ARVAMUS: Automaks on linnainimesele nali, maainimesele mitte
Avaldatud: 13 oktoober, 2023
Tarmo Piirmann. Foto: erakogu Automaksu teema on viimasel ajal olnud tähelepanu keskmes. Võimuliidu liikmed peavad seda õlekõrreks, mis viib meid oodatud õnneni, umbes nagu kunagi oodati kommunismi. Isamaa erakond on aga lubanud automaksu sootuks kaotada, kui see peaks tulema.
Nii nagu enamus Eesti elanikest on ka asjatundjad Eestis kavandatava automaksu vastu. Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman on öelnud, et kui automaksuga tahetakse keskkonda kaitsta, siis tuleks vähendada heidet ja sõidukite vanust. Nagu aga maksu eelnõust võib välja lugeda, maksustatakse põhiliselt just uuemaid autosid, mis vähem saastavad.
Samal arvamusel on ka endine kogenud automüüja Arno Sillat, kelle väitel on rohepakend maksu juures nagu „järelkäru”. Sillat peab maksu eesmärgiks lihtlabast eelarveaukude täitmist.
Autoomanike liidu esimees Simmo Saar läheb veel kaugemale, kui märgib, et maks viib sootuks autode kaotamiseni.
Kahtlemata on kõigil neil õigus. Keskkonnaga pole siin mingit pistmist. Tegemist on klassikalise nn solidaarsusmaksuga, kus kokkuvõttes maksavad rohkem need, kellel on rohkem raha ja kallim auto, olenemata sellest, et need kallid autod võivad olla väga keskkonnasäästlikud. Tulemus on hästi näha riikides, kus selline maks juba kehtib, nagu Lõuna-Euroopa riigid, aga ka Soome. Seal muutub autopark üha vanemaks ja seetõttu rohkem saastavamaks. Elektriautosid on jätkuvalt väga vähe.
Automaksu puhul on ühelt poolt tõenäoline see, et linnainimene elab selle üle, umbes nagu eestlased jäid ellu kommunismi-ikke all. Aga maainimesega on lugu keerulisem, tema jaks võib raugeda, nii nagu juhtus paljude Siberisse küüditatutega.
Automaksu võib pidada katseks Eestis maaelu lõplikult välja suretada. Sellega tegi algust juba Jossif Stalin, kuna küüditatud olid põhiliselt maal elavad talunikud, mitte aga linnades elavad töölised.
Automaksu klassikaline idee pole mitte keskkonda kaitsta, vaid vähendada autode arvu. Suurtes linnades, kus buss või tramm käib iga 10 minuti tagant, pole autot hädasti vaja ja inimesed saavad sellest loobuda. Seal on autot vaja ainult suuremateks poeskäikudeks, aga selle tarbeks võib tellida kord nädalas takso või kauba koju tellida – selline võimalus on suuremates keskustes olemas.
Linnas, kus kõik on nö käe-jala juures ja teenused kättesaadavad, on arusaadav, et autot pole tegelikult vaja ja sellest saab kergesti loobuda.
Maal aga, kus bussid käivad vaid paar korda päevas või üldse mitte, kus teenused on kodust kümnete kilomeetrite kaugusel, sõltub autost inimeste ellujäämine. Autot on vaja selleks, et sõita tööle ja töölt koju. Selleks, et viia lapsi kooli ja ringidesse. Autot on vaja selleks, et käia poes, sest toidukauba koju tellimise võimalus Eesti maapiirkondades puudub.
Juba niigi on räägitud sellest, et maainimesed maksavad oma pikkade sõitude tõttu maksu rohkem kui linnainimesed, sest kütuse hinnast moodustab valdava enamuse aktsiis ja Eesti on olnud aktsiiside kehtestamisel esirinnas. Kütuse hinnale lisandub käibemaks, mis samuti tõuseb ja mida maainimene on sunnitud seetõttu veelgi rohkem maksma. Maainimestele ei saa öelda ka seda, et osta elektriauto, sest laadijate võrk kahjuks maapiirkondades puudub. Ja tühja akuga talvel elektriautoga metsateele jääda pole sama, mis linnas valgustatud ja lumest puhtaks roogitud tänaval.
Maainimesele praegustes oludes elektriautot soovitada on umbes sama kui öelda, et käige jala ja elage Lasnamäel, töökohad ja poed teeme elukoha juurde. See näibki olevat praeguste valitsejate sõnum.
Mõned aastad tagasi käis uudistest läbi, et Võrumaal oli jäetud kott tee äärde. Hiljem selgus, et inimene ei jõudnud enam kotti tassida ja jättis selle tee äärde. Koju jõudes aga heitis inimene hinge. Nädal hiljem leiti inimene esikust. See on hea näide, et kusagil on piir.
TARMO PIIRMANN,
ettevõtja, Võru linnavolikogu liige
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
