Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) 2024. aasta taotlusvoorust eraldatakse Eestile 89,4 miljonit eurot, millest rahastatakse Rail Balticu ehitustöid ning muid liikuvusega seotud projekte.

„Eesti oli taotlusvoorus edukas – eelarve oli küll viiekordselt kaetud, kuid saime seitsmest esitatud projektist toetuse koguni kuuele. See näitab, et Eesti jaoks olulised prioriteedid on seda ka Euroopale. Neist suurima rahastuse sai Rail Baltic, mis parandab meie ühendust Euroopaga, toetab majandust ja suurendab julgeolekut,” ütles taristuminister Kuldar Leis.

Rail Baltic sai 47,1 miljoni euro suuruse rahastusotsuse, mis võimaldab jätkata ehitusega Pärnumaal põhitrassi lõikudes. Kõigile Balti riikidele kokku eraldati Rail Balticu rajamiseks taotlusvoorust veidi enam kui 295 miljonit eurot. Lätile eraldatakse 153,5 miljonit eurot ja Leedule ligi 94,9 miljonit eurot.

„Sel nädalal kiitsid Euroopa Liidu liikmesriigid ühehäälselt heaks ka Rail Baltica rakendusotsuse, mille kohaselt peab piiriülene ühendus valmima hiljemalt 2030. aasta lõpuks. See kinnitab veel kord kõigi Balti riikide pühendumist eesmärgile ning annab kindluse asuda Euroopa Liidu uue eelarveperioodi läbirääkimistesse, et tagada vajalik rahastus,” lisas Leis.

Rail Balticu põhitrassi ehitustööd käivad Eestis praegu ligi 70 kilomeetri ulatuses. Sügiseks toimub töö juba enam kui 100 kilomeetri ulatuses, mis moodustab pea poole kogu Eesti trassist. Mai keskpaigas allkirjastati ligi miljardi euro mahus lepingud alliansshanke võitjatega, mis võimaldavad alustada ehitustegevusega 2026. aastal ka Pärnust Ikla suunas.

CEF rahastusvoorust eraldati ka 33,6 miljonit eurot uue multifunktsionaalse jäämurdja ehitamiseks. Riigipoolne lisarahastus tuleb arutlusele sügiseste eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus.

Lisaks saab taotlusvoorust 3,29 miljonit eurot toetust Kliimaministeerium koos erasektoriga digitaalsetele kaubaveodokumentidele ülemineku jätkamiseks, Eesti Raudtee 3 miljonit eurot vagunite haldussüsteemi kaasajastamiseks, Transpordiamet 1,53 miljonit eurot vananenud liiklusmonitooringu süsteemide väljavahetamiseks ja Lennuliiklusteeninduse AS 1,13 miljonit eurot lennuliikluse korraldamise moderniseerimiseks.

Korralik ummik Tšehhi-Austria piiril Mikulovis. Tšehhi poolel ummik umbes 5 km ja Austria poolel ummik üle 10 km pikk.

Siin on Lõunaeestlase lugeja video asja kohta:

Mootorsõidukimaksu esimene osa on siiani tasumata pea 37 000 eraisikul ja äriühingul enam kui 3,6 miljoni euro ulatuses. Maksukohustuse sundtäitmise vältimiseks palub Maksu- ja Tolliamet (MTA) võlglastel maksu esimesel võimalusel tasuda või ajatada.

Möödunud nädalal asus MTA saatma maksuvõla tasumise korraldusi neile inimestele ja ettevõtetele, kes polnud maksukohustust 16. juuniks ega vahetult pärast seda tasunud ega ajatanud. Korraldusega saab tutvuda e-teenuste keskkonnas e-MTA.

Kui korralduses määratud tähtaja jooksul jääb maksukohustus tasumata või ajatamata, siis seaduse järgi tuleb MTA-l asuda seda sisse nõudma. „Üldjuhul anname selleks 10 päeva, mille möödumisel alustame sundtäitmisega,” sõnas MTA tulude osakonna võlahalduse üksuse juht Kadri Kööp.

Sundtäitmisel on tavapärane esimene toiming pangakontode arestimine. Lisaks on MTA-l õigus seada võla sissenõudmisel isikute varale käsutamise keelumärkeid, mille puhul on võlgnikul keelatud teha oma varaga tehinguid ilma MTA nõusolekuta. Ka on MTA-l õigus blokeerida väärtpaberid või väärtpaberikonto ning teha rahalise nõude arestimise korraldus näiteks võlgniku tööandjale, tehingupartnerile, notarile, kohtutäiturile, liisinguandjale või mõnele teisele kolmandale isikule.

Kui nende toimingute tulemusel võla sissenõudmine ei õnnestu, võib MTA täitemenetluse jätkamiseks pöörduda kohtutäituri poole, kes siis asub juba võlgniku vara arestima ja müüma. Kui täitemenetlust jätkab kohtutäitur, võib see võlgnikule kaasa tuua ka lisakulutusi täitekulude arvelt. „Nii kaugele ei soovi me aga ühegi maksuvõlaga sissenõudmisel minna. Hea meelega nõustame iga maksumaksjat ja püüame koos leida lahendusi, kuidas maksukohustused täita ja vajadusel ajatada. Seetõttu palumegi maksumaksjatel veenduda, et maksukohustused saaksid lähiajal tasutud või ajatatud,” ütles MTA võlahalduse üksuse juht Kadri Kööp.

Maksukohustust ajatades saab seda tasuda osade kaupa. Kõige kiirem võimalus maksukohustuste tasumise ajatamiseks on esitada taotlus koos ajatamisgraafikuga ameti e-teenuste keskkonnas e-MTA. Ajatamise taotluse saab esitada 2 kuni 24 kuuks.

MTA juhib tähelepanu, et tasumata maksukohustuselt arvestatakse intressi 0,06% päevas ehk 21,9% aastas. Samas on maksuvõla ajatamisel võimalik taotleda intressimäära vähendamist kuni 50% võrra alates ajatamise otsuse kinnitamisest. Selline soov tuleb märkida ajatamise taotlusele.

Rohkem teavet maksuvõla ajatamise kohta erakliendile ja ettevõttele leiab MTA kodulehelt. Maksuvõla ajatamise juhendite ja korduma kippuvate küsimustega saab tutvuda ka e-MTAsse sisse logides, valides Abikeskuse rubriigis „Maksuvõla ajatamine“.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas märkis, et määruse muudatuste eesmärk on lihtsustada ja vähendada täna kehtivaid nõudeid ning ajakohastada koolipäeva alguse, laste toitumise ja liikumisega seotud regulatsioone. „Esiteks vähendame bürokraatiat, kuivõrd senise kolme määruse asemel on nüüd üks ning mitmed regulatsioonid on tühistatud. Teisalt käime ajaga kaasas ja pöörame rohkem tähelepanu noorte vaimse tervise hoidmisele. Näiteks hilisem koolipäeva algus vastab paremini noorte une- ja arenguvajadustele,” ütles minister.

Kui praeguse korra järgi algab õppepäev üldjuhul kell 8.00 või hiljem, siis alates 2026. aasta septembrist algab õppepäev üldjuhul kell 9.00 või hiljem. 2026. aasta septembrist jõustub ka teine suurem muudatus, millega täpsustatakse koolipidaja kohustust seoses kooli transpordiga. Kui õpilase koolitee kulgeb suure liikluskoormusega maantee ääres, peab kohalik omavalitsuse korraldama õpilase transpordi kooli ja tagasi koju.

Tänavu sügisel jõustuvad peamised muudatused:

• Õpilastele peab olema ette nähtud vähemalt 20 minuti pikkune söömise aeg, mille hulka ei kuulu einestamisruumi liikumise ega toidu serveerimisele ja võtmisele kulutatav aeg.
• Kooli päevakavas peab olema õpilastele ette nähtud võimalus liikuda õues vähemalt 20 minutit järjest.
• Kooli maa-alal peab olema ette nähtud võimalus hoida rattaid jt liikumisvahendeid.
• Õpperuumides, kus on õhutemperatuur üle 27°C, õppetunde ei toimu.

Vähendatud või ära jäetud nõuded, mis jõustuvad tänavu sügisest:

• Enam ei reguleerita, et igal õpilasel peab olema võimalus pärast kehalise kasvatuse tundi vahetunni jooksul end sooja veega puhtaks pesta jms detailsusi, mis on praktikas tagatud.
• Kaotatud on nõue, milline peab olema õpilase õppetöökoha kaugus välisseinast ja akendest või tahvlist.
• Ei reguleerita klassitahvli pinnakattega ning koolipinkide ja -laudade asetusega seonduvat.
• Ei reguleerita seda, et kõiki kasutusel olevaid õpperuume, tualett- ja duširuume tuleb puhastada iga päev, vajaduse korral sagedamini.
• Ei reguleerita välisõhu temperatuuri mõjuga seonduvad sätted õppetegevuse korraldusele.
• Välja on jäetud tunniplaani koostamise ja kontrolltööde planeerimisega seonduvad regulatsioonid.
• Tühistatakse koduste õpiülesannetega seonduv regulatsioon.
• Nähakse ette üldnõuded einestamisruumidele, kuid mitte enam toitlustamise korraldamisele ja toidule, menüü koostamisele, dokumentatsioonile, toidu koostisele ja toitumisalase teabe esitamisele.

Kaitseminister saatis kooskõlastusringile määruse muudatuse, mis muu hulgas lubab nomineerida kõiki üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpetajaid riigikaitseõpetuse preemiale. Edaspidi oodatakse üles seadma kõiki õpetajaid, kes läbi oma õppeainete panustavad noorte riigikaitset toetavate hoiakute ning tervislike harjumuste edendamisse ning kaitsetahte suurendamisse.

Preemia laiendamise eesmärk kõikidele üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuse õpetajatele on tunnustada neid, kes oma õppeainetega toetavad riigikaitselist kodanikuharidust ja panustavad noorte vaimsesse ja füüsilisse valmisolekusse. Võimalike saajate hulka kuuluvad ka huviringide ja valikainete õpetajad, kellel on kooliga sõlmitud tööleping. Preemia saajaid saab nomineerida järgmisel aastal algavale konkursile. 

„Riigikaitse edendamisel on märkimisväärne roll õpetajatel, kes igapäevaselt õpilastega suhtlevad ja nende mõttemaailma kujundavad,” ütles Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski. „Nüüd avaneb meil võimalus tunnustada neidki õpetajaid, kelle panus riigikaitsesse esialgu märkamatuks jääb. Näiteks liikumisõpetajaid, kelle õpilased on ajateenistusse tulles hea füüsilise ettevalmistusega,” lisas Rannaveski. 

„Koolitöötajate seas on mitmeid inimesi, kes mitte ainult ei õpeta enda eriala, vaid seovad selle terviklikult kodanikuharidusega,” ütles Kaitseresssursside Ameti riigikaitselise hariduse valdkonna juht Aare Jamnes. „Nende inimeste panus riigikaitsesse, aga ka ühiskonda tervikuna on hindamatu väärtusega ja vajab eraldi välja toomist,” sõnas Jamnes. 

Määruse muudatusega ühtsustati ka riigikaitseõpetuse toetuse taotlemise tingimusi. Sarnaselt preemiale nomineerimisele on Kaitseressursside Ametile toetustaotluste esitamise võimalus nüüd ainult koolidel, kellel on sõlmitud tööleping riigikaitseõpetajaga. Varasemalt said taotlusi esitada koolide nimel kõik kooli poolt volitatud isikud ehk näiteks kooliga lepingulises suhtes olevad mittetulundusühingud. 

Riigikaitseõpetus on alates 2023. aasta septembrist gümnaasiumiastme ja sellest aastast kutseõppeasutuste õppekavades kohustuslik aine, mis koosneb kahest kursusest: kohustuslik „Riigikaitseõpetus” ja vabatahtlik „Praktiline õpe välilaagris”. Kaitseressursside Amet on selles aastanumbris riigikaitseõpetuse läbiviimist koolides toetanud ligi 300 000 euroga. 

Tantsuväljaku esmaabi poole tehti eilse päeva jooksul 916 pöördumist. Lõviosa juhtumite lahendamiseks piisas plaastrist või valuvaigistist, kahele inimesele tuli kutsuda ka kiirabi.

Eile algasid tansupeo läbimängud, mis tähendas, et lõppes töö harjutusväljakutel ja kõik tantsijad olid koos Kalevi Keskstaadionil. Pikk proovipäev ja palav ilm tõi staadioni esmaabitelkidesse abivajajaid, meditsiiniteenistuse juhi Erik Vellerammi sõnul tehti kokku 916 pöördumist. „See ei tähenda, et nii palju oli haigestunuid, väga suur osa tulid kergemate kaebustega, mille lahendamiseks piisas plaastrist või valuvaigistist,” rõhutas ta. Kiirabi tuli välja kutsuda kahel korral. Kogu prooviperioodi peale kokku on seni tervislikel põhjustel pidanud peonädala katkestama ja koju minema kümmekond inimest. „Kui võrdleme tänavust pidu varasematega, siis on tegu tavapäraste näitajatega,” lisas ta.

Ootuspärane on tema sõnul seegi, et peamised esmaabi poole pöördumise põhjused on tantsijate puhul katki hõõrutud või villis jalad ning hüppeliigese põrutus. „Teine suur grupp pöördujaid tuleb kurnatusega, eriti näeme seda noorte hulgas. Tuletame meelde, et tuleb juua küllaldaselt vett ja proovide vahepeal puhata. Praeguse ilmaga tuleks teha seda varjulises kohas. Väga oluline on kanda peakatet. Eraldi rõhutame söömise vajalikkust, toidukordi ei tohiks vahele jätta,” tuletas Velleramm veel kord meelde.

Ta kordas üle ka selle, et need osalejad, kes võtavad arsti ettekirjutusel ravimeid, peavad oma raviskeemiga jätkama ka peonädalal. Eraldi sõnum on tal allergikutele: „Kui olete allergiline, võtke juba ennetavalt ravimit või kandke seda kaasas.”

Esmaabi saamiseks Kalevi Keskstaadionil tuleks pöörduda esmaabitelki, mida on kohapeal kokku neli. Kui abi vajab mõni kaaslane, siis esmaabitelk on koht, kuhu minna ja abi kutsuda. Tantsuetenduse ajal on tantsijate julgestuseks eraldi esmaabimeeskond, kes toimuval silma peal hoiab.

Palavus peaks tänasega taanduma ja edasised päevad on Keskkonnaagentuuri teatel jahedamad. Peokorraldajad paluvad jälgida prognoosi ning valida järgmisteks päevadeks ilmaga sobiv riietus.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Maapiirkonna eluasemelaenu riiklikku käendust saavad kasutama hakata senisest rohkemate piirkondade elanikud ning tagatise ülempiir tõuseb. Valitsus otsustas käenduse tingimusi muuta, et elavdada väiksemate linnade ja asulate kinnisvaraturgu ning luua paremaid elamispindu väljaspool suuremaid linnu. 

„Inimesed väljaspool Tallinna, Tartut ja Pärnut on tuttavad olukorraga, kus pangast kodu ostmiseks või renoveerimiseks laenu saamine on kinnisvara asukoha tõttu raskendatud. Siin pakub lahendust riiklik käendus, mis vähendab pankade riske ja annab inimestele võimaluse elada heas energiasäästlikus kodus igas Eesti otsas,” lausus taristuminister Kuldar Leis.

Maapiirkonna eluasemelaenu riiklik käendus on mõeldud inimestele, kes soovivad võtta laenu eluaseme ostmiseks või renoveerimiseks ning kellel puudub selleks piisav tagatis. Sellisel juhul sõlmib pank kodulaenu käenduse Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) nimel.

Noore pere, noore spetsialisti, veterani ja energiatõhusa eluaseme omandaja või eluaseme energiatõhusaks rekonstrueerija minimaalne rahaline omafinantseering on 10 protsenti. Lasterikastel peredel on minimaalne omafinantseering edaspidi 5 protsenti. Seega parandatakse suurtest linnadest kaugel elavate noorte perede ja teiste sihtrühmade ligipääsu kodulaenudele, tagades võimalikult sarnase kohtlemise üle Eesti.

Käenduse tagatise ülempiir tõuseb senise 80 000 euro pealt 150 000 eurole. Riikliku tagatise sihtgruppi kuuluvad edaspidi ka inimesed Sauga alevikust, Paikuse ja Kohila alevist. Lisaks saavad nüüdsest käendust kasutada Rakvere, Viljandi, Rapla, Kuressaare ja Haapsalu linna elanikud tingimusel, kui tagatisega ostetav eluase ka rekonstrueeritakse või võetaksegi laenu üksnes eluaseme rekonstrueerimiseks.

Maapiirkonna käendus panustab valitsuse tegevusprogrammi eesmärki parandada kodude kättesaadavust noortele peredele. Jätkuvalt jäävad maapiirkonnale suunatud käenduse sihtgrupist välistatuks Harjumaa ja Tartumaa linnad ja osad alevikud ning Pärnu linn, kus EIS pakub riiklikku käendust teistel tingimustel.

Käenduse uued tingimused hakkavad kehtima alates 1. augustist esitatud laenutaotlustele. Rohkem infot selle kohta leiab EISi kodulehelt.

2024. aastal väljastas EIS eluasemekäendusi eri sihtgruppidele kokku 26 miljoni euro väärtuses ning sellega kaasnev laenumaht on 343 miljonit eurot. Teenust pakutakse koos laenulepingu sõlmimisega pankade kaudu. EISi käendusega on tagatud kõigist kehtivatest kodulaenudest 17 protsenti.

Täna saabub Tallinnasse 8764 laulupeolist ja 832 rahvamuusikut koos juhendajate ja saatjatega, et valmistuda rahvamuusikapeoks ja XXVIII laulupeoks „Iseoma”. 

Rahvamuusika- ja laulupeo proovid algavad Tallinnas 3. juulil. Laulupeo proovid kestavad 6. juulini. Peonädala pikkus laulukooridel ja orkestrantidel on olenevalt liigist 2–4 päeva.

4. juulil lisandub Tallinna Lauluväljaku proovidesse 16 762 laulupeolist ning 5.–6. juulil mudilaskooridega 6672 peolist. Laulupeol osaleb 31 Eesti kollektiivi välismaalt, kokku 1067 inimest ning 14 külaliskollektiivi 478 inimesega. Laulupeolisi on kokku 32 108 ning rahvamuusikapeolisi on kokku 832, mõlemal on koguarvu arvestatud ka juhendajad ja saatjad.

Laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul on proovide eel sees mõnus ootusärevus ning dirigendid on teinud saateorkestritega tõeliselt ägedat tööd. Ta on kindel, et on oodata ilusat kontserti. „Ootame pikisilmi! Tantsijate ees on lausa väike kadedus, et neil juba proovid käivad,” lausus Jürgenson.

Laulupeo proovides osalejatele paneb Jürgenson südamele, et peamine on tunda muusikast suurt rõõmu ja anda endast parim. Ent ei tohiks unustada ka seda, et päevad on pikad ja tuleb osata oma jõudu hinnata.

Ka rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap tunneb enne proove ootusärevust. „Olen elevil, et kuulda, kuidas kõik hakkab päriselt kõlama, meil pole varem olnud võimalust kõik koos kohtuda. Juba nädala algusest on mul sees väga eriline tunne,” ütles Pihlap. „Soovin, et kõik peol ja proovides osalejad võtaksid hetke, et nautida seda, kus me oleme. Vaata enda ümber ja näe, kes on sinu ümber. Seda pidu on nii pikalt oodatud, aga see saab nii kiirelt läbi. On oluline seda kõike endasse võtta,” paneb Pihlap muusikutele südamele.

Laulupeo proovid toimuvad Tallinna lauluväljakul, rahvamuusikapeo omad Vabaduse väljakul.

Rahvamuusika- ja laulupeolistel palume arvestada heitliku ilmaga. Palume jälgida ilmateadet ning riietuda vastavalt ilmale, eelistatult kihiliselt. Kanda kaasas vajalikku varustust nii kuuma kui ka külma ja märja ilma puhuks. Vihmavarjud ei ole kontsertidel ja etendustel lubatud ning väravatest nendega läbi ei pääse. Kui sajab, palume kasutada vihmakeepe, jopesid ja muud sellist.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. https://2025.laulupidu.ee/visuaalia-ja-vaartused/ 

Kaitseminister Hanno Pevkur tutvustas täna Vabariigi Valitsusele kaitsetööstuspoliitika rakenduskava, millega seatakse eesmärgiks, et kodumaise kaitsetööstuse käive suureneb 2030. aastaks kahe miljardi euroni ja sellest 70 protsenti moodustab eksport.

„Eesti kaitsetööstus on viimastel aastatel kasvanud väga kiiresti, jõudes eelmisel aastal poolemiljardilise käibeni ja selle aasta prognooside kohaselt umbes 650-miljonilise käibeni. Valitsuse kinnitatud kaitsetööstuspoliitika lähtub põhimõttest, et Eesti kaitsetööstus on osa Eesti laiapindsest riigikaitsevõimest ning panustab majandusarengusse. Meie kaitsetööstus peab suutma konkureerida rahvusvahelisel turul ning keskenduma ekspordile ja uute toodete arendamisele,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur valitsuskabinetile uuendatud kaitsetööstuspoliitika 2025-2030 esimest rakenduskava tutvustades.

„Rakenduskava üheks võtme-eesmärgiks on koostöös kaitseväe loodava tulevikuväevõime ja innovatsiooni väejuhatusega arendada välja testimise ökosüsteem, mis toetaks meie ettevõtteid oma toodangu katsetamisel. Sellega haakub ka Eesti kaitsetööstuse rahastusvõimaluste laiendamine, nagu näiteks juba käima lükatud Smart Cap’i kaitsefond, kaitseministeeriumi arendustoetuste kahekordistamine või riigi toel saavutatud edu NATO ja Euroopa Liidu toetuste taotlemisel,” selgitas kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Siim Sukles.

Rakenduskava fookuses on samuti Pärnumaale rajatava kaitsetööstuspargi edasiarendamine ning kaitsetööstusega seotud taristuprojektide planeeringute ja ehituste kiirendamine. Töös on Ukraina abistamine Eesti kaitsetööstuse toodanguga, samuti on eesmärk võimaldada kodumaisele kaitsetööstusele suuremat ligipääsu kaitsehangetesse lokaliseerimise ning tööstuskoostöö kaudu.

Riik paneb õla alla ka rahvusvahelises mõõtkavas, edendades äridiplomaatiat, toetades ettevõtteid koostöös NATO DIANA innovatsioonikiirendi ja Euroopa Kaitsefondiga ning võttes eesmärgiks meelitada Eestisse kaitsetööstuse suurinvesteeringuid.

Kaitseministeerium koostab kaitsetööstuspoliitika rakenduskava igal aastal koos partneritega (Eesti kaitse- ja kosmosetööstuse liit, riigi kaitseinvesteeringute keskus, kaitsevägi, teised ministeeriumid). Tegevuste edenemist seiratakse kord kvartalis.

Valitsus otsustas anda regionaal- ja põllumajandusministrile volituse luua Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu 55 miljoni euro suurune sihtfond. Fondi eesmärk on parandada põllumajanduse, toidutööstuse ja muu maapiirkonna ettevõtluse ligipääsu kapitalile, pakkudes rahastust investeeringuteks, milleks kommertsturg piisavaid lahendusi ei paku.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul on meede suunatud turutõrgete leevendamiseks, mis seavad maapiirkonna ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda.

„Kuigi maapiirkondade ettevõtjatel on olemas kinnisvara, ei sobi see paraku sageli madala turuväärtuse tõttu investeerimislaenu tagatiseks. Sellises olukorras on linnadest väljas tegutsevad ettevõtjad ebavõrdses olukorras võrreldes nende ettevõtetega, kes tegutsevad suuremates linnades või n-ö kuldsetes ringides. Teisalt on investeeringute tegemine oluline arenguhüppeks ning lisandväärtuse tekkeks,” ütles minister.

Regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi hinnangul ei ole riigi eesmärk konkureerida finantsasutustega, vaid võimendada nende tegevust ja tagada ettevõtjate konkurentsivõime.

