimusilmas jooksis just ette video, kuidas reisile suunduv soldatite seltskond selles lahtises ekskursioonibussis pihta saab… üldiselt pole meeldiv pilt…

1. Eile öösel ründasid venelased Ukrainat 149 drooniga, tagajärjed on tunda Tšerkassõ, Odessa, Donetski, Sumõ, Dnipropetrovski ja Žõtomiri oblastis.

Täna öösel tuli sõnumeid saheedidest Dnipropetrovski oblastis – on hukkunuid.

Piiri ja rinde lähedus ikka hullus sajus.

2. Täna öösel ründasid droonid venemaa linna Brjanskit. Sellest teatas piirkonna kuberner alexander bogomaz. Hommikul teatas ta, et piirkonna kohal väidetavalt hävis mitu tosinat mehitamata õhusõidukit. Bogomazi sõnul tekitas rünnak väidetavalt kahju tsiviilobjektidele ja infrastruktuurile. „Seal midagi põleb ja midagi plahvatab,” kommenteeris pealtnägija. Mitmed venemaa-Ukraina sõda kajastavad avalikud lehed väidavad, et rünnaku sihtmärgiks oli väidetavalt „Silicon El”, mida Ukraina oli juba varem rünnanud. Silicon El Group on üks venemaa suurimaid mikroelektroonikaettevõtteid, mis varustab oma tooteid 815 ettevõttega. Tehas toodab kiipe, toitemooduleid, dioode ning töötleb ka metalle ja termoplasti. 94% ettevõtte toodangust 2017. aastal toodeti venemaa kaitseministeeriumi vajadusteks.

Tjotkinos Kurski oblastis sai tabamuse droonide valmistamise tehas.

3. Kursk/Belgorod: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Sumõ oblasti sügavusse üle Loknja küla ja selle läheduses paiknevatel põldudel seni vene pool jätkab põhiliselt nii tsiklite kui ATV-dega ja paljude teekond lõppeb miiniväljadel ning hetkel ei näe ka veel droonide vähesust nende jahtimisel. Sõnumid aktiivsest SOF üksuste toimetamisest Kurski oblastis ikka tuleb ja eilegi tuli lisa, et paar vene merejalaväelast (810.) sealt vangi saadi. Täiendavat infot pole Belgorodi oblastis toimuva suhtes, et kas ja kui palju ala veel seal Ukraina omad kontrollivad.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusi rindejoones ei tuvastanud aga kõige lõunapoolsema vene sillapea Zerebetsi jõe läänekaldal vähendamiseks on hakanud Ukraina rohkem pingutama ja eilsed vasturünnakud võisid siin mingit edenemist tuua aga eks veel selle info ootel. Samal ajal on siinses sektoris alles ka tugev vene poole surve ning seni pole suudetud sillapeast lõuna pool Ukraina üksusi Zerebetsi taha suruda.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Tundub, et seni pole vene pool suutnud tervet maanteed kuni 6 km Toretskist põhjas asuva tugipunktini ära kindlustada ja Ukraina jätkab seda (aga kõrval asuvatel põldudel) sinna suunas minevaid üldjuhul siis kõige muu kui soomusega soldatite jahtimist. Küll oli jälle mõni soomus siiski proovimas linnast kahelt pool ümber liikuda aga siingi see muutusi ei toonud.

8. Donetsk: rünnakuid jagub aga juba mitmendaid päevi ei osale neis suuremaid soomusgruppe ja tundub, et igat tüüpi mootorrataste ja ATV import Hiinast venemaale on tugeval tõusuteel. Eile jäi vaidlustatuks, kas vene pool suutis poole seni hallis alas olnud Nadiivka asula tervenisti enda kontrolli alla saada. Vähemalt üks soldat tsikliga asula loode serva jõudis, enne kui ta otsa sai.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa ei aruta Krimmi staatust oma läbirääkimistel USA-ga Ukraina sõja lõpetamiseks, ütles venemaa välisminister sergei lavrov intervjuus CBS Newsile. „See on lahendatud küsimus. venemaa ei pea läbirääkimisi oma territooriumi terviklikkuse üle,” ütles ta. lavrovi sõnul saab sellest aru ka USA president Donald Trump. Samal ajal kritiseeris minister Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit, kes kuulutas poolsaare omandiõiguse küsimuses oma vankumatust, viidates riigi põhiseadusele.

venemaa ei luba Ameerika Ühendriikidel hallata Zaporižja tuumaelektrijaama, mis hõivati Ukraina sõja alguses, ütles lavrov Ta ütles, et Moskva ei ole Washingtonilt rahuläbirääkimiste raames sellist ettepanekut saanud. „Aga kui me selle saame, siis selgitame, et Zaporižja tuumaelektrijaam kuulub venemaa riikliku korporatsiooni Rosatom jurisdiktsiooni alla, IAEA töötajate järelevalve all, kes viibivad pidevalt kohapeal,” ütles lavrov.

Küsimusele, kas ta nõustub USA presidendi Donald Trumpiga, et USA ja Ukraina ühine haldamine oleks Zaporižja tuumaelektrijaama ohutuse tagamiseks parim variant, vastas lavrov, et jaam on juba kindlates kätes. „Ma ei usu, et siin on võimalik midagi muuta,” rõhutas minister. Varem välistas välisministeerium Zaporižja tuumaelektrijaama enda või selle üle kontrolli üleandmise Ukrainale või mõnele teisele riigile. „Jaama tagasipöördumine venemaa tuumatööstuse kätte on pikaajaline fakt, mida rahvusvaheline üldsus saab ainult tunnistada,” rõhutas ministeerium.

Trump lisas oma rahuplaani Zaporižja tuumaelektrijaama tagastamise Ukrainale, sätestades, et jaama hakkab tegelikult haldama Ameerika Ühendriigid, kes kavatseb elektriga varustada ka venemaad. Ukraina president Volodõmõr Zelenski võttis sõna agressoriga jagamise vastu, kuid teatas oma valmisolekust teha Washingtoniga koostööd Zaporižja tuumaelektrijaama taastamise küsimuses. Ta hindab, et remont võib võtta aega kuni 2,5 aastat.

Energodaris asuv Zaporižja tuumaelektrijaam on Euroopa suurim tuumaelektrijaam. Enne sõda moodustas see umbes 20% Ukraina toodetud elektrist. Objekt suleti 2022. aasta märtsis. Praegu see ei tööta: alates sama aasta 11. septembrist on kõik kuus reaktorit olnud külmseiskamisrežiimis.

venemaa ja Ukraina on korduvalt teineteist Zaporižja tuumaelektrijaamas provokatsioonide ettevalmistamises süüdistanud. Jaamas on kohal ka IAEA eksperdid. Agentuur tegi ettepaneku luua selle ümber demilitariseeritud tsoon, kuid venemaa oli sellele vastu ja ideest tuli loobuda.

putin lõpetab tule täielikult, kui Ukrainale enam relvi ei tarnita ja kui Ukraina relvajõud ei kasuta vaherahu uuesti relvastumiseks, ütles venemaa välisminister lavrov täiendavalt.

12. Mitmed venemaa kodanikud, kes on seoses venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse EL-i ja USA sanktsioonide nimekirjades, on saanud Malta passid nn kuldse viisa skeemi alusel. Sellest teatas Financial Times, mille ajakirjanikud viitavad lekkinud dokumentidele ja ametlikele andmetele. Selliste venelaste seas langes eelkõige vene ärimees Albert Avdoljan Moskva sõja tõttu Ukrainas EL-i sanktsioonide alla.

Malta pass aitab Avdoljanil ja teistel sellise dokumendiga venelastel osaliselt ELi sisenemise keelust mööda hiilida. Malta passi saanud inimeste seas oli ka kolm inimest, kelle suhtes USA hiljem Ukraina sõja tõttu sanktsioonid kehtestas ja veel kolm inimest, kelle suhtes Ukraina sanktsioonid kehtestas.

