Pärast seda, kui kohus tühistas sotsiaalkindlustusameti otsuse mitte arvestada päästja staaži hulka tema väljaõpet, võttis sotsiaalministeerium nõuks analüüsida, kas praegused väljateenitud aastate pensionit puudutavad õigusaktid vajavad muutmist.

ERR kirjutas möödunud nädalal, kuidas sotsiaalkindlustusamet (SKA) ei arvesta päästjate staaži hulka väljaõpet, ehkki päästeameti kinnitusel käib õpe paralleelselt töötamisega ning seda ei eristata tööajast. Aprillis andis Tartu halduskohus samal teemal käinud kohtuvaidluses õiguse päästjale, kelle staaži oli SKA tegelikkusest väiksemana tõlgendanud, vahendab ERR.

Eesti haridustöötajate liit korraldas teisipäeval Toompeal demonstratsiooni, et tuua poliitikute tähelepanu õpetajate järelkasvukriisile ning tuletada meelde, et õpetajate töötasud pole konkurentsivõimelised.

Riigikogu ees toimunud avaliku kõnekoosoleku „Õpetajaid kuulates, Eestit hoides” eesmärk oli seista selle eest, et haridus oleks ühiskonna prioriteet ja läbi selle kasvaks igast järgmisest põlvkonnast vastutustundlik kogukond, mis kujundab Eesti tulevikku ning hoiab riigi julgeolekut, teatas haridustöötajate liit.

Asjast kirjutas ERR.

Leedus lõppes eelmisel nädalal ametlikult 2024–2025 gripihooaeg. Sel hooajal suri grippi 75 inimest, mis on seni suurim surmajuhtumite arv, teatas riiklik rahvatervise keskus (NVSC) esmaspäeval.

Enne seda registreeriti hooajal 2023–2024 kõige rohkem surmajuhtumeid, 27, vahendab lrt.lt.

Covid-19 põhjustas sel hooajal 59 surmajuhtumit.

„Registreeritud gripijuhtumite, sealhulgas surmajuhtumite arvu suurenemise põhjuseks võivad olla muutused diagnostikas, näiteks gripi ja Covid-19 kiirtestide kasutamine tervishoiuasutustes alates eelmise aasta oktoobrist, mis võimaldavad täpsemat diagnoosimist,” teatas NVSC.

Spetsialistide sõnul oli möödunud hooaeg pikk ja intensiivne, kuna samal ajal levisid kõik gripiviirused, SARS-CoV-2 ja muud ägedad ülemiste hingamisteede nakkushaigused, sealhulgas respiratoor-süntsütiaalne viirus (RSV).

Sellele vaatamata ei pidanud ükski omavalitsus ega riik tervikuna sel aastal välja kuulutama gripi või Covid-19 epideemiat.

Sotsiaalmeediasse on pandud video selle kohta, kuidas Vene autol Lada Vesta lukustus sõidu ajal rool.

Juhil vedas, et ta sõitis kiirusega vaid 66 km/h – vastasel juhul oleksid olnud kõik võimalused surma saada.

Video järgi oli tegemist uue autoga.

Video on siin:

Российские автомобили продолжают «радовать» сюрпризами: у владельца Lada Vesta руль заблокировался прямо во время движения на скорости 66 км/ч. pic.twitter.com/236gvZ3XR6

— Сharter97.org (@charter_97) May 20, 2025

Euroopa Liidu Nõukogu võttis täna vastu 17. sanktsioonipaketi, mis saadab selge signaali ELi jätkuvast ja kindlast toetusest Ukrainale.

Uued sanktsioonid suurendavad Venemaa kulusid sõja jätkamisel, avaldades lisasurvet Venemaa niigi pingelisele ja haprale majandusele.

Paketi eesmärk on veelgi piirata Venemaa juurdepääsu lahinguväljatehnoloogiale ja vähendada energiaimpordist saadavat tulu, võttes sihikule varasemast tunduvalt rohkem Venemaa varilaevastiku laevu. Paketiga laiendatakse ka sanktsioneeritavate üksikisikute ja majandusüksuste loetelu. Lisaks pikendatakse sellega naftahinna ülempiiri erandit, mis on vajalik Jaapani energiajulgeoleku tagamiseks seoses projektiga Sahhalin-2.

Finantsteenuste ning hoiuste ja investeeringute liidu volinik Maria Luís Albuquerque: „Täna vastu võetud 17. sanktsioonipakett kinnitab taas Euroopa Liidu vankumatut toetust Ukrainale ja otsustavust võtta Venemaa agressiooni eest vastutusele. Uued meetmed mitte ainult ei suurenda majanduslikku ja tehnoloogilist survet Venemaa sõjamasinale, vaid saadavad ka tugeva sõnumi, et katsetel sanktsioonidest kõrvale hoida on kiired ja rängad tagajärjed. Paketiga rohkem kui kahekordistatakse sanktsioneeritavate laevade arvu, mis kuuluvad varilaevastikku või annavad panuse Venemaa energiatuludesse. Sanktsioonid toimivad: Venemaa majandus on surve all, tema ressursid vähenevad ja riigi võimekus pidada seda ebaseaduslikku sõda kuivab kokku. EL on Ukrainaga ühtne ja jätkab jõupingutusi, et Venemaa ei saaks sanktsioonidest kõrvale hoida. Me jätkame surve avaldamist ja sõja võimaldajate vastutusele võtmist.”

Sanktsioonidest kõrvalehoidmist takistavad meetmed

• EL on loetellu kandnud veel 189 laeva, mis kuuluvad naftatankerite varilaevastikku või annavad panuse Venemaa energiatuludesse. Kokku on nüüd loetelus 342 laeva. Laevad on kindlaks tehtud koostöös liikmesriikide ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga (EMSA). Nende suhtes kohaldatakse sadamasse sisenemise keeldu ja teenuste osutamise keeldu.
• 17.pakett kujutab endast seni suurimat G7 sanktsioonimeedet varilaevastiku laevade vastu. Laevade kandmine ELi sanktsioonide loetellu koostöös selliste partnerriikidega nagu Ühendkuningriik ja USA vähendab märkimisväärselt Venemaa suutlikkust saada tulu naftahinna ülempiirist kõrvalehoidmisest, muutes sanktsioonidega hõlmatud laevade asendamise üha keerulisemaks. Kokkuvõttes on naftaeksport muutunud Kremli jaoks järjest raskemaks ja kulukamaks,  kuna laevad ei suuda enam tavapäraselt tegutseda. Naftahinna ülempiiri koalitsiooni viimaste andmete kohaselt on vähenenud nii transpordimahud kui ka Venemaa naftat vedavate laevade arv. Pärast seda, kui EL hakkas neid laevu loetellu kandma, on Venemaa toornafta tarned vähenenud 76%.

• Paketiga lisatakse loetellu ka 31 uut äriühingut, kes toetavad otseselt või kaudselt Venemaa sõjalist tööstuskompleksi või hoiavad sanktsioonidest kõrvale. Nende hulgas on 18 Venemaal asutatud äriühingut ja 13 kolmandate riikide äriühingut (6 Türgist, 3 Vietnamist, 2 Araabia Ühendemiraatidest, 1 Serbiast ja 1 Usbekistanist).

Täiendavad kanded

• Tänane pakett sisaldab 75 täiendavat kannet, sealhulgas 17 üksikisikut ja 58 majandusüksust, kes vastutavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse eest. Nende suhtes kohaldatakse varade külmutamist ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeldu ning üksikisikute puhul ka reisikeeldu. Uued kanded mõjutavad peamiselt Venemaa sõja- ja kaitsesektorit ning põhinevad 16. paketis kindlaks määratud uutel kriteeriumidel, mis on seotud varilaevastiku võimaldajate ja sõjatööstusega. Lisaks kuulub loetellu Venemaa jaoks oluline tuluallikas, laevandusettevõtja Joint Stock Company Volga Shipping. Loetellu kantakse ka kultuuripärandi rüüstamises osalejaid ja teisi okupeeritud aladel tegutsevaid isikuid.

Kaubandusmeetmed

Paketiga laiendatakse veelgi kahesuguse kasutusega ja kõrgtehnoloogiliste kaupade loetelu, mille suhtes kohaldatakse ekspordipiiranguid, et lõigata Venemaalt ära peamised sõjaliseks kasutuseks mõeldud tehnoloogiad, nagu:

• energeetilise materjali keemilised lähteained, mida kasutatakse otseselt või kaudselt Venemaa raketikütuses;
• täppisarvutite varuosad ja komponendid, mis on Venemaa jaoks hädavajalikud, et säilitada oma sõjaline tööstusbaas.

Sanktsioonid muudavad nende ressursside hankimise Venemaa jaoks oluliselt keerulisemaks.

Sahhalini erand

• 17. pakett sisaldab naftahinna ülempiirist tehtava erandi pikendamist, et võimaldada projektist Sahhalin-2 pärit toornafta transportimist Venemaalt laevaga Jaapanisse, et tagada Jaapani energiajulgeolek. Tähtaega pikendatakse ühe aasta võrra kuni 28. juunini 2026.

Sanktsioonide mõju

ELi sanktsioonidel on selge eesmärk – õõnestada Venemaa suutlikkust rahastada ja jätkata sõda Ukraina vastu. Majandusandmed näitavad selgelt, et sanktsioonid toimivad.

Venemaa müüb oma ressursse allahindlusega ja ostab endale vajalikku tunduvalt kallimalt, mille tulemuseks on selge negatiivne mõju riigi majandusele. Venemaa majandus võitleb kõrge ja kasvava inflatsiooniga, mis on praegu üle 10% ning jõuab 2025. aastal hinnanguliselt 9,3%ni (eesmärk oli 4%). Valitsemissektori puudujääk on järsult kasvanud ja intressimäärad on 21% juures. Venemaa on märkimisväärselt kasutanud ka oma riiklikku investeerimisfondi, et rahastada eelarvepuudujääki. Fondi likviidsete varade väärtus on praegu 65% väiksem kui enne sõda.

Lisaks on Venemaa nafta- ja gaasitulu tänu ELi ja G7 energiasanktsioonidele ning REPowerEU tarnete mitmekesistamise ja Venemaa impordi asendamise poliitikale vähenenud 100 miljardilt eurolt 2022. aastal 22 miljardile eurole 2024. aastal. See on peaaegu 80% vähem kui enne sõda.

Ekspordipiirangute tõttu on Venemaa majandus ära lõigatud juurdepääsust kahesuguse kasutusega kaupadele, elutähtsatele tehnoloogiatele ja sõjategevuseks olulistele tööstuskaupadele, nagu varuosad, masinad ja elektroonika. Venemaa on kaotanud üle 60% tulust, mida ta sai ELiga kauplemisest enne sõda.

EL jätkab sanktsioonide tugevat rahvusvahelist koordineerimist G7s ja teiste sarnaselt meelestatud partneritega. ELi aluslepingute täitmise järelevalvajana jälgib Euroopa Komisjon ELi sanktsioonide jõustamist ELi liikmesriikides.

Lisateave

Täismahus pressiteade

Kõik Hispaania mobiilside- ja internetivõrgud langesid täna teisipäeval, 20. mail rivist välja.

Kohalik meedia teatab, et suur katkestus toimus pärast „ebaõnnestunud võrgu-uuendust” ja mõjutas paljusid operaatoreid, sealhulgas Movistar, Vodafone ja Orange.

Mõjutatud olid sellised linnad nagu Madrid, Barcelona, ​​​​Valencia, Sevilla ja Bilbao. See on teine ​​suurem infrastruktuurikatkestus Euroopas vähem kui kuu aja jooksul.

Aprilli lõpus oli Hispaanias suur elektrikatkestus, millest tekkinud kahjud ulatusid üle miljardi euro.

Juba sel laupäeva saab Võru Kubija laululaval teoks Võru maakonna tantsupidu, mis kannab tänavu poeetilist pealkirja „Polkat põlvilõ, valssi varbilõ”. Tegemist on suure kogukonnapidustusega, kus tantsu, muusika ja pärimuse põimivad elavaks ning südamelähedaseks tervikuks ühtekokku 815 tantsijat ning 299 lauljat.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo Võrumaa kuraatori ning maakondliku tantsupeo projektijuhi Kristi Valsi sõnul ei ole peo pealkiri juhuslik. „Pea iga tantsija, kes Kubijale astub, oskab suure tõenäosusega tantsida just polkat ja valssi. Need tantsud on meie kandi loomulik osa: polka hoogsus paneb jala kaasa tatsuma ja lisab peole rõõmsa rütmi, samal ajal kui valsi lüürilisus toob esile helgema meele ning ühendab tantsijad omavahel sügavamal tasandil. Just nende tantsude kaudu peegeldubki peo lihtsus, südamelähedus ja maalähedus. Tänu omavalitsuste toele ja meie ühisele koostööle oleme traditsiooni hoidnud igal aastal,” lausus ta. Võru maakonna tantsupidu algab kell 19 ning on kõigile tasuta.

Pidu, kus iga samm tuleb südamest

Tantsukava koosneb suures osas tänavuse üldlaulu- ja tantsupeo „Iseoma” repertuaarist, kuid sellele lisanduvad erinevate Eesti piirkondade rahvatantsud ning pärimuslikud süidid, mis loodi 2024. aastal Rahvatantsujuhtide Kooli lõpetanud kursuse poolt. Süite esitatakse elava muusika saatel, mida saadavad Võru maakonna kapellid ja rahvamuusikud.

Lavale astuvad eri vanuses tantsijad: mudilased, lapsed, noored, täiskasvanud ja pererühmad, samuti tuleb esitlusele traditsiooniline Seto kultuuriplokk ning peo jooksul tantsitakse ka ühistantse. Tantsurühmasid juhendab kokku 35 juhendajat. Laulude osa toovad kuulajateni ühendkoorid – maakonna segakoorid, nais- ja meeskoorid. Koore juhendavad 14 dirigenti.  Terve peo seob tervikuks rahvajutud jutuvestja Piret Pääri esituses, kes on üks Eesti armastatumaid suulise pärimuse hoidjaid.

Peo korraldajad on omal alal hinnatud

Tänavuse Võru maakonna tantsupeo lavastavad noored tantsujuhid Kaisa Hallop ja Elina Keerpalu, kes toovadki lisaks tantsupeo repertuaarile tantsuplatsile ka pärimuslikud süidid. Mõlemad tantsujuhid lõpetasid eelmisel aastal Eesti Rahvakultuuri Keskuse juures tegutseva Rahvatantsujuhtide kooli. Peo muusikaline juht on hinnatud dirigent ja muusikaõpetaja Silja Otsar, kes on pühendunult panustanud maakonna kultuurielu edendamisse. Lavakujunduse loob Võru Kunstikooli õpetaja ja noor kunstnik Daana-Loreen Kägra, kelle lavakujundusalane kogemus ulatub nii haridusvaldkonda kui ka suurematele kultuurisündmustele. Kapelle ja rahvamuusikuid juhendab Erja Arop, kes on Võru maakonna Kultuuripärl 2024, tunnustatud muusikaõpetaja, rahvamuusik ja dirigent. Peo tehniline juht on Margus Külm ning projektijuht Kristi Vals.

Tantsupidu korraldab Võrumaa Arenduskeskus koostöös maakonna kohalike omavalitsustega. Võru maakonna tantsupeo toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja AS Võru Vesi.

Järgmine suurem maakondlik pidu leiab aset 20. augustil, kui peetakse Võru maakonna laulupidu. Siis astuvad üles meie maakonna kõik mudilas-, laste-, poiste-, nais-, mees- ning segakoorid, samuti puhkpilliorkestrid ja sümfooniaorkester.

Võru maakonna tantsupeol esinevad kollektiivid:

Lasteaiarühmad ja 1. -2. klassi rühmad

Puiga Lasteaed Siilike mudilaste rühm, juhendaja Epp Voitka

Võru rahvatantsurühm Riburadapidi II, juhendajad Kadri Mähar ja Kadi Kronberg

Rõuge lasteaia tantsurühm, juhendaja Sandra Mustmaa

Vastseliina 1.-2.klassi laste tantsurühm, juhendaja Annika Laanpere

Vastseliina Lasteaia lasterühm, juhendaja Kairi Kuusk

Võru Kreutzwaldi Kooli 1.a klassi tantsurühm, juhendaja Kaisa Hallop

Võru Kreutzwaldi Kooli 1.c klassi tantsurühm, juhendaja Brita Kaljuvere

Võru Lasteaed Päkapikk mudilaste rahvatantsurühm, juhendaja Kadri Mähar

Võru Okasroosikese lasteaed mudilaste rühm, juhendaja Eliise Abel ja Merle Kendra

Võru valla lasteaiad Parksepa maja laste tantsurühm, juhendaja Maire Post

Võru lasteaed Sõleke mudilaste rühm, juhendaja Liia Laanekivi

Lasterühmad (3. – 7.kl)

Kääpa Põhikooli tantsurühm, juhendaja Ere-Rekker Mägi

Osula Põhikooli tantsurühm, juhendaja Kristina Siska

Parksepa 1.-4. klassi tantsurühm, juhendaja Helle Liloson

Võru rahvatantsurühm Riburadapidi I, juhendajad Kadri Mähar ja Kadi Kronberg

Rõuge laste tantsurühm Präänikud, juhendaja Kaisa Hallop

Rõuge kooli pererühm Ööbikud lapsed, juhendaja Merike Helekivi

Tantsuselts Pärliine pererühma lapsed, juhendaja Leili Väisa

Vastseliina Gümnaasiumi lasterühm, juhendaja Annika Laanpere

Võru Kreutzwaldi Kooli tantsulapsed, juhendaja Kaisa Hallop ja Brita Kaljuvere

Väike Werrone Kooli lasterühm, juhendaja Ave Saluorg

Noorterühmad

Hopser A, Hopser B, juhendaja Anne Tolk

Tartu noorterühmad Härmatis, juhendaja Anita Kreen

Parksepa Keskkooli noorterühm, juhendaja Airi Pütsep

Naisrühmad

N1

Naisrühm ETNA, juhendajad Piret Hordo ja Oksana Aasa

Naisrühm Kabujalakesed, juhendaja Anne Tolk

Naisrühm Kadriko, juhendaja Kadri Mähar

Naisrühm Mari, juhendaja Mai Timmi

Naisrühm Naistepuna, juhendaja Annika Laanpere

Naisrühm Tsõõr, juhendaja Maie Pau

Naisrühm Vurr, juhendaja Ulvi Toomik

N2

Naisrühm Hipp (Mõniste), juhendaja Christina Möllits

Naisrühm Linda, juhendaja Tanel Puura

Naisrühm Viire, juhendaja Maire Udras

Naisrühm Vunki mano, juhendaja Andre Laine

Naisrühm Rõuge Kadri, juhendaja Merike Helekivi

Võimlemisrühmad

Tantsuselts Pärliine, juhendaja Leili Väisa

Võimlemisklubi Janika, juhendaja Eliise Abel

Võimlemisklubi Sirutus, juhendaja Tea Kõrs

Seto tantsuplokk

Hõbehall, juhendaja Piret Varjund

Poloda Piigad, juhendaja Piret Varjund

Värska Lustiline, juhendaja Janeka Leetma

Segarahvatantsurühm Siisik, juhendaja Marianne Jaanson

Karmoškal Evelin Leima

Segarühmad ja pererühmade täiskasvanud tantsijad

Antsla pererühm Pärliine, juhendaja Leili Väisa

Haanja Laulu ja Mängu Selts, segarahvatantsurühm juhendaja Ulvi Toomik

Lasva segarahvatantsurühm, juhendaja Ulvi Toomik

Rõuge Põhikooli pererühm Ööbikud, juhendaja Merike Helekivi

Segarahvatantsurühm Hopser, juhendaja Anne Tolk

Segarahvatantsurühm Kannel, juhendaja Kadri Mähar

Segarahvatantsurühm Kullerid, juhendaja Inga Leelanss

Rõuge segarahvatantsurühm Käsikäes, juhendaja Kaisa Hallop

Segarahvatantsurühm Siisik, juhendaja Marianne Jaanson

Segarahvatantsurühm Tuulispääd, juhendaja Elina Keerpalu

Segarahvatantsurühm Kae noh, juhendaja Inga Leelanss

Muusikud

Kapell Kannel, juhendaja Erja Arop

Kapell Vannamuudu, juhendaja Erja Arop

Karmoškal Evelin Leima

Ühendkoorid

Laulavad Võru maakonna sega-, nais- ja meeskoorid

Antsla Gümnaasiumi naiskoor, dirigent Kerli Hellamaa

Lasva Meeskoor, dirigent Jane-Reiljan Prätz

Meremäe-Obinitsa Naiskoor MONK, dirigent Valdur Helm

Mõniste Rahvamaja naiskoor “Hipõ”, dirigent Marin Kuslap

Naiskoor Lapi Laulijad, dirigent Silja Otsar

Parksepa Keskkooli segakoor, dirigent Silja Otsar

Rõuge segakoor, dirigent Ive Ruusamäe

Segakoor Claro, dirigent Ermo Talvik

Segakoor Hellermed, dirigent Ara Bander-Nurmeots

Segakoor Hilaro, dirigendid Silja Otsar ja Kaari Kattai

Segakoor Kaika kuur, dirigent Celia Roose

Võru Gümnaasiumi segakoor, dirigent Silja Otsar

Võru Naiskoor Kannel, dirigendid Helga Ilves, Erja Arop

Võru seeniormeeskoor, dirigendid Ara Bander-Nurmeots, Andres Määr

Võru Segakoor Tervis , dirigendid Tiit Raud ja Lilia Vildo

Tallinna linnavalitsus kiitis heaks muudatused Tallinna heakorraeeskirjas, millega muutub talihoolduse korraldus linna kõnniteedel.

Alates 1. oktoobrist 2025 vastutab Tallinna linn oma omandis olevate kõnniteede talihoolduse eest, sealhulgas lume ja jää koristamise, libedustõrje tegemise ning puistmaterjali jääkide koristamise eest.

Muudatuste kohaselt saavad Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning linnaosavalitsused vastutuse linna kuuluvate kõnniteede talihoolduse eest. Muudatus ei puuduta neid kinnistuomanikke, kelle kinnistu ja sõidutee vahel asuv kõnnitee kuulub eraomandisse.

Tallinna Linnavolikogu Isamaa fraktsiooni liige Priidu Pärna sõnas, et erakond on pikalt seisnud teoorjuse lõpetamise eest ja tal on hea meel, et koalitsioonis olles suudab Isamaa oma lubadused ellu viia. „Loodan, et see samm on eeskujuks ka teistele omavalitsustele üle Eesti,” tõdes Pärna.

Heaks kiidetud muudatustega kaasneb ka vajadus muuta seniseid puhastusala heakorratööde lepinguid. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning linnaosavalitsused peavad sõlmima vastavad lepingumuudatused hiljemalt 30. septembriks 2025. Lepingute muudatuste tõttu väheneb tellimuse maksumus ulatuses, mille võrra tööülesanded liiguvad linnale.

„Isamaale on alati olnud vastuvõetamatu olukord, kus eraomanik peab sunnikorras ja sanktsioonide ähvardusel hooldama linnale kuuluvaid tänavaid. Lähtume edaspidi põhimõttest, et eraomanik hoolitseb enda vara eest ja linn enda vara eest,” ütles Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase.

Muudatused jõustuvad 1. oktoobril 2025 ja on seotud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, mille kohaselt on omavalitsuse ülesanne tagada heakord ja linnateede korrashoid.

Jäätmereformi eesmärkide täitmiseks suunab riik 35 miljonit eurot kohalikele omavalitsustele, et inimestel oleks senisest mugavam jäätmeid liigiti koguda. Toetus aitab arendada vajalikku sortimistaristut – alates kogumispunktidest ja jäätmejaamadest kuni digilahendusteni.

„Selleks, et ettevõtted saaksid jäätmetest midagi kasulikku teha, tuleb see materjal kõigepealt kodudest õigesti kokku koguda – ja see algab sellest, et inimestel on lihtne ja mugav jäätmeid sorteerida. Reformiga anname omavalitsustele selged eesmärgid ehk liigiti kogumise sihtarvud ning ka paremad võimalused nende täitmiseks – olgu selleks lisarahastus, konkurentsitihedam veo- ja käitlusturg või nutikamad digilahendused,” ütles taristuminister Kuldar Leis.

Kohalike omavalitsuste abistamiseks on Kliimaministeerium koos Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) välja töötanud jäätmete liigiti kogumise taristu arendamise toetuse. Selle abil saab omavalitsus soetada liigiti kogumiseks vajalikke vahendeid, rajada või täiendada juba olemasolevaid kogumispunkte ning jäätmejaamu, samuti võtta kasutusele liigiti kogumist edendavaid digilahendusi. Lisaks saab toetust küsida biojäätmete kompostimisväljakute rajamiseks või olemasolevate arendamiseks.

„Näiteks jäätmejaamadele iseteeninduslahenduse loomine annab inimestele võimaluse jäätmed ära viia siis, kui neil on selleks sobiv aeg ning jäätmetest vabanemine ei jää enam jaama lahtiolekuaegade taha. Samuti saab omavalitsus investeerida tänapäevastesse jäätmekonteineritesse, mis on nii funktsionaalsed kui ka avalikku ruumi sobivad,” lisas Leis.

Toetuse suurus on sõltuvalt tegevusest 75 tuhat kuni 2  miljonit eurot. Toetusmeetme kogueelarve on ligikaudu 35 miljonit eurot, mis pärineb Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.

KIK avab taotlusvooru hiljemalt 2. juunil. Toetuse täpsemate tingimustega saab tutvuda Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodulehel.

Keskkonnaagentuur (KAUR) on välja töötanud jäätmete majandamise mudeli, mis aitab kohalikel omavalitsustel jäätmete kogumist tõhusamalt planeerida ning on abiks toetuse taotlemisel. Lisaks koostas KAUR ülevaate olmejäätmete liigiti kogumise vahenditest, et omavalitsustel oleks lihtsam teha teadlikke otsuseid jäätmete liigiti kogumise suurendamiseks ja kulude optimeerimiseks.

Jäätmereformi läbiviimiseks ja ringmajanduse edendamiseks investeerib Kliimaministeerium Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi abil valdkonda erinevate toetustega kokku üle 100 miljoni euro. Jäätmereformiga saab lähemalt tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel.

Esmaspäeva, 19. mai õhtul kell 20.43 sai häirekeskus teate, et Väimela mõisa uks põleb. Päästjate saabudes oli tuli levinud uksest edasi fuajeesse ning süttinud oli ka umbes 30 ruutmeetri ulatuses vahelage.

Päästjad likvideerisid põlengu kella 21.30ks. Päästjate esialgsel hinnangul võis põlengu põhjustada kellegi pahatahtlik tegu.

Teisipäevasel Riigikogu istungil andsid Isamaa rahvasaadikud üle arupärimise sotsiaalminister Karmen Jollerile, kuna minister on andnud sotsiaalkaitsesektori huvirühmadele signaali, et ei kavatse osaleda regulaarsetel kohtumistel seoses suure töökoormuse ja sooviga keskenduda ministriametis meditsiiinisektorile.

„Vastab tõele, et tänase sotsiaalministri portfell on ligi kaks korda mahukam kui varasemal sotsiaalkaitseministril. Ometi ei saa mööda vaadata tõigast, et otsus sotsiaalministeeriumi kaks ministrikohta üheks koondada oli tänase valitsusliidu poliitiline otsus. Samamoodi oli Teie otsus astuda ministriametisse. Kui need sammud on osutunud üle jõu käivaks, tuleb otsused üle vaadata, mitte vastutusest taganeda suurele koormusele osundades,” seisab arupärimises.

„Peame oluliseks rõhutada, et just sotsiaalkaitsesektoris on ühiskonna kõige haavatavamad inimesed, kes peaksid olema meie ühise hoole ja tähelepanu all ning mitte tundma end kõige kõrgemal poliitilisel tasandil tõrjutu ja unustatuna.

Lubage siinkohal tsiteerida ühte Teie erakonnakaaslast, kes võttis kritiseerida otsust regulaarsed kohtumised ära jätta: „[D]emokraatias ei ole kaasamine luksus – see on kohustus.””

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 20. mai 2025:

pisu tihedam ülevaade rindel toimuvast…

1. Sumõ kandist evakueeritakse inimesi.

2. Kuidagi vaikne…

3. Kursk/Belgorod: vist muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: rindejoon muutusteta.

6. Siversk: 300m muutust.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: survet jagus, muutusi mitte.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Pärast Trumpi vestlust putiniga jõudis Euroopa järeldusele, et USA ei ole valmis venemaale suuremat survet avaldama.

12. venemaa rahandusministeerium kutsus keskpanka üles pärast järsku majanduslangust baasintressimäära langetama.

13. venemaa valitsus ja keskpank plaanivad eelarve parandamiseks langetada rubla kurssi 100-ni dollari kohta.

14. Lääne luure: putin saadab NATO piiridele sadu tuhandeid soldateid, kui sõda Ukrainas lõpeb.

15. Lühiuudised

177 vene poole rünnakut ja ikka väga vähe soomust ja ründavad grupid väikesed ehk siis pigem surve langus, mis tundub olevat suurema pealetungi eelne periood. Küll on tuntvat kasv Ukraina ruutmeetri hinnas, eilne päev ja u 1 ruutkilomeeter versus tuhat surnut/haavatut ehk siis kipub tahtma jälle Ukraina reitingut +ettevaatlikult optimistlik tõsta. Kaudtule ja muu tagalatoetuselemendi kaotused tõusid jälle rahuldavale tasemele, aga kahjuks pole see avaldanud mõju kaudtulelöökide arvule ning vähendanud kamikazedrooni lennutajaid piisavalt. Liugpommidega siiski tiputaset enam saavutatud pole.

1. Sumõ OVA juht Oleg Grigorov: Sumõ oblastis evakueeriti 202 asulast üle 52 tuhande inimese. Viimase nädala jooksul evakueeriti umbes 2400 inimest. OVA teatel evakueeritakse üle 86 tuhande elaniku 202 asulast Sumõ oblastis. Üle 60% on juba evakueeritud – see on üle 52 tuhande inimese. „Pakume transporti, peavarju ja abi – humanitaarset, rahalist, psühholoogilist.” Lisaks teatas Grigorov, et praegu on piirkonnas elektrita ligi 21 tuhat abonenti ja gaasita üle 10 tuhande. Eks endale on pisu arusaamatu, et selles hullus pommisajus seni elatakse…mõnedest vanematest inimestest võib aru saada aga teised… nii koormatakse kogu avalikku sektorit, kes ka peab riskima, et neil oleks toit, võimalusel meditsiiniabi, elekter jne.

Piiri ja rinde läheduses sademete hulga vähenemist tuvastanud pole.

Esmakordselt tulistas Ukraina droon õhus alla Shahedi drooni. Ukraina „Metsikute Herilaste” üksus jahtis Shahedi pilvede kohal ja ründas seda altpoolt, kasutades termonägemisseadmega Sting-tüüpi seireseadet.

