Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Uus õigekeelsussõnaraamat samastab tartu keele laiemalt lõunaeesti keelega, mis on kultuurilooliselt mõistetav. Samas eirab selline lihtsustus teiste kohalike murdekeelte ja iidsete hõimukeelte ajaloolist kujunemist, kirjutab akadeemik ning eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu keelenõusarjas „Akadeemikute eri”.

Eesti kirjakeele normi järgi tuleb praegu kohanimelised täiendid kirjutada suure tähega, nõnda siis mõne jaoks harjumuspärase soome kelgu (ehk tõukekelgu) asemel on õige kirjakuju Soome kelk. Oma õppejõukogemusest tean, et üha rohkem üliõpilasi kirjutabki nii ning kas selle reegli või siis inglise keele mõjul kiputakse suure esitähega kirjutama keelte nimetusigi, kuigi keeli peaks ikka kirjutama väikese esitähega. Teisisõnu, endiselt on õige soome keel, mitte Soome keel (ÕS 2025 – soome keel).

Keelte nimetustest erinevalt on normitud murrete nimetusi, mille puhul täiend peab vastama täpsemalt kohanime kirjapildile. Seega on õige Tartu murre, aga tartu keel – viimane siis, kui ei mõelda lihtsalt Tartus räägitavat keelt, vaid tartu keel tähistab tallinna keele kõrval kasutatud teist ajaloolist eesti kirjakeelt, mida õpetati kunagi ka Võrumaa koolides.

Viimased uudised