„Meie soov on leevendada laenutoodete pakkumise defitsiiti, et tagada avatud majanduse tingimustes maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime. Siinkohal töötame koos krediidiasutustega ning võimendame nende pakutavaid teenuseid,” ütles Soomlais.

Uus fond, mida rahastatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 ja Eesti riigi vahenditest, hakkab toimima uueneva fondina. See tähendab, et laenude tagasi laekudes suunatakse vabanenud vahendid uute laenude väljastamisse, tagades meetme pikaajalise ja kestliku mõju.

Rahastamisvahendite rakendamise täpsemad tingimused, sh nende avanemise kuupäev, sätestatakse ministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitavas halduslepingus. Sihtfondist antavate laenude avanemisest teavitab Maaelu Edendamise Sihtasutus pärast lepingu sõlmimist oma kodulehel. MES on riigi poolt asutatud sihtasutus, mis on 30 aasta jooksul käenduste ja laenude abil kaasanud maaettevõtlusesse enam kui 1,6 miljardit eurot.

Eilsega sai punkti laulupeo tule teekond, mis kestis 18 päeva. Selle aja jooksul läbis tuli kõik 15 maakonda, nii maal kui ka meritsi. 

18-päevane teekond pakkus nii päikest kui ka vihma, kauneid maastikke, merelaineid ja inimeste soojust. Maakondade programmid olid sisutihedad ja rikkalikud, iga päev andis uue maakonna elanikele võimaluse esitleda oma kodukoha eripära kogu selle ilus.

Laulupeo tuli läbis oma teekonna väga eriilmeliselt: ratsutas hobusega, sõitis muruniidukil, kanuul, tuletõrje- ja politseiautos, purjekal ning veel mitmel põneval moel. Tuli liikus ka kastiratta ja -autoga, hobukaariku, mootorratta, ralliauto, villise, traktori ja lahtise kabrioletiga; teekonnale jäi isegi punane Moskvitš ja luksuslik Rolls-Royce. Tuli sõitis Peetrikese rongiga, puulaevaga Hiiu Ingel ja purjelaevaga Runbjarn, jooksis koos vallavanemaga ning ulatati käest kätte.

Ööbimispaigad olid samuti erilised, alates Eesti Rahva Muuseumist kuni suitsusauna ja HiiuInglini välja.

18 päeva vältel saatis tule teekonda korraldusjuht Jaak Kortel. Tema jaoks saab tule teekond läbi siis, kui tuli laulupeo tornis kustub. Teekond läks tema sõnul sujuvalt, eeltöö kandis vilja ja kõik kulges plaani järgi. „Mind kõnetasid kõige rohkem väiksemad kohad. Seal olid kindlasti need kõige erilisemad hetked,” kirjeldas Kortel, mis tule teekonnal temale eriliselt hinge läks.

„Tuletulemine on väga hea traditsioon ja see on ainuõige lahendus, et maakonnad saavad tuletulemist ise korraldada. Nii peaks seda ka jätkama. On näha, et see kõnetab inimesi, eriti just väiksemates kohtades. Tuletulemine oma olemuselt võikski olla selline, et ta jõuab kõikide inimesteni ja Eestimaa nurkadeni,” lisas Kortel.

Tuli jõudis eile Tallinnasse ja ööbis MUBAs. Täna liigub Kalevi staadionile, et tervitada tantsupeolisi. 5. juulil jõuab tuli rongkäiguga Tallinna lauluväljakule, kus süüdatakse pidulikult laulupeo tuli.

Tule teekond arvudes:

• Tuli läbis ligi 3200 kilomeetrit maal ja merel.
• Tule teekonnast sai osa ligi 31 700 inimest.
• Tuli külastas 211 punkti üle kogu Eesti.
• Kõige rohkem peatuseid tegi tuli Võru- ja Jõgevamaal – 23!
• Kõige pikema teekonna läbis tuli Tartumaal – 365 km
• Enim tule tervitajaid oli Pärnumaal – ligi 5000

Tule teekonna peatuste, kokkuvõtete ja galeriidega saab tutvuda siin: https://2025.laulupidu.ee/tule-tulemine/.

Laulupeo tule pidulik teekond Tartust Tallinnasse toimus esimest korda 1969. aastal, mil esimesest laulupeost möödus 100 aastat. Alates 1990. aastast on pidulik tuletulemine Tartust Tallinnasse olnud osa üldlaulu- ja tantsupidude traditsioonist. Tule tulemist korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös kohalike omavalitsuste ning ESTO korraldustoimkonnaga alates 15. juunist kuni 2. juulini.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. https://2025.laulupidu.ee/visuaalia-ja-vaartused/ 

„Teedeehitus ja -korrashoid ei ole viimastel aastatel saanud vajalikku tähelepanu. Auklikud ja väljaehitamata teed ei rõõmusta kedagi. Selle valitsuse eesmärk on olukorda parandada – järgmistel aastatel suureneb teehoiurahastus enam kui 250 miljoni euro võrra. 2025. aasta lisaeelarvega suunasime teedesse 12 miljonit eurot, 79 miljonit Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahendeid investeerime sõjalise liikuvuse parandamiseks maanteedel ja raudteedel. Automaksust laekuva tulu investeerime samuti teedesse. See tähendab tee-ehitust Tallinn–Pärnu–Ikla kui ka Tallinn–Tartu suunal, Rail Balticu väljaehitatavaid lõike ning mitmeid teisi ehitusi ja remontimisi üle Eesti,” sõnas peaminister Kristen Michal.

Taristuminister Kuldar Leisi sõnul on täiendav rahastus hädavajalik, et parandada teede seisukorda, tõsta liiklusohutust ja toetada Eesti majanduse konkurentsivõimet. „Mul on hea meel, et oleme leidnud võimaluse suunata teedesse märkimisväärselt rohkem vahendeid, sealhulgas täites koalitsioonileppe lubaduse kasutada mootorsõidukimaksu sihtotstarbeliselt teede heaks,” ütles minister Leis. „Lisaks on oluline, et investeerime ka riigi kaitsevõimet toetavasse taristusse, kasutades selleks Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide vahendeid. Need investeeringud parandavad nii meie kõigi igapäevaseid liikumisvõimalusi kui ka riigi julgeolekut.”

Aastateks 2025–2028 planeeritud 932,3 miljoni euro suurusest eelarvest moodustavad maksutulud 705,8 miljonit eurot ning välisvahendid 227,1 miljonit eurot. „Võrreldes eelmise perioodiga 2024–2027, mil teehoiu maht oli 680,5 miljonit eurot, on kasv märkimisväärne. Ainuüksi 2025. aastal on riigiteede hoiuks kavandatud 27,3 miljonit eurot rohkem kui 2024. aastal,” kommenteeris Leis.

Teehoiukava näeb ette alates 2026. aastast suunata teedesse mootorsõidukimaksust laekuv tulu, mida prognoositakse ligikaudu 60–70 miljonit eurot aastas. Kokku teeb see kolme aasta peale 210 miljonit eurot, millest 79 miljonit eurot kaetakse seni kasutamata Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide vahenditest. Summa suunatakse kaitsevõime seisukohast oluliste maanteelõikude ehitusse.

Pärast Euroopa Komisjonilt heakskiidu saamist on kavas alustada järgmiste projektidega:

• Tallinna-Pärnu-Ikla tee Orgita-Haimre (Märjamaa ümbersõit) 2+2 lõigu ehitus (17 mln eurot).
• Tallinna-Pärnu-Ikla tee Konuvere-Päärdu 2+2 lõigu ehitus (42 mln eurot).
• Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee Imavere möödasõidu (sh Paia ristmik) 2+2 lõigu ehitus (20 mln eurot).

Lisaks on teehoiukavasse arvestatud Riigikogu heaks kiidetud 2025. aasta lisaeelarve vahendid summas 12 miljonit eurot, millega alustatakse juba sel aastal töödega järgmistel objektidel:

• Tallinna-Pärnu-Ikla tee Are möödasõidu ehitus (3,5 mln eurot).
• Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimine (1,5 mln eurot).
• Kõpu-Tõramaa-Jõesuu kruusateele tolmuvaba katte ehitamine (1 mln eurot).
• Kattega teede taastusremont (3 mln eurot).
• Täiendavad markeerimistööd üle Eesti (1 mln eurot).
• Maade soetamine teede ehituseks (2 mln eurot).

Transpordiameti ettepanekul koostatud teehoiukava seab esikohale teedevõrgu säilitamise, kuid suunab olulisi vahendeid ka arendustegevustesse, sealhulgas kruusateedele tolmuvabade katete ehitamisse, säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamisse ja liiklusohtlike kohtade ümberehitamisse.

Vaatamata rahastuse kasvule püsib väljakutse, kuidas katta kogu teehoiu tegelik vajadus. Hinnanguliselt on riigiteede seisukorra säilitamiseks vaja 213 miljonit eurot aastas, kuid järgneval neljal aastal on selleks võimalik kasutada keskmiselt 125 miljonit eurot. Samuti jääb rahastus alla arendusvajadusele, mis on ligi 150 miljonit eurot aastas, kuid milleks on kavas keskmiselt 108 miljonit eurot.

Maardu külas purunes vana lägahoidla sein. Lägahoidla oli enamuses täitunud vihmaveega, kuid selles oli ka teatud koguses kanasõnnikut, millega kokku puutunud vihmavesi jõudis kraavi mööda Jõelähtme jõkke. 2. juuni õhtul sai Keskkonnaamet teate, et Jõelähtme jões nähti surnud kalu.

Keskkonnaameti Harju- ja Raplamaa järelevalvebüroo juhataja Tarmo Tehva ütles, et purunenud mahutis oli kanasõnnikut, aga enamuses siiski vihmavesi. „Praeguse info kohaselt ei voolanud mööda lähedalasuvat kraavi Jõelähtme jõkke mitte kanasõnnik vaid sellega kokku puutunud vihmavesi. Meie praegused mõõtmised ei ole Jägala jões hapnikunäitajate olulisi kõrvalekaldeid leidnud. Eile, 2. juuni õhtul nägi Keskkonnaameti järelevalveinspektor Jõelähtme jões ühte surnud forelli. Teada on, et jõeveega kokku puutunud sõnnikujääkidega vihmavesi seguneb ja lahjeneb iseseisvalt. Siiski ei tähenda see, et hukkunud kalu ei võiks rohkem olla – palume kõigil, kes Jõelähtme jões surnud kalu näevad, sellest teada anda Riigiinfo telefonile 1247,” selgitas Tehva.

Kohapeal on võetud lisaks hapnikuproovidele ka veeproovid Jõelähtme jõest ja kraavist, mida mööda sõnnikuga kokku puutunud vihmavesi jõkke voolas. Proovid on viidud laborisse, analüüside tulemused selguvad mõne aja pärast.

Hetkel on Keskkonnaamet alustatud juhtumi kõigi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks järelevalvemenetlust. Tarmo Tehva lisas, et lägahoidla omanikule on antud korraldus alustada koristustöödega. „Võimalikult kiiresti tuleb kokku koguda mahuti ümbrusesse valgunud sõnnik ning tõkestada lähedal olevad truubid, et sõnnikune vesi levida ei saaks,” ütles Tehva.

Päästeamet kutsub kõiki üles olema ettevaatlik ning järgima ohutusnõudeid. Tuuleiilid ja tugev sadu võivad põhjustada ohtlikke olukordi liikluses, kahjustada maju ning elektrivarustust. Vajadusel järgige ametlikke juhiseid ja hoiduge riskantsetest tegevustest välitingimustes.

Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi sõnul täna pärastlõunal tugevneb saartel ja läänerannikul, õhtul ka mandril edelatuul puhanguti kuni 18 m/s. Õhtul jätkub saartel ja läänerannikul edela- ja läänetuule tugevnemine 13, puhanguti kuni 21 m/s. Õhtu poole levivad vihmahood Lääne-Eestist ida suunas, kohati on äikest ja tugevat sadu, suurem on tõenäosus Ida-Eestis. Äikesega võivad kaasneda tuulepuhangud üle 20 m/s ja rahe.

4.07 öösel ja hommikul ulatub edela- ja läänetuul mandril puhanguti 15-18, saartel ja läänerannikul kuni 23 m/s, põhjarannikul 17-23, puhanguti kuni 30 m/s.

Hoiatustest lähemalt: Hoiatused ohtliku ilma kohta |Keskkonnaagentuur | ILM

PÄÄSTEAMET TULETAB MEELDE:

Enne tormi

• Korja õuest kokku esemed, mis võivad tuulega lendu minna.
• Tangi sõiduki paak täis ning pargi sõiduk lagedale või garaaži, mitte suurde puude alla.
• Arvesta võimalike elektrikatkestustega: lae täis mobiiltelefon ja akupank.
• Elektriseadmed võta vooluvõrgust ööseks välja, sest torm või ootamatut tugevneda. Võta elektriseadmed võrgust välja, kui lahkud kodust pikemaks ajaks.
• Varu joogivett ja toitu ning veendu, et sinu lähedased on teadlikud võimalikust tormist ja nendega on kõik hästi.

Tormi ajal

• Püsi siseruumides ja hoia toas ka lemmikloomad.
• Hoidu autoga sõitmast! Kui autosõit on vältimatu, vali sobiv sõidukiirus ning arvesta teele langeda võivate puude ja muude takistustega.
• Hoia eemale maha langenud elektriliinidest ja teavita nendest Elektrilevi rikketelefonil 1343.
• Elektrikatkestuse korral kasuta valgusallikana pigem patareidel töötavat taskulampi, mitte küünlaid.
• Teavita katkestustest ka oma elektriettevõtet.
• Inimvigastuste ning otsest ohtu kujutavate purustuste korral helista hädaabinumbril 112.

Euroopa Komisjon on välja valinud 94 transpordiprojekti, millele eraldatakse  ligikaudu 2,8 miljardit eurot toetusi Euroopa ühendamise rahastust, mis on ELi peamine strateegiliste taristuinvesteeringute rahastamisvahend.

Projektidega ajakohastatakse raudteid, siseveeteid ja mereteid kogu üleeuroopalises transpordivõrgus (TEN-T). See aitab ühendada Euroopat põhjast lõunasse, idast läände ning linnadest äärealadele ning muudab ELi siseturu konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks.

Eesti jaoks oli taotlusvoor väga edukas ning tõi kuuele projektile rahalisi vahendeid kokku 90 miljoni euro ulatuses. Eesti suurimale taristuprojektile Rail Baltic eraldati 47 miljonit eurot. Rail Baltic on praeguse EL eelarveperioodi (2021-2027) varasemate taotlusvoorude raames saanud ELilt toetust 677,8 miljonit eurot. Jätkuv rahaline panus rõhutab projekti strateegilist tähtsust ja tagab selle kiirema lõpuleviimise.

Lisaks osalevad Eesti toetusesaajad mitmes transpordi digiteerimise projektis ning Soome ja Rootsi ühisprojektis, mille eesmärk on ehitada uusi ja moderniseerida olemasolevaid jäämurdjaid. Projekti raames saab Eesti 33,5 miljonit eurot uue jäämurdja ehitamiseks, talvise navigatsioonivõime tugevdamiseks ja piirkondlikuks koostööks. Kavandataval jäämurdjal on ka kaablite parandamise võimalus, seega saab seda kasutada veealuse taristu ja kaablite jälgimiseks ja parandamiseks.

Kestliku transpordi ja turismi volinik Apostolos Tzitzikostas: „Ligi 2,8 miljardi euro suuruse ELi rahastusega täidame Euroopa lubaduse luua kaasaegne, kestlik ja vastupidav transpordivõrk. Need 94 projekti mitte ainult ei edenda piiriülest ühenduvust ja tõhusust, vaid suurendavad ka konkurentsivõimet kogu kontinendil. Need investeeringud on ELi roheleppe ja geopoliitilise vastupanuvõime nurgakivi, hõlmates Rail Balticut põhjas ja kaldalt tulevate elektriühenduste rajamist lõunapoolsetes sadamates, aga ka turvalisi maanteevõrke ning ühtse Euroopa taeva projekti.”

Raudteetransport: Euroopa rohepöörde selgroog

Suurima osa ELi tasandi kogurahastusest (77%) saab raudteetransport, kusjuures investeeringud on suunatud TEN-T põhi- ja laiendatud võrkude taristu suuremahulisele ajakohastamisele, eelkõige Ühtekuuluvusfondist abi saavates riikides. See hõlmab Rail Balticu ehitamist ning raudteetaristu parandamist Kreekas ja Slovakkias. Kiirraudteeliine arendatakse ka Tšehhis ja Poolas.

Lisaks rakendatakse 46 projektiga 11 liikmesriigis Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS), et parandada raudteeohutust ja piiriülest koostalitlusvõimet.

Mere- ja siseveeteed: rohelisemad sadamad ja parem vastupidavus

Iirimaa, Küprose, Malta, Horvaatia ja Poola meresadamad ajakohastavad põhitaristut ja paigaldavad kaldalt tuleva elektri, et vähendada kai ääres seisvate laevade heitkoguseid. Prantsusmaal ja Hispaanias võetakse kasutusele digitaalsed liikluskorraldussüsteemid lähimerevedude parandamiseks.

Prantsusmaal Reini ääres uuendatakse ka siseveeteid, Belgias aga arendatakse veetranspordi digitaliseerimist.

Maanteed, õhutransport ja linnaline liikumiskeskkond: arukamad ja turvalisemad võrgud

Maanteetranspordis ehitatakse või ajakohastatakse ohutuid ja turvalisi parkimisalasid kümnes liikmesriigis. Projektidega toetatakse ka koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide (C-ITS) kasutuselevõttu, et parandada liiklusohutust ja liiklusvooge eelkõige linnatranspordisõlmedes.

Lennuliikluse korraldamise projektid aitavad jätkuvalt kaasa ühtse Euroopa taeva arendamisele, et luua ohutum, tõhusam ja säästvam lennundussüsteem.

Samuti toetatakse linnalist liikumiskeskkonda, rahastades mitmeliigilise reisijateveo sõlmpunktide ehitamist või ajakohastamist sellistes linnades nagu Leuven (Belgia), Norrköping (Rootsi), Nice ja Marseille (Prantsusmaa) ning Bolzano (Itaalia).

Strateegilised ja solidaarsed investeeringud

Jätkates tööd ELi-Ukraina solidaarsuskoridoride tugevdamiseks, parandatakse projektidega raudteeühendusi ja piiripunkte Poola ja Ukraina ning Rumeenia ja Moldova vahel. Ukrainas aitab ELi toetus laiendada standardset ELi rööpmelaiust, hõlbustades piiriülest raudteeliiklust.

Ühe projektiga suurendatakse ligipääsetavust ja taristu vastupanuvõimet Arktika piirkonnas, tagades turvalised tarneteed ja kahesuguse kasutusega taristu, mis suudab kliimamuutustele vastu pidada.

Järgmised sammud

Pärast seda, kui Euroopa ühendamise rahastu komitee on 94 projektist koosneva loetelu heaks kiitnud, võtab komisjon vastu valikut kinnitava otsuse ning Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet CINEA hakkab ette valmistama toetuslepinguid, mis peaksid valmima 2025. aasta oktoobriks. Praegused tulemused on esialgsed ja muutuvad lõplikuks alles siis, kui komisjon on vastu võtnud vastava toetuse andmise otsuse.

Taust

94 projekti valiti välja 21. jaanuaril 2025 lõppenud projektikonkursi raames esitatud 258 taotluse hulgast. ELi rahalised vahendid eraldatakse toetustena, mida kasutatakse projekti kogukulude kaasrahastamiseks.

Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammi (2021–2027) raames on liikmesriikide ja Euroopa ühendamise rahastuga assotsieerunud riikide (Ukraina ja Moldova) projektide rahastamiseks ette nähtud 25,8 miljardit eurot.Koos praeguses voorus eraldatud toetustega on kasutatud 96% eelarvest.

Alates 2014. aastast on Euroopa ühendamise rahastust toetatud 1780 transpordisektori projekti kogusummas 46,8 miljardit eurot.

Lisateavet ja edukate projektide loetelu leiate CINEA veebisaidilt.

Lisateave

Täismahus pressiteade

Pärast proove täis päevi ja pingutust on lõpuks kätte jõudnud kauaoodatud hetk – täna, 3. juulil saab avalöögi XXI tantsupidu „Iseoma”. Kokku toob tantsupidu lavale 10 938 tantsijat. I etenduse eel annab peaminister Kristen Michal üle ka Anna Raudkatsi rahvatantsustipendiumi.

Tantsijad on alates pühapäevast treeninud Tallinnas 11 väljakul. Proovides on lihvitud jooniseid ja kokku on seatud lavaline tervik, mis kantakse ette 3. ja 4. juulil tantsupeo kolmel etendusel. Veel enne I etendust toimub täna Kalevi staadionil kell 14 tantsupeo peaproov-etendus ja kell 19 algab I etendus. Reedel, 4. juulil kell 11 algab II etendus ja kell 18 III etendus. Iga etenduse pikkus on ligemale 2 tundi ja 20 minutit.

Tantsupeo kolme etenduse ja peaproov-etenduse piletid on välja müüdud. Staadionile pääsevad pealtvaatajad Ida ja Lääne väravast. Kõik väravad avatakse publikule tund aega enne etenduse algust. Täpsem info pealtvaatajatele peo ajakava ja Kalevi staadioni ala plaani kohta on olemas laulu- ja tantsupeo kodulehel: https://2025.laulupidu.ee/kulastaja-info/.

Tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ütles, et ettevalmistused etendusteks on kulgenud sujuvalt ja pikk prooviperiood on olnud edukas. „Tantsijad ja nende juhendajad on mitme proovipäeva jooksul väga palju pingutanud ning harjutanud keskendunult ja järjepidevalt. Proovid on olnud intensiivsed, aga koostöö on sujunud hästi,” kirjeldas ta.

Reimann lisas, et tänavune tantsupidu räägib loo suguvõsa kokkutulekust, kus igal piirkonnal on oma nägu ja oma lugu. „Minu jaoks on see rõõmus ja vahetu pidu, kus on palju äratundmist. Liigijuhid üle Eesti on teinud väga head tööd, tuues väljakule oma kandi tantsud, mängud ja lood. Olen tänulik kõigile, kes on selle pika teekonna kaasa teinud,” sõnas ta.

Vahetult enne I etenduse algust kuulutab peaminister Kristen Michal välja Anna Raudkatsi rahvatantsustipendiumi saaja. Raudkatsi stipendiumi on välja antud alates 1994. aastast, see on preemia silmapaistva rahvatantsualase tegevuse eest. Stipendiumi annab välja Eesti Rahvuskultuuri Fondi Anna Raudkatsi fond Raudkatsi viie või nulliga lõppeva sünniaastapäeva aastal (Anna Raudkats sündis 23. veebruaril 1886) ning igal üldtantsupeol. Varasemad stipendiaadid on Alfred Raadik (1994), Linda Raus (1996), Heino Aassalu (1999), Helju Müürsepp (2001), Ilma Adamson (2004), Eike Rõõmus (2006), Lille-Astra Arraste ja Henn Tiivel (2009), Helju Mikkel (2011), Ülo Luht (2014), Maie Orav (2016), Ene Jakobson (2019), Kalev Järvela (2021).

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 03. juuli 2025:

vene poole rünnakuid jagus, rindejoone muutusi mitte, aga kahjuks vist uute värvatutega suudetakse kõik kaotused katta…

1. Kiiev, Odessa.

2. Üks kindral jälle vähem.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones kuid vene poole surve kasvas kordades.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. USA Kongressi liige nõuab Trumpilt kiiret selgitust Ukraina sõjalise abi peatamise kohta.

12. Rosnefti tegevjuhile lähedased aserbaidžaanlased osutusid vene nafta peamisteks varikauplejateks.

13. medvedjev teatas 210 tuhande venelase värbamisest sõtta alates aasta algusest.