Selliste isikute hulgas on Jevgenia Vladimirovna Bernova, keda USA süüdistab kahesuguse kasutusega varustuse petturlikus omandamises, mida saaks kasutada sõjalistel eesmärkidel. Bernova ütles, et ta”sai Malta kodakondsuse pärast põhjalikku ja mitmekihilist hoolsuskohustuse protsessi ning et tal on tõelised sidemed Maltaga, eelkõige äri, mis tema sõnul on tõeline investeering Maltale ja millel pole midagi ebaseaduslikku ega varjatut. Bernova ütles, et tema lisamine sanktsioonide nimekirja oli Ameerika võimude viga.

Passi omanikud kuuluvad suuremasse 16 inimesest koosnevasse rühma, kes ostsid edukalt Malta kodakondsuse, hoolimata sellest, et neile hiljem määrati karistus või nad mõisteti kuritegudes süüdi. Väidetavalt tühistati hiljem vähemalt üks Malta pass.

Lekkinud info kohaselt hankis vene miljonär Pavel Melnikov Henley abiga 2015. aastal Malta passi ja 2012. aastal Saint Kitts ja Nevise passi. 2018. aastal otsisid Soome võimud läbi tema kinnisvara Soome Turu saarestikus. Veebruaris mõisteti ta Soomes süüdi maksu- ja raamatupidamispettuses. Tema Malta kodakondsus on sellest ajast peale ära võetud. Melnikov vaidlustab kohtuotsuse ja ütles, et kaebab edasi ka oma Malta passi kehtetuks tunnistamise.

Väljaanne tuletab meelde, et Malta on viimane EL-i riik, mis pakub endiselt kodakondsuse ostmist. Sellega seoses esitas Euroopa Komisjon selle skeemi peatamiseks hagi Euroopa Liidu Kohtule. Komisjoni sõnul õõnestab see skeem ELi kodakondsuse olemust ja terviklikkust. Kohus peaks otsuse langetama teisipäeval.

Malta nõuab kodakondsuse taotlejatelt vähemalt 600 000 euro suuruse ühekordse investeeringu tegemist, kinnisvara ostmist või üürimist, 10 000 euro annetamist heategevuseks ja riigis elamist kolm aastat. Eraisikute puhul, kes investeerivad 750 000 eurot, võib elukohanõuet vähendada ühe aastani. Kriitika keskel väidavad Malta võimud, et on suurendanud hoolsuskontrolli ja keelanud venemaa ja Valgevene kodanikel passi saamise.

Aprilli alguses lõpetas Hispaania ametlikult elamislubade väljastamise, mis on seotud üle 500 tuhande euro suuruste kinnisvarainvesteeringutega ehk nn kuldsete viisadega.

Naaberriik Portugal muutis oma nn kuldse viisa kava 2023. aastal, et välistada kinnisvarainvesteeringud, et lahendada eluasemekriisi. Välismaalased, kes soovivad elamisluba saada, saavad endiselt oma raha investeerimisfondidesse investeerida.

Küprose valitsus on kodakondsusest ilma jätnud 222 jõukalt investorilt ja nende peredelt, et parandada mainet, mille on määrinud programmi „Investeeringud passide eest” rikkuja.

13. Moskvast Naltšikisse lendav Pobeda Airlinesi lennuk Boeing 737-800 oli sunnitud rõhu languse tõttu lähtelennujaama tagasi pöörduma, kirjutab Baza. Lennuki kapten taotles peaaegu kohe pärast õhkutõusmist hädamaandumist Šeremetjevos, kuna rikkeandur käivitus. Enne seda tegi lennuk kütuse ärakasutamiseks mitu ringi. Päästeteenistused teatasid, et lennuk maandus normaalselt.

See on juba teine selline juhtum nädala jooksul. 23. aprillil käivitus Moskvast Peterburi teel olnud Pobeda lennukil rõhu languse alarm. Salongis kukkusid hapnikumaskid välja, õhupuudus ja lennuki järsk laskumine tekitasid reisijates paanikat. Lõpuks maandus Boeing 737 Pulkovos. Mõned inimesed vajasid pärast maandumist erakorralist arstiabi. Samuti 27. aprillil tegi teine Pobeda lennuk Moskva-Magase liinil Volgogradis hädamaandumise 75-aastase reisija surma tõttu, teatab Aviatorschina.

Kuu algusest on registreeritud vähemalt kuus juhtumit, kus venemaa lennufirmade lennukid on õhus rikki läinud. 22. aprillil tegi Peterburist Kirovi teel olnud Pobeda Boeing 738 hädamaandumise Šeremetjevos. Päästeteenistused teatasid, et põhjuseks oli rõhuparameetrite vähenemine hüdraulikasüsteemis. Reisilennuk maandus normaalselt.

18. aprillil palus Peterburist Moskvasse lendav Rossija lennufirma Superjet (Suhhoi Superjet 100) teliku rikke tõttu hädamaandumist pealinna Vnukovo lennujaamas.

12. aprillil tegi Moskvast Guangzhousse (Hiina) lendav Aerofloti Boeing 777 rikke tõttu Novosibirskis hädamaandumise. Lennuk oli sunnitud Sajano-Šušenski looduskaitseala kohal ümber pöörama pärast seda, kui ühe mootori õlitaseme indikaator käivitus. Maandumine kulges tavapäraselt.

10. aprillil läks Moskvast Denpasari (Indoneesia) teel olnud Aerofloti lennuk õhus rikki. Airbus A350 oli Kasahstani piiril, kui pidi tagasi pöörduma oma väljumislennujaama Šeremetjevosse. Põhjuseks oli mootori rike.

Rahvusvahelised sanktsioonid mõjutavad üha enam kodumaiste lennufirmade lennukipargi seisukorda. Pärast putini otsust alustada sõda Ukrainaga on lääneriigid keelanud valmis lennukite ja varuosade tarnimise venemaale. Maailma suurimad lennukitootjad Boeing ja Airbus on lõpetanud olemasolevatele lennukitele tehnilise toe pakkumise. Seetõttu peavad venemaa lennuettevõtjad ise remonti tegema ja selleks kasutama „kannibaliseerimist“ – mõned lennukid lammutatakse osadeks, et teisi parandada. Samal ajal koosneb kaks kolmandikku lennufirmade lennukipargist välismaistest lennukitest, mis pakuvad 90% reisijateveost riigisiseselt. Veel umbes 150 lennukit on Superjetid, mis sõltuvad samuti suuresti lääne komponentidest.

14. Lühiuudised

Põhja-Korea liider Kim Jong-un kinnitas vägede saatmist venemaale Ukraina-vastaseks sõjaks, öeldes, et see on kooskõlas Põhja-Korea ja venemaa vahelise laiaulatusliku strateegilise partnerluse lepinguga. Sellest kirjutas uudisteagentuur Yonhap, viidates Põhja-Korea uudisteagentuurile KCNA. „Pärast seda, kui tehti kindlaks, et olukord vastab venemaaga sõlmitud ulatusliku strateegilise partnerluslepingu kohaldamise tingimustele, tegi seltsimees Kim Jong-un otsuse meie relvajõudude osalemise kohta sõjas ja teavitas sellest venemaa poolt,” teatas KCNA avalduses. Oma avalduses kinnitas KRDV ka oma vägede osalemist lahingutes venemaa Kurski oblastis.

Tšehhi algatuse raames on Ukrainale aasta algusest kuni aprilli lõpuni juba tarnitud 400 tuhat suurema kaliibriga laskemoona ning uute ostude rahastamine on tagatud sügiseni. Allikas: CNN Prima News, viidates Tšehhi kaitseministrile Jana Černokhovale.

Rubio sõnul ei kehtesta Ühendriigid venemaa vastu uusi sanktsioone, sest „me ei taha nii kaugele minna ja pole veel nende aeg”.

Ukraina ja Ameerika Ühendriigid on kokku leppinud, et ressursilepingus ei arvestata abi, mida Ameerika Ühendriigid andsid enne dokumendi allkirjastamist, ütles peaminister Šmõhal.

