Apteeker vastab: kas konditsioneer teeb haigeks?
Avaldatud: 16 juuli, 2025
Soojemal suvepäeval võib töökeskkonnas üheks triviaalseks, kuid kirgikütvaks tüliõunaks kujuneda temperatuur tööruumides. Eelis on tihtipeale sellel, kes istub termostaadile kõige lähemal. Apteeker selgitab, kuidas lõigata sellest tänuväärsest leiutisest võimalikult palju kasu, ilma et see hakkaks tervisele.
Seoses õhukonditsioneeriga levib palju müüte. Üks levinumaid on, et konditsioneer põhjustab külmetushaigust. „Kui haigeks jäädes öeldakse, et ollakse külma saanud, siis peaks külma õhku tootev konditsioneeriseade sellise loogika järgi samuti haigeks tegema. Tegelikult on see müüt, sest masin ise inimesi haigeks ei tee, küll aga võib jahe õhk toas olemasolevaid pisikuid levitada,” sõnab Benu Pargi apteegi farmatseut Lauri Baar.
Konditsioneeri piisav temperatuur on 22 või 23 kraadi
Baari sõnul on optimaalne temperatuur 22 või 23 kraadi. See tagab õhu jaheduse, kuid ei tekita liigset külma, vältides seeläbi konditsioneerist tulenevate ebamugavuste ilmnemist. „Tähtsaim on pidada silmas seda, et konditsioneer ei puhuks inimestele otse peale. Õhk peaks võimalusel liikuma üle ruumi, et vähendada kuuma pinna ja külma õhu vahel tekkivat kondensatsiooni,” rõhutab farmatseut.
„Tavaliselt on kõige suurem probleem konditsioneeriga jahutatud toas just õhu kuivus. Suurt rolli mängib ka konditsioneeriseadme asukoht. Kui see puhub otse inimestele peale, võivad seeõttu tekkida selja- ja liigesevalud,” räägib Baar. „Kui olla terve päev sellises keskkonnas, kuivavad peamiselt silmad, kurk ja nahk. Silmad võivad seetõttu väsida kiiremini kui tavaliselt ning kuiv kurk võib tekitada ebamugavust ja köha,” jätkab farmatseut, tuues veel eraldi välja, et kui liikuda pidevalt külma ja kuuma ruumi vahelt, võib ninna tekkida rohkem lima, mistõttu võib kujuneda ajutine nohu.
Kontoritöötaja suurim tervisevaenlane on hoopis pidev ja segamatu istumine. „Liikumine paneb vere liikuma, mis aitab kaasa lihaspingete ja -kanguste ennetamisele. Kui aga pole võimalik lauavõimlemist teha või päeva jooksul veidi jalutada, võib kasutada vereringet parandavaid kreeme, eriti kohtadel, mis on pidevalt pinges, nagu näiteks kael, randmed-käsivarred,” sedastab Baar.
Seljavalude- ja kanguse vältimiseks on olulisel kohal ka ergonoomilise tööasendi valik. „Oluline on pidada silmas, et selg, kael ja käed ei oleks pidevalt liigse pinge all. Ka ergonoomilises toolis tuleb osata õigesti istuda,” räägib Baar. „Hea töövahend on ka seisulaud, mis aitab ennetada istumisest tekkinud pingeasendit ja lihaste väsimust,” lisab farmatseut.
Kontori apteegikapp korda
„Esmapilgul võib jääda mulje, et järgnev soovitus räägib loogikaseadustele vastu, kuid kuum jook aitab keha jahutada,” toob apteeker välja üllatava fakti. Ta lisab, et kõige parem viis looduslikul viisil enda immuunsüsteemi turgutada on tarbida mõnd taimeteed. „Sobivad taimeteed suveks on näiteks piparmündi- või kibuvitsatee – mõlemas leidub rohkelt vitamiine; piparmünditee aitab leevendada nii kõhuvalusid kui ka vaimseid pingeid.”
Suvisel ajal julgustab Baar tarvitama ka kõige klassikalisemaid toidulisandeid. „C-vitamiin, D-vitamiin ja kalaõli on kehale toeks aastaringselt,” räägib Baar. „Kuna suvel viibime rohkem õues, ei pea D-vitamiini annus olema nii tummine, kui see on näiteks mõnel pimedamal talvekuul: piisab 1000 toimeühikust päevas,” lisab ta.
Baar räägib, et seaduses on välja toodud vajalikud meditsiinitarvikud, mida peab vastavalt kollektiivi suurusele apteegikapist leidma. „Lisaks kohustuslikele tarvikutele võiks kapist leida esmaseid külmetusrohte. Kui mõelda konditsioneeriga seotud vaevustele, võiks kapis olla ka ampullides silmatilgad, ninatilgad ning füsioloogiline lahus. Ampullid tagavad erinevate kasutajate korral hügieensuse,” toonitab ta.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