14. VTB tegevjuht selgitas putini eeskujul inflatsiooni sõjakulutustega.

15. Lühiuudised

CNN teatab Ukraina luurele viidates, et venemaa vägedega võib liituda 30 000 Põhja-Korea sõdurit. „Põhja-Korea saadab oma sõdurid lähitulevikus.” Njah, nii mitmedki vene sõjablogijad on kirjutanud, et Sumõ suunal on seda liha rünnakute jätkamiseks vaja.

NBC kinnitus: USA on peatanud suure relvasaadetise Ukrainasse, sealhulgas kümneid Patriot püüdurrakette, tuhandeid 155 mm haubitsamürske, üle 100 Hellfire’i, üle 250 GMLRS täppisraketi, kümneid Stingereid, AIM õhk-õhk rakette ja granaadiheitjaid. Osa relvadest oli juba piirkonnas, kuid peatati vahetult enne transporti.

185 vene poole rünnakut. Pisu üllatusega ja võimalik, et tihenenud Ukraina omade vasturünnakutele on kahanenud vene poole surve Sumõ suunal. Küll läks lakke vene poole rünnakute arv ja koosseisude suurused Harkivi suunal. Toretski suunal pisu vähem rünnakuid, mujal suht varasema intensiivsus. Kirjutatakse, et kui on suuremaid vihmahoogude hetki, siis ka neid üritab vene pool rünnakuteks ära kasutada, sest seire ulatus (ka silmside) ja droonide töö rohkem häiritud. Pisu langes liugpommide heitmine (alla 100), muu tavapärasel tasemele. Seni pole eriti soomust rünnakutel näinud aga kipub selle kuu jooksul nende nägemist vast tulevat, eks näis, kui koordineeritult seda suudetakse ehk siis kas suudetakse maha suruda Ukraina seire, kaudtuleüksuste ja droonimeeskondade töö toetamaks enda ründavaid üksusi ja seda ikka kombineeritult koos tsiklitega.

Kahjuks (kui jutt tõsi), siis vene pool suudab värvata sama palju igapäevaselt kui rindel kaotab…

1. 3. juuli öösel toimusid Odessas vaenlase droonide ohu tõttu plahvatused. Hiljem sai teatavaks, et droonirünnaku tagajärjel sai kahjustada üheksakorruseline hoone, evakueeriti 50 inimest ja neli said vigastada.

Kiievi kandis töötas öösel õhutõrje.

2. 2. juulil toimus Donetski oblasti okupeeritud osas asuvas Hartšõzski linnas mitu võimsat plahvatust (erinevates kohtades), mis põhjustasid tulekahju. Sellest teatasid propagandameedia esindajad. Riikliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu alluvuses oleva Desinformatsiooni Võitluse Keskuse juhi Andrei Kovalenko sõnul tabati seal tõenäoliselt laskemoonaladu.

Kurski oblastis Korenovos toimunud rünnakus venemaa juhtimispunktile hukkus väidetavalt venemaa mereväe ülemjuhataja asetäitja kindralmajor mihhail gudkov. Lisaks hukkus üle kümne inimese, kellest enamik olid kõrgemad ohvitserid.

3. Kursk/Belgorod: vene poole blogijatelt info, et vene poole rünnakute taustal Ukraina vasturünnakud jätkusid erinevates lõikudes ja osa neist toimusid Kurski oblastis Tetkino kandis. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.

4. Harkiv: Põhja-Harkivi oblastis tegutseva Ukraina brigaadi pressiesindaja teatas 2. juulil, et vene väed on hiljuti Harkivi oblastis taktikat muutnud ja viivad nüüd läbi jalaväerünnakuid kuni 25 sõjaväelasest koosnevates gruppides ega ründa enam väikestes, kahest kuni kolmest isikkoosseisust koosnevates tuleüksustes. Pressiesindaja teatas, et vene väed kasutavad rünnakuteks personali, samuti laskemoona ja varustuse kogumiseks maa-aluseid torustikke, sealhulgas kanalisatsioonitorusid.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: kipub tunduma, et vene poolel hakkab õnnestuma pisu pikendada Toretskist põhja pool olevate uute eesmiste possade eluiga, aga kanda kindlamalt siiski maha pole saadud. Tihe rindejoone ja Ukraina tagalas asuvate asulate ja linnade pommitamine jätkus ning ei unustata töödelda ka logistikamarsruute.

8. Donetsk: pisu üllatusega aga jälle rindejoone muutusteta päev.

9. Lõunarinne: idaservas survet jagus, rindejoon muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Vabariiklasest kongresmen Brian Fitzpatrick saatis USA presidendile Donald Trumpile ametliku kirja, milles nõudis kiireloomulist briifingut Ukraina sõjalise abi peatamise kohta. Ta teatas sellest sotsiaalvõrgustikus X (endine Twitter). „Olen ametlikult taotlenud Valgelt Majalt ja Kaitseministeeriumilt erakorralist briifingut, et selgitada ilmnenud teateid, analüüsida Ameerika Ühendriikide praegusi relva- ja laskemoonavarusid ning tagada, et meie riik on jätkuvalt täielikult pühendunud Ukrainale kogu vajaliku toetuse pakkumisele oma rahva kaitsmiseks ja vabaduse säilitamiseks,” kirjutas kongresmen.

Fitzpatrick väljendas tõsist muret tarnete peatamise pärast, märkides, et see toimub venemaa suurimate õhurünnakute taustal pärast sõja algust. Ta rõhutas, et Ukraina sõjavägi ei kaitse mitte ainult oma riiki, vaid ka „hoiab vabaduse rindejoont ise”. „Vabaduse kaitsmisel ei saa olla poolikuid meetmeid. Nagu alati, peame kaitsma rahu jõuga,” ütles vabariiklasest esindaja.

Varem sai teatavaks, et Pentagon peatas ajutiselt mitmete oluliste relvade tarnimise Ukrainale. Nagu Politico teatas, tegi selle otsuse USA kaitseministeeriumi poliitikadirektoraadi juht Elbridge Colby pärast ladude auditit. Audit näitas murettekitavat suurtükimürskude, õhutõrjerakettide ja ülitäpsete relvade varude vähenemist.

Bloombergi andmetel tuli Donald Trumpi administratsiooni otsus ajutiselt peatada võtmetähtsusega relvaliikide – sealhulgas Patriot õhutõrjesüsteemide, 155 mm mürskude ja GMLRS juhitavate laskemoona – tarned Euroopa liitlastele üllatusena. Agentuuri allikate sõnul on Euroopa diplomaadid palunud Valgelt Majalt selgitusi toimuva kohta, eriti arvestades, et sellised meetmed võeti vahetult pärast NATO tippkohtumist.

USA välisministeeriumi pressiesindaja Tammy Bruce püüdis muresid leevendada, rõhutades, et see ei ole toetuse täielik lõpetamine. „Me ei ole Ukrainale relvatarneid peatanud. See on vaid üks konkreetne olukord, üks episood. Nagu kaitseministeerium on juba öelnud, on Ukraina toetamiseks ka teisi võimsaid vahendeid,” ütles ta briifingul. Bruce lisas ka, et president Donald Trump kinnitas oma „vankumatut pühendumust” Patriot rakettide tarnimise kohustustele.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles omakorda, et Kiiev ja Washington jätkavad sõjalise abi kõigi üksikasjade koordineerimist ja selgitamist töötasandil.

12. Ühendkuningriigi riiklik kuritegevuse agentuur ja rahandusministeeriumi finantssanktsioonide jõustamise büroo on andnud välja „punase hoiatuse” venemaa nafta varikauplejate tegevuse kohta. Agentuurid on hoiatanud turuosalisi lääne sanktsioonide vältimiseks kasutatavate skeemide eest, mida kasutavad neist suurimad naftakauplejad – aserbaidžaanlased Etibar Eyyub ja Tahir Garajev. Nad on Rosnefti tegevjuhi Igor Setšini lähedased ja müüsid eelmisel aastal rohkem venemaa naftat kui ükski teine organisatsioon.

Briti teatel annab Setšin Eyyubile ja Garajevile „privilegeeritud juurdepääsu” venemaa suurima naftakompanii toodangule. Aserbaidžaanlased opereerivad varilaevastikus enam kui 100 tankerit – laevad, mis on tavaliselt üle 15 aasta vanad ja kasutavad venemaa nafta transportimiseks petlikke meetodeid. Nende hulgas on laeva automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) keelamine, mis raskendab selle liikumise jälgimist, lasti ümberlaadimine ühelt laevalt teisele, et varjata nafta päritolu, ja lipu regulaarne vahetamine.

Samal ajal õnnestub varilaevastiku tankeritel osta Rosnefti tooteid neile soodsate hindadega, kuid nad kasutavad lääne ettevõtete kindlustus- ja finantsteenuseid, hoolimata sellest, et nad rikuvad venemaa nafta ja naftatoodete müügikulusid piiravat hinnalage. Briti agentuuride sõnul jaguneb petturite loodud võrgustik sanktsioonide vältimiseks kaheks ettevõtete rühmaks, mida sellega seotud kauplejad ja maaklerid tunnevad kui „siniseid” ja „punaseid”.

„Sinised” – väidetavalt seaduskuulekad – teevad koostööd lääne organisatsioonidega, sealhulgas pankade, kindlustus- ja kaubandusettevõtetega, meelitavad ligi kaubandusfinantseerimist madalate lääne intressimääradega ning neil on juurdepääs kaubabörsidele. Peamised ettevõtted olid siin 2Rivers DMCC ja 2Rivers PTE; mõlemale kehtestas Ühendkuningriik sanktsioonid 2024. aasta detsembris. Ja selle aasta mais kanti musta nimekirja viis aserbaidžaanlast, sealhulgas Garajev ja Eyyub, sada tankerit ja veel kolm ettevõtet – BX Energy, Romarine ja Nord Axis. Briti võimude sõnul põhines „punaste” ettevõtete töö viimaste tegevusel. Nad kauplevad otse venemaa naftaga.

Need on organisatsioonid, millel on tahtlikult ebaselge omandistruktuur ja mis teevad koostööd paljude varifirmadega, mida saab lääne sanktsioonide alla sattudes kergesti asendada. Selliste ettevõtete tankerid tegelevad nafta meritsi ümberlaadimisega teistele laevadele ja venemaa nafta segamisega teiste naftasortidega, et varjata selle päritolu.

Briti võimude andmetel moodustavad Eyyubi ja Garajevi laevad putini varilaevastiku põhiosa ning vedasid 2024. aastal lasti enam kui 24 miljardi dollari väärtuses.

13. venemaa Julgeolekunõukogu aseesimehe dmitri medvedjevi teatel sõlmis jaanuarist juulini 2025 Kaitseministeeriumiga lepinguid osalemiseks sõjas Ukraina vastu üle 210 tuhande inimese. Tema sõnul liitus vabatahtlike üksustega veel 18 tuhat inimest. „Tempo on olnud üsna korralik, hea. <…> Ma eeldan, et suudame tulevikus sama dünaamikat säilitada,” ütles medvedjev relvajõudude komplekteerimise osakondadevahelise komisjoni koosolekul.

28. mail teatas Julgeolekunõukogu aseesimees 175 tuhande venelase värbamisest sõtta alates aasta algusest. Seega kasvas nende arv kuuga 35 tuhande võrra, see tähendab, et päevas sõlmib lepingu umbes tuhat inimest. Eelmise aasta jaanuarist juulini läks rindele 190 tuhat inimest ja aastaks lepingu sõlminute koguarv oli 450 tuhat, veel 40 tuhat liitus vabatahtlike formeeringutega.

Praegune armee värbamise tempo, mis toimub peamiselt vaestes piirkondades heldete maksete kaudu, mis ei ole kohalike palkadega kooskõlas, võimaldab meil seni katta rindejoone kaotusi. Washingtoni Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) andmetel oli see juuniks jõudnud 1 miljoni inimeseni, kusjuures hukkus umbes 250 tuhat sõdurit. Sarnaseid numbreid tõi NATO tippkohtumisel Haagis välja alliansi kõrge ametnik. Hukkunute nimekirjas, mida peavad BBC ja Mediazona ajakirjanikud, on üle 115 tuhande sõduri.

Sellegipoolest ei suuda vene kindralid rindejoont liigutada: 16 kuu jooksul jaanuarist 2024 kuni aprillini 2025 vallutasid nende kontrolli all olevad väed vähem kui 1% Ukraina territooriumist, makstes selle eest 400 tuhande inimese kaotustega. Sõjaväejuhtide peamine taktika on endiselt „liharünnakud”. putin loodab, et aasta lõpuks suudab armee murda läbi Ukraina kaitseliinide ja okupeerida täielikult Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblasti, mille ta kuulutas venemaa omaks, teatasid kremlile lähedased Bloombergi allikad mais.

Pärast Kurski oblasti vabastamist 26. aprillil seadis putin ülesandeks luua piirile ka „puhvertsoon”, mille järel saatis vene kaitseministeerium Sumõsse 50 000 inimest. Ukraina sõdurite sõnul on ründajaid kaitsjaid kolm korda rohkem. „Nende peamine strateegia on meid oma arvukusega ära kurnata,” ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski. Ta märkis ka, et viimase aasta jooksul on rindejoon kasvanud enam kui 160 km võrra ja ületab nüüd 1200 km. Aprillis hindas USA Euroopa vägede ülemjuhataja Christopher praeguseks venemaa kontingendi suuruseks Ukrainas 600 000 sõdurit.

14. Sõja kahjulik mõju majandusele pole venemaa ametnike, ärimeeste ja riigipankurite jaoks enam tabuteema. Pikka aega vältisid nad seda tegurit majanduse olukorra arutamisel hoolikalt, kuid juuni lõpus ütles putin, et venemaa kulutab „kaitsele“ 6,3% SKP-st: „Mitte vähe. Me maksime selle eest inflatsiooniga.” Sberbanki tegevjuht german gref ei maininud harjumusest finantskongressil sõda, kuid järgmisena kõnelenud VTB president andrei kostin otsustas, et nüüd saab ta seda teha. „Me oleme alati väga arglikud, kui räägime majanduse probleemide põhjustest…,” märkis ta, lisades, et putin aitas kõigil julgust koguda, öeldes, et inflatsiooni põhjuseks on suured sõjalised kulutused. kostin soovitas olukorda hinnata „riigi erilise olukorra põhjal”. See seisneb selles, et sõjalised kulutused on esiteks suured ja teiseks stimuleerivad need teatud majandussektorite arengut, mis tarbivad ressursse, kuid ei tooda turule jõudvaid tooteid. „Need tooted lendavad kuhugi minema ja seetõttu pakkumine ei suurene, vaid kulud kasvavad.” Seega inflatsioon.

Sõjakulutuste suurus pole teada, eelarve täitmise aruandeid enam ei avaldata. putin rääkis 13,5 triljonist rublast (149 miljardist eurost) ehk 6,3% SKP-st, mis 2025. aasta föderaaleelarves on kantud „riigikaitse” jaotisse, kuid sõjaga seotud kulud võivad olla ka teistes jaotistes. Näiteks märkis keskpank, et „sotsiaalmaksete kasv, mis on [elanikkonna] tähtsuselt teine sissetulekuallikas, tulenes suuresti ühekordsete maksete suurenemisest sõjaväeteenistuse lepingute sõlmimisel, samuti sõjaväelaste perekondadele pakutava rahalise toetuse laiendamisest.” Juunis toimunud arutelu peamisel majandusfoorumil (SPIEF) majanduse olukorra üle, kus ükski selle eest vastutajatest (keskpanga esimees elvira nabiullina, rahandus- ja majandusarengu ministrid anton siluanov ja maksim rešetnikov) ei lausunud sõna „sõda” ega isegi „SVO” ning sõjatööstuskompleksi mainiti vaid üks kord, ei saa tõsiselt võtta, märkis majandusteadlane Sergei Aleksašenko, keskpanga endine esimene aseesimees. Just sõda määrab praegu trende, sealhulgas majanduslikke.

Teine inflatsiooni põhjus, mida kostin nimetas, on samuti otseselt sõjaga seotud – need on sanktsioonid. Riigipankuri sõnul „ei saa neid eirata, kui räägime oma tänapäeva elust”. Need muudavad paljud protsessid kallimaks ja keerulisemaks. Sanktsioonid raskendavad turu küllastumist imporditud kaupadega ja takistavad projektide käivitamist, mis suurendaksid toodangut. Imporditakse kõik kõige tehnoloogiliselt arenenumad seadmed, mis pakuvad suurimaid marginaale ja mida Gazprom Neft kasutab, märkis ettevõtte juht aleksandrdjukov.

Sõda on põhjustanud majanduses põhimõttelisi muutusi, mida nabiullina järel nimetatakse sageli „struktuuriliseks ümberkujundamiseks”. Väliskaubanduse tingimused on muutunud ja mitte meie kasuks ning see on pikaajaline tegur, kõrged tööjõukulud on samuti pikka aega, nüüd peame lootma siseturule rahastamisallikatele, loetles nabiullina, lisades, et impordi asendamine toimub kiiremini, kui ta ootas. Sellistes tingimustes on lõhenemine vältimatu: mõnes sektoris toimub kiirenenud kasv, teistes stabiliseerumine ja kolmandates langus. Sõda imeb majandusest ressursse välja ja kostin tegi ettepaneku sulgeda ebaefektiivne tootmine: „Meil on hunnik erinevaid ettevõtteid, mis ei suuda kasumlikkust tagada.” Paljud ebaefektiivsed ettevõtted imevad riigilt raha, riik kulutab nende toetamiseks tohutuid summasid, kurtis kostin, aga vaatamata sellele „lennukid ei lenda, paljud asjad ei liigu”. Ressursid tuleks suunata tõhusamatele ettevõtetele ja isegi tööstusharudele, ebaefektiivsed – lahkuma, toetas teda nabiullina.

Kuid praegu jätkab riik, justkui polekski sõda, meetmete väljatöötamist paljude tööstusharude – söe, ehituse, autotööstuse jne – toetamiseks. kostin nõudis ausat vastust: „Miks me peame nii palju sütt tootma? <…> Kõik, mis on kaevandusmeetod, on ebaefektiivne.”

15. Lühiuudised

Euroopa Liidu välisteenistus: Euroopa Liidu välisteenistuse juht Kaja Kallas ütles, et Hiina ettevõtete toetus venemaa sõjale Ukraina vastu kujutab endast tõsist ohtu Euroopa julgeolekule. Kallas tegi selle avalduse Hiina välisministrile Wang Yile Brüsselis 13. Euroopa Liidu ja Hiina strateegilise dialoogi ajal. Ta kutsus Hiinat üles viivitamatult lõpetama igasuguse materiaalse toetuse venemaa sõjatööstuskompleksile. Kallas kutsus Hiinat üles toetama ka täielikku ja tingimusteta relvarahu ning õiglast ja püsivat rahu Ukrainas, mis põhineb ÜRO põhikirja täielikul austamisel.

venemaa on käivitanud Venezuelas Kalašnikovi automaatidele mõeldud 7,62 mm padrunite tootmise tehase esimese etapi. Ettevõte hakkab tootma kuni 70 miljonit padrunit aastas, teatas venemaa riiklik korporatsioon Rostec. Esimene etapp hõlmab nelja tootmisliini. Kaks neist hakkavad tootma terassüdamikuga kuulidega padruneid, teised trasseerimiskuulide ja toorikutega padruneid. Iga liin on võimeline tootma kümneid tuhandeid ühikuid vahetuse kohta. vene ettevõte loodab peagi käivitada ka ülejäänud tootmishooned. See võimaldab Venezuelas käivitada padrunite ja Kalašnikovi automaatide (AK-103) täieliku tootmistsükli.

USA kavatseb varustada Ukrainat oluliselt vähem relvastusega – vaid nii palju, et „sõda lõpule viia”, teatab WSJ. Tarnete peatamise ajal oli Poolas hoiul üle 20 PAC-3 Patriot raketi, üle 20 Stingeri süsteemi, Hellfire raketi ja üle 90 AIM-raketi.

lavrov – ta on olnud venemaa välisminister Jeesus Kristuse sünnist saati, ma arvan? Ja sellest ajast peale pole tema suust midagi kasulikku tulnud, – ütles NATO peasekretär Rutte. Varem ütles venemaa välisministeeriumi juht, et NATO riikide eelarve suurendamine viib alliansi lagunemiseni.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Laulu- ja tantsupeonädalal on Tallinnas turvalisust tagamas ühtekokku 600 politseinikku ja abipolitseinikku. Politsei põhirõhk on suunatud liiklusele, avalikule korrale ning piduliste turvalisusele.

Laulu- ja tantsupeo politsei turvalisuse juht Vaiko Vaher räägib, et politsei tegevus ja mõtteviis on kantud laulu- ja tantsupeo nimest „Iseoma”. „Meie eesmärk on teha kõik selle nimel, et Eesti inimesed saaksid ise ja koos omadega turvaliselt laulu- ja tantsupidu nautida. Oleme mitmeid kuid teinud igapäevast koostööd heade partneritega laulu- ja tantsupeo korraldustiimist, päästest, kiirabist, MUPO-st ja turvaettevõttest, et mõelda läbi kõik turvalisuse küsimused ning harjutada läbi erinevad kriisiolukorrad ja -plaanid. Pingutame ühiselt selle nimel, et lauljad, tantsijad ja pealtvaatajad tunneksid end turvaliselt ja hoitult,” kinnitab Vaher.

Varasemalt on enim politseinike abi vajanud kaaslase, juhendaja või vanema silmist kaotanud lapsed. Samuti on suur väljakutse rahvamasside liikumisel turvalisuse tagamine. Seda nii rongkäigu ajal kui mujal. „Jälgime ja suuname igapäevaselt liiklust, vaatame, et vajalikud teeotsad oleksid suletud ning et ükski uitama läinud sõiduk koos juhiga ei satuks sinna, kus ta olema ei peaks,” ütleb Vaher.

Alates tänasest on Kalevi staadionil harjutusväljaku kõrval avatud politseitelk, kust saab abi kõikides küsimustes, mis turvalisusega seotud. Näiteks juhul, kui kaotatud on väärtuslik asi või kui kedagi otsitakse. Lauluväljakul Oru väravas avatakse politseitelk 5. juulil.

Tantsu- ja laulupeolised saavad ka ise palju teha selle nimel, et pidu mööduks turvaliselt. Seetõttu tuletab politsei meelde:

Hoia iseend ja teisi!
Kui Sinu või kellegi teisega midagi juhtub, helista 112 või pöördu politseiniku poole.
Kanna alati kaasas kaarti, kus on kirjas saatja või grupijuhi telefoninumber ning ööbimiskoha aadress.
Kui lahkud harjutusväljakult või majutuskohast üksi, teavita sellest oma juhendajat või grupijuhti.
Kui oled eksinud või märkad eksinud last, siis küsi abi politseinikult või helista 112.

Hoia ise oma asjadel silm peal!
Kirjuta isiklikele asjadele oma nimi ja telefoninumber.
Kui leiad väärtusliku asja nagu telefon või ID-kaart, siis ole hea, vii see palun politseitelki.
Hoia oma asjadel tihedas rahvamassis silm peal. Võimalusel hoia neid riiete sisetaskutes, kaela- või kõhukotis.
Politsei- ja Piirivalveameti Facebooki lehele on loodud album „Kaotatud ja leitud asjad laulu- ja tantsupeol,” kuhu postitame pildid leitud väärtuslikest asjadest, mis on politseile üle antud. Kui oled kaotanud väärtusliku asja nagu ID-kaart või telefon, siis jälgi kindlasti seda albumit. Kui tunned oma asja ära, siis saad selle kätte peo ajal kas Kalevi staadionilt või Lauluväljakult politseitelgist.

Hoia liikluses ise oma silmad-kõrvad lahti!
Teed ületades veendu alati, et fooris põleb roheline tuli ja kõik sõidukid on peatunud.
Tule peole jalgsi, ühistranspordi või rattaga.
Kulge liikluses rahulikult – ükskõik, kas sõidad auto, tõuksi või rattaga.
Kui sõidad tõuksiga, siis alati üksi!

