Võru võimulolevad sotsud on saanud hakkama uue saavutusega: muudetud parkimiskorraldus kiriku esisel platsil.

Uuendusele on kirjutatud 50 kommentaari, neist vaid 2 positiivsed.

Kirjeldus on järgmine:

Uus parkimiskorraldus ja kõnnitee kirikuesisel platsil

Muudatuse peamine eesmärk oli luua selgem eraldus parkla, sõidutee ja kõnnitee vahel ning tagada jalakäijate ohutus. Varasemalt ei olnud kõnnitee ja parkla vahel selget piiri ning tuli ette segadust ja ohutusega seotud probleeme.

Muudatuse tõttu ei jää parkimiskohti vähemaks. Parkla ala muutub mõnevõrra kitsamaks, mistõttu on sõidukite manööverdamisruum varasemaga võrreldes piiratum.

Hinnad riigikogu sööklas võivad lihtsurelikke šokeerida. Seetõttu pole soovitav nõrganärvilistel neid vaadata.

Siin on hinnad täna neljapäeval, 12. juunil.

Uued peldikul Toompeal ja täiesti tasuta – kasuta palju jõuad.

Siin on pildid:

Tsikliga õppesõidul võib juhtuda ka nii. Juhtum oli Võrumaal Väimelas.

Lugupeetud XXX XXX OÜ,

Saatsime Teile Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonda e-MTA 2025 aasta mootorsõidukimaksu teate(d).

E-MTA-sse logimiseks valige meie kodulehel nupp E-teenused. Mootorsõidukimaksu teate(d) leiate menüüst Maksud – Mootorsõidukimaks – Mootorsõidukimaksu teated.

Palun tutvuge oma maksuteate(-teadete) ja mootorsõidukimaksu arvutusega e-MTA-s esimesel võimalusel!

Teie mootorsõidukimaksu summa on 28,77 €, mis tuleb tasuda hiljemalt 15.12.2025.

Maksu tasumine

Maksu on kõige mugavam tasuda e-MTA-s, valides menüüst Arvestus – Maksmine. Sisestage väljale „Maksan pangakontolt“ mootorsõidukimaksu summa, vajutage „Maksma“ ja valige seejärel sobiv makseviis.

Kui soovite tasuda pangaülekandega, siis märkige maksekorraldusele:

Makse saaja: Maksu- ja Tolliamet

Viitenumber: XXXXX

Maksu- ja Tolliameti pangakonto number

SEB Pank	EE351010052031000004	BIC/SWIFT EEUHEE2X
Swedbank	EE522200221013264447	BIC/SWIFT HABAEE2X
Luminor Bank	EE401700017002872300	BIC/SWIFT RIKOEE22
LHV Pank	EE957700771001523585	BIC/SWIFT LHVBEE22

Ülekantud summa laekub teie ettemaksukontole e-MTAs, kust see kantakse mootorsõidukimaksu katteks automaatselt maksu tasumise tähtpäeva järgsel päeval.

NB! Kui Teil on enne mootorsõidukimaksu tähtpäeva tasumata maksukohustusi, siis tasutakse need ettemaksukontolt esmajärjekorras. Ühe ja sama tasumistähtpäevaga kohustuste tasumisel võetakse aluseks maksukorralduse seaduse § 105 lõikes 6 toodud järjekord.

Lisainfo

1. Rohkem infot mootorsõidukimaksu arvutamise ja tasumise kohta ning meie klienditoe kontaktid on Maksu- ja Tolliameti kodulehel emta.ee/mootorsoidukimaks.
2. Sõiduki andmetega seotud küsimustes pöörduge palun Transpordiameti poole info@transpordiamet.ee.

Täname mootorsõidukimaksu õigeaegse tasumise eest!

Lugupidamisega
Maksu- ja Tolliamet

„Sõlmime vanglarendilepingu oma naaberriigi ja lähedase liitlase Rootsi Kuningriigiga. Lepingu tekst on valminud tihedas koostöös meie julgeolekuasutustega, kõiki riske käsitleti läbirääkimisetel ja leiti lahendus. Leping aitab meil hoida Tartu vangla töötava ja toimivana. Aitab  säilitada ja isegi lisada  olulisi töökohti Lõuna-Eestisse,” ütles justiits- ja digiminister Pakosta.

Vanglarendilepingu eesmärk on säilitada Tartu vangla kui oluline sisejulgeoleku taristu.

„Kui me täna ei tegutse, võib Tartu vangla olla aasta pärast suletud. Piirkond jääb ilma sadadest töökohtadest, Eesti riik väärtuslikest professionaalsetest. Meie eesmärk on vältida taolist stsenaariumi, kaitsta olemasolevaid töökohti ja taristut Tartus,” ütles Pakosta.

Vastavalt lepingu  eelnõule tagab Eesti kinnipeetavatele vangimajas täisteenuse,  sealhulgas vajadusel meditsiinilise abi ja Eesti-sisese transpordi.

Plaani järgi paigutatakse esimesed kinnipeetavad Tartu Vanglasse 2026 esimesel poolaastal.

Lepinguga tagatakse Rootsile kasutamiseks 400 kambrit, kokku maksimaalselt kuni 600 kinnipeetavale. Kambrid on ühe või kahekohalised. Eesti ja Rootsi vangid kokku ei puutu.

Koostöös Rootsiga kontrollitakse kõigi välisvangide tausta. Eesti ei võta vastu kõrge riskiga, organiseeritud kuritegevuse ega terrorismiga seotud isikuid.

Kõik välisvangid saadetakse vähemalt 1 kuu enne karistusaja lõppu tagasi Rootsi.

Vangidega suhtlemiseks kasutatakse inglise keel, kuid kinnipeetaval on õigus saada tõlgi abi.

Rootsil on kohustus maksta Eestile 30,6 miljonit eurot aastas 300 kambrikoha eest ja lisaks 8500 € kuus iga lisanduva vangi kohta. Alates 2027 tasu indekseeritakse 3,5% aastas. Ühe-aastasel üleminekuperioodil maksab Rootsi 22,95 miljonit eurot. Leping sõlmitakse 5 aastaks, võimalusega pikendada 3 aasta võrra.

Järgmine nädal on leping kinnitamisel valitsuse istungil, seejärel peab selle ratifitseerima Riigikogu. Pärast lepingu allkirjastamist töötatakse välja detailsem lepingu rakendamise ja praktilise kohaldamise koostöömemorandum.

Euroopa Komisjon ja ELi kõrge esindaja Kaja Kallas on alustanud sidusrühmadega arutelusid sõjaväelise liikuvuse paketi väljatöötamiseks sõjavägede, varustuse ja vahendite liikuvuse parandamiseks Euroopa Liidus ja mujal.

Paketis käsitletakse taristuga seotud kitsaskohti, menetluslikke takistusi ja võimete puudujääke. See on osa laiematest jõupingutustest tugevdada ELi kaitsevalmidust pärast seda, kui avaldati ühine valge raamat Euroopa kaitsevalmiduse kohta 2030. aastaks.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni asepresident Kaja Kallas: „Sõjaväeline liikuvus on meie julgeoleku oluline osa. See on meie suutlikkus liigutada vägesid õigel ajal sinna, kuhu neid on vaja. Seepärast kiirendame arutelusid, et teha kindlaks kõik võimalikud takistused, mida peame hiljem sel aastal sõjaväelise liikuvuse paketis käsitlema. Sõjaväelise liikuvuse parandamine tugevdab meie koostööd NATO-ga ning tagab samas suurema paindlikkuse ohtudele ja kriisidele reageerimisel ning parema ettevalmistuse kodanike kaitsmiseks kogu kontinendil.”

Kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius: „Sõjaväeline liikuvus ulatub palju kaugemale pelgalt vägede ühest kohast teise transportimisest – see nõuab kõikehõlmavat, kogu valitsemissektorit katvat strateegiat. Meie eesmärk on toetada liikmesriike vägede ja varustuse tõhusaks lähetamiseks üle ELi piiride konflikti korral. 2025. aasta sõjaväelise liikuvuse paketi eesmärk on võtta kasutusele töökindlad vahendid, mida liikmesriigid saavad tõhusalt kasutada nii rahu- kui ka kriisiolukordades, tagades igal ajal valmisoleku ja vastupanuvõime.”

Paketiga on kavas esitada strateegilised eesmärgid, ühtlustada riiklikke menetlusi ja suurendada taristu vastupidavust. Need meetmed ühtlustavad sõjalist liikumist kogu Euroopas, integreerides samal ajal sõjalised vajadused laiematesse ELi poliitikavaldkondadesse, nagu transport, energeetika ja maksustamine. Selleks teeb komisjon ettepaneku ühisteatise, määruse ja kehtivate ELi õigusaktide muutmise kohta.

Järgmised sammud

Komisjon algatas täna tagasisidekorje ja konsultatsioonid sidusrühmadega, mis kestab 2025. aasta juuni keskpaigast augusti lõpuni. See algatus hõlmab liikmesriike, Euroopa Kaitseagentuuri, alalist struktureeritud koostööd, NATOt, kaitse-, transpordi- ja energiasektori tööstusühendusi, transporditaristu haldajaid, finantssektorit, kodanikuühiskonda, teadusorganisatsioone, mõttekodasid jt. Konsultatsiooniprotsess koosneb ELi uuringust (avatud kuni juuli lõpuni), teadusuuringute ja seisukohtade esitamisest ning kahepoolsetest kohtumistest, mille eesmärk on anda sisend sõjaväelise liikuvuse paketti.

Sõjaväeline liikuvus ehk liikmesriikide relvajõudude võime viia väed ja varustus kiiresti üle kogu ELi, on Euroopa julgeoleku ja kaitse jaoks äärmiselt oluline, eelkõige Ukraina toetamise kontekstis.

Leedu pealinnas avati uus kaitseinfrastruktuur nimega Vilniuse kilp. Linnapea Valdas Benkunskase sõnul on seal tankitõkkeid ja muud varustust, mis võiksid luua kuni 55 teetõket ja mis on mõeldud sõjaväe abistamiseks konflikti korral.

Üks võimalik rünnakutee Leedu vastu on otsene pealetung Valgevenest Vilniusesse, teatas riigi sõjaväe juhtkond. Äsja soetatud insenerivarustust üle vaadates rõhutas linnapea Benkunskas selget eesmärki: tee Vilniusesse ei tohi meenutada maanteed – see peab olema täis takistusi, vahendab lrt.lt.

„2022. aastal soovitas Harkivi linnapea meil: „Tehke oma mobiilsusvastane infrastruktuur. Nii aitate armeel peatada füüsilist sissetungi”,” ütles Vilniuse linnapea.

762 000 euro väärtuses Vilniuse kilbi varustust võidakse kasutada ka rahuajal – näiteks liikluse blokeerimiseks. Osa varustusest katsetatakse ka sügisestel sõjaväeõppustel.

„Oleme arvutanud, et vajame linna idaosas 55 teetõket. Ühel teel võib vaja minna kuni kolme kontrollpunkti,” ütles Benkunskas.

Eelmisel sügisel sai Leedu ettevõttest Gelmesta riigi peamine kaitsetehnika tootja. Kasvavad varud muutusid aga peagi probleemiks: paljud omavalitsused ei olnud valmis varustust vastu võtma ja ladustama. Kaitseministri asetäitja Aleksa rõhutas, et kuna kavandatud investeeringud ületavad miljard eurot, peavad omavalitsused sellised logistilised probleemid kiiresti lahendama.

„Me räägime 27, potentsiaalselt kuni 50 inseneritaristu punktist üle Leedu. Eesmärk on need järgmiseks aastaks valmis saada,” ütles Aleksa.

Teine murekoht on Suwalki lõhe – kitsas koridor Leedu ja Poola vahel, mis asub Venemaa eksklaavi Kaliningradi ja Valgevene vahel. Alytuse linnapea Nerijus Cesiulis märkis, et piirkonna lähedal asuv linn Alytus on juba saanud valitsuselt kaitsemeetmeteks rahastust. Järgmisel nädalal alustatakse ühe linna silla rekonstrueerimist.

„Me valmistame ette ühe silla ees auke, kuhu saaks paigaldada tankitõrjeseadmeid. Ma ei saa üksikasjadesse laskuda, aga meie sillad – ütleme nii, teatud sillad – paigaldatakse vajadusel miinidega, et kui vaenlase väed üritavad pealetungi teha, saaks sillad õhku lasta,” ütles Cesiulis.

Veel üks võimalik rünnakutelg on Leedu läänerannikul, kus kaitseettevalmistused on käimas ka Klaipedas ja Neringas – õhukesel maaribal Läänemere ja Kura lahe vahel. Neringa linnapea Darius Jasaitis ütles, et sõjavägi on piirkonna administratsiooniga regulaarses kontaktis, viib läbi õppusi ja on kehtestanud selged evakueerimisprotseduurid.

Mõningane mobiilsussvastane varustus on juba kohale toimetatud, kuigi on muret, kas rasket varustust on piisavalt, et seda vajadusel teisaldada. Jasaitis ütleb, et ta on kutsunud sõjaväge üles kõik eelnevalt kohale tooma.

„Olen ​​soovitanud ja soovitan jätkuvalt, et me paigutaksime kõik praegu eelnevalt, […] me võiksime ajutiselt tee blokeerida isegi praegu, lihtsalt meelerahu huvides. See tundub olevat suund, kuhu me liigume,” ütles Jasaitis.

Eksperdid ütlevad, et kuigi tankitõrjetakistused on olulised, on miinid tõsise kaitseliini moodustamiseks hädavajalikud. Leedu kavatseb tankitõrjemiinidele kulutada umbes 800 miljonit eurot. Koos Soome, Poola ja teiste Balti riikidega lahkub riik ka Ottawa konventsioonist, mis keelab jalaväemiinid. Konventsioonist õiguslik lahkumine peaks lõppema järgmise aasta alguses.

Esmaspäeval, 16. juunil rändab XXVIII laulu- ja tantsupeo „Iseoma” tuli Tartus. Tuleteekond algab hommikul laulupeomuuseumi pargis ja lõpeb meeleoluka simmaniga Antoniuse õuel.

Päeva jooksul on tartlastel võimalus peotuld tervitada ja etteasteid nautida linna eri paigus.

• Kell 10 tervitab laulupeomuuseumis tuld papa Jannsen.
• Kell 11 esineb laulupeo hällis Maarja kiriku juures Väägvere Pasunakoor.
• Kell 12 toimub tule suudlus raekoja platsil ning esinevad Politseikoor Chorus Menticum, Tartu Ülikooli akadeemiline puhkpilliorkester Popsid ja Tartu Ülikooli rahvakunstiansambel.
• Kell 15.30 liigub tuli kesklinnast puitpaadiga lodjakotta, tuld kannavad laulupeo segakooride liigijuht Triin Koch, tantsupeo Tartu-Voore liigijuht Aveli Asber ja rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap.
• Kell 16 võtab tule lodjakoja juures vastu muusik Silver Sepp.
• Kell 17 tervitavad tuld Tartu kesklinna pargis Laulupesa lapsed.
• Kell 18 jõuab tuli Tartu Ülikooli peahoone ette, kus esineb ülikoolipere.
• Kell 19 toimub Antoniuse õuel meeleolukas simman folklooriklubiga Maatasa, tantsuks mängib etnomuusikat DJ Liis Rull.

Laulu- ja tantsupeo üritused jätkuvad Tartus ka juulis, mil Pirogovi pargis toimub suur peonädala otseülekannete ühisvaatamine. 4. juulil näidatakse rahvamuusika kontserti ja tantsupeo III etendust. 5. juulil saab kaasa elada pidulikule rongkäigule ja laulupeo avakontserdile. 6. juulil vaadatakse ühiselt laulupeo suurkontserti.

Lisainfo tuletulemise kohta Tartus: https://www.facebook.com/events/1149945850495887 
Lisainfo ühisvaatamiste kohta: https://www.facebook.com/events/656559920690130 

Londonisse teel olnud Air India lennuk kukkus alla Indias Ahmedabadi lennujaama lähedal, vahendavad uudisteagentuurid Reuters ja AFP.

Videos on näha, kuidas lennuk hakkas pärast õhu tõusmist kõrgust kaotama, kukkus maapinnale ja plahvatas põlema.

Briti avalik-õigusliku ringhäälingu BBC teatel oli pardal üle 200 reisija. Reutersi andmetel on politsei kinnitanud, et pardal oli vähemalt 242 inimest. Lennukis oli kaks kaptenit ja 10 salongipersonali liiget.

Alla kukkunud lennuk oli Boeing 787-8 Dreamliner, mille registreerimisnumber on VT-ANB.

Air India lend AI171 oli teel Indiast Londoni Gatwicki lennujaama. Lennufirma on õnnetuse kohta avaldanud lühikese avalduse.

Ahmedabadi ja London Gatwicki vahel opereeriv lend AI171 sattus õnnetusse. Kogume praegu teavet ja jagame juhtumi kohta infot oma veebisaidil või sotsiaalmeedias, teatas Air India.

Siin on video asja kohta:

WATCH: Air India plane carrying 242 people crashes in Ahmedabad while taking off for flight to London pic.twitter.com/KyLVZaV6i7

— BNO News (@BNONews) June 12, 2025

We are following reports of a crash of Air India flight #AI171 from Ahmedabad to London. We received the last signal from the aircraft at 08:08:51 UTC, just seconds after take off.

The aircraft involved is a Boeing 787-8 Dreamliner with registration VT-ANB… pic.twitter.com/EmKKISJldF

— Flightradar24 (@flightradar24) June 12, 2025

Kas otsite ettevõttele või ehitusplatsile vastupidavaid ja kõrgekvaliteedilisi metallimaterjale? Meie kaasaegses veebipoest leiate laias valikus tooteid, et ehitus hõlpsasti kulgeks. Olenemata sellest, kas vajate väikeseid koguseid kiireks remonttööks või suures mahus materjale tööstusprojektideks, meie digitaalne platvorm pakub mugavat ostlemiskogemust 24/7 režiimis koos reaalajas hinnainfo ja kohese saadavuse kontrollimisega.

Mitmekülgne materjalivalik

Olgu te professionaal ehitustööstuses, masinaehituses või lihtsalt kogenud meisterdamisfänn, Tibnori kaasaegses veebipoest leiate erakordset laias valikus erinevaid metallitooteid. Meie sortiment hõlmab kuum- ja külmvaltsitud teraselehed paksusega 0,5mm kuni 150mm, Premium-kvaliteediga metalliga pinnatud teraselehed orgaanilise katendiga, täppistorud diameetriga 10mm kuni 1200mm, mitmesugused terasprofiilid (I-, H-, U-, L- ja T-profiilid) ja -talad erinevates pikkustes, roostevabad terased (austeniitne AISI 316L, ferriitne AISI 430, dubleks 2205), alumiinium (5xxx ja 6xxx seeria) ning palju muud spetsiaalset metallitoodet.

Kõik tooted on kättesaadavad konkurentsivõimeliste hindadega ning varustatud täielike tehniliste andmelehtedega ja materjalifisertifikaatidega. Tibnoriga võite tellida kasvõi otse ehitusplatsile täpselt õigel ajal, kasutades meie arenenud logistikavõrgustikku, mis katab kogu Baltimaade ning Põhjamaade regiooni. Meie laohaldustarkvara tagab, et näete alati värskeimat informatsiooni toote saadavuse kohta ning saate täpse tarneaja kohe tellimuse esitamisel.

Tibnori eelised

Tibnor on Põhjamaades ning Baltikumis juhtiv terasetarnija üle 60 aasta kogemusega ning pakub väga mitmekülgset valikut kõrgeimate kvaliteedistandarditega. Meie valikus on suur hulk sertifitseeritud teraseid ja metalle ning enam kui 15 000 erinevat toodet koheses saadavuses koos kiiret tarne võimalustega – tavaliselt 24-48 tunni jooksul kogu Eestis ning 2-5 päeva Euroopa Liidus. Kiire tarne on võimalik tänu meie strateegiliselt paiknevatele ladudele ning optimeeritud tarneahelale.

Lisaks on üks meie põhimõtteid jätkusuutlikkum lähenemine metallitööstuses, et olla vastutustundlik terasepakkuja tulevaste põlvkondade jaoks. Meie kuuluvus SSAB Groupi tagab ligipääsu kõige uuematele tehnoloogiatele ning fossiilivaba terase arendusele. Lisaks kõrgekvaliteedilistele ja mitmekülgsetele materjalidele, on Tibnori klienditugi teie jaoks alati olemas 24/7 režiimis, nii telefoni teel (+372 XXXX XXXX) kui e-posti kaudu (info@tibnor.ee). Meie tehnilised spetsialistid võivad abistada nii õigete toodete leidmisel, tehniliste konsultatsioonide andmisel kui lihtsalt küsimustele vastuse leidmiseks. Samuti pakume tasuta materjaliarvutusi ja tarnekanalite optimeerimist.

Kuum- ja külmvaltsitud teraselehed

Meie veebipoes leiate nii kuumvaltsitud teraselehed vahemikus S235JR kuni S690QL, mis on üks enim kasutatavaid terasetüüpe kaasaegses ehituses ja tööstuses. Need on valmistatud süsinikterasest või madallegeeritud terasest kõrge tugevusklassidega (ReH 235-690 N/mm²) ning vastavad Euroopa standarditele EN 10025-2 kuni EN 10025-6. Kuumvaltsitud teraselehtede hind on tavaliselt soodsam külmvaltsitud omadega võrreldes ning sobib väga hästi olukordadesse, kus pinnaviimistlus ei ole nii oluline, näiteks konstruktsioonielementide, kandvate osade või raskete masinate valmistamisel.

Tihti on sellised lehed väga kõrge tugevusega (kuni 1000 MPa), vastupidavad korrosioonile ning taluvad hästi kõrgeid temperatuure. Külmvaltsitud teraselehed (paksusega 0,5-6mm) sobivad hästi, kui vajate õhemaid lehte ning täpsemat pindatöötlust, mida pärast veel värvitakse, galvaniseeritakse või muul viisil viimisteldakse. Külmvaltsitud teras on ideaalne valik autotööstusele, kodutehnikale ning õhukeseseinaliste konstruktsioonide valmistamiseks. Meie valikust leiate nii standardsed mõõtmed (1000x2000mm, 1250x2500mm, 1500x3000mm) kui ka eritellimused vastavalt teie projekti vajadustele.

Roostevaba teras

Meie veebipoest leiate väga mitmekülgse valiku erinevaid roostevabast terasest tooteid, mis sobivad erinevatele tööstusharudele ja vajadustele, alates toidutööstusest kuni keemiatööstuseni. Roostevaba teras on saadaval peamistes kvaliteetides: austeniitne teras (AISI 304, 316L, 321), ferriitne teras (AISI 430, 441) ning dubleks teras (2205, 2507) erineva korrosiooniresistentsusega.

Olgu selleks roostevabast terasest lehed paksusega 0,5-50mm, täppistorud Ø6-324mm või dekoratiivprofiilid, et kõik teie nõudlikud projektid saaks kvaliteetselt täidetud. Roostevaba teras on ideaalne lahendus mereäärsetes tingimustes, keemilises tööstuses, toiduainetööstuses ning farmaatsias, kus nõutakse maksimaalselt puhast ja hügieenilist pinnakvaliteeti. Meie roostevaba teras vastab kõigile FDA ja CE nõuetele ning on varustatud vastavate sertifikaatidega, mis kinnitavad materjali päritolu ja kvaliteeti. Lisaks pakume erinevaid pinnaviimistlusi: 2B (kuumvaltsitud ja peitsitud), BA (särav viimistlus), No.4 (harjatud), No.8 (peegelviimistlus).

Terastorud, -profiilid ja -talad

Samuti ei puudu meie laiast valikust erinevad kvaliteetsed torud ja talad igasugusteks konstruktsioonideks ja masinaehituseks. Terastorude seas on nii täppistorusid (DIN 2391, EN 10305) tolerantsidega H8-H11, mis sobivad hüdraulikale ja pneumaatikale, kui ka vastupidavaid konstruktsioonidele mõeldud variante (EN 10219, EN 10210) seinalaiustega 2-40mm, et sobida erinevate tööstuste ja ehitusprojektide spetsiifiliste vajadustega.

Meie terastalade ja -profiilide hulgast leiate nii kuumvaltsitud (IPE, HEA, HEB, UPN, L-profiilid) kui ka külmvaltsitud tooted (C-, Z-, U-profiilid) erineva kantevõime ja kaaluga, et sobida kõigi teie projektidega – alates väikestest metallikonstruktsioonidest kuni suure kandvusega ehitisteni. Standardprofiilid on saadaval pikkustes 6-12 meetrit, erikõõtmed tellimuse järgi kuni 18 meetrini. Kõik talad on varustatud EN 10204 3.1 materjalitunnistusega ning on testitud vastavalt Euroopa standarditele EN 10025, EN 10034. Pakume ka täiendavaid teenuseid nagu lõikamine, puurimine ja keevitamine vastavalt kliendi joonistele ja spetsifikatsioonidele.

Metalliga pinnatud lehed, alumiinium ja muud metallid

Metalliga pinnatud lehtede hulgas on mitmesugused kõrgekvaliteedilised tooted korrosioonivastase pinnatöötlusega, sealhulgas galvaniseeritud teras (Z100-Z600 katendiga), Aluzinc® katendiga teras ning orgaanilise katendiga teras (polyester, PVDF, polyuretaan) erineva värvigammaga ja tugevusklassidega. Need tooted on ideaalsed katusematerjalina, fassaadielementideks ning välistingimustes kasutamiseks, kus korrosioonikindlus on äärmiselt oluline.

Alumiinium aga on kerge materjal (tihedus 2,7 g/cm³), mille mehaanikaid omadusi saab märkimisväärselt suurendada legeerimise ja kuumtöötlemisega ning Tibnori valikus on lai valik erinevaid alumiiniumplaate (1xxx-7xxx seeria), torusid (Ø10-500mm) ja profiile (standardsed ning kohandatud) erineval eesmärkidel alates transpordisektorist kuni elektroonikatööstuseni. Alumiinium on 100% ringlusse võetav ning omab suurepäraseid elektri- ja soojusjuhtivuse omadusi.

Lisaks eelmainitud materjalidele leiate meie sortimendis suures koguses muid metallitooteid nagu vask (elektrolüütiline, hapnikuvaba), messing (CuZn37, CuZn39Pb3), pronks (CuSn8, CuAl10Ni5Fe4) ning spetsiaalsed sulamid, millega muuta oma projekt edukaks ja vastupidavaks. Pakume ka haruldasi metalle ja spetsiaalsulameid erikohad tellimuste jaoks.

Uudised ja info

Lisaks laialdane toodetele, leiate meie veebipoest ka põnevaid ning informaiivseid ehitus- ja keskkonnateemalisi artikleid, tehnilisi juhendeid metallitöötlemise kohta, tööstussuundade analüüse ning jätkusuutlikkuse uudiseid, et oma tööala teadmiseid laiendada ja uudishimu rahuldada. Meie eksperdid avaldavad regulaarselt artikleid metallurgia uudistest, innovaatilistest tehnoloogiatest ning parima praktika näidetest.

Samuti võite leida projektijuhtumeid, kus näidame, kuidas meie kliendid on saavutanud suurepäraseid tulemusi Tibnori materjalidega. Lai valik kvaliteetseid tooteid igale ehitusettevõtmisele ja tööstusprojektile ootab teid Tibnori veebipoest, kus professionaalne teenindus ja tehniline ekspertteadmine kohtuvad mugava ostlemiskogemusega.

14. juunil on Eestis leinapäev, mil hoitakse meeles enam kui 10 000 juuniküüditamise ohvrit ning kõiki Nõukogude okupatsioonivõimude tõttu hukkunud Eesti inimesi. Tartu linn mälestab juuniküüditamise ohvreid tseremooniaga Rukkilille monumendi juures laupäeval, 14. juunil kell 10.

Tseremoonial kõnelevad Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Memento esindaja Luule Mats. Mälestuspalve loeb Tartu Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets. Rukkilille monumendile asetatakse pärjad.

