Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 28. juuli 2025:

pisu parem päev kui üleeile.

1. Ikka sadu.

2. Info puudus.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: vist muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: hetkel veel rindejoont muutma ei tõtanud.

9. Lõunarinne: jälle laines see sektori lääneserval olev sillapea.

10. Herson: muutusteta.

11. EL kärpis korruptsioonivastase agentuuri olukorra tõttu Ukrainale abi andmist.

12. Ukraina saab kümneid tuhandeid süsteeme elektroonilise sõjapidamise süsteemidele vastupidavate „tapjadroonide” kokkupanekuks.

13. Austria teatas venemaa ohu tõttu valmisolekust arutada NATO liikmeks saamist.

14. Valgevenest pärit mehitamata õhusõiduk lendas taas Leetu, seda märgati Vilniuse lähedal.

15. Lühiuudised

158 vene poole rünnakust kolmandik ikka Pokrovski kandis ning järjest tõuseb tasapisi vene poole surve Kupjanskist põhjas ja uuesti suudeti suurem tempot tõsta Siverski poole. Võimalike rindejoone muutusi võis olla rohkem kui suutsin tuvastada, aga kui, siis halli ala kasv. Homme vast targem. vene poole pommitamine eile tõusis tuntavalt ja suurim kasv Sumõ suunal. Pisu tõusis kaudtulelöökide arv ja muret teeb, et neid üksusi enam sugugi ei tabata Ukraina poolt. Hetkel ei hakka arvama, miks nii, võib-olla kohatine anomaalia, aga kahtlustab ressursi puudumist ehk droone ei jagu… küll tõusis kõrgele vene poole kamikaze droonide kasutamine, mille arv ületas 4400 piiri.

Tundub, et suuremaid muutusi vene poole taktikas pole ja jätkatakse tugeva rindejoone töötlusega üle õhu kui maapeal tiheda kompimiste lainega leidmaks Ukraina kaitses nõrkusi, et siis miskit rohkemaga proovida läbimurde saavutamiseks. Kohati samm haaval edasi saadakse aga kuskil suuremat läbimurret saadud pole, aga Ukrainal on oht kaotada mõned suuremad linnad, kui miskit muutust rindel tuua ei suudeta.

1. Sumõ oblastis ründasid vene väed kamikaze drooniga tsiviilisikutega bussi, tappes kolm ja vigastades veel 20 inimest.

28. juuli öösel ründasid vene väed Kiievit taas ründedroonidega. Darnitski rajoonis toimunud rünnaku tagajärjel sai vigastada kaheksa inimest, sealhulgas üks laps.

28. juuli öösel ründasid vene väed ründedroonidega Kropõvnõtskit. Linnas müristas vähemalt üheksa plahvatust.

Zaporižjas mürisesid pühapäeva hilisõhtul õhurünnakuhäire ajal plahvatused.

Varahommikul tuli teade, et tiibrakettide rühm sisenes Ukraina õhuruumi. Lisaks anti umbes kella 8 ajal teada, et vene Mig-id on uuesti õhus ja võib oodata uut raketirünnakut.

2. Info puudus.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: eile muutusteta.

6. Siversk: hetkel selguseta, kas suutis vene pool pisu läheneda Siverski linnani, vähemalt üks blogikanal andis teada, et Ukraina kahjuks olla seal hall ala kasvanud. Võimalik, et valmistutakse järgmiseks suuremaks rünnakuks, nagu vene pool mõned päevad tagasi.

7. Bahmut: tundub, et muutusteta.

8. Donetsk: hetkel vaid kinnitamata andmed, et vene pool võis saada edasi Pokrovsk-Toretsk vahelise kombitsa põhja servas, vast homme targem.

9. Lõunarinne: veel samm edasi, kahjuks.

Sektori idaservast Velõka Novosilkast nii loodes kui läänes tuleb kahetisi sõnumeid, antakse jätkuvalt teada tõusnud Ukraina vasturünnakute kasvust ning halli ala laienemisest vene poole kasuks, hetkel veel rindejoone muutusi vähemalt korraks lukku ei löö.

vene väed said sisse sektori lääneservas Stepnohirski asulasse ja järjest kasvatavad oma sillapead ning kuidagi ei suuda Ukraina omad kontrollida jõe ületusi.

10. Herson: muutusteta.

11. Ukraina kahe korruptsioonivastase asutuse iseseisvuse kaotamisega seotud kriisi keskel on Euroopa Liit peatanud 1,5 miljardi euro suuruse abi ülekandmise riigile Ukraina rahastamisvahendi raames (kokku hõlmab see 4,5 miljardit eurot rahastamist). Allianss teatas sellest eelmisel reedel, vahendab New York Times. Ukraina rahastamisvahendi kaudu ei kulutata vahendeid kaitsevajadustele, vaid riigi taastamisele ja EL-iga ühinemiseks vajalikele reformidele. See Euroopa ametivõimude otsus ei ole aga lõplik; rahastamist võidakse jätkata, kui Ukraina täidab mitmeid tingimusi, mis peaksid viima avaliku halduse kõrgemate standardite saavutamiseni.

Riik palus abi juunis, hoolimata asjaolust, et ametivõimud ei saavutanud kolme 16-st kriteeriumist. Eelkõige ei suutnud Kiiev valida kohtunikke kõrgemasse korruptsioonivastasesse kohtusse, teatas Euroopa Komisjoni esindaja Guillaume Mercier reedel. See kohus menetleb Ukraina riikliku korruptsioonivastase büroo (NABU) ja korruptsioonivastase eriprokuratuuri (SAPO) algatatud “kõrgema taseme” korruptsioonijuhtumeid, millele kehtestati piirangud.

Ukraina peab heaks kiitma ka Majandusjulgeoleku Büroo uue juhi. Sõltumatu komisjon valis sellele ametikohale NABU detektiivi Oleksandr Tsivinski, kes juhtis uurimist endise asepeaministri Oleksi Tšernõšovi juhtumis, keda süüdistatakse korruptsioonis. Vaatamata Tsivinski võidule konkursil keeldus valitsus teda heaks kiitmast. Büroo juhi ametisse nimetamine neljapäevaks on üks IMF-i jätkuva rahastamise tingimustest.

Vahetult pärast Euromaidani lääneriikide palvel loodud NABU ja SAP-i sõltumatust võimudest piirava seaduse võttis Ülemraada vastu 22. juulil, mille järel Zelenski sellele kohe alla kirjutas. Enne seda viidi läbi läbiotsimisi asutuste töötajate juures. Julgeolekuteenistus ja peaprokuratuur teatasid venemaa „muti” paljastamisest ühes osakonnas. Ukraina president ise teatas, et seadus oli vajalik „venemaa mõju” kõrvaldamiseks NABU-s ja SAP-is.

Skandaalse seaduse vastuvõtmisele järgnesid esimesed massiprotestid Kiievis, Odessas, Dnipros, Lvivis ja teistes Ukraina linnades pärast venemaa-vastase sõja algust. Läänepartnerid kritiseerisid korruptsioonivastaste organite sõltumatuse piiramist. EL hoiatas, et seadus aeglustab Ukraina Euroopa integratsiooni protsessi ja võib negatiivselt mõjutada relvade tarnimist sõjaks venemaaga.

Neil tingimustel esitas Zelenski reedel Radale seaduseelnõu NABU-le ja SAP-ile iseseisvuse taastamise kohta, mis tühistab sisuliselt tema 22. juulil allkirjastatud dokumendi nende struktuuride allutamise kohta peaprokurörile. Samal ajal hoiatas ta, et nende asutuste töötajad peavad läbima valedetektori testid. Seadust arutatakse 31. juulil.

12. Ameerika-Saksa tarkvarafirma Auterion saadab 2025. aasta lõpuks Ukrainale 33 000 tehisintellektiga (AI) droonide rünnakusüsteemi, mis suudavad mööda hiilida elektroonilise sõjapidamise (EW) süsteemidest ja erinevatest füüsilistest takistustest, näiteks fiiberoptilised droonid, ütles ettevõtte tegevjuht Lorenz Meyer Financial Timesile. Tarned toimuvad uue lepingu alusel Pentagoniga.

Jutt käib Skynode süsteemide tarnetest – miniarvutitest (rusika suurused) ja Auterioni kontrolleritest. Komplekt sisaldab ka kaamerat ja raadiovastuvõtjat, mis muudavad käsitsi juhitavad droonid tehisintellektil põhinevateks relvasüsteemideks, mida ei saa segada ja mis suudavad jälgida liikuvat sihtmärki kuni 1 km kauguselt, selgitas Meyer. Seda tarkvara kasutatakse juba Ukraina droonides, mis täidavad venemaa vastu suunatud lahingmissioone, kuid uued tarned on 10 korda suuremad ja enneolematud, rõhutas ta.

Eelmise aasta novembris teatas Wall Street Journal, et Skynode süsteem võtab kontrolli alla Ukraina sõjas kasutatava õhusihtmärgi rünnaku viimased etapid, mida ajaleht nimetas „tapjadrooniks”. Sel ajal märgiti, et Kiiev oli tellinud kümneid tuhandeid Auterioni tehnoloogial põhinevaid automatiseeritud droone, mis suudavad iseseisvalt sihtmärke rünnata oma „arvutinägemise” abil.

Meyer ütles ka, et Skynode võimaldab „sõjapidamise evolutsiooni järgmist etappi”, võimaldades autonoomsete droonide parvedel rünnakute ajal omavahel suhelda. Tehnoloogia peaks aitama Ukrainal muu hulgas võidelda venemaa droonirünnakute sagenemisega, mille päevane arv on viimasel ajal võrreldav Ukrainat varem kuu jooksul rünnanud mehitamata õhusõidukite arvuga.

Auterion, mille peakontor asub Virginias (USA), suurendab oma süsteemide tarnimist Kiievisse pärast seda, kui Pentagonilt on saadud umbes 50 miljoni dollari suurune leping. Meyeri sõnul sai sellest lepingust osa USA valitsuse pakutavast Ukraina julgeolekuabiprogrammist. See ei ole osa droonide megaleppest, mille kohta Ukraina president Volodõmõr Zelenski eelmisel nädalal oma USA kolleegi Donald Trumpiga ütles, et arutas kahe riigi tööstuskoostöö edendamist.

13. Austria valitsus on valmis avalikuks aruteluks riigi NATO-ga liitumise ja neutraalse staatuse hülgamise üle venemaa ohu tõttu, kes peab Ukrainas hävitussõda. Seda teatas Austria välisminister Beate Meinl-Reisinger. Tema sõnul ei ole seoses üha ebakindlama globaalse julgeolekuolukorra ja venemaa üha agressiivsema [poliitikaga] ainuüksi neutraalsus võimeline tagama Austria kaitset – seda soodustavad investeeringud kaitsetööstusse ja suhetesse liitlastega. „Olen põhimõtteliselt avatud avalikule arutelule Austria julgeoleku- ja kaitsepoliitika tuleviku üle. Kuigi praegu pole parlamendis ega elanikkonna seas enamust NATO liikmelisuse poolt, võiks selline arutelu siiski olla väga viljakas,” rõhutas Meinl-Reisinger 26. juulil avaldatud intervjuus ajalehele Die Welt.

Austriast sai neutraalne riik 1955. aastal pärast vägede väljaviimist Hitleri-vastase koalitsiooni endistest liitlastest, sealhulgas NSV Liidust. Sel ajal taastas Viin oma iseseisvuse ja lisas oma põhiseadusesse sätte „püsiva neutraalsuse” kohta. Praegu ei ole Austria NATO liige, kuid teeb alliansiga koostööd, märgib Deutsche Welle. Eelmisel neljapäeval süüdistas venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova Austriat sõna otseses mõttes lakkamatus relvade transiidis lääneriikidest läbi riigi, mis tema arvates tähendab, et Viin rikub oma neutraalsuspoliitikat.

NATO-l on praegu 32 liikmesriiki. 2023. aastal liitus blokiga Soome Kremli poolt Ukrainas vallandatud sõja taustal ja 2024. aastal liitus Rootsi, kes olid samuti varem neutraalsed riigid.

Meinl-Reisinger, kes külastas märtsis Kiievit ja avaldas Ukrainale toetust, ütles ka, et venemaa hakkab peagi „kirste kuhjama” rindel „kolossaalsete kaotuste” tõttu. „Lisaks sellele katastroofiline majanduslik olukord. kremlil on üha raskem seda sõda jätkata. putin teab, et tal on vähe aega. Seepärast peab ta nüüd sõda nii jõhkra intensiivsusega,” ütles Austria välisministeeriumi juht. Ta avaldas ka arvamust, et Ukraina püüdleb rahu poole, erinevalt venemaast. Tema sõnul alustaks putin rahulepingu sõlmimisest huvitatud olles „kohe praegu” relvarahu läbirääkimisi, kuid venemaa president jätkab hoopis Ukraina vastu hävitava sõja pidamist.

14. Leedu on ametlikult teatanud, et riigi õhuruumis viibis või viibib tundmatu tüüpi mehitamata õhusõiduk (UAV), mis tõenäoliselt lendas Leetu Valgevenest. Sellest teatas LRT, nagu vahendas „European Pravda”. Esmaspäeva hommikul hakkasid leedulased politseile teatama, et nad on taevas näinud midagi mehitamata õhusõiduki sarnast.

„Hommikul teatasid elanikud mehitamata õhusõidukist, mis tõenäoliselt lendas Leetu Valgevenest. Teadete kohaselt nähti drooni umbes 200 meetri kõrgusel, viimati – Vilniuse lähedal… Seadme tüüpi pole kindlaks tehtud,” ütles riikliku kriisikeskuse esindaja Darius Buta. Ta märkis, et politsei on aktiveerinud kõik jõud ja teavitatud on ka kõiki teisi teenistusi. Inimestel palutakse teatada uutest vaatlustest ja mitte läheneda mehitamata õhusõidukile, kui nad seda maapinnal näevad.

Leedu pealtnägijad kirjutavad sotsiaalmeedias, et märkasid piirialal drooni enne kella viit hommikul. Ühe neist sõnul lendas seadeldis valju häälega umbes kell 4.40 Vilniuse Šnipiškės linnaosas. Ühe sotsiaalmeedias oleva video põhjal otsustades tundub, et tegemist oli iseloomuliku heliga Shahedi või Gerberaga.

Kaitseminister Dovilė Šakaliėniė kommenteeris LRT-le, et seadme tüüp on veel kindlaks määramisel.

„Täna on ilm soodne õhupallidele, mida salakaubavedajad oma kauba vedamiseks kasutavad. Me ei saa veel täpsustada, mis tüüpi esemega on tegemist. Kuid arvestades, et Valgevene valmistub õppusteks, suureneb intsidentide, sealhulgas tahtmatute, tõenäosus,” märkis Šakaliėniė. Ta lisas, et intsidenti arutatakse kohtumisel presidendiga ja mõeldakse, mida veel saaks teha, et sellisteks olukordadeks paremini ette valmistuda.

Viimati leidis sarnane intsident aset 10. juulil, kui venemaa Gerbera mehitamata õhusõiduk lendas Valgevene kaudu Leetu. Seejärel saatis Leedu Valgevenele protestikirja.

15. Lühiuudised

Ilmunud on esimesed kaadrid venemaa raskest ründerobotsüsteemist „Šturm” tegevuses. Uralvagonzavodi poolt T-72 ja T-90 tankiplatvormidele välja töötatud süsteemidest on loodud linnalahinguks. Süsteem sisaldab kaugjuhtimisega tanke, millel on valikuline käsitsi juhtimine, ning seda koordineerivad täiustatud antennimassiividega varustatud juhtimissõidukid.

Bell Helicopters plaanib investeerida Ukraina kaitsetööstusse ja alustada helikopterite tootmist Ukraina pinnal, ütles majandusminister Sobolev. Ees ootavad tehnilised konsultatsioonid, kuid projekt tähistab potentsiaalselt uut peatükki USA-Ukraina kaitsekoostöös.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Järgmisel kolmel päeval viibib Siseministeeriumi juhtkond koos ministriga tööl Põlvamaal, et tugevdada riigi kohalolekut Kagu-Eestis ning paremini hinnata poliitiliste otsuste tegelikku mõju maapiirkonnas.

„Riigi kohalolek maakondades peab olema järjepidev ja nähtav. Vahemaa Tallinnast Põlvasse on täpselt sama pikk, kui Põlvast Tallinnasse, kuigi tihtipeale jääb teistsugune mulje. Ei ole vaja luua kulukaid eriesindajaid, vaid selle asemel tuleb ministril koos meeskonnaga teha järjepidevalt kaugtööd ka väljaspool pealinna,” ütles siseminister Igor Taro. „Esiteks annab see võimaluse hinnata otse sündmuskohal poliitiliste otsuste mõju, saada tagasisidet rohkemate kohalike inimeste käest ning anda isiklik kogemus pealinna poliitikakujundajatele.”

Nädala sees töötab ministeeriumi juhtkond Põlva politseimajas ja päästekomandos, teeb väljasõidu Eesti idapiirile ning kohtub siseturvalisuse valdkonna vabatahtlikega. „Arutlusel on mitmed olulised teemad, alates idapiiri väljaehitamisest kuni vabatahtlike kaasamiseni ning kohalike omavalitsuste valmisolekuni kriisiolukordadeks. Kindlasti pean oluliseks ka kohtumisi kõikide nende inimestega, kes on piirkonnas siseturvalisust tagamas,” lisas Taro.

Siseministeerium kavatseb algatusega jätkata ning sügisel teha välitöönädala juba järgmises maakonnas, et tugevdada koostööd ja kohaliku tasandi valmisolekut kogu Eestis.

Inglismaa võitis Šveitsis toimunud naiste jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel Hispaaniat. Mäng lõppes tasavägiselt 1:1. Penaltitega võitis Inglismaa 3:1.

🏆 BACK-TO-BACK CHAMPIONS!

🦁 Congratulations to the @Lionesses who’ve inspired generations to come, as England defeat Spain in Basel and claim their second consecutive #WEURO title. pic.twitter.com/5jWnAwzLAg

— UEFA (@UEFA) July 27, 2025

ENGLAND ARE THE CHAMPIONS OF EUROPE 🏆

Two years after losing to Spain in the World Cup final, the Lionesses take revenge and defend their European title.

What a team 🏴󠁧󠁢󠁥󠁮󠁧󠁿#WEURO2025 pic.twitter.com/0Xeb4rZJuw

— DW Sports (@dw_sports) July 27, 2025

USA president Donald Trump teatas pärast lühikest kohtumist Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga oma golfiväljakul Šotimaal kaubanduslepingu sõlmimisest Euroopa Liiduga.

USA president kinnitas, et diil on USA-le väga kasulik. Kõigile ELi kaupadele kehtestatakse 15-protsendiline tollitariif, samas kui USA kaubad pääsevad Euroopa Liitu 0-tariifiga.

Euroopa Liit kohustub ühtlasi ostma USA relvastust sadade miljardite eest, lisaks energiat 750 miljardi eest ja tegema investeeringuid USA-sse 600 miljardi eest.

15 protsenti on siiski oluliselt vähem kui 30 protsenti, millega Trump algselt aprillis oma „Vabastuspäeva” tariifide osana ähvardas, vahendab Telegraph.

Trumpi sõnul on tegemist „maailma suurima kokkuleppega”. „On suurepärane, et me ei hakanud mängima ja tegime diili,” lisas ta.

15-protsendiline baasmäär ei kehti aga terasele ja alumiiniumile, mille puhul jääb kehtima 50-protsendiline tariif.

„Ma arvan, et me jõudsime täpselt sinna, kuhu tahtsime: tasakaalustada, aga võimaldada kaubandust mõlemal pool Atlandi ookeani, mis tähendab häid töökohti mõlemal pool Atlandi ookeani. See tähendab õitsengut mõlemal pool Atlandi ookeani,” ütles von der Leyen.

Ettevõtteid on haaranud ebakindlus pärast seda, kui Trump teatas 2. aprillil oma ulatuslikest ülemaailmsetest tariifidest ja peatas need seejärel 1. augustini, et aidata ohjata nende põhjustatud tururahutust.

Leppe puudumise korral, mille tulemusel USA kehtestaks 1. augustist 30-protsendilised tariifid, oli EL ette valmistanud vastutariifid 93 miljardi euro väärtuses USA kaupadele.

Ühendkuningriigi finantsmaaklerfirma Pepperstone’i vanemteadur Michael Brown nimetas kokkulepet „heaks uudiseks”.

„Oht oli pigem leppeta jäämises kui selles, kas tegemist on 15 või 20 protsendiga. Ma pole päris kindel, kas see on nii oluline, vähemalt mitte sellest seisukohast, kuidas turud tunni aja pärast kauplema hakkavad, kui asjad nädala jooksul käima lähevad,” märkis ta.

„Kaks ilmset reaktsiooni, mida võiks oodata, on euro tõus ja aktsiafutuuride tõus. Ma ei arva, et aktsiad vajasid tõusuks erilist ettekäänet ja nüüd on neil see olemas,” lisas ta.

Trump leppis kaubandusläbirääkimised kokku viiepäevase Šotimaa reisi osana, mille jooksul ta kohtub ka Briti peaministri Keir Starmeriga.

Pühapäeval kõneledes käsitles Trump ka teisi globaalseid probleeme, sealhulgas Iisraeli rünnakut Gazas ja Iraani-sõja tagajärgi.

„Ma arvan, et Iraan on olnud väga vastik oma sõnade ja suuga. Ma arvan, et nad on olnud väga vastikud. Nad said kõvasti nahutada ja ma ei usu, et nad seda teavad,” ütles ta.

„Te just tulite välja millestki nii halvast ja nad räägivad: me tahame jätkata rikastamist… Kui rumalad te ikka olete, et nii öelda?”

Küsimusele USA rolli kohta Gaza abistamisel vastas Trump: „Me andsime kaks nädalat tagasi 60 miljonit dollarit ja keegi isegi ei tunnistanud seda – toiduks. See on kohutav, te tõesti tahate vähemalt, et keegi teid tänaks. Ükski teine riik ei andnud midagi.”

Trump just got the European Union to bend the knee.

The entire European Union will now be open to US companies at ZERO tariffs!

UNHEARD OF.

The USA will tax the EU’s products at 15% across the border.

This is one of the greatest presidential victories! pic.twitter.com/Z2KApQtkh0

— Joey Mannarino 🇺🇸 (@JoeyMannarinoUS) July 27, 2025

🚨 BREAKING: President Trump just announced he’s reached a trade deal with the European Union

This is a HUGE deal. European goods coming into the U.S. will have a 15% tariff.

And the EU will:

✅ Put 0% TARIFFS on US goods
✅ Buy hundreds of BILLIONS in military gear
✅ Make… pic.twitter.com/mjgu2OqaJZ

— Nick Sortor (@nicksortor) July 27, 2025

Pühapäeval kell 11.17 teatati häirekeskusele põlengust Toila vallas Kukruse külas Uikala prügilas. Uikala prügilas põlevad erinevad jäätmed ja kella 18.30 seisuga kustutustööd jätkuvad.

Päästeamet soovitab Uikala prügila lähipiirkonna elanikel vältida väljas liikumist, hoida uksed ja aknad kinni ning sulgeda ventilatsioon. Suits on halvalõhnaline ning hingamisteid ärritav ja võib sisaldada erinevas mahus ka toksilisi aineid. Suits võib jõuda praegust tuulesuunda arvestades Kukruse juurde ja Kohtla-Järve idapoolsetesse piirkondadesse.

Otsest ohtu tervisele praeguse teadmise järgi ei ole, kuid halva enesetunde korral soovitab päästeamet võtta ühendust perearsti infoliiniga telefonil 1220.

Hetkel on kohal kustutustöid tegemas 8 põhiautot, 5 paakautot, 4 vabatahtlike meeskonda, moodustatud on sündmuse juhtimiseks staap. Kustutustöödele on kaasatud lennu- ja merepäästekeskuse helikopter. Päästjad teevad tööd keerulistes tingimustes.

Liiklus on suletud Kotinuka-Ontika teel, et tagada veeveo ohutus.

Värskemat infot saab päästeameti kodulehelt paasteamet.ee, kriis.ee, meediaväljaannetest ning riiginfo telefonilt 1247.

Läti politsei viis reedel, 25. juulil läbi haarangu Skrīveri väikelinnas asuvas populaarses jäätisemüügikohas, selgub Läti Televisiooni (LTV) andmetest.

Pealtnägijate sõnul viis politsei läbi operatsioone Skrīveri jäätisekioskis ja selle lähedal ning kaasatud olid isegi relvastatud politseinikud, nii vormiriietes kui ka tsiviilriietes.

Politsei kinnitas LTV-le, et menetlustoimingud, sealhulgas läbiotsimised, viidi läbi Aizkraukle piirkonnas, kus Skrīveri asub. See toimus varem algatatud kriminaalmenetluse raames, kuid politsei ei andnud lisateavet.

Pereettevõtte „Skrīveru mājas saldējums” (Skrīveri kodune jäätis) juhataja Lelde Sotniece keeldus kommentaaridest

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas USA-s läks lennuk lennujaamas põlema. Reisijad põgenesid paaniliselt lennukist.

Juhtum oli Colorado osariigis Denveris lennufirma American Airlines lennukiga. Pardal oli 173 reisijat. Lennuk ei jõudnud veel õhku tõusta, kui süttis põlema. Põleng sai alguse lennuki rehvist.

Märgitakse, et sellised asjad on muutumas lennutranspordi puhul tavaliseks.

Siin on video:

This is becoming routine for airline travel. This is American Airlines in Denver.

Rear wheels blew. pic.twitter.com/NJ7akXtNB9

— Spitfire (@DogRightGirl) July 26, 2025

Türgis mõõtsid ilmajaamad reedel riigi uueks soojarekordiks 50,5 kraadi, teatas laupäeval riigi keskkonnaministeerium.

Rekordiline kuumus mõõdeti riigi kaguosas Silopis, edastas ministeerium sotsiaalmeedias. Sirnaki maakonnas asuv Silopi paikneb ainult 10 kilomeetri kaugusel Türgi piirist Iraagi ja Süüriaga.

Eelmine soojarekord, 49,5 kraadi, mõõdeti Türgis 2023. aasta augustis. Türgini jõudis esmaspäeval Vahemere idaosa tabanud kuumalaine, mis peaks kestma veel mitu päeva.

Türgis möllavad juba mitmendat päeva ulatuslikud tulekahjud.

Siin on video toimuva kohta:

🇹🇷Massive forest fires have broken out in Turkey amid abnormal heat, local media report.

