ARVAMUS: Eestlased olid jälle esimesed – maailma on tabanud fosforiidisõda
Avaldatud: 18 november, 2019
Kujutis: Youtube Kui vaadata praegu maailmas toimuvat ja sealseid loosungeid, siis tuleb see nagu kusagilt tuttav ette. Õige! Sama asi oli Eestis 30 aastat tagasi fosforiidisõja ajal!
Terves maailmas kogub kiiresti populaarsust roheline mõtteviis – see mõjutab tervet maailma. Maailma roheliste üks eestkõnelejaid Greta Thunberg on sama mõjukas või isegi mõjukam kui USA president. Roheline liikumine oli Eestis 1980ndate lõpus üks liikumapanevaid jõude. See oli võimas liikumine, sellest sai alguse terve NLiidu lagunemine. Vahetult enne seda oli olnud Tšernobõli katastroof, mis pani inimesed keskkonna pärast muret tundma. Argumendid olid samad mis täna mujal maailmas: saastatus ja tarbimine on ületamas taluvuse piiri, midagi on vaja koheselt ette võtta keskkonna hävitamise vähendamiseks. Kui 30 aastat tagasi olid pea kõik eestlased rohelised, siis täna kehtib see terve ülejäänud maailma kohta. Käimas on üleilmne fosforiidisõda.
Kui tollal 30 aastat tagasi peeti eestlasi vähe imelikeks, siis täna on sellest saanud peavool. Eestis on sellest juba üle saadud ja hakatud vähehaaval arutama, et võiks siiski fosforiiti kaevandada ja metsa raiuda. Mujal maailmas tahetakse aga praegu igasugune kaevandamine, metsa raiumine ja muu säärane tegevus ära keelata. Isegi plastikaatkotid ja joogikõrred keelatakse ära, kas te kujutate ette, eksole! Kes seda oleks veel võinud uskuda 30 aastat tagasi?! Toona olid plastikaatkotid ja joogikõrred Eesti iseseisvuse sümbolid. Välismaalt toodi kaasa kilekotte ja joogikõrsi. Keegi ei tahtnud poes käia võidunud riidest koti või võrguga. Nüüd on need – võidunud kotid ja võrgud aga maailmas peavooluks saanud. Inimesed lausa uhkustavad nendega.
Kas Eesti on ajast maha jäänud? Ilmselt siiski mitte. Vastuseis Rail Balticale ja riigimetsa raiumisele, samuti Tartu biomassitehasele ja Väimela uuele kanavabrikule on näited rohelise mõtteviisi levikust Eestis. Kus inimesed saavad aru, et ühise hüve nimel on vajalikud teatud ohvrid. Laiemas plaanis on terve maailm üks suur Väimela. Kas mõned töökohad kaaluvad üles selle keskkonnakahju tuhandetele inimestele, mida üks selline tehas endaga kaasa toob? Võibolla oleks lahendus hoopis selles, et sööme päevas kahe muna asemel ühe ja loeme paberlehe asemel online-väljaandeid ning uut kanalat ja tselluloositehast pole vaja ehitada?
LÕUNAEESTLANE
Siin ka üks videomeenutus 30 aasta tagusest ajast Eestis, täpselt üks-ühele samad mõtted ja seisukohad, mis täna terves maailmas:
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
