Asjatundjad Eesti liikluskultuurist: õnnetuskohalt lahkumine ja pikale venivad vaidlused on aina sagedasemad
Avaldatud: 10 aprill, 2026Automaks ja viimaste aastate kõrge inflatsioon on muutnud ka liikluskindlustuse turgu ning inimesed otsivad võimalusi, kuidas selle pealt kokku hoida. Õnnetuse korral sündmuskohalt lahkumine või erimeelsused asjaolude väljaselgitamisel tekitavad seega üha rohkem sekeldusi, nentis Europcar Eesti juht Argo Rebane.
„Kõige keerulisemaks on nii-öelda sõna sõna vastu olukorrad, mille puhul ka politseil ei ole suurt midagi teha ning õnnetuse süüdlane võibki jääda välja selgitamata. See tähendab halvemal juhul seda, et kannatanu peab katma oma sõiduki remondikulud ise,” tõdes Rebane.
Kuigi Europcari täisteenusliisingu klientidele sõitmiseks antud autod on kaitstud kaskokindlustusega, siis liiklusõnnetuse täpsete asjaolude väljaselgitamine on ikkagi vajalik.
„Sageli kulub süüdlase väljaselgitamiseks ja remonttöödeks päris kaua aega ning seetõttu tekib vajadus asendusauto järele. Kliendid ei oska seda sageli isegi küsida ega ole teadlikud, et selline võimalus üldse on,” sõnas Rebane.
Inimene, kellel autot igapäevaselt vaja on, võiks mõelda, kuidas muutub tema elu siis kui tal autot enam käepärast ei ole. „Ka esmapilgul väikese plekimõlkimise asjaolude väljaselgitamine ja remont võib võtta mitu kuud. Kui pead samal ajal omast taskust autorenti või taksot kinni maksma, siis võivad kulud minna päris suureks ja säärase riski vastu kindlustamine ei tundugi enam nii kallis,” nentis Rebane.
IIZI: plekimõlkimiste üle vaieldakse üha enam
Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel esitati möödunud aastal kindlustuslepitusele 527 lepitusavaldust, mis on suurim arv kogu lepitusorgani tegutsemisaja jooksul. Kasv on olnud märgatav ka aastases võrdluses: liikluskindlustuse vaidluste arv suurenes ligi 17%.
See näitab, et igal aastal tekib üha rohkem juhtumeid, kus kliendi ja kindlustusandja nägemus intsidendist ei lange kokku.
„Kõige sagedamini tekivad vaidlused just väiksemate kahjude ehk nn plekimõlkimiste puhul, kus olukord ei ole üheselt tõendatav. Seda kinnitab ka statistika. Eesti Liikluskindlustusfondi andmetel 42% kõigist liikluskindlustuse juhtumitest on seotud parkimisega,” sõnas IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse ekspert Triin Kääramees.
Oluline roll on ka teadlikkusel. IIZI ja Norstati uuringu kohaselt ei ole ligikaudu kolmandik autojuhtidest enne kahjujuhtumit oma kindlustustingimustega piisavalt kursis, mis mõjutab ootusi ja arusaamu vastutusest.
Kuigi selliste kahjude suurus jääb sageli sadade kuni mõne tuhande euro vahele, võib ebaselge vastutuse korral see kulu jääda täielikult sõiduki omaniku enda kanda.
„Seda kinnitavad ka reaalsed juhtumid. Näiteks tekitavad segadust olukorrad, kus tanklast lahkudes unustatakse tankimispüstol paaki või parklas mõlgitakse autouksega teist sõidukit. Sageli arvatakse ekslikult, et sellised juhtumid ei kuulu liikluskindlustuse alla, kuigi tegelikult on liikluskindlustusega kaetud enamasti kõik kahjud, mida teistele tekitatakse,” ütles Kääramees.
Enamus õnnetusse sattunud juhte on kogenud süü omaksvõtmises erimeelsusi
IIZI ja Norstati uuring näitab, et ligi 70% autojuhtidest on kogenud kahjujuhtumit, kus olukorra tõlgendamine ei ole üheselt selge. See tähendab, et vaidlusalused olukorrad ei ole erandlikud vaid pigem igapäevased.
„Praktikas saab otsustavaks see, kui hästi on sündmus dokumenteeritud. Kõige sagedamini jääb probleemiks just puudulik info: näiteks on tehtud liiga vähe fotosid, puudub selge kirjeldus või ei ole võetud tunnistajate kontakte,” selgitas Kääramees.
Seetõttu tasub õnnetuse hetkel koguda võimalikult palju infot ja teha fotod erinevate nurkade alt, et oleks näha kahjustused, sõidukite asend ja teekattemärgistus. Lisaks panna kirja täpne sündmuste kirjeldus ning võimalusel võtta tunnistajate kontaktid.
Lisaks tasub tähele panna, kas läheduses võib olla turvakaameraid, mille salvestised võivad hiljem aidata juhtunu täpsustamisel.
Kui kokkulepet ei sünni, on mõistlik kaasata ka politsei, et juhtum fikseeritaks ametlikult.









