Apteeker hoiatab: päikeseallergia ei küsi vanust ega nahatüüpi
Avaldatud: 4 juuni, 2025
Kerli Valge-Rebane. Pilt: BENU Eesti kapriisne ilm ja üürike suvi sunnivad meid sellest piiratud soojast ajast ilusa jume ja tervist parendavatel eesmärkidel viimast võtma. On fakt, et erinevad päikesekaitsevahendid hoiavad meie nahka ebamugava päikesepõletuse eest, kuid ilusate ilmade puhul on mõningad meist vastuvõtlikumad veel häirivama, isegi mõningal juhul ohtlikuma häda osas – päikeseallergia. Apteeker selgitab, kuidas päikeseallergiat ära tunda ja sellele leevendust leida.
„Päikeseallergia on keha immuunsüsteemi reaktsioon intensiivsele päikesevalgusele,” selgitab Benu apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane, lisades, et sellise reaktsiooni tekkepõhjused pole veel lõpuni välja selgitatud. „Uuringutes viidatakse pärilikkusele ehk kui lähisugulastel, näiteks emal või isal on päikese vastu varasemalt tekkinud reaktsioon, siis on selle väljendumine ka nende järglastel tõenäolisem,” jätkab proviisor.
„Allergia avaldub tavaliselt kevadel või suve alguses: just siis, kui nahk puutub esimesi kordi kokku tugeva päikesevalgusega. Allergia sümptomid võivad avalduda mõne tunni, aga ka paari päeva möödudes. See aga sõltub reaktsiooni tugevusest, mis on igaühe puhul individuaalne,” sõnab Valge-Rebane. „Klassikalised sümptomid on punetus, sügelev lööve, turse, tugeva reaktsiooni korral võivad nahale tekkida ka villid,” kirjeldab proviisor sümptomeid, lisades olulise asjaolu, et ägeda reaktsiooni korral võib lööve levida ka kehal piirkondadesse, mis päikesekiirgusega kontaktis polnudki.
Suvisel ajal on võtmefaktor UV-teadlikkus
„Päikeseallergia ei ilmne vaid heleda naha ning heleda juustega inimestel: see võib kimbutada kõiki,” toonitab Valge-Rebane, lükates ümber levinud müüdi. Proviisor rõhutab ka seda, et oluline on enne randa või pikemaks ajaks õue minekut heita pilk peale UV-indeksile. Kui UV-indeks jääb vahemikku 3-7, on soovitatav kehale peale kanda päikesekreem (SPF-30 või SPF-50). Kui indeks küündib kõrgemale, oleks mõistlik kasutada tugevamat kreemi või õueminekut üldse vältida. „Päikeseallergia ei ole seotud temperatuuriga, vaid päikese intensiivsusega. Ka jahedama ilmaga võib päike olla intensiivne,” selgitab proviisor levinud väärteadmist.
Päikeseallergia võib välja lüüa igaühel, mistõttu tuleb selle leevendamiseks kogu aeg valmis olla. „Väga sage on olukord, kus apteeki tuleb inimene ja kurdab kõiki klassikalisi päikeseallergia sümptomeid, kuid on veendunud, et kuna seda varem pole olnud, siis pole võimalik, et tal see ka tekiks. See, et varem pole organism päikesele sedasi reageerinud, ei tähenda, et allergia ei või mingil ajahetkel siiski kujuneda,” räägib Valge-Rebane. Päikeseallergiast tekkinud sümptomite ravimisel tasuks vältida vigu, mis võivad olla tingitud kiusatusest või ebamugavustundest. „Üks levinumatest vigadest on päikeseallergia sümptomitest tingitud sügelusele järele andmine ehk kratsitakse ärritunud nahka, mistõttu tekitatakse iseendale nahavigastus, mis võib minna põletikuliseks,” jätkab ta.
„Sügeluse leevendamiseks sobivad pea kõik allergiavastased preparaadid. Apteegis on pakkuda nii seespidiseid vahendeid kui nahale kantavaid. Neid võib kasutada ka samaaegselt,” kirjeldab apteeker levinud probleemi lahendamist. „Kuna tuntakse, et Eestis on päikesepaistelisi ilmasid suvel vähe, juhtub tihtipeale ka seda, et minnakse päikeseallergia sümptomitega siiski päikest võtma, mis võib reaktsiooni tõsiselt süvendada. Tegelikult peaks antud juhul päikese käes viibimist üldse vältima. Päikest peaks vältima ka siis, kui patsiendile on määratud muid ravimeid, mis võivad muuta naha päikese suhtes tundlikuks, suurendades võimalust soovimatu nahareaktsiooni tekkeks,” kirjeldab Kerli Valge-Rebane peamisi reaktsiooni ravimisel tehtavaid vigu.
Mida päikesekaitsevahendite puhul jälgida?
Kõige lihtsamad viisid ennast päikeseallergia eest kaitsta on kanda pikemaid riideid, mis ei lase kiirgust otse nahale. Lisaks on soovitatav kasutada sobiva SPF-ga päikesekaitsevahendeid. „Kui varasemalt on teada, et nahk on päikesele tundlik, siis tasub vaadata tooteid, mille puhul on SPF-näitaja 50,” sõnab Valge-Rebane. „SPF-näitaja annab indikatsiooni, kui kaua see toode nahka ajaliselt kaitseb, ilma et tekiks punetus: mida väiksem number, seda lühemat ajalist kaitset pakub kaitsevahend päikese tugeva kiirguse vastu.”
Päikeseallergia leevendamisele on ka muid, maalähedasemaid variante. „Esmaseks leevenduseks on mõistlik kasutada külmakompresse või käia jaheda duši all,” räägib proviisor. „Kui kodus kasvab aaloe, võib julgelt võtta paar lehte, lõigata need pooleks ja nendega kahjustunud nahapiirkondi määrida. Aaloe niisutab, leevendab punetust, valu ning sügelust. Sarnaselt aaloele, sobib naha rahustamiseks ka külm kurk,” võtab Kerli Valge-Rebane oma soovitused kokku.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