Kui märkad midagi kahtlast, helista 112 või pöördu politseiniku poole!
Palun ära võta peole kaasa suuri seljakotte.
Peole ei ole lubatud kaasa võtta terariistu jm ohtlikke esemeid ning neid meenutavaid asju (nt mängurelvad).
Ohtlikest esemetest ja korrarikkumistest teavita kohe politseinike või turvatöötajaid.
Tule peole kaine peaga!

Sina ise, üheskoos meiega, lood turvalise laulu- ja tantsupeo!

Üldlaulu- ja tantsupeo esimene päev algas 3. juuli hommikul kell 7 pidulikult lipuheiskamise ja peotule tervitamisega Kuberneri aias, kus osales ka laulu- ja tantsupeo kunstiline toimkond ning Riigikogu esimees Lauri Hussar.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma” esimene päev algas varahommikul kell 7 pidulikult lipu heiskamise ning peotule tervitamise tseremooniaga Pika Hermanni tornis ja selle jalamil Kuberneri aias, kus tseremoonial osalesid laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ja rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA töötajad.

Tseremoonial hoolitsesid muusikalise poole eest MUBA segakoor ja popkoor, Tallinna Kammerkoor ja Eesti Meestelaulu Seltsi koor, esines tantsuansambel Soveldaja.

Peolisi tervitasid Riigikogu esimees Lauri Hussar, laulu- ja tantsupeo peakorraldaja Margus Toomla ning tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann. Reimann rõhutas oma tervituskõnes, kui rikkalik ja mitmekesine on eesti rahvakultuur, kus iga paikkond lisab väärtust oma eripäraga. „Kui kõik oma külluse pikale lauale kokku seavad, külge riputavad või sõnade kaudu kuuldavaks teevad, on meie väikese kodumaa kultuuriruum kõigis oma pisimates kohtades ja pisimates iseärasustes avali,” sõnas ta. „Nii üksi kui ka koosolemisest sünnib isemoodi tervik.”

Pärast lipuheiskamist jõudis laulu- ja tantsupeo tuli tagasi kunstilise toimkonna kätte. Viimase öö veetis tuli Tallinna Muusika ja Balletikoolis, kust MUBA koorid selle kaasa tõid ning Tallinna laulu- ja tantsukollektiivide nimel üldpeo korraldajatele üle andsid. Ring oli täis saanud. 18 päeva tagasi süütas kunstiline toimkond peotule Tartus, Eesti Rahva Muuseumi juures. Vahepeal rändas tuli läbi kõik Eesti maakonnad ning selle teekonna jooksul on ta liikunud käest kätte, sõitnud paadi, auto ja hobukaarikuga ning süüdanud sadu küünlaid, laternaid ja lõkkeid.

Nii nagu peotuli ühendab Eestimaad, seovad laulu- ja tantsupeo päevil üle kogu maa lehvivad sinimustvalged lipud sümboolselt ja nähtavalt kõiki eestimaalasi. Eesti lipu seaduse 2022. aasta muudatuse järgi heisati riigilipud esimest korda laulu- ja tantsupeo auks kaks aastat tagasi XIII noorte laulu- ja tantsupeo päevil. Üldlaulu- ja tantsupidude ajaloos heisatakse lipud muutunud seaduse alusel peopäevadeks tänavu esimest korda.

Tänavu toimub üldlaulu- ja tantsupidu 3.–6. juulini, mis tähendab koguni nelja järjestikust lipupäeva. Lipu kasutamise korra järgi tuleb lipp igal peopäeval heisata hiljemalt kell 8 hommikul ja langetada kell 22 õhtul. Kui lipp jääb lehvima ööseks, peab see olema pimedal ajal valgustatud selliselt, mis tagaks lipu sinise värvi äratuntavuse. Selleks ei pea kasutama spetsiaalset valgustust, piisab tänava- või õuevalgustusest.

Eesti lipu heiskamine neil päevil on kohustuslik kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Laulu- ja tantsupeo auks kutsume aga sinimustvalget heiskama ka kõiki kodusid, ettevõtteid ja organisatsioone.

Kolmapäeval, 2. juulil kell 14.18 toimus liiklusõnnetus Võru linnas Kose kergliiklusteel.

17-aastane tüdruk sõitis elektrilise tõukerattaga ja kukkus.

Tõukerattur toimetati haiglasse.

Eile kolmapäeval, 2. juulil sõideti Misso ümbruses Lõuna-Eesti ralli eelne test.

Siin on pildid, autor Igmar Matto.

Tänase kolmapäeva, 2. juuli õhtul pidas politsei Tallinnas kinni 47-aastase mehe, keda kahtlustatakse 48-aastase naise tapmises.

2. juuli õhtul kell 17.30 pöördus Ida-Harju politseijaoskonda 47-aastane mees, kes ütles, et tappis kodus oma elukaaslase. Politsei ning meedikud sõitsid Lasnamäe piirkonda infot kontrollima ning leidsid korterist laskehaavaga 48-aastase naise surnukeha. Jaoskonda pöördunud mees peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Ida-Harju politseijaoskonna välijuht Kaja Rand ütles, et asjaolude selgitamine on alles algusjärgus ning politseinikud ja kriminalist teevad sündmuskohal aktiivset tööd. „Praegu on teada, et tapetud naine ning kahtlustatav olid elukaaslased. Kahtlustatav oli tarvitanud alkoholi. Mis aga täpselt täna selles korteris juhtus ning mis oli nii raske kuriteo motiiv selgitatakse välja alustatud kriminaalmenetluses,” täpsustas välijuht.

Kriminaalmenetlus alustati tapmise paragrahvi alusel. Menetlust viib läbi Põhja prefektuur ning juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.

CNN teatas Ukraina ametnikele viidates, et Põhja-Korea valmistub saatma Ukraina vastu võitlevatesse Vene vägedesse täiendavalt 25 000–30 000 sõdurit, mis on peaaegu kolm korda rohkem kui eelmisel aastal.

Ukraina sõjaväeluure (HUR) hinnangu kohaselt võivad värsked üksused saabuda lähikuudel ja osalevad tõenäoliselt lahingutes Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel, sealhulgas „ulatuslikes pealetungioperatsioonides” .

Uudis rõhutab Põhja-Korea kasvavat osalemist Venemaa-Ukraina sõjas ning süvenevaid sõjalisi sidemeid Pyongyangi ja Moskva vahel.

Rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker ütles, et nende asutus kolmapäevast enam täitmisregistri kaudu pangakontode kohta päringuid ei tee, vaid suhtleb pangaga meilitsi, mis võtab rohkem aega ning raskendab nii rahapesu tõkestamist.

„Täna hommikust saati me pankadele päringuid enam täitmisregistri kaudu ei tee, sest me ei soovi õiguskantsleri mandaati alatähtsustada. Kui õiguskantsler ütleb, et tema hinnangul puudub täitmisregistri kaudu andmete pärimiseks õiguslik alus, siis nii ongi,” ütles Mäeker.

Mäekeri sõnul tähendab see rahapesu andmebüroole, et nad saavad kontoväljavõtteid nädala ja pikema hilinemisega, kuna peavad päringuid tegema e-meilitsi, vahendab ERR.

Lõuna-Euroopa palavus on võtnud praegu kursi Läänemerele. Eesti saab paariks päevaks sooja suve. Juba tänane kolmapäev oli soe, homne neljapäev on veel soojem.

Skandinaaviast liigub homme päeval Läänemerele madalrõhkkond, mille lohk kannab õhtu poole vihmahooge üle Eestiläänest itta. Kuum ja niiske õhk võimendub väga suure tõenäosusega õhtul Ida-Eestis äikesetormina. Läänes läheb ilm peale vihmahooge kiirelt jahedamaks ja tuulisemaks, vahendab ERR.

Neljapäeva öö ja ennelõuna on sajuta, õhtu poole liiguvad hoovihmapilved läänest itta. Ida poole jõudes lisanduvad äike ja rahe. Öösel on sooja 11-16, päeval 24-30, rannikul ja Lääne-Eestis 18-23 kraadi. Reedel sajuvõimalus väheneb, aga tuul tugevneb. Öösel on sooja 10-15, päeval 15-20 kraadi. Nädalavahetus tuleb kohati vihmahoogudega ja mõõdukalt soe.

Õiguskantsler Ülle Madise kantselei tuvastas kontrolli käigus, et täitmisregistri kaudu pääsevad ametiasutused kohase õigusliku aluseta ligi konto omanike pangasaladusele. Õiguskantsleri sõnul on riigiasutused teinud veidi enam kui aasta jooksul päringuid pankadesse kümneid tuhandeid kordi.

Õiguskantsler kontrollis kahtlusi, et mitmed ametiasutused pääsevad täitmisregistri kaudu ligi pangasaladusele konto omaniku teadmata ja loata ning kohase õigusliku aluseta. Õiguskantsler küsis teavet Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt (RIK) ning justiits- ja digiministeeriumilt, vahendab ERR.

Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 71 isendit. Karujahi hooaeg algab 1. augustil ja kestab oktoobri lõpuni. Täiendavate küttimislubade vajadus vaadatakse üle jooksvalt, lähtuvalt küttimisest ja kahjuteadetest. 

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et karudel läheb Eestis väga hästi. „2024. aasta sügisel hindas Keskkonnaagentuur meie karude arvukuseks vähemalt 112 pesakonda, mis on uus rekord. See tähendab, et Eestis elab vähemalt tuhatkond karu,” lausus Kukk.

Karude arvukuse kasv on looduskaitseline edulugu, kuid see toob kaasa ka vajaduse ennetada inimese ja kiskja vahelisi konflikte. Hoolimata senisest ennetustegevusest on jätkunud karude poolt nii mesitarude rüüstamine kui silopallide lõhkumine. Mõõdukas ja suunatud jahipidamine aitab selliseid juhtumeid vähendada. See on tähtis ka seetõttu, et karudel säiliks inimpelglikkus, mis on oluline elanikkonna turvalisust silmas pidades.

Leelo Kukk lisas, et kuna karu on Loodusdirektiivi IV lisasse kantud liik, mis tähendab, et küttimine on lubatud kahjustuste ennetamise ning vältimise eesmärgil või inimese elule ja tervisele tekkiva ohu vältimiseks, suunatakse jaht lähemale karukahjustuste tekkekohale. „Seetõttu ei ole küttimislimiit maakondade põhine vaid lube antakse jahipiirkondade kaupa. Toidu olemasolul on karud üsna paiksed loomad. Seetõttu on suur tõenäosus, et kui kahjustused toimuvad ühe kindla küla lähedal, siis põhjustas need karu, kes elab selle küla ümbruses. Seetõttu oleme jahipiirkonnale lisanud ka suunised, millise küla või külade läheduses tuleks küttimine läbi viia,” selgitas Kukk.

Suurkiskjate kava kohaselt tuleb Eestis tagada vähemalt 70 poegadega karupesakonda. Keskkonnaagentuuri 2024. aasta sügisese seire põhjal hinnati pesakondade arvuks vähemalt 112. Käesoleva aasta küttimisprintsiibid on läbi räägitud suurkiskjate koostöökogus. Karu küttimine algab esmalt 71 jahipiirkonnas, kus igas piirkonnas on lubatud küttida üks loom. Täiendava küttimismahu vajadust hinnatakse jooksvalt, lähtuvalt kahjuteadetest ja senise küttimise tulemuslikkusest. Küttimismahud määrab Keskkonnaamet, tuginedes karude seireandmetele ning suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavale.

Karu nägemine on muutunud üsna tavaliseks. Karusid kohatakse järjest sagedamini nii asulates kui nende läheduses, kuhu toob neid sageli kergesti kättesaadav kõhutäis. Seetõttu peavad inimesed olema hoolsad ja hoidma ära karule meelepäraste suutäite lihtsa kättesaamise. Kindlasti ei tohi üle jäänud aiasaadusi lihtsalt metsa alla viia, biojäätmeid palume hoiustada kinniselt kompostrites või kinnistes kompostkastides. Karukahjude ennetamiseks toimivad mesitarude ümber korralikult paigaldatud ja pingestatud elektrikarjused, mille rajamise kulutusi Keskkonnaamet osaliselt korvab.

Eesti Keskerakond esitab kohalike omavalitsuste valimistel Tartu linnapeakandidaadiks kogenud poliitiku ja praeguse erakonna peasekretäri Anneli Oti.

Tartus sündinud ja Lõuna-Eesti arengule pühendunud Ott omab tugeva kohaliku ja riikliku tasandi kogemust ning tal on siiras soov Tartu linna tulevik kujundada eelkõige kohalike elanike nägu ja on nende vajaduste ning soovidega kooskõlas.

Anneli Ott seisis Riigikogu saadikuna järjekindlalt Lõuna-Eesti arengu eest, algatades näiteks Kagu-Eesti programmi, mille abil toetati nii kohalikke ettevõtjaid kui ka inimeste eluasemete renoveerimist. „Anneli Ott on kogenud ja tugeva närviga juht. Ta on nii kohalike inimeste murede kui riikliku poliitika ristteel olnud kindel selgroog, kes ei karda võtta vastutust ega seista oma kogukonna eest ka keerulistel aegadel. Just sellist inimest on täna Tartu juhtimisse vaja – järjekindlat ja inimestega arvamusega päriselt arvestavat,” ütles Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart.

Anneli Ott on olnud Võru linnapea ja linnavolikogu esimees, Riigikogu liige, riigihalduse minister ning kultuuriminister, kus ta seisis otsustavalt kultuurivaldkonna rahastamise ja jätkusuutlikkuse eest. Tema ametiajal pöörati erilist tähelepanu kohalikele kultuurikeskustele, rahvamajadele ja loomeinimeste toimetulekule. Oti eestvedamisel loodi erakorralised toetusmeetmed kultuurikorraldajatele ja piirkondlikele kultuurikeskustele, et aidata neil üle elada keerulised ajad ning hoida kultuur elujõulisena ka väljaspool suuremaid keskusi. See kogemus annab talle tugeva vundamendi ka Tartu linna juhtimiseks, teadmise, kuidas muuta visioonid praktilisteks ja toimivateks lahendusteks.

Keskerakonna Tartu linna piirkonna juhi Artjom Suvorovi sõnul on Anneli Ott Tartu inimestele tuttav ja usaldusväärne kandidaat. „Anneli kandideeris Tartus ka eelmistel Riigikogu valimistel ning sai siin tugeva toetuse. Meil on hea meel, et Anneli on valmis oma teadmised ja kogemused Tartu hüvanguks tööle panema ja meie nimekirja esinumbrina kandideerima,” ütles Suvorov.

„Tartu on minu sünnilinn ja tudengiaastate kodu – linn, millega on mul sügav ja emotsionaalne side. Kui kandideerisin siin Riigikogu valimistel, sain Tartu inimestelt palju positiivset tagasisidet, mis andis mulle kindluse, et olen õigel teel. Olen oma poliitikukarjääri peamiseks eesmärgiks seadnud elu toetamise ka väljaspool Tallinna, et luua tasakaalustatud arengut ja väärtustada elu igas Eestimaa paigas. Minu jaoks ei ole Tartu ainult hariduse ja kultuuri keskus, Tartu on Lõuna-Eesti pealinn, mis mõjutab tugevalt kogu piirkonna arengut. Tartu edu on osa tervikliku Eesti edust. Meil on Tartus tugev ja professionaalne meeskond, kellega koos saame kindlasti palju positiivset ära teha,” rääkis linnapeakandidaat Anneli Ott.

Keskerakonna eesmärk Tartus on koostöös linnarahvaga väärtustada kohalikke traditsioone ja tugevdada piirkondlikku identiteeti. Töötame selle nimel, et Tartu oleks ühtaegu nii Eesti hariduse ja teaduse lipulaev kui ka kodune ja turvaline elukeskkond. Asjaajamine linnas peab olema ettevõtja- ja inimsõbralik, et toetada väärt ideede kiiret elluviimist heade mõtete linnas.

Sel laupäeval, 5. juulil toimub üle Eesti populaarseks ürituseks kasvanud Suur Toidutänav esmakordselt Tartus. Kümned eri maailmaköökide pakkujad kogunevad Ihaste tee algusesse. 

Gurmaanide paraad avaneb A. Le Coq Sport spordimaja parklas, Ihaste tee 7 kell 12 ning kestab 22-ni. Sissepääs on kõigile tasuta. Lisaks suurele söögi- ja joogivalikule saab lõbutseda Sky Tivoli lõbustuspargis, kuulata DJ-sette ja võtta osa burgerisöömise võistlusest. 

Viis aastat tagasi Tallinna Laulväljakust alguse saanud suurüritus väisab sel suvel juba 12 Eesti linna. Peale Tartut vuravad ratastel tänavatoidukohad veel Haapsallu (25. ja 26. augustil), Elvasse (16. augustil) ja Võrru (23. augustil). 

Poola kehtestab järgmisest esmaspäevast, 7. juulist piirikontrolli Saksamaa ja Leeduga seoses kasvavate pingetega ebaseadusliku rände osas, teatas Poola peaminister Donald Tusk.

Otsus, mis tehti pärast teisipäeval toimunud valitsuse kohtumist Poola piirivalvega, tuleb vastusena kasvavale sisepoliitilisele survele ja äärmusparempoolsete toetatud protestidele Poola ja Saksamaa piiripunktides nädalavahetusel, vahendab Guardian.

Iganädalase kabinetiistungi alguses tehtud märkustes süüdistas Tusk sammus Saksamaad, väites, et see on poliitikamuutus, mille tulemusel „keelatakse sisuliselt sissesõit … migrantidele, kes suunduvad Saksamaale varjupaiga või muu staatuse taotlemiseks”.

„Poola-Saksamaa piiril toimuvate operatsioonide viis on viimase kuu jooksul selgelt muutunud,” ütles ta.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz tegi selle aasta alguses oma valimiskampaania alustalaks rangema rändepoliitika. Pärast tema ametisseastumist mais paigutas Saksamaa piirile rohkem politseinikke ja teatas, et mõned riiki siseneda üritavad inimesed saadetakse tagasi.

Juba enne seda pikendas Merzi eelkäija veebruaris kuue kuu võrra ajutisi piirikontrolle, mille Saksamaa oli eelmisel sügisel oma piiridel kehtestanud, püüdes vähendada riiki saabuvate inimeste arvu.

Tusk väitis, et hiljutine poliitikamuutus on avaldanud Poolale liigset survet, et ta võtaks vastu isikuid, kellele Saksamaa piiril sisenemine keelati.

„Kuna Poola poolel piirikontrolle ei toimu, on raske kindlaks teha, kas Poolasse tagasi saadetavad või ümber suunatavad inimesed tuleks sinna saata,” ütles ta.

Tusk lisas, et ta oli Merziga „mitu korda” rääkinud, hoiatades teda, et Poola „kannatus … on kustumas”.

„Oleme olnud Schengeni ala [EL-i viisavaba reisimistsooni] kaitsjad ja jääme avatud piiride ja piiranguteta liikumisega Euroopa pooldajateks. Selline süsteem nõuab aga kõigilt naaberriikidelt samasugust ja sümmeetrilist pühendumist,” ütles ta.

„Seetõttu on piirikontrolli ajutine taaskehtestamine Poola-Saksamaa piiril vajalik, et vähendada miinimumini kontrollimatut migrantide voogu … piiri ületamisel,” sõnas ta.

EL-i andmetel on liikmesriikidel lubatud ajutiselt taaskehtestada piirikontroll tõsise ohu korral, näiteks sisejulgeoleku ohu korral. EL ütleb, et piirikontrolli tuleks rakendada viimase abinõuna erandolukordades ja see peab olema ajaliselt piiratud.

Teisipäeval Merzile suunatud teravas hoiatuses ütles Tusk, et kui Saksamaa valitsus pikendab septembris ühepoolset piirikontrolli, vastab Poola sarnase sammuga. „Aeg, mil Poola ei reageeri sellistele meetmetele vastavalt on lõplikult läbi,” lisas ta.

Migratsioonialane arutelu Poolas on viimastel nädalatel muutunud üha tulisemaks, kusjuures paremäärmuslikud aktivistid on hakanud Saksamaa piiril rahvapatrulle korraldama.

Leedu-suunalise ajutise piirikontrolli kehtestamise sammu peeti arvatavasti seotuks Saksamaa poliitika muutusega.

Tusk ütles, et kuna tugevalt militariseeritud Poola-Valgevene piir on ebaseaduslikule rändele suletud, kasutatakse nüüd teisi naaberriike alternatiivsete marsruutide testimiseks Schengeni alale läbi Balti riikide.

Selle tulemusena, ütles ta, „jätkub Venemaa ja Valgevene juhitud ebaseadusliku rände voog läbi Valgevene, Läti ja Leedu – ja Poolal on ju Leeduga avatud piir”.

Merzilt küsiti Poola kasvava kriitika kohta ühisel pressikonverentsil Luksemburgi peaministriga.

Mõni minut enne seda, kui Tusk Poola otsuse välja kuulutas, ütles Merz, et ta on Poola muredest teadlik ja on viimastel päevadel korduvalt Poola peaministriga rääkinud.

Kuid ta rõhutas, et „Saksamaalt Poolasse ei ole tagasi saadetud varjupaigataotlejaid, kes on juba Saksamaale saabunud”.

Merz ütles, et kahel riigil „on ühine probleem, mida me tahame koos lahendada”.

Ta lisas: „Loomulikult tahame Schengeni ala säilitada, kuid liikumisvabadus Schengeni alal toimib pikas perspektiivis ainult siis, kui seda ei kuritarvita need, kes edendavad ebaseaduslikku rännet, eelkõige migrantide smugeldajad.”

Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku muuta ELi kliimaseadust, kehtestades 2040. aastaks ELi kliimaeesmärgi  vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 90% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega, nagu on nõutud komisjoni poliitilistes suunistes aastateks 2024–2029. See annab investoritele ja innovaatoritele kindluse, tugevdab ELi ettevõtete juhtpositsiooni tööstuses ja suurendab Euroopa energiajulgeolekut.

Ettepanek tugineb ELi praegusele õiguslikult siduvale eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% ning selles sätestatakse pragmaatilisem ja paindlikum viis eesmärgi saavutamiseks, et jõuda Euroopas 2050. aastaks vähese süsinikuheitega majanduseni.

Kooskõlas ELi konkurentsivõime kompassi, puhta tööstuse kokkuleppe ja taskukohase energia tegevuskavaga  võetakse kavandatud 2040. aasta kliimaeesmärgis täielikult arvesse praegust majandus-, julgeoleku- ja geopoliitilist maastikku ning tagatakse investoritele ja ettevõtjatele prognoositavus ja stabiilsus, mida nad vajavad ELi üleminekuks puhtale energiale. Püsides süsinikuheite vähendamise kursil, edendab EL investeeringuid innovatsiooni, loob rohkem töökohti ning suurendab majanduskasvu, vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele ning energiasõltumatust.

Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Kuna Euroopa kodanikud tunnevad üha enam kliimamuutuste mõju, ootavad nad Euroopalt tegutsemist. Ettevõtjad ja investorid ootavad, et määraksime prognoositava liikumiskiiruse- ja suuna. Täna näitame, et oleme kindlalt pühendunud Euroopa majanduse süsinikuheite vähendamisele 2050. aastaks. Eesmärk on selge ning teekond on pragmaatiline ja realistlik.”

Tänane ettepanek põhineb valitsustevahelise kliimamuutuste rühma ja kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu põhjalikel mõjuhindamistel ja nõuannetel. Selle koostamisel on tehtud märkimisväärset koostööd liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, sidusrühmade, kodanikuühiskonna ja kodanikega.

Ettepaneku keskne element on paindlikkus, mida komisjon kaalub tulevaste õigusaktide kavandamisel 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamiseks. Selleks piiratakse alates 2036. aastast kvaliteetsete rahvusvaheliste ühikute rolli,  kasutatakse ELi  heitkogustega kauplemise süsteemis (ELi HKS) süsiniku liidusisese püsiva eemaldamise meetodit ning aidatakse eri sektoritel saavutada eesmärke kulutõhusal ja sotsiaalselt õiglasel viisil. Konkreetselt võiks see anda liikmesriigile võimaluse kompenseerida raskustes oleva maakasutuse sektori süsinikuheidet paremate tulemustega jäätmetest ja transpordist tulenevate heitkoguste vähendamisel.

