ARVAMUS: Usume siis teadusse, või ei usu enam?
Avaldatud: 24 september, 2021
Veel aasta aega tagasi skandeerisid kõik kooris, et usume teadusse. Teadusse usuti veel käesoleva, 2021. aasta alguses, kui koroonavaktsiinid turule tulid ja kõiki inimesi soovitati vaktsineerida vähemalt ühe vaktsiinidoosiga, mis pidi aitama väga tõhusalt ära hoida raskeid haigusjuhtumeid ja surmasid.
Siis aga toimus pööre. Praeguseks on jõutud sinnamaale, kus teadlasi enam ei kuulata, mis tähendab, et teadusse enam ei usuta. Riigid, see on siis peamiselt jõukate riikide valitsused kuhjavad üksteise võidu kokku vaktsiine, umbes nagu aasta tagasi kuhjati kokku kaitsevahendeid, tallates jalge alla neid, kel selliseid võimalusi pole. Teadlaste juttu ei kuulata enam ammu, ja isegi mitte Maailma terviseorganisatsiooni juttu selle kohta, et pole mingit mõtet jagada kolmandaid ja järgnevaid doose, kui suur osa maailmast pole saanud veel oma esimest doosigi.
Asi on jõudnud lausa niikaugele, et juhtivad teadlased on alustanud poliitikute vastu mässu, riiklikest asutustest taandunud ning avaldanud teadusväljaandes Lancet artikli selle kohta, et kolmandad doosid on mõttetud.
Kas neid teadlasi kuulatakse? Loomulikult mitte! Neist ei tehta enam väljagi. Jäme ots on nüüd otsustamises valitsuste, ja ravimifirmade käes. Ravimifirmadesse pumbatakse miljardeid, et saada üha uusi ja uusi doose, mille vajadus on kaheldav, nagu ütles väljaandele Forte ka Eesti teadlane, Tartu ülikooli rakulise immunoloogia professor Kai Kisand.
Vägisi jääb mulje, et eesmärk oli algusest peale inimesed nõela otsa saada. Ja seda jõukates riikides, kus inimesed on maksujõulised ja keskmisest naiivsemad. Seda tunnistas president Kersti Kaljulaid, aga seda seoses Afganistaniga.
LÕUNAEESTLANE
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