2. Kuidagi vaikne…

Midagi läks valesti? venemaal ei õnnestunud väidetavalt 19. mail toimunud plaanitud katsetuse ajal oma RS-24 Jars mandritevahelist ballistilist raketti välja lasta. Ühtegi kaadrit ega kinnitust pole veel avaldatud, mis viitab sellele, et Nižni Tagili lähedal toimunud raketikatsetus võidi katkestada või ebaõnnestus see lennu ajal.

3. Kursk/Belgorod: jälle pisu sõjaudus ekslemist. Tundub, et sektori lääneservas Tjotkino juures võib-olla piiri vahetus lähetuses on veel Ukraina possasid aga kindel pole selleski.

Edasi pole õnnestunud vene poolel saada Sumõ oblastisse, kuigi igapäevaselt üritavad. Siin lõigus kipub arvama, et neil avaratel väljadel Loknja ja Bilovodõ küla lähistel ei õnnestu vene poolel uusi possasid pikalt elus hoida. Sealsed kaks põhja-lõunasuunalist jõe orgu, mis enamuses kas metsa või võsaga, soodustab jalaväe varjatumat edenemist ning sekka tsikleid üle põldude ning vahelduseks ikka ka soomust teele saadetakse.

Jätkuvalt on infoga keeruline, kas ja kus võib veel Ukraina üksusi olla sektori idaserval nii Kurski kui Belgorodi oblastis. Võimalik, et alalisi possasid pole sealgi ning põhiliselt teeb kogu sektoris Ukraina vaid tihedaid reide (pole soovi uusi possasid mehitada). Kuna sellest sektoris pole märke, et suurt hulka vägesid siit vene pool mujale suunaks, siis kipub arvama, et miskit suuremat ikka veel plaanitakse ette võtta. Ülitihe kõigega pommitamine Sumõ oblastis suunal jätkus, mis toetab seda arvamust. Vastuseks pommitab üha aktiivsemalt Ukraina Kurski ja siinse sektori Belgorodi oblasti sildasid vähendamaks vene poole logistilist suutlikkust.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupianskist põhja pool asuvas sillapeas on vene pool hakanud saama üle jõe vedada tsikleid ja sai kinnitust, et mõned päevad tagasi kümnene punt rünnata üritas aga läks nagu tavaliselt. Seni, kuni soomust suuremas koguses üle jõe ei saada, vist väga ei muretse. See sillapea pole enam üle kuu laienenud, pigem isegi pisu kahanenud.

Kupjanskist kagus on tasahilju ilmumas rindele lähemale üha rohkem raskemat soomust ja tundub, et maantee Svatove-Kupjansk kandis võib hakata kasvama vene poole surve. Egas ei prognoosinud, et Oskili lääne kaldal suudab Ukraina nii kaua vastu pidada, aga eks näis, Ukraina on tihti ka meeldivalt üllatanud.

Lõunalõigus pole viimastel päevadel vene poole sillapea üle Zerebetsi lainenud ning mõnede päevade tagune Ukraina vasturünnak Torske juures, millega saadi tagasi just kaotatud alasid, annaks edasisel õnnestumisel keerates põhja, hakata ohustama kogu vene sillapea eksistentsi. Kas Ukrainal on siin suunal piisavalt jõudu, on kahjuks endal teadmata, sest üksuste ikoonid kaardil ei näita nende komplekteeritust. Kuna siin sektoris jagub tavapärasest pisu rohkem Ukraina SOF üksusi (enamasti majandavad Kreminna metsades), siis sihiku muutmine võib olla võimalik.

6. Siversk: 8 km laial lõigul vene pool kolmes kitsas koridoris lääne suunas punnib ning eilseks õnnestus neil keskmises üle põldude u 300 m piki üht metsariba põldude vahel kand uues kohas maha saada. Siia sektorisse on lisandunud terve vene pataljon SOF-i ehk siis tundub, et Siverski suund muutub vene poolele üha ahvatlemaks. Küll aga on õnneks siin suuremaks pealetungiks tavalist motolaskurstaffi siiski liialt vähe.

7. Bahmut: midagi teeb Ukraina pool Tšassiv Jari juures õieti, sest eip uus värvatud koosseis ega merejalavägi pole juba pikalt siin lõigus edasi saanud.

Järjest enam on hakanud Ukraina üllatama Toretskis ja selle ümber, kohati nihutades ümber linna possasid edasi ning seni on õnnestunud ka kõik vene poole katseid ajada uuesti kombits välja Toretski linnast põhja suunas.

8. Donetsk: jätkuvalt on kõige muret tekitavam lõik Pokrovski-Tšassiv Jari vahel, kus samm siin ja samm seal vene pool suudab vähemalt ülepäevaselt edenemist jätkata. Kaartidele küll on hakanud tekkima punkte, et Ukraina on pisu aktiivsemaks muutnud, aga see pole veel muutust nende kasuks toonud.

Edasi Pokrovski suunas pole pikalt vene pool enam saanud ja ei kasva ka linnast edelapool asuv kombits, kuigi igas neis suunas vene pool üritab edeneda. Arvata on, et tihe mitmekordne kaitserajatiste süsteem ei tee vene poolele miskit lihtsaks.

Sektori keskmises lõigus pole suuri muutusi toimunud, vahel hallis alas on uue vene possa eluiga tõusuteel ja on märk, et edenemist võib veel tulla.

Bahatõr sektori kagunurgas on juba mitmes päev Ukraina kontrolli alla ning võitlus selle pärast jätkub.

9. Lõunarinne: muutusteta. Tihedam surumine sektori idaservas ja kipub siingi kasvama hallis alas uute vene possade eluiga. Küll pole see toonud viimasel ajal suuremaid rindejoone muutusi. Mujal pigem vene pool reiditab.

10. Herson: muutusteta. Küll näeb üha rohkem vene poole paremaid ja suuremaid paate Dnepri peal. Mootorite võimsustki jagub aga need pole piisavad tegemaks pealetungi üle Dnepri.

11. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Soome, Ukraina ja Euroopa Komisjoni juhid olid pärast Trumpi putiniga peetud telefonivestlust, milles Washington ja Moskva saavutasid kokkuleppe, teada saades „jahmunud”. Sellest teatab Financial Times, viidates allikale, kes on läbirääkimiste üksikasjadega tuttav. Väljaande allika sõnul on Euroopa jõudnud järeldusele, et Trump „ei ole valmis putinile suuremat survet avaldama”, et ta astuks tõsiseid samme rahumeelse lahenduse suunas.

Nagu Saksamaa kantsler Friedrich Merz sotsiaalmeedias teatas, väljendasid kõik mitmepoolsel telefonikonverentsil osalejad valmisolekut jätkata Ukraina igakülgset toetamist. Tema sõnul on Euroopa riigid kokku leppinud venemaa-vastaste sanktsioonide suurendamises. Merz ei täpsustanud aga, kas Trumpi administratsioon on valmis nende meetmetega ühinema. „Euroopa ja Ameerika toetavad Ukrainat relvarahu teel ühtselt. Euroopa suurendab Moskvale survet sanktsioonide abil. Me leppisime selles kokku USA presidendi Donald Trumpiga pärast tema vestlust putiniga,” rõhutas ta.

Trumpi ja putini kaks tundi kestnud vestlus toimus eile õhtul. Pärast kohtumist teatas Ameerika president, et venemaa ja Ukraina alustavad „kohe” läbirääkimisi relvarahu ja sõja lõpetamise üle. Samal ajal ei maininud Trump Moskva vastu uute sanktsioonide võimalikkust. Vastupidi, ta ütles, et venemaa on huvitatud kaubandussidemete laiendamisest Ameerika Ühendriikidega ja avaldas sellele algatusele toetust.

putin rõhutas vestlust kommenteerides, et Moskva kaalub relvarahu sõlmimise võimalust ainult juhul, kui saavutatakse „vajalikud kokkulepped”. Ta kordas ka, et sõja peatamise võtmeks on endiselt kriisi „algpõhjustega” tegelemine.

Enne putiniga peetud vestlust pidas Trump eraldi vestluse Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ning pärast venemaa presidendiga peetud kõnelusi helistas ta Zelenskile uuesti. Konverentskõnes osalesid ka Euroopa võtmejuhid: Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Itaalia peaminister Giorgio Meloni, Saksamaa kantsler Friedrich Merz, Soome president Alexander Stubb ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Zelenski sõnul arutati Trumpiga peetud vestluses võimalust venemaa vastu sanktsioone karmistada juhul, kui venemaa keeldub vaenutegevust lõpetamast. Samal ajal, nagu venemaa presidendi abi juri ušakov märkis, ei puudutatud Trumpi ja putini kahetunnise telefonikõne käigus võimaliku relvarahu ajastuse teemat isegi mitte.

Nagu Bloomberg kremlile lähedastele allikatele viidates teatab, on putin endiselt veendunud ja kindel venemaa armee sõjalises üleolekus. Agentuuri teatel loodab ta 2025. aasta lõpuks saavutada kontrolli kogu Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblastite territooriumi üle nende halduspiirides.

Varem, 16. mail, toimusid Istanbulis esimesed otseläbirääkimised viimase kolme aasta jooksul venemaa ja Ukraina delegatsioonide vahel. Nagu Economist kirjutab, ähvardas venemaa pool kontaktide käigus rünnata Harkivi ja Sumõ oblastit ning nõudis ka kontrolli üleandmist Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja oblastite üle. venemaa delegatsiooni juht vladimir medinski ütles väljaande andmetel, et Moskva on valmis sõda pidama „lõputult”.

12. venemaa majanduse järsk aeglustumine ja inflatsiooni langus kõrge baasintressimäära tõttu võivad olla eelarve tuludele topeltlöögiks ning rahandusministeerium saadab juba keskpangale signaale: on aeg intressimäära langetada. Ettevõtete ja tarbijate laenude mahud aeglustuvad, nagu ka majanduskasv, meenutas minister anton siluanov: „Seetõttu tundub mulle, et keskpangal on rahapoliitiliste otsuste langetamisel suur võimalus.”

Keskpank on hoidnud baasintressimäära 2000. aastate algusest saadik rekordiliselt kõrgel 21% tasemel juba üle kuue kuu, oktoobri lõpust alates. Sel viisil püüab ta jahutada ülekuumenenud majandust ja koos sellega ka inflatsiooni. Ekspertide arvates on eesmärk lähedal, kuid rahandusministeeriumile on see peavalu, märgib investeerimispankur Jevgeni Kogan. „Kui majandus vaevu kasvab ja inflatsioon langeb, kogutakse vähem makse ja eelarvepuudujääk kasvab,” kirjutab Kogan. „Peame kas rohkem laenama või jätkama oma ammendunud reservide kulutamist.”

Keskpank märkis, et ülekuumenemise tipp möödus eelmise aasta lõpus, kuid esimeses kvartalis aeglustus kasv rohkem, kui majandusarengu ministeerium ootas: 1,4% aastas võrreldes 4,5%-ga 2024. aasta neljandas kvartalis. Analüütikute hinnangul oli aprillikuu inflatsioon, mis on aastaks hooajaliselt korrigeeritud, 4,6–5,7%. MMI analüütikud eeldavad 12. mai andmetele tuginedes, et see näitaja on kuu lõpuks 4%. Paljude analüütikute prognoosid selle aasta tulemuste kohta on madalamad kui keskpangal (7–8%) ja majandusarengu ministeeriumil – 7,6%, mille põhjal eelarvet hiljuti muudeti (muudatused on nüüd riigiduumas). Näiteks Raiffeisenbanki analüütikud ootavad 6,5%.

Madalam inflatsioon tähendab väiksemaid nominaalseid eelarvetulusid. Selle uues versioonis vähendatakse tulusid pärast naftahindade prognoosi. Rahandusministeerium prognoosib, et nafta- ja gaasitulud vähenevad 2,6 triljoni rubla (26 miljardi euro) võrra, kuid muud tulud kasvavad 0,8 triljoni rubla (8 miljardi euro) võrra ning eelarvereegli kohaselt on kavas kulutusi sama summa võrra suurendada. Aeglasem majandus- ja hinnakasv seab need plaanid kahtluse alla.

Samal ajal püsib baasintressimäär kõrge, mis tähendab täiendavaid eelarvekulusid riigivõla teenindamiseks ja sooduslaenuprogrammide alusel makstavatele toetustele. Muudatused näevad ette täiendavalt 279 miljardi rubla (2,8 miljardi euro) eraldamist ainult soodushüpoteekide hüvitamiseks. Ligikaudu poolte paigutatud OFZ-de puhul on kupongi suurus seotud rahaturu intressimääraga, mis sõltub suuresti baasintressimäärast. Samal ajal on eelarve uues versioonis puudujääk juba enam kui kolmekordistunud – 1,2 triljonilt rublalt 3,8 triljonile rublale (12 miljardilt eurolt 38 miljardi euroni) ehk 0,5%-lt 1,7%-le SKP-st.

Surve keskpangale baasintressimäära langetamiseks kasvab. putin nõustus vajadusega jahutada majandust hinnatõusu aeglustamiseks, kuid tingimusel, et „ei toimu nii liigset jahutamist kui krüokambris”. Raiffeisenbanki analüütikute sõnul jääb tehnilise majanduslanguse küsimus lahtiseks. Paljud ärimehed ja analüütikud nõuavad intressimäära alandamist ning raamatupidamiskoda auditeerib tema rahapoliitikat.

Pärast 25. aprilli juhatuse koosolekut saatis keskpank signaali, et lubab mis tahes otsuse langetamist järgmisel koosolekul 6. juunil (enne seda hoiatas ta edasise tõusu võimaluse eest). Keskpank hoiatas, et langetab otsuse inflatsiooni ja inflatsiooniootuste käitumise põhjal – kui kiiresti need langevad ja kui jätkusuutlikult. Keskpanga esindajad rõhutavad regulaarselt, et nad vajavad aega, et tagada disinflatsiooni (raha väärtuse aeglane langus) jätkusuutlikkus. Näiteks puudub keskpanga juhtkonnal ühtne arvamus rubla praeguse tugevnemise jätkusuutlikkuse kohta – see on üks olulisemaid tegureid inflatsiooni kiires aeglustumises.

Seetõttu usub enamik analüütikuid, et regulaator pehmendab signaali juunis ja loodab baasintressimäära langetamist järgmisel koosolekul juulis. On ka optimiste. T-Investmentsi peaökonomist Sofya Donetsk eeldab languse algust juunis: „Keskpanga poliitika leevendamise argumente koguneb jätkuvalt, kuigi geopoliitiline tegevuskava pole veel võtmetähtsusega teemasid läbinud.”

13. venemaa valitsus ja keskpank kaaluvad rubla devalveerimist, et ots otsaga kokku tulla eelarves, mis kaotab kiiresti nafta- ja gaasitulusid. Võimud peavad dollari vahetuskursi tõstmist 100 rublani majanduse jaoks vastuvõetavaks stsenaariumiks, ütles venemaa valitsuskabineti allikas Reutersile. Tema sõnul on rubla nõrgestamise vastu laialdane huvi, eeldusel, et vahetuskursi langus on sujuv ja peatub soovitud tasemel.

Langevate naftahindade tõttu kannatava eelarve abistamiseks on vaja veelgi nõrgemat rubla – umbes 110-120 dollari kohta, kuid valitsus ja keskpank kardavad inflatsiooni paratamatut kiirenemist, rõhutab Reutersi allikas. Agentuuri allika sõnul on ametnikud mures ka selle pärast, et devalveerimisprotsess võib kontrolli alt väljuda.

Bloombergi andmetel on rubla väärtus aasta algusest tõusnud 40% ja sellest on saanud maailma kiiremini kasvav valuuta. Dollari vahetuskurss langes aasta alguse enam kui 110 rublalt 80 rublale ja on endiselt 15% madalam eelarves prognoositust.

Ka venemaa Uurali nafta hind langes kokku – jaanuari 70 dollarilt mais 50 dollarini. Selle tulemusel kaotas föderaaleelarve veebruaris ja märtsis peaaegu viiendiku nafta- ja gaasiaktsiisidest ning jaanuarist aprillini kumulatiivselt umbes 10%. Ja mais ulatus kokkuvarisemine Reutersi arvutuste kohaselt 33%-ni.

Vastuseks kirjutas valitsus kiiruga oma eelarveprognoose ümber: Uurali barrelihinnaks 70 dollarit asemel ootab see nüüd aasta keskmiseks hinnaks 56 dollarit. Selle tulemusel jäävad rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt toorainetulud 25% väiksemaks kui plaanitud (8,3 triljonit rubla 10,9 triljoni asemel) ja riigikassa puudujääk on rekordiline pärast pandeemiat – 3,8 triljonit rubla planeeritud 1,2 triljoni asemel.

Valitsuse jaoks on üha raskem eelarveauku reservide abil lappida. Riiklik Heaolufond, mis oli aastaid eelarve toorainetulude arvelt kogunud raha, on sõja algusest saadik kaotanud kaks kolmandikku oma likviidsetest varadest: 115 miljardist dollarist 76 miljardit dollarit kulutas rahandusministeerium süstideks riigiettevõtetesse, megaprojektide rahastamiseks ja riigikassa puudujäägi katmiseks. 2025. aasta aprilli seisuga oli NWF-il jüaani ja kulla näol saadaval vaid umbes 40 miljardit dollarit, mis on madalaim tase alates fondi loomisest 2008. aastal.

14. Pärast sõjaliste operatsioonide lõppu Ukrainas saab venemaa oma relvajõud kiiresti NATO riikide piiridele ümber paigutada. Bild teatab sellest, viidates allikatele, kes on tuttavad Lääne luureandmetega. Nagu Eesti kaitseminister Hanno Pevkur täpsustas, võib vene vägede arv ulatuda kuni 800 tuhande inimeseni. Lääne luureagentuurid usuvad, et püsiva relvarahu korral saaks Moskva kiiresti väed Ukraina rindelt ümber paigutada Soome, Norra, Balti riikide ja ka Valgevene piiridele, otse Poola idapiirini. Sellised plaanid on juba olemas (njah, pean täpsustama, et sellised plaanid on vene poolel jooksvalt kogu aeg olemas) ja viimastel kuudel on venemaa aktiivselt ette valmistanud vastavat sõjalist infrastruktuuri ning ainsaks heidutusvahendiks on käimasolev sõda Ukrainas, kirjutab väljaanne.

Üks Bildi allikatest märkis, et venemaa võib kasutada ulatuslikke Zapad-2025 õppusi kattevarjuna vägede paigutamiseks Valgevenesse, sarnaselt olukorraga 2021. aastal, kui sõjaliste manöövrite ettekäändel ilmusid venemaa üksused Ukraina piiride lähedale. Seekord võivad sihtmärkideks olla Leedu või Poola, ütles allikas. „Muidugi soovime me kõik Ukrainale rahu. Kuid peame ausalt tunnistama, et kui sõda jätkub, jäävad Zapad-2025 õppused vaid manöövriteks, kuna põhijõud paigutatakse teise piirkonda. Kui konflikt aga lõpeb venemaa tingimustel, võivad need manöövrid saada uue sõja proloogiks meie vastu,” rõhutas ta.

Neid muresid jagab ka üks lääne ametnik, kes rääkis samuti Bildiga. Tema sõnul tõlgendab venemaa iga nõrkust signaalina uuteks agressiivseteks tegudeks. „Gruusia sissetungile järgnes Krimmi annekteerimine, seejärel Donbass ja täiemahuline rünnak Ukrainale. Kui putinile jääb mulje, et ta saab vallutatud territooriume karistamatult enda käes hoida, hakkab ta otsima järgmist, veelgi suuremat sihtmärki,” selgitas ta.

Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ütles Bildile, et tema andmetel jääb sõja lõppedes umbes 800 tuhat vene sõjaväelast demobiliseerimata. „Nad ei tule koju. Nad saavad uued käsud. Kui võitlus lõpeb, suureneb oht meile,” hoiatas ta (muideks, Ukraina uudiste künnise kipub tihti ületama Eesti sõjaväeluure kokkuvõte, mida avalikkusega jagatakse).

Varem kirjutas New York Times, et venemaa suurendab juba oma sõjalist kohalolekut Soome piiri lähedal. Väljaande andmetel on piirialadel käimas telkide, hävituslennukite angaaride ja ladude ehitus. NATO ametnikud on kinnitanud, et Moskva tegevus võib viidata ettevalmistustele ulatuslikuks vägede ümberpaigutamiseks, kui sõda Ukrainas lõpeb. Soome võimud teatasid omakorda, et riigil on umbes viis aastat aega, enne kui venemaa sõjaline kohalolek piiril jõuab tasemele, mis kujutab endast reaalset ohtu.

15. Lühiuudised

Euroopa Liit kavatseb teha G7-le ettepaneku langetada venemaa meretranspordiga imporditava nafta praegust 60 dollari suurust barrelihinna ülempiiri 50 dollarini. See samm, mis on osa EL-i 18. sanktsioonide paketist, on suunatud venemaa naftatulude edasisele piiramisele. Ettepanekut arutavad G7 rahandusministrid sel nädalal. Njah, ikka istume selle vene nafta otsas…

Zelenski ütles, et Ukraina ei loobu oma NATO-püüdlustest ega kuuluta välja neutraalsust, nagu venemaa nõuab. Ta rõhutas, et Ukraina staatus on sätestatud põhiseaduses, mis ei jäta selles küsimuses kompromissideks ruumi.

Ukrainale pakuti võimalust esitada Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule hagi Põhja-Korea vastu venemaa sõja toetamise eest Ukraina vastu. Endine RKK president Song Sang-hyun teatas, et just nüüd on õige aeg, et Kim Jong-un võetaks vastutusele oma sõjalise abi eest Moskvale.

Itaalia annab Ukrainale oma 11. sõjalise abipaketi osana veel ühe SAMP/T õhu- ja raketitõrjesüsteemi – see lisandub hiljuti teatatud 400 M113 soomustransportöörile. Kaitseminister Guido Crosetto rõhutas Itaalia jätkuvat pühendumust Kiievi julgeolekule.

kremli pressiesindaja dmitri peskov: „Trumpi seisukoht on neutraalne ja ta on siiralt kaasatud konflikti lahendamise jõupingutustesse, erinevalt Euroopa poliitikutest, kelle seisukoht on avalikult Ukraina-meelne.”

Suur samm EL-ilt: nad on põhimõtteliselt kokku leppinud 150 miljardi euro suuruses fondis (SAFE) Euroopa kaitse tugevdamiseks. Raha kogutakse ühislaenude kaudu ning laenatakse ELi riikidele ja teistele, näiteks Ukrainale, kaitseprojektide ja relvatööstuse tugevdamiseks.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) tõstis tagasiulatuvalt 1. maist ministeeriumi riigikoolide ja -varade osakonna teenistujate põhipalku. Lausalist ametnike palgatõusu ministeerium ei plaani.

Ametnike palgad riigikoolide ja -varade osakonnas on 1. maist vahemikus 3000 kuni 4290 eurot. Kõige suurem palk on osakonnajuhatajal, vahendab ERR.

17. mail toimus Elvas päästjate kutsemeisterlikkuse võistlus Lõuna Eliitkomando 2025, kus selgusid parimad päästemeeskonnad. Sel aastal osales 13 kutselist ning 3 vabatahtlikku päästekomandot. 

18. korda peetud traditsiooniline kutsemeisterlikkuse võistlus koosneb kolmest alast, mille parimad saavad aasta aega kanda uhkusega lõuna päästekeskuse eliitkomando tiitlit.

Võistluse korraldaja, Tartu-Jõgevamaa päästepiirkonna juhataja Viljar Schmidt ütles, et päästjad võrdlesid oskusi tulekahju kustutamise ja liiklusõnnetuse lahendamise harjutuses ning ka päästeautoga vigursõitmises. „Käesoleval aastal lisandus ka neljas, eraldiseisev ala – mootorpumbaga hargnemine, mis on klassikaline tuletõrjespordi ala. Siin panid end lisaks kutselistele komandodele proovile ka vabatahtlikud komandod ja vabalt moodustatud võistkonnad. Selle harjutuse võitis segavõistkond, kus osales lõuna päästekeskuse juht, ohutusjärelevalve büroo juht, välijuht ning ja päästja.” 

Lõuna Eliitkomando tiitli vääriliseks tunnistati Viljandi päästekomando koosseisus Kevo Kärp, Kristo Kallissaar, Jan-Eric Kelner ja Tõnis Unt. Teisele kohale tuli Tabivere komando ning kolmandale Tõrva komando II meeskond. Vabatahtlikest komandodest tuli võitjaks Nõo Priitahtlik Päästeselts koosseisus Heidi Sarapuu, Lauri Kask, Sten Kütt ja Andres Nuuter.  

Lõuna Eliitkomando parimad võistkonnad võistlevad sügisel toimuval vabariiklikul Eliitkomando võistlusel, et püüelda üle-eestilise Eliitkomando tiitli poole. 

Eile, 18. mail lahkformeeriti viimased 1. jalaväebrigaadi koosseisus õppusel Siil 2025 osalenud reservväelased ning brigaad jätkab lahinglaskmiste etapis õppust tegevväelaste, ajateenijate ja liitlassõdurite koosseisus.

Õppusel seni läbitud etappide käigus hinnati brigaadi staabi, staabi- ja sidekompanii, pioneeripataljoni ning lahinguteeninduspataljoni võimet oma tegevusi planeerida ja ellu viia – kõik hindamise läbinud üksused tunnistati lahinguvõimeliseks. Peamisteks hinnatavateks üksusteks selle aasta õppusel on Eesti diviisi 1. jalaväebrigaadi ja Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna määratud üksused.

Juba kolmandat nädalat kestev rahvusvahelise osalejaskonnaga kaitseväe õppus Siil 2025 on andnud 1. jalaväebrigaadile võimaluse kontrollida oma plaanide toimimist nii sõja-eelses olukorras kui olukorra eskaleerumisel sõjaliseks konfliktiks.

„Siil tõi kokku peaaegu terve brigaadi, andes meile võimaluse taas harjutada sajaprotsendiliselt mehitatud allüksuste juhtimist ning võimaldades pataljonidel ja üksikkompaniidel oma protseduure kinnistada ja meeskonnavaimu kasvatada,” ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Tarmo Kundla ja lisas, et aprilli lõpus alanud õppuste seeria vältel sai ette võetud kogu brigaadi tegevuste nn menüü läbi käimine. „Kokkuvõttes võib öelda, et 1. jalaväebrigaad on parimas lahinguvormis – kõik üksused teavad, mis on nende roll brigaadi lahinguplaanis, reservväelaste oskused on heal tasemel, meil on piisavalt varustust ja vahendeid ning seepärast ma ei kahtle, et vajadusel saame hakkama,” kinnitas ta.

1. jalaväebrigaadi jaoks algas õppus Siil aprilli lõpus, mil brigaadi eesmine juhtimispunkt, määratud liitlaste lahingugrupi ning pioneeripataljoni allüksused osalesid Kirde maakaitseringkonna, politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti korraldatud õppusel Kilp, mille peamiseks eesmärgiks oli harjutada jõustruktuuride ja kaitsejõudude vahelist koostööd hübriidrünnakute korral ning olukorra eskaleerumisel. Sellele järgnes 2. mail alanud juhtimispunkti harjutus, mis kestis 8. maini ning mille vältel juhtis brigaadi staap tegevusi, mis eelnevad ja järgnevad sõja alguse päevale, sealhulgas brigaadi allüksuste formeerimist ja lahinguvalmiduse saavutamist.

„Allüksused said reservväelaste formeerimise, integreerimise ning sellele järgnenud väljaõppega väga hästi hakkama, saavutades päris hea taseme, mida nad näitasid aktiivsete lahingute etapis,” ütles kolonel Kundla 1. jalaväebrigaadi üksuste sooritust hinnates.

Juhtimispunkti harjutusele järgnes brigaadi rännaku harjutamine ja taktikaline harjutus kaitseväe keskpolügoonil koostöös Kirde maakaitseringkonnaga, mis lõppes 15. mail.

Õppusel Siil sai 1. jalaväebrigaad katsetada ning harjutada ka Ukraina sõja õppetundidest tulenevad hädavajalikke taktikalisi uuendusi, nagu näiteks hajutatud formeerimine ja paiknemine, brigaadi juhtimise hajutamine, brigaadi varude väljavedu, uut brigaadi üksuste lahingute tagamise kontseptsiooni ja palju muud. Lisaks valideeriti õppuse käigus liitlaste lahingugrupp, millega lõppes ka lahingugrupi integreerimine brigaadi koosseisu.

Rahvusvahelisel õppusel Siil 2025 osaleb Eestist kaitseväe peastaap, diviisi staap ja diviisi allüksused, samuti küberväejuhatus, toetuse väejuhatus, merevägi ja õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, kaitseväe luurekeskus, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Akadeemia ning Kaitseliit, samuti on õppusel esindatud NATO lahingugrupp Eestis ja NATO eelpaigutatud staabielement Eestis. Liitlas- ja partnerriikidest on õppusele tulnud Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Portugal, Taani, Rootsi, Soome, Läti, Ameerika Ühendriigid ja Kanada, lisaks külastasid õppust vaatlejate või instruktorite näol esindajad Jaapanist, Iisraelist ning Ukrainast.

Õppus Siil 2025 toimub osana suuremast NATO õppusest Steadfast Deterrence 25, mille käigus harjutab Hollandis Brunssumis paiknev NATO ühendväejuhatuse staap (NATO Allied Joint Force Command Brunssum ehk JFCBS) strateegilisel ja operatsioonilisel tasemel heidutuse ja kaitseoperatsioonide planeerimist ning juhtimist. Lisaks on Siil 2025 ettevalmistav õppus Eesti diviisi osalemiseks Kirdekorpuse regionaalplaanide harjutamise taktikalisele õppusele Griffin Lightning 25.

ELi majandus alustas 2025. aastat oodatust mõnevõrra tugevamal alusel. Prognooside kohaselt on majanduskasv tänavu siiski tagasihoidlik, kuid kiireneb mõnevõrra 2026. aastal hoolimata suurenevast ülemaailmsest poliitilisest ebakindlusest ja kaubanduspingetest.

Eesti reaalne SKP peaks pärast kaks aastat kestnud langust 2025. aastal 1,1% kasvama. Eratarbimine, investeeringud ja valitsemissektori kulutused samuti veidi kasvavad, kuigi tollitariifid ja ebakindlus pärsivad eksporti ja erainvesteeringuid. Prognoosi kohaselt kasvab reaalne SKP 2026. aastal 2,3%, kuna ebakindlus tõenäoliselt mõnevõrra hajub. Inflatsioon on endiselt kõrge ja peaks 2025. aastal olema keskmiselt 3,8%, arvestades mitut maksutõusu, mis tõstavad ka hindu. Inflatsioon peaks 2026. aastal aeglustuma 2,3%ni. Eesti valitsemissektori eelarvepuudujäägiks prognoositakse 2025. aastaks 1,4% SKPst ja 2026. aastaks 2,4% SKPst. See suurendab ka valitsemissektori võla suhet SKPsse, mis peaks 2026. aastal jõudma 25,4%-ni. Töötuse määr Eestis jääb prognoosi kohaselt nii 2024. kui 2025. aastal 7,6% juurde.

