Arvamus: Mammutprojektid võivad Lõuna-Eesti üldse tühjaks jätta

Nii arendajad kui riigi juhid topivad üksteise võidu Lõuna-Eestisse mammutprojekte ning sellega käib kaasas jutt, et piirkonnale tehakse head. Tegelikkuses aga võivad suurprojektid Lõuna-Eesti üldse tühjaks jätta.

Hoiatav näide on väike, 19 000 elanikuga Äänekoski linnake Kesk-Soomes, kuhu paar aastat tagasi rajatud maailma moodsaim tselluloositehas on pannud inimesed linnast lahkuma. Inimesed kurdavad, et pole kolme aasta jooksul saanud oma kinnisvara müüa. Suure lahkujate arvu tõttu on kinnisvaraturg kinni jooksnud.

Lõuna-Eestis pole vaja isegi suuremaid uuringuid teha, et väita, et piirkonna suurim pluss on puhas ja puutumatu loodus. Need, kes pole läinud suurema raha järel Tallinna või Soome, elavad Lõuna-Eestis just keskkonna pärast. Kõikide Lõuna-Eesti maakondade arengukavades on peamise plussina välja toodud keskkond. Sellele on lõunaeestlased rajanud oma tuleviku. See on ainus suur pluss, trump, miks inimesed veel Lõuna-Eestis elavad.

On selge, et suurprojektid, mida Tallinnas elavad otsustajad vägisi Lõuna-Eestisse pressivad, mõjuvad keskkonnale hävitavalt. Miks muidu neid Lõuna-Eestisse pressitakse – lootuses, et allesjäänud vähesed elanikud ei jaksa vastu seista. Tallinnas, nagu teame, võideldakse vere hinnaga iga viimse kui puujunni eest. Sinna oleks vett reostava tselluloositehase või haisu levitava hiidkanala rajamine mõeldamatu. Kuigi eeldused oleks just seal kõige paremad: Pirita jões või Harku järves on puidu leotamiseks vett küllaga, jätkub ka kanala tarbeks. Töötajate probleemi Tallinnas pole, samuti on lähedal kõik tähtsamad maanteed ja raudteed, isegi rahvusvaheline lennuväli. Ja vanu lagunenud lobudikke, mida kanalaks ümber teha, leiab samuti.

Ometi Tallinna mingeid suurprojekte ei plaanita – arusaadavatel põhjustel. Tartul on kurb kogemus vanglaga olemas, seetõttu on muidu paduliberaalsete vaadetega Andrus Ansip tselluloositehase vastaste leeri üle läinud. Tartu ütles tehasele kategoorilise „ei” ja riik, see tähendab ametnikud ei julge vastu vaielda.

Eestil on kurb kogemus keskkonna pahupidi pööramisega Virumaal. Seal alustati juba tsaariajal, jätkati Saksa okupatsiooni ajal ning täisvõimsuse saavutas hullus nõuka ajal. Eesti taasiseseisvumise ajal lauldi Virumaa toetuseks oode ja räägiti keskkonnahoiu olulisusest. Aastatega on need laulud ununenud, aga seda suurem on vajadus need uuesti üles soendada. Täielik nonsens on sõita elektriautoga, mille akusid laetakse kivist toodetud keskkonda saastava energiaga. On selge, et Eestil pole vaja kivi ahjus põletades energiat toota, kui selleks on palju paremad ja moodsamad lahendused. E-Eesti ei tähenda ju ainult arvuti kaudu valimisi ja tuludeklaratsiooni täitmist.

Kui riiklik energiamonopol vähegi tahaks ja hooliks, oleks kõik Eesti piirkonnad energeetiliselt isemajandavad. Vastavad arengukavad on igal pool olemas. Selle asemel põletatakse maksumaksja raha praegu selleks, et hoida elus ajast ja arust põlevkivienergeetikat nagu sitta pilpa peal. Uute miljardikatelde maksumus on Eestis kõrgesse elektri hinda sisse kirjutatud. Kivi põletamise tehnoloogia on nii kehv, et seda pole vaatamata tohututele jõupingutustele õnnestunud kellelegi pähe määrida. Keegi ei taha ega luba oma keskkonda sellisel viisil reostada nagu eestlased. Pealegi on see julgeoleku kaalutlustel väga ohtlik – üks pauk ja terve Eesti on pime.