Oluline on ka kiiresti luua ja hoida sobivaid eeltingimusi 90% eesmärgi saavutamiseks. Nende hulka kuuluvad konkurentsivõimeline Euroopa tööstus, õiglane üleminek, milles kedagi ei jäeta kõrvale, ja rahvusvaheliste partneritega võrdsed tingimused.

Lisaks luuakse ettepanekuga selge raamistik ELi 2030. aasta järgsetele kliima- ja energiaalastele õigusaktidele. Arvesse võetakse riiklikke eripärasid. Juhtpõhimõteteks on kulutõhusus, lihtsus ja tõhusus, tehnoloogilise neutraalsuse tagamine ning aus ja õiglane üleminek kõigi jaoks.

Puhta tööstuse kokkuleppe täitmine 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamiseks

Komisjon avaldas täna ka teatise  puhta tööstuse kokkulepet käsitlevate esimeste edusammude kohta. Üks peamisi tulemusi on eelmisel nädalal vastu võetud puhta tööstuse kokkuleppe riigiabi raamistik,  millega toetatakse investeeringuid puhtale energiale üleminekusse. Samuti on kokku lepitud süsiniku piirimeetme lihtsustamises, vabastades 90% importijatest, vähendades seeläbi bürokraatiat ja tagades sujuva rakendamise. Teatises esitatakse komisjoni analüüsi tulemused ka selle kohta, kuidas leida lahendus kasvuhoonegaaside heite ülekandumise probleemile.

Lisaks riigiabi raamistikule ja tänasele teatisele avaldas komisjon soovituse maksusoodustuste kohta, et soodustada investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse ja tööstuse süsinikuheite vähendamisse selliste meetmete kaudu nagu kiirendatud amortisatsioon ja maksukrediit. Samuti esitati soovitus ja juhenddokumendid, et optimeerida uute ELi taastuvenergia eeskirjade kasutamist, mille eesmärk on laiendada taastuvenergia tootmist ja vähendada energiakulusid.

ELi 2040. aasta eesmärk rahvusvaheliste kliimakohustuste täitmiseks

Kavandatava 90% eesmärgiga saadab EL kogu maailmale signaali selle kohta, et EL jätkab kliimameetmete kursil, viib ellu Pariisi kokkuleppe ja jätkab koostööd partnerriikidega, et vähendada ülemaailmseid heitkoguseid.

Enne novembris Brasiilias Belémis toimuvat ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP30) teeb komisjon koostööd nõukogu eesistujariigiga, et sõnastada teatis ELi kindlaksmääratud panuse kohta.

Järgmised sammud

Komisjoni ettepanek, millega kehtestatakse 2040. aasta kliimaeesmärk, esitatakse nüüd Euroopa Parlamendile ja nõukogule arutamiseks ja vastuvõtmiseks seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Tulevane kokkulepitud ELi kliimaeesmärk on võrdlusaluseks ka pärast 2030. aastat väljatöötatavale ELi poliitikaraamistikule.

Taustteave

2021. aasta juulis jõustunud Euroopa kliimamääruses on sätestatud ELi kohustus saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja vahe-eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Kokkulepitud süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamiseks on EL alates 2030. aastast vastu võtnud õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ ja käimas on selle rakendamine ELi liikmesriikides. Komisjoni 28. mail esitatud hinnang riiklikele energia- ja kliimakavadele näitas, et EL on ühiselt saavutamas 2030. aasta kliimaeesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 55% võrra.

Lisateave

Täismahus pressiteade

Keskkonnaagentuuri praeguse prognoosi järgi võib sel nädalavahetusel oodata heitlikke ilmaolusid: võimalikud on vihmahood, tugevad tuuleiilid ja temperatuurikõikumised. Rannikul, kus asub ka lauluväljak, võib tuul olla eriti tugev. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nooremate lauljate heaolule.

Laulupeo korraldajad paluvad kõigil osalevatel kollektiividel valmistuda ilmast tingitud muutlikeks oludeks ja kaasa võtta sobiv varustus: ilmastikukindlad riided, vihmakeep, kummikud, kindad, sallid, mütsid, vahetusjalanõud ja kuivad riided. Igaks juhuks ka peakate, päikesekreem ja joogipudel.

Korraldusmeeskond kutsub ka pealtvaatajaid üles riietuma ilmale vastavalt. Võta kaasa vihmakeep, soojad ja mugavad riided, kummikud ning jälgi pidevalt ilmateadet – ilm võib muutuda väga kiiresti.

Keskkonnaagentuur rõhutab, et ilmaprognooside mudel on väga muutlik ja täpsustub pidevalt. Uusim info ilma kohta on olemas Keskkonnaagentuuri kodulehel (www.ilmateenistus.ee) ja äpis ILM+. Reaalajas ülevaateid jagatakse sotsiaalmeediakanalis Keskkonnaagentuur/ILM kuni pühapäevani, 6. juuli õhtuni iga kolme tunni järel.

Info esinejatele

Avaühendkoori koosseisus osalevad laste- ja poistekoorid võivad piirduda laulupeo esimesel päeval, 5. juulil rongkäiguga. Kui laupäeval on ilm väga halb, soovitab korraldustoimkond kaaluda vabatahtlikkuse alusel võimalust loobuda avaühendkooris osalemisest ja keskenduda pühapäevasele põhikontserdile. Lõpliku otsuse langetab iga koorijuht ise, lähtudes oma kollektiivi laste heaolust ja olukorrast kohapeal.

Valiklastekoor, kuhu kuulub ligi 1100 lauljat üle Eesti, on avakontserdil oluline esineja, kelle osalus on hädavajalik. Raskete ilmaolude korral võivad valiklastekoorid juhendaja otsusel avakontserdil vahele jätta avaühendkoori tseremoonia ja oodata oma esinemist. Pärast avaühendkoori on valiklastekoorid kava järgi laval u kell 20.15–22.30.

Kõikide lastekollektiivide puhul rõhutatakse, et platsil ja rongkäigul viibimine juba hommikust alates nõuab ettevalmistust. Tallinna koorid liiguvad rongkäigus viimasena, Harjumaa ees. Täpne järjestus on näha laulupeo veebilehel. Korraldajad soovitavad kollektiivijuhtidel aegsasti kokku leppida ka nn pesapaigad ehk kokkusaamise kohad, juhuks kui kontsert tuleb ilma tõttu katkestada.

Palutakse jälgida ka korraldajate poolt edastatud infot ja järgida soovitusi. Laulupeoks valmistumine algab kodust. On oluline, et igaüks vastutaks iseenda ja oma kollektiivi eest ning mõtleks läbi nii teekonna peole kui ka selle, kuidas peol erinevates oludes hakkama saada. Laulupeo eesmärk on pakkuda rõõmu ja ühendavat muusikakogemust – turvaliselt, hoolivalt ja vastutustundlikult. Koos saame tagada, et pidu kestab ja et ka lapsed laulavad rõõmuga, isegi muutliku taeva all.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Viimased kaks ja pool kuud riigimetsas kestnud lindude pesitsusaegne raierahuperiood on läbi, kuid sellest hoolimata ei lähe tööd kohe täies mahus käima.

Raierahust on riigimetsas kinni peetud juba enam kui kakskümmend aastat. Eesti lähiriikides (Läti, Leedu, Soome, Rootsi) on pesitsusajal raiepiirangud pigem soovituslikud või kehtivad kaitsealadel, samas kui Eestis on raierahu selgemalt kehtestatud.

Juba neljandat aastat pidas RMK raietöödega pausi varasemast kaks nädalat kauem – 30. juunini. Keskkonnaameti hinnangul on selleks ajaks juba 90 protsenti metsalinnustikust pesitsuse lõpetanud.

„Juulist küll raierahu lõppes, kuid riskide maandamiseks tegime sel aastal otsuse, et neis linnurikastes metsades, kus lindude pesitsustõenäosus on keskkonnaameti koostatud maatriksi põhjal kõige suurem, me raietöödega enne 15. juulit ei alusta,” märkis metsamajanduse valdkonda juhtiv RMK juhatuse liige Erko Soolmann.

„Seega kuu esimeses pooles on meie fookus rohkem harvendusraietel ning uuendusraieid teeme seal, kus lindude pesitsustõenäosus on väiksem. Töid tehes pöörame tähelepanu sellele, et kui me siiski pesitseva linnu tuvastame või on laekunud meile eelnevalt selle kohta asukohainfo, siis jätame pesapuu ümbruse raiumata,” lisas Soolmann.

26-rasedusnädalal sündinud Hanna Eliise esimesed viis elukuud möödusid haiglas. Täna on ta kodus, kuid vajab jätkuvalt mitut eluhoidvat seadet: kui akuga pulssoksümeetri ja aspiraatori aitasid jaanuaris soetada head annetajad, siis TÜK kopsukliinikust saadud hapnikuaparaat on paraku aheldanud pere koju.

Balloonid kestavad lühikest aega ning isegi arsti juurde sõitmine tekitab ärevust ja hirmu. Nii palubki pere abi, et soetada kaasaegne akuga hapnikuaparaat, mille hind on 3538 eurot.

„Koos hapnikuaparaadiga sain haiglast kaasa kolm ballooni, millest ühte kasutan vaid siis, kui lapsel on apnoe või muu kriitiline olukord. Ühest balloonist ei jagu aga isegi nii palju, et sõita arsti juurde ja sealt tagasi koju. Ka teraapiate ajal suureneb hapnikuvajadus, mis tähendab, et siis on balloon peagi tühi. Väga kurvaks teeb ka see, et ma ei saa sageli kohal olla kolmeaastase poja jaoks: nii ei saanud ma minna tema lasteaia aktusele, sest ballooniõhust ei oleks Hanna Eliisele selleks ajaks jätkunud,” kirjeldab pisitüdruku ema pere igapäeva.

Enneaegsete kopsuhaiguse ja neelamisraskuse tõttu on Hanna Eliise jaoks seadmed üliolulised: vastasel juhul on tema elu ohus. Kui hapnikuaparaat on tarvilik lisahapniku tagamiseks, siis pulssoksümeeter aitab jälgida hapniku sisaldust veres ning aspiraator lubab vajadusel vabastada pisitüdruku hingamisteed ja puhastada söögitoru. Ka nende seadmete soetamiseks pidi pere paluma annetajate abi, sest TÜK kopsukliinikul kahjuks lapsele sobilikke ja töötavaid seadmeid anda polnud.

Palun aita Hanna Eliisel turvaliselt kasvada ja päästa pere pidevast ärevusest: akuga seade tagab pisitüdrukule tarviliku toe kõikjal!

Aidata saab mitmeti: valides annetusvormist www.lastefond.ee/anneta „Hanna Eliisele hapnikuaparaat” või helistades Lastefondi heategevuslikele telefoninumbritele: helistades 900 5025 annetad 5 eurot; helistades 900 5100 annetad 10 eurot; helistades 900 5500 annetad 50 eurot.

Samuti võib teha ülekande SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontodele, märkides selgitusse „Hanna Eliise”:

Swedbank IBAN EE682200221015828742
SEB IBAN EE261010220014910011
Luminor IBAN EE791700017000285384
LHV IBAN EE527700771000610813
Coop IBAN EE824204278603586607

Kunagi peamiselt puhkusekohaks peetud Hispaania suurim Kanaari saar Tenerife on muutumas üha populaarsemaks valikuks leedulaste seas, kes otsivad enamat kui lihtsalt puhkust. Üha rohkem inimesi asub siia elama või investeerib kinnisvarasse, moodustades kogukondi saare maalilistes lõunapoolsetes linnades.

„Tenerifel on korraga neli aastaaega,” ütleb kinnisvaraekspert ja agentuuri Namai Tenerifėje („Kodud Tenerifel”) juht Vida Cechanavičienė. „Näiteks detsembris võib Teides lund sadada, aga sina lähed ookeani ja on suvi, saad ujuda. Meie läheme saare teise ossa ja sajab vihma. Kui lähed teise kohta, on kevad.”

Cechanavičienė sõnul elab saarel nüüd üle 1000 leedulase, paljud neist populaarsetes rannikulinnades Los Giganteses ja Puerto de Santiagos, kus on leedu kool ja raamatukogu. „Siin on tugev kogukond,” ütleb ta.

Kuigi hind on endiselt oluline tegur – tagasihoidlike korterite hinnad võivad alata umbes 100 000 eurost –, tõmbab leedulasi üha enam saare elustiil. Ookeanivaatega kinnisvara ihaldatud asukohas võib maksta 200 000–250 000 eurot, kuid paljud peavad seda väärt investeeringuks kas üüritulu teenimiseks või tulevaseks pensionipõlveks, vahendab lrt.lt.

Cechanavičienė märgib, et 2022. aasta Venemaa sissetung Ukrainasse kiirendas seda trendi. „Kui sõda algas, mäletan, et nad ostsid kõike,” ütleb ta. „Lõunas ookeani lähedal asuv kinnisvara müüdi peaaegu kohe ära. Siis olukord rahunes, kuid hinnad ei langenud enam.”

Kuigi Tenerife on pikka aega olnud sakslaste ja brittide lemmik, hakkavad leedulased oma jälge jätma. Saare aastaringne kevadine kliima on tugev tõmbenumber, aga samamoodi on seda ka turvatunne ja kohalike elanike külalislahkus.

„Kui me ringi jalutame, koheldakse meid nagu naabreid, mitte turiste,” ütleb Cechanavičienė. Ta meenutab, kuidas ühel uusaastaööl unustasid tema ja ta sõbrad viinamarju kaasa võtta – kohalik traditsioon – ja ümberkaudsed inimesed jagasid kohe oma viinamarju.

Siiski seisavad ostjad silmitsi väljakutsetega. Lühiajaline üürimine, mis on populaarne viis passiivse sissetuleku teenimiseks, nõuab erilubasid. Mõned elamurajoonid keelavad sellise üürimise täielikult. Ja kuigi Hispaania meedias arutatakse sageli okupade – tühjalt seisvates kodudes elavate inimeste – ohtu, usub Cechanavičienė, et risk on väike, eriti pärast hiljutisi muudatusi väljatõstmisseadustes.

„Meie maja kõrval asuval kinnistul elas viis aastat Briti päritolu kodutu,” meenutab ta. „Ta on nüüd välja tõstetud, aga kui me just maja ostsime, nägime teda pidevalt.”

Samal ajal kui paljud leedulased ostavad kodusid puhtalt isiklikuks otstarbeks, keskenduvad teised tulule. Talvekuudel on suurim turistide arv, ühe magamistoaga kortereid üüritakse kuni 100 euro eest öö kohta. Suvel see number langeb, kuid paljud mandrilt pärit hispaanlased saabuvad Tenerife jahedamat rannikukliimat nautima.

Vaatamata suhteliselt soodsale hinnale võrreldes teiste Euroopa osadega peaksid potentsiaalsed ostjad arvestama lisakuludega: umbes 8,5–10% ostuhinnast läheb juriidilistele tasudele, maksudele ja notari teenustele. Ülalpidamiskulusid, sealhulgas kommunaalmakse, elektri ja vee tasusid peetakse madalaks – see on üks paljudest põhjustest, miks saar välismaalastele meeldib.

Cechanavičienė soovitab ostjatel kinnisvara isiklikult külastada ja vältida ainult veebikuulutustele lootmist. Mõnikord armuvad inimesed vaatesse või hinda, kuid nad ei mõtle sellistele asjadele nagu müratase või üürimispotentsiaal, ütleb ta.

Laulu- ja tantsupeo päevad, 3.–6. juuli on ametlikud lipupäevad, mil kõik üle kogu Eestimaa on oodatud heiskama sinimustvalge. Laulu- ja tantsupeo esimese päeva, 3. juuli varahommikul kell 7 koguneb Kuberneri aeda pidulikule lipuheiskamise tseremooniale ja laulupeo tuld tervitama ka laulu- ja tantsupeo kunstiline toimkond.

Homme, 3. juuli varahommikul kell 7 heisatakse üldlaulu- ja tantsupeo alguse puhul sinimustvalge Pika Hermanni tornis piduliku tseremooniaga. Samal hommikul jõuab Toompeale ka laulupeo tuli. Lipuheiskamisel osalevad laulu- ja tantsupeo kunstilised juhid: tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann, laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson, rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Esinevad MUBA segakoor ja MUBA popkoor, Tallinna Kammerkoor, Eesti Meestelaulu Seltsi koor ja tantsuansambel Soveldaja. Kõne peavad Riigikogu esimees Lauri Hussar, laulu- ja tantsupeo peakorraldaja Margus Toomla ning tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann. Tseremooniale on oodatud kõik huvilised.

Laulu- ja tantsupeo päevad on ametlikud lipupäevad. Tänavu toimub üldlaulu- ja tantsupidu 3.–6. juulini, mis tähendab koguni nelja järjestikust lipupäeva. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla ütleb, et ametlikud lipupäevad laulu- ja tantsupeo ajal räägivad Eestile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.

Lipu kasutamise korra järgi tuleb lipp igal peopäeval heisata hiljemalt kell 8 hommikul ja langetada kell 22 õhtul. Kui lipp jääb lehvima ööseks, peab see olema pimedal ajal valgustatud. Selleks ei pea kasutama spetsiaalset valgustust, piisab, kui näiteks tänava- või õuevalgustus tagab lipu sinise värvi äratuntavuse.

Eesti lipu heiskamine neil päevil on kohustuslik kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Laulu- ja tantsupeo auks kutsume aga sinimustvalget heiskama ka kõiki kodusid, ettevõtteid ja organisatsioone.

Eesti lipu seaduse muudatuse järgi heisati lipud esimest korda laulu- ja tantsupeo ajaks kaks aastat tagasi XIII noorte laulu- ja tantsupeo päevil. Üldlaulu- ja tantsupidude ajaloos heisatakse lipud muutunud seaduse alusel peopäevadeks tänavu esimest korda.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. 

Selline küsimus tekib, kui kuulata rahandusminister Jürgen Ligi ja ülejäänud valitsuse liikmete juttu galopeeriva hinnatõusu kohta.

„See on sama rumal, kui tõusta hommikul üles, kiruda halba ilma. Hinnad ei ole kellegi konkreetse kontrolli all ega saa ka valitsus maksudega inflatsiooni põhjustada, nagu räägitakse,” ütles Ligi hinnatõusu kohta intervjuus ERR-ile.

Enne seda tuli uudis, et Eestis oli juunis hinnatõus võrreldes eelmise aasta sama ajaga 5,2 protsenti. Taustaks: eurotsooni eesmärk on 2 protsenti, Eesti ületab seda mäekõrguselt. Näiteks Soomes oli hinnatõus vaid 1,9 protsenti.

Hinnatõus peegeldab suhtelise vaesumise tempot, kus inimesed kaotavad oma säästusid ja ei suuda enam osta tarbekaupu. Majandus satub allakäiguspiraali, kust välja on väga raske rabeleda. Seetõttu üritatakse hinnatõusu piirata. Kiire hinnatõusu tõttu vaesuvad inimesed Eestis kiiremini kui mujal Euroopas. Majanduskasv on Eestis juba aastaid olematu.

Seda tunnistab ka Ligi kui ütleb: „Teistpidi, ebaloogika on ju selles, et juhul kui see tõesti kõiki vaeseks teeb, siis ju tegelikult nõudlus peaks vähenema ja hinnatõus peaks olema veel väiksem.”

Reformi valitsus on süüdistanud psühhopaadist pereisa kombel oma vigades ja hädades alati kõiki teisi. Nüüd süüdistab Ligi kõigis hädades sõda Ukrainas: „Huvitav, kas need hädaldajad ei ole kuulnud uudiseid kaitsekulude tõstmisest viiele protsendile NATO uudistest? Eesti lubadusest tõsta (kaitsekulud) üle viie protsendi, kas nad ei loe iga päev sõjauudiseid? Mina alustan iga päev sellest – osa on ametkondlikud, osa on avalikud allikad –, et mis seis on Ukraina rindel.”

Justkui ilus jutt, aga siingi paneb Ligi mööda. Põhjus, miks Eesti on sunnitud tõstma kaitsekulusid protsendina SKP-st tuleneb asjaolust, et majandus on olnud languses. See tähendab, et kaitsekulude samal tasemel hoidmiseks tuleb tõsta neid suhtena SKP-st. Samas, kui majandus kasvaks mühinal, poleks mingit tsirkust kaitsekuludega vaja teha – need suureneks ka väiksema protsendiga samamoodi mühinal. Igasuguse kaitse eelduseks on tugev majandus ja kiire kasv – see on õpikutõde.

Reformi valitsused on üritanud parun Münchauseni kombel riiki maksutõusudega soost välja sikutada, aga see pole kandnud mingit vilja. Põhjus on lihtne: mida kõrgemad on maksud, seda vähem neid laekub. Seegi on õpikutõde.

Varasemalt, kui Ligi veel noor poliitik oli, siis oli Reformierakonna juhtmõte, et kõigepealt saavutame madalate maksude ja kiire kasvuga rikkuse, siis hakkame muule mõtlema. See oli siis kui hakati rääkima Eestist kui Euroopa tiigrist, kohalikust Singapurist. Ehk enne, kui Reform tuli välja ambitsioonika lubadusega 15 aastaga Euroopa 5 rikkama hulka jõudmisest.

Rahvas valis selle peale Reformi võimule. Usaldas, kannatas ja pingutas. See on kestnud juba 20 aastat. Nii pikalt kannatanud ja oma õnne oodanud tulihingeliste Reformi toetajate jaoks on eriti valus kuulata Ligi juttu, kus ta rääkis, et: „Ettevõtjatest rääkides – praalimised mitte hakkamasaamisega näitavad üldise meelsuse mandumist.”

See on justkui märg kalts näkku pärast automaksu kehtestamist, mis mõjutab lisaks lastega peredele eelkõige ettevõtjaid.

Tegelik reaalsus on aga see, et Eesti on alla käinud, kuna riiki juhtinud Reform minetas küllalt ruttu oma ideaalid. Eesti kasv kustus ja Eesti on vajunud 5 vaesema hulka, jäädes maha isegi Leedust.

Reformi praegust juttu kuulates tekib aga tunne, et elame kusagil kuu peal.

TARMO PIIRMANN,

ettevõtja, Isamaa erakond

Enefitil valmis uus veebipõhine kaardirakendus, mis annab ülevaate kõigist aadressidest, kus on võimalik liituda kiire fiiberoptilise internetivõrguga. Uus tööriist aitab nii eraisikutel kui ettevõtetel kiiresti hinnata, kas nende asukohas on võimalik liituda ühe Eesti kaasaegseima sidevõrguga.

„Eestis ei tohiks kvaliteetne internetiühendus sõltuda sellest, kas elad linnas või maal. Meie eesmärk on tagada, et ka väljaspool suuremaid linnasid oleks ligipääs kaasaegsele digitaristule,” ütles Enefiti sidelahenduste projektijuht Mait Rahi.

Kaart toob nähtavale kogu ühendustaristu

Uus tööriist koondab info nii Enefiti välja ehitatud võrgu kui ka riiklikult toetatud ehitusalade kohta. Kasutaja saab kaardilt:

• vaadata, kas tema aadressil on ühendusvõimalus olemas;
• hinnata kaugust lähimast võrgupunktist;
• näha, millised operaatorid piirkonnas tegutsevad;
• saada teada, kas uusarendustes piisab liitumiseks vaid teenusepakkujaga lepingu sõlmimisest;
• teha hinnapäringu, kui kinnistu jääb kuni 500 meetri kaugusele olemasolevast või plaanitavast võrgust.

Tulevikukindel taristu kogu Eestile

Fiiberoptiline internetiühendus võimaldab ülikiiret andmeedastust ja on oluline mitte ainult kodukontori või kaugõppe jaoks, vaid ka ettevõtluse, e-tervise, turvalisuse seisukohalt. Ühenduse stabiilsus ja võimekus vastata kasvavatele andmemahtudele teeb sellest tulevikukindla lahenduse.

