ARVAMUS: Eesti riik peaks kindlustama inimesed vaktsiinikahjude vastu ja maksma välja hüvitised neile, kelle tervis kannatab
Avaldatud: 1 september, 2021Eesti on sisenenud maailma suurimasse ravimieksperimenti, kus veel väljatöötamise järgus ravimeid, antud juhul koroonavaktsiine manustatakse erandkorras kõigile inimestele.
Tavaliselt kaasnevad selliste eksperimentidega hüvitised eksperimendis osalemise eest ning kahjuhüvitised, kui midagi juhtub. Eestis aga pole inimesed koroonavaktsiini kahjude vastu kindlustatud ja mingeid hüvitisi välja ei maksta.
See on halb, sest uuringute põhjal on selgunud, et mõnedel inimestel kaasnevad vaktsiinidega kahjulikud kõrvaltoimed, mis võivad olla püsivad tervisehäired kuni surmani välja.
Näiteks kindlustas Soome riik oma elanikud juba varakult võimalike koroonavaktsiini tagajärjel tekkinud kahjude vastu, selleks tehti lausa eraldi seadus. Esimesed hüvitised on juba välja makstud ning summad ulatuvad mitme tuhande euroni.
Soome sai valusad vitsad kümmekond aastat tagasi, kui seagripi vaktsiini Pandemrix tagajärjel said paljud inimesed narkolepsia tüsistuse. Inimesed invaliidistusid terveks eluks. Nad nõudsid hüvitist kohtu kaudu, aga see on olnud väga vaevaline protsess. Kardeti, et kui inimesi koroonavaktsiini mõjude eest ei kindlustata, siis jääb huvi lahjaks.
Eesti riik aga on koroonavaktsiinide osas freerider ehk piletita sõitja, kus ühelt poolt surutakse inimestele vaktsineerimist peale, teiselt poolt aga ei võeta enda kanda vastutust tagajärgede eest. Kui nii edasi läheb, pole imestada, et paljud inimesed loobuvad vaktsineerimisest veel katsetusjärgus vaktsiinidega.
Eesti riigi poolt oleks aus enne kindlustada inimesed vaktsiinikahjude vastu, kui hakata vaktsineermist peale suruma. Kindlustada pole hilja, sest senise info põhjal võib prognoosida, et inimestele tuleb manustada veel kümneid, kui mitte sadu koroonavaktsiini doose järgnevate aastate jooksul.
LÕUNAEESTLANE