ELis tervikuna kasvab reaalne SKP 2025. aastal 1,1% ja euroalal 0,9%, mis on üldjoontes sama tempo kui 2024. aastal. 2026. aastal peaks majanduskasv kiirenema ELis 1,5 %-ni ja euroalal 1,4 %-ni. Euroala koguinflatsioon peaks aeglustuma 2,4%-lt 2024. aastal keskmiselt 2,1%-le 2025. aastal ja 1,7%-le 2026. aastal. ELis tervikuna järgib inflatsioon oodatavalt samasugust dünaamikat ning langeb 2024. aasta veidi kõrgemalt tasemelt vähem kui 2% peale 2026. aastal.

Majanduse ja tootlikkuse volinik Valdis Dombrovskis: „ELi majandus näitab vastupanuvõimet suurte kaubanduspingete ja ülemaailmse ebakindluse suurenemise tingimustes. Tugeva tööturu ja kasvavate palkade toel peaks majanduskasv 2025. aastal jätkuma, kuigi mõõdukas tempos. Inflatsioon väheneb prognoositust kiiremini ja püsib sel aastal 2% eesmärgi saavutamise ajakavas. Me ei tohi siiski valvsust kaotada. Väljavaateid ohustavad endiselt langusriskid, seega peab EL võtma otsustavaid meetmeid oma konkurentsivõime parandamiseks.”

Väljavaated halvenevad, kuid majandus peab vastu

2024. aasta viimases kvartalis registreeriti ELi majanduses peamiselt tänu tugevale sisenõudlusele oodatust suurem kasv (0,4%). Positiivne hoog jätkus ka 2025. aasta esimeses kvartalis ning esialgsete andmete kohaselt oli SKP reaalkasv 0,3%.

Tänases prognoosis korrigeeritakse majanduskasvu väljavaateid märkimisväärselt allapoole. See on suuresti tingitud maailmakaubanduse väljavaadete nõrgenemisest ja suuremast ebakindlusest kaubanduspoliitikas.

Kevadprognoos põhineb teatavatel eeldustel kaubandustariifide kohta. ELi ja peaaegu kõigi teiste kaubanduspartnerite USAsse imporditavate kaupade suhtes kehtivad tollimaksud jäävad mudeli kohaselt 9. aprillil kindlaks määratud 10% tasemele, välja arvatud kõrgemad tollimaksud terasele, alumiiniumile ning autodele (25%) ning teatavate toodete (farmaatsiatooted ja mikroprotsessorid) tollimaksuvabastused. Eelduseks on, et kahepoolsed tollimaksud USA ja Hiina vahel on madalamad kui 9. aprillil kohaldatud tariifid, kuid piisavalt kõrged, et vähendada märkimisväärselt USA ja Hiina kaubavahetust. Tariifid, milles Hiina ja USA 12. mail lõpuks kokku leppisid, on osutunud eeldatust madalamaks, kuid siiski piisavalt kõrgeks, et mitte ümber lükata eeldust, et USA ja Hiina kaubandussuhted on löögi all.

Prognoosi kohaselt on üleilmne majanduskasv väljaspool ELi nii 2025. kui ka 2026. aastal 3,2%, mis on vähem kui 2024. aasta sügisel prognoositud 3,6%. Selline allapoole korrigeerimine kajastab suuresti nii USA kui ka Hiina väljavaadete nõrgenemist. Ülemaailmse kaubanduse aeglustumine on veelgi järsem.

Sellest tulenevalt näitab prognoos, et ELi eksport kasvab sel aastal vaid 0,7%, kusjuures kaupade eksport taas väheneb, kuid seda tasakaalustab osaliselt teenuste ekspordi vastupanuvõime, kuna kaubanduspinged mõjutavad neid vähem. 2026. aastal peaks ekspordikasv kiirenema 2,1%-ni.

Ebakindlus mõjutab sisenõudlust rohkem kui tariifid. Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes 2024. aastal 1,8%, kuid pärast seda on investeeringud mõõdukalt taastunud. Taastumine on siiski tagasihoidlikum kui sügisel eeldati, kuna väiksem majandusaktiivsus vähendab kapitalivajadust. Turu ebastabiilne reageerimine kaubanduspingetele avaldab ka suuremat mõju rahastamistingimustele. Prognoositakse, et investeeringud suurenevad 2025. aastal 1,5% ja kiirenevad 2026. aastal 2,4%-ni. Kiirenemine on tingitud taristusse ning teadus- ja arendustegevusse tehtavatest investeeringutest, muu hulgas tänu taaste- ja vastupidavusrahastust ning ühtekuuluvusfondist antavatele toetustele ning elamuehitusele. 2026. aastal peaksid taastuma ka investeeringud seadmetesse.

Eratarbimise puhul eeldatakse, et kasv on sügisel prognoositust veidi suurem, jõudes 2025. aastal 1,5%ni ja 2026. aastal 1,6%ni. See on suuresti tingitud suuremast kasvutempost 2024. aastal ja endiselt vastupidavast tööturust inflatsioonisurve kiire leevenemise kontekstis. Suurem säästmine piirab siiski jätkuvalt tarbimise dünaamikat.

Tööturg on endiselt tugev ja reaalpalk kasvab

2024. aastal tõi tööhõive kasv kaasa 1,7 miljoni uut töökohta ELi majanduses, saavutades uue rekordtaseme. Hoolimata tagasihoidlikust majanduskasvust peaks tööhõive prognoosiperioodi lõpuks kasvama veel 2 miljoni töökoha võrra. Töötuse määr peaks 2026. aastal langema ajalooliselt madalaimale tasemele (5,7%).

Pärast seda, kui nominaalpalga kasv 2024. aastal 5,3% suurenes, aeglustub see 2025. ja 2026. aastal taas. Reaalpalga kasv jätkub ja eeldatavasti taastab see täielikult viimastel aastatel järsult kiirenenud inflatsiooni mõjul kaotatud ostujõu .

Inflatsioon väheneb

2022. aasta lõpus alanud inflatsiooni aeglustumine jätkub. Pärast langemist 2,4%-le 2024. aastal peaks euroala tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) inflatsioon saavutama Euroopa Keskpanga 2% eesmärgi  juba 2025. aastal ning langema veelgi 2026. aastal.

Energiatoorme hinnad on alates 2024. aasta sügisest märkimisväärselt langenud ja peaksid seda trendi jätkama. Samuti peaks tugevam euro suurendama inflatsioonisurvet.

Puudujäägid veidi suurenevad 

Pärast seda, kui ELi valitsemissektori eelarvepuudujääk vähenes 2024. aastal 3,2%-le, peaks see 2025. aastal suurenema 3,3%-le ja jääma 2026. aastal samale tasemele.

Võla suhe SKPsse peaks pärast neli aastat kestnud suhteliselt kiiret vähenemist ELi tasandil suurenema 2025. aastal 83,2%-le SKPst ja 2026. aastal 84,5%-le SKPst.

Ebakindlus püsib

Väljavaateid ähvardavad langusriskid. Maailmakaubanduse edasine killustatus võib vähendada SKP kasvu ja taastada inflatsioonisurve. Kliimaga seotud katastroofid on samuti sagedasemad ja kujutavad endast püsivat ohtu majanduskasvule.

Positiivse poole pealt võib ELi majanduskasvu toetada ELi ja USA kaubanduspingete edasine leevendamine või ELi kaubavahetuse kiirem laienemine teistesse riikidesse, sealhulgas uute vabakaubanduslepingute kaudu. Ka suuremad kaitsekulutused võivad toetada majanduskasvu. ELi majanduse vastupanuvõimesse annavad panuse konkurentsivõimet toetavad reformid, nagu ühisturu süvendamine, hoiuste ja investeeringute liidu väljakujundamine ning halduskoormuse vähendamine.

Taust

Käesolev prognoos põhineb tehnilistel eeldustel vahetuskursi, intressimäärade ja kaubahindade kohta 25. aprilli seisuga. Kõigi muude sissetulevate andmete puhul, sealhulgas valitsuse poliitikat käsitlevate eelduste puhul, võetakse prognoosis arvesse kuni 30. aprillini (kaasa arvatud) saadud teavet. Kui uusi poliitikameetmeid ei ole välja kuulutatud ja piisavalt täpselt kirjeldatud, eeldatakse prognoosides, et poliitikat ei muudeta.

Euroopa Komisjon avaldab igal aastal kaks majandusprognoosi (kevadel ja sügisel), mis hõlmavad mitmesuguseid majandusnäitajaid kõigi ELi liikmesriikide, kandidaatriikide, EFTA riikide ning teiste peamiste arenenud ja tärkava turumajandusega riikide kohta.

Euroopa Komisjoni 2025. aasta sügiseses majandusprognoosis ajakohastatakse käesolevas väljaandes esitatud prognoose ja need esitatakse eeldatavasti 2025. aasta novembris.

Lisateave

Täismahus pressiteade

Tartu linn käivitas kevadel annetuskampaania, et aidata sõpruslinna Lvivi, kes palus toetust korrakaitseüksustele vajalike sõidukite hankimisel. Tartlaste abiga koguti 6000 eurot ning Tartu saadab Ukrainasse kolm väikebussi-sõidukit, mis aitavad tugevdada Lvivi julgeolekut.

Ühe väikebussi, 2013. aasta seitsmekohalise sõiduki, saadab teele Tartu linn. Teise, 45-kohalise 2007. aasta bussi, annab ettevõte Go Bus ning kolmas sõiduk soetatakse annetuste toel. Masinate ettevalmistamisel tehakse koostööd MTÜ United Delivery Missioniga, kes aitab ka vajalike dokumentide vormistamisel.

„Tänan südamest kõiki, kes annetasid, sest iga panus aitab tugevdada Lvivi turvatunnet. Tartu linna, siinsete elanike ja ettevõtjate toetus ei ole üksnes sümboolne, vaid väga praktiline ja vajalik. Kõik kolm bussi toimetatakse Ukrainasse Tartu eestvedamisel,” ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Go Busi Lõuna-Eesti piirkonnajuht Ramses Riive lisas, et ettevõttel on hea meel anda oma panus Lvivi transpordiküsimuste lahendamisesse. „Oleme Ukrainat pikaajaliselt toetanud ning teame, et ka üks buss võib kohalikele palju tähendada – see on praktiline abi, mis jõuab kiiresti kasutusse,” lausus Riive.

Heategevuslik kampaania sai alguse märtsis, kui Tartu linn kutsus inimesi toetama Lvivi, mis seisab Venemaa agressioonisõja tingimustes silmitsi suurenevate julgeolekuväljakutsetega. Sõja olukorras on Lvivi linn muutunud oluliseks humanitaar- ja logistikakeskuseks, kus turvalisuse tagamine on igapäevane väljakutse. Täiendavad sõidukid aitavad tõhustada patrullimist ja tugevdada kohalikku turvateenistust.

Tartu ametlik sõprus Lviviga sai alguse 2024. aastal, kuid praktiline toetus Ukrainale on kestnud juba pikemat aega. Varem on Tartust Lvivi viidud näiteks akupankasid, kunstitarbeid ja klaver muusikakoolile. 2022. aastal saadeti Lvivi kolm Tartu lähiliinibussi, mida kasutatakse Ukraina laste transportimiseks.

 

Soome õnnetuste uurimiskeskus OTKES avaldas täna esmaspäeval, 19. mail veel pilte kopterite õnnetuspaigalt Eura lennuvälja lähedal metsas.

Piltidel on näha kahte kopterit R44 Robinson, millega lendasid ettevõtjad Oleg Sõnajalg ja Priit Jaagant. Sõnajala kopter sai vähem kannatada, Jaaganti oma süttis põlema ja sai rohkem kannatada.

OTKES märgib, et piltidel võib olla jälgi uurimise turvameetmetest – või võib olla, et mõningaid osi tuli uurimise põhjustel teisaldada. Fotod tehtud pärast objektdei uurimist.

Kaks kopterit põrkasid Soomes kokku ja kukkusid alla laupäeval, 17. mail. Hukkus kõik kopterites olnud viis eestlast: Lõuna-Eesti ettevõtjad Mihkel Kapp, Priit Jaagant ja Lilit Jaagant ning Tallinnast Oleg Sõnajalg ja Tiit Kuusk.

Pildid on siin:

Soome kopteriõnnetusse sattunud viienda eestlase Mihkel Kapi hukkumist kinnitas täna esmaspäeval, 19. mail Otepää vallavalitsus.

Otepää vallavalitsus edastas sotsiaalmeedias järgneva teate:

In Memoriam

Otepää valla kogukonda on tabanud suur kaotus. 17. mail hukkusid Soomes, Eura lennujaama lähedal kahe kopteri kokkupõrkes kolm otepäälast – Mapri Ehitus OÜ juhatuse liige Priit Jaagant, tema abikaasa Lilit Jaagant ning rallisõitja ja ettevõtja Mihkel Kapp.

Hukkunute seas olid ka ärimees Oleg Sõnajalg ja motosportlane Tiit Kuusk.

Otepää valla hea koostööpartner Mapri Ehituse OÜ juhatuse liige Priit Jaagant oli lisaks ettevõtluses tegutsemisele ka aktiivne kogukonna liige. Ta oli üks Tõutsi lennuklubi asutajatest, entusiastlik spordimees, rahvatantsija ja Eesti Lennupäevade toetaja, Otepää karateklubi looja.

Priidu panus jääb kestma Otepää vallaruumi ja ka meie südametesse.

Oleme mõtetes hukkunute peredega ja lähedastega ning avaldame neile sügavat kaastunnet.

Otepää Vallavolikogu
Otepää Vallavalitsus

Põlva FC Lootos meeskond kohtus pühapäeval 18. mail meeste II liiga B tasandi 9.vooru mängus JK Kuusalu Kaleviga ja sai liigatabelisse tulemusega 5:2 teise võidu.

Lootospargis toimunud mängus lõid Lootose kasuks kumbki kaks väravat Elon Holger Vaab ja Marthin Vahtra. Viienda värava autoriks oli Temari Nuuma.

Meeskond mängis koosseisus: Markus Villako (vv), Tambet Toim, Kert Preeden (k), Priit Rahuelu, Valeri Dobrovolski (77′ Markus Mäeots), Risto Saarniit (82′ Miko Saarniit), Oliver Berg (90+1′ Karl-Kristofer Hirmo), Andre Kukk, Temari Nuuma(90+1′ Veli Lillo), Elon Holger Vaab (77`Kerdo Roodes), Marthin Vahtra (89′ Rasmus Mathias Mõttus). Kasutamata vahetused: Romet Kõiv, Jürgen Juks. Treener : Avo Jakovits.

Lootose naiskond kohtus nädalavahetusel Tallinnas FC Flora II võistkonnaga ja pidi vastu võtma 0:2 kaotuse.

Mõlemad tabamused sündisid kohtumise avapoolajal. Liigatabelis asub naiskond jätkuvalt kolmandal kohal.

Lootos mängis koosseisus: Mairit Laanesaar, Isabel Huma, Elina Kahar, Glairika Toomemägi, Kristin Kukli, Ave-Lii Laas, Anette Laureen Linnuste, Luiisa Marleen Lepp, Indra Liz Nemvalts, Marie Rahel Lail, Anette Oidekivi (68′ Eleanor Lutsar). Peatreener: Indrek Käo, treener: Kert Preeden, füsioterapeut Iris Nurmsoo.

Naiskonna järgmine mäng on 1. juunil kell14, Lootospargis FC Flora II vastu.

Otepää on tuntud küll rohkem talvepealinnana, kuid ka suved mööduvad siin meeleolukalt. Suvehooaeg avatakse Pühajärve rannas 24. mail suurejoonelise Terminaatori kontserdiga.

Pühajärve rand läbis eelmisel aastal põhjaliku uuenduskuuri. Rannas on uus ja kaasaegne ujumissild, laste akvatoorium, laste mänguväljak. Olemas on uued varjualused, riietuskabiinid ja pingid. Pühajärve rannakohvik on samuti läbinud uuenduskuuri. Ka on uuendatud Pühajärve lauluväljaku ala, kus on uued pingid, trepiastmestik ja kiviparkett.

„Pühajärv on mitte ainult Otepää, vaid ka kogu Eesti pärl ja Eesti kultuuriloos olulisel kohal. On ju siin inspiratsiooni käinud ammutamas mitmed tuntud kirjanikud ja kunstnikud. Pühajärv paelub külastajaid siiamaani,” sõnas Otepää vallavanem Jorma Riivald. „Nüüd on rand saanud värske jume, mis muudab Pühajärve ääres viibimise veel nauditavamaks ja Pühajärve lauluväljak on valmis võõrustama suuri üritusi.”

Pühajärve lauluväljakul toimuvad traditsioonilised muusikafestivalid – Pühajärve Jaanituli ja Retrobest. Sellel aastal toimuvad siin Valgamaa laulu- ja tantsupidu ning Lõuna-Eesti memme-taadi suvepidu, suvel saab nautida rannakontsertide sarja.

Suviste muusikaürituste korraldaja, Tanel Samm märkis, et ka sellel aastal on Pühajärve ääres võimalik nautida muusikat igale maitsele. „Tulekul on Pühajärve Jaanituli, kus üheks peaesinejaks on Tommy Cash, Retrobesti fännid võivad rõõmustada kultusbändi Dingo üle. Lisaks sellele on rannakontsertide sarjas üles astumas Terminaator, Ines ja Dagö. Ootame kõiki muusikasõpru Pühajärve äärde,” lisas Tanel Samm.

Ajakava:

19.00 Väravad avatud
19.00 soojendusesinejad
21.00 Terminaator
22.30  rannadisko

Piletid esimestele vaid 15 eurot. Lapsed kuni 12 a. (k.a) tasuta!

Pileti saab osta Piletilevist ja kohapeal. Avatud on rannakohvik!

NB! Seoses kontserdiga piiratakse alates kell 18.00 – 23.00 osaliselt rannakohviku tagust liikumist Pühajärve pargis. Piiranguteta läbipääs tagatakse liikumisraskustega inimestele ja lastega peredele. Park jääb suures osas avatuks, läbipääsud on kõigile tagatud liikumiseks kontserdialast väljapoole jäävate kergliiklusteede ja treppide kaudu.

Pühajärve rand on rannavalvega rand, siin saab rentida Pühajärve Paadisadamast veesõidukeid ja Otisurfist SUP-laudu  Kehakinnitust pakub Pühajärve Rannakohvik. Tõukerattamatku korraldab Pühajärve ümbruses Loodusturism.ee, nii et tegevust jätkub siin kõigile!

Pühapäeval, 18. mail pidasid piirivalvurid Luhamaa piiripunktis kinni kolmerattalise sõidukiga piiripunkti territooriumile saabunud ning peatumata sealt läbi sõita püüdnud Läti Vabariigi kodaniku.

Mees lõhkus oma sõiduvahendiga tõkkepuud. Piirivalvurid tuvastasid mehel joobe ning ta viidi esmalt Võru politseimajja kainenema.

Reedel, 16. mail sisenes veel tuvastamata mees Kastre vallas kauplusesse, kus ähvardas müüjat vägivallaga ning nõudis kaasast raha.

Müüja osutas vastupanu ning mehe tegu jäi lõpule viimata. Vahejuhtumis keegi viga ei saanud.

Juhtunu täpsemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Eile pühapäeval 18. mail kogunes Puiga Põhikooli üle 95 särasilmse laululapse vanuses 3–19 eluaastat koos oma 24 rõõmsameelse juhendajaga, et osaleda Võru maakonna Laulukarussellil 2024. Päeva jooksul toimus kuus kontserti ning žürii jagas tunnustusi kuues vanuserühmas.

Soojade sõnadega avas laulurõõmsa päeva Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots, sündmust modereeris luuletaja ja näitleja Anne-Mai Tevahi.

Laulukarusselli kontserdid olid vanuse järgi jaotatud kuueks:

1. kontsert: eelkooliealised
2. kontsert: 1.–2. klass
3. kontsert: 3.–4. klass
4. ‘kontsert: 5.–6. klass’
5. kontsert: 7.–9. klass
6. kontsert: gümnaasiuminoored

Kõiki 96 osalejat juhendas kokku 24 õpetajat. Laululaste esinemisi hindas kolmeliikmeline žürii:

• Toomas Voll – tunnustatud muusikapedagoog, Laulukarusselli pikaajaline toetaja ja žüriiliige mitmetel maakondlikel ning üleriigilistel konkurssidel;
• Tõnis Sarap – laulja, dirigent ja saatejuht, kelle muusikutee sai alguse Võrus ning jätkub praegu õpingutega Tallinna Ülikoolis Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis;
• Margot Suur – hinnatud vokaalpedagoog Räpina ja Põlva muusikakoolidest, kelle lood ja seaded on kõlanud paljudel kontsertidel ja jõudnud ka muusikavideoteni.

Hindamisel pöörati tähelepanu musikaalsusele, intonatsioonile, diktsioonile, laulutehnikale, hääle individuaalsetele omadustele ja esinemise terviklikule muljele.

Kõik lauljad said tänukirja, kõrrejoogi ja Valio mango ohukese. Juhendajaid tunnustati tänukirjaga ning neile kingiti maitsvad suupisted.

Laulukarusselli eesmärk oli tutvustada Võrumaa noori laululembeseid lapsi ja anda esinemisvõimalus nii lasteaialastele kui koolinoortele, innustades neid edasi tegelema muusikaga.

Eripreemiaid jagati igas vanusegrupis. Lisaks saavad igast vanuserühmast väljavalitud noored esineda 26. juulil 2025 Võru Lastefestivali koguperekontserdil koos Synne Valtri ja Kaitseliidu Big Bandiga, mida dirigeerib Peeter Saan.

ERIPREEMIAD

I vanusegrupp koolieelikud

Võru Lastefestivalile esinema

Danylo Bondarchuk, Vastseliina lasteaed, õpetaja Kairi Kuusk

Tristan Jõgeva, Häälepärlid laulustuudio, õpetaja Eva-Lotta Vunder 

Eripreemiad

Lustliku R’i eest – Harri Almann, Vastseliina lasteaed, õpetaja Kairi Kuusk

Särtsaka ja julge esituse eest – Astrid Pärna, Häälepärlid laulustuudio, õpetaja Eva-Lotta Vunder

Selge ja puhta esituse eest –  Susanna Kannimäe, Võru Lasteaed Punamütsike, õpetaja Annika Pilvistu

II vanusegrupp 1.-2. klass

Võru Lastefestivalile esinema

Anni-Amii Purga. Häälepärlid laulustuudio, õpetaja Eva-Lotta Vunder

Puhas esinemine, hea lavaline kohalolek –  Meinhard Hirs, Parksepa Keskkool, õpetaja Endla Kersman

Eripreemiad

Elurõõmus esitus – Annabel Mark, Häälepärlid laulustuudio, õpetaja Eva-Lotta Vunder

Armas esitus –  Desiree Lehter, Häälepärlid laulustuudio, õpetaja Eva-Lotta Vunder 

III vanusegrupp 3.-4. klass

Võru Lastefestivalile esinema

Karl Tamm, Vastseliina Gümnaasium, õpetaja Jane Reiljan Prätz

Lisanna Liivamägi, Võru Muusikakool, õpetaja Maire Nirk

Lisette Punt, Võru Muusikakool, õpetaja Kaari Kattai

Eripreemiad

Artistlikkuse eripreemia – Triin Tuul, Parksepa Keskkool, õpetaja Endla Kersman

IV vanusegrupp 5.-6. klass

Võru Lastefestivalile esinema

Lastefestivalile esinema lähevad žürii otsusega

Marken Mürk, Võru Muusikakool, õpetaja Maire Nirk

Meriliis Hirs, Parksepa Keskkool, õpetaja Endla Kersman

Eripreemiad

Terviklik esitus – Kristen Laaneviir, Antsla Kultuurikeskuse laulustuudio, õpetaja Cathelen Haugas

V vanusegrupp 7.-9. klass

Võru Lastefestivalile esinema

Kirke Elanor Karu, Häälepärlid laulustuudio, õpetaja Eva-Lotta Vunder

Laura Tolk, Võru Muusikakool, õpetaja Kaari Kattai

Eripreemiad

Terviklik esitus –  Laura Kook, Häälepärlid laulustuudio, õpetaja Eva-Lotta Vunder

Tulevikulootus  – Braian Tsirk, Võru Muusikakool, õpetaja Kaari Kattai

Meeldiv tämber – Marleen Rätsep, Antsla Gümnaasium, õpetaja Kerli Hellamaa

Laulu aus tõlgendus – Meribel Kaaver, Võru Muusikakool, õpetaja Kaari Kattai

VI vanusegrupp gümnasistid

Võru Lastefestivalile esinema

Krete Rutov, Võru Muusikakool, õpetaja Kaari Kattai

Viktoria Rebane, Vastseliina Gümnaasium, õpetaja Jane Reiljan-Prätz

Eripreemiad

Kandev hääl – Kertu Turvas, Vastseliina Muusikakool, õpetaja Ermo Talvik

Hingestatud esitus – Anna Elisabeth Ago, Võru Gümnaasium, õpetaja Silja Otsar

Musikaalne esitus – Eliisa Marta Tammeleht, Vastseliina Gümnaasium, õpetaja Jane Reiljan-Pärtz

Terviklik esitus – Liis Merisalu, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus, õpetaja Silja Otsar

Laulusündmuse korraldajad Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals ning Võru valla kultuuri- ja noorsootöö keskuse eestvedaja Maarika Rosenberg tänavad kõiki juhendajaid, kes on loonud võimaluse, et Võru maakonna lastel oleks võimalus laulda ja olla muusikaga sõber. „Aitäh kõigile lastele, kes meile laulurõõmu pakkusid, ning publikule, keda jätkus terveks päevaks. Südant soojendab, kui emad, isad, vanaemad, vanaisad, tädid, onud ja teised pereliikmed tulevad laululapsi kuulama ja toetama.

Täname väga häid toetajaid: Eesti Kultuurkapital ja Valio Eesti AS Võru Juustutööstus.

Sündmuse korraldasid Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võru valla kultuuri- ja noorsootöökeskusega. Päeva õnnestumisele aitasid kaasa ka Võru Gümnaasiumi 10. kursuse noored, Puiga Põhikooli pere, kes meid lahkelt vastu võttis, ning helimees Tiit Lõhmus, kes kogu päeva helitehniliselt teenindas. Laulukarusselli hetked jäädvustas fotograaf Tiina Männe.”

19.–26. maini toimub 8. korda üleeuroopaline testimisnädal, mille eesmärk on tõsta teadlikkust HIV ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide (STLI) testimise olulisusest ning rõhutada, et testimine on loomulik ja tavapärane osa tervislikust eluviisist kõigile seksuaalselt aktiivsetele inimestele.

Iga seksuaalselt aktiivse inimese tervisekontrolli hulka peaks kuuluma testimine HIV ja teiste STLI-de suhtes. Inimesed ei pea end üldiselt STLI-de poolt ohustatuks, kuid kõigil võib elus tulla ette, et leitakse uus partner. „Tihti kulgevad HIV ja teised STLI-d üldse ilma igasuguste haigustunnusteta, seega on püsisuhet alustades hea, kui mõlemad partnerid testivad end HIV ja teiste STLI-de suhtes. Ainult nii võib kindel olla, et teadmatusest teineteist ei nakata,” sõnas TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna HIV valdkonna juht Iveta Tomera.

HIV ja teiste STLI-dega võib nakatuda igaüks – see ei ole kindla seksuaalse orientatsiooni, rahvuse või rahvastikurühma seas leviv nakkus. HIV ja teised STLI-d levivad kaitsevahenditeta seksuaalvahekorra ajal, aga ka kokkupuutel nakatunud verega ning emalt lapsele raseduse ajal, sünnitusel ja rinnaga toitmisel.

Vähemalt korra elus peaksid kõik seksuaalselt aktiivselt inimesed end HIV suhtes testima. „HIV on pikaajaline, aeglaselt süvenev infektsioon, mis ei pruugi põhjustada mingeid kaebusi. Inimesed, kes ise ei tea oma nakatumisest, on potentsiaalsed nakkusallikad,” ütles Tomera ning lisas, et testima peab kindlasti, kui on väiksemgi kahtlus HIV-sse või mõnesse teise STLI-sse nakatumise suhtes.

Parimat kaitset HIV jt STLI-de eest pakub kondoomi kasutamine seksuaalvahekorra ajal. Tomera rõhutab, et oluline on harrastada turvaseksi ja sõnab, et mida vähem on inimesel seksuaalpartnereid, seda väiksem on võimalus nakatuda.

Turvaseksi kohta saab lähemalt lugeda TAI veebilehelt hiv.ee.

HIV testi saab teha HIV testimis- ja nõustamiskabinettides, noorte nõustamiskeskustes, pere- ja eriarstide juures üle Eesti. Testimis- ja nõustamiskabinettides saab lisaks HIV-le lasta end testida ka B- ja C-hepatiidi ning süüfilise suhtes. HIV nõustamis- ja testimiskabinettides ja noorte nõustamiskeskustes on testi tegemine tasuta, ka neile, kel ravikindlustust ei ole. Endale sobivaima testimiskoha kontaktid leiab veebilehelt hiv.ee.

Vaata videost, kuidas käib HIV testi tegemine.

Olulisi fakte seoses HIV-ga:

• 2024. aastal tehti 193 133 HIV-nakkuse testi ja registreeriti Eestis 133 uut HIV-nakkuse juhtu (allikas: Terviseamet)
• Täpsema info HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilisest olukorrast aastail 2014 – 2023 HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis aastatel 2014–2023 | Tervise Arengu Instituut

Kinnisvara24 portaali ning Maa- ja Ruumiameti värske statistika näitab, et aasta esimesed kuud tõid Lõuna-Eesti kinnisvaraturul esile selged piirkondlikud erisused – Tartumaa korteritehingute arv kasvas ligi neljandiku võrra, samas jätkub väiksemates piirkondades ääremaastumine ja ostuhuvi langus.

Tänavu esimeses kvartalis on Lõuna-Eesti kinnisvaraturgu mõjutanud nagu mujalgi euribori järk-järguline alanemine, mis on toonud kergendust kodulaenu võtjatele ja parandanud üldist ostuvõimet. Selle mõju on tuntav eelkõige suuremates linnades, kus tehingute arv on märgatavalt suurenenud.

„Euribori vähenemine on taastanud inimeste kindlustunnet ja julgust soetada uut elamispinda. See trend on kõige selgemalt nähtav Tartu maakonnas, kus korteritehingute aktiivsus on kasvanud ligi 24 protsenti,” tõdes Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe.