„Kiire internet on järjest enam muutumas elementaarseks taristuks – nagu seda on elekter või vesi,” märkis Rahi. „Kui tahame, et inimesed saaksid elada ja töötada väljaspool suuremaid keskusi, on kvaliteetne internetiühendus võtmetähtsusega, luues aluse nutikale elukeskkonnale, tugevale kohalikule ettevõtlusele ja kaasaegsele haridusele.”

Uus kaart on avalikult kättesaadav ning mõeldud kasutamiseks nii eraisikutele kui ka ettevõtetele, kes soovivad oma ühendusvõimalusi teadlikult planeerida. Kaardiga saab tutvuda aadressil www.enefit.ee/kiireinternet.

Süsteemihaldur Elering hakkab valitsuse 26. juunil heaks kiidetud võrgueeskirja muudatuste järgselt ülekandevõrku liitujate jaoks ette arendama, mis muudab uute tootmisvõimsuste liitmise kiiremaks ja kuluefektiivsemaks, panustades nii riigi energiaeesmärkide täitmisse.

Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja sõnas, et Elering hakkab olemasolevat ülekandevõrku tugevdama ette nendes Eesti piirkondades, kuhu kõige suurema tõenäosusega rajatakse uued elektrijaamad. „Oleme Eleringis välja töötanud elektrivõrgu eelarenduse kontseptsiooni, mille tulemusel saab uus elektrijaam liitumispunkti valmimise järgselt tööd alustada ega pea ootama elektrijaama käivitamiseks vajalike võrgutugevduste valmimist. Eleringi uue kontseptsiooniga on võimalik elektrijaam võrku liita senisest oluliselt kiiremini ehk 18-36 kuuga, ” sõnas Kebja.

Teise põhimõttelise muudatusena hakkab Elering uusi tootmisvõimsusi liitma fikseeritud liitumistasu alusel, mis loob liitujatele selguse ning ettenähtavuse liitumiskulude osas ning lihtsustab äriplaanide koostamist ja investeerimisotsuste langetamist. „Kuna liitumisega seotud kulude suurus on hinnakirjajärgne, siis saavad arendajad liitumistasu suuruse osas ettenähtavuse, millega enda investeeringuplaane tehes on võimalik arvestada, ka see aitab kaasa liitumisprotsessi kiirusele ja efektiivsusele. Võrgu ette arendamine tähendab ka, et saame uute liitujate tarbeks võrku arendada  kuluefektiivsemalt, kuna mitme liitumise jaoks koos võrgutugevduste teostamine on optimaalsem kui igale liitujale eraldi,” selgitas Kebja.

Liitumistasu suurus sõltub sellest, kas uus elektrijaam on kavas liita olemasoleva ülekandevõrguga 330-kilovoldisel või 110-kilovoldisel pingel. Ühe megavati hind 110-kilovoldises võrgus on 65 000 eurot ja 330-kilovoldises võrgus 12 000 eurot, sellele lisanduvad liitumispunkti rajamisega seotud kulud. Täpsem hinnakiri on leitav Eleringi kodulehelt Liitumistasu | Elering.

Varasema süsteemi järgi arendati võrku laekunud liitumistaotluste alusel ja igale liitujale arvestati liitumise tasu eraldi.

Uue kontseptsiooni järgi katavad tootjate võrguga liitumise kuludest poole elektritarbijad võrgutasu kaudu ja teise poole võrguga liitujad. „Kuna tootmise liitmiseks tehtavatest elektrivõrgu tugevdamisega seotud investeeringutest saavad kasu ka tarbijad, näiteks uuendatakse vananenud liinid, mida tuleks teatud ajal nagunii teha, siis katavad osa võrguga liitumise kuludest elektritarbijad nendelt kogutava võrgutasu kaudu,“ selgitas Reigo Kebja.

Uued Eleringi ülekandevõrguga liitumise tingimused ja uue liitumistasu metoodika alusel arvutatud hinnad hakkavad kehtima 31. juulil. Konkurentsiamet kinnitas ülekandevõrguga liitumise uuendatud tingimused ja liitumistasu arvutamise metoodika 27. juunil.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 02. juuli 2025:

venemaal käivad tankerid on hakanud plahvatama ja 200 000 mootorratast vene väele Hiinast.

1. Eip „rahu armastavatest pilvedest” sadu lõpe…

2. Kaks vene sõjalennukit venemaal alla kukkusid.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: Datšne küla suudeti tervenisti okupeerida.

10. Herson: muutusteta.

11. USA peatas õhutõrjerakettide ja muu laskemoona tarnimise Ukrainale.

12. Bakuus narkokaubanduse eest kinni peetud venelased saadeti eeluurimisvanglasse.

13. putin ja Macron pidasid telefonivestluse esimest korda pärast 2022. aastat.

14. putin käskis rekordilise personalipuuduse tõttu palgata rohkem puuetega inimesi.

15. Taani taastas venemaa ohu tõttu naistele kohustusliku sõjaväeteenistuse.

16. ISW: venemaa sõjaväejuhatus moderniseerib venemaa treeningvägesid, et lisada sinna mootorrattarajad ja väidetavalt kavatseb ta osta venemaa sõjaväele kuni 200 000 Hiinas toodetud mootorratast.

17. Lühiuudised

Rünnakute tugevuses ja taktikas muutusi polnud. Maa hind aga kasvab ja neid punase vedeliku liitreid kulub üha enam. Eile oli hinnaks u1 km² eest 1110 soldatit + suur ports tehnikat. Kahjuks kinnitavad järjest sagenevad Ukraina blogijate kirjed, et personali puudus Ukraina poolel võib saada saatuslikuks ning üha rohkem hakkab selginema, miks juba ammu on nii USA kui NATO nõudnud, et Ukraina alandaks mobilisatsioonikohuslaste vanust 25 eluaastalt madalamale.

Lõpuks on Ukraina hakanud üha rohkem mõjutama okupeeritud alal lõunarinde ja Musta mere vahel raudtee liiklust, mis on kõige tähtsam vene sõjaväe logistikaahel, aga seda oleks vaja tõsta kordades.

Kuna hall ala kahe rindejoone vahel järjest kasvab tõusva droonide ulatumise tõttu, siis üha määravamaks saab nii kiire liikumine (jala on aeglane) ja ning on selge, et ilma tugeva seire ning drooni toetuseta ei kipu rünnakud õnnestuma. Eip unustada saa ka kaudtuleüksuste ja lennunduse koordineeritud toetamist. Pole mõnedes sõjanduse kuldreeglites muutusi ja üks neist on erinevate relvaliikide koordineeritud/kombineeritud tegevus. Seni see enamuses lõikudes vene poolel õnneks ei tööta, kaudtuli ja lennundus kipub oma elu elama, droonimeeskonnadki oma elu elavad ja ei õnnestu see koordineerimine… vähem peavalu on saata uus seltskond käega näidatatud suunas…

1. vene sõjavägi hukkas tõenäoliselt Ukraina sõjavangi: sotsiaalvõrgustikes levitatakse videot, kus inimene seotakse mootorratta külge ja lohistatakse mööda teed.

2. juuli öösel puhkes Harkivis vene droonide ohu tõttu plahvatus ja tulekahju. Kupjanskis sama lugu, on hukkunuid.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et 110. brigaadi ülem kolonel Serhi Zahharevitš hukkus 1. juulil Dnipropetrovski oblastis Huljaipole linnas toimunud venemaa raketirünnakus. Seal hukkusid sõdurid ja üle 30 inimese sai haavata.

2. juuli öösel ründas venemaa ründedroonidega Odessa oblastis asuvat Võlkovi kanti. Pihta said sadama- ja turismiinfrastruktuuri rajatised.

1. juuli hilisõhtul pommitas vene armee Hersonis haiglat, mille tagajärjel hukkus kaheksa inimest.

Sumõ oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleg Grigorov teatas, et juunis viisid venelased läbi 2593 õhurünnakut piirkonnas, mille tagajärjel hukkus 12 tsiviilisikut, sealhulgas 2 last.

2. Teisipäeval, 1. juulil tabasid venemaa Föderatsiooni Ukraina kaitseministeeriumi luureosakonna droonid Saratovorgsintezi naftatöötlemistehast Saratovi oblastis. Protsessiseadmed said kahjustada. Puhkes tulekahju. Muud üksikasjad on selgitamisel.

1. juuli õhtul kinnitas Ukraina relvajõudude peastaap Ukraina rünnakut Iževski elektromehaanikatehasele Kupol, mis toodab õhutõrje raketisüsteeme. „Vaenlase õhukaitsevõime vähendamise osana ründasid Ukraina Julgeolekuteenistuse üksused 1. juulil koostöös teiste kaitsejõudude komponentidega Iževski elektromehaanikatehast Kupol, mis asub vene Föderatsiooni Udmurdi Vabariigis 1300 km kaugusel Ukraina piirist,” edastas peastaap ja lisas, et vene Föderatsiooni sõjatööstuskompleksi rajatis Kupol tehas on spetsialiseerunud lühimaa õhutõrje raketisüsteemide tootmisele. Kinnitati täpne tabamus hoonele nr 1 objektil nr 1; registreeriti tulekahju. Rünnaku tulemused on selgitamisel.

Tšetšeenia kanalite teatel toimus Groznõi lähedal ühes piirkonna naftapuuraugus võimas plahvatus. Plahvatusele järgnes suur tulekahju. Sündmuskohale saadeti päästeteenistused ja kiirabiautod.

Tanker Vilamoura, mis vedas umbes miljon barrelit naftat, plahvatas, tõenäoliselt eelnevalt paigaldatud miini tõttu. Sellest teatas Reuters. Esialgsetel hinnangutel võis tankeri masinaruumis toimunud plahvatuse põhjustada miin. Juhtumi tagajärjel ujutati masinaruum üle, alus kaotas manööverdusvõime, kuid see pukseeriti Kreekasse. Plahvatuse lõplik põhjus selgub pärast tankeri saabumist sadamasse.

Alates selle aasta aprillist on Vilamoura kaks korda külastanud venemaa sadamaid – Ust-Lugat ja Novorossiiskit – Kasahstani naftat laadima. Plahvatus oli osa intsidentide seeriast laevadega, mis olid varem venemaa sadamates käinud. Ettevõtte esindaja sõnul ei põhjustanud plahvatus keskkonnareostust ja meeskond on väljaspool ohtu. Konsultatsioonifirma Dryad Global teatas, et alates aasta algusest on plahvatanud ka neli teist laeva, mis olid varem venemaal käinud.

vene hävitaja-pommitaja Su-34 kukkus eile alla. Sõjaväevaatleja Status-6 märkis, et enne õnnetust oli avatud ainult esimene telik – peamine telik näis olevat kinni kiilunud. vene meedia teatel suri lennuki navigaator pärast ebaõnnestunud katapulteerumist. Väidetavalt jäi ta puu otsa kinni ja suri hiljem saadud vigastustesse.

vene meedia teatas, et eile Nižni Novgorodi oblastis Kulebaki lähedal Veletõma rajoonis kukkus alla vene hävitaja Su-27. Mõlemad piloodid katapulteerusid: üks päästeti vigastusteta, teine on endiselt kadunud ning otsingu- ja päästetööd jätkuvad.

venemaa 8. kaardiväe ühendatud relvaarmee tegevjuht kolonel ruslan gorjatškin on väidetavalt tapetud üleeilses Donetski õhurünnakus.

Ukraina luure hävitas Zaporižja oblastis venelaste poolt kasutatava kriitilise raudteelõigu. Liiklus oli enam kui nädalaks peatatud. 1. juulil, pärast remonti taastasid venelased sõjaväe raudteetranspordi, kuid toimus uus plahvatus. Vedur läks rivist välja, blokeerides taas ühe peamise varustusliini. Olla seal Tokmakist idas paras punt tegutsejaid, kes toimetavad…

GUR teatas 1. juulil, et Ukraina droonid hävitasid Krimmis okupeeritud Sakõ lähedal asuval lennuväljal vene õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 ja selle meeskonna, mitu radarit ning lennuki Su-30.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta, aga vene poole kurtmist jagub juba mitmes päev, et Ukraina teeb tugevamaid vasturünnakuid.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: eip suutnud seegi kord muutusi tuvastada.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: eilseks suutis vene pool okupeerida tervenisti Datšne küla Dnipropetrovski oblastis. Üleile suudeti sellest vallutada pool. Njah, lootus, et Ukraina suudab küla vabastada, pole seni täitunud. Küla ise vaid paarikümnest majapidamisest kahel pool suuremat maanteed koosneb, aga tee suund ja paiknemine on Vovtša jõest põhja pool ja selle suunaline vene poole edenemine kukutab arvatavasti kogu sealt lääne pool oleva Ukraina kaitse kokku, mis võis toetuda jõgede joonele takistamaks vene poole pealetungi lõunast põhja suunas…

10. Herson: muutusteta.

11. Pentagon on ajutiselt peatanud mõnede õhutõrjerakettide ja täppisjuhitavate laskemoona tarnimise Ukrainale, kuna on mures omaenda arsenali ammendumise pärast, teatas Politico kolmele informeeritud allikale viidates. Väljaande andmetel tegi otsuse Pentagoni poliitikaosakonna juhataja Elbridge Colby pärast USA kaitseministeeriumi laskemoonahoidlate inspekteerimist. Auditi tulemused tekitasid muret: nagu selgus, oli suurtükimürskude, õhutõrjerakettide ja täppisjuhitavate laskemoona arv oluliselt vähenenud.

Esialgne Bideni administratsiooni poolt heaks kiidetud abi peatamise otsus tehti juuni alguses, kuid see jõustus alles nüüd – keset venemaa ulatuslikke raketi- ja droonirünnakuid Ukraina tsiviillinnadele, märgib Politico. Valge Maja ja Pentagon jätsid väljaande kommentaaritaotlustele vastamata.

Juunis teatas Defense One Pentagoni hinnangutele viidates, et Ühendriigid ei ole 155 mm suurtükimürskude tootmise suurendamise plaani elluviimisel planeeritud teel. Väljaande andmetel eeldas USA kaitseministeerium algselt, et oktoobriks 2025 jõuab maht 100 000 mürskuni kuus, kuid projekt on graafikust maas. Praegu toodab Ameerika tööstus umbes 40 000 mürsku kuus – kolm korda rohkem kui 2022. aasta veebruaris (14,5 tuhat), kuid pool planeeritud mahust.

Kiievi sõjalise toetuse peatamisest on varem teatatud. Märtsis arutas president Donald Trump seda küsimust New York Timesi andmetel riigisekretär Marco Rubio ja Pentagoni juhi Pete Hegsethiga. Nagu Bloomberg toona Valge Maja ja USA kaitseministeeriumi allikatele viidates teatas, otsustas Washington abi peatada vähemalt seni, kuni Kiiev näitab üles „vabatahtlikku pühendumust rahule”. Tarnete taastamist võib kaaluda ainult siis, kui administratsioon peab seda sammuks, mis aitab kaasa konflikti rahumeelsele lahendamisele, märkis agentuur.

12. Aserbaidžaani uudisteagentuuri APA teatel vahistas Bakuu kohus kaheksa venemaa kodanikku, kes peeti kinni 1. juulil. Aserbaidžaani siseministeeriumi andmetel olid venelased „osa kahest organiseeritud kuritegelikust rühmitusest, mis olid seotud narkootikumide salakaubaveoga Iraanist ja küberkuritegevusega”. Kohtusaalis tehtud fotodelt on näha, et mõnel vahistatud isikul on näol peksmisjäljed.

Important Stories tuvastas varem kolm kinnipeetavat. Nad on 41-aastane IT-ettevõtja Anton Dratšev, 30-aastane Peterburist pärit programmeerija Dmitri Bezuglõi ja 23-aastane Tšerepovetsist pärit programmeerija Sergei Sofronov.

Lisaks neile vahistamistele pidasid Aserbaidžaani võimud varem kinni seitse venemaa propagandaagentuuri Sputnik Azerbaijan töötajat. Mõnele neist esitati süüdistus rahapesus, pettuses ja ebaseaduslikus ettevõtluses, samas kui tegevdirektori Igor Kartavõhhi ja peatoimetaja Jevgeni Beloussovi nimetasid Aserbaidžaani võimud salaja tegutsevateks FSB ametnikeks.

Samal ajal venemaal, Moskva ja Bakuu suhete halvenemise taustal, hakati kinni pidama Aserbaidžaani diasporaa liikmeid. Näiteks peeti Jekaterinburgis kinni Aserbaidžaani-Uurali organisatsiooni juht Šahin Šihhlinski. Voronežis otsisid julgeolekujõud läbi Aserbaidžaani päritolu ja linna suurima turu Aleksejevski kaasomaniku Jusif Khalilovi kodu.

Diplomaatiline konflikt venemaa ja Aserbaidžaani vahel lahvatas juuni lõpus pärast ulatuslikke kinnipidamisi Jekaterinburgis, mis viidi läbi vanade kriminaalasjade uurimise raames. Kinnipeetud seas olid vennad Gusein ja Zijaddin Safarov, kes surid vahetult pärast vahistamist. Aserbaidžaani peaprokuratuur algatas kriminaalasja paragrahvi „ettekavatsetud mõrv” alusel ja süüdistas meeste surmas venemaa julgeolekujõudude töötajaid.

Aserbaidžaani kohtumeditsiini ekspertide järelduse kohaselt oli 60-aastasel Husein Safarovil ninaluumurd, rindkere vigastused, kubemepiirkonna verevalumid, pleura ja kopsude rebend ning maksa- ja kõhukelmevigastused. 55-aastasel Zijaddin Safarovil oli mitu hematoomi ja marrastusi kogu kehas, sealhulgas neerudes ja suguelundite piirkonnas. Üks roie puudus ja ülejäänud olid murdunud.

13. putin pidas telefonikõneluse Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Sellest teatas kremli pressiteenistus, avaldamata, kes dialoogi algatas. Kahe riigi juhtide jaoks on see esimene otsekontakt alates 2022. aasta septembrist. Riigipead arutasid olukorda Lähis-Idas. kremli teatel rõhutasid putin ja Macron Teherani „seadusliku õiguse” austamise olulisust arendada rahumeelset tuumaenergiat ja jätkata tuumarelva leviku tõkestamise lepingust tulenevate kohustuste täitmist, sealhulgas koostööd IAEA-ga.

Pooled puudutasid ka sõda Ukrainas: putin nimetas relvastatud konflikti taas „lääneriikide poliitika otseseks tagajärjeks”, kus väidetavalt „paljude aastate jooksul” ignoreeriti venemaa julgeolekuhuve, loodi Ukrainas „venemaa-vastane tugipunkt” ja „lubati venekeelsete elanike õiguste rikkumist”.

Lisaks süüdistas putin Läänt sõjategevuse pikendamises, toites Kiievi režiimi mitmesuguste moodsate relvadega. Rääkides Ukraina rahumeelse lahenduse väljavaadetest, kinnitas putin võimalike kokkulepete põhimõttelisi lähenemisviise, mis tema arvates peaksid ette nägema Ukraina kriisi algpõhjuste kõrvaldamise ja põhinema uutel territoriaalsetel reaalsustel, teatab kreml.

Macron omakorda kutsus putinit üles viivitamatult tulevahetust lõpetama, kirjutab Le Monde, viidates Élysée paleele. Prantsuse president kinnitas Prantsusmaa vankumatut pühendumust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

Viimati rääkis putin Macroniga telefonitsi 11. septembril 2022. Siis toimus vestlus Prantsuse poole algatusel. kremli teatel toimus kõneluste käigus detailne ja avameelne arvamuste vahetus olukorra kohta Ukrainas, rõhutades Zaporižja tuumaelektrijaama julgeoleku tagamise küsimusi. Riigipead puudutasid ka ülemaailmse toiduga kindlustatuse teemat. Eelkõige kinnitas putin Moskva seisukohta, et Musta mere sadamatest eksporditav teravili peaks olema suunatud eelkõige arengumaade vajadustele.

14. Rekordilise personalipuuduse tõttu on putin andnud korralduse võtta täiendavaid meetmeid, et julgustada tööandjaid puuetega inimesi tööle võtma. Nagu kremli veebisaidil teatati, andis riigipea ministrite kabinetile korralduse hinnata tööhõivekeskuste ja tööandjate tõhusust puuetega inimeste tööhõive ja nende töökohal kohanemise toetamisel. Valitsus peab esitama ka ettepanekud puuetega inimeste tööhõive ja töökohal hoidmise mehhanismide parandamiseks.

Samal ajal tegi putin ettepaneku kaaluda võimalust säilitada tööle võetud puuetega inimestele igakuised lisatasud eriliste teenete eest. Nende algatuste elluviimise eest vastutavaks määrati peaminister mihhail mišustin ja Delovaja Rossija esimees aleksei repik. Elluviimise tähtaeg on seatud 1. septembrini 2025.

Presidendi juhised olid reaktsioon kiiresti süvenevale personalikriisile. Kõrgema Majanduskooli aruande kohaselt oli venemaa ettevõtetel 2024. aasta lõpuks puudu 2,6 miljonit töötajat – see on 17% rohkem kui aasta varem ja rekordiline. Suurim personalipuudus registreeriti tööstuses (391 tuhat inimest), kaubanduses (347 tuhat) ja transpordis (219 tuhat). Uuringu autorid omistavad selle tööjõumigrantide sissevoolu vähenemisele, rubla nõrgenemisele ja mitmetele majandusšokkidele.

Olukord halvenes pärast seda, kui putin alustas sõda Ukrainas: esimesel aastal mobiliseeriti rindele umbes 300 tuhat meest ja kahel järgneval aastal veel 740 tuhat inimest. Lisaks lahkus erinevatel hinnangutel riigist 650 tuhandest kuni 1,1 miljoni venelaseni, kes põgenesid mobilisatsiooni eest ja ei nõustunud kremli poliitikaga.

Majandust tabanud sanktsioonide surve ja rändealaste õigusaktide karmistamine pärast terrorirünnakut Crocus City Hallis aitasid kaasa tööjõu väljavoolule Kesk-Aasia riikidest. Samal ajal on venelased hakanud massiliselt kolima kõrgema sissetuleku ja madalamate nõudmistega tegevusaladesse, eelkõige kohaletoimetamisse, taksondusse ja kaitsetööstusesse.

Kõike seda süvendab demograafiline olukord. Seega ametliku statistika kohaselt ületas loomulik rahvastiku vähenemine 2024. aastal 596 tuhat inimest – see on enam kui 20% rohkem kui eelmisel aastal. Rosstati prognoosi kohaselt võib venemaa rahvaarv 2046. aastaks väheneda 130,6 miljoni inimeseni. Personalipuuduse probleemi püütakse lahendada, sealhulgas meelitades tööle vanemaid inimesi. Jaanuaris-mais 2025 saatsid tööandjad üle 50-aastastele kandidaatidele 5,1 miljonit kutset, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui samal perioodil 2024. aastal.

15. Taanis on naised nüüd meestega võrdselt sõjaväeteenistuseks kohustatud, teatab Associated Press. Muudatused jõustusid 1. juulil ja kehtivad 18-aastastele. Seni said naised armeesse astuda oma soovi järgi. Kevadel ütles Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen, et valitsus soovis algselt kohustuslikku ajateenistust laiendada alates 2027. aastast, kuid otsustas reformi kiirendada, et venemaa ohu tõttu riigi relvajõudude suurust kiiresti suurendada.

Samuti on pikendatud ajateenistuse pikkust – nüüd kestab see nelja kuu asemel 11 kuud. Taani ajateenistuse programmi juht kolonel Kenneth Strom selgitas, et muudatused tulenevad NATO kaitsepoliitika tugevnemisest. „See põhineb praegusel julgeolekuolukorral, et oleks suurem lahinguvõime ja oskused, mida on vaja kas armee, merevägi, õhuvägi või erioperatsioonide väed,” lisas ta. Praeguse süsteemi kohaselt peavad kõik üle 18-aastased Taani kodanikud registreeruma ja läbima testi, et teha kindlaks nende sobivus sõjaväeteenistuseks. Esmalt värvatakse vabatahtlikke ja ülejäänud kohad täidetakse juhuslikult loterii teel. 2033. aastaks on plaanis värvata igal aastal kuni 6500 inimest. Eelmisel aastal teenis Taani armees 4700 inimest, kellest 24 protsenti olid naised. Kuningriigi relvajõududes on praegu 9000 kutselist sõdurit ja rahvaarv 6 miljonit.