The fire has engulfed the eastern part of Antalya province and reached residential areas of the city of Bursa. Due to extreme temperatures, the blaze spread quickly, and rescuers are… pic.twitter.com/sHiLUryMFN

— Intel Slava (@Intel_Slava) July 27, 2025

🚨Breaking The entire Mediterranean is bursting into flames. Greece, Cypress, Crete, Italy and this is Turkey.

Horrible images are coming from #Bursa, Turkey. Forest fires in Bursa Gursu and Kestel. Brutal heat earthquakes. fires and cracking foundations. pic.twitter.com/43KeNdmRXJ

— Nora L. (@Nora86550493821) July 26, 2025

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas leitud on Anti Allase valija.

Kommentaarid on liigsed.

Video on siin:

Täna pühapäeval 27. juuli kell 11.17 teatati häirekeskusele põlengust Toila vallas Kukruse külas Uikala prügilas.

Esimesena sündmuskohale jõudnud Jõhvi päästjad tuvastasid põlengu prügila kõrgeimal mäel. Põleng on mäe ülemises otsas ning põleb lahtise leegiga. Sündmus on tõstetud kõrgeimale, 4. astmele. Sündmusele on reageeritud suurte jõududega nii Ida- kui Lääne-Virumaa kutselistest ja vabatahtlikest komandodest.

Päästjad paluvad lähipiirkonna elanikel vältida suitsus liikumist, hoida uksed ja aknad kinni, sulgeda ventilatsioon ning vältida liikumist põlengualal.

Päästeamet teatas hiljem, et kustutustööd kestavad. Põlengu ala on hinnanguliselt üks hektar. Päästjad on reageerinud suurte jõududega – kohal on 8 põhiautot, 5 paakautot, 4 vabatahtlike meeskonda, moodustatud on sündmuse juhtimiseks staap. Kustutustöödele on kaasatud lennu- ja merepäästekeskuse helikopter.

Päästjad teevad kustutustöid keerulistes tingimustes: kuumus, töötamine otsese päikese käes, ebatasane pinnas, mürgine suits, läbivajumise oht, lihete ja varingute oht.

Liiklus suletakse Kotinuka – Ontika teel, et tagada veeveo ohutus.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 27. juuli 2025:

neljas kohas vene pool edenes ja loodan, et Ukraina suudab pikemalt hoida sadu venemaa kohal…

1. Kiievini…

2. Jagub sademeid venemaal ja Krimmis.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta aga vene poole kurtmine pisu tõuseb.

4. Harkiv: üks metsatukk vene poole kontrolli alla langes.

5. Kupjansk-Kreminna: Kreminna metsamassiivi keskel vene pool kanna maha sai.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: kahe küla üle saadi täielik kontroll.

10. Herson: muutusteta.

11. EL teatas, et venemaad ei ole võimalik Euroopa ITERi tuumasünteesiprojektist välja jätta.

12. Tais toimuvad lahingud lähenevad populaarsetele kuurortidele.

13. Katar ähvardab Euroopat gaasivarustuse katkestamisega.

14. Lühiuudised

venemaa suurendab relvatootmist, valmistades Radio Svoboda uurimise kohaselt nüüd kuni 5000 Geran-tüüpi drooni kuus. Samuti toodab riik 200–250 raketti kuus – Iskander, Kinzhal, Kalibr, Kh-101, Oniks, Zircon ja teised – kokku kuni 3000 aastas. 2025. aastal plaanib venemaa kokku panna ka 1500 tanki, mis on enamasti täiustatud Nõukogude mudelid, millest vaid umbes 280 on moodsad T-90M-id. Töö käib ka Tu-160 pommituslennukite täiustamise ja Su-57 hävitajate tootmise kallal, kuigi ühtegi neist pole veel ametlikult kasutusele võetud.

153 vene poole rünnakut ning suur intensiivsus säilis vaid Pokrovski suunal. Kahjuks pommitamist ikka palju nii lennuväe, kaudtuleüksuste kui kamikaze droonidega. Vihma lootust sealkandis nii pea tulemas pole, üle 30 kraadi kuuma ja lauspäike ning ainukesed mured joogivesi ja termovaatluse võimekuse suur langus, sest kõikjal on maapind ja sellel paiknev väga kuum ning inimese tuvastamine läbi termopildi maastikul keerulisem.

Ikka sagedamalt hakkab nägema, et tihe konveier otsib nõrkusi Ukraina kaitses ja kui mõnele vene ülemusele jõuab peasse arvamus, et nüüd see leitud, siis kipuvad sinna lajatama soomuse ja kergliikurite kombinatsiooniga või tõstavad konveieri tihedust ja mõnel juhul toob see edu. Üldiselt seni ollakse soomuse kasutamisel ettevaatlikud ja no ei saa seni mööda enda varasemast arvamusest, et nende arv tänu jätkuvale lisandumisele rindele kasvab, aga vist peab muutma pisu arvamust, et juuli suuremat pealetungi siiski ei tulegi ja vast siis augustis… mõned päevad küll minna ja Siverski suund üleeile korraks nagu lubas, aga sealgi eilseks „maha rahuneti” ning haavu lakkuma asuti. Eks vene pool kurdab, et neil keeruline hallist alast nii surnute kui haavatute ära toomine…

1. 26. juuli öösel algatas venemaa Ukraina vastu ulatusliku kombineeritud rünnaku, kasutades rakette, sealhulgas ballistilisi rakette, ja droone. Kõige enam kannatasid riigi idapiirkonnad. Dnipros ja selle piirkonnas said rünnakute tagajärjel kahjustada mitmekorruseline elamu, tööstushooned, haridusasutus ja süttis kaubanduskeskus. Hukkus kolm ja sai vigastada kuus inimest.

Harkivis said tabamuse elamud, teed, kontaktvõrk ja tsiviilettevõte. Vigastada sai viis inimest, sealhulgas kolm päästjat – nad said vigastada teises rünnakus, kui nad tegelesid esimese löögi tagajärgedega. „Vaenlane sihib neid, kes päästavad ja tegelevad pommitamiste tagajärgedega. See on puhas terrorism,” märkis linnapea Terehhov.

Kamenskoje linna lähedal puhkesid tulekahjud, elamufond sai kahjustada. Linnapea Andri Beloussovi sõnul ohvreid ei olnud. Samal ajal põles täielikult maha Dniprovski rajoonis asuv suur kaubanduskeskus „Epicenter”.

Ka Sumõ oblast sattus ulatusliku rünnaku alla. vene väed ründasid Šostkat: elamud ja infrastruktuur said kahjustada, süttis neli eramut, kortermajad said kahjustada. Sumõ OVA juht Oleg Grigorov teatas, et kolm kohalikku elanikku said vigastada – kaks naist ja üks mees, kes viidi põletuste ja šrapnellihaavadega haiglasse.

Ukraina relvajõudude õhuväe andmetel lasi venemaa öise rünnaku käigus välja kokku 208 drooni ja 27 raketti. Ukraina õhutõrje peatas ja hävitas enamiku neist, kuid 10 raketti ja 25 drooni jõudsid siiski oma sihtmärkideni.

Täna hommikul tegutsesid õhutõrjeväed Kiievi oblastis venemaa ründedroonide rünnakute taustal. 26. juuli hilisõhtul ründas vene okupatsiooniarmee taas Harkivit, seekord ründedroonidega ja puhkesid tulekahjud. Sumõs kostus öösel plahvatusi ja tihe oli ööpäevane sadu kõikjal piiri ja rinde läheduses.

2. Ka Ukraina kasutas vastuseks droone. Stavropoli kuberneri vladimir vladimirovi sõnul ründasid droonid piirkonnas tööstusrajatisi. Tema sõnul ohvreid ei olnud ja registreeriti tulekahju. Astra kirjutab aga, et rünnaku sihtmärgiks oli raadiotehas Signal, mis toodab venemaa relvajõududele elektroonilise sõjapidamise varustust. RBC-Ukraina allikad kinnitasid, et tabati tehase hooneid nr 1 ja nr 2, kus asuvad imporditud ülitäpsed seadmed ja elektroonikaseadmete töökoda. Signali tehas on üks venemaa suurimaid elektroonika, eelkõige elektroonilise sõjapidamise süsteemide tootjaid. See täidab riigikaitse korraldusi ja on rahvusvaheliste sanktsioonide all.

Lisaks ründasid droonid Rostovi oblastit, teatas kuberneri kohusetäitja juri sljusar. Zimovnikovski rajoonis, Zimovniki-Elista maantee lähedal, tabas droon autot – tulekahjus hukkus kaks selles viibinud inimest.

venemaa kaitseministeerium teatas 54 drooni hävimisest. Nende andmetel tulistati Brjanski oblastis alla 24 drooni, Rostovi oblastis 12, Orjoli ja Tuula oblastis kumbki kaks, Belgorodi oblastis üks, annekteeritud Krimmis veel kuus, Aasovi mere kohal neli ja Musta mere kohal kolm. Stavropoli oblastit ametlikus aruandes ei mainitud.

26. juuli öösel hävis venemaa Föderatsiooni Krasnodari oblastis Armaviri lennuväljal Venemaa õhuväele kuuluv lahinguväljaõppe hävitaja Su-27UB. Kohalike elanike sõnul katkes pärast lennuväljal toimunud plahvatust ja tulekahju side ümbritsevate asulatega. Armaviri lennuvälja kasutatakse peamiselt Krasnodari kõrgema lennunduskooli pilootide kadettide väljaõppeks. Ukraina luureteenistus märgib, et venemaa Föderatsioonis kasvab jätkuvalt sisemine vastupanu kremli režiimile.

venemaa kaitseministeerium teatas, et nende õhutõrje väidetavalt peatas ja hävitas tänase öö jooksul 99 Ukraina drooni. Eelmisel ööl kell 21.50–05.20 Moskva aja järgi hävitasid ja peatasid valves olevad õhutõrjesüsteemid 99 Ukraina lennukitüüpi mehitamata õhusõidukit. 36 – Brjanski oblasti territooriumi kohal, 21 – Smolenski oblasti territooriumi kohal, 10 – Kaluuga oblasti territooriumi kohal, 9 – Volgogradi ja Rostovi oblasti territooriumi kohal, 2 – Voroneži, Kurski oblasti ja Musta mere kohal, 1 – Moskva oblasti, Nižni Novgorodi, Orjoli ja Tambovi oblasti territooriumi kohal. Ja ka 4 – okupeeritud Krimmi kohal.

ATESH-i liikumise partisanid teatasid, et nad viisid edukalt läbi sabotaaži raudteeliinil okupeeritud Hersoni oblastis ja halvasid venelaste raudteevarustuse Zaporižja suunas. ATESH-i liikumise agent, tegutsedes sügaval vaenlase tagalas, viis edukalt läbi sabotaaži raudteeliinil Safonovo ja Noolevalivka asulate vahel okupeeritud Hersoni oblastis. See lõik on kriitilise tähtsusega sõjavarustuse tarnimiseks Zaporižja suunas. Täpsemalt: ATESH märgib, et releekapi kahjustuste tagajärjel oli raudteeinfrastruktuuri töö häiritud. See omakorda tõi kaasa ajutise peatumise ja viivituse sõjavarustuse ja kütuse tarnimisel Melitopoli suunas, mis on okupantide jaoks oluline logistikakeskus.

27. juuli öösel teatasid sotsiaalvõrgustikud, et droonid tabasid alajaama raudtee piirkonnas venemaa Föderatsioonis Volgogradi oblastis Oktjabrskaja külas. Astra viitab kohalikele elanikele, kes väidetavalt teatasid droonide rünnakust elektrialajaamale Volgogradi oblastis Oktjabrskaja külas raudtee piirkonnas. Volgogradi oblasti kuberner Andrei Botšarov teatas, et droonitükkide langemise tagajärjel katkes Oktjabrski rajooni raudtee kontaktvõrgu elektrivarustus. Lisaks teatas Rosaviatsija Volgogradi lennujaama tegevuse piirangute kehtestamisest õhusõidukite vastuvõtmiseks ja väljalaskmiseks. Jätkub süstemaatiline töö vaenlase oluliste raudteesidevahendite blokeerimiseks, mida kasutatakse sõjalise logistika häirimiseks.

Ukraina kaitseväed on väidetavalt kõrvaldanud venemaa 69. diviisi 83. motoriseeritud laskurrügemendi ülema kolonel lebedevi. Strateegilise rühmituse Hortõtsa operatiivandmete kohaselt juhtis ta Belgorodi oblastist Velõki Burluki suunas rünnakuoperatsioone.

3. Kursk/Belgorod: rindejoone lainetamine jätkus. vene allikate teatel on Sumõ oblastis asuva Oleksijivka küla pärast, mis on endiselt vene vägede poolt okupeeritud, puhkenud ägedad lahingud. vene allikad kurdavad, et olukord halveneb märkimisväärse hulga Ukraina vägede saabumise tõttu.

4. Harkiv: vene pool suutis eilseks pisu laiendada enda kontrollitavat ala sektori idaserval, tegu väiksema metsatukkaga.

5. Kupjansk-Kreminna: Kreminna suures metsamassiivis sektori lõunaserval on peale järjestikuseid läbikukkumisi õnnestunud vene poolel saada end püsivamalt paika metsa keskel asuvas endises pioneerilaagris.

6. Siversk: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.

Üleeilsest vene poole pealetungi üritusest siin sektoris. 25. juulil tõrjus 54. eraldi mehhaniseeritud brigaad koos 81. õhutranspordibrigaadiga, mis praegu tegutsevad 11. armeekorpuse koosseisus, venemaa vägede pealetungi Severski suunas Donetski oblastis – hävitati 80 okupanti. 11. armeekorpuse pressiteenistus: 25. juulil kell 12.50–15.00 viis vaenlane läbi 27 pealetungi Verhnekamenskoje ja Grigorovka piirkonnas kaitseväe positsioonidele, kasutades enam kui 150 okupanti, 6 tanki, 3 soomustransportööri, 6 MT-LB-d, BREM-i, 12 LAT-i, 2 bagi ja 41 mootorratast. Hävitati 80 okupanti, 37 sai haavata. Ülejäänud vaenlase väed kannavad 26. juuli lahingutes jätkuvalt kaotusi.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: kui varasemalt kasutas vene pool vähesel hulgal soomust Pokrovskist idas asuva kombitsa kasvatamiseks, siis nüüd on hakatud soomust kasutama ka Pokrovskit lõunas jõudmaks püsivamalt linnani. Eile muutusi rindejoones ei tuvastanud aga pole ka sõnumeid, et Pokrovski serval asuvad kvartalid oleks vene vabad.

9. Lõunarinne: venemaa pool sai eilseks tervenisti enda kontrolli alla nii Zelenõi Hai kui Malijivka küla. Varasemalt kontrolliti osaliselt ja nagu varasemalt sai arvatud, siis tasapisi tõmbab siin lõigul Ukraina end Vovtša jõe taha.

Kohatise selguseta on seis sektori lääne serval Kamjanskes. Kindel selles, et vene poole sillapea on alles, aga erinevat sõnumid annavad teada, et pisu olla paranenud jaht vene soldatile asulas ning olla märgatud ka seal Ukraina võitlejaid. Äkki homme targem.

10. Herson: muutusteta.

11. Euroopa Liit ei saa venemaad välja arvata rahvusvahelisest termotuumareaktorist (ITER), mis on maailma suurim teadusprojekt kontrollitud termotuumasünteesi valdkonnas. Seda teatas Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Dan Jorgensen kirjalikus vastuses Euroopa Parlamendi liikmete taotlusele, vahendab Euractiv.

Jorgenseni sõnul ei näe kehtiv ITERi leping ette võimalust ühtegi osalejat, sealhulgas venemaad jõuga välja arvata. Riik saab projektis osalemise lõpetada ainult omal algatusel. Lisaks venemaale ja Euroopa Liidule kuuluvad ITERisse ka Hiina, India, Jaapan, Lõuna-Korea ja Ameerika Ühendriigid. Projekti ennast viiakse ellu Lõuna-Prantsusmaal, kusjuures Euroopa katab umbes 45% selle maksumusest ja teised riigid katavad igaüks umbes 9%.

ITERit peetakse katseks luua puhta energia Püha Graal – allikas, mis põhineb termotuumareaktsioonidel, mis sarnanevad tähtede sügavuses toimuvatele. Edu korral võib see saada ohutu, heitmevaba ja praktiliselt ammendamatu energia aluseks.

Vaatamata sanktsioonidele ja rahvusvahelisele isolatsioonile Ukraina rünnaku tõttu jääb venemaa projekti ametlikuks osalejaks. Nagu Jorgensen rõhutas, on Moskva täitnud kõik oma kohustused naturaalses vormis – ta on tarninud kavandatud komponentsüsteemid ja tehnoloogiad. Ainult umbes 10% ITERist makstakse sularahas, ülejäänud panused tehakse seadmete ja tehnoloogiate kaudu. See skeem, nagu projekti veebisaidil märgitud, võimaldab kõigil osalejatel saada väärtuslikku tööstuskogemust oluliste termotuumasünteesitehnoloogiate valdkonnas.

Jorgensen selgitas ka, et kahepoolsed kontaktid venemaaga projekti osas on viidud miinimumini ja reaktori edasine käitamine ei sõltu venemaa intellektuaalomandi õigustest. Seega on venemaa roll ehituse praeguses etapis piiratud ja tema tehnoloogiline osalemine ei loo kriitilist sõltuvust.

Varem mais pöördusid mitmed Euroopa Rahvapartei parlamendiliikmed Euroopa Komisjoni poole küsimusega, milliseid meetmeid kavatseb Brüssel võtta venemaa osalemise lõpetamiseks ITERis. Muuhulgas tuletasid nad meelde, et uus strateegia EL-i sõltuvuse vähendamiseks venemaa fossiilkütustest ja tuumaressurssidest ei ütle midagi termotuumaenergia kohta.

12. Relvastatud konflikt Tai ja Kambodža vahel, mis algas piiri põhjaosas, on nüüdseks liikunud lõunasse. Alates 25. juuli õhtust on kokkupõrked toimunud Trati ja Chanthaburi maakonddades, mis asuvad vaid 150 km kaugusel Pattayast ja 200 km kaugusel Bangkokist – turistide seas populaarsetest sihtkohtadest. Sellest teatasid Tai väljaanded Khaosod ja Bangkok Post.

Bloombergi andmetel, viidates Tai armee avaldustele, ületasid Kambodža väed 26. juuli hommikul piiri ja üritasid läbi murda Trati provintsis kolmest punktist, kuid tõrjuti tagasi. Vastuseks kasutas Tai mereväe laevu.

Kambodža omakorda süüdistab Taid pealetungi laiendamises sügavale oma territooriumile ja tsiviilinfrastruktuuri – sealhulgas koolide ja elamute – ründamises. Khmer Timesi andmetel, viidates Kambodža kaitseministeeriumi pressiesindajale Mali Socheatale, tabas suurtükiväe mürsupalle väljaspool konfliktitsooni asuvaid alasid. Tai eitab rünnakuid mittesõjaliste sihtmärkide vastu.

Pinged piirialal hakkasid kasvama mai lõpus. 28. kuupäeval toimus seal tulevahetus, milles hukkus Kambodža sõdur. Eskaleerumine leidis aset 23. juulil, kui miiniplahvatuses õhku lasti viis Tai sõdurit. Järgmisel päeval puhkes Surini provintsi vaidlusalusel territooriumil Ta Moan Thomi templi lähedal lahing: Kambodža armee algatas suurtükirünnaku mitme raketisüsteemiga ja Tai vastas F-16 hävitajatega.

24. juulil teatas Bangkok sõjalise erioperatsiooni Yuttha Bodin (Sõda maa pärast) algusest, väites, et see on vastus Kambodža agressiivsetele tegudele. Operatsiooniga kaasneb lennukite ja soomukite kasutamine. Ja 25. juulil kuulutati kaheksas Tai piirialal välja sõjaseisukord.

Kahe riigi territoriaalne vaidlus ulatub tagasi koloniaalajastusse – pärast seda, kui 1907. aastal määrati Siiami (tänapäeva Tai) ja Prantsuse Indohiina piirid, jäi mitme piirkonna staatus geograafiliste keerukuste tõttu ebakindlaks. Pärast Kambodža iseseisvumist 1953. aastal muutusid need piirkonnad pikaajalise vaidluse objektiks.

13. Katar hoiatas Belgia võime veeldatud maagaasi (LNG) tarnete võimaliku vähenemise eest Euroopasse, kuna need ei ole kooskõlas uue EL-i direktiiviga ettevõtete jätkusuutlikkuse hoolsuskohustuse kohta. See dokument kohustab Euroopa turul tegutsevaid suurettevõtteid tuvastama ja kõrvaldama inimõiguste ja keskkonnarikkumisi tootmis- ja logistikaahela kõigis etappides. Reuters ja Welt on tutvunud Katari poole ametliku kirja sisuga.

Nagu Welt teatas, saatis Katari energeetikaminister Saad Sherida Al-Kaabi 21. mail Belgia võimudele neljaleheküljelise kirja, milles ta teatas otse, et kui EL keeldub direktiivi sisu uuesti läbi vaatamast, on Doha sunnitud otsima oma LNG-le alternatiivseid turge. „Katari riik ja QatarEnergy peavad tõsiselt kaaluma tarnete ümbersuunamist teistele turgudele väljaspool EL-i, kus on stabiilsem ja soodsam ärikeskkond,” seisab dokumendis.

Katari energeetikaministeeriumi juht rõhutas, et direktiivi sätted on vastuolus Katari kehtivate õigusaktidega ja rikuvad rahvusvaheliste lepingute norme. Eelkõige viitas ta Pariisi kliimakokkuleppele, mis annab riikidele õiguse iseseisvalt määrata kindlaks riiklikud kliimastrateegiad. Al-Kaabi sõnul õõnestab EL-i direktiiv seda õigust, kehtestades karistused üleeuroopaliste standardite mittetäitmise eest. Kõik see, märkis ta, ohustab veeldatud maagaasi (LNG) ja muude QatarEnergy toodete tarnimise stabiilsust Euroopasse. „Ettevõtted ei tohiks seista silmitsi valikuga oma riigi kliimapoliitika ja EL-i eeskirjade vahel,” rõhutas minister.

Euroopa Komisjon teatas Reutersile, et Euroopa Parlament ja liikmesriigid arutavad praegu Euroopa Komisjoni kavandatud direktiivi lihtsustamist. „Nad peavad komisjoni kavandatud olulisi muudatusi kaaluma ja vastu võtma,” märkis Euroopa Komisjoni esindaja.

Reutersi teatel on Katar maailma suuruselt kolmas LNG eksportija pärast Ameerika Ühendriike ja Austraaliat. Alates 2022. aastast, mil venemaa tungis Ukrainasse, on tema osakaal Euroopa turul olnud 12–14%. Welt’i intervjueeritud eksperdid märgivad, et ilma Katari gaasita on võimatu saavutada EL-i eesmärke vene kütusest täielikult loobuda 2028. aastaks, eriti arvestades jätkuvat hinnatõusu ohtu.

Direktiiv on osa Euroopa strateegiast saavutada 2050. aastaks nullheitmed. See paneb suurettevõtetele, sealhulgas nende tütarettevõtetele ja äripartneritele vastutuse inimõiguste rikkumise ja keskkonnakahju korral nende tegevuses. Direktiiv näeb ette võimaluse määrata trahve vähemalt 5% ulatuses ettevõtete aastasest tulust.

EL on alates Ukraina sõja algusest seadnud kursi vene gaasist järkjärguliseks loobumiseks. Kuni 2022. aastani oli venemaa osakaal EL-i gaasiimpordis umbes 45%. 2024. aastaks oli see langenud 19%-ni – tarned toimuvad Türgi kaudu ja veeldatud maagaasi (LNG) kujul. Euroopa Komisjoni plaani kohaselt peaks see osakaal 2025. aasta lõpuks vähenema 13%-ni. Samal ajal teatas Reuters varem, et Euroopa Parlament teeb ettepanekuid venemaa gaasi impordi täieliku keelustamise kiirendamiseks, nihutades tähtaega varem eeldatud 2028. aasta jaanuarist 2027. aasta algusse.

14. Lühiuudised

Orban võimendab oma seisukohta: Ukraina ei saa EL-i liikmelisust, vaid ainult struktureeritud strateegilise partnerluse. Nimetades Ukrainat taas puhverriigiks tunnistab ta, et Ungari kardab venemaaga sõtta sattumist. „Me ei näe ukrainlasi vaenlastena,” ütleb ta, kuid väidab, et Ukraina ähvardab Ungarit.

venemaa katsetab uusi võimsate lõhkepeadega meredroone, mis kujutavad endast ohtu sadamatele ja rannikulinnadele, näiteks Odessale. Balti laevastik saadab droone õppuste ajal teele ning neid juhitakse reaalajas kaugjuhtimise teel kuni detoneerimiseni.

The Hilli andmetel ei ole Hiina tegelik pikaajaline oht mitte USA, vaid venemaa – olenemata sellest, kas Moskva sõja võidab või kaotab. Võidukas venemaa võiks Hiina mõju alt vabaneda; lüüasaanud venemaast võiks saada ebastabiilne ja heitlik naaber. Pekingi ideaalne stsenaarium: nõrgenenud, sõjast kurnatud venemaa – sõltuv, kuulekas ja Hiina julgeolekut mitteohustav.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Eesti külje all Pihkva oblastis tulistati tänase pühapäeva, 27. juuli hommikul alla 7 drooni. 

Asjast teatas Pihkva oblasti kuberner Mihhail Vedernikov. Vähemalt üks neist tulistati alla Neveli rajoonis.

Päästeteenistused töötavad allakukkumise kohas ja kehtestatud on droonihäire. Piirkonnas on võimalikud sidehäired, täpsustas Vedernikov.

Pihkva lennujaam suleti määramata ajaks.

Droonid olid ilmselt teel Peterburgi, mida tabas hommikul rünnak lennuki tüüpi droonidega.

Droone tulistati alla ka Eestiga piirnevas Kingisepa rajoonis, mis on Narva külje all.

Drones, drone interceptions and explosions, have been recorded in the Leningrad region in Russia this morning. pic.twitter.com/cXGwjX5gEB

— raging545 (@raging545) July 27, 2025

Ööl vastu eilset laupäeva, 26. juulit kell 01.13 toimus liiklusõnnetus Tartus Võru tn 106 juures.

Isikliku jalgrattaga sõitnud 43-aastane naine kaotas sõiduki üle kontrolli ja kukkus.