Piirkondlikud erinevused on aga märkimisväärsed. Tartumaa kõrval on ainsad tehinguaktiivsuse kasvuga piirkonnad Põlvamaa (+13,6%) ja Viljandimaa (+5,37%). Kuigi protsentuaalselt näitas statistika Põlvamaal ja Viljandimaal märkimisväärset kasvu, tehti neis maakondades tegelikult vaid vastavalt kuus ja viis tehingut rohkem. Samal ajal on märgata tehingute arvu vähenemist Valgamaal (-12,12%), Võrumaal (-8,3%) ja Jõgevamaal (-5%).

„Väiksemates maakonnakeskustes näeme jätkuvat väljakutset – rahvastiku vähenemine ja madalam ostujõud mõjutavad seal kinnisvaraturu aktiivsust. Selge eristumine toimub suuremate keskuste ja ääremaade vahel,” selgitas Uibomäe.

Lõuna-Eesti äärealadel jätkub elanike väljarände suundumus, mistõttu on huvi kinnisvara vastu märksa tagasihoidlikum kui Tartumaal. Väikelinnades jäid 2024. aastal väärtuslikumad tehingud valdavalt 100 000–200 000 euro piiresse.

Pakkumiste arv on plahvatuslikult kasvanud

Üks silmatorkavamaid trende on müügipakkumiste arvu märkimisväärne kasv Lõuna-Eesti kõigis maakondades. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on kõige rohkem pakkumiste arv suurenenud Jõgevamaal (+131%) ja Valgamaal (+85,4%), kuid kasv on tugev ka Viljandimaal (+75,3%), Võrumaal (+47,6%) ja Põlvamaal (+41,6%). Tartumaal, kus tehingute arv kasvas kõige rohkem, on pakkumiste arv suurenenud 25,9%.

„Pakkumiste järsk kasv näitab, et müüjad on muutunud aktiivsemaks, kuid see viitab ka pikenenud müügiperioodile – eriti väiksemates piirkondades kulub kinnisvara realiseerimiseks varasemast rohkem aega,” selgitas Uibomäe.

Pakkumishinnad langevad pea kõikjal

Kinnisvara24 uue statistikakeskkonna andmed näitavad, et korterite ruutmeetri pakkumishinnad on aastaga langenud peaaegu kõigi eri suurusega korterite puhul ja kõigis maakondades. Näiteks ühetoaliste korterite pakkumishinnad on langenud Valga maakonnas 41,3%, Jõgeva maakonnas 27,5%, Viljandi maakonnas 25,6% ja Tartu maakonnas 19,9%. Ainus kasvuga piirkond on Põlva maakond, kus ühetoaliste korterite ruutmeetri pakkumishinnad on tõusnud 49,7%.

„Korterite pakkumishindade langus näitab, et turg on korrigeerimas varasemaid ülehinnatud tasemeid. Paljud müüjad on sunnitud oma hinnataotlusi realistlikumaks muutma, eriti äärealadel,” ütles Uibomäe.

Üürikorterite arv aina kasvab

Üüripakkumiste arv on tänavu samuti kasvanud kõigis maakondades peale Jõgevamaa. Eriti märkimisväärne on üüripakkumiste kasv Põlvamaal ja Valgamaal, kus mõlemas on tõus olnud 150%. Ka Viljandimaal (+78,8%), Võrumaal (+75%) ja Tartumaal (+62,4%) on üüripakkumiste arv tõusnud oluliselt.

„Üürituru aktiivsuse kasv peegeldab ühelt poolt investorite huvi üürikinnisvarasse, teisalt on väiksemates maakonnakeskustes kohalike elanike nõudlus üüripindade järgi madal,” tõdes Uibomäe.

Kortereid üüritakse eelkõige linnades. Lõuna-Eestis on see turg kõige aktiivsem Tartus, kuna üliõpilaste ja noorte spetsialistide nõudlus üüripindade järele on suur. Lõuna-Eestis paistab üürituru aktiivsuse poolest silma veel ka Viljandi ning Otepää. Talvepealinna eripäraks on eelkõige lühiajalised üüripinnad (nt Airbnb), kuna piirkond meelitab nii talvel kui suvel turiste. See toetab investeeringuid puhkusekorteritesse. Teistes maakonnakeskustes on üüriturg piiratud, kuna nõudlus keskendub peamiselt kohalikele elanikele. Nooremad inimesed kolivad suurematesse linnadesse ja elanikkond väheneb.

Samas paistavad üüritootluse vaates silma just Lõuna-Eesti väiksemad maakonnad. Kinnisvara24 üüritootluse kalkulaatori põhjal ulatub Jõgeva ühetoaliste korterite keskmine üüritootlus 15%-ni, Võrus on see 9,2%, Põlvas 10,5%. Tartus on sama näitaja kõigest 5,7%.

„Renoveeritud ja korralikult sisustatud üürikorter võib olla ka perifeerias väga nõutud, sest paljud ettevõtted otsivad väljast tulnud spetsialistidele elamispinda,” tõdes ta. Uibomäe sõnul tuleks väikelinnade üürikorteritesse investeerides arvestada suurema riskiga – nii elanikkonna kahanemise kui ka vähese likviidsusega.

Tulevikuväljavaade

Kinnisvara24 tegevjuhi sõnul jätkub 2025. aastal Lõuna-Eesti kinnisvaraturu polariseerumine – Tartu ja Viljandi püsivad aktiivsed, samas kui väiksemad keskused seisavad silmitsi väljakutsetega.

„Tartu piirkond jääb Lõuna-Eesti kinnisvaraturu veduriks tänu ülikoolile ja töökohtadele. Teistes maakonnakeskustes sõltub kinnisvaraturu elujõulisus suuresti kohalike tööandjate käekäigust ja regionaalpoliitilistest meetmetest, mis võiksid ääremaastumist pidurdada,” resümeeris Uibomäe.

Tartus võib maaklerite hinnangul sel aastal oodata mõõdukat tehingute arvu ja hindade kasvu umbes 3-5%. Teistes Lõuna-Eesti linnades on hinnakasv mõõdukam või püsib samal tasemel. Nõudlus on eelkõige energiatõhusate korterite ja uusarenduste vastu.

Kinnisvara24 on ainus Eesti omanikele kuuluv kinnisvaraportaal, mis asutati 2018. aastal eesmärgiga tuua portaalide turule konkurents ja pakkuda soodsama hinnaga kinnisvarakuulutusi. Igakuiselt tutvub Kinnisvara24 kuulutustega üle 550 000 inimese.

Korterite keskmine müügi- ja üürihind ning üüritootlus 2025. aasta I kvartal

	Jõgeva maakond	Põlva maakond	Tartu maakond	Viljandi maakond	Valga maakond	Võru maakond
1-toalise korteri keskmine müügihind	18 918 eurot	22 082 eurot	71 675 eurot	59 994 eurot	45 056 eurot	31 673 eurot
1-toalise korteri keskmine üürihind	237 eurot	194 eurot	342 eurot	260 eurot	194 eurot	243 eurot
1-toalise korteri keskmine üüritootlus	15,03%	10,54%	5,72%	5,20%	5,16%	9,20%
2-toalise korteri keskmine müügihind	22 250 eurot	27 219 eurot	114 394 eurot	76 357 eurot	29 543 eurot	44 706 eurot
2-toalise korteri keskmine üürihind	186 eurot	156 eurot	444 eurot	301 eurot	224 eurot	293 eurot
2-toalise korteri keskmine üüritootlus	10,03%	6,87%	4,65%	4,73%	9,09%	7,86%

Allikas: Kinnisvara24 uus statistikakeskkond ja üüritootluse kalkulaator

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 19. mai 2025:

üks vene poole edenemine ikka kirja läks ja vähemalt osa sõjatööstureid näevad, et sõda kestab ka aastal 2027 ja pigem pikemaltki…

1. Eile öösel uus rekord.

2. Krimm

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina on suutnud oma paari päeva tagust edu hoida.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: vene pool järjest surub end Pokrovskist idas edasi.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Ukraina luure väitel kavatseb venemaa 19. mai öösel välja lasta mandritevahelise raketi „hirmutamiseks”.

12. Kurski oblastis kaitseliini ehitamise kahjud suurenesid 4 miljardi rublani.

13. Osade relvatöösturite arvates kestab sõda vähemalt ka aastal 2027.

14. Suurbritannia järgib Saksamaa eeskuju ja loob infrastruktuuri kaitsmiseks üksuse.

15. FT: Merz üritab lepitada Meloni ja Macroni, kes Ukraina kõneluste pärast tülli läksid.

16. Pokrovski suunal võitleva 59. brigaadi brigaadiülem asendati.

17. Lühiuudised

175 vene poole rünnakut, sektoriti suuri muutusi polnud, eip näe ka liugpommide, kaudtulelöökide ja kamikaze droonide arvu vähenemist.

vene poole eilsed kaotuste numbrid näitavad tuntavat surve langust. Soomust peaaegu polnudki. Ukraina sõjaväeluure teatas juba mingi aeg tagasi, et vene pool koondab vägesid suviseks pealetungiks. Vähemalt suvine palavus jõub sinna juba selle nädala lõpuks ning kraadid kipuvad hakkama 30-t ületama. Langes ka kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamine, aga eks see pisu surve langusega kaasas käibki, et ettepoole pole nii palju staffi vaja jne.

1. Ukraina õhuväe teatel algatas venemaa sõjavägi eile öösel Ukraina vastu ulatusliku rünnaku, kasutades 273 drooni. Ainult 88 lasti alla ja veel 128 osutusid imitatsioonideks. See on kogu sõja jooksul Ukrainas ühe päevaga õhku lastud droonide rekordarv. Enne seda peeti kõige ulatuslikumaks rünnakuks 23. veebruari 2025 ööl aset leidnud rünnakut, kui venemaa sõjavägi kasutas 267 drooni.

Enamik droone lendasid Kiievi ja selle piirkonna kohal. Õhurünnakuhäire pealinnas kestis üle kaheksa tunni. Obuhhovski rajoonis suri rünnaku tagajärjel 28-aastane naine. Veel kolm inimest said vigastada: nelja-aastane laps, 59-aastane mees ja 61-aastane naine. Nad viidi haiglasse keskmises seisundis, ütles piirkondliku sõjaväevalitsuse juht Nikolai Kalašnik. Droonid hävitasid osaliselt eramu ja kahjustasid lähedalasuva kõrghoone aknaid.

Fastovski rajoonis puhkes rünnaku tagajärjel söödaveski territooriumil tulekahju. Hävisid ladu (500 m²) ja kõrvalhoone. Samuti põles meditsiinikeskus (5000 m²). Hukkunute ja vigastatute kohta on info selgitamisel, teatas riigi eriolukordade teenistus (SES).

Lisaks Kiievile said pihta ka Donetski ja Dnipropetrovski oblast. Sõjaväevalitsuse ülema Sergei Lõsaki teatel kannatas viimase all Sinelnikovski rajooni Meževskaja naabruskond. Seal said kahjustada kõrvalhooned ja eramud. Krivõi Rihi piirkonda tabas järjekordne FPV droon. Löögi tagajärjel purunesid Zelenodolski naabruskonnas päikesepaneelid. Ohvreid ega vigastusi ei olnud.

venemaa algatas Ukrainale ulatusliku rünnaku pärast seda, kui USA president Donald Trump ütles laupäeval, et helistab putinile ja räägib seejärel 19. mail Volodõmõr Zelenskiga. „Loodan, et see on produktiivne päev: me saavutame relvarahu,” ütles ta. kreml kinnitas, et putin ootab Trumpilt esmaspäeval kõnet.

Rinde ja piirilähedus ikka tihedas sajus.

2. venemaa kohalikud kanalid teatasid täna öösel Ukraina droonirünnakutest, mis on suunatud Džankoile ja Krasnogvardeiski kanti okupeeritud Krimmis.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: viimastel andmetel on Ternõ juures tagasi saadud alasid suutnud Ukraina omad hoida.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: pingeline olukord Toretski kandis jätkus, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

8. Donetsk: Pokrovskist idas pole seni vene poole edenemist pidama saadud.

vene väed tungisid sisse Nova Poltavka asulasse, asub see suurest Pokrovsk-Tšassiv Jar maanteest põhja pool ning järjest laiendavad sealset enda kontrollitavat ala ja üha enam muretsema panevad, sest siin suunal võimalik läbimurre seaks ohtu mitte ainult Pokrovski kaitse. Pisu peaks edaspidi järjest suurenevate kõrgusvahedega pinnareljeef toetama Ukraina kaitset.

Bahatõri rünnak on taas väga võitluslik, vastased heiskavad ja langetavad samal päeval lippe ehk sisse vene pool saab aga ellu seal ei jää.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi (GUR) teatel plaanib venemaa 19. mai öösel läbi viia mandritevahelise ballistilise raketi RS-24 „lahingutreeningu” stardi, mille tegevusulatus on „üle 10 tuhande kilomeetri”. Agentuuri sõnul võidakse selliseid meetmeid võtta osana „hirmutamistaktikast”, mille eesmärk on avaldada survet Kiievile, aga ka EL-i ja NATO riikidele. GUR-i teatel plaanitakse rakett Jars’i kompleksist välja lasta Sverdlovski oblastis Svobodnõi küla lähedal asuvalt kohast – sellise käsu sai venemaa strateegiliste raketivägede (RVSN) 31. armee 42. Tagili diviisi 433. rügemendi meeskond. Sealt Ukraina piirini on umbes 2000 kilomeetrit. Siiski pole teavet selle kohta, kuhu mandritevaheline ballistiline rakett saadetakse.

Seda teavet kinnitas kaudselt venemaa võimudega seotud propaganda-Telegrami kanal „Sõda võltsingutega”. GUR-i väljaannet kommenteerides kirjutas ta, et tegemist on „regulaarsete mandritevaheliste ballistiliste rakettide õppustega”, mille eesmärk on „säilitada strateegiliste raketivägede lahinguvalmidust”. Samal ajal räägib Ukraina luurearuanne „sõjalise väljaõppe” eesmärgil väljasaatmist, mis võib tähendada rünnakut Ukrainale. venemaa kaitseministeeriumilt kommentaare ei tulnud.

RS-24 eelmine avalik katsetus viidi läbi 2024. aasta novembris Plesetski kosmodroomil putini juhtimisel. „Jars” tähistab „tuumarelvastusraketti”. See loodi Topol-M asendamiseks. See on kolmeastmeline tahkekütuse rakett inertsiaalse juhtimissüsteemiga, mis võimaldab lendu satelliitidelt saadud teabe põhjal reguleerida. Jarsil on mitmekordne lõhkepea, millel on iseseisvalt sihitavad lõhkepead, ja see sisaldab kolme kuni kuut lõhkepead, mille igaühe võimsus on kuni 500 kilotonni.

USA presidendi Donald Trumpi ja putini telefonikõne on kavandatud 19. maile. Arutelu teemaks on Ukraina relvarahu. Samal ajal, 21. mail, on kavas mitu aastat tagasi planeeritud Ameerika Minuteman III mandritevahelise ballistilise raketi katsestart, mille tegevusulatus on 12 tuhat kilomeetrit.

12. Kurski oblastis kindlustuste ehitamisest saadud varguste summa ületas 4 miljardit rubla (40 miljoni euro), teatas kuberneri kohusetäitja aleksandr hinštein telekanalile Rossija 24 antud intervjuus. Ta meenutas, et poolteist kuud tagasi hindas peaprokuratuur ebaausate töövõtjate tegevusest tulenevat kahju 3,2 miljardile rublale. Tema sõnul nõustus kohus, et need vahendid omastati ebaseaduslikult ja käskis need Kurski oblasti arenduskorporatsiooni ja sellega seotud struktuuride juhtidelt konfiskeerida. „Kohus mitte ainult ei rahuldanud nõuet, vaid suurendas ka kahjutasu summat 4,1 miljardi rublani, arvestades, et see oli raha, mille needsamad kostjad said ebaseaduslikult lisakasumina,” märkis hinštein. Ta lisas, et Ukraina piirile kaitserajatiste ehitamiseks selles piirkonnas eraldati kokku 19 miljardit rubla (190 miljonit eurot). Njah, „ainult” 20% varastati ära, eip usu, et nii vähe…

Aprillis arreteeriti Kurski oblasti endine kuberner Aleksei Smirnov seoses selle raha omastamise juhtumiga. Teda süüdistati ulatuslikus pettuses (kriminaalkoodeksi artikli 159 4. osa) ja saadeti eeluurimisvanglasse. Teda ootab kuni 10 aastat vangistust. Enne seda peeti kinni ehitusfirma Kurski oblasti arenduskorporatsiooni juhid: ettevõtte direktor Vladimir Lukin ning tema kaks asetäitjat Igor Grabin ja Snežana Martjanova. Lisaks võeti vahi alla mitu ärimeest ja endine piirkondliku duuma asetäitja Maksim Vassiljev.

Alates 2022. aasta oktoobrist on piirkonnas kehtinud erikord, mis lubab kohalikel omavalitsustel teha armee vajadusteks oste ilma oksjoniteta. Peaprokuratuuri andmetel kasutasid korporatsiooni tippjuhid oma ametiseisundit alltöövõtjatena ainult oma sugulaste ja tuttavate firmasid, sealhulgas Martjanova venda ja kahte piirkondlikku asetäitjat. Samal ajal, konkurentsi puudumise tõttu, paisutasid nad hindu valitsuse lepingute sõlmimisel. Järelevalveasutus märkis, et ärimehed lõid kaitsekonstruktsioonide ehitamisel „pildi, et tööd tehakse” ja korraldasid ühepäevaste firmade kaudu võltskulutuste skeemi. Nad pesid osa rahast kalli kinnisvara ostmisega. Oma patronaaži eest said Lukin, Grabin ja Martjanova altkäemaksu 25% ulatuses lepingute kogusummast.

Kurski oblastis alustati kaitserajatiste ehitamist pärast Ukraina sissetungi. Juba 2022. aasta oktoobris teatas toonane piirkonna kuberner, nüüdne Venemaa transpordiminister Roman Starovoit kahe kaitseliini ehitamisest piirile. Kuid selle aasta 6. augustil sisenesid Ukraina relvajõud piirkonda praktiliselt takistamatult, hõivates paari nädalaga ligi 1300 m² territooriumi ja umbes 100 asulat.

13. Saksa relvakontsern Rheinmetall ja Ameerika sõjatööstuskorporatsioon Lockheed Martin on otsustanud luua ühisettevõtte (JV), et toota rakette Euroopas, vahendab Hartpunkt. Eelkõige plaanivad nad toota ATACMS- ja GMLRS-mürske lennuulatusega vastavalt 300 km ja 150 km HIMARS-i ja M270 MLRS-i mitmekordse käivitusega raketisüsteemidele, Hellfire- ja JAGM-rakette droonidele ja lennukitele ning PAC-3-rakette Patriot õhutõrjesüsteemidele.

Rheinmetalli tegevjuht Armin Papperger ütles, et tema ettevõte loodab saada tulevases ühisettevõttes Lockheed Martiniga 60% osaluse. Ettevõtte loomise põhjuseks tõi ta USA tootmisvõimsuse puudumise Euroopa nõudluse rahuldamiseks. „Mõnikord tuleb Ameerikast rakettide saamiseks oodata kümme aastat, see on liiga pikk aeg. Seepärast otsustasid mõlemad partnerid luua Euroopa rakettide kompetentsikeskuse,” ütles Papperger. Tema sõnul on tehase tootmisvõimsus 10 tuhat raketti ja sama palju mootoreid neile aastas. Tootmisliin on valmis 12–13 kuu pärast, kui USA valitsus projekti heaks kiidab, mille kallal mõlemad partnerid töötavad. Ette on nähtud täielik vertikaalne integratsioon ja mõned ühised arendused. Intellektuaalomandi õigused kuuluvad Euroopa poolele. Mootorite tootmine peaks algama 2026. aastal ja rakettide tootmine 2027. aastal.

Papperger hindas potentsiaalset kasumit 5 miljardile eurole. Tema sõnul on klientide seas praegune nõudlus 600–800 ATACMS-i, 2500 GMLR-i, 5000 Hellfire’i, 5200 JAGM-i ja 300 PAC-3-e aastas. Samal ajal eelistavad Euroopa kliendid kuni 300 km tegevusraadiusega ATACMS-e ning Saksamaa sooviks saada rakette tegevusraadiusega 500–600 km.

Lockheed Martin lõpetab praegu ATACMS-i tootmist järk-järgult, kuna alustab uuema PrSM-i tootmist. Sellega seoses arutatakse võimalust täita Ameerika lepinguid uues tehases, mis võimaldab esialgset käivet 1-2 miljardit eurot, märkis Papperger. Ta ennustab, et uue tehase võimsus täidetakse kiiresti Ukraina tellimustega, kus on suur nõudlus Patriot-rakettide järele. Njah, sõja miinimum kestusele anti jälle hinnang ja investeeringuid suures mahus ei teha ilma põhjaliku analüüsita.

Maailma juhtivad relvafirmad hakkasid Müncheni julgeolekukonverentsi ajal kaaluma ühisettevõtte loomist. Selle saavutamiseks on plaanis sõlmida elektroonikakomponentide tootjatega viieaastane leping suure ettemaksuga. Papperger lisas, et tootmise tarneahelaid luuakse praegu. Lockheed Martin kinnitas väljaandele, et teeb Euroopa liitlastega koostööd, et leida koostöövõimalusi Ameerika laskemoona ja täppisrelvade ülemaailmse nõudluse rahuldamiseks.

14. Suurbritannia moodustab sõjaväestatud üksuse (meite maakaitse sarnaselt), et kaitsta elektrijaamu, lennujaamu ja telekommunikatsioonirajatisi vaenulike riikide ja terroristide rünnakute eest, selgub Suurbritannia valitsuse strateegilise kaitse ülevaatest (SDR), vahendab The Times. Üksus hakkab koosnema mitmest tuhandest vabatahtlikust. Muuhulgas kaitsevad nad tuumaelektrijaamu ja rannikualade sidekeskusi internetikaablitega, mis ühendavad Ühendkuningriiki ülejäänud maailmaga.

Üksuse moodustamisel kavatseb kaitseministeerium toetuda 1940. aastal loodud rahvamiilitsa kogemustele, kui riik seisis Teise maailmasõja ajal silmitsi natsi-Saksamaa sissetungi ohuga. Agentuur täpsustab üksikasju lähikuudel. Eeldatakse, et tsiviilelanikkonnast värvatakse vabatahtlikke, keda kasutatakse infrastruktuuriobjektide valvamiseks, aga ka sissetungi korral teisejärgulise jõuna. Ülevaates rõhutatakse, et Ühendkuningriik on sisenenud sõjaeelsesse ajastusse, arvestades kasvavaid pingeid venemaa, Iraani ja Põhja-Koreaga. Selle taustal püüab kaitseminister John Healey suurendada Briti armee suurust 72 500-lt 76 000-le sõdurile. Lisaks saab riik praeguse seitsme asemele 12 uut tuumaallveelaeva ning suurendab kaitsekulutusi 2027. aastaks 2,5%-ni SKP-st ehk 13,4 miljardi naelani.

SDR märkis, et viimastel aastatel on venemaa korraldanud rea hübriidseid „halli tsooni” rünnakuid lääne infrastruktuuri vastu. Valve loomise otsuse põhjuseid selgitades juhtisid väljaande kõrgemad allikad tähelepanu ka hiljutisele tulekahjule, mis viis Heathrow lennujaama sulgemiseni. Nende sõnul näitavad sellised juhtumid, et olemasolevatest ressurssidest ei piisa.

Saksamaa teatas varem plaanist luua armee diviis kriitilise infrastruktuuri ja oluliste sõjaväeobjektide kaitsmiseks. Teatati, et uude üksusesse kuulub 6000 inimest, sealhulgas reservväelased ja tegevväelased. Territoriaalkaitse divisjon kaitseb sadamaid, raudtee-rajatisi, kauba ümberlaadimispunkte, torujuhtmeid, teid, sildu, ümberistumispunkte ja IT-taristut. See peaks kindlustama ka Saksamaa rolli NATO operatiivbaasina ja -keskusena.

15. Financial Times: Saksamaa kantsler Friedrich Merz üritab lahendada Rooma ja Pariisi vahelist diplomaatilist tüli pärast seda, kui Itaalia peaminister Giorgia Melonit ei kaasatud EL-i ja USA juhtide viimastesse kõnelustesse venemaa ja Ukraina vahelise sõja lahendamiseks. Pinged lahvatasid väidetavalt 16. mail, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron süüdistas Meloni valeinfo levitamises pärast seda, kui ta ei osalenud juhtide kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ja ühisel telefonikõnel Donald Trumpiga.

Meloni sõitis Albaaniasse Euroopa Poliitilise Ühenduse tippkohtumisele, kus osales 40 Euroopa juhti, sealhulgas Zelenski. Kuid ta ei liitunud Merzi, Macroni, Suurbritannia peaministri Keir Starmeri ja Poola peaministri Donald Tuskiga kohtumisel, kus nad arutasid sel päeval Istanbulis toimunud venemaa-Ukraina rahuläbirääkimiste tulemusi. Euroopa liidrid, kes algatasid telefonikõne Trumpi ja Zelenskiga, tegid hiljem avalduse, milles nimetasid putini nõudmisi vastuvõetamatuks.

Itaalia peaminister ütles ajakirjanikele, et ta jäeti nimekirjast välja, kuna keeldus saatmast vägesid Ukrainasse osana kavandatud „tahte koalitsioonist”, mille eesmärk on tagada julgeolek pärast rahulepingu sõlmimist. „Itaalia on ammu öelnud, et ei taha Ukrainasse vägesid saata. Meil pole mõtet osaleda formaatides, mille eesmärgid on sellised, milles me osaleda ei taha.”

Macron ütles aga, et vägede paigutamist ei arutatud ei Tiranas ega Kiievis eelmisel nädalavahetusel, kuhu ta sõitis koos Starmeri, Merzi ja Tuskiga – ja ilma Melonita: „Arutelu käib relvarahu üle – hoidugem valeinfo levitamisest. venemaalt tuleb seda piisavalt.”

Merz kohtus Meloniga enne paavst Leo XIV pühapäevast ametisseastumismissat ja püüdis pingeid maandada, öeldes, et mõlemad juhid nõustuvad, et Itaalia „peab oma rolli mängima” igas Euroopa rahualgatuses Ukrainas. Meloni puudumine Euroopa nelikust ja Macroni avalik kriitika on Itaalias tekitanud pahameelt, kriitikud süüdistavad teda oma riigi oluliste otsuste tegemisest kõrvalejätmises.

Njah, kahjuks näitab see jälle, kui erinevad on inimesed, riigid ja neis riikides olevad valijad. Hetkeseisuga veel ei näe, et paljud Euroopa riigid viiksid end välja mugavustsoonist, sest eks sellega paljusid valijate hääli saa, kui peab veel rohkem pingutama ja kannatama, sestap seisab ka tugevamate sanktsioonide rakendamine venemaa suunal valijate tahte taga ning valija kartus, et miskit võib sanktsioonide tõttu kallimaks minna, kipub olema üks kaalukamaid argumente valimaks uut riigi juhtkonda…

16. Mehitamata süsteemide 59. eraldi rünnakbrigaadis, mis praegu võitleb Pokrovski suuna ühes keerulisemas piirkonnas, vahetati kiiresti välja brigaadiülem – kolonelleitnant Bogdan Ševtšuki asemele asus kolonel Aleksandr Sak, kes kuni viimase ajani juhtis 53. brigaadi. Allikad: UP allikad 59. brigaadis ja Pokrovski suunas.

Brigaadiülem vahetati välja paar päeva tagasi – 15.-16. mail. Ühe UP allika sõnul kaitseväes ei teinud Bohdan Ševtšuki ametist tagandamise otsust mitte mehitamata süsteemide vägede ülem Vadim Suhharevski, kes juhib 59. brigaadi alates 2025. aasta algusest, vaid ülemjuhataja Aleksandr Sõrski. Kuigi ka Suhharevskil endal olid Ševtšukiga pingelised suhted.

Brigaadiülema kiireloomulise asendamise põhjuseid pole veel avalikustatud. UP allikad eeldavad, et nende juured peituvad halvenevas olukorras Pokrovski suuna selles lõigus, kus 59. polk rindejoont hoiab. 59. brigaad on juba mitu kuud paiknenud piirkonnas, kus venelased pole oma rünnakuid lõpetanud ja on viimastel nädalatel edusamme teinud.

Aleksandr Sak, kutsungiga „Staap” juhtis vaid paar päeva tagasi 53. mehhaniseeritud brigaadi, mis nüüd hoiab kaitset Kreminna metsades. Enne seda oli ta 47. brigaadi brigaadikomandör ja 93. brigaadi pataljonikomandör. UP allikate sõnul erinevates kaitseväe üksustes on tal hea maine. Nüüd, äärmiselt lühikese aja jooksul, peab ta sisse elama 59. brigaadi seisukorda ja juhtima seda enda jaoks uues suunas, kus venelased viivad läbi aktiivseid pealetungioperatsioone.

17. Lühiuudised

European Pravda viitega Rumeenia keskvalimiskomisjoni andmetele: Pärast seda, kui kõik valimisjaoskondade protokollid olid töödeldud, võitis Rumeenia presidendivalimiste teise vooru läänemeelne kandidaat, Bukaresti linnapea Nicusor Dan. Pärast teise vooru valimisjaoskondade 100% protokollide töötlemist võitis Nikushor Dan 53,6% häältega. George Simionil on 46,4%. Presidendivalimiste võistlesid paremäärmuslik ja venemaa-meelne AUR partei juht George Simion, kellel on riikliku julgeoleku ohu tõttu keelatud siseneda Ukrainasse ja Moldovasse, ning Euroopa-meelne ja parteitu Bukaresti linnapea Nicusor Dan. Njah, eks kremlimeelsus koos seal valitseva arusaamisega maailma korrast ja riigi valitsemisest tõstab üha enam pead Euroopas ja ikka ja jälle jõuan sinna, et ei näe selle suunalise liikumise kahanemist vaid hoopis tõusu.

putin väitis uues intervjuus, et niinimetatud SVO eesmärk on lahendada kriis, tagada pikaajaline rahu ja kaitsta venekeelseid ukrainlasi.

Belgia testib Ukrainas Cockerill 3105 torniga varustatud mehitamata tanki Leopard 1A5, mis on potentsiaalne uuendus, mis võimaldaks moderniseerida üle 100 tanki. Uus konfiguratsioon, mis sisaldab 105 mm suurtükki ja täiustatud lahinguvõimet, on osa Ukrainale suunatud 1 miljardi euro suurusest abipaketist. Edu korral võib see viia Leopard 1 tankide ulatuslike uuendusteni, suurendades tuletoetuse võimekust.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Täna peeti Eesti meeste käsipalli esiliiga finaalturniiril otsustavad kohtumised, kui pronksimängus läksid vastamisi Tartu Ülikool – HC Kehra/Primend ning kulla pärast võitlesid Coop Põlva ja Arcwood Põlva.