Taani oli viimane Põhjamaa riik, mis kehtestas naiste ajateenistuse. Norra oli esimene, kes seda tegi 2015. aastal. Rootsi järgnes eeskujule 2017. aastal.

Veebruaris ütles peaminister Mette Frederiksen, et Taani suurendab järgmise kahe aasta jooksul kaitsekulutusi täiendavalt 50 miljardi krooni (7 miljardi dollari) võrra, et võidelda venemaa kasvava ohuga. See toetus viib sõjalised kulutused 3%-ni SKP-st, mis on rekord „enam kui poole sajandi jooksul”. Juunis toimunud viimasel NATO tippkohtumisel leppis Taani koos teiste alliansi liikmetega kokku suurendada kaitsekulutusi 5%-ni SKP-st aastaks 2035, nagu nõudis USA president Donald Trump.

„Meil on tegemist agressiivse venemaaga, kes relvastub uuesti ja toodab kolme kuuga rohkem laskemoona kui NATO aastaga,” rõhutas Frederiksen. Ta ütles, et Ukraina sõja põhjustasid „keiserlikud unistused” ja väljendas kahtlust, et ta sellega peatub.

16. ISW: venemaa sõjaväejuhatus moderniseerib venemaa treeningvägesid, et lisada sinna mootorrattarajad ja väidetavalt kavatseb ta osta venemaa sõjaväele kuni 200 000 Hiinas toodetud mootorratast. venemaa kaitseministeerium avaldas 27. ja 28. juunil kaadrid, mis näitasid venemaa ametnikke külastamas Novosibirski kõrgemat sõjaväejuhtimiskooli ja uut sõjaväepolügooni Krasnodari krais, ning rõhutas, et venemaa loob nendes rajatistes mootorrattasõidu väljaõppe programme.

venemaa kaitseminister andrei beloussov ja venemaa maavägede ülem kolonel kindral andrei mordvitšev arutasid venemaa võime parandamist vägede väljaõppeks ja uute ohvitseride koolitamiseks Novosibirski kõrgemas sõjaväejuhtimiskoolis ning beloussov käskis mordvitševil varustada kool mootorrataste ja maastikusõidukitega (ATV-dega), et aidata kadette koolitada kaasaegse taktika alal. venemaa asekaitseminister junusbek jevkurov teatas, et Krasnodari krai polügoonil on kaasaegne sõidupolügoon mootorratastele, ATV-dele ja neljarattalistele ning märkis, et venemaa on moderniseerinud üle 200 väljaõppekeskuse, et arvestada venemaa vägede Ukrainas kasutatava uue taktikaga. venemaa sõjaväejuhatus on viimastel kuudel töötanud mootorrattataktika ja -väljaõppe formaliseerimise nimel kogu venemaa sõjaväes.

vene allikad spekuleerivad siiski jätkuvalt venemaa kaitseministeeriumi võime üle venemaa mootorrataste kasutamist formaliseerida ja veelgi parandada. vene Telegrami kanal väitis 13. juunil, et mordvitšev oli 2024. aasta lõpus mootorrataste ja ATV-de kasutamise teerajaja, et hõlbustada venemaa edasiliikumist Pokrovski suunas. Telegrami kanal teatas, et Pokrovski suunal paiknev venemaa väegrupp töötas 2025. aasta juuniks välja mootorrataste kasutamise ametlikud normid ja et venemaa sõjaväe juhtkond püüab neid norme teistes rindepiirkondades korrata. Telegrami kanal kordas, et venemaa sõjaväelased saavad enamiku oma mootorratastest vabatahtlikelt organisatsioonidelt või ostavad mootorrattad iseseisvalt, kuid märkis, et mordvitšev kavatseb, et venemaa kaitseministeerium varustaks vägesid mootorratastega tsentraalselt ja looks mootorrattavaru.

Telegrami kanal teatas, viidates venemaa sõjaväe täpsustamata allikatele, et venemaa ostis 2024. aastal üle 40 000 Hiinas toodetud mootorratta ja et venemaa väed on saanud 20 000 neist mootorratastest. Üks venemaa sõjaväeallikas ütles kanalile, et venemaa kaitseministeerium kavatseb 2025. aasta lõpuks osta 120 000 mootorratast, 30 000 ATV-d ja 12 000 bagi. Teine venemaa kaitseministeeriumi allikas väitis, et kaitseministeerium kavatseb osta kuni 200 000 mootorratast ja 60 000 muud tüüpi kergsõidukit – tõenäoliselt 2025. aastal. Telegrami kanal teatas, et mordvitšev kavatseb palgata ka rühma instruktoreid, kes õpetaksid vägedele mootorrataste parimat juhtimist, ning et mõned neist instruktoritest võivad olla endised Wagneri grupi liikmed.

vene sõjaväeblogija ja endine Storm Z instruktor kaebas 30. juunil, et venemaa mootorrattad ja ATV-d on haavatavad Ukraina esimese isiku vaatega (FPV) droonirünnakute suhtes ning et venemaa mootorrattarünnakud toovad kaasa suurema hukkunute (KIA) ja haavatute (WIA) suhte. Milblogija märkis, et mootorrattarünnakud võiksid olla edukamad, kui venemaa väed kasutaksid mootorrattaid koos märkimisväärse õhu-, drooni- ja elektroonilise sõjapidamise (EW) toetusega. Mootorrataste kasutamine on võimaldanud vene vägedel veidi parandada oma võimet Ukraina droonide eest kõrvale põigelda rindejoone „hallides tsoonides”, kuid venemaa edasiliikumise tempo ei ole veel suurenenud, hoolimata pingutustest integreerida kiiremini liikuvaid sõidukeid rünnakutaktikasse.

17. Lühiuudised

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles, et Tauruse tiibrakettide tarnimise küsimus Ukrainale on endiselt lahtine ja „võimalus”, kuid Saksamaa „ei muutu sõja osapooleks”. Njah…

Ukraina välisluureteenistuse teade: venemaa juhtkond on viimasel ajal hakanud üha sagedamini rääkima kaitsekulutuste kärpimisest, mis võib viidata katsetele leevendada eelseisva majanduskriisi tagajärgi. Viimastel päevadel on venemaa aktiivselt propageerinud uut narratiivi kaitsekulutuste kärpimise kohta. venemaa välisminister lavrov rõhutas oma Kõrgõzstani visiidi ajal, et rahu armastav venemaa plaanib erinevalt NATO-st kaitsekulutusi kärpida. Päev varem edastas selle sõnumi putin. Ukraina välisluureteenistus usub, et selle retoorika muutusega püüab Moskva leevendada eelseisva majanduslanguse tagajärgi.

Ukraina desinformatsioonivastase keskuse juht Andrei Kovalenko: venemaa on aidanud Põhja-Koreal ründedroonide tootmist alustada ja koolitab Põhja-Korea operaatoreid. Kovalenko märkis, et GUR kinnitab teavet, et Venemaa abiga on Põhja-Koreas loodud selliste droonide nagu Shahed ja Geran tootmine. Kovalenko tsitaat: „…vene instruktorid töötavad Pyongyangis, samuti Wonsani linna Kalma lennuvälja piirkonnas ja koolitavad Põhja-Korea mehitamata õhusõidukite piloote.”

Läti valitsus kiitis teisipäeval heaks 42 Patria 6×6 soomustransportööri ja muu sõjatehnika üleandmise Ukraina relvajõududele, et toetada nende võitlust venemaa agressiooni vastu.

venemaa varilaevastiku laevad sõidavad alakvalifikeeritud meeskonnaliikmetega, ilma kindlustuseta ja nõuetekohase keskkonnakaitsevarustuseta. Saksamaa on lõpuks teatanud, et hakkab Läänemerel rikkumisi rangemalt käsitlema.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Teisipäeva, 1. juuli õhtul kell 18.00 juhtus liiklusõnnetus Tartus Ülikooli tn 2 juures.

44-aastane mees sõitis jalgrattaga ja sai löögi sõiduautolt Opel Vivaro, mida juhtis 25-aastane mees.

Jalgrattur toimetati haiglasse kontrolli.

Teisipäeva, 1. juuli õhtul kell 17.42 toimus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Kambja vallas Õssu külas Märja bussipeatuse juures.

12-aastane tüdruk juhtis elektrilist jalgratast ning 13-aastane tüdruk istus ratta esikorvis. Rattal kadus tasakaal ning tüdrukud kukkusid.

Korvis istunud tüdruk toimetati haiglasse.

Leedu piirivalveteenistuse (VSAT) täna teisipäeval 1. juulil avaldatud andmete kohaselt peeti 2025. aasta esimesel poolel kinni kokku 352 ebaseaduslikku migranti, kes sisenesid Lätti Valgevenest ja üritasid seejärel Lääne-Euroopasse jõuda Leedu ja Poola kaudu.

See on 2,5-kordne kasv võrreldes 2024. aasta esimese poolega, mil peeti kinni 140 migranti, vahendab lrt.lt.

VSATi andmetel pidasid Leedu politseinikud kinni 157 Lätist saabunud ebaseaduslikku migranti – enamik neist naasis hiljem Lätti – ja 195 pidasid kinni Poola politseinikud.

Lisaks algatas VSAT sel aastal 25 uurimist inimeste ebaseadusliku transpordi kohta ja pidas kinni 31 migrantide smugeldajat.

Enamik kinnipeetud migrantidest olid Somaalia ja Afganistani kodanikud – vastavalt 150 ja 53.

Leedu piirivalvurite poolt küsitletud Somaalia kodanikud ütlesid kõige sagedamini, et nad sõitsid Somaaliast Araabia Ühendemiraatide kaudu Venemaale, sealt Valgevenesse ja püüdsid seejärel siseneda Lätti, kust nad tavaliselt Saksamaale edasi sõidavad.

VSATi andmetel tulevad migrandid Lätist mitmest kuni tosina inimeseni koosnevates gruppides. Mõned kasutavad salakaubavedajate teenuseid, kuid mõned reisivad ka tavaliste bussidega välismaiste või võltsitud dokumentidega.

VSATi andmetel on sel aastal üritanud Lätti siseneda 5914 migranti, enne kui nad kinni peeti ja Valgevenesse tagasi saadeti. Samal ajal on Leedu piirivalvurid sel aastal takistanud Valgevenest ebaseadusliku sisenemise 890 migrandil. 2024. aastal oli see arv 1002.

Eile Hispaaniale ja Poolale alla jäänud 2006. aastal sündinud poiste käsipallikoondis jätkas täna Kaspar Leesi, Kaimar Leesi ja Janar Mägi juhtimisel Rootsis U19 Euroopa lahtiseid meistrivõistlusi, kus mindi vastamisi Leedu ja Islandiga.

Päeva esimeses kohtumises said eestlased kirja esimesed punktid

Eesti koondis alustas teist võistluspäeva kõrgete eesmärkidega, kui eile oli peatreener maininud, et Leedu peaks kindlasti meie tasemel meeskond olema. Võrdse esimese poolaja järel, mis eestlased 10:8 võitsid, suutsid sini-must-valged teisel perioodil kaitse lukku panna ning vastastel vaid neli tabamust visata lasta ja mängu 20:12 enda kasuks kallutada.

Eesti eest viskasid Kristofer Liedemann ja Oskar Luks neli väravat, Kristjan Heinla ja Jass Einassoo lisasid kolm, Karlis Kalk kaks ning Johannes Pertelson, Andre Ansip, Markus Leidsaar ja Martin Lepik ühe tabamuse. Leedu poolelt skooris Benediktas Labutis neljal korral.

„Tõstaksin esile kogu meie tiimi, kes täna võimsalt võitlesid,” alustas mängu kokkuvõttega Jass Einassoo. „Hoidsime kohtumise lõpuni pea kõrgel ja suutsime punktid kirja saada. Isiklikult tundsin, et täna olid olukorrad ja võimalused paremad ning seetõttu tuli ka resultatiivsem esitus rünnakul ning tugevam etteaste kaitses.”

Päeva teine kohtumine Eestile punktilisa ei toonud

Eesti koondis mängis tugevate islandlastega pikalt võrdselt, kui veel 16. minutil viis Kristofer Liedemann meid 12:11 ette. Poolaja lõpus suutsid vastased siiski kerge 14:12 edu haarata. Teisel perioodil haaras Island ohjad juba täielikult oma kätte – 30. minutiks juhiti 22:15 ning lõpuks vormistati 30:17 võit.

Eesti poolelt viskas Kristofer Liedemann üheksa väravat, Oskar Luks ja Markus Arik lisasid kaks ning Trivo Vaigurand, Jaan-Paul Varik, Johannes Pertelson ja Martin Lepik ühe värava. Islandi resultatiivseim oli Andri Erlingsson seitse tabamust. Homme hommikul läheb Eesti viimases alagrupi kohtumises vastamisi Egiptusega, kes suutis kolmes esimeses mängus teenida ühe võidu Leedu üle ning kahel korral jäädi alla Islandile ja Hispaaniale.

„Kaks väga eriilmelist poolaega,” võttis päeva teise mängu kokku võistkonna juht Mihkel Jürisson. „Esimesel perioodil õnnestus meil pea kõik. Teisel perioodil andsime veidikene intensiivsuses järgi ning Island suutis algusest peale meid kiiretega üle joosta. Me ei suutnud omi olukordi realiseerida. Tuleb tänasest positiivsed asjad kaasa võtta ning homme Egiptuse turskete meeste vastu võitlema minna.”

Eesti alagrupi kohtumiste ajakava Göteborgis (eesti aja järgi):
30. juuni
10:15 Eesti – Hispaania 13:24 (7:11), 17:30 Eesti – Poola 18:24 (9:13)
1. juuli
10:15 Eesti – Leedu 20:12 (10:8), 17:30 Eesti – Island 17:30 (12:14)
2. juuli
11:30 Eesti – Egiptus

2006 koondis:
Mikk Kaspar Piirsalu, Oliver Nobel, Markus Arik, Oskar Luks, Karlis Kalk, Kristjan Heinla, Kristofer Liedemann, Jass Einassoo, Jaan Paul Varik, Jaan Pirk, Andre Ansip, Johannes Pertelson, Martin Lepik, Trivo Vaigurand, Markus Leidsaar, Henri Markus Takkis.

• Marsruut: suveperioodil sõidab buss Valga Jaama peatusest Kalndzirava peatuseni Lätis ja tagasi. Talvel jääb Veskijärve peatus vahele, kuid sõidukordade arv ei muutu.
• Sõidukorrad: kolm korda päevas nii suvel kui talvel.
• Piletihinnad: üksikpilet 1,5 eurot, päevapilet 4,5 eurot, kuukaart 25 eurot. Pensionärid ja õpilased saavad sõita tasuta.
• Vedaja: ATKO Bussiliinid.
• Lisainfo: sõiduplaanid ja piletite info on kättesaadavad bussipeatustes ning veebilehel peatus.ee.

Päästeamet saatis lisainfot eilse, 30. juunil Jõgeval Tallinna maanteel toimunud sündmuse kohta.

Uurimise käigus selgitati välja, et tulekahju sai alguse köögis asunud rösterist. Tegemist oli elektriseadme rikkega.

Kahjuks leiti ka omaniku hukkunud koer.

Päästeameti inspektorid kontrollivad sel nädalal tuleohutust 47 koolimajas, kuhu majutatakse umbes 20000 laulu- ja tantsupeolist.

Kokku on peoliste majutamiseks 47 haridusasutust, millest 21 majutavad tantsijaid ning 26 lauljaid. Majutatavate arvud sõltuvalt hoone suurusest jäävad vahemikku 200 kuni 800.

„Kuna tegemist ei ole tavapäraste majutusasutustega tuleb ohutusküsimustele pöörata erilist tähelepanu,” selgitas päästeameti põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Ants Aguraiuja.

Aguraiuja sõnul on suurimad ohukohad püsinud eelmisest üldlaulu- ja tantsupeost samad. Need on evakuatsiooniteede läbitavus ning elektri ja lahtise tule kasutamine. „Jätkuvalt on oluline, et evakuatsiooniteedel ja –trepikodades ei ladustataks mööblit või majutatavate isiklikke asju. Kui ohuolukorras on tarvis kiirelt lahkuda, siis kõik need on takistused kiirele väljumisele,” sõnab Aguraiuja.

Igas ööbimiskohas on määratud evakuatsiooni eest vastutav inimene, kes on peo ajal kogu aeg kättesaadav ning kes korraldab ohu korral kiirelt hoonest väljumist.

Elektroonikaseadmete laadimisel ja –seadmete kasutamisel tuleb olla väga korrektne. Kindlasti ei tohi pikendusjuhtmeid omavahel ühendada või ühendada sinna korraga mitut suurt tarbijat. Koolimajades ei tohi kasutada lahtist tuld.

Päästeameti soovitused turvaliseks laulu- ja tantsupeoks

Koolimajades ööbimine

• Majutuskohas ei tohi suitsetada ega kasutada lahtist tuld.

• Ära lae telefoni ega muid seadmeid padja all ega jäta neid järelevalveta laadima. Soovitame üldse ööseks ning päeval proovi minnes elektriseadet järelevalveta mitte laadima jätta.

• Väldi pikendusjuhtmete ühendamist omavahel ja paljude seadmete korraga elektrivõrku ühendamist, nt kütteseadmed.

• Evakuatsiooniteed peavad olema alati vabad – ära hoia koridorides riideid, kotte ega mööblit.

• Tuletõkkeuksed peavad olema suletud, va. juhul, kui need on ühendatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga.

Kui puhkeb tulekahju

• Kui koolimajas kõlab tulekahjualarm või märkad suitsu või leeki, tuleb kohe hoonest väljuda. Evakuatsiooni eest vastutavad isikud juhendavad väljumist ja kontrollivad, et keegi ei jääks maha. Peoplatsil tuleb järgida turvatöötajate ja korraldajate juhiseid, mis antakse vajadusel ka valjuhääldite kaudu.

• Liigu kiiresti määratud kogunemiskohta või teise ohutusse kohta.

• Kuula ja järgi evakuatsiooni eest vastutavate isikute ning turvatöötajate juhiseid.
• Helista 112 ja anna teada, kus ja mis juhtus.

1. juulil tõusis käibemaks 24 protsendini, millega valitsus kogub ainuüksi sel aastal inimestelt üle 100 miljoni euro täiendavat maksuraha. Lisaks tõusis 5 protsenti bensiiniaktsiis – kütuseaktsiisi tõusuga võetakse inimeste käest aastas prognoositult 6 miljonit eurot.

„Eesti on maikuu andmete järgi jätkuvalt Euroopa Liidu kiireima hinnakasvuga riik. Statistikaameti kiirhinnang näitab, et ka juunis tõusid hinnad aastases võrdluses 5,2 protsenti.

Hinnatõusu kiirendab oluliselt jõustunud käibemaksu tõus.

„Valitsuse poliitikadokumentides ei ole kahjuks ridagi tegevusest, kuidas hinnatõusu pidurdada,“ sõnas Isamaa esimees Urmas Reinsalu valitsusele adresseeritud kirjas.

„Reformierakond seab oma otsustega löögi alla ühiskonna kõige nõrgemad, lastega pered ja pensionärid. Käibemaksu tõus viib suurima raha ära just esmatarbekaupadelt ja toidult,” lisas Riina Solman.

„Ainuüksi toiduainete käibemaksu määr kerkis nüüd Eestis Euroopa Liidus teisele kohale. Samal ajal oleme tegelikult ostuvõimelt ostujõu pariteedi järgi Eurostati andmetel Euroopa Liidus eelviimased,” tõdes Reinsalu. „Samuti vähendab käibemaksu tõus sisetarbimist ning seeläbi majanduse taastumise väljavaateid. Vigade tunnistamine oleks asjakohane.”

Urmas Reinsalu sõnavõtu video: https://youtu.be/QUjUUBWS_F4

 

Tartus Pirogovi pargis näidatakse ekraanil kõiki 4.–6. juulil toimuvaid XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma” kontserte ning rongkäiku. Tallinnas Telliskivi pargis toimuvad tantsupeo, rongkäigu ja laulupeo avakontserdi ühisvaatamised 4. ja 5. juulil.

Kui Tallinna lauluväljakule või Kalevi staadionile laulu- ja tantsupidu vaatama minna ei saa, võib pidu jälgida koos teistega Tartus Pirogovi või Tallinnas Telliskivi pargis, kuhu on üles seatud ekraanid.

Tartus Pirogovi pargis on võimalik näha kõiki laulu- ja tantsupeo üritusi, mis toimuvad 4.–6. juulil. „See on väga hea võimalus nendele tartlastele ja ka külalistele, kes Tartus sel ajal viibivad, kellel kas ei olnud võimalik Tallinnas toimuvatele sündmustele pilet soetada või ei ole mingil muul põhjusel võimalik Tallinnasse minna,” rääkis Tartu abilinnapea Raimond Tamm. Tema sõnul on laulu- ja tantsupidu eestlastele niivõrd oluline sündmus ning Tartus kohapeal ülekannete üheskoos vaatamine on suurepärane võimalus. „Kutsun kõiki Tartus olijaid laulu- ja tantsupeo ühisvaatamisest osa saama!”

Tartus näidatakse reedel suurel ekraanil rahvamuusikute kontserti ja tantsupidu, laupäeval rongkäiku ja laulupeo avakontserti ning pühapäeval suurkontserti. Kuigi Pirogovi pargis on omajagu pinke ning kõrgemaid-madalamaid kohti, kust ekraani hästi näeb, soovitavad korraldajad huvilistel siiski kaasa võtta oma tooli või piknikuteki ning soovi korral suupisteid ja juua.

Tallinnas Telliskivi pargis toimub laulu- ja tantsupeo ühisvaatamine reedel ja laupäeval. „Tantsu- ja laulupidu on oluline osa meie kultuuriloost ja seob põlvkondi. Peo ühisvaatamine toimub, et Telliskivi kogukond saaks pidu koos nautida ja emotsioone jagada,” rääkis Telliskivi TLN-i projektijuht Kersti Ojala.

Reede pärastlõunal saab Tallinnas ekraanil näha tantsupeo III etendust ning hilisõhtul ja laupäeva hommikul näidatakse selle kordust, et ka esinejad ise saaksid oma etteasteid suurel ekraanil näha. „Kordusvaatamised reede hilisõhtul ja laupäeva hommikul annavad ka tantsijatele võimaluse osa saada sellest toredast sündmusest vaatajana ning imetleda staadionil loodud mustreid,“ lisas Ojala.

Laupäeval saavad huvilised ekraanilt jälgida ka rongkäiku ja laulupeo avakontserti. Lisaks toimub laupäeval Telliskivi pargis raamatu- ja käsitöölaat, kus on võimalik osta eesti- ja ingliskeelseid raamatuid. Kuigi kohtade olemasolul saab ülekandeid nautida ka lähedal asuvates söögikohtades, soovitavad korraldajad kaasa võtta istumisalused või piknikutekid.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. https://2025.laulupidu.ee/visuaalia-ja-vaartused/ 

Kreeka poliitkud ja ametnikud organiseerisid petuskeemi mille alusel peteti välja Euroopa Liidult sadu miljoneid eurosid põllumeestele mõeldud abiraha aastatel 2019-2022.

Toetust maksti näiteks lammaste, kitsede ja põldude eest mis olid olemas vaid kreeka poliitikute ja ametnike poolt kirjutatud dokumentides. Ühel juhul maksti toetust isegi talvel lumega kaetud Olympuse mäel banaanide kasvatamise eest, vahendab Euractiv.

