Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Väimela elanik Tiiu Ritari kirjutab, kuidas Väimela kanala puhul on uuringuid tehtud kallutatult, mistõttu ei saa nendega arvestada.

Järgneb Tiiu Ritari kirjutis asja kohta:

Lubatakse, et Väimelasse kavandatav Eesti suurim munakanafarm tuleb keskkonnasäästlik. Kuid mis maksavad lubadused, kui dokumendid on segased.

Tartu mast likvideeris põhjatuule

Tuulteroosiks nimetatakse diagrammi, mis iseloomustab tuule suuna ja kiiruse jaotust antud kohas mingi pikema ajavahemiku (kuud, aastad) jooksul. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande lisas toodud Väimela tuulteroosi algandmed on saadud Tartu külje all Külitses asuvast mastist. Väimelast saab Külitse mastini üle 50 km linnulennult ja Külitse mast kuulub eraettevõttele Eesti Keskkonnauuringud OÜ. Võru mast on kõiges 5 km kaugusel siinsamas ja see on riikliku Keskkonnaagentuuri oma.

Miks Võrus asuva riikliku meteomasti andmeid ei kasutatud, miks need ei kõlvanud? Me ei tea seda. Müstiliseks teeb loo see, et Külitse masti andmete põhjal koostatud tuulteroosil puudub põhjailmakaare sektor. Mis tähendab, et Väimelas peaks esinema erakordne ilmastikunähtus – siin puuduvad täielikult põhjatuuled. Selle põhjatuuletu tuulteroosi on joonistanud Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, tema on ka Külitse masti omanik. Tuulteroosi leiab Väimela kanakompleksist eralduvate saasteainete heitekoguste uuringu osast planeeringudokumentide seast.

Pime ekspert?

Väimela inimesed võtsid kätte ja tellisid Keskkonnaagentuurist Võru masti tuulteroosid. Ning ennäe, Võru masti tuulteroosil on põhi ja põhjatuuled täiesti olemas, põhjatuuled puhuvad riikliku ilmateenistuse masti andmetel Väimelas 7 protsenti aastas.

On mõistetamatu, kuidas KSH aruande koostaja AS Kobras eksperdid  ei märganud seda, et Lõuna-Eesti Talumuna OÜ tellitud tuulteroos on Külitse masti ja mitte Võru masti oma ja et Külitse tuulteroosil puudub põhjatuul. KSH nõue on see, et KSH aruanne peab sisaldama andmeid, mis võimaldavad võimalikult täpselt keskkonnamõju hinnata. Ilmselgelt kui on valitud kaugema masti andmed, siis ei võimalda see KSH aruandes tõeseid andmeid esitada, seda enam, et tuulemõõtmisele kehtivad rahvusvahelised nõuded.

Keskkonnaagentuurist selgitati Väimela kogukonnale, et nemad lähtuvad meteoroloogiliste andmete mõõtmisel Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni nõuetest ja seepärast asuvad Keskkonnaagentuuri tuulekiiruse andurid 10 meetri kõrgusel – selline on nõue. Kuid Keskkonnaagentuurile teadaolevalt on Külitse masti kõrgus 24 m. On selge, et kõrgemal on tuulte kiirus suurem. „Kuid see põhjus, miks Külitse mast põhjatuult ei näita, ei ole ilmselgelt looduslikku päritolu,” öeldi kogukonnale Keskkonnaagentuurist.

Seened ja karud inimkeeli ei kaeba

Võib vaid spekuleerida põhjuste üle, miks arendajal ja planeerijal oli kasulik põhjatuul vaikima sundida. Kas mitte sel lihtsal põhjusel, et põhjatuul puhub kanala haisu ja ammoniaagireostuse lõuna poole otse aleviku peale ning siis peaks ka mõisa, pargi, järve, koolimaja ja kogu aleviku modelleerimisalasse kaasama? Nüüd aga – pole tuult, pole probleemi, hais ja ammoniaak on modelleeritud metsa ja seened kaebama ei tule. Isegi see on vähe tõenäoline, et Mõrgi metsas elutsev karupere vallamaja ukse taha jõmisema läheb. Ja seda, kes põhjatuult julgeb meelde tuletada, nimetavad  kanalaplaneerijad valeinfo levitajaks ja paanika külvajaks ja ähvardavad vastutusele võtta. Hea veel, et rahvavaenlase silti külge ei kleebita ja Siberisse saatmisega ei ähvardata.

Totaalne segadus põhjavee ümber

KSH lk 12 käsitleb veekasutust, sealt loeme: „Kavandatava kanalakompleksi maksimaalseks veevajaduseks on hinnatud ca 130 m3 ööpäevas (so 5,42 m3/s, 3720 m3 kvartalis ning 11 160 m3 aastas).”

Kui me vaatame nüüd seda lihtsat rehkendust lähemalt, siis avastame, et 5,42 m3/s ei anna 130 m3 ööpäevas. 5,42 m3/s annab tunnis 19 512 m3 ja ööpäevas 468 288 m3 vett mis on kirjeldamatu kogus. Kuid kui ööpäevas peaks kuluma 130 m3, siis kasutataks kvartalis 11 700 m3 vett ja aastas 47 450 m3 vett. Et millise imelise matemaatilise tehtega ikkagi saadakse aastaseks veekasutuseks 11 160 m3 vett samas kui üks kana vajab joomiseks keskmiselt 0,34 l vett ööpäevas ja kanalas on 360 000 kana, lisaks laudapesuvesi ja töötajate olmevesi?

