ARVAMUS: Kas Läti on näide sellest, et vaktsiinidest polegi tegelikult midagi kasu?
Avaldatud: 21 oktoober, 2021
Liigume ajas aasta aega tagasi. See oli aeg, mil Venemaal võeti esimesena maailmas kasutusele koroonavaktsiin Sputnik V, mille kohta ütles president Putin, et Venemaa on kogu ülejäänud maailma võitnud ja see vaktsiin pidi olema koroona vastu pea 100 protsenti tõhus. Putin ise küll seda supervaktsiini ei võtnud, aga tema jutust jäi mulje, et Venemaa on päästetud.
Balti riikides aasta aega tagasi vaktsiinidest eriti ei räägitud, sest nakatumiste tase oli üks madalamaid maailmas. Vaktsiinide järgi polnud mingit vajadust. Tänu madalale koroona tasemele õnnestus luua Balti reisimull, esimene sellelaadne ettevõtmine maailmas. Lisaks said Balti majandused pandeemiast kõige vähem kannatada. Balti riike imetleti terves maailmas ja kiideti Eesti naispresidenti, kel arvati olevat kandev roll koroona tõrjumisel, sarnaselt Uus-Meremaa naispeaministriga.
Üksteise järel võeti kasutusele koroonavaktsiinid, mille puhul väideti algul, et karjaimmuunsuse saavutamiseks piisab juba ühest doosist ning 50-60 protsendi elanike vaktsineerimisest. Veidi hiljem tõsteti see protsent 70 peale, ja hakati nõudma kahte doosi, kuna selgus, et päris kõigi puhul vaktsiini üks doos hästi ei tööta. Avalikkuses võtsid sõna igasugu spetsialistid, kes kinnitasid, et kui saavutatakse teatud vaktsineerituse tase, siis on elu nagu lill.
Aasta otsa on inimesi vaktsineeritud ja Euroopa riikides, kaasa arvatud Lätis on vaktsineerituse tase üks kõrgemaid terves maailmas. Enam kui pooled on saanud ühe ja pooled kaks doosi. Sellest peaks olema enam kui küll, sest paljudes riikides pole enamus saanud veel oma esimest doosigi.
Seetõttu on uskumatu, et Lätis on kerkinud koroonaga nakatumiste tase maailma tippu. Lõunanaabrite juures on lahti rullunud tõsielu õudusfilmi stsenaarium, millist aasta tagasi poleks osanud keegi ette kujutada. Lätis on kehtestatud Hiina-stiilis koroona kõige koledama aja ühiskonna lukkupanek, ja seda vaatamata asjaolule, et üle poole inimestest on vaktsineeritud.
Läti ja teiste Balti riikide puhul on olnud märgiline, et nakatumiste tase hakkas plahvatuslikult kasvama pärast koroonapasside sunduslikuks tegemist. See tähendab, et vaktsineerimata inimesi enam kuhugi ei lastud, aga vaktsineeritud said igal pool kontrollimatult ringi aeleda. Tulemus on katastroof igas mõttes. Ja see pole ka ime, sest teaduslike uuringute põhjal levitavad vaktsineeritud inimesed koroonat samamoodi edasi nagu vaktsineerimata isikud. Koroonapassidega loodi ekslik mulje, et tegemist on tervise ja ohutuse tõendiga. See on väga ohtlik vale, mis ei põhine mingitel uuringutel, aga mida levitati kõige kõrgemal tasemel. Koroonapass pole mingi ravim, see on administratiivne hoob inimeste tegevuse kontrollimiseks. Mis on suhteliselt lihtsalt võltsitav, nagu elu näitab. Skandinaaviamaades koroonapasse ei kasutatud ja rõhuti rohkem inimeste endi teadlikkusele ning tulemus on kordades parem. Ometi jätkavad Balti valitsused poliitikat, mis mingit tulemust ei andnud. Miks see nii on, sellest lähemalt käesoleva artikli lõpus.
Venemaal, kus koroonapasside nõue tükk aega enne Balti riike sisse viidi, on nakatumiste tase püsinud pandeemia aja rekord-tasemel viimased mitu kuud. Koroonasurmade arv lööb iga päevaga uusi rekordeid. Vaktsineeritus on Venemaal madalam, kuigi vaktsiin oli seal kõige varem kättesaadav. Venemaa on ehe näide sellest, kuidas kohustuslike koroonapasside nõue muutis olukorra hullemaks. Loodetud vaktsineerituse tõus jäi saavutamata. Väga võimalik, et sarnaselt Lätiga lasevad inimesed Venemaal end tahtlikult nakatada, et tõendit saada. Ometi jätkavad Balti valitsused poliitikat, mis pole Venemaal viimase aasta jooksul mingit tulemust ei andnud ja muutnud olukorra hullemaks. Miks see nii on, sellest lähemalt käesoleva artikli lõpus.
Kuigi olukord koroonarindel on Balti riikides kordades hullem kui aasta tagasi, mil vaktsiine polnud, nähakse probleemide peapõhjust väheses vaktsineerimises. Võib mõelda, et võibolla olid Balti riigid aasta tagasi õnnega koos, või et vaktsineerituse korral oleks toona olnud olukord veelgi parem. Elu on paraku näidanud, et kõigis neis riikides, kus on alustatud vaktsineerimist, on kiiresti kasvanud koroonaga nakatumiste arv. See oli nii Ühendkuningriigis kui Iisraelis, mis olid esimesed lääneriigid, kus inimesi massiliselt vaktsineerima hakati. Miks see nii juhtus, pole suudetud siiani korralikult ära seletada.