Ühes lahingus hävitas NASAMS-i õhutõrjesüsteemi meeskond kahe minutiga 11 venemaa tiibraketti. Sellest teatas NASAMSi õhutõrjediviisi ülem, Ukraina kangelane Konstantin Peretjatko.

Ukraina on peaminister Šmõhali sõnul külmutatud venemaa varadest juba saanud 50 miljardit dollarit tulu. Vahendeid kasutatakse eelarve, sõjaliste vajaduste ja kiire taastumise katteks. Eesmärgiks jääb varade täielik konfiskeerimine – lisaks kavandatav tariif venemaa impordile Ukraina ülesehitamise rahastamiseks.

Ukraina NATO liikmeks saamise keelamine teeb venemaal agressiooni planeerimise lihtsamaks, ütleb Euroopa Liidu kaitsevolinik Andrius Kubilius. Ta rõhutas, et venemaa ei karda mitte NATO rünnakut, vaid seda, et NATO kaitseb Ukrainat tulevaste sissetungide eest.

Netanyahu: Iisrael ei luba Iraanil tuumarelvi hankida.

Kanada valib uue parlamendi ja peaministri 28. aprillil.

Kasahstani linnades ei lubatud 9. mail korraldada venemaa „Surematu Polgu” sarnaseid marsse, vahendab Current Time. Ka riigi suurima linna Almatõ Akimat keeldus üritust heaks kiitmast. Ja Pavlodaris ja Petropavlovskis, kus on suur venekeelse elanikkonna osakaal, tegid võimud ettepaneku viia üritus internetti ja postitada rindel olevate sõdurite fotosid spetsiaalsetele LED-ekraanidele. Ametlik põhjus on saadaolevate saitide puudumine. Ametnike hoiatavad, et iga katse keelust mööda hiilida loetakse loata meeleavalduseks ning see võib kaasa tuua kinnipidamise, trahvid või vahistamise.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Eesti kõrgkoolid ja kutseõppeasutused pakuvad Harno roheoskuste programmi raames üle 150 tasuta koolituse, mis aitavad inimestel ja organisatsioonidel arendada oskusi kestlikuks ja ressursitargaks tegutsemiseks. Koolitused on suunatud töötajatele, tööandjatele ja personalijuhtidele, kes soovivad täiendada teadmisi rohetehnoloogiate, energiatõhususe, kestliku juhtimise ja keskkonnasõbralike töövõtete kohta. Programmi viib ellu Haridus- ja Noorteamet koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

„Roheoskused on uue aja oskused, mille arendamine ja omandamine muutub töömaailmas üha väärtuslikumaks. Koolitused on ettevõtete ja töötajate jaoks võimalus, kuidas parandada enda konkurentsieelist, luua uusi ärivõimalusi ning kasutada säästlikumaid töövõtteid ja -protsesse,” sõnas Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse valdkonna juht Ena Drenkhan.

Koolitused ja mikrokvalifikatsiooniõpe toimuvad üle Eesti ning neid viivad läbi kõrgkoolid ja kutseõppeasutused. Eesmärk on koolitada järgmise aasta keskpaigaks vähemalt 2830 inimest, sealhulgas 330 pedagoogilist töötajat ja õppejõudu. Koolitusi pakutakse erinevates valdkondades, aidates nii ettevõtetel kui ka töötajatel suurendada oma konkurentsivõimet. Osalejad õpivad, kuidas tegutseda ettevõttes keskkonnasõbralikumalt ja kestlikumalt ning saavad praktilisi juhiseid selleks.

Haridus- ja Noorteameti roheoskuste programmi juhi Anna Traksmaa sõnul on tuleviku majanduses väiksema keskkonnajalajälje saavutamiseks vaja ettevõtetes rohepädevustega spetsialiste. „Roheoskused ei ole seni olnud hariduses selgelt määratletud. Selle programmiga toome tööturule uue põlvkonna spetsialiste, kellel on oskused, mida kestlik majandus vajab,” sõnas Traksmaa.

Kõige enam koolitusi pakutakse roheoskuste programmi raames ehitus- ja juhtimisvaldkonnas, kus roheteadmised ei ole enam üksnes tööalane nõue, vaid kujunevad üha enam ka konkurentsieeliseks tööturul. Näiteks toimuvad ehitusvaldkonnas järgmised koolitused:

• Ehitusmaterjalide korduvkasutus ja ringlussevõtt (Tallinna Tehnikaülikoolis),
• Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine hoonetele (Tartu Rakenduslikus Kolledžis ja Haapsalu Kutsehariduskeskuses),
• Puitmajade energiatõhususe tõstmine ja seinte viimistlemine looduslike krohvidega (Haapsalu Kutsehariduskeskus).

Nordeconi juhatuse liige Deniss Berman toob välja, et roheoskused on hädavajalikud tagamaks hoonete energiatõhusus ja keskkonnasõbralikkus. „Ehitussektoris on kestlik mõtteviis võtmetähtsusega – energiatõhusus, taastuvenergia kasutamine ja keskkonnasõbralike materjalide valik on tulevikus vältimatult vajalikud. Iga ehitaja ja insener peaks olema teadlik keskkonnasõbralike lahenduste rakendamise võimalustest. Lisaks on roheoskusi ja kestlikkust puudutavat tarvis alati vaadata koosmõjus kulutõhususe ning majandusliku mõistlikkusega,” ütles Nordeconi juhatuse liige.

Juhtimisvaldkonnas on fookuses koolitused, mis aitavad arendada teadmisi ja oskusi rohepöörde elluviimiseks ettevõtetes. Näiteks saab õppida:

• Muudatuste juhtimine rohepöörde toetamiseks (Tartu Ülikoolis),
• Ringmajanduslikud ja rohelised lahendused ettevõtetele (Tallinna Tehnikaülikoolis),
• Kestlikkuse kriteeriumide arvestamine projekti- ja rahastustaotlustes (Tallinna Majanduskoolis).

Koolitused on osalejatele tasuta. Oluline on vaid iga koolituse puhul jälgida, kes on sihtgrupp. Roheoskuste programm on osa Eesti rohestrateegiast ja seda rahastatakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu. Programmi koolitused on osa täiskasvanutele suunatud riiklikust täienduskoolituse tellimusest, mille raames pakutakse kokku üle 1500 tasuta tööalase koolituse.

Nii roheoskuste kui koolituste kohta on võimalik rohkem infot leida ja registreeruda roheoskuste leheküljelt: www.roheoskus.ee

Pühapäeval, 27. aprillil kell 15.11 juhtus liiklusõnnetus Valga maakonnas Valga vallas Raavitsa külas.

Sõiduautot Volkswagen Polo juhtinud 77-aastane naine sõitis paremale teelt välja vastu puud. Juht toimetati haiglasse.

Kanada Vancouveri politsei teatel põhjustas oma autoga rahva sekka sõitnud mees 11 inimese surma ja tekitas paljudele vigastusi. Politsei hinnangul ei olnud tegemist terrorirünnakuga.

Politsei teatas, et pidas sündmuskohal kinni 30-aastase Vancouveri mehe, kuid ei avaldanud kohe hukkunute või vigastatute arvu, öeldes, et neil on hommikul rohkem teavet. Hiljem tehtud sotsiaalmeedia postituses teatas politsei, et surma sai 11 inimest.

„Praegu oleme kindlad, et see intsident ei olnud terroriakt,” teatas Vancouveri politsei sotsiaalmeedia vahendusel.

Kesköisel pressikonverentsil ütles politsei esindaja, et kahtlusalune on neile teada, kuid rohkem ei täpsustanud. Mehe võtsid sündmuskohal esmalt kinni seal viibinud inimesed.

„Seal oli mitu hukkunut ja mitu ka vigastatut. Oleks ebaõiglane, kui ma spekuleeriksin täpsete arvude üle, kuna ohvrid viidi piirkonna mitmesse haiglasse,” ütles Vancouveri politsei ajutine juht Steve Rai.