Põlva klubide lahingus jäi peale nooruse uljus

Esiliiga finaalis platsile jooksnud meeskondade keskmiste vanuste vahe oli rohkem kui kahekordne. Kui kogenud Arcwoodi poolelt tõi Tõnu Jõks veel 18. minutiks tabloole numbrid 10:11, siis esimese poolaja lõpuks suutsid värskemate jalgadega Coopi mehed vahe siiski 19:14 peale saada. Teisel perioodil tulid Arcwoodi mehed aga hoopis uue isuga peale ning kümme minutit enne lõppu vähendas Mario Karuse tabamus nende kaotusseisu vaid ühele.

Pingelistel lõpuminutitel suutsid Coop-i mehed siiski veidikene paremat närvi näidata ning Andero Viljuse tõrjete ja Randel Matthias Lepa kahe tabamuse abil 36:34 võidu võtta. Arcwoodi poolelt tabasid Tõnu Jõks kuuel ning Raido Peedomaa, Siim Kübard ja Mario Karuse viiel korral. Nooremate põlvakate resultatiivseimad olid Karlis Kalk 8 ning Karl Markus Kannel ja Lepp seitsme väravaga.

„Kokkuvõttes suutsime tiitli ära võtta ning see ju tähendab, et kõik on super,” olid Coopi poolt mängu parimaks valitud, väravavaht Andero Viljuse esimesed emotsioonid pärast võitu. „Rabistamist ja ebakindlust lõi küll teisel poolajal sisse, aga õnneks suutsime tähtsatel hetkedel natukene kindlamad olla ning oma visked õigetel momentidel realiseerida.”

„Vaatamata tulemusele, tegime täna hooaja parima esituse,” jätkas Arcwoodi poolt parimaks valitud Mario Karuse. „Tulime loomulikult võitlema, aga eks meie jaoks oli ka finaali pääs juba võit. Saime siiski enda asjadega teisel poolajal hästi hakkama ning natukene jäi lihtsalt rohkem treenivate noorte poiste vastu puudu. Mingitel hetkedel kartsime isegi hullemat.”

Tartu Ülikool võttis pronksi

Pronksimäng püsis võrdsena 17. minutini, kui Timo Roomere HC Kehra poolelt tabloole seisu 10:10 tõi. Siis aga haarasid tartlased ohjad oma kätte ning poolaeg võideti 16:13. Kuigi teisel perioodil said Primendi mehed ka korra ühe värava kaugusele, siis viimased 15 minutid, mis võideti 9:3, kuulusid kindlalt Ülikooli võistkonnale. Lõppskooriks 33:26.

HC Kehra/Primendi eest said Timo Roomere ja Tom Simion Treiman kirja kaheksa tabamust. Tartu Ülikooli eest viskas mängu parimaks valitud Tanel Vilks seitse väravat. „Suutsime oma kogemuse maksma panna ning Kehra lühema pingi ära kasutada. Kuigi esitus kõige parem ei olnud, siis suutsime jõuga siiski medalid ära võtta ja hea meel on, et sellest hooajast midagi näppude vahele jäi,” kommenteeris Vilks.

Esiliiga finaalturniiri ajakava:
17.05
15.00 – I poolfinaal: Coop Põlva – Tartu Ülikool 37:28
17.15 – II poolfinaal: Arcwood Põlva – HC Kehra/Primend 30:23
18.05
13.00 – Pronksimäng – Tartu Ülikool – HC Kehra/Primend 26:33
15.30 – Finaal – Coop Põlva – Arcwood Põlva 36:34

Venemaa pidas täna pühapäeval 18. mail esimest korda kinni Eesti sadamast väljunud naftatankeri – nüüd on küsimus, kuidas EL sellele reageerib.

Venemaa piirivalve pidas kinni Eesti Sillamäe sadamast väljunud Libeeria lipu all sõitva tankeri Green Admire, mis sõitis kokkulepitud marsruudil läbi Vene territoriaalvete.

Välisminister Margus Tsahkna andis sotsiaalmeedias teada, et Venemaa pidas täna kinni Kreeka tankeri Green Admire, mis sõitis Eesti, Soome ja Venemaa vahel kokkulepitud mereteel.

„Venemaa käitub jätkuvalt ettearvamatult,” märkis Tsahkna, „Meie liitlasi on teavitatud.”

Ööl vastu tänast pühapäeva peatasid Venemaa võimud aluse ja pisut hiljem liikus tanker Venemaale kuuluva Suursaare juurde, jõudes sinna kell neli hommikul. Alus on senini Suursaare juures ankrus.

Sillamäelt lahkudes oli laeva lastiks põlevkiviõli ja sihtkohaks Rotterdam, vahendab ERR.

Laev kuulub Kreeka firmale Aegean Shipping.

Juhtum oli kolm päeva pärast seda, kui Venemaa saatis lennuki seoses Eesti katsega peatada Vene varilaevastiku tankerit.

Sillamäe sadamast väljuvad laevad läbivad reeglina Venemaa mereala, kuna suurlaevadele on marsruut turvalisem kui Eesti vetes madalikule sõitmine.

Eesti transpordiamet teatas, et tegemist on esimese sellise vahejuhtumiga ning nüüd suunatakse Sillamäele saabuvad ja sealt lahkuvad laevad läbi Eesti territoriaalvete, et vältida sellise asja kordumist, vahendab Bloomberg.

Today Russia detained a Greek tanker Green Admire as it was using a sea route agreed by Estonia, Finland & Russia.

Russia continues to behave in an unpredictable manner.

Our Allies have been informed.

— Margus Tsahkna (@Tsahkna) May 18, 2025

Laupäeval, 17. mail täitus Valga-Valka piirilinn noorte ettevõtjatega. Toimus traditsiooniline noortelaat, kus oma toodete ja teenustega kauples 70 LEEN-projektis (Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored) osalevat firmat ning Läti õpilasfirmat.

Tänavune laat oli eriline, sest lisaks minifirmadele (13–16-aastased) ja õpilasfirmadele (16–21-aastased) astusid esmakordselt müügilettide taha ka Valgamaa kõige nooremad ettevõtjad – miniminifirmad (10–12-aastased) ja pisiminifirmad (6–9-aastased).

Noortelaada raames toimus ka võistlus, kus žürii valis kolmes vanusegrupis välja parima müügitöö tegija, parima toote ja silmapaistvaima müügileti. Kümnendat aastat järjest kuulutati Nupp Nokib programmi raames välja parim Valgamaa õpilas/minifirma, milleks sai Otepää Gümnaasiumi Õpilasfirma Riputa Rohelus. Makramee stiilis taimeriputusi ja riiuleid müüv firma paistis silma läbimõeldud tootearenduse, hästi korraldatud müügileti ja enesekindla müügiesitlusega. Noored tõdesid, et firma tegemise käigus on nad omandanud hea müügioskuse, mis on vajalik kõikides valdkondades, kuhu nad edasi pürgida soovivad: „Kõige rohkem oleme proovile pannud oma suhtlemisoskust, enesekindlust ja üleüldse julgust. Oleme selle kogemuse eest tänulikud ja teeksime seda koos uuesti,” võtavad nad möödunud aasta kokku. Teise koha saavutas minifirma LoomaJälg ning kolmanda koha minifirma Vali Ise. Eripreemia julge pealehakkamise eest pälvis minifirma Heegelhelmes.

Laada noorima vanuserühma, pisiminifirmade seas, sai parima müügitöö auhinna Ketike. Kõige silmapaistvama müügileti tiitel läks firmale Jolia. Eripreemiad pälvisid KivitriX, Kummikommikoda ja Küpsikmesilased. Kivitrixi firma loojad ehk Tõrva Mõmmiku lasteaia lapsed tunnistasid, et müük oli laadal väga hea ja selleks, et klient ostma meelitada, tuleb kõigepealt hõigata ja tere öelda.

Miniminifirmade kategoorias tõsteti parima müügitöö tegijana esile Võru Võlu. Silmapaistvaim müügilett oli L&B Jewelry lastel. Eripreemia said JORRU ussid ja EHG.

Mini- ja õpilasfirmade kategoorias sai parima müügitöö eest tunnustuse õpilasfirma Mixi (Kristin Kuura) ja parim müügilett kuulus õpilasfirmale TõrvaZ. Eripreemiad pälvisid minifirma Häks ja Õpilasfirma Pelle – viimase esindaja Agnes Laugamets sai kiita oma suurepärase müügioskuse eest.

Laada parima toote auhinna võitis minifirma Rahapapp, mille idee seisneb taaskasutuses – vanast saab uus. Oma firma kohta ütlevad nad nii: „Miks ära visata kui saab ägedaid asju teha ja raha teenida.” Noored teevad tootmisjääkidest pehmeid kassipesasid, kraapimispuusid ja puidust peenrapiirdeid. Kuna firma osales laadal esimest korda, siis võit üllatas neid väga.

Läti noored ettevõtjad suhtlesid klientidega inglise ja vene keeles ning ei näinud kontakti loomises probleemi. Laia tootevalikuga Fashion Vibe’i esindajad peavad firma juhtimist lihtsaks ning näevad end tulevikus kindlasti ettevõtjatena. Käevõrusid pakkuv Maza Studia on Eestis müümas käinud ka varem ning nad tunnevad end klientidega suheldes enesekindlalt. Kokku oli laadal 14 Läti õpilaste firmat.

Žürii liige, Valgamaa Arenguagentuuri juhataja Anneli Kattai sõnas, et võitjate valimine ei olnud lihtne: „Osalejaid oli väga palju ja otsus tuli keeruliselt. Üllatasid just kõige väiksemad osalejad – nad olid väga tublid, tutvustasid oma tooteid julgelt ja oskuslikult.” Žürii koosseisus olid veel Tõrva vallavanem Helen Elias, Valga vallavanem Monika Rogenbaum, Otepää vallavanem Jorma Riivald, müügikoolitaja Chris Uibopuu ning Puka kooli õpetaja ja minifirmade juhendaja Karin-Kaja Liigand.

Noortelaat toimus kolmandat korda ning oli osa suurest Valga-Valka piirilaadast, mis tõi kokku tuhandeid huvilisi nii Eestist kui Lätist.

Noortelaat viiakse läbi meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” koostööprojekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored (LEEN)” vahenditest Tartumaa Omavalitsuste Liidu, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse, SA Põlvamaa Arenduskeskuse, Tartu Ärinõuandla SA, SA Valgamaa Arenguagentuuri, SA Viljandimaa Arenduskeskuse, SA Võrumaa Arenduskeskuse koostöös. Kaasrahastab Euroopa Liit.

Alates esmaspäevast, 19. maist läheb kaitseväe selle aasta suurim õppus Siil 2025 üle lahinglaskmiste faasi, märkides ühtlasi ka õppuse kõige intensiivsema osa lõppemist, mille kestel harjutasid õppelahingutes oma sõjaaja ülesandeid tuhanded reservväelased koos ülejäänud õppusel osalejatega.

Nädalavahetuse kestel on kõigi õppusel osalenute jaoks toimunud tehnika, relvade ning varustuse hooldamine, misjärel on tänaseks enamus reservväelaseid oma üksustest lahkformeeritud ning naasnud tsiviilellu.

„Õppuste korraldamise mõte on üksuste valmiduse hindamine, tugevuste kinnistamine, kitsaskohtade tuvastamine ja nende kõrvaldamine. Õppus Siil võimaldas kõike seda, näidates meile selgelt kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste kõrget valmidust asuda täitma ülesandeid ja ületama tekkivaid takistusi,” ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo. „Omaette väärtus õppusel Siil 2025 oli Ukraina drooniekspertide ja sihtüksuse Kullisilm kaasamine, mis tõi Eesti õppusele värskeimad oskused ja võimed Ukraina lahinguväljadelt. On hea näha, et Eesti ja liitlasüksused suutsid Siili vältel pakkuda teineteisele hulgaliselt väljakutseid. Samas tuli õppuse käigus välja väga palju erinevaid õpikohti, mille pealt teha järeldusi väljaõppe edasiseks arendamiseks.”

Järjekorras juba viienda Siili põhifookuses on Eesti ja regionaalsete kaitseplaanide võtmeülesannete täitmise harjutamine koostöös liitlastega ning ühtlasi kaitseväe, Kaitseliidu ja liitlasüksuste lahinguvalmiduse kontrollimine. Reservväelastele tuletati õppuse kestel meelde eelnevalt õpitut, harjutati üksuste koostööd ning tutvustati kaitseväe uut varustust ja relvastust. Peamisteks hinnatavateks üksusteks selle aasta õppusel on Eesti diviisi 1. jalaväebrigaad ja Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna määratud üksused.

Peale 13.-16. maini toimunud aktiivseimat, maastikul toimunud õppelahingute faasi, millest võttis osa üle 16 000 võitleja nii Eesti reservväelaste, ajateenijate, kaitseliitlaste kui tegevväelaste, aga ka liitlasriikide sõdurite näol, on üksused võtnud kokku osalejate esmase tagasiside, korrastanud õppuse alad ning suundunud tagasi oma üksuse alalisele paiknemisalale.

Esmaspäeval jätkavad määratud Eesti kaitseväe ja liitlasriikide relvajõudude üksused lahinglaskmistega, mis toimuvad ajavahemikul 19.-23. maini peamiselt kaitseväe keskpolügoonil, aga samuti Nursipalu harjutusväljal ja Rutjal.

Rahvusvahelisel õppusel Siil 2025 osaleb Eestist kaitseväe peastaap, diviisi staap ja diviisi allüksused, samuti küberväejuhatus, toetuse väejuhatus, merevägi ja õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, kaitseväe luurekeskus, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Akadeemia ning Kaitseliit, samuti on õppusel esindatud NATO lahingugrupp Eestis ja NATO eelpaigutatud staabielement Eestis. Liitlas- ja partnerriikidest on õppusele tulnud Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Portugal, Taani, Rootsi, Soome, Läti, Ameerika Ühendriigid ja Kanada, lisaks esindajad vaatlejate või instruktorite näol Jaapanist, Iisraelist ning Ukrainast.

Õppus Siil 2025 toimub osana suuremast NATO õppusest Steadfast Deterrence 25, mille käigus harjutab Hollandis Brunssumis paiknev NATO ühendväejuhatuse staap(NATO Allied Joint Force Command Brunssum ehk JFCBS) strateegilisel ja operatsioonilisel tasemel heidutuse ja kaitseoperatsioonide planeerimist ning juhtimist. Lisaks on Siil 2025 ettevalmistav õppus Eesti diviisi osalemiseks Kirdekorpuse regionaalplaanide harjutamise taktikalisele õppusele Griffin Lightning 25.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas sakslasest Europarlamendi saadik Martin Sonneborn räägib voliniku Kaja Kallase biograafiast. Kallase reaktsioon sellele on hindamatu.

Sonneborn ütles järgmist:

„Miks, proua Kallas, peaksin Teile rääkima Kuubast? Lugesin just teie autobiograafiat. 432 lihtsakoelist lehekülge. Eestis on hinda alandatud 80% 3,99 € (kõva köide) ja seda ei müüda isegi Amazonis.

Tea teate Kuubast, Euroopast ja maailmast sama vähe kui diplomaatiast, välispoliitikast või ajukirurgiast. Loodan, et saan rohkem teadmisi, kui räägin oma hamstriga kääbusgalaktikate mustadest aukudest.

Tsiteerin teie töö parimaid tsitaate:

„Appi, kui kole foto minust on”; „Polonees on ilus tants”; „Jooksin kleidis nii kiiresti kui suutsin”; “Ma vaatasin sellele noorele õhuväe piloodile silma ja läksin tualetti.” Ja lõpuks: „Eesti suursaadik tahtis väga juua, kuigi oli veel varahommik. Ma ei suuda sellest midagi paremat välja mõelda. MEP-i baar, siit ma tulen – Cuba Libre!” Tänan teid.”

Video on siin:

Võru linnas süttis laupäeva viimastel minutitel põlema ööklubi Tartu hoovis asunud kuur. Tulekahju ähvardas ka sellest mõni meeter eemal olevat ööklubi.

Häirekeskus sai teate tulekahjust Koidula tänaval kell 23.55. Süttinud oli kuur ning tuli ähvardas kanduda ööklubi Tartu teise korruse terrassile ja katusele. Ööklubis olnud inimesed suunati hoonest välja. Teadaolevalt külastajatest keegi kannatada ei saanud. Kiirabil tuli kohapeal abi anda ühele päästjale, vahendab Lõuna-Eesti Postimees.

Siin on video asja kohta:

 

Ööl vastu tänast pühapäeva pakkus erakordset närvikõdu Eurovisiooni finaalkontsert Šveitsis Baselis. Lauluvõistluse võitis peenikese falsetihäälega laulnud Austria artist JJ palaga Wasted love.

Tommy Cashi esitatud Eesti lugu Espresso Macchiato tuli napilt ühepunktilise vahega Iisraeli järel kolmandale kohale. Eesti lugu sai publikult 258 punkti, mis oli Iisraeli järel paremuselt teine tulemus. Võidulugu sai publikult 178 punkti, Rootsi 195 punkti.

See näitab, et Austria võitis eri riikide žüriilt saadud 258 punktiga. Teiseks tulnud Iisrael sai žüriilt vaid 60 punkti ja Eesti 98 punkti. Rootsi sai žüriilt 126 punkti.

Üheks peafavoriidiks peetud, Rootsit esindanud soomerootslaste bändi KAJ pala Bara Bada Bastu tuli Eesti järel neljandale kohale.

Läti saavutas 13. koha ja Leedu 16. koha. Ukraina tuli 9. kohale.

24-aastane võitja JJ, pärisnimega Johannes Pietsch on professionaalne laulja, ta lööb kaasa ka Viini ooperiteatris. Võidulugu oli osaliselt tema enda looming.

Pietsch sündis Viinis Austria IT-spetsialisti ja filipiinlasest koka peres ning kasvas üles Dubais, kus talle tutvustati nii poppi läbi karaokepidude perega kui ka ooperit isa kaudu. Mõlemad on mõjutanud tema praegust pop-ooperi stiili. 2016. aastal naasis pere Austriasse.

Lisaks oma emakeelele saksa keelele räägib Pietsch inglise, prantsuse ja tagalogi keelt. Portaalile queer.de antud intervjuus ütles Pietsch, et ta on kväär (seksuaalvähemuste hulka kuuluv).

Esiviisik oli selline:

Austria – 436 punkti

Iisrael – 357 punkti

Eesti – 356 punkti

Rootsi – 321 punkti

Itaalia – 256 punkti

Soome sai 196 punkti.

Siin on Austria võidulugu:

Laupäeval, 17. mail kella 22.53 paiku toimus liiklusõnnetus Tartumaal Tartus Kaunase pst 68 juures.

13-aastane pois  juhtis elektritõukeratast ja kukkus maha. Tõukerattur toimetati haiglasse.

Laupäeva, 17. mai õhtul kella 21.54 paiku toimus liiklusõnnetus Tartumaal Elva vallas Rõngu alevikus Puiestee tn 3 ees.

Alkoholijoobe tunnustega 38-aastane mees  juhtis elektritõukeratast ja kukkus maha. Tõukerattur toimetati haiglasse.

Laupäeval, 17. mail kella 15.50 ajal juhtus liiklusõnnetus Võru maakonnas Setomaa vallas Kiksova külas.

55-aastane mees juhtis mootorratast Harley-Davidson ja kurvis kaotas sõiduki üle kontrolli ning kukkus.

Mootorrattur toimetati haiglasse.

Laupäeval peeti Põlva Mesikäpa hallis Eesti meeste käsipalli esiliiga finaalturniiri poolfinaalid, kus vastamisi läksid Coop Põlva – Tartu Ülikool ning Põlva/Arcwood – HC Kehra/Primend. Finaalikoha kindlustasid Coop ja Arcwood, kes kohtuvad esikohamatšis pühapäeval.

Coop Põlva alustas võimsalt ja ei vääratanud

Henri Sillaste juhendatav Coop Põlva haaras poolfinaalis kiiresti initsiatiivi – Karlis Kalgi värava järel juhiti avapoolaja keskpaigaks juba 11:3 ning pausile mindi seisul 23:9. Kuigi teisel poolajal suutsid Tartu Ülikooli eest Rando Sein ja Rasmus Miller rünnakul skoori kasvatada, ohtlikuks vastastele siiski ei saadud ning kohtumise lõppskooriks vormistus 37:28.

Coopi edukaim oli Karlis Kalk kaheksa väravaga, Jass Einassoo lisas kuus. Tartu poolelt vastas Rando Sein samuti kaheksa ja Rasmus Miller kuue tabamusega.

„Saime algusest peale hästi minema,” rääkis Coop Põlva väravavaht Andero Viljus, kes valiti meeskonna parimaks. „Minimeerisime esimesel poolajal eksimusi ja treener sai mänguaega jagada, et oleksime ka homseks värsked.”

Tartu resultatiivseim ja meeskonna parimaks valitud Rando Sein tõdes: „Täna jääme lihtsalt vastasele kvaliteedilt alla. Kokku lepitud asjadest ei suutnud kinni pidada. Positiivne on see, et homme saab vaid paremini. Proovime mängu laiemaks ajada ja vigu vähendada.”

Arcwood murdis noore Kehra meeskonna teisel poolajal

HC Kehra/Primend alustas poolfinaali tugevalt, kuigi mitmed põhitegijad puudusid meistriliiga kohustuste tõttu. 10. minutiks mindi Alvar Soikka väravast juhtima 6:4 ja kuni avapoolaja lõpuni püsis kohtumine tasavägine. Siis suutsid Arcwoodi kogenud mehed vendade Tõnu ja Priit Jõksi vedamisel võtta 15:13 eduseisu.

Teise poolaja alguses tegi Kehra küll 3:0 spurdi ja pääses hetkeks juhtima, kuid sellele järgnes Arcwoodi neljaväravaline vastuseta seeria. Edasist mängupilti domineerisid põlvakad ning kohtumise lõppseisuks jäi tabloole 30:23. Raido Peedomaa viskas Arcwoodi eest seitse ja Priit Jõks kuus väravat. Kehra edukaim oli Martin Kikkas samuti seitsme tabamusega.

„Eks peab alustama sellest, et kõik meie kahurid täna kaasas ei olnud,” ütles Kehra resultatiivseim Kikkas. „Aga ainult selle taha peituda ei saa – realiseerimine oli kehv, aga eks selles oli ka oma roll vastaste väravavahil tegi head tööd. Homme tahame vähemalt pronksi koju tuua.”

Priit Jõks tõi Arcwoodi võidu võtmena välja kaitsemängu: „Rünnakul meil endalgi midagi väga säravat polnud, aga kaitses tegime head tööd. Saime ka mänguaega jagada, mis on finaaliks tähtis – noorte ja näljaste Coopi meeste vastu peab salves veel püssirohtu olema.”

Pühapäeval selguvad medalistid

Pühapäevases finaalis kohtuvad Coop Põlva ja Arcwood, kes on sel hooajal juba kaks korda mõõtu võtnud – mõlemal korral jäi peale noorem ja tempokam Coop. Pronksimängus lähevad vastamisi HC Kehra/Primend ja Tartu Ülikool. Ka nende hooaja senised omavahelised mängud on lõppenud kindla Kehra paremusega.

Esiliiga finaalturniiri ajakava:
17.05
15.00 – I poolfinaal: Coop Põlva – Tartu Ülikool 37:28
17.15 – II poolfinaal: Arcwood Põlva – HC Kehra/Primend 30:23
18.05
13.00 – Pronksimäng – Tartu Ülikool – HC Kehra/Primend
15.30 – Finaal – Coop Põlva – Arcwood Põlva

Sel nädalavahetusel toimub Portugali teedel autoralli MM-hooaja viies etapp. Ott Tänak (Hyundai) on laupäevasel võistluspäeval võitnud kolm kiiruskatset järjest ja edestab endist meeskonnakaaslast Sebastien Ogier’d (Toyota) 13,9 sekundiga.

17. kiiruskatse algab Eesti aja järgi kell 19.55, vahendab ERR.

Pühapäev tuleb Lõuna- ja Ida-Eestis pilvine ja hoovihmadega. Esmaspäeval hakkab taevas põhja poolt alates selginema ning Kagu-Eestis on ennelõunal hoovihma oodata.

Teisipäeval koonduvad kohatised hoovihmad Kirde-Eesti kohale ning kolmapäeval muutuvad taas laialdasemaks.

Sooja on pühapäeval keskmiselt 15, nädala alguses 14, teisipäeval 15 ning kolmapäeval 13 kraadi, vahendab ERR.

Läti suurendab järgmisest aastast kaitsekulusid viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning asutab kaitse- ja julgeolekufondi. Samas väljastas Läti miljardi euro eest viieaastaseid võlakirju ja peaminister lubab, et erinevalt Eestist maksud ei tõuse.

Lätis plaanitakse riigikaitse kõrval tugevdada ka sisejulgeolekut ning otsida kaitsekulude tõusuks allikaid mujalt kui elanike rahakotist. Tuleb mõistagi arvestada, et Lätis on mõne nädala pärast kohalikud valimised, misjärel osa seisukohti võib muutuda.

Näiteks plaanitakse riigiaktsiaseltside kuni 10-protsendine vähemusosalus suunata avalikule enampakkumisele, ka nende firmade puhul, mille erastamine on seni olnud keelatud. Teine idee on kaasata kaitseinvesteeringuisse rohkem erakapitali PPP-mudeli kaudu, sest esimese suurema ühisprojekti ehk Kekava ümbersõiduga on kõik rahul, vahendab ERR.

Vene varilaevastikku kuuluva tankeri Jaguar kinnipidamise ebaõnnestunud katse näitas poliitilise otsustamise ja sõjalise võimekuse nõrka taset Eestis. See esitab väljakutse ka aasta alguses ellu kutsutud NATO missioonile Läänemere Vahimees, mille reaalset tegevust varilaevastiku ohjeldamiseks on vähe näha, ütlevad eksperdid.

Jaguari pardale oli plaanis minna, kuid operatsioon jäeti pooleli. Nii hindab pikaaegne mereväe ülem Jüri Saska. „Pardaleminek siiski plaanis oli. Küll aga seda hinnati jooksvalt ümber. Seda ei peetud kas tehtavaks või mõistlikuks. Et väga hästi võrreldes eelmise korraga, kui meil õnnestus tanker oma vetesse ankrusse suunata, ju ei läinud. Ja kui see oleks olnud pelgalt eskort, siis ei oleks pidanud Raju tegema selliseid manöövreid,” lausus Saska.

Saska peab oluliseks, et merevägi ei jääks patuoinaks, avalikkusel oleks selge, kes teeb otsuseid ja milline on praegu Eesti võimekus taoliste operatsioonide läbiviimiseks., vahendab ERR.

Soome politsei teatel nõudis õnnetus mitu inimelu. Täpne hukkunute arv on veel selgitamisel. Avalik-õiguslik ringhääling ERR teatas välisministeeriumi esialgse info põhjal, et kõik õnnetusse sattunud on hukkunud.

Varem Iltalehtile laekunud info kohaselt oli õnnetuses hukkunuid. Iltalehti andmetel on allakukkunud kopterite omanikeks Eesti ärimehed, kes tegutsevad ehitus- ja energeetikasektoris.

Õnnetusse sattunud kopterid lendasid Tallinnast koos Kokemäkis asuvasse Piikajärvi lennukeskusesse.

Pori lennuklubi esimehe Ari Pullineni sõnul oli lennukeskusel kavas laupäeval korraldada lennunduspäev, millest pidid osa võtma ka allakukkunud kopterites viibinud eestlased.

Täna laupäeval 17. mail pärast keskpäeva põrkasid Euras õhus kokku kaks kopterit ja kukkusid alla. nad olid startinud Eestist Talinna linnahalli juurest.

Satakunta päästekeskuse teatest selgub, et kopterid olid tsiviilhelikopterid. Nad olid teel Kokemäkis asuvale Piikajärvi lennuväljale, kus toimus lennupäev, vahendab Ilta-Sanomat.

Politsei info kohaselt oli kopterites kokku viis inimest: ühes oli kaks ja teises kolm inimest. Politsei pole teatanud, mis seisus on kopterites olnud inimesed.

Mõlema kopteri piloodid on politseile teada. Reisijate isikuid täpsustatakse.

Politsei teate kohaselt asuvad kopterite vrakid üksteisest umbes saja meetri kaugusel metsa sees.

Õnnetus juhtus Eura lennujaama lähedal. Politsei teatel asub õnnetuspaik Euras ümbersõiduteest ligikaudu 700 meetri kaugusel. Õnnetuspaiga isoleerimisel abistab politseid kaitsevägi.

Päästeteenistus teatas pärast kella 15.30 ajal, et esialgne päästeoperatsioon õnnetuspaigas on lõppenud.

Õnnetuse eeluurimise eest vastutab Soome keskkriminaalpolitsei.

Päästekeskuse info kohaselt olid mõlemad kopterid lennuplaani järgi teel Kokemäkis asuvasse Piikajärvi lennukeskusesse.

Lennukeskust kasutava Pori lennuklubi esimees Ari Pullinen rääkis väljaandele Satakunnan Kansa Länsi-Suomi, et „Eesti sõbrad” olid tulemas eravisiidile.

„Nad olid organiseerinud lennureisi Soome. Lubasime nad ära majutada, et pühapäeval teekonda jätkata. Osa jõudis kohale, osa kahjuks mitte,” sõnas ta.

Lennuinfoteenistuse ADS-B Exchange andmetel oli Euras näha kahte kopterit kõrvuti lendamas, kuni mõlemad ootamatult Eura lennujaamast põhja pool peatusid, vahendab Helsingin Sanomat.

Lennuinfoteenistuse andmeil olid mõlemad kopterid väljunud Tallinnast samal ajal kell 11.17 ja lendasid praktiliselt sama teekonna kogu marsruudil Eurasse. Nende järel lendas veel kolmas kopter. Õnnetusse sattunud kopterid kadusid jälgmisteenusest kell 12.38, edastab Helsingin Sanomat.

Üks helikopteritest on registreeritud Eestis ja teine ​​Austrias.

Eesti transpordiameti andmetel on registreerimisnumbriga ES-ETR registreeritud kopter Robinson R44. Austria Austrocontroli info kohaselt on registreerimisnumbriga OE-XOS registreeritud kopter samuti Robinson R44.

Delfi andmetel kuulus üks kopteritest Mait Rõõmusaare ning Lilit ja Priit Jaaganti firmale Nobe OÜ, teine aga Oleg Sõnajala firmale Eleon RND OÜ.

Postimehele teadaolevalt oli ühes kopteris ärimees Priit Jaagant ja teises ärimees Oleg Sõnajalg.

Robinson R44 on Ameerikas toodetud neljaistmeline kerge helikopter.

ADS-B Exchange’i andmetel lendasid kopterid kokkupõrke hetkel ligikaudu 300 meetri kõrgusel. Helikopterid olid pikka aega lennanud samal kõrgusel.

Päästekeskus sai teate lennuõnnetusest laupäeval veidi pärast kella 12.30 päeval. Algselt sõitis sündmuskohale kolm päästeüksust, hiljem veel neli.