„Ajalool on anne end korrata. Inimkond ei ole aga seda annet enda kasuks pöörata suutnud – ikka ja jälle korduvad kohutavad ja valusad vead, mis hävitavad riike ja rahvaid, perekondi ja põlvkondi. Vaid teadlikkus, tarkus ja ajaloo mäletamine võib inimkonda muuta ja ära hoida uued tragöödiad. Kõik algab meist enestest ja meie märkamistest,” ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Küüditamise mälestuspäeval saab kell 11 kuni 17 tasuta külastada Pepleri tänaval asuvat KGB kongide muuseumit, kus on väljas kunstniku Hilda Kamdroni (1901–1972) pliiatsijoonistusi Tartu Linnamuuseumi kogudest. See väljapanek on osa Kumu kunstimuuseumi näitusest „Kuidas kadus Tartu. Hilda Kamdroni traumatsüklid” (kuraator Eero Epner) ning jääb KGB kongides avatuks kuni 15. juunini 2025. Kamdroni looming oli Nõukogude Eestis aastakümneid avalikkuse eest varjul, ent tema joonistused talletavad unustusehõlma vajunud Tartu lugu.

Lisaks Kamdroni pliiatsijoonistustele on koostöös Sõjamuuseumi ning Henrik Guthaniga lisandunud KGB kongidesse palju uut materjali metsavendluse kohta. Püsiekspositsiooni täiendavad legendaarse metsavenna Alfred Käärmanni elusuuruses mannekeen, tüüpilise rännakseljakoti sisu ilmekas näide piimanõu-peidikust ja palju muud.

Kõik on oodatud osalema leinapäeva mälestusüritusel ja külastama KGB kongide muuseumit.

Tartu linn palub tartlastel heisata laupäeval, 14. juunil leinalipud.

Lõuna-Eesti suurim siseuisuväljak, Lõunakeskuses asuv Astri Arena võtab 20.  juubeliaasta puhul ette seni suurima uuenduskuuri. Uisuväljak läheb remonti 22. juunist ja esialgsete plaanide kohaselt avatakse uuesti augusti algusest.

Viimane võimalus jääle pääseda on 21. juunil, kell 11–16, pärast seda suletakse uisuväljak remondiks. Jaanipäeva eel algavate remonditööde käigus vahetatakse täielikult välja seni kasutusel olnud poordid. „Kakskümmend aastat tagasi olid paigaldatud poordid ilusad ja tõhusad, kuid ajad on muutunud. Tänapäeva nõuded, eriti ohutuse osas, on palju kõrgemad – näiteks peab poort olema painduv, et tagada sportlaste turvalisus,” selgitas Astri Arena tegevjuht Triin Hütt.

Uued poordid saavad olema Eesti moodsaimad ning vastavad rahvusvahelistele standarditele, pakkudes senisest veelgi paremaid tingimusi nii sportimiseks kui ka aja veetmiseks. Astri Arena on aastate jooksul olnud paljude piirkonna tippsportlaste esimeseks treeningpaigaks, kust on alguse saanud mitmete edukate iluuisutajate ja jäähokimängijate karjäärid. „Uuenenud uisuväljak loob suurepärased võimalused kohalike sportlaste treenimiseks ning rahvusvaheliste treeninglaagrite, sõprusmängude ja võistluste korraldamiseks Tartus,” lisas Hütt.

Lisaks ohutusele pööratakse tähelepanu ka külastajate mugavusele. Värske väljanägemise saavad jäähalli laenutus- ja ooteala, kuhu lisanduvad ka selvekassad ning muud kaasaegsed IT-lahendused. Uisuväljaku uuenduskuur aitab tuua Lõuna-Eesti inimestele kõrgema taseme spordisündmused senisest veelgi lähemale.

Viimase viie aasta jooksul on Astri Arena jääle jõudnud ligi 180 000 külastajat, neist pea 50 000 kooli- ja lasteaialast. Astri Arena suureks eeliseks on selle ligipääsetavus, sealhulgas juhuslikele möödujatele. Täismõõtmetes jäähall kaubanduskeskuses on maailmas ainulaadne kontseptsioon ning sarnaseid uisuväljakuid on maailmas vaid üksikuid.

Kolmapäeva, 11. juuni õhtul kell 19.33 kutsuti päästjad Põlva valda Andre külla, kus põles suitsusaun.

Saun pandi küdema, kuid süttimise hetkel kedagi kodus polnud. Abi kutsusid naabrid.

Teadmata põhjusel alguse saanud tulekahju likvideeriti kella 20.19ks. Ligikaudu 24 ruutmeetrise pindalaga palksaun hävis täielikult.

Suvi toob kaasa rohkelt liikumist, külas käimisi ja aiapidusid – paraku ka väikelaste mürgistusjuhtumite kasvu. Mürgistusinfoliinile 16662 laekub igal aastal üha enam murekõnesid. Läinud aastal vajas Eestis mürgistuse tõttu haiglaravi üle 100 väikelapse ning infoliinil nõustati rohkem kui 1400 alla 4-aastase lapsega seotud juhtumit.

Kuigi haiglaravi vajavate väikelaste mürgistuste arv on aastate jooksul vähenenud, näitab infoliinile pöördumiste kasv, et teadlikkuse tõstmine ja ennetustöö on jätkuvalt vajalikud. „Enamik mürgistusõnnetuste põhjused on sageli lihtsad ja inimlikud eksimused – ravimid on omavahel segi aetud, kemikaalid jäetud kättesaadavale kohale või on laps suhu pistnud maha visatud nikotiinipadja,” selgitab Terviseameti mürgistusteabe osakonna juhataja Mare Oder.

Laps ei erista värvilist kommi ja ohtlikku ravimit

Väikelapsed avastavad maailma meelte abil – nad katsuvad, maitsevad ja pistavad suhu pea kõike, mis kätte satub. „Kui kodus on hoolikad vanemad loodetavasti kõik ohtlikud ained lastele kättesaamatult hoiustanud, siis aiapeol, reisil, laagris või vanavanemate juures võib olukord olla nende kontrolli alt väljas,” kirjeldab olukorda Oder.

Külaliste saabudes või külla minnes ümbritseb lapsi palju uut ja põnevat, samal ajal on täiskasvanute tähelepanu sageli hajunud. Samuti tasub silmas pidada, et väikese lapsega külla minnes ei pruugi vastuvõtva kodu ohutus olla selles vanuses lapsele kohandatud. Seda eriti juhul, kui peres elavad suuremad lapsed või ka ainult täiskasvanud. Ohtlikud võivad olla näiteks kraanikausi all või grilli kõrval olevad kemikaalipudelid, mõne täiskasvanu käekoti sisu ning kapinurgale jäetud värvilised tabletid.

„Laps ei näe vahet maitsval kommil ja eluohtlikul ravimil ega ka värskendaval joogil ja söövitaval kemikaalil,” selgitab Oder. Kuna käputavad väikelapsed pistavad suhu valimatult kõike, mis nende kätte satub, võivad tõsise mürgistuse põhjustada ka maha visatud nikotiinipadi, kogemata maha kukkunud tablett või riiuli servale jäetud käte desinfitseerimisvahend ja sääsemürk.

Laste puhul ei piisa õnnetuse ärahoidmiseks üksnes ohtlike toodete silme alt ära panemisest. „Nad on oma vanemate pealt selgeks õppinud, kuidas turvakorgi avamine käib ja sageli õnnestub see neil pareminigi,” tõdeb Oder. Õnnetuste ennetamiseks tasub võtta hetk ning leppida seltskonnas kokku, kuidas ohtlikke aineid hoiustada laste ohutust silmas pidades. „Laste ohutus peab olema täiskasvanute ühine vastutus,” rõhutab Oder.

Lapse ravimid kaasa koos juhisega

Kui laps läheb külla, maale vanavanemate juurde või suvelaagrisse, tuleb isiklike ravimitega kaasa anda ka täpsed manustamisjuhised. Oluline on, et iga lapse ravimid oleksid hoiustatud eraldi ja selgelt märgistatud. „Mürgistusinfoliini õed on aidanud lahendada näiteks juhtumit, mil vanaema andis lapselapsele kogemata enda ravimit, sest tabletid olid välimuselt sarnased ja neid hoiti ühes pakendis,” toob Oder näite. „Selliseid inimlikke, kuid ohtlikke eksimusi saab ennetada – vaadake ravimid koos vastutava täiskasvanuga üle, rääkige läbi nende ohutu hoiustamise põhimõtted ja võimalusel tehke manustamine koos läbi.”

Õnnetuse korral on tähtis kiire ja õige esmaabi

 Mürgistuse või selle kahtluse korral ära jää ootama sümptomite ilmnemist, vaid helista kohe mürgistusinfoliinile 16662. Infoliinilt saab nõu eesti, inglise ja vene keeles ööpäev läbi.

Allaneelatud mürgise aine lahjendamiseks anna kannatanule väikeste lonksudena puhast gaasita vett. Kindlasti ei tohi kannatanul kutsuda esile oksendamist – see võib teha rohkem kahju kui kasu. Kui mürgine aine on sattunud nahale või silma, loputa seda rohke jaheda veega vähemalt 15 minutit.

Rohkem infot leiab aadressil www.16662.ee

Keskkonnaamet andis Viljandi spahotelli ehituse jätkamiseks vajaliku keskkonnaloa. Veeluba ehitusplatsile valguva põhjavee ümberjuhtimiseks seab tingimused riskide maandamiseks ning kohustab ehitajat põhjaveetaseme muutusest puudutatud majapidamised ühisveevärgiga ühendama.

Luba põhjavee ümberjuhtimiseks anti välja pärast hüdrogeoloogilise ekspertarvamuse ning otsuse eelnõule avalikustamise käigus saabunud arvamuste ja ettepanekute analüüsi. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius kinnitas, et põhjavee ümberjuhtimisega ei kaasne negatiivset mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.

„Suurprojektide puhul on teatav keskkonnamõju vältimatu, ent Viljandi järveäärse ehituse puhul on võimalik leida riskide maandamiseks mõistlikud meetmed,” ütles Kosenkranius. „Keskkonnaluba tugineb hüdrogeoloogilisel ekspertarvamusel, mille järgi taastub veetase pärast ümberpumpamise lõppu. Ehitusaegne põhjavee ümbersuunamine puudutab umbes kümmet majapidamist, kus igapäevane olmevesi võetakse salvkaevust. Juhul, kui põhjavee ümberjuhtimise tõttu jäävad salvkaevud kuivaks, seab veeluba ehitajale kohustuse selline majapidamine ühisveevärgiga ühendada.”

Keskkonnaloas seadis Keskkonnaamet lisaks joogivee tagamise nõudele teisigi tingimusi. Pinnase vajumiste kaardistamiseks tuleb rajada ümber ehitusplatsi kõrgusmärgid ning neid iganädalaselt mõõta. Samasugused mõõtemärgised tuleb rajada ka ümberkaudsete hoonete vundamentidele, kui majaomanikud sellega nõustuvad. Pinnase vajumise avastamise korral tuleb alustada ekspertiis ning esitada tulemused kohalikule omavalitsusele.

Lisaks seab veeluba kohutuse seirata nii salvkaevude veetaset kui järve ümber juhitud põhjavett.

Planeeringuprotsessi, ehitusloa ja ehitusjärelevalve küsimustes on juhtroll kohalikul omavalitsusel ning ehitamine käib omavalitsuse antud ehitusloa alusel.

Kolmapäeval, 11. juunil avastasid piirivalvurid Setomaa vallas Verhulitsa külas piiriribal liikumas ühe inimese, kes tegi muuhulgas pilti ka piirimärgist.

Piirivalvurid tabasid inimese ning tuvastasid, et tegu oli Saksa turistiga, kes ei olnud teadlik piirikulgemisest ja seal kehtivatest reeglitest ning piirangutest.

Rikkumise eest määrati turistile rahatrahv.

Riigi Kinnisvara AS kuulutas välja alliansshanke Võru eriettevalmistuse taristu rajamise projekteerimis- ja ehitustöödeks. Ehitataval hoonete kompleksil hakkab Politsei- ja Piirivalveamet välja õpetama piirivalvureid ning teisi piirkonnas töötavaid politseiüksuseid.

Hanke tulemusel rajatakse Võrru eriettevalmistuse taristu kompleks, mille hulka kuuluvad lasketiir-taktikamaja ning laiendus-võimalusega füüsilise ettevalmistuse kompleks. Lisaks ka sinna juurde kuuluvad teed, parkimisalad ja muu taristu. Esialgse ajagraafiku kohaselt on kavas hankeleping sõlmida 2025. aasta lõpus.

Siseminister Igor Taro kommenteeris hanke olulisust öeldes, et Euroopa Liidu piiririigina on Eesti piirivalve ja piir justkui esimeseks kaitseliiniks tervele Euroopale. „Naabreid valida ei saa, mistõttu peame panustama oma piirivalve võimekuse pidevale tõstmisele, et olla muutlikes julgeolekutingimustes jätkuvalt kõrgel tasemel. Kagu-Eesti on selleks kõige õigem koht. Masinad ja varustus, olgugi kaasaegsed, ei suuda koolitatud inimesteta midagi ja just seetõttu on oluline suunata 8,9 miljonit eurot laiapindse riigikaitse vahenditest piirivalvurite eriettevalmistuse kompleksi rajamisse. Sellega meie pingutused ei piirdu. Lähiajal peame leidma võimaluse politseiametnike, abipolitseinike ja kaitseliitlaste harjutamisvõimaluste parandamiseks ka Põlvas, sealse lasketiiru kordategemisse panustamisega,” ütles Taro.

Piirivalve juht Veiko Kommusaar kinnitas, et PPA prioriteediks on tõsta igakülgselt meie võimekust kriise lahendada – panustame ühtaegu nii oma varustuse uuendamisse ja täiendamisse ning samal ajal otsime võimalusi tõsta ka väljaõppe kvaliteeti. „Võrusse ehitatav taktikamaja ja lasketiir täidavad meie jaoks olulise tühimiku – tänu sellele saame edaspidi treenida ja koolitada Lõuna Eestis kohapeal nii meie piirivalvureid, aga ka kõiki teisi politseiüksuseid ning samuti meie loodavat kriisiüksust. Uus ning meie vajaduste järgi rajatav taristu võimaldab meil ühtaegu tõsta treeningute kvaliteeti ning samal ajal hoida kokku ka meie Lõuna Eestis elavate ja töötavate ametnike aega, kes täna peavad treeningute pärast sõitma teistesse Eesti piirkondadesse.”

„Alliansshanke eesmärk on saavutada parim väärtus tellija investeeringule nii kvaliteedi, ajakava kui ka kuluefektiivsuse osas ning saavutada parim tulemus kliendile. See on Riigi Kinnisvarale esimene kogemus läbi viia alliansshange. Usume, et see annab meile nii kogemust ja ka kindlust selle paindlikuma hankeviisi kasutamiseks tulevikus,” sõnas Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja.

Aliansshange on projekti elluviimise mudel, kus projekti ja lepingu võtmeosapooled – tellija, projekteerija ja ehitaja – teevad tihedat koostööd ühise eesmärgi nimel. See tähendab vastutuse ja riskide ühist jagamist, töötamist ühtse integreeritud meeskonnana ning otsuste ühist langetamist, pidades silmas projekti terviklikku kasu.

Avaldatud hankega saab tutvuda siin: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8755606/general-info

Esialgse ajagraafiku kohaselt on kavas hankeleping sõlmida 2025. aasta lõpus.

Riigi Kinnisvara kliendiks on Politsei- ja Piirivalveamet, kellel on vajadus arendada ja rajada Võrru eriettevalmistuse taristu kompleks, mille hulka kuuluvad lasketiir-taktikamaja ning laiendus-võimalusega füüsilise ettevalmistuse kompleks koos sinna kuuluvate teede, parkimisalade ja muu taristuga. Lisaks on kavandatud krundil paikneva olemasoleva hoone ümberehitus.

Taristu põhiosa mahus 8,9 miljonit eurot (st lasketiir-taktikamaja) valmimise tähtaeg on planeeritud 31.12.2027.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 12. juuni 2025:

nii Toretski kui Donetski sektoris vene poole edenemine jätkus. Väga murelikud on Ukraina kaitsjad Sumõ suunal.

1. Harkiv igaöine sihtmärk.

2. Miskit ikka.

3. Kursk/Belgorod: väljavõte karmist olukorrast Ukrainska Pravda veergudelt ja esmased teated Ukraina vasturünnakutest.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Toretskist põhjas sammhaaval vene pool edeneb.

8. Donetsk: kaks pisu pikemat edenemist korraga.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. putin nõuab relvatootmise kiiret suurendamist ja kuulutas välja plaanid majanduse mobiliseerimiseks.

12. Vabariiklasest senaatorid kritiseerisid Trumpi administratsiooni Ukraina hoiaku pärast.

13. EL valmistab ette sanktsioone kahe Hiina panga vastu venemaaga kauplemise eest.

14. USA ja Ühendkuningriigi pensionäride raha võidi investeerida putini sõbra hasartmänguklubidesse.

15. lukašenka ütles, et kartulipuudus Valgevenes oli poliitilise iseloomuga.

16. Lühiuudised

Ukraina kindralstaabi andmetel sai miljon täis.

220 vene poole rünnakut ja suuri muutusi seni aktiivsetes lõikudes polnud, suurem tõus Donetski sektoris. Kamikaze droonide arvu uus tõus teeb muret (3744).

Juba mitu päeva on jala ja kergliikurite abil ründavate vene üksustele lisaks mõnes lõigus soomuse proovimisi, aga vähe. Pisu pani üllatuma, et tanke seekord rohkem tabati kui soomukeid, aga numbrid väikesed, sestap veel on rünnakutel soomust vähe näha. Enamasti ikka kas väiksemad jalaväe grupid jala või kergliikuritel ning rünnakute arv ei näita tegelikku surve tugevust. Küll on pisu tõusutrendis selliste väikest pidevate rünnakute mõju tõus, sest väiksem arv Ukraina kaitsjaid ei suuda olla piisavalt tähelepanelik, puhanud ja varustatud ning vene poole edenemised kipuvad tulema. Juba tuleb sõnumeid, et eesliinil olevaid kaitsjaid vahetatakse harvemini välja ning nende varustamine tiheda droonipilve töttu väga ohtlik.

Kahjuks juba päris pikalt tuleb Ukraina kaitsjate kurtmist erinevatest sektoritest, et vene kamikaze droonide mõju ei suudeta piisavalt edukalt minimeerida ning lõiguti suudab vene pool droonidega ise domineerida. Õnneks pole see mõjutanud vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamist. Kuna mootorrattad, ATV-d ja ka paljud sõiduautod vajavad bensiini, siis on arvatavalt vene poolel korraga töös kaks tankurite liini, nii bensiin kui diisel ja see peaks soodustama nende tabamist, sest liigub neid tsisternautosid rohkem. Võidujooks, kes ulatub oma kamikaze droonidega kaugemale ja suudab neid efektiivsemalt kasutada, jätkub ning arvata võib, et peatselt võib tulla siingi sektoris muutusi ja miskit varem vaid filmides nähtud tulema võib hakata ehk siis kipub arvama, et tehisaru võib hakata juhtima korraga drooniparvi jne.

Ukraina K-2 üksus avaldas kaadrid haavatud kaitsjast, keda evakueeriti äärmiselt ohtlikust rindel olevast positsioonist robotdrooni abil (neljarattaline akudel kaugjuhitav platvorm). Mulle meeldib nende platvormide odavus, erinevalt meitel toodetavast roomikutel ülikallist platvormist…

1. Täna öösel mürisesid Harkivis venemaa droonide tõttu plahvatused, oli tabamusi ja ohvreid, sealhulgas lapsi.

2. venemaa kaitseministeerium teatas, et 11. juuni õhtul 3 tunni jooksul tulistas nende õhutõrje väidetavalt alla 44 Ukraina drooni. vene õhutõrje väidetavalt tulistas alla 38 drooni venemaa Föderatsiooni Belgorodi oblasti kohal, 4 Brjanski oblasti kohal ja 2 okupeeritud Krimmi territooriumi kohal.

venemaal Engelsis teatati eile päeval valjust plahvatusest. Piirkonnas oli näha tõusvat suurt suitsusammast. ASTRA andmetel võis plahvatus toimuda 9. keskses autoremonditehases, mis asub Kristalli naftahoidlast 2 km kaugusel – või võimalik, et lähedal asuvas RusKon-S torujuhtme ventiilide tehases.

Ukraina peastaap kinnitab edukaid rünnakuid venemaa võtmetähtsusega sõjatööstusobjektidele eile öösel. Ukraina drooniüksused tabasid mitmeid väärtuslikke sihtmärke, sealhulgas Tambovi püssirohutehast, mis on venemaa sõjategevuse jaoks oluline lõhkeainete ja raketikütuse tootja. Plahvatusi registreeriti ka 106. õhudessantdiviisi laskemoonalaos (Kursk) ja Buturlinovka õhuväebaasi (Voronež).

Tulekahju täheldati eile õhtul Tšongarski autosillast (1,4 km) põhja pool, maantee lähedal, teatab jälgimisgrupp Krõmski Veter satelliidipiltidele viidates. Shelli bensiinijaama piirkond. Eile õhtul ründas Krimmi mehitamata õhusõiduk, Džankois ja Kertšis oli kuulda plahvatusi. Krõmski Veter lugejad panid tähele venemaa lennunduse tegevust keskööst kuni kella 01.20-ni Krimmi põhjaosas ja Simferoopoli oblastis.

3. Kursk/Belgorod: väljavõtte Ukrainska Pravda veergudelt olukorrast Sumõ suunal:

Kaks sõjaväelast, kes hoiavad kaitset Mõropilja – Sumõst 30 kilomeetri kaugusel asuva küla – suunas, rõhutasid Ukraina uudisteagentuurile antud intervjuus, et nad on juba mõnda aega registreerinud venelaste kogunemist teisel pool piiri, venemaa küla Gornali piirkonnas. „Kas see on lugu sellest, kuidas nad meie tähelepanu kõrvale juhtisid, või sellest, kuidas nad plaanivad rünnata – on veel vara öelda. Kui nad lähevad meie suunas sama suure hulga inimestega kui Junakivkasse, siis on võimalik, et nende stsenaarium kordub ka siin. On probleem kindlustustega ja majades ei saa kaua viibida – KAB-id lammutavad need; on probleem eluteede turvalisusega,” ütles Mõropilja suunal olev sõjaväelane.

„Kui venelased hakkavad Sumõsse jõudma teiselt poolt – Sadkõst, Mõropiljast –, võib see probleemiks osutuda. Seal on palju metsi ja nüüd on kõik roheline – jooksed maale ja ongi kõik, sind ei nähta. Pealtkuulamistest teame, et nad saatsid Sumõ oblastisse neli uut üksust,” lisab ühe Sumõ oblastis tegutseva drooniüksuse vanemseersant.

Samuti, nagu me sõjaväelastega peetud vestlustest aru saime, on praegu oluline takistada venelaste sisenemist teise tihedasse metsa, mis asub Hotõnist ja Põsarivkast lõunas. Vaenlast on raske välja lüüa tohutust „roheluses”, mis varjab kõike alates liikumisest kuni kaevikuteni. Samuti on metsas keeruline töötada FPV droonidega, kuna puud segavad raadiosignaali levikut.

Tegelikult, lastes venelased Hotõni ja Põsarivka lähedal asuvasse metsa, saame teise Serebrjanski metsanduse. Ja võib-olla veelgi raskem lahinguväli, sest Sumõ oblasti mets on laialehine ja sügavate kuristikega.

Samal ajal on peaaegu kõik sõjaväelased, kes hoiavad kaitset piiril ja Junakivka piirkonnas ning juhivad neid üksusi juhtimistasandil – dessantväelased, piirivalvurid – palju vähem optimistlikud. Nad kirjeldasid olukorda kui „keerulist”, „kriitilist”, „kaost” ja „superjama”. Neil puuduvad inimesed, eriti võimsad FPV meeskonnad, fiiberoptilised droonid, kindlustused, ettevalmistatud positsioonid, varajane mineerimine ja üksuste vaheline väljakujunenud koostöö tõhusaks kaitseks.

venemaa poolel tegutseb Sumõ suunas aktiivselt ehk kõige efektiivsem vaenlase mehitamata õhusõidukite üksus Rubicon. See on keskendunud logistika hävitamisele, luurelennukite ja pommituslennukite allatulistamisele. Ukraina pilootide vaatluste kohaselt tabavad venelased praegu enamikku sihtmärke fiiberoptikaga varustatud droonidega.

Teiseks kordavad Ukraina kaitseministeeriumi allikad neljas üksuses, mis paiknevad nüüd venelaste poolt okupeeritud piirkonnas või on sellega hästi kursis, üksmeelselt: Hotõni, Põsarivka ja Junakivka kohal ei olnud piiril pidevat kaitseliini. Olid vaid üksikud kaevikud ja punkrid.

Ukraina ei kasutanud Kurski operatsiooni aega oma piiri tugevdamiseks Sumõ oblastis.

„Kui me venemaal positsioonidel istusime, olime väga üllatunud, et neil olid 6–8 kilomeetri pikkused kaevikud, mis ulatuvad maa alla ja viivad kõik piirini, kontrollpunkti. Nad on oma piiri väga hästi kindlustanud. Ja nüüd oleme Sumõ oblastis ja siin pole üldse mitte midagi… Tuleb kiirustada ja midagi ette võtta. Teisel päeval kaitsesid mu poisid end kaevikutes, mille nad kuskil 2014. aastal kaevasid. Sadas vihma ja nad olid vööni üle ujutatud.

Kui Kursk seisis, võis Sumõ oblastisse oma kujutlusvõime sisse lülitada ja luua maa-aluse maailma. Aga keegi ei teinud midagi. Kui me oleksime varem võrgud üle teede tõmmanud, oleks olukord Kurski oblastis võinud areneda teisiti,” on nörsinud ühe mehitamata õhusõidukite üksuse vanemseersant, kes varem võitles Kurski oblastis ja nüüd tegutseb Sumõ oblastis.

Kolmandaks, nad hakkasid FPV droonide vastaseid võrke Sumõ oblasti teede kohale venitama liiga hilja. Mõned teelõigud pole põhimõtteliselt veel blokeeritud. Juba paigaldatud teedel olid probleemiks pooleteisemeetrised „augud” võrgu ja maapinna vahel, mis võimaldasid venelastel aeg-ajalt, aga siiski, võrgu alt läbi lennata ja Ukraina autosid tabada.

Sumõ oblastis tegutsevad kaitseväe üksused hakkasid oma inimeste positsioonidel viibimise aega pikendama, et neid liikumise ajal võimalikult vähe ohtu seada. Ajad, mil näiteks droonide operaatorid said päeva puhata, on juba möödas.

Kas venelased plaanivad Sumõt ennast rünnata?

Ühelgi allikal pole sellele küsimusele vastust. Ainus, milles nad kindlad on, on see, et okupandid venitavad praegu Sumõ oblastis rinnet nii palju kui võimalik, et tuua juurde rohkem kaitseväe reserve. Eelkõige ründavad nad intensiivselt kahe küla – Põsarivka ja Junakivka – suunas. Põsarivka vallutamine võimaldab okupantidel läbi lõigata Sumõst Junakivkasse viiva peatee ning Junakivka enda vallutamine võimaldab neil saada kontrolli olulise piiriasula üle.

venelased on Põsarivkast 5 kilomeetri kaugusel ja Junakivkas seisavad nad juba äärelinnas. Junakivka kohal droonidega lendavad piirivalvurid salvestasid 7.-8. juunil venelasi mootorratastega küla keskele hüppamas. 10. juunil märkisid Ukraina DeepState’i häkkerid, kes uuendavad oma kaarti viivitusega, umbes kolmandiku Junakivkast halliks tsooniks. (Njah, tegelik seis on veelgi nirum…)

Nagu Ukraina kaitseministeerium sõjaväe käest teada sai, pole venelaste poolt okupeeritud Sumõ oblastis praegu rasketehnikat; enim on registreeritud miinipildujaid. Okupandid liiguvad väikestes rünnakugruppides ja istuvad enamasti külades majades. Ukraina kaitseministeeriumi andmetel pole droonide stardipunkte veel registreeritud.

Viimasel ajal on venelased, nagu ka Ukraina armee, hakanud lendama raskete ööpommitajatega ning kasutama maapealseid robotkomplekse miini, toidu ja eelmainitud miinipilduja kohaletoimetamiseks.

Kas Sumõle on oht ja milline see on?

Kohustusliku evakueerimise käigus, mis algas 2023. aastal, viidi Sumõ oblasti küladest ja linnadest välja 55 tuhat inimest, neist 8 tuhat last. 60 piiriäärses asulas evakueeriti põhimõtteliselt kõik elanikud.

Sumõst endast, mis asub nüüd rindejoonest 20 kilomeetri kaugusel (nagu näiteks Kramatorsk), evakueerimiseks praegu alust pole. Nii arvab hiljuti ametisse nimetatud piirkondliku sõjaväevalitsuse juht Oleg Grigorov. Telefonivestluses UP-ga kinnitas ta, et linnal on evakuatsiooniplaan, välja on töötatud mitu evakuatsiooniteed ja neid kasutatakse vajadusel. Grigorovi sõnul aga praegu sellist vajadust pole. Ta on veendunud, et kaitsevägi ei lase venelasi piirkondlikku keskusesse.