Juhtum oli laupäeval 26. aprillil veidi pärast kella kaheksat õhtul, kui Vancouveri filipiinlaste kogukond oli kogunenud East 41st Avenue ja Fraser Streeti lähedal Lapu Lapu päeva pidustustele.

Üks pealtnägija ütles CTV Newsile, et nägi vahetult enne seda, kui auto rahvahulka sõitis üht musta värvi sõidukit festivali piirkonnas ebatavaliselt liikumas.

Teine pealtnägija, kes ei soovinud oma nime avaldada, ütles, et nägi umbes 15 inimest maas lamamas pärast seda, kui tume maastur rahva sekka kihutas. Pealtnägija sõnul üritas juht minema joosta, kuid festivali külastajad hakkasid teda taga ajama ja hoidsid teda umbes 10 minutit aia ääres kinni, kuni politsei saabus.

„Ma ei näinud juhti, kuulsin ainult mootori müra,” ütles toidukoha Bao Bunsi kaasomanik Yoseb Vardeh intervjuus väljaandele Postmedia. „Astusin välja, vaatasin üle tee ja seal olid surnukehad igal pool,” ütles Vardeh katkendlikul häälel. „Ta sõitis läbi terve kvartali, otse keskele.”

Kanada peaminister Mark Carney ütles sotsiaalmeedias: „Olen vapustatud, kuuldes täna õhtul Vancouveris Lapu Lapu festivalil toimunud kohutavatest sündmustest.”

Vancouveri linnapea Ken Sim ja Briti Columbia peaminister David Eby postitasid sotsiaalmeediasse sarnaseid kommentaare.

Vancouver Sun teatas, et piirkonnas oli tuhandeid inimesi.

Lapu Lapu päeval austatakse Filipiinide 16. sajandi kolonialismivastase võitluse juhti.

Kanada politsei ütles hiljem, et tänavafestivalil inimesi ramminud auto juhil oli vaimseid probleeme. Politseiülem Steve Rai, kes ei soostunud arutama 30-aastase kahtlusaluse teo võimalikku motiivi, ütles, et mehel oli märkimisväärne ajalugu suhtlemisel politsei ja vaimse tervise spetsialistidega.

Kanadas toimuvad esmaspäeval valimised.

Siin on video asja kohta:

Wow. Sad.

Vancouver aftermath from crazed driver that ran over a crowd late last night. pic.twitter.com/4fqL4LTsWD

— 🩺 Dr. Napervillain Bunny🐰 (@Type07Safety) April 27, 2025

Eleven people have now died as a result of the mass-casualty event at the Lapu Lapu Day Festival. Our hearts are with all of the victims, their loved ones, and everyone who has been impacted by this act of violence. This is the darkest day in our city’s history.

— Vancouver Police (@VancouverPD) April 27, 2025

🇨🇦 Canadá 🇨🇦

Ataque terrorista num festival em Vancouver causado por um jovem asiático de 20 anos.

O suspeito do atropelamento foi detido pelas autoridades. pic.twitter.com/JYXSmZqZ8l

— Cianurosex (@cianurosex) April 27, 2025

Pirita jõel tehakse sel nädalal prügiseiret, et selgitada välja, kui palju jõuab Tallinna jõgedest prahti merre. Senised uuringutulemused näitavad, et jõkke satub hulgaliselt ehitusprügi, mistõttu tahab linn kehtestada karmimad nõuded ehitusprahi kogumiseks.

Stockholmi keskkonnainstituudi vanemteadur Harri Moora käib sel nädalal Pirita jõel prügijahil. Koos Tallinna linnaga uuritakse jões leiduvat prahti ja jälgitakse, kui palju sellest jõuab merre. Ja sellest omakorda tehakse järeldusi, kuidas muuta linna puhtamaks, vahendab ERR.

Prantsusmaa valitsus teeb ettepaneku ühendada või kaotada aasta lõpuks kolmandik riigiasutustest, et säästa raha, ütles riigi eelarveminister pühapäeval.

„Me teeme aasta lõpus eelarve ettepaneku, mille kohaselt kolmandik riigi toetatud asutustest ja ametitest, mis ei ole ülikoolid, ühendatakse või kaotatakse,” ütles minister Amelie de Montchalin intervjuus Prantsuse ringhäälingule CNews/Europe 1.

Laupäeval, 26. aprillil startis ainulaadne vastupidavusvõistlus „Põgenemine Pääskülast 2025”, kus osalejad pidid 24 tunni jooksul liikuma oma jalgadel stardikohast võimalikult kaugele. Igaüks valis ise oma liikumissuuna ja marsruudi, tulemuseks mõõdeti sirgjooneline vahemaa stardi ja finiši vahel.

Meeste arvestuses saavutas kindla esikoha Reigo Lehtla, kelle tulemus oli muljetavaldavad 155,6 kilomeetrit. Teise koha pälvis Kristjan Niitepõld (152,7 km) ja kolmandaks tuli Ülar Aasa (126,6 km).

Naiste seas oli parim Anastassia Vomm, kelle sirgjooneline distants ulatus 114,1 kilomeetrini. Teise koha saavutas Helen Otto (106,6 km) ja kolmanda koha Signe Kerge (99,6 km).

„Põgenemine” on võistlus, kus tuleb 24 tunni jooksul liikuda oma jalgadel stardikohast nii kaugele kui võimalik. Liikumise suuna ja marsruudi valib igaüks ise. Tulemusena arvestatakse sirgjoont stardikoha ja lõpetamise asukoha vahel.

Reigo Lehtla kommentaarid vahetult pärast võistlust MVI_1058.MP4

Tulemused:

Vilniuses Gariūnai linnaosas asuvas jäätmetehases puhkes täna pühapäeva 27. aprilli hommikul tulekahju, teatasid võimud.

Keskkonnakaitseameti (AAD) teatel sai tulekahju alguse Energesmani jäätmesorteerimisjaamast, kus kahekorruselises majas süttis prügi ja leegid levisid kiiresti, vahendab lrt.lt.

Vilniuse politsei teatas BNS-ile, et sai teate Jočionių tänav 13 põlengu kohta veidi enne kella 08.00. Teate tegi turvatöötaja, kelle sõnul teisi inimesi sel ajal hoones ei viibinud.

Sündmuskohale saadeti kümme tuletõrjeautot, paakauto, komandopunkt ja redelauto. Tuletõrjujad töötasid veel kella 10 seisuga tulekahju ohjeldamisega, ütles BNS-ile tuletõrje- ja päästeameti olukorra koordineerimise talituse vanemspetsialist Konradas Liekis.

Keskkonnaametnikud on kutsunud keskkonnakaitseameti laboratooriumi õhuproove koguma ja saastetaset hindama. Õhukvaliteedi modelleerimine on käimas ja ametnikud ütlesid, et kavatsevad varsti rohkem teavet avaldada.

Vahepeal hoiatas riiklik rahvatervise keskus, et tulekahjust tulenev suits võib ohustada tervist. Objektist mööda sõitvatel inimestel soovitati hoida oma autoaknad tihedalt suletuna ning läheduses elavatel elanikel soovitati jääda siseruumidesse ning hoida aknad, uksed ja tuulutusavad kinni.

Elektri hind on täna päeval Eestis börsi andmetel sügavas miinuses. Kella 14-15 ajal on elektri hind miinus 17 eurot MWh kohta.

Ehk siis elektri kasutajatele makstakse peale.

Õhtuks kerkib hind aga 129 euro peale MWh eest.

Homme esmaspäeval, 28. aprillil on elektri hind hommikul 185 eurot MWh eest, päeval langeb 17 euro peale MWh eest ja õhtuks tõuseb 120 euro peale MWh eest.

Arenguseire Keskuse analüüs näitab, et Eesti omavalitsuste tulude suurendamine parandaks avalike teenuste taset ja kättesaadavust, kuid tavapärasest iga-aastasest tulude kasvust selleks ei piisa. Vajalik on leida lisatulusid, teha põhimõttelisi uuendusi või vähendada omavalitsuste kohustusi.

Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso sõnul näitab värske analüüs, et omavalitsuste tulu- ja teenustaseme vahel on tugev seos. „Kui omavalitsuse tulu elaniku kohta kasvab 10%, paraneb teenustase ligikaudu 4%. Samas tähendab see, et teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmiseks on vaja reaalseid lisatulude allikaid – olgu selleks suurem osa tulumaksust või kohalike maksude tõus,“ ütles Masso.

2023. aasta andmetel jäi omavalitsuste teenustase 18 valdkonnas 9-pallisel skaalal vahemikku 1,8 kuni 5,87 ehk keskmine tase on kõigest 4,02. Kõrgem teenustase on nö rikkamates omavalitsustes ehk valdavalt seotud suurema tuluga elaniku kohta.

Analüüsi kohaselt ei ole varasematele aastatele sarnane tulude kasv piisav teenustaseme märgatavaks parandamiseks. Seda enam, et omavalitsused kasutavad oma ressursse juba praegu tõhusalt. Arenguseire Keskuse prognoosi kohaselt kasvavad omavalitsuste tulud järgmise 2–3 aastaga 10% võrra, kuid arvestades omavalitsuste kasvanud laenukohustusi, siis selline kasvutempo vaid süvendab omavalitsuste rahalisi raskusi.

Teenuste taseme tõstmiseks 4% võrra oleks vaja suurendada omavalitsuste tulumaksutulu ligikaudu 1,2 korda, näiteks suurendades nende osa füüsilise isiku tulumaksust seniselt 71%-lt 83%-ni. Alternatiivina annaks sama tulemuse kohalike maksude tulu ligi viiekordne kasv.

„Omavalitsuste rahastamise tulevik vajab selgeid valikuid. Kas suurendada omavalitsuste osa olemasolevatest maksutuludest või anda omavalitsustele rohkem võimalusi ise makse kehtestada. Mõlemal juhul tuleb arvestada maksukoormuse mõjuga nii elanikele kui ka ettevõtlusele,” sõnas Masso. Ta lisas, et optimistlikuma noodina saab panuseid teha ka innovatsioonile, mille tulemusel iga lisandunud euro tõstaks teenustaset rohkem kui seni.

Arenguseire Keskus toob samuti välja, et omavalitsuste teenustaseme ja rahastuse vahelise seose mõistmine on üha olulisem. Avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine eeldab aga riigilt strateegilist valikut: kas suurendada omavalitsuste tulubaasi, et tagada parem rahastamine olemasolevatele ülesannetele või vähendada omavalitsuste ülesannete mahtu, keskendudes seejuures teenuste kvaliteedi tõstmisele alles jäävates valdkondades.

Analüüsi tulemusi on kajastatud Arenguseire Keskuse lühiraportis „Väljavaated omavalitsuste tulubaasi tugevdamiseks ja teenuste arendamiseks”, mis on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Kohalike avalike teenuste aeg-ruumilise kättesaadavuse tulevik”. Uurimissuuna  eesmärgiks on kaardistada, milline on avalike teenuste kättesaadavus praegu ja tulevikus ning millised võiksid olla teenuste osutamise sobivaimad tulevikumudelid. 

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.

Avanenud on ainulaadne võimalus omandada erakordne kinnistu – Filmi-Vargamäe. See asub Eesti kagunurgas Vastse-Roosa külas.

Siin filmiti 2017. ja 2018. aastal suurfilmi „Tõde ja õigus”. Hooned ja rajatised kinnistul on ehitatud filmi tarbeks. Kinnistul asub 9 hoonet, kirjutab portaalis kv.ee omanik Liis Florides.

Filmi-Vargamäe ala suurus on 14 hektarit, millest suure osa moodustavad põllud. Kinnistu keskmes asub Mäe Andrese talu oma nelja hoonega. Selle ümber asuvad teisedki filmist tuttavad kohad: sauna-vanade elamine, naabrimehe Oru Pearu taluhooned.

Kompleks on unikaalne, sest osa sellest on autentne eesti talumajapidamine ja teine osa kuulub filmimaailma.

Kinnistu küsitav hind on 230 000 eurot.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 27. aprill 2025:

Sumõ suunal vene pool edenes ja Belgorodi sillapea vist kaotati.

1. Saheedid ikka öösel ja muul ajal tavapärane tihe sadu.

2. Miskit ikka.

3. Kursk/Belgorod: vene pool eile mitmes kohas edenes.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: survet jagus, rindejoone muutusi mitte.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Hetkeseis seoses rahuläbirääkimistega.

12. venemaa tuumaprogrammiga seotud satelliit on kontrolli alt väljas.

13. Ukrainat tabas USA küberabi katkemise järel ulatuslik arvutikatkestus.

14. ISW: venemaa valmistab ette uusi taktikaid rünnakuteks Ukrainas suvel ja sügisel.

15. Hiina heiskas Filipiinide eelposti lähedal asuval vaidlusalusel rifil lipu – FT.

16. Okupatsioonist naasis Ukrainasse veel 12 last.

17. Lühiuudised

174 vene poole rünnakut ja neist 81 Donetski sektoris, Lõunarinde idasektoris uuesti surve tõusis ning veelgi tihenes surumine Toretski ümber ning üle pika aja kasvas rünnakute arv ka Tšassiv Jari sektoris. Mujal suht tavapärane tase ehk kus varasemalt suruti tihedalt, sealt ikka edasi. Nagu näitavad numbrid, siis seni soomust rünnakutel vähe, ikka varasem seis, et kergemate liikuritega üritatakse ja väiksemate jalaväegruppidega. Lisaks on kõlaks, et põhjakorealased olla jälle Kurski sektoris lükatud rindejoonele lähemale arvatavalt nende tihedamaks suurema jalaväemassiga surumiseks.

Kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamine ikka kõrgemal tasemel ja eip tea kas sellest või moonaladude paremast tabamisest, aga kaudtuleüksuste laskude arv kahanes vaid 5000-le. Liugpomme pisu üle 200 ja kamikaze droonegi keskmisel tasemel. Öökülmad sinnagi jõudsid, aga arvatavalt need piisavalt mõju ühelegi tegevusele ei avalda.

1. Ukrinformi teatel oli Dnipros, Zaporižjas ja Odessas täna öösel vaenlase droonide ohu tõttu õhurünnakuhäire ajal kuulda plahvatuste helisid. Kiievi kohal sahedid. Dnipropetrovski oblastis Pavlohradis toimunud vaenlase droonirünnakus hukkus mees, 14-aastane tüdruk sai vigastada ja paljud said vigastusi.

2. @bayraktar_1love teatas, et venemaa elektroonilise sõjapidamise (EW) süsteemide võtmeisik jevgeni ritikov hukkus Brjanskis, kui tema auto plahvatas. ritikov töötas välja Krasuhha elektroonilise sõjapidamise süsteemid, mis on loodud radarite ja satelliitside süsteemide häirimiseks.

ATESH-liikumise partisanid teatasid, et nad hävitasid Luhanski oblastis raudteel trafokapi, häirides okupantide logistikat ning tekitades viivitusi seadmete ja varuosade tarnimisel.

3. Kursk/Belgorod: putin teatas, et Kurski oblast on vabastatatud. Erinevad blogikanalid siiski väidet tõeseks ei pea, kuigi ühtki küla nime, mida kontrollitakse, ka pole. Lisaks anti teada, et uuesti sai vene pool kontrolli Gornali asula üle, mida mõned päevad tagasi Ukraina kontrollis (on käinud mõni kord käest-kätte). Küll tuleb info kilde sellest, et põhiliselt SOF seal mitmes kohas siiski edasi toimetab.

Tugev surve on edenemiseks Sumõ oblasti sügavusse ja eilseks jõuti siiski sisse Loknja külla.

Tundub, et eilseks polnud enam alles Ukraina sillapead Belgorodi oblastis.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

Eile saatis vene pool Donetski sektori kagu nurgas asuvasse Bagatõri külla läbimurdmiseks 18 mootorrattast ja 10 autost koosneva rünnakukolonni. Hävitati 15 mootorratast ja tabati 9 vaenlase sõidukit ning tehes kahjutuks umbes 40 okupanti.