Pärast õnnetust lendasid sündmuskohale Pirkkalast nii Finnhemsi kiirabikopter kui ka Turust piirivalve helikopter Super Puma.

Kiirabikopter jõudis õnnetuskohale ligikaudu 13.15 ja piirivalvekopter ligikaudu 13.30 ajal. Mõlemad helikopterid on juba sündmuskohalt lahkunud.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 17. mai 2025:

Pokrovskist idas pisu käriseb ja Trump ei üllata…

1. Sihtmärgiks sobib kõik.

2. Krimmis miskit aga tulemusi ei tea.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina lõunalõigus parandas pisu seisu.

6. Siversk: mõni rünnak ikka oli.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: Pokrovkist idas hakkab pisu valusalt kärisema.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. USA alustab aasta lõpus läbirääkimisi Ameerika vägede Euroopast väljaviimise üle.

12. venemaa ähvardas Istanbuli läbirääkimistel veel kaks Ukraina piirkonda hõivata.

13. Rosstat teatas venemaa majanduse kolmekordsest aeglustumisest.

14. Eilne Trumpi intervjuu oli… jälle ehk siis ei miskit uut.

15. Reuters: Ungari ametnik otsis enne valimisi opositsioonile surve avaldamiseks USA-lt infot.

16. Bloomberg: Euroopa on segaduses, et Trump pole veel ellu viinud oma ähvardusi sundida venemaad relvarahule.

Õppus veel läbi pole ehk siis vorm seni selja…

145 vene poole rünnakud ja arvu langus kõigis sektorites ning kaotused annavad alust arvata, et vähenesid ka ründavate gruppide koosseisud. Eks iga päev on mõni lõik, kus siiski tugevamalt peale tullakse ning kas töötab väikese koosseisuliste üksuste kas jala või kergliikuritel (tsiklid, ATV-d) konveier ja vahel mõni soomusüksus selle sisse pikitakse. Pommitamine varasemal keskmisel tasemel ja märke kamikazedroonide vähemast kasutamisest ka pole. Pisu paneb kõhklema, et käib suurem reorg, et mitmes suunas alustada miskit pealetungi laadset.

1. Sumõ oblastis Belopolje linna lähedal ründasid vene väed tavalist bussi. Esialgsetel andmetel hukkus kaheksa ja sai vigastada viis inimest.

Hersoni oblastivõimude teatel võttis venemaa sõjavägi sihikule kriitilise ja raudteetaristu; piirkonna asustatud alade elamurajoonid, eelkõige 2 mitmekorruselist hoonet ja 10 eramut, said kahjustada. Okupandid kahjustasid ka bensiinijaama, mobiilimaste, gaasitorustikke ja kõrvalhooneid; rünnakus sai pihta humanitaarabiveok ja erasõidukid.

Eile öösel sattus Ukraina relvajõudude F-16 hävitaja vene vägede õhurünnaku tõrjumisel ebanormaalsesse olukorda, mille tagajärjel pidi piloot katapulteeruma. Sellest teatas Ukraina relvajõudude õhuväe juhtkond. Nende andmetel õnnestus piloodil lennuk elamurajoonist eemale juhtida. See on juba kolmas F-16 hävitajate kaotus pärast seda, kui Lääne partneritelt Ukrainale tarniti.

2. vene kanalid teatavad ulatuslikust õhuhäirest Sevastopolis, kus ohuks on okupeeritud Krimmis ja Sevastopolis asuvad Neptunuse tiibraketid.

3. Kursk/Belgorod: rindejoone muutusi ei tuvastanud.

4. Harkiv: 58. motoriseeritud ja 92. rünnakbrigaad hävitasid Belgorodi oblastis Žuraljovka asula lähedal palju vene BMP-sid. Mõned blogijate kaardid näitavad seni, et asula on Ukraina poole kontrolli all. Asub see Harkivi sektorist eraldi pisu lääne pool. Pole juba kuid sellest sotti saanud kas on nii või naa.

5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina omad andsid teada, et on Torske piirkonnas kaotatud alad tagasi vallutanud, sõjavangid kinni püüdnud ja lipud heiskanud. Blogijate arvates on tänu selle näitamise pärast piirkonnas tekkinud segadust ja saan nõustuda, et mõned asjad peaks operatsiooni julgeoleku pärast mingi aeg vaka all hoidma.

6. Siversk: mõni rünnak ikka oli.

7. Bahmut: mõni kõlakas liikus aga ei miskit kindlat.

8. Donetsk: vene väed liiguvad palju valusalt edasi Mõroljubivkas, Pokrovskist idas ja oht hakata linna ümber piirama ida poolt ning ohustama edasi kombitsa hargenes Slovjanski suunda teeb üha enam murelikuks. Kipub arvama, et see ongi vene poole soov ja kinnitab seda vaid ainult siin lõigus surve tugevus.

Sai kinnitust, et Bahatõr on vene vaba ehk Ukraina taastas seal enda kontrolli.

9. Lõunarinne: muutusteta ja vist suurima rünnakuarvu langusega lõik.

10. Herson: muutusteta.

11. Washington kavatseb selle aasta lõpus alustada Euroopa liitlastega konsultatsioone Ameerika sõjaväekontingendi vähendamise küsimuses Euroopas. Sellest teatas USA suursaadik NATO juures Matthew Whitaker, esinedes Eestis toimunud julgeolekukonverentsil, vahendab Reuters.

Kui Whitakerilt paluti kommenteerida infot vägede võimaliku väljaviimise kohta, selgitas ta, et lõplikku otsust pole veel tehtud. „Miski pole kindel. Aga kui otsus on tehtud, alustame läbirääkimisi NATO raames. See juhtub tõenäoliselt pärast tippkohtumist Haagis aasta lõpu poole. <…> Kõik meie liitlased on aruteludeks valmis,” rõhutas diplomaat.

Whitakeri sõnul kavatseb Washington oma vägede arvu muudatusi liitlastega tihedalt koordineerida, et vältida oma kaitsevõime nõrgenemist. „Ameerika Ühendriigid on püüdnud vähendada oma sõjalist kohalolekut Euroopas enam kui 30 aastat. President Trump ütles: „Aitab küll. See juhtub – ja see juhtub nüüd. Korrapäraselt, aga viivitamata,” ütles suursaadik. Samal ajal kinnitas ta, et USA lahkumist NATO-st ei kaaluta: „Ameerika Ühendriigid jäävad alliansi. Me jääme tugevaks partneriks ja liitlaseks.”

Whitaker hoiatas ka Euroopa Liitu katsete eest piirata ELi-väliste kaitseettevõtete juurdepääsu Euroopa kaitsealastele lepingutele. Ta hoiatas, et sellised meetmed võivad nõrgestada NATO koostalitlusvõimet, aeglustada Euroopa armeede moderniseerimist, suurendada kulusid ja kahjustada kaitsealast innovatsiooni.

Varem veebruaris ütles USA kaitseminister Pete Hegseth alliansi partneritele otse, et praegune strateegiline keskkond ei võimalda Washingtonil keskenduda ainult Euroopa julgeolekule. Ta rõhutas, et Ameerika vägede kohalolek Euroopas ei kesta igavesti. Nagu The Atlantic märtsis teatas, väljendasid Hegseth ja asepresident J.D. Vance kinnistel aruteludel rahulolematust Euroopa riikide suhtes, kusjuures Pentagoni juht väljendas „vastikust Euroopa ärakasutava käitumise vastu”.

Itaalia uudisteagentuur ANSA kirjutas jaanuaris samuti plaanidest USA kontingendi ulatuslikuks vähendamiseks, viidates Euroopa diplomaatiliste ringkondade allikale. Nende andmete kohaselt kaalub Trumpi administratsioon umbes 20 000 Ameerika sõduri väljaviimise võimalust, mis võrdub sõjalise kohaloleku vähendamisega umbes 20% võrra. Samal ajal kavatseb Trump panna Euroopa liitlasi suurendama rahalist toetust neile üksustele, mis mandrile jäävad.

USA-s endas on ulatuslike kärbete idee aga vastuoluline. USA vägede ülemjuhataja Euroopas kindral Christopher Cavoli ütles aprilli alguses Kongressile, et soovitab säilitada Ameerika vägede praeguse taseme alaliselt.

Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) hinnangul on Euroopas praegu 70 000 kuni 90 000 Ameerika sõdurit. Suurim kontingent – üle 38 tuhande – paikneb Saksamaal. Poolas on üle 14 tuhande ameeriklase, Itaalias 12 tuhat ja Suurbritannias umbes 10 tuhat.

Saksa Majandusinstituudi aprillis avaldatud uuringu kohaselt võib Ameerika kaitsevõimekuse asendamine Euroopa võtmepiirkondades võtta aega 10–12 aastat. Samal ajal rõhutavad raporti autorid, et praeguse kaitsetaseme täielik taastamine on võimatu ilma tiheda koostöö jätkamiseta Ameerika Ühendriikidega.

12. Istanbuli läbirääkimistel ähvardas venemaa jätkata sõda ja hõivata veel kaks Ukraina piirkonda – Harkivi ja Sumõ, vahendab Economist olukorraga kursis olevale allikale viidates. Tema sõnul nõudsid venemaa läbirääkijad relvarahu saavutamiseks, et Kiiev loovutaks kogu nelja oblasti – Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja – territooriumi nende halduspiirides, sealhulgas osad, mida vene armee praegu ei kontrolli.

Economisti allika sõnul kuulutas venemaa delegatsiooni juhtinud vladimir medinski ukrainlastele sisuliselt, et on valmis igavesti võitlema. „Me ei taha sõda, aga oleme valmis võitlema aasta, kaks, kolm – nii kaua kui vaja. Me sõdisime Rootsiga 21 aastat,” ütles medinski Economisti allika andmetel. „Üldiselt oleme tulemusega rahul ja valmis kontakte jätkama,” ütles Medinski ise enne Dolmabhce paleest lahkumist. Tema sõnul leppisid pooled kokku vangide vahetuse läbiviimises lähipäevil – 1000 inimest 1000 vastu, mis on suurim selline vahetus sõja algusest saadik. Ukraina pool taotles riigipeade vahel otseseidläbirääkimisi, teatas medinski. „Oleme selle taotluse teadmiseks võtnud,” ütles ta.

venemaa on sisuliselt loobunud täielikust ja tingimusteta relvarahust, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes rääkis telefonitsi USA presidendi Donald Trumpiga vahetult pärast Istanbuli kohtumise lõppu. Ta kutsus üles kehtestama Moskva vastu tugevaid sanktsioone ja jätkama survet seni, kuni putin on valmis sõda lõpetama.

13. venemaa majandus sisenes 2025. aastasse järsu kasvumäärade aeglustumisega, teatas Rosstat reedel. Esimeses kvartalis kasvas venemaa SKP esimese ametliku hinnangu kohaselt aastavõrdluses 1,4% – kolm korda vähem kui eelmises kvartalis (4,5%) ja peaaegu neli korda vähem kui eelmise aasta samal perioodil (5,4%). Rosstati andmed osutusid halvemaks kui majandusarengu ministeeriumi esialgne hinnang (see hindas SKP kasvuks 1,7%) ja allapoole peaaegu kõigi Bloombergi küsitletud analüütikute ootusi: keskmiselt ootasid nad 1,8% kasvu.

Statistika näitab „majanduse järsku aeglustumist”, väidab GPB erapanganduse tegevdirektor Jegor Susin: kuigi SKP on aastavõrdluses endiselt plussis, on see eelmisel aastal näidatud kasvu tulemus. Võrreldes eelmise kvartaliga on majandus juba kahanemas ja see toimub esimest korda alates 2022. aastast – Raiffeisenbanki andmetel 0,4%. „SKP dünaamika näitab selgeid halvenemise märke,” kirjutavad panga analüütikud. Majandusarengu ministeeriumi andmetel langesid tööstuskasvu määrad esimeses kvartalis enam kui 5 korda – 5,7%-lt 1,1%-le, jaemüügi käibe kasv aeglustus peaaegu poole võrra (5,5%-lt 3,2%-le) ning hulgimüük hakkas esimest korda pärast 2023. aasta talve langema – 2,1% kvartalis.

Bloomberg Economicsi venemaa ökonomist Alexander Isakov ütleb aprillikuu esialgsed andmed, et jahtumine jätkub. Tööstuse PMI äritegevuse indeks jääb alla 50 punkti, mis tähendab tootmise langust ning lisaks väheneb kiiresti kaubavedu venemaa Raudteede võrgus – 9,7% aastavõrdluses (njah, isegi tihe relvastuse vedu ei aidanud). See tähendab, et suure tõenäosusega libiseb majandus teise kvartali lõpuks tehnilisse majanduslangusesse (langus kaks kvartalit järjest), kirjutab Isakov.

venemaa valitsus ennustab endiselt, et venemaa SKP kasvab aasta lõpuks 2,5% pärast seda, kui kahel eelneval aastal järjest on see kasvanud üle 4%. Kuid praegune statistika näitab, et kasv jääb keskpanga prognoosi alumise piiri – 1% – lähedale, usub Susin.

Majanduskasv aeglustub keskpanga poliitika karmistumise, sanktsioonide, tarneraskuste ja kõrge inflatsiooni tõttu, loetleb Continuum Economicsi ökonomist Volkan Sezgin. „Olukorda teevad keeruliseks madalad naftahinnad,” märgib Raiffeisenbank. Valitsuse eelarve planeerimisel loodetud 70 dollari asemel barreli kohta langes venemaa Uurali nafta hind aprillis 54 dollarini ja mai keskpaigaks oli selle väärtus vaid 50 dollarit, teatas Argus. Seetõttu langesid nafta- ja gaasieelarve tulud jaanuarist aprillini 10% ning mais võivad need Reutersi arvutuste kohaselt olla kolmandiku võrra väiksemad kui aasta varem. Nelja kuu riigikassa puudujääk ületas eelmise aasta peaaegu kolmekordselt (3,23 triljonit rubla) ning valitsus hakkas kaaluma järgmisel aastal kulutuste kärpimise võimalust.

Paradoksaalsel kombel võib Ukrainaga sõlmitav rahuleping, mille puhul USA lubab kremlile sanktsioonide leevendamist, majandusele uue „šoki” tuua, ütleb Carnegie venemaa Euraasia keskuse teadur Alexandra Prokopenko. Soome Panga Tärkavate Majanduste Instituudi hinnangul moodustasid triljonid kaitsekulutused ja toetused sõjaväe alltöövõtjatele eelmisel aastal 40 protsenti majanduskasvust.

„Kui kreml tahab majanduslikku kokkuvarisemist vältida, peab ta kulutusi praegusel tasemel hoidma ka kaua pärast sõja lõppu,” ütles Saksa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi ekspert Janis Kluge. „Kui kärpida sõjalisi kulutusi, toob see kaasa töökohtade kaotuse ja üldise frustratsiooni paljudes piirkondades,” selgitab ta.

„Rahuleping on majandusele uus šokk, aga hallatav šokk,” selgitab Prokopenko. „putin peab oma arsenale juurde andma, mis tähendab, et sõjalised kulutused jäävad kõrgeks veel paariks aastaks pärast sõda.”

14. Tavaliselt neid Trumpi …. loosse kirja ei pane aga seekordne lihtsalt kuidagi siiski kuklas kripeldas ja sestap ka siia jõudis. Trumpi intervjuu Fox Newsile. Kui reporter küsis Trumpilt otse, kas ta peab putinit rahu saavutamise peamiseks takistuseks, vältis Trump süüdistusi venemaa juhi vastu, nihutades selle asemel tähelepanu Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile. „Kuulge, mul oli Zelenskiga päris tõsine vestlus, sest mulle ei meeldinud see, mida ta ütles. Ja ta ei teinud seda lihtsaks. Ma olen alati öelnud: tal pole kaarte. Ja tal tõesti pole.”

Kuigi saatejuht tuletas Trumpile meelde tema postitust sotsiaalvõrgustikus Truth Social üleskutsega putinile – „vladimir, lõpeta” –, ei süüdistanud ta venemaa presidenti sõja jätkamises. Vastupidi, Trump märkis, et putin soovib tema arvates läbirääkimisi ja on sõjast väsinud. „Ta ei näe praegu eriti hea välja. Ja ta tahab hea välja näha. Ärge unustage, et kõik pidi nädala pärast läbi olema. Kui ta poleks nende tankidega mudasse kinni jäänud, oleksid nad viie tunniga Kiievis olnud.”

Trump rõhutas taas kord, et ainult tema isiklikult saab konflikti lahendada. „Ilma minuta ei saa kohtumist pidada, sest ma ei usu, et ilma minuta kokkuleppele jõutakse. Mul on putiniga väga head suhted. Ma arvan, et me jõuame kokkuleppele,” ütles Trump.

President märkis ka, et diplomaatiliste pingutuste ebaõnnestumise korral on ta valmis venemaale majanduslikku survet avaldama – eelkõige kehtestama sanktsioone naftale ja selle ostjatele, nagu on välja pakkunud Lindsey Grahami juhitud senaatorite rühm. Siiski nimetas ta seda äärmuslikuks meetmeks. „Ma kasutan seda, kui vaja. Aga ma ei tahaks. Kui me kokkuleppele ei jõua, siis ma teen seda. See oleks venemaale laastav, sest neil on majandusprobleeme. Nafta hinnad on madalad. See muudab olukorda.”

15. Reuters: Ungari peaministri Viktor Orbáni esindaja András László kohtus Trumpi administratsiooni ametnikega, et saada teavet, mida saaks kasutada poliitiliste vastaste represseerimise suurendamiseks enne 2026. aasta valimisi. Valitseva Fideszi partei Euroopa Parlamendi liige ja Orbáni välisriikide sekkumise uurimise volinik on palunud USA ametnikel anda teavet USA Rahvusvahelise Arengu Agentuuri (USAID) partnerite tegevuse kohta Ungaris.

Reutersi andmetel püüdis Ungari delegatsioon hankida andmeid organisatsioonide ja nende töötajate kohta eesmärgiga kasutada seda teavet surve suurendamiseks sõltumatule meediale ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes on Orbani vastu. Ameerika ametnikud, kes olid mures võimalike inimõiguste ja vabaduste rikkumiste pärast, keeldusid neid andmeid esitamast.

Reedel, 16. mail ütles Laszlo Reutersile, et mõned Ungari organisatsioonid, mida USAID rahastab, on „oma olemuselt väga poliitilised ja neil on märkimisväärne mõju Ungari poliitilisele elule”. USA välisministeerium kinnitas Laszlo kohtumist ametnikega, sealhulgas USAIDi haldus- ja ressursidirektori asetäitja Kenneth Jacksoniga, öeldes, et see korraldati Ungari ametniku palvel.

Teisipäeval, 13. mail esitas Fidesz seaduseelnõu, mis lubaks valitsusasutusel koostada nimekirja välisrahastust saavatest organisatsioonidest ning piirata või isegi sulgeda neid, kui valitsus otsustab, et need kujutavad endast ohtu Ungarile ja selle kultuurile.

Tsitaat: „Kriitikud on võrrelnud kavandatavat seadust, mis kehtestaks välismaist rahastamist saavatele organisatsioonidele suured trahvid, Venemaa seadusandlusega, mis lubab võimudel tembeldada välismaalt rahastatud rühmitusi ja teisi poliitilise tegevusega tegelevaid organisatsioone välisagentideks.”

16. European Pravda viitega Bloombergile: Ukraina Euroopa liitlaste seas valitseb arusaamatus USA presidendi Donald Trumpi tulevikustrateegia osas, kes pole ikka veel ellu viinud oma ähvardust sundida venemaad tingimusteta relvarahule. Bloombergi allikate sõnul on Euroopa valitsused eraviisiliselt „pettunud ja mures” USA presidendi pideva muutuva seisukoha pärast venemaa sõja suhtes Ukrainas. Mõned neist usuvad endiselt, et Trump viib ellu oma varasemad ähvardused kehtestada venemaa ja tema liitlaste vastu teiseseid sanktsioone ja panganduspiiranguid, kirjutab agentuur.

Tema allikad märgivad ka, et USA seisukoht venemaa suhtes on viimastel nädalatel muutunud kompromissitumaks ning Trumpi administratsioon näeb putinit juba peamise takistusena rahulepingu saavutamisel. „Ameerika ametnikud, kes kohtusid sel nädalal Türgis Euroopa kolleegidega, väljendasid valmisolekut kehtestada venemaale sanktsioonid pärast seda, kui Moskva teatas, et saadab läbirääkimistele madala taseme esindajad,” seisab artiklis.

Samal ajal tegi Ameerika pool Euroopale selgeks, et kõik edasiste sammude otsused peab langetama Trump isiklikult, märgib Bloomberg. Meenutagem, et 16. mail toimusid Istanbulis esimest korda enam kui kolme aasta jooksul otseläbirääkimised venemaa ja Ukraina vahel. Meedia teatel nõudsid venelased Istanbulis, et USA esindajad ei viibiks Ukraina poolega peetavatel läbirääkimistel, ning esitasid ka hulga Ukrainale vastuvõetamatuid tingimusi.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Eilseks reedeks, 16. maiks kavandatud USA õhujõudude strateegilise pommitaja B-52H Stratofortress madallend Läti kohal jäeti ära, teatab kaitseministeeriumi portaal Sargs.lv.

Põhjuseks toodi ilmastikuolud.

Algselt pidi pommitaja olema nähtav Riia Vabadussamba kohal umbes kell 12.00, seejärel Lielvārde sõjaväebaasi juures umbes viis minutit hiljem, vahendab lsm.lv.

Madal ülelend 16. mail oli kavandatud Bomber Task Force Europe missiooni osana, mis tugevdab USA pühendumust julgeoleku tagamisele Balti regioonis ja üle NATO idatiiva.

Pommitaja pidi lendama formatsioonis koos NATO Balti õhuturbemissiooni täitvate hävitajatega.

31. mail toimuval Isamaa Suurkogul pürgib ainsa kandidaadina erakonna esimeheks Urmas Reinsalu. Erakonna eestseisusesse on 26, aukohtusse 12 ja revisjonikomisjoni 7 kandidaati.

Vastavalt Isamaa põhikirjale on eestseisusesse kandideerimiseks vaja 10 erakonna liikme toetusallkirja. Reede keskpäeval kukkunud tähtajaks esitasid oma kandidatuuri 26 isamaalast: Lea Danilson-Järg, Heiki Hepner, Priit Humal, Juhani Jaeger, Kristjan Järvan, Ahti Kallikorm, Jaanus Karilaid, Karl Sander Kase, Aivar Kokk, Kaspar Kokk, Gerry Konnov, Olle Koop, Tarmo Kruusimäe, Gerli Lehe, Tõnis Lukas, Andres Luus, Mart Maastik, Andres Metsoja, Raimond Pihlap, Henn Põlluaas, Jüri Ratas, Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul, Riina Solman, Triin Varek ja Marja-Liisa Veiser

Isamaa juhatuse ehk eestseisuse moodustavad erakonna esimees ja 20 Suurkogul valitud liiget.

Erakonna aukohtu üheksale kohale kandideerivad Katrin Heele Anderson, Henn Kaaleb Humal, Vahur Jaakma, Mari-Ann Kelam, Hanno Kirschfeldt, Kalle Liebert, Meelis Liivlaid, Pille Lill, Matis Pedak, Erik Sandla, Neeme Väli ja Avo Üprus.

Isamaa viieliikmeline revisjonikomisjon valitakse järgnevaks kaheks aastaks seitsme kandidaadi seast: Marju Aolaid, Andrei Fedossovski, Hans-Cris Loime, Jaanus Ojangu, Tarmo Piirmann, Jan Trei ja Merike Värik.

Erakonna suurkogu toimub 31. mail Viru konverentsikeskuses.

Kaitseministeerium korraldab koostöös paljude partneritega 15.–22. juunini taaskord reservväelaste nädala, mille eesmärk on tõsta esile ligi 100 000 reservväelase olulisust ja panust Eesti riigikaitsesse.

Reservväelaste nädalal saab end proovile panna taktikaliste lahingradade võistlustel, tutvuda kaitseväe uusima tehnikaga ja ettevõttetel avaneb taas võimalusi pakkuda riigikaitsjatele soodustusi.

Reservväelaste nädal toimub sel aastal vahetult enne võidupüha 15.–22. juunini, et tõsta esile reservväelaste panust Eesti riigikaitsesse. Nädala raames toimuvad üle Eesti erinevad üritused, mis on suunatud kõigile riigikaitsjatele ja nende perekondadele: kaitseväe lahingvõime demonstratsioon, tehnika näitused ja taktikaliste lahingradade võistlus.

Ühiskondlik tunnustus on üks teguritest, mis tõstab meie riigikaitsjate motivatsiooni ja valmidust osaleda õppekogunemistel ja panustada sõjalisesse riigikaitsesse, et Eesti riik oleks kaitstud.

„Reservväelaste nädal on suunatud peale reservväelaste ka laiemalt kõigile meie riigikaitsjatele -tegevväelastele, ajateenijatele ja kaitseliitlastele näitamaks, et Eesti ühiskond väärtustab ja tunnustab meie riigikaitsjaid. See on võimalus nii ettevõtetele kui ka avalikkusele laiemalt näidata oma toetust riigikaitsele,” sõnas kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna juhataja Helmuth Martin Reisner.

Reservväelaste nädala raames on kavas: 

• pühapäeval, 15. juunil – reservväelaste nädala avasündmus Tallinna lauluväljakul, kus on võimalik näha kaitseväe lahingvõime demonstratsiooni, tutvuda kaitseväe tehnika ja relvastusega ning osaleda taktikalise lahingraja läbimisel;
• esmaspäeval, 16. juunil – ettevõtete pidulik tänuüritus „Riigikaitsjate toetaja” Tallinna Lillepaviljonis, kus tunnustatakse tööandjaid, kes toetavad reservväelasi ja panustavad riigikaitsesse. Kuni 26. maini on võimalik kaitseministeeriumi kodulehel esitada „Riigikaitsjate toetaja” tunnusele ettevõtteid;
• kolmapäeval, 18. juunil – taktikalise lahingraja teine etapp Rakvere keskväljakul koos kaitseväe tehnika ja relvastuse näitusega;

• reedel, 20. juunil – lahingraja kolmas etapp Tartu Raekoja platsil koos kaitseväe tehnika ja relvastuse näitusega;
• pühapäeval, 22. juunil – taktikalise lahingraja finaaletapp ja lõpetamine Pärnu rannas.

Reservväelaste nädalale järgneb Kaitseliidu võidupüha paraad Pärnu linnas.

Möödunud aastal andis oma panuse reservväelaste nädalasse üle 200 ettevõtte, kes pakkusid reservväelastele märkimisväärseid soodustusi või tasuta teenuseid, nagu näiteks Elron ja Tallinna Loomaaed. Ka sel aastal on võimalus kõigil riigikaitseliselt meelestatud ettevõtetel näidata oma toetust riigikaitsjatele, pakkudes riigikaitsjatele nädala raames soodustusi.

Lisainfo:

• kuidas reservväelaste lahingradadel osaleda;
• kuidas soodustusi riigikaitsjatele kuvada.

Reede, 16. mai õhtul kella 19.35 ajal toimus liiklusõnnetus Põlva maakonnas Kanepi vallas Krootuse külas Kooli tänav 2 juures.

7-aastane poiss jooksis liikuva 20-aastase mehe poolt juhitava veoauto Daf kõrval, libises ja kukkus sõiduki ratta vahele.

Kiirabi toimetas jalakäija haiglasse.

Ööl vastu eilset reedet, 16. maid kella 01.42 ajal toimus liiklusõnnetus Tartus Narva mnt. ja Raatuse tn. fooriga reguleeritud ristmikul.

Alkoholijoobe tunnustega 31-aastane mees sõitis elektritõukerattaga (Bolt) sõiduteel ette sõiduautole Toyota Land Cruiser,  mida juhtis 58-aastane mees.

Elektritõukeratta juht toimetati haiglasse.

Eurovision News avaldas sotsiaalmeedias finaali proovide põhjal ajakirjanike antud punktide alusel edetabeli.

Ajakirjanike antud hinnete põhjal on nii Rootsi esindaja KAJ kui ka soomlane Erika Vikman väga kõrgel kohal. Samas Eesti kukkus 20. kohale.

Ajakirjanike antud punktide arvestuses on Erika Vikman 346 punktiga teine. Kolmandal kohal on KAJ 326 punktiga. Albaania on neljas 302 punktiga, võistluse üks favoriite Austria on kuues (184). Eesti on 58 punktiga 20. kohal.

Prantsusmaa sai ajakirjanikelt 15 esikohta, Soome 10, Rootsi ja korraldajamaa Šveits 8.

Ajakirjanduse edetabelis on Prantsusmaa esindaja 430 punktiga selgelt esikohal.

The press poll of the first rehearsals of the Grand Final! pic.twitter.com/v1zQhqKAU1

— Eurovision News (@EurovisionNewZ) May 16, 2025

Siin on Prantsuse esindaja Louane palaga maman:

Täna kõlas meeste meistriliiga finaalseeria avapauk. Kolme võiduni peetavas finaalseerias võitlevad kulla nimel tiitlikaitsja Põlva Serviti ja Viljandi HC. Avakohtumise Põlvas võitis Serviti tulemusega 26:20 (14:11).

Tiitlikaitsja alustas seeriat võiduga
Kohtumine oli tuline ning mõlema meeskonna kaitse agressiivne. Väravavahid Eston Varusk ja Rasmus Ots olid väravapuurid lukku keeranud ning sedasi avati skoor alles 2. minutil, kui kodumeeskonna eest skooris Carl-Eric Uibo. Kristo Voika tegi seisu tasa ning Sten Maasalu viskas 5. minutil seisuks 2:1, viies Viljandi juhtima. Kiirrünnakute abil tuli Serviti mängu tagasi ning oli 8. minutiks juhtimas skooriga 5:2, kui skoori tegid Kermo Saksing, Jürgen Rooba, Henri Sillaste ja Stanislav Kholodiuk. Viljandi püsis 2 värava peal kuni 12. minutini, misjärel tegi skoori Hendrik Koks. Viljandi sai ründe sujuma ning realiseeris veel 3 järjestikust väravat, viigistades 15. minutil seisu 6:6 peale. Maasalu 17. minuti värav viis Viljandi üle pika aja juhtima numbritega 8:7. Serviti võitlesid tagasi juhtpositsioonile Rooba, Ülljo Pihus ja Tõnis Kase, kelle väravad viisid Põlva meeskonna 22. minutiks 11:9 juhtima. Mikk Varik vähendas vahemaa vaid üheainsa värava peale, mille peale vastasid Rooba ja Kase, kes kindlustasid 3-väravalise edu skooriga 13:10. Esimene poolaeg lõppes seisuga 14:11 Serviti kasuks.