„Me mõistame, et olukord rindel on keeruline, kuid seda kontrollivad meie relvajõud. Samuti mõistame, et lisaks vastasseisule lahinguväljal üritab vaenlane külvata paanikat. Olen kindel, et 3. juuni rünnak oli nii Venemaa terrorirünnak tsiviilelanikkonna vastu kui ka nende katse seda paanikat süvendada. Ma usaldan meie relvajõude 100% ja mul pole kahtlustki nende lahinguvõimes ja võimekuses, nad teevad oma tööd ustavalt,” märkis Grigorov.

„Peastaap on rinnet venitanud. Dnipropetrovski ja Donetski oblastisse vägede koondamise asemel on nad asunud tegutsema Kurski suunas, mis on nüüdseks muutunud Sumõ operatsiooniks. Uutes piirkondades operatsioonide läbiviimiseks on vaja uusi vägesid. Idee „vaenlane ründab siin ja meie ründame teises suunas, et tema tegevust ohjeldada” ei toimi, sest venemaal on rohkem inimressursse, rakette ja laskemoona,” on nördinud üks kõrgematest ülematest, kellel praegu Donetski oblastis abivägedest puudu on.

Ta esindab Ukraina sõjaväe seda osa, kes on veendunud, et Kurski oblastis toimuv manööver oleks pidanud olema kiire mitte ainult sisenemiseks, vaid ka väljumiseks. Ja pealetung Belgorodi ja Tjotkino vastu ainult koormab kaitseväge, kellel niigi napib ressursse. Ukraina armee saab teravate ja julgete operatsioonidega hästi hakkama, kuid kaitset on raske säilitada.

Nii Sumõ kui ka Donetski oblastis seisavad üksused silmitsi samade probleemidega – nõrgad reservid, logistika, mis pole jaotatud erinevate transpordiliikide vahel ja pole kaitstud, kindlustuste puudumine või nende ebapiisavus praeguste ülesannete täitmiseks, samuti droonide arvu ja kvaliteedi mahajäämus.

Mõnda neist probleemidest võib siiski pidada lahendatavaks. Võib-olla oleks siis olukord Sumõs teistsugune.

Teatatud on Ukraina vasturünnakust Oleksiivka ja Andriivka külade suunas Sumõs, geolokatsioone veel pole, eks vast homme targem.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Toretskist põhja pool suudab vene pool sammhaaval ikka edeneda.

8. Donetsk: kaks pisu pikemat edenemist korraga.

Novomõkolaivka küla langes vene poole kontrolli alla sektori keskmises osas ja mure, et see läänesuunaline liikumine võib tuntavalt jätkuda, on tõusuteel, sest tegu on teise külaga viimase 7 päeva jooksul, mis on siin suunal kaotatud. Loodan, et ees olev Solona jõgi siiski aitab Ukrainal siinse suuna kaitse pidama saada.

vene 114. motolaskurbrigaad heiskab lipu Zelenõi Kutist läänes, Dnipropetrovski oblastis ja üllatas sellega veel Bahatõrist põhja pool asuvat Ukraina kaitset ning kui tänase päeva jooksul seal kanda kinnitanud vene üksust ei suudeta likvideerida, siis kahe küla ja poole asula kaotus tulemas on. Blogijad ei tea isegi, kust suunast sinna saadi…

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa kaitseministeerium ja sõjatööstuskompleks peaksid nii kiiresti kui võimalik suurendama maavägede lahinguvõimet ja kooskõlastama sõjatööstuskompleksi töö majanduse mobiliseerimisplaanidega. Seda teatas putin kolmapäeval kohtumisel, kus arutati riikliku relvastusprogrammi eelnõu aastateks 2027–2036. Maaväed jäävad tänapäeva sõjalistes operatsioonides domineerivaks jõuks ja nad peavad suurendama oma lahinguvõimet, rõhutas putin.

„Selle aasta aprillis arutasime, kuidas suurendada tarnete mahtu ja parandada relvade ja varustuse kasutamise efektiivsust erioperatsiooni probleemide lahendamiseks. Toona välja toodud meetmeid rakendatakse, kuid need meetmed on tegelikult operatiivse iseloomuga. <…> Täna on meie ülesanne koostada uus pikaajaline programm kogu relvasüsteemide ja -tüüpide ulatuses,” tsiteerib kremli pressiteenistus presidenti.

Uue riikliku relvastusprogrammi tegevused peavad olema selgelt kooskõlas majanduse mobiliseerimisplaanidega, rõhutas putin. Samuti kutsus ta üles ette valmistama uute relvasüsteemide, sealhulgas baaside, arsenalide ja lennuväljade kasutuselevõtu infrastruktuuri. „Erilist tähelepanu tuleks pöörata tuumatriaadile, mis oli ja jääb venemaa suveräänsuse tagajaks,” ütles president.

Eelmine riiklik relvastusprogramm maksis föderaaleelarvele aastatel 2012–2022 üle 20 triljoni rubla ja see peatati Ukraina sissetungi esimestel kuudel. Riikliku programmi kohaselt pidid vägedele 2020. aastal tarnima Armata tankide diviisid, uus pommitaja, 600 lennukit ja tuhandeid helikoptereid ning moodsa relvastuse osakaal pidi suurenema 70%-ni. Kuid vene armee sisenes Ukrainasse vana varustusega, paberkaartidega ja ammendas oma ülitäpsete rakettide varud mõne kuuga.

Sellest ajast alates on venemaa kaitsetehaste tootmist mitu korda suurendanud, tootes Ukrainas võitlevale armeele mürske ja pomme kolmes vahetuses. 2025. aasta eelarves eraldas valitsus armee ülalpidamiseks ja relvade tootmiseks rekordilised 13,2 triljonit rubla (145 miljardit eurot). Sõjaliste kulutuste osakaal eelarves – ligi 30% – on muutunud enneolematuks pärast nõukogude aega. 2022.–2025. aasta kumulatiivsed riigikassa kulutused sõjalistele vahenditele ulatusid 35,5 triljoni rublani (390 miljardi euroni).

putin kiitles taas oma tuumapotentsiaaliga kaitsevaldkonnas samal koosolekul. Ta väitis, et tänapäevaste relvade osakaal venemaa tuumatriaadis on väidetavalt 95% ja et see on maailma kõrgeim näitaja. „Praegu on tänapäevaste relvade ja varustuse osakaal strateegilistes tuumajõududes juba 95%. See on hea näitaja, tegelikult kõrgeim kõigi maailma tuumariikide seas.”

12. Kolmapäeval, 11. juunil pidas USA Kongress istungeid, mille käigus vabariiklasest senaatorid kritiseerisid kaitseminister Pete Hegsethi. Põhjuseks oli Donald Trumpi administratsiooni soov lõpetada Ukraina sõda venemaaga kontaktide tihendamise kaudu. Sellest teatas Politico, rõhutades, et Vabariikliku Partei ridades on üha nähtavam „ilmselge ideoloogiline lõhe”.

Senaator Mitch McConnell, üks kolmest vabariiklasest, kes varem Hegsethi ametisse nimetamise vastu sõna võtsid, võttis eriti karmi seisukoha. Kaitse-eelarvele pühendatud istungil seadis ta avalikult kahtluse alla Valge Maja välispoliitilise kursi. „Ameerika maine on kaalul. Kas oleme valmis kaitsma oma liitlasdemokraatiaid autoritaarsete agressorite eest?” küsis McConnell.

Ta hoiatas, et Ukraina lüüasaamine sõjas võib olla lüüasaamine Ameerika diplomaatiale. „Me ei taha ühel päeval ärgata ja pealkirjades näha: „venemaa võitis, Ameerika kaotas.” See on kriitilise tähtsusega, kui tahame maailmas jätkata rolli mängimist, mida enamik Kongressi liikmeid peab endiselt vajalikuks,” ütles senaator.

Nagu Politico välja toob, oli McConnelli dialoog Hegsethiga haruldane hetk, mil Vabariikliku Partei sügavad välispoliitilised erimeelsused pinnale kerkisid. McConnell esindab vabariiklaste traditsioonilist tiiba, mis tugineb USA globaalse juhtrolli ideele Ronald Reagani poliitika vaimus. Hegseth seevastu esindab trumpistlikku lähenemist, mis keskendub riiklike huvide prioriteedile ja loosungile „Ameerika ennekõike“.

McConnell esitas Hegsethile mitu põhimõttelist küsimust seoses sõjalise konfliktiga, mis on kestnud neli aastat. Küsimusele, kes on agressor, tunnistas Hegseth: „venemaa on agressor.” Kui aga jutt läks küsimusele, kelle võitu ta näha tahaks, vältis minister otsest vastust, piirdudes avaldusega Trumpi soovist rahumeelse lahenduse järele. Hegseth süüdistas Obama ja Bideni administratsioone ka „ebaefektiivses venemaa poliitikas” ja Ukraina sõjalise abi edasilükkamises, tuletades meelde, et just nende valitsusajal toimus Krimmi annekteerimine ja täiemahuline sissetung.

„vladimir putin teab, et president Trump on tugev. Ta teab, et tema sõnal on jõud. Läbiräägitud rahukokkulepe Ukrainas paneb Ameerika tugevana paistma,” ütles Hegseth.

Teiste paneelis osalejate seas oli ka senaator Lindsey Graham, Trumpi pikaajaline liitlane, kes püüdis välja selgitada, kas putin peataks oma laienemise, kui ta Ukrainas võidaks. Hegseth ja staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Dan Kaine andsid teravalt erinevad vastused. „Ma ei usu, et ta peatub,” ütles Kaine. Hegseth vastas: „Seda saab veel näha.”

Senati kuulamiste eelõhtul kõneles Pete Hegseth ka Esindajatekojas, kus ta teatas Ukraina julgeolekuabi algatuse (USAI) programmi kulutuste vähendamisest, mis hõlmab Ameerika relvade ostmist Ukrainale. Rõhutades, et Donald Trumpi administratsioonil on konfliktist „täiesti erinev vaade”, märkis ta: „Usume, et rahumeelne lahendus läbirääkimiste teel on nii Ukraina kui ka venemaa, aga ka Ameerika Ühendriikide huvides, eriti arvestades paljusid globaalseid väljakutseid.”

13. Euroopa Liit kavatseb lisada sanktsioonide nimekirja ka venemaaga kaubavahetuses osalevad Hiina pangad, teatab Bloomberg, viidates Euroopa Komisjoni dokumentidele, mis esitati teisipäeval 18. venemaa-vastaste sanktsioonide paketina. Agentuuri allikate sõnul plaanitakse mustadesse nimekirjadesse lisada kaks piirkondlikku panka, mis tegutsevad venemaaga piirnevates Hiina maakondades.

Just piirkondlikest pankadest said venemaa ja Hiina vaheliste maksete peamine kanal pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid karmistasid eelmise aasta lõpus oma finantssanktsioonide režiimi ja ähvardasid venemaaga tehingutes osalevaid krediidiasutusi teisejärguliste meetmetega. Kokku kaasati pärast putini Pekingi visiiti eelmise aasta mais loodud maksevõrku vähemalt kuus piirkondlikku panka Hiinas.

Lisaks maksete tegemisele ja ekspordi finantseerimisele pakkusid nad ka krüptoteenuseid, mis aitasid venemaal sanktsioonidest mööda hiilida, viitab Bloomberg Euroopa Komisjoni dokumendile. Sanktsioonide režiimi kohaselt lõigatakse need pangad EL-i finantssüsteemist välja.

14. Selle nädala alguses toimus Suurbritannias kohtuasi Novalpina Capitali hallatava fondi investorite ja selle endiste juhtide vahel seoses tehinguga, millega osteti Ida- ja Kesk-Euroopa suurim hasartmängude korraldaja Maxbet. Investorid püüavad sisse nõuda tehingust saadud kahjusid ja nõuda juhtidelt vastutust. 2020. aasta oktoobris omandas fond Maxbeti 273 miljoni euro eest. Nüüd väidavad investorid, et Novalpina Capitali juhid varjasid tahtlikult olulist teavet ettevõtte tegeliku omaniku kohta.

Hagejate sõnul selgus Maxbeti auditist, et selle kasusaaja on autoriteetne vene-Iisraeli ärimees mihhail mirilašvili (tuntud ka kui miša kutaisski). Teda peeti 1990. aastatel Peterburi suurimaks hasartmängumagnaadiks ja ta juhtis selle suurimaid kasiinosid. Seda valdkonda juhtis neil aastatel putin, kes oli linnapea kantselei töötaja.

Mõlemad olid hästi tuttavad ja hoidsid suhteid – putin külastas mirilašvili heategevusprojekte ja kutsus ta isegi kremlisse. 2000. aastatel mõisteti mirilashvili 12 aastaks vangi inimeste röövimise eest, keda ta kahtlustas oma isa kinnivõtmises. Pärast isa vabanemist viisid mirilashvili ja tema vend Konstantin kohtuasja materjalide kohaselt turvameeskonna abiga võimalikud röövijad – Dvali ja Kakushadze – nende ettevõtte Petromir kontorisse, kus neid väidetavalt piinati. Nende surnukehad leiti hiljem Peterburi äärelinnast. 2009. aastal vabanes mirilashvili vanglast, kuid tema restoraniäri läks PMC Wagner tulevasele juhile jevgeni prigožinile.

Hagejad väidavad, et rahapesuvastase poliitika ja „tunne oma klienti” (KYC) reeglite kohaselt pidi fond täpselt tuvastama Maxbeti lõpliku kasusaaja isiku. Maxbeti aktsiate ostmise ajal sisaldasid dokumendid otsest garantiid, et lõplik kasusaaja oli vähetuntud Küprose kodanik Vladimir Sadovski. Hagejate sõnul eemaldati Novalpina Capital Limitedi (NCL) ja selle juhi Stefan Kovski koostatud auditiaruannetest aga peaaegu kõik viited mirilashvilile. Hagejate arvates võimaldas see tahtlik teabe varjamine varjata fakti, et Sadovski oli Maxbeti nominaalne omanik.

Selle tulemusel hakkasid Novalpina Capitali investorid 2023. aastal kahtlase omanikuga hasartmänguasutuste aktsiate ostmisega tegelema, kuhu kuulusid suured Ameerika ja Briti fondid: Yorkshire Public Employees Fund (UK), British Gas Employees Fund, Oregon Public Employees Retirement System ja Alaska Permanent Fund Corporation, Alaska osariigi riiklik fond, mille varade maht on umbes 83,38 miljardit dollarit ja mis on Ameerika Ühendriikide suurim riiklik investeerimisfond. Investeering osutus mitte ainult kahtlaseks, vaid ka ebaõnnestunuks. 2025. aasta märtsis kirjutas The Financial Times, et nad üritasid Maxbeti müüa 125 miljoni euro eest odavamalt kui ostmise ajal.

15. Valgevene president aleksandr lukašenko sõnul tekitati Valgevene kartulipuudus kunstlikult riigi juhtkonna vastase vandenõu tulemusena. Ta kinnitas, et tegelikku puudust pole ning teatud inimesed, kelle nimesid ta ei nimetanud, on süüdi toote kadumisel poeriiulitelt. „Selgub, et poliitika oli mängus. Kartulit oli piisavalt, aga see hoiti kuskil peidus, et näidata, et president sekkus hinnakujundusse,” ütles lukašenko. Tema sõnul avastas selle Riiklik Kontrollkomitee, mis kontrollis teatud numbreid: „Kui ta tuli käeraudadega, pani selle lauale – kartul ilmus.” Kartulipuudus algas Valgevenes veebruaris. lukašenko tunnistas probleemi aga alles 8. mail. Ta süüdistas kõiges põllumehi, kes väidetavalt lõpetasid madalate hindade tõttu kartuli saatmise siseturule ja orienteerusid ümber venemaale, kus on samuti toote puudus. Seda kinnitas ka putin. Samal ajal väljendas ta üllatust, et Valgevenes, kus suured kartulieksperdid ootamatult otsa said. Pärast seda nõudis lukašenko, et kasvatataks piisavalt, et sellest jätkuks mõlemale riigile. Ta rõhutas, et asi pole heategevuses, vaid korralikus rahas. Samuti tühistas Valgevene 27. mail kartuli impordikeelu EL-i riikidest.

Samal ajal selgitas Valgevene Riikliku Teaduste Akadeemia Vabariikliku Teadus-Praktikakeskuse kartuli- ja puu- ning köögiviljakasvatuse peadirektor Vadim Mahanko juurvilja puudust eelmise hooaja halbade ilmastikutingimustega. Sama põhjuse – saagi ikaldumise 2024. aasta sügisel – tõi välja ka põllumajandus- ja toiduministri asetäitja Vladimir Grakun. Sama ütles ka venemaa Föderatsiooni Kartuli- ja Köögiviljaturu Osalejate Liidu tegevdirektor Aleksei Krasilnikov, rõhutades, et Valgevene saagi massilist eksporti venemaale ei toimunud.

Rosselhoznadzori maikuu andmete kohaselt on kartuli import Valgevenest 2025. aasta algusest võrreldes eelmise aasta sama perioodiga poole võrra vähenenud ja ulatus 32 tuhande tonnini. Samal ajal on juurviljade impordi kogumaht venemaale enam kui kolmekordistunud ja ulatunud 548 tuhande tonnini. Peamised importijad olid Egiptus ja Hiina. 2024. aasta lõpuks importis Valgevene venemaale 201,2 tuhat tonni kartuleid – 1,6 korda rohkem kui 2023. aastal – ja sai suurimaks tarnijaks, arvutas RIA Novosti.

Mai lõpuks olid kartulite jaehinnad venemaal tõusnud aastases võrdluses 173%, mis on rekordiline näitaja 23 aasta jooksul, mil on teadaolevalt ametlik statistika. Kartulipuuduse ohu tõttu avas valitsus alates 2025. aasta jaanuarist tollimaksuvaba impordi „sõbralikest” riikidest ning vene riigiduuma aseesimees boriss tšernõšov tegi ettepaneku kehtestada toote jaehindade ajutine riiklik reguleerimine.

16. Lühiuudised

Channel14 teatab, et pinged on suurenenud Iraani ja USA väidetavate tuumaläbirääkimiste takerdumise tõttu. Samuti väidavad nad, et Iisrael valmistub rünnakuteks Iraani tuumarajatistele. Suurbritannia on väidetavalt juba hoiatanud Pärsia lahes olevaid laevu.

USA saatkond Iraagis valmistub suurenenud julgeolekuriskide tõttu hädaolukorras evakueerimiseks. Välisministeerium on andnud loa mittevajalike töötajate ja nende perekondade lahkumiseks Bahreinist ja Kuveidist. Samal ajal on kaitseminister Hegseth heaks kiitnud Lähis-Idas paiknevate sõjaväelaste perekondade vabatahtliku lahkumise.

Drapatõi: Maavägede juhtkonda iseloomustasid hirm, süsteemsed väärkohtlemised ja poliitiliselt motiveeritud ametisse nimetamised – lahkun puhta südametunnistusega ja usaldades neid, kes jäävad alustatut lõpule viima.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Eesti Keskerakond korraldab kolmapäeval, 18. juunil kell 12 Riigikogu ees meeleavalduse tänase valitsuse lühinägeliku ja ebapädeva poliitika vastu. Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ütleb, et Reformierakonna juhitava koalitsiooni toetus on pikka aega püsinud 20 protsendi juures, mis tähendab, et valitsusel puudub rahva mandaat suuri otsuseid vastu võtta.

„Reformierakonna valitsus võtab kahe aasta jooksul vastu 26 maksutõusu või uut maksu – ilmselt on tegemist maailmarekordiga,” lausus Mihhail Kõlvart. „Kahetsusväärsel kombel mõjutavad maksutõusud kõige rohkem madalapalgalisi, lasterikkaid ja maal elavaid peresid. Keskerakond ei saa sellega leppida ja kutsub kõiki, kellele on valitsuse poliitika vastumeelne, Toompeale meelt avaldama, et üheskoos anda suvepuhkusele siirduvale Riigikogule veelkord selge sõnum, et Eesti vajab poliitikat, mis lähtub siinsetest inimestest, mitte võõrastest ideoloogiatest. Otsustes peab lähtuma tegelikkusest, mitte soovmõtlemisest. Meil on vaja plaane, mitte loosungeid.”

Mihhail Kõlvarti sõnul on valitsuse tegevuse tagajärg viimase 12 aasta suurim tööpuudus, jätkuv majanduslangus ja esikoht Euroopa inflatsioonitabelis. „Reformierakond ei ole suutnud perede toimetuleku parandamiseks ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks midagi ette võtta. Riigieelarve auke üritatakse lappida maksutõusudega, mis annavad aga hoopis vastupidise efekti. Inimesed on kõigest sellest väsinud, sest me oleme juhitud spiraali, millest ei saa sama poliitikaga jätkates enam välja,” rääkis Mihhail Kõlvart.

Mihhail Kõlvart lisas, et maksutõusude kõrval on valitsus ebaõnnestunud nii Rail Balticu rajamisel kui ka energiapoliitikas. „Reformierakonna valitsus tegutseb selle nimel, et aastaks 2030 toodaks Eesti vajamineva elektrienergia taastuvenergiast. Huvitav on aga see, et Hispaania on mereriik ja seal on palju päikest, kuid ometi elekter kadus. Lihtne matemaatika ütleb, et taastuvenergiale ei saa majandust üles ehitada, sest see toob meile kallima elektrihinna, mille peavad pered ja ettevõtted kinni maksma. Majanduskasv saab tugineda vaid soodsale juhitavale energiale,” märkis ta.

Narva linnale kuuluvate ühingute juhtimine kannatab sagedaste võimuvahetuste tõttu, mille käigus on nende nõukogusid uuendatud viimasel ajal pea igal aastal, leidis Riigikontroll täna avaldatud aruandes. Riigikontroll tuvastas ka, et Narva linn ei ole oma ühingute kontrollisüsteemi pärast ASi Narva Vesi 2019. aasta korruptsioonijuhtumit kriitiliselt üle vaadanud ega selles rõhuasetusi muutnud.

 Sagedased võimuvahetused tekitavad Narva linnale kuuluvates ühingutes ebastabiilsust. Kuna nõukogudes istuvad valdavalt linnavolikogu liikmed ja pea iga võimuvahetusega jagatakse kohad ümber, siis kulub uutel nõukogu liikmetel aega kohanemiseks ja asjadega kurssi viimiseks – kuni nad jälle välja vahetatakse. Nii ei jõua nõukogu liikmed saada pilti ühingu seisust, probleemidest ja arendusvajadustest.

„Narva linnale kuuluvate ühingute puhul paistab olevat esiplaanil see, milline on ühingu nõukogu koosseis, mitte ühingute käekäik, selged omanikuootused või ühingute tegevuse eesmärgid,” ütles riigikontrolör Janar Holm. „Ehkki 2011. aastal kehtestati seadusega nõue, et omavalitsus peab kehtestama ühingutes osalemise tingimused ja korra, siis Narvas ei ole 14 aastaga seda korda kehtestatud. Samas ei saa öelda, et otsuseid ei langetataks – meenub näide, kus vaid umbes nädala jagu toiminud koalitsioon jõudis enne lagunemist välja vahetada nõukogu koosseisu kuues ühingus seitsmest.”

Pärast 2021. aasta kohalikke valimisi on praeguseks Narvas võimul juba kuues koalitsioon. Enamiku ühingute nõukogudes on selle ajaga tehtud muudatusi neli-viis korda. Näiteks SA Narva Linnaelamu nõukogus on poliitilisi vangerdusi olnud viis. Kõnekas on, et linna­volikogu 2021. aasta valimiste järgsest koosseisust on nõukogus jõudnud praeguseks olla 29 liiget 31st ehk peaaegu kõik. Mõni volikogu liige on selle ajaga saanud olla koguni nelja ühingu nõukogus.

Riigikontroll pani tähele, et ühingute nõukogude liikmetel on raskusi oma rolli teadvustamisega ja nad kipuvad tegema juhatuse tööd. Kuigi nõukogu peaks seaduse järgi tegelema järelevalvega juhatuse üle ja ühingu strateegilise suunamisega, on ühingute nõukogud läinud oma otsustega tihti ühingu igapäevase majandamise tasemele. Näiteks on nad otsustanud tavatöötajate palku, preemiaid, väikesemahulisi oste jms. See näitab, et nõukogu ja juhatuse vastutus juhtimisotsuste tegemisel on nihkes.

Vaatamata ASi Narva Vesi 2019. aasta korruptsioonijuhtumile pole Narva linn oma ühingute kontrollisüsteemi kriitiliselt üle vaadanud ega selles rõhuasetusi muutnud. Korruptsioon oli toona seotud hangetega, kuid praeguse volikogu valitsemisperioodil ei ole linn sellest juhtumist ajendatuna pööranud täiendavat tähelepanu linna ühingute korruptsiooniriskide maandamisele. Korruptsiooniennetuse kontekstis püsib ka risk, et ühingute tehingud seotud osapooltega jäävad vajaliku tähelepanuta, kuna sellekohane arvestus oli ühingutes sageli puudulik. Seotud isikud on näiteks nõukogu ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed. Samuti sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle nõukogu ja tegevjuhtkonna liikmetel on valitsev või oluline mõju.

Riigikontroll leiab, et Narva Linnavolikogu revisjonikomisjon on pööranud Narva ühingutele vähe tähelepanu. Seitsmest ühingust on praeguse volikogu valitsemisperioodil kontrollitud vaid kahte: SAd Narva Linnaelamu, SAd Narva Linna Arendus. Varasema ASi Narva Vesi korruptsioonijuhtumi valguses ei ole sedavõrd vähene tähelepanu ühingutele põhjendatud.

Riigikontroll näeb riski revisjonikomisjoni liikmete kuulumises ühingute nõukogudesse. See ei ole küll keelatud, ent toob kaasa rollikonflikti ja võib mõjutada objektiivsust kontrolliobjektide valikul revisjonikomisjonis, sest sellisel juhul võib inimene olla korraga nii kontrollija kui ka kontrollitava positsioonis. Näiteks 2025. aasta aprillikuu seisuga oli Narva revisjonikomisjoni esimees samal ajal ka kahe linnaühingu nõukogu liige, millest ühes ta oli nõukogu esimees.

Riigikontroll järeldas samuti, et Narva ühingute tegevuse eesmärgistatus on eri tasandi arengudokumentides ebaühtlane ja üldsõnaline. Selle pinnalt ei ole võimalik hinnata ühingu tegevuse edukust ega seda, kas ühingutes osalemine on omavalitsuse ülesannetest lähtudes üldse vajalik.

Riigikontroll soovitab Narva linnal vastava korraga kehtestada ühingutes osalemise reeglid, nagu on ette nähtud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. Praegu need Narvas puuduvad vaatamata sellele, et need on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega nõutavad juba alates 2011. aastast. Korras peaks käsitlema ka ühingute kontrolli ja ühingu juhtorganite töökorralduse nõudeid, et nõukogu keskenduks edaspidi rohkem oma seadus­järgsele rollile. Ühingute strateegilise juhtimise korrastamiseks soovitas Riigikontroll ühingute tegevuse Narva linnal selgelt, mõõdetavalt ja võrreldavalt eesmärgistada.

Narva Linnavalitsus nõustus soovitustega ning nentis, et linna osalemine ühingutes vajab selget regulatsiooni ning linna valitseva mõju all olevate ühingute tegevus sisukat eesmärgistamist.

Taustaks

Narva linnal on valitsev mõju kokku seitsmes ühingus, milleks on SA Narva Haigla, SA Narva Linna Arendus, SA Narva Linnaelamu, SA Narva Sadam, AS Narva Vesi, AS Transservis-N ja OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus. Kõigil ühingutel on 3 kuni 7 liikmega nõukogu, mille moodustavad enamasti volikoguliikmed linna valitsevast koalitsioonist. Erandiks SA Narva Haigla ja SA Narva Sadam, mille nõukogus on ka kaks mittepoliitikust liiget.

Narva ühingutest on suurim SA Narva Haigla, kelle tegevustulu oli 2024. aastal 37,4 miljonit eurot. Talle järgnevad AS Narva Vesi (6,5 miljonit eurot), SA Narva Linnaelamu (1,7 miljonit eurot), SA Narva Linna Arendus (1,4 miljonit eurot), OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus (0,9 miljonit eurot), AS Transservis-N (0,15 miljonit eurot) ja SA Narva Sadam (0,05 miljonit eurot).