Jalgrattur toimetati haiglasse.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Ukraina rannad on Odessas puhkajaid täis, kuigi raketid ja droonid lendavad peade kohal.

Puhkajad on tulnud Harkivist, Kiievist, Mõkolaivist ja mujalt.

Üks kohalik naine räägib Odessa kohta: „Päeval on Monaco, öösel Afganistan.” Ta ei saa aru, miks inimesed sinna kokku sõidavad.

Puhkajad räägivad, et kuigi on ohtlik, siis käib sõda igal pool ja ohtlik on igal pool. Harkivist tulnud räägivad, et nad on harjunud, kuna seal on sama lugu, pommitamine käib iga päev.

Üks mees räägib, et tahab oma lastele pakkuda midagi ilusat. Aeg läheb, lapsed kasvavad, varsti on lapsepõlv läbi ja muidu ei näegi nad midagi ilusat.

Paremini lähevad peale need hotellid, millel on keldris pommivarjendid. Kui varem küsiti merevaatega hotellitube, siis nüüd küsitakse hoovivaatega tube, kuna droonid lendavad mere poolt.

Video on siin:

Eesti piirivalvele osteti luksusklassi maasturid Volkswagen Touareg, mille tüki hind on 100 000 eurot.

Kokku osteti 20 autot, mis vahetavad välja 10 aastat tagasi soetatud autod Volkswagen Amarok, mis saadetakse Ukrainasse, vahendab Õhtuleht.

„Tuginedes varasemale kogemusele pikap-tüüpi maasturitega pidasime oluliseks, et uute sõidukite salongid oleksid ruumikamad, et täisvarustuses piirivalvurid saaksid käia ühe autoga patrullis neljakesi ning oleks võimalik varasemast paremini salongis mahutada tööülesannete täitmiseks vajaminevat varustust,” rääkis PPA maismaasõidukite grupi ekspert Madis Kungla.

Autod osteti riigihankega ning nende ostu kaasrahastas Euroopa Liit – kokku läksid 20 autot koos neile tehtud ümberehitustega ja lisatud varustusega maksma ligi kaks miljonit eurot, millest Euroopa Liit tasus 90 prosenti.

Volkswagen Touareg on Saksa autotootja luksusmaasturite lipulaev. Kuigi Volkswageni brändi seostatakse üldiselt rahvaautodega, kuulub Touareg tehnoloogiliselt ja hinnaklassilt samasse liigasse kui Audi Q7, BMW X5 ja Mercedes-Benz GLE.

Poola peaminister Donald Tusk edastas sotsiaalmeedias, et Euroopa peab olema valmis sõjaks Venemaaga juba 2027. aastal ehk pooleteise aasta pärast.

Sellest informeerisid teda NATO sõjaline juht Euroopas kindral Alexus Grynkevich ja Briti välisluure MI6. Tusk ütles, et ka Poola peab olema selleks ajaks sõjaliselt valmis.

Wojna i pokój. pic.twitter.com/HMZAMbE4ax

— Donald Tusk (@donaldtusk) July 25, 2025

Eestis elades jääb kohati mulje, et mõtted on nii otsas, et ainus võimalus hakkama saamiseks on tõsta maksud kõrgustesse ning pigistada inimesed poolsurnuks.

Seetõttu on hea, et on olemas meedia, mille kaudu saab teada, mis mujal tehakse. Näiteks äsja tuli teade, et Poola võttis oma kaitseväe moderniseerimiseks USA-lt 4 miljardit laenu. Selle eest ostetakse maailma parimat sõjatehnikat.

Poolas on juba kohal Apache’i kopterid ja F-35 hävitajad, riigile toodetakse Patrioti raketisüsteeme, ka õhukaitseüsteeme, IBCS süsteeme, mis on õhukaitse juhtimissüsteem. Poola on üks väheseid riike maailmas, kohe teine pärast USA-d, kes on saanud võimaluse kasutada sellist õhukaitse aju, mis haldab kõiki õhukaitsesüsteeme. See näitab, kui tähtis on alal hoida häid suhteid USA-ga, ütles Poola kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysz.

Poolakad toimivad väga ettenägelikult. Võttes laenu ja ostes oma suurimalt liitlaselt uut kaitsetehnoloogiat seotakse ennast tihedalt USA-ga.

Ükski investor ega laenuandja ei taha oma rahast ilma jääda. Kindlasti annab see otsus poolakatele usku oma riigi kaitsmiseks.

Aga mida teeb Eesti?

Õige vastus: Eesti tõstab makse.

TARMO PIIRMANN,

ettevõtja, Võru linnavolikogu liige, Isamaa erakond

Facebooki ja Instagrami emafirma Meta peab Euroopa Liidu uusi läbipaistvust nõudvaid regulatsioone mitterakendatavaks ning lubab oktoobrist peatada Euroopa Liidus oma platvormidel poliitiliste reklaamide näitamise, kirjutab Financial Times.

Meta teatas reedel, et ei luba oktoobrist oma platvormidel poliitilisi, valimisi ja sotsiaalseid teemasid puudutavaid reklaame.

Oktoobrist jõustub mullu vastu võetud Euroopa Liidu poliitilise reklaami läbipaistvuse määrus, mis kehtestab reeglid, kuidas veebiplatvormid võivad poliitilist sisu kasutajatele esitada.

Haiglate erakorralise meditsiini osakonnad (EMO) loodavad tulevikus saada õiguse kergemate terviseprobleemidega patsiendid perearsti vastuvõtule saata. Perearstid alustaksid aga kiiresti ühtse triaažisüsteemi sisseviimisest.

EMO-de ülekoormust leevendavad haiglad praegu eriõdede palkamisega, kes aitavad ja nõustavad kergemate tervisemuredega patsiente. Sellised eriõed on alates maist näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) ja ka Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) tegeleb eriõdede süsteemi arendamisega, vahendab ERR.

„Jürgen Ligi ise ei jaga ju majandusest mitte sittagi. Tema jagab ainult seda, et kas võtta laenusid või tõsta makse. Ja tema tuleb õpetama, et kui makse tõstetakse, siis meie, ettevõtjad, peame mõtlema, kuidas me riigile ausalt makse makstes raha teenime.” Umbes 2000 inimesele tööd andev ja omanimelist poeketti juhtiv Oleg Gross on läbi ja lõhki kapitalist. Ta hindab vabaturumajandust ega talu, kui keegi tuleb teda õpetama.

„Meie ametid on väga tublid, väga tublid. Teevad kõik selleks, et Eesti majanduse arengut pidurdada. Kohe täie jõuga. Esiteks on ametid kallilt ülemakstud ja teiseks – mida rohkem nad saavad sitta keerata, seda paremini nad ennast tunnevad. Õhtuks on ametnikud sitakeeramisest korralikult väsinud ja tunnevad ennast väga tublidena,” ütles Gross intervjuus Õhtulehele.

Leedu piirivalve kutsub sel nädalavahetusel Poola suunduvaid reisijaid üles kasutama Kalvarija (Via Baltica) asemel lõunapoolset Lazdijai piiripunkti, viidates võimalikule ummikule suurenenud veoautoliikluse ja karmistunud piirikontrolli tõttu.

Reedel avaldatud avalduses teatas piirivalve (VSAT), et kogu kaubavedu suunatakse praegu Kalvarija kaudu, mis võib kaasa tuua pikemad ooteajad ja suuremad sõidukite vood selles piiripunktis, vahendab lrt.lt.

Poola võimud on alates 7. juulist suurendanud piirikontrolli Leeduga vastusena nn teisese rände sagenemisele. See viitab migrantidele, kes algselt ületasid Euroopa Liidu piiri Valgevene või Läti kaudu ja üritasid seejärel edasi liikuda läbi Leedu Poola ja edasi Lääne-Euroopasse.

Kuna piiriülene liiklus suvekuudel – eriti nädalavahetustel – suureneb, hoiatasid ametnikud, et Leedu-Poola piiril on tõenäolised liiklusummikud.

Surve leevendamiseks ja reisitingimuste parandamiseks soovitab VSAT eraautoga reisijatel kaaluda vähem ummikuid pakkuvaid marsruute ja planeerida oma reisi ette.

Kolmapäeval, 23. juulil allkirjastasid Läti relvajõud (NBS) ja ettevõte VR Cars Ltd lepingu kergete taktikaliste sõidukite „VRF” („VR FOX”) omandamiseks, mis on spetsiaalselt NBS-i vajaduste jaoks välja töötatud ja vastavad selle projekteerimisnõuetele, teatas kaitseministeerium pressiteates.

Kaitseministeerium ei maininud tehingu summat, vahendab lsm.lv.

Algselt on plaanis osta enam kui 30 VRF-sõidukist koosnev partii, kusjuures esimesed sõidukid peaksid NBS-ile jõudma 2027. aasta alguses.

Leping tähistab VRF-i sõjaväe maastikusõidukite täismahus tootmise algust Lätis, aidates kaasa nii tarneahela turvalisusele kui ka Läti kaitsetööstuse arengule, kaasates kohalikke ettevõtteid varuosade tootmisse, teatas ministeerium.

„Lätis toodetud VRF-sõidukite tarnimiseks riigi relvajõududele allkirjastatud leping kinnitab tööstuse toetuse olulisust kaitsetööstuse ettevõtetele ja innovatsioonile. VR Cars on saanud ministeeriumilt toetuse, relvajõud on ettevõtet nõustanud ja prototüüpsõidukit testinud, mille tulemusel on see tunnistatud riigi relvajõudude vajadustele vastavaks,” ütles kaitseminister Andris Sprūds.

2020.aastal kandideeris ettevõte kaitseministeeriumi toetuskonkursile, et toetada sõjaliste või kaheotstarbeliste toodete arendamist. Konkursi eesmärk oli välja töötada uus taktikalise sõiduki prototüüp, mis vastab riigi relvajõudude nõuetele.

2022.aasta sügisel esitleti ettevõtte prototüüp-sõjasõidukit „VRF”, mis töötati välja spetsiaalselt riigi relvajõudude ülesannete ja vajaduste jaoks, konsulteerides riigi relvajõududega ja võttes arvesse Läti geograafilisi tingimusi.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas rõivafirma Stone Island tõi müügile jope, mille taskutest tulevad välja püksid.

Kokkuvõttes on tegemist veekindla kombinesooniga

Video on siin:

Stone Island waterproof jacket that comes with hidden pants attached 😳

pic.twitter.com/0gUA0Hkb7s

— HARDEST FIT PICS (@HardestFitPics) July 26, 2025

Sigade Aafrika katku (SAK) nakatumine tuvastati Kehtna vallas Petlema farmis. Seafarmile on seatud kitsendused. Farmist ei tohi sigu välja viia ega sisse juurde tuua, samuti on taudipunkti likvideerimiseni ranged nõuded inimeste ja transpordi liikumisele. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) palub kõigilt ettevõtte osas mõistmist ja ametnikele töörahu olukorra lahendamisel.

Teave sigade haigestumisest jõudis PTAsse eile, 25. juulil. „Sigade Aafrika katku tekitaja leidu kinnitavad laboratoorse uuringu tulemused laekusid hilja õhtul. Taudi tõttu tuleb hukata kõik farmis peetavad sead, sest muul viisil levikule piiri panna ei ole võimalik,” selgitas PTA põhja regiooni juhataja Imbi Silde. Pärast loomade hukkamist ja ära vedu korraldab PTA farmi ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik hoonetes seapidamisega uuesti alustada. Taudi tõttu surnud ja PTA otsusega hukatud sigade ning hävitamisele suunatud materjalide eest on võimalik taotleda kompensatsiooni.

„Kümne kilomeetrisesse piirangutsooni farmi ümbrusesse jääb veel üks ettevõte, kus peetakse sigu ning millele seatakse võimaliku taudi leviku ära hoidmiseks samuti piirangud loomade ja nende pidamisega seotud materjalide liikumisele. Võimalikud taudistunud ettevõttest pärinevate sigade liikumised ja kontaktsed ettevõtted on välja selgitamisel ja vajadusel seatakse neile asjakohased piirangud,” kinnitas Silde.

Amet juhib kõigi tähelepanu asjaolule, et taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult PTA poolt volitatud isikud. Vastutustundliku käitumisega saab vähendada riske Eesti seakasvatusele. Farmi ümbruses võib liiklus olla häiritud, mistõttu vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.

SAK ei ole nakkav teistele loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda, kui puutuvad kokku viirusega nakatunud materjalidega.

Korduva kippuvad küsimused: https://pta.agri.ee/sigade-aafrika-katk.

Viimane SAKi kolle kodusigadel tuvastati 24. juulil Tartumaal Porkna talus, kus hukati üheksa kodusiga. Kokku on käesoleval aastal hukatud või hukatakse üle 12 000 kodusea.

25.07.25 seisuga on SAK diagnoositud 64 metsseal.

Viirust levitab haigestunud loom, samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole hoolikalt puhastatud ja seejärel desinfitseeritud.

Kõik SAKi puhangud Eesti kodusigadel alates epideemia algusest on diagnoositud suveperioodil, ajavahemikus juunist septembrini. See tähendab, et alanud on seapidajatele kõige ohtlikum periood, kus tuleb eriti tähelepanelikult järgida loomade tervislikku seisundit ja taudikahtluse tekkides kindlasti informeerida enda farmi teenindavat loomaarsti või PTAd.

Kaitseminister Hanno Pevkur koos Läti kaitseministri Andris Sprūdsi ja Leedu kaitseministri Dovilė Šakalienėga kohtus eile Washingtonis Ameerika Ühendriikide kaitseministri Pete Hegsethiga, kellega arutati Ühendriikide sõjalise kohaloleku olulisust Balti riikide kaitse tugevdamisel, sõjalist koostööd ning liitlaste kaitsekulutuste tõstmist NATO võime-eesmärkide saavutamiseks.

„Ameerika Ühendriikide jaoks on NATO väga oluline, mida näitab ka Haagis viimasel tippkohtumisel tehtud otsus viia allianssi riikide kaitsekulud 5-le protsendile. Selle otsuse tegemisel oli USA juhtroll märkimisväärne,” ütles kaitseminister kohtumise järgselt.

„Meie vaatest on loomulikult oluline seni suurepäraselt sujunud koostöö jätkamine. Ameerika Ühendriikide üksused harjutavad Eestis täielikult integreerituna meie kaitseväega. Meie sõjaline koostöö Ühendriikidega on igas mõttes vastastikku kasulik ja väga kõrgel tasemel,” ütles kaitseminister.

„USA vägede kohalolek on Eesti kaitseväelaste väljaõppe jaoks suure lisaväärtusega, näiteks sel aastal Eestile tarnitud mitmikraketiheitjate HIMARS kasutuselevõtu ettevalmistamisel ja ka muudel ühisõppustel,” lisas Pevkur.

Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid tunnustasid Ameerika Ühendriikide administratsiooni Euroopa liitlaste julgustamisel kaitsekulutuste tõstmiseks NATO võime-eesmärkide saavutamisel.

„Tõsi on see, et Euroopa liitlastel on tarvis Haagi tippkohtumisel seatud ülesannete nimel tugevalt pingutada ja selle taganttõukamisel on Ühendriikide administratsioon olnud väga mõjus. Tutvustasime kaitseminister Hegsethile Eesti, Läti ja Leedu kaitsealaseid tegevusplaane, kinnitamaks et Balti riigid on pühendunud võetud kohustusele tõsta kaitsekulud 5% SKP-st,” sõnas Pevkur.

Praegu teenib Eestis pidevate rotatsioonidena ca 600 Ameerika Ühendriikide sõjaväelast. Tapa linnakus 1. Jalaväebrigaadi juures paikneb sihtüksus Võit, mis opereerib mitmikraketiheitja HIMARS süsteeme ja Võru lähistel Reedo linnakus asub 7.  ratsaväerügemendi 5. eskadron.

Kaitseminister Pevkur kohtus Washingtonis ka mitmete Senati ja mõttekodade liikmetega arutamaks Ühendriikide ja Eesti kaitsealast koostööd, Ukraina sõjalist toetamist ning NATO Haagi tippkohtumise otsuseid.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 26. juuli 2025:

nii Kupjanski kui Pokrovski langemise oht kasvab

1. Suurlinnad ikka iga öised sihtmärgid.

2. Õnneks kipub nii venemaal kui okupeeritud Krimmis sadu jaguvat…

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski juures läheb üha kehvemini.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: veelgi kirde suunalt samm lähemale Pokrovskile.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa keskpank halvendas oma naftahinna prognoosi ja ennustas venelastele järjekordset „rihma pingutamise” aastat.

12. Pärast Alijevi-putini konflikti leiti Aserbaidžaani naftast ohtlikke kemikaale.

13. Lühiuudised

CNN avalikustas, et venemaa värbab Alabugas Shahedi droonide kokkupanekuks teismelisi alates üheksandast klassist. Rajatis, kus töötab ka õpilasi, naisi ja välismaalasi, on kiiresti laienenud – kaheksa uut hoonet ja kuni 40 000 töötajale mõeldud eluruumidega.

191 vene poole rünnakut, suur langus vene poole intensiivsuses Sumõ suunal, vist on mõju avaldanud Ukraina tõusnud intensiivsus ning võimalik, et pisu reorgi vene pool teeb enne järgmist tempo tõusu. Paneb imestama, et Ukraina ametlikud uudised teatavad Kupjanski suunal tavaliselt päevas vaid mõnest rünnakust ja ometigi vene poole edenemine jätkub seal juba mitmel päeval. Egas need ka kaotustest räägi…

Lõmani suunal tavapäraselt tihe tööpäev, aga suure tõusu tegi Siverski suund, kus vist rekord, lausa 32 rünnakuga alustati ja võimalik, et lõpuks tõstetakse siit suunalt surve kõrgemale toetamaks nii Toretski kui Pokrovski suunda saavutamaks suuremate selle sektori linnade üle kontroll. Toretski juures pisu rahulikum, arvatavasti vene poole reorg peale mõningast varasemat edenemist ning Pokrovski suunal ikka tihe konveier ja sama seis lõunarinde idaserval.

Rohkem on hakanud soomust paaris lõigus rünnakutel osalema, aga nii mõnigi neist tankidest jääb aastasse 61 ja pisu nooremad (T-62) ehk siis hetkel veel vanemat kraami teele saadetakse ning ikka kipub seda suuremat pealetungi ootavat, kuigi võib-olla Siverski suunal see juba algas, aga eks järgmised päevad toovad selgust. Pommitamise tase nii kaudtule kui droonidega kasvas, aga liugpommide heitmine vähenes. Kuidagi kõrgele tõusis vene poole muu tagalatoetuselemendi tabamine ja võimalik, et lähemale rindele nihutatud vene üksuste tagamine selle võimaluse tõi. Õnneks tabatakse vene juhtimispunkte (arvatavalt kompanii ja pataljoni juhtkonnad) vist juba igapäevaselt ning Ukraina omad olla hakanud tankitõrjemiine droonidelt heitma pisu tugevamate vene kindlustuste pihta ja töötavat küll.

1. vene armee ründas Harkivit 26. juuli öösel ballistiliste rakettide, UAB-de ja mehitamata õhusõidukitega, on haavatuid ja purustusi.

26. juuli ööl kuuldi Dnipros plahvatusi raketiohu taustal, linnas on vähemalt kaks hukkunut. Kohalik meedia ja avalikkus teatasid võimsatest plahvatustest, mis kestsid 25. juuli õhtust kuni 26. juuli hommikuni.

26. juuli öösel teatas Sumõ OVA juht Oleg Grigorov Šostka kogukonnale suunatud ühisrünnakust. Grigorovi sõnul kasutasid venelased Šostka kogukonna territooriumil ründedroone ja juhitavaid õhupomme. „Elamusektoris on purustusi. Päästeteenistused töötavad sündmuskohal.”

26. juuli öösel teatas Dnipropetrovski oblasti OVA juht Serhi Lõsak vaenlase raketirünnakust Kamenskojele. Vaenlane viis läbi raketirünnaku. Linnas oli tulekahju. Informatsioon on selgitamisel.”

2. Massiline mehitamata õhusõidukite rünnak täna öösel venemaa ja ajutiselt okupeeritud Krimmi vastu. Vene ametlikud kanalid teatasid 50 droonist.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta. Kindrativka küla vastamisest küll teada üks blogikanal andis aga see uudis juba vähemalt nädal vana…

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupiansk-Kreminna: Kupianski juures läheb üha kehvemini.

vene pool jätkas edenemist Kupianskist põhja pool Oskili jõest läänes ja üha enam hakkab ohustama võimalusega, et lõikab läbi linna varustusteed. Eilseks saadi edasi korraga mitmes suunas Kupjanski lähedal Tõštšenkivka juures ning siseneti Moskovka asulasse, mis piirneb Kupjanski linnaga. Eip saa aru, miks Ukraina omad liialt jõele loodavad ja arvatavalt liialt vähest koosseisu siin sektoris töös hoiavad ja nõnda seavad ohtu Kupjanski linna. Tundub, et vene pool on suutnud saada õhus parema kontrolli tagamaks ohutumaid jõe ületusi ning sellised edenemised lasevad aimata, et opereerivat koosseisu on üle Oskili jõe piisavalt. Pole küll veel soomust üle jõe täheldanud, aga piisab vaid jalaväest ja kergliikuritest.

Mujal ok.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: lahingud nii Tšassiv Jari kui Toretski juures jätkusid, eile siiski rindejoone muutusi need ei toonud.

8. Donetsk: vene väed jätkavad pealetungi Kostantõnivka ja Pokrovski lähedal, kus olukord Ukraina vägede jaoks Pokrovskist kirdes jätkuvalt halveneb, eilseks suudeti saada enda kontrolli alla kogu Novoekonomitšne asula ning lahingud väiksemate vene üksustega Pokrovski loodeserval asuvates kvartalites jätkusid.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaad ootab ees järjekordne majandusseisaku aasta ning keskpanga uuendatud prognoosi kohaselt peaksid venelased „rihma pingutama”. Keskpanga aseesimehe aleksei zabotkini sõnul on juuli versioon aluseks keskpanga põhidokumendile „Rahapoliitika põhisuunad” järgmiseks kolmeks aastaks. Nafta hinna prognoosi on aastateks 2025–2026 vähendatud 55 dollarini Uurali barreli kohta. Eelmises, aprilli versioonis oli see juba vähendatud – 65 dollarilt 60 dollarile barreli kohta. „Nendes tingimustes oleme ka järgmise kahe aasta ekspordi ja maksebilansi jooksevkonto prognoosi veidi langetanud,” märkis keskpanga esinaine elviranabiullina.

Pärast 4,1% kasvu aastatel 2023–2024 lisandub venemaa majandus sel aastal vaid 1–2% ja jääb 2026. aastal stagnatsiooni äärele, ennustab keskpank: kasv ulatub 0,5–1,5%-ni. Tarbijatel, keda tabas inflatsiooni hüppeline tõus, ei lähe see lihtsamaks: kui 2024. aastal suurendasid venelased tarbimist 5,4%, siis sel aastal on kasv vaid tühine 0,5–1,5% ja sama ka 2026. aastal, usub regulaator. Keskpanga andmetel võib investeeringute kasv aeglustuda peaaegu nullini: see ulatub sel aastal 1,5–3,5%-ni ja järgmisel aastal 0–2%-ni.

Kaubandussõjad piiravad nõudlust ja OPEC+ suurenenud tootmine suurendab naftapakkumist, selgitasnabiullina naftahinna prognoosi vähendamist. Majandusarengu ministeerium muutis oma prognoosi ligikaudu samamoodi: eelarve muudatused põhinevad keskmisel hinnal 56 dollarit barreli kohta sel aastal ja 61 dollarit järgmisel aastal. Seetõttu väheneb eksport keskpanga prognoosi kohaselt 2025. aastal 414 miljardilt dollarilt 410 miljardile dollarile ja 2026. aastal 424 miljardilt dollarilt 419 miljardile dollarile.

Keskpank ei esita rubla vahetuskursi prognoose, kuid nabiullina märkis, et kõrged intressimäärad toetavad rubla varade atraktiivsust võrreldes välismaiste varadega venemaa kodanike ja ettevõtete jaoks, mis koos mõõdukama impordinõudlusega tagab rubla vahetuskursi stabiilsuse. Keskpank tõstis veidi oma impordiprognoosi – 303 miljardilt dollarilt sel aastal ja 314 miljardilt dollarilt järgmisel aastal vastavalt 306 ja 317 miljardi dollarini.

Kõrged intressimäärad on jahutanud majandust, selle ülekuumenemine väheneb, märgib keskpank. „Tarbijanõudlus aeglustub järk-järgult, krediit kasvab mõõdukas tempos,” alustas nabiullina oma kõnet pärast intressimäära langetamist. Tootjad vähendavad oma ootusi nõudluse suurenemise osas, eriti tarbijasegmendis, ja mõnede kaupade hinnad on isegi mitu kuud järjest langenud, märkis ta, tuues näiteks arvutid, tahvelarvutid ja kodumasinad. Keskpanga juhi sõnul avalduvad kõrgete intressimäärade mõjud kõige tugevamalt ja kiiremini – nii tarbimislaenude vähenemise kui ka rubla tugevnemise kaudu.

Vaatamata hindadele ei kiirusta venelased aga tarbimist suurendama. Dmitri Belousov analüütilisest keskusest CMACS, mis on võimudele lähedal, kirjutab venemaa majanduses lahti rulluvast nõudluskriisist. nabiullina lubab rangeid tingimusi säilitada üsna pikaks ajaks, seega olukord 2026. aastal tõenäoliselt ei muutu.

Ka valitsuse nõudlusele ei tasu loota. Keskpank on säilitanud oma prognoosi üldise tarbimise kasvu kohta 0,5–1,5% aastatel 2025–2026. Võimud püüavad sõjaks raha leida olemasolevate vahendite ümberjaotamise teel; Föderatsiooninõukogu eelarvekomitee esimees anatoli artamonov hindas neid võimalusi 2 triljoni rubla suuruseks; rahandusminister anton siluanov rääkis samast ja Föderatsiooninõukogu spiiker valentinamatvijenko kuulutas välja „kõige karmima kokkuhoiupoliitika“ režiimi. „Me ei oota sügisel eelarvepoliitikas mingeid üllatusi,” ütles nabiullina.