Teist poolaega alustas tugevamalt Serviti, kes läks 35. minutil 16:11 juhtima. Kuigi Karl Roosna vähendas minut hiljem vahemaa 3 värava peale, ei raugenud Serviti hoog ning 4–5 väravaga jätkati juhtimist ka 40. mänguminutitel. Varuski tõrjete toel hoidis Serviti oma edumaad: kui 45. minutiks oli seis 19:15, siis 55. minutil oli skooriks 23:19. Viimastel minutitel kodumeeskonna edu suurenes ning seeria avamäng võideti tulemusega 26:20.

Serviti resultatiivseimad olid 7 väravaga Tõnis Kase ja 5 väravaga Jürgen Rooba. Viljandi suurim väravakütt oli Karl Roosna 7 väravaga.

„Täna tõi võidu puhtalt kaitsetöö ja Eston väravas. Mängu alguses oli meil periood, kus tegime 5 pallikaotust järjest ja Viljandi karistas selle kohe ära. Seega võiks järgmises mängus realiseerimise paremaks saada ja pallikaotuseid natukene vähendada,” lausus Serviti resultatiivseim Tõnis Kase.

„Läksime alt klassikaliste asjadega – realiseerimine ja kaitses kokkulepitud asjad. 20-ne visatud väravaga tänapäeval mänge ei võideta. Kui saame need elemendid paremaks, siis näeb see asi hoopis teistmoodi välja,” kommenteeris Viljandi poolelt Karl Roosna.

Finaalseeria teine kohtumine leiab aset esmaspäeval, 19. mail, kui võõrustajaks on Viljandi. Pühapäeval, 18. mail jätkub kahe võiduni peetav pronksiseeria, kus lähevad vastamisi juba ühe võidu kindlustanud HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Mistra.

Finaalseeria:
16.05. 19:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – Viljandi HC (26:20)
19.05. 19:00 Viljandi Spordihoone Viljandi HC – Põlva Serviti
22.05. 19:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – Viljandi HC
vajadusel:
25.05. 14:00 Viljandi Spordihoone Viljandi HC – Põlva Serviti
28.05. 19:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – Viljandi HC

Pihkvas asuval Zavelitše polügoonil toimuvad sõjaväeõppused, teatas piirkondlik terrorismivastane komisjon.

Õppustel kasutatakse tankitõrje granaadiheitjat. Linnaelanikel palutakse säilitada rahu.

Õppused kestavad kuni 31. maini 2025.

Tänavuse laulu- ja tantsupeo „Iseoma” rahvamuusikapeol astub lavale 88 kollektiivi ja 66 üksikmängijat. Kokku osaleb suvisel rahvamuusikapeol 778 muusikut. Erakordselt rikkalik koosseis peegeldab ühtaegu nii rahvamuusika elujõudu kui ka selle kasvavat tähendust tänapäeva muusikakultuuris.

Kõigile huvilistele avatud rahvamuusikapidu toimub 4. juulil kell 14 Vabaduse väljakul ning kulgeb pilliliikide kaupa. Traditsiooniliste torupillide, lõõtspillide, viiulite ja kannelde ja koondorkestri liigi kõrval kõlavad omaette liigina peol esmakordselt mandoliinid, karmoškad ja hiiu kandled. Neid pille iseloomustab suur populaarsus täiskasvanud harrastajate seas ning nende kaudu on paljud inimesed esimest korda pärimusmuusikaga tutvust teinud.

Pidu on ainulaadne, kuna toob kokku eriilmelised osalejad suurtest orkestritest üksikmängijateni – muusikakoolide õpilastest professionaalsete rahvamuusikuteni, noortest täiskasvanud harrastajateni. „Rahvamuusika võlu seisnebki selles, et kuigi meil on peo jaoks kokku lepitud kindlad raamid, saab igaüks lugudele lisada isikupärase mängustiili ja oma kõlavärvi. Nägime ettemängimistel väga loomingulisi ideid – näiteks kanneldel mängitud flöödisoolot või kuljuseid hobusega pulma sõitmisest rääkiva loo puhul,” jagab rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap kogemusi proovisaalidest.

Pihlapi sõnul tõstab pidu esile Eesti pärimuse mitmekülgsuse ning inimesed, tänu kellele meie rahvamuusika elab. „Peo fookuses on pärimus oma rikkuses: saab laulda ja tantsida, esindatud on erinevad piirkonnad, ajastud ning kombed. Kuna pärimusmuusika on tihedalt seotud iga muusiku eripäraga, on rahvamuusikapeol eriti tore näha, kuidas pillimängijad ja koosseisud repertuaari iseomaks mängivad.”

Rahvamuusikapeol kõlavad lood, mille juured ulatuvad sügavale kohalikku pärimusse, seda nii ehedal pärimuslikul kujul kui tänapäevaste seadetena, lisaks kõlab ka uuemat ja vanemat autoriloomingut. Iga liigi repertuaaris on mõni lauluga lugu ja tantsulugu, samuti astub igas liigis üles solist või ansambel, kes on selle ala tõeline meister ja kogukonna eestvedaja. Hiiu kannelde liigis on solistiks ansambel Puuluup, torupillide liigis Lauri Õunapuu, kannelde puhul Aivar ja Martin Arak, mandoliine esindavad nelja Eesti mandoliiniorkestri juhid: Ilmar Kald, Jaanus Põlder, Joosep Sang, Joonas Tuuling ning karmoškade solistiks on Piret Aus. Lisaks koondorkestri solist Maimu Jõgeda, viiulite solist ansambel Ruhnu saare lood ja laulud ning  lõõtsade solistid Martin Müller ja Asso Int.

Ühtlasi on tänavusel peol esmakordselt ühine ava- ja lõpunumber, kus astuvad üles kõik liigijuhid ja pillimängijad ning ka publikul on võimalus kogu peo ajal kaasa laulda ja tantsu lüüa. Nii sünnib rahvamuusikapeost tõeline ühine pidu. „Kindlasti leiab iga osaleja põnevat avastamist ja toredat äratundmist. Rahvamuusikapidu on koht, kus eri põlvkonnad musitseerivad koos, jagavad pärimust, õpivad üksteiselt ja loovad midagi, mis kõlab siin ja praegu, ent kannab edasi sajanditetaguseid juuri,” rõhutab Pihlap.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo loominguline juht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Kolmapäeval, 14. mail toimus Teaduskeskuses AHHAA üleriigilise konkursi Eesti Parim Minifirma 2025 finaal. Lõppvooru olid pääsenud 20 7.–9. klasside õpilaste loodud minifirmat, kelle seast krooniti võitjaks MF Häks Vastseliina Gümnaasiumist.

MF Häks esitles žüriile ja publikule tervislikke snäkke, millega avaldati muljet nii läbimõeldud toote, tugeva esitluse kui ka suurepäraste müügioskustega. Minifirmas tegutsevad 7. klassi poisid Otto Gustav Almann, Tanel Tuvike ja Jesper Salukivi. Ettevõtlik trio on ka varem õpilasfirmade laatadel oma kuivatatud puuviljadest ja moosist valmistatud snäkkidega tunnustust pälvinud. Poiste enda sõnul sündis idee nähes koduaias ülejäävaid õunu, millele oli vaja nutikas rakendus leida.

Nende juhendaja, kohaliku ettevõtjana tegutsev Liis Tillmann, koolitab Vastseliina Gümnaasiumis kokku nelja minifirmat. „Poisid on lihtsalt nii ägedad ja inspireerivad – nad üllatavad mind pidevalt,” tunnustab juhendaja. „Žüriile jäid nad silma hea meeskonna ja müügitöö oskustega, särava esinemise ja enesekindlusega.” Tillmanni sõnul tahtsid noored väga võita ning näitasid end tõeliste võitlejatena. „Kui teed seda, mis meeldib, siis jõuadki tulemuseni – see kehtib ka pärisettevõtluses,” lisab ta oma kogemusele toetudes.

Auhinnaks pälvis meeskond ihaldatud preemiareisi Rootsi, kus neid ootab ees osalemine õpilasfirmade laadal, kohaliku konkursi külastus ning ekskursioon SEB Panga peakontorisse.

Lõuna-Eesti Ettevõtlikud Noored (LEEN) koostööprojekti kaasatud minifirmade edu ei piirdunud vaid esikohaga – ka teise koha saavutas Lõuna-Eesti tiim. Selle tõi koju MF VestlusVõti Tartu Karlova Koolist, kelle loodud keeleõppemäng muudab eesti ja vene keele õppimise lõbusaks ja kaasahaaravaks. „Mõtlesime, et keele õppimine on õudselt igav ja raske. Meie eesmärk oli teha see mängulisemaks ja põnevamaks,” selgitas meeskonnaliige Anni Raa memoriinimängu idee sündi.

VestlusVõti juhendaja Kaidar Kängsepp lisas: „Hetked enne TOP 3 väljakuulutamist oli nutikella järgi pulss lausa 130 – võitjate sekka saamine oli uskumatu tunne, kuigi sisimas lootsime seda. VestlusVõtme tugevus peitub selle terviklikkuses ja aktuaalsuses – see toode muudab keeleõppe koolis mänguliseks, ilma et peaks kasutama nutiseadmeid. Otsesuhtluse tähtsust ei tohi alahinnata, eriti praegu, kui haridus liigub üle eestikeelsele õppele ja paljudele noortele ei ole eesti keel veel kodune. Teise koha üle me ei kurvasta – see annab järgmiseks aastaks selge sihi, mille poole püüelda.”

Lõuna-Eesti minifirmad võitsid ka eripreemiaid. Meeskonnatöö eripreemia läks minifirmale TeaFi Puhja Koolist, kelle teepommid ühendavad mugavuse ja loovuse igapäevases teetegemises. Probleemilahenduse eripreemia pälvis MF FLÄSH, samuti Puhja Koolist, oma isetehtud helkurvarrukate eest, mis pakuvad praktilist ja turvalist lahendust pimedal ajal nähtavuse tagamiseks. Büroomaailma müügitöö eripreemia anti minifirmale Seebimeri Põlva Koolist, kes paistis silma oma entusiastliku ja professionaalse müügiga. Tartu Ärinõuandla tootedisaini auhind anti minifirmale Magusad Pärlid, samuti Põlva Koolist, kelle silmapaistev disain ja maitsvad kommid köitsid nii žürii kui ka külastajate tähelepanu.

Lõuna-Eestist olid konkursi finalistide hulka pääsenud veel ka MF 3COPRINT Tartu Erakooli Peedu koolist, kes valmistab 3D-printeriga teepaki- ja võtmehoidjaid, MF Printerimehed Vastseliina Gümnaasiumist, kes toodab uksesilte ning tähtpäevadega seotud asju ning MF Šokomaania Põlva Koolis, kes pakub šokolaadist pulgakomme.

„Meil on siiralt hea meel ja uhkus Lõuna-Eesti ettevõtlike noorte üle – vabariikliku konkursi 20 finalisti hulka pääses tänavu tervelt üheksa siinse piirkonna minifirmat, kellest kaks jõudsid ka poodiumile. See on tugev tunnustus kogu piirkonnale! Kui meenutada, et ka Eesti Parim Õpilasfirma 2025 – ÕF Blouit – tuli Lõuna-Eestist, siis võib kindlalt öelda, et siinsetel noortel jagub ettevõtlikkust, loovust ja pealehakkamist. Tahan südamest tänada kõiki juhendajaid, õpetajaid ja koole, kes noori nende teekonnal toetavad. Junior Achievement Eesti konkurssidel osalevate õpilasfirmade tase näitab, et ettevõtlus on noorte seas tõusutrendil,” rõõmustas LEEN projektijuht Mariliis Maremäe.

Eesti parim minifirma 2025 selgitati välja kolme vooru tulemusel. Hindamisel läksid arvesse ettevõtte aruandlus, avaliku esinemise oskus ja stendivoor, mille puhul oli oluline nii toodete väljapaneku kui ka müügioskus. Minifirma on lihtsustatud versioon õpilasfirmast, mis on mõeldud 7.–9. klassi õpilastele. See annab noortele esimese praktilise kogemuse ettevõtluses, arendades nii loovust, meeskonnatööd kui ka ettevõtlikkust. Tänaseks on Eestis registreeritud üle 600 õpilasfirma, nende seas 107 minifirmat.

Õpilaste ettevõtmisi toetatakse LEEN projekti raames, mida viiakse ellu EL meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” vahenditest.

Teekatte taastusremondiks on teisipäevast, 20. maist kuni laupäeva, 24. maini Riia tänaval (lõigus Suur kaar – Riia tn 103) liikluspiirangud. Töid tehakse tipptunnivälisel ajal kell kell 20.00–06.00. Päeval töid ei tehta.

Kell 20.00–00.00 võimaldatakse Riia tänaval läbipääsu 1+1 sõiduradadel. Soinaste tänavalt ja Ravila tänavalt ei võimaldata väljapääsu Riia tänavale kogu tööde perioodil.

Tööde tegemise ajal kell 24.00-06.00 suletakse ka Riia tänava linnast väljuv suund.

Ravila tänavalt väljasõidu sulgemisel on ümbersõidu tänavaks Nooruse. Soinaste tänavalt väljasõidu sulgemisel on ümbersõidu tänavaks Elva tänav.

Riia tänava väljuv suuna sulgemisel on ümbersõiduks kavandatud N. Lunini – Nooruse – Sanatooriumi.

Bussiliinid

Tööde tegemise õhtutel kell 20.00 kuni liiniveo lõppemiseni peavad nr 2 ja 8 minema ümbersõidule

Bussiliin nr 2 ümbersõit on Riia – Vapramäe – Ehitaja – Ravila ja vastupidi on Ravila – Nooruse – Sanatooriumi – Riia. Teenindamata jääb peatus Soinaste II.

Bussiliin nr 8 ümbersõit on Soinaste – Elva – Suur kaar – Riia ja vastupidi on Riia – Suur kaar – Tamme pst – Soinaste. Teenindamata peatused on Soinaste I ja Soinaste III.

Töid teeb Verston Eesti OÜ.

Jooksvat liiklusinfot näeb kaardilt: liikluspiirangud.tartu.ee.

Liiklusskeemid: https://tartu.ee/et/uudised/riia-tanaval-uuel-nadalal-liikluspiirangud

15.–16. mail toimus Tartumaal esmakordne Avatud tehaste päev, mille käigus avasid uksed 13 kohalikku tööstusettevõtet. Kahe päeva jooksul kasutati tehaste külastamise võimalust enam kui 1500 korda.

Külastajatele olid kaheks päevaks avatud nii metalli-, puidu-, toidu-, trüki-, pakendi- kui ka elektroonikatööstuse ettevõtted. Tasuta tehasetuuridel nägid kooliõpilased ja teised huvilised kaasaegset tehnoloogiat ning tootmisprotsesse – näiteks taaraautomaatide ja saunalavade valmimist. Oma uksed avasid näiteks Salvest, HANZA Mechanics Tartu ja Ecoprint.

Haridus- ja Noorteameti Inseneriakadeemia arendusjuhi ja sündmuse korraldaja Juta Asuja sõnul ületas huvi sündmuse vastu ootusi. „Kõik tehasetuuride kohad broneeriti esimese nädalaga ja osalejate tagasiside on väga positiivne, sealhulgas õpilaste ja õpetajate poolt.”

Paljudele osalejatele oli tegemist esimese vahetu kokkupuutega inseneeria ja tööstusega. Tartu Herbert Masingu Kooli 7. klassi õpilane Karita märkis, et üllatav oli näha, kui suure osa tööst teevad ära masinad ja robotid. „Arvasin, et tehases teevad inimesed liinitööd, aga tegelikult juhivad nad uhkeid masinaid, mis töö ära teevad. See oli põnev,” nentis ta.

Asuja lisas, et pilootprojektina korraldatud ürituse menukus innustab korraldajaid järgmise aasta jaoks tööle asuma. „Meie visioon on, et avatud tehaste päev saab iga-aastaseks üle-eestiliseks traditsiooniks. Meiega on juba ühendust võetud mitmetest maakondadest – Harju-, Rapla-, Lääne- ja Võrumaalt –, et korraldada sündmus ka seal. On aeg avalikkusele näidata, kui palju olulist Eesti tööstuses korda saadetakse, ning noortele tutvustada, kui põnev ja lai on inseneeriavaldkond,” ütles ta.

Avatud tehaste päeva korraldasid Haridus- ja Noorteamet (Inseneriakadeemia), Eesti Inseneride Liit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Masinatööstuse Liit ja Tartu Linn. Sündmust kaasrahastas Euroopa Liit.

Lisainfo on avatud tehaste päeva veebilehel.

19.–25.05.2025 toimub Kirde- ja Kagu-Eestis, Venemaaga piirnevatel aladel, rebaste ja kährikute marutaudi vastu vaktsineerimine. Vaktsineeritava ala laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest.

Marutaud on ohtlik, surmaga lõppev haigus, mis ohustab nii inimesi kui loomi. Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Ave-Ly Toomvapi sõnul on oluline, et piiriäärsetel aladel elutsevad rebased ja kährikud oleksid haiguse eest vaktsineerimise läbi kaitstud, sellega välditakse haiguse taaslevimist piiri tagant Eestisse ning kaitstakse seeläbi ka koduloomi ja inimest.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid, mis on umbes tikutopsisuurused, hallikaspruuni värvi ja spetsiifilise kalalõhnaga. Söödapala sisse on peidetud kapsel marutaudivaktsiiniga. Pala söömisel purustab loom kapsli, vaktsiin satub looma suhu ja organism hakkab tootma antikehi viiruse vastu. Vaktsineeritaval alal külvatakse peibutussöödad maapinnale väikelennukitelt. Toomvap lisas veel, et kindlasti välditakse vaktsineerimise käigus asustatud alasid. „Külvamist ei tehta linnade, asulate, teede, veekogude ja karjakoplite kohal, et vältida vaktsiinipala leidmist teiste loomade poolt. Kuna peibutussööt on mõeldud ennekõike rebastele ja kährikutele, siis palume koerad ja kassid hoida vaktsineerimisperioodil sisehoovides.” Vaktsiinipala ei kujuta ohtu teistele loomadele, küll aga jääb seeläbi vajalik vaktsiin saamata metsloomal.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

• Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
• Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala varjatumasse kohta ümber paigutada, kasutades kummikindaid.
• Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
• Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Lisaks metsloomade vaktsineerimisele on oluline, et ka kõik koerad ja kassid oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud, see on loomaomaniku kohustus. Vaktsineerimiste vahe ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

Koos teiste reservväelastega värskendavad õppusel Siil 2025 oma riigikaitselisi oskusi ka Kaitseliidu väljaõpetatud maakaitserühmad ehk ussisõdalased.

Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna Võrumaa maleva ussisõdalased said õppusel Siil enda ülesandeks teha koostööd liitlasüksustega ning tagada neile lähijulgestust. Maakaitserühma võitlejad pidid liitlaste lähijulgestuse tagama nii kaitstava üksuse paiknemisalal kui ka rännakutel.

„Meil on liitlastega väga hea koostöö. Oli olukord, kus meie üksus pidi eemalduma, aga liitlased andsid enda ülematele märku, et nad vajavad meie üksust. See on meie jaoks suur asi kui liitlased ise ütlevad, et nad vajavad meid,” ütles Võrumaa maleva maakaitse 3. kergjalaväerühma ülem nooremseersant Koit Piirisild.

Maakaitse on kaitseväe sõjaaja koosseisu kuuluv territoriaalne struktuur, mis katab ühtse tiheda turvavaibana kogu Eesti. Maakaitse struktuur on mehitatud sõjaaja ametikohtadele määratud reservväelaste ja kaitseväekohustuse võtnud kaitseliitlastega.

„Ühtekuuluvustunne aitab meil motivatsiooni kõrgel hoida. Kõik mis me teeme on seotud nende inimestega, kes on meie ümber. Me oleme paljuski sama kandi mehed ja meil on mitmeid ühiseid tuttavaid,” ütles Võrumaa maleva maakaitse 3. kergjalaväerühma jaoliige reamees Glen Kelp.

Sõja korral jätkab maakaitse sisejulgeoleku toetamist oma tagalaalal. Nendel aladel, kuhu vastane on juba jõudnud, peab maakaitse teiste üksustega koordineeritud iseseisvat vastast kulutavat lokaalset lahingut ning jääb vastase tagalasse toetama vastupanuvõitluse korraldamist.

Kui kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste vastutusala määratakse kriisi ning sõja korral lahinguplaani järgi, siis maakaitseüksuste vastutusala on püsivalt sama, jäädes kindlatele territooriumitele.

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased ja liitlasriikide sõdurid. Rahvusvahelisel õppusel osaleb enam kui 16 000 Eesti ja liitlasvägede võitlejat.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 16. mai 2025:

rindel enam-vähem, Krimmis palav.
1. Ikka Kiiev ja egas sadu ka mujal vähenemise märke näita.
2. Krimmis palav.
3. Kursk/Belgorod: survet jagus, muutusi mitte.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunasektoris sammhaaval vene pool edeneb.

6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: keskmises sektoris üks vene poole samm edasi ja üks samm tagasi.
9. Lõunarinne: väike muutus.
10. Herson: muutusteta.

11. vene riigimeediale anti korraldus venelastele Istanbuli läbirääkimiste nurjumiseks ja uuteks sanktsioonideks ette valmistada.
12. putin vabastas venemaa maavägede ülema.
13. RuNetis on toimunud järjekordne suurem tõrge.
14. venelaste toidukulutuste osakaal hüppas sõjajärgse rekordiliselt kõrgele ja teemaks on toidutalongid.
15. Moskva oblasti elanik mõisteti 13 aastaks vangi, kuna kirjutas bussipeatuses vene armee kaotustest Ukrainas.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Aleksandr Sõrski teatas, et Moskva on muutnud oma agressiooni Ukraina vastu kurnatussõjaks ning kasutab kuni 640 000 mehelist ühendvägede gruppi.

See lõik jääb kirjutamata, sest läks õppustel jälle pingeliseks ja arvuti läheb kinni…

Järjest enam soomusgruppe jalaväe ja tsiklite/ATV-de vahele pikitakse ja seda mitmetes sektorites, mis on toonud kaasa soomuse kaotuste arvu tuntava tõusu. Suurim grupp oli 10-line ja edu ei saavutanud seegi. Jätkuvalt on rahuldaval tasemel vene poole kaudtuleüksuste kaotused ja muu tagalatoetuse

1. Täna hommikul tegutsesid Kiievis õhutõrjejõud ründedroonide ohu tõttu õhuhäire ajal.
Õhurünnakuhäire kuulutati Kiievis välja kell 6.28.
Rinde ja piiri lähedus on kaartidel ikka punane ehk siis pilvisuse hõrenemist veel loota pole.

2. Krimmis Perevalnes põleb laskemoonaladu. Piirkonnas on kuulda plahvatusi. Simferopoli-Alušta maantee on suletud.
Kohalike teatel on Sevastopolis kuulda plahvatusi Belbeki ja Kacha lennuväljade piirkonnas, neid rünnatakse uuesti.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta. Puudub info, et vene pool oleks suutnud Ukraina üksused Kurski oblastis kahes kohas välja suruda ja vene poole ponnistused edeneda Sumõ oblasti sügavusse pole ka edu toonud.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: lõunalõigus vene poole edenemine jätkus.
vene pool jõudis eilseks Torske põhja ossa ja ja järjest kasvab võimalus, et seni suht edukalt Kreminnast läänes asuvates metsades tegutsenud Ukraina SOF peab seal oma töö lõpetama ja ja võidakse kaotada siin lõigus kogu ala Zerebetsi jõest idas.
Lõunapoolseima sillapea laiendamine põhiliselt loodenurgas aktiivselt käib aga eile siin muutusi rindejoones ei tuvastanud. Õnneks pole veel siin lõigus suutnud vene pool hakata kiirelt lainenema, mida kartsin tänu mitmele hargnevale teele.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: seni pole vene pool suutnud uuesti edendada piki Toretskist väljuvat maanteed pidi oma kombitsat ja Ukraina väiksed vasturünnakud linna servadel näivad ka hoidvat ka vene eesmisi possasid vaos.

8. Donetsk: konveier töötab päris suurtel tuuridel ja kõikse enam surutakse ikka Pokrovsk-Tšassiv Jari vahel põhja suunas ja sektori keskmises lõigus lääne poole.
vene poole mehhaniseeritud rünnak Novoserhiivkast läänes, Pokrovski edelas, sai rünnakute osaliseks. Pole selge, kas positsioone vallutati, kuid kui neid üldse hoitakse, siis need ulatuvad alla 2 km kaugusele Dnipropetrovski oblastisse.
Pisu üllatusega suutsid eile Ukraina omad nihutada oma eesmise possa Bahatõri asulast idas üle põllu lükata ja tundub, et jooksvalt jälle pole asulas vene poole paiknemist.

9. Lõunarinne: üks väike muutus.
Velika Novosilka lõigus Vilne Pole külas sai vene pool sammu edasi ja sealt lõuna pool hallis alas on mõned vene poole uued eesmised possad hallis alas aga kas sinna jõudnud ka tänaseks elus on, veel ei tea.
Pisu kohati mõnes lõigus on hakanud surve tõusma.

10. Herson: muutusteta.

11. Meduza vahendab vene presidendi administratsioonilt saadud käsiraamatut, mille meediajuhid said, ning soovitas oma kontrolli all olevatel meediaväljaannetel oma publikut ette valmistada venemaa-Ukraina läbirääkimiste ebaõnnestumiseks Istanbulis. Eelkõige räägitakse „uuest sanktsioonide paketist”, millega Trumpi administratsioon ähvardas kremlit rahuprotsessi saboteerimise korral. Propagandameedial soovitatakse teatada, et uued sanktsioonid „ei kahjusta riigi arengut” ja et eelarve on juba „neid arvesse võttes koostatud”.
Käsiraamatu kohaselt antakse lojaalsetele meediaväljaannetele korraldus veenda publikut, et venemaa „saab edukalt hakkama mis tahes sanktsioonide väljakutsetega”, sealhulgas energiakompleksi puudutavate sanktsioonidega, mis, nagu dokumendis öeldakse, on „stabiilses arengujärgus”.
Meedia peaks putini keeldumist läbirääkimistest, mille idee ta ise välja pakkus, selgitama tema iseloomu tugevuse järgi. putin saatis oma abilise vladimir medinski Istanbuli. Ja seda otsust ei mõjutanud „ei Donald Trumpi sõnad ega Zelenski avaldused”, öeldakse käsiraamatus.

Esimesed otsekõnelused Moskva ja Kiievi vahel pärast 2022. aastat olid peaaegu läbikukkumise äärel pärast seda, kui Zelenski tegi putinile ettepaneku isiklikult kohtuda. Kuid putin ei julgenud Istanbuli minna ja saatis enda asemele neljaliikmelise delegatsiooni, mille koosseis on poole väiksem kui see, mis pidas kolm aastat tagasi ukrainlastega läbirääkimisi. Lisaks medinskile kuulusid delegatsiooni kaitseministri asetäitja aleksandr fomin, välisministri asetäitja mihhail galuzin ja venemaa sõjaväeluure juht igor kostjukov. Zelenski, kes viibis Türgis Recep Erdoğaniga läbirääkimistel, nimetas koosseisu „pettuseks” ja ütles, et tal pole Istanbulis „midagi teha”.
Algselt neljapäevale, 15. maile kavandatud kõnelused on edasi lükatud reedele, ütlesid allikad Kommersantile, TASSile ja Interfaxile. medinski ütles pressiteates, et venemaa näeb kõnelusi 2022. aasta kevadel, mitu nädalat pärast sõja algust, Istanbulis toimunud protsessi jätkuna. Sel ajal nõudis Moskva, et Kiiev loobuks NATO-ga liitumise plaanidest, tunnustaks Krimmi ja Donbassi venemaa omadena ning vähendaks radikaalselt relvajõudude arvu.

12. putin vallandas oleg saljukovi venemaa maavägede ülemjuhataja ametikohalt ja nimetas ta venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu asesekretäriks. Vastav määrus avaldati ametlikul õigusteabe internetiportaalil. Aastatel 2008–2010 juhtis saljukov Kaug-Ida sõjaväeringkonna vägesid, mille järel ta teenis kuni 2014. aastani venemaa relvajõudude peastaabi ülema asetäitjana. 2014. aasta mais määrati ta presidendi dekreediga maavägede ülemjuhatajaks. 2023. aastal määrati ta Ukrainas asuva vene vägede ühendgrupi ülema asetäitjaks. Lisaks juhtis saljukov 9. mail 2025 punasel väljakul toimunud sõjaväeparaadi võidu 80. aastapäeva auks.

Uuele ametikohale nimetamine toimus kindrali läheneva 70. sünnipäeva taustal – 21. mail jõuab saljukov sõjaväeteenistuse maksimaalse ikkani. Seaduse kohaselt peavad selles vanuses ohvitserid relvajõududest lahkuma, välja arvatud juhul, kui neile on ette nähtud isiklik erand. saljukovile on kehtestatud mitmete lääneriikide sanktsioonid seoses venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse.

venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu, kuhu nüüd kuulub ka oleg saljukov, juhib alates 2024. aastast endine kaitseminister sergei šoigu.

13. venemaal on kuu aja jooksul teist korda toimunud suur internetikatkestus. Downdetectori jälgimisteenuse andmete kohaselt tekkisid 15. mai pärastlõunal pangandus- ja mänguressursside, Yandexi teenuste, samuti sotsiaalvõrgustiku VKontakte, riigiteenuste veebisaidi ja muude rakenduste kasutajatel probleemid.

Kasutajatel üle kogu venemaa on olnud raskusi internetiühendusega umbes kella kolmest pärastlõunal Moskva aja järgi. Enim kaebusi tuleb Moskva, Peterburi, Moskva, Sverdlovski ja Nižni Novgorodi oblastist. Kõige sagedamini teatavad venelased Sberbanki rakenduse probleemidest (rohkem kui 1,6 tuhat kaebust tunnis). Inimesed ei saa oma isiklikule kontole sisse logida ja finantstehinguid teha. Samuti registreeritakse juurdepääsuprobleeme Alfa-Panga ja VTB-s. Kaebuste haripunkt oli kella 18.45 ja 19.00 vahel.

Downdetectori andmetel on venemaa suurima sotsiaalvõrgustiku VKontakte ja meelelahutusressursi Fotostrana kasutajad kogenud veebilehtede ja rakenduste tõrkeid, katkestusi esineb ka mänguplatvormil Steam, kõnepostiteenuses Discord, Yandex Mail ja Yandex Music, Kinopoisk platvormil, Gosuslugi veebisaidil ja teistel ressurssidel.

Roskomnadzor (RKN) kinnitas venemaa ja välismaiste teenuste töös esinevaid häireid, märkides, et töö taastatakse.

Varasemad ulatuslikud RuNeti katkestused registreeriti 6. ja 7. mail Ukraina droonide ulatuslike reidide ajal venemaa piirkondades ja Moskvas toimunud võiduparaadi harjutamise ajal. Internetikaitseühingu juhi Mihhail Klimarevi sõnul katkestasid venemaa võimud tahtlikult mobiilse interneti ja side, et takistada Ukraina relvajõudude droonide lendamist ja luureandmete edastamist.

