ARVAMUS: Sõda käib, ainult Eesti pole sellest veel aru saanud
Avaldatud: 7 juuni, 2021
Maailmas juba tunnistatakse seda, et koroona on bioloogiline massihävitusrelv, arvamused lähevad ainult lahku küsimuses, kas see lasti lahti tahtlikult või kogemata.
Eesti seisukohalt pole aga olulist vahet, kas pomm plahvatas teadlikult või juhuslikult. Eestil vedas, et kohe algul pihta ei saanud. Tänu sellele pääses eesti rahvas ja majandus katastroofist, kuhu jõudsid näiteks Itaalia, Hispaania, USA ja Ühendkuningriik.
Isegi Eesti põhjanaaber Soome sai palju enam pihta, paljuski seetõttu, et Soome naaber Rootsi otsustas esialgu korraldada eksperimendi ja jätta kõik inimesed kaitsetuna pommirahe alla. See mõjutas ka Soomet. Rootsi lootis, et päästab sellega majanduse, aga läks vastupidi: edukam on olnud hoopis Soome.
Soomes arvatakse, et Rootsi jäeti kaitseta seetõttu, et seal pole kaua aega, mitusada aastat sõda olnud. Soomes on aga värskelt meeles nii Talve- kui Jätkusõja kogemus. Seetõttu asuti Soomes kohe tegutsema, ellu ärkas omamoodi Talvesõja vaim. Piir pandi kinni, koroona-eitajast eesti naisel väänati käed selja taha ja viidi sunniviisiliselt hullumajja. Sõjas, kus kaalul rahva heaolu ja saatus, on kõik vahendid lubatud.
Soomlased kasutasid sõjas koroonaga samasugust motti-taktikat nagu Talvesõjas, kus vaenlase asukoht tehti kindlaks, piirati sisse ja hävitati. Soomlastel on see tuttav jahipidamisest. Nüüd hakati pidama jahti koroonale: Soome „testi-jälita-isoleeri” strateegia on olnud ilmselt maailma kõige edukam. Soome nakatumiste tase on 10 korda madalam kui Eestis, kuigi algul oli Soome seis mitu korda halvem.
Soome on olnud Eesti jaoks suur koroona edulugu, kus suudeti nakatumiste taset all hoida, enne kui tulid vaktsiinid, mis võimaldavad praeguses sõjas inimesi elus hoida. Eestis lasti inimestel lihtsalt surra, nii nagu see juhtus 1939-1940. aastal. Kui toonaste sündmuste kohta on arvatud, et see oli paratamatus, kuna vaenlane oli nii võimas, siis praeguses olukorras oli see teadlik valik riik kaitseta jätta.
Sellises olukorras mõjuvad naiivsetena Eesti valitsuse väljaütlemised, et Soome justkui eestlasi kiusab. Olukord meenutab 1939. aastat, mil Eesti vaenlase avasüli sisse lasi ja Eesti lennuväljadelt käidi Soome linnu pommitamas.
Soome on käitunud praeguses sõjas igati eeskujulikult, nii nagu üks riik peab käituma, oma maad, rahvast ja majandust kaitstes. Küll aga paneb imestama naiivsus Eestis, kus pole ilmselt siiani aru saadud, et sõda käib.
LÕUNAEESTLANE
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