Majandus on ammendanud oma kiireks kasvuks vajalikud ressursid, märkis nabiullina; putini administratsiooni majandusjuhi asetäitja maksim oreškin rääkis samast. Nende ressursside hulgas nimetasid nad personalireserve, vaba tootmisvõimsust, NWF-i reserve ja eelarvekulude suurendamise võimalust, samuti pangandussüsteemi kapitalireservi. Seega ilma „mitte edasi, vaid ülespoole” (oreškini väljend) areng peatub. Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) eksperdid järeldavad, et on tekkinud „stagnatsioonimajandus”.

12. Aserbaidžaanil on olnud raskusi nafta ekspordiga pärast järsku suhete halvenemist venemaaga, mis algas AZAL lennuki rünnakuga Groznõi kohal ja kulmineerus Aserbaidžaani diasporaa liikmete vahistamisega Uuralites. Kaks päeva pärast seda, kui Aserbaidžaani president Ilham Alijev avalikult toetas Ukrainat, kutsudes Kiievit üles mitte nõustuma okupatsiooniga, leiti Aserbaidžaani naftast ohtlikke kemikaale – orgaanilisi kloorühendeid (OCC-sid), mis suurtes kontsentratsioonides võivad rafineerimistehase seadmeid tõsiselt kahjustada.

Olukorraga kursis olevad allikad teatasid teisipäeval, 22. juulil Reutersile, et üksikutes Aserbaidžaani BTC Kaspia nafta partiides tuvastati liiga palju orgaanilisi kloriide. Nende sõnul on saastumine põhjustanud katkestusi naftasaadetistes Türgi Ceyhani terminalist, kuhu Aserbaidžaani nafta tarnitakse Bakuust torujuhtme kaudu, mille läbilaskevõime on 575 000 barrelit päevas. Neljapäeval kinnitas probleemi Briti BP, Bakuu-Thbilisi-Ceyhani (BTC) naftajuhtme operaator. Ettevõte teatas, et on lokaliseerinud „räpase” naftaga mahutid ja algatanud uurimise. Hiljem teatas Itaalia Eni orgaaniliste klooriühendite olemasolust Aserbaidžaani vaatides: saastunud nafta võis sattuda ühte tema rafineerimistehasesse.

Reutersi allikad Aserbaidžaani riigiettevõttes SOCAR ütlesid, et probleem suurenenud orgaaniliste klooriühendite sisaldusega naftas kõrvaldati juba kolmapäeval. Bakuu-Tbilisi-Ceyhani naftajuhtme omanik BTC Co. alustas kõigi toru ääres asuvate rajatiste kontrollimist.

Haqqini allikad Aserbaidžaani naftatööstuses ütlesid, et orgaanilisi klooriühendeid kasutatakse torujuhtmete puhastamiseks, samuti tootmise suurendamiseks ammendunud ja üleujutatud leiukohtades. Töötlemisel võib suurenenud orgaaniliste klooriühendite sisaldusega nafta aga olla ohtlik: see võib rafineerimistehastes hüdrogeenimisseadmed ja reformimisüksused töökorras hoida.

Viimaste aastate kõige kõgemat tähelepanu pälvinud skandaal orgaaniliste klooriühenditega naftas oli 2019. aastal, kui Transnefti Družba torujuhtme kaudu Euroopasse pumbatud venemaa naftast leiti ohtlikke ühendeid. Kokku sisenes süsteemi ligi 5 miljonit tonni „räpast” toorainet, misjärel tuli torujuhe defektsete barrelite venemaale tagasi pumpamiseks vastassuunas käivitada. Juhtumi tagajärgede täielikuks kõrvaldamiseks kulus kaks kuud.

Haqqini allikad rõhutavad, et orgaaniliste klooriühendite liigne sisaldus Aserbaidžaani naftas on „väike”. Väljaande allika sõnul võisid ohtlikud kemikaalid torujuhtmesse sattuda ka Kasahstanist, kes kasutab ekspordiks ka Bakuu-Tbilisi-Ceyhani naftajuhtmeühendust.

13. Lühiuudised

Euroopa Parlament teeb ettepaneku kiirendada venemaa gaasi impordi täielikku keelustamist, nihutades tähtaega 2028. aasta jaanuarist 2027. aasta algusse. Sellest teatas Reuters, kes on dokumentide eelnõud läbi vaadanud. Algatus pärineb parlamendiliikmetelt, kes soovivad karmimat lähenemisviisi kui see, mille Euroopa Komisjon juunis esitas ja mis pakkus välja ostude peatamise alates 2028. aastast. Kiirendatud keeldumise toetajate seas on parlamendi suurima fraktsiooni, Euroopa Rahvapartei ja Rohelise Partei esindajad.

Türgi välisminister Hakan Fidan ütles, et Ukraina ja venemaa on üldiselt kokku leppinud Volodõmõr Zelenski ja vladimir putini kohtumise pidamises Türgi territooriumil. NTV-le antud intervjuus märkis ta, et kokkulepet arutati Istanbulis toimunud kolmanda kõneluste vooru ajal, mis toimus päev varem.

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu peaks Gaza sektoris sõjalisi meetmeid suurendama, et Hamas lõpetada. Selle avalduse tegi USA president Donald Trump pärast relvarahu ja pantvangiläbirääkimiste nurjumist.

Briti peaminister Keir Starmer ütles, et püsiva rahu saavutamine Gazas hõlmab muuhulgas sammu Palestiina riigi tunnustamiseks. Avalduses öeldi, et kohutavad sündmused Gazas jätkuvad vaibumatult. Katkend avaldusest: „Töötan koos meie lähimate liitlastega piirkonna rahu nimel, keskendudes praktilistele lahendustele, mis toovad selle sõja käes kannatavate inimeste ellu reaalset muutust.”

Tai võimud on kuulutanud välja sõjaseisukorra kaheksas Kambodžaga piirnevas ringkonnas, teatab Al Jazeera. Nagu Tai PBS piirikaitseväe avaldusele viidates selgitab, mõjutasid meetmed seitset Chanthaburi maakonda ja ühte Trati maakonna piirkonda. Avalduses rõhutatakse, et otsus tehti riikliku suveräänsuse tagamiseks, territoriaalse terviklikkuse kaitsmiseks ja kodanike turvalisuse tagamiseks. Sõjaseisukord jõustus kohe.

Ukraina linnades toimuvad juba neljandat päeva järjest protestid korruptsioonivastaste organite volituste piiramise vastu. Mitmes linnas oli vist vaid mõnisada inimest.

Peterburis tühistati 27. juulil toimuma pidanud mereväe päeva puhul mereväe paraad.

Ukraina on kasutusele võtnud 6-raudse drooni, millel on 12-kaliibriline padrun. Tegu siis siledaraudse püssi moonaga, mis tavapäraselt on mõeldud jahi- või pumppüssidele.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Keskkonnaagentuuri ilmateenistus hoiatab palava ilma eest lähipäevadel. 25.-27.07 püsib palav ilm. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur on 20°C ümber ja päevased maksimumid tõusevad 27-29°C-ni.

Reede, 25. juuli pärastlõunal on Lõuna- ja Lääne-Eestis äikest, millega kaasneb kohati tugev sadu, tuulepuhangud üle 15 m/s ja võimalik on ka rahe.

LHV Pank teavitas rahapesu andmebürood (RAB) 247 miljoni euro suuruse leppetrahvi nõudest, viidates õiguskantsleri pangasaladust käsitlenud hinnangule ja sellele, et RAB on viie aasta vältel täitmisregistri kaudu saanud seadusevastaselt juurdepääsu erinevatele andmetele pankades, sealhulgas tehingutele ja pangakonto väljavõtetele.

„Enda ja oma klientide õiguste igakülgse kaitse eesmärgil [esitab pank] käesoleva teate leppetrahvi nõudmise kavatsuse kohta summas 247 500 000 eurot,” seisab LHV Panga 24. juulil saadetud kirjas RAB-ile, vahendab ERR.

Coca-Cola turunduskampaanias „Share a coke” on Eestis jookide siltidel kasutusel 100 erinevat nime ja 50 erinevat hüüdnime. Kuna nimede valikul tugines USA bränd Eestis statistikaameti andmetele, siis enamus nimedest on venepärased.

„Nimede valik tugineb statistikaameti andmetele, mis kinnitas, et Eesti ühiskond on väga mitmekesine,” ütles Coca-Cola Baltikumi esindaja ERR-i küsimustele vastates.

„Füüsiliselt ei olnud võimalik kõiki nimesid kampaaniasse kaasata, kuid valisime selle kampaania jaoks välja nimed, mis on viimase 25 aasta jooksul kõige levinumad just z-generatsiooni ja millenniumilaste hulgas,” selgitas Coca-Cola esindaja.

Z-generatsiooni ja millenniumilaste populaarsemad meeste nimed Eestis on Aleksandr, Sergei, Andrei ja Martin, näitavad statistikaameti andmed.

Populaarsemad naiste nimed on Olga, Anna, Jelena, Jekaterina ja Julia.

Juba praegu peavad krediidiasutused hüvitama kliendile petturite tehtud kahju. Siiski lasub ohvriks langenud kliendil suur tõendamiskoormus, kirjutavad õigusteadlased Riigikogu Toimetistes.

Riigi Infosüsteemi Ameti aastaraamatu kohaselt on juhtumid, kus inimestelt petetakse välja ligipääs nende elektroonilise identiteedi andmetele (nagu SmartID ja MobiilID) Eestis sagenenud. Ohvri elektroonilise identiteedi (eID) andmete sattumisel valedesse kätesse saab kelm tühjendada kannatanu pangakonto, aga ka ohvri nimel laenu võtta ja sellega ta finantsraskustesse tõmmata, vahendab ERR.

Möödunud aastal jõudis Riigikohtusse juhtum, kus kahjusaaja oli andnud kelmile, kes end politseiametnikuna esitles, nii oma ID-kaardi kui ka Smart-ID andmed koos koodide ja fotoga enesest. Politseirüüs oli aga pettur. Niisiis tegigi kelm ohvri pangakontoga üks-null ja võttis Coop Pangast kannatanu nimel 10 000 eurot laenu, mille kandis teisele kontole, et sularahaga kaduda. Ohver pidi kohtus tõestama, kuidas ei teadnud, et tema andmetega laenu võetakse. See on vaid üks näide, kuidas petturid tarbijatel naha üle kõrvade tõmbavad.

Valga valla sotsiaaltöö teenistuse koduhooldustöötajatele rajati kauaoodatud töö- ja puhkeruum, mis pakub võimalusi dokumentide vormistamiseks, kolleegidega suhtlemiseks ning puhkehetkedeks tiheda tööpäeva jooksul. Enamasti iseseisvalt töötavad koduhooldustöötajad kogunesid 25. juulil, et üheskoos vastvalminud ruum pidulikult avada.

Uus ruum asub sotsiaaltöö teenistuse hoones ning on ligipääsetav kõigile valla koduhooldustöötajatele. Vajadusel saavad ruumi kasutada ka kõik teised sotsiaaltöö teenistuse töötajad.

Ruumis on loodud mugavad tingimused tööülesannete täitmiseks ja puhkamiseks – olemas on arvutitöökoht, printer, internetiühendus, puhkamiseks sobiv sisustus ning peagi lisandub ka väike kohvinurk.

Koduhooldustöötajate töö on iseseisev, liikuv ja sageli pingeline. Uue töö- ja puhkeruumi loomine aitab parandada töötajate heaolu, pakkudes võimalust vahepealseks hingetõmbeks ning tugevdades meeskonnatunnet. Ruum võimaldab koduhooldustöötajatel paremini koordineerida oma tegevusi, jagada kogemusi ja nõu kolleegidega, läbi viia väiksemas ringis koosolekuid ja kovisioone ning vajadusel tegeleda tööalase dokumentatsiooniga rahulikus ja toetavas keskkonnas. Kui tekib vajadus korraldada kohtumisi kliendi lähedastega või kliendi juhtumiga tegelevate teiste spetsialistidega, siis saab seda teha nüüd kaasaegses ja mõnusas ruumis.

Valga puuetega inimeste juhtivspetsialist Kristi Tsarjov ütles, et koduhooldustöötajate ühine ruum pole vaid ilus tuba. „Uus ruum annab mobiilsetele koduhooldustöötajatele parema võimaluse olla osa meeskonnast, mitte olla ainult üksi liikuv töötaja,” kinnitas spetsialist. Sotsiaaltöö teenistuse juhataja Ülla Kimmel selgitas koosviibimisel koduhooldustöötajatele põhjalikult ka koduteenuse arendamisega seotud plaane ning küsis sisendit koostamisel oleva projektitoetuse taotluse jaoks.

Riigiettevõtetest maksid 2024. aastal juhtidele suurimat palka Enefit Green, Tallinna Sadam ja Eesti Energia, kelle juhtide kuuteenistus koos lisatasudega ületas 15 000 euro piiri. Enefit Greenist lahkunud juhatuse esimees Aavo Kärmas sai poolaasta eest üle 177 000 euro.

Eelmise aasta juulis ametist tagasi astunud Kärmas teenis kokku 177 474 eurot, millest moodustas põhitasu 86 474 ja lisatasud andsid 91 000 eurot. See summa hõlmas ka „kuldseid käeraudu”, millega seatakse inimesele konkurentsipiirang ning hüvitatakse talle töölt eemalviibitud aeg. Kärmase puhul jäi see aeg nelja kuu pikkuseks, vahendab ERR.

2024. aasta 14. oktoobril Enefit Greeni juhatuse esimehe kohale asunud Juhan Aguraiuja kuutasu oli 17 402 eurot.

Poola pikendab piirikontrolli Saksamaa ja Leeduga, teatas siseminister Tomasz Siemoniak kolmapäeval.

„Kehtestasime selle 30-päevaseks perioodiks, mis on Schengeni piirieeskirjade kohaselt esialgse otsuse piirang,” ütles Siemoniak, viidates 7. juulil kehtestatud ajutisele piirikontrollile, vahendab lrt.lt.

„Seda kindlasti pikendatakse,” lisas ta.

Ministri sõnul on piirivalvurite poolt politsei ja kaitsejõudude toel teostatavad kontrollid vastuseks kasvavale ebaseadusliku rände survele. Pärast kontrolli taastamist on kinni peetud üle 70 inimese.

Telekanalile TVN24 antud intervjuus kirjeldas Siemoniak rändesurvet osana Venemaa hübriidsõjast.

„Migrandid lendavad Moskvasse Venemaa viisadega, viiakse bussiga Poola piirile ja saavad Valgevene teenistustelt juhiseid, mida teha,” ütles ta. „Nad üritavad end Poola sisse murda. See on inimeste kasutamine relvana.”

Siemoniak ütles, et Poola võimud peavad ohu tõrjumiseks „kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid”.

Peaminister Donald Tusk teatas kolmapäeval, et praeguselt ametikohalt tagasi astuv Siemoniak saab eriteenistuste koordineerimise ja ebaseadusliku rände vastase võitluse eest vastutavaks ministriks.

Poola taastas piirikontrolli Leeduga 7. juulil, kusjuures sõidukite kontrolle teostatakse 13 piiripunktis.

Täiendavad kontrollid jäävad kehtima kolmes Leedu-Poola piiripunktis: Budzisko-Kalvarija ja Lazdijai-Ogrodniki maanteepiiripunktid ning Mockava-Trakiszki raudteepiiripunkt.

Eelmisel reedel teatas Leedu piirivalve järjekordadest Budzisko-Kalvarija piiripunktis. Varem ei olnud piirikontrollid järjekordi tekitanud.

Schengeni piirieeskirjade kohaselt võib piirikontrolli vajadusel pikendada kuni 30 päeva kaupa, maksimaalselt kuue kuuni.

Terviseamet võttis 23. juulil veeproovi, mille tulemused näitavad vees kõrget Escherichia coli sisaldust ning viiekordset soole enterokokkide ületust.

„Sellised tulemused on väga halvad ja selgelt murettekitavad,” kommenteeris Terviseameti põhja regionaalosakonna juhataja Tiia Luht. „See viitab suurele fekaalsele reostusele, mis võib põhjustada inimestel erinevaid terviseprobleeme – näiteks nahalööbed, silmapõletik, kõhuviirused ning muud seedetrakti häired,” lisas ta. Eriti raskelt võivad terviseprobleemid kulgeda lastel, vanemaealistel ja nõrga immuunsüsteemiga inimestel.

Oluline on teada, et haigestumisi on esinenud mitte ainult suplemisel, vaid ka märja liivaga mängimisel – eriti just väikelastel. Seepärast tuleb pöörata tähelepanu käte pesemisele enne söömist ja pärast veega või liivaga mängimist.

Ükskõik millises veekogus suplemine on alati inimese enda vastutus – seetõttu tasub enne vette minekut veenduda, et see on ohutu ja puhas.

Kuidas hinnata, kas ujumine on ohutu?

ÄRA UJU, kui:

• vesi on hägune või rohekaks värvunud;
• vees on prügi, õlikile või nähtavad vetikakogumid;
• vesi lõhnab ebameeldivalt;
• läheduses on kanalisatsiooni väljalasked, sadamad või sademevee torud.

Rohkem infot suplusvee kohta: terviseamet.ee/suplusvesi

Suvised paljajalu jalutuskäigud rannaliival või kuumades spaavannides pakuvad küll mõnusat vabadust, kuid seal võivad varitseda ka varjatud terviseohud. Südameapteegi proviisor Gerda Nelis annab nõu, mida teha, kui varvas kipitab ja küüs kollakaks tõmbub.

„Soojad ja niisked olud, näiteks higistavad jalanõud või ka avalikud basseinid, loovad seentele ideaalse kasvulava,” ütleb Nelis. Küüne- ja jalaseene tekitajad on mikroorganismid, keda leidub kõikjal meie ümber ning mõnel juhul ka meie enda kehal. Enamasti on haigustekitajateks dermatofüüdid, kes võivad läbi mikrohaavade või küünekahjustuste organismi tungida ja seal vohama hakata.

Millal peaks muret tundma?

 Kui jalalabale ilmuvad kuivustunne, ketendus, sügelus või isegi väiksed villid, võib see viidata jalaseenele. Tihti saab alguse väikese varba vahelt ning levib sealt edasi. Küüneseent aga reedab kollakaks muutuv küüs, mis võib pakseneda, mureneda ja ajapikku isegi teistesse küüntesse levida.

„Sageli aetakse seenhaigusi segi kuiva naha või mehaaniliste kahjustustega,” selgitas proviisor, „kuid kui sümptomid ei kao või pigem süvenevad, tasub küsida nõu apteegist või arstilt.”

Mida teha, kui seen on kohal?

 Õige ravi algab täpsest tuvastamisest ja sobivast ravimivalikust. Jalaseene raviks on käsimüügis saadaval erinevad salvid ja lahused. „Ravi kestab vähemalt kaks nädalat ja peab olema igapäevane. Kui selle ajaga paranemist ei märka, võib vaja minna teise toimeainega vahendit või arsti konsultatsiooni,” ütles Nelis.

Küüneseene raviks leidub apteekides mitmeid tooteid: küünelakke, -geele, -pliiatseid ja looduslikke preparaate äädikhappe või kuusevaigu baasil. „Ravi peab olema järjepidev. Näiteks keemilise lakiga tuleb küünt töödelda iga päev kuu aega ja seejärel jätkata kord nädalas. Küüneseene ravi võib võtta kuni aasta – eriti varbaküünte puhul,” rõhutas proviisor.

Miks seen ikka ja jälle  tagasi tuleb?

 „Suurim viga, mida inimesed teevad, on ravi pooleli jätmine, kui sümptomid leevenevad,” nentis Nelis. „Seen elab edasi jalanõudes, sokkides ja vannitoapindadel ning võib ravi katkestamisel kergesti tagasi tulla.”

Ravi kõrval on hädavajalik ka ennetav hool. Desinfitseeri regulaarselt jalatseid ja kasuta vajadusel jaladeodorante. Jalgu tuleb pesta ja kuivatada iga päev, eriti varvaste vahesid, vahetada sokke ja kanda vaheldumisi erinevaid jalanõusid, et niiskus ei jääks pidama.

Kuidas ennast kaitsta?

Proviisor soovitab ennetamiseks ja taastekke vältimiseks:

• hoida head jalgade hügieeni ja küüned lühikesed;
• vältida paljajalu liikumist ühiskasutatavatel pindadel (nt basseinides, spaades, hotellide vannitubades);
• kanda lahtiseid ja hingavaid jalanõusid;
• hoida jalad kuivana, eriti pärast pesemist;
• tugevdada immuunsust liikumise ja täisväärtusliku toitumisega;
• kaaluda probiootikumide kuuri, mis aitab kehas hoida mikrofloora tasakaalu.

Millal minna arsti juurde?

 Kui seenhaigus laieneb mitmele küünele, ei allu kodusele ravile või kipub korduma, on aeg pöörduda arsti poole. „Eriti kui on tegemist kroonilise haigusega või vanemaealise patsiendiga,” rõhutas Nelis. Arst saab määrata ka süsteemse tablettravi, mida käsimüügist ei saa.

Kui märkad oma jalgadel midagi kahtlast, ära jää ootama – jalaseen ei kao iseenesest, küll aga on võimalik seda edukalt ravida ja ennetada.

AS Eesti Keskkonnateenused hoiatab üha sagenevate juhtumite eest, kus olmejäätmetesse visatud akud ja elektroonikaseadmed on põhjustanud tulekahjusid. Kahju võib ulatuda kümnetest eurodest kuni veerand miljoni euroni. Kahju eest vastutab jäätmevaldaja.

„Viimane juhtum oli täna, 25. juulil Räpina vallas Mehikoormas, kus olime sunnitud põlema hakanud olmeprügi koorma keset teed maha kallama. Tõenäoliselt oli süttimise põhjuseks aiatehnika aku,” ütles AS Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru.

Tammaru sõnul võib valesse kohta pandud aku tekitada märkimisväärset rahalist kahju:

• Tulekahju tõttu maha kallatud prügikoristus ja logistilised kulud – kuni 2000 eurot
• Kui süttib veok, on kahju kuni 250 000 eurot
• Kõige halvemal juhul võib ohtlikust olukorrast süttida ka hoone.

Jäätmeveokid on varustatud kaameratega, mille abil on võimalik tuvastada konteinerist pärit ohtlik ese ja selle omanik. See tähendab, et võimalik on kahju sissenõudmine valesti jäätmeid käsitlenud isikult.

Elektroonikajäätmed sisaldavad ohtlikke aineid, näiteks raskmetalle.

Kõige ohtlikumad on liitiumakud, mida leidub e-sigarettides, mobiiltelefonides, tööriistades ja isegi mänguasjades. Jäätmeveokis pressitaks prügi kokku, mis võib akusid kahjustada ja põhjustada plahvatuse või süttimise.

„Tuletame meelde, et elektroonikaseadmete olmejäätmete sekka viskamine on keelatud,” lisas Tammaru. Elektroonika äraandmine on seadusega reguleeritud, kuna elektroonilised seadmed sisaldavad rohkelt erinevaid materjale, millest osa võivad ohustada nii keskkonda kui ümbritsevate inimeste ja loomade tervist.

AS Eesti Keskkonnateenused kutsub inimesi üles käituma vastutustundlikult:

• Ära viska akusid, akuga seadmeid, e-sigarette ega muid elektroonikajäätmeid olmejäätmete, pakendite või muude jäätmete hulka. 
• Vii elektroonikajäätmed jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti või tagasta suurematesse elektroonikakauplustesse.

Raekoja platsi ääres asuv värviline Tartu aken läbis põhjaliku uuenduskuuri ja sai uue välimuse. Varem kollast ja roosat värvi aken on ümber kujundatud Tartu punaseks, kasutades linna visuaalse identiteedi põhitoone ja mustrielemente. 

Juuni lõpus viidi maamärk põhjalikule uuenduskuurile. Muuhulgas kontrolliti ja remonditi keevisõmblusi ning pinnapragusid. Osaliselt vahetati välja kulunud hülss ehk metallist toruelement, mis ühendub maa sees oleva sambaga.

Kogu tehnilise kontrolli ja parandustööd tegi Aleksander Jakubelovits ettevõttest Blueflame Solutions OÜ, kes omab vastavat rahvusvahelist sertifikaati. Värvitööd ning projekti üldkoordineerimise võttis enda kanda Cristofer Jostov ettevõttest HMM Paintwork OÜ. Disainielementide valmistamise eest vastutas Reklaamikompanii. Akna transporti ja logistikat aitas korraldada Vestenmix OÜ.

3 meetrit lai ja 4,3 meetrit kõrge aken on Tartu raekoja platsil olnud 2013. aastast alates. Algselt kollane aken paigaldati projekti „Elu kahe maailma piiril” käigus, mille eesmärk oli koostöös National Geo­graphicuga tutvustada Lõuna-Eesti vaatamisväärsusi. Tulevikus saavad ka teised Lõuna-Eestis asuvad aknad uue kontseptsiooni, millega kaasneb nende ümberpaigutamine ja värvimine.

Võiks arvata, et väike küpsisepuru autos ei tee midagi, aga võta näpust. Autosse jäetud küpsised ja maiustused võivad kaasa tuua korraliku lisakulu.

Tallinnas elav naine tegi hiljuti ootamatu avastuse: tema pereautos oli end mõnusalt sisse seadnud… hiir.

„Lapsed söövad ikka autos küpsiseid, krõpse, mis ajavad puru maha ning juhtus ka, et pikemaks ajaks jäi autosse mõni avatud pakk. Ega me peale iga sõitu koristama ei kiirustanud,” rääkis pereema, kes nüüd juba juhtumit kerge muigega meenutab. „Ühel hetkel, kui mu elukaaslane pärast üht pikemat sõitu auto istmealuseid puhastas, vaatas talle sealt vastu päris korralik pesa – koos küpsisepuru, taskurätikute ja istmetest pärit vatiga. Oli näha, et hiireke oli endale rikkalikku suupistelaua kokku kraapinud.”

Kuigi antud juhtum suuremaid kahjusid kaasa ei toonud, soovitab sõidukite täisteenusrenti pakkuva Mobire teenindusjuht Gert Vatt autos söömisega piiri pidada. „Autod, eriti need, mis seisavad pikalt paigal ja kus on toidujäätmeid, võivad hiirtele ja teistele närilistele tunduda ideaalse pesaehituspaigana. Eriti soodsad on olukorrad, kus autos on tekstiile, pabereid ja lõhnavaid toidujääke. Hiired suudavad pesaks sobiva materjali paari päevaga kokku koguda,” selgitas teenindusjuht.