Iisraelis vaktsineeriti kahe doosiga ära pea kõik elanikud, aga siis selgus, et inimesed haigestuvad ja surevad ikka edasi. Kohe kiiresti leiti, et probleem pole mitte kehvas vaktsiinis, vaid selles, et inimesed pole saanud kolmandat doosi. Telereklaamides toodi paralleel levinumate lastehaigustega, mille puhul vajatakse samuti kolme doosi, et saavutada eluaegne immuunsus. Toodi välja, et tänu vaktsiinidele õnnestus välja juurida rõuged ja lastehalvatus. Iisraelis, kus kolm vaktsiinidoosi on muudetud kohustuslikuks, on nüüdseks selgunud, et sellestki ei piisa – vaja on ka neljandat ja viiendat doosi. Et end kaitsta on vaja end vaktsineerida lasta mitu korda aastas, sest koroona muteerub sedavõrd kergesti ja kiiresti. Telereklaamidega loodud illusioon on purunenud ja paljud inimesed pettunud.
Varem räägiti, et tõhusa vaktsiini väljatöötamine võtab aega vähemalt kümmekond aastat, et kõik vajalikud katsetused läbi teha. Nüüd aga surutakse inimestele sisse kahtlase väärtusega vedelikku, mille retsepti väljatöötamine võttis aega vaid mõned kuud. Kõiki neid, kes julgevad selliste vaktsiinide ohutuses ja tõhuses kahelda, nimetatakse rahvavaenlasteks ja neid blokeeritakse sotsiaalmeedias. Samas on sellele vedelikule antud vaid tingimuslik müügiluba, mis tähendab lihtsas keeles seda, et viimased katsetused toimuvad rahvamasside peal nö laivis.
Viimsel ajal ongi hakatud vaktsiinide ohutust põhjendama sellega, et neid on saanud juba nii suur hulk inimesija raskeid kõrvaltoimeid on olnud vähestel. Samas on osa varem ohutus tunnistatud vaktsiine kasutusest kõrvaldatud. Teiste puhul on selgunud, et toime kaob mõne kuuga. Vaktsiinide toimepõhimõte on jäänud siiani uduseks, seda põhjendatakse ärisaladusega. Anti-vakseritele, kes kahtlevad vaktsiinide ohutuses väidetakse, et muretseda pole vaja, sest pärilikkusainel RNA põhinevate vaktsiinide toimeained püsivad organismis vaid mõned nädalad. Kui nii, siis pole imestada, miks nende vaktsinide efektiivsus nii kiiresti kaob ja miks inimestele tuleb sisse surada üha uusi ja uusi doose. Seejuures suratakse neid doose sisse kogu elanikkonnale, kuigi on teada, et ohustatud on eakad ja krooniliste haigustega inimesed ning vaktsiinid saidki algul nende jaoks välja töötatud. Miks siis valitsused suruvad neid eksperimentaalseid vedelikke sisse kõigile, kaasa arvatud lastele, sellest lähemalt käesoleva artikli lõpus.
Nii Iisraelis, Islandil kui Portugalis ja mujal on selgunud, et uusi nakatumisi, haigestumisi ja surmasid ei peata isegi see, kui terve elanikkond kahe doosiga ära vaktsineerida. Ühtlasi on selgunud, et koroona-suguse kergesti nakkava hingamisteede haiguse puhul on eluaegse kaitse ja karjaimmuunsuse saavutamine sama võimatu nagu gripi puhul, mis on inimesi kimbutanud enam kui 100 aastat ja mille jaoks võetakse igal aastal kasutusele uus vaktsiin. Gripivaktsiin mõnel aastal toimib paremini kui teisel aastal ja raskel hooajal sureb grippi üsna palju inimesi. Millegipärast aga ei suruta gripivaktsiini kõigile peale ja ei kotita gripi vastu vaktsineerimata inimesi. Arvestades seda on arusaamatu, miks aetakse Balti riikides inimesi väevõimuga vaktsineerima. Võimalik vastus on käesoleva artikli lõpus.
Teaduslikud uuringud kinnitavad, et koroonavaktsiiniga kaasnevad kahjulikud kõrvaltoimed, mis mõnele inimesele jätavad eluaegse jälje ja mõned inimesed surevad. Eestis on teada, et pärast AstraZeneca koroonavaktsiiniga vaktsineerimist suri 31-aastane varem terve päästetöötaja Ergo Manninen. Tema puhul on väidetud, et see oli ainus selline juhtum. Ainus küll, aga keegi ei tahaks olla tema ega tema lähedaste nahas. Ja kui see on ainus juhtum, siis mis takistab vaktsiinikahjude kindlustuse fondi loomist, et vaktsiini tagajärjel tervisekahjustuse saanud inimesed ja nende lähedased hüvitist saaks. Terviseminister Tanel Kiik rääkis enne kohalikke valimisi sellise fondi loomise mõttest, aga pärast valimisi sellest enam ei räägita. Miks see nii on, selgub käesoleva artikli lõpus.
Seoses koroona ja vaktsineerimisega on ühiskonnas tekkinud palju laiem ja ohtlikum ilming. Koroonavaktsiin, mis oli algselt mõeldud ohustatud ühiskonnagruppidel raske haigestumise ja surmade vähendamiseks, on muutunud poliitiliseks malakaks, millega teisitimõtlejaid nüpeldatakse.
Teaduslikud uuringud näitavad, et koroona mõjutab inimeste mõtlemisvõimet. Samamoodi näitavad teaduslikud uuringud, et vaktsiinidel on sarnased kõrvaltoimed haiguse enda läbipõdemisega. Sellises olukorras ehk ei saagi otsustajatelt asjalikke otsuseid oodata.
LÕUNAEESTLANE
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