Riigikontroll analüüsis Narva Linnavolikogu, Narva Linnavalitsuse ja Narva linna valitseva mõju all oleva ühingu juhtorganite tasemel õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist ja õiguste realiseerimist, et tagada info liikumine juhtimisahelas, otsustajate informeeritus ja ühingu majandustegevuses otsustuspädevuse piiridest kinnipidamine. Samuti analüüsiti linnavolikogu revisjonikomisjoni ja linnavalitsuse revidentide tööd linna valitseva mõju all olevate ühingute suunal. Enamikus auditiküsimustes oli vaatluse all 2021. aastal valitud Narva Linnavolikogu valitsemisperiood, so alates 19. novembrist 2021 kuni audititoimingute ajani. Toimingud lõpetati märtsis 2025.

Aruande täisteksti leiab siit:

https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19762&AuditId=6599

Tänase neljapäeva varahommikul kell 4.39 lõppenud Riigikogu istungil läbis viimase punktina esimese lugemise Laulu- ja tantsupeoseadus. Jõustumisel tagab seadus seni vaid määruste ja muude madalamate otsuste tasemel püsinud rahastuse laulu- ja tantsupidudele ning kogu korraldusprotsessile ka pidude vahele jäävatel aastatel.

„Laulu- ja tantspidude roll meie rahva kujunemisel ja iseseisvuse saavutamisel ning taastamisel on olnud mõõtmatult suur,” ütles eelnõu algataja Tõnis Lukas (Isamaa). „Tegu on nii tähtsate sündmustega kultuuriloos, et UNESCO on kolme Balti riigi peod võtnud oma maailmapärandi nimekirja. Ometi pole erinevalt Lätist ja Leedust Eestis veel oma koorilaulu- ja rahvatantsutraditsiooni hoidmist toetavat seadust.”

Üld- ja noorte laulu- ja tantsupidude korraldamise kõrval leiavad traditsiooni oluliste osadena seaduses käsitlemist ka piirkondlikud ning valdkondlikud laulu- ja tantsupeod. Kogu protsessi edukaks juhtimiseks jagatakse ära vastutus riigi, omavalitsuste ja muude protsessis osalejate vahel. Sätestatakse ka näiteks kohustus kõigis koolides koorilaulu ja rahvatantsu harrastamise võimaluste pakkumine õppekava osana. Seadustatakse kollektiivijuhtide, koori- ja tantsujuhtide sotsiaalsed garantiid. Pannakse välja stipendiumid üliõpilastele, kes tahavad koorijuhtideks ja tantsujuhtideks õppida.

„Laulu- ja tantsukultuur ei seisne vaid pidudes, vaid see on suur ja lai püramiid, kuhu alla paigutuvad nii regionaalsed üritused kui ka kogu rahvuskultuuri põlvkondade ülene kandepind. Seetõttu pakub seadus kindlustunnet kogu protsessile. Sellega määratakse ära tegevused, mis peavad toimuma ning olema rahastatud ka pidude vahelisel ajal, et laulu- ja tantsupidude traditsioon püsiks järjepidevalt eestikeelse kultuuri ja rahva põhiväärtusi kandva alustalana,” ütles Lukas ja lisas: „Meie rahva pidu jääb niiviisi ka tulevikus eestikeelseks ja -meelseks.”

Seaduseelnõu menetluses on sellele avaldanud toetust laulu- ja tantsujuhtide organisatsioonid ning ka Riigikogu kultuurikomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Kolmapäeval, 11. juunil kell 15.32 toimus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Tartu vallas Pataste külas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 106. kilomeetril.

õiduautot Opel Astra juhtinud 26-aastane mees sõitis teelt välja vastu puud. Sõiduki juht toimetati haiglasse.

Harju maakohus tunnistas Vene veebiväljaannetele kaastööd teinud Eesti kodaniku Svetlana Burceva süüdi rahvusvahelise sanktsiooni rikkumises ja riigireetmises ning mõistis talle karistuseks kokku kuus aastat vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loetakse Burceva kinnipidamise päev, 28. veebruar 2024. Kaitsja taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks jättis kohus rahuldamata, teatas maakohtu esindaja.

Süüdistuse järgi rikkus 1994. aastal Eesti kodanikuks saanud Svetlana Burceva rahvusvahelist sanktsiooni, töötades Vene Föderatsiooni meediafirma RIA Rossija Segodnja heaks, mille juht Dmitri Kisseljov on kantud finantssanktsioonide nimekirja. Nii tegi Burceva sanktsioonialusele isikule kättesaadavaks majandusressursse, kirjutades RIA Rossija Segodnja/Baltnews veebiväljaandele artikleid ja tehes artiklite juurde fotosid.

Tehnoloogiamiljardär Elon Musk kirjutas sotsiaalmeedias, et kahetseb nädal varem tehtud postitusi, kus ta kritiseeris teravalt USA president Donald Trumpi.

„Ma kahetsen mõnda eelmisel nädalal presidendi kohta tehtud postitust. Need läksid liiale,” kirjutas Musk täna kolmapäeval sotsiaalmeedias.

Toiduainete hinnatõusu üks põhjuseid on see, et riik on seda ise maksutõusudega kütnud, kuid paraku ei ole sellega peatutud, vaid makse tõstetakse veelgi, ütles konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp.

Statistikaameti andmed näitavad, et möödunud kuudel hinnatõus jätkus ning seda veavad toiduained ja mittealkohoolsed joogid, vahendab ERR.

Kui Sul on korraga mitu väikest laenu, krediitkaardivõlg või järelmaksulepingud, võib igakuine finantskoormus hakata tunduma nagu lõputu numbrite žongleerimine. Just sellistes olukordades võib hästi läbimõeldud tarbimislaen aidata olulisel määral nii rahakotti kui ka närvisüsteemi säästa. Võrdlemaks võimalusi ja tingimusi, tasub esimesena külastada Kiirlaenu.ee, kust leiad põhjaliku ülevaate usaldusväärsetest laenupakkujatest ning tööriistu oma rahaseisu hindamiseks.

Maksekohustuste koondamine tähendab sisuliselt seda, et olemasolevad väikelaenud, krediidikaardid või muud finantskohustused ühendatakse üheks, sageli madalama intressiga laenuks, millel on üks kindel tagasimakseperiood ja üks kuumakse. Sellel on mitu eelist, millest alljärgnevalt lähemalt räägime.

Miks kipuvad inimesed mitme väikese laenu otsa komistama?

Elu on täis ootamatuid kulusid ja soove, mida ei jaksa korraga rahastada. Esialgu võib üks krediitkaart või järelmaks tunduda väike kohustus, aga kui neid koguneb mitu, võib laenuhaldus muutuda keeruliseks.

Levinud põhjused, miks inimesed satuvad mitme laenukohustuse otsa:

• Esialgne laenusumma ei kata täielikult vajadust
• Tarbitakse rohkem, kui planeeritud
• Madalate kuumaksetega reklaamid loovad petliku mulje
• Raha kasutatakse ajutiste puudujääkide täitmiseks, mitte pika plaani alusel

Probleem tekib siis, kui erinevad maksetähtajad, intressimäärad ja laenupakkujad panevad eelarve pingule – isegi kui summa pole suur, võib vaimne koormus olla märkimisväärne.

Näide elust: kuidas maksed üle pea kasvasid

Risto, 29-aastane IT-tugiisik, oli paari aasta jooksul sõlminud kolm järelmaksulepingut ja kasutas regulaarselt krediitkaarti. Kuigi ta tasus kõik õigel ajal, hakkas ta tundma, et igakuine maksete hajutatus segas igapäevaeelarve planeerimist. „Mulle ei jäänud kunagi selget ülevaadet, kui palju mul igal kuul tegelikult kohustusi on,“ tunnistas ta. Otsustades koondada kõik maksed üheks tarbimislaenuks, vähenes tema kuine haldusaeg ja stress. Laenuperiood pikenes veidi, kuid Risto sai tagasi oma kontrolli tunnet rahaasjade üle.

Millised on laenude koondamise eelised?

1. Selgus ja lihtsus

Üks laen = üks maksekuupäev. See võimaldab paremini planeerida kulusid, vältida viiviseid ja vähendada halduslikku koormust.

2. Võimalik madalam kuumakse

Kui uue laenu intress on madalam või tagasimakseperiood pikem, võib igakuine makse oluliselt väheneda. See annab eelarvesse rohkem ruumi teisteks kulutusteks või säästmiseks.

3. Psühholoogiline kergendus

Mitme väikese laenu olemasolu võib olla alateadlikult kurnav. Ühe laenuga tekib tunne, et olukord on kontrolli all, mis omakorda vähendab stressi ja suurendab finantsdistsipliini.

4. Võimalus säästa intressikuludelt

Eriti juhul, kui olemasolevad laenud on võetud kõrge intressiga (nt krediitkaardivõlg, väikelaen madala krediidiskooriga), võib uus tarbimislaen olla märksa soodsam.

Millele pöörata tähelepanu enne laenude koondamist?

Koondlaenu ei tohiks võtta lihtsalt seepärast, et see tundub ahvatlev. Mõistlik on teha realistlik kalkulatsioon:

• Kas uus laen katab kõik olemasolevad kohustused?
• Kas laenusumma ei lähe suuremaks kui varasemate laenude kogusumma?
• Kas kogukulu (intress + lepingutasud) on tegelikult väiksem?
• Kas suudad laenu tagasi maksta ka siis, kui sissetulek ajutiselt väheneb?

Laenuvõrdlus ja krediidivõimekuse hindamine

Iga vastutustundlik laenuandja hindab enne otsuse tegemist Sinu maksevõimet. Selle käigus võidakse küsida:

• sissetulekute suurust ja stabiilsust,
• olemasolevaid kohustusi,
• varasemat maksekäitumist (sh krediidiregistri info).

Kui Sinu krediidiajalugu on korras ja laenusumma mõistlik, võib tarbimislaenu refinantseerimine tuua märgatava kasu. Samuti on soovitatav vaadata, et laenuandja oleks Finantsinspektsiooni tegevusloaga – see tagab õiguskindluse ja läbipaistvuse.

Kas koondlaen sobib kõigile?

Ei pruugi sobida neile, kelle sissetulek on ebaregulaarne või kes ei ole siiani oma maksekohustusi täitnud õigel ajal. Samuti ei ole see lahendus neile, kes kavatsevad jätkata paralleelselt uute väikelaenude või krediitkaartide kasutamist. Koondlaenu eesmärk peaks olema kontrolli taastamine – mitte ajutine kergendus enne uute kohustuste võtmist.

Mõistlikud sammud enne otsust:

1. Tee ülevaade kõikidest kohustustest (sh peidetud tasud ja jooksvad viivised).
2. Arvuta välja uus kuumakse ja kogukulu – kas see on soodsam?
3. Kaalu pikemat perioodi ainult juhul, kui see vähendab koormust ja pingeid.
4. Loe kõik tingimused hoolikalt läbi – leppetrahvid, intressimäär, lepingutasu.
5. Hinda psühholoogilist efekti – kas üks kohustus aitab Sul paremini rahaga ümber käia?

Alternatiivid: kas säästud või võlanõustamine?

Kui võimalik, tasub kaaluda ka säästude kasutamist või osalist laenude ennetähtaegset tagastamist. Samuti on Eestis kättesaadavad tasuta võlanõustamisteenused, kus spetsialist aitab kaardistada olukorda ja soovitab, milline tee on mõistlikum: refinantseerimine, maksepuhkus või uus leping.

Tarbimislaenu kasutamine maksekohustuste koondamiseks ei ole märk finantsraskustest – vastupidi, see võib olla märk küpsusest ja soovist panna oma rahaasjad kontrolli alla. See aitab:

• vähendada kuukoormust,
• selgemalt planeerida eelarvet,
• säästa intressimaksetelt,
• hoida närve, mis muidu kuluvad pidevale arvutamisele ja meeldetuletustele.

Laen ei tohiks olla põgenemine, vaid vahend olukorra lahendamiseks. Kui kasutad seda teadlikult ja vastutustundlikult, võib üks koondatud tarbimislaen olla Sinu rahalise heaolu pöördepunkt.

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenuse reklaamiga. Vajadusel tutvu teenuse tingimustega ning küsimuste korral konsulteeri asjatundjaga.

Valga vallavolikogu andis 2025. aastal Valga linna aukodaniku tiitli dr Feliks Rõivasepale, tunnustades tema aastatepikkust tööd meditsiini, kogukonna ja linnaelu heaks. Tegemist on kahekümne esimese korraga, mil Valga linn annab välja aukodaniku tiitli.

Aukodaniku tiitel anti dr Rõivasepale üle 11. juunil Valga Jaani kirikus toimunud kontserdil, kus esines Hedvig Hanson. Kontsert oli osa Valga linna sünnipäeva ning Valga-Valka kaksiklinna festivali tähistamisest.

„Aukodaniku aunimetuse andmine on meie viis tunnustada Valga silmapaistvaid inimesi, avaldada neile siirast tänu ja lugupidamist Valga arengule pühendumise eest. Tänavu otsustas Valga vallavolikogu tänu avaldada dr Feliks Rõivassepale, kes on kogu elu töötanud Valga haiglas. Feliks on mees nagu orkester. Ta on mees, kellel on suur süda ja kelle arvamus loeb,” rõhutas Valga vallavolikogu esimees Lauri Drubinš.

„Dr Rõivasepp on inimene, kelle tegevus on jätnud märgatava jälje Valga linna ja isegi maakonna ellu. Tema töö meditsiinis, panus kogukonda ja osalemine linna juhtimises on olnud järjepidev ja sisuline,” lisas Valga vallavanem Monika Rogenbaum.

Dr Rõivassepp on töötanud Valga haiglas üle 30 aasta, olles kirurg ja juhendaja noorematele kolleegidele. Ta on osalenud terviseedenduse projektides ja vabatahtlikes algatustes, korraldanud tervisepäevi ja loenguid, mille kaudu on toetatud elanike teadlikkust terviseteemadel.

Haridus ja noorte toetamine on olnud dr Rõivasepa jaoks oluline. Ta on teinud koostööd kohalike koolidega, pakkudes noortele võimalust tutvuda meditsiinivaldkonnaga ning julgustanud neid jätkama õpinguid tervishoiu alal. Tema algatusel on Valga haigla loonud koostöösidemeid Läti meditsiiniasutustega, mis on aidanud parandada piiriülest koostööd ja teenuste kättesaadavust.

Lisaks tööle haiglas on dr Rõivassepp olnud seotud Valga linna juhtimisega – ta on olnud linnavolikogu esimees ning kuulunud mitmesse volikogu koosseisu.

Vabal ajal tegeleb ta muusikaga ning naudib looduses viibimist, sealhulgas seeneretki ja kalapüüki.

Justiits- ja digiministrile umbusalduse avaldamise algatas tänasel Riigikogu täiskogu istungil 42 opositsiooni saadikut.

IKEA kutsub tagasi IKEA 365+ Värdefull küüslaugupressi. Seade tuleks koheselt kasutuselt kõrvaldada.

IKEA teatel tuvastas sisejuurdlus tootmisdefekti. Tagasikutsumine hõlmab tootenumbreid 201.521.58, 305.781.89 ja 601.636.02.

IKEA avastatud tootmisdefekti tõttu võib defektne küüslaugupress kasutamise ajal eraldada väikeseid metallikilde, mida võidakse koos toiduga alla neelata.

Tagasikutsutavatel toodetel on kuupäev 2411 (aasta, nädal) kuni 2522 (aasta, nädal). Kui selles pole kindlust, saavad kliendid tagastada mis tahes musta värvi IKEA 365+ Värdefull küüslaugupressi raha tagasi saamiseks.

IKEA kutsub kliente üles võtma ühendust klienditeenindusega, et saada asendustoode või täielikult raha tagasi. IKEA soovitab ka teisi sellest tagasikutsumisest teavitada, eriti kui tagasikutsutav toode on ära antud, laenatud või edasi müüdud.

Tagasikutsutavad tooted saab tagastada ükskõik millisesse IKEA poodi ja klient saab asendustoote või täielikult raha tagasi. Toote saab tagastada ka eemalt, võttes ühendust klienditeenindusega. Kviitungit pole vaja.

Eestis peetakse Internetikasiinosid jätkuvalt populaarseks vaba aja veetmise viisiks, pakkudes põnevat meelelahutust kodust lahkumata. Siiski on sellega kaasnenud ka oluline küsimus, nimelt kuidas eristada legaalseid ja turvalisi mängukohti neist, mis võivad mängija rahakotile ja isikuandmetele tõsist kahju teha. Uurime lähemalt, et millised on peamised erinevused ning kuidas teha teadlikke valikuid, et mängukogemus oleks lisaks nauditavusele ka turvaline.

Mis teeb internetikasiino legaalseks? 

Eestis reguleerib hasartmänguturgu Maksu- ja Tolliamet, kes väljastab tegevuslubasid vaid neile operaatoritele, kes täidavad rangeid nõudeid ja tegutsevad läbipaistvalt. Et üks kasiino saaks Eestis legaalselt tegutseda, peab sellel olema kehtiv litsents, mis tagab, et mängud on ausad, maksed turvalised ning mängijate isikuandmed turvaliselt hoitud. Lisaks järgivad sellised teenusepakkujad kohalikke seadusi, maksavad makse ja avaldavad selget infot oma tegevuse kohta. Kui litsentsinumbrit pole lehel näha või ettevõtte leht tundub hägune, siis tasub sellest portaalist pigem eemale hoida. Seega enne mängimist on alati mõistlik veenduda, et valitud internetikasiinod kuuluvad ametlikult lubatud nimekirja, sest just sellised platvormid pakuvad reaalselt turvalist ja usaldusväärset mängukeskkonda.

Illegaalsed kasiinod ja peidetud ohukohad

Kui mõni kasiino pole Eestis litsentseeritud, tähendab see, et Eesti ametkonnad ei saa selle tegevust kontrollida ega sekkuda, kui sul peaks mingi probleem tekkima. See ei tähenda automaatselt, et tegemist oleks petuskeemiga, kuid mängija jaoks tähendab see, et igasugune turvavõrk puudub. Kui kasiino ei maksa võitu välja või leht kaob äkitselt sootuks, ei ole sa enam mängija, vaid lihtsalt ohver, kellel puudub kaitse kohaliku seaduse kaudu.

Paljud neist kahtlastest portaalidest tegutsevad Curacao, Belize’i või mõne muu eksootilise litsentsi alusel. Esmapilgul võib see kõlada küll legitiimselt, kuid kui lugeda väikestes tähtedes peituvat infot, selgub kiiresti, et mängija õigused on seal teisejärgulised. Väljamaksed võivad venida, andmeid ei hoita turvaliselt ning probleemide korral ei pruugi sa isegi teada, millise riigi seaduste alusel võiks abi otsida – kui üldse.

Lisaks võib mängija sattuda maksualastesse probleemidesse, kui võidud pärinevad välismaistest kasiinodest, mille üle Eesti riigil puudub kontroll. Eesti litsentsiga kasiinodes on võidud mängijale maksuvabad, kuid välismaiselt platvormilt saadud tulu võib kuuluda deklareerimisele ja maksustamisele. Samuti ei pruugi illegaalsed kasiinod järgida rahapesuvastaseid nõudeid ega isikusamasuse kontrolli, mis suurendab riski, et mängijat võidakse tahtmatult siduda kahtlaste rahaliikumistega. Halvimal juhul võib see põhjustada hilisemaid juriidilisi ebameeldivusi.

Noored mängijad on haavatavam sihtgrupp

Paljud noored alustavad mängimist lehtedel, millel puudub Eestis kehtiv tegevusluba, sest reklaamid äratavad huvi, ligipääs on kiire ning platvormi tausta enamasti ei kontrollita. Kui mängimisest kujuneb harjumus, võib alles hiljem selguda, et puuduvad nii järelevalve kui ka võimalused enda mängukäitumise piiramiseks.

Mõtteainet pakub ka üks artikkel, mis käsitleb noorte kokkupuudet netikasiinodega, kus pööratakse tähelepanu sellele, et netikasiinod on niivõrd kergesti ligipääsetavad. 

Boonused

Tasuta spinnid, topeltsumma sissemaksele ja muud “kingitused” kõlavad küll ahvatlevalt, aga boonuseid ei anta kunagi lihtsalt niisama. Eestis tegutsevad litsentseeritud kasiinod peavad oma pakkumiste tingimused ausalt välja tooma – näiteks mitu korda tuleb raha läbi mängida ja milliseid mänge ei saa kasutada.

Illegaalsetel saitidel seevastu võivad reeglid olla peidetud või meelega segaselt esitatud. Lõpuks võib selguda, et võitude kättesaamine on pea võimatu või et boonuse tühistab automaatselt mingi pisiasi.

Hea on meeles pidada, et enamik kasiino boonuseid on üles ehitatud nii, et eelis jääb ikkagi kasiinole. Seega alati tasub lugeda, mitte ainult klõpsata.

Kuidas teha teadlik valik?

Kui tahad mängida ja teha seda turvaliselt, siis tasub esiteks veenduda, et kasiino on Eestis registreeritud. Selleks ei pea olema jurist ega ametnik, vaid piisab väikesest kontrollist usaldusväärsetes allikates. Vali kasiino, mille kontaktandmed on selged ja läbipaistvad, koduleht on eestikeelne, makseviisid mõistlikud ning tingimused arusaadavad.

Lisaks on hea meeles pidada, et ükski kasiino, olgu see legaalne või mitte, ei garanteeri kunagi tulu. Mängi ainult rahaga, mille kaotamine ei tee sulle haiget. Ja kui tunned, et mäng hakkab kontrolli alt väljuma, siis on aeg paus võtta – Eestis on olemas ka tugiliinid ja piiranguvõimalused, mis aitavad sõltuvust ohjeldada, kuid need töötavad vaid legaalsete teenusepakkujate puhul.

Kauaoodatud suvi on kohal nii kalendri kui ka sooja ilma mõttes. Selleks, et suviseid reise kaunil Eestimaal ja kaugemateski paikades muretult nautida, tuleb puhkuseplaane seades ka tervise hoidmisele mõelda. Lihtsaim viis kiiret tervisenõu saada on 24/7 toimiva perearsti nõuandeliini 1220 kaudu, lisaks soovitab nõuandetelefoni arst Merit Rahnik kokku panna reisiapteegi.

Suvel reisitakse palju terve perega ja seega tuleb ka tervisemuresid ennetades mõelda kõigi pereliikmete peale. Arvestama peab nii kohalike olude kui ka ilmaga. „Sagedasemad hädad reisidel on seotud kõhu tervisega, sealhulgas toidumürgistused, lisaks peavalu, erinevad viirusinfektsioonid, nahalööbed ja päikesepõletused. Aktiivse liikumisega kaasneb paratamatult ka kergemaid traumasid,” loetles perearsti nõuandeliini arst Merit Rahnik.

Kiire abi reisiapteegist

Hästi läbimõeldud reisiapteek pakub puhkusereisil ettetulevatele kergematele tervisemuredele kiiret leevendust, lisanõu saab küsida nõuandeliinilt 1220.  „Reisile kaasa võetavas esmaabipakis võiksid sisalduda erineva suurusega plaastrid, sidemed, elastikside ja haavapuhastusvahendid. Isekülmuv külmakott on hea abivahend turse ja valu leevendamiseks traumade korral. Samuti võiksid reisil kaasas olla mõned käsimüügiravimid valu vaigistamiseks ja palaviku alandamiseks, näiteks paratsetamool või ibuprofeen, ning sooletalitlushäirete leevendamiseks söetabletid, probiootikumid ja diosmektiidi pulber,” loetles dr Rahnik.

Sooja ja päikselisse kohta reisimisel soovitab arst kaitsta end nii UV-kiirguse kui ka liigse ülekuumenemise eest. Selleks peaks kaasas olema peakate, pikkade käiste ja säärtega heledad õhemast materjalist rõivad ning UV-kaitsega päikeseprillid. „Loomulikult tuleb kasutada suvisel ajal nii Eestis kui ka kaugemale reisides päikesekaitsekreemi, seda isegi varjulisema ilma korral. Alati peaks kaasas olema ka puhas vesi, et vältida dehüdreerumist. Soovitan reisil eelistada pudelivett ja pesta või desinfitseerida sagedasti käsi,” lisas dr Rahnik.

Samuti tuleb reisiapteeki panna kõik muud ravimid, mida pereliikmed regulaarselt tarbivad, sh allergiaravimid. Retseptiravimid peavad reisile minnes olema originaalpakendis ja koos vajalike dokumentidega, et ära hoida võimalikke arusaamatusi tolliga. Lennukiga reisides peaksid elutähtsad ravimid olema käsipagasis, et need jõuaksid kindlasti sihtkohta ka siis, kui äraantav pagas peaks kaotsi minema.

Nõuandeliinilt saab abi ka välismaal olles

Mõnedesse riikidesse reisides on terviseriskide maandamiseks soovitatav ka eelnev vaktsineerimine. „Vaktsiinid võivad kindlates reisipiirkondades olla soovituslikud või koguni kohustuslikud. Seejuures tasub teada, et vaktsiin ei hakka kohe toimima, vaid immuunsuse teke võtab aega vähemalt 10–14 päeva. Seega tasub aegsasti end vaktsineerida, kui see on sõltuvalt reisi sihtpunktist vajalik, ja kaasa võtta ka vaktsineerimist tõendav dokument,” lisas dr Rahnik. Eraldi tuleb endale selgeks teha, kas tegemist on malaaria riskipiirkonnaga. Kui jah, siis tuleb haiguse profülaktikaks vajalikku retsepti küsida perearstilt.

Tervisemurede korral saab perearsti nõuandeliinile helistada ka välismaal olles, selleks tuleb lihtsalt valida pikk number +372 634 6630. „Paremaks nõustamiseks palume võimalusel enne helistamist mõõta patsiendi pulssi, vererõhku ja kehatemperatuuri, samuti tuleks jagada infot kasutatavate ravimite kohta. Nõu saades võiks helistaja olla valmis ka juhised kirja panema, et pärast rahulikult nende järgi toimetada,” soovitas dr Rahnik. Euroopasse reisides tasub kindlasti kaasa võtta Euroopa ravikindlustuskaart, et vajadusel sujuvamalt arstiabi saada. Euroopa ravikindlustuskaart on tasuta ja seda saab taotleda Tervisekassast. Hea mõte võib olla ka enda reis kirja panna lehel reisitargalt.vm.ee, et võimalike murede korral kiirelt konsulaarabi saada.

Nõuandeliinilt 1220 on võimalik saada soovitusi kergemate tervisemurede korral, näiteks milliseid ravimeid oleks võimalik muretseda käsimüügist tõve sümptomite leevendamiseks. Nõu saab ka olukorras, kui helistaja ei ole kindel, kas ja kui kiiresti oleks tarvis arsti poole pöörduda ja mida täpselt oma terviseseisundi puhul jälgima peaks. Lisaks saab nõuandeliini kaudu pikendada kordusretsepte reede õhtuti kella 17–22 ning nädalavahetustel ja riigipühadel kella 8–22. Eestis koostatud digiretsepti alusel saab ravimeid välja osta Soomest, Horvaatiast, Portugalist, Poolast, Hispaaniast, Kreekast, Leedust, Lätist ja Tšehhist. Järk-järgult on liitumas ka teised Euroopa Liidu riigid. Arvestada tuleb, et ravimid tuleb välisriigis välja osta täishinnaga.

Välismaalt nõuandeliinile helistamise hind kujuneb vastavalt telefonioperaatori ja roamingu lepingule. Tariif rakendub alates 11. kõnesekundist, sh kõne ootejärjekorras olek. Lisainfot tariifide ja muu kohta leiab lehelt www.1220.ee. Tervisenõu saab küsida ka veebivestluse teel, kuid selle puhul tuleb jälgida tööaega, mis on Eesti aja järgi kella 8–22.

Riigikogu Keskerakonna, EKRE, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonid annavad täna üle umbusaldusavalduse justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale, kelle vastutusalasse kuuluv Riigiprokuratuur ei ole alustanud kriminaalmenetlust Pihlakodu AS-i suhtes ning kes on vassinud seoses 600 Rootsi vangi importimisega Tartusse.

Keskerakonna fraktsiooni esimehe Lauri Laatsi sõnul on arusaamatu, miks otsustas Riigiprokuratuur mitte algatada Pihlakodu suhtes kriminaalmenetlust hoolimata Sotsiaalkindlustusameti järelevalveaktist ja tõenditest, mis näitasid hooldekodu puudulikku töökorraldust.

