Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Ma olen alati olnud ihult ja hingelt liberaal ning silma tuleb nostalgiapisarake, kui meenutan, kuidas kunagi ammu sai Tartus elades Laine Jänest valitud.

Siis Reformierakonda. Sel ajal oli Reformierakond liberaalsuse lipulaev ning minu jaoks poleks ükski teine valik olnud mõeldav. Jaa, vanad head ajad. See oli muidugi ammu enne Pronkssõduri teisaldamist, mil Reformierakond demonstreeris eest ja takka, kuidas vabaduse kaitsjast võib mauhti saada kuri lõukoer, kes hammustab jalast mitte ainult võõraid, vaid ka oma inimesi.

Sealtpeale on Reformierakond aasta-aastalt üha enam pendli teise otsa liikunud ning asunud kaitsma mitte vabadust, vaid vabaduse piiramist. Nüüd, koroonaajal, mil oleks suurepärane võimalus olla tõeline liberaal ning kaotada teiste liberaalsete riikide eeskujul ebavajalikud piirangud, hoiab Reformierakond kramplikult piirangutest kinni. Isegi hundipassi saanud endise teadusnõukoja liikmed on öelnud, et ei näe mingit põhjust, miks restorani ja teatrisse-kinno ei võiks pääseda testiga. Aga Reformierakond koos oma valitsuspartneri Keskerakonnaga nõuab süsti, võttes vaktsineerimata inimestelt ühe kõige olulisema inimõiguse – liikumisvabaduse.

Paadunud reformikas küsib nüüd muidugi, et kuidas on süsti nõudmine seotud liberaalsusega ning see, et sa süstimata kuhugile ei pääse, just kaitsebki su vabadust mitte raskelt haigestuda! Nagu Orwelli 1984s, kus Partei loosungiks oli, et „vabadus on orjus.”

Kui Reformikerakond oleks tõeliselt ning mitte Orwelli-likus mõttes liberaalne, juhtinuks ta seda kriisi sootuks teistmoodi. Kindlasti oleks ta igal sammul rõhutanud, et vaktsineerimine  on iga inimese vabadus, mitte kohustus. Liberaalne Refomierakond poleks mitte kunagi kehtestanud absurdset ning inimesi kaheks jagavat vaktsiinipassi, vaid loonud kõigile soovijatele võimalusi end mugavalt vaktsineerida (milles põrus täielikult, soovijad ei saanud end pikka aega vaktsineerida) ning testida. Kindlasti ei oleks liberaalne Reformierakond võtnud äridelt – restoranidelt, spaadelt, jõusaalidelt – võimalust teenindada süstimata kliente, liberaalne Reformierakond oleks lasknud äridel ENDAL otsustada, keda sisse lasta ja keda mitte.

Aga valitud teelt on raske kõrvale kalduda. Kuna Reformierakond mingil hetkel otsustas, et hakkab võistlema rahvuskonservatiivsete parteidega, siis tuli liberaalsus paraku üle parda heita. Ja praegu ei mäleta Reformierakond enam ilmselt isegi, milline ta kunagi oli ja mida liberaalsus õieti tähendab. Võib-olla Siim Kallas veel mäletab, aga noorem põlvkond paistab, et mitte.

Ja nii ei jäägi ihult ja hingelt liberaalil, kes sellist autoritaarset valitsemisviisi ei kannata, üle muud, kui valida viimases hädas… ups, konservatiivide poolt! Kes veel neid viimaseid vabaduse riismeid kustuva tuleaseme kohal rehitsevad. Isamaa ja EKRE ning Varro Vooglaid.

IRJA TÄHISMAA

Viimased uudised