Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Nii nagu mitmel varasemal aastal, on 2018. aasta põhiline tegija eesti rahvas. See puudutab eriti maksutõusudega seotud katsumuste üle elamist. Nagu naljatamisi öeldakse, rahvas, kes on üle elanud stalinistlikud õudused, on kõigeks valmis.

Prantsuse maarahvas mässab, sest kütuseaktsiisi kergitati mõne protsendi võrra ja plaaniti veel pisut kergitada. Väiksemates kohtades, kus palju sõitmist, on inimesed hädas. Viimaste aastate peale kokku on Prantsusmaal kerkinud aktsiis 7 protsendi võrra. See ajas prantslased massiliselt tänavale. Välja tulid sajad tuhanded inimesed. Võrdluseks, Eestis kerkis aktsiis IGAL AASTAL 10 protsendi võrra, aga eestlaste „mäss” piirdus vaid kolonnis Lätti-sõiduga vabariigi aastapäeval. Eesti juhtidel on nii leebe ja taltsa rahvaga roppu moodi vedanud.

Olgu veel lisatud, et Prantsusmaal on kütus vaid 10 sendi võrra liitri kohta kallim kui Eestis, aga nii minimaalne kui keskmine palk on Prantsusmaal üle kahe korra kõrgemad kui Eestis. Ehk siis saavad prantslased oma palga eest osta kaks korda rohkem kütust kui eestlased. Ja nad pole rahul! Mainimata ei saa jätta, et kreeklased tulid massiliselt tänavale ja vahetasid valitsuse välja, kui nende 1000 euro suurust igakuist pensioni taheti kärpida 10 euro võrra. Ka Eesti valitsus pani kreeklastele õla alla, eraldades toetuseks mitusada miljonit eurot. Kõik olid hirmul, sest Kreeka ähvardas vastasel korral Euroopa Liidust välja astuda või korraldada kommunistliku revolutsiooni.

Nüüd on väike Eesti toetanud mitmesaja miljoni euroga aastas Lätit. Põhjenduseks tuuakse, et lätlased vajavadki abi. Niisamuti vajavad abi Saksamaa ja Prantsusmaa, kes ei ole juba aastaid täitnud oma kohustusi NATO ees ja kelle tekitatud aukude lappimiseks peab väike Eesti tõstma oma kaitsekulutusi. USA presidendil Donald Trumpil on ses mõttes õigus, et praegune raske seis Venemaaga piirnevates riikides tuleb sellest, et suured Euroopa riigid on aastaid lulli löönud. Väike Eesti neid korrale kutsuda ei saa ega julge. Donald Trumpi üle samuti ainult naerdi.

Teiselt poolt võib ka Saksamaast aru saada, sest NATO kohustuste täitmiseks vajaminev kaitsekulude kahekordistamine tooks ilmselt kaasa uue revolutsiooni Euroopas. Seega tuuakse Ida-Euroopa riikide, kaasa arvatud väikse Eesti julgeolek ohvriks sakslaste heaolule. Heaolu nimel ehitatakse Venemaalt Saksamaale uut torujuhet Nord Stream 2, mis võimaldab Lääne-Euroopa toad ilma tülikate ukrainlaste vahelesegamiseta soojaks kütta. Ukraina maa ja rahvas on jäetud saatuse hooleks. Eestiski juba rõõmustatakse kriisis vaevlevast Ukrainast saabuvate töökäte üle, kuna ukrainlased on valmis tegema väikse palgaga rasket tööd. Majandusmees Raivo Vare ütles koguni, et Ukraina odav tööjõud päästab Eesti majanduse.

Lisamata ei saa jätta sedagi, et kuigi veel 10-15 aastat tagasi lubati Euroopas põllumajandustoetused ühtlustada, siis praegu haigutab jätkuvalt mitmekordne lõhe kasvõi Eesti ja Prantsuse hektaritoetuste vahel. Prantsusmaal on see Euroopa Liidu keskmine, 259 eurot hektari kohta, Eestis Euroopa Liidu kõige madalam, veidi üle 100 euro hektari kohta. Kaupade ja teenuste hinnad aga, nagu juba märgitud on peaaegu samad. Euroopa Liidu eelarvest aga läheb pea pool just nende põllumajandustoetuste maksmiseks, põhiliselt rikastesse riikidesse. Ehk kingitus „kõige nõrgematele”, nagu multifilmis.

Kokkuvõttes nuumab Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika rikkaid maid ning vaeste liikmete maapiirkonnad võrreldes teistega järjest vaesuvad. Balti riikides on toetused kõige pisemad. Seoses teiste maade suuremate toetustega on Eestis võimalik müüa odavalt Soome võid, Poola kartuleid ja Prantsuse topsijogurteid. Poola, Soome, ja Prantsuse toetused on Eesti omadest kaks korda kõrgemad.

Ent see pole veel kõik. Kuivõrd Eesti tahab vabatahtlikult hakata Brexitiga tekkiva 40 miljardi euro suuruse augu lappimiseks Euroopa Liidule peale maksma, tähendab see, et väike Eesti hakkab lisaks rikaste riikide kaitsekuludele kinni maksma ka teiste riikide, see on prantslaste, poolakate ja soomlaste odavat toitu. Milleni see parun Münchauseni kombel iseenda nattipidi soost välja tõmbamine välja viib, näitab aeg. Igal juhul on selge, et Lätile mitmesaja miljoni euro peale maksmine on alles algus. Aeg annab arutust, kust ja kelle arvelt see raha tuleb ning kui palju ukrainlasi on vaja selleks sisse vedada.

Lõunaeestlane tervitab ka omalt poolt tänavuse aasta tegijat, eesti rahvast, kes usina tööloomana tervet Euroopat enda kukil kannab, ja soovib jätkuvat visadust ja vastupidavust, et vaeseke järgneva „eduka” veerandsajaga suure koorma all päris ära ei kooleks!

LÕUNAEESTLANE

Viimased uudised