Asjatundja: töötajal ja kliendil on õigus privaatsusele
Avaldatud: 18 märts, 2025
Andres Ojaver. Foto: Hedman Paljud ettevõtted jälgivad tehnoloogia abil oma kliente ja töötajaid sooviga tagada turvalisust või parandada töökvaliteeti. Andmekaitse ekspert tuletab aga meelde, et videovalve ja audiosalvestuste kasutamisel peab olema prioriteediks inimese privaatsus.
Advokaadibüroo Hedman isikuandmete kaitse ekspert Andres Ojaver tõdes, et ettevõtete soov tagada turvalisust ja korda on mõistetav. „Videovalve ja audiosalvestuse kasutamine võib tunduda igati loogiline ja lihtne viis ettevõtja huvide kaitseks, kuid esmalt tuleb siiski kaaluda, kas tegemist on optimaalse lahendusega või mõjutab tehnoloogia kasutuselevõtt negatiivselt töötajate ja klientide õigust privaatsusele ning eraelu puutumatusele,” rõhutas Ojaver.
Kui ettevõte või asutus otsustab, et salvestusseadmete kasutamine on vajalik ja põhjendatud, tuleb eksperdi sõnul esmalt hoolitseda selle eest, et töötajatel oleks selge arusaam valve eesmärkidest. „Töötaja peab teadma, mis eesmärkidel valvet teostatakse ja kuidas kogutud infot kasutatakse,” selgitas Ojaver. Ehk kui salvestusseadmeid kasutatakse töölepinguliste kohustuste täitmise kontrollimiseks ning kaamerate abil mõõdetakse näiteks töödistsipliini või teeninduse kvaliteeti, siis see ei tohi tulla töötajale üllatusena.
Klientidel peaks aga olema võimalik tehnoloogia kasutamise faktist üheselt aru saada. Näiteks nähtavalt paigutatud kaamerad annavad tõepoolest selgelt aimu sellest, et videovalvet teostatakse.
Salvestusseadmed peavad olema paigutatud nii, et inimeste eraelu riivatakse minimaalselt.
„Näiteks saab valvekaamerad paigutada sinna, kus turvalisus on ohus või vargused on tavapärased, mitte igaks juhuks igale poole,” tõi Ojaver välja ning lisas, et töötajal peab olema ka võimalus kaamerate mõjualast väljuda.
Audiosalvestus peaks aga Hedmani isikuandmete kaitse eksperdi sõnul olema viimane abivahend probleemide lahendamiseks. „Audiosalvestuse kasutamine võib olla põhjendatud juhul, kui kõik muud vahendid on osutunud ebapiisavaks ja eesmärk seda õigustab. Samuti peaks seda tegema väga läbipaistvalt ehk kliendil või töötajal ei tohiks see jääda märkamata,” ütles ta.
Ojaver tuletas samuti meelde, et inimese biomeetrilised andmed nagu tema nägu, sõrmejäljed ja hääl liigitatakse eriliigilisteks isikuandmeteks, mis kuuluvad GDPR-i ehk isikuandmete kaitse üldmääruse rangema kaitse alla ning lubatud on vaid seadusest tulenev otsene volitusnorm või isiku nõusolek. Selliste andmete töötlemine nõuab erilist tähelepanu ning tehnoloogia kasutamisel peab olema selge, kes ja miks saavad kogutud andmetega tutvuda, kuidas andmeid kaitstakse ning millal need kustutatakse.
Igast reeglist on aga ka erandeid, kuid need saavad tulla ainult seadusest. Näiteks hasartmänguseadus kohustab kasiinodes videovalvet kasutama, kuid ka siis tuleb seadmete kasutus põhjalikult läbi mõelda.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