Ta lisas, et alati ei lõppe sellised lood pelgalt kerge ehmatuse või looga, mida lõbus meenutada. Närilised võivad kahjustada auto elektrijuhtmeid, ventilatsioonisüsteemi ja isegi turvavarustust ning kahjud võivad ulatuda mitme tuhande euroni. Ta meenutas juhtumit, kus teenindusse jõudis sportauto, mille väga kallist ja eksklusiivset nahksisustust olid hiired korralikult räsinud ning omanik pidi istmekatted kohati täiesti ümber vahetama.

Hiired sõidukis ei ole Vati sõnul sugugi ebaharilik nähtus: „Igaüks, kes on harjunud autos sööma või hoiab seal toidupoolist, peaks teadma, et tegemist võib olla hiirte jaoks tõelise paradiisiga ning süütu küpsisepuru võib ootamatult muutuda kalliks remondiarveks.”

Kuidas ennetada näriliste sissekolimist autosse:

• Ära jäta autosse toitu ega toidupuru – ka lapsed võiksid autos pigem suupisteid vältida.
• Puhasta regulaarselt istmete alused ja pagasiruum.
• Kui auto seisab pikemalt (nt maakodus), hoia uksed ja kapott korralikult suletuna ning võimalusel kasuta näriliste peletamiseks mõeldud vahendid.

Pingelisel ja ettearvamatul ajal tasub vahelduseks heita pilk lõunasse. Kui Eesti alles taastub majanduslangusest, on Leedu majanduse kasv üks kiiremaid Euroopas. Miks läheb meie kaugel balti naabril paremini? Kas tõesti on kroonitud uus Balti tiiger?

Leedu rallib, Eesti otsib veel käiku

Arvestades Eesti ja Leedu geograafilist väiksust ja lähedust, on mõlema riigi majandused olnud vastuvõtlikud ka sama tüüpi välismõjudele, mistõttu on  ka nende majanduse käekäik üldreeglina olnud üsna sarnane. Viimastel aastatel Eesti majandust kimbutanud kõrge inflatsioon, energiašokk ja geopoliitilised pinged on suuresti mõjutanud ka Leedut. Kuid nendele teguritele vaatamata saadab Leedu majandust stabiilne tõusutrend. Kui Eesti majandus langes nii 2023. aastal kui mullu vastavalt 3,1% ja 0,3%, kasvas  Leedu majandus 0,3% ja 2,8%. Ka selleks aastaks ennustatakse Leedule Baltikumi suurimat ehk ligi 2,9-protsendilist majanduskasvu. Seega tekib küsimus, kas meie lõunanaaber on suutnud lihtsalt globaliseerumisega paremini kaubale saada või oleme meie selles võidusõidus käsipiduri peale unustanud?

Leedu tarbijal on tuju hea

Strukturaalselt on nii Leedu kui Eesti majanduse üheks eestvedajaks olnud viimastel aastatel töötlev tööstus. Sektor panustab Leedu SKT-sse 16,3%, samas Eestis vaid 13,7%. Põhjusteks on Leedu toodangu suur ekspordi osakaal ja tööstuse kontsentreeritus lisaks pealinnale ka suurel määral teistesse linnadesse, nagu Kaunas ja Klaipeda. Samad aspektid selgitavad ka kiiresti areneva info- ja sidesektori edu, kus kõrgtehnoloogiliste teenuste ekspordiga on edestatud juba Eestit ning valitseb riigisisene konkurents. Ka jaemüügi käive on saavutanud koroonajärgse tipptaseme. See on tingitud toidu- ja tarbekaupade müügi elavnemisest, mida põhjustab ühest küljest tarbijate kõrge optimism. Numbritega illustreerides on Leedu tarbijakindlustunde indeks (0,0) üks Euroopa kõrgemaid. Keskmisel eurooplasel on -14,8 ja eestlasel koguni -35,6. Teisest küljest aitab kaupade elavnemisele kaasa kasvav ostujõud. Tooteid ja teenuseid saavad leedukad 18% odavamalt kätte kui eestlased, kuid olgu õiendatud, et Leedus on keskmine kuunetopalk ligi 200 eurot väiksem kui Eestis. Niisiis tehakse Eestile silmad ette nii tööstuses, ekspordis kui ka tarbimises.

Kasvu soosib edukas naaber 

Üheks majanduskasvu soodustavaks teguriks on Leedu puhul nende asukoht. Riigil on ekspordis lai geograafiline haare (hõlmates nt Saksamaad, Suurbritanniat ja Ameerika ühendriike), mis hoiab tööstustoodangu kõrget taset. Seejuures on oluline eksporditurg naaber Poola, mille majandus hoiab Leedut vaos. Lisaks on Poolas, kus majandus samuti kasvab, hinnatase madalam, mistõttu ei tõuse inflatsioon Leedus lakke. Eestis on olukord vastupidine, sest meie oluline turg on Soome. Soomes on majandus küll taastumas, kuid muu hulgas on viimase kolme aasta langus takistanud Eesti õhkutõusu ning kõrge hinnataseme tõttu ei hoita meid hinnasurve all.

Muudatused maksupoliitikas – majandusime lõpp?

Leedu majanduskasvu on viimastel aastatel soodustanud hoiak, kus makse tõstetakse vähe ja kulutatakse palju. Eestil on kombeks olnud pigem makse tõsta ja kulusid kokku hoida. See põhimõtteline erinevus tuleneb asjaolust, et Leedu eelarvetulud kasvavad kiiresti ja eelarvepuudujääk on olnud võrdlemisi väike. Käimasolevat kümnendit alustati ka 0,4 % eelarveülejäägiga, mis andis järgnevaks viieks aastaks Baltikumis eelise. Siiski on 2024. aasta lõpus ametisse astunud uus valitsus suurenevate kaitsekulutuste eesmärgil läbi viinud mitmeid maksumuudatusi, mis on äratanud nii avalikkuses kui ekspertides skeptilisust. 2026. aastast jõustuv eraisiku tulumaksureform (lisades progressiivse süsteemi 20% ja 32% vahele 25%-lise määra) võib viia maksude vältimiseni, millest kaotaks riik suure osa eeldatavast tulust. Ettevõtte tulumaksu tõus (16% -> 17% ja väikestel ettevõtetel 6% -> 7%) võib, kuid mitte oluliselt, vähendada välisinvestorite huvi. Lisaks võib kinnisvara maksureform pidurdada kinnisvaraturu elavnemist ja vähendada riigitulu. Kõik need tegurid mõjutavad vaieldamatult majanduse kulgu. Valitsuse sõnul on küll värskete maksude mõju väike – (kasv aeglustuks 0,2% võrra), kuid aeg näitab, kas valitsuse toimingud on taktikaline käik või on tasapisi saabumas majandusime lõpp.

Võidusõidu kokkuvõtteks

Leedu majandus kihutab selgelt Eesti ees, toetudes tugevatele tööstus- ja ekspordisektoritele ning kõrgele tarbijate usaldusele. Maksumuudatused võivad hoogu veidi vähendada, kuid suurt pauku ei paista. Samas on uue valitsuse plaanid aga elanikkonnas tekitanud ärevust ja tõstatanud küsimuse, kas Balti tiigri tiitel võib peatselt kuuluda kellelegi teisele? Eestile on aga vaid üks soovitus: teravdada fookust, lihvida strateegiat ja tõsta jalg vahelduseks piduripedaalilt ära.

Marcos Mõrd
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestori praktikant

Marcos Mõrd on lõpetanud Tartu Ülikooli riigiteaduste eriala bakalaureuseõppe, kõrvaleriala majanduses. Sügisel plaanib ta asuda magistriõppesse majandusanalüüsi erialal.

12. augustil toimuvad Eesti mereväe ajaloos esmakordselt tuukrigrupi katsed tulevastele ajateenijatele, kuhu kandideerimise tähtaeg on 1. august. Katsed läbinud kutsealused alustavad enda teenistust 2026. aasta jaanuarikutses.

„Ajateenistus tuukrigrupis saab olema kindlasti väga mitmekülgne ja väljakutseid pakkuv. Avastada ja kogeda saab palju uut ja huvitavat just veealusest maailmast, kuhu tavakodanik muidu naljalt ei satu. Kindlasti annab ajateenistus tuukrigrupis meeldejääva kogemuse kogu eluks, sõltumata sellest kas hiljem kunagi sukeldumisega tegeleda või mitte,” ütles mereväe tuukrigrupi ülem vanemleitnant Indrek Paju.

Tuukri katsed koosnevad mitmest erinevast elemendist, kus testitakse kandidaatide füüsilisi ja vaimseid võimekusi. Füüsilises osas tuleb läbida 5-kilomeetri jooks, teha kätekõverdusi ja istesse tõuse ning lõuatõmbed. Lisaks ujumine ujulas, kus testitakse oskusi 25-meetri distantsil vee all ujumises, 400-meetri ujumises ja sukeldumises 4,5 meetri sügavusele (ABC test) ning seejärel rõhutest barokambris. Vaimse võimekuse osa koosneb inglise keele testist ning vestlusvoorust.

„Tulevane tuukrigrupi ajateenija peaks olema füüsiliselt ja vaimselt heas vormis. Suuteline kohanema tavapärasemast keerulisemates oludes ja rasketes tingimustes. Tundma ennast hästi veekeskkonnas ja olema hea pingetaluvusega,” lisas vanemleitnant Paju.

Tuukrigrupp kuulub Eesti mereväe miinisõja divisjoni koosseisu ning paikneb Tallinnas Miinisadama linnakus. Tulevase ajateenija teenistuskäik tuukrigrupis erineb suuresti kõikides aspektides tavalisest ajateenistusest. Peale sõduri baaskursust algab mereväe baaskursus, millele järgnevad barokambri operaatori kursus ning sukeldumisülesannete juhtimise kursus. Ajateenistuse läbinud saavad ka väikelaevajuhi load ja tsiviilsukeldumise litsentsi. Tuukrigruppi võetakse ajateenijaid ainult jaanuarikutsega.

Rohkem infot katsete ja kandideerimise kohta leiab: https://kra.ee/ajateenistus/ajateenistus-merevae-tuukrigrupis/

Eilse neljapäeva, 24. juuli keskpäeval peatas Poola piirivalve koos sõjaväelastega Kołbaskowo piirkonnas teeäärse kontrolli eesmärgil auto.

Ukraina kodanikust juhil oli kaasas viis naist, kes väitsid end olevat Eritrea kodanikud.

Kahe välismaalasest naise jaoks kutsuti kiirabi ja üks neist viidi haiglasse.

Kõik isikud peeti kinni ja piirivalve uurib juhtumit.

W południe w rejonie Kołbaskowa patrol @Straz_Graniczna i @Zandarmeria zatrzymał do kontroli drogowej samochód, którym kierowca, obywatel Ukrainy, przewoził 5⃣ kobiet podających się za obywatelki Erytrei.

Do 2⃣ cudzoziemek wezwano karetkę pogotowia, jedną z nich przewieziono do… pic.twitter.com/sZSx7ZX5CS

— Straż Graniczna (@Straz_Graniczna) July 24, 2025

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 25. juuli 2025:

üha raskemalt läheb… kaupmees Trump… eip sõjad maailmas otsa saa…

1. Eip muutusi ilmateates.

2. Kipub öösel venemaal ikka palavust jaguvat.

3. Kursk/Belgorod: lainetab vaid.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski servani jõuti.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Jablunivka asula langes.

8. Donetsk: veelgi samm lähemale Pokrovskile.

9. Lõunarinne: õige pisu laienes sillapea Kamjanskes.

10. Herson: muutusteta.

11. putin nõuab stabiilsuse tagamiseks rohkem tuumaallveelaevu.

12. venemaa keelustab bensiini ekspordi 1. augustist pärast seda, kui kütusebörsi hinnad on tõusnud ajaloolistele kõrgtasemetele.

13. Vahistatud miljardär Moškovitš nõustub vara riigile loovutama.

14. „Oligarhide ametiühingu” juht teatas 3 miljoni töötaja puudusest ja kutsus üles migrante sisse tooma.

15. Tai kuulutas välja erioperatsiooni Kambodža piirialal, kus kasutati tanke ja lennukeid.

16. Lühiuudised

Endine ülemjuhataja Valerii Zalužnõi hoiatab, et sõda võib kesta kuni 2034. aastani, kui Ukraina ei muuda oma kaitsestrateegiat ja ei mobiliseeri ressursse tõhusamalt. Ta ütleb, et konflikt on jõudnud uude faasi, nõudes põhimõttelist muutust, et vältida kümme aastat kestvat vastasseisu.

Timesi andmetel sunnib kreml okupeeritud aladelt röövitud Ukraina lapsi pärast 18-aastaseks saamist venemaa armeesse astuma. See jõhker taktika, mida väidetavalt käskis putin, tähistab uut taset psühholoogilises sõjas Ukraina vastu. Hinnanguliselt rööviti 35 000 last.

Pokrovski elanikud (kes pole tahtnud linnast ära evakueeruda) matavad oma lähedasi hoovidesse.

Paistab, et kõik tankid T-72B, mida venelased oma tehases UVZ-s hoidsid, on nüüdseks ammendunud, kuna venelased on taas hakanud 1311. baasis hoiul olevaid T-72B-sid tehasesse renoveerimiseks viima. Varud ilmselt kauaks ei kesta, hinnatakse, et nad suudavad taastada ~20 tanki kuus.

Rünnakute arvus suuri muutusi polnud, pommitamist ka tavapärasel kõrgel tasemel.

Vist esimest korda nägi videost soomuse ja bagide ühist kolonni rünnakul ehk siis kaua oodatud kombineerimine erinevate sõiduvahenditega on hakanud tulema. Eip seal õnneks keegi vist ellu jäänud, aga ohtu selline rünnak enam põhjustab, eriti kui seda suudetaks teha selliselt, et rünnak on hästi planeeritud ja jooksvalt juhitud. Seni paistab, et ikka edasi käega osutatud suunas ja seda suunda vaid üks… õnneks.

Kahjuks järjest enam tõuseb blogijate mure, et kriitilistel lõikudel (Toretsk ja Pokrovsk) ei jätku Ukrainal piisavalt reserve ning vahendeid ja selline konveieriga kulutamine hakkab üha enam tooma vene poolele edusamme. Olen küll juba aasta algusest vist ennustanud kohest Toretski langemist ja nüüd see kipub lõpuks juhtuma. Üle poole aasta Ukraina kasuks eksida on siiski meeldiv.

Ukraina ametlike rindeuudistega on ikka nirusti, eip taha nad sugugi teada anda külade/asulate langemisest ja vene poole edenemistest.

Pisu siiski kipub arvama, et kuskil miskit siiski Ukraina koondab olukorra muutmiseks.

Kahjuks ütlevad viimased teated, et venemaal värbamine on seni piisavalt edukas (igal moel) katmaks kõiki kaotusi rindel ehk siis vene kontingendi vähenemist pole veel tulemas.

1. Sumõ linn oli suurem öise rünnaku all ja kostus plahvatusi.

Norra Rahvaabi juhi sõnul hävitas venemaa öösel toimunud droonirünnak Mõkolaivis Norra humanitaarabibaasi. Asutusel oli võtmeroll sõjast mõjutatud tsiviilisikute abistamisel.

venemaa ründas Harkivit uut tüüpi laskemoonaga – UMPB-5-ga. Need liugpommid stardivad nüüd 100 km kauguselt ja kannavad 250 kg kaaluvat lõhkepead, millel on raskem kest kui varasemal variandil D-30. Tulemuseks on suurem häving ja rohkem tsiviilisikuid, teatas Harkivi prokuratuur.

Kohalike seas hukkunutest teateid tuleb igapäevaselt nii piiri kui rinde lähedastest asulatest.

2. Ukraina  hävitaja MiG-29, mis kasutas Prantsuse AASMHAMMER juhitavaid pomme, hävitas Brjanski oblastis Venemaa baasi.

25. juuli öösel ründasid droonid venemaad – plahvatusi oli kuulda Rostovi oblastis ja Stavropoli krais, Põhja-Osseetias ja teistes Põhja-Kaukaasia föderaalringkonna piirkondades kuulutati välja plaan „Vaip” (lennujaamade sulgemine). Kohalike elanike sõnul oli Rostovi oblastis Novotšerkasskis ja Stavropoli krais Nevinnomõsskis kuulda palju plahvatusi.

venelased kurdavad plahvatuste üle Nevinnomõskis Stavropoli krais. Tundmatud droonid ründasid AS-i Nevinnomõsk Azot. See on venemaa keemiaettevõte, suur lämmastikväetiste ja ammoniaagi tootja, mis kuulub EuroChemi gruppi. Keemiatehast Azot on viimase kahe kuu jooksul teist korda rünnatud. Juunis peatas tehas oma tegevuse. Teadaolevalt varustab see ettevõte lämmastikhappega Nižni Novgorodi oblastis asuvat Sverdlovi tehast, mida kasutatakse oktogeeni ja heksogeeni tootmiseks, mida omakorda kasutatakse suurtükimürskude jaoks.

Kertši sild oli täna öösel suletud peaaegu kolm tundi, Kertši linna kandis oli kuulda plahvatusi.

3. Kursk/Belgorod: pisu küll rindejoon lainetab aga püsivamaid muutusi pole tuvastanud.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: vene väed jõudsid Kupjanski äärelinna Oskili jõe lääneküljel. Väidetavalt suutsid Ukraina omad sinnani jõudnud vene soldatid likvideerida, aga kindel selles pole ja seda, et kuidagi kõhna on isegi siinse suuna Ukraina kaitse, teeb üha murelikumaks. Mujal rindejoones muutusi ei tuvastanud ning pole ka enam uudiseid Ukraina vasturünnakutest, mis eile korraks optimismi tõid.

6. Siversk: muutusteta ja Bilohorivka küla seni vene poole kontrolli all.

7. Bahmut: vene 33. motolaskurpolk suutis lõpuks tervenisti vallutada Jablunivka asula. Asula asub Toretskist loodes ja kahjuks toob see kaasa peatselt Toretski langemise, sest seni Toretski linnast läänes ja loodes asuvate Ukrainade eesliini logistikaahelad katkevad, sest Bõšhoki jõel asuv suur paisjärv ei soodusta kuidagi järelvedusid ning on jäänud veel kitsas koridor järve idaküljel, aga seegi vaid 2 km laiune ehk siis tihedas sajus ja kipub arvama, et u 40 km2 ala peatselt järvest lõunas kaotatakse ning kergemaks ei lähe ka Toretskist põhjas asuvate avarate põldude kaitsmisega. Blogijad on üha enam mures, et nii selles kui Pokrovski sektoris on Ukraina omadel reservidega väga nirusti ning see tihe konveieri laadne ründamine ja pommitamine hakkab üha enam tooma vene poole edenemisi kuni läbimurde võimalikkuse tõusuni. Lisaks kurdetakse, et ei kaudtulemoona ega droone jagu piisavalt vene üksuste tapmiseks.

8. Donetsk: vene poole tugev surve Pokrovski suunal jätkus ning suudeti linnale lähemale saada ida suunal. Novoekonomitšne asula (enne sõda elas u 3500 elanikku), kuhu sai vene pool jala sisse juba 7. juulil ja on järjepidevalt seal kontrollitavat ala suurendanud ja eile tuli sõnumeid, et see ala veelgi kasvas. Eip pea sugugi väiksemad jõed vene poole edenemist, Kazenõi Toretsi jõgi, mis asub eelnimetatud asula idaserval risti ees, hoidis küll siinset suunda mõned nädalad kinni ja nüüd järjest laiendab vene pool enda kontrollitavat ala üle jõe esmalt siis Mõrnohradi suunal. Videosid küll tuleb, et Ukraina aktiivselt kõiki uusi ajutisi jõgede ülepääse pommitab, aga vist mitte piisavalt. Soe vesi aga hõlbustab jalaväe ning kergliikurite ülepääsu ja nii see konveier surub…

Info puudub, kas pisugi Pokrovskist lõunas suutis Ukraina oma vasturünnakutega olukorda parandada.

9. Lõunarinne: kipub pisu laienema vene sillapea sektori lääne servas Kamjanskes ning üha enam vene üksusi suudab siseneda Kamjanskega kokkupuutes olevasse Plavni asulasse. Blogijate arvates praegu tundub olukord siiski suhteliselt kontrolli all olevat.

118. mehhaniseeritud brigaad hävitas üleeile mitmest BMP-st ja tankist ning neljast bagist koosneva vene kolonni. See üks märkidest, et vene pool hakkab rohkem kasutama kombineerituid rünnakud soomus+kergliikurid.

Siingi on sektori idaservas teadmata Ukraina vasturünnakute tulemused… ju rinnet tahapoole lükata ei õnnestunud.

10. Herson: muutusteta, kuigi vene poole aktiivsus on hakanud tõusma.

11. putin ütles neljapäeval Severodvinskis toimunud mereväe allveelaevavägede arendamise kohtumisel, et venemaa mereväe arendamise prioriteediks on strateegiliste allveelaevade ehitamine. putini sõnul on see ülesanne esmatähtis. „Mereväe allveelaevad mängivad võtmerolli venemaa suveräänsuse ja julgeoleku tagamisel, huvide kaitsmisel ning annavad olulise panuse piirkondlikku ja globaalsesse stabiilsusse,” selgitas president.

Ta lisas, et viimase kuue aasta jooksul on mereväega liitunud viis Borey-A-klassi strateegilist raketikandjat ja neli Jasen-M-klassi mitmeotstarbelist allveelaeva. „See on üle kuue aasta, see tähendab peaaegu kaks paati aastas, niiöelda poolteist, mida me kasutusele võtame – ja see on väga hea,” kiitles president. putini sõnul liitub mereväega lähiaastatel veel neli tuumarakettidega varustatud Borey-klassi allveelaeva. „Kaks neist on ehitamisel,” täpsustas putin. „Need uusima põlvkonna strateegilised allveelaevad on relvastatud Bulava ballistiliste rakettidega.”

Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) andmetel on venemaa mereväel praegu 12 tuumarelvi kandvat allveelaeva. Nende relvastusse kuulub kokku 192 raketti ja 992 lõhkepead. See on umbes kolmandik venemaa strateegiliste tuumajõudude koguarsenalist, mis on 592 rakette ja 2832 lõhkepead.

SIPRI andmetel on USA mereväel 14 strateegilist allveelaeva, mis on relvastatud 280 raketiga. USA allveelaevade kogurelvastus on 1511 tuumalõhkepead ehk 43% USA koguarsenalist (3500 paigutatud lõhkepead).

12. venemaa võimud kehtestavad alates 1. augustist kaheks kuuks bensiini ekspordi keelu, teatab Reuters, viidates kolmele valitsuse aruteludega kursis olevale allikale. „Keelu küsimus on otsustatud. Praegu augustiks-septembriks,” ütles üks neist anonüümsust paludes. Teine allikas täpsustas, et keeld jõustub allkirjastamise hetkest, mis võib toimuda enne 1. augustit. Suure naftaettevõtte allika sõnul allkirjastatakse keeld järgmisel esmaspäeval.

Juuli alguses ütles peaministri asetäitja alexander novak, et naftaettevõtete bensiini ekspordi keelustamist arutatakse, kuid otsus sõltub börsihindade dünaamikast lähipäevil. Mootoribensiini hulgimüügipartiide hind Peterburi rahvusvahelisel kaubabörsil (SPIMEX) on eelmise nädala algusest alates kasvanud, kaheksandat kauplemissessiooni järjest, samas kui AI-95 noteeringud saavutasid neljapäeval ajaloolise maksimumi.

Jaanuari lõpus otsustas venemaa valitsus pikendada mootoribensiini ekspordikeeldu veebruarini kõigile peale kütusetootjate. Allikate ja Reutersi arvutuste kohaselt ulatus mootoribensiini tootmine venemaa Föderatsioonis jaanuaris-mais 18,6 miljoni tonnini, samas kui siseturule tarniti 15,8 miljonit tonni.

2025. aasta jaanuaris-mais suurendas venemaa Föderatsioon bensiini eksporti raudteel sadamate ja piiripunktide kaudu ligi veerandi võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, ulatudes allikate ja Reutersi arvutuste kohaselt 2,51 miljoni tonnini.

13. Miljardär Vadim Moškovitš, kes on märtsist saadik vahistatud pettuses ja altkäemaksus süüdistatuna, on alustanud eeluurimisvanglast läbirääkimisi oma varade müügi ja riigi kontrolli alla andmise üleandmise üle, teatab Vedomosti olukorraga tuttavatele allikatele viidates. Väljaande allikate sõnul võidakse osa Moškovitši, kellele kuulub üks riigi suurimaid põllumajandusettevõtteid Rusagro, varadest üle anda riigile kuuluva Rosselhozbanki usaldushaldusse. Pank, mida varem juhtis endine põllumajandusministeeriumi juht ja nüüdne asepeaminister dmitri patrušev, on juba üle võtnud Makfa (suurim pastatootja) ja Ariant grupi (Kubani suurim viinamarjaistanduste omanik) konfiskeeritud varad.

Lisaks väidavad Vedomosti allikad, et Moškovitši äri pakub huvi Demetra Holdingule, mis kuulus kuni 2023. aastani riigipangale VTB ja on nüüd tundmatute Omaani investorite kontrolli all. Allikate sõnul on Demetra, kellele juba kuuluvad Novorossiiski teraviljaterminal, raudteeoperaator Rusagrotrans, samuti osalus Novorossiiski teraviljatoodete tehases ja teraviljaterminali kompleksis Taman, huvitatud Moshkovichi teravilja- ja rasva-õliärist.

Vedomosti allikate sõnul müüakse kõik Rusagro divisjonid, mis on üks venemaa suurimaid suhkrutootjaid, lihatööstuses teisel kohal ja omab ka 700 tuhat hektarit põllumajandusmaad, märkimisväärse allahindlusega. Nad rõhutavad, et Moshkovichil on kontsernis osalus Küprose ettevõtte kaudu. Ja arvestades kriminaalasja ning praegust praktikat, on võimalik, et miljardäri vara lihtsalt natsionaliseeritakse kohtuotsusega. Sellisel juhul saab riik need uuesti erastada, märgib advokaadibüroo Business Amendment vanempartner Natalia Dorofeeva.