Hoolimine Virumaast ei alga mitte vene keelt purssiva presidendi ilukõnedest ega venekeelsest ETV-st, vaid keskkonna saastamise lõpetamisest. Virumaa on Eesti teistele piirkondadele hoiatav näide: seal on ridamisi mammutprojekte ja miljardi-investeeringuid, ometi tühjeneb see piirkond kõige kiiremini. Lahkuvad ka ettevõtlikud inimesed, mistõttu tööpuudus on üks kõrgemaid Eestis.

Hiinlased saavad oma vetsupaberi ja munad ka mujal toodetud. Elektriautosid saab ja peab laadima taastuvate energiaallikatega, olgu selleks tuul, päike, biogaas või energiavõsa. Ida-Virumaad ei tohi laiendada mujale Eestisse. Meie lapsed on meile selle eest tulevikus äraütlemata tänulikud.

LÕUNAEESTLANE.

Viimased uudised

Foto: Lauri Rikas/KVÜÕA

Herem: Olen täiesti kindel, et Eesti võidaks sõja

Mistra jäi peatamatuks, väravat tähistamas tänane üleplatsimees Serhii Orlovskyi. Foto: Karl-Fredy Kruup/ Eesti Käsipalliliit

Käsipalli meistriliiga: teise finaalpääsme teenis Mistra

Leedus tuleb suur sõjaline õppus, mis sisaldab mobilisatsiooni ja komandanditundi suuremates linnades

Politsei: Tartumaal kadunud 12-aastane poiss on leitud

Tuuli Tomingas ja Kristo Siimer. Foto: Reiko Kolatsk

Hooaja parimateks laskesuusatajateks valiti Tomingas ja Siimer 

Foto: RMK

Keskkonnaagentuur: Eestile on väljakutseks suur jäätmeteke ja selles sisalduva ressursi ebapiisav väärindamine

Riho Treumuth. Foto: SEB

Korteriühistu renoveerimislaen: kortermaja elanikud küsivad, pangaekspert vastab

Eesti kinnipeetavad kasutavad asjaajamiseks tahvelarvuteid

Foto: rms Jan-Daniel Peterson

Võrus Taara linnakus autasustati Ameerika Ühendriikide sõdureid missioonimedalitega

Suure toetusvajadusega intellektipuudega inimestele on alates 2025. aastast eraldi päeva- ja nädalahoiuteenus

Allikas: Maa-amet

Maa-amet: Eelmisel aastal haritava maa hinnad valdavalt tõusid, tehingute arv vähenes

Riigiettevõtete dividendid ületavad tänavu ootusi

Kujutis: Twitter

Ettevõtte juht seoses kliimapoliitikaga: Kas eesmärk on kestlik kahanemine või elatustaseme tõus?

Foto: Riigikohus

Riigikohus selgitas piiratud teovõimega isiku õiguskaitsevahendeid

Foto: Aigar Nagel

Aasta õpetaja konkursile esitati Võru maakonnas rekordarv kandidaate

Järgmisel õppeaastal toimuvad põhikooli lõpueksamid varem, tulemusi saab sisseastumisel arvesse võtta

Riigikontroll: erivajadustega inimesed on abi otsides üksi jäetud

Fotol (vasakult) Helen Lust, Mattias Kaspar Krõlov, Darja Lavõgina ja Jana Jaal. Foto: Margis Kooser

Tartu Ülikooli teadlased avastasid uue ravimikandidaadi agressiivse ajukasvajaga võitlemiseks

Kuvatõmmis.

Politsei: Rahvusvahelise politseioperatsiooni tulemusel suleti õngitsuskelmidele teenust pakkunud LabHost platvorm

Foto: Lõuna päästekeskus

Tartus käis pauk ja süttis auto esiosa

Karulauk. Foto: Ave Huugen

Amet: Loodusest tohib karulauku korjata vaid enda tarbeks

Marina Lapidus ja Ken Kaarel Gross. Foto: advokaadibüroo RASK

Eksperdid: elektriautode laadija rajamise kohustus ootab ka vanemaid hooneid

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Sõja ülevaade: 785. päev – miskit olulist Venemaal ära lasti

Tallinnas juhtunud raskes liiklusõnnetuses hukkus jalakäija

Lõunaeestlase pilt.

Ilm kisub talviseks: oodata on külma, lund ja tuisku

Töötushüvitise korra muutus võib kaasa tuua maksutõusu

Lõunaeestlase pilt.

Ettevaatust: Võrus on liiklusmärkidest saanud tuulelipud