Ukraina kinnitas, et: „Brigaadide tihe koostöö, luure nõuetekohane korraldamine ja lahingutegevuse selge kontroll andsid tulemusi – vaenlase kavatsused ei realiseerunud”.

Jätkuvalt ootel, kunas uuesti suuremad soomusgrupid tulema hakkavad.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Kohtumisel USA presidendi erisaadiku Steven Witkoffiga kinnitas vladimir putin Moskva valmisolekut jätkata läbirääkimisi Kiieviga ilma eeltingimusi esitamata. Sellest teatas venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov. Ta lisas, et putin „on sellest juba korduvalt rääkinud”. Njah, ei tea ainult kuna…

Varem ütles USA president Donald Trump, et enamikus Ukraina-küsimuse kokkuleppe punktides on kokku lepitud ning Moskva ja Kiiev on kokkuleppele lähedal. Ta rõhutas ka vajadust pidada kohtumine „väga kõrgel tasemel”.

USA president Donald Trump kommenteeris pärast kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga Vatikanis venemaa poolt viimastel päevadel Ukraina tsiviillinnadele ja -asulatele korraldatud õhurünnakuid. Trump märkis, et putinil polnud sellisteks rünnakuteks mingit põhjust. Sellega seoses väljendas ta kahtlust putini soovi siiruses sõda lõpetada ja ähvardas kehtestada Moskva vastu uusi sanktsioone. „See paneb mind mõtlema, et võib-olla ta ei tahagi sõda peatada, vaid lihtsalt mängib minuga kaasa ja temaga tuleb teistmoodi käituda – „panganduslike” või „teiseste” sanktsioonidega,” kirjutas Trump sotsiaalmeedia võrgustikus Truth Social.

12. vene satelliit Kosmos-2553, mida USA võimud on seostanud kremli programmiga uut tüüpi kosmose tuumarelva väljatöötamiseks, on ilmselt rikki läinud. Reuters teatab sellest, viidates Ameerika mõttekodade andmetele. „Vaatlused annavad tugevaid tõendeid selle kohta, et satelliit ei ole enam töökorras,” teatas Washingtoni strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskus LeoLabsi leide kommenteerivas avalduses.

Kosmos-2553 tiirleb orbiidil umbes 2000 kilomeetri kõrgusel Maast, kõrge kiirgusega tsoonis, mida sidesatelliidid ja kaugseireseadmed tavaliselt väldivad. 2024. aasta novembris registreerisid LeoLabsi radarid satelliidi kummalist käitumist ning detsembris tehtud täiendavad vaatlused viisid järeldusele, et see „pöörles kontrollimatult”, kirjutab agentuur.

Slingshot, mis on jälginud satelliiti Kosmos 2553 alates selle orbiidile saatmisest 5. veebruaril 2022, registreeris ka 2024. aasta mais satelliidi ebatavalisi liikumisi. Ettevõtte pressiesindaja ütles esialgu, et satelliidi heledus on muutunud muutlikuks, mis viitab „võimalikule langusele”. Hiljem teatas Slingshot aga Reutersile, viidates viimastele andmetele, et satelliit on tõenäoliselt stabiliseerunud.

USA kosmoseväejuhatus, mis jälgib orbiidil olevaid objekte, kinnitas Mosmos 2553 orbiidi kõrguse muutust, kuid keeldus selle praeguse olukorra kohta kommentaare andmast. Vestluses agentuuriga märkis ministeeriumi esindaja ka, et venemaa satelliidi deklareeritud missioon – pardal olevate instrumentide testimine kõrge kiirguse tingimustes – „ei vasta selle tegelikele omadustele”.

Kosmos-2553 saadeti orbiidile paar nädalat enne venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Moskva ametlik versioon oli, et satelliit oli mõeldud radariluureks ja kiirgustaseme mõõtmiseks Maa-lähedases kosmoses.

Kuid 2024. aastal sattus seade Ameerika Ühendriikide kõrgetasemeliste süüdistuste keskmesse. Washington on väitnud, et venemaa arendab tuumarelvi satelliidisüsteemide, eriti selliste konstellatsioonide nagu Starlink hävitamiseks, mida Ukraina sõjavägi aktiivselt kasutab. venemaa võimud on süüdistused ümber lükanud, väites, et satelliit on ette nähtud üksnes teadusuuringuteks.

13. Ukrainas on registreeritud suur tehniline rike, mis on halvanud pangaterminalide ja mitmete digiteenuste töö, teatab UNIAN. Probleemid algasid varsti pärast seda, kui Washington piiras Kiievi küberturvalisuse abi. Ukraina kasutajad seisavad silmitsi suutmatusega pangakaarte kasutada, teenuste eest terminalide kaudu maksta ja kasutada elektroonilisi maksesüsteeme, nagu Apple Pay ja Google Pay.

Tõsiseid katkestusi täheldatakse ka riikliku platvormi „Diia” töös – rakenduse kasutamisel saavad kasutajad veateate. Rakendus „Nova Posta” töötab samuti probleemidega: saadetiste andmeid kuvatakse valesti, pakimarsruutide päringuid ei töödelda ja teenuste eest tasumine pole saadaval. Ettevõte teatas, et lepingupartneri poolel tekkisid tehnilised raskused ja rõhutas: „See ei ole häkkerirünnak.”

Kiievi linnavalitsus teatas samuti tehnilistest probleemidest. Asutuse sõnul viis Ostšadbanki süsteemide töö tõrge pealinna ühistranspordi kontaktivabade maksete ajutise peatamiseni.

Bloomberg teatas varem informeeritud allikatele viidates, et kümned küberturvalisuse spetsialistid USA-s ja Ukrainas, kes kaitsesid Ukraina digitaalset infrastruktuuri, kaotasid oma lepingud võtmeprogrammide rahastamise peatamise tõttu, peamiselt USAIDi kaudu. Viimase viie aasta jooksul on programm pakkunud tuge üle 200 miljoni dollari.

Lisaks lepingute lõpetamisele mõjutas tühistamine ameti teatel ka küberrünnakute tõrjumiseks mõeldud arvutiseadmete ja tarkvara tarnimist. Kiievis tegutsev küberjulgeolekuekspert Jegor Aušev ütles Bloombergile, et Ameerika toetuse vähenemine muudab Ukraina digisfääris oluliselt haavatavamaks, eriti vene häkkerite jätkuva tegevuse tõttu.

14. Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikud pakuvad välja, et venemaa armee valmistub süstemaatiliselt integreerima mootorrataste kasutamist Ukraina-vastases sõjas, et „kompenseerida Ukraina mehitamata õhusõidukite operaatorite kogemusi”. „venemaa valmistub tõenäoliselt 2025. aasta suvel ja sügisel süstemaatiliselt integreerima mootorrataste kasutamist Ukrainas toimuvatesse ründeoperatsioonidesse, et kompenseerida Ukraina droonioperaatorite kogemusi,” seisab teates.

Analüütikud märgivad, et 26. aprillil avaldas venemaa kaitseministeerium kaadrid, mis tõenäoliselt näitasid venemaa õhudessantvägede 98. diviisi 299. (õhudessant) rügemendi sõdureid, kes harjutasid venemaa polügoonil mootorratastel kahe- või kolmeliikmelistes gruppides rünnaku- ja kaitsetaktikat. „Video näitab, et venemaa sõjaväelased töötavad tõenäoliselt välja taktikat mootorrataste süstemaatiliseks ründavaks kasutamiseks ja võivad valmistuda väljastama Ukrainas viibivatele vene sõjaväelastele suuremat arvu mootorrattaid.”

Harkivi vägede grupi pressiesindaja Ukraina kolonelleitnant Pavel Šamšin ütles, et Ukraina luure on märganud, et vene väed treenivad oma sõdureid mootorrattavõitlustaktikas, mis viitab sellele, et vene väed hakkavad 2025. aasta suvel ja sügisel Ukrainas toimuvatel ründeoperatsioonidel tõenäoliselt üha enam mootorrattaid kasutama.