„Minister Pakosta juhtimisel on loodud süsteem, kus abitus seisus dementsusega naiste kallal saab korduvalt toime panna vägistamisi, ilma et keegi selle eest reaalselt vastutaks. See ei ole mitte ainult juriidiline lühinägelikkus, vaid ka moraalne läbikukkumine, mille puhul Justiitsministeerium ei saa vastutusest kõrvale hiilida,” lausus Lauri Laats. „Tänaste uudiste valguses on tulnud ilmsiks, et hooldekodus on vägistamise jutud levinud vähemalt kaks aastat.”

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme hinnangul suurendab Rootsist 600 eriti võigastes kuritegudes süüdi mõistetud meesvangi Tartu vanglasse toomine märgatavalt Eesti riigi julgeolekuriske. „Kui prokuratuuri käkkide eest vastutuse võtmisega püüdis Pakosta välja vingerdada, et tema ministrina ei saa sellesse valdkonda sekkuda ja Eesti on ikkagi õigusriik, siis vanglakohtade välja rentimine ning vägistajate ja mõrvarite importimine Tartu vanglasse sõna otseses mõttes peenraha eest on Pakosta enda algatus ja selle eest peab poliitilise vastutuse võtma tema ise,” ütles Helme.

Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder lisas, et probleemide lahendamise asemel on minister Pakosta tegelenud vassimise ning eneseõigustamisega. „Võimalikele ohtudele on tähelepanu juhtinud ka julgeolekuasutused ja eksperdid, kelle sõnade kohaselt ei pruugi neid olla võimalik täielikult maandada ega ette näha. Ministri ülesanne on seista Eesti riigi iseseisvuse ja julgeoleku eest, kuid see plaan seab ohtu nii inimeste turvalisuse kui ka ühiskonna turvatunde,” selgitas Helir-Valdor Seeder. „Lisaks on minister varjanud avalikkuse eest oma tegelikke plaane, väites, et midagi pole veel kokku lepitud ning alles uuritakse võimalusi vanglakohtade rentimiseks.”

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Lauri Läänemets heitis ministrile ette tegutsemist konkurentsiseaduse menetlemisel. „Ootamatult tehtud kannapööre konkurentsiseaduse menetlemisel ei toeta ausat ettevõtluskeskkonda ja kaitseb kitsaid ärihuvisid. Lisaks on see toonud Eesti riigile suured Euroopa Komisjoni trahvid,” ütles Lauri Läänemets.

Eile 10. juunil kogunes Pärnusse korralisele istungile lääne regionaalne kriisikomisjon, kus arutati kriisivalmiduse võtmeküsimusi ja tegevusi nii riiklikul kui kohalikul tasandil.  

 Istungi keskseteks teemadeks olid humanitaarorganisatsiooni roll kriisides, ohuteavituse süsteemide õpituvastused, põhiseadusliku korra kaitse ning elanikkonnakaitse laiem tähendus. Ühe arutelupunktina käsitleti Eesti Punase Risti valmisolekut ning kasvavat rolli humanitaarkriiside lahendamisel. Regionaalse kriisikomisjoni esimees Heiki Soodla selgitas, et maailma kogemustele tuginedes kasvab humanitaarorganisatsioonide roll, suutlikkus ja eelarve kriisiolukordades, eelkõige sõjaliste konfliktide ajal, mitmesaja kordselt. „Seetõttu peame oluliseks Punase Risti senisest süsteemsemat kaasamist ja koostööd riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil.”

Ohuteavituse terviksüsteemi ja selle testimise esmaste järelmite juures  toodi välja, et värskelt valminud süsteem vajab tulevikus kindlasti korduvat testimist nii selle osade kaupa kui ka tervikuna. Tähtis on tagada elanikele viivitamatu ohuinfo kohale jõudmine kiiresti, kriisis töökindlate ning märgatavate kanalite kaudu.  

Põhiseadusliku korra kaitse arutelus tõsteti esile, et vaenuliku mõjutustegevuse aktiivsus Eestis on endiselt kõrge. Kaitsepolitseiameti esindaja rõhutas vajadust järjepideva tähelepanu ja ennetavate meetmete järele, et tagada sisemine julgeolek ka keerulistes oludes. 

Elanikkonnakaitse tähtsus riigikaitse osana on selgelt kasvutrendis. Siseministeeriumi esindaja Annes Kalle tutvustas käsitlust, mille kohaselt on elanikkonnakaitse muutumas riigikaitselise mõtteviisi lahutamatuks osaks, kus suur roll omavalitsustelgi. Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse sõnul on aga omavalitustel vaja ülesannete elluviimiseks tööriistu. „Tööriistadeks ei pea alati olema rahalised vahendid, vaid ka legitiimsed õigused, et kriisiajal ressursse ja tööd ümber korraldada.” Kriisikomisjoni esimees Heiki Soodla avaldas lootust, et uue tsiviilkriiside ja riigikaitse seaduse rakendamine aitab lahendada seni takistuseks olnud kitsaskohad.  

Olulise edasiminekuna toodi istungil esile Sotsiaalkindlustusameti haldusalas toimunud arengud ja Kevadmurd õppuse kogemus. Virge Nummert andis ülevaate  viimastel kuudel märkimisväärseid muutusi läbi teinud vältimatu sotsiaalabi korralduse ja kriisiaegsete väljakutsete lahendamise süsteemide muutustest. Lääne regiooni kriisikomisjoni korraline istung peegeldas tervikuna kasvavat teadlikkust ja koostööd kriisivalmiduse eri tasanditel. Tõhus kriisijuhtimine eeldab nii ametkondade vahelist koostööd kui ka kogukondade kaasatust ja valmisolekut.   

Regionaalse kriisikomisjoni peamine ülesanne on koordineerida asutuste tegevusi hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel vastavalt kohalikus omavalitsuses, maakonnas, regioonis või üle riigi. Regionaalseid kriisikomisjone juhivad vastava regiooni päästekeskuste juhid. Komisjonid kohtuvad korraliselt neli korda aastas, kriiside korral sagedamini. 

Ööl vastu tänast kolmapäeva, 11. juunit kell 02.01 läksid päästjad Tartus Puiestee tänavale kustutama suurt prügihunnikut.

Ligi kümne ruutmeetri ulatuses põlesid autorehvid ja erinevad ehitusjäätmed. Tulekahju likvideeriti ning info edastati keskkonnametile.

Teisipäeval, 10. juunil kell 12.38 kutsuti päästjad Tartusse Mõisavahe tänavale, kus maja teisel korrusel oli korter suitsu täis ja lapsed rõdul.

Tõmbredeli abil toodi lapsed palkonilt alla ning nad vaatas üle kiirabi. Päästjad kustutasid tulekolde ja tuulutasid ruumid.

Tulekahju sai alguse köögis arvatavasti kuumaõhufritüürist. Põlemise hinnanguline pindala oli viis ruutmeetrit, korter kannatas tugevaid vee- ja suitsukahjustusi.

Siin on pildid:

Maa- ja Ruumiamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Arenguseire Keskus ning Statistikaamet lõid avalike teenuste kaardirakenduse. Sellest saab igaüks vaadata, kui kaugel asuvad tema kodukohast lähim lasteaed, kool, perearst ning teised avalikud teenused.

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses on kuvatud riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori pakutavad teenused, nagu lasteaed, kool, noortekeskus, perearst, raamatukogu või kultuurimaja. Iga teenuse puhul saab uurida, kus ja kui kaugel – kilomeetrites või ajaliselt – elavad selle potentsiaalsed tarbijad. Analüüsis on kasutatud tegeliku teedevõrgu andmeid.

Kaardirakendusest selgub, et ligi 90 protsenti Eesti elanikest asub põhilistest haridus-, tervise- ja kultuuriteenustest enamasti kuni kolme kilomeetri kaugusel. Kõige paremini on aga Eestis kättesaadavad lasteaiad, koolid ja raamatukogud.

Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko sõnas, et avalikud teenused on Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega hästi ligipääsetavad. „Teaduskirjanduses loetakse mõistlikuks vahemaaks 5–10 kilomeetrit ning Eestis näeme, et kõigi vaadeldud teenuste keskmine kaugus elanikest jääb alla viie kilomeetri. Samas on varieeruvus omavalitsustes suur. Näiteks kõige pikem keskmine teekond gümnaasiumini on Peipsiääre valla õpilastel – 36 kilomeetrit,” ütles Kindsiko.

Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega paistab Eesti silma lasteaiateenuse väga hea kättesaadavusega. Eesti lasteaiad asuvad elanikest keskmiselt 1,5 kilomeetri kaugusel ning neljale lapsele viiest jääb lähim lasteaed lähemale kui kaks kilomeetrit ehk potentsiaalselt jalutuskäigu kaugusele.

Eesti elanikest 74 protsenti elab vähem kui kolme kilomeetri kaugusel lähimast perearstist. Samas perearstiteenuse kättesaadavus on piirkonniti ebaühtlane, kuna väiksemates ja hajaasustatud piirkondades on perearstide nimistud sageli optimaalsest väiksemad ning perearstikabinettides võib seetõttu nappida personali pidevaks lahtiolekuks.

Umbes 80 protsenti alg- ja põhikoolilastest elab vähem kui kolme kilomeetri kaugusel lähimast koolist ning võiks jõuda sinna jala. Gümnaasiumivõrk on Eestis hõredam ning kuni kolme kilomeetri kaugusel lähimast koolist elab vaid 67 protsenti õppuritest. Samas on gümnaasiumiõpilased iseseisvamad ja sageli ka mobiilsemad ning lisaks valitakse kaugem gümnaasium tihti teadlikult: eelistatakse kooli, mis pakub tugevamat õpet, spetsiifilist õppesuunda või paremat ettevalmistust ülikooliks.

Ligi 80 protsendile Eesti elanikest jääb raamatukogu lähemale kui kolm kilomeetrit. Rahvaraamatukogude arv on Eestis küll viimase 35 aasta jooksul vähenenud ligi veerandi võrra, kuid nende võrgustik on meil endiselt Euroopa Liidu üks tihedamaid. Rahva-, kultuuri- või seltsimaja asub aga 67 protsendile elanikest lähemal kui kolm kilomeetrit.

Eesti noortest kolmveerand elab noortekeskusest vähem kui kolme kilomeetri kaugusel. Keskuste probleem on aga madal külastatavus. Tüüpiliselt külastab noortekeskust päevas 11–20 noort ning enamiku noortekeskuste aastane üksikkülastajate arv jääb alla 300.

Arenguseire Keskus toob värskes uurimissuunas „Kohalike avalike teenuste kättesaadavuse tulevik” välja, et kuigi teenusvõrk on Eestis tihe, ei kasuta paljud eestimaalased siiski kodule lähimat teenust. Näiteks ligi pool lasteaialastest käib kodule lähima asemel mõnes kaugemas lasteaias. Sama nähtub ka koolihariduses ja perearsti teenuses.

Valminud kaardirakendus toob lisaks välja piirkonnad, mis on inimestele kõige paremini kättesaadavad. Samuti võimaldab rakendus andmepõhiselt plaanida uusi teenuspunkte piirkondadesse, kus vajadus teenuste järele on suurim. Kerkivad esile ka kohad, kus teenuse tarbijaid on liiga vähe.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna peaspetsialisti Holger Ehrlich sõnul on tegu oluliste andmetega omavalitsuste teenuste hindamiseks. “Sageli levib arvamus, et hajaasustusega omavalitsustes on teenusevõrgustik korrastamata ning ebatõhus. Siiani on sellised hinnangud olnud vaid tunnetuslikud. Nüüd on aga võimalik järeldusi teha tegelike andmete alusel,” selgitas ta. Samas tõi Ehrlich välja, et hajaasustuses pole võimalik saavutada sama tõhusat ressursikasutust nagu linnades ja tihedama asustusega piirkondades, kuna vahemaad teenuspunktide vahel pikeneksid liiga suureks.

Kaardirakenduse arendas Maa- ja Ruumiamet Arenguseire Keskuse ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel. Sellega saab tutvuda siin:https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/tark

Kaardirakendus valmis Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Kohalike avalike teenuste kättesaadavuse tulevik. Trendid ja stsenaariumid aastani 2050” raames. Uurimissuuna eesmärk oli kaardistada, milline on avalike teenuste kättesaadavus praegu ja tulevikus ning millised võiksid olla teenuste osutamise sobivaimad tulevikumudelid. Uurimissuuna raportiga saab tutvuda Arenguseire Keskuse veebis.

Tartu restoran Lihuniku Äri ja restoran Kodas teevad sel suvel koostööd. Valgjärvel asuvas restoranis saab alates 14. juunist laupäeviti ja pühapäeviti Lihuniku Äri kohalikust toorainest roogasid, esindatud on nii liha, kala kui ka taimne valik. Peakokk Eerik Kõutsi sõnul kasutatakse veis ära nii-öelda põskedest sabani.

Lihuniku Äri juht Katrin Noorkõiv ütleb koostööst rääkides, et mõlemat restorani ühendab eriline oskus: „See on Eestis ikkagi harukordne, et me pakume süüa ja juua toorainest, mida oleme ise kasvatanud ja ise toodanguks ehk suupäraseks valmistanud. Lihuniku Äri maheveise liha tuleb kohalikust veisekasvatusest ja Kodase käsitööjoogid valmivad sealsamas Valgjärvel. Alustame sel laupäeval ja mitmed kohad on täna juba ette kinni pandud.” Tartus Ülikooli tänaval tegutseva Lihuniku Äri restorani uksed on lahti tavalistel aegadel.

Kodase tegevjuhi Sulev Nõmmanni kinnitusel seob Lihuniku Äri ja Kodast pikk koostöö. „Me oleme vastastikku toorainet ja tooteid kasutanud palju aastaid. Need on olnud meie klientidele meele järele ja seetõttu otsustasime sel suvel teha sammu teineteisele lähemale ning veiseliha kohtub meie juures jookidega. Alates restorani avamisest viie aasta eest oleme tahtnud pakkuda eristuvaid maitseid ja toiduelamusi, mida varem ehk kogetud ei oldagi.” Lisaks söögielamusele on külalistel võimalus tutvuda kaasaegse joogi- ja toidutööstusega ja tutvuda Otepää kuppelmaastikul laiuvate 10 000 õunapuuga õunaaedadega.

Suveks Kodasesse siirduv Lihuniku Äri peakokk, menüü autor Eerik Kõuts kinnitab koostööd kommenteerides, et pakutavad joogid ja veiseliha sobivad hästi kokku. „Menüüd koostades rõhusin veiselihale, viis rooga on sellest toorainest ja meie toorvorstides on üle 80% veiselihast. Kasutame veise ära nii-öelda põskedest sabani, veisepõse arancinidest valmistatud eelroast kuni veisesabasupini.”

Pearoogade menüüs on veiseliha burger ja kuivlaagerdatud veisesteik, käsitöö toorvorstid serveeritakse mitmekesise lisandivalikuga. Karilatsi forell tuleb koos hooajaliste köögiviljadega ning taimne risotto on kerge roog, millele saab soovi korral lisada krevette. Kõik toidud on läbimõeldud maitsekombinatsioonidega ja kasutavad valdavalt kodumaiseid koostisosi.

Kodas on saanud Põlva maakonnalt tunnustuse Põlvamaa pärl, mis omistatakse ettevõtetele, kelle tuntus ulatub kaugele väljapoole maakonna piire. Sellele lisaks oldi aastal 2023 Eesti Ettevõtlusauhindadel Turismi Edendajate TOP 10 seas. Ettevõttel on hulgaliselt medaleid rahvusvaheliselt siidrite konkursilt International Cider Challenge – üks kuld, kaks hõbedat ja kaks pronksi.

Restoran asub Valgjärvel, Lõuna-Eesti nelja maakonna kokkupuute kohas.  Vaid 12 minutilise autosõidu kaugusele jääb Otepää, Tartust Valgjärvele on 30-40 minutit, Riia jääb 180 km ja Tallinn 225 km kaugusele.

Ööl vastu teisipäeva 10. juunit varastati Võrus Savi tänavalt lukustamata ustega sõiduauto Peugeot 208 registreerimismärgiga 832JKV.

Esialgsetel andmetel oli autovõti sõidukis sees.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 11. juuni 2025:

üleeilset edenemist vene pool eile siiski jätkata ei suutnud. Addinol.

1. Egas eriti originaalne ole, kui jälle sõna ork kasutada tahaks…

2. Oluline püssirohutehas pihta sai.

3. Kursk/Belgorod: pisu üllatusega aga muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: samm edasi üle põllu Toretskist põhjas.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Pentagoni juht ütles, et USA kärbib Ukraina sõjalist toetust.

12. venemaa riigiduuma võttis vastu seaduse WhatsAppi ja Telegrami „tapja” loomise kohta.

13. FSB-l lubati jälgida kõiki vene teadlaste kontakte välismaalastega.

14. venelased laenavad kulla hinna tõusu tõttu pandimajadest rohkem raha.

15. dmitri medvedjevi fondikontodelt leiti peaaegu miljard eurot.

16. BND juht: Saksamaal on tõendeid venemaa plaanide kohta rünnata NATO riike.

17. venemaa viib aktiivselt relvi Aafrikasse: uus Aafrika korpus asendab Wagnerit.

18. Lühiuudised

Sanktsioonidega uhkeldades aitavad suured Euroopa konglomeraadid venemaal pidada sõda Ukraina vastu. Saksa määrdeainete tarnija Addinol näeb venemaa kasumite kasvu tänu oma toodete kriitilisele tähtsusele venemaa kaitsetööstusettevõtetele. Kirjutas sellest The Insider pikema loo.

220 vene poole rünnakut. Kui seni aktiivsetest lõikudes on sarnane surve säilinud, siis juba mitmes päev on vene pool aktiivsem nii Kupiansk-Kreminna põhjalõigus kui Siverski suunal ning uuesti on tõusnud kompimiste arv lõunarindel. Kaela sadas kõike tavapärases mahus.

Tasapisi kasvab soomuse kasutamine vene poole rünnakutel, aga seni veel üle 3-4 ühiku korraga rünnakus näinud pole. Mootorrattaid, bagisid ja ATV-sid siiski jagub, aga eile eip läinud ka nendega hästi. Maastikuvõimekus soosib kahjuks selliseid rünnakuid kus tahes ja eks paljus on just reageerimise kiirus oluline, et neid tabataks enne, kui nad kuskil uues kohas kanna maha saavad. Üldjuhul, kui pole tegu varasemalt kindlustatud possade saamisega, siis tihti eluiga ilma nendeta kipub lühike olema. vene taktika on küll see, et isegi väike paus tähendab labida tööd ehk siis possa rajamist, aga see ei kipu siis töötama, kui oled juba droonide tähelepanu all. Viimased videod näitavad, et hakanud on vähenema jälle isikkooseisud jalaväe rünnakutel ja kipuvad jääma 3-5 liikmelisteks. Ka tsiklite pundid kipuvad enamasti olema sama suurusega. Eip tea, kas pole enam ründavatel üksustel jao suurusi üksusi võtta või tihedamaks konveieriks just väiksemaid üksusi kasutataksegi, et tõsta rünnakukordade arvu. Lisaks näeb droonivideodest, et paari tsiklisti hukkumine ei kipu peatama mõne ellujäänu edasi liikumist. Kui vahel vähenes vene jalaväe ründamised üle suurte avarate väljade, siis nüüd kipuvad need jälle kasvama ja tundub, et kasvab paljudes lõikudes kompamine nn lahingluurega ehk siis kontaktiga, mis siiski vene tatikaõpiku väline tegevus, sest seda ikka peaks planeerima toekamate liikurvahenditega aga kuna elavjõu kaotustest ei hoolita, siis töötab seegi.

Hetkel tundub, et juba vähemalt kuu suundub raudtee-ešelonidega palju uut soomust Ukraina suunas ja neid värske värviga soomusühikuid pole veel rünnakutel väga näinud ehk siis kuskil kogumid kasvavad…

1. 11. juuni öösel ründasid vene väed Harkivi linna 17 Shahed-tüüpi ründedrooniga. Slobodski ja Osnovjanski rajoonide vastu suunatud massiivse rünnaku tagajärjel hukkus kaks ja sai vigastada 54 inimest, sealhulgas 8 last. Kahjustada said elamud, trollibussid, mänguväljakud ja ettevõtted.

Täna öösel Odessa oblastis toimunud venemaa rünnakute tagajärjel sai kahjustada hulk suvilaid, autosid ja veesõidukeid.

Piiri ja rinde lähedus ikka hullus sajus ja sihtmärgiks sobib kõik.

2. 11. juuni öösel ründasid Ukraina droonid venemaa Föderatsioonis Tambovi oblastis Kotovski linnas asuvat Tambovi püssirohutehast. Kohalikud elanikud teatasid mitmest plahvatusest. Kohalike elanike sõnul kuuldi Kotovski kohal taevas vähemalt 15 plahvatust. Linnas oli kuulda õhurünnaku sireene. Praegu puudub ametlik teave intsidendi tagajärjel tekkinud kahju ulatuse või inimohvrite kohta. Tambovi püssirohutehas on üks suurimaid ettevõtteid, mis on spetsialiseerunud laskemoona ja püssirohu tootmisele käsirelvadele, suurtükiväe süsteemidele, granaadiheitjatele, miinipildujatele ja tankimürskudele. Tehas toodab ka lõhkeainete komponente, eelkõige nitrotselluloosi ja koloksüliini. Ettevõte on olnud sanktsioonide all alates 2023. aasta märtsist. Mõne püssirohu margi puhul on see ainus tootja venemaa Föderatsioonis. Varahommikune esimene pilt suuremat plahvatust juba tehases näitas.

Engelsi naftahoidla on pärast Ukraina droonirünnakuid juba neli päeva tossanud. Praeguseks on hävitatud 5-8 tanki, teatab Mark Krutov (@kromark).

FPV droon tabas Kurski oblastis edukalt venemaa uusimat 152 mm 2S43 iseliikuvat suurtükiväesüsteemi Malva.

3. Kursk/Belgorod: pisu üllatusega eilsed vene poole ponnitused vilja ei kandnud.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta, aga tundub, et pisu võib hakata surve siinses sektoris tõusma hakata Kramatorski suunal

7. Bahmut: Toretskist põhja pool sai vene pool ühe põllulapi võrra (võib-olla korraks) edasi aga Ukraina vasturünnakud on vist toonud rinde lainetust nii Toretskist kirdes, põhjas kui loodes, homme vast targem.

8. Donetsk: survet jagus aga Ukrainal ka vahendeid nende peatamiseks ja muutusi rindejoones ei tuvastanudki.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Ameerika Ühendriigid kärbivad Ukraina julgeolekuabi algatuse (USAI) kulutusi, mis hõlmab relvade ostmist Ameerika tootjatelt. Sellest teatas Pentagoni sekretär Pete Hegseth Esindajatekojas toimunud kuulamisel, vahendab Associated Press. „Seda eelarvet kärbitakse,” ütles ta vastates küsimusele selle kohta.

Rääkides venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse, tuletas Hegseth meelde, et USA presidendi Donald Trumpi administratsioonil on selle konflikti suhtes täiesti erinev vaade. „Usume, et rahumeelne lahendus läbirääkimiste teel on mõlema poole ja ka meie riigi huvides, eriti arvestades arvukalt globaalseid väljakutseid,” märkis minister. Sõja algusest peale on Ameerika Ühendriigid andnud Ukrainale üle 66 miljardi dollari abi.

10. juunil ütles Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Georgi Tihhi, et riik saab jätkuvalt eelmise Valge Maja administratsiooni poolt eraldatud relvi ja peab läbirääkimisi ka uute partiide ostmiseks, peamiselt Patriot õhutõrjesüsteemide osas, mis on vajalikud linnade kaitsmiseks venemaa ballistiliste rakettide eest. Seda taotlust kinnitas ka USA välisminister Marco Rubio, kes märkis, et neil relvadel on defitsiit. Tema sõnul kutsub Washington oma NATO liitlasi üles viima oma varudest Kiievisse Patriote, kuid ükski neist riikidest ei taha oma süsteeme jagada. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on teatanud oma valmisolekust osta ameeriklastelt 10 Patrioti 15 miljardi dollari eest.

USA eelarveaasta kestab 1. oktoobrist 30. septembrini. Valge Maja uus administratsioon ei ole pärast võimuletulekut Ukrainale sõjalist abi andnud. Kindralmajor Christian Freuding, kes juhib Saksamaa kaitseministeeriumis relvatarneid, ütles juuni alguses, et küsimus, kas Trump annab loa uute tarnete tegemiseks või vähemalt lubab kolmandatel riikidel Kiievi jaoks oste teha, jääb lahtiseks. Samal ajal rõhutas Freuding, et Euroopa tervikuna on võimeline Ukrainat toetama ka ilma USA abita. Erandiks on luure-, seire- ja rekeandmed (ISR), õhutõrjesüsteemid ja Ameerika relvade varuosad.

Varem võttis Pentagon Ukrainalt ära juba ostetud sütikud, mis paigaldatakse Ukraina relvajõudude poolt venemaa droonide vastu võitlemiseks kasutatavatele rakettidele. Hegseth käskis need komponendid suunata ümber USA õhujõudude üksustele Lähis-Idas, ilma praktiliselt ilma igasuguse selgituseta. Samuti ei osalenud ta viimasel Ramsteini kohtumisel, kus arutati sõjalist abi Ukrainale: esimest korda pärast sõja algust jäi Pentagoni juht ilma 50-liikmelise koalitsiooni kohtumisest.

12. venemaa võimud on andnud korralduse luua rakendus, mis ühendab sõnumitooja ja valitsusteenuste funktsioonid. Riigiduuma võttis vastava seaduseelnõu teisel ja kolmandal lugemisel ühehäälselt vastu. Eesmärk on luua mugav ja turvaline digitaalne keskkond virtuaalseks suhtluseks kodanike ja valitsusasutuste vahel.

„Riikliku multifunktsionaalse teenuse” seaduseelnõu kuulutati välja vähem kui kaks nädalat tagasi. Autorite sõnul võimaldab rakendus andmete edastamist Gosuslugi ja teiste valitsussüsteemide kontolt. Seda saab kasutada ka isikusamasuse, vanuse ja hüvitiste õiguste kinnitamiseks – näiteks hotelli sisseregistreerimisel või vanusepiirangutega kaupade ostmisel. Lisaks kantakse platvormile üle haridusteenused ja haridusasutuste vestlused. Muude funktsioonide hulka kuuluvad ühendumine „Gosuslugi“ süsteemiga ja digitaalallkirja kasutamine selle kaudu, haridusdiplomite, juhilubade ja kohustusliku tervisekindlustuspoliiside virtuaalne asendamine.

Pärast seaduse vastuvõtmist valib valitsus konkreetse organisatsiooni, mis vastutab teenuse käivitamise ja toimimise eest. See peab olema venemaa juriidiline isik, kellele kuulub veebisait, millel on üle 500 tuhande kasutaja päevas ja ainuõigus programmile, mis on kantud venemaa tarkvara registrisse. Samal ajal peab veebisait lubama reklaami ja töötama seadmetesse eelinstallitud rakenduste kaudu.

Digitaalse Arengu Ministeerium plaanib arendada VK Max platvormil põhinevat teenust – ettevõte käivitas oma Messengeri beetaversiooni märtsis. Selle täielik esitlus on kavandatud 2025. aasta suveks. 4. juunil rääkis ministeeriumi juht maksut šadajev putinile Messengeri kallal tehtavast tööst. Ta väitis, et Max ei ole oma parameetrite poolest mitte ainult täielikult võrreldav välismaiste konkurentidega, vaid on ka neist turvalisem. Näiteks rakenduses registreerumisel ei ole võimalik kasutada asendus- ja virtuaalnumbreid.

Varem hoiatas riigiduuma infopoliitika komitee esimees sergei bojarski, et pärast riikliku teenuse kasutuselevõttu saavad WhatsApp ja Telegram venemaal tööd jätkata ainult riigi “seaduste tingimusteta järgimise” korral. Seaduseelnõu jõustub kohe pärast presidendi allkirja saamist ning teenuse eelpaigaldamine algab 1. septembril 2025.

13. venemaa riigiduuma on andnud föderaalsele julgeolekuteenistusele (FSB) õiguse sekkuda teadusorganisatsioonide ja ülikoolide töösse, et vältida salastatud teabe lekkimist välismaale. Vastav seaduseelnõu võeti vastu teisel ja kolmandal lugemisel. Dokumendi kohaselt peavad venemaa teadlased nüüd valitsuse poolt heakskiidetud valdkondades koordineerima oma suhtlust välismaalastega. Haridus- ja teadusministeeriumile antakse ülesanne pidada arvestust rahvusvaheliste koostöölepingute üle. FSB jälgib protsessi.