Sellel perioodil oli EL-i eelarves ette nähtud kreeka mahepõllumajanduse jaoks 298 miljonit eurot, Kreeka esitas aga taotluse 705 miljoni euro jaoks.

Euroopa prokuratuur – EPPO saatis 3000 leheküljelise aruande Kreeka parlamendile. Kuna Kreekas kehtib parlamendi liikmetele saadikupuutumatus, mida saab eemaldada vaid parlamendi nõusolekul, siis hetkel ühtegi süüdistust Kreeka prokuratuur ei ole esitanud. Küll aga astusid tagasi 5 kõrget valitsusametnikku ja migratsiooni ja asüüli minister Makis Voridis (2019-2021 põllumajandusminster). EPPO kogus tõendeid kuulates pealt poliitikute telefonikõnesid.

11 juunil tegi Euroopa Komisjon 415 miljoni eurose trahvi Kreekale sarnases, kuid eraldiseisvas juhtumis, mis puudutas põllumajandustoetuste jagamist aastatel 2016-2023. Selle trahvi peavad kinni maksma Kreeka maksumaksjad.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Omar Agamy (@omaragamyy)

Kuigi käibemaksumäär Eestis tõuseb alates juulist 22 protsendilt 24 protsendini, siis Lidl Eesti hindu kuu lõpuni ei tõsta. Käibemaksust mõjutatud hinnatõusu edasilükkamine tähendab seda, et Lidlis jäävad hinnad juulis samaks, mis nad on juuni lõpu seisuga.

„Lidl on alati püsinud oma lubaduse juures pakkuda klientidele parima võimaliku hinna eest parima kvaliteediga toodet. Nüüd saame juulis seda lubadust veelgi jõulisemalt täita, võttes käibemaksutõusu enda kanda ja pakkudes klientidele niigi keerulisel ajal natukene lisatuge,” lisas Lidl Eesti tegevjuht Maciej Urbanski.

Lidli jaoks on esmatähtis olla oma klientide jaoks esimene valik. Seetõttu hoiab Lidl oma hindu madalamal 27. juulini ja lükkab edasi uuest käibemaksust mõjutatud hindade kehtestamise.

Lisaks käibemaksutõusu edasilükkamisele viib Lidl kõikides Eesti poodides läbi erilised allahindlused, mis on suunatud nii igapäeva- kui ka tööstuskaupadele.

Lidl

Jaemüügifirma Lidl, mis on osa Schwarzi jaekontsernist, mille peakontor asub Neckarsulmis, on üks juhtivaid ettevõtteid toiduainete jaemüügisektoris Saksamaal ja Euroopas. Lidl on esindatud 32 riigis üle maailma ning haldab 12 350 kauplust ja üle 225 logistikakeskuse 31 riigis.

Lidl Eesti asutati 2018. aastal ning 3. märtsil 2022 avas Lidl oma kaupluseketi Eestis. Hetkel on Lidlil 18 kauplust 8 linnas üle Eesti. 2025. aastal omistati Lidl Eestile kolmandat korda rahvusvaheliselt tunnustatud parima tööandja Top Employer tiitel. Rohkem infot: Lidl.ee ja LinkedIn.

Esmaspäeval, 30. juunil kell 15.21 sõitsid päästjad Valga linna Riia tänavale, kus parklas oli langenud kolm suurt paplit, üks neist autole.

Maha oli kukkunud ka valguspost. Õnneks keegi viga ei saanud. Päästjad eemaldasid ohtlikud puud, okste ja puude äraveo korraldas linnavalitsus.

Täna ja homme kerkib õhutemperatuur Keskkonnaagentuuri andmetel üle 20 kraadi ja tantsuväljakutel läheb palavamaks. Meditsiiniteenistus palub kõigil, kes end halvasti tunnevad, pöörduda väljaku esmaabitöötajate poole.

Laulu- ja tantsupeo meditsiiniteenistuse juht Erik Velleramm kinnitas, et seni on prooviperiood kulgenud rahulikult, kuid nüüd, kus harjutatud juba mitu päeva ja ilm läheb palavamaks, tuleb tähelepanu pöörata, et organism saaks vajalikul määral vedelikku, toitaineid ja ka puhkust.

Päikeselisteks päevadeks on tema sõnul oluline väljakule kaasa võtta päikesekaitsekreem ja peakate. „Kreemikihti tuleb aeg-ajalt uuendada, sest ka pilvisema ilmaga on UV-kiirgus praegu keskmisest kõrgem. Väga oluline on kanda ka peakatet,” toonitas Velleramm.

Kõigile pidulistele, eeskätt lastele ja noortele rõhutas ta, et päeva jooksul tuleb piisavalt süüa. „Oleme juba näinud, et noorsugu, kes on saabuvast peost elevil ja võib-olla ei puhka ka öösel end korralikult välja, kipub proovide käigus väsima. Selleks, et pikk harjutuspäev vastu pidada, peab kõhu täis sööma. Toitlustusega tegelev tiim on andnud endast parima, et toidukordade vahel ei oleks liiga pikad pausid, ning ka taimetoitlastele on väljakul mõeldud,” kinnitas meditsiiniteenistuse juht. Enne sööki tuleks kindlasti pesta käsi, väljakutel on olemas kätepesuvõimalus.

Sama tähtis on proovide vahel puhata ning juua küllaldaselt vett.

Kõikidel harjutusväljakutel ja Kalevi Keskstaadionil on nii prooviperioodil kui ka hiljem etenduste ajal kohal esmaabiandjad, kes kannavad kollast vesti kirjaga „Esmaabi”. „Julgustame nende poole pöörduma, kui enesetunne on halb. Samamoodi, kui mõni teine tantsupeoline näib end kehvasti tundvat. Meie inimesed on valmis aitama, aga sageli on just kaaslase märkamise hetk kõige olulisem,” rõhutas Velleramm.

Vaata laulu- ja tantsupeo tervishoiunõuandeid: https://2025.laulupidu.ee/kuupaevikud/2025/12-kuupaevik/meditsiiniteenuse-meelespea-laulu-ja-tantsupeolistele/

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. https://2025.laulupidu.ee/visuaalia-ja-vaartused/ 

Laulu- ja tantsupeo nädalal ööbib Tallinnas ligi 20 000 peolist, kelle majutamiseks kasutatakse 53 koolimaja üle linna. Tantsijad saabusid pealinna proovideks 29. juunil, enamik lauljatest jõuab koolimajutusse 2. juulil.

Koolimajades ööbib korraga sadu inimesi ja peolistel tuleb ruume jagada. Olemas on joogiveekraanid, piiratud pesemisvõimalused ja ka meedik. Tallinna Haridusameti osakonna juhataja Rainer Rannala tõdeb, et ootused majutustingimuste osas on aastatega kindlasti suurenenud. „Koostöös maakondade peolistega ja koolitoitlustajatega oleme neid tingimusi võimaluste piires ka parendanud. Kahtlemata on koolimajutus oma piiratud võimalustega ka üks erilisemaid mälestusi, mis on oluline osa laulu- ja tantsupeo ehedaimast tundest,” lisab Rannala.

Koolimajades pakuvad laulu- ja tantsupeolistele toitlustust needsamad firmad, kes kooliaasta kestel õpilastele lõunat pakuvad. Lõunasööki pakutakse peolistele tantsu- või lauluväljakul. Ööbimiskohtades on olemas info hommiku- ja õhtusöögi, sh koostisosade kohta.

Päästeamet tuletab meelde, et koolimajades tuleb järgida samu tuleohutuse põhimõtteid nagu hotellides või kodudes. Suurimad ohukohad on elekter ja lahtine tuli. Telefoni ja muid seadmeid ei tohi laadida padja all ega jätta järelevalveta laadima (soovitatavalt ka mitte öösel ja päeval proovis olles).

Kui koolimajas kõlab evakuatsioonialarm või on näha suitsu või leeki, tuleb kohe hoonest lahkuda. Evakuatsiooni eest vastutavad isikud juhendavad väljumist ja kontrollivad, et keegi ei jääks maha.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma“ toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Esimene suvekuu tõi töötukassa infoliinile 777 3000 ja veebikanalitele rohkelt küsimusi teemal: miks ma pean töötukassa büroosse nõustamisele tulema?

Infotelefoni töötajate sõnul helistasid kliendid ja tahtsid nõustamise viisi muuta, kuna ei soovi tulla büroosse kohapeale, sest ei saa selle mõttest aru.

Mõned juunikuus sel teemal esitatud küsimused ja kommentaarid olid:

• Varem sai telefoni teel nõustatud, miks enam ei saa- mis inimeste solgutamine ja jooksutamine see on;
• Ega sellepärast rohkem töökohti ole võtta, kui ma kohapeale tulen- see jälle üks ametnike kinnisidee;
• Miks üks kord saan telefoni teel ja teinekord pean kohale tulema- miks inimesi niimoodi kiusatakse.

Vastab Eesti Töötukassa ekspert Karin Kiis.

Nõustamisel osalemiseks on erinevaid võimalusi: silmast silma kohtumine töötukassa esinduses, telefoni teel või videokõne kaudu, seda juhul kui inimesel on võimalik kasutada internetti ja veebikaamerat. Kui tööotsija kasutab aktiivselt e-töötukassat ja on  valmis kirjalikuks suhtluseks, siis tuleb kindlasti rääkida oma nõustajaga e-nõustamise võimalusest.

Nõustaja valib sobiva nõustamisviisi ja võtab arvesse kuidas seni on tööotsimine läinud  ning milliseid teemasid on tarvis kliendiga järgmisel kohtumisel arutada.

Kuna töö leidmiseks vajalikud sammud ja teemad, mis inimest tööle aitavad,  muutuvad sedamööda, kuidas tööotsingud edenevad, ei pruugi ka nõustamisviis alati samasugune olla.

Silmast silma nõustamine annab parima pildi tööotsingute hetkeseisust ja inimese vajadustest ja nii saavad kõik küsimused vastuse ja mured lahendatud.

Vahetus suhtluses on lihtsam teineteist mõista ja keerukamaid küsimusi arutada, sest otsekontakt aitab möödarääkimisi vähendada.

Nõustajal on võimalik kohe selgitusi jagada, mis on eriti kasulik, kui arutatakse millist teenust või koolitust on tarvis. Kohapeal on lihtsam ka inimest vajadusel juhendada (näiteks tööpakkumiste otsimisel erinevatest keskkondadest), koos kandideerimisdokumente üle vaadata või tööpakkumisi arutada.

Kui inimene on alles alustanud töö otsimist, on silmast silma vestlus kõige parem võimalus, et saaks põhjalikult üle vaadata hetkeolukorra ja arutada edasisi plaane. Seetõttu toimubki töötuna registreerumisele järgnev esimene nõustamine üldjuhul kohapeal. Samuti võib nõustaja kutsuda inimese büroosse  kohapeale, kui ta näeb, et inimene vajab rohkem tuge valikute tegemisel, tööotsingu planeerimisel või on  tema tööotsingud veninud oodatust pikemaks. Kui kolme- nelja kuu jooksul töö leidmisel pole arenguid toimunud, siis on ilmselt aeg plaane kohendada ja ühe laua taga kohtumine loob selleks parimad võimalused.

Sotsiaalmeediasse on pandud pilt, kuidas Norra laskesuusatajad liitusid Pride’iga ja avaldatakse lootust, et ka Eesti alaliit ei maga võimalust maha.

Pride on homofestival, mis on eriti populaarne Põhjamaades.

Sotsiaalmeedias küsitakse, mis seis jäi Riigikogu istungjärgu lõpuks numbrituvastuskaamerate süsteemiga, mis teatavasti on PPA poolt avalikkuse eest varjatult üles ehitatud ning mille kaudu on tehtud Eesti teedel liikuvatest autodest keskmiselt ligi 20 miljonit pilti kuus, ilma et selleks oleks olnud kohane õiguslik alus?

Sotsiaalmeedias hoiatatakse, et levib ohtlik petukõne. Helistaja ütleb, et on Reformierakonnast ja pakub Tallinna linnapea kohta.

Aga enne palutakse kanda 1000 eurot Peeter-Pärtel Pere arvele kampaaniakuludeks märksõnaga „kastiratas”.

Inimesi hoiatatakse õnge minemise eest.

Tavapärasest vihmasem juunikuu on pannud Lõuna-Eestis talunikud raskesse olukorda, sest paljud põllud on liigniiskuse tõttu kahjustatud või täielikult ikaldunud. Sagedane vihm on muutnud põllud pehmeks, mistõttu põllutöömasinatega on keeruline tööd teha.

Võrumaal Mõniste lähistel asuva Ojaveere talu kartuli- ja kanepipõllult oli esmaspäevaks vesi küll taandunud, kuid kokku 100 hektari suurused kanepipõllud on vihma ja jahedate ilmade tõttu täielikult ikaldunud, vahendab ERR.

Lõuna-Euroopat tabanud kuumalaine on mitmes riigis purustanud kuumarekordid. Õhutemperatuurid küündivad üle 40 kraadi ning jahutuseks põgenevad inimesed kas randadesse või kaubanduskeskustesse.

Enamikes Prantsusmaa mandriosas asuvates piirkondades on kuumalaine tõttu kehtestatud oranž ehk pea kõrgeim ohutase. Prantsusmaa kliimaminister Agnès Pannier-Runacher nimetas olukorda enneolematuks, vahendab ERR.

Laulu- ja tantsupidu toob pealinna kümneid tuhandeid inimesi Eestist ja kaugemalt. Sellega kaasnevad olulised piirangud ja muudatused Tallinna liikluskorralduses. Tallinna linn ning Politsei- ja Piirivalveamet soovitavad jätta auto koju või kasutada Pargi ja Reisi võimalusi. Ühistransport on peopäevadel kõigile tasuta.

Sujuva liikluse tagamiseks on Tallinnas XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma” ajal avatud mitmed parklad erinevates linnaosades, kust pääseb peopaikadesse mugavalt ühistranspordiga. Terve peonädala vältel liiguvad lisaks tavaliinidele ka süstikbussid, mis viivad pidulised tantsu- või laulupeole ning tagasi. 3.–6. juulil on Tallinna ühistranspordiga sõitmine kõigile tasuta. Samuti kehtib tasuta sõit Elroni rongides Tallinna piires. Laulu- ja tantsupeo esinejatel on käepaelaga tasuta sõidu õigus juba praegu.

Lauluväljakult linna suunas liikumisel soovitab Tallinn eelistada tramme – need on kiired, mahukad ega jää liiklusummikutesse.

Pidulised saavad auto jätta erinevatesse parklatesse ning sealt peole edasi liikuda ühistranspordiga. Osades parklates on parkimine kohtade täitumiseni tasuta.

Järve Keskuse parkla – 112 sõiduautot (bussiliin nr 5 viib Risti peatusest lauluväljakuni)
Rocca al Mare parkla – 164 sõiduautot, 10 bussikohta (liin nr 8 viib Rocca al Mare bussipeatusest lauluväljakuni)
Pirita P&R parkla – 52 sõiduautot (bussiliinid nr 1, 8, 34, 38 viivad lauluväljakuni)
Gonsiori P&R parkla – 158 sõiduautot (bussiliinid nr  31, 42 ja 67 viivad ühe peatuse edasi Kumu peatusesse, kust sõidab süstikliin nr 90)
Tondiraba jäähalli parkla – 242 sõiduautot (bussiliinid nr 40 ja 44 viivad Virbi bussipeatusest lauluväljakuni)
Kristiine Keskuse parkla – 105 sõiduautot (bussiliin nr 35 viib lauluväljakuni, liinid 42 ja 67 viivad Kumu peatusesse, kust sõidab süstikliin nr 90)
Ülemiste keskus – 158 sõiduautot (süstikbussiliin nr 80 viib Kivimurru peatusest lauluväljakuni)
NB! Oru P&R parkla on 2.–7. juulini reserveeritud laulupeo korraldusmeeskonna kasutuseks. Parklasse pääseb sel perioodil vaid eriloaga.

Politsei soovitab peonädalal olla liikluses eriti tähelepanelik ning järgida ajutist liikluskorraldust. Jalakäijatel palutakse teed ületada ainult ülekäiguradadel ja veenduda enne sõiduteele astumist, et autojuhid on neid märganud. Sõidukijuhtidel tasub arvestada tihedama liikluse ja võimalike viivitustega.

Üldlaulu- ja tantsupeo puhul on tegemist rahvusliku suursündmusega ja muudatused on ajutised. Palume kõigilt pidulistelt ja linlastelt üksteise suhtes arvestavat ja sõbralikku käitumist.

Kõik ajutised muudatused, parklad ja skeemid: www.tallinn.ee/laulupidu
Reaalajas info Tallinna liikluse ja ühistranspordi kohta: transport.tallinn.ee

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Esmaspäeval, 30. juunil avastasid piirivalvurid Rõuge vallas Parmu külas piiriribal liikumas ühe inimese, kes tegi muuhulgas pilti ka piirimärgist.

Piirivalvurid tabasid inimese ning tuvastasid, et tegu oli Saksa turistiga, kes ei olnud teadlik piirikulgemisest ja seal kehtivatest reeglitest ning piirangutest.

Rikkumise eest määrati turistile rahatrahv.

Juuni lõpuks on Keskkonnaameti inspektorid pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud ligi 2650 maaüksusel, keskendudes kontrollidega kaitsealadele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Keskkonnaamet on kahe ja poole kuu jooksul lindude pesitsusrahu tagamiseks peatanud 35 raiet.

Keskkonnaameti järelevalve arendusbüroo peainspektor Aavo Sempelsoni sõnul on sel aastal Keskkonnaametile laekunud 123 metsaraietel pesitsusrahuga seotud kaebust. „Oleme kontrollinud pesitsusrahust kinnipidamist ligi 2650 maaüksusel ning kõige enam raieid on tulnud peatada Pärnumaal (6) ja Harjumaal (5). Kaitsealadel on raie peatamiseks tehtud kaks ettekirjutust,” täpsustas Sempelson.

Kontrollide käigus on viiel korral avastatud ka kaitsealuste linnuliikide pesitsuskohti.

Pesitsusrahu kontrollid algasid aprilli keskpaigas ning kestsid juuni lõpuni. Kontrollide eesmärk on teavitada avalikkust ja metsaomanikke lindude pesitsusperioodist ning vajadusel peatada raie, et vältida pesade hävitamist, kahjustamist või lindude pesitsemise häirimist. Kontrollidel keskendub Keskkonnaamet eelkõige kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus häirimise mõju metsalinnustikule on kõige suurem.

Eelmisel aastal kontrolliti pesitsusrahust kinnipidamist 1543 maaüksusel, peatati 33 raiet ja tuvastati kaheksa Eesti looduse infosüsteemi kandmata kaitsealuse liigi pesitsemine.

Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks, mis võtab arvesse ka turistide kulutusi Eestis, 2025. aasta juunis võrreldes maiga 1,1%. Eelmise aasta juuniga võrreldes tõusis indeks 5,2%.

 Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, praegune harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

„Lisaks toidukaupade hinnatõusule andis esialgse hinnangu kohaselt tooni puhkusereiside ja majutuse hinnatõus, kuid need on tõenäoliselt ajutise iseloomuga. Vastupidist mõju avaldasid indeksile aga madalamad eluasemekulud ning riiete ja jalatsite hinnad,” märkis statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski.

Tarbijahinnaindeksi juuni andmed avaldab statistikaamet 7. juulil. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmed 16. juulil.

Tervisekassa laiendas alates 1. juulist ravimite kättesaadavust, parandades ravivõimalusi mitmete raskete ja harvaesinevate haiguste korral. Uued soodusravimid aitavad pikendada eluiga, parandada elukvaliteeti ning toetavad inimesi tõsiste haigustega toimetulekul.

Sotsiaalministri Karmen Jolleri sõnul on loetelu täiendamine alati positiivne uudis ja eriti siis, kui soodusravimite nimekirja lisandub mõni ravim harvikhaiguste raviks. „Üldjuhul on harvikhaiguste ravimid väga kallid ning seni pidid kõnealuste ravimite eest tasuma patsiendid ise või lootma inimeste annetustele,” ütles Karmen Joller. Ta tõi näiteks seni Lastefondi toel kompenseeritud ravimi toimeainega vosortiid, mida kasutatakse akondroplaasia ravis. „Nüüdsest on ravim sajaprotsendilise soodustusega kättesaadav seitsmele Eesti lapsele, kes seda ravi väga vajavad,” lisas ta.

Alates juulist täienes oluliselt ka Tervisekassa poolt hüvitatavate vähiravimite nimekiri. „Lisasime loetellu toimeaine abematsikliib, mida kasutatakse hormoonretseptor-positiivse, HER2-negatiivse lokaalselt kaugelearenenud või metastaatilise rinnavähi ravis. Ravimit kasutatakse kombinatsioonis hormoonraviga ning see aitab pidurdada haiguse progresseerumist ja parandada elukvaliteeti,” selgitas Tervisekassa ravimite hüvitamise teenusejuht Getter Hark.

Teise olulise vähiravimina on ravimiloetellu lisandunud toimeaine alektiniib, mida kasutatakse varajase staadiumi ALK-positiivse mitteväikerakk-kopsuvähi raviks pärast kasvaja täielikku eemaldamist. Ravi eesmärk on vähendada haiguse taastekke riski ja parandada patsientide elulemust. „Samuti oleme täiendamas ravivõimalusi eesnäärme- ja kolorektaalvähi ravis. Laiendame toimeaine olapariibi hüvitamist – lisaks senisele kasutusele saab seda nüüdsest kasutada ka metastaatilise kastratsioonresistentse eesnäärmevähi korral. Kolorektaalvähi raviks on nüüdsest kättesaadav enkorafeniib, mida kasutatakse patsientidel, kelle haigus on progresseerunud pärast varasemat ravi,” lisas Hark.

Üheks peamiseks uuenduseks ravimite loetelus on trientiin (ravim Cuprior), mis on esimene Eestis soodusravimite loetelu kaudu hüvitatav ravim Wilsoni tõve raviks. „Tegu on päriliku, harvaesineva haigusega, mille puhul on organismis häiritud vase ainevahetus – selle tagajärjel hakkab vask kuhjuma maksa, ajju ja teistesse organitesse. Haiguse ilmnemisel võib maks suureneda, mis äärmuslikel juhtudel võib viia ägeda maksapuudulikkuseni. Teisalt võib haigus põhjustada neuroloogilisi häireid nagu düstartiat, treemorit ja kõnnakuhäireid. Koos neuroloogiliste sümpotmitega avalduvad paraku ka psühhiaatrilised häired nagu unehäired ja kognitiivne düsfunktsioon,” selgitas Hark. Haiguse käes kannatavaid patsiente on Eestis teadaolevalt kuni 12.

Loetellu lisandub ka toimeaine tsilostasool, mis on mõeldud perifeerse vereringehäire ühe sümptomi – vahelduva lonkamise – raviks. Ravim laiendab veresooni ja parandab organismi vereringet, vähendades seeläbi kõndimisel tekkivat valu ja trombide tekke riski. Soodusravimite loetellu lisandub ka toimeaine benralizumab harvaesineva eosinofiilse granulomatoosi raviks. Eestis vajab seda ravi hinnanguliselt kuni kuus patsienti. Alates juulist on astma näidustusel toimeained benralizumab ja mepolizumab lisaks haiglaravile kättesaadavad ka soodusravimite loetelu kaudu. Ravimeid saab nüüd osta jaeapteekidest, mille eesmärk on parandada inimeste kodulähedase ravi kättesaadavust.

Ühe olulise muudatusena täiendatakse ka osteoporoosi ehk luuhõrenemisega patsientide ravivõimalusi – kui seni kehtis ravimisoodustus vaid neile, kellel oli juba luumurd esinenud, siis alates juulist laieneb soodustus ka nendele patsientidele, kellel on kõrge risk luumurruks. Muudatus põhineb värskematel ravijuhistel, mille kohaselt tuleks ravi alustada juba enne luumurru tekkimist. Tänu muudatustele saab osteoporoosi ravi igal aastal kuni tuhat uut patsienti, parandades nende elukvaliteeti ning vähendades riski luumurdudeks.