ARVAMUS: Kas piirangute leevendamine ikka oli hea mõte ja mida teha, et võita sõda koroonaga?
Avaldatud: 17 mai, 2020
Eesti kaubandusettevõtted nõudsid häälekalt piirangute leevendamist. Nad said oma tahtmise. Aga lendasid kohe oma võttest selili, sest rahvas läks kauba järgi hoopis Lätti. Eesti keskused on jätkuvalt tühjad, Läti omades oleks nagu laulupidu käimas.
Olukorras, kus Lätis on viimastel päevadel koroonaga nakatumiste arv üles hüpanud, polnud piirangute leevendamine ilmselt kuigi hea mõte. Sest tuhanded ostjad, kes Lätti sõitsid võivad sealt nüüd haiguse kaasa tuua. Eks seda ole näha mõne nädala pärast, kui haiguse peiteperiood läbi saab.
Valitsus oleks võinud vähemalt lubada esialgu ainult tööga seotud liikumist, nagu seda tegi Soome seoses Eestiga. Pealegi pole turismihooaeg veel alanudki. Ilm on samasugune nagu talvel – seegi soodustab viiruse levikut.
Aga nagu öeldud, nõudsid piirangute leevendamist kaubandusettevõtted, kes on erakondade sponsorid – ja nad said oma tahtmise. Eesti valitsus andis survele järele, millest võib samuti aru saada, sest valitsus tahab inimestele meele järgi olla. Inimesed tahtsid samuti poodi ja tanklasse minna, aga mitte Eestis, vaid Lätis.
Lõpptulemus on see, et kõik said oma tahtmise, aga keegi pole rahul. Kaubanduskeskused küll avati, aga nad on tühjad. Rahvas sai võimaluse minna Lätti ostma, aga nad võivad kaasa tuua haiguse ja paljud neist kaotavad piirikaubanduse tõttu Eestis varsti oma töökohad.
Võib aru saada, et surve piirangute leevendamiseks on suur, sest inimesed tahavad oma endist elu tagasi. Aga etteruttavalt võib öelda, et endine elu ei tule kunagi tagasi, või mitte niipea. Seda pole juhtunud mitte kusagil maailmas ja suure tõenäosusega ei juhtu seda ka Eestis. Isegi, kui kõik piirangud kaotada, ei juhtu naasmist endise elu juurde. Vähemalt mitte niipea. Sest inimesed on hirmul.
Sama hirmu femonen oli 2001. aastal pärast New Yorgi terrorirünnakut. Kuigi see rünnak kestis ainult loetud minutid, oli inimeste elu mitu aastat rivist väljas. Räägitakse koguni, et ka pärast toda terrorirünnakut polnud maailm enam endine. Kõik muutus ja mingit tagasipöördumist ei olnud. Tookord kannatasid samuti lennuliiklus ja turism, kuigi, nagu öeldud kestis rünnak ainult mõned minutid.
Nüüd on elu maailmas olnud rivist väljas juba mitu kuud. See on nagu miljon terrorirünnakut. Teatud ajaks pandi maailma suurimates riikides kogu elu seisma. Kehtestati üleilmne karantiin. Sellist asja pole teadaolevalt maailmas veel mitte kunagi olnud. Kui terrorirünnaku puhul polnud enam naasmist endise juurde, siis on loomulik, et seda ei saa olla nüüd. Seega ei saa valitsus täita ettevõtete ega inimeste ootusi ja lootusi, ükskõik kui palju nad seda sooviksid.
Küll aga saab valitsus inimesi aidata. Ja seda väga lihtsalt. Selge on see, et elu ei jää seisma, nii nagu ei jäänud elu seisma pärast New Yorgi terrorirünnakut. Elu muutub ja muutusi saab toetada. Pärast terrorirünnakut ei lennanud lennukid enne, kui lennujaamades olid kehtestatud karmimad turvameetmed. Neist oli abi, sest suuri rünnakuid pärast seda enam ei olnud. Kuigi lendamine muutus keerulisemaks, kohati lausa alandavaks, kuna inimesed võeti lennujaamas riidest lahti, harjusid inimesed sellega ära ja 2019. aasta oli teadaolevalt maailma lennunduses kõige parem aasta. Kuigi lendamine oli keerulisem, lendas ometi järjest enam inimesi. Keegi ei mäletanud enam terrorirünnakut.
Kui inimesed on hirmul, siis tuleb hirmusid maandada. Inimesed ei julge käia poes, sest nad ei tea, kas see on turvaline. Kui maailma riigid viiruse sisse lasid ja otsustasid muutuda Wuhaniks, siis tuleb käituda nagu Wuhanis – elementaarne peaks olema poodides ja rahvarohketes kohtades näomaskide kandmine. Kui Wuhanis jagatakse keskustes inimestele maske, miks ei võiks seda teha Eestis? Kui see on suur kulu, võiks valitsus varustada kaubanduskeskused maskidega. Neid veeti Eestisse sisse miljonite kaupa.
Uut koroonaviirust võrreldakse Hispaania gripiga, mis möllas 100 aastat tagasi 1918-1920. aastal. Arvatakse, et koroonaviirus käitub nagu Hispaania gripp, mis tähendab, et tuleb teine laine, mis on veel hullem kui esimene. Aga unustatakse ära, et praegu pole aasta 1918. Ega pole ka aasta 1374, mil Venteesias kehtestati katku ärahoidmiseks karantiin.
Praegu on võimalik kasutada tehnoloogiat, internetti ja mobiiltelefone, et vähendada inimeste kontakte ja haigestumise ohtu. Et poleks vaja kehtestada karantiine ega karta teist lainet. Ometi unustati isegi e-Eestis epideemia ajal ära kõik õpitu, ning mindi ajas 100 aastat tagasi, paberimajanduse juurde. Siiani on arusaamatu, miks peavad e-Eestis inimesed minema toidu järgi poodi, kui on võimalik kaup koju tellida. E-poodidele üle läinud ettevõtjad väidavad, et käibed on mitmekordsed võrreldes varasema ajaga. Ilmselt pole ületamatu ülesanne luua e-kaubanduskeskused vähemalt selleks ajaks, kuni ohtlik viirus ringi liigub ja on võimalik teine laine.
Alguse juurde tagasi tulles – piirangud võib kaotada, aga nii, et turvalisus on tagatud. Esiteks ei tohiks olla sellist olukorda, et inimesed Eestis hoiavad hinge kinni, kuna pole teada, kas Lätist või mujalt haigus Eestisse liigub ja teise või kolmanda laine põhjustab. Samuti pole teada, kas kaubanduskeskustes on tegelikult ohutu liikuda. Kõik ju teavad, et midagi rohkem inimesi, seda suurem on tõenäosus nakatuda. Paljudes kohtades pole 2+2 reeglit võimalik järgida. Ja neile, kel pole võimalik poodi minna, peab olema loodud võimalus soovitud kaup koju tellida. See ei tohiks olla ületamatu ülesanne.
Võitlust koroonaga võrreldakse sõjaga. Teooriad väidavad, et sõja võidavad need, kes kasutavad teistest paremat tehnoloogiat. Nii on see olnud aegade algusest alates. Eestis väidetakse, et Eesti on tehnoloogia osas esirinnas. Näidakem siis seda ja võitkem see sõda!
LÕUNAEESTLANE
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