Eelkõige saab teenistus täieliku juurdepääsu tsiviilotstarbelise teadusuuringute, eksperimentaalse disaini ja tehnoloogilise töö arvestuse ühtsele riiklikule infosüsteemile (EGISU NIOKTR). Ülikoolid, uurimisinstituudid ja muud teadustegevuse subjektid on kohustatud edastama teavet kõigi välismaalastega seotud kavandatud projektide kohta ning FSB kontrollib neid andmeid riigi julgeolekuohtude suhtes. Selgitavas märkuses on märgitud, et koostöö julgeolekujõududega tugevdab kontrolli teadustulemuste edastamise üle väljaspool venemaad.

Seadus, välja arvatud teatud sätted, jõustub 1. septembril 2025. Teadusorganisatsioonide ja ülikoolide jaoks, kes täidavad riiklikke ülesandeid eelarvevahendite abil, jõustuvad uued eeskirjad 1. märtsil 2026, kõigi teiste jaoks 1. septembril 2028.

T-Invarianti intervjueeritud teadlased märkisid, et seaduseelnõu on sõnastatud nii ebamääraselt, et see võib teadusringkondades esile kutsuda uue tagakiusamislaine, nagu see juhtus hüperhelikiirusega töötavate spetsialistide puhul. Vajadus koordineerida kõiki rahvusvahelisi kontakte FSB-ga suurendab ainult hirmutunnet, hoiatas majandusteadlane ja Harvardi Ülikooli Davise Keskuse külalisuurija Andrei Jakovlev. „Välismaiste publikatsioonide arv väheneb mitu korda. Inimesed ise ei taha enam välismaalastega teaduslikke sidemeid luua,” ütles ta.

14. venemaalased on keskpanga statistika kohaselt hakanud pandimajadest palju rohkem laenama. 2024. aastal andsid pandimajad elanikkonnale laene 302 miljardi rubla (3,32 miljardi euro, kurss 1:0,011) ulatuses, mis on veerandi võrra rohkem kui aasta varem. Laenude arv ei muutunud – 16,6 miljonit, kuid kuld on muutunud palju kallimaks ja koos sellega ehted, mis on pandimajade peamine tagatis. 94% laenudest väljastatakse nende vastu.

Kulla hinna järgi kasvas ka keskmine laenusumma. Aasta jooksul suurenes see keskpanga andmetel 31%: 16 tuhandelt rublalt 21 tuhande rublani. Selline laenude suurenemine tõi kaasa venelaste võla suurenemise pandimajade ees 32% võrra, ulatudes aasta lõpuks 74 miljardi rublani. venemaalaste koguvõla taustal, mida keskpank hindab aprilli lõpu seisuga 41,5 triljonile rublale, on see vaid tilk meres. See on aga peaaegu veerand mikrokrediidiorganisatsioonide (MFO-de) laenuportfellist, mis 1. mai seisuga ulatus 287 miljardi rublani.

Pandimajade laenud on odavamad kui MFO-de laenud, kuna need on tagatud tagatisega. Nende täismaksumus (FCC) ei ületanud eelmisel aastal 120% aastas, samas kui mikrolaenude puhul on lagi 292% ja märkimisväärne osa laenudest väljastati FCC-ga 250–280%. Pandimajade miinimumintressimäärad on traditsiooniliselt tagatud autoga, kuid pandimajad väljastavad sellistest laenudest vaid 2%. Need ei ole inimeste seas eriti populaarsed: erinevalt autolaenust MFO-s, kus auto jääb laenuvõtjale ja ta saab seda kasutada, annab pandimaja laenu puhul laenuvõtja tagatise talle üle. Aasta lõpuks lähenesid erinevate tagatistega laenude intressimäärad: neljandas kvartalis oli keskmine krediidi kulukuse määr kulla puhul 80,5% ja autode puhul 73,5%, teatas keskpank.

Pandimajad on oma mainest hoolimata keskendunud klassikalistele laenutehingutele, mitte tagatise müügile, märgib keskpank. Suurimate osalejate (80% portfellist) uuring näitas, et olulise osa nõudlusest (74%) moodustavad püsikliendid. Enamik (84%) eelmise aasta laenudest tagastati laenuvõtjate vahenditest ja ainult 16% tagatise müügi kaudu.

Mainet õigustab võla teenindamise kvaliteet. Aasta lõpus moodustasid vaid 47% portfellist laenud, mille tähtaeg polnud veel saabunud. Veel 28% olid laenud maksepuhkusel: kui inimene ei maksa võlga õigeaegselt tagasi, peab pandimaja andma talle veel ühe kuu – ja alles siis saab ta tagatise müüa. Laenud, mida kliendid pärast maksepuhkuse lõppemist tagasi ei tagastanud, moodustasid portfellist ülejäänud 25%. Nende osakaal vähenes aastaga 3 protsendipunkti võrra, kuid see on tingitud portfelli märkimisväärsest kasvust aasta lõpus.

15. Viieteistkümne endise venemaa presidendi ja Ühtse venemaa juhi dmitri medvedjeviga seotud fondi kontodel olev raha on sõja algusest saadik järsult suurenenud ning eelmise aasta lõpuks on kogunenud 86 miljardit rubla (946 miljonit eurot), kirjutab Current Time. Nende hulgas on: Dar, Sotsgosproekt, Gradislava, Nevski, Jantarnõi krai, Algatus, Areng ja Algatus, Naša Pravda ja teised. Kui kuni 2022. aastani laekus fondidesse 2–8 miljardit rubla aastas, siis 2023. aastal ületas sissemaksete summa 50 miljardit rubla ja 2024. aastal 70 miljardit. Fondid ei avalikusta oma annetajaid. Varem rahastasid neid oligarhid ja Gazprombank. Fondide raha kasutatakse medvedevi mitmesugustes isiklikes algatustes. 2023. aasta märtsis registreeriti Ühtse venemaa juhi algatusel Naša Pravda fond venemaa armee ja elanikkonna toetamiseks Ukraina territooriumil. See varustab droonide, öönägemisseadmete, sihikute ja meditsiinitehnikaga. Kahe aasta jooksul kulutas Naša Pravda 2,4 miljardit rubla.

See fond mitte ainult ei aita sõjaväge, vaid päästis ka medvedjevi maad Anapas toimunud keskkonnakatastroofi tagajärgedest pärast seda, kui kahest tankerist lekkis kümneid tuhandeid tonne kütteõli. 2025. aasta märtsis varustas fond kahjustatud piirkonda lekke likvideerimiseks vajalike seadmetega. medvedjevi viinamarjaistandused ja veinitehas Rocky Coast asuvad Anapa lähedal ning uusi kinnisvaraobjekte ehitatakse ligi 10 hektari suurusele alale.

Kuid medvedjevi valdused ei piirdu sellega. Need vahendid aitavad tal kontrollida ka teisi projekte: elukohad Pljoses, Sotšis ja Rublevkas, 16 hektarit Kaliningradis Läänemere rannikul, kahekorruseline suvila Komarovo külas ja mõis Peterburi lähedal, enam kui 5 hektarit viinamarjaistandusi Krasnodari territooriumil ja mitu jahti. medvedevi mitteametlikku valdusse ilmus ka investeerimisfirma ja pereettevõte Arctic Invest. See haldab 15 ettevõtet, mille varade väärtus ületab 30 miljardit rubla (330 miljonit eurot). 2024. aastal omandas ettevõte osaluse Peterburi restoranis ja 75% pulma- ja ürituste korraldamise ettevõttes, vahendab Current Time.

16. Saksamaa Föderaalse Luureteenistuse (BND) juht Bruno Kahl ütles, et venemaa plaanib testida NATO artikli 5 tõhusust. Tema sõnul on Saksa luurel konkreetseid tõendeid kremli ettevalmistuste kohta potentsiaalseks agressiooniks alliansi vastu. Kahl teatas sellest Saksa väljaande Table Briefings taskuhäälingus, vahendab Times

BND juht märkis, et Moskva ei usu enam NATO kollektiivkaitsesüsteemi usaldusväärsusesse, eriti Põhja-Atlandi lepingu artiklisse 5, mis garanteerib vastastikuse kaitse alliansi liikmesriigi rünnaku korral. Tema sõnul võib kreml proovida seda garantiid praktikas testida. „Oleme täiesti kindlad ja meil on luureandmed, mis kinnitavad, et (venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse – toim.) on vaid üks etapp teel läände,” ütles ta.

Kahl selgitas, et see „ei tähenda, et me ootame suurte tankipataljonide sissetungi idast läände”. Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius on varemgi sarnaseid hoiatusi andnud. Ta on korduvalt öelnud, et Saksamaa peab selle kümnendi lõpuks olema sõjaks valmis „Meie eksperdid hindavad, et see võib juhtuda viie kuni kaheksa aasta jooksul,” ütles Pistorius eelmisel aastal Tagesspiegelile.

Taani sõjaväeluure jõudis veebruarikuu aruandes järeldusele, et venemaa suudab Ukraina sõja lõppemisest kuue kuu jooksul teiste Euroopa riikide piiridele paigutada märkimisväärseid vägesid.

Kahl hoiatas, et venemaa püüab NATO-t tagasi 1990. aastate piiridele suruda, USA Euroopast välja tõrjuda ja oma mõjuvõimu iga hinna eest laiendada. „Me peame selle kohe alguses maha suruma,” rõhutas Kahl. Samal ajal märkis ta, et hoolimata teatud pingetest on koostöö USA-ga endiselt stabiilne. „Ameeriklased võtavad artiklit 5 väga tõsiselt, kuid samal ajal nõuavad nad õigustatult, et Euroopa peab oma osa andma,” ütles ta.

Föderaalse Põhiseaduse Kaitse Ameti (BfV) asejuht Sinan Selim ütles, et venemaa kasutab lääneriikide vastu üha enam küberrünnakuid ja sabotaaži. „Oleme näinud, et venemaa agressioon Ukraina vastu on viinud selleni, et meie küberkaitse- ja luurevastaseid meetmeid pannakse üha enam proovile,” ütles Selim. BfV aastaaruandes öeldakse, et venemaa on hakanud sabotaaži läbiviimiseks aktiivselt kasutama niinimetatud madala taseme agente, sealhulgas paigutades pakkide sisse süüteseadmeid, mis on põhjustanud hulga tulekahjusid Euroopa logistikakeskustes.

17. Associated Press: Moskva suurendab oma sõjalist mõjuvõimu Lääne-Aafrikas, tarnides tanke, suurtükiväge ja täiustatud elektroonilise sõjapidamise süsteeme piirkondadesse, kus venemaa uue sõjalise formatsiooni Aafrika Korpuse mõju kasvab. Ajakirjanike sõnul kasutab venemaa oma lipu all sõitvaid kaubalaevu sõjavarustuse toimetamiseks Lääne-Aafrika sadamatesse. Eelkõige lossiti mai lõpus Conakry (Guinea) sadamas laevad Baltic Leader ja Patria, mis on sanktsioonide all. Seejärel toimetati varustus maismaad mööda Malisse.

Tarnete hulka kuuluvad tankid, soomustransportöörid, suurtükivägi (sealhulgas 152 mm kahurid), elektroonilise sõjapidamise süsteemid, Spartak soomukid, samuti sõjaline infrastruktuur, sealhulgas tankerid ja venekeelsete märgistustega paadid. Satelliidipildid jäädvustasid ka Su-24 hävitaja kohaloleku Bamako õhuväebaasis. Väljaanne märgib, et Aafrika Korpusel, erinevalt ametlikult kohalike armeede kontrolli all olevatest rühmitustest, on võimalik autonoomne õhutoetus.

„Me kavatseme laiendada oma koostööd Aafrika riikidega kõigis valdkondades, rõhuasetusega majanduskoostööle ja investeeringutele. See koostöö hõlmab tundlikke kaitse- ja julgeolekuga seotud valdkondi,” ütles kremli pressiesindaja dmitri peskov.

Pärast Wagneri kokkuvarisemist 2023. aastal ja selle juhi jevgeni prigožini surma lõi kreml Aafrika Korpuse, uue struktuuri, mis võttis üle operatsioonid mandril. Euroopa Liidu andmetel kontrollib seda GRU üksus 29155, mida on korduvalt süüdistatud sabotaažioperatsioonides ja palgamõrvades Euroopas.

Detsembris kehtestas Euroopa Liit üksuse ülema, kindralmajor andrei averjanovi suhtes sanktsioonid Aafrika Korpuse tegevuse koordineerimise eest. „Paljudes Aafrika riikides tagavad vene väed julgeoleku sõjaväehuntadele, kes on kukutanud seaduslikud demokraatlikud valitsused, halvendades tõsiselt nende riikide stabiilsust, julgeolekut ja demokraatiat,“ öeldi EL-i sanktsioonide otsuses.

„Teadlased ja sõjaväeametnikud ütlevad, et venemaalt pärit relvade voog näib aitavat Afrika Korpusel Wagneri nõrgenedes oma mõjuvõimu kasvatada, aidates neil võita enda poole palgasõdureid, kes jäävad rühmitusele lojaalseks. Afrika Korpus värbab ka venemaal, pakkudes kuni 2,1 miljoni rubla (23 tuhande euro) suuruseid makseid ja isegi maad lepingu sõlmimise eest kaitseministeeriumiga.”

18. Lühiuudised

Euroopa Liit kavatseb 18. sanktsioonide paketi osana rahvusvahelisest maksesüsteemist SWIFT veel 22 venemaa panka välja lülitada. Sellest teatas The Guardian, viidates sanktsioonide dokumendi eelnõule, mille Euroopa Komisjon esitas teisipäeval, 10. juunil. Lisaks pangandussanktsioonidele plaanib EL alandada venemaa nafta hinnalage – 60 dollarilt 45 dollarile barreli kohta. Sellest kõrgema hinnaga tarned kaotavad Euroopa kindlustuse ja Euroopa tankerite teenused. Lisaks kantakse 77 venemaa varilaevastiku tankerit Euroopa Liidu “mustadesse nimekirjadesse”, kuhu kuulub juba üle 300 laeva. Lõpuks on ette nähtud blokeerivad sanktsioonid veel 33 ettevõttele ja eraisikule. Viimased kaotavad võimaluse saada Euroopa viisasid ja nende varad EL-is külmutatakse.

USA vabariiklasest senaator Lindsey Graham kiitis teisipäeval esitatud Euroopa Komisjoni ettepanekut kehtestada venemaa vastu uusi sanktsioone. Graham märkis, et ta on väga rõõmus, et Euroopa kehtestab venemaa vastu uue sanktsioonide vooru tema barbaarse sissetungi eest Ukrainasse. „See voor on erinev selle poolest, et see on suunatud Hiina ettevõtetele, kes toetavad putini sõjamasinat. Ilma Hiina ja Indiata, kes ostavad 70% venemaa naftast, peatuks putini sõjamasin,” rõhutas senaator.

Slovakkia peaminister Robert Fico ähvardab blokeerida Euroopa Liidu 18. sanktsioonide paketi venemaa vastu, kui Brüssel ei paku välja tõelist lahendust Slovakkia energiavajadustele pärast vene gaasi, nafta ja tuumkütuse täielikku peatamist.

venemaa on viimastel päevadel tahtlikult ja halastamatult rünnanud Ukraina tsiviilelanikkonda arvukate droonide ja tiibrakettidega, ütles Merz ühisel pressikonverentsil Hollandi peaministri Dick Schoofiga. Njah, Tauruste liikumisest Ukraina poole pole kahjuks kuulda olnud…

Raadio Vabadus on tuvastanud venemaa sõjaväelased, kes said Kiievi pealetungi käigus haavata ja viidi 2022. aasta veebruaris-märtsis Valgevenes Gomeli ja Hoiniki haiglatesse. Kokku on jutt 898 sõjaväelasest, sealhulgas erivägede liikmed, dessantväelased ja vene kaardiväelased, kes üritasid täiemahulise sissetungi alguses vallutada Ukraina pealinna ja kes võivad olla seotud sõjakuritegudega Kiievi oblastis.

Soome kaitseministeerium teatas võimalikust riigi õhuruumi rikkumisest venemaa lennuki poolt. Kahtlustatakse, et venemaa sõjalennuk rikkus Soome õhuruumi Porvoo lähedal 10. juuni 2025. aasta pärastlõunal.

Ukraina kaitseministeerium on ametlikult heaks kiitnud kaugjuhtimisega lahingumooduli „ShaBlya MK19 (M)”, mis on mõeldud 40 mm kaliibriga MK19 automaatse granaadiheitja täpse tule andmiseks. Kirjutas sellest Militarny. Konstruktsioon on kohandatud paigaldamiseks maapealsetele robotsüsteemidele ja transpordivahenditele ning platvormi saavad juhtida 1-2 inimest.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

15. juulist hakkab Maksu- ja Tolliamet (MTA) tagasiulatuvalt väljastama mootorsõidukimaksu maksuteateid sõidukite eest, mille ajutine kustutamine liiklusregistris lõppes või peatatud kandega sõiduk võeti taas kasutusele. 1. juulil avab Transpordiamet e-teeninduses registreerimistasu tagasi taotlemise võimaluse puhkudeks, kus sõiduk on müüdud välismaale ja see on liiklusregistrist kustutatud.

Tagasiulatuvad maksuteated väljastab MTA ligikaudu 17 000 sõiduki kohta, mille ajutiselt kustutatud või peatatud liiklusregistri kanne taastati 1. jaanuarist 30. juunini. Sellistele sõidukitele arvutab MTA aastamaksu proportsionaalselt liiklusregistri kandele järgnevast päevast kuni aasta lõpuni. „Näiteks, kui sõiduk kustutati ajutiselt liiklusregistrist 25. detsembril 2024 ja registrikanne taastati 20. jaanuaril 2025, siis mootorsõidukimaksu ei arvutata sõidukile mitte kogu kalendriaasta, vaid 20 päeva vähema aja eest. Maks arvutatakse sõidukile 21. jaanuarist kuni aasta lõpuni,” sõnas MTA tulumaksu osakonna juhataja Madis Laas.

Transpordiameti liiklusteenistuse direktor Joel Jesse juhib tähelepanu, et kui sõiduk on ajutiselt kustutatud ja seda ei soovita veel kasutusele võtta, siis tuleb sõiduki ajutist kustutamist pikendada enne, kui see jõuab lõppeda.

„Kui ajutine kustutamine määratud tähtajal lõpeb ja seda ei ole eelnevalt pikendatud, siis MTA edastab registrikande taastumise päevale järgnevast päevast proportsionaalse maksuteate maksustamise perioodi eest, mis on jäänud aasta lõpuni. Oma sõiduki andmete kontrolli ja ajutise kustutamise pikendamist saab teha mugavalt Transpordiameti e-teeninduses,” ütles ameti liiklusteenistuse direktor Joel Jesse.

Pärast 15. juulit väljastatakse taastunud liiklusregistri kandega sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale aastamaksu maksuteade 15 tööpäeva jooksul ja maks tuleb tasuda 15. detsembriks. Kui 2025. aastal sõiduk uuesti ajutiselt kustutatakse või registrikanne peatatakse, siis seaduse järgi see maksusumma suurust ei muuda ning maksu ei tagastata.

Transpordiameti hallatavat registreerimistasu on alates 1. juulist võimalik teatud tingimustel osaliselt tagasi taotleda. Seda juhul, kui sõiduki eest on registreerimistasu makstud, sõiduk on hiljem Eestist välismaale müüdud ning see on Eesti liiklusregistrist kustutatud.

Registreerimistasu saab Transpordiameti e-teeninduses tagasi taotleda sõiduki viimatine registrijärgne omanik, kui talle kuulunud sõiduauto või väikekaubik kustutati liiklusregistrist eesmärgiga võtta see kasutusele väljaspool Eestit. Transpordiamet kontrollib, kas kustutatava sõiduki eest on registreerimistasu makstud ja kas sellele on tagastus ette nähtud. Kui isikul on alus registreerimistasu osaliselt tagasi saada, siis Transpordiamet saadab selle kohta teavituse.

Registreerimistasu osalise tagastamise taotlusi saab Transpordiametile esitada 60 päeva jooksul alates sõiduki liiklusregistrist kustutamise päevast. Kui taotlust 60 päeva jooksul ei esitata, siis hiljem pole võimalik konkreetse sõiduki puhul registreerimistasu osalist tagastamist taotleda. Alla 300 euro suurust registreerimistasu ei tagastata.

„2025. aasta esimesel poolaastal registrist kustutatud sõidukite puhul algab 60-päevane tähtaja arvestus alates 1. juulist 2025. Tagastatav summa laekub taotleja määratud pangakontole üldjuhul 5 tööpäeva jooksul,” selgitas Transpordiameti liiklusteenistuse direktor Joel Jesse.

Tutvu vastustega korduma kippuvatele küsimustele MTA kodulehel ja Transpordiameti kodulehel.

Teisipäeval, 10. juunil kell 08.28 toimus liiklusõnnetus Tartumaal Kambja vallas Lepiku külas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee 178. kilomeetril Reola bussipeatuse juures.

37-aastane naine sõitis sõiduautoga Ford S-Max tagant otsa ees pidurdanud sõidukile Nissan X-Trail, mida juhtis 68-aastane mees.

Fordi juht toimetati haiglasse.

Täna teisipäeval, 10. juunil on taevas näha maasikakuud – see on ainulaadne nähtus, mis esineb iga 18 aasta tagant.

Seda eristab asjaolu, et see asub horisondi kohal madalamal, mistõttu omandab see punaka varjundi.

Kuu saavutab oma täisfaasi homme hommikul.

Sotsiaalmeedias lööb laineid video, kus riigikogu liige Varro Vooglaid küsib valimisteenistuse juhilt Arne Koitmäelt valimistulemuste kontrolli kohta infot.

Vooglaid küsis, kas on võimalik, et on lisatud hääletussedeleid, mille kohta ei osanud Koitmäe midagi öelda, kuna mingeid tõendeid selle kohta ei eksisteeri.

Video on tehtud riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil eile esmaspäeval, 9. juunil.

Vooglaid väidab, et 2023. aasta valimistel oli võimalik hääletussedeleid massiliselt välja vahetada ning pole mingeid tõendeid selle kohta, et seda oleks võimalik kontrollida.

Siin on video asja kohta:

https://www.facebook.com/reel/1355524475557782

Kuna Eesti kurjategijad teevad ka vanglas kuritegusid, pole alust arvata, et sama ei teeks Rootsist siia toodavad kinnipeetavad, mis paneb prokuratuurile lisakoormuse ning see tuleks Lõuna-Eesti inimeste turvalisuse arvelt, ütles riigiprokurör Astrid Asi. Ka on problemaatiline tõlkide leidmine, sest Asi sõnul ei pruugi paljud vangid inglise keelt osata.

Justiitsministeerium plaanib tuua Rootsist Tartu vanglasse karistust kandma kuni 600 vangi, sest Eestis seisab hulk vanglakohti tühjana. Lepingueelnõu kohta ministeeriumile tagasisidet andnud riigiprokurör Astrid Asi sõnul ei kirjelda lepingueelnõu mõju prokoratuuri ega kohtueelse menetleja ressursile ja tegevusele. Asi selgitas, et nii nagu Eestis olevad kinnipeetavad, hakkavad ka siia toodud Rootsi kurjategijad vanglaski kuritegusid toime panema, vahendab ERR.

Värskest uuringust selgus, et aina enam on neid pealinlasi, kes Tallinnasse oma kodu osta ei jaksa. Kõige keerulisem on endale kodu soetada noortel peredel ja madalama palgaga inimestel. Ka on järjest enam linnaositi süvenemas sotsiaalne ebavõrdsus ning suureneb getostumise oht.

Kuigi uusi kortermaju kerkib pealinna aina juurde, on oma kodu soetamine muutumas üha keerulisemaks, sest korterite hinnad kerkivad kiiremini kui inimeste sissetulekud. Kõige keerulisemas olukorras on noored pered või madalama sissetulekuga inimesed, kes omal ajal ei saanud korterit erastada, vahendab ERR.

Elvasse Arbi järve äärde kavandatakse spaahotelli ning ujulat. Valla nägemuse järgi loob omavalitsus detailplaneeringuga eeldused kaasaegse ujula ja spaahotelli rajamiseks. Hoone võiks aga valmis ehitada ja seda hiljem ka opereerida siiski erasektor.

Elvasse võib tulevikus kerkida kaasaegne spaahotell. Arbi järve ning Elva spordihoone vahele jäävale alale loob algatatud detailplaneering eelduse ujumisbasseini rajamiseks. Lisaks ujulale on planeeringus ette nähtud umbes 60 toaga hotelliosa, seminariruumid kogupinnaga 500 ruutmeetrit ning kuni 1000 ruutmeetri suurune SPA-ala hoone keldrikorrusele, vahendab ERR.

Venemaa võib kasutada hübriidtaktikat, et vaidlustada NATO ühtsust ja otsusekindlust väljaspool Ukraina piire, hoiatas Saksamaa luureülem Bruno Kahl hiljutises Table Media taskuhäälinguintervjuus.

„Neil pole vaja tankide armeesid saata […]. Piisab väikeste roheliste mehikeste saatmisest Eestisse väidetavalt rõhutud vene vähemuste kaitsmiseks,” ütles Kahl esmaspäeval antud intervjuus.

Reutersi tsiteeritud katkendis ütles Kohl, et Venemaa püüab testida, kas Ameerika Ühendriigid täidavad oma vastastikuse abi kohustusi vastavalt Põhja-Atlandi lepingu artiklile 5.

Saksamaa välisluureteenistuse saadud teave viitab sellele, et Moskva ei pea NATO kollektiivkaitse kohustusi enam usaldusväärseks.

„Oleme üsna kindlad ja meil on luureandmed, mis seda näitavad, et Ukraina on vaid üks samm teel läände,” ütles Kahl.

Kahli kommentaar kajastab hübriidtaktikat, mida Venemaa kasutas Krimmi annekteerimisel 2014. aastal, kui märgistamata vormiriietuses Vene sõdurid hõivasid võtmehooned ja said tuntuks kui „rohelised mehikesed”.

Mõned asjatundjad peavad neid sündmusi – ja lääne vaoshoitud reaktsiooni – peamiseks teguriks, mis julgustas Venemaad alustama 2022. aastal täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Sellegipoolest on Kahl Reutersi andmetel veendunud, et tema USA kolleegid võtavad nüüd Venemaa ohtu tõsiselt.

Moskva lõpetab sõja Ukrainas pärast seda, kui NATO viib väed Balti riikidest välja, ütles Venemaa välisministri asetäitja Sergei Rjabkov riiklikule uudisteagentuurile TASS.

Newsweeki poolt esmaspäeval tsiteeritud jutus väitis Rjabkov, et Moskva Ukrainasse sissetungi algpõhjus oli NATO laienemine, vahendab lrt.lt.

Ameerika Ühendriikidega läbirääkimiste eest vastutav ametnik on ilmselt naasnud Kremli 2022. aasta eelse ultimaatumi juurde, mille kohaselt peab NATO oma 1997. aasta piiride taha tagasi tõmbuma.

Enne täiemahulist sissetungi esitas Kreml ultimaatumi, kutsudes Ukrainat üles desarmeerima, loobuma oma NATO-püüdlustest ning kutsudes alliansi vägesid Balti riikidest ja Ida-Euroopast välja viima.

Balti ametnike ja vaatlejate sõnul oleks see võinud sillutada teed potentsiaalsele Venemaa agressioonile Eesti, Läti ja Leedu vastu.

NATO on paigutanud kolme riiki rahvusvahelised pataljonid osana heidutuspaketist, milles lepiti kokku pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu 2014. aastal. Vägede arvu on pärast 2022. aasta sissetungi suurendatud.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuvastas eelmisel nädalal tänu vihjele lammaste ebaseadusliku religioosse tapmise Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Aseriaru külas.

Kinnistul olevast laudahoonest leidsid PTA ametnikud 24 nülitud lambarümpa ja kaks nülgimata lambakeret, lisaks rupsi ja loomseid kõrvalsaaduseid. Samal ajal ootas veel 14 märgistamata lammast aedikus oma saatust.

PTA reageeris saabunud vihjele nelja ametniku saatmisega väidetavasse toimumiskohta. „Tegutsesime operatiivselt, sest vihjatud asukohas ei ole tegevusloaga tapamaja ehk seal ei tohi loomi tappa,” sõnas PTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda. Kuna sündmus oli vaja võimalikult kiiresti kontrolli alla saada, kaasati ka Politsei- ja Piirivalveameti kiirreageerijad.