Šamšin märkis, et mootorrattad võimaldavad vene sõjaväel suurendada kiirust ja manööverdusvõimet, mis on oluline Ukraina droonide rünnakute vältimiseks, kuid mootorratta vali müra takistab juhil Ukraina droonide lähenemist kuulmast.

„ISW näeb üha suurenevat trendi, kus vene üksused viivad läbi mehhaniseeritud ja kombineeritud motoriseeritud rünnakuid ning transpordivad jalaväge mootorrataste ja tsiviilsõidukitega üle rindejoone, samal ajal kui vene ülemad jätkavad oma taktika kohandamist, et kompenseerida Ukraina droonirünnakuid ja tõenäoliselt leevendada venemaa sõjaväe varustuspiiranguid, mis on tingitud suurtest soomuskaotustest 2024. aasta suvel ja varasügisel,” seisab teates.

15. Financial Times (FT): Hiina on nõudnud kontrolli vaidlusaluse Sand Cay riffi üle, mis asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Filipiinide peamisest sõjaväe eelpostist Lõuna-Hiina meres. Väljaanne märgib, et see suurendab riikide vahelise uue vastasseisu ohtu. Väljaanne märgib, et riikliku ringhäälinguorganisatsiooni CCTV sõjaväekanal teatas, et Hiina rannavalve teostas Sand Cay üle merekontrolli ja suveräänset jurisdiktsiooni. Aruandes öeldi, et rannavalveohvitserid heiskasid Hiina lipu, et nõuda oma õigust Spratly saarte riffile, ja näitasid teost fotot.

FT: See samm on esimene kord paljude aastate jooksul, kui Peking, kes pretendeerib peaaegu kogu Lõuna-Hiina mere akvatooriumile, on ametlikult oma lipu varem asustamata alale heiskanud. Väljaanne märgib, et see toimub ajal, mil Filipiinid ja Ameerika Ühendriigid plaanivad oma suurimat iga-aastast ühist sõjaväeõppust Balikatan, mis hõlmab rannikukaitse väljaõpet ja saarte vahel liikumist. Need alustavad järgmisel nädalal Filipiinidel, Spratlyde lähedal asuval territooriumil.

FT: Kuigi tegemist on vaid veidi üle 200 ruutmeetri suuruse liivakaldaga, on Sand Cay Hiina jaoks strateegilise tähtsusega, kuna see pakub talle 12 meremiili raadiuses mereterritooriumi. See ala kattub Thitu saarega, mis on Lõuna-Hiina meres asuv riff ja mida Filipiinid kasutavad hiinlaste liikumise jälgimiseks selles piirkonnas.

Väljaanne juhib tähelepanu sellele, et Pekingi ametlik suveräänsusdeklaratsioon Sand Cay üle on tekitanud muret, et Hiina kavatseb arendada asustamata riffe ja kaldaid.

Viimase kahe aasta jooksul on Manila suurendanud rannavalve patrullimist ja saatnud teadusrühmi uurima teateid Hiina taastamistööde kohta Sand Cayl ja kolmel teisel lõunasaarel.

FT: Sand Cay’st või selle ehitustöödest pole veel mingeid märke Hiina alalisest okupatsioonist. Filipiinide merejulgeolekuametnik ütles laupäeval, et Hiina rannavalve lahkus pärast lipu heiskamist.

Väljaanne lisab: Filipiinide rannavalve on Thitul alates 2023. aasta lõpust pidanud seirebaasi ning Manila uuendab saarel lennurada ja muud infrastruktuuri. See on osa pingutustest muuta Lõuna-Hiina mere riffe elamiskõlblikumaks ja seista vastu Hiina üha agressiivsemale tegevusele. Ekspertide sõnul on edasised Hiina ülevõtmised ebatõenäolised, sest tehissaared, mille Peking on viimase kümnendi jooksul ehitanud ja militariseerinud, on andnud riigi sõjaväele ja rannavalvele tugeva kohaloleku.

Samal ajal, lisab FT, annab Hiina seadusandlus volitused peatada ja kontrollida välismaiseid laevu, mis „sisse tungiva”” Pekingi poolt nõutud vetesse, ning kinni pidada nende meeskondi. See suurendab kokkupõrgete ohtu Filipiinide sõjaväe ja rannavalvega Thitu lähedal asuvates vetes, mida Hiina peab enda omaks.

16. Veel 12 last jõudis tagasi Ukrainasse. Sellest teatas Bring Kids Back UA algatuse direktor Daria Zarivnaja Telegramis. Ukraina presidendi algatuse „Toome lapsed tagasi UA” raames saadeti koju tagasi veel 12 Ukraina last. Zarivnaja teatas, et tagasi saadud laste seas oli poiss suurest perest, keda okupatsioonivõimud ähvardasid viia internaatkooli, kui nad ei lähe vene propagandakooli. Poiss registreeriti vägisi ajateenijana, teda alandati koolis ukraina keele rääkimise pärast ning tema vanem vend viidi minema ja piinati.

Lisaks oli võimalik evakueerida perekond, kes elas pideva surve all. venelased üritasid 10-aastast poissi vanaemalt ära võtta, kui poiss üritas ise lahkuda. Relvastatud vene sõdurid lahutasid nad ja viisid poisi tundmatusse kohta. Tänu partnerite abile oli võimalik korraldada nende evakueerimine.

17. Lühiuudised

Ukraina iseliikuva haubitsa Bohdana toodang on jõudnud 36 ühikuni kuus – rohkem kui üks süsteem päevas, mis on väga tugev tulemus.

Kohtumisel Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga arutas Zelenski koostöö tugevdamist ReArm Europe algatuse ja venemaa-vastaste sanktsioonide 17. paketi raames.

Põhja-Korea on nüüd ametlikult seotud sõjaga Ukraina vastu. kreml kinnitas esimest korda, et KRDV väed osalevad lahingutes Ukraina vägedega. venemaa peastaabi ülem gerassimov kiitis Põhja-Korea sõdureid nende kõrge professionaalsuse taseme eest Kurski lähedal toimunud lahingutes.

1994. aastal kiitis president Bill Clinton Ukrainat tuumarelvadest lobumise eest. Ta lubas täielikku toetust Ukraina iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

India-Pakistan tülis uusi arenguid hetkel pole.

Hiljuti avas Lõuna-Korea sõdur kogemata demarkatsioonijoonel KRDV suunas kuulipildujast tule. Sellest teatas uudisteagentuur Yonhap. Veel pole täheldatud võimalikku vastureageeringut.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Laupäeva, 26. aprilli hommikul kell 09.34 toimus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Kambja vallas Reola külas.

Kaubikut Mercedes-Benz Sprinter juhtinud 54-aastane mees sõitis kõrvalteelt ette sõiduautole Mercedes-Benz GLE, mida juhtis 65-aastane mees.

Mercedes-Benz GLE juht toimetati haiglasse.

Meeste meistriliigas selgus viimane finalist. Täna toimus teise poolfinaalpaari Mistra ja Viljandi HC kolmas ning ühtlasi viimane kohtumine, mille võitis taas Viljandi, vormistades edasipääsu finaalseeriasse skooriga 32:26 (15:12).

Viljandi kindel triumf
Viimast otsustavat võitu Raasikule jahtima tulnud Viljandi alustas võõrsil hoogsalt ning läks juba avaminutist juhtima, kui Mikk Varik ja Andrii Basarab seisuks 2:0 viskasid. 5. minutil tegi skoori Kaspar Lees, viies Viljandi 3 väravaga juhtima. Vahur Oolup üritas vahemaad vähendada, kuid Viljandi ei jäänud vastust võlgu ning Mistra 3–4-väravaline kaotusseis püsis. 16. minutil võitles Serhii Orlovskyi välja 2-väravalise vahemaa skooriga 6:8. Viljandi oli kangestunud ning Ilja Kosmirak ja Urmas Rõuk viskasid 20. minutil seisuks 8:9. Ent Mistra viigivõimalust ära ei realiseerinud ning 24. minutil venitas vahemaa 2 värava peale Simon Drõgin, kelle värav markeeris seisu 11:9. Esimene poolaeg lõppes skooriga 15:12 Viljandi kasuks.

