„Järgmise aasta eelarves on valitsuse tähelepanu keskmes kaitse, majanduse ja sissetulekute kasv,” ütles peaminister Kristen Michal. „Me ei anna grammigi järele Eesti iseseisvuse ja vabaduse tagamises. Kaitsekulud tõusevad vähemalt 5%-ni SKP-st.

Majanduse kasvu kiirendamiseks jätame ära 2026. aastaks kavandatud tulumaksu tõusu. Koos üldise tulumaksuvaba miinimumi taastamisega alaneb maksukoormus ja riigil jääb majandusest haukamata ca 780 miljonit eurot.

2026. aasta eelarve kolmas siht on sissetulekute kasvatamine, sest hinnatõus on ahendanud Eesti perede ja inimeste valikuvabadusi. Ühtlase tulumaksuvaba miinimumi taastamine suurendab kõigi tööinimeste sissetulekuid, keskmise palgaga töötajale laekub aastas üle 1800 euro enam kontole.

Eelarve näeb ette politseinike, päästjate, kultuuritöötajate ja õpetajate palgafondi kuni 10%-se kasvu. Ka pensionid kasvavad vastavalt kehtivale indeksile. Selleks on eelarves raha olemas.”

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul oli läbirääkimiste  olulisim eesmärk taastada Eesti majanduse konkurentsivõime. „Viimaste aastate kriisid ja ebakindlus on meie ettevõtluskeskkonda nõrgestanud ning nüüd on aeg luua uuesti tingimused, mis annavad ettevõtjatele kindlustunde ja toovad siia uusi investeeringuid.”

Kallase sõnul on sama tähtis, et riik investeeriks tulevikku – eelkõige teadusmahukasse majandusse ja haridusse. „Kui me tahame, et Eesti oleks riik, kus sünnivad uued tehnoloogiad ja nutikad lahendused, peame panustama nii teadus- ja arendustegevusse kui ka haridussüsteemi. Just haridus on see vundament, millele tugineb nii majanduse kui ka ühiskonna areng,” ütles Kallas.

Minister rõhutas, et inimeste igapäevane toimetulek on Eesti 200 poliitika keskmes. „See puudutab eelkõige õpetajaid, politseinikke, päästjaid ja teisi, kelle töö on Eesti riigi toimimise seisukohalt elutähtis. Valitsuse otsus investeerida palkadesse jätab koos maksumuudatustega keskmist õpetaja palka teenivale haridustöötajale iga-aastaselt 3828 eurot rohkem kätte.“

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on eelarve reeglipärane, aga erandlikult pingeline.

„Kaks numbrit selles eelarves on harjumatult suured: puudujääk 4,5% SKPst ning kaitsekulu 5%. Mõlemad tulenevad Venemaa agressioonist vaba maailma vastu, mis sundis Euroopat eelarvepoliitikat ajutiselt leevendama ja järsult kasvatama kaitsekulusid. Eesti eelarve on koostatud ajutiste, nelja-aastaste reeglite järgi. Enamusele valdkondadele saab paraku osaks karm kokkuhoid. Suur muutus on maksukoormuses. Maksuvaba miinimum taastatakse 700 euro tasemel ja tulumaksu tõus jääb ära. Kulusid oleme siiski suurendanud lisaks julgeolekule hariduse ja kultuuri valdkonnas ning sotsiaalselt eriti tundlikud valdkonnad, sealhulgas pensionid ja tervishoid, on samuti kaitstud.”

Kaitsekulude hüppeline kasv

Kaitsekulud kasvavad 2026. aasta eelarves vähemalt 5%-le SKP-st NATO kriteeriumite järgi. Kasv võrreldes 2025. aastaga  on 844,5 miljonit eurot.

Valitsus jätkab Ukraina sõjalist abistamist 0,25%-ga SKP-st. 2026. aastal on selleks ette nähtud 110,7 miljonit eurot, millest ligi 100 miljonit eurot suunatakse Ukraina võiduks vajalikeks tellimusteks Eesti kaitsetööstusele. See tõukab korraga nii tööstuse arengut kui arvestab kaitseväe vajadustega. Lisaks eraldatakse Ukraina sõjaliseks abiks 2025. aasta lisaeelarvega täiendavalt 39 miljonit eurot.

Jätkub kaitsetööstusparkide rajamine, et kohapeal alustada lõhkeaine ja laskemoona tootmist nii kaitseväe jaoks kui Eesti ekspordi kasvatamiseks. Pärnumaa kaitsetööstuspargi projekteerimiseks ja ettevalmistuseks kavandatakse ligi 50 miljonit eurot, tehased alustavad tootmist 2026. aasta lõpus või 2027. aasta alguses.

Eesti julgeoleku kasvatamiseks tugevdatakse ka välisministeeriumi eelarvet. Täiendavalt eraldatakse 2,1 miljonit tsiviilabi andmiseks Vene agressiooniga võitlevale Ukrainale. Lisaks eraldatakse 1,8 miljonit üleilmse Ukraina ülesehitamise konverentsi ettevalmistamiseks, mis toimub Eestis 2027. aastal.