57-aastane Moškovitš, kes Forbesi andmetel kuulub venemaa 60 rikkaima inimese hulka 2,7 miljardi dollari suuruse varandusega, peeti kinni 26. märtsil Moskvas koos Rusagro tegevjuhi Timur Lipatoviga. Moškovitšile ja tema ettevõtte endisele tegevjuhile Maksim Basovile esitati süüdistus eriti ulatuslikus varguses – summas 1 miljard rubla. Kolm kuud hiljem algatati Moškovitši vastu uus kriminaalasi – altkäemaksu andmise eest Tambovi oblasti administratsiooni endisele asejuhile Sergei Ivanovile. Uurijate sõnul andis ärimees 2019. aastal ametnikule 2,6 miljoni rubla eest Saksa jahipüssi Blaser R8 vastutasuks „üldise patronaaži” eest.

Moškovitši Rusagro oli Novaja Gazeta andmetel pikka aega olnud arestimise sihtmärgiks. Euroopa allikad teatasid märtsis. Võimude surve all, kes lisasid Rusagro strateegiliste ettevõtete nimekirja ja ähvardasid kuulutada Moskovitši välisagendiks, viis ärimees oma varad vabatahtlikult Küproselt venemaale ümberasustamise protsessi kaudu.

„Moskovitš sunniti esmalt oma äri venemaale ümber kolima ja nüüd võetakse see lihtsalt ära. Ilmselt ei tahtnud ta sellest kergemat teed pidi loobuda, nüüd loobub ta raskemat teed pidi,” ütles üks Novaja allikatest. Ajalehe allikate sõnul võib Moskovitši rünnaku taga olla patruševi klann, kes püüab saada kätte suuri varasid toidusektoris ja põllumajanduses.

14. venemaa ei suuda lähiaastatel tööjõu puudusest üle saada, mida hinnatakse juba 2,4–3 miljonile inimesele. Seda teatas venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) president aleksandr šohhin organisatsiooni tööturu ja sotsiaalpartnerluse komitee koosolekul. „Lisatööjõu vajadus on 2,4 miljonit inimest. Ja mõnede eksperthinnangute kohaselt üle 3 miljoni inimese. On selge, et me ei suuda seda probleemi tõenäoliselt enne 2030. aastat lahendada, suurendades tööviljakust või kasutades muid allikaid, sealhulgas võimalikku tööajafondi laiendamist,” tsiteerib TASS šohhinit.

RSPP juht rõhutas, et kriisi ületamise peamiseks vahendiks võiks olla migrantide täiendav värbamine venemaale: „Migrantide värbamise protsessi reguleerimine on tööturu jaoks üks võtmeküsimusi.” See pole esimene kord, kui RSPP on tööjõu puudusest rääkinud. Nii tegi ametiühingu juhatuse liige andrei komarov juunis ettepaneku luua sõbralikes riikides kutsekeskharidusasutused, et koolitada töötajaid venemaa ettevõtetele. Ta nimetas Indiat sellise projekti jaoks kõige sobivamaks kohaks. Haridusminister sergei kravtsov toetas seda algatust. Uurali Kaubandus-Tööstuskoja juht andrei besedin omakorda teatas juulis, et aasta lõpuks on plaanis venemaale tuua umbes miljon India töötajat.

Kõrgema Majanduskooli andmetel ulatus personalipuudus venemaa turul 2024. aasta lõpuks 2,6 miljoni inimeseni – see on 17% rohkem kui aasta varem ja on rekordiline arv. Puudus on eriti terav tööstuses (391 tuhat inimest), kaubanduses (347 tuhat) ja transpordis (219 tuhat). Uuringu autorid selgitasid olukorda mitmete teguritega, millest peamine oli rändevoolu vähenemine.

Pärast terrorirünnakut Crocus City Hallis on venemaa migratsiooniseadusandlus muutunud rangemaks, mis on mitte ainult raskendanud võõrtööliste riiki sisenemist, vaid kiirendanud ka nende väljavoolu. Siseministeerium teatas, et vaid ühe aastaga lahkus venemaalt üle 2 miljoni migrandi. putini algatatud sõda Ukrainas avaldab tööturule täiendavat survet. Ametlike andmete kohaselt mobiliseeriti 2022. aastal rindele umbes 300 000 meest ja aastatel 2023–2024 veel 740 000 inimest. Analüütilise projekti Re: Russia arvutuste kohaselt sõlmiti 2025. aasta esimesel poolel kaitseministeeriumiga veel umbes 200 000 lepingut. Lisaks lahkus erinevate hinnangute kohaselt riigist 650 000 kuni 1,1 miljonit venelast, kes ei soovinud mobilisatsioonis osaleda või protesteerisid kremli tegevuse vastu.

15. Tai väljaanne Khaosod teatas, et vastuseks eskaleeruvale konfliktile Kambodžaga on Tai algatanud sõjalise erioperatsiooni nimega Yuttha Bodin (Maasõda). Operatsiooni juhib kindral Pana Kleoplottuk. Tai võimude sõnul on kampaania eesmärk „purustada igaüks, kes tungib Tai pinnale”. Nende sõnul oli operatsioon vastus Kambodža tegudele, mida peeti riigi suveräänsuse otseseks rikkumiseks.

Lahingutes osalevad tankid ja hävitajad F-16. Tai väejuhatuse teatel hoiavad mõlemad pooled piiri ääres positsioone. Pärast ebaõnnestunud pealetungikatset viis Kambodža armee läbi manöövreid ja vasturünnakuid, kuid kaotas vähemalt kaks tanki. Tai omakorda algatas vasturünnakuid, sealhulgas õhurünnakuid Kambodža baasidele. Mõlemad pooled süüdistavad teineteist konflikti eskaleerimises. Pinged piiri ääres on juba kuid vaenu õhutanud, mida õhutab pikaajaline vaen territoriaalse olukorra pärast.

23. juulil said viis Tai sõdurit Kambodža miinile astudes vigastada. Päev hiljem toimus kokkupõrge Ta Moan Thomi templi (vaidlusalune piirkond Surini provintsis Lõuna-Tais) lähedal, kus Kambodža sooritas suurtükirünnakuid mitmikraketiheitjaga ja Tai saatis õhku kuus hävitajat F-16.

Kambodža peaminister Hun Manet teatas, et Tai õhuvägi ründas Kambodža armee positsioone riigi kirdeosas. „Meil pole muud valikut kui relvastatud agressioonile vastata,” ütles ta ja kutsus üles ÜRO Julgeolekunõukogu kiireloomulise koosoleku kokku kutsuma, et peatada Tai tegevus.

Tai välisministeerium vastas süüdistusega Kambodžas maamiinide kasutamises ning sõjaväe- ja tsiviilsihtmärkide, sealhulgas haigla pommitamises oma territooriumil raskekahurväe abil. Kuningriigi võimude andmetel hukkus nendes rünnakutes vähemalt 12 inimest, sealhulgas üks sõdur. Konflikti keskel sulges Tai täielikult oma piiripunktid. Kambodža omakorda teatas diplomaatiliste suhete alandamisest, saatis välja Tai diplomaadid ja kutsus oma esindajad Bangkoki saatkonnast tagasi.

Tai ja Kambodža piirid on olnud vaidluste objektiks juba aastaid. Probleem ulatub tagasi 1904. aasta lepingusse Siami (nagu Taid kutsuti kuni 1939. aastani) ja Prantsusmaa vahel, kes sel ajal Kambodžat kontrollis. Pärast Kambodža iseseisvumist 1953. aastal ei olnud piiri mahamärkimine lõpule viidud, mis viis konfliktideni.

Eriti oluline on Preah Viheari tempel, iidne templikompleks, mis on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud. 1962. aastal otsustas Rahvusvaheline Kohus, et tempel kuulub Kambodžale, kuid Tai ei tunnustanud seda otsust ja nõuab endiselt vaidlustatud territooriumi endale.

16. Lühiuudised

24. juuli õhtul kogunesid inimesed Ukraina eri linnades kolmandat päeva kestnud protestile NABU ja SAP-i seaduse vastu. Protestid paljudes Ukraina linnades algasid 22. juulil. Rahva nõudmiste hulgas on veto panemine seadusele, mis vähendab korruptsioonivastaste organite – NABU ja SAP – volitusi.

Parlamendiliige Jaroslav Železnjak teatas, et Rada hääletus presidendi kiireloomulise seaduseelnõu nr 13533 üle, mis annab korruptsioonivastastele organitele NABU ja SAP tagasi iseseisvuse peaprokurörilt, võib toimuda järgmisel nädalal 29.–31. juulil.

Kõik, kellel on juurdepääs riigisaladustele – mitte ainult NABU-s ja SAP-is, vaid ka SBI-s ja meie riiklikus politseis – peavad läbima valedetektori testid, ütles Zelenski. On oluline, et ukrainlased reageeriksid kõigile sündmustele nii auväärselt. Ukraina on tema rahvas, kes pole ükskõikne, lisas president.

24. juuli õhtul teatati Starlinki rikkest kogu maailmas ja Ukraina sõjavägi kinnitas seda. Allikas: ettevõtte veebisait, Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide ülem Robert Brovdi „Magyar”, Downdetectori teenus, Elon Musk sotsiaalmeedias. Downdetectori andmetel olid kasutajad saatnud Starlinki kohta kümneid tuhandeid kaebusi. Rikke põhjused on teadmata. Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide vägede ülem teatas, et Starlink ei tööta kogu rindel. Musk teatas hiljem, et teenus taastatakse peagi. Keskööl tuli teade, et Starlink töötab uuesti.

USA välisminister Marco Rubio ütles, et Ühendriigid lükkab kindlalt tagasi Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni plaani tunnustada ametlikult Palestiina riiki septembris toimuval ÜRO Peaassambleel.

Saksa ettevõte HENSOLDT varustab Ukrainat avalikustamata arvu radaritega TRML-4D ja SPEXER 2000, mille väärtus on 340 miljonit eurot. Kuigi ametlikku kinnitust pole, on väga tõenäoline, et ostu rahastab Saksamaa valitsus.

Kaitseministeeriumi andmetel eraldas Norra 2025. aastal droonide hankeks kokku miljard eurot, millest 400 miljonit eurot oli suunatud spetsiaalselt droonide ostmiseks Ukraina tootjatelt.

„Sõlmisime just Euroopa Liiduga kokkuleppe – seekord maksavad nad 100% kogu meie saadetava USA sõjavarustuse eest. Nad saavad selle kätte, jaotavad ümber ja suurem osa läheb Ukrainale. Pole ammu selliseid sõnu kuulnud,” ütles Trump ja lisas, et pärast 350 miljardi dollari investeerimist varustab Ameerika nüüd Euroopat varustusega Euroopa kulul.

India ettevõte Ideal Detonators Private Limited on tarninud venemaale 1,4 miljoni dollari väärtuses sõjalisi lõhkeaineid.

Serbia plaanib kriisi korral kõik oma kullavarud oma territooriumile tuua, tehes sellest esimese Ida-Euroopa riigi, mis ei hoia kulda välismaal, vahendab Bloomberg.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Politsei andis teada, et Valgamaal kadunuks jäänud 15-aastane tüdruk on leitud. Juhuslik mööduja märkas tüdrukut Valga linnas ning andis sellest politseile teada.

Politseinikud viisid tüdruku koju ja temaga on kõik korras.

Politsei palus eile abi 15-aastase tüdruku leidmisel, kes lahkus esmaspäeva, 21. juuli pärastlõunal Valga linnas oma kodust ja polnud sinna siiani naasnud.

Ööl vastu eilset neljapäeva, 24. juulil kella 00.03 ajal juhtus liiklusõnnetus Viljandimaal Viljandi vallas Sultsi külas.

15-aastane noormees sõitis mopeediga Fantic Motor otsa põdravasikale.

Mopeedi juht toimetati haiglasse.

Starlink andis ööl vastu tänast reedet, 25. juulit teada, et internetiühendus on taastatud.

Ühendus oli enne seda maas mitu tundi, seda ka Ukraina lahinguväljal.

Ettevõte vabandab ebamugavuste pärast. Samas katkestuse põhjust ei toodud.

The network issue has been resolved, and Starlink service has been restored. We understand how important connectivity is and apologize for the disruption.

— Starlink (@Starlink) July 25, 2025

Tulevad teated, et firma SpaceX satelliidi-internetivõrk Starlink on maas üle terve maailma.

Starlinki ühendused katkesid kella 22.30 ajal Eesti aja järgi. kasutajad ei pääse internetti.

@Starlink is down globally. Woops, must be all those T-mobile phones that connected 🙂 pic.twitter.com/WBdWopFO3S

— Matthew O’Riordan (@mattheworiordan) July 24, 2025

Reformierakonna esimees sõnastas oma erakonna väärtusena, et ta ei tee kunagi koos valitsust Keskerakonna või EKRE-ga, kirjutab sotsiaalmeedias Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart.

Ta jätkab:

Iseenesest on positiivne, kui erakond, kes ei suutnud kuu aja jooksul Tallinnas ära otsustada, kas ta on koalitsioonis või opositsioonis, on lõpuks sõnastamas oma peamisi väärtuseid. Tore, kui saime selles abiks olla.

On tõepoolest selge, et niisuguste poliitmängude ja tsirkusega, mida me oleme eeskätt Tallinnas kogenud, ei mahu Reformierakond sellesse väärtusruumi, mida Keskerakond professionaalseks linnajuhtimiseks peab.

Aga juba pikka aega on olnud märgata Reformierakonna lähenemist sotsidele. Jah, tõepoolest, näiliselt on teineteist võimult kõrvale puksitud nii Tallinnas kui ka riigis, aga juba see, et niisuguseid poliitmänge üheskoos mängida saab, loob neile tugeva ühisosa. Näiliselt nimetab üks end parempoolseks ja teine vasakpoolseks, aga tegelikkuses on just need kaks erakonda koos loonud nii maksufestivali kui ka Tallinnas viimase aasta jooksul lokkava korralageduse. Jah, Reformierakond tahtis automaksu selleks, et eelarvet lappida ning sotsid ideoloogilistel põhjustel, aga muus osas on nad koos ja just ühise maailmavaate põhjal loonud meile ettevõtjavaenuliku ning inimeste toimetulekut lõhkuva majanduspoliitika. Samuti ajanud ideoloogilist rohepööret, mis toob kasu üksnes valitud ettevõtjatele, aga tahab kaotada taskukohase ja stabiilse elektri Eesti inimeste ja majanduse jaoks. Tallinnaski on nii liikluskaos kui ka kriminaalmaigulised hanked ja inimestest kaugemale tsentraliseeritud linnavõim tekkinud nende kahe omavahelises teineteisemõistmises ja väärtusruumis.

Ja samuti esindavad need kaks erakonda mõlemad poliitkultuuri, kus oma vigade tunnistamise asemel proovitakse neid mõne oma koalitsioonipartneri kraesse suruda ning nad õigel hetkel üle parda lükata.

Suvi on erakorralise meditsiini osakondadele alati raske aeg. Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku üldpsühhiaatria juhi Henel Paadiku sõnul tõusevad igal suvel alkoholi ja aina enam ka segajoobe pöördumised, kuid tänavu on neid tavapärasest veelgi rohkem.

„Näiteks minu viimane valve paar päeva tagasi, kui tegelikult 100 protsenti olid kõigi patsientide seisundid seotud mingit pidi joobeseisundiga. See jääb silma, valve üleandmistel samamoodi,” rääkis Paadik ERR-ile.

„Profiil on alates teismelistest kuni eakate inimesteni välja. Kui me siin kolleegidega omavahel arutame, siis mingit laadi muutused ikkagi ajas toimuvad, et seda esineb ikkagi rohkem kui varasemalt,” lisas Paadik.

Politsei andis teada, et Tartus kaduma läinud 12-aastane poiss on leitud. Temaga on kõik korras.

Politsei palus paar päeva tagasi inimeste abi Tartus kadunud 12-aastase poisi, kes ei ole koju naasnud. Lähedased andsid politseile esmaspäeva õhtul teada, et poiss lahkus Supilinna mänguväljakult, kuid ei naasnud oma elukohta ning tal ei olnud kaasas mobiiltelefoni. Politsei suhtles lähedastega ja kontrollis poisi võimalikke asukohti, kuid seni tulutult.

Sigade Aafrika katku (SAK) nakatumine tuvastati Tartu vallas Porkna talus. Seafarmile on seatud kitsendused. Farmist ei tohi sigu välja ega sisse tuua, samuti on taudipunkti likvideerimiseni piiratud inimeste ja transpordi liikumine. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) palub kõigilt ettevõtte osas mõistmist ja ametnikele töörahu olukorra lahendamisel.

Teave sigade haigestumisest jõudis PTAsse täna, 24. juulil. „Sigade Aafrika katku tekitaja leidu kinnitavad laboratoorse uuringu tulemused laekusid täna. Taudi tõttu hukatakse kõik talus peetavad sead, sest haigusele puudub ravi,” selgitas PTA lõuna regiooni juhataja Inge Saavo. PTA korraldab talu ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid sigadega taasasustada. Taudi tõttu surnud ning hukatud sigade eest on võimalik taotleda kompensatsiooni.

„Kümne kilomeetrisesse piirangutsooni farmi ümbrusesse jääb veel kolm ettevõtet, kus peetakse sigu ning millele seatakse võimaliku taudi leviku ära hoidmiseks samuti piirangud loomade ja nende pidamisega seotud materjalide liikumisele. Võimalikud sigade liikumised ja kontaktsed ettevõtted on välja selgitamisel ja vajadusel seatakse neile asjakohased piirangud,” kinnitas Saavo.

Amet juhib kõigi tähelepanu asjaolule, et taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult PTA poolt volitatud isikud. Vastutustundliku käitumisega saab vähendada riske Eesti seakasvatusele. Farmi ümbruses võib liiklus olla häiritud, mistõttu vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.

SAKi peamised sümptomid:

• palavik üle 40 °C
• isutus, loidus, naha sinakaks muutumine
• köha, hingamisraskused
• verevalumid nahal, kõrvade laiguliseks muutumine
• silmapõletik koos nõre eritumisega

SAK ei ole nakkav teistele loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda kui puutuvad kokku viirusega nakatunud materjalidega.

Kõik SAKi puhangud Eesti kodusigadel alates epideemia algusest on diagnoositud suveperioodil, ajavahemikus juunist septembrini. See tähendab, et alanud on seapidajatele kõige ohtlikum periood, kus tuleb eriti tähelepanelikult järgida loomade tervislikku seisundit ja taudikahtluse tekkides kindlasti informeerida enda farmi teenindavat loomaarsti või PTAd.

Viirust levitab haigestunud loom, samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.

Korduva kippuvad küsimused: https://pta.agri.ee/sigade-aafrika-katk

Viimane SAKi kolle kodusigadel tuvastati juulis Tartumaal, Kisla farmis, kus hukati üle 6000 kodusea. Kokku on käesoleval aastal hukatud või hukatakse pea 9000 kodusiga.

24.07.25 seisuga on SAK diagnoositud 63 metsseal kokku üheksas maakonnas. Juulis on SAK diagnoositud 14 metsseal viies maakonnas.

Täna hommikul kell 7.52 said päästjad väljakutse Põhja-Pärnumaa valda Allikõnnu külla, kus oli põlema süttinud heina täis küün.  Päästjate saabumise ajaks oli 10 x 30 meetri suurune heinaküün lausleekides. Kella 11.30ks suudeti põleng lokaliseerida, kuid kustutustustööd jätkuvad tõenäoliselt veel õhtuni. Heinaküün koos seal olnud heinaga hävis tules praktiliselt täielikult.

Päästeameti tulekahjude menetleja Maarit Sofia Pakkoneni hinnangul põhjustas õnnetuse isesüttimine. „Hoone omanik oli küll hoolas ning heinu kontrollimas käinud, kuid isesüttimist ära hoida on siiski suhteliselt keeruline.”  Heina isesüttimise võimalus on tõenäoline, kui ladustatud heinas on piisavalt niiskust ja hapnikku, mille tagajärjel algavad bioloogilised-keemilised protsessid ja nende tulemusel soojenemine. „Nii tõuseb temperatuur heina süttimiseks piisavalt kõrgele. Tänane väga soe ja niiske ilmastik toetab kahjuks neid protsesse,” ütles tulekahjude menetleja. Taoliste õnnetuste vältimiseks menetlejal head ennetavat meedet pakkuda ei ole. „Kindlasti aitab ladustatud heina temperatuuri tihe jälgimine, näiteks saab selleks kasutada infrapuna termomeetrit. Võimalusel tuleks panna mitte liiga palju heina kokku ja seda aegajalt segada. Samuti võib olla kasu valvekaameratest, mis reageerivad temperatuuri muutustele ja annavad sellest kiiresti teada.”

Allikõnnu küla tulekahjule reageerisid Pärnu, Vändra, Türi, Suure-Jaani, Pärnu-Jaagupi ja Järvakandi kutselised ning Taali, Käru, Halinga ja Lokuta vabatahtlikud päästjad, lisaks Pärnu välijuht. Järelkustutustööd hetkel kestavad.

Seoses uue segaja sisselülitamisega Eesti piiri taga juhivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ning Transpordiamet tähelepanu tugevnenud GPS-häiretele, mistõttu soovitatakse vältida droonide lennutamist eelkõige Narvas, selle ümbruses ja Narva lahe rannikualadel. Lendamine ja laevaga reisimine on jätkuvalt turvaline, nii mere- kui ka õhutranspordil on esmased navigeerimisvahendid teised ning ilma GPS signaalita kasutatavad.

„Läänemere piirkonnas on kaks suuremat häirete piirkonda: Kaliningrad ja Peterburi. Viimasel ajal oleme täheldanud uut segajat, mis mõjutab eelkõige droonide lennutamist Narva ümbruses ja Narva lahe rannikualadel,” kommenteeris TTJA sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu.

Häirete mõju võib olla drooni lennutades tuntav idapiiri äärsetel aladel, mujal kesk- ja lääne-Eestis pigem mitte. Politsei- ja Piirivalveamet on juba varasemalt kehtestanud idapiiri läheduses droonidele viie-kilomeetrise lennukeelu ala, et segamistest põhjustatud võimalikud õnnetused ei ohustaks inimeste elu ja vara.

„Transpordiamet toetab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti algatust, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust üha enam levivast probleemist, kus droonilennutajad võivad kaotada oma vara ning halvemal juhul tekitada oma nii öelda plehku pannud drooniga kahju teistele osapooltele. Enne lennu sooritamist on oluline, et lennutajad tutvuksid õhuruumi piirangutega,” lisas Transpordiameti mehitamata lennunduse osakonna juhataja Priit Rifk.

Kasulikud nipid droonilennutajatele GPS-häirete korral

• Lennuta drooni enda lähedal, et säilitada pidevalt kindel sideühendus;
• Kui kõrguse suurenedes algab satelliitide arvu vähenemine, siis laskuda tagasi madalamale, kuni satelliitide arv taas suureneb;
• Ootamatute olukordade vältimiseks soovitame võimalusel välja lülitada GNSS kasutamise ehk minna üle käsitsi juhtimisele, milleks on ATTI režiim (kui vastav mudel seda toetab).

TTJA palub sidehäiretest teavitada aadressil ttja.ee/teade.

GPS-häirete kasvu on TTJA täheldanud alates 2023. aasta juunist. Sellised häired on peamiselt tuvastatavad kõrgemal Eesti õhuruumis, alates kõrgusest 5000 jalga, ning võivad mõjutada Eesti õhuruumis lendavate lennukite asukohatäpsust. 2024. aastal lisandusid teated ka Soome lahelt, kus laevadel esines häireid GPS-ga.

Segaja mõju saab likvideerida üksnes selle välja lülitamisega ning üle piiri seda mõju tehniliste vahenditega neutraliseerida ei ole võimalik. Antud juhul asub segaja naaberriigi territooriumil ning riikidevahelisi suhteid selles valdkonnas reguleerib Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU), mille liikmed on nii Eesti kui Vene Föderatsioon.

Tänu korduvatele tähelepanu juhtimistele nii Eesti kui lähiriikide poolt on häiringute teema ITU-s püsivalt päevakorral. Lisaks on Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) mõistnud hukka Venemaa poolse GPS häirimise meie piirkonnas. Teema oli tõsiselt päevakorral ka juunis Euroopa Liidu telekommunikatsiooniministrite kohtumisel Luksemburgis, kus justiits- ja digiminister Liisa Pakosta tõi välja, et arvestades hiljutisi intsidente, vajab Euroopa Liit oma sõltumatut satelliitsidesüsteemi.

Valitsus otsustas tänasel istungil muuta kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekul kaitseväe põhimäärust, millega luuakse senise suurtükiväepataljoni asemel suurtükiväerügement. Rügemendi loomine on osa laiemast organisatsioonilisest arengust, mille eesmärk on tugevdada relvaliigi võimekust ja tõhustada väljaõpet.

Rügemendi alla koonduvad kogu diviisi tasandi tuletoetusvõimekus, sealhulgas viimastel aastatel soetatud võimed nagu liikursuurtükid, raketisuurtükivägi ning varitsev õhuründemoon. Muudatuse eesmärk on tagada relvaliigi väljaõpe ühtsetel alustel ja tsentraliseeritult, mis parandab üksuste valmisolekut ning tugevdab operatiivset sidusust. Rügemendi loomine võimaldab lihtsustada juhtimis- ja haldusprotsesse ning täpsustada struktuuriüksuste koosseise ja ülesandeid.

Rügement on traditsiooniliselt pataljonist suurem, kuid brigaadist väiksem üksus, mille fookus on koondatud ühele relvaliigile. Klassikalises mõistes hõlmab rügement 1000–3000 kaitseväelast ning koosneb pataljonidest, kompaniidest ja patareidest (suurtükiväes kompanii tasemel üksus). Rügement vastutab oma relvaliigi sõjaajaüksuste tsentraliseeritud väljaõppe ja ettevalmistuse eest.

Diviisi suurtükiväerügemendi loomine suurendab kaitseväe suutlikkust koordineerida ja arendada tuletoetusvõimeid ning aitab kujundada selge ja tervikliku juhtimisstruktuuri. Ümberkorraldused viiakse ellu olemasolevate vahenditega.

Sotsiaalministeerium soovib lasteaedade ja koolide toitu kaasajastada ning alates 1. septembrist võib menüüdes oodata rohkem marju, köögivilju ja kala ning lisatakse vähem suhkrut ja soola. Uus lasteasutuste toitlustamise määrus jõustub küll tänavu 1. septembrist, kuid uutele toitlustamise põhimõtetele minnakse üle järk-järgult kuni 1. septembrini 2026 a.