14. Inflatsiooni kiirenemine pärast majanduse pumpamist triljonite dollarite suuruste sõjakulutustega lõi rängalt venemaa tarbijate taskuid. venemaa kodanike toidukaupadele tehtud kulutuste osakaal saavutas 2025. aasta aprillis Ukraina sõja algusest saadik maksimumi, selgub Romiri valdusfirma uuringust. Keskmiselt kulutasid tarbijad toidule 34,6% oma kulutustest, võrreldes 33%-ga aasta alguses ja 28,6%-ga 2024. aasta aprillis. Romiri registreeritud näitaja oli viie aasta statistikarekord, kui jätta välja pandeemiaaegne sulgemisperiood, mil jaemüügivälised kauplused olid suletud (siis ulatus toidukulude osakaal 37%-ni).

„Mida madalam on see näitaja, seda kõrgem on heaolu tase, kuna pere saab endale lubada rohkem kulutada mittetoidukaupadele ja -teenustele,” kommenteerivad Romiri eksperdid. ÜRO metoodika kohaselt peetakse riiki rikkaks, kui inimesed kulutavad toidule vähem kui 20% oma kulutustest, ja jõukaks, kui see osakaal on alla 30%.
venelased on sunnitud üha suurema osa oma sissetulekust toidule kulutama, kuna toiduainete hindade inflatsioon kiireneb: Rosstati andmetel ületas see eelmisel aastal 11% ja saavutas viimase 9 aasta rekordi. Mai keskpaigaks oli toiduainete hindade kasvumäär kiirenenud 12,7%-ni ning teatud esmatarbekaupade hinnad olid tõusnud kümnete ja sadade protsentide võrra. Kartuli hind aprilli lõpuks aastaga tõusnud 173% – see on 20 aasta jooksul kogu statistika ajaloos rekord. Või aastane hinnatõus ulatus 34%, kapsa puhul 28% ja sibula puhul 41%ni. Õunad on aastaga kallinenud 20%, kala 25%, piim ja piimatooted 18% ning leib 15%.

Levada keskuse detsembris läbi viidud uuringu kohaselt kulutab peaaegu kaks kolmandikku venemaa peredest (63%) vähemalt poole oma sissetulekust toidule. 37% vastanutest teatas, et nende pere kulutab toidule „umbes poole“ oma sissetulekust, veel 16% – „umbes kaks kolmandikku” ja 10% – „peaaegu kogu”. Umbes kolmandik peredest (32%) kulutab toidule vähem kui poole oma sissetulekust.

Eelmise aasta lõpus tõusnud toiduainete hindade tõttu tegid saadikud ettepaneku kehtestada toidutalongid kogu venemaal. riigiduuma finantsturgude komitee juht anatoli aksakov toetas toidutalongide tagastamise ideed, nagu NSV Liidus. Varem teatas sellistest meetmetest Kaliningradi oblasti kuberner aleksei besprozvannõhh. aksakovi sõnul on algatusel kindel alus ja seda tuleb laiendada kogu venemaale: nii saavad puudust kogevad inimesed igal juhul teada, et neile pakutakse eluks vajalikku minimaalset hulka tooteid ja kaupu.

15. Teine Lääne ringkonna sõjakohus mõistis Moskva lähedal Elektrostalis elava Sergei Veselovi 13 aastaks vangi, süüdistatuna osalemises venemaa Vabadus Leegionis, mis on Ukraina poolel võitlevatest venemaa kodanikest koosnev vabatahtlik relvastatud rühmitus. Sellest teatab RIA Novosti. Noormeest süüdistati ka armee kohta käivate võltsingute levitamises ja vandalismi korraldamises. Kuulutatud karistuse kohaselt veedab Veselov esimesed kolm aastat vanglas ja ülejäänud karistuse range režiimiga karistuskoloonias. Lisaks keelas kohus tal kolmeks aastaks internetiressursside haldamise. See on täpselt sama karistus, mida prokuratuur varem nõudis.
Juurdluse kohaselt liitus veselov 2023. aasta detsembris venemaa Vabaduse Leegioniga seotud Telegrami kanaliga, täitis küsimustiku ja olles saanud aktiivseks osalejaks, tagas seejärel grupi tegevuse. Muuhulgas süüdistatakse teda Elektrostalis ühistranspordipeatuses markeriga kirjutamises, mis prokuratuuri sõnul diskrediteeris vene armeed. Pealkiri kõlas järgmiselt: „vene armee kaotused langenute arvus on ligikaudu 500 tuhat.”

Kriminaalasja raames esitati Sergei Veselovile süüdistus vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi kolme artikli alusel: artikli 205.5 teine osa (osalemine terroristlikuks tunnistatud organisatsiooni tegevuses), artikli 207.3 teine osa (teadlikult valeandmete levitamine vene Föderatsiooni relvajõudude kohta) ja artikli 214 (vandalism) 2. osa alusel.

Kohtuprotsessil tunnistas Veselov oma süü osaliselt üles. Ta kinnitas oma seost organisatsiooniga, kuid teatas, et ei osale aktiivselt ega värvanud kedagi Leegioni. Ta lükkas tagasi süüdistuse võltsingute levitamises, tuues välja ka, et kiri ei olnud tehtud bussipeatuses, nagu kohtuasja materjalides väideti, vaid lähedal asuval infotahvlil.
Varem karmistas Moskva oblasti sõjaväeapellatsioonikohus 22-aastase Ulan-Ude elaniku Aleksei Badmajevi karistust – tema vangistust pikendati 7 aastalt 14 aastale. Põhjuseks oli prokuratuuri apellatsioonkaebus. Kohtuotsus langetati algselt jaanuaris Moskvas asuva 2. Ida ringkonna sõjaväekohtu poolt. Uurijate sõnul võttis Badmajev sõna Ukraina sõja vastu, postitas VKontakte’is kommentaare venemaa Vabaduse Leegioni kohta ja väidetavalt kandis venemaa Vabatahtlike Korpusele (RVC) 500 rubla. Kohtu pressiteates kirjeldati Badmaevit kui radikaalse natsionalistliku relvastatud rühmituse ideoloogia pooldajat.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

​​Tänavuse aasta kooli tiitli pälvis Harjumaal tegutsev 9-klassiline Kindluse Kool, kes suutis nii žüriile kui ka Eesti rahvale kõige mõjusamalt tutvustada oma kooli nüüdisaegseid ja innovaatilisi lahendusi, mis muudavad koolis õppimise huvitavamaks ja tulemuslikumaks.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on 2020. aastal loodud Kindluse Kool suurepärane näide koolist, kus õppimine on seotud eluliste ja mänguliste lahendustega. „Kindluse Kool on eeskujuks, kuidas innovatiivsete lahendustega saab muuta õppe põnevaks ja praktiliseks ning laieneda õppetööga klassiruumist väljapoole. Näiteks on koolipäevad üles ehitatud elulise seikluse võtmes, kus detektiive mängides õpitakse nii arvutamist, kirjutamist, lugemist kui ka loodusõpetust. Nutikas õppimine toimub igal pool ja koostöiselt,” rääkis minister.

Konkursiga sooviti tänavu esile tõsta koole, kus rakendatakse nüüdisaegset õpikäsitust, toetatakse koolipere heaolu ning lõimitakse oskuslikult formaalset ja mitteformaalset õpet. Haridus- ja Noorteameti peadirektori Jaak Raie sõnul suutis Kindluse Kool oma kaaskirjas ja videos fookusteemat hästi esile tuua. „Ainult klassiruumis õppimisest jääb tänapäeval väheseks. Kindluse Kooli puhul on selgelt näha, et koolipere on koosloomelistele ja kaasahaaravatele lahendustele palju rõhku pannud. Selline lähenemine loob väga hea keskkonna hilisemas täiskasvanu elus edukaks toimetulekuks,” märkis Raie.

Kindluse Kooli direktori Reelika Turi sõnul on võit kogu kooliperele väga rõõmustav uudis ja näitab, et nad teevad õiget asja. „Kindluse Kool on veel väga noor kool, kooliteed on käidud vaid kuus õppeaastat. Aasta kooli tiitel on meile suur tunnustus ja teeb kogu koolipere väga rõõmsaks. Kindluse koolis on esikohal õppija ja talle huvitava koolikeskkonna loomine. Loomulikult on kooli õpilaste kiire kasv teinud viimased õppeaastad väljakutsuvaks, kuid mul on hea meel tõdeda, et meie ühine panustamine on kandnud vilja. Meie kogukond usub meisse ja on meiega alati kaasas,” ütles Turi.

Aasta kool 2025 konkursi auväärse teise koha saavutas Tallinna Prantsuse Lütseum ja kolmanda koha pälvis žürii ja rahvahääletuse punktiarvestuse tulemusena Kuressaare Nooruse Kool. Kokku anti kahes hääletusvoorus 20 902 häält.

Varasemalt on aasta kooli tiitli pälvinud Jõhvi Gümnaasium, Metsküla Algkool, Läänemaa Ühisgümnaasium, Uulu Põhikool, Võru Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium ja Tallinna 32. Keskkool.

Žüriisse kuulusid sel aastal Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja Laura Klemmer, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi ülddidaktika kaasprofessor Liina Lepp, ERRi esindaja Raadio 2 saatejuht Marta Püssa, Haridus ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna peaekspert Taavi Kreitsmann, 2024. aasta konkursi võitnud Jõhvi Gümnaasiumi direktor Tatjana Ait, Haridus- ja Noorteameti haridusuuenduste osakonna projektijuht Triin Saar ning investor ja endine õpetaja Kristi Saare.

Haridus- ja Noorteamet on Eesti haridus- ja noortevaldkonna arengute elluviija. Muuhulgas korraldab Harno Aasta kooli konkurssi, mis toob esile Eesti koolide parimad lahendused muutmaks õppimise huvitavamaks ja tulemuslikumaks. Aasta kooli valimist toetab Euroopa Sotsiaalfond. Rohkem infot leiab Haridus- ja Noorteameti kodulehelt harno.ee/aastakool. 

Neljapäeval, 15. mail kella 11.43 ajal juhtus liiklusõnnetus Võru maakonnas Antsla vallas Rimmi külas.

21-aastane mees sõitis sõiduautoga Mercedes-Benz 290GD teelt välja kraavi. Sõidukis viibinud 20-aastane mees toimetati haiglasse kontrolli.

Tihedalt asustatud Hongkongi ja Singapuri tervishoiuasutused on hoiatanud, et Covid-19 juhtumid sagenevad, kuna uus laine levib Aasias.

Viiruse aktiivsus Hongkongis on praegu „üsna kõrge”, ütles linna tervisekaitsekeskuse nakkushaiguste osakonna juhataja Albert Au sel nädalal kohalikule meediale. Covid-positiivsete hingamisteede proovide protsent Hongkongis saavutas hiljuti aasta kõrgeima taseme, vahendab Bloomberg.

Keskuse andmed näitavad, et rasked juhtumid, sealhulgas surmajuhtumid jõudsid 31-ni nädala jooksul kuni 3. maini, mis on samuti aasta kõrgeim tase. Kuigi uus laine ei vasta veel viimase kahe aasta jooksul täheldatud nakatumise tippudele, viitavad kanalisatsioonivees leitud viiruskoormuse suurenemine ning koroonaga seotud meditsiinilised konsultatsioonid ja haiglaravid sellele, et viirus levib aktiivselt enam kui 7 miljoni elanikuga linnas.

Konkureeriv finantskeskus Singapur on samuti koroona valvel. Linnriigi tervishoiuministeerium avaldas sel kuul oma esimese teate nakatumiste arvu kohta peaaegu aasta jooksul, kuna hinnanguline juhtude arv kasvas nädala jooksul kuni 3. maini 28% võrra 14 200-ni võrreldes eelmise seitsme päevaga, samas kui igapäevane haiglaravi kasvas umbes 30%. Singapur pakub nüüd juhtumite ülevaateid ainult siis, kui on märgatav hüpe.

Kuigi juhtumite sagenemine võib olla tingitud teguritest, sealhulgas elanikkonna nõrgenevast immuunsusest, ei viita miski sellele, et ringlevad variandid oleksid nakkavamad või põhjustaksid raskemaid juhtumeid kui pandeemia ajal, teatas Singapuri tervishoiuministeerium.

Kahes Aasia suurimas linnas on tõus tingitud sellest, et koroonaga nakatumine on viimastel kuudel kogu piirkonnas tõusnud ning praegu endeemilise haiguse lained paisuvad perioodiliselt. Tervishoiuasutused on kutsunud inimesi üles end vaktsineerima, tuletades suure riskiga inimestele meelde, et nad peaksid tegema kordussüste.

Erinevalt teistest hingamisteede haigustekitajatest, mis kipuvad olema külmematel kuudel aktiivsemad, näitab koroona tagasitulek just praegusel ajal, kus suurel osal põhjapoolkerast saabub suvi, et viirus võib siiski levida suures osas elanikkonnast isegi kuuma ilmaga.

Hongkongi laulja Eason Chan nakatus samuti koroonaga ja pidi tühistama oma kontserdid Taiwanis Kaohsiungis, mis oli algselt kavas selle nädala lõpus, teatas kontserdi ametlik konto Hiina sotsiaalmeedias Weibo neljapäeval.

Hiina haiguste tõrje ja ennetamise keskuse andmetel on Hiina teel suunas, et Covidi laine saavutab eelmise aasta suve haripunkti. Viie nädala jooksul kuni 4. maini kasvas positiivsete koroonatestide määr enam kui kahekordseks patsientide seas, kes taotlesid diagnoosi kogu mandri haiglates.

Vahepeal on Tai haiguste tõrje osakond teatanud, et sel aastal on esinenud kaks suuremat puhangut, juhtumite arv on suurenenud pärast aprillis toimunud Songkrani festivali, mis tõi kokku rahvahulgad.

Laupäeval, 17. mail 2025 toimub Rõuges jutuvestmisfestival „Ööbikuööd”, mille tänavune teema „Maailmade vahel” kutsub külastajaid kohtumisele, kus põimuvad muistne ja kaasaegne, inimene ja loodus, minevik ja tänapäev.

Juubelit tähistav festival toimub Rõuge kuplite ja Ööbikuoru lummavas looduses, kus iga lugu saab oma hinguse.

„Meie festival on seekord kui sild erinevate maailmade vahel – siin kohtuvad jutuvestjad, muusikud, teadlased ja noored loojad, et rääkida lugusid, mis avavad meeli ning puudutavad hinge, Äärmiselt meeldiv on nii maagilises kohas tähistada jutuvestmisfestivali esimest juubelit,” ütleb Eesti Rahvakultuuri Keskuse suulise pärandi spetsialist Kadri Suits.

Festivalil astuvad üles jutuvestjad, kelle lood viivad kuulajad rännakule kujutlusvõime ja tegelikkuse piirimail. Esinejate seas on David Vseviov, Triinu Guerrin, Maigi Parts, Brett Hiiob ja Hanna-Reet Ruul, Kairi Leivo ja Maili Metssalu, Erki Kari Kaikkonen, Triinu Remmel ning Eesti Rahvakultuuri Keskuse noortekoda. Päeva jooksul toimuvad nii ettekanded kui rännakud loodusesse, õhtul aga kõlavad kiiksu ja kääksuga lood.

Noorte eriprojektina avaneb maailmade vaheline saarestik. Oma lugude kaudu avavad noored sildu, mõtteid ja tundeid, kutsudes publikut märkama nii iseennast kui ümbritsevat. Lisaks toimub Eesti Rahvakultuuri Keskuse taskuhäälingu „Kõugujõmina” kaks avalikku salvestust. Erki Kari Kaikkoneni loeng on inspireeritud Jakob Streiti raamatust „Muinasjutt lapse elus – kujundite keel ja hingetoit” ning teadlane Triinu Remmel (Eesti Maaülikool) räägib sellest, kuidas looduses valetavad kõik, kes vähegi suudavad – vaikselt, värvides, lõhnades ja silmagi pilgutamata.

Traditsiooniliselt toimub jutuvestmisfestivali raames ka loodusmatk, mis pole pelgalt liikumine ruumis, vaid rännak toimub looduse rütmides, hetkedes ja tähendustes, kus räägitakse toredaid lugusid vanadest kommetest.

„Festival on kõigile tasuta ning oodatud on igas vanuses huvilised. Avalike salvestuste puhul palume saabuda veidi varem, et leida endale sobiv koht ja vältida segavaid liikumisi esinemise ajal. Loodusrännakul osalejatel soovitame riietuda vastavalt ilmastikutingimustele – nagu teada, ei ole olemas halba ilma, vaid ebasobiv riietus. Väikelastega osalejate puhul loodame, et lapsevanemad hoiavad oma väikestel kaaslastel silma peal ning aitavad vajadusel leida sobiva hetke puhkepausiks või vahelduseks. Nii saame kõik koos luua kuulamisrõõmu pakkuva ja meeldiva keskkonna,” täpsustab Suits.

Jutuvestmisfestival „Ööbikuööd” on Eesti Rahvakultuuri Keskuse algatus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu suulisele pärandile kui ajatu väärtusega kultuurivormile. Festival julgustab nii noori kui täiskasvanuid oma lugusid rääkima, väärtustades inimest kui keele ja kultuuri kandjat. Suulisel pärimusel on maailmas laiemgi tähendus – seda peetakse elu keerukate olukordade mõtestamise ja sisemise tasakaalu leidmise vahendiks.

Festivali toimub iga ilmaga ning seda korraldab Eesti Rahvakultuuri Keskus. Tänavuse festivali koostööpartneriks on Rõuge vallavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

Festivali kava, toitlustus- ja majutuskohad ning parkimisinfo leiab jutuvestmisfestivali lehelt.

USA-s teguteva tehisaru (AI) firma Anthropic tegevjuht Dario Amodei on ennustanud, et AI võtab üle kõik programmeerimisülesanded juba järgmiseks, 2026. aastaks, kuid eksistentsiaalne kriis tabab juba praegu mõnda tarkvarainseneri.

Üks mees, kes eelmisel aastal töö kaotas, on pidanud elama haagissuvilas, töötama toidukullerina ja müüma oma asju eBays, et ots otsaga kokku tulla, kuna tema varasem 150 000 dollarine palk on muutunud tolmuks.

Tehnoloogia arengu tõttu vallandamine pole ameeriklase Shawn K jaoks midagi uut. Tarkvarainsener kaotas töö esmalt pärast 2008. aasta finantskriisi ja seejärel uuesti pandeemia ajal, kuid mõlemal korral oli ta vaid paar kuud hiljem uuesti jalul, vahendab Fortune.

Kui aga Shawn K eelmise, 2024. aasta aprillis tööta jäi, mõistis ta kiiresti, et see aeg oli teistsugune: tehisintellekti revolutsioon tehnoloogiatööstuses on tulnud, et jääda.

Vaatamata kahe aastakümne pikkusele kogemusele ja arvutiteaduse kraadile, on ta 800 saadetud avalduse hulgast saanud vähem kui 10 intervjuud. Veelgi hullem, mõned neist vähestest intervjuudest on olnud AI agendiga, mitte inimesega.

„Tunnen end ülimalt nähtamatuna,” ütleb ta väljaandele Fortune. „Tunnen end nähtamatuna. Tunnen, et olen välja filtreeritud enne, kui inimene on ketti sattunud.”

Ja kuigi hirmud, et tehisintellekt asendab töökohti, on kestnud juba aastaid, arvab 42-aastane mees, et tema kogemus on tõenäoliselt „sotsiaalse ja majandusliku katastroofi hiidlaine” algus.

„Suur ümberpaigutamine on juba hästi käimas,” kirjutas ta hiljuti Substackis.

Mehe viimane töökoht oli töötamine ettevõttes, mis keskendus metaversumile – valdkonnale, millest ennustati järgmist suurt asja, kuid ChatGPT esilekerkimine jättis selle varju.

Elades nüüd New Yorgis väikeses haagissuvilas, ilma tööd leidmata, pidi Shawn ots-otsaga kokku tulemiseks kasutama loomingulisi strateegiaid ja püüdma asendada murdosa oma endisest 150 000 dollari suurusest palgast.

Lakkamatu uute töökohtade otsimise, tühja e-postkasti kontrollimise ja viimaste tehisintellekti uudiste uurimise vahepeal toimetab ta kohalikule Holiday Innile kullerfirma DoorDashi tellimusi, nagu Buffalo Wild Wings, ja müüb eBays juhuslikke isiklikke asju nagu vana sülearvuti. Kokku teenib sellega vaid paarsada dollarit kuus.

Ta on kaalunud ka kooli naasmist tehnika-alase tunnistuse saamiseks või isegi CDL-i veokisõiduloa saamiseks, kuid mõlemad variandid kadusid nimekirjast nende kopsaka rahalise sisenemisbarjääri tõttu.

Shawni reaalsus võib mõnda šokeerida, arvestades, et USA tööstatistika büroo on järjekindlalt nimetanud tarkvaratehnikat üheks kõige kiiremini kasvavaks valdkonnaks, kuid tema sarnased lood võivad peagi muutuda levinumaks.

Selle aasta alguses ennustas Anthropici tegevjuht Dario Amodei, et varsti kaob rohkem tarkvaratöökohti. Ta ütles, et tänavuse, 2025. aasta septembriks kirjutab AI 90% koodist. Pealegi, „12 kuu pärast võime olla maailmas, kus tehisintellekt kirjutab sisuliselt kogu koodi,” ütleb ta intervjuus USA välissuhete nõukogule.

Layoffs.fyi andmetel kaotas 2024. aastal töö üle 150 000 IT-töötaja ja tänavusel, 2025. aastal on see arv jõudnud üle 50 000.

„See saabub põhimõtteliselt kõigile ühel ajal ja me oleme juba hiljaks jäänud, et pakkuda ühiskonnas reaalset lahendust, et vältida nendest tagajärgedest kõige hullemat,” kirjutas Shawn.

„Arutelu tehisintellekti töökohtade asendamise üle peetakse ikka veel millekski, mis tuleb ähmases tulevikus, mitte millekski, mis juba käimas on,” märkis ta.

Ent töö kaotamine pole ainus probleem. Hoolimata sellest, et Shawn on olnud üle aasta töötu, ei ole ta ikka veel lootust kaotanud, samuti pole ta ilmtingimata AI peale vihane, et see teda asendas, ning nimetab end endiselt „AI maksimalistiks”.

„Kui tehisintellekt suudab tõesti tegelikult teha paremat tööd kui mina, ei hakka ma siin istuma ja end halvasti tundma, et oh, see asendas mind ja sellel pole inimlikku puudutust,” märgib Shawn.

Ta lisab, et masendav on see, et ettevõtted kasutavad tehisintellekti raha säästmiseks, vallandades talente, selle asemel, et kasutada oma eeliseid ja võtta ametisse küborgitöötajad.

„Ma arvan, et probleem on selles, et inimesed on takerdunud vana maailma ärilise mõtteviisi juurde, et kui ma saan teha sama tööd, mida tegid 10 arendajat ühe arendajaga, siis lõigakem lihtsalt välja arendajameeskond, selle asemel et öelda, et oh, meil on 10 arendajameeskonda, teeme 1000 korda rohkem tööd, mida tegime varem,” lisab Shawn.

Eile öösel pidasid politseinikud Tartus kinni 27-aastase ja 32-aastase Leedu kodaniku ja 31-aastase Ukraina kodaniku, keda on alust kahtlustada varguses. Kahtlustuse järgi murdsid kaks Leedu kodanikku sisse BMW sõidukisse ning varastasid autost rooli ja näidikute paneeli ning püüdsid varastada ka Porsche Cayenne esitulesid.

Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juhi Rain Vosmani sõnul on politsei viimastel nädalatel teinud eeltööd ning kogutud info põhjal käivitati eile öösel politseioperatsioon eesmärgiga autovargad kinni pidada. „Kurjategijate eesmärk oli varastada auto osi. Politseinike sekkumisel püüdsid teolt tabatud kaks Leedu kodanikku joostes politseinike eest ära põgeneda ning viskasid juba varastatud näidikute paneeli põõsasse. Lühike tagaajamine lõppes kahe kahtlustatava kinnipidamisega. Tegemist on autovarastega, kelle huviorbiidis on uute Porsche maasturite esituled ning uute BMW sõidukite roolid ning spidomeetrid,” sõnas Vosman.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Lauriine Tšitškani sõnul pidasid politseinikud mõne tunni möödudes kinni ka kolmanda kahtlustatava – Ukraina kodaniku. „Esialgsetel andmetel sõidutas ukrainlanna ühe kahtlustatava oma sõiduautoga Eestisse ning rentis kahtlustatavatele Tartus peatumiseks ning varguse toimepanemiseks kaasa võetud vahendite hoiustamiseks korteri,“ rääkis ringkonnaprokurör Lauriine Tšitškan.

Lõuna ringkonnaprokuratuur taotles kahtlustatavate vahistamist Tartu maakohtult. „Kahtlustatavate puhul oli prokuratuuri hinnangul alust arvata, et nad jätkavad vabaduses uute kuritegude toimepanemist ja hoiavad kriminaalmenetluses tulevikus kõrvale. Juba see, et kahtlustatavad tulid Eestisse ning varastasid väga kindlaid auto osasid, viitab sellele, et tegemist oli koordineeritud ja etteplaneeritud tegevusega. Sestap taotles prokuratuur kolme kahtlustatava vahistamist,” rääkis ringkonnaprokurör Lauriine Tšitškan.

Täna pärastlõunal võttis Tartu maakohus kaks kahtlustatavat 27-aastase ja 32-aastase Leedu kodaniku kaheks kuuks vahi alla. Kohus otsustas, et 31-aastase ukrainlanna puhul ei ole ohtu, et naine hoiaks kriminaalmenetlusest kõrvale või paneks uusi kuritegusid toime ning jättis naise vabadusse.

Vosman lisas, et autovargad tegutsevad peamiselt öösiti, mistõttu soovitab politsei oma sõidukid parkida nii, et need ei oleks varastele lihtne saak. „Eelistada võiks parkimist kinnises hoovis, garaažis või hästi vagustatud kohas,” täpsustas Vosman. Kui märkate enda naabruskonnas ebaharilikku tegevust, näiteks aeglaselt liikuvaid sõidukeid, kahtlaselt käituvaid võõraid inimesi, siis palume sellest kohe teavitada politseid. Iga väiksemgi vihje võib viia kurjategijate avastamise ning tabamiseni. Politsei teeb autovaraste tabamisel tihedalt koostööd Leedu kolleegidega, mis on viinud heade tulemusteni.

Kriminaalmenetlus on alustatud vargust käsitleva paragrahvi alusel ning seda juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Politsei palub abi tuvastamaks 25-aastase Rekardo asukohta, kes tekitas kannatanule kehavigastusi ning varastas temalt telefoni. Kahtlustatav hoidub eemale menetlustoimingutest.

Mai alguses sai politsei väljakutse Tartus, kus tundmatu mees lõi teist meest terariistaga. Kannatanu toimetati kiirabiga haiglasse. Seni kogutud tõendid annavad aluse kahtlustada kuriteos 25-aastast Rekardot. Mees võib kasutada ka teisi nimesid.

Kahtlustatav kõneleb eesti keelt ja on kõhna kehaehitusega, tal on pruunid silmad ning pruunid juuksed.

Politsei palub kõigil, kes omavad infot pildil oleva mehe või juhtumi kohta, anda sellest teada numbril 5323 1337 või e-postil deivi.happonen@politsei.ee

Õppusel Siil 2025 osalevad Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna võitlejad korraldasid Kesk-Eestis kopteridessandi. Ühendkuningriigi üksused toetasid operatsiooni kopteritega Chinook. 

„Meie üksustele on see väga väärtuslik kogemus,” ütles Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm. Ta selgitas, et muidu maismaatranspordiga liikuvad võitlejad saavad harjutuse käigus ülevaate vajalikest protseduuridest. „See ei ole ainult kasulik, vaid ka elamus, mis jääb meestele meelde,” ütles Tamm.

Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna võitlejad olid Märjamaa kandis positsioonil 13. mai hommikul. Peagi maandus seal kaks Chinook helikopterit ja võttis mõni hetk hiljem koos kaitseliitlastega suuna Puurmanni lähistele. Pärast maandumist tuli kontrolli alla võtta oluline sild. Piirkonnas paiknevad üksused omakorda pidid dessandi tuvastama ja sissetungijad välja tõrjuma.

Kaitseliitlastest kokku pandud sihtüksus „Hammer” teeb õppuse Siil 2025 raames treenitavatele üksustele vastutegevust, et pakkuda õppusel osalejatele realistlikke väljaõppeolukordi erinevate lahingsituatsioonide näol.

„Me tulime siia kohalikele appi,” ütles reamees Olle Hints, kui oli kopterilt maha jõudnud ja oma positsiooni sisse võtnud. „Praegu tutvume veel olukorraga ja ootame oma varustust.”

Samal ajal, kui esimesena kohale jõudnud võitlejad ala julgestasid, tõid kopterid juurde nii varustust, sõdureid kui maastikusõidukeid.

Operatsioon pakkus väljakutseid mõlemale poolele. Harjutada sai nii vastase tuvastamist kui kiiret planeerimist, et muutlikes oludes võimalikult edukas olla.

„Meil on jaos droon kaasas,” ütles kopteriga saabunud kapral Mihkel Güsson  „Üritame nii, et igas jaos oleks droonivõimekus, et vaadata kasvõi nurga taha.”

Mõnes tulekontaktis andsid vahekohtunikud õiguse kohapealsetele maakaitsjatele, mõnes kontaktis dessandi teinud sihtüksusele.

Kaitseliitlased ise jäid õppusega Siil rahule. Võitleja Vahur Puik märkis, et temale on see kolmas suurem õppus. Puik on osalenud kahel eelmisel Kevadtormil. „Pikk õppus annab hoopis teise tunnetuse olme ja rutiini osas,” ütles ta.

Sarnaselt Puikiga liitus ka kapral Güsson Kaitseliiduga alles mõned aastad tagasi. „Kui Ukrainas sõda hakkas, istusime perega, vaatasime telekat ja vanaema ütles: „Ma teadsin, et neid ei saa usaldada,” ütles Güsson. „Mõtlesin, et okei, panin paberid sisse.”

Tänaseks on ta oma üksusega korralikult kokku harjutanud. Seda näitas ka õppus Siil. „Reedel kell viis oli kodus häire. Varustus kapist kaasa ja minek,” rääkis Güsson. „Me olime jaoga kolmekümne minutiga kohal.”

Õppelahing kestis kogu päeva ning pakkus elamusi ka kohalikele.

„Eesti riik valmistub ja teeb kõik selleks, et olla valmis,” sõnas kohalik elanik Kaidi Mägi. „Näeb paugutamist, mehi kraavis jooksmas ja plaani pidamas. Tunneme end tänu sellele väga turvaliselt.”

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased ja liitlasriikide sõdurid. Rahvusvahelisele õppusel osaleb enam kui 16 000 Eesti ja liitlasvägede võitlejat.