Arvamus: HÄBITU EESTI 200
Avaldatud: 14 jaanuar, 2019
Kenno Põltsam. Foto: Uued Uudised Rahvuskonservatiiv Kenno Põltsam leiab, et Eesti 200 on ületanud hea maitse piiri, rikkunud avalikku korda ja seadnud kahtluse alla Eesti suurima ajalehe usaldusväärsuse. Seepärast ei tohiks nende seltskond 3. märtsil parlamenti pääseda, veel vähem saama osa võimu teostamisest.
Järgneb Kenno Põltsami arvamuslugu:
„Politsei ja prokuratuuri hinnangul ei saa sellist reklaami käsitleda karistusseadustikus sätestatud vaenu õhutamisena, mistõttu politsei süüteomenetlust plakatite kohta ei alusta,” ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Härson esmaspäeval ERRile.
Vaevalt kuu varem oli eelmine Eesti 200ga seotud skandaal. Vabatahtlike koordinaator Kadri Napritson-Acuna ja projektijuht Teele Holmberg osalesid 9. detsembril Vabaduse väljakul MTÜ Tark ja Terve Eesti korraldatud rändeleppevastasel meeleavaldusel provokatsioonis, milles kasutati Holmbergi ja peaprovokaator Florian Hartlebi ühist last. Organiseeritud provokatsioonile viitab minu meelest asjaolu, et Kadri Napritson-Acuna näib olevat valetanud, justkui ta ei tunneks Florian Hartlebi ning nagu ta läinuks lihtsalt rüseluse keskele sattunud võõrast last abistama. Ent on raske uskuda, et Hartleb on Napritson-Acunale tundmatu isik, pidades silmas, et viimase kolleeg Teele Holmberg on Hartlebi poja ema.
Kultuurilehes Sirp 2016. aasta kevadel (16.05) ilmunud usutluses tõdeb toonane Narva kolledži juht Kristina Kallas, et etnilisus tuleks privaatsfääri üle viia. Riik ei peaks Kallase arvates olema mitte etniline, vaid eeskätt poliitiline nähtus. „Eesti riigi ülesandeks ei peaks olema eestlaste heaolu tagamine, nende identiteedi ja keele toetamine, vaid kõigi Eestis elavate inimeste turvalisuse tagamine ja elatustaseme tõstmine,” rääkis Kristina Kallas veel kultuurilehele. Minu arvates näib tema ideaalriik midagi sotsialistliku provintsi sarnast, kus põlisrahvas on tasalülitatud ja kardetavasti ka kristlik traditsioon moondatud ning üksikisiku vabadus juhitud kaugest võimukeskusest.
Minul ja paljudel teistel on sügav kahtlus, et Eesti 200 on süvariigi projekt, mille idee on kaaperdada konservatiivide ideid, provotseerida ja tekitada kunstlik vihaõhkkond, et siis saaks juba hiljem nõuda ideoloogilist vihakõne raamistikku. Eesti 200 provokatsioonide hukkamõistmine meie juhtivpoliitikute meedia suust on pea olematu, samal ajal kui peale Tarandi intsidenti Toompeal asus avalikkus kaitsma provokaatorit ja püüdis tekitada ühes rahvuslikus erakonnas süütunnet, justkui nemad peaksid vabandama.
Samuti on küsitav värske uudis, mis kinnitab nüüd juba endise Postimehe peatoimetaja liitumist Eesti 200-ga. Probleemi möönab Postimehe vastutav väljaandja Merili Nikkolo, kelle sõnul on äärmiselt kahetsusväärne, et Hussar tegi oma otsuse teatavaks alles vahetult enne kandidaatide registreerimise lõppu, põhimõtteliselt viimasel minutil.
Minu arvates on Eesti 200 selgelt üle piiri läinud, ületanud hea maitse piiri, rikkunud avalikku korda ja seadnud kahtluse alla suurima Eesti ajalehe usaldusväärsuse. Seepärast ei tohiks nende seltskond 3. märtsil parlamenti pääseda, veel vähem saama osa võimu teostamisest.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