Sotsiaalministeeriumi tervisekäitumise poliitika juhi Brigitta Õunmaa sõnul oli senine seitsmeteistkümne aasta tagune tervisekaitsemäärus igati ajale jalgu jäänud ega arvestanud piisavalt tänapäevaste toitumissoovitustega. Uuringud aga näitavad, et iga kolmas Eesti koolilaps on ülekaalus ja praegused lasteasutuste toitlustamise nõuded on vaja üle vaadata. „Laste tervisekäitumist tuleb suunata maast madalast, et neil tekiksid õiged toitumisharjumused ning nende maitsemeelt ei kujundaks näiteks liiga magusad või liiga soolased toidud, poolfabrikaadid või rohkes rasvas praetud toidud,” tõdes Brigitta Õunmaa. Ta lisas, et koolidel ja teistel lasteasutustel on perede kõrval selles samuti oluline roll.

Määruse ettevalmistamise käigus tutvustati soovitavaid muudatusi kõigile huvitatud osapooltele nii haridusasutustest, kohalikest omavalitsustest kui ka toitlustusettevõtetest ja ülikoolidest. „Soovime anda piisavalt aega, et uued nõuded järk-järgult kasutusele võtta ning seetõttu võtsime ettepanekuid arvesse ja lisasime kõige olulisematele muudatustele üheaastase üleminekuaja,” ütles Õunmaa. Näiteks hakkavad toitlustajatele kehtima toidule lisatava suhkru ja soola piirnormid alles 2026. aasta septembrist. Nõuded tervislikumale menüüle laienevad lisaks laste haridusasutustele ka sotsiaalteenuste osutamisel.

Uues määruses on senisest rohkem rõhku pandud köögiviljade, marjade, puuviljade ja kala pakkumisele. „Samas loobume aegunud ja ebamõistlikest nõuetest, näiteks nagu mikrotoitainete täpne arvestus,” selgitas Brigitta Õunmaa. Tulevikus ei pea kokk enam arvutama, kui palju C-vitamiini sisaldab porgand, vaid piisab, kui taldrikul on õigetes kogustes peamised toidugrupid. Nii muutub toitlustajate jaoks menüüde koostamine oluliselt paindlikumaks.  „Arvestasime sellegagi, et ka taimetoidumenüü puhul oleks tagatud vajalikud toitained ning arutelude tulemusena täpsustasime eelnõud, et taimetoidumenüüde puhul on vajalik tagada valkude sisaldus, mis oleks vähemalt 15 % energiast,” tõi Õunmaa näite uute põhimõtete sünnist.

Uue määruse kohaselt ei pea laste toitlustamisel enam rangelt jälgima toidu mikrotoitainete sisaldust. Tähtis on, et laste taldrikutel oleks iga päev piisavalt köögivilju, teravilju ja piimatooteid. Määrus tugineb taldrikureeglile ja toidupüramiidile, mis aitavad kujundada tervislikke toitumisharjumusi. Toidu valmistamisel soovitatakse kasutada rohkem maitsetaimi ja vürtse ning vältida liialt soola ja suhkrut.

Nõuetele üleminekuks antakse osapoolte ettepanekute tulemusel rohkem aega – ehkki määrus jõustub 1. septembril, hakkavad piirnormid köögiviljade, puuviljade, kala, soola ja suhkru osas ning nõuded valmistoodetele kehtima alles 2026 aasta 1.septembril. Küll aga võivad lastasutused tervislikumaid menüüsid kasutusele võtta juba varem. Määrus „Nõuded laste toitlustamisele haridusasutustes, sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris” asendab seni 17. aasta taguse tervisekaitsemääruse ning seda kohaldatakse haridus- ja sotsiaalteenuseid pakkuvates lasteasutustes, sh laagrites ja asenduskodudes. Määrus hakkab kehtima 1. septembril 2025 koos uue rahvatervishoiu seaduse jõustumisega.

Küprosel on puhkenud ulatuslikud metsatulekahjud, mis on väljunud kontrolli alt ja kus inimesed on põlenud sisse majadesse ja autodesse.

Küprosel möllab 45-kraadine kuumalaine. Riik palub abi oma naabritelt.

Vähemalt kaks inimest on hukkunud ja sajad on evakueeritud ulatuslikus metsatulekahjus, mis laastab Lõuna-Küprost, hävitades kodusid ja ohustades kogukondi intensiivse kuumalaine ajal.

Limassoli linnast põhja pool asuvas veinitootmispiirkonnas hävis kolmapäeval keskpäeva paiku puhkenud tulekahjus vähemalt 100 ruutkilomeetri suurune maa-ala. Tänase neljapäeva hommikul olid mitu tulefronti veel aktiivsed, vahendab Daily Mail.

Põlenud sõidukist leiti tulekahjus lõksu jäänud kaks surnud inimest.

Politsei teatel sai vigastada vähemalt 10 inimest, kellest kaks raskelt.

Koidikul rippus Limassoli kohal punane kuma – see on suur rannikulinn, kus viimastel aastatel on arendustegevus levinud ka ümbritsevatesse mägedesse.

Tuletõrjelennukid suunati kohe pärast pimeduse saabumist ümber.

Võimude sõnul on veel liiga vara kahjusid täpselt hinnata või tulekahju alguse põhjusi selgitada.

„Me räägime väga tugevast tuulest puhangutega, mis pidevalt vaheldusid,” ütles tuletõrje pressiesindaja Andreas Kettis.

Kolmapäeval tõusis saare temperatuur 43 kraadini, mis käivitas kollase ilmahoiatuse.

Neljapäeval kehtestati uus kollane hoiatus, mille kohaselt prognoositakse temperatuuri tõusu 44 kraadini Celsiuse järgi – see on seni aasta kõrgeim temperatuur.

Küpros on palunud abi Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanismi kaudu ning Hispaania peaks neljapäeval saatma kaks lennukit, ütles valitsuse pressiesindaja Konstantinos Letymbiotis. Ka Jordaania on lubanud abi.

Riik on võidelnud pikaajalise põuaga, mis on viinud napid veevarud kriitiliselt madalale tasemele.

Mõjutatud piirkond asub Küprose suurimast Kouris veehoidlast veidi põhja pool. Kolmapäeval oli selle täituvus vaid 15,5 protsenti.

Türgis möllavad Lõuna-Euroopat haaranud kuumalaine tõttu ulatuslikud metsatulekahjud.

Põllumajandus- ja metsandusminister Ibrahim Yumakli ütles kolmapäeval, et metsatulekahju ohjeldamisel hukkus umbes 10 päästetöötajat.

Tuletõrjujad ja päästemeeskonnad on kolmapäeva varahommikust saadik võidelnud Eskişehiri Seyitgazi linnaosas möllava põlengu ohjeldamisega.

Yumakli ütles ajakirjanikele, et vähemalt 24 tuletõrjujat olid tulekahjus lõksus, kui tuul järsku suunda muutis ja leegid nende poole puhus.

Nad viidi kohe haiglasse, kuid 10 neist surid ja 14 inimese ravi on pooleli, lisas minister eile õhtul.

Yumakli sõnul olid viis ohvrit metsatöölised, ülejäänud viis aga katastroofijärgse otsingu- ja päästeühingu AKUT meeskonna liikmed, kes abistasid operatsioonis.

Surmade arv tõstab sel aastal riigis tugeva tuule, kõrge temperatuuri ja kuiva ilma tõttu puhkenud metsatulekahjudes hukkunute arvu 13-ni.

Siin on videod asja kohta:

A huge forest fire is currently burning in the Limassol Valley, Cyprus. pic.twitter.com/vpKx4M4ThR

— Weather Monitor (@WeatherMonitors) July 23, 2025

this is cyprus now, 10s of kilometers across on fire

we dont even have the appropriate gear to fight this because of the russian sanctions from the eu

this isnt unexpected, every summer we have wild fires but the european union gets to decide our fate pic.twitter.com/PYldsQ1CUM

— lefy ∆ (@lefycodes) July 23, 2025

Massive wildfires rage in Limassol Valley, Cyprus, amid 45°C heatwave. Footage shows rugged terrain and active fire fronts. Satellite hotspots detected, @CopernicusEMS burned areas will go live once availible. #Limassol #Paphos #Cyprus pic.twitter.com/GYEsSmXUcr

— FireMap.live 🔥🌎 (@disaster_db) July 23, 2025

Cyprus – huge fires out of control with strong winds and 45C predicted tomorrow!

Several villages evacuated and many homes under serious threat.

Any help from our neighbours needed urgently. pic.twitter.com/m9f1rjqMt8

— Andreas Adamides (@AndreasAdamides) July 23, 2025

Cyprus – the darkest hour … pic.twitter.com/D1ICCBZTCE

— Michalis Antoniou (@OEBdg) July 24, 2025

Pray for Cyprus 😥😥🇨🇾🇬🇷✝️🙏🏼 pic.twitter.com/tcUIVUZX8X

— Γιούριεν Ξυλοκόπος (@JurrienTimberCy) July 23, 2025

🆘CYPRUS IS BURNING: HELP US🆘

Calling on all neighbors of Cyprus to send all the help they can to fight the fires that are spreading quickly.
Israel 🇮🇱
Jordan 🇯🇴
Egypt 🇪🇬
Greece 🇬🇷
Cyprus is anxiously waiting for your response pic.twitter.com/aakPrrHCIH

— Harry Theocharous (@TheocharousH) July 23, 2025

Tai meedia teatel on Kambodža alustanud Tai territooriumi pommitamist.

Tai väidab, et Kambodža sõjavägi kasutas droone ja valmistub kasutama raskerelvi. Vastuseks territooriumi pommitamisele sulges Tai oma piiri Kambodžaga.

Tai armee teatas, et Kambodžast on tulistatud mitmest raketiheitjast, millele järgnes õhurünnak. Tai saatis piirile kuus F-16 hävitajat ja ründas kahte sõjaväeobjekti Kambodžas.

Kambodža kaitseministeerium eitas süüdistusi, väites, et tulistamine oli puhtalt enesekaitseks. Sõda piiril jätkub, inimesi evakueeritakse massiliselt.

Siin on video toimuva kohta:

A new war is approaching: Heavy fighting broke out on the border between Thailand and Cambodia, — CNN.

The Royal Cambodian Army shelled several Thai border towns with multiple rocket launchers.
In response, Thailand closed its border with Cambodia because of these attacks.… pic.twitter.com/HwJVxxfipp

— Jürgen Nauditt 🇩🇪🇺🇦 (@jurgen_nauditt) July 24, 2025

#ไทยกัมพูชา

It’s massive

Thailand launched Air Strike over Cambodia in retaliation of open fire pic.twitter.com/r3OXwWehHS

— Killer Cool ⚡ (@Killercool63) July 24, 2025

Venemaal Kaug-Idas Amuuri oblastis kukkus täna neljapäeval, 24. juulil alla reisilennuk An-24, pardal oli 43 reisijat, neist 5 last, ja 6 meeskonnaliiget.

Lennuk oli alla kukkudes põlema süttinud, ellujäänuid väidetavalt pole.

Lennuk oli alla kukkunud 15 km kaugusel Tõndast, mis on tuntud kui Baikali-Amuuri raudtee BAM-i pealinn.

Poola piirivalve avaldas pildid ja video tõhustatud kontrollist Leedu piiril. Nagu piltidelt näha, siis kontrollitakse praktiliselt kõiki sõiduautosid ning kontroll toimub ka väiksematel teedel.

Poola piirivalve teatel kontrollitakse isikuid ja transpordivahendeid ning dokumente. Alates 7. juulist on Poola ja Saksamaa ning Leedu piiridel kõigil lõikudel kontrollitud üle 280 800 inimese ning on ligi 134 200 transpordivahendit. Sissepääs keelati enam kui 100 inimesel.

Pärast piirikontrolli ajutist taaskehtestamist Poola-Leedu piiril on kontrollitud üle 115 000 inimese ja ligi 59 400 transpordivahendi. Poola sisenemine keelati 30 isikul, kes olid selliste riikide nagu India, Aserbaidžaan, Nigeeria või Moldova kodanikud. Abistamise eest peeti kinni kümme isikut, kes olid Lätist, Eestist ja Ukrainast pärit autojuhid, kes üritasid transportida ebaseaduslikke migrante Somaaliast, Marokost, Etioopiast ja Afganistanist Lääne-Euroopasse.

Poola-Saksamaa piiril kontrolliti üle 165 800 inimese ja ligi 74 800 transpordivahendi. Sissepääs keelati enam kui 70 isikul Iraanist, Indiast, Burkina Fasost ja Venemaalt.

Siin on pildid, allpool video:

Na granicy z Litwą 🇱🇹, gdzie trwają działania w ramach tymczasowo przywróconej kontroli, ruch odbywa się płynnie.#PodlaskiOddziałSG pic.twitter.com/9SW0yBvjYJ

— Straż Graniczna (@Straz_Graniczna) July 23, 2025

Värska Sanatooriumi vabaajakeskuses on nüüd kõigile külastajatele nähtav valik rahvusvaheliselt tunnustatud fotograafi Luca Berti fotonäitusest „Vana ja vahtsõnõ Setomaa”. Näituste avamist austas oma kohalolekuga ka president Alar Karis.

Fotoprojekti juured ulatuvad üle sajandi tagasi. Aastal 1913 korraldas Eesti Rahva Muuseum koos fotograaf Johannes Pääsukesega suure fotoretke, mille käigus jäädvustati 317 fotot Eesti eri paigust, sh Setomaalt. Ligikaudu 110 aastat hiljem, 2021. aastal, astus sarnasele teekonnale Taanis elav Itaalia fotograaf Luca Berti, kes võttis ühendust Setomaa Muuseumidega ja avaldas soovi jäädvustada Setomaad just Pääsukese vaimus.

Kolme fotoretke jooksul sündinud mustvalged kaadrid toovad vaatajani Setomaa inimesed, taluarhitektuuri ja maastikud, mis moodustavad poeetilise ja ajatult kauni pildilise jutustuse kadumisohus kultuuriruumist.

Luca Berti lähenemine on ainulaadne – teda tuntakse kui aeglase fotograafia meistrit. Ta liigub jalgrattal, kasutab analoog-laiformaatkaamerat ja ilmutab fotosid traditsioonilises pimikus. Tema loomingus on tunda sügavat austust nii jäädvustatava kui ka fotokunsti kui meediumi vastu.

„Fotograafia andis mulle vabaduse ja võimaluse eneseväljenduseks,” ütleb Berti ise. „Ma ei oska maalida ega joonistada, aga kaamera võimaldab mul sisuliselt maalida ilma käsi kasutamata. Fotograafia tähendabki valgusega joonistamist – see ongi selle olemus minu jaoks.”

Värska Sanatooriumi juhataja Kairi Ustav: „Meil on alati hea meel teha koostööd kohalike muuseumide ja kultuuriasutustega. Soovime pakkuda oma külastajatele rohkemat, kui vaid tervist tugevdavaid protseduure – meie eesmärk on tuua inimesteni ka kohalik eluolu, pärimus ja kultuur. Luca Berti näitus on selleks suurepärane võimalus.”

Luca Berti on Firenzest pärit vabakutseline fotograaf, kes on üle 20 aasta elanud ja töötanud Taanis. Ta on lõpetanud Milanos Itaalia Fotograafiainstituudi, töötanud aastatel 2000–2012 moefotograafina ning alates 2012. aastast pühendunud Põhja- ja Baltimaade 21. sajandi maaelu kajastavale dokumentatsiooniprojektile. Tema loomingut on esitatud arvukatel näitustel Taanis, Norras, Lätis, Soomes, Itaalias, Saksamaal ja Eestis.

Näitus „Vana ja vahtsõnõ Setomaa” on osa koostööst Setomaa Muuseumide ja mitmete kultuuripartneritega ning selle eesmärk on väärtustada ning jäädvustada elavat pärimust läbi tänapäevase, kuid ajastutruu fotokeele.

Näitus jääb Värska Sanatooriumi vabaajakeskuses avatuks 2026. aasta suveni. Vabaajakeskus on hotelli külastajatele avatud ööpäevaringselt ja väljastpoolt hotelli tulevale külalisele E-P 8.00-19.00.

Värska Kuurortravikeskuses saate lähemalt tutvuda Luca Berti „Vana ja vahtsõnõ” näituse ühe osaga. Näituse teine osa ja veel palju muudki on nähtav Värska Talumuuseumis. Värska Talumuuseum on avatud 1. juuni – 31. august T–L 10 – 18; E, P 10 – 16 ja 1. september – 31. mai T-L  10 – 16; E, P suletud. Külasta ka teisi Setomaa Muuseumite filiaale: https://www.setomuuseum.ee/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 24. juuli 2025:

kolmes lõigus olla Ukraina omad alustanud tugevamaid vasturünnakuid ja ühe küla kaotus Toretski lõigus kinnitust sai.

1. Ikka droone ja rakette öises Ukraina taevas.

2. Šotsi kandis palavaks läks.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina olla alustanud tugevamaid vasturünnakuid sektori lõunaosas.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Bila Hora kaotati.

8. Donetsk: Ukraina olla alustanud Pokrovskist lõunas vasturünnakuid.

9. Lõunarinne: Ukraina olla alustanud Velõka Novosilkast loodes vasturünnakuid.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa ostab Hiinalt külmikute seadmeteks maskeeritult droonide mootoreid.

12. India suurim ettevõte hakkas otsima alternatiivi vene naftale.

13. Ukraina korruptsioonivastaste organite iseseisvuse äravõtmine võib kahjustada lääne relvatarneid, aga on lootust, et otsuses võib tulla muutusi.

14. Iisraeli parlament võttis vastu deklaratsiooni, mis nõuab Läänekalda annekteerimist.

15. venemaa käivitas protestide keskel Ukraina vastu valeinfo erioperatsiooni.

16. Lühiuudised

176 vene poole rünnakut ning kõikse tihedam ikka Lõmani suund (28) ja Pokrovski kant (61), mujal kas tavapärasest vähem või tavaline tase. Soomust rünnakutel ei osale (mõni üksik kuskil siiski ringi tolgendas). Pommitamist peaaegu samal tasemel nagu viimasel paaril nädalal ning vene poole taktikas muutusi pole tuvastanud ehk siis ikka väikesed grupid ja kas jala või kergliikuritega. Kui pommitamine õnnestub, siis ka uute possade hõivamine lihtsam, pole lihtsalt enam kedagi ees. Enamuses suudab Ukraina aga uutel possadel soldatite elu lõpetada nii droonide kui kaudtulega.

Veel ei võta julgust arvata, kui tugevad on kolmes lõigus Ukraina alanud vasturünnakud ja kui lootusrikas on seal seis, ootab mõned päevad esmalt ära… lisaks ikka vene poole suurema pealetungi ootel, no ei kipu uskuma, et vaid sellise konveieriga jätkatakse.

Njah, Valge Maja juhtkond pole ammu juba enam maailma hea politseiniku staatuses, vaid sildiks ärimees iga hinnaga… Euroopa liidrid jätkavad retoorikaga, aga teod seni liialt lahjad (hea, et niigi on) ning valijad peavad endale otsa vaatama, väga-väga tõsiselt, kas vaid enda heaolu on kõikse tähtsam või on miskit maailmas (ja ka vaid oma riigis) veel tähtsam…

1. 24. juuli öösel algatasid venelased Odessa vastu ulatusliku rünnaku ründedroonidega – kahjustada sai tsiviilinfrastruktuur ja arhitektuurimälestised ning linnas puhkes mitu tulekahju, sealhulgas mitmekorruselises elamus.

24. juuli öösel ründasid vene väed Tšerkassõt droonide ja rakettidega, linnas puhkesid tulekahjud, 6 inimest sai vigastada. Nagu Ukrinform kirjutab, mürisesid Tšerkassõs suurenenud raketiohu ajal plahvatused ja oli kuulda õhutõrjesüsteemide tööd. Õhurünnakud algasid umbes kell 2.30–2.40. Kell 4.10 mürisesid linna edelaosas kaks võimsat plahvatust. Esines elektrikatkestusi ja internetiühendusw katkestused.

Öösel ründasid vene okupatsiooniväed üheksa „šahediga” Zaporižjat ja Zaporižja oblastit, põhjustades tulekahjusid.

Plahvatusest teatati ka Harkivi kandis.

Rinde ja piiri lähedus ikka tihedas sajus ja sihtmärgiks sobib kõik.

2. Eile öösel ründasid Ukraina droonid Rostovi oblastis Novotšerkasskis olulist raudteesõlme, häirides logistikat sügaval venemaa territooriumil. Leeki jagus.

venemaa Föderatsiooni Krasnodari krais Sotši linna lähedal asuvas Siriuse föderaalterritooriumil tabasid droonid naftahoidlat. Tavritšeskaja tänaval asuv naftahoidla sai tabamuse. Varem teatas föderaalterritooriumi juht õhutõrje tööst. Hiljem märkis ta, et droonide rünnaku oht püsib. Nagu RIA Novosti teatab, kuuldi öösel Sotši territooriumil vähemalt viie plahvatuse helisid.

Lisaks tuli infot, et droonid ründasid ka Adleri linna, teatati sealsegi naftahoidla tabamisest.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta. Kuidagi on taastunud rütm ühel päeval 4 vene poole rünnakut, järgmisel 6-8.

5. Kupjansk-Kreminna: sektori lõunapoolsemais sillapeas läks väga tihedaks, sest lisaks tugevale vene konveierile alustasid ka Ukraina omad tihedamat vasturünnakute seeriat. Tulemuseks oli eile, et vene pool sai pisu juurde ala Ridkodubi küla juures ja Ukraina omad suutsid vene poole tagasi lüüa Karpivka külast lõunas olevatelt aladelt. Hetkel veel vara arvamuseks, kas selles lõigus võib olla tulemas suuremaid muutusi.

Hetkel on teadmata seis Torske asulas, kinnitust, et seal on nii vene soldatid kui Ukraina kaitsjaid, tuleb mitmest allikast.

Mujal rindejoones muutusi ei tuvastanud. Kuidagi on jäänud vene surve viimasel ajal väiksemaks põhjalõigus… võib-olla suudab Ukraina paremini jõe ületamisi kontrollida.

6. Siversk: muutusteta ja selguseta ka seis Bilohorivka küla ümber.

7. Bahmut: eile sai kinnitust, et kogu Bila Hora asula (u 5 km pikk, põhiliselt majapidamised kahel pool peamist teed) on vene poole kontrolli all. Mujal suuremaid muutusi ei tuvastanud.

8. Donetsk: vene poole tihe konveier nii Pokrovsk-Toretsk vahelise kombitsa laiendamiseks kui lõuna suunalt Pokrovskisse sisse saamiseks jätkusid aga paarilt blogijalt tuli kinnitus, et Ukraina on alustanud tugevamaid vasturünnakuid linnast lõuna suunas. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: idasektorist Velõka Novosilkast loodes tuli kinnitust, et Ukraina alustas seeriat vasturünnakuid. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.

Kahjuks seni alles vene sillapea Kamnjaske asulas (sektori lääne servas), mis kipub isegi veel laienema…

10. Herson: muutusteta.

11. Reuters teatas, et venemaa saab Hiinast ründedroonide mootoreid tööstuslike külmutusseadmete varjus, viidates kolmele Euroopa luureametnikule ja mitmetele dokumentidele. Agentuuri andmetel toimuvad tarned varifirmade kaudu ja on mõeldud venemaa kaitsefirmale Kupol, mis on Harpia-A1 droonide tootja. Saatedokumentide – sealhulgas lepingute, arvete ja tollidokumentide – kohaselt toimetatakse tooted Pekingist Moskvasse ja seejärel Iževskisse, kus asub Kupoli tootmine. Nagu kolm Euroopa luureametnikku selgitasid, võimaldas mootorite maskeerimine külmutusseadmeteks neil vältida Hiina ekspordikontrolli.

Agentuuri poolt läbi vaadatud saatedokumendid näitavad, et alates 2024. aasta oktoobrist on Sichuan Airlines ja Hiina suurim lennuettevõtja China Southern Airlines neid komponente regulaarselt sanktsioonide all olevatele venemaa ettevõtetele tarninud.

Kupoli sisedokument, mille Reuters samuti hankis, näitab, et ettevõte on sõlminud venemaa kaitseministeeriumiga lepingu enam kui 6000 Harpia-A1 drooni tootmiseks 2025. aastal. Võrdluseks, 2024. aastal toodeti umbes 2000 drooni. Sama dokumendi kohaselt oli 2025. aasta aprilliks tarnitud juba üle 1500 ühiku.

Nagu Ukraina sõjaväeluure Reutersile teatas, kasutatakse neid pikamaadroone sõjaväe- ja tsiviilsihtmärkide ründamiseks sügaval Ukrainas. Ukraina hinnangul kasutab venemaa umbes 500 sellist drooni kuus.

venemaa ettevõte Ushkuyik, mis asub 750 km kaugusel Ukraina piirist, väidab, et toodab nüüd kümneid tuhandeid fiiberoptilisi droone kuus – võrreldes 500-ga aasta tagasi. Tegevjuht aleksei tšadajev ütleb, et selline hüppeline tootmine oleks võimatu ilma ametliku või mitteametliku toetuseta Hiinalt, kes tarnib võtmekomponente.

12. India ettevõte Reliance Industries, mille suurim toornafta tarnija on venemaa, kavatseb oma oste mitmekesistada. Strateegia muutus tuleb ajal, mil Ameerika Ühendriigid ähvardavad venemaa nafta peamisi ostjaid 100% tollimaksudega ja Euroopa Liit püüab peatada sealt hangitavate naftatoodete voogu. Lääneriikide uued meetmed sunnivad ostjaid keelduma koostööst naftatöötlemistehasega Nayara Energy, milles Rosneft omab peaaegu poolt aktsiatest.

Reliance’i impordiplaanidega tuttavad inimesed ütlesid Bloombergile, et ettevõte otsib võimalusi oma ostude mitmekesistamiseks. Kpleri andmetel on Reliance sel aastal ostnud keskmiselt 603 000 barrelit venemaa naftat päevas, samas kui 2021. aastal, enne Ukraina sõda, oli see näitaja vaid 40 000 barrelit. venemaa moodustab ligi poole Reliance’i toornafta impordist, samas kui umbes 20% tema eksporditud rafineeritud toodetest on sel aastal läinud Euroopasse.

Kauplejad Bloombergile ütlesid, et Reliance tegi eelmise nädala lõpus haruldase ostu, ostes Abu Dhabist Murbani toornafta lasti. Tanker võttis lasti peale vahetult pärast seda, kui Euroopa Liit avalikustas reedel oma 18. venemaa-vastased sanktsioonid, mis hõlmavad Venemaa toornaftast valmistatud naftatoodete impordikeeldu blokki. EL selgitas aga esmaspäeval, et embargo jõustub kuue kuu pärast, 21. jaanuaril.