Teist poolaega alustas Viljandi tugevalt ning esimese 4 minutiga oli vahe 5-väravaline. Sellega veel Viljandi ei piirdunud ning Hendrik Koks ja Karl Roosna viskasid 37. minutil seisuks 23:16. Minimaalseim vahemaa oli 41. minutil, mil Serhii Orlovskyi ja Patrick Padjus kaotusseisu 4 värava peale vähendasid, skooriks 19:23 Mistra kahjuks. Viljandi edu vaid suurenes ning kolmas poolfinaalmäng lõppes skooriga 32:26.

Viljandi suurimad väravakütid Karl Roosna ja Hendrik Koks viskasid vastavalt 8 väravat ja 6 väravat. Võõrustaja Mistra resultatiivseim oli Vahur Oolup 9 väravaga, 5 väravat said kirja Ilja Kosmirak ja Serhii Orlovskyi.

„Tegime kokkuvõtes hea seeria. Suutsime kõikides mängudes suruda enda mängu vastastele peale, kuid peame veel lihtvigu vältima ja olema kaitses kompaktsemad,” kommenteeris Hendrik Koks.

Sellega on ka teine finalist selgunud – 3 võiduni käiva poolfinaalseeria võitis Viljandi kindlalt 3:0. Põlva Serviti ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi poolfinaalpaarist liigub edasi finaalseeriasse Serviti.

Meeste meistriliiga poolfinaalide tulemused:
20.04. 17:00 Raasiku Spordihoone Mistra – Viljandi HC (24:30)
23.04. 19:00 Viljandi Spordihoone Viljandi HC – Mistra (30:26)
26.04. 18:00 Raasiku Spordihoone Mistra – Viljandi HC (26:32)

19.04. 17:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (39:27)
22.04. 19:00 Kehra Spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti (19:38)
25.04. 19:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (38:22)

Transpordiamet andis korduskontrolli tulemusel täna laupäeval 26. aprillil Vene varilaevastiku tanker Kiwalale õiguse Eesti vetest lahkuda.

Transpordiameti merendusteenistuse direktor Kristjan Truu ütles Delfile, et täna kontrolliti varem tuvastatud puuduste likvideerimist. „Meie jaoks oli oluline, et laev ja laeva omanik likvideeriksid puudused ning laev oleks ohutu ja turvaline,” märkis Truu.

Kordusülevaatuse käigus kontrolliti laevas klassifikatsiooniühingu poolt läbiviidud auditi tulemusi, laevapere ettevalmistust hädaolukordadeks ja tehniliste puuduste likvideerimist. Lisaks korraldati laevameeskonnale kordusõppused, ütles Truu Delfile. „Ülevaatuse tulemusel laev vabastati ja see võib Eesti vetest lahkuda ja oma merereisi jätkata,” kinnitas Truu.

Millal täpselt laev Eesti vetest lahkub, ei ole veel teada. „Alusel lõpetatakse viimaseid protseduure, kinni peetud laev enam ei ole,” sõnas Truu. „Kõik puudused, mis olid seotud laeva kinnipidamisega, on likvideeritud, üle kontrollitud ja selle tulemusel laev vabastati.”

Truule teadaolevalt suundub laev Venemaale.

Täna laupäeval 26. aprillil kell 13.05 sai Häirekeskus teate Tartumaal Elva vallas Tamme külas Võrtsjärvel ümber läinud svertpaadist. Svertpaat on väike mootorita purjekas.

Kell 13.24 kohale jõudnud Elva linna päästekomando meeskond teavitas, et umbes viiesaja meetri kaugusel on näha kummuli olevat veesõidukit ja kahte meest, kes ootavad päästmist. Kiirema reageerimise tagamiseks otsustati kasutada vees olnud kohaliku paati ja pinnaltpäästevarustust. Kümne minuti pärast olid abivajajad toimetatud kaldale kiirabimeedikute kätte. Kummuli läinud svertpaat pukseeriti päästepaadi abil kaldale.

Kuna mõlemal mehel olid päästevestid seljas, ei vajanud nad meedikute abi ning pärast lühikest läbivaatust suundusid nad sooja saamiseks sauna.

Päästeamet tänab kohalikku inimest, kelle paadi abil abivajajad kaldale toimetati. Igaühe kaasabil saame muuta oma keskkonda palju ohutumaks.

Algava paadihooaja eel tuletab Päästeamet meelde, et päästevest päästab siis, kui see on selga pandud ning ohutusnõuete täitmine võib päästa sinu elu ja tervise.

Alates 27. märtsist on inimesed saanud vastuseid tuuleenergia ja tuulikutega seotud küsimustele riigiinfo telefonilt 1247. Esimese kuu jooksul on huvi tuntud peamiselt tuulikutasude ja tervisemõjude teemadel.

1247 infoteenuse täiendamine võimalusega küsida tuuleenergia kohta aitab huvilistel jõuda teaduspõhise ja ajakohase teabeni. Esimese kuu jooksul on sageli küsitud näiteks võimalike tervisemõjude kohta, sealhulgas infraheli ja müra teemal.

„Kõnedest näeme, et inimestel tekib küsimusi, kuna erinevatest kanalitest levib mitmesuguse kvaliteediga infot ning tekib teadmatus, keda usaldada. Helistatakse, et üle kontrollida, kas tuttavalt kuuldu vastab tõele ning kas seda toetab ka teaduspõhine info,” selgitas Kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein.

Teiseks suureks teemaks on tuulikutasude süsteem. Inimesi huvitab, kui suur on tuuliku mõjupiirkonnas elavatele inimestele makstav tasu, kuidas see jaguneb elanike ja kohaliku omavalitsuse vahel, millistel juhtudel seda tasu üldse makstakse ning kas sellelt tuleb ka tulumaksu tasuda.

Samuti uuritakse, millised on elamute ja tuulikute vahelised miinimumkaugused ning millistel õigusaktidel need põhinevad. Küsimusi on olnud ka tuulikute tehnilise toimimise kohta. Soovitakse teada, miks on tuulikud just kolme labaga, kuidas tuulikud liidetakse elektrivõrguga ning millised on keskkonnamõjud näiteks labade materjalide taaskasutamise kontekstis.

„Näeme, et tuuleenergiat puudutavad küsimused on mitmekesised – tervisemõjudest tuulikutasu maksustamise ja tuulikute tehniliste aspektideni. Riigiinfo telefonile vastavad operaatorid jälgivad vastamisel riigiasutuste koostöös valminud juhendmaterjale ning jagame ametlikku riiklikku infot. Anname üheseid vastuseid kõigile, aitame seeläbi luua selgust ning toetada teadlikku arutelu ja otsustusprotsesse kogukondades,” ütles Häirekeskuse teenuste juht Karmen Oks.

Riigiinfo telefon 1247 vastab ööpäevaringselt eesti, vene ja inglise keeles küsimustele tuuleenergia kohta. Küsimusi saab esitada kõigil sellega seotud teemadel: tuulikute omadustest, nende ehitamisest ja tööpõhimõtetest, tuuleenergia majanduslikust kasust elanikele ja omavalitsusele, riigi eesmärkidest jms. Teemast huvitatud saavad lisaks lugeda ka Keskkonnaportaali aadressil  https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia

Konkreetset tuulikut või tuuleparki puudutavate küsimuste korral tasub aga pöörduda omavalitsusse või tuulikuid arendava ettevõtte poole. Tuulikuid rajanud ettevõttega tasub ühendust võtta ka neil, kel on küsimusi juba mõne töötava tuuliku kohta.

Riigiinfo telefon 1247 infoteenuse täiendamine tuuleenergia valdkonnaga valmis Kliimaministeeriumi, Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi ja Häirekeskuse koostöös.