„Tapatoiminguid oli tehtud äärmiselt antisanitaarsetes tingimustes. Andsime lammaste omanikule korralduse toimingud lõpetada, mis ka täideti,” kirjeldas Kalda. Sündmuspaigal viibis lisaks kinnistu omanikule veel kolm isikut. Omanik kinnitas, et lambad tapeti ja töödeldi eesmärgiga müüa nende liha islamiusulistele ostjatele.

Põllumajandusloomade religioossel eesmärgil tapmine on lubatud üksnes usuühingu liikmete tarbeks, aga alles pärast taotluse esitamist ja PTA otsust religioosset tapmist lubada. Eeltingimuseks on, et tapmine toimub vastava õiguse saanud ettevõttes, milles on täidetud erinevates õigusaktides kehtestatud hügieeni- ja loomade heaolu tagamise nõuded.

Juba tapetud 26 lamba lihakehad ja rups tunnistati inimtoiduks kõlbmatuks ning AS Vireen transportis selle utiliseerimisele.

PTA jätkab juhtumi menetlemist.

Neljapäeval, 12. juunil tunnustatakse Tartu linnapea Urmas Klaasi ja Tartumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Jarno Lauri ühisel pidulikul vastuvõtul Tartu linna ja maakonna tublimaid koolilõpetajaid. Tunnustuse saavad  221 linna ja 17 maakonna noort.

Tartu linna gümnaasiumitest lõpetab 2024/2025. õppeaasta kuldmedaliga 58 ja hõbemedaliga 71 noort. Tartu maakonnas saab 2024/2025. õppeaastal kuldmedali 8 ja hõbemedali 9 koolilõpetajat. Kutsekeskharidust omandanud noortest lõpetab kiitusega 92.

Kuldmedaliga lõpetanud noori tartlasi premeerib Tartu linn 500 euro suuruse stipendiumiga, hõbemedali ja kiitusega lõpetanud noori 400-eurose stipendiumiga. Maakonna parimaid koolilõpetajaid premeerivad vallad vastavalt oma tunnustamise korrale.

Tänusündmuse kunstiline juht on eelmisel aastal Waldorfgümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Maarja Aavakivi. Koolilõpetajate nimel võtab sõna Ülenurme Gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetaja Gretta Nikolajeva. Üritusel esineb laulja ja laulukirjutaja Haldi Välimäe.

Vastuvõtule on kutsutud linna ja maakonna parimad koolilõpetajad, nende koolide direktorid ning vallavanemad. Tänusündmus toimub 12. juunil kell 14 ERM-i viinaköögis.

Üritus on kutsetega.

Eesti riiki ei juhi enam valitsus, vaid kamp pätistunud käsutäitjaid, kes täidavad vaikides välisrahastajate ja kasusaajate korraldusi, kirjutab sotsiaalmeedias Hannes Võrno.

Ta jätkab:

Nad ei esinda midagi peale süsteemi, mis hoiab neid võimul. Ja see süsteem laguneb.

Need niinimetatud juhid ja nende kokku kuhjatud kuulekas ametnikearmee on veel ametis, aga ainult vormiliselt. Nende silmist vaatab paanika. Nad tunnevad, et lõpp on lähedal. Kõik, mida nad seni varjasid meedia, PR-kampaaniate ja poliitilise uduga, hakkab välja paistma. Üha rohkem inimesi saab aru, et see mäng on läbi.

Meedia püüab veel summutada, valetada ja vaigistada, aga tõde surub end välja nagu veri lõhkenud soontest. Seda ei saa enam peatada. Jah – see vaatepilt ei ole ilus. See on nagu seatapp. Aga just sellises seisus me olemegi.
Kes peidab oma silmi ja ütleb, et „see kõik on liiga kole” või „miks te nii halvasti räägite”, see lihtsalt kardab vaadata, mis tegelikult toimub. Aga seatapp ei jää pooleli. Kui nuga on juba arterisse susatud, ei hakka enam keegi looma päästma – asi viiakse lõpuni.

Ma ei räägi enam parempoolsest või vasakpoolsest poliitikast. Me räägime inimestest, kes on müünud oma maa, rahva ja au. Ja neile tuleb öelda, et see lõpeb nüüd. Mitte pehmelt, mitte ilusti, vaid õiglaselt ja lõplikult.

Halastus tuleb pärast, mitte enne. Esmalt tuleb puhastada. Puhastada neist seaharjastest, kes Eesti tühjaks lasksid, kes usaldasid ainult raha ja võõrkeelset käsku. Nüüd nad värisevad, sest tunnevad – rahvas ei ole enam vait.

See, mis nüüd tuleb, ei ole revolutsioon, vaid kainus. Nuga on juba käes. Küsimus on ainult, kas suudetakse lõpuni lõigata. Sest kui ei suudeta, tuleb kogu see mäda ringiga tagasi.

Veel hullemini. Aga enne, kui lõikad või hüüad, jää hetkeks vait — sest alles vaikusest kostab see, mida ütleb Jumal.

Riigikogu õiguskomisjon arutas tänasel istungil nelja Riigikogu liikme esitatud eelnõu, mis puudutab automaatsete numbrituvastuskaamerate tööd ning sätestab seadustes selgemalt nende kasutamise PPA-s ja teistes julgeolekut hoidvates asutustes. Komisjon toetas eelnõu parlamendi täiskogule esimeseks lugemiseks saatmist.

Siseminister Igor Taro sõnul oli kaamerate töö peatamine küsitava õigusselgusega olukorras vajalik, et teema põhjalikult läbi arutada ja vajalikud ettepanekud parlamendile esitada. „Numbrituvastuskaamerate küsimus on probleem, millele oleme soovinud esimesel võimalusel  lahendust ja oleme selleks ka ise seaduste parandamises aktiivselt kaasa löönud. Parim lahendus sünnib ikka koostöös ja mul on hea meel, et Riigikogu õiguskomisjon ja Riigikogu liikmed on teema nüüd oma lauale võtnud,” ütles Taro. „Paljud Riigikogu liikmed on märku andnud, et parlament peaks eelnõuga võimalikult kiiresti edasi liikuma. Minu arvates on see mõistlik asjade käik.”

Minister lisas, et kaamerate küsimuses on kõik osapooled tublisti vaeva näinud ja nädala ajaga saavutati rohkem kui eelneva aastaga. „Avalik debatt on sel teemal kogu aeg aktiivselt käinud ning praeguseks on kõigil asutustel arusaam, et privaatsusriskid on piisavalt maandatud. Politsei saab vajaliku tööriista tagasi niipea kui parlament viib selleks töö lõpule,” märkis Taro.

„Tahame, et numbrituvastuskaamerate paigaldamine, kasutamine ja nendega salvestatud teabe säilitamine ning selle teabe kasutamine oleksid seadustes selgemalt ja detailsemalt sätestatud. Tähtis on, et Eesti inimesed usaldaksid politsei tegevust kuritegude avastamisel ja kurjategijate tabamisel, mistõttu seadusandlik regulatsioon uute tehnoloogiate kasutuselevõtul peab olema täpne ja arusaadav,” rääkis Taro.

Riigikogu õiguskomisjonis oli täna arutelu all Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu, mis määratleb PPA kasutatava numbrituvastuskaamera mõiste, selle kasutamise eesmärgid, töödeldavate andmete liigid, juurdepääsuõigusega isikud ning andmete säilitamise ja logimise korra. Eelnõu tagab, et politsei saab kaasaegseid tehnoloogiaid kasutada selgete ja õiguspäraste reeglite alusel. Samal ajal vähendatakse võrreldes senise korraga täitevvõimu laia otsustusõigust, pakkudes läbipaistvamat ja paremini jälgitavat andmetöötlusraamistikku. See tugevdab avalikku usaldust ja aitab paremini kaitsta inimeste põhiõigusi.

Leedu rannikul põhjustavad blokeeritud GPS-signaalid ja häiritud juhtimissüsteemid droonide allakukkumist või juhitamatuks muutumist. Kuigi kommertsdroonide lennud on Klaipėda sadamas täielikult keelatud, on Leedu relvajõudude andmetel GPS-signaali segamine seitsmekordselt suurenenud.

Saulius Balčiūnas, kes on droonidega professionaalselt lennanud seitse aastat ütles, et märkas aktiivsemaid GPS-häireid esmakordselt kaks nädalat tagasi võistlusel Nidas, Kura säärel asuvas kuurortlinnas, vahendab lrt.lt.

„Kuigi droonid varem õhus triivisid, jäi signaal alles ja kõik oli korras, kuid nüüd näeme lisaks palju tugevamale GPS-häirele ka juhtumeid, kus esineb ka häireid juhtimissignaalis. […] Kahel mu kolleegil on juba droonid alla kukkunud ja mitmel teisel on esinenud tõsist signaali kadu,” ütles Balčiūnas.

Droonipiloodid teatavad kõige hullematest häiretest ranniku lähedal ja Kura lahe ääres, mis on Venemaa Kaliningradi eksklaavi lähedal.

Kaliningrad on tugevalt militariseeritud Venemaa piirkond, mis asub Leedu ja Poola vahel. Analüütikute sõnul viib Venemaa piirkonnas sageli läbi elektroonilise sõjapidamise operatsioone, et häirida Lääne luuretegevust ja takistada NATO tegevust Balti piirkonnas.

Varem on asjatundjad öelnud, et GPS-i segamine toimub seetõttu, et Venemaa kasutab oma baaside kaitsmiseks elektroonilist sõjapidamist.

Need häired on pärast Venemaa 2022. aasta sissetungi Ukrainasse järk-järgult intensiivistunud. Leedu relvajõud on täheldanud, et GPS-i segamine toimub seitse korda sagedamini kui eelmisel 2024. aastal.

„See näib olevat langenud kokku Ukraina eduka operatsiooniga Venemaal – võib-olla said nad kogu maailma peale vihaseks ja üritavad kätte maksta,” ütles Balčiūnas.

Häired mõjutavad ka Klaipėda sadamat. Kuna aga meretransport kasutab ka teisi navigatsioonisüsteeme, jätkub laevade sadamasse sisenemine ja sealt lahkumine sujuvalt, ütlevad võimud.

„Alguses oli see Tauragėst, seejärel Kaunasest – tsoonid, kus navigatsioon ei tööta, laienevad,” ütles Nida õhupargi juht Bronius Zaronskis. „Meie, kes oleme vanemad, nagu mina, navigeerime kaartide abil, tõmbame jooni ja kasutame kompassi – me suudame kõikjale jõuda, pole probleeme. Noorematel on see raskem, nad pole sellega harjunud, aga võib-olla õpivad nad.”

Sõjaväe esindajate sõnul signaale mitte ainult ei segata, vaid ka võltsitakse. Nende sõnul on õhusõiduki või aluse asukoha määramiseks alternatiivseid viise, näiteks visuaalne navigatsioon. Ametnikud soovitavad kasutada mitut erinevat GPS-süsteemi ja täiendavaid navigatsioonivahendeid.

Alates 28. juunist peavad Eestis tooteid või teenuseid pakkuvad ettevõtted tagama, et nende veebilehed vastavad ELi digiligipääsetavuse nõuetele ning oleksid kasutatavad ka erivajadustega inimestele.

Praegu kehtivad digiligipääsetavuse nõuded üksnes avalikule sektorile, kuid alates juuni lõpust laienevad need ka erasektori veebilehtedele ja mobiilirakendustele. Erand tehakse vaid mikroettevõtjatele ehk ettevõtetele, kus on alla 10 töötaja ja aastakäive ei ületa 2 miljonit eurot.

„Viimastel aastatel on veebilehtede ligipääsetavusest räägitud, kuid sellele kuluv töömaht tuleb paljude ettevõtjate jaoks üllatusena,” selgitas Net Groupi analüütik ja tiimijuht Irina Kõiv.

Kuigi jutt järjekordsest Brüsseli direktiivist võib tekitada ettevõtjates trotsi, osutab Kõiv, et eesmärk on tagada võrdne kohtlemine kõikidele inimestele. „Ärilisest vaatenurgast tähendab digiligipääsetavuse nõuete eiramine, et suur hulk potentsiaalseid kasutajaid jääb teenusest kõrvale.”

Kas on veel lootust tähtajaks muudatused ära teha?

Digiligipääsetavuse nõuete jõustumiseni jääb vähem kui kuu, kuid kiire tegutsemise korral on veel võimalik enne suvepuhkusi vajalike töödega alustada ja suve lõpuks valmis jõuda.

„See, kui kaua kulub ühe veebikeskkonna digiligipääsetavaks tegemisele, sõltub väga erinevatest asjaoludest,” ütles Kõiv. „Alates sellest, kuidas on kood üles ehitatud, kas on kasutatud standardseid komponente või on need rätseplahendusena loodud. Samuti mängib rolli, kas lisaks veebile on ka mobiilirakendus ja mitut brauserit peab veebirakendus toetama,” lisas ta.

Võib juhtuda, et olemasoleva veebilehe ümber tegemine osutub kallimaks ja ajamahukamaks kui päris uue keskkonna loomine. „Palju sõltub ka sellest, kui suure prioriteediga on ettevõtjale digiligipääsetavuse tagamine ja millised vahendid on selleks eraldatud. Sõltuvalt sellest saab arendusmeeskond võimalikke lahendusi pakkuda,” selgitas Kõiv.

„Oleme erinevates projektides teinud palju tööd digiligipääsetavusega ja saanud ka omad õppetunnid. Saadud kogemuste põhjal oskavad meie testijad rakendusi auditeerida ja välja tuua olulised puudujäägid. Meie arendajad omavad kogemust puudujääkide eemaldamisel või pakuvad võimalikke alternatiive,” kirjeldas Kõiv IT-ettevõtte poolt avanevat vaadet.

Mis on digiligipääsetavuse nõue ja kellele see kehtima hakkab?

Selleks, et veebilehed ja mobiilirakendused oleksid kasutatavad erivajadustega inimestele ja üldiselt mugavad kasutada kõikidele inimestele, võetakse Eesti seadusandlusse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille alusel peavad avaliku sektori veebilehed järgima Euroopa digiligipääsetavuse standardit.

Kokku sätestab standard umbes 100 nõuet nii mobiilirakendustele kui veebilehtedele. Mõningad nõuded on tingimuslikud ehk kohustuslikud vaid spetsiifilistele veebidele ja rakendustele. Suurem osa eranditult kohustuslikest nõuetest põhinevad omakorda rahvusvahelisel digiligipääsetavuse suuniste standardil WCAG.

Digiligipääsetavuse nõuete täitmist veebilehtedele ja mobiilirakendustele hakkab jälgima Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, kellel on mittevastavuste korral õigus sekkuda ning teha ettekirjutusi.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma” tuli süttib 15. juuni päikesetõusul Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures ja seikleb 15.–16.06 Tartumaal.

Tuletulemine kulgeb läbi kõigi Eesti maakondade ning jõuab Tallinnasse 2. juulil.

Pühapäev (15.06)

09.30 Kõrveküla kooli plats – Pikalauapeo hommikusimman
11.30 Alatskivi Hirveaia laululava – Suguvõsa tekipidu
12.30 Luunja laululava, Luunja mõisapark – Luunja suguvõsade kokkutulek
14.30 Kurepalu laululava – Suguvõsa kokkutulek Kastre moodi – laval meie oma taidlejad
16.00 Eesti Põllumajandusmuuseum areen – Kambja I Laulu- ja Tantsupidu
17.00 Nõo Püha Laurentsiuse kirik – Nõokate suguvõsa kokkutulek
18.00 Elva lauluväljak – Tuli meie suguvõsa südames

Esmaspäev (16.06)

10.00 Tartu laulupeomuuseum – laulurahva kodus tervitab tuld Papa Jannsen
11.00 Maarja kirik – koht, kus laulupidu sündis ja sai tiivad, esineb Väägvere Pasunakoor
12.00 Raekoja plats – tule suudlus Tartu südames, esinevad Politseikoor Chorus Menticum, Popsid ja Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel
16.00 Lodjakoda – Emajõgi kannab edasi tulesära, esineb Silver Sepp
17.00 Tartu kesklinna park – tulevik mängib Tartu kesklinnas, esinevad Laulupesa lapsed
18.00 Tartu Ülikool – teadmiste toel kasvavad aated ja õitseb pidu, esineb ülikoolipere
19.00 Antoniuse õu – meeleolukas simman folklooriklubiga Maatasa

NB! Kõik kellaajad on orienteeruvad ning võivad tuletulemise käigus veidi muutuda!

Laulupeo tule pidulik teekond Tartust Tallinnasse toimus esmakordselt 1969. aastal, mil esimesest laulupeost möödus 100 aastat. 1990. aastast alates on pidulik tuletulemine Tartust Tallinnasse saanud osaks üldlaulu- ja tantsupidude traditsioonist. Tuletulemist korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös kohalike omavalitsuste ning ESTO korraldustoimkonnaga 15. juunist kuni 2. juulini.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 10. juuni 2025:

eip olnud hea päev. Kipub tõusma duell mõlema poole taevas ehk siis Ukraina suudab enam vastata vene õhuterrorile, aga sihtides erinevalt vene poolest sõjalisi sihtmärke.

1. Kõike palju õhus jagus.

2. Miskit ka vastapoolel ja ka päris kaugel.

3. Kursk/Belgorod: survet jagus, uusi külasid siiski nimekirja ei lisandunud.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: põhjapoolne sillapea veelgi laienes.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Toretski linn kipub langema üha kindlamalt.

8. Donetsk: kipub järjest enam külasid langema.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. vene koolilastel lubati vähendada kodutööde ja eksamite hulka.

12. venemaal väheneb tugevalt suhkru, päevalilleõli ja jahu tootmine.

13. Ekspordi müügitulu langes mais kahe aasta madalaimale tasemele.

14. venemaa valitsus kiitis heaks ümberasujate vara arestimise seaduse.

15. venemaa kavatseb sündimuse suurendamiseks ööseks interneti välja lülitada.

16. Lühiuudised

Ukraina sõjaväeluure (HUR) teatel toodab venemaa nüüd iga kuu üle 5000 pikamaadrooni – umbes 2700 Shahed-136 ja 2500 peibutusdrooni –, mis on alates 2024. aasta suvest viiekordne kasv. Peibutusdroone kasutatakse Ukraina õhukaitse ülekoormamiseks ja luureks.

Ukraina F-16 tulistas Kurski oblasti kohal väidetavalt alla vene Su-35. Väljaande Bild andmetel on see esimene kinnitatud õhust õhku rünnatud Ukraina hävitaja F-16 poolt. Rootsi Saab 340 AEW&C abistas sihtmärgi tuvastamise ja AIM-120 raketi juhtimisega. Eile lasti alla veel 2 vene lennukit, aga ei tea kuidas… aga pisu äkki miskit muutust on taevas loota…

174 vene poole rünnakut ja sinna nii jala kui tskilitega liikuvatele rünnakuüksustele ikka kohati soomust kuhugi vahele pikitakse ja kipub see tihe konveier töötlus tooma edenemisi ning ühe päeva kohta oli neid pisu palju ja kipuvad ärevaks tegema. Rinde olukorra kirjelduse kaardid leitavad ülevaate kirjutaja facebooki kontol.

Kupjansk-Kreminna rindel on vene pool tõstnud survet sektori põhja lõigus ja vist tänu Ukraina aktiivsemale vastutegevusele langenud lõuna lõigus. Toretski kandis ja Donetski sektoris küll rünnakute arv pisu langes, aga tundub, et ründavad grupid kasvavad suuremaks. Lõunarinde idaservas ikka pisu tihedam ning kõige pingelisem lõik ikka Kurski kant, kus läks kirja 38 rünnakut ning kirjutatakse, et vene pool siia lõiku täiendavaid üksusi mujalt lisaks toob.

Kaudtuld ikka üle 6 tuhande lasu ja kamikaze droonegi üle 3 tuhande, liugpomme 100 ehk siis tihe rinde töötlus käib. Õnneks saab rahuldaval tasemel tabamusi nii kaudtule seltskond kui muu tagalatoetus. Eip suudeta küll sellega neid maha suruda aga suurt löökide kasvu pole ka ammu täheldanud.

1. Eilse öö vene poole rünnakute arvud: 499 õhuelukat.

Alla tulistati:
– 460/479 Shahed-tüüpi ja peibutusdroone
– 4/4 Kh-47M2 Kinzhal ballistilist raketti
– 10/10 Kh-101 tiibraketti
– 2/3 Kh-22 tiibraketti
– 2/2 Kh-31P radarivastast raketti
– 1/1 Kh-35 tiibrakett

Ukraina õhutõrjesüsteemid tabasid 292 sihtmärki ja blokeerisid 187, kasutades lennundust, õhutõrjesüsteeme, elektroonilise sõjapidamise üksusi, mehitamata õhusõidukeid ja mobiilseid tuletõrjeüksusi.

Kiievis töötas öösel õhutõrje, õhus oli nii droone kui ballistikat ning kostus plahvatusi.

Öösel ründas venemaa droonidega Odessat. Esialgsetel andmetel ühe elumaja tabamise tõttu hukkus üks inimene, veel kolm viidi haiglasse.

Ukraina sõdur paljastas oma kehal olevad armid pärast venemaa vangipõlve – need näitavad tõsist vigastust ja sissepõletatud kirja „Au venemaale”. Pildid paljastavad Ukraina sõjavangide jõhkra kohtlemise.

2. vene allikate teatel algatas Ukraina HIMARS-raketirünnaku Kurski oblastis Rõlskis asuvale kultuuri- ja puhkekeskusele. Rõlskis on viimastel nädalatel Ukraina rünnakud sagenenud, kuna see on Sumõ oblastit ründavate vene vägede peamine stardipaik.

venemaa kaitseministeerium teatas, et öö jooksul hävitati väidetavalt vene Föderatsiooni piirkondade kohal 102 Ukraina mehitamata õhusõidukit.

Ukraina droonirünnak Savasleika õhuväebaasile väidetavalt kahjustas lennukeid.

venemaa võimud teatasid 10. juuni öösel ulatuslikust droonirünnakust – Nižnekamskis ja Jelabugas, kus Shahedi tüüpi mehitamata õhusõidukeid kokku pannakse, kuuldi plahvatusi.

Teatatakse, et Brjanski oblasti kohal tulistati väidetavalt alla 46 drooni, Belgorodi oblasti kohal 20, Voroneži oblasti kohal 9, Kaluga oblasti ja Tatarstani Vabariigi kohal 4, Moskva oblasti kohal 3, Leningradi, Orjoli ja Kurski oblasti kohal 2 ning Smolenski oblasti kohal 1 droon. Samuti tulistati väidetavalt ajutiselt okupeeritud Krimmi kohal alla 9 mehitamata õhusõidukit.

Telegrami kanal Astra teatab kohalikele elanikele viidates, et Nižnekamskis ja Jelabugas (Tatarstan) kuuldi plahvatusi. Erimajandustsoon Alabuga asub Jelabugast 10 km kaugusel ja seal asub tehas, mis toodab Šaheede.

Rosaviatsia teatas, et kehtestas Nižnekamski lennujaamas, Peterburi Pulkovo lennujaamas ja kõigis Moskva lennujaamades õhusõidukite vastuvõtmisele ja väljastamisele piirangud.

Jelabuga ja Nižnekamsk asuvad Ukraina piirist 1500 km kaugusel.

3. Kursk/Belgorod: venemaa koondab vägesid Sumõ oblasti uueks pealetungiks – see on suurim vägede suurendamine kuue kuu jooksul, ütleb Okupatsiooniuuringute Keskuse juht Petro Andrjuštšenko. Nädalavahetusel toodi okupeeritud Krimmist ja Hersonist kohale vähemalt 10 uut iseliikuva suurtükiväe üksust, õhutõrjesüsteeme ja üle 40 veoauto vägede ja laskemoonaga.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: vene pool pingutab jälle, et laiendada enda sillapead Kupianskist põhjas ja tänaseks oli saadud oma kontrolli alla Krasne Perše küla. No ei suuda seni piisavalt edukalt Ukraina omad kontrollida Oskili jõge ületavat seltskonda. Veel ei ole ka märke, et üle vene piiri saanud üksuste sooomus oleks suutnud liikuda edasi Oskili jõe lääne kaldal Kupjanski poole aga kipub arvama, et seda üritatakse, sest vaid jalaväega piisavat territooriumi kasvatada sügavusse ei suudeta.

Lõunapoolses lõigus on pisu Ukraina aktiivsus jätkunud ning juba mitmel päeval järjest pigem näeb sammhaaval Ukraina edenemist nii Ternõ juures kui Kreminnast edelas asuvas metsamassiivis. Kas see toob kaasa ka sealse sillapea vähenemise, pole kindel, sest see tahaks tugevamat survet Ternyst ja Kreminna metsamassiivist põhja suunas ja seda seni täheldanud pole, eks näis…

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: vene pool vallutas Stupotški küla keskuse (Tšassiv Jarist lõunas). Eelmine nädal suutsid nad vallutada küla kirde serval asuvad hooned, sellega astuti veelgi samm lähemale Kostjantinivka linnale, kuhu jääb piki suurt maanteed u 5km minna, lisaks hakkab siitki suunalt edenemine mõjutama Toretski kaitse viimaste päevade saabumist.

Eile jõudis vene jalavägi läbi Toretski linna uuesti linna põhjaservani ja sealt sammu veelgi edasi ning järjest enam mootorrattureid on jõudnud mitmel päeval linnast piki põhja poole suunduvat maanteed pidi linnast u 1,5 km kaugusel asuva tööstusalani. Eilseks oli selge, et Ukraina omad pole suutnud seal paiknevaid soldateid manala teele saata ja hakkab see kombits sealt uuesti edenema. Eelmine kord jõudis vene pool siin suuunal isegi 6 km kaugusele ja suutis eesmist possat seal mitu nädalat hoida, enne kui Ukraina omad kuni Toretskini siit suunalt vene poole tagasi lõid.

Lisaks eilne vene poole edenemine Pokrovski suunalt (vt järgmine p) toob Toretski langemise järjest lähemale.

8. Donetsk: kipub järjest enam külasid langema.

Kui üleeile jõudsid vene väed jõudsid Oleksandro-Kalõnove asulani, siis tundub, et eile suudeti juba külas edeneda ja kipub arvama, et Ukraina üksused tõmbavad end kiirelt tagasi üle esmalt Kalõnivka jõe ja siis Bõšoki jõe, et mitte jääda ära lõigatuks. Lisaks vähenes selle edenemisega Ukraina võimalused hoida töös logistikakanalid Toretski loode serval kaitseks, sest suurem paisveekogu kipub seal Bõšoki jõel nii laiutama, et vaid mõnes kohas üle jõe sillad on, mida arvatavalt suudab vene pool piisavalt tihedalt töödelda ja kasvab siinsete Ukraina üksuste oht jääda ära lõigatuks ehk siis pisu pikem samm tagasi tuleb võib olla teha. No pole juba üle nädala siinse suuna vene poole pisu pikema sammhaaval edenemist pidama saadud.

Novomõhhailivka külani on hakanud jõudma üha tihedamalt vene jalavägi tsiklitega sektori keskmises lõigus aga seni pole külasse vist elusalt jõutud, sest nii siinsed miiniväljad kui droonid on need ponnistused suutnud hetkel vaos hoida ja tänu sellele pole siiski suutnud tuvastada vene poole tugevat kiitlemist, et jõudsid juba Dnipropetrovski oblasti piirist üle, sest eelmainitud küla asub Doentski oblastis.

Lisaks ei ole veel vene pool saanud sealt pisu lõuna pool Horihove küla juures üle Dnipropetrovski oblasti piiri. Mootorrattastega jõutakse päris kiirelt üle halli ala eesmiste Ukraina possadeni aga seni on Ukrainal piisanud vahenditest nende ellimineerimisel aga see, et järjest tihedamalt Ukraina eesmite possadeni jõutakse, on siiski tõusev murekoht, sest rünnakutesse on hakanud tasapisi lisanduma ka väiksemaid kuni rühma suuruseid soomuse gruppe ning piisavalt hea koordineerimisega kaudtuleüksuste, lennunduse kui droonimeeskondadega, võidakse mõnes lõigus pikem samm eesmisest liinist läbi saada, mis siiski arvatavalt ei tohiks läbimurdeks muutuda.

vene pool jõudis eilseks sektori lõuna-kagu lõigus Oleksiivka asula keskele ja sellega vist saab lugeda kaBahatõri langenuks.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaal piiratakse koolilaste kodutööde ja muude õppekoormuste mahtu, ütles haridusministeeriumi juht sergei kravtsov. Tema sõnul ja valitsuse pressiteenistuse tsiteerides jõustuvad ühtsed õppekoormust reguleerivad standardid selle aasta septembris.

