ARVAMUS: Kas me elame tegelikult kuu peal?
Avaldatud: 2 juuli, 2025
Kuvatõmmis. Selline küsimus tekib, kui kuulata rahandusminister Jürgen Ligi ja ülejäänud valitsuse liikmete juttu galopeeriva hinnatõusu kohta.
„See on sama rumal, kui tõusta hommikul üles, kiruda halba ilma. Hinnad ei ole kellegi konkreetse kontrolli all ega saa ka valitsus maksudega inflatsiooni põhjustada, nagu räägitakse,” ütles Ligi hinnatõusu kohta intervjuus ERR-ile.
Enne seda tuli uudis, et Eestis oli juunis hinnatõus võrreldes eelmise aasta sama ajaga 5,2 protsenti. Taustaks: eurotsooni eesmärk on 2 protsenti, Eesti ületab seda mäekõrguselt. Näiteks Soomes oli hinnatõus vaid 1,9 protsenti.
Hinnatõus peegeldab suhtelise vaesumise tempot, kus inimesed kaotavad oma säästusid ja ei suuda enam osta tarbekaupu. Majandus satub allakäiguspiraali, kust välja on väga raske rabeleda. Seetõttu üritatakse hinnatõusu piirata. Kiire hinnatõusu tõttu vaesuvad inimesed Eestis kiiremini kui mujal Euroopas. Majanduskasv on Eestis juba aastaid olematu.
Seda tunnistab ka Ligi kui ütleb: „Teistpidi, ebaloogika on ju selles, et juhul kui see tõesti kõiki vaeseks teeb, siis ju tegelikult nõudlus peaks vähenema ja hinnatõus peaks olema veel väiksem.”
Reformi valitsus on süüdistanud psühhopaadist pereisa kombel oma vigades ja hädades alati kõiki teisi. Nüüd süüdistab Ligi kõigis hädades sõda Ukrainas: „Huvitav, kas need hädaldajad ei ole kuulnud uudiseid kaitsekulude tõstmisest viiele protsendile NATO uudistest? Eesti lubadusest tõsta (kaitsekulud) üle viie protsendi, kas nad ei loe iga päev sõjauudiseid? Mina alustan iga päev sellest – osa on ametkondlikud, osa on avalikud allikad –, et mis seis on Ukraina rindel.”
Justkui ilus jutt, aga siingi paneb Ligi mööda. Põhjus, miks Eesti on sunnitud tõstma kaitsekulusid protsendina SKP-st tuleneb asjaolust, et majandus on olnud languses. See tähendab, et kaitsekulude samal tasemel hoidmiseks tuleb tõsta neid suhtena SKP-st. Samas, kui majandus kasvaks mühinal, poleks mingit tsirkust kaitsekuludega vaja teha – need suureneks ka väiksema protsendiga samamoodi mühinal. Igasuguse kaitse eelduseks on tugev majandus ja kiire kasv – see on õpikutõde.
Reformi valitsused on üritanud parun Münchauseni kombel riiki maksutõusudega soost välja sikutada, aga see pole kandnud mingit vilja. Põhjus on lihtne: mida kõrgemad on maksud, seda vähem neid laekub. Seegi on õpikutõde.
Varasemalt, kui Ligi veel noor poliitik oli, siis oli Reformierakonna juhtmõte, et kõigepealt saavutame madalate maksude ja kiire kasvuga rikkuse, siis hakkame muule mõtlema. See oli siis kui hakati rääkima Eestist kui Euroopa tiigrist, kohalikust Singapurist. Ehk enne, kui Reform tuli välja ambitsioonika lubadusega 15 aastaga Euroopa 5 rikkama hulka jõudmisest.
Rahvas valis selle peale Reformi võimule. Usaldas, kannatas ja pingutas. See on kestnud juba 20 aastat. Nii pikalt kannatanud ja oma õnne oodanud tulihingeliste Reformi toetajate jaoks on eriti valus kuulata Ligi juttu, kus ta rääkis, et: „Ettevõtjatest rääkides – praalimised mitte hakkamasaamisega näitavad üldise meelsuse mandumist.”
See on justkui märg kalts näkku pärast automaksu kehtestamist, mis mõjutab lisaks lastega peredele eelkõige ettevõtjaid.
Tegelik reaalsus on aga see, et Eesti on alla käinud, kuna riiki juhtinud Reform minetas küllalt ruttu oma ideaalid. Eesti kasv kustus ja Eesti on vajunud 5 vaesema hulka, jäädes maha isegi Leedust.
Reformi praegust juttu kuulates tekib aga tunne, et elame kusagil kuu peal.
TARMO PIIRMANN,
ettevõtja, Isamaa erakond
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