Miks ja kellele on veekuluga mängimine kasulik? Kas selleks, et jätta ekslikku muljet, nagu kataks plaanitava kanafarmi naabruses asuv puurkaev ka megakanala veevajaduse? Ja kui ehitus käsil, siis selgub, et uups, ei kata, vajame kiiresti uut puurkaevu. Mille siis vald oma vahenditega rajab ja mille aleviku elanikud kinni maksavad. Ning paraku ei saa lahti ka mõttest, et megakogused on sisse kirjutatud tuleviku laienduste tarbeks ja sel juhul võib veepuudus saada kogu ümbruskonna, sh ka Võru linna probleemiks – sest veehaare on ju üks ja 5 kantmeetrit sekundis ei ole naljaasi.

Kaev sõnnikuhunniku kõrvale

Muide, kanafarm tahetakse rajada praeguse puurkaevu naabrusesse ja kui peaks vajatama lisakaevu, siis sellele on planeerijad koha leidnud 30 m kaugusel hiidkanala hiidsõnnikuhoidlast. Sõnnikuhoidla ise saaks olema 126 m pikk ja 26 m lai ning 5 m kõrge, nii kena moodne ja keskkonnsõbralik ja silmale hea vaadata praeguste lagunevate lautade asemel.

Aga Väimela elanikud räägivad, et üks mõistlik talumees ei kaevanud kunagi kaevu sõnnikuhunniku kõrvale, sest siis võis kaevust kollast virtsavett ammutada. Kohalikud ütlevad, et puhas põhjavesi ei ole iseenesestmõistetav ressurss, tänavusel kuumal suvel olid Lõuna-Eestis paljud kaevud tühjad ja on siiani tühjad, elanikud on suures veepuuduses. Ning meenutame, et rikkas ja ilusas Viimsi vallas manitses vallavalitsus rahvast kastmisvett piirama – sest veesurve oli langenud ja veehorisont oli tühjaks tõmmatud.

5040 lehma ja 40 tonni ammoniaaki?

Maakad teavad, et loomakasvatuses on kasutusel mõiste loomühik (LÜ) ja loomühikute arvestamise kohta on olemas põllumajandusministri määrus. Koefitsient 1 on üle 24-kuu vanusel veisel, sh ammlehmal või hobusel, lammas ja kits on näiteks 0,15 LÜ. Munakana on 0,014 LÜ. Kui teisendada Väimela kanad lehmadesse, siis tahetakse Väimela alevikku tekitada farm 5040 lehmale. Väimela majandi kunagine peainsener Jaan Haga mäletab hästi, et Väimela suurfarm oli ehitatud 800le lehmale, aga nii palju ei ole seal kunagi olnud, kõige rohkem oli umbes 700. Koos sigalatega oli no mitte mingil juhul üle 1500 LÜ tippaegadel, pakub Jaan.

Planeerijate väitel Väimela elu- ja looduskeskkond ei halvene. Kuid Väimela rahvas on välja uurinud, et Eesti täna suurim Kulli munakanafarm paiskab aastas õhku 29 tonni ammoniaaki ja 41 tonni metaani, need numbrid on võetud keskkonnaregistri avalikust andmebaasist välisõhku väljutatavate SAASTEAINETE loetelust. Kuna Väimela farm peaks tulema Kulli omast suurem, siis tulevad siinsed saasteainete kogused Kulli omadest suuremad. Oletame, et laseme Väimela kohal lendu näiteks 40 tonni ammoniaaki ja 55 tonni metaani. Ja väidame ikka, et Väimela elu- ja looduskeskkond ei halvene? Sest me oleme kombineerinud Külitse tuulteroosi abil ellipsi, mis justkui hajutab kogu ammoniaagi Mõrgi metsa?

Jutt jutuks hea, maksab dokument

Kobras AS  ja Lõuna-Eesti Talumuna OÜ esindajad on koosolekul ja ajakirjanduses  lubanud, et Väimela kanalas ei hakata iial kanasõnnikut kohapeal ladustama. Ometi on Kobras AS enda koostatud KSH aruande lk 77 kirjas: „Eeltoodule vaatamata teeb KSH ekspert siinkohal ettepaneku jätta arendajale võimalus, et pärast kanakasvatuskompleksi töölerakendamist ladustab ta soovi korral sõnniku siiski varusõnnikuhoidlasse.”

Ja samas lk 70 on kirjutatud:„Arendajale tuleb jätta võimalus, et pärast kanakasvatuskompleksi töölerakendamist ladustab ta soovi korral lindude väljaheited (sõnnik kuivatatud kuivainesisalduseni 42-47 protsenti) varusõnnikuhoidlasse (hoolimata KSH raames teostatud ammoniaagiheite modelleerimise tulemustest, mis näitasid ammoniaagi aastakeskmise sihtväärtuse ületamist tootmisterritooriumi piiril).

Ühesõnaga, KSHsse on sisse kirjutatud, et arendajal on sõnniku ladustamine ja reostamine igal juhul lubatud.

Kui volikogu nüüd selle detailplaneeringu peaks kehtestama, siis pidagu reostuse ja haisu käes kannatav rahvas mokk maas. Sest siis saab viidata KSHle ja küsida: kus te õigel ajal olite? Ning seljatagune on ka kindel – kohtus maksab dokument. Ja dokument kinnitab: sõnniku ladustamine on lubatud.

Tiiu Ritari

üks turakas nende rohkem kui 600 kohaliku seast, kes nõuavad kanala detailplaneeringu lõpetamist

Viimased uudised