Minister märkis, et vastav korraldus täpsustab, mitu tundi on konkreetse aine õppimiseks eraldatud. Samuti on ministeerium standardiseerinud testide ja hindamiste ning kodutööde arvu. Ministeeriumi andmetel võtab Rospotrebnadzoriga kokku lepitud dokument arvesse kõiki üksikasju, mis aitavad kõrvaldada koolilaste liigset töökoormust. „On väga oluline, et piirkonnad järgiksid seda haridusprotsessi korraldamisel,” ütles minister Riigiduuma komisjonide laiendatud ühisistungil.

kravtsov rõhutas, et algatuse eesmärk on vähendada õpilaste kodutööde mahtu ja muuta haridusprotsess tasakaalustatumaks. Haridusministeeriumi dokumentide kohaselt soovitatakse esimese klassi õpilastel piirata oma kodutööde arvu ühe tunnini päevas. Teise ja kolmanda klassi õpilastele on kehtestatud poolteist tundi ja neljanda klassi õpilastele kaks tundi.

Sellised piirangud on täpsustatud dokumentides ühtse kalendri ja tunniplaani raames. Lisaks kodutöödele puudutavad akadeemilise koormuse vähendamise soovitused testide ja arvestuste, sealhulgas ülevenemaaliste arvestuste mahtu – nende arv ei tohiks ületada 10% aine tundide koguarvust.

12. Kallid laenud, kõrgemad maksud, langev saak ja imporditud seemnete puudus on viinud kolme põhilise toiduaine tootmise järsu languseni venemaal. Rosstati aruandes „Riigi sotsiaalmajanduslikust olukorrast” teatas 2025. aasta jaanuaris-aprillis suhkrutootmine langes vene Föderatsioonis aastases võrdluses 32,3%, päevalilleõli tootmine 15,5% ja jahu tootmine 7,8%.

Ainuüksi aprillis tootsid venemaa tehased Rosstati andmetel 35 tuhat tonni vähem suhkrut kui aasta varem (-36,1%), 108 tuhat tonni vähem võid (-15,6%) ja 72 tuhat tonni vähem nisu- ja nisu-rukkijahu (-9,1%). Toiduainete kogutoodang hakkas esimest korda pärast 2021. aastat langema: esimese kvartali lõpus oli langus 0,3% ja aprilli lõpuks kiirenes see 0,7%-ni.

Suhkrutootmine väheneb pärast suhkrupeedi saagi vähenemist, mida mõjutas üleminek kodumaistele seemnetele. Põllumajandusturu-uuringute Instituudi (IKAR) hinnangul oli nende saagikus 20–30% madalam kui imporditud seemnetel. Eelmisel aastal koristasid põllumehed 44 miljonit tonni suhkrupeeti, mis on ligi 10% vähem kui aasta varem.

Päevalilleõli tootmine väheneb, kuna see tekitab kahjumit, selgitas õli- ja rasvaliidu tegevdirektor Mihhail Maltsev märtsis: päevalillesaagi töötlemata kujul ekspordiks müümine on muutunud tulusamaks, kuna õli jaemüügihinnad ei kata tootjate kulusid ja jaemüüjad ei riski neid ametivõimude surve tõttu tõsta. Vähemalt kaks päevalilleõlitehast venemaal on juba aasta algusest rahaliste probleemide tõttu tootmise lõpetanud.

Ka jahu tootmine on muutunud kahjumlikuks: tööstust on tabanud keskpanga baasintressimäära tõus ja riikliku toetuse vähenemine, ütles IKARi peadirektor Dmitri Rõlko. Veebruaris hoiatas Jahu- ja Teraviljaettevõtete Liit Põllumajandusministeeriumi massiliste pankrottide ohu eest, mis on tingitud laenude intressimäärade tõusust 25%-ni aastas ja kõrgemale. Kaks kuud hiljem, aprillis, oli pankroti äärel ettevõtete grupp Grain Holding, mis on üks riigi suurimaid jahu- ja leivatootjaid.

Sõja algusest peale on venemaal olnud kolm toidukriisi: 2023. aastal tõusid munade hinnad hüppeliselt ja 2024. aastal tõusid või hinnad 17 aasta rekordiliselt kõrgele. 2025. aastal kordus olukord kartulitega: maikuuks toimunud saagi ikaldumise tõttu ulatus nende hinnatõus aastases võrdluses 173%-ni ja purustas Rosstati statistika andmetel 23 aasta rekordid. Jaemüügiketid hakkasid ostma Hiinast ja Mongooliast ning Kaliningradi oblasti võimud kehtestasid kartulite ekspordi keelu väljaspool piirkonda.

Valitsuse meetmed toiduturu reguleerimiseks osutusid hilinenud meetmeteks, tunnistas asepeaminister dmitri patrušev mai lõpus. Ta meenutas, et valitsus käivitas eelmise aasta lõpus terve rea meetmeid: eelkõige vähendati kartulite, sibulate, porgandite ja teiste boršikomplekti kuuluvate köögiviljade imporditollimaksud nullini, et täita kaupluste riiulid imporditud kaupadega. „Kõike seda oleks kindlasti pidanud tegema palju varem ja terviklikult,” ütles patrušev.

13. Valuuta sissevool venemaale on järsult vähenenud: mais müüsid 29 suurimat eksportijat, kes esitavad oma tegevuse kohta keskpangale aruandeid, valuutat vaid 7,3 miljardi dollari eest, selgub regulaatori andmetest. See on miinimum alates 2023. aasta oktoobrist, mil keskpank hakkas selliseid andmeid avaldama; keskpank ise kirjutab, et miinimum on olnud alates 2023. aasta keskpaigast. Keskmiselt müüsid suurimad eksportijad 406 miljonit dollarit päevas – see on samuti üks halvimaid tulemusi vaatluste ajaloos. Vähem oli seda vaid 2024. aasta novembris – 379 miljonit dollarit, kui Gazprombanki sanktsioonid vähendasid järsult valuuta sissevoolu riiki ja dollari kurss tõusis 115 rublani (siis oli rohkem tööpäevi kui mais).

Seekord aga vastupidi, rubla tugevnes, hoolimata valuutamüügi vähenemisest. Mais langes dollar 3,6% ja jüaan 2,8%, uuendades miinimume alates 2023. aasta maist ja märtsist. Maist sai rubla vahetuskursi kuues järjestikune kasvukuu. Fakt on see, et ka valuutanõudlus langeb: mais saavutas see miinimumi alates 2024. aasta juunist, märgib keskpank.

Keskpanga andmetel kulutati siseturult valuuta ostmiseks 1,6 triljonit rubla, mis on 12% vähem kui aprillis ja 35% vähem kui esimese kvartali keskmine kuutasu (2,5 triljonit rubla). Ta selgitab klientide valuutanõudluse edasist vähenemist venemaa varade suure atraktiivsusega kodanike ja ettevõtete jaoks kõrgete intressimäärade kontekstis. Keskpank märkis, et eksportijad müüvad osa oma välisvaluutareservidest kulude rahastamiseks ning venelased tagastasid märtsis-aprillis välispankade kontodelt 62,5 miljardit rubla.

Üks väheseid, kelle valuutanõudlus suurenes, on elanikkond. Rubla jätkuva tugevnemise ja läheneva pühadehooaja taustal suurenesid eraisikute valuuta netoostud mais 68,5 miljardilt rublalt aprillis 111 miljardi rublani. Aasta algusest on venelased ostnud valuutat 386 miljardi rubla eest, mis on peaaegu poole rohkem kui aasta varem.

Keskpank omistab suurimate eksportijate valuuta netomüügi vähenemise nafta hinna langusele ja väiksemale tööpäevade arvule. Võrreldes aprilliga langes keskmine päevamüük 11% ja kogumüük 27%. Võimud on kohustanud 43 juhtivat eksportijat (ka nende nimekirja ei avalikustata) naasma venemaale ja müüma 36% oma välisvaluuta eksporditulust, kuid keskpanga jälgitavad müüvad nüüd peaaegu kogu oma tulu: märtsis 97% (viimased andmed) ja veebruaris 99%.

Nõudluse langus kaalub selle siiski üles ja mõned eksperdid on isegi hakanud oma prognoose ümber vaatama. Keskpanga esimees elvira nabiullina teatas, et regulaator on rubla tugevnemise jätkusuutlikkuses kindlamaks muutunud. Arvestades keskpanga valitud taktikat baasintressimäära alandamiseks, võib suhteliselt tugev rubla keskpikas perspektiivis püsida, usub Promsvyazbanki peaanalüütik Denis Popov. Freedom Finance Globali analüütik Vladimir Tšernov usub, et dollar võib juunis konsolideeruda 78–82 rubla vahemikus. Keskpanga poliitika leevendamise tsükli jätkumine aitab kaasa rubla nõrgenemisele, mille tõttu võib dollari väärtus kolmandas-neljandas kvartalis naasta üle 80 rubla. Aasta alguses ootas Aleksei Klimjuk Alfa Capitalist detsembris vahetuskurssi 95 rubla dollari kohta, nüüd on see stsenaarium muutumas baasstsenaariumist negatiivseks. Uuendatud baasstsenaariumi kohaselt on dollari vahetuskurss aasta lõpuks 85 rubla.

14. venemaa valitsus on sisuliselt toetanud Tatarstani Riiginõukogu esitatud seaduseelnõu, mis lubab arestida riigist lahkunud ja venemaa võimude poliitikat kritiseerivate venelaste vara. Sellest teatas Izvestija, viidates ministrite kabineti positiivsele vastusele dokumendile, mille riigiduuma heaks kiitis mais. Eelnõu, millele saadikud otsustasid esimesel lugemisel teha hulga muudatusi, täiendatakse konkreetse loeteluga süütegudest, mis toovad kaasa vara konfiskeerimise, ütles algatuse autor, Ühtse venemaa liige airat farrahhov. See hõlmab venemaa relvajõudude diskrediteerimist, ekstremistlike materjalide levitamist, meediavabaduse kuritarvitamist, välisagendi tegevuse protseduuride rikkumist, natsisümboolika propageerimist või demonstreerimist, vihkamise õhutamist mitmel alusel, üleskutset venemaa Föderatsiooni territoriaalse terviklikkuse rikkumisele ja NSV Liidu samastamist Natsi-Saksamaaga, samuti sotsiaalmeedia omanike kohustuste täitmata jätmist. Seda loetelu võidakse täiendada, märkis saadik.

Muudatused puudutavad ka nende ümberasujate vara arestimise õiguslikke aspekte, kes eiravad trahvide maksmise nõudeid. Esiteks võidakse venemaalt lahkunute finantsvarad, pangakontod ja kinnisvara trahvi ulatuses konfiskeerida. Arestimine peaks pärast trahvide tasumist lõppema.

riigiduuma spiiker vjatšeslav volodin teatas varem, et riigist lahkunud välisagendid üritavad hävitada riiki ja meie väärtusi, saades jätkuvalt tulu vene Föderatsiooni territooriumil asuvalt vallas- ja kinnisvaralt. „Me peame kaitsma riiki nende eest, kes lahkusid ja elavad rahast välisriikidest, mis tarnivad Ukrainale sõjavarustust. Nad arvavad, et kuna nad lahkusid välismaale, ei saa keegi neid kätte. See ei ole tõsi,” ütles ta.

Izvestija selgitas, et seaduseelnõu muudatusi toetasid kõik duuma fraktsioonid, välja arvatud venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei. LDPR juht leonid slutski ütles, et partei teeb ettepaneku arestida mitte ainult nende ümberasujate vara, kes on võimudele ebasoovitavad, vaid ka nende sugulaste vara. „Me ei saa lubada oma riigi vaenlastel elada rahumeelselt ja mugavalt meie arvelt. Meie arvates tuleks arestimist kohaldada mitte ainult venemaa vastu tegutseva isiku omandis olevale varale, vaid ka varale, mis on ühiselt tema abikaasadega või ühiselt teiste isikutega omandis,” ütles ta.

farrahhov loodab seaduseelnõu lõplikku heakskiitmist riigiduumas enne parlamendi kevadistungjärgu lõppu 3. augustil.

15. Lasteta noored paarid peaksid piirama oma ligipääsu internetile öösel, et nad saaksid keskenduda pere laiendamisele ja mitte istuda oma vidinate ees, ütles Brjanski oblasti duuma saadik ja Õigeusu venemaa liikumise esimees Mihhail Ivanov. Tema arvates oleks optimaalne internetiühenduse katkestamise periood kell 23.00–02.00. Ta nimetas seda „digitaalseks karskuseks”.

„Internetist on saanud uus sõltuvusvorm, mis õõnestab perekonna alustalasid. Noored veedavad omavahelise suhtlemise, suhete loomise ja laste peale mõtlemise asemel tunde oma uudisvooge sirvides, mänge mängides või telesarju vaadates. See pole lihtsalt halb harjumus, see on oht riigi demograafilisele julgeolekule,” ütles Ivanov Abzatsile. Saadiku sõnul peaksid võimud looma tingimused, mis võimaldavad paaridel naasta reaalse suhtluse ja teadliku lapsevanemaks olemise juurde ning internetiühenduse katkestamine öösel on üks neist.

Ivanov meenutas, et noorte internetisõltuvuse teemat on föderaalparlamendis korduvalt tõstatatud. Seega teatas Riigiduuma endine aseesimees, nüüdne senaator Olga Epifanova, et internetis aja veetmine suurendab individualismi, egoismi ja õõnestab perekondlikke väärtusi.

Saadik kutsus üles alustama vabatahtliku eksperimendiga teenusepakkujate ja sotsiaalteenuste toel. „Kui noored veedavad öid telefonides, selle asemel et üksteisele tähelepanu pöörata, siis on see tupiktee. venemaa on alati olnud kuulus oma tugevate perede poolest ja meie ülesanne on see traditsioon tagasi tuua. Kui see nõuab meelelahutussisu kättesaadavuse ajutist piiramist hilisel tunnil, siis pole see rahva tuleviku nimel suur hind,” lõpetas Ivanov.

Varem kutsus Föderatsiooninõukogu esimees valentina matvijenko üles paigaldama küladesse kiire interneti, et meelitada sinna noori, kes tegelevad venemaa rahvastiku taastootmisega. Ta märkis, et maapiirkondades on kogu sündimus 16% kõrgem kui linnades ja digitaalse infrastruktuuri arendamine aitab selle kasvule veelgi kaasa. riigiduuma tegi ettepaneku parandada olukorda ka naistele lisapuhkuste ja lühema tööajaga.

venemaa kogeb kõige tõsisemat demograafilist kriisi pärast NSV Liidu lagunemist. Rosstati andmetel on vastsündinute koguarv langenud üheksandat aastat järjest. 2024. aastal langes see 1,222 miljonini – madalaim arv alates 1999. aastast. Kui arvestada, et Tšetšeeniat ja hiljem annekteeritud Krimmi 1990. aastatel statistikas ei arvestatud, siis võrreldaval territooriumil on sündimus enam kui 200 aasta madalaim, märkis demograaf Aleksei Rakša.

2025. aasta jaanuaris langes summaarne sündimuskordaja (keskmine laste arv naise kohta) 1,399-ni – madalaim arv viimase 18 aasta jooksul. kreml nimetas seda arvu riigi tuleviku jaoks katastroofiks. putin on püüdnud motiveerida kodanikke saama 8–10 last, et tõsta üldine näitaja 2030. aastaks 1,6-ni. Kõrgema Majanduskooli uuringu kohaselt ei kiirusta venelased aga tema üleskutsetele järgnema, osutades käimasolevale sõjale Ukrainaga, ebastabiilsele poliitilisele olukorrale riigis, rahalistele probleemidele ja emotsionaalsele pingele ühiskonnas.

16. Lühiuudised

Ombudsman Dmõtro Lubinetsi kinnitusel on venemaa vangistusest naasnud grupp alla 25-aastaseid Ukraina sõjaväelasi, mis on mitmeastmelise vahetuse esimene etapp. Enamik neist on sündinud 2000. aastal ning nende hulgas on relvajõudude, rahvuskaardi, piirivalve ning merejalaväe ja õhurünnakuüksuste sõdureid, sealhulgas Mariupolis vangi võetud kaitsjaid.

Reutersi teatel kutsub NATO peasekretär Mark Rutte Londonis üles suurendama alliansi õhu- ja raketitõrjet 400% võrra, viidates venemaa „taevaterrorile” Ukrainas. Samuti rõhutab ta vajadust tuhandete soomukite, miljonite mürskude ja logistilise võimekuse kahekordistamise järele.

NATO peasekretär Mark Rutte ütles, et venemaa toodab rohkem laskemoona – ja teeb seda palju kiiremini – kui kõik NATO riigid kokku. Selle sõjatööstust ehitatakse ümber Iraani, Hiina ja Põhja-Korea abiga. Ainuüksi sel aastal peaks venemaa tootma 1500 tanki, 3000 soomukit ja 200 Iskander raketti.

venemaa läbirääkimisdelegatsiooni juht vladimir medinski: „Meie rahvas nõuab palju karmimaid meetmeid: „Me vajame Orešnikut [kõrbenud maa taktikat] Kiievi ja Lvivi jaoks – aitab kõnelustest!” Selles osas on meil väga raske,” ütles ta Ukrainaga peetavaid läbirääkimisi kommenteerides.

Iisrael on Ukrainale üle andnud Patriot õhutõrjesüsteemid, kinnitab suursaadik Brodsky. Algselt 1990. aastatel USA-lt saadud süsteemid aitavad nüüd kaitsta Ukraina taevast. „Me nõustusime nende üleandmisega. Kahju, et seda vaevu mainiti,” ütles ta.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Peipsiveerel asuva Voronja galerii kaheteistkümnes suvi saab avalöögi pühapäeval, 15. juunil kell 13, kui avatakse kuraator Kalli Kalde koostatud näitus „Metsik aed, metsik aeg”. Näitus laieneb sel aastal lisaks paadikuurile ka galerii aeda ja saunamajja ning jääb avatuks 17. augustini.

Kuraator Kalli Kalde sõnul on näitus visuaalne peegeldus ajast, mil senised raamid on murenemas ja uued tähendused otsivad alles kuju. „Metsikus ei pea tähendama hooletust, vaid hoopis sügavamat sidet loodusega,” ütleb Kalde. „Soovin, et see näitus aitaks näha ilu seal, kus varem on nähtud korratust.”

Lisaks rõhutavad Voronja galeristid Kaili Kask ja Raul Oreškin näituse kohaspetsiifilist tähendust: „Peipsiäärne Varnja on paik, kus loodus, ajalugu ja kultuurid põimuvad, mis loob unikaalse tausta metsikuse ja ilu uurimiseks. Tänavune näitus haarab enda alla kogu galerii territooriumi – paadikuurist saunamajani ning laienedes aedagi,” sõnavad galeristid ning lisavad, et kui seni on Voronja olnud suvine kunstitempel, siis nüüdseks on sellest saanud terviklik kogemusruum, mis kutsub aega maha võtma ning mõtestama nii keskkonda kui iseennast.

Näitus toob publiku ette 21 eriilmelist kunstnikku, kelle looming kajastab metsikuse ja esteetika põimumist erinevates meediumites – maalist ja graafikast skulptuuri ja installatsioonini.

Näitusel „Metsik aed, metsik aeg” osalevad: Maria-Kristiina Ulas, Liisa Kruusmägi, Pusa, Kairo, Kalli Kalde, Silja Truus, Kadri Toom, Janno Bergmann, Eero Ijavoinen, Tuuli Puhvel, Albert Gulk, Epp Margna, Hannah Harkes, Aet Ollisaar, Mari Prekup, Jaak Klausen, Carmen Ööbik, Mairoos Mett, Rasmus Hirv, Stefani Freitok ja Tuuli Roosma.

Kaheteistkümnenda hooaja näitust saab Peipsiveerel asuvas galeriis näha 17. augustini 2025. Voronja galerii on avatud reedest pühapäevani, kell 12-18.

Voronja galerii alustas Peipsiveerel näitusteprogrammiga 2014. aastal. 2016. aastast korraldab galerii Tartus korternäituseid ning  2018. aastal viis läbi korternäituste sarja „Lätted”, mis toimusid Eesti erinevates paikades, tuntud ja armastatud kunstnike sünnikodudes. 2020. aastal paigaldati Voronja aeda esimesed skulptuurid, et arendada territooriumil välja aastaringselt toimiv skulptuuride aed.

• Akondroplaasia on geneetiline haigus, mis põhjustab kääbuslikkust – tegu on luustiku kasuvhäirega . Selle korral lapse luud (eriti käed ja jalad) ei kasva tavapäraselt. 
• Inimesed, kellel on akondroplaasia, on tavaliselt keskmisest lühemad (umbes 120-130 cm täiskasvanuna) 
• Neil on enamasti tavalise suurusega keha, kuid lühikesed käed ja jalad 
• Pea on tavaliselt suur ja otsmik kõrgem 
• See ei mõjuta inimese vaimset võimekust ega eluiga oluliselt 
• Seda põhjustab muutus FGFR3 geenis

Politsei andis teada, et Viljandis kadunuks jäänud 19-aastane tüdruk on leitud. Tüdruk tuli õhtul oma vanaema juurde ja temaga on kõik korras. 

Tüdruku lähedased andsid eile politseile teada, et tüdruk on hommikust saati kadunud. Viimati nägid lähedased teda hommikul kella kaheksa paiku kui ta pidi kooli minema. Kuid kooli tüdruk ei jõudnudki. Tema telefon oli kodus ning seetõttu ei saanud temaga kuidagi ühendust.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Putini salk on Trumpis pettunud. Salga liikmed räägivad, et enam ei usalda Trumpi, kuna ta muudkui jutustab ja midagi ära ei tee.

Video on siin:

Rootsi vangide Tartu vanglasse toomise lepingus on kirjas, et siia tuuakse pikaajalise karistuse saanud meessoost täiskasvanud terved inimesed, kes pole radikaliseerunud, mis tähendab, et saabuvateks vangideks on näiteks kiremõrvarid, vägistajad ja majanduskurjategijad, ütles justiitsminister Liisa Pakosta. Tema sõnul katab lepingust saadav tulu kõikvõimalikud Eestile lepingust tekkivad kulud.

Justiitsministeerium plaanib tuua Rootsist Tartu vanglasse kuni 600 vangi, sest Eestis seisab hulk vanglakohti tühjana, vahendab ERR.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna auesimees Marju Lauristin kritiseeris SDE esimeest ja endist siseministrit Lauri Läänemetsa seoses politsei jälgimiskaameratega. Lauristini sõnul tegi ta ise Euroopa Parlamendis töötades määruse, mis ütles, et suure ulatusega inimeste jälgimine peab olema kooskõlastatud nii andmekaitsega kui ka kehtestatud eraldi seadusega.

Lauristin ütles pühapäeval SDE üldkogul peetud kõnes, et kui meil juba on tehisaru, siis praegune otsuste tegemise režiim on täiesti kõlbmatu, vahendab ERR.

Riigikogu liige ja Võru linnavolikogu esimees, refikas Anti Haugas räägib, et vangla on haridusasutus.

Haugas on vist põrutada saanud. Kui vangla on haridusasutus, mis siis kool on?

Siin on video asja kohta:

Valga valla elanik Hilda Kuld tähistas 7. juunil oma 103. sünnipäeva. Väärika tähtpäeva puhul on õnnitlejaid mahtunud mitmesse päeva.

Hildat peavad olulistel päevadel ikka meeles endised töökaaslased, naabrid ja sugulased. Valga vallavalitsuse nimel andis laupäeval Hildale südamlikud õnnesoovid üle vallavanem Monika Rogenbaum.

Hilda on jätkuvalt nooruslik ja tegus. Viimase aasta jooksul on tema majapidamine täienenud teise kasvuhoone võrra, kus tomati- ja kurgisaak ootab valmimist. Uus kasvuhoone kerkis üle viiekümne aasta kasutuses olnud klaasist kasvuhoone kõrvale, mis samuti taimi täis pandud on. Toimekas proua peab plaani sugulaste abil tänavu majja koguni ka veevärk sisse seada.

Varem on Hilda rääkinud, et kuni pensionini tegi ta kontoritööd ning ametis on olnud ta isegi külanõukogu esimehena. Veel mõni aasta tagasi käis ta isegi tantsurühmas tantsimas, aga viimased aastad on ta olnud rohkem kodule keskendunud.

Südamlikud õnnesoovid Teile, Hilda Kuld 103. sünnipäeval!

Isamaa fraktsioon küsitles esmaspäeval justiits- ja digiministrit Liisa-Ly Pakostat seoses valitsuse plaaniga tuua Tartu vanglasse kuni 600 Rootsis süüdi mõistetud mõrvarit, majandus- ja seksuaalkurjategijat.

„Eelmisel nädalal ilmnes läbi Rootsi ametiasutuste teate, millistes kuritegudes süüdi mõistetud inimesi kavatseb valitsus Eestisse lubada. Tänase kohtumise tulemusel on uus informatsioon, et plaan on tuua siia suuresti Rootsisse tulnud ja seal ränkasid kuritegusid sooritanud immigrante kolmandatest riikidest, kel puudub igasugune side nii Rootsi ühiskonna kui ilmselt laiemalt lääneliku kultuuriruumiga,” tõdes Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder.

Isamaa hinnangul oli ministriga kohtumise tulemus, et vastuste asemel ilmnes rohkem küsimusi. Seetõttu on fraktsioonil soov tutvuda Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitsei ohuhinnangutega valitsuse plaanile.

„Kahjuks ei kuulnud me selgeid vastuseid sellele, kui palju hakkab seoses kuni 600 vangi Tartusse toomisel neid külastama inimesi, kui paljudel inimestel tekib võimalus püsivalt Eestisse jääda – nii külastajate kui ka hiljem ringiga naastes vangist vabanenute puhul – või kui suur saab olema inimeste liikumise maht Eesti ja Rootsi vahel. Seda olukorras, kus sõltumatu eksperdi hinnangul jääb optimistlikul puhul lepingu kulude ja tulude maht tasakaalu,” lisas Seeder.

3.-6. juulil toimub Tallinnas XXVIII laulu-ja XXI tantsupidu „Iseoma”. Otepää valda esindab 13 rahvakultuuri kollektiivi  üle 300 tantsija, laulja ja pillimehega.

Kokku sõidab Valgamaalt suurele peole üle 600 laulja, tantsija ja muusiku. Lisaks Otepää valla 13 kollektiivile ja 300 esinejale sõidab peole Valga vallast 8 kollektiivi ja 186 esinejat, Tõrva vallast 7 kollektiivi ja 120 esinejat.

„Kõik kahjuks ei pääsenud suurele peole, kõigest hoolimata on ka nende panus ettevalmistusse olnud suur,” sõnas kultuuri- ja kogukonnaspetsialist Valdur Sepp. „Meil on vedanud, et meil on väga tublid ringijuhid ja otepäälased, kes on oma aja kinkinud rahvamuusikale, koorilaulule, rahvatantsule ja puhkpillimuusikale. Suur kummardus kõigile tubli ja keerulise eeltöö eest, mis tagas jõudmise suurele peole.”

Laulu- ja tantsupeol osalevad kollektiivid:

1. Suguvõsaorkester „Pillipuu” – juhendaja Merle Soonberg
2. Rahvatantsurühm Kõvvera Kõdara – juhendaja Tiina Kukk
3. Naisrahvatantsurühm Vesiroos – juhendaja Kaire Ojavee
4. Segarahvatantsurühm Nuustaku – juhendaja Kaire Ojavee
5. Otepää Gümnaasiumi rahvatantsu noorterühm – juhendaja Kaire Ojavee
6. Rahvatantsurühm Nuustaku Noored – juhendaja Kaire Ojavee
7. Puka Kooli mudilaskoor „Päikesekiir” – juhendaja Sille Lõõndre
8. Puka Kooli lastekoor „Päikesekiir” ja Keeni Põhikooli lastekoor – juhendaja Sille Lõõndre
9. Eveko Koor – juhendaja Eve Eljand
10. Otepää Gümnaasiumi lastekoor – juhendaja Eve Eljand
11. Otepää Gümnaasiumi poistekoor – juhendaja Eve Eljand
12. Pühajärve Põhikooli mudilaskoor – juhendaja Kerli Kera
13. Pühajärve-Rõngu Puhkpilliorkester – juhendaja Arno Anton

Lisaks sellele läheb peole Valga ja Otepää  valla ühendkoor Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor (juhendaja Margit Aigro).