Majanduse kasv

Selleks, et inimestele nende teenitud sissetulekust rohkem raha kätte jääks, tühistatakse järgmiseks aastaks kavandatud tulumaksu tõus. Majanduskasvu hoogustamiseks jääb nii ettevõtete kui füüsiliste isikute tulumaksu määraks 22%. Koos tulumaksuvaba miinimumi taastamisega väheneb Eesti maksukoormus 1,4 protsendipunkti: 36,6%-lt 35,2%-ni. Tulumaksulangetused jätavad majandusse ca 780 miljonit eurot.

Maksumaksja raha säästlikuks kasutamiseks lükkab riik edasi või kärbib mittehädavajalikke kulusid. See puudutab näiteks avaliku sektori hoonete rekonstrueerimist.

Plaanitult jätkub tööjõu- ja majandamiskulude ning toetuste kärbe. Tänavu jõustunud 5%le kärpele lisandub 2026-2027 vastavalt 3% ja 2%. Asutuste kulusid on eelarverevisjoni ja protsendikärpe meetmetega 2026. aastaks vähendatud ca 225 miljonit eurot. Ministeeriumid peavad 2026. aastal tööjõu- ja majandamiskulusid täiendavalt kärpima veel 20 miljonit eurot, et mh vähendada ülekantavate vahendite mahtu.

Tervisekassa eelarvemiinust on järgmistel aastatel plaanis vähendada eelarvestrateegia prognoosiga võrreldes 70-80 miljonit eurot aastas.

Eelarve tagab vahendid suurte investeeringute jaoks, mis annab ettevõtetele kindluse tulevaste töömahtude osas. 2026. aastast käivitatakse taasiseseisvunud Eesti suurim neljarealiste maanteede ehitusprogramm. Maanteetaristu arendamiseks, hooldamiseks ja kaitsevõimekuse parandamiseks on kavandatud 276,8 miljonit eurot, millest 65 miljonit tuleb mootorsõidukimaksust.

2026. aasta eelarve tagab rahastuse Eestit Euroopaga ühendava Rail Baltica raudtee valmis ehitamiseks aastaks 2030. Järgmisel aastal suunatakse raudteetranspordi arendamisse ja korrashoidu koos investeeringutega 684,2 miljonit eurot.

Majanduse toetamiseks kiirendatakse EL ühtekuuluvusfondide vahendite kasutuselevõttu. 2026. a. jooksul on plaanis eurotoetusi maksta kokku ca 680 miljonit. Sellega toetatakse reforme ja arengut pea kõigis eluvaldkondades: renoveeritakse kodusid energiasäästlikumaks, ehitatakse teid ja raudteid, investeeritakse kaitseparkide baastaristusse, toetatakse Eesti põllumehi, et meie toidujulgeolek oleks tagatud.

Sissetulekute kasv

2026. aastast tõuseb tulumaksuvaba miinimum 700-le eurole kuus. Keskmise palga teenijale tähendab see aastas üle 1800 euro lisaraha.

2026. aasta eelarves nähakse ette vahendid hariduse, siseturvalisuse, kultuuri ja erihoolekande valdkonna palgafondi kuni 10%-seks tõusuks. Koos maksumuudatustega tõuseb keskmist õpetaja palka teenival haridustöötajal igakuine netotulu 319 euro võrra, ehk iga-aastaselt jääb õpetajale kätte 3 828 eurot rohkem. Kokku panustatakse prioriteetsete valdkondade palgatõusu järgmisel aastal ca 117 miljonit eurot.

Samades valdkondades rakenduvad ka varasemad tegevuskulude kärped. 2026. aastal ulatub haridus-, sise- ja kultuuriministeeriumi kogukärbe umbes 94 miljonini, millest haridus- ja teadusministeerium lisab eelarverevisjoni kaudu veel 18 miljonit eurot.

Keskmine pension kasvab prognoosi kohaselt järgmisel aastal 5,4%, milleks riigieelarves on arvestatud 210 miljonit eurot.

Eelarves on arvestatud mootorsõidukimaksu muudatustega, mis vähendavad lastega perede maksukoormust kuni 100 euro võrra iga alla 19-aastase lapse kohta. Kokku jääb peredele selle tulemusel alles üle 16 miljoni euro. Teise muudatusena väheneb 2026. aastast alates oluliselt väikebusside maksumäär, mis toetab täiendavalt lasterikaste perede ja ka puudega inimeste hakkamasaamist.

Toimetulekutoetusteks eraldatavaid vahendeid suurendab valitsus eelarves kokku 4 miljoni euro võrra, mis toob kaasa selle, et rohkem hapras majanduslikus olukorras inimesi hakkavad saama toetust ja senisest suuremas summas.

Valitsus plaanib järgmise aasta riigieelarve heaks kiita kolmapäeval, 24. septembril ning päev hiljem annab peaminister selle üle Riigikogule.