Reliance ostab harva Abu Dhabi toornafta, mida peetakse premium-klassiks. Peamiselt ostab ettevõte odavamat ja hapumat sorti nii Lähis-Idast kui ka Venemaa Uuralist. Ettevõte restruktureeris end kiiresti pärast seda, kui sanktsioonide tõttu hakati Uuralit suure allahindlusega müüma: juba 2022. aastal ostis Reliance seda keskmiselt 219 000 barreli eest päevas ja 2023. aastal oli venemaa tarnijate seas esikohal 428 000 barreliga.

Teiste suuremate tooraine müüjate hulka kuuluvad Iraak, Saudi Araabia ja Ameerika Ühendriigid (vastavalt 195, 168 ja 79 tuhat barrelit päevas sel aastal).

Reliance, mille peamine aktsionär on miljardär Mukesh Ambani, on India suurim konglomeraat, mille turuväärtus on üle 220 miljardi dollari. Mõni aeg tagasi pidas Reliance läbirääkimisi Rosnefti osaluse (49,13%) ostmiseks teises India ettevõttes Nayara Energy. Kuid Nayara rafineerimistehas sattus viimaste Euroopa sanktsioonide alla ja kauplejad hakkasid keelduma sellega koostööst.

Kaks tankerit, mis pidid Vadinari rafineerimistehasest, mis samuti kuulub Nayarale, kütuselasti peale võtma, on juba ümber pööranud ja lastita lahkunud. Pühapäeval tühistas BP-ga prahitud Talara oma tellimuse sadamale lähenedes.

Seejärel tegi sama ka PetroChina poolt prahitud tanker Chang Hang Xing Yun, teatas Reuters kolmapäeval, viidates kolmele tööstusallikale ja LSEG laevade jälgimisandmetele. Algselt pidi see Vadinaris laadima umbes 35 000 tonni diislikütust ja toimetama selle Kagu-Aasiasse. Nüüd näitab Vadinarist tühjalt teel olev tanker, et kavatseb Kuveidis sarnase lasti peale võtta ja Ida-Aafrikasse suunduda.

India jaemüügikütuse turul domineerivad riigile kuuluvad rafineerimistehased taotlevad nüüd enne Nayaraga uute tehingute sõlmimist valitsuse heakskiitu, ütles ettevõtte ametnik Reutersile. Lisaks EL-i sanktsioonidele võib India, kellest on saanud Hiina järel suuruselt teine venemaa nafta ostja, sattuda USA kriitika alla. President Donald Trump, millele järgnesid administratsiooni ja Kongressi esindajad, on hakanud venemaa nafta ostjaid ähvardama 100% tollimaksudega.

13. Kiievi otsus allutada kaks korruptsioonivastast asutust peaprokurörile on mitte ainult vallandanud esimesed massilised valitsusvastased protestid Ukrainas pärast sõja algust. See võib halvendada suhteid liitlastega, aeglustada EL-iga ühinemise protsessi ja isegi mõjutada relvatarneid, ütlevad lääne diplomaadid.

EL-i laienemisvolinik Marta Kos nimetas asutuste sõltumatuse tagatiste kaotamist „tõsiseks sammuks tagasi” pärast seda, kui parlament kiitis heaks seaduse, mis allutab riikliku korruptsioonivastase büroo (NABU) ja korruptsioonivastase eriprokuratuuri (SAPO), ning Volodõmõr Zelenski sellele alla kirjutas. Nende sõltumatus on Ukraina EL-iga ühinemise jaoks hädavajalik ja „õigusriik jääb läbirääkimiste keskmesse” riigi vastuvõtmise üle, kirjutas Kos sotsiaalmeedias, lisades, et tal oli uue peaministri Julia Svõrõdenkoga „avameelne vestlus”.

Eraviisiliselt on Lääne ametnikud väljendanud veelgi suuremat muret, teatab Washington Post. „Äärmiselt mures,” oli kõik, mida üks Euroopa diplomaat ajalehele ütles. Teise väite kohaselt „õõnestavad sellised teod kindlasti usaldust Kiievi ja lääneliitlaste vahel”, võivad kahjustada Ukraina võimalusi EL-iga liituda ja „isegi vähendada soovi suurendada sõjalist abi”. „Loodame, et seda ei juhtu, kuid sellised teod muidugi ei aita seda sõda võita,” lisas ta. „Sellised sammud nõrgestavad Ukrainat kindlasti veelgi ja me ei vaja seda.”

NABU ja SAP loodi lääneriikide palvel umbes 10 aastat tagasi, vahetult pärast Euromaidani, ja olid seni täiesti iseseisvad. Esmaspäeval korraldasid salateenistused NABU-s läbiotsimisi, öeldes, et ühest büroo osakonnast leiti „vene mutt”. Üks anonüümseks jäänud töötaja peeti kinni. Zelenski selgitas korruptsioonivastaste asutuste alluvust peaprokurörile muu hulgas vajadusega puhastada neid venemaa mõjust. Samal ajal kinnitas ta: „Peaprokurör on otsustanud tagada, et Ukraina tagaks seaduse rikkujate karistuse vältimatuse.” See seletus ei rahuldanud paljusid ukrainlasi, kes vaatamata kehtivale sõjaseisukorrale läksid protestima Kiievis, Odessas, Lvivis, Dnipros ja Ternopilis. Kolmapäeva õhtuks olid plaanis uued protestid.

G7 riikide suursaadikud väljendasid haarangute pärast „tõsist muret”, mis NABU andmetel mõjutasid vähemalt 15 büroo töötajat. Bloombergi teatel teatasid suursaadikud oma kavatsusest arutada toimuvat Ukraina valitsusega. Pärast seda, kui Ülemraada seaduse heaks kiitis, kutsus Ukraina Ameerika Kaubanduskoda Zelenskit üles seda mitte allkirjastama ja jätkama korruptsioonivastaste institutsioonide sõltumatuse tagamist.

President Volodõmõr Zelenski lubab esitada Ülemraadale seaduseelnõu, mis tagab õiguskaitsesüsteemi tugevuse ja säilitab kõik normid korruptsioonivastaste institutsioonide sõltumatuse tagamiseks. Allikas: Zelenski videopöördumine, mille ta edastas eile õhtul sotsiaalvõrgustikes. „Muidugi on kõik kuulnud, mida inimesed tänapäeval räägivad – sotsiaalvõrgustikes, üksteisele, tänavatel. See pole asjata. Analüüsisime kõiki murekohti, kõiki aspekte, mida tuleks muuta ja mida tuleks aktiveerida.

Esitan Ukraina Ülemraadale seaduseelnõu, mis on vastuseks, mis tagab õiguskaitsesüsteemi tugevuse. Ja õiguskaitseasutuste tegevusse ei toimu venemaa mõju ega sekkumist ning – mis on väga oluline – kõik korruptsioonivastaste institutsioonide sõltumatuse normid on olemas. Ja ma ootan tõesti meie õiguskaitse- ja korruptsioonivastaste asutuste juhtide rühmalt, Ukraina peaprokurörilt, ettepanekuid nende normide kohta, mis peaksid toimima. See saab olema presidendi eelnõu ja me rakendame seda osana oma riigi ümberkujundamise strateegiast.”

Presidendi sõnul lepiti hiljutisel kohtumisel õiguskaitse- ja korruptsioonivastaste asutuste juhtidega kokku, et institutsioonide juhid pakuvad ühiselt välja tegevuskava ja konkreetsed sammud, mis võiksid tugevdada Ukraina seaduste jõudu.

NABU ja SAP tervitasid president Volodõmõr Zelenski algatust koostada seaduseelnõu, mille eesmärk on tugevdada õiguskaitsesüsteemi ja tagada korruptsioonivastaste institutsioonide sõltumatus.

14. Iisraeli parlament kiitis heaks resolutsiooni, mis nõuab Läänekalda annekteerimist. Dokumendi poolt, mis teeb ettepaneku laiendada Iisraeli suveräänsust Juudamaa, Samaaria ja Jordani oru territooriumidele, hääletas 71 liiget, vastu aga 17. Nagu The Jerusalem Post märgib, on see resolutsioon deklaratiivse iseloomuga ja sellel puudub õiguslik jõud.

Läänekallast koos Gaza sektoriga peetakse Palestiina riigi osaks, mis on osaliselt tunnustatud riik, mida tunnustab 147 ÜRO 193 liikmesriigist. Tegelik kontroll territooriumi üle on aga jagatud. Palestiina omavalitsus kontrollib vaid umbes 17% Läänekaldast, ülejäänud osa on Iisraeli täieliku või osalise kontrolli all.

ÜRO seisukoha kohaselt on seda territooriumi peetud Iisraeli poolt okupeerituks alates 1967. aastast. Iisraeli pool lükkab termini „okupatsioon” tagasi, pidades neid maid vaieldavaks ja rõhutades oma ajaloolisi ja religioosseid sidemeid piirkonnaga.

2024. aasta juulis otsustas Rahvusvaheline Kohus, et Iisraeli kohalolek Läänekaldal kujutab endast de facto annekteerimist. Kohus kinnitas ka, et Iisraeli asundused piirkonnas on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Iisrael pole aga kunagi ametlikult väljendanud oma kavatsust Läänekallast annekteerida.

15. venemaa režiim on algatanud Ukraina vastu ulatusliku infooperatsiooni, mille teemaks on korruptsioonivastased protestid. Sellest teatas Ukraina Välisluureteenistus (SVRU). Luureteenistus märgib, et lisaks föderaalsetele ressurssidele meelitab kreml aktiivselt ligi kontrollitavat meediat, blogijaid ja mõjutajaid lääneriikidest. venemaa propagandaplatvormid esitlevad korruptsioonivastaste õigusaktide muudatusi kui „Ameerika-vastast riigipööret” ja katset „minimeerida Lääne mõju Ukraina poliitilises süsteemis”. Sellega kaasneb narratiivi levitamine sügavast kriisist Ukraina ühiskonnas, teatab SVRU.

Nende avalduste usaldusväärsuse suurendamiseks võtavad venelased Lääne diplomaatide, poliitikute ja ajakirjanike kommentaarid kontekstist välja ja moonutavad neid. „Seda esitatakse tõendina lääneriikide pettumusest Ukraina reformide elluviimisel, võimalike sanktsioonide ähvardusest ja Ukraina viisavabaduse kaotamisest. Efekti võimendamiseks on protestiürituste videomaterjali manipuleeritult moonutatud,” märgib luureteenistus.

Ukraina välisluureteenistuse juht Oleh Ivastšenko hoiatas ukrainlasi venemaa propagandaga kaasa mängimise eest ja rõhutas, et Ukraina peab nüüd olema ühtne, kuna venelaste ohutase ainult kasvab. „Peame meeles pidama, et peamine ohuallikas on venemaa, mis, pole suutnud meie riiki vallutada, püüab külvata ebakõla ja õõnestada Ukrainat seestpoolt. Agressor on kasutanud ja kasutab iga ettekäänet meie ühtsuse hävitamiseks ja Ukraina diskrediteerimiseks, eelkõige rahvusvahelisel areenil,” märkis ta.

16. Lühiuudised

USA Kongressi liige Marjorie Taylor Greene, kes on Donald Trumpi pikaajaline toetaja ning tuntud vandenõuteooriate ja Ukraina-vastaste avalduste levitamise poolest, ütles, et Kiievi protestid toimuvad väidetavalt seetõttu, et president Volodõmõr Zelenski keeldub venemaaga rahulepingut sõlmimast. Allikas: Taylor Greene sotsiaalmeedias.

40 minutit rahukõnelusi Türgis, tulemus: vahetatakse veel vange ja surnukehasid.

USA välisministeerium on heaks kiitnud kahe sõjalise abi paketi müügi Ukrainale. Esimene pakett hõlmab HAWK III faasi õhutõrjesüsteeme ja nende hooldust, teine Bradley jalaväe lahingumasinaid ja nende remonti. Kogumaksumus on hinnanguliselt 322 miljonit dollarit.

Ukraina riiklik juurdlusbüroo algatas uurimise lennuki Mirage 2000 õnnetuse kohta Volõõnia piirkonnas. Esialgsete andmete kohaselt teatas piloot pärast õhkutõusmist kriitilisest elektroonikarikkest. Lennuk kukkus kaugesse ja soisesse piirkonda. Juhtumit uuritakse lennuohutuse rikkumisega seotud süüdistustega.

Moskva on alustanud oma suurimaid mereväeõppusi aastate jooksul – samaaegselt Poola, Jaapani piiride lähedal ja Arktikas. Õppustel osaleb üle 30 aluse, sealhulgas allveelaevad, lennukid ja raketisüsteemid.

Saudi Araabia ostab rekordkoguses venemaa kütteõli. Juunis sai Ar-Riyadh’st venemaa kütteõli suurim ostja, suurendades importi 9%. Samal ajal vähenesid saadetised Indiasse ja Türki. Miks peaks maailma suurim naftaeksportija venemaalt kütteõli importima? Vastus on lihtne – oma elektrijaamade toiteks. See vabastab ekspordiks rohkem toornaftat, võimaldades Saudi Araabial kõrgetest hindadest rohkem kasu saada. See strateegia tugevdab Moskva ja Ar-Riyadh’ vahelist naftaliitu – hoolimata rahvusvahelistest sanktsioonidest.

Türgi Akkuyu tuumaelektrijaama mäss: töötajad blokeerisid teed ja lõhkusid sõidukeid maksmata palkade tõttu. Märkimisväärne on, et protestis osalevad ka venemaa töötajad. Kuid varem kartsid nad sõna võtta vallandamise ähvarduste ja venemaale tagasisõidupiletite tühistamise tõttu.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Sotsiaalmeediasse on pandud video mehest, kellele Eesti valitsus maksis 30 tuhat peale, ilmselt selleks, et peaminister Kristen Michal saaks temaga mesijuttu ajada.

Videos aga on näide sellest, kuidas mees suhtles Šveitsis kohalike inimestega.

Järgmisena kavatseb mees minna Venemaale. Ilmselt on ka venelased talle maksnud.

Küll on aga selge, et Eesti riigil on raha küllalt, kui seda sellistele meestele kamaluga jagatakse. Automaks selleks kehtestatigi, et selliseid mehi rohkem Eestisse kutsuda.

Video on siin:

Lätis Bauska piirkonnas Kurmene lähedal peeti kolmapäeva 23 juuli hommikul kinni kuus Bangladeshi piiririkkujat ja nende vedaja, teatas omavalitsus uudisteagentuurile LETA.

Umbes kell 8.50 saadi teave, et Nereta-Valle teel sõidab väidetavalt ebaseaduslike sisserändajatega must väikebuss. Teate peale alustasid munitsipaalpolitseinikud piirkonnas patrullimist.

India ettevõte Reliance Industries, millele kuulub maailma suurim naftatöötlemiskompleks, on pärast Euroopa Liidu uue sanktsioonipaketi vastuvõtmist hakanud otsima Venemaa naftale asendust.

Ettevõte ostis eelmise nädala lõpus Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis ammutatavat premium-klassi Murbani toornaftat, mis on tähelepanuväärne, kuna see rafineerimistehas ostab tavaliselt palju odavamat Venemaa Uralsi toornaftat ja Lähis-Ida päritolu raskemaid toornafta sorte, märkis Bloomberg.

Pärnusse metanoolitehast planeerinud Hollandi ettevõte Power2X teatas Pärnu linnale, et projekt jääb katki, mistõttu jääb Eesti ilma järjekordsest võimalikust miljardiinvesteeringust. Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhi Kaido Koppeli sõnul ettevõte oma otsust kuidagi ei põhjendanud.

Plaanist investeerida Eestisse üle miljardi euro ja ehitada Pärnusse metanoolitehas rääkis Hollandi start-up ettevõte Power2X juht Peter Daemen esmakordselt möödunud kevadel. Tehas pidi hakkama tootma kuni 500 000 tonni rohelist metanooli aastas ja looma 200 töökohta. Tootmine pidi algama 2028. aastal. Lõpliku investeerimisotsuse pidi ettevõte tegema järgmise aasta algul, vahendab ERR.

Sotside silmakirjalkikku juttu ei suuda enam kuulata, juba on tekkinud allergia, räägib riigikogu liige Anatassia Kovalenko-Kõlvart.

Ta märgib, et sotsiaaldemokraatidel on nüüd tekkinud mure lastega perede pärast, ebavõrdsuse kasvu pärast, maapiirkondades elavate perede pärast.

Huvitav, et mitte kunagi polnud neil seda muret valitsuses olles. Esimese asjana võeti lasterikaste perede toetus ära, viidi sisse kõikvõimalikud maksud, tõsteti aktsiise, viidi sisse automaks, ja mitte mingeid erisusi ei tehtud lastega peredele.

Ta märgib, et toodi korduvalt muudatusettepanekuid, et toetataks lastega peresid. Kõik hääletati maha. Isegi ei lastud hääletada. Kõik seoti kokku ega lastud eraldi hääletada. Ja nüüd on selline mure, et kuidas piirkondades lastega pered hakkama saavad.

Kaotati ära tasuta ühistransport. Nüüd aga räägitakse, et inimeste toimetulek halveneb, perede toimetulek halveneb, noorte perede toimetulek halveneb. Aga kelle tõttu see toimub? See on teie tõttu, mida te olete koos Reformierakonna ja Eesti 200-ga viimased kaks aastat teinud, sõnas Kovalenko-Kõlvart.

Nüüd tuli meelde tasuta lasteaed. Et meil on programmis sees tasuta lasteaed. Mitte kordagi siiani seda meeles ei olnud. Nüüd tuli meelde, kui Tallinna linnavolikogus Keskerakond ja Reformierakond selle ettepaneku esitasid. Aga Tallinnas ei saa seda toetada, kuna seal on vaja istutada igale lapsele puu, mis maksab kokku 2,4 miljonit eurot. Iga puu maksab 674 eurot. Ja kuna on vaja istutada igale lapsele puu, siis ei saa toetada tasuta lasteaeda.

Nüüd on siis esitatud riiklikult ettepanek tasuta lasteaiale, kuigi on juba teada, et see hääletatakse maha – sotsid ise tegid seda, kui olid võimuliidus. Hääletati maha kõik opositsiooni muudatusettepanekud, isegi kui need olid mõistlikud.

Siin on video:

Leedu haridusametnike ja seadusandjate sõnul võivad haridusametnikud ja seadusandjad muuta oma eelistusi õpilaste eelistuste ja geopoliitiliste murede tõttu ning vene keele õpetamise koolides 2026. aastaks järk-järgult lõpetada.

Haridus-, teadus- ja spordiminister Jonas Petkevičius ütles kolmapäeval, et vene keele kui teise võõrkeele võimaliku eemaldamise üle kooli õppekavast peetakse arutelusid nii parlamendi Seimi haridus- ja teaduskomisjoni kui ka laiemalt avalikkuses, vahendab lrt.lt.

„Me jälgime trende ja kaalume kindlasti võimalust vene keel kui võõrkeel välja jätta,” ütles Petkevičius LRT raadiole.

Ta märkis, et viimastel aastatel on vene keelt õppivate õpilaste arv märkimisväärselt vähenenud. Petkevičius hoiatas aga, et otsuse langetamisel tuleb arvestada kvalifitseeritud õpetajate kättesaadavusega alternatiivsete keelte jaoks, eriti maapiirkondades.

„Meil on rohkem saksa ja prantsuse keele õpetajaid, aga hispaania keele õpetajatest on endiselt puudus,” ütles ta. „Mis mõte on vene keele ärajätmisel, kui meil pole seda millegagi asendada? Õppekava kohaselt on lapsed kohustatud õppima teist võõrkeelt. Seega peab see olema hoolikalt kaalutletud ja terviklik otsus.”

Valitsevaid sotsiaaldemokraate esindav Seimi haridus- ja teaduskomisjoni liige Darius Jakavičius tegi ettepaneku, et see muutus võiks jõustuda 2026. aasta septembris.

Ta usub, et see on hea aeg „ära kasutada praegust geopoliitilist võimalust” ja asendada vene keel Euroopa Liidu keelega, ütles Jakavičius LRT raadiole. Ta ütles, et kavatseb selle küsimuse parlamendikomisjonis tõstatada.

„Usun, et peame leidma lahenduse ja alates 1. septembrist 2026 takistama viienda või kuuenda klassi õpilastel – olenevalt sellest, millal nende koolid teise võõrkeele valivad – vene keele valimist,” ütles ta.

Haridusministeeriumi andmetel on viimastel aastatel järsult langenud kuuenda klassi õpilaste osakaal, kes valivad vene keele teiseks võõrkeeleks: 81,7%-lt õppeaastal 2014–2015 vaid 43,5%-le õppeaastal 2024–2025.

Eelmisel nädalal peeti Ukraina linnas Dnipros kinni isik, kes saatis terrori- ja pommiähvardusi sisaldavaid e-kirju tuhandetele haridusasutustele mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Lätis, teatas Läti politsei.

Möödunud 2024. aasta septembris tekitasid massilised ähvarduskirjad laialdast avalikku pahameelt ja muret Euroopa ühise julgeoleku pärast. Kuigi saabunud e-kirju peeti madala riskiga ohuks ning politsei hinnangu ja soovituste kohaselt said koolid oma tööd jätkata, mõjutasid e-kirjad siiski haridusprotsessi ja üldist turvatunnet, vahendab lsm.lv.

Uurimine jõudis algusest peale järeldusele, et tegemist oli vaenuliku kuritegeliku tegevusega, mille eesmärk oli ühiskonna ja institutsioonide destabiliseerimine.

Tänavusel, 2025. aastal loodi Eurojusti toel Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Ukraina ühine uurimisrühm. Läti liitus sellega.

Lätis uuris riikliku politsei küberkuritegevuse direktoraadi 1. üksus haridusasutustele massiliste pommiähvarduste saatmise juhtumit.

Tänavuse, 2025. aasta 16. juulil hõlmas Ukraina operatsioon mitmeid koordineeritud tegevusi ja tõendite eemaldamist, mida analüüsitakse ja kontrollitakse järgneva ühise uurimise käigus, et tagada uurimise edukas tulemus ja toimepanijatele süüdistuse esitamine.

Samal ajal jätkab Läti politsei küberkuritegevuse vastane direktoraat uurimisi teistes kriminaalmenetlustes, mis on seotud massiliselt pommiähvardusi sisaldavate e-kirjade saatmisega erinevatele Läti asutustele.

Juba sel nädalavahetusel, 26.–27. juulil täitub Võru linn sadade laste rõõmu ja saginaga – ees ootab kaheksandat korda toimuv Eesti suurim lastefestival. Kogu linn muutub kaheks päevaks tõeliseks kogupere mängumaaks, kus sõna ja võim antakse lastele.

Võru Lastefestivalist on kujunenud armastatud traditsioon, mille programm pakub igal aastal midagi uut ja inspireerivat. Ka tänavu ootavad ees värsked tegevused, üllatused, armastatud esinejad ning mitmekülgne meelelahutus, mis rõõmustab nii lapsi kui täiskasvanuid.

Festivali projektijuht Kristi Vals rõhutab, et programm on sündinud otse laste ideedest ning Võrumaa kogukonna aktiivsest panusest, see tagab mitmekesisuse ja elurõõmu.

„Lapsed oskavad unistada suurelt ja julgelt – sellest sündiski ka sel aastal eriti tihe ja fantaasiarikas kava. Ja mis veel olulisem – kogu see festival on ehe näide kogukonna jõust. Kui paljud inimesed koos loovad midagi südamega, siis sünnibki midagi sellist, mida mujalt ei leia. Soovitame kindlasti varakult kavaga tutvuda, et võimalikult paljudest tegevustest osa saaks,” ütles Vals.

Maskottide paraadist kuni vahupeoni

Festival saab avastardi laupäeva hommikul uhke maskottide paraadiga, kus osaleb üle saja värvika tegelaskuju. Linnas on üles seatud eraldi teemaalad: mustkunst ja tsirkus, teadus, teater, mängud ja atraktsioonid, kino ja arvutimängud, mini-loomaaed, tehnikapark, noorteala ja palju muud.

Laupäeva õhtul toimub suur koguperekontsert, kus astuvad üles Kaitseliidu Big Band Peeter Saani dirigeerimisel, solistideks Synne Valtri ja Margus Jürisson, ning esinemas on ka Võru maakonna Laulukarusselli 2025 säravamad laululapsed.

Noortealal kulmineerub päev pulbervärvipeoga, kus peaesinejaks on populaarne duo Clicherik & Mäx.
Festivalile pannakse punkt pühapäeval suure vahu- ja mullipeoga Tamula rannas – sündmus, mis on paljudele saanud armsaks traditsiooniks.

Võru linn – laste ja perede linn

Võru linnapea Kalvi Kõva sõnul on laste heaolu linnale alati olnud südameasjaks.
„Võru on lastesõbralik linn, kus pered tunnevad end koduselt ja hoituna. Just lastele mõeldes sündis ka see festival, mille sarnast mujalt Eestist ei leia,” sõnas linnapea.

„Mul on hea meel, et juba kaheksandat aastat sünnib meie linnas midagi nii erilist ja suurt. Festivali õnnestumiseks panustavad kümned korraldajad ja sajad vabatahtlikud – koos teeme sellest üritusest tõelise elamuse,” lisas ta ning lubas anda festivali ajaks linnavõimu üle lastele.

Piletid ja osalemine

Festivalipileteid saab soetada Piletilevist, Võru Kandlest ning ürituse ajal kohapealt. Paljud tegevused on aga täiesti tasuta, et festival oleks kõigile peredele ligipääsetav.

„Oleme püüdnud hoida piletihinna võimalikult soodsana, et ükski laps ei jääks peost ilma,” lisas projektijuht Kristi Vals.

Coca-Cola teatas teisipäeval, et lisab sel sügisel oma Ameerika tootevalikusse roosuhkruga versiooni oma tuntud koolajoogist, kinnitades president Donald Trumpi hiljutist teadaannet.

Trump ütles eelmisel nädalal sotsiaalmeedia postituses, et Coca-Cola on nõustunud kasutama oma Ameerika toodetes kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupi asemel päris roosuhkrut. Coca-Cola ei kinnitanud muudatust kohe, kuid lubas peagi uusi pakkumisi, vahendab AP.

Coca-Cola müüb praegu USA-s Mehhiko Coca-Colat, mis on valmistatud roosuhkruga. USA-s tegutsevad Coca-Cola villijad läksid 1980. aastatel kulude kokkuhoiu tõttu üle kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupile.